messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaur Kender: see asi liigub mööda rööpaid\n\n## Põhitekst:\n\nSee kohus on tehtud kuidagi nii, et õhku liiga palju ei jätku. Veidi lennuki tunne on. Otseselt nagu ei lämbu. Aga hinge matab. Mõtlemine ei ole kõige selgem. Päevavalguslambid kergelt sirisevad laes, õrn strobo. Ja siis lõpuks on mu ees seesama pult, kus on seisnud enne mind Imre Rammul, Rein Raud, Jaak Allik, Jaanus Adamson, Tarmo Jüristo, Janek Kraavi, Kajar Pruul, Meelis Oidsalu. Seda siis ainult minu asjas. Enne neid, muudes asjades, kurat teab kes.\n\nSelle protsessiga on minu jaoks olnud vast kõige tähtsam ülesanne mitte ennast kaotada, mitte astuda mingisse mudelisse või stampi, mida Lea Pähkel mulle pakub. Mida kohus mult ootab. Ja selle karmpliku stambivältimisega siis sammusin ma otse hullumajja. Tüüpiline, eks. Aga ma olen liiga laisk, et olla kaval.\n\nMul kõik ei ole meeles, aga valed, kohtule sobimatud vastused olid need, mis all kirjas. Ja ma kordan, et kõik on mälu järgi. Vast kunagi saab need asjad ametlikult avalikuks. Seniks on nii.\n\n“Miks te arvate, et teie suhtes on valikuline menetlus?”\n\n“Sest kriminaalasja alustamisest on prokuratuur keeldunud Nabokovi Lolita, Ehlvesti Päkapikk kirjutab, Sorokini Sinise peki, Burroughsi Alati lõunasöögi, De Sade’i 120 päeva Soodomat puhul ja paljude teiste kirjanike teoste puhul.”\n\nLisaks veel Oksanen ja fucking Eminem, onju, Eminem!\n\n“Lugupeetud kohus, Kenderil on jälitusmaania, ta arvab, et see on kuidagi valikuline menetlus. Tema tekstil ei ole mitte midagi ühist nende loetletud teostega,” vangutas Pähkel kurvalt, kaastundlikult pead.\n\nMa olin heas hoos, ma ütlesin, põhimõtteliselt, et ma olen last living dragon, viimaseid, kes seda eesti kirjanduse asja üldse hingega võtab ja teeb. Ja et ma mingi mage kirjanik ei ole.\n\n“Kuidas teid üldse selline piiride ületamine huvitama on hakanud?”\n\n“Mind on kogu aeg selline kirjandus huvitanud, ma ei tea Dostojevski, keda Turgenev sõimas “vene De Sade’iks” tegi ju mingis mõttes sarnast värki.”\n\n“Dostojevski oli lihtsalt psühhopaat,” jäi prokurör enda mantrale kindlaks.\n\nPalju küsimusi oli narkootikumide kohta. Rääksin kõigest, alates sellest kuidas Kolmeraudses Ken-Marti Vaheriga käsin, kuidas ta mind raevu ajas, miks on kanepi legaliseerimine hea, miks fentanüüliprobleem on unikaalne Eestile. Oli algusest peale selge, kuhu kogu see värk tüürib. Aga ma olin otsustanud, et ma ei tee nägusid. Ma ei mängi lolli. Nagu oleks narkootikumid midagi sellist, mida ma olen internetist lugenud, eks. Keeping it crazy.\n\n“Te ütlesite, et tahtsite Ken-Marti Vaherile kallale minna?”\n\n“Jah,” noogutasin, “kui ma küsisin talt, et mitme inimese – kes on surnud fenta ODsse – matusel ta käis siseministrina, ja ta vastas, et narkosurmad kukuvad ministrite toolide vahele. Sajad noored inimesed, nende elud, kukuvad toolide vahele.”\n\nSiin kohas oli kogu selle istungi ainus helge hetk, kui kohus märkis, et tõesti on Ameerika Ühendriikides vaikselt tekkimas arusaam, et ühiskonnale on igati kasulikum kanepit reguleerida ja maksustada kui kriminaliseerida.\n\n“Kust te üldse võtate, et te nii hea kirjanik olete?”\n\n“Ma ei tea,” see ajas mind naerma, “ just käis ports tunnistajaid, ma olen ilmselt ainus kirjanik Eesti Vabariigis kelle kohta on kriitikud vande alla kinnitanud, et liiga mage kirjanik ei ole.”\n\n“Ja kust te võtate, et see teie tekst üldse midagi väärt on kirjanduslikult?”\n\n“Jällegi, minu meelest need tunnistajad just käisid ja ütlesid seda…”\n\n“Minule ei öelnud ükski neist, et see tekst midagi väärt on!”\n\n“Aga üks neist on kirjutanud sellest teadusartikli Keelde ja Kirjandussse….”\n\n“Ja see peaks näitama teksti väärtust?”\n\n“Vanasti näitas…”\n\nSiis ma sain aru, et olukord on, nagu mu juristist isa armastas öelda “ennistatud”. Protsess oli jälle kontrolli all. Kultuurinimeste jutt oli unustatud. Nende hinnangud ükskõik. Sai jälle edasi laamendada. Suletud uste taga. Ilma, et keegi pealt vaataks.\n\n“Mis diagnoos oli Polkovniku lesel?”\n\n“Logorrhea gradus gravis?” pakkusin.\n\n“Ja mania grandiosa,” noogutas Kohus.\n\nMa sain aru, kui veenev olin mina ja kõik meie tunnistajad kohtule olnud. MITTE VÄGA VEENVAD. Kari opakaid ühe hullu kohta midagi jauramas. Seda oli julgustav kuulda, peale paar tundi kestnud küsimustele vastamist ülekuulamisel. Peale kahte nädalat istungeid. Äratoppijad ei ole õnneks mõjutatavad.\n\nSeega, ma olin jätnud kohtule mulje, et ma olen hull. Tunnistajad ei olnud öelnud midagi teose väärtuse kohta, millest kohus oleks aru saanud. Kuna ma olen hull, siis tundub praegu selle sündmuse täpne taastamine peas suht ükskõik. Hea vastutustundetus suriseb soontes. Hull. Mõnus.\n\nKogu see minu ülekuulamine kestis mitu tundi. Ma olen välja toonud ainult oma valed vastused. Seal oli tohutult juttu veel. Aga.\n\n“Lugupeetud kohus, ma taotlen kohtualusele kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Tal on vandenõuluulud, ja ta on ise tunnistanud, et raevuhood, lisaks on tunnistanud, et on teinud narkootikume, et on olnud alkoholisõltuvuses.”\n\nPaul vaidles. Vägagi. Big up. Aga kohus oli nõus Prokuröriga. Nagu ikka. Äratoppijad topivad Eestis 99% kohtuasjadest ära. Põnevust kui palju.\n\n“Äkki me saame hoopis tõendi, et olete geenius,” irvitas kohus ja nõustus ekspertiisiga.\n\nMuidugi. Just neid tõendeid väljastavad psühhiaatrid. Tagusin selle uudise tvitterisse. Kohus soovis kelmikalt head nädalavahetust. Ja ma ei viitsinud isegi vastata.\n\nAga ilm oli ilus. Tänavad soojad. Linnas, vabaduses, veel, jätkub õhku küll. Koperdasin lastega mööda kohvikuid. Istung tiksus ikka peas. See kuidas kohus tänitas:\n\n“Kas siis sellisel hälbekirjanikul on raha, et lastega reisidel käia?”\n\n“Sel aastal pole jätkunud jah, väga kallis on see enda kaitsmine.”\n\nSee rahustas kohut.\n\n“Millal me siit ära sõidame,” küsis 11 aastane.\n\n“Varsti,” pakkusin ma, “varsti saab sõita.” Kui muidugi äratoppijad mind ära ei topi. Mingit usku küll ei ole, et toppimata jääb. See asi liigub mööda rööpaid.\n\nJa tead mis. Mulle see mõte meeldib. Ma tean, et see kogu värk, see suhtumine on ainult mu peas. Aga ma tunnen juba muutust. Ma pole mingi lihtne lapsporno tootja, mida mulle Eesti Vabariik on 1,5 aastat väitnud. Ma olen see haige psühhopaat. See on Eesti Vabariigil uus ja huvitav mõte minu kohta. Muidugi. AD 2016.\n\n“We play it positive, you, fuckers & c-suckers. Jah, sinu tausta tuvastamine võib vabalt võtta aega & välja näha kohmakas, aga me teeme lõpuks selgeks, kes või mis sa oled. Ja kui sa pole Venemaa infotöötaja, vaid lihtsalt rahanäljas tobu, on kõik selge & ok.”\n\nKuule, sa seda haige psühhopaadist kirjaniku Check Outi oled lugenud? Mine, sebi, näita veidi armastust. Sest see protsess venib veel. Ja plekki pole üldse aega teha. Nii et iga euro abiks.\n\nAga asi ei ole kuidagi liiga naljakas enam ammu. Nad tahavad ilmselt võtta mult kõik. Ka lapsed. Nagu ma novellis Grand Theft Country: Elboonia kirjutasin.\n\nAct normal! soovitas Tarmo. Aga ma ei kujuta isegi ette, kuidas see käib. Ma hakkasin kirjutama just seepärast, et ei peaks enam elus normaalselt käituma. Positiivse poole pealt: ka nõukogude kohtu määratud stalinlikust hullumajatripist kirjutan eksklusiivse reportaaži just siia, nihilisti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaur Kender avaldas Nihilist.fm'i artiklis kokkuvõtte sellest, mis toimub kohtusaalis seoses teosega \"UNTITLED12\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgab rahvusvaheline heliloojate rostrum\n\n## Põhitekst:\n\nRostrumi eesmärk on uue muusika tutvustamine ja propageerimine raadioeetri vahendusel. 2016. aasta rostrumist võtab osa 27 riiki, esindatud on Põhja- ja Baltimaad, mitmed Euroopa riigid, samuti Mehhiko, Argentiina, Austraalia, Hong Kong. Viie päeva jooksul kuulavad ringhäälingute delegaadid 55 heliteost.\n\nRostrumi tulemused avalikustatakse pressikonverentsil reedel, 20. mai õhtul, mil kuulutatakse välja parim ehk väljavalitud teos ning kümme soovitatud teost. Samuti selguvad parimad teosed alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Esiletõstetud teoseid tutvustab oma kuulajatele järgneva hooaja jooksul ligi kolmkümmend raadiojaama mitmel mandril.\n\nTänavu osaleb eesti heliloojatelt kaks teost: Maria Kõrvitsa orkestriteos \"Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi” Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Anu Tali esituses on salvestatud tänavusel festivalil Eesti Muusika Päevad. Ülo Kriguli segakoorile ja fonogrammile loodud teose \"Vesi ise” esiettekanne toimus Eesti filharmoonia kammerkoori ja dirigent Kaspars Putninši esituses 2015. aasta oktoobris Tallinnas, Kultuurikatlas.\n\nMaria Kõrvits (1987) alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis Alo Põldmäe juhendamisel. Aastatel 2006–2012 õppis ta kompositsiooni Eesti muusika- ja teatriakadeemias Helena Tulve ja Tõnu Kõrvitsa juures. 2007/2008 täiendas end vahetusüliõpilasena Fabio Niederi juures Triestes, Itaalias.\n\nÜlo Krigul (1978) õppis Tallinna muusikakeskkoolis kompositsiooni ja tuubat ning kompositsiooni Eesti muusika- ja teatriakadeemias Raimo Kangro ja René Eespere juures ning omandas 2006. aastal magistrikraadi Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2004/2005 täiendas ta end Viini muusika ja kaunite kunstide ülikoolis professor Detlev Müller-Siemensi juures. Ta on aktiivne muusikaorganisaator, klahvpillimängija ja arranžeerija. Ülo Krigul võitis 2007. aastal rostrumi noorte kategoorias teosega \"JenZeits”.\nRahvusvaheline heliloojate rostrum on seni olnud eesti heliloojatele väga edukas, rostrumi vahendusel on eesti muusikat palju kõlanud rahvusvahelises raadioeetris. Senine väljapaistvaim saavutus on Helena Tulve \"Sula\" võit 2004. aastal. Noorte kategoorias on pälvinud esikoha Mari Vihmand (1996), Jüri Reinvere (2000) ja Ülo Krigul (2007). Möödunud aastal pälvis Liisa Hirsch teosega \"Ascending… Descending\" 5. koha.\n\nLoe täpsemalt siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "16.-21. maini toimub üks tähtsamaid nüüdisheliloomingu foorumeid ehk rahvusvaheline heliloojate rostrum - ürituse peakorraldaja on rahvusvaheline muusikanõukogu. 63. korda toimuv rostrum peetakse sel aastal Poolas, Wroclawis - möödunud aastal toimus rostrum Tallinnas koostöös Klassikaraadio ja Eesti Rahvusringhäälinguga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO erisaadik kutsus vaenupooli üles tulema vastu Jeemeni rahva palvetele\n\n## Põhitekst:\n\nKaks leeri on jõudnud kokkuleppele, et vahetada mõlemalt poolelt 50 protsenti vangidest veel enne ramadaani, mis algab 6. juunil. Siiski ei ole veel teada, kui palju vange see täpselt tähendab, sest puudub ülevaade vangistatute koguarvust, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\n10. aprillist kehtima hakanud vaherahu on hoolimata mõnest rikkumisest siiski püsinud.\n\nVägivald Jeemenis on jätkunud ka kõneluste ajal.\n\nEile õhkis ISIS-e enesetaputerrorist pommi politseijaoskonna lähedal ning tappis vähemalt 47 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO erisaadik kutsus Kuveidis toimuvatel Jeemeni rahukõnelustel üles vaenupooli tulema vastu Jeemeni rahva palvetele, et konflikt kiiresti lõpetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCurly Strings avab Tallinna lillefestivali\n\n## Põhitekst:\n\nAedade teemadeks on sellel aastal \"Kired aias\" ja \"Terrassiaed\". Võistkondi on kokku 31 ja nendest väliskülalisi neli, kes tulevad Ungarist, Lätist, Soomest ja Saksamaalt.\n\n\"2009. aastal alguse saanud suursündmus, toimub juba kaheksandat aastat Tornide väljaku pargis ning toob taas linna töisesse argipäeva kauni ja areneva pargiruumi, mis on täidetud lillede, kunsti ja muusikaga,\" ütles Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.\n\n17. mail hakatakse Tornide väljaku pargis rajama lillefestivali teemaaedu ning algavad ettevalmistustööd reedel toimuvaks festivali avatseremooniaks. Festivali avakontserdil astub üles Curly Strings, mille liikmed on lubanud anda mõnusa ja meeleoluka kontserdi kõigile festivali külalistele. Enne kell 17 algavat kontserti tutvustatakse 2016. aasta festivali ja osalejaid.\n\nKultuuriprogramm festivalil jätkub läbi suve ning juba juunis on võimalik kuulata Maarjat, juulis Kõrsikuid ja festivali lõpetamisel 26. augustil annab kontserdi Jaan Sööt.\n\nTallinna lillefestivali õhtused programmid on kõigile tasuta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 20. mail avatakse Curly Stringsi kontserdiga Tornide väljakul rahvusvaheline Tallinna lillefestival.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nColombia võimud leidsid rekordkoguse kokaiini\n\n## Põhitekst:\n\nKokku leiti kaheksa tonni kokaiini, mis plaaniti toimetada Ameerika Ühendriikidesse läbi Kesk-Ameerika riikide, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nColombia president Juan Manuel Santos sõnas, et tegemist on kõige suurema leitud narkolastiga kogu riigi ajaloos ning see põhjustab kurjategijatele tõsiseid tagasilööke.\n\nPolitsei sõnul kuulusid 359 leitud kokaiinikotti Colombia suurimale narkomaffia rühmitusele Usuga klannile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Colombia võimud leidsid pealinna Bogota lähedalt banaanikasvandusest rekordkoguse kokaiini, mis oli peidetud maa alla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtumine filmi \"Polaarpoiss\" tegijatega lükkub edasi\n\n## Põhitekst:\n\nVabandame kõigi lugejate ees, kes ootasid tänast otseülekannet kohtumisõhtult \"Polaarpoisi\" tegijatega - meist mittesõltuvatel põhjustel lükkub üritus edasi. Anname esimesel võimalusel teada, kui selgub ürituse uus toimumisaeg ning korraldame siis otseülekande.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "16. mail kell 18 kinos Sõprus toimuma pidanud kohtumisõhtu \"Polaarpoisi\" tegijatega lükkub edasi, samuti ka ERR kultuuriportaali plaanitud otseülekanne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKeelesäuts: kuhu sobib resto?\n\n## Põhitekst:\n\nSiin tulebki kohe vahe sisse teha: nime puhul on raske, et mitte öelda pea võimatu keelata kasutada lühendatud sõna Resto. Üldnimetused ehk tavalised sõnad aga alluvad siiski keelereeglitele. Meil on söögikoha nimetustena käibel päris palju valikuid: restoran, kohvik, söökla, ka pubi (mis on kenasti kodunenud), võõrsõna bistroo, siis veel veidi lustakamad toidutare, söögimaja, samuti sõnad söögikoht ja toidukoht. Peale selle võib süüa saada ka baaris ja kõrtsis.\n\nEesti keeles on ka hea võimalus teha liitsõnu, näiteks restorani asukoha järgi – talurestoran, rannarestoran, kodurestoran.\n\nKuhu siis üldse resto sobiks? Ta on kõnekeele sõna ja seega sobibki kõnekeelde, kuid asjalikumasse pruuki, üldkeelde see ei sobi. Muidugi võib sõbrannale öelda, et \"läheks õige täna mõnda peende restosse sööma\", aga sildi peale, ettevõtte nimetusse ta siiski ei sobi. Nagu näidetest nähtub, ei jää ka midagi kirjeldamata sõnade puuduse tõttu, toidukohanimetusi meil jagub restotagi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas söögikoha üldnimetusena sobib kasutada sõna resto? Viimase paari aastaga on sellenimelisi kohti siginenud üsna mitu nii pealinna kui mujale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump hoiatas halbade suhete eest Cameroniga\n\n## Põhitekst:\n\nCameron nimetas rumalaks ja vääraks Trumpi üleskutset keelata moslemite sisenemine USA-sse, vahendasid BBC ja Reuters.\n\n\"Paistab, et meil ei saa olema väga head suhted, kes teab. Ma loodan temaga häid suhteid, kuid tundub, et ta ei soovi samuti probleemiga tegeleda,\" kommenteeris Trump.\n\nLondoni linnapeaks valitud moslem Sadiq Khan hoiatas varem, et Trumpi vaated islamile on võhiklikud ja võivad muuta nii USA kui ka Suurbritannia ebaturvalisemaks.\n\n\"Minu meelest on seda öelda väga võhiklik,\" vastas Trump. \"See on solvav, ta ei tunne mind. See on väga ebaviisakas avaldus,\" lisas ta.\n\nKui Trumpilt küsiti Suurbritannia liikmesuse kohta Euroopa Liidus, vastas ta, et EL on väga bürokraatlik ja keeruline.\n\n\"Mis puudutab Suurbritanniat, siis ma küsiksin - miks teil on seda vaja? Samas, las inimesed otsustavad ise,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Donald Trump hoiatas, et ilmselt ei saa tema suhted Briti peaministri David Cameroniga head olema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu ülikooli uueks vabade kunstide professoriks saab Valdur Mikita\n\n## Põhitekst:\n\nTartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop kirjeldas Valdur Mikitat kui loovat mõtlejat, kes oskab populariseerida nii loodus- kui ka humanitaarteadusi, kuid teisalt ületab ta erialade piire, loob mõttemängulisi seoseid kaugete kultuurinähtuste vahel, ning esitab üllatavaid seisukohti, kutsudes lugejat ja kuulajat kaasa mõtlema ja tundma.\nMikita otsib Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja ja näeb ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste (näiteks korilus) püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise (näiteks maagiline mõte) ja otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks.\nSutrop on kindel, et Valdur Mikita ideed ja tähelepanekud lubavad temalt loota uuel õppeaastal säravat loengukursust \"Mõtterännak eestlaste elutundest\", mis inspireerib mitte ainult Tartu ülikooli humanitaare, vaid kõigi valdkondade üliõpilasi ja ülikooli töötajaid. \"Lisaks vaimsuse ja loovuse mitmekülgsele arendamisele võiks Valdur Mikita loengud panna kuulajaid mõtlema ka vabade kunstide ning teadusliku diskursuse suhete ning väljendusvahendite võimaluste üle,\" tõdes Sutrop.\nTa lisas, et ühelt poolt toetab Valdur Mikita valimine Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks ülikooli kui rahvusülikooli positsiooni, teisalt aitavad tema loengud luua sildu erialade vahele ning arendada loovust kõigis valdkondades.\nValdur Mikita on saanud suurepärase akadeemilise ettevalmistuse Tartu ülikoolis. Ta lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootika-alase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas \"Lindvistika ehk metsa see lingvistika\" (2015), \"Lingvistiline mets\" (2013), \"Teoreem\" (2011), \"Metsik lingvistika\" (2008).\n\nPraegune vabade kunstide professor Kristiina Ehin annab Valdur Mikitale ameti üle 25. mail kell 19 Tartu ülikooli vanas anatoomikumis sündmusel \"Lugu linnuks muutunud linnast. Muusad, fööniks ja teised tiivulised\", kus Ehin ja Mikita arutlevad Tartu vaimu teemadel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nWeekend Festivalil astuvad taas üles Tiësto ja Martin Garrix\n\n## Põhitekst:\n\n4.-6. augustini Pärnu rannas toimuva festivali nimistusse lisandunud Martin Garrix on olnud publiku kindel lemmik, keda sooviti tänavu näha. Garrix tõusis elektroonilise tantsumuusika tipptegijate hulka looga \"Animals\", mis jõudis edetabelite kõrgematele kohtadele nii Suurbritannias kui ka Belgias.\n\nSamuti kinnitas festival teisegi superstaari tagasituleku, kutsudes lavale tantsumuusika legendi Tiësto. Hollandi päritolu Tiësto oli esimene DJ maailmas, kes on esinenud Olümpiamängude avatseremoonial, lisaks on ta olnud esimene, kes andnud väljamüüdud staadionikontserdi 25 000 inimesele.\n\nBaltikumi läbi aegade kalleima festivali esinejatenimistusse lisandusid ka hiljuti Eestis väljamüüdud show ga esinenud drum'n'bass suurkuju Netsky, Hollandi päritolu DJ ja produtsent Don Diablo, meeletu lavalise energiaga DJ Bl3nd ning live stage sai täiendust lõunanaabrite suurkuju Brainstormi näol.\n\nSamuti kinnitati suvisele rannapeole järgnevad artistid: Pep & Rash, Justin Prime, Watermät, PeR, Radistai, Noëp, Würffel, Epordwerk, I Wear* Experiment, Temper2, Kristjan Hirmo, Kert Klaus, MHKL, Erkki Sarapuu, Andres Puusepp, Sven Arusoo, Bad J, Planeet, Dr.PhilGood, Bombossa Brothers, Paul Oja, Kermo Hert, Lia Lisse, [Ex] Da Bass, Second Level, Niskerone, Orkidea, Futuristik, Hot'n Handsome, Coverk x Byte, Alex Wave, Heavyweight ja Diana D.\n\nWeekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas.\n\nFestival on eelnevalt kinnitanud, et neljapäeval 4. augustil esinevad: Avicii, Knife Party, Steve Aoki, Darude, Deorro, DVBBS, Example (live), Jack Perry, Lost Frequencies, Matisse & Sadko, Mr. Belt & Wezol, Redfoo (live), Sigma (live), Sam Feldt, TJR, Will Sparks, Infected Mushroom (live), Ummet Ozcan.\n\nReedel 5. augustil: Axwell & Ingrosso, Aronchupa, Disiciples (live), Otto Knows, Michael Calfan, Chicane, Robin Schulz, Showtek, Syn Cole, Headhunterz, Brennan Heart, Elina Born (live), Tigerlily.\n\nLaupäeval 6. augustil: Afrojack, Dimitri Vegas & Like Mike, Alan Walker, Rudimental, Isac Elliot, Alex Mattson, ATB, Bassjackers, Sigala, Tungevaag & Raaban, Cartoon (live), Wildstylez, Proteus, Coone, Da Tweekaz.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle suve suurfestivalil Weekend Festival Baltic astub teiste seas üles ka möödunud aastal külastajaid rõõmustanud DJ Martin Garrix.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOld Traffordilt leitud kahtlane pakk osutus treeningseadmeks\n\n## Põhitekst:\n\nManchesteri politsei sõnul jättis seadme Old Traffordile eraturvafirma. „Tualettruumi jäetud seade jäeti turvameeskonna poolt sinna ekslikult pärast pommikoertega läbi viidud treeningülesannet,“ kommenteeris Manchesteri politsei ülemkonstaabli abi John O'Hare. „Kuigi seade ei osutunud reaalseks pommiks, nägi see väga realistlik välja ning mängu ära jätminine sai olla ainuõige lahendus.“\n\nManchesteri linnapea ja politseiülema Tony Lloyd nimetas juhtumit fiaskoks. „Me peame algatama uurimise, et saada teada, kuidas ning miks see juhtus ja keda võtta vastutusele. See fiasko põhjustas kohale sõitnud jalgpallifännidele suuri ebamugavusi, raiskas paljude politseinike ning pommirühma aega ja pani inimesed tarbetult ohuolukorda.“\n\nUnited maksab ära jäetud kohtumisele pileti ostnud inimestele raha tagasi ning lubab nad teisipäevale edasi lükatud kohtumisele tasuta sisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Old Traffordilt leitud kahtlane pakk, mille tõttu Manchester Unitedi ning Bournemouthi vahel toimuma pidanud Inglismaa kõrgliiga viimase vooru kohtumine ära jäeti, osutus demineerijate õppustel kasutatavaks seadeldiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMAI avab laupäeval uudse festivalidesarja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sarja idee tuli arutelust, kuidas oleks korraldada festivali näiteks novembris või jaanuaris. \"Lõuna-Eesti 12 kuud\" on meie jaoks väljakutse ja võimalus oma pööraseid ideid teostada. Esimesel aastal alustame kergemalt, kevadise kuuga MAI\" räägib idee sünnist Auspaus i liige Meel Valk. Järgmine aasta on aga plaanis juba teine asukoht ja teine aastaaeg. \"Festival MAI keskendub muusikale ja matkamisele, samas järgmise festivali fookus võib olla ka teater, tants või kino. Me ei sea endale žanrilisi piiranguid, teeme seda, mille järgi on endal isu, aastaajad ja põnevad paigad on meile inspiratsiooniks,\" selgitab Valk.\n\nSarja avaüritus MAI toimub 21. mail Karula Rahvuspargis Ähijärve kaldal. Tegemist on väikese kvaliteetsündmusega, kus ühe ööpäeva jooksul saavad külalised osa Karula kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast. \"Toimub Ööülikooli avalik salvestus \"Kogukond globaliseeruvas maailmas\", lektoriks Kaido Kama. Kohal on Emajõe Lodjaseltsi viikingilaev Turm, millega Ähijärve võlu avastada, erinevad jalgsi- ja jalgrattamatkad viivad piirkonna huviväärseimatesse kohtadesse. Lapsed saavad meisterdada pajupille või kasetohust rütmipille ning avastada järvevee saladusi Ähijärve madalas kaldavees kahvaga mitmesuguseid salapäraseid olendeid püüdes,\" tutvustab festivali päevaseid tegevusi peakorraldaja Põim Kama.\n\nÕhtutundidel leiab Ähijärve kaldal aset hoolikalt valitud muusikaprogrammiga kontsert. Lavale astuvad luuperimehed Epifolium ja Arno, pärimusmuusika töötlustega tuntuks saanud Lepaseree, elektrooniline hiiukandle duo Puuluup, uue põlvkonna intelligentset rokki viljelev Levski ja DJ Muudu.\n\nLisaks muusikale ja matkadele pakub elamusi ka festivali restoran. Erinevalt enamikust muusikafestivalidest on MAI-l vaid üks toitlustaja ja põnevad Lõuna-Eesti käsitööjoogid. Festivalil avab uksed Auspausi pop-up restoran, kus kevadisi maitseid vahendavad Kolme Sõsara Hõrgutised. Väärikaks kaaslaseks värskele toidule pakub parima valiku oma käsitööõllede sortimendist Võrumaa esimene ametlik pruulikoda Pühajõe Pruulikoda ning Põlvamaal tegutsev Siidrikoda, kes pakub Eestis ilusate suveilmadega küpsenud õunte mahlast toodetud siidreid,\" tutvustab festivali korraldaja Liisi Tamm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel laupäeval, 21. mail saab alguse festivalidesari \"Lõuna-Eesti 12 kuud\" avafestivaliga MAI Karula Rahvuspargis. Sari rändab nii ajas kui ruumis, tutvustades erinevaid kauneid Lõuna-Eesti paiku läbi muutuvate aastaaegade. Uue festivalisarja on ellu kutsunud elamussündmuste agentuur Auspaus, eesmärgiga tutvustada Lõuna-Eesti veel avastamata paiku ja näidata erinevate aastaaegade võlu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVoronja galerii ootab vihma eest pääsemiseks hooandjate abi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lisaks galeriielamusele pakume võimalust galerii aias aega veeta ja kodukohviku maitseid nautida. Et aga peipsiäärsed ettearvamatud vihmahood ei segaks külastuskäiku, plaanime kolmandaks suveks aeda rajada mõned vihmavarjud,\" kirjutavad projekti eestvedajad Hooandja lehel.\n\nGaleriil on plaan ehitada keset aeda kasvava õunapuu otsa puumaja, mille katuse alla saavad ronida lisaks lastele ka vanemad. \"Puumaja ehitab meile disainer Mihkel Lember. Lisaks ehitame maja külge purikatustest varjud, mis kaitsevad nii vihma kui ka kõrvetava päikese eest. Purjed kujundab Tartu tänavakunstnik Hapnik, kes on ka Voronja varese autor. Ja see pole veel kõik! Korda teeme veel vana lehtla ja vahetame seal vihma läbilaskva eterniitkatuse õhulise ja läbipaistva vastu,\" seisab selgituses.\n\nKolmas hooaeg avatakse 11. juunil avapeoga, kuhu on oodatud kõik hooandjad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Voronja galerii avab Peipsiveerel, Varnja küla vana kalurimaja paadikuuris oma uksed juba kolmandat suve. Külalistele parema elamuse pakkumiseks vajatakse aga kaitset vihma eest. Annetajate abil loodetakse kokku saada 3100 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKevadtormil osalevad ajateenijad asusid kaitselahingusse\n\n## Põhitekst:\n\nKaitselahingule eelnes 2. jalaväebrigaadi kolm päeva kestnud viivituslahing, mille eesmärk oli aeglustada vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi pealetungi ning võita aega kaitsepositsioonide ettevalmistamiseks Kastmekodu-Kadaja-Linajärve kaitseliinil.\n\nÕppuse mängukeskuse ülema kolonel Vahur Murulaidi sõnul said 2. jalaväebrigaadi ajateenijad neile antud ülesandega hästi hakkama. \"2. jalaväebrigaad suutis edukalt viivituslahingutega vastase tempot aeglustada ning jätkab tänasest kaitselahingute pidamist,\" ütles Murulaid.\n\nKevadtormi hindamisfaas algas 13. mail, kui vastast mängiv 1. jalaväebrigaad koos liitlasüksustega 2. jalaväebrigaadi positsioone ründama asus. Õppusel hinnatavateks üksusteks on kaks 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljoni.\n\n2. jalaväebrigaadi alluvuses tegutsevad lisaks kahele jalaväepataljonile veel pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad, tankitõrjujad ja Kanada erialaspetsialistide meeskond.\n\nVastast mängiva 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseb Balti riikide ühine ja NATO kiirreageerimisjõudude NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, kuhu lisaks Scoutspataljoni kahele jalaväekompaniile kuuluvad Läti ja Leedu jalaväekompaniid.\n\nLisaks on brigaadile allutatud Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ning Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune jalaväeüksus ning Leedu Kalevi jalaväepataljoni alluvuses tegutsev Leedu ajateenijate jalaväekompanii.\n\nSamuti tegutsevad õppusel Soome ja Belgia staabiohvitserid ning Ukraina ohvitser vaatlejana.\n\nÕhust toetavad ajateenijaid eestlaste helikopterid Robinson R-44, õppereaktiivlennukid L-39, Ühendkuningriigi hävituslennukid Eurofighter Typhoon ja Portugali hävituslennukid F16 ning vastutegevust teevad Ameerika Ühendriikide hävituslennukid F15C ning Poola ründelennukid Su-22,\n\nÕppus Kevadtorm kestab Lõuna- ja Kagu-Eestis 20. maini, pidulik lõpurivistus peetakse 19. mail Ridali lennuväljal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algas õppuse Kevadtorm hindamisfaasis kaitselahingu harjutamine, mille jooksul peavad 2. jalaväebrigaadi ajateenijad kaitsma oma positsioone Kastmekodu-Kadaja- Linajärve liinil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRally Estonia korraldaja Tarmo Hõbe: meil on Märtinile loodud kõik võimalused võistlemiseks\n\n## Põhitekst:\n\nOlulise muudatusena luuakse Rally Estonial sellel aastal lisaks olemasolevatele ERC- ja Historic-arvestustele veel Open-klassid esisilla- ja neljasillaveolistele võistlusautodele. Selle eesmärgiks on võistlema meelitada eelmise põlvkonna WRC-autosid, millega ei saa enam MM- ja EM-rallidel startida. Loodud Open-klassis saaks 2003. aasta Ford Focusega startida ka Markko Märtin.\n\n„2003. aasta Ford Focusega saab võistelda Open-klassis, see ongi täpselt sellistele autodele loodud,\" ütles Tarmo Hõbe Vikerraadio spordisaates „Spordipühapäev“. „Märtin on see aasta ennast päris palju realiseerinud vanemate Historic-autodega, meil on kõik võimalused selleks loodud, et kas vana autoga, millega ta hiljuti Uus-Meremaa võitis või siis vana legendaarse Focusega - mõlemaga saab võistelda. Mõlema jaoks on oma klassid, aga see, kas ta võistleb, seda meie täna ei tea. See on tema enda otsus.\"\n\n\"Mis puudutab MM-sõitjaid, siis nende osalemine on seotud sellega, kas ralli korraldajal õnnestub saavutada mõne tippsõitjaga kokkulepe. Kui Mads Östberg võistles, oli üks konkreetne toetaja, kes soovis näha teda sõitmas, renditi auto, maksti stardiraha ja sportlane tuli ning võistles. Meie suurim soov ja unistus on näha rallil sõitmas meie enda kõige tugevamaid sõitjad. Selles suunas töö käib, täna me midagi lubada ei saa. Kui nii ralli korraldaja kui sarja promootori Eurosport Eventsi ja sõitja koostöö klapib, siis on võimalik Rally Estonial MM-sarja mehi või meest võistlemas näha. Tänasel hetkel ei saa midagi kinnitada, selle nimel töö käib. Enne juuni lõppu või juuli algust selles osas mingit kindlust või selgust ei ole. Selge, et kohalik publik ja teised ERC-sarja staarid - loomulikult on neil ka huvitavam, kui on MM-sarja tippmehed võistlemas.\"\n\nHõbe sõnul on eesmärgiks, et kõik Eesti tippsõitjad oleks tippautodega stardis ja pakuks konkurentsi teistele ERC-sarja sõitjatele.\n\n\"Paljud sõidavad ühe ERC-etapi aastas, milleks on Rally Estonia, et neil oleks võimalus tipptehnikale ning koduteede eelis on neil nagunii olemas – see on see, mis pakub pealtvaatajatele põnevust.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juuli keskel toimub taas Euroopa autoralli meistrivõistluste etapiks olev Rally Estonia. Eesti suurima mootorispordiürituse korraldaja Tarmo Hõbe sõnul käib töö selle nimel, et Lõuna-Eesti radadel näeks ka tipprallisõitjaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUute sõiduautode müük kasvas aprillis 7,6 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nUute sõiduautode müük Euroopa Liidus kasvas võrreldes möödunud aasta aprilliga 9,1 protsenti, teatas autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL).\n\nKokku müüdi Euroopa Liidu riikides aprilli jooksul enam kui 1,2 miljonit uut sõiduautot. Nelja kuu kokkuvõttes aga ületas uute sõiduautode müük 5 miljoni piiri ja eelmise aasta sama perioodi müük ületati 8,1 protsendiga.\n\nKasvunumbreid näitasid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turud ja suurematest turgudest kasvas uute sõiduautode müük enim Hispaanias (21,2%), Itaalias (11,5%), Saksamaal (8,4%) ja Prantsusmaal (7,1%). Veidi tagasihoidlikumaks jäi kasv Suurbritannias, kus müüdi 2 protsendi võrra enam võrreldes mulluse aprilliga.\n\nJätkuvalt kasvab turg ka Balti riikides: Lätis müüdi eelmise aasta aprilliga võrreldes 18,1 protsendi ja Leedus 16,6 protsendi võrra enam uusi sõiduautosid. Kuigi kasvuprotsent on Eestis väiksem, müüakse siin uusi sõiduautosid jätkuvalt rohkem kui Lätis ja Leedus. Kiirelt on taastumas ka Soome turg, kus kasvas müük aprillis 15 protsenti.\n\nVõrreldes möödunud aastaga on plusspoolel ka kõik suuremad autotootjad. Jätkuvalt on Euroopas turuliider Volkswagen Grupp, mille turuosa jaanuarist aprillini oli 23,8 protsenti. Järgnevad PSA Grupp (10,5%), Renault Grupp (9,6%) ja Ford (7,2%).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uute sõiduautode müük kasvas aprillis Eestis 7,6 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUgala näitleja Kadri Lepp esitles lasteraamatut\n\n## Põhitekst:\n\nKadri Lepa kirjandusliku debüüdi käsikiri pälvis tähelepanu 2015. aastal toimunud lastejutuvõistlusel \"Minu esimene raamat\", kus sai auhinnalise teise koha. Kirjastuse Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja ajakirja Täheke korraldatud võistluse žürii tõstis esile autori head pingeloomise oskust ja ladusat stiili.\nKirjastus Tänapäev välja antud raamat räägib poisist, kelle vanemad lähevad reisile ja jätavad ta vanavanemate juurde. Solvunud poiss otsustab selle peale põgeneda. Illustratsioonid lõi raamatule Kadri Ilves, kelle töödega sai tutvuda ka Ugala Teatrigaleriis.\nEsitlusega samal päeval toimus teatrimajas lasteraamatute laat, kus lisaks Kadri raamatuga tutvumisele said kõik soovijad oma raamatuid müüa, vahetada ja kinkida. Heategevuslikul eesmärgil koguti raamatuid ka Viljandi haigla lasteosakonnale, mida päeva lõpuks kogunes meeldivalt palju. Külas olid mitmed tuttavad tegelased Ugala lastelavastustest.\nKadri Lepa raamat \"Poiss, kes tahtis põgeneda\" on saadaval hästi varustatud raamatupoodides ning Ugala teatris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval, 15. mail toimus Ugala teatris lasteraamatute laat ning näitleja Kadri Lepa esikraamatu \"Poiss, kes tahtis põgeneda\" esitlus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nChristian Aid: üleujutused ohustavad tulevikus miljardit inimest\n\n## Põhitekst:\n\nUuringus tuuakse välja, et enim ohustatud riigid on USA, Hiina ja India, vahendas BBC.\n\nSuurimas ohus linnad on aga Indias linnad Kolkata ja Mumbai. USA-s on üleujutuste oht suur Miamis.\n\nUuring kutsub valitsusi üles astuma samme, et vähendada globaalset soojenemist ja investeerida katastroofide leevendamise programmidesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti heategevusorganisatsioon Christian Aid hoiatas, et aastaks 2060 elab rohkem kui miljard inimest linnades, mida ohustavad kliimamuutuse tõttu suured üleujutused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLissaboni Benfica tuli rekordilist 35. korda Portugali meistriks\n\n## Põhitekst:\n\n88 punkti kogunud Benfica edestas tiitliheitluses linnarivaal Sportingut kahe punktiga. Ka Sporting võitis oma viimase mängu, kuid meistriks tulemiseks pidid nad lootma, et Nacional suudab võõrsil väljakul Benfica alistada. Nicolas Gaitan lõi aga kaks väravat ning Jonas ja Pizzi lisasid mõlemad ühe, kindlustades Benficale kolmanda järjestikuse liigatiitli. Benfica ja Sportingu järel kolmandana lõpetanud Porto kogus 73 punkti.\n\nBenfica ning ühtlasi Portugali liiga suurim väravakütt oli Jonas 32 tabamusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Portugali jalgpalli kõrgliigas säilis põnevus viimase mänguvooruni, 4:1 võiduga Nacionali üle tuli Portugali meistriks Lissaboni Benfica.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n75. sünnipäeva tähistav verekeskus kutsub kõik doonoriks hakkama\n\n## Põhitekst:\n\nVerekeskusesse on täna külla kutsutud aktiivsed audoonorid, kes on üle saja korra verd annetanud, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nDoonoriverd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel ning patsientide raviks vähi- ja maksahaiguste, verejooksu, raske trauma ja paljude teiste haiguste puhul.\n\nTänavu on juubelisuvi ka verekeskuse doonoritelkidel, mis püsitati esmakordselt kümme aastat tagasi.\n\nRegionaalhaigla verekeskus on Eesti suurim verekomponente valmistav asutus, kes varustab verega 14 Eesti haiglat.\n\nEestis oli mullu 34 640 doonorit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Verekeskus kutsub oma 75. sünnipäeva puhul üles kõiki doonoriks hakkama ja kõikidele abivajajatele verd loovutama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAserbaidžaani ja Armeenia president arutavad Viinis Mägi-Karabahhi\n\n## Põhitekst:\n\nVene välisminister Sergei Lavrov ja tema USA ametivend John Kerry üritavad koos Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi ja Armeenia presidendi Serž Sargsjaniga maandada Mägi-Karabahhis aprilli alguses toimunud Armeenia ja Aserbaidžaani vahelistest relvakokkupõrgetest lähtuvaid pingeid.\n\nSõjategevus leidis aset 2.-5. aprillini. Pooled leppisid seejärel kokku relvarahus, kuid üksteise süüdistamine leppe jätkuvates rikkumistes kestab senini.\n\nMägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ning ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla.\n\nNüüd aprillis toimunud sõjategevuse käigus hukkus vähemalt 110 inimest. Tegemist on tõsiseima vägivallapuhanguga pärast Karabahhi sõja lõppemist 1994. aastal. Lisaks liikus esmakordselt pärast 1994. aastat ka rindejoon, kui Aserbaidžaani väed vallutasid mitu strateegilist punkti.\n\nKõneluste pidamine on positiivne märk, kuid enamik eksperte erilist läbimurret esmaspäeval ei oota. \"Kaks presidenti soovivad väga erinevaid asju. Aserbaidžaan tahab uusi läbirääkimisi ja kasutada neis oma sõjaväge survevahendina,\" lausus Thomas de Waal mõttekojast Carnegie Europe uudisteportaalile Politico.\n\n\"Armeenia üritab jääda oma seisukohtadele kindlakse ning ei soovi muuta midagi selliselt, mis võiks näida alistumisena Aserbaidžaani sõjalisele survele ning nõuavad \"julgeolekugarantiisid\",\" lisas de Waal.\n\nBakuu poolel on \"tohutu kiusatus, ning murettekitavalt ka avalik surve, proovida sellist pealetungi uuesti\", rõhutas ta.\n\nRahvusvahelisest survest hoolimata arvavad eksperdid, et kui konfliktile lõpplahendust ei leita, siis vägivallapuhangud Mägi-Karabahhi üle jätkuvad. \"Kui Viini kohtumisel ei jõuta mitte mingite tulemusteni, siis aprillis aset leidnud vägivalla kordumise tõenäosus tõuseb,\" lausus Elkhan Shainoglu Bakuus asuvast mõttekojast Atlas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja USA välisminister arutavad esmaspäeval Viinis Aserbaidžaani ja Armeenia presidendiga pingelõdvendust Mägi-Karabahhis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOllie andis välja oma teise singli Mariliis Jõgevaga\n\n## Põhitekst:\n\nLoo autor on Ollie(Oliver Mazurtshak) ise, kes peale muusika kirjutamise ja produtseerimise mängib ka kitarri.\nProdutseerimiskire avastas ta enda jaoks kolm aastat tagasi ja nüüdseks on teinud koostööd erinevate Eesti lauljatega. Tema esimene singel \"Bonfire\" sündis koostöös Uku Suvistega.\nMariliis on osalenud Eesti Laulu konkursil ja tema lauldud lugu \"Väike Valge Vale\" on siiani draamasarja \"Pilvede all\" tunnusmeloodia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Noor Eesti EDM produtsent Ollie andis välja oma teise singli koos lauljatar Mariliis Jõgevaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Toronto Raptors pääses esmakorselt idakonverentsi finaali\n\n## Põhitekst:\n\nRaptorsi eest viskas Kyle Lowry 35 punkti, andis üheksa resultatiivset söötu ning võttis seitse lauapalli. DeMar DeRozan toetas Lowryt 28 punkti ja kaheksa lauapalliga, Bismack Biyombo lisas 17 punkti ning 16 lauapalli.\n\nMiami Heatile tõid nii Goran Dragic kui Dwyane Wade 16 punkti, uustulnuk Justise Winslow lisas 14 punkti ja kaheksa lauapalli.\n\nToronto meeskond võitis ka play-off 'ide avaseeria Indiana Pacersi vastu koondskooriga 4:3. Cleveland Cavaliers, Raptorsi vastane idakonverentsi finaalis, on mõlemas läbitud ringis tunnistanud ainult võite. Seeria esimene kohtumine leiab aset teisipäeval.\n\nPärast Raptorsi pühapäevast võitu pole ainsate meeskondadena NBA konverentside finaalidesse pääsenud veel vaid New Orleans Pelicans, Charlotte Hornets ning Los Angeles Clippers.\n\nNBA play-off ’id 2016:\n\nIdakonverents\n1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0\n2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3\n3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3\n4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2\n1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0\n2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3\n1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 0:0\nLäänekonverents\n1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1\n2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0\n3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1\n4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4\n1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1\n2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4\n1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 0:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA peeti pühapäeval viimane konverentside poolfinaalkohtumine. Otsustavas mängus jäi peale Toronto Raptors, kes alistas Miami Heati 116:89 ning pääses esimest korda klubi ajaloos idakonverentsi finaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseministeerium toetab turvalisusesse panustavaid vabaühendusi tänavu 125 000 euroga\n\n## Põhitekst:\n\nKäesolevaks aastaks on toetusraha suuruseks 125 000 eurot ning toetuse saajale makstav maksimaalne toetus taotluse kohta on 3500 eurot, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ERR.ee-le.\n\nTaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, sihtasutused ning usulised ühendused. Toetuse taotleja peab kaasama partnerina kogukonna, teisi ühendusi ja asutusi ja näitama kogukondliku turvalisust häiriva probleemi olemasolu pakilisust ja kogukonna vajadust ning tahet selle probleemi ühiseks lahendamiseks.\nToetusvoorud on juba kaks aastat toimunud siseministeeriumi eestvedamisel ning järgmised viis aastat korraldab neid Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) koos maavalitsustega.\nTänavused maakondlikud toetusvoorud toimuvad sügisel.\n\nSiseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Eimar Veldre sõnul aitavad toetusvoorud luua ühiskonda, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt.\n\n\"Turvalise elukeskkonna tagamiseks ei piisa pelgalt politseist ja teistest asutustest. Asendamatu roll on vabatahtlikel ja vabaühendustel, riigiasutuste roll on aga toetada taolisi algatusi. Vaid iga kodaniku teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu suudame ennetada ohtusid ning nutikalt ja tulemuslikult reageerida õnnetustele ja korrarikkumistele,\" ütles Veldre.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lähtudes siseturvalisuse arengukavast 2015-2020, kehtestas siseministeerium kogukondliku turvalisuse maakondlikud toetusvooru tingimused kogu arengukava perioodiks kuni 2020. aastani, käesoleva aasta toetusraha suurus on 125 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA luure hoiatas võimaliku mässu eest Venezuelas\n\n## Põhitekst:\n\nVenezuela tänavatel pole esialgu veel nähtud avalikke konflikte, kuigi tuliseid meeleavaldusi on korraldanud nii valitsusvastased kui ka -pooldajad, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nViimaste küsitluste kohaselt soovib valitsuse väljavahetamist 70 protsenti rahvast. Venezuela president Nicolas Maduro pikendas reedel eriolukorda veel kolme kuu võrra, mis annab talle ulatuslikud volitused majanduskriisi lahendamiseks vajalikuks peetavate reformide läbiviimiseks.\n\nLaupäeval ähvardas Maduro tootmise lõpetanud vabrikud eriolukorra seaduse alusel üle võtta ja nende omanikud vangi panna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA luureametnikud hoiatasid peatse võimaliku mässu eest Venezuelas, sest nende hinnangul on majanduskriisi tõttu olukord riigis muutunud niivõrd pingeliseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKruuse allkirjastab Hiinaga toiduohutuse protokolli\n\n## Põhitekst:\n\nKruuse sõnul on Hiina järelevalveasutuse aseminister mitme aasta vältel toimunud läbirääkimiste ja Eestis kohapeal läbiviidud inspekteerimiste tulemusel kinnitanud valmisolekut piimaprotokolli lõplikuks allkirjastamiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nEesti toodab piima ligi kaks korda üle oma vajaduste ja ülejääv kogus vajab seetõttu pääsu uutele turgudele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastab kohtumisel Hiina esindajaga toiduohutuse protokolli, mis avaks Eesti piimatoodetele ekspordivõimaluse Hiina turule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektrikatkestuste arv langes esimeses kvartalis viiendiku võrra\n\n## Põhitekst:\n\nKokku ehitati esimese kvartali jooksul 421 kilomeetrit kaasaegseid ilmastikukindlaid kaabelliine, 48 alajaama ning paigaldati 36 555 kaugloetavat elektriarvestit. Elektrivõrgust demonteeriti kokku 559 kilomeetrit amortiseerunud kesk- ja madalpinge paljasjuhet.\n\n\"Pikemat trendi vaadates muutub elektrivõrk järjest töökindlamaks. Samas klientide nõudmised varustuskindlusele kasvavad ja hajaasustuse elektrivõrgu alakasutus süveneb, mis tähendab pidevat nutikate lahenduste otsimist, et iga investeeritud euro mõju oleks maksimaalne ja suudaksime pakkuda klientide ootustele vastavat varustuskindlust,\" ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.\n\nEsimeses kvartalis lühenes rikke tõttu vooluta olemise kestus majapidamiste kohta nelja minuti võrra 27 minutini. Rikete arv Elektrilevi võrgus langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4152 rikkeni.\n\nArvestades Eesti elektrivõrgu eripärasid nõuab rikete arvu ja elektrikatkestuste kestuse vähendamine Mere sõnul stabiilselt mahukaid investeeringuid.\n\n\"Viimase viie aastaga oleme investeerinud 472 miljonit eurot ja ehitanud 8600 kilomeetrit kaasaegseid elektriliine, kuid näeme, et varustuskindluse parandamiseks peame mahukaid investeeringuid jätkama veel aastaid,\" ütles Mere.\n\nKõige suuremad tänavu alustatud elektriehituse investeeringud on Hiiumaal Käina ja Lääne-Virumaal Rakke piirkonnalajaama täielik uuendamine. Kokku on 2016. aastal võrguteenuse osutamiseks planeeritud investeeringuid rohkem kui 95 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta esimese kolme kuuga langes elektrikatkestuste arv Elektrilevi võrgus võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 19 protsenti ja võrguteenuse osutamiseks vajalikud investeeringud kasvasid 17,7 miljoni euroni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLavly Perling: ministeeriumi plaan tähendaks sekkumist kohtuvõimu\n\n## Põhitekst:\n\nJustiitsministeerium tahab, et sellise korduva rikkumise eest oleks kohustuslik osaline reaalne vangistus, kuid prokuratuur andis sellele ettepanekule hävitava hinnangu ja märkis, et ettepanek ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga, kehtiva positiivse õigusega ega väljatöötamise kavatsuses sätestatud eesmärkidega, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nRiigi peaprokurör Lavly Perling märkis, et seadusandja on seni jätnud kohtutele võimaluse mõista õigust ise, sõltumatult ja oma siseveendumuse järgi.\n\n\"Asetades kohtunikele teatud juhtudel reaalse vangistuse määramise kohustuse, astuks seadusandja käesolevalt plaanitava seaduseelnõuga pretsedenditu sammu kohtu sõltumatuse piiramise poole,\" tõdes Perling.\n\nProkuratuur suhtub korduvalt purjuspäi sõidukit juhtinud inimestele reaalse vangistuse määramisse skeptiliselt ka seetõttu, et uuringutega pole tõendatud, et karmimate karistuste määramine mõjutab selliseid juhte.\n\nKompromissina pakub prokuratuur võimaluse seada karistusseadustikus esmakordse purjuspäi juhtimise eest lühemad ja teistkordse eest pikemad karistuspiirid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeerium soovib karistusseadustikku täiendada karmima karistusega korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest, kuid prokuratuur on karistuste karmistamise osas skeptiline.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTeetööd muudavad liikluskorraldust\n\n## Põhitekst:\n\nViadukti remonttöödeks kehtestatakse kiiruspiirang Harju maakonnas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Vaida jalakäijate viaduktil. 16. maist kuni 20. maini on suletud Tallinna–Tartu sõidusuund, liiklus suunatakse ajutiselt Tartu-Tallinna sõidusuunale.\n\nHarju maakonnas Tallinna ringteel alustatakse Juuliku liiklussõlme ehitustöid. Alates tänasest toimuvad raadamistööd Vääna jõe ja Karjavärava viadukti vahelisel alal, kuid täiendavaid piiranguid esialgselt ei seata.\n\nHarju maakonnas Laagri–Harku maanteel Laagris toimub kaablipaigaldus. Tööd toimuvad tee kõrval ja kiirust ei piirata.\n\nHarju maakonnas Jõelähtme–Kemba maanteel Postijaama teel toimub kommunikatsioonide ehitus. Tööd toimuvad tee kõrval ja kiirus on piiratud.\n\nHarju maakonnas Vardja–Ravila maanteel Ravilas tehakse piirdetöid. Üks sõidusuund on suletud. Töötsoonis on kiirus piiratud.\n\nTeekatte pragusid remonditakse Harju maakonnas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Jüri–Aruvalla lõigul.\n\nTruubiremondiks suletakse liiklusele 16. maist kui 18. maini Tartu maakonnas Ulila–Võllinge maantee Teilma külas. Ümbersõit on korraldatud Ulila–Ridaküla–Kaimi–Rämsi kaudu, teekond pikeneb 900 meetri võrra.\n\nTartu maakonnas tehakse haljastustöid ja ehitatakse teepeenraid. Tööd toimuvad tee kõrval ja kiirus on piiratud Elva–Puhja maanteel Elva–Metsalaane lõigul ja Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Vapramäe–Elva lõigul.\n\nTartu maakonnas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Ilmatsalus tehakse geoloogilisi uuringuid. Töötsoonis on kehtestatud kiirusepiirang.\n\nTartu maakonnas Tartu–Ilmatsalu–Rõhu maanteel Ilmatsalu–Rõhu lõigul alustatakse kruusatee remondiga. Töötsoonis on kiirus piiratud.\n\nTruupide ehituseks suletakse liiklusele täna kell 12-20 ja homme kell 8-20 Järva maakonnas Parasi–Põikva–Rassi maantee Põikva–Rassi lõigul. Ümbersõit on korraldatud Põikva–Pikkmetsa maantee kaudu, teekond pikeneb kahe kilomeetri võrra.\n\nJärva maakonnas Jägala–Käravete maanteel Kärevetes alustatakse ristmiku ümberehitamist, kergliiklustee ehitust ning sõiduteele ohutussaarte rajamist. Töötsoonis on kehtestatud kiirusepiirang.\n\nJärva maakonnas Ambla–Tamsalu maanteel Amblas alustatakse kergliiklustee ehitust ning sõiduteele ohutussaarte rajamist. Töötsoonis on kehtestatud kiirusepiirang.\n\nViljandi maakonnas Mudiste–Tääksi maanteel alustatakse teeremondiga ning töötsoonis on kehtestatud kiirusepiirang.\n\nViljandi maakonnas Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maanteel Mustivere külas tehakse geoloogilisi uuringuid. Töötsoonis on kiirus piiratud.\n\nViljandi maakonnas Tohvri teel alustatakse pindamisega. Töötsoonis on kiirus piiratud.\n\nPõlva maakonnas Puskaru–Väimela maanteel Raistes alustatakse teeremondiga. Töö on liikuva iseloomuga ja töötsoonis on kiirus piiratud.\n\nPõlva maakonnas Uniküla–Vastse-Kuuste maanteel Lootvinas puhastatakse kraave. Töötsoonis on kiirus piiratud.\n\nIda-Viru maakonnas Vanaküla–Kohtla jaama maanteel toimuvad asfalteerimistööd. Üks sõidusuund on suletud ja liiklust reguleeritakse eesõigusmärkidega.\n\nIda-Viru maakonnas alustatakse Iisaku ristmiku ümberehitust. Töötsoonis on kiirus piiratud Iisaku–Tudulinna–Avinurme maanteel ja Tärivere–Iisaku maanteel.\n\nPärnu maakonnas Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Häädemeeste–Ikla lõigul asfalteeritakse teed ja üks sõidusuund on suletud ja liiklust reguleeritakse. Töötsoonis on kehtestatud kiirusepiirang.\n\nPindamistööd toimuvad Pärnu maakonnas Tõlla–Kamali maanteel ja Uulu–Laadi maanteel.\n\nJõgeva maakonnas Simuna–Vaiatu maanteel alustatakse pindamistöödega. Töötsoonis on kehtestatud kiirusepiirang.\n\nRapla maakonnas Vändra–Lokuta–Lelle maanteel on raudtee remonditööde tõttu ajutiselt välja lülitatud Eidapere alevikus asuva raudteeülesõidu foorid. Liiklejatel on vaja raudtee ületamisel olla väga tähelepanelik ja juhinduda ajutistest liiklusmärkidest.\n\nLääne maakonnas Palivere–Oonga maanteel Kirna–Martna lõigul toimub kommunikatsioonide ehitus. Töötsoonis on kiirus piiratud.\n\nPindamistööd toimuvad Lääne-Viru maakonnas Viru-Jaagupi–Simuna maanteel Aruküla lõigul ja Koeravere–Viru-Jaagupi maanteel.\n\nPindamistöidd tehakse Saare maakonnas Metsküla–Meiuste maanteel ning Laadjala–Karja maanteel. Töödetsoonis on kehtestatud kiirusepiirang.\n\nPiirdetöid tehakse Lääne-Viru maakonnas Tapa–Lehtse–Jäneda maanteel ning töötsoonis piiratakse kiirust ainult tööde tegemise ajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teetööde tõttu on mitmel pool üle Eesti muudatusi liikluskorralduses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFilipiinide presidendiks valitud Duterte lubas surmanuhtluse taastada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma tahan kutsuda kongressi taastama surmanuhtlust poomise läbi,\" ütles Duterte riigi lõunaosas Davaos pressikonverentsil.\n\nTa lubas ka anda julgeolekujõududele õiguse \"tulistada, et tappa\", jälitades organiseeritud kuritegevuse liikmeid või kui kurjategijad avaldavad vahistamisel vastupanu.\n\n\"Kui osutad vastupanu, vägivaldset vastupanu, siis mu käsk politseile on tulistada, et tappa. Tulistada, et tappa kõiki organiseeritud kuritegevusega tegelevaid isikuid,\" rääkis Duterte.\n\nRiigipea lubas võitlusesse kurjategijatega ühtlasi kaasata armee täpsuslaskurid.\n\nDuterte vandus ühtlasi, et keelab alates kella kahest öösel avalikes kohtades alkoholi tarvitamise ja keelustab lastel tänavatel öösel üksi liikumise.\n\n\"See asi on üle igasuguse piiri läinud. Meil on ühiskond, kus seadusekuulekus on pigem nagu ainult valik või üks võimalusi. See peab muutuma. Ära hävita mu riiki või ma tapan su ära. Pole mingit keskteed,\" seletas riigipea.\n\nDuterte varem päeval teatanud, et ta loobub ka plaanist külastada Vatikani, et paavst Franciscuselt isiklikult vabandust paluda tema nimetamise eest \"hoorapojaks\". Duterte süüdistas eelmisel aastal Filipiine külastanud paavsti liiklusummikute tekitamises, soovitades \"hoorapojast\" Franciscusel koju sõita ja rohkem mitte visiidile tulla.\n\n\"Hoorapoeg\" näib üldse olevat tema lemmikväljend, seda kasutas ta paljude vastaste ja kritiseerijate, seal hulgas Filipiinide praeguse presidendi Benigno Aquino kohta.\n\nDuterte teatas ühtlasi muudel teemadel kõneledes, et soovib sõbralikke suhteid Hiinaga, kellega on mõningaid territoriaalvaidlusi. Riigipea kinnitas, et Hiina suursaadik Manilas on üks esimesi välisesindajaid, kellega ta esmaspäeval kohtub.\n\n\"Tegelikult pole suhted olnud kunagi päris jäised, aga ma olen parem kõigiga sõbralik,\" ütles värske riigijuht.\n\nDuterte vannutatakse 30. juunil kuueks aastaks ametisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filipiinide presidendiks valitud Rodrigo Duterte lubas taastada riigis surmanuhtluse ning anda julgeolekujõududele õiguse kurjategijaid \"tulistada, et neid tappa\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPunktirekordit nihutanud Kotsar aitas Hamburgi tabeli tippu\n\n## Põhitekst:\n\nHarjumuspäraselt algviisikus alustanud eestlane tõi kõigest 17 mänguminutiga 16 punkti (kahesed 7/9, vabavisked 2/3), mis tähistab tema Saksamaa kõrgliiga tippmarki, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKotsari senine punktirekord oli 14. Lisaks võttis ta viis lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, sooritas ühe vaheltlõike ja tegi ühe isikliku vea.\n\nAlles teist aastat korvpalli Bundesligas mängiv Hamburg on võitnud kõik senised viis kohtumist ning jagab tabelis koos Müncheni Bayerniga liidrikohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburgi Towers teenis Saksamaa kõrgliigas viienda järjestikuse võidu, kui alistas külla sõitnud Giesseni 46ersi 100:79 (26:18, 28:14, 26:28, 20:19).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liit pikendas majandussanktsioone Venemaale kuue kuu võrra\n\n## Põhitekst:\n\nSanktsioone, mis puudutavad terveid Venemaa majanduse sektoreid, sealhulgas naftatööstust, pikendati 2021. aasta keskpaigani.\n\nMeetmeid seoses Venemaa rolliga konfliktis rakendati esmakordselt pärast seda, kui Ukraina mässulise idaosa kohal tulistati alla Malaysian Airlinesi lend MH17. Sestsaadik on neid iga poole aasta tagant uuendatud.\n\nEL nõuab, et enne suhete normaliseerimist tuleb täies mahus jõustada 2015. aasta Minski lepped.\n\nNii Moskvas kui Kiievis heaks kiidetud lepete eesmärk on lõpetada lahingutegevus ja leida Ukraina separatistlikes Donetski ja Luganski piirkonnas poliitiline lahendus.\n\nTuhanded inimesed on hukkunud alates 2014. aastast, kui Venemaa hõivas Krimmi poolsaare ja Kremli-meelsed sissid Ida-Ukrainas mässu tõstsid, käivitades konflikti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liidrid pikendasid neljapäeval kuue kuu võrra Venemaale seoses Ukraina konfliktiga kehtestatud majandussanktsioone, teatas EL-i kõneisik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHein kuulus Euroopa liiga mängus taas Arsenali pingile\n\n## Põhitekst:\n\nEdward Nketiah ning Mohamed Elneny viisid Arsenali 18. minutiks 2:0 juhtima ja kuigi Jordan Flores vähendas kodumeeskonna kaotusseisu neli minutit hiljem minimaalseks, tõid Joseph Willocki 67. minuti ja Folarin Baloguni 80. minuti väravad tabloole seisu 4:1. 85. minutil vormistas lõppskoori Sean Hoare.\n\nPostide vahel seisis islandlane Runar Alex Runarsson, Hein kuulus kolmandat korda karjääris Arsenali põhimeeskonna varumeeste pingile. Esimest korda juhtus see oktoobris samuti Dundalki vastu, teist korda istus eestlane Arsenali pingil kaks nädalat tagasi võõrsilmängus Molde vastu.\n\nArsenal läbis Euroopa liiga alagrupiturniiri ainsa meeskonnana täiseduga, võites B-grupis kõik kuus kohtumist. Teisena sai grupist edasi Molde.\n\nRunarsson doesn't look convincing at all.\n\n— Jeorge Bird (@jeorgebird) December 10, 2020\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liigas alistas Eesti koondise väravavahi Karl Jakob Heina koduklubi Londoni Arsenal võõrsil 4:2 Iirimaa meeskonna Dundalki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVapruse ründaja valiti teist aastat järjest Valgevene aasta jalgpalluriks\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane Grazõna-Štšerbatšenia on Vapruse ja Valgevene rahvusnaiskonna rünnakuliider, kes kannab kaptenipaela nii klubis kui koondises, kirjutab Soccernet.ee. Eesti naiste meistriliigas lõi ta möödunud hooajal 21 väravat, olles selles edetabelis karjääri lõpetanud Katrin Loo järel teisel kohal.\n\nKäimasolevas EM-valiksarjas on Grazõna-Štšerbatšenia löönud koondise eest viis väravat, kui Valgevene on seitsme mänguga kogunud kuus punkti ning asub viieliikmelises alagrupis neljandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu Eesti naiste meistriliigas neljanda koha saanud Pärnu Vapruse ründaja Anastasija Grazõna-Štšerbatšenia valiti teist korda järjest Valgevene aasta naisjalgpalluriks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTapa ja Viljandi meisterdasid põnevusmängus hooaja esimese viigi\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine algas resultatiivselt, kolme minutiga oli mänguseis 2:2, siis aga spurtis kodumeeskond. Marten Saar realiseeris karistusviske ja kahe Mihkel Koppelmanni värava toel sai Tapa seitsmendal minutil ette 5:2.\n\nViljandi vähendas peagi vahe minimaalseks ja pikalt mängiti käsikirja järgi, kus tapalased kasvatasid edu kahele väravale ja Viljandi poolitas koheselt kaotusseisu. Vahur Oolup ja Rail Ageni tegid 22. minutil Tapa edunumbriteks 11:8, aga poolaja lõppu valitsesid mulgid.\n\nVolodimir Maslak ja Oliver Ruut viisid vahe esmalt ühele väravale ja Hendrik Koks viigistas karistusviske abil. Seisul 12:12 viskas avapoolaja viimase värava suurepärases hoos olnud 17-aastane Ruut, kelle vasak käsi saatis palli võrku kuuel korral ehk noormees jõudis hooaja isikliku skoorirekordini juba esimese 30 minutiga.\n\nViljandi kasvatas edu kahele väravale, ent 42. minutil jõudis Tapa pärast Karl Martin Kiisi tabamust 16:16 viigini. Peamiselt Aleksander Pertelsoni ja Mihkel Lõpu täpsete visete abil said külalised eduseisu nautida, kuid 50. minutil tuli Ageni väravast 21:21 viik. Vahur Oolup pommitas kaks minutit hiljem Tapa uuesti juhtima, kuid kapten Kristjan Koovit viigistas.\n\nPõnevuslahing jätkus lõpuvileni. Kiis ja Ageni viisid tapalased 24:22 ette, aga Lõpp ja Koovit seadsid viimaseks minutiks jalule viigi. Endrik Jaanise värav andis edu Tapale, kuid Viljandile jäi tosin sekundit ning pärast minutilist vaheaega viigistas Ruut kolm sekundit enne lõpuvilet.\n\nSeni peetud 28 meistriliiga mängu oli sel hooajal lõppenud ühe või teise meeskonna võiduga, nüüd tuli esimene viik. Tapa kasuks viskas Ageni seitse, Oolup kuus ja Koppelmann neli väravat. Liigatabelis teiseks tõusnud viljandlastel tabas Ruut seitse ning Koks, Lõpp ja Maslak neli korda.\n\n\"Peaksin seda ikka kaotatud punktiks, aga üks punkt on parem kui mitte midagi. Ilmselt kaks nädalat tagasi Tapal saadud kindel võit uinutas meie mehi, me polnud mänguks valmis ja eksisime palju. Lasime vastastel teha seda, mida nad soovisid ning siis tekkis juba närvilisus,\" analüüsis mängujärgselt Viljandi peatreener Marko Koks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval mängiti Eesti käsipalli meistriliigas hooaja esimene viik, kui Viljandi HC ja SK Tapa/N.R. Energy kohtumine lõppes tulemusega 25:25 (12:13).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmel hooajal Pärnu eest mänginud korvpallur suri 30-aastaselt\n\n## Põhitekst:\n\n204 sentimeetri pikkune Miljkovic pallis Pärnus hooaegadel 2013/14, 2014/15 ja 2017/18, kirjutab Basket.ee. Tegemist oli silmapaistva mängumehega, oma parimal hooajal kogus ta Eesti meistriliigas keskmiselt 12 punkti ja kaheksa lauapalli mängu kohta.\n\nViimastel aastatel tegutses mees Belgradi Ceoraki korvpalliklubis treenerina. Eesti Korvpalliliit avaldab Miljkovici lähedastele ja sõpradele sügavat kaastunnet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmel hooajal Pärnu Sadama ridades mänginud serblane Nemanja Miljkovic suri raske haiguse tagajärjel 30 aasta vanusena.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHamilton saab hooaja viimasel etapil Mercedese eest sõita\n\n## Põhitekst:\n\nHamilton andis positiivse proovi 1. detsembril, Sakhiri GP-l asendas Mercedeses teda Williamsi sõitja George Russell.\n\nNeljapäeval andis Mercedes teada, et Hamilton andis kolmapäeval negatiivse proovi ja võis seetõttu neljapäeva pärastlõunal reisida Abu Dhabisse, kus tema koroonaviiruse proov osutus samuti negatiivseks.\n\nNõnda on seitsmekordne maailmameister täitnud FIA poolt koostatud protokollis esitatud nõuded ja võib osaleda juba reedestel vabatreeningutel. Russell naaseb hooaja viimaseks etapiks Williamsi rooli.\n\n@LewisHamilton #AbuDhabiGP pic.twitter.com/cOhm2wd0z0\n\n— Mercedes-AMG PETRONAS F1 Team (@MercedesAMGF1) December 10, 2020\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mercedese vormelimeeskond teatas neljapäeval, et detsembri alguses koroonaviirusega nakatunud maailmameister Lewis Hamilton saab siiski hooaja viimasel etapil Abu Dhabis kaasa lüüa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKuressaare alistas väravaterohkes üleminekumängus Maardu\n\n## Põhitekst:\n\nKülalismeeskond Kuressaare läks Märten Pajunurme ja Sander Lahe tabamuste järel kohtumist juba 11. minutiks 2:0 juhtima, kuid poolajapausile mindi Anton Aristovi 23. ja Maksim Krivošeini 44. minuti väravate järel siiski 2:2 viigiseisul.\n\nKaks minutit pärast teise poolaja algust viis Ilja Zelentsov Maardu omakorda juhtima, kuid kohtumise viimane pooltund kuulus siiski Premium liiga meeskonnale - 61. minutil oli täpne Sören Kaldma, 64. minutil Michael Schjönning-Larsen ning 81. minutil vormistas lõppskoori Rasmus Saar.\n\nKordusmäng toimub 13. detsembril Kuressaare kunstmurustaadionil.\n\nEnne mängu:\n\nÜleminekumängud ei ole Kuressaare jaoks võõras, sest nii 2018. kui ka 2019. aastal on just seal tulnud oma kohta Premium liigas kaitsta. Kerge favoriidina minnakse vastu ka tänavustele kohtumistele. Maardu jaoks on võimalus pärast aastast pausi taas kõrgseltskonnaga liituda, kui 2019. aastal tuli seal leppida kümnenda kohaga. Toona peetud omavahelised vastasseisud võiksid pakkuda lootusekiire ka Maardule, sest neljast kohtumisest tunti võidurõõmu kahes.\n\nMaardu abitreener Mark Kolk: \"Meil seisab ees huvitav kodumäng Premium liiga meeskonnaga. Anname selles mängus endast parima, et astuda sammukese lähemale Premium liigasse naasmise suunas. Ootame staadionile oma ustavaid fänne!\"\n\nMängija Klimenti Boldõrev: \"Peame kasutama võimalust ja pääsema Premium liigasse! Paneme kogu oma jõu kohtumisse Kuressaarega! Võitmiseks aga vajame teie toetust, kallid fännid!\"\n\nKuressaare abitreener Jan Važinski: \"Kaks otsustavat ja kõige tähtsamat aasta mängu. Üleminekumängudes on üks kindel reegel - favoriite ei ole. Kõva distsipliin, keskendumine algusest lõpuni ja oma plaani säilitamine on meie eesmärk esimeses mängus.\"\n\nVäravavaht Roland Kütt: \"Austame vastast ja mõistame, et positiivse tulemuse saavutamiseks peame endast andma rohkem kui 100%!\"\n\nMängu kohtunik on Kristo Külljastinen, keda abistavad Sander Saga ja Marto Kiisk. Neljas kohtunik on Robert Lauri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval tehti algust Premium liiga üleminekumängudega, kui esiliigas teise koha saavutanud Maardu Linnameeskond kaotas koduväljakul 3:5 kõrgliiga üheksandal tabelireal lõpetanud FC Kuressaarele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti rekordit ohustanud Aigro pääses lennumäe MM-il lõppvõistlusele\n\n## Põhitekst:\n\n21-aastane Aigro õhulend kandus neljapäevases kvalifikatsioonis 211 meetri kaugusele ja andis talle 182,4 punkti, millega oli ta 44 tulemuse kirja saanud mehe seas 25. ning tagas talle koha lõppvõistlusel.\n\nÜhtlasi jäi Aigrol napilt puudu Kaarel Nurmsalule kuuluvast Eesti lennumäe rekordist. 2017. aasta 23. märtsil hüppas Nurmsalu Planicas 213 meetrit.\n\nKvalifikatsiooni parim oli 225,5-meetrise hüppe eest sama palju punkte teeninud sakslane Markus Eisenbichler. Teise koha sai koguni 242,5-meetrise hüppe teinud austerlane Michael Hayböck, kelle sooritus ei olnud aga tehniliselt nii tugev ning ta kaotas sakslasele 6,5 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suusahüppaja Artti Aigro pääses Sloveenias Planicas alanud lennumäe maailmameistrivõistlustel lõppvõistlusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome teatas häireolukorrast Olkiluoto tuumajaamas\n\n## Põhitekst:\n\nTeade tuli kell 13.00 ja selles informeeriti kiiret sulgemist nõudnud tõsisest häireolukorrast Olkiluoto 2. reaktoris.\n\nKiirgusohutuskeskuse peadirektor Petteri Tiippana ütles, et kiirgustase tõusis elektrijaama teises reaktoris, see suleti ja eraldati. Kiirgus ei pääsenud keskkonda ning kaitsemeetmeid ei olnud vaja rakendada.\n\nElektrijaama ümbruse kiirgustase on normaalne.\n\nTuumaenergiaettevõtte Teollisuuden Voima tegevdirektor Jarmo Tanhua ütles kiiruga kokku kutsutud pressikonverentsil, et ükski Olkiluoto tööline kiiritada ei saanud.\n\nTema sõnul põhjustas esialgsetel andmetel reaktorivee filtri purunemine radioaktiivsete osakeste pääsu reaktorisse.\n\n\"Elektrijaam on nüüd ohutu ja ka selle ümbruses ei tarvitse karta kiirguse levimist,\" ütles Tiippana.\n\nSTUK-i asedirektori Tomi Routamo sõnul pole sarnast intsidenti Soomes varem aset leidnud.\n\nRahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) teatas avalduses, et on intsidendist teadlik ja ühenduses Soome võimudega.\n\nTuumajaama operaator teatas avalduses, et reaktori automatiseeritud sulgemine käivitus kell 12.22.\n\n\"See sulgus automaatselt mingil põhjusel, mida me ei tea ja midagi tegelikult ei juhtunud,\" ütles TVO pressiesindaja Pasi Tuohimaa. Teine reaktor, mis käivitati 1980. aastal, viiakse ohutumasse olekusse, et saaks alustada uurimist.\n\nSoome saab tuumajaamadest kolmandiku oma energiast, sealjuures on ehitusjärgus kaks uut reaktorit, nende seas Olkiluoto kolmas reaktor.\n\nKeskkonnaamet: häire Eestis ohtu ei kujuta\n\nEesti keskkonnaamet teatas, et häire Soome tuumajaama reaktori töös ohtu ei kujuta.\n\nSoome Kiirgusohutuskeskus ja tuumajaama operaator tegelevad reaktori väljalülitamiseni viinud olukorra tekkepõhjuse väljaselgitamisega.\n\n\"Kuna radioaktiivse aine väliskeskkonda lekkimist pole ette näha, siis puudub oht elanikkonnale nii Soomes kui ka Eestis,\" sõnas keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv.\n\nKeskkonnaamet jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt ja keskkonnaameti kiirgusosakond hoiab Soome Kiirgusohutuskeskusega kontakti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kiirgusohutuskeskus (STUK) sai neljapäeval teate tõsisest häireolukorrast Helsingist 300 kilomeetri kaugusel Rauma linna lähedal asuvas Olkiluoto tuumaelektrijaamas, teatas sotsiaal- ja tervishoiuministeerium.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDistsiplinaarkolleegium tühistas Aivar Rehemaa tegutsemiskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nDistsiplinaarkolleegium teatas neljapäeval, et Aivar Rehemaa ei ole toime pannud dopinguvastaste reeglite rikkumist ning suusatreenerile määratud esialgne võistluskeeld tühistatakse alates 10. detsembrist.\n\nOtsuse täistekst esitatakse hiljemalt 20. detsembriks.\n\nSA Eesti Antidoping/Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus algatas 3. novembril WADA koodeksi 2.10 rikkumise alusel distsiplinaarmenetluse ja määras Rehemaale ajutise võistluskeelu.\n\n\"Tuginedes Eesti Suusaliidu (ESL) poolt esitatud tõenditele ja meedias avaldatud infole on Aivar Rehemaa koostöös Mati Alaveriga ja tema vahendusel hankinud Soome suusaliidust ametliku kutse nii endale kui veel seitsmele klubi AR Pro Team sportlasele osavõtuks Soomes Olosel perioodil 4.-25. novembrini 2020 toimuvasse treeninglaagrisse ja 25.-30. novembrini 2020 toimuvale Ruka maailma karikavõistluste etapile,\" kirjutas SA Eesti Antidoping/Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus siis, lisades, et Alaverile on määratud kriminaalkaristus ja rahvusvahelise suusaliidu FIS-i poolt nelja-aastane võistluskeeld.\n\n\"SA Eesti Antidoping/Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus leidis, et Aivar Rehemaa koostöö näol Mati Alaveriga on tegu keelatud seotusega ning on toime pandud maailma dopinguvastase koodeksi reegli 2.10 rikkumine,\" teatas sihtasutus.\n\nRehemaa palkas ennast kaitsma tippadvokaat Jaanus Tehveri ja sõnas kuu aega tagasi: \"asjad on töös, pean ootama distsiplinaarkomisjoni otsust. Võimalik on seegi, et distsiplinaarkomisjon ei võtagi asja arutada. Aga kui määratakse tegutsemiskeeld, on mul varuks oma vastukäigud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium vabastas Mati Alaveriga koostöö tegemise tõttu ajutise tegutsemiskeelu saanud Aivar Rehemaa süüst.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRocketsist lahkuda sooviva Hardeni sõelale on jäänud neli võistkonda\n\n## Põhitekst:\n\nVaatamata sellele, et Rockets tõi eelmisel suvel Hardeni kõrvale tiimi Russell Westbrooki, kogus Rockets põhihooajal nende nelja viimase aasta kõige kehvemat saldot tähistavad 44 võitu ja 28 kaotust. Play-off 'i avaringis saadi läbi raskuste jagu Hardeni ja Westbrooki endisest meeskonnast Oklahoma City Thunderist, läänekonverentsi poolfinaalis jäädi aga 1:4 alla Los Angeles Lakersile.\n\nVõistkonna peatreener Mike D'Antoni otsustas seejärel liituda Brooklyn Netsi tagatoaga, samuti lahkus viimased 13 aastat edukalt Rocketsi korvpallioperatsioone vedanud Daryl Morey, kes peab nüüd sama ametit Philadelphia 76ersis. Ei Harden ega Westbrook polnud meeskonnas toimuvaga rahul ning nädala eest vahetatigi Westbrook suurtehingus Washington Wizardsi mängujuhi John Walli vastu.\n\nThe Athletic kirjutas neljapäeval, et viimased kaheksa hooaega Houston Rocketsis veetnud Harden eelistaks võistkonnast lahkudes liituda Milwaukee Bucksi või Miami Heatiga. Juba varem oli Harden teatanud, et tema eelistatud sihtideks on Philadelphia 76ers või Brooklyn Nets.\n\nHouston ootab kolmel viimasel hooajal liiga skoorikuningaks kroonitud Hardeni eest mõistagi vastu mammutpaketti. Nõnda ei ole Rockets Athleticu sõnul Brooklyniga tehingu tegemisest huvitatud, välja arvatud juhul, kui vahetuskaubana pakutakse Hardeni vastu Kevin Duranti või Kyrie Irvingut.\n\n76ersi uus peatreener Doc Rivers on öelnud, et tahab meeskonna ehitada ümber staarmängijate Ben Simmonsi ja Joel Embiidi; Bucks tõi äsja New Orleansist Giannis Antetokounmpole toeks Jrue Holiday.\n\nAthletic kirjutab, et Hardeni saagas saab oluliseks Antetokounmpo otsus - Bucksil on aega 21. detsembrini, et oma staariga uus leping sõlmida, vastasel juhul võib 26-aastasest kreeklasest järgmisel suvel saada vabaagent ja sellisel juhul on tema üheks võimalikuks sihtkohaks just Miami Heat.\n\nESPN kirjutas neljapäeval, et Harden ei ilmunud Rocketsi kodusaali Toyota Centerisse koroonatestimisele enne teisipäeva, kaks päeva pärast seda, kui meeskond oli alustanud ühist hooajaeelset ettevalmistust. Nüüd peab kaheksakordne all-star andma kuus järjestikust negatiivset proovi, enne kui saab võistkonnakaaslastega liituda. Kõige varem võiks see juhtuda esmaspäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2018. aasta NBA kõige väärtuslikum mängija James Harden soovib Houston Rocketsist lahkuda ning tema sõelale on jäänud neli võistkonda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kehtestas uued piirangud haridusvaldkonnale\n\n## Põhitekst:\n\nHaridusasutuste piirangud\n\n14. detsembrist 31. detsembrini on õppijatel keelatud viibida ja liikuda üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppetegevuseks kasutatavates ruumides. Haridusasutuse töötajad tohivad nimetatud perioodil hoonetes viibida. Õppetööd võib haridusasutuse otsusel jätkata distantsilt.\n\nAvatuks jäävad lasteaiad ja -hoiud ning koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel.\n\nÕppetegevuseks kasutatavates ruumides tohivad viibida ja liikuda üksnes need õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, teste või osalevad olümpiaadil.\n\nRuumides võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.\n\nHoones viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ning inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.\n\nÕppehoones peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine terviseameti juhiste kohaselt.\n\nÜldhariduskoolides võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul muuta koolivaheaja toimumisaega vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule. Koos sellega tuleb teha muudatused ka järgnevate koolivaheaegade toimumisaegades, arvestades, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.\n\nPiirangud huvitegevusele ja täiendkoolitustele\n\n14. detsembrist 3. jaanuarini on üle Eesti sisetingimustes toimuv noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus ja täiendõpe lubatud üksnes individuaalselt või kui õpe toimub distantsilt. Lubatud on näiteks individuaalne tund juhendaja ja juhendatava vahel, kelle tegevus peab olema eraldatud teisest individuaalõppe läbiviijatest.\n\nIndividuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad.\n\nKontakttegevuses osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.\n\nÜhiskasutatavad esemed tuleb desinfitseerida pärast iga kasutamist. Tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.\n\nPiiranguid ei kohaldata puuetega inimeste tegevusele, kuna on vajalik, et puuetega inimestele on huvitegevuses, huvihariduses ning täiendõppel ja täiendkoolitusel tagatud järjepidevus, piisav abi ja tugi.\n\nVälitingimustes tohib huvihariduses ja huvitegevuses osaleda kuni 10 inimest, millele lisandub juhendaja või treener. Erand ei kehti Ida-Virumaal, kus tegevused võivad toimuda üksnes individuaalselt.\n\n12. detsembrist kuni 3. jaanuarini (kaasa arvatud) on Ida-Virumaal siseruumides toimuv noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud ainult distantsilt. Välitingimustes võib nimetatud tegevusi läbi viia ka individuaalselt koos juhendajaga.\n\nPiirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, et tagada vajaliku väljaõppetsükli läbiviimine ning julgeoleku kaitseks rakendatavate isikute valmidus.\n\nJuhul kui valitsus ei otsusta teisiti, jätkub 1. jaanuarist haridusasutustes õppetegevus tavakorras ning huvitegevusele, huviharidusele, täiendkoolitusele ja täiendõppele kehtivad 4. jaanuarist enne 14. detsembrit kehtinud piirangud (tegevusi võib läbi viia kuni 10-liikmelistes gruppides, Ida-Virumaal individuaaltegevustena).\n\n\"Kõikide piirangute eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vähendamine, et piirata koroonaviiruse levikut ja kaitsta meie kõigi tervist,\" ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aab. \"Oluline on meeles pidada, et igaühel tuleb ka ise vähendada oma kontaktide hulka, jätta ära kogunemised ja käituda vastutustundlikult ning veeta pühad vaid väikese lähedaste ringiga.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas kehtestada täiendavad piirangud haridusasutustele, huvitegevusele ja -haridusele ning täienduskoolitusele ja täiendõppele. Avatuks jäävad lasteaiad ja -hoiud ning koolid, kus enamus õpilasi on eri- või tõhustatud toel. Ida-Virumaal kehtivad ülejäänud riigist rangemad piirangud, teatas haridusministeerium.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Vips sõitis Bahreini testimisel välja kolmanda aja\n\n## Põhitekst:\n\nEestlast edestasid viimasel testipäeval vaid Louis Deletraz (aeg 1.41,872) ja Jehan Daruvala (Carlin), kes kaotas MP Motorsporti sõitjale 0,133 sekundiga, vahendab Delfi Sport.\n\nVips oli Deletrazist aeglasem 0,273 sekundit, eestlane läbis neljapäeval 46 ringi. Vipsi tiimikaaslane Liam Lawson oli viies.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bahreinis Sakhiri ringrajal jätkusid neljapäeval vormel-2 sarja testisõidud ning Red Bulli noorteprogrammi kuuluv Jüri Vips sõitis Hitech GP tiimi masinaga välja päeva kolmanda ringiaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPfizeri koroonavaktsiini katsetuste tulemused ilmusid teadusajakirjas\n\n## Põhitekst:\n\nSamal ajal kogunes USA toidu- ja ravimiamet arutama vaktsiini heakskiitmist.\n\nAjakirja juhtkirjas öeldakse: \"Katsetuste tulemused on muljetavaldavad ja kannatavad välja kõikmõeldava analüüsi. See on triumf.\"\n\nKõik katsefaasid kokku hõlmasid 44 000 vabatahtlikku, kellest poolele anti vaktsiini ja poolele platseebot.\n\nArtiklis kinnitatakse, et kahedoosine BNT162b2 kuur on COVID-19 vastu 95-protsendise tõhususega. Vaktsiin toimib ühtmoodi eri vanusest, soost, rassist, rahvusest, kehamassiindeksist ja varasemate haiguste olemasolust sõltumata.\n\nAjakirja sõnul jääb küsimus, kas ootamatute ohuolukordade arv tõuseb, kui vaktsineerivate hulk tõuseb miljonite ja miljarditeni. Ka ei ole teada kõik võimalikud kõrvaltoimed ega seegi, kui kaua vaktsiini toime säilib ning kuidas see toimib laste, rasedate ja immuunpuudulikkusega inimeste puhul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiini kliiniliste katsetuste tulemused ilmusid neljapäeval eelretsenseeritavas ajakirjas New England Journal of Medicine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania endine kuningas tasus elu esimese maksuarve\n\n## Põhitekst:\n\n2014. aastal loobus Juan Carlos finantsskandaalide tõttu troonist ja avalikustamata tulude deklareerimise eesmärk on vältida uusi korruptsioonisüüdistusi, teatas The Times.\n\n\"Juan Carlos jääb alati maksuametiga koostööd tegema,\" teatasid tema advokaadid.\n\nSel aastal alustas Hispaania prokuratuur uurimist, mis on seotud kuningliku perekonna väliskontodega seotud krediitkaartide kasutamisega, teatas veebiajaleht eldiario.es\n\nNädalavahetusel teatasid Hispaania ajalehed, et endine kuningas soovib maksude tasumata jätmist tunnistada. Tasumata maksude ülestunnistamine ja hilisem tasumine võimaldab õigusrikkujatel Hispaanias kriminaalsüüdistust vältida.\n\nPaljud hispaanlased on vihased, et endine kuningas võib pääseda ilma süüdistuseta. \"Kõik on seaduse ees võrdsed,\" ütles Hispaania transpordiminister Jose Luis Abalos sel nädalal.\n\nKaitseminister Margarita Robles sõnas, et endine kuningas \"seadustatakse fiskaalselt\".\n\nJuan Carlos lahkus selle aasta augustis Hispaaniast Araabia Ühendemiraatidesse, kuid soovib jõuludeks naasta kodumaale, teatas El Mundo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania endine kuningas Juan Carlos maksis esimest korda elus tulumaksu, 680 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Tamm pääses Tuneesias veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAvaringis oli Tamm 6:4, 6:4 üle kaheksanda asetusega sakslasest Mats Rosenkranzist ning alistas seejärel teises ringis itaallase Luka Giacomini 6:7 (5), 6:4, 6:2.\n\nKa veerandfinaalis läheb 22-aastane Tamm vastamisi Itaalia tennisistiga, kui kohtub Daniele Capecchiga. Mängu võitja läheb poolfinaalis vastamisi mullu augustis maailma edetabelis 285. kohale tõusnud argentiinlase Matias Franco Descotte ning ATP tabeli 487. reketi, austerlase David Pichleri vahelise matši võitjaga.\n\nTamm jõudis Monastiris veerandfinaali ka eelmisel nädalal toimunud turniiris, kus alistas teises ringis just Descotte, aga jäi kaheksa parema seas alla 19-aastasele prantslasele Titouan Droguet'le.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tennisist Kristjan Tamm (ATP 725.) jõudis Tuneesias Monastiris toimuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril kaheksa parema sekka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKarilaid ei toeta Põlluaasa soovi referendumi huvides riigikogu kodukorda muuta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mina RKKTS-i muutmist ei toeta,\" ütles Keskerakonna aseesimees Karilaid neljapäeval ERR-ile.\n\nPõlluaas rääkis ERR-ile, et kui opositsioon tõesti esitab abielureferendumi seaduse menetlemisel tuhandeid parandusettepanekuid, et nende läbihääletamisega aega viita ja seaduse vastuvõtmist takistada, võib tulla kõne alla riigikogu kodu- ja töökorra seaduste muutmine. \"See on sellisel juhul, kui opositsioon läheb oma obstruktsiooniga üle igasuguse mõistlikkuse piiri ja hakkab sellega, et takistab parlamendi tööd, rikkuma Eesti põhiseaduslikku korda. Tuhanded muudatusettepanekud, nende menetlemine tähendab, et riigikogu on tasalülitatud vähemalt aastaks ajaks,\" rääkis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Põlluaas.\n\nTema sõnul on erinevaid võimalusi, kuidas kodu- ja töökorra seadust muuta. \"Näiteks üks võimalus on panna obstruktsioonile teatud piirid - et kui palju on võimalik esitada destruktiivseid küsimusi, sisuta muudatusettepanekuid. Või piirata vaheaegade võtmise võimalust, et kui palju seda iga hääletuse vahele jätta,\" selgitas riigikogu esimees.\n\nKüsimusele, kuidas riigikogu kodukorda muuta, sest ka selle muutmisel saab opositsioon kasutada obstruktsiooni, vastas Põlluaas, et sellisel juhul tuleb seda teha valitsuse ettepanekuna, mille saab ilma parandusettepanekuid läbi hääletamata siduda valitsuse usaldamisega: \"Oleks ju normaalne ja õige, et kodu- ja töökorra seaduse muudatused tulevad parlamendist, aga sellises olukorras, kus tõepoolest nad (opositsioon - toim.) võivad ka sellele esitada kümneid tuhandeid muudatusettepanekuid, siis selle käsitlemine on võimatu. Sellisel juhul on ainukene võimalus teha see valituse ettepanekuna. Valitsuse esitatud eelnõud saab siduda usaldushääletusega ja sellisel kujul vastu võtta - siis ei pea neid täiesti sisutühje, mõttetuid ja totraid muudatusettepanekuid käsitlema.\"\n\nKarilaid selgitas oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et ei poolda riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmist, kuna riigikogu algatusena saaks opositsioon hakata venitama ka selle menetlust, valitsusepoolse algatusena võiks see aga minna vastuollu põhiseaduse 4. paragrahviga, mis sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte. \"Valitsus ei tohiks võimude lahususe aspektist üldse riigikogu kodukorra suhtes initsiatiiviga esineda, veel vähem seda usaldusega siduda,\" rõhutas Karilaid.\n\nÕiguskomisjoni esimees ütles, et tema hinnangul oleks mõistlik edasi liikuda kehtiva kodukorra tõlgendamise kaudu: \"Ühetaolised muudatusettepanekud [tuleks] liita üheks ja tõlgendada, et tegemist on samasisuliste ettepanekutega.\"\n\nLisaks leidis Karilaid, et kuna opositsiooni muudatusettepanekute eesmärk oleks seadusandliku võimu määramata ajaks tasalülitamine, siis see ei ole kindlasti legitiimne eesmärk ega ole kooskõlas põhiseaduse paragrahvis 4 sätestatuga, kuna ühe võimu täielik paralüseerimine rikub võimude tasakaalustatuse põhimõtet. \"Samuti ei saa parlamendi töö ajatu peatamine olla kooskõlas RKKTS mõtte ja eesmärgiga,\" rõhutas Karilaid.\n\nKa Põlluaas leidis, et opositsiooni plaanitav obstruktsioon ei ole parlamendidemokraatia huvides. \"Ma väga imestan selle üle, kuidas opositsioon käitub, sest on ju selge, et ükski koalitsioon ei ole igavene ja ka tänased koalitsioonierakonnad on kunagi opositsioonis. Kas siis tõesti sotsid ja Reformierakond kujutavad ette, et me siis ei hakkaks sedasama vahendit kasutama, mida nemad. Ma ikka loodan, et terve mõistus jõuab kohale ja nad loobuvad sellest,\" rääkis Põlluaas.\n\nRiigikogu esimees lisas, et otsustab edasise käitumise pärast esmaspäeva, kui riigikogus tuleb abielu rahvahääletuse seaduseelnõu esimene lugemine.\n\n\"Eks me vaatame, kuidas opositsioon käitub - kui nad on ikkagi niivõrd destruktiivsed ja sõna otseses mõttes saboteerivad parlamendi tööd, siis peame sellised sammud ette võtma. Eks vaatame, kuidas need asjad kulgevad ja tegutseme vastavalt sellele,\" rääkis ta. \"Ja eks me oleme ka valmis mingi aeg hääletusteks, et lihtsalt näidata rahvale millise mõttetusega ja ma ütleks lausa põhiseadust riivava tegevuse opositsioon tegeleb.\"\n\nPõlluaas prognoosis ka, et opositsioon võib alustada viivitustaktikat juba esmaspäeval, kui hakkab kümnete kaupa küsima protseduurilisi küsimusi. \"Aga ühel hetkel jõuab kätte see hetk, kui nad oma küsimused ära küsinud ja siis me saame ka tööga edasi minna,\" lisas ta.\n\nSeeder: ootame opositsiooni sammud ära\n\nIsamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et ootaks ära opositsiooni käitumise ning kaaluks selle põhjal, mida teha. Tema sõnul ei ole Isamaa seni riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmist lähtuvalt abielureferendumist arutanud.\n\n\"Ühtki putru ei sööda ju kuumalt, me täna ju ei teagi, kas obstruktsioon tuleb või mitte, kas see on lihtsalt ähvardus või on see tegelikkus. Eks näeme, et mis saama hakkab ja eks siis ole võimalus ka arutada neid asju,\" ütles Seeder.\n\n\"Praegu ei ole Isamaa küll arutanud seda, et hakata kodukorra seadust kiirkorras muutma enne rahvahääletuse seaduse menetlemist. Sellist arutelu ei ole meil olnud ja mina isiklikult ei ole ka seda meelt, et seda praegu peaks tegema,\" jätkas ta.\n\nIsamaa esimees ei välistanud, et kui jõuatakse seisu, kus kogu parlamendi töö on blokeeritud, tuleb kodukorra teemaga tegelda. \"Siis tuleb ju loomulikult sellest blokaadist välja tulla kuidagi, selleks on erinevaid võimalusi. Eks me siis neid kaalume, aga täna on kindlasti vara öelda,\" märkis ta.\n\nTa avaldas ka ootust, et ei ole vaja kasutada valitsuse ettepanekut, et obstruktsiooni lõpetamiseks riigikogu kodukorda muuta ning ütles, et tuleb püüda opositsiooni veenda venitamistaktikast loobuma.\n\n\"Ja kui need meetodid ei toimu, eks me siis hakkame vaatama karmimaid võimalusi,\" lõpetas Seeder.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) ei toeta riigikogu esimehe Henn Põlluaasa (EKRE) soovi muuta selleks, et hoida ära opositsiooni viivitustegevus abielureferendumi seadustamisel, riigikogu kodu- ja töökorra seadust (RKKTS).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalliliit tühistas Maardu ja Kuressaare mängija karistuse\n\n## Põhitekst:\n\nVladislav Ogorodnik (Maardu) ja Silver Alex Kelder (Kuressaare) said vastavalt Esiliiga ja Premium liiga viimases mängus kollase kaardi, mis oleks juhendi järgi pidanud nad esimesest üleminekumängust eemale jätma. Kui kollased kaardid tühistuvad enne üleminekumänge, siis kandmata karistus ei tühistu.\n\nEJL otsustas, eelnevalt Maardu ja Kuressaare klubiga konsulteerides, üleminekumängu sportliku läbiviimise huvides karistused tühistada. Seega saavad Ogorodnik ja Kelder tänaõhtuses esimeses üleminekumängus osaleda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Jalgpalli Liidu (EJL-i) juhatus tühistas Maardu Linnameeskonna ja FC Kuressaare mängija karistuse, mis oleks nad jätnud eemale Premium liiga esimesest üleminekumängust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei eest põgenenud purjus juht sai karistuseks 27 päeva aresti\n\n## Põhitekst:\n\nPärnu maakohus mõistis 23-aastasele mehele 27 päeva aresti, mida tal tuli kohe kandma asuda.\n\nLisaks otsustas kohus konfiskeerida mehe sõiduauto Audi.\n\n\"Loodan, et mees mõistab oma teo tõsidust ja õpib oma vigadest. Nüüd tuleb tal järgnevad neli nädalat, sealhulgas eesootavad pühad veeta arestimajas,\" rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt.\n\nKolmapäeva hommikul eiras Audiga sõitnud juht Pärnu- Lihula maanteel peatumismärguannet ning sõitis suurel kiirusel politseil eest ära.\n\nAudile järele sõitnud politseiauto sõitis kruusateel halva nähtavuse tõttu teelt välja ning õnnetuses sai vigastada 39-aastane politseinik. Tema vigastused pole eluohtlikud.\n\nPõgenenud Audi peatas teine politseipatrull \"siili\" abil. Politseinikud tuvastasid, et sõiduki roolis olnud 23-aastane mees oli tarvitanud alkoholi ja tal puudub ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.\n\nMees on ka varem sarnaste tegude eest karistada saanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva hommikul Pärnumaal politseinike eest põgenenud purjus ja juhiloata mehele määrati karistuseks arest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste meistriliiga kuu mängija tiitli teenis Marija Gontšarova\n\n## Põhitekst:\n\n19-aastane ja 172 sentimeetri pikkune Gontšarova kogus möödunud kuul keskmiselt 20,7 punkti, 6,3 lauapalli ja 3,3 resultatiivset söötu mängu kohta. Kahepunktiviskeid tabas ta 64-protsendiliselt, kaugvisetel oli täpsusnäitaja 47 protsenti.\n\nOma parima etteaste tegi Gontšarova karikavõistluste raames peetud mängus OSK-i vastu, kui kogus 40 mänguminutiga 26 punkti, kaheksa lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Suure osa kohtumisest vähemuses mänginud G4S Noorteliiga võitis kohtumise 82:65.\n\nGontšarova on Tallinna Kalevi korvpallikooli kasvandik, Audentese Spordigümnaasiumi esindusvõistkonda kuulub ta alates möödunud hooajast. Samuti on ta esindanud Eesti noortekoondiseid nii U-16 kui U-18 vanuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste korvpalli meistriliiga novembrikuu kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti G4S Noorteliiga naiskonna mängija Marija Gontšarova.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLutsari hinnangul võiks isolatsiooniperioodi lühendada\n\n## Põhitekst:\n\nMe oleme nüüd targemad kui kevadel, meil on rohkem teaduspõhist teadmist. Kas eneseisolatsiooni võiks lühendada ehk reeglistiku üle vaadata?\n\nSeda kindlasti ja paljud riigid seda teevad. Meil on palju rohkem teadmisi olemas. Kui me veel pool aastat tagasi ei teadnud, et kaua immuunsus kestab, kas antikehad üldse kestavad, ja kui nad olemas on, kas nad kaitsevad üldse infektsiooni eest. Praeguseks me oleme näinud, et – ma ei ütle, et üldse pole korduvjuhtumeid olnud, neid on maailmas olnud – on peaaegu 70 miljonit nakatumisjuhtu ja kahe käe sõrmedel või natuke rohkem võib üles lugeda korduvjuhtumid. Nii et ilmselt antikehad kaitsevad haiguse eest ja päris palju on ka uuringuid, mis näitavad, et antikehad siiski on olemas vähemalt kuus kuud peale haiguse teket.\n\nNäiteks isolatsiooniaja pikkus, kui reisilt tullakse, kus on ikka väga väike võimalus haigust tuua, eriti kui lennujaamas testitud on. Teised on lähikontaktsed, kelle võib ka kaheks jagada: on sotsiaalsed kontaktid või mis mul on töö juures, kui palju seal haigestus. Ja öeldakse, et seal nelja-kuue päeva jooksul väga suur protsent haigestub, nii et võib-olla selle isolatsiooni pikkust võiks vähendada. Või vähemalt kaaluda, et kui me võtame mingi riski, siis kui suur see risk on. See on väga palju segadust tekitanud, väga paljud inimesed on isolatsioonis ja see on ilmselt koolides segaduse üks allikas ka.\n\nOmaette küsimus on, kuidas valitsus kommunikeeris neid otsuseid. Kui teie nüüd sellele kõigele tagasi vaatate, siis miks läks viltu?\n\nSeda ilmselt tuleb mõne kommunikatsioonispetsialisti käest küsida. Me kõik rääkisime ausalt. Need inimesed, kes teisipäeval rääkisid, et koolid kinni ei lähe, rääkisid ausalt, sest nemad ei teadnud, mis hilisematel õhtutundidel juhtuma hakkab. Keegi minu arust ei valetanud, kõik rääkisid nii, nagu oli.\n\nMulle on jäänud mulje, et meditsiinieksperdid ja need, kes seda protsessi juhtima peavad, ei räägi päris kõike ära. Meile räägitakse, palju on intensiivravis inimesi, aga kui palju kohti on, sellest ei räägita. Me peame eraldi küsima ja ka siis ei saa vastuseid.\n\nSellega olen ma väga nõus, et tuleb asjad konteksti panna. Kui meil oli täna 254 inimest haiglas, siis tuleb öelda, palju meil haiglavoodeid ja kui palju neist saab eraldada COVID-ile. Ja intensiivravi kohti. Probleem on võib-olla selles, et see, et meil on kuus või seitse intensiivravi kolmanda astme voodit vaba Pärnus, ei aita kuidagi Narvat. Meil võib kogu Eesti peale olla palju vabu kohti, aga on väga oluline teada, kui palju on selles konkreetses piirkonnas. Kogu Eesti numbrid võivad olla segadusttekitavad.\n\nTeadusnõukogus on praegu viroloogid, arstid, selle poole asjatundjad. Kas teadusnõukogus peaks olema ka teiste erialade esindajaid, kes teevad konteksti laiemaks – kuidas see mõjutab majandust, kuidas inimeste enesega hakkamasaamist?\n\nMa olen seda korduvalt öelnud, et seda teadusnõukogu väga suuremaks ajada ei ole mõtet, meil on juba praegu esmaspäevased koosolekud kaks ja pool tundi. Kui seal oleks rohkem inimesi, siis need kestaksid kuus ja pool tundi. See mõte oligi, et me saaksime ühele teemale kontsentreeruda. Aga mida on hädasti vaja, ja seda ma olen ka aprillikuust rääkinud, et kas teiste erialade – majandus, võib-olla psühholoogia, sotsiaalteadused – teadusnõukogusid kokku tuua. Sellist erinevat nõuandmist on valitsusel kindlasti vaja, selle poolt ma olen kahe käega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "See, et praegu peab kodus viibima 14 päeva alates lähikontaktist või kuni 10. päeval tehtud negatiivse analüüsi selgumiseni, on väga paljud inimesed isolatsiooni jätnud ning mõistlik oleks isolatsiooni pikkust vähendada, ütles ERR-ile antud intervjuus teadusnõukoja juht Irja Lutsar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump liitus Texase osariigi hagiga USA presidendivalimiste muutmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nUSA president Donald Trump esitas ülemkohtule avalduse, et tal lubataks sekkuda vabariiklaste kontrolli all oleva Texase osariigi esitatud hagis Pennsylvania, Michigani, Wisconsini ja Georgia osariikide vastu. Kõigis neljas osariigis Trump kaotas 3. novembri presidendivalimistel Joe Bidenile.\n\nKui kohtunikud lasevad Trumpil kohtuasjaga liituda, tekitab see erakordse olukorra, kus ametisolev USA president palub riigi kõige tähtsamal kohtul tühistada neljas osariigis antud miljonid hääled.\n\nTexase osariigi hagi väidab, et neljas osariigis antud postihääled on ebaseaduslikud ja nende valijameeste osalemine valimiskogus tuleb blokeerida.\n\nSamuti palus Texas ülemkohtul edasi lükata 14. detsembril toimuva valimiskogu ametliku kokkutuleku.\n\nKohtuasja algatas Ken Paxton, kes on Texase kohtuminister ja president Trumpi poliitiline liitlane.\n\nValimisseaduse eksperdid väidavad, et Texase osariigi esitatud hagil puudub õiguslik väärtus.\n\n\"Texase osariigi esitatud hagi on nii menetluslikult kui sisuliselt segadus ja on null võimalust, et kohus nõustub seda juhtumit menetlema,\" ütles California Loyola õigusteaduskonna valimisõiguse professor Justin Levitt.\n\nPennsylvania, Michigani, Wisconsini ja Georgia osariigi ametnikud on süüdistusi pidanud alusetuks ja nimetavad seda rünnakuks demokraatia vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ja veel 17 vabariiklaste juhitud osariiki toetavad Texase esitatud kaebust ülemkohtule, kus nõutakse nelja osariigi presidendivalimiste häälte tühistamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonavaktsiin võib kergesti kaotsi minna\n\n## Põhitekst:\n\nKuna vaktsiinidooside hulk on vähemasti esialgu üsna piiratud, on oluline tagada, et tekkivad kaod oleksid võimalikult väikesed. WHO andmetel rikneb 50 protsenti vaktsiinidest maailmas viletsa logistilise taristu tõttu, kirjutab arstiteadlane Urmas Siigur Tartu Ülikooli COVID-19 tõenduspõhise info lehel.\n\nPfizer/BioNTech-i vaktsiini eripära on, et tema säilitustemperatuur on -70 °C ja sulatatuna on ta tavakülmkapis kasutuskõlblik vaid viis päeva, mis teeb logistika eriti keeruliseks ja haavatavaks. Sama vaktsiin on tõenäoliselt ka esimene, mis jõuab Eestisse.\n\nLisaks rahvusvahelisele ultra-külma ahelale teel tootjalt riigi jaotuskeskusesse on oluliseks väljakutseks tõhus sisemaine vaktsiini jaotamine. Esimesed saadetised Pfizer/BioNTechi vaktsiini on jõudnud Suurbritanniasse ja vaktsineerimiskampaania on riigis alanud. Ühendkuningriigi valitsus on hakanud välja andma juhiseid niinimetatud viimase miili – jaotuskeskusest saajani – logistika haldamiseks, see võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele.\n\nOlulised võtmeküsimused on säilitamine, transport, vaktsineerimiskohad ja vaktsineerimissoostumus. Juhised sisaldavad sätet, et vaktsiini transport ja esmane säilitamine peab toimuma temperatuuril -75 °C ning vaktsiini võib teisaldada ainult neli korda. Sellise ülimadala temperatuuri tagamiseks on vaja erivarustust, mis piirab nii säilituskohtade kui transpordivõimaluste valikut. Seetõttu on Suurbritannias selle vaktsiini esmaste jaotuspunktidena keskendutud 50 haiglale üle riigi.\n\nKohaletoimetamise viimases etapis võib pakendid, mis tavaliselt sisaldavad 975 vaktsiinidoosi, jagada ka väiksemateks kogusteks, et lõppsihtkohas, kus vaktsineeritavaid inimesi on vaktsiini järelejäänud säilivusaja jooksul vähem kui 975, ei läheks vaktsiini raisku. Kuidas seda ohutult teha, on siiski veel kaalumisel. Seetõttu manustatakse juba saabunud esimene vaktsiinipartii eeldatavasti haiglates, kus seda -75 °C juures säilitatakse.\n\nMilline on Eestis vaktsiini logistika?\n\nTallinna Tehnikaülikooli teadur Kati Kõrbe rääkis \"Vikerhommikus\", et Eesti kompaktsus ja hea digitaliseeritus tulevad kasuks koroonaviiruse vaktsiinide logistika korraldamisel, et midagi raisku ei läheks.\n\nKõrbe sõnul Eesti transpordi- ja logistikaettevõtted on väga digitaliseeritud ning seni külmaahelatranspordiga hästi hakkama saanud. Inimlikke apsakaid võib küll tekkida, aga neid on olnud üksikuid, märkis vanemteadur.\n\nAasta lõpus ootab Eesti koroonavaktsiini luba Euroopa Liidult, kuid vaktsiinitootjad teevad esimesed tarned reeglina juba vahetult enne loa saamist. Näiteks juba 30. novembril tarniti Euroopast USA-sse Chicagosse esimesed kogused Pfizer/BioNTechi vaktsiini.\n\nNäiteks Pfizer/BioNtechi vaktsiin säilitab oma omadusi spetsiaalsetes konteinerites kümme päeva. Eestile kõige lähem tehas on Belgias. \"Tehasest jõuab see kindlasti ühe päevaga Eestisse ja siis jääb meil veel üheksa päeva selle konteineri laialiveoks ja inimestele manustamiseks. Taolisi konteinereid on tootja kinnitusel tuhande ja 5000 vaktsiiniga,\" rääkis Kõrbe.\n\nKui kaup tõstetakse Eestis lennukist maha, siis see teaduri sõnul transporditakse kohe otse vaktsiinide kesklattu. \"Tunnistan ausalt, et seda ahelat me nii-öelda aegadega maha joonistanud ei ole. Sealt edasi toimub praegu vaktsiinide jaotamine ja laialiviimine perearsti- või tervisekeskustesse või haiglatesse. Sealt ta jõuabki väga lühikese ahela tõttu kohe patsiendini,\" ütles Kõrbe.\n\nVaktsineerimispädevusega tervishoiutöötajaid peaks vanemteaduri sõnul Eestis olema piisavalt. Ainsaks pudelikaelaks Eestis võib saada see, et vaktsiine ei jõua piisavalt kohale.\n\nVaktsineerimise skeem näeb ette kahte manustamist kolmenädalase vahega ja seetõttu peab laovaru olema piisav ka teise süsti jaoks. Kogu vaktsiinide väljatöötamise, autoriseerimise, tootmise ja transpordiga seotud töö kannab vilja ainult siis, kui inimesed on valmis laskma end vaktsineerida ja vaktsineerimised on nõuetekohaselt tehtud. Inimesed, kes ei naase teise annuse saamiseks kolme nädala pärast, võivad tekitada märkimisväärseid vaktsiinikao, kuna üks annus ei taga eeldatavasti kaitset.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "COVID-vaktsiini logistika on keeruline ja nõudlik, kuna see nõuab ekstreemseid säilitamistingimusi ning on suur oht vaktsiini raiskuminemise ees. Kaitse saamiseks peab inimene saama kaks kaitsesüsti. Kui inimesed ei naase teisele süstile, võib tekkida märkimisväärne vaktsiinikadu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech ja Selver võõrustavad Jekabpilsi\n\n## Põhitekst:\n\nLiigatabelis hoiab Jekabpils 18 punktiga kolmandat kohta, Selver on 13 punktiga kuues ja TalTech neist koha võrra tagapool, punkte on neil koos seitse. Läti klubil on peetud üheksa mängu, TalTechil ja Selveril seitse.\n\nTalTechi ja Jekabpilsi mäng algab laupäeval kell 18.00, Selver kohtub lätlastega pühapäeval kell 17.00. Sel hooajal pole Jekabpilsiga kohtunud kumbki Eesti klubi.\n\nSelver on viimastel nädalatel olnud väga heas hoos, liigamängus saadi viimati 3:1 jagu Pärnu Võrkpalliklubist, Aadu Luukase karikavõistlustel lülitati poolfinaalis konkurentsist Saaremaa Võrkpalliklubi. TalTech suutis karikavõistlustel tiitlikaitsja Bigbank Tartu vastu avamängu 3:1 võita, kuid kordusmängu 0:3 kaotada ning langes kuldse geimiga konkurentsist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal peetakse võrkpalli Balti liigas kaks kohtumist, kui Jekabpilsi Luši sõidab külla TalTechile ja Tallinna Selverile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPressinõukogu tegi Maalehe kohta tauniva otsuse\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel räägib sellest, et looduskaitses kasutatakse Nord Streami raha, mille enamusosalus kuulub Venemaa riiklikule gaasiettevõttele Gazprom.\n\nEesti Looduseuurijate Selts (ELUS) kaebas pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeväiteid, autori isiklikke arvamusi ja hinnanguid ning kõik osapooled pole sõna saanud.\n\nMaaleht vastas pressinõukogule, et kaebajat mainitakse artiklis kahel korral ning kaebaja ei väida, et tema kohta esitatud faktiväide oleks vale.\n\nPressinõukogu otsustas, et Maaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Samuti rikkus Maaleht punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel segamini fakte ning ajakirjaniku arvamusi ja oletusi.\n\nMaaleht rikkus ka koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu leiab, et ELS ei saanud süüdistusi sisuliselt kommenteerida.\n\nMaaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on Maalehe esikülg ja pealkiri eksitavad, sest faktidega ei ole tõestatud, et Gazprom annab looduskaitsjatele raha.\n\nMaaleht avaldas pressinõukogu otsuse veebis 4. ja paberlehes 10. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pressinõukogu arutas Eesti Looduseuurijate Seltsi kaebust Maalehes 8. oktoobril ilmunud artikli \"Metsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha\" peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRait Maruste sai Lääneranna vallavolikogu esimeheks\n\n## Põhitekst:\n\nLääne Elu kirjutas, et Maruste poolt hääletas 11 vallavolikogu liiget ja tema vastaskandidaat Vallo Kappaku poolt kümme volikogu liiget.\n\n\"Demokraatia on töötanud. Ei saa öelda, et see oleks mu unistuste amet, aga võtan selle saatuselöögi vastu ja teen tööd nagu vähegi oskan ja saan,\" ütles Maruste maakonnalehe teatel.\n\nVarbla kandis elav Maruste kuulub Reformierakonda ja kandideeris Lääneranna vallavolikokku teise tulemuse saanud valmisliidus Nelja Valla Ühisjõud.\n\nLääneranna vallavolikogu valis uue esimehe, sest selle senisest esimehest Arno Peksarist sai Lääneranna vallavanem septembris ATV-õnnetuses hukkunud Mikk Pikkmetsa asemel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonda kuuluv endine riigikohtu esimees Rait Maruste valiti neljapäeval Pärnumaal asuva Lääneranna vallavolikogu esimeheks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMikroplasti võib leida nii Mount Everestilt kui ka Mariaani süvikust\n\n## Põhitekst:\n\nPlastmassi olulisus meie elus on üha kasvanud. Kui 1950. aastal kasutati plastmassi keskmiselt viis miljonit tonni, siis 2020. aastaks on selle kasutus kasvanud 330 miljoni tonnini. Plasti kasutamine on suurenenud peamiselt seetõttu, et tegemist on praktilise ja vastupidava materjaliga.\n\nKasutatud plasttooted eraldavad pisikesi osakesi, mida nimetatakse mikroplastiks. Väikesed plasti tükikesed võivad aga kahjustada mitmeid elusolendeid ja sassi ajada ökosüsteeme.\n\nMikroplast Mount Everestil\n\nImogen Napperi meeskond võttis Mount Everestilt 11 lumeproovi. Ajakirjas One Earth avaldatud uuringu tulemustest selgus, et mikroplasti leiab ka maailma kõrgeimalt mäelt. Enamus leitud plastitükke on polüesterkiud, mis on pärit tõenäoliselt mägironijate riietelt ja varustuselt.\n\nSuurim mikroplasti kontsentratsioon ehk 119 000 tükki kuupmeetri kohta oli Everesti baaslaagris, kus mägironijad kogunevad. See asub umbes 5340 meetri kõrgusel merepinnast. Plastitükke oli ka Everesti 8850 meetrise tipu lähedal.\n\nNapper ja tema kolleegid kirjutavad novembris artiklis, et nende leitu iseloomustab, kuidas inimene mõjutab ka maailma kaugeimaid piirkondi. Seega on oluline väljakutse toota niisuguseid materjale, mis oleksid rohkem keskkonnasäästlikud ning eraldaksid vähem mikroplasti. Autorid soovitavad, et mägironijad võiksid arvestada, milline mõju on nende tegevusel keskkonnale.\n\nOokeani sügavused\n\nPlastireostus maailmameres ulatub ka kõige sügavamatesse kohtadesse. Londoni kuningliku seltsi toimetistes avaldatud töös uurisid teadlased koorikloomi, millest selgus, et 90 analüüsitud isendist 65 sisaldasid mikroplasti. Kõige sügavamal asuv mikroplasti sisaldav koorikloom leiti 10 890 meetri sügavuselt Mariaani Süviku lähedalt. Varem pole nii sügavalt mikroplasti leitud. Süviku teadaolev maksimumsügavus on 10 984 meetrit, kuid see võib olla ka suurem. Autorid kirjutavad uuringu kokkuvõttes, et suure tõenäosusega pole maailmas järele jäänud ökosüsteeme, mida plastireostus ei mõjutaks.\n\nUuringust, mis on tehtud California lähedal Monterey lahest võetud veeproovide põhjal, selgus, et plastpuru koguneb kõige rohkem 200–600 meetri sügavusele.\n\nKa inimene ei jää mikroplastist puutumata. Keskmine ameeriklane tarbib aasta jooksul 39 000–52 000 mikroplasti tükikest, olenemata inimese soost või vanusest, selgus D. Coxi ja tema kolleegide uuringust. Teadlased selgitasid selle arvu välja varasematele uuringutele tuginedes, kus uuriti plastitükke kraani- ja pudelivees, ning teatud toiduainetes, näiteks kalas, suhkrus, soolas ja alkoholis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pisikesed mikroplasti tükikesed on levinud maakeral sellistesse kohtadesse, kuhu ka inimene niisama lihtsalt ei pääse. Teadlased on mikroplasti tükke leidnud nii maailma sügavaimast kohast, Mariaani süvikust, kui ka kõrgeimast paigast, Mount Everestilt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus tuvastati rekordilised 3330 uut nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nViimase 24 tunni jooksul tehtid 13 024 koroonatesti, millest osutus positiivseks 3330.\n\nKokku on Leedu pandeemia algusest alates tehtud 1,37 miljonit koroonatesti, nakatunuid on avastatud 83 883, neist siiani on haiged 47 810, paranenud on 34 975 inimest. Viimase ööpäevaga registreeriti 1220 inimese koroonaviirusest tervenemine.\n\nViiruse tõttu on Leedu surnud 735 inimest, veel 365 nakatunut on surnud muul põhjusel.\n\nEelmine nakatumisrekord registreeriti Leedus kolmapäeval, kui teatati 3128 uuest nakatunust, surmade rekord oli teisipäeval, kui registreeriti 36 koroonasurma.\n\nLätis tuvastati 890 nakatunut\n\nLätis tuvastati viimase ööpäevaga 890 koroonaviirusega nakatunut, 11 inimest suri COVID-19 tõttu.\n\nLäti terviseameti (SPKC) teatel testiti viimase 24 tunni jooksul 9642 inimest, kellest 890 tuvastati nakatumine. Seega oli nakatunute osakaal testitute hulgas 9,2 protsenti.\n\nÖöpevaga surnud patsientidest oli üks vanuserühmast 55-60 aastat, kolm 65-75-aastaste, kolm 75-85 aastaste vanuserühmast ning neli veel vanemad.\n\nPandeemia algusest alates on Lätis tuvastatud 23 706 koroonaviirusega nakatunut, surnud on 304 viirusega nakatunud inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 3330 uut koroonaviirusega nakatunut, mis on suurim arv alates pandeemia algusest. COVID-19 tõttu suri ööpäevaga 31 inimest. Lätis tuvastati ööpäevaga 890 nakatunut, suri 11 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva Serviti peab euromängud kodus, HC Tallinn võõrsil\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meeskonnad said teadupärast teisest eelringist mänguta edasi. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangute tõttu otsustas Euroopa Käsipalliliit (EHF), et HC Tallinn edenes järgmisse ringi mängimata soomlaste Karjaa BK-46 vastu ning Serviti oli samal viisil \"üle\" Norra klubist Kolstad Handball.\n\nServiti vastane mängib mitmekülgselt\n\nServiti jõudis Praha Duklaga kokkuleppele, et mõlemad kohtumised peetakse Põlvas. \"Laual oli kaks võimalust – kas kaks mängu Prahas või siis Põlvas. Jõudsime küllalt kiirelt otsuseni, et mängime siin,\" selgitas Serviti peatreener Kalmer Musting.\n\n\"Kolmapäevane Kehra-võit oli ühest küljest positiivne, et kõik pallurid said piisavalt mänguaega. Teisest vaatevinklist otsustasime kohtumise saatuse juba avapoolajal ja pingelises olukorras mängijaid eriti testida ei saanud. Väikest paranemist on meie mängus siiski näha ja mängijad tunnetavad teineteist paremini,\" hindas Musting.\n\n\"Prahalaste viimaseid mänge oleme näinud ja tegemist on väga mitmekülgse võistkonnaga. Nii kaitse- kui ründefaasis kasutatakse erinevaid taktikaid ja valmistuma peame targalt. Tähtsam on keskenduda oma mängule,\" sõnas Musting, kes viimati maitses euroedu kolm aastat tagasi, kui Serviti EHF Cupi avaringis horvaatide HRK Gorica välja lülitas.\n\n32-kordne Tšehhi ja Tšehhoslovakkia meister on kolmel korral võitnud Euroopa meistrite karika, kuid viimati triumfeeriti 1984. aastal. Mullu jõudis Dukla kolme vastase alistamisega EHF Challenge Cupil veerandfinaali, mis jäi koroonakriisi tõttu pidamata.\n\nMartin Grištšuk: Dukla seis läheb iga mänguga paremaks\n\nKodustes sarjades oli Dukla hooaja peatamise hetkel kõrgliigas teisel tabeliastmel ja jõudnud karikafinaali. Sügisel alustati uut hooaega kehvasti ja saadi kuuest mängust vaid üks võit. Viimastel nädalatel on Dukla aga võimsas hoos ning nelja järjestikuse võidu toel tõusis juba kolmandaks.\n\n\"Ei ütleks, et oleme hetkel heas vormis, aga töötame kõvasti,\" sõnas mullu suvel Servitist Duklasse siirdunud Martin Grištšuk. \"Paari mängu järel hooaeg katkestati ja seis oli Tšehhimaal päris hull. Nakatusin ka ise koroonaviirusesse ja erinevate piirangute tõttu ei treeninud me kuu aega üldse.\"\n\nParemsisemisena tegutsev Grištšuk tunnistas, et kokkumängu taasleidmine võttis palju aega. \"Meilt lahkus suvel mitu võtmemängijat ja esineme küllaltki noore koosseisuga. Aga nüüd on hakanud iga mänguga paremuse poole liikuma ja võidudki tulevad,\" lisas Grištšuk, kes kolmapäeval viskas 30:24 võidus Hranice TJ Cementi üle viis väravat.\n\n\"Põlva-reisi eel on tunded pisut mõistatuslikud. Peab ju mängima hiljutiste klubikaaslaste vastu, aga tegu on ikkagi eurosarjaga, kus tahame edasi pääseda. Mul on siiski hea meel, et just Serviti vastaseks saime – näen tuttavaid nägusid ning saan kontrollida ja näidata, mida olen vahepeal õppinud,\" arutles Grištšuk.\n\nRootsi tippklubi võõrustab HC Tallinnat\n\nHC Tallinn alustab laupäeval kolmandat eurohooaega. Eelmisel kahel kaotati neli mängu, aga kõik napilt. Sel korral astub vastu tugeva käsipalliriigi tugev klubi, sest Ystads IF hoiab hetkel Rootsi meistriliigas teist kohta.\n\n\"Meil on väga hea meel, et saime vastaseks tõelise tipptiimi. Kolm aastat tagasi HC Tallinna projektiga alustades oli eurosari kindlalt meie plaanides ja eelmised kaks hooaega on juba tõestanud, et need mängud annavad meeskonnale vägagi positiivse efekti,\" sõnas Tallinna peatreener Risto Lepp.\n\nYstads IF-il on ajaloost ette näidata kaks Rootsi meistrikulda, viimane hooajast 1991/1992. Aastatel 2008–2009 mängis samas klubis Eesti 2003. ja 2005. aasta parim käsipallur Kaupo Palmar, kelle 17-aastane poeg Kasper kuulub hetkel Ystadi duubelmeeskonda ja debüteeris tänavu Rootsi U17 koondises.\n\n\"On selge, et Ystad on suursoosik. Vähem kui 20 tuhande elanikuga linnas on käsipall väga populaarne ja meistriliigas esineb kaks selle linna klubi. Olümpiamedalistidest legendide Kim Anderssoni ja Dalibor Doderi vastu mängimine saab olema elamus omaette. Aga lähme kindlasti ka hea tulemuse nimel võitlema,\" kinnitas Lepp.\n\nEesti meeskondade mängud eurosarjas:\n\n12.12. 13.30 Ystads IF – HC Tallinn\n12.12. 16.00 Põlva Serviti – HC Dukla Praha\n13.12 13.30 HC Tallinn – Ystads IF (Ystadis)\n13.12. 16.00 HC Dukla Praha – Põlva Serviti (Põlvas)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast pikka ootamist alustavad mõlemad eurosarjas osalevad Eesti meeskonnad sel nädalavahetusel mänge. Tugevuselt kolmandas sarjas ehk EHF European Cupi kolmandas ringis võõrustab Põlva Serviti kahel korral tšehhide Praha HC Duklat ning HC Tallinn peab mõlemad kohtumised roostlaste Ystads IF-iga võõrsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKinodesse jõuab Manfred Vainokivi dokfilm Linnar Priimäest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mephistophelese\" lugu sai alguse mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maailma vanimas hotellis.\n\nVainokivi meenutas, et oli teelauas Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui too ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda.\n\n\"Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas, kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda,\" lisas ta.\n\n\"Olles oma valgustava sõimu lõpetanud, leebus ta ja ütles, \"Manfred sa pead minust filmi tegema.\" Vainokivi keeldus. \"Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha.\" Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise.\n\n\"See film on revanšš kõikide kibedate sõnade eest, mida ma enda aadressil kuulama olen pidanud, või nagu Goethe \"Faustis\" kirjutab, \"ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.\"\"\n\nLinnar Priimägi ütles filmi näinuna, et ta sai filmi vaadates naerda iseenda üle ja nutta muusika pärast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäevast, 10. detsembist saab kinodes üle Eesti näha dokumentalist Manfred Vainokivi uusimat linateost \"Mephistopheles\". Filmi peategelane on Eesti kunstiteadlane, kriitik, kirjanik jpt laiendeid omav Linnar Priimägi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRait Maruste: ei maksa meie väikeses ühiskonnas kunstlikke barjääre ehitada\n\n## Põhitekst:\n\nLavly Perling kui prokurör ja poliitika kui Frankensteini koletis. Et teema tõusis meedias hiljuti üheks peamiseks teemaks ja see pole pelgalt ühe isiku draama või lugu, vaid puudutab laiemalt meie ühiskonda ja suhet õiguskaitse-poliitika, siis peaks diskuteerima, üldistes huvides.\n\nProkuratuuris ei või olla mingit suletust\n\nKõigepealt Lavly Perlingust ja prokuratuurist, täpsemalt prokuratuuri eetikanõukogust ja selle toimimisest ning otsusest.\n\nMul ei õnnestunud avalikke allikaid, sh prokuratuuri kodulehte ja seadust kasutades, jõuda selgusele selles, kes kuulub sellesse nõukogusse, kuidas see formeerub, milline on selle protseduur ja pädevus. Samal ajal peaks selline informatsioon olema avalik ja kõigile kättesaadav, sest see on üks usalduselemente võimu ja ühiskonna vahel.\n\nProkuratuur, nagu ka kohus, on riigi demokraatlikus toimimise kolmas jõud ja selles ei saa ega või olla mingit suletust või korporatsiooni valgustkartvaid \"siseasju\".\n\nKui nõukogude ajal oli prokuröri karjääri obligatoorseks osaks NLKP-liikmelisus, siis nüüd ollakse jõudnud teise äärmusesse. Isegi kui isiku töösuhe institutsiooniga on lõppenud ja inimene ei ole erakonda astunud, vaid on ainult toetajaliige, on see prokuratuuri eetikanõukogu ja ilmselt ka juhtkonna arvates taunimisväärne. Sedavõrd, et asja tuleb ametliku arutada ja sellest avalikult ka teada anda.\n\nEi mõista, kas prokuratuuris pole märgatud, et oleme vaba demokraatlik riik, kus igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele (PS § 41 lg 1) ning koonduda mittetulundusühingutesse, sh erakondadesse (§ 48 lg 1).\n\nJah, tõsi, põhiseaduse § 30 lg 2 lubab seadusega piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust kuuluda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse. Ja nii seabki prokuratuuriseaduse § 30 lg 1 selge keelu – prokurör ei või olla erakonna liige.\n\nKõike võiks ju pidada põhiseaduse ja seadusega kooskõlas olevaks, kui poleks kahte \"aga\". Perlingul puudus teenistussuhe (see peatub prokuratuuriseaduse kohaselt töötamise ajal rahvusvahelises organisatsioonis või tsiviilmissioonil olles) ning ta pole ka erakonna liige. Seega - asi näeb väga välja ministri (karistus)aktsioonina oma erakonnasiseses poliitilises rivaliteedis.\n\nMilles eetikanõukogu selgelt lati alt läbi jooksis, oli asja menetlemine ja otsustamine asjaomase isiku ehk antud juhul Perlingu mitte kutsumine istungile ja tema mitte ärakuulamine. See printsiip ehk puudutatud isiku õigus olla ära kuulatud, on ausa õigusemõistmise üks aluspõhimõte, mis peaks olema teada käitumisjuhiseks ka kõige nooremale prokurörile. Ja mitte ainult formaalses kriminaal (kohtulikus) menetluses, vaid ka organisatsiooni siseprobleemide lahendamisel.\n\nKui prokuratuur ei rakenda seda põhimõtet oma siseelus, siis miks peaks kodanik arvama, et prokuratuur on siiras selle põhimõtte järgimises oma tööasjades ehk kuritegude menetlemises ja riiklikus süüdistuses?\n\nÜhe isiku lugu ja võimusuhte puntrasse minek ei vääriks laiemat arutelu, kui selles ei kajastuks suurem ja üldisem ning mitmetahuline probleem.\n\nVabad inimesed vabal demokraatlikul maal\n\nKõigepealt õiguse poliitilisusest/apoliitilisusest. Lugupeetud prokurörid, aga ka kohtunikud, advokaadid, õpetajad jt avalikud teenistujad ning ka kõik arvajad, kas te olete kunagi kohanud apoliitilist seadust?\n\nÜtlen ette, ei ole. See lihtsalt ei ole võimalik, sest kõik seadused, eranditult kõik, on Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt vastu võetud ja kehtestatud poliitilise kogu ehk riigikogu poolt.\n\nSeega, valimas käies ja seadust täites osalete poliitilises elus, kujundate poliitikat ja viite ellu poliitilist tahet ja otsustust. Seega arvata, et on olemas mingi apoliitiline amet ja tegevus õiguse (seaduse) rakendamisel, mis on neutraalne, vähimagi poliitilise varjundita, on illusioon, ekslik arusaamine. Meie kõigi poolt kehtestatud demokraatlik parlamentaarne riigikorralduse on lihtsalt nii korraldatud.\n\n\"Ainuke, mille üle saab vaielda, on poliitikas osalemise määr, selle ulatus.\"\n\nKõik me oleme Eesti Vabariigi kodanikud, kellel on oma vaated ja seisukohad ning põhiseaduslik õigus neid väljendada. Nii oma töises tegevuses, organisatsioonis, kus töötame ja kogukonnas, kus elame. Oleme vabad inimesed vabal demokraatlikul maal. Ainuke, mille üle saab vaielda, on poliitikas osalemise määr, selle ulatus. Siin jõuame küsimuseni, mis on poliitiline ja mis piirangud avalikule teenistusele, sh õigusemõistmisele, sellest tulenevad?\n\nMõistetav, kuigi vaieldav, on kohtuniku, aga ka prokuröri ja advokaadi erakonda mittekuuluvus. Seda eeskätt selleks, et säilitada õigusemõistmise neutraalsuse ja erapooletuse näivus. Et inimene, kes on vastaspoolel, ei saaks kahtlustada, et otsus on tehtud tema kahjuks tulenevalt poliitilise võitlusest erinevate poliitiliste jõudude (erakondade) vahel.\n\nSeda peaks vältima, eriti juhul, kui õigusemõistmises osaleval isikul on erakonna lihtliikmest kõrgem staatus.\n\nKuid on riike, kus erakondadesse kuulumine õigusemõistjatele ei ole keelatud. Seda kahel põhjusel. Esiteks peetakse ülimuslikuks tunnustatud inimõigust ja põhiseaduslikku ühinemisvabadust, mida ei ole õige ega põhjendatud nendes elukutsetes piirata. Teiseks, eelnevaga seotud avalikkuse põhimõte, kus avalikku erakondlikkust lihtliikme tasemel peetakse paremaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks kui \"salaparteilisust\".\n\nEhitada tulemüüri õigusemõistmise ja poliitika vahele on põhimõtteliselt väär. Kui viia selline arusaamine absoluuti, siis saabki õigusemõistmine veel poliitilisemad seadused, mille saamiseks pole olnud riigivõimu kolmandalt sambalt mingitki sisendit, rääkimata võimalusest osaleda selle arutamisel ja kehtestamisel.\n\nSisendit sellest, mida koherentne õigussüsteem tähendab, millised on selle süsteemi reeglid, põhimõtted ja protseduurid, kuni praktiliste probleemideni, kuidas süsteem toimib, kuidas mingit normi rakendada ja millised on selle seosed ja võimalikud tagajärjed. Kahetsusega tuleb tõdeda, et õigusloome kvaliteet on juba niigi väga alla käinud. Sellele probleemile on osundanud kriitiliselt ka eelmine riigikohtu esimees Priit Pikamäe.\n\nEesti on väike, 1,3 miljonit inimest, sellisena keskmine Saksamaa linn. Meie ühiskonna kestlikkuse üks tüviküsimus on kuidas kasutada maksimaalselt võimalikult oma inimressurssi. Riigil, millel on 13 miljonit inimest, on kümme korda suurem võimalus inimeste valikus, 133-miljonilise rahva puhul on see veel sada korda suurem. See suhe määrab riikide edukuses ja mõjukuses paljutki.\n\nJuba sel lihtsal põhjusel peaks väikesearvulise elanikkonnaga riik olema avatud, mobiilne, eelarvamuste vaba ja kasutama tõhusalt ära kõik teadmiste ja kogemustega ning ennast tõestanud inimesed. Andma neile võimaluse nii horisontaalseks kui ka vertikaalseks liikumiseks ning mitte ehitama kunstlikke ja hoiakulisi barjääre meie väikese ühiskonna sees.\n\nMeie poliitilise elu häda on niigi mingit laadi uusbolševism, mille puhul on haritud ja edukad ehk eliit riigielu asjadest eemaldunud või eemale tõrjutud. Seda ei peaks tagant tõukama, seda tuleb ära hoida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitada tulemüüri õigusemõistmise ja poliitika vahele on põhimõtteliselt väär. Kui viia selline arusaamine absoluuti, siis saabki õigusemõistmine veel poliitilisemad seadused, mille saamiseks pole olnud riigivõimu kolmandalt sambalt mingitki sisendit, kirjutab Rait Maruste.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKantar Emor: Eesti 200 säilitas populaarsustabelis teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nKõige populaarsem partei Emori küsitluses on Reformierakond, kuid selle toetus on kahel viimasel kuul langenud. Kui oktoobris oli Reformierakonna toetus 33, siis novembris 28 ja detsembris 27 protsenti.\n\nJuba eelmisel kuul Emori küsitluses populaarsuselt teiseks parteiks tõusnud parlamendiväline Eesti 200 säilitas selle positsiooni ka detsembris. Eesti 200 toetus oli aasta viimasel kuul 18 protsenti.\n\nKolmandale kohale tõusis EKRE 17 protsendiga ning neljandale kohale langes Keskerakond 16 protsendi suuruse toetusega. Kuu varem olid toetusnumbrid ja kohad vastupidised.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on pärast augustikuu 13 protsenti olnud langustrendis ning detsembris oli neil toetajaid üheksa protsenti.\n\nIsamaal on seevastu kahel viimasel kuul õnnestunud oma toetust veidi tõsta ja detsembris oli see neil seitse protsenti.\n\nMärkimisväärse muutuse tegi ka Eestimaa Roheliste toetus, mis tõusis Emori detsembriküsitluses parlamendikünnisele ehk viiele protsendile.\n\nTulevikuerakonda toetas üks protsent vastanutest.\n\nEmor küsitleb ligi tuhandet valimisõiguslikku Eesti kodanikku veebi teel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Parlamendivälist erakonda Eesti 200 toetas detsembris 18 protsenti valijatest, mis säilitas neile EKRE ja Keskerakonna ees erakondade populaarsusedetabelis teise koha, selgus Kantar Emori küsitlusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia jätkab kolmandat aastat järjest maailma edetabeli tipus\n\n## Põhitekst:\n\nVärskelt MM-valiksarjas Eestiga ühte gruppi loositud Belgia meeskond võitis tänavu kuus mängu kaheksast ja tagas koha UEFA Rahvuste liiga finaalturniiril.\n\nBelglastele järgnevad pingreas valitsev maailmameister Prantsusmaa, Brasiilia, Inglismaa ja Portugal. Kümne parema sekka mahuvad veel Hispaania, Argentina, Uruguay, Mehhiko ja Itaalia.\n\nEdetabeli suurima tõusu tegi tänavu 12 kohta kerkinud Ungari koondis, kes paikneb nüüd 40. tabelireal.\n\nEesti koondis lõpetas aasta 109. kohal. Leedu ja Läti jätkavad vastavalt 129. ja 136. positsioonil. Järgmisel aastal EM-finaalturniiril osalev Soome on 54., idanaaber Venemaa hoiab 39. kohta.\n\nTulenevalt mängukalendrit räsinud koroonaviiruse pandeemiast peeti tänavu vaid 352 rahvusvaheliselt jalgpallikohtumist, märkides väikseimat numbrit pärast 1987. aastat. Mullu peeti seevastu rekordilised 1082 mängu, mis on enim pärast 1993. aastal alguse saanud maailma edetabelit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskes FIFA maailma edetabelis jätkab esimesel kohal Belgia jalgpallikoondis, kes on nüüd viimased kolm aastat lõpetanud hooaja tabeli kõrgeimal positsioonil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJärvamaal hukkus paraplaaniga lennanud mees\n\n## Põhitekst:\n\nParaplaaniga lennanud mees kukkus umbes 300 meetri kõrguselt, teatas Lääne prefektuur. Eesti Lennuspordi Föderatsiooni teatel hukkus mees varuvarjude testimise käigus.\n\nÕnnetuse asjaolude selgitamiseks alustas politsei menetlust.\n\nKriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.\n\nTäpsustatud esialgset infot kell 14.45!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeva hommikul 9.30 ajal kukkus Järvamaal Nurmsi lennuväljal alla paraplaaniga lennanud 34-aastane mees, kes suri saadud vigastustesse. Tegemist oli kogenud lennusportlasega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTriin Lellep avaldas Pariisist inspireeritud jõululaulu\n\n## Põhitekst:\n\nLoo loomisel ammutas Lellep enda sõnul inspiratsiooni oma kuu aega tagasi ilmunud raamatust \"Minu Pariis\", kus ta vaatab tagasi sellele ajale, mille ta Pariisis veetis.\n\nEelmisel nädalavahetusel filmis Lellep koos operaator Viktor Koškiniga ja Raido Saarega ka põhiosa värske laulu videost, millele ta lisas alanud nädala algul mõned enda ülesvõetud kaadrid jõulumeeleolus Pariisist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast seitset aastat Pariisist Eestisse naasnud Triin Lellep on saanud valmis oma esimese jõululaulu \"Jõulud Pariisis\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKonontšuki ja debüüdi teinud Jaaksoni meeskond viskas vaid 13 korvi\n\n## Põhitekst:\n\nSealjuures kaotati esimene poolaeg 12:24. Külalised tabasid kogu kohtumise jooksul mängust vaid 13 viset 53-st, millest eestlaste arvele jäi kaks, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKonontšuk kuulus tänavu esimest korda Southern Missi algkoosseisu ja teenis mänguaega 17 minutit. Tema arvele kogunes kaks punkti (kahesed 1/4, kolmesed 0/2), neli lauapalli, üks resultatiivne sööt, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.\n\nOma debüüdi üliõpilasliigas tegi Jaakson, kes pidi kaks eelmist kohtumist peapõrutuse tõttu vahele jätma. Pingilt sekkunud eestlane viskas kümne mänguminutiga kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/2), andis ühe korvisöödu ja tegi ühe isikliku vea.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA korvpalli üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis kaotas Artur Konontšuki ja Mark-Andreas Jaaksoni kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles võõrsil 38:58 Tulane Green Wave'ile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSpordi- ja huvitegevus õues saab jätkuda kümnestes gruppides\n\n## Põhitekst:\n\nRatase sõnul lisati see täiendus valitsuse uute piirangute paketis kultuuriminister Tõnis Lukase (Isamaa) ettepanekul.\n\n\"14 maakonnas spordi tegemine ja ka huvitegevus on kümnestes gruppides lubatud koos juhendajaga,\" lausus Ratas.\n\n\"Mina tegin ettepaneku käsitleda sise- ja välistingimustes spordi- ja huvitegevust eraldi, sest välistingimustes on vaba õhku ja ruumi rohkem ja nakkuse levik on piiratum,\" ütles Tõnis Lukas ERR-ile.\n\nKüsimusele, miks tõmmati piir just kümne peale, vastas Lukas, et see on hoomatav treeningrühma suurus.\n\nLukas selgitas, et piirang ei ole seotud sporditegevuse kui sellise toimumisega, vaid pärast riietusruumides toimuvate kontaktidega.\n\nRatas lisas, et sportimine siseruumides on lubatud individuaalselt. See tähendab, et jõusaalid ja ujulad võivad jääda avatuks.\n\nLukas lisas ka, et teatud aladel võib koos sportlasega treenida ka treener.\n\nRatas märkis veel, et spordi puhul on lubatud läbi viia ka meistriliiga võistlusi ja treeninguid koondise liikmetel ja koondise liikme kandidaatidel.\n\nIda-Virumaal kõik eelmainitu lubatud aga ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles neljapäeval, et spordi- ja huvitegevus saab välitingimustes jätkuda kuni kümnestes gruppides. Jõusaalid ja ujulad võivad jääda avatuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nElon Muski firma SpaceX kosmosesüstik plahvatas katselennul\n\n## Põhitekst:\n\nEnne katselendu hoiatas Musk oma fänne, et äpardused on tõenäolised, teatas BBC.\n\nKoodnimega SN8 rakett startis Boca Chica uuringu rajatises ja lendas 12.5 kilomeetri kõrgusele.\n\nViimase katsetuse eesmärk oli testida süstiku tagasitulemist Maa atmosfääri. Enamik testi eesmärkidest küll saavutati, kuid valesti läks süstiku tagasi minek vertikaalsesse asendisse. 50-meetrine süstik tuli maandumisplatsile liiga kiiresti ja plahvatas kokkupõrkel.\n\n\"Kütusepaagi rõhk oli maandumise ajal madal ja seetõttu oli kiirus liiga suur,\" selgitas Musk Twitteris.\n\nStarship lennutab inimesi ja kaupu orbiidile, kuid Muski eesmärk on kasutada kosmosesüstikut tulevikus Kuu ja Marsi lendudeks.\n\nBoca Chica uurimiserajatis on spetsiaalselt välja arendatud keerukate kosmosesüstikute testimiseks. SpaceX-i filosoofia on prototüüpe testida seni, kuni nad ebaõnnestuvad.\n\n\"Katsetusel saime kõik vajalikud andmed mida me vajasime,\" kiitis SpaceX-i juhataja Musk oma töölisi.\n\nSpaceX-i tegevjuht on kuulus oma agressiivsete ja optimistlike ajagraafikute poolest. Musk seadis eelmisel nädalal eesmärgiks, et esimene mehitatud lend Marsile toimuks järgmise nelja kuni kuue aasta pärast.\n\n\"Täielikult välja arendatud Starship on SpaceX-i tulevik,\" ütles Musk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ettevõtja Elon Muski ettevõtte SpaceX uus \"Starship\" prototüüp kosmosesüstik plahvatas maandumisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Naerusuine looja, kes ei karda\n\n## Põhitekst:\n\nEva-Elise Oll on noor ja andekas kunstnik, kelle näitusele vist planeeritult ning nime peale poleks osanud ennast sättida. Kuigi plakat tõmbas kohe. Lisaks tõstaksin esile ka näituseruumi – Fahle galerii üldine soe ja hubane sisekujundus sobib Olli tonaalsusega pea ideaalselt.\n\nEsimene emotsioon, mis valdas ja veel enne, kui süveneda jõudsin, oli intensiivsus ja positivism. Tegemist on naerusuise loojaga, kes ei karda. Kuigi pildid võivad olla kirevad, mitmeplaanilised, ründavad ja kohati ka tumedates toonides, on see ekspressiivsus, mis ei laamenda ega lõhu. Ükski maal ei tekitanud kujundite, nägude ja vormide sümmeetrilisele nihestatusele vaatamata minus skisoidset destruktiivsust. Paljud tööd ärapööratusest ja kahestumisest kindlasti räägivadki, kuid Olli töödes puudub kaos selle lõplikus ja sügavamas tähenduses. Motiividest leiame Munchi \"Karjet\" ja Chagalli \"Viiuldaja\", kuid traagika on alati pisut kaheldav, küsitav ning imestav.\n\nKunstnik on eesmärgiteadlik, jättes samal ajal eiramata hetkelised inspiratsioonipuhangud, väitmata samas, et üks või teine teos on alustatud nii nagu sellega on ka lõpuni mindud. Kuid fookus püsib. See eristab Olli karikatuursust või koomiklikust tänavagrafitist või õnnelikust juhusest. Juhuseid ei ole.\n\nEriti liigutas, et erinevalt paljudest noortest loojatest ei ole Oll oma töödes lohakas. Nagu piisaks ka ainult kontseptsioonist ja pühendumine näib isegi häbiväärne, või töö võib olla vaid visand, laksust aitab ja puudused korvab ka tekst või videoprojektsioon taiese kõrval. Olli tööd on aga parimas mõttes läbi töötatud, juba see teeb neist kordumatud, kuhu on talletunud ka protsessi enda metafüüsiline energia, mis pole ühegi loomingu juures sugugi väheoluline. Kollaaži ja tehnikatega pole liialdatud, need ei mõju eputamise või otsitud kiljatustena, vaid jäävad naturaalselt terviku osaks. Erinevad tehnikad ei tekita mõttetuid küsimusi.\n\nOlli piltidel on pea alati inimesed ja neil inimestel alati mitu nägu või silma. Või peidab ühes tegelases ennast keegi veel, võib-olla tegelik alter ego, aga ka keegi kolmas, hoopis võõras. Nii nagu inimeses ongi – kurjad või head vaimud, sisedialoog, enesekriitika ja miks mitte ka enesepõlgus. Üks silm või vaade on alati eemal, luues lisadimensiooni, küsiva sissevaate. Midagi, mis osundab veel millelegi. Iroonia on möödapääsmatu, kuid mitte odav, vaid pisut toltsilik, et saa nüüd pihta … See tekitab kohatise nõutuse. Kuid seda, et asjad on konstrueeritult ja tahtlikult keeruliseks aetud, ka ei ole.\n\nNäituse üldine ja kokkuvõttev foon on positivism ja jaatus, kuigi konkreetne teos ise võib rääkida vastupidisest, ja see teebki Olli põnevaks. Vaade, mis oleks justkui alati aste kõrgemal, aga mitte ka päris jumalikus positsioonis, kus meile näidatakse midagi, millega me peaksime kindlasti põhjani suhestuma, sest Jumal ise näitab ju! Olli vaade on pigem elav ja tegelev. Kindlasti liikuv, võimalusterohke. Ei lase liigselt kaduda. Miski ei ole päris lõplik ja lõpuni kindel. Muutumises on alati lootust. Maalil \"Armastaja geomeetria\" näeme esmalt rasket võitlust seletamatu, iseenda ja oma egoga, aga portree(de) all võiks plaani mõttes vaadelda armastust ka anatoomilis-füsioloogilisena. Seega ei ole kontseptsioonist puudust, seda on piisavalt, kuid värv ja tehnika annavad tööle selle kolmanda mõõtme, mis on üle teose pealkirjast ja vahetult kujutatust. Pilti ei pea nägema kunstniku ideest lähtuvalt ega üldse kontseptuaalselt. Sama nagu mõni luuletus ei räägi sugugi sellest, mida ta ridades justkui väljendaks, ja see on alati hea kunsti ja loomingu tunnus.\n\nNatuke kahju, et ei saa millegi kallal viriseda, küllap on siinkirjutaja kontakt antud kunsti ja kunstnikuga piisavalt orgaaniline ja kriitika oleks tõesti otsitud ja ebasiiras. Kui sa tahad endale siin segases maailmas natuke julgust hankida, siis mine näitusele või veelgi parem – osta endale koju pilt. Et alustada päeva selge pea ja rõõmsa meelega. Võib-olla iga taiest eranditult magamistuppa ei paneks, kuid teistesse ruumidesse kindlasti. Eriti lastetuppa. Tundega, et mis ka ei juhtuks, siis las juhtub, peaasi, et juhtub.\n\nkuused kuused kasvage\n\nkõrgemale latvadest\n\nvarjud varjud sirguge\n\nüle kuu ja päikese\n\nhundid hundid ulguge\n\nüle suure järvevee\n\ninimesed elage\n\nümber oma elutee\n\nmõni kasvas mõni mitte\n\nmõne ulg jäi lühikeseks\n\nmõnel polnud päevi pikke\n\nolid ometigi kõik\n\nSuurem osa näitusest Fahles kolib pärast lõppu edasi Kalamaja kohvikusse TOPS.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eva Elise Olli näitus \"Minaruum\" Fahle galeriis kuni 12. detsembrini, kuraator Daisy Inslermann",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmas on nüüd rohkem inimeste tehtud asju kui elusloodust\n\n## Põhitekst:\n\nKui lugejale tundub, et tema panipaik on pilgeni asju täis tuubitud, siis värske uuringu järgi jõudis samasse olukorda terve meie planeet. Kõik inimtekkelised asjad nagu hooned, teed, autod ja muu toodang kaaluvad nüüd kokku rohkem kui kõik Maa elusolendid. Igal nädalal valmistatakse sealjuures kõigi maakera inimeste kaalu jagu uusi asju juurde, vahendab Science.\n\nInimkonna mõju planeedile näitab end mitmel moel. Fossiilkütuste põletamine on kergitanud kasuhoonegaaside sisalduse atmosfääris viimase 800 000 aasta kõrgeimale tasemele. Põllumajandus ja hoonestus on muutnud 70 protsenti maakasutusest. Lisaks on inimtegevuse tõttu välja surnud sedavõrd palju liike, et teadlased räägivad uuest väljasuremislainest. Kõigi nende muutuste valguses nimetavad teadlased meie praegust ajastut antropotseeniks ehk inimese ajastuks.\n\nWeizmanni teadusinstituudi süsteemibioloog Ron Milo otsis koos kolleegidega inimtegevuse mõjule uut mõõdikut. Uurimisrühm viis kokku varasemad iga-aastased taimede biomassi hinnangud aastatel 1900–2017. Need välitööde ja arvutimudelite abil tehtud hinnangud arvestasid umbes 90 protsendiga kogu elusloodusest. Alates 1990. aastast kasutati hinnangutes ka planeedi taimestiku jälgimiseks kogutavaid satelliidiandmeid.\n\nKui äsjakirjeldatud hinnangud andsid uurijatele kätte Maa taimede massi, siis järgmiseks liitsid nad juurde kogu muu eluslooduse kaalu bakteritest vaaladeni. Loomade andmed põhinesid aastaks 2018 teadaolevatel välitööandmetel. Muu hulgas ilmnes, et kõigi planeedi inimeste kaal moodustab Maa biomassi kaalust umbes 0,01 protsenti.\n\nUurimisrühm võrdles eluslooduse ehk taimede ja loomade kogumassi inimese valmistatud materjalide massiga. Viimase leidmiseks kasutasid nad Fridolin Krausmanni ja kolleegide tehtud iga-aastaseid hinnanguid. Siin võeti arvesse nii autosid, erinevaid masinaid, hooneid kui ka taristut.\n\nSelgus, et viimase 120 aastaga on materjalide vahekord Maal järsult muutunud. Kui 1900. aastal moodustas inimtekkeliste asjade kaal vaid kolm protsenti kogu Maa biomassist, siis sealt alates kahekordistus tehisasjade mass iga 20 aasta tagant. Nüüdseks kaaluvad tehisasjad kokku umbes ühe teratonni, vahendab BBC News.\n\nBetooni ja asfaldi üleküllus sai hoo sisse Teise maailmasõja lõpu ja 1973. aasta kriisi vahele jäänud kümnenditel, mil arenenud riikides käis ehitusbuum. Viimastel kümnenditel on ehitisi lisandunud veelgi.\n\nSamal ajal on planeedi elusaine hulk 1900. aastast alates lageraie ja muude tegurite tõttu vähehaaval vähenenud 1100 miljardi tonni võrra. Tehisasjade mass kerkib sealjuures tihedate geoloogiliste materjalide ehk kivide, mineraalide ja metallide käikulaskmise võrra.\n\nArvutused näitasid, et inimese tehtud asjade mass ületas tänavu esimest korda Maa eluslooduse massi, veaga kuus aastat siia-sinna. Veaga, sest täpne hetk sõltub sellest, kas biomassi hulka arvatakse ka vesi või mitte. Kui vesi loetakse biomassiks, kaalub loodus tehisasjadest rohkem umbes aastani 2037. Kui inimkond midagi ei muuda, kaaluvad kõik maailma tehisasjad 2040. aastaks kokku umbes kolm teratonni. See tähendab, et uusi asju valmistatakse juurde 30 gigatonni võrra aastas.\n\nVesi või mitte vesi, uuringu tulemused on teadlaste sõnul juba praegu mõtlemapanevad. Nimelt kaaluvad hooned ja taristu rohkem kui kõik maailma puud ja põõsad. Maal oleva plasti mass on kaks korda suurem kui kõigil loomadel kokku. Igal juhul lisab see kõik antropotseeni ideele kaalu, järeldavad autorid.\n\nEhkki uuring kinnitab, et inimkond mõjutab planeeti, ei paku see otseselt välja lahendusi. Osalt seetõttu, et planeedi materjalide mass mõõdab inimeste mõju üsna ümmarguselt. Näiteks ei arvesta see Krausmanni sõnul erinevate ainete mürgisusega ega materjalide asukohtadega. Näiteks võib tammi ehituseks kasutatud betoon mõjutada kliimat palju enam kui sama kogus linnaehituseks kasutatud betooni.\n\nIndiana Ülikooli keskkonnaantropoloogi Eduardo Brondizio sõnul napib arengumaades korralike elupindu, jäätmekäitlust ja muud taristut, ning seal tehismaterjalide nappus hoopis kahjustab keskkonda. Ta lisab, et taristu kui selline pole halb, vaid pigem valmistab muret taristuloome.\n\nAustraalia Riikliku Ülikooli linnakestlikkuse uurija Xuemei Bai sõnul ehitatakse taristut maailma üha juurde, arenevates linnades veel eriti kiiresti. Ta lisab, et toormaterjalide tootmiseks kuluv energia võib takistada rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmist. Samas on linnad omal moel maakohtadest tõhusamad, sest näiteks on neis ühe elaniku kohta vähem teid ja veetrasse. Bai loodab, et tehnoloogiliste ja juhtimistasandi uuendustega on siiski võimalik inimese suurt keskkonnajalajälge vähendada.\n\nUuring ilmus ajakirjas Nature.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu saabus maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid Maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine. Iisraeli teadlaste uuringu järgi kolmekordistub tehisasjade mass 2040. aastaks praeguselt ühelt teratonnilt kolmele teratonnile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElina Nechayeva avaldas prantsuskeelse singli\n\n## Põhitekst:\n\n\"Dans mes reves\" inspiratsiooniallikaks on unenäod. \"Igal ööl näen kaasahaaravate süžeedega värvikaid unenägusid ning unedes läbielatud emotsioonid ja tunded on nii tugevad, et tihtilugu kummitavad nad mind veel terve päeva,\" selgitas Elina singli sünnilugu.\n\n\"Mõnikord näen maailma, mis on täis armastust, harmooniat ja ilu ning sulgedes õhtuti silmad, tahaksin sinna kanduda veel ja veel. Läbi prantsuskeelse teksti ja meloodiliste käikude tahan ma edasi anda ülevad tunded ja emotsioonid, mida on unistades võimalik läbi elada,\" rääkis ta.\n\n\"Dans mes reves\" tuleb ettekandele ka Elina Nechayeva jõuluturneel, mis hakkab 14. detsembril. Kokku toimub 11 kontserti üle Eesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elina Nechayeval ilmus neljapäeval uus prantsuskeelne singel \"Dans mes reves\" ehk \"Minu unenägudes\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVeidemanita läbi ajama pidanud Rostock pikendas rekordilist võiduseeriat\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt eelmisele kohtumisele jäi Rostock mängu lõpus kaotusseisu, ent suutis sellest välja rabeleda. Viis minutit enne mängu lõppu oldi taga üheksa punktiga, kuid kohtumine lõpetati 16:4 spurdiga, vahenda Korvpall24.ee.\n\nVeideman, keda vaevavad seljaprobleemid, seekord Rostocki särgis väljakule ei jooksnud.\n\nRostocki klubi on Saksamaa esiliigas pärast avamängus saadud kaotust järjest võitnud juba seitse kohtumist, mis on nende ajaloo pikim võiduseeria. Turniiritabelis hoitakse 14 punktiga esikohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa korvpalli esiliigas teenis järjekordse võidu Eesti koondislase Rain Veidemani koduklubi Rostocki Seawolves, kes alistas külla sõitnud Heidelbergi MLP Academicsi 91:88 (20:12, 27:32, 18:24, 26:20).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRahandusministeeriumi asekantsleriks saab Helen Pahapill\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna ma kinnitasin Helen Pahapilli maksu-asekantsleriks ja ta hakkab tööle 14. detsembril. Helen on olnud rahandusministeeriumiga seotud pikka aega ja selle valdkonna väga hea ja tunnustatud ekspert,\" ütles rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil.\n\nPahpillil on kõrgharidus õigusteaduses.\n\nMaksu- ja tollipoliitika asekantsleri ametikoht vabanes kui senine asekantsler Dmitri Jegorov teatas septembris, et suundub tööle Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF), kus ta asub Jegorov koordineerima maksunõu andmist Lääne-Balkani riikides. Rahandusministeeriumis töötas Jegorov alates 2014. aastast.\n\nAsekantsleri teenistustähtaeg on vastavalt avaliku teenistuse seadusele viis aastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme kinnitas ministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleriks Helen Pahapilli, kes seni olnud rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnas tööl nõunikuna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAller palub Helmet analüüsida köögiviljade käibemaksu langetamist\n\n## Põhitekst:\n\nLäti langetas 2018. aastal Lätile tavapäraste puu- ja köögiviljadele käibemaksumäära 21 protsendilt soodusmääraga viiele protsendile. Seda esialgu kolmeks aastaks. See ei tähenda, et vaid Lätis kasvatatud puu- ja köögiviljad oleksid soodusmääraga, vaid ka näiteks Poola kartul või Kreeka maasikas on soodsama maksuga ja näiteks sidrun ei ole.\n\nSelget hinnangut, kuidas see Lätis mõjus, ei ole, sest puu- ja köögivilja hind on üsna volatiilne ja hinnaelastsus, ehk kui palju tarbimine hinna muutusel muutub, ei ole kuigi suur. Läti keskpanga ökonomist Olegs Krasnopjorovs arvutas näiteks möödunud aasta alguses, et maksulangetuse mõjul selle saanud toidugruppide hind langes.\n\nHinnalangus ei olnud Krasnopjorovsise hinnangul matemaatiline 13,2 protsenti, nagu see oleks olukorras kus kogu maksulangetus oleks hinnast maha võetud, vaid sellest pisem. Tema hinnangul jõudis maksulangetusest suur osa siiski tarbijateni. Läti Maaülikoolis Aleksejs Nipersi ja veel nelja teadlase möödunud aasta suvel tehtud uuringu alusel jõudis koguni 88 protsenti maksulangetusest tarbijateni.\n\nSelle uuringu läbiviijate hinnangul oli tulemus tarbijatele soodsam kui võiks hinnata. Peamiselt seetõttu, et suured kaubandusketid vähemalt implitsiitselt sõlmisid hinnakokkuleppe.\n\nSelle aasta suvel analüüsis Läti valitsus, kas programmiga jätkata. Läti põllumajandusministeerium hindas, et projekt on olnud edukas. Läti rahandusministeerium põllumajandusministeeriumiga ei nõustunud. Läti rahandusministeerium märkis, et programm viib eelarvest 3,5 miljonit eurot ja ei ole oodatud eesmärke täitnud.\n\nSiiski koroonaga seotud majandusprogrammi raames pikendas Läti seim novembri lõpus käibemaksu soodusmäära veel kolmeks aastaks 2023. aasta lõpuni.\n\nSellest ajast, kui Läti sellise maksusüsteemi kehtestas, on ka Eestis erinevad põllumajandusettevõtted sarnase režiimi rakendamist arutanud. 11. novembril saatsid Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Aiandusliit maaeluministeeriumile taas vastavasisulise pöördumise.\n\n\"Loodame, et naaberriikide positiivsed näited aitavad meie poliitikakujundajatel jõuda otsusteni langetada kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksu määra,\" seisis pöördumises.\n\nPisut vähem kui kuu hiljem saatis maaeluminister Arvo Aller pöördumise rahandusministrile ja parteikaaslasele Martin Helmele, kes oli ka esialgse pöördumise saajate hulgas. Aller tegi rahandusministeeriumile ettepaneku koostada analüüs, mis mõju võiks olla Läti moodi käibemaksu langetamises.\n\n\"Maaeluministeerium teeb ettepaneku kaaluda osadele puu- ja köögiviljadele käibemaksu alandamise võimalust. Palume analüüsida, millised on sellise käibemaksu alandamise võimalused ja mõju, milliseid õiguslikke aluseid tuleb selleks muuta, kas käibemaksu võib langetada üksnes valitud puu- ja köögiviljadele nagu rakendas Läti ning millises ajagraafikus ja perspektiivis oleks selline muudatus võimalik ellu viia,\" kirjutas Aller.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolm põllumajanduse huviorganisatsiooni saatsid novembris maaeluministeeriumile ettepanaku langetada Läti eeskujul tüüpilise Eesti puu- ja köögivilja käibemaksumäära. Maaeluminister Arvo Aller edastas selle nüüd analüüsiks rahandusminister Martin Helmele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTähe ja Tammemaa koduklubi sai Poolas üllatuskaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nEestlaste roll antud kohtumises oli sisuliselt olematu, sest Täht ravib jätkuvalt kõhulihasevigastust ja Tammemaa pääses väljakule vaid viimases geimis, kogudes ühe punkti (+1), kirjutab Võrkpall24.ee\n\nResovia tulemuslikumad olid Klemen Cebulj 19 (+6) ja Karol Butryn 18 punktiga (+5), Lubinile tõi 21 punkti (+17) Ronald Jimenez. Resovia eest debüteeris aga endine Itaalia koondise nurgaündaja Simone Parodi, kes sekkus vahetusest ja kogus üheksa punkti (+7).\n\nLoe pikemalt Võrkpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola võrkpalli kõrgliigas teenis seitsme võidu kõrvale neljanda kaotuse Robert Tähe ja Timo Tammemaa koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia, kes alistus võõrsil 1:3 (-21, 21, -23, -23) Tähe endisele leivaisale Lubini Cuprumile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Times: Brexiti-leppe suurim takistus on võrdsete võimaluste seadus\n\n## Põhitekst:\n\nVõrdsete võimaluste seadus seisneb selles, kuidas tagatakse Suurbritannia ja Euroopa Liidu ettevõtete õiglane konkurents pärast Brexitit. Suurbritannia ettevõtted tegutsevad praegu Euroopa Liidu keskkonna-, sotsiaal- ja riigiabialaste õigusaktide alusel, teatas The Times.\n\nEuroopa Liidus kardetakse, et peale üleminekuperioodi kehtestab Suurbritannia enda õigusaktid, mis annaksid nende tööstusele konkurentsieelise. Põhja-Euroopa riigid on konkurentsiseadustes kõige tundlikumad, sest nende tööstus kannataks kõige rohkem.\n\n\"Euroopa Liit ei proovi takistada Suurbritannial loomast oma reegleid, vaid soovib kokkuleppe mehhanisme, et sellised muudatused ei kahjustaks EL-i huve,\" teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel.\n\n\"Kui Suurbritannia peaks oma seadusi muutma ja see kahjustab Euroopa Liitu, siis me võime kaubanduse tasakaalustamiseks kehtestada tariifid,\" sõnas Euroopa Liidu Brexiti läbirääkimiste juht Michel Barnier.\n\nSuurbritannia väitel pole Euroopa Liidu nõuded kooskõlas tavapäraste vabakaubanduslepingutega ja Brexiti-leppesse ei peaks EL-i konkurentsiseaduse tingimusi lisama.\n\n\"Euroopa Liidu seaduste järgimine kahjustaks meie suveräänsust ja selle saavutamine oli kogu Brexiti eesmärk,\" ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson.\n\nSuurbritannia nõustub vahekohtu loomisega, kus vaadeldakse erapooletult konkurentsiseaduse rikkumisi. Euroopa Liit on väitnud, et vahekohtu protsess on potentsiaalselt liiga aeglane ja enne järeldustele jõudmist on majanduslik kahju juba tehtud.\n\nSuurbritannia ja Euroopa Liidu läbirääkijad proovivad määratleda kui kaua võiks vahekohtu protsess kesta, kus Euroopa Kohtul puudub järelevalve. Euroopa Liidus leitakse, et vahekohtu otsus peab olema objektiivne ning ei rikuta Maailma Kaubandusorganisatsiooni tollitariifide ja õiguskaitsevahendite eeskirju.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "The Timesis ilmunud arvamusloos leitakse, et Euroopa Liidu ja Suurbritannia Brexiti-leppe läbirääkimistes on kõige rohkem erimeelsusi tekitanud võrdsete võimaluste seadus (konkurentsiseadus).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmveerand koroonaga haiglaravi vajajatest on üle 60-aastased\n\n## Põhitekst:\n\nJätkuvalt põevad koroonat raskemalt just vanemaealised. Üksnes kaks protsenti viimase kahe nädala jooksul koroonaga haiglasse sattunutest on alla 30-aastased.\n\nAlla 9-aastastest lastest on haiglaravil neli, ka 10-19-aastastest vajab haiglaravi neli noort. 20-ndates eluaastates on ravil üks inimene. Need üheksa haigestunut moodustavad kaks protsenti haiglaravi vajavatest koroonapatsientidest.\n\n30-59-aastaseid haiglaravi vajajaid on viimasel kahel nädalal kokku 21 protsenti: 30-ndates eluaastates 11 inimest, 40-ndates 24 ja 50-ndates 38 patsienti.\n\nAlates 60. eluaastast kasvab haiglaravi vajadus hüppeliselt: 60-ndates on ravil 80 inimest (24 protsenti), 70-ndates 74 (22 protsenti) ja 80-ndates eluaastates 75 inimest ( (23 protsenti). 20 haiglas olijat on üle 90-aastased (6 protsenti). Need kõik kokku ongi 75 protsenti viimase kahe nädala ravivajajatest.\n\n430 voodikohta\n\nTerviseameti andmetel on üle Eesti koroonahaigete raviks 430 voodikohta. Neist 385 asub koroona tavapalatites ja 45 on intensiivraviks.\n\nHetkel on koroonaga haiglaravil 254 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase kahe nädala jooksul on koroona tõttu sattunud haiglaravile 331 inimest. 75 protsenti neist on üle 60-aastased.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 544 koroonapositiivset, suri kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud ööpäevaga tehti 5743 koroonatesti, millest positiivsed olid 544 ehk positiivsete testide osakaal oli ligi 9,5 protsenti.\n\nMöödunud ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest - 79- aastane mees ja 94-aastane naine. Kokku on viirus alates pandeemia algusest nõudnud Eestis 141 inimese elu.\n\nHaiglaravil on 254 koroonapatsienti, ööpäev varem oli neid 264. Intensiivravil on 14 patsienti, ööpäev varem 13.\n\nEnim uusi nakatumisi lisandus Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 353 inimesel. Lõviosa ehk 286 nakatumist tuli sellest Tallinna.\n\nIda-Virumaale lisandus 73, Tartumaale 25 ja Võrumaale 20 nakatumist.\n\nPärnu- ja Lääne-Virumaale lisandus 15, Raplamaale 13, Viljandimaale viis, Hiiumaale neli ning Jõgeva- ja Läänemaale kolm uut nakatunut. Põlva- ja Valgamaale lisandus kaks uut nakatunut.\n\n11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nEesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 424,91.\n\nUudis on täiendamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud ööpäevaga lisandus 544 koroonapositiivset, suri kaks nakatunut, teatas terviseamet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Aab, Helme, Solman, Kiik\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Ratas peab COVID-19 nakatunu lähikontaktsena viibima karantiinis, toimus valitsuse istung sidevahendite abil ja pressikonverentsil osaleb ta veebi teel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil osalevad täna peaminister Jüri Ratas (eneseisolatsiooni tõttu veebi teel), rahandusminister Martin Helme, haridusminister Jaak Aab, rahvastikuminister Riina Solman ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Itaalia jalgpallilegend Paolo Rossi\n\n## Põhitekst:\n\nProfimängijana 1970. ja 1980. aastatel tegutsenud ründaja oli 1982. aasta maailmameistrivõistluste parim väravakütt, sahistades võrku kuuel korral. Kolm väravat lõi Rossi seejuures teises alagrupifaasis Brasiiliale, tagades sellega Itaaliale koha poolfinaalis.\n\nNelja parema seas aitasid Rossi kaks väravat seljatada Poola ning finaalis Lääne-Saksamaa vastu avas Rossi 57. minuti tabamus mängu skoori. Itaalia võitis kokkuvõttes 3:1, tulles sellega kolmandat korda maailmameistriks.\n\nRaske haiguse tagajärjel surnud Rossi esindas Itaalia koondist aastail 1977–1986 kokku 48 korral, lüües 20 väravat. Rossi klubikarjääri säravaimad päevad olid Vicenza ja Torino Juventuse ridades. Esimese eest lõi ta 108 mänguga 66 väravat, teisega tuli aga kahel korral Itaalia ja korra Euroopa meistriks.\n\nVõimsa 1982. aasta eest nii klubis kui koondises pälvis Rossi Ballon d'Ori auhinna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval suri 64-aastaselt Itaalia jalgpallilegend Paolo Rossi (23.09.1956–09.12.2020).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased on pöördunud linnamaasturi usku\n\n## Põhitekst:\n\nAutode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmetel moodustasid novembrikuus müüdud autodest linnamaasturid 25,4 protsenti, väiksemad keskklassi autod 21,3 protsenti ja väiksemad maasturid 19,1 protsendiga.\n\nAMTEL-i tegevjuhi Arno Sillati sõnul on viimastel kuudel keskmised maasturid ja keskklassi autod siiski keskmisest rohkem kukkunud, väikeautosid on ostetud mullusega pea samal tasemel.\n\nKa automüüjad pole kriisist puutumata jäänud - aprillis kukkus sõiduautode müük ligi 70 protsenti ning kuigi olukord on paranenud, siis novembris müüdi 22 protsenti vähem sõiduautosid kui mullu.\n\nNovembris oli populaarseimaks sõiduauto mudeliks Škoda Octavia, mida müüdi 120. Sellele järgnes aga 86 autoga Toyota RAV4, mis on käesoleval aastal olnud Eestis müüduim auto, alates aasta algusest on neid ostetud 1311.\n\nNovembri esikümnesse jõuavad väikestest ja keskmistest maasturitest veel Renault Captur, Audi Q3 ja Škoda Kodiaq.\n\nPeamiseks müügiargumendiks mugavus\n\nSillat tõi välja, et linnamaastureid ostavad just eraisikud, firmadele ostetakse siiski väikeautosid. \"Perele ostab inimene auto, millega saab teha kõiki asju. Valitakse siis selline, millele saab käru panna järele, maale vanaema juurde sõita. Maastur on siiski universaalsem,\" ütles ta.\n\nŠkoda Tallinna suurklienedihalduri Anvar Armi sõnul tunnevad inimesed ise rohkem huvi väikeste ja keskmiste maasturite vastu. Seda kinnitas Arm ka isiklikult tasandilt - ka tema sõidab sellisega. \"Pigem eelistan kõrgemat, et tunda end turvalisemalt, näha kaugemalt. Teine asi millele inimesed alati viitavad, et sõidan metsas, lähen kalale, paljud inimesed on seotud maakohtadega või mäletavad veel lumiseid talvi,\" sõnas Arm. Samuti märkis Arm, et linnamaasturid on mugavam valik vananevale rahvastikule, kuna autost on lihtsam sisse ja välja pääseda.\n\nMercedeste ja Citroenide edasimüüja Veho Balticsi pressiesindaja sõnul on tegemist tarbijate jaoks universaalsemate sõidukitega, lisaks mahukusele ja kandevõimele on sellega võimalik sõita ka metsateedel. \"Kindlasti on oma roll ka suuremas ohutuses, on ju suurem auto ohutum või paremas väljavaates. Ja lõpuks ka massiefekt – paljud sõidavad sellistega,\" märkis ta.\n\nEesti inimene on valmis maksma turvatunde eest\n\nAMTEL-i tegevjuhi sõnul on väike maastur ka odavam kui keskklassi sõiduauto ning uute autode ostu puhul on inimesed valmis maksma väikeautost veidi krõbedamat hinda.\n\nSillati sõnul ei saa öelda, et sama loogikat rakendataks kasutatud autode ostul. \"Kahjuks kasutatud autode puhul jääb mõistus koju. Ostetakse emotsiooni ja hinda,\" märkis ta ja lisas, et palju on juhtumeid, kus ostetakse järelturult kiirlaenuga auto, mis tegelikult ei ole nii heas korras kui arvatakse.\n\nŠkoda esindaja Armi sõnul ei saa öelda, et ka sooduskampaaniad just linnamaastureid ostma meelitavad.\n\n\"Pigem on need ju kallimad autod. Võib-olla nad eeldavad, et auto pakub neile midagi enamat ja on valmis selle turvatunde eest enam maksma,\" ütles ta.\n\nSiiski pole see vaid eestlastele omane trend, linnamaasturite müük on kasvuteel nii Euroopas kui Aasias, rääkimata Ameerikast, kus on tavapärane sõita igapäevaselt maasturiga.\n\n\"Ütleme ka, et ka vanas Euroopas on linnamaasturite trend täiesti olemas, kusjuures seal ei ole põhjuseks kliimaolud, vaid inimeste kas näiline või tegelik turvalisus,\" ütles AMTEL-i tegevjuht Sillat. \"Kui me Saksamaaga võrdleme siis 1990. aastate esimeses pooles oli kõrge osakaal universaalidel, millega saab kõiki asju teha. Me oleme nüüd jõunud järele, et perele ostetakse võimalikult paljuotstarbeline auto,\" märkis ta.\n\nNegatiivse poole pealt toob Veho Baltics välja selle, et kuna linnamaasturitega kaasneb suurem kütusekulu, on need vähem keskkonnasõbralikud. \"Samas on autotootjad elektri- ning hübriidsõidukite puhul täna turule toonud suurel hulgal erinevaid SUV–sid või crossovereid, aga seda ikka tarbijate ostueelistustest johtuvalt,\" ütles ta.\n\nKa Škoda mudelivalik on Armi kinnitusel liikunud just maasturite suunas ning viimastel aastatel on valik aina kasvanud.\n\nLinnamaasturite kasvavat trendi mudelivalikus kinnitab ka Toyota. Samas märgib Toyota, et ligikaudu 40 protsenti müüdavatest RAV4 linnamaasturitest ostetakse hübriidajamiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on kõige populaarsemaks autoks kerkinud keskmise suurusega maasturid, kõigist müüdud autodest moodustasid need novembris 25,4 protsenti. Automüüjate sõnul on põhjused lihtsad - linnamaasturid on mitmekülgsed ja pakuvad turvatunnet, teisalt minnakse kaasa ülemaailmse trendiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAutorikaitsjatel ei õnnestunud ligi 50 miljonit eurot kassetitasu nõuda\n\n## Põhitekst:\n\nNii-nimetatud kassetitasu on justkui kompensatsioon autoritele selle eest, et nende teostest tehakse oma tarbeks legaalseid koopiaid. Näiteks kasseti ümbersalvestamine, CD-plaadi kopeerimine arvutisse või DVD ümbersalvestamine. Illegaalne kopeerimine, näiteks internetist, ei kuulu hüvitamisele. Samuti voogedastusplatvormidest lokaalne salvestamine on kaetud teiste lepingutega.\n\n2017. aastal Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu \"Eesti elanike muusikakuulamise harjumused märts 2017\" kohaselt kasutas toona kaheksa protsenti Eesti inimestest mõnd füüsilist meediumit. See ei tähenda, et kõik need kaheksa protsenti neid füüsilisi kandjaid ka oma tarbeks kopeeriks.\n\nÜheksa autorikaitseorganisatsiooni, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, MTÜ Eesti Esitajate Liit, MTÜ Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate Liit, MTÜ Eesti Lavastuskunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit nõudsid riigilt, et neile on legaalse kopeerimise eest liialt vähe makstud ja sellest lähtuvalt kahjuhüvitist. Kokku 48,5 miljonit eurot.\n\nSeda seetõttu, et neile ei maksta kassetitasu muu hulgas mobiiltelefonide, televiisorite, tahvelarvutite, sülearvutite, lauaarvutite ja eraldi kõvaketaste, mälupulkade, digibokside ja muu sellise pealt.\n\nTallinna halduskohus mõistis möödunud aasta novembris autorikaitsjatele hüvitist pisut üle 800 000 euro. Nii riik kui ka autorikaitsjad kaebasid selle edasi. Autorikaitsjad tahtsid raha juurde ja riik ei tahtnud sedagi maksta.\n\nRiik ütles, et kui näiteks võtta aluseks Lätis 2019. aastal tehtud uuring, siis näiteks 88,3 protsenti küsitletutest ütles, et nad mitte kunagi ei kopeeri mingit muusikat oma telefonidesse. Protsent vastanutest, kes iganädalaselt muusikat oma telefoni kopeerivad, oli 1,3 protsenti. Riigi esindajad ütlesid toetudes Eesti kasutuse sarnasusele, et üldiselt selgelt alla 10 protsendi mobiiltelefonide kasutajatest kopeerivad sellesse mingit sisu.\n\nAutorikaitsjad ütlesid oma apellatsioonis, et kuna näiteks telekad, mobiiltelefonid, arvutid, kõvakettad, mälupulgad ja muu selline on kasutatavad teoste reprodutseerimiseks, ei ole täiendavalt vaja hinnata seda, kui palju neid faktiliselt kasutatakse kopeerimiseks. Tarbimisharjumusi ei tule arvesse võtta ning selle kaudu ei saa osasid seadmeid välistada ega tasu suurusi vähendada, märkisid autoriühingud.\n\nRingkonnakohus, mille otsus nüüd kehtima hakkas, leidis, et autoriõiguste omanikele on mingi kahju tekkinud. Samas märkis kohus, et voogedastusplatvormide kasutamine on märgatavalt kasvanud ja sellest lähtuvalt hüvitise aluseks olevat isiklikku kopeerimist on ajas aina vähem.\n\nSiiski hüvitise määramisel võttis ringkonnakohus aluseks justiitsministeeriumis välja töötatud seaduseelnõu, mis hakkaks tulevikus erinevatelt seadmetelt maksma otse autorikaitsjatele erinevaid summasid. Arvutitelt, telefonidelt, televiisoritelt, mälukaartidelt ja muult selliselt.\n\nRingkonnakohus määras oma arvutuses veel erinevaid komponente arvutades kogusummaks koos viivistega 3,4 miljonit eurot. See teeks aastas autorikaitsjatele makstavaks kassetitasuks 0,45 eurot ühe Eesti inimese kohta.\n\nKuigi tegemist oleks summaga, mis jääks liikmesriikide keskmisest, 1,15 eurost ja mediaankeskmisest 1,06 eurost, allapoole, ei erineks see märgatavalt nende liikmesriikide näitajatest, mis jäävad alla keskmise, märkis ringkonnakohus.\n\nAutorikaitsjate esindaja oma pressiteates jätkuvalt sellega ei rahuldu. \"Eesti loomeinimestel on õigus hüvitisele summas, mis on vähemalt Euroopa Liidu keskmine,\" ütles ühinguid esindanud advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat ja partner Priit Lätt.\n\nValitsus peab ringkonnakohtu otsuse täitma 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates ehk hiljemalt 7. jaanuariks.\n\nAutorikaitsjatel on eraldi võimalik nõuda hüvitist 2019. ja käesoleva aasta eest. Lisaks on riigikogu menetluses seadusmuudatus, millega on autorikaitsjatel võimalik tulevikus saada osa salvestamisvõimalusega tehnika müügist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus otsustas kolmapäeval mitte võtta menetlusse ei valitsuse ega ka autorikaitsjate kaebusi, millega jõustus nii-nimetatud kassetitasu vaidluses ringkonnakohtu otsus. Seega ei saa autorikaitsjad viie aasta eest 48,5 miljonit eurot, nagu nad nõudsid, kuid riik peab siiski välja käima 3,4 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus uuendas riigiteede pika plaani: neljarajalised maanteed tulevad\n\n## Põhitekst:\n\nRiigiteede teehoiukava 2021-2030 näeb suurte eesmärkidena Tallinnast Tartu ja Pärnu viivate maanteede täielikult neljarajaliseks ehitamist, Narva suund peaks valmima 2038. aastaks. Samuti on 2030. aastaks plaan muuta kõik riigi kruusateed, mida läbib keskmiselt ühes päevas üle 50 auto, tolmuvabaks.\n\nTallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunas põhimaanteede neljarajaliseks ehitamiseks ja projekteerimiseks on valitsus tulevaks neljaks aastaks kavandanud kokku 220,9 miljonit eurot. \"Järgmine aasta on ehituses üle 40 kilomeetri neljarajalisi teid, millest üle viie kilomeetri saab ka hiljemalt aasta lõpuks avatud liiklusele. Ohutumad teed ning lühem ajaline vahemaa aitab maapiirkondi muuta atraktiivsemaks elamiskohaks ning loob ka soodsama ettevõtluskeskkonna,\" ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE).\n\nAasa sõnul on selle ja järgmise aasta investeeringud teedesse kasvanud, tulenevalt tervise- ja majanduskriisist. \"Erasektori tellimuste maht on selle aastaga märgatavalt langenud, mistõttu pidi ja peab ka edaspidi suurenema riigi roll ehitusturul. Saame lisaks ühe sektori toetamisele kiirendada oluliste teede korrastamist ning ohutumate teede väljaehitamist,\" ütles Aas.\n\nSel aastal suunas valitsus kruusateedele katete ehitamiseks kokku 20,5 miljonit eurot, millest viis miljonit eurot eraldati täiendavalt 2020. aasta lisaeelarvega. Kokku ehitas riik sel aastal kruusateedele katteid 200 kilomeetri ulatuses. 2021. aastaks on kruusateedele katete ehitamiseks kavandatud 19,7 miljonit eurot.\n\nKohalikele omavalitsustele kuuluvaid teid toetab valitsus kahel viisil- valemipõhise ning juhtumipõhise toetusega. Järgmisel neljal aastal saavad KOV-id valemipõhiselt 29,3 miljonit eurot iga aasta. Sel aasta oli see summa praktiliselt kahekordne - omavalitsused said valemipõhist toetust kokku 59,3 miljonit eurot, ehk 30 miljonit eurot rohkem, leevendamaks eriolukorrast tingitud negatiivseid mõjusid.\n\nJuhtumipõhist investeeringutoetust eraldati aastatel 2018-2019 kokku 15 miljonit eurot. \"Sel aastal nägime seda lahendust hea võimalusena ehitusturu turgutamiseks ning kokku andsime juhtumipõhist toetust 21,1 mln eurot. Järgmisel aastal toetame sama lahendusega kohalikke teid kuni 20 mln euroga,\" lisas Aas.\n\n2021. aasta tähtsamad riigimaanteede ehitusobjektid:\n\n· Tallinna-Tartu maantee Võõbu-Mäo neljarajaline tee;\n\n· Tallinna-Tartu maantee Kärevere-Kardla neljarajaline tee;\n\n· Tallinna ringtee Kanama-Valingu neljarajaline tee;\n\n· Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel Tiskre ristmiku ja Tabasalu mäe vaheline neljarajaline tee;\n\n· Narva maantee Väo sõlm;\n\n· Sillamäel Pavlovi tänava ja Viivikonna maantee eritasandiline ristmik;\n\n· Tartu ümbersõidu Riia eritasandilise ristmik;\n\n· Saue ja Topi sõlme ühendustee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil selle kümnendi uuendatud riigiteede teehoiukava. Võrreldes 2020-2030 teehoiukavaga, suureneb 2021. aastal teehoiu rahastus 48 miljoni euro ning 2022. aastal ligi 21 miljoni euro võrra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Alljumalate\" kunstnik Elo Soode kandideerib Briti filmiauhinnale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alljumalad\" valmis Ühendkuningriigi, Belgia, Eesti, Serbia ja Rootsi ühistööna ja jõudis esimest korda Eesti publiku ette tänavu novembri lõpus PÖFF-i raames.\n\n\"See nominatsioon on filmile ja Elole väga suur tunnustus. Kontseptkunstnikul on filmi loomise juures sageli võtmeroll. Ta visualiseerib enne võtteid režissööri, kunstniku ja operaatori ideed ning tema detailsete kavandite põhjal luuakse filmile võttekeskkonnad,\" rääkis Eesti-poolne kaasprodutsent Katrin Kissa tootjafirmast Homeless Bob Production.\n\n\"Alljumalate\" juures on raske Soode rolli ülehinnata, märkis Kissa. \"Tema loodud on suur hulk linnamaastike visioone, mis arvutianimatsioonide abil ekraanile jõudsid. Ta kujundas mitmed keskkonnad Eesti põhjal ja nii võib filmis näha nii Lasnamäge kui Narva Kreenholmi tehast.\"\n\nKa filmi teinegi BIFA nominatsioon, parimate visuaalsete efektide eest, on seotud Elo Soode tööga, lisas Kissa.\n\nLisaks Soodele mängis \"Alljumalate\" loomise juures olulist rolli ka Eesti grimmikunstnik Kaire Hendrikson. Filmis teeb episoodilises rollis kaasa ka näitleja Katariina Unt.\n\nKaader filmist \"Alljumalad\" (\"Undergods\"). Autor/allikas: pressimaterjalid\n\n\"Alljumalad\" on hispaania juurtega režissöör Chino Moya debüütfilm, mis on üles võetud nii Serbias kui ka Eestis. Režissöör ise on linateost kirjeldanud kui katkematut retke läbi inimlike nõrkuste ja ettemääratud ebaõnne.\n\nFilmis mängivad Oscariga pärjatud \"Sauli pojas\" peategelast kehastanud Ungari näitleja Géza Röhrig, sarjast \"Peaky Blinders\" tuntud Jan Bijvoet ja Ned Dennehy, kassahitis \"Rogue One: Tähesõdade lugu\" kaasa teinud Michael Gould ja veel mitmed rahvusvaheliselt tuntud staarid.\n\nElo Soode on filmikunstnik ja kontseptkunstnik. Ta on lõpetanud 2008. aastal Eesti kunstiakadeemia stsenograafia osakonna ning 2014. aastal Briti rahvusliku filmikooli (National Film and Television School - NFTS) filmikunstniku erialal. Soode varasemate tööde hulka kuuluvad teiste hulgas mängufilmid \"Paddington 2\" (2017), \"Häving\" (2018) ning telesarjad \"Tšernobõl\" (2019) ja \"Suur\" (2020).\n\nBIFA on filmiauhind, mida antakse välja 1998. aastast, et väärtustada sõltumatult rahastatud Briti filme ja filmitegijaid. 2021. aastal antakse auhinnad kätte 21. veebruaril.\n\n\"Alljumalad\" jõuab Eesti kinolevisse aprillis 2021.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kunstnik Elo Soode kandideerib oma tööga ulmedraama \"Alljumalad\" (\"Undergods\") juures Briti sõltumatule filmiauhinnale ehk BIFA-le, jagades nominatsiooni kunstnik Marketa Kornikovaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanus Karilaid: opositsioonil ei õnnestu kriisi turjal ratsutada\n\n## Põhitekst:\n\nKõigepealt tunnustan valitsust, mis on sidunud teadlased tugevalt oma poliitika kujundamisse mustrisse. See on oluline positiivne muutus Eesti poliitilises kultuuris. 2009. aasta kriis oli loomulikult teistsugune aga majanduseksperte valiti oma lähedusse toetavast ideoloogiast lähtuvalt. Praegu eelneb riigijuhtide otsustele sügav ja terviklik ekspertide hinnang.\n\nVinduvas kriisi ei saagi kõigile meeldida. Hoida tasakaalupunkti majanduse tervise ja inimese tervise kaitse vahel ongi suur poliitiline kunst.\n\nKui vaatame maksulaekumise näitajaid ja juhitaval hingamisel patsientide arvu, siis ei tohiks tunnustusega kitsi olla. Karmimad piirangud tulevad eelkõige seepärast, et mitte liiga suure löögi alla panna plaanilise ravi ootajaid.\n\nAsjalikke hinnanguid valitsuse otsustele saab anda ja objektiivseid kokkuvõtteid kriisi juhtimisest saab teha alles hiljem, kui on näha ka tulemusi.\n\nKummaline ja piinlik on lugeda opositsioonitegelaste kärsitut ja argumenteerimata parastamist mõne kooli sulgemise pärast nädal varem või nädal hiljem, baaride külastajate üle või mõne muu ühiskondliku detailiga ilkumist. Seda kõike kannustab vaid poliitiline kius ja abitu viha.\n\nÜhiskondlike konfliktide võimendajad ajaloolise kriisi ajal peaksid tulevikus käima suure kaarega mööda riigimehe mõistest. Pole neil plaani ega visiooni.\n\nSellises huupi lahmivas rapsimises unistab Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi veel Isamaa, sotside ja Reformierakonna valitsusest. Lasta kriisi ajal valitsusse haug, vähk ja luik – peaks küll olema suur soov Eesti riiki lammutada.\n\nÕnneks ei täitu Reformierakonna rahanduspoliitika käilakuju Jürgen Ligi dogmaatiline unistus kriisi ajal kriisi veelgi süvendada – ära võta laenu, kärbi palku, ära investeeri haiglatesse, teedesse, raudteeühendustesse. See pole positiivne alternatiiv. Riigimehelik, vastutustundlik lähenemine ei toeta kunagi suhtumist, mida halvem seda parem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühiskondlike konfliktide võimendajad ajaloolise kriisi ajal peaksid tulevikus käima suure kaarega mööda riigimehe mõistest, kirjutab Jaanus Karilaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKergejõustiku sise-MM lükati 2023. aastasse\n\n## Põhitekst:\n\nKergejõustiku sise-MM pidanuks algselt aset leidma tänavu 13.-15. märtsil, kuid võistlus lükati koroonaviiruse hoogsa leviku tõttu 12 kuu võrra edasi. Nüüd teatas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit, et korraldajad on valmis MM-i võõrustama pärast Belgradi 2022. aasta tiitlivõistlusi.\n\n\"Pidades silmas võistlejate ja ametnike turvalisust, peame arvestama riskidega, mis kaasneksid suure võistluse korraldamisega pandeemia tingimustes,\" seisis WA avalduses. \"Et sportlaste sisehooaja aken saab olema lühike, kestes märtsi lõpuni, pole võimalik võistlust järgmisel aastal edasi lükata.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (WA) teatas neljapäeval, et kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused Hiinas Nanjingis lükatakse taaskord edasi, 2023. aasta märtsikuusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJanika Lõiv loobus olümpiaks valmistumise nimel profilepingust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Käesoleva hooaja lõpus tegid paar päris tõsiseltvõetavat tugevat klubi pakkumise. Kaalusin neid variante kaua, sest profilepingu sõlmimine on iga ratturi jaoks oluline verstapost, aga lõpuks otsustasin, et ei hakka enne olümpiahooaega suuri muudatusi tegema,\" põhjendas Lõiv otsuse tagamaid. \"Jätkan oma tiimi ja süsteemiga, mille oleme viimase nelja aastaga välja töötanud ja mis on seni edu taganud. Tunnen ennast selles keskkonnas turvaliselt.\"\n\nUueks hooajaks ettevalmistumist on Lõiv juba alustanud. Hetkel viibib eestlanna Hispaanias treeninglaagris, kuhu jääb maini, mil algavad hooaja esimesed MK-etapid. Need on olümpiat silmas pidades väga tähtsad, kuna seejärel läheb kvalifikatsioonitabel lukku. Olümpiakoha tagamiseks on vaja Eestil kuuluda 21 parema riiki hulka. Arvesse lähevad seejuures kolme naismaastikuratturi tulemused. Hetkel hoiab Eesti vastavas pingereas 19. kohta.\n\n\"Albstadtis ja Nove Mestos toimuvatel MK-etappidel on vaja maikuus heas hoos olla. Enne neid plaanin võistluskiiruse ja -tunnetuse kätte saada Hispaanias toimuvatel võistlustel,\" tutvustas Lõiv järgmise hooaja plaane. \"Kuigi kevadel oli olümpiamängude edasilükkumise teade mulle emotsionaalselt suureks pauguks, sest ma olin selle suurvõistluse nimel juba igapäevaselt neli aastat tööd teinud, siis saan nüüd aru, et lisa-aasta annab mulle paremad võimalused OM-il kõrgemate kohtade eest heidelda.\"\n\nAlbstadtis toimuval MK-etapil sõidavad maastikuratturid võidu 8. ja 9. ning Nove Mestos 15. ja 16. mail 2021.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud maastikuratturite hooajal näitas olümpiamängudele pürgiv Janika Lõiv enda kohta uut taset, saavutades esimese eestlasena MK-etapil kümnenda koha ja tõustes maailma edetabelis kõrgele viiendale positsioonile. Kuigi profiklubid on valitseva Eesti meistri vastu korduvalt huvi üles näidanud, otsustas Lõiv olümpiahooajale vastu minna koduste toetajate toel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Oja: telehuumori puhul ei tasu peljata, et kellelegi tehakse liiga\n\n## Põhitekst:\n\nMaalehele antud intervjuus ütles Oja, et tema tele-ekraanil tegelikult teravust ei pelga ja usub, et ETV püüab ehk olla liigagi erapooletu.\n\nNäitleja arvates sõltub kõik saatest. \"Kui see on omaette show, siis sa võid ikka omaenda emotsioone ka välja näidata. Kui see on AK-taoline asi, siis ma muidugi eeldan, et diktor või saatejuht on nii armuline, et austab ka televaatajat, kes oskab ise mõelda,\" selgitas ta.\n\"Telehuumori puhul ei tasu üldse peljata, et kellelegi tehakse liiga või keegi solvub, see juhtub nagunii!\" on Peeter Oja kindel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitleja ja koomik Peeter Oja sõnul on telemaastik praegu ebakindlas olukorras ja raha liigub vähem. Ajakajalise poliithuumorisaate jaoks ta praegu kohta ei näe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTechi kapten Jaan Puidet siirdub Hispaania esiliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nVarem ka aastaid Rootsi meistriliigas Jämtland Basketi ridades pallinud 192 cm pikkune tagamängija Puidet tõi tänavu TalTechi eest 12 kohtumises keskmiselt ligi 30 minutiga 11,3 punkti, 6,7 lauapalli, 3,1 resultatiivset söötu ja 1,4 vaheltlõiget mängus.\n\nSamuti Valladolidi ridadesse kuuluv Martin Paasoja on ränga põlvevigastuse tõttu sunnitud pidama pikema mängupausi.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eest-Läti korvpalliliigas mängiva TalTechi kapten Jaan Puidet siirdub Hispaania esiliigasse CB Ciudad de Valladolidi ridadesse, kus mängib ka teine eestlane Martin Paasoja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJärvelaidi meeskond kaotas viimase minuti väravast\n\n## Põhitekst:\n\nJärvelaid vaatas kohtumist varupingilt. Esbjerg läks Nicklas Jakobseni tabamusest avapoolajal juhtima. Teisel kolmveerandtunnil Easton Ongaro viigistas, kuid Rodolph Austini 90. minuti väravale enam vastust ei leitud, vahendab Soccernet.ee.\n\nLiigatabelis asub Vendsyssel eelviimasel, 11. kohal. Esbjerg paikneb teisel positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henri Järvelaidi koduklubi Vendsyssel kaotas Taani jalgpalli esiliigas viimase minuti värava tõttu Esbjergile 1:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Valge: abielureferendumist küll, aga paluks sisulisemalt\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaid väitis hiljuti antud intervjuus, et referendumivastuse puhul ei saa olla mõistlik ega aus, et \"jah\" on kuidagi siduvam kui \"ei\". Kaljulaid teatas, et abielureferendumi näol on tegemist imporditud konfliktiga ja kinnitas, et \"kuigi ma absoluutselt ei tahaks seda diskussiooni pidada\", on tegemist aruteluga \"selle üle, kas iga inimene ikka on teise inimesega samaväärne\".\n\nNeed on referendumivastaste primitiivsed tüüpväited, mida on nüüdseks kümneid kordi erinevas sõnastuses tiražeeritud. Iseasi, kas need arutelu edasi viivad.\n\nÜhiskonda sidustab ja arendab ikka sisuline diskussioon, mida rahvahääletusedki tagant tõukavad. Lääne-Euroopa üks kõige õitsvamaid maid on Šveits, ülisagedaste referendumite riik. Ida-Euroopa õitsvaimaks riigiks võib aga pidada Sloveeniat, kus on alates iseseisvumisest 1990. aastal toimunud kakskümmend referendumit. Kümme korda rohkem kui Eestis.\n\nAjalooliselt on enamik maailmakultuure seadnud ideaaliks mehe ja naise paari, ent lubanud erineval ajal ja määral paindlikkust ka samast soost partnerite kooselu puhul. Abielu ükspuha millise vormiga pole samasooliste vahekordadel ajalooliselt teadaolevalt mingit seost. Mehe ja naise abielu kui ainsa võimaliku kooseluvormi kujunemine on aga seotud kristlusega ning levis üle maailma koos kristluse ja euroopalike kommetega.\n\n20. sajandi teisest poolest on euroopalikes ühiskondades hakanud levima soosiv hoiak homosuhetesse kuni samasooliste omavahelise abielu tunnistamiseni, seda nii parlamendi poolt vastu võetud seaduste, kohtuotsuste kui ka rahvahääletuste kaudu. Tegemist on väga järsu muutusega, mis mõjutab ühiskondi laiemalt ja mille otstarbekus on mõistetavalt kahtluse alla seatud. Paljudes demokraatlikes riikides ongi vastukaaluna defineeritud abielu üksnes mehe ja naise liiduna.\n\nAbieluteemalisi referendumeid on aga Euroopas viimasel kümnendil toimunud kokku seitse. Sloveenias kaks (2012 ja 2015), Horvaatias (2013), Iirimaal (2015), Slovakkias (2015), Šveitsis (2016) ja Rumeenias (2018). Neist on kuus algatatud kodanike poolt ning Iirimaa rahvahääletus parlamendi poolt.\n\nKahel referendumil võidutses liberaalsem, viiel konservatiivsem suund, kuid liberaalide võitudest ühe (Šveitsi) ülinapi ülekaaluga tulemus tühistati ning konservatiivide võitudest kahel (Slovakkia ja Rumeenia) ei osalenud siduvuseks vajalikul hulgal valijaid.\n\nSeaduste tühistamine või muutmine\n\nSloveenias, kus rahvahääletuste algatamine vajab 40 000 toetusallkirja, on kaks referendumit algatatud parlamendis vastu võetud samasooliste õiguste laiendamise vastu. Esimesel korral koguti need seaduse vastu, millega oli laiendatud samasooliste partnerlussuhteid sarnaseks abielupaaride õigustega, välja arvatud lapsendamine.\n\n2012. aasta märtsis toimunud referendumil osales 30 protsenti valijatest, seaduse vastu oli neist 56 protsenti. Teine referendum kutsuti ellu 2015. aasta märtsis parlamendi poolt kehtestatud samasooliste abielu vastu. Parlament püüdis rahvahääletust takistada, ent põhiseaduskohus tunnistas referendumi õiguspäraseks. Valimisaktiivsuseks kujunes 36 protsenti, neist vastu oli 64 protsenti.\n\nÜks referendum, Slovakkias, on korraldatud seaduste muutmiseks. Sealse põhiseaduse kohaselt on referendumi otsus siduv, kui osaleb vähemalt 50 protsenti kodanikest. LGBT+ inimeste õiguste teema oli Slovakkia ühiskonnas varem tugevat poleemikat põhjustanud ning parlament oli ka kiiresti reageerinud, võttes 2014. aasta veebruaris vastu põhiseaduse täienduse, mis nägi sõnaselgelt ette, et abielu on üksnes mehe ja naise liit.\n\nEnt konservatiivsed ringkonnad ei pidanud seda piisavaks ning pärast nõutava hulga allkirjade (Slovakkias vajalik vähemalt 350 000) kogumist algatati referendum nelja küsimusega, mis oleksid kindlustanud abielu üksnes mehe ja naise liiduna, keelustasid samasoolistele paaridele paljud abielule tagatud õigused ning keelustasid lastele seksuaalhariduse andmise ilma vanemate nõusolekuta.\n\nReferendum loodeti korraldada koos kohalike valimistega, aga jäi venima, kuna president otsustas küsida põhiseaduskohtult, kas rahvahääletuse küsimused on põhiseaduspärased. Selgus, et üks neist - nõue, et kooselupaaridele ei saa tagada paljusid abielule tagatud õigusi, ei ole põhiseadusega kooskõlas.\n\nKolme küsimuse üle aga referendum toimus. Sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja LGBT+ organisatsioonid kutsusid rahvahääletust boikoteerima. Paljude jaoks piisas varasemast parlamendipoolsest konstitutsiooniparandusest ning kuigi \"jah\" vastuseid anti üle 90 protsendi kõigile kolmele küsimusele, osutus hääletusaktiivsuseks vaid 21 protsenti ning tulemused ei olnud siduvad.\n\nPõhiseaduse muutmine\n\nKolm referendumit on korraldatud põhiseaduse muutmiseks, üks muudatuse tühistamiseks. Horvaatias koguti kodanikualgatuse korras 700 tuhat allkirja, et nõuda rahvahääletust küsimuses, kas pooldatakse konstitutsiooni täiendamist sättega, mille kohaselt on abielu mehe ja naise vaheline liit.\n\nRahvahääletuse vastased leidsid, et referendumiküsimus võib olla põhiseadusevastane, ent 151 liikmega parlamendis anti 104 poolthäälega referendumile roheline tuli. Referendumil osales 38 protsenti valijaist, kellest 66 protsenti oli muudatuse poolt.\n\nParlamendi poolt algatatud Iiri referendumil hääletati vastupidi - küsimuse üle, kas pooldatakse põhiseadusesse sätte lisamist, mille kohaselt abielu võidakse sõlmida kooskõlas seadusega kahe inimese vahel sõltumata nende soost? Osales 61 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ja 63 protsenti neist oli muudatuse poolt.\n\nŠveitsi 2016. aasta veebruari referendumivooru üheks küsimuseks oli rahvaalgatuse korras esitatud väiksem seadusemuudatus abielurahva maksude soodustamiseks, mis oleks aga toonud kaasa ka abielu defineerimise põhiseaduses kui liidu mehe ja naise vahel.\n\nReferendumialgatusele tehti mitu vastupakkumist Šveitsi süsteemi alusel, mis aga lahenduseni ei viinud, st algatajad oma ettepanekut tagasi ei võtnud. Rahvahääletus kujunes väga tasavägiseks. Osales 63 protsenti valijaskonnast, neist oli algatuse poolt 49 protsenti ja vastu 51 protsenti. Kaks aastat hiljem esitas Kristlik-demokraatlik partei aga protesti, sest Šveitsi valitsus oli referendumikampaania ajal esitanud ebaõigeid väiteid.\n\nAprillis 2019 kuulutas ülemkohus referendumitulemuse kehtetuks. Küsimus, kas tuleb uus rahvahääletus, on siiani lahtine, ent küsitluste järgi toetab Šveitsi kodanike enamus samasooliste abielu.\n\nRumeenias toimus oktoobris 2018 kodanike algatatud ja kolme miljoni allkirjaga nõutud rahvahääletus, kus küsiti valijatelt, kas ollakse nõus Rumeenia põhiseaduse muutmisega parlamendis vastu võetud seadusmuudatuste kujul. Muudatusega sooviti asendada sõna \"abikaasad\" sõnadega \"mees ja naine\", st samasooliste abielu oleks muutunud põhiseaduse vastaseks.\n\n2014. aastal oli muudetud põhiseadust, sest mitu varasemat Rumeenia rahvahääletust ei toonud siduvat tulemust, sest selleks oli nõutav 50 protsendi valijate osalus. Künnist alandati nüüd 30 protsendile.\n\nMuudatuse vastased, nende hulgas president, valisid siiski boikotitaktika, mis osutus asjakohaseks. Osalenutest 93 protsenti hääletas poolt, aga osalusaktiivsus oli vaid 21 protsenti, millest muudatuseks ei piisanud.\n\nEesti referendum ei ole imporditud konflikt\n\nNiisiis on seesama teema olnud paljudes demokraatlikes ühiskondades üleval, ning paljudel juhtudel on seda lahendatud ka referendumitega. Ent Eesti referendumi näol ei ole tegemist imporditud konfliktiga, nagu president väidab.\n\n\"Referendumeid tehaksegi väärtusküsimustes ja teemades, kus rahva otsus võib pakkuda lahendust ka seadusandjale.\"\n\nÕigemini, kui midagi oli imporditud, siis oli selleks kooseluseaduse läbisurumine, millest tõukus juba laiaulatuslik rahulolematus meie enda ühiskonnas ja ummikseis, millest parlament väljapääsu ei leidnud. Referendumeid tehaksegi väärtusküsimustes ja teemades, kus rahva otsus võib pakkuda lahendust ka seadusandjale.\n\nMuidugi oleks asjakohasem, kui referendumiküsimus sõnastataks rahvaalgatuse korras, aga paraku meie põhiseadus rahvaalgatust seni ei luba. Nii ongi loogiline, et küsimus sõnastatakse võimuloleva koalitsiooni poolt. Sest valimistel on tagajärjed.\n\nMis puutub aga sellesse, et \"ei\" vastusel justkui ei oleks tagajärgi, nagu president kinnitab, siis pole see tõene - see vastus annab samuti ühiskonnale suuna. Nii nagu ülal vaadeldud rahvahääletuste puhul või meie 2003. aasta referendumi puhul, mil otsustamisel oli Eesti Euroopa Liitu astumine või mitteastumine. \"Ei\" vastus oleks tähendanud Eesti staatuse endiseks jäämist.\n\nVõrdsusest kõnelemine, mida president teeb, pole samuti kohane. Kui samasooliste abielu ei peaks tunnustatama, ei tähenda see LGBT+ inimeste ahistamist, sest keegi ei keela neil tunda seda, mida nad tunnevad ja elada koos sellega, kellega soovivad.\n\nKüsimus on abielu tähenduses. Omavahel abielluda ei saa paljud, ka näiteks lähisugulased. Vaevalt need, kes tihti viitavad meie põhiseaduse paragrahvile 12, milles deklareeritakse, et kõik on seaduse ees võrdsed, arvavad, et põhiseaduse koostajad pidasid silmas kõigi õigust kõigiga abielluda.\n\nVõrdsus seaduse ees, nagu põhiseaduses kinnitatud, tähendab seaduse täitmist. Seaduse sisu otsustabki nüüd rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja referendumil.\n\nPresident, kes tõstab oma intervjuus esile vasakpoolseid nišiväljaandeid ja tunnistab, et viitsib harva kuulata poliitilisi vestlussaateid, kuid tegeleb \"hinge ja kirega\" oma Eestist väljaspool oleva töökoha kindlustamisega, kehastab väga selgelt poliitiku võõrandumist oma ühiskonnast. Just seda, mille vältimine ongi üks otsedemokraatia eesmärke.\n\nOleks õige, kui president edasisest rahvahääletuse diskussioonist taanduks. Või vastasel juhul meediakanalid tema väiteid ei paljundaks. Sest nii oleks lootust kvaliteetsemale diskussioonile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Küllap tunduks isegi paadunud demokraatiavastastele veider avalikult teatada, et neile ei meeldi, kui kodanikud ise poliitika üle otsustavad. Seetõttu kritiseeritakse plaanitavat referendumit hoopis isevärki asenditest, kirjutab Jaak Valge.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel Sirbis koroona-aasta, kirjanduskriitika, PÖFF-i järelmõjud\n\n## Põhitekst:\n\nPÄRT PETERSON: Musta luige aasta\n\nOn tõenäoline, et jaanuar-märts 2021 on COVID-19 ajastu kõige raskem periood. Ettevaatlikuks optimismiks on siiski põhjust ja seda on vaja meile kõigile.\n\nMaailm astus 2020. aastasse uut algust sümboliseeriva Hiina rotiaasta valguses, kuid loodus pani inimkonna ette oma väljakutse. SARS-CoV-2 viiruse ja selle tagajärjel tekkinud COVID-19 pandeemia muudab meie ettekujutust viirustes peituvatest ohtudest.\n\nEndise börsianalüütiku ja statistiku Nassim Talebi riskiteooria põhineb ütlusel, et musta luike pole olemas – musta luike peeti võimatuks, kuni avastati, et Austraalias elavad mustad luiged. Musta luige teooria kohaselt ei tähenda seega tõsiasi, et me ei tea musta luige olemasolust, et musta luike pole olemas. Metafoorina osutas Taleb sündmusele, mida ei ole võimalik ette ennustada, aga mis muudab maailma kas heas või halvas suunas. Sellesarnaseid ettenägematuid ja inimühiskonda mõjutavaid sündmusi on olnud mitmeid ja viimane sai alguse eelmise aasta detsembris Hiina Hubei provintsis Wuhani linnas.\n\nMÄRT VÄLJATAGA: Ka sõprusest sünnib kriitika\n\nLaureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2020\n\nTänan žüriid auhinna määramise eest mulle. Teenimatult mu meelest, aga parem midagi teenimatult saada, kui millestki teenimatult ilma jääda. Küllap võeti arvesse kirjatüki pikkust, ikkagi kaks ja pool tuhat sõna. Enamasti peab arvustaja läbi ajama kolmandikuga sellest. Niisiis tänatud olgu Sirp, mis selle lohe tellis ja ära mahutas. Ja need kümned filoloogid läbi aastakümnete, tänu kellele arvustatud raamat valmis sai: Ralf Parvest ja Paul Rummost kuni Marin Laagini.\n\nKriitikapreemia peaks tegelikult esile tõstma arvustusi nüüdisaegsele algupärasele ilukirjandusele. Ennekõike on tarvis ergutada seda tööd. Auhinnakandidaatide seas oli ainult üks selline retsensioon: Mart Velsker Tõnis Vilust – hea kriitik ühest praegu tähtsaimast luuletajast. Oleksin auhinna selle eest andnud. Olgu järgnev pühendatud neilegi.\n\nPEETER SAUTER: Meel keeles, keel meeles\n\nMisasi on meel? Kuidas seda sõna tõlkida? \"Meel\" tundub väga eesti sõnana, tõlkimatuna.\n\nMult on paar korda küsitud tõlgete puhul tagasitõlget. See oli tavaline näiteks reklaame tõlkides, eriti telereklaamide puhul, sest fraasid pidid kõlama eesti keeles loomulikult, suupäraselt, ometi ei tohtinud mõte originaalist kaugele minna. Püüdsin tagasitõlke teha võimalikult täpse, sõnasõnalise, ja panin tõlkimise ajaks algversiooni kõrvale.\n\nTÕNU KARJATSE: Veidi hundijuttu\n\nPÖFF 2020 täitis nii oma publiku kui ka filmitööstuse ootused kas või juba sellega, et ta toimus.\n\nTänavune Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) sattus piiripealsele ajale – veel polnud nakatumiste plahvatuslikku kasvu, publikupiiranguid ega maskikandmise kohustust avalikes siseruumides. Oli tungiv soovitus maski kanda, mida PÖFFi publik ka kuulekalt järgis.\n\nEi ole halba ilma heata ja sel aastal sai tänu sellele esimest korda filme vaadata ka digiplatvormilt kino.poff.ee. Selle käima lükkamine oli tänavuse festivali üks kordaminekuid.\n\nSTEN LASSMANN: Muusika, absoluutselt\n\nAutonoomsest instrumentaalmuusikast kujunes XIX sajandi esteetiline ideaal – absoluutne muusika. Beethoveni sümfooniad, sonaadid ja kontserdid kujunesid selle ideaali kandjaks.\n\n16. detsembril möödub täpselt veerand millenniumi Ludwig van Beethoveni (1770–1827) sünnist. Sel puhul on enam kui paslik kõigil selgeks saada, milles seisneb selle kanoonilise ning juba kahe aastasaja jooksul enim mängitud helilooja tähtsus. Õigupoolest tuleb juba postulaadina tõdeda, et Beethoveni-paradigma hõlmabki kõike seda, mille kohta oleme harjunud ütlema \"klassikaline muusika\". Inimkonna vaimsete saavutuste tipus seisab Beethoven Johann Wolfgang von Goethe (1749–1832) ja Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770–1831) võrdväärsena (ja kaasaegsena). Asjade olemusse süüvides võib väita, et just see triumviraat on suuresti kujundanud ka Euroopa praeguse kultuuri palge. Kirjandus- ja mõtteloo areng jääb siinkohal fookusest välja, et tuua esile kõigist kunstidest kõige üürikesem, kuid ka kõige üüratum – muusika.\n\nEesti arhitektuuripreemiate 2020. aasta laureaadid\n\nVestlusring innovatsioonitiimi liikmetega\n\nElva uus linnakeskus\n\nSisekaitseakadeemia ja Tartu ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone\n\nJärgnevalt räägivad Merilin Truuväärt, Daniel Kotsjuba ja Helelyn Tammsaar tööst lähemalt.\n\nJULIA KUZNETSKI: \"Viirus, biopoliitika ja posthumanism\"\n\nKuivõrd koroonaviirus nõuab enamasti krooniliselt haigete ja vanemate inimeste elu, on piiranguteta poliitika biopoliitika, st tegemist on diskrimineerimisega erivajaduse (ableism) ja veelgi rohkem vanuse alusel (ageism).\n\nKurikuulsast koroonaviirusest räägitakse ja kirjutatakse palju ja iga päev: ,,Meil pidi olema konverents, kuid koroona lükkas selle edasi\", ,,Koroona ajas mu puhkuseplaanid sassi\" jne. See figureerib meedias (,,Koroonaviirus laastab Läänemaa mööblitööstust\") ja poliitikute avaldustes (Macron:,,Me oleme sõjas\").Viirust kujutatakse ohtliku välistegurina, isikustatud vaenlasena, kes on meie ellu kutsumata külalisena sisse tunginud ja kellega oleme sõjas. Kaarel Tarand nentis hiljuti, et igapäevase infotulva tõttu on sellest tehtud just nagu meie uus perekonnaliige, kes dikteerib reegleid ja jututeemasid, tekitab paanikat ja traumeerib vaimselt. Kuivõrd saab aga seda viirust kujutada kas nii või naa ja kuivõrd on see ikkagi bioloogiline ega sõltu sellest, kas temast rääkida või mitte? Püüan läheneda asjale posthumanistlikust vaatenurgast.\n\nERET TALVISTE: Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad\n\nHumanitaaralade \"produkti\" ja kasumit ei saa mõõta rahas ega muudes kindlates ühikutes, humanitaaria olulisus avaldub nähtamatutes väärtustes nagu demokraatlik, vaba, salliv, elukõlblik ja jätkusuutlik ühiskond.\n\nOn september, Rally Estonia nädalavahetus. Pandeemia teise laine alguses lendavad Eestisse mitmed ralliässad. Rallisõitjad võivad Eestisse siseneda eritingimustel, karantiini jäämata. Kõik on elevil. Ralli on pealtvaatajale adrenaliinirohke, lõbus ja arusaadav: mees istub autosse, sõidab punktist A punkti B, tuleb autost välja, ilmselt teeb käega paar võimsat liigutust. Teised mehed teevad sama. Esimesena punkti B jõudev mees on võitja. Õlu voolab, päike on kuum, tolm lendleb, kumm viliseb, mõnda nägu katab ka mask.\n\nAIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Eesti ravimtaimedest\n\nVIII osa. Põdrakanep ehk Kuidas suurem suguvend pajulilledele koha kätte näitab\n\nÜhel või teisel ajaperioodil ilmub meie loodusesse uusi taimi. Taimi, mis kunagi siin pole kasvanud, aga mis muutunud loodusolude tõttu siin äkki hakkama saavad. Mõni neist võõrtaimedest on nii pealetükkiv, et invasiivse võõrtaimena levides on nende vastu vaja koostada koguni hävitamiskava. Kiiresti saavad neist inimese mõtetes tõelised jõhkardid, keda on vaja tappa, tappa, tappa. Nii näiteks on viimasel aastakümnel jõudnud meile verev lemmmalts, mida paljud pole üldse näinud, aga vohama pääsedes hävitaks see taim kogu meie jõeorgude loodusliku koosluse. Ja nii hakkame vihkama imeilusat taime – nii ilusat, et just tema ilu pärast ta eestlaste peenardele toodigi. Pole üldse teada, kas suudame oma kooslusi täpselt samasugusena hoida ja kaitsta igavesest ajast igavesti.\n\nArvustamisel\n\nVanemuise muusikal \"Nunnad hoos\"\n\nnoorte pianistide konkurss \"Eesti kõla\"\n\nVII Artishoki biennaal \"Koopia\"\n\nnäitused: \"Lase mul ükskord veel unistada\" Narvas, \"Aeglane valgus\" Raplamaal ja \"Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata\" Tallinnas Noblessneris\n\nVanemuise \"Mitte midagi\", Tartu Uue teatri \"Mängu ilu\" ja VAT-teatri \"Tallinnville\"\n\nmängufilmid \"Hüvasti, NSVL\" ja \"Igavene valgus / Lux aeterna\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR kultuuriportaal tutvustab reedel ilmuva värske Sirbi teemasid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlane: distantsõppele aitaks kaasa pikemad plaanid ja õpetajate koostöö\n\n## Põhitekst:\n\n\"Õpiraskustega õppijad jäid hätta ja neid tuli ka juurde. Õpetajate hinnangul see arv võib-olla isegi kahekordistus võrreldes sellega, kui palju neid varem oli,\" rääkis Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Kairit Tammets neljapäeval \"Terevisioonis\".\n\nTema sõnul selgus kevadise koroonalaine ajal toimunud distantsõppe toimetuleku uuringust, et õpilaste seas oli umbes kolmandik neid, kes seda kogemust nii tõhusaks ei hinnanud. \"Ja ka lapsevanematest veerand kuni kolmandik ütles, et nad nii hästi hakkama ei saanud. Ehk siis meil on umbes kolmandik peresid ja lapsi, kes vajavad natuke suuremat märkamist, toetamist ja täiendavat tuge,\" tõdes ta.\n\nTammetsi sõnul selgus 5., 8. ja 11. klassi õpilaste ja nende vanemate küsitlusest, et distantsõppe kogemust hindasid positiivsemalt nooremad, kuid negatiivsemalt vanemate klasside õpilased.\n\nSuuremat tähelepanu vajab põhikooli vanem aste\n\n\"Kui vaadata erinevate vastajate lõikes, siis mina soovitaksin kõige rohkem tähelepanu pöörata seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilastele, nemad vajaksid natuke rohkem tähelepanu. Seal on ilmselt tegemist ka ealiste eripäradega,\" rääkis Tammets. See ei ilmnenud mitte ainult õpilaste vastustest, vaid ka 7.-9. klasside õpetajate ning 8. klassi lapsevanemate tagasisidest, rõhutas ta.\n\nRääkides veel uuringus välja tulnud infost, tõi Tammets esile õppeprotsessi planeerimise tähtsuse.\n\n\"Märkasime paljude koolide ja õpetajate puhul, et õpetajad panid ülesanded üles eelmise päeva õhtul või järgmise päeva hommikul, mis laps peab ära tegema. Meie uuringust ilmnes, et kindlasti on vaja pisut pikema perioodi - kas nädala või vanemate õpilaste puhul isegi pikemalt, mida õpilased peaksid selle perioodi puhul ära tegema,\" rääkis ta. \"See tuli välja ka lapsevanemate tagasisidest - ka nemad sooviksid saada pikemalt aru, mis toimumas on.\"\n\nTema sõnul tuli selline soov eriti selgelt välja 11. klassi õpilaste puhul, kes ütlesid, et sooviksid ühel päeval tegelda näiteks ainult matemaatikaga ja siis oleks hea, kui ta teaks, mis tuleb perioodi jooksul ära teha.\n\n\"Ideaalis võiks see toimuda ka õpetajate koostöös, et nad vaataksid koos, mis mõnel klassil ühel nädalal juhtuma peaks. Ja need kokkulepped varakult ära tegema ja need ka erinevatele osapooltele selgelt kommunikeerima,\" lisas Tammets.\n\nHea oleks ka, kui tehtaks kooli juhtkonna tasandil kokkulepped selle kohta, millised on tähtajad, millised on kasutatavad keskkonnad, kuidas õppeprotsessi planeeritakse, et need küsimused arutatakse läbi ja soodustatakse õpetajatevahelist koostööd.\n\n\"Sest meie uuringust tuli välja, et need koolid, kus seda kõike rakendati, oli õpetajate toimetulek tõhusam,\" märkis Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur.\n\nTammets rõhutas, et kevadises uuringus ei vaadatud õpitulemusi, vaid ainult osapoolte kogemusi ja hinnangut oma toimetulekule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolide distantsõppel olles kasvab õpiraskustega õpilaste hulk ning õppetöö paremaks korraldamiseks oleks hea, kui õpetajad kooskõlastaksid omavahel tööd ja annaks ülesanded pikema aja peale ette, rääkis Tallinna Ülikooli haridusteadlane kevadise uuringu tulemusi tutvustades.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEgert Rünne: inimõigused muutunud Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nPõhiõiguste kaitsmine pole pelgalt rahvusvaheliste kokkulepete täitmine, vaid nende austamisele on rajatud ka Eesti Vabariik. Juba 102 aastat tagasi hinnati meil seda, et põhiõiguste austamine ja järgimine aitab luua õiglase ja turvalise riigi.\n\nManifestis kõigile Eestimaa rahvastele olid olulisel kohal võrdne kohtlemine, rahvusvähemuste õigused ja kodanikuvabadused. Seega, vabariigi algusest peale on olnud selge siht luua Eestist demokraatlik õigusriik.\n\nDemokraatliku õigusriigi (taas)loomine\n\nMeie ühiskonnal on ajaloo jooksul olnud aegu, mil mitmed vabadused on olnud piiratud. Mina olen kogu oma teadliku elu õnneks elanud Eestis, millel on olnud inimõigusi austav ja kaitsev suund. Kuni viimaste aastasteni on iga minu elatud aastaga Eestis inimõiguste olukord objektiivselt paremaks läinud.\n\n1990. aastatel oli motivatsioon demokraatia eest võidelda: tahtsime oma põhiõigusi austava riigikorra taastada ja tegime seda edukalt. 2000. aastate esimeseks kümnendiks olime saavutanud inimõiguste kaitses baastaseme, et pääseda Euroopa Liidu väärtuspõhiste riikide klubisse. Teisel kümnendil keskendus diskussioon aga naiste ja erinevate vähemuste võrdsete võimaluste tagamisele.\n\nHiljuti avaldatud raamatus \"A Promised Land\" kirjutas Barack Obama, et demokraatliku riigi eesmärgiks peab olema kõigi inimeste võimestamine oma õiguste eest seismiseks, mitte nende maha surumine.\n\nEesti hakkaski eelmisel kümnendil inimõiguste arengus sinna jõudma. Näiteks ratifitseeriti puuetega inimeste konventsioon, sest iga inimene väärib võrdset kohtlemist. Samuti sai riik aru, et varjupaigataotlejaid tuleb humaansemalt kohelda, et neid ei pea Vene piiri äärde keset metsa peitma.\n\nLisaks võttis riigikogu vastu kooseluseaduse, sest iga pere vajab kaitset, ja Eesti osales teiste riikide muresid mõistes pagulaste ümberjaotamises, et aidata kõiki abivajajaid.\n\nOlukord polnud muidugi ka siis kaugeltki ideaalne: lahendamist vajavaid probleeme oli veel palju. Aga oli lootus sellesse, et vähehaaval lähevad asjad paremaks ning, mis kõige olulisem – oli tahe.\n\nVõimuiha inimõiguste kaitse arvelt\n\nInimõiguste keskus analüüsib enne riigikogu valimisi kõigi kandideerivate erakondade valimisprogramme inimõiguste valguses, seda ka aastal 2019. Kõige põhjalikum, enim inimõigusi kaitsev ja edendav programm oli Keskerakonnal.\n\nOma valimisprogrammis lubas Keskerakond näiteks üldise diskrimineerimiskeelu kehtestamist, vaenu õhutamise keelu selgemat reguleerimist, tasuta õigusabi mahu suurendamist, seda ka vene keeles, väärkoheldud laste abistamist ja palju muud.\n\n\"Keskerakond otsustas teha pärast valimisi koalitsiooni kahe erakonnaga, kelle valimisprogrammis oli inimõiguste teemade käsitlus puudulik.\"\n\nVõimule pürgijad peavad sageli otsustama, milline on võimu hind ja mida selle nimel ohvriks tuua. Keskerakond otsustas teha pärast valimisi koalitsiooni kahe erakonnaga, kelle valimisprogrammis oli inimõiguste teemade käsitlus puudulik või isegi neid lõhkuv. Koalitsioonileppesse jõudis inimõigusi edendavaid lubadusi vähe.\n\nVeel enam, nagu näeme enda ümber iga päev: vaatamata oma lootusele, pole Keskerakond suutnud koalitsioonipartnereid muuta. Selle asemel on nad andnud vaba voli põhiseaduslike ideaalide vähikäiguks ja hägustamiseks.\n\nInimõiguste haprus pole sõnakõlks\n\nUue koalitsiooni võimule tulekuga kaasnes kohe varasemalt saavutatu lõhkumine või sellest tagasi pööramine. Riburadapidi tulid otsus lõpetada osalemine rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamise ja -paigutamise programmides, poliitiline surve valitsuse suhtes kriitiliste ajakirjanikele, rünnakud riiklike institutsioonide ja kodanikuühiskonna suunal, eriti just vähemuste ja naiste õiguste eest seisvatele organisatsioonidele.\n\nJah, võib mõelda, et esimesel aastal oli tegu vaid jutu ja hirmutamisega. Oli kuulda mõtteid, et olge lihtsalt vaikselt ja küll see möödub. Ei möödunud. Vastupidi, üha selgemalt on välja joonistumas trend, et inimõiguste olukord liigub halvenemise suunas.\n\nSeda oleme märganud nii inimeste pöördumistest inimõiguste keskusesse kui ka erinevate analüüside koostamise käigus, näiteks just hiljuti ÜRO-le esitatud aruande jaoks üle Eesti elanikega inimõiguste olukorrast vesteldes.\n\nPandeemia avas võimalused rutakalt tehtud seadusemuudatusteks rände teemade osas ja kergekäeliseks inimõiguste konventsiooni kehtivuse peatamiseks. Lisaks ei ole erakordne olukord pausile pannud võimulolijate kiusupoliitikat naiste, vähemuste ja välismaalaste suhtes.\n\nVabaühenduste rahastuse äravõtmisega hirmutamine ja selle ajutine katkestamine, välistudengite kiusamine, lõhestav rahvahääletus ning abordivastaste toetamine – need on häirivad näited suunast, mille tulemusi on näha nii Poolas kui ka Ungaris. Aga mustrid on tuttavad juba ajaloost.\n\nJah, need on üksikuna võttes väikesed sammud, kuid ükski ühiskond ei muutu üleöö, seda muudetakse vähehaaval, alustades kõige haavatamate vabaduste piiramisega.\n\nInimõigused on haprad ja nende kaitseks ei piisa retoorikast või juriidilisest tekstist paberil. Inimõiguste kaitse pöördepunkti jõudnud Eestis tuleb igaühel enda käest küsida, kas ta on teinud piisavalt, et enda ja teiste inimõiguste eest seista.\n\nVõi on sellest loobunud ja kohanenud olukorraga, kus unistus igaühe inimõigusi austavast Eestist muutub üha kaugemaks ja kättesaamatumaks. Veel pole olukord lootusetu. Veel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Igaühel on inimõigused, mida riigid ja teised inimesed peavad kaitsma, see on olnud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni põhisõnumiks juba 72 aastat. Ülddeklaratsiooni olulisus igaühe inimõiguste kaitsjana on põhjus, miks 10. detsembril inimõiguste päeva tähistatakse, kirjutab Egert Rünne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMiti tööandja avas Riismaa koduklubi vastu võiduarve\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad Eesti pallurid sekkusid mängu vahetusest. Riismaa tegi kaotusmängus oma hooaja seni resultatiivseima esituse, kui viskas 23 minutiga üheksa punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/3, vabavisked 1/1), hankis ühe lauapalli ja andis kaks korvisöötu. Samuti tegi ta neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nMitt sai platsile vähem kui kolmeks minutiks ning lisaks mänguajale ühtegi teist statistilist näitajat protokolli kirja ei saanud.\n\nChietil on nüüd punases alagrupis kirjas üks võit ja kaks kaotust, millega asutakse kaheksandal kohal. Pistoia sai aga ühe võidu kõrvale kolmanda kaotuse ning on 11. positsioonil.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli esiliigas alistas Arnold Miti tööandja Chieti Basket 1974 külla sõitnud Joonas Riismaa koduklubi Pistoia Basketi tulemusega 83:72, saades ühtlasi hooaja esimese võidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlevkivitööstused soovivad oma töötajate vaktsineerimist esimeste seas\n\n## Põhitekst:\n\nVKG kirjutas sotsiaalministreeriumile, et nad on valmis kõik oma 1600 töötajat ettevõtte kulul koroonaviiruse vastu vaktsineerima. Samuti kinnitati Eesti Energia kommunikatsiooniteenistusest, et nad on asunud tegema nimekirja nendest ettevõtte eesliini töötajatest, keda nende arvates oleks mõttekas esmasjoones vaksineerida.\n\nVKG esindajate sõnul on nende jaoks möödunud koroonaaeg õnneks suuremate kadudeta, vaid suvel pidi VKG Ojamaa kaevandus kümme päeva töötama plaanitust väiksema koormusega.\n\nVKG ohutuse- ja kvaliteedijuht Ksenia Moskvina põhjendas koroonavaktsiini kinnimaksmise sooviga sotsiaalministeeriumi poole pöördumist järgmiselt: \"Me saame aru, et esmajärjekorras vaktsineeritakse eesliinitöötajad, mis on väga õige ja loogiline. Meie sõnum ministeeriumile seisnes sellest, et püsitootmisprotsessiga ettevõtetel on päris raske rakendada kõiki ennetamismeetmeid. Kahjuks seadme operaator ei saa teha tööd kodukontorist. Meie signaal valitsusele on selline, et kui valitsus tellib vaktsiine, siis tellitav kogus ei sõltuks riigi eelarvelistest piirangutest. Seepärast me tasume selle eest ise.\"\n\nVastust oma kirjale pole VKG veel sotsiaalministeeriumilt saanud, kuid sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Eva Lehtla selgitas ERR.ee portaalile teemat järgmiselt: \"Vaktsineerimise sihtrühmad ja järjekord võivad muutuda vastavalt sellele, missuguste omadustega vaktsiinid saavad esimesena müügiloa ja jõuavad reaalselt Eestisse. Seetõttu peab olema ka vaktsineerimise korralduse plaan piisavalt paindlik.\"\n\nKui palju 1600 töötaja vaktsineerimine ettevõttele maksma läheks, pole Moskvina sõnul täpselt teada.\n\nSamuti on VKG otsinud kontakte ka otse vaktsiini tootjatega, kuid lõpuks otsustati siiski pöörduda riigi poole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlevkivitööstuse suurettevõtete arvates oleks mõtet nende töötajaid esmajoones koroonaviiruse vastu vaktsineerida, et Ida-Virumaal tekkinud pingelist koroonaolukorda leevendada. Sealjuures teatas Viru Keemia Grupp (VKG) valmisolekust kõigi oma töötajate koroonavaktsiinid kinni maksta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKäidi koduklubi langes Sloveenias kuuendaks\n\n## Põhitekst:\n\n19. oktoobril saadud peavigastusest taastuv Käit meeskonna koosseisu ei kuulunud, vahendab Soccernet.ee.\n\nLiigatabelis langes Domžale viiendalt kohalt kuuendaks. Seitsmendal positsioonil paiknev Bravo jõudis Domžalest ühe punkti kaugusele ja omab ühte mängu varuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondislase Mattias Käidi koduklubi Domžale kaotas kolmapäeval Sloveenia kõrgliigas Bravole 0:1. Värava lõi Mustafa Nukic 30. minutil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuine toob suvel välja George Orwelli \"1984\"\n\n## Põhitekst:\n\nSünopsis:\n\nTeise maailmasõja järel ilmunud \"1984\" sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning riik kontrollib ja jälitab inimesi igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud, Armastuse, Puuduse, Rahu- ning Tõeministeeriumi meelevallas on inimesed kui tillukesed putukad, kelle isiklikud mõtted ja tunded on täiesti ebaolulised. Loo peategelane Winston Smith avastab endas ühel päeval teisitimõtleja ning hakkab märkama end ümbritsevaid valesid.\n\nLavastusmeeskonda kuuluvad lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits ning muusikaline kujundaja Vaiko Eplik. Loominguline trio on varem koos loonud lavastuse 2020. aasta Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtule ning tänavu novembri alguses Vanemuise, Ugala ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koostööna lavastuse \"Peer Gynt\".\n\nOsades: Robert Annus, Gert Raudsep, Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga ja Ken Rüütel.\n\nEsietendus on 26. juunil 2021 Kammivabriku sündmuskeskuses (Teguri 28a,Tartu).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanemuise teater toob 2021. aasta suvel välja George Orwelli tulevikudüstoopia \"1984\". Kokku mängib teater lavastust kümnel korral.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBideni poeg on maksuküsimustes uurimise all\n\n## Põhitekst:\n\nHunter Bideni avalduse järgi võttis Delaware'i osariigi prokuratuur tema õigusnõunikuga ühendust teisipäeval, et teatada kriminaaluurimisest. Bideni sõnul võtab ta seda äärmiselt tõsiselt ja on kindel, et lõpuks selgub, et tema maksudega seotud tegevused on olnud seaduslikud.\n\nBiden ei jaganud uurimise kohta rohkem informatsiooni ja ka Delaware'i prokuratuur ei ole seni midagi kommenteerinud. USA meedia andmetel algatati uurimine juba vähemalt aasta enne seda, kui Joe Biden teatas presidendiks kandideerimisest.\n\n\"Uurijad, kes on maksuameti kriminaaluurimise osakonnast ja ka FBI-st ja Delaware'i prokuratuurist, on analüüsinud mitut asja. Sealhulgas Hunter Bideni äritegevusi, eelkõige Hiinas. Nad on üritanud jõuda selgusele, kas nende tegevustega on rikutud maksu- ja rahapesuseaduseid. Muuhulgas vaadatakse, kas tulu deklareeriti või mitte,\" rääkis CNNi õigustoimetaja Evan Perez.\n\nHunter Bideni äritegevus välismaal on olnud tähelepanu all juba kuid. Ta oli osanik Hiina erakapitaliettevõttes, kuid eelkõige on kritiseeritud tema tööd Ukraina maagaasiettevõttes Burisma, ajal kui tema isa oli asepresident. Toona nõudis Joe Biden koos teiste Lääne välisliidritega Ukraina peaprokuröri vallandamist, kes juhtis ka Burisma omanikuga seotud uurimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitud presidendi Joe Bideni poeg Hunter Biden on maksu-uurimise all. USA meedia andmetel on uurimine kestnud juba mõnda aega ja algas vähemalt aasta enne seda, kui Joe Biden teatas presidendiks kandideerimisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.