messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool loob intellektuaalomandi vahendamise ettevõtte\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõte UniTartu Ventures OÜ ülesandeks saab koondada kokku ülikooli intellektuaalomand ja seda erinevatele investoritele tutvustada. Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul võib kogutavaks intellektuaalomandiks olla ülikooli teadlaste poolt tööülesannete täitmise käigus tekkinud andmed, teadusuuringute tulemused või patendid, mida ei ole juba loovutatud olemasolevatele ettevõtetele.\n\n\"Selle baasil tekib just selline intellektuaalomand, mida me sinna ettevõttesse suuname. Üliõpilaste huvitavad mõtted ja ideed kuuluvad neile endile, aga ei ole võimatu, et ka üliõpilased ja doktorandid, võib-olla isegi vilistlased soovivad oma ideid selle ettevõtte kaudu tulevikus kommertsialiseerida,\" rääkis Puura.\n\nÜlikooli intellektuaalomandit on edaspidi võimalik loodava osaühingu kaudu investeerida kasvufaasis ettevõtetesse, mis soovivad luua teadus- ja tehnoloogiamahukaid ettevõtmisi. Ehk kui on investor, kes mingisugusest ülikooli intellektuaalomandist on huvitatud, siis luuakse koos investoriga uus ettevõte, kus intellektuaalomandi osa edasi arendatakse. Intellektuaalomandi baasil omandab ülikooli koostöö-ettevõttes vähemusosaluse. Sel moel panustatakse Puura sõnul Eesti nutika majanduse kiirendamisele.\n\n\"Kõik ju loodavad, et ülikoolide baasil tekiks üha rohkem väljundit ka riigi majandusellu ja seda on kogu aeg ka toimunud, aga viimasel ajal on see lihtsalt intensiivistunud,\" tõdes Puura.\n\nTa tõi näiteks Äripäeva viimase keemiatööstuse edetabeli, mida juhivad kaks ülikoolist võrsunud ettevõtet. \"Me näeme, et ideede hulk ja maht on viimasel perioodil kasvanud, see tähendab, et ka investorite huvi tõenäoliselt kasvab ning selle ladusamaks korraldamiseks loomegi sellise ettevõtte,\" rääkis ülikooli arendusprorektor.\n\nEttevõte on plaanis ametlikult asutada veel käesoleva nädala jooksul. Praegu toimub sellele tegevjuhi otsimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli nõukogu otsustas novembri lõpus asutada ettevõtte, mis loob võimaluse suunata ülikooli teadlaste loodud intellektuaalomandit teadus- ja tehnoloogiamahukatesse ettevõtmistesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBrexiti-kõneluste saatus peaks selguma pühapäeval\n\n## Põhitekst:\n\nJohnsonil ja von der Leyenil oli \"väga otsekohene arutelu märkimisväärsete takistuste üle, mis läbirääkimistes on jäänud,\" ütles kõrge Briti valitsusallikas.\n\n\"Peaminister ja von der Leyen leppisid kokku edasistes aruteludes lähipäevade jooksul nende läbirääkimismeeskondade vahel,\" lausus ta. Tema sõnul leppisid Johnson ja von der Leyen kokku, et pühapäevaks tuleb langetada kindel otsus kõneluste tuleviku üle.\n\nSama kinnitas pärast kohtumist tehtud avalduses ka Euroopa Komisjoni juht: \"Me leppisime kokku, et meeskonnad peavad otsekohe kokku tulema, et püüda lahendada need olulised teemad. Me langetame otsuse nädalavahetuseks.\"\n\nVon der Leyen tõdes, et Euroopa Liidu ja Londoni seisukohad Brexiti-järgse kaubandusleppe tingimuste osas on endiselt üksteisest kaugel.\n\n\"Meil oli elav ja huvitav arutelu hetkeseisu üle kogu lahendamata küsimuste nimekirja ulatuses,\" ütles von der Leyen. \"Me saime selge arusaama teineteise seisukohtadest. Need on üksteisest kaugel,\" ütles ta avalduses.\n\nSeda, et poolte vahel on endiselt väga suured erimeelsused kinnitas ka Briti allikas, kelle sõnul \"on endiselt ebaselge, kas neid saab ületada\". \"Peaminister ei taha jätta ühtegi teed võimalikuks kokkuleppeks proovimata.\"\n\nJohnson ja von der Leyen pidasid kolmapäeva õhtul Brüsselis üle kolme tunni kõnelusi.\n\nLondon teatas varem, et Johnson ja von der Leyen leppisid Brüsselis kohtudes kokku, et otsustavad pühapäevaks, kas kõnelusi kaubandusleppe üle on mõtet jätkata.\n\nVaidlusküsimusteks on endiselt kalandusõigused Briti vetes pärast seda, kui 1. jaauaril lõppeb üleminekuaeg Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust, riigiabi reeglid ning vaidluste lahendamise mehhanism tulevikus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson leppisid kolmapäeval kokku, et otsustavad pühapäevaks, kas kõnelusi Brexiti-järgse kaubandusleppe üle on mõtet jätkata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeistrite liiga: Madridi Real võitis oma alagrupi, Interi eurohooaeg lõppes\n\n## Põhitekst:\n\nMadridi Reali mõlemad väravad lõi prantslane Karim Benzema, kes skooris avapoolajal 9. ja 32. minutil. See tähendab, et Madridi Real võitis kümne punktiga B-alagrupis esikoha ning Monchengladbach jääb kaheksa silmaga teiseks.\n\nDonetski Shahhtari ja Milano Interi viik tähendab aga seda, et Itaalia meeskond jääb B-alagrupis viimaseks ning eurohooaeg on tiimi jaoks lõppenud. Euroopa liiga play-off 'ides jätkab Shakhtar. Punkte pälvisid meeskonnad vastavalt kaheksa ja kuus.\n\nTeised tulemused:\n\nA-alagrupp\nMüncheni Bayern – Moskva Lokomotiv 2:0; Salzburg - Madridi Atletico 0:2.\nTabeliseis: Müncheni Bayern 16 punkti, Madridi Altetico 9, Salzburg 4, Moskva Lokomotiv 3.\n\nC-alagrupp\nManchester City – Marseille 3:0; Piraeuse Olympiacos – FC Porto 0:2.\nTabeliseis: Manchester City 16 punkti, FC Porto 13, Piraeuse Olympiacos 3, Marseille 3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Meistrite liiga viimastes alagrupimängudes võitis Madridi Real koduväljakul Borussia Monchengladbachi tulemusega 2:0, Milano Inter mängis aga Donetski Shakhtariga väravateta viiki, mis tähendab, et nende eurohooaeg on lõppenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKümnevõistlus: esimese päeva järel on Saluri 26., Uibo 27.\n\n## Põhitekst:\n\n100 m:\n\nEestlastest oli kiirem Saluri (10,82, isiklik rekord 10,52), kes isikliku rekordi graafikus jooksis 10,66. Uibo läbis staadionisirge 11,16-ga (isiklik rekord 10,99; rekordigraafikus 11,10). Alavõidu teenis 10,30-ga kanadalane Damian Warner, kellele järgnes suurfavoriit Ashton Eaton 10,46-ga.\n\nEsimese ala järel juhib võistlust seega Warner 1023 punktiga, järgnevad ameeriklased Eaton 985 ja Zach Ziemek 926 silmaga. Neljas on sakslane Rico Freimuth (922 punkti), viies alžeerlane Larbi Bourrada (917) ja kuues brasiillane Luiz Alberto De Araujo (912). Saluri on 11. (901) ja Uibo 26. (825).\n\nKaugushüpe:\n\nUibo sai kirja 7.14 (seeria x - 7.14 - 7.13). Isiklikku rekordit 8356 punkti püstitades hüppas Uibo 7.54. Tema isiklik rekord kaugushüppes on 7.82. Saluri piirdus 7.02-ga (seeria 6.94 - 7.02 - x). Isikliku rekordi graafikus hüppas Saluri 7.42, mis on ka tema isiklik rekord kaugushüppes. Kindla alavõidu teenis 7.94-ga favoriit Eaton. Sakslane Kai Kazmirek sai kirja 7.69 ja Warner 7.67.\n\nKokkuvõttes haaras 2030 punktiga liidrikoha Eaton, kellele järgnevad Warner (2000) ja Kazmirek (1892). Esikuuikusse mahuvad veel prantslane Kevin Mayer (1863), ameeriklane Zach Ziemek (1858) ja alžeerlane Larbi Bourrada (1857). Saluri on 1719 punktiga (-134 punkti võrreldes isikliku rekordi graafikuga) 19. ja Uibo 1672 punktiga (-111) 24.\n\nKuulitõuge:\n\nUibo sai kuulitõukes nulli! Saluril jäi kirja 13.88 (seeria 13.88 - 13.74 - 13.55). Isikliku rekordi graafikus tõukas ta 14.29 ja isiklik tippmark kuulitõukes on 14.42. Alavõidu teenis 15.76-ga prantslane Kevin Mayer, kes edestas kaasmaaalast Bastien Auzeili (15.41) ja brasiillast Luiz Alberto De Araujot (15.26). Eaton sai kirja 14.73.\n\nKolme ala järel juhib Eaton kindlalt 2803 punktiga, teine on Warner 2708 ja kolmas Mayer 2699 punktiga. Kuue hulka kuuluvad veel De Araujo (2648), Kazmirek (2633) ja ukrainlane Oleksi Kasjanov (2614). Saluri on 2440 punktiga 20. Isikliku rekordi graafikule kaotab ta juba 159 silma.\n\nKõrgushüpe:\n\nUibo sai kõrgushüppes tulemuseks 2.13, isiklik rekord oli tal 2.18. Saluri sai kõrgushüppes kirja 1.77, mille ta ületas esimesel katsel. 1.80 ta ületada ei suutnud. Isikliku rekordi graafikus hüppas Saluri 1.85 ning tema isiklik rekord on 1.86. Alavõidu sai ameeriklane Jeremy Taiwo, kes ületas 2.19.\n\nNelja ala järel jätkab liidrina Eaton 3660 punktiga, teisel kohal Warner 3548 punktiga ning kolmas on Taiwo 3547 punktiga. Saluri on nelja alaga kogunud 3042 punkti, jäädes isikliku rekordi graafikust maha 227 punktiga. Uibol on ebaõnnestunud kuulitõuke tõttu kõigest 2597 punkti.\n\n400 m:\n\nSaluri sai eestlastest parimana kirja 50,32. Tema isiklik rekord on 48,12. Uibo jooksis aja 51,08, tema isiklikuks rekordiks on 50,24. Alavõidu sai kirja Eaton, kes jooksis 400 m ajaga 46,07, teise koha sai Kazmirek 46,75-ga ja kolmanda koha ajaga 47,35 Warner.\n\nEsimese päeva lõpetas liidrina Eaton 4621 punktiga, teisena lõpetas Kazmirek 4500 punktiga ning kolmas oli Warner 4489 punktiga. Saluri lõpetas päeva 26. kohal 3842 punktiga ning 27. kohal on Uibo 3362 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiros alustasid kolmapäeval võistlust kümnevõistlejat. Ühtekokku 32 mehe hulgas olid stardis ka eestlased Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTusk: Moskva versioon sündmustest Krimmis on \"ebausaldusväärne\"\n\n## Põhitekst:\n\nMoskva süüdistab Kiievit \"terroristlikus\" sissetungis Krimmi poolsaarel, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris, ning relvakonflikti ägestamises separatistide kontrollitud Donbassi idaosas ja Luganskis.\n\n\"Rääkisin president Porošenkoga. Meil on sarnane hinnang olukorrast Krimmis ja Donbassis. Venemaa versioon sündmustest on ebausaldusväärne,\" ütles Tusk kolmapäeval Twitteris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski sõnul on tema ja Ukraina president Petro Porošenko ühel meelel, et Venemaa tõlgendus Krimmi poolsaarel hiljuti toimunud sündmustest on \"ebausaldusväärne\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeicesteri tähtis lüli sõlmis meeskonnaga uue lepingu\n\n## Põhitekst:\n\nLeicesteri kodulehekülg teatab, et 25-aastane mängija jääb lepinguliselt Rebastega kuni 2020. aasta juunini, vahendab Soccernet.ee.\n\nLisaks Mahrezi lepingupikendusele on juba varasemalt Leicesteriga pikemaks ajaks käed löönud Wes Morgan, Jamie Vardy, Kasper Schmeichel ja Andy King. Samuti jääb tiitlikaitsjatega kuni 2020. aastani ka Leicesteri tiitlini juhendanud Claudio Ranieri.\n\nSaatuse iroonia tahtel kohtub Leicester City oma järgmises liigamängus Londoni Arsenaliga - meeskonnaga, keda seostati alžeerlase soetamisega kõige tihedamalt. Lisaks Mahrezist ilma jäämisele pidi Arsenal mäletatavasti mõru pilli alla neelama ka suve alguses, kui neile otsustas ära öelda ka teine Leicesteri võtmemängija Vardy.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud hooaja Premier League'i parimaks mängijaks valitud Leicester City mängija Riyad Mahrez on otsustanud siduda oma tuleviku valitseva Inglismaa meistriga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAltkäemaksu pakkumisest teatanud Läti tippametnik sattus hoopis ise uurimise alla\n\n## Põhitekst:\n\nJurašs, kes kaotas äsja oma töö KNAB-i tabanud \"suurpuhastuse\" käigus, rääkis juulis ajakirjale Ir, et kui ta eelmisel aastal veel tööl oli, pakuti talle miljoni euro suurust altkäemaksu. Jurašs teatas sellest enda sõnul ka büroo juhile Jaroslavs Strelcenoksile, kuid tema üllatuseks ei astutud tema poolt edastatud informatsiooni põhjal mingeid edasisi samme, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.\n\nAltkäemaksu pakkumine leidis Jurašsi sõnul aset skandaalse Läti Raudteed puudutava juhtumi raames, millega on seotud Läti Raudtee (LDZ) endine juht Ugis Magonis ja Eestist pärit suurärimees Oleg Ossinovski. Jurašsi sõnul pakuti talle miljon eurot selle eest, et ta vähendaks Magonise vastu altkäemaksu võtmise tõttu esitatud süüdistuse ümber süüdistuseks mõjuvõimuga kauplemises, mille eest oleks võimalik karistus oluliselt väiksem.\n\nMagonise ja Ossinovski advokaadid on Jurašsi väited juba varem tagasi lükanud.\n\nNüüd aga kahtlustatakse KNAB endist kõrget ametnikku selles, et ta avaldas ajakirjale intervjuud andes riigisaladusi. Riigiprokuratuurist ja kaitsepolitseist kinnitati uurimise alustamist, kuid mingeid täpsemaid kommentaare ei jagatud.\n\nKNAB-i juhti on juba pikemat aega kritiseeritud\n\nStrelcenoksi jätkamine KNAB-i juhina on juba pikemat aega küsimärgi all olnud ning otsus tehakse käesoleva aasta novembris.\n\nAlates 2003. aastast büroos töötanud ning 2005. aastast kriminaaljälituse osakonda juhtinud Jurašs on olnud üks suuremaid Strelcenoksi kriitikuid.\n\nStrelcenoks omakorda otsustas 12. juulil Jurašsi vallandada alates 15. augustist. Pärast KNAB-i ümberstruktureerimist ei vasta Jurašsi kutsekvalifikatsioon ega ka kogemused mistahes uue või vaba ametikoha nõuetele, seisis käskkirjas. Jurašs teatas seepeale, et plaanib vallandamise kohtus vaidlustada.\n\nJurašsi süüdi mõistmine tekitaks kummalise olukorra\n\nOtsus Jurašs uurimise alla võtta tekitab ringhäälingu arvates kummalise olukorra - kui ta riigisaladuse avaldamise eest süüdi mõistetakse, tõestaks see justkui väidet, et altkäemaksu tõepoolest pakuti ning see omakorda tõstaks veelgi rohkem esile küsimuse, miks KNAB Jurašsi teate põhjal altkäemaksu pakkumise asjus tegutsema ei asunud.\n\nLäti ametnikud on juba aastaid rääkinud, et seadusi tuleks muuta ja kaitsta neid lekitajaid ja allikaid, kes edastavad avalikkuse huvides olulist, kuid samas sensitiivset informatsiooni. Sellist seadusemuudatust pole aga seni vastu võetud, mis tähendab, et hetkel satuvad nn vilepuhujad eelkõige ise uurimise alla.\n\nLäti meedia hinnangul tuleb see vastuolu kõige selgemini välja Ilmars Poikansi ehk Neo juhtumi puhul - Poikans lekitas maksuandmeid, mille põhjal tuli ilmsiks ametkondade ulatuslik silmakirjalikkus. Pärast pikka kohtuprotsessi mõisteti Pikansile 100 üldkasuliku töö tundi hoolimata sellest, et Läti avalikkus valis ta samal ajal \"aasta eurooplaseks\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) endine kõrge ametnik Juris Jurašs sattus uurimise alla seoses sellega, et ta rääkis ajakirjale Ir antud intervjuus sellest, kuidas talle üritati omal ajal altkäemaksu pakkuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPoksija tõi Kasahstanile nende mängude kolmanda kulla\n\n## Põhitekst:\n\nRio de Janeiro mängude senised kullad olid Kasahstanile toonud Dmitri Balandin meeste 200 meetri rinnuliujumises ja Nijat Rahimov kuni 77 kg kaaluvate meeste tõstmises.\n\nJeleussinov tuli kolm aastat tagasi koduses Almatõs sama kaalukategooria maailmameistriks ja jäi mullu Dohas hõbedale, kaotades siis finaalis Rios pronksi teeninud marokolasele Mohammed Rabiile. Lisaks aafriklasele sai Rios pronksi ka prantslane Souleymane Cissokho.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kasahstan teenis oma Rio de Janeiro olümpiamängude kolmanda kuldmedali, kui kuni 69 kg kaaluvate meespoksijate seas teenis esikoha Danijar Jeleussinov, kes sai finaalis punktivõidu usbekk Šahram Gijasovi üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPoksi raskekaalu eksmaailmameister Povetkin sai meldooniumi tõttu karistada\n\n## Põhitekst:\n\nAlgselt pidid Povetkin ja raskekaalu valitsev maailmameister Deontay Wilder kohtuma 21. mail Moskvas, aga vahetult enne vastasseisu osutus Povetkini dopingutesti A-proov positiivseks ja matš lükati edasi. Hiljem osutus positiivseks ka B-proov.\n\nKuna Povetkin jäi ka kohustusliku väljakutsuja võimalusest ilma, siis võib Wilder nüüd ise valida, kelle vastu soovib ta oma tiitlit kaitsta. Poksipromootor Andrei Rjabinski on juba teatanud, et kavatseb WBC vastu esitada hagi. WBC võib ka oma otsuse ümber muuta, kui maailma antidoping WADA muudab oma suhtumist meldooniumiga seotud küsimustes.\n\n36-aastane Povetkin, kes amatöörina tuli Ateena olümpiavõitjaks, hoidis aastatel 2011-2013 enda käes WBA raskekaalu meistrivööd, kaitstes seda neli korda, aga kaotades selle ukrainlasele Vladimir Klitškole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Profipoksi organisatsioon WBC diskvalifitseeris venelase Aleksandr Povetkini meldooniumi tarvitamise tõttu oma võistlustelt. Ka jäi Povetkin ilma tiitlimatši kohustusliku väljakutsuja staatusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra andis Iraanile kuni miljard dollarit laenu\n\n## Põhitekst:\n\nNorra välisminister Børge Brende ja tema Iraani ametivend Javad Zarif allkirjastasid Teheranis kolm \"ekspordikrediidi\" lepingut, millega rahastatakse \"arengu- ja taristuprojekte\", öeldi Iraani välisministeerium avalduses.\n\nIraanil on olnud raskusi rahvusvahelisse finantssüsteemi sisenemisega pärast tuumaleppe sõlmimist 2015. aastal, sest paljud pangad pelgavad Iraaniga äri tehes USA sanktsioone.\n\nTuumalepe jõustus tänavu jaanuaris ning sellega tühistati paljud Iraanile selle tuumaprogrammi tõttu kehtestatud sanktsioonid.\n\nEuroopa firmad tahaksid taassiseneda maailma ühte viimastest suletud turgudest, kuid Washington jättis jõusse Iraanile inimõigusrikkumiste ja raketiprogrammi tõttu kehtestatud sanktsioonid. Sellest tulenevalt on ka pangad ettevaatlikud, sest nad ei taha riskida USA turult väljalülitamisega.\n\n\"Pärast sanktsioonide tühistamist on esile kerkinud head võimalused koostööks ning Norra on valmis kasutama leppejärgset olukorda, laiendamaks koostööd erinevates valdkondades,\" lausus Brende Iraani uudisteagentuurile IRNA.\n\nNorra minister kohtus ühepäevase külastuse jooksul ka teiste Iraani tippametnikega, kaasa arvatud kõrgeima julgeolekunõukogu sekretäri Ali Shamkhaniga. Seejärel läks Brende edasi Pakistani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra andis Iraanile välisministrite kohtumise järel kuni miljardi dollari (888 miljoni euro) väärtuses laenu, teatas Teheran kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHoo sisse saanud Hispaania pani Prantsusmaa 25 punktiga paika\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad koondised alustasid turniiri ebalevalt, eriti Hispaania, kes kaotas esimesed matšid Horvaatiale ja Brasiiliale. Seejärel end koguti, alistati Nigeeria, siis koguni 50 punktiga Leedu ja viimases alagrupivoorus ka Argentina.\n\nPrantsusmaa sai alagrupis alustuseks 21-punktilise kaotuse Austraalialt, alistades seejärel suurelt Hiina, ühe punktiga ka Serbia, 40 punktiga Venetsueela ja alistus vaid kolme silmaga USA-le.\n\nVeerandfinaalmatšis olid võitjate parimad Nikola Mirotic 23 ja Willy Hernangomez 16 punktiga. Prantsusmaa eest viskas Tony Parker edukaimana 14 silma.\n\nHispaania on kahed eelmised olümpiamängud lõpetanud hõbemedaliga, aga mullusel EM-il võideti kuldmedal. Prantslased tulid 2013. aastal Euroopa meistriks, aasta hiljem MM-pronksile ja mullu ka EM-pronksile. Olümpial jõuti viimati medalini 2000. aastal Sydneys, kui teeniti USA järel hõbe.\n\nNB! Vaata mängu täispikkuses mobiilist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania korvpallikoondis teenis Rio de Janeiro olümpiaturniiri veerandfinaalis väga kindla 92:67 (19:16, 24:14, 26:19, 23:18) võidu Prantsusmaa üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võrkpallurid lükkasid valitseva maailmameistri 3:0 auti\n\n## Põhitekst:\n\nAlagrupi läbis Poola suhteliselt kindlalt, teenides kolm 3:0 võitu ja kaotades vaid viies geimis Londoni olümpiavõitjale Venemaale.\n\nAmeeriklased alustasid turniiri vastupidiselt kahe kaotusega Kanadale ja Itaaliale, aga on seejärel sattunud võidulainele: neljas järgmises kohtumises on kokku kaotatud kaks geimi.\n\nPoolfinaalis läheb Pekingi olümpivõitja USA vastamisi kas taas Itaalia või Iraaniga. Teise finalisti selgitavad Venemaa ja veerandfinaali Brasiilia - Argentina võitja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude meeste võrkpalliturniiril jõudis teisena poolfinaali USA, kes oli geimidega 3:0 (25:23, 25:22, 25:20) üle valitsevast maailmameistrist Poolast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMedalilootus Epp Mäe kohtub avaringis eksmaailmameistriga\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Zhang tuli kolm aastat tagasi naiste raskekaalus maailmameistriks, kuid pole pärast seda suuri tiitleid teeninud. 2014. ja 2015. aasta MM-il esindas Hiinat teine maadleja.\n\nEdu korral läheb Mäe seejärel veerandfinaalis vastamisi kas kanadalanna Erica Elizabeth Wiebe või sakslanna Maria Selmaieriga. Kumbki pole suurte tiitliteni küündinud.\n\nMuulu Eesti parimaks naissportlaseks valitud 24-aastane Epp Mäe tuli mullu Las Vegases peetud MM-il pronksile ja aasta varem Taškendis viiendaks.\n\nETV näitab kuni 75 kg kaaluvate naiste maadlusturniiri neljapäeval, 18. augustil algusega kell 15.55.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naismaadleja Epp Mäe kohtub Rio de Janeiro olümpiamängudel avaringis hiinlannast eksmaailmameister Fengliu Zhangiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSõerdi hinnangul on ebaloogiline, et riik suurendab üksnes töötukassa reserve\n\n## Põhitekst:\n\nTöötukassa nõukogu tegi esmaspäeval valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4%-le, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%. Seda vaatamata olukorras, kus töötukassa reservid on aasta-aastalt paisunud ning ületab oma väärtuselt 650 miljonit eurot.\n\nAivar Sõerd ütles ERR-ile, et töötukassa finantspositsioon on praegu selline, et eelmisel aastal oli töötukassa 44\nmiljoni euroga plusspoolel, aasta varem ehk 2014. aastal oli ülejääk kaks korda suurem ehk üle 80 miljoni.\n\nEraldi aspekt on see, et töötukassa plaanib oma teenuseid jõudsalt laiendada. Tulevad juurde ka töötavate inimestega seotud teenused, eelkõige ümberõpe. Samuti tulevad juurde töövõimereformiga.\n\n\"Neid lisanduvaid teenuseid ja maksemäära suurust arvesse võttes, on töötukassa järgmisel neljal aastal ikkagi 25 miljoni euroga plusspoolel, mis on 0,1% SKP-st ja üsna tuntav,\" märkis Sõerd.\n\nSõerdi hinnangul ei saa eitada, et eelarve struktuurse tasakaalu hoidmine omab siinkohal rolli, sest sotsiaalkindlustusfondid kuuluvad valitsussektori koosseisu.\n\nReservi omanik on töötukassa, kuigi valitsus neid vahendeid ajutiselt kasutab, makstes intressi. Samas jätab sadade miljonite eurode pealt teenitud tootlus Sõerdi hinnangul soovida.\n\n\"Kui vaatame reservide paigutamisest saadud tootlus, siis see on hästi madal. Eelmisel aastal oli see 0,1%, peaaegu olematu,\" märkis Sõerd.\n\nKrooni ajal rahandusministri rollis olnud Sõerdi sõnul on küsimusena õigustatud, kas nii suuri reserve on vaja. Ta on ise korduvalt rõhutanud, et riik peaks üldse taastama kõik oma reservid majanduskriisi eelsele tasemele.\n\nSõerd ei mõista, miks keskvalitsuse tasemel on rahandusminister öelnud, et reserve koguda pole vaja.\n\n\"See sõnum on välja öeldud. Aga miks me siis töötukassa reserve kogume? Sellele öeldakse vastu, et tööturu olukord võib muutuda ning on igasugu muid riske. Samamoodi on riskid ka riigi tasemel. Aga riik tervikuna ütleb, et reserve koguda pole vaja. On loodud ESM, stabiilsusmehhanism, kust põhiliselt on Kreekat toetatud, ja reserve koguda pole vaja. Minu hinnangul on see vale. Siin on loogikavastuolu, kuigi teemad on erinevad,\" rääkis ta.\n\nSõerd lisas, et riigieelarvestrateegias oli paar aastat tagasi reservide suurendamine vähemalt kriisieelsele tasemele keskne eelarvepoliitiline prioriteet. \"Nüüd on see eelarvestrateegiast välja visatud.\"\n\nTöötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Peep Peterson ütles ERR-ile, et tööuskindlustusmakse määra jätmine 2,4%-le, oli komrpomiss.\n\nTa tunnistas, et maksemäära võimalik langetamine on igal aastal on olnud teemaks. Ja olukorras, kus maksemäära ei langetata, oli nõudmine, et raha hakataks kasutama töötajate ümberõppeks. \"Ehk me saame päriselt ka praegu töötavaid inimesi hakata ümber õpetama uutele töökohtadele.\"\n\nOssinovski: töötukassa peaks muutuma töökassaks\n\n\"Kui meil täna töötukassa tegeleb töötute inimeste ja nende täiend- ja ümberõppega, siis tulevikus näeme, et töötukassa võiks võtta laiema Eesti tööturgu arendava rolli, sisuliselt muutuda töötukassast töökassaks,\" selgitas tervise- ja tööminister ning töötukassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski \"Aktuaalsele kaamerale\".\n\nHinnanguliselt hakkab töötuse ennetamisele kuluma 10 miljonit eurot aastas.\n\n\"Töötukassa üldine hoiak on see, et kulud ja tulud peaksid siiski iga-aastaselt olema tasakaalus ja reservi töötukassal peaks hoidma siiski ka erinevateks stsenaariumideks, mis kahtlemata on võimalikud,\" lisas minister.\n\nKaubandus-tööstuskoda pole maksumäära säilitamisega rahul.\n\n\"Kaubandus-tööstuskoja hinnangul oleks olnud mõistlik töötuskindlustusmakse määra vähendada mõnevõrra järgmisest aastast. Juba täna on töötukassa reservid väga suured, ulatudes üle 650 miljoni euro. Selles valguses me ei pea mõistlikuks, et järgmisel aastal suurendatakse seda reservi veel täiendavalt 20 miljoni euro võrra,\" sõnas kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik peaks üldse taastama oma reservid kriisieelsele tasemele, sest on ebaloogiline üksnes suurendada töötukassa reservi, leiab endine rahandusminister, praegune riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenali vastu säranud Liverpooli uustulnuk vigastas õlga\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt Ragnar Klavanile tegi Sane pühapäevases kohtumises Arsenaliga Liverpooli eest oma liigadebüüdi ja mängis end kindlasti paljude toetajate südametesse. Eriti efektne oli senegallase soolovärav seisuks 4:1. Lõpuks võitis Liverpool võõrsil 4:3.\n\nEelmised kaks hooaega veetis 24-aastane aafriklane teises Inglismaa kõrgliigaklubis Southampton, kus lõi 67 liigamänguga 21 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglise liiga avavooru kohtumises Arsenali vastu suurepäraselt tegutsenud Liverpooli ründaja Sadio Mane vigastas tänahommikusel treeningul õlga ja tema osalemine laupäevases liigamängus Burnleyga sattus küsimärgi alla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa käsipallikoondis teenis veerandfinaalis 12-väravalise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate resultatiivseimad olid viie tabamusega Uwe Gensheimer, Tobias Reichmann ja Fabian Wiede. Katari ei aidanud ka Rafael Capote üheksa tabamust.\n\nPoolfinaalis tuleb sakslastel kohtuda kahtede viimaste mängude kullaomaniku Prantsusmaaga. Teise poolfinaalpaari selgitavad Horvaatia - Poola ja Taani - Sloveenia.\n\nSaksamaa käsipallimeeskond tuli olümpiavõitjaks enne Teist maailmasõda 1936. aasta Berliinis ning on hiljem jõudnud veel kahel korral finaali (1984, 2004), aga need mõlemad kaotanud. Mullusel MM-il jäi meeskond pidama veerandfinaali, aga tänavusel EM-il teeniti kõige kirkamad autasud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpia meeste käsipalliturniiril jõudis teisena poolfinaali Saksamaa, kes oli veerandfinaalis kindlalt 34:22 (16:12) parem Katarist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia vutikoondis suure võiduga finaali, Neymarilt ajalooline värav\n\n## Põhitekst:\n\nNeymar avas skoori juba mängu 15. sekundil, mis on ühtlasi olümpiaajaloo kiireim tabamus. Hiljem kasvatasid edu Gabriel Jesus (26. ja 35. min), Marquinhos (51.), Luan (79.) ja veel korra Neymar (90+1.).\n\nBrasiilia on küll viiekordne maailmameister, aga olümpiaturniiridelt pole seni täistabamust tulnud. Koguni kolmel korral (1984, 1988, 2012) on meeskond piirdunud hõbedaga.\n\nFinaalis läheb Brasiilia kokku kas Saksamaa või Nigeeriaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia jalgpallikoondis pääses meeste olümpiaturniiril finaali, kui põrmustas poolfinaalis Hondurase 6:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nWallström ja Soini: Venemaaga suheldes tuleb lähtuda ühistest seisukohtadest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selline suhtlus ja sellised nõupidamised tuleb korraldada laiemas formaadis. Kahe riigi omavahelised arutelud ei tule kõne allagi,\" kommenteeris Soini Moskva poolt augusti alguses tehtud küllakutset.\n\nSoome pole sellist küllakutset veel kirjalikult saanud, Rootsi aga on. Seisukoht kujundatakse pärast konsultatsioone teiste riikidega.\n\nSarnasel seisukohal oli Yle teatel ka Rootsi välisminister Wallström, kelle sõnul tuleb Euroopa riikidel jõuda Venemaaga seoses ühistele seisukohtadele ka muudes küsimustes.\n\n\"Euroopa Liidu riikide suhtumine Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidesse muutub alles siis, kui Venemaa näitab, et ta areneb õiges suunas,\" märkis Wallström.\n\nVenemaa asekaitseminister Anatoli Antonov teatas augusti alguses, et NATO riikide ja lisaks ka Rootsi ning Soome esindajaid oodatakse sügisel Moskvasse, et arutada julgeolekualaseid küsimusi, sealhulgas Läänemere piirkonna lennuohutust. Eesti kaitseministeerium on kinnitanud kutse saamist, kuid ametlikku vastust pole sellele veel antud.\n\nSoini kinnitas, et ahistamises süüdistatud Soome suursaadik Stockholmis ei jätka\n\nPressikonverentsil teatas Soini ka seda, et Soome Stockholmi suursaadiku Jarmo Viinaneni küsimus on saanud tema poolt lõpliku lahenduse.\n\nVäliminister kordas oma eilset teadet ja kinnitas, et suursaadik Viinanen kutsuti kiirkorras Soome tagasi tema korraldusel ning see otsus jääb kehtima.\n\nJärgmise suursaadiku isiku asjus pole Soini enda sõnul veel jõudnud pikemalt juurdlema hakata.\n\nSoome meedia kirjutas juuli keskel, et Soome suursaadikut Rootsis süüdistatakse oma alluvate seksuaalses ahistamises. Juhtumite asjus alustati välisministeeriumis sisejuurdlust.\n\nSoini avaldas siis lootust, et Viinaneni puudutav küsimus saab lahendatud enne 17. augustit, mil ta kohtub Rootsis oma kolleegi Margot Wallströmiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Stockholmis kohtunud Rootsi väliminister Margot Wallström ja tema Soome kolleeg Timo Soini ütlesid, et Venemaaga suheldes tuleb lähtuda ühistest seisukohtadest ning kahepoolsed suhted Moskvaga pole soovitavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurte tiitlitega jooksukuulsus kuulutas Rios karjääri lõppenuks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rio jooks oli minu 18 aastat pika karjääri viimane,\" lausus 34-aastane Kemboi, kes teenis olümpiakulla 2004. aastal Ateenas ja 2012. aastal Londonis.\n\nLisaks edule olümpiarajal tuli ta 3000 meetri takistusjooksus ka neli korda maailmameistriks (2009, 2011, 2013, 2015) ja võitis veel kolm korda hõbemedali. 2013. aastal valiti ta Keenia aasta sportlaseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängudel meeste 3000 meetri takistusjooksus pronksi teeninud keenialane Ezekiel Kemboi teatas kohe pärast võistlust sportlaskarjääri lõpetamisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIndoneesia sai Rio de Janeirost esimese kulla\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on Indoneesia esimese kuldmedaliga Rio de Janeirost, kuid ajaloo jooksul on riik teeninud tervelt seitse olümpiakulda - kõik sulgpallis. Natsir võitis kaheksa aastat tagasi Pekingis segapaarismängu hõbeda.\n\nPronksimatšis kohtusid hiinlased. Nan Zhang ja Yunlei Zhao olid 21:7, 21:11 paremad Chen Xust ja Jin Mast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro sulgpalli segapaarismängu võitis Indoneesia paar Tontowi Ahmad - Liliyana Natsir, kes alistas finaalis Malaisia paari Peng Soon Chan - Liu Ying Goh 21:14, 21:12.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liidus kritiseeritakse Maltat kodakondsuse müümise eest\n\n## Põhitekst:\n\nNendelt tulevastelt kodanikelt, kes saarel kallist kinnisvara ostsid, ei nõutud kusjuures reaalset Maltal elamist, vahendas Politico.\n\nPeaminister Jospeh Muscati pressiesindaja Kurt Farrugia kinnitas järelepärimise peale, et pärast programmi alustamist 2014. aastal on Malta kodakondsus antud ligi 700 kolmandast riigist pärit isikule. Nimetatud passid on riigile sisse toonud vähemalt 200 miljonit eurot.\n\nKriitikute hinnangul aga õõnestab Malta kodakondsusprogramm tõsiselt Euroopa Liidu kodakondsuse ja Schengeni tsooni kontseptsiooni, kujutab endast julgeolekuriski ning muuhulgas pakub ka Venemaa rikkuritele võimalust EL-i sanktsioonidest kõrvale hoida. Etteheitjad nõuavad, et Malta investoriskeemide asjus peaks sekkuma juba Euroopa Komisjon.\n\nMalta kodakondsuse saamine nõuab rohkem kui miljoni euro investeerimist\n\nProgrammi Individual Investor Programme kohaselt peab kodakondsuse taotleja tegema 650 000 euro suuruse annetuse riiklikku arengufondi ning investeerima 150 000 eurot Malta võlakirjadesse. Samuti peab taotleja omama enne passi saamist vähemalt aasta aega Maltal kinnisvara, mille väärtus on vähemalt 350 000 eurot.\n\nAbikaasa või lapse eest peab taotleja käima välja veel 25 000 eurot (või 50 000 eurot, kui laps on vanem kui 18 eluaastat). Seda võimalust on kusjuures üsna palju kasutatud - 202 taotlejat on koos endaga teinud Malta kodanikuks ka 503 abikaasat või last.\n\nEurosaadikud on pahased\n\n\"Kui mul poleks nii suurt armastust ja poolehoidu Malta kui riigi vastu, ütleksin ma seda, mida ma ka paar aastat tagasi kaldusin ütlema: need meetodid on omased banaanivabariigile, millele tuleb Euroopa Liidus rangelt vastu astuda,\" rääkis Luksemburgi paremtsentristist eurosaadik Frank Engel.\n\nPortugali sotsialist ja Euroopa Parlamendi justiits- ja siseasjade komisjoni liige Ana Gomes rõhutas, et sellised skeemid on ohuks Schengeni süsteemi terviklikkusele ning neid tuleb lähemalt uurida. \"Ma olen täiesti nördinud,\" nentis ta ja lisas, et ta on nõudnud Euroopa Komisjonilt selliste investorskeemide uurimist ning seda mitte ainult Malta puhul.\n\n\"Kodakondsus on midagi, mis tuleb välja teenida, mitte lihtsalt anda inimestele, kellel on taskud raha täis,\" lausus eurosaadik ja Läti endine rahandusminister Robert Zīle, kes juhtis tähelepanu ka võimalusele, et Venemaa eliit võib hakata Maltat kasutama EL-i sanktsioonidest pääsemiseks.\n\nBriti konservatiiv Andrew Rosindell, kes kuulub Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni, lausus, et Malta programm tekitab endiselt ka julgeolekut puudutavaid küsimusi ja see on üks põhjustest, mis sunnib Ühendkuningriiki piirama Euroopa Liidu kodanike vaba liikumist. \"Sisuliselt otsustab Malta praegu Briti immigratsioonipoliitika üle,\" sõnas ta.\n\nValletta lükkas kriitika tagasi\n\nMalta valitsuse pressiesindaja Farrugia lükkas kriitika tagasi väitega, et ka teistes Euroopa riikides on sarnaseid võimalusi kodakondsuse saamiseks ning Valletta kinnitusel ei tehta mõnes riigis ka nii põhjalikku taustakontrolli kui Malta puhul.\n\nKõneisik ühtegi riiki nimeliselt välja ei toonud, kuid lisaks Maltale pakuvad investeeringu kaudu avanevat otseteed kodakondsuseni ka Küpros ja Austria.\n\nMalta ametnikud rõhutavad, et kodakondsust taotlevate investorite taust kontrollitakse põhjalikult üle - taotlejal ei tohi olla kriminaalkaristusi ning ta ei tohi olla tagaotsitav. Seni on Malta võimud lükanud tagasi 25 protsenti programmi raames tehtud taotlustest. \"Me oleme alati otsinud kvaliteetseid isikuid,\" rõhutas pressiesindaja Farrugia.\n\nBrüsselil puudub otsene sõnaõigus\n\nKui programmist kaks aastat tagasi teada anti, oli Euroopa Parlament sellele vastu ja teatas, et \"Euroopa Liidu kodakondsus ei tohiks olla müügiks mitte mingi hinna eest\". Eriti juhtisid eurosaadikud tähelepanu sellele, et Malta võimude otsus taotlejatelt riigis elamise kohustust mitte nõuda võib olla vastuolus rahvusvahelise õigusega.\n\nKuigi Euroopa Komisjonil pole otseselt sõnaõigust liikmesriikide kodakondsuspoliitika küsimustes ning seega ei saa Brüssel selliseid \"raha kodakondsuse vastu\" programme ei kiita ega laita, soovitas Komisjon Maltal sisse seada tingimuse, et kodakondsuse taotlejal oleks riigiga mingi reaalne elukohapõhine side.\n\nSeda Malta formaalselt ka arvestas ning seadis sisse eelpool mainitud nõudmise, mille kohaselt peab kodakondsuse saajal olema Maltal 350 000 eurost kallim kinnisvara.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Malta on viimase paari aasta jooksul andnud kodankondsuse sadadele kolmandatest riikidest pärit isikutele, kes on enne seda teinud suuri annetusi valitsusele või ostnud Maltal kallist kinnisvara. Sellise poliitika pärast on hakatud saareriiki üha rohkem kritiseerima ning kriitikute sõnul müüb Malta sisuliselt \"sissepääsu Euroopasse\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavanil klubis sisekonkurents tugevnemas? Liverpool jahib meedia teatel Saksamaa keskkaitsjat\n\n## Põhitekst:\n\nRaadiojaama Deportes SER Valencia teatel nõuab Valencia Saksamaa koondislase eest 26 miljonit naela (30 miljonit eurot), mida Liverpool pole nõus 24-aastase mehe eest maksma.\n\nLiverpool omakorda soovib tehingusse sokutada Luis Alberto ülemineku Hispaania klubisse, aga Valencia ei ole pakkumisest siiski väga vaimustatud. Eelmise hooaja veetis Luis Alberto laenul teises Hispaania klubis La Coruna Deportivos, kus lõi kuus väravat ja andis seitse resultatiivset söötu.\n\nMustafi on Saksamaa koondise eest pidanud 12 mängu ja lõi suvisel EM-finaalturniiril värava Ukrainale.\n\nLiverpoolil on hetkel kaitseliinis hõre, kuigi sel suvel on lisaks Klavanile ostetud meeskonda ka Joel Matip.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania meedia teatel jahib Ragnar Klavani koduklubi Valencia meeskonna keskkaitsjat Shkodran Mustafit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn on elektribusside kasutuselevõtu asjus pigem skeptiline\n\n## Põhitekst:\n\n\"Laadimispunktide väljaehitamine ei ole väga lihtne,\" ütles Tallinna Linnatranspordi AS-i bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel BNS-ile. Lisaks peaks tema sõnul elektribusse olema võimalik kasutada vajadusel igal pool, mitte ainult kindlatel liinidel.\n\nHerkeli sõnul oleks hea lahendus kasutada ka niinimetatud üleöölaadimisega elektribusse, aga seda laadimissüsteemi pole tema sõnul võimalik suurte 12-meetriste busside jaoks kohaldada. Tema sõnul oleks suurte busside puhul üleöölaadimise puhul akude arvelt vähem ruumi inimestele.\n\n\"Parem on ehitada buss selliseks, kus on vähem akusid ja tuleb tihemini laadida, kui selline, mis on üleni akusid täis,\" ütles Herkel. Üleöölaadimine on Herkeli sõnul hõlpsamalt kohaldatav väikestele, kuni 20-kohalistele minibussidele.\n\n\"Paari aasta jooksul tuleks teha teiste riikide kogemuse põhjal selgeks, millise lahenduse peale nemad on otsustanud minna. Skandinaavias on rohkem liinipõhisus, Lõuna-Euroopas, näiteks Pariisis ja Barcelonas on aga väiksemad bussid ja üleöölaadimine, mis on samas ilmselt kallim lahendus,\" ütles Herkel. Üldiselt on Herkeli sõnul näha, et nii Euroopas kui ka näiteks Hiinas on tendents elektribusside kasutusevõtu poole.\n\n2014. aastal kinnitatud Tallinna ühistranspordi 2014–2024 aastate arengukavasse esialgu niinimetatud elektromobiilsuse teema sisse ei läinud, ütles Herkel. Tema sõnul korrigeeritakse arengukava igal aastal vastavalt uuenenud olukorrale.\n\n\"Sellel aastal oleme arengukava korrigeerinud trammide osas,\" märkis ta. Kui lähematel aastatel saadakse selgem pilt elektribusside potentsiaalist, korrigeeritakse arengukava vastavalt uuesti.\n\nHerkel lisas, et Tallinn osaleb vaatlejana ZeEUS projektis, tegu on Euroopa Liidu (EL) meetmega, mille suunitluseks on rakendada täiselektrilisi linnabusse põhiveeremina; projekti lõpp on 2017. aasta sügisel.\n\nProjekti raames testitakse erinevaid elektribusside tehnoloogiaid ja laadimisinfrastruktuure Euroopa 10 testlinnas. Eestil on projekti liikmestaatus alates selle aasta maist. Herkeli sõnul ei kuulu Tallinn testlinnade hulka, kuid saab pärast projekti lõppu ligipääsu selle tulemustele, mida saab kasutada edasiste otsuste langetamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn osaleb küll Euroopa Liidu elektribusside teemalises projektis, ent on sääraste sõidukite kasutuselevõtu asjus mõnevõrra skeptiline, kuna nende kasutamine nõuaks liinidele laadimisinfrastruktuuri väljaehitamist, pigem eelistab linn hübriidbusside kasutamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu korvpallikoondise olümpia sai otsa, Austraalia oli selgelt üle\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia parimad olid Patty Mills 24, Aron Baynes 16 ja Matthew Dellavedova 15 punktiga. Leedulaste edukaimad olid tosina silmaga Mantas Kalnietis ja Antanas Kavaliauskas.\n\nSeega aastatel 1992-2008 viiel korral järjest poolfinaali jõudnud Leedu korvpallikoondis jääb teist olümpiat järjest pidama veerandfinaali. Austraalia jõudis poolfinaali ka 1988., 1996. ja 2000. aastal, kuid mitte kunagi pole küünditud veel medalini.\n\nSedapuhku kohtuvad austraallased poolfinaalis kas Horvaatia või Serbiaga. ülejäänud veerandfinaalide paarid on Hispaania - Prantsusmaa ja USA - Argentina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude korvpalliturniiril langes konkurentsist Leedu meeskond, kes pidi kaheksa hulgas tunnistama Austraalia selget 90:64 (26:17, 22:13, 22:13, 20:21) üleolekut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTaastuvenergiatoetuste küsimus neljapäeval valitsuse lauale ei jõua\n\n## Põhitekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liitu (IRL) esindava justiitsministri Urmas Reinsalu hinnangul tuleks lubada vähempakkumistel osaleda ka Eesti Energial, mis praeguse eelnõu järgi oleks välistatud.\n\n\"Minu hinnangul seda võimalust ei tohiks seaduses blokeerida. Esiteks - see on tarbijale ratsionaalsem. Teiseks on see Eesti Energia kui ettevõtte konkurentsivõime huvides. Ja kolmandaks - see on ka Eesti majanduse konkurentsivõime huvides,\" ütles justiitsminister ERR-i uudisteportaalile.\n\n\"Tänases energiamajanduse arengukava projektis on kirjas ambitsiooni tase, et aastaks 2030 50 protsenti Eesti energiatoodangust taastuvenergia kaudu saavutada. Kui võtta seisukoht, et seda saavutataks mitte turupõhiselt, siis see tähendaks taastuvenergia tasude kerkimist üle nelja korra,\" lisas ta.\n\nReinsalu rõhutas, et seaduse suhtes tuleb veel saavutada see kokkulepe, et oleks garantiid, et tulevikus ei looda niiöelda avatud arvega süsteemi.\n\nMajandusminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et eelnõu olulises osas, sealhulgas töökohti ja eksporditulu toova statistikakaubanduse tulekus, taastuvenergiatasude turupõhisuses ning vähempakkumiste põhimõttes on saadud kokkuleppele.\n\n\"Hetkel on käimas arutelu veel selle üle, kuidas täpselt tekstis sõnastada kokkulepe, et alates aastast 2020 vaadatakse ning analüütiliselt hinnataks võimalust biomassi kasutamiseks ka siseriiklikult hangitavas taastuvenergia mahus,\" märkis Michal. See tähendab eelkõige Eesti Energia Narva jaamades puidu kasutamise eest toetuse maksmist.\n\n\"Teksti sõnastatakse, nagu eelmisel nädalal lepitud sai, et härrade justiitsministri ja töö- ning terviseministri pakutust saada tulemus, seepärast ka nende eriarvamused üksteise arvamuse, mitte eelnõu põhiosa suhtes,\" lisas Michal.\n\nMichali hinnangul saab sõnastuse klapitamise järel selle ilmselt ka valitsuse päevakorda ja riigikogu poole teele, et sügis-talvisel hooajal saaks seda menetleda.\n\nTöö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski (SDE) oli möödunud aasta lõpus seisukohal, et ei kooskõlasta eelnõu, mis võimaldaks maksta toetust Narva elektrijaamades puidu põletamisele.\n\nKolmapäeval ütles Ossinovski, et on majandusministri pakutava eelnõuga nõus. \"Meile sobib majandus- ja kommunikatsiooniministri esitatud eelnõu, sest see vastab valitsuses kokkulepitule. Ainus, kes sellele seni on vastu seisnud, on justiitsminister Urmas Reinsalu,\" sõnas Ossinovski.\n\nNeljapäeval valitsuse istungi päevakorras elektrituruseaduse eelnõud ei ole. Istungit juhatab peaministri ülesannetes töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal kokkuleppeta jäänud elektrituru seaduse eelnõu, mis näeb ette taastuvenergia toetuste jagamist vähempakkumiste abil, ei jõua neljapäeval valitsuse lauale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVõistkondlikus takistussõidus teenis esikoha Prantsusmaa\n\n## Põhitekst:\n\nHõbemedali võitis USA (-5) ja pronksi Saksamaa (-8), kes võitis ümberhüpetel Kanadat.\n\nPrantslaste võidukasse koosseisu kuulusid Philippe Rozier (Rahotep de Toscane), Kevin Staut (Reveur de Hurtebise), Roger Yves Bost (Sydney Une Prince) ja Penelope Leprevost (Flora de Mariposa).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpia ratsustamisprogrammi võistluskondlikus takistussõidus teenisid kuldmedalid prantslased, kes kogusid kahe vooruga kolm karistuspunkti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBashment tähistab taasiseseisvumispäeva meeleoluka peoga\n\n## Põhitekst:\n\nÜhel õhtul ja kahel laval astuvad oma muusikavalikuga publiku ette Groove Tribe Leedust, Cool Runnings Sound Soomest ning HOME Studio Sound, Strictly Dub Records ja Bashment KingzSound Eestist.\n\nReggae, ragga ja dancehall -kultuuri arendav sündmus Bashment on Eesti pikima traditsiooniga reggae-dub -pidu, kus esinejad aitavad avastada reggae ja Kariibi mitmekesise muusika erinevaid tahke. Seda põnevat kultuuri tutvustades on Bashmenti meeskond järjepidevalt muusikasõprade ette toonud huvitavaid ja erilisi, tuntud ja tunnustatud artiste nii Eestist kui ka välismaalt, osa neist oma muusikutee alguses, teised juba loometegevuse tipus või oma valdkonna legendid.\n\nLisaks Bashmenti alustugedele, Ringo Ringveele ja Tarrvi Laamannile kuuluvad kollektiivi ka J.O.C. ning Dice Rudy. Bashmenti korraldav kooslus on tegutsenud juba 1998. aastast.\n\nMida Bashment KingzSound reggae muusika all mõistab, seda on võimalik teada saada, kui kuulata \"Bashment FM\" saadet Raadio 2-s.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval tähistab Eesti taasiseseisvumist PADA-s Eesti pikaaegseim peosari Bashment ühe meeleoluka reggae dancehall peoga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTakistusjooksus jätkub Keenia pikk valitsusaeg\n\n## Põhitekst:\n\nHõbemedalile jooksis pikalt tempot teinud ameeriklane Evan Jager, kes oli nelja aasta eest Londonis kuues. Nüüd lõpetas ta ajaga 8.04,28. Pronksi sai 2004. ja 2012. aasta aasta olümpiavõitja Ezekiel Kemboi Keeniast (8.08,47).\n\nKaheksa tugevama hulka mahtusid veel prantslane Mahiedine Mekhissi (8.11,52), marokolane Soufiane Elbakkali (8.14,35), prantslane Yoann Kowal (8.16,75), keenialane Brimin Kiprop Kipruto (8.18,79) ja ameeriklane Hillary Bor (8.22,74).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude meeste 3000 meetri takistusjooksus saavutas esikoha taas Keenia sportlane, kui kuldmedali võitis olümpiarekordiga Conseslus Kipruto (8.03,28). Viimati jäädi olümpiakullata 1980. aastal Moskvas, kus võidutses poolakas Bronislaw Malinowski.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVasaraheite absoluutne valitseja kõrbes kvalifikatsioonis\n\n## Põhitekst:\n\nFajdek piirdus A-grupis 72 meetriga täpselt ja viimasena jõudis edasi Katari mees Ashraf Amgad Elseify 73.47-ga. Kvalifikatsiooninormi 76.50 heitsid täis vaid poolakas Wojciech Nowicki (77.64) ja valgevenelane Ivan Tsihhan (76.51).\n\nKahekordse maailmameistri ja Amsterdami Euroopa meistri Fajdeki nimel on tänavuse hooaja kümme parimat võidutulemust ja hooaja tippmargiks 81.87. Peale tema on 80 meetri joone suutnud ületada vaid Tsihhan (80.04).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude meeste vasaraheite kvalifikatsioonist ei pääsenud suurüllatusena edasi poolakas Pawel Fajdek, kes on viimaste hooaegade valitseja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nElisa hoiatab kliente Suurbritanniast saabuvate spämmsõnumite eest\n\n## Põhitekst:\n\nSõnumis teavitatakse suurest rahalisest võidust ja võidu kättesaamiseks palutakse saata e-kiri. Elisa soovitab oma klientidel antud numbrile tagasi mitte helistada ega ka vastussõnumit saata.\n\nSamuti ei soovita Elisa saata e-kirja sõnumis toodud aadressile.\n\nSpämmsõnumid saabuvad Elisa klientidele järgmistelt numbritelt:\n\n+447484848235\n+447484851559\n+447484841275\n+447484744765\n+447484748177\n+447850025347\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates täna lõunast on hakanud Elisa klientidele tulema spämmsõnumid Ühendkuningriikide suunanumbritelt. Ettevõte palub klientidel sõnumid tähelepanuta jätta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa käsipallurid jahivad kolmandat kulda järjest\n\n## Põhitekst:\n\nPrantslaste resultatiivseimad olid Michael Guigou, kelle 11-st pealeviskest jõudis väravasse kaheksa ja Daniel Narcisse, kelle üheksast üritusest olid täpsed seitse. Brasiilia parimad olid Alexandro Pozzer kaheksa ja Thiagus Dos Santos seitsme väravaga.\n\nPrantsusmaa võitis nii 2008. kui ka 2012. aasta olümpiaturniiri ja jahib nüüd kübaratrikki. Lisaks on nad viimasest neljast MM-ist võitnud kolm, aga poole aasta eest peetud EM-il ei jõutud isegi poolfinaali.\n\nPoolfinaalis kohtub Prantsusmaa kas Saksamaa või Katariga. Ülejäänud veerandfinaalides kohtuvad Taani - Sloveenia ja Horvaatia - Poola.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude meeste käsipalliturniiril jõudis esimesena poolfinaali Prantsusmaa, kes oli 34:27 (16:16) üle võõrustajast Brasiiliast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas esineb Tommy Cashiga koostööd teinud skandaalne Vene ansambel Little Big\n\n## Põhitekst:\n\nLittle Bigi looming, mis on muusikute ja klipimeistrite tormilise fantaasia tulemus, asetavad Little Bigi samal pulgale Prodigy, Die Antwoordi ja Bonoparte'iga. Projekti rahvusvaheline edu demonstreerib ka populaarsuse kiiret suurenemist, kõigest kolme aastaga on nende esinemiste geograafia laienenud Venemaa äärealade väikelinnadest Euroopa suurlinnade inimestest tulvil tantsupõrandatele.\n\nBändi klipid heidavad nalja teravate sotsiaalsete probleemide üle, kartmata üle astuda sündsuse piiridest. Neisse pole võimalik ükskõikselt suhtuda, nad kas meeldivad pööraselt või kutsuvad esile sügavat vastikust. \"Me töötame Little Bigis nii muusika kui ka visuaalse tausta ja sõu kallal. See aitab meie arusaamad võimalikult paremini kuulajateni viia. Iga laul on meie riigi ja maailma mõne sotsiaalse nähtuse peegeldus,\" rääkis bändi liider Ilja Prusikin.\n\nŠõu külaline on Tommy Cash, erakordne Eesti artist, kes on juba tuntud ka kaugel väljaspool Eesti piire. Tommy lõi särama ühes kõige meeletumas videoklipis koos Little Bigiga. Muusikud on loonud ka koomilise sketšišõu \"American Russians\", mille iga seeria vaatamiste arv kõigub poolest miljonist miljonini.\n\nKülalisena esineb kontserdil ka Eesti kollektiiv Digital Digital, kes on vallutanud publiku oma plahvatusliku muusikaga. Nende kitarride ja löökriistadega elavalt esitatud elektronmuusika erineb ükskõik millise rokkari või moodsa elektron-DJ muusikast. Paljud avastavad enda jaoks rokkmuusika uue tahu ning keegi mõistab, et elektronmuusika ei ole pelgalt puldi taga seisev üksik DJ.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobris esineb Tallinnas Cathouse Contsert Hallis esimest korda skandaalne reivibänd Little Big, kes jõuab siia Euroopa tuuri käigus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni olümpiavõitja Venemaa näitas veerandfinaalis Kanadale koha kätte\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa teenis võidu kindlalt 3:0. Vastastele anti geimides 25, 20 ja 18 punkti. Poolfinaalis läheb Venemaa kokku kas Brasiilia või Argentinaga.\n\nTeise poolfinaalpaari otsustavad veerandfinaalmängud USA - Poola ja Itaalia - Iraan.\n\nVaata mängu täispikkuses mobiilist!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude meeste võrkpalliturniiril jõudis esimesena poolfinaali tiitlikaitsja Venemaa, kes alistas kaheksa parema hulgas Kanada esinduse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanus Nurmoja: kodanikupalk pole kommunism, härra minister!\n\n## Põhitekst:\n\nKommunistlik ühiskond, mida Nõukogude Liit tulutult ehitada püüdis, oleks tähendanud muu hulgas seda, et ükskõik, kas sa töötad või ei, kui palju töötad või mida teed – ikka saad kõiki hüvesid vastavalt oma vajadustele.\n\nKodanikupalga süsteem aga pole mõeldud kaugeltki nii “ilusana”. Ilma palgatööta või ettevõtjaks olemiseta peaksid leppima sellega, mis sul parajasti olemas on. Sealhulgas kuusissetulekuga, mis katab küll põhivajadused, tagades võimaluse olla aktiivne ühiskonnaliige ja elada päris inimväärikust kaotamata, kuid jääb ikkagi tagasihoidlikuks võrreldes töötavate inimeste ja ettevõtjatega. Mingist vajaduspõhisusest ehk “peenhäälestusest” pole selle maksmisel juttugi (kui, siis ehk täiskasvanu vs laps).\n\nKui aga tahad midagi (palju) enamat kui lihtsalt elus püsida ja ehk olla siin-seal vabatahtlik aktivist, siis pole parata – pilet tööellu on olemas, tuleb seda kasutada. Sind võidakse selles aidata, kuid keegi ei hakka midagi sinu eest tegema. Piltlikult öeldes – kui niisama saadud sprotikonservid ei rahulda, eks haara siis õng, mis sulle koos konservidega anti, ja kõnni (ise või kellegi abiga) värsket forelli püüdma! Kui kohe ei näkka, eks siis tule senikaua ikkagi konservidega leppida.\n\nSiin on paslik (taas) meenutada hiljutist Ühiskonnauuringute instituudi ja Turu-uuringute AS-i küsitlust, mille tulemused näitavad, et kui igaüks saaksi riigilt niisama 500 eurot kuus, siis oleks vaid 5 protsenti eestimaalastest nõus palgatööst loobuma (sealhulgas need, kes nõustuksid ka vähemaga). Kindlalt loobujaid või tegevusala vahetajaid oleks seega veelgi vähem. Neid, kes poleks mingil juhul nõus tööst loobuma, oli aga 30 protsenti vastanutest.\n\nMuide, on täiesti ootuspärane, et kui kodanikupalk kellegi väitel kahjustab ettevõtlust, siis me ei saagi muud teada, kui et “kahjustab ettevõtlust”. Vastus küsimusele “mismoodi?” on nähtavasti vähestele jõukohane või mugav. Kui üldse. Sõltuvalt sellest muidugi, mida keegi ettevõtluse kahjustamiseks peab.\n\nSeevastu küsimusele “kuidas kodanikupalk ettevõtlust soosib?” on vastused varnast võtta. Sealhulgas: kuna tegemist on tingimusteta põhisissetulekuga, mis on kogu aeg olemas, siis järelikult ei tähenda ebaõnnestunud ettevõtluskatse täielikku laostumist. Sellise riski puudumine julgustab tegutsema. Kindlasti on mõnigi olnud lahke andma nõu viletsat elu kurtvatele kaaskodanikele: “Mida te virisete, hakake ettevõtjaks!” Kodanikupalga puhul poleks ime, kui neid võetakski kuulda.\n\nKommunism ja kodanikupalk. Üks mitte kedagi mitte millekski motiveeriv utoopia, kus pole kohta eraomandil ega ka mistahes turusuhetel, kus puudub igasugune seos inimese töö ja tema heaolu vahel. Teine omakorda süsteem, mis hoiab inimest elus ja säästab teda turustiihias vastu betoonpõrandat sodiks kukkumisest, kuid ikkagi motiveerib teda tööle, arvestades inimese pidevalt rahulolematut ja edasipürgivat loomust, sest töö suurendab igal juhul sissetulekuid ja võib tuua jõukustki. Kumb on kummast mäekõrguselt üle?\n\nArtikli algul tänatud poliitikul aga tasub teada, et kuna kodanikupalk kaotab vajaduse mitmel rindel rühmata ja end läbi põletada, on selle üks eeldatav efekt suurem pühendumine pereelule. 2 miljonist eestlasest kõneleva visiooni “Isamaa 2.0” valguses peaks idee seega igati kasutamiskõlblik olema.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Palju tänu minister Margus Tsahknale, kes poetas reedel arvamusfestivali tööelualal mõttetera, et peagi Soomes testitav kodanikupalga idee on “kommunistlik”. Sellega sain hea ettekäände selgitada, miks ei kannata kommunism välja võrdlust kodanikupalgaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTingimuste üle kurtvad tuhanded vabatahtlikud lahkuvad Riost veel enne mängude lõppu\n\n## Põhitekst:\n\nKui Rio mängude eel said tööd umbes 50 000 vabatahtlikku, siis ajalehe New York Daily Newsi teatel on neist umbes 15 000 praeguseks loobunud, ehkki rahvusvahelise olümpiakomitee pressiesindaja oli neid varasemalt kirjeldanud kui \"mängude selgroogu\". Rio mängude organiseerijad ütlesid ajalehele, et kõikidest vabatahtlikest ilmub oma kohuseid täitma veidi üle 70%. \"See on piisav, sest olime mõnede vabatahtlike puudumisega oma plaanidest juba arvestanud,\" teatasid olümpia korraldajad.\n\nÜhe endise vabatahtliku Luis Moreira sõnul on paljud lahkunud kehvade tingimuste tõttu. \"Paljud vabatahtlikud lahkusid, sest pidid töötama kaks nädalat järjest,\" sõnas ta kanalile CBC. \"Graafikud löödi segamini, paljud inimesed lahkusid toidu tõttu: neil kästi teha kaheksa-üheksa tundi tööd ja neile anti vaid väike snäkk.\"\n\n\"Orgkomitee pole minu arvates pööranud piisavalt tähelepanu inimeste heaolule,\" jätkas Moreira. \"Paistab, nagu teeks orgkomitee meile teene. Korraldajad kasutavad vabatahtlikke raha teenimiseks, kasutades meid kui tasuta tööjõudu.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuhanded Rio de Janeiro olümpial tegutsevad vabatahtlikud on oma ülesannete juurest lahkunud veel enne mängude lõppu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikad: Trumpi kampaaniajuht suunas Janukovitši partei raha USA lobifirmadele\n\n## Põhitekst:\n\nJuhtum tuli päevalgele olukorras, kus Trumpi niigi süüdistatakse üleliia sõbralikes suhetes Vene presidendi Vladimir Putiniga ning see heidab valgust ka tema kampaaniajuhi Paul Manaforti äritegevusele.\n\nUSA seaduste järgi peavad lobistid välisriigi liidri või tema erakonna esindamist avalikult deklareerima, oma tegevusest tuleb justiitsministeeriumile detailselt aru anda. Selle nõude rikkujat võib oodata kuni viie aasta pikkune vanglakaristus ja 250 000 dollari (222 000 euro) suurune rahatrahv.\n\nTrump tegi kolmapäeval oma kampaaniameeskonnas muudatusi ja tõi sellesse kaks ammust vabariiklaste strateegi, kuid Manafort säilitas kampaaniajuhi tiitli.\n\nManafort ja tema äripartner, nüüdki Trumpi kampaaniameeskonnas tegutsev strateeg Rick Gates töötasid 2012. aastal Ukraina toonase presidendi Viktor Janukovitši heaks.\n\nGatesi tööga otseselt kursis olevate allikate sõnul aitas Gates sel perioodil juhtida ka lobitööd, mida sooritas Janukovitši-meelne mittetulundusühing Euroopa Keskus Kaasaegse Ukraina Eest ning mille palgal olid Washingtoni lobifirmad Podesta Group Inc ja Mercury LLC.\n\nKeskuse juhatuses olid algselt Janukovitši erakonna parlamendiliikmed. Seejärel maksis mittetulundusühing lobifirmadele 2,2 miljonit dollarit, et need asuksid töötama Janukovitši valitsuse seisukohtade edendamiseks Ühendriikides.\n\nUSA lobitöö andmebaasist selgub, et keskus maksis Podesta Groupile 2012. aasta juunist 2014. aasta aprillini 1,13 miljonit dollarit (1 miljon eurot) lobitööks USA kongressis, Valge Maja riiklikus julgeolekunõukogus, välisministeeriumis ja teistes föderaaltasandi ametkondades.\n\nMercuryle maksti ligikaudu samal perioodil 1,07 miljonit dollarit (950 000 eurot) lobitööks kongressis. Muu hulgas oli Mercury vastu kongressis koostatud seaduseelnõule, millega survestati Ukraina valitsust vangist vabastama Janukovitši poliitrivaale.\n\nEttevõttete töö kestis ka pisut pärast seda, kui Janukovitš põgenes Ukrainast 2014. aasta veebruaris valitsusvastaste meeleavalduste tõttu.\n\nGates ütles uudisteagentuurile Associated Press, et tema ja Manafort viisid mittetulundusühingu ja kaks lobifirmat kokku ning aeg-ajalt andsid firmadele nõu Ukraina poliitikast. Gatesi sõnul oli nende tegevus seadusega kooskõlas ning nad ei üritanud mööda hiilida USA Välisagentide Registreerimise aktist.\n\nPodesta Groupi ja Mercury juhid ütlesid AP-le, et nende hinnangul polnud neil mitte mingit kohustust teavitada justiitsministeeriumi oma tegevustest. Manafort AP kirjalikele küsimustele otse ei vastanud, kuid Gatesi sõnul rääkis ta Manafortiga enne oma vastuste saatmist.\n\nPodesta Group on eelnevalt justiitsministeeriumis registreerinud oma lobitöö Albaania, Aserbaidžaani, Küprose, Gruusia, India, Jaapani, Keenia, Kosovo, Maldiivide, Moldova, Maroko, Somaalia, Lõuna-Korea, Lõuna-Sudaani, Vietnami ja teiste riikide eest.\n\nMercury on teavitanud justiitsministeeriumit Kaimanisaarte, Nigeeria, Katari, Somaalia, Türgi, ühe Araabia Ühendemiraatide emiraadi, Uganda ja teiste riikide valitsuste heaks tehtud tööst.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi kampaaniajuht aitas 2012. aastal Ukraina Kremli-meelsel valitsusparteil kanda salaja 2,2 miljonit dollarit (1,95 miljonit eurot) kahele Washingtoni lobifirmale, rääkisid asjaga otseselt kursis olevad inimesed AP-le.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Saar: koolilõpetajale ei tohiks kodakondsuseksam keeruline olla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimase, 2015. aastal valminud lõimumismonitooringu järgi on olulisteks põhjusteks, miks määratlemata kodakondsusega isikud ei taotle Eesti kodakondsust - kodakondsuseksami keerukus ja võimalus reisida viisavabalt Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse. Kindlasti ei peaks olema Eestis kooli lõpetanud noortele eksam keeruline,\" ütles kultuuriminister Indrek Saar kolmapäeval (SDE) ERR-i uudisteportaalile.\n\nMonitooringus nimetatakse probleemiks, et määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kelle seas on ka Eestis sündinud noori. Lisaks oskab oma hinnangul piisavalt hästi eesti keelt 23 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest;\n\nSaar märkis, et kodakondsuspoliitika on siseministeeriumi haldussalas, kuid kultuuriministeerium vastutab lõimumise eest. \"Seetõttu on meie kultuurilise mitmekesisuse osakond juba ühendust võtnud siseministeeriumiga. Teeme ettepaneku ühiselt pakkuda välja lahendus, kuidas kutsuda määratlemata kodakondsusega 15-24 aastaseid noori taotlema Eesti kodakondsust,\" rääkis Saar.\n\nKodakondsus suurendab igaühe seotust riigiga, mistõttu on Saare sõnul seega on Eesti huvides, et kõik siin alaliselt elavad inimesed, kes peavad Eestit oma kodumaaks ja soovivad olla osaks Eesti ühiskonnast, oleksid Eesti kodanikud.\n\nIndrek Saar ütles, et eelnimetatud samal põhjusel jõustusid käesoleval aastal kodakondsusseaduse põhimõttelised muudatused, mille tulemusena lihtsustus kodakondsuse taotlemine, võimaldati teatud tingimustel alaealistel topeltkodakondsust ning tagati kõigile siin määratlemata kodakondsusega vanemate peres sündivatele lastele automaatselt Eesti kodakondsus.\n\nKäesoleval aastal on Eesti kodanikuks saanud 743 alla 15-aastast noort.\n\nPolitsei- ja piirivalveameti andmetel on Eestis praeguse seisuga 1203 alla 24-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või -õigus. \"Need noored on meie noored. Minu soov on, et need 1203 noort saaksid Eesti kodanikeks,“ tähendas kultuuriminister.\n\nSiseminister Hanno Pevkur ütles kolmapäeval BNS-ile, et sõltumata ühest või teisest Vene poole otsusest on Eesti riik alati öelnud, et kui inimene soovib võtta Eesti kodakondsust, on selleks kõik võimalused olemas.\n\n\"Meil on kodakondsuseta inimeste arv aasta-aastalt vähenenud ja mida rohkem inimesi Eesti kodakondsuse otsustavad võtta, seda parem ma arvan eelkõige nendele inimestele endile, kes siin riigis elavad ja kes soovivad ka Eesti elus kaasa lüüa ning nautida neid hüvesid, mis kaasnevad kõigile Eesti kodanikele, näiteks seoses reisimisega,\" lisas Pevkur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Indrek Saar leiab, et Eestis kooli lõpetanud noortele ei peaks kodakondsuseksam keeruline olema, ja ta kutsub siseministeeriumit arutama, kuidas noori hallipassiomanikke motiveerida Eesti kodakondsust taotlema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÄsja vähist paranenud 52-aastane argentiinlane tuli olümpiavõitjaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen väga õnnelik, et see avastati,\" kommenteeris Lange veebiküljele Sailing.org ja leidis, et purjetamisest oli haiguse avastamisel kasu. \"Kui ma pole nii palju reisinud ja ma poleks olnud nii väsinud, siis poleks seda leitud. Arvan, et mul oli väga palju õnne.\"\n\n\"Loomulikult aitasid mind palju spordist omandatud teadmised. Purjetades õpid teatud moel kannatama, raskeid hetki taluma ning jätkama võitlemist,\" sõnas segaklassis kuldmedali teeninud lõuna-ameeriklane, kes kaotas haiguse tõttu ka osa kopsust.\n\nLange on kogenud olümpiasportlane, kelle jaoks olid Rio de Janeiro mängud juba karjääri kuuendateks. Varem oli ta saanuks kaks pronksmedalit Tornadol (2004, 2008).\n\nNacra 17 klassi medalisõidus jäädi alles kuuendateks, aga suudeti sellegipoolest edestada napilt Austraalia (Jason Waterhouse, Lisa Darmanin) ja Austria (Thomas Zajac, Tanja Frank) paatkondi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude purjetamisregatil võitsid klassis Nacra 17 kuldmedali argentiinlased Santiago Lange ja Cecilia Carranza Saroli. Seejuures avastati 52-aastasel Langel alles eelmisel aastal vähk, millest tal õnnestus paraneda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAnna Kuchinsky avaldas debüütalbumi nimiloo\n\n## Põhitekst:\n\nVideo autor on Indrek Arula, loo muusika ja sõnad kirjutas Anna Kuchinsky. Salvestusel aitasid Siim Tõnisson ja Taavi Paomets.\n\nJuba septembris ilmub esimene album, EP pealkirjaga \"Edasi\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jazzlaulja Anna Kuchinsky tuli välja uue muusikavideoga \"Edasi\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKreeditoride esindaja: Tere juhtidele esitatud kahtlustus polnud üllatav\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval Tere AS-i juhatuse liikmele Oliver Kruudale, veel viiele isikule ja Tere AS-ile esitatud kahtlustus maksupettuses ei tulnud Tere suuremaid võlausaldajaid DNB ja Nordea panku esindava advokaadibüroo COBALT juhtivpartner Jaanus Mody sõnul üllatusena.\n\n\"Härra Kruudal on maksuprobleeme pidevalt olnud,\" märkis Mody. Samas kinnitas ta, et tema isiklikult ei ole maksu- ja tolliametile (MTA) Tere võimalike maksupettuste osas ühtegi vihjet andnud ning talle pole teada, et seda oleks teinud ka keegi teine.\n\nMody märkis ka, et kreeditoride hinnangul tuleb Tere käimasolev saneerimismenetlus kiiremas korras lõpetada ja alustada hoopiski pankrotimenetlust. Tema sõnul ei ole võlausaldajad seni pankrotiavaldust esitada saanud, kuna saneerimine alles kestab.\n\n\"Ma arvan, et saneerimist jätkata on täiesti lootusetu,\" ütles Mody. Esiteks ei saadud saneerimiskava hääletamisel suuremate võlausaldajate hinnangul hääli kokku ja puudus alus saneerimisekspertide nimetamiseks – kui kohus sellega nõustub, tuleb advokaadi hinnangul menetlus lõpetada.\n\nTeiseks tuleb DNB ja Nordea panga esindaja hinnangul menetlus lõpetada ka siis, kui kohus jätab ekspertide nimetamise jõusse, kuna mõlemad eksperdid andsid arvamuse, et saneerimiskava ei vasta nõutele ega tööta.\n\nMody lisas, et kui juhatuse liige Kruuda pole kohtule ja teistele protsessi osapooltele andnud läbipaistvaid andmeid Tere varade ja võlgade osas, ei saa saneerimismenetlust kuidagi läbi viia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "AS-i Tere suuremate võlausaldajate Nordea ja DNB Panga esindaja sõnul ei tulnud AS-ile Tere ja selle juhatuse liikmele Oliver Kruudale esitatud kahtlustus talle üllatusena, ent kreeditorid tema teada maksuametiga ise kontaktis olnud ei ole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlo Soosteri füüsikajoonistused jõuavad eesti publiku ette\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on teadusillustratsiooni unikaalse näitega, mis on säilinud tervikliku originaaljoonistuste komplektina. Joonistustes on Sooster mänginud erinevate kujundite ja tähendusväljadega. Tema visuaalsed lahendused kujutada füüsikat on paeluvad, omanäolised ja ootamatult nutikad ning visuaalselt ja kultuuriajalooliselt oluline materjal. Näitusel on eksponeeritud 118 joonistust, lisaks on väljas originaalraamat ja mõned ideekavandid muuseumi deposiitkogust ning videointervjuu originaalraamatu koostaja Viktor Trostnikoviga.\n\nMuuseum ostis need joonistused oma kollektsiooni 2014. aastal.\n\nÜlo Sooster (1924–1970) õppis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Pärast sõda jätkusid kunstiõpingud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, kuid riigivastaste mõtete haudumise pärast saadeti ta kuueks aastaks Karanganda vangilaagrisse. Sealt 1956. a märtsis vabanenud, kolis ta naise kodulinna Moskvasse. Mitteametlikele kunstnikele nagu Sooster polnud väga palju teenimisvõimalusi peale raamatute illustreerimise. Ta illustreeris ja kujundas rohkem kui 80 erinevat raamatut, mille hulgas on nii laste- kui ka ulmekirjandust, populaarteaduslikke teoseid ja ka luulet.\n\nNäitusega kaasneb raamat \"Lähedane ja kauge füüsika Ülo Soosteri illustratsioonidega\" füüsikaprofessor Jaak Kikase kommentaaridega. Raamatu idee tekkis soovist mõista joonistuste algset konteksti – füüsikat ja see on katse tekitada dialoogi tolleaegse maailmapildi ja tänapäeva vaataja-lugeja vahel.\n\nNäitus jääb avatuks 2. oktoobrini.\n\nLaupäeval 17. septembril kell 12-15 toimub muuseumis perepäev, kus osalejatel on võimalus mänguliselt näitust avastada ning ise oma illustratsioone luua.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates reedest, 19. augustist on Tartu Kunstimuuseumis avatud Ülo Soosteri illustratsioonide näitus \"Lähedane ja kauge füüsika. Ülo Soosteri illustratsioonid\". Joonistused on tehtud Moskvas 1963. aastal väljaantud füüsikateemaliste aimeartiklite kogumikule \"Füüsika: lähedane ja kauge\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsit on tabanud autosüütamiste laine, kõige pingelisem on Malmös\n\n## Põhitekst:\n\nÖöl vastu tänast süüdati Rootsis põlema kümneid autosid, vahendasid The Local ja SVT.\n\nMalmö puhul oli tegu juba üheksanda järjestikuse ööga, mil päästetöötajatel ning korrakaitsjatel tuli põlema pandud sõidukitega tegeleda. Alates juuli algusest on linnas süüdatud rohkem kui 70 autot.\n\nTäna öösel registreeriti süütamisjuhtumeid ka Lundis ja Norrköpingis. Viimastel päevadel on süütamisi olnud ka pealinn Stockholmi ääre- ja eeslinnades - Husbys, Jordbros ja Södertäljes.\n\nPolitseil pole hetkel veel õnnestunud ühtegi kahtlustatavat tabada. Seda hoolimata asjaolust, et näiteks Malmösse on saadetud lisajõudusid, sealhulgas Göteborgi politsei helikopter.\n\nKorrakaitsjate sõnul pole päästjate sündmuskohale saabudes mingeid rahutusi tulekahjude lähistel olnud.\n\nKõikide juhtumite puhul on kindel, et autod on pandud põlema tahtlikult.\n\n\"Lühikese aja jooksul on pandud põlema palju autosid. Me ei tea, miks see praegu juhtub. Meil pole mingeid suuremaid sotsiaalseid rahutusi olnud,\" kommenteeris Malmö politsei pressiesindaja Ewa-Gun Westford.\n\nTeada on see, et umbes pool süütamistest on leidnud aset Malmö Rosengårdi linnaosas, mis on tundud sotsiaalsete probleemide ja jõuguvägivalla poolest.\n\nSamas näitab politseistatistika, et nii Rosengårdis kui ka Malmös tervikuna on autode põletamine aastatel 2009-2015 märkimisväärselt vähenenud - näiteks 2009. aastal põletati Rosengårdis põletati 219 autot, eelmisel aastal aga 52 sõidukit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsit on viimase nädala jooksul tabanud autodesüütamise laine, mis sai alguse Malmöst, kuid on viimastel päevadel levinud ka teistesse linnadesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTalts kritiseerib Seimi: sellise tehnikaga ei olegi võimalik rohkem rebida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rebimise tehnika on muidugi ääretult halb. Sellise tehnikaga ei olegi võimalik rohkem rebida. Kahjuks,\" lausus Talts intervjuus ERR-ile. \"Kõik kolm viimast võistlust - Ameerikas maailmameistrivõistlused, kevadel Norras ja nüüd - olid koopiad. Siin ei olnud mitte ühtegi sammu arengut. Ja kui ta füüsiliselt on tugevam, siis tuleb välja, et jõuga üksi ei tõsta.\"\n\nSamuti on Taltsi sõnul jutud libedast kangist halvad õigustused. \"Teised rebisid maailmarekordeid ja kang ei olnud libe. See juba räägib iseenda eest. See on natuke otsitud põhjus.\"\n\nTalts on valmis Seimile nõu andma, kui sportlane temalt seda küsima tuleks. \"Olen öelnud neile, aga nad ei kuula. Mul on kahju, et see niimoodi läks. Ma mõtlesin, et kutsusite mind külla ja ta saab pronksmedali ning ma räägin nii ilusat juttu, et räägin selle pronksmedali kuldseks,\" jätkas Talts. \"Sest ka medal on väärt, Mart tõstab suuri raskusi. Aga täna ma seda teha ei saa.\"\n\n\"Ma pean täna rääkima seda juttu, mis on õige jutt. Eesti rahvas peab saama teada, et Mart ei olnud valmis selleks pronksmedaliks. Teised mehed tõstsid väga hästi, suuri raskusi. Kang ei olnud libe ja tehnika oli hoopis teine. Kuniks nad ei tee treeningsüsteemis parandusi, me suurt edu loota ei saa.\"\n\nKohtunikud jätsid võistlusel mitmeid katseid lugemata, sealhulgas ka Seimi 250 kg tõukamises, mis tähistanuks Eesti rekordit. Talts asub siin Seimi poolele. \"Need katsed olid suhteliselt head ja tegelikult oleks võinud need lugeda. Seal ei olnud suuri vigu. Ma olen alati mõelnud, et tõstmine peab olema ilus ja korrektne. Aga ta ei ole ka päris iluvõimlemine. Kui võeti iraanlaselt ära 242,5, millega ta oleks kindlalt tõusnud hõbemedalile, siis ma arvan, et nad pidid ka Seimiga nii käituma. Ega iraanlasel ei olnud ka midagi eriti halvasti. Kohtunike vastu me ei saa, aga mina oleks ka lugenud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõstmise olümpiavõitja Jaan Talts näeb suuri vajakajäämisi Rio de Janeiros seitsmenda koha saanud Mart Seimi rebimistehnikas, kuid oleks kohtunike arvates ebaõnnestunud katsed eestlasel ja ka Iraani tõstjal siiski ära lugenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus esineb klavessiinimaestro Itaaliast\n\n## Põhitekst:\n\nKlavessiinimängu meistrikursusi juhatab itaalia barokkmuusika asjatundja, klavessinist ja orkestrijuht Fabio Ciofini, kes annab suveakadeemia raames ka 17. augustil soolokontserdi Tartu raekoja saalis, lisaks astuvad kontsertidega üles organist Markku Mäkinen (Soome) ning barokkansambel Floridante koosseisus Meelis Orgse (barokkviiul), Kristo Käo (teorb) ja Saale Fischer (klavessiin), samuti saab kuulata suveakadeemiast osavõtnud muusikute ülesastumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "20. augustini toimub Tartus esmakordselt itaalia barokkmuusika suveakadeemia, mille korraldajaks on Hugo Lepnurme Muusikaühing koostöös Itaalia barokkorkestriga Accademia Barocca. Suveakadeemia raames leiavad aset kontserdid Tartu raekoja saalis, Pauluse ning Jaani kirikus ning meistrikursused Tartu raekoja saalis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRulluisumaratonil hakkavad esikoha nimel võitlema varasemad liidrid ning uued tulijad\n\n## Põhitekst:\n\nStardis on eelmise aasta võitja Kert Keskpaik ning teise koha omanik Marten Liiv. Samuti osaleb Tartu Rulluisumaratonil esmakordselt valitsev maailmameister, venetsueelalane Sebastian Paredes Tigreros.\n\n“Ma arvan, et võit on minu eesmärgiks, ma tahan alati võita,” lausus Tigreros. Noor rulluisutaja konkurente ei alahinda ning võtab võistlust väga tõsiselt. Äsja 20-aastaseks saanud sportlane kuulub profitiimi Uus Maa, kus sõidab ka Marten Liiv.\n\nMarten Liivi sõnul pole veel kindlad rollid tiimis jaotatud – need selguvad pühapäeval enne starti. Liiv on vajadusel tiimikaaslast Tigrerost valmis võidule abistama. “Tore oleks näha Uus Maa Teami meest kõige kõrgemal poodiumi astmel,” lausus Liiv.\n\nKolmekordse Tartu Rulluisumaratoni võitja Kert Keskpaiga eesmärk on ka tänavu võidu eest võidelda. Keskpaiga sõnul on tema peamiseks konkurendiks venetsueelalane Tigreros, kellega ta eelmisel nädalal Jurmalas toimuval rulluisumaratonil mõõtu võttis. Tigreros saavutas Jurmala rulluisumaratonil 4. koha ning Keskpaik 7. koha, mehi lahutas üksteisest 13 sekundit.\n\nNaistest on stardis nii eelmise aasta võitja valgevenelanna Marina Zujeva kui ka pjedestaali teisel ning kolmandal positsioonil seisnud Saskia Alusalu ning Enel Kõrva.\n\nSaskia Alusalu viibib hetkel Hollandis jäälaagris ning on prioriteediks seadnud kiiruisutamise hooajaks valmistumise. “Minu eesmärk Tartu Rulluisumaratonil on teha tugev treening, anda endast parim ja saada häid emotsioone,” lausus Alusalu.\n\nKõigil senisel üheksal rulluisumaratonil kaasa teinud ning häid tulemusi näidanud Enel Kõrva sõnul on tema eesmärgiks teha meeldiv sõit meeldivate kaaslastega ja kui peakski hästi minema, siis see on puhas boonus. “Eks me kõik naised konkureerime üksteisega ja tugevaim võidab – loodan, et seekord eestlanna,” lausus Kõrva.\n\n6. Tartu Rulluisusprint ning lastesõidud väikestele spordisõpradele peetakse juba sel laupäeval, 20. augustil. 10. Tartu Rulluisumaraton toimub pühapäeval, 21. augustil, kui võistlustulle on oodata üle tuhande rulluisutaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21. augustil antakse 10. Tartu Rulluisumaratoni start, kus hakkavad mõõtu võtma tipprulluisutajad nii Eestist kui ka välismaalt. Kes jääb peale ning nopib esikoha sel aastal? Selle saab teada juba eelseisval pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNabi: mul on vaja uut motivatsioonilaengut\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuna võistlus alles toimus, siis mingeid sajaprotsendilisi plaane ma siin välja ei ütle,\" sõnas Nabi ETV-le. \"Päris nii nagu praegu, ma edasi nühkida ei tahaks. Vaja on leida mingit värskendust ja uuendust ning jõuda olukorda, kus tunneksin motivatsiooni taluda järgmised aastad rutiini ja kannatust, et kõike seda uuesti läbi elada. See ei ole üldse lihtne, mul on vaja uut motivatsioonilaengut. Kindlasti tahan midagi paremini paika saada ja praegu ma püssi põõsasse ei viskaks.\"\n\nNabi lisas, et tahaks proovida koostööd teha kolmekordse olümpiavõitja Lopeziga. \"Kui ta lõpetaks, siis oleks patt teda mitte ära kasutada,\" lausus Nabi. \"Kui ta ei taha enam rahvusvahelisel tasandil pingutada, siis äkki ta oleks nõus treeningpartneri või nõuandjana aitama. Kui ta jätkab, siis aga oleme konkurendid edasi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni olümpiamängudel hõbeda võitnud kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi sai Rio de Janeiros viienda koha. Avaringis kaotas ta hilisemale võitjale, kuubalasele Mijain Lopez Nunez ning pronksimatšis Sergei Semjonovile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRespekti uue muusikavideo autor on Henrik Normann\n\n## Põhitekst:\n\nVideo võetakse üles Lohusalus ning selle teevad taaskord Henrik Normann ja Kati Jägel, kirjutas Muusikaplaneet.\n\nMuusikapala viisi autor on soomlane Jonne Aaron, eestikeelsed sõnad kirjutas Kerdo Mölder.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Respekt, kuhu kuuluvad Kerdo Mölder ja Rita Liiver, asus filmima muusikavideot loole \"Tuhat nuga selga\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRio politsei pidas kinni Euroopa Olümpiakomiteede juhi\n\n## Põhitekst:\n\nRio linna politsei \"tegutsemise aluseks oli vahistamis- ja tagaotsimismäärus, mis esitati Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikme, Iirimaalt pärit Patrick Joseph Hickey vastu\", seisab politsei avalduses. \"Ta peeti kinni.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei pidas kolmapäeval Rio de Janeiros kinni Euroopa Olümpiakomiteede juhi Patrick Joseph Hickey, keda kahtlustatakse seotuses olümpiapiletite ebaseadusliku müügi skeemiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTeele Viira ja Kenneth avaldasid ühise loo \"Nobody Could Hold Me Down\"\n\n## Põhitekst:\n\nLaulu autor on Kenneth Suie ning video valmis Kaspar Kolgi käe all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lauljatar Teele Viira on koos noore räppari Kennethiga valmis saanud ühise loo, mil pealkirjaks \"Nobody Could Hold Me Down\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiametid \"maalekolimisega\" kaasa minema ei kipu\n\n## Põhitekst:\n\nTõenäoliselt juba järgmisel nädalal on oodata valitsuse kabinetiistungile arutelu, kus otsustatakse, kas võtta vastu strateegiline suund keskvalitsuse töökohtade pealinnast väljaviimiseks. Arutelu aluseks on riigiülesannete analüüs, mis kaardistab riigiametid, mille osasid või kõiki töökohti peab analüüsitoimkond võimalikuks Tallinnast väljapoole viia.\n\nPlaani kohaselt ei tohiks keskvalitsuse töökohtade osakaal edaspidi ületada praegust, 45-protsendist taset ning uute töötajate värbamisel tuleks eelistada asukohti väljaspool pealinna.\n\nKõik Tallinnas asuvad ministeeriumid on teatanud, et ei pea võimalikuks pealinnast välja kolida, ent on välja pakkunud hulga riigiasutusi, kes nende arvates võiks osaliselt või täielikult oma töökohad pealinnast välja viia.\n\nRahvusringhääling sai kommentaarid 32 nimekirjas olevast asutusest kümmekonnalt, kellest enamik ei näe võimalust täiendavalt töökohti Tallinnast välja viia. Veelgi enam, neile polnud keegi seda esmast analüüsi ka tutvustanud, seega tuli riigihalduse kolimisettepanekute kava neile üllatusena.\n\nMuinsuskaitseamet: kas kolimine oleks otstarbekas?\n\nMuinsuskaitseameti inspektorid töötavad juba praegu kõigis maakondades. Amalüüsidokumendis aga tehakse ettepanek: \"Ka muinsuskaitsetöö korraldamist, kultuurimälestiste riikliku registri pidamist ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamist ja lubade väljastamist peaks teatud mahus olema võimalik teostada pealinnast väljaspool.\"\n\nMuinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie leiab, et see ettepanek pole asjatundlik. \"Samad maakonnainspektorid juba korraldavadki muinsuskaitsetööd maakondades ja täidavad oma maakonna kohta käivaid andmeid registris. Eraldi väljaveolubadega töötavaid inimesi ei ole, see on kunstimälestiste peainspektori töö. Enamasti väljastame neid Tallinnas asuvatele antiigikaupmeestele, üldjuhul eeldab väljaveo loa andmine ka eseme füüsiliselt nägemist. Nende transport Valka või Saaremaale on muidugi korraldatav, kuid kas ka loa taotlejale säästlik? Tänane töö on korraldatud mõistlikult ja otstarbekuse alusel - kodanikule lähimas punktis. Geograafilised ümberkorraldused tähendaks, et mitte asumine Tallinnas on olulisem argument, kui mõistlik töökorraldus.\"\n\nRaie kinnitas, et nende arvamust töötajate pealinnast väljakolimise kohta pole küsitud, samuti pole nad seda omavahel arutanud.\n\n\"Personali valides lähtume ikka inimese valdkondlikust pädevusest ja sobivusest ametikohale. Need ettepanekud on teoreetilist laadi. Loomulikult on elu ka väljaspool Tallinna ja muidugi on kontoritööd võimalik teha üle Eesti, aga kas see ka otstarbekas on?\" küsis ta.\n\nPatendiamet: ilma kadudeta seda teha ei saaks\n\nPatendiameti kohta seisab analüüsis järgmine ettepanek: \"Kõik töötajad on Tallinnas. Tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmine, avalikkuse teavitamine, õigusaktide ja strateegiate väljatöötamisel osalemine, projektide ettevalmistamine ja läbiviimine ning rahvusvahelises koostöös osalemine peaks olema võimalik väljaspool Tallinnat. Samas eeldab see erinevate spetsiifiliste valdkondlike ekspertide olemasolu, mille osas suudab ehk alternatiivi pakkuda Tartu.\"\n\n\"Meie eksperdid on kõik tehnikaülikooli taustaga, mis teeb kolimise suhteliselt keeruliseks,” teatas patendiameti peadirektor Margus Viher. \"Ma ei ole väga optimistlik. Meie eksperdi väljaõpe kestab kuni kolm aastat ja mõõnaperiood tuleb valus.”\n\nRiigikontroll: see on asendustegevus\n\nRiigihalduse ametnikud tõdevad oma analüüsis, et kõik riigikontrolli töötajad asuvad Tallinnas, kuid leiavad, et audiitorid võiksid töötada ka väljaspool pealinna. Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson seda vajalikuks ega võimalikuks ei pea.\n\n\"Riigikontroll on just kuu aega tagasi kolinud spetsiaalselt põhiseadusliku institutsiooni tarvis renoveeritud muinsusväärtusega väärikasse hoonesse Tallinnas Toompeal, mida on pidanud sobivaks riigikogu ja Vabariigi Valitsus, kes on riigikontrolli info peamised tarbijad. Vastavalt töisele vajadusele ja võimalustele kasutavad väljaspool Tallinna elavad riigikontrolli töötajad juba praegu kaugtöö võimalust. Riigikontrolli koosseisu suurendamine harukontorite moodustamiseks väljaspool Tallinna ega muud asendustegevused ei ole otstarbekad,\" leidis Mattson.\n\nÕiguskantsleri kantselei: peame tegema koostööd teiste asutustega\n\nRiigihalduse analüüsis leitakse, et kontrolltegevusi saaks õiguskantsleri kantselei teha ka väljaspool pealinna. Seevastu kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts ütles, et põhiseaduslike institutsioonide roll, pädevus ja ülesanded seavad oma eeldused asukohale, et tagada koostoime teiste institutsioonide ja asutustega. \"Sellist plaani ei ole õiguskantsleriga arutatud,\" kinnitas ta.\n\nSA Innove: me ei ole seda teemat analüüsinud\n\nSA Innove on juba praegu esindatud kõigis maakondades - Rajaleidja keskustes antakse koolinoortele karjäärinõu.\n\n\"Ka elukestva õppe arendustegevuste keskne koordineerimine ning vastavate programmide ja projektide rakendamine ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste sihipärane ja efektiivne vahendamine peaks olema võimalik väljaspool Tallinnat,\" pakub analüüsis välja.\n\n\"Kui analüüsija on jõudnud järeldusele, et \"peaks olema võimalik\", siis on tegemist tema arvamusega. Meie sellist analüüsi täna teinud ei ole, samuti ei ole näinud ühtegi sellekohast analüüsi. Meie asutusega seda plaani arutatud ei ole,\" teatas SA Innove kommunikatisooniüksuse juht Anneli Aab. \"Kui riigireformiga seoses võetakse vastu konkreetsed otsused, siis saab ka edasi mõelda ja arutada.\" Tema kinnitusel on nende senine praktika maakondlike esindustega suhtlemisel olnud hea, näiteks koosolekuid peetakse sageli Skype'i vahendusel.\n\nEKI: igapäevased koostööpartnerid on Tallinnas\n\nEesti keele instituudil (EKI) muist töökohti juba asub Tartus. Riigihalduse meeskond soovitab EKI-le järgmist: \"Sõnaraamatute koostamise, keelenõuande ja e-teenuste väljatöötamise ülesandeid peaks olema võimalik täita ka mõnes muus linnas. Samas töötab asutuses palju filolooge, kelle leidmine igas maakonnakeskuses ei pruugi olla lihtne, ent nt Tartus võiks see olla võimalik.\"\n\nEKI direktor Tõnu Tender nõustus, et keelenõu andmine ja sõnaraamatute koostamine on tõepoolest tegevused, mida saaks igalt poolt teha. Samas aga on Tallinnas institutsioonid, kellega igapäevast koostööd tehakse, seega enamike töökohtade puhul kolimine kõne alla ei tuleks.\n\nTender möönab, et see on osalt ka mõtteharjutuse küsimus - pole lihtsalt harjumust mõelda, et töökoht võiks ka mujal asuda. \"Veerandi [töökohtadest] ehk punnitab ära,\" võttis ta kokku. \"Esmalt tuleb üle vaadata inimese pädevused, kas neid on mujalt võtta. Kui on pädevustelt võrdne kandidaat, siis miks mitte.\"\n\nKonkurentsiamet: kui juba kolida, siis kogu täiega\n\nKonkurentsiametil asuvad kõik töökohad pealinnas. Ehkki riigihalduse analüüs soovitab nii mõnegi funktsiooni pealinnast väljaviimist, leiab ameti peadirektor Märt Ots, et nii väikest asutust tükeldama hakata pole otstarbekas.\n\n\"Konkurentsiamet on suhteliselt väike asutus - kokku 45 töökohta. Kui tehakse otsus asutuse Tallinnast välja kolimiseks, siis oleks mõttekas juba kogu asutus pealinnast välja kolida. Osakondade moodustamine erinevates linnades ei ole väikese asutuse puhul otstarbekas,\" põhjendas Ots. \"Ei ole konkreetse asukoha peale mõelnud, meil ei ole täna vabu töökohti ja kuna üldine suund on pigem töökohtade vähendamisele, siis ei ole lähiajal kavas ka uusi töötajaid juurde võtta.\"\n\nVeterinaar- ja toiduamet: hetkel täiendavaks väljakolimiseks vajaduste ei näe\n\nVeterinaar- ja toiduameti töötajaskonnast asub juba praegu 2/3 pealinnast väljaspool. Riigiülesannete analüüsis soovitatakse ka peakontor Tallinnast mujale kolida.\n\n\"Antud ettepanekut on veel vara kommenteerida. Kõigepealt peaksime ootama ära, milline on valitsuse põhimõtteline seisukoht töökohtade väljaviimise osas. Kui selline otsus tuleb, teeme kindlasti koostööd rahandusministeeriumiga ja analüüsime täiendavalt, millised on meie asutuse vajadused ja võimalused töökohtade Tallinnast välja viimiseks. Kuna juba praegu töötab 67% asutuse töötajatest väljaspool Tallinna, siis hetkel selleks vajadust ei näe,“ arvas ameti peadirektor Indrek Halliste.\n\nKeskkonnaagentuur: võimaldame kaugtööd\n\nMinisteeriumi töörühm teeb ettepaneku: \"Asutuse töötajatest 32% asub väljaspool Tallinnat erinevates maakondades. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnavaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostamine, keskkonnaseisundile hinnangute andmine, elutähtsate teenuste, sh ilmaprognoosi tagamine ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamine ning uuendamine peaks olema täielikult võimalik väljaspool Tallinnat.\"\n\nKeskkonnaagentuuri peadirektor Taimar Ala kinnitas, et ta on võimalusel alati lubanud töötajatele kaugtööd ning ta pole iial seadnud eesmärgiks, et inimesed just pealinnas töötaksid.\n\nEAS: Tartus saaks töötajaskonda laiendada\n\nNagu teistegi asutuste puhul, soovitatakse analüüsis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) tugiteenused pealinnast välja viia.\n\nEAS-i juhatuse liige Sille Talvet viitas, et juba praegu töötab 15 protsenti nende töötajaskonnast Tartus, kuid vajadusel võib seda osakaalu veelgi suurendada - juhul, kui kliendivajadus selle tingib.\n\nStatistikaamet: kasutame palju kaugtööd\n\nStatistikaamet kasutab juba praegu palju kaugtöövõimalust. Näiteks asuvad ametil kontorid Tartus ja Viljandis, mida usinalt ka kasutatakse. Riigihalduse analüüs soovitab statistikaametil viia ka andmetöötluse ja registrite ning statistika- ja tugiüksused Tallinnast välja. Ameti personalijuht Viire Rannasoo toobki näiteks, et neljast kaks vakantsi, kuhu töötajat otsitakse, võib täita nii Tallinnas, Tartus kui Viljandis.\n\nMaa-amet: värbamisel saab töötaja töö asukohta valida\n\nMaa-ameti personalist töötab juba praegu 53 protsenti väljaspool pealinna. Sellegipoolest leitakse riigi analüüsis, et ka maakatastri pidamist, maareformi läbiviimist, geoinformaatika tegevuse suunamist ja\nmuid maatoimingutega seotud ülesandeid on võimalik täita väljaspool pealinna.\n\nMaa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens kinnitas, et kui vähegi võimalik, saavad töötajad värbamisel ise oma töökoha asukoha valida. \"Amet jätkab seda joont, et paiknemine väljaspool pealinna jääks enamjaolt alles samas proportsioonis.\"\n\nTAI: ei tõtta sündmustest ette\n\nTervise arengu instituudi (TAI) kõik töötajad asuvad Tallinnas. Analüüsidokumendis leitakse, et tervise- ning sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevust ning tervisestatistika kogumist oleks võimalik korraldada ka väljaspool pealinna.\n\nTAI tervishoiusuuna kommunikatsioonijuht Tarmo Seliste selgitusel ei soovi nad sotsiaalministeeriumi allasutusena ministeeriumi tasandil tehtava analüüsi ja otsuste langetamise eel võimalike töökohtade kolimiste üle spekuleerida.\n\n\"Aasta lõpuks plaanib ministeerium jõuda konkreetsete muudatusettepanekuteni. Kuna seni ei ole asutuste ühendamise ega osalise ümberkorraldamise teemal otsust tehtud, jätkame oma tavapärast tööd ja teadustegevust ning hoidume spekulatsioonidest, kas ja kui palju ning millistel põhjustel võiksid meie töökohad asuda väljaspool Tallinna. TAI on teadus- ja arendusasutus, mistõttu osaliselt luuakse ja mehitatakse töökohti vastavalt vajadusele ja riigieelarveväliste teadusprojektide rahastamisele ning vakantseid töökohti meil struktuuris ei ole,\" kommenteeris Seliste.\n\nRiigi tugiteenuste keskus: töötame juba selle plaani nimel\n\nRiigi tugiteenuste keskusesse on kokku koondatud ministeeriume teenindavad raamatupidajad. Möödunud aastal sai keskus valitsuselt ülesande 50 protsenti oma töötajaist 2018. aastaks Tallinnast välja viia. Juba praegu teeb seda enam kui kolmandik - muist Tartus, muist Viljandis.\n\n\"Suuremaid kontoreid me väljaspool kolme asukohta luua ei ole plaaninud, kuid plaanime katsetada ka kaugtöökohtadega, mis võivad paikneda ka teistes maakondades,\" kommenteeris keskuse direktor Tarmo Leppoja.\n\nSelleks, et teenuse kvaliteet ei kannataks ning kriitiline oskusteave organisatsioonis säiliks, plaanitakse muudatust läbi viia sujuvalt järgneva kahe aasta jooksul.\n\n\"Töökohtade väljaviimisel oleme juba alates eelmisest aastast rakendanud põhimõtteid, mille kohaselt uusi töötajaid värbame ainult Tallinnast väljaspool, töökohtade vähendamine toimub aga ainult Tallinna töökohtade arvelt. Mõnel juhul soovivad ka töötajad ise oma elukohta vahetada,\" kinnitas Leppoja.\n\nTa kinnitab, et infovahetus eri asukohtade tõttu kannatanud ei ole. \"Koosolekud saab peetud videosilla abil ning suhtlus klientidega toimub niikuinii valdavalt elektroonilistes kanalites. Häid töötingimusi on ühtviisi võimalik luua kõigis meie praegustes asukohtades.\"\n\nEt kõrgharidusega oleks ka väljaspool pealinna midagi teha\n\nRiigihalduse ministri büroo pressiesindaja Kristina Haavala selgitas, et ministeeriumid ja maavalitsused pakkusid ise välja, millised asutused ja funktsioonid võiksid pealinnast väljaspool asuda.\n\nEesmärk on, et ka kõrgharidusega inimestel oleks põhjust ja võimalust pealinnast väljaspool elada ning erialast tööd teha. Riigireformi läbiviijad näevad, et ideaalis võiks uued, värvatavad ametikohad võimaldada töötamist üle Eesti.\n\nKaugtöökohtade tarbeks plaanib riik rajada riigimajad - selline ülesanne on kätte antud Riigi Kinnisvara AS-le. Sellistes riigimajades saaksid siis erinevate riigiasutuste töötajad tööl käia - kes püsivalt, kes ajutiselt.\n\nKui valitsus plaani kinnitab, asutakse seda juba asutustega sisulisemalt arutama ja rakenduskava välja töötama. Enne ei nähtud vajadust kõigi asutustega seda läbi rääkima asuda. Sedasi võisidki mõned ettepanekud paljudele asutustele asjatundmatud tunduda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumis koostatud riigiülesannete analüüs osutab, milliseid avaliku sektori töökohti kannataks Tallinnast välja viia, et ka muudes piirkondades oleks kõrgharidusega inimestel võimalik elada ja erialast tööd teha. Nimekirja sattunud riigiametid aga ei pea täiendavate töökohtade pealinnast väljaviimist valdavalt võimalikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArusaar: ilmselt tuleb töö kõrvalt hakata sporti tegema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ootused olid kõrgemad,\" ütles Arusaar ETV-le. \"Olen venelasega korra maadelnud, kui Euroopa mängudel tuli temalt vastu võtta kaotus ja seekord oleksin võidu nimel pidanud ennast ületama. Ma oleksin esimesel poolajal pidanud püsti kindlamalt ja kaitsvamalt maadlema. Mul aga tekkis üks võimalus, läksin proovima, kuid jäin ise oma võttest alla. Edasi oli juba vaieldav, sest peaga löömist oli mõlemalt poolt, kuid kohtunikud andsid karistuse mulle. See saigi üheks võtmekohaks.\"\n\nArusaar võistles olümpial roidevigastuse kiuste. \"Kes ikka tahab vigastustest rääkida,\" tõi Arusaar välja põhjuse, miks ta sel teemal enne olümpiat vaikis. \"Pealegi võivad vastased sellest teada saada, kuid kahevõitluse aladel kasutatakse sellised asjad ära. Matilt tulles emotsiooni pealt ütlesin selle välja, kuigi oleks tahtnud üldse enda teada jätta.\"\n\nKas Arusaar jätkab sportlaskarjääri Tokyo olümpiamängudeni, seda näitab aeg. \"Kaotus paneb mõtlema, mis edasi saab. Tulevik aga sõltub paljudest asjadest,\" tõdes Arusaar. \"Ilmselt tuleb algusesse tagasi minna ja töö kõrvalt hakata sporti tegema.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängudel piirdus kreeka-rooma maadleja Ardo Arusaar kehakaalus kuni 98 kilo ühe matšiga, kaotades Venemaa esindajale Islam Magovedovile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Elu kapi ees ja sees\n\n## Põhitekst:\n\n\"Siin pole ühtegi normaalset inimest.\" Nii ütles üks raamatuhuviline minu esimese raamatu \"Anti juttude\" kohta. Aasta oli 1983. Seisin ta kõrval leti ääres. Tahtsin oma autorieksemplare välja võtta. Olin juba müüja poole pöördumas. Kuuldu tarretas mu kohale. Olin valmis minema hiilima. Kui kuulsin: \"Tasub lugeda.\"\n\nTäpselt samu sõnu kasutan nüüd Katrin Johansoni raamatu, romaani \"Atlantis Abajas\" kohta. Palun mind mitte valesti mõista. Ei taha ma seekaudu ennast upitada. Minu ego ei puutu siin asja. Küll on mul siiralt hea meel, kui keegi suudab lapidaarsete hinnangute ja labaste kohtuprotsesside ajastul, millega tahetakse justkui märku anda, et piir normaalse ja ebanormaalse vahel on selgelt eristatav, kirjutada teos, kus keegi ei tea täpselt, kes ta on. Kes pingutab kõigest väest, leidmaks kindlust ja rahu – oma Abajat, oma Atlantist. Või kes lahkub vabatahtlikult elust, jättes endast maha saladuse. Nagu autoautistist või isegi sadistist peategelane Rene seda on.\n\nKonkretiseerimaks mõtet, vähendamaks paatost, toon ühe näite. Kui Rene ja tema armuke Reesi Kreekamaa mahajäetud maanurgas viimasele ootamatult kohtuvad – Reesi ootab hoopis oma elukaaslast Martinit – valgub Reesi näole hirmuvari.\n\n\"\"Ei oodanud,\" küsis ta pisut pilkavalt, kuid naine tabas tema hääles mingi murduva noodi.\n\"Ega küll,\" suutis ta vastata. Siis, täiesti seosetult, kerkis ta silme ette Repini samanimeline maal ning naine puhkes naerma.\"\n\nIlja Repini (1844-1930) 19. sajandi lõpul valminud maali nimi on \"Ootamatu külaline\". Pildist on kaks versiooni, esimesel on koju naasvaks revolutsionääriks naine, teisel mees. Teada on, et Repin maalis teise maali mehe nägu mitu korda ümber, iga kord erineva alatooniga. Eesmärgiks oli võimalikult rikkalt peegeldada tsaari vanglast tagasi tuleva, türannia vastu võitlust jätkava julge idee-mehe vaimu. Just see asjaolu, näo mitmekordne ülemaalimine tundub raamatu kontekstis oluline, revolutsioonilisus pigem tõesti koomiline, vast see Reesit naerma ajaski. Teine pilt, mida teoses mainitakse ja mille Reesi endaga kaasa Kreekasse võtab, on Reti Saksa graafiline miniatuur. Ning kuigi pildi nime ei mainita, on põhjust arvata, et Reesi jaoks on pilt oluline. Või autori. On hetki, kus need kaks ühte sulavad.\n\nKõigil teose tegelastel on mitu nägu, osa neist isetehtud, peale sunnitud, teised teetolmu seest juhuslikult leitud. Nagu varjud liiguvad nad üksteise sisse ja taha.\n\nReesil on erakordselt terav pilk. Terav ja halastamatu. Kui Rene ema poja haual kokku kukub, märkab Reesi, \"et naise saapatallad olid mitu korda parandatud.\" (lk 152). Vahemere-äärses pühakojas: \"Reesi vaatas eespool põrandal põlvitava naise pitsrätis kukalt ja taipas korraga teise liigutusest … et naine on jalutu.\" (lk 120)\n\nTõepoolest, sellist pilku kadestaks isegi Toulouse-Lautrec!\n\nMitmel korral tuletab Reesi endale meelde, et tegelikult on inimene ju n-ö puhas keemia. Paraku pole sellest teadmisest – nagu ka Nietzsche-järgse maailma jumalatusest – mingit kasu. Lõplikku teadmist teadus ei paku. Ja isegi kui see nii oleks ja meil oleks hinge asemel pentakvark või boson, ikkagi elaksime edasi, nagu poleks teadust olemas. Igatsus jääb.\n\nRene on kapihomo. Sõnaselgelt seda kuskil välja ei öelda ja võib-olla on mu otsustus tingitud ühe oma homo-sõbra surmast, kes suri nagu Renegi, end radiaatori küljes surnuks piinates. Oma soodumust ta ei salanud. Läbi kogu loo keerleb Rene ümber oma kooliaegse õpetaja Martin Osti. Intriig, mida ta autori ja jumala abiga, oma salaarmastuse ainest oma teadmata põimib, on kohutav. Ta teeb lapse Osti lapsele! Mõistagi sünnib laps raskelt ning on haige. \"Mõistagi\" – kasutan seda sõna, andmaks märku läbinähtavatest konventsionaalsustest, milleta ei sünni ükski lugu.\n\nTundubki, tegelikult on üsna kindel, et lood, mida raamatus räägitakse ja pikalt lobisemata läbi elatakse, on mõeldud haigetele lastele, kes ei ole lapsed, vaid täiskasvanud – paranemiseks! Tundmaõppimiseks. Iseendasse vaatamiseks.\n\n\"Reesi vaatas vargsi Martin Osti poole, ent too istus endistviisi, pea sügavalt rinnal. Reesi jätkas, oli otsekui vestaks ta haigele lapsele muinaslugu.\n\"Ma räägin… nagu mingi Nipernaadi. … Kõigest, mida ma jään alati, südame murdumiseni igatsema.\"\" (lk. 160)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nKatrin Johanson\n\n\"Atlantis Abajas\"\n\nVarrak\n\n160 lk",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÕpetajate üürimaja: korteri saamiseks piisab tööandja soovitusest\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas, Kadrioru veerel, Lasnamäe servas lüüakse lähiajal kopp maha, et järgmise aasta oktoobris saaks sümboolselt õpetajate päeval maja 75 uuele asukale võtmed kätte anda. Millistel tingimustel seda täpselt tehakse, pole veel paika pandud.\n\n\"Me vaatame kõike kogumis,\" selgitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk ERR-ile. \"Põhiline kriteerium on ikkagi, et tegemist oleks linna haridussüsteemis töötava inimesega.\"\n\nAadressile Uuslinna 3a rajatavasse linna esimesse liginullenergiaga majja ehitatakse ühe- ja kahetoalised korterid suuruses 24-51 m 2. Kuna korterid on väikesed, rajatakse hoone soklikorrusele ka pesuköök pesumasinate ja kuivatitega ning lastele ühine mänguruum. Samuti varustatakse soklikorrus panipaikadega ning lapsevankrite ja jalgrataste hoiualaga.\n\nUuslinna tn 3a kinnistule õpetajate kodu ehitamise riigihankele esitas parima pakkumuse ühispakkuja RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ. Majja on planeeritud 40 ühetoalist ja 35 kahetoalist korterit. Ehitustööde maksumus on 4,74 miljonit eurot. Õpetajate kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid. Projekti kogumaksumus on 5,4 miljonit eurot.\n\nEhitustöödega lõpetatakse järgmise aasta augustis ning oktoobrist on sisustatud korterelamu valmis elanikke vastu võtma.\n\nPere sissetulekut ei vaadata\n\nEt uude \"õpetajate majja\" on oodatud elanikud kogu perega, oleks loogiline, et korterite eraldamisel lähtutakse ka kogu pere sissetulekute analüüsist, kuid abilinnapea Eha Võrgu sõnul seda omaette kriteeriumiks ei seata.\n\n\"Teine lapsevanem asjasse üldse ei puutu – oluline on, et inimene töötab meie asutuses, kas siis munitsipaalkoolis või -lasteaias,\" selgitas Võrk. Samal põhimõttel jagati üürikortereid ka 2013. aastal Akadeemia teele valminud arstide-õpetajate majja. Kas ja millise sissetulekuga on arsti või õpetaja abikaasa, ei küsita. Sedasi võib ka soliidse sissetulekuga pere eluaseme munitsipaalmajja saada.\n\n\"Me lähtume ainult tööandja soovitusest,\" põhjendas Võrk.\n\nMunitsipaaleluruumi eraldamine on tema sõnul motivatsioon linna meditsiini- või haridusasutuses töötavale inimesele. Seetõttu jälgitakse pigem, millises koolis on millist spetsialisti vaja ning lähtutakse elupinna väljaüürimisel sellest.\n\n\"Sellist punktisüsteemi me luua ei saa nagu sundüürnike või noorte perede programmi puhul,\" ütles Võrk.\n\nSoodsam üür kui naabermajas\n\nKorteri üür on Võrgu sõnul uues majas soodsam, kui eraturult üüritavatel uutel elupindadel, mistõttu on ka soovijaid rohkem kui kortereid.\n\nNäiteks arstide majas maksavad elanikud üüri kolm eurot ruutmeetrilt, mis teeb kahetoalise korteri üürihinnaks maksimaalselt 150 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kuivõrd Uuslinna tänavale ehitatav maja on maksumuselt kulukam, kujuneb ka sealne üürihind suuremaks, jäädes vahemikku kuus kuni kaheksa eurot ruutmeetrilt, mis tähendab, et kahetoalise eest makstakse ilmselt umbes 300 eurot kuus. Samas jällegi jäävad selle ülalpidamiskulud alla muudele kortermajadele, sest küte on liginullenergia hoones peaaegu tasuta.\n\n\"Kui see tasu ei ole jõukohane, on veel muud meetodid, kuidas inimesi aidata,\" viitas Võrk võimalusele, et uusi asukaid vajadusel toetatakse üüri tasumisel.\n\n\"Meie eeskujuks on skandinaavialik meetod, kus muud toetussüsteemid katavad vahet, mis jääb hoone ülalpidamise omahinna ja küsitava üürisumma vahele,\" selgitas abilinnapea, kuidas saab kortereid anda üürile alla omahinna. \"Inimene peab toime tulema, nii et ka normaalne rahahulk rahakotti alles jääks.\"\n\nVõrk tervitab riiklikku üüriprogrammi, millega asutakse riiklike üürimaju ehitama, mis teevad eluaseme üürimise keskmise sissetulekuga inimesele kättesaadavaks.\n\nEdasiüürimise vältimiseks pisteline kontroll\n\nVarasemalt on linn oma munitsipaaleluruume välja üürinud viieaastaste lepingute alusel. See aga põhjustas kuritarvitamist: nii mõnigi nägi teenimisvõimalust soodsa üüripinna edasiüürimisel parematel tingimustel. Selle vältimiseks sõlmitakse nii arstide kui õpetajate majade asukatega vaid aastaseid üürilepinguid. Viise, kuidas pettusi vältida, on teisigi.\n\n\"Näiteks enne lepingu pikendamist tehakse pistelist korterikülastust. Jälgime ka tähelepanelikult kinnisvarakuulutusi, kontrollime naabritelt saabunud vihjeid põhjalikult,\" selgitas Võrk meetodeid. \"Aasta-aastalt on edasiüürimist linnapindadelt vähemaks jäänud. Ma ei saa väita, et neid munitsipaalpindadel üldse enam ei toimuks, aga kindlasti vähem,\" kinnitas ta.\n\nArstide majas ühtegi edasiüürimise juhtumit tuvastatud pole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta sügiseks valmib Tallinnas esimene elumaja, mille kortereid hakatakse välja üürima pealinna koolide ja lasteaedade õpetajatele. Selgeid kriteeriume korteri eraldamiseks paika pandud ei ole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKoponen ja Rice lõid käed Hispaania suurklubiga\n\n## Põhitekst:\n\nViimased neli hooaega esindas Koponen venelaste Himkit, kust koos soomlasega siirdus Barcelonasse teine tagamängija Tyrese Rice.\n\n28-aastane Koponen on oma karjääri jooksul mänginud ka Tapiolan Honkas ning Bologna Virtuses. Rice on kandnud veel Panioniose, Artland Dragonsi, Vilniuse Lietuvos rytase, Müncheni Bayerni ja Tel Avivi Maccabi särki.\n\nMullu Hispaania meistrivõistlustel Madridi Reali järel hõbeda saanud Barcelona jõudis Euroliigas veerandfinaali, kus kaotas mängudega 2:3 Nižni Novgorodile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome korvpallikoondise tagamängija Petteri Koponen sõlmis 2+1 aasta pikkuse lepingu Barcelonaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLady Gaga saab peaosa \"A Star is Born\" uusversioonis\n\n## Põhitekst:\n\nCooper teeb filmis režissööridebüüdi ning Gagal on täita üks peaosadest, vahendas BBC.\n\nLisaks näitlemisele kirjutab Gaga filmile muusika. Aasta alguses oli ta oma looga \"Til It Happens To You\" nomineeritud ka Oscarile parima filmimuusika kategoorias ning võitis Kuldgloobuse rolli eest seriaalis \"American Horror Story\". Varem on lauljana tuntud Gaga osalenud filmides nagu \"Machete Kills\" ja \"Sin City: A Dame to Kill For\".\n\nCooper on Oscarid pälvinud rollide eest filmides \"Silver Linings Playbook\", \"American Hustle\" ja \"American Sniper\", viimase puhul oli mees ka produtsent.\n\n\"A Star is Born\" on originaalis 1954. aasta film, kus toona kehastasid peategelasi Judy Garland ja Barbra Streisand.\n\nUue filmi võtted algavad järgmisel aastal Californias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmikompanii Warner Bros kinnitas, et Hollywoodi draama uusversioonis \"A Star is Born\" astuvad üles Bradley Cooper ja Lady Gaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO: Venemaa lennuohutusettepanek on teretulnud, kuid ebapiisav\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me peame suurendama sõjalist läbipaistvust ja aitama nii ära hoida juhtumite või õnnetuste kontrolli alt väljumise. Kahjuks on Venemaa, kui välja arvata eelmisel kuul Läänemere lennuohutust puudutava teretulnud, kuid ebapiisava ettepaneku esitamine, keeldunud nende küsimustega tegelemast ja süüdistab selle asemel NATO-t ennast agressioonis,\" ütles Vershbow kommentaaris, mille alliansi pressiteenistus teisipäeval avaldas.\n\nVershbow kutsus Venemaad ühinema läbirääkimistega Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi üle, mis käsitleb usaldusmeetmeid sõjalises sektoris.\n\n\"Euroopa ja maailm vajavad Venemaa kohustumist läbipaistvuseks, koostööks ja dialoogiks. Viin oleks hea koht, kust alustada,\" sõnas Vershbow.\n\nVene välisministeeriumi Euroopa koostöö osakonna juhataja Andrei Kelin ütles varem Interfaxile, et NATO ei ole veel vastanud Venemaa algatusele arutada augusti lõpus või septembri algul Moskvas lennuohutust Läänemere kohal ja sõjalennukite lende väljalülitatud transponderitega. Kutse said Eesti, Läti, Leedu, Poola ning NATO-sse mittekuuluvad Soome ja Rootsi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO asepeasekretär Alexander Vershbow ütles, et Venemaa algatus Läänemere kohal lennuohutuse parandamiseks on teretulnud, kuid ebapiisav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRump mahtus Sepangis mõlemas sõidus esikümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nKuna esimene sõit on ühtlasi teise sõidu kvalifikatsiooniks, siis oli mõjutatud kogu nädalavahetus. Rump lõpetas esimese sõidu kaheksandana ning oli teises stardis seitsmes. Kusjuures teises sõidus sai lisaballastist vabanenud Rump kirja kiireima ringiaja.\n\nKokkuvõtteks hoiab Rump poole hooaja peal 71 punktiga neljandat kohta, kaotust liidrile on kogunenud 24 silma.\n\nSarja järgmine etapp leiab aset Lõuna-Koreas 24.-25. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autode ringrajasõidu Audi R8 LMS Cupi 5. ja 6. osavõistlus Sepangi ringrajal oli eeldustekohaselt eestlasest võidusõitjale Martin Rumbile eriti raske, sest Tais teenitud etapivõidu tõttu tuli vastavalt reeglitele järgmisel osavõistlusel kanda 50-kilost lisaraskust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTorres: mind tembeldati Liverpoolis reeturiks\n\n## Põhitekst:\n\n2011. aastal 57 miljoni euro eest Liverpooli Londoni vastu vahetanud hispaanlasest edurivimees langes Merseyside'i klubi poolehoidjate pahameeletormi osaliseks. Nüüd on aga 32-aastane pallur otsustanud veidi avameelsemalt juhtunut kommenteerida, kui tema tsitaadid antud olukorra kohta ilmuvad Liverpooli 21. sajandi mängijate lugusi hõlmavas uues raamatus, vahendas Soccernet.ee.\n\n\"Jalgpallidirektor Damien Comolli ütles mulle toona, et uutel investoritel (Fenway Sports grupp - toim.) on olemas plaan, kuidas oma investeeringut arendada. Nad tahtsid tuua noori mängijaid, et midagi uut ehitada. Tabasin ennist mõttelt, et selline asi võtab aega kaks, kolm, neli, võibolla isegi 10 aastat. Mul ei olnud sellist aega. Olin 27-aastane. Mul ei olnud aega, et oodata. Ma tahtsin võita. Siin me oleme, viis aastat hiljem, ning nad üritavad ikka veel end üles ehitada - olles sarnasel liigapositsioonil ka siis, kui mina lahkusin,\" sõnas Torres.\n\nHispaania ekskoondislane jätkas: \"Üleminekut esitleti selliselt nagu oleksin ma reetur. Aruteludes midagi sellist aga välja ei tulnud. Liverpool ei saanud tunnistada, et on tegemas midagi terve meeskonnaga valesti. Nad pidid leidma süüdlase.\"\n\nTorres lõi Liverpooli eest 102 kohtumises 65 väravat ning veetis Inglise klubis neli aastat, enne kui liitus Londoni Chelseaga, kus mehe isiklik vormikõver tegi vigastuste ning muude faktorite koosmõjul korraliku languse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalliklubi Madridi Atletico ründetuus Fernando Torres meenutas oma kurikuulsat üleminekut Liverpoolist Chelseasse sõnades, et Liverpoolil kadusid uute omanike tulles ka ambitsioonid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna läheb eetrisse viimane \"Pöörijoon\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pöörijoon\" võtab ette uudisvoo kõige tähenduslikumad pöörded. Saatejuhid on Indrek Treufeldt ja Taavi Eilat.\n\nJärgmisel kolmapäeval samal ajal on eetris \"Foorumi\" erisaade presidendivalimistest.\n\nViimast, järjekorras kaheksandat \"Pöörijoont\" näeb ETVs täna õhtul kell 21.35.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva õhtul näeb ETV eetris selle suve viimast päevakajasaadet \"Pöörijoon\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõistle \"Agenda\" presidendiralli mälumängus Allar Jõksiga\n\n## Põhitekst:\n\nRaadio 2 ja ERRi multimeedikud pakuvad ka kuulajail ja lugejail võimalust kaasa mängida ning võrrelda enda teadmisi presidendikandidaadi omadega.\n\nKüsimused kandidaadile jagunevad viide teemakategooriasse:\n\nEesti asi (kõik oluline kodumaast)\nVaba riik (25 aastat taasiseseisvunud Eestit)\nVälisilm (olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas)\nPopkultuur (teemad, mis ennekõike kõnetavad Eesti noori)\nVaria (siit ja sealt nurgast)\n\nIga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks 100. Mängu ehk ralli võidab enim punkte teeninud kandidaat. Head mängimist!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadio 2 uudistemagasin \"Agenda\" teeb presidendikandidaate tutvustavat mälumängu \"Presidendiralli\". Kolmandas osas astub üles kandidaat Allar Jõks. Igal kuulajal ja lugejal on võimalik võistelda siin interaktiivses mälumängus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõukeratturid trügivad maastikuratturite poodiumile\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Tõukerattaliidu esindaja Imre Arro sõnul saab spetsiaalselt maastikul sõitmiseks mõeldud tõukerattaid korraldajatelt kohapeal laenutada sellest eelnevalt teada andes. „Poolmaratoni läbimine on kõigile jõukohane, tõukerattasõit on ohutu ning annab hea treeningu,“ ütles Arro ja lubas, et kohapeal tehakse spordivahendiga esimest korda rajale minejatele koolitus.\n\nArro arvates on tõukerattal liikujatel tavaratturite ees keerulisemal maastikul väike eelis. „Kui läheb raskeks või ei jõua mäest üles sõita, siis on vaja vaid kümne sentimeetri kõrguselt maha astuda ning edasi saab juba joosta. Tavarattur ei pruugi oma jalgu pedaalide küljest nii kiirelt lahti saada. Siledal maal saab tõukerattur arvestada kolme käiguga – tõukab nii vasak kui parem jalg ning mäest alla veereb vabajooksuga. Otepää reljeefsust arvestades võiks keskmiseks liikumiskiiruseks arvestada ehk 12-15 km/h.“\n\nÜle viie aasta tegutsenud Eesti Tõukerattaliidu seni suurimaks saavutuseks on möödunud nädalal Põlvamaal toimunud Euroopa karikasarja kolmanda etapi korraldamine, kus võõrustati kokku üle 100 võistleja kaheksast riigist. Mõõduvõtu peakorraldaja Aigar Nuuma sõnul on täna Eestis umbes poolsada harrastajat. „Oleme võtnud südameasjaks inimesi liikumise juurde tuua ning tõukerattasõidu pisikuga nakatada. Selleks sobivad rattamaratonid just nagu valatult.“\n\nAigar Nuuma on tõukerattal sõitmist harjutanud seitse aastat ning vaimustus üha kasvab. „Esimesi veeremisi võiks võtta rahulikumalt, sest treeningkoormus on tavarattaga võrreldes suurem. Maastikule minnes tuleks jalga valida krobelise tallaga jalanõud, jooksupüksid ning vajalikud on kindlasti kindad, sest villid on üsna lihtsad tulema. Pähe käib kiiver,“ soovitas Nuuma.\n\nAjakava:\n\n08.00 Algab stardimaterjalide väljastamine, avatud kohapealne registreerimine\n11.00 XXL-sõit 83 km\n12.00 Põhisõit 49 km\n12.10 Saare lastesõidud\n13.00 Noorte- ja matkasõit 22 km\n22.00 Maratoni järelpidu ööklubis Comeback\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Otepää Keskväljakult alguse saav 17. Otepää Rattamaraton toob starti ka tõukeratturid, kelle jaoks on esimest korda loodud eraldi võistlusklass. Mõõtu võetakse maratoni lühemal 22 km pikkusel distantsil. Arvestust peetakse nii meeste ja naiste üle eraldi ning poodiumile pääsevad mõlema klassi kolm parimat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Vürstihabemega naljad\n\n## Põhitekst:\n\nAnekdoot on kaduv kunst. Kust nad tekivad, ei tea ikkagi vist keegi. Ainult legendid käivad, nagu olnuks Lubjankal eraldi osakond, kus neid välja mõeldi. Või, kui mõtlema hakata, kuhu võis rahahädas killumees pöörduda, et: mõtlesin siin Brežnevist... Kirjandusteaduste kandidaadikraadiga vanemleitnant läks siis folkloristikadoktori kraadiga majori manu, too otsustas, et kas paneme naljamehe vangi või ostame anekdoodi ära, läheb töösse.\n\nNii jabur, et võib isegi tõsi olla. Kaalutlusel, et las rahvas itsitab oma kitsaste köögilaudade taga ja kallab järgmise topka, vähemalt ei hakka nad mässama. Pealegi võis anekdoot saata sõnumi, mis mõtlema võttis. Näiteks:\n\nKüsitud Brežnevi käest, et teil, Leonid Iljitš, kulmud na massiivsed.\n\nLeo vastanud, et need pole kulmud, vaid vuntsid kõrgemal tasemel.\n\nIhhihhii, ahhahaa.\n\nHüva, aga kes tema eellastest vuntsidega oli. Vana Joss ise. Mistap võis anekdoot saata sõnumi – kui korralikult ei käitu, läheb, nagu kõigi rahvaste suur juht ja õpetaja toimetas.\n\nKuhu ei vaata, ikka kukub vandenõuteooria välja.\n\nTema Helgus vürstihärra on siin siis vana kunsti elustada võtnud. Mahalöömata jäänud härrasrahvale sobivalt kõvasti peenemal tasemel kui massiliselt ilmunud ja vist ikka veel ilmuvad anekdoodikogumikud, mille sisu kuuldi juba lasteaias või hiljemalt kolmandas klassis. Millega tahetakse öelda, et, üllatus küll, mõnda ei teadnudki.\n\nMida ehk peaks omapäraseks pidama, kuna mõnel kodanikul on kohutavalt hea mälu.\n\nMillised... no servast serva. Muidu teravmeelsusest natuke ehk liiga allapoole vööd. Labaseks ometi minemata. Kaeme aga asjale molli, mõnigi juhtum tuleb ka igapäevasest kurjast elust ette. Vähemalt neile, kes teavad, misasi on üks armastav naisterahvas. Või kurjustav. Või mis seal ikka vahet, need kaks elavad iga blondiini kehas omavahelises koostöös, ainult õnnetu mehepoeg peab ära mõistatama, kumb parajasti tööl on.\n\nNiisiis palutakse seda võtta mittetavalise habemega lugude kokkusopsimisena. Vürstihärra on väärikas meesterahvas. Vähemalt üks anekdoot, muide, on Caesarea Procopiuse vääriline. Kes ei tea, siis see oli kuuenda sajandi õukondlik kroonikakirjutaja. Bütsantsis. Tõbras pani aga ametliku \"Vastu tulles elanikkonna tungivatele palvetele suvatses Majesteet makse tõsta\" kõrval kirja ka igasugust kardinatagust pilli, pulli ja palli. Pärast surma leiti üles. Keisri. \"Anecdota\" tähendabki avaldamatut.\n\nEt... see lugu, kuis mees satub naiste kemmergusse, on päriselt ka juhtunud. Oli sihuke südant rõõmustada armastav näitleja kunagi, John Barrymore nimeks. Kord väga rõõmsa südamega viinud kahtlased kingad teda siis leedide pissilasse. Hakanud kiljumine: see on naistele.\n\nBarrymore näidanud väiksele Johnile, vastanud: see ka, aga aegajalt tuleb tast vett läbi lasta.\n\nRopp siis ropp, kes tahab, teeselgu õilsate neitside instituudi kasvandikku edasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nPeeter Volkonski\n\"Volgi naljad\"\nTammerraamat\n239 lk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIraanist startinud Vene pommitajad Su-34 andsid Süürias löögi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Löögi tulemusena hävitati kaks komandopunkti ja suurt Islamiriigi terroristide välilaagrit Deir Ezzori linna lähedal, hävitati umbes 150 sissi, sh välismaalt värvatud palgasõdurit,\" seisis kolmapäeval Interfaxile saabunud teates.\n\nTäpsustati, et lennukitel oli kaasas täislast kild-fugasspomme OFAB-500.\n\nKaitseametkond ütles ka, et pommitajatele tegid õhukatet Hmeimimis asuvad hävitajad Su-35S.\n\n\"Kõik Vene lennukid naasid pärast ülesande täitmist õnnelikult lähtelennuväljale,\" rõhutati teadaandes.\n\nTeisipäeval kasutasid Vene pommitajad esmakordselt Süürias õhulöökide andmiseks Iraani lennuvälja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani Hamadani õhujõudude baasist väljalennanud Vene pommitajad Su-34 andsid koondlöögi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) rajatistele Süüria Deir Ezzori provintsis, edastas Vene kaitseministeerium kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Neon Indian - \"Annie\"\n\n## Põhitekst:\n\nRetrondus vaatab vastu ka moodsatest muusikavideotest, millest kõige moodsamad on filmitud VHS-kassetile.\n\nTexase sündipopparid grupist Neon Indian ongi valinud oma värskele, kohati ehk ajastutruult liigagi ülepakutud videole just selle vormi. Singel on värske, kuid see on võetud albumilt \"Vega Intl. Night School\", mis ilmus juba möödunud sügisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Retro teeb ilma. Selle suve hittsarjad \"Stranger Things\" ja \"The Get Down\" rändavad mõlemad ajas aastakümnete taha ja on tõesti vaatamist väärt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalmeedia \"laigifarmerid\" müüvad jälgijaid kogunud libakontosid maha suurte kasumitega\n\n## Põhitekst:\n\nTänu sotsiaalmeedia algoritmidele jõuavad lehte külastanud kasutajate klikid ja jagamised teiste kasutajate uudisvoogu kasvatades nii konto sotsiaalmeedia haaret ehk reach'i. Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) kutsub taoliste reklaampostituste pahatahtlikku levikut \"laigispämmiks\".\n\nRIA blogis avaldatud postituses nenditakse, et sotsiaalmeedias liigub laigispämmi aina rohkem ringi ning see muutub üha ohtlikumaks. Nimelt on sotsiaalmeediaturundusel ka varjukülg, kus tegutsevad laigifarmerid, kes koondavad sotsiaalmeedia kontodele laike ja jälgijaid, et see hiljem fiktiivne konto kasumiga mõnes müügikeskkonnas või virtuaalsel mustal turul ehk dark web'is see maha müüa.\n\n\"Süütu laigivajutus võib hiljem kaasa tuua nakatumise pahavaraga, kuna varemalt nunnukiisupiltidele vajutatud laik, kellegi “aitamiseks” antud laik või sajandi loosis osalemise laik on vahepeal teisenenud hoopis teise kavatsusega leheks,\" nenditakse RIA blogis.\n\nMeeldivusklikkide karjatamisel luuakse kontole võrgustik\n\nLaikide farmimise eesmärk on siis luua läbi kasutajate meeldivusklikide võrgustik, mille kaudu levitatakse reklaami või halvemal juhul petuskeemi. RIA sõnul on tegemist kasvava trendiga, mis on eriti levinud just Facebookis.\n\n\"FB praegune uudisvoo algoritm soodustab laikide farmimist veelgi, kuna see töötab just laikide ja jagamiste arvu põhjal ning toob „märgatud“ postituse kasutajate voogudes üha jõulisemalt esile,\" kirjutatakse RIA blogis.\n\nKui Facebooki leht on saanud piisavalt jälgijaid ja like postitatakse leht müügiks mõnda müügiportaali nagu näiteks FameSwap. Antud lehel pakutakse müügiks nii Facebooki kui ka Instagrami kontosid. Hind moodustub nii like'de kui ka kommentaaride pealt. Just kommentaarid on need, mis võivad kergitada lehe külje hinna tuhandete dollariteni.\n\nVõltskontode turuhind ulatub tavaliselt üle 1000 dollari\n\nNäiteks FameSwap'is maksab 120 000 like'i ja 100 000 kommentaari kogunud leht 4500 dollarit, kuid selle üsna soolase pakkumise kõrval üritatakse 1,9 miljoni kommentaari ja 100 000 meeldivusklikiga lehte müüa 2500 dollari eest.\n\nKallimale lehele annab väärtuse fakt, et see on Facebooki poolt hinnatud usaldatud leheks ehk selle sisu on teenusepakkuja poolt tõendatud (verifiyd). Ühtlasi on kontoga seotud ka Infogrami, Twitteri kontod ja muu haldamiseks vajalik teabetaristu (e-maili ja haldustarkvara kontod).\n\nSamas müügikeskkonnas on võimalik soetada endale ka Instagrami kontosid, mille maksumus on aga Facebooki lehtedega võrreldes märkimisväärselt väiksem jäädes keskmiselt 1000 dollari piiresse.\n\nVirtuaalsel mustal turul ehk Dark Webis makstakse paarisajatuhandelise laikijaskonna eest kuni 800 dollarit.\n\n\"Müüdud lehed tühjendatakse tavapäraselt varasematest postitustest ja kasutatakse toodete või teenuste reklaamiks, millelt pettur teenib. Halvemal juhul saab lehe omanikuks mõni pahauskne tegelane, kes alustab petukampaaniaga, postitades võltsloosimisi või võistlusi, kus soovitakse kasutajalt isikuinfot ning krediitkaardi numbrit,\" selgitatakse RIA blogis.\n\nTüüp postitused\n\nRIA hoitab sotsiaalmeediakasutajaid kolme tüüpi postituste eest. Esimesed neist on emotsionaalsed lood, mis kutsuvad inimest võitlema ülla eesmärgi eest. Teisena toob RIA välja lood, mis provotseerivad kasutajat reageerima postitusele like'i või kommentaariga. Kolmas liik on postitused, mis lubavad maagiat ja õnne ühe väikese kliki eest.\n\n\"Kuigi laigitud lehekülg ei pääse ligi Sinu profiilis leiduvale sõbranimekirjale, lastakse käiku kasutajaprofiilist leitud info ning selle põhjal hakatakse kostitama personaalsete pakkumiste ja muude postitustega,\" märgitakse RIA blogis.\n\nSisuliselt võrdleb RIA selliseid postitusi noodapüügiga, kus sotsiaalmeedia konto korjab üles kasutajad, kes on hiljuti näiteks like'nud BMW ametlikku Facebooki lehte ning kutsub väljavalituid osalema tihti fiktiivsel auto loosimisel, milles osalemiseks peab kasutaja jagama oma krediitkaarti andmeid.\n\n\"Seega – mõni laik siia-sinna võib tuua tõsist kahju sulle ja sõpruskonnale, olgugi, et sõnum, mida üritate edastada, on hea. Ainuüksi laikimine võib anda alguse suuremale tegevusahelale,\" tõdetakse blogis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalmeediakanalid nagu Facebook, Twitter, Instagram kui ka näiteks foorumikeskkond Reddit on muutunud ettevõtete ja organisatsioonide jaoks peamiseks turundusvahendiks. Samas tegutsevad sotsiaalmeedias pahalased, kes proovivad emotsionaalsete spämm-postituste või võlts-loosimiste abil koguda fiktiivsetele kontodele jälgijaid, et hiljem konto mõnele ettevõttele või petturile kasumiga maha müüa. Riigi Infosüsteemide Amet kutsub taolisi tegelasi laigifarmeriteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAlo Lõhmus: vahetame Reformierakonna Kallase vastu\n\n## Põhitekst:\n\nMõne päeva pärast täitub 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Veerand sajandit on väga pikk aeg ning küllap tehakse sel puhul rohkelt kokkuvõtteid käidud teest ning saavutatud tulemustest. Kindlasti rõhutatakse, et sisemajanduse koguprodukt on pikkade aastate jooksul kasvanud nii palju, elanikkond vähenenud naa palju ning Eesti üldine tuntus maailmas on seejuures kõvasti suurenenud.\n\nMina tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele arvule. 25 iseseisvusaastast on viimased 17 möödunud Reformierakonna valitsuse all, kusjuures lõviosa sellest ajast on Reformierakond olnud peaministripartei. Nii pika järjepideva võimuperioodiga on Reformierakond püstitanud ajaloolise tippmargi ning vahe senise rekordiomanikuga – Eestimaa Kommunistliku Parteiga, kes suutis võimu hoida 50 aastat – väheneb iga päevaga.\n\nKonstantin Päts oma kuueaastase vaikiva \"ajastuga“ on Reformierakonna kõrval juba poisike – ainuüksi Andrus Ansip hoidis riigitüüri poole kauem. Kui meile 1991. aasta 20. augustil näis, et võime sündiva vabariigi palgeis ära tunda Lagle Pareki, Tunne Kelami, Mart Laari ja Edgar Savisaare näojooni, siis nüüdseks on vabariik eksimatult omandanud Reformierakonna mänedžeride kindlameelse ilme.\n\nTõepoolest, kas me sellist riiki tahtsimegi?\n\nDemokraatliku riigikorra üks tunnuseid on võimu regulaarne vaheldumine, tänase opositsiooni homne tõusmine valitsusse, et ülehomme taas opositsioonipingil puhata. Eestis on see demokraatlik ringkäik takerdunud. Probleem on selles, et ka see takerdumine on tingitud täiesti demokraatlikust põhjusest – Reformierakond on nimelt kogunud valimistel nii palju hääli, et on saanud kogu aeg võimaluse valitsuses jätkata.\n\nReformierakonna \"häda\" näibki olevat selles, et ta on liiga hea. Reformierakond on justkui töönarkomaanist kontorispetsialist, kes on end kohustustega nii koormanud, et rabab, nina arvutis, hommikust õhtuni, nädalavahetused ja riigipühad kaasa arvatud, kuni viimaks murdub. Ülemustele ja kolleegidele on selline spetsialist käepärane augutäide üha uute ülesannete täitmiseks, kuid tegelikult tuleks ületöötanud kolleegi aegsasti märgata ning talle kasvõi mingi kavalusega õigel ajal puhkust anda.\n\nKa Reformierakonna liigestest kostab viimasel ajal ärevakstegevat kriginat ning tema töölaua tagant hõljub kerget higilõhna, mis reedab sisemiste pingete kogunemist. Kas me tõesti tahame, et Reformierakond ühel päeval pauguga lõhki läheb?\n\nSelle vältimiseks tuleks meil, kodanikel, ja ka teistel parteidel, pead kokku panna ning Reformierakond lõpuks ometi väljateenitud opositsioonilisele puhkusele saata. Õnneks on Reformierakond – nagu ka töönarkomaanid sageli alateadlikult teevad – ise selleks hea võimaluse välja pakkunud.\n\nAndrus Ansip on öelnud, et kuna Reformierakonnal on juba nii peaministri kui ka Euroopa Komisjoni voliniku ametikohad, siis ei saa talle poliitilise loogika järgi kuuluda ka presidendi ametikoht. Ometi on just Reformierakonnal kõige rohkem presidendikandidaate, tervelt kolm tükki. Kui neist näiteks Siim Kallas riigikogus või valimiskogus presidendiks ära valitaks, siis Ansipi osutatud poliitilise loogika kohaselt peaks see Reformierakonnale kaasa tooma peaministritooli kaotuse.\n\nSee olekski kõige parem, mis juhtuda saab. Kahekümne viie aastaseks ehk juba kaheldamatult täisealiseks saanud Eesti Vabariik saaks värske pilguga oma samme seada, vabana algkoolipõnnile omasest hirmust tulumaksu määra tõstmise ees ja multifilmidest ammutatud kiindumusest ebaloomulikult õhukesse riigiaparaati.\n\nReformierakond võiks pärast kosutavat puhkust metsatalus või palmisaarel tagasi saada oma kunagise reipuse ja teotahte. Ning teenekas riigimees Kallas saaks oma karjäärile ilusa punkti panna. Harva pakub elu poliitikutele võimalust teha otsus, millel on nii palju positiivseid tulemusi.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "”Reformierakond on justkui töönarkomaanist kontorispetsialist, kes on end kohustustega nii koormanud, et rabab, nina arvutis, hommikust õhtuni, nädalavahetused ja riigipühad kaasa arvatud, kuni viimaks murdub,” leiab Alo Lõhmus oma kommentaaris ja teeb ettepaneku oravad puhkama lasta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Mats on mats... Ja lits on lits!\n\n## Põhitekst:\n\nVana lavastus\n\nA. Strindberg “Preili Julie”\n\nLavastaja: Roman Baskin\nKunstnik: Ann Lumiste\nMängivad: Kersti Heinloo, Andres Mähar, Kati Ong\n18.-29. augustini Ohtu mõisa tallisaalis\n\nNaturaalvalge lavamaailm: pesunööridel rippuvad linad, Preili Julie maani valge seelik ja pitsiline pluus. Valge dekolteeritud topp, mida toatüdruk Kristin Jeani oodates kinni haagib. Taustaks Kõue mõisa tiibhoone kollakasvalged seinad. Kontrastina Kersti Heinloo Julie’ oranž juuksepahmakas ja Andres Mähari Jeani must kuldsete mansettidega teenrikuub.\n\nRoman Baskini \"Preili Julie\" lavastus algab pika tummstseeniga. Teenijanna Kristin (Kati Ong) korjab nöörilt pesu ning vaatab ootavalt üle õla. Aiast kostab simmanihelisid. Siis ilmub kaugel mõisaaias nähtavale tõtakalt maja poole astuv Jean. Edasine – lavastuse ja näitemängu mõtteline esimene vaatus – möödub aina kiirenevas tempos, jooksu pealt. Jean jõuab lavale, haarab tagaseinalt vooliku, laseb endale vett suhu ja näkku. Sõnatult.\n\nAlles siis järgnevad esimesed repliigid. Needki kiirustavad ja oma poolikuses mõistatuslikud: \"Preili on täna täitsa pöörane.\" Isegi Jeani söömine, ülbelt mänglev – \"taldriku oleks võinud ka soojaks teha!\", põlglik pilk Kristini toodud õllepudeli suunas (\"...joome paremat\") – see kõik on rabistav, pealiskaudne, heitlik, ootusärev.\n\nOotamatult, hooga ilmub ka Julie. Punane juuksepahmakas naaldub üle tiibhoone akna. Võluv ja peenelt flirtiv.\n\nKrahvitütar kutsub teenri tantsule. Tantsule, mille Jean on Kristinile lubanud. Kersti Heinloo Julie ei tagane. \"Ei\" ei ole tema jaoks vastus. Julie on enese üleolekus kindel. Ja Jean allub. Mõnuga. Mängud on tema pärusmaa. Ka alatud ja alandavad mängud, aga need tulevad hiljem. Praegu on laval krahvi teener, kes tunneb end preili huvist kõrvust tõstetuna ja ilmselgelt naudib kahe noore naise tähelepanu.\n\nAga mängud lähevad aina tõsisemaks, on aina rohkem päris, aina tuleohtlikumad. Järgmisel ilmumisel ei ole Julie enam koketeeriv kaunitar. Nüüd on ta tuldpurskav lohe. Heinloo Julie nõuab ja tingib: sunnib Jeani oma põlve suudlema ja virutab mehe eemale, limpsab keelega teenri silma ja annab kõrvakiilu. \"Nii käituvad ainult langenud naised,\" ütleb Jean hulk lavaminuteid hiljem. See on alatu pärismäng. Julie seelik on valge, aga jalad porised. Küüned lakitud, aga küünealused mustad.\n\nAndres Mähari Jean mängib kaasa. Luuleliselt. Välkkiirelt. Tal on varrukast võtta lugu õnnetust armastusest, kus noormees tahab leedripuu all surra. Mälestus kaunist kemmergust ja imelisest roosas kleidis neiust. Heinloo Julie võbistab puuvõrade vahel ripptoolis kiikudes õlgu... kui õudne... ja kui lummav! Ka vaestel on tunded. Ja millised veel! Ja kuidas Jean neid kirjeldada oskab!\n\nErinevalt koos \"Juliega\" 2013. aasta suvel esietendunud \"Hamletist\", mille kogu tegevustiku tõi lavastaja Roman Baskin kaasaega – ei ühtki kuningat ega kuningannat, – on \"Julie\" ajatu. Repliigid krahvist, teenrist, tallipoisist on kõik olemas. Ja õigusega. Seisusevahedest ei oska me Eestis ilmselt nagunii aru saada. Pole neid õieti olnudki. On rikas ja vaene, beib ja palgatööline. Ja Baskini \"Julies\" pole sel vähimatki tähtsust. On karakterite tõde.\n\nSiis tuleb öö. Jaanikuliste laul nihkub aina lähemale. Nüüd on Julie kõrval hooliv ja mõistev Jean. Mehine mees, kes peidab Julie oma tuppa. Ja haarab puutüve najalt kaasa pooliku veinipudeli. Igaks juhuks.\n\nLavale pillerkaaritavad purjakil pidulised. Tants, trall, siivutud laulud, ratsutamised pesupalis, lendab vett ja veini, vahel ka pudelikilde.\n\nAga öö saab alati läbi. Ka üürike jaaniöö. Ja hommikuhahetuses järgnevad ainult Jeani mängud. Jeani stsenaariumi järgi ja Jeani dikteeritud tempos. Heinloo Julie katsub vahel sähvata, ennast tõestada, perenaine olla. \"Mats on mats!\" lajatab ta Jeanile, ent nüüd ei jää mees enam võlgu ega katsu tundeline näida. Kibekähku järgneb \"Lits on lits!\"\n\nJulie üritab veel... rääkida armastusest, rääkida enesest, kujutleda hoolivust. Jean kuuleb ja kohati kuulab. Huviga, infot salvestades – siis, kui Julie räägib asjust, mida ta ei teadnud ja mida perekonnaalbumis kirjas pole; jaa, pole kahtlust, et see naine on talle endiselt seksuaalselt vastupandamatu, põnev... Mõni hetk hiljem Julied pesutünnis keppides ja armastust avaldades mõjub Jean peaaegu siiralt! Sel silmapilgul näib ta ise vaat et uskuvat, et isegi armastus on võimalik, ja et Julie on vaimustav naine.\n\nLõpp tuleb ruttu. Sest peaaegu vägistatud Julie ei anna ikkagi kohe alla. Ta katsub veel unistada. Armastusest, mis kestab kolm päeva. Või kolm tundi. Sest Jean on ju mehena võluv. Räägib ilusasti. Mis kõige tähtsam – suudab otsustada. On keegi, kelle najale toetuda.\n\nJulie krahh saabub hetkel, kui ta on sunnitud endale tunnistama, et Jeani juhib puhas arvestus. Ei ole mingit rüütliromantikat, on ainult kalk arvestus: sa, tüdruk, tood nüüd raha. Või kõik jääb katki.\nNüüd annab Andres Mähari Jean Juliele käske. Lavastuse tempo on siitpeale Jeani kalkuleeritud excel. Ei ühtki jooksusammu enam. Jean on kaine ja otsustav nagu lavanurgas troonivad krahvi mustad kõrge säärega saapad. Kõik on mõõdetud ja mõõdukas. Mähari liigutused on rahulikud ja sihikindlad. Olgu pääle, raiume selle siisikese pea siis maha.\n\nKersti Heinloo Julie jaoks on viimased viisteist lavaminutit uneskõndimine. Kõik on liiga segi, kõik on liiga selge. Hoolimata hullumeelse ema pärandist, süütamistest, pettustest, kõigist jäledustest, mida ta on ise kogenud või millest kuulnud, olid Julie lapsemaailma alatused looritatud, ilustatud, pitsilised. Jeani otsekohesus on teisest ja Julie’le tundmatust puust. Baskini “Preili Julie” on minek punkti, kust tagasiteed ei ole. Ja ringristmikku ka mitte. Ja pole jumalaid, keda kiita või süüdistada. Ega vanemate patte seitse põlve tagasi.\n\nStrindberg lahterdas \"Preili Julie\" naturalistlikuks kurbmänguks. Roman Baskini lavastus kannab žanrimääratlust \"kiredraama\". Ja see pole pilkupüüdev sõnamäng. Baskini \"Julie\" keskmes ongi kirg. Laostav, pidetu, arutu kirg. Siin ei ole kohta kurbusele, kaastundele, katarsisele. Ei ole kangelast ega kangelannat. On ainult mängurid. Ja alatum võidab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti lõpunädalail on viimaseid kordi laval Kersti Heinloole aasta naisnäitleja preemia toonud \"Preili Julie\". Suvelavastuse jaoks harukordsel neljandal (!) mänguaastal kolib lavastus Kõue mõisa hoovilt Ohtu mõisa tallisaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva linn ei kooskõlastanud 1991. aasta putši ohvrite mälestusüritust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meile ei antud luba,\" kirjutas Šneider teisipäeva õhtul oma Facebooki lehel.\n\nAvaldajad kavatsesid korraldada mäletsusteenistuse ja meeleavalduse 20. augustil paigas, kus Novõi Arbati ja Sadovoje ringtee tunneli kohal asub 1991. aasta augustis hukkunud Dmitri Komari, Ilja Kritševski ja Vladimiri Ussovi mälestusmärk.\n\nŠneider selgitas, et pealinna võimud tegid ettepaneku pidada mälestusteenistus Sokolniki pargis, meeleavaldus aga Suvorovi väljakul.\n\n\"Lev Ponomarjov (teine algatusrühma liige) ja mina valmistasime ette vastuse, mille saadame linnavalitsusse homme. 19. augustil pöördume linnaprokuratuuri,\" märkis Šneider.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva linnavalitsus keeldus kooskõlastamast 1991. aasta putši aegsete Valge maja kaitsjate mälestusüritust, ütles üks algatusrühma liikmeid Mihhail Šneider.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti taasiseseisvumise aastapäeva tähistatakse suurejoonelise kontserdiga Toompeal\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval, 20. augustil möödub 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Sellele eelnenud sündmusi on nimetatud ka laulvaks revolutsiooniks ning seega tähistatakse olulist päeva suurejoonelise kontserdiga Toompeal. Üles astuvad Ilves Sisters, Singer Vinger, Maarja-Liis Ilus, Jüri Pootsmann, Tanel Padar ning Ivo Linna. Lisaks esinevad välismaised külalised naaberriikidest - Michael Monroe Soomest ning sel aastal Lätit Eurovisioonil esindanud Justs.\n\n\"Esinejaid valides ning programmi kokku pannes keskendusime ajateljele, mis sai alguse laulvast revolutsioonist ning jõudis välja tänasesse päeva. Lisaks kutsusime esinema artistid naaberriikidest, kes meie taasiseseisvumist esimestena tunnustasid. Nii näebki laupäeval laval lauljaid alustades Singer Vingerist ja Ivo Linnast ning lõpetades Jüri Pootsmanni ja Justsiga,” kommenteeris kontserdi produtsent Danel Pandre.\n\nÜrituse avakõne peab riigikogu esimees Eiki Nestor ning sõna saavad ka Soome parlamendi spiiker Maria Lohela ning Läti parlamendi spiiker Ināra Mūrniece.\n\nETV-s näeb kontserti samal päeval kahes osas, kell 16.25 ja 17.25.\n\nEesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva kontsert “Ei ole üksi ükski maa” toimub Toompea lossi platsil ning algab kell 15.00. Üritus on kõigile tasuta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel laupäeval toimub Toompeal kontsert \"Ei ole üksi ükski maa\" tähistamaks Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva. Üles astuvad armastatud Eesti lauljad ning esinejad ka Soomest ja Lätist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuuenda kuldmedali võitnud Kenny kerkis legendaarse Hoy kõrvale\n\n## Põhitekst:\n\nBrasiilias juba individuaalse ning meeskondliku sprindi võitnud Kennyle järgnesid Matthijs Buchli Hollandist ja Azizulhasni Awang Malaisiast.\n\n28-aastane Manchesteri külje all Boltonis sündinud Kenny sai Pekingis ühe ja Londonis kolm kulda. Lisaks sellele teenis mees Pekingis ka ühe hõbeda ning on kolmekordne maailma- ja ühekordne Euroopa meister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängudel võttis trekisõidu meeste keirinis esikoha Jason Kenny, kellest sai kuue kuldmedaliga teise ratturi Chris Hoy kõrval Suurbritannia läbiaegade edukaim olümpiasportlane.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse filmikomm. \"Nobenäpp\" on pehme erootikaga ilustatud romantiline kelmifilm\n\n## Põhitekst:\n\nPark Chan-Wook sai rahvusvaheliselt tuntuks vägivaldse kättemaksutriloogiaga (\"Sympathy For mr Vengeance\" (2002), \"Old Boy\" (2003), \"Lady Vengeance\" (2005)), sellele on järgnenud žanrimängud vampiirifilmiga \"Thrist\" (2009), sci-fi- komöödia \"I’m a Cyborg, But That’s OK\" (2006), romantiline õuduspõnevik \"Stoker\" (2013) ja teisigi filme, millest mõned linastunud ka Eestis. Mitte vähe oluline pole ka see, et Park oli üks neid režissööre, kes andsid panuse Tallinnn 2011 kultuuriaasta raames valminud teosesse \"60 Seconds of Solitude in Year Zero\".\n\nParki filme iseloomustab eelkõige sisuline ettearvamatus, süžeepööretele lisab režissöör ootamatult puhkevat graafilist vägivalda, naelutades vaataja toolile ja muutes labase loo meeltessesööbivaks pildireaks. Kolme peatükina 144 minutile jaotuv \"Nobenäpp\" (originaalpealkirja \"Ah-ga-ssi\") liigub alguses isegi uinutavas tempos. Kaamera jälgib vana rikka jaapanlase juurde teenijatüdrukuks läinud Sookee lugu, kelle tegelik ülesanne on panna vanamehe pärija Hideko armuma oma kunstiõpetajasse, kes hiljem oleks ta saatnud hullumajja ja saanud varanduse endale.\n\nTunded ja ratsionaalsus pole aga kunagi omavahel hästi läbi saanud ning filmi kaks järgmist peatükki pööravad esmapilgul lihtsa armuloo pea peale, tuues romantika alt esile hoopis siivutumaid kihte. Mõnes riigis on tsensor filmile selles esinevate seksistseenide tõttu andnud isegi 18+ vanusepiirangu. Park ei ületa aga seksuaalsuse graafilise kujutamisega teatud piiri, tänavugi on siinses kinolevis olnud hoopis julgemaid filme. \"Nobenäpu\" erootilisus on nilbemat laadi kui noorte kehade omavaheline läbisaamine. \"Nobenäpu\" nilbus tuleb esile filmi kõrvaltegelase, vanaldase jaapani rikkuri kaudu, kes omab pornograafilist raamatukogu ja kelle tuntus rajaneb põrandaalustel \"lugemisõhtutel\". Esteetiliselt kauni ja hillitsetult suursuguse pealispinnna all peidab end läbini mäda vaim, väärastunud psüühe, mis on kaotanud sideme inimlikkuse ja pärismaailmaga. Parki karistus selle värdjalikkuse eest, mis ka filmi ühe peategelase elu mürgitab, on võrdlemisi leebe, kuid see polegi kättemaksufilm. \"Nobenäpp\" on romantiline kelmifilm, mis on võibolla et suuremate vaatajahulkade võitmiseks ilustatud pehme erootikaga.\n\nSiit ei puudu ka ajaloolis-poliitiline alatoon, sest filmi tegevus paigutub 1930ndatesse aastatesse, mil Koread okupeeris keiserlik Jaapan. Siit võib juba tuletada otseseid viiteid filmi poliitiliseks tõlgendamiseks, aga ka see pole \"Nobenäpu\" peamine eesmärk. Üllatava lõpuga teos on eelkõige armastusfilm, kuid ta ei kuulu Park Chan-Wooki parimate tööde hulka. Park näib kuulutavat armastuse kõikvõimsust ja isegi allutamatust ajaloolisele paratamatusele, kuid võibolla läheb see juba liiga kaugele. Selles filmis on tõsiseltvõtmiseks liiga palju lõpetamatust ja isegi tempolist ebatasasust. Üpris tõenäoliselt võib siinjuures tegemist olla ka laialt levinud müügistrateegiaga, kus levisse suunatakse üks, festivalidele teine montaaživariant ning lõpuks ilmub DVD-l või Blue-Rayl director’s cut selle \"päris\" filmiga, mis on neist kõige verisem ja julgem.\n\nKas see verisus või julgus aga seda filmi päästab, on raske öelda, pigem jääb ta meelelahutuseks, mis püüab meeldida nii romantikapublikule kui neile, kes seda vaatajate segmenti kinno saatma tuleb. Olgu, kuidas on, \"Nobenäpp\" sobib eelkõige neile, kes Park Chan-Wooki töödega juba varem kursis, tutvumist selle intrigeeriva filmimeistri loominguga tuleks aga alustada pigem ta vanematest filmidest.\n\nTreiler:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Film, mille nimeks on \"Nobenäpp\", ei hakkaks kinokavas silma muidu, kui selle režissööriks poleks Park Chan-Wook ja maaletoojaks Must Käsi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHaddaway annab Eestis kaks kontserti\n\n## Põhitekst:\n\nHaddaway esineb ühel laval 2 Quick Starti ja Shanoniga 18. augustil Viimsi vabaõhumuuseumis ja 19. augustil Pärnu Vallikäärus. 13. augustil toimuma pidanud Hauka laada kontserdi jättis Haddaway ära.\n\nHaddaway on vallutanud maailma muusikaedetabeleid alates 1993. aastast. Ta on ühteaegu nii laulja, tantsija kui ka koreograaf ja stilist.\n\nHaddaway kõige tuntumad hitid on \"What Is Love\", \"I Miss You\", \"Life\", mis vallutasid edetabelid üle maailma.\n\nVäravad kontsertidele avatakse kell 19.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hauka laada staadionikontserdil esinema pidanud 1990-ndate Saksa diskostaar Haddaway tuleb Eestisse kahe kontserdiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn saab juurde Merekalju tänava\n\n## Põhitekst:\n\nVastne Merekalju tänav asub Haabersti linnaosas ja jookseb Vabaõhumuuseumi teest mere poole, Paljandi tänava paralleeltänavana. Uue tänava äärde jääb praegu ainult üks hoone.\n\nLisaks pikendas linnavalitsus Ädala ja Karjamaa tänavate leviala.\n\nKarjamaa tränav jooksev nüüd Kopli tänavast Erika tänavani välja. Ädala tänav aga ulatub hobuserauakujuliselt Sõle tänavast tagasi Sõle tänavani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsuse määrusega sai pealinn Rocca al Mares juurde uue tänava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump vahetas taas välja kampaaniameeskonna juhid\n\n## Põhitekst:\n\nÜmberkorraldus võeti ette 82 päeva enne valimisi ega ole esimene.\n\nTrump ütles telefonitsi uudisteagentuurile Associated Press, et tunneb mõlemat inimest juba pikka aega. \"Nad on ägedad inimesed, võitjad, tšempionid - ja võitu on meil vaja.\"\n\nViimaste arvamusküsitluste põhjal jääb Trump demokraatide kandidaadile Hillary Clintonile alla nii üleriigiliselt kui kaalukeeleks olevates osariikides.\n\nKa seni Trumpi kampaaniameeskonda juhtinud Paul Manafort jätkab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump tegi taas muudatusi kampaaniameeskonnas, tuues selle tegevjuhiks Stephen Bannoni uudisteportaalist Breitbart News ja edutades strateegi ja analüütiku Kellyanne Conway kampaaniamänedžeriks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKülli Taro: arvamusliiderluse oht ja tegutsemisfestival\n\n## Põhitekst:\n\nArvamusfestival on aasta-aastalt kasvanud üha suuremaks ja populaarsemaks. Sajad inimesed teevad vähemalt pool aastat ja enamasti vabatahtlikult tööd selleks, et augustikuus, veel sügaval puhkuste ajal, tulla kaheks päevaks kokku ja pidada asjalikku arutelu. Juba see on kiiduväärt nähtus omaette.\n\nMissioon arendada Eestis arutelukultuuri on äärmiselt tänuväärne. Festivalil kehtestatud hea tava reeglid on universaalsed ning võiksid järgimist leida igas olukorras. Oleks ju kena, kui suudaksime alati olla arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad, reageeriks mõtetele, mitte isikule, tõestaks, mida väidame või saaks aru, et kuulamine on sama oluline kui rääkimine.\n\nMis teeb arvamusfestivali eriliseks?\n\nOsaleja seisukohalt on kindlasti eriline valikuvõimalus rääkida kaasa väga eripalgelistel teemadel: julgeolekust ja majandusest, lapstööjõust ja sallivusest, sünteetilisest bioloogiast ja tehnoloogiast, elu väärikusest ja loomade õigustest. Festivali formaat on üles ehitatud selliselt, et piir esinejate ja teiste vahel on õhkõhuke. Nii on igaühel võimalus debateerida nendega, kelle seisukohti siiani teleri ekraanil jälgitud või ajalehest loetud. Kuulata hoopis teiste elualade spetsialiste, kellega muidu kunagi ei kohtukski. Arutelud toimuvad ilma vahendajata, siin ja praegu. Ja kohapeal puudub oht, et ajakirjanduslikus tõlkes midagi kaduma läheb.\n\nArutelu korraldajale annab arvamusfestival suurepärase platvormi testida ideid ja saada seejuures tagasisidet korraga väga erinevatelt sihtgruppidelt. Olen tähele pannud, et valimiseelsetel aastatel on kohapeal olnud poliitikute tihedus ruutmeetril märkimisväärselt kõrge. Aga kus mujal on ühes kindlas kohas võimalik arutleda erinevate maailmavaadete üle?\n\nKa mitmed riigiasutused või hoopis huvigrupid on kasutanud head võimalust oma valdkonna probleemidele lahenduste otsimiseks ja testimiseks.\n\nArvamine on tore, teod veel paremad\n\nArmastus arvamise vastu on tore, kuid see kõik võiks saada toetust ka tegudest. Arvamused on olulised, kuid teod kõnelevad rohkem. Ehk peaks arvamusfestivalile järgnema tegutsemisfestival? Õnneks on varasemate festivalide arutelud andnud siiski julgustust ideedega edasi minna. Näiteks eelmisel korral peetud alkoholipoliitika debatt jätkus kirgi kütvate aruteludega veel selle aastani välja. Tegudega läheb veel aega.\n\nEnt veel üks oht varitseb arvamusruumi tõsiselt. Mõni aasta tagasi kasutas Mihkel Mutt ühes vestlusringis võimust ja vaimust, tõest ja aususest rääkides huvitavat mõistet – “arvamusliiderlus”. Arvamusliiderlus kirjeldab olukorda, kus eesmärgiks pole mitte tõe rääkimine, vaid mõtlemine, kas see tõde on minule kui rääkijale kasulik.\n\n“Arvamusliiderlus on moes, on saamas trendiks. Mis inimene sa oled, kui sul ei ole arvamust! Nii saadavadki inimesed lehtedele oma arvamusi, ega neile ei maksta selle eest, aga tähtis on nimi kirja saada, näidata, et sa oled keegi. Ega seda ei saa hukka mõista, aga mis sest kasu on?” kõneles tollal Mihkel Mutt.\n\nTõepoolest, pole palju neid, kes julgeks välja öelda ebapopulaarseid seisukohti, mis väljendavad objektiivset tõde. Ja nii juhtubki, et arvamusliidrid langevad arvamusliiderlusse. Olulisemaks kui siiras ja asjalik arvamusdebatt muutub lihtsalt pildil püsimine.\n\nEelnev jutt aga ei vähenda kübetki arvamusfestivali tähtsust. Elagu sõnarokk!\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Pole palju neid, kes julgeks välja öelda ebapopulaarseid seisukohti, mis väljendavad objektiivset tõde. Ja nii juhtubki, et arvamusliidrid langevad arvamusliiderlusse. Olulisemaks kui siiras ja asjalik arvamusdebatt muutub lihtsalt pildil püsimine,\" kirjeldab Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro üht Eesti arutlusruumi ohtudest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHiinlannad loovutasid finaalis sakslannadele vaid ühe seti\n\n## Põhitekst:\n\nHiinlannad Li Xiaoxia ja Liu Shiwen alistasid vastavalt Han Yingi ja Petrissa Solja 3:0 ning paarismängus said Ding Ning ja Liu 3:1 jagu Shan Xiaonast ja Soljast.\n\nPronksmedal läks Jaapanile, kes oli kolmanda koha matšis 3:1 parem Singapurist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude naiskondliku lauatennise kuldmedal läks hiinlannadele, kes alistasid finaalis Saksamaa 3:0. Lauatennis on olnud olümpiamängude kavas alates 1988. aastast ja Hiina on võitnud 30 kullast 26.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÕhuväebaasi kasutusluba on märk Venemaa ja Iraani suhete soojenemisest\n\n## Põhitekst:\n\nSüüria terrorirühmituse ISIS ja endise al-Nusra Rinde ründamiseks kasutas Venemaa Tupolevi kaugpommitajaid ja Suhhoi hävitajaid, mis startisid Iraani lääneosast Hamadani õhuväebaasist.\n\nSee on esimest korda, kui Venemaa korraldas rünnakuid süüriasse Iraani kaudu. Nagu vaatlejad märgivad, hoiab vene õhuvägi Iraani baasi kasutades oluliselt kokku.\nAraabiamaailma uudisteagentuuri hinnangul on lennuaeg lühenenud seetõttu 60 protsenti ehk kui varem pidi lennuk lendama umbes 2100 kilomeetrit, et näiteks Palmiras sihtmärki tabada, siis nüüd on see vahemaa vaid 900 kilomeetrit.\n\nAsjatundjad rõhutavad ka, et Latakias asuvat vene baasi ei saa kasutada niivõrd suurte pommitajate jaoks nagu seda on Tu-22.\n\nUsutavasti on see viimase 75 aasta jooksul esimene kord, kui vene sõjalennukid on viidud Iraani. Viimati olevat vene sõdurid olnud Iraanis 1946. aastal Iraani-Aserbaidžaani kriisi ajal. Praegune olukord on seda märkimisväärsem, et Teheran on seni olnud väga tundlik ükskõik, millise võõrriigi vägede kohaloleku suhtes.\n\nSamas on venemaa ja iraani suhted juba aastajagu soojenenud. Pärast eelmise aasta juulikuud, kui venemaa aitas Iraanil vabaneda rahvusvahelistest majandussanktsioonidest tuumaprogrammist loobumise eest, nõustus Moskva näiteks tarnima Teheranis kauaoodatud raketikaitsesüsteemi S-300 osi.\n\nSüüria terroristide pommitamise mõte võis aga kerkida selle aasta juunis, kui kaitseministrid Teheranis kohtusid. Mõlemad riigid toetavad Bashar al-Assadi jätkamist Süüria presidendina, kuid šiiitlik Iraan loodab Venemaa abiga ilmselt vastu astuda ka sunniitlikule Saudi-Araabiale.\n\nIraanile ei meeldi muuhulgas see, et Saudi-Araabia juhitud koalitsioon võitleb edukalt iraani toetatud huthi mässulistega Jeemenis.\n\nTeisalt peab venemaa suurendama õhulöökide arvu, sest senised edusammud on süüria maavägede suutmatuse tõttu vallutatud maa-alasid hoida, saanud olulisi tagasilööke. Vene sõjaanalüütik Pavel Felgenhauer nimetab al-Jazeerale antud kommentaaris pommitajate viimist iraani tähtsaks sammuks, sest pommitajate jaoks on vaja kohapeale vii sadu sõdureid, tuhandeid tonne laskemoona ja kütust.\n\nHiljuti küsis Venemaa Iraagilt luba kasutada tema õhuruumi Süüriasse jõudmiseks ning kuigi Iraagi võimud ei ole seda veel ametlikult tunnistanud, on tõenäoline, et see luba on antud. Ja isegi kui ei oleks, võiks ju kaaluda, et nõusoleku õhuruumi kasutada on andnud ka Türgi, kellega on Venemaa taasalustanud olulist suhete soojendamist. See aga tähendaks, et Venemaa, Türgi ja Iraan on valmis teatud eesmärkide saavutamiseks üha tihedamat koostööd tegema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kasutas teisipäeval esmakordselt Iraani õhuväebaasi selleks, et rünnata Süürias režiimi vastu võitlevaid mässulisi. Tegemist on Moskva uue sammuga suurendada enda mõjuvõimu regioonis, kuid sellest võitlusest loodab kasu saada ka Iraan.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna kesklinna liiklust pitsitavad teetööd peaks 1. septembriks valmis saama\n\n## Põhitekst:\n\nSelle nädala liikluspilti nimetas ta augusti kohta tavapäraseks. Ta märkis, et kõik need teetöödega seotud objektid on kavas lõpetada enne kooli algust. \"Praegusel hetkel saab öelda, et objektid on graafikus ja saavad valmis septembriks. 1. septembrist peaks olukord muutuma tavapäraseks. Siis suureneb ka liikluskoormus,\" ütles Rüütelmaa ERR-i uudisteportaalile.\n\nTa lisas, et ainuke objekt, mis jääb veel töösse, on Juhkentali tänav. Seal lõpeb töö 20. septembril.\n\n\"See teatavat mõju annab, aga samas on olemas alternatiivina Filtri tee, mida veel mõned aastad tagasi ei olnud,\" lausus ta.\n\n\"Eks sügisel liikluskoormus suureneb ja seda me tunneme kõik. Me elame sellises kliimavööndis, kus teetöid saab teha põhiliselt suvel,\" rääkis Rüütelmaa.\n\nRüütelmaa ütles, et vihm teetöid häirinud ei ole. \"Ehitajatelt sellist infot ei ole tulnud, et midagi sellist väga suurt viivitust oleks sellest tulnud.\"\n\nRüütelmaa sõnul on hilissügisel kavas alustada veel Gonsiori tänava ehitusega. \"See remondikuupäev ei ole veel selge, aga plaanitud on alustada sel aastal. Gonsiori tänav läheb muutsuunaliiklusega sõidurajaks. Remondi ajaks ajutiselt Kunderi tänav muudetakse kahesuunaliseks,\" sõnas Rüütelmaa.\n\nTäieliku ülevaate Tallinna teetöödest saab SIIT!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna transpordiameti liikluskorraldusosakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles, et kesklinna suuremad teetööd peaks 1. septembriks lõpule jõudma. Siis on aga oodata tavapäraselt suuremat liikluskoormust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmas Dresen: igasuguse kultuuri alus on igapäevaelu\n\n## Põhitekst:\n\nPikk tee Eestisse\n\nMeremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on muuseumil juba pikemat aega plaan tuua sisse võimsaid rahvusvahelisi näitusi. \"Tegime plaani tuua siia kolm suurt näitust: \"Titanic: lugu, leiud, legendid\" (2013), \"Võidujooks maailma lõppu\" (2015) ja nüüd kolmandaks näitus viikingitest. Nüüd on kõik need kolm tehtud,\" on Dresen uhke.\n\nDreseni sõnul võib viikingite jälge Eesti kultuuriruumis täiesti tuntav: \"Alustades viikidest - vana lahesopi nimetusest, Lääne-Eestis on ju palju kohanimesid viik-lõpuga. Ajaloost võib kindlasti näha seoseid ka riietumisstiilis meil, Gotlandil ja Kesk-Rootsis. Samuti on eelistatud meil klinker tehnoloogiat paadiehituses, mis on alguses saanud viikingite laevadest.\"\n\nKa Meremuuseumi teaduri Priit Lätti sõnul on tänapäevase Eesti alad viikingikultuuri üks osa: \"Siin käidi ja kaubeldi, siit läksid läbi kaubateed. Ka väga paljud esemevormid ja motiivid on ju skandinaaviapärased.\"\n\nLegend ja tegelikkus\n\nNii nagu nimi \"legendide taga\" viitab, viib näitus vaataja viikingite kultuuri vähemtuntud tahkudeni. Esimene legend on näituse korraldajate sõnul, et viiking on ainult meresõitja ja vallutaja. \"Seda väidet ei lükka keegi küll ümber, kuid nende kultuur on tegelikult palju sügavam,\" sõnab Urmas Dresen.\n\nRootsi ajaloomuuseumi kultuuriosakonna juhataja Kent Andressoni sõnul pakub viikingite kultuur inimestele huvi just seetõttu, et nendega on võimalik suhestuda: \"Kui ma ütlen teile, et tuleb näitus pronksiajast, siis tõenäoliselt ei liiguks teie näos ükski lihas. Kui aga rääkida viikingitest, siis enamasti tekib inimestes huvi. Viikingitega käib tõepoolest kaasas teatud müstiline aura, pähe tekib visand pikast ja mehisest sarvilise mütsiga Skandinaavia mehest. Nii et ainuüksi sõnast viiking piisab, et tekiks inimlik kontakt ja huvi, inimene tahab end ikka identifitseerida,\" sõnas Andresson.\n\nTegelikult tekkis Andressoni sõnul kuvand sarvilise mütsiga mehest, nii nagu me oleme harjunud nägema näiteks Asterixi koomiksist, alles 19. sajandil. Viikingikultuur kestis aga 8. ja 11. sajandi vahel ning teadaolevalt sarvilise mütsita.\n\nSissevaade igapäevaellu\n\nKa Urmas Dresen leiab, et näitus annab põhjaliku ülevaate viikingite eluolust: \"Mina olen kõige rohkem selle näituse juures juurde õppinud just viikingite igapäevaelust. Ajalukku tagasi vaadates kipub igapäevaelu tagaplaanile jääma - ikka tõusevad esile kuningad, vallutusretked, heroilised lahingud. Igasuguse kultuuri alus kas ju see, kuidas elati igapäevaelu.\"\n\nViikingid olid ennekõike talupidajad, kellest vaid osa käis rüüsteretkedel. Meremuuseumi teaduri Priit Lätti ütleb, et viikingite kultuuris oli näiteks sepatöö üks hinnatumaid kunste ning sepad olid ühiskonnas olulisel kohal. Nende toodang oli väärtuslik ja kallis. \"Soomaak, millest tehti rauda ja esemeid, on tegelikult algselt ju üks kole kamakas. Ja siis järsku meil on inimene, kes siis sellest koledast soomaagi kamakast suudab teha imeilusa kirve või mõõga. See ongi näituse puhul märgiline, et väljapanek käsitleb viikingite teemat ja nende ühiskonda laiemalt, ei jää ainult nende röövretkede ja reiside peale pidama,\" sõnas Lätti.\n\nNäitus avabki neid tahke, mis tavaliselt rohkem varju jäävad: religioon, kaubanduskontaktid, käsitöö, kuidas värviti kangaid, kuidas töödeldi metalli, mida söödi, kus elati ja kui kaua elati, kuidas need inimesed võisid välja näha. Et mõista, kes on viiking, selleks peab Lätti sõnul lahti rääkima tema igapäevaelu, toidu ja eluaseme. \"Seejärel tulevad alles kaubakontaktid, laevad ja reisid kaugetesse maadesse, kuid see ei ole sel näitusel esikohal,\" lausus Lätti.\n\nNaised kui kultuuri elujõu hoidjad\n\nKent Andressoni sõnul tasub esile tõsta naise rolli viikingite maailmas: \"Kui mehed läksid merele, võtsid naised võimu üle. Kogu elukorraldus oli nende korraldada.\"\n\n\"Viikingite naised olid tõelised aristokraatlikud valitsejannad, kes võtsid vastu külalisi ja näitasid sellega oma jõukust. Külalislahkus oli viikingite kutuuris ülimalt tähtis. See oli suhete loomise ja liitlaste tekkimise alus,\" lausus Andersson.\n\nViikingite näitusega jõuavad esmakordselt vaatajate silme ette ka tekstiilid. Viikingid olidki tegelikult väga osavad käsitöölised. \"Ma ei väsi vaatamast neid imeilusaid esemeid ja imetelemast tolleaegset imepeent käsitööd. Kui me vaatama seda professionaalset taset, millega on need erakordselt keerulised ornamendid esemetele tehtud, siis see võimaldab astuda legendi taha, näha hoopis teistsuguseid aspekte sellest ühiskonnast,\" ütles Priit Lätti.\n\nTänu Viikingitele rikastub eesti keel\n\nNäitusel on välja pandud üle 550 originaaleseme. Näha saab ehteid, talismane, laevade detaile, münte, relvi ja viikingiaegseid leide. Nii saab iga külastaja kokku panna kokku oma pildi viikingite kultuurist. Mõne objekti jaoks pidi lausa uue eestikeelse sõna välja mõtlema.\n\n\"Skandinaaviamaade kultuuris on olemas sellised ripatsid, mis on trooni või tooli kujulised. Konsulteerisin mitmete kolleegidega ja erinevat kirjandust lapates jõudsime terminini \"troonikujuline ripats\" või \"troontoolikujuline ripats\". Niiet puhtalt eseme kuju järgi veidi tuletatud ja veidi tõlgitud termin,\" rääkis Priit Lätti.\n\nLisaks Lennusadama näitusele \"Viikingid: elu legendide taga\", on praegu unikaalne võimalus näha veel üht näitust viikingite kultuurist. Paksus Margareetas on üleval sama aja materjal Eestist, näitus kannab nime \"Viikingiaja aarded Eestis\" ning see on avatud kuni 27. augustini. Kaks näitust on avatud paralleelselt ning see on esmakordne, et Eestis on võimalik näha nii põhjalikku ülevaadet viikingite ajast ja kultuurist.\n\n\"Viikingid: elu legendide taga\" jääb Lennusadamas avatuks 15. jaanuarini 2017.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Lennusadamas avati Rootsi Ajaloomuuseumi poolt koostatud näitus \"Viikingid: elu legendide taga\". Näitus on pärast rännakuid Ameerika mandril, Austraalias ja mujal Euroopas jõudnud esmakordselt Läänemere äärde, kõige lähemale viikingite ajaloolisele alale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna algav festival UIT toob Tartusse üllatavad nupud ja köitvad linnatuurid\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali programmist leiab mitmeid teisigi linnaruumi avastama kutsuvaid sündmusi: filmiseansi Eedeni parklas, meelelise lavastuse Tartu Skatehallis, tantsupeod ja kontserdid endises raudteelaste klubis ehk eelmises ERMi näitustemajas ning Musta Koera aias. Tänavuse festivali peaesinejaks on Peterburi kunstnikerühmitus TUNDRA, kes loob vaid 19. augusti õhtuks Maarja kirikusse võimsa valgus- ja heliinstallatsiooni \"Halo\".\n\n\"Sel aastal on festivali programm erakordselt tihe, Tartusse tulevad oma loomingut esitlema mitmed kodu- ja välismaised kunstnikud. Loodame, et programmist leiab iga festivali külastaja endale sündmuse, mis pakub võimaluse oma linna uut moodi tunnetada ja teise pilguga vaadelda,” rääkis festivali peakorraldaja Marie Kliiman.\n\nProjekti \"Nupp\" idee autor on kunstnik Timo Toots, nuppe loovad linnaruumi erinevad kunstnikud: Evelyn Raudsepp ja Henri Hütt, Kumbluu, Martin Rästa, Kerida Mira, Timo Toots, Tõnis Jürgens, Uku Pira, Vahram Muradyan (AM).\n\nFestivali jooksul näeb Kaarsilla juures ning Emajõe tänaval EKA magistrantide installatsioone \"Võõra(s) tunnel\" ja \"Minusoid on Sinusoid\", mis loovad olukordi, kus kokkupuude tundmatu linlasega on vältimatu. Pea kõiki festivalisündmusi saadab satelliidina helikunstnik Patrick McGinley \"Kuulamispunkt\".\n\nLeedu Theatre of Senses eksperimenteerib Tartu Skatehallis \"Tense In Sense\" lavastuses erinevate aistingute ja ümbritseva keskkonnaga, äratades vaatajates uudsete elamuste abil lihtsad kuid soojad mälestused.\n\nLinnafestival UIT kogus sel aastal esmakordselt kohti ja lugusid, mis on seotud meeldejäävate võõrastega Tartu linnas. Lugusid saab näha linnaruumi paigaldatud plakatitelt, mille asukohad on leitavad festivali kaardilt. Ühtlasi on valik lugudest leitav festivali FB lehelt.\n\n17.-20. augustil toimuv UIT on Tartu linnaruumi avastusfestival, mille eesmärgiks on julgustada kohalikke oma ümbrusele rohkem tähendust andma ning pakkuda alternatiivseid perspektiive argisele kodulinnale.\n\nFestivali programmi leiab SIIT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algav linnafestival UIT toob Tartu linnaruumi teiste installatsioonide kõrval seitse nuppu, kuhu vajutades sünnib kõiksugu ootamatuseid. Festivali tuurid viivad huvilised pööningutele, kogukonna aedadesse, Toomemäe salapaikadesse, kirjanik Nikolai Baturini radadele, nõukogudeaegsesse emajõeäärsesse Tartusse ning Tour d'ÖÖ ühissõidule läbi õhtuse linna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia võitis poksis läbiaegade esimese olümpiakulla\n\n## Põhitekst:\n\nPronksi teenisid 2012. aasta olümpiamängude pronks Lazaro Alvarez Kuubalt ja Otgondalai Dorjnyambuu Mongooliast.\n\nKehakaalus kuni 81 kg selgusid pronksivõitjad, kelleks on Suurbritannia esindaja Joshua Buatsi ning prantslane Mathieu Albert Daniel Bauderlique. Olümpiavõitja selgitavad kasahh Adilbek Nijazimbetov ja kuubalane Julio Cesar La Cruz.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimese Brasiilia poksijana krooniti olümpiavõitjaks Robson Conceicao, kes alistas Rio de Janeiros kuni 60 kiloste meeste finaalis prantslase Sofiane Oumiha 3:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlaste peavõit Hiinas: mee ja mesilastega keskkonnaprobleemide vastu\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse „ Youth Innovation Competition on Global Governance “ põhiteema oli säästev areng, millest lähtuvalt pidid konkursil osalenud ainsad eestlased, Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tõnis Tänav, Kristian Pentus ja Tarmo Puolokainen tihedas konkurentsis esitlema ideed, mis viiks nad 40 võistkonna seas võistluse lõppvooru.\n\n„Idee pidi toetama ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist, nagu näiteks vaesuse vähendamine, hariduse kättesaadavus, keskkonnatingimused jne,“ rääkis meeskonna nimel Kristian Pentus, kes osales peaaegu samas koosseisus meeskonnaga võistlusel ka 2014. aastal. Seal pandi varakult kõrva taha ka 2016. aasta võistluse info. „Kasutasime seda eelist ning varusime enne projekti esitamise tähtaega endale aega, et projekt võimalikult põhjalikult välja töötada.“\n\nIdee siduda võistlustöö mesilaste ja meega, tuli elust enesest. „Meeskonna liige Tõnis on põgusalt mesilastega tööd teinud ning tema suhtlusringis on mesinikke, kust algidee välja koorus. Sealt edasi mõtlesime juba meeskonnana edasi, kuidas toorest ideest terviklik projekt välja tahuda,“ rääkis Pentus.\n\nDoktorantide idee käsitles uudse kompleks-keskkonnaindikaatori loomist, mis põhineb mee keemilise koostise analüüsil, mesilaste suremusel, mee tootlikkusel ja teistel mõõdikutel, mille alusel saab erinevate linnapiirkondade, linnade ja riikide keskkonnaprobleeme kaardistada ja võrrelda. Süsteem toimiks inimeste enda peetud linnamesitarude andmetel ja ühtaegu propageeriks linnades mesilaste pidamist.\n\nMeeskond kasutas ära iga liikme tugevusi – Kristiani gamification ´i ehk mängustamise oskust, Tõnise innovatsioonilist mõtlemist ja kogemusi mesilastega ning Tarmo benchmarking ’u ehk võrdlusanalüüsialaseid teadmisi. Neid tugevusi kombineerides tekkiski sünergia, mida saatis Shanghais edu.\n\nPentus tõdes, et koos Singapuri esindajatega saadud peavõiduga „ Most Innovative Team “ auhinda ei kaasnenud: „Asjaolu, et 40 erineva riigi geniaalsetest projektidest võitsime just meie oli juba omaette väga suur tunnustus.“\n\n„See rahvusvahelises meeskonnas arutlemine ja suhtlus teiste osalejatega andis võimaluse näha probleeme 29 riigi vaatenurgast,“ kirjeldas Pentus. Ta lisas, et edu tõi mitmekülgne arvamuste ja lahenduste spekter, kus mõistmine ja koostöö oli väga oluline.\n\nParalleelselt võistlusega osaleti Y20 China kohtumisel, mis oli septembris Hangzhous toimuva G20 kohtumise eelüritus.\n\nKeskel võidukas Eesti meeskond, kuhu kuulusid Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tarmo Puolokainen, Kristian Pentus ja Tõnis Tänav. (Foto: Ekraanitõmmis)\n\nArutelu võistlusel \"Youth Innovation Competition on Global Governance“. (Foto: YICGG 2016)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enam kui 40 riigi 700 osavõtja hulgast tõid Tartu ülikooli doktorandid Shanghais toimunud rahvusvaheliselt innovatsioonikonkursilt esikoha ideega, mis käsitles mee keemilise koostise analüüsil põhineva uudse keskkonnaindikaatori loomist ning propageeris ühtlasi linnades mesilaste pidamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida täna hommikul teada: Tere tehingutest, Euroopa veterinaaride visiidist ja Seimi ebakindlusest\n\n## Põhitekst:\n\nPiimatööstus Tere: kõik tehingud vastasid seadustele\n\nMaksu- ja tolliameti uurijad pidasid eile maksukuritegudes kahtlustatavana kinni piimatootja Tere juhatuse liikme Oliver Kruuda.\n\nProkuratuur esitas kahtlustus kuuele inimesele ja ühele juriidilisele isikule ehk Terele. Neid kahtlustatakse maksuametile valeandmete esitamises, mille tulemusel on jäetud riigile tasumata tulumaksu 250 000 euro ja käibemaksu 125 000 euro ulatuses.\n\nPiimatootja AS Tere teatas teisipäeva hilisõhtul, et ettevõtte juhid on veendunud, et kõiki majandustehinguid on kajastatud raamatupidamises vastavalt seadustele. \"Menetlus on hetkel algusjärgus ning osadele isikutele on esitatud kahtlustused. Edasine ilmneb alles asjaolude selgitamisel ja muudeks spekulatsioonideks täna alus puudub,\" seisis pressiteates.\n\nÜhtlasi rõhutas ettevõte, et käesolev menetlus ei puuduta ega mõjuta Tere saneerimisprotsessi.\n\nKomisjoni veterinaareksperdid uurivad Aafrika seakatku tõkestamise võimalusi\n\nEestis viibivad missioonil Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid, kes analüüsivad seakatku tõkestamise võimalusi.\n\nTeisipäeval Eestisse saabunud eksperdid kohtuvad kolme päeva jooksul kõigi seakatku tõrjes osalevate ametkondade, teadlaste, jahimeeste ja seakasvatajate esindajatega.\n\nVeterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on ekspertide visiidi peamine eesmärk analüüsida võimalikke põhjuseid, miks taud on Balti-Poola regioonis suveperioodil taas farmidesse jõudnud ning ka metsades jätkuvalt uutele aladele edasi levimas. Visiidi käigus hinnatakse nii metsas kui farmides rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmete tõhusust.\n\n„Eile õhtul Eestisse saabunud eksperdid kohtuvad kolme päeva jooksul kõigi seakatku tõrjes osalevate ametkondade esindajatega. Esimesel päeval on fookuses nii koduseafarmides kui metsas rakendatavad bioohutusmeetmed, kavas on kohtumine veterinaarjärelevalveametnike ja teadlastega,“ ütles Olev Kalda. „Kohtumise teisel päeval keskendutakse metssigade populatsioonis leviva katku tõkestamiseks rakendatud jahinduslikele meetmetele.“\n\nSaarlased on hädas täidega\n\nSaaremaal on viimastel nädalatel süvenenud täiprobleem, mistõttu Auriga apteegis lõppesid otsa vastavad ravimid, kirjutab Meie Maa.\n\nLapsevanemad usuvad, et täiprobleem võis tuure koguda Lääne-Saare valla korraldatud laagrites, mistõttu peaksid seal osalenud laste vanemad eriti tähelepanelikud olema.\n\nEt täiprobleem on süvenenud, kinnitab ka tõsiasi, et Auriga keskuse apteegis lõppesid täišampoonid otsa. Kui veel teisipäeval oli vastav lett tühi, siis apteeker kinnitas, et kolmapäeval on apteeki oodata uut kaupa, sealhulgas täišampoone. “Praegu on täitsa tavapärane aeg, mil täiprobleem süveneb. Just enne kooli, augusti lõpus, mil lapsed tulevad kokku laagritesse ja mujale, nakatavad nad üksteist ning kodus ka ema isa,” rääkis apteeker Elsi Tisler.\n\nIlmateade\n\nTäna tuleb taas valdavalt pilves ilm. Valdavalt pilves ilm. Aeg-ajalt sajab vihma. Puhub põhja- ja kirdetuul rannikul 8-13, puhanguti 15-17, sisemaal pöördub idakaarde tuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on 13..17°C.\n\nTreener: libedad Hiina kangid tekitasid Mart Seimis ebakindlust\n\nRio olümpiamängudel tõstmise raskekaalus 7. kohaga leppinud Mart Seimi isa ja treener Alar Seim pani ebaõnnestumise rebimises libedate Hiina kangide süüks ning hurjutas ka kohtunikke, kes jätsid lugemata Mart Seimi teise katse tõukamises, kui kangil oli Eesti rekordnumbrid 250 kg.\n\n\"Esialgu on emotsioonid ja mõtted rebimise juures. Rebimisel oli tunne väga hea. Soojendusel tuli 165 kg sellise tundega, et täna 190 kg tuleb. Siin on kasutusel Hiina kangid, mis on väga palju libedamad kui Eleiko kangid. 175 kg soojenduskatsel läks kang käest lahti.\n\nSee tekitas teatava ebakindluse ja esimene katse ka seepärast ebaõnnestus. Teise katse tegi ta jõuga ära, aga vigastas samas ka seda õlga, mis tal on opereeritud,\" selgitas Seim intervjuus ERR-ile.\n\n\"Tõukamises muidugi aru ei saa, mis seda 250 kg vastu ei võetud. Me ise vaatasime järgi ja ei olnud järelsurumist, aga üks valge ja kaks punast tuld ning ei loetud,\" kurvastas treener.\n\nIraani tõstja tekitas kohtunike poole tehtud pöördumisega skandaali\n\nRio de Janeiro tõstmisvõistlused lõppesid suure skandaaliga, kui raskekaalus rebimise järel juhtinud iraanlase Behdad \"Salimi\" Salimikordasiabi kahte näiliselt edukat katset tõukamises žürii ära ei lugenud ning võistluste üks kullapretendent ei saanudki tulemust kirja.\n\nPinge tõusis haripunkti, kui Salimi teine tõukamise katse, kus kangil oli 245 kg, loeti esialgu kohtunike poolt küll määrustepäraseks, kuid see otsus vaadati hiljem võistluste žürii poolt ümber. Väidetavalt ei läinud iraanlase vasak käsi piisavalt sirgeks.\n\nSalimi ja Iraani koondise treener Sajjad Anoushrivani läksid selle peale endast välja ning tahtsid minna žürii käest selgitusi nõudma, mis on aga spordiala reeglitega keelatud.\n\n\"Olukord läks päris inetuks ning me olime sunnitud korraldajatel iraanlaste käitumise tõttu turvamehed kutsuma,\" selgitas Rahvusvahelise Tõstmisliidu tehnilise komitee esimees Sam Coffa Reutersile.\n\nVõistluse võitis uue maailmarekordi 473 kiloga grusiin Lasha Talakhadze, kes vilistati viimasel katsel publikus olnud vihaste iraanlaste poolt välja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tere hommikust! Siin on viis uudist, mida täna hommikul teada!",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgasid uue Eesti koguperefilmi \"Seltsimees laps\" võtted\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seltsimees laps\" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, selle stsenaarium põhineb Leelo Tungla raamatutel \"Seltsimees laps\" ja \"Samet ja saepuru\". Film räägib loo kuueaastasest Leelost (Helena Maria Reisner), kelle ema Helmes (Eva Koldits) saadetakse stalinistlike repressioonide käigus aastal 1950 Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks, vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele.\n\nFilmis teevad kaasa väga paljud Eesti armastatud näitlejad: Tambet Tuisk, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Argo Aadli, Indrek Taalmaa, Sten Karpov, Anne Reemann, Maarja Jakobson, Piret Krumm, Ene Järvis, Pille Pürg, Maria Avdjushko, Aarne Soro, Tarmo Song, Helene Vannari, Kersti Tombak, Liisa Pulk, Maksim Demidov, Sandra Uusberg, Carmen Mikiver, Karoliina Krasikovski, Julia Aug, Anna Sergejeva, Linda Liis Aasmäe ja Roosi Luik.\n\nFilmi produtsendi Riina Sildose sõnul oli üks vastutusrikkamaid ülesandeid filmi peategelase, 6-aastase Leelo osatäitja leidmine. Peakangelast kehastav Helena-Maria Reisner osutus viimaks valituks enam kui 150 tüdruku seast vanuses 6–9 eluaastat. “Kuigi nende tüdrukute hulgas oli mitmeid väga häid kandidaate Leelo osasse oli Helena vaieldamatult kõige silmapaistvam,” ütles Sildos.\n\nFilmivõtted toimuvad üle Eesti, peamised paigad on Rägavere ja Porkuni mõisad, Muuga mõisakool, Valga ja Võru raudteejaamad, Kohtla-Järve staadion ja Tallinna kesklinn. Filmivõtted lõppevad 2017. aasta juunis.\n\nMoonika Siimets on mitme tunnustatud lühi- ja dokumentaalfilmi autor. Tema tuntumad tööd on \"Roosa kampsun\" (2014), \"Viimane Romeo\" (2013), \"Salme saladus\" (2012) ja \"Moekoer\" (2010). Filmi operaator on Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet ja produtsent Riina Sildos. Film valmib produktsioonifirmas Amrion. \"Seltsimees lapse\" esilinastus on planeeritud aastasse 2018, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal said hoo sisse uue kodumaise mängufilmi “Seltsimees laps” võtted, mis kestavad kuni järgmise aasta suveni. Filmi esilinastus on aastal 2018, mil Eesti tähistab oma 100. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni olümpiavõitja Horvaatia jätkab heitlust kulla nimel\n\n## Põhitekst:\n\nPoolfinaalis kohtub Horvaatia eelmiste olümpiamängude neljanda Montenegroga, kes sai penaltiseeria abil 13:11 (2:1, 3:2, 3:3, 1:3, 4:2) jagu Ungarist.\n\nNelja parema hulka jõudsid ka Londoni olümpiahõbe Itaalia ja pronks Serbia. Itaallased olid veerandfinaalis 9:5 (2:0, 2:2, 2:1, 3:2) üle Kreekast ning serblased 10:7 (3:1, 4:2, 0:2, 3:2) Hispaaniast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude meeste veepalliturniiril alistas neli aastat aastat tagasi Londonis võidutsenud Horvaatia veerandfinaalis 10:6 (3:2, 4:1, 1:3, 2:0) Brasiilia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA naiskond võttis veerandfinaalis 46-punktilise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nPoolfinaalis kohtub eelmise viie olümpiamängude võitja USA Londoni hõbeda Prantsusmaaga, kes sai 68:63 (16:25, 16:12, 18:13, 18:13) jagu Kanadast.\n\nTeise finalisti selgitavad Serbia ja Hispaania. Serblannad alistasid nelja parema hulgas 2012. aasta olümpiamängude pronksi Austraalia 73:71 (20:20, 15:17, 16:15, 22:19) ning hispaanlannad olid 64:62 (12:17, 17:8, 13:22, 22:15) üle Türgist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude naiste korvpalliturniiri veerandfinaalis alistas USA 110:64 (30:23, 26:23, 25:13, 29:5) Jaapani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina lükkas kahe eelmise olümpia parima veerandfinaalis auti\n\n## Põhitekst:\n\nPoolfinaalis kohtuvad hiinlannad Hollandiga, kes oli 3:1 (25:19, 25:14, 23:25, 25:20) üle Lõuna-Koreast.\n\nTeise finalisti selgitavad kahel eelmisel olümpial finaali jõudnud USA ja Serbia. Ameeriklannad alistasid kaheksa parema hulgas Jaapani 3:0 (25:16, 25:23, 25:22) ning serblannad samuti 3:0 (25:9, 25:22, 25:21) Venemaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude naiste võrkpalliturniiril sai Hiina veerandfinaalis 3:2 (15:25, 25:23, 25:22, 22:25, 15:13) jagu kahtedel eelmistel olümpiamängudel triumfeerinud Brasiiliast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGeoffrey Rush asub kehastama Albert Einsteini\n\n## Põhitekst:\n\nSeriaal keskendub aastatele, kus Einsteinil ei õnnestunud saada tööd õpetajana ega doktorikraadi, ometi suutis ta samal ajal edasi liikuda oma relatiivsusteooriaga, kirjutab BBC.\n\nNoore teadlase rollid näeb Johnny Flynni.\n\nTegemist on National Geographicu esimese taolise seriaaliga. Stsenaarium põhineb Walter Isaacsoni raamatul \"Einstein: His Life and Universe\"\n\nDraamasari jõuab ootuste kohaselt 171 riiki ning tõlgitakse 45 keelde.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oscari-võitjast näitleja Geoffrey Rush asub kümneosalises National Geographicu draamasarjas kehastama teadlast Albert Einsteini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLiiga palju pesakaste võib luua ökolõksu\n\n## Põhitekst:\n\nAedades pesakastide kasutamine annab kergesti selgust, kas ja kui palju on sellega lindude arvukus tõusnud – kui enne linde ei olnud, kuid pärast pesakastide paigaldamist on mitmed liigid olemas, võib arvata, et seni puudusid lindudele soodsad õõnsused.\n\nSiiski on üksiku aia näitel raske teha suuremaid järeldusi ja vastata küsimusele, kas pesakastide kasutamisel õõnelindude pesitsustihedus ikkagi tõuseb. Vastuse annavad Edela-Eesti metsad Kilingi-Nõmme ümbruses, kuhu paigaldatud tuhatkonda pesakasti on Tartu ülikooli linnuökoloogid juba aastakümneid seiranud.\n\nSealsetes metsades on pesakastidel rasvatihaste pesitsustihedusele positiivne mõju. Pesakastideta aladel leht- ja okasmetsades on pesitsevate rasvatihaste pesitsustihedus ühe loenduskilomeetri kohta vastavalt 1,8 ja 0,2 paari. Lisades metsa pesakastid, tõuseb lehtmetsas pesitsevate paaride arv 2,9 korda (5,2 paarini) ja okasmetsas 16,5 korda (3,3 paarini).\n\nSuur pesitsustiheduse tõus okasmetsas on ootuspärane, sest looduslikke sobilikke õõnsusi napib. Kuid ka lehtmetsas, mis on rasvatihaste eelistatud elupaik, kasvab pesitsustihedus ning seda ilmselt seetõttu, et pesakastid võivad sageli olla kvaliteetsemad (suuremad, kuivemad, turvalisemad) kui looduslikud õõnsused. Teadusuuringute tulemuste valguses võib lindude pesitsusrohkuse soosimiseks kindlasti soovitada pesakastide kasutamist nii koduaias kui ka metsades.\n\nÖkoloogiast on teada, et pesitsustiheduse suurenedes võivad ilmneda ka negatiivsed mõjud – ökolõks on üheks neist. Koduaias ei pruugi neid mõjusid täheldada, sest aedades napib sageli usaldusväärsete järelduste tegemiseks pesakaste või neis pesitsevaid linde. Pealegi eeldavad täpsemad uuringud sageli lindude püüdmist või nende mõningal määral segamist pesitsemise ajal, mis on aga reeglina teadlaste pärusmaa.\n\nÖkolõks on nähtamatu ja selle olemasolu selgub reeglina alles pärast põhjalikke uuringuid. Ökolõksuks nimetatakse olukorda, kus näiliselt on linnu jaoks olemas kõik vajalikud tingimused soodsaks pesitsemiseks, kuid ometigi läheb isenditel halvasti ning nende sigimisedukus arvatavalt soodsas elupaigas on kehv.\n\nPesakastide kasutamine võib ökolõksu tekitada üsna hõlpsasti – piisab vaid arutul hulgal kastide panemisest lindudele soodsasse kohta. Lõksu toimemehhanismideks on evolutsiooniliselt juurdunud ning raskesti eiratavad otsustusreeglid, milleks rasvatihase puhul võib olla näiteks õõnsuste olemasolu. Evolutsiooniliselt on rasvatihased pesitsenud piisaval arvul õõnsusi ja poegade kasvatamiseks toitu pakkuvates lehtmetsades, seega on juurdunud seos soodsate pesakohtade ja eduka pesitsuse vahel. Kuna lisaks rasvatihastele meeldib ka paljudele teistele linnuliikidele lehtmetsades pesitseda, võib sinna pesakaste lisades pesitsustihedus kasvada piirini, kus poegade kasvatamiseks ei jagu enam piisavalt toitu. Eriti ohtlikuks võib lõks kujuneda suhteliselt väikestes metsatukkades, mis on muust metsamaastikust isoleeritud näiteks põllumaadega.\n\nSeda, et just lehtmetsad võivad teatud tingimustel ökolõksuks muutuda, näitavad ka uuringud Edela-Eestist, kus lehtmetsades pesitsevate rasvatihaste pesitsusedukus on madalam kui okasmetsas. Samal ajal mõjuvad aga okasmetsadesse lisaks paigutatud pesakastid rasvatihastele positiivselt, kuna sellega avanevad neile võimalused seni kasutamata ressursi – okasmetsades elavate putukate – kasutamiseks.\n\nRasvatihaste näitel oleme üsna hästi saanud teadlikuks ühest võimalikust ökolõksu tekkemehhanismist, millele jälile saamine võttis aga paraku mitmeid aastaid. See üks ökolõksude omadus ongi: nad on salakavalad ja raskesti märgatavad. Enne pesakastide ülesseadmist peab hoolikalt mõtlema, kas, kui palju ja kuhu neid panna, et kasu asemel lindudele mitte kahju teha.\n\nTartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pesakastide paigaldamine aedadesse on üks lihtsamaid mooduseid õõnelindudele pesitsustingimuste loomiseks. Pesakastidega ei maksa aga üle pingutada – liiga palju pesakaste vales kohas mõjub halvasti lindude sigimisedukusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEBU austab näitleja John Cleese'i elutöö auhinnaga\n\n## Põhitekst:\n\nPreemiaga tunnustatakse neid, kes on andnud silmapaistva panuse televisiooni ja raadio meelelahutusmaailma oma karjääri jooksul.\n\nEsmakordselt anti Rose d’Ori auhind välja 1961. aastal.\n\nAuhind antakse näitleja üle Rose d’Ori 55. korda toimuval tseremoonial Berliinis 13. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa ringhäälingute liit (EBU) on otsustanud austada Briti näitlejat ja koomikut John Cleese'i Rose d’Ori elutöö auhinnaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks eelmist olümpiakulda võitnud Saksamaa pudenes poolfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nBelglased alistasid poolfinaalis 2012. aasta Londoni mängude hõbeda Hollandi 3:1 (2:1) ning argentiinlased olid tulemusega 5:2 (3:0) üle eelmisel kahel olümpial võidutsenud Saksamaast.\n\nNaiste turniiri veerandfinaalides sai Uus-Meremaa 4:2 (2:0) jagu Austraaliast, Saksamaa 2:1 (2:0) USA-st, Suurbritannia 3:1 (3:0) Hispaaniast ning valitsev olümpiavõitja Holland 3:2 (2:0) Londoni hõbedast Argentinast. Poolfinaalides kohtuvad Holland - Saksamaa ja Uus-Meremaa - Suurbritannia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de janeiro olümpiamängude meeste maahokiturniiril jõudsid finaali Belgia ja Argentina.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nWest Ham United täiendas ründeliini argentiinlasega\n\n## Põhitekst:\n\nArgentina koondisega Rio olümpial käinud 22-aastane Calleri kuulus viimased paar aastat Boca Juniorsi ridadesse. Jaanuaris sõlmis ta lepingu Uruguai klubi Deportivo Maldonadoga, kuid viimased kuus kuud veetis ta laenul olles Sao Paolo meeskonnas. Seal kerkis ta Copa Libertadoresi suurimaks väravalööjaks, vahendas Soccernet.ee.\n\nKa uut hooaega ei mängi Calleri Uruguays ning eelmise hooaja Premier League'i seitsmenda klubi eest on ründajal võimalus debüüt teha juba neljapäeval, kui Euroopa liigas mängitakse Astra Giurgiuga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval kaotusega Chelsea vastu oma Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga Premier League'i hooaega alustanud West Ham United sõlmis aastase laenulepingu argentiinlasest ründaja Jonathan Calleriga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaku ajutine leedulasest juht on ametis kõige enam aasta lõpuni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu eesmärk on töötada koos Saku meeskonnaga seniste eesmärkide nimel, täidan tegevjuhi kohuseid ajutiselt aasta lõpuni kuni uue juhatuse esimehe ametissenimetamiseni,\" ütles ajutiselt ka Eesti ja Läti tehaseid juhtiv Leedu õlletehase Svyturys-Utenos juht Viršilas BNS-ile.\n\nSaku müügi- ja turundusdirektor Jaan Härms lisas, et tegevjuhi kohusetäitja nimetamine on planeeritud ajutisena hetkeseisuga aasta lõpuni, kuni uue tegevjuhi ametisseastumiseni. \"Rolandas toob omalt poolt Sakku väga hea kogemuse Baltimaade joogiturult - viimased kümme aastat on ta juhtinud Svyturys-Utenose õlletehast, samuti on ta varasemalt töötanud nii Saku kui Aldarise tippjuhtkonnas,\" rääkis Härms.\n\nSaku Õlletehase ja Läti Aldarise õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein lahkus alates teisipäevast Carlsberg grupist, teatas kontsern teisipäeval.\n\nVastuseks BNS-i küsimusele, kas Kasteina lahkumise taga oli erinev visioon ettevõtte tulevikust, ütles Kastein, et selle otsuse taga on kaheksa aastat tööd Sakust ning otsus Carlsbergi kontsernist lahkuda oli vastastikku lugupidav. \"Ma usun, avalikkuse jaoks võis see olla veidi ootamatu,\" rääkis ta.\n\nHiljuti lahkus Carlsbergi kontsernist ka Saku ja Aldarise turundusdirektor Kadri Ärm. \"Kadri Ärmi lahkumise põhjus oli muudatus meie ettevõtete juhtimisstruktuuris. Kadri Ärmi ja minu lahkumine ei ole omavahel seotud,\" ütles Kastein. Ärmi tööülesanded võttis üle Härms.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Saku ja Läti Aldarise õlletehaste ajutise leedulasest juhi Rolandas Viršilase sõnul täidab ta ajutiselt kohuseid kõige rohkem aasta lõpuni ja seni, kui ametisse nimetatakse uus juht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi volikogu uueks esimeheks saab tõenäoliselt Tiit Jürmann\n\n## Põhitekst:\n\nJürmann oli üks kahest erakonnasisesest kandidaadist. Lisaks temale oli avaldanud soovi kohaliku esinduskogu etteotsa tõusta endine linnapea, riigikogulane ning ettevõtja Kalle Jents.\n\nJürmann on Viljandi avalikus elus aastaid volikogu liikmena aktiivselt kaasa löönud, lisaks juhib ta puhastusteenuseid pakkuvat osaühingut Pesuekspert.\n\nVajadus uue volikogu esimehe järele tekkis eelmisel kuul, kui senine esimees Peep Aru teatas otsusest asuda asendusliikmena tööle riigikogus. Volikogu hääletab esimeest 25. augustil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna Viljandi piirkonna üldkoosolek otsustas teisipäeva õhtul salajase hääletuse teel, et esitab järgmisel nädalal linnavolikogu esimehe kandidaadiks praegu linnavalitsusse kuuluva ettevõtja Tiit Jürmanni, kirjutab ajaleht Sakala.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuperbus kaebas Eesti peale tulemusteta Euroopa Komisjonile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seadused on korras, aga probleem on nende täitmises maanteeametis,\" rääkis Superbusi juht Lauri Helke maanteeametis valitsevast bürokraatiast.\n\n\"Vahepeal tuli aga juunis lõpuks kohtuotsus ja me olime väga lootusrikkad, et saame lõpuks algselt soovitud sõiduajad, mis on meile tasuvamad,\" rääkis Helke ajalehele. \"Kui see otsus tuli, kohtusin ma Helsingis samal nädalal Kirke Williamsoniga [maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja], ning ütlesin, et me võitsime kohtuasja ja nüüd peate te andma mulle lõpuks loa. Ta vastas, et me peame kaks aastat sõitma ka kompromiss-sõiduaegadel, mis on meie jaoks täiesti võimatu, sest see tähendaks meile paralleelseid sõidugraafikuid ja kaks korda suuremat bussiparki.\"\n\nSuperbus lõpetas tegevuse Eestis juuli lõpus. Enne seda 14. juulil jõustunud kohtuotsuse kohaselt polnud maanteeameti tegevus Bus Transport Holding OÜ-le ehk Superbusile liinilubade andmisest keeldumisel põhjendatud.\n\nKohus tõi välja, et maanteeamet on ise liiniloast keeldudes eksinud enda kehtestatud kaalutluspõhimõtetes ega ole põhjendanud erandeid.\n\nMaanteeamet ütles aasta aega tagasi Tallinnast Pärnusse, Narva ja Tartusse sõita soovinud Superbusi ekspressliinidele \"ei\", kuna nende soovitud väljumiste ajad olid ameti hinnangul juba kaetud teiste firmade bussidega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti turult lahkunud bussivedude ettevõte Superbus teavitas maanteeameti nende hinnangul turgu kinni hoidnud tegevusest Euroopa Komisjoni, kes asja uurimisest selle siseriiklikule iseloomule viidates loobus, kirjutab Äripäev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNeljas liiklusõnnetuses sai viga neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKella 01.42 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Kääpa külas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 94. kilomeetril, kus Tartu suunas liikunud 35-aastase mehe juhitud traktori New Holland haakeseadmele sõitis sõiduautoga Fiat Stilo tagant otsa alkoholijoobe tunnustega 31-aastane mees. Fiati juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.\nKella 01.50 paiku toimus liiklusõnnetus Valgamaal Raavitsa külas Valga-Suurekõrtsi tee 8,3 kilomeetril, kus alkoholijoobe tunnustega 32-aastane mees pidurdas rolleriga Baotian kõrvalteelt peateele liikudes järsult ja kukkus paremale küljele. Kiirabi toimetas juhi Valga haiglasse kontrolli.\nKell 13.03 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Endla tänav 90 juures, kus esialgsetel andmetel sõitis sõiduautot Lexus RX400H juhtinud 28-aastane naine otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 45-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Politsei palub õnnetuste pealtnägijatel helistada politsei telefonil 612 3000 või saata e‑kiri aadressile [email protected].\nKell 17.55 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Kadaka puiesteel Hommiku bussipeatuse juures, kus sõiduautoga Volkswagen Corrado vastassuunalisel kõnniteel Laagri suunas sõitnud 41-aastane mees põrkas kokku esimeses sõidureas Kadaka tee suunas liikunud sõidukiga Volvo XC60, mida juhtis 43-aastane naine. Seejärel sõitis Volkswagen sõiduteele ette esimeses sõidureas vastu liikuvale sõiduautole Volvo V70, mida juhtis 60-aastane mees. Sealt edasi sõitis Volkswagen vastassuunavööndis kuni Kasteheina ja Kadaka puiestee ristmikuni, kus sõitis otsa tänavavalgustuse postile, kokkupõrke tulemusena lendas sõiduki detaile ka vastu Kadaka puiesteel liikunud 49-aastase mehe juhitud sõiduauto Nissan Qashqai esiklaasi. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.\n\nÖöpäeva jooksul tabas politsei ühe narko- ja kaheksa alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval üle Eesti juhtunud neljas liiklusõnnetuses sai viga kokku neli inimest, teatas politsei.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei pidas kinni Kremli propaganda edendaja Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nMaksuamet kahtlustab Kornilovit dokumentide võltsimises ja maksuametile valeandmete esitamises, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur vastuseks ajalehe päringule. Teadaolevalt tegi politsei Kornilovi ja veel kolme kinnipeetud isiku juures ka läbiotsimised.\n\nKorniloviga uurimine algas möödunud aasta sügisel, kui tema kohta alustati Tallinna ringkonnakohtus haldusasi: sealt ilmnes, et Kornilovi ja temaga koos ühingut juhtinud Irina Kalabina MTÜ Altmedia on raamatupidamises kajastanud olematuid tehinguid ja seeläbi raha maksuvabalt välja kantinud. Kohtuasjast selgunud faktide ja Kornilovi tausta põhjal võib eeldada, et Kornilov pani oma taskusse Kremli propagandaks mõeldud raha, märgib ajaleht.\n\nMaksu- ja tolliamet andis septembris sisse avalduse arestida MTÜ Altmedia arvelduskontod, sest maksuhalduril oli alust arvata, et Kornilov on raamatupidamisse kirjutanud tehinguid, mida päriselt ei toimunud.\n\nKapo on aastaraamatus avaldanud pildi, kus Kornilov surub kätt Moskva rongilt maha astunud Vladimir Lepehhinil, kes kannab Euraasia majandusühenduse instituudi peadirektori tiitlit, kuid kapo andmeil koordineerib ta aktiivselt Venemaa mõjutustegevust naaberriikides.\n\nKokku tehti MTÜ-st Altmedia näiliste tehingute alusel deklareerimata väljamakseid 50 000 euro eest ega tasutud tulumaksu.\n\nKohtuasjast ilmneb, et raha jõudis MTÜ Altmedia kontole kõigepealt Hollandist ja Venemaalt.\n\n2014. aasta kaitsepolitsei aastaraamat kirjutab Kornilovi seotusest Baltnewsiga. Baltnewsi alt alustasid kõigis Balti riikides tegevust venekeelsed portaalid ja Eestis korraldas propagandaportaali tegevust just Kornilov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja prefektuur pidas teisipäeval maksukuriteos kahtlustatuna kinni 53-aastase Aleksandr Kornilovi, keda kapo on seostanud Kremli propaganda edendamisega, kirjutab Eesti Päevaleht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIraani tõstjad tekitasid Rios skandaali, kohtunikel läks tarvis turvameeste abi\n\n## Põhitekst:\n\nPinge tõusis haripunkti, kui Salimi teine tõukamise katse, kus kangil oli 245 kg, loeti esialgu kohtunike poolt küll määrustepäraseks, kuid see otsus vaadati hiljem võistluste žürii poolt ümber. Väidetavalt ei läinud iraanlase vasak käsi piisavalt sirgeks.\n\nSalimi ja Iraani koondise treener Sajjad Anoushrivani läksid selle peale endast välja ning tahtsid minna žürii käest selgitusi nõudma, mis on aga spordiala reeglitega keelatud.\n\n\"Olukord läks päris inetuks ning me olime sunnitud korraldajatel iraanlaste käitumise tõttu turvamehed kutsuma,\" selgitas Rahvusvahelise Tõstmisliidu tehnilise komitee esimees Sam Coffa Reutersile.\n\nVõistluse võitis uue maailmarekordi 473 kiloga grusiin Lasha Talakhadze, kes vilistati viimasel katsel publikus olnud vihaste iraanlaste poolt välja.\n\n\"Iraanlased nutsid ja karjusid seal ning võib-olla andis just see mulle selle jõu, et tõusta uueks tšempioniks,\" muheles võidumees pärast võistlust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro tõstmisvõistlused lõppesid suure skandaaliga, kui raskekaalus rebimise järel juhtinud iraanlase Behdad \"Salimi\" Salimikordasiabi kahte näiliselt edukat katset tõukamises žürii ära ei lugenud ning võistluste üks kullapretendent ei saanudki tulemust kirja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste käsipalliturniiri suurfavoriidid Norra ja Venemaa kohtuvad juba poolfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nReitingus neljandal kohal olev ning kolmandat järjestikust olümpiakulda jahtiv Norra sai veerandfinaalis kindlalt 33:20 jagu Rootsist ning Venemaa alistas Angola 31:27.\n\nTeises poolfinaalis vastamisi minevad Prantsusmaa ja Holland võitsid vastavalt 27:26 Hispaaniat ning 32:23 Brasiiliat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängudel jõudsid naiste käsipallis poolfinaali tiitlikaitsja Norra, maailma reitingus teisel kohal olev Venemaa, Prantsusmaa ja Holland.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA jäi tõkkesprindi olümpiaajaloos esmakordselt medalita, kuld Jamaikale\n\n## Põhitekst:\n\nVõiduajaks 13,05 sekundit saanud McLeodist sai Jamaika läbi aegade esimene 110 m tõkkejooksu olümpiavõitja. Teise koha sai Kuuba päritolu Hispaania esindaja Orlando Ortega ajaga 13,17 ning kolmas oli prantslane Dimitri Bascou 13,24-ga.\n\nKui välja jätta 1980. aasta Moskva olümpiamängud, kus USA koondis boikoti tõttu ei osalenud, siis oli see esimene kord võistluste 120-aastase ajaloo jooksul, kui ameeriklased medalita jäid.\n\nSamuti oli tänavuse finaali võiduaeg pärast 1992. aasta Barcelona olümpiamänge kõige aeglasem. Toona võitis tulemusega 13,12 kanadalane Mark McKoy.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rio de Janeiro olümpiamängude teisipäevase kergejõustiku õhtu lõpetas meeste 110 m tõkkejooksu finaal, kus kuldmedalile jooksis ennast jamaikalane Omar McLeod.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.