Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 26

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVene presidendi kõneisik Dmitri Peskov hoiatas Soomet ja Rootsit, et kui need peaksid NATO-ga liituma, tuleb Venemaal olukorda tasakaalustama hakata omal moel. Mõned Soome vaatlejad näevad selles midagi uut, et varem on Venemaa rääkinud tõsiste sotsiaalsetest ja poliitilistest tagajärgedest. Aga nüüd on Venemaa teatanud, et tal tuleb sellele vastata ja üle ei välistanud täna hommikul ka, et see vastus võib sõjaline olla. Arvestame siiski seda, et Soomel on erakordselt tugev kaitsevõime, ma küll ei näe mingeid väga suuri võimalusi Venemaa poole pealt muud peale ähvarduste varasematel aegadel nii-öelda enne 20 neljandat veebruarit, ütleme Venemaal oleks olnud võimalus vastata sellisele tegevusele mingit majandussuhete mise või muude probleemide tekitamisega, noh praegu majandussuhteid enam ei ole sisuliselt peale energia ju Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, nii et tegelikult võimalused tegutsemiseks on ahtad. Samas näeme ka edaspidi see mitte mingil moel ei ole takistanud Venemaad ähvardamast. Kui nüüd Soome esitab ametlikult oma taotluse liituda NATOga, mis võib juhtuda aprilli lõpus juba mai alguses, et kui kiiresti kõik vajalikud protseduurid veel aega võiksid võtta. Välisminister Beka Haavisto ütles eile, et sõjaolukorra tõttu võivad need asjad kõik minna kiiremini. Võivad ma arvan, et see on loogiline, sellepärast et Euroopa poliitikas on vähe asju, mis on mingilgi moel samasugused, mis puudutab nii-öelda julgeolekukaitse ja Venemaaga suhtlemise teemasid. Eesti puhul läks ratifitseerimisprotsess näiteks umbes 14 kuud. Ma olen küllaltki kindel, et sel korral Soome ja siis võimalik, et ka Rootsi puhul ratifitseerimisprotsessi NATO liikmesriikides kiirendatakse väga olulisel määral poliitilistel põhjustel on vaja kiirustada. Ma usun, et selle saab sellise paari-kolme-nelja kuuga ratifitseeritud selle asjaga natukene. Soomlased olnud mures ka, et mis saab selle aja jooksul, kui nad on oma taotluse esitanud ja enne, kui nad liikmeks saavad, ehk et nad proovivad seda hoida võimalikult lühikesena. Kui tõenäoline on, et Rootsi esitab Natu avalduse koos Soomega? Mida ma olen siin kuulnud Soome analüütikute ja Rootsi asjatundjate arvamust, siis nad ütlevad, et esiteks on väga tõenäoline, et Soome esitab avalduse ja teiseks on väga tõenäoline, et Rootsi ühineb sellega.", "role": "user" }, { "content": "Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov arvab, et Soome võimalik liitumisprotsess NATO-ga läheks tavalisest kiiremini ja võib poliitilistel kaalutlustel teoks saada kahe kuni nelja kuuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise nädala lõpust hakkas kehtima uus piiri ületamise kord, mis võimaldab eneseisolatsiooni lühendada inimestel, kes on teinud testi 72 tunni jooksul enne Eestisse saabumist. Kuna Venemaal tehtud koroonatestide vastuseid Eesti pool ei aktsepteeri, siis ongi esimene võimalus teha korrektne teist Euroopa Liidu välispiiril, räägib Narva piiripunkti juht Üllar Gustala. Küsitud on, aga me ei saa selle vastuse peale nagu midagi neile öelda, kuna ei ole nagu kindlat seisukohta antud asja suhtes. Narva piiripunkti juhi Üllar Gustala sõnul on testimispunkti pöördutud hea meelega. Tänase päeva seisuga see 15.-st kuupäevast kehtima hakanud piirang või see leevendus ei kehti nagu Vene Föderatsioonist tulemisele ja täna on meil avatud siin testimispunkt, mille inimesed on tegelikult päris hästi omaks võtnud, nii et kellel on kohe soov saada endale test ära teha, nad pöörduvad vabatahtlikult. 10 päeva asemel seitse päeva eneseisolatsioonis viibimiseks hakati piiril testi tegemise võimalust kasutama kohe avapäeval, kinnitas meditsiinikeskuse meedik Irina Rakova. Siis SMS-l tööpäeval meil oli umbes 20 proovi võtnud ja ma arvan, et inimesed ikkagi hea meelega tulevad ja me teeme siis proovi. Praegu ületab Narva piiripunkti juhi Üllar Gustala sõnul ööpäevas Narvas piiri umbes 1000 inimest. Narvas, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Narvas Eesti-Vene piiril avas Avaliku Testimise Organisatsioon ööpäevaringse koroona testimise punkti, kus testi tehes on Venemaalt saabunud inimesel võimalik olla lühemat aega eneseisolatsioonis. Seda muidugi juhul, kui ka kordustest näitab, et inimene pole viirusega nakatunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStrateegiliste arengukavade koostamine, Nende vastastikuse koostoime tagamine ning eluvaldkondade õiguslik reguleerimine on ülimalt tundlik ala. Siin saab tegutseda ainult põhjalikule sotsiaalmajanduslikult analüüsile tuginedes ning kaugemale ulatuvaid tagajärgi prognoosides. Kuidas on sotsiaalseid ja majanduslikke protsesse seaduste abil valesse voolusängi juhitud. Seda näitab kas või regionaalse arengu ebaühtlus ja elukvaliteedi oluline langus mitmes Eestimaa piirkonnas. Seda on näha ka kutseharidussüsteemi nõrkusest, puudustest, sotsiaal ja arstiabi korralduses ja kättesaadavuses, teaduse ja kultuuriala finantseeritusest vastu võetud seaduste ja kergekäeliste sügava analüüsita. Otsustaga on kerge küll täita valimislubadusi, kuid nende elluviimine võib ajapikku kahandada mõne erakonna poliitilise kapitali ootamatult väikeseks. Nii on mõjunud ühe päeva peremehe mentaliteet meie piiratud ressurssidega ümberkäimisel aga ka näiteks majanduse arengu seisukohalt strateegiliste elektrijaamade müümiskatse juhuslikele investoritele, mis peatati vaid üldsuse jõulisel survel. Tundlik valdkond on ka maksupoliitika, mis on stabiilse majanduskeskkonna tuumaks. Mida suurem on seal kavandatav muudatus, seda kauem peaks see olema ette teada ning seda põhjalikumalt. Kõik mõjud ja katte võimalused läbi analüüsitud. Sellistest põhimõtetest peab lähtuma ka riigikogu. Tänapäeval üha kiiremini globaliseeruvas maailmas jäävad püsima vaid need rahvad kes suudavad ja tahavad süsteemselt mõelda ja käituda väärikalt. Olla visa, ettevaatlik ja järjekindel. Ja meie edu eelduseks on vaimsus, haritus, informeeritus, teaduskultuuri igas eluvaldkonnas ja riigikogu juhatajaks peaks saama isik kellele on kõik see, millest äsja rääkisin. Enesestmõistetav erakonna ühendus vabariigi eest. Res Publica nimel sean üles riigikogu esimehe kandidaadiks riigikogu liikme Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendi akadeemik Ene Eelmaa. Tajun vastutust, mis langeb minu õlgadele. Kuid loodan, et siin saalis ei teki kahte Eestit koalitsiooni ja opositsiooni Eestit. Me peame jõudma lõppude lõpuks sellele arusaamale, et meie väikeses riigis on vaja kasutada kõiki olemasolevaid teadmisi, et tagada Eesti riigi arengut. Seetõttu luban teile, et olen avatud kõigile sõltumatult sellest, kas need riigikogu liikmed on opositsioonist või koalitsioonist. Kõik, mis tagab Eesti arengu ja Eesti inimeste heaolu, on minu eelistus. Arvan, et see lähtealus haakub küllalt hästi vabariigi presidendi rahvusliku kokkuleppe ideega.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu uus 10. koosseis kogunes 1. istungile. Lõik president Arnold Rüütli kõnest. Riigikogu vanim liige Ülo Vooglaid esitas Riigikogu esimehe kandidaadi. Riigikogu esimehe Ene Ergma avasõnavõtt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätis alates homsest ja see ei ole mitte aprillinali, muutub siis piirangute olukord oluliselt leebemaks võrreldes ka Eestiga. Mis eestlasi puudutab ja, ja meile kõige tähtsam on see, et alates homsest on siis võimalik Lätti minna, nii et, et ei pea enam näitama seda Covid passi. Ehk et siis Läti pääsevad ka need inimesed, kes ei ole vaktsineeritud. Ma võin oma kogemusest kinnitada, et Läti piirivalve on üsna usinalt neid tõendeid piiri lähedal küsinud alates homsest siis enam seda ei tehta. Ja põhimõtteliselt on siis ka mööndused maski kandmisele maski või siis lätlased nõudsid ka selle respiraatori FFB k kandmist siis nende maskide kandmise nõue jääb alles meditsiini ja sotsiaalasutustesse ja samuti ka ühistransport välja arvatud taksosse ehk et see tähendab siis seda, et näiteks kauplustes, avalikel üritustel ja mujal avalikes kohtades maski kandma ei pea. Mis puudutab veel sisse sõitmist, siis siiski jääb sertifikaadi või testimise nõue alles nendele, kes saabuvad siis väljas poolt Euroopa liitu ehk nõndanimetatud kolmandatest riikidest. Olulised muudatused on ka tööl käijate suhtes, ka see on eestlaste jaoks oluline, kuna paljud käivad üle piiri tööl alates homsest, siis ei pea enam näitama või omama vaktsineerimise fikaati tööle minnes, välja arvatud siis meditsiini ja kinnipidamisasutused ja ka haridusasutuste töötajad selle õppeaasta lõpuni. Ja samamoodi on ka siis muudetud testimise korda. Lätlased lähevad nüüd üle professionaalsetele antigeenitestidele, mis tähendab seda, et, et kui see test osutub positiivseks, siis meditsiiniasutus väljastab ka läbipõdemise sertifikaadi ja, ja neid PCR teste hakatakse siis Lätis tegema nüüdsest alates ainult arsti saatekirjaga erandjuhtudel noh, näiteks kas enne operatsiooni või, või, või, või muudel puhkudel ja ära jääb ka regulaarne testimine välja arvatud siis meditsiini ja sotsiaalasutustes, nii et tingimused muutuvad leebemaks. Ja eks lätlased loodavad, et eestlased tulevad nüüd Lätit ka rohkem külastama, jätavad sinna hotellidesse ja spaadesse raha.", "role": "user" }, { "content": "Lätis leevenevad koroonapiirangud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liidu reiting on viimase uuringu järgi langenud alla valimiskünnise. Erakonna esimeheks pürgiv Helir-Valdor Seeder ütles vikerraadio reporteritunnis, et selle põhjus on erakonna kaugenemine rahvuslik konservatiivsest hoiakust. Me peame kindlasti tagasi tulema oma juurte juurde ja mitte sellepärast, et meie põhimõte oleks mingisugune ideoloogiline puhtus. Ei, me selle eest ei võitle, me võitleme ikka parema Eesti eest, aga maailmavaateline poliitika peab olema ikkagi selge ja et inimesed saavad aru, mis asja me selles koalitsioonis ajame. Samuti erakonna esimeheks sooviva Kaia iva sõnul ei olnud ka hea samm praeguse esimehe Margus Tsahkna püüd viia erakonna põhikirja muudatusi ellu läbi meedia. Paania, aga ma ei arva, et see on nüüd praeguste protsentide otsene või ainus põhjus. Ajahetk nüüd juba mõned päevad enne meie erakonna juhtorganite valimisi võib küll siin selles mõttes olla ka seos suurem, et lihtsalt on selline ootus ja teatud toetusavanssi enne ei anta, kui meil on erakonna asjad endal selged. Margus Tsahkna ütleb, et tema viis oma ettepanekud erakonna ette kaks aastat tagasi esimeheks saades ja eriti küsimuses, mis puudutab erakonna juhtimist ja avatumaks muutmist. Kahjuks ei ole need ettepanekud saanud eelkõige just nimelt erakonna eestseisu ja jagab volikogu poolset toetust. Ma soovin jõudu järgmistele esimeestele oma nägemust läbi viia, et nii see on. Mina ei saa näiteks aru, miks pärast peavad erakonna valimised olema sellised, et igalühel on neli häält ja et seda viiakse läbi väga vanal moel mitte hääletades. See on turvatud läbi e-valimissüsteemi. Et need on need küsimused, kindlasti need ettepanekud, kui nad tolmu alt välja püsitakse, aitavad muuta erakonda avatumaks. Helir-Valdor Seeder on aga meedias varem öelnud, et kõik, mis koalitsioonilepingus kirjas on, ei ole IRL-ile südamelähedane. Valitsuse pressikonverentsil küsiti täna peaminister Jüri Rataselt, kas ta on valmis olukorraks, kus tuleb koalitsioonileping avada. Ma väga tänan, et ei küsi, et missuguseks kujuneb ilm juulikuu keskpaigas, et, et eks siis tuleb ära oodata kõigepealt punkt üks, kes on Isamaa ja Res Publica liidu esimees ja kui ta nende ettepanekutega tuleb, siis kindlasti neid arutatakse, seda võib iga erakond öelda ju, et tänane koalitsioonileping ei ole 100 protsenti sotsiaaldemokraatliku erakonna, Keskerakonna või IRL-i nägu. Erakonna esimehena jääb Margus Tsahkna kandidaatide toetajana erapooletuks, ta ei kandideeri ka IRL-i eestseisusesse ja muudesse juhtorganitesse. Pärast suurkogu on ta lubanud avalikustada oma plaanid kohalike omavalitsuste valimistel.", "role": "user" }, { "content": "IRLi uus juht peab muutma erakonna avatumaks, muutma selle juhtimist ja leidma tee kuidas tõsta reitingut. Erakonna juhiks pürgiv Helir Valdor Seeder ütleb, et erakonna allakäigu põhjus on kaugenemine rahvuslik-konservatiivsest hoiakust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJürgi Kataineni sõnul ei ole julgeolekupoliitikas miski enam nii kui enne. NATO liikmesuus on Kataineni hinnangul eeskätt preventiivne lahendus, mis vähendab võimaliku ründaja tahtmist Soomet rünnata. Endine Soome peaminister ja Soome volinik Euroopa komisjonis avaldas lootust, et Soome otsustab NATO liikmesust taotlema hakata juba lähinädalail. Kataineni sõnul nõuab uus aeg uusi ravimeid, nendeks ravimiteks on usaldusväärse riigikaitse alal hoidmine ja NATO liikmesus. Kataineni sõnul oleks küll hea, kui Soome ja Rootsi võiksid liituda NATO-ga samal ajal, kuid Soome ei tohi jääda ootama Rootsi lahendust. Katainen esindab Soome koonderakonda, mis on pooldanud Soome NATO-sse astumist juba kaua. Samuti Koonderakonna taustaga. Soome president Sauli Niinisto aga ütles Soome rahvusringhäälingu rootsi keelsele programmile, et rahvatoetus Soome NATO-sse astumisel on selgelt olemas ning viimase aja küsitlustulemused annavad seda ka piisavalt selgelt teada. Niinistö sõnul pole ta märganud kedagi, kes väidaks, et arvamusküsitluste tulemused näitaks Soome rahva vastumeelsust NATO-ga liitumisele. Seega võib presidendi sõnul konsensuse selles küsimuses otsustatuks lugeda. Niinistö sõnul on väga oluline, et ka NATO-ga liitumise vastu olev vähemus peab praegusel hetkel Soomes möönma, et selles küsimuses on rahvaenamusel olemas kindel seisukoht. Niinistö sõnul hääletaks praegu kaks kolmandikku eduskunnast kindlalt NATOga liitumise poolt, mis tähendab ka, et referendumit selles küsimuses polegi vaja. Samuti peab president praegust olukorda hoopis erinevaks. 1994. aasta olukorrast, mil Soome plaanis liitumist Euroopa Liiduga siis oli arvamusküsitluste järgi liitumise poolt 56,9 protsenti rahvast, kuid liitumise panemine referendumile andis pooldajaile kõvasti hoogu juurde. Niinistö ei usu ka, et Venemaa Soomet ründaks, kui viimane NATO-ga liitumiseks ametliku taotluse esitab. Küll võivad Niinistö sõnul võimalikuks saada Venemaapoolsed hübriid ja küberrünnakud ning õhuruumi rikkumine. Niinistö on ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga kõnelenud Soome ja NATO suhete arendamisest, samuti uute riikide võtmisest kaitseorganisatsiooni liikmeks. Rootsi poliitikud on NATO-ga liitumise väljavaadete osas jätkuvalt Soome kolleegide est vaoshoitud. Näiteks ei täpsustanud ka peaminister Anderson, kas Rootsi tuleviku seisukohalt oleks parem riigiliitumine kaitseorganisatsiooniga või hoopis senise neutraliteedipoliitika jätkamine. Andersongi aga nentis, et Venemaa kallaletung Ukrainale on julgeolekuolukorda kogu piirkonnas radikaalselt muutnud ning seepärast on ehk põhjust uuesti kaaluda Rootsi liikmesust. Rootsi valitsus uuendab parasjagu julgeolekupoliitilisi analüüse ning Rootsi parlament arutab julgeolekupoliitika muutmist.", "role": "user" }, { "content": "Soome peaks taotlema NATO-liikmesust võimalikult kähku, ütles veteranpoliitik Jyrki Katainen Soome Rahvusringhäälingule YLE. Soome president Sauli Niinistö aga ütles YLE-le, et rahva meelsus on arvamusküsitlustes piisavalt ilmsiks tulnud ning eraldi referendumit NATO-ga liitumiseks pole seetõttu vaja. Ka Rootsi ei välista jätkuvalt NATO-ga liitumist lähiajal. Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni sõnul tuleb otsus NATO-ga liitumiseks teha vastavalt sellele, mis on parim Rootsile nüüd ja tulevikus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippini sõnul peaksid koolid siiski olema valmistunud distantsõppeks. Praegu jälgib haridus ja teadusministeerium lähiriikides toimuvat ning teiste riigiasutuste soovitusi. Lippini hinnangul on veel vara juhiseid anda. On juuli keskpaik ja seitsme nädalaga võib olukord eskaleeruda, rahuneda, uuesti eskaleeruda ja rahuneda. Peale selle on paljud puhkusel, samuti rõhutab ta, et lahendused võiksid olla pigem lokaalsed kui tervet koolivõrku hõlmavad asekantsler Robert Lippini sõnul saadakse digiõppega hästi hakkama, kuid nendib, et esineb ka mõistetavaid probleeme. Kevad näitas, et haridusasutused Eestis tegelikult on digiõppeks valmis. Loomulikult esineb probleeme internetiühendusega või et mõnes kohas ei ole piisavalt õppematerjale, aga võrreldes ülejäänud maailmaga me oleme väga heas seisus. Samuti ütleb asekantsler Lippin, et neile inimestele, kellele ei sobi distantsõpe, tuleb leida alternatiivsed lahendused. Seal on vastutus selgelt haridusasutusele, et ta teab ja tunneb oma õpilasi, millised on õpilaste vajadused, kellel on rohkem tuge vaja, kes saab lihtsamalt ja lähtuvalt sellest leiab need lahendused. Tallinna abilinnapea Vadim belaprovtsev loodab, et koolid saavad alustada õppetööd tavapärases rütmis. Igaks juhuks ollakse valmis ka teise laine tulekuks. Samas me võtsime suunda, et koolide üleüldise sulgemise asemel me siis korraldame seekord õpe vastavalt viiruse levikule osaliselt kontaktõppena, vahetustega õppena ja nii edasi, ehk me ikkagi üritame vältida võimalusel siis koolide täissulgemist. Belaprovtsev ütleb, et juhul kui olukord muutub halvemaks, on kindlasti plaanis teha koostööd koolijuhtidega, mida ka kevadises kriisis edukalt tehti. Tavapärane praktika ikkagi see, et me arvutikoolidega kas siis kõikide koolijuhtidega või siis eraldi konkreetsete asutustega samme, nagu, mis vaja kriitilises olukorras ette võtta.", "role": "user" }, { "content": "Soovitused ja suunised õppeasutustele edastatakse kirjalikult augustikuu lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVikerraadio direktor Riina Rõõmus, miks Eesti raadio valis aasta muusikuks Silvi Vraidi? Ausalt öeldes parem oleks küsida, miks Silvi Rait ei ole juba varem valitud aasta muusikuks, aga sel aastal eelkõige sellepärast, et tähistas ta ju oma esimest juubelit ja tõestas veel kord, et ta on väga mitmekülgne muusik, et ta on võrdselt professionaalne väga erinevates muusikažanrites. Lisaks suurepärasele šansooniplaadile andis ta ju hiilgavaid kontserte, nii Fixi kui ustamendiga tegi Vanemuises suurepärase muusikali osa, nii et sellest peaks täiesti piisama. Eesti Raadio valis aasta muusiku kahekümnendat korda, esimene oli 1982 Kalle Randalu. Selle tiitli on saanud ka Mati Palm, Eri Klas, Alo Mattiisen, Raivo Tahvenau ja teised. Kõikide nende muusikute loominguline tegevus on edendanud meie muusikakultuuri ja nad on teinud tihedat koostööd Eesti raadioga. Ja nüüd tänavune aasta muusik Silvi Vait. See aasta on teile toonud tööd ja õnne ja edu ja nüüd ka aasta muusiku tiitli, mis alanud aastal juhtuma hakkab. No tegelikult on nii, et see aasta ei toonud ainult õnne ja rõõmu, aga aga kuna kõik kurvad ja elavad asjad, mis meiega juhtuvad, on ka millekski vajalikud, siis, siis tõesti võib öelda, et oli väga hea aasta uuel aastal sama hooga või hoogsamalt. Sest et detsembris tuli tuli Vanemuises muusikal välja, mida tuleb hästi jooksvalt ja kaua mängida. Ja seetõttu see saab olema selline nagu teatrihooaeg minu jaoks. Siin tuleb veel üks huvitav projekt vahepeal, aga see on noh, kahjuks on ühele ühele asutusele mõeldud. Sellest ei saa rääkida, aga, aga see tuleb igavesti huvitav asi ka niisugune poolmuusikalise. Ja ma loodaksin, et äkki tuleb plaatidele lisa vähemalt lubadus. On olnud selline, et, et, et saab äkki kogumikuga maha. Ma loodan, et nad ei ole ümber mõelnud. See, ma ootan seda küll väga.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raadio valis aasta muusikuks Silvi Vraidi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nToompeale suunduva tänava ja Harjumäe vahel laiub paar 1000 ruutmeetrit tühja asfalti. Veel mõnda aega tagasi oli seal Kaarli puiestee kaks A-krundil parkla. Krunt on kogu aeg riigile kuulunud, kuid ometi tegutses seal 20 aastat eraettevõtte osaühing Merkturv, mille teenitud tulust ei jäänud riigile midagi. Aastakümneid tagasi oli maatükil kaks tennise väljakut. Vahest sellepärast uskusidki Kalevi tennisekeskus 2001. aastal ja Eesti spordiselts Kalev aasta hiljem, et võivad maa eraettevõttele rendile anda. Ametlikult oli tegu reformimata riigimaaga, mida Kalev nullindate keskel ka ametlikult endale taotleda. Järgmised kolm aastat käis spordiselts Tallinna linnaga kohut. Selts väitis, et platsil on nende tenniseväljakud. Linn ütles, et seal tegutseb ebaseaduslik parkla. Lõpuks jäi peale linn. 2011. aastal pöördus Tallinna linn ise maa-ameti poole ja küsis krunti endale, sinna pidi tulema linnaelanike puhkeala. Amet aga vastas, et maa peal tegutseb seesama ebaseaduslik parkla ja esmalt tuleb linnal sellest lahti saada. Linn prooviski ning neli aastat käidi osaühinguga merkturv kohut, et see oma ehitusloata rajatud parkimispuid ka ära lammuta aks, meenutab abilinnapea Eha Võrk. Detailplaneeringu koostajad toona nägid, et see peaks olema avalik ruum, aga teine pool on selles kohas parkimise korraldamine seal üldse on vale korraldada parkimist. Lõpuks sai linn kohtus võidu, umbes samal ajal otsustas riik maa ära reformida ja enda maa reservi arvata. Kolmas kohtuasi algaski osaühingu Merkturv ja maa-ameti vahel, sest amet soovis, et ettevõte ebaseaduslikult hõivatud maalt lõpuks ära läheks, räägib ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu. Aga nemad siis väitsid vastu, et see valdus ei ole ebaseaduslik ja neile on tehtud rendileping spordiseltsiga Kalev. Maa-amet jälle argumenteeris, et Kalevil polnudki mingit õigust väljakut välja rentida, sest maa ei kuulunud ühelgi hetkel nendele samale järeldusele jõudsid ka kaks kohtuastet ja tänavu aprilli alguses. Kui riigikohus asja menetleda ei võtnud, pidi osaühing Merkturv maa lõpuks vabastama. Spordiselts Kalevi endised juhatuse liikmed väidavad, et ei mäleta lepingu sõlmimisest midagi. Tänane juhatuse esimees Aleksander Tammert sai ametisse siis, kui leping oli juba ammu sõlmitud. Tammert saatis meile ka lepingu koopiad, millest selgub, et ettevõte maksis linna ühes kallimas piirkonnas õige pisikest rent. Ühes kuus pidi spordiselts maksma 640 eurot ja selle raha sai ta kokku, kui müüs kuus kuupiletit. Kohus keskis ettevõttel riigile ka 90000 eurot kanda, kuid seda vaevalt, et juhtub. Tänaseks on firma varadest tühjaks kanditud ning omanikku vahetanud aga Tallinna linnal Ta ärkab taas lootus maa endale saada.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Vabaduse väljakust sadakonna meetri kaugusel tegutsenud ettevõte küsis 20 aastat riigimaal parkimise eest raha ilma, et riik sellest sentigi endale saaks. Kolm pikka kohtulahingut hiljem paistab lootus, et trööstitust parkimisplatsist saab linlastele mõnus ajaveetmiskoht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti Lõuna regiooni osakonna juhataja Tiia Luht ütleb, et kahjuks kasvab koroonaviirusesse haigestumine päevast päeva ka Lõuna-Eesti piirkonnas ning olukord on regioonis eskaleerumas. Praegu on piirkonnas jälgimisel üle 600 inimese, kellest 64 protsenti asub Tartumaal. Teadmata nakkusallikaga inimesed moodustavad kõikidest haigestunutest 28 protsenti, mis Luhti sõnul viitab koroonaviiruse varjatud levikule. Suurem osa nakatumistest on alguse saanud huviringidest, räägib Tiia Luht. Huviringid, kus inimesed kogunevad kaaslastega, kellega nad tavapäraselt ei kohtu ja siit viiakse laiali, on see siis koju, on see tööle, täiskasvanute puhul on see kooli Antsla puhangus, mis praegu on, on täpselt samasugune skeem, kus huviringist saab alguse kolle, mis läheb edasi täpselt eelkirjeldatud skeemi järgi. Murekohaks on kujunenud ka see, et kui varasemalt suudeti Lõuna-Eestis hooldekodud pikalt koroonaviiruse est puhtad hoida siis praeguseks on viirus sisse hiilinud juba nelja hooldekodusse ja põhjustanud koldeid. Näiteks tuli nädala alguses teateid Tartu otu hooldekodust, kus esialgse info põhjal kuus nakatunut aga patsiente teenuse 170 ringis. Luht ütleb, et valitsusele on ka Lõuna-Eestist tehtud ettepanekuid näiteks vähemalt kolmeks nädalaks peatada täiskasvanute huvitegevus ja ülelinnalised huviharidusega seotud väljundid. Viimastel päevadel on aga paljude tartlaste murekohaks kujunenud ka raekoja platsis avatud uisuväljak, kuhu tuleb kokku palju erinevaid inimesi ja perekondi, kes ei kanna maski ega hoia näiteks uiskude laenutamise järjekorras ka kahe meetri vahet. Tiia Luht räägib, et igasugune meelelahutustegevus on hea siis, kui inimesed järgivad ka nõudeid. Siinkohal ka jätkuvalt kutsun inimesi üles, palun hoidke distantsi ja vähendage kontaktide arvu, et see on oluline meede ja seda ka värskes õhus, et kui te olete ikkagi üksteise kukil, siis seal võib nakkus üle kanduda. Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et tõepoolest osutus uisuväljak oodatust populaarsemaks ja kord oli esimestel päevadel käest ära. Praeguseks on aga vigade parandus tehtud, alal on kahe meetri vahel ära markeeritud ja näiteks on palgatud ka turvamees. Uisuväljakul on inimesi nii palju, kui tohib olla, et nende distants oleks piisavalt suur. Üksteisest ei ole võimalik panna turvatöötajaid või mõnda teist meeldetuletust andvat inimest igale poole. See on ikkagi meie kõigi, iga üksiku ja meie igaühe ülesanne nendest reeglitest, mis on kehtestatud kinni pidada.", "role": "user" }, { "content": "Koroonanakatunute arv püstitab ka Eestis uusi rekordeid ja kuigi endiselt lisandub enim positiivsete testi tulemusi Harjumaale ja Ida-Virumaale pole seis kiita ka Tartumaa kontekstis. Milline on praegu olukord koroonaviiruse levikuga Tartus ja Lõuna-Eestis?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabariigi valimiskomisjon kogunes täna arutama, kas ID-kaardi võimalik turvarisk ohustab e-valimisi. Uku toom käis uurimas, mida otsustati. Riigi infosüsteemide amet andis eile avalikkusele teada ID-kaardi võimalikust turvariskist puudutab see alates 2014. aasta oktoobrist välja antud kaarte. Vabariigi valimiskomisjon pidi seetõttu otsustama, kas see hääletamise läbiviimine on turvaline. Mida siis otsustati? Komisjoni esimees Meelis Eerik. Valimiskomisjonil on täna kindlus väita seda, et krooniline hääletamine toimub vastavalt seadusele. Tänasel koosolekul kuulas vabariigi valimiskomisjon ära spetsialistid riigi infosüsteemide ameti esindaja samamoodi. Meie enda spetsialistid olid kohal ja saime kinnituse, et ID-kaart on turvaline vaatamata hüpoteetilisele teoreetilisele ohule, mida, mis puudutab osasid ID- kaarte ja kasutatav kõikides e-teenustes. Eerik lisab, et otsus ei ole kivisse raiutud. Nimelt võib olukord muutuda iga hetk ja vabariigi valimiskomisjon hoiab sellel kõigel silma peal ja me tegeleme sellega tõsiselt. Ja kui meile laekub informatsioon ID-kaardi ebaturvalisuse kohta, siis vastavalt vabariigi valimiskomisjon ka toimetab. Kuni aga midagi drastilist juhtunud ei ole, kinnitab Meelis Eerik nii e-hääletuse toetajatele kui vastastele. Kõik läheb nii, nagu seadus ette näeb. Seadus näeb ette e-hääletamist ja e-hääletamise ettevalmistused jätkuvad täies hoos. Ehkki e-valimised toimuvad, on eilne uudis usaldus protsessi vastu mõjutanud. Tartu Ülikooli Johan Süte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Kristjan Vassil rääkis Madis Hindrele, mida see endaga kaasa võib tuua? No kõigepealt on kindlasti väga hea iseenesest otsus e-hääletusega edasi minna, sest et antud juhul tõendeid, kui ei ole piisavalt et turvariskid on liiga kõrged, siis tõepoolest ei ole mingisugust põhjust e-hääletusi ära jätta. Kahtlemata see mõjutab teatud inimesi, sest et meedias on teema olnud palju üleval ja noh, ta saab mõjutada tõenäoliselt ikkagi ainult negatiivses suunas, et e-hääletajate osakaal tõenäoliselt noh, kas ta nüüd päris kahanema hakkab, aga võib-olla ta jääb siis nii-öelda samasugusele tasemele, nagu see siiamaani olnud on. Aga jällegi, see on puhas spekulatsioon, mingisuguseid tõendeid selle kohta anda pole võimalik. See turvalisuse küsimus on jälle jälle andnud hoogu neile, kes nii-öelda e-valimiste vastased. Kui kaua selline diskussioon veel kesta võib? Kui palju aastaid läheb, et e-valimised saaks nii-öelda valimiste päris osaks, mille legitiimsuse üle ei arutataks? Tegelikult on e-hääletus ju valimiste pärisosa juba alates 2005.-st aastast ja on kokku lepitud põhimõtteliselt, et selle legitiimsuse üle nii-öelda sisuliselt sellele vastuargumente pole. Seda kasutatakse täna poliitilise, sellise kemplemise ja poliitilise lühiajaliste võitude saavutamiseks. Aga nüüd eeldus teistpidi, et seda debatti või seda nii-öelda väljakutse mehhanismi üldse ühiskonnast ära kaotada, mis kahtluse alla e-hääletuse seaksid, seda pole ka mõtet oodata. Tehnoloogia üks omadusi on selline, et ta ei saa kunagi päris valmis. Tehnoloogia on alati arengus tehnoloogia esitab alati väljakutseid kas siis sisemiselt või siis väliselt ja nende väljakutsete, nende riskidega tuleb tegeleda ja selles mõttes peab väga tunnustama valitsuse praegust otsust, see teema tuua avaliku debati subjektiks. Ja tegelikult peab ka tunnustama valimiskomisjoni otsust jätkata e-hääletusega, sest ei ole piisavalt alust arvata tänase info põhjal. See võib muutuda aga tänase info põhjal, et e-hääletus tuleks turvakaalutluste alusel ära lõpetada.", "role": "user" }, { "content": "Vabariigi valimiskomisjon kogunes täna arutama, kas ID-kaardi võimalik turvarisk ohustab E-valimisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kagunurgas elavate inimeste kauane unistus on viimaks täitunud. Vihma, kala lõpmata porimülkaks muutunud ühenduste värske asulaga on saanud kõva katte. Eesti-Vene ühisprojekti rahastuse ja vallajuhtide asjaajamise tulemusena on teekate maas kuid panna on vaja veel teemärgistus ning kohendada teepervi. Töö alustamist tegi keeruliseks aga asjaolu, et piiri ääres vooklev tee läbib Venemaa territooriumi ning kogu tegevus tuli naaberriigi ametkondadega kooskõlastada. Setomaa vallavanem Raul Kudre. Meile otseselt ühtegi luba pole tulnud, et me võime seal nagu seda tööd teha. Meie poolt on esitatud teremondi projekt, siin on esitatud taotlused, seda teatud aegadel ehitada nagu aknad kuhugi, et jääksid sisse, mis ajal me tohime ehitada. Ja me oleme ka siis lõpuks kirjaga teavitanud, et me viime siis selle nagu projekti ellu ja me lähme seda teed remontima. Aga me pole tegelikult ühtegi kirja vastu saanud. Toomemäe talu perenaine Sirje Kruusamäe on mitmeid kordi koos kohalike elanikega teeremondi küsimust tõstatanud. Mul on hea meel, et see tee nüüd on korda saanud, sest mul on sellised kurvad kogemused, kus on ära jäänud paar üritust, et tee on kehva. Ja ühe ürituse pärast põdesin ma ise tõsiselt, kui Ott Lepland tuli esinema ja saalid olid välja broneeritud ja ainult 100. ja 100. ja tee ujus lausa käes. Tee on olnud selliseks miinuseks meile. Nüüd on muidugi hästi kõik. Vallavanema kinnitusel saab saatse tee viimase lihvi ja märgid paika septembriks. Eesti panuse ühisprojekti on kaks, pool miljonit, raadiouudistele Võrumaalt Leevi lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Vihmaga sageli peaaegu läbimatuks muutunud Värska- Saatse sõidutee on saanud lõpuks kõvakatte. Kuigi kohalik omavalitsus esitas Venemaale vajalikud dokumendid, siis naaberriik asfaldi paigaldamiseks luba ei andnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise arengu instituut viib esmakordselt Eestis läbi rahvastikupõhist soolatarbimise uuringut. Vahekokkuvõttest on selgunud, et soovituslikust kogusest rohkem tarbib soola ligi 90 protsenti eestimaalastest. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel võiksid naised tarbida maksimaalselt viis grammi soola päevas, mehed kuus grammi, räägib tervise arengu instituudi vanemteadur Anu Aaspõllu. Viis grammi soola on umbes üks teelusikatäis ühte teelusikatäit. Keegi korraga tõenäoliselt sisse ei võta. Enamasti me saame selle soola, toidu ja joogiga. Liigne sool koos ebatervislike eluviisidega on riskiteguriks näiteks südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja vähi tekkimisel. Liigne soola tarbimine on seotud ka kõrgema vererõhuga ja seos tugevneb vanusega, jätkab Anu Aaspõllu. Kui me vaatame ka Eesti andmeid, siis Eesti on väga kõrge suremusajaga just nimelt kõrgvererõhutõve osas ja kui see kõrgvererõhutõve seost on näidatud kõrge soola tarbimisega, siis sealt tulebki see probleem esile toitumise kontrollimise kaudu. Me saame seda ohtu ja riski selle tõve kujunemiseks vähendada suremust, vähendada tegelikult ka tervishoiukulusid, vähendada. Aaspõllu sõnul on uuring oluline seetõttu, et tulemused annavad suunise, kuidas võiksid edaspidi käituda inimesed, kes uuringus osalesid, aga millele võiks ka riik tähelepanu juhtida? Mõtleme nende uuringus osalejate peale, siis nad kõik saavad ka tagasiside enda tulemuste osas ja kui me nüüd läheme, siis edasi sellest indiviidi tasemest just nimelt riigi tasemele. Et natukene haakub see indiviidi tasemega ka, et koolitused, tähelepanu, juhtimised, kampaaniad, teadlikkuse tõstmine, aga teisest küljest ka tootjate poolele, et kuidas toodete sortimenti üle vaadata. Sama kategooriasse kuuluvate toitude, valmistoitude või pakendatud toitude soolasisaldus võib erineda ja, ja selle alusel on võimalik ka otsuseid langetada. Kuidas selle olukorraga kõige mõistlikum oleks toime tulla. Möödunud kevadel alustatud uuringus on seni osalenud 400 inimest üle Eesti. Lähinädalatel on eesmärk kaasata juhuvalimi teel veel 200 inimest. Uuringu lõplikud tulemused selguvad juunikuuks.", "role": "user" }, { "content": "90 protsenti eestimaalastest tarbib liiga palju soola. Soola liigtarbimine võib aga viia tõsiste tervisehädadeni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNATO peasekretär Anders Fouhasmossen andis lühiülevaate NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, alustades väga olulisest küberkaitsest. Suurt sanve? Küberkaitse ja küberjulgeolek on praegusel ajal üks uutest julgeolekuväljakutsetest ja ma hindan kõrgelt Eesti tugevat edu selles valdkonnas ja ootan ka koostööd Eestiga. NATO peasekretär märkis, et uus strateegiline kontseptsioon tegeleb uute ohtudega ent nagu NATO põhiolemus oli 60 aasta eest, kui see loodi oma liitlaste territooriumi kaitsmine, nii see ka jääb, rõhutas Rasmussen. Liitlaste territooriumi kaitsmine on ka NATO uue strateegilise kontseptsiooni üks võtme küsimusi kinnitas Rasmussen aga, et tänases maailmas algab meie oma piiride kaitsmine tihtipeale nendest kaugemal näiteks Afganistanis, siis me ei saa lubada, et Afganistanist saaks terroristide varjupaik, sest sealt imbuksid nad kergelt läbi Kesk-Aasia edasi. Seega oleme me Afganistanis ennekõike meie oma julgeoleku pärast. Muidugi me peame andma vastutuse võimalikult kiiremini üle afgaanidele endile ning õpetama välja nende politseid ja sõjaväelasi. Seepärast luuakse ka NATO väljaõppemissioon, milles Rasmussen kutsus liitlasi osalema. NATO treeningmissioon Afganistanis vajab nii sõdureid, varustust kui ka raha, ütles ta. NATO peasekretär rõhutas veelkord, et ei näe Venemaa manöövrites balti riikide idapiiril mingit ohtu ühelegi liitlasele. Gruusia ja Ukraina liitumine NATOga on tekitanud Venemaal vastuseisu ja see oli täna kõne all ka pressikonverentsil. Anders Furasmussen tuletas meelde läinud aasta NATO tippkohtumise otsust, et Gruusia ja Ukraina saavad alliansi liikmeteks, kui nad täidavad vajalikud tingimused. Wararti. Tooni see otsus on jõus, me oleme loonud Gruusia komisjoni ja Ukraina komisjoni ja nende raames teeme me kahe riigiga praktilist koostööd, mille eesmärk on reformida nende kaitsevõimet ja ühiskonda, ütles NATO peasekretär.", "role": "user" }, { "content": "NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen on visiidil Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEstonia kontserdisaalis kuulutas naisliit välja aasta isa aunimetuse saaja, selleks on kalateadlane ja loodusteaduste populariseerija, nelja lapse isa Arvo Tuvikene. Naisliidu esinaine Mailis Alt ütles, et nii pikka ja põhjalikku iseloomustust ei näe tihti. Meie nominent on puudutanud paljusid südameid ja on muutnud nende elu paremaks. Tema lapsed iseloomustavad teda nii. Meie isa ongi meie jaoks isa muster näidis. Ta on alati meid julgustanud ja innustanud ise tegutsema otsustama, aga ka vastutama. Ta ei ole meid liigselt suunanud ega kunagi enda unistusi meis välja elanud. Ta on olnud eeskujuks oma pealehakkamisega ja on meid alati oma tegemistesse kaasanud. Ja läbi nende tegevuste just eluks vajalikke oskusi omandatud. Ja aasta isa Arvo tuvikene ise ütles, et noortele isadele on tal oma sõnum. No mina arvan, et üks väga tähtis asi on see, et tundke laste tegemiste ja suundumuste huvi ja, ja teine tähtis asi on, et armastab austage laste ema ja laske see ka lastele välja paista.", "role": "user" }, { "content": "Estonia kontserdisaalis kuulutas Naisliit nagu tavaks välja ka aasta isa aunimetuse saaja. Naisliidu esinaine Mailis Alt ütles aasta isa tutvustades, et nii pikka ja põhjaliku iseloomustust ei näe kuigi tihti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus käivad teravad eelarvearutelud, üks suur sissemaks ja Suurbritannia lahkub. Samas on soovid kasvanud. Netosissemaksjad tahavad eelarvet kokku tõmmata, raha saajad hoida seda vähemalt senisel tasemel. Traditsiooniliste ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandustoetuste kõrval on lisandunud mitmeid uusi eesmärke, näiteks kaitsevaldkonnas, piirikaitses teadus ja arendustegevuses ning muidugi kliimapoliitikas. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael. Suured vaidlused selle üle praegu käivad kui palju on võimalik siis säilitada traditsioonilisi kulutusi ja ikkagi katta uusi kulutusi. Ja noh, lihtne vastus ongi see, et mida suurem on üldmaht, seda suuremad võimalused on mõlemal. Suursaadik Kaja Tael kaitseb vaidlustes eelkõige meie põllumeeste otsetoetuste tõusu ootuste Rail Baltic ut ja seda, et ühtekuuluvuspoliitika kärped ei kujuneks liiga suurteks. Üks meie põhjendusi, miks siin ei tohiks väga drastiliselt vähendada vahendeid, ongi see, et meie jaoks on võimalik lahendada neid suuri kliimapoliitilisi väljakutseid läbi ühtekuuluvuspoliitika suurelt osalt, kui me räägime näiteks sellest samast raudteede elektrifitseerimisest siis me kindlasti loodaksime, et me saaksime seda Euroopa Liidu toel teha. Mõttekoja prüügel analüütik Sort Tarvas ütleb, et raha kindlasti liigub vanadest valdkondades uutesse, aga liig suured kärped põrkuvad tugevale vastuseisule. Olt arvas nii. Lõpuks on vaja üksmeelt eelarve heakskiitmiseks. Ma arvan, et tulevad mõned kärped põllumajanduses tes ja ühtekuuluvuspoliitikas, aga need ei tule nii suured, kui Junckeri komisjon eelmisel aastal välja pakkus. Suure tõenäosusega saab rahastamise tingimuseks mingis sõnastuses ka õigusriigi põhimõtete järgimine. Keerulisem saab olema aga selle rakendamine. Tarvase hinnangul kulub vastuolude ületamiseks ja kokkuleppeni jõudmiseks veel terve järgmine aasta. Eelarve üldmahtu näevad riigid ühest protsendist SKP-st kuni 1,16 protsendini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Euroopa Liidu riigid peavad peagi kokku leppima järgmises eelarveperioodis, on praegu eriarvamused riikide vahel endiselt väga suured ja kokkulepeteni jõudmine nõuab aega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBriti peaminister Boris Johnson teatas eelmisel nädalal, et Euroopa Liit peab oma suhtumist põhjalikult muutma, kui tahab brittidega kokku leppida. Tema sõnul ei ole Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier mõtet sel nädalal Londonisse kõnelusi jätkama sõita, kui tal pole kaasas pakkumist, mis austan ühendkuningriiki kui iseseisvat riiki nagu Johnson väljendus. Boris Johnson on varemgi kurtnud, et Euroopa liit ei ole valmis kompromissideks ega taha ühendkuningriigi soove täita. Johnsoni sõnul tuleb valmistuda selleks, et esimesest jaanuarist lõpeb üleminekuperiood ilma kaubanduskokkuleppeta ja kogu lugu. Selle jutu peale langes naelakurst 0,3 protsenti reitingu. Agentuur Muus alandas ühendkuningriigi reitingut Akalt AA kolmele, kuna majandus on koroonaviiruse ja ikka veel veniva Brexiti tõttu nõrgenenud. Euroopa Liidu diplomaatide sõnul on tegelikult suurem osa lepingust valmis üks vaidlusküsimus, mis veel jäänud on kalandus. Paljud Brexiti toetajad peavad iseseisvuse taastamise sümboliks seda, et Briti vetes püüavad kala peamiselt briti laevad. Lahkumislepingu järgi kehtivad kuni selle aasta lõpuni Euroopa Liidu reeglid, et kõigil on võimalik üksteise vetes kala püüda, arvestades seejuures kokkulepitud kvoote. Briti kalatööstuste sõnul on neil kvootidega aga nahk üle kõrvade tõmmatud, nii et valitsus tahab nüüd igal juhul muudatusi. Euroopa Liidu riigid, eriti suured kalapüüdjad Prantsusmaa ja Hispaania tahavad aga, et senine kord jätkuks. Teema on keeruline. Esiteks on britid ise suure osa oma kalapüügikvoodist teiste liikmesriikide kalastajatele müünud. Üle 60 protsendi briti vetes püütud kalast püüavad välismaised laevad. Lisaks pole asi ainult selles, kust kala püüda saab vaid samavõrra ka selles, kus seda kala müüa saab. Kolm neljandikku brittide kalaekspordist läheb Euroopa liitu. Näiteks koorikloomade müüjad sõltuvad täielikult ekspordivõimalusest Euroopa liitu ja peaksid ilmselt tegevuse lõpetama, kui esimesest jaanuarist hakkaksid nende toodetele kehtima tollid või muud maksud. Ka Briti autotööstus hoiatas, et kaubanduslepingu puudumisel oleks hävitavad tagajärjed. Samuti on mures põllumehed, kes on huvitatud Euroopa Liidu turust. Mõned vaatlejad usuvad, et kokkulepe siiski saavutatakse. Esiteks oleks see majanduslikult odavam ja tekitaks vähem segadust. Teiseks säiliksid Euroopa liikmesriikide suhteliselt südamlikud suhted Londoniga, selle asemel, et hakataks vastastikku süüdistusi loopima. Pealegi on peaminister Johnson il ilmselt poliitiliselt lihtsam esitada saavutatud lepingut enda võiduna, kui püüda serveerida võiduna seda, et ta lepingut saavutada ei suutnud. Osavaatlejaid leiab aga, et Euroopa Liit peaks jätma Johnson i pärast tema ultimaatumit oma rasvas praadima või nagu reageeris Prantsusmaa president Emanuel Macron Boris Johnsoni ähvardustele, öeldes, et pole 27 Euroopa liidus jätkava riigijuhi asi Briti peaministri õnnelikuks teha.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier sõidab täna Londonisse, et jätkata läbirääkimisi kaubanduskokkuleppe saavutamiseks. Briti peaminister Boris Johnson on teatanud, et ootab Euroopa Liidult märkimisväärseid järeleandmisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Raekoja plats oli rahvast tulvil ja seekord hakkas eelmistest aastatest rohkem silma välismaalasi. Peamiselt oli kuulda just soomekeelset juttu. Linnapea ilmudes aga melu vaibus ja jõulurahu väljakuulutamist raekoja aknalt kuulasid. Kõik jõulurahu väljakuulutamise tava ulatub seitsmeteistkümnendasse sajandisse, kui Eestimaad valitses Rootsi kuninganna Kristiina. Sellest ajast on pärit ka linnapead. Jõulutervituse tekst alustab Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Homme kui see jumalale on meelepärane jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, mõistab end sellega raskendavatel asjaoludel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seadus ja korralduse seda igaühe kohta ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kõigile siin meie riigis soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kestku kanutipäevani 13. jaanuaril. Nii kõlas esmakordselt traditsiooniline jõulurahu tekst sel aastal Tartu linnapeaks saanud Urmas Klaasisuust. Kui linnapead vahetuvad, siis üks mees on aastast aastasse lisaks jõuluvanale Tartus jõulurahu väljakuulutamise ikka platsis. Selleks on Tartumaa praost Joel Luhamets ja kui linnapea roll rahukuulutusel on selgelt paigas, siis praostil on veidi rohkem võimalik sõnumit valida. Sel korral rääkis Joel Luhamets rahust. Joel Luhamets. Rahu on ju alati tahetud, rahu on alati soovitatud, mõned rahvad ütlevad tervise soovimise asemel rahu soovi sest maailm on rahutu ja muidugi me peame igaüks tegema omast jõust ja väest, kõik, mis võimalik, et rahulikult elada. Aga see karm maailm teab ka seda, et kui sa tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Nii on inimeste maailmas, aga nüüd jõuluajal tuleb teistsugune rahu. See ei ole enam selline rahu, mida võiks relvadega hoida. See on selline rahu, kes ise on rahul. Tartust tulevad jõulud sel korral lumega ja nelja-viie kraadilise külmaga inimesi raeplatsil oli 100 ringis ja enamus neist ütlesid, et sel korral on jõulutunne täiuslik. Kuidas jõulud tulevad? Väga toredasti lumi maas, valged, valged jõulud. Jõulutunne On küll, eriti oli see päev, kui lumi langes. See oli siis üleeile õhtul, kui Tartusse langes laia lund. Mis need jõulud sellel aastal teile selles mõttes toovad, et kas kõik on traditsiooniline või miski on uus ka jõulud on ikka jõulud, see tähendab mida, et siis tuleb pereringis olla. Just ikka traditsioonilised toidud, traditsiooniline kuuselõhn ja no kui nad on veel valged, siis on veel eriline. Millegipärast me ikkagi ootame alati. Valgeid jõule, kuidas jõulud tulevad rahulikult jõulu Tartus see tähendab seda, et tuleb tulla, vaadata, kuidas jõulurahu välja kuulutatakse ja õhtul tuleb? Jah, umbes nii. Me ikka jälgime, kuidas see jõulu siin Tartus läheb, sellepärast et meil, see on Turus enamasti ja siis turu jõulurahu kuulutamine on selline, mis on mu lapsepõlves alati olnud selle jõulu algus või jõu kursk peab olema enne seda valmis ja, ja, ja siis enam midagi eriti ei tehta. Peale söömise. Kauneid jõule. Mirko Ojakivi Tartu. Tallinna linnavalitsus otsustas sel aastal jõulurahu väljakuulutamise tava täiendada vabariigi hümniga, mis täies ulatuses pärast linnapea ülesastumist ka maha mängiti. Mida siis tallinlased endale ja teistele jõulude ajal soovivad? Soovin ainult rahu südamesse silmadesse ja sellist mõnusat rahulikku jõuluaega kõigile. Ilusat ilma õnne, rõõmu, kodusoojust. Ma tahaks tänasel päeval tervitada kõiki emasid, sest minu ema elab veel. Ta on 91 aastane. Ja tänu temale on ka minul õnnestunud sündida just sellel päeval. Aitäh talle ja kõikidele kõikidele emadele. Aitäh teile.", "role": "user" }, { "content": "Edgar Savisaar, Tallinna linnapea; Urmas Klaas, Tartu linnapea; Joel Luhamets, Tartu praost; reporterid Tõnu Karjatse, Mirko Ojakivi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuurkapitali pearaamatupidaja eilse avalduse põhjal ministrile on Kultuurkapitali tegevdirektori Aavo Viioli tegevuse tulemusena Kultuurkapitali kontodel vähemalt kuue ja poole miljoni krooni suurune puudujääk. Kuna kultuuriminister Kultuurkapitali nõukogu esimehena peab end vastutavaks, siis esitas ta peaministrile tagasiastumispalve. Ühtlasi tegi ta avalduse kaitsepolitseile, kus alustati kriminaalasi. Avo Viiolilt on võetud õigus teha varalisi tehinguid Kultuurkapitali nimel. Kaitsepolitsei on Avo voli kahtlustatavana 48-ks tunniks vahi alla võtnud. Kultuuriminister Signe Kivi sõnul on viia luurija juures ka oma süü üles tunnistanud. Homme toimub Kultuurkapitali nõukogu erakorraline koosolek, et määrata kapitali asendusjuht. Päevakorras on ka uue audiitorfirma valimine ja ka see, mida see puudub. Kuus ja pool miljonit tähendab Kultuurkapitali rahalistele võimalustele. Minister Signe Kivi. Ma ei sooviks praegu rutata selles osas sündmustest ette, võimalik, et tuleb edasi lükata kolmas jaotus, kuid ma eeldan tänase päeva seisuga, et mitte rohkem kui üks kuu. Selle otsuse teeb Kultuurkapitali nõukogu. Ma loodan, et uurimine viiakse läbi võimalikult kiiresti ning selgitatakse välja täpne varaline kahju. Tundes poliitilist vastutust toimunu pärast, teavitasin eile peaministrit oma soovist tagasi astuda. Peaminister Siim Kallas otsustab tagasiastumispalve rahuldamise pärast seda, kui uurimine on selgitanud täpsemad asjaolud. See võib olla järgmisel või ülejärgmisel nädalal, teatas valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik. Kui peaminister palub kultuuriministrile jätkata, kuidas otsustab Signe Kivi, siis. See on uus situatsioon. Siia ametisse astudes teadsin ma selle vastutuse suurust ja oma kohust kriitilistel hetkedel. Signe Kivi on andnud Reformierakonnale lubaduse kandideerida kohalikel valimistel. Praeguses olukorras lubas ta asja uuesti kaaluda. Kuidas siis ikkagi sai niisugune asi juhtuda ja alles nüüd välja tulla? See on tõsine küsimus minu ja pearaamatupidaja vahel. Täpsema informatsiooni esitan ma Kultuurkapitali nõukogule kõik edasised toimingud vastavalt seadusele teeb Kultuurkapitali nõukogu ja kuna on alustatud kriminaalprotsessi siis ei ole mul alust täna väita, kuidas on tekkinud see puudujääk ja kes on süüdlane. Kui mul oleks vastus küsimusele, kuidas see võiks. Siis ma kinnitan teile, ma ei istuks täna siin ja meil ei oleks seda olukorda.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kultuurkapitali kontodelt on kadunud miljonid kroonid. Kultuuriminister esitas tagasiastumispalve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nB keskuse uuringu järgi arvab veidi enam kui pool ameeriklastest 51 protsenti, et sõna peaks Donald Trumpi ametist tagandama. 46 protsenti arvab, et ei peaks üsna tasavägine. Dailyni pidi on tulemus muidugi teistsugune. Vabariiklastest arvab 86 protsenti, et trump peaks jääma ametisse. Vabariiklased seisavad peaaegu üksmeelselt trumpi taga sõltumata sellest, mida ta valges majas ütleb või teeb, märgib CNN. Mõistagi arvas sama hulk demokraate 85 protsenti. Trump tuleks tagandada. 63 protsenti ameeriklastest usub, et trump tegi oma valimiskampaania ajal või valges majas ilmselt või kindlasti midagi ebaseaduslikku. Veel rohkem 70 protsenti ameeriklaste st arvab, et ta tegi midagi ebaeetilist. Aga millele agentuurid tähelepanu juhivad, on asjaolu, et 59 protsenti neist vabariiklastest, kes usuvad, et trump on teinud midagi ebaseaduslikku, on ühtlasi arvamusel, et teda ei peaks seepärast veel ametist tagandama. Kuidas sellest aru saada? Üks võimalik järeldus on, et vabariiklased, kes usuvad, et trump tegi midagi ebaseaduslikku ei arva, et see oleks seotud Ukraina ga, mis on tegelikult sõnati tagandamisprotsessi alus. Teine järeldus on juba välja öeldud. Kui trump rikkuski oma presidendi aja jooksul seadust ei arva vabariiklased, et seda peaks karistama tagandamisega. Veel mõned pee küsitluse tulemused. Need on pisut erinevad, arvestades inimeste vanust, rassi või haridust. Suurem osa vanematest üle 65 aasta arvasid, et trump peaks ametisse jääma samas kui enamik noortest alla 30 aastastest pidasid õigeks, et senat Trumpi ametist tagandab. Analüütikute hinnangul näitab see, et noored kalduvad pigem demokraatide suunas. Väga selgelt arvasid nii mustanahalised kui Hispaania päritolu ameeriklased, et sõnad peaks presidendi tagandama. Hariduse järgi on ameeriklaste seisukohad üsna erinevad. Kaks kolmandikku nendest, kel Pole kolledži haridust, arvavad, et trump peaks ametis edasi jääma. Kolledži või kõrgema haridusega ameeriklaste st arvab üle poole, et sena peaks trumpi tagandama.", "role": "user" }, { "content": "Suurem osa usub, et Trump tegi ilmselt või kindlasti midagi ebaseaduslikku, kas presidendiks kandideerides või oma kolme esimese ametiaasta jooksul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKella 23 35 ajal sai siis häirekeskus teate, et Pärnus ülejõe piirkonnas kuuldi ühest eramajast laske ja kuna tegemist oli siis vahetu kõrgendatud ohuga, siis reageeris sinna mitu politsei patrulli ja sealhulgas siis ka kiireageerijad, et kui nüüd sinna maja juurde saabusid, siis politsei piiras sellel alal liikluse, et, et sinna ei satuks kõrvalised inimesed ja proovisime siis saada majas mehega kontakti. Mitmel korral see ei õnnestunud ja siis nii-öelda ohu likvideerimiseks sisenesime majja ja, ja mees peeti siis seal majas kinni. Kinnipidamisel kasutasime ka teenistuskoera. Kas mees sai vigastada, et koer hammustas teda või sai muidu haiget? Mees sai vigastada, sest teenistus koer hammustas teda. Politsei osutas mehele kohapeal esmaabi ja toimetasime veel edasi tagora haiglasse ja haiglast edasi. Politseimehi. Mis relvaga oli tegu, oli tal püstol, oli tal jahipüss? No tal on olemas kehtiv relvaluba, aga isirelvadega täpselt tegemist ma siiski täpsustada ei saa, selle me tuvastasime, et ta oli alkoholi, tarvitas. Päris hästi läks, et keegi vigastada ei saanud. Ja seda tuleb küll öelda, et õnneks möödus see sündmus ohvriteta, et, et keegi peale siis seda kinnipeetud mehe mingisuguseid tervisekahjustusi ei saanud. Tegemist oli sellise kõrgendatud ohuga ja soovin tänada helistajat, kes, kes meile sellisest asjast teada andis. Saime oma töö ära tehtud, sündmuse lahendamine kestis natuke üle poole tunni. Me püüdsime saada jah majas olnud mehega kontakti, aga korduvalt, aga see ei õnnestunud ja siis ei jäänud ka meil mingisugust muud võimalust üle, kui sinna majja siseneda. Lihtsas keeles murdsite ukse maha.", "role": "user" }, { "content": "Eile hilisõhtul kiirustasid nii Pärnu patrullpolitseinikud kui ka kiirreageerijad sündmuspaigale, kus 64-aastane purjus mees tulistas korduvalt oma majast tänava poole ja seadis sellega naabrite elu ohtu. Mitu maja sai kuulitabamuse, aga vigastada ei saaanud õnneks keegi. Mees politseinikke majja ei lasknud, nii murti lõpuks uks maha ja peeti mees kinni. Kinnipidamisel sai relvakangelane vigastada, sest teda hammustas politseikoer.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärt Raisk on Nõukogude okupatsiooni järel esimene riigikohtu esimees, kes jaksas ära oodata oma üheksa aastase ametiaja lõpu. Raski eelkäijad Rait Maruste ja Uno Lõhmus lahkusid riigikohtu esimehe ametist enne oma ametiaja lõppu. President Toomas Hendrik Ilves tänas ametivahetus tseremoonial peetud kõnes Märt Raski ennekõike selle eest, et ta säilitas kohtuvõimu sõltumatuse. On kiiduväärne, et riigikohtu esimehed on olnud väljas kohtu, vaimse ja ka ainelise sõltumatuse eest, see töö on kandnud vilja. Märt üheksa aastat Tartus riigikohtu esimehe ametis on mööda saamas. Ma tänan sind siiralt selle eest, et sa ei ole viinud rohu Tallinna. Ma tänan sind asjatundliku ja sõltumatu tegevuse eest kohtusüsteemi juhina. Märt Raski enda sõnul suutis ta oma ametiajal säilitada riigikohtu just sellisena, nagu see talle Uno Lõhmuse poolt üle anti. Arvan, et selle üheksa aasta jooksul ma ei suutnud seda kohtusüsteemi ära rikkuda ja kindlasti ta arenes omasoodu koos ühiskonnaga ja ma arvan, et Eesti kohtusüsteem on usaldusväärne, oma rahvast teeniv õiguskorda kindlustab ja kindlasti põhiseadusega ne need on märksõnad võib-olla mis kõiki meid ümbritsevaid riike ei iseloomusta ja tähtsamast tähtsam on loomulikult õigusemõistmise sõltumatus. Raski sõnul on tal õnnestunud ka riigikohtus endas säilitada see, mis oli enne tema saabumist lõplikult. Rask riigikohtu asju veel ei paki, sest vähemasti aastavahetuseni on tal plaanis olla riigikohtu üldkolleegiumi liikmeks ja puhata. Märt Rask. Aga pensioniiga tuleb jah, mul detsembris juba ja, ja ma praegu esialgu kaldun küll arvama, et et see aeg, kui ma olin avalikule tegelane, pidin kõikvõimalikele ajakirjanikele vastama, on nüüd läbi saamas. Küll aga algab rambi valguses uue riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ametiaeg, sest juba tuleval teisipäeval on riigikohtu üldkolleegium töölaual kaasus, mis puudutab apteekide asutamispiirangut ning tõenäoliselt tuleb pikamäel lähiajal koos teiste riigikohtunikega asuda õigust mõistma maade vahetajate üle. Priit Pikamäe. Ma kasutaks juhust ja tänas ja tunnustas oma eelkõiget Märt Raski suure töö eest, mis ta on ära teinud kohtusüsteemi arendamisel. Ja pikalt aega siin atra seada ilmselt ka ei anta, sest juba järgmine teisipäev riigikohtu üldkogu avalikul istungil arutab õiguskantsleri taotlust ravimiseaduse teatud sätete põhiseaduspärasuse kohta. Asju, mida meil tuleb hakata siin veel sel sügisel lahendama, on nii mõndagi ja need on keerulised ja huvitavad asjad. Mirko Ojakivi, Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Riigikohtu esimees Märt Rask lahkub riigikohtu esimehe ametist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädal, mil Soome teatab NATO-ga liitumise soovist, pidi olema suur võit nii idatiiva riikidele kui ka kogu alliansile tervikuna. Ent selle rikkus mõneti NATO riigi Türgi president ja hiljem ka välisminister, kes hakkasid Soome ja Rootsile nõudmisi seadma. Nimelt ei sobi neile kahe riigi eriti Rootsi senine toetus kurdide tööparteile. Nende hinnangul peavad kaks riiki NATOga liitumiseks loobuma toetusest kurdidele ning andma Türgile julgeolekugarantiisid Berliinis. Nii Türgi kui ka Soome ja Rootsi kolleegidega kohtunud Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa sõnul on ta optimistlik ning usub, et riigid suudavad erimeelsused siiski lahendada. Praegu loomulikult kõik riigid püüavad nagu mõista ja kaasa mõelda, et mis on selle probleemi olemus ja, ja, ja kuidas on võimalik nagu aidata kaasa leevendada seda erimeelsust, kui, kui see on meie kätes, aga esimene ootus on loomulikult, et riigid omavahel arutavad läbi, kuidas seda erimeelsust lahendada ja, ja tõesti tahe selle jaoks paistis küll olevat kõikidel riikidel kõigil neil kolmel riigil. Teiseks oluliseks teemaks Eesti poolt vaadatuna oli idatiiva tugevdamine. Sel nädalal andis NATO sõjalise poole juht Saköör, tood Wolters üle ettepanekud, kuidas seda teha tuleks. Neljapäeval ütles peaminister Kaja Kallas, et need veel salajased ettepanekud pole sisult Eestile sobivad. Välisminister Liimets oli siin peaministri veidi optimistlikum ning ütles, et see protsess pole veel enne NATO Madridi tippkohtumist lõppenud. Praegu loomulikult, meil on hea meel, et tuli ka saköörilt soovituspaber ja see on siiski üks osa sellest nii-öelda tellisest, millega seda kaitse hoiaku müüri laotakse. Praegu need arutelud alles jätkuvad kuni Madridini ja kindlasti on see väga hea alus, millele ka meie oma soovid sisse panna, nii et selles osas on see protsess kindlasti praegu. Head. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Berliinis kogunesid sel nädalavahetusel NATO välisministrid. Eesti jaoks oluliste teemadena räägiti nii NATO laienemisest kui ka idatiiva tugevdamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMineapolis ja politsei pidas 46 aastase George Floidi kinni, sest teda kahtlustati valeraha kasutamises. Ametliku avalduse järgi palusid politseinikud tal oma autost eemale astuda. Floid keeldus seda tegema ja vastas vägivallaga, kuid lõpuks suutsid politseinikud ta käed raudu panna. Esialgu sotsiaalmeedias levima hakanud pealtnägija video ei näita olukorra algust, küll aga seda, kuidas valgenahaline politseinik surub põlve floidi kaelale. Samuti on kuulda, kuidas Fluid ütleb, et ta ei saa hingata ja palub, et teda ei tapetaks. Mineapolise linnapea šeiko Frey sõnul tuleks videos olev politseinik ahistada. Kuigi uurimine veel kestab. Me ei saa seda eirata. Meie kui liidrid peame nägema seda olukorda nii nagu see oli ja nimetama seda nii, nagu see oli. George Floid väärib õiglust, tema perekond väärib õiglust. Mustanahaliste kogukond väärib õiglust ja meie linn väärib õiglust, räägib Mineapolis ja politseijaoskonna juht Medaria Arandoo. Neli politseinikku, kes olid olukorraga seotud, on nüüd endised töötajad. Ma tegin selle otsuse pärastlõunal. Meeleavaldajad tulid mineapolis ja tänavatele juba teisipäeva õhtul. Esialgu koguneti ristmikul, kus floid vahistati. Korraldajad üritasid olukorda rahulikuna hoida ja järgida koroonaviirusest tingitud reegleid, räägib meeleavaldajale saia Smith. Kuidas teist inimest tapetakse, tekitab emotsionaalset traumat ja ahastust. Ta oli maas. Ta ei üritanud vastu hakata. Hiljem liikusid sajad meeleavaldajad aga politseijaoskonna juurde, kus floidi vahistamisega seotud mehed töötasid. Mitu politsei autot soditi täis, lõhuti aknaid ja loobiti kive. Politseinikud vastasid pisargaasi ja suitsugranaatidega. Meeleavaldused jätkusid kogu eilse päeva rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s Minneapolise linnas puhkesid vägivaldsed meeleavaldused pärast seda, kui mustanahaline mees suri vahistamise käigus. Meeleavaldajad sodisid politseiautosid, lõhkusid aknaid ja loopisid kive. Politseinikud vastasid pisargaasi ja suitsugranaatidega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane sõidukitega meeleavaldus organiseeriti suuresti sotsiaalmeedias, hommikuks olid inimesed kokku leppinud, millal hakatakse tulema Võrust, millal Viljandist, millal Pärnust. Eesmärk oli kella 11-ks Toompeale jõuda ja sealsed kitsad tänavad nii-öelda täispark. Aga politsei oli meeleavaldajatel vastas juba linna piiril ja proovis autosid Toompeast mööda suunata. Tundub, et meid ei lasta mäest üles minna Toompeale igatahes ligi lasta. Politseinikud selgitasid inimestele, et üleval Toompeal on kõik parkimiskohad täidetud. Eks tuli ette ka üksjagu sõnelusi. Sõitke edasi, kui te praegu siia sulete väärtõmbelema Aga teate mulle lapse või vanalinna haridus, kolleegid. Mitte edasi teise teise kohta ärge rikkuge, liiklus, me praegu minge, minge praegu edasi. Siiski, need, kel olid Toompeale tööpärast asja, said politsei sõidukitest mööda. Riigikogule palun, meeleavaldajatest tekitas asjade selline korraldus tuska. Minu arust peaksime kolonnis sõitma koos Toompeale politseist mööda, mitte vaatama, mida see politsei vehib seal. Aga teeme seda siis. Sellest siiski asja ei saanud, aga inimeste pahameel ei vähenenud. Maski kohustuse peab ilmtingimata ära kaotama, vabalt hingamine on inimese põhiõigus, valitsus ei kuula rahvast, siis rahvas peab ennast veel rohkem kuuldavamaks tegema ja usute, et aitab aga rahvavõim on meil, kui nüüd veebruarikuu jooksul ära lõpetataks, sellest juba piisaks või oleks vaja tänapäev kohe piirangud lõpetada? Kohe me oleme siin, mitte selle jaoks, et tulevikus kunagi piirangud lõpetada, vaid meie sõnum on selge. Piirangud tuleb kohe lõpetada ja inimestele tuleb anda tagasi vabadused. Samal ajal kujunes Vabaduse väljaku juures omamoodi segadus. Aga järsku, meil on mõttekam hoopis vabaduse väljakul konkreetne tropp tekitada, et jääbki liiklus igatpidi seisma. See on hea mõte, paneme lihtsalt autod sinna kinni ja teeme selle, mis on, see ümber kiriku ja siis sealt Vabaduse platsilt ja paneme kinni sinna täielikult. Tee peale ka panna, sest et tee jääb ikka vabaks selle võrra. Ja mõni hetk hiljem oli Kaarli puiestee üks sõidusuund põhimõtteliselt umbes selle hajutamine võttis politseil hulk aega. No tegelikult saate parema suuna sel sisse panna ja see on minu asi, mis reas mina sõidan, sellest ei saa te öelda. Ja, aga te takistajate ühistranspordi liiklust, iga transport saab ilusti mööda, kõik on siiamaani mööda. Kui politsei oli Kaarli puiesteel kontrolli tagasi saanud, paistis liikluspilt paranevad ja eks ka paljud autojuhid olid oma sõidukid ära parkinud ning üles Toompeale jalutanud, sest seal rüütelkonna hoone juures käis samal ajal teine ilma autodega, kuid sama pahane meeleavaldus.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas avaldati meelt koroonapiirangute vastu. Tuldi üle Eesti ja autodega, eesmärgiga oma sõnum liiklust takistades edasi anda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina, meedia ja hiljem ka mitu sõjaväelast teatasid, et Don bassi sõjategevuses hukkus Eesti kodanik. Ametlikult Ukraina seda kinnitanud ei ole, mis välisministeeriumile praeguseks teada on? No me suhtleme Ukraina ametivõimudega, aga meie käsutuses olev informatsioon tõepoolest on, et naturaliseeritud Eesti kodanik on lahingutegevuses hukkunud Ukrainas Macolailin Valgevenelane, kes on saanud kodakondsuse 2016. aastal. Meie käsutuses olevad andmed ütlevad seda, et ta tuli 2006. aastal Eestisse siis stipendiaadina ühes projektis ta oli ka pagulase staatuses, arvestades seda Valgevenes valitsevat olukorda ja siis üldises korras taotles ka Eesti kodakondsus, mille ta sai loobudes siis Valgevene kodakondsusest. Nii et me kindlasti neid kõiki asjaolusid praegu Ukraina ametivõimudega koos täpsustame ja peame silmas seda, et tegemist oli Eesti kodaniku Kas välisministeeriumile on teada, kui palju Eesti kodanikke veel Donbassi sõjategevuses osaleb? Eesti riigis kehtib põhimõte, et Eesti kodanikud saavad niisugust teiste riikide väeüksustes tegutseda valitsuse loal. Meil nii-öelda teadaolevalt antud Eesti kodanikele lubasid niisugust tüüpi teiste riikide sõjaliste üksustes osaleda ei ole, kui nad ei ole just Eesti kaitseväelased, kes ei osale kolmandates riikides konkreetsetel missioonidel. Aga samas need asjaolud, see tema roll ja staatus, mida ta ka Ukrainas täitis, et seda me täpsustame, selgitame Ukraina ametivõimudega.", "role": "user" }, { "content": "Eile tuli teade, et Donbassis on sõjategevuses surma saanud Eesti kodanik. Välisministeerium sai sellele täna kinnituse. Üksikasju täpsustatakse Ukraina välisministeeriumiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige enam, 79865 häält kogus Reformierakond. Endise peaministri Andrus Ansipi poolt hääletas koguni 45037 valijat. Teisena pääses Reformierakonnast europarlamenti Kaja Kallas 21504 häälega. Üksikkandidaat Indrek Tarand kogus häälte arvult teise tulemuse, tagades 43390 häälega endale samuti koha europarlamendis. Ükski teine üksikkandidaat valimiskünnist ei ületanud. Keskerakondlane Yana Toom sai 25263 häält, edestades ligi 7000 häälega ka erakonna liidrid ja esinumbrit Edgar Savisaart. Yana Toom oli valimistulemustest kuuldes silmnähtavalt üllatunud ja ütles, et lootis erakonnale kahte kohta. Ma praegu ei saa öelda, et ma tunnen rõõmu, pigem vastupidi nüüd tuleb ikka maha istuda ja mõelda, mida me tegime valesti. Sest no tõepoolest väga kahju, et ainult üks Keskerakond istub europarlamendis liberaalide fraktsioonis koos Reformierakonnaga Europarlamendi valimistel parima tulemuse saavutanud Ansip oli nördinud, et peab Brüsselis hakkama koostööd tegema julgeolekupoliitikas vastakal seisukohal oleva toomiga. Ma ei rõõmusta selle üle, et Yana Toom sai Euroopa Parlamendi liikmeks inimene, kes on öelnud, et eesti keel on kaduv hääbuv keel. Minu meelest ei sobi Eestit esindama, kuid Keskerakonna toetajate valik oli Yana Toom. Isamaa ja Res Publica Liidust jätkab europarlamendis Tunne Kelam keskkogusse 18773 häält. Ka Kelam leidis, et Yana Toomi tulek europarlamenti pole Eestile kasulik. Me peame lihtsalt pidama võitlust asjade pärast, kus võidelda poleks vaja. Meil on hädasti vaja, et kõik kuus tegutseksid võimalikult ühiselt ja ajaksid Eesti asja. See on toimunud viimased kaks koosseisu positiivselt ja praegu oleme probleemi ees. Häälte arvult kolmanda tulemuse saanud sotsiaaldemokraatide esinumber Marju Lauristin ütles, et Keskerakonna häälte jagunemine osutab Edgar Savisaare Pohi lõpule ja see võib ümber kujundada ka Eesti poliitika maastiku. Milliseks kujuneb aga koostöö Brüsselis, näitab aeg Marju Lauristin. No seal muidugi peab arvestama seda, et mitte kõikides küsimustes sellist vastandumist ei ole, näiteks kui me räägime sotsiaalprobleemidest või sellistest, noh, selles mõttes nagu neutraalsematest teemadest siis seda ei ole, niipea kui küsimus läheb aga julgeoleku teemadele, on otsekohe see test, kuidas proua toom käituma hakkab, kas ta käitub kui Eesti riigi esindaja või ta ei tee seda mitte. Ja kuna inimestel on selles suhtes väga tugevad sellised hirmud, mina siis olen vastukaaluks võib-olla natukene optimistlikum ja, ja loodan, et võib-olla selles uues keskkonnas olles ise Euroopa Liidus Euroopa Liidu nii-öelda esindaja Protom äkki saab ka hoopis mingisuguse impulsi näha hoopis teises valguses ka oma suhet Eesti riigiga. Igatahes praegu tõesti siin tekib probleeme. Politoloog Ott lumi hinnangul kujundasid seekordseid europarlamendi valimiste tulemusi eelkõige avatud nimekirjad, mis võimaldasid erakondade nimekirjade sees esile kerkida. Neil, kes suutsid teha tugevamat kampaaniat Yana Toomi üllatusliku häältesaaki, tuleb lumi hinnangul hinnata sisepoliitiliselt märgiliseks. Eesti erakonnademokraatia on ju viimased paarkümmend aastat üritanud, ütleme siis vene kogukonna häält, et Eesti poliitikas tõmmata läbi Eesti erakondade, ütleme keskerakonnal on see kõige paremini õnnestunud. Aga nüüd me näeme olukorda, kus tegelikult enam mitte need vene kogukonna eeskõnelejad Keskerakonnast lihtsalt ei osale, vaid vastupidi, tundub, et jäme ots läheb nende kätte. Ega me ei saagi öelda, on see siis halb või hea, see on ühiskonnas jõudude vahekord. Aga igal juhul on see märgiline ja selline märkimisväärne muutus Eesti poliitikas.", "role": "user" }, { "content": "Europarlamendi valimised võitis Reformierakond, kes sai kaks kohta kuuest. Eelmiste valimiste üllatusvõitja Indrek Tarand tagas endale taas koha europarlamendis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nParameedikutest ajateenijaid on haiglates abis praegu 19, kohe saaks kaitsevägi tegevväelasi appi saata veel 10. Suvel teenistusse asunud 90 ajateenijat saaks appi minna alles enne jõule, kui kõik kursused on läbitud. Kui nende abist ei piisa, saaks kaasata ka eelmiste lendude parameedikud. Kaitseväe peaarst Argo Lusti ütleb, et kui küsida täna jõuaksid sajad reservväelased haiglate se kahe nädala pärast. Abivajadust analüüsib terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets Siin tuleb nagu detailselt vaadata, sest muidu nagu tekib olukord, kus näiteks ütleme, tehakse lisaõppekogunemine 1000 inimest ja siis noh, antakse nagu igale poole mingi proportsioonilis inimese. Aga kokkuvõtteks me ei taha ju sellist olukorda, kus näiteks 20 inimest kuskil nurgas seisab ja ootab ülesanded, aga mida ei ole võimalik neile anda. Ajakava, kuidas me liigume, et me oleme ülesande kätte jaganud meditsiinistaapidele ja sealt tuleb siis läheb alla haiglatele see infovajadus ja täpsustamine ja me loodame siis selle nädala lõpuks nagu selguse saada. Kui palju veel on parameedikut vaja, kuhu meil täpselt vaja on ja siis me saame anda ka konkreetsed numbrid tegelikult ka kaitseministeeriumile. Vaikne mets lisab, et erinevalt õppekogunemisest ei tohiks see kutse olla kohustuslik. Noh, kujutage ette, et igapäevast tööd ja näiteks sõidate rekat kuskil, siis teil tuleb kutse, et koheselt ilmuda teenistusse noh, et kogu elu on ju pea peale pööratud. Et kui sul puudub motivatsioon seal aidata ja sind võib-olla tegelikult huvita nagu siis see ei pruugi olla abiks haigla personalile sooviks imel pigem läheneda selliselt, kus me näiteks küsime viimasel kolmel parameetrid lennu ja see on nüüd näide lihtsalt et kas ja kui paljud neist oleksid valmis tulema ajutise teenistusse, aitama ks haiglad, kiirabi sid ja sellisel juhul kaasneks juba vabatahtlikkuse põhimõttel inimesi. Kõigepealt otsitakse abi meditsiinitudengitelt ja erasektorilt. Kui ka siis jääb puudu, kutsutakse reservväelased.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister pakkus möödunud nädalal haiglatele reservväelaste abi. Kaitseväe koolitatud parameedikute kaasamise vajadust hindab Terviseamet. Nädala lõpuks peaks selguma, kas reservistid kutsutakse appi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringu ühe autori, Estonian Business Cooli professor Kaire Põdra sõnul oli tasuta kõrgharidusele üleminek viimase paarikümne aasta üks suuremaid ja julgemaid reforme kõrghariduse tööst. Selgus, et vastupidiselt ootustele maa noorte ligipääs kõrgharidusele muutunud ei ole Pole üliõpilaste ligipääsu mõttes ka midagi oluliselt halvemaks läinud. Ka nominaalajaga õpingute lõpetamise puhul on seis reformieelse ajaga võrreldes jäänud laias laastus samaks. Uuringu kaasautori, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsendid Triin Lauri sõnul tulnuks õppemaksureformi kõrval rohkem tähelepanu pöörata ka õppetoetuste süsteemi muutmisele. Miks, et kas see tähendab seda, et see tasuta kõrgharidus või niinimetatud tasuta kõrgharidus oli nagu liikumine vales suunas, siis me tegelikult ei tea ja me ei julge seda ka öelda, võib-olla see oli õiges suunas, aga liiga vähe, ehk siis, et sul võib olla nii õppemaksuga kui õppemaksuta kõrgharidus, aga tegelikult see, kas sa saad seda õppimist endale lubada, sõltub väga palju ka sellest, mil määral sa saad toetuseid. Seejuures oleks oluline suurendada ennekõike vajaduspõhiste toetuste osakaalu, sest tulemuspõhised toetused võivad ebavõrdsust suurendada. Seda seetõttu, et jõukamatest peredest pärit lapsed saavad keskmiselt ka paremaid hindeid tulevikku vaadata. Ees rõhutas Lauri, et kaaludes õppemaksu taastamist, tuleks näha, et sellega seotud valikud ei ole üksnes mustvalged. Teine võimalus on, et on tõesti õppelaenud, et õppemaks on küll olemas, aga sa ei maksa seda mitte täna ülikooli sisse astudes või ei maksa neid, seda sinu vanemad, vaid see on ajatatud ja selle tagasimaksmise saab ju ka teha sõltuvaks sellest, missugune su tuleviku sissetulekud on ehk siis parandada seda tasakaalu nende vähem ja rohkem äratasuvate erialade vahel, ehk siis oleks inimestel ajendid minna ka õppima Neil erialadele võib-olla, kus tööturu positsioonid ei ole nii head.", "role": "user" }, { "content": "Alates 2013. aastast ei pea eestikeelsetel õppekavadel täiskohaga õppivad tudengid õppemaksu tasuma. Reformiga sooviti tulla vastu tööturu nõudmistele, hõlbustada nominaalajaga lõpetamist ja parandada nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga noorte ligipääsu kõrgharidusele. Värskest uuringust selgus, et mitmed reformile seatud eesmärgid pole täitunud. Teadusportaali Novaator toimetaja Juhan Hellerma; uuringu kaasautor, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja mõistis hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini sammu tunnustada Ida-Ukraina separatistlikke piirkondi ja otsustas kehtestada sanktsioonid inimestele ja ettevõtetele, kes nõndanimetatud rahvavabariikides äri teevad. Samuti ollakse valmis edasi minema veelgi karmimate sanktsioonidega, sest diplomaatilise lahenduse võimalus on kustumas, räägib valge maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sallivan. Oleme üritanud maailmale näidata, et Venemaad pole sunnitud seda tegema vaid see on valikuline julm sõda, mida Venemaa oma naabri vastu kavatseb pidada. Vabariiklasest senaatori Tom Kottoni arvates on valge maja sanktsioonide kehtestamisega hiljaks jäänud. See põhimõtteliselt julgustab Vladimir Putinit tegutsema, sest ta teab, et sanktsioonid, millega ta silmitsi seisab, ei ole need, mida ta kõige rohkem kardab, räägib USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Curby. Kui karistada kedagi selle eest, mida nad ei ole veel teinud, siis nad võiksid sama hästi seda lihtsalt teha. President Joe Biden kohtus teist päeva järjest rahvusliku julgeolekumeeskonnaga ja vestles Ukraina, Saksamaa ja Prantsusmaa liidritega. USA saatis ka ÜRO-le kirja, milles hoiatas, et Venemaal võib olla nimekiri ukrainlastest, keda sissetungi järel või vangistada räägib USA-s elav ukrainlane Olga. Ma olen väga mures, sest kogu mu pere elab seal. Mu ema ja õde elavad seal. Ma loodan, et jumal on meiega, räägib USA-s elav ukrainlane vlaad. Mu ema on endiselt seal, mu abikaasa isa on endiselt seal ja ka paljud sõbrad, see on olnud väga raske. Ameeriklased otsustasid ajutiselt saata Ukrainas olevad välisministeeriumi ja saatkonna ametnikud Poola. Samuti ärgitatakse riigist lahkuma USA kodanikke. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden allkirjastas korralduse, millega keelustatakse investeeringud ja kaubandus Ida-Ukraina separatistlikesse piirkondadesse, mida Venemaa riigipea Vladimir Putin otsustas tunnustada. Lisaks paluti USA välisministeeriumi ja saatkonna ametnikel ajutiselt Ukrainast lahkuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHetkel laiub aadressil Holmi kallas 20 tühermaa, ettevõtja Kristjan Saar tahab sinna rajada spaa hotelli. Milline see täpselt olema saab, on veel vara öelda, sest käsil on alles eskiisprojekti ettevalmistamine. Sellele järgneks detailplaneeringu tegemine, projekteerimine ja lõpuks ehitus. Küsisin Kristjan Saare käest, millal võiks uus spaa hotell valmis saada. Kui kõik hästi läheb. No ütleme üks kolme aasta perspektiiv kindlasti mitte varem, kui me räägime, et kogu kogu protsessi Kristjan Saare hinnangul on Uspa-hotelli rajamine Haapsalus perspektiivikas. Tema sõnul on olemas potentsiaalsed investorid, kuid võimalik on ka laenuraha kaasamine. Haapsaluga seob saart perekondlik side. Ta on kunagise Haapsalu linnapea Hants Salveri lapselapselaps. Holmi kallas 20 ja veel üks naabruses asuv kinnistu on plaanitava spaa asukohana eelistatud. Mitmel põhjusel, jätkab Kristjan Saar. Seal on mitmes suunas olemas merevaated, seal on olemas loojuv päike ütleme, et poolsaar on veel küll suuresti nii-öelda välja arendamata, aga linnal on olemas detailplaneering, mis peaks muutma see ühe siis kalda poole promenaadiks, eks see on ka kindlasti mitmete aastate küsimus, aga noh, eks siin tulebki nagu tulevikku vaadata. Kristjan Saar ütles, et spaa hotelli detailplaneeringuga loodetakse alustada kas selle aasta lõpus või järgmise aasta esimeses pooles. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Praegu tegutseb Haapsalus kaks spaahotelli: Fra Mare ja Hestia Hotel Haapsalu Spa. Tulevikus võib Haapsallu Holmi kalda tänava äärde kerkida veel üks spaahotell.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Päevaleht kirjutas täna Rootsi Kuningliku tehnikaülikooli teadlaste uuringust, mille kohaselt kasvatas tasuta ühistransport Tallinnas sõitjate hulka vaid 1,2 protsenti. Tallinna tehnikaülikooli logistika instituudi professor Tago Antov ütles, et see arv on küll väiksem algselt prognoositust, kuid päris läbikukkunuks ta ideed siiski ei nimetas. Kui nüüd uuringut natuke põhjalikumalt lugeda, siis seal on öeldud, et see terviklik kasv jäi ikkagi suurusjärk neli protsenti ja nüüd selle uuringu autorite hinnang on see, et, et see tasuta ühistranspordi osa oli sellest siis umbes 1,2 protsenti ja siis ülejäänud ligi kolm protsenti tulenes siis paremast korraldusest, bussiradade tekitamisest ja kiiremast ühistranspordist ja midagi taolist. No põhjusi võib siin olla üsna mitu ja üks põhjus on kindlasti see, et tegelikult inimeste liikumisharjumused iseenesest on väga konservatiivsed, et me väga lihtsalt oma harjumusi ei muuda vaatamata sellele, mis siis ümberringi hakkab nagu kujunema. Aga praegu on päris selge see, et, et see 1,2 protsenti, mis nüüd hinnangu järgi tulenes puhtalt nagu tasuta ühistranspordist puudutas eelkõige siis seda potentsiaalset reisijate kontingenti, kes on väga hinnatundlikud. Ja ma tahaksin rõhutada võib-olla ühte asja veel, et ma võtsin huvi pärast välja Tallinna linnavalitsuse enda poolt koostatud andmed, on olemas selline tore kogumik, mis kõikidele on tegelikult ka kättesaadav internetis, mille nimi on Tallinn arvudes. Ja kui vaadata seal linnavalitsuse enda poolt publitseeritud numbreid, kui palju meil siis aastas sõitjaid on siis väidetavalt nende sõitjate arv 2012. aastal oli kokku umbes 134 miljonit kuid võrreldes 2011. aastaga oli see arv kahanenud kuskil umbes nelja protsendi võrra. Mis tähendab seda tegelikult, et võib öelda, et nüüd vaatamata sellele, et see kasv 2013 võrreldes 2012. aastaga jäi sinna nüüd mõne protsendi järgu suurusjärku, siis võib öelda, et kui selline langustendents oleks jätkunud, siis võib-olla oleks see olnud see langus märgatavalt suurem. Uuringu järgi kasvatas tasuta ühistransport sõitjate arvu kõige rohkem Lasnamäel, kus kasv oli pea 12 protsenti. Antovi sõnul on see üsna loogiline, sest sealne autoliiklus kesklinnaga pole kuigi mugav ja ühistransport võib anda reaalse ajasäästu või vähemalt võimalus õigeks ajaks jõuda. Tallinna ühistranspordi tuleviku perspektiivist rääkides nentis ta aga Antov, et hind ei ole inimeste liikumisharjumuste puhul ainuke põhjus. Üks olulisemaid asju just igapäevaste liikumiste jaoks inimestele on see, kui kiiresti ta jõuab tegelikult kohale, sinna, kuhu ta tahab jõuda kooli tööle ja sealjuures ei ole oluline mitte on see aeg või kiirus, millega buss sõidab, aga tegelikult kogu ajakulu, sealhulgas ka ümberistumised ja ooteajad peatustes ja nii edasi ja nii edasi. Ehk teiste sõnadega, praegusel hetkel mina näeksin järgmist, sellist olulist sammu hakatakse üle vaatama Tallinna kõigepealt kogu liinivõrku, sest ma kardan, et, et suuresti liinivõrgu selline selgroog pärineb sellistest aegadest, kus Tallinn nägi välja natukene teistsugune, kui ta täna välja näeb. Ja teine selline oluline samm on just vaadata siis, kust, kuhu ja mismoodi inimesed sõita tahavad, et muuta siis neile see liikumine võimalikult mugavamaks ja, ja võimalikult väikese ajakuluga tegevuseks. Praegusel hetkel tundub, et kui vaadata tänast liikluspilti Tallinnas, siis ikkagi väga paljudes kohtades jõuab teise kohta mugavamalt ja kiiremini autoga ja, ja ühistransport pigem on ikkagi praegusel hetkel selles võitluses veel mitte päris võidumees.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi kuningliku tehnikaülikooli teadlane doktor Oded Cats ja tema kaks kolleegi on valmis saanud uuringu Tallinna tasuta ühistranspordi kasutusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeri Mekaliisi täna alanud visiit on Iirimaa presidendi esimene riigivisiit Eestis, üldse kuulete helilõiku paari tunni tagusest lühikesest kohtumisest ajakirjanikega Kadrioru lossis. Me oleme kaks väga väikest maad kaugel Euroopa otstes, ütles Meri Mcaleis, aga meie elus on nii palju ühist ja meil on ajaloos nii palju ühist olnud. Me suhtlesime president Meriga väga sõbralikult ja see tuli meil väga kergelt välja. Iiri president rõhutas, kuivõrd Iirimaa hindab Eesti jõupingutusi Euroopa Liidu suunal. Me ootame väga aega, mil saame öelda Eestile tere tulemast, mitte Euroopasse, sest Eesti juba ongi väga väärikas osa meie ühisest Euroopa pärandist, vaid Euroopa partnerlusse. See on Iiri valitsuse poliitika toetada tugevalt Euroopa Liidu laienemist. Iirimaa astus Euroopa Liitu 1973. aastal, kui väike ja ääretult vaene maa. Nüüd läheb meil hästi ja me tahame seda ka teistele, eriti väikestele Euroopa riikidele, kes on palju kannatanud ja kindlasti soovime me seda ka Eestile, ütles Meri Melis. Edasi president Lennart Meri tänasest kohtumisest Iiri presidendiga. Iiri on niisugune täiesti erandlik maa millel On olnud raske minevik, hoolimata sellest, et ta ei ole olnud mitte okupeeritud. Ja kui Iiri astus Euroopa Liit, oli ta kahtlemata Euroopa Liidu kõige vaesem maa. Praegu on Iiri Euroopa Liidu kõige rikkam maa ja seda oleks mõeldav eestlastele lakkamatult meelde tuletada. Meil on noh, niisugune mitte väga tõsiselt võetav loosung käimas, et kas me selleks astusime ühest liidust välja, et peadpidi kohe teise liitu ronida. Ja ma mõtlen, et me astusime ühest liidust välja selleks, et olla õnnelikumad vabamad ja näha kaugemale tulevikku. Ja seda me saame teha just Euroopas. Seda tegid iirlased ja seda, mida iirlased on suutnud teha, suudavad eestlased ka teha. Härra president, kas te oskate öelda, miks on eestlaste ja iirlaste vahel selline kummaline emotsionaalne, tugev side? Võib minna väga kaugesse minevikku, me oleme ühel teataval ajajärgul olnud noh, ütleme viikingi aegade kaks äärmuslikku piirkonda, ma mõtlen, keelel on väga palju siin ühist. Ma mõtlen, et iirlaste väga pikk võitlus oma identiteedi, oma enda keele eest ja oma vabaduse eest ennekõike on midagi, mis peaks olema igale Eesti koolipoisile ja tüdrukule ja võib-olla isegi mõnele poolnomenklatuursele tegelasele tuttav ja äratama poolehoidu.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on visiidil Iirimaa president Mary McAleese.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõppeva nädala sisepoliitiliseks üllatussündmuseks sai EKRE esimehe Mart Helme otsus vahetada välja väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu. Kuigi viis kuud ministriametit pidanud karu ja EKRE juhtide pingelised suhted olid teada juba mitu kuud, mõjus tema tagandamine keset kriisiaega siiski ootamatuna ka seetõttu, et peaminister Jüri Ratasel jagus Kaimar karu kohta vaid häid sõnu. Muidugi on nii, et kõrvalt ei saa keegi sekkuda, keda võib üks erakond ministriks pakkuda. Siin pole sõnaõigust isegi koalitsioonipartneritel. Aga ühel inimesel on peaministril peaministril ka koalitsioonivalitsuse juhina on alati vabadus öelda, et tema ei taha mõnda inimest oma kabinetti või kuidas ja millal keegi sealt lahkub. Nüüd saanuks peaminister Ratas öelda EKRE esimehest siseminister helmele on teie õigus oma ministreid vahetada. Kuid me ei tee seda keset topeltkriisi, sest meil ei ole aega, et keegi alustab ministri õpinguid eriolukorra pingenädalatel. Ma vajan kokku harjutatud meeskonda. Lihtne ja selge mõte. Ratas seda ei teinud. Ei tahtnud tüli valitsuses. Aga võib-olla ta ei uskunud, et EKRE juhid haaravad kohe adral kurgedest ja asuvad uut ministri vagu kündma. Esmapilgul see tundubki arusaamatu. Kuigi Kaimar Karu võis mõjuda EKRE konservatiividele järjest enam liberaalina, siis milline edasilükkamatu tarvidus oli teda välja vahetada praegu see tähendab, ajal, kui väliskaubanduse ja IT-minister vastutab ka selle eest, kuidas jaotada majanduse nina vee peale tõstmiseks KredExi poolteist miljardit ja EAS-i 35 miljonit eurot. EKRE oponendid hoiatavad, et ehk siia ongi vastus peidetud ja EKRE juhid tahavad olla kindlad, kellele ja millistel tingimustel seda päästeraha antakse. Ei tea. Küll aga on selge, et EKRE juhid tahtsid tugevdada enda positsioone valitsuses, mis on iga koalitsioonierakonna arusaadav soov. Lihtsalt me leidsime sobiva, usaldusväärse ja läbiproovitud uue inimese, põhjendas Mart Helme, miks ta tegi ministrivahetuse just nüüd. Seda saab tõlkida nii, et Kaimar Karu ei olnud enam helmele usaldusväärne just helmele sest ei ole lugenud ühtegi pressiteadet, et minister Karu tagasikutsumist ja Raul Siemi esitamist ministrikandidaadiks oleks arutanud näiteks EKRE juhata. Kui nii, siis räägib see üht-teist ühe valitsuspartei sisedemokraatiast.", "role": "user" }, { "content": "Miks EKRE esimees Mart Helme vahetas just nüüd välja väliskaubandus- ja IT-ministri kohal Kaimar Karu ning miks peaminister Jüri Ratas sellele vastu ei vaielnud, arutleb Toomas Sildam nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeal üleval Eesti rahva riiete, ajaloo, raamatu ja valitorni vahel on üks tükk riiet ja see pärineb juurikakaarin langevarjuküljest. Täitsa päriselt ja, ja Juri käis selle langevarjuga kosmoses ja siis nüüd meil on see tükk sellest langevarjust ka siin kangas. Lavastus teine asi põhineb kogukondlikul uurimusel 96-lt paidelaselt kogutud dokumentaalsel materjalil. Ja nagu autorid, lavastajad, etendajad, Üve, Liidja Toompere ja Siim Tõniste räägivad, on selles kõiges paras annus maagiat, tundmatuid reaalsusi ja liba antropoloogilist lähenemist. Hästi lihtsalt öeldes, see räägib erinevatest asjadest ja inimeste suhtest asjadesse ja kuidas asjad meie elusid mõjutavad ja kuidas asjade najal saab võib-olla tulevikku ennustada. Me kogusime Paide inimeste käest asju, mis on nende jaoks olulised ja ilusad, me väga palju kriteeriume ei seadnud, inimesed ise said otsustada, mis on see ilus ja oluline asi ja need me oleme ka siia pannud läbi sellise väikese vimka väljavaatamiseks. Tegevus toimub uhke ja lopsaka palmi all, kus kaovad publiku ja etendajate vahelised piirid. Etendus lõpeb omalaadse sidumismänguga, mis etendajate sõnul tähendabki seda, et ka nemad ise muutuvad lõpuks asjades. Hästi oluline asi, mis siit võib-olla kaasa võtta, on see, et, et kõigega, mis meie elus juhtub, tekivad mingid stereotüüpsed, arvamused, või siis, et ka lisaks sellele me saame vaadata, mille mingi kogukonna potentsiaali. Et mulle tundub, et see lavastus tegeleb hästi palju selliste perspektiividega. Ja nõus erinevad vaatenurgad võib-olla samale asjale lihtsatele asjadele läbi asjade. Lavastus teine asi mängitakse Paide teedevalitsuse suure palmiga saalis veebruaris ja märtsis kokku viiel korral.", "role": "user" }, { "content": "Paide Teatri lavastus \"Teine asi\" on korraga nii muuseumikülastus kui teatriskäik. Etendust mängitakse kunagise Paide teedevalitsuse suure palmiga saalis Paide lähistel Sillaotsa külas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Konservatiivse rahvaerakonna EKRE esimees Mart Helme ütles oma kõnes, et need probleemid, mida ta kaks aastat tagasi esimeheks saades välja tõi, on veelgi süvenenud. Eriti rõhutas ta sõnavabaduse vähenemist. Kahe möödunud aastaga pole Eesti saanud mitte rikkamaks vaid jäänud vaesemaks. Kahe möödunud aastaga pole Eesti rahvas mitte kasvanud suuremaks vaid jätkanud kahanemist. Kahe möödunud aastaga pole kodumaalt lahkunud eestlased mitte hakanud isademaale tagasi pöörduma vaid jätkavad lahkumist. Kahe möödunud aastaga. Pole riigi ääre maastumine mitte lakanud vaid üha süvenenud. Kahe möödunud aastaga pole demokraatia sõna ja arvamusvabaduse olukord Eestis mitte paranenud vaid järjest halvenenud pluralism on asendunud Eestis tampidega mille ainuõigsuses kahtlemine või millele oponeerimine põhjustavad koheselt ajakirjanduslikule tuleriidale saatmist. Helme sõnul ei ole Eesti peamine probleem julgeolek, vaid rahvuse katastroofiline demograafiline olukord. Ta rääkis ka vajadusest külmutada piirilepingu teema ja lubas, et EKRE fraktsioon hääletab piirileppe ratifitseerimise vastu. Eesti ei saa legaliseerida oma territooriumi loovutamist agressiivsele naaberriigile vaid peab ootama, kuni tulevik annab meile võimaluse lahendada piiriküsimus Venemaaga mitte ainult Venemaale vaid ka meile vastuvõetavatel tingimustel. Mart Helme ütles, et erakonna arendamine jätkub. Tema sõnul on pärast riigikogu valimisi tulnud neile juba paarsada uut liiget. Järgmistel kohalikel valimistel tahetakse kaasa rääkida, kuigi selleks ajaks kujunenud administratiivüksuste juhtimises. Loomulikult ei välista me kaasalöömist ka valimisliitudes, kuid eesmärgiks peab olema ikkagi võimekus maksimaalselt välja panna oma nimekirju. Eesmärgiks peab olema meie mängijate pingi pikemaks venitamine. Et meil on sellelt võtta kandidaate linnapead, eks, ja volikogude esimeesteks ka seal, kus meil see võimekus eelmisel korral puudus.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressil valiti erakonna juhiks tagasi senine esimees Mart Helme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSisuliselt tähendab sõjalaevade saatmine Ukraina viljalaevu kaitsma, et nendele laevadele luuakse mingit laadi turvakoridor mustal merel ja paljud riigid saaksid pakkuda laevu või lennukeid, mis paikneksid mustal merel ja võimaldaks teravilja vedavatel kaubalaevadel väljuda Odessa sadamast ja sealt edasi liikuda. Kas selline asi on päriselt mõeldav, kas on rahvusvahelisi konventsioon, mis sellist tegevust reguleerivad? Sõjalaevade saatmist mustale merele reguleerib niinimetatud montri konventsioon, mis ajaliselt piirab ära mitu päeva Musta mere piirkonda mitte kuuluva riigi sõjalaev võib musta merel viibida ja see muidugi piirab ka sisuliselt peaaegu kõikide NATO liitlaste laevade võimalused seal piirkonnas viibida. Kui rääkida Odessa ja Odessa lähist mereteede valvamist ja kaitsmist, siis see sisuliselt tähendaks ikkagi alalist sõjalist kohalolekut regioonis ja kõige loogilisem ja realistlikum oleks see, kui suure osa sellest ülesandest võtaks enda kanda Türgi. Türgi on musta mere riik, et selles mõttes temale see ajaline piirang ei kehti. Türgi mereväel on väga palju erinevaid tüüpi aluseid ja tal on ka aktsepteeritavad suhted nii Ukraina kui Venemaaga. Brittidel võib selle operatsiooni läbiviimisega ja üldse sinna panustamisega olla raskusi. Väidetavalt peaks sellise operatsiooniga nõustuma ka Venemaa. Ma seda sisuliselt ei oska kommenteerida, aga loogiline on, et Venemaa ühel või teisel viisil kiidaks sellise operatsiooni heaks, sest vastasel juhul on on oht, et nad ründasid sõjalaevu, täiesti ilmne. Täna domineerib Ukraina lähiste vete nii-öelda kohalolekut muidugi Venemaa ise, nii et selles mõttes kindlasti Venemaa peab ühel või teisel viisil sellise asjaga nõustuma. Ma arvan, et see ei ole Venemaa huvides, Venemaa huvides on kindlasti Ukrainat majanduslikult ja sõjaliselt põlvili suruda Venemaale tõenäoliselt ei oleks ka midagi selle vastu, kui teravilja eksport Aafrika riikidesse halveneks sellisele tasandile jälle, et sealt hakkaks tulema põgenike Euroopasse ja see suurendab jälle sisemisi vastuolusid Euroopa riikide seas.", "role": "user" }, { "content": "Ajaleht The Times kirjutab, et Suurbritannia arutab liitlastega sõjalaevade saatmist Mustale merele. Selle eesmärk oleks kaitsta Ukraina teravilja vedavaid kaubalaevu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida see tegelikult või praktiliselt tähendab, et Rootsil peaks olema võimalus taotleda NATO liikmelisust? See tähendab väga palju, sest esimest korda Rootsi ajaloos üldse on nüüd Rootsi parlamendis ülekaal parteidel, kes peavad võimalikuks NATO-sse astumist, millest asi alguse sai. Kolmapäeval arutasid riigipäeva välise kaitsekomisjon valitsuse plaan riigikaitse vallas ja kujunes sensatsiooniks, et Rootsi demokraadid, meie EkRE laadne partei umbes, aga nad on opositsioonis nõustusid NATO niinimetatud valikuga, mis tähendab seda, et Rootsi joondub Soome järgi ja teeb oma kodutöö ära, et siis, kui asi läheb karmimaks, siis on võimalik kohe mast võtta Atlandi pakti liikmeks ja nüüd ongi parlamendis enamus nendel parteidel, kes siis peavad NATO-sse kuulumist võimalikuks. Sotsid muidugi valitsusparteina taunivad demokraatide säherdust meelemuutust, et see on tohutu suur poliitika muutus, aga tundub Rootsis siiski, et jää on hakanud liikuma ja muidugi Eesti kaitsepoliitikale on see väga hea uudis. Kasutasite väljendit, kui asi läheb karmiks. Kas peetakse silmas Venemaad? Jah, Venemaad peetakse silmas ja nüüd need parteid, kes peavad võimalikuks NATO-sse minekut ütlevad, et kallale tung Rootsile on võimalik ka väga suur muutus. Kaua see arutelu kestab? Läbi selle nädala kindlasti kindlasti luuakse mingi ekspertgrupp, kes hakkab seda kaitset siis täpsemalt planeerima ja kindlasti diskussioonid riigipäevas jätkuvad. Mõne poliitiku arvates kaasneb NATO variandiga mitmeid probleeme, teised peavad seda jälle positiivseks. Et Rootsi ja Soome julgeolekupoliitilised suunad ei läheks sel juhul lahku, vaid jääksid võimalikult ühitatavaks. Kaheldamatult Soomes on aastast 1995 võetud vastu see niinimetatud mato optsioon, et vajalikul juhtumil on võimalik väga kiiresti NATO-sse minna ja samuti ka on tehtud Soomes väga palju selleks, et nii relvasüsteemid kui strateegia ja taktika oleks NATO plaanidega ühildatud ja Rootsi kavatseb sedasama teed minna, kusjuures Rootsi demokraadid reserveerisid, et nad lähevad NATO-sse ainult sel juhul, kui ka Soome läheb NATOsse.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi parlamendis toimub täna arutelu võimalikust NATO liikmesusest. Eelmisel nädalal asus parlamendi enamus toetama põhimõtet, et NATO liikmesuse taotlemise võimalus peab olema osa riigi julgeolekupoliitikast, just nagu see on Soomes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeterinaar ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul on kõige enam rikkumisi vitamiin tee toidulisandites, kus lubatud maksimaalne kogus täiskasvanutele on 100 mikrogrammi päevas. Ja natuke vähem on märgata näiteks vitaintkuus ja ka sink on need, kust on leitud suuremaid koguseid, kui lubatud. Funktsionaalse toitumise, terapeudi Irli Kivisaare sõnul on kuulda pahameelt selles osas, et toidulisanditel on paika pandud piirmäärad, kuid mõistab hästi põhjust nende piiramiseks. Ja just sellepärast, et kuna tegelikult toidulisandites olevad vitamiinid, mineraalained, need on ju kaasatud meie kehas erinevatesse protsessidesse, mis tähendab seda, et tegelikult meil on meie keha erinevatele protsessidele teatud mõju, siis selleks, et inimene niimoodi kergekäeliselt oma voli järgi toidulisandeid võttes endale oma kehale kahju ei teeks. Airika Salumetsa sõnul on toidulisandeid võimalik saada nii poodidest, apteekidest kui ka e-poodidest. Salumets ütleb, et kõrvalmõju on erisugune. Lihtsamad juhud on see, kui võib tekkida kõhulahtisus, vitamiin te puhul võib tekkida see oht, kui seda pidevalt suures koguses tarbida, et kaltsiumisisaldus veres tõuseb, mis siis omakorda ta mõjutab siis luid ning võib ka põhjustada neerukivisid ja mõjutab ka südame ja ajutööd. Näiteks vitamiin B kuus puhul võivad närvisüsteemis tekkida häireid ning tsink mõjutab verd. Näiteks valgete vereliblede hulk võib väheneda, mis siis omakorda vähendab meie immuunsüsteemi. Kivisaar märgib, et on samuti täheldanud Eestis müügil olevaid B-kuus vitamiine, mis ületavad kehtestatud määra ning ütleb Kui võtta teda kestval manustamisel ja suurtes annustes, ta võib tekitada selliseid närvisüsteemiga seotud sümptomeid, näiteks sellist nagu näppude torkimise tunnet, mida näiteks tunnete siis, kui käsi on ära surnud ja hakkab siis nii-öelda üles ärkama või sellist tuimust. Salumetsa sõnul on veterinaar ja toiduametile edastanud palju vihjeid nii eraisikud kui ka ettevõtted enamasti e-poodide kohta. Kui me oleme rikkumisi tuvastanud, siis me oleme teinud tavaliselt noh, teavitame ettevõtteid, sellest rikkumisest ja reeglina tavaliselt rikkumised vabatahtlikult eemaldatakse. Salumets nendib, et juhul kui jätkatakse rikkumistega, siis on neil võimalik teha ka ettekirjutusi ja sunniraha hoiatusi. Suurim sunniraha hoiatuse suurus on 9600 eurot. Salumetsa sõnul jätkatakse uurimisega.", "role": "user" }, { "content": "Enamasti on kaebusi tulnud e-poodides müüdavate toidulisandite kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna linna eelarves on järgmisel aastal rattastrateegia elluviimiseks ette nähtud üle viie miljoni euro. Jätkatakse Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseraja teise etapi rajamise ehitustöödega ning Poska tänava rattateede pikendusega reiditeeni. Lisaks on rattateede rajamine kavandatud ka tulika jõe ja pronksi ning vana kalamaja tänava rekonstrueerimise käigus. Keskkonna ja kommunaalvaldkonna eest vastutav Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles, et kevadel saab plaani järgi hakata ehitama ka Lasnamäge ja kesklinna ühendavat rattateed. See rattatee ühendab lauluväljaku oru värava vastas oleva kuristiku tänava varraku tänavaga, mille ääres asub näiteks tondiraba jäähall. Tondiraba pargi ääres, nii et võiks öelda, et see on ka rattatee, mis algab tondiraba pargi juurest ja kulgeb mööda kahte tühermaid Kadriorgu. Ja esimene etapp siis hõlmab piirkonda varaku tänavalt kuni muuli teeni. Teine etapp on siis muuli teel kuni valge tänavani ja kolmas on valgelt tänavalt juba Kadriorgu alla. Kevade lõpus peaks valmis saama ka Peterburi tee projekteerimine. Svet ütles, et kohe pärast projekteerimist peaks saama jätkata ka ehitusloa menetlemise ja ehitushankega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis võib Tallinn selle aasta lõpus alustada ka ehitustööde ga. Samas on Peterburi tee projekteerimine abilinnapea sõnul nii mastaapne tegevus, et linn on valmis ka ootamatuteks probleemideks, mis võivad plaanid sassi ajada.", "role": "user" }, { "content": "Tallinn suunab järgmisel aastal poolteist miljonit eurot uute rattateede projekteerimisse ja ajutiste rattateede laiendamisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeli kuud on möödas meie eelmisest esimesest umbusaldusest rahandusminister Siim Kallasele. Käesoleva umbusalduse põhjused on praktiliselt samad. Nii koalitsiooni kui härra Kallase maine on selle aja jooksul oluliselt langenud. Lootsime, et härra Kallas teeb vajalikud järeldused ise ilma opositsiooni abita. Ootasime härra Kallast eelmisel umbusalduse pikisilmi riigikogu saali, et saada ammendavad vastused küsimustele, mis hajutaksid kahtlused tema seotuse üle 10 miljoni dollari afääriga. Iga ausa inimese, veel enam tipp-poliitiku aukohus. Eks peaks olema selgelt vastata sedavõrd tõsistele süüdistustele. Mitmed ministrid, kellele umbusaldust on avaldatud, on Eesti lähiajaloos auga selle läbi teinud, sest neil polnud midagi karta ega varjata. Võime jätkuvalt vaielda selle üle, kas härra Kallas on süüdi või ei ole süüdi 10 miljoni dollari kadumises. Asjale võib aga läheneda soodus sootuks teisest vaatevinklist. Me võime oodata teisele ringile läinud kohtuprotsessi otsust. Kas härra Kallas on süüdi valeinformatsiooni edastamises või informatsiooni mitte edastamises? Me võime ära oodata isegi päeva, kui härra Kallas täielikult õigeks mõistetakse. Ja 10 miljoni dollari loos ei jää keegi süüdi. Eesti kohtumõistmises on kõik võimalik. Ja ometi ei pääse me küsimusest, kuidas on Eesti vabariigis võimalik, et 10 miljonit dollarit ehk 100 krooni iga Eesti inimese kohta on haitunud ja keegi pole süüdi. Tekib paratamatu küsimus. Kes on selles süüdi? Ärme küsi, kes varastas. Küsime, kes oli panga president, sel ajal, kui varastati ja kas ta ei saanud raha kautsjonikut ära hoida. Kas ta ei näinud mitmeaastase ametisoleku aja jooksul seda, et raha maailmas valitseb võimalus kantida sajad miljonid välismaale, nii et süüdi ei jää mitte keegi või et süüdlast pole võimalik tuvastada vähemalt süüdlase eluaja jooksul? Kui ta kõike seda mõistis, siis miks oli ta salliv selle olukorra suhtes? Kas polnud Eesti Panga presidendi püha kohus juhtida valitsuse tähelepanu sellisele suurele ohule Eesti julgeolekule? Kui suur on see summa, mida on võimalik Eesti riigis karistamatult välja kantida? Kas kogu Eesti eelarve või veelgi rohkem? Peaminister väidab, et Siim Kallase umbusaldamine on põhjendamatu. Põhimõttel pole tabatud, pole varas. Aga Euroopa heade tavade järgi minnakse erru ka moraalsetel põhjustel. Ei ole kuulnud näiteks sellest, et Euroopa komisjon, kes astus erru täies koosseisus oleks enne kinni mõistetud ja alles seejärel tagasi astunud. Tagasiastumist ei seota aukliku seadusandlusega, mis annab võimaluse välja rabeleda vaid pigem õiglustunde ja moraalsete põhimõtetega. Härra Kallas oli teadlik tehingutest uurides koos Urmas Kajuga selle sooritamise võimalusi mis sest, et tehingut asuti sooritama läbi Põhja-Eesti panga, kellele puhtjuhuslikult laenati samal ajal aja vajaminevat 10 miljonit dollarit. Kogu selle 10 miljoni dollari afääriga seoses väidab 30. märtsi käesoleva aasta Ekspress et Kallase allkirjad on dokumentidel, kus nad olla ei tohiks. Tsitaat samast väljaandest. Süüdistust riisumises. Eriti suures ulatuses ei julge prokurör Eesti Panga ametnike vastu tõsta sest uurimise käigus jäi arusaamatuks, kas nad olid heausksed, lollid või kurjategijad või nad ei olnud üldse süüdi. Eesti panga jäi tama presidendi kohta. Rasked kahtlustused. Härra Kallas armastab pidevalt viidata poliitilisele tellimustööle tema süüdistamises. Loodame, et ta ilmub kohe siia saali ja me saame küsida, kes selle tellis ja miks justiitsminister härra Rask pole midagi ette võtnud, et päästa parteikaaslane Kallas poliitilisest tagasi tagakiusamisest. Palju tõenäolisem on aga see, et Kallasel pole peale iseenda kellelegi teisele võimalik näpuga näidata. Opositsioon on valmis ise umbusalduse vastu hääletama. Juhul kui härra Kallas annab selged ja veenvad vastused tema mitteseotuse kohta 10 miljoni dollari looga ja tõestab, et tema võimuses polnud seda ära hoida tahaks härra Siim Kallaselt kuulda tema arvamust. Miks juba viidatud Eesti Ekspress väidab, et tegemist on õpikuskeemiga, peturluse, aabitsast ja Kallase selget põhjendust, et tema oli tõesti puu otsas, kui pauk käis. Kallas võiks meile teatada, et ta astub ise tagasi. Opositsioon ei pea lihtsalt võimalikuks Kallasega suhelda ja enamuse Eesti inimeste õiglustunne Eestis ei ühti Kallase jätkamise jätkamisega rahandusministrina. Me ei saa kuidagi nõustuda Siim Kallase enesekaitsega, mille järgi tema ainus süü oli see, et ta oli Eesti panga president. Kallas täitis oma kohustusi halvasti, tekitades Eesti riigile tohutu rahalise kahju. Kallase võimusees oli ära hoida 10 miljoni dollari kadumine. Ja sel lihtsal põhjusel ei saa me teda pidada Eesti riigi raha rahahoidjaks ehk rahandusministriks. Aitäh. Suur tänu. Kas on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Olev Raju, palun. Lugupeetud kolleeg, kas sa oskad mulle öelda näidet euroopaliku kultuurimaadest, kus kohtualusest rahandusminister kaitseb riigikogu ees sama seaduse sama peatüki muutmist, mille järgi teda süüdistatakse? Aitäh, härra Raju, ma arvan, et sa mõtled kriminaalkoodeksis seadus, seda paragrahv 140 kaheksad ei ole kohanud ajakirjanduses sellist olukorda, kus rahandusminister oleks kaitsnud seadust, mille järgi ta süüdi mõistetud aitäh. Tänan. Janno Reiljan, palun. Aitäh, härra eesistuja, kodukord ei võimalda mul kahjuks küsimusi esitada teile ja selle tõttu, ma ei saa teie käest ära eesistuja küsida, mis põhjusel valitsus loob kaasettekandja selle tõttu ma pean küsima seda ettekandja käest. Kas teil, härra ettekandja, informatsiooni, miks härra Kallase Siim Kallase kõrval osutus argpükside karjaks terve vabariigi valitsus, aitäh. Aitäh, mul ei ole seda informatsiooni, miks Kallas ei ole täna siin meie ees ja miks valitsus loobus kaasettekandest, aitäh. Tänan, Peeter Kreitzberg, palun. Aitäh, härra juhataja. Lugupeetud ettekandja, kas teil on omal mingeid oletusi, kes võiks olla need härra Kallase poliitilised jälitajad, kes on kogu selle 10 miljoni dollari loo sepitsenud? Aitäh. Aitäh, nii nagu ettekandes panite tähele, aga me oleks tahtnud küsida täna härra Kallase käest, kes on selle poliitilise tellimuse teinud. Meil ei ole selgusi poliitilise tellimustöö tegijatele aitäh. Tänan, Janno Reiljan, teine küsimus. Aitäh, härra eesistuja. Te viitasite Ekspressi artiklile, kus härra Kaju, kes kohtus mängib nõrgamõistusliku ja mälukaotusega inimest, esineb täie mõistuse juures ja väga hea mäluga kiidab Kallast kui väga aktiivset inimest, kellega nad uurisid kullakaevanduste erastamise võimalust ja kõiki muid, paljusid selliseid tehinguid. Kuidas te arvate, kuidas selline asi? Võimalik, et kohtus võib mängida idiooti ja ajakirjanduses mängid geeniust? Aitäh teile. Suur aitäh on ühtepidi mul hea meel, et ei ole endal kohtukogemusi, kui oleks kohtukogemused, võib-olla siis oskaks paralleele tõmmata. Praegu oskan paralleele tõmmata läbi aja, ajakirjanduse ainult. Ja ajakirjanduse väljund on meile teada, igaüks teeb otsuseid ise, kui palju uskuda, kui palju mitte uskuda, aitäh. Aitäh, härra juhataja. Härra ettekandja, kas on mingisuguseid kuuldusi või lootusi, et härra Kallas hakkaks tagasi maksma seda raha, mis tema süü läbi kaduma on läinud? Härra Kallas on ju pööraselt rikas mees ja selle tagasimaksmine oleks tema jaoks väga väike asi, aitäh. Aitäh küsimuse eest. Mul ei ole teada neid väiteid, ma arvan rohkem kui teil, härra Ruusmann, et millal tagasimaksed hakkavad toimuma ja kas üldse nad hakkavad toimuma. Aitäh. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja, minu küsimus mõnevõrra puudutab uuesti seda teemat konkreetsuses, mida te just käsitlete, see on Eesti Panga ja Põhja-Eesti panga vaheline suhe või seos nimetatud suure hea Eesti riigile kahjuks väga häbiväärse tehinguga. Ma siiski tahaksin veel kord üle küsida, kas ma sain õieti teie ettekandest aru, et tegelikult Põhja-Eesti pank on ikkagi olnud vaid vahendaja või, või, või, või täide saatja selle skeemi selle idee suhtes, mis töötati välja Eesti pangas, mille presidendiks oli tol ajal härra Siim Kallas, kas me saame õieti aru siinolijad ja hilisemad stenogrammi lugejad, et idee ei pärine mitte Põhja-Eesti pangast, vaid Eesti pangast? Aitäh. Aitäh, härra Kauba, te saite minu ettekandest õieti aru. Tänan. Lootsmann, palun aitäh, härra juhataja, lugupeetud ettekandja. Ajal kui Eesti pank laenas 10 miljonit dollarit Põhja-Eesti pangale. Kas te oskate öelda, kes oli Põhja-Eesti panga nõukogu esimees? Sellel ajal aitäh. Aitäh, ma ei oska öelda praegusel hetkel, kes oli Põhja-Eesti Panga nõukogu esimees, tean, kes oli Põhja-Eesti panga tegev tegevdirektor. Aitäh. Tänan, Sven Mikser, palun. Eesistuja lugupeetud ettekandja, ma näen, et rahandusministri otsus mitte ilmuda siia saali täna kaasettekannet tegema on sedavõrd pahandanud ka tema erakonnakaaslasi, et nad on pettumuse märgiks saalist lahkunud. Ma loodan, et nad jäävad oma otsusele kindlaks ja ei naase siia saali ka selleks, et avaldada hääletusel oma toetust ministrile, kes riigikogu ignoreerib. Ma tahaks küsida, aga sellist asja? Hiljuti avaldatud avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitasid, et rahvas on moraalse hinnangu rahandusministrile andnud üsna selgelt. Rahandusministri tegevust toetab alla 20 protsendi inimestest, samas ei toeta üle 50 protsendi inimestest. Rahandusminister, nagu me mainisite, juba on kohtu all süüdistatuna sellesama riigi poolt, kelle ministriks ta on. Ta käib siin saalis kaitsmas eelnõu, millega muudetaks seadust, mille alusel teda süüdistatakse. Kui see saal siin täna ei hääleta umbusalduse poolt. Ja me teame, et peaminister ütles, et tema täielik usaldus endiselt kuulub rahandusministrile. Kuidas see võiks mõjutada seda protsessi, mis meie riigis praegu aset leiab, kus rahvas üleüldse üha vähem usaldab riigivõimu ja üha enam võõrandub sellest aitäh. Aitäh küsimuse eest. Ma julgen loota, et ükskõik kuidapidi siin saalis täna hääletatakse, aga eelkõige kui hääletatakse nii, et härra Kallas jääb rahandusministriks edasi. Et peatselt valitsus teeb uue küsitluse ja ma arvan, siis on meil näha, milliseks on kujunenud tema reiting, siis aitäh. Tänan, Ants Ruusmann, teine küsimus, palun. Aitäh, härra juhataja, härra ettekandja, kas te oskate hinnata, kui palju saaks tõsta keskmist pensioni, kui härra Kallas selle raha ikkagi ausalt tagasi maksaks? Aitäh küsimuse eest ettekande selle ära nimetatud arv, et see on 100 krooni Eesti inimese kohta aastas. See on see kui üheks aastaks anda toetust, aga pensioni tõstmiseks ei oska praegu küll vastust teile anda, aitäh. Tänan, Olev Raju, teine küsimus, palun. Aitäh. Ma jätkaksin sealt, kus esimese küsimuse vastus pooleli jäi. Pretsedent, kus kohtualusest minister taotleb sellesama seaduse muutmist, mille alusel teda süüdistatakse jõuab kindlasti ka Euroopasse. Kuidas võib Euroopa pärast seda hinnata demokraatia olukorda Eestis ja kas see võib hakata pidurdama meie liikumist Euroopa suhte suunas? Aitäh, ma julgen öelda, et eks ta meie riigi arengut on mingil määral siiski pidurdanud juba sama pretsedent, aitäh. Tänan, Urmas Laht, palun. Suur tänu, härra juhataja. Kõigepealt Värner Roosemeni küsimusele, on vastus, et Põhja-Eesti Panga nõukogu esimees oli tollel hetkel Valve Kirsipuu. Aga minu küsimus? Minu küsimus puudutab seda, mis puudutab Euroopasse välja öeldud meie valitsusjuhi poolt, et me sooviksime minna üle Euroopa Liidu ühisele rahasüsteemile, mis te arvate, kuidas kuidas mõjutab Kallase pretsedent rahandusministrina sellist olukorda? Aitäh, nii nagu eelmisele küsimusele, ma vastus, vastasin. Ma arvan, et Siim Kallas on teinud negatiivset imidžit meie Eesti vabariigile, mis puutub ühendamisest järgnevate organisatsioonidega Euroopas või täiendavate rahaliste rahavoogude sissetoomisel Eesti vabariiki. Aitäh. Tänan. Tõnu Kauba, teine küsimus, palun. Tänan, härra juhataja, lugupeetud ettekandja. Me kuulsime eelpool erinevaid seisukohti ja arvamusi sellest, miks pärast Reformierakonna liikmed fraktsiooni liikmed ei julge saalis praegu olla. Loomulikult neid põhjusi on erinevaid. Samal ajal me näeme, et mitte kõik Reformierakonna liikmed ei solidariseerunud valve kirsipuuga, kes ilmselt tundis ka endal süüd olevat selle nimetatud protsessi osas ja mõned on saabunud saali tagasi. Mis te arvate, lugupeetud ettekandja, kui me oleme sunnitud mingil põhjusel ka kolmas kord umbusaldusega saali tulema teatud hulga kuude möödudes? Kas te prognoosite, et Reformierakonna Reformierakonna fraktsiooni liikmed on siis julgemad ja julgevad avalikult inimestele ja telekaameratele silma vaadata või jooksevad nad ka siis välja, aitäh? Aitäh, ma julgeks prognoosida, nii et ma loodan, kolme kuu pärast, ehk oleks ka otse televisiooniülekande ja vaata siis me oleksime ehk rohkem tõesti saalis ja ka koalitsiooni poole pealt ja julgeme tõesti siis tõsisemalt rahvale silma vaadata, aitäh. Tänan näib, et küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu, Toomas Varek. Lugupeetud kolleegid, ma tahaks teile meelde tuletada meie häid tavasid, nimelt lülitada mobiiltelefoni istungitesaalis välja. Eriti siis, kui on tegemist väga oluliste küsimuste otsustamisega. Avan läbirääkimised. Sõna nagu öeldud, saavad iga fraktsiooni volitatud esindajad. Kolleeg Jaanus Männik, palun. Eestimaa rahvaliidu fraktsiooni nimel. Austatud juhataja head kolleegid. Euroopalikuks riigiks kasvamise teel on Eestil mitmeid probleeme majanduslike sotsiaalseid hariduskorralduslikke, laiemalt siis riigikorralduslikke riigikaitselisi ja muusuguseid. Kõigi nende lahendamise edukuse üheks aluseks saab olla meie sobivus Euroopa kultuuri ja õigusruumi oma kõlbelise ning õiguskuulekuse taseme järgi. Pole kahtlust, et Eesti haridus, teadus ja kultuuritase võimaldab meil olla kultuurriik eetika ja õiguskorra keskmise tasemega, on siiski olulisi probleeme. Ning need algavad kahjuks riigi kõrgema juhtkonna tasemelt. Tooksin vaid ühe siin juba kõlanud näite. Kui Saksa demokraatia ja moraal ei tõrgu hetkekski oma ajaloo ühe suurima poliitiku ja saksa rahvaliit ja poliitikast kõrvaldamisel ja õigusemõistmisel parteikassa täitmise seaduslikkuse tuvastamiseks siis meil juhib riigi rahandust finantskuriteo süüdistustega kohtu all olev erakonna juhtpoliitik. Ja seda vaatamata opositsiooni, kuid kestvale üksmeelsele protestile. Ajalehed kubisevad artiklitest, miljardilised hoiustajate ja kindlustajate kahjud jäävad süüdlasteta mitmetel põhjustel. Kindlasti peame siin tooma olukorra kirjeldamisel abiks vanasõna, et kala hakkab mädanema peast. Meie võimuses eeskätt aga meie kohus, eks siin saalis on olukorda muuta. Seetõttu Eestimaa rahvaliidu fraktsioon ootab rahandusministri ja valitsuse kiireid edasisi samme. Meie fraktsioon, umbusaldus rahandusministrit, kui valitsuskoalitsioon arvab teisiti. On meil riigivõimu pärast piinlik ja häbi. Tänan kolleeg Koit Pikaro, Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun. Tänan, härra juhataja, lugupeetud riigikogu. Alustasin oma lühikest sõnavõttu kahest retoorilisest retoorilisest küsimusest, mida sai riigikogule öeldud möödunud neljapäeval, kui sisse andsime selle umbusaldusavalduse, esimene küsimus oli või soovitus teile oli just nimelt valitsevale koalitsioonile uurida Euroopa riikides, kus on veel kohtualustest rahandusministreid ja teine küsimus. Kas teie seas ei ole tõepoolest puhtama taustaga isikuid rahandusministri ametikohale? Kuna praktiliselt Reformierakonna fraktsioon saalist puudub valitsuse esindajaid selle päevakorra punktis otsuse eelnõud toetamas või mitte toetamas ei ole, siis ilmselt need küsimused on jäänud vastuseta. Seda teist küsimust on väga põhjalikult ja minu meelest väga teravmeelselt televisiooni intervjuus kommenteerinud kolleeg Liina Tõnisson. Ja tõepoolest vaadake enda ümber ringi, kas teie hulgas tõesti ei ole paremate kõrgemate eetiliste omadustega rahandusministri kandidaati? Tõepoolest, te ju ütlete seda, et me kordame oma neli kuud tagasi olnud umbusaldusavaldust kuid vaadake, ega selle nelja kuuga ei ole ka mingeid põhimõttelisi muudatusi olnud, välja arvatud Siim Kallase eelmine kaaskohtualune. Urmas Raju, Kaju on ennast ainult õigustanud ja süüdistanud kõige rohkem tellimustööd ühte uurijat, teinud seda lausa mõnitavalt. Kuid vaadake, kui tegemist on poliitilise tellimustööga, kui sa oleks selline, siis uskuge mind, ma arvan, et ükskõik, kes oleks tellija rollis kas mõõdukad või Isamaaliit või mingi teine erakond oleks leidnud ka võimekama uurija sellele. Teiseks muutunud on olukord nii palju, et Tallinna linnakohtus on alust alanud uuesti kohtuistung ja seoses sellega tuleb mained ja kahte asjaolu. Kohtu aluseks on praegu meie vabanduskoalitsioon. Ma vabandan teie ees, teie rahandusminister ja selles kohtuistungi käigus on selgunud kaks iseloomustavat asjaolu. Esiteks kohtu alusel Siim Kallasel on olnud raskusi meenutada oma allkirja riigile olulist kahju tekitanud dokumentidel. Nende leping, nende allkirjade originaalsust on sunnitud olnud tunnistama kohtus üheselt tõestama kriminalistika ekspert. Teiseks peaks formaaljuriidiliselt kohtualune Siim Kallas iga oma väliskomandeeringu puhul taotlema kohtult luba lahkuda oma alalisest elukohast või siis Eesti riigist. Eeldan, et tema suhtes on selline tõlgend nagu allkiri elukohast mittelahkumise kohta valitud. Igas normaalses kriminaalprotsessis oleks süüdistatav uurija määruse alusel kuni jõustunud kohtuotsuseni ametikohalt kõrvaldatud. Arvan, et kui uurija ei saa vastavat määrust kirjutada parteijuhi kohta, siis see on juba partei enda ütleme eetilise külje küsimus. Teiseks tuleb mainida seda, et seoses selle jätkuva kohtuprotsessiga tuleb rääkida veel ühest isikust läbib ta neid materjale tunnistajana ja kuna tegemist on varem kohtu poolt karistatud isikuga, siis kasutaksin tema hüüdnimi nüüdnime Viru Abram. Tema suhtes saab märkida mõnda sellist huvipakkuvat asjaolu enne seda, kui ta leidis Eesti panga presidendi, see on Siim Kallase näol. Noh, ma ütleks, toetaja või kaasosalise, pakkus ta seda tehingut, mis tõepoolest on kelmuse selline muster näidis mitmele esindajale Tallinnas, Eestis ja teised sellele toetust ei soovinud anda, välja arvatud tolleaegne Eesti Panga president. Teiseks tuleb märkida, et toosama Viru Abram on selles kriminaaltoimikus antud. No kui mitte ausamaid, siis vähemalt tõelähedasemaid seletusi kui meie, rahandusminister, vaadake ükskõik millises maakonnas valijatega kohtumisel, julgen väita, et igast viiest küsimusest kaks puudutavad meie rahandusministrit. Üks küsimus on selline. Kas kõneleja soovib lisaaega? Kui tohib, siis üks minut. Esimene küsimus on selline, et miks Siim Kallas ei ole veel tagasi astunud ja teiseks, kas Eesti riigil on kunagi lootusi tagasi saada need kaotatud 10 miljonit dollarit? Oleme vastanud erinevalt, kuid ütlen, et ükskõik millised on meie vastused olnud jääb selle probleemi lahendamine Siim Kallase südametunnistusele ja muidugi ka koalitsiooni südametunnistus. Südametunnistusele ja nüüd pakun teile kaks võimalust, lugupeetud koalitsioon, kas te leiate tõepoolest, et selline rahandusminister Eesti vabariigile ei sobi või näiteks annate sisse eelnõu, mis kuulutaks kõikide eelmiste ja tulevaste Eesti Panga presidentide suhtes välja amnestia? Tänan. Tänan kolleeg Tiit Toomsalu. Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni nimel. Austatud kolleegid, see, et me juba teist korda selles saalis peame arutama härra rahandusministriga seonduvat näitab peenmal ainult ühte asja, et me ei ole küpsed Euroopa liitu minekuks. Kui Euroopa liidus oleks võimalik selline pretsedent, et minister, kelle suhtes algatatud kriminaalasi. On veel enda ametikohal, siis selline Euroopa liit, see riik, arvatavasti teatud ajaks isoleeritakse Euroopa Liit Euroopa liidu riikide struktuurist, näiteks selleks oleks Austria Euroopa Liidu liikmesmaad väga üksmeelselt blokeerisid selle väikese riigi ainuüksi sellepärast, et rahvas hääletas parlamenti teatud rahvusradikaalse partei, kelle eesotsas oli Haidari nimeline mees. Ma tahaksin härra Siim Kallasele tuua eeskujuks härra Haiderit kes mitte ainult et ei, ei asunud moodustama. Valitsus ei võtnud vastu ministri porteri, vaid lahkus isegi partei esimehe kohal, kuigi ja rahvas valis talle parlamenti. Austatud kolleegid. Küsimus pole mitte ainult selles eetilises küljes, mida peab tegema üks parlamentaarne minister Euroopa like demokraatia arusaamade kohaselt. Küsimus on selles, et härra Siim Kallase kui rahandusministri poliitika möödunud aasta jooksul on selgelt rahvavaenulik. Ma tahaksin viidata ehk kõige viimasele eelnõule, mis on praegu meie riigikogu menetlus ja nimel käibemaksu 18 protsendilise käibemaksu määra määra taaskehtestamise toetamises, kaugküttele, küttele. See on üks näide sellest rahandusministri seisukohast, kuigi eelnõu käsitleb midagi muud. Eelnõu käsitleb käibemaksu limineerimist, seda, et härra minister on käitunud ja käitub vastuolus rahva enamiku tahtega. Eile oli raadios väga huvitav küsitlus, kus küsitleti kümmet üle üle kümmet isikut, mida tema arvab härra rahandusministri Siim Kallase. Jätka meie ministri ja teate, kõik need, keda küsitleti, ütlesid, et härra Siim Kallas peaks astuma tagasi ministri kohalt vabatahtlikult. Eestimaa ühendatud rahvapartei fraktsioon toetab riigikogu otsust eelnõu 345 OE umbusalduse avaldamiseks rahandusministri härra Siim Kallasele. Tänan, tähelepanu. Tänan. Sõnavõtusoov ei ole rohkem registreeritud. Kas ma võiksime läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku panuvõta seisukoht. Läbirääkimiste lõpetamise poolt anti 34 häält, vastu oli 23, kolm, need erapooletuks läbirääkimised on lõpetatud. On veel võimalus lõppsõnaks? Toomas Varek, palun kolm minutit. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud kolleegid, on siiralt kahju, et valitsus oma kaasettekannet umbusalduse avaldamises rahandusministrile Siim Kallasele ei tee ja on kahju ka, et lugupeetud koalitsioon, te ei võtnud sõna, ei öelnud ka oma arvamust välja, seda enam veel, et enamus, julgen öelda, ei olnud saalis, ta ei kuulnud ka üldse, millest jutt oli sõltumata sellest, milline otsus tehakse Siim Kallasele kriminaalasjas. On selge, et Eesti Panga endise presidendina kannab ta igal juhul moraalset vastutust kadunud miljonite eest. Oleme jätkuvalt seisukohal, et rahandusministri ja kohtualuse rollide ühitamine on põhimõtteliselt sobimatu ja enesest lugupidavale riigile vastuvõetamatu. Ametis oleva rahandusministri üle kohtupidamine kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet. Eesti Panga presidendina on Siim Kallas näidanud enda täielikku sobimatust riigi institutsiooni juhtimiseks. Ma loodan, et te teete õige valiku, kui meil läheb keeramisele vastav otsuse eelnõu, aitäh. Tänan lugupeetud riigikogu. Meil on ülejäänud lõpphääletus, kas võime alustada seda enne seda ma paluks kohaloleku kontroll. Kohal on hetkel 77 riigikogu liiget. Lugupeetud riigikogu, panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 345. Umbusalduse avaldamine rahandusminister Siim Kallasele, palun võta seisukohti hääletada. Antud eelnõu poolt anti 36 häält, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu 345 jääb vastu võtmata.", "role": "user" }, { "content": "Umbusalduse avaldamine Riigikogus rahandusminister Siim Kallasele.00:00:00 ettekandja Toomas Varek.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee 10 aastat on näidanud, et ta on ikkagi jäänud paigale Eesti kaardile ja teda külastatakse. Meil on kusagil 1000 502000 külastaja vahel hooajal nii, et 10 aasta jooksul siis umbes 15 20000 inimest on läbi käinud. Paekivi on teatavasti Eesti rahvuskiviks kuulutatud, kas seoses sellega on muuseumile ka rohkem tähelepanu osaks saanud või ehk rohkem ka toetust? No toetuse koha pealt ma ei saa seda väita, kuna ma neid rahaasju natuke tean. No teeme ikka niisuguseid taotlusi muuseumi teatud majanduslike asjade parandamiseks, aga et me oleks kusagil eelisrühma, seda ma ei saa öelda, võrdne võrdsete seas. Muuseumid on välja mõtlemas igasuguseid uusi meetodeid, kuidas rohkem endale külastajaid ligi tõmmata, mis porkuni poemuuseumil kavas on? No vot, siin on mõtet praegu nagu avatud sellele siin ümber korraldame üritusi ja muuseum on üks selline keskne nende ürituste aeg, tänagi on siin polkuni pillar ümberringi veel toimub. Kuulda on jah, et igasuguseid niisuguseid lõbusaid helisid on teie kõrvalt kosta. Mis seal täpsemalt toimumas on? Täpselt on siis nagu toimumas viies porkuni pillar. Mis on niisugune traditsiooniline laste folklooriüritus, toimub üle kahe aasta ja ka nüüd nagu 10 aastat peetud, aga siis üle aasta sisuliselt nagu saanud muuseumi ga ühel ajal tuule tiibadesse. Tänasel pillari on meil nüüd külalised Lätist, Leedust, Tšehhist. See annab selle rahvusvahelise momendi juurde. Kui vaadata veel tagasi sellele 10 aastasele muuseumi tegemisele, mida te kõige olulisemaks peate selle aja jooksul? Mina kui vallavanem pean seda nagu, nagu kõige rohkem silmas, et noh, iga vald Ta on ka natukene edev, eks, et see samane paemuuseum on see, mis on aidanud Tammsalu valda kui sellist, vähemalt Eesti mastaabis ka teatakse, et Tamsalu vald ütled siis nagu inspireerib teil on see muuseum, vot see on meie jaoks see moment. Külalised on ütleme, alustades kooliõpilastest, kes käivad siin klassiekskursiooniga nii-öelda oma geograafiatunnile nagu tuge saamas. Ja kõige kaugem külalisteraamatu kanne on minu meelest Uus-Meremaalt. Meie jaoks on ta üks niisugune valla sümbolitest.", "role": "user" }, { "content": "10 aastat Porkuni Paemuuseumi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVärska peatänava ääres asuv Jugenstiilis maja avab setoma ajaloo põneva seiga. Põhjalaagri rajamise ajal toodi tugevate traditsioonidega seto kultuuri keskele osake modernset linnakultuuri. Seda perioodi kajastab nüüd reegi majas välja pandud näitus setomaa muuseumi direktor Merili Mari haagen tunneb heameelt, et reegimaja näitel saab jälgida, mis juhtub seto kultuuriga väliste mõjutuste keskel. Täna me avasime omaaegset kindral Nikolai reegile ehitatud suvemaja, et Nikolai reek rajas Värska piirkonda põhjalaagri ja see oli siis tema resident, kui ta viibis ka põhjalaagris ja 27. aastal siia hakati ehitama. Et siis see kindlasti mõjutas kohalikku kultuuri ka väga tugevalt selle majaga me kindlasti avasime seto kultuurile, aga ka muuseumi struktuurile uue võimaluse. Et nüüd meil on võimalik eksponeerida seto kultuuri, aga samas nagu nii-öelda kohe üle tee on see juugendstiilis maja, mis tegelikult toodi siia sisse see kultuur, linnakultuur ja just selle võrdluses se panna, et näha siis, kuidas pärimuskultuur nii-öelda traditsiooniline kultuuripiirkond muutub. Seto Instituudi tegevjuhi Ahto Raudoja sõnul on kindralleitnant Reigi tegevus jätnud jälje värske ajaloosse. Sest ta oli ikkagi teise diviisi ülem ja 30.-te lõpus ka sõjaminister, et selles suhtes, aga tänu temale värskas liikus kindlasti hästi palju sellist Eesti nii poliitilist kui sõjaväelist eliiti, et alates saadikutest, ministritest, riigipeadeni tänu temale suuresti käis siin iga aasta peaaegu keegi, et Värska esimese Eesti vabariigi ajal oli ikkagi väga tuntud koht. Sest siit käis läbi igal suvel oli laagris ligi 1000 sõdurit Värskas siin põhjalaagris oli ratsa rugemendi laager, aga tegelikult olid mitmed mitmed barakid ka siit ütleme kolm-nelisada meetrit üle üle järve, et on suurtükilaager, millest teatakse vähem, aga võiks rohkem teada, et et see hulk sõdureid, kes siit värskast läbi on käinud, on muljetavaldav. Riigimaja ja seal välja pandud näitus värske ajaloost jääb avatuks kõigile huvilistele. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Värskas avati kunagi kindralleitnant Nikolai Reegile kuulunud suvemajas külastuskeskus. Õrsava järve kaldal olev hoone sai rohkem kui aasta kestnud remondi tulemusena uue välimuse ja sisu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, mitte midagi, ainult raadiot teavad, mina ei tea. Te olete sama erakonna ministrid, kas näiteks ka Hein, Rebase oleks plaan tagasi astuda, kas peaks olema mingi konsultatsioon erakonna või erakonna juhtidega? Teate siiski minister on suhteliselt iseseisev ja ministri noh, ametisse siiski kinnitab peaminister, nii et mina tean praegu, et Hain Rebas ju katkestas puhkuse ja tuli pullapäe probleemi pärast siia ja praegu minu meelest ta jätkab puhkust ja sõitis eile Rootsi ära. Nii et ta ei ole rääkinud ka erakonnakaaslastele ja ministritele oma kavatsussest tagasi astuda, mitte midagi? Ei, meil on olnud sellest arutelu. Aga te ei või väita, et ta on selle avalduse esitaja, tähendab ma ei tea seda. No mul on natukene kahju sellest, kui see nii oleks, kui see nii oleks ja. Missuguseid järeldusi võimaldas teie jaoks teha pullapäe juhtum? Kõigepealt aktsent on kogu aeg läinud viltu, minu meelest asi on valesti, aktsentueeritud on ära kasutatud. Noh, üks niisugune probleem järjekordselt poliitilise show korraldamiseks. Probleem on jääkompaniiga, see tuleb sellest, et me ei ole harjunud mõtlema riiklikult, me oleme väga kehvad bürokraadid. Ma tahaksin öelda just seda, sest ühes korralikus riigimasinas niisugused asjad ei oleks võimalikud juhtuma. Niisugune seltskond arvatavasti ühes ütleme küpses demokratia niisuguses korralikult korrastatud riigis ei oleks mõeldav. Nii et teie väidate, et Eestis puudub praegu riiklik mõtlemine, näiteks selle kohta on paras öelda, et meil on täiesti toordemokraatia. Kahtlemata valitsus peab käituma riigina ja valitsus ei saanud endale lubada alllummatud sõjaväeosa. Kuid see, et kellelgi oli kohutavalt huvitav pidevalt tõsta niisugust pinget riigis ei ole kunagi plaanitsetud jõuga laiali saata jääkripataljoni. Sest algusest saadik on otsitud meetodeid, kuidas rahumeelselt seda küsimust lahendada. On teil mõni kindel vihje, kes võis ajada asja teravaks ja väidate, et valitsuse ja kaitsejõudude peastaabi poolne tegevus oli veatu. Kahtlemata oli tehtud ka vigu. Ja see probleem muidugi tõi tegelikult Eesti riigi nõrgad kohad kõik välja ja selle võrra me saime kõik hea õppetunni. Ma usun, et Me põhjalikult analüüsime neid kõiki tehtud vigu, kõiki tühi kohti seadusandluses, sest tegelikult me seisma järsku niisuguse olukorra ees, et on selge riigile vastuhakk. Ja on väga raske seda inkrimineerida. Tähendab niisugune tühimik, järsku seisis meie ees terve rida, noh, kaitse, kaitsejõudude jaoks vajalikku seadusandlus on puudu. Me tõdesime järsku, kuivõrd ei ole rahvas riiki omaks võtnud. Sest see inimene, kes võtab riigi omaks see ei saa seda noh, niiviisi heaks kiita, et, et on üks jõuk 80 inimest, kes kellelegi ei allu. Võllavee juhtumit jälgides võis märgata, et enne asja teravnemist suhtuti jäägritesse tõesti kui kompaniisse, keda tuleb korrale kutsuda. Kui asi juba toimus, võis märgata sümpaatia tõusu jäägrite suhtes. Küsisin siseminister Lagle Parekilt, miks see muutus. Tema arvates toimus? Hästi üles ehitatud opositsiooni propagandamasin töötas est.", "role": "user" }, { "content": "Siseminister Lagle Parek kaitseministri tagasiastumisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellisel kujul pole Pärnus Ülejõe linnaosas laata toimunud ülejõe selts on küll varemgi lautu korraldanud, aga see, et nüüd tehakse seda koos vabakooliseltsiga ja muuseumiaed on suurepäraselt korda tehtud, annab asjale teise meki. Oma kaubaga võis tulla igaüks, aga vabakoolilapsed müüsid siin usinalt oma valmistatud küpsetisi ja muud maitsvat osa litte osteti tühjaks juba esimese tunniga. Pärnu vabakooli seltsi juhatuse liige Eha Ristimets. Vabakool korraldab sügislaata päris pikka aega juba, aga sellel aastal, kuna meil on selline ime, tore võimalus teha seda õues siin Koidula muuseumi aias, siis me otsustasime, et me tuleme kooli seinte vahelt välja oma laadaga. Üllatab see teid, et nii palju raha tegelikult ei üllata väga. Kuna meil on kogukondlik kool, siis on peresid palju ja kui igas klassis on circa 20 last, nendel kõigil on vanemad pered ja kui nad kõik siia tulevad, siis meid saabki palju ja loodetavasti on siin ka ümberkaudset lavas. Ülejõe seltsi liige Andres Sooniste, kunagine Pärnu linnapea, rõõmustab toreda lada üle ja ütleb, et pärast sellist õnnestumist ei jää see kindlasti ühekordseks ettevõtmiseks. Aga tulevikus on suuremaidki plaane Andres sooniste. Ma pean tunnistama, et mul endal on kuklas kaugemas perspektiivis palju põnevam mõte, et võiks proovida ühel hetkel taastada üle laada platsil aasta laada, no siin on ka vanemad generatsiooni täna, et kes mäletavad oma lapsepõlve või oma vanemate jutte, eks siis see aastalaat oli olnud ikka omal ajal väga suur üritus, mis kogu selle ülejõe keskusele andis ikkagi täiesti uue elamise ja hingamise. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Ülejõe Selts ja Pärnu Vabakooli Selts korraldasid koos Ülejõe sügislaada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJohannes Kerdi panus Eesti iseseisva kaitsevõime ülesehitamisel ja tugevdamisel kaitseliidu ülema ja kaitseväe juhataja ning hiljem parlamendiliikmena on olnud hindamatu. Ta oli tõeline riigimees, kes hoidis Eestit väga. Nii meenutatakse Johannes Kert riigikogus. Kaitseliidu juht Riho, ühtegi tundis Johannes Kerti 1990.-st aastast, kui nad mõlemad olid kaitseliidus, üks Tartumaal ja teine Tartu linnas. Ta oli alati selline omamoodi visonär ja ta oma elu lõpuni kellel oli alati tohutult ideid ja tohutult mõtteid, kuidas võiks ühte või teist asja arendada. Ta oli kaitseliidu ülema rasketel aastatel 92 kuni 96. Ja ta on olnud ju kogu oma elu tegelikult siin. Kaitseliitlane Ta on olnud see mees, kes on aluse pannud kübervõimele kaitseväes. Viimased aastad olidki põhiliselt tal sellega seotud. Erukindral Ants Laaneots meenutab oma tutvust kindral Johannes Kerdiga samadest aastatest. Tol ajal oli siis kaitseliidu Tartu malev, mis oli põrandaalune maleva pealikuks oli Johannes Kert. Ta oli Eesti riigikaitse ja kaitseväe kaitseliidu ülesehituse algosas, kus ta tegi palju häid asju ära. Muuseas ka esimene Eesti kaitseväe üksus, ehk siis Kuperjanovi pataljon. Ta oli selle pataljoni ülem. Poliitik Johannes Kerti meenutab kolleeg Toompealt Heiki Kranich. Poliitikuna ei saa teda kindlasti vaadata ainult kui inimest, kes tegeles kaitseküsimustega. Ta oli erakordselt aktiivne näiteks Eesti-Ukraina suhetes ja tema välispoliitika huvi ja tema tegevus oli kindlasti väga mõjus. Samamoodi oli ta väga aktiivne keskkonnateemadel, tema initsiatiivid näiteks vesinikutehnoloogia arendamisel olid silmatorkavad ja suutis mõjutada väga paljusid inimesi. Aga see kõik on tühi-tähi võrreldes sellega, et tegelikult oli tegemist hästi sõbraliku, aktiivse, hea huumorimeelega ja kõige laiemas tähenduses lihtsalt väga hea inimesega. Pisut enam kui aasta tagasi rääkis Johannes Kert raadiomajas rahvusvahelisest julgeolekust. See on temast üks viimaseid lindistusi. Muidugi ei ole, kaitseküsimused, ei ole religioon. Kaitseküsimused on matemaatika, ainus, mida ei ole võimalik tänapäeval arvutamisega selgeks saada, on see, mida inimene südamest tunneb, ühe või teise asja korral. Aga ma väidan, et sõjateadus on täppisteadus.", "role": "user" }, { "content": "1959. aastal sündinud Kert oli Kaitseliidu ülem aastatel 1993–1996 ning kaitseväe juhataja aastatel 1996–2000. Seejärel oli ta kaitseväe juhataja nõunik ning maaväe ülem. Aastatel 2002-2008 oli Kert Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. Aastatel 2008-2015 töötas ta Kaitseministeeriumi nõunikuna. 2014. aastast Reformierakonda kuulunud Kert oli Riigikogu 13. ja 14. koosseisu liige.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna Tartu piirkonna esimehena jätkab Jaan Toots, üheks aseesimeheks valiti üllatuslikult erakonna aseesimees, tervise ja tööminister Tanel Kiik. Veel said aseesimeesteks pikaaegne erakonna liige Vladimir Šokman ja Keskerakonna noortekogu aseesimees Ismail Mirsojev. Toots rääkis, et tema kutsus kiige Tartusse. No mina kutsusin teda juba enne kohalikke valimisi ja siis Koit Tallinnas, et kus on õige ääl tähtis ja, ja mina leian, et tema, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud ja, ja on seotud tervishoiuministrina meie kliinikumiga ja üldse, et nooremaid mehi ka Tartusse hajutada, et sellepärast ma on hea meel, et ale andis nüüd nõusoleku tulla ja rahvas teda ka valis ja usaldas, nii et mul on hea meel selle üle väga. Tanel Kiik ütles eile, et tema eesmärk Tartus on keskerakonda tugevdada ja anda panus linna arengusse. Tartuga mind eeskätt seovad ülikooli õpingud väga ka paljud ühised sõbrad-tuttavad. Ning ka mitmed tervise valdkonna asutused on seal ehk et nii tööalaselt kui ka eraeluliselt on loomulikult oluline linn mu jaoks. Pikalt Keskerakonna Tartu piirkonda juhtinud Aadu Must seekord juhtkonna valimistel ei osalenud. Musta sõnul on kiige toomine Tartusse hea areng. Mõni aasta tagasi me rääkisime sellest, et tuleb teha mõistlik hästi ajastatud põlvkondade vahetus. No seda veel ei toimunud, aga see kindlasti toimub. Viimastel riigikogu valimistel 2019. aastal oli Keskerakonna toetus Tartus 14 protsenti. Mullustel kohalikel valimistel sai Keskerakond Tartus kaheksa protsendi valijate hääle.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna Tartu piirkonna esimehena jätkab Jaan Toots.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA kaitseministeeriumi sõnul näitasid Venemaa rünnakud Ukraina sõja esimestel päevadel, et Kiievi vallutamine oli nende peamine plaan. Seetõttu ei tohiks Venemaa sõjategevuse vähendamise lubadusi eriti tõsiselt võtta. Kas teatud Venemaa üksuseid on viimaste päevade jooksul Kiievist eemale viidud? Jah, tundub nii, aga need arvud on väikesed. Me usume, et see on vägede ümber paigutamine, mitte täielik taandumine. Valge maja kommunikatsioonijuht Keit Pedingfild. Maailm peaks olema valmis järgmiseks suureks rünnakuks Ukraina teiste piirkondade vastu. Kõik peaksid eeldama, et näeme ka edaspidi rünnakuid kogu Ukrainas. Peding-Fieldi kinnitusel on USA peamine eesmärk aidata Ukrainat nii läbirääkimistel kui ka lahinguväljal. Me kavatseme ilmselgelt jätkata julgeolekuabi ja relvade andmist, et neil oleks võimalik Venemaa agressiooni vastu võidelda. Me kavatseme ka edaspidi suurendada survet Venemaale ja Vladimir Putinile, kehtestades koos liitlaste ja partneritega karme sanktsioone. Valge maja esitas ka järgmise aasta kaitse-eelarve ettepaneku. Üle 800 miljardi dollari suuruse eelarvega soovitakse muuhulgas tugevdada Euroopa julgeolekut ja võistelda Hiina kaitseinvesteeringutega rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA valitsuse kinnitusel ei tohiks Venemaa lubadusi sõjategevuse vähendamisest Kiievi ümbruses eriti tõsiselt võtta ja tõenäoliselt kavatsetakse rünnata teisi piirkondi. Liitlased peaksid olema hoopis valmis Ukraina toetamist iga hinna eest jätkama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2016 suve teine pool mul oli jutuajamine Mati Alaveriga, kes ütles mulle, et on kontakt. Kui tahad kiiremini suusatama hakata, siis sul on see võimalus. Saksamaal on üks arst, kes selliseid asju korraldab. Ja mina võtsin vastu selle otsuse, et jah, ma tahan saada seda abi veredopingu näol. Ja esimest korda siis 2016 suve lõpus võtsime verd välja lahti MM-il panime selle tagasi, siis ei toonud erilist edu, sest ma olin haige seal MM-i ajal ja järgmisel hooajal juba rohkem rohkem verekotte välja suve jooksul. Ja rohkematel võistlustel. Niimoodi siis, et hommikul lennuvõistlust minu enda veri sisse pärast võistlust välja, niimoodi ei jää sellest mitte mingeid märke. Antidompingut mõttes. Ja sel hooajal samamoodi, kuni siis siin MM-il korraldas siis jah, Saksa toll koostöös Austria politseiga selle suure operatsiooni, mida nad enda teada valmistasid ette juba. Paar kuud jälgisid, et neid inimesi, kes tulid Saksamaalt jälgisid mind, ma märkasin ise tänavatel nii-öelda kahtlaseid inimesi, kes tegid minust pilti. Mainisin seda ka saksa arstile, kes arvas, et see on paranoia. Nüüd tuleb välja, et see nii oligi. Et meid jälgiti ja korraldati reid siis ühel ajal kõigile 27. veebruaril hommikul pärast seda, kui minu juures oli juba ka ära käinud saksa arsti kaastöötaja, siis kes oli mulle selle minu vere sisse süstinud? Ette valmistades siis 15 kilomeetrit klassikasõiduks. Ja pärast seda olin vahi all umbes 36 tundi. Andsin ütlused, rääkisin ka neile oluliselt, muidugi detailsemalt ja pikemalt. Ja kauem. Kuidas kõik toimus? Kuulsin, et see saksa arst Mark Schmidt on rääkinud neid samu asju. Meie jutud klapivad. Mulle öeldi ka, et kuna mina olen selle kogu selle suure dopinguprogrammi üks väike lüli kuskil all, siis minu koostöö võimaldab mul tõenäoliselt pääseda vähemalt siit koju mitte jääda Austria vanglasse. Ja täna siin ma olen.", "role": "user" }, { "content": "Austrias Seefeldis dopinguga vahele jäänud Eesti suusataja Karel Tammjärv ütles reedel pressikonverentsil, et dopingutarvitamine sai alguse 2016. aastal, kui jutuajamisel Mati Alaveriga pakkus viimane kontakti Saksa arstiga, kes taolisi asju korraldab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti juhtiv lähisuhtevägivallaametnik Kati Arumäe rääkis, et selle aasta jooksul on antud teada ligikaudu 10-st 1000-st juhtumist. Tõusnud on raskete vigastustega ja surmaga lõppevate juhtumite arv. No politseile teada antud on ka 10000-st juhtumist, aga pigem mis meile muret teeb, kus tegelikult on kas nüüd kogu aasta jooksul on rasked juhtumid, ehk kas siis on tekitatud raske tervisekahjustus või on lausa hukkunud? Arumäe rääkis, et järjest rohkem pöörduvad politseisse ka mehed ning antud aasta esimeses pooles oli kuue raske vigastuse või surmaga lõppenud juhtumi seas viie ohvriks mees. Kui me nüüd vaatasime korraks siin seda poole aasta, siis tõesti, see jäi ka silma, et mehi on rohkem näiteks hukkunute hulgas. Et kas see on siis täiskasvanud poeg siis enamasti või siis ikkagi ka paari suhetes tulnud. Et kui me vaatasime esimest pool aastat, siis kuus hukkunud, siis nendest üks näiteks oli ainult naine. Ohvriabi osakonna juhataja Jako Salla ütles, et peale koroonaviiruse on ühendust võtvate inimeste arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud põhjustana tõi ta välja tavapärase elu taastumise ning hirmud, mille koroonakriis endaga kaasa tõi. Nii Salla kui Arumäe nentisid, et ligi kolmandik juhtumitest aga politseisse ega ohvri abistaei jõua. Saala tõdes, et rohkemate juhtumiteni jõutaks, kui julgetakse otse küsida. Uuringute järgi saabki hinnata, et iga aasta aastaselt, et nendest inimestest, kes näiteks aasta aja jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutuvad kannatanuna, et nendest pöördub näiteks siis politseisse noh, umbes kolmandik ehk et enamik juhtumeid ja enamik nendest inimestest seda ei tee sealt teiselt poolt loomulikult paljudest inimestest ju käivad tööl käivad arsti juures ehk et neid noh, kelle puhul võib-olla ka seda ise nagu ei, ei olda valmis rääkima, aga kelle puhul kindlasti me jõuaksime palju enamate juhtumiteni siis kui julgetakse otse selle kohta küsida. Mai lõpust on võimalik nii vägivallatsejatel endil kui ka ohvritel võtta ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga. Tugiliini koordinaator Tõnis Palgi selgitas ideed lähemalt. Idee oleks anda inimestele võimalus selliseks esmaseks nõustamiseks. Kui inimene tunneb, et tal on mure enda käitumise pärast või oma lähedase käitumise pärast, et kas ta siis on teinud kellelegi haiget või ta näeb, et keegi haavub tema käitumise üle on see üks selline võimalus, et nad siis esmaselt helistada, tugiliinile arutada koos helistajaga nagu tagasi peegeldada. Mis siis võiks olla abiväljund?", "role": "user" }, { "content": "Selle aasta jooksul on teatatud ligi 10 000 lähisuhtevägivalla juhtumist ning kasvanud on raskete vigastustega ja surmaga lõppevate juhtumite arv. Rohkem teatavad juhtumitest ka meesohvrid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaja Põltsamaa lossihoovil, kus asub vallamuuseum, ehitati algselt tarbijate kooperatiivi juurviljahoidlaks. Sügisel alanud põhjalik remont muutis ruumid külastajasõbralikuks, sest omapärase ajalooga Põltsamaa linnal on, mida külalistele näidata, selgitab Põltsamaa vallavara osaühingu juhatuse liige Lembit Paal. Alustame oma ekskurssi kohe päris muinasajast on ju tegemist tegelikult väärika ja vanalinnusega. Meil on väga palju ajalooliselt tähtsaid inimesi siin elanud. Nimetaksin siin esimese Eesti sinimustvalge lipu sündi, Aleksandri kooli. Ja muidugi linnus ise hõlmab ka suure osa sellest ekspositsioonist. Põltsamaa lossi osalisest korda tegemisest ja selle turistidele avamisest on unistatud aastakümneid. Nüüd ollakse sellele lähemal kui ei iial varem. Riigi tugiteenuste keskus eraldas selleks 2,5 miljonit eurot. Põltsamaa vald lisab omalt poolt üle 400000 euro, räägib Põltsamaa vallavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos. Tsirka kolme miljoniga on siis plaanis tegelikult see väravahoone siin taastada, soojustada ja teha selliseks aasta ringi kasutatavaks külastushooneks ning samuti siis avada lossitorn ning taastada nii palju müüre, et sinna saaks sisse minna ja tegelikult seda vaadelda kui ekspositsiooni. Kas torni ehitati üles? Ja torni ehitame kindlasti üles. Koostamisel on muinsuskaitse eritingimused, õige pea kuulutatakse välja projekteerimishange. Ehitustööd algavad järgmisel kevadel. Põgus ringkäik Põltsamaa roko koolossi varemetes aga näitab, et selle päästmiseks on ka viimane aeg. Vald on püstitanud eesmärgi otsida pidevalt uusi võimalusi ka jätkutööde rahastamiseks. Taaskord Lembit Paal. Kogu see lossikompleks on olnud varemetes ju 41.-st aastast, et alates ja vallaelanike suur soov on, et see oleks taas korrastatud. 2023.-ks aastaks avaneb siit hoopis teine pilt, kus me võime siis näha selle lossi vaatetornist ilusat panoraami Põltsamaa linnale, kus väravahoone on kenasti korrasta ja on võimalik külastada veinikeldrit, nautida kontserte. Meil on plaanis siia teha uus lava kohvikute ala ja võtta ka restorani pool uuesti kasutusele. Tegemisi on palju ja ma loodan, et see kujuneb piirkonna elanikele selliseks toredaks ajaviite ja meelelahutuskohaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Põltsamaalt.", "role": "user" }, { "content": "Põltsamaal tehakse ettevalmistusi lossikompleksi varemete osaliseks ülesehitamiseks. Selleks kulutatakse lähiaastail kolm miljonit eurot. Kuid Põltsmaaad on põhjust külastada juba praegu, sest vallavalitsus lasi remontida kohaliku muuseumi ja turismiinfoikeksuse ning koostas uue püsiekspositsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kunstiakadeemia rektori ja rektorite nõukogu esimehe Mart Kalmu sõnul tingis pöördumise asjaolu, et Eesti ühiskonnas ei tajuta kõrghariduse rolli ja selle elementaarseid vajadusi piisavalt. Meil on kõigil hea meel selle üle, et õpetajate palk järgmisel aastal tõuseb 7,2 protsenti, aga see, et ülikoolide üldrahastus, see tähendab, siis sealhulgas ka rakenduskõrgkoolid ja, ja ülikoolide puhul ei ole see ju ainult palgaraha, vaid see on ka hooned, laborid, muuseumid, kõik, mis meil on 3,2 protsenti, et niikuinii on väga kahetsusväärselt Eestis õpetajate palk õppejõudude palgal eest ära jooksnud juba mitme aasta jooksul. Ülikoolid on praegu jäänud süstemaatilisse raha hätta. Et viimased 10 aastat pärast majanduskriisi on kogu Eestil läinud hästi, välja arvatud ülikooli, kõikjal on palgad tõusnud meeletutes protsentmäärades, ainult ülikoolidesse ei ole see raha jõudnud. Kuhu peaks aga suunduma need 12 miljonit eurot, mida rektorid riigilt paluvad? See peaks minema lihtsalt sellele, et me saaksime õppejõudude palgad järgi aidata. Ja teine asi on ju ka see, et teadusrahast on rohkem tulu suurtel ülikoolidel, aga mida peavad tegema EKA ja EMTA, kus ei ole suuremahulisi teadusprojekte, kus ju riiklik tegevustoetus on lõviosa palkadest, et sellest teadusrahast ütleme nende loomeülikoolideni ei jõua peaaegu midagi. Aga mis sa teed, maaliõppejõud sööb sama palju kui füüsikaõppejõud.", "role": "user" }, { "content": "Rektorite Nõukogu saatis valitsusele pöördumise sooviga tõsta kõrghariduse tegevustoetust järgmisel aastal 12 miljoni euro võrra. See aitaks vältida mahajäämust üldhariduskoolide õpetajate palkadest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmetiühingute arvutuste aluseks on möödunud reedel majandusministeeriumis esitletud majandusprognoos. Selle järgi kasvab Eesti majandus järgmisel aastal seal kolm protsenti. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga hinnangul tuleks arvestades head majanduskasvu, kuid samas kõrget inflatsiooni järgmisel aastal töötajate palku oluliselt tõsta. Ütleme siis niimoodi, et tänasel päeval täiesti selgelt, kui me vaatame kas või seda sama hinnatõusu prognoosi järgmiseks aastaks kolm ja pool protsenti, kui me vaatame majanduskasvu prognoosi kolm protsenti, liidame need kaks numbrit kokku ja on selge, et noh, kuus, kuus pool seitse protsenti on on täiesti õigustatud ja, ja loogiline, palgatõus ja, ja põhjendatud palgatõus, nii et et see on nagu see, see, see miinimum siht, ütleme siis niimoodi. Keskliidu juhatus koguneb kolme nädala pärast, et arutada konkreetseid samme, kui palgatõusu nõudmist ei täideta. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis aga ütles, et ametiühingute nõudmisi ei saa täna veel kommenteerida. Jah, et täna puudub seisukoht, et kui tööandjad arutavad seda tõenäoliselt siis 26. septembril, meil on siis volikogu koosolek. Harri Taliga rõhutas, et palgatõus peab tulema kõikidel Eesti töötajatel. Riigi omavalitsustöötajate ametiühingu esimees Kalle Liivamägi aga ütles, et Eesti riik ei soovi üldse palgateemal kõnelusi. Kahele palvekirjale pole vastust tulnud. Kõnelusi teeb keerukamaks ka uus avaliku teenistuse seadus. Avalikuteenistuse seadus jõustub esimesest aprillist järgmisel aastal. Avaliku teenistuse seaduse kaudu on antud õigus siis jällegi asutuse juhil kokku leppida töötajate palkade osas. Ja ka siin kohtudes rahandusministeeriumi mõne ametnikuga. Nemad jällegi viitasid sellele, aga meil ei olegi rahandusministeeriumiga nagu rotali suhtes midagi kokku leppida, et need järgmise aasta palgad. Kui nüüd midagi kokku leppida, siis seda saab kokku leppida ainult asutuse juhiga, mis siis teie roll saab olema üldse, mida ma näen igal juhul, et siis tulebki, kuna ikkagi kehtestatakse eelarve ministeeriumide le, et siis tuleb läbi rääkida ministeeriumide kaupa ja kui vabariigi valitsus ütleb, et Eesti ametiühingute keskliiduga ei ole kahepoolseid läbirääkimisi vaja pidada? Just neil minutitel koguneb järgmise aasta riigieelarvet arutama esmakordselt valitsuskabinet.", "role": "user" }, { "content": "Ametiühingute Keskliidu juhatus arutas järgmise aasta palganõudmisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link räägib, et värske eelnõu võiks motiveerida omavalitsuse liikluskaameraid soetama. Selle muudatusega tekib kohalikele omavalitsustele ka rahaline tulubaas, millega need kaamerad saab käike ka. Omavalitsuse ülesanne oleks edaspidi seadmete ostmine ja haldamine. Maanteeamet peaks tarviliku andmekogu ja politsei teeks trahvi, kusjuures poole trahvirahast saaks omavalitsus endale. Indrek Link märgib, et 60 protsenti kõigist kannatanutega liiklusõnnetustest juhtub kohalikel teedel tänavatel. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et 14 kuni 25 protsenti inimkannatanutega õnnetuste osakaal langeb peale nende kaamerate paigaldamist. Liikluskaamera suurt mõju inimestele märgib ka Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Sel hetkel, kui me Kristiine ristmiku paigaldasime, automaatsed järelevalveseadmed oli umbes 600 rikkumist. Täna võib öelda, et see rikkumiste arv on langenud poole võrra. Automaatsed liikluskaamerad koos paigaldamisega maksavad sõltuvalt süsteemi keerukusest 60 kuni 150000 eurot. Võimalust vähemalt osa kuludest trahvidena tagasi saada peab Novikov oluliseks. Ma arvan, et see on see moment, kus võib öelda, et kaamerate arv Tallinnas või teises omavalitsus suureneb. Efekt oleks kindlasti ka see, et me võtame maanteeametist eeskuju ja paigaldame neid tulpasid üle linna rohkem ja siis need kallid seadmed perioodiliselt liiguvad, ühelt ristmikult teise Sama eelnõuga soovib siseministeerium suurendada ka kiiruse ületamise eest tehtavaid trahve, seda koguni kahe kolmandiku võrra. Puudutab ta siis eelkõige hoiatustrahv, ehk siis needsamad trahvid, mis tulevad siis automaatsetest, kaameratest, kus kiiruse ületamised on fikseeritud ja siis ka mõjutustrahv siis mõjutustrahvid antud juhul sellised, kus politseiametnik on sõidukiiruse mõõtnud, aga sõidukiiruse ületamine on kuni 20 kilomeetrit tunnis. Inimesele tähendab see, kui ta rikub reegleid 10 kilomeetri võrra tunnis maksab ta senise 30 euro asemel 50 eurot. Kui rikkumine on 60 kilomeetrit tunnis, kerkib trahvisumma seniselt 180-lt eurolt 300 euroni. Need, kes liiklevad korralikult eeskirju ei riku, siis nendele ei avalda see mitte mingisugust mõju. Indrek Link märgib, et siseministeeriumi hinnangul on tänased trahvimäärad ajale jalgu jäänud. Hoiatustrahvide aluseks olevad määrad kehtestati 10 aastat tagasi, selle ajaga on nii miinimum kuupalk kui ka siis keskmine brutokuupalk, kas on märkimisväärselt mõlemad peaaegu kaks korda ja ilmselt täna selle trahvi määra ja siis sissetulekud suhe ei ole enam tasakaalus, et kutsutakse erinevate nimedega, neid küll siis kiirdemaksuks või siis niinimetatud kommunaalarveks, pigem täna tundub, et see suurusjärk on jäänud sellisesse staadionisse, kus ta nii-öelda mõjutusvahendina võib-olla väga ei mõjuta.", "role": "user" }, { "content": "Siseministeerium valmistas ette eelnõu, mis kergitaks kiirustrahve kahe kolmandiku võrra ja annaks poole liikluskaameraga kogutud trahvirahast omavalitsusele, kes kaamera soetab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu võttis paar aastat tagasi vastu seaduse, millega lubati alates 2015.-st aastast maksta tänastele pensionil olevatele emadele juurde ühe lapse pealt 60 eurot pensionilisa aastas. Selle asemel tõstetakse nüüd aga hoopis lastetoetusi. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL-i kuuluv Margus Tsahkna. Uus valitsus on otsustanud võtta raha 23 miljonit eurot ära ja panna see eelarve aukude lappimiseks ja IRL seisab sellele väga selgelt vastu. Täna koostab uus valitsus järgmise aasta riigieelarvet ja meie sõnum on selge, et ärge olge kahepalgelised, ärge võtke lapsi kasvatanud emadelt raha ära ja ärge jagage seda suvaliselt laiali vaid leidke see raha mujalt. Uus sotsiaalminister Helmen Kütt tunnistas, et tõesti säärane kava on olemas. Vanemapensioni teema on praegu arutelul selle edasilükkamine aastani 2018, mitte kaotamine. See vanemapension seab need inimesed ebavõrdsesse seisu, kellel lapsi ei ole või ka näiteks pere, kus on abikaasat siis vanemapension liitub ju ainult ühele inimesele ehk ühele vanemale. Mida aga arvab kavas toetada pensionäride arvelt lapsi kasvatavad peresid. Praxise analüütik Andres Võrk. Nüüd keskmine pensionär, kes on kasvatanud üles kaks last, jääb kolme aasta jooksul ilma ligi 400-st eurost, mis on talle siis praeguse seisuga lubatud ja noh, sama raha eest, siis on uus koalitsioon lubanud tegelikult tõsta peretoetusi. Nii et sotsiaalpoliitika mõttes on tegemist lihtsa ümberjaotusega ühelt põlvkonnalt teisele ja seetõttu ei saa ka otse öelda, et kas tegemist oleks õige või vale otsusega, sest kumbki rühm, ei pensionärid ega lastega pered ei ela Eestis nii hästi, et need lihtsalt võiks ära võtta raha. Nii et see on tegelikult olnud siis pigem kaalutlusküsimus, et kuna pensionid nagunii tõusevad ja tõuseb ka tulumaksu vabastus pensionidelt, et siis osa sellest pensionitõusust praegusele pensionäridele edasi lükata ja kulutada see raha mujal sotsiaalpoliitika valdkondades. Emapensioni edasilükkamise vastu on ka Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. Täna näitab riik nii-öelda valitsus ka omal moel hoolimist, on tõstnud peretoetusi alates esimesest lapsest, aga hetkel olukorras valitsus näitab seda, et nad on võtnud seda tegelikult kehtivate seaduste arvelt või kokkulepete arvelt. See tekitab ebakindlust inimestes.", "role": "user" }, { "content": "IRL kritiseeris teravalt uue valitsusliidu otsust lükata kolme aasta võrra edasi vanemapensioni väljamaksmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas riigikogu liikme palgaküsimus on riiklikult oluline ei ole. Kas sellest peaks pikalt rääkima, ei peaks. Samas räägitakse sel teemal ikkagi pikalt ning ka riigikogus ning ka täna. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde tutvustas esmalt presidendi ja komisjoni seisukohti. President on ära märkinud siis, et riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadusega muudetakse sisuliselt praegu kehtivat riigikogu liikme staatuse seaduse sätestatud riigikogu liikme palga arvutamise põhimõtteid. Seda vastu võttes on riigikogu asunud otsustama küsimusi, milleks tal põhiseaduse parasiitsekümmend viis kohaselt õigust ei ole. See on kummaline juriidiline vaidlus, kus ühel pool on õiguskantslerid ja justiitsministrid, kes kõik peaks nagu seaduste alal asjatundjad olema ja teisel pool president ning valdav osa Reformierakonnast ja kõik teavad, et tõlgendavad põhiseadust õieti ehk veel üks lõik, Väino Lindet. Juba aegade algusest on kõiki pühasid raamatuid alati üritatud tõlgendada ja elatakse vahel selle püha raamatu järgi vahel ka tõlgenduste järgi. Roheliste esindaja Marek Strandberg leiab, et seaduse vastuvõtmine on vajalik. See arutletav küsimus on moel või teisel ühtepidi küsimus põhiseadusest, aga teistpidi väga selgelt märgiline küsimus. Ma arvan, et meil on mõistlik olla positsioonis, kus looja märgina näidata, et põhiseaduse oludes, kus seda vaja on saab käsitleda sellisel moel, et riigikogu võib oma palgale seada mingeid piiranguid ja see ei ole mitte maailma lõpp. Reformierakondlane Jürgen Ligi kinnitab, et tegelikult oleks kõigi riigikogulaste mainele loomulikult praeguses majandusolukorras väga kasulik, kui nende palk ei tõuseks. Aga seadus on seadus. Alati on asjad, mis on ka ajatud, mis ei sõltu ajast ja need on seaduse tõlgendamised. Marek leidis, et põhiseadust tuleb tõlgendada vastavalt ajale. Paraku on just nimelt täpselt vastupidi. Kui põhiseadus tahab öelda meile, et me saame riigikogu palka muuta ainult järgmise koosseisu jaoks siis ta ütleb, et me saame riigikogu palka muuta ainult järgmise koosseisu jaoks. Mitte midagi ei sea sinna teha. Reformierakondlased ei hääletanud, teised olid poolt ja neid oli saalis seekord 58 ja kõige parem põhiseaduse tundja Jaan Kundla oli vastu. Seadus veeres taas Kadriorgu, kuid veel enne, kui ta sinna ametlikult kohale on jõudnud, teatas presidendi kantselei, et president jääb oma otsuse juurde ja seega peab lahenduse tegema Riigikogus.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis taas vastu oma palkade külmutamise seaduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Lennart Meri sõnul on Eesti ja Hiina suuruste poolest küll erinevad, aga riikidel on sama eesmärk teha koostööd stabiilsuse ja omavahelise parema mõistmise nimel. President Meri tõi näiteks koostöö kahe riigi armee vahel. Lennart Meri. Samuti on Hiina tudengid, kes Eestis õpivad ja Pekingi ooper, mida siin armastatakse, on tuhandeid põhjusi, miks Hiinat armastada. Milline on Hiina sõnum Eestile? Hiina parlamendi spiiker Ly Beng. Hiinal on Eesti iseseisvuse ja arengu suhtes suur austus, tänane vestlus on suurendanud meie arusaamist teineteisest. Li bengi sõnul võiksid Eesti ja Hiina omavahel vahetada nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi, mida võiksid kaks maad teineteiselt õppida. President Meri. Võiksime õppida, kuidas mitte korrata mineviku vigu. Ülehiinalise rahvaesindajate, kogu alatise komitee sajaliikmeline delegatsioon on Eestis visiidil olnud kolm päeva. Spiiker Lii Beng on selle aja jooksul kohtunud riigikogu esimehe Toomas Savi, riigikogu fraktsioonide esindajate ning riigikogu Eesti, Hiina, parlamendirühmaga. Täna sõitis delegatsioon edasi Lätisse.", "role": "user" }, { "content": "Tervituskõned: Eesti president Lennart Meri ja Hiina parlamendi spiiker Li Peng.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nErakonna esimees Edgar Savisaar märkis ligi kahele ja poolele 1000-le parteikaaslasele peetud poliitilises ettekandes, et alles mõned kuud tagasi tähistas Keskerakond oma kümnendat aastapäeva. Siis oldi opositsioonis nii riigi tasandil kui ka Tallinna linnas. Nüüd on Keskerakonnast saanud võimupartei, mis osaleb 70 linna ja valla valitsemises. Savisaare sõnul oleks erakonnale järgmisi valimisi silmas pidades olnud kasulikum jääda opositsiooni. Teiselt poolt selge oli ka see, et Keskerakond Riigikogus 29 kohta. Ning ebakindel olukord riigis oleks võimuvaakumis kiiresti eetilise suuna. Savisaar rõhutas, et ees seisab oluline poliitiline reform. Omavalitsuste valimistel saavad osaleda ainult parteinimekirjad ning Keskerakond loodab enamustes omavalitsustes ka oma nimekirjaga võitma minna. Erakonna esimees toonitas, et Eesti suurimaks probleemiks on töötus. Tänu töökohtade ja ka ettevõtluse vähesusele kannatavad ühiskonna nõrgemad liikmed, eelkõige pensionärid. Savisaare kinnitusel peavad pensioni tulevikus tõusma kaks korda kiiremini kui Eesti keskmine palk. Seda mõtet toetasid ka mitmed kongressil osalenud delega adid. Näiteks Sander Remmel, kas kelle arvates tuleb rõpetada raha tuulde loopimine? Nii palju ära, kui sa kuuled igasse kohta, kui sa enne miljonid ja miljonid ja näiteks kaks miljonit läks kohe Toompeale Kemergo jaoks, eks ole, ma mõtlen, see oleks natuke odavam, see oleks 500 krooniga ka see ära tehtud, see asi. Nii, see on natuke ikka liiga kallis, eks ole. Ja neid miljoneid on kui palju igasse poole kogu aeg kuuled, et kuidas on jälle viltu läinud, jälle viis-kuus miljonit jälle kuus, viis-kuus miljonit seire, mitte sajad tuhanded miljonid kogu aeg. Edgar Savisaare kinnitusel ootab uut valitsust ees raske aeg. Eriti keeruliseks kujunevad Eesti liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Savisaar süüdistas lahkuvat valitsust liitumiskõneluste pidurdamises. Keskerakond kavatseb järgmisel suvel korraldada erakorralise kongressi, kus partei võtab kindlad seisukohad Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond pidas kongressi Saku Suurhallis. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kõne kongressil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogus Res Publicat esindavatest saadikutest on otsustanud Tallinna volikokku minna Olav Aarna, Indrek Raudne, Andres Kork, Tarmo Leinatam ja Tiit Matsuleevits. Aarna põhjendas otsust kriitilise olukorraga. Elu on näidanud seda, et seda sidet tegelikult on vaja ja, ja see lööb kõige ilmekamalt niisugustes kriitilistes olukordades välja. Aga praegu on see piirangupunkt ikkagi veel kehtiv, miks siis mitte ennem ära oodata, kui see muudetud on? Ma möönan, et, et tõepoolest see oleks korrektsem Indrek Raudne selgitas, et tema ja teiste riigikogulaste minek pealinnavolikogusse on seotud vaid erakonna huvide parema kaitsmisega. Kindlasti on poliitikas ju selline asi, et, et sa pead tegema valikuid halva ja vähem halva vahel, et et kindlasti me tegime selles mõttes selle valiku, et et eelkõige on tähtis, et meie erakonna väärtused oleksid Tallinnas hästi kaitstud. Mis Res Publica täna volikogus plaanis on, et kuus uut liiget peaks kohal olema? Res Publica volikogu liikmed tulevad eelkõige selle jaoks, et vaadata seda, et me suudaksime selles koalitsioonis jätkata niimoodi, et Res Publica väärtused oleksid kaitstud. Erakonna esimees, peaminister Juhan Parts ütles, et üheaegset töötamist kohalikus volikogus ja riigikogus piirav sisekorrasäte vajab muutmist ning seda on kavas teha erakonna volikogu järgmisel korralisel koosolekul. Samas tõdes Parts, et olukord pealinnas on praegu nii hull, et ka tema ise peaks hetkel oluliseks Tallinna volikokku minekut. Ega mina olen ju valitud Haabersti valijate poolt Tallinna linnavolikokku, kui ma oleks riigikogu liige ja kui ma vaatan, mis Tallinnas toimub, siis ma läheksin, ausalt öeldes ka ma vaatan mõningaid kommentaare tavalise linnaelanikuga, siis minu arvates jätkuvalt on ta selline murettekitav, kus esiplaanil on mingisugused muud huvid, kui ikkagi linna huvid. Täna teatas Tallinna volikogus Res Publica fraktsiooni juhtinud Toomas Tauts, et taandab end erakonna Tallinna piirkonna juhatusest, erakonna eestseisusest ning Tallinna volikogu fraktsiooni esimehe kohalt. Veel eile ütles Tauts, et Res Publica plaanib repressioone nende liikmete vastu, kes ei toetanud liitu Keskerakonnaga. Partei juht Juhan Parts kinnitas, et erakonna eestseisuse kutsus tautsi küsimuse arutamiseks kokku just tema, sest tauts on kasutanud oma positsiooni isiklikes huvides. Toomas Tautsi abikaasast sai hiljuti Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuht. Väidetavalt on selle taga kokkulepe Reformierakonnaga. Asja hakkab arutama Res Publica aukohus. Erakonna poliitika kohta lisas aga Res Publica juht Juhan Parts, kes on öelnud, et ta kohalikku poliitikasse ei sekku. Veel ühe seisukoha. Kui Res Publica vastutab Tallinna linnas linnapea, siis peab ka olema see Res Publica vastutus saama realiseeritud. Muidugi peame me tegema kompromisse, kui me oleme koalitsioonis, aga kuskil on kompromissidel nii-öelda punane liin.", "role": "user" }, { "content": "Kuus Res Publica Riigikogu saadikut taastavad volitused Tallinna volikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmetlikult teatas Tootsi turba juhtkond töötajatele koondamisest täna hommikusel koosolekul, et see juhtub, oli ammu teada. Ettevõte teatas juba 2008. aastal, et otsib võimalusi vabriku jätkamiseks, aga välistatud pole ka selle sulgemine. 72 aastat töötanud vabrik vajaks nimelt meeletuid investeeringuid, aga ebastabiilses turuolukorras, kus briketi tarbimine on aasta-aastalt vähenenud ei pidanud ettevõtte emafirma, Soome kontsern Aab seda perspektiivikaks. Fabo Baltic direktor ja Tootsi turba juhataja Mati Puuronen. Oleme otsinud päris palju võimalusi, et mida oleks võimalik teha veel siin vabrikus ja meil oli kolm aastat praktiliselt aega ja kahjuks ma ei leidnud enam midagi muud võimalust kui panna kinni, et need investeeringud on ikka päris suur asi ja teine asi on see, et meil pole turgu selle briketi jaoks ja isegi meil on juba sellised plaanid, et meil oleks uued tooted vabrikust ja. Ja selle jaoks turgu veel ei ole, et, et ikka sellist asja üritasime ka, aga ei leidnud kahjuks midagi. Vallavanem Kalev Kaljuste, meeldiv uudis see nüüd ei ole, et vallas suur osa maksumaksjaid lihtsalt kaob. Loomulikult, et meile on see väga arvestatav osa ja väga arvestatav tulubaasi osa, et see tähendab meie elus kardinaalseid muutusi, et mis teenuseid me siin osutame ja, ja kõige kurvem on see, et sellesama koondamisega saavad näiteks leibkonnas mõlemad liikmed riivatud, me peame kindlasti otsima lahendusi siin koha peal, et kuidas need pered meile elama jääksid. Asi on sedavõrd tõsine, et tuleb riigi poole pöörduda ka. Jah, kindlasti me plaanime seda teha ja, ja selleks on riigi poolt ette nähtud saneerimistoetus. Meie tulu väheneb kuskil miljon krooni ulatuses, et noh, seda tuluvahet me niimoodi hetkega ei suuda katta. Kas see saneerimistoetus tähendab seda, et te peate riigi poole saneerimistaotlusega kõigepealt pöörduma? Jah, see tähendab põhimõtteliselt seda, et me saneerime oma omavalitsuse mingiks ajaks, on see siis neli aastat või, või vähem riik siis toetab meie kuluvajadusi. Ma olen rahandusministerium esindajatega sel teemal rääkinud ja ka maavanema, aga ma arvan, et see on täna meil ainuõige lähenemine.", "role": "user" }, { "content": "AS Tootsi Turvas otsustas sulgeda briketitehase. Sellega seoses kaotab Tootsis töö ligi poolsada inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustraalia peaminister Scott Morrison tegi täna avalduse, et Austraalia valitsus ja institutsioonid on langenud keerulise, riikliku taustaga küberrünnaku ohvriks. Maris on ei nimetanud konkreetset riiki, kes rünnaku aga on kuid küberluureeksperdid on üsna kindlad, et selle taga on Hiina. Nende hinnangul on Hiina üks neid väheseid riike, nagu ka Venemaa, Iraan ja Põhja-Korea, kellel on selliste rünnakute võimsust ja nad ütlevad, et ka varasemad küberrünnakute taga on olnud Hiina. On neil õigus? Austraalia on valinud mitte ise avalikult öelda hetkel, missuguse riigiga on tegu, nii et me ei saa hetkel seda võibolla avalikult väita täpselt enne, kui Austraalia ise ei ole seda väitnud, aga see on ainult väike arv riike, kellel on sellised rünnakuvõimed olemas. Vastab tõele. Austraalia ja Hiina suhted on mõnda aega juba halvad olnud, üks põhjus on see, et Austraalia nõudis Hiinalt algse koroonaallika põhjalikku uurimist, aga see ei saa ju olla ainuke põhjus. Austraalia on olnud kindlasti üks nendest riikidest, mis on väga selgelt öelnud viimaste aastate jooksul ei ka uutele, viis G tehnoloogilisetele lahendustele, mis on Hiina päritolu. Ja kindlasti on Austraalia üks nendest riikidest, mis on avalikult hukka mõistnud ka Hiina päritolu intellektuaalse omandi varguse küberruumis. Vaatlejad püüavad mõista, miks Austraalia valis just praeguse hetke kahe riigi suhete halvima seisu, et Hiinat rünnakutes süüdistama hakata. Et need rünnakud käivad juba mõnda aega. Nad ei ole seda avalikult ju teinud, nad ei ole Hiina avalikult välja öelnud, aga nad on teinud avalikuks, et neid on rünnatud mitme kuu vältel ja et need rünnakud on mitte ainult valitsuse vastu, aga ka erasektori vastu. Et siin on võib-olla mingi tõenäosus, et kriitilise infrastruktuuri ettevõtted, tervishoiusektoris tegevad olulised uurimisorganisatsioonid. Kui need on jätkuvalt rünnaku all, siis on väga raske tegutseda. See võib olla üks põhjus. Teine põhjus muidugi on see, et mitte ainult Austraalia, aga ka paljud teised riigid on selle viiruspuhangu ajal teinud avaldusi erinevate küberrünnakute kohta. USA on seda teinud. Euroopa Liidu ühisavaldus on toimunud tervishoiusektori vastaste rünnakute hukkamõistmiseks. Eesti on teinud eraldi ka vastavaid avaldusi, nii et see on nagu rida nendest erinevatest reageeringutest küberrünnakutele, mis on praegu toimunud. Kas teie hinnangul võib selle taga Hiina olla? Seda peab ikkagi Austraalia ise esimesena ütlema, kes teda ründas.", "role": "user" }, { "content": "Küberrünnakud Austraalia vastu on viimasel ajal eriti intensiivistunud. Rünnatakse nii valitsusasutusi kui ka erasektorit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise nädala lõpul avalikustas Keskerakonna juhatuse liige ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas oma otsuse kandideerida erakonna kongressil esimehe kohale. Uudis võeti vastu erinevalt ühelt poolt, kui juba on teine kandidaat, siis loomulikult on see Jüri Ratas teiselt poolt. Kuna 99,9 protsenti on kindel, et Edgar Savisaart ei kõiguta miski siis on kindlasti tegemist erakonnasisese kokkuleppega, kus kõik toimub esimees Edgar Savisaar enda plaani kohaselt või vähemalt tema nõusolekul. Niisiis Jüri Ratas, kas otsus kandideerida on praeguse erakonna esimehega kooskõlastatud? Ei erakonna esimehega seda otsust selles mõttes kooskõlastatud kindlasti ei ole ja ma arvan, et see oleks ka ühe teise riigi võib-olla korra näide, kui hakatakse kooskõlastama otsuseid, kas ma kandideerin erakonna juhatusse või erakonna esimehe kohale või mitte, et seda kindlasti tehtud ei ole ja mul on nagu hea meel, et, et Keskerakond on selles mõttess tugev erakond, et meil on erinevaid inimesi, kes soovivad erakonna juhatuse ja erakonna esimehe tööd teha, näevad seda, seda jõudu ennast, seda tahtmist endas. Mis ikkagi kallutas? Kindlasti see otsus sai alguse sellest, et nii ühelt kui teiselt poolt erinevatest Eestimaa piirkondadest minuga Räägiti sellel teemal, et kas ma ei võiks kandideerida erakonna esimehe kohale ja ja peeti seda heaks ka erakonnale, et oleks valik erakonna kongressil. Ja nii nagu ma eelmise nädala lõpus ka ütlesin, avalikkuse väidet jah, et, et ma otsustasin kandideerida. Oma valimisplatvormi lubab Jüri Ratas avalikustada lähiajal, kuid ütleb, et seisukohad jäävad Keskerakonna programmiliste seisukohtade piiresse. Võimalikest muutustest peab ratas vajalikuks, et erakond muutuks avatumaks, aga täpsustab. Ma pean avatuse all silmas seda, et mitte ainult ei ole see, et meie tahame teistega koostööd teha, vaid ka, et teised erakonnad tahaksid meiega koostööd teha. Ma arvan, et see on ülioluline ühele erakonnale, kellel on tugev programm ja minu meelest Keskerakonna seisukohad on inimkesksed seisukohad Eesti ühiskonnas ja sellist sotsiaalset lõhestumist vähendavad. See annaks meile kaasa seda, et me võiksime tulevikus olla mitte opositsioonierakond, vaid koalitsioonierakond. Kui teised erakonnad on välistanud koostöö Keskerakonnaga Edgar Savisaare juhtimisel, siis juhul, kui Jüri Ratas peaks esimeheks saama, kerkib kindlasti taas üles suhtumine idaraha skandaali. Ratas väldib konkreetse seisukoha väljaütlemist ning kommenteerib seda teemat nii. Kindlasti see on ühelt poolt erakonna sisene küsimus, teiselt poolt tänases rahastamissüsteemis on see ka avalikkuse küsimus, sest need erakonnad, kes kuuluvad riigikogusse, saavad riigieelarvest väga olulise osa oma eelarve sissetulekutest. Ja loomulikult. Ma olen olnud ka varasemalt kriitiline, et erakonna rahaasjad pole olnud piisavalt läbipaistvad. Ühelt poolt teiselt poolt pole olnud ka korras, nii et sellist rahaasjade korrastust erakonnas sees see on kindlasti üks minu seisukoht, siis millega ma kongressile välja lähen?", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna kongressil augusti lõpus on esimehe kandidaadiks ka Jüri Ratas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBBC toimetajad uurisid sadu pandeemiaga seotud eksitavaid lugusid ja ütlevad nüüd, et neil on üsna hea ettekujutus, kes levitavad kuuldusi ja miks. Neid on seitse tüüpi. Esimese tüübi nimetasid nad naljameheks. Näiteks postitab naljamees teksti, mis justkui tuleb valitsusest ja ütleb, et keegi vallandatud kuna lahkus oma kodust karantiini eirates. Ise arvas ta, et see on väga naljakas, kui saab inimesi niiviisi hirmutada. Uudis aga hakkas Facebookis levima ja tekitas suure paanikalaine. Teine valede levitaja on lihtlabane petis, kes loodab pandeemiaga raha teha. Üks selline petuskeem teatab, et haigus puhangu tõttu saavad inimesed maksutagastust ja oleks vaja panga andmeid. Valeuudised ei tule üksnes interneti tumedad st sügavustest, neid levitavad ka poliitikud. See on kolmas valeinfojagaja tüüp. Läinud nädalal ütles president Trump fakte kontekstist välja võttes, et ultraviolet, kiirgus ja valgendi süstimine võiksid äkki aidata koroonaviiruse patsiente ravida. Hiljem väitis ta, et ta olevat olnud sarkastiline. See aga ei takistanud inimesi abitelefonidele helistamast ja uurimast. Kas desovahendid etega võiks ikka end ravida, aga mitte ainult Trump? Hiina välisministeeriumi esindaja levitas ideed, et Covid 19 võis Wuhan'i tuua USA sõjavägi ja selle teooria võimalikust arutati laialt Venemaa riigitelevisioonis ja Kremlimeelsetelt Twitteri kontodel. Neljandaks tulevad vandenõuteoreetikud. Viirusega seotud ebakindlus on tekitanud neile täiusliku tegutsemisõhkkonna. Näiteks ringleb pidevalt teooria, et koroonaviirus põhjustavad viis G mastid. Mõnikord tundub valeinfo tulevad vägagi usaldusväärsest allikast, näiteks arstilt või professorilt. BBC hinnangul peetakse seda tüüpi inimest insideriks ehk siseinfo valdajaks, aga ta on usaldusväärsusest kaugel. See on viies tüüp. Läänesassis päästis üks naine valla paanika. Ennustada kohutavalt ja absoluutselt eel põhjendamatult surma lained noorte ja tervet koroonasse nakatunute seas. Ta väitis, et tal on oma töö kaudu kiirabis haigla siseinfot. Kuuenda tüübi moodustavad paanikat levitavad sugulased, kes panevad pereliikmetele ja sõpradele sotsiaalmeedias üles lugusid. Igaks juhuks, et äkki on tõsi. Nad arvavad, et teevad head, aga see ei tähenda, et nende sõnumid õiged oleksid. Ja lõpuks seitsmes tüüp, kuulsused. Nemad võimendavad eksitavaid sõnumeid. Näiteks näitleja Woodi Harrelson levitas vG koroonaviiruse teooriat oma sadade tuhandete fännide hulgas. Reutersi hiljutine uuring väidab, et kuulsused mängivad valeinfo levitamises veebis võtmerolli.", "role": "user" }, { "content": "BBC uuris hiljuti, kes mõtlevad välja ja levitavad valeinfot koroonaviiruse kohta. Koroona kohta käivad vandenõuteooriad, valeinfo ja spekulatsioonid on sotsiaalmeedia üle ujutanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSahahadid ja esplanaad OÜ arhitektuurne lahendus hõlmab 11,5 hektarit maad lennujaama läheduses. Elumõju projektis pole ja neid ka planeering ei käsitle. Küll aga tuleb linnavalitsusele veel tegeleda eraomandis olevate maade omandamisega. Lahendada tuleb veel üks probleem, sest kõrge mürataseme tõttu pole projekt saanud kooskõlastust terviseametilt. Abilinnapea Marle Lippus. Et see müratase tuleneb peamiselt Peterburi tee autoliiklusest, et see detailplaneeringus kavandatu iseenesest seda mürataset ei suurenda. Aga sellest sõltumata on meie jaoks väga oluline selle teemaga edasi tegeleda. See on kindlasti faktor, mis mõjutab seal kohapeal nii olemist kui ka elamist. Ning kindlasti jätkame sel teemal koostööd nii projekti koostajaga oma ametite vahel kui ka terviseametiga, et nüüd, kui me oleme selle vastu võtnud, siis läheb detailplaneering mais avalikule väljapanekule, millele järgneb avalik arutelu. Kindlasti korraldame aruteluga koha peal just taaskord kohalike elanikega selle teema läbi rääkima. Ja kindlasti on tegemist nii olulise avaliku mõjuga objektiga, mis vajab igakülgset läbiarutamist läbi kaalumist. Praeguses etapis ja seejärel läheb ta rahandusministeeriumi järelevalvesse ning seejärel loodetavasti jõuamegi selle detailplaneeringu kehtestamiseni, siis oleks võimalik selle projektiga ajakohaselt edasi liikuda. Tallinna uue haigla ehitamisega on linnavalitsus graafikus, ehkki linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et ehitamine võib minna tõusvate hindade tõttu kallimaks. Kõlvart rõhutas, et tegemist on riiklikult olulise objektiga. Me näeme, et see, mis oli ka esialgu planeeritud võimalik täiendav ressurss, mis vajaduse korral looks meile täiendavalt 500 voodikohta, on igati vajalik. Igasugused kriisid võivad tekkida, kas meditsiini valdkonna kriis, järjekordne epideemia, kas mingi tehnogeenne katastroof? Viimased sündmused näitavad, et me elame sellises maailmas kus on võimalikud ka paljud traagilisemad kriisid. Ja ka pommivarjendi küsimus on tänaseks muutunud väga aktuaalseks. Tuleb tunnistada, et ükski haigla Eestis sellist võimalust ei oma, see vajadus on strateegilise tähendusega, rääkimata sellest, et haigla ise on väga strateegiline objekt. Ja meie arvame, et sellega tuleb edasi minna ja me seda ka teeme. Ja jätkuvalt loodame ja ootame saada täiendavat riigi toetust.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavalitsus võttis vastu Ülemiste reisiterminali detailplaneeringu ja linnapea Mihhail Kõlvart rääkis ka Tallinna haigla projektist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu selgitas, mis on praeguse eelarve menetlemise korra puudused. Ja siin on kaks probleemi, esiteks on kadunud ära riigieelarve läbipaistvus või arusaadavus loetavus ja seetõttu ei ole võimalik ka parlamendi liikmetel enam sisulise muudatusettepanekuid teha. Noh, piltlikult ades, et kas kaitseväe orkester jääb või mitte ja teine on see sisuliselt riigieelarve strateegia menetlemise protsessis tehakse otsused juba varem ära ja praegusel hetkel, kui parlamenti pole ju järgmise aasta eelarve veel jõudnudki, siis samas käib juba järgmise aasta eelarve täitmine ehk rakendamine juba ametkondade tasemel. Et see kindlasti ei ole normaalne, nii et. Me kavatseme sellel asjal haarata härjasarvist. Õiguskantsler Ülle Madise täiendab. Põhiseadus ütleb seda, et kõik olulisemad riigi tulud ja kulud peab määrama riigikogu, sest Eestis riik juhib riigikogu, mitte keegi teine ja see ongi nüüd kaduma läinud, et kui inimene vaatab näiteks 2021. aasta riigieelarvet, et siis ta näeb, et seal on hästi üldsõnalised programmid, näiteks justiitsministeeriumi all on ainult üks selline kantseliiklikult sõnastatud programm või võtad sotsiaalministeeriumi väga suured summad meile kõikidele eluliselt äärmiselt oluline. Peaksid saama teada, et kui palju meil näiteks vähiennetus ele ja vähivarasele avastamisele ja siis välja ravimisele kulub ja sa ei näe seda seal Need, summad on suured, see teema on väga oluline. Noh, palju puudutati ka seda kaitseväe orkestrit 1,4 miljonit eurot, et see summa võib olla riigieelarve tervikut vaadates, ei ole nii suur. Aga kui tegemist on sümbolväärtusega nii-öelda kulureaga, et siis võib-olla ka see, kui riigikogu nii otsustab, peaks olema eelarves just nimelt riigikogul näha ja vajadusel suurendada, vähendada või kaotada. Nii et jah, et sellele ohule ausalt öeldes juhtisime tähelepanu juba siis, kui eelarve tegemise korda muudeti, et ehk siis kaotati ministeeriumide alt ära raha jaotamine siis asutuste ja eesmärkide kaupa, nii et sa näed, et, et kui palju läheb näiteks õpetajate palkadeks või meditsiiniõdede koolituseks ja palkadeks et selle asemele siis pandi sellised küllaltki piduliku pealkirjaga programmid nende taha hästi suured summad ja, ja paraku riigikogu liikmel, kes nüüd tahaks vastavalt oma põhiseaduslikele õigustele seal midagi muuta, seda võimalust tal ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Riigieelarve kontrolli erikomisjon otsustas muuta riigieelarve baasseadust, kuna õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on parlamendi roll eelarve menetlemise protsessis vähenenud tasemele, kus parlament ei saa täita oma põhiseaduslikku kohustust eelarvemenetluses piisavalt kaasa rääkida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEhkki rahvusarhiivil on kogunud nii Tallinnas, Rakveres kui Valgas, siis arhiivi süda on ikkagi jäänud Tartusse. 1921. aastal kolis vastloodud rahvusarhiiv Liivi tänavale, mis tsaariajal oli ehitatud hoopis ühiselamuks. Ajaloolane Hillar Palamets tõdeb, et ega tsaariaegne hoone ei sobinud arhiivile hästi. Juba toona. Vastavalt tsaariaegsetele normidele tubade kõrgus, et oleks õhurikkus pidi olema kolm meetrit me 80 sentimeetrit, aga arhiiv oleks vajanud just nii kolme meetri kõrguseid ruume, sest muidu ülemised riiulid jäid tühjaks. Täna avati rahvusarhiivi uus hoone nooruse tänaval ikka riiulid on Noora nime kandvas majas hoopis teistmoodi 65 kilomeetrit. Lükanriiuleid täidavad uue maja kuus korrust kokku hoiustav rahvusarhiiv kaheksa koma kaheksat miljonit arhivaali, sealhulgas enam kui pool miljonit fotod ja ligi 1500 pärgamenti. Aga mida siis täpsemalt arhiivist leida võib, räägib taas Hillar Palamets, kes külastas Liivi tänava arhiivihoonet esimest korda 1949. aastal. Ühte teist huvitavat olen ma leidnud kooliajaloo kohta õpilaste olmeet, koolidistsipliini kajastavat materjali. Üht-teist huvitavat leidis rahvusarhiivist meiegi toimetus, nii näiteks võivad huvilised lugeda 1925. aastal sõjaministeeriumis välja antud käskkirja. Vaatamata karnsoni ülema korduvatele meeldetuletuste ja hoiatuste peale ei riietu mitmed sõjaministeeriumis teenivad ohvitserid ja ametnikud kõigiti ette kirjutatud vorminõuete kohaselt. Mõned näiteks käivad lühikestes pükstes kinges vanades inglise palitutes või eraüleriietes vormiriiete peal. 1945.-st aastast pärineb aga Nõukogude Eesti Tallinna punalipulise kaardiväe laskurväe koondise kiri demobiliseeritud kaardiväe seersant Raimond Valgrele. Nüüd, kus oleme Hitlerliku Saksamaa purustanud ja Jaapani agressorid võitnud, sina olles auga täitnud oma kohus nõukogude kodumaist lahkub punaarmee ridadest, pöördub tagasi koju oma perekonna juurde rahuaja loova töö juurde. Meil on kahju lahkuda sinust, seisab Valgrele saadetud kirjas. Ajas taas pisut tagasi astudes leiame aga kirja tänagi väga päevakajalisel teemal. Nimelt pöördusid aktsiaseltsid Alle, Kokk ja Saku Õlletehas 1920. aastal vabariigi valitsuse poole, et too uuesti odavad, terve toitva joogi valmistamise seaduslikuks muudaks. Kusjuures toonane lobigrupp oli juba ära õppinud, et alkoholi kui sellise kasulikkuses rääkida ei maksa. Küll aga rõhub kiri sellele, et salajane õllekeetmine toimub nii ehk naa ning aktsiisi riigikassasse ei jõua. Ühtlasi lubavad õlletöösturid, et alguses keedetakse ainult õige lahjat õlut.", "role": "user" }, { "content": "Täna avati Tartus Rahvusarhiivi uus maja Noora.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide üldkogu esimehe valimistel kinnitasid erakonnakaaslased täna, et nad on rahul senise juhi Sven Mikseri jätkamisega. Ainsa kandidaadina sai Mikser 526 poolt ja 10 vastu häält. Mikser avaldas lootust, et tema ainukandidatuuri taga pole erakonna juhi koha vähene atraktiivsus, vaid rahulolu senise juhtimisstiiliga. Viimast kinnitas kahe aasta eest koos Mikseriga erakonna esimeheks kandideerinud Marianne Miks. On jõudnud väga korralik stabiilsuse hetkel organisatsioonis ja kui on stabiilsus organisatsioonis, siis see tähendab seda, et hobuseid ei ole mõtet vahetada. Minule meeldib Sven Mikseri juhtimisstiil. Ma väidan, et ta on tõeline sotsiaaldemokraat ja demokraat, mis puudutab, kas naisi on toetatud või või välistatud tema poolt aetud poliitikast, siis mina julgen väita, et Sven Mikser on vägagi võrdset võimaluste kandja ja naised on rahul, pole mõtet enam kandideerida, hoiame joont, hoiame liini, läheme vastu 2013. neljateistkümnendaja 15. aasta valimistele. Mikser peab järgmiseks suuremaks väljakutseks seda, et kuigi sotside puudub praegu paljudes piirkondades esindatud, soovitakse tulla kohalike omavalitsuste valimistel välja oluliselt rohkemate nimekirjadega, kui seda seni on tehtud. Seejuures ennustab mikser, et Tallinnas tuleb sedapuhku eriti raske heitlus. Sotsiaaldemokraadid lähevad valimistele nii-öelda sotsiaaldemokraatide lipu ja nime all, et valijad saaksid anda nii-öelda oma selge signaali, et nad soovivad meid näha Tallinna võimu teostamas, et me kindlasti ei hakka mingeid siduvaid ennetavaid kokkuleppeid sõlmima ei ühe teise ega kolmanda valimistel kandideeriva nimekirjaga. Tallinna puhul on mikseri sõnul peamine eesmärk näidata venekeelsele elanikkonnale, et neil on Keskerakonna valimise kõrval ka tõsiseltvõetav alternatiiv. Et ega seda ühe ühe päevaga ühe nädala ega kuuga ilmselt seda mahajäämust päriselt tasa ei tee, aga samas, kui me vaatame sotsiaaldemokraatide toetusnumbrid venekeelsete valijate hulgas, siis me oleme olnud sellisel püsivalt stabiilsel aeglasel tõusuteel ja, ja, ja soovime seda kindlasti jätkata. Tänasel üldkogul võeti vastu ka poliitiline avaldus, mis kutsub kõiki Eesti erakondi, aga ka vabakonda osalema arutlevas demokraatias, vähendama raha rolli valimistel ja hoidma meie inimvara, ütles sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Marju Lauristin. Tegelikult praegu takistab Eesti arengut niisugune ideoloogiline sissisõda, sellepärast et kogu aeg ähvardatakse küll punaste professori tega, küll sellega, et kui sotsiaaldemokraadid võidavad, siis on kohe Eesti nii-öelda põhjas siis kohe tuleb, Kreeka, see tegelikult on mitte ratsionaalne, see ei võimalda ühtegi probleemi lahendada. Me kutsume üles teisi erakondi ka osalema arutlevas demokraatias, ratsionaalsete argumentidega ja mitte tegelema sissi sõja siltide kleepimisega. Piret Herenreis Tartu stuudio", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatide üldkogu valis taas esimeheks Sven Mikseri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeise jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo metsa ütles, et õppekogunemise eesmärk on ühtlustada reservväelastest juhtide väljaõppe taset. Kõikide brigaadi allüksuste ja staapide võtmeisikud on täna siia kogunenud ja omandavad siis teadmisi ja oskusi, õppusi, kus reservkomponent kaasatud neid ei ole toimunud juba mitu aastat ja loodetavasti õppus siil 22 on õnnestumine, sest ka selle õppuse kontekstis väga suur osa või ütleme, lõviosa inimestest on juba vaktsineeritud, mis seab väga hea eeltingimuse selleks, et kevadine õppus siiski toimub täies mahus. Kõik reservis olevad kaitseväelased ei ole saanud uue, eelmisel aastal Eesti kaitseväes kasutusse võetud relvaga R 20 rahaga harjutada, mistõttu toimusid Võru lähedal Nursipalus harjutuslaskmised. Reservohvitser Toomas Parra pidas R 20 raha juures üheks olulisemaks uuendused punatap sihikut, mida iga reservväelane sai harjutades ise oma relvad paika seadistada. See annab mulle selle, et mul ei ole enam vaja otsida sihikupilti kahe asja järgi, kui varem oli see, et ma vaatan esimesest sihikust august läbi ja otsin selle järgi üles kirbu ja siis pean veel suunama kirbu õigesse suunda siis nüüd ma lihtsalt vaatan läbi. Optik. Ma näen õiges kohas täppi ja juba lasengi. Pluss annab mulle selle, et kui ma vaatan läbi selle optika, see punane täp seal maastiku peal jääb alati samasse punkti. Vahet ei ole, kus kohas on mu pea, kustkohast ma vaatan optikasse sisse, see annab väga suure plussi. Mul on sihikupilt palju kiiremini käes, ma näen vastast, ma saan vastase sihitud palju kiiremini, eks ma saan teda mõjutada palju kiiremini. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Ligi 250 võtmeametikohtadel teenivat reservväelast kogunes Võrus Taara linnakusse, et teha ettevalmistusi järgmisel aastal toimuva suurõppuse Siil jaoks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu kesklinna kõige uuem kaubandushoone kvartal avas oma uksed 2016. aastal. Kvartali omanikfirma, Tartu Tarbijate kooperatiivi juht Tarmo Punger räägib, et juba siis, kui maja kavandati, oli näha, et iseenesest sobib piirkonda viiekorruselise hoone asemel ka kõrgem hoone. Täna on kvartalimaja siis madalam nii ühel pool asuvast hansakeskusest kui ka teisel pool asuvast taskukeskusest, aga kuna majanduskasvu tol hetkel oli soodne, siis oli otstarbekam alustada kehtiva planeeringu alusel ehitustegevust, mistõttu kvartal ongi täna selline natukene masajas natuke matsakas, võib-olla. Läinud nädalal algatas Tartu linnavalitsus detailplaneeringu, et kaaluda, kuidas sobiks kvartali keskusele kaks lisakorrust. Ei ole seda mitte lahendatud siis olemasoleva välisviimistluse ülespoole pikendamisena vaid on lahendatud sellise valgusküllane ruumi lisandumisena olemasolevale mahule peale, mis on suhteliselt läbipaistev ja peaks eriti just sellises õhtuvalguses mõjuma sellise helendava osana seal seal olemasoleva hoone peal. Tarmo Punger lisab, et kaubanduspindu kvartalisse juurde ei planeeritav. Saab olema tegemist tulevikus kas teeninduspindade laiendamisega või on need siis büroopinnad, mida seal on ka just IT-valdkonna seisukohalt päris palju seda on täna veel võib olla pisut vara prognoosida. Kvartalist üle tee asuv Tartu kaubamaja sai oma lisakorruse detailplaneeringusse juba 2016. aastal. Läinud aasta sügisel tutvustas ettevõte ka eesootava arenduse eskiisi. Tartu Kaubamaja turundusjuht Piret Kull räägib, et oluline osa juurdeehitusest võiks olla linlastele avatud terrass. Panustame just sellesse, et inimesed tuleksid ka siia siis aega veetma, katusekorrusest saaks siis üks oluline punkt, kus kõik sooviksid siis läbi käia, heita siis linnale selline vaade, et suurem osa sellest on ikkagi selline teenus, toitlustus, meelelahutusvaldkond ja pigem vähem just nagu kaubandust. Piret kull lisab, et selle aasta jooksul loodab kaubamaja selgeks saada, mida täpselt ja kellele ehitada. Millal külalisi katusele oodatakse, kull veel lubama ei hakka. Töö selles suunas tegelikult käib päris hoogsalt ja ütleme siin kolm-neli aastat kuskil selles raamistikus saaks edasi liikuda. Kiire pole ka kvartali keskuse arendajal. Tarmo Punger ütleb, et lähiajal suurt majandusedu kellelegi ei paista ning sestap algatati ka kvartali planeering pigem tulevikku vaadates.", "role": "user" }, { "content": "Lähiaastatel soovivad kaks Tartu kaubanduskeskust kõrgustesse laieneda. Tartu Kaubamaja plaanib katusele terrassi, Kvartali keskus kaht lisakorrust. Kumbki ei rõhu lisanduvatele kaubanduspindadele, vaid pigem soovitakse ruumi juurde erinevateks teenusteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi liitajas täna mitmeid asju, kutsuti ajakirjanikud kuulama eeskätt seda, mida arvatakse tööhõivereformist ja välja arvatud kaks selle ala ministrit olid kõik üsna kriitilised. Kohati nimetati reformi isegi loodusõnnetuseks. Räägiti probleemidest rahaga, taastusravi ja rehabilitatsiooniga, kohalike omavalitsuste võimekusest transpordiprobleemidest. Ajakirjanik Tiina Kangro on üks, kes sel teemal korduvalt sõna võtnud. Tema ütleb, et kogu asi tuleks veel kord läbi kaaluda ja vead ära parandada. Me peaksime võtma selle aja, et töötada see teema uuesti läbi, see ei tähenda seda, mind on ka väga palju rünnatud. Kui ma olen teinud seda ettepanekut küllalt jõuliselt mitmetele poliitika rindel tegutsevatele inimestele, siis minnakse kohe isiklik ja öeldakse, et aga kas sa siis tahad öelda, et me peame jätkama nii nagu on praegu, kas sa siis tahad öelda, et praegu on hästi, kui puudega inimesed ei tööta ja istuvad kodus? Ei, kindla peale, see ei ole hästi. Aga see ei ole õigustus selleks, et teha asja, mis ei ole piisavalt hea, et seda teha. Ja Kangro lisab Seal on ju küsimus selles, et kui valitsus on võtnud nõuks selle reformi sooritada ja võimalikult kiiresti, siis seda ruumi, et hakata nüüd tõsiselt tööle selle reformi uue ettevalmistuse ehk siis vigade korrigeerimisega enne selle seaduse vastuvõtmist, et seda ruumi ilmselt praegu ei taheta jätta. Inimestel ei ole süvenemistahes süvenemisoskust süvenemisaega. Valitsus ütleb, et me peame tegema reformi ära, et saada euroraha ja seda raha on palju. Tiina Kangro arvab, et asja tõsiselt ette võttes suudaks siiski vajaliku eeltöö üsna kiirelt ja korralikult ka ära teha. Aga ega ainult sellest räägitud oli aasta koosolek, räägiti veel tehtust ja plaanidest. Aga kuidas on läinud liidu juhatuse esimees Indrek Tarand? Hästi on läinud, ütleme niimoodi, et tänu liidule on olukord natuke parem, aga loomulikult kaugel sellest, mida on, on vaja ja nüüd me püüame gi saada nagu viimasel hetkel kelgu peal, et uus, kavandatav seadusandlus näeks seda asja nii nagu minu kolleeg Brian Conly Iirimaalt, kes on ratastoolis olev Euroopa Parlamendi saadik ütleb nii kaua, kuni küsimust püütakse lahendada meditsiinilise või sotsiaalprobleemina lahendust ei tule. Asja tuleb vaadata läbi inimõiguste prisma. Liikumispuudega inimesi on Eestis ligi 43000, liit haarab siiski praegu üksnes kümmet protsenti. Tehakse tööd, et see ring suureneks ja täna tunnustati ka laureaate ning üldse tublimaid, keda Indrek Tarand esile tooks. Näiteks tuntud krossisõitja Tanel Leok, kes korraldab omal ettevõtmisel, eks ole, tuluüritusi, millest ta annetabki liikumispuuetega inimeste vajadust, eks, ja reaalset raha on sumpapidude korraldajad, on ettevõtjad, kes on toetanud, on noh, näiteks kasvõi Tiina Kangro, kes on hoidnud, eks ole. Probleemi fookuses on mitmeid mitmeid inimesi, kes tõesti on ka mulle esmakordselt saavad nagu tuntuks, sest nad ei ole oma tegevuse eest mingit, nagu öeldakse, feimi ja sulli nõuelnud, vaid ongi seda lihtsalt südametunnistusega teinud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Liikumispuudega inimeste liit on kriitiline tööhõivereformi suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOli ka neid, kes ütlesid, et tahaks silda, et rahul ei ole sellega, et silda ei ole, aga täpselt sama palju oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei oleks rahul siis kui sild oleks. Nii et noh, nii nagu kõik need sillaküsitlused üldiselt on niimoodi fifty-fifty olnud, et see tuli siit ka välja. Küsisite ka seda, kui palju nad kulutavad. Eestlastest kõige suurem enamus oli neid, kes ütlesid, et nende kulutused jäid vahemikku null kuni 50 eurot päevas. Majutus sinna hulka arvatud ja välismaalastest ütles enam-vähem sama suur hulk, et nende kulutused on 200 või rohkem eurot päevas. Kui nad peaksid Saaremaad iseloomustama ühe sõnaga või mis on nende märksõna See üks sõna on meri väga kindlalt meri nii eestlaste kui välismaalaste hulgas, laias laastus on see loodus, mis neid siia toob ja mis neile esimesena siit meelde tuleb, kelle jaoks on ta siis loodus üldisemalt ja kes nimetab siis spetsiifilisemaid asju nagu meri, rannad, kadakad, pangad. Kõik sellised asjad. Mida me nüüd saame ja mida teie, turisti spetsialistid, saate teha, et järgmisel aastal neid negatiivseid punkte oleks vähem? Me saame need asjad kindlasti teatavaks võtta kõigepealt, et need on need murekohad ja nendega tegelema hakata. Meie ju ei hakka kõikide hindasid madalamaks laskma, et see ei ole lihtsalt meie võimuses. Aga pigem selle hinnapoliitika juures me saame rohkem rääkida sellest kvaliteedist, mis selle hinna eest saab, et see asi on reaalselt ka seda hinda väärt, et esialgu võib-olla on ehmatav, et on kallis, aga, aga see kvaliteet on lihtsalt nii palju kõrgem küsitluse, st iseenesest tuli ühe negatiivse poolena ka välja see teema juba, et liiga palju rahvast selle üle ja tasub mõelda, et kuhu me ikkagi nagu pürgime, et kas me tahame, et kogu aeg tuleks juurde juurde juurde kuskilt tõenäoliselt tuleb see lagi ette, kus nende inimeste arv läheb väga suureks, kes ütlevad, et siin ongi liiga palju rahvast sest ennekõike tullakse siis ikkagi ju rahu ja vaikuse pärast.", "role": "user" }, { "content": "Saaremaad külastanud turistide hulk kasvas kuni 5% ka tänavustel suvekuudel. Saaremaa turismi katusorganisatsioon Visit Saaremaa küsitles suvel külalisi ja sai üle 1100 täidetud ankeedi. Negatiivse poole pealt toodi esile kõrged hinnad, laevaliiklus ja ingliskeelsete viitade nappus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti nõunik, ekspert Liis Valk ütles, et käesoleval aastal on kehtima hakanud erisused, millega on vaja välismaalt Eestisse tööle asumisel arvestada. Endiselt on võimalik nii hooajaks kui ka muuks eesmärgiks välistöötajaid Eestisse kutsuda aga tänaste oludele kohaselt on mõningad erisused, millega peab arvestama. Peamine oluline erisus on see, et piiride ületamisel on erinevad piirangud ja on ka isolatsiooni kohustus siia Eestisse jõudes. Et kui tavapäraselt välismaalased on saanud rahulikult erinevaid piiri ületada, tulla, jõuda siia Eestisse ükskõik millist seaduslikku viibimisalust omades siis täna meie soovitus on, et kindlasti enne Eestisse tulemist juba taotleda pikaajaline viisa. Ja seda põhjusel, et kui reisimisel on vaja ületada teiste riikide piire siis muu sellise ajutise viibimisaluse ga näiteks viisavabaduse kasutamisel võib esineda takistusi, sest viisavabadus reeglina on mõeldud turismieesmärgil reisimiseks, mis üldjuhul on täna piiratud. Eestisse saabuvad hooajatöölised peavad enne tööle asumist jääma isolatsiooni ja täitma Eestis kehtivaid koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid. Liis Valk. Millega endiselt tööandjad peavad arvestama, mis kehtis ka juba eelmine aasta on see, et Eestisse jõudes peavad töötajad jääma isolatsiooni ja tegema testi enne, kui nad reaalselt saavad tööle asuda. Nii et enne, kui see välismaalane Eestisse üldse tulema hakkab, tuleb tööandjal teha vajalik protseduur PPA juures registreerida see töötamine välismaalasel, taotleda viisa ja siis saab siiapoole teele hakata tulema, mida me täna soovitame. Tööandjatel on see, et et varakult pihta hakata erinevate taotlemise protsessidega ja arvestada lihtsalt selline lisaaeg", "role": "user" }, { "content": "Koroonapiirangute tõttu võtab ettevõtjatel välisriikidest saabuvate hooajatööliste tööle vormistamine rohkem aega. Välismaalt saabuvatel töölistel soovitatakse Eestis viibimise jaoks taotleda viisa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle Eesti paidesse kokku sõitnud jahimeeste mõttekoja liikmed väljendasid häälekalt protesti uue jahiseaduse eelnõu vastu, mis nende arvates arvestab liialt maaomanike huve. Näiteks jahiseaduse eelnõu paragrahv kuus ütleb, et maaomanikul on õigus korraldada oma maal väike ulukijahti, sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks, seada jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine hoopis ära keelata. Milleni selline seadusemuudatus viia võib, selgitavad jahimeeste mõttekoja algataja Ain Aavik ja jahindusteadlane Nikolai Laanetu. Kui nüüd anda jahiõigus ja jahi korraldamise õigus maaomanikule, kes ei oma mitte mingisuguseid teadmisi selles alas, siis praktiliselt järgneb sellele üks paras kaos, siis ei ole ma sugugi kindel, mis juhtuma hakkab. Ulukitega. Ja see on tegelikult üks katse või võte tegelikult lahendada nüüd ühe huvigrupi tahtmisi ja samas ei arvesta ta väga laia Eesti jahimeeskonna huve. Kindlasti suureneb ärilisel eesmärgil jahiturism ja kui praegu arvestada maaomanike õigusi, et tema võib ise määrata uluki väikeuluki laskelimiidid siis on päris selge, et ükskõik, mis jänes sinna kapsamaale tuleb, see maha lastakse ja paljudel puhkudel neid liike, mida peaks ohjama, neid võib olla ei kasutatagi ja selle tulemuseks on väga tõsised küsimused ka looduskaitsealuste liikidega. Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais jahimeeste kriitikaga ei nõustu öeldes, et uus seadus lähtub maaomaniku põhiseaduslikust õigusest valida, kes tema maal relvaga toimetab, andes talle vajadusel õiguse algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Jahirentniku väljavahetamine on oluline punkt selles suhtes, et kui seda võimalust maaomanikel ei ole, siis ei ole jahimehel mingit motivatsiooni maaomanikega suhelda. Praegu maaomanikele ulukikahjustusi ei kompenseerita, kuid uue seaduse paragrahv 41 ütleb, et jahipiirkonna kasutajal tuleb jahiuluki tekitatud kahju maaomaniku nõudel hüvitada. Ka see pole jahimeestele meelt mööda. Taavi eerpais. Tänane eelnõu on siis sedaviisi, et jahimeestele jääb umbes 10 kuni 20 protsenti ulukikahjustuste koormast maksimaalselt ja kõik ülejäänud kahjustused jäävad endiselt maaomanike kanda. Jahimeeste mõttekoja esindus kohtub riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetega homme pärastlõunal. Uus jahiseadus loodetakse riigikogus vastu võtta esimeseks märtsiks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Paides on koos Jahimeeste Mõttekoja liikmed. Riigikogus on uue jahiseaduse eelnõu küll esimese lugemise läbinud, kuid vaidlused selle üle siiski jätkuvad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnas on käimas projekt, mille raames proovitakse kiiresti ja liigselt linnakorraldust muutmata teha keskkond ratturitele mugavamaks. Seoses sellega tehakse mitmes paigas ümberkorraldusi, nagu näiteks teede täiendav märgistamine ja äärekivide madaldamine. Tallinlane Karl soovis tutvuda projektijoonistega, et näha, milliseid muudatusi linnaruumi sisse viiakse. Tema teabenõuet aga ei rahuldatud. Karli sõnul ei olnud vastus ootamatu. No ma ei olnud tegelikult üllatunud, et selline vastus tuli, sellepärast et ratturid on proovinud linnalt saada mingisugustki infot, mida nüüd ehitatakse, aga selle kohta ei ole midagi tulnud. Ehk siis linn tegelikult ei ole huvitatud selle nagu avalikust parima tulemuse loomisest vaid tahetakse teha midagi nagu kuskil salaja. Üheks põhjuseks, miks teabenõuete rahuldatud oli jooniste pidev muutumine Tallinna abilinnapea Andrei Novikov Iga kord toimub, toimub jooksev sättimine ja tegelikult need töö joonised ka ka muutuvad, sest kohati kohati tuleb ette mingisugune nüanss, mida lihtsalt olemasoleva kaardi põhjal ei oska arvestada ja seda muudetakse. Teabenõudele vastas keelduvalt Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Tarvo rüütelmaa. Tema vastus teabenõudel oli lõpliku teabega. Rattateede lahendustest on võimalik tutvuda kohapeal loodud rattateedel antud teabenõude vastus postitati ka Facebooki Grupi linnad ja liikuvus, mille kommentaariumis leidsid erinevad inimesed, et ametniku vastus oli liigselt üleolev. Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on selline vastus ebaõnnestunud. Ma arvan, et see on ebaõnnestunud kommentaar hoolimata sellest, et ma arvan, et sisuliselt selle vastusega mõeldi seda, et sellist lõplikult nii-öelda projekti tasemel lahendust saab tõesti näha siis, kui see on valmis, siis kindlasti see fraas jätab liiga palju tõlgendamisruumi ja mul on kahju, et selline välja läks.", "role": "user" }, { "content": "Seoses Tallinna kiirete rattateede projektiga, esitati linnale teabenõue, et näha projektijooniseid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskpäeval täitus Haapsalu vanalinna läbiv Karja tänav Laadameluga kaubeldi, söödi head ja paremat ning aeti juttu. Päevale andsid hoogu kodaniketorni juures asunud laval esinenud artistid. Jätkab laada külastaja Eduard. Oleme siin ennem ka eelmised aastad käinud, et ei ütle, et iga aasta, aga päris tihti, mis teile selle puhul meeldinud on, et te olete tagasi tulnud? No kõik see atmosfäär ise olen vene. Nii et sugulased esinevad ka siin. Mullu jäi laat pandeemia tõttu ära ning aasta varem oli talvel nii soe, et lund polnud üldse ning muru oli roheline. Tänavu oli ilm aga klassikaliselt talvine, jätkab Haapsalu aselinnapea Tõnu Barbus. Tegemist on ikkagi ühe Haapsalu madalhooaja siis tippsündmusega, et et Vene laat siis meil alustab nii-öelda kultuuriaasta. Ja sel aastal ütleme kaks pool 1000, ma arvan, võib siin päeva jooksul inimesi läbi käia küll. Pakutud kaup oli väga eriilmeline, oli nii riidekraami kui ka toitu ja jooki, mis head ja paremat siis rahvale siin pakuta. Praegu me kõik on käsitöö. Kauplejaid oli ka kaugemalt, näiteks Tartumaalt tulnud Raul müüs vorsti ja pelmeene ning on vene laadal käinud ka korra varem. No vast on vähem rahvast äkki, sest eelmine aasta ära, eks seda õhtu on ole nüüd lõpus vast näha, mis ja kuidas, aga vist äkki on nagu vähem, et muidu on nagu rabamist rohkem, on. Vene laata peetakse Haapsalus alates 2013.-st aastast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus peeti täna linna selle aasta kultuurikalendri esimest suuremat üritust ehk talvist Haapsalu vene laata. Kui mullu jäi laat pandeemia tõttu ära, siis nüüd oli Haapsalu vanalinnas asuv Karja tänav taas täis kauplejaid, ostjaid ning esinejaid, et alanud aastale hoog sisse anda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nElus on nii, et kui tuleb väga huvitav pakkumine, mis tekitab enda sees mingisuguse tunde, et et see võiks olla uus väljakutse elus siis inimesel on valikukoht, kas ta võtta vastu või mitte võtta vastu, ma olen kultuurivaldkonnas ja avalikus sektoris töötanud kokku 23 aastat alates 95.-st aastast peale. Et kui tahta elus veel teha midagi muud, siis ja teha väga suurt muutust siis kultuurivaldkonnast Eesti ühe suurema ettevõtte tippjuhiks minek kindlasti on. Siis tuleb hinnata, et kaua sul selleks aega on, mina hindasin, et see pakkumine tuli väga õigel ajal ja hetkel nüüd tõesti, kui ma olen 23 aastat avalikus sektoris töötanud on vaata et võib-olla viimane aeg, et minna sellist huvitavat väljakutset vastu võtma. Mis plaanid teil Tallinki juhina on, mis, mis seal esimesed? No seda, mis on esimese ettevõtted börsiettevõttena, ma loomulikult ei saa kõike siin niimoodi avalikult rääkida, et sellised teated teatatakse läbi börsi, aga Tallink on rahvusvaheline, väga edukas ettevõte üle 7000 töötaja üle 9,7 miljoni reisija. Et ma loodan, et Tallink areneb edasi kasvavas suunas ja ja me kuuleme Tallink ist järgnevatel aastatel väga palju positiivseid uudiseid. Minu eesmärk on minna ja aidata Tallinki edasi arendada, et Tallink kasvas, need allika oleks väga usaldusväärne, väärtuslik ja soliidne ettevõte.", "role": "user" }, { "content": "Laevanduskontserni Tallink hakkab alates maist juhtima praegune kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Tallink teatas börsile, et tema volitused ettevõtte juhina kestavad kolm aastat. Nõgene võtab ameti üle Janek Stalmeisterilt, kes jätkab juhatuse liikmena. Reformierakondlane Nõgene töötab alates 2013. aasta jaanuarist kultuuriministeeriumi kantslerina. Enne seda juhtis ta teatrit Vanemuine ja oli tegev eraettevõtluses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSisejuurdluse käigus selgus, et HK Skän Eesti juhtivtöötajad on ostnud tooteid ja teenuseid ettevõttelt, mida omavad kas nad ise või nendega seotud osapooled. Kõnealused allhankijad olid seotud sea linnukasvatusega, sööda tootmise või muude teenustega nagu transport ja hooldustööd. HK Skan Grupi tegevjuht Jari Latvanen. Kakani balti juhtkonna liikmed on süstemaatiliselt rikkunud ettevõtte käitumisjuhiseid ja hea juhtimistava põhimõtteid, ütles Latvane. Jälgiti aastaid 2013 kuni 16 ning sel ajal tehtud hankelepinguid kogu väärtusega 28 miljonit eurot. Latvanen ütles, et praegu pole selge, kas ja et ettevõtte senise juhtkonna sõlmitud lepingutest kahju on saanud ja pole ka selge, kas tuleb pöörduda politsei poole. Sellega tegeleme siis, kui kõik on läbi vaadatud, seejärel peame otsustama, mida edasi teha, aga ma tahan rõhutada, et meie tahame järgida Eesti seadusi, ütles latvanen. Ta ei välistanud, et osa hankelepinguid tuleb ka katkestada. HKkai uueks Baltikumi üksuse juhiks määratud kontserni turundusjuht Anne Mere ei osanud öelda, millal otsused võiksid tulla. Kui nüüd lepingud on rohkem võib-olla vaadatud audiitori pilguga, siis tegelikult äriliselt peaks need lepingud veel kord üle käima. Minul ei ole mingit selget nägemust veel ja ma ei saa öelda, et mingid lepingud, me hakkame katkestama. Ametist vabastatud Teet Soorm ise tunnistas, et selline käitumistava on ettevõttes olnud aastaid. See on olnud teada ka omanikele. Peaks minema juba põllumajandusreformi aegadesse, kui Eesti sealinnukasvatus sisuliselt hävines ja ülesanne oli üles ehitada tänapäevane, toimiv, efektiivselt juhitud Eesti linnu seakasvatus ja selline on ta üles ehitatud tänaseks päevaks, see on kõik olnud omanikule teada. Anne mere möönis, et Eesti on väike ja kõik on kellegi sugulased, aga ta rõhutas ka avatud suhtlemise ja läbipaistva tegutsemise tähtsust. Isegi kui on omandi suhted on mõlemal pool lauda, siis tegelikult nendest tuleks rääkida ja ka lepingu läbirääkimiste tingimused peaksid siis olema väga selgelt läbinähtavad ja kokku lepitud siis ka kontserni juhtkonnas. HKScan Grupi tegevjuht Jari Latvanen ütles, et põhiline küsimus on huvide konfliktis. Kahel toolil korraga istuda ei saa, rõhutas Latvanen. Küsimusele, kas temal kui HK Skan Grupi uuel juhil on etteheiteid senistele juhtidele, et nad Eestis toimuvale läbi sõrmede vaatasid, vastas Latvanen, et algatas sisejuurdluse selle põhjal, mis temale teada on ega anna hinnanguid sellele, miks varem ei tegutsetud. Ation. Me tegutseme nüüd, ütles Latvanen.", "role": "user" }, { "content": "HK Scan vallandas ettevõtte Baltikumi juhi Teet Soormi ja veel kolm ettevõtte juhtkonna liiget kuna sisejuurdluse käigus selgus, et nad on ostnud tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, mida omavad kas nad ise või nendega seotud osapooled.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu detsembris valitsuse kinnitatud riigiteede teehoiukava raames algatas transpordiamet meetme ühistranspordi kasutamise soodustamiseks taristu rajamisega riigiteede äärde. Teehoiukava kehtib kuni 2030. aastani ja meetmest on bussijaamade rajamiseks igal aastal ette nähtud miljon eurot. Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk. Pärnumaa ühistranspordikeskus esitas siis oma taotluse ära kolme täiendava moodle bussijaama rajamiseks. Jah, me oleme vahepeal päris palju ka targemaks saanud, oleme aru saanud, milline peab üks selline standardne minibussijaam olema ja antud juhul on meil siis plaan Vändras amortiseerunud bussijaam lammutada, ehitada sinna tänapäevane moodul bussijaam mis saab siis uue funktsiooni. Me kavatseme sinna rajada ka siis bussijuhtide puhketoa, kuna tegemist on paljude liinide lõpppeatusega, samuti me kavatseme lammutada, tõsta maal amortiseerunud bussijaama ja rajada sinna siis tänapäevase moodul bussijaama ja ka ulus. Me ju teame, et seal tegelikult on ainult autoparklas olev palkides tootekoda, kuid asum ise on järjest kasvav. Palun kärpki veelkord kõik need tänapäevased nõuded üles lugeda, selge, et seal on perroon, varikatus ja istepink, aga veel. Seal on jalgrattahoidla ja seal on siis ka ootesaal mis on tõepoolest siis talvel köetav ja suvel jahutatav, seal on siis ka WC, mis vastab inva WC nõuetele bussi, infotabloo, turvakaamera ja väga palju muidki selliseid pisiasju, mis on väga vajalikud. Meil on kõigil bussijaamadel on automaatlukk, mis siis paneb iga bussijaama just siis lukku. Kui enam buss ei käi ja hommikul siis enne esimeste busside väljumist avab välisukse. Arpuki teada on huvi uue meetme vastu väga suur. Kuulu järgi on siis esitatud kokku ligi 200 taotlust, mida siis nüüd ka vastav transpordiameti komisjon hakkab menetlema. Komisjon teeb otsuse esimeseks juuliks. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaa Ühistranspordikeskus rajas mullu seitse minibussijaama ja kavatseb neid peagi juurde ehitada. Selleks esitati taotlus transpordiametile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa, Hollandi ühisettevõte Air Frans K. Lennureiside arv on kukkunud 62 protsendi võrra võrreldes aasta taguse ajaga. Näiteks juunis toimis lennuliiklus kaheksa protsendi ulatuses võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Prantsusmaa Hollandi ühisfirma on aga ise öelnud, et kavatseb kriisi üle elada. Ettevõtte sõnul on neil vabu rahalisi vahendeid praegu 14,2 miljardi euro jagu. Rahvusvaheline ettevõte oli ka üks esimesi, kes riigi abi sai. Prantsusmaa on ettevõttel laenu lubanud kuus, seitse miljardit eurot. Hollandi riigi laen KLM-ile on umbes poole väiksem 3,4 miljardit eurot, vahendab mo. Kriisi hind ettevõttel on aga soolane. Air Franz plaanib kahe aasta jooksul kaotada ligi 7600 töökohta lootes nii kokku hoida ligikaudu 1,2 miljardit eurot aastas. Koondada plaanitakse üle 10 protsendi pilootidest üle 1500 Stewardi ja Ste aressi ja üle 4000 muu töötaja. See on juba tekitanud meelehärmi ametiühingutes, kellele ei meeldi, et riikliku abi kasutatakse muudel eesmärkidel kui töökohtade säilitamiseks. Et laenu saada, peab Air France täitma ka teatud tingimused. Eelkõige puudutavad need keskkonnasõbralikumat tegutsemist. Liinid, mis on seni teenindanud linnu, mille läbimiseks kuluks rongiga alla kahe ja poole tunni peavad oma tegevuse lõpetama või lähevad Transavia alla, mis on Air France'i all olev odavlennufirma. Tulevikus plaanib Air France leida oma niši odavlennufirmade näiteks Ryanairi ja Easyjeti vahel, keskendudes teenuse pakkumisel nii-öelda kõrgema klassi reisijale. Selle elluviimise takistuskivi on aga koroonaviiruse prognoosimatu levik. Air France KLM on ennustanud lennuliikluse taastumist küll aastaks 2023, kuid tegelikkuses on seda lennuettevõtte sõnul raske prognoosida. Ettevõtte juht Ben Smith ütles väljaandele Lumonde, et koroonaviiruse ajal on inimestel tekkinud harjumus osta lennupileteid viimasel hetkel. Kuna koroonaviiruse levikut ette aimata võimalik ei ole, jätkavad inimesed tõenäoliselt sedasama tarbimismustrit. See omakorda soosib ettevõtte sõnul aga odavlennufirmade kasutamist ning seega peab Ar Franz oma strateegia kallal tõenäoliselt veel tööd tegema.", "role": "user" }, { "content": "Lennuliiklus Euroopas on rahvusvahelise lennutranspordi ühenduse andmetel praegu koroonakriisi mõjul umbes poole väiksem kui mullu samal ajal. Prantsuse-Hollandi lennufirma Air France-KLM plaanib kahe aasta jooksul kaotada ligi 7600 töökohta, lootes nii kokku hoida ligikaudu 1,2 miljardit eurot aastas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et tutvustada Saatse ajalugu, on kohalik muuseum võtnud kasutusele tehnoloogilise abivahendi. Esimest korda katsetasid mobiilirakendust õpilased, kes pidid märgistatud loodusraja läbima äpi abil. Setomaa muuseumi direktor Merili Marian Hagen ütles, et lisaks matkaraja edukale läbimisele oli oluline, et õpilased õppisid, kuidas piiri ääres õigesti liigelda. Saatse muuseumil oli sünnipäev, selle puhuks me siis avalikustasime matkaraja äpi, tegemist on siis õues õppega, kus siis külastaja saab läbida interaktiivse matkaraja mängu koostöös piirivalvuritega me oleme siis tähistanud nii hästi, kui me oskame raja ära. Et keegi juhuslikult ei tohiks sattuda Venemaale, aga tõesti, saate matkarada läheb nii-öelda pikki piiri. Me võtnud muuseumiga ka sellise ennetaja rolli, et näidata, mida tähendab piiriäärne elu, tahame inimeste teadlikkust, sellega ka kasvatada, kuidas piiritsoonis käituda ja kuidas olla, aga tulevikus tahame ühendada nii selle militaarajaloo pärimuskultuuri kui siis looduskultuuri et näidata seda, mis meil on, inimesi huvitavad lood ja muuseum seisab selle eest. Hea, et inimesed neid lugusid ka kuuleks. Saatuse kordoni piirivalvurid Rens rõhutas, et inimesed paneksid tähele keelumärke ja küsimuste tekkimise korral võtaksid ühendust piirivalvekordoniga. Kui inimestel on plaan minna piiri lähedastel aladel puhkama ja vaatamisväärsustega tutvuma et siis peab kindlasti veenduma, et, et oleks teadlik, et kus, kus ajutine kontrolljoon asub. Et alati võib ju küsimuste tekkides pöörduda kohaliku kordoni poole ja kindlasti piirivalvurid aitavad selgitada, et kus kohas see piir kulgeb, et tuleb ka nina telefoni ekraanil vahepeal üles tõsta ja veenduda, et kuskohast täpselt ollakse ja et kogemata oma eksitusest piiri ületa ja Venemaa poolel ei satuta. Ja kindlasti on ka see, et kõik kaardi rakendused internetis ei pruugi alati anda õiget pilti piiri kulgemisest. Et see telefoni äpp ei ole alati või need kaardid ei ole alati nii täpsed et neid ei tasu pimesi usaldada ja pigem peaks jälgima siis loodust ja teeviitasid, et siis ei ole ohtu, et võite tahtmatult piiririkkumise toime panna. Raadiouudistele setomaalt Leevi Lillemäe", "role": "user" }, { "content": "Matkarajal ainult rakendust kasutades võidakse sattuda aga riigipiirile liiga lähedale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ikka, valiti kõigepealt riigikogu esimees. Kandidaate oli kaks koalitsiooni poolt Ene Ergma opositsioonilt Tunne Kelam. Pärast häälte kokkulugemist teatas valimisi juhtinud Toomas Savi. Tulemused. Riigikogu esimehe kandidaatide antud häälte arv. Riigikogu esimehe kandidaat Tunne Väldo kelam poolthääli 25. Riigikogu esimehe kandidaat Ene Ergma poolthääli 54. Tulemus oli oodatud, ehk oli poolthäälte arv Energmaal väiksem kui arvata. Aasta tagasi sai ta 66 häält. Oma sõnavõtus ütles taas valitud esimees. Head riigikogu liikmed, lühidalt, tahan öelda teile kõikidele, suur tänu. See aasta oli minu jaoks keeruline ja raske, kuid ma tahaksin öelda, et siin see saal oli minu jaoks väga leebe andis mulle rohkem kui 100 päeva õppimiseks ja eks ma jätta seda õppimist ka edasi. Me oleme teinud palju tubli asju, meil on ees, ühineme NATO-ga, meil on ees ühinemine Euroopa Liiduga, meil on palju asju veel ühiselt teha. Jätkame tööd. Aseesimeeste valimisel oli põnevust rohkem Toomas Savi ja Enn Eesmaa esitamine olid teada, aga siis tuli see, mida üldiselt samuti oodati. Keskfraktsiooni opositsiooniäride kandidaadi esitas Liina Tõnisson. Õiguse nimel ise mõelda ja ise otsustada, esitan ma riigikogu aseesimehe kandidaadiks Peeter Kreitzbergi. Et Isamaaliit seekord oma kandidaati ei esitanud, oli arvata, et nende ja sotsiaaldemokraatide hääled lähevad Kreitzberg ile. Küsimus oli, kas on muutunud jõuvahekorrad keskfraktsioonis ja kas vastab tõele kuulujutt, et Edgar Savisaar on osa rahvaliitu nii-öelda ära rääkinud? Vastus tuli varsti. Riigikogu. Aseesimeste kandidaatidele antud häälte arv. Toomas Savi poolt 50 Enn Eesmaa poolt 18, Peeter Kreitzberg poolt 27. Kuigi ka Toomas Savisai vähem hääli kui kunagi enne, polnud see täna peauudis. Esmakordselt esindab opositsiooni aseesimees mitte niivõrd oma fraktsiooni kui kogu opositsiooni tervikuna. Peeter Kreitzbergi enda kommentaar toimunule. Kindlasti on riigikogu jaoks oluline, et juhatus oleks koostööaldis kõikide fraktsioonidega, et ei oleks üleliigset konfrontatsiooni. Ja millegipärast Enn Eesmaa puhul, kes on ju päevselgelt Edgar Savisaare kandidaat, seda kardeti. Nii et Ma ütleks niimoodi, et et see oli erakordne valimine ja sellel olid erakordsed ettevalmistused. Ja tegelikult on ju riigikogu juhatuse liige, ta on riigikogu teenistuses, ta ei ole ühegi fraktsiooni teenistuses. Ja kui üks fraktsioon tahab endale juhatuse liiget saada, siis ta peab enne uurima, kas see liige on vastuvõetav ka teistele fraktsioonidele. Ja kui mina ei oleks kandideerinud, siis oleks keskfraktsioon jäänud ilma juhatuse liikme kohast, sest selle oleks saanud kas mõõdukad või isamaa oma kandidaadiga oleks pandud püsti ja hääli oleks jätkunud ka koalitsiooni poole pealt. Ja tõenäoliselt ka meilt oleks mõned hääled läinud, Te tunnete ennast ikkagi keskfraktsiooni esindajana juhatuses, kuigi fraktsioon on, siis tähendab mingil määral jah, see kaubamärk on mul küljes, aga tegelikult ma pean teenima kogu riigikogu koalitsiooni opositsiooni juhatama istungid ilma igasuguse vihavaenuta kommentaarideta ja see ei ole, ei ole fraktsiooni huvide esindaja, juhatus.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valis uue juhatuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGaasihinna kerkides möödunud talvel tõstsid kaugkütet pakkuvad ettevõtted Adven ja Utilitas Tallinnas toasooja piirhinda. Kui Utilitas kasutab gaasi kütteks ainult niinimetatud tipukoormuste katmiseks väga külmal talvel, siis advenil on soojusjaamasid, mis töötavad üksnes gaasiküttel. Nendes piirkondades tõusis talvel sooja hind kaks korda kõrgemaks, aastases võrdluses aga lausa neli korda. Veebruaris tegi konkurentsiamet Advenile ettekirjutuse, sest hind oli kerkinud ebamõistlikult kõrgeks ega vastanud tarbijate ootustele. Ettevõte pidi välja kuulutama konkursi teistelt tootjatelt odavama soojuse ostmiseks. Täna teatasidki Adven Jau tilitas, et on sõlminud eelkokkuleppe Tallinna võrgupiirkondade ühendamiseks. Miks selline valik tehti, selgitas Aven Grupi Baltikumi ärijuht Juhan Agu. Raiuja. Me jõudsime lahenduseni, et taastuvkütuste rajamine, mis muidu on Adveni põhiline fookus, ei ole nendes Tallinna asukohtades kiiresti ja lihtsalt teostatav. Ja samuti ei pruugi sellel olla tegelikult nii suurt hinnaefekti nagu klient ootaks. Kui konkurentsiamet annab tehingule heakskiidu, läheb Adveni klientidel, Kesklinna, Pirita, Nõmme ja Põhja-Tallinna piirkondades toa soe hinnanguliselt kaks korda odavamaks, ütles Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt. Ühtse linnapiirkonnas see hinna suurusjärk võiks olla midagi sarnast nagu tilitase tänane hind, ehk siis sisuliselt umbes kaks korda odavam kui Adveni tänane hind. Aga ma ei julgeks numbrit väga kivisse raiuda, sellepärast et hind sõltub eelkõige kütusest ja kütusehinnast kütteperioodil ja kokkulepetest, mis on õnnestub saavutada ja ka sellest, et kas meil õnnestub siin küttehooajaks erandkorras saada näiteks kas või põlevkiviõli ajutise kasutamise luba ja nii edasi. Hinnavõit tuleb põhiliselt kaugküttevõrkude ühendamisest, mistõttu jäävad sisuliselt võrgust välja gaasiküttel toimivad katlamajad. Nii utilitase kui adveni jaoks on tegu üsna väikese tehinguga. Adveni müügimaht on veidi üle kahe protsendi, tilitase müügimahust. Kogu advent Eesti tegevusest on Tallinna äri suurus alla 10 protsendi, ütles Agu raiuja. Eesti turul kindlasti adveel jätkub. Me jätkame ülejäänud piirkondades igal pool üle Eesti kaugkütte teenuse pakkumist, et see ei mõjuta kuidagi meie toimimist ega edukust.", "role": "user" }, { "content": "Kaugkütte pakkujad Utilitas ja Adven sõlmisid eelkokkuleppe, mille järgi liituvad Adveni Tallinna võrgupiirkonnad Utilitase võrgupiirkonnaga. Tehingu peab kooskõlastama konkurentsiamet ning selle jõustumisel langeb Adveni klientide soojahind.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise valuutafondi liikmed kiitsid sel kuul heaks 650 miljardi dollari suuruse ülemaailmse reservi loomise, et aidata arenevatel ja madala sissetulekuga riikidel toime tulla kasvava võla ja Covid 19-ga fondi reeglite järgi jagatakse varad IMF-i liikmete vahel ligikaudu proportsionaalselt nende majanduse suurusega, mis Afganistani puhul moodustab 0,07 protsenti kogumahust ehk 455 miljonit dollarit. Riikidel on lubatud vahetada reservid sularaha vastu, et maksta võlgu või rahastada pandeemiaga seotud tervishoiukulutusi. Viimati tegi IMF Afganistanile laenumakse juunis. Samal kuul avaldas aga ÜRO raporti, milles öeldi, et Talibani rahastamise allikad on endiselt kuritegelikud, sealhulgas uimastikaubandus ja oopiumi-mooni tootmine. Väljapressimine, inimröövid lunaraha eest. Kuigi Afganistan saab esmaspäeval IMF-ilt uue makse, ei saa ta seda siiski kasutada, sest uuel režiimil puudub rahvusvaheline tunnustus, ütleb IMF. Rahvusvaheline valuutafond on astunud üsna samasuguseid samme ka teiste režiimide vastu, mida tema liikmete enamik ei tunnusta. Näiteks aprillis blokeeriti ülekanded Venezuelasse, kui enam kui 50 liikmesriiki keeldusid tunnustamast president Nicolas Madurot Venezuela seadusliku juhina. IMF peatas ka maksed Mianmarile pärast seda, kui sõjaväehunta seal kontrolli haaras. Taliban võttis Afganistani hämmastava kiirusega üle, kuid tundub ebatõenäoline, et võitlejad pääsevad kiiresti ligi enamikule Afganistani keskpangas asuvatele varadele, arvavad ametnikud. Need on välisvaluutas kullas ja muudes varades. Viimane veebis avaldatud finantsaruanne näitab, et Afganistani pangal on kogu vara umbes 10 miljardit dollarit. Ka USA föderaalreserv hoiab enamiku Afganistani varadest umbes seitset miljardit nii dollarit. Enamik neist on võlakirjades ja kullas 0,3 miljardit dollarit sularahas. President Joe Biden kinnitas, et USA-s olevaid varasid Talibani käsutusse ei anta. Washingtoni peatatud sularaha saadetised on viinud Afganistani valuuta rekordiliselt madalale. Ka maailmapank rahastab paljusid riigi arendusprojekte ning on alates 2002.-st aastast andnud Afganistanile 5,3 miljardit dollarit. Maailmapank pole oma edasist rahastamisotsust veel teinud. Wester Nenion on peatanud kõik rahaülekanded Afganistani kuni edasise teatamiseni.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline Valuutafond IMF peatas Afganistani juurdepääsu rahalistele vahenditele. Järgmine IMF-i rahasüst summas 370 miljonit dollarit peaksid esialgse plaani järgi üle kantama 23. augustil. Sel on aga oma tingmus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul oli nurme Valtu külaplatsil koos mitukümmend inimest kõigest 10-st Kehtna valla külast, keda Rail Balticu üks võimalik trassivalik puudutab. Kohalikud elanikud nimetavad võimalikku raudteed Hiina müüriks, mis eriti selgelt poolitab Kaerepere ja Valtu Nurme küla kõneleb metsaääre küla elanik Vahur Tõnissoo. Me oleme selle teemaga püüdnud ennast ise kurssi viia, sest avalik arutelu seisab ees alles septembrikuus. Aga praegu on just see aeg, kus trassi alternatiivid valitakse lõplikult välja ja seetõttu on ainult praegu võimalik teha neid muudatusi. Ja probleem tegelikult on selles, et kui meie kogukond siin on juba asjaga päris hästi kursis, siis tegelikult trass läbib juba veel ka Harjumaad, Raplamaa teisi valdu ja Pärnumaad, see on kokku kolm maakonda ja 30 valda. Nii et tegelikult see küsimus puudutab väga paljusid inimesi. Ja osaühingu Kehtna mõis juhatuse esimees Märt Riisenberg. See trassi valik tõmbab põllumehe tegevusele kriipsu peale, sõna otseses mõttes. Kui kui see trass Meie maad poolitab, mida ta ka siin teeb siis on väga keeruline üle sellise Hiina müüri põllumajandustegevust ühel teisel pool trassi toimetada. Meil on suur lüpsikari parm, kus on 500 lüpsvat lehma ja võimalus arendada veel teine sama suur. Me ei saa siis lehmi üle karjamaa karja teisele poole trassi karjamaale viia, me ei saa sööta toota, see trassijoon poolitab meie olemasolevad siloaugud niimoodi, et pooled jäävad ühele poole trassi poolelt teisele poole. Kehtna valla planeerimise ja ehituse vanemspetsialist Hans Jürgen Shuman ütles eile õhtul meie korrespondendile Olev Kengile, et Kehtna valla inimesed on ärevil. Nende tulevik on siin kaalul absoluutselt, selles mõttes ei ole kahtlustki, et kui see siia tuleb on nende tulevik hoopis teistsugune kui praegu. Ja kui vaadata nüüd Kehtna valda tervikuna, et sinna kanti on üks tugevaid kant. Meil on loomulikult ka veel teisi tugevaid kante, aga just Kaerepere Kehtna suund ka Rapla poole, et see kõik on siin taludega täidetud. Meil on asulad omavahel seotud. Võib-olla alati polegi mõelnud nii detailselt selle piirkonna peale kui just praegu, millised mõjud võivad olla. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel ei ole veel ühtki lõplikku otsust Rail Balticu trassi osas tehtud ning kõik arutatakse kohalike elanikega läbi. Ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ütles, et trassivalikul on mitmeid kriteeriumeid, nende hulgas ka kohalike elanike arvamus. Esiteks peab vaatama, et see raudtee niit jookseb võimalikult otse peab vaatama kindlasti keskkonnaaspekte, et ei kahjustaks loodust. Ja loomulikult arvestada sellega, et mis kohalikud elanikud arvavad, et kuidas oleks nagu neil lihtsam edasi elada. See, kus see terrass tuleb, et seda me veel ikkagi ei tea, et me oleme alles selle Rail Balticu projektiga päris alguses, et et 100 meetri jooksul läbinud alles viis meetrit, kus see täpselt jooksma hakkab, see veel selgub pärast seda, kui on tehtud planeeringud ja uuringud. Et me võime garanteerida, et kõikide inimeste mured kuulatakse ära. Ma kahjuks muidugi ei saa garanteerida, et kõiki nendega arvestatakse. Aga me kohalike inimestega kindlasti räägime väga põhjalikult. Esimesed planeeritud väljapanekud hakkavad pihta sel sügisel, septembris, oktoobris umbes.", "role": "user" }, { "content": "On alanud vaidlused Rail Balticu trassi osas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMarina Kaljurand on olnud välisministeeriumi küberjulgeolekunõunik, ÜRO küberekspert töögrupi Eesti esindaja ja rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni juht. Temalt oodatakse ennekõike panust selliste uute julgeolekuohtude käsitlemisel nagu küberrünnakud või hübriidohud. Sel kohtumisel ootab ÜRO peasekretär Marina kaljuranna sõnul nõuandekomiteel soovitusi tuumarelvastus kontrolli uuendamiseks. ÜRO peasekretär on andnud meile tegelikult väga konkreetse lähteülesande hinnata praegust julgeolekuolukorda ja läbi selle, et riikidevahelised siduvad lepingud, mis puudutavad eelkõige tuumariike, on üksteise järel hakanud lõppema. Kui järgmisel aastal ei pikendata Venemaa ja Ameerika ühendriikide vahel uut startlepingut, siis sisuliselt aasta pärast ei ole suurte tuumariikide vahel mitte ühtegi kehtivat kahepoolset lepingut. Nii et ÜRO peasekretäri küsimus meil ongi, et sellises muutunud julgeolekuolukorras mida saab teha ÜRO selleks, et säilitada stabiilsus, et ikkagi liikuda tuumarelvade vähendamise suunas või vähemalt tuumarelvade kontrollimise suunas kõik see kompleksselt üle vaadata ja anda talle konkreetsed soovitused. Üks meie soovitus ongi ÜRO peasekretäri juba praegu, et ÜRO oleks nähtav. ÜRO peasekretär oleks väga selge sõnumiga tuumarelvade tõkestamise lepingu jätkukonverentsil, mis toimub aprillis. Millal te need soovitused peate konkreetselt ÜRO peasekretärile esitama? Suvel 2021, aga me ei hakka kuskil töötama suletud uste taga. Meil on planeeritud kokku neli kohtumist. Pärast igat kohtumist me kindlasti informeerime ÜRO peasekretäri, aga ka laiemat avalikkust, kuhu me oma aruteludega oleme jõudnud. Nii et kui meie praegu jaanuarikuise arutelu põhisuund oli kontroll tuumarelvade üle tuumarelvade vähendamine, siis juunis räägime me pikemalt hübriidohtudest ja küberteemadel.", "role": "user" }, { "content": "Europarlamendi liige Marina Kaljurand liitus ÜRO peasekretäri António Guterresi kutsel ÜRO relvastuskontrolli nõuandekojaga. Koda tegeleb uutmoodi julgeolekuohtudega ja arutab täna Genfis tuumarelvastuskontrolli probleeme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolme musketäri sündmused leiavad aset Prantsusmaal. Noor kaskooni aadlik Tartanjan lahkub isakodust ja suundub Pariisi, et astuda kapten musketäride kompaniisse. Ta sõbruneb kolme silmapaistva musketäri, aotuse, Portuse ja aramisega ja kõik ülejäänu hargneb otse vaataja silme all. Lavastaja Tanel Joonas. Jah, kappavaid hobuseid ei näe selles mõttes, et, et me üritasime leida selliseid noh, teatraalsed lahendusi lahingutele ja kapavatele hobustele, nendele teekondadele teisele poole Euroopa, eks ole. Kui loost rääkida, siis me tahtsime rääkida lugu meestest või noh, ütleme inimestest, seal on naisi ka ühest ajast, kui viis ükskõigi ja kõik ühe eest ja see, et, et me oleme valmis meie panema mina ette sellest ajast ja nendest inimestest, noh, kelle jaoks see oli oluline. Lavastaja Tanel Joonas andis võimaluse kandvates rollides särada noortel meesnäitlejatel, kellest kaks Alden Kirsija, Jass, Kalev Mäe liituvad sügisel Ugala trupiga. Kolm musketäri on noortele näitlejatele suur väljakutse, võhma ja energiat peab jaguma pikaks etenduseks. Käiku läheb kõik lavakoolis õpitu. Tantsu vehklemist suure lava, sellist stilistikat näitlemise poole pealt häälekasutus, et need kõik on ikka päris võhma nõudvad koht ise ja need, et inimesed on igal pool suure lava kiirgus nii-öelda just väga palju asju saab siin nüüd proovida, kuna mu tegelane on ka väga elava loomuline ja siin juhtub väga palju vehklemise tantsud, kõik asjad energia jaotamist tervikus. See on praegu nagu üks asjadest, sest need mõõgad on ka rasked ja et see ongi väga põnev väljakutse, kuidas säilitada energeetilist tõstetust siis kui sul on väga palju veel minna? Etenduse kunstnik on Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, tantsud seadis Rauno Subko ja lavavõitluse Kaire Russ. Etendust mängitakse juunis ja augustis kokku 15-l korral. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Ugala Teater tõi Õisu mõisas Viljandimaal välja Alexandre Dumas’ maailmakuulsal romaanil põhineva suvelavastuse \"Kolm musketäri\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKehtiv planeerimisseadus kohustab tuulepargi rajajat hankima tuulepargi ehitamiseks kaitseministeeriumi kooskõlastus. Elu näitab, et viimastel aastatel pole aga iga neljas tuulepark saanud kaitseministeeriumilt kooskõlastust. Põhjuseks siis tuulepargi liigne lähedus, kas Muhu või kellavere õhutõrjeradarile. Tuuleparkide arendajad on nüüd kaitseministeeriumile suutnud selgeks teha, et praegune kooskõlastuste jagamise viis pole parim ja kasutusele jäävad võtmata väga head maa-alad. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen ütles, et riigil puuduvad kriteeriumid, mille alusel saab hinnata, kas planeeritav tuulik häirib või ei häiri radari tööd. Lisaks kohustaks kaitseministeeriumis valminud eelnõu riiki tellima radari mõju puudutab ekspertiis. Ka soovivad arendajad õigust maksta kinni radarijaamale kaasnevad negatiivsed mõjud. Tuuliki Kasonen. Et riigiga oleks siis võimalik arendajatel kokkuleppeid sõlmida ja selliselt, et siis oleks tagatud nende radarite töö jätkumine, aga näiteks, kui sul on vaja midagi seadistada, ümber seadistada või eelnevalt ekspertiisi tellida, et, et seda saaksid siis arendajad ja arendajate poolne see valmisolek on, on tõesti tõesti olemas. Praeguse statistika kohaselt saab vaid iga kolmas tuulepark kaitseministeeriumilt tingimusteta kooskõlastuse. Pooltel juhtudel peavad arendajad kas tuulikute arvu vähendama või nende asetust muutma. Pisikese radarite ümberseadistusega võiks aga statistika tuulepargi rajajatele meelepärasem olla. Samas jättis kevadel seaduseelnõu kooskõlastamata siseministeerium. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei saa riik tekkida lasta olukorral, kus asjast huvitatud ettevõtjad hakkavad kinni maksma riigi kohustusi. Siim Kiisler. Väga kerge on kaduma see, see, see selge piir nüüd avalike huvide ja siis selle eraettevõtja huvide vahel, et siin peavad need mängureeglid väga täpsed ja selged olema, et et ei tekiks ka seda tunnet, et nii-öelda planeeringut saab osta mingilgi viisil. Siseministeeriumi vastuseisust hoolimata jätkab kaitseministeerium aga eelnõu ettevalmistamist. Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Nele Loorentsi sõnul on tuuleparkide arendajatega juttu olnud ka näiteks ühe lisaradari soetamisest Eestisse. Nele Loorents. See kompensatsioonimehhanism on tõepoolest see, mida on ka arendajad omalt poolt välja pakkunud. Erinevate variantide lõikes on tõepoolest see, et olemasolevaid radarisüsteeme võiks täiendada mingis ulatuses, aga on ka räägitud võimalusest, et rajada uus radaripositsioon, mis, mis siis toetas praegu olemasolevat süsteemi ja võimaldaks siis tuuleenergeetika arengut natukene vabamas vormis, kui, kui see praeguses situatsioonis võimalik on. Mirko Ojakivi, Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Saaremaale ja Ida-Virumaale on rajamata jäänud mitu tuuleparki, sest kaitseministeerium pole andnud nende arendajatele kooskõlastust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuna see ettepanek ja avaldus tuli alles hiljuti just või õigemini äsja siis ka koalitsioon ei ole kogunenud veel ja, ja selliseid otsuseid ei ole tehtud, aga aga ma usun küll, et me tuleme kohale ja, ja arutame seda teemat, sest noh, iseenesest on ju asi oluline. Kuidas seda keerulist olukorda üldse ikkagi lahendada, mis puudutab siis maasikatalusid karjafarme, kes on siiamaani saanud hakkama tänu sellele, et neil on olnud võimalus leida tööjõudu kolmandatest riikidest, eelkõige siis Ukrainast. Täiesti selgelt on ju see tänane olukord tingitud ikkagi tervet maailma tabanud koroona epideemiast ja ja, ja kõik need otsused piirata välistööjõu sissetulekut on ju otseselt. Huvidest aga meil on ju ka täna need võõrtöölised, kes on Eestis, kelle siinviibimist on pikendatud, meil on 50000 töötut oma inimest või isegi rohkem ja, ja noh, väited, et, et nende seast nüüd ei leia endale vajalikku tööd seda enam, kui siin CV keskuses on olnud ju ühe maasikakorjaja koha peal enam kui 100 soovijad, siis tegelikult need, kes on hakanud aegsasti juba tegutsema, kes on otsinud endale siit kohapealt tööjõudu, need on sellega leidnud, kes on oodanud mingisugust drastilist olukorra muutust, mida ju praeguses kriisiolukorras ei ole, siis siis nemad on tõesti hädas, aga noh, nagu ma ütlesin, meil on piisavalt palju oma inimesi, kes kes soovivad seda hooajatööd teha ja need nende seas kindlasti leiab vajalikud inimesed.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimees Henn Põlluaas kutsus 42 Riigikogu opositsiooniliikme ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu 6. juunil kell 12. Erakorralise istungjärgu päevakorras on välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Opositsiooni hinnangul suretab valitsusliit Eesti põllumajandust, eelkõige marjakasvatajaid ja piimatootjaid, sest neil ei lasta tuua Ukrainast vajalikku tööjõudu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlmselt arvasid paljud kirjandushuvilised ja ka Tammsaare uurijad, et kõik kirjaniku looming on juba avaldatud. Kirjade ilmsikstulek oli Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino sõnul üllatus kõigile. Tammsaare tütre tütar Riia Hansen tõepoolest avastas, leidis need kirjad või vähemalt leidis, et on aeg need nii-öelda avalikkusele üle anda. Tema jaoks on ju tegemist ikkagi isiklike perekonna väärtustega ja kirjastus varrak oli tõesti huvitatud ja nõus selle raamatu välja andma, mille eest me oleme neile ka väga tänulikud, nii et see on mõnes mõttes jah, selline väike sensatsioon, et, et on esmakordselt siis avaldatud kolm kirja. Nendest on siiski ilmunud ka varem kogutud teoste köidetes kirjadest tuleb muidugi välja eelkõige see, et Tammsaare oli väga hoolitsev isa Ta võttis väga tõsiselt oma isa rolli. Ta võttis isa rolli tõsiselt just sellise vaimse kasvatajana. See, kuidas ta soovitab lektüüri, mida sobib lugeda, mida veel ei sobi, mis on võib-olla raske, mis on rohkem soovitatav. Kuidas käituda, kuidas noh, see ettevalmistus eluks just inimesest saaks niisugune intelligentne, väärikas t endast lugupidav, haritud inimene, noh, see info võib-olla ei anna meile mingisugustki midagi meeletult uut, aga ta on väga südamlik sissevaade ühe isa ja tütre suhetesse. Lisaks avati täna muuseumi 30. tegevusaasta puhul virtuaalnäitus muuseumi ajaloost. Maarja Vaino räägib, miks just selline formaat? Esile kerkis see nii-öelda formaat selle tõttu, et tahtsime inimesteni tuua ka muuseumi ajaloo, et muuseum on 30 aastat olnud avatud, siit on nii palju inimesi läbi käinud, siit on nii palju üritusi, sündmusi, et missugune on üldse see muuseumi saamise lugu, et see kõik on tegelikult küllaltki keeruline ja, ja siiamaani kuidagi viisi kokku panemata. Ja kuna tundus, et trükisena ei ole mõtet sellist asja võib-olla välja anda, et, et siis on nagu raskem sinna valida, neid fotosid või tekste ja, ja et teha seda võimalikult kättesaadavaks inimestele, siis leidsime, et niisugune näitus on täpselt niisugune asi, mille võiks riputada internetti. Virtuaalnäitusel on kõige lihtsam minna, kui minna Tammsaare muuseumi koduleheküljele ja, ja sealt seal vasakpoolses menüüs on, on täiesti iseseisev link virtuaalnäitus.", "role": "user" }, { "content": "Täna esitleti raamatut, mis koondab Anton Hansen Tammsaare seni avaldamata kirjad oma tütrele Riitale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Krematooriumi juhataja Andres Tõnissoo sõnul saavad piirangute tõttu osaleda matusel vaid pereliikmed ning lähedased. Praeguse seisuga siis ärasaatmised toimuvad niimoodi, et hüvasti jätud tseremoonia nõue on kuni 50 protsenti ruumi täituvust ja inimeste paiknemine ruumis piirangu kaks pluss kaks järgi, nii et muudatused eelmiste aastatega võrreldes on väga suured, aga, aga võrreldes kevadise ajaga on natukene leebem. Leinajad peavad leppima sellega, et piirangud ei võimalda vanu matusekombeid täita. Andres Tõnissoo. Kui inimene tuleb lähedaste ära saatma ja, ja perering seisab kirstu juures, siis tegelikult on kombeks neile kaastunnet avaldada, kätt suruda või emmata siis praeguses olukorras seda välistatakse ja igal juhul püütakse vältida ka selline kombetalitus on ära jäänud ja võib-olla see inimeste vahetu kontakt, see, mida tegelikult leinaajal lähedased vajaksid, seda nad ei saa. Tõnissoo ütles, et paljud soovivad pidada pidulikuma urnimatuse või mälestustseremoonia peale koroonakriisi. Lahkunu ärasaatmise juures on ikkagi piiratud arv inimesi, kõige lähedasemate ring tavaliselt, et suurejoonelisi matuseid ka avaliku elu tegelaste ärasaatmisel enam ei korraldatagi ja, ja paljud pered on öelnud niimoodi, et kui jutt on tuhastamismatusest, siis nad ootavad nende piirangute leevendamist, et, et kui hüvasti jättud tseremoonia on toimunud lähedaste ringis ja lahkunu tuhastatud ning perekond on otsustanud piirangute leevenedes matta urni juba sellise suurema ärasaatmistseremoonia käigus ja kutsuda sinna ka Need leinajad, kes praeguste piirangute juures kahjuks lahkunuga hüvasti jätma ei ole saanud tulla. Nii et võib olla niimoodi, et suvisel ajal, kui piirangud on kõrvaldatud või oleme jagu saanud sellest keerulises ajast, siis kalmistutel võivad toimuda urni matmise juures päris suurejoonelised matmistseremooniad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Leevi Lillemäe", "role": "user" }, { "content": "Koroonapiirangute tõttu on inimeste käitumine leinatalitustel muutunud. Paljud vanad tavad jäävad piirangute tõttu täitmata ning ärasaatmised toimuvad vaid lähedaste ringis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu esimehed kirjutasid hommikul kell üheksa ja 10 minutit Toompea lossi valges saalis alla koalitsioonileppele, mille alusel peaks võimulit tegutsema kaks aastat. Koalitsioonileping teenib eesti rahvast ja mitte ainult järgnevad kaks aastat vaid selle lepingu mõju on märksa pikemaajalisem. See koalitsioonilepe on suunatud tulevikku ja seda alla kirjutades me mõtleme tulevikule, aga mõtleme sellele, et mitte meie vaatame tulevikku, vaid ka tulevik vaatab meie peale. Me kõik tahame, et kunagi sellest tänasest päevast sellest valitsusest, mis täna luuakse, sellest jääks oma jälg, jääks positiivne jälg ja jääks usk Eesti riigi tuleviku. See on selline koalitsioonilepe, kus ma julgeks ütelda, pea esmakordselt, raha on pandud Eesti rahvateenistusse, sellest on päris palju kasu. Nüüd ja tulevikus. Mul on hea meel, aitäh. Valitsust moodustava Andrus Ansipi kinnitusel on uus võimulepe realistlikum kui Reformierakonna, Res Publica ja rahvaliidu koalitsioonileping. Uus valitsus võiks tööd alustada juba sellel nädalal. Ma loodan, et valitsus saab esimest korda koguneda neljapäeval kell 10. Rahandusministriks tõusev endine maksuameti juht Aivar Sõerd usub, et tasakaalus eelarve kokkupanemine koalitsioonileppe lubaduste alusel on võimalik. Kindlasti selle täitmine ei ole lihtne, aga see tuleb võtta kindlasti eesmärgiks täpselt samuti nagu tasakaalus eelarve ja jooksvate kulude katmine jooksvatest tuludest. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul saatis ta valitsusse asjatundjad, kellest saavad head ministrid. Ta polnud nõus väitega, et tegemist on nomenklatuurse ametnike valitsusega. Me arvame, et igaüks neist on ennast oma erialal tõestanud. Raivo Palmaru on olnud väga hea ajakirjanik ja kui ajakirjanik Paet tõestas ennast kultuuriministrina, siis ma ei kahtlegi, et ajakirjanik Kalmaru tõestab ennast samamoodi. Kalle Laanet on olnud väga hea politseijuht ja ma ei kahtlegi, et ta ka ministrina suudab oma tahet ja valitsuse tahet läbi viia. Samamoodi on ka kõigi teiste ministrite, ma arvan, et neist tulevad head ministrid. Savisaar kinnitas, et tema ja rahvaliidu esimehe Villu Reiljani osalemine Reformierakonna juhitavas valitsuses peab tagama valitsuse usaldusväärsuse. Kahtlemata on hea, kui kõigi valitsuskoalitsiooni moodustavate parteide juhid on selle valitsuse koosseisus, see teeb valitsuse tugevamaks ja aitab vältida erimeelsusi. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan näeb rahvaliidu rolli kahe paljudes küsimustes erinevatel seisukohtadel oleva Reformierakonna ja Keskerakonna tasakaalustamises. Rahvaliit hakkab kahtlemata tasakaalustavad ja kes set rolli mängima, see roll oli meil eelmises koalitsioonis, see jääb ka nüüd selles koalitsioonis, sest Keskerakonna ja Reformierakonna ideoloogilised vastuolud on suhteliselt teravad. Erakondade juhid usuvad, et see valitsus peab vastu kuni järgmiste korraliste riigikogu valimisteni kahe aasta pärast.", "role": "user" }, { "content": "Toompeal kirjutati alla koalitsioonileping.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti heliloojate Liidu advokaadibüroo Sorainen, Eften Kapitali ja Hansa Grupi noore muusiku fondi koostöö aitab uue heliloomingu tellimise juurde tuua erakapitali, kes ja mil moel uuest fondist toetust saavad, räägib Eesti heliloojate Liidu esimees Märt Matis Lill. See on suunatud Eesti professionaalsetele heliloojatele ja raha hakkame jagama siis heliloote liidu juhatuse läbi ja noh, loomulikult selliste väga läbipaistvate ja, ja euroopalike nagu põhimõtete järgi, et noh, iseendale raha näiteks jagada ei tohi ja nii edasi Helilooja Helena Tulve sõnul ei ole heliloominguga tegelemise rahastamise võimalused olnud Eestis just laiad. Enamasti on uue heliloomingu tellimust rahastanud kas kultuurkapital või kultuuriministeerium. Uus võimalus on tervitatav ja näitab tulve hinnangul ühiskondlikku küpsust. Mulle tundub, et see on nagu täiesti uus tase, mis avardab neid võimalusi ja millel on tõesti väga pikk perspektiiv. On lootust, et ka teised ettevõtjad võivad sellega liituda, kellel on huvi selle vastu ja see teeb südame väga rõõmsaks. Ma arvan, et see peegeldab teatud küpsust sellist ühiskondlikku küpsemist, mis on võtnud aega. Aga mis teeb tõesti rõõmu ja sest et meil on olnud puudu selline sellisel moel nagu tekkiv sidusus. Vandeadvokaat Toomas Prangli advokaadibüroos Sorainen ütles, et kui ettepanek fondi toetada tuli, haaras id nad sellest kinni. Ettevõtte soov on aastaid olnud aidata kaasa mitte ainult rahalise, vaid ka kultuurilise rikkuse kasvatamise piirkonnas, ütles Brangli. Meile tundus, et nagu Eesti on maailmas esirinnas kahes valdkonnas meil on nagu innovaatiline tehnoloogiasektor ja teine on klassikaline muusika, et need ongi need kaks valdkonda, kus, kus me teame, et Eesti suudab ka nagu eristuda maailmas ja see fond oli nagu see, mida meid kõnetas. Toomas Prangli sõnul jäävad tellijatele ja heliloojatele loomingu osas täiesti vabad käed. Tulevikus loodetakse, et koostöö laieneb ning heliloomingu arengusse panustavaid ettevõtjaid tuleb juurde. Me oleme nagu kokku leppinud, et, et see, kui palju panustatakse, kellelt tellitakse, kuidas see otsustusprotsess käib, et, et see on nagu eri liidu poolt korraldada. Aga, aga noh, see peaks olema läbipaistev kõikidele võrdsete võimaluste tekitamine.", "role": "user" }, { "content": "Täna pandi alus koostööprojektile, mis peaks andma hoogu uue heliloomingu sündimisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSügiseste kohalike omavalitsuste valimistele vastu minnes ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser, et ei pea teisi erakondi oma vaenlaste, vaid konkurentideks. Võrreldes eelmiste kohalike omavalitsuste valimistega. 2009. aastal tahavad sotsid oma tulemust tunduvalt parandada ja saada üleriigiliselt pea 15 protsendilise toetus. Sven Mikser. On tõsiasi see, et enam kui 200-st omavalitsusest enamuses 2009. aastal sotsiaaldemokraatide nimekirju ei kandideerinud, seekord me tahame tunduvalt suurendada oma sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjade arvu linnades, valdades ja loomulikult oleme seadnud endale ka konkreetsed eesmärgid erinevates omavalitsustes. Tallinnas on mikseri sõnul praegu reaalne saavutada teine koht, sest Keskerakonna edestamise teeb keeruliseks venekeelsete valijate suur toetus. Keskerakonnale ja mikseri hinnangul ka linna raha kasutamine Keskerakonna valimiskampaania jaoks. Tartus tahavad sotsiaaldemokraadid tõusta aga Reformierakonnale arvestatavaks partneriks valitsusliidu moodustamisel. Sven Mikser ütles ka, et sotsid on täna Riigikogus tugevaks opositsioonijõuks, mis seab sihte ka 2015. aasta riigikogu valimisteks. Meie üheks ülesandeks on saavutada 2013. aasta sügisel Tallinnas tulemus, mis ei luba ühelgi erakonnal teostada ainuvõimu teistega arvestamata. Meie teiseks eesmärgiks on murda 2015. aasta kevadel riigis parempoolsete hegemoonia ja ma tahan öelda, et need kaks eesmärki ei ole teineteist välistavad eesmärgid. Me ei välista koostööd kellegagi, kes suudab ja tahab töötada ühes meiega Eesti inimeste hüvanguks. Eesti muutmiseks senisest inimnäolisemaks. Sotsiaaldemokraatide valimisplatvormi keskmes on omavalitsuste autonoomia ja rolli suurendamine ning tugeva maakondliku taseme loomine. Veel kord Sven Mikser riigireformi ideest. Määratleb siis ära, millised avalikud teenused, millisel tasandil inimestele osutatakse, kuidas tagatakse, et kõik need kohustused, mis on pandud omavalitsuste peale, on ka tõepoolest piisava rahalise ressursiga ja ka inimressursiga kaetud peaks osa sellest lahendusest olema kahetasandiline omavalitsus, kus mitmed olulised funktsioonid antakse tegelikult nii-öelda maakondliku omavalitsustasandi pädevusse me räägime tegelikult altpoolt, valitsust, tavast, võimust ka maakonna tasandil koos loomulikult siis ka teatud funktsioonidega on teatud hariduskorralduslikud, funktsioonid on, on, on, näiteks transport on jäätmekorraldus ja me leiame, et oleks kindlasti vajalik seaduslik regulatsioon. Kuidas seda teha?", "role": "user" }, { "content": "Sotsialdemokraatliku Erakonna valimisprogrammis nähakse ette omavalitsuste autonoomia ja rolli suurendamist ning maakondliku taseme tugevdamist. Üle riigi loodetakse kohalikel valimistel saavutada vähemalt 15-protsendine toetus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOma iseseisvuse väljakul peetud kõnes ütles president Kersti Kaljulaid, et Tallinn on see koht Eestis, kus on kõige rohkem võimu ja ressursse. Aga igal pool mujal on rohkem elu. Seda päris elu seal, kus on kohalik oma ja valitsus. Mulle on väga tähtis see, et Eestimaa areneks ühetasaselt, et eest ära kihutanud rajoonid aitaksid teisi selleks, et ka need regioonid saaksid elada nii, nagu me 21. sajandil seda loomulikuks peame. Head teed. Kiire internet. Pärnumaa asub õnneks teel Euroopasse, sellepärast on siin nende asjadega pisut parem kui mujal Eestis, tõdes president. Aga sellegipoolest ma tahaksin, et see vahe, mis täna on Tallinna ja Eestimaa teiste regioonide vahel, mis on, kui vaadata elujärge kahe ja poole kordne, väheneks ka materiaalselt. Miks see on oluline? Tegelikult ei ole nii, et Pärnu, Pärnumaa ja muude väiksemate kohtade inimesed saavad kaks ja pool korda vähem tunda oma riigi tuge. See ei ole nii. Teie tunnete seda tuge võib-olla isegi rohkem, sellepärast et vahemaa riigi ja inimeste vahel on siin palju, palju väiksem. Aga just sellepärast väärivadki kohalikud ettevõtmised, kohalikud omavalitsused, rohkemat osa meie kõigi ühiselt ressursist, sellepärast et siin kohapeal teie ise teate kõige paremini, millist Eestit teie endale teha tahate.", "role": "user" }, { "content": "President Kersti Kaljulaid jätkas tava töötada sügisel mõnda aega väljaspool Tallinna ja saabus täna kümneks päevaks Pärnumaale, kus teda kõigepealt Iseseisvuse väljakul vastu võeti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna Rakvere piirkonna juhatus arutas täna, mis saab Rakvere linna juhtimisest pärast seda, kui Viru maakohus on linnapea Andres Jaadla tunnistanud süüdi toimingupiirangu rikkumises. Rakvere piirkonna juht Aleksander Holst, mida juhatus otsustas. Soovitame Andres Jaadlalt peatada oma liikmelisus erakonnas ja ka linnapea koha peal. Rakvere linnapea Andres Jaadla, kas te võtate erakonna soovituse vastu või? No kindlasti väga tõsiselt kaalun erakonna soovitusi ja nagu tänagi erinevad inimesed avaldasid erinevaid arvamusi ja eks siin tuleb nüüd linnapea ametikohalt kaaluda ju mitte ainult Reformierakonna, vaid ka kogu koalitsiooni situatsiooni tänases Rakvere linnavolikogus. Eks see otsuse langetamine ole nagu keeruline, aga mulle isiklikult tundub, et ma olen kaldumas vähemalt linnapea ametikohas. Sellele seisukohale, et linnapea ametit tuleb jätkata, sest olen isiklikult veendunud, et mingit süüd mul ei ole. Ja süüdimõistev kohtuotsus tuli esimese astme kohtust. Kaebame asja edasi ja vaatame, millised otsused tulevad ringkonnakohtus. Et seetõttu ei saa ju inimene ennast süüdi tunda, kui ta seda ei ole ja ei saagi inimest süüdi lugeda, kui ei ole kohtuotsus jõustunud, küll täie vastutustundega kõigi osapoolte ees. Mulle tundub, et linnapeaametit ma jätkan või vähemalt kui see võimalik üks osutab, siis üritan nii hästi jätkata, kui see minu võimuses on. Ja teistpidi kaaludes ka erakonna ettepanekut liikmelisuse osas. Mulle tänasel hetkel tundub nii, et ma ka erakonna liikmena jätkan erakonna piirkonna juhatuse arvamuse. Suhtun väga suure lugupidamisega ja väga suure tõsidusega. Aga olen täna siiski seda meelt, et on ka erakonna liikmena mõistlik jätkata. Ja kui tulevad kõrgemates astmetes mingisugused muud otsustused juba lõplikumad, ehk siis ma kujundan oma seisukohad vastavalt sellele edasi.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna Rakvere piirkonna juhatus arutas, mida peaks tegema linnapea Andres Jaadla pärast süüdimõistvat kohtuotsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Bideni allkirjastatud määrusega saavad ameeriklased Ukrainale laenata või rentida relvi ja varustust. Ukrainlased peavad küll tagama, et saadud vahendid asendatakse või hüvitatakse hiljem kuid see peaks oluliselt kiirendama abi andmist. See on sarnane programmiga, mida USA kasutas teises maailmasõjas. USA president Joe Biden. Võitluse hind ei ole odav, kuid agressioonile allumine on veelgi kallim. See on põhjus, miks abiga jätkame. USA kaitseministeeriumi kinnitusel on ukrainlasi sunniviisiliselt viidud Venemaale kuid praegu ei ole selge, kui palju. USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Curby Ma ei saa öelda, kui palju on laagreid ja millised need välja näevad. Ma arvan, et meil ei ole nii täpseid üksikasju, aga on märk, et ukrainlase viiakse oma kodudest Venemaale. Curby lisas, et võitlus Ida-Ukrainas on endiselt äärmiselt terav, kuid venelaste edusammud on väikesed ja nad on maas enda seatud graafikust. Vaatamata sellele ei ole endiselt selge, millal avavad ameeriklased uuesti oma saatkonna Ukrainas. USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price. Me oleme saatkonna avamise plaane kiirendanud, loomulikult on meie peamine mure diplomaatide ja sealsete töötajate turvalisus ja julgeolek. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden allkirjastas määruse, mis võimaldab saata Ukrainale julgeolekuabi varasemast kiiremini. Pentagoni kinnitusel on võitlus Ida-Ukrainas endiselt äärmiselt terav, kuid venelaste edusammud on väikesed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe vaatame üle euroopalised tulemused üle, hindame seda ka Eesti aspektist, näiteks üle-euroopaliselt, rohelised on teinud küllalt arvestatava tulemuse, samas Eestis läks seekord teisiti. Me vaatame seda tehnikat, mis reeglid Euroopa parlamendis kehtivad. Läbirääkimiste käigus võtame seisukoha, millise fraktsiooniga, mis küsimustes koostööd tehes on Eesti kodanikkonna huvid kõige sihipärasemalt esindatud ja kaitstud. Vaadake. Eesti valimisseadus on ka selles mõttes puudulik, et kuigi üksikmehele nähakse ette võimalus kandideerida, siis näiteks see, kuhu lähevad tema ülejäänud hääled, tekitas veel valimiseelsetel päevadel suurt segadust ja kogenud poliithaid ajasid üksteise võidu sellist jampsi, et need lähevad ühele või teisele erakonnale. Õiglane ja euroopalik oleks see, kui üksikmees saaks ise öelda, kellele ülejäänud hääled lähevad. Nii et ma kavatsen ka sellist juriidilist vaidlust pidada. Ma kavatsen kindlasti silmad lahti hoida ka Euroopa tasemel tegijate kampaanias osalemise koha pealt. Minu andmetel Siim Kallas kahjuks tegeles väikese pettusega ja Jose Manuel Barroso luba ei ole suutnud tema ega tema usin kontor mulle tänase päevani esitada. Üks kindel asi, mida ma tahan ära teha, on see, et minu kaudu hakkab huviline kas meedia vahendusel või otse sama informatsiooni, millised ideed. Algatused probleemid Euroopas kerkivad ja keerlevad, aga suuri poliitikaid üks üle Euroopa ei tee, olgu või Indrek tarand.", "role": "user" }, { "content": "Eurosaadik Indrek Tarand oma tulevikust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti oli aastakümneid koos teiste Baltimaadega maailma terviseorganisatsiooni mustas nimekirjas kui kõrge tuberkuloosi riskiga riik. Tänavu võib jääda aga uute tuberkuloosi juhtude arv pärast vähemalt viitekümmend aastat. Esimest korda alla 100 veel 20 aasta eest haigestus aastas umbes 800 inimest, jätkab Tartu Ülikooli kliinikumi tuberkuloosikonsultant Manfred Danilovits. Trend on alla ja viimasel kahel kolmel aastal on ta eriti alla 10 30 haiget isegi aastas. Kas ta sama kiiresti edasi alla läheb, selles ma päris kindel ei ole. Me natukene oleme tagasihoidlikud selle hõiskamisega, sest see COVID on olnud. Nõukogude aja ja eriti selle lõpupärand kaob siiski visalt. Endiselt nakatutakse sageli sellistesse tüvedesse, mille vastu laialt kasutatavad ravimid ei aita. Sünge statistika taga on osaliselt Eesti hea testimisvõimekus, leiab Piret Viiklepp. Tervise arengu instituudi tuberkuloosi registri juhataja. Kui Eestis on 20 protsenti uutest on ravimresistentsed, siis Euroopas on see protsent kuskil neli. Aga kui ei testi, siis ei tea. Eesti tegi oma laborisüsteemi väga ruttu korda ja me olime alguseks nagu ohumaa, aga nüüd nüüd nad on meid sellest nimekirjast maha võtnud, sest meie absoluutarvud on nii väikesed ja langevad nii kiiresti. Riigi rahakoti jaoks on langustempo tervitatav uusi ravimiresistentsete tüvede vastu aitavaid tuberkuloosi ravimeid on tulnud turule vähe ja uued ohutumad suukaudsed ravimid maksavad oluliselt rohkem. Hiljutise analüüsi põhjal on kasvanud maailma terviseorganisatsiooni soovitusi järgiva ravikuuri hind 40 protsenti ehk umbes 47000 euroni jätkab Manfred Danilovit. Ja kõik ravimid, mis meil on vaja, on kõik meil olemas sellesama kalli brändi hinnaga, aga noh, meil alati öeldakse, see on teie Euroopa Liitu kuulumise hind, meil ei avane see maailmaturg, mis on doteeritud Kuigi uute tuberkuloosi juhtude üldarv langeb, tasub peret Viiklepa sõnul meeles pidada, et üha suurem osa nakatunutest ei kuulu enam klassikalisse riskirühma. Lisaks sellele elustiili haavatavusele, mis on alkohol, narkootikumid, suits, on ka muud rasked haigused, näiteks rõma toidar triit või luupus. Meil on olnud patsiente, kellele on siirdatud neerud või maks. Pooled on haavatavad, rühmad. Nõnda ei tuleks Mansee nilovitsi sõnul mõelda niivõrd palju ravimite hinnale kui inimeste elule ja selle kvaliteedile. See on siiski õigustatud, kui arvestada ravi efektiivsust, mis on palju parem. Ravikuur on lühem ja kõrvaltoimeid on vähe.", "role": "user" }, { "content": "Esimest korda poole sajandi jooksul võib aastane uute tuberkuloosijuhtumite arv Eestis jääda alla saja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAlustame kõige lihtsamast asjast, nimelt valuutareservidest, Venemaa on kogunud kuus ja poolsada miljardit reserve ja on juba mõnda aega juba mitu aastat. Olgem ausad, on ta rahvusvahelisel turul tasapisi suurendanud oma kullareservide ehk siis nii-öelda läinud dollarit eelkõige välja ja suurendanud kullareservide hulka. Teiseks loomulikult on Venemaa valmistunud ka selles mõttes, et on just nimelt konkreetselt gaasi puhul on näha, et on, on tegelikult, see, mis toimus nüüd, möödunud aastal, algas ja jätkub, tänavusel aastal on olnud mingil kujul ka ettevalmistus nii-öelda välispoliitiliste avantüüride toetamiseks, sellepärast et põhimõtteliselt vähendatud gaasi koguste kaudu on antud väga selged signaalid eelkõige Lääne-Euroopale, et, et oldaks pehmemad vastureaktsioonidest ja sellest on ka avalikult tegelikult Vene inforuumis räägitud, aga Euroopas tehti nägu, et ei saada sellest aru ja käituti pigem majanduslike loogikate järgi tükk aega ja täna oleme me siis selle. Situatsiooni juures, kus kui räägitakse sanktsioonidest ja räägitakse, et peaks katkestama või peatama energiakandjate ostud Venemaalt, mis oleks tõesti sanktsioon, mis tõesti mõjuks ja väga valusalt mõjuks vaatamata kõikidele ettevalmistustele Venemaale siis sellest keegi rääkida ei taha, sest kõik saavad aru, et aa, hinnad kasvavad naftahinnad hüppavad juba praegu üle 100 dollari ja gaasihinnad ronivad täpselt samuti kõrgustesse. Nii et see on olnud ettevõtmiste tegevus samuti ja noh, kõige tähtsam ettevalmistagevus on pigem olnud siis sõjalis valdkonnas ja sellesse on kõvasti finantseeritud info sõtta on tohutult paigutatud ressurssi ja sellega väga tõsiselt tegeldud ja, ja loomulikult on ka nii-öelda rahva meelsust köetud nii palju, kui on üldse võimalik ja noh, mingid väiksemad asjad ja kõik need lavastused kasusBelli jaoks, mida praegu me näeme pidevalt. Noh, see on juba nagu, nagu peenraha.", "role": "user" }, { "content": "Tänases Vikerraadio saates \"Uudis+\" küsiti majandusekspert Raivo Vare käest, kui hästi on Venemaa majanduslikult valmis anneksiooniks Ida-Ukrainas. Vare sõnul on Venemaa nii kaua ettevalmistusi teinud, eriti sõjalises valdkonnas, et võib väita, et nad on valmis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis oli läinud aastal see kõige enam nõutud konsulaarteenus ja kus? Kõige nõutum konsulaarteenus on endiselt isikut, tõendaate dokumentide taotlemine, kättesaamine ja kõige suurem arv. Toiminguid on endiselt ka Helsingis, et see ilmselt tuleneb ka sellest, et Soomes elab kõige arvukam eestlaskond väljaspool Eestit. Kui palju teil tuli anda konsulaarabi millised need abi toimingud enamasti olid asendusdokumendid, haigused, õnnetused. Enamasti olid jah, asendusdokumentide väljastamine. Kui inimene kaotab oma dokumendi reisil ära või on ta mingil põhjusel kehtetuks muutunud siis sellele järgnes surmajuhtumite arv, mida oli aastal 20 21 91 surmajuhtumist väljaspool Eestit. Ja siis oli jah, õnnetused, haigestumised, rahalise abinõu andmine. Eesti annab välismaal ka viisasid välja, kas viisade nõudlus on, ütleme, mõne viimase aasta jooksul suurenenud või vähenenud? Võrreldes 2019. aastaga me andsime ainult ühe kolmandiku sellest eelmisel aastal välja, et kõikides meie välisesinduses, kes viisasi menetleb, neid on 19 välisesindust. Viisataotluste arv langes, ainuke, kus tõusis, oli Ankara. Aga me ei ole jõudnud. Kas oli ka mõni selline konsulaartoiming, mida varem ei olnud kunagi olnud, või ütleme, mis jääb igaveseks meelde? Ei, sellist väga erilist toimingut ei olnud tavalised teenused, tavalised konsulaarabi juhtumid, mida võib nagu eriliseks lugeda eelmisel aastal, mida ei ole varem olnud oli seotud afganistani kriisiga, kui me evakueerisime liitlaste abiga Afganistani kodanikke, et sellist asja me jah ei olnud mitte kunagi varem teinud.", "role": "user" }, { "content": "Välisministeerium tegi kokkuvõtte läinud konsulaaraastast. Ministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk ütles, et Eesti välisesinduste kõige nõutum konsulaarteenus läinud aastal oli isikut tõendavate dokumentide väljaandmine.", "role": "assistant" } ]