messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste 1500 m jooksu võitis keenialanna Kipyegon\n\n## Põhitekst:\n\nJooksu esimene pool läbiti väga aeglaselt ning seejärel ründasid 22-aastane Kipyegon ja valitsev maailmameister Genzebe Dibaba. Etioopialanna pidi tulemusega 4.10,27 leppima hõbemedaliga ning pronksi sai ameeriklanna Jennifer Simpson 4.10,53-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude naiste 1500 m kuld läks Keeniasse, kui taktikajooksus oli ajaga 4.08,92 parim tänavuse hooaja edetabeliliider Fatih Chepngetich Kipyegon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeeste kõrgushüppes võitis olümpiakulla kanadalasest valitsev maailmameister\n\n## Põhitekst:\n\nTeise koha sai tulemusega 2.36 Katari esindaja Mutaz Essa Barshim ning kolmas oli ukrainlane Bogdan Bondarenko 2.33-ga.\n\nNelja aasta tagune Londoni olümpiavõitja Ivan Uhhov ei pääsenud oma tiitlit kaitsma, kuna Venemaa kergejõustikukoondis jäeti dopinguskandaalide tõttu olümpiamängudelt kõrvale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängudel tõusis meeste kõrgushüppes võitjaks kanadalane Derek Drouin tulemusega 2.38. Valitsev maailmameister läbis kogu võistluse puhaste paberitega, kuni kõrguseni 2.40, mis enam ei alistunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiina Laasma sai naiste odaviskes 20. koha\n\n## Põhitekst:\n\nEestlanna viskas oma parima tulemuse 58.06 välja avaringis ning tegi seejärel veel kaks lühemat katset - 56.21 ja 56.62.\n\nParima tulemusega läks finaalvõistlusele poolatar Maria Andrejcyk, kes viskas 67.11.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmanda Eesti kergejõustiklasena meie aja järgi ööl vastu kolmapäeva Rio de Janeiro olümpial võistlustules olnud odaviskaja Liina Laasma ei suutnud ennast ületada ning lõpetas võistluse kokkuvõttes 20. kohaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKsenija Balta pääses neljanda tulemusega finaalvõistlusele\n\n## Põhitekst:\n\nAvakatsel vaid 6.13 lennanud Balta hüppas teisel katsel koguni 6.71. Kolmandal katsel Eesti koondislane tulemust kirja ei saanud.\n\nSellega edestasid Baltat kahe kvalifikatsioonigrupi peale kokku vaid kolm konkurenti - serblanna Ivana Spanovic (6.87, sakslanna Malaika Mihambo (6.82) ning ameeriklanna Brittney Reese (6.78).\n\nNaiste kaugushüppe finaalvõistlus peetakse Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva kell 03.15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängudel jätkas Eesti kergejõustiklaste edukat esinemist Ksenija Balta, kes sai eelvõistlusest edasi finaali koguni päeva neljanda tulemusega 6.71.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRasmus Mägi jooksis ennast olümpiamängude finaali\n\n## Põhitekst:\n\nTeises poolfinaalis seitsmendal rajal jooksnud Mägi tõusis hea lõpuga kuuendalt kohalt neljandaks ning sai kõige kiiremas poolfinaalis kirja tulemuse 48,64 ning pääses tänu aegade võrdlusele 0,01 sekundilise paremusega finaali.\n\nEsimesest poolfinaalist pääsesid kaheksa hulka ameeriklane Kerron Clement (48,26) ja keenialane Boniface Tumuti (48,85), teisest poolfinaalist lisaks Mägile ka jamaikalane Annsert White (48,32), puertoricolane Javier Culson (48,46) ning türklane Yasmani Copello (48,61) ja kolmandast jooksust iirlane Thomas Barr (48,39) ning keenialane Haron Koech (48,49).\n\nMeeste 400 m tõkkejooksu finaal peetakse Eesti aja järgi neljapäeval kell 18.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude kergejõustikustaadionil tegi suurepärase esituse Rasmus Mägi, kes pääses meeste 400 m jooksus finaali kaheksa parema hulka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMart Seim sai olümpiadebüüdil 7. koha, Talakhadze püstitas võimsa maailmarekordi\n\n## Põhitekst:\n\nPärast rebimist oli eestlane 187 kiloga kahe grupi peale alles 13. kohal, juhtis iraanlane Behdad Salimikordasiabi, kes rebis uut maailmarekordit tähistavad 216 kilogrammi. Eelmist maailmarekordit ületas ka 215 kg rebinud grusiin Lasha Talakhadze.\n\nSeim alustas rebimist ebaõnnestunud katsega, kui 187 kg jäi alistamata. Teisel katsel rebis eestlane toore jõuga aga kangi üles, kuigi pidi tasakaalustamiseks mitu sammu edasi tegema. Kolmanda katse tegi Seim 191 kg peal, mis selgelt ebaõnnestus.\n\nTõukamist alustas Seim 243 kg peal õnnestunud katsega. Teisel katsel tõukas eestlane 250 kg üles, kuid kolmest kohtunikust kaks ei lugenud sooritust määrustepäraseks. Kolmandaks katseks telliti kangile 255 kg, mis aga jäi üles tõukamata. Kui Seim oleks saanud selle 250 kg kirja, siis oleks see tõstnud ta 5. kohale.\n\nKuldmedali võitis Lasha Talakhadze, kes tõukas 258 kg ning sai kogusummaks kirja maailmarekordit tähistavad 273 kg. Hõbeda võitis armeenlane Gor Minasyan 451 ning pronksi teine grusiin Irakli Turmanidze 448 kiloga.\n\nKohtunikega läks pahuksisse ka rebimises parim olnud Salimikordasiabi, kellel koguni kaks esmapilgul õnnestunud katset kohtunike poolt ära lugemata jäeti.\n\nTulemused:\n\n1. Lasha Talakhadze GEO 473 kg\n2. Gor Minasyan ARM 451 kg\n3. Irakli Turmanidze GEO 448 kg\n4. Ruben Aleksanyan ARM 440 kg\n5. Fernando Saraiva Reis BRA 435 kg\n6. Rustam Djangabajev UZB 432 kg\n7. Mart Seim EST 430 kg\n8. Jiri Orsag CZE 425 kg\n\nSeimi kõiki katseid saab videost uuesti vaadata ERR-i Rio mobiilirakenduse vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängudel lõpetati tõstmisvõistlused meeste raskekaalu heitlusega, kus meie Mart Seim sai kogusummaga 430 kg pettumust valmistava 7. koha. Võitja Lasha Talakhadze püstitas kogusummaga 473 kg uue maailmarekordi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa 4x100 m jooksu naiskonnalt nõutakse Pekingi olümpia kuldmedalid tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nROK nõuab medalid tagasi, kuna dopinguproovida uus testimine avastas ühe teatekoondise liikme Julia Tšermošanskaja organismist steroidide kasutamise jälgi.\n\nVeel jooksid Venemaa nelikus Jevgenija Poljakova, Aleksandra Fedorjova ning Julia Gušina.\n\nVenemaa diskvalifitseerimise järel tõusis kuldmedalile Belgia naiskond, hõbeda saab Nigeeria esindus ning pronksile kerkib Brasiilia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Olümpiakomitee teatas teisipäeval, et Pekingi olümpiamängudel naiste 4x100 m teatejooksu võitnud Venemaa nelik peab oma medalid tagastama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaadluse poolraskekaalu võitis armeenlane Aleksanyan\n\n## Põhitekst:\n\n-98 kg kehakaalus, kus meie Ardo Arusaar kaotas kohe avamatšis, sai võidu Armeenia maadleja Artur Aleksanyan, kes finaalis alistas kuubalase Yasmany Daniel Lugo Cabrera. Pronksi võitsid iraanlane Ghasem Gholamreza Rezaei ning türklane Cenk Ildem.\n\nMeeste -66 kg kehakaalus võitis serblane Davor Stefanek, kes sai finaalis jagu armeenlasest Migran Arutyunyanist. Pronksi korjasid Aserbaidžaani esindaja Rasul Chunayev ja grusiin Shmagi Bolkvadze.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude maadlussaalis jagati teisipäeval medalid meeste poolraskekaalus ehk -98 kg kaaluvate meeste hulgas ning -66 kg kehakaalus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi kustutas Brasiilia jalgpallinaiskonna lootused kodusele olümpiakullale\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi tiim suutis pärast väravateta lõppenud normaal- ja lisaaega penaltitega 4:3 alistada kodupubliku ees mänginud Brasiilia.\n\nSaksamaa esindus oli 2:0 üle Kanadast. 21. minutil avas skoori Melanie Behringer ning 60. minutil lisas tabamuse Sara Daebritz.\n\nNaiste jalgpalliturniir jätkub reedel, kui meie aja järgi kell 19 peetakse pronksikohtumine Brasiilia - Kanada ning 23.30 algab kullamäng Rootsi - Saksamaa.\n\nMeeste turniiril peetakse poolfinaalid kolmapäeval, kui kell 19 on vastamisi Brasiilia ja Honduras ning kell 22 Nigeeria ja Saksamaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude naiste jalgpalliturniiril mängivad finaalis Rootsi ja Saksamaa naiskonnad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEestile palju kuulsust toonud naiste trekisõidu sprindi kuld läks Saksamaale\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastane Vögel, kes sprindis jõudnud tulla juba kahekordseks maailmameistriks, edestas finaalis britti Rebecca Jamesi. Pronksmedali võitis teine Briti sõitja Katy Marchant.\n\nVögel võitis koos naiskonnakaaslastega neli aastat tagasi Londoni olümpial naiskondliku sprindi, kuid individuaalselt oli see talle esimeseks olümpiamedaliks. Riost võtab ta kaasa veel ka naiskonnasprindi pronksi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestile Erika Salumäe vägitegude abil aastakümneid tagasi hästi tuttavaks saanud naiste jalgratta trekisõidu olümpiavõitjaks krooniti Rio de Janeiros sakslanna Kristina Vögel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAguero eksis kahel penaltil, kuid lõi siiski kübaratriki, kui City purustas Steaua\n\n## Põhitekst:\n\nPep Guardiola juhendatav Manchester City pani Rumeenia meistri Bukaresti Steaua väravale juba avavilest saadik korraliku turmtule peale. David Silva avas varakult skoori ning Sergio Aguero jättis kaks korda penalti realiseerimata. Poolaja lõpus sai Aguero siiski ka ise värava kirja ning teisel poolajal vormistas argentiinlane kübaratriki. Ühe värava sai kirja ka suvine uus ost Nolito, kirjutab Soccernet.ee.\n\nRaskesse seisu pani end Amsterdami Ajax, kes koduväljakul ei suutnud hoolimata totaalsest domineerimisest Venemaalt tuleva suurüllataja Rostovi vastu enamat 1:1 viigist. Samas seisus lähevad korduskohtumisele vastu Zagrebi Dinamo ja Red Bull Salzburg.\n\nNapi eduseisuga läheb Küprosele FC Kopenhagen. Veidi kindlamalt võib tunda Bundesliga eelmise hooaja neljas klubi Mönchengladbachi Borussia, kes Šveitsist võtab kaasa 3:1 võidu.\n\nTulemused:\n\nAmsterdami Ajax - Rostov 1:1 (1:1)\n38. pen. Klaasen - 23. Noboa\n\nFC Kobenhagen - Nicosia Apoel 1:0 (1:0)\n43. Pavlovic\n\nZagrebi Dinamo - Red Bull Salzburg 1:1 (0:0)\n76. pen. Rog - 59. Lazaro\n\nBukaresti Steaua - Manchester City 0:5 (0:2)\n13. Silva, 41., 78., 89. Aguero, 49. Nolito\n\nRealiseerimata penaltid: 8., 21. Agüero\n\nYoung Boys - Mönchengladbachi Borussia 1:3 (0:1)\n56. Sulejmani - 11., 69. Raffael, 67. Hahn\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Meistrite liiga play-off'is teisipäeval platsil käinud meeskondadest võivad kordusmängu eel end kindlana tunda vaid Manchester City ja Mönchengladbachi Borussia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti trekirattur võttis omniumi võiduga oma neljanda olümpiakulla\n\n## Põhitekst:\n\nTrott, kellest sai eelmisel nädalal toimunud naiskonnasõidus esimene Briti naine, kes suutnud võita kolm olümpiakulda, hoidis enne omniumi kuuendat ala ehk punktisõitu kindlat liidrikohta.\n\n24-aastane Trott oli sõidu alguses aktiivne ning korjas kindluse mõttes mõned sprindipunktid, kuid lasi seejärel ameeriklannal Sarah Hammeril ja belglannal Jolien D'Hoore'il teiste medalite nimel võidelda.\n\nNagu Londoni olümpial võttis hõbeda Hammer ning pronksiga pidi leppima D'Hoore.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti trekirattur Laura Trott võitis oma neljanda olümpiakulla, kui suutis teisipäeval peetud naiste omniumi võistlusel võtta kindla võidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina koondisel on käsil viimase 20 aasta kõige kehvemad olümpiamängud\n\n## Põhitekst:\n\nHetkel medalitabelis enda jaoks harjumatul kolmandal kohal olev Hiina pole suutnud mitmel oma põhialal mulluste olümpiamängude kuldmedaleid kaitsta ning seega hoitakse medalitabelis USA ja Suurbritannia järel kolmandat positsiooni.\n\nTäpselt Rio olümpiamängude poole peal oli Hiina koondis kogunud 13 kuldmedalit, mis oli peaaegu poole vähem kui Londonis sama aja jooksul, mil selleks hetkeks oli käes juba 25 olümpiavõitu. Teisipäevase seisuga on Hiinal 48 medalit - 15 kulda, 15 hõbedat ja 18 pronksi.\n\n\"Kuna Hiina peamised lootused olid Rio olümpia esimeses pooles, siis on meil raske koguda üle 25 kuldmedali. Seega saab saak olema viimase viie olümpia kõige nigelam,\" kirjutas China News Service pühapäeval.\n\nTänavu koguni 416 sportlasega olümpiamängudele sõitnud Hiina võitis 1996. aasta olümpialt 16 kuldmedalit ning 2000. aastal koguni 28 kirkaimat autasu. Kodusel Pekingi olümpial haarati aga koguni 51 kuldmedalit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma spordis pikka aega üheks suurimaks jõuks olnud Hiina olümpiakoondise jaoks on Rio mängud seni kulgenud ootamatult kehvasti ning suurriigil on oht korjata tänavu Brasiiliast oma viimase 20 aasta kõige kehvem medalisaak.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnus toimus rahvusvaheline noorte võrkpalliturniir\n\n## Põhitekst:\n\nKõige nooremate ehk kuni 14-aastaste tüdrukute esikohani jõudsid 30 võistkonna konkurentsis soomlannad Peppiina Mäenpää ja Ester Hirvonen. Emma Vilberg ja Kaisa Rei mängisid ennast teiseks ning lätlannad Adelina Dovgaja ja Enija Rumaka kolmandaks. Sama vanade poiste kuldmedal rändas Lätti, kui esimeseks tulid Edvards Krumins ja Matiss Salkovskis. Teise koha teenis Leedu esindus Povilas Varpiotas ja Deividas Gerasimov, viimastena mahtusid esikolmikusse Paul Mihkel Maasalu ja Sten-Markus Taasväli. Turniirist võttis osa 25 võistkonda.\n\nKuni 18-aastaste tütarlaste turniir meelitas liivale 23 võistkonda. Parimateks osutusid lätlannad Evelina Rutkovska ja Stefanija Jaunzeme, kes said kaela kuldmedali. Ave Kuusk ja Karolina Kibbermann saavutasid hõbe- ning soomlannad Emilia Marjakoski ja Ada Aronen pronksmedali. Kuni 18-aastaste poeglaste turniiril jõudsid poodiumile vaid Läti võistkonnad, kui 24 paari konkurentsis võeti kolmikvõit. Parimat mängu näitasid Martins Davis Vevers ja Sandijs Suhanovs. Järgnesid Martins Auzins ja Kristaps Liepa ning Gabriels Kokins ja Gustavs Auzins.\n\n\"Meil on külalisi Venemaalt, Lätist, Leedust, 40 Soome võistlejat. Erakordne on see, et selle aasta turniir läks Soome meistrivõistluste kavva ehk siis jagati ka punkte,\" rääkis ERR-ile Beach Festi võistluse korraldaja Jaanus Nõmmsalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval lõppes Pärnu rannas üheksas rahvusvaheline noorte rannavõrkpalliturniir Petronas Beach Fest, kui teisel päeval võtsid omavahel mõõtu kuni 14- ja kuni 18-aastased noored.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ratsanikud noppisid Peterburi MK-etapil kõrgeid kohti\n\n## Põhitekst:\n\nKuni 160 cm takistustega MM-etapil jõudis ümberhüpetele kolm ratsanikku, kelle seas ka Pill Alfons Ral, kes lõpetasid kokkuvõttes ühe veaga kolmandal kohal. Võidu sai Jevgeni Škarpet hobusel Coledo ja teiseks tuli Natalia Simonia hobusel Klen. Eestlastest jõudsid veel auhinnalisele kohale viienda koha saavutanud Gunnar Klettenberg hobusel Queensland ja üheksandaks tulnud Paul Argus hobusel Renessin. Kokku osales sõidus 23 võistlejat.\n\nJuba reedel alanud võistlus seekord eestlastele võite ei toonud, küll aga hulgaliselt auhinnalisi kohti. Avapäeva 145 cm sõidu lõpetasid Pill ja Alfons Ra kolmandal kohal, Argus ja Renessin tulid neljandale kohale, Urmas Raag ja Carlos üheksandale kohale ning Gunnar Klettenberg ja Queensland kümnendale kohale. Võitis Anna Gromzina hobusel Pimilco.\n\n130 cm parkuuris oli parim eestlane Argus hobusel Jay-Z Bee, kes sai kirja neljanda tulemuse. 120 cm lõpetasid neljandal kohal Maarja Martinson ja Kragbech's Celica.\n\nLaupäeval võttis ümberhüpetega 150 cm LR sõidus võidu jälle Gromzina hobusel Pimilco. Eestlastest parimana olid Argus ja Renessin viiendal kohal. Pill ja Alfons Ra lõpetasid seitsmendal kohal ning Raag ja Carlos kaheksandal kohal. 135 cm olid Klettenberg ja Traffic viiendal kohal ning 125 cm parim eestlane oli Pill hobusel White Dream.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Peterburis toimunud ratsutamise MK-etapi lõpetas Eesti parimana Rein Pill hobusel Alfons Ra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMõttus jõudis MK-etapil 15 parema hulka, Lõiv ja Loo teenisid samuti punkte\n\n## Põhitekst:\n\nKuni 23-aastaste ratturite seas pälvis esikoha sakslanna Ronja Eibl, kes jõudis finišisse ajaga 1:08.09. Teise koha sai inglanna Evie Richards (1:09.01) ja kolmandana itaallanna Martina Berta (1:09.30). Mõttus kaotas võitjale viis minutit ja 59 sekundit ning pälvis 14. koha. Ühtlasi teenis ta selle tulemuse eest 14 UCI-punkti.\n\n\"12. koht ei jäänud kaugele, aga tegin viimasel ringil ühel laskumisel sõiduvea, millega kaotasin aega ja ei suutnud eesolevaid tüdrukuid enam püüda, aga mul on väga hea meel selle tulemuse üle,\" sõnas Mõttus.\n\nNaiste eliitklassis võitis ligi 2000 meetri kõrgusel merepinnast sõidetud MK-etapil esikoha hollandlanna Anne Terpstra, kes lõpetas ajaga 1:22.59. Valitsev Euroopa meister Jolanda Neff finišeeris 38 sekundit hiljem ja sai teise koha ning pronksise autasu sai kaela ukrainlanna Jana Belomoina. Valitsev Eesti meister Janika Lõiv kaotas võitjale kuus minutit ja kuus sekundit ning sai 27. koha. Ühtlasi teenis Lõiv olümpiareitingusse juurde 52 UCI-punkti.\n\n\"Tänane sõit möödus sarnaselt reedesele short track' ile. Alguses sain korraliku stardi ja olin heal positsioonil, kuid esimesel tehnilisel ja kitsal singlil tekkis suur ummik. Jäin selle taha kinni ja olin sunnitud päris pikalt jooksma. Seetõttu kaotasin hulgaliselt kohti ja langesin 40. positsioonile. Sealt edasi õnnestus kannatliku sõiduga järjest kohti parandada ja lõpuks 27. kohale tõusta,\" rääkis Lõiv peale võistlust.\n\nMeeste eliitklassis teenis hooaja esimese MK-võidu maailmameister Nino Schurter (1:19.34), kes edestas šveitslasest kaasmaalast Mathias Flueckigerit kahe ja Brasiilia meistrit Henrique Avancinit 12 sekundiga. Eesti valitsev meister Martin Loo kaotas võitjale kaheksa minuti ja 17 sekundiga ning sai 56. koha, mille eest teenis 12 UCI-punkti.\n\n\"Andorra MK-etapp on igal aastal üks raskemaid. Sõitsin enamus sõidust ühtlaselt ja parandasin kohta. Viimased kaks ringi läksid raskeks, ringiajad kukkusid ja koht ei muutunud,\" kommenteeris Loo oma sõitu.\n\nJärgmisel pühapäeval sõidetakse Prantsusmaal Les Getsis neljas maailma karika etapp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Merepinnast kõige kõrgemal sõidetaval maastikuratta MK-etapil Andorras osalesid ka kolm Eesti sportlast. Mari-Liis Mõttus pälvis kuni 23-aastaste ratturite seas 14. koha ning Janika Lõiv ja Martin Loo eliitnaiste ja -meeste seas vastavalt 27. ja 56. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan asub rikastama uraani üle tuumaleppes määratud taseme\n\n## Põhitekst:\n\nSellega loodetakse survestada tuumaleppele alla kirjutanud riike oma kohustusi täitma.\n\nValitsuse pressiesindaja Ali Rabiei ütles pressikonverentsil üksikasju avaldamata, et \"täna me ületame\" tuumaleppega lubatud taseme.\n\nIraani aatomienergiaorganisatsiooni esindaja Behrouz Kamalvandi ütles riigitelevisiooni otsesaates, et president Hassan Rouhani käsk ületada lubatud piir täidetakse \"mõne tunni jooksul\", kui viimased tehnilised üksikasjad on paika saadud.\n\nRouhani teatas Iraani kavatsusest juba 8. mail, täpselt aasta pärast seda, kui USA president Donald Trump ühepoolselt tuumaleppest lahkus ja Iraanile taas sanktsioonid kehtestas.\n\n2015. aastal suurriikidega allkirjastatud tuumaleppe järgi on Iraanil keelatud rikastada uraani üle 3,67 protsendi, mis on piisav kasutamiseks tuumajaamades, kuid oluliselt madalam relvadeks vajaminevast 90 protsendist.\n\nIraan ei ole veel öelnud, kuid suure puhtusastmeni kavatsevad nad uraani rikastada, kuid viidatud on 5 protsendile.\n\nIraan oli andnud tuumaleppe Euroopa osapooltele pühapäevani aega leida tee USA sanktsioonide mõju leevendamiseks, ähvardades hakata vastasel juhul rikastama uraani üle leppega määratud taseme.\n\nLaupäeval teatas Élisée palee, et Prantsuse president Emmanuel Macron ja Iraani president Hassan Rouhani leppisid telefonivestluses kokku, et 15. juuliks selgitatakse välja, kas rahvusvaheline dialoog tuumaleppe üle on võimalik.\n\nRouhani ütles laupäeval valitsusistungil, et Euroopa ei ole Teheranile veel USA sanktsioonide mõju leevendamiseks lahendust pakkunud.\n\nUraanirikastamise piirmäära ületamisest teatanud Iraan ähvardas pühapäeval loobuda 60 päeva jooksul veel teistegi tuumaleppe kohustuste täitmisest, kui ohtu sattunud leppele lahendust ei leita.\n\n\"Me loodame, et leiame lahenduse, vastasel korral astume 60 päeva pärast kolmanda sammu,\" ütles asevälisminister Abbas Araghchi pressikonverentsil ja nimetas suurima lahendust nõudva probleemina naftamüügi langust.\n\nAsevälisminister: Iraan on valmis kõnelusteks nii Euroopa kui USA-ga\n\nIraani asevälisminister Abbas Araghchi ütles pühapäeval, et Teheran peab 2015. aasta tuumalepet suurriikidega endiselt \"kehtivaks dokumendiks\" ning soovib selle kestmist.\n\nJust enne seda oli Teheran teatanud, et alustab mõne tunni jooksul uraani rikastusastme tõstmist üle 2015. aasta tuumaleppega määratud 3,67 protsendi taseme ning ähvardanud loobuda 60 päeva jooksul veel teistegi tuumaleppe kohustuste täitmisest, kui ohtu sattunud leppele lahendust ei leita.\n\nAmetnike sõnul otsustatakse uraani uus rikastusaste Iraani vajadustest lähtuvalt. Selleni jõutakse pühapäeval ja see peaks olema tuvastatav juba esmaspäeval.\n\nTuumaleppe piirangutest üleastumisest hoolimata näitab Teheran üles valmidust pandlik olla.\n\nNii ütles Araghchi, et Iraan on valmis läbirääkimisteks Euroopaga ning et kõnelustega võiks ühineda ka USA.\n\nPompeo: Iraan seisab silmitsi suurema isolatsiooni ja sanktsioonidega\n\nIraan seisab silmitsi suurema isolatsiooni ja sanktsioonidega vastuseks uraani rikastusastmele seatud taseme rikkumisele, hoiatas USA välisminister Mike Pompeo pühapäeval.\n\n\"Iraani tuumaprogrammi viimane laiendamine viib edasise isolatsiooni ja sanktsioonideni,\" ütles Pompeo Twitteris.\n\nNetanyahu nimetas Iraani uraani rikastamise otsust ohtlikuks sammuks\n\nIisraeli peaminister Benjamin Netanyahu nimetas pühapäeval väga ohtlikuks sammuks Iraani otsust rikastada uraani üle 2015. aasta tuumaleppes sätestatud määra.\n\n\"See meede on väga ohtlik ja ma pöördun oma sõprade, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa liidrite poole: teie allkirjastasite leppe ja ütlesite, et sellise sammu korral kehtestatakse karmid sanktsioonid,\" lausus Netanyahu valitsuse istungil.\n\nOtsus hakata uraani rikastama üle kokku lepitud 3,67 protsendi langetati, hoolimata Euroopa Liidu ning leppest lahkunud Ühendriikide vastuseisule.\n\nNetanyahu oli vastu tuumaleppele ja ärgitas Ühendriikide presidenti Donald Trumpi sellest loobuma, mida see lõpuks tegigi.\n\nHoolimata oma vastuseisust leppele, kutsub Netanyahu nüüd Euroopa riike üles selle parameetreid jõustama.\n\nKossatšov: ainult USA saab Iraani tuumaleppe päästa\n\nAinult USA võib päästa 2015. aasta Iraani tuumaleppe (JCPOA), ütles pühapäeval Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov.\n\n\"Pall on Ühendriikide väljakupoolel ja ainult Ameerika saab päästa kokkulepped, mis on muide ÜRO Julgeolekunõukogus kinnitatud,\" ütles Kossatšov Interfaxile.\n\n\"Sellises olukorras ei ole kõige tähtsamad uraani rikastamise füüsilised parameetrid, vaid pigem Iraani poliitiline valmisolek naasta JCPOA täitmise režiimi juurde, niipea kui Washington sama garanteerib,\" lisas ta.\n\nSaksamaa kutsus Iraani tungivalt üles tuumaleppe tingimusi järgima\n\nBerliin reageeris pühapäeval murega Iraani teatele, et see kavatseb rikastada uraani üle 2015. aasta tuumaleppes sätestatud piiri.\n\n\"Me kutsume Iraani tungivalt üles peatama ja pöörama ümber kogu tegevuse, mis ei ole kooskõlas tema kohustustega,\" lausus välisministeeriumi pressiesindaja, nimetades madalrikastatud uraani tootmise suurendamist ja uraani rikastamist üle lubatud piirmäära.\n\n\"Me oleme järgmiste sammude osas ühenduses teiste JCPoA osalistega,\" lisas Berliin, viidates 2015. aasta ajaloolisele tuumaleppele Iraani ja kuue suurriigi vahel.\n\nSuurbritannia ärgitab Iraani loobuma tuumaleppe rikkumisest\n\nÜhendkuningriik kutsus pühapäeval Iraani viivitamatult peatama ja tagasi pöörama kogu tegevuse, mis ei ole vastavuses selle kohustustega.\n\nUraanirikastamise piirmäära ületamisest teatanud Iraan ähvardas pühapäeval loobuda 60 päeva jooksul veel teistegi tuumaleppe kohustuste täitmisest, kui ohtu sattunud leppele lahendust ei leita.\n\n\"Samas kui ÜK järgib lepet täielikult, peab Iraan viivitamatult peatama ja tagasi pöörama kogu tegevuse, mis ei ole kooskõlas selle kohustustega,\" on öeldud Briti välisministeeriumi avalduses.\n\n\"Me koordineerime teiste JCPoA osalistega järgmisi samme leppe tingimustest lähtuvalt,\" märkis ministeerium, viidates 2015. aastal sõlmitud lepingule Iraani ja kuue suurvõimu, sealhulgas Ühendkuningriigi vahel.\n\nÜRO tuumaagentuur lubab Iraani tegevust kontrollida\n\nÜRO tuumajärelevalveamet ütles pühapäeval, et on teadlik Iraani kavatsusest rikkuda 2015. aasta tuumaleppes sätestatud uraani rikastamise piiranguid.\n\nRahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) sõnul raporteerivad tema inspektorid Iraanis Viini peakorterit niipea, kui on \"väljakuulutatud arengule\" kinnitust leidud.\n\nSoome ekspert: Iraani tee relvakõlbuliku uraanini on veel pikk\n\nIraani otsus hakata rikastama uraani üle 3,67 protsendi on samm relvakõlbuliku uraani suunas, kuid tee sinna on veel pikk, ütles Soome kiirgusohutuskeskuse (STUK) peainspektor Antero Kuusi.\n\nIraan teatas pühapäeva hommikul, et alustab mõne tunni jooksul uraani rikastusastme tõstmist üle 2015. aasta tuumaleppega määratud 3,67 protsendi taseme.\n\nJuba reedel vihjati, et uraani hakatakse rikastama viie protsendini.\n\nKuusi ütles sammu kommenteerides, et tuumaelektrijaamad töötavad üldjuhul leppega ülempiiriks võetud 3,67-protsendise uraaniga.\n\n\"Kui minnakse üle 3,67 protsendi, tehakse kangemat uraani kui tuumakütuse kasutamise seisukohast vaja on, ja asutakse teele tuumarelvakõlbuliku uraani suunas.\"\n\n\"Viis protsenti on siiski veel tuumarelvakõlbulikkusest kaugel,\" lisas Kuusi. \"Uraan on relvakõlbulik alles 80 protsendile lähenedes.\"\n\nKuusi sõnul ei ole 3,67-protsendisel uraanil praktikas mingit lisaväärtust, kuni ei ole saavutanud relvakõlbulikkust.\n\n\"Kusagil uurimis- ja allveelaevareaktorites kasutatakse kangemat, 12-15-protsendist uraani, aga muud kasutust sel ei ole.\"\n\nKuusi tuletas meelde, et Iraani jõudis enne 2015. aasta lepet 20-protsendise uraanini.\n\nIraani rikkus tuumalepet juba varem, teatades esmaspäeval, et on ületanud leppes lubatud rikastatud uraani varude piirmäära 300 kilogrammi.\n\nDiplomaatiliste allikate teatel on Iraan ületanud lubatud koguse 2 kiloga.\n\nKuusi sõnul on kogus väga väike, mis viitab sellele, et Iraan soovis rikkumisega pigem avalikkuse tähelepanu ja survet leppe teistele osapooltele, kes Teherani arvates sellest kinni ei pea.\n\n\"Siin on jutt veel üsna väikestest kogustest, aga mida rohkem rikastatud uraani varutakse, seda enam saab seda töödelda ja seda raskem on seda valvata. Kogust piirati eelkõige järelevalve hõlbustamiseks ja et mingit hulka rikastatud uraani ei saaks kusagile peita,\" rääkis Kuusi.\n\nIraani tuumaleppest kinnipidamist kontrollib ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA).\n\nKuusi arvates on Iraani teekond relvakõlbuliku uraanini veel pikk.\n\n\"Selleni läheb kuid, kui kõvasti tööd teha. Kui seda üritatakse teha salaja ja vähehaaval, võtab see palju aega. Tõenäoliselt ei ole Iraanil nii suurt rikastamisvõimekust, et ta suudaks mõne kuuga vajaliku materjali valmis teha.\"\n\nKuusi hinnangul ei ole Iraan veel märku andnud, et ta üritaks kiiresti tuumarelvani jõuda.\n\n\"Praegu ei ole veel märke, et uus võidurelvastumine oleks käima läinud,\" ütles Kuusi, kelle sõnul räägitakse ikka veel määradest ja ähvardatakse sammudega, mis on pigem rahvusvahelise poliitika relvad ja surveabinõud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraan teatas pühapäeval, et tõstab uraani rikastusastme üle 2015. aasta tuumaleppega määratud 3,67 protsendi taseme.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvuste karikas: suurüllataja Madagaskar võttis järjekordse skalbi\n\n## Põhitekst:\n\nIbrahim Amada ilus kauglöök viis Madagaskari üheksandal minutil juhtima, 12 minutit hiljem viigistas Cedric Bakambu pealöök seisu. 13 minutit enne normaalaja lõppu tõi Faneva Andriatsima saareriigi kasuks tabloole seisu 2:1, aga Chancel Mbemba tabamus viimastel minutitel viis mängu lisaajale ning hiljem ka penaltiseeriasse, kus Madagaskar ei eksinud kordagi.\n\nTurniiri suurüllataja läheb veerandfinaalis vastamisi Ghana ja Tuneesia vahelise kohtumise võitjaga. Esimeses veerandfinaalis kohtuvad Senegal ja Benin, viimases Nigeeria ja Lõuna-Aafrika. Kolmandasse veerandfinaali pääsevad matšide Mali - Elevandiluurannik ning Alžeeria - Guinea võitjad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Egiptuses toimuval jalgpalli Aafrika Rahvuste karikaturniiril jätkab üllatamist debütant Madagaskar, kes alistas kaheksandikfinaalis Kongo DV ja pääses kaheksa parema sekka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaardu lõpetas nukra seeria suureskoorilise võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nViimased viis Premium liiga mängu kaotanud Maardu jäi kaotusseisu ka pühapäeval, kui Daniil Ševjakov viis Kalevi penaltist juba viiendal minutil juhtima. Maardu vastas aga tugevalt ning võttis varem Paidet esindanud Jasper Uwaegbulami kübaratriki ja Vitali Gussevi tabamuse toel 4:1 võidu.\n\nVõiduga tõusis Maardu Premium liiga tabelis Kalevist mööda. Mõlemad meeskonnad on kogunud 12 punkti, kaheksandal kohal olevast Viljandi Tulevikust lahutab neid kolm silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liigas peeti pühapäeval üks kohtumine, kui Maardu Linnameeskond alistas võõrsil Tallinna Kalevi 4:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMalta nõustus 65 migranti päästelaevalt EL-i riikidesse ümber paigutama\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister Joseph Muscat kirjutas Twitteris, et pärast jutuajamist Euroopa Komisjoni ja Saksa valitsusega viiakse 65 isikut esmalt Alan Kurdilt üle \"Malta relvajõudude vahendile, mis seejärel siseneb Malta sadamasse\".\n\n\"Kõik päästetud isikud pardal paigutatakse viivitamatult ümber teistesse EL-i liikmesriikidesse.\"\n\nLaupäeva õhtul teatas Saksa vabaühendus Sea-eye, et selle alus Alan Kurdi, mis oli teel Lampedusale, on võtnud kursi hoopis Maltale, kuigi ei ole saanud luba Malta vetesse sisenemiseks.\n\n\"Nüüd saab näha, kas Euroopa valitsused toetavad Itaalia lähenemist. Inimelud ei ole kauplemisobjekt,\" kirjutas Sea-eye Twitteris.\n\nLaupäeval sildus Itaalia keeldu trotsides Lampedusal päästelaev Alex, millel viibinud pagulased pühapäeval maale lubati.\n\nHumanitaarorganisatsioon Mediterranea Saving Humans kirjutas Twitteris, et üle 40 migrandi lubati Itaalia lipu all seilanud Alexilt lõpuks maale, et nad abi saaksid.\n\nOrganisatsioon kinnitas, et politsei arestis laeva ning selle kapteni Tommaso Stella suhtes on algatatud juurdlus seoses ebaseadusliku sisserände toetamisega.\n\nAlex on teine päästelaev veidi rohkem kui nädala jooksul, mis on trotsinud Salvini katseid blokeerida Itaalia sadamad päästelaevadele.\n\nSalvini allkirjastas juunis määruse, mis näeb ette kuni 50 000 eurose trahvi ilma loata Itaalia territoriaalvetesse sisenenud aluse kaptenile, omanikule ja operaatorfirmat.\n\nPärast Alexi randumist lubas populistist asepeaminister tõsta maksimaalse trahvimäära miljoni euroni.\n\n\"Ma ei anna luba ühekski maabumiseks neile, kes ei hooli Itaalia seadustest ja aitavad inimkaubitsejaid,\" kirjutas Salvini laupäeva õhtul Twitteris.\n\nMediterranea märkis, et selle alus seilas ainsasse võimalikku turvalisse sadamasse, viidates talumatutele hügieenitingimustele pardal.\n\nJuuni lõpus arestisid võimud Lampedusal Saksa vabaühendusele Sea-Watch kuulunud päästelaeva, mis oli politseikaatrit jõuga kõrvale puksides sadamasse sõitnud, ning pidasid kinni selle kapteni Carola Rackete.\n\nItaalia kohtunik andis siiski korralduse Rackete vabastada, leides, et tema eesmärk oli inimelusid päästa. Kohtu otsus ajas raevu Salvini, kuid võis julgustada Alexi meeskonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Malta peaminister ütles pühapäeval, et tema riik paigutab teistesse Euroopa Liidu riikidesse ümber 65 migranti päästelaevalt Alan Kurdi, millel on keelatud Malta vetesse siseneda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMotoGP: Marquez jätkas Saksamaal hiilgavat seeriat\n\n## Põhitekst:\n\nMM-sarja üldliider ja tiitlikaitsja edestas Yamahal sõitvat kaasmaalast Maverick Vinalest ning teist Honda pilooti Cal Crutchlow'd.\n\nPärast üheksandat MM-etappi on Marqueze edu lähima jälitaja, Ducatil sõitva itaallase Andrea Dovizioso ees 58 punkti. Danilo Petruccil on kolmandana 121 silma, Suzuki hispaanlasel Alex Rinsil 101 punkti.\n\n26-aastane Marquez võitis Chemnitzi lähedal toimuva võistluse esimest korda juba 2010. aastal praeguse Moto3 sarja arvestuses. 2011. ja 2012. aastal võidutses ta seal Moto2-s ning alates 2013. aastast on ta etappi kontrollinud MotoGP sõitjana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "MotoGP Saksamaa etapi võitis MM-sarja üldliider Marc Marquez (Honda), kes on Sachsenringil võidutsenud juba kümme aastat järjest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi alistanud ameeriklannad kaitsesid jalgpalli MM-tiitlit\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolajal väravad löömata jätnud tiitlikaitsja läks juhtima 61. minutil, kui koondise kapten Megan Rapinoe realiseeris penalti. Rapinoe jaoks oli see koondisekarjääri 50. väravaks. Kaheksa minutit hiljem viis Rose Lavelle USA ilusa soolorünnaku järel ameeriklannad kahe väravaga juhtima ning seisuga 2:0 mäng ka lõppes.\n\nUSA naised on nelja parema sekka jõudnud kõigil kaheksal MM-finaalturniiril, seekordne triumf on neile neljandaks. Neli aastat tagasi alistati Vancouveris toimunud finaalis 5:2 Jaapan.\n\nEnne mängu:\n\nSenipeetud seitsmest MM-ist on USA finaali jõudnud neljal korral ja tulnud maailmameistriks kolmel korral, viimati neli aastat tagasi. Holland mängib alles teist korda MM-finaalturniiril ega pole varem finaali jõudnud.\n\nUSA on tänavuse MM-i play-off 'is igas mängus avanud väravaarve esimese kümne minutiga, kogu turniiri peale on ameeriklannad löönud enim ehk 24 väravat. Senisest neljast USA osalusel peetud MM-finaalist kaks on aga lõppenud alles penaltiseerias, kus korra (1999) jäänud peale USA ja korra (2015) vastane, kes tol korral oli Jaapan.\n\nVarasemalt on USA ja Holland kahel korral kohtunud sõprusmängus, mõlemal korral võitis USA 3:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teist turniiri järjest krooniti naiste jalgpalli maailmameistriks USA, kes alistas Lyonis toimunud finaalis 2:0 Hollandi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert tõusis Tour de France'il 30 parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nJumbo-Visma võitis etapi 20-sekundilise eduga Briti meeskonna Team Ineos ees, ehk üldliidrina jätkab avaetapil üllatusliku võidu teeninud hollandlane Mike Teunissen.\n\nKangerti tiim EF Education First jäi Jumbo-Vismast kuuendana maha 28 sekundiga, teise eestlasena Prantsusmaa velotuuril kaasa lööva Rein Taaramäe leivaisa Direct Energie kaotas 1.42 ja oli 20.\n\nKangert tõusis üldarvestuses 28. kohale (+0.38), Taaramäe on üldarvestuses 122. (+1.52).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval sõideti Brüsselis Tour de France'i teine etapp. 27,6 kilomeetri pikkuse meeskonnasõidu võitis Jumbo-Visma, Tanel Kangerti leivaisa EF Education First oli kuues.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDeutsche Bank koondab 2022. aastaks 18 000 töötajat\n\n## Põhitekst:\n\nPank käivitas pärast aastaid kiratsemist ja juriidilisi probleeme järjekordse restruktureerimise etapi.\n\nRestruktureerimine tähendab \"tööjõu kärpimist\" umbes 18 000 töötaja võrra kuni umbes 74 000 töötajani 2022. aastal, on öeldud Deutsche Banki avalduses, mille kohaselt aitab koondamine aastas kokku hoida kuus miljardit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa suurim laenuandja Deutsche Bank teatas pühapäeval, et koondab 2022. aastaks 18 000 inimest ehk umbes viiendiku oma töötajaist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Rump võttis Jaapanis hooaja esimese võidu\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval peetud ajasõitudes kvalifitseerus Tan - Rump ekipaaž esimesse ja teise võistlussõitu vastavalt teisele ja viiendale stardikohale. Laupäevases võistlussõidus pidi Tan eelmisel etapil Suzukas saadud võidusõidujärgse karistuse (+5 stardikohta) tõttu startima aga seitsmendalt kohalt. Karistusest hoolimata kulges sõit hästi. Tanil õnnestus stardis tõusta neljandale kohale, millel andis ka vahetuse üle kaassõitja Rumpile. Varase boksipeatuse ning eestlase esimeste kiirete ringide abil õnnestus Audil tõusta kolmandaks. 22 minutit enne finišit õnnestus Rumpil mööduda teisel kohal liikunud Ferrarist ning ekipaaž lõpetas sõidu teisena, kaotust liidrile vaid 0,5 sekundit.\n\nPühapäevane võistlus, kuhu Rump startis viiendana, kulges samuti tõusvas joones. Kõigepealt õnnestus eestlasel stardis kõik rünnakud tõrjuda ning oma koht säilitada. Esimese ringi kõva võitluse käigus õnnestus grupist lahti rebida ning Rump sai asuda Pro-Am klassi autodest koosnevat esinelikut jälitama. Samal positsioonil andis Rump meeskonnakaaslasele vahetuse ka üle. Kümme sekundit pikem boksipeatus laupäeval teenitud teise koha eest tähendas, et rajale naasti alles 11. Siiski olid head šansid poodiumiks, sest peale sõitjavahetusi jäid Tanist eespoole vaid amatöörsõitjad. Audi nr. 12 näitas selgelt paremat kiirust. Ring-ringilt parandas Tan kohta ja väikese abiga ohutusautolt õnnestus viimasel ringil hõivata liidripositsioon, millel ka lõpetati.\n\n\"Tõusta Fuji mäe varjus kaks korda järjest poodiumile on võimas tunne,\" tõdes Rump võistluse järel. \"Suurepärane töö meeskonna poolt. Kauaoodatud üldvõit ja mitmekülgselt tugev nädalavahetus on terve tiimi poolt ära teenitud ja lisab kindlasti motivatsiooni viimaseks kaheks nädalavahetuseks Koreas ja Hiinas. Ma olen äärmiselt õnnelik.\"\n\nJärgmine etapp toimub 3.-4. augustil Lõuna Koreas Yeongami F1 ringrajal\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel Jaapanis Fuji International ringrajal toimunud Blancpain GT World Challenge Asia etapil oli Audi R8 GT3 nr. 12 ehk Martin Rump - Weiron Tan tõeliselt heas hoos, kui saavutati üldarvestuse teine ja esimene koht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPamplona härjajooksul sai pühapäeval viga viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\n46-aastasele San Francisco elanikule torkas pull 850-meetrise jooksu lõpus härjavõitlusareenil sarve kaela. 23-aastane Kentucky osariigist Florence'ist pärit mees ja 40-aastane hispaanlane said sarve reide.\n\nKaks noort hispaanlast pääses kergemate peavigastustega.\n\nÜheksa päeva kestva San Fermini festivali ajal pageb igal hommikul tuhandeid inimesi linna kitsastel tänavatel kuue võitlushärja eest, kes siis pärastlõunal areenil oma lõpu leiavad.\n\nLinna kaitsepühaku järgi nime saanud festivali tegi maailmakuulsaks Ernest Hemingway 1926. aastal kirjutatud romaan \"Ja päike tõuseb\" ning üritus meelitab igal aastal kohale umbes miljon külalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanias Pamplonas sai pühapäeval San Fermini härjajooksufestivalil viga viis meest, teiste seas kaks puskida saanud ameeriklast ja üks hispaanlane, teatasid linnavõimud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViru avavangla kinnipeetav ei naasnud vanglasse\n\n## Põhitekst:\n\n39-aastane Jevgeni Borovitšov on 180 cm pikk, kõhna kehaehituse ja hallikate silmadega. Eritunnusena on tal vasakul õlal erinevad tätoveeringud - kolme peaga draakon ja koletised ning kolme peaga lõvi ja tiibadega pealuu.\n\nVanglast lahkudes olid Borovitšovil seljas beežid lühikesed püksid, tume dressipluus ja jalas tumesinised spordijalatsid.\n\nBorovitšovi on karistatud varguste ning mootorsõidukiga ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustuse või surma eest.\n\nKõigil, kes teavad mehe asukohta, palub politsei sellest viivitamatult teavitada lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 5302 4893.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval ei naasnud ettenähtud ajaks avavanglasse Viru vangla kinnipeetav Jevgeni Borovitšov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRivo Vesiku hoolealused krooniti rannavõrkpalli maailmameistriteks\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaal Hamburgis toimunud turniiril alistasid Stojanovski ja Krasilnikov esmalt kõik kolm alagrupivastast tulemusega 2:0, seejärel võideti kuivalt Tšehhi paari, kaheksandikfinaalis ameeriklasi ja veerandfinaalis itaallasi. Poolfinaalis tulid Vesiku hoolealustele vastu ameeriklased Tri Bourne ja Taylor Crabb, keda võideti 2:1.\n\nFinaalis mindi vastamisi sakslaste duoga Julius Thole - Clemens Wickler. Avageimi võitis Saksamaa paar 21:19, teise venelased 21:17 ning otsustavas geimis olid Stojanovski - Krasilnikov paremad seisuga 15:11.\n\nKrasilnikov ja tema toonane partner Konstantin Semenov jõudsid Rio olümpiamängudel nelja parema sekka, pronksimatšis pidid nad tunnistama Hollandi paari paremust. 22-aastasest Stojanovskist sai pühapäeval aga kõigi aegade noorim rannavõrkpalli maailmameister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rannavõrkpalli maailmameistriteks krooniti Venemaa paar Oleg Stojanovski - Vjatšeslav Krasilnikov, kelle juhendajaks on eestlane Rivo Vesik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti diplomaat kritiseerib lekkinud memos Trumpi valitsust\n\n## Põhitekst:\n\nAjalehes Mail on Sunday avaldatud memod sisaldavad suursaadik Kim Darrochi ülimalt kriitilist hinnangut Trumpi valitsusele ja annavad võimaluse heita pilk kõrge diplomaadi suhtumisse tema valitsuse lähimasse liitlasse.\n\n\"Me õigupoolest ei usu, et see adminisratsioon muutuks oluliselt normaalsemaks; vähem düsfunktsionaalseks; vähem ettearvamatuks; vähem lõhenenuks; vähem diplomaatiliselt kohmakaks ja saamatuks,\" kirjutab Darroch ühes lekkinud dokumentidest, mis hõlmavad ajavahemikku 2017. aastast praeguseni.\n\nBriti välisministeerium ei vaidlusta dokumentide ehtsust, kuid peab lekitamist riukaks. Ministeeriumi sõnul ootab avalikkus diplomaatidelt ausat hinnnagut oma teenistuskoha poliitikale.\n\nMemodes iseloomustatakse Trumpi poliitikat \"seosetu ja kaootilisena\".\n\nDarrochi sõnul on kaheldav, kas Valge Maja hakkab üldse kunagi kompetentne tunduma ja tema arvates saab presidendiga suhelda ainult lihtsalt ja nürilt.\n\nDarrochi seisukohad viivad mõtte Trumpi sõnadele pärast 2016. aasta valimisvõitu, et Brexiti eestvõitlejast Nigel Farage'ist saaks suurepärane Briti suursaadik Ühendriikides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti suursaadik USA-s peab president Donald Trumpi administratsiooni saamatuks ja sisetülidest kammitsetuks ning ei usu, et asi võiks paraneda, selgub avalikkuse ette lekkinud diplomaatilisest korrespondentsist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib Tallinnas kadunud 14-aastast tüdrukut\n\n## Põhitekst:\n\nPolitseinikud on suhelnud tüdruku pere ja sõpradega ning kogunud infot tema võimalikest viibimispaikadest, samuti on info tüdruku kadumisest edastatud politseipatrullidele.\n\nTeadaolevalt viibis tüdruk viimati laupäeva keskpäeval Tallinnas Lasnamäel. Tüdruk võib olla liikunud Tartusse, aga ta võib olla endiselt ka Tallinnas.\n\nHanna-Liisa on 165 cm pikk ja kõhna kehaehitusega. Tal on õlgadeni oranžikas-blondid juuksed (nagu ülemisel fotol) ja ta kannab prille. Jalas olid tüdrukul valget värvi teksapüksid ja musta-roosa värvilised Nike kirjaga tossud. Seljas oli tüdrukul tumelillat värvi pluus (nagu näha alloleval pildil).\n\nTüdruku elu võib sattuda kõrvalise abita ohtu, mistõttu palub politsei kõigil, kes neiut märkavad, helistada viivitamatult hädaabinumbrile 112.\n\nPolitsei otsib Tallinnas kadunud Hanna-Liisat. Autor/allikas: PPA\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei otsib Tallinnas kadunud 14-aastast Hanna-Liisat, keda lähedased nägid viimati 5. juulil kella 19.30 ajal lauluväljakul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa meistriga liitunud Tammemaa: usun, et tegin sammu edasi\n\n## Põhitekst:\n\nSaaremaalt pärit mängumees pallis viimased kaks hooaega Maaseiki Greenyardi meeskonnas ning tuli mõlemal aastal Belgia meistriks, kirjutab portaal võrkpall24.ee.\n\nKui esimesel Belgia hooajal oli ta klubis ainuke eestlane, siis lõppenud hooajal mängis ta sealt koos Andri Aganitsa ja Keith Pupartiga. \"Ma usun küll, et tegin karjääris sammu edasi. Prantsusmaa liiga tase on kõvem kui Belgias. Klubi eesmärgiks on kohalikus liigas võita kõik tiitlid ja Meistrite Liigas jõuda alagrupist edasi,\" ütles Tammemaa.\n\nLoe pikemat intervjuud portaalist võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti rahvusmeeskonna temporündaja Timo Tammemaa sõlmis asja kahel hooajal Prantsusmaa meistriks tulnud Tours'iga aastase lepingu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMercedese noorteprogrammiga liitunud Aron jõudis Itaalias pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\nAron (Prema Powerteam) jõudis pjedestaalile Itaalia F4 sarja seitsmendal etapil Hungaroringil. Võistluse võitis Van Amersfoortis sõitev norralane Dennis Hauger, teise koha võttis Aroni ees tema brasiillasest tiimikaaslane Gianluca Petecof.\n\nSarja üldarvestuses tõusis 37 punkti kogunud Aron seitsme sõidetud etapi järel kuuendale kohale, ülikindlalliidril Petecofil on 118 silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõned päevad tagasi Mercedese vormel-1 meeskonna noorteprogrammiga liitunud Paul Aron saavutas Itaalia F4 sarja etapil kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA tahab, et Saksamaa saadaks maaväed Süüriasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tahame, et Saksa maaväed vahetaks osaliselt meie sõdurid välja,\" ütles USA eriesindaja Süürias James Jeffrey Saksa ajakirjandusele.\n\nUSA president Donald Trump kuulutas eelmisel aastal ISIS-e alistatuks ja andis käsu kõik 2000 sõdurit Süüriast välja tuua.\n\nVäike osa neist on siiski jäänud veel Kirde-Süüriasse, mis ei ole president Bashar al-Assadi kontrolli all. Nüüd püüab Washington mõjutada rahvusvahelise koalitsiooni teisi osalisi oma panust seal suurendama.\n\n\"Me otsime vabatahtlikke, kes tahaksid siin osa võtta,\" ütles Jeffrey.\n\nWashingtonil on piirkonnas kaks eesmärki: toetada kurdi vägesid, mis USA sõdurite toel ISIS-e Põhja-Süüriast välja lõid, sest neid ähvardab üha tõsisemalt Türgi, ja takistada ISIS-el Süürias taas pead tõstmast.\n\nUSA loodab Euroopa abile ning survestab Suurbritanniat, Prantsusmaad ja nüüd ka Saksamaad, kes on seni panustanud luurelennukite ja muu mittesõjalise abiga.\n\nSaksamaa ei ole ajaloo tõttu kuigi varmas sõtta minema ja sõdurite Süüriasse saatmise väljavaade võib kantsler Angela Merkeli hapra koaltsioonivalitsuse lõhestada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA nõudis pühapäeval, et Saksamaa saadaks maaväed Süüria põhjaossa ja tõhustaks nii osavõttu võitlusest äärmusrühmitusega ISIS, sest Washington tahab piirkonnast lahkuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Olesk võitis koduse Euroopa karikaetapi\n\n## Põhitekst:\n\nTeise koha sai Prantsusmaa laskur Kevin Chapon 570 silmaga ja kolmanda koha võitis Teemu Lahti Soomest 569 silmaga. Reijo Virolainen sai 562 silmaga kaheksanda koha, Raul Erk oli 555 silmaga 14., Fred Raukas 549 silmaga 20. ning Erki Sillakivi 543 silmaga 23.\n\nVõit oli Oleskile sellel aastal teiseks Euroopa karika etapivõiduks, esimese võidu võttis ta Taanis Arhusis toimunud etapil täiskaliibrilise püstoli harjutuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Männikul toimuval Lapua Euroopa karikaetapil 25 m püstoliharjutustes oli pühapäeval kavas standardpüstoli harjutus. Peeter Olesk teenis oma esimese Euroopa karika etapivõidu standardpüstoli harjutuses, tema võidutulemus oli 575 silma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPrints Harry ja hertsoginna Meghan ristisid poja\n\n## Põhitekst:\n\nBriti meedias tekitas veidi pahameelt kuningliku paari otsus ristida poeg privaatselt ning mitte avaldada ka ristivanemate nimesid, kirjutab BBC.\n\nTseremoonia leidis aset Windsori lossi privaatses kabelis.\n\nView this post on Instagram\n\nThis morning, The Duke and Duchess of Sussex's son, Archie Harrison Mountbatten-Windsor was christened in the Private Chapel at Windsor Castle at an intimate service officiated by the Archbishop of Canterbury, Justin Welby. The Duke and Duchess of Sussex are so happy to share the joy of this day with members of the public who have been incredibly supportive since the birth of their son. They thank you for your kindness in welcoming their first born and celebrating this special moment. Their Royal Highnesses feel fortunate to have enjoyed this day with family and the godparents of Archie. Their son, Archie, was baptised wearing the handmade replica of the royal christening gown which has been worn by royal infants for the last 11 years. The original Royal Christening Robe, made of fine Honiton lace lined with white satin, was commissioned by Queen Victoria in 1841 and first worn by her eldest daughter. It was subsequently worn for generations of Royal christenings, including The Queen, her children and her grandchildren until 2004, when The Queen commissioned this handmade replica, in order for the fragile historic outfit to be preserved, and for the tradition to continue. Photo credit: Chris Allerton ©️SussexRoyal\n\nA post shared by The Duke and Duchess of Sussex (@sussexroyal) on Jul 6, 2019 at 8:14am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sussexi hertsog ja hertsoginna Harry ja Meghan ristisid kevadel sündinud poja Archie.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nProkuratuur saatis Signe Lahteina elu nõudnud avarii süüasja kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nProkuratuur saatis juuni alguses kriminaalasja kohtusse kokkuleppemenetluses, ütles prokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova BNS-ile. \"Kohtuistungi aeg ei ole veel määratud,\" märkis ta.\n\nSigne Lahtein sattus raskesse avariisse mullu 22. märtsi hilisõhtul Tallinna-Tartu maanteel, kus tema juhitud sõiduauto põrkas kokku veokiga.\n\nPäästjatel tuli Lahtein autost välja lõigata ning ta viidi Tartu Ülikooli liinikumi, kus ta eelmise aasta 2. aprillil suri.\n\nLiiklustehnilise ekspertiisi kohaselt põhjustas avarii rasketes ilmastikuoludes veoki üle kontrolli kaotanud Türgi kodanikust autojuht.\n\n\"Ekspertiisi käigus kogutud andmed kinnitasid, et just veoautojuht kaotas raskete teeolude tõttu veoauto üle kontrolli ning kaldus vastassuunavööndisse,\" on ringkonnaprokurör Anneli Hinto varem öelnud.\n\nTürgi kodaniku ja prokuratuuri karistusleppe kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab kohus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis heategevusliku saate \"Kodutunne\" saatejuhi Signe Lahteina surmaga lõppenud avarii põhjustamises süüdistatava Türgi kodaniku kriminaalasja kohtusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaara Orav võidutses Saksamaal nii üksik- kui paarismängus\n\n## Põhitekst:\n\nÜksikmängu finaalis alistas kõrgeimat paigutust omanud Orav kindlalt 6:0, 6:3 turniiril 3. asetatud sakslanna Nicole Rivkini. Orav kaotas kogu turniiri vältel vaid ühe seti.\n\nPaarismängus osales Orav koos austraallanna Charlotte Kempenaers-Pocziga ja neil oli 1. asetus. Eesti-Austraalia duo oli finaalis 6:4, 6:3 parem 2. paigutust omanud belglannadest Amelie Van Impe'ist ja Hanne Vandewinkelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17-aastane Eesti tennisist Saara Orav sai Saksamaal peetud ITF-i juunioride tenniseturniiril kaks võidukarikat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaarel Tarand: Bruce Jackson kummitab jälle\n\n## Põhitekst:\n\nSisemaise suve poliitikavaikust kompenseerib tänavu välispoliitiline hoogtöö, mille on ette kirjutanud Euroopa kalender.\n\nEuroopa mitmesugustes organites astutud samme ühekaupa lähemalt vaadates ei saa Eestit tulemuslikkuse eest just kiita. Demonstratiivne rapsimine Euroopa Nõukogus ja selle parlamentaarses assamblees (ENPA), rääkimata sellele järgnenud kodumaistest avaldustest, on asetanud Eesti taas üldpildile riiukukena.\n\nSeejuures puudub aga strateegiline käitumiskava, nagu on osutanud Andres Herkel Postimehes. Eesti esindajad võivadki jääda endale korrutama, et tegutsevad \"väärtuspõhiselt\" ja on moraalselt vankumatud, kuid kui see tähendab demokraatlikes otsustuskogudes alatihti vähemuse hulka jäämist, siis võib sama hästi öelda, et tegu on kehva diplomaatia ja võimetusega läbirääkimistel koalitsioone luua ja enamust võita.\n\nVähemuse häälena silmapaistmisest on saamas Eesti puhul norm ka Euroopa Liidu organites.\n\nEesti julgeolekupoliitilist mõtlemist pigistab juba aastaid tinamütsina kinnismõte Venemaast kui agressorist, kes varem või hiljem kõike mängu pannes Eestit taas vallutada tahab. Me oleme pahased kõigi peale, kes ei jaga meie usku sellesse, et Venemaa kordab alati oma varem ajaloos tehtut.\n\n\"Peeter I akent Euroopasse ihatakse tagasi aegade lõpuni.\"\n\nMe kinnitame, et kui Venemaa ei muutu (õhtumaiseks õigusriigiks) meie dikteeritud viisil ja tempos, siis ei muutu ta järelikult üldse. Peeter I akent Euroopasse ihatakse tagasi aegade lõpuni.\n\nTõenditeks on mugav tuua Gruusia ja Ukraina näide, mis sest, et ei meil ega ka Lätis-Leedus ole ühtki nn külmutatud konfliktiga regiooni ega ka viienda kolonni pesitsusala, mille lääneservale saaks rindejoone ning kaevikud projekteerida.\n\nVahemärkusena: Venemaa püüdis aastatel 1992-1993 Ida-Virumaale selle külmunud konflikti ehitada ja seda ajal, mil naaberriiki juhtis presidendina hiljem Tallinnas peaaegu monumendiga tunnustatud \"demokraat\" Boriss Jeltsin. Ei läinud läbi.\n\nKui Eesti välispoliitilisel arusaamal ajaloo pidevast kordumisest peaks siiski tõepõhi all olema, ei tohiks olla riigiti valikulist kohtlemist. Järelikult peaks praeguseks hetkeks valitsusel olema järgmises Pärsia lahe kriisis (nagu USA sealseid sõdu nimetatakse) osalemise kohta kindel ja põhjendatud seisukoht, mida ka avalikkusega jagatakse.\n\nPaljud märgid näitavad, et sõjasarve hüüd kostab Toompeale seekord sama ootamatult nagu 16 aastat tagasi, kui liitusime endale tagajärgedest aru andmata USA püha sõjaga Iraagis, tuues seal ka vereohvreid.\n\nGlobaalsel malelaual (ja ka Eesti-USA partii omal) on peaaegu täpselt sama seis nagu pärast terrorirünnakuid septembris 2001, kui USA president kuulutas oma aastakõnes välja kurjuse telje (nimeliselt paigutusid sellele Iraan, Iraak ja Põhja-Korea) ja pisut hiljem läkski Iraagis paugutamiseks.\n\nUSA poolel on taas võimul sõjakas vabariiklasest president, George W. Bushist palju hullemgi, sest meediasäutsude järgi otsustades teeb ta otsuseid, kelle pihta rakette lasta või laskmata jätta, hommikuse tuju järgi. Tuju aga sõltub paljuski sellest, kas New York Timesis on mõni tema suhtes kriitiline või paljastav artikkel (\"fake news\") ilmunud või mitte.\n\nHiljuti otsustas Trump ühel hea tuju hommikul, et ta kohvi kõrvale siiski ei põhjusta vähemalt 150 süütu iraanlase surma. Raketilöök jäi seekord ära.\n\nVabariiklike presidentide ajal on Valges majas alatihti tegutsenud sõjaõhutajate osakond. Nende tüüpide närvid valutavad pidevalt teadmisest, et lebatakse maailma suurima relvaarsenali otsas, aga oma tulejõudu karistamatult \"projekteerida\" saab nii harva.\n\nAastal 2002 oli kurjuse telje ideoloogina juhtpistrike asepresident Cheney ja kaitseminister Rumsfeldi kõrval ka John Bolton, kellest on nüüdseks saanud Trumpi julgeolekunõunik.\n\nJa kus on Bolton, seal on sõda. Kambas tiirleb ridamisi temasarnaseid, kel ülesandeks järjekordne sõda USA avalikkusele maha müüa, valmistada ette \"tõendid\" ning hankida USA soolo kattevarjuks igalt poolt maailmast väärtuspõhiseid liitlasi.\n\nInglismaa meedia muretseb juba mõnda aega ajaloo kordumise pärast saareriigis, arvates, et hetkeks, mil USA asub vaenumaadega suhteid pingestama ehk avalikult tüli norima, on sõjalise löögi andmise otsus juba tehtud. Küsimus on vaid ajas ja üldiselt sobib jahedam hooaeg lõunamaadel taplemiseks paremini.\n\nKuigi liitumine Iraagi ründajatega võltsitud tõendusmaterjalile toetudes tähendas hiljem peaminister Tony Blairi karjääri kurba lõppu ning \"Bushi puudlina\" ajalukku minekut, arvatakse Ühendkuningriigis nüüd laialdaselt, et tõenäoliselt järgmisel peaministril Boris Johnsonil on Trumpi puudliks hakkamiseks lausa ideaalsed omadused, mida see ei jäta kasutamata.\n\nJa siit jõuame tagasi Eestisse: millised eeldused olid 2002. aasta vähemusvalitsuse juhil Siim Kallasel ja on praegusel peaministril Jüri Rattal puudlina käituda?\n\nKui ajalugu kordub, siis tiirleb kuskil ümber Eesti otsustajate juba mõni USA relvatööstustelt või konservatiivsetest mõttekodadest palka saav \"suur Eesti sõber\" ülesandega nad koostööle kallutada, tuumariigi väärtuspõhiseid motiive mõistma panna ja miks ka mitte selle kõige juurde mõni soodus relvatehing sooritada.\n\nSajandivahetusel ja kurjuse telje leiutamise järel esines selles rollis keegi Bruce Jackson, kelle tegevus viis Vilniuse grupi ehk NATOsse pürgivate Kesk- ja Ida-Euroopa valitsuste kollektiivse toetuskirjani USA administratsiooni kui tahes vägivaldsele tegevusele Iraagis.\n\nAlles NATO ukse taga seisjad tundsid, et on USA-le võlgu ja sõtta mindi, küsimata üldse mingeid tõendeid või luureandmeid. Mäletatavasti teenis too aktsioon Prantsusmaa presidendilt Jacques Chiracilt põlgliku märkuse Euroopa Liitu soovijate lapsikuse kohta – jäeti kasutamata võimalus vaikida.\n\nBruce Jacksoni tulemusliku tegevuse üksikasju valgustas vahetult juhtumi järel Eesti Ekspressis Andrei Hvostov (\"Andekas mister Jackson\", 5. III 2003) ja ma ei hakka siin detaile üle kordama. Kokku oli tegu ühe me kõigi aegade rumalama välisministri juhtimisel toimunud Eesti välispoliitika ajaloo näruseima episoodiga, mida diplomaadid (kui nad seda soovisid) ära hoida ei suutnud.\n\nAinus õigustus võiks olla ameeriklaste hoiatus, et kui toetusallkirja ei tule, jääb Eestil NATOsse saamata. Me ei saa küll kunagi teada, kui tõsiselt nad seda mõtlesid.\n\nNüüd oleksid tingimused justkui teised. Eesti ei ole enam uste taga, vaid laudade taga. Meil peaks olema toonasest hoopis parem arusaam, mis kujundab näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa välispoliitikat ja eriti suhteid USAga.\n\nTeiselt poolt on Eesti end eriti viimastel aastatel seadnud aina suuremasse sõltuvusse Ameerika musklist: me oleme endale mangunud USA vägede kohalolu ja võib-olla juhusliku kokkusattumusena raporteeriti nädala alguses suure relvaostulepingu allakirjutamisest USA ettevõttega LMT.\n\nSündmust kaunistas kohaloluga Iowast valitud senaator Joni Ernst, kelle militaarne taust (läks rahvuskaardist erru kolonelleitnandi auastmes) ning üldiselt head suhted Donald Trumpiga teevad temast tänuvõla suurepärase sissenõudja, kui Iraanis peaks asjaks minema.\n\n\"Loomulikult saab iga sõda, mis veel pole alanud, ka ära hoida.\"\n\nEesti valitsus peaks teadma, mida arvavad USA sõjakusest Euroopa suured riigid või ka Põhjamaad. Kui USA valib sõja, peab Eesti valima poole ja seekord on sel karmimad tagajärjed kui 16 aasta eest. Loomulikult saab iga sõda, mis veel pole alanud, ka ära hoida.\n\nJa kas mitte Eesti ei pingutanudki koha nimel ÜRO julgeolekunõukogus täielikuks pühendumiseks maailmarahu tagamisele, aga mitte ameeriklaste avantüüride toetamisele?\n\nMais läbi viidud arvamusuuringu järgi (Reuters-Ipsos) on 51 protsenti ameeriklastest veendunud, et sõda Iraaniga lähiaastail tuleb, 53 protsenti arvab, et Iraan on USA julgeolekule vahetu või tõsine oht, kuid ennetavaid lööke toetab õnneks vaid 12 protsenti.\n\nSiiski, Iraani rünnaku korral (selle saab teatavasti ka lavastada ja \"tõenditega\" katta) arvab 40 protsenti ameeriklastest, et vastama peab täiemahulise sõjaga, teist sama palju aga, et piirduda tuleb õhurünnakute ja sõjaliste sihtmärkide pommitamisega.\n\nNii et aega võib vähe olla ja kuna Eesti huvides ei ole ükski sõda kuskil maailmas, siis on meie kord teha nende ärahoidmiseks maksimaalne diplomaatiline jõupingutus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühel sombusel septembrihommikul kuuleme raadiost, et Eesti koos liitlastega on Iraanile sõja kuulutanud, kirjutab Kaarel Tarand algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTiidrek Nurme: Euroopa karikavõistlused täitsid oma eesmärgi\n\n## Põhitekst:\n\nNurme tõdes, et kuigi aeg oleks võinud parem olla, täitis Londoni võistlus oma eesmärgi. \"Selle võistluse eesmärk oli olla vaheetapiks Doha maailmameistrivõistluste maratoniks valmistumisel. Vajasin treeningutesse väikest vaheetappi, kiiremat võistlust ja ses osas täitis see jooks oma eesmärgi igati. Aeg oli veidi alla ootuste, aga kehv ka mitte. Üldine emotsioon on positiivne, sain hea hoo edasiminekuks ja saan nüüd alustada kolme kuu pikkust ettevalmistust Dohaks. See on minu suur eesmärk sel hooajal ja selle nimel kogu ettevalmistus on käinud,\" sõnas Nurme.\n\nStardis oli 134 jooksjat – 69 meest ja 65 naist, sportlased olid jagatud A- ja B-jooksudesse.\n\nMeeste B-jooksu võitis ajaga 28.44,74 Abuhay Yitayew Iisraelist. A-jooksu kiireim oli Itaaliat esindav Crippa Yemaneberhan ajaga 27.49,79.\n\nNurme võistles Londonis ka eelmisel aastal, kui sai 20. koha ajaga 29.05,49. Nurme isiklik rekord on 10 000 meetris 28.59,88.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimunud 10 000 meetri jooksu Euroopa karikavõistlustel osalenud Tiidrek Nurme sai B-jooksus 16. koha. Nurme läbis distantsi ajaga 29.36,76, mis on Eesti hooaja tippmark.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJarmo Virmavirta: jaanituli esindab parempopulismi\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel ilmus algselt portaalis Edasi.\n\nIsegi presidendi jaanituli Naantali Kultarantas jäi süütamata. See sümboliseerib ka presidendi positsiooni. Põhiseaduse uuendus võttis temalt peaaegu kõik õigused, nii et tal ei ole õigust otsustada isegi jaanitule üle.\n\nPaar nädalat varem peeti Kultarantas presidendi juhtimisel nn Kultaranta vestlused, mis keskendusid Euroopa arengule. Justkui tulevikku ennustades ei olnud nende õhkkond elektrit täis, vaid toon oli üsna mõõdukas, isegi loid. Kui Soome alustab juuli alguses oma Euroopa Liidu eesistumisperioodi, tuleb jälgida teda, et saada teada, mida mujal räägitakse.\n\nSoomlased on seadusekuulekas rahvas, kuid mitte päris kõik ei alistunud jaanitulekeelule. Näiteks suurepärane kirjanik Panu Rajala austas traditsiooni rohkem kui seadust. Päästeamet käis ja kustutas siiski tema lõkketule ära.\n\nVõib-olla saame sellest kunagi kuulda, kui juhtum jõuab raamatu lehekülgedele. Küll süttis mitukümmend lõket Turu saarestikus, kus ma oma suve veedan. Meie lahe ääres ei olnud siiski näha ühtki lõket, isegi sellist, millest piisaks vorsti praadimiseks.\n\nMa olin meie lõketeta lahe üle veidi üllatunud, sest jaanituli on ju tugev traditsioon. Ja soomlased oskavad küll traditsioone austada, isegi kui politsei keelab. Niisiis, \"traditsioon\".\n\nMilline on traditsiooni tähendus Euroopa Liidu Euroopas?\n\nTraditsioonidel on Euroopas on muidugi oma tähendus, kuigi Euroopa Liidu bürokraatia üritab kõigest väest luua uusi traditsioone.\n\nÜsna tugev tagasilöök sellele projektile saabus Euroopa Parlamendi valimistel. Eriti Prantsusmaa ja Itaalia valijad soovisid hoopis midagi muud, samuti Poola ja Ungari.\n\nNüüd üritavad valimistel võitnud \"parempopulistid\" teha koostööd Euroopa Parlamendis. Nende hulgas on Eesti ja Soome.\n\nParempopulistid? Miks ka mitte, sest toetus põhineb ju rahval. Populatähendab rahvast. Parempopulismi kujutatakse meedias veidi üleoleval ja üsna häbimärgistaval toonil. Selles on midagi kahtlast, kuigi nii EKRE-l kui ka Soome Põlissoomlastel on samad eesmärgid nagu teistelgi. Nad koguvad rahva seas toetust, kaks eespool mainitut isegi väga edukalt. Kas ei ole mitte demokraatia põhireegel, et austatakse neid, kes on saanud valimistel hea tulemuse?\n\nSelles asjas on Eesti ja Soome näited huvitavad, sest need on erinevad. Eestis tiris EKRE valitsusse Keskerakond. Loomulikult andis see Keskerakonnale veidi kahtlase varjundi. Keskerakond lappis oma valimiskaotust sellega, et tiris partneriks endast kõige kaugemal asuva partei, seega peaaegu põhivastase. Kas see võiks õnnestuda? Eelmisest valimisperioodist on selle kohta näide Soomest.\n\n\"Kas võib olla, et Mart Helme on osavam kui Timo Soini?\"\n\nSoomes seda põlissoomlaste valitsemisvastutust seekord ei proovitud. Varasem katse lõppes põlissoomlaste juhtkonna täieliku hävinguga. Kas võib olla, et Mart Helme on osavam kui Timo Soini? Soomes vedasid sotsiaaldemokraadid soodsate pakkumiste abil valitsusse katastroofi läbi elanud Keskerakonna, minnes sellega mööda Koonderakonnast, kellel oli üsna suur soov õpetada demokraatidele poliitika toimimist.\n\nDemokraatia on just selline, nagu seda tõlgendatakse\n\nParempopulistide kõrval hõivasid Euroopas edukalt positsioone ka rohelised. Nad võivad nüüd öelda, et on võtnud sisse kindla koha mitmete Euroopa riikide parteimaastikul.\n\nPopulisti aunimetust rohelised siiski ei saanud, kuigi olid selle ära teeninud. Rohelised toetusid oma valimisvõidu saamisel nimelt kodanikele, eriti noortele kodanikele. Ainult kogenematus ja teatud naiivne ebarealistlik mõtlemine võib nad valimisperioodide ajal kõrvale lükata.\n\nRohelistele välisministri ametikoha andmine on üsna julge samm isegi Soome kohta, eriti ajal, mil Lähis-Ida valmistub sõjaks. Välisminister Pekka Haavisto hakkaski kohe esimese asjana õpetama president Trumpile poliitika tegemise kunsti.\n\nNende poliitiliste lugudega on lahutamatult seotud see, et kõikjal Euroopas on meedial üsna suur soov õpetada poliitikale seda, mis on õigesti ja mis on valesti. Uus meedia otsib sensatsioone ja armastab kasutada suuri pealkirju.\n\nAsjaolude tõepärasusegi võib vahel ohvriks tuua. Vana meedia ideaalid ja professionaalsuse põhiküsimused olid teistsugused. 50-aastase kogemuse põhjal räägin \"vanadest headest aegadest\", kuigi mäletan ka ajalehtedes olnud vigu. Üheks näiteks oli minu esimene ajalehes ilmunud artikkel.\n\n\"Isegi traditsiooniline trükimeedia on olnud sunnitud uue meedia ideaalidele järgi andma.\"\n\nSee kõik tähendab ka seda, et uuel meedial on tihe seos parteide toetusega valijaskonna seas. Roheliste edu põhineb just nähtavusel uues meedias. Isegi traditsiooniline trükimeedia on olnud sunnitud uue meedia ideaalidele järgi andma. Üks näide selle kohta on Helsingin Sanomat, mis on konkurentsitult Soome ajaleht nr 1. Eestiski ei ole olukord vist palju parem.\n\nOlukorrale annab oma lisavärvingu some ehk sotsiaalmeedia. Sealsetele veebilehtedele võib igaüks kirjutada mida tahes. Kuigi keegi ei peagi seda absoluutseks tõeks, on nendel vestlusfoorumitel oma mõte. Soomes kukutati sotsiaalmeedias muuhulgas roheliste eelmine esimees ja tõsteti tema asemele meedia soosik. Loomulikult kajastus see toetusnumbrites.\n\nNii et jaanitulel on meeli värskendav ja traditsioone austav mõju. Niikuinii peaks mõistliku poliitika üheks ülesandeks olema õigusaktide arvu piiramine, võttes arvesse asjadega seotud tegelikke olusid.\n\nSee on üsna võimalik rahvusriikides, kus ollakse tegelikkusest teadlikud. Euroopa Liidu senine areng näitab, et seal kaalutakse pigem poliitilisi huvisid ja rõhutatakse liidu otsustusõigust. Jaanitulelaadseid traditsioone sellel veel ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kesksuvepidu jaanipäev on möödas. Soomes möödus see peaaegu täielikult ilma traditsiooniliste lõkketuledeta. See tuleneb uuest päästeseadusest, mille kohaselt on lahtise tule tegemine metsatulekahjude hoiatuse ajal keelatud ja keelu kehtestas siseministeerium, kirjutab Jarmo Virmavirta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVäravasöödu andnud Mets seljatas Rootsis Pehrssoni\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks Chinedu Obasile 56. minutil antud väravasöödule sai Mets avapoolaja 14. (!) lisaminutil ka kollase kaardi. Poolaja keskel oli kohtunik sunnitud enam kui kümneks minutiks mängu peatama, sest 24. minutil rakendus Kalmari staadionil tuletõrjealarm. Esimesed 20 minutit olid tribüünidel olnud fännid seejuures protestinud vaikides politsei tegevuse vastu, mis on Rootsis sel hooajal teravaks tüliküsimuseks kerkinud, vahendab Soccernet.ee.\n\nAIK on 28 punktiga liigatabelis teisel kohal, kolme punkti kaugusel liidrist Malmöst, ent viimasel on selle vooru kohtumine veel pidamata. Punkti kaugusel selja taga on Djurgarden, kuid neil on lausa kaks mängu AIK-ist vähem peetud.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karol Mets aitas Stockholmi AIK-l alistada Rootsi kõrgliigas Kalmari, keda juhendab Eesti koondise endine peatreener Magnus Pehrsson. Mets andis võõrsil 1:0 võitnud AIK ainsale väravale söödu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Leok sai MM-etapil 11. koha\n\n## Põhitekst:\n\nLeok lõpetas esimese sõidu 13. kohal, kohe tema järel finišeeris Andero Lusbo (Husqvarna). Sõidu võitis Tim Gajser (Honda) Max Anstie (KTM) ja Jeremy Seeweri (Yamaha) ees.\n\nTeises sõidus näitas Leok head minekut ja lõpetas üheksandana, Lusbo oli 13. Sõidu võitis Romain Febvre (Yamaha), teine oli Gajser ja kolmas Glenn Coldenhoff (KTM).\n\nEtapi kokkuvõttes jäi Leok vaid punkti kaugusele esikümnest, saades 11. koha. Lusbo lõpetas 14. kohaga. Etapivõidu teenis Gajser, teise koha sai Febvre ja kolmanda Seewer.\n\nMM-sarja üldarvestuses on 488 punktiga liider Gajser, teine on Antonio Cairoli (KTM) 358 punktiga ja kolmas Seewer 327 punktiga. Üheksakordne maailmameister Cairoli õlavigastuse tõttu sellel etapil ei võistelnud ja jääb tõenäoliselt eemale ka järgmise nädala Indoneesia etapilt.\n\nLeok on MM-sarja kokkuvõttes 112 punktiga 17. positsioonil. Hooaja peale 15 punkti teeninud Lusbo on 30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Motokrossi MM-sarja 11. etapil Indoneesias sai Tanel Leok (Husqvarna) MXGP klassis 11. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nU-18 neidude korvpallikoondis võttis Kosovo üle 65-punktilise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvaveerandi 18:13 võitnud eestlannad tegid suure vahe sisse teisel mänguperioodil, kui viskasid 43 punkti vastaste nelja vastu. Sellega oli suuresti mäng tehtud ja teisel poolajal said Pierre Bressanti hoolealused mängu lihtsalt nautida. Viimasel kahel veerandil suurendati vahet veelgi ja lõpuks teeniti suisa 65-punktiline võit, vahendab basket.ee.\n\nEesti oli parem igas elemendis – eestlannad tabasid väljakult viskeid 43-protsendilise täpsusega (41/96), Kosovol olid vastavad numbrid 26% ja 14/54. Lauavõitluses jäädi peale 62:37 ja pallikaotusi tehti 12 Kosovo 34 vastu.\n\nAnna Gret Asi tõi Eestile 16 punkti, võttis neli lauapalli ja andis kaks korvisöötu. Maria Gontšarova ja Kadri-Ketter Kont lisasid kumbki 13 punkti ning Anete Elisabeth Adler ja Helerin Kass panustasid 10 silma. Gontšarova kogus ka 10 lauapalli. Kosovo parimana viskas Dea Pushkolli 10 punkti.\n\nEestil on A-alagrupis kirjas üks võit ja üks kaotus. Pühapäeval minnakse vastamisi seni mõlemad kohtumised võitnud Sloveeniaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tütarlaste U-18 korvpallikoondis mängib Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes toimuval Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni finaalturniiril. Laupäeva õhtul alistati teises alagrupimängus mäekõrguselt Kosovo tulemusega 100:35.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangerti klubi sai Touri meeskonnasõiduks soodsa stardipositsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nHalvima lähtekoha ehk esimese sai üldvõitu kaitsva Geraint Thomase tööandja Team Ineos, kes oli avaetapil meeskondlikus arvestuses viimane, vahendab Spordipartner.ee.\n\nKehv tulemus oli peamiselt tingitud Thomase kukkumisest 1500 meetrit enne finišit. 111. koha saanud Thomasele, kel õnnestus vigastust vältida, läks protokolli kirja võitjaga sama aeg, kuid statistikasse jättis see oma jälje. Thomas ütles pärast finišit, et hoolimata kehvast stardikohast minnakse meeskonnasõidus püüdma etapivõitu.\n\nPalju paremas seisus ei ole Rein Taaramäe koduklubi Team Total Direct Energie, kes läheb rajale seitsmendana ehk Eesti aja järgi kell 16.\n\nIdeaalilähedane stardipositsioon on aga Tanel Kangerti tiimil EF Education Firstil, kes pääseb rajale kell 17 tagantpoolt neljandana ehk 19. meeskonnana. Kolm viimast startijat on Deceuninck-QuickStep, Wanty-Gobert Cycling Team ja Team Jumbo-Visma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval toimub Tour de France'il meeskonnasõit, kui Brüsseli tänavatel läbitakse 27,6 km. Tiimide stardijärjekord pandi paika avaetapi tulemuste põhjal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti film \"Surematu\" võitis Karlovy Vary filmifestivalil Grand Prix\n\n## Põhitekst:\n\n\"Surematu\" püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud \"Surematu\" vaatleb vene kodanike vormimist värske pilguga.\n\nEesti-Läti koostöös sündinud dokumentaalfilmi tootja on Riho Västrik produktsioonifirmast Vesilind. \"Surematu\" võistles dokumentaalfilmide põhivõistlusprogrammis. Ühtlasi oli see filmi maailmaesilinastus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ksenija Okhapkina dokumentaalfilm \"Surematu\" võitis Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil dokumentaalfilmide kategoorias peaauhinna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJohn Kaju sai Formula Foil klassi MM-il 29. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKuue päeva jooksul peeti 21 võistlussõitu, kohati üsna tugevates tuultes. Oma parimates sõitudes seitsmendana finišeerinud John Kaju kogus kokku 454 punkti, mis andsid talle 57 purjelauduri konkurentsis MM-i 29. positsiooni.\n\nKuldmedali võitis austraallane Steve Allen. Hõbedale tuli poolakas Maciek Rutkowski ja pronksile tema kaasmaalane Wojtek Brzozowski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Purjelauaklassi Formula Foil Poolas Puckis toimunud maailmameistrivõistlustel sai John Kaju 29. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Aafrika lõpuminutite värav kukutas Egiptuse konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nEgiptus oli alagrupis kõik kolm mängu võitnud. Seejuures hoiti oma seljatagune puhtana ja löödi viis väravat. Lõuna-Aafrika Vabariigi edasipääs kaheksandikfinaali oli aga napimast napim, kui kaotati Marokole ja Elevandiluurannikule 0:1 ning Namiibia üle teenitud minimaalne võit andis neile parimate kolmanda koha meeskondade arvestuses ikkagi edasipääsu, vahendab Soccernet.ee.\n\nLõuna-Aafrika Vabariik hoidis aga seitsmekordse Aafrika meistri Egiptuse 85 minutit nulli peal ning seejärel löödi ise vasturünnakust värav ära. Autoriks Orlando Piratesi ridades palliv ründaja Thembinkosi Lorch.\n\nPäeva esimeses mängus sai Nigeeria 3:2 jagu Kamerunist.\n\nTulemused:\nNigeeria – Kamerun 3:2\nEgiptus – Lõuna-Aafrika Vabariik 0:1\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aafrika Rahvuste karika turniir jätkus laupäeval kahe kaheksandikfinaalmänguga, milles võidu said kirja Nigeeria ja Lõuna-Aafrika Vabariik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvatantsijad lõid tantsu lahti keset Tallinna bussijaama\n\n## Põhitekst:\n\nReisijatele ja lähedasi ootavatele inimestele korraldati väike välketendus, teatas laulu- ja tantsupeo Facebooki leht.\n\nRahvatantsuselts tähistab sel aastal juba oma 40. tegutsemisaastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ligi 100 tantsijat rahvatantsuseltsist Pääsuke lõi laupäeva hommikul enne rongkäigule siirdumist tantsu lahti otse keset Tallinna bussijaama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNurme sai Euroopa karikavõistlustel B-jooksus 16. koha\n\n## Põhitekst:\n\nNurme lõpetas ajaga 29.36,76. Tema isiklik rekord sel distantsil on 28.59,88.\n\nB-jooksu lõpetas 29 meest, esikoha võttis iisraellane Yitayew Abuhay, edestades napilt itaallast Italo Quazzolat – Abuhay lõpetas ajaga 28.44,74 ja Quazzola kaotas talle 23 sajandikuga.\n\nA-jooksus oli võistlustules 42 meest, kellest finišisse jõudis 37. Esikoha pälvis ajaga 27.49,79 Itaaliat esindav Yemaneberhan Crippa, teise koha sai sakslane Amanal Petros 27.52,25-ga ning kolmas oli britt Ben Connor ajaga 27.57,60.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis peetud 10 000 meetri jooksu Euroopa karikavõistlustel sai Tiidrek Nurme B-jooksus 16. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks Eesti paari pääsesid EEVZA U-18 meistrivõistlustel poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nEestist on osalemas kolm paari. Noormeestest mängivad EEVZA meistrivõistlustel hiljuti Austrias Badenis toimunud U-18 vanuseklassi rannavolle Euroopa meistrivõistlustel 7. koha saanud Rasmus Meius – Kaur Erik Kais ning teise paarina on võistlustules Rauno Haidla – Karmo Saviauk.\n\nKais – Meius pidasid reedel ühe alagrupimängu ja alistasid Venemaa duo Bezumentov – Dejevi 2:0 (21:7, 21:14). Laupäeval peeti teine alagrupimäng ja see kaotati teisele Venemaa paarile Osipov – Vassilenko 0:2 (15:21, 12:21). Alagrupis saadi teine koht ning tagati koht veerandfinaalis. Seal saadi samuti võit ja pääseti poolfinaali, vahendab volley.ee.\n\nHaidla – Saviauk võitsid oma alagrupis kaks mängu, esmalt oldi venelastest Movtšan – Hvostikov üle 2:0 (21:13, 21:10), seejärel võideti Läti duot Namikis – Jankovskis samuti 2:0 (21:17, 21:17). Alagrupis said eestlased seega esikoha ning pääsesid otse poolfinaali. Pühapäevases poolfinaalis lähevad Eesti paarid omavahel vastamisi.\n\nNeidudest esindavad Eestit Elina Lebedeva – Karolina Tšuhnenkova. Nemad pidasid kaks alagrupikohtumist ja kaotasid mõlemad 0:2 ning jäid alagrupis kolmandaks. Veerandfinaalis jäi Eesti duo 0:2 (8:21, 12:21) alla Venemaa paarile Salmanova – Rjaznova.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "5.-7. juulini toimuvad Venemaal Kaasanis rannavõrkpalli U-18 vanuseklassi Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlused, kus kaks Eesti paari on jõudnud poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArgentina alistas tulises pronksimängus Tšiili, Messile punane\n\n## Põhitekst:\n\n37. mänguminutil võitlesid Argentina staar Lionel Messi ja Tšiili koondise kapten Gary Medel palli pärast ning Medel lasi pallil Tšiili väljakupoolel üle otsajoone veereda. Messi polnud olukorraga rahul ja ütles midagi Medelile, pärast mida järgnes meestevaheline tõuklemine.\n\nParaguaylasest kohtunik Mario Diaz de Vivar näitas esmalt Medelile punast kaarti ja seejärel kohe ka Messile.\n\nMessi ei võtnud seetõttu osa ka kolmanda koha auhinnatseremooniast ja süüdistas hiljem Lõuna-Ameerika jalgpalliliitu korruptsioonis. \"Me ei pea sellisest korruptsioonist osa võtma. Kogu turniiri vältel pole meid absoluutselt austatud,\" pahandas Messi. \"Korruptsioon ja kohtuniketöö ei lase meil jalgpalli nautida, nad rikkusid selle ära. Ma arvan, et on ette otsustatud, et karika võidab Brasiilia. Loodan, et finaalis siiski kohtunikud ei sekku ja Peruul on aus võimalus võistelda, nad on selle ära teeninud. Aga ma usun, et see on keeruline.\"\n\nArgentina jäi poolfinaalis enda põlisele rivaalile Brasiiliale alla 0:2 ja ka selle mängu puhul kaheldi mitmetes kohtuniku otsustes. Näiteks oli argentiinlaste hinnangul kaks võimalikku penaltiolukorda, mille puhul tulnuks kasutada videokohtunikke ehk VAR-i, aga seda ei tehtud.\n\nPronksimängus asus Argentina 12. minutil Sergio Agüero väravast juhtima ja kümme minutit hiljem suurendas Paulo Dyabala eduseisu. Teisel poolajal vormistas lõppseisu Arturo Vidal, realiseerides 59. minutil Tšiili eest penalti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilias peetava Lõuna-Ameerika jalgpalli suurturniiri Copa America pronksimatšis sai Argentina 2:1 jagu tiitlikaitsjast Tšiilist, mõlemad meeskonnad lõpetasid aga kümnekesi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste sprindis võidutses üllataja\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste 100 m jooksu asus algul juhtima šveitslanna Mujinga Kambundji, kuid distantsi lõpuosas tuli lähemale sakslanna ning Suurbritannia sprinter Daryll Neita. Sakslanna Lückenkemper saigi Kambundjist mööda ning võitis sprindikulla. Kambundji sai võitjaga kirja sama aja, kuid kaotas kõigest viie tuhandikuga sakslannale. Neita sai kolmanda koha ajaga 11,00.\n\nPoolatar Ewa Swoboda jäi neljandaks tulemusega 11,18.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Münchenis jätkuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võidutses kodupubliku ees naiste 100 m finaalis sakslanna Gina Lückenkemper ajaga 10,99.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMeeste 100 m finaalis võidutses Jacobs EM-i rekordit kordava ajaga\n\n## Põhitekst:\n\nJacobs ei teinud kõige paremat starti, kuid poole distantsi peal liikus ta teistelt eest ära.\n\nTeise koha sai Suurbritannia sprinter Zharnel Hughes ajaga 9.99. Pronksmedal läks samuti Suurbritanniasse Jeremiah Azule, kes sai kirja aja 10,13. Slovakkia sprinter Jan Volko oli lähedal medalile, kui jooksis välja aja 10,16.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Münchenis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võidutses meeste 100 m jooksu finaalis itaallane Marcell Lamont Jacobs EM-i rekordit kordava ajaga 9,95.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa naiste kettaheite valitseja võitis kuuenda järjestikuse EM-tiitli\n\n## Põhitekst:\n\nPerkovic heitis teises voorus 65.77, sellele vastas kolmandas voorus sakslanna Kristin Pudenz 66.93-ga. Perkovic läks viiendal katsel kirja läinud 67.95-ga taas liidriks ning kuigi sakslanna suutis veel võimsa heitega isikliku rekordi viia 67.87 peale, pidi ta siiski hõbedaga leppima.\n\nKa pronks läks Saksamaale, kui Claudine Vita heitis kolmandas voorus 65.20. Esimesena jäi medalita mitmekülgne hollandlanna Jorinde van Klinken (64.43), kes sai Münchenis juba kuulitõukes pronksmedali.\n\n32-aastane Perkovic on Euroopa naiste kettaheite absoluutne valitseja: oma esimese EM-tiitli võitis horvaatlanna juba aastal 2010 Barcelonas, sellele on järgnenud kullad nii Helsingis, Zürichis, Amsterdamis, Berliinis kui nüüd Münchenis. Samuti on ta kahekordne olümpiavõitja ning maailmameister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku EM-il Münchenis tuli juba kuuendat korda järjest naiste kettaheite Euroopa meistriks horvaatlanna Sandra Perkovic.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeka kaugushüppetäht triumfeeris EM-i rekordiga\n\n## Põhitekst:\n\nTokyo olümpiavõitja Tentoglou sai avakatsel kirja nulli, kuid juba teisel katsel kandus ta üle kaheksa meetri, kui sai kirja tulemuse 8.23. Kolmandal katsel sai kreeklane veelgi sentimeetreid juurde, kui hüppas tulemuse 8.35.\n\nViiendal proovimisel tegi Tentoglou suurepärase hüppe, kui püstitas uue Euroopa meistrivõistluste rekordi 8.52.\n\nHõbemedali pälvis Jacob Fincham-Dukes (Suurbritannia), kes sai parimal katsel kirja tulemuse 8.06. Pronksmedali sai viimasel katsel 8.06 hüpanud rootslane Thobias Montler. Hämmastav oli see, et neljanda koha saanud prantslane Jules Pommery hüppas oma parimal katsel samuti 8.06, kuid tema paremuselt teise tulemus oli halvem kui rootslasel ja Suurbritannia hüppajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Münchenis jätkuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel sai meeste kaugushüppes kuldmedali kreeklane Miltiadis Tentoglou tulemusega 8.52, mis tähistab uut EM-i rekordit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvak - Tiisaar said EM-il soomlaste üle kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses geimis läksid soomlased 1:0 juhtima, kuid seejärel läks Eesti paar Nõlvak - Tiisaar juhtima. Soomlased said küll geimi lõpus vahe ühele punktile (19:18), kuid siiski ei suudetud eestlastele vastu panna. Nõlvak ja Tiisaar võitsid esimese geimi 21:19.\n\nTeises geimis läksid Nõlvak - Tiisaar 4:0 juhtima. Geimi keskel vähendasid soomlased vahe ühele punktile, kuid seejärel kasvatasid eestlased edu kuuele punktile, juhtides 18:12. Sealt enam põhjanaabrid välja ei tulnud ning teise geimi võitsid Nõlvak - Tiisaar 21:15.\n\nJärgmine kohtumine toimub Nõlvak - Tiisaare jaoks kolmapäeval, 17. augustil Eesti aja järgi kell 22.00, kui minnakse vastamisi Šveitsi paariga Krattiger - Beer.\n\nEestlastega samasse alagruppi kuuluvad šveitslased võitsid itaallasi Lupo - Ranghierit geimidega 2:0 (21:13, 21:16).\n\nEnne mängu:\n\nSel aastal heas hoos olnud ja MM-il viiendaks tulnud Nõlvak – Tiisaar kuuluvad E-alagruppi, kus lisaks mängivad soomlased Jyrki Nurminen – Santeri Siren, itaallased Daniele Lupo – Alex Ranghieri ning šveitslased Marco Krattiger – Florian Breer.\n\nEestlased lähevad teisipäeval, 16. augustil toimuvas avamängus kell 22.00 vastamisi Soome paariga.\n\nAlagrupi teises kohtumises lähevad omavahel vastamisi avamängude võitjad ja kaotajad. Nõlvaku ja Tiisaare teine mäng toimub seega kas kolmapäeval kell 20 või 22.\n\nEelmisel EM-il said Nõlvak ja Tiisaar esmakordselt alagrupist edasi ning pälvisid kokkuvõttes 17. koha. Käesoleval EM-il omab Eesti esiduo viiendat asetust ja endale on seatud kõrged eesmärgid.\n\nE-alagrupi tituleeritumad mehed on itallased Lupo ja Ranghieri, neist esimesel on ette näidata olümpiahõbe ning kolm Euroopa meistritiitlit (koos Paolo Nicolaiga). 2020. aasta EM-il tuldi pronksile ja Tokyo olümpial viiendaks. Alates 2021. aastast mängib Lupo koos Ranghieriga.\n\nŠveitsi paar Krattiger – Breer on samuti väga tugevad vastased, 2020. aasta EM-il tuldi viiendaks. 2018. aastal saavutas Krattiger EM-il samuti viienda koha koos Nico Beeleriga. Soome paaril pole rahvusvahelisel tasemel suuri saavutusi ette näidata.\n\nKokku on kaheksa alagruppi, igast alagrupist pääseb edasi kolm paremat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Münchenis toimuvatel rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel alistas Eesti rannavolleduo Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar 2:0 (21:19, 21:15) Soome duo Jyrky Nurminen - Santeri Sireni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 174. päev: Krimmis toimusid plahvatused sõjaväe lennubaasis\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 16. augustil kell 22.36:\n\n- Põhja-Krimmis toimus kaks uut plahvatust;\n\n- Krimmi sillal päevase liikluse rekord;\n\n- Energoatom: Vene häkkerid ründasid tuumafirma süsteeme;\n\n- Venemaa valmistub suureks raketirünnakuks Valgevene kaudu;\n\n- ÜRO juht suhtles Vene kaitseministriga Zaporižžja tuumajaama ohutusest;\n\n- Lõuna-Ukrainas hävitati taas üks Vene laskemoonaladu;\n\n- Punane Rist: Venemaa ei lasknud Ukraina sõjavange näha;\n\n- Kanada külmutas 300 miljoni dollari väärtuses Vene varasid;\n\n- ISW: Luhanski separatistid ei taha Donetski eest võidelda;\n\n- Briti luure: Vene musta mere laevastik on võtnud kaitsehoiaku;\n\n- Meedia: kuulda oli plahvatusi Venemaa poolt okupeeritud Krimmi sõjaväe lennubaasis;\n\n- Vene meedia: Kurski oblastis lasti õhku raudtee;\n\n- Briti ekspert: plahvatused näitavad, et venelased on Krimmis haavatavad;\n\n- ÜRO peasekretär sõidab neljapäeval Ukrainasse;\n\n- Ukraina hinnangul kaotasid Vene väed ööpäevaga 150 sõdurit ja 11 jalaväe lahingumasinat.\n\nMeedia: kuulda oli plahvatusi Venemaa poolt okupeeritud Krimmi sõjaväe lennubaasis\n\nSimferopoli lähedal asuvas sõjaväe lennubaasis kuuldi 16. augustil plahvatusi, teatas Venemaa leht Kommersant. Varem teatati plahvatusest ka Venemaa laskemoonalaos Krimmis, vahendas The Kyiv Independent.\n\n\"Krimmis Simferopoli lähedal asuvas Venemaa sõjaväebaasis kuuldi plahvatusi,\" kirjutas sotsiaalmeedias Ukraina ajakirjanik Juliia Mendel.\n\n⚡️ Explosions were heard at a Russian military base near Simferopol, Crimea\n\n— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) August 16, 2022\n\nBellingcati juhi Hristo Grozevi teatel oli lennubaasis 12 SU-24M ja 12 SU-25SM hävitajat.\n\nEnergoatom: Vene häkkerid ründasid tuumafirma süsteeme\n\nVenemaal paiknevad häkkerid ründasid kolme tunni jooksul Ukraina riikliku tuumaenergiaettevõtte Energoatomi veebikülge, teatas ettevõte. Suurt kahju rünnakuga ei tekkinud.\n\n\"Vene grupp nimega Rahva Küberarmee tegi küberrünnaku, kasutades 7,25 miljonit robotkasutajat, mis simuleerisid sadu miljoneid külastusi ettevõtte avalehel,\" teatas Energoatom.\n\nUkraina: Donbassis jätkuvad ägedad lahingud\n\n\"Venemaa väed üritasid Slovjanskist põhja pool edasi tungida, kuid nende pealetung ebaõnnestus. Veel üks Venemaa rünnak Ida-Ukrainas ebaõnnestus, vaatama sõjalennukite toetusele. Vastane kandis kaotusi ja taganes,\" teatas teisipäeva õhtul Ukraina peastaap.\n\nPeastaabi teatel jätkab Venemaa sõjalist tegevust Kramatorski, Bahmuti ja Avdiivka piirkondades, vahendas CNN.\n\nPõhja-Krimmis plahvatas laskemoonaladu ja põleb alajaam\n\nSotsiaalmeedias levivad videod plahvatustest Põhja-Krimmis.\n\nAn electrical substation was also hit in nearby Dzhankoi pic.twitter.com/JBDVKkqZem\n\n— OSINTtechnical (@Osinttechnical) August 16, 2022\n\nKrimmi uudisteagentuuri Kriminformi järgi plahvatas ja põleb Põhja-Krimmis Džankoe lähistel elektrialajaam ning laskemoonaladu Maiskoje külas. Uudisteagentuuri sõnul on osa majapidamiste elektriühendus katkenud.\n\nRIA Novosti teatel evakueeriti plahvatuste lähistelt 2000 inimest.\n\nVene kaitseministeeriumi sõnul plahvatustes keegi tõsiselt viga ei saanud, kuid kohalike võimude teatel sai kaks inimest haavata - üks sai šrapnellihaava ja teisele kukkus sein peale.\n\nKohalikud võimud tunnistasid, et rünnakus sai kahjustada ka sealkandis asuvad raudteerööpad.\n\nUkraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul on Krimmis plahvatuste näol näha käsil olevat demilitariseerimist.\n\nMorning near Dzhankoi began with explosions. A reminder: Crimea of normal country is about the Black Sea, mountains, recreation and tourism, but Crimea occupied by Russians is about warehouses explosions and high risk of death for invaders and thieves. Demilitarization in action.\n\n— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) August 16, 2022\n\nBriti ekspert: plahvatused näitavad, et venelased on Krimmis haavatavad\n\n\"Plahvatused Krimmis näitavad, kui haavatav on Moskvas selles piirkonnas,\" ütles Londoni King's College'i professor Andrew MacLeod.\n\nVene ametnikud väitsid alguses, et plahvatused põhjustas tulekahju. Hiljem süüdistas Moskva \"sabotaaži\".\n\n\"See tõesti kinnitab, et venelased on kõikjal Krimmis haavatavad. Kui ma oleks Venemaa sõdur Krimmis, oleksin praegu väga mures,\" märkis MacLeod.\n\nKrimmi sillal päevase liikluse rekord\n\nKrimmi uudisteagentuuri Kriminform teatel toimus Krimmi poolsaart Venemaaga ühendava silla ületamises rekord. Ööpäeva jooksul sõitis üle silla mõlemas suunas 38 297 autot. Eelmine rekord registreeriti 16. augustil 2020. aastal, mil silda ületas 37 374 sõidukit.\n\nKriminform portaali sõnul on rekordi põhjuseks teetööd.\n\nKrimmis toimusid eelmine teisipäev ja selle nädala teisipäev suured plahvatused. Eelmine teisipäev hävis mitmes plahvatuses Sakõ lennujaamal asuv laskemoon ja mitmed sõjalennukid. See teisipäev toimus plahvatus Põhja-Krimmis laskemoonalaos ja ühes elektrialajaamas.\n\nPeale eelmise teisipäeva plahvatusi levisid sotsiaalmeedia videod ja pildid inimestest, kes sõja hirmus Krimmist Venemaale püüavad põgeneda.\n\nVene meedia: Kurski oblastis lasti õhku raudtee\n\nTundmatud inimesed lasid Venemaal Kurski oblastis teisipäeval õhku osa raudteest, mida kasutati ainult kaubarongide jaoks, vahendas Venemaa meediat The Kyiv Independent.\n\nUkraina: Venemaa pommitas taas Zaporižžja tuumajaama lähedal asuvat Nikopoli linna\n\n\"Elamispiirkonnad said kahjustada ja neli inimest vigastada. Nikopoli tabas 20 raketti ja 10 mürsku suurtükkidest,\" teatas Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht.\n\nKiiev: Venemaa ründas Valgevene territooriumilt rakettidega Žõtomõri oblastit\n\nŽõtomõri oblasti kuberner Vitali Bunetško teatas, et kaks plahvatust Žõtomõri lähedal olid Vene raketirünnakute tagajärg. Kuberneri sõnul tulistas Venemaa raketid välja Valgevene territooriumilt, vahendas The Kyiv Independent.\n\nÜRO peasekretär sõidab neljapäeval Ukrainasse\n\n\"ÜRO peasekretär Antonio Guterres sõidab neljapäeval Ukrainasse, et kohtuda president Volodõmõr Zelenski ja Türgi president Recep Tayyip Erdoganiga. Reedel külastab Guterres Ukraina Musta mere sadamat Odessat,\" teatas ÜRO pressiesindaja.\n\nOkupeeritud Melitopolis toimusid plahvatused\n\nMelitopoli linnapea Ivan Fedorovi teatel toimus kell seitse hommikul okupeeritud Melitopolis teisipäeva hommikul kaks plahvatust, v ahendab Ukrainska Pravda.\n\nPeale plahvatusi katkes Vene televisiooni edastamine linnas.\n\nVenemaa valmistub suureks raketirünnakuks Valgevene kaudu\n\nUkraina meedias on hakanud levima spekulatsioonid ühte Valgevene lennujaama kogutud õhutõrjesüsteemide kohta. Ukrainska Pravda vahendab, et koos õhutõrjesüsteemidega on Zjabrivka lennujaamas 15–60 raketti koos 10–14 S-300 ja S-400 õhutõrjekompleksi ja õhutõrjesüsteemiga.\n\nVene väed on korduvalt kasutanud õhutõrjerakette maapealsete sihtmärkide ründamiseks nende ebatäpsusest hoolimata.\n\nAnalüütikute hinnangul võivad raketid olla ette valmistatud suureks raketirünnakuks, mille käigus lastakse käiku kõik või enamik rakette korraga, et rakettide kogus oleks Ukraina õhutõrjele üle jõu käiv. Ukrainska Pravda toob välja, et seda teooriat toetab Vene poole raketirünnakute katkemine Valgevene territooriumilt alates 28. juulist.\n\nÜRO juht suhtles Vene kaitseministriga Zaporižžja tuumajaama ohutusest\n\nÜRO peasekretär Antonio Guterres suhtles Vene kaitseministri Sergei Šoiguga Zaporižžja tuumajaamas ohutuse tagamisest.\n\nVenemaa teatas hiljuti, et võimaldab rahvusvahelise aatomiagentuuri (IAEA) esindajad tuumajaama kompleksi, kuid hoiatas organisatsiooni, et Kiievi kaudu on liiga ohtlik reisida.\n\nÜRO esindaja Stephane Dujarric ütles, et ÜRO on võimeline tagama tuumajaama logistika ja turvalisuse kui Venemaa ja Ukraina suudavad kokkuleppele jõuda.\n\nSaksa ajalehe Der Spiegel teatel on Zaporižžja oblasti okupatsioonivõimud teinud ettepaneku sõlmida tuumajaama piirkonnas relvarahu.\n\nVene vägede teatasid esmaspäeval, et ründasid Ukraina väed Zaporižžja tuumajaama piirkonda ja selle lähistel asuvaid elamuid. Ukrainlaste sõnul oli esmaspäeval tegemist venelaste provokatsiooniga, mille raames püütakse jätta mulje Ukraina vägede rünnakust jaama vastu, ütles üle Dnepri jõe Ukraina kontrolli all oleva Nikopoli linnapea Jevhen Jevtušenko.\n\nLõuna-Ukrainas hävitati taas üks Vene laskemoonaladu\n\nUkraina lõunaringkonna staap teatas, et ööpäeva jooksul hävitati taas üks laskemoonaladu Lõuna-Ukrainas. Ringkonna sõnul hukkus eri rünnakutes kokku 23 Vene sõdurit ning mitmesugust tehnikat.\n\nSamuti teatati kahe tugipunkti ning relvade ja tehnika koondumispaiga ründamisest.\n\nPunane Rist: Venemaa ei lasknud sõjavange näha\n\nRahvusvahelise Punase Risti pressiesindaja sõnul külastasid Punase Risti esindajad kaks korda Donetskis asuvat Olenivkat. Organisatsiooni sõnul olid need visiidid liiga lühikesed ning Punase Risti töötajad ei saanud tutvuda ei kogu ala territooriumiga ega suhelda sõjavangidega, vahendab Suspilne.\n\nKanada külmutas 300 miljoni dollari väärtuses Vene varasid\n\nKanada politsei (Royal Canadian Mounted Police) teatel on Kanada alates 24. veebruarist külmutanud 413 miljoni Kanada dollari (300 milj. USA dollari).\n\nISW: Vene separatistide seas on tekkinud lõhed\n\nUkraina separatistliku Luhanski rahvavabariigi võitlejad ei soovinud väidetavalt enam Donetski oblasti eest võidelda. Video sellisest vastumeelsusest levis Ukraina sotsiaalmeedias kulutulena, vahendas rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW).\n\nLuhanski oblasti separatistlikud väed väidetavalt tähistasid võitu 3. juulil, mil nende ja Vene üksused jõudsid Luhanski oblasti piirile. ISW hinnangul näitab selline käitumine üksuste vähest motivatsiooni edasi võidelda. Varem on oblastipiiridest kaugemal võitlemise pärast kurtnud ka Donetski separatistlikud väed.\n\nBriti luure: Vene musta mere laevastik on võtnud kaitsehoiaku\n\nÜhendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate hinnangul on Venemaa Musta mere laevastik võtnud äärmiselt ettevaatliku kaitsehoiaku ning merepatrullid püsivad ranniku lähistel.\n\nMusta mere laevastik ei suuda brittide sõnul olukorda merel täiel määral kontrollida. Mõju on avaldanud nii lipulaeva Moskva kui ka Maosaare kaotused ning arvestatava osa Musta mere laevastiku lennuväe häving Krimmis.\n\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 16 August 2022\nFind out more about the UK government's response: https://t.co/jrmLUD5Osz\n#StandWithUkraine pic.twitter.com/lWN6wkwQh1\n\n— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 16, 2022\n\nPraeguseks on selgelt neutraliseeritud võimalik merepealetung Odessa peale, mistõttu saab Ukraina suunata jõudusid ja vägesid vastama Vene maavägede survele.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 43900 (võrdlus eelmise päevaga + 150);\n\n- tankid 1880 (+4);\n\n- jalaväe lahingumasinad 4152 (+11);\n\n- lennukid 233 (+0);\n\n- kopterid 196 (+1);\n\n- suurtükisüsteemid 989 (+4);\n\n- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 263 (+2)\n\n- õhutõrjesüsteemid 136 (+0);\n\n- operatiivtaktikalised droonid 790 (+3);\n\n- tiibraketid 190 (+3);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3049 (+5);\n\n- laevad / paadid 15 (+0);\n\n- eritehnika 92 (+0).\n\nVene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa poolt okupeeritud Simferopoli lähedal asuvas sõjaväe lennubaasis oli teisipäeval kuulda plahvatusi. Varem samal päeval oli kuulda plahvatust ka Venemaa laskemoonalaos Krimmis. Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul on Krimmis plahvatuste näol näha käsil olevat demilitariseerimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIngebrigtsen krooniti 5000 meetri jooksus kahekordseks Euroopa meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäevases jooksus tegid pikalt tempot britid Patrick Dever ja Andrew Butchart, Ingebrigtsen tõusis grupi keskelt vedama kaks ja pool ringi enne finišit. Norralane kontrollis konkurentide ees võistluse lõppu ja võitis kulla ajaga 13.21,13.\n\nTeiseks tuli Hispaania jooksutäht Mohamed Katir (13.22,98) ning pronksi teenis Itaaliat esindav Yemaneberhan Crippa (13.24,83). Esimesena jäi medalita ilusa võistluse teinud rootslane Andreas Almgren (13.26,48).\n\n21-aastane Ingebrigtsen võitis eelmisel EM-il nelja aasta eest nii 5000 kui 1500 meetri jooksu, tänavu toimunud Eugene'i MM-il sai ta pikemal distantsil kulla, kuid pidi 1500 meetris piirduma hõbedaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Münchenis jätkuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel tuli meeste 5000 meetri jooksus kullale Norra täht Jakob Ingebrigtsen.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoojade ilmadega on Eesti randadesse jõudnud ka millimallikad\n\n## Põhitekst:\n\nMillimallikas ehk mererist on ainus tavaline meduus, kes Läänemeres esineb.\n\nEnamus meie vetes nähtavaid meduuse on pärit Läänemere lõunaosast ja liiguvad siia koos soojeneva meretemperatuuriga Saksamaa ja Lõuna-Rootsi poolt.\n\n\"Avamerel võib neid teinekord isegi rohkem olla. Kuhu nad inimese silma alla satuvad, see sõltub tuule suunast ja vee liikumisest. Eks see sõltub ka veetemperatuurist – mida soojem, seda kiiremini nad kasvavad ja kiiremini liigutavad. Primitiivsete liikide puhul on nii ikka – mida kõrgem temperatuur, seda aktiivsem elu. See aasta on (neid) tõesti erakordselt palju jälle. Eile ma siin mõne kilomeetri kaugusel nägin meduuse hulgim. Ruutmeetri peale ikka kümneid ja kümneid,\" rääkis Tartu Ülikooli merebioloog Arno Põllumäe.\n\nKui näiteks Vahemere rannikul peab meduusidest eemale hoidma, sest nende kombitsad kõrvetavad, siis Eestis millimallikaid kartma ei pea.\n\n\"Meririst on küll täiesti ohutu, neil on olemas küll kõrverakud, aga see inimese nahale küll midagi ei tee,\" ütles Põllumäe.\n\nVäljasirutunud täiskasvanud meduus võib olla kuni 20-sentimeetrise läbimõõduga ja värvuselt on nad roosakad läbipaistvad.\n\n\"Mida roosam, seda suurem tõenäosus, et on naissoost. /.../ Aeg-ajalt, kui neid palju on, siis võib otsida ka viielehelist meduusi või võib sattuda ka kolmelehelisele meduusile,\" ütles Põllumäe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augustikuu soojad ilmad ja soe merevesi on randa meelitanud lisaks inimestele ka millimallikad, kes jõuavad Eesti vetesse suve lõpu poole ning pakuvad rannas olijatele silmailu ja tekitavad elevust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi ujumislegend võitis Roomas oma teise kulla\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste 50 m vabaltujumises läks kuld rootslannale Sarah Sjöströmile ajaga 23,91. Hõbemedali teenis Katarzyna Wasick tulemusega 24,20 ning pronksi sai Valerie van Roon ajaga 24,64.\n\nSjöström on saanud Euroopa meistrivõistlustelt 16 kuldmedalit. Sel EM-il on ta varasemalt võidutsenud 50 m liblikujumises.\n\nMeeste 200 m liblikujumises läks kuldmedal ungarlasele Kristof Milakile ajaga 1.52,01 ning hõbemedali teenis samuti ungarlane Richard Marton tulemusega 1.54,78. Pronksmedali sai itaallane Alberto Razzetti ajaga 1.55,01.\n\nMeeste 50 m rinnuliujumises võidutses Nicolo Martinenghi ajaga 26,33. Teine koht ja hõbemedal läks samuti Itaaliasse Simone Cerasuolole ajaga 26,95. Pronksmedali teenis sakslane Lucas Matzerath.\n\nNaiste 200 m kompleksujumises läks kuldmedal iisraeli Anastasia Gorbenkole ajaga 2.10,92. Hõbemedali sai hollandlanna Marrit Steenbergen tulemusega 2.11,14 ning pronksi teenis itaallanna Sara Franceschi ajaga 2.11,38.\n\nMeeste 1500 m vabaltujumises sai kulla ukrainlane Mõhhailo Romanchuk ajaga 14.36,10. Hõbemedali teenis itaallane Gregorio Paltrinieri tulemusega 14.39,79. Pronksmedali sai prantslane Damien Joly ajaga 14.50,86.\n\nNaiste 100 m seliliujumises sai kulla Margherita Panziera tulemusega 59,40. Teise koha sai Medi Harris (Suurbritannia) ajaga 59,46. Pronksmedali teenis Kira Toussaint tulemusega 59,53.\n\n4 x 200 m vabaltujumise segateate kuld läks Suurbritanniasse ajaga 7.28,16, kes võistles koosseisus: Thomas Dean, Matthew Richards, Freya Colbert ja Freya Anderson. Hõbemedali teenisid prantslased ajaga 7.29,25. Nende koosseisu kuulusid Hadrien Salvan, Amazigh-Wissam Yebba, Charlotte Bonnet ja Lucile Tessariol. Pronksmedal läks itaallastele ajaga 7.31,85. Nende koosseisu kuulusid Stefano di Cola, Matteo Ciampi, Alice Mizzau ja Antonietta Cesarano.\n\nEnne võistlust:\n\nTeisipäeva õhtul ujub Zirk oma põhialal, 200 m liblikujumine, finaalis. Esmaspäeva õhtul poolfinaalis tuli eestlane oma ujumises ajaga 1.56,43 neljandale kohale. Kokkuvõttes andis see talle seitsmenda koha.\n\nJuunis toimunud MM-il püstitas Zirk sellel distantsil Eesti rekordiks 1.55,62.\n\nEsimese poolfinaali võitis ajaga 1.55,18 itaallane Alberto Razzetti, kümme sajandikku kaotas talle šveitslane Noe Ponti ning kolmandana pääses kohaga edasi teine itaallane Giacomo Carini (1.55,61). Zirki edestasid teises poolfinaalis ungarlased Kristof Milak (1.53,97) ja Richard Marton (1.55,36) ning poolakas Krzystof Chmielewski (1.55,68).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul Roomas jätkuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel jagati välja seitse medalikomplekti. Rootsi ujumislegend Sarah Sjöström võitis käimasoleval EM-il oma teise kulla, kui võidutses naiste 50 m vabaltujumises.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech tõi meeskonda grusiinist keskmängija\n\n## Põhitekst:\n\nEnamjaolt Gruusia liigas mänginud 206 cm pikk pallur esindas eelmisel hooajal KK Tamis (Serbia liiga) ning KK Bratunac (Bosnia ja Hertsegoviina liiga) meeskondi, kirjutab TalTech sotsiaalmeedias.\n\n\"Mul on väga hea meel liituda TalTechi meeskonnaga. Olen 100 protsenti valmis andma panuse, et meie meeskond võimalikult hästi mängiks. Ootan väga koostööd peatreener Alar Varrakuga ja kohtumist oma uute meeskonnakaaslastega,\" rääkis 28-aastane grusiin.\n\n\"Ta aitab meil tugevdada lauavõitlust ning korvialust mängu,\" selgitas Varrak. \"Valikus oli mitmed mängijaid, aga otsustasime valida korvpalluri, kes tunneb euroopalikku mängustiili ja on juba kogemustega mängumees. Tegime ka taustauuringut tema isiksuse kohta ja saime väga palju positiivset tagasisidet erinevatest allikatest, kes kinnitasid, et tegemist on väga tööka ja hea meeskonnakaaslasega.\"\n\nMõlemad leegionärid, Kristaps Gluditis ja Gegi Baqradze, peaksid Tallinnasse saabuma järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TalTechi korvpallimeeskond andis teisipäeval teada, et on käed löönud Gruusiast pärit keskmängija Gegi Baqradzega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReuters: Eesti viisakeeld tekitab Venemaal ärevust\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa kodanik Anna muretseb, et ei saa enam Eestisse minna.\n\n\"Loodame, et riigid leiavad mingi lahenduse. Võib-olla jõuavad nad milleski kokku leppida. Hoian end poliitikast eemale, aga kuna Eestisse on maetud minu sugulased, siis tahaks ikkagi sinna minna,\" ütles Anna.\n\n\"Aga midagi pole teha. Meie, tavalised inimesed seda lahendada ei saa. Loodan, et riigid jõuavad kokkuleppele ja leiavad kompromissi,\" lisas Anna.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski kutsus hiljuti Euroopa Liitu üles, et Brüssel piiraks Vene turistide reisimist Schengeni ruumis. Zelenski sõnul ei puuduta tema ettepanek neid venelasi, kes tahavad põgeneda Kremli režiimi eest.\n\nKuna Euroopa õhuruum on venelastele suletud, siis kasutavad paljud venelased nüüd Balti riike ja Soomet, et lennata Schengeni viisadega mujale Euroopasse.\n\nSoome välisminister Pekka Haavisto ütles, et Soome piirab venelaste viisataotluste vastuvõtmist kümnele protsendile praegusest. Muudatused hakkavad kehtima järgmisel kuul.\n\nPraegu saab Soome Vene kodanikelt umbes tuhat viisataotlust iga päev. Haavisto välja pakutud piirangu korral oleks korraga menetluses ainult 100 kuni 200 taotlust päevas.\n\nEesti viisakeeld rakendub 18. augustil.\n\nEesti välisminister Urmas Reinsalu ütles, et sanktsiooni erandite puhul lubatakse Eestisse Vene saatkonna töötajad ja nende pere liikmed, isikud, kes on vahetult seotud kauba ja reisijate veoga, isikud, kes on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud või kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel või kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eestis pikaajalist elamisluba omavat sugulast või abikaasat või kellel on ühised lapsed kutsujaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas hiljuti keelata Eesti poolt väljastatud kehtivate Schengeni viisadega Vene Föderatsiooni kodanike riiki sisenemise. Uudisteagentuur Reuters vestles venelastega, kes avaldasid selle keelu pärast muret.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine esireket piirdus ka Cincinnatis ühe mänguga\n\n## Põhitekst:\n\nNädala eest Toronto turniiri avaringis Kaia Kanepile avaseti kaotanud ning seejärel eestlannale loobumisvõidu andnud Osaka jäi seekord 4:6, 5:7 alla hiinlannale Shuai Zhangile (WTA 44.). Kohtumine kestis tund ja 15 minutit.\n\nEndine esireket jõudis aprilli alguses Miamis finaali, kuid on pärast seda saanud ainult kaks võitu. Avaringiga pidi ta piirduma ka Prantsusmaa lahtistel, teise ringiga nii San Joses kui Madridis.\n\nZhang läheb teises ringis vastamisi venelanna Jekaterina Aleksandrovaga, kolmandas ringis on selle kohtumise võitja vastaseks kas tšehhitar Tereza Martincova või Eesti esinumber Anett Kontaveit.\n\nKiirelt sai edasi maailma 33. reket, belglanna Elise Mertens, kes oli vähem kui tunniga 6:1, 6:1 üle kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud ukrainlannast Anhelina Kalininast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Cincinnatis jätkuval kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril langes avaringis konkurentsist endine maailma esireket Naomi Osaka (WTA 39.).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-16 koondis pööras soomlaste vastu kaotusseisu võiduks\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas TNTK jalgpalliväljakul peetud kohtumist alustasid märksa innukamalt külalised, kes näitasid ründetegevusel head teravust ning kahel korral tulid eestlastele appi ka väravaraamid. Lõuna-Soome noormehed jõudsid aga peagi sihini, sest 35. minutil pääses hea söödukombinatsiooni järel karistusala lähistelt resultatiivselt löögile keskkaitsja Antti Pastinen.\n\nEesti toibus aga ehmatusest kiiresti ja sai indu juurde, sest vaid neli minutit hiljem mängis paremal äärel tegutsenud Matthias Limberg end vastasest mööda ning saatis mööda maad värava eest läbi terava palli, mille suunas võrku Aleksandr Lohmatov. Poolajapausile siirduti 1:1 viigiseisus.\n\nRohked vahetused Eesti mängurütmi teisel poolajal ei seganud, vaid tõid uut hingamist ning järjepanu võeti üles mitmeid lubavaid rünnakuid. Vastasele kujutati paaril korral ohtu ka standardolukordadest – kui teise kolmveerandtunni algul teenitud karistuslöögi saatis Dylan Sal-Al-Saller napilt üle raamide, siis 64. minutil toimetas ta kasti nurgalöögi, mille Kaur Kippar peaga kindlalt juhtväravaks vormistas. Sama duo oli edukas ka 82. minutil, kui Sal-Al-Saller tsenderdas ning Kippar lükkas palli võrku. Mängu peakohtuniku Martti Puki peagi kõlanud lõpuvile tähistas Eesti 3:1 võitu.\n\nNoormeeste U-16 koondis on tänavu olnud väga edukas: lisaks teisipäevasele võidule alistati sama vastane ka aprillis, kui Helsingis toimunud kohtumine lõppes seisuga 2:1. U-16 koondist ootavad 14. ja 16. septembril TNTK jalgpalliväljakul ees kohtumised Saksimaaga ning 6. ja 7. septembril võetakse Soomes toimuval sõprusturniiril mõõtu Põhja-Iirimaa ja Soome eakaaslastega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noormeeste U-16 jalgpallikoondis kohtus teisipäeval mitteametlikus maavõistluses Lõuna-Soomega. Kuigi esmalt jäid sinisärgid kaotusseisu, suudeti mäng enda kasuks pöörata ja võita 3:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektrihinna tõukab rekordkõrgeks paljude tegurite kokkusattumine\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkib elektri börsihind nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ennenägematu 4000 euroni megavatt-tunni eest. See on ühtlasi praegu maksimaalne börsihind.\n\nNord Pool Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus rääkis ERR-ile, et Baltikumis on hetkel pakkumisest puudu ning ära on kasutatud ka kõik võimalused elektrit väljastpoolt, nii Soomest, Rootsist kui Poolast importida, kuid ka sellest ei ole piisanud - nõudlus on suurem.\n\n\"Sellisel juhul need kaks kõverat ei lõiku ja turuhinnaks on maksimaalne hind,\" tõdes ta.\n\nKüsimusele, kas hakkame nii kõrgeid hindu eeloleval sügisel ja talvel sagedamini nägema, vastas Arus, et peame sügavalt vaatama praeguse hinnarekordi põhjuseid.\n\n\"Eestis on väga suur osa Narva elektrijaamade plokkidest remondis. Nad peaksid küll sellel nädalal tulema välja, üks neljapäeval ja järgmisel nädalal kaks uut plokki, siis on olukord tunduvalt parem,\" lausus ta.\n\nLätis on väga palju hüdroenergia tootmist, kuid nagu ka mujal Euroopas, on neilgi veereservuaaride tase ääretult madal ja pakkumine vähenenud. Ka tuult on vähe ning tundub, et gaasijaamade toodangut pole turule hetkel pakutud, võimalik, et gaasi hoitakse talveperioodiks, selgitas Arus teisi hinda mõjutavaid tegureid.\n\n\"Nii et sellel tunnil sai kõik, mis seda olukorda võiks mõjutada, teoks,\" sõnas ta.\n\nAas: elektribörs on kokku kukkunud\n\nTaavi Aas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nEndine majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ütles rekordilise elektrihinna kohta, et tänase kriisi tingimustes praegune börsisüsteem ei toimi ja elektribörs on kokku kukkunud.\n\n\"Me ei saa jääda lootma sellele, et tegemist on ühel päeval toimuva anomaaliaga. Tootmise defitsiidi tingimustes võivad hinnarekordid saada tihedateks külalisteks. Valitsus peab kohe kogunema erakorralisele kriisiistungile ning rakendama eelmisel talvel kehtinud toetusmeetmed, mis pakuvad hinnaleevendust nii peredele kui ka ettevõtetele. Meil ei ole aega oodata elektrituru reformi käivitumist, inimesed vajavad riigipoolset abi kohe!\" teatas Aas.\n\nSamuti tuleb Aasa sõnul peaministril avalikusele selgitada, miks regioonis olevatest võimsustest ja ühenduskaablitest ei piisanud, et tekkinud nõudlus ära katta ning mida valitsus olukorra lahendamiseks ette võtab.\n\n\"Eestis on kolm kuud järjest olnud inflatsioon üle 20 protsendi, paljud ettevõtted on juba teatanud inimeste koondamisest ja mitmed kaaluvad pankroti välja kuulutamist. Tuletan meelde, et praegu on veel suvi, aga juba varsti algab kütteperiood ning siis on kõrge elektrihinna mõju oluliselt suurem,\" sõnas endine minister.\n\nBörsi hinnalagi tõuseb veelgi\n\nNordPooli hinnalagi kerkis 4000 euroni megavatt-tunni eest alles tänavu mais, varem oli see 3000 eurot. Euroopa Komisjoni määruse järgi tuleb maksimaalset hinnamäära tõsta, kui see ületab mingis hinnastamispiirkonnas 60 protsenti maksimaalmäärast.\n\nAutomaatne hinnalae tõus toimub viis nädalat pärast niisuguse hinna saavutamist. See tähendab, et ka nüüd ootab viie nädala möödumisel börsidel megavatt-tunni hinnalage ees tuhande-eurone tõus ja uueks määraks saab 5000 eurot.\n\n\"Ma loodan, et kui nüüd tulevad põlevkivijaamad, saab sellest väga palju leevendust. Täna on 160 megavatti vähendatud Soome ja Eesti vahelist võimsust, natuke vähem tuleb maksimaalselt sisse, on turule antud ka Rootsi ja Leedu vahel. Vaadates tänaseid pakkumise ja nõudluse kõveraid homseks, ei olnud see puudujääk väga suur. Kui need kitsendused kaovad, on olukord tunduvalt parem,\" jäi Arus siiski optimistlikuks.\n\nNarva jaamade hooldus oli pikalt ette planeeritud\n\nEnefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola tõi välja, et probleem ei ole ainult Eestis, vaid Baltikumi juhitavas tootmisvõimsuses tervikuna.\n\n\"Mingil põhjusel ei ole Balti riikides asuvad gaasielektrijaamad oma pakkumisi turule teinud. Seda on kokku pea 2000 MW võimsust,\" lausus ta. \"Välisühendused on samal ajal maksimaalselt koormatud.\"\n\nMis puudutab Narva elektrijaamade hooldust, siis need on Vainola sõnul olnud pikalt ette planeeritud ja sellest on ka turule teada antud.\n\n\"Neid töid tehaksegi suvel ehk madalama tarbimisega perioodil, et sügis-talviseks kõrgema nõudlusega perioodiks elektrijaamad ettevalmistada,\" selgitas ta.\n\nVainola lisas, et praegu töötab kolm põlevkivielektrijaama ja lähipäevil naaseb turule Balti elektrijaama 11. plokk ja Auvere jaam.\n\nNeid kliente, kes kasutavad fikseeritud elektrihinnaga paketti, kolmapäevane kõrge börsihind ei mõjuta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektri börsihinna kolmapäevane rekordkõrgele kerkimine tuleneb sellest, et kokku satub hulk tegureid korraga ning ehkki Baltikumis on ära kasutatud kõik võimalused elektrit väljastpoolt importida, ei ole sellest piisanud, ütles NordPool Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: Saksamaa lükkab tuumajaamade sulgemise edasi\n\n## Põhitekst:\n\nTuumajaamade sulgemise edasilükkamine oleks märkimisväärne samm, kuna Saksamaal valitseb juba sajandi algusest poliitiline konsensus, et riik loobub järk-järgult tuumaenergiast. Saksa valitsus peab veel otsuse ametlikult vastu võtma ja see nõuab tõenäoliselt ka parlamendi heakskiitu, vahendas The Wall Street Journal.\n\n\"Mõned üksikasjad on veel arutlusel,\" ütlesid kolm kõrget ametnikku.\n\nAmetliku otsuse vastuvõtmiseks võib kuluda veel nädalaid. Valitsus siiski eeldab, et täidetud on kaks peamist tingimust, mis võimaldavad ajutiselt pikendada kolme allesjäänud tuumajaama eluiga. Ametnike sõnul ei kujuta reaktorite kauem töötamine endast ohtu.\n\nKolm tuumajaama annavad praegu kokku umbes kuus protsenti Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa laiendab üha rohkem ka söeenergia kasutamist, kuna Venemaa kärbib gaasitarneid.\n\nTuumajaamade sulgemise edasilükkamine on Saksamaal poliitiliselt tundlik teema. Tuumaenergiast loobumise algatasid sotsiaaldemokraadid ja rohelised. Roheliste partei liidrid on juba nõustunud tuumaenergia kasutamise pikendamisega.\n\n\"Reaktorite eluiga võib mõne kuu võrra pikendada, kui piirkonda ähvardab elektripuuduse oht,\" ütles Baieri liidumaa roheliste liider Ludwig Hartmann.\n\nTuumajaamade eluea pikendamist toetab ka Saksa konservatiivse erakonna CDU juht Friedrich Merz.\n\n\"Kõik, kes jätkavad maailmas tuumaenergia kasutamist, pole meist rumalamad,\" märkis Merz.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa ametnikud ütlesid, et Berliin kavatseb tuumaelektrijaamade sulgemise edasi lükata. Saksamaad ähvardab suur energiakriis, kuna Venemaa vähendab gaasivooge Euroopasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nZirk sai EM-il kuuenda koha\n\n## Põhitekst:\n\nZirk oli 150 m järel kolmandal kohal ning medalikursil. Paraku viimase 50 meetriga läksid ikkagi kolm konkurenti mööda. Siiski sai eestlane tubli kuuenda koha. Lõppajaks kujunes 1.55,80.\n\nKuldmedal läks ungarlasele Kristof Milakile ajaga 1.52,01 ning hõbemedali teenis samuti ungarlane Richard Marton tulemusega 1.54,78. Pronksmedali sai itaallane Alberto Razzetti ajaga 1.55,01.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Roomas toimuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas Kregor Zirk teisipäeva õhtul 200 m liblikujumise finaalis kuuenda koha ajaga 1.55,80.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHongkongi politsei suurendab sotsiaalmeedias inimeste jälgimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uus avaliku arvamuse jälgimissüsteem on loodud võltsuudiste märgistamiseks ja usalduse suurendamiseks politsei vastu,\" väitis Hongkongi politsei avalike suhete juht.\n\nAjaleht The Times kirjutab, et Hongkongi uus järelevalvesüsteem loodi Mandri-Hiinas kasutatava karmi mudeli eeskujul. Seetõttu võivad kohalikud Hongkongi võimud sõnavabadust linnas piirata veelgi.\n\nKolm aastat tagasi puhkesid Hongkongis suured meeleavaldused. Protestijad ja inimõigusorganisatsioonid leiavad, et võimud kasutasid meeleavalduste laiali saatmiseks liiga palju vägivalda.\n\nPolitsei avalike suhete juht Joe Chan Tung väidab nüüd aga, et politsei ja avalikkuse vaheliste suhete halvenemises on süüdi libainformatsiooni levik. Hongkongi valitsus kaalub ka võltsuudiste vastase seaduse vastuvõtmist.\n\nMandri-Hiinas kasutavad võimud avaliku arvamuse jälgimise süsteeme, et leida üles kompartei suhtes kriitilised uudised. Partei tsensorid saavad nii sotsiaalmeediast eemaldada erinevaid postitusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hongkongi ametnikud teatasid, et politsei suurendab sotsiaalmeedias inimeste jälgimist. Võimud väidavad, et tahavad nii pidurdada libainformatsiooni levimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva-vastased sanktsioonid räsivad Venemaa metsatööstust\n\n## Põhitekst:\n\nMoskva-vastased sanktsioonid sulgesid Venemaa metsafirmadele traditsioonilise Euroopa turu. Firmad proovivad nüüd leida uusi eksporditurge. Uued turud asuvad aga kaugel ja transpordikulud on üha suuremad, vahendas Yle.\n\n\"Vahel võib transport maksta isegi rohkem kui tootmine,\" ütles Venemaa metsatööstusele spetsialiseerunud konsultatsioonifirma WhatWood konsultant Igor Novoselov.\n\n\"Eriti keerulises olukorras on Loode-Venemaa firmad, mis ekspordivad vineeri, graanuleid ja saematerjali,\" lisas Novoselov.\n\nVenemaa metsafirmad otsivad uusi turge Kagu-Aasias, Türgis, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Transport nendesse piirkondadesse maksab oluliselt rohkem kui Euroopasse.\n\nVenemaa metsafirma Segeza grupp juht Nikolai Ivanov ütles juunis, et uute turgude vallutamine suurendab logistikakulusid 2,5-4,7 korda, vahendas Yle. Uute turgude klientide ostujõud on väiksem kui Euroopas, seetõttu müüakse sinna odavamaid tooteid.\n\n\"Keegi ei osta kalleid ja kvaliteetseid tooteid sama palju, nagu seda teevad Euroopa kliendid,\" ütles Novoselov.\n\nLisaks Euroopa turu ära kadumisele on Venemaa metsatööstusel veel üks suur probleem. Ettevõtted sõltuvad täielikult Euroopa tehnoloogiast.\n\n\"Praktikas kasutab kogu Venemaa metsatööstus lääne ja Euroopa seadmeid,\" ütles Novoselov.\n\nVenemaa metsafirmad ostsid EL-i riikidest võimalikult palju seadmeid, enne kui jõustusid sanktsioonid tehnoloogia ekspordile. \"Ettevõtted võivad nüüd praeguste seadmetega tegutseda veel 1-3 aastat,\" hindas Novoselov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome rahvusringhääling Yle kirjutab, kuidas Moskva-vastased sanktsioonid räsivad Venemaa metsatööstust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks Eesti noorvõrkpallurit lähevad treenima Itaalia tippklubi juurde\n\n## Põhitekst:\n\nSee võimalus tuli tänu Eesti koondise peatreeneri Alessandro Orefice kontaktidele, kes tunneb ka naiskonna itaallasest peatreenerit Massimo Barbolinit.\n\n\"Et septembris-oktoobris on toimumas naiste maailmameistrivõistlused, on mitmed Scandicci mängijad sellega seotud ja nii vajasid nad trennidesse kaheks kuuks uusi mängijaid. Nora ja Häli on suure potentsiaaliga ning ma väga loodan, et see võimalus annab neile lisamotivatsiooni võrkpalliga edasi tegelemiseks. Suhtlesin Scandicci peatreeneriga ja pakkusin tüdrukutele seda võimalust, millest nad kinni haarasid. Nad saavad minna kahekesi koos ja usun, et saavad sealt suurepärase kogemuse igas mõttes. Ka naiste koondise üldkehalise ettevalmistuse treener Maurizio Negro on samas linnas ja saab neile vajadusel abiks ja toeks olla,\" rääkis Orefice.\n\n\"Scandicci näol on tegu tõelise tippklubiga, kus on kõrgel tasemel nii võrkpallipool kui kogu muu sinna juurde kuuluv. Ma loodan, et nad naasevad Itaaliast positiivsel noodil ja see annab tõuke, et juba lähitulevikus välislepinguni jõuda. Ma usun nende võimetesse ja usun, et Itaalias suudavad nad end parimast küljest näidata. Samal ajal tahan rõhutada, et see pole tüdrukute jaoks testimine või eksam, vaid võimalus ennast arendada. Tegime nendega ka lepingu, et kõik oleks korrektne ja annaks aimu sellest, kuidas asjad tippvõrkpallis käivad.\"\n\nOrefice lisas, et sellisest käigust tõuseb kasu kogu Eesti võrkpallile. \"See on hea ka Eesti võrkpallile üldisemalt, minu üheks eesmärgiks on ka siinseid noori arendada ja aidata ja kui kaks mängijat saavad sel moel arendada, on kõik õnnelikud. See on tippklubides tavapärane, et suurturniiride ajal võetakse abijõude. Ka Pariisis [Orefice on Prantsusmaa kõrgliiganaiskonna Pariisi Saint-Cloudi peatreener-toim] tuleb MM-i ajaks nö asendusmängija USA-st,\" lisas juhendaja.\n\nAudenteses õppivad ja seal klubihooajal Andrei Ojametsa käe all treenivad Vahula ja Lember on kanda kinnitanud ka rahvusnaiskonnas. Mõlemad tunnistasid, et selline pakkumine tuli suure üllatusena.\n\nNora Lember sõnas, et kuigi pakkumine tekitas ka hirmu, ei saanud sellist võimalust käest lasta. \"Alguses tundus see väga hirmutav, sest tegu on ikkagi Itaalia liiga klubiga ja et just mind sinna valiti... aga samal ajal teadsin kohe, et tahan minna. Kui sellisesse klubisse tahetakse, ei saa pikalt mõelda,\" ütles Lember, kelle sõnul on see hea võimalus saada aimu profivõrkpalluri elust tippliigas.\n\n\"See on täpselt paras aeg, et ei pea kohe terveks hooajaks minema, vaid saab paar kuud olla ja kogeda ja harjuda selle eluga, mis võiks mind tulevikus ees oodata. Alessandro mind ses suhtes veenma ei pidanud,\" lisas ta.\n\n\"Olin väga üllatunud, kui sellest võimalusest kuulsin, see tundus uskumatu, et mulle nii hea pakkumine tehti ja selle kohale jõudmine võttis natuke aega. Aga kuna me oleme seal üsna lühikest aega, siis otsuse langetamine läks kiirelt,\" sõnas Vahula. \"Tundus hea kompromissina võrkpalli ja kooli vahel, et ei pea terve hooaeg koolist puuduma. Kuna lähen esimest korda välismaale mängima, siis eelkõige loodan, et see kogemus teeks mulle selgeks, kas ma tahaks seda korra veel teha või pigem mitte. Loomulikult tuleb sealt kaasa võtta ka palju uusi teadmisi ning üritada neid oma mängus rakendada.\"\n\nScandicci on maailma tugevaimaks peetava Itaalia kõrgliigasse kuuluv klubi, möödunud hooaeg lõpetati neljandana, karikavõistlustel tuldi viiendaks, lisaks võideti Challenge Cupi turniir. Itaalia liigas on neil ette näidata pronks hooajast 2017/18. Varasemalt on mängitud ka Meistrite liigas ja jõutud seal veerandfinaali, 2021. aastal lõpetati Meistrite liiga viienda kohaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks Eesti naiste võrkpallikoondise noormängijat, 18-aastane Häli Vahula ) ja 17-aastane Nora Lember saavad suurepärase võimaluse treenida sügisel Itaalia kõrgliiga naiskonna Scandicci Pallovolo juures.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKaivoja mõistab U-20 MM-finaalturniiril õigust Brasiilia mängus\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval, 17. augustil Eesti aja järgi kell viis hommikul algavat kohtumist teenindab kohtunikebrigaad eesotsas soomlanna Lina Lehtovaaraga. Abikohtunikena on ametis Karolin Kaivoja ja šveitslanna Susanne Küng, neljas kohtunik on rootslanna Tess Olofsson. Mäng toimub 35 000 pealtvaatajat mahutaval Costa Rica rahvusstaadionil.\n\nA-alagrupi kohtumise selgeks soosikuks on Brasiilia, kes on senise kahe kohtumisega teeninud neli punkti: Hispaaniaga lepiti 0:0 viiki ning Austraalia alistati 2:0. Costa Rica punktiarve on aga seni avamata, mis tähendab, et alagrupist edasi pääseda ei ole neil enam võimalik.\n\nKaivoja tänavune hooaeg on olnud erakordselt võimas. 21. mail teenindas ta esimese eestlasena naiste Meistrite liiga finaali, mille järel tõstis karika pea kohale Lyon, samas võistlussarjas oli ta ametis ka veerandfinaalis. Juulikuus oli ta esimese eestlasena ametis täiskasvanute suurturniiril, kui ta valiti naiste EM-finaalturniiri abikohtunikuks.\n\nKaivoja ootab ees võimalus pääseda suurturniirile ka järgmisel aastal: nimelt valiti eestlanna ka 2023. aastal Austraalias ja Uus-Meremaal toimuvate naiste maailmameistrivõistluste kohtunike kandidaatide sekka, lõplik valik tehakse saja abikohtuniku seast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maikuus Costa Ricas toimuva U-20 neidude jalgpalli MM-finaalturniirile abikohtunikuks valitud Karolin Kaivoja ootab suurvõistlusel ees esimene kohtumine, kui 17. augustil teenindab ta Brasiilia ja võõrustaja vahelist kohtumist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLevits: Vene agressiooni toetavate inimeste elamisload tuleks tühistada\n\n## Põhitekst:\n\nLevits kõneles 13. augustil poliitiliselt represseeritute ühenduse aastakoosolekul. Levits nentis siis, et mitte ainult Läti, vaid ka teised Euroopa riigid arutavad, kas venelastele turistiviisade andmine on asjakohane, vahendas LSM.\n\n\"Kas see on poliitiliselt ja moraalselt õigustatud, kui Vene armee tapab ukrainlasi, samal ajal puhkavad Venemaa turistid rahulikult Euroopas,\" märkis Levits.\n\nLevits leidis, et üle tuleks vaadata ka Lätis juba väljastatud elamisload ja viisad. \"Neile, kes toetavad Venemaa agressiooni, tuleks need tühistada. Igal juhul ei tohi neid pikendada, välja arvatud kindlatel asjaoludel,\" ütles Levits.\n\nLevitsi sõnul ei tohiks elamisluba väljastada ka Lätis elavatele inimestele, kes plaanivad võtta Venemaa kodakondsuse.\n\n\"Eelmiste valitsuste elamislubade jagamine, nende põhjendamatu suuremeelsus, mille taga peitusid mõne ärimehe omakasupüüdlikud huvid, on tekitanud julgeolekuriske ja aidanud kaasa kakskeelsusele,\" ütles Levits.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti president Egils Levits ütles, et Venemaa agressiooni toetavate inimeste elamisload ja viisad tuleks tühistada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nETV+ toob ekraanile \"Kes keda?\" erisaate tanki ja punamonumentide teemal\n\n## Põhitekst:\n\nNarva tanki saatus ja punamonumentide eemaldamine avalikust ruumist on saanud viimaste nädalate Eesti ühiskonna peamiseks teemaks. \"Kes keda?\" otsesaates võtavad punamonumentide teema ja Venemaa kodanike vastu kehtestatud piirangud arutelu alla narvakad, ajaloolased, kommunikatsioonieksperdid, poliitikud ja tavakodanikud.\n\nDebatis osalevad Narva linnapea Katri Raik (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (Keskerakond), riigikogu riigikaitsekomisjoni juht Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom (Keskerakond), Eesti 200 juht Kristina Kallas, Tallinna linnavolikogu liige Viljar Jaamu (Reformierakond), Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees ja Isamaaliidu liige Mart Rannut, strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag, kogukonna aktivist Valeria Lavrova, semiootik Mihhail Trunin, jurist Vadim Poleštšuk ja ajaloolane Igor Kopõtin. Saadet juhib Andrei Titov.\n\n\"Kes keda?\" algab kell 20.15 ETV+ kanalil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval, 16. augustil kell 20.15 toob ETV+ ekraanile \"Kes keda?\" erisaate, kus koos külalistega arutletakse Narva tanki ja teiste punamonumentide teisaldamise teemadel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMurray alistas paljukannatanud meeste lahingus Wawrinka\n\n## Põhitekst:\n\n35-aastane šotlane ja 37-aastane šveitslane madistasid Cincinnati turniiri avaringis ligi kolm tundi, maailma edetabelis 47. kohal olev Murray alistas tabeli 306. reale langenud Wawrinka lõpuks 7:6 (3), 5:7, 7:5.\n\nMõlemad mehed olid pika mängu käigus raskustes kurnatusega, šotlast segasid ka jalakrambid. \"Hakkasin jalgades [krampe] tundma teises setis ja kolmanda alguses oli üsna raske. Üritasin tarbida võimalikult palju elektrolüüte ja kutsusin väljakule ka füsioterapeudi, mis aitas. Ma ei tea, kas mängime homme [täna], loodan, et olen vaba. Kui mitte, siis lähen küsin vaba päeva,\" naeris Murray mängujärgsel intervjuul.\n\nTeises ringis läheb Murray vastamisi üheksanda asetusega briti Cameron Norrie'ga, edu korral võib kolmandas ringis vastaseks tulla viiendana paigutatud norralane Casper Ruud. Maailma edetabelis 21. kohal olev Denis Shapovalov alistas pooleteise tunniga 7:6 (4), 6:3 endast kolm positsiooni kõrgemal asetseva Grigor Dimitrovi, 12. asetusega Matteo Berrettini jäi ligi kolm tundi kestnud mängu järel alla ameeriklasele Frances Tiafoele skooriga 6:7 (3), 6:4, 6:7 (5).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Cincinnatis toimuval kõrgeima kategooria ATP tenniseturniiril pääses esmaspäeval teise ringi endine esireket Andy Murray, kes alistas kunagise maailma kolmanda mehe Stanislas Wawrinka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMads Mikkelsen: Johnny Depp võib naasta \"Fantastilistesse elukatesse\"\n\n## Põhitekst:\n\n56-aastane Taani näitleja asendas Deppi (59) Gellert Grindelwaldi rollis filmis \"Fantastilised elukad: Dumbledore'i saladused\".\n\nDeadline'i teatel rääkis Mikkelsen Sarajevo filmifestivalil, et Deppilt rolli ülevõtmine oli hirmutav. \"Ma olen Johnny suur fänn. Ma arvan, et ta on suurepärane näitleja ja tegi fantastilist tööd,\" ütles Mikkelsen.\n\nTa lisas, et nüüd, kui Depp on kohtuasja võitnud, võib ta naasta frantsiisi.\n\n\"Kariibi mere piraatide\" staar kaebas oma endise abikaasa Amber Heardi kohtusse 2018. aasta artikli pärast, mille naine kirjutas Washington Postile perevägivalla kogemustest. Deppi advokaatide sõnul olid artiklis esitatud süüdistused väärad.\n\nNäitleja esindajad ütlesid, et Depp kaotas valeväidete tõttu töövõimalused ja kõrgetasemelised rollid, näiteks langes ta välja \"Kariibi mere piraatide\" frantsiisist.\n\nVandekohtunikud langetasid kuus nädalat kestnud kohtuprotsessil otsuse Deppi kasuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mads Mikkelsen kiitis Sarajevo filmifestivalil Johnny Deppi kui hämmastavat näitlejat ja spekuleeris Deppi võimaliku naasmise üle \"Fantastiliste elukate\" filmisarja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetuse edukaim film Eesti kinolevis oli \"Killerite kiirrong\"\n\n## Põhitekst:\n\nEndiselt kogub vaatajaid ka animafilm \"Käsilased 2\", millel on tänaseks Eestis üle 129 000 kinokülastuse. Animafilmidest mahtus kinotabelisse ka \"DC Superlemmikute liiga\", mis kogus 2121 kinokülasatust.\n\nAinsa uue filmina tõusis esile Jordan Peele'i \"Ei\", mis kogus avanädalavahetusel 1778 külastust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetuse edukaim film Eesti kinolevis oli David Leitchi action-komöödia \"Killerite kiirrong\" (\"Bullet Train\").",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna loomaaia laiskloomale valiti nimi\n\n## Põhitekst:\n\nLaiskloom Tupsik jõudis Tallinna loomaaeda Austrias asuvast Schönbrunni loomaaiast. Tupsik on üheaastane ning tema vanemateks on isa Einstein ja ema Baba.\n\nPärast nimekonkurssi, kus kõik soovijad said loomaaiale nimesid pakkuda, valiti pakkumiste seast välja populaarseimad ja huvitavaimad variandid. Seejärel said kõik loomaaia töötajad hääletada oma lemmiknime poolt.\n\nTupsiku nime pakkusid loomaaiale kaks tüdrukut – Laura ja Triinu, kes andsid loomaaiale nime üle koos joonistuse ja lühikese kirjaga, kus nad oma valikut selgitasid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juulikuus Tallinna loomaaeda kolinud emane kaksvarvas-laisik sai nimekonkursi käigus nimeks Tupsik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKallemets: kardetavasti lööb elektri hind talvel uusi rekordeid\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkib elektri börsihind Eestis 4000 euroni megavatt-tunnist. See on maksimaalne börsihind, mis viie nädala pärast tõuseb Euroopa Komisjoni reeglite alusel 5000 euroni.\n\nKallemets ütles ERR-ile, et meie põlevkivijaamad, mis peaksid tagama varustuskindluse, teisipäeval ja tõenäoliselt ka kolmapäeval kahetsusväärselt ei tööta. Nii nagu talviste kõrgrõhkkondadega, on ka suvistega - tuul ei puhu ja neid tootmisseadmeid reaalselt turul ei ole. Ja sarnaselt detsembriga on hind ka praegu väga kõrge.\n\nTa lisas, et see, mida ennustati aastaks 2025, on üllatuslikult juba praegu kätte jõudnud. Põhjuseks on sõda ja Venemaa mõjutustegevus maagaasi tarnetes ning potentsiaalselt võib gaasi hinda turul veelgi tõsta see, kui Venemaa paneb kinni gaasitarned Nord Stream 1 kaudu, mis praegu veel toimuvad.\n\n\"Gaasi hinnast sõltuv hinnakujundusmehhanism on väga problemaatiline,\" nentis ta.\n\nSoomes jääb elektri hind Eesti omale sageli alla ning Kallemets märkis põhjusest rääkides, et seal on tuumajaamad, meil aga mitte.\n\n\"Nii lihtne see ongi. Täna saame kogu aeg elektrit Soomest tänu tuumaenergiale, Leedu Rootsist ka tänu tuumaenergiale. Kui seda pole tootmisporftellis, sõltumegi fossiilsetest kütustest või ilmast. See on halb segu,\" ütles Kallemets.\n\nTema sõnul tuleks tagada, et põlevkivikatlad, mis on 1400 megavatti, oleksid töökorras siis, kui tarbijatel on seda vaja.\n\n\"Meil on vaja juurde kõiki tootmisvõimsusi nii kiiresti kui vähegi võimalik. Nii tuult, päikest kui väikereaktoreid,\" lisas Fermi Energia esindaja.\n\nRääkides tulevikust, ütles Kallemets, et on väga huvitav, milliseks kujuneb elektri universaalteenuse hind. Selle teenusega tasub tema hinnangul liituda kõigil neil, kellel pole elektri hind varasemalt fikseeritud.\n\n\"Karta on, et talvel saab tõesti elektri hind olema nagu täna või eile või homme, ikkagi väga kõrge,\" ütles ta.\n\nKüsimusele, kas elektribörsil on oodata uusi hinnarekordeid, vastas Kallemets jaatavalt. Optimismiks ta põhjust ei näe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väiketarbijatel, kellel pole fikseeritud hinnaga elektripaketti, tasub eelolevaks talveks liituda universaalteenusega, sest kardetavasti ei jää kolmapäeval börsil 4000 euroni megavatt-tunni eest tõusev elektri hind viimaseks hinnarekordiks, ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaudi Araabia investeeris 7,5 miljardit dollarit USA suurfirmadesse\n\n## Põhitekst:\n\nSaudi Araabia riiklik investeerimisfond omandas vähemusosaluse 17 ettevõttes. Iga investeeringu väärtus oli 400-500 miljonit dollarit, vahendas The Wall Street Journal.\n\nSaudi Araabia ostab USA firmade aktsiaid, kuna kõrge nafta hinna tõttu kasvab kuningriigi sissetulek. Riigi juht kroonprints Mohammed bin Salman tahab vähendada riigi sõltuvust naftatuludest.\n\nPühapäeval teatas riiklik naftafirma Saudi Aramco, et firma teise kvartali kasum suurenes 90 protsenti. Kõrge nafta hind aitab bin Salmanil väljuda rahvusvahelisest isolatsioonist. Eelmisel kuul võõrustas prints USA president Joe Bidenit.\n\nSaudide riiklik investeerimisfond lubas investeerida samuti 40 miljardit dollarit, et arendada kodumaal uusi tööstusharusid. Eelmisel kuul teatas bin Salman, et riik plaanib ehitada maailma suurima ehitise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saudi Araabia riiklik investeerimisfond ostis viimase aasta jooksul 7,5 miljardit dollari eest USA suurfirmade aktsiaid, nende firmade hulgas on Amazon ja JPMorgan.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Ei\" on suvise kassahiti meistriklass\n\n## Põhitekst:\n\nKas saab üldse nimetada arvustuseks teksti, kus ma tegelikult ei tahaks filmist endast sõnagi rääkida? Jordan Peele'i järjekorras kolmas lavastajatöö \"Ei\" – mis on kohutavalt elutu ja steriilne tõlge originaalist \"Nope\" – on parim just siis, kui te ei tea mitte midagi. Ärge vaadake treilerit, ärge lugege arvustusi, ärge lugege sünopsist, kui võimalik, siis ärge vaadake isegi plakatit. Kui suudate kõigest kõrvale hiilida, siis virutab Peele sellise jõuga, et lööb põlved nõrgaks ja võtab karbi kaheks tunniks lahti. Kui te kohe mitte-mitte-mitte midagi teada ei taha, siis kerige edasi viimase lõiguni.\n\nAga üht saab küll öelda: \"Ei\" on Peele'i katse teha kassahitti, mis on häbitult suurejooneline ja sensatsiooniline. Ja see ei ole üks tükk mingist suurest koomiksi-puslest, mille puhul lüüakse vahtu tihti tehistlikult üles, vaid \"Ei\" päriselt suur suvine meelelahutus, mida annavad vabalt võrrelda Steven Spielbergi klassikutega nagu \"Lõuad\", \"Jurassic Park\" või \"Kolmanda astme lähikontakt\". Üks neist kolmest annab ka vihje, kuhu suunas Jordan Peele liigub, aga rohkem ma vihjeks ei ütle!\n\nNii-öelda metoodiliselt jätkab Jordan Peele sama rada, mille ta eelmise kahe filmiga juba sisse tallas. Ka \"Kao ära\" (2017) ja \"Meie\" (2019) olid südames ikkagi sirgjoonelised õudusfilmid, kus suurima mõnutundega kasutati ära kõiki žanri klišeesid ja tüüpmotiive. Täpse käega lavastajana ei hakka Peele aga seejuures kedagi ega midagi kopeerima, vaid murrab harjumuspärase liigestest lahti, tõstab tuttavast kontekstist välja ja lööb heas mõttes kaardid segamini.\n\n\"Ei\" (\"Nope\") Autor/allikas: CAP / Scanpix\n\nSelle käigus suudab ta peita pealtnäha lihtlabase meelelahutuse taha jõulise ja sügavama kommentaari, mida aga ei suruta hetkekski vaatajale peale. Kui neid peeneid vihjeid ja märke tähele ei pane, siis said lihtsalt mahlaka elamuse võrra rikkamaks, terava silmaga filmifännid seevastu saavad jällegi täiesti teistsuguse kogemuse. Peele'i filmid lähtuvad seega parimale autorikinole kohaselt paljuski just vaatajast: režissöör annab lihtsalt lõuendi, mille siis saalisistuja täidab iseenda tunnete, mõtete ja kogemustega.\n\nKui \"Kao ära\" ja \"Meie\" muutsid sellest sõnumist mööda vaatamise üsna keeruliseks – see on filmi kudedesse nii orgaaniliselt sisse põimitud, et lõpuks sulasid need ikkagi üheks –, siis \"Ei\" on kindlasti Peele'i seni kõige lihtsam ja vaatajasõbralikum film. Muidugi, ekraanil toimub täielikku sõgedusi ning on hetki, mille peale nõrganärvilised tahaksid kindlasti silmad sulgeda, kuid suuresti võtab film ikkagi kõik vaatajad avalisüli vastu. Kahe tunni jooksul meelitatakse sind tasapisi, peaaegu märkamatult maailma, mis siis annab oma ootamatusega korraliku vasaksirge. Aga jällegi: see on vaid pealispind.\n\nHulljulge tulevärgi taustal joonistab Jordan Peele lahti aga omamoodi meta-kommentaari inimkonna näljast vaatemängude järele. Ja siis me istume kinosaalis, suu popkorni täis ja mõtleme: oot-oot-oot! Kas mõnes mõttes on see film iseenese kriitika? Või hoopis heidab ta minu kui vaatajale üle nalja? Mõlemad küsimused on iseenesest õiged. Huvitaval kombel suudabki \"Ei\" oma lihtsuse juures mõjuda erakordselt tuumaka ja mitmetahulisena, vaatajale surutakse näkku kõverpeegel, mis on kummaline ja ehk isegi totakas, aga tekitab meis siiski ebamugavat, ehk isegi piinlikku äratundmist.\n\n\"Ei\" (\"Nope\") Autor/allikas: CAP / Scanpix\n\nRaske on rääkida ühest aasta suurfilmist nii, et sa ei reeda ühtki detaili, kuid üht võib küll öelda: kui Peele on seni pälvinud tähelepanu just õuduslavastajana, siis \"Ei\" võib küll olla kohati kõhe või mõne pere noorema vaataja jaoks isegi hirmutav, siis filmi juured on ikkagi pigem ulmeklassikas. See on positiivne kinnitus, et ta suudab lavastajana liikuda vabalt eemale ka oma tuttavast liivakastist ja proovida midagi teistsugust. Siit edasi on ilmselt vaid taevas piiriks: tahaksin väga näha tema vesternit, film-noir 'i või miks mitte buddy cop komöödiat?\n\n\"Ei\" on üks neist filmidest, mida tundub isegi kuidagi totakas liigitada heaks või halvaks. Jordan Peele tahabki vaatajat provotseerida ja tema ootustega mängida, mistõttu ajab ta kindlasti paljusid kinokülastajaid närvi. Aga kas mitte seegi pole omaette saavutus? Suur osa filme on lihtsalt nõmedad, labased või lootusetult igavad, \"Ei\" suudab aga ilmselt igaüht meist piisavalt palju (ebamugavalt) torkida, et elamuse on garanteeritud. On see elamus siis meeldiv või ebameeldiv, polegi lõpuks tähtis, ning ma olen valmis panustada, et just seda ideed Peele oma värske filmiga sihtiski.\n\nMeelelahutus, mis ka meelelahutus on.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinolevis\n\"Ei\" (\"Nope\")\nRežissöör: Jordan Peele\nOsades: Daniel Kaluuya, Keke Palmer, Brandon Perea, Michael Wincott, Steven Yeun, Wrenn Schmidt, Keith David jt\n9/10",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora naiskond läheb Meistrite liigas vastamisi Iisraeli klubiga\n\n## Põhitekst:\n\nMeistrite liiga eelring peetakse turniirina, kus esmalt ootavad ees poolfinaalid ja seejärel kohamängud. Flora esimene vastane on Iisraeli meister Kiryat Gat, kellega kohtutakse 18. augustil Eesti aja järgi kell 16.30. Teises poolfinaalis lähevad kell 21.30 vastamisi Itaalia tippklubi Juventus ja Luksemburgi naiskond Racing Union. Mängud peetakse Juventuse treeningkeskuses.\n\nPühapäeval, 21. augustil kohtuvad omavahel paaride võitjad ja kaotajad. 3.-4. koha mäng toimub kell 16.30 ning finaal algab kell 21.30. Finaali võitja liigub edasi teise eelringi.\n\nRündaja Lisette Tammik rääkis klubi YouTube'i kanalile antud intervjuus lühidalt alagrupikaaslastest. \"Iisrael ja Luksemburg on huvitavad vastased. Mäletan, et mängisime koondisega Luksemburgi vastu mitte väga kaua aega tagasi ja suutsime neid võita. Huvitav oleks näha, kuidas nad nüüd mängivad. Nii palju kui oleme Iisraeli klubi mänge analüüsinud, siis nad tunduvad jõulised, kiired ja tehnilised, nii et alahinnata ei saa neid kindlasti. Juventust teavad kõik, nii et siin pole midagi öelda. Juventus on Juventus,\" sõnas Tammik naerusuil.\n\nMeistrite liigas on võistlustules ka Eesti koondise kaitsja Inna Zlidnis, kelle koduklubi Ferencvaros mängib 18. augustil kell 21.00 Šotimaa klubi Rangersiga. Samasse gruppi kuuluvad veel Kreeka esindaja Thessaloniki PAOK ja Walesi klubi Swansea.\n\nKohtumisi näitab otseülekandes Soccernet TV.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna FC Flora jalgpallinaiskonda ootavad ees Meistrite liiga eelringi kohtumised Itaalias, kui mängupäevad on 18. ja 21. august.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPedriksit jäi EM-il poolfinaalist lahutama kaheksa sajandikku\n\n## Põhitekst:\n\nTeist võistluspäeva alustasid kümnevõistlejad 110 m tõkkejooksuga, kus ootuste kohaselt oli kiireim mees šveitslane Simon Ehammer (13,75). Janek Õiglane kaotas isiklikule rekordile vaid kuue sajandikuga (14,39) ja oli sel alal kolmas, kerkides samale positsioonile ka üldarvestuses. Uibo läbis tõketega staadionisirge 14,79-ga ja Tilga 15,16-ga. Tilga oli samuti enda kohta hea, sest jäi isiklikule rekordile vaid kolme sajandikuga alla. EM-tiitlit jahtiv Niklas Kaul sai kirja 14,45.\n\nKettaheite võidu võttis Tilga, kes sai parimal katsel kirja 49.91, mis jääb isiklikule rekordile vaid 41 sentimeetriga alla. Uibo tulemuseks oli 46.59 ja Õiglasel 41.97. Kullasoosikud Kaul ja Ehammer peavad piirduma vastavalt 41.80 ja 34.92.\n\nTeivashüppes sai Uibo kirja 5.30 ja Õiglane 5.10. Tilga tegi aga algkõrgusel 4.50 kolm ebaõnnestunud katset. Liider Ehammer püstitas 5.20-ga isikliku rekordi, Kaul sai kirja 4.90.\n\nHommikul alustas EM-il lisaks kümnevõistlejatele ka Keiso Pedriks, kes tuli oma 110 m tõkkejooksu eeljooksus kaheksandale kohale ajaga 13,83, see on ka eestlase selle hooaja parim aeg. Kokkuvõttes sai Pedriks 11. koha. Eeljooksu kiireimaks meheks kujunes šveitslane Finley Gaio (13,46). Poolfinaali Pedriks ei pääsenud.\n\nTeisipäeva õhtul toimuvad veel kaks viimast kümnevõistluse ala. Eesti mehed lähevad võistlustulle kell 20.30. Otseülekannet vahendab ERR-i spordiportaal, algusega kell 19.30. Televiisorist näidatakse ülekannet ETV2 kanalilt kell 20.00.\n\nEnne võistlust:\n\nTeisipäeva hommikul saab kaasa elada kolmele Eesti kümnevõistlejale, kes alustavad päeva 110 m tõkkejooksuga, millele järgneb kettaheide ja teivashüpe. Eestlastest on veel stardis Pedriks, kes jookseb meeste 110 m tõkkejooksu eeljooksus.\n\nAjakava:\n\n10.05 10-võistlus: 110 m tõkkejooks (Uibo, Tilga, Õiglane)\n10.35 M 110 m tõkkejooksu 1. ring (Pedriks)\n10.50 N kaugushüppe kvalifikatsioon\n10.50 10-võistlus: kettaheide, A-grupp (Uibo, Õiglane)\n11.15 N 1500 m 1. ring\n11.55 10-võistlus: kettaheide, B-grupp (Tilga)\n12.30 10-võistlus: teivashüpe, A-grupp (Uibo, Õiglane)\n12.40 M 3000 m takistusjooksu 1. ring\n13.15 N vasaraheite kvalifikatsioon, A-grupp\n13.25 M 400 m poolfinaal\n13.30 10-võistlus: teivashüpe, B-grupp (Tilga)\n14.00 N 400 m poolfinaal\n14.30 N vasaraheite kvalifikatsioon, B-grupp\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Münchenis kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel on peale hommikusi võistluseid Maicel Uibo kümnevõistluse üldarvestuses kolmandal kohal, Õiglane neljas. Keiso Pedriks 110 m tõkkejooksus poolfinaali ei pääsenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMetallifirma Nyrstar peatab oma Hollandi sulatustehases tootmise\n\n## Põhitekst:\n\nNyrstar teatas oma avalduses, et alates 1. septembrist läheb Budeli sulatustehas \"kuni edasise teatamiseni\" hooldusele, vahendas Bloomberg.\n\nTsingitootja Glencore hoiatas varem selle kuu alguses, et Euroopa energiakriis kujutab endast tõsist ohtu tootmistegevusele. Piirkonna rasketööstust räsib energiakriis, kuna Venemaa piirab gaasivooge Euroopasse.\n\nEuroopa suurim vasetootja Aurubis teatas augusti alguses, et firma eesmärk on minimeerida gaasitarbimist Saksamaal. Firma plaanib energiakriisi süvenedes kanda kasvavad kulud üle oma klientidele.\n\nKa teised piirkonnad seisavad silmitsi elektripuudusega, nagu Hiina. Hiina on maailma suurim metallitootja. Hiina majandus on suure surve all. Riik pole taastunud pandeemiast ja nakkuse leviku tõttu kehtestatakse uusi piiranguid. Riigis süveneb ka kinnisvarakriis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa üks suurimaid tsingitootjaid Nyrstar teatas, et peatab septembris oma Hollandis asuvas Budeli sulatustehases tootmistegevuse. Tsingi hind tõusis Londoni metallibörsil 7,2 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti HipHop festival avaldas järgmise aasta toimumiskuupäevad ja esimesed artistid\n\n## Põhitekst:\n\n2023. aasta hiphopifestival toimub 11.-12. augustini taas Tartumaa tervisespordikeskuses.\n\nJärgmise aasta esinejatest on kinnitanud lavale astumist aasta artisti tiitliga pärjatud bänd 5Miinust, kauaaegne räppar Genka, Eesti Soundcloudi räpi esimesi suuri nimesid Sipelga14 ja sama skeene ridadest tuntud Marps, lemberäppar Säm ning mahedate biitide võlur Sammalhabe. Naaseb ka tänavu rahva poolt sooja vastuvõtu saanud Peltareiv.\n\nLisaks muusikale leiab EHHF-il jätkuvalt aset graffitijam, tänavakorvpall ja breiktants. Kohal on Comedy Estonia raskekahurvägi, kelle eestvedamisel toimub ka open mic.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel Elva mändide all tuhandeid hiphopi fänne võõrustanud EHHF (Eesti HipHopi festival) avaldas järgmise aasta toimumiskuupäevad ja valis välja ka esimesed artistid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAlar Karis: tõmbame nüüd tanki-loole joone alla\n\n## Põhitekst:\n\nTank T-34 Narva jõe kaldalt on nüüd Eesti Sõjamuuseumis, kus see on osa ajaloost ega lase meid enam tülli ajada. Muuseum on vanale tankile õige koht.\n\nValitsus andis Narva volikogule võimaluse ise otsustada, kuidas viia linnaruumist pjedestaalilt ära sõja sümbol, mille tähendust muutis Venemaa kallaletung Ukrainale niivõrd, et selle teisaldamine oli möödapääsmatu.\n\nKahjuks loobus Narva volikogu otsustamisest, mispeale pidi otsuse tegema valitsus. Otsustamatust poleks suurem osa Eesti ühiskonnast mõistnud.\n\nSoovitan nüüd tanki-loole joone alla tõmmata. Narva on väärikas linn, mille elanikega vaatame koos ühise tuleviku poole ega põrnitse seljad vastamisi erinevat minevikku.\n\nTegelikult ei ole meil mitut ajalugu, on erinevatel pooltel langenud, kelle mäletamine ja mälestamine on loomulik osa meie tänapäevast. Ka Narvas nagu kogu Eestis. Selleks ei ole vaja tanke, sest selleks on kalmud ja kalmistud.\n\nTänan Narva elanikke, kes on jäänud rahulikuks. Loodan, et narvalased, kes oskavad oma linna hoida, sulgevad oma aknad ja uksed teravust ja vastasseisu õhutavate üleskutsete ees. Seaduskuulekus ja lojaalsus kodulinna tulevikule aitavad kõigil rahulikult läbi tänase närvilisuse astuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soovitan nüüd tanki-loole joone alla tõmmata. Narva on väärikas linn, mille elanikega vaatame koos ühise tuleviku poole ega põrnitse seljad vastamisi erinevat minevikku, kirjutab president Alar Karis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti veemotosportlased võitsid EM-il viis medalit\n\n## Põhitekst:\n\nKõige edukamaks osutus GT-15 noorteklass, kus eestlased domineerisid alates ajasõidust kuni lõpuni. Ajasõidu võidu võttis Kevin Sillaots ja teise aja sõitis välja Hendrik Arula. Esimeses stardis sai parima lähte Arula, kes puhta sõiduga\nvõttis ka esimesest sõidust võidu. Teisena lõpetas Paul Richard Laur ja kolmas oli Sillaots.\n\nTeises sõidus võttis võidu jällegi Arula, teine oli Laur aga edasi sisenes medalimängu Joonas Tristen Lootus kolmanda kohaga. Kolmandas sõidus\nvõttis jällegi maksimumpunktid Arula ja temal puudus vajadus neljandas sõidus osaleda. Teise koha punktid võttis sõidust Lootus ja kolmas oli Rootsi võidusõitja Oloffson Mans.\n\nViimane sõit pidi otsustama, kes saab hõbeda ja kes saab pronksi. Stardist alates juhtis Lootus sõitu, kuid sõidu lõpus tegi ta vea ja langes kolmandaks. Sõidu võitis Laur, kuid kellel hiljem konkurendi poolt esitatud protesti tõttu võeti üks ring maha. Maksimum punktid läksid Mansile, teise koha punktid sai Lootus ja kolmas koht sõidust kuulus Tristan Koidule.\n\nPeale tehnilist kontrolli kuulutati Euroopa meistriks Arula, hõbemedal kuulus Lootusele ja pronks Mansile.\n\nKlassis GT-30 domineeris terve võistluse rootslane Hilmer Wiberg, kes võitis maksimum punktide saavutamiseks kolm võistlussõitu ja krooniti Euroopa meistriks. Kärol Soodlal oli küll teises sõidus tehnilisi probleeme ja tuli sõit katkestada aga kokkuvõttes välja sõidetud 1000 punkti andsid Euroopa meistrivõistluste hõbemedali. Sten Ivanovil esimene start ebaõnnestus,\nkuid edasi oli kindlus tagasi ja peale viimast sõitu kuulus talle GT-30 klassi pronks.\n\nF-500 klassis osalenud Erko Aabrams oli terve nädalavahetuse kimpus tehniliste probleemidega. Kaks katkestamist, üks neljas koht ja üks teine koht andsid kokku EM-il kuuenda koha. Euroopa meistriks krooniti itaallane Giuseppe Rossi, hõbe\nläks Attila Havasile Ungarist ja pronks tsehhi võidusõitjale David Loukotkale.\n\nLeedus Kupiskises sõidetud OSY-400 EM-il domineeris terve võistluse möödunud hooaja maailmameister poolakas Cezary Strumnik. Strumnik võitis ära ajasõidu ja kindlustas kolme sõidu võiduga omale EM-tiitli. Rene Suuk saavutas kahe teise koha ja viimase sõidu võiduga hõbemedali ning leedukas Gintaras Marcinkus tuli kolmandaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel sõideti Ungaris ja Leedus paadiklasside GT-15, GT-30, OSY-400 ja F-500 Euroopa meistrivõistlused. GT-15 noorteklassi Euroopa meistriks kuulutati Hendrik Arula.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva tanki saab juba nädalavahetusel Viimsis vaadata\n\n## Põhitekst:\n\nLill ütles ERR-i raadiouudistele, et sõjamuuseumi rasketehnikaangaaris, mis asub peahoonest jalutuskäigu kaugusel, on nii kahurid, haubitsad kui ka sõidukid ning ka Narva tanki asukoht saab olema just seal.\n\n\"Kui mingeid suuri üllatusi pole tanki seisukorra osas, saab see olema nähtav kõigile külastajatele tavapärastel lahtiolekuaegadel. Rasketehnikaangaar on meil avatud reedest pühapäevani kella 11-18. Aga oleme valmis korraldama sinna angaari ja oleme ka varem teinud muudel aegadel kokkuleppel ekskursioone,\" lausus ta.\n\nSeega saavad huvilised Narvas palju poleemikat tekitanud tanki juba sellel nädalavahetusel Viimsis vaadata.\n\nSelle kohta, kas muuseumid peaksid säilitama ka teisi mälestusmärke, mis teisipäeval Narva ja Narva-Jõesuu avalikust ruumist eemaldatakse, ütles Lill, et suuremalt jaolt koosnevad monumendid ehitusmaterjalist ning tervikuna ei ole nende alal hoidmisel mõtet. Küll aga on mõistlik säilitada mõningaid detaile nende mälestusmärkide küljest.\n\nSõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Autor/allikas: Siim Lõvi\n\nLill märkis, et kõnealune tank on loomulikult natuke laetud objekt, kuid samasugune T34/85 on muuseumi välialal kogu aeg eksponeeritud ja sellega saab tutvuda kogu aeg. Angaar on valve all ja muuseumi turvameetmed on tavapärased, kuid vajadusel saab neid tõhustada.\n\nSõjamuuseum näitab tanki tema kontekstis. \"Esiteks, tank tuleb sõjamuuseumisse, kus saab seda vaadelda ka Teise maailmasõja laiemas kontekstis, sündmuste kontekstis ja teiseks kui sõjatehnika mälestist. Päris lahti haakida tanki tema enda loost ei saa,\" sõnas muuseumijuht.\n\nMuuseum jätkab vastavalt sõjahaudade komisjoni tööle ka sõjahaudadega, millel on hauatähised, ning jälgib, mis võiks neile ajaloopärandi säilitamise seisukohalt huvi pakkuda.\n\nSamuti suhtleb sõjamuuseum Lille sõnul Tartu linnavalitsusega, et panna paika plaan Raadil asuva mälestusmärgi teisaldamiseks, kuid millal see juhtub, ei osanud Lill veel öelda.\n\nSõjamuuseumi juures juba on üks täpselt samasugune tank T-34/85 kui Narvas. Autor/allikas: Eesti sõjamuuseum.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimsis asuv Eesti sõjamuuseum on valmis Narvas teisipäeval teisaldatava tanki T-34/85 vastuvõtmiseks ning kui selle seisukorras mingeid suuri üllatusi ei leita, saab seda juba sel nädalavahetusel muuseumi angaaris vaadata, rääkis sõjamuuseumi juht Hellar Lill.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri börsihind teeb kolmapäeval rekordi 4000 euro juures\n\n## Põhitekst:\n\nSama kõrge hind on ka Lätis ja Leedus. Soomes on samal ajal elektri hind 305 eurot MWh eest.\n\n4000 eurot on ka Nord Pooli reeglite järgi hinnalagi. Senine rekordhind eelmise aasta detsembris oli ligi 1000 eurot MWh.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkib elektri börsihind ennenägematu 4000 euroni MWh eest. Ka päeva keskmine hind on rekordiliselt kõrge – 682,05 eurot MWh eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Põder: mis tuleb punamonumentide asemele?\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus väärib kahtlemata tunnustust otsustava tegutsemise eest Narva tanki ja teiste punamonumentide eemaldamisel. Kui eelmisel kümnendil kõlas veel arvamusi, et mälestusmärkidega ei sõdita, siis nüüdseks on selge nende oluline roll infosõjas, inimeste meelsuse ja identiteedi kujundamisel.\n\nMuidugi tahaksin näha aega ja vaimukultuuri, kus ka vaenulikke sümboleid võiks käsitleda artefaktina, mis möödunut meenutades meid targemaks teeks. Samal ajal näeme, kuidas lastakse õhku tuhandeaastaseid templeid ja kistakse alustelt Kolumbuse kujusid, sest neis nähakse praegusegi ebaõigluse ja võõrvõimu kehastust. Leppimise ja mõistmiseni on inimkonnal veel pikk tee.\n\nMillegi likvideerimisega kaasneb ometi küsimus, mis tuleb asemele. Selle küsimuse on esitanud ka Narva linnapea Katri Raik. \"Ei saa koguaeg ära võtta, tuleb ka asemele anda,\" ütles Raik. Mõistagi ei arva ma, et inimesed, kes viisid lilli linna vallutamist tähistava tanki juurde, hakkaksid neid nüüd kohe viima Sinimägede memoriaalile. Millised on aga võimalikud eestimeelsed alternatiivid?\n\nPunamonumentide likvideerimine peaks meid panema küsima, kuidas suhtume ise oma rahvuslikesse mälestusmärkidesse. Kahjuks olen mööda Eestimaad ringi sõites kohanud mitmeid lagunevaid ja hooletusse jäetud Vabadussõja monumente. Vaid paaril korral aastas koguneb seal rühmake kutsutuid ja seatuid. Unustamine on tõhusamgi kui likvideerimine.\n\nMis innustaks nende juurde tulema nii vanakesi, koolilapsi kui ka muulasi? Kus ja kuidas saaks igaüks väljendada austust meie riigile ja selle rajajatele, ohvrivalmidusele ja armastusele?\n\nMillal kuhjub sarnaselt pronkssõduriga lillesülemitesse Vabadussõja võidusammas? Tõsi, selle loomine ei läinud ladusalt ning teatavasti on iga töö kritiseeritav. Pole kahtlust, et halvustavat suhtumist on võimendanud ja tagant tõuganud ka siinne Kremli agentuur, et diskrediteerida Venemaa üle saavutatud võidu monumenti niipalju kui võimalik. Nüüd on ammugi aeg suhtumist muuta ja näha selles rahvusliku uhkuse ja ühtsuse väljendust.\n\nUsun, et teisemeelseid aitab veenda ka see, kui me ise oma ajaloost, kangelastest ja mälestusmärkidest hoolime, kui ei rohtu tee paikadesse, mis on meie usu, vabaduse ja iseseisvuse sümboliks. Leidkem aega, põhjust ja pühendumust, et sambasõja asemele asuks sambakultuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Punamonumentide likvideerimine peaks meid panema küsima, kuidas suhtume ise oma rahvuslikesse mälestusmärkidesse. Leidkem aega, põhjust ja pühendumust, et sambasõja asemele asuks sambakultuur, kirjutab Andres Põder.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVon Krahli teatrisaalis avatakse kineetiline heliinstallatsioon\n\n## Põhitekst:\n\nInstallatsiooniga \"Portaal\" loovad Renzo van Steenbergen ja Kristjan Pütsep teatrisaali areneva keskkonna, kus mitmed iseseisvad skulptuurid juhivad ruumis heli ja pildi vibratsiooni. Masinate tekitatud vibratsioonid moodustavad koos harmoonia ja disharmoonia, mis täidavad kogu ruumi. Teosega uurivad autorid inimeste seotust masinatega.\n\n\"Kaasaegses ühiskonnas laseme masinatel oma mugavusele nii lähedale jõuda, et neist saab peaaegu üks osa meist. Anname oma autole nime, meil on nutikas külmkapp ning tolmuimeja, mis teeb oma tööd ilma meieta. Kas me saame aga olla osa masinatest ning kas me inimestena peaksime olema kindlas meeleseisundis, et saaksime lasta end masinaga sünkrooniseerida või juhtub see alateadlikult?\"\n\nNäitus on avatud 7. septembrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "23. augustil kell 16 avatakse Von Krahli teatrisaalis Renzo van Steenbergeni ja Kristjan Pütsepa koostöös Eˉlektroniga loodud kineetiline heliinstallatsioon \"Portaal\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitico: Hiina proovib ära kasutada USA ja Saudi Araabia vahelisi pingeid\n\n## Põhitekst:\n\nXi reisib Saudi Araabiasse, et kohtuda seal kroonprints Mohammed bin Salmaniga. Tema reisi pole veel ametlikult kinnitatud, teatas Politico. Eelmisel kuul kohtus bin Salmaniga ka USA president Joe Biden.\n\nPolitico teatel ootab Xi Jinpingi aga palju sõbralikum vastuvõtt. Saudi Araabia inimõiguste olukorda puudutavate küsimuste asemel tervitatakse Xi Jinpingi suure tseremooniaga.\n\nXi visiit ei kinnita ainult Hiina kasvavat globaalset mõjuvõimu, vaid laseb bin Salmanil anda Bideni administratsioonile märku, et USA-l on piirkonnas tõsine rivaal, hindas Politico.\n\n\"Osa Hiina strateegiast selles piirkonnas on näidata, et ta on Lähis-Ida riikide jaoks usaldusväärsem ja parem partner kui USA. Nad püüavad edastada seda sõnumit viisil, mis pole otseselt USA huvidega vastuolus,\" ütles Washingtoni Lähis-Ida instituudi juht Michael Singh.\n\n\"Saudid tahavad näidata, et neil on muid alternatiive, näiteks relvade ostmisel. See ei tähenda, et nad proovivad USA-st distantseeruda, kuid nad otsivad nendes suhetes suuremat mõjuvõimu,\" lisas Singh.\n\nXi Jinping lõpetas kõik välisreisid, kui Hiina sulges pandeemia tõttu oma piirid. Xi külastas juunis Hongkongi. See oli esimene kord, kui ta lahkus Hiina mandriosast enam kui kahe aasta jooksul.\n\nAnalüütikute hinnangul ei pruugi Saudi Araabia ja Hiina kahepoolne koostöö siiski laieneda.\n\n\"Nii hiinlased kui saudid on kuulsad üldiste strateegiliste raamistike väljakuulutamise poolest, kuid see ei realiseeru kunagi,\" ütles Rice'i ülikoolis asuva Bakeri instituudi juht David Satterfield.\n\n\"USA on ja jääb Saudi Araabia jaoks tähtsaks julgeolekupartneriks. Iraan on endiselt kriitilise tähtsusega ohuallikas Saudi Araabiale. Hiina ei tunne aga Iraani pärast muret,\" lisas Satterfield.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Hiina president Xi Jinping lõpetab varsti oma diplomaatilise isolatsiooni ja sõidab Saudi Araabiasse. Saudi Araabia allikate teatel võib Xi reis toimuda juba sel nädalal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSnoop Dogg annab välja oma hommikuhelbed\n\n## Põhitekst:\n\nSnoop Dogg annab uued hommikuhelbed välja koostöös räppari ja ettevõtja Master P-ga. \"Võtame Snoop Doggiga toidupoed üle,\" sõnas Master P sotsiaalmeedias.\n\nHommikuhelbed saavad olema gluteenivabad. \"Rohkem maisi, rohkem maitset ja rohkem vahukomme,\" seisab toote iseloomustuses.\n\nHommikuhelbed tulevad välja Snoop Doggi toidubrändi Broadus Foodsi alt, kus räppar plaanib müüa muuhulgas ka kaerahelbeid, pannkoogijahu ja siirupit.\n\nToode läheb esialgu müüki USA-s ning täpne kuupäev, millal see poelettidele jõuab, on veel selgumisel.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by Master P (@masterp)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA räppar Snoop Dogg teatas, et annab välja enda hommikuhelbed nimega Snoop Loopz.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmar Raag: süvatank eesti hinges.Glubinnõi tank v estonskoi duše\n\n## Põhitekst:\n\nKommentaar ilmus algul portaalis Edasi.\n\nPealispinnal on Narva tanki ja teiste punamonumentidega kõik väga lihtne. Ajaloost tulnud monumentidega sõdimine ei ole küll õilis tegevus, aga Vladimir Putin on teinud kõik endast oleneva, et need monumendid ka praegu aktuaalseks muuta. Toimib lihtne põhimõte: agressori sõbrad on Sinu vaenlased ja see, mille abil agressor üritab oma sõda õigustada, saab väärida vaid hukkamõistu.\n\nKremli identiteedi üks alustaladest on soov tugineda ja tegelikult ka taas kogeda uhkust Teises maailmasõjas saavutatud võidu üle. See nägemus eirab täielikult võimalust, et Punaarmee tegi lisaks fašismi hävitamisele ka midagi valesti. See nägemus eirab kannatusi, mida järgnev punaokupatsioon tõi Ida-Euroopale.\n\nMul on omamoodi kahju, et Stalin rikkus venelaste suure võidu fašismi üle oma imperialistlike ambitsioonidega. Aga kui Venemaa Föderatsioon kasutab Teisest maailmasõjast pärit retoorikat, õigustamaks oma agressiooni Ukrainas, on ka Narva tank saanud jälle väga konkreetselt agressori lisatähenduse.\n\nTanki allesjätmine tähendab Vene agressiooni õigustamist. Selles olukorras ei ole ma nõus, et Eestis on üks punatank sellisel positsioonil, kus tavaliselt hoitakse austust väärivaid objekte.\n\nLäheme eestlaste alateadvusesse\n\nOmeti tasub minna vaatama ka eestlaste eneseteadvuse neid alateadlikke tunge, mis on meid omal viisil praegu radikaliseerunud. Kust meie otsus on sündinud? Miks nüüd?\n\nEesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal valitses Nõukogude pärandina siia jäänud vene elanikkonda kahetine suhtumine, millest kujuneski järgnevateks aastateks sõnastamatult kaks võistlevat strateegiat.\n\nEsimene neist nõudis kõige nõukogudepärase kohest hävitamist ja kõikide venelaste lahkumist. Teine tajus realistlikumalt, et see ei ole lihtviisil võimalik, ning panustas lootusele, et ajaga toimub leppimine ja kokkukasvamine.\n\nEesti riigi esimesed sammud olid seetõttu aeg-ajalt vastuolulised. Ühest küljest ütles värske põhiseadus, et tegemist on Eesti rahvusriigiga, kus eelistatakse eesti keelt ja kultuuri, ning teisalt rääkis sama põhiseadus, et kõik on võrdsed seaduse ees sõltumata oma taustast.\n\nKodakondsusseadus lõi faktiliselt venekeelse elanikkonna grupi, kellele anti sõnum, et nad ei ole siin armastatud. Nende inimeste soovile sulanduda Eesti ühiskonda ilmselt palju ei panustatudki.\n\nSamal ajal jäeti alles terve rida punamonumente, säilitati eraldi vene kool, ilmusid venekeelsed ajalehed jne. Aja möödudes näis, et sulandumise strateegia töötabki.\n\nIntegratsiooni raportid näitasid, kuidas samm-sammult suurenes nende mitte-eestlaste hulk, kes valisid Eesti kodakondsuse, õppisid eesti koolides jne. Ka ametliku poliitika tasandil toimus karmima rahvusliku poliitika taandumine. Selle asemel anti ka mittekodanikele õigus valida kohalike omavalitsuste valimistel.\n\nEsimene raputus tuli 2007. aasta pronksiööga. Nii eesti kui vene kogukond käsitles ennast ohvrina. Eestlaste jaoks oli aga märgiline, et see meeleavaldus, mis algas nõudmisega austada hukkunud vanaisasid, pöördus millekski muuks.\n\nMa olin ise tol märuliööl Vabaduse väljakul ja nägin seal agressiivseid vene noorukeid skandeerimas: \"Rossija, Rossija!\" Seda nägid ka Eesti televaatajad. Ühtäkki ei olnud enam tegemist fašismi üle saavutatud võidu mälestamisega, vaid me nägime, et vene elanikkonna sees on üks grupp, kelle jaoks kõik taandub Venemaa impeeriumi kuvandile.\n\nKui eelnevate diskussioonide käigus oli ka neid eestlasi, kes ei tahtnud monumentide ja ajalooga sõdida, siis meie vabadusele vaenuliku impeeriumi sõjahüüd sundis järele mõtlema.\n\nKummatigi tuleb järgnevat perioodi käsitleda integratsiooni võidukäiguna, sest suud olid justnagu puhtaks räägitud. Tundub kummaline, eks? Eestlased olid oma tahtmise saavutanud ja pronkssõdur teisaldatud, ent samal ajal aktsepteerisid eestlased üha rohkem oma vene kaasmaalaste eripärasid.\n\n\"20 aastat tagasi ei oleks olnud võimalik, et \"Aktuaalse kaamera\" eestikeelses väljaandes esineb vene aktsendiga Anton Aleksejev.\"\n\nPopkultuur on selle parim näide. Ühtäkki oli popmuusika lavadel vene taustaga lauljaid, kes võeti omaks. Kui Eesti oli tervelt kaks korda Eurovisioonile saatnud eesti keelt vene aktsendiga rääkivaid lauljannasid, siis on see märk üksteisega kohandumisest. 20 aastat tagasi ei oleks olnud võimalik, et \"Aktuaalse kaamera\" eestikeelses väljaandes esineb vene aktsendiga Anton Aleksejev ja teda armastavad paljud eestlased. Ma isegi ei räägi enam vene sportlastest Eesti esindusmeeskondades.\n\nHoopis ootamatu on aga poliitika näide, kus kõige rahvuslikumad rahvuslased ühtäkki leidsid, et rahvusriigi tagaajamine ei olegi peamine teema, vaid sarnaselt vene ja ameerika konservatiividega hakati võitlema samasooliste abielude, moslemite jne vastu. Ja tõsi, Eesti vene elanikkond ongi keskmiselt konservatiivsemate vaadetega kui keskmine eestlane.\n\nSotsioloogilised küsitlused\n\nKa sotsioloogilised küsitlused näitasid eesti ja vene kogukonna tegelikku lähenemist, isegi kui avaliku teadvuse pealiskaudsuses eksisteeris ikka selge lõhe. Võtame kaitseministeeriumi regulaarse uuringu riigikaitsest. Seal on muu hulgas esitatud küsimus, kui uhked ollakse Eestis elamise üle.\n\n2022. aastal oli venelastest neid, kes pole üldse uhked, neli protsenti ja pigem ei tunne uhkust 11 protsenti. Lisaks veel ükskõikseid 15 protsenti. See tähendab, et meil on tervelt 70 protsenti mitte-eestlasi, kellega meil on loodetavasti ühine tulevik. Ja teistpidi neli protsenti potentsiaalselt vaenuliku hoiakuga (\"Avalik arvamus riigikaitsest 2022\", Tellija kaitseministeerium, Uuring: Eesti Uuringukeskus OÜ, kevad 2022).\n\nLäheme edasi. Otsides hoiakuid, mis konfliktis võivad osutuda vaenulikuks, näitab uuring, et seitse protsenti mitte-eestlastest ei pea kindlasti vajalikuks osutada relvastatud vastupanu rünnaku korral. 16 protsenti arvab, et tõenäoliselt ei ole taoline vastupanu vajalik.\n\nNeed suurusjärgud on püsinud viimased kaheksa aastat ja osutavad, et sõltuvalt võimaliku kriisi arengust elab Eestis umbes 4–25 protsenti Eesti Vabariigile ebasõbralikke mitte-eestlasi.\n\nTasakaalu huvides peab mainima, et ka eestlaste hulgas oli näiteks relvastatud vastupanus kahtlejate hulk veel möödunud aastal kombineeritult umbes 14 protsenti, kuid Ukraina sõja puhkedes vähenes nende hulk viie protsendini.\n\nNeed numbrid on üpris sarnased teiste lääneriikide üldiste trendidega, selle vahega, et meie \"põliselanikkond\" näitab Euroopa keskmisest suuremat kaitsetahet, sest võimalik ohufoon on meil pidevalt kõrgel, samal ajal Lääne-Euroopas ei kujutata ette, et nende riike võiks ähvardada eksistentsiaalne oht. Sarnased on ka migrantide ja nende järeltulijate hoiakud.\n\nNäiteks Prantsuse moslemi taustaga elanike lojaalsus vabariiklikele ilmalikele väärtustele sarnaneb meie vene taustaga elanike hoiakutega. Enamik püüab leida oma kohta uues koduriigis, samal ajal kui kogukondlikust kultuurist tulenev surve on radikaliseerunud 5–10 protsendi vahelist gruppi.\n\nSuur julgeolekuline küsimus on: \"Mida me teeme, et vaenuliku hoiakuga inimeste hulk Eestis ei kasvaks?\" See on miljoni dollari küsimus, sest mingil hetkel peame aru saama, millised on väärtused, millega ei saa teha kompromisse.\n\nEesti on sõltuv välismaistest arengutest\n\nSamaaegselt reaalse integratsiooniga paljastavad aga uurimused teise trendi, mis tekitab ärevust. Iga kord, kui Venemaa alustab mingit sõjalist operatsiooni kusagil välismaal, väheneb Eestis elavate venelaste sõbralik hoiak Eesti suhtes.\n\nStatistika graafikutes ilmnevad selged jõnksud alla 2008 Vene-Gruusia sõja ajal, seejärel 2014 – Krimmi annekteerimine. Samaaegselt jõuavad ka Eestisse triibulised Georgi lindid. Vene impeeriumi ideoloogia kandjad on kõik vanad tuttavad.\n\nMaks Reva, endine pronkssõduri kaitsjate juhtfiguur kirjutas umbes Maidani sündmuste ajal Facebookis (tsiteerin mälu järgi): \"Kiievis toimuv kaos näitab, et meie 1968. aasta sissetung Prahasse oli täiesti õigustatud.\" See tähendab, et selle vene kogukonna radikaliseerunud vähemuse jaoks taandub kõik ikkagi imperialistlikule poliitikale.\n\nOmal viisil võin ma neist isegi aru saada, sest ükskõik kui arenenud ja rikas ei ole Eesti, ei paku meie identiteet osalust mitmesaja-aastase sõjalise edu narratiivist. Venemaa ajaloos on võimsust. See on tõsi. Seepärast võib mõista ka neid vene noorukeid Eestis, kes tajuvad, et nende parema tuleviku hinnaks Eestis on oma vene imperialistlikust identiteedist loobumine. Aga ma arvan, et see hind peab selliseks jääma.\n\nUkraina ja tank\n\nSiis ühtäkki 24. veebruaril langesid maskid. Venemaal on imperialistlikud ambitsioonid endiselt alles ja see on ähvardus kõikidele naabritele. Me ei saa enam loota, et ajaga see ähvardav hoiak kaob iseenesest. Pigem võib juhtuda, et me ise sureme enne.\n\nNüüd tuleb taas rääkida, et Narva tankil ei ole üks tähendus, vaid neid on mitu. Neisse suhtumine näitab samal ajal ka tähenduste kaitsjatesse suhtumist.\n\nMina saan aru, et venelastel ei olnud teisi vanaisasid antud kui need, kes võitlesid Punaarmee ridades okupantidest natside vastu. Loomulikult on neil õigus oma vanaisasid mäletada. Aga ka mina olen Narvast mobiliseeritud Punaarmee võitleja lapselaps ja ma ütlen, et ma ei taha oma vanaisa mäletada tankiga.\n\n\"Ma tahaksin monumenti sellele lühikesele armastusele, mis ebaõiglaselt lõppes. Tank seda ei sümboliseeri.\"\n\nKui ma ütlen \"vanaisa\", siis mõtlen, et ta sai minu vanaemaga tuttavaks vaid paar aastat enne sõda. Nende armastus kestis vaid need paar aastat, sest siis algas sõda ja vanaisa hukkus rindele jõudmise teisel päeval. Ma tahaksin monumenti sellele lühikesele armastusele, mis ebaõiglaselt lõppes. Tank seda ei sümboliseeri.\n\nMa tahaksin monumenti nendele Narva elanikele, kes sealt sõja hirmus põgenesid. 1944. aasta veebruaris pani minu vaarema kelgu peale tekkidesse mähitud kaheaastase poisi, et läbi lume jalgsi põgeneda lähenevast sõjamasinast eemale. See poiss oli minu isa.\n\nKeegi sellest perekonnast ei pöördunud tagasi Narva elama, sest see linn hävis. See võidutsev tank ei sümboliseeri seda tragöödiat. Narva all langes palju punaarmeelasi, kuid kas nende emade leina sümboliseerib kõige paremini see tank? Ei.\n\nTõeline süvatank\n\nNõukogude tank pjedestaalil sümboliseerib empaatia puudumist kogu Ida-Euroopa suhtes. Sellisena kujutab ta hoiatust, et järelikult on selle tanki pooldajad võimelised heaks kiitma sarnast sõda täna ja ka homme…\n\nKaitseväe juhataja Martin Herem ütles mulle paar päeva tagasi ühes intervjuus, et kui hispaania ja prantsuse sõjaväelastele tundus Butša hirmsana, siis nende kaastunne pani Ukraina sündmused ühte ritta Darfuri ja teiste kaugete tragöödiatega näiteks Aafrikas. Heremi jaoks on aga Butša sõnum meie võimalikust tulevikust. See tähendab, et asi ei ole enam ainult kaastundes.\n\nKuulates neid sõnu, sain ma aru, et mingis Eesti süvateadvuses kummitavad meid pidevalt 1939. aasta valed valikud. Ükskõik, milline oli Konstantin Pätsi arvestus, lõpptulemusena ei säästnud see meid tragöödiast. Kuid lisaks täitis ta meie hinge häbiga, et me isegi ei püüdnud näidata oma tahet. Et me lõpuks sõdisime võõras mundris. Et meie hinge jäi selline haav, et isegi iseseisvuse taastamine ei ole pannud seda unustama.\n\nLäbi kõikide Vene imperialismi uute avaldusvormide on vaikselt küpsenud paljude eestlaste peas trotslik arusaam: seekord me hakkame vastu. Mulle kangastuvad siin tunded, millega ma noorpõlves lugesin ameerika indiaanlaste võitlusest valgete vastu, kes olid paremini relvastatud.\n\nKolonisaatoritel olid relvad, aga indiaanlastel au. 1987. aastal lugesid sõbrad Valhalla luuleteatrist televisioonis ühe ameerika indiaanipealiku teksti, mis osutas, et muud maad meile ei ole antud. Vene impeerium võib meist endiselt olla tugevam ja sõda ei ole mingil juhul ilus. Aga meil ei ole midagi kaotada ja me hakkame vastu igal juhul. Tanki eemaldamine on vaid väike märk sellest samast valmidusest.\n\nMu arm,\nMata mu süda lahinguväljale,\nKus ei ole enam\nTanke.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läbi kõikide Vene imperialismi uute avaldusvormide on vaikselt küpsenud paljude eestlaste peas trotslik arusaam: seekord me hakkame vastu. Vene impeerium võib meist endiselt olla tugevam ja sõda ei ole mingil juhul ilus. Aga meil ei ole midagi kaotada ja me hakkame vastu igal juhul. Tanki eemaldamine on vaid väike märk sellest samast valmidusest, kirjutab Ilmar Raag.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool pidi kodupubliku ees taas viigiga leppima\n\n## Põhitekst:\n\nMängu esimese värava lõi Crystal Palace´ile ründaja Wilfried Zaha, kes viis oma meeskonna 32. minutil mängu juhtima. Liverpool suutis aga mängu viigistada\n\nLiverpooli olukorra muutis keerulisemaks ka Darwin Nunez, kes sai 57. minutil ebasobiliku käitumise eest punase kaardi. Konflikti teiseks pooleks oli Palace´i kaitsja Joachim Andersen, kes teenis endale kollase kaardi.\n\n10 mehega väljakule jäänud klubi siiski viigistava värava lõi, kui 61. minutil suutis Luis Diaz kodupubliku rõõmuks palli otse vastase värava paremasse nurka kõmmutada.\n\nKokku kogus Palace´i koosseis mängu jooksul 4 kollast kaarti, Liverpool aga kaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hooaja esimesel mängul Fulhamiga 2:2 viiki mänginud Liverpool pidi esmaspäeval kodupubliku ees taas viigiga leppima, kui mäng Crystal Palace´i vastu lõppes 1:1 seisuga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTheatrumiga liitub uuel hooajal viis näitlejat\n\n## Põhitekst:\n\nKõik uued trupiliikmed on osalenud Theatrumi töös ka varem, mitmed juba VHK teatrikooli õpilastena. XXX lennu vilistlased astusid üles Theatrumi ja EMTA lavakunstikooli ühislavastuses \"Tabamata ime\" ning peagi on noori näitlejaid võimalik näha ühise kavaga 10. septembril toimuval Kirjandustänava festivalil.\n\nVarasemalt Theatrumis külalisnäitleja ja -lavastajana kümnekonna lavastusega seotud Kristjan Üksküla mängib sel sügisel lavastustes \"Misantroop\", \"Stalker\" ning \"Iraani konverents\". \"Stalkeris\", mis etendub vaid kolmel augustiõhtul Püha Katariina kirikus, teeb näitleja ja harmooniumimängijana kaasa ka Merlin Kivi.\n\n\"On suur rõõm liituda Theatrumi trupiga ja anda oma panus selle teatri tegemistesse. Olles ka VHK teatrikooli vilistlane ja sellest ajast saadik Theatrumiga koostööd teinud, oskan sellist võimalust väga hinnata,\" sõnas Üksküla.\n\nTheatrumi kunstilise juhi Lembit Petersoni sõnul on eriti on hea meel selle üle, et inimesed tunnevad rõõmu koostööst. \"Igaühe panus on väga oluline Theatrumi elavas tervikus. See innustab ja inspireerib üheskoos otsima ja looma. Theatrumiga uuel hooajal liitunud noored lisavad meie edasisele arengule ja loomingule kindlasti olulisi impulsse ja mõtteid, kavatsusi ja plaane, head nooruslikku hoogu.\"\n\nVeel sel aastal esietendub Theatrumis mitu uuslavastust, millest kaks toimuvad koostöös Tallinna Raekojaga ning üks jõuab Andri Luubi juhtimisel Theatrumi saali lavale novembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Theatrumi trupiga liitusid 15. augustist Kristjan Üksküla ning äsja EMTA lavakunstikooli XXX lennu lõpetanud noored näitlejad: Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Erik Richard Salumäe ja Mark Erik Savi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nGaasiettevõtted kritiseerivad tarbijaid järjekorda seadva eelnõu ebaselgust\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu kohaselt jagatakse gaasitarbijad kuude gruppi ning määratakse järjekord, kuidas hakatakse gaasi varustusprobleemide korral kedagi gaasiga varustama.\n\nEesti Gaasi kontserni kuuluv maagaasi jaotusvõrguettevõte AS Gaasivõrk saatis majandusministeeriumile kirja, kus teatas, et nende hinnangul on eelnõu sõnastus väga üldine ning tarbijarühmadesse määramise alused vajavad täpsustamist.\n\nGaasivõrgu teatel peab määrus andma võrguettevõtjale piisavalt detailsed juhised ja seletuskirjast tuleks välja jätta vihjed võrguettevõtja kaalumis- või uurimiskohustusele.\n\n\"Tuletame meelde, et kuna tegemist on tarbija jaoks olulise otsusega, mis võib tuua tarbijale kaasa suuri kahjusid kuni pankrotistumiseni välja, ei saa seda otsust vastu võtta võrguettevõtja. Selle otsuse peab tegema riik,\" rõhutas ettevõtte juhatuse esimees Triinu Tamm.\n\nMajandusministeeriumi poole pöördus kriitikaga ka Eesti Gaasiliit, kelle hinnangul on vähese kaasamise ja kiire menetlusega vastu võetud muudatused põhjustanud turuosalistes suurt ebaselgust ja arusaamatust. Ka liit ei ole rahul tarbijagruppide määramise vähese detailsusega ning võrguettevõtjaile pandud kaalumis- või uurimiskohustusega.\n\n\"Oleme seisukohal, et ükski võrguettevõtja ei pea uurima oma kliendi tegevusvaldkondi ega tegema infopäringuid, et täita riigipoolseid funktsioone. Määrus peab andma selged suunised, et kõik võrguettevõtjad jõuaksid ühe kliendi grupeerimisel sama tulemuseni. Riik ei või võrguettevõtjat panna olukorda, kus inimliku vea või kaalutlusõiguse tõttu jääb üks tarbija gaasist ilma ning seetõttu võib tarbijal tekkida õigus kaevata võrguettevõtja kohtusse,\" ütles liidu tegevjuht Heiko Heitur.\n\nTarbijagrupid peaks paika panema konkurentsiamet\n\nLiidu arvates peaks konkurentsiamet tagama, et tarbijaid ei peaks enda jaoks sobivatesse gruppidesse määrama võrguettevõtjad, vaid seda teeks konkurentsiamet ning edastaks selle võrguettevõtjatele täitmiseks.\n\nGaasivõrk märkis, et Eestis on 23 gaasi jaotusvõrguettevõtjat ja nende võimekus tarbijarühmi paika panna on väga erinev. Ehkki Gaasivõrk on neist suurim, puudub selline pädevus neilgi. Võrguettevõtja teab vaid kliendi kontaktandmeid ja tema tarbimismahtusid, konkreetse kliendi andmetesse sisse minnes ka seda, milline on gaasi tehniline vastuvõtuvõimekus.\n\n\"Üheski seaduses ei leidu ka õiguslikku alust, mis võimaldaks võrguettevõtjal klientide ärisaladusele ligi pääseda või andmeid välja nõuda,\" põhjendas Tamm.\n\nGaasivõrk toob välja, et jaotusvõrguettevõtja ei oska hinnata, milline soojusettevõtja toodab eluruumide kütteks soojust kaugkütterajatistega, millel pole võimalik kasutada muud kütust kui gaasi. Kuna kõigil soojatootjatel tuleb soojuse piirihinnad kooskõlastada konkurentsiametiga, teab just viimane, kes neile kriteeriumidele vastab.\n\nSamuti leiab ettevõte, et elektrituru seadus defineerib avariielektrijaama väga umbmääraselt ja võrguettevõtjad ei tea, milliste tema mõõtepunktide taga on avariielektrijaamad.\n\n\"Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on see ministeeriumil selgelt teada, mistõttu tuleks need jaamad määruses selgelt välja tuua,\" pani Tamm ette.\n\nVõrguettevõtjad ei taha riigi tööd ise ära teha\n\nTema sõnul on eelnõu seletuskirjas täiesti valesti sedastatud, nagu ei kaasneks määruse rakendamisega kulusid. Õiglane oleks võrguettevõtjailt need kulud välja uurida ja need ka seletuskirjas välja tuua, leiab Tamm.\n\n\"Tarbijarühmade märkimisega kaasnevad võrguettevõtjale nii esmase märkimisega seotud ühekordsed, kui ka püsivad kulud, sealhulgas IT-kulud, registritest päringute tegemise kulud, personalikulud nii sisestamisele, kui kliendipöördumistega tegelemisele, valmisolekutasud massilise sulgemise tagamiseks,\" sõnas ta.\n\nKa Eesti Gaasiliit soovitab ministeeriumil arvutada välja, millised on eelnõuga kaasnevad kulud ja tulud, sest kui võrguettevõtja peab riigi jaoks töö ära tegema, on selleks vajalikud ka ressursid. Samuti ei ole ei liidu ega Gaasivõrgu hinnangul piisavalt selge kodutarbija mõiste.\n\nGaasiliit juhtis tähelepanu ka sellele, et määruse lisas välja toodud kaitstud tarbijate seas ei ole haiglaid ja meditsiiniasutusi. Samuti küsis liit, mis saab vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest, krematooriumidest ja hoolekandeasutustest?\n\n\"Kas ministeerium on adekvaatselt hinnanud, mis toimub erinevates sektorites, kui gaas keeratakse kinni?\" päris Heitur ministeeriumilt.\n\n\"Maagaasiseaduse eelnõu kooskõlastamine näitas, et majandusministeeriumi suhtlus turuosalistega on väga piiratud ning tunnetus turust on seetõttu tagasihoidlik, mida ilmestavad ka mõningad näited seletuskirjas. Olukorra parandamiseks oleks mõistlik turuosalisi paremini kaasata ja rääkida läbi erinevad positsioonid eelnõu tasandil,\" tõdes ta.\n\nKodutarbijad on gaasivarustuse prioriteetseim grupp\n\nJuulis vastu võetud maagaasiseaduse muudatuste kohaselt pannakse majandusministri määrusega paika juhised tarbijagruppide määramiseks. Majandusministeerium on varem teatanud, et gaasitarbijate järjestus peaks paika saama hiljemalt oktoobri lõpuks.\n\nKooskõlastusringil oleva määruse kohaselt saavad kõige kindlamad gaasivarustuse jätkumise suhtes olla kodutarbijad, kes on esimeses ehk prioriteetses tarbijarühmas. Teises rühmas on muud kaitstud tarbijad, milleks on eluruumide kütteks soojust tootvad ettevõtted, millel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.\n\nKolmandasse tarbijarühma on määratud gaasil töötavad avariireservelektrijaamad, mis on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks.\nNeljandasse rühma määratakse ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest gaasitarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust.\n\nKaks viimast tarbijarühma, mis gaasipuuduse korral esimestena gaasist ilma jäävad, on muud tarbijad, mille paigutamine kas viiendasse või kuuendasse rühma oleneb sellest, kui kiiresti on võimalik katkestada nende gaasiga varustamine. Viiendas rühmas on tarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi, kuuendas gaasitarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.\n\nMajandusministeeriumi andmetel on Eestis gaasi kodutarbijaid umbes 44 000 ja mittekodutarbijaid umbes 13 000.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii Eesti Gaasiliit kui ka AS Gaasivõrk kritiseerivad gaasiturgu puudutavat eelnõu, millega jagatakse gaasinappuse puhuks tarbijad gruppidesse, sest nende hinnangul on tehtud muudatused ebaselged ja arusaamatud ning panevad võrguettevõtjaile ülesanded, mis ei ole nende pädevuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Valge mees heaoluühiskonna piire kompamas\n\n## Põhitekst:\n\nDebüütteose kättevõtmisega kaasneb mõnetine intriig. Saabunud on keegi, kelle jaoks on veel kõik kirjandusväljale paigutumise variandid lahtised, ja võime vaid oletada, kas tegemist saab olema tulevase etableerunud kirjanikuga – harv nähtus, sest areenile vististi korraga palju ei mahu –, ühehitimehe või -naisega, või kas jääb see esimene katsetuski lahjaks ja tuleb autoril hakata raamatuid sõpradele ja sugulastele sünnipäevakingituseks sokutama. Et olen saanud võimaluse Allar Tankleriga kirjandusest ja kirjutamisest pikemalt vestelda, leian, et huvitav oleks siinkohal kirjutada loomeprotsessist endast. Selgub, et ootused ja eeldused puudusid, 1 kõik sai alguse otseses mõttes puhtalt lehelt ja isegi mitte lühivormist, nagu see vahel olema kipub. Romaan sündis pika aja kestel korvi kogutud paberilipikutest, millele kirja pandud uitmõtted ja visandlikud teemaarendused kirjutamise hilisemas faasis loogilisteks sisuliinideks joondusid ja üha toekamaks tekstiks vormusid. Kuigi Tankler on algaja ilukirjutaja, annab tema taust mõista, et algaja kirjutaja pole ta sugugi. Tekstiloome pole kommunikatsiooni ja ajakirjanduse asjatundjale võõras, kirjutamine on lihtsalt varem olnud suunatud teistele ning enda hääl ja mõtted redutasid tagaplaanil. Sellest lähtudes kandub pealkiri \"Teistes osades\" võib-olla üle Tanklerile endalegi: keegi, kelle trump on seni seisnenud empaatiavõimes ja eri rollidesse hüppamises, haarab võimalusest oma potentsiaali näidata.\n\nEsmatutvus raamatuga annab mõista, et tegemist võib olla krimiromaaniga, aga võib ka mitte. Kuigi tuleb tunnistada, et kui \"Teistes osades\" raamatupoodides pärast eluea lõppemist uudiskirjanduse kategoorias sealt edasi krimilettidele oleks tõstetud, oleksin ma pettunud. Pettunud oleks arvatavasti ka lugeja, kes kriminaalromaanide riiulivahest uut lugemisvara otsides Tankleri otsa komistaks. Klassikaline whodunit allub kindlatele žanrireeglitele ning lugu kulgeb alati sarnaselt; lugeja enam-vähem teab, mis teda raamatut avades ees ootab, ning ta läheb vihjetega meeleldi kaasa, jõudmaks salapärase süüdlaseni. Tankleri mudellugeja on keegi teine, romaani fookus on mujal kui mõistatuse lahendamisel. Õigupoolest liigub lugu mingisuguse mõistatuse lahendamise poole küll, ent tegemist on rohkem filosoofilist laadi mõistatusega ja kriminaalromaani riuklikus varjus on läbi töötatud hoopis sisukamaid teemasid. Kui teose sündmustik kokku võtta, leiab lugeja eest mõrvatud või ennast ära tapnud või vähemasti jäljetult kadunud peategelase Porteri ning teda ümbritsevad inimesed, rohkem ja vähem lähedased. Otsitakse vastust küsimusele, mis Porteriga ikkagi juhtus. Esile kerkivad erinevad teooriad, agaralt spekuleeritakse võimalike sündmuste üle, revideeritakse mälupilte… Mõistagi on kohal ka lugu suunav uurija Una, kelle roll seisneb pigem katkendlike mõtiskluste sidumises kui lõpplahenduseni jõudmises.\n\nRomaanist pole võimalik leida ühegi tegelase välimuse kirjeldust ja lugejal on lastud neid vabalt ise ette kujutada. Teose esitlusel rääkis Tankler, et ta ei pidanud oluliseks mitte ühe antikangelase lugu ja taustsüsteemi, vaid kõigi tegelaste esiplaanil figureerimise võimalikkust: suurendusklaasi alla asetudes saab igaühest nende seas hoopis iseenda loo peategelane. Lugedes on kerge mõista, mida autor sellega silmas on pidanud. Tõepoolest on ta suisa rõõmuga eksperimenteerinud erinevate häälte ja stiilidega ja tagaplaanile ei jää keegi, omajagu trükimahtu on antud osaliste mõtisklustele. Näiteks arvutatakse päevi ümber rahasse (teksade kandmiskord 8 senti, uni 38 senti öö pealt, elamine 25 eurot päevas), teoretiseeritakse Molotovi kokteilide tegemise üle lennujaama duty-free alkoholist, käiakse mänguväljakutel kiikuvate inimeste taskutest kukkunud sente korjamas. Peatükkide sisukord on sassis, midagi on katkematu sisekõnejoruna kirja pandud, midagi on päevikuvormis, vahepeal on neli lehekülge täidetud Porteri DNA-ahela järjestusega, siis on lugeja ees aga ülekuulamisprotokoll või fiktiivsete psühholoogiliste uuringute tulemusena esitletud 15 võimalikku elu mõtet. Kõigi nende mõttekäikude ja stiilikatsetuste juures on tunda kerget postmodernistlikku hõngu: romaani on põimitud erinevaid viiteid ja faktiteadmisi, toonis võib märgata küünilisust ja irooniat elu ja ühiskonna hetkeseisu suhtes, transgressiivseid teemasid (millest olulisim paljastub alles teose lõpus ja jäägu tulevasele lugejale avastamiseks), fragmentaarsust.\n\nMidagi on raamatus tuttavlikku ja esimese hooga näib, et selleks on ähmane sarnasus mõne prantsuse autoriga. On see Michel Houellebecq, Pierre Lemaitre või keegi muu, ei saa täpselt aru. Võib-olla kutsub lihtsalt Pariis sündmuskohana säärast meelepetet esile. Siis aga tõuseb tuttavlikkuse kõrvale sellele vastanduv võõristustunne: raamatu autor on eestlane, kes kirjutab teistele eestlastele – kuivõrd romaani veel teistes keeltes välja pole antud –, ometi jääb mulje kui tõlkeromaanist. Tankleri usutlemisel selgus, et pikemat aega Luksemburgis elanuna on ta sedasama raamatut juba mitu korda kirjutanud. Esmalt sündis tekst ingliskeelsena ja oli sisult samane praeguseks välja antud romaaniga. Seejärel tõlkis autor romaani eesti keelde, kogu sündmustik viidi üle Eesti konteksti. Näiteks kandsid tegelased eesti nimesid, Seine'i jõe Issy silla piirdest sai meie enesetapjate meelispaik Türisalu pank ja veel mõndagi muud. Kolmandal kirjutamisel romaanivõistluse järel sündis tekst sellisel kujul, nagu ta nüüdseks on poelettidele jõudnud: eesti keeles, ent siinsele lugejale võõrapärases taustsüsteemis. Küllap on selline edasi-tagasi liikumine sisu ja vormi tõlkimise telgedel andnud autorile võimaluse proovida läbi erinevaid variante, jõudmaks selle õige ja tunnetuslikult loogiliseni. Teksti enda kohta ütleb säärane lugeja tähelepanu äratav tõlkeküsimus vahest seda, et loos kirjeldatud inimkogemuse probleemistik on universaalne ja ülekantav erinevatesse sootsiumitesse.\n\nProbleemistikku süüvides torkab silma lääneliku heaolu küsimus, seda mitmes aspektis. Romaan ise tegeleb elu mõtestamisega üksikisiku tasandil: miks me mida teeme. Autori esitatud 15 inimtüüpi pakuvad igaüks sellele küsimusele erineva vastuse. Näiteks on meil nihilistid, soojätkajad, natsionalistid ja nõnda edasi, kelle hoiakuid romaani tegelastega sobitades arutleb Tankler kaudselt inimelude võimalike motiivide ja ellusuhtumise üle. Kõigi mõttekäikudega ilmtingimata nõustumata võib kinnitada, et need on kaasahaaravad, seda enam, et Tankleril on tekkinud iseendaga veidi lõhestunud dialoog. Loo tegelased esindavad demograafilises mõttes heal järjel olevat keskealist valget inimest, kes on teatava mugavustsooni veerel eksistentsiaalsete küsimusteni jõudnud. Ei pea pingutama, et näha seost autori endaga, kelle kirjutamisprotsess sai korraliku hoo sisse just nimelt siis, kui abikaasa lastega ajutiselt Luksemburgist tagasi Eestisse kolis ning Tankleril tekkis nii-öelda oma tuba ja piisavalt hõlbus jõudeolek, mis võimaldas kirja- ja mõttetööga kontsentreeritult tegeleda. Enam-vähem sama ideed on ta väljendanud intervjuus Priit Hõbemägile.2\n\nKirjanike liidu romaanivõistlusel osalemine on väga julge ettevõtmine ja mul on päriselt hea meel, et niivõrd pika, aga samas teiseneva traditsiooniga konkurss jätkuvalt lugejateni uusi nimesid toob. Ja mitte ainult! Kirjanikuteele satuvad needki, kes varem teistes eluvaldkondades silma on paistnud. Nagu Tankleri puhul näha, on elu- ja lugemiskogemus ning mugavasse punkti suubumine arendanud temas kui kirjutajas ja nüüdsest ka kirjanikus küpsust. See on võimaldanud vahele jätta mõned kohati valulikud algetapid ja esimesed tormakad katsetused, mida kogenud kirjanikud aeg-ajalt piinlikkustundega meenutanud on. Juhusliku näitena meenub Jan Kaus, kes on oma 2006. aasta romaani \"Tema\" hiljem siin-seal intervjuusid andes kritiseerinud. Mis muidugi ei tähenda, et Tankler ise kunagi enda kirjanikudebüüti kerge õhetuse või muige saatel meenutama ei hakka. See oleks aga ainult positiivne – järelikult on ta selleks teoreetiliseks hetkeks autorina vahepeal kasvanud. Praeguse põhjal etteheideteks või piinlikkustundeks õnneks põhjust ei ole.\n\n1 Ehkki autori enda sõnul võitleb ta siiani sisetundega, justkui puuduks tal piisav kirjanduslik taust või teoreetiline teadmistepagas, et ühtäkki kirjanikuks hakata. Huvitav, kui paljusid veel taoline aukartus tagasi hoiab…\n\n2 Priit Hõbemägi. \"Heast elust sündinud romaan\" – Eesti Ekspress, 12.01.2022.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\nAllar Tankler\n\"Teistes osades\"\nFookus Meedia, 2021\nArvustus ilmus Värskes Rõhus",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid 35 km käimise esimesed Euroopa meistrid\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal oli esmakordselt nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustel võistluskavas naiste ja meeste 35 km käimine, varasemalt oli pikim distants 50 km. Kui juulis Eugenis toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel selgusid esimesed maailmameistrid, siis Münchenis selgusid teisel võistluspäeval Euroopa parimad.\n\nMeeste arvestuses võitis kulla hispaanlane Lopez, kes edestas sakslast Christopher Linket kahe minuti ja 41 sekundiga (2:29.30). Pronksmedali pälvis itaallane Matteo Giupponi ajaga 2:30.34. Nii sakslase kui ka itaallase jaoks oli tegemist isikliku rekordiga.\n\nNaistest saavutas esikoha kreeklanna Ntrismpioti, jõudes finišisse kaks minutit ja kaks sekundit enne hispaanlanna Raquel Gonzalezi (2:44.15), kes edestas kolmandale kohale tulnud ungarlannat Viktoria Madaraszi (2:44.48) 33 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Münchenis teise võistluspäeva hommikul oli esmakordselt Euroopa meistrivõistluste kavas 35 km käimine. Meestest teenis kulla hispaanlane Miguel Angel Lopez ajaga 2:26.49. Naistest oli võidukas kreeklanna Antigoni Ntrismpioti (2:42.13).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nViimsi volikogu esimees: võib-olla on tankile mõni sobivam koht?\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tanki teisaldamine oli kindlasti ainumõeldav otsus ja seda tuli teha kiiresti. Mis puudutab Viimsi valda, siis täna ma ootaks küll valitsuselt selgeid ja konkreetseid sõnumeid, kuidas tagatakse tanki turvaline hoiustamine Viimsis. Kuna tegu on laetud küsimusega, siis kindlasti kohalik omavalitsus peaks teadma ka seda, kas on mingisugused ohuhinnanguid, millega me peaksime olema kursis. Milline see koostöö kohaliku omavalitsusega saab olema? Need on kõik väga olulised küsimused, millele täna valitsuse esindajad ei ole tähelepanu juhtinud ja millega seoses nad ei ole meiega ühendust võtnud,\" ütles Hussar ERR-ile.\n\n\"Arvestades, et kohalike elanike turvatunne on tähtis ja Viimsi vald sellega pidevalt tegeleb, siis ma ootaksin, et ka valitsus võtaks selle enda südameasjaks ja kaaluks need küsimused ära,\" lisas ta.\n\n\"Mis puudutab selle tanki eksponeerimist, siis Viimsis juba on eksponeeritud üks tank T-34. Arvestades, et sellel nädalavahetusel on meil ka 20. august ja tõenäoliselt need teemad on jätkuvalt väga laetud, siis ma ei ole kindel, kas selle tanki eksponeerimine on täna kõige õigem otsus. Pigem tasuks mõelda hoopiski tulevikus võib-olla sellele, kas sellel tankil on sobivam koht. Võib-olla selle tanki eksponeerimine kusagil mujal on mõistlikum,\" rääkis Hussar.\n\nHussari sõnul on Viimsi inimesed juba tema poole tanki küsimuses pöördunud. \"Kuna see on täna väga laia ühiskondliku arutelu objekt ja väga laetud teema, siis siin kindlasti ka kohaliku omavalitsuse kaasamine ja informeerimine kõikidest nendest olulistest küsimustest on väga oluline,\" lausus Hussar.\n\nValitsus teisaldas teisipäeva ennelõunal Narva tankimonumendi ning teatas, et tank viiakse Viimsi sõjamuuseumi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimsi volikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles, et kuna Viimsis asuvas kaitseministeeriumi haldusalas oleval Eesti sõjamuuseumil on juba üks tank T-34 ja kuna Narvast saabuvat tanki ümbritsevad pinged, oleks mõistlikum Narva tank viia kuhugi mujale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia peaminister andis endale salaja täiendavaid ministriportfelle\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia praeguse peaministri Anthony Albanese sõnul on Morrisoni teguviis Westminsteri süsteemi pretsedenditu rikkumine. Albanese teatas teisipäeval, et Morrisoni lisaministriportfellide kohta tehakse õiguslik analüüs.\n\nPraegune peaminister teatas ka, et on avatud ettepanekutele, et kuidas sellist olukorda tulevikus vältida, vahendab The Guardian.\n\nAlbanese kuulub Austraalia tööerakonda ja Morrison on paremtsentristliku Austraalia liberaalse erakonna liige.\n\nMitu poliitikut on kutsunud üles Morrisoni Austraalia parlamendist tagasi astuma, sh on üleskutse teinud üks tema enda endine minister.\n\nPraegu on Austraalia liberaalide juht Peter Dutton, kes kaitses Morrisoni käitumist ning süüdistas Albanese'i valitsust, kes tema sõnul püüab olukorrast tekitada endale poliitilist kapitali.\n\nMorrison vabandas teisipäeval oma endiste kaasministrite eest ning vabandas end välja koroonakriisi tekitatud erilise olukorraga.\n\nVahemikus 2020. aasta märts kuni 2021. aasta maikuus nimetas Morrison end tervise-, rahandus-, tööstus-, teadus-, energia- ja ressursiministriks ning siseministriks ilma avalikkust teavitamata ning mõnikord teavitamata ka asjakohast ministrit antud muutusest.\n\nMorrisoni lisaministriporfellide kohta ei tehtud ühtegi ametlikku teadaannet. Ametlik mitmikministerlus andis tollal peaministri ametis olnud Morrisonile õiguse olla paljudes otsustusvaldkondades üksi viimane otsustusisik, kui ta seda oleks soovinud teha.\n\nAustraalia valitsusministrid nimetatakse tavaliselt ametisse avalikult monarhi esindaja poolt ning ministrite ametisse nimetamine antakse enne parlamendile teada.\n\nMorrisoni sõnul ei mäletanud ta enam kõikide lisaministriportfellide endale saamist, kuid need olid tema sõnul vastavate valdkondade kaitseks vajalikud.\n\n\"Asjad liikusid tollal väga kiiresti, lisas endine peaminister. \"Keegi meist ei olnud täiuslik. Need otsused ei olnud halvaga mõeldud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalias selgus, et eelmine Austraalia peaminister Scott Morrison määras endale koroonakriisi ajal avalikkust teavitamata viis täiendavat ministriportfelli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.