messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIAAF: Venemaa kergejõustiklased ei pääse arvatavasti ka tänavusele MM-ile\n\n## Põhitekst:\n\nIAAFi vastava töörühma juht Rune Anderson teatas, et venelastele on tehtud rida ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral pole neil lootust rahvusvahelistele tiitlivõistlustele pääseda, Vahendab Delfi Sport Eurosporti.\n\nAnderson lisas, et ta ei näe hetkel võimalust, et venelaste liikmelisus IAAF-is taastataks enne tänavust novembrit, sest sealne dopingukontroll on endiselt puudulik ja valitsus ei ole mõistnud probleemi täit ulatust. Kuna maailmameistrivõistlused toimuvad juba augustis, jäävad Vene sportlased sel juhul MM-ist eemale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) andis täna teada, et suure tõenäosusega ei taastata Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisust enne novembrikuud, mis tähendab, et Venemaa kergejõustiklasi ei lubata ka tänavustele maailmameistrivõistlustele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPeter Belyi paneb kunstiteosed Voronja galeriis kasvama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänapäeval püüab kunst väljuda traditsioonilistest ruumidest, purustades institutsionaalseid raame, et ühelt poolt tagada loojale vajalik vabadus, teisalt liikuda publikule lähemale ning olla rohkem avatud,\" põhjendas Peter Belyi oma otsust kureerida kaasaegse kunsti näitust suurlinnamelust eemal asuvas Voronja galeriis.\n\nBelyi tõdes, et öeldes lahti muuseumi steriilsest mugavustsoonist, muutub tavaliselt ka kunsti vorm. \"Ebastabiilsetes tingimustes saab olulisemaks protsess, mitte lõpptulemus,\" selgitas Belyi oma valikut luua Voronja galeriis näitus orgaanilisest kunstist.\n\nKunstnikud, kes on kaasatud neljanda suvehooaja näituse loomisele, satuvad justkui ristmikule – ühelt poolt tuleb neil silmitsi seista vahel lausa paanilist hirmu tekitava loodusega ja teiselt poolt tuleb neil orgaanilist maailma taltsutada, et taimed, putukad, kivid ja kristallid võtaksid kunstis vormi, mis taasloovad harmoonilise sideme inimese ja looduse vahel.\n\n\"Me oleme alati olnud avatud kuraatorite poolt pakutavatele teemavalikutele ning tagantjärele mõeldes on kõik senised teemad aidanud meil endil koos Voronja galeriiga muutuda, areneda ja kasvada,\" avasid galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin omalt poolt suvenäituste tagamaid. \"Sel suvel saab kasvamine aga hoopis uue tähenduse. Galeriis pannakse sõna otseses mõttes kunstiteosed kasvama ning näitus võib suve jooksul kardinaalselt muutuda, mis on ilmselt heaks uudiseks neile, kes on harjunud meid suve jooksul mitmel korral külastama. Nüüd annavad selleks põhjuse ka kasvavad ja ajas muutuvad kunstiteosed,\" lisasid galeristid, oodates põnevusega neljanda suve saabumist.\n\nVoronja galerii neljanda suve näitus, tööpealkirjaga \"Avatud piirid\" (\"Открытые границы\"), avatakse 18. juunil 2017 ning seda on võimalik näha kuni 17. septembrini.\n\nPeter Belyi on kunstnikuna tegutsenud aktiivselt alates 2003. aastast. Ta on osalenud rohkem kui 60 ühis- ja personaalnäitusel nii Peterburis kui ka Moskvas, Milanos, Veneetsias, New Yorgis, Washingtonis, Miamis, Bolognas, Nantes`is, Londonis ja Jeruusalemmas. Belyi teosed kuuluvad mitmetesse rahvusvaheliste muuseumite kogudesse. 2009. aastal avas Belyi Peterburis galerii Luda, kus ta on kureerinud nii vene kunstnike näituseid kui ka mitmeid rahvusvahelisi projekte. Belyi kunstniku- ja kuraatoritööd on auhinnatud mitmete oluliste preemiatega. 2014. aastal pälvis ta kuraatoritöö eest Moskvas tegutseva riikliku kaasaegse kunsti keskuse innovatsioonipreemia.\n\nVoronja galerii neljanda suvehooaja näitus on esimene Peter Belyi kuraatoritöö väljaspool Venemaa piire.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Voronja galerii neljandat suvehooaega kureerib Peterburi kunstnik ja kuraator Peter Belyi (Пётр Белый), kes kaasab näitusele kunstnikke, kes töötavad orgaanilise ja anorgaanilise maailma vaheliste seoste loomisega ning kasutavad kunsti loomiseks loodust või loodusest pärinevaid protsesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPeagi Tallinnas esineva Bastille’i liikmed astuvad üles \"Game of Thronesis\"\n\n## Põhitekst:\n\nPopulaarse \"Game of Thronesi” seitsmenda hooaja filmimine on jõudnud lõpusirgele ning spekuleeritake, et sarja finaalosas astuvad kõrvaltegelastena üles ansambli Bastille liikmed. Väikese vihje andis oma austajatele mõned nädalad tagasi ajakirjas Vogue bändi laulja Dan Smith: \"Meile meeldib võtta osa uutest seiklustest. Meil avanes võimalus minna \"Game of Thronesi” võttele ja see saab olema pöörane.” Erinevate allikate väitel on meestel ülesanne võidelda teisel pool müüri asuvatel jäistel aladel \"metslaste” poolel.\n\nMiljonite lemmiku hittsarja ja sama paljude fännidega ansambli tee on ka varem ristunud. Kaks aastat tagasi avaldatud muusikavideos \"Oblivion” osales \"Game of Thronesi” armastatud Sansa Stark ehk näitleja Sophie Turner.\n\nSarjas on ka varem osalenud populaarsed Euroopa muusikud. Nende seas Sigur Rós, Coldplay trummar Will Champion ja Islandilt päris ansambel Of Monsters and Men.\n\nKuigi \"Game of Thronesi” seitsmenda hooaja alguseni on veel kuid aega, siis Bastille'i õnnestub Eestis näha juba kuu pärast. Kuuendal märtsil esineb bänd oma uue ja Briti muusikaedetabeli esimesel kohal asunud albumi \"Wild World” turneega Tallinnas Saku Suurhallis. Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oma uue hittalbumi \"Wild World\" maailmaturneel ringisõitev Briti indie-popbänd Bastille sai võimaluse võtta osa hittsarjast \"Game of Thrones\". Filmimine toimus eelmise kuu lõpus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida teada täna hommikul\n\n## Põhitekst:\n\nKOV-id pingutavad lindilõikamiste nimel\n\nKohalikud omavalitsused pingutavad enne valimistsükli lõppu, et valijatele lubatud objektid saaksid avatud. Tallinna linnavolikogu opositsioon süüdistab linnavalitsust lindilõikamise ralli korraldamises.\n\nTallinna linnavolikogu liige Kaido Kukk ütles raadiouudistes Reene Leasele, et Tallinna linnavalitsusel on valimiste eel plaanis avada umbes 25 munitsipaalobjekti. Kukk tõi välja, et mitmed olulised objektid võinuks valmida ka varem, selle asemel, et oodata valimisaastat.\n\nEelmiste kohalike valimiste eel kulutati Tallinnas ligi 100 000 eurot lindilõikamistele ning ainuüksi Ülemiste liiklussõlme avamistseremoonia läks linnale maksma 41 000 eurot. Riigikohus leidis möödunud aastal, et 2013. aasta Hiiu staadioni avamise näol oli tegemist valimisreklaamiga, mis maksti kinni maksumaksja rahaga. Taavi Pukk leidis aga, et linnarahva informeerimine objektide valmimisest on omal kohal.\n\nTartu linnavalitsus kavatseb sel aastal läbi viia 20-25 avamisüritust või pidulikku tseremooniat. Munitsipaalobjektide avamisi on seal hulgas umbes kümme, teatati linnavalitsusest. Ühe tseremoonia läbiviimiseks kulub minimaalselt 250 eurot, toitlustamise korral lisandub 5-10 eurot inimese kohta. Linna-eelarves ulatub avamisüritustele eraldatud summa 20 000 kuni 30 000 euroni.\n\nPärnu linnavalitsusest vastati, et suurematest munitsipaalobjektidest avatakse selle aasta märtsis üks lasteaed ning sügisel uuenduskuuri läbi teinud Vanalinna põhikool. Vastavad summad on planeeritud allasutuste eelarvetesse.\n\nKaarel Tarand erakondade rahastamise järelevalve komisjonist ütleb, et poliitikud kavandavadki tegevust valimistsüklite kaupa ja perioodi lõpuks tahetakse lubatu ellu viia. Ta avaldas lootust, et kuna varasemast ajast on hoiatavaid näiteid ees, siis suudetakse seekord kulutustega mõistlikuks jääda.\n\nRaport: Süüria vanglas tapeti viie aasta jooksul 13 000 inimest\n\nDamaskuse lähedal asuvas Saydnaya vanglas on viie aasta jooksul hukatud 13 000 inimest, teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty International, süüdistades Süüria võime hävitamispoliitikas.\n\nInimõigusorganisatsiooni raporti põhineb 84 tunnistaja, teiste seas vangivalvurite, vangide ja kohtunikega tehtud intervjuudel.\n\nRaportis kirjeldatakse, kuidas aastatel 2011-2015 vähemalt kord nädalas viidi kuni 50 inimest oma kongidest kohtu ette.\n\nNeid peksti ja seejärel poodi keset ööd.\n\nEnamus ohvritest olid tsiviilisikud, kes olid vastu president Bashar al-Assadi rezhiimile.\n\nAmnesty International rõhutas, et need olid sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod ning tõenäoliselt toimuvad sellised hukkamised ka praegu.\n\nSüüria relvajõudude juhitavas Saydnaya vanglas, mis asub 30 kilomeetrit pealinnast Damaskusest põhja pool, hoitakse tuhandeid vange.\n\nTegemist on Süüria ühe suurema kinnipidamiskohaga.\n\nIisrael seadustas palestiinlaste maalappide hõivamise Jordani jõe läänekaldal\n\nIisraeli parlament kiitis heaks eelnõu, mis ametlikult seadustab okupeeritud Jordani jõe läänekaldal palestiinlaste eramaadel asuvad kümned niinimetatud asunduseelpostid.\n\nPalestiina Vabastusorganisatsioon taunis seaduse vastuvõtmist, öeldes, et see seadustas palestiinlaste maa varguse.\n\nUus seadus võimaldab Iisraelil konfiskeerida palestiinlaste eramaa, millele Iisraeli kodanikud on hooneid ehitanud. Palestiinlastest omanikele kompenseeritakse maa rahaliselt või antakse asendusmaa.\n\nSeadust saab veel ülemkohtus vaidlustada ning kaitseminister Avigdor Lieberman ütles eelmisel nädalal, et seda ka kindlasti tehakse.\n\nSeadus hõlmab enam kui viitkümmet niinimetatud asunduseelposti. Mittetulundusühing Peace Now märkis, et seadus legaliseerib rohkem kui 3800 asunduskodu.\n\nInimõigusorganisatsioon Human Rights Watch märkis, et seadus peegeldab rahvusvahelise õiguse eiramist ning süvendab Läänekalda sisuliselt alalist okupeerimist.\n\nErireportaaž: saunamaraton ehk rahvapidu Otepää jäistel nõlvadel\n\nTänavune ehk kaheksas Euroopa Saunamaraton tõi Kääriku spordikeskusesse ligikaudu 900 inimest, kelle seas astus võistlustulle ka ERRi rahvusvaheline meeskond koosseisus Dario Cavegn, Adam Rang, Justin Petrone ja Allan Rajavee.\n\n\"Meil palutakse saunast kiiresti lahkuda, sest juba järgmised julged ootavad jalalt jalale hüpates oma võimalust sooja saada. Sauna esisele terassile jõudes avastame, et jalanõude jalga saamine on küllaltki raske. Külm on röövinud meie jäsemetest igasuguse tunnetuse. Enne võistlust arutlesime, kuidas saame hakkama ekstreemse kuumusega, kuid sel momendil saab selgeks, et võistlus saab olema pigem külmemat sorti kogemus.\n\n/---/ Ühel momendil tuleb saunast välja neljaliikmeline naiskond, kes on rõivastunud nappidesse teenijariietesse. Nähes võimalust karaokeks seavad nad sammud otse mudase tantsupõranda poole ning legendaarne Meie Mehe hitt \"Viska leili\" võibki kõlada. Tuntud meloodia toob saunast välja ka rühma mehi, kes liituvad naiskonnaga, täites taustatantsijate rolli.\"\n\nOtseülekanne: \"Novembri\" tegijad räägivad filmist\n\nERR-i kultuuriportaal teeb otseülekande kinost Sõprus, kus \"Novembri\" linastuse järel ehk kell 21 toimub vestlusring režissöör Rainer Sarneti ning osatäitjate Rea Lesta, Jörgen Liigi ja Heino Kalmuga.\n\nFantaasiafilm \"November\" põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil \"Rehepapp ehk November\". Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud \"Novembrit\" võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus.\n\nTänane ilmateade: selge, külm\n\nSelge ilm. Puhub idatuul 3-10 m/s, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -7..-12, Ida-Eestis kuni -15°C.\n\nMaanteeinfokeskuse andmetel on teekatted põhimaanteedel ja suurematel tugimaanteedel kuivad ja soolaniisked. Paiguti tuleb arvestada libedate lõikudega ning ilmaprognoosi kohaselt teeolud lähitundidel oluliselt ei muutu, teatas maanteeinfokeskus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaunist päeva algust! Siin on teemad, millega alustada teisipäeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Post kaebas Express Posti konkurentsiametisse\n\n## Põhitekst:\n\nRiigile kuuluv Eesti Post taotleb konkurentsiametilt järelevalvet Express Posti tegevuse suhtes perioodika kojukande kaubaturul linnapiirkonnas ja perioodika tellimuste vastuvõtmise kaubaturul, kirjutab Äripäev.\n\nEesti Posti hinnangul on Express Post kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit, muuhulgas leiab Eesti Post, et Express Post on pakkunud perioodika kojukandele linnapiirkonnas mõnel juhul põhjendamatult madalat ning isegi kolm korda soodsamat hinda kui Eesti Post.\n\nExpress Posti tegevjuhi Risto Eelmaa sõnul on kahetsusväärne, kui riigiettevõte püüab selliste survemeetoditega vähendada konkurentsi ajalehtede kojukande turul.\n\nKonkurentsiameti teatel on Eesti Posti taotlus praegu analüüsimisel ja pärast seda selgub, mis saab edasi.\n\nMaapiirkonnas tegutseb kojukandega ainsana Eesti Post ja saab selleks riigilt dotatsiooni, Express Post teeb kojukannet Tallinnas ja Tartus ning nende lähivaldades, samuti pärnus, Viljandis ja Sindis ning Eesti Post on välja arvutanud, et Express Posti turuosa linnapiirkonnas on umbes 96 protsenti ja Eesti posti oma umbes neli protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Post esitas konkurentsiametile kaebuse oma põhirivaali Express Post vastu, kuna leiab, et konkurent veab samasse kontserni kuuluvaid väljaandeid soodsamalt kui teisi väljaandeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPurjuspäi avarii teinud ohvitser peab kohtu ette astuma\n\n## Põhitekst:\n\nKaitseväe pioneeripataljoni ülem, kolonelleitnant Eero Tepp sõitis eelmise aasta 30. oktoobril purjuspäi Tallinna–Narva maantee Sämi ristis autoga tagant sisse 74-aastase mehe juhitud sõidukile ja põgenes, kirjutab Õhtuleht.\n\nÜksi maanteele jäänud pensionär helistas politseisse, andis avarii põhjustanud auto tunnused ja politsei pidas õnnetuspaigast ligi 20 kilomeetrit eemal Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee 168. kilomeetril kinni Tepi kinni.\n\nPolitsei tuvastas juhil alkoholijoobe ja käivitas kriminaaluurimise, mis päädis talle süüdistuse esitamisega ja kriminaalasja kohtusse saatmisega.\n\nMullu 1. novembril astus Tepp kaitseväe teenistusest tagasi ning on nüüd ametis Kaitseliidus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prokuratuur saatis kohtu alla endise pioneeripataljoniülema, praeguse Kaitseliidu ohvitseri Eero Tepi, kes põhjustas purjuspäi avarii ja põgenes õnnetuskohalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSõidukijuhtidel arvestada libedate teelõikudega\n\n## Põhitekst:\n\nTeedel tuleb arvestada miinuspoolel oleva temperatuuri tõttu paiguti libedate lõikudega.\n\nIlmaprognooside kohaselt teeolud lähitundidel oluliselt ei muutu.\n\nViljandi maakonnas Jaska–Võhma maanteel Olustveres langetatakse teeäärseid puid ning töötsoonis on kehtestatud kiiruspiirang.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Varahommikul on teekatted põhi- ja suurematel tugimaanteedel kuivad ja soolaniisked, kuid kohati libedad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga seitse inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 7.20 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Tapa vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 151. kilomeetril, kus 25-aastane mees kaldus Toyota Avensisega vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Volkswagen Passatiga, mida juhtis 25-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Volkswagen teelt välja ja selle juht sai viga ning ta toimetati Rakvere haiglasse.\n\nKell 7.45 juhtus liiklusõnnetus Narvas Elektrijaama tee 59 juures, kus 56-aastane mees tegi Toyota Avensis Versoga parempööret parklasse ning talle sõitis Honda Accord tagant otsa 30-aastane mees. Toyotas olnud naine sai viga ja ta toimetati Narva haiglasse.\n\nKell 10.44 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Paali külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 204. kilomeetril, kus esialgsetel andmetel alustas 29-aastane mees kerghaagisega Volvo XC70-ga möödasõitu, kuid pidi selle vastutuleva sõiduki tõttu katkestama. Naastes oma suunavööndisse kaotas ta sõiduki üle kontrolli ja sõitis paremale teelt välja. Juht sai viga ja ta toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.\n\nKell 11.20 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas A.H.Tammsaare tee 60 juures, kus 21-aastane naine kaotas Peugeot 206 üle kontrolli ja kaldus teelt välja vastu sõidusuundi eraldaval haljasalal asuvat tänavavalgustusposti. Juht sai viga ja ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei palub seda õnnetust näinud inimestel helistada politseisse telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].\n\nKell 15.04 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse pst 201/203 juures, kus seni tuvastamata juht sõitis Mercedes-Benziga tagant otsa sõiduautole Peugeot 208, mida juhtis 28-aastane naine. Mercedese juht lahkus sõidukiga sündmuskohalt ning politseipatrull leidis sõiduauto hiljem. Peugeot juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Õnnetuse täpsemad asjaolud ja Mercedese juht on selgitamisel.\n\nKell 15.20 juhtus liiklusõnnetus Tapal Üleviste ja Eha tänava ristmikul, kus juhtimisõiguseta 26-aastane mees tegi Citroen C5-ga ristmikul parempööret ja sõitis otsa sõidutee serval kõndinud 67-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Rakvere haiglasse.\n\nKell 18.30 juhtus liiklusõnnetus Narvas Mõisa tn 2/a maja juures, kus 51-aastane naine sõitis Mercedes-Benz C220-ga reguleerimata ülekäigurajal otsa sõiduteed ületanud 66-aastasele naisele. Kiirabi toimetas jalakäija Narva haiglasse kontrolli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval juhtus üle Eesti seitse raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku seitse inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti-Prantsuse kalastustüli süvenes Johnsoni ja Macroni kohtumise järel\n\n## Põhitekst:\n\nPärast pooletunnist kohtumist G20 tippkohtumise ajal Roomas teatas kõrge Prantsuse ametnik, et lähipäevil püütakse töötada välja praktilised sammud vaidluse lahendamiseks.\n\nSuurbritannia seevastu lükkas ümber väite, et riigijuhid otsustasid pingete leevendamiseks koos samme astuda, teatades, et olukorra rahustamine sõltub täiel määral Prantsusmaast.\n\nBriti valitsuse avalduses on öeldud, et Johnson rõhutas taas sügavat muret seoses Prantsusmaa retoorikaga ja väljendas lootust, et Prantsusmaa valitsus leevendab pingeid.\n\nJohnsoni kõneisik Max Blain märkis, et brittide positsioon pole muutunud ja see sõltub täiel määral Prantsusmaast, kas nad loobuvad viimaste päevade ähvardustest.\n\n\"Pingeleevendus saab tulla Prantsuse poolelt,\" rääkis ta.\n\nPrantsuse president Emmanuel Macron ütles pühapäeval omakorda, et Suurbritannia peab kalapüügivaidluses järgi andma või vastasel juhul rakendab Prantsusmaa algaval nädalal kaubanduslikke vastumeetmeid.\n\n\"Pall on Briti väljakupoolel,\" lausus Macron. \"Kui britid midagi ei tee, tuleb 2. novembri meetmeid rakendada,\" ütles Macron ajakirjanikele G20 kohtumisel Roomas, lisades, et loodab siiski esmaspäeval positiivse vastuse saada.\n\nEhkki kalandus on vaid väike majandussektor, on sellel mereriikidele nagu Suurbritannia ja Prantsusmaa suur sümboolne tähendus. Lahkumine EL-ist tähendas Suurbritanniale võimalust kontrollida, kes tema vetes kala püüab.\n\nPrantsusmaa kurdab, et püügilubasid pole antud paljudele alustele, mis on ammu neis vetes kala püüdnud. Suurbritannia seevastu kinnitab, et 98 protsenti taotlustest on saanud positiivse vastuse ja probleem on paarikümne Prantsuse alusega, mis pole oma pabereid korda ajanud.\n\nPrantsuse Euroopa asjade minister Clement Beaune süüdistas pühapäeval Suurbritanniat poliitilistes motiivides, väites, et britid on Brexiti lepet rikkunud.\n\nMinister kirjutas Twitteris, et EL tervikuna on saanud 90 protsenti taotletud lubadest ja kõik need, mis ei ole saanud positiivset vastust, on Prantsuse omad.\n\nPrantsuse presidendibüroo teate järgi rõhutas ka Macron Johnsonile, et Brexitiga võetud kohustusi tuleb osapooltel täita.\n\n\"Esitasime täpsed nõudmised litsentside andmise kohta täpsele arvule laevadele,\" ütles kõrge Prantsuse ametnik. \"Me ootame, et nad järgiksid mängureegleid.\"\n\nTa lisas, et eelolevail päevil kõnelused olukorra lahendamiseks jätkuvad. Briti pool seevastu eitab selliste kõneluste kavandamist.\n\nPrantsusmaa on ähvardanud keelata Briti laevade tuleku oma sadamatesse ning karmistada veesõidukite ja veoautode kontrolli, kui teisipäevaks litsentse ei anta. Ametnik keeldus siiski ütlemast, kas Prantsusmaa on endiselt valmis selliseid sanktsioone rakendama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Boris Johnson otsisid pühapäeval toimunud kohtumisel kalastustülile lahendust, kuid pärast esitasid pooled kohtumise tulemustest erinevaid versioone ja nüüd ollakse teineteisest kaugemal kui varem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola piirivalve ERR-ile: migratsioonisurve piiril on kasvanud\n\n## Põhitekst:\n\nMilline migratsioonisurve praegu on, kas see on kasvanud või kahanenud?\n\nMe ei tea, kui intensiivseks see kujuneb, sest see on kunstlikult tekitatud. Tegu ei ole loomuliku migratsioonilainega, me ei saa teha prognoose, milline on poliitiline olukord põgenike lähteriikides, ja prognoosida, kas see kasvab või kahaneb. Kõik sõltub Lukašenko režiimist, kes kutsub sihilikult põgenikke Valgevenesse, viib nad piirile, näitab, kust piiri ületada ja annab neile redelid ja käärid traadi läbilõikamiseks. Nii et kõik sõltub Lukašenko režiimist, me ei tea tema plaane ja seda, kui kaua ta kavatseb välismaalasi kutsuda.\n\nMe püüame neid hoiatada, et nad ei saa uskuda seda infot, mida Valgevene jagab, nagu oleks Poola-Valgevene piiri ületamine lihtne, vaid et nende elu on ohus ja et Lukašenko teenib nende pealt lihtsalt raha. Nad maksavad lennupiletite eest ja transpordi eest piirile. Neid inimesi suunatakse rabadesse ja jõgedesse, ohtlikesse piirkondadesse, nii et meil on juba olnud kuus surmajuhtumit Poola poolel.\n\nAga kui palju on piiri ületamise katseid?\n\nMigratsioonisurve intensiivistus juulis ja augustis. Augustis oli meil 3500 katset ebaseaduslikult piiri ületada. Septembris oli katseid 7000-7500, käesoleval kuul juba 14 000. Nii et piiriületuskatsete hulk kasvab kiiresti. Alates aasta algusest oleme kinni pidanud 2000 põgenikku, enamus neist on iraaklased, neid on umbes 1200, ja 300 afgaani.\n\nInimõiguslased ja osa Poola avalikkusest leiab, et see viis, kuidas Poola oma piiri kaitsma on asunud, on ebainimlik. Kuidas te neid etteheiteid kommenteerite?\n\nPiirivalve ja Poola riik aitavad kõiki inimesi, kes abi ootavad. Kui inimene ütleb, et ta ei otsi rahvusvahelist kaitset Poolast, vaid Saksamaalt, siis me ei vii neid Lääne-Euroopa riikidesse. Piirivalve ülesanne on kaitsta riigi piiri. Me ei julgusta kedagi ebaseaduslikult piiri ületama, vaid vastupidi, me hoiatame, et piir on kaitstud ja kõik, kes seda ületavad, võetakse vastutusele.\n\nPaljud neist inimestest ütlevad aktivistidele, et nad soovivad Poolast asüüli taotleda. Aga kui me neile selgitame protseduuri, et nad peavad jääma Poolasse pooleks aastaks, ootama otsust ja neid võib oodata väljasaatmine, siis nad tunnistavad, et nad ei taha jääda Poolasse, vaid minna edasi Saksamaale, kus neil on perekonnad, parem majanduslik olukord ja kõrgemad sotsiaaltoetused. Mitte keegi neist ei soovi jääda Poolasse ja ei ole mingit teist meetodit, kuidas Poola saaks neid aidata. Me ei vii neid Berliini, see ei ole meie töö.\n\nMe oleme näinud pilte väikestest lastest ja naistest metsas. Kas te ei arva, et nende seal hoidmine ei ole normaalne ega inimlik?\n\nMe aitame kõiki, eriti peresid lastega, sest meid liigutab nende olukord. Samas ei saa me lapsi eraldada nende vanematest. Kui lapsevanem ütleb meile, et ta ei taha varjupaika taotleda Poolas, vaid tahab minna Saksamaale, siis meil ei ole nende aitamiseks mingeid võimalusi. Nad tuleb tagasi saata riiki, kust nad tulid. Kui tegu on noortega, kes on 15-18-aastased, siis me määrame seadusliku esindaja, kes nende nimel esitab asüülitaotluse ja esindab neid. Lapsi, kes on koos vanematega, ei saa me aidata, sest nende vanemad langetavad otsuseid. Nende siht on jõuda Saksamaale, peaaegu kõik neist ütlevad meile seda. Põgenikekeskustes olevatest inimestest ainult 50 protsenti taotleb asüüli Poolas.\n\nKui palju on piiril inimesi surnud?\n\nMeie teame Poola poolel kuuest juhtumist. Kolm juhtumit olid septembris, üks inimene sai ilmselt infarkti pärast piiriületust, me püüdsime teda aidata, aga ei suutnud tema elu päästa. Viimastel nädalatel oleme leidnud veel kaks surnukeha, ilmselt surid nad mõne nädala eest. Nii et kokku kuus juhtumit, me ei tea, milline on olukord Valgevene poolel.\n\nPoola kavatseb piirile tara ehitada. Millal te kavatsete seda teha ja kui pikk ja kõrge see tuleb?\n\nPraegu me ootame korraldusi, mis lubavad meil sellega alustada. Me loodame alustada sellel aastal, sest me tahame selle valmis ehitada võimalikult kiiresti.\n\nTara on vaid üks element piirikaitse süsteemis, see tähendab ka tehnilisi jälgimissüsteeme. See ei ole üksnes tara, vaid ka elektroonika ja kaamerad. Kõik see aitab meil kiiresti reageerida, kui keegi on piirile lähedal ja suunata sinna oma patrullid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Piiriületamise katsete hulk Poola-Valgevene piiril on viimastel kuudel mitmekordistunud, ütles Poola piirivalve pressiesindaja Anna Michalska rahvusringhäälingule. Poola piirivalve ei saa tema sõnul kuidagi aidata inimesi, kes tahavad suunduda Saksamaale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiho Kallus: mul ei ole kunagi pulss nii kõrgel olnud\n\n## Põhitekst:\n\nSee on nüüd päris hull asi, mis meil on siin toimunud. Kui sa paigutaksid selle tulemuse tenniseajaloos mingisugusesse raamistikku, siis mis see oleks?\n\nMul oli täna suur au ja rõõm seda Aneti finaalmatši kommenteerida ja pean ütlema, et mul ei ole kunagi pulss nii kõrgel olnud. Süda jättis lööke vahele. Kui Eesti tennise läbi aegade suurematest võitudest rääkida, siis kindlasti grand slam 'i veerandfinaalid. On ju mänginud veerandfinaalis Toomas Leius 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel, kus poliitilistel põhjustel ei saanud väljakule minna. Tuleb meelde ka Kaia Kanepi matš Wimbledonis, kus ta oli Petra Kvitova vastu otsustavas setis otsustavas tie-break 'is 5:2 ees. Kaia Kanepi on ju mitmes veerandfinaalis olnud. Anett Kontaveit on ju ise korra Simona Halepiga grand slam' i veerandfinaalis mänginud. Siis oli Halep väga selgete numbritega üle, aga ma julgeks küll öelda, et see praegune tulemus need kõik üle teeb, aga vähemalt võrdväärne. Aastalõputurniir on veel ees - me ei tea, kuidas Anett seal veel esineb.\n\nVõrreldes suure slämmi turniiridega? Võib-olla tavainimese jaoks kõlab Wimbledon või Prantsusmaa lahtised kõlavad uhkemalt kui WTA finaalturniir, millega meil ei ole tulnud liiga palju tegemist teha.\n\nTenniseinimese jaoks on grand slam tennises kõige-kõige. Tõsta karikas pea kohale grand slam 'il on midagi veel enamat kui võita aastalõputurniir. Aga Eesti tennisist ei ole veel grand slam 'il ka poolfinaali jõudnud. Mina loodan küll, et kui seal finaalturniiril Anett mingi tulemuse teeb, siis see on ajaloo tippsaavutus.\n\nKui silmaga tema mängu vaadata, siis kas silmaga on ka näha, kui ta teeb kvalitatiivselt midagi teistmoodi võrreldes nelja kuni kuue kuu taguse ajaga?\n\nKõik see, mis siin sügisel on toimunud, on väikestviisi tennisemuinasjutt. Isegi Anett ju täna intervjuus ütles, et see kõik tundub uskumatu ja on nii kiiresti juhtunud. Enda jaoks järgmist eesmärki panna... kogu karjääri oled mänginud selle nimel, et jõuda top kümnesse ja nüüd see tuli niimoodi kahe kuuga nipsust. Aga nii palju, kui mina olen seda mängu vaadanud, siis eelkõige jääb mulje, et ta on leidnud väga hea enesekindluse ja suudab mängida selles hetkes, kus ta on. Ta kontrollib seda mängu väga kõrgel kiirusel ja väga tore on vaadata, kuidas ta keskendub nendel hetkedel, kui läheb natukenegi keerulisemaks ja läheb külma peaga edasi. See on fantastiline.\n\nMida Mehhikost ootame? Paneme pinged korralikult peale.\n\nVõiks ju öelda, et kõik vastased on sellisele Anetile võidetavad. Ei tahaks küll ära sõnuda, aga praegu tundub, et tahaks vähemalt poolfinaali jõuda. Võiks olla väga reaalne. Neljasest alagrupist saab kaks edasi, peaks siis vähemalt kahe hulgas olema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV spordisaates intervjuu andnud tenniseekspert Riho Kallus peab Anett Kontaveidi jõudmist WTA aastalõputurniirile Eesti tennise teiste suursaavutustega nagu kohad suure slämmi turniiri veerandfinaalides, võrdväärseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nInimõiguslane ERR-ile: Poola kohtleb põgenikke ebainimlikult\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas teie töö siin välja näeb?\n\nSee on tavaline humanitaarabi töö. Kui me saame infot inimestest, kes vajavad meie abi, siis püüame kõigepealt saada võimalikult palju informatsiooni nende inimeste vajaduste kohta. Näiteks, kui suure grupiga on tegu, kas seal on lapsi, kui palju mehi, kui palju naisi, milliseid riideid neil vaja on, kui suuri jalanõusid neil vaja on ja muid selliseid asju. Tavaliselt on inimestel pärast päevi metsas rändamist riided ja jalanõud kulunud ja märjad. Need ei ole tavaliselt ka sobilikud sellise ilma tarbeks, mida nad siin kohtavad. Seepärast püüame me neid esimese asjana varustada uue komplekti riiete ja jalanõudega.\n\nMuidugi pakume me neile sooja toitu nagu supp ja sooja teed ja muid asju, mida on vaja külma ja niiske ilmaga – tekke, magamiskotte, ajutise peavarju varusid. Kui me suudame nendeni välja jõuda, siis anname me neile selliseid varusid.\n\nVahel ei taha nad meiega kohtuda, sest on liiga hirmul või me ei suuda neid leida. Sel juhul jätame me asjad kuhugi, kust nad saavad neid hiljem võtma tulla.\n\nKui me jõuame inimeste grupini, siis esimese asjana me vaatame, kas kellelgi on tõsiseid terviseprobleeme. Sellisel juhul kutsume me kiirabi. Kui seda vaja ei ole, aga on vaja mingit esmaabi, siis seda me saame ise pakkuda. Enamus neist on alajahtunud ja nad vajavad üles soojendamist.\n\nSamuti informeerime me neid nende olukorrast – milline on nende staatus õiguslikult ja milline on nende tegelik olukord.\n\nSee, mis praegu Poolas toimub, läheb tihti seadustega vastuollu, nad peavad seda teadma, et langetada informeeritud otsus oma edasiste sammude osas. Kui nad tahavad taotleda Poolas asüüli, siis me peame helistama piirivalvele, sest see on ainus viis varjupaiga taotlemiseks. Enne seda leiame me neile juriidilise esindaja, kes saab nendega koos olla kogu protsessis, et nad ei peaks seda üksi läbi tegema. See ongi kõik.\n\nKui palju kõnesid või teateid te päeva jooksul saate?\n\nSee oleneb päevast ja perioodist. Viimasel nädalal on meie tegutsemispiirkonnas olnud rahulikum kui eelmistel nädalatel. Tõenäoliselt ületavad inimesed piiri teistes kohtades, meist lõuna pool, aga me ei tea, kui kaua see rahulikum aeg kestab. See ei sõltu meist. Me ootame, mis edasi saama hakkab. Viimasel kuul oli meie meeskonnal ligikaudu 60 sekkumist ja me aitasime 300 inimest. Kõik on olnud väga spontaanne, kolm kuud tagasi ei aimanud me, et midagi sellist hakkab juhtuma.\n\nMe ei ole humanitaarabi organisatsioon, meie mittetulundusühing aitab põgenikke ja pagulasi Poolas, aga enamasti puudutab see integratsiooni ja keele õppimist. Me pakume programme lapspagulastele ja hariduslikku tuge. Me pakume juriidilist abi ja psühholoogilist abi. Aga siiani töötasime me inimestega, kes on juba Poolas ja kellel on mingi luba siin viibimiseks. Me oleme küll töötanud ka asüülitaotlejatega varem, aga see on olnud siiski väga erinev praegusest olukorrast, me ei pakkunud humanitaarabi, nii et me õpime praegu seda.\n\nMa arvan, et meil läheb päris hästi, võttes arvesse, et meil ei olnud võimalik selleks valmistuda. See on meie jaoks suur väljakutse ja nõuab palju ressursse. Me oleme õnnelikud, et meil on nii palju vabatahtlikke, kes olid kohe valmis toetama, nii et siin vahetustes ei käi mitte üksnes meie töötajad, vaid ka vabatahtlikud. Me püüame hakkama saada nii hästi kui oskame, aga see on meie jaoks raske.\n\nKuidas te saate aidata inimesi, kes on näiteks selles suletud tsoonis, kuhu te ei pääse?\n\nKui inimesed on selles suletud tsoonis, siis me saame nad viia kokku seal elavate kohalike inimestega, kes saavad seal olla ja liikuda. See on üks võimalus. Kohalikud inimesed teevad niikuinii palju ise. Nad ei oota meilt signaali, nad lihtsalt kohtuvad nende inimestega oma külades ja põldudel ja metsas. Nad teevad üsna palju, me püüame neid aidata ja nende olukorda mingilgi moel leevendada nagu me saame.\n\nNende olukord on palju raskem kui meil. Nemad elavad seal, meie roteerume. Meil on kolmepäevased vahetused, me lähme tagasi Varssavisse või mujale, kus meie kodu on. Nemad on siin kogu aeg ja nad näevad pidevalt inimesi, kes vajavad väga abi. Need inimesed koputavad nende majaustele. Mingit vägivalda pole põgenike poolt ette tulnud, tahan seda väga selgelt öelda, aga sa näed inimesi, kes on kurnatud ja kellel on külm ning suur hirm. Sa näed neid iga päev. See on raske. Inimesed, kes on otsustanud aidata, aitavad kogu aeg, sest see kõik toimub kogu aeg. Nad ei saa võtta pausi või lahkuda, nad teevad tõesti palju.\n\nLevinud kujutelm põgenikest on see, et tegu on heas vormis noorte meestega, kes otsivad paremat elu. Millises seisundis inimesi teie siin näete ja kas tuleb palju ette naisi ja lapsi?\n\nSiin on kõiki. Me näeme siin peresid väikeste lastega, vahel üksnes mõnekuustega. Me oleme näinud rasedaid naisi. On olnud juhtumeid, kus naised on metsas sünnitanud ja juhtumeid, kus naised on napilt enne sünnitust haiglasse jõudnud. Me oleme näinud vanemaid inimesi, puudega inimesi, muidugi ka mehi igasuguses vanuses, vahel väga noori, napilt täiskasvanuid, vahel 14-15-aastasteid. Siin näeb igasuguseid inimesi. Nende seisund sõltub sellest, kui kaua nad metsas on olnud. Kui paar päeva, siis ei ole nad füüsiliselt eriti halvas seisus, vaimselt sõltub, see on väga individuaalne olukord. Aga kui nad on olnud metsas nädalaid, siis on nad kõik haiged. Nad on alajahtunud, neil on väga külm ja nad on väga väsinud. Neil on gripp, kopsupõletik, kõikvõimalikud haigused pärast päevade kaupa nii halbades tingimustes elamist.\n\nKuidas te kirjeldaksite Poola riigi ja piirivalve käitumist? Me kõik saame aru, et tegemist on erakorralise olukorraga ja Valgevenest siia saadetud põgenike vooga, nii et teatav piiri kaitse on vajalik.\n\nPiiri kaitse on üks asi ja inimeste ebainimlik kohtlemine ning nende elude otseselt ohtu seadmine on teine asi. Pole mingit vajadust hoida inimesi metsas ja saata neid tagasi Valgevenesse, mis ei ole turvaline riik, me kõik teame seda. See ei ole turvaline riik valgevenelastele ega välismaalastele. Selleks on olemas protseduurid ja infrastruktuur. On olemas põgenikekeskused, on olemas varjupaiga taotlemise protseduur, on olemas väljasaatmise protseduur, mida saab teha võimalikult turvaliselt. Kellegi võtmine põgenikekeskusesse ei tähenda loa andmist tema püsivaks siinviibimiseks. Aga kõigil on õigus varjupaika taotleda ja neid tuleb menetleda, nagu kord ette näeb.\n\nSee ei toimu aga praegu nii ja inimeste elud on ohus. Meie jaoks pole oluline, miks ja kuidas nad siia sattunud on, nad on siin ja nad on päris inimesed, nad võivad surra ja nad surevadki metsas. Kohtlemist, mis neile osaks saab, ei saa meie hinnangul kuidagi õigustada.\n\nKui palju inimesi on piiril surnud?\n\nAmetlik arv on vist üheksa või kümme, aga me ei usu, et need arvud vastavad tõele. Piiritsoonile puudub ligipääs, sest välja on kuulutatud eriolukord. Seal võib olla palju surnukehi. See on väga vähearenenud ja ruraalne piirkond, seal on palju metsa ja jõgesid. Piirivalve ei anna võib-olla kõikidest surmadest teada, aga nad ei pruugi neid kõiki ka teada. Meil on seda ametlikku statistikat väga raske uskuda.\n\nVõib-olla selles erakordses olukorras on tagasisaatmised uus normaalsus, sest me ei saa hakkama tuhandete põgenikega?\n\nMa arvan, et me saaksime tuhandetega hakkama küll. Poola on suur riik. Me saaksime hakkama tuhandete põgenike ja ka sadade tuhandetega. Me ei pea kõiki neid vastu võtma, kui neil ei ole alust rahvusvaheliseks kaitseks, nad võib välja saata. Aga seda saab korraldada inimlikul viisil ja hoida neid turvalises kohas kuni väljasaatmiseni.\n\nMinu silmis ei ole toimuvale mingit õigustust. Jah, me ei ole Euroopa Liidu rikkaim riik, aga globaalses vaates oleme me siiski üsna jõukas riik, mis suudab mõnele sajale tuhandele inimesele tagada esmase abi. Asi ei ole rahas, sest eriolukord, müür ja okastraat ja inimeste eest hoolitsemine haiglates, kui nad on juba lähedal surmale, on ka väga kallis. Neile inimestele ajutise peavarju, toidu ja esmase meditsiiniabi pakkumine, enne kui nad jõuavad tõsiste terviseprobleemideni, oleks oluliselt odavam praegu toimuvast.\n\nKui te pöördute piirivalve poole asüüliprotsessi alustamiseks, millal seda tehakse ja millal mitte?\n\nEi ole mingeid reegleid, see on juhuslik, me ei saa aru, mis muster seal on või kas seal on üldse mingi muster, kuidas piirivalve otsustab. Meil on olnud erinevaid olukordi, on olnud olukordi, kus me arvasime, et see leiab aset, sest tegu oli väikeste lastega ja üks neist oli viidud haiglasse, lõpuks jäi pere metsa. Ja on olnud vastupidi olukordi, kus me arvasime, et asüüliprotsessi ei alustata, sest tegu oli üksnes meestega, aga see siiski algatati. See on juhuslik ja kogu selle õuduse juures, mis siin toimub, on see samuti väga hirmutav osa, et puuduvad protseduurid ja regulatsioonid, on vaid juhuslikud otsused juhuslikelt inimestelt ja sa ei tea, mis juhtub.\n\nKui mugav teie organisatsioonil on siin töötada, kas teid ka kuidagi taga kiusatakse?\n\nSiiani ei ole ette tulnud midagi tõsist, vaid igapäevased väiksed asjad, nagu regulaarsed politseikontrollid autoga sõites. Mitte midagi olulist. Aga me ei tea, mis juhtub tulevikus, võib-olla nad koguvad mingit infot meie vastu, võib-olla nad valmistavad ette mingeid süüdistusi meie vastu. Me ei tea seda. Praegu me saame tegutseda, kuigi üksnes väljaspool suletud tsooni.\n\nEriolukord, mis kehtestati septembri alguses on väga tõsine vahend, mida kasutati põhiliselt meie ehk abiorganisatsioonide vastu ja muidugi meedia vastu. Nemad ei saa samuti tsooni siseneda ega kajastada seda, mis seal toimub. See on pretsedenditu. Ajakirjanikke lubatakse sõjatsoonidesse ja tõeliselt ohtlikesse kohtadesse. Siin ohtu ei ole. Oht on muidugi lõksu jäänud inimestele, aga mitte mulle, kohalikele ega abitöötajatele. Ainus põhjus eriolukord kehtestada oli lihtsalt soov mitte näidata, mida piirivalvurid ja sõdurid seal teevad. See on samuti väga hirmutav. Praegu võivad nad seal teha, mida iganes, keegi ei tea seda.\n\nSiseministeerium kinnitas, et kui keegi vajab arstiabi, siis ta saab seda ja keegi ei sure piiril Poola piirivalve tegevuse tõttu. Teie lugu ei kinnita seda.\n\nOli näiteks olukord, kus piiril oli 11 inimesest koosnev grupp ja kiirabi ütles, et nad kõik on alajahtunud ja vajavad haiglaravi. Pärast veidraid läbirääkimisi meedikute ja piirivalve vahel viidi ainult kaks neist haiglasse, üheksa visati tagasi metsa. Nii et ei, see ei ole tõsi.\n\nMe näeme seda omaenese silmadega, see ei ole midagi, mida me oleme kuskilt kuulnud või keegi rääkis meile, vaid me näeme seda ise. Nad ei saa abi. Siin on praegu tõesti külm ja märg. Niiskus koos madala temperatuuriga on tõesti ohtlik kombinatsioon ja kõik inimesed, kes ei pääse praegu turvalise peavarju alla, on praegu otseselt ohus. Nad ei saa abi riigilt ega piirivalvelt, see jutt on vale algusest peale. Kõik need inimesed, kes ei pääse turvalisse majutusasutusse, ei saa meditsiiniabi, süüa ega juua, on ohus. Nende tervis on ohus ja nende elu on ohus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Piiri kaitse on üks asi ja inimeste ebainimlik kohtlemine ning nende elude otseselt ohtu seadmine teine asi, ütles rahvusringhäälingule Poola põgenike abiorganisatsiooni Ocalenie meeskonna liige Marianna Wartecka. Tema hinnangul ei ole võimalik õigustada seda, kuidas Poola Valgevene režiimi poolt teele saadetud põgenikke kohtleb.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTreieri meeskond jäi Euroliiga klubile selgelt alla\n\n## Põhitekst:\n\n14 minutit väljakul viibinud Treier viskas viis punkti (kahesed 0/2, kolmesed 1/1, vabavisked 2/2), kaotas korra palli ja tegi kolm isiklikku viga.\n\nVõitjate parimad olid 16 punktiga Troy Daniels ja Kostas Mitroglou, kolm Sassari pallurit jäid pidama kümne punkti peal.\n\nLiigatabelis jätkab kuuest mängust kuus võitu teeninud Milano liidrina, Sassaril on kirjas kolm võitu ja kolm kaotust.\n\nHenri Drelli klubi Pesaro vandus kodus alla Trentole 75:79 (17:15, 10:25, 26:21, 22:18). Eestlane viibis platsil viis minutit ning punktiarvet ei avanud (kahesed 0/1) ja kaotas korra palli.\n\nTänavusel hooajal kuuest mängust vaid ühe võitnud Pesaro jätkab tabelis viimaste seas, Trentol on kirjas kolm võitu ja kolm kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli kõrgliiga kuuendas voorus jäi Kaspar Treieri klubi Sassari Dinamo võõrsil kindlalt 50:75 (15:22, 15:20, 6:18, 14:19) alla Euroliigas mängivale Milano Olimpiale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJabeur võttis Kontaveidi vabanduse vastu: väärid seda kohta ja seda kleiti\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit ja Jabeur saavad hästi läbi ning eestlanna avaldas oma võidukõnes kahetsust, et Jabeur nüüd koha kaotas. \"Loodetavasti järgmisel aastal oleme mõlemad aastalõputurniiril,\" lisas eestlanna.\n\n\"Vabandus vastu võetud, aga näeme Guadalajaras. Lähen sinna kui varumängija,\" kirjutas 27-aastane tuneeslanna ühismeedias. \"Suured õnnitlused Anettile - sa tõesti väärisid seda kohta. Ja seda kleiti ka.\"\n\nViimasega viitas Jabeur oma varasemale postitusele, kus vihjas võimalusele, et tema aastalõputurniiri tseremoniaalseks osaks hangitud kleit ei pruugi leida rakendust ja ehk tuleks see hoopis eestlannale anda.\n\nLisaks postitas Aafrika tennisist ka naljafoto sellest, kuidas ta Kontaveiti kägistab.\n\nMeanwhile in my head pic.twitter.com/lWNFSRMCmX\n\n— Ons Jabeur (@Ons_Jabeur) October 31, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Anett Kontaveit kindlustas Club-Napoca WTA turniiri võiduga koha naiste tennise aastalõputurniiril Mehhikos. Sellega puksis ta viimasel hetkel kaheksa seast välja tuneeslanna Ons Jabeuri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nZverev alistas finaalis üllataja ja võitis hooaja viienda tiitli\n\n## Põhitekst:\n\nKoguni 19 ässa löönud Zverevi palling töötas hästi - tema esimese servi õnnestumise protsent oli 81 (Tiafoel 65). Esimeselt servilt realiseeris ta 80 ja teiselt 60 protsenti punktidest (Tiafoe vastavalt 62 ja 50 protsenti).\n\nPoolfinaalis oli Zverev saanud jagu hispaanlasest Carlos Alcarazist (ATP 42.) 6:3, 6:3 ning kvalifikatsioonist alustanud Tiafoe oli üle itaallasest Jannik Sinnerist (ATP 11.) 6:3, 5:7, 2:6.\n\nTurniirile esimese paigutuse saanud kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) kaotas teises ringis just Tiafoele 6:3, 3:6, 4:6.\n\nZverev on tänavu võitnud viis turniiri: Tokyo olümpiamängud, Mastersi turniirid Madridis ja Cincinnatis ning ATP 500 turniirid Acapulcos ja Viinis. Kokku on sakslane kogunud karjääri jooksul 18 esikohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viinis toimunud ATP 500 taseme tenniseturniiri võitis sakslane Alexander Zverev (ATP 4.), kes alistas finaalis ameeriklase Frances Tiafoe (ATP 49.) 7:5, 6:4.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu tenniseturniiri võitis šveitslane, Ivanov langes poolfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nEesti tennisistidest jõudis kõige kaugemale Vladimir Ivanov (ATP 823.), kes kaotas poolfinaalis Bertolale 6:2, 3:6, 3:6. Niklas-Salminen sai teises poolfinaalis jagu rumeenlasest Stefan Palosist (ATP 684.) 7:6 (8:6), 7:6 (7:4).\n\nKaheksanda paigutusega Kenneth Raisma (ATP 914.) langes konkurentsist veerandfinaalis, kus jäi alla Niklas-Salminenile 6:1, 6:7 (7:9), 4:6.\n\nPaarismängus pääsesid Ivanov ja Raisma finaali, kus kaotasid aga Niklas-Salminenile ja rootslasele Filip Bergevile 6:4, 6:7 (4:7), 8:10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus toimunud 15 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i meeste tenniseturniiri võitis šveitslane Remy Bertola (ATP 625.), kes alistas finaalis esimese paigutusega soomlase Patrik Niklas-Salmineni (ATP 561.) 6:4, 6:3.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nG20 lubab kliimaneutraalsust sajandi keskpaiku ja piirab söe rahastamist\n\n## Põhitekst:\n\nG20 riikide kahepäevasel tippkohtumisel saavutatud kompromiss annab tooni Glasgow's algavale kliimakonverentsile.\n\nLõppkommünikee järgi leppisid G20 riigijuhid kokku mitte rahastada söeküttel toimuvat elektritootmist välismaal. Samal ajal pole määratud eesmärke riigisisese söekasutuse lõpetamiseks, milles nähakse selget järeleandmist söest sõltuvatele riikidele Hiinale ja Indiale.\n\nG20 riigid toodavad enam kui kolm neljandikku maailma kasvuhoonegaasidest. G20 võõrustaja Itaalia ning Glasgow kohtumise võõrustaja Suurbritannia lootsid ambitsoonikamaid sihiseadeid.\n\nItaalia peaminister Mario Draghi rõhutas enne viimase töösessiooni algust pühapäeval, et vaja on kokku leppida nii pikaajalised eesmärgid kui ka lühiajalised muutused, mis võimaldaksid kaugemate eesmärkideni jõuda.\n\n\"Peame kiirendama söekasutuse järkjärgulist lõpetamist ja investeerima rohkem taastuvenergiasse,\" ütles Draghi. \"Samuti peame tagama, et kasutame olemasolevaid ressursse targalt, mis tähendab, et peaksime suutma kohandada oma tehnoloogiaid ja ka oma elustiili sellise uue maailmaga.\"\n\nKommünikee järgi kinnitasid G20 riigid üle oma varem võetud kohustuse, et rikkad riigid eraldavad vaesematele kliimamuutustega kohanemiseks aastas 100 miljardit dollarit.\n\nVõtmeküsimuseks kujunes oodatult süsinikuneutraalsuseni jõudmise tähtaeg.\n\nKui Itaalia leidis kohtumisele vastu minnes, et realistlik nullheitme kohustus on võimalik määrata \"sajandi keskpaigaks\", mitte kindlale aastaarvule, siis lõppdokumenti kirjutatud \"sajandi keskpaigaks või selle paiku\" on veelgi nõrgem.\n\nPrantsuse ametniku sõnul peegeldab ebamäärane sõnastus G20 riikide erinevust, eriti Hiina ja India, aga ka Indoneesia osas.\n\nUSA ja Euroopa on seadnud nullheitme eesmärgiks 2050. aasta, seevastu Hiina, Venemaa ja Saudi Araabia riigid on rääkinud 2060. aastast. Nende kolme riigi juhid ei olnud ka Roomas kohal.\n\nSöe kui kasvuhoonegaaside peamise allika tuleviku osas oli G20-l kõige raskem kokkuleppele jõuda. Soostuti sellega, et alates 2021. aasta lõpust ei toetata enam avaliku rahaga söeenergial põhinevate jaamade rajamist välisriikides.\n\nHiina president Xi Jinping teatas eelmisel kuul ÜRO Peaassambleel, et Peking loobub selliste projektide rahastamisest. Varem sel aastal olid sellise kohustuse võtnud Jaapan ja Lõuna-Korea.\n\nSamal ajal ei ole Hiina seadnud lõpptähtaega söeelektrijaamade rajamisele kodumaal. Süsi on Hiinas jätkuvalt peamine energiaallikas. Söe kodumaise kasutamise järkjärgulist lõpetamist vastustasid nii Hiina kui ka India.\n\nG20 tulemus oli pettumus Ühendkuningriigile. Peaminister Boris Johnsoni kõneisik Max Blain lubas, et Ühendkuningriik jätkab ambitsioonikate eesmärkide seadmist söeenergia lõpetamiseks.\n\nJohn Kirton, G20 uurimisrühma juht Toronto ülikoolis, ütles, et liidrid astusid Roomas vaid \"titesammu\" ega suutnud korda saata pea midagi uut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma suurimate majanduste riigijuhid jõudsid pühapäeval kompromissile, et süsinikuneutraalsuseni jõutakse sajandi keskpaigaks või selle paiku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: viimased kuud on olnud imelised\n\n## Põhitekst:\n\nCluj-Napoca turniiri finaalis alistas ta kohaliku iidoli Simona Halepi 6:2, 6:3. \"Olen sõnatu. See nädal oli minu jaoks uskumatu,\" lausus Kontaveit auhinnakõnes.\n\n\"Simona, ma olen sulle nii palju aastaid alt üles vaadanud ja sa oled olnud mu eeskuju. Oled mind nii palju võitnud ja mul on au sinuga väljakut jagada.\"\n\nÜhtlasi vabandas Kontaveit oma hea sõbranna Ons Jabeuri ees, kellelt ta finaalturniiri pileti napsas. \"Loodetavasti järgmisel aastal oleme mõlemad aastalõputurniiril,\" lisas eestlanna.\n\nKontaveit tänas ka kõiki asjaosalisi, kes teda on selle saavutuseni aidanud. Teiste seas ka treener Dmitri Tursunovi, kelle hoolealuseks ta alles loetud kuud tagasi sai. \"Viimased kuud on olnud imelised. Suur tänu, et oled siin minuga,\" ütles Kontaveit.\n\nFinaalis Kontaveidile kaotanud Halep tunnustas vastast. \"Anett, sa purustasid mu. Palju õnne WTA aastalõputurniirile pääsemise eest!\" õnnitles rumeenlanna.\n\n\"Sa väärid seal olemist ja sul oli imeline aasta. Kõigepealt aga naudi seda, sest see on väga eriline päev.\"\n\nWTA aastalõputurniir peetakse Guadalajaras 10.-17. novembrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Anett Kontaveit võitis Cluj-Napocas peetud WTA 250 taseme tenniseturniiri ja tagas sellega pileti Mehhikos toimuvale traditsioonilisele WTA aastalõputurniirile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Bigbank jätkab Balti liigas täiseduga\n\n## Põhitekst:\n\nValentin Kordas tõi Tartu kasuks 15 ja Albert Hurt 12 punkti. Seni kõik viis mängu kaotanud Jurmala tiimile tõi 14 punkti Matiss Gabdulins.\n\nTartu on võitnud nüüd Balti liigas kõik neli kohtumist: järjest on alistatud Tallinna Selver 3:1, TalTech 3:1, Biolars/Jelgava 3:0 ja nüüd siis RTU samuti 3:0.\n\nSamuti täisedu on Leedu võistkonnal Amber-Arlanga Gargzdail, kes on võitnud kõik kolm kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Bigbank alistas võrkpalli Balti liigas kodus RTU/Robežsardze/Jurmala võistkonna 3:0 (25:18, 25:18, 25:16) ja jätkab täiseduga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ja EL leppisid kokku karistavate tollimaksude tühistamises\n\n## Põhitekst:\n\nKokkuleppest teatas Roomas G20 kohtumisel osalenud USA kaubandusminister Gina Raimondo, kes ütles, et kokkulepe võimaldab \"piiratud koguses EL-i terasel ja alumiiniumil jõuda USA-sse tollimaksuvabalt\".\n\nEL omakorda loobub 1. detsembril jõustuma pidanud vastumeetmetest sellistele ikoonilistele toodetele nagu Harley-Davidsoni mootorrattad, Levi'se teksased ja bourboni viski.\n\nUSA president Joe Biden ütles pühapäeval, et Ühendriikide ja Euroopa Liidu suhetes algab terase ja alumiiniumi impordile kehtestatud karistava tollimaksu tühistamise järel uus koostöö ajastu.\n\n\"Ühendriigid ja Euroopa Liit juhatavad sisse uue transatlantilise koostöö ajastu, mis toob kasu kõigile meie inimestele nii praegu kui tulevikus,\" ütles Biden pärast kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ja Euroopa Liit leppisid laupäeval kokku, et tühistavad karistavad tollimaksud imporditud terasele ja alumiiniumile, lõpetades vaidluse, mis on pingestanud kaubandust alates sellest, kui Ühendriikide eelmine president Donald Trump need kolm aastat tagasi kehtestas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri režissöör Vladimir Bogatkin\n\n## Põhitekst:\n\nBogatkin õppis Moskva Üleliidulise Kinematograafia Instituudis operaator-lavastajaks.\n\nVladimir Bogatkini käe all on valminud rohkelt tele- ja dokumentaalfilme. Näiteks \"Koolivennad\", \"Mare Balticum\", \"Juunipäevad Moskvas\", \"Leida\" ning \"Tiit Kõuhkna. Rännud ajas ja ilmsi\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lahkunud on režissöör, fotograaf ja operaator Vladimir Bogatkin (19.01.1951 - 31.10.2021).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Rolling Stonesi muusikavideos näeb tantsivaid robotkoeri\n\n## Põhitekst:\n\nSingli \"Start Me Up\" uusversioonis näeb robotkoeri, kes püüavad jäljendada orginaalvideos tantsivaid inimesi.\n\nVideo valmis koostöös tehnoloogiaettevõtte Boston Dynamicsiga.\n\n\"Start Me Up\" ilmus 1981. aasta augustis ning oli bändi 16. albumi \"Tattoo You\" esisingel. Lugu saavutas Ühendkuningriigi singlite edetabelis seitsmenda koha ja on tänaseni bändi viimane singel, mis on jõudnud esikümnesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "The Rolling Stones tähistas oma loo \"Start Me Up\" 40. aastapäeva uue videoga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTuuli Tomingas ei saanud pöiavalu tõttu Leedus startida\n\n## Põhitekst:\n\nMitmeid Eesti laskesuusatajaid koondava TT võitskonna kodulehekülje teatel andis Tomingale koondisekutse oktoobri alguses toimunud Eesti murdmaajooksu karikavõistluste edukas start. See tähendanuks sõitu Palangasse.\n\n\"Niisiis saigi asjad kokku pakitud ja neljapäeval, 28.10 bussi nina Leedu suunda pööratud. Kuid juba sellel hetkel olime laupäevases stardis kõhklevad. Nimelt hakkas kolmapäeval, üleöö, ootamatult, ilma mingisuguse põhjuseta Tuuli pöid joostes ja kõndides tugevalt valu tegema,\" kirjutab võistkonna kodulehekülg.\n\n\"Selles lootuses, et mis kiirelt tulnud, läheb kiirelt üle, sai Leetu sõit siiski ette võetud. Laupäeva hommikuks polnud kahjuks valu pöias järgi andnud ja koondise kogunemisel pidi pisarsilmis tõsiasja tõdema, et tulevast talve silmas pidades on mõistlik mitte startida. Õnneks kõik kohal olnud koondise treenerid ja asjapulgad mõistsid olukorda ja loodetavasti pikka viha ei pea.\"\n\n\"Seega osutus Leetu sõit väikestviisi puhkuseks, turgutasime vaimu ja andsime kehale puhkust, et tulevaks talveks kõik patareid ilusti laetud oleks,\" jätkati postituses. Juba pühapäeval asus võistkond teele Idre lumelaagrisse, mis on algava hooaja viimane ettevalmistav laager.\n\n\"Riskide maandamiseks jääb Tuuli Eestisse uuringutele, et saada jala osas selgust. Arstiga telefoni teel konsulteerides on tegu siiski närvivaluga ja eeldatavalt midagi tõsist ei tohiks olla. Tuuli liitub laagriga mõni päev hiljem,\" kirjutab TT võistkonna lehekülg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti laskesuusataja Tuuli Tomingas pidi laupäeval osalema Balti murdmaajooksu meistrivõistlustel, aga jäi pöiavalu tõttu siiski viimasel hetkel kõrvale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Jaani kirikus toimub tasuta kontsert \"Bachi pärlid. Hingedepäev\"\n\n## Põhitekst:\n\nKavas on Martin Lutheri tekstidele loodud Johann Sebastian Bachi kantaadid, Bachi \"Brandenburgi kontsert nr 4\" ning Arvo Pärdi teos \"Kollaaž teemal B-A-C-H\".\n\nDirigent Tõnu Kaljustet koos Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga peetakse maailmas hinnatud Pärdi ekspertideks. Hingedepäeval kõlab nende esituses \"Kollaaž teemal B-A-C-H\", milles Arvo Pärdi inspiratsiooniallikaks on Johann Sebastian Bach. Teos on tähelepanuväärne, sest tähistab Pärdi varajases loomingus uue arenguliini algusaega. Selle kompositsiooni aluseks on 10-heliline rida, mis algab nootidega b–a–c–h ning mis igas osas leiab erineva muusikalise lahenduse. Teose esiettekandest möödub 4. novembril 57 aastat.\n\nBarokimeistri Johann Sebastian Bachi loomingust tulevad kontserdil esitamisele koraalikantaadid \"Christ lag in Todesbanden\" ja \"Nun komm, der Heiden Heiland\", mis mõlemad põhinevad Martin Lutheri tekstidel. Kavas on ka Bachi üks tuntumaid teoseid \"Brandenburgi kontsert nr 4\", kus pulseeriva orkestri kõrval demonstreerib sädelevat tulevärki ja virtuoossust plokkflöödiduo.\n\nEsinevad sopran Maria Valdmaa, tenor Oliver Kuusik, bass Olari Viikholm, viiulisolist Robert Traksmann, plokkflöödiduo Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.\n\nKontsert tervikuna tähistab uue kontserdisarja \"Bachi pärlid\" algust, mis kestab hingedeajast advendini, pakkudes kuulajaile emotsiooni Johann Sebastian Bachi loomingu särast, sügavusest ja ajatusest. Sarja teine kontsert toimub 19. ja 20. novembril Tartu Elleri Muusikakooli Tubina saalis ja Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas festivali \"Tallinn feat. Reval\" raames ning kolmas kontsert 22. ja 23. detsembril Estonia kontserdisaalis ja Vanemuse kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel.\n\nEesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on aastaid ühiselt kontserte andnud nii Eestis kui ka kaugemal – Euroopast Austraaliani ja Austraaliast Põhja-Ameerikani. Muuhulgas on esinetud maailma nimekates kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie's jm.\n\nTõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja orkestridirigent, tema töid on korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälvis ta Grammy auhinna Arvo Pärdi albumi \"Adam's Lament\" (ECM) eest. Tõnu Kaljuste on Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri asutaja ning mõlema kollektiivi peadirigent.\n\nKontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. novembril kell 19 annavad Tallinna Jaani kirikus tasuta kontserdi \"Bachi pärlid. Hingedepäev\" dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRohelised asuvad juhte valima\n\n## Põhitekst:\n\nRoheliste kaasjuht Kaspar Kurve kinnitas, et tema juhina ei jätka, tema kolleeg Züleyxa Izmailova pole aga kindlat vastust andnud, edastas Postimees.\n\nKurve sõnul peab juht vastutama kehva tulemuse eest, Izmailova sõnul on vaja uut energiat erakonna juhtimisse.\n\nIzmailova sõnul on erakonna edusammud olnud liiga väikesed ja lisas, et erakonna tüürimise jaks on otsas. \"Selleks, et edasi minna, peab muutusi tegema,\" märkis Izmailova.\n\nKurve on ka varem ERR-ile öelnud, et roheliste juhid peavad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel läbikukkumise tõttu võtma vastutuse ja tema kavatseb seda ka teha.\n\nViimastel kohalike volikogude valimistel kogus erakond Eestimaa Rohelised üle Eesti 1,1 protsenti häältest ning jäi pea kõikjal alla valimiskünnise. Üksnes Antsla vallas õnnestus neil 279 häälega kindlustada kaks kohta 17-liikmelises volikogus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljutiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistel tagantpoolt teise tulemuse teinud erakond Eestimaa Rohelised valib 20. novembril uut juhatust ja volikogu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDenis Grabe saavutas USA-s toimunud suurturniiril viienda koha\n\n## Põhitekst:\n\nGrabe kaotas veeranfinaalis Filipiinide esindajale ja turniiri hõbedale Dennis Orcollole tulemusega 10:7. 128 osalejaga turniiri võitis Austria sportlane Albin Ouschan, kes alistas finaalis Dennis Orcollo seisuga 13:6.\n\nLisaks 9-palli turniirile osales Grabe septembrikuus ka US Openil kus saavutas üheksanda koha.\n\nKahe kuu pikkuselt USA turneelt koju jõudev Grabe sõidab teisipäeval Türki Euroopa meistrivõistlustele. Lisaks Grabele kuuluvad Eesti koondisesse ka Mark Mägi, Gert Maimre, Karl Gnadeberg ja Rainer Laar. Laar saavutas Türgis laupäeval lõppenud Euro-Tour osavõistlusel 33. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s toimunud rahvusvahelisel 9-palli turniiril saavutas Eesti edukaim piljardisportlane Denis Grabe viienda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Üle(ndavad) heli(d)\n\n## Põhitekst:\n\nFestival \"Üle heli\" 21.-23.10.2021 Tallinnas.\n\nTänavuse \"Üle heli\" teemafookusega \"Sfääride harmoonia\" võtsid minu arvates kokku ühe festivalikülalise sõnad: tahtsin kogeda midagi teistsugust ning nii ma siia sattusin. Vestlus toimus meil ööklubi Hall hämaras ruumis, kus olime end tavapärase tantsupõrandal seismise asemel seadnud mugavalt metallvõredest meisterdatud istumisalustele puhkama. Halli sageda külastajana pean tõdema, et see oli mulle esimene kord istuda klubis, kus tavaliselt on kombeks tantsides keha korralikult kuumaks kütta, nii et see pärast nädal aega valutab.\n\n\"Üle heli\" ei pannud keha valutama, aga tõi hinge igatsuse küll. Mõistsin, kui väga olen janunenud näha ja kogeda midagi 4 × 4 taktist kaugemale ulatuvat ning visuaalselt paeluvat. Nimelt, kuigi suur au kuulub festivali õnnestumises muusikutele (ja loomulikult korraldustiimile), ei tohi alahinnata üritustel nähtud kunsti ja performance 'eid. Need lisasid niigi elamuslikele kontsertidele vajaliku aktsendi.\n\nKolm festivalipäeva kulgesid loogilises tempos ja narratiivis. Kui neljapäev ja reede olid pühendatud eksperimentaalsele instrumentaalmuusikale, siis laupäev oli mitmesuguste helimasinate päralt alates arvutitest ja süntesaatoritest kuni trummimasinate ja sämpleriteni. Kuigi ka esimestel päevadel olid rüperaalid laudade peal, oli elektroonikal pigem instrumenti toetav funktsioon ja see ei olnud tähelepanu keskpunktis.\n\n\"Üle heli\" algas minu jaoks Rainer Jancise lummava \"Lummusega\". Esimest korda oli tal kasutusel midipedaalide süsteem. See võimaldas Jancisel lisada kitarrimängule jalgade abil teisi rütme. Ükskõik mis kitarri esineja kätte võttis, kõnelesid instumendi keeled tema soovi järgi ning löökpillihelid andsid tundmuse, nagu kuulaksin soolo asemel tervet bändi. Tahan meenutada konkreetseid hetki, kuid see on raske, sest Jancise loodud imeline õhkkond koos Aleksander Sprohgise visuaalidega viis mind rändama mõtete mitmekihilistesse soppidesse, millest väljusin alles siis, kui publik nõudis esimest lisalugu. Kui teiste tuttavatega kontserdist vestlesin, siis ilmnes, et ka nendel oli tekkinud samalaadne reaktsioon. Süüdistagem selles täiskuud või siis Jancise oskust panna helikeel stimuleerivalt toimima. Etteaste lõpus kutsuti instrumentalist aplausiga korduvalt tagasi lavale. Kuigi Jancis oli pärast esimest lisalugu hoiatanud, et ülejäänud palad on kuulamiseks liiga pikad ning ta esitab teise lühemalt, oli aru saada, et publik oleks rahule jäänud ka n-ö igavikulise versiooniga.\n\nFestivali teise päeva muusikaline pool leidis aset Kanuti gildi saalis, kus eksperimenteeriti neljandat korda heliliste horisontidega. Õhtu jagunes kolme ossa, kus esimene osa oli asukohale omaselt performance 'i päralt ning teised kaks etteastet pühendatud eelkõige kollektiividele (ansambel U: ning Robert Jürjendal ja Miguel Noya).\n\nKülli Roosna ja Kenneth Flaki performance\"Between Bone and Silence\" ehk \"Luude ja vaikuse vahel\" kujunes kindlasti üheks \"Üle heli\" maiuspalaks. Etenduskunstike kehakeel sulandus taustal kõlavate helide ja rütmidega ühte ning lõi laval krüptilisi eneseväljenduslikke liigutusi. Etteaste võimsaim hetk oli duo nn maadlemine, mille elamuslikkust tugevdas taustal kõlav ragin, justkui murduksid teineteise intensiivsest kokkupuutest tantsijate kondid. \"Between Bone and Silence\" oli hea näide esitusest, mis liigub füüsilisuse ja heli sulamispiirile.\n\nAnsambel U: esitatud kolmest teosest jäi enim meelde Marta-Liisa Talveti uudisteos, mida võimendas Tencu loodud visuaal taustal keerleva granjonka klaasiga. Klaas oli ka muusikas keskel kohal: algul tekitas see kokkupuutel löökkepiga äratuskellalaadset kiuslikku heli, kuid minutite möödudes omandas teiste instrumentide kaaskõlal meeldivalt kosmilise mõõtme. Taas peatus aeg ning mõtted rändasid mööda ekraani, ärgitades omamoodi loomingulisust. Ütlen seda põhjusel, et esituse ajal haaras minu kaaslane märkmiku ja hakkas sinna häid ideid kritseldama.\n\nKitarrist Robert Jürjendali ja Venezuela elektroonilise muusika viljeleja Miguel Noya albumi \"The Power of Distance\" esitlus pakkus Rainer Jancise ning ansambel U: repertuaari sarnast kulgemist, mis oli tekitatud kitarri ja masinate abil. Muusikud olevat ühisalbumi tegemisel püüdnud tabada Eesti ja Venezuela puutepunkti, mis näis avalduvat ühele või teisele asukohale omaste looduslike helide ning vähemalt Jürjendali puhul tuttavliku instrumentaalsuse kaudu.\n\nLaupäeval ehk festivali viimasel päeval sai sukelduda jäisematesse nootidesse ning tehislikumatesse maailmadesse. Simona Zamboli, kes esitles Hallis eksperimentaalsemal klubiõhtul uut albumit \"Ethernity\", oli siinkirjutaja meelest ürituse pärl. Itaallanna muusika punus kuulajate ümber justkui võrgu ja tiris neid magnetina tükk tüki haaval enda poole. Zamboli muusika on mitmekihiline, rändav ning oma kaunis-melanhoolses tumeduses kõnekas. Ükski lugu ei läinud liiga lendlevaks, nii et oleks hakanud oma õhulisusega uinutama. Ka itaallanna esinemises peitus veidralt võluv ebakõla. Oli näha, kuidas artist esinemist naudib, samal ajal paistis publikule eelkõige saali keskele masinate ja juhtmete taha paigutatud arvuti (hiljem kasutas Zamboli ka rütmimasinat). Selline minimalism tõstatas küsimuse, mida täpsemalt küll esineja teeb ja kuidas muusikat loob.\n\nKuigi Hallis oli esinejate kohale asetatud peeglitaoline element, millelt oli hägusalt näha esinejate kasutatav tehnika, siis võiks \"Üle heli\" järgmisel aastal pakkuda täpsemat sissevaadet artistide atribuutikasse, et ka võhikust külastajal oleks võimalik kontseptsioonist paremini aru saada. Miks mitte luua kas või kavalehele ka terminite loetelu kõikvõimalike masinatega, mida heli loomisel kasutatakse. Isegi kui festivali mõte pole otseselt kuulajaid harida, annab muusika parem mõistmine aluse, et seda edaspidi praktiseerida.\n\nPöördudes veel korra laupäeva juurde, siis meelt mööda oli ka VRVRA ehk Lotte Jürjendali energiline ja kaasahaarav etteaste, kus kõlas trance 'ilikke elemente ning isegi hardcore 'i. Siinkohal pean kiitma tema häält, mille ebamaiselt kõrge kõla andis esitusele omamoodi futuristlikkust juurde. Variáti ja Containeri etteasted kippusid olema tehnilisemat laadi. Kuigi meeste tehnoloogiline varustatus paistis suursugusem ning kontseptsioon võimsam, jäid nende ülesastumised võrreldes Jürjendali ja Zamboli varieeruvuse ning (kohati riskiva) mängulisusega justkui turvalisemalt monotoonsemaks. See ei vähendanud muusika nautimist, kuid pakkus rahuldust kuulajatele, kes mõistsid paremini helide taga peituvat kompleksset tööd. Variát kasutas põhielemendina ülevõimendatud kitarririffe ja bassi – tunnise etteaste sees ümbritses kuulajaskonda kestev tummine kärin. Containeri puhul peab tõdema, et tema esinemise lühiduse tõttu oli raske sellesse sulanduda, kuigi umbes pooletunniseks etteasteks kasutatud masinate valik ja arvukus avaldas muljet. Kohati jäi ka artistide tunnine set Hallis väheseks. Iga esinemise lõppedes näis, nagu oleks see kestnud vaid minuti. Hea muusika kõlagu kauem!\n\nViimane märkus on pigem ood eksperimentaalsele muusikale kui pahameel. Pigem valitseb minus pärast \"Üle heli\" festivali rahu ja tänulikkus. Kunagi oli MIMstuudio, kus sai käia kuulamas kärinaid ja värinaid. See oli koht, kus patjadel lebades helilainetesse sukelduti. Nii TMW \"Üle heli\" showcase 'il kui ka nüüd festivalil käies tundsin suurt puudust püsivast paigast, kus korraldatakse selliseid klubiõhtu moodi üritusi. Horisondil kõõludes ning uusi stiile avastades kõlavad ka tuntud ja turvalisemad helid paremini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Festival \"Üle heli\" andis mõista, et peale ööklubide võiks olla paik, kus eksperimentaalset muusikat pakutakse tihedamini, kui seda nüüdisajal tehakse, kirjutab Kärt Kelder Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti vormelisõitja sai Monzas teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nAroni meeskonnakaaslased David Vidales ja Dino Beganovic heitlesid liidrikoha eest, aga tegid suure avarii. Õnnetuse hetkel neljandal positsioonil olnud Aron tõsis avarii tõttu teiseks.\n\nHooaja viimase võidusõidu võitis Isack Hadjar (ART).\n\nKokkuvõttes lõpetas Aron hooaja 197 punktiga ning teenis kolmanda koha, kaotades teise koha saanud Davidile 12 silmaga. Üldvõitjaks tuli 277 puntiga šveitslane Gregoire Saucyl (ART Grand Prix), kes piirdus viimasel sõidul kümnenda kohaga\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti autosportlane Paul Aron (Prema) sai vormel-3 regionaalsetel Euroopa meistrivõistlustel (FREC) hooaja viimasel põhisõidul Monzas teise koha ning teenis üldarvestuses kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõltumatu Tantsu Laval saab kuulda kunstiteadlase Gregor Tauli loengut\n\n## Põhitekst:\n\nOma loengus tutvustab Gregor Taul inspireerivaid projekte ajaloost ja kaasajast, mille puhul monumentaalskulptuur on olnud performatiivse käitumise katalüsaatoriks.\n\nPole vist olemas teist kunstižanri, mis oleks 20. sajandi jooksul rohkem tüli tekitanud kui monumentaalkunst. Ühelt poolt on monumendid ärritanud ja ässitanud lihtinimesi, teisalt on monumendid olnud pinnuks silmas kunstiprofessionaalidele, kes on üles kutsunud võimulolijaid neist üleüldse loobuma.\n\nKa Eesti lähiajaloos seonduvad monumendid konfliktidega (Lihula sammas, Pronksiöö, Vabadussõja võidusammas jne) või siis absurdse ja lugupidamatu käitumisega (Tauno Kangro afäärid, Jaak Joala ausammas). Ent kogu selle negatiivse suhtumisega \"peavoolu\" taustal võime läbi viimase sajandi täheldada hulga põnevaid kunstnikke, intellektuaale ja radikaale, kes on monumente osanud näha mõne teise nurga alt ning seeläbi muutnud kivistunud žanri igati mänguliseks tähendusväljaks.\n\nGregor Taul on hariduselt semiootik ja kunstiteadlane, keda kunstikultuuris huvitavad kunsti, disaini, arhitektuuri, kirjanduse ning teiste valdkondade puutepunktid. Neid äärealasid on ta püüdnud kokku tuua nii oma kirjutistes kui õppejõuna kõrgkoolis ja gümnaasiumitasemel. Oma pooleliolevas doktoritöös uurib Gregor nõukogudeaegset avaliku ruumi kunsti Eestis, Lätis ja Leedus. Tööd raamistab regionaalse kunstiajaloo perspektiiv, mis rõhutab Ida-Euroopa kunsti ja Külma sõja kogemuse eripära. Kirjutamise ja õpetamise kõrvalt tegeleb Gregor näituste korraldamisega: kui septembris sulgus tema ja Anu Soojärve koostatud ülevaatenäitus monumentaal-dekoratiivkunstist, siis veebruaris avaneb Tallinna kunstihoone galeriis tema kureeritud grupinäitus \"Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja\".\n\nSõltumatu Tantsu Lava alustas oktoobris sarja Sõltumatu Tantsu Loeng Mattias Malki loenguga \"Linna lugu läbi liikumise\", mis uurib avaliku ruumi ja koreograafia vahelisi seoseid. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad – need on vaid mõned küsimused, mis lähtuvalt praegusest ühiskondlikust ebakindlusest ning uksed-kinni-uksed-lahti-teatrihooaja möödudes meis tekkisid.\n\nMaini 2021 toimuva loengusarja raames on STL palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel tutvustada avaliku ruumi teemasid ja problemaatikaid ning tuua oma ekspertiisi sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.\n\nSõltumatu Tantsu Loengu sari leiab aset kord kuus STL-is ning on kõigile kuulajatele tasuta.\n\nLoengud toimuvad Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana. 2021/2022 hooaja vältel toimub 5 residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis järgmised kunstnikud: Henri Hütt, Helena Krinal, Heleri Kängsepp, Brite Vilgo, Kristina-Maria Heinsalu, Karolin Poska, Maret Tamme, Theodore Parker ja Liis Vares.\n\nLisainfot saab Sõltumatu Tantsu Lava kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "3. novembril kell 16 jätkab Sõltumatu Tantsu Loengu sarja semiootik ja kunstiteadlane Gregor Taul, kes peab loengu \"Uitav nonument\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia väravavaht sai punase kaardi, Nõmme United lõi seitse väravat\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise avapoolajal alustati kiirelt väravate löömisega, kui seitsmendal minutil viis Nevil Krimm Levadia juhtima. 12 minuti pärast oli United aga kaks korda vastu löönud ning hoopis ise juhtima läinud. Enne poolaja lõppu skoorisid mõlemad võistkonnad veel ühe korra ehk pausile mindi 3:2 seisul, vahendab Soccernet.ee.\n\nTeist poolaega alustas Unitedis mängiv noortekoondislane Nikita Vassilje väravaga ning seejärel hakkas Levadial asi käest ära minema. 57. minutil lendas Aleksandr Kraizmer jalad ees vastasele sisse ning kuigi Nõmme Unitedi ründaja ei saanud olukorras viga, siis oli 21-aastane väravavaht viimane kaitsja. Tulemuseks oli punane kaart ja väravasse saadeti 17-aastane Roman Teljakov.\n\nTeljakov lasi järgnenud 30 minutiga endale lüüa kolm väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalli esiliigas sai näha omamoodi juhtumit, kui Tallinna FCI Levadia duubelmeeskond läks Nõmme Unitedi vastu mängima vaid ühe väravavahiga, kes sai teisel poolajal punase kaardi ja tema asemel saadeti väravasse 17-aastane keskkaitsja. Lõpuks kaotasid Levadia lausa 7:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReegleid rikkunud Durant sai rahatrahvi\n\n## Põhitekst:\n\nJuhtum leidis aset Netsi ja Indiana Pacersi mängul, mille Nets lõpuks 105:98 võitis. Intsident juhtus kolmanda veerandaja lõpus, kui T.J. McConnell tegi Durantile kolmesejoone taga vea. Durant heitis palli otsatribüünile publikusse ning sai selle eest tehnilise vea. NBA reeglid näevad sellistel juhtudel tegelikult ette platsilt eemaldamise.\n\n\"Kohtunik ei saanud aru, et pall visati publikusse jõuga. Pärast video vaatasmist saime sellest aru ning Durant tulnuks eemaldada,\" ütles kohtunike pealik Sean Wright.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA teates seisis, et Brooklyn Netsi mängijale Kevin Durantile on määratud 25 000 dollari suurune rahatrahv palli jõuga tribüünile viskamise eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJuventus sai teise järjestikuse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nVerona asus kohtumist 11. minutil juhtima, kui täpne oli Giovanni Simeone. Kolm minutit hiljem lõi Simeone teise värava. 26-aastane Simeone on viimase kuue mänguga löönud kaheksa väravat. Juventuse eest tegi skoori 80. minutil Weston McKennie.\n\nMõlemad meeskonnad on 11 mänguga kogunud 15 punkti. Verona asub liigatabelis seitsmendal ja Juventus kaheksandal kohal.\n\nTulemused:\n\nHellas Verona - Torino Juventus 2:1\n\nTorino - Sampdoria 3:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas sai Torino Juventus teise järjestikuse kaotuse, kui võõrsil jäädi 1:2 alla Hellas Veronale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJäähoki meistriliigas olid võidukad HC Vipers ja HC Kurbads\n\n## Põhitekst:\n\nHC Vipersi eest viskas neli väravat Alexei Shantyka, kaks lisas Zahar Emeljanov ja ühe Roman Kolenchukov, Aleksandr Kuznetsov ning Gennadi Filippov. Everesti eest tegid skoori Nikolai Len, Andrei Rozinko, Eduard Drozdov, Florentin Mantulov ja Daniil Voitko.\n\nHK Kurbadsi väravate autoriks olid Toms Barens, Marcis Zembergs, Mattis Birinš ja Emils Masteiko. HC Panterist tegid skoori Mihkel Võrang jaSander Stetski\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähoki meistriliigas alistas laupäeval HC Vipers HC Everesti 9:5 ning HC Kurbads oli 4:2 parem HC Panterist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Keskaja tõeduell kolmes vaatuses\n\n## Põhitekst:\n\nMängufilm \"Viimane duell\" (\"The Last Duel\", USA-Suurbritannia 2021, 151 min) Režissöör Ridley Scott\nStsenaristid Ben Affleck, Matt Damon ja Nicole Holofcener\nOperaator Dariusz Wolski\nHelilooja Harry Gregson-Williams\nPõhineb Eric Jageri raamatul \"Viimane duell. Tõsilugu kuriteost, skandaalist ja mõõduvõtust kahevõitluses keskaegsel Prantsusmaal\" (\"The Last Duel: A True Story of Trial by Combat in Medieval France\").\nOsades Matt Damon, Jodie Comer, Adam Driver, Ben Affleck, Marton Csokas, Alex Lawther jt.\n\nKargel Põhja-Inglismaal kasvanud ja karastunud Sir Ridley Scott on ennast kahtluseta suutnud kirjutada filmiajaloo vägevate sekka. Kuningliku kunstikolledži haridusega mees tegi oma lavastajadebüüdi pärast lühikest filmikunstniku- ja reklaamikarjääri filmiga \"Duellandid\" 1, mis sai 1977. aasta Cannes'i festivalil parima debüüdi auhinna ning sillutas teed Scotti tänini kestvale kõlavale filmograafiale. Selles leidub ka hõrke palukesi filmikriitikutele, kuid pigem on ta tuntud masside maitsemeeli edukalt rahuldava režissöörina. Scott naaseb oma värskeima filmiga otse duellide teemasse, minnes ajas tagasi, XIV sajandi lõppu. Vaatamata sellele, et tema üheks tugevaimaks filmiks võib pidada ka \"Thelmat ja Louise'i\" 2, vinget feministlikku rännakut tänapäeva Ameerikas, on mitmed tema kuulsaimad filmid viinud ikka ju kas ulmelisse tulevikku (\"Tulnukas\", \"Blade Runner\", \"Marslane\" 3) või peaaegu müütilisse minevikku (\"Gladiaator\", \"Taevane kuningriik\", \"Exodus. Jumalad ja kuningad\" 4). Mõlemal pool ajajoont on Scott saanud teostada oma üleva suurejoonelise kunstnikunägemuse ning see ei puudu ka \"Viimase duelli\" pildikeelest: seda ei saa süüdistada ei minimalismis ega sajamiljonilise eelarve tõttu ka odavuses.\n\nKeskaegne riigikohus\n\nSee selgelt kinno, mitte mõne voogedastuse väikesele ekraanile kuuluv film algab vaatemänguliselt ja viib meid otse 1386. aasta 29. detsembri Pariisi. Sel lumisel talvepäeval leidis aset viimane Prantsuse kõrgeima võimu poolt sanktsioneeritud duell Jean de Carrouges'i (Matt Damon) ja Jacques Le Gris' (Adam Driver), kahe kõrgaadliku vahel. Täies turvises rüütlid tõuratsudel oma ajastu parimate relvadega olid valmis riigi eliidi silme ees üksteist tõe nimel sõna otseses mõttes ära tapma. Tegu polnud aga lihtsalt niisama jõukähmlusega, vaid meie mõistes riigikohtu otsuse selgumisega ehk toonase kohtusüsteemi kõrgeima astmega, mille lahend pidi sündima sealsamas hingematvas vaikuses surma hinnaga. Keskaja teisel poolel olid säärased rüütlikultuuri õitseajal populaarseks saanud duellid aina ohjeldamatumad. Kuna koletu verevalamine mõjus laastavalt moraalile, püüdis katoliku kirik seda tava väärata. \"Viimases duellis\" ongi keskmes duellikultuuri viimane võimas avaldus. Tänapäeval on ilmselt raske mõista, millele üldse sai tugineda kiriku rüütli-ideaalide heakskiit. Kahtlemata käisid nendega kokku ka sõda ja vägivald.\n\nKeskajal oli nimelt sõjal, relvadel ja lahingul ka allegooriline, spirituaalne mõõde, see on alati pugna spiritualis – vaimulik võitlus. Tegelike sõdalaste asemel astusid võitlusse peainglid, deemonid, isikustatud voorused, Jeesus Kristus, neitsi Maarja ja Jumal ise. Säärased duellid olid seega ka ritualiseeritud meelelahutus, mida tänapäeval kohtab ehk ligilähedaselt jalgpallistaadionidel, teatri- või kinosaalides. Loomulikult on kõikvõimalikke duelle alati peetud ja kindlasti peetakse ka praegu, kuid mitte enam justiitssüsteemi ametliku osana. Keskaegse Lääne-Euroopa õigusruumis anti inimliku vahetegemise võimekuse lõppedes Jumalale võimalus valida, kellel on ikkagi päriselt õigus.\n\nKõnealuses filmis käsitletud jumaliku õiguse kutsus ellu Prantsusmaad aastatel 1380–1422 valitsenud toona teismeline kuningas Charles VI pärast kahe kunagise sõbra ja relvavenna kuid kestnud tulemuseta kohtuprotsessi: üks süüdistas teist oma naise vägistamises ja seega oma au haavamises. Kuna karm süüdistus kohtus lahendust ei leidnud, tuligi kahel aadlimehel astuda lahinguplatsile vastastikku verd valama.\n\nMis ikkagi viis kahe sõbra niivõrd põhimõttelise vastasseisuni? Ridley Scott valgustab olukorda kolmest aspektist, millest igaüks võtab enda alla umbes kolmveerand tundi. Osa võtmeepisoode kordub loost loosse, kuid need on jutustatud erinevate kaameranurkade alt nõnda, et vaatajagi näeb neid justkui kolmest vaatenurgast. Scott näitab, kui kompleksne ja märgitihe on inimeste suhtlus, kuigi enamasti kiputakse ainuõigeks pidama omaenda kogemust. Rashomonliku mitmest perspektiivist jutustuse geniaalsus selles seisnebki, et ka filmivaataja kaasaelamist saab mõjutada. Midagi pole teha: säärase võtte kasutamise korral tuleb alati meelde Akira Kurosawa meistriteos \"Rashomon\". 5\"Viimase duelli\" stsenaarium põhineb keskaja kirjandusele spetsialiseerunud professori Eric Jageri raamatul ning stsenaariumi autorid on Nicole Holofcener ning filmi \"Hea Will Hunting\" 6 stsenaariumiga Oscari võitnud tandem Matt Damon ja Ben Affleck, kes on endale filmis ka keskse rolli haaranud.\n\nRüütel Jean de Carrouges\n\nFilm algab Matt Damoni kehastatud Jean de Carrouges'i versiooniga. See osa on kõige seikluslikum, sest keskmes on aadlikust sõjamees, kes kannab rüütlimütoloogia keskseid väärtusi nagu ristiusk, õilsa daami teenimine ning ustavus kuningale ja feodaalsüsteemile. Jean de Carrouges on veidi kohmakas, ilmselt kirjaoskamatu, kuid vapper sõjamees, kelle edu aluseks on lahinguväljal sooritatud teod, mis võimaldavad tal abiellu astuda Marguerite de Thibouville'i (Jodie Comer), rikkast suguvõsast pärit naisega, ning loota, et tema õilis ustavus saab vääriliselt tasutud. Kahjuks satub lühikese süütenööriga mees konflikti nii krahv Pierre d'Alençoni (Ben Affleck) kui ka vana relvavenna Jacques Le Gris'ga. Esmalt pärimisõigusega seoses, seejärel aga filmi kulminatsioonini viiva vägistamissüüdistuse tõttu.\n\nJean de Carrouges'i ja kahe relvavenna loo kodeerimisel on oluline meenutada Prantsuse kangelaseepost, üht rüütlikirjanduse olulisemaid tekste \"Rolandi laulu\", mis kehtestas sajanditeks peene semiootilise süsteemi. Too keerleb sümbolite ja lugude kaudu kahe olulise mõiste, \"vapruse\" ja \"tarkuse\" ümber. Nende kahe pooluse harmooniline ideaal on \"tasakaalukus\", kuid Jean de Carrouges'i jääb filmis iseloomustama ainult \"vaprus\" ning seetõttu ei saavuta ka tema lugu tasakaalu. Ta on majanduslikult üsna saamatu ja pidevad võlad viivad ta palgasõdurina üha uutesse kurnavatesse lahingutesse. Sõprus Jacques Le Gris'ga lahtub vana sõbra lipitsevasse karjerismi ning kulmineerub tema au ja väärikuse haavamisega väidetava vägistamise läbi, mida Jean tegelikult alul (ega võib-olla lõpuni?) õieti uskudagi ei taha. Filmi stsenaariumi ülesehituse tõttu on esimene kolmveerandtund \"Viimases duellis\" üsna skemaatiline ning loo nüansseeritus hakkab avanema alles järgmistes episoodides.\n\nElukunstnikust intellektuaal Jacques Le Gris\n\nAdam Driveri kehastatud Jacques Le Gris' on kindlasti kõige komplekssem osatäitmine. See mees töötas eelkõige sõna ja mõistusega. Ta on küll osalenud lahingutes, kuid ta oskab lugeda, kirjutada ja arvutada, valdab keeli ladinast saksani ning suudab peast tsiteerida mitmeid kirjandusteoseid. Keskajal tähendas see peaaegu sajaprotsendiliselt vaimulikku haridusteed. Jacques Le Gris'st ei saanud aga preestrit, vaid ametnikust õukonnaprofessionaal, kes on ennast sõbralikust nõuandjast üles töötanud isikliku raamatukogu ja korraliku sissetulekuga vabamõtlejaks Alençoni krahvi õukonnas. Filmi järgi ta pigem väldib kehva mainega abieluinstitutsioonist tulenevaid kohustusi ja maiseid muresid ning eelistab armastada vabalt ja külluslikult mitmel rindel. Nägusa mehena on ta õukonna naiste ihaldatud kompvek, vaatamata tema ees liikuvale võrgutajakuulsusele.\n\nOmamoodi on ta Jean de Carrouges'i vastand, kehastades rüütlisemiootikas pigem \"tarkust\", kuid nende sõprus, mis võiks luua täiuslikult tasakaalus kombinatsiooni, takerdub Le Gris' meelest väikeste eluliste konaruste taha. Ta ei näe midagi veidrat krahvilt kingituseks saadud maatükis, millele pretendeerib pärimisõigusele viidates ka Jean de Carrouges ning suhe kauni Marguerite'iga on Le Gris' le lihtsalt kõige ilusam ja siiram armastus. Isegi mehe eest põgenemisel maha jäänud naise kingake on pigem erutav objekt, mis võimendab erootilist laetust, ja naise jätkuv keeldumine koos armurõõmude maitsmisest on tema arvates pelgalt haritud aadlidaami peen kuramaaž. Muidugi mõista pole ju abielunaisega magamine mingi õilis tegu, seepärast tuleb abielurikkumine pihitoolis üles tunnistada ning eluga edasi minna. Suur on aga Le Gris' üllatus, kui selgub, et Carrouges'i ja Thibouville'i suguvõsa on ta vägistamissüüdistusega kohtusse kaevanud. Kuid kuna mängus on tema nimi, ei kavatsegi ta varjuda kiriku rüppe, kus ta oma tausta tõttu võiks juriidiliselt pehmel padjal maanduda, vaid valib samuti au nimel kohtusüsteemis lõpuniminemise tee. Adam Driveri mängitud Le Gris ei ole kindlasti mustvalgelt banaalne antagonist ning seniajani on mitmeid ajaloolasi, kes arvavad toonase kohtuprotsessi materjale analüüsides, et Le Gris' vastu esitati fabritseeritud süüdistus. Ridley Scott ja selle filmi stsenaristid selles osas seisukohata hallile alale pidama aga ei jää.\n\nNaine ehk Tõde\n\nFilmi kolmas osa on kindlasti kõige valusam. See annab edasi Marguerite de Carrouges'i vaate. Just seal on filmi heureka -momendid, mil mitmed eelnähtud sündmused saavad hoopis uue tähenduse ning eespool välja suurendatud detailid asetuvad ootamatusse valgusse. Kahtlemata teeb oma valiku teatavaks ka režissöör, kui ta laseb võimendatult kaua Marguerite'i loo eel ekraanil seista sõnal \"tõde\". Filmi lõpukolmandik on eelmistest sügavam ja psühholoogilisem ning siinkohal tuleb eraldi au anda Jodie Comerile, kes ületab oma rolli veenvuses Oscaritega pärjatud ja nomineeritud tuntumad näitlejad siin filmis. Eks see ole ka režii valik, et kolmas lugu tühistab esimese kahe mõjuvuse: kõike eelnevat näidatakse lihtsalt edevate domineerivate isaste anonüümse pusklemisena.\n\nTänapäevase heaoluühiskonna pilguga vaadates võiks XIV sajandi lõpu naise rolli võrrelda pigem inimkeeli kõneleva kodulooma omaga. Mis sest, et Marguerite on ilus, tark, kirjaoskaja neiu, kes oskab tsiteerida kirjandust ning mõistab hästi suurt kodu majandada. Näeme, et ta teebki seda tegelikult tunduvalt paremini kui sõjakäikudele pühendunud tormakas tahumatu mees, aga sellel pole mitte mingit tähtsust. Keskaja lõpul puudus naisel ühiskondlik seisus, isik või iseseisev juriidiline staatus, sest naine omandas tähenduse ainult mehe ja perekonna kaudu. Tema üle arutleti vaid kehalisuse või perekondliku kuuluvuse kontekstis ja tema eest sai seista ainult mees – mehe sõna või mehe väega. Samas ei tohi unustada, et keskaegne perekond tähendas muud kui tänapäeval. Abiellumine polnud kunagi kahe inimese omavaheline asi. Pere tähendas praeguses mõistes väga suurt suguvõsa ehk kaugele väljapoole ühe majapidamise piire ulatuvat sugulussuhete süsteemi. Scott näitab juba Jean de Carrouges'i silme läbi Marguerite'i kui mingit arglikku loomakest, kelle isa abielulepingu pitserina kaasa annab, ning ta võimendab seda tunnet meeldejäävalt mõjuvas allegoorilises stseenis tööhobuste untsu läinud paaritumisest. Jah, suguvõsad Marguerite küll liidab, aga järglasi aastate jooksul ei sünnita – ja see on pingeallikaks ning karm taak. Arvestades seda, et toonane abielunaine sünnitas ühe lapse iga kahe aasta peale, jõudis \"normaalne\" abielunaine \"toota\" perekonnale paarikümne viljaka eluaasta jooksul vähemasti kümmekond järglast. Seega tuleb toonases kontekstis de Carrouges'i perepea frustratsiooni järglaste puudumise üle ka mõista: tema on ju kõikide sõjakäikude vahelisel ajal kodus viibides omalt poolt teinud kõik – viga peab olema naises. Selle filmi Jean de Carrouges kehastab täiuslikult suhtumist, mille keskaja naise rolli uurinud ajaloolane Christiane Klapisch-Huber on tabavalt kokku võtnud sõnadega: \"õige läbikäimine naisega eeldas pidevat umbusku tema nõudmiste suhtes. Tema keha, mis on suguvõsa kestma jäämiseks nii vajalik, valitseb liiga püsimatu loomus. Naise puudulik mõistus ohjab tema keha halvasti ning seetõttu peab selle keha peremees, naise abikaasa, ettevaatlikult ja korrapäraselt tema isu rahuldama, tohtimata seejuures ise meelte pööritusele anduda, et mitte kaotada oma autoriteeti\". 7 Ja kui rohmakas abielumees rüütel Jean jääb toonaste seksuaalnormide ja eetika ratsionaalsele kalkuleeritusele kindlaks kõigis oma voodihetkedes, siis tema rivaaliks kujunenud elukunstnik Jacques andub meelelisele pööritusele jälle liigagi kergelt, lõhkudes nii viimasegi lootuse leppimiseks ja tasakaaluks. Selle loo perspektiiv ei jäta erilist kahtlust, kas Jacques Le Gris' ja Marguerite'i vahel toimus konsensuslik või nõusolekuta seksuaalakt.\n\nKindlasti on kõikidel aegadel vägistamissüüdistusega väljatulemine keeruline ning see oli veel palju raskem seitse sajandit tagasi. Isegi omaenda ämm süüdistab miniat kõrkuses, kui too sellise meestevahelise asja laia avalikkuse ette kavatseb viia.\n\nKuna Marguerite jääb endale kindlaks, siis löödi avalikuks toodud vägistamislooga kõikuma nii Jean de Carrouges'i kui kogu terve suure suguvõsa au ja selle nimel mindigi selle sõna sõna vastu kohtuprotsessiga lõpuni. Kohtuprotsess ise saab siin episoodis pikima käsitluse ning toob esile veel keskaegse elu spetsiifikat, mille absurdsete hammasrataste vahele ei tahaks ise kuidagi sattuda. Kuna abielu oli lõpuks siiski kiriklik akt, siis oli ka sellest tulenev seksuaalelu n-ö kiriku hallata, mis väljendub näiteks Marguerite'i küsitlemises kohtuprotsessi raames, et kas ta suhtes oma mehega ikka koges ühte lõpus \"väikest surma\" ehk naudingut, mis peaks tagama järglase saamise. Groteskne juriidiline nüanss, mis justkui viitab sellele, et kogu kuningriigi aadelkonna ees kohtu all rasedana viibiv naine pidi ikkagi seksuaalühet Le Gris'ga nautima. Seega, nagu tema suutmatusest abikaasale pärijat sünnitada veel vähe oleks, ei suutnud Marguerite ennast ka seksuaalselt puhtana hoida võõra mehe vere eest ning jäi tagatipuks samas veel ka lapseootele.\n\nEhk on seega mõistetav, miks Scott ei saanud selles filmis tõde kuidagi ambivalentselt lahtiseks jätta, vaid pidi mitmekordselt alandatud ja häbistatud naisele andma misogüünse ühiskonna keskel tõe ja õiguse ning teatava lunastuse.\n\n\"Viimane duell\" on mitmetasandiline ajaloofilm, mida võib vaadata vaatemängulise seiklusfilmina, kust ei puudu suured lahingud ja verised võitlusstseenid. Kuid filmistaaridest täidetud pompoossuse kõrval on see pigem halastamatu pilk keskaja lõpu ühiskonnakorraldusse, näidates, milline ränk hind oli naisterahva õiguste totaalsel mahasalgamisel. Sel korral tulid tõe selgitamisel kohtus appi inimesest kõrgemad jõud, aga võib kindel olla, et tuhandel muul juhul jäi sellises olukorras peale lihast ja luust mehe tahe ja sõna. Midagi pole teha: kuna Sir Scotti filmide kvaliteedilatt on lihtsalt niivõrd kõrgel, siis ei ole \"Viimane duell\" kindlasti tema karjääri defineeriv teos, küll aga pakub see keskaja kohtudraama korraliku kinoelamuse, täis ajaloo ülevust ja inimese tühisust.\n\n1\" The Duellists\", Ridley Scott, 1977.\n\n2\"Thelma & Louise\", Ridley Scott, 1991.\n\n3\"Alien\", Ridley Scott, 1979; \"Blade Runner\", Ridley Scott, 1982; \"The Martian\", Ridley Scott, 2015.\n\n4\"Gladiator\", Ridley Scott, 2000; \"Kingdom of Heaven\", Ridley Scott, 2005; \"Exodus. Jumalad ja kuningad\", Ridley Scott, 2014.\n\n5\"Rashomon\", Akira Kurosawa, 1950.\n\n6\"Good Will Hunting\", Gus Van Sant, 1997.\n\n7 Christine Klapisch-Huber, Keskaja inimene. Koost Jacques Le Goff, Naine ja perekond (lk 290–317). Avita, 2002.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Viimane duell\" on mitmetasandiline ajaloofilm. Seda võib vaadata vaatemängulise seiklusfilmina, aga seal heidetakse ka halastamatu pilk keskaja lõpu ühiskonnakorraldusele, kirjutab Kaarel Kuurmaa Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSudaani riigipöördevastased püstitavad barrikaade\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval tulid kümned tuhanded inimesed tänavatele 25. oktoobri sõjaväelise riigipöörde vastu protestima.\n\nJulgeolekujõud tapsid vähemalt kolm meeleavaldusel osalejat sellest hoolimata, et suurriigid on manitsenud sõjaväge ennast vaos hoidma.\n\nSudaani valitseva kogu esimees kindral Abdel Fattah al-Burhan kuulutas esmaspäeval välja eriolukorra, saatis senised võimuorganid laiali ja teatas uue valitsuse moodustamisest, mille rahvusvaheline üldsus teravalt hukka mõistis.\n\nRiigipöörde järel puhkenud meeleavaldustes on surma saanud vähemalt 11 ja vigastada mitusada inimest.\n\nLaupäeval sai surma vähemalt kolm ja vigastada üle 100 inimese, arstide sõnul olid ohvritel kuulihaavad.\n\nPolitsei eitab nii meeleavaldajate tapmist kui lahingmoona kasutamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sudaani riigipöördevastased püstitasid pühapäeval pealinnas Hartumis barrikaade, andes eelmise õhtu meeleavalduste julmast mahasurumisest hoolimata märku, et ei kavatse sõjaväe võimuhaaramisega leppida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCorsby naasis vigastuspausilt, aga Penguins kaotas\n\n## Põhitekst:\n\nDevilsi eest viskas kaks väravat Andreas Johnsson ning skoori tegid veel Jimmy Vesey ja Jesper Bratt. Jonathan Bernier tõrjus 33 pealeviset.\n\nPenguinsi väravad viskasid Danton Heinen ja Brock McGinn, Tristan Jarry tõrjus 36 pealeviset.\n\nTulemused:\nNashville - NY Islanders 3:2\nLos Angekes - Montreal 5:2\nSan Jose - Winnipeg 2:1\nBoston - Florida 3:2\nPittsburgh - New Jersey 2:4\nToronto - Detroit 5:4\nST. Louis - Chicago 1:0\nColorado - Minnesota 4:1\nVancouver - Edmonton 1:2\nCalgary - Philadelphia 4:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL tegi hooaja debüüdi Pittsburgh Penguinsi kapten Sidney Crosby. Penguins kaotas kodus New Jersey Devilsile 2:4.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu linnaorkester toob publiku ette õudusfilmi kontsertlinastuse\n\n## Põhitekst:\n\nDirigent Kaspar Männi juhatatav kontsertlinastus kuulub Pimedate Ööde filmifestivali 25. sünnipäeva ürituste programmi.\n\nTeos on kirjutatud Normandia sümfooniaorkestri tellimusel ja selle esiettekanne leidis aset 2015. aastal Caenis. Eestis kõlab see esimest korda.\n\nTaani režissööri Carl Theodor Dreyeri (1889–1968) \"Vampiir\" on üks kõigi aegade olulisemaid õudusfilme. 2000. aastal paigutasid Briti ajalehed The Guardian ja The Observer selle oma parimate õudusfilmide edetabelis 9. kohale.\n\n\"Ma tahtsin ekraanil kujutada ilmsi nähtud unenägu ja näidata, et õudus ei ole meid ümbritsevates asjades, vaid meie alateadvuses,\" on Dreyer öelnud.\n\nFilmikriitik Tristan Priimägi sõnul on Dreyeri linaloo põhirõhk atmosfääril ja misanstseenil, mitte narratiivil või dramatiseeringul. \"Pealtnäha on \"Vampiir\" tüüne, pisut kõhe, aga ilma eriliste paisutusteta lugu, mis tundub tänapäeva ekstravagantsete hirmutamistaktikate kontekstis üsna taltsa, vaata et hambutunagi. Aga nagu meistriteostega ikka, räägivad need siis, kui need endale lähemale lasta,\" ütles ta.\n\nKa Tõnu Kõrvits ootab filmi ja orkestri kohtumist väga. \"See on heliloojale suur proovikivi tuua välja kõik see, mis ekraanil näha: emotsioonid, mõtted, miimika, tegevused. Kui palju seda doseerida? Vahel on pilt nii võimas, et oleks hea, kui muusika jääb pigem neutraalseks.\"\n\nKontsertlinastused toimuvad 31. oktoobril kell 19 Eesti Rahva Muuseumis, 1. novembril kell 19 Pärnu kontserdimajas ja 13. novembril kell 19 Kumu auditooriumis.\n\nOsta pilet siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnaorkester toob publiku ette Carl Theodor Dreyeri 1932. aastal valminud õudusfilmi \"Vampiir\" (\"Vampyr\") kontsertlinastuse, millele on muusika kirjutanud Tõnu Kõrvits.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusega on haiglaravil 563 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruse tõttu ravi vajavatest patsientidest omakorda 276 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 120 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, teatas terviseamet.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 57 uut haigusjuhtu.\n\nSuri 15 koroonaviirusega nakatunud inimest: 35-aastane mees, 68-aastane naine, 73-aastane mees, 76-aastane mees, kaks 81-aastast meest, 83-aastane mees, kaks 83-aastast naist, 85-aastane mees, 88-aastane naine, 89-aastane mees, 90-aastane naine ja kaks 93-aastast naist.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7522 testitulemust, millest 1877 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 1212 vaktsineerimata ja 665 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 2308 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 1307.\n\nPühapäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 44 010 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,2 protsenti.\n\nKokku on Eestis surnud 1531 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeva hommikuse seisuga on haiglas 563 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 396 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu. Ööpäevaga suri 15 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKivila tegi Juventuse vastu nullimängu\n\n## Põhitekst:\n\nKivila tegi kaasa terve kohtumise ning hoidis värava puhtana.\n\nRündaja Oliver Jürgens kuulus 1:1 viigimängus Cagliari vastu Milano Interi U-19 põhikoosseisu. Jürgens vahetati välja 56. minutil, kui Inter oli 0:1 kaotusseisus, vahendab Soccernet.ee.\n\nHetkel, kui seitsmes voor on pooleli, jagab Inter Itaalia U-19 kõrgliiga tabelis kolmandat kuni viiendat ja Hellas 12.-13. kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väravavahi Kaur Kivila koduklubi Hellas Verona alistas Itaalia U-19 kõrgliigas Torino Juventuse 2:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKajakule terendab jooksvas arvestuses finaali seitsmes stardikoht\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hommikuses soojendusel oli kahjuks mootoriga probleem ning tõelist kiirust ei saanud näidata. Kahes esimeses eelsõidus suutsin kohta parandada, kuid päeva viimaseks eelsõiduks olime ära kasutanud enda kaks uut rehvi, mida teised sellel ajal kasutada said. Sellegipoolest olime kõige kiiremad vana rehviga sõitjad selles eelsõidus,\" kommenteeris Kajak oma laupäevast võistluspäeva.\n\nLaupäevase võistluspäevaga parandas Kajak oma üldarvestuse kohta koguni 11 positsiooni võrra, hoides momendil kinni finaali seitsmendast stardikohast, mida tal on võimalik parandada veel ühe eelsõiduga. Eelmisel aastal Portugalis sõidetud MM-il startis Kajak 5. kohalt.\n\nKlassi OK võistlev Robin Särg (Novalux Srl) näitas laupäeva hommikustel vabatreeningutel kergelt märjal rajal häid ringiaegu, mis andsid lootuse eelsõitudes ettepoole jõuda. Kvalifikatsioon oli reedel tiimi vea tõttu täielikult ebaõnnestunud ning 29. stardikoht tähendas, et ruumi oli võistlejaterivis ainult tõusta.\n\n\"Jään päevaga tegelikult rahule, sest suutsin teha ära teha palju tööd rajal,\" ütles Särg pärast eelsõite. \"Suutsin kõigis kolmes eelsõidus tõusta kohti ettepoole ning pidada maha nauditavaid võitlusi konkurentidega. Kiirus oli täielikult olemas, et võidelda kõrgemas konkurentsis, kuid selles konkurentsis pole ruumi sellistele vigadele, mis meile eile osaks said.\"\n\nSärg lõpetas laupäeval sõidetud kolm eelsõitu vastavalt 22., 21. ja 23. kohal. Pühapäeval jääb sõita veel üks eelsõit, seejärel juba finaal. Ilmateate kohaselt võib aga vihma hakata sadama.\n\n\"Tunnistan, et ootan vihma. Olin laupäeva hommikul märjal rajal väga kiire ning nii tagant startides oleks see mu ainus ja õhkõrn võimalus finaali jõuda,\" oli Särg lootusrikas. Finaali pääsevad esimesed 36, Särg on jooksvas arvestuses 53. kohal. Tõusta jõudis ta laupäevaga võrreldes 18 kohta.\n\nOma esimestel maailmameistrivõistlustel osalev Carmen Kraav (Ward Racing) lõpetas laupäeval sõidetud kolmest sõidust kaks eelsõitu vastavalt 23. ja 25. kohal. Ühe eelsõidu oli Kraav sunnitud pooleli jätma. Pühapäeval jääb temalgi sõita veel üks eelsõit.\n\n\"Ühe sõidu olin sunnitud pooleli jätma ning teistes käis tihe heitlus konkurentidega,\" kommenteeris Kraav oma võistluspäeva. \"Maailmameistrivõistluste erinevus mis tahes muu võistlusega on ikkagi see, et siin ei ole ruumi pisemalegi eksimusele. Esiteks on siin koos maailma parimad sõitjad, teiseks maailma parimad tiimid. Õnnestuma peab kõiges ja 100% ulatuses - ainult nii tuleb tulemus.\"\n\nKlassis OK-Junior maailmameistrivõistlustel võistleva Mark Dubnitski (DPK Racing) laupäev Campillose rajal ei kujunenud paraku kuigivõrd edukaks. Kahekordne kardispordi Eesti meister oli jätkuvalt hädas kardi seadetega ning lõpetas neljast llaupäeval sõidetud eelsõidust kolm (P20, P17 ja P30). Ühe eelsõidu oli Dubnitski sunnitud pooleli jätma.\n\n\"Laupäev oli raske päev. Oleme tiimiga teinud ära suure töö, saanud palju kiiremaks, aga rivi lõpust startida on siin väga keeruline. Ehkki finaali pääsemine on meie jaoks välistatud, olen saanud väga hea kogemuse,\" ütles Dubnitski pärast eelsõite. \"Mulle meeldib just see tase, millega võistlussõitudes kokku puutume - ikkagi maailmaklass. Aga jah, see on tehnikasport, mis tähendab, et nii sõit ise kui tehnika ettevalmistus on olulised. Järgmisel kord saab kindlasti olema parem. Tänan kõiki, kes mind toetavad ja ja kes mulle jätkuvalt kaasa elavad.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval sõideti Campillose kardirajal maailmameistrivõistlustel eelsõidud. Klassis OK kaheksandalt stardikohalt alustanud Markus Kajak lõpetas esimesed eelsõidud kolmanda ja teise kohaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJazz sai hooaja esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate parim oli DeMar DeRozan 32 puntiga, Zach LaVine lisas 26 punkti. Nikola Vucevici arvele jäi 16 punkti ja 12 lauapalli. Bullsil on sel hooajal kuuest mängust võitnud viis.\n\nJazzi resultatiivseim oli 30 puntiga Donovan Mitchell, Rudy Gobert lisas 17 ja Jordan Clarkson 16 punkti.\n\nSarnaselt Bullsile teenis sel hooajal ühe kaotuse kõrvale oma viienda võidu Washington Wizards, kes alistas teisel lisaajal Boston Celticsi 115:112.\n\nBradley Beal tõi Wizardsile 36 punkti ja kaksikduublitega said hakkama Montrezl Harrell ja Kyle Kuzma.\n\nCelticsi parimana viskas Jaylen Brown 34 punkti ning Jayson Tatum lisas 27 silma ja 15 lauapalli.\n\nTulemused:\n\nWashington - Boston 115:112\nDetroit - Orlando 110:103\nNew Orleans - New York 117:123\nIndiana -Toronto 94:97\nPhiladelphia - Atlanta 122:94\nChicago - Utah 107:99\nMemphis - Miami 103:129\nMilwaukee - San Antonio 93:102\nGolden State - Oklahoma City 103:82\nMinnesota - Denver 91:93\nPhoenix - Cleveland 101:92\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA ei ole enam ühtegi täiseduga klubi. Esimesed neli kohtumist võitnud Utah Jazz pidi leppima hooaja esimese kaotusega, kui Chicago Bullsile jäädi alla 99:107.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaarel Tarand. Uus klots teadmiste tornis\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeva hommikul ootasin põnevusega pressiteadet, mis kogu meedia päevadeks helisema oleks pannud. See võinuks olla umbes selline: \"Kiik ja Riisalo: augud turvavõrgus paikame hiljemalt jaanipäevaks\".\n\nAsjaolu, et Eestis kehtivad sotsiaalkaitse reeglid ei taga õiguslikult erinevate töösuhete puhul võrdselt kõigi töötavate isikute kaitset tervise, töötuse ja pensioni osas, on sotsiaalministeeriumile aastaid teada. Siiski olid kultuuriministeeriumi tellitud Praxise mõttekoja uuringu tulemused vabakutseliste loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse kohta šokeerivad. \"Suurt vähemusrühma diskrimineerivad reeglid peab viivitamatult asendama uutega, mis on kooskõlas meie regioonis kehtiva arusaamaga solidaarsusest ja võrdsest kohtlemisest. Universaalsele sotsiaalkaitsele, mis hõlmab absoluutselt kõiki, ei ole alternatiivi. Kavatseme seetõttu viia eelnõu valdkonna seaduste ning vajadusel ka maksuseaduste muutmiseks valitsusse hiljemalt jaanuaris arvestusega, et riigikogu jõuaks seaduste muutmise kinnitada kevadise istungjärgu jooksul ning uued reeglid jõustuda 2023. aasta alguses,\" ütlesid ministrid Kiik ja Riisalo ühest suust.\"\n\nSellist pressiteadet ei tulnud. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ilmutas end küll rahvusringhäälingu otsesaates, kuid jutuks tulid sotsiaalministeeriumi valitsemisala paljud muud tegematajätmised ja hädad, aga mitte see Praxise uuringu järgi \"kõigest\" enam kui kümmet tuhandet vabakutselist loovisikut (neile lisandub hulk mitte nii loomingulistel aladel tegutsevaid vabakutselisi) rõhuv, diskrimineeriv, tervist ja töövõimet laastav ebaõiglus. Et ei ole selle ministri teema? Aga kellele küll peaks korda minema kahe ministriga ministeeriumi sisemine tööjaotus, kui kiiret lahendamist vajav küsimus ulatub mingit otsa pidi igal juhul mõlemale juhtimislauale?\n\nPraxise uuringu teisipäevasel esitlusel oli riik esindatud kultuuri- ja sotsiaalministeeriumi asekantsleritega, kes valdasid teemat ja olid sümpaatselt kiirete muutuste poolt. Paraku ei saanud nad otsesõnu öelda, vaid ainult vihjata, et nende kohal on peaaegu purunematust klaasist lagi, millest poliitilisele tasandile läbi murda aitab juhtumisi ehk õnn, aga mitte plaani mõistuspärasus ja vajalikkus. Ametkondlik horisontaalne koostöö võib olla laitmatu, kuid sel tegevusel on tagajärg vaid juhul, kui oma töö teevad tähtaegselt ja kartmatult põhiseaduse järgi otsustama määratud poliitilised kogud.\n\nLihtne oleks artikli ülejäänud ruum täita tsitaatidega koalitsioonipartnerite valimislubadustest, valitsuse tegevusprogrammist ning sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutest ja koostatud analüüsidest. Tsiteerin siinkohal vaid üht, kitsamalt tervishoiu alalt. Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile pidi sotsiaalministeerium märtsis 2021 koostama \"analüüsi ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ning ravijärjekordade vähendamiseks\". See juhtuski. Analüüs sedastab kuivalt: \"Võrreldes teiste ELi riikidega on Eestis ravikindlustuseta elanikkonna osakaal suurem. Lisaks näitavad analüüsid, et kindlustuse olemasolu on märkimisväärsel osal töötavast elanikkonnast ebapüsiv. Olukorda süvendavad järjest enam kasutusele võetavad paindlikud töövormid.\" Järg? Pool aastat vaikust. Muuseas, analüüs toetub paljudele varasematele uuringutele, mille sisu üle on riigivõim saanud mõtiskleda juba terve kümnendi. Kui sügavale peab veel \"olukorda süvendama\", et kuhjunud teadmiste torni tipus kaugele vaatavad poliitikutest visionäärid millegi praktiliseni jõuaksid? Iga päev tegevusetust süvendab tuhandete inimeste majandus- ja tervisekahju nüüd ja kohe ning röövib ühtlasi kaugemat tulevikku.\n\nTeisipäevase esitluse käigus kõneldust tahan rõhutada kolme mõtet. Esiteks kirjeldas Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep detailselt, kuidas riigivõim ja reeglid on vabakutselised loovisikud tõuganud nurjatu, absoluutselt lubamatu valiku ette, mida tavalisemat tüüpi töösuhetes mõeldavakski ei peeta. Nimelt peab valima, kas näidata oma sissetulekut ja maksta makse nii, et saaks tervisekindlustuse, või siis nii, et saaks töötuskindlustuse. Mõlemat korraga ei saa. Tegu ei ole olukorraga, mille vastu inimene ise saaks midagi ette võtta – kogu vastutus on reeglite kehtestaja käes. Kaudselt märgistab riik niimoodi kodaniku kui õiguskuulmatu, riigi huvidele vastutöötaja. Seesuguse peabki erilise vaatluse ja järelevalve alla võtma, teda teistest tõhusamalt ahistama näiteks maksuameti kaudu või siis blokeerides talle mõne universaalteenuse kättesaadavuse. Kas tõesti on ainus relv kodaniku käes käia läbi kõik kohtuastmed, sest täitevvõim ja seadusandja ei hakka enne liigutama, kui riigikohtust on tulnud sundiv lahend?\n\nTeiseks, kultuuriministeeriumi asekantsler Taaniel Raudsepp (ja ka teised) märkis korduvalt, et paraku peab praegu püüdma teha vabakutselisi puudutavat sotsiaalpoliitikat kultuuripoliitika sees. Võimalik, et see on praegu halbadest lahendustest parim, sest peegeldab kõrgema juhtimisorgani ehk valitsuse võimetust valitsusasutuste vahel õigesti tööülesandeid jaotada. Varem või hiljem päädib selline ajutine lahendus konfliktiga riigieelarve koostamisel. Oletuslikult võib kultuuriministeeriumi kunagi helges tulevikus ministriks pääseda mõni võimukas kuju, kes suudab riigieelarve toetusvahendite kasvu abil lahendada kõik loovisikute (sõltumata juriidilisest tegevusvormist) toimetulekuprobleemid. Riik oma rahaga maksaks kinni kõik turutõrked, ajaks loomingu hinna turul sedavõrd kõrgeks, et kõik loovisikud suudaksid näidata püsivat, katkestusteta sissetulekut, maksaksid sissetuleku liigist sõltumata vabatahtlikult ära kõik õigusi andvad kindlustusmaksed jne. Kes jaksaks sellesse uskuda? Kui aga minna edasi valitud teed, jääb kultuuriministeerium pigem lobiorganisatsiooniks, sest sotsiaalpoliitikas seadusandliku initsiatiivi õigust ei ole talle ette nähtud. Loogiline jätk oleks seega, et andmete ja ettepanekutega hästi varustatud kultuuriminister teemaga esimesel võimalusel valitsusse tõttaks ning saavutaks seal kollektiivse otsuse või vähemasti peaministri käsu sotsiaalministritele.\n\nKolmandaks, mitmest suust jäi kõlama, et avalikus arvamuses ei peeta loovisiku tööd pahatihti päris tööks ja seda hoolimata sellest, et loometöö tagajärjed on reeglina reaalselt nähtavad, kuuldavad, katsutavad teosed, mistõttu on loomeprotsessi tööks pidada ometi lihtsam kui näiteks bürokraadi, juhi, koolitaja või turundaja oma. Oma kõige mustemal kujul on see avalik arvamus saanud end viimastel päevadel külluslikult ilmutada kõigi vabakutseliste loovisikute toimetuleku uuringut kajastavate artiklite kommentaariumis, küllap ka mujal ühismeedias, kuhu minu pilk ei ulatu (\"Minge tööle, raisad!\"). Tagajärjeks mainekahju tegevusaladele, mis erinevalt ühismeedias raevutsemisest on põhiseaduses väärtuslikena ja kaitsealustena ära nimetatud. Kes ei mässa rumaluse vastu, on oma vaikimisega selle tagantkiitja. Kus on vastulöök kunsti, loomingut, kultuuri vaenavale verbaalsele agressioonile? Kas jälle on tegu inimeste vaba valikuga, mille sees on ka enesekaitse ja oma eksistentsi õigustamise kohustus ning mille kaitsele poliitikud ei tohigi tõusta? Või oleks õiglane, kui näiteks loomeliidud saaksid konkreetselt loovtöö mainekujunduseks aastas riigieelarvest vähemasti sama palju raha kui parteid oma nägude pesemiseks endale sealt aastas võtavad?\n\nKogu mu jutt on mõistagi ekslik, sest valitsuse tegevus toetub ju kahele põhiväärtusele. Esiteks ei saa valitsus midagi teha, kuna kodanike riigis on see, mis ühiskonnas juhtub, ainult ja välistavalt kõigi kodanike vastutustunde ning vastutustundliku käitumise summa. Valitsus ei pea iidse õpetuse järgi kodanike kasuks sõrmegi liigutama enne, kui kodanikud on teinud kõik ja rohkemgi riigi/valitsuse heaks (ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha …). Teine juhtmõte, mis läheb käiku, kui valitsus kogemata siiski mingeid liigutusi teeb, on oma kristalses puhtuses ja lakoonilisuses otse põhiseadusesse sobiv põhimõte \"Süüdlasi ei ole!\". Vastutajate ehk võimalike süüdlaste otsimist ja leidmist peab takistama sama meelekindlusega nagu riigikiriku teket (PS § 40), tsensuuri (§ 45) või riigikogu liikme sidumist saadud mandaadiga (§ 62). Siin on automaatvastus neile, kes viie aasta pärast, kui ühiskond on rikastunud veel mitme vabakutseliste toimetulekut ja ebavõrdset kohtlemist käsitleva uuringu ja analüüsiga, tulevad küsima, et kas võrk on lõpuks ära paigatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loovisikute toimetuleku uurimine on nagu issanda töö, mis ei lõpe iialgi, kirjutab Kaarel Tarand Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVestlusring. Eesti inimeste sundvalikud 1944. aasta sõjakeerises\n\n## Põhitekst:\n\n1944. aastal valitsenud hirmude ning lootuste, samuti langetatud otsuste ja elusaatuste üle arutasid Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes, Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Aivar Jürgenson ning Tartu Ülikooli uusima aja kaasprofessor Jaak Valge. Vestlust modereeris ajakirjanik Joonas Hellerma.\n\nOkupeeriva Punaarmee kiire pealetungi tingimustes kerkisid 1944. aastal Eesti inimeste ette keerulised valikud: osutada vastupanu ja riskida surma või vangistusega (Eestis tegutses üle 15 000 metsavenna ja veel tuhanded abistasid neid); päästa end välismaale põgenedes ja loota, et Eesti saab vabaks (1944. aasta sügisel põgenes läände üle 75 000 inimese); jääda ja kohaneda ning olla silmitsi totalitaarse riigi võimumasina ja terroriga. Neid valikuvariante oli veel.\n\nTolleaegsetes dramaatilistes oludes tehtud pealesunnitud valikud tingivad senini erinevaid rõhuasetusi Eesti lähiajaloo käsitlemisel.\n\nJoonas Hellerma: Võiksime kõigepealt meenutada 1944. aasta septembrikuu sündmusi. Millised olid need olud, kus see suur Eestist pagemine sündis? Vestlusringi teises pooles arutame laiemalt, millise jälje meie kultuurilukku on see põgenemine jätnud. Milline on see jälg Eesti pagulaskonna seas? Milline Nõukogude Eestisse jäänud eestlaste seas?\n\nPüüaksime kõigepealt 1944. aasta olusid uuesti visandada. Mis 1944. aasta septembris täpselt toimus, kui suur põgenemine sündis? Näiteks Jaan Kross on seda oma romaanis \"Paigallend\" meenutanud kuulsa lausega \"Tuhanded lähevad, aga miljon jääb\"?\n\nJaak Valge: Kõigepealt tuleks esile tõsta seda, et 1944. aastal oli esimesest Nõukogude okupatsiooniaastast veel värske mälestus. Olid toimunud küüditamised ja muud represseerimised. Esimesel Nõukogude aastal löödi ka Eesti loomeintelligents kahte lehte. Kirjanike Liidu 52 liikmest paarkümmend hakkas aktiivsemal või passiivsemal moel Nõukogude režiimi toetama. Ülejäänud olid selle vastu ja ka hiljem, Saksa okupatsiooni ajal tegutsesid aktiivselt Nõukogude Liidu vastu.\n\nOsal õnnestus ka mitte positsiooni võtta. Loomeintelligentsil on see ju raske, sest passiivseks jäämine tähendab ka oma erialast loobumist. Nõukogude režiim oli selles mõttes väga pealekäiv – passiivseks jäämist käsitleti nii, et kui ei ole Nõukogude režiimi propagandist, siis ollakse selle vastu.\n\nOsa Eesti kirjanikest, kes olid 1941. aastal evakueerunud Nõukogude tagalasse, osalesid 1944. aasta veebruaris, kui sakslaste rinne hakkas Eestile lähedale jõudma, Leningradis Eesti raadio saadetes, mis saatis Eestisse ähvardavaid sõnumeid.\n\nEi olnud nii, et siinsete eestlaste hirmu oleks püütud Punaarmee tuleku ees leevendada. Ka Tallinna pommitamine märtsis 1944 näitas, et siia ei tulda vabastajatena, vaid kurjade kavatsustega. Suvel oli veel lootus, et rinne Sinimägedes, kus Eesti mehed vapralt vastupanu osutasid, püsib.\n\nSeptembri keskpaigas oli siiski näha, et Saksa suuremad väeüksused hakkavad lõuna poolt tuleva pealetungi tõttu kotti jääma. Septembri keskpaigas anti korraldus Eestist taganeda. Tallinnast hakkasid suured transpordi- ja sõjalaevad Saksamaale minema ning võtsid kaasa neid inimesi, kes soovisid Eestist Saksamaale lahkuda. Saartelt ja rannikult hakati neidsamu paate otsima ja neid sõidukorda seadma.\n\nNii Nõukogude kui Saksa okupatsiooni ajal ei tahetud, et rannarahvas väga merel käiks, mistõttu neid paate lõhuti. Nüüd aga tehti need korda, et nendega merele minna. 21. septembril 77 aastat tagasi lähenes üks Nõukogude väekolonn ida poolt, mööda Narva maanteed Tallinnale. Teine, kus oli Eesti Laskurkorpus, lähenes mööda Tartu maanteed.\n\nEnne seda oli Eesti iseseisvuslastel olnud veel lootus, et Sinimägedest taganevad Eesti väeosad saavad Tallinna kaitsele asuda ja mingil moel Vabadussõda korrata. See lootus luhtus pärast seda, kui Eesti väeüksused hajutati Porkuni ja Avinurme lahingutes.\n\nHellerma: Võiksime mõttes taastada seda psühholoogilist situatsiooni, mida inimesed võisid kogeda, kui kirjeldatud olukord hargnes. Tuli valida kodumaa ja tundmatusse põgenemise vahel. Samas ei olnud teada, mis üldse edasi saab. Selle kõigega olid seotud ka erinevad moraalsed dilemmad. Ühelt poolt hirm oma elu ees, teisalt aade või side oma kodumaaga – kas hirm elu ees kaalub üles selle, et kodumaa jätta?\n\nAivar Jürgenson: Peame arvestama ka sellega, et minek Eesti alalt oli mõneti erinev. Kõigepealt, nagu Jaak ütles, tulid lõuna poolt Vene väed sisse. Lõuna poolt minek ja sellega kaasnenud kaalutlused tulid samuti varem. Paljudest mälestustest tuleb välja, et kui suvel rinne lähenes ja oli kahureid kuulda, hakati lõunapoolsetest maakondadest liikuma juba natuke varem. Liikumist oli juba juunis ja juulis.\n\nEga sakslased algul ei lubanud minna, mindi ju salaja kõigepealt Rootsi suunas. Siis, kui juba päris kiireks läks, võtsid Saksa laevad inimesi peale, et neid evakueerida. On ka juhtumeid, kus jalgratastega hakati minema, aga ka hobuvankritega mööda maad läbi Baltikumi. Olen teinud intervjuusid ka inimestega, kes on minema saanud, nende dilemmasid kuulanud ja mälestusi lugenud – variaablus oli päris suur.\n\nMaainimesed, kellel olid loomad, oli väga raske loomi maha jätta. Mõned tegid isegi hommikul veel oma viimased lüpsid ära ja hakkasid alles siis liikuma, jättes kõik sinna. Kui statistikat vaadata, kes põhiliselt ära jõudsid, siis peamiselt olid need linnainimesed ja rannapiirkondade rahvas, kust oli lihtsam minna.\n\n\"Tegelikult oli ka neid juhtumeid, kus minekut kaaluti mitme kuu jooksul. Kui lõpuks mindi, siis oli see läbimõeldud.\"\n\nMille üle aga kaalutleti? Väliseestlaste mälestustelasus domineerib lugu sellest, et valikuid polnud ja otsused tuli väga kiiresti teha. Tegelikult oli ka neid juhtumeid, kus minekut kaaluti mitme kuu jooksul. Kui lõpuks mindi, siis oli see läbimõeldud.\n\nSamal ajal oli ka päris palju neid juhtumeid, kus inimesed jõudsid sadamasse. Mõnedel olid ostetud kohad, kuid paat kohale ei jõudnud ning jäädi seetõttu Eestisse maha. Mõnel oli vaja oma vanemaid hooldada või olid väikesed lapsed. Oli naisi, kes järgnesid koos lastega lahkunud Saksa sõduritele. Oli juhtumeid, kus sellised pered Läänes kokku ei saanud ja siis tulid need naised jälle tagasi. Lugusid on hästi palju.\n\nMeenub veel üks selline juhtum, kus mehed jõudsid randa, tulid korra veel kokku, pagas oli peale laaditud. Mehed võtsid enne minekut viina, mille käigus otsustati, et ei lähe me kuskile.\n\nHellerma: Kuivõrd ajalooliselt tõetruu on see pilt, mida on kujutatud eelpool mainitud Jaan Krossi romaanis \"Paigallend\"? Seal kujutatakse vaatepilti, kus Pärnu maantee on Tallinna alguses inimesi täis ja kõik hobuste ja kohvritega lähevad Lääne-Eesti randade poole. Kas sellised vaatepildid avanesid siin Tallinnas nendel septembripäevadel?\n\nValge: Võis olla. Arvan, et väga suuri ummikuid ei pruukinud olla, kuid vooridena ja väga palju mindi. Peame arvestama, et Tallinnast mindi küll ära, aga suur osa neist inimestest, kes jõudis rannikule või saartele tegelikult ära minna ei saanud, nad tulid tagasi. Tallinnast lahkus palju rohkem inimesi, kuid tegelikult Rootsi või mujale edasi edasi sai. Ka neil, kellel polnud plaani Eestist lahkuda, oli ju arukas Tallinnast mõneks ajaks kusagile maale kõrvalisse kohta sugulaste juurde minna, kus olemine võis tunduda turvalisem.\n\nEneken Laanes: Jaan Kross ise ja tema peategelane romaanis \"Paigallend\" on just näited neist, kes lahkusid Tallinnast, aga kellel ei õnnestunud paati leida ja nad pidid tagasi tulema. Krossi lause, mille Joonas alguses välja tõi, \"Tuhanded küll lähevad, aga miljon peab jääma\", on romaanis esitatud eetilise valikuna. Otsustati jääda, et see rahvas jääks sellel maatükil alles.\n\nOma mälestusraamatus \"Kallid kaasteelised\" ütleb Kross aga, et selles hetkes see polnud eetiline valik. See oli lihtsalt juhus: \"Me tahtsime ära minna, aga me ei saanud paati\". Tihti sellist hetke ju tegelikult ei olegi, kus me saame aru, et nüüd me valimegi. On oluline meeles pidada, et see polnud paljude inimeste jaoks teadlik valik, vaid paljude juhuste kokkulangemine.\n\nValge: Inimesed hiljem tavaliselt mõtlevad hiljem omale loogilise põhjenduse välja. Võib ette kujutada, et 1944. aasta sügisel oli inimeste peades väga suur segadus. Peame arvestama, et osa Eesti patrioote püüdis siin vastupanu organiseerida.\n\nKui vastupanu korraldamine loodetud määral ei õnnestunud, leidis osa, et seda tuleb metsas teha ja ikkagi siia jääda. Valikuid oli palju. Ei tasu ka üle hinnata Eesti Rahvuskomitee sõnumeid, sest need ei pruukinud inimesteni jõuda. Tegelikult tuli kõike ikkagi ise otsustada, väga vähe võimalusi oli kusagilt nõu saada.\n\nJürgenson: Väga paljud kes läksid, ei arvanud, et nad lähevad 50-60 aastaks, vaid nad lootsid õige ruttu tagasi saada. See osa, mis Saksamaale läks – see oli evakuatsioon. See oli mõeldud nii, et nad tulevad sealt õige pea tagasi.\n\nHellerma: Kui need sündmused toimusid, ei jõutud selle üle kuigi palju mõelda, tuli lihtsalt elu eest pageda. Hiljem on siiski selle üle väga palju arutatud - kas oli või ei olnud õige minna? Kas oli või ei olnud kodumaa reetmine? Näiteks Karl Ristikivi \"Hingede öö\" kulmineerub selle küsimusega.\n\nLaanes: Ma ei tea, kas me saame üldse küsida, kas lahkumine oli eetiline valik, sest teatavasti paljud inimesed, kes otsustasid jääda, maksid selle eest väga raskelt repressioonidega jne. Ma arvan, et eetilisest seisukohast ei saa me seda tagantjärele niimoodi küsida.\n\nLoovintelligentsi jaoks oli eriti traagiline see, et nende võimalus luua ja eesti keeles kirjutada oli välismaal piiratud. Ristikivi, kuigi ta kirjutas hiljem ka Euroopa ajaloost, jäi alati eesti keele juurde. Seetõttu oli Rootsis tema retseptsioon piiratud. Ta jäi ikkagi Eesti poole suunatud kirjanikuks.\n\nArvan, et see pagulusevalu ja oma valikute järele küsimine \"Hingede öös\" oli oluliselt mõjutatud sellest loominguga seotud murest. Nagu Aivar ütles, ei olnud seda kõike tol hetkel võimalik teada. Enamus inimesi lootsid kiiresti tagasi tulla. See on ka minu mulje kõikide mälestuste ja kirjanduslike kujutuste lugemisel olnud.\n\nValge: Kahtlemata. Nende valikute ette pani inimesed ikkagi Nõukogude režiim, ärme seda unusta. Lisaksin veel, et paguluses ei olnud kirjutamine kuidagi piiratud, küll aga kirjutatu levik. Kui mõtlen mõne kirjaniku dilemma peale... Sõjameestel, aga ka Ristikivil toona, oli teistmoodi. Neil võis tõesti olla valik: kas ma jätkuvalt võitlen relvaga edasi või lahkun sellest võitlusest?\n\nKui loomeintellektuaalid teadsid, et ainus võimalus neil midagi eesti kultuuri jaoks ära teha on pageda okupandi eest, siis suuri eetilisi kahtlusi neil hiljem ei saanud olla, sest oli selge, et Nõukogude režiim oleks neid represseerinud. Ning poleks neil lasknud loomega tegeleda.\n\nSeda Leningradi raadio neile ka üheselt lubas: kui Nõukogude väed siia jõuavad, siis neil ei lähe hästi. Tegelikult oli see ikkagi suur asi, mis nad paguluses korda saatsid. See on hindamatu eesti kultuuripärand. Kui ma õigesti mäletan, siis algupäraseid romaane ilmus paguluses veel 1960. aastani isegi rohkem, kui siin, okupeeritud Eestis.\n\nLaanes: Lisaks juba nimetatud Ristikivi \"Hingede ööle\", on tema vabariigi lõpuaastaid kujutavais romaanides \"Kõik, mis kunagi oli\" (1946) ja \"Ei juhtunud midagi\" (1947) , aga ka Bernard Kangro Tartu-romaanides ja Underi luules väga tugevalt tunda kodumaa kaotuse valu. Kindlasti tasub nende raamatute juurde tagasi minna.\n\nJürgenson: Kui veel eetilisest momendist rääkida, siis seda hakati tematiseerima juba 1940. aastatel pagulaslaagrites. Tekkisid kohalikud ajalehed, kus väga palju arutati selle üle, kas me tegime õigesti, kui me tulime. Sealt kirjanikud selle ka üle võtsid.\n\nKirjanike loometöö kohta on üks väga hea följeton, Felix Oinaselt \"Kuidas kirjanikud loovad\". Ta toob palju näiteid sellest, kuidas inimesed öösiti kirjutavad; kuidas näiteks Raimond Kolk oma seal ilmunud luulekogu ja romaani treipingi ja ketrusmasina taga valmis sai. Tingimused polnud suuremad asjad. See on migratsiooniajaloos igal pool niimoodi olnud: kui sa lähed, siis ilmselt oma staatuses või hierarhias mingi aeg langed. Ka Eesti teadlased, kes läksid, pidid kõigepealt tegema metsatööd ja muid töid.\n\nHellerma: Kui mõelda 1960.-1970. aastate peale, siis sel ajal oli ka lahedamaid olusid, mis võimaldas pagulusest Eestit külastada. Teame, et näiteks helilooja Eduard Tubin käis Eestis ja langes selle eest pagulaseestlaste seas põlu alla. Ristikivi printsipiaalselt ei astunud enam kunagi sellele maale, kuni ta okupeerituks jäi. Mis laadi dilemmasid elati läbi seoses kodu-Eesti okupatsiooniga? Miks see nii terav küsimus oli?\n\nValge: Juhin tähelepanu, et tegelikult oli võimalik väga lihtsasti repatrieeruda. Nõukogude Liit korraldas kampaaniaid, et tulge tagasi. Loomeinimestest tuli ikka väga vähe tagasi, peaaegu kedagi. See dilemma, kas suhelda Eesti NSVga või mitte, oli paguluses 1980. aastate keskpaigani.\n\nSaab määratleda kahte leeri: ühed, kes arvasid, et kodumaaga peaks sidet hoidma ja selle kaudu informatsiooni ja loomevilju Eestisse tooma, ja teised, kes arvasid, et kui Eesti on okupeeritud, siis sellele territooriumile minemine tähendab okupatsiooni tunnustamist. Tagantjärgi võib öelda, nagu nendel puhkudel ikka, et tegelikult oli mõlemaid pooli vaja.\n\nMinu doktoritöö juhendaja, professor Aleksander Loit, kes oli sotsiaaldemokraat ja arvas, et kodumaaga tuleb tihedaid sidemeid pidada, ütles ka, et mõlemaid pooli on vaja. Kohati oli selle teema üle väga kirglikke vaidlusi. Nagu ka Loit ütles, see on ju palju parem, kui et neid vaidlusi ei oleks olnud. Siis saavad mõlemad pooled oma argumente esitada ja nii ongi kõige parem.\n\nKujutan ette, et ka siinsetele vabadusvõitlejatele sobis paremini n-ö põhimõttelisem pool, kes kommunistliku ja okupeeritud Eestiga mitte mingit tegemist teha ei tahtnud. Kultuuriinimestele sobis võib-olla paremini see teine pool, kes sidemeid hoidsid.\n\nLaanes: Toon ka ühe näite selle kohta. Kirjanikud, kunstnikud ja muusikud käisid omavahel ikka läbi. Aga laiema pagulaskogukonna meelsus mängis kindlasti rolli. Mäletan näiteks, et 1970. aastatel on ilmunud Rein Taagepera ettekanne paguluses tähtsat rolli mänginud Metsakooli ürituselt, kus ta püüab õigustada seda, et Jaan Kross on siiski tõsine Eesti asja ajaja, mitte Nõukogude kirjanik. 1\n\nSeda on tänapäeval väga naljakas lugeda. Aga see näitab, et selliseid probleeme pagulaskogukonnas tõstatati ja sellist naginat oli. Aga Krossi loomelugu näitab, kui tihedalt ta pagulastega Soomes, Rootsis ja mujal suhtles.\n\nJürgenson: Pagulaskirjandusväljaanded retsenseerisid ja tutvustasid väga palju kodu-Eestis ilmuvaid raamatuid. Kohati retsenseeriti ka pagulaskirjanike tekste kodu-Eesti väljaannetes. August Gailitist näiteks ju kirjutati, kuigi mitte väga positiivses võtmes, aga mingisugune side ikkagi oli.\n\nTagasipöördumine või külaskäimine oli sümboolne akt. Viisa tuli võtta Nõukogude Liitu, millega sa sisuliselt tunnustad okupatsiooni. Paljudele oli see täiesti vastuvõetamatu. Olen teinud intervjuusid inimestega, kes 1970.-1980. aastatel hakkasid Eestis käima. Neil oli siin tohutu hirm. Neid ei lubatud ju ka Tallinnast kaugemale, nad pidid peatuma siin Viru hotellis.\n\nÜks inimene kirjeldas väga sugestiivselt, kuidas ta sealt ülevalt aknast vaatas kõike seda, mis siin Tallinnas on ja sai ka oma sugulastega kokku Tallinnas, aga mitte kuskil mujal. Teine rääkis jälle, kuidas ta jalutas Tallinnas ringi ja istus pargipingil. Ta kogu aeg kartis, et nüüd tuleb keegi talle kõrvale ja viib ta ära. See oli tõsine ettevõtmine ja suur otsus, et niimoodi üldse käia. 1980. aastatel läks see muidugi natuke lihtsamaks.\n\nHellerma: Mis puudutab nende kahe kogukonna, Eestisse jäänud ja põgenenud eestlaste kogukonda, siis Jaak Valge tõi juba välja, et me ei tohi ära unustada, et see kõik oli seotud Nõukogude okupatsiooni ja agressiooniga Eesti vastu. See on meie jaoks ajalooline traagika.\n\nOmeti on siin-seal kannatuste võrdlemist: kumb siis õigem eestlane ikkagi on olnud? Kummal on rohkem õnnestunud isamaa heaks ära teha? Kas kusagil väljaspool või seespool? Kas see on midagi sellist, mida me tegelikult ei tohiks endale lubada, sest kõik need kujunenud lõhed olid meile peale sunnitud?\n\nValge: Eks me võime selle küsimuse nii küll püstitada, aga sellele ei ole võimalik ühest vastust anda. Kui vaadata rahvuskehandi ja -kultuuri seisukohalt, siis peame ütlema, et mõlemat poolt oli väga vaja. Meil oli vaja neid loomeinimesi, kes rasketes Nõukogude tingimustes ikkagi püüdsid eesti kultuuri arendada ja kasvõi krüptiliselt isamaalisi sõnumeid ja lootust inimesteni edasi anda ning kes Eesti kultuuri siin kohapeal edendasid.\n\n\"Ma usun, et väga paljud eestlased siin kodumaal kohati isegi ülehindasid paguluse mõju ja pagulaskultuuri.\"\n\nTeiselt poolt on see tohutult võimas kultuuripärand, mis paguluses loodi, nii kirjandus kui mälestused. Kui seda ei oleks, siis me Eesti Vabariigist teaksime märksa vähem. Ma usun, et väga paljud eestlased siin kodumaal kohati isegi ülehindasid paguluse mõju ja pagulaskultuuri.\n\nSee tundus paljudele nagu päris Eesti ja päris Eesti kultuur, mis kusagil on. Küll Kalev ükskord appi tuleb, kui seda vaja on! Kuigivõrd levisid need kirjandusteosed või kirjandusajakirjad (nt Mana) ka Eestisse. Ajaloolaste seas siiski levisid mälestused ja ka ajalookäsitlused, mis seal kirjutati. Need olid väga haruldased, neid anti käest kätte ja loeti tohutu vaimustusega.\n\nLaanes: Arvan, et meie kui järeltulevad põlved peame mäletama seda kui meie ajalooliste kogemuste paljusust, eriti 1944. aasta septembri valikute paljusust. Oli neid, kes läksid ja kes jäid, aga ka need, kes võitlesid Saksa või Nõukogude sõjaväes jne. Ärgem unustagem, et 1944. aasta septembris tapsid sakslased enne lahkumist Kloogal eriti julmal viisil 2000 juuti.\n\nOmaette tahk 1944. aasta sügisest, mis on kirjanduses kajastust leidnud, on Sõrve sääre inimeste küüditamine Saksamaale. Ülo Tuuliku \"Sõja jalus\", 1970. aastatel Nõukogude oludes kirja pandud raamat, on minu jaoks alati olnud üks kõige meisterlikumaid mälestuslikke raamatuid eesti kirjanduses. Ta räägib sellest, kuidas ta nelja-aastasena oma vanemate ja teiste sõrulastega oli sunnitud minema. Terve Sõrve säär tehti puhtaks. Nii et peame püüdma mäletada 1944. aasta sündmusi eestlaste kogemuste paljususe seisukohalt.\n\nHellerma: Kui tuleme veel tänasesse päeva, siis kuidas teile tundub, mis on sellest – kogu okupatsiooniaeg, pagulaseestlaste lahknemine – nüüdseks saanud? Kui tugevalt on see meie ühismälus kohal ja kui tugevalt meid mõjutab?\n\nMuide, enne meie kohtumist lappasin Vladimir Beekmani romaani \"Transiitkoridor\" kus üks tegelane kirjeldab lennuki müra kuulmisega seotud tunnet - kui kuuled lennuki häält, siis käib judin üle selja. Kui nüüd kuuleme lennuki müra taevas, siis pommitajatega seonduvat judinat enam üle selja ei käi. Ehkki sõjalennukite möirgeid on ka praeguse Tallinna kohal aegajalt kosta.\n\nValge: Arvan, et meie ajaloolisse mällu on see jäänud ikkagi väga tugevasti ja jääb ka edasi, kasvõi nende mälestuste järgi, mis on paguluses kirjutatud. See on kõigile äärmiselt emotsionaalne. Valikud, kui üht või teist otsustati.\n\nTeiseks, see ohtlik põgenemisteekond, mis ka väikestel lastel sööbis mällu ja jäi sinna pikaks ajaks. Meie seisukohalt, kui meil jääb seitse protsenti inimesi Eestist vähemaks, siis see on üks kõige suurem lahkumistelaine terves Eesti ajaloos. Loomulikult see on tohutu jälg.\n\nJürgenson: Sellest seitsmest protsendist omakorda umbes seitse protsenti läks merel põhja. Väga palju oli inimkaotusi.\n\nLaanes: Kultuuriliste kajastuste kontekstis avas Eesti taasiseseisvumine uue laine nende mälestuste kirjapanemisel. Ka paljud pagulased otsustasid uuesti oma loo jutustada või siis alles esimest korda kirja panna. Näiteks Elin Toona \"Pagulusse\" ilmus alles 2013. aastal inglise keeles ja 2017 eesti keeles. See oli uus, oluline raamat, mis tõi selle jälle teemaks ja seda mitte ainult Eestis, sest see raamat sai tunnustust ka välismaal. Arvan, et see ei vaibu.\n\nJürgenson: Üks asi veel. Kui okupatsioon läbi sai ja mõtleme pagulaseestlaskonna loole, mis oli kannatuslugu, aga sisaldas ka tagasipöördumist: kui Eesti saab vabaks, siis me pöördume tagasi.\n\nKui Eesti saigi vabaks, siis statistika näitab, et aastail 1991–2000 oli tagasipöördujaid umbes 2000 inimest. See tähendab, et suurem osa ikkagi ei tulnud tagasi, mis tõmbas veidi ka pinget maha: me teame, et tahame hirmsasti tulla tagasi, aga me ei saa. Nüüd me äkki saame ja mis me siis teeme? Elu on läinud juba teistmoodi, lapsed ja lapselapsed ei tuleks kaasa. Neid tulijaid oli lõpuks üsna vähe.\n\nValge: Jah, aga eks need minejad ise olid selleks ajaks juba vanaks saanud. Kui Metsaülikooli vaadata, siis seal jätkuvalt käib tegevus eesti keeles. See on juba kolmas põlvkond eestlasi paguluses ja tavaliselt keelt üle kahe põlvkonna ei säilitata. See on siiski väga fenomenaalne kuivõrd kultuuri paguluses arendati, et ta siiamaani seal alles on.\n\nTahaksin veelkord tähelepanu juhtida Nõukogude režiimile. Kuidas meie loomeintelligents omavahel ikkagi konflikti läks? Needsamad inimesed, kes võisid 1930. aastatel olla küll erinevate vaadetega, ühed rahvuslased ja teised sotsialistid või kommunismiimetlejad, nad omavahel ikkagi suhtlesid ja kolksatasid õhtuti pidudel klaase kokku.\n\n\"August Alle ähvardas teisi Eesti kirjanikke hirmsate sõnadega, et kui Nõukogude armee tuleb, siis Gailitist, Visnapuust ja Kivikast tehakse vorsti ja sülti.\"\n\nKui Nõukogude režiim tuli, siis see lihtsalt sundis ühed kollaborantideks. Leningradi raadiosaated, mis Eestisse saadeti, kus August Alle ähvardas teisi Eesti kirjanikke hirmsate sõnadega, et kui Nõukogude armee tuleb, siis Gailitist, Visnapuust ja Kivikast tehakse vorsti ja sülti. See on tegelikult väga õudne lugu.\n\nKui ma loen pagulaskirjanike mälestusi läänes, siis need on Nõukogude Eesti kirjanike suhtes suhteliselt sõbralikud. Kriitika tabab pigem Semperit ja Vares-Barbarust. Ka Smuuli, kes, tuleb tunnistada, oligi siiski stalinist, vähemalt ühel loomeperioodil.\n\nHellerma: Olete ühiselt välja toonud, et vaatamata kõigile dramaatilistele ja traagilistele oludele on sellest ajalooepohhist sündinud hulk huvitavat kultuuripärandit, nii pagulaseestlaste seas kui siin kodu-Eestis. Ehk tooksite selle kohta veel mingeid näiteid?\n\nLaanes: Kindlasti kõiki neid raamatuid uuesti lugeda. Krossi \"Paigallend\" tegeleb otseselt 1944. aasta septembriga, kuigi ta räägib peategelase Ullo Paeranna elu kaudu kogu 20. sajandi esimese poole poliitilistest sündmustest. Kuna ma õpetan ülikoolis, siis tegelikult ma näen, et üliõpilased ei ole seda lugenud. Väga vähesed teavad seda. \"Paigallend\", Elin Toona \"Pagulusse\" ja loomulikult ka Bernard Kangro Tartu romaanid, Ristikivi romaanid jne on olulised.\n\nJürgenson: 1990. aastatel anti näiteks Gailitit uuesti välja, ka paguluses ilmunud asju. Ma ei tea, kui palju neid siin loetud on. Gailitit teatakse ikka \"Nipernaadi\" ja tema varasemate tekstide järgi. Näiteks 1950. aastatel kirjutatud teostes mõtestab ta tuleku ja võõrsilejäämise lugu. Need on ka palju raskepärasemad tekstid, kui tema varasemad asjad. Võib-olla seda on ka raskem lugeda, aga võiks ju soovitada. Inimesed saaksid ikkagi palju ehedamalt selle tunde kätte kui ajalooraamatuid lugedes.\n\nHellerma: Lõpetuseks ajaloofilosoofiline küsimus. Olete siin rõhutanud, et meie 20. sajandi ajaloos on palju traumaatilist ja traagilist. Hiljem on kujunenud üheks küsimuseks, kuidas ajalooga leppida. Mil viisil haavad, kui nad ei saa täiesti paraneda, laseksid meil vähemalt elada?\n\n\"Paigallennust\" oli siin juttu ja seal päris lõpus teeb Kross ühe suure etteheite. Oli see Nõukogude režiim, mis ta oli, aga nende seisukohast oli enam-vähem arusaadav, et nad tahtsid vallutada ja okupeerida. Krossi etteheide oli suunatud aga hoopis Läände. Lääs reetis Baltikumi ja Eesti, kuigi lubati, et tullakse appi ja taastatakse need piirid, mis olid enne sõja algust. Seda ei tehtud.\n\nKui palju see pettumus nüüdset välispoliitikat ja meie globaalset tunnetust mõjutab? Ega ei reedeta enam uuesti? Kuidas teile tundub, kas Krossi etteheide on jätkuvalt relevantne? Kas selle üle peaks mõtisklema?\n\nValge: Kindlasti peaks mõtisklema. Arvan ka seda, et ajaloo lepitamine ei tule kunstlikult. Võib-olla on hea, kui mäletame ka negatiivseid asju täie teravusega. Hoopis teine asi on see, kui meie loomeinimesed oleks omavahel paguluses ja siin kodu-Eestis konfliktis olnud. Seda tegelikult ei olnud. Pärast iseseisvuse taastamist seda loomeinimeste ega ka teiste puhul täheldada ei saa. Nõukogude režiim soovis meie vahele kiilu lüüa, aga lõppude lõpuks see ei õnnestunud.\n\nLaanes: See etteheide on iseloomulik kõikidele Ida-Euroopa riikidele ja iseloomustanud kogu Nõukogude-järgset mälukultuuri Ida-Euroopas. Ida-Euroopa mälukultuuride uurijad on tähele pannud, et Ida-Euroopa riigid suhtuvad erinevalt sellesse, milline nende enda vastutus ja roll oli. Balti riigid on skaala ühes äärmuses selles mõttes, et meie paneme kogu vastutuse Nõukogude Liidule ja Läänele.\n\nSelleks, et olevikus asju paremini teha ja midagi minevikust õppida, me peame tegelikult aru saama, et me ei saa alati end nii väikseks teha ja öelda, et Lääs oleks pidanud meid päästma. Me peame ise, näiteks praeguses olukorras diplomaatiliste ja muude rahumeelsete vahenditega püüdma vältida seda, et keegi saaks tulla ja midagi meiega teha. Peame end tundma suuremana ja vastutusvõimelisemana, võtma vastutuse oma ajaloo ja ka oleviku eest.\n\nValge: Aga me ei tohi ka endale teha illusioone, et meid tullakse nüüd kindlasti kõigil tingimustel päästma.\n\nJürgenson: Nende jaoks, kes pole seda isiklikult läbi teinud, on lepitamisega võib-olla hoopis teine lugu kui neil, kel on isiklik kogemus. Meie võime siin selle üle arutleda, et lepitus on tore asi. Olen teinud väga palju intervjuusid inimestega, kellel on sügavad haavad ja tunnevad tohutut viha. Näiteks öeldakse, et vihkan venelasi. See inimene ei tahagi võib-olla sellest vihast lahti lasta. See aitab tal põhjendada seda, miks tema elu on läinud niimoodi, nagu ta on läinud.\n\n1 Rein Taagepera, Poliitilise kollaboratsiooni küsimus eesti kirjanduses. – Metroo 77. Kogumik valitud materjalidest, esitatud jaanuaris 1977 Trollebos, Rootsis. Toim Jaak Maandi, Mart Maandi, Jüri Seim. Uppsala, 1977.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Mälu Instituudi ja Inimõiguste Instituudi algatusel toimus vestlusring \"1944: raskete valikute aasta\". Selle raames mõtestasid õpetlased kahe totalitaarse režiimi heitluse keskele sattunud Eesti inimeste surmraskeid valikuid ning nende valikute kultuurilist jälge. Artikkel ilmub koostöös Eesti Mälu Instituudi portaaliga CommunistCrimes (\"Kommunismikuriteod\").",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBayern lõi Berliini Unionile viis väravat\n\n## Põhitekst:\n\n23 minutiga lõi Bayerni eest kaks väravat Robert Lewandowski. 34. minutil oli täpne Leroy Sane ja 60. minutil Kingsley Coman. Kuigi Berliini Union suutis Niko Giesselmann ja Julian Ryerson väravatest kaks tükki tagasi lüüa, siis lõppsõna jäi Bayernile, kui 79. minutil tegi skoori Thomas Müller.\n\nTulemused:\n\nBerliini Union - Müncheni Bayern 2:5\n\nDortmundi Borussia - Köln 2:0\n\nFreiburg - Greuther Fürth 3:1\n\nLeverkuseni Bayer - Wolfsburg 0:2\n\nBielefeldi Arminia - Mainz 1:2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalli Bundesligas naasis karikasarjas üllatuskaotuse saanud Müncheni Bayern võidusoonele, kui alistas võõrsil Berliini Unioni 5:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIvika Hein: unistus eestikeelsest haridusest\n\n## Põhitekst:\n\nHariduselu pakub ikka vahel üllatusi. Hugo Treffneri erakoolist, mille tegevuses Vene võimud nägid 1901. aastal korratusi ja mis seetõttu taheti sulgeda, oleks Jaan Tõnissoni idee kohaselt peaaegu saanud maailma esimene eesti keskkool. Selle aja seadused lubasid aga vaid venekeelset õpet.\n\nLisaks oli kitsendavaid nõudmisi kooli juhtide määramise asjus. Petrogradist sel eesmärgil Tartusse kutsutud Oskar Kallas ei oleks koolijuhiks sobinud ja nii jäi idee teostamata. Kui aga Vene valitsus 1906. aasta aprillis andis loa rahvuskeelsete erakoolide asutamiseks, ei raisatud aega, et mitu aastat tuha all hõõgunud mõte ellu viia.\n\nKõigepealt asutati Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts, kes rajas täiesti uue kooli, kus hakkasid õppima hoopis tütarlapsed. See oli strateegiline otsus, kuna poiste ja tüdrukute jaoks eraldi koolide asutamine käis eestikeelse kooli idee autoritel majanduslikult ja korralduslikult üle jõu, aga segakoolid polnud sel ajal veel mõeldavad.\n\nKooli asutajad Oskar Kallas, Jaan Tõnisson ja üliõpilane Peeter Põld otsustasid, et tuleb eelistada tütarlapsi, kuna nood on võõrkultuurile vastuvõtlikumad kui poisid, ent tulevaste emadena on nende meelsuse mõju kasvavale põlvkonnale oluliselt suurem kui isadel.\n\nTüdrukute eestikeelsest ja -meelsest haridusest nähti kujunevale eesti ühiskonnale suuremat tulu tõusvat. Rajatav kool pidi olema selgelt rahvuskool − eesti rahvusliku meelsuse kandja. 20. sajandi algul peeti eesti päritolu haritud peres kultuurseks ikka saksa keeles rääkida.\n\nEestimeelsed koolimehed seadsid eesmärgiks tütarlastele antava hea eestikeelse hariduse abil seda suundumust muuta ja loomulikku emakeelsusesse tagasi pöörata. See õnnestus uskumatul kombel.\n\nKuigi 1906. aasta 1. septembril asus ENKS-i eesti tütarlaste keskkoolis õppima ainult 48 tüdrukut, mitmekordistus see arv kiiresti. Juba järgmisel aastal kasvas see 159-ni, järgneva kümne aastaga üle 400. See kool, mis praegu kannab oma kauaaegse õpetaja Miina Härma nime, tegi ära märkimisväärse eeltöö peatselt loodava Eesti Vabariigi toimimiseks riigina.\n\nEestikeelse keskhariduseta poleks olnud mõeldav eestikeelne kõrgharidus, teadus, õigussüsteem ega riiklus. 1918. aastaks oli ENKS rajanud eestikeelseid keskkoole mitmel pool mujalgi tulevase Eesti riigi territooriumil.\n\nMiks osutus eelmise sajandi algul paljudele mitte ainult võimatu, vaid ka mõttetuna tunduv eestikeelne keskkool edukaks?\n\nÜksikisiku roll\n\nÜksikisiku tähtsust ajaloos ei tasu alahinnata. Kooli asutajad olid kolm vaimult väljapaistvat ja veenmisjõulist meest, kelle hulgas tõusis eriti esile Peeter Põld oma isikliku sarmi, pedagoogiliste süvahuvide ja pühendumisvõimega. Kooliidee sünnist saati nähti just temas tulevase keskkooli juhti.\n\nPeeter Siegfried Nikolaus Põld, apostli, kangelase ja pühaku eesnime kandev karismaatiline koolidirektor, valmistus ametiks sõpradelt laenatud rahaga Saksamaal ja Šveitsis. Sel ajal täitis koolijuhi rolli Oskar Kallas.\n\n\"Peeter Põllu autoriteeti suurendas tema võime koondada enda ümber akadeemiliselt väärikaid õpetajaid, oma eriala tipptegijaid.\"\n\nSee, mis koolikorralduses toimub, oleneb alati haridusjuhtidest, aga suurel määral ka õpetajate oskustest ja meelsusest. Peeter Põllu autoriteeti suurendas tema võime koondada enda ümber akadeemiliselt väärikaid õpetajaid, oma eriala tipptegijaid, kes jagasid tema rahvusliku hariduse ideed ja toitsid alustava kooli vaimsust.\n\nPeeter Põld kirjutab: \"Tähtsal määral oleneb kooliõpetajate püsivus ka teatavast idealismist, millega kodumaa külles on riputud, eestikeelses koolis töötada tahetud, kui ka mujal majandusline seisukord lahedam oleks võinud olla. See idealism on aidanud mitmesuguste vaadetega inimeste hulgas ühist tegevuse ja rahulise läbisaamise pinda luua, mis õppejõudusid veel kindlamini kooli külge köitnud.\"\n\nOskar Kallas juhtis kooli algusaastatel tasuta, saades palka mujal õpetamisest. Põld rõhutab kooli eestseisuse ja ENKS-i usaldust õpetajate vastu: \"Nad ei suru oma arvamist õppetöö läbiviimise osas vägisi peale ega tee ühestki küsimusest võimuküsimust.\"\n\nSellepärast oli ka õpetajate kaader suhteliselt püsiv, lahkuti ainult väga olulistel põhjustel: ülikooli õppejõuks või vastama suurematele rahvuskultuuri väljakutsetele, nagu seitse aastat joonistamisõpetajana töötanud Kristjan Raud Tallinna \"Kalevipoega\" illustreerima.\n\nErakordne visionäär ja idealist Põld analüüsis väga realistlikult oma kooli arengut, edu ja puudusi, tunnistades, et kool on vahepeal \"enese organismis pidanud nähtustega leppima, mis meie sügavamatele kultuuripüüetele vastu käivad\". Tal oli kahtlusi õppetöö korralduse üle otsustamisel.\n\nKuna eesti pedagoogiline mõte oli alles arenemas, oli õpetajatel, kooli eestseisusel ja ENKS-il vaid hämar aimus, mida uue haridusega taotletakse. Kool viskles õpet korraldades ennast otsides vabakooli ja ametliku kooli vahel, kaldudes kord ühele, siis jälle teisele poole. ETK ehk Eesti Tütarlaste Keskkool on uskumatu näide sellest, kuidas konkreetsete tööjuhiste ja arengukavadeta võib koolis kujuneda sügav vaimsus ja innustav rahvustunne.\n\nKooli hingeks pidas Põld õpetajaid, neid tuli usaldada ja neil pidi olema õpilaste silmis autoriteeti. Õpetajad kindlustasid kooli edenemise vahepealsetest tagasilöökidest hoolimata, kui aasta jooksul langes välja rohkem õpilasi, kui juurde tuli. Koolikultuuri armutu analüüs tagas edasimineku.\n\nPraegugi aktuaalne\n\nPaljud Peeter Põllu ideed kõlavad väga tänapäevaselt. Ta hoiatab individualismi eest, mis seab kõigi väärtuste mõõdupuuks üksiku inimese, kes tahab, et kõik asjad ja arvamused kujuneksid tema järgi, mitte tema nende järgi. Põld juhtis tähelepanu, et on väärtusi, mis on kõrgemal kui üksikinimene.\n\nKümme aastat tegutsenud koolist teeb ta järelduse, et emakeelne haridus on ennast õigustanud. Ta seab eesmärgiks edaspidi rohkem õpilase individuaalset meelelaadi arvestada, kuni see jaatab ühiselu ja kultuuri.\n\nTa peab kooli puuduseks, et see alustab liiga vara võõraste keeltega ja rõhub ühekülgselt mõistust arendavatele ainetele; vaja oleks suurendada käelise tegevuse ja liikumise osa, koduseid ülesandeid tuleb kindlasti anda, õpetaja juhatagu kodulugemise abil eneseharimist, mida tuleks eriti soosida. EKNS oli kooli varustanud soliidse raamatukoguga.\n\nMeelsus, mille tähtsust Põld sageli rõhutas, tähendas eelkõige parimale eesti haridusele pühendumist kristlikke tõekspidamisi järgides. Põld rõhutas küll võõraste keelte õpetamise vajalikkust, aga \"alles siis on sellel tõelist väärtust, kui emakeele abil kodune ilm avatud ning omaseks saanud\".\n\nKuidas oleks ühtse meelsuse saavutamine võimalik tänapäeva pluralistlikus koolis ja kas üldse?\n\nMaailmavaateliselt leidub tänapäeva mõtlevate eestlaste hulgas nii kosmopoliite kui rahvuslasi ja mõlemad on esindatud ka lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtide seas. Haridusvalikud püütakse teha oma vaadetest lähtuvalt, aga oma mõju on ka sellel, kas haridust väärtustatakse kui inimese ja ühiskonna mõistmiseni viivat teed või kitsalt ettevalmistust karjääriks.\n\nKosmopoliidid soovivad rahvuste tülikate erisuste kadumist, et riigipiire ületav töö- või eraeluline liikumine oleks maailmakodanikule võimalikult sujuv. Nad kas ihkavad seda põhimõtteliselt või on lihtsalt leppinud üleilmastuva maailma paratamatusega, et eri kultuuride tihenenud läbikäimine toob nagunii kaasa olukorra, kus rahvused kaotavad oma iseloomulikke tunnuseid, traditsioone ja väärtusi, võttes omaks nn euroopalikud väärtused. Lõpuks hääbuvad nagunii kõik väikesed rahvad ja sulanduvad suurde euroopaliku kultuuri katlasse.\n\nÜhesõnaga, rahvusel pole tähtsust, tähtsam kui koduloo tundmine on teada välisilma. Eestlaste rahvuslikud huvid pole siin maal tähtsamad kui ükskõik millise teise rahvuse omad. Võõrkeelte õppimine on tähtsam kui emakeele oma, sest viimast oskame nagunii kõik rääkida. Võõrkeelne maailm pakub rohkem võimalusi ja rahvusvahelist tuleb alati eelistada rahvuslikule.\n\nRahvuslased seevastu tunnevad valusalt iga omakultuuri eristuva joone loovutamist ja üritavad seda protsessi takistada, uskudes kui mitte oma rahvuse igavest kestmist, siis vähemalt selle paar sajandit vastu pidavasse elujõudu. Nad väärtustavad emakeeleõpet ja omakultuuri toetavaid õppeaineid ning taovad lõputult trummi emakeeletundide arvu suurendamiseks. Oma keele rikkuste tundmaõppimiseks on nende arvates koolis vähe ruumi jäetud. Rahvuslikku mõtet ei saa väljendada inglise keeles.\n\n\"Muutunud maailmas pööravad ka eesti vanemad üha enam tähelepanu ameerikalikule edunõudele või üleilmastumisega kaasneva kohanemisvõime ja avatuse vajadusele.\"\n\nPeeter Põld rõhutas kodude osa kasvatuses. Seda ei saa alahinnata praegugi. Eesti pered on laste kasvatamisel traditsiooniliselt väärtustanud ausust ja töökust. Muutunud maailmas pööravad ka eesti vanemad üha enam tähelepanu ameerikalikule edunõudele või üleilmastumisega kaasneva kohanemisvõime ja avatuse vajadusele. Kas vanu kasvatusideaale peaks uues maailmas püüdma säilitada, on küsimus, millele rahvuslased ja kosmopoliidid vastavad erinevalt.\n\nÜhtse meelsuse leidmine\n\nRahvusliku hariduse idee ise oli sajand tagasi märksa selgem kui praegu. Mida see tänapäeval üldse tähendab? Kas omakeelne õpe tähendabki rahvuslikku haridust või on vaja tunda meie kultuuri allikaid, juuri ja võrseid? Siis on koolidesse vaja uusi Miina Härmasid ja Villem Grünthaleid, kes kasvatavad uusi Betti Alvereid. Kosmopoliidid ei tunnista rahvuslikku haridust, rahvuslased peavad seda ainuõigeks.\n\nÜhtse meelsuse saavutamine on seega keeruline.\n\nPeeter Põllu arvates ei tugevda patriootlik sõnakõlksutamine rahvuslikke tundeid. Euroopas mitmeid koolitüüpe näinud koolijuht on rohkem kui ükski teine haridustegelane enne ja pärast teda rääkinud emakeelse kasvatuse ja õpetuse vajadusest ja peab seda pedagoogiliselt ainuõigeks loomuliku harimise ja kasvatuse teeks.\n\nRahvust ei pidanud ta kasvatuse eesmärgiks, vaid parimaks teeks eesmärgini − hästi toimiva ühiskonna saavutamiseni. Just rahvuses teostub Põllu arvates inimsus. Rahvuslikku omapära harides saab eesti rahvas oma ülesannet inimkonna kirjus peres kõige paremini täita. Seda peavad toetama omakeelne kirjandus, teadus, usuelu, majandus, õiguskord ja kunst.\n\nIlmar Tomusk küsis Urve Läänemetsalt tema õppekavaraamatu esitlusel, mis on eesti hariduses see, mida võiksime eksportida teistesse maadesse, et õpilased saaksid seal sama edukaks kui eestlased PISA testis. Urve Läänemets oli kindel, et see pole kuidagi ülekantav.\n\nCornelius Hasselblatt on väitnud, et sõna \"rahvuskultuur\" on tautoloogiline, sest kui kultuur ei sisaldaks rahvuslikke jooni, polekski ta mingi kultuur. Sama võib väita hariduse kohta.\n\nKäesoleval sajandil tundub, et eestikeelsest haridusest pole vaja unistada, sest see on olemas. Tegelikult on siin praegugi kaks võistlevat vaadet nagu 115 aastat tagasi, ainult saksa keele asemel eelistatakse nüüd inglise keelt. Praegustest haridusjuhtidest, aga ka õpetajatest sõltub, millest unistavad eestlased järgmisel sajandil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleval sajandil tundub, et eestikeelsest haridusest pole vaja unistada, sest see on olemas. Tegelikult on siin praegugi kaks võistlevat vaadet nagu 115 aastat tagasi, ainult saksa keele asemel eelistatakse nüüd inglise keelt. Praegustest haridusjuhtidest, aga ka õpetajatest sõltub, millest unistavad eestlased järgmisel sajandil, kirjutab Ivika Hein algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump püüab blokeerida 6. jaanuari rünnakuga seotud dokumente\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusarhiiv esitas nimekirja dokumentidest, mille üleandmist kongressile püüab Trump uurijate tööd raskendades takistada.\n\nTrump püüab blokeerida rohkem kui 770 lehekülge dokumente, nende seas on tema endise personaliülema Mark Meadowsi, endise kõrge abi Stephen Milleri ja endise asenõuniku Patrick Philbini protokolle ja kirju.\n\nTrump tahab ka blokeerida Valge Maja igapäevase päeviku avaldamist, mis sisaldab andmeid tema tegevuste, reiside, briifingute ja telefonikõnede kohta.\n\nLisaks ei soovi Trump, et kongress näeks memosid tema endisele pressisekretärile Kayleigh McEnanyle, käsitsi kirjutatud teksti 6. jaanuari sündmuste kohta ning kõne mustand \"Save America\" meeleavalduseks, mis viis rünnakuni.\n\nRahvusarhiiv on alates augusti lõpust saatnud Trumpi ja praeguse presidendi Joe Bideniga seotud dokumente kongressi uurijatele, kellel on nendega tutvumiseks aega 30 päeva.\n\nÜlemkohus on otsustanud, et presidendid võivad hoida teatud dokumente ja jutuajamisi salastatuna, et arendada oma abidega avameelsemaid arutelusid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA endine president Donald Trump püüab blokeerida sadu lehekülgi Valge Maja dokumente, mis on seotud 6. jaanuari Kapitooliumi-rünnakuga. Dokumentide seas on tema tähtsate abide ning pressisekretäri kirju ja protokolle, selgus laupäeval avaldatud kohtudokumendist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nManU lõpetas neljamängulise võiduta seeria\n\n## Põhitekst:\n\nUnitedi asus 39. minutil juhtima, kui Cristiano Ronaldo realiseeris Bruno Fernandesi söödu. Teise poolaja keskpaigas suurendas United edu, kui Ronaldo andis resultatiivse söödu Edinson Cavanile. 86. minutil oli täpne vahetusest sekkunud Marcus Rashford.\n\nEelmisest neljast mängust vaid ühe punkti saanud ning viimases mängus Liverpoolile 0:5 kaotanud United tõusis 17 punktiga liigatabelis viiendaks. Tottenham on 15 punktiga kaheksas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Inglismaa kõrgliigas alistas Manchester United 3:0 Tottenham Hotspuri ning kerkis liigatabelis viiendaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliini lennujaam vajab hädasti raha pankroti vältimiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me vajame kiiresti raha,\" ütles tegevjuht Aletta von Massenbach ajalehele Tagesspiegel.\n\nOperaatorfirmal Flughafen Berlin Brandenburg GmbH (FBB) peaks olema piisavalt likviidsust jätkamaks kuni 2022. aasta esimese kvartalini. FBB on veebruaris silmitsi ka suure maksega võla hüvitamiseks.\n\nOperaatorfirma avasektori omanikud - föderaalvalitsus ning Berliini ja Brandenburgi liidumaa - on lubanud toetada lennujaama tegevust 2026. aastani 2,4 miljardi euroga.\n\n\"See on meie jaoks väga kibe, et me vajame rohkem raha BER-i jaoks,\" ütles Massenbach, kes sai tegevjuhiks mullu 1. oktoobril. \"Plaan B-d ei ole.\"\n\nLennujaama kohta on öeldud, et sellel on needus, kuna pärast avamist on seda korduvalt tabanud tehnilised probleemid ja korruptsioonisüüdistused.\n\nBER on seni maksma läinud kuus miljardit eurot ehk algselt kavandatust kolm korda rohkem.\n\nBerliini uus lennujaam avas uksed lõpuks just siis, kui rahvusvaheline lennuliiklus koroonapandeemia tõttu seiskus.\n\nTagesspiegel kirjutas, et lennujaama juhtkond peaks järgmisel nädalal esitama ettepanekud probleemide lahendamiseks. Von Massenbach peab ka kõnelusi Saksa transpordiministri Andreas Scheueriga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Berliin Brandenburgi lennujaam (BER), mis avati eelmisel aastal ja kavandatust kaheksa aastat hiljem, vajab juba praegu suurt rahasummat pankroti vältimiseks, teatas laupäeval uus tegevjuht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViniciuse väravad tõstsid Reali liidriks, Agüerot tabas viigimängus terviserike\n\n## Põhitekst:\n\nNädala eest toimunud El Clasicos Barcelonat 2:1 võitnud, kuid seejärel Osasuna vastu punkte kaotanud Real läks laupäeval Elche vastu juhtima 22. minutil, kui täpne oli Mariano Diazelt kauni söödu saanud Vinicius Junior.\n\nKodumeeskonna olukord muutus veelgi keerulisemaks 63. minutil, kui teise kollase kaardi saanud Raul Guti pidi väljakult lahkuma. Kümme minutit hiljem näitas Brasiilia ääreründaja taas oma väledust ning viis oma teise väravaga Reali 2:0 ette, võõrustajate auvärava lõi viis minutit enne lõpuvilet Pere Milla.\n\nSergio Agüero sai Deportivo Alavesi vastu Barcelona kodupubliku ees esmakordselt algkoosseisus väljakule, ent neli minutit enne poolajavilet tabas teda terviserike. Näiliselt tekkisid Argentina koondislasel raskused hingamisega ja kuigi ta lahkus väljakult omal jalul, tuli tema asemel platsile Philippe Coutinho.\n\nMemphis Depay ilus sooritus viis kodumeeskonna 49. minutil juhtima, aga Alaves viigistas vaid kolm minutit hiljem Luis Rioja värava läbi. Seisuga 1:1 mäng ka lõppes, Barcelona on viimasest kolmest kõrgliigakohtumisest teeninud vaid ühe punkti.\n\n11 mänguga 24 punkti kogunud Real tõusis liiga liidriks, väravate vahega jäävad neist maha Sevilla ja Real Sociedad. 16 punkti asetavad Barcelona üheksandaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas kerkis tabeliliidriks laupäeval Elche alistanud Madridi Real.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võitis heitealade Balti maavõistluse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti naised võtsid kõik neli heiteala: Mirell Luik odaviske 52.41-ga, Kätlin Piirimäe kuulitõuke 15.51-ga, Kätlin Tõllasson kettaheite 54.44-ga ja Kati Ojaloo vasaraheite 64.62-ga.\n\nMeestest ei teeninud Eesti ainsatki alavõitu.\n\nKokkuvõttes kogus Eesti 26 630 punkti, teine oli Läti 25 456 ja kolmas Leedu 25 275 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres peetud Balti heitealade maavõistlusel Eestil tugevamaid väljas ei olnud, aga tänu naiste heale esinemisele teeniti siiski maavõistluse võit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin ja Abe lubasid jätkata jõupingutusi rahulepingu sõlmimiseks\n\n## Põhitekst:\n\nNõukogude Liit hõivas saared Teise maailmasõja lõpus. Territoriaalvaidluse tõttu ei ole Moskva ja Tokyo seniajani rahulepingut sõlminud.\n\n\"Me usume, et on tähtis kannatlikult jätkata lahenduse otsimist, mis rahuldaks Venemaa ja Jaapani huve ning oleks vastuvõetav mõlema riigi elanikele,\" ütles Putin kõnelustele järgnenud pressikonverentsil.\n\nTa lisas, et Venemaa \"aitab\" Jaapani kodanikel külastada Kuriili saari.\n\n\"(Vaidluse) lahendamine ei ole kerge, kuid me tahame selle lõpetada praeguse põlvkonna eluajal,\" sõnas Abe.\n\nTa lisas, et Tokyo on Moskvale tänulik selle eest, et Jaapani kodanikel lubatakse külastada vaidlusalustel saartel asuvate sugulaste haudu.\n\nVarem väljendas Abe lootust \"uuest läbimurdest\" territoriaalvaidluses ning lisas, et ta on \"valmis tugevdama koostööd rahulikul, kuid energilisel viisil\".\n\nJaapan ja Nõukogude Liit alustasid kõnelusi territoriaalvaidluse lahendamiseks juba 1956. aastal.\n\nPutin ja Abe arutasid ka Põhja-Koreaga seotud küsimusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene president Vladimir Putin ja Jaapani peaminister Shinzo Abe lubasid laupäeval Moskvas kohtudes jätkata jõupingutusi rahulepingu sõlmimiseks, et lahendada territoriaalvaidlus nelja Kuriili saare üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i pealäbirääkija: Suurbritannia lõpetagu peitusemäng kõnelustel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selleks, et tõhusalt läbi rääkida, on vaja teada, mida teine pool tahab. Läbirääkimised ei saa olla peitusemäng,\" ütles Barnier Lissabonis EL-i õigusekspertide kohtumisel peetud kõnes.\n\nÜks kõrge EL-i ametnik ütles neljapäeval, et selle nädala läbirääkimiste järgi otsustades ei ole Suurbritannia EL-i lahkumise otsuse tagajärgi ikka veel aktsepteerinud.\n\nBriti rahandusminister vastas sellele tõdemusega, et sellised märkused ei aita kõnelustele kaasa.\n\nBrüssel ootab 28.-29. juuni tippkohtumiseks edusamme Iiri piiri küsimuses, et jõuda Suurbritannia EL-ist lahkumise tingimustes kokkuleppele aegsasti enne selle liidust lahkumist 2019. aasta märtsis. EL-i ametnike sõnul tuleb Suurbritannia lahkumislepingus kokkuleppele jõuda oktoobriks, et EL-i liikmesmaade parlamentidele ja Euroopa Parlamendile jääks lepingu heakskiitmiseks piisavalt aega.\n\nBarnier ütles laupäeval, et Suurbritannia peab \"vaatama näkku nii EL-i kui ka Brexiti tegelikkusele\" ja lõpetama ebamõistlike nõudmiste esitamise oma tulevaste suhete kohta ühendusega.\n\nEndine Prantsuse minister toonitas, et Suurbritannia on otsustanud EL-ist lahkuda ja Londoni hiljutised ettepanekud jääda mõnede EL-i institutsioonide või agentuuride liikmeks ei ole tõsiseltvõetavad.\n\nEL-i pealäbirääkija sõnul keeldub blokk võtmast vastutust Brexiti mis tahes halbade tagajärgede eest. \"Ma näen kiusatust loopida süüdistusi, mis sisaldaksid Brexiti negatiivsete tagajärgede veeretamist EL-i kaela.\"\n\n\"Aga see ei avaldaks meile muljet. See ei avaldaks mulle muljet,\" ütles Barnier, rääkides üksikasjalikult ka õigusekspertide jaoks tähtsast teemast, mis puudutab jurisdiktsiooni.\n\nTa hoiatas Suurbritanniat, et suutmatus jõuda kokkuleppele lahkumislepingu jurisdiktsioonis, mis kinnitaks EL-i kohtu esmasuse, laseks leppe põhja.\n\nBarnier lükkas tagasi Suurbritannia ettepaneku lahendada Brexiti järgsed õiguslikud konflikti ühise poliitilise komitee kaudu, käies välja idee, et Briti kohtud jäävad kaheksa aastat kestva ülemineku jooksul allutatuks EL-i kohtule.\n\nSee ettepanek ärritab kindlasti nn kõva Brexiti toetajaid Briti valitsuses ja parlamendis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier kutsus laupäeval Suurbritanniat lõpetama peitusemängu lahkumisläbirääkimistel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMohamed Salah' jaoks lõppes Meistrite liiga finaal juba avapoolajal pisarates\n\n## Põhitekst:\n\nEgiptlane põrkas kokku vastaste Sergio Ramosega ning tema käsi jäi õnnetult hispaanlase alla. Väänatud õlg ei lubanud ründemängijal jätkata.\n\nSel hooajal on 25-aastane Salah Liverpooli eest löönud 12 Meistrite liiga kohtumise jooksul kümme väravat ja andnud viis resultatiivset söötu. Inglismaa kõrgliigas olid vastavad numbrid 36, 32 ja 11.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Meistrite liiga finaal lõppes kehvasti Liverpooli suurima tähe Mohamed Salah jaoks, kes sai vähem kui pooltunni möödudes viga ja pidi platsilt lahkuma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTäiseduga jätkav Eesti võrkpallikoondis alistas ka Rootsi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti võitis avageimi 25:22, kaotas siis teise 18:25, kuid võitis kaks järgmist 25:23 ja 25:17.\n\nEesti parimana tõi Robert Täht 16 punkti, Henri Treial lisas 13 ja Oliver Venno 12 punkti. Üleplatsimees oli Rootsile 25 punkti toonud Fredrik Gustavsson.\n\nEestile oli see kolmas võit, avamängus saadi võõrsil 3:1 jagu Slovakkiast ja kodus alistati Slovakkia samuti 3:1. 30. mail kohtub Eesti Rootsiga võõrsil. Lisaks kuulub alagruppi ka Belgia, kellega võõrsil minnakse vastamisi 2. juunil ja kodus 6. juunil.\n\nAlagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis, seejärel toimub Final Four turniir, kust pääseb kaks paremat meeskonda üleminekumängudele, et võidelda ühe koha eest uue nimega Maailmaliigasse: FIVB Volleyball Nations League'i.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste võrkpallikoondis jätkab Euroopa liiga Kuldliigas kaotuseta, Rootsist saadi Rakveres jagu 3:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Leok võitis Langel peetud Eesti meistrivõistluste avaetapi\n\n## Põhitekst:\n\nMonster Energy MX1 esimest sõitu alustas kõige paremini Erki Kahro (KTM, SJT Kahro Racing). Stardist viiendana minema saanud Tanel Leok (Husqvarna, Sõmerpalu MK) kerkis sõidu edenedes koha võrra kõrgemale, kuid Kahrot kätte ei saanud ja oli sunnitud teise kohaga leppima. Enamiku sõidust sõitis teisel kohal Priit Rätsep (Honda, PMC Addinol Honda Racing), kuid pidi, nagu eelpool mainitud, oma koha lõpuks siiski Leokile loovutama.\n\nTeist sõitu juhtis mitu ringi avasõidu neljas mees Indrek Mägi (Kawasaki, Mägi Racing). Samal ajal heitlesid teisele kohale Rätsep, Leok ja Kahro. Leok suutis Rätsepast mööduda ning sai ka Mägi kätte ja lõpuks ka mööda. Kahro sai samuti Rätsepast ja Mägist mööda, kuid Leok jäi talle püüdmatuks. Rätsep üritas küll Mägi alistada, kuid väsis ja nii ületas lõpujoone kolmandana Mägi.\n\nKahe sõidu tulemusena võitis etapi Leok, kes kogus Kahroga võrdselt 47 punkti, Mägi (38 p) oli tänu viimasele kolmas ja sama arvu punkte saanud Rätsep pidi neljanda kohaga leppima.\n\nMX2 klassi avasõidus heitlesid esikohale Andero Lusbo (Husqvarna, Kagu MK) ja Karel Kutsar (KTM, Estonian Express Racing), kus pool sõitu juhtinud Lusbol tuli siiski sõidu teises pooles Kutsarile alla vanduda. Kolmandana ületas lõpujoone lätlane Karlis Sabulis (Yamaha).\n\nTeises sõidus sõitis stardi võitnud Sabulis teistelt eest ja võttis kindla võidu. Kutsari ja Lusbo duell päädis samamoodi, kui avasõidus, kus sõidu esimeses pooles oli eespool Lusbo, kuid Kutsar sai teises pooles taas oma tahtmise.\n\nKokkuvõttes tõusis poodiumi kõrgeimale astmele Kutsar (47 p), teine oli Sabulis (45 p) ja kolmas Lusbo (42 p).\n\nNoorte MX125 sõitudes ei leidunud vastast Jörgen-Matthias Talvikule (Yamaha, Pärnu MC), kes võitis kindlalt mõlemad sõidud lätlaste Ralfs Edgars Ozolinsi (Husqvarna) ja Mairis Pumpursi (Yamaha) ees.\n\n85cc klassis saavutas etapivõidu Edvards Bidzans (Husqvarna, 47 p). Avasõidu võitnud, kui teises liidrikohalt kukkunud ja lõpuks kolmanda koha saanud Martin Michelis (KTM, RedMoto Racing, 45 p) sai teise koha ning kolmandaks tuli lätlane Karlis Reišulis (KTM).\n\nMasinaklassis 65cc jäi võitmatuks Romeo Pikand (KTM, Viljandi VMK), kes võidutses mõlemas sõidus Richard Paati (KTM, AYR Racing Team) ees. Kolmas oli kahe sõidu tulemusena Läti poiss Raivo Laicans (Husqvarna).\n\nVeteranide mõlemad võidukihutamised võitis Tarmo Jaasi-Tamm (KTM, Motoklubi K&K), kummaski sõidus järgnesid talle Valdur Kahro (KTM, SJT Kahro Racing) ja Aivo Rabbi (KTM, Paikuse MK).\n\nEesti meistrivõistlused jätkuvad Langel pühapäeval, kui rajale tulevad külgvankrid eesotsas hiljuti oma esimese MM-poodiumi koha saavutanud Kert Variku ja Lauris Daidersiga. Lisaks külgkorvide klassidele on rajale tulemas ka mitu quadraceri klassi. Esimene start antakse kell 11.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu külje all asuvas Lange Motokeskuses sõideti soolotsiklite motokrossi Eesti meistrivõistluste avaetapp, kus kuninglikus MX1 klassis võidutses lõõmava päikese käes päeva lõpuks Tanel Leok. Lange etapp oli ühtlasi ka Läti meistrivõistluste etapiks, mis tähendas, et kiireid lõunanaabreid jagus igasse võistlusklassi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPaide kiusas kõvasti, aga Kalju sai kolm punkti kätte\n\n## Põhitekst:\n\nSamson Onomigho Iyede viis Paide juba teisel minutil juhtima, kuid kümnendal minutil Trevor Elhi viigistas. 32. minutil oli Paidel taas šanss, aga Andre Frolov ei realiseerinud 11 meetri karistuslööki.\n\nUuesti läksid külalised ette kaheksa minutit pärast teise poolaja algust. Siis jõudis tabamuseni Edgar Tur. Kalju aga üllatusel sündida siiski ei lasknud: 61. minutil viigistas Marko Brtan ja 77. minutil tõi kastanid tulest Liliu.\n\nTabeliseis: 1. Nõmme Kalju FC 38 punkti (16 mängust), 2. Tallinna FCI Levadia 37 (16), 3. Tallinna FC Flora 36 (16), 4. JK Narva Trans 29 (16), 5. Tartu JK Tammeka 22 (15), 6. Paide Linnameeskond 14 (16), 7. FC Kuressaare 13 (16), 8. Viljandi JK Tulevik 12 (16), 9. JK Tallinna Kalev 11 (15), 10. Pärnu JK Vaprus 7 (16).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalli Premium liiga tänases viimases mängus teenis kaks korda kaotusseisu jäänud Nõmme Kalju kodus 3:2 võidu Paide Linnameeskonna üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTriode turniiri võit jäeti koju\n\n## Põhitekst:\n\nTeise koha saavutas samuti Eesti trio koosseisus Ivar Viljaste, Tanel Vähk ja Tõnis Neiland.\n\nPronksi said leedulased Nerijus Kukcinavicius, Mindaugas Matulionis ja Jonas Andreikėnas ning eestlased Andres Pebre, Hardo Sokk ja Toomas Tauk.\n\nPühapäeval selgitatakse välja Saku Openi paarismängu võitja. Registreerus 38 duplit.\n\nKokku osalevad Saku Openil seitsme riigi petankerid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Saku Pruulikoja esistel väljakutel toimunud Saku Open 2018 triode turniiri võitis tiim Margus Berkmann, Meelis Münt ja Veiko Proos, kirjutas FB leht Eesti petank.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaal protestisid kümned tuhanded Macroni reformide vastu\n\n## Põhitekst:\n\nRongkäigud korraldasid 60 ametiühingut, erakonda ja ühendust, keda Macroni ümberkorraldused on vihastanud.\n\nPariisi politsei teatas pealinnas korraldatud meeleavalduse osalejate arvuks 21 000, vasakpoolse ametiühingu CGT hinnangul osales Pariisis 80 000 ja üle kogu riigi protestidel 250 000 inimest.\n\nEelmisel suurprotestil Pariisis 5. mail osales politsei hinnangul 40 000 ja GCT väitel 100 000 inimest.\n\nMacron ütles reedel Venemaal, et meeleavaldused ei peata tema reforme. \"Ma ei valitse arvamusküsitluste või meeleavalduste valguses, sest me oleme seda varem liiga palju teinud.\"\n\nTeisipäeval liitusid avaliku sektori töötajad tänavakoristajatest õpetajateni raudteetöötajatega, et avaldada meelt \"rünnaku\" vastu avalikele teenustele.\n\nMullu mais ametisse astunud Macron on lubanud vähendada valitsuse kulutusi, kärpida riigisektoris töökohti ja korraldada ümber suure osa Prantsuse riigiaparaadist.\n\nPolitsei vahistas mõned inimesed Pariisi meeleavalduse alguspunktis Bastille´ väljakul. Korrakaitsjate sõnul kandsid mõned neist relvi ja teised peeti kinni vägivaldsete aktide tõttu.\n\nSiseminister Gérard Collomb ütles AFP-le, et võimud tahavad piirata vasakradikaalide tegevust, kes ründasid 1. mail korraldatud rongkäigul politseid ja vara.\n\n\"Ma loodan, et see paraad kujuneb rahulikuks, kus inimesed avaldavad oma arvamust. Me elame vabariiklikus riigis ja need, kes tahavad lõhkuda, rüüstada või isegi rünnata politseid, peetakse ennetavalt kinni,\" lausus ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümned tuhanded inimesed avaldasid laupäeval Prantsusmaal meelt president Emmanuel Macroni poliitikate vastu, riigipea aga lubas oma majandusreformidega jätkata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi kohtumine Põhja-Korea liidriga võib ikkagi toimuda\n\n## Põhitekst:\n\nDonald Trump märkis Twitteris, et tippkohtumine Singapuris võib 12. juunil siiski aset leida ja kui vaja, kesta kauemgi.\n\nWe are having very productive talks with North Korea about reinstating the Summit which, if it does happen, will likely remain in Singapore on the same date, June 12th., and, if necessary, will be extended beyond that date.\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 26, 2018\n\nNeljapäeval teatas Trump kirjas Kim Jong-unile, et kohtumine jääb Põhja-Korea vaenuliku suhtumise pärast ära. Põhja-Korea teatas seepeale leplikult, et on valmis kõnelusteks igal ajal ja igas vormis.\n\nLõuna-Korea presidendi esindaja sõnul on Soul ettevaatlikult optimistlik, et on siiski veel lootust USA ja Põhja-Korea dialoogiks. Laupäeval kohtus president Moon Jae-in üllatuslikult Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga kahe Korea vahelisel demilitariseeritud alal. Lõuna-Korea teatel vahetati mõtteid, et sillutada teed Põhja-Korea ja USA tippkohtumisele. Täpsemalt peaks Lõuna-Korea president kõneluse sisust teada andma pühapäeval.\n\nVaatlejad märgivad, et praegu on siiski ebaselge, kas USA ja Põhja-Korea kohtumine paari nädala pärast toimub või mitte. Niisuguseid tippkohtumisi valmistatakse tavaliselt ette mitu kuud.\n\nSingapuri tippkohtumine oleks esimene kord kui USA ametisolev president kohtub Põhja-Korea liidriga. Kuigi täpne päevakord pole selge, keskendutaks kõnelustel suure tõenäosusega Korea poolsaare tuumavabaks muutmisele.\n\nValge Maja ettevalmistusmeeskond lendab Singapuri\n\nValge Maja meeskond lendab Singapuri USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni tippkohtumist ette valmistama, teatas Valge Maja laupäeval.\n\n\"Valge Maja ettevalmistusmeeskond Singapuri jaoks lahkub kavakohaselt, et valmistuda puhuks, kui tippkohtumine toimub,\" ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi sõnul on Põhja-Koreaga peetud väga tulemuslikke kõnelusi, et kohtumine Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga saaks ikkagi toimuda. Veidi pärast Trumpi avaldust kohtusid üllatuslikult Põhja- ja Lõuna-Korea liider.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks-null ees olnud Eesti võrkpallinaiskond mängis edu maha\n\n## Põhitekst:\n\nEestlannad võitsid küll kaks esimest geimi suhteliselt kindlalt ja olid väga lähedal mängu lõpetamisele kolme geimiga, kuid tasavägiseks ja väga pikaks osutunud geim läks siiski vastastele. Neljandas ja viiendas geimis saatis edu juba külalisi.\n\nEesti parim oli Kertu Laak 17 punktiga, Nette Peit lisas 15 ja Liis Kullerkann 12 punkti. Kümme silma kogusid Eliisa Peit ja Anu Ennok. Vastastest tegi enim kahju 31 punkti kogunud Isabelle Haak.\n\nEestil on nüüd kolmest mängust kuus punkti, mis annab alagrupis Rootsi (8) järel teise koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste võrkpallikoondis teenis Euroopa Hõbeliigas esimese kaotuse, kui jäi koduseinte toest hoolimata 2:3 (25:17, 25:18, 33:35, 20:25, 7:15) alla Rootsile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFroome võidab suure tõenäosusega ka Giro\n\n## Põhitekst:\n\nTänasel kolme esimese kategooria tõusuga etapil suutis ta peakonkurent Tom Dumoulini (Sunweb) tegevuse kontrolli all hoida ja 40-sekundilist üldedu isegi kuue sekundi võrra suurendada.\n\nEnne homme toimuvat viimast etappi, mis on tippmeestele traditsiooniliselt pelgalt läbisõitmine, edestab ta Dumoulini seega 46 sekundiga ning kolmandaks kerkinud kolumblast Miguel Angel Lopezit (Astana) nelja minuti ja 47 sekundiga.\n\nEnne tänast etappi üldarvestuse kolmandat kohta hoidnud prantslasel Thibaut Pinot'l (Groupama-FDJ) läks raskeks teisel tõusul. Ta kaotas lõpuks parimatele kolmveerand tundi ja langes 16. positsioonile.\n\nTänase etapi võitis hispaanlane Mikel Nieve (Mitchelton-Scott; 5:43.48), kellele järgnesid hollandlane Robert Gesink (LottoNL-Jumbo; +2.17) ja austerlane Felix Grossscharter (BORA-Hansgrohe; +2.42). Froome lõpetas seitsmendana ja Dumoulin 13. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti jalgrattur Chris Froome (Sky) on väga lähedal esimese inglasena Giro d'Italia võitmisele ja muljetavaldava saavutuseni - kolm suurturniiri aasta jooksul - jõudmisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome tarbijakaitseamet pani Finnairi musta nimekirja\n\n## Põhitekst:\n\nFinnair on ainus riigifirma, mis tarbijavaidluste ameti musta nimekirja on pandud, sest ei suuda järgida ameti tarbijakaitsealaseid nõudmisi, vahendas Yle.\n\nKokku on nimekirja pandud 19 ettevõtet.\n\nTarbijavaidluste ameti juht Pauli Ståhlberg ütles, et Finnairi panemine musta nimekirja on märkimisväärne, kuna riigile kuuluvad ettevõtted peaksid olema tarbijate õiguste kaitsmisel teistele eeskujuks.\n\nPõhjus, miks Finnair pandi musta nimekirja, puudutas üht reisijat, kes jäi maha Hongkongist Melbourne'i suunduvalt lennult, kuna Finnairi lend Hongkongi hilines tehnilise probleemi tõttu. Finnair keeldus reisijale maksmast 600-eurost kompensatsiooni, öeldes, et lend hilines ettenägematute asjaolude tõttu.\n\nTarbijavaidluste amet jäi Finnairiga eriarvamusele, öeldes, et tehnilised probleemid liigituvad ettenägematute asjaolude alla väga harva.\n\nEelmisel aastal esitati tarbijavaidluste ametile Finnairi kohta 700 kaebust, mida on kaks korda rohkem kui viis aastat tagasi.\n\nSoome tarbijate ombudsman ütles eelmisel aastal, et selle asemel, et maksta reisijatele tavapärast kompensatsiooni 600 euro ulatuses, pakub Finnair neile tavaliselt kupongi või sularaha, mis on väärtuse poolest odavam. Ta lisas, et samuti annab Finnair tarbijatele eksitavat infot enda õiguspraktikate, kohustuste ja reisijate õiguste kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome tarbijavaidluste amet pani rahvusliku lennufirma Finnairi musta nimekirja, kuna ettevõte ei maksnud kliendile tühistatud või edasi lükatud reisi eest kompensatsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRicciardo hea minek Monacos tõi ka esimese stardipositsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nKõik kolm ajasõidusessiooni võitnud Ricciardo kõrval stardib esireast Sebastian Vettel (Ferrari). Teises reas võtavad koha sisse britt Lewis Hamilton (Mercedes) ja soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari).\n\nTeine Mercedese piloot Valtteri Bottas näitas kuuendat aega ja tema kõrval läheb homme rajale Esteban Ocon (Force India).\n\nViimases treeningsõidus seina sõitnud Max Verstappen (Red Bull) kvalifikatsioonis rajal ei käinud.\n\nQ3 CLASSIFICATION: Can anyone catch @danielricciardo? ???? #MonacoGP???????? #F1 pic.twitter.com/Pmbbhxu5GM\n\n— Formula 1 (@F1) May 26, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Monacos peetava vormel-1 MM-etapi kvalifikatsiooni võitis rajarekordi 1.10,810-ga austraallane Daniel Ricciardo, kes on oma Red Bullil näidanud suurepärast minekut terve nädalalõpu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIRL-i Tartu piirkond ootab juhatuse toetust tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamisele\n\n## Põhitekst:\n\nIRL-i Tartu piirkonna juhatuse esimees Kaspar Kokk koostas eelnõu, millele palus reede õhtuks piirkonna juhatuse liikmete toetust.\n\nEelnõus märgitakse, et IRL-i Tartu piirkonna juhatus leiab, et valitsuse korraldus, millega algatati eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, tuleb koheselt lõpetada. Sellele ettepanekule ootab Kokk erakonna eestseisuse seisukohta.\n\nKokk kinnitas laupäeval ERR-ile, et piirkonna juhatus toetas eelnõu.\n\n\"Piirkonna juhatuse otsus on see, et pöörduda erakonna eestseisuse poole, et IRL-i eestseisus ehk juhatus võtaks vastu otsuse, et hetkel algatatud eriplaneering tuleks lõpetada seetõttu, et aasta aega on möödunud eriplaneeringu algatamisest ja selle aasta jooksul on muutunud asjaolu, et on selgunud, et sellesse planeeritavasse asukohta Tartu lähedal ja Emajõe ääres on ulatuslik kohalike elanike ja kohalike omavalitsuste vastuseis,\" selgitas Kokk.\n\nKokk kavatseb ettepaneku edastada eestseisuse liikmetele hiljemalt pühapäeva õhtuks palvega, et see esmaspäeval eestseisuse koosolekul päevakorda võetaks.\n\nKokk usub, et eestseisus toetab piirkonna ettepanekut.\n\n\"Täna on meil ikkagi usk, et pigem erakonna eestseisus seda ettepanekut toetab. Aga kui ei toeta, siis peab Tartu piirkonna juhatus kogunema ja seda edasi arutama,\" sõnas ta.\n\nSel nädalal koostasid IRL-i Tartu piirkonna viis liiget avalduse keskkonnaminister Siim Kiisleri tagasi kutsumiseks. Avaldusele kirjutasid alla Peeter Laurson, Urmas Aunin, Jaan Vaiksaar, Toomas Väli ja Uno Pauts. Laurson loodab, et seda arutab esmaspäeval kogunev IRL-i juhatus. Avalduse autorid heidavad Kiislerile ette tema tegevusetust seoses Tartu lähistele plaanitava tselluloositehasega.\n\nKoka hinnangul ei ole Kiisleri tagasi kutsumine lahendus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Tartu piirkonna juhatus ootab erakonna eestseisuse toetust ettepanekule, mille kohaselt tuleks lõpetada eelmisel aastal algatatud eriplaneering puidurafineerimistehase rajamiseks Tartu lähistele Emajõe äärde.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased võitsid täna Läti meistrivõistlustelt kaheksa kulda\n\n## Põhitekst:\n\nEnda eilsele 50 meetri liblikujumise kuldmedalile lisas täna teisegi kuldmedali Alex Ahtiainen, kes võidutses poole pikemal distantsil ajaga 55,31, mis on ka noormehe isiklik rekord, kirjutab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\nAhtiainen astus poodiumile ka 50 m seliliujumises kus ta lõpetas kolmandana. Siiri Põlluveeri hoolealune oli ka nende võistluste kõige edukam eestlane. Kuldse duubliga sai hakkama Getriin Marii Lessing, kes võidutses 800 m vabaltujumises. Eile poole lühemal distantsil kuldmedali kaela saanud Lessing parandas isiklikku rekordit enam kui poole minutiga saades ajaks 10.04,74.\n\nNeidude 50 m vabaltujumises läks kaksikvõit klubikaaslastele Tiina-Britt Kaljuvald ja Melissa Priidelile. Piigade ajad vastavalt 27,43 ja 27,82. Edukaks kujunes eestlastele ka 200 m vabaltujumine kus parimat minekut näitas kuldmedali võitnud Martin Piilbergajaga 1.58,62.\n\nSofja Krivorukova ja Ilja Rozenkov pälvisid Läti juunioride meistritiitli vastavalt 200 m selili- ja 400 m kompleksujumises. Noorte konkurentsis jäi 800 m vabaltujumises löömatuks Georg Filippov tulemusega 9.34,61. Ilusa punkti võistlustele pani Ujumise Spordiklubi noormeeste teatenelik 4x100 m kombineeritud teateujumises kus saavutati kuldmedal ajaga 4.06,98.\n\nKahe päeva jooksul võitsid eestlased Läti juunioride meistrivõistlustelt 26 medalit ja noorte arvestuses kolm medalit. Ühtekokku pandi eestlaste kaela 13 kuldmedalit.\n\nTeisel päeval medali võitnud eestlased juunioride vanuseklassis:\n\n1. Getriin Marii Lessing - 800 m vabalt - 10.04,74\n1. Tiina-Britt Kaljuvald - 50 m vabalt - 27,43\n1. Sofja Krivorukova - 200 m selili - 2.28,52\n1. Martin Piilberg - 200 m vabalt - 1.58,62\n1. Ilja Rozenkov - 400 m kompleksi - 5.00,50\n1. Alex Ahtiainen - 100 m liblikat - 55,31\n1. Ujumise Spordiklubi - 4x100 m kombineeritud - 4.06,98\n2. Melissa Priidel - 50 m vabalt - 27,82\n2. Ilia Latt - 50 m selili - 27,77\n2. Ilia Latt - 200 m selili - 2.13,41\n3. Alex Ahtiainen - 50 m selili - 27,91\n3. Joonas Niine - 100 m rinnuli - 1.04,13\n3. Uku Pärismaa - 200 m vabalt - 2.00,89\n\nTeisel päeval medali võitnud eestlased noorte vanuseklassis:\n\n1. Georg Filippov - 800 m vabalt - 9.34,61\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna lõppesid Riias kaks päeva kestnud Läti noorte- ja juunioride meistrivõistlused. Võistluste teisel päeval olid eestlased taas heas hoos, võites 14 medalit, millest kaheksa olid kuldsed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMagnus Kirt tuli Teemantliiga etapil viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nEestlase hooaja tippmark on endiselt kuu alguses Dohas visatud 83.97. Isiklik rekord 86.65 jääb aastasse 2015.\n\nTaas hõivasid kõrgemad kohad sakslased. Võistluste rekordi 89.88-ga võitis Thomas Röhler, kellele järgnesid Johannes Vetter (89.34) ja Andreas Hofmann (86.45).\n\nKirti edestas ka tšehh Jakub Vadlejch (85.40), eestlase seljataha jäid hindu Neeraj Chopra (80.81), Katari esindaja Ahmed Bader Magour (78.16) ja veel üks tšehh Petr Frydrych (69.67).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku Teemantliiga etapil Eugene'is teenis Magnus Kirt meeste odaviskes tulemusega 83.13 viienda koha. Eestlase seeria oli 80.30 - 82.59 - 81.27 - 79.23 - 83.13 - X.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Lasteteatrit mahehipsterile ja piiririkkujale\n\n## Põhitekst:\n\nNukuteatri \"Päris mäng\", autor ja lavastaja Leino Rei, kunstnik Marion Undusk, nukukunstnik Rosita Raud, helilooja Ardo Ran Varres. Mängivad Getter Meresmaa, Mihkel Vendel ja Andres Roosileht. Esietendus 25. II Nukuteatri ovaalsaalis.\n\nNukuteatri \"(p)ÖÖ\", autor ja dramaturg Andri Luup, lavastajad Tiina Mölder ja Christin Taul, kunstnik Keili Retter, heliloojad ja helikujundajad Ülo Krigul ja Lauri-Dag Tüür, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Mängivad Taavi Tõnisson, Jevgeni Moissejenko, Kaisa Selde ja Katri Pekri. Esietendus 29. IV Nukuteatri väikeses saalis.\n\nSellel kevadel pakub Nukuteater vaatamiseks kaht omamoodi uuenduslikku lavastust. Ühes räägitakse lastest, teises lastega. Ühe pealkiri on \"Päris mäng\", teine on päriselt – mäng.\n\nMängime lapse suureks!\"Päris mäng\" on ilmselt üks esimesi lavastusi, mille keskmes imik, suisa vastsündinu. Kogu tegevus keerleb tema ümber. Sõnatult, kuid häälekalt. Algul on väike tegelane kandelinas, siis süles, laual ja võrkkiiges. Vintage-riietes ilusad ja tegusad noored vanemad (Getter Meresmaa ja Mihkel Vendel) viivad imiku vanaisale hoida. Oma puutöökoja kuningriigis trooniv Andres Roosilehe karismaatiline Vanaisa on algul umbuslik, kohmetu ja ebalev, isegi tõrjuv ootamatult sülle kukkunud ülesande suhtes. Pöörab külje ja kaevub töösse. Kuid nagu muinasjutus ikka, saab suurest kohmetust Vanaisast väikesele parim sõber. Taat loob muistse meestemaa varandusest – haamrist, höövlist, joonlauast ja puulaudadest – talle mängumaa, kus laps saab kasvada ja areneda. Ta õpib pöörama, roomama, ütleb oma esimene sõna: \"vanaisa\".\n\nSelline on loo üldplaan. Lavakonkurentsis haarab siiski suure osa rambivalgusest vana hea suhtepsühholoogia. Kas noorpaari suhteidüll püsib? Kas vanaisa võtab lapse omaks? Osalt häälega ja osalt nukuga lavale manatav tegelane jääb tähelepanu fookusest paratamatult veidi kõrvale, ehkki kujundused (Marion Unduski lavakujundus, Rosita Raua nukud ja Ardo Ran Varrese heli) annavad endast parima tiheda atmosfääriga puu- ja väikelapse maailma loomiseks.\n\nLaval on mahehipsteri ootuspärane idüll: põlvkondadevaheline side, vana aja asjad, traditsioonid ja maalähedus. Sellisena põhjendab lavastus end ära: imiku vaatenurga maaletoojana ja mahe-Eesti teatrikuulutajana.\n\nTeisalt annab lavastuse eelinfo ainest suuremaks ootuseks. Tegu on vormiotsinguliste Tartu hittlavastuste \"Siil udus\" ja \"Tähelaps\" foonil Tallinna tulnud Leino Rei esimese tööga Nukuteatris üle 12 aasta. Omamoodi comeback. Kui liita siia päris väikeste sihtrühm, pealkiri \"Päris mäng\" ja lavastuse reklaamlause \"Mängime lapse suureks!\", võiks oodata, et lapsedki saavad mängust osa. Kuid neljas sein jääb paika.\n\nSiinse saali lastest on paljud teatris ilmselt esimest korda elus. Teatris – majas, kus mängitakse. Nad tulid põleva pilguga ovaalsaali trepist üles. Hoidsid üksteisel käest. Juba trepp oli maailm omaette. Kuid etenduse algul suunab üks hääl neid pimedas saalis vaikselt istuma ja lavamaailma mitte sekkuma. Hiljem selgub, et tegu on põhimõttelise otsusega. 20. märtsil sealsamas Nukuteatri saalis toimunud lasteteatripäeval põhjendas lavastaja konservatiivset lava-saali piiri sooviga õpetada lastele teatrikonventsioone. Samuti senise osalusteatrikogemusega, kus lavale lastud lapsed on põhjustanud palju segadust. Muidugi tuleb nõustuda: teatri üks põhifunktsioone on õpetamine, kultuur vajab koolitatud tarbijaid ja lapsed laval on täiesti ettearvamatu tegur.\n\nKuid publiku rolli küsimus jääb ikkagi õhku. Üha aktuaalsem on see ka \"suurte teatris\". Teatri alused muutuvad. Draamajärgse esteetika üks põhitunnuseid on, kui kasutada Marion Jõepera äsjase doktoritöö üldistust: \"Publik on saanud mängijaks. Temast on saanud nihkuva vaatepunkti valitseja.\"*\n\nSeda enam kehtib see lasteteatris, mis on erijuhtum. Juba olemuslikult. Saalis on tegelased, kelle pärisosa on mäng. Mäng on väikese inimese töö. Me hindame lastes mängulisust, loomingulisust ja vabadust kuni kirjanduslikult pateetilise üldistuseni välja ka täiskasvanute puhul, et \"ära tee lapsele oma hinges haiget\". Kuid selgub, et lapsed ei tohi mängida … lasteteatris.\n\nLasteteatri üks põhiväärtusi on minu arvates olnud publiku vahetu ja aus reaktsioon, online-kriitika, mis saalist kostab. Selles on midagi ühiskonnakriitilist. Jõud, mida ei saa kontrollida ega kodeerida. Tegelased, kes ei tunnista seniseid süsteeme ja raame. Vastuhakk. Vabadus.\n\nÜkskõik kui enesestmõistetavaks pole laste kaasamine saanud Euroopa lasteteatris, siinmaal seda ohtu pole. Vaid üksikud riskivad. Lasevad etteaimamatu elemendi oma valmis voolitud kunstiteosesse. Aga peavoolu lasteteatrisse pole Lehmanni \"jagatud ruumil\" veel asja. Ometi tuleks laste lavale lubamises näha mitte kaost, vaid võimalust jõuda koos tõeliste elukutseliste mängijate ja sünnipäraste mängumootoritega uutesse kõrgustesse.\n\nKuidas mitte karta pimedat? Nukuteatri uuslavastusega \"(p)ÖÖ\" on astutud samm edasi. Katsetajad lasti teatri alustalade kallale. Väikeses saalis \"laamendasid\" Tiina Mölder Zugast ja Christin Taul, keda küllap mäletatakse (samuti) paari aasta tagusest osaluslavastusest \"Hops-keerdu-pots\", mis tiirutas Lõuna-Eestis, kuid vähestest mängukordadest hoolimata tekitas erialainimeste seas parajat furoori.\n\nSamasugusest mänguvabadusest kantud \"(p)ÖÖ\" algab juba trepil. Näitlejad tulevad vaatajale vastu. Juhatavad mängumaailma, kuhu minnakse sokkis. Sellest väiksest žestist, rituaalist on saanud hea lasteteatri kuulutaja. (Meenuvad Zuga lavastused, aga ka Endla Küüni paremad palad). Saali tuleb pugeda väikeste käikude kaudu. Tee peal võib pappkastidega lavakujundust täiendada, ehitada ühiskoos üles mängumaailma.\n\nSeejuures on Nukuteatri väike saal tundmatuseni muutunud. Aastakümneid püsinud pingiread on kadunud. (Nii radikaalse ruumimuutusega meenub vaid Anne Türnpu \"Metsik urisev õnn\".) Põrand on mängimiseks, istutakse poolkaares seinte ääres. Kõik on üksteise lähedal ja üksteisega koos. Näitlejad nimetavad üksteist nime pidi. Jagavad nippe, kuidas kellelgi õnnestub magama jääda. Laste igapäevane küsimus. Jutus ilmuvad kujundid kuvatakse välketüüdidena kehadesse. Küsimus on: kuidas mitte karta pimedat, kuidas ületada ürgne hirm?\n\nNäitlejad kaevuvad üha sügavamale unemaa urgastesse. Lapsed elavad igale loole kaasa, nägu põnevust täis. Ehkki ruum on poolhämar, on saal täis mänguvabadust, usaldust ja inimlikku puudutust. Lapsed tulevad kutse peale lavale mängima ja \"pilkast\" nurka uudistama. Vastavad näitlejate küsimustele. Andri Luubi lood annavad vabamängule selgroo. Fantaasialiha kasvatavad luudele Ülo Kriguli ja Lauri-Dag Tüüri helid ning Oliver Kulpsoo valgus.\n\nJärgnevad jutud uneloomast ja unemaa südamiku otsimisest. Pappkastidega mängitakse loomade äraarvamise mängu, lapsed mõistatavad: dinosaurus, uss, sisalik. Ruum rõkkab rõõmust. Näitlejad mängivad, mitte ei tee tööd. Siin ei lähe piir mitte lava ja saali, vaid kõigi kohalolijate ja hirmu vahel.\n\nNii võib soovitada mõlemat uuslavastust, eri tasanditel. Kellele vana aja asjad, kellele mõtte- ja mänguvabadus.\n\n* Marion Jõepera, Ruumitaju loomine ja suunamine kui postdramaatilise dramaturgi peamine töövahend. Doktoritöö. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2017, lk 19.\n\nArvustus ilmus Sirbis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soovitada võib Nukuteatri mõlemat kevadist uuslavastust: kellele vana aja asjad, kellele mõtte- ja mänguvabadus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSajandi kohtuprotsessi jätk: Rae restoran nõuab Kofkini firmalt 350 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja alguses analüüsis \"Pealtnägija\", kuidas Keskerakondlik linnavalitsus jagab ettevõtetele soodsaid rendipindu läbipaistmatult ja mõnel juhul tundub see lausa kingitustena.\n\nSelgus, et näiteks Eesti ühes prestiižsemas asukohas ehk Tallinna Raekoja platsil on linnavalitsuse rendihindades üüratud ja arusaamatud käärid. Kui Kehrwiederi kohvik maksab linnale 71 eurot ruutmeetri eest, siis ärimees Alexander Kofkin mõni meeter eemal Raekoja plats 10 vaid 43 eurot. Ja ajaloolise Rae apteegi eest saab linn veel kordi vähem.\n\nRaekoja plats 10 on edasi renditud Rae restoranile ja on osa nn sajandi kohtuprotsessist, kus istuvad süüpingis endine linnapea Edgar Savisaar ja rida tuntud ettevõtjaid. Väidetavalt pikendas linn Kofkiniga soodsat rendilepingut Raekoja platsis pärast seda, kui suurärimees andis Savisaarele altkäemaksu. Siin on aga konks - nimelt ei luba linnaga sõlmitud leping Kofkinil pinda vaheltkasuga edasi rentida.\n\nJuba sügisel tõstatas \"Pealtnägija\" küsimuse - miks pidanuks ärimees riskima ja andma altkäemaksu, kui ta sellest justkui midagi ei võida?\n\nNüüd selgus, et Rae restorani pidav Amintor läks eelmise aasta lõpus Kofkini firma vastu kohtusse ja väidab sisuliselt oma hagis, et Kofkin pettis ka linna.\n\nAmintori advokaat Vahur Kivistik ütles \"Pealtnägijale\", et Kofkini firma pani üürilepingu sõlmimisel Amintoriga lisatingimuseks täiendava \"puuklepingu\", millega Kofkini firma annab justkui kasutada seadmeid ja osutab teenust, mida tegelikult ei tehtud.\n\nEhk kui uskuda firma hagi, oli neil aastaid Kofkiniga sisuliselt fiktiivne leping tehnika rendiks, mille sisse oli peidetud kordades suurem üüriraha. Nüüd tahab Amintor selle tühistada ja alusetult makstud ligi 350 000 eurot Kofkinilt tagasi saada.\n\nKofkini advokaat Aivar Pilv rõhutab, et Amintor täitis pooltevahelist koostöölepingut üle kümne aasta ilma igasuguste vaidlusteta ning püüab nüüd kriminaalmenetlust enda huvides ära kasutada ja esitab kunstlikke väiteid, et oma kohustuste täitmist vältida.\n\nKohtusaagas on detaile palju ja asi otsaga juba riigikohtus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni on avalikkuse eest varju jäänud, et Tallinna Raekoja platsil Rae restorani pidav Amintor läks eelmise aasta detsembris ärimees Alexander Kofkini firma vastu kohtusse ja väidab sisuliselt oma hagis, et Kofkin ka pettis linna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEsituskunstifestival Diverse Universe on Euroopa ja Põhjamaade tuuril\n\n## Põhitekst:\n\nNäitusel esindavad Eestit Leonhard Lapin, Peeter Allik, Al Paldrok ehk Anonymous Boh ja Taje Tross, kellest viimane on ka näituse kujundaja. Performance 'itega esinesid Non Grata grupp, Sandra Tereza Ruul Eestist, Steve Vanoni USA-st, Niña Yhared Mehhikost ning soomlaste Kinobox Obscura koosseisus Panu Ollikainen, Maija Kivi, Pösiloe ja Jussi Suomalainen.\n\nTuur liikus 21. mail Pärnu Endla teatrisse ja jõuab 26. mail Tallinna Noblessnerisse. Järgnevad Helsingi, Stockholm, Malmö, Kopenhaagen, Göteborg, Oslo, Trondheim, Oulu, Bodo, Lofoten Põhja-Jäämere ääres ja 21. juunil Åland.\n\n\"Pärast jaanipäeva on tuur veel I Land Sound Festivalil Saaremaal, Riias ja Pärnus Heavens Underground Festivalil. Kulminatsioon toimub Islandil Reykjavikis,\" ütles korraldaja Al Paldrok.\n\nTuuriga seotud sündmustel osalevad lisaks Non Gratale eri peatuspaikades Junnu Savolainen ehk Disco Tiger, Ursula Sepponen, Lina Thoroddsen, Marita Solberg, Morgan Schagerberg, Rasmus Dano, Søren Dahlgaard, Nero 77, Erke Ragnarsson, Jenny Berg, Risto Puurunen & Tuomo Vuoteenoma, Taija Jyrkäs ja paljud teised.\n\nTuuri toetavad Eesti Kultuurkapital, Nordic Culture Point ja Nordic Kulturfond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Non Grata grupp ja nende korraldatav esituskunstifestival Diverse Universe on Euroopa ja Põhjamaade tuuril. Tuur algas 1. mail Berliinis ja jätkus Leedus Klaipedas 18. mail Eesti, Läti ja Leedu 100. iseseisvusaastale pühendatud suurnäitusega \"3FREE\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKiievis suleti pommiähvarduse tõttu viis metroojaama\n\n## Põhitekst:\n\nMetroo-operaator teatas Facebookis, et Kiievi kesklinnas asuvad metroojaamad suleti reisijatele.\n\nPärast kontrollimist selgus, et tegemist oli valehäirega ja jaamad avati uuesti.\n\n\"Jaamad on kontrollitud ja reisijatele avatud. Lõhkekehi ei leitud,\" kinnitas metroo-operaator Facebookis hiljem.\n\nKiievis toimub laupäeva õhtul UEFA meistrite liiga mäng, kus Liverpool kohtub Real Madridiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas, Kiievis suleti pommiähvarduse tõttu viis metroojaama. Kontrollimise käigus pommi ei leitud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRain Veidemani ja Udine teed läksid lahku\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vahel satud sa raskustega vastamisi mitte seetõttu, et teed midagi valesti, vaid seetõttu, et teed midagi õigesti. Tänan Udinet kõige eest,\" kirjutas Veideman oma Instagrami kontol.\n\n\"Võeti uus mängija ja rohkem mängu ei saanud. Mulle öeldi, et sa oled väga hea vend ja kõik on hästi super, aga me võtsime uue mehe,\" sõnas portaalile Korvpall24.ee 26-aastane Veideman, kes põhihooaja lõpu ja play-off mängud vaatas erariietes pingi pealt, kuna piirangu tõttu tohtis mängule üles anda korraga vaid kaks välismaalast. \"Ma mängisin terve hooaja mängujuhi positsioonil ja see oli minu jaoks väga hea kogemus, aga uus mees Troy Caupain oli veel vähem mängujuht kui mina. Ma ei oskagi otseselt kogu seda asja kommenteerida, sest kui uus mees oli juba kolm nädalat kohapeal olnud, siis mulle polnud keegi mitte midagi öelnud. Seal ei käinud need asjad nii, nagu oleks pidanud,\" jätkas Veideman.\n\nItaalia esiliigasse siirduks Veideman hea meelega tagasi, kasvõi selleks, et Udine klubi juhtkonnale tõestada oma väärtust: \"Eriti tahaks minna tagasi just sinna konverentsi, et saaks selle klubi seal mõnes mängus sõlme keerata. Udine võistkond ja staff mulle väga meeldis ning fännid olid super. Aga kaks ülemise otsa meest seal klubis, neile tahaks näidata küll… Aga tegelikult me läksime lõpuks sõbralikult laiali.\"\n\nVeideman mängis viimasel hooajal 27 liigamängu ning tema keskmised näitajad olid 30,7 minutit, 12,8 punkti, 3,7 lauapalli, 3,2 korvisöötu ja 0,9 vaheltlõiget.\n\nSometimes you face difficulties not because you are doing something wrong, but because you are doing something right! Thank you Udine for everything!\n\nA post shared by Rain Veideman (@veic) on May 25, 2018 at 3:46am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üks parimaid korvpallureid Rain Veideman teatas sotsiaalmeediavahendusel, et tuleval hooajal ta Itaalia klubis Udine ei jätka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia president saatis armee streikivate veokijuhtide vastu\n\n## Põhitekst:\n\nVeokijuhtide streigi ja teede blokeerimise tõttu on bensiinijaamades kütus otsa saanud, kohaliku ajakirjanduse teatel on 11 lennujaamas kütus lõpukorral, ka bussiliiklust on hõrendatud, suurimas linnas São Paolos on toidukaupluste riiulid tühjad, sest inimesed sattusid paanikasse ja hakkasid toitu varuma. Kaubaga varustamine on häiritud ning näiteks puu- ja köögiviljahind on mõnel pool 400% tõusnud. President Temer ütles telepöördumises, et andis armeele ja politseile korralduse kiirteed vabastada. Tema sõnul ei saa elanike peamisi vajadusi täitmata jätta.\n\nAjaleht Guardian kirjutab, et armeel ei pruugi endalgi jätkuda kütust, et minna kiirteedele veokijuhte laiali ajama. Erukindral Augusto Heleno Pereira ütles, et ülesanne on väga delikaatne.\n\n\"Veokijuhid on sümpaatsed tegelased...loodetavasti toimuvad läbirääkimised ja leitakse lahendus ning nad ei hakka vastupanu osutama,\" ütles Pereira.\n\nNeljapäeval jõudis valitsus ametiühingutega kokkuleppele loobuda vähemalt ühest kütusele kehtestatud maksust ning maksta diislikütusele subsiidiumi, et hinnatõusu ohjeldada. Kõik ametiliidud ei olnud aga kokkuleppega nõus ja nemad jätkavad streiki.\n\nProtestid algasid kõrge kütusehinna tõttu, aga pahameel on üha laienenud seoses korduvate korruptsiooni-skandaalidega, millesse on segatud ka president Temer.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia president Michel Temer andis armeele korralduse lõpetada veokijuhtide blokaad maanteedel. Tuhanded veokijuhid sulgesid nädala algul riigi suuremad teed ja see on riigis kaose tekitanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Anett Kontaveit tegi Prantsusmaa lahtiste eel viimase treeningu\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril 25. asetatud 22-aastane Kontaveit (WTA 25.) ja 28-aastane Brengle on varem mänginud kahel korral, mõlemal juhul jäi peale Kontaveit. Viimati olid nad vastamisi 2015. aasta US Openil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit läheb aasta teise suure slämmi turniiri ehk Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste avaringis vastamisi ameeriklanna Madison Brengle'iga (WTA 99.). Kohtumine toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 12 kolmandal väljakul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia võitis suurelt Vapruse ning tõusis edetabeli liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nKodus mänginud Tallinna Levadia ei andnud Pärnu Vaprusele võimalustki. Kui avapoolaeg lõpetati seisus 2:0, siis teisel poolajal alustati tõelise väravatesajuga. Levadia eest sahistasid võrku Aime Marcelin Gandoo Biala (21.,48.,81. ja 83 minut), Roman Debelko (39. minut) ja Evgeny Kharin (penaltist 50. minutil). Pärnu Vapruse ainsa värava lõi 75. minutil Rocco Mõtt.\n\nKolm võidupunkti juurde teeninud Levadia tõusis edetabeli liidriks 11 võidu, nelja viigi ja ühe kaotusega. Pärnu Vaprus jätkab viimasel kohal ühe võidu, nelja viigi ja 11 kaotusega.\n\nTeises mängus sai Kuressaare jagu Viljandist. Väravate autoriteks olid Kuressaare poolel Mario Stern (34. ja 65. minut) ja Sander Laht (55. minut), Viljandi eest lõi ainsa värava 75. mänguminutil Sander Post.\nKuressaare jätkab kolme võidupunktiga seitsmendal positsioonil nelja võidu, ühe viigi ja 11 kaotusega. Viljandi on kohe tema selja taga kolme võidu, kolme viigi ja kümne kaotusega.\n\nKell 16 lähevad vastamisi tiitlikaitsja Tallinna FC Flora ja JK Narva Trans. Mängule saab kaasa elada alates kella 15.50-st ERR-i spordiportaali vahendusel. Kohtumist kommenteerivad Joel-Rasmus Remmel ja Kaspar Kalluste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koduses jalgpalli Premium liiga 17. voorus alistas Tallinna FCI Levadia koduväljakul 6:1 Pärnu JK Vapruse ja FC Kuressaare võõrsil 3:1 Viljandi JK Tuleviku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti produtsent Jazzy Bubblez avaldas debüütalbumi\n\n## Põhitekst:\n\nJazzy Bubblez on eelkõige tuntud muusikaprodutsendina, kes kuulub loomingulisse kollektiivi nimega Oculus Music. Oma loomingut on ta peamiselt USA turule eksportinud. Ühe viimase artistina räppis tema tausta peale Harlemi räppar Dave East.\n\nEestis on mees teinud biite peamiselt endale, Beebilõustale ja räppar RunDough'le. Jazzy Bubblezi vedada on ka peosari Trappin.\n\nKuula plaati:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "25. mail avaldas Legendaarne plaadifirma alt oma esimese albumi Eesti produtsent Jazzy Bubblez. Plaat kannab nime \"Henny Kravitz\"",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRed Bulli piloodid olid kiireimad ka Monaco GP kolmandal vabatreeningul\n\n## Põhitekst:\n\nTeist aega näidanud Verstappeni jaoks lõppes kolmas vabatreening seina kihutamisega, mille tulemusena lõhkus piloot oma masina esivedrustuse.\n\nKolmandat ja neljandat aega näitasid Ferrari piloodid Sebastian Vettel (1.12,023) ja Kimi Räikkönen (1.12,142).\n\nKvalifikatsioonisõit sõidetakse laupäeval kell 16.\n\nFP3 CLASSIFICATION (60/60 MINS): A @redbullracing one-two, but... #MonacoGP???????? #F1 pic.twitter.com/XfuURhxc9G\n\n— Formula 1 (@F1) May 26, 2018\n\nMore shots of @Max33Verstappen 's crash ???? #MonacoGP???????? #F1 pic.twitter.com/LCqAf7MfpE\n\n— Formula 1 (@F1) May 26, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja Monaco etapil näitasid kolmandal vabatreeningul kiireimaid aegu Red Bull Racingu piloodid Daniel Ricciardo (1.11,786) ning talle ühe sajandikuga kaotanud Max Verstappen.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõleng Suur-Sõjamäe tänaval kahjustas kaht angaari\n\n## Põhitekst:\n\nHäirekeskus sai reedel kell 23.16 teate tulekahju kohta aadressil Suur-Sõjamäe 31. Süttinud oli kahe angaari vahele ladustatud prügi ja tuli levis mõlemasse angaari, ohualasse jäi ka objekti rasketehnika.\n\nPäästjate prioriteetne ülesanne oli kaitsta angaare ja rasketehnikat tule eest.\n\nTulekahju käigus eraldus palju suitsu, mis tervisele mingit tavapärasest kõrgemat ohtu ei kujutanud, kuid kandus kesklinna poole.\n\nTulekahju lokaliseeriti kell 2.05 ja kustutati lõplikult kell 4.11.\n\nRasketehnika õnnestus päästa, angaarid said tulekahjustusi.\n\n27. aprillil põles laupäevaöise tulekahju kõrvalkinnistul Suur-Sõjamäe 31a Ragn-Sellsi olmejäätmete vastuvõtuhall.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval oli reede hilisõhtul tulekahju, kahjustada said kaks angaari.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendit: Moritz von Kotzebue, \"Teekond Pärsiasse\"\n\n## Põhitekst:\n\nElamusliku ja värvika teekonna kirjelduse avaldas trükis autori isa, Eesti kirjandus- ja teatriloost tuttav August von Kotzebue 1819. aastal. Seitsme aasta pärast läks Venemaa ja Pärsia vahel jälle sõjaks.\n\nSaksa keelest tõlkinud, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Agur Benno.\n\nKatkend:\n\n19. juulil. Viimaks teatas hulk suurtükipauke ahhi saabumisest Sultaniesse. Mõned saatkonna härrad olid just Sultanies ning selle saabumise tunnistajateks.\n\nLossist alates seisis regulaarjalavägi miilipikkuselt kahes reas, mille vahelt läks läbi järgmine kolonn:\n\nkõige ees läks elevant, kes kandis seljas rikkalikult kaunistatud baldahhiini;\n\nseejärel viiskümmend kaamelit punaste teravatipuliste mütsidega muusikutega (instrumentideks pikad pasunad ja timpanid);\n\nviissada kaamelit väikeste kahuritega ja lippudega kaunistatud;\n\nkaheksateistkümne suurtükiga patarei;\n\nkakskümmend rikkalikult kaunistatud varuhobust;\n\nnelikümmend käskjalga, kes kandsid peas eri värvi sulgedega kaunistatud kroonisarnaseid mütse;\n\nahh ise ratsa lihtsas riietuses, hobune aga teemantkaunistustega. Ta ratsutas täiesti üksi. Lähemale kui 50 jalga ei tohtinud talle keegi tulla;\n\nseitseteist poega, kõik uhketes riietes ning ilusatel hobustel. Teiste hulgas paistis eriti silma vanim poeg Mahmet-Ali-Mirza, kes oli isaga liitunud koos 15000-mehelise ratsaväega. Tema ratsavägi aga tuli kõige lõpus.\n\nahh oli märganud mõningaid meie saatkonna härrasid, kes olid aupaklikult kübarad peast võtnud. Ta kergitas end veidi jalustes ning hüüdis mitu korda: Hookeldi! (Tere tulemast!) Pärslased kinnitasid, et sellist au polnud veel kellelegi osaks saanud, et ahh oleks end jalustes kergitanud.\n\nahhi saabumisel lossi juurde tapeti Pärsia kombe kohaselt kaamel ning kui ahh hobuse seljast maha tuli, andis 500 väikest välisuurtükki kogupaugu ja tapetud kaameli pea asetati talle jalge ette. – ahh näitas end kohe lossi avatud osas ja kui ta istus, anti veel kord kogupauk. ahhi saabumisel täitus ka kogu ümbruskond telkidega, mis seisid nii tihedalt, et kogu laagris oli vaid kolm-neli teed.\n\nLossi ja platsi vahel, mis oli määratud meie laagrile, oli jäetud nelja ja poole versta pikkune vaba ala, mis oli ka ainuke kogu laagris. Kaupmehed kõigist kohtadest olid saanud käsu Sultaniesse tulla. Meie laagri kõrval oli üles löödud suur basaar, kus aga midagi korralikku saada polnud, nagu me hiljem nägime.\n\nahh oli korduvalt kedagi saadiku juurde saatnud, et tema tervise järele pärida, ning kahetses, et ramasaan (paast) takistas teda isiklikult tuttavaks saamast. Paast lõppes selle kuu noorkuuga, s.t. 31. juulil.\n\n26. juulil saatis ahh Zafir-khaani, et juhtida saatkond valmissaanud laagrisse Sultanies. Pärast keskpäevase kuumuse üleelamist läksime pärastlõunal kell kolm järgneva paraadiga Sultanie laagri poole:\n\nüksus kasakaid;\n\nmarssal koos kahe abilisega;\n\nsaatkonna orkester;\n\nkuus kindralstaabi ohvitseri;\n\nkaks feldjäägrit koos senati käskjalgadega;\n\nsaadik rikkalikult kaunistatud rakmetega hobusel, kelle ahh oli talle kinkinud;\n\nkaks saatkonnanõunikku;\n\nkogu saadiku saatjaskond;\n\nning lõpuks veel kord kasakate üksus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomingu Raamatukogu andis välja baltisaksa aadlimehe, Vene sõjaväelase ja maailmaränduri Moriz von Kotzebue reisikirja teekonnast Pärsiasse. Avaldame katkendi saatkonna vastuvõtust ja esimesest kohtumisest suure ahhi endaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAafrikas elavad suurimad Reali fännid hoiavad pöialt hoopis Liverpoolile\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Aafrika Vabariigis elav Luvo Mahlulo toob välja, et kuigi ta on Ronaldo suur fänn, siis hoiab ta siiski pöialt aafriklasele. Shazia Saleem peab ennast tulihingeliseks Newcastle Unitedi fänniks, ent Salahi palavik on tedagi tabanud ning nüüd hoiab ta lapsepõlve iidolite asemel pöialt hoopis Liverpoolile.\n\nEgiptuse kuningaks ristitud Salah on löönud tänavusel hooajal kokku 44 väravat. Aafrikas on Salah eeskujuks nooremale generatsioonile ja mitte ainult. Ära ei tasu unustada, et lisaks Liverpooli ründajale mängib Meistrite liiga finaalis teinegi Aafrika mandri mees, Sadio Mane.\n\nMO' SALAH is Africa's greatest of all time! I'm a Cristiano Ronaldo super fan but honestly I'd love to see an African lift the Ballon D'or bruh. ???????? #MoSalah #Legend\n\n— Luvo Mahlulo ???????? (@Shaykh_SA) May 13, 2018\n\nThe only person I'd be happy to have take a record off my childhood hero @alanshearer????????♂️ : just in awe of @MoSalah what a blessing to football and to the world ????\n\n— Shazia Saleem (@shaziafsaleem) May 13, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli hinnatakse Aafrikas kõrgelt ning kui Liverpooli ründaja egiptlane Mohamed Salah läheb Meistrite liiga finaalis vastamisi Madridi Realiga, pööravad ka kõige tulihingelisemad Ronaldo fännid usku ja toetavad Liverpooli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSüsinõmme liivakarjääri lähedal põleb viis hektarit maastikku\n\n## Põhitekst:\n\nSüsinõmme liivakarjäär asub Ida-Virumaal Toila vallas Konju külas. Karjääri lähedal puhkenud turbapinnase ja võsa põleng on enda alla võtnud 500x100 meetri suuruse maa-ala. Päästjad tegelevad tulekustutustöödega, mida raskendab keeruline ligipääs tulekahjule.\n\nLähedal ei ole hooneid ning inimestel oht puudub.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal asuva Süsinõmme liivakarjääri lähedal põleb viis hektarit maastikku, teatas päästeamet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nExpress Post palub postkastid korrektselt märgistada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Isikuandmete kaitseks ei kasuta me tulevikus eraisikute nimesid perioodiliste väljaannete kande korraldamiseks. Postisaadetise kohaletoimetamiseks on edaspidi vajalik täpne aadress tellimusel ja tellija postkastil,\" seisab Expressi Posti poolt klientidele saadetud infolehes.\n\nSelleks, et saaksite oma tellitud perioodika või vajaliud kirisaadetised alati õigeaegselt kätte, palub Express Post märgistada oma postkast täpse aadressiga hiljemalt 31. maiks.\n\nExpress Post märgib, et õigesti ja korrektselt on postkast märgistatud, kui:\n\nKortermajas on kõikidel postkastidel korteri number\nMitme korteriga eramajas on kõikidel postkastidel korteri number\nPaarismajades, ridaelamutes ja muudes eraldi sissekäikudega majades on postkastidel majaosa number või täht\nTänava tähistuse puudumisel, peab postkastil olema tänavanimi ja maja number\nAsulatest väljaspool olevad postkastid on tähistatud aadressi ja soovi korral ka nimega\nGrupipostkasti puhul on igale kastile märgitud täpne aadress\nJuriidilised isikud (ettevõtted) on postkasti märgistanud ettevõtte nimega\nMaaüksused, millele on määratud mitu aadressi ehk paralleelaadressi, millest üks on tänavanimi koos maja numbriga ja teine nimeline, siis postkastile on märgitud tänavanimi ning maja number.\n\nExpress Post on Eesti Posti konkurent, kes kannab ajalehti ja muud posti suuremates Eesti linnades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Express Post saatis isikuandmete kaitse regulatsiooni muutumisele viidates inimestele juhendi, milles rõhutab vajadust postkastid korrektselt märgistada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüütikud peavad favoriidiks Madridi Reali, väravat oodatakse Ronaldot\n\n## Põhitekst:\n\nBetsafe'i Balti riikide turundusdirektori Kaido Ulejevi sõnul on Meistrite liiga finaal jalgpallimaailmas võtmetähtsusega mäng, kus tehakse sotid selgeks maailma kahe kõige kõvema meeskonna vahel, Madridi Reali ja Liverpooli.\n\nSpordiennustusportaali hinnangul tõstab 59-protsendilise tõenäosusega kohtumise lõpus võidukarika üles Madridi Real, kelle võidukoefitsiendiks on 1,64. Liverpooli võidukoefitsiendiks on pisut kõrgem 2,32, mis viitab meeskonna 41-protsendilisele võidutõenäosusele Meistrite liiga finaalis.\n\nVaatamata sellele, et tegu on mõlema meeskonna jaoks tähtsa kohtumisega, mis tavaliselt paljude väravatega ei hiilga, lüüakse Betsafe'i hinnangul selles mängus kõige tõenäolisemalt kokku kolm väravat. Küll aga esimese kümne minuti jooksul skoori ilmselt ei avata.\n\nKõige tõenäolisemaks väravalööjaks peetakse El Clasicost saadud vigastusest taastunud Cristiano Ronaldot, kelle koefitsientiks on arvutatud 1,75. Liverpooli poole pealt võib portaali hinnangul palli väravasse suunata imemees Salah – koefitsiendiks on 2,15. Kui kohtumise jooksul peaks mõne värava skoorima Ragnar Klavan, siis Betsafe kordistab sellele panustatud summa 21 korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpallimaailmas oodatud vastasseis Madridi Real ja Liverpooli vahel toimub Kiievis ning Betsafe'i spordiennustusportaali analüütikute hinnangul võidab kohtumise 59-protsendilise tõenäosusega Madridi Real, kellele oleks see kolmas järjestikune Meistrite liiga karikas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome seadusemuudatus suurendas alkoholimüüki\n\n## Põhitekst:\n\nSelle aasta algusest on Soomes lubatud tavalistes toidupoodides müüa kuni 5,5-protsendist alkoholi. Varem oli piirang 4,7% ja kõik sellest kangemad joogid olid müügil vaid riiklikes Alko kauplustes. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi nõunik Ismo Tuominen ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et üks mõjutaja oli kindlasti see, et tänavu olid Ülestõusmispühad märtsis, eelmisel aastal aga aprillis ehk teises kvartalis. Pühade ajal ostetakse tavapärasest rohkem alkoholi ja see mõjutab ka müügi-statistikat.\n\n\"Esimese kvartali põhjal on siiski liiga vara järeldusi teha, alkoholiseaduse mõjudest saab parema pildi, kui kogu aasta tulemus on teada, märkis Jokinen. \"Valitsus prognoosiski, et Alko kauplustes ja restoranides müük väheneb ning toidukauplustes kasvab. Kui uus algatus viib alkoholimüügi veelgi enam tavapoodidesse, siirdub alkoholi tarvitamine senisest rohkem restoranidest kodudesse ja tänavatele,\" lisas Jokinen. Ta pidas silmas valitsusse kuuluva Kokoomuse kavatsust Alko monopoli järk-järgult vähendada, nii et toidupoodides saaks müüa ka veini ja edaspidi kangematki alkoholi.\n\nEnne seadusemuudatuse jõustumist prognoositi, et uus kord toob kaasa Long Dringi ja õlle hinna alanemise 40%. Seda ei ole juhtunud, küll on aga suurenenud soomlaste armastatud \"longero\" müük toidukauplustes. Absoluutalkoholi ümber arvestatuna kasvas Long Dringi müük 95%. Alko poodides on nii õlle kui longero müük vähenenud ja ka alkoholi toomine välismaalt, sealhulgas Eestist on vähenenud.\n\nEnne seadusemuudatust ennustati ka, et alkoholi müügi korra leevendamine suurendab tarbimist 6%. Kuna seoses seadusega tõsteti aga alkoholiaktsiisi, vaadati ka prognoos üle ning uue ennustuse kohaselt kasvab alkoholi tarbimine Soomes aasta kokkuvõttes asjatundjate hinnangul 4%.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes on alkoholimüük pärast seaduse-muudatusi mõnevõrra suurenenud. Sotsiaal- ja tervisoiuala järelevalveameti Valvira statistika näitab, et absoluutalkoholi ümber arvestatuna kasvas müük tänavu esimeses kvartalis võrreldes aastataguse ajaga 0,7%.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVandaal rikkus Tretjakovi galeriis Ilja Repini kuulsa maali\n\n## Põhitekst:\n\nTeade juhtumist tuli reede õhtul kell 21, vahendas Interfax.\n\nVandaal kasutas maali ees oleva klaasi lõhkumiseks metallist aiaposti ja seejärel kahjustas ka maali. Rünnaku tagajärjel on nüüd lõuend kolmest kohast rebenenud ja kahjustusi sai ka ajalooline raam.\n\nKohale kutsutud politseinikud pidasid vandaali kinni.\n\nMaali on kahjustatud ka varem. 1913. aastal lõhuti see noaga. Maal taastati ja alates 1927. aastat on seda klaasi taga hoitud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva Tretjakovi galeriis lõhkus vandaal aiapostiga Ilja Repini kuulsa maali \"Ivan Julm ja tema poeg\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRäim ja Laas jäid Jaapani velotuuri eelviimasel etapil tagasihoidlikeks\n\n## Põhitekst:\n\n122-kilomeetrise Izu teedel sõidetud etapil oli võitja ajaks 3:29.53. Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) jõudis finišisse 15.37 hiljem ja sai kirja 48. koha. Martin Laas (Team Illuminate) lõpetas võistluse 71. positsioonil, kaotust võitjale kogunes 23.45.\n\nKokkuvõttes jätkab enne viimast etappi esikohal Marcos Garcia (Kinan Cycling Team). Lähimad rivaalid Hermann Pernsteiner (Bahrain Merida Pro Cycling Team) ja Thomas Lebas (Kinan Cycling Team) asuvad vastavalt 35 ja 53 sekundi kaugusel. Ühe etapivõidu teeninud Räim jätkab velotuuri 45. ja korra pjedestaalile jõudnud Laas 61. kohal.\n\nMitmepäevasõit lõpeb pühapäeval, mil sõidetakse Tokyo teedel 112 kilomeetri pikkune sile etapp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapanis jätkuval velotuuril (UCI 2.1) võitis 122 kilomeetri pikkuse etapi Grega Bole (Bahrain Merida Pro Cycling Team), kes alistas kolmemehe finišiheitluses Chris Harperi (Bennelong SwissWellness Cycling Team) ja Felix Alejandro Baroni (Team Illuminate).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Bonus track\" ETV-s\n\n## Põhitekst:\n\nSven Grünberg on helilooja, muusik, budistlik mõtleja, Dalai-laama maaletooja, isa – kui nimetada mõnd rolli tema elus. Muidugi on ta ka poeg, abikaasa, vend, õppejõud, inimene. Ta on isiksus oma väljakujunenud maailmavaatega.\n\nVaatamata kokkupuudetele budismiga, on ta karmi ütlemisega mees, kes samas on oma seisukoha või hinnangu eest valmis ka vastutama. Mõne aasta eest elas Grünberg üle raske südameoperatsiooni ja hakkas elule teise pilguga vaatama.\n\"Bonus track\" portreteerib teda operatsioonijärgsel ajal, mil ta jätkuvalt loob uut muusikat, hoolitseb, et varasem looming saaks veatult talletatud, kasvatab oma eelkooliealist tütart ja korraldab juba kolmandat korda Tema Pühaduse XIV Dalai-laama vastuvõttu.\n\nStsenaristid Margit Keerdo-Dawson ja Riho Västrik. Režissöör Riho Västrik, operaatorid Riho Västrik, jt, monteerija Lauri Laasik, helilooja Sven Grünberg, helirežissöör Ekke Västrik. Tootja OÜ Vesilind.\n\nFilm \"Bonus track\" on ETV ekraanil 26. mail kell 13:45.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. mail jõuab ETV ekraanile 2016. aastal valminud Riho Västriku dokumentaalfilm \"Bonus track\", mis räägib muusikust ja budistlikust mõtlejast Sven Grünbergist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa lahtiste auhinnafond kasvas Wimbledonist mööda\n\n## Põhitekst:\n\nVarasemalt suurturniiride \"vaese nõbu\" rolli kandndud Prantsusmaa lahtistel on sellel hooajal suurem auhinnafond kui Wimbledonil, kelle preemiaid on mõjutanud tugevalt Brexit.\n\nPrantsusmaa Tennise Liit tõstis võrreldes varasema aastaga preemiarahasid kaheksa protsendi võrra. Kõige enam võidavad raha juurde esimese ringi kaotajad, kes lähevad koju 40 000 euroga. Seda on 14,3 % rohkem kui mullu. Naiste ja meeste üksikmängu turniiri võitja teenib aga 2,2 miljonit eurot. Seda on viis protsenti rohkem kui 2017. aastal.\n\nPrantsusmaa Tennise Liidu president Bernard Giudicelli ütles, et ilmselt järgmiste aastate jooksul auhinnafond enam nii jõudsalt ei kasva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse teise suure slämmi turniiri, Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste auhinnafond kasvas 39 miljonile eurole. Seda on rohkem kui Wimbledoni tenniseturniiril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves: Eestit ja Gruusiat seob vabaduse läbi kogetud ühtekuuluvus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Veidral moel oli see Jossif Stalin ise, kes kord kirjavahetuses Leniniga Nõukogude Liidu laienemise piiride üle mainis, et NSVL ei saa kunagi hõlmata maid, kel oma lipp ja saatkonnad välisriikides. Hiljem, kui Nõukogude Liidust sai imperialistlik röövriik, vaikiti kirjavahetus mõistetavalt maha,\" kirjutas Ilves Margvelashvilile, kellega ta presidendiaastail korduvalt kohtus.\n\n\"Ometi oli Stalinil õigus. Inimesed, kes korra juba vabadust kogenud, ei unusta eal selle maitset. Mälestust sellest, mida tähendas olla vaba, anti edasi põlvkonnalt järgmisele, kuni see taas tegelikkuseks sai.\"\n\nSee on põhjus, miks meie vabaduse taastamise lootust ja püüdu ei saa eal olematuks muuta; see on põhjus, miks me mõlemad märgime oma vabaduse algusena mitte 1991., vaid 1918. aastat; me jäime truuks eelkäijate vabaduse aatele, mäletasime nende toodud ohvreid ja tõotasime taas vabaks saada, võtta tagasi see, mis meilt rööviti, kirjutas Ilves.\n\n\"Veel olulisem: tänu esivanemaile taipame, et oleme nende loodud riigi hoolekandjad. On meie kohus seda kaitsta, mäletada tehtut. Oleme oma riigi osanikud, see kuulub meile. Kuid veel enam kuulub see me lastele, ja nende lastele, põlvkonnast järgmiseni. Sealt ka me kogetud kohustus,\" tõdes Eesti eelmine riigipea, tsiteerides USA kunagise presidendi Ronald Reagani sõnu \"Vabadus on hääbumisest alati vaid ühe põlvkonna kaugusel. Me ei saa anda seda edasi oma lastele vereringe kaudu. Selle eest tuleb võidelda, seda tuleb kaitsta, ja anda edasi neile, et nemad saaksid teha sama.\"\n\nJust see aluslik, jagatud arusaam on eestlaste ja grusiinide ühtekuuluvustunde tuum, järeldas president Ilves.\n\n\"Mitte too labane druzhba narodov, imperialistliku võimu pealesurutud sõprus, vaid vabaduse läbi kogetud ühtekuuluvus on see, mis meid inimeste ja isiksustena seob. See ühtekuuluvus tõi 2008. aasta augustis pea sada tuhat eestlast laulukaare alla Gruusia vabaduse eest laulma; see ühtekuuluvus vabaduse läbi on olnud me sidemeks kõigil neil aastail,\" kirjutas Ilves Gruusia presidendile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Olen uhke võimaluse üle olla Gruusia sõber,\" kirjutas Toomas Hendrik Ilves, Eesti riigipea 2006-2016, Gruusia presidendile Giorgi Margvelashvilile tema riigi tänase 100. sünnipäeva puhul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmme tänavafestival viib kontserdid ja töötoad koduhoovidesse\n\n## Põhitekst:\n\nÜrituse eestvedaja Ülle Mitti sõnul on seekordne korraldus eelmistest veidi erinev. \"Otsustasime minna tagasi oma algse mõtte juurde ning lasta särada meie inimestel, nende tegevustel ja aktiivsusel. Seekord loobusime kesksest lavast ning esinejad on suunatud avatud hoovidesse, et tutvustada külalistele meie kodukandi mõnusaid, kauneid ja rohelisi aedasid.\"\n\nSeekord haarab kogukonnapidu Seljaku tänava ning selle lähiümbruse ehk Läänekaare, Pidu, A. Kitzbergi, Harku ja Hiiu-Suurtüki tänava. Avatud on ligi 30 hoovi, kus leidub põnevat nii käsitöö-, tehnika- kui ka aiandushuvilistele ning hea muusika ja toidu austajaile. Lisaks on vastavalt tavadele avatud suur tänavaturg.\n\nNõusoleku hoovikohvikutes akustilise kavaga üles astuda on andnud näiteks muusik ja luuletaja Henry Laks, live -elektroonika artist Argo Vals ja Von Glehni Teatri Improtrupp Ehatäht. Samuti on mitmete kohalike kollektiivide esinemisi: juhendaja Kaie Külaseppa eestvedamisel esineb kell 11.30 Hiiu staadionil Bel Canto Lastelaulustuudio ja kell 13.30 Alhambra Tantsutrupp. Kell 12 toimub jalgpalli näidistreening lastele ning kell algusega 13 on võimalik teha tuur Nõmme Kalju esindusruumides.\n\nPäev algab kell 10 ning lõppeb kell 16. Esmakordselt on planeeritud ka avalik jätkupidu Hiiu Lounge's pühapäeva õhtul algusega kell 19, kus esinevad Heinz ja Lõõtsapoisid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "27. mail leiab üheksandat korda aset Nõmme kogukonnaüritus Roheliste Väravate Tänav, mis toob Seljaku tänavale ja selle lähiümbrusesse avatud hoovid, kodukohvikud, garaažimüügid ning ka kontserdid, töötoad ja ajaloo- ja looduseloengud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEkspert: tasuta sõidu puhul kaob võimalus varastada\n\n## Põhitekst:\n\nRoos rääkis Postimehele antud intervjuus, et asi, mida keegi pole julgenud tasuta ühistranspordi diskussioonis välja öelda, on see, et piletitulu osas on olnud kahtlusi, kas see ikka jõuab vedajalt riigikukrusse.\n\n\"Tagantjärele pole mõtet kellelegi näpuga näidata, aga vähemalt selles valdkonnas saab kõik korda. Tasuta sõidu puhul kaob võimalus varastada ja ka manipuleerida nõudlusandmetega. Muu hulgas korrastub ka turusituatsioon,\" lausus Roos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi tasuta bussisõit tekitab palju küsimusi, on sellel ka positiivne külg – tasuta sõidu puhul kaob võimalus varastada ja bussireisijate arvuga manipuleerida, ütles varem maanteeametis ühistranspordi osakonda juhtinud ja nüüd piletimüügi ja bussijaamade opereerimisega tegeleva ettevõtte T Grupp ASi juhina töötav Ingmar Roos.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Klopp: suurte asjade korda saatmine on meil DNA-s\n\n## Põhitekst:\n\nKui Ragnar Klavani koduklubi peaks finaalmängu võitma, kroonitakse nad kuuendat korda Meistrite liiga tšempioniteks. Realile oleks tänavune võit aga kolmandaks järjestikuseks triumfiks.\n\nKeegi ei uskunud, et me finaali jõuame, aga me oleme siin, sest me oleme Liverpool,\" rääkis Klopp. \"Meie klubil ja mängijatel on DNA-s suurte asjade korda saatmine. Real on meist enne mängu kindlasti palju enesekindlam, ent õige mäng algab alles väljakul. Ma olen õnnelik, et me siia oleme jõudnud ja ma olen oma mängijate üle väga uhke. Nad väärivad seda.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liverpool kohtub Meistrite liiga finaalis tiitlikaitsja Madridi Realiga, ent sellegi poolest on klubi peatreener Jürgen Klopp arvamusel, et nad suudavad mängu võita, sest see on kirjas nende DNA-s.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTarrvi Laamann: Leonhard Lapin elab sellises maailmas, nagu ise tahab\n\n## Põhitekst:\n\nLeonhard Lapin ütles möödunud aasta lõpul Tallinn Art Space'i projekti \"Freedom 100\" salvestamise ajal: \"Elu on ainukordne, pidage seda meeles!\". Ta ise elab sada protsenti oma elu ja sellises maailmas, nagu ise tahab. Eks nii mõnigi kritiseeri teda sellepärast, aga ma usun, et tegemist on pigem kadedusega, sest kritiseerija oma elu niiviisi elada ei julge.\n\nMinu esimene kohtumine Leonhard Lapiniga oli 1994. aastal kunstiakadeemias, kui ta juhendas meie, esmakursuslaste kompositsioonikursust \"Tühjus ja ruum\". Ta esitas meile korduvalt küsimuse: \"Milline on meie koht lõpmatuses?\" Tema tunnid aitasid tudengitel ennast avada ja raamidest välja tulla. Sain aru, et tühjus on midagi palju rohkemat, kui selle abil mõtestada nähtavat, katsutavat, tuntavat ja sõnastatavat – kui tühjus on tasakaalukeeleks.\n\nLeonhard Lapini zen 'ilik hoiak ja mu magristritöö \"Minimaalne ja maksimaalne\" tegemisprotsess oli õpetlik ja huvitav kogemus. Ma palusin Lapini endale juhendajaks ja, nagu ikka, kipub tudeng pigem pidutsema ja asju kiirustades tegema. Mu juhendaja sai sellest väga hästi aru ja läks väga emotsionaalseks mu järjekordset esseekäkerdist lugedes. Kell kuus pühapäeva hommikul helistas mulle vihane juhendaja: \"Laamann, sa kuradi …, mis käkerdise sa mulle lugeda tood, kus on su austus? Kurat, nüüd kirjuta kohe uus, täiesti uus ja saada uuesti!\" Kujutage ette, kui sulle helistab professor ja sõimab roppude sõnadega. Aga see toimis. Kaitsmisel oli mu retsensent Vilen Künnapu. Tema ja Lapin said väga hästi aru, et mu töö ei ole kunstisuundadest, vaid elust: mida tähendab elus minimaalsus ja maksimaalsus. Hindamiskomisjon polnud minuga just rahul, kuid retsensent ja juhendaja kaitsesid mu magistritööd. Sain magistrikraadi kätte, aga komisjon vibutas manitsevalt näppu, et asja oleks pidanud ajama rohkem õhtumaa traditsiooni järgi.\n\nLeonhard Lapiniga saame siiani väga hästi läbi, vahel filosofeerime Tallinna Kunstihoones, sest meil mõlemal on seal ateljee, minu oma kolm korrust kõrgemal. See on üks väheseid kordi, kui minu, õpilase teosed on õpetaja omadest kõrgemal. Meie mõlema teosed on aga alati kõrgemal kui ükski Tallinna Kunstihoone näitusesaalis eksponeeritud teos, sest need on ainult teisel korrusel.\n\nLugu ilmus algselt Sirbis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leonhard Lapin on selline, nagu üks universumikunstnik olema peab: läbinisti elus, juurdleb elu üle iga nurga pealt ja loob alati midagi uut, mis peegeldab tema enda maailma. Ta on selle üle uhke, nagu me kõik võiksime olla uhked oma tegemiste üle ja proovima ikka teha paremini või vähemalt teistmoodi, kui oleme seni teinud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased kirjeldasid inimmõjusid, mis metsloomadel vähki tekitavad\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsuse teadlase Frederic Thomas' juhitud rahvusvaheline uurimisgrupp, mille koosseisus ka Tuul Sepp vähi levikut uuris, leidis juba olemasolevaid teadustöid analüüsides, et vähi kui haiguse esinemissagedus ja olulisus on inimtegevuse võimaliku tagajärjena tugevalt alahinnatud. Teadlased kirjeldasid juba teadaolevaid vähki soodustavaid tegevusi (nagu reostus ja toksilised ained), aga pakkusid ka uusi, seni vähkkasvaja tekkega vaid kaudselt seostatud inimmõjusid, mis teadlaste hinnangul suurendavad loomade vähiriski: nagu valgusreostus, urbaniseerumisega kaasnevad protsessid (näiteks inimestele toodetud toidu söömine metsikute loomade poolt) ja loomapopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse vähendamine.\n\nKõigi nende potentsiaalselt negatiivsete mõjude tulemusena tõuseb looduslikus keskkonnas elavate loomade seas vähki haigestumise tõenäosus. – Jah, inimesed muudavad metsikut loodust viisil, mis tekitab loomades vähki.\n\nKõigi nende potentsiaalselt negatiivsete mõjude tulemusena tõuseb looduslikus keskkonnas elavate loomade seas vähki haigestumise tõenäosus. – Jah, inimesed muudavad metsikut loodust viisil, mis tekitab loomades vähki.\n\n\"Nii nagu osad viirused põhjustavad inimestel vähki, muutes seda keskkonda, milles nad viibivad – nende puhul siis inimese rakkusid – nii teevad ka inimesed, muudavad ümbritsevat keskkonda enda jaoks sobivamaks,\" selgitab Tuul Sepp. \"Nendel muutustel on aga negatiivne, sealhulgas ka vähkitekitav, mõju paljudele liikidele.\"\n\nUuringus osalenud teadlased (vasakult): Frederic Thomas, Mathieu Giraudeau ja Tuul Sepp.\n\nHiljuti avaldatud teadustöös kirjeldavadki autorid, mis on need inimühiskonnas igapäevased tegevused, mis loomadel vähi tõenäosust suurendavad. Inimest võib seega liigina nimetada vähkitekitavaks liigiks. See on seda olulisem, kuna oodata on pigem keskkonnale avalduva inimmõju kasvu, mitte vähenemist – näiteks linnastumisega kaasnevate protsesside (nt ööpäevaringse kunstliku valgustusega piirkondade teke) läbi.\n\nTuul Sepp toob veelgi paralleele inimeste vähkkasvajatega: \"Inimuuringutest on hästi teada, et ülekaalulisus ja väheväärtuslik toitumine on vähkitekitavad, kuid sarnased käitumismallid ja probleemid on seni loomadega seotud analüüsidest kõrvale jäänud. Samal ajal leiab üha enam loomasid oma igapäevase toidu linnatänavatelt. Samuti on inimuuringutest teada seda kuidas öine kunstlik valgustus tekitab inimestes hormonaalseid häireid ja võib samuti viia kasvajate tekkeni. Metsloomadel, kes elavad linnade läheduses, on samad probleemid – sest öine pimedus puudub.\"\n\nInimuuringutest on hästi teada, et ülekaalulisus ja väheväärtuslik toitumine on vähkitekitavad, kuid sarnased käitumismallid ja probleemid on seni loomadega seotud analüüsidest kõrvale jäänud.\n\nÜks kahest töögrupis tegutsenud prantslasest, Mathieu Giraudeau, tutvustab, et järgmiste tegevustena tuleks kindlasti mõõta vähktõve levikut metsikutes loomapopulatsioonides: \"Selleks üritame me välja töötada mõned uued biomarkerid, mille abil seda levikut mõõta.\"\n\nKas probleemi teadvustanuna on võimalik midagi teha, et loomade jaoks vähkitekitavat inimmõju vähendada?\n\n\"Minu jaoks on kõige nukram see, et me tegelikult ju teame, mida tuleks teha. Me ei tohi hävitada loomade elupaikasid, reostada keskkonda, ega toita metsloomi ja -lindusid inimestele mõeldud toiduga. Fakt, et kõik teavad, mida tuleks teha, kuid sellegipoolest me seda ei tee, jätab sellest veel eriti lootusetu mulje,\" kõlab Tuul Sepa suust lootusetuse nooti.\n\n\"Samas ma näen õlekõrt inimeste harimises,\" lisab ta. \"Meie lapsed õpivad looduskaitse kohta palju rohkem kui meie vanemad omal ajal. Nii et on lootust, et tuleviku liidrid on inimtegevuste mõjude osas teadlikumad.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud asjad tekitavad inimestel vähki: suitsetamine, vale toitumine, reostus, igapäevane kokkupuutumine erinevate kemikaalidega, isegi päike. Kuid kas ka inimene ise ja inimtegevus on teistele metsikutele elusorganismidele vähkitekitav? Tartu Ülikooli teadur Tuul Sepp väidab värskes teadustöös, et on küll.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO parlamentaarne assamblee: NATO peab valmis olema dialoogiks Venemaaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu teada, on dialoog ja jõud ühe mündi kaks külge. Kui sa soovid dialoogi, aga ei oma jõudu, siis pole võimalik edu saavutada. Kui on ainult jõud, aga puudub dialoog, siis võib sellest saada inimkonna jaoks katastroof. Tähtis on jätkata ühelt poolt heidutust, aga teisalt olla avatud dialoogile Venemaa juhtkonnaga,\" ütles NATO Parlamentaarse Assamblee president.\n\nAlli sõnul on mitmes liikmesriigis toimunud kaitsekulutuste vähenemine praeguseks peatunud. 2014. aastal seadis allianss eesmärgiks, et kümne aasaga tõuseksid kõikide liikmesriikide kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, nii nagu kokku lepitud.\n\nVarssavis NATO parlamentaarse assamblee kevadistungil osaleb ka Riigikogu delegatsioon. Delegatsiooni esimees Marko Mihkelson peab samuti oluliseks kaitsekulutuste ühtlustamise ja suurendamise teemat, samuti tõstis ta esile atlandiülesed suhted.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peaks suhetes Venemaaga kindlaks jääma oma heidutuse ja dialoogi strateegiale, ütles NATO parlamentaarse assamblee president Paolo Alli Varssavis assamblee kevadistungi pressikonverentsil. Ta rõhutas, et NATO peab olema valmis kõnelusteks Venemaaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPurjetamise Eesti meistrivõistluste sari seilati Saaremaal avatuks\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene võistluspäev oli vägagi suvine. Päikesepaisteline taevas oli praktiliselt pilvitu, temperatuur suveilmale igati kohane ning tuultki oli pigem napilt. Sellele vaatamata said kõik klassid peale Formula avapäeval kenasti kolm sõitu kirja.\n\n77 võistlejaga Optimist klassile peeti kvalifikatsioonisõidud, mille tulemuste põhjal stardivad 45 paremat kuldgrupis ning ülejäänud võistlejad purjetavad edasi hõbegrupis. Kvalifikatsiooni järgselt kuulub siin kaksikjuhtimine lõunanaabritele - esimesel kohal on Emils Amsils ja teisel Eduards Mucins. Parim eestlane on kolmandal positsioonil paiknev Angeliina Maria Isabel Õunap. Uus võistluspäev toob lisaks kuldgrupi tihedale konkurentsile kindlasti kaasa kõva rebimise ka hõbegrupis, kuna sealt pääsevad päeva lõpptulemuste alusel kolm tugevamat purjetajat pühapäevasesse kuldgruppi.\n\nZoom8 klassis võitis kõik avapäeva sõidud ja läks seega ka juhtima Aleksander Kuusik, kannul Karolin Härm ja Aksel Tamm.\n\nKlassis Laser 4.7 asus juhtima lätlane Eduards Plavins. Parima eestlasena on teisel kohal Mattias-Johan Kangur ning kolmanda positsiooni on võtnud Sten-Markus Andresson.\n\nIngrid Puusta võitis RS:X purjelauaklassis esimesed kaks sõitu, kuid kolmandas tehtud valestart asetab ta hetkel kokkuvõttes teiseks ning klassis juhib Artur Luure. Kolmandal kohal on Rainer Kasekivi. Alla 19 aastaste seas on esimene Raul Mihkel Anton.\n\nTechno 293 purjelaua alla 17-aastaste klassis juhib avapäeva järel Lola Maria Pärna Joonas Vääri ja Daniel Schneideri ees. Alla 15-aastaste klassis on esikohal Romek Roolaht.\n\nFormula purjelaudadele oli tuult liiga napilt ning kirja saadi vaid üks sõit, mille järel on esikohal Tristen Erik Kivi.\n\nKlasside Zoom8, Laser 4.7 ja RS:X võistlusformaat koosneb reedest pühapäeva lõunani merel purjetatavatest fliidisõitudest ja pühapäeval alates kella 14-st sadama lähedal toimuvatest poolfinaalist ja finaalist. Fliidisõitude tulemuste põhjal pääsevad kolm paremat otse finaalsõitu. Poolfinaalis purjetavad fliidisõitude 4. - 10. paat ja selle sõidu võitja pääseb samuti finaali. Finaalsõidus selgitatakse regati esikolmik.\n\nKlassidele Optimist, Techno 293 ja Formula koosneb võistlusformaat reedest pühapäevani peetavatest fliidisõitudest. Optimist klass sealjuures sõidab laupäevast kuld- ja hõbegruppides.\n\nPurjetamise Eesti meistrivõistlused koosnevad kokku üheksast regatist:\n1) 25. - 27. mai Saaremaa Merispordi Seltsi regatt (Roomassaare) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Techno 293, RS:X, Formula, Foil\n2) 8. - 10. juuni Pärnu Purjetamisnädal (Pärnu) – klassid Laser Radial, Laser Standard, F18\n3) 15. - 17. juuni NeilPryde Baltic Cup Estonia (Tallinn) – klassid Techno 293, RS:X, Formula, Foil\n4) 6. - 8. juuli Haven Kakumäe Karikas (Tallinn) – klassid RS Feva, 29er, F18\n5) 13. - 15. juuli Tallinn Race (Tallinn) – klassid RS Feva, 29er, 49er\n6) 27. - 29. juuli Kalevi Jahtklubi meistrivõistlused (Tallinn) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard, 49er\n7) 24. - 26. august Tallinna Jahtklubi karikavõistlused (Lohusalu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard\n8) 14. - 16. september Pärnu Sügisregatt (Pärnu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7\n9) 21. - 23. september Tallinna Nädala regatt (Tallinn) – klassid Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 49er, F18, Techno 293, RS:X, Formula, Foil\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel algas Roomassaares purjetamise Eesti meistrivõistluste esimene etapp Saaremaa Merispordi Seltsi regatt, kus paadiklassides Optimist, Zoom8 ja Laser 4.7 ning purjelauaklassides Techno 293, RS:X ja Formula stardib kokku 157 sportlast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRonaldo võib teha Meistrite liiga finaalis ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nSiiani on Ronaldo löönud Euroopa prestiižeimas liigas 12 väravat 15 mängu jooksul. Esimese mängijana lõi ta värava kõigis kuues Meistrite liiga alagrupi mängudes detsembris. Hispaania kõrgeimas liigas on Ronaldo löönud tänavu 26 väravat. Rohkem suutis võrku sahistada vaid Lionel Messi, kes oli täone 34 korral.\n\n\"Mul on olnud imeline hooaeg Meistrite liigas,\" ütles Ronaldo, kes on aegade jooksul löönud selles liigas 120 väravat. \"Ma tahan laupäeval mängida hästi, lüüa väravaid ja võita. Ei loe, kes väravaid löövad, tähtis on teha ajalugu.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Madridi Reali võidu korral Meistrite liiga finaalis võib nende ründajast Cristiano Ronaldost saada Alfredo di Stefano kõrval teine viiekordne karikavõitja ning juhul kui ta ka värava lööb, saab temast esimene jalgpallur ajaloos, kes on suutnud võrku sahistada neljal Meistrite liiga finaalmängul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKas Indrek Tarand tuleb kapist välja?\n\n## Põhitekst:\n\nMilline on teie turuväärtus?\n\nNumbriliselt võib seda mõõta kuupalgaga...\n\nPoliitikud mõõdavad oma turuväärtust häältega. 2009, Euroopa Parlamendi valimistel saite üksikkandidaadina rekordilised 102 509 häält ja viis aastat hiljem, 2014, kogusite 43 390 häält. Kuhu kadus ligi 60 000 häält?\n\nSuur osa jäi üldise valimisaktiivsuse taha, mis langes 12 protsenti. 2009 oli ka [minu] selge nõue pöörduda kinnistest nimekirjadest avatud nimekirjade juurde, mis omasid palju laiemat tähendust, kui 2014. aastal esiplaanil olnud Euroopa Liidu arengustsenaariumid, mis jäid inimestele endiselt kaugeks.\n\nEdasi võib vaadata nii, et trend on allapoole ja järgmisel korral ei peaks üle 10 000 hääle tulema. Aga võib ka öelda, et põhjas on ära käidud ja nüüd algab suur kasv.\n\nKatre Väli Tartu Ülikooli semiootika osakonnast asetas teie eduloo aastal 2009 toonasesse ideede ja ideaalide kriisi ning üleüldse rahva väsimisse poliitikast. Inimesed on sellisel ajal valmis uskuma päästjat või uuendajat ja sellise päästja kuju esitas Indrek Tarand, järeldas Katre Väli. Kuivõrd näete praegu samasugust kriisi, nagu 9 aastat tagasi, mida enda huvides kasutada?\n\n2009 oli ehk tõesti laiem kriis ja pettumus, mida on õhus tunda ka praegu. Konkreetselt oli aga vaja päästa lahtised nimekirjad kinniste nimekirjade asemele. Ülesanne sai täidetud, sest riigikogu muutiski seadust. Seda loen ma enda üheks panuseks, mida olen Eesti riikluse arengusse andnud.\n\n2019 on teistmoodi situatsioon, nagu Heinekeni reklaamis, et ostad ühe, saad kaks. Märtsist maini on kahed valimised, mis tahes või tahtmata hakkavad omavahel põimuma. Mis on positiivne, sest maikuus tulevad Euroopa teemad ka Euroopa valimistesse, kuna märtsis lahendatakse riigikogu valimistel siseriiklikke küsimusi.\n\n2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel üheks suuremaks üllatajaks osutunud Tarandi edu võti peitus oskuslikus enesebrändistamises – teadliku minakuvandi ja brändi loomises, kirjutas Katre Väli. Kust see teadlikkus tuli?\n\nKasutasin ära kogu vaimse kapitali, mis elu jooksul oli tekkinud. Raha ma ju sisse ei pannud, selle laenasin emalt ja kui kautsjoni tagasi sain, andsin selle – nagu lubasin – vanalinna koolile.\n\nÜldiselt valitses ekspertide ja politoloogide seas dogma, et üksinda ei ole võimalik [tulemust] teha. Seda dogmat torkides ja küsimärke asetades saigi tehtud kampaania asümmeetrilise poliitika stiilis. 2014 käitusin juba küllalt ettearvatult ja tegin suhteliselt vähe.\n\nKui ma vaatan erakondade aruandeid, et kui palju nemad kulutavad valimiskampaaniale, siis selle järgi maksab Reformierakonna liige Euroopa Parlamendis 500 000 eurot, mina maksan ainult 5000 eurot. Siin on 100-kordne vahe. Väga huvitav probleem majanduslikult analüüsida – miks on üks ja sama kohvimasin 100 korda kallim.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nKuna olete Euroopa Parlamendis roheliste fraktsioonis, peaksite ka Eestis tulema appi siinsetele rohelistele?\n\n(Naerab) Mulle oleks südamelähedane, kui Eesti oleks nende riikide seas, kus rohelised kuuluvad parlamenti. Ma ei julge ennustada, et nad saaksid juba valitsusvastutust maitsta nagu mitmel pool Euroopas, aga tore, kui nad oleksid parlamendis. Kas selleks pean mina sinna appi minema või mitte, ei oska täna öelda.\n\nOn aga pisut võõrastav, kuidas kõik suuremad erakonnad on juba aasta varem sööstnud valimiskampaania kivisele rajale, riskides vigastada elutähtsaid autoosi. Selle valestardi risk on inimeste tüdimus poliitikast, kui valimiste ajal lüüakse lihtsalt käega, et ah...\n\nKas rohelised Tallinna linnavalitsuses on praegu sama, mis Indrek Tarand Keskerakonna presidendikandidaadina 2011?\n\nPäris mitte. Linnavalitsuses on neil mingid omavahelised kokkulepped. Minul Keskerakonnaga mingeid kokkuleppeid ei olnud, peale valmisoleku kandideerida.\n\nTeie loosungiks Euroopa Parlamendi valimistel oli \"Vali vaba inimene!\" Võib sellest lugeda vihjet, et võiksite kokku minna Vabaerakonnaga?\n\nKõlaline sarnasus siin ju on... Meenutan aega, mil Vabaerakonda hakati alles looma, sellele eelnes MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik. Üks osa neist tekitas uue erakonna, Vabaerakonna, teised – sealhulgas mina – jäime sellest kõrvale. Sellega on ka juba palju öeldud.\n\nMind huvitas Vabaerakonna liberaalne hoiak, et nende juures olemiseks ei pea taskusse suruma punast [parteipileti] raamatukest ja siis olema mingile hiearhiale lõputult lojaalne. Ka Euroopa roheliste fraktsioonis on mind koheldud siidkinnastes ja lepitud sellega, et kui ma mõnes küsimuses ei jaga roheliste programmilist vaadet – näiteks riigikaitses, kus nemad on patsifistid ja kõik relvad on saatanast –, siis nad aktsepteerivad seda ega taha mind ukse taha tõsta.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nVabaerakonna eelmine esimees Artur Talvik ei teinud saladust, et kui tema jätkanuks partei juhina, siis seisnuksite teie tema kõrval, näiteks Vabaerakonna peaministri kandidaadina. Aga nüüd?\n\nSeda viimast ei oska ma täpsustada. Aga Arturiga oleme alates 1979. aastast asju koos teinud, alguses noorte inimese rumalusi ja siis tõsisemaid tegusid. Tema vastu on mul hästi suur usaldus, ta oskab asju teha, on seda näidanud. Aga see, et ta otsustas mitte kandideerida Vabaerakonna juhiks, on mulle veidi arusaamatuks jäänud. Mulle endale meeldib teine lähenemine. Demokraatias on loomulik, et keegi võidab ja keegi tuleb teiseks, keegi saab kolmanda koha. Kui meil teist ja kolmandat valikut ei ole, ei saa ju rääkida täisverelisest demokraatiast.\n\nOlete te Andres Herkeli Vabaerakonnaga juttu rääkinud, et kas ja kuidas võiksid teie teed ühineda?\n\nAndres Herkeliga oleme me väga palju juttu rääkinud, sest 30 aastat tagasi olime koos Eesti Komitees. Olen tema kui poliitiku tegemisi jälginud ja vaadanud – selgelt mõtlev ja kirjutav inimene. Viimati näost näkku rääkisime... ehk kuus nädalat tagasi juhuslikult tänaval kokku saades. Aga me ei süvenenud detailidesse, leidsime, et võiks kokku saada ja arutada selle üle.\n\nMille üle?\n\nTema sõnastas selle küsimuse nii, et arutada, mida ma tahaksin tulevikus teha ja kas mul oleks soovi naasta võõrtöölise ameti juurest kodukamarale.\n\nKuidas praegu tundub, on teis siis selline soov?\n\nEi saa salata, on küll. Olen üle 20 protsendi oma elust veetnud Euroopa Parlamendis, varsti saab sellest 10 aastat. Selle aja jooksul olen ära proovinud enam-vähem kõik asjad, mis on väkeriigi saadikule kättesaadavad. Koerasaba kergitades – täna olen Eesti kuuest saadikust pika puuga kõige tugevam, kuulun kindlalt [aktiivsuse poolest Euroopa Parlamendis] esimese kümne protsendi hulka, teised pole seal lähedalgi...\n\nKodukamarale tulles – millal astub Indrek Tarand kapist välja ja ütleb, mida ta siinses poliitikas tegema hakkab?\n\nEsiteks ei meeldi mulle väljend \"kapist välja\", sel on teistsugune tähendus. Mina ei ole sinna kunagi läinud. Kui aga tõsiselt, see aeg võiks olla varasügisel, siis jõuab kõiki toiminguid veel teha. Enne seda peaks minul oleme selge.\n\nOlen püüdnud mõttega läbi lugeda, ja ühtteist ka meelde jätta, Max Weberi 100 aasta tagust teost \"Politik als Beruf\", mis mõtiskleb selle üle, kas poliitika on kutsumus või elukutse. Loomulikult tahaksin mina olla pigem kutsumuse teener, mitte mõelda valimistsüklist valimistsüklisse, et milline on minu koht valimisnimekirjas ja edasi saagu mis saab, teen koalitsiooni ükskõik kellega.\n\nKui ma vastan Weberi esitatud küsimusele jaatavalt, et poliitika on kutsumus, siis olen valmis nagu Hamlet võtma kõik saatuse löögid ja kivid ja odad, minema sellele teele. Me ju mõlemad teame, et see ei ole ainult trall punasel vaibal, kus päike paistab, seal on ka palju pahupoolt.\n\nTe ju saate aru, et koos Artur Talvikuga suudaksite anda Vabaerakonnale kiirenduse, mis viib nad üle 5-protsendilise valimiskünnise tagasi riigikogusse?\nSee võib olla nii. Artur ei ole seda varianti ka välistanud. Minule on problemaatiline, et Vabaerakonnal on praeguses riigikogus 8 kohta. Nende demokraatia pakett ei leia ilmselgelt teiste erakondade... isegi tähelepanu. Järelikult, kui sul on riigikogus 5-6-8 kohta, siis see rikastab küll demokraatlikku otsustusprotsessi, aga ei vii karvavõrdki lähemale nende tähtsate asjade päevakorda toomisse. Vaja on palju rohkem. Kui tahad olla kaalukeel, on vaja 35 kohta.\n\nNo olgu, vaja on kahekohalist saadikute arvu.\n\nKindlasti. Alla selle ei ole võimalik nende reeglite järgi midagi muuta.\n\n\"Vabaerakond on ainsana sõnastanud ja tekitanud midagi erinevat kui komparteilaste loodud Kesk ja Reform.\" Need on teie sõnad.\n\nNii on öeldud küll ja isegi kirja pandud.\n\nSeega oleks Vabaerakond teie loogiline valik.\n\nOleks loogiline, jah. Ma ei eita seda. Seni pole olnud mul enda suhtes kindlust, et erakonnastumine oleks minu elu eesmärk.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nKas te tahate uuesti pääseda Euroopa Parlamenti?\n\nMa tahaksin, et järgmised Euroopa Parlamendi valimised, mais 2019... Sellest on sosistatud, aga seda pole veel vormistatud... On [Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude] Junckeri plaan, et Komisjoni volinikud tulevad demokraatliku mandaadi saanud Euroopa Parlamendi liikmete hulgast, mitte enam koduvalitsuste koalitsioonilepete alusel. Kui see nii ka läheb, olen ma muidugi huvitatud, raudselt, et tekitada konkurents ja keeruline olukord Eesti valitsusele, mistahes valitsusele.\n\nSedapuhku viib teie tee Brüsselisse läbi Eesti riigikogu valimiste, üksikkandidaadina te niisama enam läbi ei löö. Teil on vaja erakonda.\n\nSuure tõenäosusega nii on. Valimised on väga lähestikku. See on nagu kahevõistlusega, et kui sa [suusahüppe]torni ei lähe ja ainult murdmaad teed, siis pingereas kõrgel ei ole.\n\nIgatsete teistsugust parlamenti, kus saadikud mõistavad põhiseaduses sõnastatud vaba mandaati ja ei piira oma horisonti \"korralduste\" täitmisega, vaid katsuvad oma pead ja südametunnistust tarvitada. Siis peaks riigikogu koosnema ainult üksikkandidaatidest?\n\nNo... jah, kui utreeritult läheneda. Mulle on ette heidetud, et ma tahan erakonnad ära kaotada. Mina ei ole seda kunagi nõudnud. Mina tahan saada erakonnad teiste kodanikega võrdsesse seisu. Natuke peab muutma erakonnaseadust ja parteide toetamise korda, tuleb ka mõelda, et kodanike algatused ja valimisliidud oleksid lubatud.\n\nSoovitasite tähele panna, et valimistel 2019 tehakse üsna peent vahet nende kandidaatide vahel, keda peetakse parteilasteks versus erakondlasteks. Selgitage seda vahet.\n\nSee on rohkem keelemängu mõnu. Parteilane nõukogude ajal oli spetsiifiliselt laetud sõna. Seltsimehed võibolla tundsid uhkust, enamus elanikkonnast aga kehitas õlgu – ah, parteilane.\n\nKõikides Eesti erakondades, ka EKRE-s, on inimesi, kes eelduste, hariduse ja kogemuste poolest oleksid võimelised olema rohkemat kui lihtsalt partei sõdurid. Samas on süsteem ise koopeeritud kahjuks Eesti NSV-st: on pioneerid, on noorteorganisatsioon, siis juba plakatikleepimised ja oledki ühel päeval minister. Selline süsteem soosib keskpärasuse esiletõusu, et paneme omasuguse, ärme pane seda kõige võimekamat.\n\nÜldiselt on erakondlane korralik kodanik, kes panustab enda vaba aega ja ressursse erakonna tegevusse, et poliitikat teostada. Parteilane on rohkem selline elukutseline, kes keskmise hinde tõttu jääks ülikoolist välja, aga parteimasin hoiab teda kogu aeg orbiidil.\n\nPrantsusmaa presidendivalimiste eel toetasite Emmanuel Macroni, sest traditsiooniline parteistruktuur, eriti massiparteid, olevat kõikjal ajale jalgu jäänud ja kodanike võrgustikule põhinevatel liikumistel on suurem võimalus. Kui Macron õnnestub, on lootust, et see fakt mõjutab kindlasti 2019. aasta Eesti riigikogu valimisi, kirjutasite toona. Macron õnnestus. Mis on nüüd seetõttu meie parlamendivalimistel teisiti?\n\nSee annab võimaluse meie parlamendis enne valimisi samasugust lähenemist katsetada. Pretsedent on loodud, väga suures Euroopa riigis. Mitte millestki tehti alguses liikumine, mis muudeti parteiks või pigem võrgustikuks. On meilgi juba esimesi pungakesi, Eesti200...\n\nMeie EnMarche!...\n\nNende esimese teksti põhjal ei näinud ma selleks võimalust. Esiteks oli seal viga lauses, et nemad küll võimu ei taha. Nii ei saa. Partokraatia seda ainult ootabki – ärge tahtke, me paneme teid Jääkeldrisse. Teiseks ei olnud seal allakirjutajate seas ühtegi, kelles oleks kasvõi 50 protsenti eeldust olla Macron. Mina teda ei näinud, aga võibolla on ta kusagil peidus.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nTänu Jääkeldrile tuli siiski Vabaerakond parlamenti, sest erakonna liikmete miinimumarvu alandati tuhandelt 500-le.\n\nLõpuks saadi osa [Jääkeldri ettepanekutest] tänu Rait Maruste põhjalikule tööle ka seaduseks. (Naerab) Loodan, et Maruste mõistab.\n\nOlete Eesti200 inimestega rääkinud?\n\nEi ole. Mul ei ole olnud aega ise initsiatiivi võtta.\n\nOn üks huvitav luul, mille ümber lükkan, isegi kui mind ei usuta. Alguses sotsiaalmeedias ja nüüd isegi päris-meedias kirjutatakse, et Indrek Tarand käib siin ja seal kompimas. Ei käi. Mina olen rahulik nagu [jalgpallur] Cristiano Ronaldo. Kui helistatakse, et mõni klubi tahab rääkida, siis räägime. Aga et käiksin ise kiibitsemas ja küsimas, see ei ole minu DNA-s. Mõnikord on isegi kahju, et ei suuda mütsi pihku võtta ja kraapsu teha. Aga näed, ei suuda.\n\nKes oleks praegu Eesti Macron?\n\nTal peab olema silmaringi, õiget tunnetust, poliitilist kuulmist, külma närvi. Suure tõenäosusega ma tean, kes ei võiks ega suudaks Eesti Macron olla ja siia peab kahetsusega liigitama kõigi registreeritud erakondade juhid. Nendest teda ei tule.\n\nÜtlesite end uskuvat Macroni loosungit \"Unustagem parem- ja vasakpoolsus. Vaadakem, mis on parem ja mis halvem!\" Aga maailmavaade?\n\nMaailmavaade ei ole mulle jalgpalli-fännlus, et hakkame Liverpoolile pöialt pidama, paneme punased särgid selga ja keda näeme valge särgiga, talle anname nurga taga kere peale. Ka meis teiega on kõik humanistlikud maailmavaated esindatud. Mingis küsimuses oleme konservatiivsed, samas oma lapsega hoopis liberaalsed, samuti kaubandus- ja eelarvepoliitikas ning meis mõlemas – nagu ütles vist George Bernard Shaw – on suur annus sotsialismi või sotsiaaldemokraatiat. Ei saa ju öelda, näe, ta sündis ühe jalaga, lööme ta maha. Ei, me aitame teda. Ta on haige, aga tal pole raha – meil on solidaarne haigekassa. Ammugi ei ole ükski inimene keskkonnavaenulik, vähemalt Eestis ja vähemalt sõnades.\n\nParem- ja vasakpoolsusel pole tänapäeval tähtsust, sest üha raskem on puhtakujulist poliitilist ideoloogiat sõnastada. Näiteks Eestis teeb ükskõik milline partei konservatiivse eelarve, kuigi nad hüüavad ennast liberaalideks...\n\nKas Eesti riigieelarve peab iga hinna eest olema tasakaalus?\n\nMinu meelest ei pea. On täiesti arvestatavaid mõtlejaid, kes peavad Saksa tasakaalufetišit halvaks majanduspoliitikaks.\n\nEt võtaks laenu?\n\nJah. Kuigi teisalt tuleb kokku leppida mõistlik piir, millest üle ei minda, sest siis tulevad juba SMS-laenud.\n\nMida võiks Eesti laenurahaga teha?\n\nEelkõige on mõeldud infrastruktuuri objekte, kuid mina nii ei arva. Siia tuleb Euroopa Liidust veel raha peale ja laenuraha pole mõtet kasutada. Mul on ammu olnud üks ketserlik mõte... Majandusteadlased annavad selle eest mulle vitsa, aga mina julgeks laenuraha suunata kohalikku tarbimisse – õpetajate, politseinike ja päästjate palkade kaudu.\n\nNüüd mõtlevad küll paljud, et Indrek Tarand on sügaval eksiteel.\n\nAga samas, kui selle teise tee otsas terendab see, et meie väljaõpetatud ja heade oskustega päästeametnikud töötavad Soomes ehitusobjektidel, politseinikke jääb vähemaks, sest nad hakkavad sõitma Uberi taksot... See ei ole ka ideaalilähedane tulemus.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nLubasite järgida tädipoeg Jaagup Kreemi eeskuju ning lahkuda Facebook'ist, sest siis ei saa ükski Cambridge Analytica te \"ajurakke stimuleerida ebameeldivate poliitikeride kasuks\". Ongi nii, või?\n\nArvan küll. Mees lubab, mees peab sõna pidama. Cambridge Analytica on osutanud inimkonnale üpris suure teene, sest nüüd hakatakse küsima: mis siis tegelikult kulisside taga toimub, mida suur raha ostab. Teiseks viib see iga indiviidi puhul mõttele: oot-oot, kas mina olen see loll, kel nagu Pavlovi koeral, nähes mingit pilti, hakkab suu nurgast nõrguma ja teen nii nagu nad tahavad. Ei, mina olen vaba inimene ja mõtlen ka. Tekib kaitsekiht või immuunsus poliitreklaami vastu.\n\nAga Facebooki puhul vaatan kõrvalt oma venda, kes ei ole sinna sisenenud ja vaatan suu lahti, kui palju tema suudab samal ajal raamatuid ja teadusartikleid lugeda, kui mina Facebookis naljatlen või jagan pilte. Ma ei eita, sotsiaalmeedial on ka hea võime päris-infot jagada, kuigi hea kvaliteetinfo jääb seal vähemusse.\nERR-i Mirko Ojakivi küsis teilt seepeale: \"Indrek, kas sa kavatsed Euroopa Parlamenti sotsiaalmeediat kasutamata pääseda?\" Toona jätsite talle vastamata, lõõpides, et asümeetrilises poliitikas on ammendamatult variante. Vastake nüüd tõsiselt – kas ilma sotsiaalmeediata on võimalik olla poliitikas nähtav ja edukas?\n\nOn raske, jah. Aga mitte võimatu. Eriti sellises riigis, nagu Eesti, kus pool elanikkonda paikneb pealinnas. Tuleb lihtsalt vaadata, kui palju jõuab muude tegevustega inimesteni. Võibolla ma eksin, aga proovida tasub. Kui on ikka avalikult lubatud [Facebookist lahkuda], siis ei saa hakata sõnu sööma.\n\nKust tuleb teil kindlus öelda, et valimistulemused ei peegelda tänaseid arvamusküsitlusi?\n\nArvamusküsitlusi ei saa alahinnata ja need on päris täpsed olnud. Kuid nüüd on siin muutus – Trumpi võit USA presidendivalimistel ja lahkumispooldajate võit Inglismaa referendumil. Kumbagi ei ennustatud õigesti.\n\n10 kuud enne parlamendivalimisi ei loe, kas oled 3 või 30 protsendi peal, see kõik võib muutuda. Seda võivad mõjutada sündmused, millest osasid ei oska me oodatagi ega tea, kuidas neid käsitletakse, enda kasuks ja teiste kahjuks pööratakse, vastutusest kõrvale hiilitakse.\n\nAga üks asi on kindel. Nimelt on Eestis tendents, et mingil hetkel soovivad teatud kodanikkonna hulgad olla võitja poolel. Et me pigem toetame Kalev Cramot, sest tundub, et nad tuuseldavad Tartut, oleme nende poolel. Mis jällegi ei ole minu maitse kohane. Mina toetaks alati nõrgemat, mind on nii õpetatud.\n\nKes siis võidab riigikogu valimised märtsis 2019?\n\nMa ei ole Igor Mang. Muide, meie vestlust ei saaks üldse toimuda, sest Igor Mang ütles, et praegu on niisugune planeetide seis, kus mitte midagi ei saa öelda.\n\nSiiski saab öelda, kas on juba ette kindel, et just võitja moodustab ka valitsuse?\n\nEi ole. Eestis on olnud ka nii, et võitjale tehakse teise, kolmanda ja neljanda koha saanute poolt kambakas. 2015 oli väga selge, et valijad eelistasid Reformierakonda ja Keskerakonda, mis tähendab, et need kaks liberaalset erakonda oleksid pidanud tegema valitsuse. Aga nad ei teinud. Kui täna toimuksid valimised, oleks sama seis – need kaks saaksid moodustada valitsuse.\n\nKuidas te kujutate seda valitsust ette praegustes Kesk- ja Reformierakonna vahelistes inimsuhetes?\n\nSee on küll kujutlematu. Võibolla ongi soov mängida valimiste eel vastandumist, mis mürgitab inimsuhteid nii, et valimiste järgsel päeval ei saa öelda: oh, käsin duši all ära, oleme sõbrad.\n\nMis vahe on Kesk- ja Reformierakonnal?\n\nMa ei ole aru saanud. Mõlemad on nagu liberaalsed, tegelikult riigikapitalismi soosivad, väga tugeva parteiliselt mõjutatud toiduahelaga. Ainuke vahe on ehk selles, et Keskerakonnas – tänu Edgar Savisaare isikule – saab ka venekeelne kodanik poliitilist tegevust harrastada. Neid on arvukalt seal liikmeskonnas.\n\nKas Keskerakond on Jüri Ratasega uuenenud?\n\nVäga visalt. Võibolla saaks uuenemisele kaasa aidata, kui nende ja nende liikmete vastu algatatud [kohtu]protsessid ei kestaks nii kaua, vaid jõuaksid kiiremini lahenduseni. Need on praegu nagu veskikivid Jüri Ratase jalgade küljes.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nAga Reformierakond Kaja Kallasega?\n\nKajaga on niisugune probleem, et ta vist ise ka ei usu hästi, et ta on liider. Ei ole näha, vähemalt mina seda kõrvalt ei näe, et tal oleks tohutu tahtmine juhtida erakonda.\n\nMida te EKRE-st arvate?\n\nEKRE-st saab arvata kahte moodi. Kui vaadata perekond Helme juhtivat rolli ajaloos, siis see on üks mäng. Aga EKRE on Villu Reiljani vana Rahvaliidu uuendatud nimega partei.\n\nIgas Euroopa riigis, ka USA-s ongi selline vihane valgete meeste poliitiline väljund, üle lahe näiteks Põlissoomlased, kes on natuke mures, et jäävad maha eluarengust. Seejuures tuleb ikka näha pinda teise silmas, milles on süüdi soroslased, liberastid, tolerastid, juudid... See on igal pool olemas. Neil peabki olema poliitiline väljund ja EKRE-l, kellel on parlamendis 7 kohta, on niiviisi tänuväärne nišš ja roll.\n\nKui aga Eesti kodanikkond peaks tõesti hakkama massiliselt toetama 19. sajandi koloniaalimpeeriumitele iseloomulikku poliitikat, võib Eesti-sugusel riigil minna küllalt keeruliseks, et olla arusaadav Euroopa partneritele.\n\nLihtsad lubadused ja lihtsad lahendused on populaarsed, keerulised argumendid ja tõe otsimine aga ebapopulaarne.\n\nOn, jah. Aga kunagi oli Eestis aeg, kui Paul Kerese mõjul mängisid kõik malet, mis on oma loomult keeruline ja mõtlemist nõudev mäng. Kui meil on juba kord nii laiapõhjaline mõtlemise traditsioon, siis võiks seda au sees hoida ja kasutada. Igaüks meist ja rühmaviisi. Muidugi on tore karjuda \"Kohtunik seebiks!\". Aga kui sellele loosungile mõelda, siis mis see annaks jalgpallimängule, kui teeksime kohtuniku vaheajal seebiks? Mäng ei saaks edasi minna. Ainuke tulemus.\n\nMiks IRL langeb?\n\n(Ohkab) Oli väga suur viga võtta oma rüppe selline asi nagu Res Publica. Ma saan aru parteilis-pragmaatilistest kaalutlustest, kus ühtedel oli raha ja teistel protsent, aga see oli viga. Isamaaliit kui antikommunistlik ja okupatsioonivastane jõud on olnud väga selge rolliga erakond. Justnimelt erakond. Aga nüüd muututi parteiks. Isamaaliitlasi on täna seal ehk viiendik, ülejäänud tulnud Res Publicaga või IRL-i ajal. Kui nüüd teha kosmeetiline muutus ja võtta nende nimest välja ladinakeelne osa [Res Publica], see jääb väheveenvaks. Turg ei usu, et sellest midagi muutub.\n\nJa mida arvata sotsidest, kes kord tõstsid teie isa Andres Tarandi presidendi kandidaadiks?\n\nSeda nad tegid muidugi omakasupüüdlikes huvides, lootes riigikogu valimistel rohkem hääli saada. Sotsiaaldemokraatiaga on mitte ainult Eestis, vaid laiemalt heaoluühiskondades see häda, et nad on oma missiooni ära täitnud. Meil ei ole sadu tuhandeid autotööstuse töölisi või kaevureid, kes hommikul tehaseväravatest sisse lähevad ja õhtul puruväsinutena välja vanguvad ning kes ametiühingute kaudu ja sotsiaaldemokraatliku poliitika toetusel endale õigusi ja garantiisid välja võitlevad. Need võitlused on võideldud.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nAga sooline palgalõhe, sotsiaalselt haavatavad elanikegrupid, vaesus...\n\nTõsi, need asjad on jäänud. Ega sotsiaaldemokraatlik erakond kao Eestis kuhugi.\n\nKes on teie kolleeg Euroopa Parlamendis Yana Toom? Eesti vaenlane? Oma valijate häälte eest seisja? Vaba mandaadiga isemõtleja?\n\nMa tean, et Yana Toom ei armasta, kui kirjeldan teda putinistina. Võibolla ma eksin, aga tema mõned tegevussuunad, nagu Süüria ekspeditsioon või Läti koolireformi vastased liigutused paraku viivad mind järeldusele, et mingi seos peab olema. Aga pean ütlema, et ta on töökas, väga kiiresti ja peenelt omandanud Euroopa Parlamendi mängureeglid, ta on efektiivne.\n\nKas peaks arutama talt eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsuse äravõtmist, võimalust, mis peitub Reformierakonna algatatud seaduseelnõus?\n\nMind paneb see õlgu kehitama. Selle algatas Reformierakond. Kas nad tunnistavad, et peaminister Ansip tegi [Yana Toomile eriliste teenete eest kodakondsust andes] vale otsuse?\n\nTegelikult peaksime üha vähem keskenduma sellele, et üks või teine kodanik ei armasta Eesti Vabariiki sel kombel nagu mina või teie või keegi kolmas. Las tal olla õigus väljendada oma seisukohti. Sageli me ei saa nõustuda Yana Toomiga, aga mõnikord ka saame. Mina ei arva, et kodakondsuse peaks Anveltilt või Toomilt ära võtma.\n\nMeil on üha rohkem lapsi, kelle ema on näiteks eestlane, aga isa lätlane või austerlane... Ja tegelikult tekib neil kohe kaks kodakondsust. Last ei tohi täiskasvanuks saades sundida tegema valikut, kumb on armsam – ema riik või isa riik. Jäägugi talle kaks kodakondsust. Meile muidugi lisab oma laengu vene okupatsioonist tulev surve ja traagika. Aeg võiks siin abiks olla. Mida vähem üks pool endale Georgi linte seob ja mida vähem teine pool sellest ärritub, seda kiiremini saame leida lahendusi.\n\nEesti riik on ju piisavalt tugev, et taluda Yana Toomi Süüria-sõitu või tema toetust Läti koolireformi vastalistele.\n\nMina arvan sedasama. Jah, see ei pruugi olla meie seisukoht, aga milleks vähendada tema õigust seda esitada. Sõnavabadus on selle nimi.\n\nOlete korduvalt soovinud rahvaküsitlust presidendi asjus, tahtes esitada küsimuse: \"Teades, et presidendi võimuvolitust ei suurendata, pooldan ühte alljärgnevat seisukohta – a) presidendi otsevalimist; b) kehtiva valimiskorra jätkamist; c) presidendiameti kui liigse luksusorganismi kaotamist.\" Milline on teie enda eelistus?\n\nPigem läheksin kaotamise teed, aga kardan, et minu seisukoht ei muutu enamuse arvamuseks. Prognoosin, et enamus ütleb: las president olla, sest on alati olnud, aga meie tahaksime teda tagatubade asemel ise valida. Rahvaküsitluse tulemused võiksid olla riigikogule abiks vajalike muudatuste tegemisel.\n\nMiks ebaõnnestus Trumpi ja Kimi kohtumine?\n\nUh-uh-huu...\n\nKas Trump hakkas kartma?\n\nMa ei tea, kas ta kartma hakkas. Aga ju ta nägi, kui palju on riske, et tema ei välju sealt võitjana, vaid America comes second. Need ohud olid seal algusest peale olemas.\n\nKumb on meile nüüd keerulisem ja ettearvamatum partner?\n\nPaistab, et Kim on siiski... jäänud kindlaks oma rööbastele.\n\nMiks juhtus Brexit?\n\nLäks nihu, sest David Cameron riskis liiga suurelt. Oma partei siseprobleemi tõi üldrahvalikuks probleemiks. Ohverdas rahvusvahelise elu siseprobleemidele ja kumbagi ei lahendanud, lõi hoopis suurema segaduse ja siis kadus kuskile ära.\n\nKas keegi on järgmine Euroopa Liidust lahkuja?\n\nPraegu ei ole. Aga kuna katalaanide ja Madridi vastuolu ei ole lahendusele lähemale nihkunud, siis sealt võib tekkida pingeid, mille tõttu Kataloonia mitte ei lahku, vaid neile öeldakse: kui tahate olla iseseisvad, siis Euroopas Liidus te ei ole. Selline võib olla Euroopa Liidu vastus, mis minu arvates on ebaõiglane, aga nii tundub praegu minevat.\n\nIndrek Tarand Autor: Siim Lõvi /ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle poliitkevade üks sagedane küsimus kõlab: kellega liitub üksikkandidaadina Euroopa Parlamendi valimiste kahekordne häältemagnet Indrek Tarand? Ta ise püüab otseste vastuste kapiuksed veel kinni jätta, kuid Vabaerakonna silt vilksab sealt ometi. Ajakirjanik Toomas Sildam uuris, mida arvab Indrek Tarand Eesti poliitikast ja samuti mõnest maailma asjast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusooperis Estonia jõuab lavale Olav Ehala muusikal \"Buratino\"\n\n## Põhitekst:\n\nEsietendusel astuvad üles Märten Männiste (Buratino), Kadri Kõrvek (Malvina), Mehis Tiits (Pierrot), Väino Puura (Papa Carlo), Mart Laur (Carabas Barabas) jt. Dirigeerib Kaspar Mänd.\n\nLavastaja Andres Dvinjaninov sõnas, et Carlo Collodi \"Pinocchio\" muinaslugu on ajatu õpetus inimeseks saamisest, sellest, kuidas meist kõigist võiksid kasvada inimesed, kes elavad õigesti käitudes, teistele haiget tegemata. \"Kas jääda eluks ajaks nukuks, kes on kõigile tõmmata-tõugata, või rumalaks ja pahatahtlikuks puupeaks? Kõik põhitõed, mida peaksid teadma nii lapsed kui täiskasvanud, on seal olemas. Tegu on ajatu looga, omamoodi tüviteksti või vundamendiga ja see on ka rohkete lavaliste tõlgenduste põhjus.\"\n\nÜhel päeval saab vana leierkastimees papa Carlo kingituseks pealtnäha tavalise puuhalu. Kui ta sellest aga endale nuku voolib, ärkab too ellu. Papa Carlo paneb talle nimeks Buratino ja müüb maha oma kuue, et poisi koolisaatmiseks raha hankida. Veidi üleannetu, kuid hea südamega Buratino satub kooli asemel seiklustesse, mis viivad teda läbi Lollidemaa, üle Imede põllu, konnatiigi ja läbi kõrtsi. Teel kohtab ta nukuteatri hirmuäratavat direktorit Carabas Barabasi, kass Basiliot ja rebast Alice'i, röövleid ja politseikoeri.\n\nKilpkonnatädi Tortila annab talle kuldvõtmekese, mis avab Carlo kambris salaukse… Sõprade Malvina, Pierrot' ja Artemoni abiga takistab ta Carabas Barabasi kuldvõtmekest enda kätte saamast ning päästab nukuteatri nukud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. mail esietendub Rahvusooperis Estonia Olav Ehala muusikal \"Buratino\", mille lavastaja on Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater). Tuntud laulude tekstid on loonud Juhan Viiding ning vaatemängu pakuvad moelooja Triinu Pungitsa kostüümid ja lavakujundus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHelen Eelrand | Eestlaslik rähklemine on mõttetu usinusfarss\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tööd ära karda!\" Seda lauset on vist iga eestlane oma esivanematelt kuulnud. Vaevalt on ükski meist pääsenud ka rasket rügamist kirjeldavatest regilauludest. Dogmaga, et töö tagajärjel peaks armastus saabuma (aga lõpuks siiski ei saabu), saame tuttavaks juba põhikoolis.\n\nSelles kontekstis on hiljuti avaldatud OECD uuring, milles eestlased osutusid oma töötundidelt üheks Euroopa kõige vähem töökatest rahvustest (kaotades sealjuures põlastusväärseteks muidusööjateks peetavatele kreeklastele), ilmselt hirmus maksahaak rahvusliku uhkuse pihta.\n\nOskamata kahelda selles, millist metoodikat uurimistöös kasutati ning kuidas tagati andmete õigsus, tahaksin välja tuua paar nähtust, mis Eesti tööelus valusalt silma torkavad.\n\nNeist esimene, mis ehk võibki subjektiivselt põhjendada pealtnäha otsatut tööhulka, on selge piiri puudumine töö- ja vaba aja vahel. Üks eriti suur stressor, muide.\n\nMa ei tea midagi kreeklaste töökultuurist, ent mul on olnud õnn (just nimelt õnn, see sõna ei ole siia sattunud juhuslikult) elada aastaid ühes teises Vahemere-äärses riigis. Selles, mille üle irvitades kasutatakse väljendeid siesta ja mañana ning mida majanduskriisi aastail kutsuti üheks PIGS -riigiks üleoleva märkusega: \"Ja meie peame selle kõik kinni maksma!\"\n\nEnim häiris Hispaanias basseini või mere ääres leiba luusse laskvaid turiste siiski nähtus nimega siesta, sest kui neil tuli suvalisel hetkel keset pärastlõunat pähe sööma või ostlema loivata, siis selgus, et poed ja söögikohad on tol kellaajal rangelt suletud. Isegi lind ei lenda, kui Hispaanias on siesta või dia festivo (püha). Kohalike laiskus, mis muud. PIGS.\n\nEnt kuidas peaks tundma end näiteks 50-kraadises kuumuses asfalti laduv tööline või mäeküljel otse seniidis paistva päikese käes viinamarju korjav põllumees, ei tule kellelegi pähe ette kujutada. Pedantne põhjamaalane nõuab oma reeglite ja kellaaegade järgi toimimist ka kultuurides, kus selleks puuduvad klimaatilised tingimused. Kõik olgu olla, kohe praegu.\n\nElu võimalikkusest öise lillepotita\n\nSama isekas mugavus iseloomustab ka nõudmisi Eesti teenindusele. Kui minu hääl oleks pisutki suurema kaalukeelega, sulgeksin otsustavalt igasugused teenindusasutused nii pühadeks kui pühapäevadeks, sest kellegi oskamatus oma aega ja oste planeerida ei kaalu üles teenindajate stressi.\n\nEnamikul neist on pere ja lapsed või sõbrad ning püha(päeva)d on ainus aeg nende seltskonna nautimiseks. Aga ei. Selle asemel lasub hüpermarketi saaliteenindajal ka jõulude ajal käsk ikka oma paarkümmend kilomeetrit täis tuiata ning närvilistelt viimase-minuti-ostlejatelt pragada saada.\n\nOmast käestki mäletan, kui juba ette nördimust tekitav oli teadmine pühapäevasest valvekorrast raadios või lehetoimetuses näiteks rasedana või väikelaste emana. Kui raadios, politseis või haiglas on ebainimlik vahetustega töö vältimatu, siis kaubanduses pole sellele inimlikust vaatevinklist tegelikult mingit õigustust.\n\nSeda veidram on Prisma hiljutine samm sundida oma personal ööpäevaringselt tööle, sest \"äkki kellelgi on midagi öösel vaja\". Esimesed küsitlused näitasid, et muu hulgas oli kassapidaja öise töö sisu lisaks mähkmete ja kempsupaberi müümisele ka lillepoti kassast läbi laskmine.\n\nJa siis me ootame, et need äraaetud teenindajad meile naerataksid? Kui te ei kujuta ette, mida bioloogiliselt valel kellaajal toimuv töö teeb inimese unegraafikuga, võiksite huvi pärast mõnes asutuses paar öövahetust kaasa teha.\n\nArusaamine sellest, et vähemalt ühel päeval nädalas võiks inimene tohtida täielikult end tööelust välja lülitada, ei mahu paraku ka paljude n-ö kontoriülemuste pähe. Minu tööellu on kuulunud otsustusvõimetu peatoimetaja, kes vaatamata sellele, et artikli tähtajani oli aega veel kaks nädalat, helistas 1. mai hommikul murelikult mitte selleks, et head töörahva püha soovida, vaid et abstraktselt küsida: \"Mis nüüd saab?\". Muu hulgas mäletan ka paari äravalitud riigiametnikku, kes teinekord pühapäeviti pöördusid palvega: \"Vaata üle, kas panin need sõnad ja komad õigele kohale – mul on praegu aega selle tekstiga tegeleda.\"\n\nTänavusel töörahvapühal tabasin end kaasa tundmast nendele tee-ehitajatele, kelle teerullimürin ja koppade kolistamine hetkekski ei lakanud.\n\nJa siis saabubki esmaspäev\n\nIlmselt ei ole juhus, et arvestatav hulk infarkte tabab inimesi just nädala esimesel päeval, nagu samuti ühest uuringust hiljuti selgus. Sest ka siis, kui suure tõenäosusega oled kellegi \"pisikest tööalast palvet – mis see siis ära ei ole\" pühapäeval täitnud, koondavad kõik ametkonnad ja ülemused esmaspäevale oma erilise hingejõu.\n\nJust esmaspäevad on nii mõneski asutuses kolme koosoleku päevad. Just esmaspäeval saabuvad kõik seni maksmata arved ning müügimehed, keda pureb ilmselt luterlik patukahetsus looderdatud nädalavahetuse pärast, haaravad telefoni järele juba kell kaheksa hommikul, et sulle midagi pähe määrida. Just esmaspäevadeks saavad koolilapsed kaela mitu kontrolltööd (ning pole raske taibata, et õppima nendeks peab nädalavahetusel).\n\nKõik sellised pisiasjad formeeruvadki viimaks igasuguseks tahtmatuseks üldse teki alt välja pugeda. Ning ometi oleks vähemalt tööandjal või koolil teatud voli asjade niisugust korraldust vähem robotlikuks muuta.\n\nEestlane on allaheitlik – mõelgem kasvõi eelmainitud regilauludelegi. Hädaldati kupja üle küll, aga vaikse vimmaga tehti sunnitud tegemised ära. Seesama põline kartlikkusega segatud vimm on tõenäoliselt ka põhjus, miks siinsed ametiühingud niimoodi kiratsevad. \"Mis ma, väike inimene, ikka hakkan....\" Et aga enda ja teiste silmis mitte päris möku näida, kompenseeritakse see argus... uhkeldamisega usinuse üle.\n\nIlmselt on igaühel meist tuttav või kolleeg, kelle juttudest suure osa moodustab võltstraagilise tooniga ärplemine selle üle, kuidas \"kogu aeg on nii kiire ja üldse aega ei ole\". Ent hoolikamal vaatlusel selgub, et just nende inimeste tööviljakus on keskmisest väiksem. Küllap annaks kaeblemise arvelt kõvasti efektiivsust juurde näpistada.\n\nRegilaul moodsamas võtmes\n\nOmalaadne moodsam regilaulude jätk on näiteks naabrimees, kelle virgad käed juba pühapäeva varahommikul sügelevad muruniiduki, vaibaklopperi või lehepuhuri järele ega malda haamrit käest panna veel südaöölgi. Tema on enda silmis ilmselgelt parem tollest teisest naabrist, kelle aias sumises lõbus melu terve nädalavahetuse. Samas ei anna ta endale aru, et rikub tegelikult kõige inetumal kombel elementaarseid ühiselureegleid.\n\nVastakem siiralt: kas kedagi rõõmustavad seltskondlikud koosviibimised, mille kestel pereisale tuleb ootamatult meelde, et tal tahab garaažiuks parandamist ning see ei kannata enam sekunditki ootamist? Või millel pereema terve peo edasi-tagasi köögi vahet saalib, ühes käes taldrikud, teises pajakinnas?\n\nKutsutud külalistes (kes just ei ole saabunud kindla eesmärgiga end kurguni täis õgida) tekitab selline asjatu (ent rõhutatud) usinus piinlikkust ja süütunnet. Nad tunnevad end ülearustena. Harv võimalus omavahel juttu ajada libisebki niimoodi taas käest. Ja samas on neid otsatu virkuse traditsioone vähemalt sama raske murda kui toda sinise esmaspäeva omagi.\n\nKorraks mõelda siiski võib, eks? Kas kunagi, kui me (töö)elu selja taha jätame, meenutame me parema meelega hetki, mil lõõtsutades ning higist tilkuvana trepist üles järjekordsele koosolekule tormasime? Või hoopis mõnd muretu, rauget pühapäeva pika laua taga kõige kallimate lähedaste seltsis?\n\nHispaanlase kombel valin mina viimase - ja see õigus peaks meil kõigil olema. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mingist piirist alates muutub oma usinuse ja töökusega esinemine ümbritsejate jaoks ebameeldivaks ühiselureeglite rikkumiseks, kirjutab Helen Eelrand.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSimson tõstis Tallinna Sadama nõukogu liikmete tasu\n\n## Põhitekst:\n\nKui seni sai Tallinna Sadama nõukogu esimees kuus 1500 eurot, siis edaspidi on summa 2000 eurot.\n\nNõukogu liikmete tasu tõusis seniselt 750 eurolt 1000 euroni kuus.\n\nEttepaneku tasu tõsta tegi majandusministrile kui Tallinna Sadama üldkoosolekule riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee.\n\nTallinna Sadama nõukokku kuuluvad Aare Tark (esimees), Urmas Kaarlep, Ahti Kuningas, Raigo Uukkivi, Üllar Jaaksoo ja Maarika Liivamägi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Kadri Simson tõstis riigile kuuluva äriühingus Tallinna Sadam nõukogu liikmete tasu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.