messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar kerkis viimases kodumängus South Carolina parimaks\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus alustanud Kotsar sai võitjate rivistuses enim mänguaega – 37 minutit – ning tõi oma meeskonna parimana 20 punkti (kahesed 9/22, vabavisked 2/2). Lisaks kogunes eestlase arvele kaks lauapalli (mõlemad ründelauast), neli resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja üks isiklik viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nÜks mäng enne põhihooaja lõppu on South Carolina saldoks 18 võitu ja 12 kaotust. NCAA kagukonverentsis (SEC) on neil kümme võitu ja seitse kaotust, millega jagatakse koos Mississippi State'iga viiendat-kuuendat kohta.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maik-Kalev Kotsari kodumeeskond South Carolina Gamecocks pidas läinud öösel USA korvpalli üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis oma hooaja viimase kodumängu, kui alistas Mississippi State Bulldogsi 83:71 (40:38).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Espak: inimeseks olemisest ja võrdsusest\n\n## Põhitekst:\n\nDavid Vseviovi minu artiklile \"Kõik inimesed ei ole võrdsed\" vastulausena koostatud tekst \"Kuidas defineerida võrdsust\" on kahtlemata nauditav lugemine ja pakub rohkelt mõttekohti, mille üle kaalutleda.\n\nVseviov üritas eelkõige oma aruteluga näidata, et sotsiaalministeeriumi äsjane võrdsuskampaania oli igati õigustatud ja õige.\n\nKuid ühtlasi esitas ka rida väiteid inimese ja tema võrdsuse olemuse kohta läbi ajaloo, millega ei saa kõiges nõustuda. Esmalt juba selles, et kui üks väidetav sidusust või harmooniat taotlev kampaania ajab inimesed omavahel rohkem tülli, kui nad enne olid, on kampaanias miskit valesti läinud.\n\nKampaania mitte ei ürita panna erinevate ellusuhtumistega inimesi üksteist paremini mõistma, vaid hoopis loob negatiivseid stereotüüpe nii eri religioonide esindajatest kui isegi puuetega inimestest.\n\n\"Kristjani lugu\"\n\n\"Kristlane\" Kristjan, kes võtab oma koolikotist kohmetult kuid samas demonstratiivselt ja ilma ühegi põhjuseta välja Piibli, ei kuulu kindlasti peavoolu kristlikusse kirikusse. Ta suhtub märgatava ebamugavustunde ja lausa ärevusega sõprade kutsesse õhtul peole tulla, mille takistusena toob tegevuse koguduses.\n\nÜkski peavoolu kristlik kirik ei piira (eriti täiskasvanud) liikmete sotsiaalset suhtlust oma sõpradega ega ka (loomulikult viisakalt) näiteks alkohoolsete jookide tarbimist. See on alati inimese isiklik otsus, mida ta sööb ja kellega suhtleb.\n\nKristlane Kristjan on vast eelkõige sektant ja tema tausta vastu peakski klassikaaslased - ja võimalik, et ka psühholoog - huvi tundma. Selgitamaks välja, et ega kaasinimene ei ole sattunud mõne ususekti manipulatsioonide ohvriks.\n\nMeile esitatakse \"kristlasena\" kohmetut ning närvilist veidrikku, kes ei saa samal määral oma teiste kaaslastega ühiskondlikus elus osaleda. Ta on heidik, keda peaks justkui järele aitama või vähemalt teiste poolt mõistma – võtma samavõrra inimesena kui teisi normaalseid inimesi tema ümber.\n\nPea kõik aktiivselt koguduseelus osalevad kristlased, keda mina olen läbi oma elu tundnud, on üldiselt rõõmsameelsed inimesed, keda kohtab tihti just seltskondlikel üritustel. Mis seal salata, sageli ka klaasi veini või kangemagagi.\n\nNagu üks saksa teaoloogiaõppejõud ja kirikuõpetaja kunagi seletas, illustreerimaks, miks näiteks kirikuõpetajad tihti hoopiski rohkem alkoholi tarbivad ja mõni konstantselt auru all on – nimelt kui keskmisel tavainimesel on üldjuhtumil probleemid töö, elukaaslase või lastega, siis kirikuõpetajal lisaks ka Jumala ja kõikide tavainimestest koguduseliikmete murede probleemidega.\n\nJa isegi meie keskmisest üpriski rangemat kristlust propageeriv ja igati seltskondlik Varro Vooglaid pidada vahel õlut trimpama lausa hommikuti, kui uskuda meie uurivat ajakirjandust.\n\nLeidub muidugi alati ka kõrgemates ideaalides elavaid kristlasi, kes soovivadki kogu elu jooksul omada ainult ühte partnerit ja hoida ennast ainult ühele, aga selline soov on praeguses isikutevaheliste suhete labasuserägastikus pigem tõlgendatav isegi \"ägedana\", ideaalina, mida vast ei võtakski keegi seltskonnas kuidagi ebanormaalsusena.\n\nLeidub ka karsklasi (samuti meie naudingutealtis maailmas ju positiivne ideaal) ja loomulikult inimesi, kes ongi loomu poolest vähemsuhtlusaltid ega soovigi seltskondlikus elus osaleda. Seda aga mitte seetõttu, et eraklikkust või absoluutset kasinust nõuaks kristlus.\n\nKristlane Kristjan seevastu ärritub klassiõe küsimuse peale, mis puudutavad Jumala uskumist, abielueelseid suhteid, Aadamat ja Eevat.\n\nIga inimene, kes on päriselt kristlane, vastaks koheselt, et loomulikult usub Jumalat. Aga ka seda, et Aadam ja Eeva on mütoloogilised tegelased, kelle abil muistsed pühad tekstid üritasid lahti seletada inimkonna teket. Nagu pole ka miskit halba selles, et öelda oma klassikaaslasele, et tõepoolest – ma ei soovigi enne abielu omada teisi suhteid.\n\nKristlane, kes ongi päriselt kristlane, ei häbene oma uskumusi, vaid kinnitab neid ka teistele. Ta ei hakka klassikaaslaste ehk oma kaasinimeste peale kärkima ja nõudma enda oma kummalisele käitumisele erilist mõistmist.\n\nKui kristlane Kristjan ei kuulu mingisse kahtlasse usulahku, siis vähemalt on ta väga ebaviisakas ja halvasti käituv kristlane. Kristlus peaks olema rõõmusõnum, mitte maine elustiil, millega nii endale kui ka kaasinimestele ebameeldivusi ja tuska valmistada.\n\n\"Raheemi lugu\"\n\nSama absurdne olukord on ju aga videoklipiga, milles kajastub pearätti kandev ilmselgelt islami usku järgiv daam lapsega lasteaias.\n\nSamal ajal kui miljonid islamiusku naised Iraanis, Saudi-Araabias ja mujal võitlevad oma koha eest päikese all, mis kasvõi Iraanis väljendub avalikult peamiselt just protestina pearäti kandmise vastu, mis on eelkõige iganenud ja ahistav patriarhaalne sunnitava, mitte usukomme, propageeritakse meil vist võrdsuse sildi all naiste allasurumist?\n\nSelliste juhtumite puhul ei peaks ühiskond aga mitte propageerima \"mõistmist\" ja \"aktsepteerimist\" kõikide inimeste võrdsuse sildi all, vaid hoopis proovima võimaluse korral hättasattunul aidata olla vaba.\n\nVõimalik, et paljud katavadki oma pead ja piiravad suhtlust täiesti omal soovil. Siis nii ongi hea ja õige, aga paljudel juhtudel üle maailma see pole nii. Ning hättasattunule tulebki anda vähemalt mõista, et meie ühiskonnas ei pea täitma muistseid patriarhaalseid hõimukombeid ja kui keegi selle eest kodus peksab (olgu abikaasa, isa või vend), siis meie riik tuleb appi.\n\n\"Viktori lugu\"\n\nVideoklipp, milles aga Soome tööle sõitev eestlane istub taksosse, mille juht hakkab temaga rääkima ukraina keeles, on juba täiesti mõistetamatu. Miks peaks taksojuht, kes nagu videost koheselt selgub, räägib muuhulgas pea vabalt ka eesti keelt, alustama korduvalt vestlust eestlasega võõrkeeles? See on ju selge solvang ja kliendi mõnitamine.\n\nSama oleks, kui eestlasest taksojuht hakkaks näiteks Brüsselis taksosse astunud inimesega rääkima esmalt eesti keeles ja siis pärast pikka segadust läheks üle prantsuse või inglise keelele.\n\nOn täiesti ilmselge, et selles riigis, kus sa töötad, peabki oskama vähemalt elementaarsel tasemel kohalikega suhelda. Ja veelgi ilmselgem on see, et kui hakata mõnes võõras riigis kohalikuga rääkima oma enda emakeeles, siis tõenäoliselt on iga klient üpriski kuri.\n\nIsiklikust kogemusest tuleb meelde pikalt tuju ära rikkunud ja vihale ajanud juhtum taksoga Tartus, kus juht ei suhelnud üldse mitte üheski arusaadavas keeles (välja arvatud mingi kummaline pobin) ning sõitis minu soovitud kohast tükk maad eemale, kuigi üritasin talle korduvalt seletada, et palun pidage kinni, soovin maha minna!\n\nNimelt ei saanud (heledanahaline) juht mitte ühestki keelest ega ka oma GPS-süsteemist mitte miskit aru. Miks peaksin sellist olukorda, mis on tegelikult seaduserikkumine, oma kodumaal aktsepteerima?\n\nIllegaalid, kes kahtlemata samuti on inimesed, tuleb kinni pidada ja riigist välja saata. Siin seaduslikult viibivad inimesed, kes aga ei oska riigikeelt, peavad selle enne tööle asumist vajalikul tasemel selgeks õppima.\n\n\"Marta lugu\"\n\nKummaline on ju ka olukord videos pimedast inimest kinos. Mitte kellelgi pole pimedate vastu ühtegi kurja stereotüüpi ning 99 protsenti inimestest on suure tõenäosusega alati nõus ulatama abikäe ükskõik millise tervisehäirega inimese aitamiseks.\n\nTekib aga küsimus, et miks peaks pime inimene minema kinno ja seal kõva häälega rääkima? Näiteks ratastoolis jalust halvatud inimene ilmselgelt ei pane ju omale alla uiske ja ei lähe rajale maas lamades teisi segama. Sest see oleks absurdne.\n\nIgal teatava tervisehäirega inimesel on tõenäoliselt sadu teisi võimalusi, kuhu minna või mida teha. Olgu pimedal klassikalise muusika kontsert või jalust halvatul näiteks ratastoolikorvpall. Ka selle klipi näol on ju tegu eelkõige pimeda või üleüldiselt puuetega inimestest negatiivse kuvandi loomisega.\n\n\"Jaagupi lugu\"\n\nViie videoklipi kokkuvõttes on ehk täiesti asjakohane ainult üks, milles koolis lööb üks poiss oletatavast klassikaaslasest homoseksuaalset poissi ning klassiõde vägivallatseja korrale kutsub.\n\nIgasugune vägivalla ja loomulikult teadliku mõnitamise ning alandamise hukkamõistmine peakski olema selliste kampaaniate sisu. Sest oma \"inimväärikuselt\" peabki inimesi tõlgendama võrdselt.\n\nSellele suundumusele ei aita aga kaasa stereotüüpide juurdeloomine ja päris elus kas halvasti käituvate või üldse mitteeksisteerivate näidisisikute kunstlik konstrueerimine.\n\nRääkimata üleskutsest halba käitumist või siis tõeliselt imelikku käitumist omaks võtta või heaks kiita. Ja kõige lõpuks, käsitleda kristlast, moslemit, pimedat, teadlikult kliendiga halvasti käituvat taksojuhti ja homoseksuaali võrdsetel alustel abivajajatena, sest nad on kõik võrdselt inimesed, on lihtsalt absurdne.\n\nVähemusgruppide süsteem\n\nSee on kaasaegne sotsiaalse õigluse sõdalusest tulenev identiteedipoliitika, mis ei näe inimeses mitte inimest, vaid eelkõige vähemusgrupi kollektiivi üht osa.\n\nInimene koos oma inimlikkuse ja individuaalsusega - nagu ka kogu ühiskond - on taandatud vähemusgruppide süsteemiks, mis on asetatud pidevasse võitlusse eeldatava kurja ja mõistmatu \"normaalsuse\" vastu, mida esindavad need privilegeeritud inimesed, kes ei kuulu mitte vähemusgruppi, vaid kurja rõhuvasse eliiti.\n\nSelleks rõhuvaks eliidiks on meil esitletud tihti valge (eestlasest) heteroseksuaalne mees – nähtus, kelle vastu sotsiaalse õigluse sõdalane peab kõiki rõhutuid ja allasurutuid kaitsma ning proovima seda kurja inimklassi ümber kasvatada.\n\nSellises mõttemaailmas ei ole inimene enam inimene ega võrdne oma inimlikkuses ja väärikuses teiste inimestega, vaid instrument kõikidest kõige ülima ning võrdseimast võrdse inimese ehk sotsiaalse õigluse sõdalase maailmas, kes manipuleerib meie kõigiga – nii kristlaste, moslemite, puuetega inimeste, taksojuhtide, seksuaalvähemuste kui ka valgete eesti heteroseksuaalsete meestega.\n\nTa ajab kõik kõigiga tülli samal ajal ise kõiki vihates ja oma metsikut raevu ja viha kogu ühiskonna peale välja valades.\n\nLoomulikult on kõik kampaanias kujutatud inimesed inimesed ja ka selles poleks mitte keegi kahelnud isegi 5000 aastat tagasi Lähis-Idas tsivilisatsioonide hällis. David Vseviovi väide arusaamast inimolendi olemuse kohta: \"teadmine, nagu kuuluks kahel jalal vastu tulev olevus a priori inimeste hulka, on vaid paar sajandit vana\" ei vasta tõele.\n\nJuba vanas Sumeris rohkem kui 4000 aastat tagasi oli olemas abstraktne kollektiivtermin \"inimkond\" (namlulu) ning sellesse liiki või kollektiivi kuulusid kõik inimesed – nii head \"omad\" kui pahad \"teised\" ning muuhulgas ka orjad.\n\nVahe tuli sisse loomulikult staatuse ja positsiooni osas, mis võis elu jooksul vastavalt õnnele või enda tegevusele muutuda. Inimene oligi a priori inimene, sest erinevalt madalamatest loomadest oli inimkonnal \"tsivilisatsioon\", kuid samas endast kõrgemal olevatest jumalustest jällegi puudus igavene elu ja jumalikud võimed.\n\nSurma ees olid võrdsed nii kehvikust ori kui ka ülivõimas kuningas. Nende mõlema inimkonda kuulumise fakt määras ära ka paratamatuse, et inimene ei saa kunagi igavest elu. Üheks sellise inimkonda kuulumise paratamatuse üle peetud esimeseks aruteluks võib pidada ca 21. saj eKr kirja pandud sumeri lugu kaasaegse pealkirjaga \"Gilgameši surm\".\n\nKuningas Gilgameši kirjeldatakse surivoodil lamamas ning jumalused annavad talle teada, et tema soov omandada maa peal igavest elu ei ole võimalik, sest see ei kuulu inimkonna saatusse (minu vabas tõlkes):\n\nSee on see, mis inimkonda kuulumise kurjus kaasa toob; kas ei öeldud seda sulle?\nSee on see, mis sinu nabanööri läbilõikamine kaasa toob; kas ei öeldud seda sulle?\nPäev, mis on tumedaim inimkonnale, on saabunud sulle!\nKoht, mis on kõige üksildasem inimkonnale, on saabunud sulle!\nVeeuputus, millele ei ole vastusaamist, on saabunud sulle!\nLahing, kust ei ole põgenemist, on saabunud sulle!\nTaplused, mis ei ole võrdsed, on saabunud sulle!\nVõitlused, kust pole taganemist, on saabunud sulle!\nAga siiski sa ei peaks minema allilma solvunud südamega!\n\nKuid ühtviisi inimene oli muide terve mees, naine ja muuseas näiteks ka puudega inimesed. Ligikaudu 3800 aastat tagasi kirja pandud sumeri-akkadi müüdis \"Enki ja Ninmah\" pakutakse hoopiski seletus, miks on maailmas pimedaid, halvatuid ja muude puuetega inimesi. Tõenäoliselt arvati, et puudega inimesed tekkisid seeläbi, et jumalad olid osa inimestest loonud purjus peaga.\n\nEelpool toodud näited inimeseksolemise mõistmise komplekssusest pärinesid kõigest ühest muistsest arusaamast, mida siinne kirjutaja kõige paremini tunneb. Vanade ja ka uute kultuuride inimese (ja ka tema võrdsuse) olemuse arusaam on ülipika ajalooga, millele iga uus ajastu ja esilekerkinud kultuur on lisanud oma nüansse.\n\nVana-Egiptuse inimesemõistmine ei olnud see, mis näiteks vanas Sumeris. Ning judaismist erinev \"varakristlike\" kogukondade arusaam erines väga tugevalt näiteks hilisematest keskaegsetest arusaamadest.\n\nAnalüüsimaks üldse, kuidas mingi kultuuri inimene oma terviklikkust (kui sellist üldse olemas oli), vaimsust või kehalisust tunnetas, on vaja kümnete ja sadade kultuuride võrdlevat (sh hingefenomenoloogilist) analüüsi.\n\nOn olnud eri ajastutel ka tõeliselt suuri anomaaliaid ning väga ebaõiglasi käsitlusi, milliseks võib mitmes aspektis muuhulgas lugeda ka Euroopa feodalismi, Prantsuse revolutsiooni ja kommunismi inimesekäsitlusi nagu eriti mitmeid äärmuslikke islami vorme.\n\nKuid inimesed on üldjuhtumil ikkagi mõistnud oma liigikaaslasi ikkagi inimesena, sõltumata ükskõik millest muust.\n\nAspektiks, millele peab osalt Vseviovi arutelu juures samuti vastu väitma on tema arusaam, et \"...võrdsuse idee kuulub sellisena, nagu me seda mõistame, kristlikusse maailmaruumi\". Väitsin oma arutelus eelkõige, et ühiskond, kus \"kõik on võrdsed\" või õigemini \"võrdsustatud\" ei oleks enam ei \"vaba\" ega ka \"vennalik\".\n\nSelline ühiskond oleks võimalik ainult kõikehõlmavas diktatuuris, kus \"võrdsustajad\" on paratamatult \"võrdsemad\", kui ekspluateeritav inimkari, kelle väidetavat võrdsust nad garanteerivad.\n\nKristluses (sh selle algses hüpoteetilises variandis) on aga olulisem ükskõik millisest maisest võrdsusest eelkõige \"hinge vabadus\" ja \"kogukondlik vennalikkus\" (sõltumata soost ja rahvusest) – kasutades loomulikult ka selle kirjelduse puhul moodsaid keelekujundeid. Mitte kunagi aga materiaalne või ka staatuslik võrdsus (sh seaduse ees). Või üldse \"heaolu\", millest ei sõltu mitte iialgi inimese hinge olukord teispoolsuses.\n\nEi rikas ega vaene saa õndsaks seetõttu, et ta on rikas või vaene. Valguse leidmine seisneb personaalses sidemes kõrgema jõuga, mille tekkeks on ehk just madalaimast madalam olemine – enese vabatahtlik allutamine teiste teenistusse sealjuures mõnitusi ja raskusi taludes – üks kaljukindlamaid viise maailma kurjusest taevariiki pääsemiseks. Mitte aga katse ehitada maa peale taevariiki ehk viia läbi revolutsiooni.\n\nVseviovi poolt vist väidetud \"võrdsustamine\" või \"võrdsus\" ei pärine mitte kristlusest, vaid eelkõige revolutsioonilisest mõttelaadist, kus inimest ei käsitletud mitte \"vaba hingena\" vaid \"instrumendina\" mingi filosoofilise õpetuse teenistuses.\n\nKust tuleb viimasel ajal komme aga kristlust eeskujuks tuua \"revolutsioonilise võrdsuse\" õigustamisel, on keeruline öelda.\n\n\"USA-s aga väidab presidendikandidaat Bernie Sanders, et tema õpetus sotsialismist ongi oma olemuselt kristlik.\"\n\nEestist tuleb esimesena meelde Tiit Toomsalu, kes aastaid tagasi riigikogu vabas mikrofonis enne jõule peetud kõnes mainis, et Jeesus olla olnud esimene kommunist. Selline arusaam tuleneb tõenäoliselt läänelikest hipikogukondadest ja ka Ladina-Ameerika sisult marksistlikust ja antikristlikust vabastusteoloogiast, kus olid aus nii profaanne Jeesus kui ka Marx korraga. USA-s aga väidab presidendikandidaat Bernie Sanders, et tema õpetus sotsialismist ongi oma olemuselt kristlik.\n\nMeie avalikus arutelus on aga üks osa \"kristlusest\" muutunud ka progressiivide jaoks parketikõlbulikuks eelkõige pärast seda, kui Annika Laatsi väljaütlemiste taustal märgati, et üht kirikus esinevat ja kindlasti oma soovides samuti head tahtvat voolu saab samuti poliitilises võitluses ära kasutada.\n\nJa nii kutsutaksegi vahel ka mõni kristlane või kirikuõpetaja nagu imeloom zoopargist \"õigesse\" ja \"võrdsesse\" seltskonda, antakse talle karikas, aukiri või medal. Just sellise imeloomana kujutatakse aga sotsiaalministeeriumi kampaanias ka kristlast Kristjanit, keda tuleb hoolimata tema jaburast uskumustesüsteemist võtta siiski võrdselt \"inimesena\".\n\nTundub, et eelkõige on tegu patroniseeriva mõnitamisega kristlaste suunal. Kirik, kes aga meil kultiveeritava progressiivse maailmavaate omaks võtab, ei ole enam kristlik kirik, vaid Suure Sotsiaaltädi Kultus, kelle poolt jutustatud muinaslugu õrnalt tundlevast ja kangesti oma armastust jagavast Jeesusest võiks vabalt asendada psühholoogid ja sotsiaalhoolekande ametnikud.\n\nKeegi ei tunneks sellisest kristlusest puudust, sest ta ei pakuks inimese hingele mitte midagi. Kui siis ehk mähkmeid või nende paigaldamise teenust. Ja selleks ülesandeks ongi meil sotsiaalministeerium, millele pole paralleelselt vaja lisaks kristlikku kirikut.\n\nVaba ja vennalik ühiskond\n\n\"Võrdsustatud\" ühiskond ei saa mitte ühelgi juhul olla ei \"vaba\" ega ka \"vennalik\". Küll võib aga vaba ja vennalik ühiskond oma kulu käigus liikuda ühtlasi ka üha suurema võrdsuse suunas maises elus Selle heaks näiteks on kasvõi juba näljahäda ja loodetavasti peatselt ka absoluutse vaesuse likvideerimise võimalus kogu planeedilt.\n\nMaailmas pole olnud mitte kunagi nii vähe kannatusi ja nii palju eneseteostuse võimalusi meestele ja naistele (ja üldse kõikidele teistele vähemustele) võrdselt kui on seda praegu. Ja mitte kuskil pole kunagi olnud nii palju kannatusi, kui lähiajaloo sundvõrdsustanud ühiskondades Stalini Venemaalt tänase Venezuela või Põhja-Koreani välja.\n\nJust neis riikides ongi kõik inimesed võrdsed – sest ühtegi seadust, mille ees nad peaks olema võrdsed, lihtsalt ei täideta kõrgema eetilise eesmärgi ehk absoluutse \"võrdsustamise\" täideminemise nimel.\n\nKa sotsiaalministeeriumi riigikeeles mitte suhelda sooviva taksojuhi klipp kutsub ju tegelikult üles rikkuma meie seadusi väidetava kõrgema eetilise printsiibi nimel, milleks olevat kõikide inimeste võrdsus.\n\nSamasuguseid üleskutseid - tõlgendada kõiki illegaalseid immigrante võrdselt kodanikega, lasta oma riiki sisse üldse kõik, kes siia elama soovivad, sest nad on inimesed ning lubada lõpuks ükskõik mida, sest \"võrdne inimene ju tahab nii\" - kohtab ka meie ühiskonnas üha enam.\n\nKõik ebameeldivad seadused alustades põhiseadusest olevat kõrgeimate võrdsuse printsiipide ees vananenud – absoluutne inimeste võrdsus eetilise kategooriana kaaluvat üles kõikmõeldavad seadused üldse.\n\nVäidetele võrdsusest kui kristlik-maisest kontseptsioonist vastakski aga lõppkokkuvõttena hoopis lõiguga Matteuse evangeeliumist, kus variserid kiusavad Jeesust küsimusega maksurahast (22, 15-22):\n\n\"Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda. Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: \"Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule. Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?\" Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: \"Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? Näidake mulle maksuraha!\" Nemad tõidki ta kätte teenari. Ja ta küsis neilt: \"Kelle pilt ja kiri sellel on?\" Nad ütlesid temale: \"Keisri.\" Siis ta ütles neile: \"Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!\" Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.\"\n\nJeesus viitab siinkohal vist sellele, et taevariik ei asu maa peal. Kõik selle ehitamise katsed maa peale on aga lõppenud katastroofiga ja lõpevad ka edaspidi.\n\nSelle põhjuseks on \"ülima tõe\" ja ja \"headuse\" – või ka jumala – taandamine maiseks ja profaanseks nähtuseks, ehk allutamine inimese soovidele ja ihadele, mitte aga selle tõe päris iseloomu järgimine, mis võib-olla tuhande aasta pärast – kui inimkond on vaimselt tänasest määratult edasi arenenud – tekitabki ka maa peale meeldiva ja päriselt vennaliku ühiskonna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi kampaania \"Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed\" ei ürita panna erinevate ellusuhtumistega inimesi üksteist paremini mõistma, vaid hoopis loob negatiivseid stereotüüpe, kirjutab Peeter Espak.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLexsoul Dancemachine avaldas muusikavideo loole \"Nu Reality\"\n\n## Põhitekst:\n\nVideo autoriks on Kristjan Tenso (Fenta Films). Lisaks bändile mängib videos United Old School Crew ehk breikarid, kes alustasid Eestis juba 1980. aastate keskel tantsulahinguid: Dmitri Savin, Vadim Naumov, Vadim Mekshans, Leo-Sergei Täht, lisaks Arif Šhingarov.\n\nMuusika on produtseerinud Solid Gold Sound, autoriteks Martin Laksberg ja Robert Linna. Ansambli kõrval lööb värskes loos kaasa ka viiuldaja Liis Lutsoja.\n\nVaata videot:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Lexsoul Dancemachine andis välja uue loo \"Nu Reality\", millele valmis ka muusikavideo. Tegemist on kevadel ilmuva albumi esmese singliga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMiks on saksa jalgpallifännid nii vihased?\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval, 29. veebruaril kogunesid 35 000 elanikuga Sinsheimis asuvale 30 000 istekohaga PreZero Arena nimelisele staadionile tuhanded vutihuvilised, et elada kaasa kohaliku uhkuse Hoffenheimi jalgpalliklubi heitlusele Bundesliga liidri Müncheni Bayerniga.\n\nMängud Bayerniga on igale Saksamaa klubile eriliseks pidupäevaks ja võis juba ette ennustada, et kohalikele jääb ka see kohtumine vähemalt mõneks ajaks meelde. Õnneks või kahjuks ei tulnud neil pettuda. Seda kahel põhjusel.\n\nKuigi Hoffenheimil on käsil järjekordselt korralik hooaeg - mängule mindi vastu Bundesliga kaheksandalt tabelipositsioonilt -, siis midagi rõõmustavat too kohtumine ei toonud. Heasse hoogu sattunud Bayern seadis üks-kaks-kolm juba esimese veerandtunni lõpuks tabloole 3:0 eduseisu ja poolajapausiks saadi hakkama ka neljanda väravaga.\n\nKohe pärast vaheaega lõi Philippe Coutinho juba viienda ja 62. minutil Leon Goretzka ka kuuenda tabamuse. Õnnetud Hoffenheimi poolehoidjad pidid tõepoolest nägema mälestusväärset õhtut, mis oli juba ajalooliseks määratud - mitte kunagi varem ei olnud klubi saanud kõrgliigas koduareenil seesugust koslepit. Aga järgnenut ei osanud ilmselt keegi ennustada.\n\nKui Bayernil oli kuus kolli kirjas, rullisid külalisvõistkonna tulised poolehoidjad välja plagu, millega solvati Hoffenheimi miljardärist omanik Dietmar Hoppi, nimetades teda l***pojaks. See iseenesest polnud midagi ebatavalist, sest Hopp pole saksa jalgpallis kuigi armastatud kuju ja kommertsvuti kehastajana põlgavad teda paljud.\n\nAga viimasel ajal võetakse jalgpallis igasuguseid rassismi, ksenofoobia ja homofoobia ilminguid ning muid rünnakuid tõsisemalt kui varem. Mäng peatati. Bayerni taustajõud ja mängijad suundusid tribüüni juurde ning palusid plakati ära panna. Kui kohtumine viimaks jätkuda sai, nähti midagi ebatavalist.\n\nMõlema meeskonna mängijad keeldusid järelejäänud 13 minutit tõsiselt võtmast. Selle asemel lükati keskjoone vahel laisalt palli, vesteldi omavahel ja kohtunikuga. Mitte ükski 22 mängumehest ei näidanud üles soovi täita üht spordi alusideed - anda endast parim, et võita. Hea küll, eks kohtumise saatus oligi ju tegelikult otsustatud, kuid säärast protestimeedet pole sellisel tasemel varem kohatud.\n\nPärast kohtumist tänasid Hoffenheimi kodupublik ja mõlema meeskonna esindajad üksteist. Solidaarsuse märgiks oli kampa võetud ka vihatud Hopp.\n\nAga kes ta on - see 79-aastane Hopp, kes sattus Euroopa tippjalgpalli viimaste aastate ühe kummalisema juhtumi keskmesse – ja miks temast säärane raevu sihtmärk sai?\n\nKes on Dietmar Hopp?\n\nÜliedukas ettevõtja. Rikkur, kes sümboliseerib nii mõnelegi industriaalajastu vabrikanti, kes rahaga kõik ära ostab, eest ära lükkab ja nõnda väiksemaid ekspluateerib. Hopp asutas 1972. aastal koos nelja kaaslasega tarkvarafirma SAP, millest kujunes aastatega Microsofti ja Oracle'i järel planeedi suuruselt kolmas tehnoloogiaettevõte.\n\nPärast mitut kümnendit head teenistust ja Saksamaa üheks rikkaimaks inimeseks kerkimist tekkis Hoppil - nagu nii mõnelgi teisel edukal ärimehel nii enne kui pärast teha - mõte ühiskonda tagasi panustada. Selleks lõi ta üheksakümnendate keskel fondi, kust hakati jagama raha meditsiini, haridusse, sotsiaalvaldkonda ja ka sporti. Nii jõudis Hopp ringiga tagasi TSG 1899 Hoffenheimi jalgpalliklubi juurde, kus ta ise nooruses palli toksis. Tol ajal oli tegemist tagasihoidliku amatöörklubiga, kellest keegi eriti kuulnudki polnud.\n\nEga suurt parem polnud seis ka hiljem. 1990. aastal kuulus klubi Saksamaa tugevuselt kaheksandasse liigasse, kust tõusis küll sajandivahetuseks mitme astme võrra kõrgemale. Tõeliselt hea hoo sai Hoffenheim sisse 2005. aastal, mil Hopp hakkas seniselt hoogsamalt raha sisse pumpama. Nii jõuti pärituule toel 2008. aastal kõrgliigasse, kus püsitakse siiani.\n\nSkeem pole jalgpallimaailmas mõistagi midagi eriskummalist. Juba varem oli säärase mainega näiteks Londoni Chelsea, kelle 2003. aastal soetas vene miljardär Roman Abramovitš. Hiljem on rahaga ostetava edu kuulsuse saavutanud Araabia ärimeeste konsortsiumite käes olevad Manchester City ja Pariisi Saint-Germain. Aga üks asi on erinev. Need ei ole saksa klubid.\n\nSaksamaal nii asjad ei käi. Reeglite järgi ei tohi klubi kuuluda ühegi omaniku kätte rohkem kui 50-protsendiliselt – tegemist on nn 50+1 reegliga. Sisuliselt tähendab see seda, et klubi omanikud on klubi liikmed ehk suuresti needsamad väikeaktsionäridest fännid. Hoppile ja Hoffenheimile tehti aga 2015. aastal erand, mida võimaldatakse investoritele, kes on toetanud mõnd klubi märkimisväärselt 20 või enama aasta jooksul.*\n\nSee viimane üksnes suurendas põlgust, mis iseenesest kestab palju kauem – juba alates nullindatest, kui lühikesel perioodil pumbati klubisse kümneid ja kümneid, isegi sadu miljoneid eurosid ja meeskond hakkas läbi liiga kerkima. Paljude tõsiusksete vutihuviliste jaoks on tegemist kunstliku, sõna otseses mõttes keset põldu rajatud – Hopp on lasknud väikesesse paika ehitada kaks staadionit ja esindusliku treeningkompleksi – kommertsprojektiga, mille finantsalused pole teistega võrdsed.\n\nÜks \"tipphetki\" tuli 2011. aastal, kui üks Hoffenheimi töötaja jäi vahele valjuhääldist kriiskava heli laskmisega - seda põhjusel, et Dortmundi Borussia fännide Hoppi mõnitavad hüüded ei oleks kuulda. Kuigi väidetavalt oli tegemist töötaja isikliku initsiatiiviga, siis seda paljude arvates tegutses ta Hoppi salajasel heakskiidul.\n\nDietmar Hopp ja Bayerni tegevjuht Karl-Heinz Rummenigge Bayerni mängijate keskel Autor/allikas: Imago Sport/Scanpix\n\nHoppi-põlgusega ongi enim paistnud silma Bayerni suurima rivaali Borussia poolehoidjad, kes korduvate solvangute tõttu teenisid üle-eelmisel nädalal kahe aasta pikkuse Hoffenheimi staadioni külastamise keelu. See ei ajanud närvi aga mitte ainult Borussia fänne, vaid ka teiste klubide poolehoidjaid, mis viisidki laupäeval Hoffenheimis ja mujalgi hargnenud sündmusteni.\n\nAlgpõhjust tuleb otsida aastast 2017, kui toonane Saksamaa jalgpalliliidu (DFB) pealik Reinhard Grindel lubas, et nahutada saavad konkreetseid rikkumisi teinud fännid, aga kollektiivseid karistusi erinevate klubide poolehoidjatele enam ei määrata. Kuigi ametlikku kirjapanekut see üheski dokustaadis ei leidnud, siis jäeti tema sõnad meelde ja nüüd, kui Borussiale ikkagi selline keeld kohaldati, eskaleerus ka olukord.\n\nBayerni ultrafänne koondava veebikülje Südkurve München pärast laupäevast skandaali avaldatud teates kirjutati nii: \"DFB on murdnud kollektiivsete karistuste osas oma sõna. Kuigi see karistus ja konkreetselt Hoppiga seonduv ei puuduta meid nii väga, siis näeme seda üldises plaanis fänniõiguste rikkumisena. See on teema, kus me ei saa vaikida.\"\n\nLisaks kahtlustavad fännid ka seda, et laupäeval käitusid Müncheni Bayern ja Saksamaa jalgpalliliit silmakirjalikult. Hoffenheimi omaniku asutatud firma SAP on mõlema koostööpartner ja seetõttu võib Hoppiga seonduv saada teistsugust kohtlemist kui muud sarnased juhtumid.\n\nNäiteks Bayerni fänniorganisatsioone ühendav Club Nr. 12 teatas Sinsheimi sündmuste järel järgnevat: \"Oleme Saksamaa staadionitel näinud viimastel nädalatel palju rassistlikke ja seksistlikke intsidente, mis oleks võinud saada heaks näidislooks,\" kirjutati avalduses ning viidati juhtumitele seoses Berliini Hertha mängija Jordan Toruranigha ja Würzburger Kickersi palluri Leroy Kwadwoga, kes said rassistlike rünnakute sihtmärgiks, aga kelle puhul ei järgnenud sellist mängijate-poolset reaktsiooni. \"Kui juhtumisse on seotud patroon, kes juhtub olema DFB finantspartner, alles siis nad ütlevad, et ületati punane joon.\"\n\nHoppi-vaenu on Hoffenheimi kõrgliigas viibimise ajal näidanud pea kõik vastased, kes nendega kohtuvad ja hiljutise Dortmundi fännidele määratud karistuse valguses on Bayerni omade kõrval reageerinud ka teiste klubide poolehoidjad. Juba eelmisel nädalal - kohe pärast otsuse teatavakstegemist - lehvitasid vaenava plakatiga Mönchengladbachi Borussia poolehoidjad. Hoffenheim - Bayern mänguga samal ajal esitasid kohatuid hõikeid ja lehvitasid vastavaid plagusid oma liigamängudes nii Dortmundi kui ka Kölni fännid.\n\nPühapäeval oli järg Berliini Unioni toetajate käes, kes avaldasid halvakspanu nii Hoppile kui ka Borussiat karistanud Saksamaa jalgpalliliidule. Mäng Wolfsburgiga tuli seetõttu lausa kahel korral katkestada ja kui järgnenuks kolmas hoiatus, tähendanuks see kohtumise enneaegset lõppu.\n\nMis saab edasi?\n\nVõib ilmselt üsna julgelt väita, et kõike arvestades polegi Hopp fännide silmis üksik pahalane, vaid pigem kergesti rünnatav sümbol. Umbes nii nagu Margaret Thatcher kaheksakümnendatel inglise söekaevuritele. Olukord on keerukam kui üksnes Hoppi personaalküsimus.\n\nMüncheni Bayern on juba jõuliselt lubanud, et kõik laupäeval kohatult käitunud pealtvaatajad saavad karistada. Teisisõnu määratakse neile staadionikeelud, kuid selge on ka see, et suuremat probleemi see ei lahenda. Tuli jääb tuha all hõõguma ja jalgpallifänluse spetsialisti Michael Gerberi sõnul tuleks mõlemalt poolt hoogu maha võtta.\n\nGerber on alates 2006. aastast Frankfurdis asuva fänniprojekte koordineeriva asutuse KOS juht. Tegemist on ühinguga, mille toimimist toetavad nii riik, Saksamaa jalgpalliliit kui ka Saksamaa jalgpalliliiga ning mille tegevust võib sisuliselt lugeda sotsiaaltöö valdkonda kuuluvaks.\n\n\"Ma sooviks, et kõik seotud osapooled astuks sammu tagasi ja mõtleks järele, kuidas keskenduda uuesti sellele, mis ühendab mõlema osapoole huvisid,\" lausus ta intervjuus Deutsche Wellele. \"Kui konflikt eskaleerub, viib see mõlemad tupikteele.\"\n\nMõistagi ei ole fännid siinkohal ühtsel meelel. Häälekamad protestijad, keda võib nimetada ultrateks, on küll radikaalsemad, kuid väga paljud mõõdukamatel seisukohtadel olijad võtaks asju rahulikumalt, ehkki mure - jalgpalli kommertsialiseerimine, edu ostmise võimalus ja suurte rahade koondumine üha väiksema ringi tegelaste kätte - on neil ühine.\n\n\"Ma usun, et mõlemal poolel on suur arv vastutustundlikke inimesi, kes tahavad kaitsta nii jalgpalli kui ka fännikultuuri,\" jätkas Gerber. \"See on üks põhjuseid, miks jalgpall on nii hästi arenenud. Ja ma usun jätkuvalt, et leiame sellest ummikust väljapääsu. Aga kõigepealt tuleb lõpetada asjade pingestamine.\"\n\nJalgpallifänluse ajalugu tunneb kahetsusväärselt palju vägivaldseid intsidente, millel on suured sotsiaalsed põhjused ja tagajärjed. Arvestades laiemaid ühiskondlikke olusid ei tasu välistada võimalust, et praegu eksisteerivad pinged võivad jalgpallifänluse taas süngemaks teemaks muuta. Saksamaa jalgpallipublik on oma rohkearvulisuse ja kirglikkuse eest sel sajandil palju kiita saanud. Ilmselt ei ole tõesti ühegi osapoole huvides hüva mainet maha mängida.\n\n* Hoffenheimi kõrval on sarnane erand tehtud ka Bayeri ravimitööstuse omandis olevale Leverkuseni Bayerile ja Volkswagenile kuuluvale Wolfsburgile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalavahetusel Saksamaa jalgpalli kõrgliigas Hoffenheimi kodustaadionil näidatud žest tõstatas küsimused seoses rassismi ja solvamistega tribüünidel uuele tasemele. Milleni viib aastaid kestnud vastasseis traditsioone austavate ja uuendusmeelsemate jalgpalliinimeste vahel?",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJälle kaotanud Liverpool langes karikasarjast välja\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool, kes kaotas laupäeval Watfordile 0:3, millega lõppes meeskonna 44-mänguline meistrivõistluste kaotuseta seeria, jäi eile taha 13. mänguminutil, mil varuväravavaht Adrian ei suutnud kehva kaitsetöö järel tõrjuda Williani kauglööki. Võõrustajad skoorisid teistkordselt 64. minutil, kui jala sai valgeks Liverpooli linnarivaali Evertoni endine mängumees Ross Barkley.\n\nTeisipäevane kaotus oli senise hooaja heas hoos olnud Liverpoolile juba kolmas viimases neljas mängus. Lisaks Watfordile ja Chelseale on vastase paremust tulnud tunnistada ka Meistrite liiga kaheksandikfinaalis, kus avamängus jäädi Madridi Atleticole alla 0:1.\n\nLisaks Londoni Chelseale on koha karikasarja veerandfinaalis taganud veel Londoni Arsenal, Newcastle United ja Sheffield United.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli karikavõistlustel langes teisipäeval konkurentsist kõrgliiga tabeliliider Liverpool, kes kaotas võõral väljakul Londoni Chelseale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskkonnainspektsioon soovib jälitusõigust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuna suurem osa keskkonnakuritegusid sarnaneb majanduskuritegudega ja on olemuselt peitkuriteod, on jälitusõiguseta sellistele kuritegudele jälile saada ja konkreetsete isikute tegude toimepanekut tõendada äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu,\" põhjendas inspektsiooni õigusosakonna juhataja Väino Vaidla Eesti Päevalehele.\n\nJälitusõigus ei aitaks küll juba toime pandud juhtumeid lahendada, kuid tänu sellele saaks sääraseid olukordi ennetada, märkis Vaidla.\n\nJälitusõiguse puudumist peab keskkonnainspektsioon oma töös suurimaks probleemiks, sest praegu jäävad inspektorite käed sageli lühikeseks. Sel on mitu põhjust: ajale jalgu jäänud trahvimäärad, keeruliselt tõendatavad tingimused kriminaalmenetluse alustamiseks ja asjaolu, et potentsiaalseid kurjategijaid ei tohi jälitada, kirjutas EPL.\n\nJustiitsministeerium ei toeta inspektsiooni jälitusõiguse saamise soovi. \"Jälitustegevus on isikute põhiõigusi ja -vabadusi kõige rohkem riivav riigipoolne sekkumine,\" põhjendas justiitsminister Raivo Aeg EPL-ile. \"Siin on minimalistlik lähenemine väga põhjendatud,\" lisas ta ja tõi võrdluseks maksu- ja tolliameti, millele jälitusõiguse andmist on aastaid arutatud, kuid mis pole seda seni saanud.\n\nSamas väidab inspektsioon kindlalt, et osale kuritegudele, näiteks salaküttimisele, ei saa nad muudmoodi jälile, samuti toob EPL oma artiklis näiteid röövpüüdjatest või prügi ebaseaduslikest ladustajatest.\n\nPeale jälitustegevuse loa soovib inspektsioon, et jälitamine oleks lubatud ka jäätmekäitluse ja teiste keskkonna saastamise kuritegude puhul, kus seda õigust pole praegu ka politseil. Praegu tohib jälitada loodusliku loomastiku vastaste kuritegude, ebaseadusliku raie, keskkonna saastamise ja kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete eiramise korral.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainspektsioon soovib keskkonna-alaste rikkumiste paremaks uurimiseks ja süüdlaste karistamiseks jälitusõigust, kuid justiitsminister seda ei toeta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKlimaatilist talve jagus vaid neljaks päevaks\n\n## Põhitekst:\n\nIlmateenistus nentis, et talve ja kevadtalve algusaegade määramine on pehmete talvede korral problemaatiline ja subjektiivne. Andmetöötluse huvides on talvist aastaaega siiski eristatud. Selleks on talve keskosas esinenud pikim lumikattega ja külmailmadega periood.\n\nDefinitsiooni järgi on päristalve algus määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel nende domineerimine. Klimaatilise talve kestuseks võib lugeda sel aastal seega perioodi 26.–29. veebruar.\n\nRekordit ei õnnestunud siiski murda. Kõige lühem päristalv kestis Eestis vaid kaks päeva. Kõige varasem kevadtalv saabus Vilsandil ja Sõrvel 1988. aastal juba 6. detsembril.\n\nKuigi selleaastane talv oli normist 2,5 °C võrra soojem, ei püstitatud rekordit ka selles vallas. Veel soojem oli 1961/1962. aasta talv.\n\nKüll võib raamatu \"Eesti kliima minevikus ja tänapäeval\" öelda, et vaatlusperioodi jooksul on nihkunud eeltalvede algus kahe nädala võrra hilisemaks. Sama saab öelda päristalvede kohta. Suure muutlikkuse tõttu pole viimased muutused samas kaugeltki usaldusväärsed. Tervikuna on päristalve pikkus lühenenud olulisel määral, enamikes vaatlusjaamades 26 päeva jagu.\n\nMöödunud aasta lõpus ilmunud Tartu Ülikooli doktorandi Birgit Viru ja professor Jaak Jaaguse töö põhjal on vähenenud alates 1950. aastast Eestis ka lumikattega päevade arv, riigis keskmiselt 27 päeva võrra. Lumikatte keskmine paksus vähenes sama ajaga sõltuvalt vaatlusjaamast 2–9 sentimeetrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Klimaatiline päristalv oli sellel aastal keskmisest viis korda lühem, jõudes kesta vaid neli päeva. Pikemas vaates pole tegu siiski rekordiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNorstati uuringu kohaselt on opositsioonierakondade toetus languses\n\n## Põhitekst:\n\nViimaste küsitlustulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,6 protsenti, Keskerakonda 21,4 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,3 protsenti), SDE (7,9 protsenti) ning Isamaa (6,6 protsenti). Viimastel kuudel suure tõusu teinud Eesti 200 toetus on pisut langenud, eelmisel nädalal oli see 9 protsenti.\n\nKoalitsioonierakondi toetab kokku 45,5 protsenti ja opositsioonierakondi 40,5 protsenti vastajatest. Opositsiooni toetus oli viimati nii madalal tasemel vahetult pärast 3. märtsil 2019 toimunud riigikogu valimisi, tõdeb uuringu Norstatilt tellinud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut.\n\nNädal tagasi oli koalitsioonierakondade kogutoetus 44,6 protsenti ja opositsioonierakondadel 41,8 protsenti.\n\nViimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4. veebruaris kuni 3. märtsini. Küsitlused viidi läbi ajavahemikel 04.02-11.02, 13.02-18.02, 19.02-25.02 ja 26.02-02.03 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.\n\nValimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki nädala jooksul ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud, on viimase kolme-nelja nädala jooksul on kerges languses püsinud opositsiooniliste Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus, selgub uuringufirma Norstat kolmapäeval avaldatud ülevaatest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMuhus ja Räpinas apteek ära ei kao\n\n## Põhitekst:\n\n1. märts oli ketiapteekidele tagumine aeg koondamisteadete väljajagamiseks, kui neil on plaan 1. aprillist uksed sulgeda, ja ravimiameti teavitamiseks sulgemisotsusest. Ravimiamet ei ole aga ketiapteekidelt ühtki sulgemisteadet saanud, üksnes mõned proviisoriapteegid on neid esitanud.\n\n\"Ketiapteekidelt ei ole sulgemisteateid saanud, mõned teated vaid haruapteekide sulgemiseks kui haruapteegi asemele tehakse põhiapteek. Oleme saatnud nõuetele mittevastavatele apteekidele meeldetuletuskirja meie teavitamise vajaduse osas. Koondamisteadete kohta meile teateid ei pea esitama ja sellekohane teave meil puudub,\" kommenteeris ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap.\n\n\"Sulgemisteateid oleme saanud mõne proviisorile kuuluva linnas asuva haruapteegi osas, kus ruume ei ole võimalik nõuetega vastavusse viia,\" teatas Sarap, lisades, et kõik sellised apteegid asuvad linnades.\n\nApteekide sulgemistaotlusi samas ravimiametile esitatud ei ole.\n\nKüll aga on ravimiamet saanud taotlusi proviisoriapteekide avamiseks.\n\n\"Taotlused apteegi avamiseks või nõuetega vastavusse viimiseks on erinevates asulates, nagu Tallinn, Tartu linn, Saue linn, Jõgeva linn, Sillamäe linn, Ahtme linnaosa, Jõhvi linn, Pärnu linn, Keila linn, Laagri alevik, Räpina linn, Rapla linn, Elva linn, Liiva küla,\" loetles Sarap. \"Enamasti on need juba tegutsevate apteekide nõuetega vastavusse viimised.\"\n\n32 kriitilist piirkonda\n\nEndiselt on kriitilisi piirkondi, kuhu 1. aprillist praeguse seisuga ühtki apteeki ei jää, 32.\n\n\"Probleemsed piirkonnad on meil jätkuvalt ka töö mõttes kõige prioriteetsemad. Oleme ühendust võtnud nende piirkondade kohalike omavalitustega ning suhtleme ka edaspidi, et teada saada, mis plaanid sealsetel apteekidel vähem kui kuu aja pärast on,\" ütles Sarap.\n\nKahes kriitilises piirkonnas on olukord siiski lahenemas.\n\n\"Räpinas ja Muhu saarel apteeginõuetega vastavusse viimaseks on meile tegevusload menetluseks saadetud,\" ütles Sarap.\n\nPiirkonnad, kus 1. aprilliks veel lahendust pole, on: Harjumaal Haabneeme alevik, Kose alevik, Kuusalu alevik, Laulasmaa küla, Loksa linn, Muraste küla, Paldiski linn, Saku alevik; Hiiumaal Emmaste küla, Käina alevik, Kärdla linn; Ida-Virumaal Kohtla-Järve Oru linnaosa; Jõgevamaal Avinurme alevik; Järvamaal Väätsa alevik; Läänemaal Kullamaa küla, Risti alevik; Lääne-Virumaal Aseri alev, Haljala alevik, Kadrina alevik; Pärnumaal Lihula linn, Paikuse alev, Surju küla, Uulu küla; Tartumaal Rõngu alevik; Valgamaal Otepää linn, Sangaste alevik, Tõrva linn, Valga linn; Viljandimaal Jämejala küla, Kõpu alevik, Mustla alevik, Võhma linn.\n\nRaplamaal ega Võrumaal selliseid piirkondi pole, kus apteegiteenus täielikult kaoks.\n\nSarap usub, et proviisoritel on nüüd kindlustunnet rohkem, kuna ravimiseaduse eelnõude üle riigikogus arutelud on lõppenud ja apteegireformi toimumine on kindel.\n\n\"Kui võrdleme olukorda veebruari algusega, siis nüüd on infot rohkem. Riigikogu on oma otsused teinud ja see on andnud selge sõnumi kõigile apteegipidajatele. Kui veebruari alguses andsid taotlusi sisse mõned üksikud, siis rõõm on näha, et 24 tegevusluba on tänaseks hommikuks sisse antud. Nüüd on tõesti viimane aeg end seadusega kooskõlla viia, et 1. aprillist saaks mittevastavates apteekides apteegiteenus jätkuda. Ravimiamet on oma töökorraldusi ümber sättinud nii, et panustada maksimaalselt apteegireformiga seotud ülesannetele,\" teatas Sarap.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "34 Eesti piirkonnas on apteegiteenuse jätkumine 1. aprillist endiselt lahtine. Muhu saarel ja Räpinas on aga lahendus leidmisel ja sealt apteegid ära kaduda ei tohiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKõrgeid riigiametnikke ja riigikogu liikmeid ootab 1. aprillil palgatõus\n\n## Põhitekst:\n\nMullu 1. aprillil toimunud indekseerimisega tõusis kõige kõrgemate riigiteenijate – presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe – palk esmakordselt üle 6000 euro. Viimase aasta on nende nelja palk olnud 6168 eurot. See on teisisõnu indekseeritud 2019. aasta kõrgeim palgamäär ning see korrutatakse läbi rahandusministeeriumi poolt märtsi keskel avaldatava kõrgeima palgamäära indeksiga.\n\nKõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.\n\nMullu oli kõrgeima palgamäära indeks 1,084, tunamullu 1,076. Protsentides tähendab see vastavalt 8,4- ja 7,6-protsendist palgakasvu. Ajalugu on näidanud, et indeks tavapäraselt kasvab ning sama juhtub tõenäoliselt ka tänavu.\n\nKui kasvab indeks, kasvavad igal aastal ka kõrgeim palgamäär ja kõrgete riigiteenijate palgad.\n\nKui 2018. aastani oli kõrgeim palgamäär seadusega (KRAPS) fikseeritud 5200 euro peale ning muutus vaid indeks, siis 1. märtsist 2018 indekseeritakse eelmise aasta indekseerimise tulemusel saadud kõrgeimat palgamäära. See on märkimisväärne muutus, sest mullu oli indekseerimise aluseks indekseeritud kõrgeim palgamäär 5690 eurot ehk pea 500 eurot rohkem, kui oleks olnud staatiline 5200 eurot.\n\nTänavu korrutatakse indeks 6168 euroga ehk praeguse kõrgeima palgamääraga. Näiteks kui indeks oleks sama, mis mullu ehk 1,08, oleks nelja kõrgeimat palka teeniva riigiteenija palk alates 1. aprillist 6661 eurot. Sel juhul oleks aastane palgakasv kaheksa protsenti ehk umbes sama mis oli mullu Eesti keskmine.\n\nKõrgemad riigiteenijad on omakorda jaotatud seitsmesse gruppi, igal grupil on omakorda oma ametipalga koefitsient, millega kõrgeim palgamäär läbi korrutatakse. Neljal kõrgeimal riigiteenistujal on koefitsient arusaadavalt 1. Järgmise grupi, kuhu kuuluvad teiste hulgas riigikogu aseesimehed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja kõik ministrid peale peaministri, koefitsient on 0,85. Järgmiste gruppidega koefitsient langeb, viimases grupis, kuhu kuuluvad Eesti Panga nõukogu liikmed, on koefitsiendiks 0,25.\n\nRiigikogu liige on neljandas grupis ning ametipalga koefitsent on 0,65. Seega on riigikogu liikme praegune palk (6168 eurot x 0,65) 4009 eurot. Kui kõrgeim palgamäär tõuseks näiteks 6661 euroni, saab riigikogu liikme palk 1. aprillist olema (6661 eurot x 0,65) 4330 eurot.\n\nMullu tõusis 1. aprillil peale indekseerimist presidendi ja temaga võrdsustatud riigiteenijate kuupalk 478 euro võrra, riigikogu lihtliikme palk 406 euro võrra.\n\nKõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid\n\nPraeguse perioodi (1. aprill 2019 kuni 31. märts 2020) riigiteenistuja kõrgeim palgamäär on 6168,31 eurot. Igale kõrge riigiteenistuja ametipalgale on seadusega määratud koefitsent, mis korrutatakse läbi kõrgeima palgamääraga. Korrutis on riigiteenija ametipalk.\n\nVabariigi presidendi ametipalga koefitsient on 1,0.\nRiigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.\nPeaministri ametipalga koefitsient on 1,0.\nRiigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.\nRiigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,85.\nRiigikontrolöri ametipalga koefitsient on 0,85.\nÕiguskantsleri ametipalga koefitsient on 0,85.\nRiigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 0,85.\nRiigi peaprokuröri ametipalga koefitsient on 0,85.\nMinistri ametipalga koefitsient on 0,85.\nRiigisekretäri ametipalga koefitsient on 0,85.\nRiigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 0,85.\nRiigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,75.\nRingkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,75.\nRiigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0,65.\nMaa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,65.\nRiikliku lepitaja ametipalga koefitsient on 0,55.\nSoolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga koefitsient on 0,55.\nEesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35.\nEesti Panga nõukogu liikme ametipalga koefitsient on 0,25.\n\nAllikas: KRAPS\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. aprillist muutub tavapäraselt kõrgete riigiteenistujate, sealhulgas presidendi, ministrite ja riigikogu liikmete, ametipalk. Indeksi, mille järgi palgad suure tõenäosusega tõusevad, arvutab märtsi keskpaigaks välja rahandusministeerium.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA | Saatesarja „Teel jalgpalli EM 2016 finaalturniirile” 11. saade\n\n## Põhitekst:\n\nÕigustest tulenevalt on saade nähtav ainult Eesti territooriumil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enne jalgpalli EM-võistlusi teeme tutvust meeskondadega, kes alustavad võistlust Euroopa meistri tiitli eest. Finaalturniiril Prantsusmaal mängivad 24 meeskonda. Näitame mängupaiku ja staadione ning meenutame läbi ajaloo kuulsaid mängijaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArmeenia parlamendi väliskomisjon ei toeta Mägi-Karabahhi tunnustamist\n\n## Põhitekst:\n\nKomisjon arutas küsimust esmaspäeval ning selle juhi Zakarjani arvates ei tohiks Mägi-Karabahhi tunnustamisse suhtuda \"emotsionaalselt\".\n\n\"Ei ole ühtki riiki peale Aserbaidžaani, kes oleks Mägi-Karabahhi tunnustamise vastu, kuid kõike tuleb teha rahvusvahelise kogukonna seisukohtade ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski rühma raames,\" ütles Zakarjan.\n\n\"Arvestades meie lähenemist, teen ettepaneku eelnõu tagasi lükata,\" sõnas ta.\n\nIsehakanud Mägi-Karabahhi vabariigi tunnustamine oleks praeguses järgus enneaegne, ütles Armeenia asevälisminister Šavaraš Kotšarjan komisjonis toimunud debatil.\n\n\"Armeenia välisministeerium ei andnud kooskõlastust Mägi-Karabahhi iseseisvuse tunnustamise eelnõule, märkides, et praeguses järgus ei ole tunnustamine otstarbekas. See võib rikkuda läbirääkimised,\" ütles Kotšarjan.\n\nArmeenia valitsus kiitis 5. mail heaks otsuse esitada parlamendile eelnõu Mägi-Karabahhi võimalikust tunnustamisest. Kui Aserbaidžaan peaks relvarahu rikkuma, tunnustab Armeenia isehakanud Mägi-Karabahhi vabariiki, ütles Kotšarjan tollal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenia parlamendi väliskomisjon ei toetanud esmaspäeval valitsuse algatust Mägi-Karabahhi tunnustamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: Kreeka peab migrantide kinnipidamistingimusi parandama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Infosulg ja ülerahvastatus tekitavad segadust, hirmu ja vägivalda,\" ütles Crépeau ajakirjanikele.\n\nRaportöör kutsus Kreekat loobuma ideest hoida migrante kinni pika aja jooksul, välja arvatud juhtudel, kus on dokumenteeritud reaalne oht teistele.\n\nEsmaspäeval süütas salk migrante Lesbose saare põgenikelaagri ees prügikastid, politsei ajas nad uudisteagentuuri ANA teatel heligranaatidega laiali.\n\nCrépeau sõnul on laste kinnipidamine \"vastuvõetamatu\".\n\nKreeka territooriumil on praegu 54 000 migranti, neist 45 000 saabusid enne rändeleppe jõustumist aprilli algul.\n\nKreeka valitsus teatas esmaspäeval, et alustab enne leppe jõustumist saabunud ning asüüli taotlevate migrantide esialgset registreerimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka peab reguleerima ja parandama tuhandete migrantide, sealhulgas laste elamistingimusi laagrites, kus nad vastavalt Euroopa Liidu ja Türgi rändeleppele asüüli ootavad, ütles esmaspäeval ÜRO migrantide inimõiguste eriraportöör François Crépeau.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMetsa ja Teniste koduklubid mängisid väravateta viiki\n\n## Põhitekst:\n\nEestlaste duellis võitjat selgitada ei suudetud. Mäng Vikingi ja Sogndali vahel lõppes väravateta viigiga. Mõlemad Eesti koondislased mängisid kaasa kogu kohtumise, vahendab Soccernet.ee.\n\nVõidurõõmu sai tunda Pavel Londaku koduklubi Rosenborg, kes alistas koduväljakul Lilleströmi 2:1. Eesti koondise väravavaht vaatas kohtumist varumeeste pingilt.\n\nEelmises kohtumises Bodö/Glimti vastu kerge põlvevigastuse saanud Enar Jääger oli taas väljakul ja seda koguni kõik 90 minutit. Valerenga pidi aga vastu võtma 0:1 kaotuse Haugesundilt.\n\nRosenborg on kogunud 28 punkti ja hoiab liidripositsiooni kindlalt enda käes. Tabeli keskosas on konkurents äärelt tihe. Viking hoiab 17 punktiga 7. kohta, Sogndal asub 13 punktiga kümnendal positsioonil ning Valerenga kümme punkti annab neile tabelis 12. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra kõrgliiga 11. voorus olid omavahel vastamisi Karol Metsa ja Taijo Teniste koduklubid. Lisaks olid võistlustules veel Rosenborg ja Valerenga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKindla võidu võtnud Taani hokikoondis on lähedal veerandfinaalkohale\n\n## Põhitekst:\n\nTaani tõusis võiduga A-alagrupis neljandale viimasele veerandfinaali viivale kohale, kolme punktiga jääb maha Šveits, mis tähendab, et taanlased jäävad kaheksa parema seast välja vaid juhul, kui Šveits suudab teisipäevases vooru viimases mängus alagrupi liidri Tšehhi normaalajal alistada.\n\nTaanlaste eest tegid skoori Markus Lauridsen, Jannik Jansen, Nicklas Jensen ja Nikolaj Ehlers, Kasahstani auvärava viskas Nigel Dawes.\n\nSaksamaa lõpetas alagrupiturniiri 4:2 võiduga Ungari üle ning on B-alagrupis kindlalt kolmandal kohal.\n\nUngari asus kohtumist esimesel perioodil Istvan Sofroni väravast juhtima, kuid teisel kolmandikul viigistas Payrick Hager seisu. Kolmandal perioodil jäid sakslased peale 3:1, Saksamaa väravad viskasid Denis Reul, Constantin Braun ja Marcel Goc, Ungari teise tabamuse autor oli Kevin Wehrs.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel alistas Taani enda viimases alagrupimängus kindlalt 4:1 Kasahstani ja on lähedal veerandfinaalkohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOdessa advokaat on tegelikult elus, mehe \"mõrv\" oli Ukraina politsei lavastus\n\n## Põhitekst:\n\nRBK-Ukraina andmetel oli juristi tapmise lavastamine oluline osa operatsioonist, mida juhti Ukraina keskvõimude poolt ning mille üle teostas järelevalvet politseijuht Khatia Dekanoidze isiklikult, vahendas Unian.\n\nLavastus oli väidetavalt vajalik selleks, et pidada kinni kõik isikud, kes selle kuriteo kavandamisega seotud olid.\n\nUkraina julgeolekuteenistuse (SBU) töötajate poolt peeti kinni relvastatud palgamõrvarid, kes liikusid Krimmi registreerimisnumbrit kandnud sõidukis. Samuti saadi kätte palgamõrva vahendanud isik. Võimude kinnitusel tehakse kuriteo tellimises süüdistatud isiku nimi peagi avalikuks.\n\nEsialgsetel andmetel tellis advokaadi tapmise Odessa oblasti õiguskaitseorganitega seotud isik ning see on ka põhjus, miks operatsioon viidi läbi keskvõimu poolt, mitte aga kohalike korrakaitsjate poolt. Viimased ei teadnud kogu operatsioonist väidetavalt midagi.\n\nPogorelõi elu kallale kippumise plaanidest said Ukraina julgeolekuametnikud teada juba käesoleva aasta märtsis ning koheselt alustati tegevust kuriteo ennetamiseks.\n\nMuuhulgas tegeles sageli inimõigustele spetsialiseerunud juristiks nimetatud Pogorelõi ka ühe Eestist pärit investori huvide kaitsmisega Zatoka kuurordis.\n\nUkraina meedia varasem kajastus:\n\nUkraina meedia teatas täna varem, et Odessas lasid pühapäeva hilisõhtul kaks teadmata kurjategijat maha Lexust juhtinud mehe. Odessa ajalehe Dumskaja andmetel on tegemist advokaadi Aleksandr P.-ga, kes kaitses Eesti investori huve Zatokas.\n\nPolitsei teatas varem, et tapeti inimõiguste aktivist. Ründajad põgenesid sündmuskohalt halli autoga, vahendas dumskaja.net.\n\nDumskaja korrespondendi sõnul sulges politsei kogu Krasnõh Zori tänava, kus kuritegu toimus. Tänaval elavate inimeste sõnul ei kuulnud nad tulistamist. Ekspertide hinnangul võidi kasutada summutiga relva.\n\nPool tundi enne kuritegu peeti samas piirkonnas kinni sõiduk, milles veeti relvi.\n\nOdessa oblastis Zatokas tegutseb Eesti firma Litus Maris, mis ehitab seal ranna promenaadi. Väljaande Zatokski Arbuz teatel kuulub ettevõte ärimees Marcel Vichmannile, vahendas Delfi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Odessa advokaat Aleksandr Pogorelõi, kelle tapmisest Ukraina meedia varem teatas, on tegelikult elus ning mehe surm oli Ukraina võimude poolt lavastatud, et saada kätte advokaadi mõrva kavandavad isikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia koondise peatreener Conte mõisteti kohtus õigeks\n\n## Põhitekst:\n\nItaalia jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon otsustas 2012. aasta augustis tollasele Juventuse peatreenerile määrata kümne kuu pikkuse juhendamiskeelu, mis hiljem lühendati nelja kuu peale. Põhjuseks oli vajalike instantside mitte informeerimine AS Siena kahest kokkuleppemängust hooajal 2010-2011, millest väidetavalt oli Conte Siena lootsina teadlik, vahendab Soccernet.ee.\n\nCremona kohtu otsuse kohaselt tuleb aga 46-aastane Conte tagantjärele õigeks mõista, kuna süüdistused olid alusetud. Veel eelmisel kuul nõudis Itaalia prokurör uuest hooajast Chelsea peatreeneriks saavale Contele kuue kuu pikkust edasilükatud vanglakaristust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2012. aastal kokkuleppemängudest mitte teatamise eest mängukeeluga karistada saanud Itaalia koondise peatreener Antonio Conte tunnistati neli aastat hiljem õigeks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurriigid avaldasid toetust Liibüa relvaembargo tühistamisele\n\n## Põhitekst:\n\nUSA välisministri John Kerry sõnul tuli ühtsusvalitsuse peaminister Fayez al-Sarraj Viini palvega abistada Liibüat varustuse ja väljaõppe alal ja rahvusvaheline kogukond on valmis teda toetama.\n\n\"USA on valmis andma Liibüa valitsusele selle palvel humanitaar-, majandus- ja julgeolekutoetust,\" lausus Kerry ühisel pressikonverentsil Itaalia välisministri Paolo Gentiloniga.\n\n\"Ühtsusvalitsus on teatanud kavatsusest esitada ÜRO Liibüa sanktsioonikomiteele relvaembargost vabastuse taotlus, et hankida vajalikke surmavaid relvi ja varustust ÜRO terrorirühmituste nimistus olevate organisatsioonide ning Islamiriigi vastu võitlemiseks kõikjal riigis. Toetame täielikult neid jõupingutusi,\" luges Kerry ette 25 diplomaadi avalduse.\n\nSuurriigid toetavad GNA väljaarvamist ÜRO relvaembargost, et see saaks hankida relvi ja laskemoona, mida läheb vaja võitluseks Daeshi ja teiste terrorirühmituste vastu, sõnas Ühendriikide esidiplomaat ISIS-e araabiakeelset nimetust kasutades.\n\n\"Me ootame võimalust teha GNA ja naaberriikidega koostööd,\" seisis avalduses, lisades, et \"üheskoos tuleb tõrjuda Vahemere piirkonnas ja Liibüa maismaapiiridel esinevat ohtu, mida kujutavad endast kõiksuguste smugeldamis- ja kaubitsemisvormide, sealhulgas inimkaubandusega tegelevad kuritegelikud rühmitused\".\n\nSuurriigid, kelle hulka kuuluvad ka Venemaa ja Saudi Araabia, teatasid, et on valmis vastama Liibüa valitsuse taotlustele presidendi kaardiväe ja nende Liibüas tegutsevate jõudude väljaõpetamiseks ja relvastamiseks, kes on läbinud taustakontrolli ja saanud selleks heakskiidu.\n\nÜRO kehtestas Liibüale relvaembargo 2011. aastal, mil riik langes diktaator Muammar Gaddafi kukutamisega lõppenud kodusõja järel kaosesse.\n\nItaalia välisminister ütles, et \"Liibüa stabiliseerimine on otsustav vastus riskidele, millega me silmitsi seisame\". Liibüa stabiliseerimiseks on vaja valitsust, sõnas ta.\n\nTa ülistas Sarraj otsust luua presidendi kaardivägi ja ühendoperatsioonide keskus IS-i vastase sõjalise kampaania juhtimiseks.\n\nSarraj tänas ministreid toetuse eest, kinnitades, et liibüalased võtavad Liibüas pühasõdalaste vastases võitluses juhtrolli. \"Olukord Liibüas on väga halb. Ütlen otsekoheselt, et see käib nii majanduse, rahanduse kui ka julgeoleku kohta. Vajame kõigi osapoolte koostööd,\" sõnas ühtsusvalitsuse peaminister.\n\nLiibüa Sirte sadamalinn ja selle ümbrus on hinnanguliselt 5000 võitlejaga riigis tegutseva ISIS-e kontrolli all.\n\nSuurriigid kogunesid esmaspäeval Viini arutama võimalusi Liibüa ühtsusvalitsuse toetamiseks võitluses ISIS-e vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurriigid avaldasid esmaspäeval toetust Liibüa ühtsusvalitsuse (GNA) väljaarvamisele riigile kehtestatud relvaembargost, et aidata Põhja-Aafrika riigi võime relvatarnetega võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA politsei leidis Sinead O'Connori üles\n\n## Põhitekst:\n\nWilmette'i piirkonna politsei teatas varem, et naine oli olnud kadunud juba rohkem kui üks päev ning sooviti välja selgitada, kas temaga on kõik korras, vahendasid BBC ja Reuters.\n\nEsialgsetel andmetel lahkus 49-aastane O'Connor Wilmette'ist jalgrattal pühapäeva hommikul kella 6 ajal. Pärast seda polnud lauljanna kohta enam midagi teada.\n\nRohkem detaile politsei pressiteates ei avalikustanud, kuid USA meedia väitel võis O'Connor olla lahkumise ajal suitsiidsete kavatsustega.\n\nNäiteks oli O'Connor teinud enne kadunuks jäämist sotsiaalmeedias postitusi, mis puudutasid kohtuvaidlust, mille käigus ta kaotas oma vanima poja hooldusõiguse.\n\nSamas on teada, et ka eelmise aasta novembris tegi O'Connor sarnaseid avaldusi ning oli natuke aega kadunud, kuid ilmus siis taas avalikkuse ette.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA politsei teatas täna, et Chicago lähistel jäi teadmata kadunuks Iiri lauljanna Sinead O'Connor. Hiljem anti aga teada, et tuntud artist on üles leitud ning temaga on kõik korras.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nISS tegi Maa orbiidil 100 000. tiiru\n\n## Põhitekst:\n\n\"ISS tegi täna 100 000. tiiru Maa orbiidil,\" teatas juhtimiskeskus avalduses.\n\nISS liigub ümber Maa umbes 400 kilomeetri kõrgusel kiirusel 28 000 kilomeetrit tunnis ja teeb tiiru ümber Maa iga 90 minuti tagant.\n\nJuhtimiskeskuse sõnul algas \"juubelitiir\" Eesti aja järgi esmaspäeva hommikul kell 07.45 ja lõppes 09.10.\n\nUSA kosmoseagentuur NASA teatas Twitteris, et ISS on nüüd läbinud üle 2,6 miljardi miili ehk ligikaudse vahemaa, mis võrdub umbes 10 kosmosereisiga Marsile ja tagasi.\n\nISS tiirleb Maa orbiidil kiirusega 28 000 kilomeetrit tunnis alates 1998. aastast ning on järjepidevalt mehitatud alates 2000. aasta novembrist. Tegemist on näitega USA ja Venemaa koostööst, mida viimase paari aasta pinged ei ole mõjutanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS) tegi esmaspäeval Maa orbiidil 100 000. tiiru, teatas Moskvas asuv missiooni juhtimiskeskus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKullamäe: lasime mängu enda jaoks liiga lahtiseks\n\n## Põhitekst:\n\nTÜ/Rocki peatreeneri Gert Kullamäe hinnangul jäädi hätta just kaitsemängus. „Lasime mängu enda jaoks liiga lahtiseks ja nad kasutasid selle hästi ära – said kohe viskekindluse kätte ja tabasid mängu lõpuni väga hästi. Said kohe viskekindluse kätte ja tabasid mängu lõpuni väga hästi. Täna oli ühelt poolt kalevlaste hea mäng ja meie kehv kaitsemäng nii taktikalises kui individuaalses plaanis. Peame nüüd tegema õiged järeldused, et kolmapäeval oleks pilt meie jaoks rõõmsam,” sõnas Kullamäe pressiteate vahendusel.\nFinaalseeria teine mäng on juba kahe päeva pärast, kui kolmapäeval, 18. mail lähevad meeskonnad taas Tallinnas kokku. Mäng algab kell 19.10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Eesti meistrivõistlustel tänavu kaotuseta püsiv BC Kalev/Cramo alustas ka finaalseeriat Tartu Ülikool/Rocki vastu kindla võiduga, alistades tartlased nelja võiduni mängitava seeria avakohtumises 97:81.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseminister: välisluurajate tegevus Soomes on külma sõja tasemel\n\n## Põhitekst:\n\nSoome vastu tuntakse väga suurt huvi, ütles Orpo, kelle sõnul pärineb vastavasisuline teave kaitsepolitseilt.\n\nOrpo esines esmaspäeval Helsingis seminaril, mis paneb aluse kõigi aegade esimesele sisejulgeoleku raporti avaldamisele hiljem sel nädalal. Seminar käivitab ka sisejulgeoleku strateegia ettevalmistamise.\n\nSiseministri sõnul on julgeolekuolukord kiiresti muutumas, kuid ressursside lisamine on majanduse hetkeseisu arvestades praktiliselt võimatu.\n\nOrpo hinnangul on sise- kui välisjulgeolek üha rohkem seotud.\n\nSoome siseminister nimetas ohtudena küberterrorismi, kontrolli alt väljunud migratsiooni, arenguid Venemaal ning organiseeritud kuritegevust ja rahvusvahelist terrorismi.\n\nKeskkriminaalpolitsei teatas eelmisel nädalal, et on tõrjunud kümneid ohtlikke vägivallaakte, muu hulgas mitmeid potentsiaalseid koolitapmisi ja massitapmisi.\n\n\"Suurim oht on Soomes on niiöelda üksikud hundid,\" sõnas Orpo.\n\nSiseminister rõhutas samas, et olukord Soomes on suhteliselt hea.\n\n\"Oleme üks maailma kõige turvalisemaid riike,\" ütles Orpo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaiste luureteenistuse tegevus Soomes on külma sõja tasemel, ütles siseminister Petteri Orpo esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Ühte autosse istuvad Pärn ja Järveoja testisid Portugali ralli eel koostööd\n\n## Põhitekst:\n\nKarl Kruuda aitab Pärna ja Järveojat MM-rallide ajal, kogu tiimi ühene eesmärk on näidata oma teisel hooajal autoralli MM-sarjas WRC2 klassis võimalikult head ja stabiilset kiirust. Hooaega alustas Sander Pärn koos James Morganiga Rootsi MM-rallil, kokku on kavas lisaks Rootsile veel Portugal, Sardiinia, Poola, Soome, Saksamaa ja Hispaania MM-etapid.\n\nNädalavahetusel tehti Markko Märtini meeskonna MM-Motorspordiga korralik testi-ja treeningupäev, kus läbiti Ford Fiesta R5 autoga pea 90 testikilomeetrit ja nüüd on Pärn ja Järveoja juba Portugalis, kus tehti samuti üks ralli eelne testipäev.\n\nKuula ja vaata, mida rääkisid Pärn ja Järveoja Lõuna-Eesti testipäeval nii kaardilugeja vahetuse, eestikeelse rajalegendi kui eesootava Portugali ralli kohta:\n\nPortugali MM-ralli rajaga tutvumine algab teisipäeval, neljapäeval on ralli avamine Guimarãesis ja sõidetakse üks publikukatse. Reedel on kavas kaheksa, laupäeval kuus ja pühapäeval neli kiiruskatset. Kokku on katseid 19 ja katsekilomeetreid koguneb 368. Portugali MM-ralli liikus eelmisel aastal tagasi põhja poole ja ka sellel aastal on ralli keskuseks Portost põhja poole jääv Matosinhos.\n\nPühapäevaste katsete hulgas on kahel korral Portugali ralli klassiku, Fafe kiiruskatse läbimine, teisel korral on tegu ralli viimase ja Power Stage katsega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel aastal DMACK Trophy Team meeskonnas autoralli MM-sarjas osalev Sander Pärn stardib sellel nädalavahetusel Portugali MM-rallil uue kaardilugejaga. Tegu on Eesti ühe parema ja kogenuma kaardilugeja Martin Järveojaga, kellega löödi käed selleks hooajaks. Võimalus Järveojaga WRC2 klassis sõita avanes, kui Karl Kruuda, kellele Järveoja on seni kaarti lugenud, otsustas sellel aastal autoralli MM-sarjas mitte osaleda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo võttis finaalseeria avamängus kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese veerandaja võitis Kalev/Cramo 27:21 ning poolajaks kasvatati edu kümnele punktile, juhtides 51:41. Vimasele veerandajale mindi vastu Kalev/Cramo 76:62 eduseisus, lõpuks võeti 16-punktiline võit.\n\nKalev/Cramole tõi Morris Curry 17, Gregor Arbet 16 ning Mario Delaš ja Shawn King kumbki 15 punkti, lisaks võttis Delas kaheksa ja King üheksa lauapalli.\n\nRocki parimana viskas Evaldas Žabas 16 punkti, Tanel Sokk lisas 15 silma.\n\nNelja võiduni mängitava finaalseeria teine kohtumine peetakse kolmapäeval samuti Tallinnas, kell 19.10 algavast mängust teeb otseülekande ka Vikerraadio.\n\nKalev/Cramo ja Rock kohtuvad Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalis juba kuuendat korda järjest. Kui aastatel 2011-2014 viis karika koju Kalev, siis eelmisel aastal sai võidurõõmu tunda Rock.\n\nPõhiturniiril alistas Kalev Rocki meeskonna kõigis neljas omavahelises mängus. Finaali jõudmiseks alistas Kalev/Cramo poolfinaalseerias Rapla, Rock oli parem Tallinna Ülikool/Kalevist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria avamängus alistas BC Kalev/Cramo kodusaalis Tartu Ülikool/Rocki 97:81.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora mängis taas Tammekaga väravateta viiki\n\n## Põhitekst:\n\nSama tulemusega lõppes meeskondade omavaheline kohtumine ka aprilli alguses.\n\nPremium liiga tabelis on Flora neljandal kohal, olles 15 kohtumisega kogunud 25 punkti. Kaks mängu vähem pidanud Tammeka on 19 punktiga viies.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liigas peeti esmaspäeval üks kohtumine, kus FC Flora ja Tartu Tammeka mängisid Tallinnas 0:0 viiki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nToobal lahkub Keskerakonna peasekretäri ametikohalt\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i uudisteportaalile kinnitas Toobali lahkumist ka erakonna pressiesindaja Taavi Pukk.\n\nPukk tsiteeris Toobali erakonnakaaslastele saadetud kirja, milles viimane ütles, et vajab vaheldust, aeglasemat elutempot, on väsinud pidevast meedia tähelepanust ja tüdinenud igasugustest skandaalidest. \"Samuti on Toobal väsinud õiguslikust tagakiusamisest,\" vahendas Pukk.\n\nUue peasekretäri valimisest rääkides ütles Pukk, et selle kinnitab juhatus erakonna esimehe ettepanekul. \"Eks erakonna esimees peab selle ettepaneku tegema. Ma arvan, et sellega võib natuke aega minna. Ma ei oska öelda, millal see juhtuda võiks,\" sõnas Pukk.\n\nErakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on peasekretäri kohusetäitja 20. maini erakonna arendusjuht Urmo Saareoja. Ta märkis, et peasekretäri kandidaadil peab olema vähemalt üheksa juhatuse liikme toetus.\n\nERR-i uudisteportaal avaldab Priit Toobali kirja erakonnakaaslastele täismahus ja muutmata kujul:\n\nHea erakonnakaaslane!\n\nOlen otsustanud lahkuda Keskerakonna peasekretäri kohalt ja sellega praeguseks ka poliitikast ja avalikust elust. Olen selle erakonna esimehega läbi rääkinud.\n\nKui kauaks, ja kas ma üldse kunagi tagasi tulen, näitab aeg. Kindlasti mitte lähimal ajal.\n\nOlin Keskerakonna peasekretär üle kaheksa aasta. Selle aja jooksul oleme valimistel kas võitnud või tulnud napilt teiseks. Oleme jätkuvalt suurim Eesti erakond, mille liikmeskond, büroode ja töötajate võrgustik on üle-eestiline. Rahvas usaldab just meid kõige rohkem!\n\nVahepealne keeruline finantsseis on suures osas ületatud, erakonna võlad vähenevad.\n\nAvaldus, mida praegu loed, jääb minu viimaseks avalikuks kommentaariks sel teemal. Tahan minnes mõnel teemal suu puhtaks rääkida. Kirjutan pikalt, et kõik võimalikud küsimused saaksid ammendavalt vastatud.\n\nMiks ma lahkun?\n\nOn ainult üks põhjus, miks ma tegevpoliitikast eemaldun ja see on lihtne ja inimlik.\n\nPeasekretäri töö on väga intensiivne. Kaheksa aastat on pikk aeg. Vajan vaheldust ja aeglasemat elutempot. Nagu teada, olen Viljandimaale Kildule rajamas ratsakeskust ja külalistemaja. See on suur projekt ja ma tahan seda korralikult teha.\n\nSuurt rolli mängib ka see, et Tallinnas töötades olen pikalt eemal olnud oma lähedastest Suure-Jaanis. Igatsen neid!\n\nOlen väsinud ka pidevast meedia tähelepanust, vajan privaatsust. Olen tüdinud igasugu skandaalidest ja skandaalikestest, olgu nad siis töö alased või eraelulised. Veelkord, vajan privaatsust.\n\nJa olen väsinud pidevast õiguslikust tagakiusamisest.\n\nPalun ajakirjandusel ja erakonnakaaslastel seda soovi austada.\n\nMillest sai alguse minu kriminaalasi?\n\nEsiteks minu vastu algatatud kriminaalasi. Tean otseallikast, et tollane KAPO Võru juht Odyn Vosman läks Jüri Luige juurde ettepanekuga mulle ja Keskerakonnale ära teha.\n\nSeati sööt, mida ma alla ei neelanud. Loodeti, et Luik korraldab mulle altkäemaksu andmise, aga meie muidugi vormistasime KAPO-lt Luige kaudu tulnud vahendid ametliku annetusena, nagu seadus ette näeb.\n\nAjakirjanikud ja poliitikud, kes te seda avaldust loete, esitage endale üks väga lihtne küsimus:\n\nIsegi kui ma olen kõiges süüdi ja enamgi veel, siis millises riigis me elame, kus KAPO ametnik (kas siis omapead või pigem kellegi nõudmisel) püüab seada lõksu suurima opositsiooni erakonna peasekretärile, et selle kaudu saada luba läbiotsimisteks erakonna kontoris, poliitikute kodudes jne?\n\nSaate aru, KAPO ise initsieerib altkäemaksu andmise, et keegi võrku püüda?\n\nDemokraatlik õigusriik?\n\nVõi kas see on kokkusattumus, et kohe pärast seda kui Jevgeni Ossinovski sai sotside esimeheks, algatati kriminaalasi tema isa suhtes? Lihtsalt juhuslikult samal ajal kui tema poeg hakkas rääkima koalitsioonileppe avamisest ja kohtus Savisaare ja teiste erakondadega, pidas nendega kõnelusi?\n\nMulle tundub, et isegi Reformierakond ei kontrolli enam seda mängu. Sadama asjas pole hetkel midagi poliitilist lauale pandud, aga küllap Michal ja Rosimannus ja teised saavad hästi aru, et just sellega neid ähvardatakse.\n\nProkuratuuril ja Kaitsepolitseil on alati võimalus sadama asjas uurimist laiendada, nagu nad heaks arvavad.\n\nIsegi Ansip tunnistas omal ajal, et kahtlustab, et teda ja kõiki teisi valitsuse liikmeid kuulatakse pidevalt pealt. Lugege seda lauset korra kiretult: Eesti Vabariigi peaminister kahtlustab enda ja oma kabinetikolleegide salajast jälgimist politsei poolt.\n\nKui kaugele peab see protsess minema, enne kui on hilja? Või ongi juba hilja?\n\nEesti riik on mind süüdi mõistnud, kuid ma ise tean ju täpselt, mida ma teinud olen, ja mida mitte. Paraku on mul pärast neid sündmuseid suur mure Eesti õigussüsteemi pärast. Kohutav on kuulata, kuidas selle valdkonna inimesed omavahel arutavad, kes on „KAPO kohtunik“ ja kes mitte!\n\nSellepärast pean õigeks kuulumist Euroopa Liitu. Usun, et see on hullema ära hoidnud.\n\nSee on ka põhjus, miks ma juba lähiajal koos Lauri Laasiga pöördun Euroopa inimõiguste kohtu poole õiguse saamiseks.\n\nKindlasti saavad kõik aru, et asi pole üldse Toobalis või Laasis. Meie oleme mutrid, KAPO sihtmärk oli ja on Edgar Savisaar ja Keskerakond.\n\nKaitsepolitseinik Jaanis Muru tegi mulle läbiotsimise hommikul 6. jaanuaril 2012 ettepaneku kõik Edgar Savisaare kohta ausalt ära rääkida – eriti kirikurahaga seotud asjades. Ta lubas, et siis ei pea midagi läbi otsima ja selle asjaga edasi tegelema.\n\nVastasin siis ja vastan ka nüüd, et mul ei ole midagi Edgari kohta rääkida. Ma ei asunud nendega koostööle ja õigesti tegin! KAPO majas olla vihast hambaid krigistatud, kui pärast kohtus süüdi mõistmist ja pärast möödunud aasta kongressi tegi Edgar mulle ettepaneku peasekretärina jätkata.\n\nAga ühes politseiasutuses ei peaks keegi midagi krigistama kui erakonnad valivad endale juhte või büroo töötajaid.\n\nJa veel. Ma pean kogu selles asjas kõige jälgimaks avalikuks saanud tõsiasja, et kaitsepolitseis hoiti Savisaarele tema raske haiguse ajal vaid selleks pöialt, et ta jääks ellu ja tema vastast uurimist saaks jätkata. Ebainimlik.\n\nÄrme õhuta sallimatust\n\nTeiseks tahan rääkida meediast ja ühiskonnast.\n\nSuur osa ajakirjandusest püüab hetkel võidelda sallimatusega. Tuleb aru saada, et igal asjal on oma põhjused.\n\nÜhelt poolt on ühiskond muutunud sallimatumaks. Paraku ka Keskerakond ja meie poliitikud on teatud teemadel (näiteks kooseluseadus) aidanud õli tulle valada. Võimust on võtmas radikaalsus.\n\nKeskerakonnal on selle ära hoidmisel väga suur roll ja vastutus.\n\nMe oleme olnud pikka aega Eesti ühiskonnas tasakaalustavaks jõuks. Seda tunnistavad küll vist kõik, et suuresti tänu Keskerakonnale ei ole rahvustevaheline konflikt Eestis kunagi Eesti ühiskonda ohustanud. Välja arvatud 2007. aasta kevadel ja seda Reformierakonna süül ja õhutusel. Kuid ka siis võtsime enda peale Kodurahu foorumite korraldamise jne, mis suunas ka sel korral protsessi rahumeelse lahenduseni.\n\nKeskerakond peab selgelt tsentris püsima, vaid siis me suudame äärmused ära hoida, olgu selleks siis EKRE või Reformierakonna äärmuslus. Ja me ei tohi kunagi unustada, mis on meie erakonna olemasolu mõte. Kaitsta Eesti keskklassi ja sinna kuuluda tahtvate inimeste huve.\n\nKooseluseadus jne ei ole üldse asjad, millega me peaksime tegelema, vaid inimeste toimetulek ja õiglasem tulude jaotus ühiskonnas. See on meie tugevus. Kui eksime teelt, siis läheme koos EKRE-ga sohu, mis Eestile midagi head ei tõota.\n\nSallimatuse seemned külvas aga suuresti ka ajakirjandus ise. Olles erakordselt sallimatu näiteks siin elava vene vähemuse suhtes. Ollakse siiamaani. Mäletan, kuidas valimiste õhtul ERR-i stuudios istus Aarne Rannamäe ja rääkis sellest, kuidas „Pronkssõdur võitis valimised“. Sorry, aga see ei ole ka normaalne suhtumine. Kõik inimesed on võrdsed ja ei ole nii, et ühed valijad on teistest paremad. Kõik, kellel on Põhiseaduse alusel valimisõigus, võivad võrdselt meie riigi ja oma omavalitsuse tuleviku osas kaasa rääkida.\n\nLahkun ka ERJK-st\n\nKolmandaks, ERJK. Lahkun ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonist. ERJK puhul on algusest peale tegemist värdmoodustisega. Sellest komisjonist on saanud osa opositsioonierakondade tagakiusamise aparaadist.\n\nKuidas saab olla nii, et erakondade rahastamise komisjoni juhib koalitsioonierakonna esindaja Ojasalu, kellel endal on sada pattu hingel. Ja Tarand. Kallis Ülle, ma ei saa Sinust tõesti aru, mis põhjusel Sa Tarandi uuesti selle komisjoni liikmeks nimetasid. Ta esindab seal ju nominaalselt Sind, aga ta on kloun. Sisuliselt ei saa asjadest aru ja Õiguskantsleri institutsiooni väärikalt ei esinda. Kas tõesti kartsid, et kui teed vahetuse ja paned komisjoni asjaliku ja pädeva inimese, siis ässitab ta meedia Sinu vastu?\n\nERJK on Ojasalu juhtimisel korduvalt pigistanud silma kinni, vaadanud läbi sõrmede, kui teemaks on olnud koalitsioonierakondade rahastamine. Miks ei tegele ERJK Autorollost sularahana välja võetud vahendite jõudmisega Reformierakonda?\n\nMinu kasutuses on info, mis kuupäevade ja summade kaupa näitab, et Autorollost välja võetud raha jõudis Reformierakonnale. See teadmine on olemas ka prokuratuuril, aga ei kõssugi.\n\nMiks ei uurita Partsi ja Sesteri ühise nõuniku (erinevatel aegadel) rolli erakonna rahastamises? Tema rolli erinevatel perioodidel, kui suured hanked just Partsi ja Sesteri haldusalas toimusid - Energia (Auvere), transport (sh lennutransport) jne.\n\nEdgar peaks kandideerima presidendiks\n\nErakonnale soovin nii presidendivalimistel kui ka kohalikel valimistel edu!\n\nArvan, et Edgar peaks kindlasti presidendiks kandideerima. Me oleme suurim erakond, kõige rohkem eestimaalasi usaldab just meid. Just meis nähakse alternatiivi tänasele võimueliidile. Pealegi, Edgar oleks hea president!\n\nHoiame Tallinna\n\nTallinnas on tehtud suuri ja ägedaid asju ja ma ei näe mitte mingit põhjust, et valija peaks selle tehtu, ja plaanitava, teiste erakondade kätte lörtsida andma.\n\nHead plaanid ja kokkuhoidev meeskond on see, mis tagab ka järgmistel valimistel Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas. Aga siis tuleb ka kokku hoida!\n\nMujal Eestis on valimiste seis segane. Pole isegi teada, kui palju linnu ja valdu olema saab, kus valimised toimuma hakkavad. Pole mingi saladus, et me oleme edukamad maakonnakeskustes ja suuremates omavalitsustes, väiksemates mitte nii väga.\n\nÜle aasta on jäänud aega tööd teha - võidame ka mujal.\n\nErakonnasisesest võimuvõitlusest\n\nMul on siiralt hea meel, et viimasel kongressil võitis Edgar.\n\nKui 2011. aastal kandideeris Edgari vastu Jüri Ratas, siis võitlesin ma Ratase vastu oluliselt verisemalt kui nüüd, mil Kadri Edgari vastu läks.\n\nKadri Simson oli see, kes mind omal ajal erakonna büroosse tööle kutsus ja Edgarile võimaliku peasekretäri kandidaadina tutvustas.\n\nMul oli, või siis minu arvates on, temaga isiklik side. Oma hääle kongressil andsin loomulikult Edgarile, kuid mina ega minu meeskond ei kiusanud Kadrit.\n\nNüüd vaadates, kuidas mitmed inimesed, kes enne kongressi toetasid Kadrit (peamiselt Reps, Vitsut, Aab ja teised) ei oska kaotades käituda, siis mul on kurb mõelda, kui nemad olekski kongressil võitnud ja täna erakonda juhiks.\n\nHea, et nii ei läinud.\n\nMinu arvates on nende käitumine ja tegutsemine erakonna püsimajäämisele ohtlikuks muutunud ja paraku ei saa nad vist alati sellest ise aru. Probleem on selles, et võimuiha ilma programmita on hukatuslik igal juhul. Kui plaan piirdub sellega, et võtta võim (olgu see erakonnas või riigis), siis on see paraku tühine ettevõtmine.\n\nErakonda juhtima sobivad ainult need, kellel on missioon, mis on laiem ja pikem kui enda karjäär või isegi enda erakonna tulevik. Need, kelle missioon on seotud Eestiga.\n\nSellega lõpetan.\n\nTänan Edgarit ja kõiki teisi, kes on mind toetanud ja toetavad. Soovin teile kõigile edu!\n\nPriit Toobal\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna peasekretär Priit Toobal lahkub ametikohalt, teatas ta erakonnakaaslastele saadetud kirjas. Toobal lahkub ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBate sai hooaja esimese kaotuse, Pikk platsil ei käinud\n\n## Põhitekst:\n\nKui Bate vastane Naftan paiknes enne seda vooru tabelis viimasel positsioonil, siis valitseva Valgevene meistri jaoks oli kuue vooru ja ühe viigi kõrval tegu hooaja esimese kaotusega. Batel on liidrina seitsme vooru järel teiste ees edu juba kuus punkti, vahendab Soccernet.ee.\n\nHooaega põhimehena alustanud Eesti koondise vasakkaitsja Artur Pikk ei ole pärast 29. aprilli enam mänguaega teeninud\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene kõrgliigas kaotas Borissovi Bate võõrsil 2:3 Novopolotski Naftanile. Artur Pikk jälgis kohtumist varumeestepingilt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPiip ja Tuut annavad \"Hamletile\" uue näo\n\n## Põhitekst:\n\nMännamäe tõdes, et \"Hamlet\" toodi lavale Piibu ja Tuuduna, sest näitlejad pole päris kindlad, kas nad suudavad tükile uut vaadet leida. Lavale jõuavad vaid tähtsaimad hetked täispikast William Shakespeare'i näidendist, vahendas ETV saade \"Ringvaade\".\n\n\"Tegelikult Piip ja Tuut ongi vahendajad, et see asi ei läheks käest ära,\" selgitas Tross.\n\nNäitlejad ei usu, et \"Hamletit\" peaks kajastama vaid ühekülgselt ning legendaarset tükki võib ka kaasajastada. \"Ikka võib. 400 aastat on juba möödas. Pigem tahaksin ma küsida, miks siiamaani on nii tehtud, mitte nii nagu meie teeme,\" rääkisid nad.\n\nÜhtlasi lubasid näitlejad, et ka koolilaps saab tänu neile \"Hamletist\" selge ülevaate. \"Ta näeb, kui mänguline, mahlane ja eriline see lugu on,\" ütles Tross.\n\nEtenduses astuvad üles kümme tegelast, keda mängivad kolm inimest, Piip (Haide Männamäe) ja Tuut (Toomas Tross) ning multi-instrumentalist, helilooja Siim Aimla. Hamletit kehastavad nii Piip kui ka Tuut mõlemad.\n\n\"Hamleti\" kunstnik on Jaanus Laagriküll ja heliloojaks Siim Aimla, lavastaja Lauris Gundars. Esietendus on 22. mail Piip ja Tuut mängumajas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Piip ja Tuut ehk Haide Männamäe ja Toomas Tross mängivad \"Hamletit\", mis jutustab loo oskusest iseendaks jääda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrus, Viljandis ja Rakveres nautis jalgpalli 185 tüdrukut\n\n## Põhitekst:\n\nFestivalide eesmärgiks on populariseerida jalgpalli tüdrukute seas ning pakkuda neile võimalust osaleda huvitavates ja lõbusates harjutustes ja mängudes. Lapsed jagatakse kolme erinevasse vanusegruppi: 5-8-aastased, 9-11-aastased ja 12-14-aastased tüdrukud. Harjutusi ja mänge on aidanud läbi viia kohalikud treenerid ning Eesti naistekoondise treenerid Keith Boanas ja Katrin Kaarna ning endine koondislane ja praegune noortetreener Kaidi Jekimova. Festivalidel on abiks käinud ka praegused naiste A-koondise mängijad Eneli Vals ja Sirje Roops.\n\nSel aastal toimus esimene festival Võrus, kus kohalikus spordikeskuses lõi kaasa 56 tüdrukut. Järgmisena toimunud Viljandi festivalil osales 42 last ning Rakvere kunstmurustaadionil mängis palli 87 tüdrukut. Seega on siiani festivalidel osalenud kokku 185 jalgpallihuvilist tüdrukut.\n\nTüdrukute jalgpallifestivale korraldatakse juba neljandat aastat. Eelmise aastanumbri sees korraldati festivali viies linnas ning kokku käis sealt läbi rekordilised 523 last. Sel aastal jätkuvad festivalid septembris, kui võimalust osalemiseks pakutakse Raplamaa, Harjumaa, Pärnumaa ja Saaremaa tüdrukutele.\n\nJärgmised tüdrukute jalgpallifestivalid:\n11. september Raplamaa tüdrukute jalgpallifestival – Rapla\n17. september Harjumaa tüdrukute jalgpallifestival – Tallinn, Sportland ja Nike Arena\n18. september Pärnumaa tüdrukute jalgpallifestival – Pärnu\n25. september Saaremaa tüdrukute jalgpallifestival – Kuressaare Linnastaadion\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal korraldab Eesti Jalgpalli Liit tüdrukute jalgpallifestivale „Live your goals” (Ela oma eesmärke – toim) seitsmes linnas. Siiani on toimunud kolm jalgpallifestivali: Võrus, Viljandis ja Rakveres on kokku osalenud 185 tüdrukut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene teadlane: USA raketikilp ei kujuta Vene tuumajõududele ohtu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seda tüüpi raketitõrjesüsteem\", mida USA Euroopasse paigutab, \"ei kujuta Venemaa strateegilistele tuumajõududele mingit ohtu\", lausus Solomonov ajakirjanikele.\n\nTema sõnul on sellel siiski sõjalised ja poliitilised aspektid. \"Nõustuge minuga, kui teie kõrval asub midagi, on see alati halb,\" ütles Solomonov.\n\nVene president Vladimir Putin lubas reedel, et Moskva astub vastusamme Ühendriikide raketikilbi osiste paigutamisele Euroopasse.\n\n\"Nüüd, pärast nende raketikilbi elementide paigutamist oleme sunnitud mõtlema sellele, et tõkestada Venemaa julgeolekule tekkinud ohud,\" ütles Putin sõjatööstuskompleksi nõupidamisel.\n\nNATO väitel on 2018. aastal valmiva tõrjesüsteemi näol tegemist osaga kilbist, mis kaitseb Euroopat ja USA-d ballistiliste rakettide eest Lähis-Idast.\n\n12. mail viidi USA Rumeeniasse Deveselusse rajatud maapealne raketitõrjekompleks Aegis operatiivvalmidusse. Süsteem töötab NATO kontrolli all.\n\nReedel toimus Poolas Redzikowos samasuguse Aegise kompleksi nurgakivipanemise tseremoonia.\n\nMõlemad mainitud baasid luuakse USA ja NATO Euroopa raketitõrjevõimekuse kava teise ja kolmanda järgu raames. Selle kava kohaselt ristleb Vahemeres juba neli Aegisega relvastatud laeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa mandritevahelised ballistilised raketid Topol-M ja raketikompleksid Jars on võimelised läbima USA raketitõrjesüsteemi, ütles Moskva termaaltehnoloogia instituudi peainsener Juri Solomonov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTasavägise mängu kaotanud Zopp langes Prantsusmaal kohe konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nZopp pidi tunnistama belglase Arthur De Greefi (ATP 195.) 7:5, 7:6 (5) paremust.\n\nZopp servis mängu jooksul kolm ässa, De Greef sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Zopil oli kaheksa murdevõimalust, kuid tal ei õnnestunud neist ühtegi ära kasutada, De Greef realiseeris üheksast murdepallist ühe.\n\nMängitud punktid jagunesid täpselt pooleks, mõlemad võitsid 87 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 179.) langes Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste kvalifikatsioonis avaringis konkurentsist välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOrienteerumisjooksu sprindikarika etapi võitsid Kaasiku ja Sõnajalg\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlus toimus kolmeringilisena. Kohal oli enamik Eesti orienteerumissprindi koondisest, kes osaleb mõne päeva pärast algavatel Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis.\n\nPingelise meeste finaali võitis Ats Sõnajalg, edestades kolme sekundiga Sander Vaherit ja viie sekundiga Sergei Rjabõškinit. Kõik kolm esindavad Eestit ka Euroopa meistrivõistlustel.\n\nNaiste finaalis oli Evely Kaasiku võit ülekaalukam. Teisena lõpetas Merill Mägi ja kolmandana Sigrid Ruul. Kaasiku ja Ruul esindavad Eestit ka Tšehhis.\n\nTeistes klassides võitsid Merilin Anijärv, Triina-Britt Preden, Merike Paapson, Eric Voolaid, Mairo Kirss ja Vladimir Savinov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Orienteerumisjooksu Eesti sprindikarika järjekordne, viies etapp toimus Põhja-Tallinnas Karjamaa asumis, kus olid võidukad Ats Sõnajalg ja Evely Kaasiku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBoogie Companyl valmis muusikavideo loole \"Ingel\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo muusika autor on Andrus Kasesalu, sõnad on kirjutanud Tõnu Oja ja Marek Sadam.\n\nLaulu video monteeritud Industrial Productions OÜ stuudios. Operaator Tauno Sirel, videos lööb kaasa ka Marit Mittal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Boogie Company avaldas värske laulu \"Ingel (kõndis tänaval)\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHoki MM: Venemaa ja Kanada võtsid kindlad võidud\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa eest tegid skoori Ivan Telegin, Artemi Panarin ja Roman Ljubimov.\n\nNii Venemaal kui Tšehhil on A-alagrupis 15 punkti, seega otsustas alagrupi esikoha viimane mäng, kus Venemaa kohtub homme Rootsiga ja Tšehhi mängib Šveitsiga.\n\nRootsi on praegu 13 punktiga alagrupis kolmas ning juhul kui nad alistavad Venemaa ja Tšehhi kaotab Šveitsile, on ka neil võimalik alagrupp võita.\n\nB-alagrupis oli Kanada kindlalt 4:0 parem Prantsusmaast, värava said kirja Mark Stone, Matt Duchene, Mark Scheifele ja Corey Perry.\n\nNii Kanadal kui Soomel on B-alagrupis 18 punkti, viimases voorus lähevad nad just omavahel vastamisi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel alistas võõrustajamaa kindlalt 3:0 Norra ja tõusis A-alagrupis liidrikohta jagama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA väljaanne soovitab heade hindade tõttu Eestisse kolida\n\n## Põhitekst:\n\nBusiness Insider tõi välja, et elukvaliteeti ei näita ainult kõrged hinnad. Tallinn on väljaande hinnangul uskumatult odav linn ning poliitikat ja ärimaailma arvesse võttes on palgad Eestis kasvamas.\n\nTartut nimetas väljaanne kauniks kohaks, mida võib nimetada Eesti \"intellekti pealinnaks.\" \"Tartu on koduks Eesti tuntuimale ja vanimale ülikoolile, Tartu Ülikoolile,\" seisis artiklis.\n\nKogu tabelit saab näha SIIN.\n\nHiljuti valis USA veebileht Glassdoor Eesti 17 Euroopa kõrgeima elukvaliteediga riigi hulka. Eesti platseerus edetabelis 17. kohale. \"Eesti elamiskulud on küllaltki madalad, kuid keskmine sissetulek ja ostujõud on üks madalamaid regioonis,\" põhjendas leht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA väljaanne reastas 13 odavat Euroopa linna, kuhu elama kolida. Kreeka, Portugali, Hispaania, Austria ja Prantsusmaa linnade kõrval olid esindatud ka Tallinn ja Tartu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAlutaguse rattamaratoni korraldajad ootavad vihma\n\n## Põhitekst:\n\nRattamaratoni läbiviimise on enda õlule võtnud pikaaegse suusavõistluste korraldamise kogemusega mehed Robert Peets ja Tiit Pekk, kelle tiimis töötab ühtekokku pea poolsada vabatahtlikku. Koos parkimise, toitlustamise ja pesemisvõimalustega võistluskeskus rajatakse Pannjärve Spordi- ja Puhkekeskusesse, kust antakse nii start kui tervitatakse sportliku seikluse läbinud rattureid.\n\nPekk on ettevalmistustöödega rahul. „Trassi märgistamisel oli abis kolm ekipaaži ning distantsidele sai ühtekokku üles pooltuhat silti, mille korrasoleku kontrollime loomulikult veel ka vahetult enne võistluspäeva üle. Nüüd oleks vaja veel ühte head sahmakat vihma, et rada kiiremini ja kergemini sõidetav oleks,” ütles Pekk.\n\nAlutaguse rattamaratoni rada on seiklushimulistele ja looduses liikujatele rattahuntidele tõeliseks maiuspalaks. „Uudsus, vaheldusrikkus, tehnilisus, väljakutseid pakkuvad tõusumeetrid, ilus loodus ja ekstreemsus on ehk mõned märksõnad, mida välja tuua. Üheksa kilomeetrit kulgeb läbi endise põlevkivi karjääri territooriumi, mis on kivine ning nõudlik. Matkadistantsi suunasime mujalt, lühemalt rajale minejad ei pea sinna sattumise pärast oma pead vaevama. Ratturitele, kes on sõitnud näiteks Šveitsis või Austrias, on sealset pinnast silmas pidades kindlasti palju tuttavlikku. Äge elamus on kindlasti ka mööda turbateed kulgev kuumaastikku meenutav lõik ja RMK matkaraja singlid,” lisas ta.\n\nNoorte- ja matakasõidu rada on korraldajate sõnul jõukohane igale rattasõbrale. „Trass kulgeb mööda ilusat Kurtna maastikukaitseala ning muidugi ei puudu sealt ka singlid ning tõusud,” kirjeldas Pekk ja pani kõigile südamele, et pakendid ja muu, mis ratturitega metsa kaasa tuleb, sealt ka lahkuks. „Hoiame ilusat Eestimaa loodust!”\n\nAjakava\n9.00 – registreerimine, numbrite väljastamine\n11.40 – Avatakse põhisõidu stardikoridorid\n12.00 – Põhisõidu start 46 km\n12.10 – Saare lastesõidud\n13.15 – Noorte- ja matkasõidu start 20 km\n15.30 – Autasustamine\n16.30 – Finiši sulgemine\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleva nädala laupäeval toimub 2. Alutaguse rattamaraton, mis on Eesti maastikurattasarja kolmandaks etapiks. Vastavalt huvile ja võimetele saab valida 46 km ja 20 km distantside vahel ning eraldi sõidud on ka alles rattaspordiga tutvumist alustanud lastele. Lähe pikale maratonile antakse kell 12.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA asekaitseminister külastas Kevadtormi\n\n## Põhitekst:\n\nUSA asekaitseminister Robert Scher külastas hommikul Tallinnas asuvat kaitseväe peastaapi, kus kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras andis ülevaate kaitseväe struktuurist ning tegevusest.\n\nSeejärel lendas Scher helikopteriga UH-60 Black Hawk Tartusse, et külastada õppuse Kevadtorm juhtstaapi ja kohtuda kahe õppusel osaleva USA staabiohvitseriga.\n\nSamuti külastas Robert Scher Kalevi jalaväepataljoni staapi, kus sai ülevaate Kalevi jalaväepataljonist ning kohtus Ameerika Ühendriikide õppusel osaleva jalaväekompanii kaitseväelastega.\n\nScheri sõnul näitab nende tegevus Eestis Ameerika Ühendriikide toetust oma liitlastele.\n\n\"Käisin ka Narvas Eesti piiri ääres ning kuigi see on ka NATO piir, panustame me kõikjal oma liitlassuhetesse võrdväärse pühendumusega. Teie siin olete selle ehe tõestus ja olen selle üle väga uhke,\" ütles Scher kohtudes Kevadtormil osalevate ameerika sõduritega.\n\n2014. aasta detsembris Ameerika Ühendriikide asekaitseministri ametikohale kinnitatud Robert Scher viibib Eestis Lennart Meri konverentsi raames. Ühendriikide asekaitseministri ülesanne on nõustada kaitseministrit rahvusliku julgeoleku ning kaitsestrateegia teemadel. Samuti kuuluvad tema vastutusalasse tuumaheidutus, raketikaitse ning rahvusvaheline julgeolekualane koostöö.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna külastas õppust Kevadtorm USA asekaitseminister Robert Scher, kes kohtus nii õppusel osalevate Eesti kui Ameerika Ühendriikide kaitseväelastega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelaste huvi Krimmis puhkamise vastu on järsult vähenenud\n\n## Põhitekst:\n\nAnalüütikute sõnul on Krimmi populaarsust vähendanud teenindusinfrastruktuuri puudumine.\n\nKrimmi infrastruktuur ei paku samasuguse kvaliteediga teenuseid nagu Türgis ja Egiptuses, seetõttu ei soovi Krimmis juba käinud inimesed sinna uuesti minna, ütles Sjaznoi-Traveli kommertsdirektor Andrei Ossintsev Kommersantile.\n\nKuna Moskva on peatanud lennud Türki ja Egiptusse, on Vene turistid hakanud nüüd Krimmile eelistama Anapat, Gelendžikki ja Sotšit. Näiteks Sotši on tänavu tellimused kasvanud 40 protsenti.\n\nKrimmi populaarsust vähendavad veel lennupiletihinnad. Edasi-tagasi pilt maksab 16 000 rubla ehk 246 dollarit.\n\nKrimmi asepeaminister Ruslan Balbek kinnitas, et Svjaznoi-Traveli andmed ei kajasta tegelikku olukorda ja on pigem inforünnak.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennupiletite tellimine Simferopolisse on sel aastal vähenenud enam kui 25 protsenti, kirjutab ajaleht Kommersant viitega piletifirma Svjaznoi-Travel andmetele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi alustab Prantsusmaa lahtisi 19-aastase prantslanna vastu\n\n## Põhitekst:\n\nValikvõistluste avaringis läheb 30-aastane Kanepi (WTA 207.) vastamisi 19-aastase prantslanna Margot Yerolymosega, kes paikneb maailma edetabelis 478. kohal. Prantslanna sai kvalifikatsiooni mängimiseks korraldajatelt vabapääsme.\n\nVarem pole nad omavahel mänginud. Kanepi ja Yerolymosi mäng peetakse teisipäeval 17. väljaku viienda kohtumisena, esimene matš sel väljakul algab Eesti aja järgi kell 11.\n\nSelle paari võitja läheb järgmises ringis vastamisi kvalifikatsioonis 21. asetatud Romina Oprandi ja Veronica Cepede Roygi vahelise kohtumise võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi püüab Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel läbi kvalifikatsiooni pääsu põhitabelisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ringrajasõitjad Soomes kohalikele suuri võimalusi ei jätnud\n\n## Põhitekst:\n\nSõideti koos soomlaste klassiga Xtreme Race, Soome ja Eesti klasside tehnilised tingimused ning reeglid E36 kerega BMW'del sõidetavades sarjades on ühtlustatud. See tagab korraliku stardirivi nii Eesti kui Soome võistlustel, sest kõik Xtreme Race sarja sõitjad osalevad automaatselt ka Eesti meistrisarjas. Lisaks on see magus naabrite vaheline mõõduvõtt, kus nädalavahetusel Eesti sõitjad soomlasi nende kodurajal edestasid.\n\nJurva lähedal asuval Botniaringil toimunud võistlusel tingimused sõitjaid ei hellitanud. See tähendas sõitu vihmamärjal rajal ja kokkuvõtvalt saab öelda, et Eesti sõitjad said keerulistes oludes hästi hakkama. Esimeses sõidus oli väga tihe heitlus, millest väljus võitjana Mikk Maaten, edestades napi poole sekundiga Soome sõitjat Markus Grönthali. Kolmas koht oli taas eestlaste päralt, sekund pärast Maatenit tuli üle lõpujoone Andre Kiil.\n\nTeises sõidus tuli samuti võit Eestisse, Andre Kiil vahetas esimese sõidu kolmanda koha esimese vastu, temast 1,7 sekundit hiljem finišeeris Juha Huhtala ja kolmas oli valitsev Eesti meister Allan Tigane, kes kaotas võitjale 2,4 sekundit.\n\nPühapäeval sõideti 45-minutiline kestvussõit, kus saab ka sõitjat vahetada, kui sõidetakse kahekesi. Sõidu võitsid Allan Tigane ja Henrik Eeltee, kes edestasid Timo Grönthali ja Juha Huhtalat seitsme sekundiga. Kolmandad olid Mikk Maaten ja Sven Karuse.\n\nHRX Eesti autoringraja meistrivõistlused jätkuvad 11.-12. juunil taas Soomes Kemoras. Eesti suurim ringrajavõistlus „Suur võidusõit 2016”, mis on Eesti meistrisarja kõrval ka Soome meistrivõistluste etapp, sõidetakse 30.06-2.07.2016 auto24ringil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel sõideti Soomes Botniaringil Soome autoringraja meistrivõistluste etapp, mis oli ühtlasi ja HRX Eesti autoringraja meistrivõistluste etapiks klassile BMW 325 CUP.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDonbassis langes taas Ukraina sõdur\n\n## Põhitekst:\n\nKremli-meelsed võitlejad tulistasid Ukraina relvajõudude positsioone kokku 36 korral. kasutati nii käsitulirelvi kui ka granaadiheitjaid ning miinipildujaid, vahendas Unian.\n\nLisaks leidis Opõtne lähistel aset üks kokkupõrge, kui Kremli-meelsete diversioonirühm üritas granaadiheitjate tule varjus rindejoonest üle tungida. Ukraina sõduritel õnnestus vastane tagasi lüüa.\n\nEelnenud ööpäeval Ukraina sõdurite seas ei olnud, haavatuid oli kaks.\n\nOlukord Ida-Ukrainas 16. mai seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud ööpäeval langes Donbassi konfliktitsoonis üks Ukraina sõdur, lisaks sai üks valitsusväelane haavata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeep Sooman: korterite ehitamise asemel võiks riik parandada üüriseadust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse üürimajade ehitamine on kaheldava väärtusega,\" märkis Sooman Vikerraadio saates \"Reporteritund. Vastasseis\". Tema hinnangul oleks õigem riigikorterite arengut toetada vanade kortermajade renoveerimise teel. See oleks pea kaks korda soodsam, ennustas Sooman.\n\nKuid riiklike üürikorterite rajamisest pakilisem oleks võlaõigusseaduse muutmine. \"Üüri peatükk on üürnike poole kaldu ja erasektorile korterite ülalhoidmine liiga riskantne,\" kommenteeris Sooman. Ta lisas, et mõnekümne aasta eest, kui seadust kirjutati, tehti seda omandireformi valguses, mis tollasesse konteksti ka hästi sobis.\n\nNüüd tuleks seaduspügalad uue turu tingimustes ümber vaadata. \"Erainvestoritel, kes hakkaksid üürimaju ülal pidama, on peal tugev maksusurve, aga eraisikud ei maksa pahatihti üldse makse,\" selgitas Sooman.\n\nNiisamuti on Sooman mitmete teiste kriitikutega ühte meelt, et kõige õigem oleks üürikorterite ehitamiseks mõeldud raha suunata hoopis ettevõtlusesse, sest tema hinnangul ei ole uutest korteritest palju kasu, kui piirkonnas endiselt midagi teha ei ole.\n\nOviir: turgu tuleb toetada korraga mitmest suunast\n\nLiisa Oviir tunnistas, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viidanud, et seadusandlus tuleks üle vaadata. \"Mitte seda, et ta tuleks ka teisele poole kaldu teha, vaid tuleb vaadata, kas ta vastab tänapäevastele nõuetele, MKM-i hinnangul ei vasta täielikult,\" lausus ta.\n\nOviir rõhutas samas, et meetmeid tuleb rakendada mitmest küljest korraga. See tähendab, et seadusandlus vaadatakse üle paralleelselt üürikorterite programmi väljatöötamisega ning lisaks sellele on ta palunud leida võimalusi, kuidas suunata ääremaastunud piirkondadesse ettevõtlust arendavaid ja alustamist soodustavaid programme. Näiteks start-up koolitusi.\n\nKuid üürikorterite arendamine on Oviiri sõnul oluline. \"See on kõikides riikides olnud meede, millega riik tagab kõige haavatavamale kontingendile turvatunde,\" selgitas Oviir viidates riigikohtu otsusele, mis on sedastanud, et inimväärika elu üks osa on tänapäevased elamistingimused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üürituru tõrgete vältimiseks ja turu ühtlustamiseks riigijuhtidel üle vaadata võlaõigusseaduse üüriturgu reguleerivad pügalad - need on ammu aegunud ja üürija poole kaldu, arvab Pindi kinnisvara partner Peep Sooman. Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul tuleb sellega tegeleda, kuid üürikorterite arendamine on endiselt prioriteetne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti oli rattaorienteerumise MK-etapil avavahetuse järel kolmas, lõpuks saadi 22. koht\n\n## Põhitekst:\n\nEilse lühiraja teise koha omaniku Lauri Malsroosi tulemusele jätsid jälje kahe esimese kontrollpunktiga tehtud kaardilugemise vead ja ta andis vahetuse üle 9. kohal. Marje Venelaine tõi Eesti finišisse 22. kohal.\n\nVõitis Prantsusmaa, kellele järgnes minutilise kaotusega Venemaa ja neljaminutilise kaotusega Soome.\n\nJuuli esimesel nädalavahetusel jagatakse Elvas rattaorienteerumise Eesti ja Balti meistritiitleid ning juuli lõpus toimuvad maailmameistrivõistlused Portugalis. Lauri Malsroosil on seal kaitsta sprindi pronksmedal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest rattaorienteerumise MK-ringi lõpetav segateatevõistlus algas Eesti koondise jaoks väga hästi, kui Margus Hallik naasis avavahetusest kolmandana.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPeskov: Venemaa osalemist Eurovisioonil ei otsusta Kreml\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei oska öelda. Uskuge mind, selliseid otsuseid ei tehta Kremlis. Ja taas: mul ei ole selle olukorra kohta midagi öelda,\" vastas Peskov RIA ja Kommersandi teatel ajakirjanike küsimusele, kas Venemaa peaks tuleval aastal Eurovisioonist, kui see Ukrainas aset leiab, eemale jääma.\n\nPeskov ei soovinud ka anda hinnangut, kuivõrd politiseeritud äsjane Eurovisioon oli. \"Teate, ma hoidun mingitest hinnangutest. Ma ei ole lauluvõistluste alal suurem asi asjatundja ega tahaks anda asjaarmastaja hinnangut,\" selgitas ta.\n\nVenemaad esindanud Sergei Lazarevi ülesastumist pidas Peskov aga hiilgavaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles täna ajakirjanikele, et seda, kas Venemaa võtab järgmisest Eurovisioonist osa, ei otsustata Kremlis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTüviraku-uurijad kutsuvad vältima tulemuste üleskiitmist\n\n## Põhitekst:\n\nVõti paremas suhtluses\n\n''Entusiasm ja optimislikult spekulatsioonid on teadustöö ja innovatsiooni loomulik osa ning võib olla konstruktiivne jõud, mis aitab saada nii rahastust kui ka stimuleerida teadusringkondade kasvu. Pikemat aega kestev üleskiitmist, defineerides seda teaduslikult tõestamatute liialdustena, ei tohiks näha aga tervikuna positiivse jõuna,'' märkis soovituste nimekirja koostada aidanud Alberta ülikooli professor Timothy Caulfield kolleegidega ajakirjas uute eeskirjadega kaasnevalt ajakirjas Science ilmunud kommentaaris.\n\nTüviraku-uuringute seltsi juhtnöörides tuuakse välja, et meditsiinikirjanduse populaarteaduslik käsitlus on tihti ideaalist kaugel. Sageli liialdatakse potentsiaalset tõusva tuluga. Riske ja kliiniliste rakendustega seonduvaid riske kiputaks seevastu sageli alatähtsustama. Arstides, patsientides ja avalikkuses laiemalt tekkinud põhjendamatuid lootused võivad aga moonutada nii tervishoiupoliitikat kui ka luua viljaka pinnase veel teaduslikult tõestamata teraapiaid pakkuvate ettevõtete turundustööks, mida leidub maailmas tänaseks sadu.\n\nSeejuures viidatakse, et senisest suurem vastutuse tulemuste õiges valguses näitamise eest peaksid võtma ka teadlased ise. Ootus on põhjendatud. Näiteks aasta alguses ilmunud analüüs viitab, et järeldusi positiivsete sõnadega iseloomustavate sõnade osakaal teadusartiklite kokkuvõtetes on alates 1970. aastatest aasta-aastalt meditsiinikirjanduses stabiilselt kasvanud. Negatiivse konnotatsiooniga sõnade osakaal on jäänud aga samaks.\n\nNii soovitatakse teadlastel muu hulgas tungivalt hoiduda veel retsenseerimise protsessi mitte läbinud töödega kiitlemisest. Alles käimasolevate uuringute puhul tuleb eraldi välja tuua, et nende kliiniline tõhusus pole veel tõestatud ning need võivad osutuda hoopis kahjulikuks.Avaldatud tulemustele õige konteksti andmiseks oleks näiteks kasu nende võrdlemisest juba kliinilisse rakendusse jõudnud teraapiatega. Tulevikku vaatavad väited peavad olema täpsed, ettevaatlikud ja vaoshoitud.\n\nSamuti viidatakse, et teadlaste töö ei tohiks lõppeda ajakirjanikele intervjuu andmisega. Hoolitseda tuleb selle eest, et täpne on nii pressiteate kui ka artiklite sisu ja nõuda vajadusel paranduste tegemist. Kuigi viimase eelduseks on muu hulgas tihedam koostöö ülikooli pressiosakondadega, mängib üha tähtsamat rolli väärarusaamade kummutamises ka sotsiaalmeedia. Kasu tõuseks ka otsesest huvirühmadega – näiteks patsiente ja arste koondavate liitudega – suhtlemisest.\n\nCaulfield nendib kolleegidega, et kuigi teaduskommunikatsioon on olemuslikult kompleksne, võiks kindlatele liialdamisvormidele tähelepanu juhtimine kujutada head lähtepunkti.\n\nAlusuuringud ja kliinilised rakendused\n\nMeediaga suhtlemise osas antavad soovitused moodustavad 27 leheküljel antavatest näpunäidetest ja juhtnööridest vaid väikese osa. Enamus tekstist lahkab patsientide ning tüvirakkude ja embrüote uurimisega seonduvaid eetikaküsimusi, millest osa on muutunud aktuaalseks alles viimastel aastatel toimunud kiirete arengute tõttu.\n\nNende üheks näiteks on alles selle kuu alguses avaldatud uuring, milles suudeti inimembrüoid elus hoida 13 päeva. Katse kompas riiklike eetikakomisjonide poolt analoogsetele uuringutele seatavat kahe nädala piiri. Eelnevalt polnud embrüote sedavõrd kaua elus hoidmine võimalik tehnilistel põhjustel. Nüüd sõltub see aga pigem ühiskonna arengust.\n\nSarnaselt võimaluste piire avardanud uued senisest täpsemad genoomi muutmise tehnikad. Kuna ühiskonnas laiemalt pole endiselt konsensust, millal või mis puhul taolisi muudatusi teha võib ning selle ohutuses pole veel veendutud, soovitab selts säilitada võimalus alusuuringuteks, sh geenide muutmist hõlmavateks katseteks. Inimembrüote sarnasel viisil kliinilistes oludes muutmine peab olema aga selgelt keelatud.\n\nEraldi pühendatakse tähelepanu indutseeritud pluripotentsetele tüvirakkudele, millel on inimembrüotest eraldatavate tüvirakkudega sarnased omadused ja võrreldav arengupotentsiaal. Sisuliselt võimaldas Nobeli preemia vääriline avastus muuta keharakud ükskõik millisteks teisteks keharakkudeks. Tüviraku-uuringute seltsi soovituste kohaselt ei peaks nendega tehtavaid uuringuid reguleerima üldjuhul samadel alustel ja selle võiks jätta uurimisasutuste nagu ülikoolide enda hoolde.\n\nEttevaatlikum tuleks olla alles tuult tiibadesse saava uurimissuunaga, kus uuritakse indutseeritud tüvirakkude organiseerumist embrüo-sarnasteks struktuurideks. Inimembrüotega tehtavaid katseid iseloomustavat erikohtlemist tuleks rakendada juhul, kui moodustunud struktuuridel on reaalne potentsiaal areneda inimeseks.\n\nSarnaselt vajavad täiendavat järelvalvet mitokondrite siirdamist hõlmavad katsed. Kuigi protseduuri rakendamine kliinilistes oludes said Suurbritannias möödunud aasta alguses rohelise tule, nendib tüviraku-uuringute selts, et pärilike muudatuste tegemine on sellega potentsiaalselt veel tundmatute riskide tõttu vastuvõetamatu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uute teadustulemuste kajastamisel laskutakse sageli liialdustesse. Eriti juhul kui tegemist on viimastel aastatel hüppeliselt arenenud valdkondadega nagu tüviraku-uuringud. Rahvusvaheline tüviraku-uuringute selts viitab nüüd oma erialal tegutsevatele teadlastele suunatud juhtnöörides muu hulgas vajadusele võtta oma tulemuste meediakajastuse eest varasemast suuremast vastutus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Filharmoonia kammerkoor osaleb Los Angeleses festivalil \"Mozart & Pärt\"\n\n## Põhitekst:\n\nWalt Disney nimelises kontserdimajas toimuval neljal kontserdil tulevad ettekandele Arvo Pärdi \"Miserere\" ja W. A. Mozarti \"Reekviem\", mida esitavad lisaks EFK'le ja LA Filharmoonikutele ka Läti Raadio koor ning solistideansambel koosseisus Lucy Crowe (sopran), Roxana Constantinescu (metsosopran), Paul Appleby (tenor), Frederick Ballentine (tenor), Luca Pisaroni (bass-bariton).\n\n\"Olen kindel, et need kaks koori – EFK ja Läti Raadio koor – moodustavad parima oratooriumikoori maailmas, kuna nad täiendavad üksteist suurepäraselt,\" arvab EFK peadirigent Kaspars Putninš. \"See on fantastiline võimalus ja suur au EFK-l laulda noorema generatsiooni ühe säravama dirigendi Gustavo Dudameli käe all ja koos tema filharmoonikutega, mis on üks juhtivaid orkestreid maailma muusikaelus. Samuti on ju Walt Disney kontserdimaja üks prestiižikamaid esinemispaiku,\" rõõmustab Kaspars Putninš koori edu üle.\n\nArvo Pärdi looming kõlab 19.-29. maini toimuva festivali jooksul kokku 10 kontserdil, lisaks esitatakse Mozarti, Händeli, videokunstnik Bill Viola jt teoseid. Festivali kulminatsioonina tuleb 28. mail maailma esiettekandele Los Angelese Filharmoonikute tellimusel valminud Arvo Pärdi instrumentaalteos \"Greater Antiphons\".\n\nEesti Filharmoonia Kammerkoor on USA kontserdireisidega pikaajalised traditsioonid – alustati 1990. aastal ning käesolev esinemine on selles riigis neljateistkümnes, kuid esmakordne Walt Disney nim kontserdimaja laval. Kuna koori on saatnud turneedel suur edu ning huvi EFK ning Arvo Pärdi ja teiste eesti heliloojate loomingu vastu on olnud tõusutrendis, siis viimastel aastatel on käidud üle Atlandi turneedel koguni igal aastal. Lisaks paljudele olulistele kontserdikeskustele, ülikoolide saalidele ning kirikutele on esinetud Ameerika koorijuhtide konverentsil ning maailma prestiižikamates esinemispaikades – Washingtoni Kennedy Keskuses, New Yorgi Carnegie Hallis, Lincolni Keskuses ja Metropolitani Kunstimuuseumi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Filharmoonia kammerkoor (EFK) alustab täna reisi Los Angelesse, kus 19. kuni 22. maini osaleb festivalil \"Mozart & Pärt\", mida korraldavad Los Angelese Filharmoonikud ja selle peadirigent Gustavo Dudamel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrumaal aitas tähelepanelik mees tabada kuriteos kahtlustatavad\n\n## Põhitekst:\n\n1. mai hilisõhtul käivitus Võru vallas ühe kaupluse valvesüsteem. Sellele reageerinud poepidaja avastas kohale jõudnuna, et kauplusest on varastatud sigarette, alkoholi, karastusjooke ja maiustusi enam kui 600 euro väärtuses. Järgmise päeva hommikul avastas lähipiirkonnas suvitanud 36-aastane Kalev jällegi sissemurdmise oma eramu aita, kust oli varastatud erinevaid tööriistu ja muid esemeid. Kahju ulatus üle 1200 euro.\n\nSama päeva õhtupoolikul toimetas Kalev parasjagu aias, kui märkas majast kümmekonna meetri kauguselt möödumas kampa noormehi. Kuna noorukid olid piirkonnas võõrad, päris mees, mis asjus poisid sinnakanti on sattunud. Väideti vastu, et noortel olevat sealkandis mingisugune maja. See tundus veelgi kummalisem, sest pisikeses maapiirkonnas teatakse hästi, kui külasse kolib uus naaber. Seda enam, et nüüd oli külaelanikeks punt noori mehi ühekorraga ning pealekauba tundus poiste käitumisest, et nad on alkoholi pruukinud.\n\nTähelepanelik mees ei hakanud pikalt aru pidama, seda enam, et tema suvilasse oli äsja keegi sisse murdnud. Nii andis ta politseile kahtlastest isikutest teada. Politsei tabas noormehed ühest mahajäetud majast. Selgus, et tegu on viie pärnakaga vanuses 15-21 eluaastat.\n\nAsjaolusid selgitades jõuti kiiresti tõdemuseni, et osa noormehi on põhjust seostada nii sissemurdmises poodi kui ka tööriistavarguses. Lisaks kahtlustatakse osa neist mitmetes teisteski näiteks nii Harju- kui Pärnumaal toime pandud kuritegudes. Võru vallas toime pandud kuritegudes on kahtlustus esitatud kolmele alaealisele ja kahele täisealisele noormehele. Kohtu otsusel on neist neli noorukit ka vahi alla võetud.\n\nVõru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk sõnas, et Kalevi tegutsemine on heaks õpikunäiteks, kuidas valvsus ümber toimuva suhtes aitab vargaid tabada, teinekord ka peletada. \"Võõrastele tähelepanu pööramine, nende kõnetamine ja silmside annab juba iseenesest küllalt infot sellest, kellega võib tegu olla. Seda enam, et suure tõenäosusega ütleb nii mõnegi inimese sisetunne kohe ära, kui inimene kahtlaselt käitub või tema jutt ei klapi. Et Kalev andis oma tähelepanekutest kiiresti politseile teada, õnnestus meil sama väledalt kuritegudes kahtlustatavad noored kinni pidada,\" ütles Soekarusk.\n\nTäna tunnustas Lõuna prefekt Tarmo Kohv tänukirja ja meenega Kalevit ning avaldas lootust, et tema eeskujul jagavad ka teised Võrumaa elanikud oma tähelepanekuid politseiga, et kodukant saaks turvalisem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tähelepanelik mees ei jäänud ükskõikseks, kui märkas suvila läheduses võõraid noorukeid hulkumas, vaid andis sellest politseile teada. Peagi selgus, et noori on alust kahtlustada mitmetes kuritegudes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMagnus Pehrsson kutsus koondisesse 30 mängijat\n\n## Põhitekst:\n\nNimekiri on tavapärasest pikem, kuna mänge on neli ning kõik mehed ei saa kogu laagrit kaasa teha.\n\nHetkel on teada, et väravavaht Mihkel Aksalu saab osaleda 1. juuni mängus Andorraga ning 4. juuni mängus Lätiga, muul ajal on ta seotud koduklubi kohtumistega. Teine puurilukk Richard Aland teeb kaasa vaid 29. mai matši Leeduga, vajadusel kaasatakse selleks mänguks ka U-21 väravavaht Matvei Igonen.\n\nPavel Londak, Andreas Vaikla, Enar Jääger, Taijo Teniste, Karol Mets ja Sander Puri jäävad koduklubi mängude tõttu eemale 29. mai matšist Leeduga.\n\nArtur Pikk saab osaleda esimeses kahes mängus Leedu ja Andorraga. Lahkumismängu pidav Joel Lindpere on koondise laagris kolmes kohtumises, kus vastased on Leedu, Andorra ja Läti.\n\nEile operatsiooni läbinud Konstantin Vassiljevi liitumine sõltub taastumise kiirusest, kuid praegu on keskväljamaestro koosseisus. Frank Liivak ja Jan Kokla kutsuti koondisse kohtumisteks Leedu ja Andorraga, pärast mida otsustatakse nende võimalik kaasamine mängudeks Läti ja Portugaliga.\n\nPerioodi viimaseks mänguks, kus Lissabonis kohtutakse Portugaliga, väheneb koondise nimekiri 20 mängijani.\n\nMai lõpus kogunevat koondist ootab 29. mail võõrsil ees Balti turniiri avakohtumine Leedu vastu. 1. juunil võõrustame Joel Lindpere lahkumismängus Andorrat ning 4. juunil on A. Le Coq Arenal Balti turniiri viimases mängus meie vastaseks Läti. 8. juunil kohtub koondis võõrsil Portugaliga.\n\nEesti koondise koosseis:\n\nVäravavahid\nMihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 23/0\nRichard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora 0/0\nPavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0\nMarko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0\nAndreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0\n\nKaitsjad\nNikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 5/0\nEnar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga Fotball (NOR) 121/0\nMarkus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0\nGert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 42/2\nRagnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 109/3\nDmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 99/3\nArtur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 13/1\nJoonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0\nTaijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 45/0\nPoolkaitsjad ja ründajad\nHenri Anier (17.12.1990) – Dundee United (SCO) 25/6\nIlja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 24/1\nAleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 97/0\nAndre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0\nMaksim Gussev (20.07.1994) – Tallinna FC Flora 5/1\nKen Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 24/0\nJan Kokla (29.05.1997) – Tallinna FC Flora 0/0\nFrank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP) 3/0\nJoel Lindpere (05.10.1981) – klubita 106/7\nPavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia 0/0\nKarol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 26/0\nSander Puri (07.05.1988) – MFK Karvina (CZE) 66/4\nAts Purje (03.08.1985) – Nõmme Kalju FC 56/8\nRauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 4/0\nSergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 50/9\nKonstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 87/21\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson kutsus Balti turniiriks ning maavõistlusteks Andorra ja Portugaliga koosseisu 30 mängijat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Jõerüüt: on viga, et Eestis ei valita presidenti otse\n\n## Põhitekst:\n\nJõerüüt ütles intervjuus Vikerraadiole, et presidendikandidaatide otsimine on tema jaoks protsess, millega saab tähelepanu juhtida tähtsale küsimusele. \"On suur viga, et Eestis pole presidendivalimised otsevalimised,\" rõhutas Jõerüüt.\n\nSee on Jõerüüdi sõnul küll vana teema ja selle üle võib palju poolt- ja vastuargumente õhku visata, kuid põhiseaduse esimene paragrahv ütleb, et kõrgeima võimu kandja on Eestis rahvas.\n\nJõerüüt selgitas, et riigikogu valimistel, kohalikel valimistel ja europarlamendisaadikute valimisel ongi rahvas kogu aeg aktiivses rollis.\n\n\"Ainuke niisugune suur valimine, mis puudutab tervet Eestit ja kus terve rahvas kaasa ei löö ehk kõrgema võimu kandja on sellest protsessist mingil määral eemaldatud, on riigipea valimine,\" selgitas Jõerüüt oma seisukohta.\n\nOhtu presidendi otsevalimise puhul parlamentaarsele demokraatiale ta ei näe ja soovitas Soome suunas vaadata, mis on aegade jooksul olnud meile eeskujuriik.\n\n\"Seal valitakse presidenti otsevalimistel juba 1993. aastast alates. Soome on põhiseaduse järgi endiselt parlamentaarne demokraatia. Me ei ole näinud ühtegi kuritarvitust või nihet meie poliitilises kontekstis Soome puhul nende kolme otsevalitud presidendi puhul,\" lisas Jõerüüti.\n\nIntervjuud, kus Jõerüüt kinnitas muu hulgas, et teeks presidendina valitsuse moodustamise ettepaneku esimesena alati valimiste võitjaerakonnale ning kus ta avaldas toetust Eesti pürgimisel ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, kuula siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimalike presidendikandidaatide sõelumisprotsessis osalev Jaak Jõerüüt hindab veaks korda, mis ei võimalda Eesti rahval presidenti otse valida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTokyo lähistel leidis aset maavärin\n\n## Põhitekst:\n\nEsialgsetel andmetel oli maavärina epitsenter Tokyost põhjas ning tunnistajate sõnul oli pealinnas tunda majade rappumist, vahendas Reuters.\n\nRahvusringhäälingu NHK teatel mingite purustuste kohta andmeid veel pole ning tsunamihoiatust pole antud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapanis leidis täna aset maavärin magnituudiga 5,6.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti - Läti mängu eel toimub harrastusjalgpalli konverents\n\n## Põhitekst:\n\nTeiste tähtsate teemade seas räägib jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kohaliku harrastusjalgpalli tulevikust.\n\nEesti klubidest astuvad konverentsil üles Tartu JK Welco ning Raasiku FC Joker. Põneva infoga viib klubid kurssi SA Eesti Antidoping esindaja Elina Kivinukk. Sõna saab EJL-i kohtunike osakonna spetsialist Neeme Neemlaid ning autasustatakse ka Eesti parimat harrastusjalgpalliklubi.\n\nHarrastusjalgpalli konverentsile kutsutud klubid peavad end hiljemalt 26. maiks registreerima e-posti aadressil [email protected]. Konverentsile järgneb A-koondise Balti turniiri kohtumine Eesti – Läti, mis algab kell 19.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 4. juunil kell 15.00 leiab A. Le Coq Arena pressikeskuses aset korra kahe aasta jooksul toimuv Eesti Jalgpalli Liidu harrastusjalgpalli konverents.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nToto Cutugno teeb Haapsalu piiskopilinnuses pärast kümmet aastat taas ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nToto Cutugno on niinimetatud \"tõelise itaallase\" kehastus. Tema laulud on maailmas enim mängitud ning just Ida-Euroopas on ta saavutanud erilise staatuse – Toto Cutugno laulud murdsid end nõukogude perioodil raudse eesriide taha ja tekitasid tunde tõelisest vabadusest. Kes meist ei suudaks peast laulda Toto Cutugno kõige suuremat hitti \"L´italiano\" või ümiseda kaasa \"Serenata\" , \"Solo Noi\", \"Donna, Donna Mia\" refrääne.\n\nToto Cutugno on meediaga suheldes tagasihoidlik ja väldib pikki intervjuusid. Laulja sõnul on ta kogu oma elu kirja pannud lauludesse ja tal ei ole vaja rohkem endast rääkida. Küll aga on Toto parandamatu romantik ja väga spontaanne, mistõttu võib juhtuda, et keset kontserti tuleb mees rahva sekka, laulab koos oma fännidega ja jagab neile kallistusi ning autogramme.\n\nToto Cutugno tuleb juba vähem kui kolme nädala pärast, mil kuurortlinnas Haapsalus toimuvad järjekordsed Itaalia kultuuri- ja veinipäevad. Igal aastal külastavad üritust tuhanded Itaalia kultuuri austajad nii Eestist kui ka välismaalt. Toto Cutugno toob endaga kaasa ligi 20 tippmuusikut ja meeskonnaliiget, garanteerides Haapsalu Piiskopilinnuses emotsionaalse ja kõrgetasemelise muusikaelamuse.\n\nViimased piletid 4. juunil ainsale Baltikumis toimuvale Toto Cutugno kontserdile on saadaval monstermusic.ee/toto ja Piletilevis. Väravad avatakse juba kell 16:00, et kõik kontserdikülastajad jõuaksid õigeaegselt kohtadele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia kultuuri- ja veinipäevadel Haapsalu piiskopilinnuse hoovis esineva Toto Cutugno kontsert on osutunud äärmiselt populaarseks, sest juba on müüdud 95 protsenti piletitest. Viimati võõrustas Haapsalu Piiskopilinnus nii palju külalisi kümme aastat tagasi, mil esines Status Quo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondis võitis Leedus Balti heitealade maavõistluse\n\n## Põhitekst:\n\nHeitealade Balti maavõistlusel võisteldakse kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes U-18, U-20, U-23 ja täiskasvanute vanuseklassides. Igal alal ja igas vanuseklassis osalevad koondised ühe sportlasega.\n\nEesti heitealade koondisele tõid esikoha ja pälvisid Balti meistritiitli naiste kettaheites Kätlin Tõllasson (isiklik rekord 54.27), naiste vasaraheites Ellina Anissimova (59.15) ning naiste odaviskes Liina Laasma (56.00). Meeste arvestuses tõi koondisele maksimumpunktid Ergo Tamm odaviskes (isiklik rekord 69.15).\n\nNoorte vanuseklassides võidutsesid Jander Heil juunioride kettaheites (56.46), Kätlin Piirimäe U-23 kuulitõukes (15.43), Rael Kalda juunioride vasaraheites (51.97) ning neidude odaviske kõikides vanuseklassides vastavalt Marcella Liiv (U-23 – 49.12), Mirell Luik (U-20 – isiklik rekord 52.68) ning Laura Trašanov (U-18 – 45.79).\n\nJander Heil täitis ühtlasi kettaheites ka tänavu Poolas toimuva U-20 MM-normatiivi (55.00). Kuulitõukes on Heilil U-20 MM-norm juba varem täidetud. Ka Mirell Luige tulemus ületas U-20 MM-normatiivi (49.50), kuid sellest on Luik tänavu juba korra varemgi jagu saanud.\n\nLisaks täitis odaviskes Kiur Kalme tänavu Gruusias toimuva U18 EM normatiivi (64.00) visates uueks isiklikuks rekordiks 65.54 ning saavutades 2 koha.\n\nEesti koondis kogus kokku 26231 punkti, Leedu heitjad said teise koha 25964 punktiga ning kolmandaks jäid lätlased 25586 punktiga. Balti heitealade maavõistlust on peetud alates 2010. aastast ning seni pole lõunanaabrid Eesti koondisest jagu saanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel Leedus Alytuses peetud Balti heitealade maavõistluse võitis Eesti koondis Leedu ja Läti koondiste ees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNeymar: see ei olnud mu parim hooaeg\n\n## Põhitekst:\n\nNeymar alustas hooaega plahvatuslikult, kuid uue aastanumbri sees ei olnud tema numbrid enam nii säravad. Barcelona viimases 17 liigamängus jäi Neymaril värav löömata kümnes.\n\n„Mulle meeldib oma rekordeid ja statistikat parandada,“ ütles 24-aastane brasiillane väljaandele Globo Esporte. „Ma tahan oma mängu iga päevaga paremaks muuta. Sellegipoolest olen ma uhke võidetud liigatiitli üle. Ma pean õnnitlema oma meeskonnakaaslasi, sest tiitlivõit oli raske.“\n\nSellel hooajal koguni 40 liigaväravat löönud Neymari ründekaaslane Luis Suarez sai enda valdusesse Hispaania liiga parima väravaküti tiitli.\n\n„Luis Suarez on suurepärane mängija,“ lisas Neymar. „Ta ei löö mitte ainult väravaid, vaid juhib ka mängu. Ta on hea meeskonnakaaslane ja ühtlasi ka hea sõber ning mul on tema üle väga hea meel. Me peame võimalikult palju aitama, et ta võiks parima väravaküti tiitli iga hooaeg võita.“\n\n„Meie edu peamiseks aspektiks on meeskonnavaim ja õnn, mida me tunneme üksteist aidates,“ lõpetas Neymar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Barcelona ridades Hispaania meistriks tulnud brasiillase Neymari sõnul ei olnud lõppenud hooaeg tema jaoks parim, kuid pidas klubi tiitlivõitu siiski isiklikust rahulolust tähtsamaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meeskond läheb Tour of Estoniale tiitlit kaitsma\n\n## Põhitekst:\n\nVõidu kaitsmine võib eestlastel aga kodusel tuuril raskeks kujuneda, sest kohal on koguni neli UCI pro-kontinentaal taseme meeskonda, lisaks veel üheksa tugevat kontinentaaltaseme tiimi ja kolm rahvuskoondist.\n\nEesti koondise esinumbriks on eelmise aasta Tour of Estonia võitja Martin Laas, kes igapäevaselt teenib leiba Delko–Marseille Provence KTM nimelises profiklubis, kuid varus on ka 2013. aasta võitja, Cofidise rattur Gert Jõeäär. „Martin Laasi hooaeg on olnud keeruline, ta pole saanud vigastuse tõttu korralikult treenida. Tuleb Tour of Estoniale põhimõtteliselt viienädalase ettevalmistuse pealt ja seetõttu on tema vorm küsimärk,“ rääkis koondise peatreener Jaan Kirsipuu.\n\n„Gert Jõeäär palus end varusse lisada. Kui ta pääseb Belgia velotuuri sõitma, siis teda meeskonnas Tour of Estonia ajaks pole. Kui sinna ei pääse, siis tuleb sõitma,“ lisas Kirsipuu.\n\nEsimest aastat Tour of Estonial koondise peatreeneri rolli täitev rattalegend Kirsipuu arvas, et Eesti meeskonnal on pigem üllataja roll. „Neli tugevat profitiimi on need, kes võtavad sõidus vastutuse. Meie püüame pigem jälgida sõidu kulgu ja üllatada. Eelmisel aastal võitis Eesti koondis tuuri autsiderina, sel aastal oleme veel rohkem autsiderid,“ rääkis ta.\n\nKirsipuu lisas, et teised meeskonnad teavad kindlasti tiitlikaitsjat Martin Laasi, kuid ülejäänud U-23 tiimil baseeruv eestlaste tiim on neile suhteliselt tundmatu. See aga ei tähenda, et meeskonnas poleks teisi üllatusvõimelisi mehi. Ta tõi välja, et heas vormis on näiteks ka Norman Vahtra ja Karl Patrick Lauk ning et meeskonna tegelik esinumber selgub alles sõidu käigus.\n\nEeldatavat neli kõige tugevamt profitiimi on poolakate CCC Sprandi Polkowice, venelaste Gazprom-Rusvelo, kes praegu osaleb ühe koosseisuga ka Giro d’Italial. Lisaks neile kahele eelmiselgi aastal osalenud USA-s baseeruv diabeetikutest koosnev Novo Nordisk ja teine Poola profitiim Verva Activejet Pro Cycling Team.\n\n„Tõenäoliselt põhjus, miks meil on õnnestunud sellel aastal nii head tiimid Eestisse tuua, peitub paljus ka UCI uues reitingusüsteemis,“ selgitas võistluste direktor Indrek Kelk meeskondade nimekirja. „Kui varasemalt ei saanud Tour of Estonia eest punkte Maailma tuuri tabelisse, vaid ainult Euroopa tuuri arvestusse, siis nüüd kehtib üks ühtne tabel ja Tour of Estonia kui esimese kategooria UCI velotuur on seetõttu ka tugevamate tiimide jaoks atraktiivsem võistlus, kust saab väärt punkte.\"\n\nLisaks Eesti meeskonnale on eeldatavasti stardis veel kaks eestlast. Mihkel Räim on üles antud Iisraeli tiimi Cycling Academy Team koosseisus ja Peeter Pruus on lätlaste Rietumu-Delfin nimekirjas.\n\nSarnaselt paarile viimasele aastale toimub Tour of Estonia kahel päeval. Reedel, 27. mail sõidetakse Tallinn-Tartu 190 km pikkune esimene. etapp, mis sel aastal on täpselt sama nagu 2014. aastal. Tour of Estonia võitja selgub laupäeval, 28. mail, kui sõidetakse vaatemänguline Tartu GP otse linna südames.\n\nErinevalt varasematest aastatest on Tartu GP rada seekord pisut kompaktsem ja välja on jäänud paarikilomeetrine lõik raja lõpuosast, mis kulges Tartu tööstuspiirkonnas Sepa tänaval ja Ropka teed pidi.\n\n„See võib raja isegi raskemaks teha, kuna Jakobi ja Vanemuise mäe tõusud jõuvad kiiremini kätte. Kuna sõidetakse rohkem ringe, siis on ka tõusukilomeetreid rohkem,“ kommenteeris rajamuudatust Kirsipuu.\n\nTour of Estoniale järgneb pühapäeval, 29. mail Ida-Euroopa suurim rattafestival 35. Tartu Rattaralli, kus ka kolmekordne võitja Kirsipuu plaanib starti tulla. Lisaks temale on Rattaralli stardis ka mitmed teised eelmisel kahel päeval joonel olnud profiratturid Eestist ja mujalt.\n\n35. Tartu Rattarallile on viimastel andmetel nime kirja pannud juba üle 3200 ratturi. Seejuures on soodusregistreerimine avatud veel kuni selle reedeni. Valikus on nii 135 km kui ka 56 km pikkune distants.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimaste aastate tugevaima koosseisuga profiratturite UCI 2.1 kategooriasse kuuluva võidukihutamise Tour of Estonia ehk Eestimaa Velotuuri võitu läheb kaitsma Eesti koondis eesotsas Martin Laasiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLahkus teenekas kergejõustikukohtunik Ilmar Pendre\n\n## Põhitekst:\n\nPendre hakkas kohtunikuametit pidama juba 1943. aastal, kui veel ise tõsiselt võistlussporti harrastas. Ta oli Eesti meister 400 meetri tõkkejooksus (1948) ja Kalevi meeskonna koosseisus neljakordne Eesti meister teatejooksudes (1947-1949). Rahvuskategooria kohtunikuks sai Ilmar Pendre 1967. aastal ning omas kehtivat kohtunikulitsentsi kuni surmani, andes panuse 1445 võistluse läbiviimisel.\n\nSpordiga olid seotud ka peaaegu kõik Ilmar Pendre elu jooksul peetud ametid. Ta töötas Kalevi Spordikooli õpetaja ja treenerina, Tallinna Polütehnilise Instituudi Spordibaaside juhatajana ja Tallinna Taksopargi spordiklubi Tempo esimehena. Pensionipõlve pidades lõi Ilmar Pendre usinalt kaasa spordiveteranide tegemistes, võttes muuhulgas enda peale spordiveteranide haudade eest hoolitsemise Tallinna kalmistutel.\n\nSuure spordiajaloo huvilise ja talletajana tunnistati ta 2015. aastal Eesti Spordimuuseumi teatmematerjalide kogumise võistluse võitjaks. Ilmar Pendret on tunnustatud Spordiselts Kalevi auliikmeks nimetamisega 1972. aastal ning Eesti Kergejõustikuliidu teeneteplaadiga tema 90. sünnipäeva puhul.\n\nIlmar Pendre matusetalitus on 19. mail kell 15 Tallinna Jaani kirikus, ärasaatmine Rahumäe kalmistul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kergejõustikuliit teatas esmaspäeval, et meie seast on lahkunud veel eelmisel hooajal 12 võistlusel kaasa löönud kergejõustikukohtunik Ilmar Pendre (3. III1923 – 13.V 2016).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondis püstitas EM-il 4x100 meetri vabaujumises Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste 4x100 meetri vabaujumises püstitas koondis koosseisus Ralf Tribuntsov, Andri Aedma, Kregor Zirk ja Pjotr Degtjarjov ajaga 3.20,52 Eesti rekordi, eelmisest rekordist ujuti kiiremini 97 sajandiksekundi võrra. Sellegipoolest jäädi eelujumises 15 riigi konkurentsis viimasele kohale.\n\nMeeste 100 meetri rinnuliujumises püstitas Martin Allikvee uue isikliku tippmargi 1.01,60 ning sai sellega 19. koha. Poolfinaali oleks viinud vaid ühe sajandiksekundi võrra kiirem tulemus.\n\n100 meetri rinnuliujumises olid võistlustules veel Martin Liivamägi, kes läbis distantsi 1.02,05-ga ja oli kokkuvõttes 27. Martti Aljand (1.02,67) ujus 40. ja Filipp Provorkov (1.03,46) 49. aja.\n\nDaniel Zaitsev püstitas 50 meetri liblikujumises isikliku rekordi, läbides distantsi 24,32-ga. Kokkuvõttes andis see Zaitsevile 19. koha. Õhtusest poolfinaalist jäi puudu 3 sajandikku. Kregor Zirk läbis distantsi ajaga 24,61 ja oli kokkuvõttes 28. Arkadi Kalinovski (25,32) näitas 52. aega.\n\nNaiste 200 meetri seliliujumises oli stardis kaks eestlannat. Alina Kendzior läbis distantsi ajaga 2.16,58 ja oli üldarvestuses 23. Kätlin Sepp (2.22,67) oli kokkuvõttes 32.\n\nMargaret Markvardt püstitas 50 meetri liblikujumises ajaga 28,11 isikliku rekordi. Oma eelnevat tippmarki 15 sajandiku võrra parandanud Markvardt sai sellega oma eelujumises kolmanda koha, kaotades võitjale kümne sajandikuga. Üldkokkuvõttes lõpetas Markvardt 42. kohal.\n\nMeeste 100 meetri seliliujumises püstitasid uue tippmargi Karl Johann Luht ja Endri Vinter. Vinter ujus uueks isiklikuks rekordiks 56,80, parandades eelmist rekordit peaaegu sekundi võrra. Tulemus andis Vinterile eelvõistlusel 42. koha. Karl Johann Luht lõpetas temast neli sajandikku varem, mis tähendab talle samuti isiklikku tippmarki, kokkuvõttes oli Luht 39.\n\nEelmisel aastal 100 meetri seliliujumises Eesti rekordi 55,03 ujunud Ralf Tribuntsovi ajaks jäi Londonis 55,92, mis andis kokkuvõttes 27. koha.\n\nNaiste 4x100 meetri vabaujumise koondis koosseisus Kertu Ly Alnek, Tess Grossmann, Margaret Markvardt ning Alina Kendzior ujus aja 3.50,90, mis andis 15 naiskonna konkurentsis 13. koha. Eesti rekordist jäi naiskonda lahutama kolm ja pool sekundit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis täna alanud ujumise Euroopa meistrivõistlustel püstitas Eesti meeste 4x100 meetri vabaujumise teatekoondis Eesti rekordi, meeste 100 meetri rinnuliujumises jäi Martin Allikveed poolfinaalkohast lahutama üks sajandiksekund.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta vanemuislasteks valiti Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.\n\nAasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.\n\nVeel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.\n\nLavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.\n\nVäljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pärjati aasta vanemuislasteks draamanäitleja Kärt Tammjärv ja vastuvõtusekretär Liis Noorkõiv.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaal sai pagulaskeskuses puhkenud tüli käigus teismeline afgaan raskelt viga\n\n## Põhitekst:\n\nPoisi seisund on väidetavalt eluohtlik. Politsei sõnul uurib juhtunut mõrvarühm, vahendas BBC.\n\nKokkupõrgetes Dauelseni varjupaigakeskuses osales kuni 50 inimest. Lisaks poisile sai veel mitu inimest vigastada.\n\nKa reede õhtul oli samas keskuses tüli, milles osales umbes 30 inimest. Reedene tüli puhkes afgaanide ja Iraagi kurdide vahel väidetavalt varastatud valjuhääldi pärast.\n\nEt vältida edasisi tülisid viidi osad varjupaigataotlejad Dauelseni keskusest mujale. Võimude sõnul on seoses reedese tüliga uurimise all seitse inimest vanuses 14 kuni 43. Laupäeva õhtul võeti 19-aastane mees lühikeseks ajaks vahi alla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Alam-Saksi liidumaal sai nädalavahetusel varjupaigkakeskuses puhkenud kokkupõrgetes 14-aastane Afganistanist pärit poiss tõsiseid peavigastusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAprilli õhutemperatuur osutus taas rekordiliseks\n\n## Põhitekst:\n\nNASA mõõtmiste kohaselt ületas aprilli keskmine õhutemperatuur 1951—1980 aasta keskmist 1,1 °C võrra, lüües kuus aastat varem püstitatud rekordit 0,24 °C'ga. Keskmist õhutemperatuuri aitas lisaks üleilmsele inimtekkelisele soojenemisele kergitada El Niñoga kaasnev Vaikse ookeani pinnakihi soojenemine. Kuigi nähtus oli sel aastal erakordselt tugev, on üles tähendatud ka võimsamaid El Niñosid.\n\nSamas oli aprilli näol tegu seitsmenda eelmise rekordi purustanud kuuga järjest ja kolmanda kuuga, mille puhul oli rekordiline ka rekordi parandamise määr. Ennustuste kohaselt saab seega 2016. aastast märkimisväärse varuga ka kõige soojem aasta, mis mõõtmisajaloost saadik üles tähendatud.\n\nTõusnud pole mitte ainult õhu keskmine õhutemperatuur. Muu hulgas on tõusnud meretemperatuuri toimel alanud kolmas kirjalikult üles tähendatud üleilmne korallide pleekimine, mis on vähemal või rohkemal määral kahjustanud näiteks 93 protsenti Austraalia lähistel asuvast Suurest Vallrahust.\n\nWith Apr update, 2016 still > 99% likely to be a new record (assuming historical ytd/ann patterns valid). pic.twitter.com/GTN9sPL2D7\n\n— Gavin Schmidt (@ClimateOfGavin) May 14, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aprilli keskmine õhutemperatuur oli Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri analüüsi kohaselt kõrgeima alates regulaarsete temperatuuri mõõtmiste algusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRehviliit on sunnitud kogumispunktid ajutiselt kinni panema\n\n## Põhitekst:\n\nRehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul saabus kevadise rehvivahetushooajaga kätte see piir, kus pole enam võimalik rehvide taaskasutusega senisel viisil tegeleda.\n\n“Senise taaskasutustasu tariifi juures, mis on 55-75 eurot rehvitonni kohta, ei ole võimalik rehve jätkusuutlikult taaskasutada. Tegelikud taaskasutuslahendused vajaks minimaalset hinnataset 150 eurot tonn” ütles Kuurme.\n\nKuurme rõhutas, et hinnatõusu ainsaks takistuseks on ebaterve konkurentsiolukord Rehviringlusega.\n\n\"Eestis on kaks taaskasutusorganisatsiooni, millest üks kogub ja reaalselt taaskasutab vanu rehve, teine ainult kogub. Arusaadavalt on rehvide taaskasutamine kordades kallim, kui lihtsalt hunnikusse kuhjamine. Sellise olukorra tagajärjeks on näiteks Tartus Raadil kõrguvad rehvimäed,” lisas ta.\n\nOtsitakse uut logistikakeskust\n\nTänasest ei tööta enam ka Rehviliidu logistiline keskus Maardus, kuna seal senise jäätmekäitluspartneriga jätkamine oleks eeldanud olulist taaskasutustariifi tõusu seoses muutunud maailmaturu olukorraga, mida konkurentsisituatsioon Eestis ei võimaldanud.\n\n“Leidsime logistilisele keskusele uue alternatiivse asukoha, ent keskkonnaamet keeldus uuele kogumisplatsile kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu jäätmeluba väljastamast,\" selgitas Kuurme.\n\nRehviliit lubab esitada kahe nädala jooksul vaidlustuse ja loodab, et keskkonnaamet siiski väljastab loa, mis on organisatsiooni töö taastamise eelduseks. \"Juhul kui amet otsust ei muuda, peame leidma uue kogumiskoha, mis võtaks aga kahtlemata oma aja,” rääkis Kuurme.\n\nRehviliit on eelnevalt teinud omapoolseid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks ning veebruaris viis liit taaskasutussüsteemi puudustele tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi hoovile viis tonni kasutatud rehve.\n\n“Keskkonnainspektsioon hakkas seejärel küll vanu probleeme lahendama, kuid tulevikku suunatud lahendust pole suudetud veel välja töötada. Kujunenud olukorras on riigi jõuline sekkumine muutunud vältimatuks,” lisas Rehviliidu juht.\n\nKohalikud omavalitsused ja eraisikud saavad jätkuvalt rehve ära anda Rehviringluse kogumispunktides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suurim rehvide taaskasutusorganisatsioon Eesti Rehviliit lõpetab ajutiselt kasutatud rehvide vastuvõtu kõigis kogumispunktides üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlma Miilita sõitnud Varik tuli Prantsusmaal külgvankrite MM-etapil 20. kohale\n\n## Põhitekst:\n\nEbaõnn tabas ekipaaži Kert Varik – Maarek Miil juba võistluseelsel neljapäeval jalgrattaga trenni tehes, kui Maarek kukkus jalgrattalt asfaldile ja murdis sõrmeluu.\n\nMõtlemiseks polnud palju aega ja õnneks leiti kiirelt korvi prantslane Johnny Badaire. Uue paarilisega vahetati paar sõna prantsuse keeles ning mindi otsemaid rajale. Kvalifikatsioonis sõideti oma grupis välja kümnes koht ja kindlustati pääs finaali.\n\n„Prantsuse rajad on ohtlikud ja keerulised, seepärast sõitsin väga tagasihoidlikult,“ rääkis Varik Mootorrattaspordi Föderatsiooni pressiteate vahendusel. „Siin on kümme tuhat pealtvaatajat, olin ka kohe tehtud poiss ja mulle elati kõvasti kaasa.“ Võistlussõitudes saadi 23. ja 18. koht ning etapi kokkuvõttes tuldi 20.kohale.\n\nEtapi võitsid kodupubliku ees Valentin Giraud – Nicolas Musset, teised olid Jan Hendrickx – Ben van den Bogaart (Belgia – Holland), kolmandad Stuart Brown – Josh Chamberlain.\n\nJärgmine etapp toimub 11.-12. juunil Saksamaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kert Varik sai pühapäeval Prantsusmaal toimunud kolmandal külgvankrite motokrossi MM-etapil 20. koha, olles sunnitud oma tavapärase korvimehe Maarek Miili välja vahetama prantslase Johnny Badaire'i vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Virtuaalreaalne pseudo-kunstifilm\n\n## Põhitekst:\n\nSeksuaalsuse ümberdefineerimine on viimasel ajal filmikunstis taas esile kerkinud ning iga aastaga aina aktiivsemaks muutunud. \"Her\" (\"Temake\") üritas mõista olukorda, kus armastad vaid tehisintellekti häält; \"Ex Machina\" küsis, kas tehisintellekt üldse vajab sugu, et eksisteerida; \"The Lobster\" näitas utoopiat, kus armastus on seadusega kohustuslik ja \"Under the Skin\" (\"Naha all\") vaatas tulnuka vaatenurgast 21. sajandi noorte seksuaalsuse trivialiseerumist. Sellest küljest tundub Benjamin Dickinsoni teos \"Loominguline kontroll\" olevat justkui loogiline jätk samas temaatikas - mis juhtub, kui kellegi armastuse muusaks saab virtuaalreaalne naine. Animeeritud kuju, kelle \"füüsiline\" keha tundub tehnoloogia abil väga reaalne. Kahjuks jääb see kõrge ootus täitmata.\n\nBenjamin Dickinsoni debüütmängufilm on liiga ambitsioonikas. Virtuaalreaalsuse temaatika käsitlus on kinni üheksakümnendates ning kui ta hetkeks peaaegu julgeb seda ideed avarada (näiteks rääkida, et VR-prillidega ei pea telefoni taskust välja võtma, et seda vaadata), siis ronib hetk hiljem uuesti kivi alla peitu. Ta ei defineeri virtuaalreaalsust kui täielikku meediumit, kui siinsest käegakatsutavast maailmast eemalolekut - see on tema jaoks vaid mingisugune õhust võetud detail, muutmaks filmi seebiooperlikku armastusliini pisut huvitavamaks. Tihti ei saagi aru, kas protagonist kannab VR-prille või on lihtsalt viskit joonud, magamata või narkootikume teinud.\n\nMingil hetkel Dickinson ilmselt mõistis, et see ei toimi väga ning otsustas, et tuleks hoopis enda üle nalja teha. Mis muudab selle komplekti aga veelgi naeruväärsemaks. Kui ei suuda teha tõsiseltvõetavat utoopilist ulmefilmi, siis teeme hoopis musta komöödia (ah?), kus naerame reklaamiinimeste üle (mis minuarust on üldse kuidagi turunduslikult üleskergitatud teema, kuna filmis endas ei ole see absoluutselt fookuses). Ha-ha-ha, üks on hipi ja ajab kahtlast kanepipilves juttu. Ha-ha-ha, üks onaneerib kodus ja vaatab virutaalreaalset naist. Nendeks hetkedeks oli juba fookus täiesti hajunud ja Benjamin Dickinson ilmselt totaalselt paanikas. Mul tuli vist korraks uni ka peale.\n\nAga ega see jant veel ei lõpe. Kui ikka ulmefilm ja komöödia ei õnnestu, siis hakkame kunsti tegema. Muidugi. Teeme filmi mustvalgeks, paneme tühjad kaadri aegluupi ning taustale kohatu klassikalise muusika. Järsku tundub kogu VR-prillidega seotud hüpertehnoloogia olevat nagu inimese sisemise ängi ja eksistentsiaalse paine väljendus. Metafoor metafooris.\n\nSee on aga ainult illusioon ja häma, sest filmi stsenaarium on lihtlabane armastuslugu. Romantiline komöödia igavate inimeste igavast elust, kuid muidugi ei tahtnud Benjamin Dickinson teha enda karjääri esimeseks täispikaks filmiks ninnu-nännu armastusfilmi. Tahaks ju olla ikka äge ja sõpradele näidata, et ma tegin nüüd ikka sellise suure film. \"Loominguline kontroll\" on tõesti väliselt suur, aga sisemiselt täiesti kopitanud ning tühi. Oeh.\n\nJa kui te ikka veel aru ei saanud, et see film on täiesti lollakas, siis mõelge, et lõpus rääkis peategelase naine kolm minutit astraalorgasmist ja kosmilisest armastusest - realiseeriti ära ka twist, mis tundus nii tõenäoline, et ma kogu südamest lootsin, et seda ei tule. Aga näed siis. Väsitav, vaimuvaene ja lihtsalt eriliselt tüütu film. Treileri vaatamisest piisab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinolevis\n\"Loominguline kontroll\" (\"Creative Control\")\nRežissöör: Benjamin Dickinson\nOsades: Benjamin Dickinson, Nora Zehetner, Dan Gill, Alexia Rasmussen, Reggie Watts\n4/10",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikontroll: Inglise kolledž on õppeinfosüsteemi arendades kahjustanud Tallinna maksumaksjate huve\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikontroll avaldas eelmise kuu lõpul auditi, kus leitakse, et Tallinna Inglise kolledž (TIK) on infosüsteemide arendamisel ja sellega seonduvates tehingutes perioodil 2008 kuni 2015 eksinud mitme õigusakti vastu. \"Rikutud on linnavara valitsemise korda, kooli põhimäärust ning riigihangete seadust. Eiratud on raamatupidamise seadusest ja linna raamatupidamise siseeeskirjast tulenevaid arvestuspõhimõtteid,\" loetletakse riigikontrolli auditis pealinna ühele mainekamale munitsipaalkoolile tehtavaid ette heiteid.\n\nAuditis rõhutatakse, et TIK on omavalitsuse asutusena loodud tegutsema avalikes huvides, mistõttu on omavalitsuselt saadud raha ja selle eest soetatud vahendid mõeldud vaid avalike huvide teenimiseks. Seejuures lisandub Tallinna linnavara valitsemise põhimõtetest nõue, et avaliku varaga tuleb kasutada eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult. Kui seda ei tehta on tegemist raha raiskamisega, millega kaasneb kahju maksumaksjale.\n\n\"Teema päevakohasus on tegelikult laiem kui probleemid ühe omavalitsuse ühes koolis. Kogu Eesti avalik sektor tugineb üha enam oma tegevuses eri infosüsteemidele, kulutades nende väljaarendamiseks järjest enam maksumaksja raha,\" märgitakse riigikontrolli raportis.\n\nSassis era- ja avalikud huvid\n\nRiigikontrolli arvates on Tallinna Inglise Kolledži õppeinfosüsteemi arendamisel ja selle tulemustest saadava kasu üle otsustamisel läinud segamini era- ja avalik huvi, kuna linna raha eest on edendatud koolitöötajatega seotud eraettevõtte äri.\n\nTäpsemalt arendas TIK enda eelarvest kulutusi tehes välja õppeinfosüsteemi Stuudium, kuid andis süsteemi autoriõigused kooli töötajatega seotud eraettevõtte kätte, kuigi tegelikkuses peaks juriidiliselt autori- ja kasutamisõigused olema vaid Tallinna linnal.\n\n\"Aastal 2011 sõlmis kolledž lepingu, millega sisuliselt loobus ainulitsentsist tasuta oma koolitöötajatega seotud firma kasuks. Tegemist on ettevõttega, mis pakub õppeinfosüsteemi nimega Stuudium tasu eest teistele Eesti koolidele, teenides selle pealt aastas kümneid tuhandeid eurosid,\" kirjutatakse auditis.\n\nKuigi ettevõtte arendas infosüsteemi pärast tasuta üleandmist edasi, rajaneb see kolledžis loodud programmile. \"Kolledžis loodud lahendust oleks saanud rakendada kas või Tallinna teistes koolides, kus samuti on olnud vajadus õppeinfosüsteemi järele, kuid teenust on tulnud sisse osta,\" märgitakse riigikontrolli hinnangus.\n\nSamas tõdeb riigikontroll, et segadus autoriõiguste üle ja tehingutega seotud huvide konflikt pole olnud tahtliku ja teadliku tegevuse tagajärg.\n\nRikuti ka riigihankeseadust\n\nKuid riigikontrolli andmetel kasutatakse sellegi poolest TIK-i ressursse jätkuvalt koolitöötajatega seotud ettevõtte huvides, kuna ettevõtte juhatuse liikmeks ja osanikuks on kaks kolledži töötajat, kellest üks tegeleb praeguseni programmeerimistöödega, milleks kulub osalt ka tema tööaeg õppeasutuses.\n\nKuigi tööde vajadus lähtub TIK-i huvidest, siis täiustatud lahendust pakub eraettevõte ka teistele koolidele, mistõttu saab ettevõte endiselt TIK-i rahade arvelt kasumit ning see tegevus on vastuolus õppeasutuse põhimäärusega.\n\nÜhtlasi sai Inglise kolledž sihtasutuselt Tiigrihüpe üle 7000 euro projektiraha, kuid riigikontrolli hinnangul võib eeldada, et saadud raha ei kasutatud samuti eesmärgipäraselt. Lisaks rikuti ka riigihangete seadust, kuna projekti raames telliti töid TIK-i projektijuhi isa firmalt.\n\nTiigrihüppe rahadega sooviti 2010. aastal arendada TIK Taski nime kandvat lahendust, mis kokkuvõttes aga kasutust ei leidnud ja sihtasutusele esitati projekti aruandes vastuolulisi andmeid lepingute kohta, mille alusel tööd väidetavalt tehti.\n\n\"Tööd teinud isiku sõnul nende lepingute raames TIK Taski ei arendatud, tehti aga osalt TIKi infosüsteemi arendamisega seotud töid. Samuti telliti projekti käigus töid ettevõttelt, kes pakub praegu Stuudiumi-teenust. See toimus võrdlevaid hinnapakkumisi küsimata, millega rikuti riigihangete seadust,\" kirjutatakse auditis.\n\nKontroll peab muutma tõhusamaks\n\nRiigikontrolli arvates on näitab TIK-is aastate jooksul toimunud rahade väärkasutamine vajakajäämisi linna haridusameti sisekontrollisüsteemis. Lisaks peab haridusamet korraldama tema haldusalasse jäävate asutuste raamatupidamist ning sestap oleks pidanud amet olema teadlik, et TIK arendab oma õppeinfosüsteemi.\n\n\"Asjakohane oleks olnud mõelda, milliseid õiguslikke tagajärgi loob see seoses linnavara valitsemisega. Linna juhtimisstruktuuris kõrgemalseisva asutusena oleks haridusamet saanud rakendada meetmeid, et nõuda linnale selles õigussuhtes suuremaid õigusi või hoida ära varaliste õiguste ainulitsentsist loobumine. Seda ei ole aga tehtud,\" nenditakse auditis.\n\nRiigikontroll leidis, et pealinna haridusamet peaks arvestama auditis esile toodud asjaolusid ning viima läbi omapoolse hindamise ja infosüsteemide inventuuri, mille käigus selgitataks välja, kas ja kui suures ulatuses on kolledži õppeinfosüsteemi autoriõigusi puudutavate otsustega või nende tegemata jätmisega põhjustatud linnale kahju.\n\nRiigikontrolli väidete õigsust on raske kontrollida\n\nTallinna haridusameti juhataja Andres Pajula nõustus riigikontrolli auditile lisatud kommentaaris, et mitte-materiaalne (õppeinfosüsteem) tuleks arvele võtta vastavalt seaduses esitatud tingimustele, kuid märkis, et TIK-i direktori Toomas Kruusimäe väitel pole sellist registreerimisele kuuluvat vara tekkinud, mistõttu pole sellise intellektuaalse vara teket ajavahemikul 2008 kuni 2011 võimalik tõestada.\n\n\"Võttes arvesse kontrollitavat 8 aasta tagust ja sellele eelnenud aega, peab tõdema, et sellel perioodil oli infosüsteemide loomine märkimisväärselt madalamate kvaliteedinõuete ja regulatsioonidega. Infosüsteemide loomise puhul ei eelnenud sageli süsteemi analüüse (tasuvus, käideldavus, turvalisus jms). Samuti peab tõdema, et loodi palju infosüsteemide algeid, mille arendustesse kulutati vahendeid, kuid mida ei võetudki kasutusse,\" kirjutatakse haridusameti vastuses.\n\nSihtasutuse Tiigrihüpe õiguslik järeltulija Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nentis, et TIK-iga lepingud sõlminud töötajatega on tänaseks töösuhted lõpetatud ning sellepärast puudub neil detailne ülevaade projekti käigust ning ülevaate puudumine pärsib nende poolset hinnangu andmiseks. Ühtlasi lisas sihtasutus, et neil puudub projektiraha tagasi nõudmiseks TIK-ilt piisav õiguslik alus.\n\nKa haridusamet tunnistas, et praegusel juhul ei saa nad riigikontrolli auditis esitatud väidete tõesust enam kontrollida.\n\n\"Seega on kohustuse tekkimine selgusetu ning seega ei saa tuvastada ka selle rikkumist, mis võiks olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega,\" kirjutab haridusameti juht oma vastuses.\n\nTIK: tegemist on kallutatud hinnanguga\n\nTallinna Inglise Kolledži hinnangul põhineb audit inkvisitsioonilist rõhuasetusega küsimusel \"Kas kolledžis loodud õppeinfosüsteemi tehnilise lahendusega seotud õigustest loobumine eraettevõtte kasuks oli seaduslik?\".\n\nMunitsipaalkooli väitel on taoline teemapüstitus vastuolus riigikontrolli põhiväärtusega, milleks on objektiivsus ja sõltumatus, sest küsimus sisaldab vähemalt kolme eeldust. \"Esiteks, et kolledžil on tekkinud loovutatavaid õigusi seoses õppeinfosüsteemiga; teiseks, et kolledž on väidetavalt tekkinud õigustest loobunud eraettevõtja kasuks; kolmandaks, et kolledžis loodud õppeinfosüsteem ja eraettevõtja toode on samade autoriõiguste objektid,\" loetleb TIK riigikontrolli poolt loodud eeldusi.\n\nTIK-i sõnul ilmestab raporti subjektiivsust ja kallutatust asjaolu, et kui riigikontroll tugines vaheraportis mitterelevantsele asjaolule, et TIKi infosüsteemi ja Stuudiumi funktsionaalsused on sarnased, siis raporti lõppversioonis tugineb riigikontroll \"tehnilise lahenduse\" sarnasusele, kuid jätab taas kord tuvastamata, kas konkreetsete arvutiprogrammide lähtekoodid on sama autoriõiguse objekt või mitte.\n\nInglise kolledž lisas, et raportis pole ühtegi viideti mis tahes kirjalikule tõendile, mis näitaks, et õppeasutus on oleks loobunud väidetavatest autoriõigustest, kuna vormikohaseid kirjalikke tehinguid pole sõlmitud.\n\n\"Kui Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama arvutiprogrammi koodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks, oleks tegemist kolledži autoriõiguste rikkumisega, mitte ainulitsentsist loobumisega ega õiguste üleandmisega ettevõtjale,\" kirjutatakse TIK-i kommentaaris.\n\nKooli arvates pole riigikontroll tõestanud faktiküsimust, kas Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama programmikoodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks. \"Pelgalt sama funktsionaalsus kahel arvutiprogrammil ei tähenda, et tuginetakse samadele autoriõigustele (koodile - toim.),\" märgib TIK vastuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontroll auditeeris Tallinna Inglise kolledžis loodud õppeinfosüsteemi Stuudium arendamisel tehtud tehingute õiguspärasust ning leidis, et munitsipaalkooli töötajad on rikkunud mitmeid õigusakte, mille tulemusena on Tallinna linna ja maksumaksjate huve tõenäoliselt kahjustatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCarpenter: USA muretseb Moskva tegevuse pärast Musta mere piirkonnas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa rikkus 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas reegleid ja jätkab agressiivset tegutsemist piirkonnas,\" ütles Ühendriikide abikaitseministri asetäitja Lennart Meri konverentsi kõrvalt antud intervjuus.\n\n\"Mõlemal korral rikkus Venemaa rahvusvahelise korra aluspõhimõtteid – suveräänsus, territoriaalne terviklikkus, piiride puutumatus, jõu kasutamise lubamatus poliitiliste küsimuste lahendamiseks,\" sõnas ta.\n\nVenemaa on paigutanud annekteeritud Krimmi poolsaarele suure hulga vägesid ning riigil on Mustal merel Musta mere laevastiku näol arvestatav sõjaline kohalolek, ütles Carpenter BNS-ile.\n\n\"Kõik see on ohtlik ja häiriv. Nad tungisid Türgi õhuruumi mitmel korral enne, kui üks nende lennuk eelmise aasta novembris alla tulistati,\" lausus ta.\n\nUSA ametniku sõnul on Venemaa selline käitumine ohtlik, destabiliseeriv ja vastutustundetu. \"See valmistab meile tõsist muret, just nagu Venemaa agressiivne käitumine Läänemere piirkonnas.\"\n\nSeega peame tagama kaitse- ja heidutusvõimete olemasolu kogu idatiiva ulatuses Läänemerest Musta mereni ja kaugemal, lausus Carpenter BNS-ile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA on tõsiselt mures Venemaa agressiivse käitumise pärast Musta mere piirkonnas, ütles Ühendriikide kaitseministeeriumi ametnik Michael Carpenter usutluses BNS-ile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nInstagram pajatab: mida teevad linlased Russalka lähistel?\n\n## Põhitekst:\n\nLinnauurijad pakuvad Reidi tee diskussiooni omapärase vaatenurga - seda kas ja kuidas tallinlased Reidi teeks planeeritavat ala kasutavad, on võimalik teha kindlaks Instagrami piltide põhjal. Hetkeemotsioonidel loodav sisu loob haruldase nn nähtamatu linna kuvandi ehk liikluse ja füüsiliste muutustega paralleelselt tuhiseva infovoo.\n\n\"Näeme läbi piltide seda, kuidas kohalikud tajuvad linna ja selle erinevaid piirkondi. See on iga inimese subjektiivne nägemus oma linnast. Küsitluste abil ei oleks kunagi võimalik nii kiiresti ja nii laialt sarnasel teemal uuringut läbi viia,\" selgitas linnaplaneerija ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) maastikuarhitektuuri õppekava juht Kristi Grišakov.\n\nInstagami pilt annab edasi subjektiivset nägemust sellest, kuidas inimene ennast ümbritsevat kohta kogeb. Kuna me ei küsi küsimusi, me näeme ainult pilte, siis ei mõjuta me ka uuringus osalejate vastuseid. Inimesed teevad pilte ju vabatahtlikult kohtades mida nad naudivad või peavad huvitavaks.\n\nTemale, linnaruumi planeerijale Damiano Cerronele ning arhitekti ja linnaplaneerija Raul Kalvole jäi Reidi tee üle käivat vaidlust kuulates kõrva väide, justkui Russalkast kesklinna poole jääv mereäär oleks räämas ja seetõttu linnaelanike seas vähepopulaarne. Teaduritena oli neile selge, et on vaid üks võimalus poliitikute väiteid kontrollida: tuleb korraldada uuring.\n\nGeokoordinaatide kaudu Instagrami serverist pilte alla laadides valmis 4000 pildist koosnev valim, nende põhjal selgusid ka märgusõnad (hashtag 'id), millega selle piirkonna külastajad pilte märgivad, see näitas, et hastagi kasutatakse laiemalt kui vaid monumendi juures tehtud piltide tähistamiseks.\n\nFotodest sai kinnitust ammutuntud fakt, et piirkond on oluline venekeelsele elanikkonnale, kes ala regulaarsemalt külastavad. Linnauurijate jaoks on aga üllatav, et rannaala kasutatakse aktiivselt aastaajast sõltumata.\n\n\"Muidugi oli ka tipsutajaid, kuid piltide üldarvu seas oli seda üllatavalt vähe näha. Küll aga kasutati rannaparki ja randa ohtralt grillimiseks, pikniku pidamiseks, kohvi joomiseks ja raamatute lugemiseks; kuhu minnakse linnakärast eemaldumiseks,\" märkis Grišakov.\n\nSotsiaalmeedia andmeid on linnaplaneerimises põhiliselt kasutatud selleks, et vaadelda linnakasutuse muutumist läbi aja. Sotsiaalmeedia võimaldab saada andmeid ka reaalajas, mis teeb linnaprotsesside jägimise läbi nende andmete mugavaks ja kiireks. Enamik teadlasi analüüsib sotsiaalmeedia andmeid globaalseid kontekstis, vähem on neid, kes keskenduvad spetsiifilistele kohtadele ja teevad andmeanalüüsipõhjal ka planeerimissoovitusi.\nTaolisi uuringuid on Grišakov koos kolleegidega teinud ka Londonis ja Turus, akadeemilisi uuringuid aga Peterburis, New Yorgis, Moskvas ja Tallinnas. Viimast on analüüsitud kõige rohkem, seda meetodit kasutavad TTÜ maastikuarhitektid akadeemilises uurimistöös.\n\nRussalka on maamärk ja kõik tegevused, mis seal kandis toimuvad, on üheselt seotud Russalka kui märgilise kohaga, saavad uurijad esmase analüüsi põhjal öelda. See tähendab, et lisaks monumendi ümber toimuvale märgistatakse #russalka sildiga ka Jaapani aias tehtud pildid, mänguväljak, papliallee ja isegi kesklinna poole jäävad ehitusplatsid.\n\nRomantikakolmnurk - nii nimetab Grišakov Jaapani aia, Kadrioru pargi lossipoolse osa ning Russalka ümbruse vahel tekkivat maa-ala: \"Kadrioru park ja Russalka rand moodustavad ühe suure piirkonna, ma ütleks isegi - rohelise monumendi.\" Selles alas tehtud piltidelt on näha, et piirkond on populaarne tüdrukutepidudeks, kohtinguteks ja pruutpaaridele pildistamiseks.\n\nUurijad ei ole päris erapooletud. Vähemalt on nad selle uurimuse põhjal võtnud seisukoha, et orgaaniliselt tekkinud meelispiirkonda ei tohiks kindlasti lõhkuda. \"Arhitektid ja maastikuarhitektid pingutavad meeletult, et haljasala või väljakut toimima saada, et inimesed selle omaks võtaksid, et neile meeldiks seal olla,\" selgitasid uurijad.\n\nSeetõttu hindavad nad kõrgelt tekkinud sümbioosi, kus üks paik on oluline nii eesti kui ka vene kodukeelega tallinlastele, nii hobisportlastele, koeraomanikele, lapsevanematele kui ka romantika otsijatele või hoopis neile, kes mereõhus raamatuid lugeda tahavad. Turistidest rääkimata. \"Täielik lõimumiskoht,\" võtab Grišakov eelneva kokku.\n\nUuringus määrame esmalt meid huvitava piirkonna: nt maamärk, tänav, kvartal või terve linn. Seejärel laeme Instagrami serverist alla kõik selles kohas tehtud pildid. Vajadusel kasutame ajapiirangut ja märgusõnu (hashtag), mida inimesed piltide tutvustamiseks lisavad. Näeme kohti, kus inimesed pilti teevad, millal neid teevad, milliste tegevustega tegelevad, mida pildistavad jmt.\n\nInstagrami pildid peegeldavad eelkõige inimeste positiivset kogemust ja annavad inimeste harjumuste kohta. \"See on see, mida linnauurijatena otsime: positiivset koha kogemust ning kuidas seda saaks veelgi võimendada,\" lausus Grišakov.\n\nTäpselt nädala eest, 9. mail märkis Grišakov Tallinna Ülikoolis toimunud Reidi tee arutelul, et veokitele mõeldud mitmerealise tee ääres kaotab Russalka rand oma võlu. Ta tegi ettepaneku, et Reidi tee projekti tuleks planeerida oluliselt kitsamana. Siis tekiks - praeguse projekti järgi plaanis oleva - kitsa promenaadi asemele rohkem tegevusi võimaldav lineaarne rannapark.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui suur siis ikkagi oleks kaotus, kui Russalka lähistele mitteametliku ranna äärde rajataks peamiselt kaubaautodele mõeldud neljarealine Reidi tee? Linnauurijatel on vastus: enam kui 4000 Instagrami pilti näitavad, et linn kaotaks romantikakolmnurga ja haruldase lõimumispiirkonna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaksosektor pole kokkuleppevedude vastu, kui sõidujagajad on eraisikud endale kuuluva autoga\n\n## Põhitekst:\n\nSee tähendab, et sõidujagaja peab oleme eraisik, kes saab jagada vaid oma enda sõiduvahendit ja kelle sõitude osas on riigil olemas maksustamiseks vajalik piisav info, märkisid kolme liidu juhatused ühisavalduses.\n\nSektorit koondavad liidud leiavad, et kuna muus osas on takosteenus olemuslikult identne kirjeldatud kokkuleppevedusid reguleeriva eelnõuga, peaks riik ausa konkurentsi tagamiseks võrdsustama taksodele ja kokkuleppevedajatele esitatud nõudeid.\n\n\"Osad nõuded (taksokoolitus, sõidukikaart) tuleks maha võtta taksodel või kehtestada sõidukikaardi ja taksokoolituse nõuded ka kokkuleppevedajatele,\" leiavad liidud.\n\nÜhisavalduses rõhutatakse vajadust kehtestada nii taksodele kui kokkuleppevedajatele sarnased hea maine reeglid ning kohustus omada sõiduki armatuurlaual juhi pildi ning ID-numbriga teenindajakaarti. Viimane on vajalik kliendile veendumaks, et teenuse osutaja on ikka see, kes on saanud selleks loa.\n\n\"Kolmandaks oleme üksmeelel selles, et KOLEVi üks peamisi eesmärke on maksustada varimajandust ja koguda kokku maksud nii nagu taksodelt ka erajuhtidelt. Selleks peame vajalikuks, et kõik täna ja tulevikus kokkuleppevedusid või taksovedusid korraldavad elektroonsed platvormid oleks liidestatud riigi infosüsteemiga,\" seisab avalduses.\n\nMuuhulgas peaks riik maksustamise eesmärgil nägema iga sõidu pikkust, algus- ja lõpp-punkti ning hinda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoettevõtete ja taksoettevõtjate liidud ning taksojuhtide liit teatasid, et toetavad jagamismajanduse arengut igati, kuid seda vaid juhul, kui riik suudab kokkuleppevedude eelnõus tagada jagamismajanduse sisulise ja olemusliku reguleerimise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa koondise esialgsesse koosseisu EM-finaalturniiriks kuulub ka Marcus Rashford\n\n## Põhitekst:\n\nValituks osutusid nii vigastustega kimpus olnud Jack Wilshere kui noor Manchester Unitedi ründaja Marcus Rashford.\n\n„Nii Jack Wilshere'i kui Jordan Hendersoni tervis on korras ning meeskonda oli targem nimetada rohkem mängijaid. Ma teen 26 mängija nimetamisega endale elu raskemaks, sest ma pean neist kolm välja jätma,“ ütles Hodgson pressikonverentsil.\n\n„Marcus Rashfordil oli suurepärane hooaja lõpp ning teda ootab ees suur tulevik. Konkurents on tugev, kuid tal tekib võimalus kellegi koht üle võtta.“\n\n„Wayne Rooney on kapten ning ta on teinud suurepärast tööd. 109 mängus löödud 51 väravat - Euroopas pole palju mängijaid, kes jõuaksid selliste numbriteni. Rooney on tähtis mängija, kuid ma ei ole surve all teda algkoosseisu panna.“\n\nVäravavahid: Joe Hart (Manchester City), Fraser Forster (Southampton), Tom Heaton (Burnley).\n\nKaitsjad: Nathaniel Clyne (Liverpool), Kyle Walker (Tottenham Hotspur), Gary Cahill (Londoni Chelsea), Chris Smalling (Manchester United), John Stones (Everton), Ryan Bertrand (Southampton), Danny Rose (Tottenham Hotspur).\n\nPoolkaitsjad: Dele Alli (Tottenham Hotspur), Ross Barkley (Everton), Fabian Delph (Manchester City), Eric Dier (Tottenham Hotspur), Danny Drinkwater (Leicester City), Jordan Henderson (Liverpool), Adam Lallana (Liverpool), James Milner (Liverpool), Raheem Sterling (Manchester City), Andros Townsend (Newcastle United), Jack Wilshere (Londoni Arsenal).\n\nRündajad: Harry Kane (Tottenham Hotspur), Marcus Rashford (Manchester United), Wayne Rooney (Manchester United), Daniel Sturridge (Liverpool), Jamie Vardy (Leicester City).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Roy Hodgson nimetas juunis Prantsusmaal algavaks EM-finaalturniiriks koondise koosseisu, kuhu kuulub praegu 26 meest. Lõpliku 23-mehelise koondise nimekirja esitamise tähtaeg on 31. mai.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmateadustaja pidi vaatajate kaebuste tõttu otse-eetris kampsuni selga tõmbama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meile saabub palju kaebusi,\" ütles hääl kaadri taga, kes Chanile kampsuni ulatas, vahendas Huffington Post.\n\nChan tõmbas seejärel kampsuni selga ning naljatas, et näeb välja nagu raamatukogu töötaja.\n\nKui paljud avaldasid Chanile sotsiaalmeedias toetust, olid mitmed televaatajad naise riietusest šokeeritud. \"Liberté Chan näeb välja nagu ta oleks tulnud otse peolt ja jätnud selga sama kleidi. See pole hommikuseks ilmateadustamiseks sobilik. Saate produtsendid poleks tohtinud tal lubada niimoodi ekraanile minna,\" seisis ühes kaebekirjas.\n\nChan avaldas pärast ilmateadet kahetsust, et liiga paljud inimesed pööravad tähelepanu tema riietusele, mitte jutule. \"Kedagi ei huvita, mida ma ekraanil räägin,\" lausus Chan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Los Angelese telekanali KTLA ilmateadustaja Liberté Chan tõmbas tähelepanu liiga paljastava kleidiga, mistõttu ulatati talle otse-eetris kampsun, et ta saaks end kinni katta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRyanair kärbib investeeringuid Suurbritannias, kui riik EL-ist lahkub\n\n## Põhitekst:\n\nIiri odavlennufirma viib aastas oma enam kui 100 miljonist kliendist 40 miljonit Suurbritanniasse ja sealt ära. Ryanairi suurim keskus on Londonis Stanstedi lennujaamas, vahendas Reuters.\n\nO'Leary ütles, et osana 1,4 miljardi dollari suurusest investeeringust Suurbritannias avab ettevõte Stanstedis uue Euroopa õppekeskuse, kuhu luuakse umbes 450 uut töökohta.\n\nSamas ütles O'Leary ühisüritusel Briti rahandusministri George Osborne'iga, et töökohad ja investeering võivad sattuda ohtu, kui Suurbritannia hääletab 23. juunil Euroopa Liidust lahkumise poolt.\n\n\"Lihtsalt öeldes, kui Suurbritannia ei ole Euroopa Liidu liige, siis lähevad need töökohad ja investeeringud teistesse riikidesse. Sellepärast pooldabki Ryanair Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu,\" ütles ta.\n\n\"Kui Suurbritannia lahkub ühisturult, võib ta välja jääda avatud taeva režiimist ning lennupiletite hinnad ja puhkuste kulud kasvavad. See ei ole spekulatsioon, see on kindel,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary teatas, et ettevõte kärbib investeeringute mahtu Suurbritannias, kui viimane hääletab juuni referendumil Euroopa Liidust lahkumise poolt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Tulnukas\" saab 10-aastaseks\n\n## Põhitekst:\n\nRežissöör Rasmus Merivoo diplomitööna 2006. aastal valminud lühifilm lekkis kiirelt internetis ning paari aastaga oli filmi vaadatud üle miljoni korra.\n\nFilmis tegid kaasa mitmed tänaseks tuntud näitlejad nagu Märt Avandi, Uku Uusberg, Indrek Ojari ja paljud teised.\n\n\"Väga tore ettevõtmine, teeb südame soojaks,\" kommenteeris juubeli tähistamist Rasmus Merivoo ja lisas, et võtab omalt poolt linastusele kaasa \"Tulnuka\" 35mm filmikoopia. \"See on parim versioon, mis on selle filmi puhul võimalik,\" lisas Merivoo.\n\nLisaboonusena saab vaadata ka neid lõike, mis lõplikust versioonist välja jäid kui ka aastate jooksul tehtud paroodiaid. Juubelipeole on oodatud külalised alates 16. eluaastast.\n\nFilmile teevad sissejuhatuse kriitikud Karlo Funk ja Kristiina Davidjans.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "22. mail algusega kell 21.30 toimub kinos Sõprus kultusfilmi \"Tulnukas\" 10. juubeli tähistamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSõlmiti piimatoodetele Hiina turu avav lepe\n\n## Põhitekst:\n\nProtokoll on aluseks konkreetsete ekspordist huvitatud ettevõtete registreerimiseks Hiina sertifitseerimisasutuses.\n\nMinister Kruuse sõnul on piimaprotokolli allkirjastamine mitmeaastaste läbirääkimiste tulemus, millega Hiina tunnustab nii Eesti riiklikku toidu- ja veterinaarjärelevalvesüsteemi.\n\n„Edaspidi on Hiina turul oma toodangule koha leidmisel kandev roll juba ettevõtjatel, kuid riik on kindlasti valmis jätkuvalt pakkuma ettevõtjatele igakülgset tuge ametkondlikus suhtlemises,“ märkis Kruuse.\n\nTurulejõudmine võtab aega\n\nPõllumajandus-kaubanduskoda teatas, et Hiinaga allkirjastatud toiduohutuse protokoll on küll oluline samm Eesti piimatoodete ekspordigeograafia avardamiseks, kuid reaalse ekspordi käivitamiseks on ettevõtetel vaja lahendada veel mitmed tehnilised küsimused.\n\nEkspordi tegelikku algust on väga keeruline prognoosida, kuid see võib juhtuda alles järgmisel aastal.\n\n„ Aus on tunnistada, et uute turgude avamine meie toodetele on küll väga oluline, kuid otsustav piimahinna muutus põllumajandustootjatele saab tulla vaid üldisest turuolukorra paranemisest. Olukord piimaturul on täna keeruline üle maailma, mistõttu on piimatoodete hinnad eksportturgudel üldiselt äärmiselt madalal tasemel,“ selgitas koja juhataja Roomet Sõrmus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus allkirjastas Hiina järelevalveasutusega toiduohutuse protokolli Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuni 17-aastaste tütarlaste koondis saavutas Peterburis neljanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nTasavägises vastasseisus võideti 3:2 (23, -23, -23, 13, 11) kohalikku Olümpiareservi Spordikolledžit ja 3:1 (23, -22, 22, 17) Peterburi 2000. aastal sündinud tütarlaste koondist, vahendab volley.ee. Alla tuli vanduda Tuula võistkonnale ja Läti koondisele 0:3 ning kohalikule 2001. aastal sündinud tütarlaste koondisele 1:3. Viimased võitsid ka kogu turniiri Läti ja Tuula esinduse ees. Eesti koondise parimaks mängijaks tunnistati Maria Säästla (SK Tats).\n\nTulemused:\n10.05.2016 Eesti – Peterburi (sündinud 2001) 1:3 (-14, -17, 23, -16)\n11.05.2016 Eesti – Tuula 0:3 (-19, -18, -16)\n12.05.2016 Eesti – Peterburi Olümpiareservi Kolledž 3:2 (23, -23, -23, 13, 11)\n13.05.2016 Eesti – Läti 0:3 (-16, -11, -23)\n14.05.2016 Eesti – Peterburi (sündinud 2000) 3:1 (23, -22, 22, 17).\n\nEesti kümneliikmelises võistkonnas mängisid Maria Säästla ja Johanna Maar (SK Tats), Siiri Mari Sikk, Katariina Vengerfeldt ja Jade Šadeiko (SK Duo Tartu), Emma Marie Nõmm, Triin Liivaru, Anastasija Gorjatševa, Annika Holland (Pärnu SK) ja Kaisa Siiman (Keila VK), vanemtreener Riina Ernits.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kuni 17-aastaste (sündinud 2000 ja hiljem) tütarlaste koondis osales 10.-14. mail toimunud rahvusvahelisel \"Valgete Ööde\" võrkpalliturniiril Peterburis. Kuue osalenud võistkonna seas saavutati neljas koht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLasnamäe kanalisse rajatakse viljapõld\n\n## Põhitekst:\n\nProjekti viivad läbi Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri osakonna magistrandid Ann Press ja Andrea Tamm ning loodava viljapõlluga annavad nad panuse Euroopa Rohepealinn 2018 konkursil kandideeriva Tallinna võiduvõimalustesse.\n\nAjalooliselt asusid Lasnamäe loopealsetel aladel Eesti esimesed viljapõllud, nüüd on plaan osake neist uuel kujul linnapõllumajanduse vormis taastada. Põllu rajamisel teostatakse pinnase täitetööd ning külvatakse odraseeme. \"Oder on kõige vähenõudlikum teravili, mille juurestik vajab mullast kõigest 10-15 millimeetrit, taim ei lamandu kergesti kanalis tekkivate õhuvoolude jõul ning samuti on väga põuakindel,\" ütlevad sõltumatud eksperdid.\n\nSelleaastane viljapõld on prototüüpne ettevõtmine. Kui põld osutub viljakas, võiks järgmistel aastatel põllumajandusmaana kasutusele võtta terve Laagna tee sõiduridadevahelise ala. Läbi selle võiks Lasnamäest saada esimene omataoline urbanistlik põllumajanduskeskkond Eestis, milletaolisi katsetusi on tehtud ka teistes maailma suurlinnades. Taolist maaelu ning linnaruumi kooslust iseloomustab tänapäeval mõiste \"re-wilding\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reidi tee planeering ning Kalaranna arendus on andnud impulsi mitmeteks algatusteks võitlemaks hoogu koguva asfalteerimiskultuse vastu. Neist uusima projekti \"LasnaVILJAmägi\" raames plaanitakse Lasnamäe kanalisse suvel rajada eksperimentaalne viljapõld. Linnapildis tavatu haljasala rajatakse Laagna tee sõiduderidadevahelisele alale kuni Pallasti sillani, hõlmates enda alla ka sillalt kulgeva kasutuseta trepi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nGalerii: seitse teadus- ja õppehoonet saab eurorahast 54 miljonit\n\n## Põhitekst:\n\n1. Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamine\n\nProjekti eesmärk on uue õppe- ja teadushoone rajamine Tartu kesklinna senise majandusteaduskonna hoone juurde.\nIT-keskuse kavandatavaks mahuks on 10 966 m² kasulikku pinda, mis vastab ca 16 000 m² hoone üldpinnale.\nUues õppe- ja teadushoones hakkavad paiknema TÜ järgmised üksused: arvutiteaduste instituut; matemaatika ja statistika instituut; arvutitehnika õppetool ning majandusteaduskond.\nProjekti eeldatav rakendamise tähtaeg on kuni 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 27,9 miljonit eurot ning projektile eraldatav suurim toetuse summa käesolevast meetmest on 15 miljonit eurot.\nInvesteeringuobjekti edasise kasutusega seonduvad püsikulud ca 1,5 miljonit eurot aastas kaetakse TÜ eelarvest.\n\n2. TTÜ ehitusteaduskonna katsehalli tervikrenoveerimine\n\nProjekti eesmärk on renoveerida olemasolev õppe- ja teadushoone, milles hetkel on 3 teadus- ja katselaboratooriumit, 2 õppelaborit, 2 õppeklassi ning neid teenindavad töökojad, kontoriruumid ja abiruumid.\nHoonest kõige suurema osa, ca 40% moodustava katsehalli jõupõrand ning kandekonstruktsioonid säilitatakse.\nVälisseinad renoveeritakse uute elementidega asendamise teel, renoveeritakse hoone katus soojustuse ja katusekatte paigaldamise abil. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid A klassi energiatõhususe tagamiseks.\nProjekti rakendamise eeldatav lõpptähtaeg 2018. aasta I poolaasta. Eeldatavaks maksumuseks on 5,1 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 3,8 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud ca 126 000 eurot kaetakse ülikooli enda eelarvest.\n\n3. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamine\n\nHoone 12 293 m² suurusel kasulikul pinnal hakkavad tegutsema lisaks EKA neljale teaduskonnale ka avatud akadeemia, töökojad ja administratsioon.\nKotzebue 1/Põhja pst 7 on hoonete kompleks, kus renoveeritakse hooned, mis rajatud 1932. aastal tootmishooneteks (tekstiilitööstus – Rauaniit, SUVA) ning ehitatakse juurde uus hooneosa.\nLisaks hooneosade rekonstrueerimisele ja uuele ehitusele uuendatakse samaaegselt ka kõik EKA töökojad, sest suur osa töökodade sisustusest on seni olnud tehniliselt vananenud, energiakulukad või nüüdisaegsetele õppe- ja teadustöö vajadustele mittevastavad.\nTegevuste rakendamise eeldatav tähtaeg on 2017. aasta II poolaasta. Projekti eeldatav maksumus on 27,5 miljonit eurot ning investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 15 miljonit. Täiendavad püsikulud ca 485 697 eurot kaetakse EKA eelarvest.\n\n4. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamine\n\nKavandatava teadus- ja õppehoone näol on tegemist EMTA saalikompleksiga, mis integreeritakse juurdeehitusena olemasoleva hoonega.\nUue saalikompleksi ruumid võib tinglikult jaotada 6 suuremasse gruppi: kontserdisaal, black-box, õppe- ja harjutusruumid, admin. ja personaliruumid, tehnilised ruumid ning üldkasutatavad ja abiruumid.\nEMTA esitatud projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 11,8 miljonit eurot, millest investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa on 4 miljonit. Sellele lisandub Kultuurkapitali toetus ja EMTA omafinantseering. Täiendavad püsikulud ca 105 175 eurot kaetakse EMTA eelarvest.\n\n5. Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi rajamine\n\nSKA Tallinna õppekompleksis kavandatakse olemasoleva administratiivkorpuse, õppekorpuse ja spordihoone asendamine ühe uue hoonega, mis sisaldab ka täna õppekompleksis puuduvat spordisaali ning uut kaasaegset siselasketiiru.\nAuditooriumite suurus viiakse universaalselt sobivaks, et võtta need kõigi kolledžite, keskuste ja õppekavade ristkasutusse.\nUude hoonesse kavandatakse seni Tallinna õppekompleksis puuduv spordisaal täismõõdus korvpalliplatsi ning teisaldatavate tribüünidega, mis võimaldavad ruumi kasutada ka suure ca 600 istekohaga kogunemisruumina\nProjekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 16 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 13,5 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud kaetakse SKA eelarvest.\n\n6. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonete kompleksi renoveerimine\n\nRekonstrueeritakse hoonekompleksi välispiirded (aknad, seinad, vundament, katus) ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid energiatõhususe suurendamiseks ja töötingimuste parandamiseks.\nProjekti tulemusena paraneb energiasääst ja saavutatakse halduskulude kokkuhoid.\nProjekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta ja eeldatav maksumus on 2,5 miljonit eurot. Eraldatav toetuse suurim summa on ligi 2,1 miljonit eurot.\n\n7. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone majatiibade ühendamine ja juurdeehitus\n\nOlemasolev õppe- ja tööruumide pind ei ole kõrgkoolile piisav. Seni on leitud lahendus, kus õppeklasse ja koridore on kohandatud tööruumideks ja mindud üle avatud kontori põhimõttele, mis on võimaldanud pinda optimaalsemalt kasutada.\nKoolihoone kahe majatiiva ühendamise teel tekib juurde kasulikku pinda, mida vajatakse kiirabiauto simulatsiooniruumiks, auditooriumideks, avalikkusele suunatud ürituste korraldamiseks, iseseisva töö aladeks, töötajate tööruumideks, tualettruumide arvu suurendamiseks.\nKäesoleva projekti rakendamise eeldatav algus on 2016. aasta II poolaasta ning planeeritud lõpp 2017. aasta II poolaasta.Eeldatav maksumus on 789 500 eurot ja investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 750 000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstiakadeemia, sisekaitseakadeemia, teatri- ja muusikaakadeemia, Tartu ülikooli IT-keskus võtavad lõviosa 54 miljonist eurost, mille riik kulutab teadus- ja õppehoonete rajamiseks või renoveerimiseks käimasoleval euroraha perioodil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas F. Aru annab välja täieliku teoste kogu kahes osas\n\n## Põhitekst:\n\nLuuletaja enda hinnangul on raamatusse koondatud tema paremad ja läbitunnetatumad luuletused. Ühtlasi on see Toomas F. Aru viimane raamat luule valdkonnas, kuna ta peab end keskpäraseks autoriks.\n\nToomas F. Aru on saanud aastal 2010 Liiva preemi ja 2015 maailma esimese füüsilise kirjanduspreemia \"Must ruut\", mis antakse keskpärasele autorile, kui ta lõpetab ilukirjandusliku tegevuse.\nPreemia tätoveeritakse autori kehale.\n\nLuuletajal on varem ilmunud kaks raamatut: aastal 2009 \"Tahaks keppi Jääääre saatel ehk Georges Charles de Heeckeren D'anthes'i pihtimus\" ja 2012 \"Batman ja Robin Eesti \"Tule jumal appi\" kirjandus\" koostöös Lauriito Merilooga kirjastuses Jumalikud Ilmutused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Luuletaja Toomas F. Aru ilmutas luulekogu \"Täielik teoste kogu I-II\". Tekstid on ajavahemikust 2008-2016.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: migrantide eemale tõrjumine ei toimi\n\n## Põhitekst:\n\nGrandi rääkis BBC-le, et rohkem riike peab aitama neid väheseid riike, kes peamiselt pagulaskoormat kannavad, ja suurendama nii rahastust kui ka ümberasustamise võimalusi.\n\nTa selgitas, et eelmisel aastal asustati 20 miljonist pagulasest teises riigis ümber vähem kui 1 protsent. Samas aina enam inimesi võrreldes varasemaga põgenevad konfliktide ja viletsuse eest.\n\nGrandi sõnul näitab süürlaste saabumine pagulastena ka Ida-Aasiasse ja Kariibi mere saartele, kui \"globaalseks see fenomen on saanud ja seetõttu tuleb sellele anda ka globaalne vastus\".\n\nVolinik rääkis, et siiani on pagulaste eest hoolitsemise koorem langenud väga vähestele riikidele, kes majutavad tuhandeid pagulasi, samas väga vähesed doonorid - seitse kuni kaheksa - rahastavad seda 80-90 protsendi ulatuses.\n\nGrandi hinnangul on pagulaste ümber paigutamine tee, mida mööda tuleks julgemalt minna, arvestades seda, et vähem kui 200 000 pagulast 20 miljonist on mõnesse teise riiki vastu võetud.\n\nTema sõnul puudutab probleem kõiki, kuna pagulaste arv on niivõrd suur. Ta tunnistas, et lahenduse leidmine nõuab pikka ja keerulist arutelu. \"Vastus ei tohi olla selline, mille kohaselt riigid sulgevad oma piirid ja tõrjuvad inimesed eemale, kuna see lihtsalt ei toimi,\" rääkis Grandi.\n\nEelmisel aastal soovis Euroopa Liidus varjupaika 1 255 600 inimest ehk enam kui kaks korda rohkem kui aasta varem. Peamiselt soovisid varjupaika süürlased, iraaklased ja afgaanid. Enam kui kolmandik varjupaigataotlejaist suundusid Saksamaale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO pagulaste volinik Filippo Grandi kutsus üles ülemaailmselt pagulaskriisile reageerima ja ütles, et migrantide ära saatmine oma piiride juurest ei toimi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaladuslik mikroob ajab läbi mitokondriteta\n\n## Põhitekst:\n\n''Mõnekümne aasta eest oletati, et ilma mitokondriteta, kuid eristatava rakutuumaga olendid võivad tõepoolest kusagil elutseda. Toona nähti neid aga pigem vahelülina eeltuumsete ja tänapäeval teada-tuntud päristuumsete organismide vahel,'' märkis Anna Karnkowska, Briti Columbia ülikooli järeldoktor ja uue uurimuse kaasautor. Paljutõotavad kandidaadid, kellel näisid mitokondrid puuduvat, langesid nende lähemal uurimisel aga üksteise järel ära. Hapnikuvaene elukeskkond oli jätnud neile küll oma jälje, kuid need olid vähendatud kujul siiski olemas.\n\nToona otsitud vahelüli ei kujuta endas ka hiljuti leitud mikroob. Küll puudub aga perekonda Monocercomonoides kuuluva mikroorganismi genoomist põhjaliku analüüsi kohaselt pärilikkusaine, mille alusel sünteesitakse tavaliselt mitokondriaalseid valke. Ajakirjas Current Biology töö autorid spekuleerivad seetõttu, et toitaineid lagundatakse selle asemel ensüümidega raku tsütoplasmas.\n\n''Samas näeme, kuidas see on laenanud sadakond geeni horisontaalse geenitriivi vahendusel bakteritelt. Neist mõned võivad osutuda päristuumsete organismide jaoks vägagi kasulikuks,'' selgitas Karnkowska. Just viimasest sõltub, kas muutused antakse edasi ka järeletulevatele põlvkondadele. Antud juhul olid täiendavad geenid muu hulgas hädavajalikud raua ja väävli aatomitest koosnevate parvekeste sünteesimiseks, mis on omakorda mitmete valkude sünteesimiseks. Mitokondrite ülesannet hakkas täitma bakterite SUF-süsteem.\n\nKarnkowska oletab kolleegidega, et muudatused toimusid mitmeastmeliselt. ''Mingil hetkel oli sellel olemas nii mitokondrit meenutavad organellid kui ka SUF-süsteem. Rakkudes võib olla alati teatav varu, kuid kui otsest survet või vajadust pole, siis hakkab üks süsteemidest üsna kiiresti taandarenema ja kaob lõpuks täielikult,'' sõnas evolutsioonibioloog. Monocercomonoides näitab aga Karnkowska hinnangul eukarüootide plastilisust täiesti uues hiilguses.\n\nAlgloom päristuumsete rakkude mõistet siiski kohe muutma ei sunni. ''Kuigi põhimõtteliselt näitlikustab ta, et mitokondrid ei iseloomusta kõiki eukarüoote, on see väga uus leid. Lisaks, tegu on sekundaarse kaotusega ehk Monocercomonoides'e esivanematel olid need siiski olemas,'' märkis Karnkowska.\n\nSamas loodab ta, et värske avastus tõstab Oxymonadide seltsi ja päristuumsed mikroorganismid tervikuna taas bioloogide huviorbiiti. ''Suur osa selle mitmekesisusest on veel kirjeldamata. Nõnda võib Monocercomonoides'e kõrval elada eksootilisemates keskkondades elada veel terve hulk sama põnevaid mikroorganisme,'' mõtiskles evolutsioonibioloog.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšintsilja kõhus elavaid mikroobe uurinud bioloogid on leidnud esimese olendi, millel puuduvad tüüpiliselt päristuumseid rakke energiaga varustavaid mitokondrid või neid meenutavad rakuosad. Organelle peeti eelnevalt kõigi eukarüootide lahutamatuks osaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Korvpalliliit ja ERR katkestasid lepingu koondisemängude edastamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on otsuse ajendiks erakanalite võitlus turuosa nimel ning selles valguses paistavad korvpalliliidu motiivid arusaadavad, kuid televaataja sellest muutusest ei võida.\n\n\"TV6 leviala ei kata kogu Eestit, samuti ei ole erameedial täna võimekust näidata Eesti parimat korvpalli HD kvaliteedis,\" kommenteeris Saarna.\n\nRivo Saarna sõnul pakkus rahvusringhääling lepingu lõpetamise vältimiseks korvpalliliidule mitmeid lahendusi, sealhulgas ka mängude jagamise erakanalite ning rahvusringhäälingu vahel. \"See olnuks lahendus, millest vaatajad ning Eesti korvpall oleks võitnud kõige enam, kuid Delfi, TV6 ja TV3 auditoorium kaotaks paralleelsete ülekannete puhul ETV-le, mistõttu erakanalid korvpalliliidule sellist vabadust ei jäta,\" kommenteeris Saarna.\n\n\"Kommertshuvide ja -väljunditega konkureerimiseks jäävad praegusel juhul avalik-õiguslikule ringhäälingule seatud raamid kitsaks,\" selgitas ERR-i spordijuht. \"Konkreetselt pean silmas alaliidu toetajate reklaami- ja sponsorteabe edastamisele, mille osas on seadusega ERR-ile seatud ranged piirangud.\"\n\nReklaami esitamise kõrval on Saarna sõnul teine oluline põhjus lepingu katkestamiseks seotud 2016. aasta Rio OM-i ülekannetega. \"Augustikuus, mil Eesti korvpallikoondist ootab ees mitmeid olulisi maavõistlusi, ei ole ERR-i telekanalites paralleelselt olümpiaprogrammiga Eesti pallimänguülekannete edastamiseks lihtsalt ruumi,\" selgitas ERR-i spordijuht.\n\nSaarna kinnitusel jätkab Eesti Rahvusringhääling Eesti korvpalli aktiivset kajastamist ERR-i uudistekanalites vaatamata teleülekannete õiguste lepingu lõpetamisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Korvpalliliit otsustas katkestada 2017. aastani kehtiva lepingu Eesti Rahvusringhäälinguga Eesti korvpallikoondise mängude näitamiseks ERR-i telekanalites ning viib järgmiseks kolmeks hooajaks kõik Alexela korvpalli meistriliiga ja Eesti rahvusmeeskonna mängude ülekanded Delfi TV ja TV6 eetrisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUgala lavastus \"Oleanna\" jõuab USA ja Euroopa lavadele\n\n## Põhitekst:\n\nDavid Mameti näidendil põhinev Taago Tubina lavastus lahkab õpilase ja õppejõu võimusuhteid kaasaegses haridussüsteemis. Tavapärase teatrisaali asemel toimuvad etendused (üli)koolide auditooriumites. USAs toimuvad etendused Eesti Majades, ent nii Brüsselis kui Luksemburgis on mängupaigaks auditooriumisaalid.\n\nEtenduste järel toimub lavastaja Taago Tubina eestvedamisel ka vestlusring \"Jutud, mis algavad siis, kui etendus lõpeb\", et arutleda koos publikuga lavastuses tõstatuvatel teemadel.\n\nMaailmakuulsa näitekirjaniku David Mameti, kelle kodulinnas Chicagos ka üks etendus antakse, näidendi fookuses on võimusuhted, mille kaudu sunnitakse meid hindama ja mõtestama nüüdisaegse haridussüsteemi olemust, õpilase-õpetaja kontakti tundlikku loomust ning laiemalt inimestevahelise suhtluse võimalikkust. Kellel on õigus ja kes eksib? Kes keda tegelikult ära kasutab? Millised on õpilase ning õpetaja õiguste ja kohustuste piirid? Vastused neile küsimustele sõltuvad enamasti valitud vaatenurgast.\n\nLavastus esietendus 3. oktoobril 2015 Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis. Näidendi tõlkis Kai Aareleid, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Klaudia Tiitsmaa ja Janek Vadi. Klaudia Tiitsmaa oli oma rolli eest nomineeritud ka Eesti teatri aastaauhinnale.\n\n\"Oleanna\" külalisetendused USA väliseestlastele saavad teoks tänu kultuuriministeeriumi programmi \"Eesti kultuur maailmas\" toetusele. Sügisest näeb \"Oleannat\" taas tavapärases mängupaigas Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahe nädala jooksul annab Ugala teater lavastusega \"Oleanna\" neli etendust kahel mandril. Väliseestlaste kogukondadele Ameerika Ühendriikides antakse etendused 20. mail New Yorgi Eesti Majas ja 22. mail Chicago Eesti Majas. Seejärel naastakse Euroopasse, et mängida lavastust Brüsselis 29. mail ja Luksemburgis 30. mail.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlenud suvilast leiti fragmente inimskeletist\n\n## Põhitekst:\n\n7. mail põlenud suvila rusudest leiti eile kell 19 seni tuvastamata inimese skeleti frgamente.\n\nIsiku tuvastamiseks tehakse skeletile ekspertiis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas asuvast Aretaja väikekohast leiti eile õhtul põlenud suvilast inimskeleti fragmente.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Blues asus Elliotti 31 tõrje toel läänekonverentsi finaalseeriat juhtima\n\n## Põhitekst:\n\nBluesi väravasuul seisnud Brian Elliott tõrjus 31 pealeviset, võitjate väravad viskasid David Backes ning Jori Lehtera.\n\nSharksi eest oli resultatiivne Tomas Hertl, Martin Jones tegi 21 tõrjet.\n\nStanley karikavõistlused:\n\nIdakonverents\nFlorida Panthers – New York Islanders 2:4\nTampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1\nWashington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2\nPittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1\nTampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1\nPittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2\nTampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 1:0\nLäänekonverents\nDallas Stars – Minnesota Wild 4:2\nSt. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3\nAnaheim Ducks – Nashville Predators 3:4\nLos Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4\nDallas Stars - St. Louis Blues 3:4\nSan Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3\nSt. Louis Blues - San Jose Sharks 1:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL algas finaalseeria ka läänekonverentsis, kui St. Louis Blues võitis 2:1 (1:1, 1:0, 0:0) San Jose Sharksi ning läks seeriat 1:0 juhtima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib Võrus ööklubis külastaja löömises kahtlustatavat meest\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei tuvastab fotol olevat Guessi pluusis meest, keda on alust kahtlustada tänavu 13. veebruari öösel Võrus Vabaduse tänaval asuvas ööklubis klubikülastaja suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises.\n\nInfot fotol oleva mehe kohta saab teatada politsei telefonil 78 68 248, 6 123 000 või meilitsi [email protected].\n\nVajadusel tagab politsei teatajate anonüümsuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei palub kaasabi selgitamaks välja mehe, keda on alust kahtlustada 13. veebruaril Võrus ööklubis toime pandud löömises.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tennisist tuli seenioride maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nVanuseklassides +35, +40 ja +45 peetud võistlustel mängisid kaasa mitmed eestlased. Edukaim oli Poljakova, kes võitis paarismängus koos sakslanna Stefanie Kolariga +40 vanuseklassis MM-tiitli.\n\nKa segapaaris õnnestus Poljakoval mäng hästi ja hollandlasest partneri Marcus Hilpertiga jõudsid nad poolfinaali, kirjutab tennis.ee.\n\nÜksikmängus oli edukaim +35 klassis Liina Suurvarik, kes jõudis veerandfinaali, kuid pidi siis andma vastasele loobumisvõidu. Paarismängus jõudis Suurvarik samas vanuseklassis Helina Lillega poolfinaali.\n\nMM-il mängisid veel Märten Tamla, Ene Tuul ja Riin Veiram.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Horvaatias peetud Noorte Seenioride MM-il võitis Ilona Poljakova paarismängus maailmameistritiitli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVaiko Eplik avaldas tulevaselt albumilt loo \"Krevettide muusika\"\n\n## Põhitekst:\n\nVärske pala \"Krevettide muusika\" on sisse mänginud Vaiko Eplik ning produtseerinud Jakob Juhkam. Enne septembrit, kui näeb ilmavalgust Vaiko Epliku enda uus album \"Kirevase\", saab teda kuulda ka Mari Jürjensi albumil \"27\", kus ta kaasa lööb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "9. septembril ilmub Vaiko Epliku üheksas stuudioalbum, mis kannab nime \"Kirevase\" - sellelt plaadilt ilmus esimene lugu \"Krevettide muusika\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO kindral ei pea sõda Venemaaga tõenäoliseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esialgu ei näe ma võimalust ulatuslikuks tavasõjaks NATO ja Venemaa vahel,\" ütles liitlaste Brunssumi ühendväejuhatuse ülem Farina.\n\nKindral lisas, et Venemaa ohtlik käitumine Läänemere piirkonnas \"põhjustab varem või hiljem intsidente\".\n\nNATO-l ei ole kavas Venemaa tegevust eskaleerida, kinnitas Farina. \"Me ei soovi eskalatsiooni. Me kaitseme ja heidutame.\"\n\nFarina saabus Leedusse enne NATO tippkohtumist Varssavis, kus võidakse otsustada pataljoni suuruste jõudude saatmine igasse Balti riiki. Saksamaa on öelnud, et võib Leedu pataljoni loomisel olulist rolli etendada.\n\nFarina ütles usutluses, et sellises suuruses liitlaste jõudude loomine Leedus ja teistes Balti riikides on \"sõjaliselt võimalik\".\n\n\"Teeme kõik tagamaks, et see mehhanism oleks NATO eesmärkide täitmiseks kasulik,\" ütles kindral.\n\nFarina lisas, et kui poliitiline otsus on langetatud, ei kulu vägede Baltimaadesse saatmiseks palju aega.\n\nSamas rõhutas kindral, et Balti riigid peaksid ostma endale maal baseeruvad õhutõrjesüsteemid, et leevendada alliansi koormat piirkondliku õhutõrje tagamisel. Farina sõnul pole NATO-l kava selliste süsteemide paigutamiseks Leetu.\n\nBalti riikide kaitseministrid teatasid möödunud aastal kavatsusest arendada ühiselt välja keskmaa õhutõrjesüsteem.\n\nFarina kiitis ka Balti riikide palvet paigutada Leetu ja Eestisse õhuturbe tagamiseks NATO sõjalennukeid. See tähendab, et Baltimaades paiknevad hävitajad võivad kriisis sooritada ka lahingumissioone, lisas ta. \"Õhuturbelt õhutõrjele üleminekuks on vaja lisavõimekust.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ohtlik tegevus Läänemere piirkonnas võib põhjustada intsidente, kuid ulatuslik sõda ei ole tõenäoline, ütles Vilniuses visiidil viibiv NATO kindral Salvatore Farina usutluses BNS-ile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Zopp tegi maailma edetabelis suure languse, Murray tõusis teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nVladimir Ivanov langes 457. kohalt 460. reale, Anton Pavlov tegi seitsmekohalise tõusu ning asub nüüd 923. positsioonil.\n\nATP edetabelit juhib jätkuvalt Novak Djokovic. Teisele kohale tõusis britt Andy Murray, kes vahetas kohad Roger Federeriga.\n\nNaiste WTA edetabelis püsis Anett Kontaveit muutumatult 80. kohal, Kaia Kanepi tõusis kahe koha võrra 207. reale ja Valeria Gorlatš langes kaks kohta madalamale, 896. positsioonile.\n\nWTA edetabeli juhina jätkab Serena Williams, kelle selja taga vahetasid kohad poolatar Agnieszka Radwanska ja sakslanna Angelique Kerber.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval avaldatud uues meeste tennise maailma edetabelis langes Jürgen Zopp 23 koha võrra 179. kohale, Kenneth Raisma tõusis aga 45 koha võrra 901. kohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium lõi kokku, millised on alustava taksovedaja lisakulud kokkuleppevedaja ees\n\n## Põhitekst:\n\nKõigepealt tuleb arvesse võtta, et takso tähtajatu tegevusluba maksab 64 eurot ning sõidukikaart 20 eurot, mis tuleb iga paari aasta järel uuesti tasuda.\n\nTaksojuhi tähtajatu teenindajakaart on 38 eurot. Taksojuhi ametikoolituse baaskoolitus maksab 120-145 eurot sõltuvalt autokoolist, täiendkoolitus iga viie aasta järel 50-60 eurot ning koolitunnistuse riigilõiv maanteeametis 26 eurot.\n\nSõiduki kohandamine on juba märksa kulukam. N-ö nullist taksoks tegemine (taksomeeter, printer, plafoon, side, vastavad ühendused) maksab keskmiselt 700 - 1000 eurot. Sellele lisandub hinnakirja muudatuste ja autokleebiste kulu.\n\nTaksod peavad tehnoülevaatuses käima igal aastal ja seda sõltumata auto vanusest ning see maksab 40-50 eurot kord.\n\nTakso kindlustus on tublisti kallim tavasõiduautost, olenevalt kindlustajast kaks kuni kuus korda kallim. Ministeerium võttis näiteks Toyota Avensise, mille tavakindlustus maksab ca 30 eurot kuu, taksokindlustus sõltuvalt kindlustajast ca 60-200 eurot kuu.\n\nKokkuvõtvalt võiksid arvestuslikult alustava taksovedaja kogukulud olla majandusministeeriumi hinnangul suurusjärgus 1200 – 1300 eurot ühe sõiduki pealt.\n\nTavasõidukiga võrreldes on veel iga-aastased lisakulud seoses kallima kindlustuse, lisatehnoülevaatuse ja kohustuslike taksotunnuste (taksomeetri-printeri jms) hoiutöödega.\n\nVaidlused riigikogus\n\nNn Uberi-eelnõu on riigikogus muudatusettepanekute faasis ning ebakõla on ka koalitsiooni sees. Näiteks IRL esitas muudatusettepaneku mille järgi saaks Uberi või Taxify kaudu kokkuleppevedajana raha teenida vaid füüsiline isik.\n\nKui aga inimene sooviks töötada FIE-na või osaühingu alt, oleks see IRL-i hinnangul sisuliselt taksoteenus ning kehtima peaksid ka samad reeglid. Kalle Palling Reformierakonnast kinnitas, et nende erakond sellist seisukohta ei jaga.\n\nIRL-i teine ettepanek oli, et Taxify ja Uberi operaatoritel oleks seadusest tulenev kohustus sõlmida selline kindlustusleping, mis laieneks õnnetuse korral sõidujagamist kasutavatele klientidele.\n\n„Seaduseelnõu annab seaduslikud võimalused Taxify ja Uberit kasutavatele juhtidele, sest nendele seatud nõuded on seaduses madalamad kui traditsioonilistel taksodel, kuigi pakutakse sarnast teenust. Seetõttu on oluline ka nende teenuste selge eristamine,“ ütles IRL-i fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher.\n\nEelnõu on saanud kriitikat ka Tartu linnavalitsuselt ja Tallinna transpordiametilt.\n\nMajanduskomisjonis ÜTS-i muutmise arutelu. Kohal nii taksojuhid, taksoettevõtted kui ka jagamismajanduse esindajad. pic.twitter.com/uz0R4BYHxc\n\n— Kalle Palling (@KallePalling) May 16, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nn Uber-eelnõu puhul on pidevalt tõstatatud küsimus taksoteenuse ja kokkuleppevedude erinevast kulukusest. Majandusministeerium arvutaski nüüd riigikogu majanduskomisjoni palvel kokku taksovedaja lisakulud ühe sõiduki pealt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus kaalub politseinikku tulistanud mehe ennetähtaegset vanglast vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nLilitškin (53) oli viimati kohtu ees kolm aastat tagasi, mil talle mõisteti võimuesindaja solvamise ning kaasvangi kehalise väärkohtlemise eest seitsme kuu pikkune vangistus, mis liideti juurde talle varem politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastasele vangistusele.\n\nLõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Lilitškin 2012. aasta 13. märtsil Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.\n\nSama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.\n\nPärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.\n\nLilitškin tulistas politseinikku\n\nLilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.\n\nSüüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.\n\nInfot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.\n\nKoheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.\n\nSeejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.\n\nLilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu maakohus kaalub homme politseiniku tulistamise eest pikaks ajaks vangi mõistetud ja vanglakuritegudega oma karistusaega veelgi pikendanud mehe enne tähtaega vabastamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReket avaldas muusikavideo loole \"Teine\"\n\n## Põhitekst:\n\nVideo valmis koostöös Siim Supsi, Kristjan Saare ja Tanel Meosiga. Kaasa lõid ka video avalikul filmimisel osalenud hiphopi- ja muusikasõbrad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Räppar Reket avaldas muusikavideo loole \"Teine\", mis on lugu tema eelmisel aastal ilmunud ja kaua oodatud albumilt \"Tuule tee\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRalf Aron jätkab vormel-3 sarja kaheksandal kohal\n\n## Põhitekst:\n\nTutvumine keerulise Pau tänavarajaga, mis on isegi kitsam, kui kuulus Monaco vormel-1 rada, osutus uustulnukatele oodatust veelgi raskemaks, sest esimesed poolteist päeva sadas Paus vihma. Nii vabatreeningud, kvalifikatsioon ja ka esimene võistlussõit toimusid vihmast märjal rajal. Alles teiseks võistlussõiduks laupäeva pärastlõunal vihm taandus ja sõita sai juba kuival rajal.\n\n\"Harjusin tegelikult rajaga päris kiiresti ja tempo oli väga hea,\" kommenteeris Ralf Aron. \"Esimeses kvalifikatsioonis leidsin hea kiiruse, aga seejärel tegin kiirel ringil paar viga ja siis pandi välja ohu tõttu kollased lipud ning nii ei jõudnudki korralikku ringiaega kirja saada. Teises kvalifikatsioonis jäi mu aeg parimast maha vaid kolme kümnendikuga ja minust kiiremad olid vaid need, kes siin varem sõitnud olid. Esimene sõit märjal rajal osutus sedavõrd keeruliseks, et möödasõite teha oli päris raske. Siiski õnnestus mul ühe koha võrra tõusta ja lõpetasin 13. kohaga.\"\n\nTeisele sõidule startis Ralf Aron seitsmendalt kohalt ja suutis tõusta lõpuks kuuendaks.\n\n\"Kuivaval rajal toimunud teises sõidus kohanesin endalegi üllatuseks päris kiiresti ja õnnestus ka koha võrra tõusta ning head punktid teenida,\" tõdes Aron.\n\nPühapäeval toimunud kolmandat sõitu alustas Ralf 13. stardikohalt, tõusis stardis toimunud suure avarii järel juba kaheksandaks, aga pidi lõpuks siiski leppima kohaga väljaspool esikümmet.\n\n\"Kolmandas sõidus tegin hea stardi ja tõusin koha võrra,\" kommenteeris Ralf Aron. \"Meie ees toimus avarii ja otse minu ees sõitnud auto pidurdas väga järsult. Ei suutnud nii kiirelt reageerida kui vaja ja sõitsin talle tagant sisse, mille tõttu lõhkusin esitiiva ja pidin pöörduma boksi seda vahetama. Rajale naastes sõitsin aga mitmeid kiiremaid ringe, mis tegi kõige rohkem head meelt. Mulle tänavarada istub, tempo oli hea ja seetõttu väga pettunud pole. Sain väärtuslikke kogemusi tänavarajalt, mis kuluvad hooaja lõpus toimuvaks tähtsaks Macau tänavaraja võistluseks marjaks ära.\"\n\nKolme etapi järel püsib Aron väga tihedas punktitabelis kaheksandal kohal ja uustulnukate arvestuses kolmandal kohal.\n\nJärgmine vormel-3 sarja etapp sõidetakse juba järgmisel nädalavahetusel Red Bulli ringrajal Austrias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FIA Euroopa meistrivõistluste kolmas etapp sõideti Pau tänavarajal Prantsusmaal. Prema Powerteami esindav Ralf Aron teenis teisel sõidul saavutatud kuuenda kohaga punktilisa ning jätkab vormel-3 sarja kaheksandal kohal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTule \"Eesti mängu\" publikuks!\n\n## Põhitekst:\n\nTule ja vaata ise, kuidas lõbusad telesaated sünnivad.\n\nSalvestused toimuvad 20., 21. ja 22. mail telemaja 4. stuudios, Gonsiori 27.\n\nSalvestuspäev on jagatud kaheks – mõlemas osas valmib kaks saadet sama publikuga. Aega tuleb varuda ligikaudu 2,5 tundi.\n\nHommikune salvestus toimub kell 10.45 - 13.30, päevane salvestus kell 13.45 - 16.30. Vajalik on eelnev registreerumine, mida saad teha\"Eesti mängu\" kodulehel!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lustakas mälumängusaates \"Eesti mäng\" veeretavad ka sel suvel õnnetäringut nii tuntud inimesed kui ka kohaliku elu tublid edendajad üle Eesti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Reket - \"Teine\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teine\" näitab meile Reketit otse ja justkui alasti. Teda ei paigutada kuhugi situatsiooni, ta ei vali mingit rolli. Ta kõnnib mööda kitsaid Tallinna vanalinna tänavaid ja räägib enda lugu. Ning jõuab siis viimaks, selle rännaku järel, Von Krahli lavale. Lüürik-luuletaja-räppar räägib otse enda kuulajaga ja vaatab talle silma. Lihtne ja mõjus - kindlasti parem video kui lool \"Hommik\", mis justkui lahustas täielikult loo ülisensuaalse olemuse.\n\nVideo sobib väga hästi kokku ka selle loo kõige tugevama fraasiga: \"\"Võit\" andis bensu ja \"Kõik\" andis tikud\". Täpselt nii oligi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastal ilmus Reketi teine kauamängiv \"Tuule tee\", mis ei kao aga veel niipea pildilt - juba kolmas singel, sel korral lugu \"Teine\", sai sellelt albumilt endale video.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu noore kunsti oksjon tuleb neljateistkümnendat korda\n\n## Põhitekst:\n\nOksjonit juhib seekord näitleja Andres Mähar ning filmikompanii Pimik lavastatud videoklippide abil tutvustavad oksjonitöid kunstiteadlased Indrek Grigor, Kadri Piirimäe ja Brita Arnover. Saalioksjoni ajaks valmib ka oksjoni trükikataloog.\n\nOksjoni projektijuhi Liina Rausi sõnul on teoste valik kirev traditsioonilisest linnavaatest kuni kontseptualismini. \"Selle oksjoni kõige suurem ja ka tehniliselt erakordseim teos on Eva Mustoneni gobelään. Pettuma ei pea aga ka tänavakunsti huvilised, sest Edward von Lõngus on taas oksjonile esitanud uue skandaalse teose,\" lisas Raus.\n\nOksjonisaal avab uksed kell 17.30 ning oksjon algab kell 18. Saalioksjonile saab kuni 18. maini kella 14-ni registreeruda veebilehel.\n\nVeebis on oksjonid avatud juba alates mai algusest ning paljudele teostele on juba tehtud ka pakkumisi (vt rubriiki \"Tartu kunstioksjon\"). Oksjonitulemused selguvad aga alles 18. mai õhtul.\n\nHoolimata sellest, et oksjonil saab osaleda ka veebi kaudu, kutsub oksjoni projektijuht Liina Raus kõiki, kel võimalik, kindlasti tulla oksjonisaali oksjonil osalema või oma lemmikteostele kaasa elama. \"Oksjoni formaadis kohtub kunst spordiga ning oksjonisaal on täis adrenaliini.\"\n\nOksjonitöid saab veel kuni 17. maini näha ka näitusel Tartu Loomemajanduskeskuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel kolmapäeval, 18. mail kell 18 toimub neljateistkümnesTartu noore kunsti oksjoni, kus läheb enampakkumisele 81 kunstiteost 72 noorelt kunstnikult. Enampakkumises saavad kunstihuvilised osaleda kas oksjonisaalis Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) või veebis Osta.ee keskkonnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl-Martin Rammo jätkab Laseri MM-i kuldlaevastikus\n\n## Põhitekst:\n\nKarl-Martin Rammo (ROPK/TJK) kogus neli päeva väldanud eelsõitude kestel oma resultaatide skoori kohad 23, 10, 15, 18, 41, 25, 23 ja 15, millega ta platseerub praegu kokkuvõttes 37. reale.\n\nTäna algavateks finaalideks on ta sellega lunastanud endale koha tugevaimas fliidis.\n\nJuhib britt Nick Thompson prantslase Jean-Baptiste Bernazi ja brasiillase Robert Scheidti ees.\n\nMaailmameistrivõistlused kestavad 18. maini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mehhikos Nuevo Vallartas toimuvatel Laser Standard klassi maailmameistrivõistlustel on saanud läbi kvalifikatsioon, mille tulemuste alusel seilab Eesti purjetaja Karl-Martin Rammo finaalsõitudes kuldgrupis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBesiktas võitis seitsme aasta järel taas Türgi meistritiitli\n\n## Põhitekst:\n\nBesiktasele oli see läbi ajaloo 14. meistritiitel. Viimati 2009. aastal Türgi kõrgliiga võitnud Besiktas sai võidurõõmu maitsta vaid kuu aega tagasi avatud uuel kodustaadionil, mis mahutab 42 000 pealtvaatajat.\n\n79 punkti kogunud Besiktase järel lõpetas Türgi liigas teisena Fenerbahce, kes kogus 73 punkti.\n\nBesiktase ning Türgi kõrgliiga suurim väravakütt oli sakslane Mario Gomez, kelle arvele jäi 26 liigaväravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi jalgpalli kõrgliigas võitis Istanbuli Besiktas pühapäeval 3:1 Osmanlispori ning kindlustas sellega ka Türgi meistritiitli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA eriesindaja: ISIS-e alad on kahanemas\n\n## Põhitekst:\n\n\"ISIS-e alad on kahanemas ja nad on peamiselt kaitsepositsioonil,\" ütles USA presidendi Barack Obama eriesindaja võitluses ISIS-ega Brett McGurk pressikonverentsil. Tema sõnul aitavad USA juhitud koalitsiooni Iraagis ja Süürias aina paremate luureandmete ja varustusega kohalikud jõud, vahendas Reuters.\n\nISIS-e kontrolli all on Mosuli linn Iraagis ja Raqqa linn Süürias. Samuti kujutab ISIS ohtu teistes riikides, võttes vastutuse näiteks suurte rünnakute eest Pariisis ja Brüsselis.\n\nMcGurk ütles, et USA juhitud koalitsiooni jõupingutustes Mosuli ja Raqqa tagasi saamisel on tehtud edusamme.\n\n\"Me anname Mosulis pea iga päev täpsuslööke, avaldame pidevat sünkroniseeritud survet,\" ütles ta ja tõi näiteks hiljutise operatsiooni, mille käigus koalitsioon ründas ISIS-e sularahavarusid Mosulis ja võttis ära miljoneid dollareid mässuliste raha. Selle tulemusena pidi ISIS vähendama oma võitlejate tasu poole võrra.\n\nMcGurk ei täpsustanud, kus operatsioon aset leidis.\n\nTema sõnul näitab ISIS-e närvilisust hiljutised avalikud hukkamised Mosuli keskväljakul ja internetiteenuse kontrolli tugevdamine.\n\nMcGurk lisas, et Süürias Raqqas said USA eriväed eelmisel aastal haarangu käigus väärtuslikke luureandmeid, mis aitavad paremini mässulisi rünnata. Tema sõnul alustatakse Raqqas surve avaldamist lähinädalail ja -kuudel.\n\nTema sõnul aitab Obama aprillikuine otsus tõsta eriväelaste arvu Põhja-Süürias kohalikel vägedel oma edusamme kiirendada.\n\n\"Me ei taha, et USA väed puhastaksid neid linnu. Me usume, et jätkusuutlik mudel on see, kui kohalikud inimesed võtavad oma territooriumid ja kodud tagasi. See, et kohalikud jõud võiksid seda teha, on võtnud natuke aega. On näha, et nüüd me oleme saavutamas pöördemomenti,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äärmusrühmitus ISIS ei ole pärast Ramadi vallutamist ja hiljem sellest ilma jäämist märkimisväärselt uusi territooriume juurde saanud, ütles USA kõrge ametnik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaülikooli professor: Elva Verevi järv võib puhkeda õitsele ja muutuda solgitiigiks\n\n## Põhitekst:\n\nAastakümneid tagasi asusid Verevi järve ääres Elva reovee settetiigid, kust solk suurveega järve voolas. Seetõttu on populaarse ujumiskoha põhja sadestunud nii suur hulk kõrge toitaine sisaldusega setteid, et järve alumises kihis vesi suisa haiseb, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nNimelt, kui järvedes toimub igal kevadel vee segunemine ehk põhjas olev vesi tõuseb pinnale ja põhja ladestunud toitained pääsevad liikuma, siis Verevi järves sellist segunemist ei ole. Maaülikooli limnoloogiakeskuse professori Ingmar Otti sõnul piisab korralikust talvest ja hoogsast jääminekust, et seni kihistunud vesi võibki Verevis segamini minna.\n\n\"Kui järve sügavamas osas olev vesi tõuseb pinnale, siis on see nagu väetis järvele, mistõttu hakkab veekogu \"õitsema\" ning inimesed näevad, et vee värvus on muutunud ja see hakkab ka haisema. See protsess mõjutaks järve kogu elustikku,\" selgitas Otti.\n\nKes soovib täpsemalt mõista, milliseks Verevi järv võib muutuda, peaks ette kujutama ühte keskmisest suuremat solgitiiki. Keskkonnaameti Tartu piirkonna veespetsialist Triin Mägi sõnul on probleemi lahendamiseks kaalutud erinevaid variante, mille hulka kuuluvad nii setete eemaldamine eesmärgiga taastada veekogu isepuhastumisvõime.\n\n\"Ilmselgelt peaks veel arutama, milliseid võimalusi veel on, sest aeg läheb edasi ja tehnoloogilised võimalused arenevad,\" märkis Mägi. Paraku tõdevad kõik osapooled, et järve põhjast setete kätte saamine on keeruline ja väga kallis.\n\nRiigi ja Euroopa Liidu poolset abi Verevi järve keskkonna parandamiseks saaks taotleda läbi veemajandustegevuskavas ettenähtud meetmete, kuid 2021. aastani paika pandud kavas on Verevi järve seisukord hinnatud heaks. Seda kui kaua Verevi probleemi lahendamiseks aega on ja millal veekogu põhja peitunud õnnetus võib liikuma hakata keegi täpselt ei tea.\n\nSestap võib loota, et raha setete eemaldamiseks leitakse enne, kui järv õitsele puhkeb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Elvas asuva Verevi järve põhja sadestunud setted liikuma pääsevad, võib puhkajate seas populaarne ujumiskoht muutuda ühe kevadega põhimõtteliselt solgitiigiks. Setete eemaldamine on aga kallis ja kuna veemajanduskavas on järve seisukord hinnatud heaks, siis pole uuringuteks ega ka konkreetseteks töödeks enne 2021. aastat raha loota.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpallikoondislased: tehtud töö on vilja kandnud\n\n## Põhitekst:\n\nNurgaründajate Keith Puparti ja Robert Tähe hooaeg Poola kõrgliigas oli väga edukas. Eestlased aitasid Eesti koondise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatava Lubini Cuprumi ühes maailma tugevaimas liigas kõrgele viiendale kohale.\n\nTerve hooaja suurepäraselt mänginud ning meeskonna suurimaks punktitoojaks kerkinud Keith Pupart sõlmis Lubiniga ka juba uue, kahe aasta pikkuse lepingu.\n\n\"Eks ma sisimas ka olen sada protsenti rahul, oli tõesti hea hooaeg,\" kommenteeris Vikerraadiole Pupart. \"Olen ise ka väga-väga rahul ja pisut ka üllatunud, et suutsin nii palju endast anda. Üks konkreetne põhjus on kindlasti see, et see liiga tase on parem kui oli Prantsusmaal, eks see oli mulle ka väljakutse, et endast veel rohkem anda ja pingutada ja ma sain sellega hakkama. Kindlasti, koondise treener, tuttav keskkond ja sellised väikesed asjad.\"\n\n\"Kui on hea klubihooaeg all, ei näe põhjust, miks see ei peaks kanduma koondisemängudesse edasi. Meil oli siin pea kaks nädalat vaba aega, et see oli täiesti piisav. Tunnen, et praegu on isegi väike pallinälg tagasi.\"\n\nLubini Cuprumis jätkab ka Robert Täht, kes mängis esimest hooaega välisklubis. Täht teenis hooaja teises pooles kogenud nurgaründajate kõrval ka tublisti mänguaega ja oli mitmes kohtumises rünnakul peaaegu pidurdamatu.\n\n\"Hüpe oli suur võrreldes sellega, et Schenkeri liigast Poola liigasse. Eks see alguses võib-olla ehmatas ära natuke, kuigi siin koondise eest oli neid kõvasid mänge juba peetud küll, aga eks see algus oli ikkagi vähe keeruline,\" sõnas Täht. \"Kõik ei läinud nii libedalt ja tegelikult ma olen tänulik selle eest, et ei läinud, sain ennast kõvasti praadida pingiotsa peal aga lõppkokkuvõttes võitlesin põhikoosseisukoha välja ja võib igati rahule jääda. Emotsionaalselt tunnen ma ennast kindlasti enesekindlamana ja paremini, kui enne.\"\n\n\"Koondises teed asja võib-olla natuke rohkem südamega, kui klubi juures. Klubis tuleb küll muidugi leib lauale, siin sa oled ainult südamega asja juures ja muidugi tahaks võidelda selle maailmaliiga pääsu välja ja pluss veel EM-ile saada esimesena. Ma ootan seda koondisesuve väga.\"\n\nKoondise diagonaalründaja Oliver Venno mängis lõppenud hooajal Türgi kõrgliigas Ankara Ziraat Bankasi ridades. Meistrivõistlustel saadi viies koht, Meistrite liigas õnnestus alagrupist edasi saada.\n\n\"Võib enam-vähem rahule jääda, ei saa kurta. Klubi töö ja kõik oli tip-top, ainuke oligi, et tahaks rohkem mängida, aga nii ongi, et pingipoiss rohkem mängida tahab.\"\n\n\"Klubi töö jättis väga positiivse mulje, sest mul ei ole üheski klubis veel sellist professionaalsust olnud. Kõik tehti ette-taha ära, isegi pärast trenni panid trenniriided pesukorvi ja pesti ka pesu ära, et ise ei pidanud mitte midagi tegema. Kui Türgist mingi pakkumine tuleb, siis ma arvestan sellega.\"\n\n„Ma arvan, et täitsa mõistlik ja korralik meeskond on meil koos, kellega koos trenni teha ja saavutada need tulemused, mis meil plaanis on,\" ütles Venno võrkpallikoondise kohta.\n\nInnsbrucki Hypo Tiroliga Austria meistriks tulnud 22-aastane Renee Teppan tegi suurepäraseid mänge nii Meistrite liigas kui Austria meistrivõistlustel.\n\n„Midagi võita on alati tore ja ega see väga lihtsalt meile ei tulnud, kindlasti oli see magus. Minu jaoks oli tähtis oli see, et jääksin hooaja lõpuks terveks ning terve ma hetkel olen.\"\n\n\"Ma arvan, et me võime koondisemängudele vaadata julgemalt vastu, kui kunagi varem. Vaadates nimekirja, oli enamjaolt väga suurepärane hooaeg välisliigas mänginud eestlaste poolt. Üritame võimalikult kiiresti jõuda sinna, kus me olime möödunud aasta sügisesel EM-il ja võistkonnana läheme ainult paremaks.\n\nKoondise temporündaja Andri Aganits tegi tubli hooaja Prantsusmaal, kus langes Poitiers' meeskonnaga konkurentsist veerandfinaalis, kuid astus enda sõnul sammu edasi.\n\n„Enda mängu koha pealt ei ole nuriseda, aga lihtsalt mõnel tähtsal momendil jäi õnnest puudu. Mulle see linn ja saal istub, võrkpall on seal linnas väga populaarne. Ei ole vahet, kelle vastu me mängime, alati on saal rahvast täis ning see linn hingab võrkpalli – mulle see väga meeldib.\"\n\n\"Töö mis on tehtud, on vilja kandnud. Järjest rohkem mängib eestlasi välismaal ja need kes on Eestis, mängivad väga tugevates klubides. Kindlasti on edasiminek ka selle poole pealt toimunud ja ma arvan, et tõotab tulla päris huvitav suvi. Kui me jätkame samas vaimus seda tööd, mida me oleme teinud, on võimalik Euroopa liiga võita ja saada Maailmaliiga pääs.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal kogunes Eesti võrkpallikoondis, et alustada ettevalmistust suvisteks Euroopa liiga mängudeks. Koondise juurde on jõudnud ka lõppenud klubihooajal välismaal mehetegusid teinud mängijad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti keele tasemeeksam muutub kolmandast korrast alates ilmselt tasuliseks\n\n## Põhitekst:\n\nSeega, kui esmakordsel eksami tegemisel eksam ebaõnnestub, siis on võimalik seda teatud aja möödudes tasuta uuesti teha, kuid alates kolmandast sama taseme eksamist tuleb tasuda täiendav riigilõiv 110 eurot.\n\nEesti keele tasemeeksameid on nende rakendumisest 2008. aastal käinud tegemas peaaegu 38 000 inimest, kellest veidi vähem kui 68% olid 2015. aasta lõpu seisuga keeletaseme saavutanud.\n\nEksami sooritamise edukus on seda madalam, mida kõrgema keeletasemega on tegu: kui kõigi tasemeeksamite keskmisena on ühe keeletaseme saavutanu kohta 1,9 eksamikorda, siis A2 tasemel on see näitaja 1,4, B1 tasemel 1,7, B2 tasemel 2,6 ning C1 tasemel isegi 3 eksamikorda ühe keeletaseme saavutanu kohta.\n\nMaksimaalselt on üks isik käinud eksamil 19 korda, samas 10 ja rohkem korda on eksamil käinud alla 1% ning üle kahe korra 7% kõigist eksamil käinud inimestest.\n\nIga viies ei tule kohale\n\nEksamile registreerimine ja eksamil osalemine on tasuta ja seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud registreerunud jätavad eksamile tulemata.\n\nEelmisel aastal registreeris end eksamitele 6147 inimest, kuid eksamil osales 4864 inimest, seega 1283 inimest ehk iga viies ilmunud kohale.\n\nSee toob endaga kaasa märkimisväärse kulu - eksam on ette valmistatud ja eksamimaterjalid loodud, eksamiruumid leitud ja ettevalmistatud, eksaminaatorid ja hindajad kohale tulnud.\n\nNende eest, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda, on riik panustanud korduseksamite korraldamiseks 2008. aasta teisest poolest alates hinnanguliselt 710 000 eurot, mis moodustab 12,6% eksamite hinnangulisest kogumaksumusest 2015. aasta hindades.\n\nEksami maksumus A2 tasemel on 97 eurot, B1 tasemel 113 eurot, B2 tasemel 118 eurot ja C1 tasemel 125 eurot. Kasvanud on nende osakaal, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda – näiteks kui 2010. aastal eksamil käinud isikutest 7% olid eksamil vähemalt kolmandat korda, siis 2014. aastal oli nende osakaal juba 17%.\n\nKeelenõuded valla- ja linnavalitsuses\n\nTeise keeleseaduse muudatuse eesmärk on selge ja üheselt arusaadav regulatsioon, mille kohaselt on ka vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel C1-taseme eesti keele oskuse nõue.\n\nHaridusministeerium möönab, et praegu on seadustes ebakõla teatud ameti- ja töökohtadele kehtestatavate keeleoskusnõuete osas: üheselt ei ole arusaadav, millised keeleoskusnõuded peavad olema vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel.\n\nVastavate ametikohtade C1-taseme eesti keele oskuse nõue on kehtinud juba 1989. aastast alates, kuid pärast uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumist 2013. aasta aprillis ei ole vallavanem, linnapea ning valla- või linnavalitsuse liige enam ametnik.\nRegulatsiooni täpsustamiseks täiendati ATS vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadust paragrahviga, mille kohaselt vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.\n\nKehtiv keeleseadus ei anna aga haridusministeeriumi hinnangul selget ja üheselt arusaadavat volitusnormi vastavatele isikutele konkreetsete keelenõuete kehtestamiseks. Seetõttu kirjutataksegi see nüüd muutmisele minevasse seadusesse.\n\nKeeleseaduse muutmine on praegu veel eelnõu väljatöötamiskavatuse faasis. See tähendab, et haridusministeerium küsib esmast tagasisidet ning seejärel töötab juba eelnõu välja, mis kooskõlastatakse ministeeriumidega ning mis lõpuks peab jõudma heakskiiduni valitsuses ja seejärel riigikogus.\n\nValmis eelnõu saadetaks eeldatavasti kooskõlastamisele tänavu septembris ning õigusakt võiks haridusministeeriumi hinnangul jõustuda aasta hiljem ehk 2017. aasta septembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti keele tasemeeksamite sooritamine on seni olnud inimestele tasuta, nüüd aga plaanib haridusministeerium viia sisse omavastutuse ehk läbikukkuja peab kolmandat korda sama taseme eksamit sooritama minnes ise kulud kandma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.