messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTimo Sild tegi Hiinas mitu edukat starti\n\n## Põhitekst:\n\nJuba segapaarides joostud proloogil õnnestus Sillal, kelle paariliseks oli ungarlanna Ildiko Szerencsi, võita esikoht.\n\nOlümpiapargis joostud lühirajal oli Sild teine. Võitis Frederic Tranchand Prantsusmaalt, olles vaid 9 sekundit eestlasest kiirem.\n\nPekingi Expo pargis toimunud sprindis oli Sild viies. Võitis Yannick Michiels Belgiast. Kõigi päevade kokkuvõttes võitis Tim Robertson Uus Meremaalt. Sild oli kokkuvõttes kaheksas.\n\nNaistest võitis kõigil päevadel Maja Alm Taanist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingis ja selle lähistel toimusid traditsioonilised Park World Tour China võistlused orienteerumisjooksus. Eestlastest osales kõrgetasemelisel võistlusel Timo Sild, kes korjas mitu kõrget kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas ei hakkaks Keskerakonna \"terasraamidest seisukohti\" muutma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Keskerakond on 25 aastat olnud väga selgetel programmilistel seisukohtadel. Julgeks öelda isegi, et meie programmilised seisukohad on terasraamidest. Arvan, et meie ideoloogia ja platvorm ei muutu,\" vastas Ratas Vikerraadio saates \"Reporteritund\" küsimusele, mis muutub Keskerakonna aetavas poliitikas tema juhtimisel sisu mõttes.\n\nKüll aga näeb Ratas vajadust muuta majanduspoliitikat ettevõtlust toetavaks ja julgust proovida maksupoliitilisi erisusi. Samuti näeb Ratas, et Tallinna elamuehitusprogramm võiks laieneda üle kogu riigi.\n\n\"Keskerakond julgeb võtta ka laenu investeeringute jaoks. Kakskümmend aastat kestnud jutud, et meil on vaja via Balticat või Tallinna-Tartu maanteed, nendest aitab, need tuleb ära teha,\" rõhutas Ratas.\n\nTeise külalisena saates osalenud, Ratase vastaskandidaat Yana Toom märkis, et toetab neid Ratase seisukohti \"kahesajaprotsendiliselt\". Ka Toom viiks Keskerakonda suunas, kuhu erakond on seni liikunud. \"Meil on korralik programm, head traditsioonid,\" märkis Toom.\n\nKüll aga polnud Toom nõus Ratase käsitlusega, milleks üldse erakorralist kongressi vaja on.\n\nToom tuletas meelde, et Edgar Savisaart üritati esimehe kohalt tõrjuda ka viis aastat tagasi, viimati 11 kuud tagasi. \"Pole siin midagi uut. Garantiikirjad on ettekääne, et see nüüd ära teha.\"\n\nRatas ütles, et viimase 11 kuu jooksul on välja tulnud juhtimisstiili vead ning juhtimisalaselt ta Edgar Savisaart enam ei usalda. \"Erakond püüab ühelt poolt selgitada Eesti elanikele oma poliitilisi seisukohti ja läbi selle teenida usaldust. Aga usaldust saab teenida siis, kui suudame hoida ka organisatsiooni sees asjad korras.\"\n\nRatas kinnitas, et erakond ei vaidle absoluutselt ideoloogiliste või programmiliste küsimuste üle. \"Oleme 27 fraktsiooni liikmega töötanud riigikogus päris ühtsena. Ei ole olnud tugevaid erimeelsusi sisulistes küsimustes, mis on viimase koosseisu ajal laual olnud.\"\n\nRatas rõhutas, et erakond on valimistest valimistesse andnud lubadusi, mida pole suutnud ellu viia, sest partei pole pääsenud valitsuse. \"Iga erakonna esimehe või kandidaadi ülesanne on saada opositsioonist välja ja täita valijatele antud lubadusi. See on ka vastutuse küsimus Eesti riigi ja ühiskonna ees. Kui esimees seda ei suuda, peab ta kandma poliitilist vastutust.\"\n\nToom luges Ratase sõnavõtust välja, et kuna esimees on Edgar Savisaar siis tuleb Savisaarel vastutust kanda. Ratas täpsustas, et ütles seda tulevikku suunatult. \"Kui Jüri Ratasest saab 5. novembril erakonna esimees, siis väga selgelt mõistan, et esimees ei ole ainult käesuruja, vaid peab kandma teatud hetkedel ka poliitilist vastutust,\" kinnitas Ratas.\n\nKuula saadet:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhiks pürgiv Jüri Ratas ütleb, et tema juhtimisel erakonna ideoloogia ja platvorm ei muutuks, küll aga soovib ta näha julgemaid otsuseid majanduspoliitikas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiprokurör: Tallinna Sadama korruptsiooni uurimine jõuab lõpule aasta lõpuks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis usun, et selle aasta lõpuks jõuab kohtueelne menetlus lõpule,\" ütles riigiprokurör Laura Feldmanis ERR.ee-le.\n\nFeldmanise sõnul teevad uurijad selles kriminaaluurimises koostööd Poola ja Türgi kolleegidega.\n\nPraeguse seisuga on üle kuulatud kolm inimest kahtlustatuna altkäemaksu võtmises, neli inimest altkäemaksu andmises ning neli inimest sellele kaasaaitamises.\n\nRiigiprokuratuuri kinnitusel juriidilistest isikutest kedagi kahtlustatavana üle kuulatud ei ole.\n\nAltkäemaksu võtmises kahtlustatakse Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda ning Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.\n\nAltkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.\n\nRiigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.\n\nKiil ja Kaljurand vahistati mullu 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt tänavu aasta alguses.\n\nKriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama korruptsiooni kriminaalasja uurimine peaks praeguse kava kohaselt jõudma lõpule aasta lõpuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi pakiautomaatide tootja alustas USA vallutamist koostöös Walmartiga\n\n## Põhitekst:\n\nUSA jaekaubanduskett Walmart on tõeline gigant: nad on maailma suurima käibega jaekaubandusettevõte, kus töötab üle kahe miljoni inimese, ka e-kaubanduse turul on nende tulemus muljetavaldav: üksnes Amazoni käive ületab Walmarti.\n\nE-kaubandus eeldab aga tugevat logistikat ning siinkohal tulebki mängu Eesti ettevõte Cleveron, mille peakontor asub Viljandis. Viljandis ehitatakse valmis ka pakirobotid, mis edaspidi Walmarti kliente teenindama asuvad. Esimene neist on USA-s juba üleval, see teenindab Walmarti kliente Arkansase osariigis, Bentonville'is, kus asub ka kaubamaja peakontor.\n\nInimesed, kes e-Walmartist ostu sooritavad, saavad oma kauba tellida Cleveroni postirobotisse, kust selle siis kätte saavad.\n\n\"Esimene pakirobot on Walmartis septembri keskpaigast. Paeguseks on väga positiivne tagasiside sealt tulnud, kliendid on selle hästi omaks võtnud,\" kinnitab ettevõtte asutaja ja üks juhte Arno Kütt.\n\nCleveroni pakirobotite tehnoloogia on samuti Viljandis välja töötatud. Ettevõte peabki oma läbimurdeks võimalust jalg esimese pakiautomaadiga USA turu ukse vahele saada. See saavutati koostöös masinaid hooldava ettevõttega Bell&Howell, kellega sõlmiti koostööleping aasta tagasi, millele järgnes sertifitseerimine ja katsetamine.\n\n\"Sellise partneri olemasolu oligi koostöö eelduseks Walmartiga. Bell&Howellis töötab 700 hooldusinimest üle USA, nemad siis hooldavad meie masinaid,\" selgitas Kütt.\n\nWalmarti kui kasvava e-kaubanduse ettevõtte vajadus on tohutu - kui suur täpsemalt Eesti ettevõtte tööpõld on, keelab leping avaldamast, kuid suur eesmärk kogu Põhja-Ameerikas on toota turule 15 000 pakirobotit. Muist koostest plaanitakse edaspidi teha ka USA-s kohapeal, kuid algus ja suurem töö tehakse ära ikka Viljandis.\n\nFoto: Cleveroni juht Arno Kütt koos Bell&Howelli juhi Ramesh Rataniga eelmisel nädalal Walmartis esimest pakiautomaati üle vaatamas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis asuv pakiautomaatide tootja Cleveron avas sel sügisel oma esimese pakiroboti USA-s Walmartis. Koostöös hooldusteenust pakkuva ettevõttega Bell&Howell plaanitakse jõuda 15 000 pakiautomaadini teisel pool suurt lompi, millest maailma suurima jaekaubandusettevõtte Walmart võrgustik on esimeseks sammuks sellel teel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võrkpallur valiti Soome meistriliiga oktoobrikuu sümboolsesse võistkonda\n\n## Põhitekst:\n\n„Selline tunnustus on suurepärane ja näitab, et liigun õigel teel. Unistan suurelt ning mu sportlase hing ikhab aina kõrgemale ja kaugemale,” vahendab volley.ee. Miileni sõnu.\n\nOktoobris pidas Rovaniemi naiskond neli mängu, millest kõigis kuulus rahvusnaiskonna nurgaründaja põhikoosseisu ja kogus igas matšis vähemalt 17 punkti. Kõik kohtumised olid viiegeimilised ja võita õnnestus neist pooled.\n\nRovaniemi avas liigahooaja 14. oktoobril Kuusamo Pölkky vastu, kus Miilen tõi 21 punkti (efektiivsusnäitaja +12). Järgnes matš Pihtipudase LiigaPloki naiskonna vastu, kus eestlanna saldoks jäi 17 punkti (+4). Möödunud nädalal toimunud kahes kohtumises olid vastaseks Pieksämäki ja uuesti Pihtipudase naiskonnad. Neist esimeses mängus jäi Miileni arvele 22 punkti (+11), millest kuus (!) tulid serviässadest. Kuu lõpetas 25-punktiline (+18) esitus, kus Miilen näitas ka väga head vastuvõtuprotsenti (73).\n\nKuu saldoks kogunes 20 geimiga 85 punkti, mis teeb keskmiselt 4,25 punkti geimis. Igati korralik oli ka rünnakuprotsent: Miilen realiseeris 148 tõstest 68 ehk 46,57 protsenti.\n\n„Nii sidemängija kui ka peatreener usaldavad mind rasketel hetkedel, mille eest olen ma ääretult tänulik, ning see arendab mind mängijana tohutult. Mul on isegi treeneriga kokkulepe, et võin lüüa blokki või auti, ent peamine, et olen julge ja ei hakka kätt väristama,” rääkis Miilen.\n\n„Võistkond on eelmise aastaga võrreldes veel noorem ja sellist kindlat liidrit pole, seega olen otsustavatel hetkedel katsunud ise kindel olla. Olen siiamaani rahul oma rünnaku ja kaitsemänguga, palju parandamist nõuab blokk,” lisas Viljandist pärit pallur.\n\nMiileni kõrval kuulusid oktoobrikuu sümboolsesse võistkonda HPK pallurid Katja Kylmäaho, Piia Korhonen ja Michaela Madsen. Kuusamo võistkonnast pälvis nominatsiooni Lotta Piesanen, Pihtipudasest Elizabeth Field ja Salo LP Viestist Hillaelina Mäntylä.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rovaniemi WomanVolley’s klubivõrkpalli mängiv rahvusnaiskonna nurgaründaja Kristiine Miilen on alustanud Soome meistriliiga hooaega suurepäraselt. Võimsad esitused tõid talle ka nominatsiooni liiga oktoobrikuu sümboolsesse võistkonda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMitmed Eesti koondislased stardivad rahvusvahelisel ujumisvõistlusel Riias\n\n## Põhitekst:\n\nReedel ja laupäeval toimuvale võistlusele on sõitmas ka mitmed Eesti koondislased. Kahjuks erinevate põhjuste tõttu jäävad esialgselt Riiasse sõitma pidanud Martti Aljand, Martin Allikvee ja Martin Liivamägi võistlustest eemale, kirjutab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\nEesti krooliujumise hetke valitsejanna Kertu Ly Alnek on üks neljast Eesti ujujast, kes osaleb detsembris lühiraja MM-il ning soovib just seal olla tippvormis. \"Ettevalmistus on sujunud päris hästi,\" rääkis Siiri Põlluveeri hoolealune. \"Tulin äsja treeninglaagrist Gran Canarialt kus sai korralikult trenni tehtud ja kilomeetreid kogutud.\" Alnek stardib Riias 50 ja 100 m vabaltujumises. Pikemal distantsil hoiab ta ajaga 56,70 ka Eesti hooaja tipptulemust. \"Riias on peamine eesmärk kontrollida hetkevormi ning näha kuidas laager on mõjunud,\" ütles 17-aastane ujuja lõpetuseks.\n\nMöödunud hooajal Eestis krooli- ja liblikujumise sprindis domineerinud Daniel Zaitsev sõidab Riiasse eesmärgiga näha millises vormis ta on ja milliseid aegu ta suudab hetkel ujuda. \"Oktoobri algusest kuni novembrini on koormused tasapisi tõusnud,\" ütles Zaitsev. Vahepeal ujusime palju mahtu ning erilist ettevalmistust nendeks võistlusteks ei ole teinud.\" Kuigi Dmitri Kapelini hoolealusel oleks võimalus sõita ka lühiraja MM-ile, siis seda ta ei tee. \"Tippvormis üritan olla Eesti meistrivõistlustel kui ka Venemaal toimuval Salnikov Cupil, mis toimub paar päeva enne Eesti meistrivõistlusi.\" Zaitsev stardib lõunanaabrite basseinis kõikidel liblikujumise distantsidel.\n\nTOP Ujumisklubi värvides ujuv Kätlin Sepp teeb enda karjääri viimaseid ujumisi tipptasemel. Riiasse sõidab 100 ja 200 m seliliujumise Eesti rekordi omanik eesmärgiga ujuda uued hooaja tippmargid. \"Riias soovin hästi ujuda,\" sõnas Sepp. \"Kindlasti tahaksin ujuda hooaja tippmargid ning miks mitte seada eesmärgiks ujuda paremini kui eelmine aastal samal võistlusel.\" Ettevalmistus on 24-aastase ujuja sõnul olnud korralik. \"Ettevalmistus on olnud korralik ning treeningud on sujunud hästi. Oleme treeninud tugevalt nii vees kui ka veest väljas.\" Sepp hüppab Riias vette kõikidel seliliujumise distantsidel.\n\nPõhjamaade juunioride meistrivõistlusteks valmistuv 16-aastane Margaret Markvardt on hooaja algusega olnud rahul. \"Ettevalmistus on sujunud päris hästi,\" ütles Markvardt. \"Tallinna meistrivõistlused näitasid, et seis on hooaja alguse kohta päris hea.\" Riias 50 ja 100 liblikat ning 100 ja 200 m kompleksi ujuv neiu ei julge midagi oodata. \"Riias tahaksin ujuda hästi ikka, aga ei julge midagi oodata.\"\n\nRiia Sprint algab reede hommikul 9.30 eelujumistega. Õhtul toimuvad A- ja B-finaalid, kuhu pääsevad eelujumiste 12 kõige kiiremat. 200 m distantsidel toimub vaid A-finaal. Finaalidega tehakse algust kell 18.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel algab Lätis iga-aastane rahvusvaheline ujumisvõistlus nimega Riia Sprint. Võistlustel osalevad nelja riigi sportlased ning eestlased sõidavad lõunanaabritele külla 46 ujujaga. Teiste hulgas on vette hüppamas koondislased Daniel Zaitsev, Kätlin Sepp, Margaret Markvardt ja Kertu Ly Alnek.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLiibüa ranniku lähistel uppus mitusada migranti\n\n## Põhitekst:\n\nPõgenikeagentuuri info pärineb kahelt pääsenult, kes toodi Itaalias Lampedusa saare juurest kaldale, vahendas BBC.\n\nPaljud kahel laeval uppunuist olid usutavasti pärit Lääne-Aafrikast. UNHRC pressiesindaja Carlotta Sami ütles, et ühelt laevalt pääses eluga 29 inimest, kuid umbes 120 on senini kadunud ja kardetavasti uppunud. Teiselt laevalt on päästetud kaks inimest, kuid kadunud on veel 120 inimese ringis.\n\nSeni pole hukkunute surnukehi leitud.\n\nSmugeldajad saadavad inimesi sageli teele halva ilmaga, kehvas seisukorras laevadel ja laadivad alustele lubatust rohkem inimesi.\n\nRahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teatel on tänavu Vahemerel uppunud 4220 migranti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibüa ranniku juures uppus kahes laevaõnnetuses üle 239 migrandi, teatas ÜRO põgenikeagentuur UNHCR.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohus võttis Narva endiste linnajuhtide süüasja otsuseks lisaaega\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohus pikendas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise tähtaega 5. detsembrini.\n\nKevadel tühistas Tartu ringkonnakohus Narva eksvolikogulase Fjodor Ovsjannikovi ja endise abilinnapea Andrei Filippovi ja ettevõtjate süüdimõistmise konkurentsikuriteos, kuid Viru ringkonnaprokuratuur vaidlustas selle otsuse riigikohtus.\n\nRingkonnakohus tühistas 8. aprillil Viru maakohtu 2014. aasta 7. aprilli otsuse osas, millega mõisteti Fjodor Ovsjannikov (56), Sergei Hamitski (56), Aleksandr Arsentjev (57) ja Viktor Belsner (63) süüdi konkurentsikuriteos ning Andrei Filippov (57) süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ja Hamitski lisaks ka altkäemaksu andmises.\n\nRingkonnakohus mõistis süüdistatavad neis süüdistustes õigeks, jättes maakohtu otsuse muus osas muutmata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le toona.\n\nSamuti tühistas ringkonnakohus Filippovilt konfiskeerimise asendamiseks riigi omandisse 459,44 eurot väljamõistmise.\n\nTartu ringkonnakohus vaatas asja uuesti läbi riigikohtu mullu 15. detsembri otsuse alusel.\n\nRiigikohus saatis asja ringkonnakohtule tagasi 29. oktoobril 2010 antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue otsuse tegemiseks ning seetõttu pidi ringkonnakohus tuvastama, kas jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt.\n\n29. oktoobril 2010 tegi Viru maakohus määruse, millega andis loa jälitustoiminguteks Filippovi, Hamitski ja Belsneri lauatelefonide ja mobiiltelefonide abonentnumbrite ja numbrite vahetamise korral numbrite kaudu sõnumite ning teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ning salvestamiseks ajavahemikul 29. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2010.\n\nLuba hõlmas endas ka Filippovi kasutuses olevat elektronposti ning Filippovi ja Hamitski asukohas tema ja kolmandate isikute vahelise vestluse salajast pealtkuulamist, -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist.\n\nLoa viimase punktina anti luba varjatult siseneda Filippovi ja Hamitski töökohtadesse, et antud kohtades paigaldada ja hiljem eemaldada jälitustoiminguks vajalikud tehnilised abivahendid ning kõik load kehtisid sel ajavahemikul.\n\nJälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel arvestas ringkonnakohus sellega, et 1. jaanuaril 2013 hakkas kehtima karistusseadustiku uus redaktsioon jälitustoimingute osas, kuid antud load on antud enne seda kuupäeva.\n\nJälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega.\nEnne seda ei olnud ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine kriminaalmenetluse esemeks ja kriminaalmenetluse seadustikust ei saanud tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks.\n\nKui jälitustoimingu luba taotleti 28. oktoobril 2010 ja Viru maakohus andis loa 29. oktoobril 2010, siis selleks ajaks ei ole süüdistusakti järgi tegusid veel toime pandud.\nSamas on süüdistusaktis küll üldiselt kirjas, et 2010. aastal leppisid Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud kokku osalemise Narva linnavalitsuse hankekonkurssidel, kuid ei süüdistusaktis ega ka muude tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et varasemalt kui november 2010 oleks mingit reaalset kuritegelikku tegevust toimunud.\n\nKa enne 1. jaanuari 2013 kehtinud jälitustegevuse regulatsiooni alusel oli võimalik kriminaalmenetluse välise teabe salajane kogumine, kuid seda reguleeris jälitustegevuse seadus ning kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel. Antud juhul ei ole tegemist kummagi alternatiiviga. Seega on kriminaalasjas tegemist ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumisega, mis ei ole lubatud.\n\nKokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et puudus alus ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks, loa andmiseks, loa taotlemiseks puudus alus ja määrus ei vastanud kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Seetõttu on see õigusvastane ja õiguspärane ei olnud ka loa alusel läbi viidud jälitustegevus ise.\n\nKuna kõik süüdistustes nimetatud teod, mille osas riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uue otsuse tegemiseks, on toime pandud süüdistusakti järgi hiljem kui 29. oktoobril 2010 ehk pärast esimese jälitustoimingu loa väljastamist, siis on kõigi antud lubade puhul tegemist loaga ettevalmistatava kuriteo kohta, sest alusluba tuleneb 29. oktoobri 2010 loast ning seda on pikendatud 23. detsembril 2010 ja 22. veebruaril 2011.\n\nNii lubades endas kui ka prokuratuuri esitatud taotlustes on kirjas, et saadi teavet eelnevate lubade alusel, kuid vaatamata sellele ei ole jõutud vajalikku lõpule viia.\nSeega kogu jälitustoimingutega saadud teave on saadud eelneva jälitustoimingu alusel, mistõttu on ka kõik järgmised jälitustoimingud olnud ebaseaduslikud ja jälitustoimingutega saadud teave tuleb jätta kõrvale, märkis kohus.\n\nKuna jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, võttis ringkonnakohus seisukoha ka selles, kas allesjäänud kogutud tõenditega on süüdistatavate süü tõendatud ning leidis, et ülejäänud tõendusteave ei sisalda kohtu siseveendumuse jaoks konkreetset tõsikindlat tõenduslikku informatsiooni, mis süüdistatavate süüd piisavalt tõendaks.\n\nSüüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda kahtlusel ja nii tuleb Ovsjannikov, Hamitski, Arsentjev, Belsner ja Filippov konkurentsikuriteo süüdistuses õigeks mõista, märkis kohus.\n\nSamuti leidis ringkonnakohus Filippovi altkäemaksu võtmise ja Hamitski altkäemaksu andmise süüdistuse osas, et kuna tehtud jälitustoimingud olid ebaseaduslikud, siis allesjäänud dokumentaalsetes tõendites ja tunnistajate ütlustes puuduvad konkreetsed tõendid, mis nende süüd kinnitaksid.\n\nSeega asus ringkonnakohus seisukohale, et Viru maakohtu 7. aprilli 2014 otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja süüdistatavad tuleb kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks mõista.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus võttis neljapäeval ühe kuu lisaaega, et teha otsus Narva endiste linnajuhtide kriminaalasjas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOettinger palus hiinlaste pilusilmadeks nimetamise eest vabandust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tahaksin vabandust paluda kõigi sõnade eest, mis ei olnud nii lugupidavad, nagu need oleksid pidanud olema,\" ütles ta neljapäeval BBC teatel.\n\nOma sõnade eest palju kriitikat saanud Oettinger ütles, et tal on olnud aega oma kõne üle järele mõelda ja nüüd saab ta aru, et sõnad, mida ta kasutas, on tekitanud halbu emotsioone ja võinud isegi inimestele haiget teha.\n\n\"See ei olnud minu kavatsus,\" lausus volinik.\n\nOettinger pidas eelmisel nädalal Hamburgis kõne, milles nimetas hiinlasi pilusilmadeks (schlitzaugen), mida saksa keeles peetakse rassistlikuks. Lisaks teritas ta keelt ka geiabielude ja naiste suhtes.\n\nKui üritusel filmitud lõigud Youtube'i riputati, puhkes skandaal ja Oettingeri peale olid pahased nii paljud Saksa poliitikud kui ka europarlamendi saadikud. Volinik ei pidanud aga siis vajalikuks vabandada, sest tema sõnul rebiti ta öeldu kontekstist välja.\n\nKolmapäeval reageeris juhtunule ka Hiina välisministeerium, kes teatas, et need märkused viitavad mõningate lääne poliitikute jahmatavale üleolekutundele.\n\nOettingeri teravkeelsus on talle tähelepanu tõmmanud kogu karjääri vältel\n\nOettingeri on saatnud väiksemad ja suuremad skandaalid seoses normide piire kompavate väljaütlemistega läbi kogu tema poliitkarjääri. 1988. aastal seadis ta Saksa paremtsentristliku kristlik-demokraatliku liidu noorteühenduse juhina kahtluse alla toonase parteijuhi ja kantsleri Helmut Kohli liidrivõimed ja ütles, et Kohli paremad päevad jäävad minevikku.\n\n2000. aastal laulis Oettinger parempoolse tudengikorporatsiooni Ulmia üritusel Saksamaa hümni vastuolulist salmi \"Deutschland, Deutschland über alles”, mis on seoste tõttu natsiajastuga ametlikust versioonist kõrvaldatud.\n\n2005. aasta novembris soovitas Oettinger oma partei piirkonna koosolekul, et eakamatele töötajatele tuleks vähem palka maksta, sest näiteks 60-aastane vabrikutööline on vähem produktiivne kui tema 30-aastane kolleeg. \"40-aastaselt jõuab kätte inimese jõudluse tipphetk,\" ütles toona 52-aastane Oettinger, nimetades üle 50-aastaseid laiskadeks koerteks.\n\n2006. aastal pälvis Oettinger Saksamaa keeleühingult auhinna eriti silmapaistvate vigade eest saksa keele kasutamisel.\n\n2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi ajal hoiatas toona ELi energiavoliniku ametit pidanud Oettinger kõiki, kel on Jaapaniga seoseid, et tegu on apokalüpsisega ning kõik on kontrolli alt väljas.\n\n2015. aastal, kui Alexis Tsipras oli kuu aega Kreeka peaminister olnud ja käimas olid ELi päästepaketi läbirääkimised Kreekaga, ütles Oettinger, et Kreeka valitsus käitub nagu elevant portselanipoes.\n\nTänavu septembris nimetas digivolinik Briti endise peaministri David Cameroni kampaaniat roojaseks. Saksamaa paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhi Frauke Petry kohta ütles ta aga, et kui ta oleks selle veidra Petry-mutiga abielus, laseks ta endale juba täna õhtul kuuli pähe.\n\nSamuti kuuluvad Oettingerile sõnad, et Donald Duck on tema arust etem kui Donald Trump.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljutises kõnes hiinlasi pilusilmadeks nimetanud Euroopa Komisjoni digivolinik Günther Oettinger palus oma sõnade eest ametlikult vabandust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"MI\" uurib paeluvaimaid otsingusuundi tänapäeva muusikas\n\n## Põhitekst:\n\n\"MI\" on ETV eetris täna kell 22.10.\n\nSaatejuht on helilooja Timo Steiner, toimetaja Joonas Hellerma, režissöör Ülle Õun ja produtsent Silja Kala.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestit külastas austria helilooja Georg Friedrich Haas, kes oli koos Toivo Tuleviga nüüdismuusika festivali Afekt peahelilooja. Kuhu läheb kaasaegne muusika, küsis nii festival kui saade \"MI\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLapspornot kogunud ja last seksuaalselt ahvatlenud mees sai tingimisi vangistuse\n\n## Põhitekst:\n\nKohus karistas 25-aastast meest tingimisi ühe aasta ja ühe kuu pikkuse vangistusega ning määras talle sama pika katseaja, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.\n\nSüüdistuse järgi salvestas mees DVD plaadile 16 videofaili ja tõmbas arvutisse pildimaterjali, milledel oli kujutatud alaealisi pornograafilistes ja erootilistes olukordades.\n\nSamuti sai mees süüdistuse selles, et ta suhtles mullu suvel Facebookis talle teadaolevalt 13-aastase tüdrukuga ning ahvatles last seksuaalselt.\n\nPolitsei pidas mehe tänavu veebruaris kinni.\n\nKohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus mõistis neljapäeval tingimisi vangi mehe, kes kogus lapspornomaterjale ja ahvatles seksuaalselt 13-aastast tüdrukut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMourinho sai ühemängulise juhendamiskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nEelmises liigamängus Burnley vastu ei olnud Unitedi loots kohtunike tööga rahul ning avaldas valjusti seda õigusemõistjatele endale, kirjutab Soccernet.ee. Teiseks poolajaks saadeti portugallasest treener juhendamisalast minema.\n\nKohalik jalgpalliliit otsustas Mourinhot karistada ühemängulise juhendamiskeeluga, mis tähendab seda, et järgmist kohtumist Swansea City vastu peab mees vaatama tribüünilt. Tõenäoliselt juhendab väljaku kõrvalt meeskonda praegune abitreener Rui Faria.\n\nLisaks määrati Mourinhole 50 000 naelsterlingu (56 000 eurot) suurune rahatrahv seoses kohtunike suunas tehtud kommentaaridega vahetult enne liigamängu Liverpooli vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliliit karistas Manchester Unitedi peatreenerit Jose Mourinhot liigse suupruukumise eest ühemängulise juhendamiskeeluga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti bänd Blossoms esineb veebruaris Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nBlossoms on Inglismaalt pärit indie-pop bänd, kelle teekond sai alguse 2013. aastal Manchesteris ning kes on kiirelt võitnud kuulajate ja muusikakriitikute südameid. BBC Music Sound Of 2016 edetabelis platseerus Blossoms kõrgele neljandale kohale ning nende selle aasta augustis ilmunud omanimeline debüütalbum veetis kaks nädalat briti albumimüügi edetabeli esikohal. Bändi muusikat on kirjeldatud kui indie ja kergelt psühhedeelilise popi mikstuuri, mille mõjutajateks on olnud The Beatles, Arctic Monkeys, Oasis ja isegi ABBA.\n\n\"Pop-muusika on lahe,\" ütlevad bändiliikmed ise. \"See on populaarne põhjusega. Me ei püüagi seda varjata, et tahame kirjutada võimalikult kaasahaaravaid lugusid. Meie eesmärk on see, et inimesed teineteisel ümbert kinni hoiaksid, kaasa laulaksid ning meie muusika järgi tantsiksid,\" lisasid nad.\n\nBlossoms on enne debüütalbumit välja andnud ka neli EP-d ning nende tuntuimad lood on \"Charlemagne\", \"Getaway\" ning \"At Most A Kiss\".\n\nBlossoms esineb Rock Cafes 21. veebruaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruaris annab Rock Cafes kontserdi üks hetke põnevamaid esinejaid Manchesterist – indie-pop bänd Blossoms.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivas: mul on kahju, et fookus nihkus Ilvese tehtult Ärma rahastamise küsimusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teema kuulub Liisa Oviiri pädevusse. Lasen tal iseseisvalt otsuseid langetada ja ei plaani sellesse sekkuda juhul kui ta just ei peaks minu selles küsimuses vajama. Kui rääkida sellest teemast laiemalt, siis kodaniku ja Eesti patrioodina on mul erakordselt kahju, et see asi selliseks on kujunenud,\" ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.\n\n\"Ma saan aru, et kritiseeritakse eelmist presidenti. Aga siiski riskides väga suure ebapopulaarsusega ütlen ma, et me ei saa vaadata sellele asjale ainult kõige kitsamalt raamatupidamislikult,\" lisas ta.\n\n\"Jah, struktuuritoetuste maksjad, rahandusministeerium peavad järgima iga punkti ja koma. Aga meil kodanikena on see luksus, et me vaatame ka sisu. Me vaatame nende numbrite ja tegude taha. Me võime olla kinni väga jäigalt meetme määruses ja ilmselt need organisatsioonid peavadki kinni olema ja seda ei saa nendele sugugi ette heita, aga kodanikuna mina ütlen, et sellest, et vabariigi presidendi ametis olnud Toomas Hendrik Ilves on seal nii palju riiklikke külalisi vastu võtnud, on Eestile väga palju kasu olnud,\" lausus Rõivas.\n\nRõivas arvas, et ka Abja valla kui sihtkoha tutvutsamiseks oleks raske leida tõhusamat objekti, kui Ärma talu.\n\n\"Kindlasti ma ei kavatse sekkuda sellesse, mis on pädevate asutuste otsused, nemad peavad neid langetama iseseisvalt lähtuvalt kõikvõimalikest reeglitest,\" lubas Rõivas.\n\n\"Mul on kodanukuna kahju, et meil on fookus nihkunud sellelt oluliselt, mida Toomas Hendrik Ilves kümne aasta jooksul tegi, liikunud sellele konkreetsele küsimusele,\" sõnas peaminister.\n\nRõivas avaldas arvamust , et seda teemat on arutatud kõikides pädevates institutsioonides kui ka Eesti avalikkuses erakordselt palju.\n\nRõivase sõnul ei saa eeldada, et presidendil on sedavõrd suur ja väärikas elamine, et ta saab seal väliskülalisi vastuvõtta. Samas on tema sõnul teatud formaadid, kus isiklik võõrustamine annab oluliselt suurema efekti, kui aastate pikkune diplomaatiline ponnistus.\n\nRõivas pakkus välja, et sellisteks puhkudeks kasutatavaks riiklikuks residentsiks võiks olla Liberty suvemõis Rocca Al Mares, mille valitsus on nõus valmis ehitama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Taavi Rõivas ütles Ärma talu skandaali kommenteerides, et tal on kahju, et fookus on president Toomas Hendrik Ilvese saavutatult nihkunud Ärma rahastamise küsimusele. Rõivas lubas ise teemasse mitte sekkuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAmnesty süüdistab Itaalia politseid migrantide piinamises\n\n## Põhitekst:\n\n\"Euroopa Liidu surve Itaaliale, et nad põgenikke ja migrante karmilt kohtleksid, on viinud ebaseaduslike väljasaatmiste ja väärkohtlemisteni, mis mõnel juhul ulatub piinamiseni,\" seisis The Locali teatel Amnesty avaldatud raportis.\n\nItaalia on kohustatud saabujatelt sõrmejäljed võtma, et nad ei saaks mujal asüüli taotleda. Selle käigus on aga väärkoheldud ka alaealisi, selgub üle 170 migrandi tunnistustest. Osa sisserändajaid ei soovi sõrmejälgi anda, sest loodavad mõnda teise riiki suunduda ja seal varjupaika taotleda.\n\nMullu saabus Euroopasse üle miljoni migrandi ning Amnesty hinnangul on ELi juhid Itaalia võimud oma nõudmistega viimase piirini ja sellest ülegi viinud, nii et vahel pole seadustest kinni peetud.\n\n\"Tulemuseks on see, et Itaaliasse saabuvatele traumeeritud inimestele saab pärast ränka teekonda osaks puudulik hindamine ja mõnes instantsis õõvastav väärkohtlemine politsei poolt, nagu ka ebaseaduslik väljasaatmine,\" ütles Amnesty Itaalia-uurija Matteo de Bellis.\n\n24 väärkohtlemisjuhtumist, mille kohta Amnestyl on andmed, puudutavad 16 peksmist. Mitmel juhul tunnistasid inimesed, et nende peal kasutati elektrišokiaparaati.\n\n\"Nad andsid mulle ühe pulgaga elektrit, palju kordi vasakule jalale ja siis paremale jalale, rinnale ja kõhule. Olin liiga nõrk, ei suutnud vastu hakata ja siis võtsid nad mu mõlemad käed ja panid masinasse,\" kirjeldas 16-aastane Sudaanist pärit poiss.\n\nAmnesty teatel võetakse suurem osa sõrmejälgi ilma vahejuhtumiteta, kuid raportist selgunud juhtumid tekitavad tõsist muret ja olukorda oleks vaja sõltumatult hinnata.\n\nDe Bellis ütles AFP-le, et tunnistused olid üksteisega kooskõlas ja kuigi Amnesty ei suuda iga üksikjuhtumit tõendada, on neil piisavalt alust öelda, et politsei liigne jõukasutus on probleemiks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International teatel on Itaalia politsei migrantidelt sõrmejälgi võttes neid peksnud ja elektrilöökidega piinanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSappinen MM-valikmänguks Belgia vastu koondisekutset ei teeninud\n\n## Põhitekst:\n\n„Praegu on koondise nimekirjas 25 meest, kellest kõik Brüsselisse ei sõida. Nimekirjas on ka paar mängijat, kelle tervislik seisund ei ole hetkel 100% kindel. Koguneme koondisega teisipäeval ja meil on piisavalt aega, et olukorda jälgida ja teha lõplik valik,\" selgitas peatreener Martin Reim.\n\nVõrreldes eelmise koondisenimekirjaga on kutse saanud kaks kaitsjat, Vladimir Avilov Tallinna Infonetist ning Nõmme Kaljut esindav Karl Mööl. Koondisest on välja jäänud Flora ründav poolkaitsja Rauno Sappinen ja Kalju ründaja Tarmo Neemelo.\n\nBelgia – Eesti MM-valikmäng algab 13. novembril kell 21:45 Eesti aja järgi. Otsepilti näitab Eesti Televisioon.\n\nEesti koondise koosseis mänguks Belgiaga:\n\nVäravavahid\nMihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 28/0\nPavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 27/0\nAndreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 1/0\n\nKaitsjad\nRagnar Klavan (30.10.1985) – Liverpool FC (ENG) 115/3\nTaijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 51/0\nGert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 45/2\nKen Kallaste (31.08.1988) – Korona Kielce (POL) 31/0\nArtur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 17/1\nNikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 13/0\nJoonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 6/0\nVladimir Avilov (10.03.1995) – Tallinna FC Infonet 2/0\nKarl Mööl (04.03.1992) – Nõmme Kalju FC 1/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nDmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 106/4\nAleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 101/0\nKonstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 92/22\nAts Purje (03.08.1985) – Nõmme Kalju FC 58/8\nSergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 54/10\nKarol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 33/0\nHenri Anier (17.12.1990) – Kalmar FF (SWE) 31/6\nSiim Luts (12.03.1989) – Bohemians 1905 (CZE) 26/1\nSergei Mošnikov (07.01.1988) – Tallinna FC Infonet 25/1\nHenrik Ojamaa (20.05.1991) – Go Ahead Eagles (NED) 24/0\nPavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia 5/0\nMattias Käit (29.06.1998) – Fulham FC (ENG) 2/2\nBrent Lepistu (26.03.1993) – Tallinna FC Flora 2/0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondise koosseisus on eelseisvaks MM-valikmänguks Belgiaga 25 mängijat. Kohtumine toimub 13. novembril Brüsselis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib Tallinna turvakodust lahkunud neiut\n\n## Põhitekst:\n\nPolitseinikud suhtlesid lähedastega ning kontrollisid tema võimalikke asukohti, kuid neiu asukoht on senini teadmata.\n\n165cm pikk Anastasija eelistab kanda sportlikke riideid ning teksapükse.\n\nPolitsei palub kõigil, kes on neiut näinud või kel on infot tema asukoha kohta, anda sellest teada hädaabinumbril 112.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Nõmme teel asuvast laste turvakodust on taaskord lahkunud 16-aastane Anastasija, kelle asukoht on seni teadmata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRally Estonia järgmisel aastal ei toimu\n\n## Põhitekst:\n\nRally Estonia on kolme viimase aastaga tõusnud FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste parimate rallide hulka, mida on kinnitanud sõitjad, sarja promootor Eurosport Events ja Rahvusvahelise Autoliidu FIA vaatlejad. Enne esimest Rally Estoniat, mis sõideti 2010. aasta juulis, seadsid korraldajad endale eesmärgiks viia Eesti meistrivõistluste etapp uuele tasemele, olla Baltikumi suurim autospordisündmus ja tuua Eestisse rahvusvahelise tippsarja etapp. Seitsme aastaga on need eesmärgid täidetud ja korraldusmeeskond on nüüd olukorras, kus soovitakse leida uued ja veel kõrgemad eesmärgid.\n\n2014. aastal oli auto24 Rally Estonia esmakordselt autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp ja esimesel aastal tunnistati ralli Eurosport Events ja FIA vaatlejate poolt sarja parimaks. 2016. aasta võistlus oli ralli direktori Urmo Aava hinnangul seni parima tehnilise korraldusega ralli. Rally Estoniat on nende seitsme aasta jooksul iseloomustanud pidev progress, mis on väljendunud uuenduste näol nii sõitjatele kui kümnetele tuhandetele rallifännidele raja ääres. Vaadates tulevikku, on selge, et selline progress peab jätkuma.\n\nHetkeolukorras on Rally Estonia korraldajate jaoks tarvis seada uued sihid, millisena Baltikumi suurim autospordisündmus tulevikus välja nägema hakkab ja leida võimalused selle realiseerimiseks. Kuna eesmärke ei seata üheks aastaks, siis parema tulemuse saavutamiseks on vajalik selgeks teha, kuhu liigub autoralli maailmas, millised on võimalikud rahvusvahelised sarjad, mille kalendrisse võiks Rally Estonia tulevikus kuuluda, et saaksime kodus sõitmas näha meie autoralli tippe. Selle kõige valguses otsustasid Rally Estonia korraldajad võtta aja maha ning 2017. aastal auto24 Rally Estonia ei toimu.\n\n„Me usume, et kõik osapooled mõistavad seda otsust. Nende seitsme aastaga on loodud suurepärane autospordisündmus ja kokku pandud hästi toimiv meeskond. Nüüd peame seadma uued eesmärgid, sest paigalseis pole meie jaoks lahendus. Me täname omalt poolt erinevaid Eesti riigi ametkondi ja asutusi, kes on meid toetanud, meie toetajaid ja koostööpartnereid läbi nende aastate, kohalikke omavalitsusi ja elanikke, kelle teedel ja maadel oleme saanud oma võistlust korraldada, sõitjaid, kogu meie korraldusmeeskonda läbi aastate ning loomulikult neid kümneid tuhandeid rallifänne, kes seitsme aasta jooksul on juulikuus alati Lõuna-Eestis kohal olnud, et saada osa suurest rallipeost,“ ütlevad ralli korraldajad Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütt.\n\n„Rally Estonia meeskond on teinud head tööd, luues kohalikust suurvõistlusest rahvusvahelise tippsündmuse Eestis,\" sõnab Tarmo Mutso, EAS turismiarenduskeskuse direktor. \"Kahjuks näitab antud olukorda jõudmine, et kui me kõik oleme panustanud suure sündmuse ülesehitusse ja teatavale tasemele tõstmist siis selle säiltamiseks ja järgmisele tasemele tõusmiseks kipub tee püsti tõusma. Eesmärkide täitmine on innustuseks seada uued eesmärgid ja me ei saa jätta sarnaste suursündmuste korraldajaid siin üksi vastutama. Põhjuseid, miks asjad nii on, on lihtne leida, meil tuleb aga leida lahendusi. Usun, et see vaheaasta on kõigile heaks võimaluseks peeglisse vaadata ja tulla välja uute lahendustega, et 2018. aastal saaksime taas osa sellest suurtest spordisündmusest Eestis.“\n\nMargus Tomberg, Sanoma Baltics AS juht: „auto24 jaoks on olnud see väga hea koostöö, millest on võitnud mõlemad pooled. See pühendumus luua parimat autospordisündmust ja uute ideede väljapakkumine on väärt eraldi esiletõstmist ja julgustan ka teisi erasektori esindajaid tulevikus sellesse sündmusesse panustama. Ralli mõistes, see on olnud üks vinge sõit ja me täname selle eest!“\n\nTarvi Pürn, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler: \"auto24 Rally Estonia on Eesti üks silmapaistvaim rahvusvaheline spordisündmus. Tulemusliku poole ja sellega kaasneva üleeuroopalise meediatähelepanu kõrval on oluline läbi turismi tekkiv positiivne majanduslik mõju. Rally Estonia on seetõttu hea näide, miks peaks riik tulevikus rohkem tähelepanu pöörama ühelt poolt spordimaastikku rikastavatele ning teisalt positiivselt majandust toetavatele suurvõistlustele. Loodan, et tegemist on ajutise pausiga ning ka tulevikus on Eesti rallisõpradel võimalik sel tasemel võistlusi kodus nautida!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uute eesmärkide otsingul auto24 Rally Estonia meeskond teatas neljapäeval, et 2017. aastal Rally Estoniat ei toimu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUlatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut\n\n## Põhitekst:\n\n''Mida suuremat muret inimesed tunnevad, seda enam pööravad nad meediaruumis tähelepanu haigust puudutavale sisule. Sellest lähtuvalt tekib ka rohkem vastavat sisu ja kasvab selle haare sotsiaalmeedias. Laiema kajastusega käsikäes aeglustub viiruste levik ja väheneb uute nakatumiste arv. Seos on olemas. Muidugi olen ma hetkel selle põhjuslikuks nimetamisel veel veidi ettevaatlik,'' sõnas Austraalias asuva Sidney ülikooli rakendusmatemaatika professor Lewis Mitchell.\n\nMitchelli ja ta kaaslaste hiljuti Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud uurimus on kõige hiljutisem katse hinnata, millist mõju avaldab haiguste levikule meedia ning kuidas saaks kasutada sotsiaalmeedias jagatavat sisu epideemia ulatuse hindamiseks.\n\nVõti ei peitu vaid suurandmetes. Seda on ehedalt demonstreerinud suurprojektid nagu gripiepideemiate kulgu jälgiv GoogleFluTrends. Kuigi see suudab teha inimeste internetiotsingute põhjal tavaliselt kaks kuni kolm aastat järjest küllaltki täpseid ennustusi, kukub see ikka ja jälle suurejooneliselt läbi. Näiteks hakkas see kergesti gripiga seostama teisi aastaajaga seonduvaid otsisõnu nagu ''keskkooli pesapall''. Otsinguid kallutab ühes või teises suunas Google'i enda poolt soovitatavad otsingud.\n\n''See, milliseid algoritme ja kuidas neid kasutada, muutub sama tähtsaks kui andmed ise. Peame pidevalt mõtlema, kuidas need või andmed ise teatud suunas kiivas on,'' lisas professor. Teisisõnu tuleb pöörata üha rohkem sellele, kuidas andmemassi tõhusamalt filtreerida.\n\nHiljuti ilmunud töö kombineerib omavahel kaks matemaatilisest epidemioloogias levinud lähenemisviisi. Lisaks interneti poolt genereeritavatele suurandmetele on oluline osa epidemioloogilisel teoorial. ''Kuigi tegu on olemuslikult matemaatilise mudeliga, mis toetub gripi leviku kohta kogutud andmetele, kaasame sellesse uuel viisil suhte haiguse leviku ja meediakajastuse vahel. Inimesed on teinud küll oletusi, kuid kuni viimase ajani pole olnud võimalik kvantitatiivselt uurida, kuidas massimeedia käitub,'' nentis Mitchell.\n\n''Laiemalt viitab mudel, et avalikkuse teadlikkust tõstev meediakajastus ja teavituskampaaniad laiemalt gripihooaja alguses haiguse levikut oluliselt pidurdada, kuigi mõju viivis on paar nädalat,'' märkis matemaatik. Paradoksaalsel kombel või laiamahuline meediakajastus ühel hooajal aga järgmiseks hooajaks eelnevalt olemasolevat immuunsust hoopis vähendada.\n\nTöös kasutatud andmestik hõlmab endas paari miljonit Twitteri säutsu, mis sisaldasid endas otsest viidet gripile. ''Muidugi on meil kiusatus lisada üha rohkem ja rohkem andmeid, et mudelit täpsemaks teha, kuid nagu me tihti leiame, on märksa olulisem nende kvaliteet,'' lisas Mitchell. Mudeli täpsemaks muutmiseks tuleks seega tema hinnangul hoopis oluliste otsisõnade arvu hoopis vähendada ja pöörata rohkem tähelepanu grippi oluliseks pidavate inimeste demograafilistele näitajatele.\n\nÜhe järgmise sammuna plaanib matemaatik kaasata kolleegidega täiendavatest allikatest pärinevaid andmeid. Sealhulgas arvestada perearstide poolt tehtavate tähelepanekutega ja riikliku terviseameti poolt kogutavate epidemioloogiliste andmetega. ''Nende puhul on muidugi alaliseks probleemiks, et ajaks, kui need kätte saad, on need juba vananenud. Sotsiaalmeedia pakub selles suhtes vahetumat pilti,'' tõdes Mitchell. Siinkohal võiks lahenduseks olla elektroonilise haigusloo laiem rakendamine, nagu tehakse seda Eestis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meedial on (vähemalt enda arvates) võimu muuta inimeste käitumist, kukutada valitsusi ja ennetada katastroofe. Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja gripipuhangute vahelist dünaamikat uurinud teadlased järeldavad, et kuigi meediakajastuse ning gripi leviku vahel on tõepoolest seos, on veel vara nimetada seda põhjuslikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaria Volmer esitleb muusikavideot\n\n## Põhitekst:\n\nOma kolmanda singli uut videot tutvustav Maria Volmer on Tallinnast pärit lauljatar. Reedel tuleb lisaks uuele singlile esitusele tema originaalmuusika.\n\nMaria esimene videosingel \"Suvi saab tulla\" kõlas läbi suve erinevates raadiojaamades. Lauljatari septembrikuus välja tulnud singel \"Võim olla hea\" on saanud meedias palju positiivset vastukaja.\n\nVolmer esines sel suvel Haapsalu piiskopilinnuses, kus ta laulis soojendusbändis Toto Cotugnole 10 000 inimese ees.\n\nVideoesitlus toimub 11. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maria Volmer esitleb pianobaaris Bart uut muusikavideot \"Perfect match\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse filmikomm: fantaasiafilmide alal jääb \"Doctor Strange\" mõneks ajaks ületamatuks tipuks\n\n## Põhitekst:\n\nScott Derricksoni Marveli värske koomiksiekraniseeringu \"Doctor Strange\" võib paigutada nendega samasse ritta nagu ka vendade Wachowskite \"Matrixi\" (1999). \"Doctor Strange\" asetubki temaatiliselt \"Matrixi\" ja võluripoiss Harry Potteri filmide vahele, võttes üle elemente mõlemast. Kui siia lisada veel meisterlik 3D-graafika M.C.Escheri vaimus, saabki esialgse ettekujutuse, mis kinos ees ootab.\n\nMuidugi vaatama peaks \"Doctor Strange'i\" IMAX- või Scape-ekraanilt, alla nende mõõtmete pole sellisel vaatemängul mõtet. Seni horror 'i žanris katsetanud Derrickson saab maagilise sisuga koomiksi ekraniseerimise väljakutsega hakkama, seda näitavad vaatajanumbrid, mis tõstsid \"Doctor Strange'i\" avanädalavahetusel vaadatavusnimistute tippu. \"Doctor Strange'i\" võlu on eelkõige teostuses – raske on tuua näidet, kus 3D ja arvutigraafika oleks paremini mängufilmi sisu edasi andnud, fantaasiafilmide kohalt jääb \"Doctor Strange\" ilmselt mõneks ajaks ületamatuks tipuks. Siit edasi saab mõelda veel psühhedeelsema sisuga 3D-filmide peale, mille süžee ei pruugi tulla alati koomiksitest.\n\nSiinjuures sähvatab meelde filmi ühes episoodis Aldous Huxley \"Taju uksi\" lugev Marveli endine boss Stan Lee, kes muigab mitte tema ümber kokku langevate dimensioonide, vaid raamatu üle. Mitte vähe oluline pole ka see, et Lee on üks Dr.Strange'i koomiksi algupärastest kirjutajatest. Derrickson on filmi põiminud mitmeid nutikaid vihjeid psühhedeelsele kultuurile nagu filmi algul korraks kõlav \"Interstellar Overdrive\" Pink Floydi debüütalbumilt \"The Piper At The Gates Of Dawn\" (1967) või Doctor Strange'i esimene dimensiooniväline retk, mille kunstiline lahendus on võetud Pink Floydi teise albumi \"A Saucerful Of Secrets\" (1968) kaanepildilt, mille kunstnik on Storm Thorgerson.\n\nOmeti pole \"Doctor Strange\" film taimsetest või muudest füüsilistest abivahenditest, mis meeli avardavad ja psüühikas ootamatuid seoseid loovad. Linateose filosoofia on rohkem müstilist, religioosset laadi, põhikonfliktiks hea ja kurja alge igipõline võitlus, kusjuures kurjuse põhiliseks tunnusjooneks on destruktiivsus, mis vastandub õilsa alge alalhoidlikkusele ja jätkuvusele. Samas pakub just Kuri igavest elu oma rahuldamatult ahnes ekspansiivsuses. Hea on seevastu üürike, kuid korduv, ringlev, täienev. Positiivse alge kandjat ja maailmakorra valvajat esindab filmis The Ancient One – eatu ja sootu, välimuselt iginoor munk Tilda Swintoni kehastuses.\n\nÕnnestunud näitlejate valiku, mis on üks selle ekraniseeringu mõjuvaid tegureid. Swintoni karisma võib asetada pea et võrdväärsele kohale filmi õnnestumises graafilise kunstnikutöö kõrval. Võib isegi öelda, et The Ancient One'i kiilaspäine guru sümboliseerib Swintoni näitlejakarakterit – tema ebamaises delikaatsuses ja hapruses on ometi mingi haaramatu sitkus ja visadus, ajaväline nooruslikkus, mis on ühendatud vaimse küpsusega. Doktor Strange'i mängib Benedict Cumberbatch, kes nime teinud muuhulgas Sherlock Holmesina BBC telesarjast (2010-2017). Strange aitab tal detektiivimantli välja vahetada koomiksikangelase purpurkeebi vastu. Doktori karakter on filmis üks neist, millesse on kirjutatud veidigi psühholoogilist sügavust ja sisemist arengut ning Cumberbatch võimeka näitlejana kannab selle kenasti välja, võlukeep istub talle lausa loomulikult. Filmi teised tegelaskujud on koomiksile omaselt üpris üheplaanilised, kui Swintoni kehastatud guru välja jätta, sest Swinton mängib selle karakteri suuremaks kui koomiksi autorid Steve Ditko ja Stan Lee seda kunagi näinud.\n\nPole kahtlust, et \"Doctor Strange\" saab järje, sest koomiksit on välja antud 1960ndatest tänini ja seiklusi tal jagub. Vihjena järgmistele Marveli universumi laiendavatele filmidele on \"Strange'i\" lõputiitritele lisatud paar tiiserit. Marveli universum on piiritu ja seotud, aga mitte kõik filmid, mis neist koomiksitest vändatakse, pole sedavõrd murdelised nagu Derricksoni ekraniseering. Asjatundjad ja koomiksisõbrad paigutavad Derricksoni filmi neist parimate sekka. Iseasi, kas \"Doctor Strange'i\" järgmised osad suudavad kinopilooti ületada. Ja kes tegelikult viitsib jälgida mingi frantsiisi järgnevaid ja järgnevaid osi? Näiteks \"Tähesõdade\" sarjaga on juba juhtunud see, et algusest peale segipööratud ajaline järjestus on tekitanud paraja segaduse, nii et seda puslet, mida \"Star Warsi\" tootjad vaatajaile ette söödavad, on peaaegu võimatu kokku panna. \"Doctor Strange\" on vaadatav ka eraldiseisva tööna, fantaasiafilmide tänapäevase tipuna. Derricksoni film sobib ka siis, kui enne ega pärast seda koomiksifilme vaadata polegi plaanis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Psühhedeelsel kinol on oma ajalugu, seda võib venitada tagasi maagilise kino algusaastate meistri Georges Méliès' filmideni, kuid moodsa vaimsete dimensioonide ülese kino tipuks loetakse siiski Richard Rushi linatööd \"Psych-Out\" (1968) ja Roger Cormani draamat \"The Trip\" (1967), ehk siis filmid ajastust, mil tajuvõimeid laiendavatest droogidest oleks äärepealt saanud peavoolu-kultuuri osa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBBC tähistab telekanali sündi meeleoluka videoga\n\n## Põhitekst:\n\nTelekanali sünnist läks veel 18 kuud, et eetrisse jõuaks esimene telesaade.\n\nAvasaates astus esmakordselt publiku ette BBC orkester ning kõlas spetsiaalselt televisioonile kirjutatud lugu pealkirjaga \"Television\". Ilmselt oli see esimene laul, mis üldse teletegemisest kirjutatud.\n\nTelekanali esimest saadet nägi 400 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1936 aastal pani BBC aluse telekanalile, mille sündi tähistati nüüd meeleoluka meenutusvideoga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivas: riigifirmade nõukogudesse kuuluvate riigikogulaste teema tuleb ära lahendada\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuskoalitsioonis pingeid tekitanud teema tõstatas valitsuse pressikonverentsil sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) veel enne kui jõudis anda ülevaate oma haldusala heaks kiidetud päevakorrapunktidest.\n\nTsahkna avaldas lootust, et riigifirmade nõukogudest riigikogulaste tagasi kutsumist saab täna valitsuskabinetis arutada. \"Põhiseadus on kõigile, kõik on põhiseaduse ees võrdsed. Ka valitsus. Küsimus pole riigikogulastes, vaid selles, et olukord peab olema selge. Meie seisukoht on siin väga selge - riigikogulased peab sealt ära kutsuma,\" ütles Tsahkna.\n\nTaavi Rõivas lisas, et kuna teema on väga kuumaks läinud, tuleb see ära lahendada. Peaministri sõnul on pinged selle teema ümber kasvanud ebaproportionaalselt suureks.\n\n\"Mul on hea meel, et rahandusminister andis täisvolikirja kolleeg Margusele. Siis on meil võimalik teha selline pretsedent, et me tema esitatud punkti arutame tema puhkuse ajal. Ma olin juba eile valmis ta puhkuse ka erakorraliselt katkestama ja ta Eestisse tagasi kutsuma, aga selgus, et selles kohast, kus ta on ei oleks lennukiga õigeks ajaks kohale jõudnud. Nii, et halastasime rahandusministrile ja võtame selle teema ette, kui vähegi jõuame,\" kommenteeris peaminister Taavi Rõivas.\n\nRõivas viitas taas erinevate õiguskantslerite hinnangutele seoses kõnealuse teemaga.\"Õiguskantsler Jõks oli väga radikaalne ja ütles, et kõik riigikogu liikmed kõikidest nõukogudest välja. Õiguskantsler Teder oli risti-vastupidisel seisukohal, ütles, et võivad olla küll ka riigikogu liikmed, riigi esindajad nõukogudes. Ja nüüd õiguskantsler Madise on välja pakkunud selle, et tuleb lähtuda sellest, et riigikogu liikmeid ei tohi nimetada tulevikus nõukogudesse minister ja sealt tuleb see põhiseaduse vastuolu. Ehk siis ei oleks võimude lahususes ohtu, kus minister saab määrata, kas riigikogu liige tagasi kutsuda ja seda kaudu riigikogu liiget ka teoreetiliselt kuidagi mõjutada,\" kõneles peaminister.\n\n\"Nii, et seda nimetamise korda ja kõiki neid nüansse tuleb kahtlemata arutada. Ma arvan, et meil on siin võimalus ka lahendus leida,\" lisas ta.\nRõivas märkis, et hetkel on riigiettevõtete nõukogudes kaheksa riigikogu liiget.\n\nTa ütles, et kaalus ka rahandusminister Sven Sesteri puhkuse katkestamist, kes tegi ettepanku riigikogulased riigifirmadest tagasi kutsuda.\n\nRõivas märkis, et ka Sven Sester ise on omal ajal riigikogu liikmena olnud riigifirma nõukogus.\n\nIRL-i nimetas Tsahkna valitsuse pressikonverentsil juba Isamaaks. Ta ütles, et Isamaa ei ole rohkem kui kümne aasta jooksul nimetanud mitte ühtegi riigikogu liiget äriühingute nõukogudesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Taavi Rõivas (RE) ütles, et kuna riigifirmade nõukogudesse kuuluvate riigikogulaste teema on väga kuumaks läinud, tuleb see ära lahendada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAndreas Vaikla on Norrköpingist lahkumas\n\n## Põhitekst:\n\nKuna David Mitov Nilsson sai aprillis tõsiselt vigastada, pääses Vaikla kolmeks kuuks Norrköpingi väravapostide vahele. Suvel liitus aga klubiga uus kindamees Michael Langer, kes tõrjus Eesti U-21 koondislase tagasi varupingile, kirjutab Soccernet.ee.\n\nNorrköpingi lepingud Langeri ja paraneva Nilssoniga kehtivad ka järgmisel aastal, samuti on klubis olemas 19-aastane väravavaht Julius Lindgren. Vaikla väljavaated mänguajale poleks seetõttu järgmisel hooajal head. Pole selge, kus tema karjäär jätkub, aga oma praeguse leivaisa juurest soovib ta lahkuda.\n\n\"Ta on teatanud, et ei näe oma tulevikku Norrköpingis. Aktsepteerime seda. Selles pole midagi dramaatilist, kuigi alati on kurb, kui mängijad tahavad lahkuda. Aga me ei veena kedagi, kes ei taha siin olla,\" rääkis Norrköpingi peatreener Jens Gustafsson nt.se-le.\n\nRootsi kõrgliigas jääb hooaja lõpuni veel vaid üks voor. Viimasest kuuest kohtumisest kõigest ühe võidu ja ühe viigi teeninud Norrköping on pudenenud tabelis kolmandale kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19-aastane Eesti väravavaht Andreas Vaikla on lahkumas Rootsi kõrgliigaklubist Norrköping.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRalf Aroni tiimikaaslasest saab Bottase kaaspiloot Williamsis\n\n## Põhitekst:\n\nMontrealis sündinud Strollist saab esimene Kanada piloot vormel-1 sarjas pärast 2006. aastal karjääri lõpetanud Jacques Villenueve’i, kes 1997. aastal ka maailmameistriks tuli.\n\nStroll asendab Williamsis brasiillast Felipe Massat, kes lõpetab käesoleva hooaja järel oma vormel-1 karjääri.\n\nKoos eestlase Ralf Aroniga Prema Powerteami ridades sõitnud ning lõppenud hooajal vormel-3 sarja Euroopa meistriks tulnud Stroll on järgmisel hooajal vormel-1 sarja noorim sõitja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 sarjas sõitev Williamsi meeskond avaldas neljapäeval, et järgmisel hooajal saab soomlase Valtteri Bottase kaaspiloodiks laupäeval 18. sünnipäeva tähistanud kanadalane Lance Stroll.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaavi Rõivast tapmisega ähvardanud mehe trahvimist riigikohus ei aruta\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohus ei võtnud arutusele vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe määruskaebust Martin Kattai (33) trahvimisele. Samas on Kirsimäe vaidlustanud ka Kattai süüdimõistmise ähvardamises ja talle selle eest mõistetud vanglakaristuse. Kohtuotsuse kohaselt pidi Kattai vanglas ära kandma reaalselt kolm kuud ning ta vabanes selle kandmiselt septembris.\n\nHarju maakohus määras Kattaile 500 euro suuruse trahvi selle eest, et ta filmis ja pildistas kinniseks kuulutatud kohtuistungit ning avaldas videod ja pildi sotsiaalmeedias. Hiljem jättis selles osas maakohtu otsuse muutmata ka ringkonnakohus.\n\nRiigiprokuratuuri süüdistuse järgi ähvardas Kattai mullu sügisel korduvalt oma Facebooki lehel peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Süüdistuse kohaselt avaldas Kattai ähvardavaid postitusi mullu 15. ja 25. septembril ning 4. ja 16. oktoobril.\n\nLisaks postitas Kattai Rõivasele suunatud tapmisähvarduse Reformierakonna toonase peasekretäri Martin Kuke Facebooki lehele, märkis süüdistus.\n\nSeejuures kogus ja avaldas ta erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.\n\nKattai on kohtueelses menetluses tunnistanud, et süüdistuses märgitud tekstid ning sõnaavaldused sotsiaalmeediavõrgus Facebook on esitatud tema poolt, kuid leiab, et tema tekstides puuduvad ähvardusele viitavad kuriteotunnused.\n\nKeskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.\n\nUurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.\n\nJuhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on ERR.ee-le öelnud, et Kattai käitumises oli selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.\n\nKriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Taavi Rõivast tapmisega ähvardanud mehe trahvimine jõustus, kuna riigikohus sellele esitatud kaebust arutusele ei võtnud. Samas on riigikohtus arutusele võtmise otsustamise ootel kaebus ähvardamise osas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia ja Flora otsustav kohtumine toimub kunstmuruväljakul\n\n## Põhitekst:\n\nKunstmuruväljakutel peetakse ka kõik teised laupäeval mängitavad kohtumised.\n\nPremium liiga viimane voor laupäeval, 5. novembril\nkell 13.05 Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Infonet, Hiiu staadion\nkell 13.05 Tallinna FC Levadia - Tallinna FC Flora, Sportland Arena\nkell 13.05 Paide Linnameeskond - JK Narva Trans, Paide kunstmurustaadion\nkell 13.05 Pärnu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka, Pärnu kunstmurustaadion\nkell 13.05 Rakvere JK Tarvas - JK Sillamäe Kalev, Rakvere kunstmurustaadion\n\nETV ja ERR-i spordiportaal teevad otseülekande Nõmme Kalju ja Infoneti vahelisest matšist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimaste päevade jooksul alanud lumesadu on Kadrioru staadionil jalgpalli mängimise võimatuks muutnud ning Eesti Jalgpalli Liit teatas neljapäeval, et laupäeval toimuva Premium liiga viimase vooru kohtumine Tallinna klubide Levadia ja Flora vahel toimub Sportland Arenal ehk Lilleküla kunstmuruväljakul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTMW-le laekus esinemistaotlusi 59 riigist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti järel saabus enim taotlusi naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist, ent muljetavaldav kogus esinemissoove laekus ka tuntud muusikamaadest nagu Taani, Ühendkuningriik ning Kanada. Eksootilisematest paikadest on avalduste nimistus esindatud muuhulgas Mali, Tuneesia, Cabo Verde, Taiwan, Indoneesia ja Gröönimaa.\n\nTMW 2017 esinemistaotluste TOP10 riikide kaupa:\n\nEesti 264\nSoome 224\nVenemaa 143\nLäti 95\nValgevene 86\nTaani 71\nPoola 59\nÜhendkunigriik 48\nIisrael 46\nKanada 41\n\nLaekunud taotluste põhjal paneb TMW programmitiim kokku ligi 200 artistist koosneva ning erinevaid muusikažanreid hõlmava kolmepäevase kontsertkava. TMW programmitoimkonda kuuluvad mitmete muusikaettevõtete ja plaadileiblite esindajad, ürituste korraldajad ning oma skene ja žanri parimad asjatundjad. Programmi kinnitatud artistid kuulutatakse välja veebruari alguses.\n\nTMW muusikaprogrammi juhi Raimond Põldmaa sõnul on kaheksa aastat tagasi eeskätt Eesti muusika tutvustamiseks loodud festivalist saanud oluline väljund rahvusvahelisele muusikakogukonnale. \"Välisartistide kasvav huvi Tallinn Music Weeki vastu näitab, et lisaks Eesti artistidele on ka neil siin esinemisest palju võita. Taotluste statistikat nähes joonistuvad selgelt välja riigid, kus oleme eelnevatel aastatel loonud olulisi sidemeid sealsete muusikakogukondadega – näiteks Kanada ja Venemaa. Igal aastal avanevad uued uksed, sest huvi Tallinn Music Weeki ning meie piirkonna muusika vastu aina tõuseb. Sellest võidab kokkuvõttes ka meie muusika, sest uksed avanevad ju mõlemas suunas,\" ütles ta.\n\nViimasele, tänavu märtsis toimunud festivalile kinnitati esinejaid enam kui 30 riigist, teiste seas biidiskene maailmanimi Pixelord Venemaalt, Soome thrashi staar Mokoma, Taani-Soome indie-superbänd Liima ning briti postpungi veteran The Membranes. Festivalilt on oma rahvusvahelist eduteed alustanud teiste seas Vene postpunk bänd Motorama, Soome folkbluusi artist Mirel Wagner, Valgevene coldwave grupp Super Besse ning Taani bändid Get Your Gun ja Lowli.\n\nTallinn Music Week 2017 kuupäevad:\n\n27. märts - 2. aprill: TMW maitsed, TMW jutud, TMW linnaruum\n28. märts - 2. aprill: TMW kunst\n29. märts - 1. aprill: TMW linnalava (tasuta päevased kontserdid)\n30. märts - 1. aprill: TMW muusikafestival (õhtused klubikontserdid)\n31. märts - 1. aprill: TMW konverents\n1.-2. aprill: disainiturg\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval kevadel juba üheksandat korda toimuv rahvusvaheline uue muusika ning linnakultuuri festival Tallinn Music Week (TMW) tõmbab aasta-aastalt ligi üha rohkem välisesinejaid. 1. novembri südaööks laekus festivalile esinemistaotlusi 1470 artistilt 59 riigist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Helme: kuidas tuua Narva tagasi kultuurilukku?\n\n## Põhitekst:\n\nTore uudis oli Vaba Lava otsus laieneda Narva. See on kahtlemata positiivne märk, mis ehk aitab tuua Narva senisest enam Eesti kultuuripildile. Täpsemalt: ehk aitab see tuua Narva tagasi Eesti kultuuripildile. On ju sellel linnal olnud Eesti kultuuriloos tähtis roll, Narvast pärineb terve hulk olulisi kultuuritegelasi. Olgu neist siin nimetatud vaid mõned: Paul Keres, Kersti Merilaas, Artur Rinne või näiteks ka saksa viiuldaja ja helilooja Alexander Ritter. Kuid nimed nimedeks.\n\nKoha olemasolu maailma kultuurikaardil või tema puudumise sealt määrab isikunimedest ilmselt rohkemgi see raskesti määratletav miski, mida võib nimetada mõjuks, tähenduseks või auraks, vanasti oleks vahest öeldud ka kuulsus või väärikus...\n\nVäga selgelt väljendub see mõju või väärikus mingist kohast loodud kunstiteostes. Selles, kui ligitõmbav või inspireeriv konkreetne koht kunstiloojatele on. On kohti, nagu näiteks Rooma või Pariis, millest on loodud lugematul arvul teoseid. On aga kohti, millest on loodud vähem. Samas ei määra seegi veel kõike. Jüri Tuulik näiteks kirjutas üksi Abruka saare Eesti kirjanduses suureks. Või tänu Vaino Vahingule on Tartumaa kagutipus asuv Aravu küla Eesti kultuuriloos olemas.\n\nKuid midagi näitab siiski ka puhas aritmeetika: kui palju, kui hästi, kui huvitavalt. Ja Narva on inspireerinud väga erinevaid loojaid. Olgu muusikast mainitud Rootsis, Soomes ja Eestis riigipeade ja väejuhtide matustel mängitav \"Narva marss\" või Raimond Valgre \"Narva valss\", mida vast kõik teavad.\n\nMuidugi on Narva tormiline ajalugu andnud ainest maalikunstnikele: näiteks kujutab Rootsi ajaloomaalija Gustaf Cederströmi maal \"Võit Narva all\" oma vägevuse tipul olevat Karl XII võtmas vastu Vene vägede alistumist; vastaspoole triumfe jäädvustas aga Kuramaa päritolu Nikolai Sauerweid, kellelt pärineval maalil takistab Peeter I vastvallutatud Narvas marodööritsevaid vene sõdureid, taustaks barokse linna kaunis arhitektuur.\n\nNarvast on ka kirjutatud. Kirjutatud on palju, kirjutatud on hästi ja kirjutatud on huvitavalt. Aga ei ole kirjutatud viimasel ajal. Mõne erandiga siiski: Märt Lauri mahukas romaanis \"Lahustumine\" leidub võimas linna pommitamise ja Narvast põgenemise kirjeldus. Aga nagu näha, räägitakse siingi vaid möödanikust. Möödanikuainelisi teoseid leiab teisigi. Näiteks Tiit Aleksejevi 2010. aasta näidendi \"Leegionärid\" taustaks on Narva langemine Punaarmee kätte 1944. aastal, üks peategelastest on lausa narvalane, kes oma kodulinna meenutamiseks ka sõna saab.\n\nKaugemale minevikku minnes leiame Eduard Vilde Kreenholmi-romaani \"Raudsed käed\", mõne aasta eest ilmus ka Adolf Kraani sõjaeelsel ajal kirjutatud \"Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja päevil\", kus tegelikult Narvast väga ei räägitagi, see on lihtsalt lähtekoht. Või siis Vladimir Beekman, kelle sulest pärineb, noh, mis siin salata, purupunane \"Narva kosk\", mille tegevus hargneb 1918. aasta kevadel. 1930ndate Narva teismeliste elu ja tegemisi kujutab Adolf Rammo noortetriloogia \"Šahh Madan\", \"Hundipassiga koolipoiss\" ja \"Kibekäppade küpsetuskojas\", mis ilmusid 70ndatel aastatel. Veelgi kaugemale ajalukku – ja mitte ainult Narva, vaid kogu Eesti minevikku – paigutub Enn Kippeli 1937. aasta romaani \"Kui Raudpea tuli\" tegevus.\n\nNõnda võttes on Narval kindel ja väärikas koht meie kirjandusloos ja kultuuriloos üldisemalt, kuid kahjuks jääb suur osa sellest ajalukku ning küsimus kõlab: kuidas tuua Narva tagasi?\n\nKindlasti on Narva suurem kultuuriline suhtlemine ülejäänud Eestiga selleks vajalik ja see ka toimub. Mis lubab loota, et küll ka viljad peagi küpsevad. Tegelikult isegi osaliselt on juba küpsenud: 2013. aastal ilmus toonase Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi, praeguse sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sulest \"Minu Narva\". See näitab, et Narva inspireerib küll, nagu iga koht, kui suhtuda sellesse heatahtliku huviga. Seda huvi peaks lihtsalt rohkem olema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui tihti me kuuleme midagi Narvast? Enamasti satub suuruselt kolmas Eesti linn uudistesse kas seoses mingite piiriületuskorra muudatustega või tehakse Narvast juttu seoses integratsiooni, enamasti selle puudumisega. Midagi head Narvast naljalt ei kuule. Või vähemasti on see kuni viimase ajani nii olnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOleg Pissarenko: tahan pakkuda publikule elamust\n\n## Põhitekst:\n\nTa embab mind, prantsatab siis istuma ning võtab kahe käega peast kinni, mis väljendab, et ta elu on hullupööra kiire. Lisaks tihedale asjaajamisele saadab teda magamatus, sest kodus on neljakuune Artur, kel just hambad tulemas.\n\nMees haarab lootusrikkalt menüü ja pakub: “Sööme, ah? Kõht on jube tühi!”\n\nOleg, kirjutad oma Facebookis korduvalt: “Armastan teid kõiki!” Kuidas sa seda tunned, mis sa sellega mõtled, kas kõiki on võimalik päriselt armastada?\n\nMa tean jah, et mõned mõtlevad, et olen hulluks läinud. Tead, see on selline võimas tunne… loomulikult ma ei suuda kõiki tavapärases mõttes „armastada” või ei mõtle ma, et tahaks kõiki kallistada, aga see suund, positiivse laengu jagamine on oluline. Et ma jagan energeetiliselt head vibratsiooni. Negatiivset on niipalju ümberringi, miks ei võiks jagada häid tundeid? Maailma suhtlus võikski olla selline ja see on minu hoiak, armastav hoiak!\n\nMa isegi maksan vahel Facebook’ile, et mu sõnum jõuaks maksimaalselt paljude inimesteni. Ja muidugi armastan ma väga oma publikut, seda nüüd küll otseses mõttes!\n\nFestival “IDeeJazz” on ukse ees, alustasid väikese Tartu festivaliga, kus esinesid eesti jazzmuusikud ja jazzitudengid, tänaseks on see paisunud rahvusvaheliseks festivaliks, kus peaesinejateks on maailmanimed – Richard Bona, Dino Saluzzi… kust see julgus tuli nii suurelt ette võtta?\n\nOlen nüüdseks 11 aastat Tartus elanud, alguses sai peamiseks Elleri-kooliga seonduv, avasin pop-jazz osakonna, olin selle juhataja ja kitarriõpetaja, korraldasin tudengitele võimalusi esinemiseks, üle kuue aasta tegutsesin Tartu Jazziklubi programmijuhina, korraldasin festivali, suhtlesin linnaisadega rahalise toetuse asjus – nad on olnud alati toetavad – põhjendasin sponsoritele, miks see muusika on Eesti kultuurile ja Tartule vajalik. Lõpuks sai minu jaoks kõike liiga palju, mul ei jäänud küllalt aega iseenda ja oma muusika jaoks, mõtlemiseks, kirjutamiseks…\n\nEelmisel aastal otsustasin, et lõpetan õpetamise, sel kevadel korraldasin koos mõne sõbraga oma suurkontserdi Nordeas, juunis sündis meie perre teine laps ja sellega seoses tuli uus elurütm.\n\nKeskendun festivalile, iseenda muusikale ja oma perele. Kõike ei jõua. Klubi kontsertide sarja teeme samuti edasi, aga väiksemas mahus.\n\nAga tean, et tahan pakkuda publikule nii oma muusika kui ka festivaliga elamust. Õnneks ma pole üksi, kuni selle aastani juhtisime IDeeJazzi kahekesi Eveliniga (Evelin Pissarenko, Olegi abikaasa – toim.) ja nüüdsest on meiega liitunud projektijuhina Ants Johanson, tiimis on koos vabatahtlikega ligi paarkümmend inimest.\n\nOleg Pissarenko I Foto: Anni Õnneleid\n\nÜtlesid, et sinu tegevus õpetajana on nüüdseks lõppenud. Kuidas on üldse loovmuusikul võimalik olla pühendunud õpetaja, mis nõuab ju suurt vastutust?\n\nÕpetaja peaks olema minu mõistes inimene, kes teab ja õpilane see, kes tahab teada. See oleks ideaalne tingimus õpetamiseks. Aga meil peab õpetaja tegelema õppekava täitmisega, ainepunktidega, praktika võimaldamisega… Ideaalis võiks iga õpetaja olla guru, kelle juurde tullakse. Kui Raun Juurikas teab, mis on improvisatsioon, tullakse tema juurde, kui Lembit Saarsalu teab, mis on saksofon, tullakse tema juurde. Ja ei tulda mitte ainepunkti ja diplomi pärast, vaid tõesti selleks, et saada targemaks.\n\nÜtleme nii, et mulle sai küllalt sellest administratiivsest osakonnajuhataja ametist. Samas olen uhke tehtud töö ja õpilaste üle. Elleri kool minu silmis väga väärikas asutus ja mul on südamest hea meel, et jazziosakond jätkab seal ka ilma minuta!\n\nÜks minu esimesi õpilasi Tartus oli Laur Joamets, kes nüüd USA-s edukas kitarrist. Aga muidugi arvan ma, et lõpuks igaüks ise on oma võimaluste rajaja. Mäletan, kui ise läksin Otsa-kooli õppima, olin ennasttäis Narva kutt, mõtlesin, et kes on Mart Soo! (Olegi kitarriõpetaja) Aga varsti hakkasin rohkem aru saama, kes on kes ja et muusika on midagi enamat, kui see, mida olin arvanud.\n\nOleg, sa oled väga aktiivne suhtleja ning tihtipeale on su avaldused tehtud suure aplombiga, mõnele isegi tunduvad ehk äärmuslikud. Selline väljaastumine nõuab julgust, kas pole?\n\nLoomulikult. Kui sa annad endast palju, siis pead olema valmis saama palju vastu, nii positiivset kui negatiivset. Siirus ja enda avamine on seotud ikka ka riskiga. Aga samas – kui sa riski ei võta, ei ole ka võimalik kogeda häid emotsioone.\n\nNii on ka festivaliga, kasvõi rahalises mõttes. Aga eelkõige energeetiliselt. Näiteks: kui ma presidendi valimiste ajal toetasin avalikult Marina Kaljuranda, – juba seepärast, et poliitikas võiks olla rohkem naisi -, oli inimesi, kes tulid mulle tänaval ligi ja ütlesid, Oleg, me väga austame sinu valikuid. Aga oli ka mõni tuttav, kes pärast seda avaldust mind enam ei teretanudki.\n\nMitmed soovitasid mul poliitikaga mitte tegeleda.\n\nKuidas sa tunned end Eestis mitteeestlasena, kas näed ka ses osas endal vastutust, rääkida ka muulaste nimel?\n\nEsiteks olen sündinud Eestis ja olen siin terve elu elanud! Püüan rahvusküsimustele mitte liialt keskenduda, samas ei saa sellest päris mööda vaadata. Kõike, mis sul on, saab pöörata kas heaks või halvaks.\n\nKui sa oled pime, võid hakata näiteks muusikuks! Kui ma olen venelane või ukrainlane, siis võin seda hakata põdema, keerata end üles, istuda nurgas ja tunda, et mind ahistatakse. Või ma saan anda endast parima, pöörata asjad enda ja teiste kasuks, näiteks oma temperamenti muusikasse valada või teatud mõttes kõrvaltvaatajana kohaliku kultuurielu rikastada.\n\nTegelikult ei ole ju Eestis mingist ahistamisest juttu, kui õpid keele ära ja sulandud Eesti ühiskonda?\n\nEi, ma ei usu. Jutt on pigem sellest, kui palju Eestis on üldse inimestel võimalusi – kultuuriiinimestel, ärimeestel…\n\nLisaks muidugi oleneb sellest, kus sa tegutsed – kas Tallinnas, Narvas, Tartus…\n\nPõhjus, miks ma olen otsustanud just Tartus festivali teha on see, et tahan näidata, et Tartu on kihvt koht ja et suur rahvusvaheline muusikafestival on selles linnas võimalik ja vajalik. Isegi kui publikut on siin vähem kui Tallinnas, tahan mina sellessse uskuda ja tallinlased on samuti festivalile väga oodatud!\n\nMulle meeldib mõte, et kui sa ükskord päriselt ärkad, saad aru, et kõik on võimalik.\n\n“Kas olete lõpetanud?”, küsib ettekandja Olegilt. “Ei ole veel ja palun mulle üks must kohv”, vastab Oleg otsustavalt.\n\nKevadel toimus Nordea kontserdimajas Sinu bändi suurkontsert “Päriselt”. See oli võimas ettevõtmine, mida muusikud põnevusega jälgisid. Sa tegid ajalugu – keegi eesti instrumentalistidest pole söandanud taolist riski võtta või pole endasse nõnda uskunud. Ometi, see õnnestus väga hästi. Kuhu on edasi minna peale sellist saavutust, see oleks Eestis justkui lagi…kas see bänd jätkab samas koosseisus, mis on su muusikalised plaanid edaspidiseks?\n\nMa olen mõelnud üks kord nii, teine kord naa. Plaanin vahelduseks teha soolokava ja kohtuda publikuga intiimsemas atmosfääris, luua enda jaoks teistsugune kohtumiste formaat koos muusika ja mõtisklustega. Kava on valmis, aga nõuab aega, et seda viimistleda. Mis edasi? Selge see, et Eestit suuremaks ei tee. Nõukogude Liidu ajal oli eesti artistil võimalus olla see eksootiline, lääne poolt tulnud esineja, aga nüüd… reaalsus on see, et ega eesti artisti Poola või Saksamaa ei oota väga, eks ju? Euroopasse on pigem oodatud USA artistid.\n\nMa ei taha öelda, et mul poleks rohkem midagi öelda, alati on midagi öelda, on uued lood, uued mõtted…kui aga rääkida turust, siis mul on isegi sel väiksel turul hästi läinud. Ma usun, et see muusika on ajatu. Olgu siis sama bändiga, teiste muusikutega või üksi esitatult. Olen olnud lojaalne oma bändile ja nad – Raun Juurikas, Mihkel Mälgand ja Ahto Abner- on tõepoolest geniaalsed muusikud, kellele olen kõige eest siiralt tänulik! Ses suhtes on praegu mõttehetk, kuidas edasi.\n\nKas Tartu Jazziklubi jätkab nüüd ilma sinuta? Kas sul on plaanis leida uus koht?\n\nKuidas ilma minuta??? Olen aastaid koos abikaasaga vedanud klubiasja – arendasime välja tunnuslause “Võtkem tassike jazzi”, 4 aastat järjest andsime välja ajalehte “Jazzipala”, entusiasmiga edendasime Tartu Jazzklubi nägu, mina panin programmi kokku, suhtlesin muusikutega, otsisin toetajaid, Evelin tegeles imagoloogiaga. Nüüdseks on koostöö Ülikooli kohvikuga läbi, seoses erimeelsustega teemal kunst või shnitsel, aga me otsime tõesti uut kohta. Teeme esimese jazziõhtu uues ERM-i muuseumi restoranis. Ja vaatame siis, kuidas jazz sinna sobib.\n\nVahel on nii, et arendad mingit asja ja ühel hetkel see enam ei arene, edendad ja saad aru, et enam ei edene. Siis on aeg edasi liikuda.\n\nSinu viimane plaat kannab nime “Point” ja seda point’i sa püüad ka kuulajaile edasi anda. Kas suudad mõne lausega täpsemalt edastada, milles on siis sinu jaoks elamise ja olemise mõte?\n\nSellele küsimusele saan lühidalt vastata oma plaatide triloogia pealkirjadele toetudes – elamise POINT on selles, et ära tunda ja mõista KES SA tegelikult OLED ja seeläbi jõuda PRII LAPSE ILMA!\n\nIDeeJazz, keda sa ise esinejatest eriliselt siia ootad ja miks?\n\nOlen Richard Bona fänn ja tema uue bändi Tartusse toomine on olnud minu unistus, mis sel aastal IDeeJazzil teoks ka saab – olen juba praegu vaimustuses ja ootan kõiki kontserdile, sest Bona on üks nendest artistidest, kes pakub kindlasti elamust!\n\n“Kuidas maitses?” küsib ettekandja.\n\n“Hästi, palun arve. Mina maksan mõlema eest, nii hästi läheb mul!” naerab Oleg oma rõkatavat naeru.\n\nPositiivsust tasub jagada, mõtlen ma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtun Olegiga keset Tartu linnamelu, ühes kesklinna kohvikus. Gurustaatuses kitarrist saabub lokkide lehvides, põskede õhetades ja vabandab väikese hilinemise pärast, sest tuli just oma korraldatava IDeeJazz festivali koosolekult.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVigastuspausilt naasnud Pulk aitas Pärnul karikasarjas esiliigaklubi alistada\n\n## Põhitekst:\n\nPulk tõi mängus esiliigaklubi vastu kuus punkti, jäädes kuuega plussi, kirjutab volley.ee. Rünnakul realiseeris ta kümnest tõstest pooled, lisaks üks sulustamispunkt. Pärnu parim oli 17 punktiga lätlasest diagonaalründaja Edvarts Buivids. Kindlas võidumängus andis peatreener Avo Keel mänguaega kõigile tosinale pallurile.\n\nPärnu rünnakuprotsent oli 54,8 ja vastuvõtt 66. Blokiga teeniti kümme punkti. TTÜ/Kiili numbrid olid vastavalt 35,4 rünnakul, 48,4 vastuvõtul ja viis sulustamisel. Kaheksa punkti kogusid nii Andres Kärner kui Mihkel Sepp. Korduskohtumise peavad võistkonnad juba reede õhtul Kiili spordihoones. Matš algab kell 19.45.\n\nNaiste karikavõistlustel alistas Tartu Ülikool/Eeden ka koduväljakul Famila/Võru VK 3:1 (25:18, 25:18, 21:25, 27:25) ja jõudis nelja parema sekka. Tartu naiskond oli selgelt parem pallingul. Nemad lõid kümme ässa, võrulannad neli. Omakorda mõjutas see ka vastuvõttu, kus võitjate protsent oli 62,8 ja Võru naiskonnal 44. Tartule tõi Ingris Suvi 15 punkti, teisel pool vastas Heleene Hollas 16-ga.\n\nPoolfinaalis kohtub Tartu naiskond Kohila VK/E-Service’iga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikalt vigastuspausilt naasnud möödunud hooaja Balti liiga parim mängija Hindrek Pulk aitas Pärnu Võrkpalliklubi karikavõistluste veerandfinaali avamängus kindla 3:0 (25:15, 25:17, 25:21) võiduni TTÜ/Kiili üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCarey Price tõrjus 42 viset ja aitas Canadiensil võiduseeriat pikendada\n\n## Põhitekst:\n\nMeeskonna võidule aitas suuresti kaasa Canadiensi väravavaht Carey Price, kes tõrjus kõik Canucksi 42 pealeviset. Kolmapäevane kohtumine oli esimeseks, milles Price sellel hooajal oma värava puhtana on suutnud hoida.\n\nVõit tähendab seda, et Canadiens on hooaega alustanud frantsiisi ajaloo parimas hoos. Üheksa võitu ning ühe lisaajal saadud kaotusega on Canadiensil koos 19 punkti, eelmisel hooajal oli neil kümne mängu järel koos 18 punkti ning sama tulemus on meeskonnal ette näidata ka hooajast 1943/44.\n\nVaatamata eelmise hooaja suurepärasele algusele jäädi siiski play-offist välja. „Me oleme võidu üle uhked,“ tõdes Price, kelle raske vigastuse tõttu Canadiensi eelmisel hooajal ka mõõn tabas. „Kõik olid pettunud selles, kuidas me eelmise hooaja lõpetasime. Me tahtsime sellel aastal alustada tugevalt ja näidata, et me oleme jätkuvalt hea hokitiim. Sellega oleme me ka hakkama saanud.“\n\nTeistes kolmapäevastes mängudes oli Philadelphia Flyers lisaaja järel 4:3 parem Detroit Red Wingsist ning Pittsburgh Penguins 5:1 Anaheim Ducksist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL on frantsiisi ajaloo parima hooaja alguse teinud Montreal Canadiens, kes on esimese kümne kohtumisega kogunud 19 punkti. Kolmapäeval alistas Canadiens Vancouver Canucksi 3:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliinis vahistati rünnaku kavandamises kahtlustatav süürlane\n\n## Põhitekst:\n\nSchönebergi piirkonnas vahistatud mees on pärit Süüriast ja Saksamaal on ta viibinud alates eelmisest aastast, vahendas The Local.\n\nDie Welti andmetel on kahtlustatava nimi Ashraf al-T, keda politsei on juba pikemat aega jälginud. Politsei ei tea veel, kui konkreetne oli kahtlustatava rünnakuplaan, kuid nad loodavad kinnipeetu sidevahendeid uurides asjas täpsemat selgust saada.\n\nFocus Online kirjutab, et Berliini julgeolekuametnikud võrdlesid kinnipeetut Jaber Albakriga - süürlasega, kes kavandas Berliini lennujaama ründamist ning kes pärast vahistamist endalt tänavu oktoobris vangla haiglas elu võttis.\n\nAlbakri kodust leiti sisuliselt kasutusvalmis lõhkeaine TATP, mida pühasõdalased kasutasid ka Pariisi ja Brüsseli rünnakutes.\n\nSaksa võimude arvates olid Albakril sidemed sunniitliku äärmusrühmitusega Islamiriik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa pealinnas Berliinis vahistati kolmapäeva õhtul 27-aastane mees, keda kahtlustatakse võõrriigi terroriorganisatsiooni kuulumises ja peetakse väga ohtlikuks kurjategijaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident Putin andis Steven Seagalile Vene kodakondsuse\n\n## Põhitekst:\n\nKreml teatas uudisest oma kodulehel, vahendas TASS.\n\nSeagal on tuntud oma venemeelsete väljaütlemiste tõttu, ühtlasi on ta avaldanud suurt poolehoidu president Vladimir Putinile, nimetades teda võimsaimaks maailmaliidriks. Möödunud aastal pälvis Hollywoodi staar Moskva kuulsuste alleel oma tähe.\n\nSteven Seagali puhul on tegemist persooniga, kes tegelenud ligemale 50 aastat muusikaga, kuid kuulsuse saavutanud eelkõige märulinäitlejana, mängides enam kui 120 filmis. 2014. aastal pidi Seagal esinema Haapsalus Augustibluusil, kuid mehe poliitiliste vaadete ja väljaütlemiste tõttu tühistati tema kontsert.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin andis USA märulistaarile ja muusikule Steven Seagalile Vene kodakondsuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUsain Bolt kavatseb esmakordselt võistelda Austraalias\n\n## Põhitekst:\n\nKohaliku meedia hinnangul teenib 30-aastane jamaikalane Austraalias jooksmise eest üle ühe miljoni USA dollari, vahendab uudisteagentuur Reuters.\n\nBolt avaldas oktoobris, et lõpetab järgmisel aastal peetavate Londoni maailmameistrivõistluste järel sportlaskarjääri.\n\nEsmakordselt toimuva Nitro Summer Series võistlusel võib osaleda ka Bolti ameeriklasest konkurent Justin Gatlin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheksakordne olümpiavõitja Usain Bolt andis teada, et kavatseb veebruaris toimuvast Nitro Summer Series võistlusest osa võttes esimest korda joosta Austraalia pinnal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik tahab karmistada karistusi korduva joobes juhtimise eest\n\n## Põhitekst:\n\nSenine regulatsioon ei ole olnud uute liiklusalaste kuritegude ärahoidmisel piisavalt efektiivne ning hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest jätkavad juhid uute rikkumiste toimepanemist.\n\nEelnõuga soovitakse tagada suure riskiga korduvrikkujate suhtes mõjusam reageering.\n\nEelnõu kohaselt võib edaspidi korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest olla karistuse kohustuslikuks osaks ka osaline reaalne vangistus ning juhtimisõiguse ära võtmine.\n\nKaristuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile justiitsministri esitatud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille kohaselt suurenevad karistused sõiduki korduva joobes juhtimise eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRaasuke: lähiajal saab majanduskasvu raport kõigile kättesaadavaks\n\n## Põhitekst:\n\nRaasuke ütles ERRi portaalile, et raportis sisaldavaid ettepanekuid ei soovi ta enne kommenteerida, kui töörühm on valitsuskabinetiga kohtunud ja raporti neile üle andnud, seda kuupäeva pole aga veel paika pandud.\n\nKüsimusele, kas ettepanekud paneksid tema hinnangul ellu viiduna ka tegelikult Eesti majanduse kiiremini kasvama, vastas Raasuke, et see tõlgendus jääb iga lugeja ja kaasaarvaja teha, kui raport lähiajal kõigile kättesaadavaks saab. Põhjalikumat tagasisidet ei ole töörühm peaminister Taavi Rõivaselt, kes on raporti sisuga juba tuttav, töörühma juhi sõnul veel saanud.\n\n\"Arvan, et kokkuvõttev tagasiside ootab ees. Taavi Rõivas on osalenud umbes pooltel suure grupi kohtumistel, mida me oleme pidanud läinud 11 kuu jooksul kümmekond, ja küll on ta seal osalenud mitte kuidagi töögrupi kujundajana, vaid olnud seal pigem kaasamõtleja ja osades küsimustes ka ekspert ja taustaavaja, miks asjad on hetkel nii ja miks on tehtud niisuguseid valikuid,\" selgitas Raasuke.\n\nTa lisas, et kindlasti ei olnud töörühm kõikides küsimustes üksmeelne.\n\n\"Kui me oleksime kõikides asjades väga ühte meelt olnud, oleks võinud kohe pärast esimest koosolekut öelda, et meil pole midagi juurde lisada, poleks olnud vaja seda aega kulutada,\" nentis Raasuke.\n\nEri majandusvaldkondades edukatest ekspertidest koosnev töörühm alustas peaminister Taavi Rõivase kutsel tööd eelmise aasta 10. novembril, et sõnastada majanduskasvu kiirendamise võimalused.\n\nTöögrupi liikmed on Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri ja Väino Kaldoja. Samuti osalevad töögrupis riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.\n\nPeaminister Taavi Rõivas ütles neljapäeval Õhtulehes avaldatud intervjuus, et raport on valmis ja ta ei pruugi kõigi seal olevate ideedega kohe sada protsenti nõustuda, kuid talle meeldib mõte lasta inimestel, kes valdkonda väga hästi tunnevad, pakkuda selgeid ja konkreetseid ideid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaministri majanduskasvu töörühm on valmis saanud raporti, mis töörühma juhi Erkki Raasukese sõnul saab lähiajal kõigile kättesaadavaks, kõigepealt tutvustatakse seda aga valitsuse liikmetele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n90 raamatut 90 päevaga. Viivi Luik, \"Seitsmes rahukevad\"\n\n## Põhitekst:\n\nA asta on 1985.\n\nPraegu võime öelda, et just see aasta tähistab murranguliste muutuste algust kogu NSV Liidus, sealhulgas Eestis. Aga 1985. aastal on mingeid muutusi veel raske ette näha. Jah, märtsis saab NLKP keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kuid mida see tähendada võiks, ei oska keegi aimata. On ju riigijuhid viimasel ajal vahetunud silmatorkava sagedusega. Juunis algab joomarlusevastane kampaania, mis saab irvhammaste naljade ja rahva meelepaha sihtmärgiks. Hiljem öeldakse lausa, et just see punaimpeeriumi hukutabki – ühel hetkel jääb inimestele taskusse muidu viinale kulunud raha ning kaine peaga poes ringi vaadates märkab nõukogude kodanik, et osta pole midagi...\n\nKui muutused mingit eluvaldkonda puudutavad, siis vahest kirjandust. Eelkõige pean silmas Viivi Luige romaani \"Seitsmes rahukevad\". 60ndatel luuletajana kirjandusse tulnud ning hiljem lasteraamatuid kirjutanud Luik heidab siin lapse silme läbi pilgu sõjajärgsele Viljandimaale. Autobiograafiline romaan on silmatorkavalt avameelne, otsekohene ja aus, kirjeldades Stalini-aegset vaesust, hirmu ja ebakindlust. Kuid Luige kirjeldus ise pole hirmus, sest kõike näeb ju elurõõmus laps. Ega tema oska näiteks pööningul vedelevate raamatute lehekülgedelt vastunaerataval Hitleri- ja Stalini-onul vahet teha – ühed vahvad vuntsid mõlemad.\n\nTagantjärele tundub lausa hämmastav, et \"Seitsmes rahukevad\" ilmuda saab. Ja mitte ainult seda – 1986. aastal pärjatakse teost ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusauhinna ning Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinnaga, 1987. aastal järgneb Nõukogude Eesti preemia. Veel 80ndatel ilmub \"Seitsmes rahukevad\" näiteks soome, vene, ukraina ja rootsi keelde. Hiljem, juba 90ndatel tõlgitakse ja avaldatakse raamatut ohtralt üle terve ilma.\n\n\"Seitsmendast rahukevadest\" on ka Eestis tehtud uustrükke, kuid mul ei lähe kunagi meelest, kuidas 1985. aastal on selle raamatu pehmete kaantega esmaväljaanne olemas kõigis kodudes ja täiskasvanud omavahel muust ei räägigi.\n\nSari \"90 raamatut 90 päevaga\" on eetris iga päev alates 5. septembrist \"Vikerhommikus\" kell 8.50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJuunioride sulgpallikoondis sai MM-i avapäeval võidu ja kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti noored suutsid siiski prantslaste vastu noppida ühe võidupunkti ning kohtumise lõppeseisuks jäi 1:4. Võidu tõid Eestile naiste paarismängus Kati-Kreet Marran ja Mari Ann Karjus, kes alistasid Margot Lambert ja Vimala Heriau 21:16, 21:16.\n\nKohtumises Costa Ricaga oli eeldatav soosik Eesti, mis suudeti realiseerida ka 5:0 võiduks. Kati-Kreet Marran ja Karl Kert üksikmängudes, Hannaliina Piho ja Matis Kaart segapaarismängus, Liisa Tannik ja Hannaliina Piho ning Karl Kert ja Marcus Lõo paarismängudes ei andnud oma vastastele geimigi ja kõik mängud võideti kindlalt kahes geimis.\n\nPeale ühte puhkepäeva ootavad Eesti noori ees kohamängud, kus vastamisi minnakse alagrupi teises pooles teise koha saanud võistkonnaga, kes selgub Soome, Bulgaaria ja Hollandi vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti sulgpallijuuniorid alustasid kolmapäeval Bilbaos juunioride MM-i võistkonnavõistlust. Turniir peetakse esmalt alagrupisüsteemis, kust veerandfinaali saavad iga alagrupi võitjad. Eesti alagrupp on jaotatud kaheks. Alagrupi esimeses pooles olid Eesti vastased Prantsusmaa ja Costa Rica, kus favoriidiks viimasel EM-il nelja parema hulka jõudnud Prantsusmaa koondis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal suri legendaarne kloun Oleg Popov\n\n## Põhitekst:\n\nRostovis tsirkusetuuril olnud Popov (86) suri hilisõhtul hotellis tugitoolis istudes südamerabandusse, vahendas Interfax.\n\nMoskva tsirkus korraldab hüvastijätutseremoonia esmaspäeval ning pärast seda maetakse ta Saksamaal Egloffsteinis, kus ta alates 1991. aastast elas.\n\nPopov lõpetas Moskva tsirkusekooli 1949. aastal. Ta alustas klounikarjääri 1951. aastal Saraatovi tsirkuses, tema loodud tegelaskuju sai tuntuks Päikeseklouni nime all.\n\n1981. aastal omistati Popovile Monte Carlo rahvusvahelisel tsirkusefestivalil Kuldse Klouni tiitel.\n\nPärast Venemaalt Saksamaale ümberasumist 1991. aastal esines ta seal nime all Õnnelik Hans.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal Doni-äärses Rostovis suri kolmapäeval legendaarne kloun Oleg Popov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRobert Täht ja Keith Pupart aitasid Cuprumi hooaja raskeima võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrsil peetud mängus ei suutnud Lubini meeskond kahe võidetud geimi järel kolmandas ja neljandas geimis vastast enam üle mängida, vahendab volley.ee. Seega pidi eestlaste koduklubi esimest korda tänavusel hooajal viibima väljakul maksimaalsed viis geimi. Põnevalt kulgenud vastasseisu otsustavas geimis oli taaskord teravamas hoos külalisvõistkond, kes saavutas 15:9 paremusega lõpuks 3:2 (18, 23, -22, -18, 9) võidu Kielce Effectori üle.\n\nÜhtlaselt esinenud Cuprumi ridades kogus Robert Täht 15 punkti, millest üksteist tulid rünnakul (31%), kolm blokis ja üks pallingul. Keith Pupart panustas võitu üheksa rünnaku- (45%), ühe bloki- ja ühe pallingupunkti. Kogu kohtumise väljakul viibinud eestlased olid silmapaistvad ka pallingu vastuvõtul, kui Tähe täpsuseks kujunes 61% ja Pupartil 52%. Võitjate poolel kogus suurima saagi Łukasz Kaczmarek, kelle arvele märgiti 17 silma.\n\nKuuest mängust viis võitnud ja 14 punkti kogunud Cuprum tõusis turniiritabelis tagasi teisele kohale, jäädes vaid punktiga maha Rzeszowi Asseco Resoviast, keda nädal tagasi kodusaalis kolmes geimis võideti. Tänane vastane Effector hoiab üheksa punktiga seitsmendat kohta. Tõeline maiuspala ootab Cuprumit ees laupäeval, kui kodupubliku ees minnakse vastamisi legendaarse Bełchatowi Skraga. Kaheksakordne Poola meister Skra paikneb 12 punktiga viiendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondislaste Robert Tähe ja Keith Puparti koduklubi Lubini Cuprum pidas Poola kõrgliigas hooaja tasavägiseima mängu, kui viiegeimilises heitluses saavutati magus võit. Eesti meeskonna peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatava Cuprumi võitu panustasid mõlemad eestlased kahekohalise punktisumma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusmeeskoor osaleb John Adamsi \"El Niño\" Venemaa esiettekandel\n\n## Põhitekst:\n\nEttekandel osalevad lisaks Svetlanovi nimeline Venemaa riiklik sümfooniaorkester, Jurlovi nimelise Venemaa riikliku koorikapelli naisrühm ja Popovi nimeline lastekoor. Dirigendiks on alates 2007. aasta septembrist Londoni Filharmooniaorkestri peadirigendina tegutsev Vladimir Jurowski. Solistide koosseis on samuti äärmiselt esinduslik - meiegi publikule 2011. aasta Eesti esiettekandest tuttavad kontratenorid Daniel Bubeck, Brian Cummings ja Steven Rickards, kes soleerisid ka teose maailmaesiettekandel. Lisaks teevad kaasa Rosemary Joshua (sopran, Suurbritannia), Michelle de Young (metsosopran, USA), Maksim Mihhailov (bass, Venemaa). Kontsert toimub V rahvusvahelise nüüdismuusika festivali Teine Ruum (Другое пространство) raames.\n\n\"El Niño\" tellis San Francisco Sümfooniorkester ja Théâtre du Chatelet Pariisis, kus see tuli esiettekandele 15. detsembril 2000 Kent Nagano dirigeerimisel. Partituuri pühendus kuulub Peter Sellarsile, kes oli heliloojale oluliseks kaasaitajaks libreto koostamisel ning kes lavastas teose multimeediaooperina, mille tegevustik kulgeb paralleelselt nii laval kui ekraanil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul sõitis RAM Moskvasse, osalema John Adamsi ooper-oratooriumi \"El Niño\" Venemaa esiettekandel 6. novembril Moskva Filharmoonia Tšaikovski nimelises saalis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nObama hoiatab USA valimiste eel: kaalul on maailma saatus\n\n## Põhitekst:\n\nObama rääkis Põhja-Carolinas peetud kampaaniaüritusel, et vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ohustab raskelt kätte võideldud kodanikuõigusi, vahendas BBC.\n\n\"Riigi saatus on teie kätes,\" rääkis Obama. \"Maailma saatus vangub ja teie, Põhja-Carolina, peate tagama, et me lükkame selle õigesse suunda\".\n\nTa lisas, et valimistel on kaalul õiglus, viisakus, õigus, progress ja kogu demokraatia.\n\nDonald Trump ütles Obama hoiatuste kommentaariks, et praegune president peaks lõpetama Clintonile kampaania tegemise ja keskenduma riigi juhtimisele.\n\n\"Põhiline on see, et keegi ei taha Obamat veel neljaks aastaks,\" lausus Trump ja lisas, et Clinton on viimastel päevadel liimist lahti olnud.\n\nAmeerika presidendivalimised on tuleval teisipäeval ja viimaste arvamusküsitluste kohaselt on kandidaatide toetus üsna tasavägine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikide president Barack Obama kannustas kõiki demokraate hääletama presidendivalimistel Hillary Clintoni poolt, hoiatades, et kaalul on USA ja kogu maailma saatus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPiltuudis: Kinoteater valmistub juba aastavahetuseks\n\n## Põhitekst:\n\nPooled programmis kaasalööjad on fotol näha ning loevad juba stsenaariumi esimest versiooni. Üllatuslikke külalisi tuleb aga rohkem, kuid neid saatetegijad veel ei avalda.\n\nMöödunud aastal lavastas Kinoteatri etteastet Doris Tääker, kes praeguseks siirdunud kinokunsti tudeerima Portugali. Sel korral on vägesid juhtimas režissööriduo Arun Tamm ja Andres Kõpper.\n\n\"Aastavahetus Kinoteatriga\" on ETV eetris 31. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõigil huumorisõpradel tasub juba varakult valvel olla, kuna Kinoteater ei jäta ka tänavu aastavahetusel kedagi naerutamata. Proovid seekordseks \"Aastavahetuseks Kinoteatriga\" juba käivad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÕpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu\n\n## Põhitekst:\n\nMitme miljoni dollarilise käibega ajutreeningutööstus on hädas, kirjutab The Guardian. Üle-eelmise aasta oktoobris kirjutasid enam kui sada tunnustatud neuroteadlast ja psühholoogi avaliku kirja, hoiatades, et väited, nagu mälumängud arendaksid aju, on sageli liialdatud ning mõnikord eksitavad. Selle aasta alguses sai ajutreeningu rakenduste valdkonna üks suuremaid tegijaid, Lumosity, kaks miljonit dollarit trahvi ning käsu tagasi maksta raha klientidele, kes olid läinud valeväidete õnge, nagu edendaksid ettevõtte tooted nende vaimseid võimseid ning aeglustaksid vananemisega kaasnevaid vaimsete võimete kängumist. Ka leidis üks hiljutine ajutreeningu rakenduste kasulikkust lubavaid töid analüüsinud ülevaateartikkel, et on vähe tõendeid selle kohta, et säärane treening parandaks vaimseid võimeid.\n\nAju treenimise mängud ja programmid ei pruugitäita neile pandud ootusi, kuid on hästi teada, et on olemas muud tegevused ja elustiilivalikud, mis võivad pakkuda neuroloogilisi eeliseid. Need turgutavad üleüldiselt aju tervist ning võivad aidata ka vananedes mõtte vaheda hoida. Üks selliseid vahendeid on muusikaõpingud. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele ja võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele.\n\nAjukahjustusega inimestega tegeleva muusikaterapeut Kaili Inno sõnul haaravad aktiivne musitseerimine, pillimäng ja laulmine ajukahjustusega inimese “siin ja praegu” situatsiooni, kus paraneb orienteerumine, tähelepanu, keskendumine ja reaalsustunne ning väheneb segadus.\n\nMõne pilli mängimine on mitmekülgne ja keerukas tegevus, mis hõlmab nägemist, kuulmist ja kompamist, samuti peenmotoorseid liigutusi ning sellisel tegevusel võib olla pikaajaline mõju meie ajule. Elukutselised muusikud on äärmiselt vilunud esinejad, kes harjutavad pillimängu aastaid. Nad sobivad hästi uurimisobjektiks neuroteadlastele, kes saavad vaadelda, kuidas muutused – neuroplastilisus – nende elu jooksul tekivad.\n\nMuutused aju struktuuris\nJuba esimesed ajuskaneerimised näitasid samas vanuserühmas muusikute ja mittemuusikute aju sehituses märkimisväärseid erinevusi. Näiteks corpus callosum, aju kaht poolkera ühendav valgeainest mõhnkeha muusikutel tunduvalt suurem. Samuti on elukutselistel klahvpillimängijatel suuremad need aju piirkonnad, mis seotud liikumise, kuulmise, visuaal-ruumiliste võimetega. See ala, mis töötleb vasemast käest lähtuvaid kompamissignaale, on suurem aga viiulimängijatel.\n\nNende uuringutega võrreldi erinevate inimrühmade andmeid ühel kindlal hetkel. Seega polnud võimalik kindlaks teha, kas täheldatud erinevused tulenesid muusikalisest haridusest või olid nende anatoomilised eripärad muusikuks hakkamise eeltingimuseks. Kuid hilisemad pikaajalised uuringud, mis vaatlesid inimesi pika perioodi vältel, on näidanud, et lastel, kes õpivad 14 kuud muusikat, ilmnevad märkimisväärsed struktuurilised ja funktsionaalsed ajumuutused võrreldes muusikat mitteõppinutega.\n\nNii võib järeldada, et muusikariista mängimine suurendab hallolluse kogust teatud ajupiirkondades ja tugevdab üksiti pikaajaliselt nendevahelist ühendust. Teised uuringud on näidanud, et muusika õppimine parandab ka sõnamälu, ruumilist mõtlemist ja kirjaoskust – elukutselised muusikud on nendes valdkondades mittemuusikutest tavaliselt tugevamad.\n\nMusitseerimise püsivad plussid\nAju skaneerimine on näidanud, et muusiku aju anatoomilise muutuse ulatus on tihedalt seotud sellega, kui vanalt ja intensiivselt muusikat õpiti. Kõige nooremalt õppinutel ilmnesid võrreldes mittemuusikutega kõige suuremad muutused.\n\nSiinjuures piisab isegi lühiajalisest õpingust noores eas, et tekiks pikalt kestev positiivne mõju. Näiteks ühes 2013. aasta uuringu jaoks valiti 44 eakamat täiskasvanut, kes jagati lapsepõlves saadud muusikakoolituse alusel kolme rühma. Ühe rühma liikmed polnud üldse muusikat õppinud, teise rühma liikmed olid natuke õppinud (üks kuni kolm aastat) ja kolmanda rühma liikmed olid keskmisel määral õppinud (neli kuni neliteist aastat).\n\nTeadlased mängisid uuringus osalejatele keerukaid kõnesalvestusi ja mõõtsid peanaha külge kinnitatavaid elektroodide abil aju reaktsioonikiirust ajutüve kuulmiskeskuses. Vananedes selle piirkonna reageerimisaeg halveneb, mis teeb meil kõne mõistmise raskeks, eriti keskkonnas, kus on palju taustamüra. Need osalejad, kes olid vaadeldutest kõige kauem muusikat õppinud, näitasid kõige kiiremat reaktsiooniaega. Sellest võis järeldada, et isegi mõõdukas muusika õppimine lapsepõlves võib aidata säilitada kõne töötlemise oskust ja suurendada vastupanu vananemisega kaasnevale kuulmisvõime vähenemisele.\n\nVärskemad andmed näitavad, et muusika õppimine aitab taastuda rabanduse ja muud ajukahjustused üle elanud haigetel. Mõned teadlased väidavad nüüd, et see võib aidata ka düslektilistel ning muude keele- ja kõneprobleemidega lastel kõnet töödelda ja õppida. Pealekauba paistab, et muusika õppimise tulus mõju kestab aastaid, isegi aastakümneid. Kõigist neist näidetest moodustub tõik, et mõne muusikariista lapsepõlves mängima õppimine kaitseb aju kognitiivsete hädade ja dementsuse eest.\n\nMuusika õppimine arendab enamat kui muusikalisi võimeid\nErinevalt kommertslikest aju treenimise toodetest, mis parandavad vaid selle tegevusega otseselt seotud oskuseid, kaasneb muusika õppimisega nähtus, mida psühholoogid nimetavad ülekandeefektiks. Teisisõnu – pilli mängima õppimisel näib olevat ajule ja vaimsele võimekusele suur mõju ning see parandab teisi oskusi, mis ei paista olevat esmapilgul seotud otseselt musitseerimisega.\n\nSeega võib öelda, et muusikariista mängimine näib olevat kõige tõhusam aju treenimise vahend. Muusika õppimine võib põhjustada mitmeid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi ajus, olenevalt sellest, millist pilli õpitakse ja kui intensiivselt õpitakse. See on näide sellest, kui tugevalt üks kogemus võib muuta aju, nii et see kohaneb oma omaniku elustiili eripäradega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pillimängu harjutamine võib avaldada märkimisväärset mõju aju struktuurile, parandada mälu, ruumilist mõtlemist ja kõneoskust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu hakkab lumele asfalti laotama\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval said tartlased näha omanäolist pilti. Keset tihedat lumesadu laotasid kümmekond oranžides tunkedes meest musta auravat asfalti. Suure tõenäosusega ei jää see tänavu talvel ainsaks korraks, tõdes Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool ERRi raadiouudiste teatel.\n\nTalvesse nihkunud ehitustöödest kõige olulisem on Kastani ja Tiigi tänava rekonstrueerimine. Oktoobri jooksul valmima pidanud tänavad loodetakse nüüd avada 22. novembril. Kas tänavad ka uueks tähtajaks valmis saavad, sõltub Pooli sõnul ilmast.\n\n\"See ei ole võimatu, aga võib ka juhtuda, et ei saa. Kindlasti nad saavad sõidetavateks. Kui tõesti asfalditehased Eestis oma uksed kinni panevad ja talverahule lähevad, eks siis tuleb tänavad freespuruga ära profileerida ja jäävad ootama kevadet,\" sõnas ta.\n\nPõhjus, miks Tiigi ja Kastani tänava ehitus viibib, peitub ühelt poolt tänava all. Nimelt ei saa tee-ehitusega enne alustada, kui kõik vajalikud torud ja kaablid paigas. ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et selles piirkonnas tuli natuke liiga palju kaevamisi.\n\n\"Mitte ainult meil, vaid ka teistel võrguvaldajatel. Samamoodi oli vajadus liikuda, sest vahepeal lihtsalt ei antud tänavate sulgemiseks luba. Mingi viibimine toimus Kastani tänavas, seal oli vist kaks nädalat, aga augustis olid tööd valmis. Tiigi tänavas oli esialgne kava see, et võrguvaldajad asfalteerivad enda katte ära, aga mingil hetkel otsustas linn, et ta vahetab ka ülejäänud asfaldi välja. Tehti hange. Tõenäoliselt seetõttu on seal üks või teine viibimine,\" selgitas Kapp.\n\nTiigi ja Kastani tänavat ehitav osaühing Asfaldigrupp võidab tihtilugu riigihankeid just tänu kõige väiksemale hinnapakkumisele. Hulk hankevõite tähendab samas, et kõigi enda kanda võetud töödega ettevõte graafikus ei püsi. Ning Andres Pooli sõnul seab oma prioriteedid ka linn.\n\n\"Praktiliselt nädal-kaks oleks saanud alustada varem, aga meil oli üks väga oluline objekt Tartu linnale valmimas. Ehk ettevõte pidi selleks septembriks saama Roosi tänava valmis,\" lausus ta.\n\nTõepoolest olid septembri lõpus kohal nii telekaamerad kui linnapea Urmas Klaas ning Roosi tänav sai avatud. Tiigi ja Kastani tänav pole aga ainsad, kus teetööd talvisesse aega jäävad. Toomas Kapp tõdeb, et Tähe tänava üleskaevamine on osa suuremast projektist, mille käigus soovitakse vihmavee äravool linna reoveest lahti siduda. Tähe tänava kasutajatele tähendab see, et kuni uue aastani on tänav kohati suletud. Ise-asi on muidugi see, kuidas Talvel lumega asfalti saab panna. Või kui ka saab, siis kui kaua niimoodi ehitatud tänav vastu peab?\n\nKapi sõnul on selleks kaks põhilist võimalust. \"Kas siis paigaldatakse see kate külmasfaldiga, mis kevadel ümber ehitatakse, ja teise variandina on olemas miniasfalditehas. See tuuakse tagasi ja tegelikult sel tänaval taastatakse kate kuuma asfaldiga. Kevadel hinnatakse tee kvaliteet üle ning kui vaja, freesitakse tehtu üles ning paigaldatakse uuesti. Kui sobib, siis kevadel paigaldatakse kulumiskihid peale,\" kirjeldas ta.\n\nKa Pool tõdeb, et kui valida on, kas jätta tänavad kevadeni suletuks või loota, et lumele laotatud asfalt püsib, siis eelistab linn viimast varianti. Koolis küll sellist tee-ehitust ei õpetata, aga vähemalt mõnd aega on hea sõita. Ühtlasi tõdeb Pool, et kuna Tartu Vee suurprojekt jätkub samal suunal, pole sugugi võimatu, et järgmisel talve hakul pannakse asfalti näiteks Soinaste tänavale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed Tartu tänavaehitused on kas planeeritud või veninud aega, mil asfalt tuleb panna sisuliselt lume peale. Ehkki Tartu linnavalitsus mõistab, et selline töö ei pruugi kvaliteeti tagada, kevadet siiski ootama ei jääda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nViking Line ehitab Turu-Stockholmi liini jaoks uue laeva\n\n## Põhitekst:\n\nViking Line'i tegevjuht Jan Hanses kinnitas, et uus laev oleks suurem kui samuti Turu-Stockholmi liini teenindav ja kütusena veeldatud maagaasi kasutav Viking Grace, mis on praegu Viking Line'i suurim laev. Lisaks saaks uus laev uudse vööri, mis vähendaks laeva tekitatavate lainete negatiivset mõju randadele.\n\nUus laev võtaks sisse koha Viking Grace'i kõrval ja asendaks 1988. aastal ehitatud ning oluliselt väiksema Amorella.\n\nHansese sõnul läheb tellimus tõenäoliselt mõnele välismaa laevatehasele, sest Turus asuv Meyer Turku laevatehas on tellimustega hõivatud kuni aastani 2024.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome laevafirmal Viking Line on kavas ehitada Turu - Stockholmi liini tarbeks uus, kütusena veeldatud maagaasi kasutav kruiisiparvlaev, vahendab Soome rahvusringhääling YLE.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kuulutas välja Helsingi-Tallinna tunneli tasuvusuuringu hanked\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene uuring (WP2) on võrdlev mõjuanalüüs, mis kätkeb endas põhjalikku taustaanalüüsi, sealhulgas rajatava tunneli mõju nii Eesti, Soome, kui ka kogu Euroopa majandusele, demograafilistele arengutele, samuti sotsiaalsetele, regionaalsetele ning majanduslikele väljavaadetele mõlemas riigis. Samuti antakse hinnang reisi- ning kaubamahtudele ja teostatakse traditsiooniline tasuvusanalüüs.\n\nTeine hangitav uuring (WP3) on tehniline kontseptsioon ja majanduslik hinnang, mis keskendub raudteetunnelile, kuid vaatluse alla võetakse ka alternatiivseid ühendusi ning uuemaid või alternatiivsed tehnoloogiaid. Uuringus kaalutakse erinevaid trassivariante, analüüsitakse muuhulgas tehnilisi lahendusi, halduskulusid, teostatakse riski- ja turvaanalüüs, hinnatakse tunneli mõju keskkonnale ning linnaruumile.\n\nHankeid rahastatakse Kesk-Läänemere programmi projektist FinEst Link, mis on Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, Harju maavalitsuse, Soome transpordiagentuuri, Helsingi linna ja peapartnerina Helsinki-Uusimaa Liidu koostööprojekt Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvus- ja teostatavusanalüüsi läbiviimiseks.\n\nHanked on välja kuulutatud üle-Euroopalises hankesüsteemis Ted.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsinki-Uusimaa omavalitsusliit kuulutas välja kaks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu hanget, mis peaksid valmima 2018. aasta teises pooles.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitsi tiimi kutsutud Tatjana Mannima jätkab sportlaskarjääri\n\n## Põhitekst:\n\nEeloleval hooajal keskendub Mannima kaheksast maratonist koosnevale FIS Marathon Cupile, mille avamaratoniks on 15. jaanuaril Prantsusmaal sõidetav La Foulee Blanchi vabatehnikamaraton. Maratonisarja üldvõidu kõrval on Mannima eesmärgiks ka samasse sarja kuuluva Tartu Maratoni võit ja hea esinemine Lahti maailmameistrivõistlustel, kus tema põhidistantsiks on 30 km vabatehnikasõit.\n\nEsialgu oma teamiga võistelda planeerinud Mannima sai kutse Šveitsi maratoni teami SAS & TG hütten, mis tagab meie sportlasele suuremad taustajõud ja hooldemeeskonna. SAS & TG hütteni peatreeneriks on ka Eesti suusasõpradele tuttav Christoph Schmid. Lisaks Tatjana Mannimale kuuluvad teami šveitslanna Rahel Imoberdorf ja rootslanna Maria Graefnings.\n\nViimaste aastate Eesti parima naissuusataja sõnul pole viieaastase ja pea aastase tütre kõrvalt tippvormi jõudmine sugugi lihtne. „ Usun, et varasematel aastatel loodud treenituse baas ei ole kadunud ja aktiivsemalt hakkasin ennast juba liigutama kuu aega peale teise tütre sündi. Tõsisemate treeningutega, mis tähendavad kahte harjutuskorda päevas ja märksa suuremaid koormusi, alustasin peale jaanipäeva. Õnneks on mul väga toetav pere, kelle toel ja abil saan viibida treeninglaagrites ja võistlusreisidel,“ selgitas Mannima alaliidu pressiteate vahendusel.\n\nEeloleval nädalal suundub Mannima Põhja–Soome traditsioonilisse esimese lume laagrisse. Hooaja avastart on 11.–13. novembril Olosel FIS-i võistlustel ja MK-sarja avastardi teeb eestlanna 26.-27. novembril Rukal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle aasta veebruaris teise tütre sünnitanud Tatjana Mannima on võistlusrajal tagasi ning läheb eeloleval hooajal püüdma karjääri kolmandat FIS Marathon Cupi üldvõitu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida täna hommikul teada\n\n## Põhitekst:\n\nEestisse tuleb visiidile Soome peaminister\n\nEestisse saabub töövisiidile Soome peaminister Juha Sipilä. Kohtumisel peaminister Taavi Rõivasega tulevad jutuks Eesti ja Soome kahepoolsed suhted, ning nii Eesti Vabariigi kui ka Soome Vabariigi sajanda aaastapäeva tähistamine.\n\nKohtumisel käsitletakse ka Eesti Euroopa Liidu eesistumist. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on regulaarsed kohtumised naaberriikide kolleegidega olulised just koostööprojektide seiskohalt.\n\nNäiteks hiljuti Brüsselis allkirjastatud BalticConnectori rahastamisleping oli Soome ja Eesti peaministrite tiheda suhtlemise tulemus, ütles Rõivas. Tänavu mais lepiti kokku esialgses tegevuses Eesti ja Soome vahelise andme-vahetuse ja ka e-teenuste käivitamiseks.\n\nValgamaal algas ühinemisreferendum\n\nHaldusreform on mõnel pool jõudnud nii kaugele, et on alanud esimsed rahvahääletused ühinemislepingu üle. Täna algab Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdade elanike arvamuse välja selgitamine.\n\nEsmalt saab seda teha elektrooniliselt, nädalavahetusel saab arvamust avaldada ka kodukoha küsitluspunktis.\n\nEsmaspäevaks oli 213st omavalitsusest 186 teada andnud, et osalevad haldusreformis vabatahtlikult. Selleks, et aasta lõpuks oleks selge, kes kellega ühineb, millist nime uus omavalitsus kandma hakkab ja mida kohalikud inimesed sellest arvavad, peaksid ametlikud ühinemisläbirääkimised juba käima.\n\nPraeguseks pole ühinemisotsust langetanud viis omavalitsust ja kaheksa omavalitsust ei osale ühinemisläbirääkimistel.\n\nSüntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtuses\n\nEesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga.\n\nTartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovastioon.\n\nLoe rohkem siit!\n\nItaaliat tabas taas maavärin\n\nItaalia keskosas registreeriti öösel taas maavärin, mille magnituud oli viis. Määvarina kese oli umbes 50 kilomeetrit Perugiast kagus ja maavärina kolle oli vaid kümne kilomeetri sügavusel.\n\nSuurematest kahjudest esialgu teateid ei ole. Itaalia kesk- ja lõunaosa pühapäeval raputanud maavärinale magnituudiga 6,6 on järgnenud umbes 1100 järeltõuget.\n\nTegemist oli viimase 36e aasta võimsaima maavärinaga Itaalias, mis jättis peavarjuta üle 22 000 inimese.\n\nTõuked tekitasid purustusi Norcia linnas ja selle lähedal. Peaminister Matteo Renzi on lubanud, et kogu piirkond ehitatakse uuesti üles.\n\nChicago pesapalliklubi Cubs murdis 108 aasta pikkuse tiitlipõua\n\nOokeanitaguse pesapalliliiga finaalseeria World Series võitis esimest korda pärast 108 aasta pikkust ootust Chicago Cubs, kes tuli Cleveland Indiansi vastu välja 1:3 kaotusseisust ning võitis finaalseeria 4:3.\n\nOtsustavas kohtumises alistas Cubs Indiansi kümne inningu järel 8:7, eelmised mängud jäid Cubsi poolt vaadates 0:6, 5:1, 0:1, 2:7, 3:2, 9:3.\n\nViimati tuli MLB finaalseerias 1:3 kaotusseisust välja Kansas City Royals, tehes seda aastal 1985. Chicago meeskonnale on see kolmandaks World Seriesi tiitliks ning viimati 1948. aastal profiliiga võitnud Indians võttis üle nende koha MLB-s pikimat aega tiitlipõua käes vaevelnud frantsiisina.\n\nFinaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Ben Zobrist.\n\nIlmateade\n\nTäna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Rannikul võib sadada ka jäävihma ning olla jäidet. Puhub kirde- ja põhjatuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 12- 15 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0..-3, rannikul kohati +1°C.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siin on valik tänahommikuseid uudiseid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa ja Šotimaa riskivad FIFA-le vastu astudes karmide sanktsioonidega\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaa ja Šotimaa jalgpallikoondised kohtuvad MM-valikmängu raames 11. novembril, päeval, mida Suurbritannias tähistatakse esimeses maailmasõjas langenud sõdurite mälestuspäevana. Punaste mooniembleemide kandmine on Suurbritannias traditsiooniline viis solidaarsuse näitamiseks.\n\nFIFA reeglite kohaselt on aga igasugune poliitiliste, religioossete või kommertssõnumite kandmine keelatud ning FIFA peasekretäri Fatma Samba Diouf Samoura sõnul võivad Inglismaale ja Šotimaale nende otsuse tõttu osaks langeda karmid sanktsioonid.\n\n„Me peame seadma ühised reeglid kõigile FIFA 211 liikmesriigile,“ sõnas Samoura. „Suurbritannia pole ainus riik maailmas, mis on sõja tagajärjel kannatanud. Küsimus on, miks me peaksime tegema erandi vaid ühele riigile ning mitte kogu maailmale?“\n\nKirjaliku soovi 12. novembril toimuvas kohtumises Serbia vastu mooniembleeme kanda esitas FIFA-le ka Walesi Jalgpalliliit, kuid pole veel kinnitatud, et ka nemad FIFA keelust üle astuvad.\n\nInglismaa Jalgpalliliidu esimees Martin Glenn ütles BBC-le, et Inglismaa ja Šotimaa koondiste mängijad kannavad musti käepaelu põhimõtte pärast. „Me seisame teiste Suurbritannia riikidega kõrvuti ja oleme oma otsuses kindlad. See pole poliitiline sümbol ja ma usun, et suurem osa inimestest nõustuvad meiega.“\n\nÜheks võimalikuks FIFA-poolseks sanktsiooniks võib BBC sõnul olla nii Inglismaalt kui Šotimaalt punktide eemaldamine, kuid Glenni arvates seda ei juhtu. „Me ei arva, et rikuksime nende reegleid – me arvame, et nad tõlgendavad seda valesti. Ma olen kindel, et see ei vii drakooniliste karistusteni.“\n\nSuurbritannia peaminister Theresa May FIFA otsusega rahul ei ole. „Enne, kui nad hakkavad meile ütlema, mida teha, peaksid nad endi asjad korda ajama,“ sõnas May kolmapäeval, vihjates FIFA ümber keerlevatele korruptsiooniskandaalidele. „Meie jalgpallurid tahavad tunnustada ja austada neid, kes on meie turvalisuse ja heaolu kaitsmiseks oma elud ohverdanud. On ainuõige, et nad peaksid seda saama teha.“\n\nJalgpallireeglite uuendamise ja täidesaatmise eest vastutav iseseisev organisatsioon IFAB kohtub olukorra arutamiseks täna ning Suurbritannia jalgpalliliidud loodavad enne järgmisel reedel toimuvat kohtumist panna FIFA meelt muutma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa ja Šotimaa jalgpalliliidud andsid teada, et astuvad üle FIFA keelust, mille järgi ei tohi koondiste mängijad esimese maailmasõja mälestuspäeva raames kanda mooniembleemiga käepaelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Volkonski \"Kangelased\" uurib revolutsionääride tänast tähendust\n\n## Põhitekst:\n\nViktor Kingissepp, Hans Heidemann, Vilhelmine Klementi, Jaan Kreuks, Hans Pöögelmann – need nimed ei ütle praegusele põlvkonnale mitte midagi. Ometi olid kunagi nende järgi nimetatud tehased, tänavad, kultuuripaleed, teatrid ja isegi üks linn. Lavastuse \"Kangelased\" mängukohtki on tänapäeval tartlastele tuttav Vilde lokaalina, aga kunagi tegutses seal Hans Heidemanni nimeline trükikoda.\n\nLavastaja Peeter Volkonski lubas, et tegu ei ole pelgalt kommunistlike tegelaste elulugude rääkimise või nendeks kehastumisega. \"Mind hakkas huvitama, mis juhtub siis, kui kaasaegsed noored loevad neid nõukogude propagandat täis raamatuid, mida meile kunagi pähe määriti. Mis pilt neile jääb? Nüüd räägivad nad oma muljetest Vilde lokaalis,\" selgitas Volkonski. Lavastus tõstatab muu hulgas küsimuse, kas praegusel põlvkonnal on üldse omad kangelased.\n\nErinevalt tavapärasest teatrietendusest istub publik laudkondades, kus näitlejad järgemööda nendega ühinevad. Publikuga vestlevad Kaija M Kalvet, Laura Niils, Liina Leinberg, Märt Koik, Mihkel Kallaste ja Karl Edgar Tammi. Lavastuse kunstnik on Henry Griin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "7. novembril esietendub Vilde lokaalis Musta Kasti ja Peeter Volkonski uuslavastus \"Kangelased\". Trupitööna valminud tekste kannavad ette kuus noort näitlejat, keda toetab Tartu hevibänd Desert Queen, esitades laule proletaarsete poeetide luulele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDirigent Olari Eltsi sügishooaeg möödub kontsertidega kuuel maal\n\n## Põhitekst:\n\n7. ja 8. septembril dirigeeris Olari Elts Kymi Sinfoniettat Kotka kontserdimajas ja Kuusankoski hallis, kavas austria-tšehhi helilooja Emil von Rezniceki populaarne avamäng koomilisele ooperile \"Donna Diana\", Johannes Brahmsi viiulikontsert (solist hollandlanna Simone Lamsma) ning Ludwig van Beethoveni VI sümfoonia (\"Pastoraalne\"). Nooruke Simone Lamsma, kel on repertuaaris praegu juba enam kui 60 viiulikontserti, on sel hooajal debüteerimas mainekate orkestrite ees Washingtonis, Ottawas, Vancouveris, Cardiffis, Londoni Wigmore Hallis ning New Yorki Carnegie Hallis, veel mitmes teises kuulsas saalis aga juba tagasikutsutuna.\n\n16. ja 18. septembril juhatas Elts taas Porto Casa da Música orkestrit Portugalis, kõlamas vaid Gustav Mahleri grandioosne IX sümfoonia. 30. septembril oli tal veel üks kontsert Soomes, Tapiola Sinfonietta ees Espoos, kavaga \"Fantastic Brahms\", kus kõlasid 7 fantaasiat klaverile op. 116, Klaverikvartett nr 3 ja Esimene klaverikontsert, solistiks Moskvast pärit Aleksandr Melnikov, Svjatoslav Richteri omaaegseid soosikuid, kes praegu töötab klaveriprofessorina Manchesteris.\n\nOktoobri keskel, 14. oktoobril oli Olari Eltsil külaliskontsert Poolas, nende kõige tähtsama ja mainekama raadioorkestri ees. Poola Raadio Rahvuslik Sümfooniaorkester mängis tema käe all raadio kontserdisaalis Katowices, kavas Sergei Rahmaninovi sümfooniline poeem \"Surnute saar\" op. 29, Felix Mendelssohni Viiulikontsert e-moll, kus oli solistiks 24-aastane korea viiulitäht Hyeyoon Park, ja Pjotr Tšaikovski Esimene sümfoonia.\n\nOktoobrikuu lõpul oli Eltsil kolm kontserti Saksamaal Weimari Riigikapelli ees: 25. oktoobril Rosenheimi kultuuri- ja kongressikeskuses, 30. oktoobril Neue Weimarhalles ning 31. oktoobril Weimari Staatskapelle saalis. Siingi oli kavades rohkesti vene muusikat: Sergei Prokofjevi \"Vene avamäng\", Wolfgang Amadeus Mozarti Klaverikontsert nr 23, solistiks 28-aastane juba väga kuulus prantslanna Lise de la Salle, Rahmaninovi \"Rapsoodia Paganini teemale\", selles oli solistiks Venemaalt pärit Iisraeli pianist, Brüsselis kuninganna Elisabethi konkursi võitnud Boris Giltburg, kes tegi just nädal tagasi oma Carnegie Halli debüüdi vene muusika kavaga. Õhtu teises pooles kõlas kolmel korral Tšaikovski I sümfoonia.\n\nOlari Eltsi käe all mängivad noored juba tuntud solistid, aga rõõmustavalt on ta oma kavadesse pannud ka Eduard Tubina ja Erkki-Sven Tüüri muusikat, viimasega tegid nad koos omaaegset NYYD festivali.\n\nKui Elts taas 11. novembril Soomes Tapiola Hallis Tapiola Sinfonietta ette astub, on tal sinna viia omapärane kava – vaid Mendelssohn ja Tüür vaheldumisi, kontsert kannabki nime \"Whispers\". Siin kõlavad Felix Mendelssohni avamäng \"Merevaikus ja õnnelik sõit\", seejärel Erkki-Sven Tüüri Austraalia Kammerorkestrile kirjutatud orkestripala \"Whistles and Whispers from Uluru\" (Soome esiettekandes), veel Tüüri \"Aqua\" (mis oktoobri viimasel päeval kõlas esmakordselt ka Tšehhimaal Prahas), solistiks plokkflöödil austraallanna Geneviève Lacey. Õhtu lõpus on ettekandel Mendelssohni Esimene sümfoonia.\n\n26. novembril on Olari Elts kutsutud omaaegse peadirigendina juhatama Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit nende 90. aastapäeva pidusarjas Riias Suure Gildi saalis. Selles kavas kõlavad lätlanna Santa Ratniece \"Glittering Promenade\", Eduard Tubina kontrabassikontsert, solistiks Berliini Filharmoonikute koosseisus tegutsev Gunārs Upatnieks, ning Gustav Mahleri Viies sümfoonia,\n\n1. detsembril avab Olari Elts kontserdi Soomes Lahti Sibeliustalos Erkki-Sven Tüüri orkestripoeemiga \"Elamata jäänud elu paine\" (\"Le poids les vies non vécues\"), mille Tüür kirjutas sajandi möödumisel Esimesest maailmasõjast, mängib Sinfonia Lahti. Ettekandel on veel Maurice Raveli Klaverikontsert vasakule käele, kus solistiks on Izumi Tateno, ning Antonín Dvořáki Seitsmes sümfoonia. Juba nädala pärast on Eltsil kontsert teise Soome orkestriga, kus ta on olnud ka külalisdirigendi ametipostil: Helsingi Muusikamajas mängib 8. detsembril Helsingi Linnaorkester Claude Debussy teosed \"Rondes des Printemps\" ja harvamängitud \"Fantaasia klaverile ja orkestrile\", solistiks prantsuse pianist Jean-Efflam Bavouzet. Et tegemist on Soome muusika päevaga, on Eltsi kavas veel Jean Sibeliuse Kolmas sümfoonia ning tema poeem-legend \"Lemminkäise tagasitulek\". Edasi on Olari Eltsil veel üks õhtu Soomes Tampere Filharmooniaorkestriga ning kolm kontserti kuulsa Gewandhaus-orkestriga Saksamaal Leipzigis. Jäävad nimetamata vaid Eltsi ülesastumised kodumail Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peakülalisdirigendina, samal postil on ta seni tegutsenud veel mitme orkestri ees Euroopas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Olari Eltsi selle hooajapoole kontserdid algasid Soomes ja Portugalis, seejärel esines ta Poolas ja Saksamaal. Soomes on tal seekord kuus kontserti viie erineva orkestri ees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCubs tuli üliraskest seisust välja ja võitis pesapallimaailma ihaldatuima autasu\n\n## Põhitekst:\n\nOtsustavas kohtumises alistas Cubs Indiansi kümne inningu järel 8:7, eelmised mängud jäid Cubsi poolt vaadates 0:6, 5:1, 0:1, 2:7, 3:2, 9:3.\n\nViimati tuli MLB finaalseerias 1:3 kaotusseisust välja Kansas City Royals, tehes seda aastal 1985. Chicago meeskonnale on see kolmandaks World Seriesi tiitliks ning viimati 1948. aastal profiliiga võitnud Indians võttis üle nende koha MLB-s pikimat aega tiitlipõua käes vaevelnud frantsiisina.\n\nFinaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Ben Zobrist.\n\nThis is ours. #WorldSeries #FlyTheW pic.twitter.com/DFNYx3YmBT\n\n— Chicago Cubs (@Cubs) November 3, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ookeanitaguse pesapalliliiga finaalseeria World Series võitis esimest korda pärast 108 aasta pikkust ootust Chicago Cubs, kes tuli Cleveland Indiansi vastu välja 1:3 kaotusseisust ning võitis finaalseeria 4:3.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTareq Taylori kokasaated Eestist jõuavad ETV eetrisse järgmisel aastal\n\n## Põhitekst:\n\nEestis filmis telekokk oma uut, neljandat hooaega, mis hakkab Rootsi televisioonis jooksma juba kevadel. ERRi hankeprogrammi ostja Tiina Annus ütles Menule, et ETV loodab praeguse plaani kohaselt uut hooaega näidata 2017. aasta teises pooles.\n\nRootsist pärit kuulus telekokk ja mitmete armastatud kokaraamatute autor, humoorikas ja võluv Tareq Taylor tutvustab saate vaatajale Skandinaavia kokakunsti kõrval ka Põhjamaade eluolu ja kultuuri. Ta rändab mööda kaunemaid ja omanäolisemaid paiku ning tutvub kohaliku toidukultuuriga, millest inspireeritult valmib alati ka mitu rooga.\n\nSarja esimesed kolm hooaega on jooksnud ETV-s ja kordusena ETV2-s.\n\nTareq Taylori seiklusi Eestis käis jälgimas ka ETV saade \"Ringvaade\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal külastas Eesti söögikohti Rootsi kuulus telekokk Tareq Taylor, kelle seiklusi on saanud jälgida ETV ja ETV2 kanalitelt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nInauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?\n\n## Põhitekst:\n\nAjuhaigused ehk neurodegeneratiivsed haigused nagu näiteks Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi, on kaasajal käsitletavad „epideemiana“, olles suureks koormaks mitte üksnes haigele endale, vaid ka nende pereliikmetele ja ühiskonnale.\n\nNeurodegeneratiivsetele haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates aju piirkondades. Tänu nendele protsessidele võivad haigel esineda liikumishäired või vaimsete võimete allakäik.\n\nKuigi meditsiin on teadusuuringute toel erinevate ajuhaiguste diagnoosimisel ja sümptomite leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või haigust lõpuni välja ravida.\n\nPille Taba inauguratsiooniloeng „Aju, vananemine ja neurodegeneratsioon“ annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest.\n\nProfessor Pille Taba lõpetas Tartu ülikooli 1985. aastal. Pärast neuroloogi erialavalikut töötas ta Jõgeva haiglas ning Tartu Maarjamõisa haiglas, kus alustas ka teadustööd Parkinsoni tõvest. Hiljem lisandusid toksilise parkinsonismi, hüperkineeside ja kesknärvisüsteemi infektsioonide uuringud. Ta on erialaselt end täiendanud Viinis, Karlstadis, Minneapolises ja Londonis ning teeb teaduskoostööd mitmete parkinsonismi uuringukeskustega Euroopas. Sügav huvi parkinsonismi vastu on Pille Taba viinud rahvusvahelisele areenile ja ta on kutsutud lektorina esindanud Eesti neuroloogiat paljudel rahvusvahelistel konverentsidel.\n\nSama tähtis on olnud tema kliiniline töö, patsiendiühenduste toetustegevus ning erialane koolitus- ja õppetöö, sealhulgas täiendushariduse korraldamine nii Tartu ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse juhatajana, Ludvig Puusepa nimelise neuroloogide ja neurokirurgide seltsi presidendina, kui ka rahvusvahelise liigutushäirete seltsi juhatuse liikmena.\n\nPille Taba on sotsiaalministeeriumi neuroloogia erialakomisjoni esimees ja Euroopa ravimiameti neuroloogia ekspertgrupi liige.\n\nVaata ka 100 sekundi teadusvideot, kus Pille Taba räägib, mis juhtub ajuga vananedes?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSüntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses\n\n## Põhitekst:\n\nAasta lõpul on OECD-l valmimas raport, milles analüüsitakse kõrgkoolide rolli teadmuskolmnurgas. Eesmärk on toota ja levitada teadmust nii hariduse (üliõpilased) kui ka innovatsiooni mõttes (ettevõtted, ühiskond) võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega ühiskonna jaoks.\n\nEesti poolelt aitavad raportit koostada lisaks Kadri Ukrainskile ka IT-visionäär ja ettevõtja Linnar Viik. ERR Novaator usutles neid raporti tulemuste valguses.\n\n„Põhimõtteliselt püüavad kõik valitsused „venitada“ teadmuskolmnurka suuremaks ehk laiendada kõiki tegevusi teadmusühiskonna eesmärgi saavutamiseks,“ märgib Ukrainski. Tema sõnul käib sellega aga kaasas päris palju kompromisse ülikoolide sees. Näiteks kuidas ühitada oma tegevuses massiharidust ja teadust, kuidas ülikoolide nn eliidi selekteerimise ja bürokraatia koolitamise rolli täita, aga samuti kuidas siduda haridust ja innovatsiooni, et ettevõtted saaksid paremini ligi talentidele jne.\n\nKui poliitikate kujundamises on riigikontroll juhtinud tähelepanu n-ö silotornide efektile, kus institutsioonid toimetavad omaette ega suuda teistega koostööd teha, siis sarnased probleemid on ka teaduses, hariduses ja innovatsioonis, sedastab Ukrainski.\n\nValmivas raportis tuuakse välja erinevate riikide teadmuskolmnurga toimimist kirjeldavate uuringute põhjal olukorra hinnang ja poliitikakujundamise õppetunnid.\n\n„Eesti puhul saab öelda, et meil on need tegevused juba riigi tasandil fragmenteeritud. Meil on kolm strateegiat, mis neid kolmnurga tippe püüavad strateegiliselt juhtida: TAI, ettevõtluse ja elukestva õppe strateegiad,“ kirjeldab Ukrainski.\n\nLinnar Viik lisab, et poliitika ilma mõõdetavate väljundite ning nende saavutamiseks mõeldud tegevusteta on vaid sõnad paberil.\n\nSee osa kolmnurgast, mis puudutab teadmusmajanduse tegevuste arendamist, on justkui olemas ning indikaatorite mõttes on nii teadus (publikatsioonid, lepingud), haridus (tudengite arv) kui ka innovatsioon (ettevõtete TA investeeringud) kasvanud. Samas napib nende tegevuste omavahelist seotust ja seetõttu jäävad need tegevused teineteist asendavateks valikuteks: teadlane kas teeb teadust või õpetab või täidab ettevõtte arenduslepingut.\n\n„Leidsime Eesti ülikoolidest rohkem näiteid tegevuste seostest n-ö kahekaupa (innovatsioon-teadus, haridus-teadus, innovatsioon-haridus) ning enamasti need olid teaduskonna, uurimisgrupi või üksikteadlase algatused,“ selgitab Ukarinski. Ta lisab, et süsteemset lähenemist strateegias võivad eesmärgid olla sõnastatud, kuid tegevusi jääb väheks.\n\nEttevõtted ei investeeri teadusmahukasse arendusse\n\nTeadusmahukust peetakse riigi majanduskasvu aluseks. See on nõnda sõnastatud ka erinevates strateegiates. Ometi napib ettevõtetel huvi teadusmahukate arendustööde tellimiseks. Miks?\n\nLinnar Viik toob välja, et analüüsida tuleks lähemalt konkreetset riiki, majandussektorit ja ettevõtet. „Mitte kõik riigid ega majandussektorid, ettevõtetest rääkimata ei siirdu innovatsioonipõhisesse etappi korraga, vaid märkimisväärse pingutuse tulemusena.“ Eesti ettevõtted, kes on allhankija positsioonis hoiavad pigem oma tegevuse kuluefektiivsena ega liigu innovatsiooni poole.\n\nKadri Ukrainski toob siinkohal rahvusvahelistele edulugudele viidates, et nende puhul on tegu olnud suurettevõtetega, kes on olnud ülikoolidele partner õppes, teaduses ja innovatsioonis. Eestis on aga suuri ettevõtteid vähe ning sageli kuuluvad nad kontsernidesse, kes pigem tellivad arendustegevuse omanikriigi ülikoolidelt.\n\n\"Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist.\"\n\nSamas aga kaasasid Eesti idufirmad 2015. aastal ligikaudu 100 miljonit eurot kapitali, mis on märkimisväärne summa, toob Viik välja. „See on võrreldav meie TÜ või TTÜ aastaeelarvega. Idufirmade kasutada olevast kapitalist on ülikoolidega koostöösse suunatud vaid pisku – see on oluline mõtlemise koht.“\n\nÜlikool suudab olla partner valdkondades, kus uuendus vajab pikaajalist ja järjepidevat rutiini. Linnar Viigi mõttele viidates märgib Ukrainski, et kiirete ja üksikisiku ideedele tugineva innovatsiooni puhul jääb ülikool jänni oma protseduuride ja paljude tegevuste samaaegse toimimise tõttu. Ehk ülikoolil pole vajalikke jõude seisvaid vahendeid, et väledalt reageerida ettevõtluspartnerite vajadustele.\n\nSamas siin saab ülikool olla partneriks hariduses ja innovatsioonis, pakkudes tudengitele ideekonkursse, hackhathone ja taristut, mis väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele on oluline.\n\nLinnar Viik toonitab veel üht aspekti: nõuet teha ülikoolidel koostööd just Eesti ettevõtetega ja vastupidi. Näiteks on olemas rahastusmeetmed, mis peaksid soodustama koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel, kuid tegu peab olema Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti firmaga.\n\n„Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist. Nagu ei ole olemas enam läbivalt rahvuslikku teadust, vaid teadus on globaalne, on sama ka majanduse ning ettevõtlusega – konkureeritakse golbaalselt,“ selgitab Viik.\n\nTeadlaskarjääri kitsaskohad\n\nMõne aja eest ERR Novaatorile intervjuu andnud Tartu ülikooli õppejõu ja ettevõtja Margus Niitsoo hinnangul ei väärtustata Eestis piisavalt kvaliteetset õppetööd ega koostööd ettevõtlusega. Teadusrahastuse süsteem on üles ehitatud teaduspublikatsioonidele ning teadlastel on nii rahastust kui karjääriedu lihtsam saavutada puhtalt teadust tehes.\n\nKadri Ukrainski nõustub, et praeguste stiimulitega soodustatakse pigem teaduse tegemist kui õpetamist. „Mulle tundub, et ka rakendusuuringuid teeme me finantseerimise hankimiseks, et nendelt püüda publitseerida,“ räägib Ukrainski. Tema sõnul käib see eelkõige sotsiaalteadlaste kohta, kellel baasteaduse raha Eestis napib.\n\n„Paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“\n\nUkrainski sõnul peaksime aktsepteerima, et publikatsioon on asendatav mõne teise tegevusega väljaspool õpet ja teadust, näiteks ettevõtte või kohaliku omavalitsuse konsulteerimisega.\n\n„Kui teadlane suudab rahvusvaheliselt publitseerida korralikes kohtades, siis on tema n-ö kvaliteet kontrollitud ja ta ei pea maksimeerima publikatsioonide ja tsiteeringute arvu. Praegu see nii ei ole ja paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“\n\nProjektipõhist rahastust kommenteerides toob Ukrainski välja aga vajaduse mõtteviisi muuta. Kuna finantseerija otsustab, mida selle raha eest tehakse, ning otsustajate hulgas on suur osa teadlastest, siis on otsuse küsimus, kas raha eest tehakse rakendusuuringuid, baasteadust või hoopis konsulteeritakse ettevõtteid teatud aja jooksul.\n\nMõtteviisimuutust vajab aga teadlaskarjäär tervikuna. Sellele on varem tähelepanu juhtinud Maaülikooli professor Ülo Niinemets kui ka TÜ professor Maaja Vadi koos Eneli Kindsikoga. Teadlased toovad välja vajaduse järjepideva baasrahastuse järele, mis võimaldaks keskenduda stabiilselt teaduse tegemisele. Karjäärimudelile, ehk sellele kuidas teadlaseks saada ja kuidas teadlaskarjäärist väärikalt väljuda, keskendutakse vähem.\nSellele on osaliselt mõelnud Tallinna tehnikaülikool, kes hiljuti teatas tenuuri ehk alaliste akadeemiliste ametikohtade sisseseadmisest. Tenuuri ametikohad ühendavad õppejõu ja teadlase ameti ühtseks professori ametiks, kus teadus- ja õppetöö osakaal võib varieeruda sõltuvalt professori eelistustest ja ülikooli vajadustest.\n\n„Kui teadlane peab iseennast rahastama, siis kulub suur osa tema ajast rahastuse taotlemisele, aga [tenuuri – toim.] eesmärgiks on tuua mõned inimesed sellest tsüklist välja pigem teadust ja õpet, aga samuti koostööd ehitama,“ selgitab Ukrainski, kuidas tema tenuuri näeb.\n\nTa suhtub tenuuride juurutamisse üldiselt positiivselt: „Minu arvates see on ainus võimalus ülikoolil uusi või ka nõrgaks jäänud teadusvaldkondi uuesti jalule aidata. Samas on piiranguks ülikooli või ka teaduskonna ressursid selliseid tenuure rahastada ja ka olemasolevad rutiinid asutuse sees, mistõttu ei pruugi see tenuur alati tulemusi anda.“\n\nKuidas teadlane „pensionile“ saata?\n\nTeadlaskonna vananemisele ja karjäärist väljumise võimaluste piirangutele viitas Ülo Niinemets ka üle-eelmisel suvel. Eluaeg teadustööd teinud inimesel on raske leida rakendust mõnes muus valdkonnas. Kadri Ukrainski lisab ühe põhjuse, miks muusse tegevusvaldkonda liikumine kerge pole: teadlased ei ole harjunud ühiskonnaga suhtlema ja seetõttu ei saa ka väljastpoolt pakkumisi. „Teine on see, et teadlased ise hoiavad teadusest kinni ja ei ole valmis loobuma.“\n\nUkrainski hinnangul oleks üks võimalik lahendus, kui teadlaskarjääri alguses näeksime teadlase rolli kitsamana, st rohkem fokusseeritud teadusele-õppele, et ennast esmalt tõestada, ning seejärel laiemana teaduse organiseerimisel ja ühiskonnaga suhtlemisel.\n\nTeadlaskarjääri lõpus võikski teadlane tegutseda rohkem konsulteerija ja nõuandjana poliitikakujundajatele ja ka ettevõtjatele, kuna tal on rohkem kogemusi ja laiemaid teadmisi. Praegu on idee poolest selline roll Eesti Teaduste Akadeemial. „Pigem on siin küsimus rahastamises. Kui ülikool saab finantseerimise teaduses, ja kasvavalt ka õppes, projektipõhiselt, siis teadlane peab selleks, et ülikooliga seotud olla, taotlemagi seda finantseeringut niikaua kui ta jaksab.“\n\nVeel edasi tulevikku vaatavalt oleks õigustatud küsida, kust tuleb teadlase pensioniraha, et säilitada väärikat elatustaset? Tänavu juulis loodi Euroopas RESAVER fond, millesse tööandjad, näiteks ülikoolid, saavad panustada, et pensioneeruvatel töötajatel säiliks sissetulek.\n\nKadri Ukrainski on aga sellise süsteemi toimimisse ei usu. „Küsimus on väga lihtne: kas me oleme nõus praegust kõrgharidus- või teadusraha investeerima pensionifondidesse? Ma olen selles osas skeptiline.“\n\nSüntees mõtteteradena\n\nKadri Ukrainski ja teiste teadlaste mõtete sünteesi põhjal võib välja tuua, et hariduse, teaduse ning innovatsiooni kolmnurgas olevad probleemid vajavad mitmetahulist lähenemist. ERR Novaator toob siinkohal välja kitsaskohad, millele kutsume teadlasi ja poliitikakujundajaid kaasa mõtlema:\n\nÜlikoolide „silotornide probleem“: kuidas haridus-, teadusasutused ja ettevõtted võiksid tegudes innovatsioonini jõuda?\nStrateegiate paljusus: kuidas viia erinevates strateegiates välja toodud eesmärgid ühtsetele alustele ja jõuda reaalsete rakendusteni?\nSuurettevõtete arendustegevus: kuidas meelitada suurettevõtteid tegema oma arendustööd siinsete ülikoolidega ja kuidas meelitada välisriikide ettevõtteid siinsetesse ülikoolidesse oma teaduspõhist arendust tooma?\nPublikatsioonipõhine hindamine: kuidas väärtustada teadlase tööd ka hariduses ja ettevõtluses, et teadlase ainus valik teadlaskarjääris poleks vaid teaduspublikatsioonidele.\n\nProfessor Kadri Ukrainski pidas hiljuti inauguratsiooniloengu teemal „ Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises “.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedo firmad nõuavad Meie Maa väljaandjalt 73 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKõik kolm tsiviilmenetlusse antud kohtuasjad, mille nõuded on vastavalt 21 870 eurot, 22 000 eurot ja 29 000 eurot, lähtuvad konkureeriva maakonnalehe Saarte Hääl omanikult Vjatšeslav Leedolt või temaga seotud ettevõtetelt ning käsitlevad ajalehtedes Meie Maa ja Hiiu Leht ilmunud Leedo enda või tema ettevõtete tegemisi kajastavaid artikleid.\n\nMeie Maa ja Hiiu Lehe kirjastamisele keskendunud OÜ Saaremaa Raadio tegevjuhi Priit Rauniste sõnul on jäänud mulje, et konkureerivat lehte omav Leedo püüab Meie Maa väljaandjat lihtsalt kurnata ja selle suud sulgeda.\n\nTänavune esimene kohtuasi sai alguse augustis, kui Meie Maa tsiteeris üht ERR-i uudist võlausaldajate nõuete kohta Leedo Saksamaal tegutseva firma suhtes. Saaremaa Laevakompanii (SLK) andis kohtusse aga just Meie Maa väljaandja OÜ Saaremaa Raadio. Rõhutakse sellele, et Meie Maa on avaldanud SLK kohta ebaõigeid andmeid, hagis soovitakse nende ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.\n\nJärgmine hagiteade, mille algataja oli OÜ Tuule Piletikeskus, saabus septembri lõpus ja sisaldas Meie Maas avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.\n\nKolmas, millele kostja veel vastatagi pole jõudnud, oli juba Vjatšeslav Leedo isiklik hagi, seekord Hiiu Lehe vastu. Leht tsiteeris Hiiu maavanema sõnu, pani artikli pealkirjas ühe sõna jutumärkidesse ja hageja tõlgendas seda kui isiklikku solvangut.\n\n\"Tegelikult pole asi niivõrd õigluse ja õiguse tagaajamises, vaid meie kurnamisega nii aja- kui rahakulu kaudu, mis läheb õigusabile,\" ütles Rauniste. \"Näib, et lisandub ka soov meie suu täiesti lukku panna, et me ei julgeks enam ühtegi lugu Leedo tegemistest või tegematajätmistest kirjutada.\"\n\nMaalehte konsulteerinud juristi sõnul on mõnevõrra küsitav kahe esimese hagi ülesehitus, kuna juriidilisel isikul ei saa justkui tekkida moraalset ehk mittevaralist kahju, mida SLK ja Tuule Piletikeskus on siiski otsustanud kohtu kaudu küsida.\n\nVjatšeslav Leedo teatas oma nõuniku kaudu, et ei soovi pooleliolevate kohtuasjade teemal praegu meedias sõna võtta. Nimelt on Leedo seda meelt, et nende asjadega tegelevad juristid ja praegu pole midagi kommenteerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa ärimees Vjatšeslav Leedo ja temaga seotud ettevõtted on viimase paari kuu jooksul andnud kohtusse kolm hagi kohaliku maakonnalehe Meie Maa vastu, kahjunõuete kogusumma küünib 72 857 euroni, kirjutab Maaleht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Soome populaarseim erakond on jätkuvalt SDP\n\n## Põhitekst:\n\nUuringufirma Taloustutkimus küsitles uuringu raames 2433 inimest, kellest ütles oma eelistuse 1430 inimest ehk 58,8 protsenti. Küsitlus viidi läbi 5. oktoobrist 1. novembrini ja uuringu statistiline viga on suurimate erakondade puhul umbes 2,1 protsenti.\n\nSDP-d toetas vastanutest 21,2 protsenti, mida on septembriga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem.\n\nVastanutest 19,6 protsenti toetas peaministriparteid Keskerakond, mis langes kuuga 0,9 protsendipunkti võrra. Erakonna toetus on viimase aastaga kõikunud 20-22 protsendi vahel.\n\nToetus võimuparteile Koonderakond tõusis 1,7 protsendipunkti võrra tasemele 18,8 protsenti.\n\nNeljandal kohal olid 13,6 protsendiga Rohelised, mille toetus langes 0,4 protsendipunkti võrra. Viiendal kohal oleva Vasakliidu vastavad näitajad olid 8,7 protsenti ja 0,1 protsendipunkti.\n\nVastanutest 8,5 protsenti toetas kolmandat koalitsiooniparteid Põlisoomlased. Erakonna populaarsus pöördus taas langusesse, vähenedes kuuga 0,7 protsendipunkti võrra. Erakond pälvis 2015. aasta parlamendivalimistel 17,7 ja 2012. aasta kohalikel valimistel 12,2 protsenti häältest. Järgmised kohalikud valimised toimuvad 2017. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome populaarseim erakond on opositsiooniline Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP), mille toetus on pärast juunit tõusnud iga kuu, selgus neljapäeval Soome rahvusringhäälinu YLE avaldatud küsitlusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPakistanis hukkus kahe rongi kokkupõrkes 17 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus leidis aset sadamalinnas Karachis, kui Multani linnast teele asunud rong rammis Jumma Gothi rongijaamas seisnud rongi.\n\nTelepildist võis näha paindunud metallist vagunivrakkides lõksus inimesi, keda päästjad üritasid vaguneid lõhki lõigates välja saada.\n\n\"Praegu me ei tea ohvrite täpset arvu, kuid mõlemas rongis võib (kokku) olla kuni tuhat reisijat,\" ütles kõrge ametnik Nasir Nazeer. \"Saatsime kohale raskemasinad ja lõikevarustuse, et eemaldada ümber paiskunud vagunid rööbastelt ja päästa reisivagunites lõksus olevad inimesed.\"\n\nKarachi Jinnah' haigla pressiesindaja Seemi Jamali sõnul hukkus vähemalt 17 inimest. Tema varasemal teatel toodi haiglasse lisaks veel 50 vigastatut.\n\nRongiõnnetused on Pakistanis tavalised. Riik päris endiselt koloniaalvõimult Suurbritannialt tuhandeid kilomeetreid raudteerööpaid, mis on halvas seisus korruptsiooni, kehva halduspraktika ja investeeringute puudumise tõttu.\n\nSeptembris sai riigi keskosas asuvas Multani linnas kahe rongi kokkupõrkes surma neli ja viga üle saja inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pakistani lõunaosas hukkus neljapäeva varahommikul kahe rongi kokkupõrkes vähemalt 17 inimest ning kümned said viga, ütlesid ametnikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivas: opositsooni kavandatud umbusaldusavaldus kukub läbi\n\n## Põhitekst:\n\nRõivas ütles usutluses Õhtulehele, et tõenäoliselt saavad umbusaldajad 7. novembril umbes sama palju hääli nagu eelmiselgi korral ehk kuskil 40 kanti.\n\n\"Arvan, et läheb üsna täpselt opositsiooni liini pidi. Sõltub kindlasti sellest, kui paljud opositsioonisaadikud lähetuses on,\" märkis ta.\n\nRõivase hinnangul umbusaldus riigikogus kindlasti läbi ei lähe.\n\n\"Mis ma siin spekuleerin stsenaariumidega, mille õnnestumise tõenäosus on väike. Ma keskendun oma igapäevatööle ja mõistan, et opositsioonil on aeg-ajalt vaja, kui ühtegi sisulist ideed pole, kas või sellega pilti pääseda, et peaministrit või valitsust rünnata. Kui opositsioon sellest jõudu juurde saab, ehk tuleb selle tuules mõni sisulisem idee, mis oleks alternatiiviks valitsuse poliitikale, mille üle saaks debateerida,\" ütles Rõivas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Taavi Rõivas on kindel, et 7. novembriks opositsioonisaadikute kavandatud umbusaldushääletus kukub riigikogus läbi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla oli Balti liigas lisaajal üle Riia Baronsist\n\n## Põhitekst:\n\nRapla oli Riias toimund mängus enamuse ajast juhtrollis, olles poolajaks ees 39:34 ning ühel hetkel edestades Baronsit ka 11 punktiga. 42 sekundit enne kohtumise lõppu juhtis Rapla veel viie punktiga, kuid Baronsil lubati viigistada ning mäng lisaajale viia.\n\nLisaajal suutis Rapla kohtumisest võitjana väljuda, olles Baronsist üle 14:8 ning kogu mängu kokkuvõttes 86:80. Thomas van der Mars viskas Rapla kasuks 23 punkti ning võttis 12 lauapalli, Rasham Suarez lisas 17 ning Sven Kaldre 16 silma. Rapla asus A-alagruppi kolme võidu ja ühe kaotusega juhtima.\n\nRakvere Tarvase 54:81 kaotusmängus oli Tarva parim Justin Baker 16 punkti ja seitsme lauapalliga, Sten Saaremäel ja Timo Eichfuss toetasid teda kaheksa punktiga. Tarvas on kaotanud kõik neli seni peetud kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Balti liigas astusid kolmapäeval võõrsil võistlustulle kaks Eesti klubi. Rapla alistas lisaajal 86:80 Riia Baronsi, Rakvere Tarvas kaotas Pasvalyse Pieno zvaigzdesile 54:81.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nImprovisatsiooniline \"Rõud trip\" toob lavale eestlaste kiindumuse autoreisidesse\n\n## Põhitekst:\n\nEtenduse tegevus toob kokkuneli sõpra, kes pole juba mõnda aega teineteist näinud. Kaotatud aeg otsustatakse tagasi teha asudes ühiselereisile, mis eestlastele omaselt võetakse ette autoga. Lisaks reisikohvrile on igal seiklejal agakaasas ka üks saladus. Etenduses \"Rõud trip\" on ettearvamatuid seiklusi, valusaid elu õppetunde, tülisid ja äpardusi, eneseületusi ja võidurõõmu, kõigele vastupidavat sõprust ning südamepõhjast naeru.\n\nKogu etendus on algusest lõpuni kohapeal improviseeritud. Publikul on võimalus etenduse kulgu suunata ja näha ideede sündi ning teostust otse teatrilaval. See võimaldab nautida loomismomenti selle ehtsas koomilisuses.\n\nEsietendus toimub 10. novembrilkell 19.00 Tallinna kammerteatris.\n\nImproteater IMPEERIUM truppi kuuluvad näitlejad Merilin Kirbits, Maarika Mesipuu-Veebel (Rakvere teater), Kati Ong (Endla teater), Mairi Tikerpalu, Erki Aule, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Maarius Pärn. Lisaks improviseerivad etendustes ka muusikud Ragnar Toompuu ja Madis Kreevan ning valgustajad Mario Saarik ja Aleksander Sprohgis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Improteater IMPEERIUM toob välja etenduse \"Rõud trip\", kus saab kajastust eestlaste kiindumus autoreisidesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Thunder võttis Westbrooki toel neljanda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nRussell Westbrook jätkas oma suurepärast hooaja algust, panustades Thunderi võitu 35 punkti, kuue lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Thunderi resultatiivsuselt järgmine mees oli Victor Oladipo üheksa silmaga. Clippersi tulemuslikeim oli Chris Paul 15 punkti, üheteist lauapalli ja kaheksa resultatiivse sööduga.\n\nHouston Rockets seljatas New York Knicksi tulemusega 118:99. Sujuvalt on möödunud James Hardeni positsioonivahetus viskava tagamängija kohalt mängujuhiks – seekord jäi mehe arvele 30 punkti ning 15 resultatiivset söötu. Teisipäevases kohtumises Cleveland Cavaliersi vastu 41 punkti visanud ning samuti 15 korvisöötu jaganud Hardenist sai esimene mees pärast Magic Johnsonit hooajal 1986-87, kes kahes järjestikuses mängus 30 punkti visanud ja 15 korvisöötu jaganud on.\n\nTulemused:\nCharlotte Hornets – Philadelphia 76ers 109:93\nWashington Wizards – Toronto Raptors 103:113\nAtlanta Hawks – Los Angeles Lakers 116:123\nBrooklyn Nets – Detroit Pistons 109:101\nBoston Celtics – Chicago Bulls 107:100\nMemphis Grizzlies – New Orleans Pelicans 89:83 (lisaajal)\nUtah Jazz – Dallas Mavericks 97:81\nPhoenix Suns – Portland Trail Blazers 118:115 (lisaajal)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA peeti kolmapäeval kümme kohtumist. Cleveland Cavaliersi kõrval jätkab ainsana kaotusteta Oklahoma City Thunder, kes alistas Los Angeles Clippersi 85:83.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nERR.ee tähelepanukontroll: mida arvasid arvajad?\n\n## Põhitekst:\n\nLaadimine...\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel oktoobris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nYana Toom on nõus kandideerima ka Tallinna linnapea ametisse\n\n## Põhitekst:\n\nToom rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et teda huvitaks Tallinna linnapea koht.\n\n\"Huvitaks vist küll, miks mitte. Erakond otsustab, kes ja kuhu läheb. Ma saaksin sellega hakkama küll, see on selge,\" ütles Toom.\n\nVälispoliitka kohta märkis Toom, et eelmisel nädalal oli riigikogus Euroopa Liidu poliitika arutelu, kus peaminister Taavi Rõivas ütles välja mõned asjad, mis ei ole üldse iseenesestmõistetavad, kuid keegi ei vaielnud vastu.\n\n\"Näiteks, et pole vaja Euroopa armeed, meil on NATO, sellest piisab. Ma nii ei arva. Aga pole isegi vahet, mida ma arvan, asi on selles, et me lihtsalt võtame selle info teadmiseks ja me isegi ei aruta ega vaidle,\" märkis ta.\n\nToomi sõnul peab Euroopa, kui ta tahab olla maailmas arvestatav tegur, olema iseseisev ka sõjaliselt. \"NATO-st ei piisa,\" märkis Toom.\n\nToomi kinnitusel ei kavatse ta Keskerakonna esimeheks saades midagi ette võtta Keskerakonna ja Vldimir Putini parteiga Ühtne Venemaa sõlmitud lepinguga.\n\n\"Lepingust ei saa midagi. Ma usun, et leping peab olema seal, kus ta on. Venemaa on meie naaber, teist võimuerakonda Venemaal ei ole ja on selge, et naabriga peab kuidagi läbi saama,\" märkis ta.\n\nToom on nõus, et Venemaa on osa oma naaberriigi annekteerimisel rikkunud rahvusvahelist õigust, kuid ei pea Venemaale sanktsioonide kehtestamist õigeks. \"Kui vaatame sanktsioone jällegi Krimmi vastu, siis keda me karistame? Krimmi elanikke,\" nentis ta.\n\n\"Poliitikas on huvid ja kõik muu on sekundaarne. 2020. aastal pidi Sevastopolisse tulema NATO mereväe baas. See, kes lootis, et Putin laseb sellel juhtuda, peab olema väga lühinägelik. Kui meil oleks teada, et Ahvenamaale tuleks Venemaa sõjaväebaas, uskuge mind, küll NATO reageeriks kiiremini kui Putin,\" leidis Toom.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimeheks kandideeriv Yana Toom leiab, et ta võiks vabalt kandideerida ka Tallinna linnapeaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga 14 inimest, üks inimene hukkus\n\n## Põhitekst:\n\nKell 6.56 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Muuga teel, kus 51-aastane naine sõitis Nissan Almeraga teelt välja vastu posti. Juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.\n\nKell 8.15 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 8. kilomeetril, kus 36-aastane naine sõitis Volkswagen Golfiga peateele ette veokile Volvo FM, mida juhtis 46-aastane mees. Saadud löögist paiskus sõiduauto vastu vasakpoolses sõidureas Tallinna poole liikunud bussi Vanhool T815, mida juhtis 66-aastane mees. Seejärel paiskus sõiduauto vastu sõidusuundi eraldavat metallist teepiiret. Volkswageni juht ja selles olnud üheksa-aastane tüdruk, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 9.30 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Aegviidu vallas Jägala-Käravete maanteee 35. kilomeetril, kus 82-aastane mees sõitis Chevrolet Sparkiga teelt välja. Juht ja autos olnud 77-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 9.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna–Pärnu-Ikla maantee 17. kilomeetril, kus 33-aastane mees sõitis marsruuttaksoga Renault Master teelt välja ja rullus üle katuse. Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetati kolm bussis reisijatena olnud naist, kes ei olnud end turvavööga kinnitanud.\n\nKell 10.50 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Anija vallas Jägala-Käravete maantee 34. kilomeetril, kus 28-aastane naine sõitis Volkswagen Pologa teelt välja. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 11.08 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Audru vallas Ahaste külas Pärnu-Lihula maantee 22. kilomeetril, kus 75-aastane mees kaldus Subaru Legacyga vastassuunda ja põrkas kokku veokiga Scania, mida juhtis 24-aastane mees. Subaru juht hukkus.\n\nKell 16.30 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 73. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis Ford Transitiga teelt välja kraavi ning kraaviga ristuva teetammi otsa. Õnnetuses sai viga kaasreisija, 34-aastane mees, kes toimetati Paide haiglasse.\n\nKell 16.40 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu maantee 31. kilomeetril, kus 22-aastane mees tegi Volkswagen Golfiga veoautost möödasõitu ja põrkas kokku otse vastu liikunud Ford Galaxyga, mida juhtis 59-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 17.10 juhtus liiklusõnnetus Tallinna-Narva maantee 205. kilomeetril, kus 25-aastane mees tegi Volkswagen Passatiga möödasõitu ja põrkas vastassuunas kokku veokiga Scania R214, mida juhtis 44-aastane mees. Õnnetuses sai viga Volkswageni juht ja kaasreisija, seitsme-aastane poiss, kes toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.\n\nKell 20.57 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Otepää vallas Pühajärve-Pukamõisa teel, kus 56-aastane mees sõitis tsisternautoga Mercedes-Benz teelt välja kraavi. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval juhtus üle Eesti 10 liiklusõnnetust, milles sai vigastada kokku 14 inimest ja üks inimene hukkus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Energia tahab rahvusvahelise riigihankega osta tehnoloogiat allmaakaevandamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise riigihanke käigus hangib Eesti Energia allmaakombaini, laetugede süsteemi ja kombaini toetava taristu, milleks on elektrivarustus, konveiersüsteemid, purustid ja muu selline.\n\nHanke esimeses osas on kvalifitseerimistaotluste esitamine, mida saab esitada tänavu 5. detsembrini. Taotlejad kvalifitseeritakse järgmise aasta esimeses kvartalis ja peale edasist hanketegevust peaks hanke võitja selguma järgmise aasta lõpuks.\n\nKombainkaevandamine vähendab põlevkivi kadusid 5-10-protsendile võrreldes Estonia kaevanduses kasutusel oleva kamberkaevandamise tehnoloogiaga, kus 22-35 protsenti põlevkivist jääb maa alla maapinda toestama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia kuulutas välja hanke kombainkaevandamise tehnoloogia ostmiseks, et alustada 2019. aastal Narva karjääris allmaakaevandamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia keskosas leidis taas aset maavärin\n\n## Põhitekst:\n\nKohalike võimuesindajate sõnul pole esialgu suurematest kahjudest teatatud.\n\nSeismoloogide informatsiooni kohaselt asus tõuke kese umbes 50 kilomeetri kaugusel Perugiast kagus ja vaid kümne kilomeetri sügavusel.\n\nViimati värises maa samas piirkonnas pühapäeval ning põhjustas laialdasi purustusi Norcia väikelinnas ja selle ümbruses.\n\nItaalia kesk- ja lõunaosa pühapäeval raputanud 6,6 magnituudisele maavärinale on järgnenud umbes 1100 järeltõuget, kinnitas teisipäeval riiklik geofüüsika ja vulkanoloogiainstituut. Tegemist oli viimase 36 aasta võimsaima maavärinaga Itaalias. Maa-aluste tõugete kese asus keskaegse Norcia linna lähedal.\n\nKuigi keegi surma ei saanud, jättis maavärin peavarjuta üle 22 000 inimese.\n\nPeaminister Matteo Renzi lubas, et kogu piirkond ehitatakse uuesti üles, kuid ta hoiatas, et see võib aega võtta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia keskosas leidis neljapäeva varahommikul aset 5,0 magnituudine maavärin, teatas USA geoloogiateenistus (USGS).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTokyo OM-i juhatuse liige: mängude toimumise otsus langetatakse kevadel\n\n## Põhitekst:\n\nÜks kuuest juhatuse asepresidendist ja endine olümpiaminister Endo tõi esimest korda välja korralduskomitee tehtud mängude toimumise kohta otsuse vastuvõtmise ajakava. Varasemalt on Rahvusvahelise Olümpiakomitee Tokyo inspektsiooni juht John Coates välja toonud, et kui oktoobriks ei suudeta koroonaviirust kontrolli alla saada, siis tuleb vastu võtta otsus, kuidas mängudega edasi minna.\n\nÜks on kindel, kui olümpiamänge 2021. aastal korraldada ei ole võimalik, siis neid rohkem edasi ei lükata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tokyo olümpiamängude juhatuse liige Toshiaki Endo andis mõista, et korraldajad peavad jälgima uudset korooviiruse olukorda järgmise kevadeni ning seejärel otsustama kas suurvõistlus toimub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPikk jätkas Poolas kibemagusa viigiga\n\n## Põhitekst:\n\nTõsi, viimane tulemus pakkus mingil määral ka positiivset, sest Wigry oli 77. minutil juhtima asunud ning Miedz jõudis viigiväravani alles kolmandal lisaminutil, mängides seejuures alates 84. minutist ka arvulises vähemuses. Pikk tegi kaasa kogu mängu, kirjutab Soccernet.ee.\n\nPoola esiliiga tabelisse vaadates rõõmustamiseks aga põhjust pole, sest Miedz on otsepääsmest kõrgliigasse langenud juba 11 punkti kaugusele ning play-off 'i kohtagi omatakse vaid ühepunktilise eduga. Seejuures on kõik ülejäänud 24. vooru kohtumised veel pidamata.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Artur Pika koduklubi Legnica Miedz on saanud koroonapausi järel ühe pettumuse teise järel - kahele kaotusele järgnes reedel 1:1 viik tabeli eelviimase meeskonna Suwalki Wigry vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA lubab Hiina lennufirmadel samuti teha nädalas kaks edasi-tagasi lendu\n\n## Põhitekst:\n\nUSA transpordiamet ähvardas kolmapäeval peatada kõigi Hiina lennufirmade lennud Ühendriikidesse vastuseks Pekingi sammule mitte anda USA firmadele lennulube.\n\nHiina tsiviillennundusamet andis neljapäeval Delta Air Linesile ja United Airlinesile loa teha iga nädal Hiinasse ühe lennu.\n\nÜhendriikide transpordiamet toonitas reedel siiski, et on valmis oma otsuse koheselt tühistama, kui Hiina alustab uute piirangutega USA lennufirmadele.\n\nUSA lennufirmad vähendasid järsult või peatasid lennud Hiinasse seoses koroonapandeemiaga. Jaanuari alguses, enne pandeemiat, tegid USA ja Hiina lennufirmad umbes 325 lendu nädalas kahe riigi vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA muutis reedel Hiina lennufirmadele kehtestatud keeldu ning lubab nüüd kaks edasi-tagasi lendu nädalas ehk sama palju, kui Peking lubab Ühendriikide lennukompaniidele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli meistriliiga kuuendas voorus kohtuvad Kalju ja Flora\n\n## Põhitekst:\n\nVoor saab alguse laupäeval kell 13, kui FCI Levadia võõrustab A. Le Coq Arenal Tallinna Kalevit. Esimesed neli vooru võitudega läbinud Levadia jäi nädala keskel 0:2 alla Nõmme Kaljule ja jagab nüüd 12 punktiga teist-kolmandat kohta. Pärast sunnitud pausi head mängu näidanud Tallinna Kalev jagab omakorda seitsme silmaga neljandat-viiendat tabelirida.\n\nKell 16 tulevad Kadrioru staadionil murule Tallinna JK Legion ning Narva Trans. Mõlemad meeskonnad vajavad antud kohtumisest kindlasti võidulisa, sest kui Legion hoiab hetkel kolme punktiga üheksandat kohta, siis Trans leiab end ühe punktiga kümnendalt tabelirealt.\n\nPühapäevane mängupäev saab alguse kell 13, kui vastamisi lähevad kuue punkti peal olevad Viljandi Tulevik ning FC Kuressaare. Väärib märkimist, et viimasest viiest omavahelisest mängust on koguni neljal puhul võitjana väljakult lahkunud Kuressaare.\n\nKell 15 saab Hiiu staadionil avavile vooru keskne kohtumine, kui teist-kolmandat kohta jagav Nõmme Kalju võõrustab koduplatsil tabeliliider FC Florat. Mängule lisab vürtsi asjaolu, et mängijana pikalt FC Florat esindanud Marko Kristal saab nüüd Kalju peatreenerina vastu astuda kunagisele koduklubile.\n\nVoorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 19, kui seitse punkti kogunud Tartu Tammeka võtab kodumurul vastu Paide Linnameeskonna, kel hetkel tabelis kuus silma.\n\nPremium liiga 6. vooru mängud:\n\nLaupäev, 6. juuni\nkell 13 Tallinna FCI Levadia - JK Tallinna Kalev\nkell 16 Tallinna JK Legion - JK Narva Trans\n\nPühapäev, 7. juuni\nkell 13 Viljandi JK Tulevik - FC Kuressaare\nkell 15 Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Flora\nkell 19 Tartu JK Tammeka - Paide Linnameeskond\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Premium liigas jätkatakse sel nädalavahetusel kuuenda vooru mängudega ning vooru keskses kohtumises on vastamisi Nõmme Kalju ja FC Flora.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMessi jättis vigastuse tõttu meeskonnatreeningu vahele\n\n## Põhitekst:\n\nBarcelona meeskond naases peale kolmekuist pausi tavapäraste treeningute juurde esmaspäeval. Messi osales esimestes treeningutes, kuid puudus väljakult juba kolmapäeval. Neljapäeval oli meeskonnal puhkepäev. Kuna vigastus ei ole väga tõsine, siis ootab Barcelona ründajat palliplatsile tagasi mõne päeva jooksul.\n\nHispaania kõrgliigas pannakse pall uuesti mängu 11. juunist. Kaks päeva hiljem kohtub Barcelona Real Mallorcaga. Kõigi eelduste kohaselt peaks Messi selles osalema.\n\n\"Barcelona meeskonna kaptenil on väike venitusvigatus,\" seisis klubi avalduses. \"Reedel tegi ta iseseisvalt spetsiifilist tööd, et vältida tõsisemaid vigastusi, sest meie esimene mäng Hispaania kõrgliigas toimub juba kaheksa päeva pärast.\"\n\nBarcelona sihib tänavu kolmandat järjestikkust Hispaania meistri tiitlit. Hetkel juhitakse Madridi Reali kahe punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Barcelona jalgpalliklubi kapten Lionel Messi ei saanud reedesel treeningul kaasa teha kerge reielihase venitusvigatuse tõttu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump: USA on koroonaviiruse pandeemia rängima osa läbinud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on maailmaajaloo suurim majandus ja see jõud lubas meil sellest hirmsast pandeemiast läbi tulla, see on suurel määral läbi ja meil läheb hästi,\" ütles Trump briifingul.\n\n\"Oleme kõik otsused õigesti teinud,\" ütles Trump pandeemia haldamise kohta, ehkki see on nõudnud Ühendriikides enam kui 108 000 inimelu.\n\nTrump ütles ka, et majandus taastub kiiremini, kui osariigid ja omavalitsused piirangumeetmed ära lõpetavad.\n\nEnne seda oli tööministeerium reedel teatanud, et maikuus saadi riigis tagasi 2,5 miljonit töökohta ning pärast äärmiselt kõrget töökohtade kaotust eelnevatel kuudel vähenes töötuse määr nüüd 13,3 protsendini.\n\n\"Täna on võib-olla suurim tagasitulek Ameerika ajaloos, aga see ei peatu siin,\" rääkis Trump. Ta avaldas ka lootust, et järgmisel aastal ollakse taas kõrgemal kui kunagi varem ning ainus asi, mis saab seda takistada, on halb poliitika.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Donald Trump kinnitas reedel, et USA on suutnud koroonaviiruse pandeemia rängimast osast läbi tulla, sest numbrid näitavad tööhõive üllatavat suurenemist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvaheline Kergejõustikuliit avalikustas uuenenud kvalifikatsioonisüsteemi\n\n## Põhitekst:\n\nWA pikendas kvalifikatsiooniperioodi järgmise aastani, et sportlastel oleks rohkem aega kvalifikatsiooninormide püüdmiseks. Seejuures on kvalifikatsiooniperiood endiselt peatatud ajavahemikus 5. aprill - 30. november.\n\nMaratoni ja 50 kilomeetri käimise puhul arvestatakse mängudele kvalifitseerumist ja maailma edetabelit perioodil 1. detsember 2020 - 31. mai 2021.\n\n10 000 meetri jooksu, 20 kilomeetri käimise, kombineeritud ja teatevõistluste puhul arvestatakse mängudele kvalifitseerumist ja maailma edetabelit perioodil 1. detsember 2020 - 29. juuni 2021.\n\nKõikide teiste alade puhul arvestatakse maailma edetabeli seisu perioodil 1. detsember 2020 - 29. juuni 2021.\n\nMaratonijooksule kvalifitseerusid automaatselt kõik pikamaajooksjad, kes jõudsid mullu Dohas toimunud MM-il esikümnesse. Lisaks pääsesid olümpiamängudele 1. jaanuarist aastal 2019 - 5. aprillini aastal 2020 WA Gold Label maratonidel esiviisikusse ja Marathon Major Series (Tokyo, Bostoni, Londoni, Berliini, Chicago ja New Yorki maratonid) võistlustel esikümnesse jõudnud jooksjad. Automaatse koha tagavad veel jooksjad, kes jõuavad perioodil 1. detsember 2020 - 31. mai 2021 Gold Label maratonidel esikümnesse.\n\nTeatevõistlustele tagavad automaatse olümpiapääsme 2021. aastal Silesias toimuval WA teatevõistlusel esikaheksasse jõudnud võistkonnad, kui nad ei ole pääset juba 2019. aastal Doha MM-il teeninud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (World Athletics ehk WA) avalikustas uue Tokyo olümpiamängude kvalifikatsiooniperioodi ja kvalifitseerimiskriteeriumid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nWHO julgustab viiruspiirkondades rohkem maske kandma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valitsused peaksid julgustama avalikkust kandma maske, kui on (viiruse) laialdane levik ja füüsiline distants on keeruline nagu ühistranspordis, kauplustes või teistes kinnistes või rahvarohketes paikades,\" ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus pressikonverentsil.\n\nTa märkis, et üle 60-aastased inimesed, samuti terviseprobleemidega inimesed peaksid kasutama meditsiinilist maski olukordades, kus ei saa järgida sotsiaalse distantsi reeglit.\n\n\"Maskid iseenesest ei kaitse teid COVID-19 eest,\" rõhutas Tedros ja lisas, et endiselt on tähtis pesta käsi, hoida suhtlusvahemaad ja rakendada teisi meetmeid.\n\nTa lisas, et uue koroonaviiruse laialdase leviku piirkondades peaksid kõik tervishoiutöötajad kandma meditsiinilist maski kõikjal tervishoiuasutustes, mitte ainult COVID-19 patsientide osakondades. Arstid, kes töötavad kardioloogia- ja teistes osakondades, peaksid jätkama meditsiiniliste maskide kandmist ka siis, kui neil ei ole teadaolevalt ühtegi koroonapatsienti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ajakohastas reedel kaitsemaskide kandmise soovitusi COVID-19 pandeemia ajal, julgustades neid kasutama viiruse laia levikuga paikades rahvarohketes kohtades.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJuulis toimub virtuaalne Tour de France, millele saab kaasa elada 130 riigis\n\n## Põhitekst:\n\nEnne koroonaviiruse pandeemiat pidi Tour de France toimuma 27. juunist 19. juulini. Nüüd on võidusõit lükatud perioodile 29. august - 20. september. Selleks, et fännidel oleks siiski võimalus ratturitele kaasa elada ka juulis nõustusid korraldajad läbi viima virtuaalse velotuuri.\n\nKuigi täpsed detailid ei ole veel selgunud, siis võisteldakse virtuaalselt kolmel järjestikusel nädalavahetusel, 4. juulist 19. juulini. See teeb kokku kuus etappi, kus nais- ja meeskonnad saavad end proovile panna. Võistluse jaoks lõi Zwifti keskkond virtuaalmaailmasse uued rajad, mille hulka kuuluvad ka Nice'i avaetapp ja traditsiooniline finaaletapp Pariisi kesklinna tänavatel.\n\nEtappide pikkused jäävad ühe tunni ajase pingutuse juurde ning ühte võistkonda võib kuuluda neli ratturit. Kokku on osalemist kinnitanud 15 erinevat rattatiimi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmel järjestikusel juuli nädalavahetusel sõidavad 15 jalgratturite nais- ja meeskonda võidu virtuaalsel Tour de France'i velotuuril. Võistlust kannavad üle kümme telekanalit ja seda on võimalik näha 130 erinevas riigis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 2,3 protsendini SKP-st\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes 2019. aasta aprilli lõpu seisuga on puudujääk 440 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksulaekumine ehk umbes 140 miljonit võrreldes eelmise aastaga. Lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.\n\nMitmed riigieelarve kulud on kasvanud, eelkõige riigieelarvest antavad toetused, sealhulgas sotsiaaltoetused ja pensionid ning investeeringud. Riigieelarve majandamiskulud on samas vähenenud juba mitmendat kuud järjest. Kriisi mõju peegeldub ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide positsioonis, mis on samuti halvemas seisus kui aasta varem.\n\nAprilli eest tasuti maksu- ja tolliametile 583,9 miljonit eurot maksutulu, mida on 2,3 protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.\n\n2020. aasta nelja esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks kavandatud maksutulust täidetud 31,2 protsenti. Aprilli aktsiiside ja käibemaksu tasumises kajastub viirusepuhangu põhjustatud eriolukorra mõju suuremal määral kui märtsis, kuid tööjõumaksude puhul on eeldatavalt sügavam langus veel ees.\n\nKäibemaksu tasumise langus oli aprillis eelmise kuuga võrreldes ligi viie protsendipunkti võrra väiksem ehk 15,8 protsenti. Muutus oli tingitud sügavamast ettevõtete käibelangusest võrreldes eelmise kuuga, kuid samal ajal maksuvõlgnevused vähenesid.\n\nEriolukorra piirangute leevendamise järel lõppes ka 0-määraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperiood, mis tõi kaasa käibemaksuvõla 12 miljoni euro suuruse languse eelmise kuuga võrreldes. Käibemaksuvõlg on suurim hulgikaubanduse ning hoonete ehituse tegevusalal, vastavalt 63 ja 13 miljonit eurot. Hulgikaubanduses vähenes maksuvõlg kõige enam ehk 3,5 miljoni võrra.\n\nTegevusaladest kasvas aprillis käibemaksu tasumise kohustus enim taime- ja loomakasvatuses ning langes hulgikaubanduses, kus kohustus kasvas/langes 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 32 ja 27 protsenti. Taime- ja loomakasvatuse kasv tulenes teravilja ja kaunvilja müügi kasvust. Hulgikaubanduse käibe langus oli tingitud eelkõige mootorikütuste hulgimüügi ja teravilja hulgimüügi vähenemisest.\n\nAktsiiside nelja kuu tulu kokku moodustab 233,2 miljonit eurot, mida on 33 protsenti vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Aprillikuu tasumisi mõjutasid oluliselt eriolukorras kehtinud liikumispiirangud, mille tõttu langesid nii kütuste müügid lõpptarbijale kui ka alkoholi soetused, lisaks suurenes võlgnevus.\n\nKütuseaktsiisi tasumine suurenes aprillis 45 protsenti, seda põhjusel, et eelmisel aastal realiseeriti aprillis varusid ning seega deklareerimise tase oli toona tavapärasest madalam. Vaatamata kasvule aastases võrdluses oli aprillis veel kütuste deklareerimine tavapärasest tasemest keskmiselt 30 protsenti madalam. Müük lõpptarbijale vähenesid eelmise aastaga võrreldes nii bensiinil kui diislikütusel, vastavalt 29,4 ja 12,8 protsenti.\n\nAlkoholiaktsiisi tasumine vähenes aprillis 34 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Alkoholi deklareerimist aprillis mõjutas eelmise kuu kõrge soetus, mille tõttu langesid deklareeritavad kogused võrreldes eelmise aastaga nii kangel alkoholil kui ka õllel, vastavalt 6,5 ja 13,3 protsenti.\n\nTööjõumakse mõjutav palgafond pöördus aprillis langusesse ning eriolukorra mõju ei ole veel täiel määral avaldunud.\n\nAprillis aeglustus palgakasv 2,2 protsendile. Palga hulka ei ole arvestatud töötukassa makstavat töötasu hüvitist. Suurematest sektoritest langes palgakasv kõige enam jaekaubanduses, väiksematest majutuses ja toitlustuses. Palgakasvu aitasid positiivsena hoida suurtest sektoritest veondus ja laondus, haridus ja avalik haldus.\n\nTöökohtade arvu langus süvenes aprillis 2,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Suurtest sektoritest langes töökohtade arv kõige enam halduses, väiksematest majutuses ja toitlustuses. Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on langenud 2018. aasta alguse tasemele ulatudes aprillis 58,6 protsendini.\n\nPalgafond ehk töötasu hüvitiseta pöördus seega aprillis 0,7-protsendilisse langusesse võrreldes eelmise aastaga. Samas tuleb aga arvestada, et aprilli kohta esitatud deklaratsioonid kajastavad suures osas märtsis tehtud tööd, mistõttu eriolukorra mõju palgafondile avaldub ilmselt suuremas mahus järgmistel kuudel. Tegevusalade lõikes oli nii eelmise aasta kui eelmise kuuga protsentuaalselt kõige suurem langus majutuses ja toitlustuses. Palgafondi kasvu vedas finants- ja kindlustussektor.\n\nSotsiaalmaksu tasumise langus vähenes märtsi -4,0 protsendilt aprilli -0,2 protsendile. Seda selgitab sotsiaalmaksu võla kasv, mis märtsis oli suurem kui aprillis. Tasumist toetas aprillis töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 6,5 miljoni euro ulatuses.\n\nFüüsilise isiku tulumaksu laekumine püsis eelmise aasta tasemel. Tulumaksu tagastati aprillis 12 miljonit ehk ligi neli miljonit enam kui möödunud aastal. Võlg kasvas kohalike omavalitsuste eraldise osas 11,5 miljonit eurot, tehnilisel põhjusel oli ka eelmisel aastal kõrge baas, mistõttu laekumine kohalikele omavalitsustele vähenes aprillis 8,5 protsenti.\n\nAprillis ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 34,6 miljoni euroni, kasvades 35,8 protsenti ehk 9,1 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga. See tulenes erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksust, mis kasvas 10 miljoni võrra. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär.\n\nNelja kuuga on madalama määraga tulumaksu deklareeritud 31,7 miljonit, mida on 16,6 miljonit enam kui möödunud aastal. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha 2019. aastal tasutud avansiline tulumaks, kuid tõenäoliselt pangad sel aastal majanduslanguse tingimustes likviidsuse säilitamiseks kasumit ei jaota, seega jääb see võimalus kasutamata.\n\nMadalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Nelja kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 7,3 miljonit eurot ehk kolm miljonit enam kui eelmisel aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi andmetel ulatus aprilli lõpuks valitsussektori eelarvepuudujääk 2,3 protsendini SKP-st ehk 587 miljoni euroni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMait Patraili karjäär jätkub Euroopa absoluutses tipus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegemist on erakordse üleminekuga erilistes tingimustes. Arvan, et kui koroonakriis poleks käsipallimaailma rabanud, poleks Maidu kvaliteediga mängija vabaks saanud. Kui sellise klassiga mängija saadaval on, siis loomulikult üritasime teda enda ridadesse värvata,\" ütles Löweni tegevdirektor Jennifer Kettemann.\n\n\"Loomulikult olen õnnelik, et saan oma karjääris taas ühe sammu edasi teha. Eriti hea meel on, et Löweni tasemel meeskond minu teenete vastu huvi näitas,\" lisas Patrail.\n\nLoe rohkem portaalist Käsipall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalate pikkune ootamine on lõppenud. Üks viimaste aegade Eesti käsipalli suurimaid üleminekusaagasid sai vastuse, kui Eesti koondise pikaaegne liider leidis omale uue klubi. Mait Patrail liitub eelmisel hooajal Saksamaa Bundesligas viienda koha saavutanud Rhein-Neckar Löweniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Venemaa laskesuusakoondise treener: terve põlvkond kasvas üles dopinguga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimasel viiel-kuuel aastal on olukord paranenud, aga aastatel 2002-2014 saab puhtad laskesuusatajad üles lugeda ühe käe sõrmedel,\" rääkis Hovantsev. \"Praegused treenerid tegelevad tagajärgedega, mil doping oli Venemaal väga suureks probleemiks. Nad proovivad sporti ümber ehitada tavapäraste metoodikatega, aga see ei toimu nii kiiresti ja lihtsalt. Olukord läheb paremaks väga aeglaselt.\"\n\nHovantsevi leping koondisega lõppes 31. mail. Venemaa Laskesuusatamise Föderatsioon ega ka Venemaa spordiministeerium ei ole endise treeneri sõnavõttu kommenteerinud.\n\nHovantsev oli Eesti koondise peatreener aastatel 2002-2005.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa laskesuusakoondise endine treener Anatoli Hovantsev rääkis kohalikule meediale antud intervjuus, et kogu generatsioon on üles kasvanud dopinguga. Sellise avatuse tingis asjaolu, et Hovantsev ei ole uuel hooajal enam treenimisprotsessiga seotud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmaspäevast peavad karantiini jääma viiest riigist Eestisse saabujad\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteerium selgitas, et tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule peavad alates 8. juunist Eestisse sisenemisel jääma kaheks nädalaks karantiini Rootsist, Ühendkuningriigist, Portugalist, Belgiast ja Iirimaalt saabujad.\n\nKarantiinikohustus ei kehti uuest nädalast Austriast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Islandilt, Itaaliast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Saksamaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja Ungarist, kui nendes riikides on viibitud 14 päeva vahetult enne Eestisse tulemist.\n\nSamuti ei pea uuest nädalast jääma karantiini Prantsusmaalt ja Maltalt saabudes, kus nakatunute suhtarv on võrreldes käesoleva nädalaga oluliselt väiksem.\n\nValitsus kiitis 28. mail heaks Eesti piiride taasavamise alates 1. juunist Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Eestisse võivad tulla haigustunnusteta inimesed, kes saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.\n\nTeave riikide ja karantiininõuete kohta Euroopast saabujatele asub välisministeeriumi lehel https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele.\n\nNimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast. Eestisse reisija karantiinikohustus sõltub sellest, kas riigist, kust inimene tuleb, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 15. See tähendab, et lähteriigis peaks nakatunuid olema 15 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Inimesed, kes saabuvad Eestisse kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist peavad Eestisse jõudes jääma kaheks nädalaks karantiini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeerium uuendas karantiininõudeid Euroopast saabujatele. Selle järgi peavad esmaspäevast kaheks nädalaks karantiini jääma viiest riigist saabujad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanada lennukitootja Bombardier koondab sel aastal 2500 töökohta\n\n## Põhitekst:\n\nKoondamised puudutavad eelkõige Bombardier' tegevust Kanadas ja viiakse ellu selle aasta sees.\n\n\"Bombardier peab kohandama oma tegevusi ja tööjõudu tagamaks, et praegusest kriisist väljutakse kindla jalgealusega,\" ütles kompanii avalduses.\n\nEelmisel kuul teatas Bombardier 200 miljoni USA dollari suurusest kahjumist esimeses kvartalis. Osaliselt oli see põhjustatud Kanada võimude korraldusest sulgeda koroonapandeemia tõttu tootmisliinid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanada lennukitootja Bombardier teatas reedel, et koondab sel aastal 2500 töökohta ehk kümme protsenti oma ülemaailmsest tööjõust seoses koroonapandeemiast põhjustatud nõudluse vähenemisega ärilennukite järele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanye West on enim teeniv muusik maailmas\n\n## Põhitekst:\n\nWesti peamine tuluallikas ei ole aga seotud muusikaga, vaid hoopis sporditarvete tootja Adidasega koostöös loodud tossude kollektsioon Yeezy, kirjutab Forbes.\n\nKuulsuste üldarvestuses on West teisel kohal. Temast eespool on vaid sotsiaalmeediastaar Kylie Jenner, kes teenis aastaga 590 miljonit dollarit (u 522 miljonit eurot).\n\nEnim teeninud muusikute esikolmikusse jõudsid ka Elton John (81 miljonit dollarit) ja Ariane Grande (72 miljonit dollarit). Kuulsuste üldarvestuses sai John 14. ja Grande 17. koha.\n\nGrande on sel aastal ühtlasi ka enim teeniv naismuusik. Üldarvestuses on temast lisaks Jennerile naistest eespool veel vaid saatejuht Ellen DeGeneres (12. koht, 84 miljonit dollarit).\n\nForbes World's Highest Paid Musicians (2020)\n#1 Kanye West $170M\n#2 Elton John $81M\n#3 Ariana Grande $72M\n#4 Jonas Brothers\n#5 Chainsmokers\n#6 Ed Sheeran\n#7 Taylor Swift\n#8 Post Malone\n#9 Rolling Stones\n#10 Marshmello\n#11 Shawn Mendes\n#12 Jay-Z\n#13 Billie Eilish\n#14 BTS\n#15 Drake\n\n— chart data (@chartdata) June 4, 2020\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirja Forbes teatel on sel aastal maailma enim teeniv muusik räppar Kanye West. Aastaga teenis ta 170 miljonit dollarit, mis on ligi 151 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin noomis hiigelreostuse põhjustanud Norilsk Nikeli miljardärist omanikku\n\n## Põhitekst:\n\nPutin kehtestas kolmapäeval polaarjoone taga asuvas Norilski regioonis välja eriolukorra, kuna sealsest soojuselektrijaamast lekkis eelmisel nädalal umbes 20 000 tonni diislikütust, millest suur osa jõudis Ambarnaja jõkke.\n\nKeskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace on võrrelnud Norilski õnnetust Exxon Valdezi naftareostusega 1989. aastal. Norilski õnnetuse põhjustas see, et Norilsk Nikeli tütarettevõttele NTEK kuuluvas soojuselektrijaamas purunesid ühe kütusemahuti kandekonstruktsioonid ning selle sisu voolas välja.\n\nPutin kritiseeris Potaninit selle eest, et firma ei olnud kulunud kütusemahutit varem välja vahetanud. \"Kui oleksite seda õigeaegselt uuendanud, poleks sellist ökoloogilist kahju tekkinud ja ettevõte ei peaks nüüd neid (puhastus)kulusid kandma. Uurige seda ettevõttesiseselt võimalikult täpselt,\" rääkis Putin.\n\nPotanin, kes on Norilsk Nikeli (Nornickel) suurima aktsionär 34,6-protsendilise osalusega, ütles, et ta ei oska võimalike trahvide suurust hinnata, kuid firma katab 10 miljardi rubla (145 miljoni dollari) suurused likvideerimiskulud.\n\nMaailma juhtiva nikli- ja pallaadiumitootja Nornickeli aktsiad kasvasid pärast kohtumist Moskvas 3 protsenti, olles katastroofi tagajärjel järsult kukkunud.\n\nPutini pressiesindaja lükkas reedel tagasi idee Potanin vallandada, pärast seda, kui üks Venemaa seadusandja leidis, et miljardär tuleks lekke järel tagandada.\n\nKremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et prioriteediks on 29. mai reostuse likvideerimine ja uurimine otsustab, kas keegi on süüdi.\n\nMeediaportaal RBC teatas reedel, et Venemaa ohutusjärelevalve amet oli Nornickeli tütarettevõtet aastatel 2017-2018 hoiatanud sealsete rikkumiste eest.\n\nAjakiri Forbes hindab Potaninit hetkel maailmas rikkuselt 41. inimeseks, tema vara suuruseks on 25,4 miljardit dollarit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin noomis reedel televisoonis vahendatud veebikohtumisel Arktikas hiiglasliku õlireostuse põhjustanud ettevõtte Norilsk Nikel miljardärist omanikku Vladimir Potaninit ning nõudis seadusemuudatusi, mis aitaks edaspidi selliseid katastroofe ära hoida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriministeerium jagas spordile ligi 1,6 miljonit eurot kriisiabi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nende toetustega aitame spordiorganisatsioonidel ja võistlussarjadel tardumusest üle saada. Liikumisharrastuse ja spordiga, seega tugeva tervisega, ongi kõige parem astuda vastu ka kõiksugu viiruste võimalikele järgmistele lainetele ja nad maha murda. Toetasime rahaeraldistega võimaluste piires kõiki organisatsioone, kes toetuse tingimustele vastasid. Nüüd saame hakata järgmiseks võistluseks tippvormi ajastama ning ei pea muretsema, kas meie lemmikvõistlus või lapse trenn ka tulevikus ikka toimub,\" ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.\n\nMeistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati kuut taotlust kogusummas 2 469 581 eurot ning toetati kuut projekti kogusummas 1 200 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 1,2 miljonit eurot.\n\nLiikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati kümmet taotlust kogusummas 567 581 eurot ning toetati kõiki projekte kogusummas 300 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot.\n\nNoori treenivate 3. ja kõrgema kutseastmega treenerite täiendavat toetust antakse kokku 95 448 eurot 91 spordiklubile ja -koolile. Toetust saavad 214 treenerit, kes treenivad kokku 5233 last või noort. Taotlusvooru eelarve oli 400 000 eurot.\n\nSpordivaldkonnas käivad veel kaks taotlusvooru – spordiobjektide valdajate toetuseks on planeeritud 400 000 eurot ning spordialaliitude toetuseks 800 000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud on meistriliigade jätkusuutlikkuse, liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse ning noori treenivate treenerite täiendava toetuse taotlusvoorud, mille tulemusena toetati koroonakriisist räsitud spordivaldkonda ligi 1,6 miljonit euroga. Toetused makstakse välja seitsme tööpäeva jooksul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA maikuu töötuse määr langes ootamatult\n\n## Põhitekst:\n\nUSA tööturuameti reedel avaldatud statistika kohaselt langes töötus varasemalt 14,7 protsendilt mais 13,3 protsendile. Põllumajandussektori väliste uute töökohtade arv kasvas 2,5 miljoni võrra, pärast seda, kui eelneval kuul oli kadunud 20,7 miljonit töökohta, mis oli suurim langus alates 1939. aastast.\n\nTööturu olukorra paranemine näitab, et USA majandus võib taastuda koroonakriisist kiiremini, tõdes agentuur Bloomberg.\n\nMajandusteadlased olid ennustanud töötuse kasvu 19 protsendile.\n\nUSA väärtpaberiturud reageerisid teatele tõusuga ning USA dollari väärtus Jaapani jeeni suhtes kasvas.\n\n\"Olukorra paranemine tööturul näitab majandusaktiivsuse mõningast kasvu pärast koroonaviirusest tingitud langust märtsis ja aprillis,\" teatas tööturuamet oma avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide tööturg näitas mais mõningaid taastumise märke, kui töötute arv ootamatult langes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMM-il Miller-Uibot edestanud Naserile määrati ajutine võistluskeeld\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rahvusvahelise kergejõustikuliidu dopinguteemadega tegelev üksus AIU on ajutiselt määranud Salwa Eid Naserile võistluskeelu dopinguvastaste reeglite rikkumise eest,\" seisis AIU avalduses.\n\nBahreini kergejõustiklane Naser võitis mullu Kataris toimunud kergejõustiku MM-il kulla ajaga 48,14. Ta edestas bahamalanna Shaunae Miller-Uibot seejuures 0,23 sekundiga. Kõigi aegade tabelis on see kolmas tulemus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "400 meetri jooksu maailmameister Salwa Eid Naser sai ajutise võistluskeelu, kuna ta ei ole teinud ennast antidopingule kättesaadavaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDan Mikkin püüdis kinni mehed, mõisad ja masinad\n\n## Põhitekst:\n\nDan Mikkin on Eesti jalgrattal risti-rästi läbi matkanud, aeg-ajalt ka Lätti põigates. Tema põhihuvi on need vähesed mõisad, mis kunagisest enam kui tuhandest häärberist tänaseks alles on – eriti need, mis unarusse jäänud.\n\nVaid vähesed neist on hoolt ja armastust tundnud. Mõned neist on uuel ajal rahapaja leidnud, paljud pääsesid hullemast, sest aastakümneid pärast mõisnikelt eksproprieerimist tegutsesid neis koolid ja lastekodud. Väiksed maakoolid aga kipuvad tegevust lõpetama ning nii võtab ka need hooned üle dekadents, lagundades neid hämmastava kiirusega. Ning uskumatu hulga mõisaid suutsid eesti mässulised maha põletada 1905. a rahutuste ajal ning tollest ajast seisavad uhked hooned varemetes.\n\nMikkinil õnnestub ka kohalikega kontakti saada. Enamasti tulevad nad ise tutvust sobitama, mõni on nii huvitav karakter, et Dan läheneb talle ise. Nii on sündinud ka portreed meestest, igaühega kaasneb lugu, sest vanamehed puhuvad hea meelega törts juttu. Kes neist on Saksamaal gastarbeiter 'iks ja veedab kodumaal suvepuhkust, kes pole Eestis 20 aastat käinud, elades 20 kilomeetri kaugusel sünnimaa piirist, kes veab soovijaid pisikese praamiga üle Emajõe. Eks nendega kohtub ka edaspidi, sest rännakud jätkuvad.\n\nDan Mikkin on teenusedisainile keskendunud multimees ning rahvusvahelise teenusedisaini ettevõtte Brand Manual üks asutajatest. Pildistamine on tema jaoks puhkus, aga disaineri silm ei jäta teda ka siis maha.\n\nNäitus on avatud igal juuni nädalavahetusel Solaris Keskuse aatriumi suurel digiekraanil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juunikuine diginäitus sarjast \"Solaris on kunst\" toob vaatajani koroonajärgsesse suvve sobiva näituse, mis julgustab peateelt kõrvale põikama: Dan Mikkini \"Mehed, mõisad ja masinad\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHeikki Kalle Rail Balticust: ülereguleeritus ja keerulisus viivad tendentslikkuseni\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti kuulutas riigikohus osaliselt kehtetuks Rail Balticu (RB) maakonnaplaneeringu Pärnumaal. Hoolimata sellest, et kohtuotsusega tunnistati planeerimisprotsess õiguspäraseks, tühistati planeering just keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutavate vajakajäämiste tõttu. Kohus tõi välja, et planeeringut koostades ei selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Riigikohtu hinnangul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. RB planeeringu koostajad ja keskkonnamõju hindajad Pille Metspalu, Heikki Kalle, Jaak Järvekülg ja Riin Kutsar räägivad alljärgnevalt, kuidas nad seda kohtuotsust tõlgendavad ning milliseid tagajärgi planeerimisele ja looduskaitsele näevad.\n\nMida teie kui planeerijad ja keskkonnamõju hindajad sellest kohtuotsusest välja loete?\n\nPille Metspalu: Rail Balticu planeering oli toona koostatud kõiki kehtivaid seadusi ja nõudeid järgides. Praegune kohtuotsus tundub toetuvat paljuski Euroopa kohtu otsustele, mis tehti pärast Rail Balticu maakonnaplaneeringute kehtestamist. Meie arvestasime oma töös leevendavate meetmetega, mis olid eelhindamise faasis toona lubatud. Euroopa kohtu 2018. aastast pärinev lahend lõi aluse uue le praktikale. See otsus tuli RB-le tagantjärele. Kas kohtulahendil saab olla tagasiulatuv mõju ja varem valminud töö tühistatakse?\n\nTeine suurem arutelukoht on rollijaotus: milline on eksperdi vastutus ja kust algab järelvalvaja vastutus. Nii mõjude hindamise aruanne, Natura alade hindamine kui kogu planeering läbis põhjaliku ametkondliku protsessi, kus tähtsad institutsioonid kontrollisid, et kõik oleks nõuetekohaselt tehtud. Mis on kohtu roll? Riigikohus peaks andma õigusselguse, kas meil oli siis seni mõjude hindamise süsteemis selgusetus?\n\nJaak Järvekülg: Seadusega on ametite vahel rollid jagatud ja ülesanded reguleeritud. Kooskõlastamisel peavad kooskõlastajad kinnitama, et nende valdkonnas seadusega vastuolusid pole ja et kogu olulise teadaoleva infoga on arvestatud, ning otsustaja kinnitab aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega, et materjalid on asjakohased ja piisavad. Viimase kohtuotsusega on kogu ülesehitatud süsteem kahtluse alla seatud ja tühistatud.\n\nMetspalu: See on juba teine märgiline otsus, esimene oli Hiiu merealade maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika osa tühistamine. Mina olen planeerijana murelik, sest kohtuotsus seab kahtluse alla strateegilise planeerimise peamise põhimõtte: me liigume üldiselt üksikule. Raudtee asukohavaliku näitel näeme, et p ärast üldiste põhimõtete läbiarutamist ja baastegurite paika saamist läheb mitu aastat, enne kui jõu takse detailsemate lahenduste juurde. Nüüd on kohus otsustanud, et baastegurid, mille kohta toona kokku lepiti, justkui ei olnudki piisavad või õiged. Kui sobiva asukoha leidmiseks kokku lepitud eeldused ei kehti, siis võiks samahästi kehtetuks kuulutada ka ülejäänud planeeringud. Mõistlik on ikkagi see, et vaatame esmalt suurt pilti, paneme suures mõõtkavas paika, mida ja kuhu rajada soovime, analüüsime, kas seda saab teha või ei saa ja seejärel läheme juba detailsemaks.\n\nKui palju saaks praegust planeerimise protsessi parendada nii, et kõigil oleks tunne, et nad on ära kuulatud ja neid on kaasatud, et kodanikuühendused ei peaks oma vastuseisu väljendama kohtule kaebamisega?\n\nMetspalu: Protsessi täiustamiskohti pole just väga palju. Loomulikult on võimalik teha veel rohkem koosolekuid ja ehk on ka praegune formaat liialt kaasamis-, mitte osaluspõhine, see tähendab, et dialoogi peab rohkem arendama. Väga raske on suurte keeruliste objektide kavandamisel saavutada absoluutset rahulolu. Kuivõrd on praegune otsus kodanikuühiskonna võit? Lääne-Euroopas n äeme, et elanikkonna vastuseisu tõttu on raudteeühenduste ja suurte taristuprojektide kavandamine muutunudki võimatuks. Pikkades keerukates protsessides leiab ikka mõne eksisammu. Kaebeõigus on vältimatult vajalik, kuid äärmuslikuna viib see meid olukorda, kus igasugust planeerimist ja mõjude hindamist välditakse nagu tuld. See võib kaasa tuua olukorra, kus suurarendusi planeeritakse kabinetivaikuses ja piirdutakse vaid tehniliste projektjoonistega.\n\nJärvekülg: Võime küll öelda, et kodanikuühiskond on praegu võitnud. Aga mida ta võitis? See pole uus suur sisuline avastus, vaid bürokraatiareeglite üle vaidlemine.\n\nKuidas nüüd edasi minna? Olukord on kummaline: ühest otsast Rail Balticut ehitatakse, teisest otsast on selle ehitamise alus – planeering – tühistatud.\n\nJärvekülg: Mulle tundub, et kohus jättis võimaluse, et see tegematajätmine läbitud protsessis, millele viidatakse, tuleb nüüd ära teha ja väidetav viga ära parandada. Tehtud menetlust tuleb uuendada, ilma et peaks nõuetekohaselt läbitud protsessi uuesti otsast peale alustama.\n\nRiin Kutsar: Kohus ütles oma otsuses ju ka seda, et ta jätab otsustajale valikuvõimalused, kuidas trassi otsad ikkagi kokku viia, seetõttu ka trassivalik tühistatigi ulatuslikumas osas kui üksnes Luitemaa linnuala läheduses. Kohtuotsuses on välja toodud, et kui uuesti Natura asjakohasel hindamisel jõutakse järeldusele, et raudtee mõju Luitemaa linnualale pole välistatud, siis ei tähenda see seda, et raudteed ei tule. Vabariigi valitsuse otsuse ja Euroopa Komisjoni teavitamisega on võimalik siiski edasi minna. Samuti jätab kohtuotsus valiku, et võib korrata ka trassivalikuprotsessi ja leida uus võimalik lahendus.\n\nNatura hindamine on väga rangelt vormikohane hindamine ja iga sõna peab olema juriidiliselt läbi mõeldud. Oleme jõudnud olukorda, kus vaidleme tihti vormi ja sõnakasutuse, mitte sisu üle. Näiteks: millal kasutada väljendeid \"oluline mõju\", \"negatiivne mõju\", \"ebasoodne mõju\"? Kas oluline on see, et keskkonnateemadega tegeletakse või et juriidiliselt oleks kõik korrektne ja sõnu õigesti ja õiges kohas kasutatud? Miks peab keskkonnaekspert teadma eelkõige juriidilisi üksikasju, mitte tegelema sisuliste hindamisküsimustega?\n\nMetspalu: Me võime jõuda olukorda, kus me ei vaata suurt pilti, vaid planeerime ainult välistamise meetodil. Natura alad on mängust väljas, tark on edaspidi vältida ka mõnevõrra ebamäärast Natura ala lähedust. Näiteks kui merre hakatakse planeerima kaablikoridori, siis minnakse Natura alast igaks juhuks 400 kilomeetrit ringiga mööda, selle asemel et otsida tasakaalu ja kaaluda tehnilisi lahendusi, kuidas kaitse-eesmärke arvestades parimat otseteed kasutada. Selline käsitlus võib kaasa tuua suure majandusliku kahju ja tegelikku kahju ka looduskeskkonnale. Kui merre vedada 100 kilomeetri asemel 400 kilomeetrit kaablit, siis kas looduskaitselised huvid on igati paremini kaitstud? Selleks üldine strateegiline planeerimine mõeldud ongi, et variante kaaluda.\n\nHeikki Kalle: Ülereguleeritust ja liiga vara detailidesse minekut on ka rahvusvahelises ringkonnas arutatud. See tekitab bürokraatiat juurde, hägustab suurt pilti, diskrediteerib loodus- ja keskkonnakaitset. Looduskaitse üllaid põhimõt teid hakatakse põlastama ja see töötab lõpuks loodussäästlikkuse põhimõtetele vastu. Kliimamuutused ja elurikkuse kadu on probleem, seda ei seata enamasti kahtluse alla, aga kui me keskkonnakaitse põhimõtteid kuritarvitades ja labastades edasi läheme, siis saavutatakse lõpuks vastupidine.\n\nNatura võrgustiku kaitse väga juriidilisel käsitlusel on omad põhimõttelised väljakutsed. Näiteks Hollandi riiklik keskkonnamõju hindamise agentuur on öelnud, et direktiivide järgimisel ei tohi looduskaitse ökoloogilised põhimõtted kaduma minna, rõhutatakse terviklikku mõju hindamist. Elurikkuse kaitse seisukohalt on üleeuroopalise Natura võrgustiku tähtsust raske üle hinnata, kuid ökoloogiliselt tasakaalustatud arengu käsitlemisel on tähtis ka kõik muu, mis jääb regulatsioonidest väljapoole, n- ö tavapärase looduskaitse halli alasse.\n\nJärvekülg: Looduskaitsereeglid on ju inimeste vahel kokku lepitud reeglid, mis on rangelt ja bürokraatlikult paberile pandud. See paber on hakanud elama oma elu. Me ei räägi enam sisust, vaid sellest, kas vastame kirjapandud reeglitele.\n\nKuivõrd on üldse üldisel tasandil võimalik projekti mõjusid keskkonnale hinnata sellises detailsusastmes, nagu kohus lõpuks nõudis?\n\nMetspalu: See on võimalik ainult siis, kui eelprojekti koostatakse samaaegselt. Nii meil Rail Balticu planeeringuga ka oli.\n\nJärvekülg: Praegune (kohtu)praktika näitab, et see ongi ainuke viis, kuidas selle taseme planeeringuid teha. Nii ei räägi me ju etapi viisi planeerimisest, vaid teeme kõike korraga.\n\nMetspalu: Selliselt tegutsedes raiskame tohutult raha ja inimeste aega, sest võib selguda, et seda objekti polegi mõtet kas üldse või konkreetsesse asukohta kavandada. Läbi eriti mustade prillide vaadates seab see kahtluse alla kogu planeerimise ja keskkonnamõju hindamise valdkonna tuleviku. Noored särasilm sed inimesed ei taha tulla juriidika ja ülemä ä ra keerulise süsteemiga rinda pistma. Lõpuks jäävadki mõjud hindamata, sest pole enam eksperte.\n\nKalle: Rääkida tuleb ka sellest, et ülereguleeritus ja keerulisus viivad tendentslikkuseni. Ökoloogia ja planeerimine on juba isegi olemuselt keerulised, kui nüüd veel lisandub ülereguleerimine, siis on inimestel raske teemas orienteeruda ja otsustamises sisukalt osaleda. Nii võib ühiskond sihi silme eest kaotada ja meie väärtuste kaitse eesmärke pole võimalik täita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Merle Karro-Kalberg tegi Sirbis intervjuu Rail Balticu planeeringu koostajate ja keskkonnamõju hindajate Pille Metspalu, Heikki Kalle, Jaak Järvekülje ja Riin Kutsariga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFlorida elanikud ei pea enam Botoxi süstide saamiseks autoroolist lahkuma\n\n## Põhitekst:\n\nIlukirurg Michael Salzhauer, kes on tuntud ka kui Dr. Miami, avas ilukliiniku oma garaažis, kuhu eelnevalt veebis registreerunud huvilised oma autodega kohale sõidavad, kirjutab Reuters. Kohale jõudes tuleb vaid aken alla kerida ja viie minutiga on Salzhaueril vajalikud süstid tehtud.\n\nSalzhauer selgitas, et drive-through ilukliiniku idee tekkis tal siis, kui ta koroonaviiruse antikehade testi tulemusi ootas.\n\nKliente on Salzhaueril mitmeid. Näiteks sai 36-aastane Arman Ohevshalom Salzhaueri garaažist oma elu esimese ilusüstide kogemuse. \"See kõik oli väga loominguline ja kui ma nägin, kui hästi neil asjad jooksevad, tundsin end sama mugavalt, kui kuskil vastuvõtukabinetis tundnud oleksin,\" ütles mees.\n\nBotoxi süstide eest maksavad kliendid Salzhauerile keskmiselt 600 dollarit (u 530 eurot).\n\nFlorida offers drive-through Botox as restrictions ease | Reuters Video\n\nPosted Florida residents worried about their laughter lines and crows' feet need frown no longer - Botox is back, and it's being offered at a drive-through. This report produced by Yahaira Jacquez.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Florida elanikud muretsesid, et karantiini tõttu pole neil mõnda aega võimalik Botoxi süste saada. Piirangute leevenedes leiti aga probleemile lahendus ja nüüd on huvilistel võimalik oma iluvigu parandada autost väljumata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMart Helme: EL-i välispiire enne 1. juulit ilmselt ei avata\n\n## Põhitekst:\n\nHelme tegi EL-i siseministritele ettepaneku, et liit lükkaks välispiiride avamise kolmandate riikide elanikele seniselt 15. juuni tähtajalt paari nädala võrra edasi.\n\nHelme sõnul on selline ka valdava osa tema kolleegide seisukoht. \"Valdav seisukoht oli niisugune, et me näeme paljudes riikides, kuidas viirus teeb tagasitulekut - me näeme seda ka Eestis viimastel päevadel - ja seetõttu oli meeleolu niisugune, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei peaks tegema,\" selgitas minister.\n\n\"Komisjon põhimõtteliselt on ilmselt ka sellega nõus. Schengeni riikide vahelise liikumise piirangute kaotamist enamik riike toetab, aga siiski toetab samal ajal enamik riike ka ettevaatusabinõude säilitamist ja pidevalt viroloogilise taseme jälgimist ja sellest tulenevalt sammude astumist,\" lisas ta.\n\nHelme sõnul on Eesti lähinaabritest kõige ettevaatlikum piiride avamise suhtes Soome. Rootsi-suunalist liikumist Schengeni sees esialgu teised riigid ei soovita.\n\n\"Rootsi mängib niisugust solvunut, et teda hoitakse justnagu mängust väljas. Samas keegi ei hakka Rootsile otseselt solvanguid ütlema, aga suhtumine on niisugune, et Rootsi ei ole teinud, mida on vaja teha ja seetõttu ka Rootsi-suunalist liikumist ka Schengeni ruumis sees ei saa aktsepteerida,\" rääkis Helme.\n\n\"Vormistamine ilmselt järgneb, aga mul ei ole mingit kahtlust, et komisjon nõustub sellega, et välispiiride avamist enne 1. juulit ei toimu,\" kordas Helme.\n\nMinistri sõnul on liikmesriikide seisukoht aga endiselt see, et 15. juunist võiks avada Schengeni sisepiirid. Seda aga ka teatud mööndustega.\n\n\"Reservatsioonidega ja aktsepteerides erinevate liikmesriikide erinevaid lähenemisi ja liikmesriikide viroloogilist taset, mis on ka väga varieeruv. Me näeme, et teatud riikides ei taha haigus kuidagi allapoole teatud taset langeda. Meie ettepaneku sisu oli ka selline, et liikumine võiks olla vaba nende riikide vahel ka Euroopa Liidu sees, kus haiguskordaja on vähem kui 15 juhtu 100 000 elaniku kohta, ja välispiiri taguste riikide osas võiks ja peaks see olema vähem kui 25 juhtu 100 000 elaniku kohta,\" selgitas Helme, lisades, et ka sel juhul tuleb arvesse võtta andmete usaldusväärsust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Mart Helme sõnul ei ava Euroopa Liit oma välispiire tõenäoliselt enne 1. juulit. EL-i sisene liikumine avaneks osaliselt 15. juunist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome rahandusminister astus tagasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Avalikes ametites tuleb võtta ühiskondlik vastutus. Ma pean selle eest poliitilise vastutuse võtma, ehkki ma ei teadnud kõiki (koolituste - toim.) hankeid ja ma pole neid tellinud,\" ütles Soome Keskerakonna esimees Kulmuni reedel parlamendis peetud pressikonverentsil oma tagasiastumisest teatades.\n\nSamas jätkab Kulmuni Keskerakonna esimehena, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.\n\nSuomen Kuvalehti teatas teisipäeval, et töö- ja majandusministeerium ning rahandusministeerium olid ostnud ajavahemikul august 2019 kuni märts 2020 mitmesuguseid esinemiskoolitusi kokku 45 325 euro eest, millele lisandub käibemaks.\n\nKulmuni ütles kolmapäeva õhtul, et maksab saadud esinemiskoolituse kulud tagasi, kuid reedel teatas Helsingi, et alustab Kulmuni koolituste hanke osas eeluurimist. See algatati põhjendusel, et politseile oli esitatud kaks sellekohast taotlust.\n\nKulmuni (32) on alates 10. detsembrist 2019 Soome rahandusminister peaminister Sanna Marini valitsuses. 6. juunist kuni 10. detsembrini 2019 oli ta Soome majandusminister. Vikipeedia andmeil töötas ta detsembrist 2010 kuni juunini 2011 Soome väliskaubandus- ja arenguministri Paavo Väyryneni pressiesindajana. Aastatel 2015–2019 oli ta Soome-Venemaa sõprusühingu eesistuja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome rahandusminister Katri Kulmuni, kes sattus sel nädalal kriitika alla riigi poolt makstud 50 000 euroste koolituskulude pärast, astus reedel tagasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nELAK-i seisukoht ühislaenu suhtes selgub ülejärgmisel nädalal\n\n## Põhitekst:\n\nOtt rääkis, et ELAK ootab taastumiskava seisukohtu järgmise nädala valitsuse istungilt.\n\n15. juunil saab ELAK arvamise riigikogu rahanduskomisjonilt. \"Siis võtab ELAK oma seisukoha,\" ütles Ott.\n\nEuroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Ühisel laenul põhinev fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet.\n\nEesti valitsuses puudub ühisvõla osas ühte seisukoht. Peaminister Jüri Ratas (KE) on öelnud, et see on samm õiges suunas. Tema koalitsioonipartnerid EKRE juht Mart Helme ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on ühisvõlale vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) seisukoht EL-i ühislaenu küsimuses selgub ülejärgmisel nädalal, ütles komisjoni esimees Anneli Ott (KE).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRestoranid ehitavad toidukullerite jäiga hinnapoliitika vastu ühisrinnet\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas Very Thai restorani pidav soomlane Marcus Groth on tõsises mures. Mitte üksnes oma restorani, vaid kogu Tallinna restoranimaastiku pärast: kuidas küll see aasta üle elada, eriti kui koroonakriis sügisel tagasi peaks tulema.\n\nKoroonakriis on pannud restoranid sõltuma kullerfirmadest. Nimelt panid paljud toitlustuskohad vahepeal uksed üldse kinni, kes aga kaasa müüsid, tegid seda valdavalt kullerite vahendusel.\n\nTallinna toitlustusturgu valitseb Wolt. Nemad võtavad ka Boltiga kõrvu turu suurimat vahendustasu, toitlustajate sõnul 20-30 protsenti, sõltuvalt lepingust. Kui teiste vahendajatega õnnestus restoranidel kulude optimeerimiseks vahendustasu üle läbirääkimisi pidada, siis Wolt oli täiesti jäik ja läbirääkimisi nendega pidada ei õnnestunud, kinnitab mitu toidukoha pidajat.\n\nGrothi restorani käive vähenes eriolukorra ajal 40 protsenti, sest tema jättis uksed lahti. Ent samasugust sügist ta enam üle ei elaks. Ta leiab, et kehvas olukorras peaksid kõik olema koos ja üksteist toetama, mitte näha kriisis võimalust kedagi oma vahetegevusega koomasse kurnata.\n\n\"Restoranidele on praegu keeruline aeg. Ka parimatel aegadel pole restorani pidamine lihtne, aga praegu on veel keerulisem. Praegu sõltume kullerteenusest aina enam, see on meile ellujäämise küsimus. Kui nende tingimused meid ei toeta, siis on paljudel lips läbi,\" ütleb Groth.\n\nTema hinnangul on suuremate kullerfirmade vahendustasud proportsioonist väljas.\n\n\"Väga oluline on saata klientidele sõnum: nad ei tea, et kui nad kasutavad Wolti, siis me peame kogu oma kasumi ära maksma. Inimene arvab, et maksab ise selle kojukandeteenuse täielikult kinni, tegelikult aga maksab restoran igale tellimusele meeletult peale,\" ütleb Groth.\n\nTa ise on Woltilt kaks korda teenuse hinna alandamist palunud. Mõlemal korral tulutult. Esimesel korral tõi vahendaja põhjenduseks kaasnenud lisakulusid desinfektsioonivahendite tõttu, teisel korral aga asjaolu, et neil töötab nii palju inimesi, mistõttu pole võimalik vastu tulla.\n\n\"Nad ei olnud üldse valmis läbi rääkima,\" tõdeb Groth. \"Kõik teised on hindu alandanud: meie üürileandja, taksoteenuse pakkuja jt. Kõik on vastu tulnud, et üksteist toetada, ainult mitte kullerfirma.\"\n\nSeetõttu lõi Groth nädala alguses Facebooki suletud grupi, kuhu hakkas kokku kutsuma kullerteenust kasutavaid restorane, et seljad kokku panna. Täpsemat strateegiat pole ta valmis enne avaldama, kui kokku on saadud vähemalt sada restorani, kes on valmis ühisaktsiooniks, kuid ta kinnitab, et tegutsema asutakse põhimõttel \"ühtsuses peitub jõud\" ning nende algatusest saab alguse suur muutus turul. Esimese kolme päevaga on tema käivitatud algatusega liitunud juba umbes 80 toitlustuskohta, mistap pole tal kahtlust, et sada ennast päästa soovivat restorani kiiresti kokku saadakse.\n\nGroth rõhutab, et ta ei tegutse kellegi vastu, vaid positiivse lahenduse poolt.\n\n\"Eesmärk on välja tulla positiivse plaaniga. Restoranid peavad seljad kokku panema, siis saame oma reegleid dikteerida ja ise oma äri eest vastutada. Tahan, et 300 suurepärast restorani jääks alles,\" ütleb ta.\n\nJust nii palju on toitlustuskohti, kes kasutavad tema sõnul vahendusteenust. See tähendab, et suurim vahendaja võib kaotada koguni kolmandiku oma klientuurist - või partneritest, nagu Wolt neid ise nimetab -, juhul kui nad näiteks Wolti vahendusteenusest loobuvad.\n\nGroth kinnitab siiski, et uut vahendusfirmat sündimas ei ole - neid on juba niigi palju. Pigem tuleb teha koostööd olemasolevatega parema tulemuse nimel.\n\nEhkki kullerfirmasid on juba üksjagu, tuleb neid endiselt ka juurde. Näiteks on uus tulija turul Nosi, mida ka Groth katsetab. Ta kiidab, et uus vahendaja küsib vahendustasuna viis protsenti käibest, ja seda peabki ta õiglaseks suurusjärguks. Kui vähemalt sada restorani koostööd teeb, on tema hinnangul võimalik vahendajatele öelda: vahendustasu maksame viis protsenti, mitte rohkem, ja vahendajad peavad sellega arvestama.\n\nLisaks vahendusteenusele soovivad toitlustuskohad aga juhatada kliente otse nendeni.\n\n\"Võtke ühendust restoraniga ja küsige neilt otse, kuidas nad eelistaksid, et te telliksite toidu koju!\" kutsub ta üles. \"Ka restorani kodulehe kaudu saab sageli koju tellida.\"\n\nKuigi Very Thai pole kõige hullemas seisus, tegutseb Groth ikkagi ka nende nimel, kel kriisis kehvemini läinud. Miks ta seda teeb?\n\n\"Raskel ajal saad teada, kes on su sõber. Olen vana punkar, ma armastan selliseid asju teha - võtta rikastelt ja anda vaestele. Kui võitled õige asja eest, ei saa sa kunagi kaotada - sa kas võidad või õpid,\" muheleb ta Nelson Mandelat tsiteerides.\n\nWolt: kulud on suured\n\nWolti tegevjuht Liis Ristal väidab oma kirjalikus kommentaaris, et viimased kuud ei ole palju kojuveoteenuse hinnaalanduse päringuid toonud. Ta jätab vastamata kas kellelegi on selles soovis siiski ka vastu tuldud.\n\n\"Restoranide abistamiseks näeme parima võimalusena neile lisaklientide ja käibe toomist. Keskmiselt kuus Woltiga tehtud lisatellimust päevas annab restoranile samasuguse rahalise süsti, kui see, kui vähendaksime vahendustasu poole võrra. Täiendavateks tellimusteks teeme omalt poolt restoranidele reklaami, langetasime klientide jaoks kojuveo hinda ja suurendasime kojuveo ala,\" loetleb Ristal.\n\nTa lisab, et vahendustasud pole Wolti kasum.\n\n\"Vahendustasudest maksame kullerite töötasu koos tööjõumaksudega. Kulleritele lisaks katame vahendustasuga eestikeelsele klienditoe ja arenduskulu, et hoida rakendus töökorras ja lisada uusi võimalusi ning muud tegevuskulud,\" kirjutab Ristal.\n\nTa tunnistab, et restoraniklientuurist kolmandiku kaotamine avaldaks Woltile märgatavat mõju.\n\n\"Igale ettevõttele on märgatav mõju, kui osa klientuurist peaks teenustest loobuma. Me püüame tegutseda jätkusuutlikult, pakkudes kullerpartneritele väärikat teenistust, restoranipartneritele lisasissetulekut ja klientidele taskukohast teenustasu. Tänase ärimudeliga pole Wolti grupp tervikuna veel kasumlik,\" ütleb Ristal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümned restoranid peavad isekeskis plaani, kuidas minna toiduvahendusteenuse pealt nende hinnangul röövellikku vaheltkasu võtvate toidukullerite vastu, et ise ellu jääda. Turu suurim ja üks kallimaid vahendajaid on Wolt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLendorava uusi tegevusjälgi on leitud üheksast kohast\n\n## Põhitekst:\n\nRMK igakevadise seire käigus leiti neljas piirkonnas, üheksal uuel metsaeraldisel lendorava tegevusjälgi. Kahes kohas paiknesid need teadaoleva leiukoha naabruses aga kahes kohas oli tegu täiesti uue leiukohaga.\n\nRMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa sõnas, et seirete eesmärk on tuvastada uued elupaigad võimalikult vara, et rakendada metsa majandamisel piiranguid. RMK majandustegevusega nendes piirkondades ei tegele, kus on tuvastatud lendorava uusi tegevusjälgi.\n\nLendorava seire käigus vaadati üle ligikaudu 750 hektaril potentsiaalselt lendoravale sobivaid elupaiku. \"Oleme viimastel aastatel lendorava tegevusjälgi leidnud sellistel eraldistel, kus varem pole teada olnud,\" ütles Pensa.\n\n\"Praegu on Eestis asustatud üle 70 lendorava leiukohta\"\n\nLendoravate kaitse ekspert Uudo Timm lausus, et praegu on Eestis asustatud üle 70 lendorava leiukohta, aga kõige kehvem seis oli 2013. aastal, kui lendorava asustatud leiukohti oli kõigest 27.\n\nIga aasta leitakse mõned uued lendorava poolt asustatud piirkonnad. \"Kui nüüd vaadata lendoravate asustatud kohtade arvu suurenemist ja mille arvelt see on tõusnud, siis üldiselt uute leiukohtade osakaal ei ole valdav. Valdav suurenemine toimub tühjaks jäänud varasemate leiukohtade taasasustamise teel,\" selgitas Timm.\n\nTa selgitas, et pigem on lendoravate arvukus tõusnud seetõttu, et sajandi algusest on raiet piiratud nii, et ei lõhutaks ära liikumiskoridore. Liikumiskoridorid on vajalikud, et isased loomad saaksid külastada paikseid emasloomi ja saada ühiselt järglasi. Liikumiskoridore vajavad ka noorloomad endale vaba elupaiga leidmiseks.\n\nTimmi sõnul peaks lendorava leviku piirkonnas raie eelset kontrolli tegema, et teadmatusest nende elukohad raiesse ei läheks. \"Eelmise aasta sügisel oli üks juhtum Narva jõe lähedal, kus raie käigus lendoravat nähti, aga sinna jäi väga vähe sobivat metsa järgi ja tänavu aasta suurema inventuuri käigus selles piirkonnas teda ei leitud,\" selgitas Timm ja lisas, et siiski veidi eemal, Smolnitsa, Jaama ja Permisküla lähedalt leiti uusi lendorava elupaiku.\n\nVõrreldes lendorava levikut kümne aasta taguse ajaga, on üldine levila pind vähenenud, sest lendoravat pole enam Lõuna-Eestis, Raplamaal ja Harjumaal. \"Samuti ei ole neid ka Lääne-Viru keskosas. Pigem on kogu levila taandunud Ida ja Lääne-Viru piirialale ja Ida-Virusse,\" ütles Timm. Ta lisas, et kui kümme aastat tagasi sai hinnatud lendorava seisundit ohu altiks, siis praegu on ta kriitiliselt ohustatud. See on seotud sellega, et üldlevila on oluliselt kahanenud.\n\n\"Kõige kriitilisem moment on loodetavasti möödas, aga kaugel veel sellest, et võiks hakata lendorava metsi edasi raiuma\"\n\nViimase viie või seitsme aasta lõikes on lendoravate arvukus tõusnud, aga pikema trendiga võrreldes on lendorava seisund kehva, selgitas Timm. \"Kõige kriitilisem moment on loodetavasti möödas, aga kaugel veel sellest, et võiks hakata lendorava metsi edasi raiuma,\" lausus ta.\n\nLendorava uute elupaikade leidmist mõjutab ühtlasi tõhusam seiretöö. Pensa hinnangul on lendorava seire läinud paremaks. \"Varem paar inimest käisid ja jõudsid võib-olla kontrollida seni teadaolevaid elupaiku. Praegu ikkagi on neid inimtöötunde rohkem panustatud,\" sõnas Pensa.\n\nLendorav on öise eluviisiga väike näriline, kelle elu möödub suuresti puudel ning kes läbib pikki vahemaid puult-puule liueldes. Maapinnal on lendorav kohmakas ning seetõttu kergeks saagiks kiskjatele. Euroopa Liidus leidub lendoravat praegu ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levila möödunud sajandi jooksul drastiliselt kahanenud. Kunagi oli liik levinud üle kogu mandri-Eesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel aastatel on lendoravate tegevusjälgi leitud piirkondadest, kus teda pikka aega pole olnud, siiski ei saa seda pidada lendorava arvukuse suureks tõusuks, sest liik on endiselt kriitiliselt ohustatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakonnaga liitus Ivar Raig\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast koroonaviiruse levikust tingitud kriisi seisavad Eestil ees uued väljakutsed ning tahan innovatiivsete ideede väljatöötamisel ja teostamisel oma panuse anda. Üksikisikuna ja kohaliku omavalitsuse tasandil on jäänud minu käed mõningate mõtete elluviimisel lühikeseks. Keskerakonna kaudu on mul võimalus anda suurem panus Eesti riigi arengusse,\" ütleb Ivar Raig.\n\nIvar Raigi sõnul sümpatiseerib talle, et Keskerakonna valimisprogrammis on tähtsal kohal ühiskonna teaduspõhine juhtimine.\n\n\"Eelmise majanduskriisi ajal jäi Andrus Ansipi valitsus paljuski kõrvalvaatajaks, käesolevas olukorras on Jüri Ratase juhtimisel palju efektiivsemalt tegutsetud,\" võrdleb Ivar Raig.\n\n\"Teen ettepaneku, et Eesti seaks oma uueks eesmärgiks liitumise globaalse väikeste majanduslikult edukate riikide ühendusega, kuhu Euroopast juba kuuluvad näiteks Šveits, Iirimaa ja Soome. Lisaks tuleks Eestis riiklikul tasemel senisest aktiivsemalt toetada uute ja nutikate ideede teostamist. Skype'i ja Bolti kõrval on meil vaja uusi edulugusid,\" märkis Raig.\n\nSaku vallavolikogusse kuuluv Ivar Raig loodab koostöös riigiga arendada eelkõige biomajanduse, rohemajanduse ja ringmajanduse valdkonda.\n\n\"Saku valla logogi näitab, et elanikud vaatavad maailma läbi rohelise akna. Väikeses kogukonnas on lihtsam suuri muudatusi ellu viia ja seetõttu võiksime olla mitmete keskkonnasõbralike ettevõtmiste teerajajaks,\" räägib Ivar Raig.\n\nEesti Maa-Keskerakonna asutaja ja kauaaegne esimees ning riigikogu VII koosseisu liige Ivar Raig on andnud muuhulgas panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ka Molotovi-Ribbentropi pakti kehtetuks tunnistamisele kaasaaitamise kaudu Moskvas.\n\nLisaks osales ta valitsuskomisjoni esimehe ja hiljem liitumisläbirääkijana Eesti liitumise protsessis Euroopa Liiduga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonnaga on liitunud euroskeptik ja Saku vallavolikogu liige Ivar Raig.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŠimpans võib mõjutada loomaaia töökorraldust soojade suhetega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Arvan, et praeguses teaduskirjanduses alahinnatakse talitajate rolli ja keskendutakse pigem sellele, kuidas mõjutavad loomaaiaasukaid külastajad. Minu meelest on see loomuvastane. Talitaja veedab ju loomadega kõige rohkem aega,\" selgitab Mirko Cerrone ja lisab, et soovis täita talitajaid puudutava tühimiku erialakirjanduses.\n\nHuvi liikidevaheliste suhete vastu tekkis doktorandil Tallinna loomaaias tundide kaupa šimpansite ja talitajate lävimist jälgides. Ta tegi uurimuse jaoks kolme talitajaga kaheosalised kvalitatiivsed intervjuud. Intervjuu esimeses osas uuris Cerrone loomaaias jälgitavate regulatsioonide ja talitajate endi tausta kohta. Teise osa küsimused puudutasid sõnalist ja mittesõnalist suhtlust loomadega, talitajate endi hinnangut oma hoolealustega läbisaamisel ja talitajate töövõtteid.\n\n\"Külastajaid huvitavad eeskätt imetajad.\"\n\nLoomaliikidest keskendus Cerrone oma uuringus šimpansitele, kääbusmarmosettidele ja harikrokodillidele. Selline valik sai doktorandi sõnul tehtud mitmel põhjusel. \"Varasemad uuringud on näidanud, et külastajaid huvitab loomaaias tüpoloogiliselt üsna kitsas valik loomi,\" ütleb ta. \"Külastajaid huvitavad eeskätt imetajad. Samuti eelistavad nad vaadata väiksemaid loomarühmi, sest nii on iga loom paremini ära tuntav. Veel eelistatakse loomi, kes on inimese mõõtu või inimesest tunduvalt suuremad.\"\n\nKolm valitud liiki olid sedapalju erinevad, et võimaldasid kontrollida kõiki külastajate eelistusi . Cerrone vaatles kolme šimpansit, kes on inimesega mitmeti äärmiselt sarnased loomad. Kääbusmarmosette oli tema uuritud rühmas 20 ringis ning mõõtmetelt on need Ameerika mandrilt pärit pärdikud väga väikesed. Kaks uuritud harikrokodilli on aga inimesest tublisti suuremad, võides kasvada kuni kuue meetri pikkuseks.\n\nŠimpans on isiksus, krokodill meenutab taime\n\nEsmalt huvitas Mirko Cerronet, kuidas talitajad erinevate loomadega suhtlevad ja kuidas neid suhteid mõtestavad. \"Püüdsin mõista, kuidas liigi inimesega sarnane kehaehitus, suhtlusviis ja sotsiaalelu mõjutavad talitaja võimet mõista iga looma individuaalseid vajadusi ja eelistusi,\" ütleb ta. Nimelt käsitletakse erialakirjanduses loomade liigist lähtuvaid vajadusi, kuid iga üksikisendi vajadused on veel suuresti uurimata.\n\nZoosemiootikule ei tulnud üllatusena, et kolmest vaadeldud liigist pidasid talitajad oma lävimist šimpansitega kõige lähedasemaks. Eriti nähti isiksust ainsas vaadeldud isasšimpansis.\n\n\"Talitajad võisid kirjeldada kõiki kolme šimpansit individuaalsel tasandil,\" sõnab Cerrone. \"Nad teadsid kolmiku eelistusi ja iseloomu ning võisid jutustada nende kohta erinevaid lugusid. Šimpansitest räägiti nagu inimestest: neid nimetati \"targaks\", \"ärahellitatuks\" või \"tembutavaks\". Talitajad paistsid neid suhteid kalliks pidavat ja tõdesid, et on hoolealustesse kiindunud.\"\n\nKääbusmarmosettide ja krokodillide vastu talitajad säärast empaatiat ei ilmutanud. Ehkki kummagi liigi esindajate isiksusi ei osatud märgata, olid sel oskamatusel erinevad põhjused. \"Talitajate sõnul on igal marmosetil kindlasti oma iseloom. Paraku on marmosetid väga väikesed ja inimese jaoks üksteisest raskesti eristatavad,\" selgitab doktorant.\n\n\"Krokodillid olid talitajate jaoks nagu elusad esemed, keda võiks võrrelda taimedega.\"\n\nHarikrokodillide puhul leidsid talitajad, et hoolealustel jääb vajaka tunnetuslikest oskustest. Samuti leidsid nad, et korkodillil pole oma mõttemaailma, isiksust või erilisi iseloomujooni. \"Krokodillid olid talitajate jaoks nagu elusad esemed, keda võiks võrrelda taimedega,\" märgib Cerrone. \"Põhjus on samas väga bioloogiline: krokodillid on kõigusoojased. Suurem osa nende päevast kulubki ülessoojenemisele ja puhkamisele. Palju nad ennast ei liiguta.\"\n\nKrokodillidega on keerulisem suhelda ka seetõttu, et viimased ei saa end hääle abil väljendada. Kõigele krooniks on krokodillide suhtlus loomaias üldse väga piiratud. \"Nende eluviis on meie jaoks niivõrd võõras, et lõpuks hakkamegi neid asjadega võrdlema. Tõsi küll, ohtlike asjadega, sest eks talitajad ju teavad, et krokodillide liikumatus on sageli näiline. Nad on ikkagi varitsejatest kiskjad, kes võivad rünnata kõige ootamatumal hetkel,\" ütleb Cerrone.\n\nDoktorandi sõnul ei tohi unustada ka loomaaias kehtivaid kontaktiregulatsioone. Liigiti on need regulatsioonid erinevad: kääbusmarmosettidega tohib talitaja vabalt kokku puutuda, harikrokodilliga üldse mitte. Šimpansitega lävimisel kehtib kaitstud kontakti reegel ehk talitaja tohib ahve puudutada vaid tara vahelt.\n\n\"Selliseid regulatsioone on vaja, et tagada talitajate ja loomade ohutus,\" ütleb Cerrone. \"Samas ei maksa unustada, et need regulatsioonid mõjutavad talitajate ja loomade suhete laadi, lähedust ja sedagi, kuidas talitajad oma hoolealuste kohta arvamusi kujundavad.\"\n\nSeinast seina suhtesoojust\n\nTalitaja suhted loomadega kujunesid suuresti välja hoolealuste suhtlusviisi järgi. Šimpansite ja inimeste sooja lävimise kasuks rääkis näiteks tõsiasi, et lisaks 98 protsendile ühisele DNA-le on ühine ka kahe liigi sõnatu suhtluskeel. Mirko Cerrone sõnul suudavad šimpansid naeratada ja naerda ning neil on kõrgeltarenenud huumorimeel. Nii polnud midagi imestada, et talitajad rääkisid šimpansitest nagu lastest, kelle lemmiksööke, -tegevusi ja talitajaeelistusi nad teadsid.\n\n\"Näiteks võivad šimpansid selgelt teada anda, mida nad päeva jooksul teha tahaks. Talitajate sõnul tahavad nad mõnikord joonistada, vahel aga hoopis mõne töö juures abiks olla,\" räägib zoosemiootik. Näiteks võisid šimpansid tuua talitajale luua või pesukaltsu, kui viimane selle kuhugi puurialale oli unustanud. Ette oli tulnud ka juhus, kus šimpans hakkas puuri unustatud pesulapiga puuri klaasakent pesema. Vahel aga proovisid ahvid haiget saamist teeseldes talitajaid haneks tõmmata ja maiustusi või tähelepanu saada.\n\n\"Kõige huvitavam ongi see, et talitajad pidasid end šimpansite rühma liikmeks,\" märgib Cerrone. \"Suhtlus šimpansitega oli nende meelest vajalik osa tööst, mis tagaks loomade heaolu. Kääbusmarmosettide ja eriti veel krokodillidega selline suhtlus nii vajalik ei tundunud.\"\n\n\"Kõige huvitavam ongi see, et talitajad pidasid end šimpansite rühma liikmeks.\"\n\nEhkki marmosetid on samuti primaadid, kel on inimesega üksjagu ühist DNAd, ei kutsunud ahvikeste käitumine talitajates esile šimpansitele osutatavat soojust. Asi võis olla marmosettide liialt erinevas suuruses, suhtlusstiilis või peremudelis. \"Talitajad pidasid marmosettide peresidemeid liialt keerukateks, et neid inimsuhtlusega segama minna. Kuigi talitajad pakuvad marmosettidele erinevaid tegevusvahendeid, pole see ühegi marmoseti palvel, vaid lihtsalt standardpraktika.\"\n\nSuhtlusjaheduse spektri tagumises otsas paiknevad krokodillid, kellega talitajaid ei suutnud mingeid tähenduslikke suhteid luua. \"Kuna krokodillid on kõigusoojased, pole neid iga päev sööta vaja. See aga tähendab ilmselgelt vähemat lävimist talitajaga,\" räägib Cerrone ja lisab, et harikrokodill on teaduskirjanduse andmetel kõige agressiivsem, aga ka eluviisilt üksildane krokodilliliik.\n\n\"Võime siit järeldada, et teatud üksikutel loomadel, praegusel juhul siis kolmel šimpansil, on võime loomaaias institutsiooni-tasandil muutusi esile kutsuda,\" tõdeb doktorant. Samas koheldakse näiteks krokodille lihtsalt talitusnõuete piires. See tähendab, et kui talitaja ei näe krokodilli isiksusena, ei saa loom ka võimalust enda kohtlemist kuidagi mõjutada.\n\n\"Karismaatiline megafauna\"\n\nMirko Cerrone sõnul eelistavad inimesed paratamatult ühtesid loomaliike teistele. Teadlased nimetavad armastatud loomaliikide rühma \"karismaatiliseks megafaunaks\". \"Sinna rühma kuuluvad teatud suured loomaliigid nagu elevandid, kaelkirjakud, lõvid, tiigrid, pingviinid, pandad ja nii edasi. Pole juhuslik, et just neid loomi kujutatakse üle maailma loomaaedade logodel kõige sagedamini,\" ütleb doktorant. Samuti kasutatakse nende loomade pilte, et juhtida tähelepanu liigikaitsemuredele.\n\n\"Inimesed eelistavad üldiselt loomi, kellel on otsevaatavad silmad ja kes on suuruselt inimese mõõtu või tunduvalt suuremad. Lisaks võluvad inimesi keeruka suhtluselu ja värviküllase välimusega loomad,\" tõdeb zoosemiootik. Kuna imetajad vastavad neile eelistustele kõige paremini, on just nemad paljude inimeste lemmikud. Nii saab ka mõistetavaks, miks inimestele ei meeldi putukad, roomajad või kahepaiksed, kui ehk armsaks peetavad kilpkonnad välja arvata.\n\n\"Inimesed eelistavad üldiselt loomi, kellel on otsevaatavad silmad ja kes on suuruselt inimese mõõtu või tunduvalt suuremad.\"\n\n\"Putukatestki meeldivad inimestele rohkem liblikad ja mesilased,\" ütleb Cerrone. \"Liblikad oma kirju ja esteetilise välimuse pärast, mesilased aga oma kasuteguri tõttu. Nad ju tolmeldavad lilli ja teevad mett. Samas ei salli inimesed parasiite ja suurt osa ülejäänud putukaid, sest viimased seostuvad haiguste ja surmaga.\" Uurija näeb liigimeeldivuses muuseas kultuuripõhiseid eripärasid. Näiteks meeldivad tema sõnul eestlastele pääsukesed, sest neil on siinmail sümboolne tähendus.\n\nCerrone soovitab uuringu järel talitajatel teadvustada oma kallutatust ja suhtuda kõigisse liikidesse avatult; eriti neisse liikidesse, kes on inimesest väga erinevad.\n\n\"Kui raske see ka poleks, peaksime iga looma hoolikalt jälgima ja tema vajadusi kuulda võtma,\" ütleb ta. \"Kuigi see pole alati silmnähtav, ilmutavad kõik loomaliigid üksjagu individuaalsust, millega tasuks loomaaia töökorralduses arvestada.\"\n\nMirko Cerrone kirjutas liikidevahelistest suhetest ajakirjas Biosemiotics.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuivõrd lähedaseks kujuneb talitaja ja looma-aialooma vaheline suhe, sõltub looma liigist ja sellest, kuivõrd sarnane on tema suhtlusstiil inimese omale. Inimesele mitmeti sarnast šimpansit koheldakse kui eraldi isiksust, samas kui krokodilliga lävivad talitajad vaid minimaalselt, kirjutab Tartu Ülikooli zoosemiootika doktorant Mirko Cerrone.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus lükkas Kajar Lemberi asja sisulise arutamise edasi\n\n## Põhitekst:\n\nPärast tavapäraseid protseduure, asjaosaliste tutvustamist ja kaitsjate avalduste ärakuulamist oli oodata süüdistuskõnet, milles eriasjade prokurör Margus Gross pidi 2014. aastal alanud kriminaalasja kokku võtma. Niisama olulised olnuks kaitsjate kõned. Kui endine abilinnapea Kajar Lember on enda nägemust selgitanud nii põhjalikul veebilehel kui 180 leheküljelises raamatus, siis suurem osa kohtualuseid on meediast pigem hoidunud.\n\nPoolteist tundi pärast kohtuistungi algust, kui käisid veel tehnilised protseduurid, tõusis püsti advokaat Heiki Kuningas ja teatas, et tal pole ette näidata tarvilikke volitusi.\n\nKuninga oli kohus määranud vihmaussikasvatajate Ülle Lippuse ja Veiko Adalbergi asenduskaitsjaks pärast kaht maikuus luhtunud kohtuistungit. Nimelt jäi Lippuse ja Adalbergi palgatud advokaat Katrin Paulus enne mõlemat istungit haigeks ja istungid tuli edasi lükata.\n\nReedeks pidi kõik korras olema. Heiki Kuningas oli end süüdistusega kurssi viinud valmistus pikaks kohtulahinguks. Paraku teatasid Lippus ja Adalberg kohtule, et nad on endale nüüd uue advokaadi leidnud ja Katrin Paulus neid enam ei esinda.\n\nUus advokaat Mihkel Gaver teatas, et juunikuuks kokku lepitud istungite ajad ei sobi tema kalendrisse. Pealegi vajab ta aega, et mahukas süüdistus läbi lugeda.\n\nPärast Heiki Kuninga sõnavõttu tõusid ühekaupa püsti kõigi kohtualuste kaitsjad ja kinnitasid, et niisuguses olukorras pole kohtupidamine võimalik.\n\nProkurör Margus Gross püüdis siiski lahendust leida.\n\n\"Ma arvan, et kui uus kaitsja pole võimeline pika aja jooksul osalema, siis sobiks ka tänane asenduskaitsja. Muidu lükkuks kogu asi pikaks ajaks edasi,\" ütles Gross. \"Me peame välistama selle, et suured asjad venivad, sest kaitsjatele ei sobi.\"\n\nKuningas prokuröriga ei nõustunud. \"Mihkel Gaver pole mind volitanud asenduskaitsjana osalema,\" märkis Kuningas. \"Isegi, kui kohus teeb määruse, et mind määrata asenduskaitsjaks, siis mina seda kohta vastu võtta ei saa. Kui ma võtan selle vastu, siis ma rikun väga jämedalt advokatuuri eetikakoodeksit.\"\n\nKuningas lisas, et Ülle Lippus ja Veiko Adalberg on eraldi öeldnud, et nad teda endale kaitsjaks ei soovi.\n\nParalleelselt koorus lahti ka teine probleem, kuhu oli segatud rahapesus süüdistatav vandeadvokaat Robert Sarv. Kui Sarv on kohtu all eraisikuna, siis temale kuuluv ettevõte Bonsai Kinnisvara puutub kohtuasja kostjana. See tähendab, et kannatanu, ehk PRIA soovib ettevõttest kätte saada sinna väidetavalt peidetud vara.\n\nSarve advokaat aga märkis, et Bonsai Kinnisvara ei esinda istungil keegi.\n\nProkurör Gross küll kinnitas, et ettevõttega püüti ühendust saada, kuid see polnud lihtne. Nimelt pole ettevõtte juhatuses kedagi ja sestap polnud prokuratuuril ka kedagi istungile kutsuda. Sarv tõdes ka ise, et ei soovinud ühel hetkel enam oma firmat juhtida ning taandas ennast. Ühtlasi tunnistas ta, et ettevõttel pole uue juhatuse liikme palkamiseks raha.\n\nGross pakkus, et ehk saaks Sarv ise oma ettevõtet esindada, kuid seda ei pidanud Sarv võimalikuks. Niisiis tuli kohtul lahendada küsimus, kas kostjat peab keegi kohtus esindama ja kui peab, siis kust see esindaja leida.\n\nNende kahe küsimuse lahendamiseks võeti kahetunnine vaheaeg ja kohus jäi hakkas asja arutama. Kui kohtunik saali tagasi tuli, teatas ta kõigepealt, et Robert Sarve ja Bonsai Kinnisvara asjus ta advokaatidega ei nõustu. Kohtuniku hinnangul piisas täiesti sellest, et kohtuistungist anti teada Bonsai Kinnisvara osanikule, ehk Robert Sarvele. Lõpuks on Sarve asi ettevõttele juhatuse liige leida.\n\nÜlle Lippuse ja Veiko Adalbergi asjus nõustus kohus pigem kaitsjatega. Kohtunik Raina Pärn tõdes, et kui uus kaitsja Mihkel Gaver ei saa istungile ilmuda, peab tal vähemalt nii palju aega olema, et endale asenduskaitsja volitada.\n\n\"Kohus leiab, et täna ei ole võimalik asja arutamist jätkata aga järgmiseks istungiks jääb 12. juuni,\" sõnas Pärn.\n\nLäinud sügisel paika pandud ajakava järgi peaks kohtusaaga viimane istung toimuma järgmise aasta oktoobris. Millal saaga päriselt lahenduse, võimalik, et ka riigikohtu lahendini jõuab, ei oska täna keegi aimata.\n\nSuurem osa Kajar Lemberile esitatud süüdistusest puudutavad soodustuskelmuse paragrahve. Prokuratuuri hinnangul on Lemberiga seotud ettevõtted petnud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) välja 1,8 miljonit eurot toetusi.\n\nSüüdistuses seisab muu hulgas, et süüdistatavad taotlesid aastatel 2006– 2015 pettuse teel ettevõtluse arendamise sihtasutuselt ja RRIA-lt toetusi, et soodustada mitme inimese ja äriühingu majandustegevust või saada võimalus toetust eesmärgipäratult kasutada.\n\nKajar Lember on kuritegusid kategooriliselt eitanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel pidi algama keeruline soodustuskelmuse kohtuprotsess, kuhu on kaasatud Tartu endine abilinnapea Kajar Lember ning kaheksa ettevõtet. Paraku ei jõudnud juba kaks korda edasi lükatud kohtuistung sisulise aruteluni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJupiter soovitab draamafilmi \"Kõik on su enda kätes\"\n\n## Põhitekst:\n\nFilm räägib noorest Mathieu Mailnskist, kes on seadusega pahuksis. Ta elab oma ema ja vennaga pisikeses Pariisi korteris ning üritab emal aidata ots otsaga kokku tulla. Nooremas eas oli Mathieul vanaonu, kes õpetas teda klaverit mängima ning see oli aeg, kui ta avastas oma tõeliselt erilise ande.\n\nAastaid hiljem mängib Mathieu klaverit lihtsalt enda lõbuks ning satub mängima metroo jaamas oleval avalikul klaveril, kui teda märkab Pariisi muusikaakadeemia direktor, kes talle kohta klaveriklassis pakub.\n\n\"Tegemist on kaasakiskuva filmiga ning on tunda tugevat muusikaarmastust. Laenatud on ka palju paralleele varasematest filmidest. \"Hea Will Hunting\", \"1+1\" ja \"Whiplash\" on filmid, millele siin paljuski viidatakse,\" nentis Jupiteri sisu spetsialist Richard-Erik Järvi. \"Klišeede kasutamine ei tähenda alati negatiivset. Neid kasutatakse põhjusega. See tekitab meis mugava ja familiaarse tunde.\"\n\nFilmi tugevaimaks küljeks nimetab Järvi näitlejaid. Peaosa mängib Jules Benchetrit, kelle jaoks on tegemist ühe esimese suure rolliga ning ta saab eluga pahuksis oleva, kuid geniaalse nooruki rolliga suurepäraselt hakkama. \"Kaks giganti, kes kindlasti suurema osa enda peale võtavad on Lambert Wilson (\"Matrix\") ja Oscari-nominent Kristin Scott-Thomas (\"Inglise patsient\"), kes üllatuseks räägib puhtalt prantsuse keelt. Seda oli suur lust vaadata, kuidas teises keeles näitlemine võtab hoopis teistsuguse dimensiooni. Olles harjunud nägema Kristin Scott-Thomast Briti ning Hollywoodi filmides näitlemas, on kultuuriline ja intonatsiooni erinevus tuntav ning näeme temas uut külge,\" lisas Järvi.\n\n\"Kõik on su enda kätes\" on peresõbralik, meelt lahutav film, mis on piisavalt intelligentne, kuid ei nõua vaatajalt liiga palju. Filmi saada vaadata SIIN!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i veebikanal Jupiter soovitab filmisõpradele Prantsuse draamafilmi \"Kõik on su enda kätes\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.