messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus andis Elektrilevile jaotusvõrgu arendamiseks küsitust vähem raha\n\n## Põhitekst:\n\nElektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härma sõnul juhiti täiendavate võrguinvesteeringute vajadusele tähelepanu juba möödunud aastal, kui käis taasterahastu vahendite jagamine.\n\n\"Tol korral jaotusvõrgu investeeringuteks raha ei jätkunud, aga õnneks leiti vahendid lisaeelarvest. Sinna esitasime endapoolsed ettepanekud lisaeelarve koostamise ajal,\" ütles Härm ERR-ile.\n\nLäbirääkimised raha eraldamise osas ei olnud pikad, kokku oli vaja leppida tehnilised detailid, aga selles osas ei esinenud suuri erimeelsusi, ütles Härm.\n\nMajandusministeeriumi ja Elektrilevi vahel kooskõlastatud lepingu alusel saab Elektrilevi kaheksa miljonit eurot võrgutöö parandamiseks ja täiendavateks liitumisvõimalusteks. Lisaeelarvest eraldatud summaga tahetakse toetada ka rohepööret ja mikrotootjate võrguga ühendamist, Elektrilevi omaosalusega investeeritakse rohepöörde kiirendamiseks 16 miljonit eurot.\n\nKavas on samuti 500 kilomeetri elektriliinide uuendamine ja mikrotootmise võimekuse loomine 4500 majapidamise jaoks. Võrgu tugevdustöid tehakse enam kui 20 asukohas, sealhulgas ka Märjamaal, Maardus ja Võrus.\n\nHärma sõnul on siiski vaja kiiremas korras jaotusvõrku investeerida lisaks tavapärastele investeeringutele umbes 55 miljonit eurot.\n\n\"Kaheksa miljonit on esimene samm, aga ka ülejäänud 47 miljonit eurot on vaja lähiaastatel võrku täiendavalt investeerida. Loodame, et riigieelarve strateegia koostamisel see summa järgmistel aastatel ka eraldatakse,\" ütles Härm.\n\nEsimese muudatusena rekonstrueeritakse olemasolevat elektrivõrku, vahetades olemasolevad paljasjuhtmed õhu- või maakaabli vastu. Tulemusena tekib võrgus täiendav läbilaskevõime, ja samal ajal pareneb ka töökindlus.\n\nHärma sõnul võidavad kõik Elektrilevi tarbijad. \"Kellel on juba päikesepaneelid olemas, nende jaoks on mõju suuremas töökindluses ja väiksemas rikete arvus, sest ehitame juurde ilmastikukindlat võrku. Teistel klientidel tekib aga võimalus väiksemate kuludega päikesepaneelid võrku ühendada,\" lausus ta.\n\nElektrilevi sihiks on võimaldada kõikide elamute ja ettevõtete sujuvat üleminekut taastuvenergiale, milleks Elektrilevi ka ise iga-aastasel 100 miljonit eurot investeerib. Tänaseks on Elektrilevi võrgus enam kui 12 000 väikest elektritootjat.\n\nOlukord elektri jaotusvõrgus on kitsas\n\nElektrivõrgu seis on kasin, sest tootmissuunalist vaba võimsust on eelkõige tööstuste ning suuremate asulate juures nagu Tallinn ja Tartu.\n\nKõige kriitilisem on olukord saartel, näiteks ei olnud võimalik Hiiumaa võrku ühendada tootjaid, kes tahtsid enda toodetud elektrit võrku anda. Liituda saavad need, kes enda tarbeks toodavad.\n\nVõrku investeerimiseks tegi Elektrilevi avalduse, kus taotles riigilt 55 miljonit eurot.\n\n\"Prioriteet on mikrotootja, alla 15 kilovati, kes tahab enda maja katusele panna väikese tootmisseade ehk enda tarbeks elektrit toota. Teine on suuremad äriobjektid, kus meil on vaja põhivõrguga liitumisvõimsust koos arvutada,\" lausus Härm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta alguses tegi Elektrilevi avalduse, milles taotles riigilt 55 miljonit eurot uute liitumisvõimaluste rajamiseks. Augustis sai taotlus rahuldatud, kuid eraldatud summa lisaeelarvest on 47 miljonit eurot väiksem, kui algselt soovitud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRäppar ASAP Rocky sai süüdistuse Hollywoodis toimunud tulistamises\n\n## Põhitekst:\n\nAmetnike sõnul tulistas Mayers 6. novembril kaks korda käsirelvast oma endise sõbra suunas. Ringkonnaprokuröri George Gascóni avalduses ei mainita, et kedagi oleks tabatud, kuid Gascón tõdes, et tulistamine oleks võinud lõppeda tragöödiaga.\n\n\"Avalikus kohas relva kasutamine on tõsine süütegu, mis oleks võinud lõppeda traagiliste tagajärgedega mitte ainult sihtmärgile, vaid ka Hollywoodi külastavatele süütutele pealtnägijatele,\" ütles Gascón avalduses.\n\nTulistamine leidis aset Hollywoodi kuulsuste alleest lõuna pool, teatas Los Angelese politsei.\n\n2019. aastal esitati Mayersile Rootsis süüdistus pärast tänavakaklust. Ta mõisteti süüdi kallaletungis ning talle määrati tingimisi vanglakaristus. Samuti pidi muusik tasuma üle 1000-dollarilise kahjutasu. Enne karistuse langetamist oli ta kuu aega vangis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "33-aastast ASAP Rockyt, kelle kodanikunimi on Rakim Mayers, süüdistatakse kahel korral oma endise sõbra suunas tulistamises, teatas Los Angelese maakonna prokuratuur.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet: koroonaviiruse levik näitab vähenemise märke\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 4157 haigusjuhtu, millest 1933 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2224 kliiniliselt diagnoositud.\n\n\"Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 10,7 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 13,7 protsenti ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 7,9 protsendi võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 2000 laboratoorselt kinnitatud juhu,\" selgitas Sepp.\n\nSepp ütles, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.\n\nViimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 9,1 pealt 8,3 peale.\n\nEsmaspäevahommikuse seisuga viibib haiglas 136 inimest, neist intensiivravil seitse, kes kõik on juhitaval hingamisel.\n\nNädala jooksul suri kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli ca 81,4 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 130 juures.\n\nNädala jooksul manustati 6000 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 439. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 474 185 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti.\n\nViimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Suurem langus on Valgamaal, Läänemaal ja Järvamaal. Ei muutunud haigestumus Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal.\n\n32. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 48 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on viirushulga tõus olnud märgatav üle Eesti. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi reovees Ahtmes. Kõrgem viirusosakeste tase oli ka teistes Ida-Viru maakonna proovipunktides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse levik Eestis on vähenemas ning haiglaravi vajajate arv püsib 130 juures, selgus terviseameti värskest epiidülevaatest. Esmaspäeva hommikul vajas haiglaravi 136 Covid-19 patsienti. 32. nädalal avati haiglates 129 uut Covid-19 haigusjuhtumit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIda prefekt: alkoholimüügi keeldu ega piiripunkti sulgemist pole vaja olnud\n\n## Põhitekst:\n\nKruup rääkis ERR-ile, et Ida prefektuuril on Narvas ja Ida-Virumaal okupatsioonimonumentide eemaldamises juhtivroll ning kaasatud on ka teised prefektuurid. Narvas on politseinikke praegu palju ning lisajõude on saadud ka kaitseväest ja vanglateenistusest.\n\n\"Kaitsevägi aitab eemaldada punamonumente, vanglateenistus toetab neid turvalisuse tagamise operatsioonides, nii et meid on omajagu,\" lausus ta.\n\nOlukord Narvas on rahulik ja kõik sujub Kruubi sõnul plaanipäraselt. Narva inimesed on suhtunud olukorda mõistvalt ega ole trüginud provotseerima. Õhtul, kui inimeste tööpäev lõpeb, tuleb politseil arvestada ka probleemidega, mis võivad tekkida alkoholi tarvitamisest kõrgendatud või kurja meeleollu sattunutega.\n\n\"Hetkel pole mul küll põhjust arvata, et meil peaks olukord kuidagi pingeliseks minema. Vähemalt teeme kõik endast sõltuva, et see nii ei oleks, aga valmis peame olema kahtlemata igasugusteks vahejuhtumiteks ja oleme valmis reageerima,\" kinnitas Kruup.\n\nTa märkis, et politsei on kaalunud ka alkoholi müügikeelu kehtestamist, kuid praegu ei näita ohuhinnang, et olukord Ida-Virumaal peaks nii äärmuslikuks muutuma, et seda oleks tarvis. Isegi kui keeld peaks tulema, ei puuduta see Ida prefekti sõnul kindlasti kogu Ida-Virumaad.\n\nOperatsiooni planeerides oli teemaks ka vajadus sulgeda piiripunkt, kuid Kruubi sõnul ei nähtud selleks siiski vajadust. Küll aga arvestati sellega, et punamonumenti eemaldati ka piiripunkti värava tagant, ent see ei häirinud liiklust piiril olulisel määral.\n\nTuristid ei peaks Narvasse tulekut pelgama\nPolitsei on eeltööd teinud ka selles osas, et tagada Narvas Eesti jaoks tähtsate sümbolite turvalisus. Kruubi kinnitusel on ta kindel ka oma alluvate peale.\n\n\"Tõsi, meil on olnud varem, sõja alguseski kolleege, kellega tuli töösuhe lõpetada, aga täna mul seda kahtlust kellegi osas ei esine. Ma tõesti usaldan oma inimesi ja pole märke, et ei peaks usaldama oma kolleege Ida prefektuuris,\" ütles ta.\n\nIda prefekt ei näe mingit põhjust, miks mujalt Eestist tulevad turistid ei peaks Narvasse, Sillamäele, Kohtla-Järvele või Alutaguse valda tulema ning turvalisuse pärast ei peaks muretsema needki, kes on oma reisi juhtumisi planeerinud tanki eemaldamisega samaks päevaks.\n\n\"Puuduvad igasugused märgid, et Narva inimesed oleks eestlaste vastu väga kurjad. Tõsi, sotsiaalmeedias on räuskajaid, aga üksikutest provokaatoritest ei maksa teha põhjapanevaid järeldusi,\" tõdes ta.\n\nKruup lisas, et alates 3. augustist, mil tanki teema aktuaalseks muutus, ei ole sinna juurde kogunenud inimeste hulk olnud nii massiivne, et seda peaks pelgama.\n\nTank teisaldati Narvast teisipäeval enne kella 11.30 ja seda hakati treileril Viimsis asuvasse sõjamuuseumisse viima.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Olukord Narvas on rahulik ning ehkki alkoholimüügi piiramist ja piiripunkti sulgemist on arutatud, pole selleks siiski vajadust olnud, ütles politsei- ja piirivalveameti Ida prefekt Tarvo Kruup.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKarin Paulus: punamonumendidki on meie pärand\n\n## Põhitekst:\n\nTank on läinud. Kas nüüd on õnn eestlase õuel? Kindlasti mitte. Valimisteni on hea mitu kuud aega ja nii on võimalik veel õige palju monumente ja mälestuskive teisaldada ning lõhkuda. Iga osavallavanem saab näidata, et ta on piisavalt mees ning käed külge lüüa. Erinevalt lumekoristusest või mikroplasti vähendamisest veekoguses on tulemus ju nähtav, plats on puhas ja kujutletavale vaenlasele on koht kätte näidatud.\n\nOn tegelikult uskumatu, et suhtutakse aastal 2022 narvakatesse nagu kolonialistid aborigeenidesse. Punamonumente on üle Eesti väga palju, kuid Narvas korraldati omamoodi näidispoomine. Sest kuidas paraneb nüüdsest eluolu linnas, kus piirikaubandusel, aga ka varasemalt Jaanilinnas tööl käimisel ning turismil on olnud tähtis koht? Ei miskil viisil.\n\nArusaam, et Eesti on meie kõigi riik, kus inimese koheldakse võrdselt ja kõigi hääl loeb, väheneb olulisel määral. Kodulinna avaliku ruumi üle otsused tehakse üle pea. Samal ajal on ju laialt teada, et sunnimeetmetest ning häbistamisest teeb pigem teeb ustavamaks n-ö õng, näiteks kvaliteetne riigikeeleõpe ja leivatöö.\n\nRiigijuhtidel tuleks olla euroopalik ning mõista, et inimeste identiteeti ning mõttelaadi ei saa sunniviisiliselt muuta. Oleme ju meiegi väga mures hõimurahvaste pärast ja ei taha nende venestamist sugugi mitte. Miks peab aga siinne venelane saama eestlaseks? Kultuuriline mitmekesisus on ju ajalooliselt loomulik, mõeldes kaua valdavalt saksakeelsetele linnadele või veel enne viimast sõda rannikul elanud rootslastele ning Peipsi ääre vene küladele.\n\nEriti mures tuleb olla kultuuriväärtuste pärast. Juba vahendati \"Aktuaalses kaameras\" ideid, et minna tahetakse meie modernistlikku monumentaalkunsti ühe parema näite, Tehumardi mälestusmärgi ehk mõõga kallale. See Allan Murdmaa, Matti Variku ja Riho Kulla teos on muinsuskaitse all ning niisama seda lõhkuma minna tegelikult ei tohi.\n\nAusalt öeldes, pole oluline, et 86-aastane autor Kuld on nõus muudatustega. Meil on õigus originaalse pärandi säilimisele. On ju ka Raine Karp aastaid olnud minnalaskmismeeleolus, mis aga ei tähenda, et linnahall pole väärtuslik. Ometi on ka nõukogude kunst suuresti meie kohalike autorite loome ning ka sel on õigus elule. See pädeb nii rahvusooperi Estonia laemaali, monumentaalskulptuuri kui ka arhitektuuri kohta.\n\nLõhkumisest, teisaldamisest ning ümbermatmistest oluliselt odavam ning ka algupära alal hoidev viis on infotahvlite lisamine. Nõustuda võib ka kunstiakadeemia rektori Mart Kalmuga, kes ütles, et mälestuskivide lagunemises ning luuderohuga kattumises pole midagi halba. Tõepoolest, keda segab tühjaksjäänud küla võpsikus peidus olev viisnurk?\n\n\"Kahtlemata oleks vajalikum investeerida arheoloogilistesse väljakaevamistesse, mis aitavad paremini mõtestada nii muinas- kui ka keskaega.\"\n\nKui rääkida militaarpärandist, siis kahtlemata oleks vajalikum investeerida arheoloogilistesse väljakaevamistesse, mis aitavad paremini mõtestada nii muinas- kui ka keskaega. Avardasid ju näiteks Salme viikingileiud oluliselt ajalooteadmisi.\n\nValitsus on teinud punamonumentide eemaldamise nõudega rumala otsuse ja see tuleb kahtlemata ära muuta.\n\nOn väär minna kaasa Vladimir Putini retoorikaga ja öelda, et praegune autoritaarne režiim on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Nii aitame kaudselt ka ise praeguseid sõjakuritegusid lasta õigustada minevikuga. Eksistentsi lõpetanud riikidega ei tasu võitlus pidada.\n\nVõiksime avalikult tunnistada, et Nõukogude perioodil, aga ka tsaariajal või ka Saare-Lääne piiskopkonnas ning Rootsi koloniaalimpeeriumi ajal loodu on kõik meie pärand. Mis sest, et kõigi kirikute, linnuste, sammaste, mõisahäärberite, sildade, losside, muuseumide autorid pole etnilised eestlased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigijuhtidel tuleks olla euroopalik ning mõista, et inimeste identiteeti ning mõttelaadi ei saa sunniviisiliselt muuta. Võiksime avalikult tunnistada, et Nõukogude perioodil, aga ka tsaariajal või Rootsi koloniaalimpeeriumi ajal loodu on kõik meie pärand, kirjutab Karin Paulus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKrimmis mõisteti Ukraina muusika kasutamise pärast süüdi kohalik DJ\n\n## Põhitekst:\n\nKrimmi Lenini piirkonna kohus teatas esmaspäeval, et Šholkine linnas mõisteti 10 päeva aresti Vene kodanikule, kes mängis klippi laulust \"Metsik väli\", mis kohtu sõnul sisaldas \"Venemaal keelustatud Azovi polgu natsi-sümboolikat\".\n\nMees oli DJ-ks kohvikus, kes kliendi palvel mängis kõnealust videot.\n\nVarem teatas kohalik meedia, et Dmitri Genti nimeline mees palus antud DJ-l mängida antud videoklippi.\n\nÜhe teise video kohaselt ei olnud kõnealune DJ kunagi varem konkreetset videot näinud ning tal polnud aimdust video sisust enne kui klient seda tal palus mängida.\n\nVene ülemkohus nimetas 2. augustil Ukraina Azovi polgu terroristlikuks organisatsiooniks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene kohus mõistis Vene vägede poolt 2014. aastal okupeeritud Krimmis kohaliku DJ-le 10 päeva aresti, kuna ta kasutas ühe ukraina räppari laulust klippi, vahendab Raadio Vaba Euroopa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRaik: me peame narvakatele pakkuma midagi asemele\n\n## Põhitekst:\n\nMillised on need meeleolud, mis Narva linnas nii teid ümbritsevaid isikuid kui ka tee peal kohatud inimesi praegu valitsevad?\n\nEks Narvas nagu ka ülejäänud Eestis ole tegemist ilusa suvehommikuga ja tänu teetõketele liiguvad inimesed teisi teid pidi. Aga siin linnavalitsuses istuvad kolleegid kõik kolm korda suuremate silmadega kui mina. Eks tegemist ole sellise päevaga, mille järel tuleb avada Narva linna ajaloos, linna elus uus lehekülg. Ma kohtusin politsei- ja piirivalveameti esindajaga, kes vormistab dokumenti vastavalt korrakaitseseadusele vallasasja hoiule võtmise kohta. Vallasasi on siis tank T-34, mis kuulub Narva linnale.\n\nKas pigem valitseb linnas nõutus, küsitakse, mis toimub või avaldatakse nördimust?\n\nJah, arusaamatust on palju, et miks seda meiega tehakse, miks seda praegu tehakse. Seda olen ka mina ise küsinud, et kas see on õige hetk. Aga ega sellisteks asjadeks õiget hetke ole, nagu me teame. Praegu on politsei- ja piirivalveamet koos oma partneritega alustanud tegevust. Pressikonverentsil nimetati kokku Narvas ja Narva-Jõesuus seitset mälestusmärki, nii et see ei piirdu ainult tankiga. Seetõttu arusaadavalt kestab see ettevõtmine linnas täna tunde.\n\nMis tähendab seda, et ennekõike puutuvad Narva inimesed praegu Narvas toimuvaga kokku niipidi, et paljudesse kohtadesse lihtsalt ei saa minna, liiklus on häiritud, paljudes piirkondades suletud. Kasvõi seesama Peetri plats, mis on ju tegelikult keskne Narva koht, sinna praegu ei pääse.\n\nPääseb küll, ma ise tulin praegu Peetri platsilt, siin ei ole mingit tegevust. Politsei kinnitusel oli hommikul, kui nad kohale jõudsid, tanki juures rahulik, inimesed lahkusid rahulikult. Tee on pikalt piiratud, nii et selles mõttes mälestusmärkide ümberpaigutamise juures praegu sellist füüsilist ohtu Narva inimestele ei ole.\n\nEks inimesed nüüd vaikselt ärkavad ja püüavad kuidagi ennast selle teemaga suhestada.\n\nEsimesed signaalid, mis on tulnud, on, et riik tuleb anda kohtusse. Seda on teatanud Narva opositsiooniliidrid.\n\nNii et tuleb palav päev ja kindlasti mitte ainult tänane. Mina soovin kõigile narvalastele rahu, kainet meelt, arusaamist, et tänasele järgneb homne, ja kutsun üles käituma nii, et ei oleks pärast häbi nende augustipäevade pärast, mis Narvat väga tugevasti muudavad. Mina luban jätkata kõikide narvalaste linnapeana ja saan aru inimeste väga erinevatest tunnetest, lihtsalt saan aru.\n\nEhk siis opositsiooni esindajad on teile helistanud ja nõutakse, et linn peab nüüd asuma tegutsema, et see tank tuleks saada Narva omandisse tagasi? Kas plaanitakse kokku kutsuda volikogu, nõutakse, et linnavalitsus peaks eriistungeid? Mis poliitilises mõttes Narvas toimub?\n\nPoliitilises mõttes andis eile opositsioon sisse peale volikogu istungit uue dokumendi, mille esimene punkt oli see, et tank peab jääma ajutiselt oma asukohale, kuni linnavalitsus leiab talle uue asukoha. Sellise avalduse on eile opositsioon sisse andnud. Järgmine korraline volikogu istung 25. augustil. Ei ole põhjust kahelda, et sellel istungil neid teemasid käsitletakse. Kell kümme kohtuvad koalitsioonisaadikud. Ma võtan ise ühendust opositsiooniliidritega et arutada, mis edasi saab. Küll olin ma eile ausalt öeldes päris ehmunud, kui opositsiooniliidrid kasutasid tanki kohta pressikonverentsil sõnu nagu \"tükk rauda\", \"ese, millel on linna bilansis null eurot väärtust\".\n\nTegelikult on meil väärtuskonflikt, meil on kõige karmim konflikt, mis saab maailmas olla. Meil on erinev arusaamine sellest, kuidas Teine maailmasõda lõppes. Kas see oli fašismi lõpp? Oli see fašismi lõpp ja okupatsiooni algus? Oli see okupatsiooni algus? Me jääme siin igavesti Eestis eri meelt kahjuks.\n\nMeie kohalikel venelastel on praegu väga tugev identiteedimure. Venelased, kes elasid ju mitu aastakümmet öeldes, et nad armastavad Eestit ja tihti veel, et \"ma olen Eestis sündinud, see on minu kodu, mul teist kodumaad ei ole\". Aga ometi oli teisel pool piiri üks kangelane nimega Putin. Aga nüüd on küsimus, kas Putin on kangelane, ja paljud inimesed saavad sisemuses aru, et ei ole. Aga seda on väga valus tunnistada. Ja Eesti riigi ja elanike väljakutse on nüüd aru saada nendest inimestest.\n\nMe peame pakkuma midagi asemele, me võtame praegu ära. Mida me asemele pakume? Mis on see ühine osa, kuidas me edasi läheme? Nüüd me ei tohi neid lüüa saanud inimesi, hingehaavaga inimesi maha jätta.\n\nKas need volikogu liikmed, kes esmaspäeval ei soovinud tanki eemaldamisega seotud volikogu päevakorra punkti arutada, kas nad siiralt arvasid seda, et nad võidavad aega ja saavad endale sobivama lahenduse? Või tegelikult loodetigi, et tuleb riik, tegutseb, meie käed jäävad puhtaks, meie saame oma valijatele sirge näoga tänaval vastu jalutada ja öelda neile, et meie pole seotud?\n\nSiin on tähtis, et iga volikogu liige ütleks ise, mida ta eile tundis. Mina kuulsin ja nägin eile väga erinevaid emotsioone. Küsimus oli selles, et kui peaministrile tegid erinevad poliitilised jõud ühise pöördumise, siis oli selle mõte just ju ühiselt võtta vastu otsus, et meie vara ehk tank jääb Narva, kõrvalisse kohta, mis eilseks oli ka leitud tööstuspargi alale, niikaua kui me otsustame oma mälestusmärkide saatuse. Narva volikogu ja Narva poliitikud vähemalt püüdsid leida ühist keelt, mis on siiski parem kui mitte midagi.\n\nKas te ise usute siiani, et Narva enda tegutsemine oleks olnud arukam? Või vaadates praegu seda, millised jõud on riik suutnud Narva ja Narva ümbrusesse tuua, kuidas süstemaatiliselt lähenetakse, siis võib-olla riigi käitumine ongi jõulisem ja kiirem või see ei ole jõu ja kiiruse küsimus?\n\nJõulisem ja kiirem on riigi käitumine päris kindlasti. Siin ei ole midagi vaieldagi. Aga selge, et see, mida mina vaimusilmas ette nägin, oleks olnud keerulisem, pikem, palju vaidlusi tekitanud, aga kaasanud kohalikke inimesi, võimaldanud ühiselt edasi liikuda. Võib-olla Eesti silmad on praegu suunatud sellele, et kes kellele täna Narvas pasunasse annab. Aga Narva proua 60 pluss ei lähe ühtegi akent sisse lööma. Kui on mingeid rahutusi, siis võimalik, et õhtul. Sinna pole mitte midagi teha. Aga küsimus on selles, kuidas me elame edasi. Mis me teeme homme? Mis me teeme ülehomme? Kui palju sellest on depressiooni, valu? Kui palju on selles pettumust Eesti riigis, valitsuses?\n\nMa olen elanud Narvas 23 aastat ja ma võin öelda, et mul on enne seda pühapäeva olnud vaid üks konflikt rahvuse pinnalt. Aga pühapäeval, kui mina ütlesin tänaval inimesele \"tere\", vastas ta mulle \"head aega\". Ja see tegi mulle väga-väga haiget.\n\nTeid kuulates ma saan aru, et Narva seisukohast pole oluline see, mis saab täna õhtul või ööl vastu homset, vaid see, mis toimub inimeste peades ja südametes järgmise aasta-kahe jooksul.\n\nJah, see on palju määravam. Selle eest, mis toimub täna, homme, vastutab politsei- ja piirivalveamet. Soovin jõudu inimestele, kes konkreetselt praegu mälestusmärkidega tegelevad. Loodan, et ei kannata Narva inimesed ega konkreetses tegevuses osalejad. Mina olen enda jaoks keeranud selles raamatus järgmise lehe.\n\nKui praegused teated Narvast ütlevad, et olukord on rahulik, siis mis teie tunnetus ütleb, mis saab edasi? Te tunnete väga paljusid Narva inimesi isiklikult ning tõenäoliselt olete te neid kõige suuremaid muretsejaid viimastel nädalatel väga palju kohanud. Kas kõik jääbki rahulikuks või see pahameel kusagil leiab oma väljundi?\n\nMa arvan, et järgmistel kohtumistel on palju tumepunaseid nägusid ja kurje sõnu. Ka sõna on relv. Ma arvan, et eelkõige kasutatakse järgmistel päevadel, nädalatel ja kuudel sõna kui relva. Aga tuleb ka aru saada, et sellel ajal on tänased otsustajad Tallinnas ja kohalik võim on kohal ja peab inimestega hakkama saama. Nii et järgmistel kuudel on ilmselt minul kümneid ja kümneid kohtumisi.\n\nValitsuse pressikonverentsil nii siseminister Lauri Läänemets kui ka peaminister Kaja Kallas rõhusid ohuhinnangutele, mis puudutavad avaliku korra tagamist. Kui suur teile teadaolevalt see inimeste ring, kes soovivad Narvas pingeid eskaleerida?\n\nMina ei ole ohuhinnanguid näinud, kuid sellist tugevat ohtu või üleskeeratud meeleolu linnas ei ole suures mahus olnud. Võib-olla on jäänud inimestele mulje, et tanki ümber on kogunenud tuhanded inimesed. Ei ole. Maksimaalselt on tanki juures olnud 150 inimest ühel ajal. Inimesed tulid, läksid ja kõik said aru, et tank kohale ju ei jää. Tank nägi eile õhtul välja nagu nagu 9. mai pluss. Nii palju lilli ja küünlaid. Muidugi ei saa alahinnata naaberriigi tegevust ja võimalikke provokatsioone. Küsimus lahendada tankiga oleks tulnud nii ehk naa. Kas seda oleks võinud lahendada rahumeelsemalt, vähem haava tekitades? Minu meelest jah. Aga kuna minu riik on otsustanud, jääb minul üle seda aktsepteerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnapea Katri Raik ütles intervjuus ERR-ile, et kuna tankimonumendi eemaldamine tekitab Narva elanikele hingehaavu, tuleb neile asemele pakkuda, midagi, mis aitaks neid haavu parandada. Raik rääkis, et Narva opositsioon soovib riiki anda kohtusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVana-Võromaa Kultuurikojas avatakse grupinäitus \"Teisel pool Võru\"\n\n## Põhitekst:\n\nVõru linna 238. sünnipäeval avatav grupinäitus \"Teisel pool Võru\" on kooslus kümnest Eesti kunstnikust, kelle lähenemist maailmale saab näha läbi psühhedeelse vaibakunsti, tänavakunstist ja utoopiast inspireeritud digimaalide, õlimaalide, audiovisuaalide, skulptuuride ning graafika.\n\nNäitusel osalevad kunstnikud Ann Tuksam, Danil \"Sänk\" Taro, Emma Eensalu, Jaanus Eensalu, Kait Kübar, Mari \"Fleshwerks\" Mägi, Mart Männik, Mirell Šmidt, Silver \"Condrad\" Rannak, Uku Sepsivart. Näitust kureerivad Danil Taro ja Emma Eensalu.\n\nNäitus jääb avatuks 2. oktoobrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19. augustil kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas grupinäitus \"Teisel pool Võru\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmas Paet: selles tankis peitus ähvardus\n\n## Põhitekst:\n\nNarva tank-monument on mulle olnud tuttav kogu elu. Lapsena sõitsin tihti Narva ja Narva-Jõesuu vahel ning tank ei jäänud bussiaknast vaatamata. See jäi silma, sest oli nii teistsugune võrreldes tavapäraste linna- ja maastikupiltidega. Aga ühtlasi tekitas ka seletamatut häirivat tunnet. Ähvardavat tunnet. Selles tankis peitus ähvardus.\n\nSeega on hea, et seda agressiivsuse ja ähvarduse maamärki rahumeelse Eesti maastikul enam ei ole.\n\nSeda vana tapamasinat ei maksa ülemüstifitseerida. See sai avalikus ruumis olla nii kaua, sest suuremale osale Eesti inimestest ei läinud see kuidagi korda. Sest Narva kant on jätkuvalt paljudele võõras, sest sinna kuigi tihti ei satuta.\n\nSamuti ei läinud see tapamasinaga postament tegelikult korda ka suuremale osale Narva ja Narva-Jõesuu elanikest. Sellega oldi lihtsalt harjutud, sest see oli justkui kogu aeg seal olnud. Praegu on muidugi ajutine ärritus, kuid see läheb mööda, sest enamik inimesi mõistab, et tapamasina koht pole üle rahuliku elu kõrgumas.\n\n\"Üks sotsiaalselt tundliku närviga ajakirjanik imestas just sotsiaalmeedias, et Narva linnavolikogu peab istungit vene keeles.\"\n\nPikem lugu on see, et Narvast peab lõpuks ülejäänud Eestile saama emotsionaalselt samasugune linn nagu Pärnu, Viljandi või Rakvere. Päris nii see veel ei ole. Üks sotsiaalselt tundliku närviga ajakirjanik imestas just sotsiaalmeedias, et Narva linnavolikogu peab istungit vene keeles.\n\nSee näitab ilmekalt, et me ühiskonnal on 30 aastat olnud suuresti ükskõik, mis Narvas toimub. Pole ühiskondlikku nõudlikkust, et Eesti on Eesti. Ja seda igal pool. Seega pole nüüd ka imestada, et Nõukogude taparelva avalikus ruumis pidamisel on siiski toetajaid, et tänavanimede normaliseerimine ei edene ning suure Eesti linna Narva elanike esindajad ei pea koosolekuid Eesti riigikeeles.\n\nNüüd tuleb Narva ja muu Eesti suhte kujundamisega elegantselt edasi liikuda. See nõuab tarka hoolimist nii valitsuselt, muult Eestilt kui ka Narvalt endalt. Ja muidugi üksteist toetavat pidevat suhtlemist.\n\nMinult küsiti, mida välismaal tanki teisaldamisest arvatakse. Ega midagi ei arvata. See on Eesti asi kujundada oma avalikku ruumi. Ning agressiivset fooni on meie elus niigi liiga palju. Sellest saadakse hästi aru.\n\nNarva ja Narva-Jõesuu vahel edaspidi sõites saab silm puhata rahulikul maastikul. Ilma katkestuseta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva tank-monumendi teisaldamisele järgneb muidugi ajutine ärritus, kuid see läheb mööda, sest enamik inimesi mõistab, et tapamasina koht pole üle rahuliku elu kõrgumas. Nüüd tuleb Narva ja muu Eesti suhte kujundamisega elegantselt edasi liikuda, kirjutab Urmas Paet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRomanjuk saavutas eelujumises 21. koha\n\n## Põhitekst:\n\nRomanjuk tuli 50 m rinnuliujumise eelujumises oma vahetuses seitsmendaks ajaga 31,94. Lõpparvestuses 21. kohale jõudnud eestlanna kaotas viimasele poolfinalistile vaid 17 sajandikuga. Eelujumise kiireimaks ujujaks kujunes itaallane Arianna Castiglioni (29,91).\n\nMeeste 50 m vabaltujumise eelujumistes võitis Ahtiainen oma vahetuse ajaga 22,61. Kokkuvõttes andis see talle 27. koha, viimasest poolfinaalikohast jäi puudu vähem kui 38 sajandiku.\n\nSamal alal saavutas Daniel Zaitsev oma vahetuses üheksanda koha ajaga 22,74. Zaitsev sai lõpparvestuses 36. koha. Eelujumise võitis hollandlane Thom de Boer (21.59).\n\nLelle oli 100 m seliliujumise eelujumises oma vahetuses üheksas, läbides distantsi ajaga 57,54. Kokkuvõttes sai eestlane 39. koha. Eelujumise võitjaks kujunes itaallane Thomas Ceccon ajaga 53,71.\n\nTeisipäeva õhtul kell 19.00 saab ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel kaasa elada Kregor Zirgile, kes asub medalijahile 200 m liblikujumise finaalis.\n\nEnne võistlust:\n\nEsimesena näeb võistlustules Daniel Zaitsevi ja Alex Ahitaineni, kes ujuvad 50 m vabaltujumise eelujumistes. Ahtiainen kolmandas ja Zaitsev kuuendas vahetuses. Kell 10.30 algab meeste 100 m seliliujumise eelujumised, kus neljandas vahetuses stardib Armin Evert Lelle. Pärast seda hakkab naiste 50 m rinnuliujumine, mille neljandas vahetuses ujub Maria Romanjuk.\n\nSamuti selguvad ka eelujumiste parimad naiste 200 m liblikujumises, meeste 200 m kompleksujumises ja 4x200 m vabalt segateateujumises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Roomas toimuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas teisipäeva hommikul 50 m rinnuliujumise eelujumises Maria Romanjuk 21. koha. Alex Ahtiainen sai 50 m vabaltujumise eelujumises 27. koha, Zaitsev 36. Armin Evert Lelle tuli 100 m seliliujumise eelujumises 39. kohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHaavisto: Vene viisade arvu tuleb vähendada kümnendikuni\n\n## Põhitekst:\n\nVälisminister Haavisto sõnul tuleks Soome poolt välja antavate viisade arvu Vene kodanikele vähendada kas kümnendikule või viiendikule praegusest tasemest, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.\n\nPraegu saab Soome Vene kodanikelt umbes tuhat viisataotlust iga päev. Haavisto välja pakutud piirangu korral oleks korraga menetluses ainult 100 kuni 200 taotlust päevas.\n\nHaavisto sõnul töötab Soome välisministeerium välja mudeli, mille alusel vähendatakse turismiviisasid ja selle asemel võetakse prioriteetsemaks näiteks viisataotlused riigi perekondlikel põhjustel külastamiseks, töötamiseks või õppimiseks.\n\nMinistri sõnul on tema välja pakutud variant mõistlik. Haavisto toob ka välja, et paljud Soomes on ärritunud, et kuigi Ukrainas käib sõda, siis see pole Vene turiste mõjutanud.\n\nSamuti märgib Haavisto, et viisataotluseks tuleb teha avaldus ning avalduse esitamise aega saab piirata. Välisministeeriumi hinnangul oleks see kõige lihtsam ja kõige õiguspärasem viis probleemile lähenemiseks.\n\nVälisminister lubas, et esitab oma ettepaneku valitsusministritele teisipäevasel mitteametlikul kokkusaamisel. Otsustuspädevus piirata viisade väljaandmist on välisministeeriumil.\n\nHaavisto sõnul on kõige olulisem jõuda Euroopa Liidus ühise positsioonini Vene kodanikele viisade andmise osas. Praegu annavad enim Vene viisasid välja Kreeka, Itaalia ja Hispaania ning nende riikide poolt välja antud viisadega saavad nad siseneda Euroopasse läbi Soome.\n\nIsegi kui Soome üksi piiraks turismiviisade välja andmist, siis saaksid riiki läbi teiste Schengeni riikide viisadega Vene kodanikud.\n\nSoome on paljuski muutunud transiitmaaks, kus peale sisenemist suundutakse Helsinki Vantaa lennujaama ning sealt lennatakse edasi mujale Euroopasse. Sedasi minnakse mööda lennukeelu piirangutest.\n\nMinister kinnitas, et Soome lahendused lähevad kindlasti käiku augusti jooksul. Augusti lõpus on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine Prahas. Praeguseks on viisakeeldu toetanud mitmed riigid, sh Euroopa Liidu eesistujariik Tšehhi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome välisministri Pekka Haavisto sõnul on Soomel plaan oluliselt vähendada Vene Föderatsiooni kodanikele antavate viisade arvu. Samas on ministri sõnul kõige olulisem jõuda Euroopa Liidu ühise seisukohani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPeipsi toidutänava festival toimub taas\n\n## Põhitekst:\n\n43 pop-up restorani avatakse 175-kilomeetrisel teekonnal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kallastel. Restoranid on avatud 20. augustil kell 11-21 ja 21. augustil kell 11-17.\n\nPakutakse traditsioonilist Peipsi toitu kui ka tänapäevase aktsendiga roogasid, mis on valmistatud kohalikust toormest.\n\nFestival toimub juba viiendat korda ning pälvis sel aastal Regionaalmaasika tunnustuse piirkondlikku arengut toetavate tegevuste, kogukondade koostöö ja toidukultuuri hoidmise eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Festival Peipsi Toidu Tänav 175km avab pop-up restoranid 20.-21. augustil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuise teatri 153. hooaja avab eesti ooper \"Kaubamaja\"\n\n## Põhitekst:\n\nLiis Kolle lavastaja- ja Kalle Aasamäe kunstnikutööna saavad Maarja Kangro libreto ja Tõnis Kaumanni muusika kokku ooperis \"Kaubamaja\", mis on oma maailma esiettekannet oodanud enam kui 16 aastat. Helilooja Tõnis Kaumann täiendas tänavu teost veel pooletunnise proloogiga, mis räägib neli lugu sellest, miks ja kuidas tegelased saatusliku kaubamaja ette satuvad. \"Kui proloog on puhtalt koomika, siis edasi on naer läbi pisarate,\" tõdes Kaumann.\n\nLavastaja Liis Kolle sõnul on teoses palju sotsiaalset närvi ja koomikatunnetust. \"Publiku ees on ekstreemseid, aga väga inimlikke tüüpe, keda jälgides näeme, kuidas emotsioonid vahelduvad väga suure hooga. Näiteks võib lein pöörduda peoks ja väga keeruline on öelda, kas sellisel puhul on tegu traagika või koomikaga. Selles ooperis on kõik nii põimunud ja see teebki selle teose nii võluvaks.\"\n\nKolle sõnul sobib \"Kaubamaja\" esimeseks ooperikogemuseks just kooliealistele. \"See on väga publikusõbralik teos: kaks vaatust on lühikesed, täis tegevusi ning mis peamine, ooper on eesti keeles.\"\n\nOoperi muusikajuht ja dirigent on Risto Joost.\n\n\"Kaubamaja\" erinevates koosseisudes astuvad üles Pirjo Jonas või Maria Listra, Simo Breede, Raimonds Bramanis (Läti RO), Taavi Tampuu, Karmen Puis või Sandra Laagus, Rasmus Kull, Aivar Kallaste ja teised. Laval on Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19. augustil esietendub Vanemuise Sadamateatris ooper \"Kaubamaja\", mille lavastaja on Liis Kolle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLapsevanema abi koolitükkides on arvatust kasutum\n\n## Põhitekst:\n\nÄsjases teadustöös võrdlesid USA teadlased kaht riiklikku andmestikku nii avalike kui ka eraalgkoolide kohta. Nad ei leidnud vanemliku õpiabi ega laste matemaatika- või lugemistulemuste vahel mingit olulist seost, vahendab ScienceAlert.\n\nLapse tulemusi ei mõjutanud ei tema ega vanema nutikus, nende sotsiaalmajanduslik olukord, või ühiselt algebraga maadeldes veedetud aeg. Autorite sõnul seab nende töö seega kahtluse alla aastakümneid heaks peetud soovituse, et vanem võiks last kodutöödes aidata.\n\nKahtlase väärtusega abi\n\nTeadlased vaidlevad juba ammu, kui palju peaks vanem last kodutöödes aitama. Ühest küljest võib vanemal õnnestuda lapses õpihimu tekitada. Teisest küljest võib vanema liigne sekkumine lapse hindeid hoopis kehvemaks muuta.\n\nAlati ei pruugi ka vanemad ise laste abistamisest vaimustuses olla. Mõne uuringu järgi võib kodutöö olla nende jaoks stressirikas ettevõtmine, mis tekitab kodus vaid pingeid juurde. Teinekord võib vanemal olla aga nii kiire, et ta ütleb lapsele vastused lihtsalt ette.\n\nEnamik varasemaid töid keskendus põhi- ja keskkooliõpilastele. Samas võib kodustel ülesannetel olla lapse arengule eriti suur mõju just algkoolis. Seepärast võtsidki uue uuringu autorid sihikule 1.–5. klassi õpilased ja nende vanemad.\n\nNad kasutasid riiklikke andmestikke 1997., 1998. ja 2011. aasta kohta. Erinevalt varasematest töödest arvestasid nad ka pere sotsiaalmajanduslikku staatust ja vanemate haridustaset. Ilmnes, et laste tulemust ei mõjuta ei vanemate pakutava abi tase ega põhjalikkus.\n\nEhkki uurijad pole päris kindlad, miks see nii on, pakuvad nad välja võimalikke seletusi. Näiteks võib olla, et kodune stress segab õppimist. Või siis teevad vanemad suurema osa tööst ise ära ega õpeta lapsi oma peaga mõtlema. Lõppude lõpuks pole vanemad ametlikku õpetajakoolitust saanud.\n\nKuidas õppida pingutama?\n\nUuringu autori ja Pennsylvania Osariigiülikooli hariduspoliitika teaduri Katerina Bodovski sõnul ei koge lapsed vanema abiga ise pingutust. Algkooli mõte pole tema sõnul aga üksnes teadmisi omandada, vaid ka lapses õpioskusi ja -harjumusi kujundada.\n\nVõib ka olla, et kõrged ootused hoopis pärsivad lapse õppimist. Kui laps tunneb kuklas vanema hingust, võib see kogu protsessi tarbetult pingeliseks muuta. Samas olukorras survestaks õpetaja last vähem, sest temal on teiste õpilastegagi tegemist.\n\nSee kõik ei tähenda tingimata, et vanema pakutav abi oleks täiesti kasutu. Nimelt ei võrreldud töös omavahel erinevat tüüpi vanemlikku abi, vaid hinnati üksnes abi mõju lapse õpitulemustele.\n\nMõnel juhul võis abistamine näiteks suurendada vanemate ja laste koos veedetud aega. Sellest võib uurijate sõnul lastele koolivälistelt ikkagi kasu olla, näiteks nende vaimsele tervisele mõeldes.\n\nLaste vaatepunkti edastavad raportid aga viitavad, et vanemate tugi ja enesekindlus seostuvad paremate tulemustega. Niisiis osutab töörühm vajadusele eristada eri tüüpi vanemlikku kodutööabi.\n\nUuring ei kajasta Covid-19 pandeemia aega, mil vanematel tuli osa õpetajatööst ise teha. Sellegipoolest soovitavad autorid poliitikakujundajatel ja haridustöötajatel järele mõelda, kas soovitus, et vanemad lapsi abistaks, on ikka alati mõistlik.\n\nUuring avaldati ajakirjas Journal of Research in Childhood Education.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljude vanemate jaoks on laste aitamine koolitöödes täiesti argine tegevus. Kuigi abistamise eesmärk on üllas, ei paista see laste hindeid siiski parandavat, osutab USA teadlaste uuring.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTohver sõidab Liechtensteini järjekordset eurokohtumist ohjama\n\n## Põhitekst:\n\nSel neljapäeval toimuval eurokohtumisel lähevad esmakordselt vastamisi Vaduz ja Viini Rapid. Mängule läheb korda hoidma Tohver, kellel on abiks Silver Kõiv ja Sten Klaasen, neljas abistaja on Martti Pukk, vahendab Soccernet.\n\nTohveri jaoks on tegu selle eurohooaja kolmanda määramisega. Juuli lõpus mõistis eestlane õigust Rootsis, kus Vilniuse Žalgiris (Leedu) alistas Malmö (Rootsi) kodupubliku ees 2:0. Eelmisel nädalal ohjas eestlane Twente võidukat kohtumist Serbia klubi Cukaricki üle.\n\nKorduskohtumine peetakse 25. augustil ning võitjat ootab ees Konverentsiliiga grupifaas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kohtunikebrigaad eesotsas Kristo Tohveriga sõidavad Liechtensteini, kus vilistatakse järjekordset Konverentsiliiga play-off kohtumist, vastamisi lähevad FC Vaduz ja Viini Rapid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJohnny Deppist saab filmirežissöör pärast 25-aastast pausi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on väga suur au tuua härra Modigliani elu ekraanile,\" lausus Depp. \"Tal oli raske elu, millele järgnes värvikas triumf - väga inimlik lugu, millega kõik vaatajad samastuda saavad.\"\n\n\"Modigliani\" on eluloodraama Itaalia kunstnikust Amedeo Modiglianist. Filmi tutvustuse kohaselt oli Modigliani algselt oma töös läbi kukkunud, kuid tema elu muutus kahe sündmusterohke päevaga, mis tegid temast maineka kunstilegendi. Filmi sündmustik hargneb lahti 1916. aasta Pariisis.\n\nDeppi ja Al Pacino kõrval aitab filmi produtseerimisele kaasa Barry Navidi.\n\nDepp on hetkel Prantsusmaal võtetel filmiga \"Jeanne du Barry\", kus ta kehastab kuningas Louis XV. tegelaskuju.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Johnny Depp astub pärast 25-aastast pausi taas režissööri rolli, sedapuhku filmiga \"Modigliani\". Filmi produtsendiks saab Al Pacino.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSolvunud Katri Raik otsustas riigikogusse mitte kandideerida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei kandideeri. Selline on mu viimaste päevade emotsioon. Ma ei kandideeri ei ühe ega teise erakonna nimekirjas. Nüüd üritan töötada ainult Narva heaks. Ja tööd on siin piisavalt,\" Raik ütles teisipäeval ERR-i venekeelsele portaalile.\n\n\"Kas võib öelda, et mu otsus on lõplik? Jah, see on praegu lõplik. Aga tuleb aru saada, et lähikuudel võib palju muutuda. Samas ei kujuta ma ette, et istun samas ruumis nende inimestega, kes on nüüd teinud sellise otsuse [tanki eemaldamise kohta] ja sel viisil. Hoolimata sellest, et ma sellest aru saan, aga ma ei tahaks nendega ühes ruumis olla,\" lisas Katri Raik.\n\n2020. aasta detsembris loobus Katri Raik riigikogu kohast, et asuda Narva linnapeaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Narva linnapea Katri Raik otsustas Narva tanki teisaldamise foonil 2023. aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel mitte kandideerida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVladimir Svet: elektritõukeratta koht on rattateel\n\n## Põhitekst:\n\nElektri jõul ringi vuravad tõukerattad on juba mitmendat aastat linnaruumi lahutamatu osa, kuid tänavu on päevakorda eriti teravalt tõusnud nende liikluse ja parkimisega seonduvad mured. Järgnevalt toon välja mõned võimalikud lahendused.\n\nOn selge, et tõukerataste levik ja paljude inimeste pehmelt öeldes riskantne sõidustiil seab ohtu jalakäijaid ning vähendab nende turvatunnet. Jalakäija on tänapäeva linna keskne figuur ning on olemuslikult vale, et tema kannatab tõukeratta pärast.\n\nKusjuures sama probleem kordub nii ohtlike manöövrite kui ka lohaka parkimise puhul: jalakäijale jääb vähem ruumi ning inimesed on sunnitud kogu aeg murelikult üle õla vaatama, murul kõndima või lapsevankriga valesti pargitud tõukerataste vahel manööverdama.\n\nTulemuseks on pidev ärevus, liiklejate traumad ja paratamatud konfliktid. Senikaua, kuni rendifirmad (aga valdava enamuse tõukeratta kasutajaid moodustavad just nende kliendid) ei suuda pakkuda head tehnoloogilist lahendust, et tagada sõidu ja parkimise ohutus, peavad tegutsema ülejäänud osapooled.\n\nJalgrattateed\n\nEsiteks räägime tee valikust. Elektritõukeratta koht on jalgrattateel. Rajame igal aastal Tallinna uusi jalgrattateid, olgu tänavate rekonstrueerimisel või olemasoleva linnaruumi n-ö ümber jagades, kus tänava ümbermõtestamisega ja tagasihoidliku ja kiire sekkumisega annab luua rattaradu. Aina enam eraldame jalgrattaradu sõidu- või kõnniteelt ka füüsiliselt.\n\nPaljud skeptikud küsivad, milleks Tallinn ehitab jalgrattateid. Jalgratta ja tõukeratta liikumine linnatänavail on äärmiselt oluline ka 15-minuti linna kontseptsiooni seisukohalt, kus vajalike teenuste ja kohtadeni jõuab mugavalt ja kiirelt ka ilma autota.\n\nKvaliteetsete rattateede olemasolust ei võida mitte ainult jalgrattur, vaid paraneb ka jalakäijate ohutus, sest eri kiirusega liiklejad on teineteisest eraldatud. Rattatee olemasolust võidab ka autojuht, kuna tema jaoks kaob segadus selle ümber, kus peaksid olema kahel rattal liikleja.\n\nKui kardad, ära sõida\n\nKesklinnas on rattateede- või radadega varsti kaetud pea kõik peamised trajektoorid. Seega seal, kus rattatee olemas, sõitku tõukerattur jalgrattateel. Senikaua, kuni rakenduste tehnoloogia tee tüüpide eraldamiseks pole ideaalne ning kõnniteel olles kiirus ei lange miinimumi, võiks sekkuda ka seadusandja ning seda seaduses fikseerida: jalgrattatee või -raja olemasolul elektritõukerattaga liikleja on kohustatud sõitma just seal.\n\nTeistes riikides on selliseid seadusemuudatusi juba tehtud. Neil tänavatel, kus rattateid pole ega tule, võiks piirkiirus olla viidud 15 või 20 km/h tunni peale, nagu see on Oslos ja Stockholmis. Kui keegi kardab tõukerattaga jalgrattateel sõita, siis võib-olla ei tasu üldse sõitma hakata?\n\nTeiseks, sõidustiil. Kahekesi või suisa kolmekesi tõukerattaga sõitvad inimesed on jätkuvalt igapäevane nähtus ning paistab, et ettevõtted ei suuda seda ohjata. Tahaks siiski loota, et peagi on sellele murele tehnoloogiline lahendus olemas.\n\n\"Sõitjad peavad endale aru andma, et paljudes linnades ja riikides üle maailma on intensiivistunud arutelud elektritõukerataste täieliku keelu kehtestamiseks.\"\n\nKihutamine, hüpped ja muu ohtlik sõit jäägu rulaparki. Linnaruum ei ole õige koht oma sõiduoskuste demonstreerimiseks enda ja teiste ohutuse arvelt. Sõitjad peavad endale aru andma, et paljudes linnades ja riikides üle maailma on intensiivistunud arutelud elektritõukerataste täieliku keelu kehtestamiseks. Paraku need, kes võtavad linnatänavat vigursõidu rajana, toovad selliseid radikaalseid meetmeid lähemale ka meie ühiskonnas.\n\nSuurim probleem on parkimine\n\nKolmandaks, parkimine. On selge, et praegune parkimiskorraldus ei kõlba kuskile. Ettevõtted ja linn on astunud samme õiges suunas, kui linnaruumi tekkisid asfaldile maha joonistatud n-ö parklad, kuhu tõukeratta peale sõidu lõppu jättes saab ka väikese soodustuse. Sellest aga jääb väheks.\n\nVõib laiendada juba praegu paljudes kohtades kehtivat parkimiskeeldu, näiteks keelates parkimise kitsaste kõnniteedega tänavatel sootuks. Keelutsoon võiks olla ka mõnede ristmike vahetus läheduses. Mõistlik on parkida tõukerattast jalgrattaparklasse ja veel tänavu lisame linna kümneid uusi rattaparklaid ning usun, et ka erasektor peab selles osas sammu.\n\nHiljuti leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et tõukerattaid ei tohi parkida kõnniteele. Selgus on hea, kuid seaduserikkumisele peaks järgnema ka karistus. Ei ole vist suurem saladus, et politseil süsteemseks tõuksiparkimise järelevalveks jõudu ja vahendeid napib. Linn on valmis oma panuse andma ka järelvalvesse, kuid siingi peaks sekkuma riigikogu. Munitsipaalpolitsei saaks valesti parkijaid trahvima asuda, kui sellele antakse vastavad õigused, milleks peaks aga seadust muutma.\n\nKokkuvõtteks\n\nLahendustesse peaks panustama kõik. Linn peab arendama rattataristut ning ma leian, et praegu mahuvad jalgratturid ja tõukerataste kasutajad kenasti ühisele jalgrattateele ära ning eraldi raja loomine tõukerattastele oleks liig mis liig.\n\nRiigikogu peaks täpsustama mitmeid seadusi, et paremini määratleda piirkiirust, raja valikut ning parkimisega seonduvat. Rendiettevõtted ei pea mitte ainult arendama teenust, vaid ka päriselt panustama rattataristu arendamisse, miks mitte ka koostöös linnaga uusi jalgrattateid välja ehitades.\n\nNing kõige olulisem: sõitja ise peaks olema teiste liiklejate suhtes tähelepanelik ning sõitma ettevaatlikult. Kõnnitee on mõeldud jalakäijatele ning kui me tahame päriselt jõuda 15-minuti linna, siis kindlam on liikuda rahulikult ja targalt, mitte kihutades ja teisi ohustades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektritõukeratta koht on jalgrattateel ja rendiettevõtted ei pea mitte ainult arendama teenust, vaid ka päriselt panustama rattataristu arendamisse, miks mitte ka koostöös linnaga uusi jalgrattateid välja ehitades, kirjutab Vladimir Svet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVene tennisist palus Ukraina lipuga pealtvaataja tribüünilt kõrvaldada\n\n## Põhitekst:\n\nVahejuhtum leidis aset Cincinnati turniiri kvalifikatsiooni otsustavas ringis, kus põhiturniirile pääsevat mängijat selgitasid neutraalse lipu all mängivad venelannad Anastassia Potapova ja Anna Kalinskaja.\n\nTenniseajakirjanik Ben Rothenberg kirjutas sotsiaalmeedias, et mängu ajal kaebas üks venelannadest pukikohtunikule Morgane Larale, et teda häirib tribüünil istuv naisterahvas, kes oli mähitud Ukraina lippu ja kandis peas traditsioonilist Ukraina pärga ehk vinoki.\n\n\"Naisterahva nimi on Lola, ta elab võistluspaiga lähedal ja istus Ukraina lippu mähituna. Lola ei öelnud midagi, lihtsalt vaatas vaikselt,\" kirjutas Rothenberg. \"Aga pärast Venemaa mängija kaebust tuli pukikohtunik enda toolilt alla ja ütles Lolale, et see pole ilus, et ta seal enda lipuga istub. Lola vastas, et pole ilus teise riiki tungida.\"\n\nSeejärel ütles turvamees Lolale, et ta peab tribüünilt lahkuma, vastasel juhul kutsutakse politsei. \"Teised pealtvaatajad hakkasid Lolat kaitsma ja ütlesid, et ta ei teinud midagi valesti ega öelnud midagi häirivat, ta lihtsalt istus lipuga. Nad mainisid sõnavabadust ja vaba maad, aga turvameest see ei kõigutanud,\" vahendas Rothenberg. \"Kuna Lola ei tahtnud stseeni tekitada, tõusis ta püsti ja lahkus. Tema ja ta sõber, kes on ukrainlane, jalutasid võistluspaigas ringi ja umbes 20-30 minutit hiljem tuli nende juurde turniiri turvaülem, kes näitas reegleid ja ütles, et tema lipp on lubatust suurem – reeglite kohaselt tohivad lipud ja plakatid olla 18x18 tolli (ca 45x45 cm).\"\n\n\"Mõistagi ei alanud vahejuhtum selle tõttu, vaid hoopis seepärast, et Venemaa mängija kaebas WTA pukikohtunikule. Kõik, kes on Cincinnati turniiril käinud, teavad, et siin on aastaid sarnases suuruses lippe rõõmsalt lehvitatud, peamiselt USA ja Serbia lippe. Kunagi varem pole seda reeglit kehtestatud,\" jätkas Rothenberg. \"Lola kaalus hetkeks, et lõikab lipu väiksemaks, aga siis eskorditi ta parklasse, kus tal lubati lipp autosse panna ja seejärel võis ta võistlusalale naasta.\"\n\nRothenberg küsis kommentaari nii turniirikorraldajatelt kui WTA-lt, neist viimane pole midagi vastanud, kuid Cincinnati turniiri esindajad põhjendasid turvameeste seesugust käitumist lipu lubamatu suurusega.\n\n\"See pole Venemaa, see on USA,\" ütles Usbekistani päritolu, kuid USA kodakondne Lola pisarsilmi kohalikule telejaamale Local 12. \"Me ei teinud midagi hullu, ei seganud mängijaid, lihtsalt istusime rahulikult, lipp ümber.\"\n\nKüsimusele, mida pukikohtunik talle täpselt ütles, vastas Lola: \"Ta ütles: \"See ei ole ilus, sa pead lipu ära panema.\" Sain aru, et see ärritas Venemaa mängijaid. Ütlesin, et ma ei pane lippu ära. Seejärel mäng jätkus paar minutit, aga siis peatati jälle ja turvamees tuli ütles, et kui ma ära ei lähe, kutsub ta politsei.\"\n\nWatching the communist @WTA at work was something…they made her leave for silently protesting the Russian Invasion. @CincyTennis @TheDolgo pic.twitter.com/prUzMpLmyC\n\n— Trashy Tennis (@TrashyTennis) August 14, 2022\n\nKa telejaam palus korraldajatelt ja WTA-lt kommentaari ning nagu Rothenbergiga, ei õnnestunud ka neil WTA-lt mingit vastust saada. Turniirikorraldajad kordasid lippude ja plakatite maksimaalse suuruse nõuet ja ülejäänu kohta teatas nende kõneisik: \"Mis puudutab pukikohtuniku tegevust, siis selle kohta tuleb küsida WTA-lt.\"\n\nLocal 12 rääkis vahejuhtumist ka kohaliku mittetulundusühingu Cincy4Ukraine presidendi Eugenia Nemirovska de Santosega, kes ütles, et nende organisatsioon on juba ka inimõiguste advokaadiga ühendust võtnud. \"Venemaa mängijad tulevad siia ja dikteerivad, mida USA kodanikud tohivad või ei tohi teha? Kohalikule Ukraina kogukonnale selline asi küll ei meeldi,\" ütles ta, lisades, et nüüd võib oodata, et tribüünidel on rohkesti väikeseid Ukraina lippe ja rohkesti sinist ja kollast. \"Olgu, teile ei meeldi meie lipp. Aga kui need on meie riided? Te ei käsi ju meil neid seljast ära võtta?\"\n\nKumb venelannadest lipu üle kaebas, pole teada, kuid Kalinskaja on varem avalikult sõja vastu olnud ja tema ema on ukrainlanna, seetõttu on tennisefännid üsna ühel meelel, et kaebajaks oli just Potapova.\n\nKalinskaja võitis matši 7:5, 6:1, kuid lõpuks pääses ka Potapova (WTA 54.) n-ö õnneliku kaotajana põhiturniirile, kus ta läheb vastamisi eelmisel nädalal Toronto kõrgeima kategooria WTA turniiri võitnud rumeenlanna Simona Halepiga (WTA 6.). Kalinskaja (WTA 69.) kohtub põhitabeli esimeses mängus itaallanna Martina Trevisaniga (WTA 26.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril Cincinnatis kästi kahe venelanna vahelist mängu Ukraina lippu mähituna vaadanud pealtvaatajal tribüünilt lahkuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLegendide mängul kogutakse raha elustamisaparaatide soetamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nA. Le Coq Arenal toimuva kohtumisega tähistatakse 30 aasta möödumist taastatud Eesti koondise algusest ja tegemist on ka teenekate koondislaste Enar Jäägeri, Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi lahkumismänguga.\n\nKõikide üritusele soetatud piletite tulu suunatakse Eesti jalgpalliklubidele AED- ehk elustamisaparaatide soetamiseks.\n\nAutomaatne kehaväline defibrillaator ehk AED on kerge ja kaasaskantav elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral. AED-masin annab kasutajale juhiseid selges eesti keeles ning on varustatud tehnoloogiaga, mis ei lase elektrilööki anda kehale, mis seda ei vaja.\n\n\"Jalgpallis tuleb iga kontaktita kokkukukkumist käsitleda kui võimalikku äkksurma,\" sõnas Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp, tuues välja, et kui süda saab esimese kahe minuti jooksul pärast inimese kokkuvarisemist õigeaegse elektrilöögi, on ellujäämise tõenäosus lausa 90 protsenti.\n\nAlates järgmisest hooajast on Premium liigas kodumängu korraldava klubi kohustus tagada AED-aparaadi olemasolu väljaku vahetus läheduses. Eestis on ajapikku üha enam spordirajatisi defibrillaatoriga varustatud, kuid igasse klubisse ja igale staadionile pole need veel jõudnud. Probleem võib tekkida ka siis, kui rajatise kasutajad ei tea, kus AED asub. \"Kui on äkksurm, siis pole enam aega otsida, vaid on vaja tegutseda,\" rõhutas Rõivassepp.\n\nKuigi tänu aparaadi häälkäsklustele võib seda kasutada ka meditsiinilise erihariduseta inimene, on plaanis Eesti jalgpalliklubide seas läbi viia koolitus. Planeeritava koolituse eesmärk on valmistuda AED-aparaatide sekkumist vajavateks olukordadeks.\n\nReedel, 19. augustil avatakse A. Le Coq Arena väravad kell 17.00. Kell 18.00 toimub meelelahutuslik jalgpallikohtumine, kus jooksevad väljakule Eesti avaliku elu tegelased. Legendide mäng algab kell 19.30, mille otsepilti saab jälgida ka Soccernet TV vahendusel.\n\nLisa informatsiooni annetamise kohta saab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehelt. Pääsmed kohtumisele on saadaval Piletilevis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 19. augustil toimub Eesti ja Soome jalgpallilegendide vaheline mäng, millel on heategevuslik mõõde – kohtumisega kogutakse raha Eesti jalgpalliklubidele AED- ehk elustamisaparaatide soetamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMerit Kindsigo: Saaremaale saagu sinimajanduskeskus\n\n## Põhitekst:\n\nSinimajandusest räägitakse viimasel ajal palju. Aga on see pelgalt üks roheteema varjundeid? Vaid ranniku, saarte ja merega seotud küsimus? Ei, see on valdkond, mis suurel määral otsustab meie kliima saatuse ning loob samas uusi majandusharusid. Ning Saaremaal võiks selles olla juhtiv roll.\n\nSaarlasena tähendab sinimajandus minu jaoks Saaremaad kui saart ja merd selle ümber: mere ökosüsteemi, meretransporti, sadamaid, kalandust, vesiviljelust, sinist energiat, mereturismi, kalasporti ja kõike, mida iganes suudan merega seonduvalt välja mõelda.\n\nSinimajanduse mõiste alla saab liigitada nii mere, merekeskkonna kaitse kui ka selle majandusliku kasutuse. Kuid kõige olulisem: see tähendab ka inimesi. Kõiki, kes merd kasutavad ja selle ääres elavad. Eesti on mereriik. Merel on suur ja tähtis osa meie ajaloos ja kujunemises. Sinimajandus on just sellepärast loomulik ja elementaarne osa eestlase eluolust.\n\nLoomulikult sisaldab kestlik sinimajandus endas väga suuri ambitsioone ja väljakutseid. Üks esimesi on meretuuleparkide arendamine Saaremaal nii, et kohalik kogukond oleks rahul ning riigi julgeolek tagatud.\n\nSamal ajal on valdkonnal vaja vedavat ja koordineerivat ühendust. Võttes arvesse majanduse arengut üleilmses mõõtmes ja riiklikku strateegiat näen, et lähema viie aastaga kujuneks välja hästi toimiv ja jõudsalt arenev siniklaster ehk ühe eesmärgi nimel koos tegutsevate ettevõtete ühendus. Ettevõtete hulgas peab aga kestlik sinimajandus saama uue hoo ning riigis tekkima täiesti uued majandusharud.\n\nAreng ja keskkonnahoid käsikäes\n\nJätkusuutlik sinimajandus saab olema kuldvõtmeke, mis ühendab praegu nii keerulisse seisu sattunud majandusarengu ja keskkonnahoiu ning avab tee kestlikule ressursikasutusele.\n\nKa Euroopa Liidu roheleppes on just sellel kliimamuutuste vaates väga oluline roll. Eesti 2035 strateegia räägib Läänemere halvast keskkonnaseisundist ja liiga intensiivsest meremajandusest, soovitades pöörata senisest enam tähelepanu meetmetele ja tegevustele, mis parandaks nii mere seisundit kui ka soodustaks mereressursi tõhusamat kasutust, nt vetika- ja karbikasvatust, pilliroo töötlemist jm.\n\nKuidas nende teemadega süsteemselt, terviklikult ja teadmuspõhiselt tegelema hakata? Hea tulemus on ühtne ja kompetentne, jätkusuutlikele lahendustele orienteeritud sinimajanduskeskus, mis ühtlasi aitab vedada ka valdkondlikku, nn sinist klastrit.\n\nTallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž on koos partneritega ehk Saaremaa valla, ametikooli, ettevõtete, erialaliitude ja ühendustega valmis panema aluse võimeka, aktiivse ja kompetentse sinimajanduskeskuse loomisele Saaremaale. Selle peamine ülesanne on ühine panustamine ja valdkonna arendamine nii, et võidaksid kõik. See tähendab mõtestatud tegevuste loomist ja konkreetsete sihtide seadmist asjaosaliste kokku toomiseks, et valdkonda jõuliselt arendada.\n\nEeldused on olemas, tarvis on tegusid\n\nKõik vajalik tegudeks on olemas: inimesed, teadmised, oskused ning ka tahe. Kuressaare kolledži tugevusteks on siin kogemus, kuulumine Tallinna Tehnikaülikooli perre, kõrge teadusarenduse võimekus, õpetamise ja koolitamise oskus koos tehnilise baasiga, arenev taristu ning saareline asukoht koos põliste saarlastega, kes mõistavad merd.\n\n\"Eraldi eesmärgiks on kolledž seadnud Eesti sinimajanduse valge raamatu koostamise.\"\n\nSinimajanduskeskus koos sinise klastri tiimiga hakkab kasvatama uusi teadusarendussuundi, sh. korraldab ka nii rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid koolitusi, seminare ja konverentse. Eraldi eesmärgiks on kolledž seadnud Eesti sinimajanduse valge raamatu koostamise.\n\nMuidugi loodan ka mina, et sinimajanduskeskus toob Saaremaale ning asjaosalistele rahvusvahelist tuntust ning saar ja kolledž kinnitavad end maailmakaardile kui südame ja hingega tegijad sinimajanduses.\n\nKolledž on tegelikult seda pikka ja põnevat teekonda juba alustanud – 17. juunil kogunesid erinevate valdkondade võtmeisikud, et koondada mõtteid ja seada sihte sinimajanduskeskuse loomiseks Saaremaale.\n\n16. augustiks kavandatud seminaril \"Tark meri\" tutvustame oma uusi tegevusvaldkondi ja -suundi juba lähemalt. Seminaril esineb ka tunnustatud teadlane, Rahvusvahelise Väikesaarte Uuringute Assotsiatsiooni president, Islandi aukonsul ning saarte uuringute instituudi juht Prints Edwardi saarel dr Laurie Brinklow, kelle uurimisteemaks on just saared. Saaremaa teadlaste ambitsiooni ja koostööd Brinklowiga on ära märkinud ka Kanada suurim meediakanal CBC News.\n\nMeie eripära on Läänemeri\n\nMaailma eri paigus on sinimajandusest tuua suurepäraseid näiteid. Taani, Norra, Kreeka, Saksamaa, Kanaari saared ja Assoorid, Ameerika, Austraalia – kõik need on leidnud oma suuna ja konkreetsed tegevusvaldkonnad, kasutades eelkõige ära piirkonna eripära kui tugevust.\n\nNäiteks on Norras avameresumbad ja tuulikud eraldi majandusharuna väga kaugele arenenud. Taanis uuritakse kolme teadusasutuse koostöös, kuidas vetikatest saaks taastuvenergiat, biogaasi, toitu ja ravimeid. Ameeriklaste ja austraallaste fookuses on ookeanid.\n\nMeie regiooni eripära ja süda on Läänemeri, hetkel paraku üks kõige kehvemas seisus olevaid meresid maailmas. Seda enam on ülioluline mere kui ökosüsteemiga kiirelt ja intensiivselt tegelema hakata ka Eestis. Muuta ja kujundada tuleb inimeste mõtlemist ja arusaamu, kasvatades neis vastutustundlikkust kui praktilist ja tulemuslikku tööriista majanduses.\n\nJätkusuutlikkus on eelkõige eluviis ja filosoofia, mida saab väga tulemuslikult äris rakendada, on vaja vaid vastavaid teadmisi, oskusi ja tahet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kestlik sinimajandus sisaldab väga suuri ambitsioone ja väljakutseid. Üks esimesi on meretuuleparkide arendamine Saaremaal nii, et kohalik kogukond oleks rahul ning riigi julgeolek tagatud, kirjutab Merit Kindsigo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLizzo avaldas uuele singlile muusikavideo\n\n## Põhitekst:\n\nLizzo uus album \"Special\" ilmus 15. juulil ning varasemalt on laulja avaldanud sealt singli \"About Damn Time\", mis jõudis Billboardi muusikaedetabelis esikohale. Nüüd avaldas Lizzo albumilt teise singli \"2 Be Loved (Am I Ready)\" koos muusikavideoga.\n\nMuusikul on varasemalt ilmunud veel kolm stuudioalbumit, milleks on: \"Lizzobangers\" (2013), \"Big Grrrl Small World\" (2015) ja \"Cuz I Love You\" (2019).\n\nUue singli muusikavideo režissööriks on Lizzo koos Christian Breslaueriga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lizzo avaldas uuele singlile \"2 Be Loved (Am I Ready)\" muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFestival Animist Tallinn keskendub animatsiooni loomeprotsessile\n\n## Põhitekst:\n\nAnimisti Akadeemiat veab Animist Tallinn koostöös EKA animatsiooniosakonna ja TLÜ sotsiaal- ja kultuurantropoloogia osakonnaga. Animatsioonifestivali raames toimub akadeemia poolt korraldatud hulk loenguid, töötubasid ja vestlusi filmitegijatega.\n\n18. augustil kell 11 räägib Eesti Kunstiakadeemias produtsendi tööst etnoloog ja vabakutseline produtsent Olivier Catherin. Olivieri enda produtseeritud animafilmid on ka festivali programmis ning neid saab näha 20. augustil kell 16 kinos Sõprus.\n\n18. augustil kell 14.30 annab Norra animaator ja tänavune Animist Tallinna žüriiliige Mats Grorud kultuuriklubis Winkel ülevaate oma uuest filmiprojektist. Grorud on parasjagu tegemas uurimistööd Nigeri jõe deltas, kogudes seal elavate inimeste elulugusid. Tema lõplikuks eesmärgiks on nende lugude baasil täispika animafilmi loomine. Matsi presentatsioonile järgneb animaatorite ja antropoloogide ümarlaud. Diskussiooni epistemoloogiast, praktikast ja esitlusest modereerib antropoloogiaprofessor Andrew Irving.\n\n19. augustil kell 14 on Winklis võimalik kuulata sotsiaalantropoloogi Huon Wardlit, kes uurib lähemalt, mida saab antropoloog õppida animafilmi režissöörilt ja vastupidi.\n\n20. augustil kell 14.30 annab Winklis kultuuriteoreetik Olga Bobrowska oma loengus \"Moonutatud unenäod\" ülevaate kahest raamatust, mis räägivad Ida-Euroopa animatsioonist. Teos \"Obsession. Perversion. Rebellion. Twisted Dreams of Central European Animation\" koosneb artiklitest, mis keskenduvad laastavatele ja alistavatele motiividele Visegrádi riikide ja Itaalia autorifilmides.\n\nBobrowska teine teos \"Propaganda, Ideology, Animation. Twisted Dreams of History\" vaatleb animatsiooni ajalugu ja tänapäevasust läbi ideoloogiliste põimumiste prisma. Olga Bobrowska on mõlema raamatu kaasautor. Bobrowska peamised huvivaldkonnad hõlmavad endas järgmisi märksõnu: animatsioon, propaganda, ideoloogiliste doktriinide visuaaldiskursused, politiseeritud representatsiooni puudutavad probleemid, narratiiviteooriad, adaptatsioon, feminism ja sinoloogia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17.-20. augustini toimub Tallinnas rahvusvaheline animatsioonifestival Animist Tallinn, mille programmi kuulub sel aastal ka Animisti Akadeemia. Akadeemia keskendub animatsiooni loomeprotsesside tutvustamisele ning uuritakse ka animatsiooni koostöövõimalusi teiste eluvaldkondadega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVabariiklased valmistuvad uurima USA vägede taandumist Afganistanist\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks valminud raporti mustand peaks lõplikult valmis saama see nädal. Aasta tagasi langes Afganistani pealinn Kabul Talibani võitlejate kätte.\n\nKuigi 100-leheküljeline raport ei sisalda USA vägede taandumise kohta uut teavet sisaldab raport siiski mitmeid vabariiklaste jaoks olulisi küsimusi, mis nende hinnangul on jäänud USA välisministeeriumi poolt vastamata jäänud.\n\nUSA esindajatekoja välissuhete komisjoni liige, vabariiklane Michael McCaul, lubas sügisel vabariiklaste võidu korral alustama juurdlust \"kaootilise ja surmava evakuatsiooni\" kohta.\n\nUSA president Joe Biden on juba loonud iseseisva uurimiskomisjoni, et võtta analüüsiks ette kogu Afganistani sõda, sh sealt taandumine.\n\nBideni administratsiooni sõnul oli Afganistanist lahkumist olemas plaan taandumiseks, kuid USA vägesid ja poliitilist juhtkonda üllatas Afganistani valitsuse lagunemise kiirus.\n\nRaport põhineb avalikult kättesaadaval infot, intervjuudel valitsustöötajatega ning evakuatsioonis osalenud valitsusväliste osalistega. Samuti on dokumendis väidetava vilepuhuja tunnistus.\n\nVabariiklased on Afganistanist taandumist ka varem kritiseerinud, kuid uus raport süüdistab nii USA Riigidepartemangu kui ka Bideni administratsiooni, kuna viimane ei ole vabariiklaste infopäringutele vastanud. Vabariiklased ei ole vähemus olles suutnud sundida valitsust andma neile soovitud teavet.\n\nUSA Riigidepartemang ehk välisministeerium kinnitas, et Bideni administratsioon on Afganistani teemal teinud üle 150 infotunni viimase aasta jooksul Kongressile ning kõrged USA ametiisikud on andnud tunnistusi USA esindajatekoja välissuhete komisjonile.\n\nRaporti üks põhilisi argumente on süüdistus Bideni administratsiooni suunal, et ei suudetud piisavalt palju aidata Afganistani armee eriüksuste evakuatsiooni. Mitmed Afganistani eriüksuslased, kartes Talibani kättemasu, põgenesid Afganistanist üle piiri Iraani.\n\nAfganistani eriüksuslased said USA vägedelt korraliku väljaõppe ning neil on ulatuslikud teadmised USA vägede taktikate kohta. Kardetakse, et Iraan võib neid enda kasuks värvata.\n\nUSA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja sõnul tuleks endistele eriüksuslastele anda eriviisad, et soosida nende emigratsiooni USA-sse. Seni pole seda tehtud.\n\nValge maja sõnul on raport täis valituliselt esitatud infot, ebatäpseid olukorrakirjeldusi ja valeväiteid. Valge Maja memo sõnul seisneb probleemi olemus eelmise presidendi, Donald Trumpi administratsiooni, kokkuleppes Talibaniga, kus lepiti kokku kindlad riigist lahkumise kuupäevad. Valge maja sõnul oli selle kokkuleppe tõttu kõige mõistlikum Afganistanist lahkuda, kuigi Biden oleks saanud otsustada ka riigis sõjaliste operatsioonide suurendamist kui ka nende vähendamist.\n\nJoe Biden oli enne presidendiks saamist Afganistani missiooni korduvalt avalikult kritiseerinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklik erakond on ette valmistamas juurdlust USA president Bideni otsuse kohta tõmmata Afganistanist välja Ameerika Ühendriikide väed. Erakond teeb eeltööd eeldusega hõivata sügisel Kongressis enamus, vahendab Wall Street Journal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE kell 8.30: valitsuse erakorraline pressikonverents tankist\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ja politsei peadirektor Elmar Vaher.\n\nERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse liikmed annavad teisipäeval kell 8.30 Stenbocki majas pressikonverentsi, et selgitada Narva punatanki äraviimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJärvan kutsub Tootsi EAS-i ja KredExi ühendasutuse nõukogust tagasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Riigivaraseaduse alusel ning kooskõlas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikirjaga kutsuda Jaan Toots tagasi,\" seisab 12. augustil Kristjan Järvani allkirjastatud käskkirjas.\n\nJaan Toots kandideeris äsja Keskerakonna esimeheks, kuid jäi Jüri Ratasele alla.\n\nJaan Toots sai EAS-i nõukogu liikmeks 23. märtsil 2020. Tootsi kinnitas nõukogu liikmeks tollane väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Riigis oli siis võimul Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan otsustas kutsuda Jaan Tootsi tagasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu liikme kohalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKosovo ei suuda enam import-elektri eest maksta\n\n## Põhitekst:\n\nKosovo teatas esmaspäeval, et nad lõpetavad elektri impordi, kuna ei suuda selle eest enam maksta, vahendab The Guardian.\n\nKosovo majapidamistele anti esmaspäeval teada, et neile antakse ainult kuus tundi elektrit iga päev, mille vahel on kahetunnised pausid, teatas elektriettevõtte KEDS.\n\nRiigis esmaspäeval välja kuulutatud elektridieedile ei antud ametlikku lõpukuupäeva. Elektri säästmise meede tuleneb kallist elektri turuhinnast, mistõttu Kosovo ei olnud enam suuteline maksma imporditud elektri eest.\n\nHiljem esmaspäeva jooksul teatati säästumeetmete peatamisest, kuna jõuti Albaaniaga elektri impordi osas kokkuleppele. Veel pole selge kui kaua kokkulepe püsib, vahendas Reuters.\n\nAlbaania toodab enamuse oma elektrist hüdroelektrijaamade abil, kuid peab põua tõttu samuti elektrit importima.\n\nKosovol ja Albaanial on juba varasemast elektri jagamise kokkulepe. Kosovo vajab tavaliselt rohkem elektrit talvel elamute kütmiseks ja Albaania rohkem suvel hoonete jahutamiseks õhukonditsioneeride abil.\n\nKosovo siseriiklik elektritootmine sõltub pea täielikult söeelektrijaamadest, kuid need suudavad riigi vajadustest katta vaid 2/3.\n\nMerepiirita Kosovo on üks Euroopa üks kõige väiksemaid ja vaesemaid riike.\n\nKosovo elektritootmise probleeme süvendab poolte elektrigeneraatorite talve-eelne plaaniline hooldus.\n\nAugusti alguses kuulutas Kosovo parlament välja 60-päevase eriolukorra, et anda valitsuse volitused energiakriisiga toime tulemiseks. Sarnased elektri säästmise meetmed kehtestati detsembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kosovos on kiire hinnatõus mõjutanud ka elektri hindu ning mitmel pool riigis ei ole praegu elektrit. Riik teatas esmaspäeval kõrgete hindade tõttu elektri impordi lõpetamisest ja elektri normeerimisest. Hiljem päeva jooksul jõuti kokkuleppele Albaaniaga elektri jagamise osas, kuid pole selge kaua selline lahendus kestab.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektriautode müük kasvab väikeste sammudega\n\n## Põhitekst:\n\nLuminor liisingu juhi Andrus Soodla sõnul kasvab Eestis müüdud ja liisitud elektriautode osakaal jõudsalt, kuid väikestes numbrites.\n\n\",Käesoleval aastal on elektriautode kogumüük kasvanud 40 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.\"\n\nSoodla sõnul on elektriautode ostmise ja liisimise kasvu taga elektriautode suurenev pakkumine ning uued mudelid. Soodla ütles, et sarnaselt ostmisele on ka liisingusse antavate elektriautode osakaal kaks-kolm protsenti. Tema sõnul elektriautodest kaks kolmandikku liisitakse ning kolmandik ostetakse välja. Võrreldes sisepõlemismootoritega liisitakse elektriautosid rohkem ja seda ilmselt kallima hinna tõttu.\n\nKuigi elektri hind on tõusnud, on Soodla väitel elektriautoga siiski endiselt odavam sõita kui sisepõlemismootoriga autoga.\n\n\"Järjest rohkem kasutavad nii inimesed kui ka ettevõtted päiksejaamu, millest ise toodetakse oma elekter. Ehk siis ka seal on olemas lahendused, kuidas elektrihinna tõusu mõju vähendada või sellest valemist välja jätta,\" selgitas Soodla.\n\nEuroopas on sel aastal olnud Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul elektriautode osakaal müügist 10 protsenti. Samas lähevad hinnad aina kõrgemaks muuhulgas selle pärast, et akude tootmiseks vajalikke metalle jääb looduses aina vähemaks. Kuna aga alates 2035. aastast tohib Euroopa Liidus uuena osta vaid elektriautosid, tähendab see Sillati sõnul autode kasutamise harjumise muutumist, sest keskmise sissetulekuga inimene ei jaksa endale elektriautot siis enam osta.\n\n\"See ei tähenda seda, et nüüd kogu maailma 1,3 miljardit autot muudetakse elektriautodeks. See ei tee maailma puhtamaks. Pigem on küsimus selles, et autosid tuleb kasutada mõistlikumalt ja tuleb kasutada teisi liikuvust tagavaid vahendeid,\" märkis Sillat.\n\nKuna aga 2035. aastani on üle kümne aasta aega, avaldas Sillat lootust, et selle aja jooksul arendatakse välja uus ja odavam akutehnoloogia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 2035. aastast saab Euroopa Liidus uue autona osta vaid elektriautosid. Praegu moodustavad Eesti automüügist elektriautod vaid kolm protsenti, kuid automüüjate sõnul kasvab müük jõudsalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani\n\n## Põhitekst:\n\nJärgimse aasta esimese kvartalis peaks Eestisse jõudma Ameerika ettevõtte SpaceX loodud satelliitinterneti võrk Starlink. Kosmosetehnoloogiate professor Mart Noorma selgitas, et kuigi ka varem on satelliitide abil sidet peetud, lendavad Starlinki satelliidid oluliselt madalamal kui varasemad. See tähendab, et vahemaad on lühemad ja andmeside oluliselt kiirem.\n\n\"Kui üks geostatsionaarne satelliit on näha peaaegu tervel poolkeral, siis madalal olevat satelliiti on näha võib olla umbes 500 kilomeetri või natuke rohkem raadiuses. See tähendab, et peab olema palju rohkem satelliite tiirlemas ümber maakera – tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid, et pakkuda katvust kogu maailmale.\"\n\nStarlinki satelliite on orbiidil praeguseks pea 3000. Nende levialaks on kogu Eesti, ka kaugemad maakohad, kuhu veel praegu kiire internet ei jõua.\n\n\"Kui me räägime ainult aastaringses kasutuse olevates aadressidest, kus on registreeritud elanikke või ettevõtteid töötajatega, siis neid on 80 000 ringis. Need on need aadressid, kus ei ole 30Mbit/s püsiühendust ja võib anda riigiabi reeglite kohaselt riigi poolset toetust võrkude rajamiseks,\" rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling.\n\nKa praegu käib Euroopa Liidu toel 24 miljoni euro jagamine, et võrguettevõtjad rajaksid ühendused ka hajaasustusega piirkondadesse. Kuid ka riigi toel võrgukaabel igale poole ei jõua. Näiteks IT-ettevõtja Sten Tamkivi võib maakodusse saada kiire interneti viimaks just satelliidi toel.\n\n\"Nii mulle kui ka mitmele mu sõbrale on fiiberoptika tallu vedamise eest tehtud 70 000 – 80 000 euro suuruseid hinnapakkumisi, sellega võrreldes on mõned seadmed ja üks antenn ilmselt 100 korda odavam lahendus sama kiiruse juures.\"\n\nSiiski ei ole ka Starlink odav, liitumisel peab maksma pea 1000 eurot ning igakuine makse on 115 eurot. Riik võiks kaugemates maapiirkondades kaaluda satelliitinternetiga liitumise toetamist, tõdeb Tammkivi.\n\n\"Kui me tahame, et maapiirkonnad ei vajuks tahaplaanile, et noored maal saaks sama hea hariduse kui linnas. Kui me tahame, et maal oleks võimalik ennast üles töötada, siis selle kõige jaoks on internet ülivajalik. Sellised vajaduspõhised toetused võiks olla täiesti teema, laialt kõigile võib olla pole vaja jagada. Kindlasti ei ole vaja ühte firmat või ühe firma asju toetada. Aga kes iganes suudab mõistlikku hinnaga asju kohale viia, nendega peaks riik rääkima,\" sõnas Tamkivi.\n\nKuid Starlink on kiire satelliitinternetile sisuliselt sünonüüm, turul konkurente neile veel ei ole. Ministeerium praegu maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selmet kõrge hinna eest iga taluni kaableid vedada, saaks maakohtadesse kiire interneti tuua satelliitidega. Kuid seda teenust suudab pakkuda veel vaid üks Ameerika ettevõte, ka hind jääb maainimestele tõenäoliselt kõrgeks ning riik seda neile praegu toetada ei plaani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome valitsus arutab Vene kodanikele viisade väljastamise piiramist\n\n## Põhitekst:\n\nSoome on juba otsustanud, et turismiviisade taotluste esitamine muudetakse senisest keerulisemaks: taotluste vastuvõtmiseks tuleb aeg kinni panna ja neid aegu on vähem kui varem.\n\nNäiteks enne koroonat tuli iga päev 3000-6000 taotlust, praegu esitavad venelased tuhatkond viisataotlust päevas ja seda arvu on kavas veelgi vähendada.\n\nViisade väljastamise vähendamine on kaasa toonud ka petuskeemid. Soome välisministeeriumi andmetel on tekkinud netileheküljed, kus pakutakse võltsitud lennubroneeringuid, mille alusel saaks viisat taotleda. Välisministeeriumi kantsler Jussi Tanner kirjutas Twitteris, et sellised võltsingud paljastatakse ja nendega ei tasu viisat taotlema hakata.\n\nIltalehti kirjutas, et venelaste pääs Soome on keerulisemaks muutunud ka seetõttu, et bussipileteid on raske saada. Piletid on võrreldes varasemaga paar-kolm korda kallimad ja neid ei jätku. Lisabusse ei saa aga käiku panna, sest ei leidu bussijuhte, kellel oleks kehtiv pass ja ühtlasi viisa.\n\nSoome välisministeerium on viisapiiranguteks valmis, aga ootab poliitilist otsust, milliseid viisasid Soome tahab välja anda ja kui palju. Kantsler Jussi Tanneri sõnul peavad poliitikud läbi arutama, kui pingule tahetakse kruvisid keerata.\n\nSoome ootab Euroopa Liidu ühist lahendust, sest sellest on vähe kasu, kui vaid mõned Schengeni riigid viisade väljastamise lõpetavad. Samas on näiteks Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz öelnud, et toeta viisade väljaandmise lõpetamist.\n\nEuroopa Liidu praegune eesistuja Tšehhi on teatanud, et peab võimalikuks venelastele täieliku viisakeelu kehtestamist järgmise sanktsioonide paketi raames. Euroopa Liidu välisministrid arutavad viisa teemat augusti lõpus.\n\nSoome välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola leiab, et kui päris keelata ei saa, siis võiks ka kogu Euroopa Liidu tasandil muuta turismiviisa saamine keerulisemaks ja sellega ka nende viisade arvu vähendada.\n\nAaltola sõnul võiks viisasid väljastada ainult teatud inimrühmadele, kelle taust on kindlalt teada. Nn eesliiniriikide arvamust peaks tema sõnul kindlasti kuulda võtma, sest muidu võib see hiljem valusalt kätte maksta. Samas peab Aaltola oluliseks Venemaa opositsiooni toetamist.\n\nSoome ringhäälingu Yle augusti algul tehtud küsitlus näitab, et 58 protsenti soomlastest peab vajalikuks lõpetada venelastele viisade väljastamine, 24 protsenti on selle vastu.\n\nValitsusliikmed arutavad viisade väljastamist teisipäeval kõigepealt omavahel ja siis ka president Sauli Niinistöga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutab teisipäeval, kuidas piirata Venemaa kodanikele viisade väljastamist. Viisade väljastamise vähendamine on kaasa toonud ka petuskeemid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti eurosaadikud ei toeta sihitud poliitreklaamide ärakeelamist\n\n## Põhitekst:\n\nIlmselt kõige tuntum isikuandmete põhjal koostatud poliitreklaami kasutamise juhtum on Brexit. Euroopa Liidust lahkumise kampaania tegijad kulutasid ligi kolm miljonit naela selleks, et tellida inimeste sotsiaalmeedia postituste ja muude isiklike andmete põhjal sellised reklaamid, mis just seda inimest kõige rohkem kõnetaksid. Näiteks loomasõbralikke postitusi teinud inimene sai reklaami Euroopa Liidu liikmesriigi Hispaania härjavõitluses hukkuvast härjast. Selge see, et loomasõber ei taha niisuguse riigiga ühes liidus olla.\n\nEuroopa Liidu liikmesriikides kehtivad internetis tehtava poliitreklaami kohta erinevad reeglid ja praegu on arutusel eelnõu nende reeglite ühtlustamiseks. Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühm on käivitanud kampaania AdsZuck, et niinimetatud mikro-sihitud poliitreklaamid internetis ära keelata. Kampaania eestvedaja Paul Tangi sõnul on suured tehnoloogiafirmad teeninud hiigelkasumeid, müües andmeid meie tunnete ja eelistuste kohta kolmandatele osapooltele, ja see peab lõppema.\n\nEuroopa andmekaitse inspektor Wojciech Wiewiórowski toonitas oma kommentaaris, et demokraatia kaitsmiseks on vaja karme reegleid, et valijaid ei saaks manipuleerida valeinformatsiooni ja mikrosihtimist kasutades.\n\nKaljurand: ühesugused reeglid on vajalikud\n\nMarina Kaljurand. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nEestist kuuluvad keelamiskampaania käivitanud Sotsialistide ja Demokraatide parlamendirühma sotsiaaldemokraadid. Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand ei poolda siiski otseselt keelamist, aga reguleerimine on tema sõnul kindlasti vajalik.\n\n\"Cambridge Analytica juhtum oli selge märk selle kohta, kuidas meediaplatvormid oskavad isikuandmeid ära kasutada ja ka kallutada inimesi lugema valet informatsiooni või neile sobivat informatsiooni, ning tegema selle põhjal valesid otsuseid,\" tõi Kaljurand näite.\n\nTema sõnul tuleb poliitreklaamide teema kindlasti üle vaadata, et kehtiks ühesugused reeglid üle kogu Euroopa Liidu, et oleks võimalikult arusaadav, kes selle reklaami tellis, kellele see on suunatud. Kõne all on olnud ka nõue avalikustada meediaplatvormide algoritmid, millega nad poliitreklaame ühele või teisele vaatajale või lugejale suunavad.\n\n\"Veel eelmisel nädalal ütles Facebook ju avalikult, et nad on väga õnnelikud selle üle, et inimesed jälgivad järjest rohkem algoritmide soovitatud, mitte enda valitud uudiseid,\" nentis Kaljurand.\n\nTerras: keelamise tendents on haiglaslik\n\nRiho Terras. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nKa suurimasse parlamendirühma, Euroopa Rahvapartei rühma kuuluv Isamaa liige Riho Terras peab isikuandmete põhjal sihitud poliitreklaamide reguleerimist vajalikuks. Ta prognoosib, et kindlasti läheb parlamendis suureks vaidluseks uute tehnoloogiate pooldajate ja vastaste vahel.\n\n\"See igasuguse infotehnoloogiaga seotud keelamise tendents on Euroopa Parlamendis minu arust haiglaslik,\" leiab Terras.\n\nTema sõnul tuleks aru saada, et seda ei saa ära keelata, järelikult on mõistlik reguleerida.\n\n\"Loomulikult annab inimese individuaalsete andmete põhjal tehtud otsepostitus väga palju võimalusi manipuleerimiseks. See annab võimaluse samal poliitilisel grupil rääkida erinevatele inimestele vastukäivat juttu. Me teame, et kogu Brexiti teema oli sellise manipuleerimisega seotud, Ameerika Ühendriikide valimised ja nii edasi,\" rääkis Terras. \"Regulatsioon on vajalik, isegi hädavajalik, aga päris ärakeelamine ei ole mõistlik.\"\n\nTerras leiab, et valdkonna reguleerimine peaks toimuma koostöös suurte tehnoloogiafirmadega: \"Nad peavad mõistma, et juhul kui nad kaasa ei mängi, siis keelatakse väga suur osa nende reklaamindusest ära!\"\n\nPaet: aktivistid tahaks kogu aeg midagi keelata ja reguleerida\n\nUrmas Paet. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nKeskerakond ja Reformierakond kuuluvad Euroopa Parlamendis samasse rühma. Urmas Paet (Reformierakond) on veendunud, et sihitud poliitreklaamide ärakeelamist lähiajal ei tule\n\n\"See on pigem mõne aktivisti soov, kes tahaksidki kogu aeg midagi keelata ja reguleerida. Mina ei pea seda õigeks!\" ütles Paet.\n\nTa ei pea õigeks ühes valdkonnas hakkama rohkem sekkuma ja piiranguid seadma.\n\n\"Kui muudes valdkondades sellelaadset reklaamipiirangut ei ole, miks seda peaks siis tegema sotsiaalmeedias?\" mõtiskleb Paet ega ennusta sellele lähenemisele head.\n\nPaeti sõnul ei saa keelu nõudjate ja vastaste vahel tõmmata selget joont riigi või poliitilise kuuluvuse põhjal.\n\n\"Eks seal on teatav põlvkondlik vahe: on ju jätkuvalt ka poliitikute seas inimesi, kelle jaoks kogu see uus internetimaailm ja sotsiaalmeedia ongi olemuselt võõras ja kahtlane. Noh, eks see on ka natuke sellega seotud, et neis riikides, kus kogu see e-asjaajamine on rohkem arenenud, on selliseid hirme vähem kui riikides, mis on olnud selles osas konservatiivsemad,\" sõnas Paet.\n\nMadison: ka reguleerimine pole vajalik\n\nJaak Madison. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR\n\nKa EKRE liige Jaak Madison ütles, et paljud kandidaadid on sihitud poliitreklaami kasutanud juba viis või kümme aastat, aga osa lihtsalt ei ole osanud seda kasutada.\n\n\"Mõned teevadki kampaaniat paremini kui teised!\" tõdes Madison.\n\nTema ei pea vajalikuks mingit reguleerimist, sest see suure tõenäosusega ei toimiks.\n\n\"Loomulikult on Euroopa Parlamendi 705 liikme seas nii mõnigi, kes tahaks üldse reklaamid ära keelata või tahaks väga palju piiranguid peale panna. Ma arvan, et ega see idee väga suurt vilja ei kanna, sest selleks, et midagi reguleerida, peab see ka toimima. Üldiselt on ju nii, et mida rohkem üritada regulatsioonidega piiranguid panna, seda rohkem leiutatakse ka neid viise, kuidas piirangutest mööda minna,\" nentis Madison.\n\nTa tõi näite, et mitmes riigis on üritatud panna ülempiiri kampaaniaeelarvele.\n\n\"Kokkuvõttes ma ei näe mõtet valimiskampaaniaid üleliia reguleerida, sest ma ei näe ka selle nii-öelda suuremat kasutegurit: kes sellest võidab ja mida ta võidab,\" sõnas Madison.\n\nEuroopa Parlament loodab netis levivaid poliitreklaame reguleeriva eelnõu vastu võtta kevadel, et see jõustuks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saadikud Euroopa Parlamendis ei toeta algatust, mis keelaks ära isikuandmete põhjal koostatud poliitreklaami internetis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKadrioru pargis saab järgmisel aastal külastada oranžeriid\n\n## Põhitekst:\n\nKadrioru pargi juhataja Ain Järve ütles, et uus hoonekompleks on kolmest plokist koosnev maja, nagu ka kõik teised lossikompleksi kuuluvad hooned.\n\nÜhte plokki tulevad Kadrioru pargi aednike töö- ja olmetoad, kontori- ja koolitusruumid ning remonditöökoda.\n\nTeise plokki on plaanitud ehitada talveaed ja külmaks perioodiks sisse toodud ilutaimede hoiuruum. Järve lisas, et seda plokki soovitakse inimestele avatuna hoida.\n\n\"Näiteks saame inimesi üllatada veebruarikuus õitseva jaapani kirsiga,\" sõnas ta.\n\nKolmandas plokis on kasvuhoone, kus hoitakse teisi eksootilisi taimi, mida suvel soovitakse parkides kasutada. Eelkõige tahetakse seal kasvatada ning paljundada neid pärandtaimi, mis toodi Kadrioru pargi lillepeenardesse juba 1930. aastatel.\n\n\"Nendeks taimedeks on näiteks iresiine ja santoliina,\" selgitas Järve.\n\nOranžerii peaks valmima 2023. aasta detsembriks ja selle maksumus koos sisustusega on pea 7,5 miljonit eurot.\n\nAin Järve sõnul on Kadrioru park inspireeritud prantsuse pargikunstist.\n\n\"Lilleaias ei ole mitte lillepeenrad, vaid parterid, kanaleid ei ümbritse mitte pügatud puud, vaid bosketid,\" sõnas Järve.\n\nJärve märkis, et ka aiand ei ole puhtalt aiand, vaid oranžerii, mis on juba 1835. aastal ehitatud väike kasvumaja, milles hoiti talviti suvel eksponeeritud eksootilisi puid ja taimi.\n\nOranžerii kavand. Autor/allikas: Karisma Arhitektid OÜ\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Kadrioru pargis algasid oranžerii ehk praeguses mõistes aednike maja ehitustööd. Järgmise aasta detsembris valmiva hoonekompleksi talveaia osa soovitakse inimestele ka avatuna hoida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMööblitööstur Nigul: Eestis pole mingit tööpuudust\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on tööhõive määr üle 70 protsendi ja meil on osas sektorites karjuv töökäte puudus. Kuidas Tarmeko praegu hakkama saab?\n\nMeil räägitakse millegipärast tööpuudusest, kuid Eestis ei ole üldse tööpuudust! Eestis on ainult tööjõupuudus. Kõik need, kes tahavad tööd teha, seda ka teevad. Kes ei taha töötada, need tööd ka ei tee.\n\nTarmekos on olukord keeruline. Ja mina olen tänulik nendele venekeelsetele Eesti elanikele, kes tänapäeval moodustavad Tarmeko töötajaskonnast juba üle poole. Eestlane naljalt enam tööstusesse tööle ei tule.\n\nAga need inimesed, kes on töötukassas arvel ja mõned neist on väga pikaajalised töötud? Milles on nende probleem?\n\nMinu arvates on praegu võimalik Eesti vabariigis ära elada ilma tööd tegemata. Kui see ei oleks üldse võimalik ja toetusi ei oleks, küllap nad siis ikka tuleksid tööle. Töökohti on ju igal pool. Järelikult, kuidagi nad ju elavad ära, kuidas täpselt, ma ei tea. Ilmselt nad teevad musti tööotsi, osa saavad töötu abiraha mingi aja. Toetuste asi on käest ära läinud. Toetus ei tohiks olla pikaajaline ja peaks ikkagi motiveerima inimesi tööle minema. Aga praegu tundub, et need töötutoetused vastupidi, motiveerivad tööle mitte minemist.\n\n\"2016. aastal oli Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonnas 12 inimest. Praegu on 15. Mida hädavajalikku teevad seal 15 inimest?\"\n\nMeil ongi valida, kas tuua lisatöökäsi välismaalt või muuta riik ja ka ettevõtted efektiivsemaks. Kust need vajalikud inimesed peaks tulema teie arvates?\n\nMina ei näe mujalt kui valitsussektorist. 2013. aastal oli valitsussektoris taandatuna täistööajale 130 000 inimest, 2021 aastal oli neid 120 000. Tundub, et 10 000 oleks nagu kuhugi kadunud. Samas on ka hõivatute arv valitsussektoris langenud 162 000-lt 157 000-le. Tundub, et kusagile on kadunud umbes 5000 hõivatut. Sama aja jooksul on valitsussektori äriühingutest kadunud ligi 16 000 töökohta. Tegelikult kogu kokkuhoid on toimunud avaliku sektori äriühingute arvelt! Ehk bürokraatia ja valitsussektor on tegelikult ainult kasvanud. Aga just seda tuleks tõmmata kokku!\n\nVäga lihtne arvutus: 10 000 inimese palgakulu valitsussektoris on aastas ca 300 miljonit eurot. Samal ajal meil räägitakse, et kõrghariduses on puudu 100 miljonit aastas, et keskmaa õhutõrje maksab 350 miljonit jne. Teeme vähendamise ära!\n\nKui täistööajale taandatuna on 120 000 ja hõivatuid 157 000, siis järelikult 74 000 inimest töötavad valitsussektoris poole kohaga. See on peaaegu pool valitsussektori hõivatute arvust. Järelikult neid töökohti ei ole lihtsalt nii palju vaja.\n\nNäide oma oma kodulinnast, kus 2016. aastal oli Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonnas 12 inimest. Praegu on 15. Mida hädavajalikku teeb seal 15 inimest?\n\nKas te usute, et need inimesed, kes praegu avalikes avalikus sektoris töötavad, kasvõi need Tartu linnavalitsuse PR-töötajad tuleksid teie juurde tööle?\n\nKui neil ei oleks muud varianti ja kui valitsussektoris ei loodaks kogu aeg juurde pseudoametikohti, küll siis nälg ajaks. Eestis ei ole tööpuudust, aga me peame üleval tuhandeid töötuid. Tegelikult väga paljud inimesed töötavad ju mustalt ja saavad ümbrikupalka. Ja selle üks oluline põhjus on väikevõlglaste suur arv Eestis, väidetavalt ca 80 000 inimest. Võib-olla need inimesed ei taha ametlikult tööle minna, sest kohtutäitur võtab palga ära. Seal on väga suur reserv. Kui panna kõigile väikelaenudele intressi lagi, näiteks 15 protsenti, siis ilmselt tooks see võlgnike arvu alla ja võib-olla mingi osa neist asuks ametlikult tööle.\n\n\" Varsti töötame ainult selleks, et maksta elektri eest. Arvan, et mingid ettevõtted võivad seetõttu ka kaduda.\"\n\nEestisse on põgenenud Ukrainast venelaste agressiooni eest üle 50 000 inimese. Enamik neist lapsed ja naised. Kas me peaks põgenike suhtes olema nõudlikumad, et nad kiiremini töö leiaksid?\n\nSõjapõgeniku suhtes on minu meelest ebaeetiline olla karm. Pigem tuleks neid aidata tööle saada. Tarmekos töötab praegu seitse Ukraina sõjapõgenikku.\n\nEesti on praegu inflatsioonikeerises ja hinnad tõused. Tunnetate seetõttu ka palgasurvet?\n\nEttevõtete raha tuleb tegelikult ju klientidelt. Kui kliendid on nõus kõrgemat hinda maksma, siis saab tõsta inimeste palku. Teine võimalus on efektiivsuse kasvatamine, automatiseerimine ja digitaliseerimine. Me oleme vähendanud oma töötajaskonda viimase kümne aasta jooksul ligi 100 inimese võrra ja sellest suur osa tulenebki automatiseerimisest.\n\nPalgasurve on ettevõtetele suur. Energia ja toormete hinnad kerkivad. Kuid näiteks Rootsis ja Soomes on elekter odavam kui Eestis. Milline saab olema meie konkurentsivõime lähiaastatel?\n\nElektri hind on täielik katastroof. Tundub, et varsti töötame ainult selleks, et maksta elektri eest. Arvan, et mingid ettevõtted võivad seetõttu ka kaduda. Kaugkütte hind püsib tänu kohalikule küttepuidule veel mõistlikul tasemel, aga kunstlike raiepiirangute tõttu on ka selle hind tõusuteel.\n\nKas me vajame avaliku sektori tõhususe auditit või mingit selget tabelit, kuhu ja kelle jaoks maksumaksja raha kulub?\n\nMa vaatasin selle intervjuu jaoks avaliku sektori viimaste aastate aruandeid. Eelmise aasta oma on tehtud oluliselt segasemaks kui varasemad aruanded. Enam ei leia lihtsalt avaliku sektori koosseisu, selleks peab tegema mitu klõpsu, jõudma rahandusministeerium kodulehele ja sealt saad neid numbreid vaadata. Järelikult nad ise tajuvad seda, et need arvud võiksid ühiskonda häirida.\n\n\"Mina laseksin kohalike omavalitsuste kontoritest kõigepealt pooled inimesed lahti ja siis hakkaks auditit tegema.\"\n\nMa arvan, et siin ei olegi vaja eraldi auditit teha. Mina laseksin kohalike omavalitsuste kontoritest kõigepealt pooled inimesed lahti ja siis hakkaks auditit tegema. Pole vaja ju auditit mõistmiseks, et Tartu linna avalike suhete osakonnas on 15 töökohta kaugelt liiga palju? Vaja on võtta osakonnad järjest ette.\n\nVanasti, kui ma olin veel Tartu volikogus, siis ma teadsin natuke rohkem linnavalitsuse osakondade tööst. Mitmed osakonnad tunduvad olevat märgatavalt kasvanud. Milleks need inimesed seal raekojas istuvad? Ega nemad ju ei käi ju abivajajatele toidupakke viimas või kedagi hooldamas. Nemad ainult määravad ja juhendavad. Ja neid juhendajaid tuleb kogu aeg juurde. Aga neist, kes läheksid abivajajaid hooldama, on ju krooniliselt puudus.\n\nJa küll ka riigiasutustes saaks päris palju ametikohti kaotada, kui neid asutusi ühiskonna huvides juhtida. See lõputu digitaliseerimine peaks ju ka mingit kuluefektiivsust tõstma, aga seni pole näha. Seni kasvab vaid bürokraatia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarmeko juht Jaak Nigul rõhutas ERR-ile antud pikemas usutluses, et Eestis pole tööpuudust. Ettevõtja sõnul aitaks töökäte puudust vähendada avaliku sektori kärpimine, näiteks pooled omavalitsuste kontoritöötajatest võiks kohe koondada. Nigul ütles ka, et praegu on võimalik Eestis ära elada nii, et inimene ametlikult tööl ei käigi, sest töötutoetused ei motiveeri tööle asumist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi pidi Cincinnatis endise esireketi paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nKanepi pidi üle kahe tunni kestnud matšis tunnistama endise maailma esireketi Viktoria Azarenka (WTA 22.) 6:3, 4:6, 6:3 paremust.\n\nAvasett algas vastastikuste servimurretega ja uuesti murdis Azarenka viiendas geimis, minnes 3:2 juhtima. Seisul 3:5 päästis Kanepi kaks settpalli, aga kolmandal tegi ta topeltvea ja Azarenka võitis seti 6:3.\n\nTeises setis läks Azarenka 2:0 ja 3:1 juhtima, aga Kanepi võitis siis neli geimi järjest ja läks ise 5:3 ette ning võitis lõpuks seti 6:4.\n\nOtsustav sett algas nelja järjestikuse murdega, kuni Azarenka suutis esimesena servi hoida. Seejärel murdis ta taas Kanepi servi ja oli enda pallingul kindel, minnes 5:2 ette. Enda viimases servigeimis ei loovutanud Azarenka punktigi ja võitis seti 6:3.\n\nKanepi servis mängu jooksul üheksa ässa ja tegi kuus topeltviga, Azarenka numbrid olid täpselt vastupidised – üheksa topeltviga ja kuus ässa. Äralöökidest teenis Kanepi 28 ja Azarenka 33 punkti, lihtvigu kogunes mõlemal 27. Mängitud punktidest võitis Kanepi 92 ja Azarenka 103.\n\nKanepi realiseeris kümnest murdevõimalusest kuus, Azarenka suutis 16 murdepallist ära kasutada kaheksa.\n\nKanepile oli see nädala jooksul kolmas mäng endise esinumbriga. Eelmisel nädalal Torontos sai ta avaringis 7:6, 3:0 eduseisus loobumisvõidu Naomi Osakalt, kuid pidi siis teises ringis tunnistama Garbine Muguruza 6:4, 6:4 paremust. Neutraalse lipu all mängiv valgevenelanna Azarenka Torontos ei mänginud, kuna ei saanud Kanadasse reisimiseks viisat.\n\nViimati olid Kanepi ja Azarenka vastamisi 13 aastat tagasi samuti Cincinnatis, siis jäi Azarenka peale kahes setis.\n\n\"Kui oleksite küsinud, millal viimati mängisime, poleks ma seda mäletanud. Ta on suurepärane mängija, kes on korduvalt tõestanud, et suudab tippmängijate vastu väga hästi mängida. Matš oli väga raske ja mul on hea meel, et suutsin selle lõpuks enda kasuks pöörata,\" ütles varem kahel korral Cincinnati turniiri võitnud Azarenka mängujärgses intervjuus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 31.) langes kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril Cincinnatis avaringis konkurentsist välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit sai Cincinnatis esimese vastase teada\n\n## Põhitekst:\n\nLäbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Martincova alistas avaringis üle kahe ja poole tunni kestnud matšis 6:7 (4), 6:4, 6:3 n-ö õnneliku kaotajana põhitabelisse saanud hispaanlanna Nuria Parrizas-Diaze (WTA 62.).\n\nTurniiril teisena asetatud Kontaveit oli avaringis vaba.\n\n26-aastane Kontaveit ja temast aasta varem Martincova on varem korra mänginud, kui 2017. aastal Gstaadi liivaväljakuil jäi eestlanna poolfinaalis peale 6:4, 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) läheb kõrgeima kategooria WTA turniiril Cincinnatis teises ringis vastamisi tšehhitari Tereza Martincovaga (WTA 71.).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVos loobub cyclo-crossi täispika hooaja nimel maanteeratturite MM-ist\n\n## Põhitekst:\n\nWow Dealsi naiskonnas sõitva Vosi viimaseks tulemuseks jäi teine koht Prantsusmaa ühepäevasõidul GP de Plouay - Lorient Agglomération. Käesoleval hooajal kogunes tema saldole kaheksa võitu. Näiteks Norra tuuril oli ta parim kokkuvõttes ja kõigil kolmel etapil ning sai seejärel enda selga World Touri parima naisratturi särgi, vahendab Spordipartner.ee.\n\nKolm korda maanteel ja seitse korda cyclo-crossis maailmameistriks kroonitud hollandlanna loobus cyclo-crossi nimel kolmest järele jäänud World Touri jõuproovist: Boels Ladies Tour, Madrid Challenge by La Vuelta ja Tour of Guangxi. Vos tahab teha esimese täispika cyclo-crossi hooaja. Tema esimesteks võistlusteks on septembris peetavad MK-etapid USA-s Waterlool ja Iowas ning seejärel jätkab ta karusselli Euroopas.\n\n\"Otsustasin võistelda septembris cyclo-crossis juba mõnda aega tagasi. Arvan, et on hea teha midagi eelnevatest aastatest teistmoodi. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et armastan cyclo-crossi. Ma pole kunagi eliidi tasemel terve talv krossi sõitnud. Viimati tegin seda juuniorina,\" lausus Vos. \"Esimene tähtis eesmärk on Euroopa meistrivõistlused Rosmalenis novembri alguses. Selleks on vajalik koguda iganädalaselt piisavalt võistlustunnetust.\"\n\nPärast EM-i teeb Vos väikese puhkuse, et olla heas hoos talve teisel poolel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma tituleerituim tegevrattur Marianne Vos kuulutas maanteehooaja lõppenuks ja hakkas valmistuma cyclo-crossi võistlusteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNBA legend Ginobili lõpetas karjääri\n\n## Põhitekst:\n\nGinobili mängis profitasemel korvpalli 23 hooaega. Kodumaal karjääri alustanud argentiinlase läbimurre leidis aset Itaalias, esmalt Reggio Calabria ja seejärel Bologna Virtuse eest mängides. San Antonios kuulus Ginobili \"Suurde kolmikusse\" koos Tim Duncani ja Tony Parkeriga.\n\nGinobili on Spursiga tulnud neljal korral NBA meistriks. 2004. aastal krooniti ta koos Argentina koondisega üllatuslikult olümpiavõitjaks ning 2001. aastal võitis ta Euroliiga ja valiti finaalseeria vääruslikumaks mängijaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "41-aastane NBA korvpalliklubi San Antonio Spursi mängija Manu Ginobili teatas, et teeb korvpallikarjääriga lõpparve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVigastuspausilt naasnud tunamullune võitja üllatas maailma 8. reketit\n\n## Põhitekst:\n\nKaks tundi ja 24 minutit kestnud mängus alistas pikalt vigastusega kimpus olnud ja seetõttu edetabelis alles 101. kohal paiknev Wawrinka bulgaarlase 6:3, 6:2, 7:5. Mõlemad mängijaid servisid kuus ässa, Wawrinka tegi aga kolm topeltviga Dimitrovi seitsme vastu. Teises ringis kohtub šveitslane 20-aastase prantslase Ugo Humbert'iga, kes avaringis sai jagu ameeriklasest Collin Altamiranost seisuga 6:3, 7:6 (4), 6:3.\n\nMeeste üksikmängus pääses avapäeva järel teise ringi veel 11. asetusega John Isner, kes alistas Bradley Klahni 7:6 (3), 6:3, 6:4. Maailma 94. reket itaallane Paolo Lorenzi üllatas avaringis aga 18. asetusega inglast Kyle Edmundi, kui kaotatud avaseti järel võitis ta järgmised kolm - 4:6, 6:4, 7:5, 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "50. juubelit tähistaval aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk USA lahtistel alistas aastase pausi järel US Openile naasnud 2016. aasta võitja Stan Wawrinka avaringis kaheksanda asetusega Grigor Dimitrovi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Hiina võib tühistada piirangu laste arvule peres\n\n## Põhitekst:\n\nVäljaande teatel puuduvad uues eelnõus viited \"pereplaneerimisele\", mis praegu sätestab, et peres ei tohi olla üle kahe lapse. Poliitikat on viidud ellu trahvi, aga ka kurikuulsate sundabortide ja steriliseerimisega.\n\nTsiviilkoodeksi eelnõu jõuab Hiina rahvakongressi 2020. aastal.\n\nHiina Kommunistlik Partei alustas 1979. aastal rahvastiku juurdekasvu aeglustamiseks ühe lapse poliitikat. 2016. aastal tõsteti piiri kahele lapsele, kuid kasvab mure, et vananev ja kahanev tööjõud võib aeglustada riigi majandust ning naiste ja meeste arvu erinevus viia sotsiaalprobleemideni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina võib olla tühistamas piirangut laste arvule peres, viitas riiklik väljaanne esmaspäeval tsiviilkoodeksi eelnõule, mis lõpetaks aastakümneid kestnud vastuolulise pereplaneerimise poliitika.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKabul: Venemaa lükkas Moskva Afganistani-kohtumise edasi\n\n## Põhitekst:\n\nAfganistani presidendiameti avalduse järgi on president Ashraf Ghani ja Vene välisminister Sergei Lavrov leppinud kokku 4. septembrile kavandatud kohtumise edasilükkamises.\n\nGhani ütles avalduses, et rahukõnelused peaksid kuuluma afgaanidele ja olema ka nende poolt juhitud. Lavrovi sõnul nõustub Venemaa, et rahuprotsess peab aset leidma afgaanide egiidi all, ja \"on valmis koostööks\", lisati teates.\n\nVene presidendi eriesindaja Afganistanis Zamir Kabulov teatas 20. augustil, et 4. septembril korraldatakse Moskvas rahvusvaheline kohtumine Afganistani sõja lahendamise teemal, ja lisas, et kohtumisel osalevad ka Dohas asuva Talibani poliitilise büroo esindajad.\n\nUSA välisministeeriumi ametnik ütles 22. augustil anonüümsuse tingimusel, et Ühendriikide esindajad kohtumisel ei osale, sest Washington lähtub põhimõttest toetada Afganistani juhitud rahujõupingutusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Afganistani valitsus teatas esmaspäeval, et Venemaa lükkas järgmisele nädalale plaanitud Afganistani-teemalise kohtumise määramata ajaks edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi: teadsin, et pean mängima agressiivselt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Halep on mänginud hiljuti väga hästi, seega ma teadsin, et ma pean mängima agressiivset mängu, üritama samas rahulikuks jääda ja mitte laskma ennast mõjutada,\" ütles Kanepi mängujärgselt pressikonverentsil. \"Ma mäletan, kuidas ma temaga viimati mängisin ja püüdsin teha sama. Ma sain mängida nii agressiivselt, kui ma tahtsin, sest Halep mängis palju kaitses.\"\n\nKanepi tunnistas, et ei läinud US Openi avaringile väga enesekindlalt vastu.\n\"Mul oli suur pinge peal, sest mul oli vaja punkte kaitsta,\" jätkas Kanepi. \"Mulle meeldib siinne atmosfäär. Mulle meeldib siin olla. Ma armastan neid väljakuid ja seda kliimat ning mulle tundub, et need väljakud siin sobivad väga hästi minu mängu jaoks.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 44.) sai 50. juubelit tähistaval aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil karjääri ühe magusaima võidu, alistades avaringis 6:2, 6:4 maailma esireketi, rumeenlanna Simona Halepi. Kunagi varem pole esimesena asetatud naine US Openil avaringis kaotanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Vaata, kuidas Kanepi maailma esinumbri alistas\n\n## Põhitekst:\n\nTeises ringis läheb 33-aastane Kanepi vastamisi 21-aastase šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 168.). Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Teichmann alistas avaringis 6:3, 6:0 sloveenlanna Dalila Jakupovici (WTA 93.). Varem ei ole Kanepi Jakupoviciga mänginud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 44.) sai 50. juubelit tähistaval aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil karjääri ühe magusaima võidu, alistades avaringis 6:2, 6:4 maailma esireketi, rumeenlanna Simona Halepi. Kunagi varem pole esimesena asetatud naine US Openil avaringis kaotanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor India odaviskaja kerkis rahvusrekordiga hooaja edetabelis 6. kohale\n\n## Põhitekst:\n\nKulla tõi Choprale kolmandas voorus visatud 88.06, viiendas voorus oli noormehe tulemuseks 86.36. 82.22-ga võitis hõbeda hiinlane Liu Qizhen, rahvusrekordi püstitas ka pronksi võitnud Pakistani odaviskaja 80.75, kelle oda lendas parimal katsel 80 meetri ja 75 sentimeetri kaugusele.\n\nChopra oli kullale suurfavoriit, sest Doha Teemantliiga etapilt pälvis ta tulemusega 87.43 neljanda koha. Eestlane Magnus Kirt lõpetas samal võistlusel kuuendana tulemusega 86.06.\n\n\"Võistlust oli tulnud vaatama palju indialasi, sest minu peal olid suured lootused,\" rääkis Chopra peale võistlust. \"Kui sind on tulnud palju inimesi vaatama, siis su enda ootused kasvavad kõrgeks. Ma andsin endast sada protsenti, viskasin uue rahvusrekordi ja ma olen väga õnnelik kuldmedali üle. See on väga tähtis tulemusi, sest Aasia mängud on meie rahva jaoks olulisemad kui Commonwealthi mängud, kus ma samuti kulla pälvisin.\"\n\nUue India rekordiga tõusis Chopra hooaja edetabelis kuuendale kohale. Kirt asub samas edetabelis neljandal real Eesti rekordiga 89,75, mille ta viskas 13. juulis Marokos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasia mängudel uuendas India odaviske rekordit 20-aastane Neeraj Chopra, kes võitis sellega Indiale neilt mängudelt teise kuldmedali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaia Kanepi tegi US Openil ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nVarasemalt ei ole US Openil esimese asetusega mängija kunagi juba avaringis välja langenud ning ainult viis neist ei ole jõudnud poolfinaali. Ka teistel suure slämmi turniiridel on esimese asetuse saanud mängija avaringis kaotanud vaid viiel korral. Juba esimese kohtumise järel on pidanud kottid pakkima Austraalias 1979. aastal rumeenlanna Virginia Ruzici, Wimbledonis 1994. aastal sakslanna Steffi Graf ning 1999. ja 2001. aastal šveitslanna Martina Hingis ja Prantsusmaa lahtistel 2017. aastal sakslanna Angelique Kerber.\n\nSimona Halep tunnistas avaringis 6:2, 6:4 Kanepi paremust. See on Halepile ühtlasi teine järjestikune väljalangemine US Openi avaringis, sest möödunud aastal pidi ta samuti esimeses mängus tunnistama Maria Šarapova paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi tegi uuel Louis Armstrongi staadionil Simona Halepit alistades US Openi profiturniiri ajalugu - kunagi varem pole esimese asetusega naismängija US Openil avaringis kaotanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAustria välisminister kaitses Putini pulma kutsumist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta ei kasutanud mind mingil moel ära,\" ütles Kneissl usutluses päevalehele Der Standard. \"Mina näen seda nii: olen loonud Putiniga aluse usaldusele ja tema on teinud sama minuga - vastastikkus, mille alusel muutub võimalikuks teatud asjadest rääkimine,\" sõnas ta.\n\nKneissl abiellus 18. augustil ärimees Wolfgang Meilingeriga Steiermarki liidumaal Sloveenia piiri lähedal.\n\nKneissl esitas enda sõnul Putinile pulmakutse juunis, kui Vene riigipea viibis Viinis ametlikul visiidil, ja tegi seda samaaegselt kutsete jagamisega kantsler Sebastian Kurzile ja teistele kolleegidele. \"See tekkis spontaansest olukorrast...ma ei oodanud, et ta selle vastu võtab,\" vahendas päevaleht Austria välisministri sõnu.\n\nTa ütles ka, et arutas Putiniga pulmas põgusalt Süüria küsimust.\n\nAustria on alates juulist Euroopa Liidu eesistuja ja Kneissl hakkab juhtima bloki välisasjade nõukogu istungeid.\n\nKneissli määras ametisse paremäärmusluses süüdistatud Austria Vabaduspartei (FPÖ), mis sõlmis 2016. aastal koostööpakti Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa.\n\nAustriat valitseb alates detsembrist Kurzi paremkonservatiivse Austria Rahvapartei (ÖVP) ja FPÖ võimuliit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austria välisminister Karin Kneissl kaitses esmaspäeval otsust kutsuda Vene president Vladimir Putin oma pulma, lükates tagasi küsimused tema ametialase erapooletuse kohta pärast fotosid temast ja Putinist pulmatantsu löömas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrekisõidu olümpiavõitja pälvis esmakordselt Vueltal etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\n178-kilomeetrisel etapil edestas Vivani kaasmaalast Giacomo Nizzolot (Trek - Segafredo) ja kolmekordset maailmameistrit Peter Saganit (Bora -hansgrohe). Velotuuri üldliider Michal Kwiatkowski ületas finišijoone 13. positsioonil ja säilitas sellega punase liidrisärgi.\n\nTeisel kohal jätkab kokkuvõttes Alejandro Valverde (Movistar Team) kaotades poolakale 14 sekundiga ja kolmandal kohal Team Sunwebi rattur Wilco Kelderman (+0.25).\n\nTeisipäeval on velotuuril kavas 161,4 kilomeetri pikkune etapp, mis lõpeb Sierra de la Alfaguara tõusu otsas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta viimasel suurtuuril, Hispaania velotuuri kolmandal etapil näitas sprindifinišis parimat kiirust Itaalia meister Elia Viviani (Quick-Step Floors). Treki omniumis olümpiavõitjaks kroonitud Vivani jaoks on tegemist esimese Vuelta etapivõiduga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJõustusid närvimürgirünnakuga seotud USA sanktsioonid Venemaale\n\n## Põhitekst:\n\nSanktsioonid sisaldavad välisabi peatamist Venemaale, kaitse- ja julgeolekusektoriga seotud toodete ja teenuste müügikeeldu ning keeldu valitsuse mis tahes laenuabile Venemaale suunduvale ekspordile.\n\nSamas jätkavad Ühendriigid kosmosestartideks vajalike toodete ja teenuste müüki Venemaale ning välisministeerium lisas uutele sanktsioonidele \"osalise erandi\".\n\nVälisministeerium teatas, et rakendab uusi sanksioone toetudes leiule, et \"Vene valitsus kasutas rahvusvahelist õigust ja keemiarelvi puudutavat õigust rikkudes oma kodanike vastu keemiarelvi\".\n\nVenemaa on süüdistused tagasi lükanud ja lubanud vastata omapoolsete sanktsioonidega.\n\n1991. aastast pärineva keemiliste ja bioloogiliste relvade ja sõjapidamise kaotamise seaduse järgi karmistab USA president 90 päeva jooksul karistusi, kui kõnealune osapool ei paku \"usaldusväärseid tagatisi\" selle kohta, et ei tegele enam keemiarelvade või bioloogiliste relvade kasutamisega, ja ei luba ÜRO vaatlejad riiki vastavaid rajatisi inspekteerima.\n\nTeine osa sanktsioonidest, mis võivad jõustuda 90 päeva hiljem, tooksid kaasa kõigi USA pangalaenude blokeerimise Vene organisatsioonidele, USA toodete täielikku ekspordikeeldu Venemaale ning ehk isegi diplomaatiliste suhete peatamise.\n\nSkripalid mürgitati märtsis Inglismaal Salisbury linnas ning praeguseks on mõlemad tervenenud. Suurbritannia peab keemiarünnaku eest vastutavaks Venemaad.\n\n30. juulil haigestusid Salisbury lähedal Amesburys Novitšokiga kokku puutudes Dawn Sturgess ja Charlie Rowley. Sturgess suri 8. juulil pärast kokkupuudet pudeliga, mida ta pidas lõhnaõliks. Pudeli leidis ja andis talle elukaaslane Rowley, kes samuti haigestus, kuid on nüüdseks haiglast välja lubatud.\n\nUSA saatis pärast märtsikuist juhtumit solidaarsusavaldusena Suurbritanniale riigist välja 60 Vene diplomaati ja andis Venemaale käsu sulgeda konsulaat Seattle´is.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kehtestas esmaspäeval Venemaale uued sanktsioonid seoses endise luureametniku Sergei Skripali ja tema tütre vastu närvimürgiga tehtud tapmiskatsega. Nendest sanktsioonidest teatas Washington juba 8. augustil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina piirdus Moskvas nii üksik- kui ka paarismängus avaringiga\n\n## Põhitekst:\n\nÜksikmängus tunnistas Malõgina kvalifikatsiooniringist põhitabelisse pääsenud venelanna Maria Titova paremust seisuga 6:3, 6:2. Kohtumine kestis kokku ühe tunni ja 26 minutit, mille jooksul tegid mõlemad mängijad kolm topeltviga. Venelanna lõi ka ühe ässa.\n\nPaarismängus mängis Malõgina koos venelanna Angelina Žuravljovaga, kellega kaotati kohe avaringis Venemaa duole Anastassia Haritonovale ja Darja Nazarkinale. Tund aega ja 25 minutit kestnud mängus lõi Eesti-Venemaa segaduol lüüa üks äss venelannade kahe vastu. Topeltvigu tegid Haritonova - Nazarkina seitse.\n\nSamal turniiril osaleb meeste seas Vladimir Ivanov, kes asub võistlustulle teisipäeval. Tema vastaseks on üksikmängus Aleksander Igoshin ja paarismängus Igoshin ja Ian Sabanin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elena Malõgina piirdus Moskvas 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril nii üksik- kui ka paarismängus avaringiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVingeim võit! Kanepi alistas US Openi avaringis maailma esireketi\n\n## Põhitekst:\n\nUue Louis Armstrongi väljaku esimese ametliku kohtumise avasetis murdis Kanepi esimest korda Halepi servi kolmandas geimis ning sai samaga hakkama ka viiendas geimis, minnes lõpuks 5:1 ette. Rohkem servimurdeid selles setis polnud ja Kanepi võttis kindla 6:2 võidu.\n\nTeises setis asus Kanepi kahe murdega 3:0 juhtima, kuid hakkas siis pisut rabistama ja kaotas üsna ebakindla mänguga esimest korda enda pallingugeimi. Halepil õnnestus kaheksandas geimis taas Kanepi serv murda ja mäng 4:4 viigistada. Seejärel asus Halep enda servil 40:15 ette, kuid Kanepi võitis kolm punkti järjest ja teenis järjekordse murdepalli. Seda ei õnnestunud tal ära kasutada, aga järgmise võimaluse suutis ta realiseerida ja 5:4 ette minna. Enda servigeimil eestlanna ei vääratanud ja võttis karjääri teise võidu valitseva maailma esireketi üle! Esimest korda sai ta maailma esinumbrist jagu 2011. aasta sügisel Tokyos, kui alistas Caroline Wozniacki.\n\n\"Eile mõtlesin, et olen ainult ühe korra maailma esireketit võitnud ja nüüd on šanss seda uuesti teha. Pidin terve mängu agressiivne olema,\" ütles Kanepi lühikeses mängujärgses intervjuus.\n\nKanepi servis mängu jooksul ühe ässa ja tegi kolm topeltviga, Halep sai kirja vaid ühe ässa. Äralööke kogunes eestlannal 26 Halepi üheksa vastu, lihtvigu tegi Kanepi 28 ja Halep üheksa. Mängitud punktidest võitis Kanepi 59 ja Halep 47.\n\nKanepi realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Halepil oli kogu matši jooksul kaks murdepalli ja ta kasutas need mõlemad ära.\n\nTeises ringis läheb 33-aastane Kanepi vastamisi 21-aastase šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 168.). Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Teichmann alistas avaringis 6:3, 6:0 sloveenlanna Dalila Jakupovici (WTA 93.). Varem ei ole Kanepi Teichmanniga mänginud.\n\nStunner on Louis Armstrong Stadium!\nKaia Kanepi knocks out Halep 6-2, 6-4 and it's now the first time a top seeded woman has lost her opening round match at the #USOpen... pic.twitter.com/NIrKFM7gel\n\n— US Open Tennis (@usopen) August 27, 2018\n\n\"I have always loved being in New York. I like the atmosphere. I like being here. I love the courts and the climate, and I think that the courts suit my game really well.\" @KanepiKaia\nRead More: https://t.co/3OhhZ8ITeo #USOpen pic.twitter.com/eH48lCbWIB\n\n— US Open Tennis (@usopen) August 27, 2018\n\nHalep - Kanepi:\n\nEnne mängu:\n\nEestlanna saab endale au võtta osa vastavatud Louis Armstrongi tennisestaadioni esimesest ametlikust mängust. 1978. aastal avatud ning sama nime kandnud praeguse väljaku eelkäija lammutati 2016. aasta oktoobris, uus, 14 000 pealtvaatajat mahutav sissetõmmatava katusega staadion avati ametlikult kolmapäeval. Esimesena sai väljakul käia USA tenniselegend John McEnroe, kes mängis koos venna Patrickuga kaasmaalaste James Blake'i ja Michael Changi vastu näidispaarismängu.\n\nVäljaku avamisega lõppes ka viis aastat kestnud ja 600 miljonit USA dollarit maksma läinud Billie Jean Kingi tennisekompleksi renoveerimisprojekt, mille käigus sai Arthur Ashe'i nime kandev peaväljak kahe aasta eest suletava katuse ning rajati mitmeid väiksemaid -ja harjutusväljakuid. Tänavu tähistab US Open enda 50. sünnipäeva.\n\nKanepi ja Halep on varem korra kohtunud – 2014. aastal Dohas jäi peale Halep 6:4, 3:6, 7:6 (5). Kümme korda US Openi põhitabelis mänginud 33-aastane Kanepi on seal nüüd kaheksa parema sekka jõudnud kahel korral – esimest korda sai ta sellega hakkama 2010. aastal. Mullu pidi ta veerandfinaalis tunnistama hilisema finalisti, ameeriklanna Madison Keysi 6:3, 6:3 paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 44.) sai 50. juubelit tähistaval aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil karjääri ühe magusaima võidu, alistades avaringis 6:2, 6:4 maailma esireketi, rumeenlanna Simona Halepi. Kunagi varem pole esimesena asetatud naine US Openil avaringis kaotanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJosmarine avaldas debüütalbumi\n\n## Põhitekst:\n\nJosmarine on õppinud laulmist WAF koolis ja elanud Belgias, Pärtel-Peeter Pere on õppinud jazzi Belgias ning Jakob Juhkam on muusik ja helilooja. Kaasaegse kõlaga album on läbi põimitud soulist, fungist, trip hopist ning vürtsitatud lauljanna bluusilike käikudega.\n\nKaks paralleelselt kulgenud noort muusikut Josmarine ja Pere kohtusid Eestis, muusikafoorumis Rada7, algas kaks aastat kestnud muusikaline rännak. Plaat hakkas saama oma käesolevat kuju, kui ajateenistusest naasis Jakob Juhkam, kellele pakkus seni salvestatud materjal huvi. Algas arranzěerimine ja produtseerimine.\n\nEesti Jazzliidu poolt esile toodud albumi lood on praeguseks kõlanud nii Raadio 2 ning Raadio Tallinna saadetes.\n\nAlbumi kaheksa loo muusika on salvestatud kodudes, NO99 teatris ning Gunnar Kõppi stuudios. Sõnad on kirjutanud Josmarine, muusika Josmarine, Pere ja Juhkam ning produtseerinud Juhkam.\n\nKuula siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ilmus trip-hopi, rocki ja fungi sugemetega uus soulialbum \"Absence\". Plaadil teevad kaasa Josmarine (Joanna Prääts), Pärtel-Peeter Pere ja Jakob Juhkam. Trummidel kõlab Hans Kurvits.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBulgaaria kõrgliigas ületati 20 aastat vana rekord\n\n## Põhitekst:\n\nEelmine rekord kuulus Cherno More Varna väravavahile Yordan Filipovile. See oli pärit aastast 1988, kui ta mängis Bulgaaria liigas Lokomotiv Plovdivi vastu. 42 aasta, viie kuu ja 12 päevaga ületas Petkov Filipovi rekordi kõigest ühe päevaga.\n\n\"Ma ei pööra sellistele asjadele tähelepanu,\" ütles Petkov. \" Ma püüan olla motiveeritud ja aidata meeskonda. Ma usun, et ma suudan neile toeks olla.\"\n\nPetkov on võitnud neli Bulgaaria liiga tiitlit Levcki Sofia meeskonnaga ja maikuus aitas Petkov Slavial võita Bulgaaria karika. Kuigi Petkov mängis viimati koondise eest 2009. aastal, siis ta ei ole loobunud esindamast ühel päeval uuesti ka rahvusmeeskonna värve. \"Petkov on saadaval, kui koondis teda vajab,\" lisas väravavaht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Slavia Sofia väravavahist Georgi Petkovist sai vanim Bulgaaria kõrgliigas mänginud mängija. 42-aastasena hoidis ta puhtana Slava Sofia värava valitseva meistri Ludogoretsi vastu. Kohtumine lõppeski 0:0 viigiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Hansson on favoriit Euroopa Keskpanga juhi kohale\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Keskpanga itaallasest juht Mario Draghi astub ametist tagasi 2019. aasta oktoobris ning seni on meedias spekuleeritud, et tema kõige tõenäolisemaks mantlipärijaks on Saksa keskpanga president Jens Weidmann, kirjutab Financial Times.\n\nDeutsche Bundesbanki juhti Weidmanni on peetud pikka aega favoriidiks ning Euroopa Liidu pealinnad on oodanud, et liidukantsler Angela Merkel hakkab astuma samme seoses ametikohaga, mis varem pole sakslase käes olnud.\n\nSamas on üha rohkem märke, et hetkel on Merkeli prioriteedid EL-i tippametite teemal hoopis mujal. Eelkõige soovivat ta näha sakslast hoopis Euroopa Komisjoni järgmise presidendina. Seetõttu on Weidmanni võimalused tunduvalt kahanenud, sest olukord, kus kahel EL-i olulisemal kohal oleks samal ajal Saksamaa esindaja, on välistatud.\n\nSelline areng on mingil määral kindlasti ka kergendus Lõuna-Euroopa liikmesriikide jaoks, kus on juba pikemat aega olnud rahulolematust seoses Saksamaa vastuseisuga Euroopa Keskpanga kriisimeetmetele.\n\nWeidmanni võimaluse kahanemine on avalikkuse tähelepanu suunanud rohkem teistele võimalikele kandidaatidele. Kusjuures Saksamaa jaoks on omakorda oluline, et uus kandidaat jagaks Berliini rahanduspoliitika põhimõtteid.\n\nFinancial Timesi hinnangul on hetkel võimalikeks kandidaatideks prantsuse majandusteadlane Benoît Cœuré, Eesti Panga president Ardo Hansson, Hollandi keskpanga juht Klaas Knot, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde, Iirimaa keskpanga president Philip Lane, Soome keskpanga endine president Erkki Liikanen, Soome keskpanga praegune president Olli Rehn ja Prantsusmaa keskpanga president François Villeroy de Galhau.\n\nFinancial Times nendib, et Eesti keskpankur on üks vähestest uuest liikmesriigist pärit kandidaatidest tippametikohale. Saksamaa jaoks oleks tegu atraktiivse kandidaadiga, sest Hansson on jaganud Berliini seisukohti näiteks ECB stiimulpaketi asjus. Ühe diplomaadi sõnul oleks Hansson valimistel autsaideriks ning kui Saksamaa ikkagi oma kandidaadi välja käib, oleks Hansson üks toetajatest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht Financial Times kirjutab, et seoses Saksamaa keskpankuri võimaluste kahanemisega tuleb järgmise Euroopa Keskpanga presidendi isikut otsida teiste tõenäoliste kandidaatide seast, kellest üks on Eesti Panga president Ardo Hansson.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased avastasid, et jääaegne koopakaru polegi täiesti väljasurnud\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti vapustas teadusmaailma uudis, et praegusaja inimeses leidub kunagise Neandertali ja Denisi inimese geene, sest kaugel jääajal ligikaudu 100 000 aastat tagasi segunesime teiste inimlaste liikidega. Nüüd on teadlased uurinud välja, et midagi sarnast toimus ka karudega, selgub täna ajakirjas Nature Ecology & Evolution avaldatud teadustööst.\n\nPotsdami Ülikooli juhitud rahvusvahelises projektis, kus osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased, võrreldi tänapäevaste pruun- ja jääkarude sugulasliigi koopakarude ja pruunkarude genoome. 25 000 aastat tagasi välja surnud koopakarud olid kui suured ja kohmakad pruunkarud, kelle põhitoit olid erinevad taimed. Kokku kaasati analüüsi neli koopakaru, kes elasid vahemikus 71 000 kuni 34 000 aastat tagasi.\n\nPeeter Anijalg: \"Põhiline tulemus oli meie töös see, et tegime kindlaks, et pruunkaru ja koopakaru on omavahel ristunud. Seega polegi koopakaru justkui lõplikult välja surnud, vaid elab edasi osana pruunkaru genoomist.\"\n\nAnalüüsitud koopakarud pärinesid Hispaaniast, Austriast ja Armeeniast. Lisaks kaasati üks vana pruunkaru (koopakarude kaasaegne) proov samuti Austriast. Koopakarude DNA-proove võrreldi tänapäeva pruun-, panda- ja jääkarude ning teiste karuliikide proovidega kogu maailmast, mille kogumises ja analüüsimises osalesid ka karude uurimise kauaaegse kogemusega Tartu Ülikooli teadlased. Selgus, et pruun- ja koopakaru on aegade jooksul ristunud ning vähemalt osa koopakarude genoomist on veel tänapäevalgi leitav pruunkarudelt.\n\nVana DNA uurijad koguvad koopakarude proove geneetiliseks analüüsiks. Autor: Viorel Lascu\n\nKoopakarud on jätnud oma küünejäljed talvitumiskoopa seinale. Autor: Marius Robu\n\nKoopakaru DNA kõige suurem osakaal leiti koopakarudega samal ajal elanud Austria pruunkaru genoomist – tervelt 2,4%. Tänapäeval võetud proovide hulgas oli kõige suurema koopakaru DNA osakaal Armeenia proovis (vähemalt 1,8%), keskmine Lääne-Euroopa proovides (vähemalt 1,3–1,4%) ning väikseim Venemaa ja Ameerika proovide hulgas (vähemalt 0,9–1%).\n\nMis toimus kümneid tuhandeid aastaid tagasi?\n\nOn kindel, et koopa- ja pruunkarud said kumneid tuhandeid aastaid tagasi ühiseid järglasi, n-ö hübriide, kes pidid olema samuti viljakad. Sel viisil sai võimalikuks koopakaru DNA sattumine pruunkaru genoomi, säilides seal tänapäevani. Teadlased tegid nüüd kindlaks, et geneetilist materjali vahetati mõlemas suunas: väiksemal määral pruunkarult koopakarule ja suuremal määral koopakarult pruunkarule.\n\n\"Üha enam on selgeks saanud, et lähiliikide ristumine on suhteliselt tavaline sündmus. Seda ilmestab näiteks fakt, et vabas looduses on tuvastatud jää- ja pruunkaru hübriide. Kuna pruunkaru ja nüüdseks välja surnud koopakaru areaal omal ajal osaliselt kattus ning et need olid lähiliigid, võis teatud määral oodata, et nende vahel võis esineda hübridiseerumist,\" selgitavad projektis osalenud Tartu Ülikooli teadlased Urmas Saarma ja Peeter Anijalg.\n\nSamal ajal uurivad Tartu Ülikooli zooloogid edasi pruunkarude ajaloolisi rändeid nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Lähiajal on neil plaanis avaldada teadustöö Eesti karude populatsiooni ajaloo kohta.\n\nTõenäoliselt kannavad kõik pruunkarud, nagu ka see isend pildil, osasid kunagiste koopakarude genoomist. Autor: Lajos Berde\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väljasuremine on lõplik – sellega nõustuvad tõenäoliselt paljud. Ehkki tehakse jõupingutusi, et kunagi kadunud liike taas ellu äratada, pole neid eksperimente siiani edu saatnud. Küll aga leiavad Potsdami Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased ühises uuringus, et osa koopakarudest, täpsemalt osa nende geenidest, elab edasi tänapäeva pruunkarudes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased välismaal: Tamm astus sammu Euroopa liiga alagrupiturniiri suunas\n\n## Põhitekst:\n\nJoonas Tamm ja Sarpsborg 08 astusid suure sammu Euroopa liiga alagrupiturniiri suunas. Norra klubi alistas kvalifikatsiooniturniiri play-off 'i avavaatuses kodus Tel Avivi Maccabi (Iisrael) 3:1. Korduskohtumine toimub sel neljapäeval.\n\nTamm mängis Euroopa liiga eelringi kohtumises 90 minutit, kuid pühapäeva õhtul meeskonna koosseisu ei kuulunud, kui tema koduklubi jäi Norra meistriliigas kodus 1:2 alla Kristiansundile. Kristansundi eest pääses 82. minutil väljakule Brent Lepistu, Andreas Vaikla jälgis matši varumeestepingilt.\n\nMänguajata jäi ka Matvei Igonen, kui tema koduklubi Lillestrøm oli võõrsil 3:1 parem Sandefjordist. Vålerenga oli 2:0 parem Bergeni Brannist. Branni äärekaitsja Taijo Teniste tegi kaasa avapoolaja, Enar Jääger (Vålerenga) pääses vahetusest väljakule kolmandal lisaminutil.\n\nKaotuse saanud Brann kaotas liidrikoha Rosenborgile, kes oli 4:3 üle Strømsgodsetist. 41 punkti kogunud Brann jääb konkurendist maha kahe punktiga ning edestab Haugesundi kolme punktiga. Sarpsborg 08, Vålerenga ja Kristiansund on tabelis 6.-8. kohal (vastavalt 32, 30 ja 27 punkti). Lillestrøm on 16 meeskonna konkurentsis 13. kohal.\n\nHollandi kõrgliigas jäid Karol Mets ja NAC Breda kodus 0:2 alla Excelsiorile. Mets tegi kaasa kogu kohtumise. Hollandi esiliigas lõi taaskord värava Rauno Sappinen. Den Boschi algkoosseisus alustanud eestlane viis oma meeskonna teise poolaja alguses 2:1 juhtima, kuid lõpuks jäädi kodus RKC Waalwijkile alla 2:3.\n\nPoola kõrgliigas alistas Legnica Miedź võõrsil 3:2 Białystoki Jagiellonia. Miedź tuli välja 1:2 kaotusseisust ning nii Artur Pikk kui ka Henrik Ojamaa (mõlemad 90 minutit) said kirja väravasöödud. Sergei Zenjov kuulus Krakówi Cracovia algkoosseisu ja mängis 59 minutit, kui tema koduklubi kaotas võõrsil 1:3 jätkuvalt Konstantin Vassiljevita mängivale Gliwice Piastile. Ken Kallasteta mänginud Kielce Korona suutis 2:1 alistada Gdynia Arka.\n\nTšehhi kõrgliigas kuulus Siim Luts Teplice algkoosseisu. 73 minutit mänginud Luts ei suutnud meeskonda kodus päästa 0:3 kaotusest Praha Slavia vastu. Aste madalmal, Tšehhi esiliigas, aitas Mikk Reintami tabamus Třinecil kuuendas voorus oma punktiarve avada, kui tehti 1:1 viik Táborskoga.\n\nÜkski eestlane Soome kõrgliigas võidurõõmu maitsta ei saanud. Marko Meerits jälgis varumeestepingilt, kuidas Vaasa Palloseura mängis 1:1 viiki Mariehamniga. Möödunud voorus punase kaardi saanud VPSi kaitsja Hindrek Ojamaa meeskonda aidata ei saanud. PS Kemi – Seinäjoki JK mängisid väravateta viiki. Marek Kaljumäe ja Maksim Lipin kuulusid Kemi algkoosseisu, Lipin vahetati välja 27. minutil. Mihkel Aksalu (SJK) jälgis kohtumist varumeestepingilt.\n\nHenri Anier ja Artjom Dmitrijev mängisid 90 minutit, kui Lahti jäi võõrsil 0:2 alla Espoo Honkale. Ats Purje sekkus Kuopio Palloseura 0:1 kaotusmängus HJK vastu mängu 81. minutil. Albert Prosa ja Turu Palloseura jäid võõral väljakul 0:1 alla Tampere Ilvesele. Prosa pääses väljakule 61. minutil. KuPS on tabelis neljas, VPS kuues, Lahti seitsmes ja SJK üheksas. 12 meeskonnaga liiga tabeli kaks alumist kohta kuuluvad TPS-ile ja Kemile.\n\nAste madalamal, Soome esiliigas, lõi värava Pavel Marin, kui tema tabamus viis KPV kodus 1:0 juhtima JJK vastu. Lõpuks võitis KTP vastast 4:1. KPV tõusis tabelis teisele kohale. Liiga liider EIF (Kevin Kauber) kohtub esmaspäeval võõrsil KTP-ga. Mängu vähem pidanud EIF'i edu KPV ees on ühepunktiline, omakorda punkti kaugusele KPV-st jääb HIFK, kes kohtub esmaspäeval Hakaga.\n\nRumeenia meistrivõistlustel said Ilja Antonov ja Hermannstadt valusa kaotuse, kui võõrsil jäädi neljanda lisaminuti värava tõttu 1:2 alla Bukaresti Dinamole. Antonov tegi kaasa kogu kohtumise. Sloveenia kõrgliigas sai täismängu kirja Krško mängija Aleksandr Kulinitš, kelle koduklubi tegi 1:1 viigi Triglaviga. Alates 49. minutist mängis Krško kümnekesi, jäi 0:1 kaotusseisu, kuid suutis 86. minutil penaltist viigistada.\n\nKaimar Saag ja B36 alistasid Fääri saarte karikafinaalis penaltiseeria järel HB. Mängu normaalaeg lõppes 2:2 viigiga ja lisaajal kumbki meeskond väravaid ei löönud, kuigi Saagi meeskond oli selleks hetkeks jäänud üheksakesi! Saag tegi kaasa kogu kohtumise. Iirimaa karikavõistlustel pääses teisest ringist edasi Sander Puri koduklubi Waterford, kes alistas võõrsil esiliigas palliva Drogheda Unitedi 1:0.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud nädalal käisid oma oskuseid Euroopa väljakutel näitamas mitmed eestlased. Koondise kapten Ragnar Klavan tegi ajalugu, kui temast sai esimene eestlane Itaalia kõrgliigas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene kohus määras Navalnõile 30-päevase aresti\n\n## Põhitekst:\n\nTveri ringkonnakohtu kohtunik Aleksei Steklijev otsustas, et nädalavahetusel vahi alla võetud Navalnõi rikkus jaanuaris üleskutsega massimeeleavaldusele korduvalt Vene seadust, teatas AFP korrespondent kohtusaalist.\n\nNavalnõile, kes peeti kinni laupäeval Moskvas oma kodu ees, esitatud süüdistused puudutavad 28. jaanuaril korraldatud meeleavaldust. Venemaa ranged seadused keelavad iga avaliku ürituse, mida linnavalitsus pole heaks kiitnud.\n\nOpositsionääri advokaat palus kohtunikult kaht päeva 219-leheküljelise süüdistusteksti läbilugemiseks, kuid Steklijev andis selleks vaid 30 minutit.\n\nNavalnõi ütles enne kohtuniku otsuse teatavaks tegemist, et juhtum kujutab endast süüdistust Vene poliitilise süsteemi aadressil. \"Viimase nelja aasta jooksul ei ole Moskva kordagi lubanud meil korraldada meeleavaldust seal, kus me seda taotlesime,\" sõnas ta.\n\nKremli kriitik ütles, et ainus põhjus, miks ta juba kolmandat korda sama süüdistuse alusel vangi mõistetakse, on hoida ta eemal 9. septembrile kavandatud meeleavaldusest valitsuse otsuse vastu tõsta pensioniiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva kohus määras esmaspäeval Vene opositsiooniaktivistile Aleksei Navalnõile varem sel aastal korraldatud loata meeleavalduse eest 30-päevase aresti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArhitekt: jalgpallihalli rajamine oleks kommunismiohvrite memoriaalile hävitav\n\n## Põhitekst:\n\n\"Memoriaali ühe autorina võin öelda, et viilhalli rajamine kavandatud asukohta oleks memoriaalile hävitav. Tegime ka tulevast olukorda illustreeriva fotomontaaži, mis seda kinnitab,\" ütles Vellevoog.\n\nDetailplaneeringut veel linn kehtestatud pole, kuid kooskõlastuste ring on läbitud. Sealhulgas andis heakskiidu planeeringule ka Pirita linnaosakogu.\n\n\"Jalgpallihalli planeeringut alustati varem, kui memoriaali ehitamine üldse plaanis oli. Selleks, et aru saada, kas ja kui palju ta memoriaali segab, palusime memoriaali autoritega ühendust võtta,\" rääkis Pirita linnaosakogu juht Ülle Rajasalu.\n\n\"Nüüd on jah olukord selline, et kaks krunti on kõrvuti, omavahel koostööd ei tehta. Linnaplaneerijad peaks selliseid asju ette nägema,\" lisas ta.\n\nProjekteerija esindaja Margit Mutso ütles ERR-ile, et kui kuulutati välja memoriaali ideevõistlus, andis arhitektuuribüroo Eek & Mutso kõik materjalid, sealhulgas jalgpallihalli eskiisi võistlustingimuste koostamisel sisendiks RKAS-ile.\n\n\"Meil oli pärast võitja väljakuulutamist kokkusaamine RKAS-i ja linna esindajatega ning selgus, et tingimusi ei lisatud juurde põhjendusel, et arhitekte ei tahetud piirata. Selle peale ütles linn, et nii ei saa ja nii asjad ei käi, sest olime selleks ajaks juba kolm aastat tööd teinud,\" rääkis Mutso.\n\nArhitekti sõnul ei osanud ta ette näha, et nii palju kõrghaljastust memoriaali rajamise nimel maha võetakse, mis hiljem kokkuleppena uuesti sinna suuresti tagasi istutati.\n\nVariant nihutada halli kuhugi mujale, ei osutunud Mutso sõnul võimalikuks. \"Selle ümber on mitu mänguplatsi ja selle ümber on kõik miljööväärtuslik, sealhulgas majad. Me ei saa lihtsalt neile seda halli selga panna. Panime halli majadest kõige kaugemale.\"\n\nMutso sõnul tuleb leida mingi lahendus. Ta usub, et haljastusega, trükikangaga või muul viisil leiab viisi, mis ei hakka häirima.\n\nMutso tuletas meelde, et projekti veel ei ole ning jutt käib alles detailplaneeringust. \"Planeering ei määra ära arhitektuuri. Oleme nii palju arhitektuuri osas ära määranud, et sinna ei tohi panna tüüphalli, tavalist kilehalli. See peab olema piisavalt väärikas antud kohale. Tuleb leida mingi nutikas lahendus, et ta ei domineeri ja täidab oma osa ära.\" Autor: Eek & Mutso\n\nAutor: Eek & Mutso\n\nJalgpallihalli eskiis. Autor: FC Levadia\n\nSolman: kommunismiohvrite memoriaali ei tohi mingil viisil kahjustada\n\nTallinna volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solmani teatel on ta kuulnud vastavatud kommunismiohvrite memoriaali kohta ainult kiidusõnu.\n\n\"Rahvas on autorite loodud kontseptsiooni \"Teekond. Koduaed\" väga sügavate tunnetega omaks võtnud. On veidi häiriv, et ühtäkki on tekkinud memoriaali kohale sellised pilved, mis ähvardavad hajutada memoriaali tähendust,\" nentis ta.\nTallinna volikogu Isamaa fraktsiooni hinnangul ei tohi memoriaali lähedusse ehitatavad objektid mingil juhul kommunismiohvrite memoriaali kahjustada. \"Jalgpallihalli ehitusele tuleb leida lahendus, mis ei riivaks vähimalgi määral vaadet kommunismiohvrite memoriaalile. See oleks sama, mis riivata inimeste tundeid, kes käivad seal austamas oma paljukannatanud eelkäijaid.\"\nSolmani arvates ei ole antud küsimuses isegi oluline, kes esimesena planeeringut alustas. \"Olulised on inimeste tunded, ja asjaolu, et inimesed leiavad Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalil kontakti oma juurtega. Just seda unikaalset fenomeni ei tohiks mistahes huvidega riivama tulla.\"\n\"Loodame väga, et viilhalli autorid ja selle tellija leiavad võimaluse muudatusteks töös sellisel kombel, et see ei hakka häirima, ega uut konflikti looma. Linnavalitsus ei tohiks aga memoriaali üldmuljet kahjustavat projekti läbi lasta, kui asi peaks niikaugele jõudma. Kõigi osapoolte koostöösoov on antud juhul oluline,\" märkis Solman lõpetuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kommunismiohvrite memoriaali üks autor Kalle Vellevoog ütles, et FC Levadia planeeritava jalgpallihalli rajamine kõrvalkrundile oleks memoriaalile hävitav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste koondislased välismaal: Zlidnis sai kirja teise järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvavoorus 3:1 Viktória naiskonna alistanud Ferencváros sai teises kohtumises sama skooriga jagu Diosgyörist. Teise poolaja esimesteks minutiteks oli Ferencvárose eduseis kolmeväravaline. 64. minutil vähendas Diosgyöri oma kaotusseisu, kuid enamaks jaksu ei jätkunud. Zlidnis tegi kaasa terve kohtumise, vahendab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.\n\nTabelis asub Ferencváros kuue punktiga teisel kohal. Sama palju punkte on kogunud ka MTK Hungária, kes tänu paremale väravate vahele on liidripositsioonil. Sel nädalal on Zlidnis Eestis, et osaleda koos Eesti koondisega Tallinnas Balti turniiril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jalgpalli koondise kaitsja Inna Zlidnis ja tema koduklubi Ferencváros teenisid Ungari kõrgliiga teises voorus võidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvas valib parima tootedisaini\n\n## Põhitekst:\n\nOma häält BRUNO tootedisainiauhinna nominentidele saab anda Disainiöö avapäevani ehk 10. septembrini Eesti disaini auhind BRUNO Facebooki lehel. Hääletus läheb lukku kell 15.00 ning juba samal päeval kuulutatakse Rahvalemmiku tiitli võitnud töö välja Eesti Disainiauhindade näituse avamisel Viru Keskuse aatriumis. Võitjale on pannud auhinnad välja Elisa Eesti.\n\nEesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova hindab BRUNO tootedisaini konkursi taset väga kõrgeks: \"Esitatud tööde seas on näha hulgaliselt huvitavaid ning unikaalseid lahendusi mööbli- ja sisustusseeriatest rõivaste ja aksessuaarideni välja. Rõõm on tõdeda, et BRUNO finalistide seast võrsub alati tootedisainereid, kes hiljem auga Eesti disaini maailmas esindavad.\"\n\nTootedisainiauhinna BRUNO konkursi teise vooru pääsenud 59 tööd lähevad Eesti Disaini aastaraamatusse ning on väljas ka Disainiöö raames toimuval Eesti Disainiauhinade näitusel. Žürii jätkab tegevust 11. septembril, selgitades välja finalistid ning võitjate nimed teatatakse 14. septembril toimuval Eesti Disainiauhindade auhinnagalal.\n\nBRUNO antakse käesoleval aastal välja kolmes põhikategoorias: parim elukeskkondliku toote disain, parim elustiili toote disain ning parim insenertehnilise toote disain. Auhindade ülene tunnustus - elumuutva disaini auhind - antakse välja kõige suurema mõjuga disaintootele, mille žürii valib välja nominentide hulgast.\n\nEesti Disainiauhinnad 2018 korraldajad on Eesti Disainikeskus, Eesti Disainerite Liit, ADC*E ja Teenusmajanduse Koda koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Disainiauhindade väljaandmist toetavad Silen, Viru Keskus, Antalis, EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest, kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Ettevõtlusamet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Disainiauhinnad 2018 konkursi tootedisaini kategoorias laekus tänavu 138 tööd, mille seast viieliikmeline žürii valis teise vooru 59. Tootedisainiauhinna BRUNO võitjad kuulutatakse koos teiste disainiauhindade kategooriate võitjatega välja 14. septembril toimuval auhinnagalal, praegu aga on kõigil võimalus lüüa kaasa rahvalemmiku valikul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKrakowi vorst sai geograafilise tähise\n\n## Põhitekst:\n\nKrakowi vorst, poola keeles tuntud kui kielbasa krakowska sucha staropolska, on suitsutatud, küpsetatud ja kuivatud vorst, mida tehakse kvaliteetsest taisest sealihast. Małopolskie küüslauk, poola keeles czosnek galicyski, on lillakas-roosa ja väheste ning suurte küüntega, märkis Euroopa Komisjon.\n\nVarasemalt oli kaitstud geograafilise tähisega 30 Poola toidukaupa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon teatas esmaspäeval, et andis Poola Krakowi vorstile garanteeritud traditsioonilise toote tähise (GTE), samuti anti kaitstud geograafiline tähis (KGT) Małopolskie piirkonnast pärit küüslaugule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron: EL-i julgeolek ei tohi enam sõltuda USA-st\n\n## Põhitekst:\n\n\"Euroopa ei saa enam toetuda oma julgeolekus Ühendriikidele. Euroopa julgeoleku peame tagama meie ise,\" ütles Macron kõnes oma diplomaatilise programmi tutvustamiseks.\n\n\"Tahan käivitada koos kõigi Euroopa partnerite, sealhulgas Venemaaga meie julgeoleku ulatusliku ülevaatuse,\" ütles Macron umbes 250 diplomaadile, parlamendisaadikule ja rahvusvaheliste suhete eksperdile, lisades, et ettepanekud avalikustatakse \"lähikuudel\".\n\nTeisipäeval Taani ja Soome oma reformikavale toetust püüdma suunduv Macron kutsus kahekordistama püüdeid EL-i reformimiseks.\n\n\"Me peame looma uusi algatusi, rajama uusi liite,\" ütles Prantsuse president. \"Prantsusmaa soovib Euroopat, mis kaitseb, isegi kui äärmuslus on muutunud tugevamaks ja natsionalism on pead tõstmas.\"\n\nPrantsuse riigipea taunis kasvavat natsionalismi ning kutsus riike ületama erimeelsusi, mida on eriti süvendanud jätkuv rändevool.\n\n\"Lõhed põhja ja lõuna vahel majandusküsimustes ning ida ja lääne vahel rändeküsimuses on hakanud pahatihti Euroopa Liitu killustama,\" ütles Macron, kutsudes \"humaansele lähenemisele üleilmastumise tekitatud probleemidele\".\n\nPrantsuse president esitas mullu septembris hulga ideid EL-i reformimiseks, esmaspäeval rõhutas ta, et tema lahendus, lõimunum EL suurema strateegilise autonoomiaga, \"ei loobu milleski aastatagustest ambitsioonidest\".\n\nSamas möönis ta, et \"Prantsusmaa näib mõnikord liikuvat üksildasel teel\".\n\n\"Kas Hiina ja USA peavad Euroopat samasuguse sõltumatusega jõuks nagu nad ise? See ei ole nii,\" lausus Macron, saates torke Itaalia ja Ungari populistlike valitsuste aadressil, märkides, et nende EL-i vastane retoorika \"kaob kohe\", kui asi puudutab blokilt arenguabi vastuvõtmist.\n\nPrantsuse president möönis, et Euroopa solidaarsuse nappus on etendanud viimastel kuudel rolli vaidlustes Itaaliaga migratsiooni üle. \"Aga kas see õigustab ksenofoobseid märkusi?\" küsis ta. \"Ma ei usu ja ma arvan, et need ksenofoobid ei paku mingeid lahendusi probleemile, mille üle nad kurdavad,\" vastas ta ise.\n\nMacroni üleskutse leiab tõenäoliselt toetust Berliinist, Saksa välisminister Heiko Maas esines samasuguse üleskutsega sõjalise koostöö suurendamiseks eelmisel nädalal. Maas kutsus ajalehes Handelsblatt ilmunud artiklis Euroopat \"jagama võrdselt vastutust\" ning \"moodustama Euroopa-USA suhete jahenedes \"Washingtonile vastukaalu\".\n\nPrantsusmaa ja Saksamaa toetavad mõlemad väikese Euroopa ühisreageerimisväe loomist ning on teatanud kavast arendada koos välja hävitaja.\n\nMacron kutsus esmaspäevases kõnes ka Euroopat looma erimeelsustest hoolimata strateegilisi partnerlussuhteid Türgi ja Venemaaga. Strateegiline partnerlus tuleb tema sõnul sisse seada ka EL-ist lahkuva Suurbritanniaga. Samas ei tohi Brexit aset leida ülejäänud EL-i ühtsuse hinnaga, ütles Prantsuse riigipea.\n\nMacron: Assadi võimulejätmine oleks groteskne viga\n\n\"Normaalsusse naasmine\" Süürias, mis jätaks Bashar al-Assadi võimule, oleks \"groteskne viga\", nentis Macron.\n\n\"On neid, kes sooviksid naasta normaalsusse niipea, kui sõda Daeshi (Islamiriigi) vastu on lõppenud: Bashar al-Assad jääks võimule, põgenikud... naaseksid ning Euroopa ja veel mõned aitaksid ülesehitusel. Kuid säärane stsenaarium oleks groteskne viga,\" selgitas ta.\n\nPresident hoiatas, et Assadi režiim on vallandamas Süüria Idlibi provintsis uut humanitaarkatastroofi.\n\n\"Olukord on ärev, sest režiim ähvardab vallandada Idlibi provintsis uue humanitaarkatastroofi ega ole seni ilmutanud soovi läbirääkimisteks väikseimategi poliitiliste muudatuste üle,\" rääkis Macron. \"See nõuab surve tugevdamist režiimile ja selle liitlastele ja ma loodan, et Venemaa ja Türgi arvestavad oma rolli ja välja öeldud lubadusi.\"\n\nMacron lisas, et on alates võimuletulekust pidanud peamiseks vaenlaseks äärmusrühmitust ISIS ega teinud Assadi tagandamisest tingimust Pariisi diplomaatiliseks ja humanitaartegevuseks Süürias. Siiski süüdistas Prantsuse riigipea Süüria presidenti \"tuhandete põgenike tekitamises ja tapatalgutes omaenda rahva vastu\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et esitab Euroopa Liidule uued ettepanekud ühenduse julgeolekuvõime tugevdamiseks, öeldes, et blokk peab lõpetama toetumise USA võimsusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tüdruk krooniti taekwon-do juunioride maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nViie päeva kestel võistlesid Minskis parimad taekwon-do juuniorid 56 riigist. Tallinnast pärit Ermel tuli taekwon-do maailmameistriks sparringus kehakaalus üle 65 kg.\n\n\"Meie jaoks on see märgiline võit – esimest korda kõlas Eesti hümn taekwon-do maailmameistrivõistlustel. Varasemalt on meie koondis mitmel korral toonud koju kuldmedaleid Euroopa meistrivõistlustelt. Korduvalt oleme MM-il olnud kuldmedalile väga lähedal, saavutanud teise ja ka kolmanda koha, kuid maailmameistri tiitlit pole meil varem olnud. Ermeli võit on meile väga tähtis,\" ütles Eesti Taekwon-do liidu president Mihhail Kõlvart. \"Vaadates tagasi eelmisele hooajale oli see meie jaoks edukas ning nüüd on uus hooaeg väga eriliselt alanud.\"\n\nSeekord esindasid Eesti koondist seitse sportlast treenerite Kazbulat Šogenovi ja Robert Trofimovi juhendamisel. Pärnu sportlasel Kamilla Velikopoljel jäi puudu üks võit, et jõuda poolfinaali ja tõusta pjedestaalile.\n\nKoondise liikmed, kelle seas oli nii kogenud sportlasi kui ka debütante, esindasid nelja klubi kolmest Eesti linnast: Katleri Taekwondo Klubi (Tallinn), Katleri Shogen Club (Maardu), Pärnu Taekwondo klubi ja Hvarang (Tallinn).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval saabus Eesti taekwon-do koondis esmakordselt koju maailmameistri tiitliga – Anni Ermel võitis kulla XII taekwon-do ITF juuniorite MM-il Minskis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRaul Parts | (Poliitiline) euroskeptitsism ja mida see Euroopa jaoks tähendab\n\n## Põhitekst:\n\nAvalik ja poliitiline euroskeptitsism kõnetab valijaid Prantsusmaast ja Saksamaast Eesti ja Soomeni ning on praegu ilmselt ka iga Euroopa poliitiku mõtetes.Kuigi näiteks Le Pen ning Rassemblement National [varasema nimega Front National] ei saanud valimistel euroskeptikute loodetud tulemust, on kindlad valimisvõidud Poolas, Ungaris, Austrias ning Itaalias märgilise tähendusega. Kogu Euroopa Liidu ajaloo jooksul ei ole euroskeptikud olnud korraga võimul nii mitmes riigis ega ole olnud ka sedavõrd arvestatav jõud.\n\nSellest hoolimata on debatt euroskeptitsismi ümber jäänud hägusaks ning selle nähtuse alla mahub väga palju erineva tausta ning soovidega liikumisi. Et pilt Euroopa poliitmaastikul toimuvast oleks selgem, on vaja heita sügavam ja mõtestatum pilk sellele, mida politoloogias teatakse ja defineeritakse kui euroskeptitsismi. Antud teema on üha olulisem ajal, mil Euroopa elanike toetus Euroopa Liidule on uusima küsitluse kohaselt paradoksaalselt viimase 35 aasta suurim (Eurobaromeeter 2018).\n\nSkeptitsismiks on eri põhjused\n\nEuroskeptitsism kui nähtus on eksisteerinud Euroopas juba üle kolmekümne aasta ning liigitatakse Taggarti ja Szczerbiaki järgi peamiselt kaheks:\n\nTugev – põhimõtteline vastuseis Euroopa Liidule, selle integratsioonile. Esineb poliitilistes parteides, mille põhimõtete hulka kuulub Euroopa Liidust lahkumine või mille poliitikad Euroopa Liidu suunal on samaväärsed nende vastuseisuga tervele Euroopa Liidu projektile tervikuna.\n\nNõrk – puudub põhimõtteline vastuseis Euroopa Liidule kui integratsiooniprojektile või Euroopa Liidu liikmelisusele, kuid ühes või mitmes poliitikavaldkonnas nähakse vastuseisu rahvuslike huvidega ning lahknevust siseriikliku poliitilise suunaga.\n\nAga kirjeldamaks Euroopa Liidu praegusi poliitilisi euroskeptilisi jõude on vaja pöörata tähelepanu ka vasak-parem skaalale poliitilise maailmavaate teljel.\n\nHooghe et al. uuris juba 2002. aastal 125 euroskeptilist parteid Euroopa Liidus ning leidis enda uurimuses, et parteid, mis on vasak-parem skaalal äärmuses, on suure tõenäosusega tugevalt euroskeptilised (ehk vastu suurenevale ja olemasolevale integratsioonile). Parteid, mis asuvad vasak-parem skaalal keskmes, on üldiselt Euroopa Liidu olemasoleva ning suureneva integratsiooni poolt.\n\nNeid tulemusi on kasutatud ning kinnitatud ka mitmetes hilisemates uuringutes. Ehk aga märksa huvitavam leid on, et nii parteide kui ka valijate põhjused euroskeptitsismiks vasak-parem teljel on väga erinevad. Seega ei saa rääkida euroskeptitsismist kui nähtusest, millel on ühed ja samad põhjused.\n\nPoliitiline euroskeptitsism, nagu kogu muu poliitika, taandub ideoloogilistele vaadetele ning üha sagedamini kasutatakse viimaste aastate jooksul oma vaadete propageerimiseks ka populismi. Populism (nagu ka politoloogia laiemalt) aga teadust ei tunne. Seega näiteks EKRE sõnavõtud euroskeptitsismist kui poliitilisi parteisid ühendavast üleeuroopalisest jõust ei ole tõesed, kuna nemad tahavad hoopis midagi muud kui nende \"sõbrad\" Itaalias, Prantsusmaal või Kreekas.\n\nEt teha asja selgemaks, kaardistan ma peamised euroskeptilised jõud vasak-parem teljel Euroopas ning kirjeldan, mida need jõud õigupoolest soovivad ning millist Euroopa Liitu (või kas üldse), nad idealiseerivad.\n\n2016. aastal läbi viidud mahukas uuring avaliku euroskeptitsismi teemal leidis, et euroskeptitsismi peamine põhjus valijate seas pole tulenevalt 2008. aastal maailma tabanud majanduskriisist ning hilisemast Euroopa võlakriisist mitte enam rahvuslikud ja/või ideoloogilised põhjused, vaid peamiselt majanduslikud (Nicoli, 2016). Ülemaailmne majanduskriis, mis tipnes Euroopa võlakriisiga, andis seni varjus püsinud euroskeptilistele jõududele võimaluse tõusta pildile algselt majandusteemadega, astudes vastu Brüsseli poolt dikteeritud kasinusnõuetele. Hiljem aga said nad sööta valijatele juba enda teisi ideid ning kujundada valijate suhtumist Euroopa Liitu jällegi enam rahvuslike ja ideoloogiliste teemade najal.\n\nPoliitiline euroskeptitsism sai pärast majanduskriisi esimesena peamiseks jõuks algselt Kreekas, kus vasakpoolsed euroskeptilised valitsused lubasid lõpetada Troika kärpemeetmed ning võidelda rahva majandusliku heaolu eest (Verney, 2015). Viimastel aastatel on poliitilise euroskeptitsismiga aga teised Euroopa Liidu liikmesriigid, eesotsas Suurbritannia ja Brexitiga, Viktor Orbaniga Ungaris, Mateusz Morawieckiga Poolas, Giuseppe Contega Itaalias ning Sebastian Kurziga Austrias.\n\nEuroskeptilised jõud vasak-parem teljel Euroopas\n\nNagu juba mainitud, soovivad vasak-parem telje erinevates äärtes asuvad euroskeptilised jõud erinevaid asju. Lihtsustatult soovivad vasakpoolsed rohkem sotsialismi, võrdsust ning suurendada heaoluriigi kontseptsiooni, millele nähakse üha suurenevat ohtu Euroopa Liidu liberaalses majanduspoliitikas. Vasakpoolsed ei hooli niiväga rahvusriigist, kuna see ei lähe oma olemuselt vasakpoolse ideoloogiaga eriti kokku. Telje parempoolses otsas asuvad jõud soovivad Euroopat reformida ideoloogilistel kaalutlustel (need puudutavad rahvusriike, suurenevat integratsiooni ning immigratsiooni), jättes majanduslikud teemad laias laastus puutumata (Van Elsas and Van Der Brug, 2015, Van Elsas et al., 2016).\n\nMiks aga nähakse Brüsseli koridorides euroskeptitsismis üha suurenevat ohtu?\n\nÜha suurenev kultuuriline, poliitiline ning majanduslik vastastikune sõltuvus sai juba Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomise peamiseks nurgakiviks – vastastikune sõltuvus pidi muutma võimaliku sõja Saksamaa ja Prantsusmaa vahel tulevikus mõeldamatuks. See esialgne kontseptsioon on viimase 60 aastaga arenenud sedavõrd kaugele, et hõlmab endas lisaks majanduslikule osale ka kultuurilist ja poliitilist osa.\n\nEuroopa Liit on ennast defineerinud kui normatiivset jõudu, mis baseerub ühtselt konstrueeritud Euroopa identiteedil. Euroopa identiteet jaguneb omakorda ühelt poolt ühtseks Euroopa kultuuriliseks identiteediks ning hõlmab endas jagatuid väärtushinnanguid ning teiselt poolt poliitiliseks identiteediks, mis on üles ehitatud jagatud demokraatlikele väärtustele (Prutsch, 2017). Need tahud aga moodustavad omakorda millegi üsna abstraktse, mida saab kirjeldada kui Euroopa julgeolekut.\n\nEuroopa identiteet on loodud 60 aastaga ja alates 1973. aasta Kopenhageni deklaratsioonist on see olnud ka kõige kõrgemal tasemel poliitiline projekt. See on küll ajas pidevalt muutunud, kuid saanud siiski millekski, mis peaks teoreetiliselt tähendama rohkem Euroopat, mitte vähem. Seega näeb Euroopa Liit käimasolevates poliitilistes protsessides (loe: poliitilises euroskeptitsismis) ohtu sellele identiteedile ning seeläbi otsest ohtu Euroopa eksistentsile ning julgeolekule.\n\nKuhu siis paigutuvad peamised euroskeptilised jõud Euroopas ning millised on nende poliitilised ambitsioonid reformimaks Euroopat? Ning kas koostöö erinevate leeride vahel on üldse võimalik?\n\nParempoolsed: Front National (FN) Prantsusmaal, Liiga (LN) Itaalias, Vabaduspartei (PVV) Hollandis, Fidesz Ungaris, Õigus ja Õiglus (Pis) Poolas, Rootsi Demokraadid (SD) Rootsis, Alternativ für Deutschland (AfD) Saksamaal ning Rahvapartei (DPP) Taanis.\n\nVasakpoolsed: Syriza Kreekas, Vasakpartei (LP) Prantsusmaal, Viie Tähe Liikumine (FSM) Itaalias, Podemos Hispaanias, Sinn Fein (SF) Iirimaal.\n\nTulenevalt 2015. aasta rändekriisist on parempoolsed euroskeptilised jõud praegu Euroopas ülekaalus ning konservatiivsed rahvuslikud väärtused koos immigratsioonivastaste meeleoludega koguvad populaarsust üle Euroopa. Siiski ei saa kõrvale heita vasakpoolseid jõude, kes samuti soovivad Euroopat reformida ning ümber kujundada. Kusjuures lisaks euroskeptilistele parlamendierakondadele on mitmes riigis ka euroskeptiline valitsus. Neist küll ükski ei soovi Euroopa Liidust lahkumist või selle lagundamist, küll aga loodetakse Euroopa Liitu kui sellist suuremalt reformida.\n\nKuna iga partei kirjeldamine isegi pealiskaudselt võtaks ilmselt liiga palju aega ja ruumi, piirdun ma parteidega, kes on hetkel enim nähtaval ning milles nähakse ohtu Euroopa Liidule.\n\nViktor Orban ning Fidesz Ungaris. Orban ning tema partei on nende Poola mõttekaaslaste kõrval ehk praegu enim Brüsselile peavalu põhjustav euroskeptiline valitsus. Nende viimane valimiskampaania (mida saab kirjeldada ka lihtsalt \"Sorose ja immigratsiooni vastu\") oli liberaalses Euroopa kontekstis kindlasti vastakaid tundeid tekitav ning oleks nii mõneski Lääne-Euroopa riigis ilmselt mõeldamatu.\n\nOrban astus Euroopa Liidule vastu ideoloogiliselt, kuna ei näe eelkirjeldatud Euroopa identiteedis midagi, mille osa Ungari peaks olema sama tugevalt kui näiteks Saksamaa või Prantsusmaa. Küll aga ei soovi Ungari Euroopa Liidust lahkuda, ega ka seda lõhkuda. Orbani ning Fideszi näol on tegemist nõrga euroskeptilise jõuga, kes mängib kahe taseme mängu – lubab kodus vähem Euroopat, aga soovib Brüsselis suurendada Euroopa Liidu majanduslikku vastastikust sõltuvust.\n\nOrban teab, et olukorras, kus Brüsselist saadavad otsetoetused moodustavad 3,2 protsenti Ungari SKT-st (Stratfor, 2018) ning väga suur hulk otsetoetusi on suunatud majandussektorisse, mis annab tööd sinikraedele, Orbani peamistele valijatele, on tema käed seotud ning taktika ilmselt ka tulevateks aastateks paigas – lubada valijatele kodus rohkem natsionalismi ning vähem majanduslikku Euroopat, töötades sellele ise Brüsseli koridorides vastu.\n\nVeel enne kui Guiseppe Conte määrati Itaalia peaministriks, suutis Liiga juht Matteo Salvini tutvustada nende programmi Euroopa Liidu reformimiseks. Nii Liiga kui ka Viie Tähe Liikumine soovivad läbi rääkida Euroopa Keskpanga fiskaalpoliitika osas, mis puudutab riikide siseriiklikke kulutusi suhtena SKT-st ning kergemaid eelarvemeetmeid. Mõlema partei juhid on puudutanud ka teemat, et Itaalia peaks lahkuma euroalast ning võtma taaskasutusele liiri, mis aitaks tugevdada Itaalia majandust. Sellele on vastu seisnud Itaalia president, nimetades eurot üheks Euroopa Liidu ankrutest.\n\nAnalüütikud näevad vähemalt praegu Itaalia uut valitsust pehme euroskeptilise jõuna, kes üritab ümber mängida enda kohta laua taga, saada kergemaid tingimusi fiskaalpoliitikas ning vähendada Itaaliasse saabuvat immigratsiooni (Euractiv, 2018). Küll aga tuleb Itaalia valitsusel tõestada enda püsivust. Kuigi ametlikult ei defineeri Viie Tähe Liikumine end ei parem- ega vasakpoolse jõuna, peetakse seda siiski tugevalt vasakpoolseks ning maailmavaatelised erinevused parempoolseks peetava Liigaga võivad ühel hetkel halvata valitsuse töö. See võib omakorda jätta Prantsuse ja Saksamaa telje tugevnemisel Itaalia ummikseisu.\n\nPiS Poolas on Ungari ja Itaalia kõrval kolmas euroskeptiline valitsus, mida Brüsselis kardetakse ning mille vastu on Poola valitsuse algatatud kohtureformi tõttu algatatud ametlik rikkumismenetlus. Rikkumismenetluse taust tuleneb erinevustest, mis puudutavad eelnevalt kirjeldatud Euroopa Identiteeti. Selle üks osa on ka jagatud demokraatlikud väärtused, millele Euroopa Komisjon näebki ohtu seoses Poola kohtuvõimu politiseerumisega.\n\nSellised poliitilised suundumused riigis, kus avalik arvamus on väga tugevalt Euroopa Liitu kuulumise poolt (tõusnud 65 protsendilt 2017. aasta septembris 70 protsendini 2018. aasta aprillis – Eurobaromeeter 2018) muudavad valitsuse tegevuse hindamise keeruliseks. Kas on oodata Polexitit või mängib Poola valitsus mängu, mis tagaks neile tugevama positsiooni Euroopa Liidus? Seniajani ei ole Poola valitsus kuidagi viidanud sellele, et nad sooviksid Euroopa Liidust lahkumist või selle lõhkumist/nõrgestamist. Ka ei pooldanud Poola valitsus vastupidiselt euroskeptikute levitatavale arvamusele Brexitit (ega ei teinud seda ka Orban).\n\nPoola, olles väga suures osas katoliiklik maa, on leidnud ennast punktis, kus nende rahvuslikud ja traditsioonilised väärtused ei ühti Lääne-Euroopa arusaamadega migratsiooni ning rahvusriikeide osas. Poola kunagine suurim välispoliitiline siht – saada Euroopa Liidu ning NATO liikmeks, saada jälle läänelikuks riigiks lääne kogukonnas – on asendunud seisukohaga leida enda jaoks õige tee Euroopa Liidu ning enda traditsiooniliste väärtuste vahel. Siia lisandub jätkuv skepsis euroalaga liitumise suhtes. Valitsev erakond on selle suures osas välistanud, viidates euroalaga seonduvatele probleemidele.\n\nPoola peamine eesmärk tundub olevat Euroopa Liidu reformimine, viies selle tagasi tema esialgsete ülesannete juurde – suveräänsetest riikidest koosnev majandusliit, ühtsema otsustusprotsessiga (Szczerbiak, 2017). Poola valitsus põhjendab enda vastasseisu Euroopa Komisjoniga sellega, et nad kaitsevad riigina enda huve Euroopas leviva (vasak)liberalismi eest, milles nähakse ohtu Poola rahvuslusele.\n\nKuigi halvenev geopoliitiline olukord ning ilmselged majanduslikud hüved (lisaks otsetoetustele tuleb hinnata ka Poola tööliste arvu Lääne-Euroopas, välisinvesteeringuid ning väliskaubandust) justkui soosiks mitte ainult Euroopa Liitu kuulumist, vaid ka ühtsemat Euroopat, võib Poola näha enda julgeolekugarantiina hoopis NATO-t ning Euroopa Liitu jäädaksegi käsitlema kui puhtalt majanduslikku organisatsiooni.\n\nMärtsis pakkus Poola peaminister Mateusz Morawiecki välja, et Visegradi riigid koos Põhjala ning Iirimaa ja Hollandiga peaksid vastu astuma ühtsemat Euroopat soovivale Prantsusmaa ja Saksamaa teljele ning keskenduma Euroopa reformimisele. Poola olukord liidus on aga üpris keeruline – alates 2015. aastast on Poola mänginud ennast ühelt poolt Euroopa Liidus nurka, kehvendades enda positsiooni pidevate konfliktidega Euroopa Komisjoniga, teisalt soovitakse ennast rohkem kehtestada ning liitu reformida. Samuti loodab Poola rohkem sõna sekka öelda Vene sanktsioonide osas ning mõjutada seeläbi ka Saksamaad. Olukorras, kus komisjon on algatanud Poola suhtes rikkumismenetlused ning esimest korda Euroopa Liidu ajaloos kaalutakse ühe riigi vastu majanduslikke sanktsioone, on seda aga äärmiselt keeruline teha.\n\nKokkuvõttes saab paremale paigutuvat poliitilist euroskeptitsismi iseloomustada kui jõudu, mis soovib küll Euroopa Liitu kui institutsiooni reformida, aga ei soovi seda täielikult lagundada. Nende jaoks kehtiks loosung \"vähem Euroopat on rohkem Euroopat\".\n\nSuurimad vasakpoolsed euroskeptilised jõud eksisteerivad praegu Hispaanias, Kreekas ja Iirimaal.\n\nHispaania on olnud euroskeptiline alates 2014. aasta Euroopa parlamendi valimistest, mil uue suure jõuna lubas Podemos tagasi pöörata Lissaboni lepingu ning muuta Euroopa Liidu otsustusprotsesse avatumaks. 2016. aasta Hispaania parlamendi valimisteks olid Podemose seisukohad muutunud nõrgemaks ning eelkõige rõhuti Euroopa Keskpanga reeglite ümbervaatamisele, andmaks liikmesriikidele suuremat fiskaalset vabadust. Sellest hoolimata (ning erinevalt parempoolsetest euroskeptilistest parteidest nagu Afd, FPÖ, LN jne) ei pooldanud Hispaania valitsused euroalast lahkumist ega laiemat Euroopa majandus- ja rahaliidu reformi. Nad ei nõustu ka uue, vaid kapitaliturgudel baseeruva majandusühenduse loomisega.\n\n2016. aastal Pew Research Centeri poolt avaldatud uuringu \"Euroskepticism Beyond Brexit\" kohaselt toetab ligi kolmandik Hispaania valijatest Euroopa Liidule rohkemate ülesannete delegeerimist ning sama suur osa valijaid, et võimu jagamise määr peaks jääma samaks. Seda trendi on järginud Hispaania ka Euroopa Liidus, soovides küll Euroopa Liitu reformida peamiselt rahandus- ja fiskaalpoliitika poole pealt, aga mitte muuta seda nõnda radikaalselt nagu sooviksid parempoliitilised euroskeptilised jõud. Ka on Hispaania uus peaminister Pedro Sanchez lubanud järgida oma eelkäija kokku pandud kasinusele orienteeritud riigieelarvet ning avalikult olnud vastu Brüsseli vastase ühisrinde loomisele Itaalia parempoolse euroskeptilise valitsusega (Barber, 2018). Veel enam, vähem kui kahe kuuga on Hispaania täielikult muutnud oma välispoliitikat Euroopa Liidu suunal ning asunud töötama koos Prantsusmaa ja Saksamaaga rohkema, mitte vähema Euroopa suunas (Manzano, 2018).\n\nIlmselt kuulsaim vasakpoolne euroskeptiline valitsus juhib Kreekat. Syriza valitsus oli ja on seniajani esimene ja viimane radikaalne vasakvalitsus Euroopas pärast Teist maailmasõda. Kuigi Kreeka lahkumine Euroopa Liidust ei olnud kunagi väga tõsiselt võetav võimalus, arutati Brüsselis ja Frankfurdis üpriski tõsiselt Kreeka lahkumist euroalast. Sellest hoolimata (ning hoolimata Kreeka valitsuse lubadustest koduse elektoraadi ees) ei soovi Syriza ei kahekiiruselist Euroopat ega vähem integratsiooni. Syriza peamine kriitika, nagu ka teistel vasakpoolsetel, ei ole suunatud niivõrd Euroopa integratsiooni, kuivõrd neoliberalismi ning sellest tuleneva ebademokraatliku valitsemise vastu Euroopas (Downes et al., 2018).\n\nKreeka suurimad probleemid on jätkuv fiskaalne sõltuvus Euroopa Liidust ning Brüsseli dikteeritud majandusreformid. Siiski pooldavad nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad Kreekas Euroopa Liitu ning nagu kirjeldab Panteioni ülikooli politoloog Giannis Balabanidis, on Syriza näol tegemist nõrga euroskeptilise parteiga, mis soovib küll majandusreforme, aga mitte liidu lagunemist ega ka ilmtingimata vähem integratsiooni.\n\nSyriza, olles valitsuserakond, on muutnud enda seisukohti üha vähem radikaalseteks (nagu juhtus PASOK-iga) ning ei see ega Kreeka tervikuna ole enam Euroopa Liidu jaoks probleem. Ellu viidud majandusreformidki peaksid andma loodetud tulemuse.\n\nSinn Fein i näol on tegemist poliitilise jõuga, mis on esindatud nii Euroopa Parlamendis, Suurbritannia alamkojas, Põhja-Iirimaa parlamendis kui ka Iiri Vabariigi mõlemas kojas. Sinn Fein on suuruselt teine partei Põhja-Iirimaal ning kolmas Iiri Vabariigis. Partei valis endale käesoleval aastal ka uue liidri ning loodab seeläbi veelgi suuremat toetuse kasvu ning ka pääsu valitsusse.\n\nSinn Feini peamine strateegiline eesmärk on Iirimaa taasühinemine, millele andis tõuke Brexit. Põhja-Iirimaa kaks suurimat euroskeptilist parteid, nii Sinn Fein kui ka DUP olid mõlemad Brexiti vastu, pooldades tugevalt Euroopa Liitu jäämist. Seega seisneb Sinn Feini euroskeptilisus ühelt poolt natsionalismis (Iirimaa taasühinemine), teiselt poolt soovib partei vähem Euroopat majandusküsimustes (sotsiaalsed kaitsemeetmed, elutähtsate teenuste privatiseerimine, maksuerinevused, kohustuslik fiskaalpoliitika jne). Sinn Feini üleüldine kriitika Euroopa Liidu suunal on viimastel aastatel muutunud üha populistlikumaks, olles suunatud laialdaselt Euroopa parempoolse eliidi (Euroopa Komisjon, IMF, Euroopa Keskpank) ning kasinusmeetmete vastu (Ramsey, 2016, Houeix, 2018, Anderson, 2017).\n\nSeega on natsionalistlik Sinn Fein küll euroskeptiline jõud, kuid on enda hoiakutes viimasel kahel aastal muutunud tugevast nõrgaks euroskeptiliseks parteiks: Euroopat tuleb küll reformida majanduse poole pealt, aga mitte lõhkuda rohkem Euroopa ühtsust.\n\nKas ja kus on ühisosa?\n\nKuidas need kaks vastandlikku leeri omavahel kokku sobituvad ning kas koostöö on võimalik?\n\nKoostöö parem- ja vasakpoolsete euroskeptiliste jõudude vahel on kindlasti võimalik. Seda peamiselt teemadel, mis puudutavad majandust ning fiskaalküsimusi, olgu need siis maksimaalne valitsuse võlatase või riigi vabadus otsustada enda kulutuste üle laiemalt. Ühe suure erinevusena soovivad aga vasakpoolsed euroskeptikud rohkem üleeuroopalisi toetusmeetmeid ning suuremat Euroopa Liidu sekkumist majandusse, luues seeläbi kunstlikult suuremat majanduslikku sotsialismi, ehk tehes kõiki natuke võrdsemaks.\n\nSamuti ühendab mõlemat leeri eliidivastasus. Nii parem- kui ka vasakpoolsed euroskeptikud näevad Euroopa Liidus ning Brüsselis midagi abstraktset, mida juhib neoliberaalne eliit, kes dikteerib liikmesriikidele ja nende kodanikele, kuidas viimased peavad oma elu elama ning käituma, tekitades seeläbi juurde tarbetut bürokraatiat ning luues norme, mida liikmesriigid ei soovi ega taha rakendada. Seetõttu soovivad parempoolsed erakonnad suuremat autonoomiat liikmesriikidele ning mitte minna kaasa Brüsseli poolt peale surutava Euroopa identiteedi ning sotsiaalsete väärtustega, autonoomiaga käib parempoolsete jaoks kaasas ka rahvuslus. Vasakpoolsed euroskeptikud aga soovivad kas integratsiooni suurendada või jääda olemasoleva taseme juurde. Rahvusriik kui selline ei ole nende jaoks prioriteet, vaid pigem on seda Euroopa identiteet, mis peaks ühendama Euroopa rahvaid ning saama valitsevaks normatiivseks jõuks.\n\nSeega ühisosa kahe leeri vahel täiesti eksisteerib, aga kas on võimalik ka koostöö, on juba keerulisem küsimus. Kindel on aga see, et euroskeptiliste jõudude ning nende tähtsuse ja koondumisvõimekuse eiramine on juba pikemat aega lihtsalt lühinägelik ja näitab lihtsalt pea liiva alla pistmist. •\n\nViited\n\nCLEMENTS, B., NANOU, K. & VERNEY, S. 2014. 'We no longer love you, but we don't want to leave you': the Eurozone crisis and popular Euroscepticism in Greece. Journal of European Integration, 36, 247-265.\n\nDE VRIES, C. E. & EDWARDS, E. E. 2009. Taking europe to its extremes extremist parties and public Euroscepticism. Party Politics, 15, 5-28.\n\nHALIKIOPOULOU, D., NANOU, K. & VASILOPOULOU, S. 2012. The paradox of nationalism: The common denominator of radical right and radical left euroscepticism. European journal of political research, 51, 504-539.\n\nHERING, M.-M., HINDRICHS, D., HOHMANN, A. L., LANG, J., UGRAI, A. & SCHMIDT-JEVTIC, J. 2016. European identity at a turning point: alienation between the European Union and its citizens. EUROPE AT A TURNING POINT, 13.\n\nHOOGHE, L., MARKS, G. & WILSON, C. J. 2002. Does left/right structure party positions on European integration? Comparative political studies, 35, 965-989.\n\nNICOLI, F. 2016. Hard‐line Euroscepticism and the Eurocrisis: Evidence from a Panel Study of 108 Elections Across Europe. JCMS: Journal of Common Market Studies.\n\nPRUTSCH, M. J. 2017. Research for CULT Committee - European Identity. In: POLICY, D.-G. F. I. P. (ed.). Brussels: Department for Structural and Cohesion Policies\n\nSZCZERBIAK, A. & TAGGART, P. 2008. Theorizing party-based Euroscepticism: problems of definition, measurement, and causality. Opposing Europe, 238-262.\n\nVAN ELSAS, E. & VAN DER BRUG, W. 2015. The changing relationship between left–right ideology and euroscepticism, 1973–2010. European Union Politics, 16, 194-215.\n\nVAN ELSAS, E. J., HAKHVERDIAN, A. & VAN DER BRUG, W. 2016. United against a common foe? The nature and origins of Euroscepticism among left-wing and right-wing citizens. West European Politics, 39, 1181-1204.\n\nVASILOPOULOU, S., HALIKIOPOULOU, D. & EXADAKTYLOS, T. 2014. Greece in crisis: Austerity, populism and the politics of blame. JCMS: Journal of Common Market Studies, 52, 388-402.\n\nVERNEY, S. 2015. Waking the 'sleeping giant'or expressing domestic dissent? Mainstreaming Euroscepticism in crisis-stricken Greece. International Political Science Review, 36, 279-295.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroskeptiliste jõudude ning nende tähtsuse ja koondumisvõimekuse eiramine on juba pikemat aega olnud lühinägelik pea liiva alla peitmise osutus, kirjutab Raul Parts.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meeskond võitis purjetamise MM-il pronksi\n\n## Põhitekst:\n\n\"On väga rõõmustav, et eestlaste debüüt Platu 25 klassis oli piisavalt kvaliteetne, et tuua koju pronksmedalid. Enne viimast starti oli Eesti võistkond neljandal positsioonil ja igal juhul tuli meil viimases sõidus edestada leeduka Raimondas Siugzdinise meeskonda, jäämata sealjuures tahapoole kaheksandast kohast,\" sõnas jahil Penelope võistelnud Eesti tiimi kapten Mati Sepp. \"Seega täiemahulist match race 'i polnud meil võimalik korraldada. Suutsime õnneks leedukaid juba stardis lüüa ning esimese kahe minutiga saavutasime korraliku edu, millest piisas neljandaks kohaks selles sõidus ja kokkuvõttes kolmepunktilise eduga pronksi saamiseks.\"\n\nSamuti Eesti lipu all võistelnud Oleg Egipte meeskond lõpetas MM-i 30. kohaga.\n\nMaailmameistriteks tulid itaallased Sandro Montefusco juhtimisel Chris Way käe all startinud Austraalia tiimi ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis Riias peetud Platu 25 jahiklassi maailmameistrivõistlustel saavutas Eesti meeskond koosseisus Mati Sepp, Janno Hool, Karl Kolk, Alan Kõdar, Raits Elionis ja August Luure kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMusk otsustas Tesla börsile jätta\n\n## Põhitekst:\n\nMusk kohtus neljapäeval Tesla nõukoguga ja andis neile teada, et parim variant on jätta Tesla börsile, millega nõukogu nõus oli, kirjutas Musk ettevõtte blogis.\n\nTema sõnul arutati küsimust ka aktsionäridega ja sellele andsid oma hinnangu Silver Lake, Goldman Sachs ja Morgan Stanley. \"On ilmne, et enamik Tesla aktsionäre usuvad, et meil on kasulikum olla börsifirma,\" kirjutas Musk.\n\n\"Kuigi enamik aktsionäre ütlesid, et nad jääksid Teslaga kui see börsilt lahkub, oli nende seisukoht põhimõtteliselt \"palun ära tee seda\",\" lisas ta.\n\nAugusti algul teatas tegevjuht Twitteris, et tahab Tesla börsilt ära viia, mille järel on selle aktsia langenud enam kui 20 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA autofirma Tesla tegevjuht Elon Musk teatas reedel, et ettevõte siiski börsilt ei lahku, olles varasemalt tõstatanud spekulatsiooni, et ta plaanib ettevõtte börsilt ära viia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHarku Karjäär tahab kaevanduspiirkonna elumajadeni laiendadada\n\n## Põhitekst:\n\nAS Harku Karjäär saatis juuni keskel keskkonnaametile taotluse oma senise kaevanduspiirkonna laiendamiseks kolmandiku ehk 27 hektari võrra. Viimased aastakümned on ettevõte kaevandanud 54-hektarilisel maa-alal, lisaks on neil üks 14- ja üks 19-hektariline kaevandusala. Väiksem jupp karjääri, seitse hektarit, kuulub ka AS-ile Balti Kivi.\n\nKui keskkonnamõjude hindamisakt kiidab kaevanduse laienemise heaks, tekib ettevõttel võimalus hakata paekivi raiuma lausa Vatsla küla pereelamute akende all, kuivõrd soovitud karjääriala serv jookseb täpselt piki küla piiri. Seadus kohustuslikku puhvrit elamu- ja tööstuspiirkonna vahele ei sätesta, nende kahe kokkusobivus peab selguma keskkonnamõjude hinnangust. Vatsla küla tagant algaval 27 hektaril oleks kaevandamisvaru 20 aastaks.\n\nMinimaalselt võtavad protsessid - keskkonnamõjude hindamine ja selle positiivse otsuse korral järgnev kaevandusloa menetlus - aega kaks aastat, ent kui kõik läheb lepse reega, on kaevandajal seejärel roheline tuli kopp maasse lüüa.\n\nKes maksab, tellib ka muusika\n\nKeskkonnamõjude hindamise eest peab vastavalt seadusele maksma tellija ehk AS Harku Karjäär, ent kes peaks hindamisakti tellima, jätab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) lahtiseks. Keskkonnaamet on oma tavapraktikas tõlgendanud seda nii, et kes maksab, tellib ka muusika ehk keskkonnamõjude hindaja valib välja AS Harku Karjäär ise. Vastav volitus ongi Harku Karjäärile antud ning hinnangu andmine on nüüdseks algatatud. Keskkonnamõjude hindamise programm võtab aega vähemalt aasta ning seda peab teostama litsenteeritud isik.\n\nSaue vald, kelle territooriumil täiendav kaevandamine lahti peaks minema, püüab protsessi pidurdada, sest peab sellist praktikat korruptiivseks ning valla üldplaneeringut eiravaks.\n\n\"Vald on selle vaidlustanud, sest meie hinnangul on see algatatud viisil, mis pole kooskõlas üldplaneeringuga,\" ütles Saue vallavanem Andres Laisk ERR-ile. \"Me ei nõustu loa väljaandmisega, sest keskkonnamõjude hinnang pole tellitud objektiivselt - seal on huvide konflikt sees, kuivõrd selle on tellinud huvitatud isik ehk AS Harku Karjäär ise.\"\n\nLaisk ütles, et vald on juba viis aastat taotlenud seda maad hoopis endale, et teha sinna rekreatsiooniala: \"Karjääri üle tee laienemine ei ole üldplaneeringu järgi üldse võimalik.\"\n\nVald tõlgendab ka seadust teisiti: nende arusaama järgi peab Harku Karjäär küll keskkonnamõjude hinnangu eest tasuma, ent see ei tähenda, et neile peaks antama ka õigus selle teostaja ise välja valida, kuivõrd see loob pinnase soovitud tulemuse saamiseks.\n\n\"Selle peaks tellima keskkonnaamet või vald, nemad peaksid ainult finantseerima,\" selgitas Laisk valla tõlgendust.\n\nLisaks ei mõista Laisk, milleks laiendada karjääriala olukorras, kus vanas karjääris jätkub kaevandatavat maavara veel umbes 25 aastaks.\n\nKeskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme põhjendab Harku Karjääri loataotlust protsesside ajakulukusega.\n\n\"Kaevandamisvaru on [praeguses karjääris] päris arvestatavas koguses veel, aga kaevandajad peavadki tegema edasisi plaane juba aastaid varem, enne kui nad reaalselt hakkavad kusagil kaevandama. Menetlus ja protsess võtavad niivõrd kaua aega, samuti uue karjääri kaevandamine,\" põhjendas Nurme.\n\nMaapõuebüroo juhataja selgitas, et Tallinna ja Harjumaa teedeehituseks vajaliku killustiku mahud üha suurenevad, mistõttu peab ette valmistama tulevikus kasutusele võetavaid maardlaid. Harjumaal on kohalikud omavalitsused sageli ka kaevandajate taotslusele vastu olnud, ent Raplamaalt, kuhu jäävad suuremad karjäärid, oleks Harjumaale materjali tassida ebaotstarbekas.\n\nKui keskkonnamõjude hinnangu programm lõppeb otsusega, et Harku Karjäär võib oma maardlat Vatsla küla elumajadeni laiendada, on kohalikul omavalitsusel võimalik seda argumenteeritult veel vaidlustada. Sel juhul saab taotleja otsustada, kas võtta oma kaevandustaotlus tagasi või pöörduda valitsuse poole, kes võib omavalitsuse otsusest üle sõita, kui peab taotlust strateegiliselt oluliseks.\n\nValla hirmu, et tellija valitav hindaja võib olla oma otsuses kallutatud, peab Nurme asjatuks: \"See on meil tavapraktika, et keskkonnamõjude hinnangu koostaja valib juhtekspert (antud juhul Harku Karjäär - toim.), see ei tähenda, et ta ei pruugiks pädev olla. Kui ta omab litsentsi, on puhas leht, tal puudub tellijaga seotus, siis on keskkonnaamet sunnitud sellega arvestama, et see on pädev projekt.\"\n\nNurme sõnul on keskkonnaamet arutanud keskkonnaministeeriumiga senise praktika sobivuse üle, ent jäänud oma tavapraktika juurde, vaatamata väikestele nüanssidele, mis selle vastu võivad kõnelda. Samavõrra leiti selles praktikas ka positiivset.\n\nPraeguste mängureeglite korral on vald karjääri laiendamise vastu. \"Juhul kui saame garanteerida objektiivse keskkonnamõjude hindamise, siis kujundame oma seisukoha pärast seda,\" täpsustas Laisk. Veel augusti lõpus arutab küsimust Saue vallavolikogu.\n\nKohalikud kaebavad tolmu üle\n\nMöödunud aastal menetles keskkonnainspektsioon kohalike elanike kaebusi Harku Karjääri kaevandustest leviva tolmu asjus. Ka tänavune kuum suvi tõi uusi kaebusi - kuna kaevandus on lahtine, levib elamupiirkonda õhus rohkem peenosakesi kui normid kehtestavad. Kaevandaja lubas seepeale parandada tolmu lendumist takistavaid viise.\n\nVald pelgab, et Vatsla külani laienemine toob kaasa veelgi ulatuslikuma tolmuprobleemi.\n\nMartin Nurme tunnistab, et karjääri laienemisplaanid on pannud kohalikud neile kaebekirju saatma. Muuhulgas tekitas kohalikes nurinat asjaolu, et neid ei teavitatud karjääri laienemise plaanidest, kuigi see mõjutab otseselt nende kinnisvara väärtust. Nurme põhjendas mitteteavitamist asjaoluga, et seadus kohustab karjäärirajamise plaanidest teavitama vaid vahetuid piirinaabreid. Seda nad ka tegid.\n\nEnt küsimusele, mis takistab keskkonnaametit seaduses sätestatud miinimumist laiemat teavitamist ette võtmast, vastab Nurme retooriliselt: \"Alati tekib küsimus, kui laiaks me selle huvitatute ringi siis teeme. Kas piisav ala on üks kilomeeter, kolm kilomeetrit või veelgi laiem?\"\n\nNurme kinnitusel on kohalikud plaanidega nüüdseks hästi kursis, sest kohalik vallaleht kajastas teemat. See on pannud kaevandamist vastustavaid sauekad ametile pahaseid kirju saatma.\n\n\"Oleme saanud külaelanikelt palju vastukirju, peaaegu igaüks saadab oma kirja. Menetluste hulk on päris suur. Olen suhteliselt kindel, et selles asjas toimub ka avatud istung. Kõik, kes on huvitatud, kutsutakse kohale, keskkonnamõjude hindamise raames kindlasti arvestatakse nendega,\" usub Nurme.\n\nKeskkonnamõjude hindamine võtab vähemalt aasta. Kui otsus on positiivne, algatab keskkonnaamet kaevandusloa menetluse. Seegi võtab aasta. Seega kokku võib protsessi peale minna minimaalselt kaks aastat.\n\n\"Aga kui luba käes, siis on roheline tuli antud,\" lisas Nurme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Harku Karjäär andis juunikuus sisse taotluse oma kaevandusala laiendamiseks Vatsla küla elumajadeni. Keskkonnaamet võimaldas keskkonnamõjude hindaja valida kaevandajal endal, Saue vald, kelle territooriumile kaevandamine laieneks, peab sellist tegevust korruptiivseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit alustab US Openit teisipäeva hilisõhtul\n\n## Põhitekst:\n\n28. asetatud Kontaveit läheb avaringis vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 54.). Nende mäng on teisipäevases ajakavas 10. väljaku viimane ehk neljas matš, enne seda on kavas kaks meeste ja üks naiste mäng. Mängupäev algab Eesti aja järgi kell 18, tõenäoliselt pääseb Kontaveit väljakule südaöö paiku või pärast seda.\n\nKontaveit ja Siniakova on varem korra mänginud, kui 2016. aastal Guangzhous jäi peale Kontaveit 6:1, 6:1.\n\nKontaveidile on see neljas kord US Openi põhitabelis mängida. Seni parima tulemuse tegi ta enda debüüdil 2015. aastal, kui jõudis kaheksandikfinaali. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal langes ta avaringis konkurentsist välja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) alustab 50. sünnipäeva pidavat aasta viimast suure slämmi turniiri ehk US Openit teisipäeva hilisõhtul või kolmapäeva esimestel tundidel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti vehkleja jõudis Venemaal juunioride turniiril esikümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nPääsul 32 sekka oli Targamaa 15:9 parem Polina Holodovast (RUS) ja teel 16 hulka alistas ta 15:8 Darja Dronova (RUS). Kohtumises kaheksa parema sekka pidi Eesti neiu tunnistama venelanna Alissa Tšerepanova 15:14 paremust. Kokkuvõttes 9. koht.\n\nVõistlusest võtsid osa ka Madli Palk ja Svetlana Trynova (mõlemad klubist Haapsalu En Garde).\n\nPääsul 32 sekka alistas Palk 15:4 Diana Kozaeva, kuid kohtumises 16 sekka pidi tunnistama Diana Aleksandrova 15:8 paremust. Kokkuvõttes 19. koht.\n\nKohtumises 64 sekka pidi Trynova tunnistama Katerina Malviku (NOR) 8:6 paremust. Kokkuvõttes 89. koht.\n\nTurniirist võttis osa 118 vehklejat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel Venemaal Viiburi linnas peetud juunioride vehklemisturniiril sai Carmmen-Lii Targamaa (Haapsalu En Gabrde) Eesti parimana 9. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPlaadifirma Frotee andis välja Olev Muska kogumikplaadi\n\n## Põhitekst:\n\nKogumikule \"Laulik-elektroonik\" on jõudnud kõik Olev Muska Eesti-teemalised lood, mis on ilmunud aastatel 1979-1983 ehk enne debüütalbumit \"Old Estonian Waltzes\".\n\nLugude nimekiri:\nA1 Ruttav runo\nA2 Kaera jaan\nA3 Oi kaera jaan\nA4 Ta elagu\nA5 Kuldne õhtu päike\nA6 Saaremaa\nA7 Kitarride tuljak\nA8 Tuulejakk\nA9 Tuljak - Vocoder variatsioonid\nA10 Tuljak\nB1 Põhjavaim\nB2 Eidekene ketrab\nB3 Tuljak\nB4 Tantsi! Tantsi!\n\nLood A1-A9 on varem avaldamata, A10 on varem ilmunud ise välja antud plaadil \"PRS-2862\". B1-B3 varem ilmunud kassetil \"Elektrio\" ja B4 kassetil \"Tantsi! Tantsi!\".\n\nPlaadi \"Laulik-elektroonik\" on koostanud ja taastanud Olev Muska, kujundanud Jan Tomson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Unustatud kodumaisele muusikale keskenduv plaadifirma Frotee andis välja Austraalia väliseestlase Olev Muska kogumikplaadi \"Laulik-elektroonik\", kuhu on koondatud tema varased katsetused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Hendrik Ilves | John McCaini eeskuju Euroopale\n\n## Põhitekst:\n\nVähesed Ida-Euroopas teadsid või huvitusid John McCaini poliitilisest tegevusest Ühendriikides. Siinkandis oli lahkunud senaator kõige selle sümbol, mida USA juures hinnati: väärtustunne, usk vabadusse, inimõigused ja liberaalne maailmakord.\n\nMcCain ei läinud kaasa mantraga \"ta on kaabakas, aga ta on meie kaabakas\", mis sageli iseloomustab lääne lähenemist mittedemokraatlikule korrale. Ta seisis autoritarismi vastu kõigis selle vormides, ja nende riikide kõrval, mis vabanesid kommunismist ja selle hilisematest inkarnatsioonidest.\n\nKohtusin Johniga esimest korda 1993. aastal, mil väisasin Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Washingtonis tema kontorit, et paluda toetust võitlemaks Vene vägede väljaviimise eest. Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Komisjon oli 1992. aasta tippkohtumisel leppinud kokku Vene vägede \"kiire, korrastatud ja täieliku\" väljaviimise Balti riikidest, kuid Venemaa takistas selle toimumist. Toona ei olnud ei Ühendriikide ega enamiku Lääne-Euroopa liidritel isu tegeleda Venemaa vägede jätkuva kohalolekuga äsjavabanenud riikides. President Boris Jeltsini toetamine oli ülioluline, ja kui see tähendas vähemtähtsaid riikide puudutavate rahvusvaheliste lepete ignoreerimist, siis olgu nii.\n\nMcCain, erinevalt paljudest, oli resoluutne: Ühendriigid peavad täitma endale võetud kohustusi. See ei olnud üksnes kohtumisel suusoojaks lausutud seisukoht – seda oleks poliitikul olnud lihtne teha –, vaid seisukoht, mille nimel ta tegutses, naastes regulaarselt teema juurde. Järgmise veerandsaja aasta jooksul otsis ta mind kongeressikülastustel, konverentsidel ja Euroopa visiitidel üles, viis kõrvale ja küsis: \"Mida Venemaa praegu teeb?\"\n\nKui Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid taotlesid NATO liikmelisust, oli McCain üks meie kõige häälekamaid toetajaid. Ta oli alati valmis andma nõu ja kuulama meie muresid.\n\nOleks kerge kirjutada McCaini pühendunud toetus kommunistlikust korrast vabanenud Euroopa riikidele tema enda kogemuse arvele pea kuuest Vietnami sõjavangilaagris veedetud aastast ja talle osaks saanud, Genfi konventsiooniga vastuolus olnud piinamistest.\n\nAga mitte Johni puhul.\n\nTeda tundes, lugedes tema raamatuid, kuulates tema kõnesid on selge, et McCain oli inimene, kel kõige haruldasemad omadused poliitikas: iseloom, väärtustunne ja põhimõtted.\n\nIseloomuta ei oleks ta keeldunud vangilaagrist vabastamisest. Tugeva usuta põhimõtetesse ja väärtustundesse ei oleks ta võtnud oma karjääri jooksul nii palju ebapopulaarseid seisukohti.\n\nOlin sügavalt kurb, kui kuulsin McCaini kutsutavat \"isepäiseks\". See, et vaprus ja usk põhimõtetesse, keeldumine minemast kaasa poliitilise otstarbekuse printsiibiga toob kaasa säärase hüüdnime, räägib poliitika enda kahjuks.\n\nSiiski, ühe erandiga. Kui kõneleda tema huumorist, oli McCain tõepoolest isepäine. Ta rikkus kõiki reegleid, mille järgi Ühendriikide senaator peaks käituma. Ei mingeid valjuhäälseid deklaratsioone või teeseldud huvi, ei mingit \"tere-meeldiv-kohtuda\" rutiini. Meie ühised õhtusöögid, ametlikke suhtlusnorme rikkuvad, tõid seal osalenutele naerupisted. Palju enne seda, kui ta tegi seda avalikult, nimetas ta Venemaad omavahelises vestluses \"bensiinijaamaks\" – lihtne metafoor, kuid nii elegantne, värske ja tabav.\n\nKui jutuks tulid tõsisemad teemad, inimõigused ja vabadus, oli McCain kõige tõsisem ja kirglikum riigiteenistuses olev ameeriklane, keda tean. Johni jaoks ei olnud vabadus kunagi loosung. Ta teadis lähedalt ja detailideni, mida autoritaarsed režiimid teevad ja kellele. See jättis ka minusse jälje.\n\nKui kümme aastat tagasi otsustasime Poola president Lech Kaczyńskiga, et peame lendama Venemaa invasiooni alla langenud Gruusiasse, ütlesin kolleegidele: \"Me peame tegema seda, mida John McCain on teinud meie riikide heaks\". Kaczyński nõustus: \"Täpselt.\"\n\nJah, külma sõja järgse perioodi suurim üleatlandiliste suhete eest seisja väärib uue NATO peakorteri nimetamist tema järgi. Kuid parim tunnustus John McCainile oleks, kui maailm järgiks tema eeskuju ja pärandit: poliitilist julgust. Julgust seista nõrkade ja allasurutute eest, kui on lihtsam seda mitte teha. Julgust kaitsta poliitilisi oponente, kui neid rünnatakse ebaõiglaselt. Julgust mitte üksnes võtta ebapopulaarseid seisukohti, vaid ka nende alusel tegutseda. Minna sinna, kus vabadus on ohus. Öelda autoritaaridele, et nad käituvad halvasti. Ja olla valmis seisma silmitsi tagajärgedega.\n\nKümme aastat tagasi tahtis McCain luua \"demokraatlike riikide liiga\", mis tooks kokku riigid, mis on ehitatud vabadele ja õiglastele valimistele, õigusriigi põhimõttele ja inimõigustele, \"vastustamaks despotismi, fašismi ja totalitarismi kurjust\". Toona ei olnud tema ettepanekul kaugele ulatuvat tulemit. Praegu on demokraatlikud valimised ohustatud rohkem kui kunagi varem viimaste aastakümnete jooksul, ohu allikas neis riikides on sarnane. Venemaa ja Iraani sõjalised häkkerirühmitused ning riigifinantseeritud sotsiaalmeedia trollivabrikud õõnestavad aktiivselt demokraatiat, sekkuvad valimistesse, külvavad poliitilist vastandumist ja kaost. Mis oleks parem viis austamaks John McCaini kui teha üks tema täitumata unistus tõeks. •\n\nArtikkel ilmus väljaandes POLITICO ja avaldatakse autori loal.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mis oleks parem viis austamaks John McCaini kui teha üks tema täitumata unistus tõeks ja asutada demokraatlike riikide liiga, kirjutab Toomas Hendrik Ilves.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio peab nädal aega Tõnu Kaljuste sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nKollektiivide ja festivalide ellukutsujana on Kaljuste olnud Eesti muusikaelu üks katalüseerijaid ja visionääre. Salvestusi peab Tõnu Kaljuste oma loomingulises tegevuses väga oluliseks. Tema dirigeeritud heliplaadid on ilmunud koostöös mainekate plaadifirmadega ECM Records, Virgin Classic, BIS jt.\n\nRahvusvahelisele areenile ja maailma koorimuusika lavadele viis Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestri 1993. aastal ECM Records väljaandes ilmunud Arvo Pärdi \"Te Deum\". Muusikamaailma ihaldatuima auhinna Grammy pälvis Kaljuste 2014. aastal albumi \"Adam's Lament\" eest. Kaljuste pidunädala raames saab neid plaate taas Klassikaraadiost kuulata.\nKlassikaraadio on salvestanud enamiku Tõnu Kaljuste dirigeeritud kontsertidest ning vahendanud neist valiku omakorda rahvusvahelisele areenile, Euroraadio sarjadesse. Pidunädala programmis on kavas ka arhiivisalvestused 1990ndatel toimunud kontsertidest, millel oli EBU vahendusel miljoneid raadiokuulajaid üle maailma.\nKaljuste pidunädala Klassikaraadios lõpetab 2. septembri õhtul otseülekanne Tallinna Jaani kirikust Pärdi Päevade avakontserdilt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Klassikaraadio tähistab Tõnu Kaljuste 65. sünnipäeva eriprogrammiga dirigendi salvestustest läbi kolme aastakümne. 27. augustist 2. septembrini kõlavad eetris erilised hetked kontserdisaalidest ja tähendusrikkad albumid - kokku 20 tundi maestro Kaljuste dirigeeritud muusikat. Suurel osal helisalvestustest kõlab Arvo Pärdi muusika.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kino TOP7: Koletiste eri\n\n## Põhitekst:\n\nPronksi haaras õudusfilm \"Slender Man\", mille aluseks olev kurikuulus internetisensatsioon olevat viinud kaks ameerika koolitüdrukut koguni mõrvani. Vaadatuimaks filmiks sai nädalavahetusel muretu mereseiklus \"Meg\", milles Maailma Kõige Kõvem Britt Jason Statham võitleb 20-meetrise eelajaloolise haiga.\n\nKoht\n\nOriginaalpealkiri\n\nEesti pealkiri\n\nNädal\n\nVaatajaid\n\nVaatajaid kokku\n\n1\n\nThe Meg\n\nMeg\n\n1\n\n6779\n\n6779\n\n2\n\nThe Incredibles 2\n\nImelised 2\n\n4\n\n4258\n\n89464\n\n3\n\nSlender Man\n\nSlender Man\n\n1\n\n2189\n\n2189\n\n4\n\nMission: Impossible - Fallout\n\nVõimatu missioon: Tagajärjed\n\n3\n\n2059\n\n35724\n\n5\n\nУкраденная принцесса\n\nRöövitud printsess\n\n2\n\n1626\n\n6916\n\n6\n\nMamma Mia! Here We Go Again\n\nMamma Mia! Siit me tuleme taas\n\n6\n\n1532\n\n73380\n\n7\n\nGotti\n\nGotti - maffiabossi tõus ja langus\n\n1\n\n1438\n\n1438\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel jõudis edetabelisse kolm uut filmi, mille ühisnimetajaks on koletised: 7. kohale maandus tõsielul põhinev põnevik \"Gotti – maffiabossi tõus ja langus\", milles John Travolta mängib 80ndatel tervet New Yorki oma võimu all hoidnud külmaverelist gangsterit nimega John Gotti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPurje ei suutnud KuPS-i HJK vastu punktini aidata\n\n## Põhitekst:\n\nKuPS suutis HJK-ga sammu pidada tund aega, aga 64. minutil lasti oma kaitseliin üle mängida ja HJK lõi mängu ainsa värava. Purje sekkus vahetusest 81. minutil, aga viigiväravat KuPS kodupublikule pakkuda ei suutnud, vahendab Soccernet.ee.\n\nTabelis on HJK kindel liider ja teisel kohal asuvat Rovaniemit edestatakse seitsme punktiga, kusjuures üks mäng on veel ka varuks. Parima eestlasena ongi Purje oma koduklubiga neljandal real, kaotust kolmandal kohal olevale Honkale on kolm punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kõrgliigas oli Ats Purje koduklubil KuPS-il võimalus liidermeeskonda HJK-d näpistada, aga lõpuks tuli ikkagi pealinnaklubi 1:0 paremust tunnistada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJutt kalameestega: rääbiseid on Peipsis vähem olnud mitmel põhjusel\n\n## Põhitekst:\n\nMiks on rääbise arvukus vahepeal nii madal olnud, et me vaevu üldse teame temast, kes eriti Peipsiga kokku ei puutu?\n\nKalamees Väino: No siin on mitu põhjust. Hakkame sealt nendest pehmetest talvedest kõigepealt pihta – jääkatte perioodid on olnud vahepeal väga lühikesed, siis on olnud väga soojad suved ja vahepeal on olnud ka väga palju röövkalu, kes nendest toitub. Siuke mitme põhjuse koosmõju.\n\nAga kas püügisurve võib olla siin saatuslik?\n\nKalamees Väino: Jah, püügisurve on ka mõnel aastal, võib saada saatuslikuks.\n\nKui suure osa teie aastasest püügist moodustab rääbis?\n\nKapten Viktor Filippov: Meil keskmiselt, aastane püük 100–120 tonni aastas. Sellel aastal tuleb rääbist 10–15 tonni, ehk siis sellel aastal moodustab rääbis kümme protsenti. Eelmisel aastal üks protsent maksimaalselt.\n\nKas rääbis on hea müügiartikkel?\n\nKapten Viktor Filippov: Seni jah. Suur probleem on see, et rääbist läheb ainult Eesti turule, teda müüa välismaale ekspordiks pole reaalne. Nii palju kui Eestis jõutakse süüa, nii palju me müüme.\n\nAga kui näiteks püütakse ühe päevaga 30–35 tonni, siis korraga ei jõuta seda ära tarbida. Nii kaua kui püütakse tonn päevas, on hind hea ja kõik on hästi.\n\nAutor: Osoon\n\nKui möödunud aastal oli rääbisepüügi kvoot 45 tonni, siis tänavu aasta on see peaaegu üheksa korda rohkem ehk 400 tonni. Millest selline muutus?\n\nKalamees Väino: Kõigepealt peab ütlema seda, et paar aastat hoidsime natuke seda rääbisepüüki tagasi, kunstlikult hoidsime kinni, et see karja arvukus tõuseks. Eelmise aasta sügisel näitasid nii Eesti kui Vene poole andmed, et rääbise arvukus ja biomass on järves tõusnud oluliselt. Me võime lubada, kui nüüd 30 aasta taguse ajaga võrrelda, siis väiksemahulist töönduspüüki.\n\nMiks on nii, et Eestis seostatakse rääbist ikkagi Peipsi järvega?\n\nKalamees Väino: Peipsi järves on rääbisele suhteliselt sobivad elutingimused, toitu on piisavalt, järv on suur, suhteliselt jaheda veega, see muidugi ei kehti iga aasta kohta, aga viimased kaks kolm aastat küll. Ja need ongi põhilised tingimused. Muidugi ka püsiv jääkate on rääbisele vajalik, normaalsed talved.\n\nÜldiselt on teada, et näiteks põhja pool, Soomes, on rääbist väga erinevates järvedes, mis siis meie järvede puhul nii vähe sobiv on, või just, mida tal vaja on?\n\nKalamees Väino: Tal oleks eelkõige vaja jahedat vett, alla 20 kraadi, et kõige sobivam siuke suvine veetemperatuur oleks rääbisele seal 16, 17, 18 kraadi, siis ta toitub kõige intensiivsemalt, aga kui siin temperatuurid lähevad üle 20 kraadi või Peipsi puhul isegi mõnel aastal 25–27 kraadi, siis need tingimused rääbise jaoks kuidagi ei sobi.\n\nAutor: Osoon\n\nSee aasta on kindlasti eriline, et nii palju võib rääbist Peipsist püüda. Mis saab järgmisel aastal, kui ilmselt need arvud vähenevad?\n\nKalamees Väino: Kahjuks küll juba eelmise aasta sügisesed katsepüügid näitasid, ja nüüd kevadised ja suvised katsepüügid kinnitasid seda, et eelmisel aastal rääbise põlvkonda ei tekkinudki. Kuigi talvised tingimused olid suhteliselt head rääbise jaoks, siis kevad oli väga jahe, ilmselt need vastsed ja maimud hukkusid.\n\nJa samal ajal on ka järve tagasi tulnud tinti. Nende kahe jahedaveelise liigi vahel on toidukonkurents, nii et ilmselt rääbis seekord kaotas selle. Eelmise aasta rääbise põlvkonda ei olegi olemas ja arvata võib, et järgmise aasta püügikvoot on oluliselt väiksem.\n\nSeda ja teisi \"Osooni\" lugusid soovitame vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.30 ETVs.\n\nAutor: Osoon\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rääbis on kena hõbedane kala, natuke räime moodi, ainult sabauimest edasi mööda selga on näha ka rasvauime, mis tähendab, et tegu on lõhelisega. Miks rääbise arvukus aastati kõigub, uuris \"Osoon\" Peipsi kalameestelt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKõmuline Liam Doran naaseb rallikrossi MM-sarja\n\n## Põhitekst:\n\nGC Kompetition teatas esmalt, et lõpetas koostöö prantslase Jerome Grosset-Janiniga, kuid põhjust selleks ei antud. Grosset-Janin on tänavu peetud seitsmest etapist neljal jõudnud poolfinaali, parima tulemuse tegi ta juulis Rootsis, kui jõudis esimest korda karjääri jooksul MM-sarjas pjedestaalile, lõpetades kolmandana.\n\nNüüd teatas GC Kompetition, et sel nädalavahetusel Prantsusmaal Loheacis peetaval etapil istub Guerlain Chicheriti kõrval nende teise Renault Megane RS RX Supercari rooli Doran.\n\n31-aastane britt on neljakordne X Mängude medalist, kes on rallikrossis Supercari autodega sõitnud ligi kümme aastat. 2012. aastal võitis ta EM-sarja üldarvestuses hõbeda. 2014. aastal loodud MM-sarjas pole tal väga hästi läinud. Esimesel MM-hooajal oli tal viiel etapil võistluskeeld, kuna rüseles kodusel Lydden Hilli etapil rajakohtunikega, kui tema isa võistlusauto põlema läks ja ta isale appi tõttas. Doran lõpetas hooaja 17 punkti ja 25. kohaga.\n\n2015. aastal sõitis ta ühes tiimis koos maailmameister Petter Solbergiga, kuid tal ei õnnestunud kordagi finaali jõuda ja ta sai hooaja kokkuvõttes 16. koha.\n\n2016. aastal kuulus ta JRM Racingu ridadesse ja esimese kuue etapi parim tulemus oli viies koht Hockenheimis, seejärel aga otsustas tiim ta vägivallatsemise tõttu vallandada ja tema hooaeg jäi poolikuks. Nimelt osales Doran 2016. aasta juulis Norras autospordivõistlusel Gatebil, kus sattus õhtul seadusega pahuksisse – Doran kähmles nii turvameeste kui politseinikega, lisaks lõhkus ta kaks autot, neist üks oli Eesti tiimi Meka Workshop võistlusauto BMW. Doran võeti vahi alla ja ta pidi tasuma rahatrahvi.\n\nSelle intsidendi tõttu peatas Briti Mootorispordi Liit aastaks ka Dorani sõitjalitsentsi ja seetõttu polnud tal eelmisel hooajal võimalik MM-sarjas võistelda.\n\n\"Olen väga õnnelik, et saan jälle MM-sarjas sõita ja teha seda GCK ridades. See on suurepärane võimalus ja ma ei suuda selgitada, kui hea meel mul on selle üle, et saan taas rooli taha istuda,\" kommenteeris Doran. \"Tunnen end selles autos hästi ja Loheac on üks mu lemmikradadest, olen kindel, et koos suudame teha hea tulemuse.\"\n\n\"Meie tiimile on see äärmiselt kasulik, et nii kogenud ja sitke sõitja meiega Loheacis liitub,\" rõõmustas GC Kompetitioni tiimijuht Karl O'Sullivan. \"Mõlemad sõitjad saavad järgnevatel päevadel koos autosid testida. Kuna Loheac on meie tiimi koduetapp, on see meie jaoks äärmiselt tähtis, tahame fännidele pakkuda suurepärast elamust.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle-eelmisel aastal skandaaliga MM-sarjast lahkunud Briti rallikrossisõitja Liam Doran saab uue võimaluse, liitudes esialgu üheks etapiks GC Kompetition tiimiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSeptembrist muutuvad rongide sõiduplaanid\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 1. septembrist saab Elron ida- ja kagusuunal taas reisijaid teenindada tavapärase, põlengueelse sõiduplaani järgi ning ekspressrongidega jõuab Tallinnast Tartusse jälle vähem kui kahe tunniga. See toob kaasa muudatused ka kagusuuna sõiduplaanidesse.\n\nMai keskel sai põlengus kannatada Eesti Raudtee Tartu jaama liiklusjuhtimiskeskuse piirkonna liiklusjuhtimissüsteem. Seejärel mindi üle käsitsi rongide liiklusjuhtimisele.\n\nRemontide edenemine muudab läänesuuna sõiduplaane – taastub tavapärase tihedusega sõiduplaan, rongid väljuvad harjumuspäraste ooteplatvormide äärest ning asendusbusse kasutada ei tule. Alates 15. septembrist tehakse läänesuunal remonditöid üksnes nädalavahetustel, nendega seotud muudatustest teavitatakse jooksvalt. Tööd sel lõigul lõpetatakse eeldatavalt oktoobri lõpus.\n\nSuvehooaja lõppemise tõttu jäävad edelasuunal alates 3. septembrist käigust ära hooajalised lisareisid Pärnusse ja Viljandisse ning taastub kevadel kehtinud sõiduplaan. Seejuures asendub kell 11.27 väljunud Tallinna-Pärnu reis Tallinna-Rapla reisiga, mis väljub kell 11.17.\n\nInfot sõiduplaanide kohta saab Elroni kodulehelt või tasuta rongiinfo telefonilt 616 0245.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembri algus toob muudatusi Elroni kõikide suundade sõiduplaanidesse. Tallinna-Tartu liinil taastub põlengueelne sõiduplaan, läänesuunal enam asendusbusse kasutada ei tule ning edelasuunal lõpevad suvehooaja lisareisid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia ründaja siirdus Venemaa kõrgliigaklubisse\n\n## Põhitekst:\n\nSpordiklubi FC Levadia ja FC Ahmat Groznõi allkirjastasid täna mängija üleminekulepingu, üleminekusumma on osapoolte kokkuleppel konfidentsiaalne, teatas Levadia enda koduleheküljel.\n\nFCI Levadia meeskond ning Spordiklubi FC Levadia tänavad Harinit klubi ja meeskonna heaks tehtud töö eest ning soovivad talle palju edu ja kordaminekuid uues klubis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FCI Levadia ründaja Jevgeni Harin liitus Venemaa kõrgliiga klubiga FC Ahmat Groznõi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi kettaheitja püstitas maailma hooaja tippmargi\n\n## Põhitekst:\n\nStahl võidutses kodumaal Eskilstunas peetud võistlusel 69.72-ga, parandades viie sentimeetriga senist hooaja tipptulemust, mille heitis jamaikalane Fedrick Dacres juunikuus Stockholmis peetud Teemantliiga etapil.\n\nKa tänavuse hooaja pikkuselt kolmas kettakaar on heidetud Rootsis – värske Euroopa meister, leedulane Andrius Gudžius heitis tol samal Teemantliiga etapil Stockholmis 69.59.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku EM-il Berliinis hõbemedali võitnud Rootsi kettaheitja tõusis nädalavahetusel maailma hooaja edetabeliliidriks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIgor Kotjuh: Tuum osaleb eesti kirjanduse kaanoni kujundamisel\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas sündis võimalus Tuuma tegevjuhi ametisse astuda?\n\nSee on suuresti õnnelike juhuste kokkulangemine. Kirjastuse eelmine tegevjuht, aastate jooksul palju head tööd teinud Britta Koržets, otsustas proovida end restoraniäris. Mina samal ajal otsisin tööd, mis oleks seotud raamatutega ja ürituste korraldamisega. Rääkisin sellest Brittale ja ta leidis, et võiksin tulla ta kohale ning mainis seda kirjastuse omanikele.\n\nMida loodate Tuumas ära teha ja korda saata?\n\nSeda, mida hinnatakse kirjastuste puhul: hea töörütm, sõbralik suhtlus autorite ja partneritega, kvaliteetsed raamatud.\n\nMilline on Tuuma roll Eesti kirjastusmaastikul?\n\nKirjastusel on kõnekas nimi, mis viitab sisule, veenvalt teostatud kunstile, jäävusele. Tuum on asutatud 1992. aastal ning sellest ajast alates üritanud olla eesti kirjanduse eestkõneleja, ekspert, omapärane suunanäitaja.\n\nTuuma raamatud on korduvalt pälvinud kultuurkapitali kirjandusauhinna. Mõned auhinnatud proosateosed: Emil Tode \"Piiririik\", Rein Raud \"Hector ja Bernard\", Mehis Heinsaar \"Vanameeste näppaja\", Ene Mihkelson \"Ahasveeruse uni\", Mari Saat \"Lasnamäe lunastaja\", Jan Kaus \"Ma olen elus\".\n\nVõi luulekogud: Kalev Kesküla \"Vabariigi laulud\", Toomas Liiv \"Luuletused 1968 – 2002\", fs \"2004\", Aare Pilv \"Kui vihm saab läbi\". Juba selle loetelu põhjal on näha, et Tuum osaleb aktiivselt tänapäeva eesti kirjanduse keskme või kaanoni kujundamisel. Seda võikski pidada Tuuma rolliks ja eripäraks.\n\nMilliste teoste ilmumist momendil ootate?\n\n5. septembril toimub \"Kirjanduslike kolmapäevade\" raames Mats Traadi luulekogu \"Kahutus\" esitlus. Veel ootavad oma lugejat hiljuti ilmunud Kärt Hellerma romaan \"Koer ja Kuu\" ja Fagira D. Morti luulekogu \"Pöörane kiskjaloom\".\n\nIlmumist ootab päris mitu põnevat raamatut: näiteks Andrei Ivanovi ja Jürgen Rooste novellikogud ning Siim Pauklini, Kristina Viina ja Kristjan Haljaku luuleraamatud. Tuum on jätkuvalt valmis rõõmustama väärtkirjanduse sõpru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kirjandusele pühenduva kirjastuse Tuum tegevjuhiks sai luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik Igor Kotjuh, kes rääkis kultuuriportaalile, mis tal uues ametis kavas on.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaerakonna endine tegevjuht soovitab Herkelil tagasi astuda\n\n## Põhitekst:\n\nPortaalis majandus.ee ilmunud usutluses ütleb aastatel 2016-2018 Vabaerakonna tegevjuhina töötanud Meesak, et partei praeguste probleemideni viinud protsess on olnud mitme-etapiline, kuid üheks oluliseks veaks oli Andres Herkeli uuesti kandideerimine erakonna etteotsa.\n\n\"Tema roll erakonna loomises oli kahtlemata väga oluline ja ehk isegi asendamatu – aga aeg läheb edasi ja teatud hetkest vajab organisatsioon teistsuguseid juhte. Teiseks probleemiks oli see, et mõned fraktsiooniliikmed ja erakonnaliikmed ei võtnud Arturit (erakonna eelmist juhti Artur Talvikut - toim) esimehena, vaid ajutise juhina. Ilma usalduseta on keeruline luua töötavaid protsesse.\"\n\nKui praegused sisetülid jätkuvad, ei saa Vabaerakond selle endise tegevjuhi hinnangul järgmises parlamendis ühtegi kohta. Etteheiteid teeb Meesak ka erakonna kampaaniajuhiks toodud suhtekorraldaja Ivo Rullile.\n\n\"Praegu käib pidev vaidlemine, keegi pole nõus järele andma. Kui juht ei saa nende protsesside juhtimisega hakkama, siis peaks tagasi astuma. Lisaks pole kampaaniast kui sellisest endiselt veel midagi kuulda. Aasta alguses palkasime Ivo Rulli seda vedama, kuid tundub, et see polnud ehk siiski parim valik. Tulemust ei ole ja lähenemine on vanamoeline. Tehakse tegemise, mitte tulemuse pärast.\"\n\nKüsimusele, millise soovituse annaks ta erakonna esimehele, praegusele tegevjuhile ja kampaaniajuhile, vastas Meesak: \"Esimehele: astu tagasi. Tegevjuhile: pea vastu. Kampaaniajuhile: hakka tööle või otsi uus töö.\"\n\n\"Üsna suur raha\" Rullile\n\nRulli tegemistesse suhtus kriitiliselt ka Vabaerakonnast lahkunud Artur Talvik. Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et \"samas möönis Talvik, et üks viga, mida ta tegi, oli kampaaniajuhi kohale tuntud suhtekorraldaja Ivo Rulli palkamine, kelle peale kuluvat \"üsna suur raha\". Rahulolematust Rullile kuluva raha ja tema töö tulemuste kohta heitsid ette ka teised, jätkuvalt Vabaerakonda kuuluvad poliitikud.\"\n\nVabaerakond ei avalda kui palju on \"üsna suur raha\" ehk kui palju erakond Rullile maksab. Tänavu suvest Vabaerakonna tegevjuhina töötav Alar Mutli saatis ERR-i päringule kirjaliku vastuse, et Vabaerakond on sõlminud koostöölepingu Rull & Rumm OÜ-ga, kuid selle punkt 5 alusel kohustuvad osapooled teostatava lepingu ja selle lisade sisu hoidma konfidentsiaalsena.\n\nVabaerakonna esimees Andres Herkel tunnistas, et Rulli lepingumahtu on siiski kärbitud.\n\n\"See toimus kohe, kui mina sain erakonna esimeheks ja Alar Mutli tegevjuhiks. See, mis oli arusaamatu, oli tõepoolest, et see sellisel kujul rakendati aasta algusest. Ivo Rulliga koostöö praegu jätkub, küll aga näen ma seda, et tema rakendus on olnud oluliselt suuremal määral meediatööle, kui algselt kavandatud. Meil üks meediatöötaja läks ära. Ta on seda tööd katnud ja kindlasti valimisteks ette valmistamine peab olema poliitilisel tasandil, seda ei saa teha palgatud kampaania läbiviija üksi.\"\n\nIvo Rull ise ei soostunud ERR-ile oma töö tulemuslikkust Vabaerakonna kampaaniajuhina kommenteerima.\n\n\"Möödunud reedel tegime ühe 14-liikmelise seltskonnaga ettepaneku, et nädal aega võiks olla juhatusel töörahu ja mina olin üks sellele ettepanekule allakirjutanutest. Seetõttu, ma hoian töörahu ja teen tööd ja ei kommenteeri neid asju sel nädalal.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna endine tegevjuht Märt Meesak soovitab Andres Herkelil tagasi astuda ning kampaaniajuht Ivo Rullil tööle hakata või endale uus töö otsida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu: vägivaldsed noortejõugud tuleb kiiresti laiali ajada\n\n## Põhitekst:\n\nMinistri hinnangul nõuavad viimase aja noortekampade rünnakud selgelt tõhusamat koostööd justiitssüsteemi ja sotsiaaltöötajate vahel.\n\nReinsalu sõnul on vägivaldsed noortekambad tõsine turvatunnet ohustav probleem.\n\n\"Kui kuritegevuse statistikas on suurim osakaal varavastastel kuritegudel, siis alaealiste kuritegevuses just vägivallal. Noortejõukude sisemine kultuur võib kiiresti liidrite autoriteeditaotluses kasvada jõhkralt provokatiivseks vägivallaks, kus väljakutsuvas ja ohvri alandamine on eesmärk iseeneses,\" ütles justiitsminister.\n\nTa lisas, et alaealiste kampade vägivaldsuse ohtu süvendab paratamatult noorte vähesem hinnang tegevuse tagajärgedele ning east tulenev empaatilise kogemuse puudumine.\n\nVägivaldsete noortekampade ohjeldamiseks kutsus Reinsalu kokku prokuratuuri, politsei ja lastekaitse esindajad ning kriminaalhooldajad.\n\n\"Kampades sooritatud vägivallakuritegudest peab saama uus prioriteet üldise alaealiste kuritegevuse seas, see aga eeldab tõhusamat koostööd menetlejate vahel ning mõjusat karistust. Pikk vangistus alaealiste kampade puhul peab olema viimane vahend üliohtliku kuriteo puhul,\" rõhutas Reinsalu.\n\n\"Ütlen selgelt – vägivaldsed noortekambad tuleb kiiresti laiali ajada, sest mitte ainult ei ohusta nad avalikes kohtades liikuvaid inimesi, vaid nakatavad ka teisi noori,\" märkis ta.\n\nLinnapea Taavi Aas soovib arutelu siseminister Andres Anveltiga\n\nViimasel ajal Tallinna tänavatel võimu võtta püüdvate noortekampade taltsutamiseks on vaja riigi ja linna viivitamatut tõhusamat koostööd, et turvatunne pealinnas taastada, teatas Tallinna linnapea Taavi Aas.\n\n\"On murettekitav, kahetsusväärne ja lubamatu, et nii tallinlaste kui ka külaliste turvatunne meie pealinna tänavatel on märatsevate noortekampade tõttu kõikuma löönud,\" ütles Aas. \"Ootan väga, et siseminister Andres Anvelt leiab aega, et kohtuda minu, munitsipaalpolitsei juhataja ja Põhja politseiprefektiga, et kord linna tänavatel taastada ja noored keskenduksid kohe algavale uuele kooliaastale.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus neljapäevaks kokku ümarlaua, et arutada, kuidas tõhusamalt ohjeldada pealinna vägivaldseid noortekampasid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallilegende juhendab vägev treeneritekolmik\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praeguse plaaniga pole veel täpselt paika pannud, mis vastutusala kellelegi kuulub, aga kindlasti on enne mängu toimumas mitmeid olulisi kohtumisi,\" naljatleb Martin Reim. \"Mängijad on tegelikult nii kogenud, et neid väga palju juhendama ei pea.\"\n\nEesti meeskond on viimastel päevadel saanud täiendusi ning võistkonna ridades tulevad väljakule sellised legendid nagu Marko Kristal (143/9), Andres Oper (134/38), Mart Poom (120/0), Kristen Viikmäe (115/15), Raio Piiroja (114/8), Joel Lindpere (107/7), Teet Allas (73/2), Sergei Pareiko (65/0), Andrei Stepanov (89/1), Sergei Hohlov-Simson (58/2) Alo Bärengrub (48/0), Aivar Anniste (45/3), Tihhon Šišov (42/0), Liivo Leetma (36/0), Argo Arbeiter (29/6), Aleksander Saharov (25/1), Mati Pari (22/1), Igor Prins (20/0), Andrei Borissov (14/0), Jevgeni Novikov (13/2) ja Karl Palatu (9/0). Samuti tõmbavad sinisärgi selga Tiit Kõmper ja Hans Näks.\n\nSoome poolt tulevad platsile Jari Litmanen (137/32), Jonatan Johansson (105/22), Aki Riihilahti (69/11), Olli Huttunen (61/0), Markku Kanerva (59/1), Kari Laukkanen (49/0), Harri Ylönen (45/1), Janne Saarinen (42/0), Tommi Grönlund (36/2), Janne Lindberg (34/1), Petri Helin (27/2), Kari Rissanen (25/1), Marko Tuomela (24/2), Tommi Paavola (23/1), Ville Nylund (21/0), Paulus Roiha (20/4), Jussi Nuorela (20/1), Rami Rantanen (18/1), Tommi Kautonen (9/0) ja Sebastian Sorsa (6/0). Meeskonda juhendab Jari-Pekka Keurulainen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti legendid võõrustavad A. Le Coq Arenal 31. augustil kell 18.30 Soome meeskonda. Eesti tiimi etteotsa asub treeneritekolmik koosseisus Martin Reim, Tarmo Rüütli ja Marek Lemsalu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFestivalil Station Narva esineb Tricky\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali avapäeval, 21. septembril astub Station Narva pealaval Kreenholmi Manufaktuuri sisehoovis üles üks trip-hopi värvikamaid ja mõjukamaid tegelasi Tricky (kodanikunimega Adrian Nicholas Matthews Thaws).\n\nTricky alustas oma muusikalist teekonda 1980ndatel Inglismaa sadamalinna Bristoli underground -rühmituses Wild Bunch, millest kasvas hiljem välja Massive Attack. 1995. aastal ilmus tema esimene sooloalbum \"Maxinquaye\", mis saavutas Ühendkuningriigis kuldplaadi staatuse, Mercury auhinna nominatsiooni ning pani isegi David Bowie looma Trickyle pühendatud proosapoeemi. Möödunud aastal ilmunud järjekorras kolmeteistkümnendal kauamängival \"ununiform\" löövad teiste seas kaasa Vene räpparid Scriptonite, Basta ja Smokey Mo.\n\nStation Narva festivali muusikaprogramm leiab aset 21. ja 22. septembril Kreenholmi Manufaktuuris ja kultuuriklubis Ro-Ro. Tricky kõrval on festivali peaesinejateks ka 80ndate uue laine legend Echo & the Bunnymen ja techno -produtsent Actress Inglismaalt.\n\nMuusikaprogramm päevade kaupa:\n\nReede, 21. september:\nTricky (UK), Actress (UK), Jenny Wilson (SE), Una Bomba 50 + (EE), Zahir (EE), Grechka (RU), View (FI), Beebilõust (EE), RSAC (RU), Shortparis (RU), Propazha (EE)\n\nLaupäev, 22. september:\nEcho & the Bunnymen (UK), Gazelle Twin (UK), 12EEK Monkey (EE), Mart Avi (EE), Joensuu1685 (FI), Fever Dream (IS), Sõpruse Puiestee (EE), Электрофорез, Electroforez (RU), Indrek Spungin (EE), Tam i Tut (EE), Eksponatika Clan (EE) Guesthouse (EE), PTF1987 (EE)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21. kuni 23. septembrini Narvas esmakordselt toimuva muusika- ja linnakultuurifestivali Station Narva esinejate nimistusse lisandus trip-hopi pioneer Tricky.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus asub õppima välistudengeid enam kui 70 riigist\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad Tartu avalik-õiguslikud ülikoolid kinnitavad, et sel sügisel tuleb välistudengeid ülikoolidesse vähemalt sama palju kui eelmisel aastal. Maaülikooli välissuhete peaspetsialist Eda Tursk nendib, et algava aasta tudengkond saab olema eriliselt mitmekesine.\n\n\"Tuleb sellel aastal jälle natukene rohkem kui eelmisel aastal. Meil on kokku tulemas 35 riigist. Siin ise neid kokku lugedes olime ka üllatunud. Traditsiooniliselt kõige suurem saatjariik on meil Soome, nagu see on alati olnud ja nagu see on ka kõigis teistes Eesti kõrgkoolides. Enamustest riikidest on tõesti esindatud väga palju Euroopa riike, aga väga palju ka Aasia riike: Vietnam, Bangladesh, Indoneesia, Jaapan, Hiina samuti.\"\n\nÜleilmset seltskonda on oodata ka Tartu Ülikooli.\n\n\"Hetkeseisuga on 75 riigist tulemas välisüliõpilasi ning kõige rohkem on nende seas Venemaa kodanikke, Aserbaidžaanist ja Ukrainast samuti,\" ütles Tartu Ülikooli vastuvõtu talituse juhataja Tuuli Kaldma.\n\n\"Kui vaadata, mida soovivad välisüliõpilased õppida, siis loomulikult IT on nö üks valdkond, mida tullakse õppima ja kus on meil ka suur vastuvõtt loomulikult,\" lisas Kaldma.\n\nEesti Maaülikooli välissuhete peaspetsialisti Eda Tursa sõnul leiavad välistudengid ülikooli tihtipeale tänu rahvusvahelisele teaduslikule koostööle.\n\n\"Loodame, et need uued üliõpilased võetakse Tartus hästi vastu, et meie oma ülikooli poolt teeme kõik, et neil sisseelamine siin Eestis hästi sujuks ja kindlasti nad muudavad seda Tartu linnapilti elavamaks, et meie ootame küll, et tuleb väga huvitav õppeaasta,\" öeldi maaülikoolist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu on välistudengite seas jätkuvalt populaarne õppimispaik: sel sügisel on Tartu Ülikooli oodata välistudengeid 75 riigist, Eesti Maaülikooli 35 riigist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHerkel: kui on vaja erakorralist üldkoosolekut, olen valmis kandideerima\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui on vaja erakorralist üldkoosolekut, olen valmis kandideerima. Juhatus võib ka seda arutada, kui on muid lahendusi, arutame,\" ütles Herkel ERR-ile.\n\n\"Praegu on nädalane töörahu välja öeldud ja ma ei tahaks pikalt kommenteerida enne nädalalõppu,\" lisas ta.\n\nAvalikus pöördumises andsid 14 Vabaerakonna liiget teada, et arutasid reedel olukorda Vabaerakonnas ning asusid seisukohale, et pingelises olukorras tuleb anda erakonna juhatusele nädalane töörahu, et anda aega kokkulepeteks.\n\nViis Vabaerakonna juhatuse liiget tegi neljapäeva õhtul Andres Herkelile ettepaneku, et ta ise ametist lahkuks ning et erakonna esimeheks tõuseks ajutiselt senine aseesimees Kaul Nurm.\n\nEndine Vabaerakonna juhatuse liige Jaanus Ojangu ütles, et erakonnas on alustatud allkirjade kogumist erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et kui rahulolematud erakonna liikmed peaksid tahtma kokku kutsuda erakorralise üldkoosoleku, on ta valmis uuesti esimeheks kandideerima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJõulujazzi peaesineja on Lizz Wright koos Estonian Dream Big Bandiga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti muusikasõprade südame võitis Wright Jazzkaarel juba 2012 aastal samas kohas, tollal Nordea kontserdimajas.\n\nJõulujazzil astub Wright Alexela kontserdimajas kuulajate ette 20. sünnipäeva tähistava Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel. Nii Ameerikas kui Euroopas on Lizz Wright koostööd teinud mainekate jazzorkestritega ning astunud korduvalt üles maailma suurimatel jazzifestivalidel North Sea Jazzist kuni Montreux Jazz Festivalini.\nNoore lauljatari esimese suure lava esinemise kohta Hollywood Bowlis aastal 2002 kirjutas Los Angeles Times: \"Laulja astus lavale praktiliselt tundmatuna, kuid lahkus sealt staarina\". Lauljatarilt on ilmunud kuus albumit, mis on pälvinud kriitikutelt ja kuulajatelt vaid kiitust ning jõudnud Billboardi edetabelite tippu.\nWrighti karjäär, mis algas kirikumuusikuna ja kulges läbi ansambli The Spirit ning ooperi- ja jazzilaulu õpingute, jõudis oma väljenduslaadini juba esimese albumiga \"The Salt\", kus ta seob jazzi, gospeli, poprütmid ja rhythm blues 'i voolavaks helikangaks. Tema rikkalikud kogemused eri muusikastiilidest ja eksimatu muusikamaitse võimaldavad tal valida repertuaari spirituaalidest, Ella Fizgeraldi ja Nina Simoni lugudest Eric Claptoni ja Bob Dylani lauludeni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügavsametise hääle ja hingestatud muusika poolest tuntud Lizz Wright esineb 9. detsembril Jõulujazzil Alexela Kontserdimajas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValga-Valka endine peatreener asub tööle Läti pronksiklubi juures\n\n## Põhitekst:\n\nLäti kõrgliiga poolfinaalis Riia VEF-ile 0:3 alla jäänud, kuid pronksiseerias BK Ogre 3:0 alistanud Jurmala meeskonnaga lõi Zeids Sportacentrs.com portaali teatel käed kolmeks hooajaks. Võistkonna peatreeneri Martins Gulbisega on 28-aastane Zeids töötanud ka varemgi erinevate Läti noortekoondistega, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Jurmala projekt ja organisatoorne pool on väga sümpaatsed. Klubi teab, mida teha – tegutsetakse tasapisi, aga kohusetundlikult. Kõige tähtsam on see, et mõeldakse järelkasvu peale. Seetõttu polnud mul tarvis pikalt kaaluda Jurmala pakkumist,\" rääkis Zeids oma uuest tööandjast, kes muuhulgas teenis viimati korvpalli Balti liigas teise koha.\n\n\"Peatreeneri Martins Gulbisega oleme sellelgi suvel Läti U16 koondise juures olnud ning ühise keele leidmine pole mingi probleem. Praegune koosseis on väga huvitav ja konkurentsivõimeline koos mitmete talendikate mängijatega, kelle parim hooaeg on veel ees. Nüüd peame lihtsalt tööd tegema ja ootan juba pingsalt hooaja algust.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel hooajal BC Valga-Valka Maks&Mooritsa meeskonna nii Eesti kui Läti meistrivõistlustel play-off 'i tüürinud Kristaps Zeids on algavast hooajast Jurmala meeskonna abitreener.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnna Pohlak: adrenaliinilaks oli kõhus kuni finišini välja\n\n## Põhitekst:\n\nOptimist ja Zoom8 klassi võitjad selgusid kolmel päeval toimunud sõitude koondtulemusena. Laser klassides said kvalifikatsioonisõitude kolm esimest otse edasi pühapäeval toimunud finaalsõitudesse ning kohad 4.-10. võistlesid omavahel samal päeval poolfinaalis. Poolfinaali parim pääses edasi finaali. Igas Laser klassi finaalis sõitis 4 purjetajat. Seekordne finaalsõit oli erakordne, sest mitte kunagi varem ei ole võistlusrada asunud nii lähedal kaile ja ka publikule. Kõik finaalid olid pealtvaatajaile kaldalt suurepäraselt jälgitavad.\n\nLaser Standard klassi võitjaks tuli ootuspäraselt Karl-Martin Rammo, kes võitis kõik kaheksa kvalifikatsioonisõitu ning suure edumaaga ka finaalsõidu. Teiseks võitles end Martin Aruja ning kolmas oli poolfinaalist võitjana edasi finaali liikunud Joosep Laus.\n\nLaser Radial klassi lõpetas esimesel kohal Anna Pohlak, kes võitis kolme päeva jooksul peetud kaheksast kvalifikatsioonisõidust kuus. Ka finaalsõidus näitas Pohlak kindlat meelt ja otsustuskindlust ning tihedalt teineteise kõrval purjetanud lätlase seljatas ta viimased paarkümmend meetrit enne finišit. Teisena ületas finišijoone Robin Spats Lätist ning kolmas oli Ardi Bogdanov.\n\nPohlak võttis finaalsõidu kokku järgmiselt: \"Finaalsõit oli päris pingeline, kogu aeg tuli silmad lahti hoida ja konkurente jälgida. Raja mõlemat poolt üheaegselt jälgida oli üsna keeruline. Adrenaliinilaks oli kõhus kuni finišini välja, nii et päris hea sõit oli.\"\n\nOptimist klassis pakuvad eestlastele endiselt äärmiselt tugevat konkurentsi Läti noored purjetajad. Kui võistluste avapäeva järel koosnes Optimist klassi esikolmik vaid naaberriigi purjetajatest, siis pühapäeval seis pisut muutus. Kõrgeima koha purjetas välja Eduards Mucins, teiseks tuli Agate Einause Lätist ning kolmandale kohale võitles end eestlane Andrias Sepp.\n\nZoom8 klassis oli endiselt kaasvõistlejate jaoks püüdmatu Aleksander Kuusik, kes on ka EMV sarja üldarvestuses klassi liider. Kuusik lõpetas kaheksast sõidust kuus esimesel positsioonil. Teisele kohale asetus Karolin Härm ning kolmas oli Jorgen Kuivonen.\n\nLaser 4.7 klassis läks esikoht Lätti Roberts Stals-Bulsile. Finaalsõidu esimeses pooles purjetasid võrdselt, külg-külje kõrval Stals-Buls ja Liis Annus. Lõpptulemus selgus alles finišikoridoris, kus Stals-Buls tegi taktikalise muudatuse ning garanteeris seeläbi esikoha. Teine koht Liis Annusele ning kolmas Lätti, Eduard Plavinsile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lohusalus lõppes kolm päeva kestnud Tallinna Jahtklubi karikavõistlus ehk purjetamise Eesti meistrivõistluste seitsmes etapp. 179 purjetajat Eestist, Lätist ja Leedust võistlesid viies paadikassis – Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial ja Laser Standard. Eestlastest jõudsid ootuspäraselt pjedestaali kõrgeimale astmele Karl-Martin Rammo, Anna Pohlak ja Aleksander Kuusik, kes olid oma paadiklassis liidripositsioonil juba avapäeva sõitudest alates.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Ammas saab Haapsalu linnuse peavärava juurde mälestuspingi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pingi idee viisid teostuseni Andrese kolleegid ja sõbrad endisest Haapsalu gümnaasiumist,\" teatas Andres Ammase abikaasa Anneli Ammas sotsiaalmeedias.\n\nAnneli Ammas kirjutas, et Haapsalu gümnaasiumiga on Andres olnud seotud alates sellest, kui ta kuueaastasena 1968 sinna õppima läks, kuni direktoriaastateni 2007-2011.\n\n\"50 aasta jooksul on Andresel olnud väga üksikud aastad, mil tal polnud põhjust 1. septembril kooli minna ja seepärast avame Andrese pingi just 1. septembril kell 13, pärast Haapsalu koolide avaaktusi,\" märkis Anneli Ammas oma teadaandes.\n\nAndres Ammas suri tänavu aprillis 56. aasta vanuselt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus piiskopilinnuse peavärava kõrval avatakse 1. septembril tänavu kevadel surnud riigikogu liikme, ajakirjaniku, õpetaja ja koolijuhi Andres Ammase mälestuspink.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAimar Altosaar astus Vabaerakonnast välja ja tegi poliitikaga lõpparve\n\n## Põhitekst:\n\n\"See otsus küpses tükk aega, juba eelmise aasta suvest. Ma tunnen, et ma olen 24 aastat olnud poliitikas nii või teisiti ja ma näen, kuidas see takistab minu muude valdkondadega tegelemist,\" ütles Altosaar Delfile.\n\nAltosaar on võrgustiku Kuldne Liiga vedaja, tegeledes koolituste ja konsultatsioonidega. \"Kuna see ühiskond on meil selline, et ükskõik kui väikeses erakonnas sa ka ei ole, võib see kliente või koostööpartnereid häirida,\" nentis Altosaar.\n\nAimar Altosaar kuulus aastatel 1994–2006 Isamaaliitu ja oli kahel korral selle peasekretär. Aastatel 2006–2014 kuulus ta Isamaa ja Res Publica liitumise järel Isamaa ja Res Publica Liitu ning aastast 2014 Vabaerakonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kauaaegne poliitik, varasemalt Isamaaliitu ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuulunud Aimar Altosaar astus Vabaerakonnast välja ja rohkem poliitikas osaleda ei kavatse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhendatud Korea võitis Aasia mängudel ajaloolise kuldmedali\n\n## Põhitekst:\n\nTehniliselt endiselt sõnajalal olevad Lõuna- ja Põhja-Korea koondasid naiste draakonipaatide võistluseks jõud ja võitsid esmalt laupäeval 200 m sõidus pronksi, pühapäeval lisasid nad sellele aga 500 m sõidu kuldmedali, edestades vaid 0,304 sekundiga Hiinat, kolmas oli Tai.\n\nSeejuures alustas ühendatud Korea naiskond ühiseid treeninguid alles kuu aega tagasi. \"Usun, et saame ka tulevikus ühtse lipu all võistelda, vähemalt me kõik tahaksime seda teha,\" ütles naiskonna liige Jang Hyun-jung.\n\nÜhendatud Korea naiskond võitis draakonipaatide 500 m sõidus kulla. Autor: SIPA USA/Scanpix\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Indoneesias jätkuvatel Aasia mängudel võitis ühendatud Korea ehk ühe lipu alla koondunud Lõuna- ja Põhja-Korea ajaloolise kuldmedali, mis on neile esimeseks ühiseks kullaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReal võttis kindla võidu, Sevilla ja Villarreal väravaid ei löönud\n\n## Põhitekst:\n\nAlguses pidid Madridi klubi fännid ehmuma, kui veerandtunni möödudes oli skoorijaks katalaan, mitte valgesärk. Deja vu moment tekkis eelmise aastaga, kui Girona suutis Reali alistada 2:1. Sel korral aga nii siiski ei läinud. Meistrite liiga valitsev meister vastas Borja Garcia tabamusele nelja väravaga, vahendab Soccernet.ee.\n\nNädalavahetuse saavad õnnestunuks lugeda Barcelona elanikud, kuna mõlemad kodumeeskonnad teenisid kolm silma tabelisse. Kui laupäeval suutis Barcelona suurklubi napilt alistada Real Valladolidi, siis pühapäeval teenis kindla võidu Espanyol, olles 2:0 üle eelmise hooaja neljandast tiimist Valenciast.\n\nOodatult õhtu kõige põnevam matš Sevilla ja Villarreali vahel oli hoopiski kõige võimalustevaesem. Väravaid ei löödud, pealelööke tuli mõlemal Lõuna-Hispaania tiimil neli ning pallivaldamine oli suurem osa mängust 50-50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Madridi Real on tasapisi enda mootorit käivitamas – kui eelmisel nädalavahetusel võideti 2:0 Getafet, siis selles mänguvoorus võeti juba kindlam võit 4:1 Girona üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE lasi teha mälestuskivi Lihula sambale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegelikult on see päev mälestuspäev tolleaegsetele sõjameestele. Ta ei ole samba tagasitoomise päev. See samba mälestuskivi on üks osa sellest mälestuspäevast,\" ütles ERR-ile EKRE lihula esindaja Meelis Malk.\n\nMalki sõnul ei ole tegemist ka esialgse samba koopiaga. \"Ta on Lihula samba mälestuskivi, kus on kujundusena kasutatud algse samba fragmente,\" lausus ta.\n\nMalk rääkis, et mälestuskivi viiakse esialgse samba asukohale rahvakoosoleku toimumise ajaks.\n\n\"See on avalik koosolek, mis on politseis registreeritud. Me eeldame, et sinna avalikule koosolekule tuleb 50-100 inimest,\" lisas ta.\n\nKa rahvusvahelist tähelepanu pälvinud monument avati Lihula kalmistul 20. augustil 2004. Sellel oli kiri: \"Eesti meestele, kes sõdisid 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel.\"\n\nSama aasta 2. septembri õhtupimeduses sammas teisaldati. Selle käigus puhkes konflikt politsei ja kohalike vahel. Samba originaal asub Lagedil vabadusvõitluse muuseumis.\n\nEttevalmistustööd Lihula kalmistul. Autor: (ERR)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lihula kalmistul käivad ettevalmistustööd, et püstitada 2. septembril mälestuskivi skandaalsele Lihula monumendile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAaslav-Kaasik säilitas veemoto MM-sarjas liidrikoha\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina iseseisvuspäeval alanud HydroGP-le oli tulnud 42 pilooti ja esindatud oli 14 riiki üle maailma.\n\nKlassile F-125 oli see võistlus teiseks, klassidel F-250 esimeseks MM-etapiks. Eesti oli esindatud kõigis klassides. Klassis F-125 osalesid MM-sarja juhtiv Erik Aaslav-Kaasik ja MM-sarjas debüüti tegev Sanna Aaslav-Kaasik. Klassis F-250 on stardis Marek Peeba ja klassis F-500 Erko Aabrams.\n\nLaupäevased ajasõidud andsid lootust heaks tulemuseks, aga esimene sõit ebaõnnestus tehniliste probleemide tõttu kõigil peale Erik Aaslav-Kaasiku, kes tuli F-125 esimeses sõidus teisele kohale.\n\nPühapäevaks oli tehnika jälle korras, kuid teises sõidus kordus sama draama Peebal ja Aabramsil, mõlemad katkestasid. Erik Aaslav-Kaasik oli F-125 klassi teises sõidus teine ja Sanna Aaslav-Kaasik kuues.\n\nKõik lootused saada kõigile eestlastele tulemus kirja jäid viimasele sõidule. Esimesena olid stardis Erik ja Sanna. Erik Aaslav-Kaasik sai väga hea stardi ja läks kohe esimesest ringist võistlust juhtima ning hoidis liidrikohta kuni lõpuni. Etapilt talle kokkuvõttes teine koht ning ta suutis ka säilitada peale kahte etappi MM-sarja liidrikoha. Etapivõit läks Sebastian Kecinskyle ja kolmandaks tuli Todd Anderson USA-st. Sanna Aaslav-Kaasik oli etapi kokkuvõttes seitsmes.\n\nKlassi F-250 viimasesse sõitu startis Peeba võistlejaterivi lõpust ja hakkas iga ringiga kaasvõistlejatest mööduma ning saavutas viimasest sõidust neljanda koha. Kokkuvõttes talle MM-sarja avaetapilt üheksas koht, etapi võitis Claudio Fanzini Itaaliast, teiseks tuli Peter Bodor Ungarist ja kolmas oli Marco Malaspina Itaaliast.\n\nKlassis F-500 sai Aabrams viimases stardis võistlejaterivi lõpust väga hea lähte ja sõidust talle kolmas koht. MM-sarja esimese etapi võitis Milen Marinov Bulgaariast, teine koht kuulus Attila Havasele Austriast ja kolmas oli Marian Jung Slovakkiast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas Ternopilis sõidetud HydroGP veemoto maailmameistrivõistluste etapil säilitas Erik Aaslav-Kaasik klassis F-125 liidrikoha MM-sarjas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCoca-Cola Plaza kinoklassika jätkub septembris \"Suure Lebowskiga\"\n\n## Põhitekst:\n\nFilm \"Suur Lebowski\" (\"Big Lebowski\") jutustab sellest, kuidas muretu tegelase The Dude'i ehk Jeff Lebowski (Jeff Bridges) elu muutub, kui tema kodu tungivad kaks pätti, kes arvavad ekslikult, et ta on sama nimega miljonär. Endale omasel rahulikul moel asub The Dude nüüd teekonnale, et tagasi nõuda kahjud, mille pätid talle põhjustasid. Väljapressimiste, pettuste, seksi ja uimastite keskel on tal ainult üks eesmärk – saada endale uus vaip. Film tuleb näitamisele kõigil septembri kolmapäevadel.\n\nOktoobris vahetab The Dude'i välja õudusemeistri Sam Raimi 1981. aasta kultusfilm \"Kurjad surnud\" (\"Evil Dead\"). See on õudusfilm viiest sõbrast, kes vanas metsamajakeses lõbusalt aega veetes avavad pahaaimamatult väravad, mille kaudu sisenevad meie maailma verejanulised hauatagused olendid, kes noori piinama hakkavad. Sam Raimi pöörasest õudusfilmist on saanud kultusteos, mis on inspireerinud lugematul hulgal õudusfilme.\n\nNovembri kinoklassikaks on film, mille kohta esmapilgul ei oskakski arvata, et see oli esmalt kinoekraanidel juba nii palju aastaid tagasi – 1995. aasta Michael Bay debüütfilm \"Pahad poisid\".\n\nDetsembris jõuab ekraanidele Ridley Scotti 1982. aasta meistriteos \"Blade Runner\", mille järg oli kinodes alles möödunud aastal. Kultusliku ulmefilmi \"Blade Runner\" peaosas särab Harrison Ford ning film jutustab loo kaugest tulevikust, kus uurija Rick Deckard peab leidma neli replikanti. Need on tehislikult loodud inimesed, kes põgenesid maavälisest kolooniast, et tulla Maale oma loojat otsima. Linastuv filmiversioon on 2007. aastal välja antud The Final Cut.\n\nKinoklassika sündmustesarja filmid on kõik digitaalselt taastatud, minimaalselt 2K resolutsiooni ja kvaliteetse 5.1 heliga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "5. septembril jätkub uue hooga Coca-Cola Plaza kinoklassika sari, mis toob taas kinolinale filmiajaloo ikoonilisemad filmid ja kultustegelased. Hooaeg jätkub vendade Coenite komöödiaga \"Suur Lebowski\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallileegion: Saksamaa liigahooaja avang tõi kolm võitu ja kolm kaotust\n\n## Põhitekst:\n\nMullune Bundesliga kuues TSV Hannover-Burgdorf ja Mait Patrail sõitsid külla 12-kordsele Saksamaa meistrile VfL Gummersbachile ning said dramaatiliselt kaks punkti. Veel tosin minutit enne mängu lõppu nelja väravaga taga olnud Patraili koduklubile kindlustas 26:25 (11:14) võidu paremäär Timo Kastening viimasel sekundil visatud väravaga. Eestlase arvele jäi üks resultatiivne sööt.\n\nRasmus Otsa Bundesliga-debüüt jäi ootele\n\nKõrgliiga uustulnuk Bergischer HC alustas Bundesliga-hooaega kodus mullu napilt püsima jäänud Ludwigshafeni Die Eulen vastu. Avapoolajal vaid korra juhtima pääsenud Rasmus Otsa tööandja rebis paariväravalise edu sisse teise pooltunni algul ning viis mängu 27:23 (11:12) võiduni. Siingi oli kangelaseks paremäär, sest islandlase Arnor Thor Gunnarssoni arvele kogunes 13 väravat.\n\nKarikamängus vigastada saanud esiväravavaht Bastian Rutschmanni asemel seisis BHC väravas kõik 60 minutit Christopher Rudeck ja Ots nii veel oma Bundesliga-debüüti ei saanud. \"Bastian on vähemalt kolmeks nädalaks väljas, nii et olen esindustiimis veel paar mängu ja ehk saan ka oma võimaluse,\" sõnas Ots, kes järgmisel pühapäeval sõidab BHC-ga külla Patrailile ja Hannover-Burgdorfile.\n\n\"Tundus, et mängu esimene poolaeg läks väga närviliselt, praaki tuli mõlemalt poolt ohtralt,\" kirjeldas Ots esimest Bundesliga-kogemust. \"Teine poolaeg oli algus juba tunduvalt parem ja kättesaadud edu kestis lõpuni. Rutschmann ja Rudeck on siin meeskonnas kui kuningad, teavad kõike läbi ja lõhki, aga on ka stabiilselt väga heal tasemel väravavahid.\"\n\nKarl Roosna: tasemevahe teise ja kolmanda liiga vahel on suur\n\nEelmisel hooajal kõrgliigast pudenenud TuS N-Lübbecke alustas 2. Bundesligas mänge 3. liigast tõusnud Dormageni TSV Bayeri vastu ning sai Mikk Pinnoneni endisest koduklubist võõrsil 29:21 (15:10) jagu. Dener Jaanimaa tabas võitjate kasuks viiest viskest neli ja andis kuus tulemuslikku söötu – ükski teine pallur platsil ei jõudnud kolmenigi.\n\nKaotuse pidi vastu võtma Karl Toomi uus kodumeeskond TV Emsdetten, jäädes selgelt 20:33 (9:13) kodus alla Jürgen Rooba kunagisele leivaisale HSG Nordhorn-Lingenile. Mullu olid klubid 2. Bundesligas vastavalt kümnes ja seitsmes. Toomil oli palju viskevastutust, ent eestlasest vasaksisemine tabas vaid ühe kuuest sooritatud viskest.\n\nSaksamaa kolmandas liigas said mõlemad eestlaste klubid napid kaotused. Armi Pärt ja põhjatsoonis kevadel kolmandana lõpetanud Schwerini Mecklenburger Stiere jäid võõrsil 25:27 (12:14) alla mullu 20 punkti vähem kogunud DHK Flensborgile. Eesti koondise joonemängija panustas kolme väravaga.\n\nSama liiga läänetsoonis hooajal 2017/18 neljanda koha saanud HSG Krefeld pidi leppima valusa 23:24 (11:15) kaotusega uustulnuk TuS Spenge vastu. Suvel Krefeldi siirdunud Karl Roosna viskas neli väravat, kusjuures just Eesti koondise paremääre tabamused aitasid Krefeldil lõpuminutitel kahel korral viigistada. \"Mängisin kõik 60 minutit ja tabasin kuuest viskest neli, aga võinuks rohkem palli saada,\" tunnistas Roosna.\n\n\"Vastased olid kaitses just keskel väga kompaktsed, aga pall ei jõudnud äärele nii tihti kui soovinuks,\" lisas Roosna. \"Ühtegi vastast ei saa kolmandas liigas alahinnata, aga vahe 2. Bundesligaga nii mängijate meisterlikkuses kui klubide köögipooles on suur. Meid peetakse oma tsoonis üheks soosikuks ja eks me tunneme ise ka, et on küllaltki hea võimalus midagi suurt korda saata.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädal tagasi avati Saksamaal karikasarja eelringidega uus hooaeg, möödunud nädalal alustati mängudega kolmes tugevamas liigas ehk võistlustulle asus korraga 102 klubi. Eesti käsipallureid mängib sel hooajal igas liigas kaks ning avavoor tõi kuuikule kolm võitu ja kolm kaotust, sealjuures maitsesid võidurõõmu mõlemad Bundesliga-mehed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMotoGP Silverstone'i etapp jäi vihma tõttu ära, boss pahandas korraldajaga\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlussõit pidi algama pühapäeval kohaliku aja järgi kell 10, seejärel tõsteti start 11.30 peale ning pärast veel mitmeid edasilükkamisi teatati veidi pärast kella nelja, et tugeva vihmasaju ja väga märja raja tõttu ei saa sõitu pidada.\n\n\"Oleme siin varemgi väga märgade oludega kokku puutunud ja vana rajakatte puhul saime alati sõidu ära pidada,\" pahandas Webb. \"Selle uue rajakattega tekkis esimest korda olukord, kus raja kriitilistes kohtades oli liiga palju seisvat vett. Seega võib öelda, et see rajakate on põhjus, miks sõit tuli ära jätta.\"\n\n\"Kogu meeskond tegi terve nädalavahetuse jooksul kõvasti tööd, et püüda rada turvaliseks teha ja nad pingutasid viimase minutiga, aga kahjuks pole loodusega võimalik võidelda,\" lisas Webb. \"Tahaksime Briti GP-d kalendris alles hoida. Selle piirkonna kliimale mõeldes peab vihmaga arvestama ja see rada peab suutma sellega hakkama saada.\"\n\nSilverstone'i raja tegevjuht Stuary Pringle lubas, et algatab põhjaliku uurimise, mis rajakatte paigaldamisel valesti läks, et vesi niimoodi rajale jäi. \"Kogu töö, mis oleme siin teinud, on ju tehtud eesmärgiga Silverstone'i paremaks teha. Alustame koheselt uurimist, et välja selgitada, kas meie uus rajakate oli põhjuseks, miks võistlused tuli ära jätta,\" sõnas Pringle. \"Mul on äärmiselt kahju, et niimoodi läks. Kui oleksin teadnud, et fännid peavad sellistes tingimustes kuus tundi istuma ja tulemus on see, et sõit tühistatakse, oleksin selle otsuse juba keskpäeval vastu võtnud.\"\n\nMotoGP MM-sarja on sõita jäänud veel seitse etappi, üldarvestuses on 201 punktiga liider hispaanlane Marc Marquez.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mootorrataste ringrajasõidu MM-sarja etapp Suurbritannias Silverstone'is tuli vihma tõttu ära jätta, MotoGP boss Mike Webb tõi põhjenduseks Silverstone'i uue rajakatte.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMüstiline ansambel Kuradi Saar avaldas esimese singli\n\n## Põhitekst:\n\nTänaseks on värskele bändile oma heakskiidu andnud teiste seas Vaiko Eplik, kelle arust on esisingel \"Vapustav Maailm\" tuus lugu; Kristel Aaslaid, kelle sõnul on loos saanud kokku kõik tema lemmikosad rockmuusikkast; Piret Järvis-Milder, kes leidis Kuradi Saare näol oma uue Eesti lemmikbändi ja Jaak Sooäär, kes tõi välja ujlalt undavad kitarrid, reipad kandilised rütmid ja julge produktsiooni.\n\nPeagi on oodata ansamblilt Kuradi Saar ka täispikka debüütalbumit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "27. augustil avaldas esimese loo muusikaline eriprojekt Kuradi Saar, mille liikmed jäävad esialgu saladuseks. Bändi liikmed on lubanud saladuseloori aga päev-päevalt kergitada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Post otsib juhti\n\n## Põhitekst:\n\nNõukogu esimehe Bo Hendrikssoni sõnul oodatakse sobilikult kandidaadilt logistika- ja e-kaubanduse äri head tundmist, klienditeenindusettevõtte juhtimise kogemust ning võimekust juhtida ettevõtet väga kiiresti arenevas valdkonnas.\n\nJuhatuse esimehe konkursi viib läbi ja sobivate kandidaatidega võtab ühendust ettevõtte nõukogu.\n\nOmniva nõukogu kutsus 21. mail ametist tagasi ettevõtte toonase juhatuse esimehe Joona Saluveeri. Bo Henriksson tõi põhjuseks erinevad nägemused Omniva tulevikustrateegiast.\n\nEesti Posti põhitegevusala on posti-, logistika- ja infologistikateenuste osutamine ning e-arvete käitlemine. Lisaks emaettevõttele kuuluvad kontserni tütar- ja sidusettevõtted. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. AS-i Maksekeskus tegevusalaks on makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. Post11 pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kättetoimetamiseks üle kogu maailma.\n\nOmandisuhtelt on AS Eesti Post Eesti riigile kuuluv äriühing. Eesti Postil on kaks juhatuse liiget, kontsernis töötab 2300 inimest üle Baltikumi ning 2017. aasta käive oli 99,8 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "AS-i Eesti Post (Omniva) nõukogu otsib avaliku konkursiga ettevõtte juhatuse esimeest mais ametist tagasi kutsutud Joona Saluveerist vabanenud kohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAnett Kontaveidi koostöö Nigel Searsiga jätkub ka pärast US Openit\n\n## Põhitekst:\n\n61-aastane Sears hakkas Kontaveiti juhendama juuni alguses, tingimusega, et kolm kuud antakse üksteisele harjumiseks aega. Kontaveidi sõnul on asjad klappinud. \"Arvan, et jätkame. Mina olen rahul ja mulle tundub, et koostöö sobib. Olen rahul sellega, kuidas asjad on läinud ja kuidas ma end väljakul tunnen,\" ütles maailma edetabelis 27. kohale tõusnud Kontaveit Delfile ja Eesti Päevalehele.\n\nNigel Sears WTA treenerite meediapäeval Autor: AFP/Scanpix\n\nUS Openil 28. asetatud Kontaveit läheb avaringis vastamisi tšehhitari Katerina Siniakovaga (WTA 54.), kellega ta on varem korra mänginud. \"Ei olnud üldse lihtne vastane. Ta võib väga korralikult mängida, on võitnud WTA turniire. Mind ei oota esimeses ringis midagi lihtsat ees,\" sõnas Kontaveit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit on pärast kolme kuu pikkust katseaega jõudnud selgusele, et koostöö treener Nigel Searsiga jätkub ka pärast US Openi suure slämmi turniiri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse filmikomm. Must mees valgete klannis - Spike Leetour de force\n\n## Põhitekst:\n\nFilmiakadeemia auhinnavõitlus on kevadel aga tulisem juba seetõttu, et Kuldmehikestele hakkavad kandideerima ka kassafilmid, teiste hulgas Ryan Coogleri etnofuturistlik, mustanahaliste eneseväärikust tõstev \"Black Panther\". Kevad näitab, kas Filmiakadeemia suudab ka päriselt murda müüti #OscarsSoWhite, sest selle kuvandi murdmine tähendab mustanahaliste filmitegijate tunnustamist, mitte ainult mustanahaliste õhtujuhtide palkamist. Liikumine sinna poole on alanud.\n\nEhkki maailma kinoeliit nägi \"BlacKkKlansmani\" juba maikuus, Cannes'is, esilinastus \"BlacKkKlansman\" USA-s alles 10. augustil, vahetult enne Charlottesville'i tragöödia aastapäeva. Charlottesville'i sündmused saidki oluliseks tõukejõuks, miks Spike Lee filmi Ku Klux Klani imbuvast mustanahalisest politseinikust tegema hakkas. Filmi võtted algasid 2017. aasta septembris ja esilinastus oli Cannes'is juba 14. mail, seega valmis Spike Lee üks paremaid filme vaid poole aastaga.\n\nMustanahalise politseiniku Ron Stallworthi mälestustel (1979. aastast) põhinev põnevik lõpeb dokumentaalkaadritega Charlottesville'ist (2017. aastast), kus neonatsidega flirtiv paremäärmuslane sõidab sportautoga rahvahulka, tappes inimese, 32-aastase Heather Heyeri, kelle nahavärv ei olnudki must. Spike Leele oli Charlottesville filmi lähtepunktiks, Brennan Gilmore'i üles võetud telefonivideo sündmuspaigast lõpetab fiktsionaalse vormi saanud Stallworthi loo emotsionaalse vapustusega, mis seob jutustuse tänapäevase reaalsusega ning teeb Ühendriike painava rassismiprobleemi puust ja punaseks ka neile, kes Charlottesville'i sündmusi märganud vaid turvalise teleekraani vahendusel.\n\nEnamgi veel, Spike Lee on üks esimesi, kes seob 2016. aastal võimule saanud vabariiklase Donald Trumpi otseselt Charlottesville'i sündmuste ja paremäärmuslike rassistidega - Trumpi lemmikloosungeid \"Make America Great Again\" ja \"America First\" hüüatavad filmis Colorado rassistid, kes sarnanevad pigem külapoe tagusele \"pruuni pudeli klubile\" kui organiseerunud kuritegelikule jõugule, mida väljendavad Charlottesville'i tänavail marssivad musklites noored mehed. Lee näitab, milline on Trumpi ideoloogiline pinnas, millelt tõukuvad mitte ainult ta väljaütlemised, vaid ka poliitilised otsused.\n\n\"Blackkklansman: Must mees klannis\" Autor: Kaader filmist\n\nLee alustab filmi lõiguga Victor Flemingi klassikaks saanud eepilisest linatööst \"Tuulest viidud\" (1939), mis käsitleb Ameerika Ühendriikide sünniaega, Kodusõda (1861-1865), kaamerapanoraamis surnukehasid täis pikitud lahinguväli. Nagu ajaloost teada, päädis Ameerika Kodusõda orjuse lõpetamise ja nelja miljoni mustanahalise vabastamisega, \"BlacKkKlansmani\" lõpus muudab Lee tähelipu monokroomseks ja pöörab pea peale, mis on väga tugeva laetusega sümboolne akt.\n\nLee hoiatab, et 2016. aastal toimus presidendivalimistega ohtlik pööre Ühendriikide arengus, mis võib viia seni kodanikuõiguste vallas saavutatu tühistamiseni. Sõnaõigusvabadusele apelleerides levitavad äärmuslased valeuudiseid, meeleavaldusvabadusele viidates korraldavad natsid ja rassistid vihamarsse ning tõrvikurongkäike. Paralleele Ühendriikides ja ka mõnedes Euroopa riikides toimuvaga on lihtne tõmmata, huvitav on aga siinjuures mõelda sellele, kuivõrd sarnased on eestlaste üleelamised kolonialismi all kannatanud mustanahalistele - ka meie oleme olnud ajaloo vältel pigem anastavatate ja orjastatavate, mitte aga vallutajate ja orjastajate seas.\n\nKui läheneda \"BlacKkKlansmanile\" vormiliselt, on ta žanrifilm, mis räägib läbi sõbrafilmi raamistiku politsei ennetustööst inimvaenulike aktsioonide ära hoidmisel. Me ei tea ega saagi teada, kui mäda võib sealne politseisüsteem olla tegelikult (politseinike idealiseerimist on Spike Leele ette heitnud teine mustanahaline filmitegija Boots Riley, kellel tänavu valmis veelgi teravama hoiakuga \"Sorry to Bother You\"). Samuti ei saa me teada, kas erandid on Roni (John David Washington) ja Flip Zimmermanni (Adam Driver) laadsed missiooniga korravalvurid või patrullpolitseiniku Andy Landersi (Frederick Weller) sugused vägivaldsed võmmid. Ilmselt on tõde kusagil vahepeal ning sõltub osariigist ja jaoskonnast.\n\nSpike Lee stiil, mis ilmneb filmi tempos, lavastuses ja ka karakterites, on muhe, pehme, aga mitte lodev ega laisk. Tegelaskujudes on palju inimlikku soojust, sealjuures ka rumalust ja lihtsameelsust lapsikuseni välja, vaatamata sellele, kas tegemist on positiivse või negatiivse kangelasega. Lee justkui ei valikski pooli, ehki ta eelistus on selge algusest saadik.\n\nFilmi meeldejäävaim roll tulebki siinjuures n-ö negatiivse poole pealt - Jasper Pääkkönen tulihingelise rassisti Felixina teeb ühe oma parematest rollidest üldse ja imestama paneks see, kui teda selle eest Oscarile ei nomineeritaks. Lee filmis peaosa, politseinik Roni mängiv John David Washington teeb oma osa pühendumusega, moodustades sobiva tandemi juudist politseinikku Flipi kehastava Adam Driveriga. Washington ja Driver mängivadki KKK-sse imbuva Roni varikuju reaalseks üheks isikuks, kes peab balansseerima kaheldava usaldusväärsusega võimuinstitutsiooni ja sisemisest õiglustundest lähtuva missioonikindluse vahel. Kui harjumuspäraselt politseifilmis hea võmm loobub oma ametitunnustest, loovutab relva ja jätkab õigluse jaluleseadmist omapäi, siis antud juhul jaoskond oma detektiividest ei tagane. Piir, millest kaugemale minna ei saa, tuleb Ronile ja Flipile ette üsna peatselt, jaoskond ei saa aga neist taganeda, sest sündmused hakkavad arenema liiga kiiresti.\n\nSpike Lee hoiab pinget alal 135 minuti vältel, põimides Roni ja Flipi loosse ka Roni romansi õigusaktivisti Patrice'iga (Laura Harrier), mis lisab Roni loole veelgi isiklikumat mõõdet ja teeb ta missiooni raskemaks. Spike Lee filmidele omaselt on Roni lugu intiimne ja lokaalne, väljendades läbi kohaliku ja isikliku laiemaid sotsiaalseid protsesse. Lee on katsetanud pea kõiki Hollywoodi žanre, välja arvatud vestern, mida ta peab (ka õigustatult) põlisrahvaid ja Ameerika rahvusvähemusi alandavaks filmižanriks. Lee on kogu oma 30 aastase karjääri jooksul seisnud selle eest, et tuua must Ameerika filmikunsti, sellest ka katsetused žanritega neo noir 'ist \"Oldboy\" (2013) muusikalideni \"School Daze\" (1988).\n\nBarack Obama valitsusaeg (2009-2017) oli mustale Ameerikale lootuste ajastu. Just siis, 2014. aastal, ilmus trükist ka Ron Stallworthi autobiograafia \"Black Klansman: A Memoir\", mis sai aluseks Spike Lee filmile. Sellest, et teatud tüüpi \"ärkamine\" on mustas Ameerikas toimumas, annavad tunnistust peavoolukinno läbi murdnud Ryan Coogleri \"Black Panther\" (2018), Jordan Peele'i \"Get Out\" (\"Kao ära\", 2017) ja Barry Jenkinsi \"Moonlight\" (2016). Seda ütles New York Timesile ka Spike Lee ise, mullu novembris, kui \"BlacKkKlansman\" oli alles idee tasandil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"BlacKkKlansman: Must mees klannis\" on Spike Lee värskeim ja ka kõige enam kõlapinda leidnud n-ö joint. Põnevaks kujuneb kevadine Oscarite heitlus, sest mustanahaliste õiguste eest ja rassismi vastu oma filmidega seisev Lee on küll mõnel korral Filmiakadeemia kuldkujule nomineeritud, kuid pole kordagi ühtegi saanud. Seevastu Cannes'is sai \"BlacKkKlansman\" sel aastal žürii eriauhinna ja oikumeenilise auhinna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.