messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKommentaar. Karantiiniaeg tõi raamatud taas moodi\n\n## Põhitekst:\n\nNutitelefonide ajastul, mil inimeste tähelepanule on meeletu konkurents, suudavad viimast võita tahes tahtmata vaid nutikamad. Pole saladus, et maailmakuulsate mammutbrändide turunduseelarved küündivad sadadesse miljonitesse, kuigi bränd on juba kümneid aastaid tagasi üleilmse tuntuse saavutanud. Põhjus on väga lihtne: tuleb olla värske, uuenduslik ja mis kõige tähtsam – järjepidevalt pildil. Seegi, et mis tahes moevoolu taga seisab sageli gigantne turundusplaan, on avalik saladus.\n\nKuidas juba mitmendat aastat ülekeemise äärel seilanud maailmamajandus veel loetud kuud tagasi üha võidukamalt buumiharja uusi tippe vallutas, oli pehmelt öeldes muljetavaldav, kuniks koroonakriis selle märtsis ootamatult seiskas. \"Hiljemalt paari nädala jooksul maabub kogu meie lennukipark\", \"Toimus sajandi suurim börsilangus\", \"Nafta hind kukkus miinusesse\", on need vaid valik varakevadel ilmunud pealkirjadest, mida aasta alguses ei osanud isegi kõige pessimistlikumad majandusprognoosi ette kuulutada.\n\nPaar aastat pärast 2008. aasta finantskriisi algust ütles Bill Gates kuldsed sõnad: \"Edu on kehv õpetaja, see ahvatleb inimesi mõtlema, et nad ei saagi kaotada.\" Seda, kui palju edu ja jõukust koroonakriis tänaseks röövinud on, ei oska veel keegi öelda. Väide, et me nüüd muutunud elukeskkonnas elame, on samuti ennatlik, sest maailma lukku keeramise hinna arvutamiseks on möödas liiga vähe aega.\n\nIga uus olukord on pelgalt sellepärast kasulik, et paneb meid proovile. Nende kahe kuu kestel, mil olime piltlikult väljendades kodudesse aheldatud, leiab ka arvukalt positiivset. Paljudel tekkis aeg ja võimalus lihtsalt puhata, mõelda, iseendasse vaadata. Üsna pea tüdineti ekraanidest ja avastati metsad ja rabad. Tagasi koju naastes sirutasid ökostunud puhkajad üha segadasemini käe raamatu järgi.\n\nUurides Eesti suurimate raamatumüüjate kuu kokkuvõtteid tundub fakt, et raamatute müük kohati isegi tõusis, lausa uskumatuna, aga nii juhtus. Uueks normaalsuseks sai raamatute pakiautomaatidesse tellimine, mis on sisuliselt lihtne ja mugav. Ka e-raamatute laenutamine, mida Tallinna Keskraamatukogu lugejatele praktiliselt koroonakriisi esimestest päevadest koguni üleriigiliselt võimaldas, kogus järjest enam populaarsust.\n\nKuigi teatud hulk inimesi e-raamatuid päris raamatuteks ei pea ja neid sihilikult ei loe, pole ju suures plaanis vahet. Tähtis on see, et karantiiniaeg tõstis raamatud taas au sisse. Mis saakski sellest veel positiivsem olla!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjanik Allan Keian arutleb kommentaaris, kuidas mõjutas koroonaviirusest tingitud karantiiniaeg raamatute lugemist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti korvpallikoondis kohtub kodusel sõprusturniiril Läti ja Leeduga\n\n## Põhitekst:\n\nReedel kinnitas oma osavõtu kolmekordne Euroopa meister Leedu, Läti alaliidult oodatakse veel viimast jah-sõna. Mängud peetakse 24.-26. juulil Tallinnas.\n\nKorvpalliliidu president Jaak Salumets sõnas, et eelkõige soovitakse korvpallipublikule pärast pikka pausi taas emotsiooni pakkuda. \"Seisak spordimaastikul venis eriolukorra tõttu pikaks ja mis seal salata, see lõi sassi ka kogu meie juubeliaasta programmi. Sellele vaatamata oleme otsustanud ellu kutsuda Balti keti karika, mis ühelt poolt tähistab Eesti korvpalli auväärset sünnipäeva, aga teiselt poolt paneb aluse uuele ajastule Balti riikide korvpallialases koostöös. Loodame, et turniirist kasvab iga-aastane traditsioon.\"\n\nLeedu alaliidu peasekretär Mindaugas Špokas lisas: \"Meil on suur rõõm, et saame keerulisel ajal pidada sõprusmänge lähinaabritega. Seda soovis väga ka meie koondis peatreener. Samuti on tänuväärne, et turniir toimub Eesti korvpalli 100. sünnipäeva auks ja me saame tähistamisest osa võtta.\"\n\nLeedu korvpallikoondis on maailma absoluutne tipp: Euroopa meistrivõistlustelt on aastate jooksul kogutud kolm kulda (1937, 1939, 2003), kolm hõbedat (1995, 2013, 2015) ja üks pronks (2007), olümpiamängudelt kolm pronksi (1992, 1996, 2000) ja maailmameistrivõistlustelt üks pronks (2010).\n\nKoduväljakul kohtus Eesti Leeduga viimati 1998. aasta lõpus peetud EM-valikmängus, vastased jäid toona peale 91:60. 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste alagrupimängus Riias andsime kõva lahingu, kuid kaotasime 62:64. Läti rahvuskoondist käis Eestis 2014. aasta suvel, kui meie mehed võitsid Valgas peetud sõpruskohtumise 72:60.\n\nLeedu koondise koosseis juulis toimuval sõprusturniiril:\n\nMantas Kalnietis\nLukas Lekavicius\nRokas Jokubaitis\nMarius Grigonis\nTomas Dimša\nRokas Giedraitis\nDeividas Sirvydis\nEdgaras Ulanovas\nArnas Butkevicius\nTadas Sedekerskis\nGytis Masiulis\nEimantas Bendžius\nArnoldas Kulboka\nArtūras Gudaitis\nMarek Blaževic\nLaurynas Birutis\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Korvpalliliit korraldab korvpalli 100. juubeliaasta raames sõprusturniiri, millest võtavad osa Eesti, Läti ja Leedu meeste rahvuskoondised. Võistlus kannab sümboolselt nime Balti keti karikas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArhitektuurisündmus Open House avab tallinlastele linnahalli uksed\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal avavad huvilistele uksed ligi 30 kohta, mille seast leiab erinevaid hooneid Tallinna piirkondades. Näiteks on avatud renoveerimisel olevad hooned Noblessneris ja katusekorter Rotermanni kvartalis, muutuse läbi teinud Kopli liinid, merekonteineritesse ehitatud Hektor konteinerhotell Kalamajas. Aga ka linnapildis tuntud objektid, nagu linnahall, Vene kultuurikeskus, Nõmme suusahüppetorn ja mitmed kirikud.\n\"Tänavuse programmi üheks magnetiks kujuneb tõenäoliselt linnahall, mille uste avanemist ootasid kõik väga juba eelmisel aastal – siis käisid seal aga ettevalmistused filmi \"Tenet\" võteteks,\" rääkis üks Open House Tallinna produtsentidest Maria Kristiin Peterson.\n\n\"Ka ennustame suurt publikuhuvi viimastel aastatel Tallinna nägu väga palju muutnud arenduste vastu, nagu Porto Franco, Noblessner, Rotermanni kvartal ja Kopli liinid. Rotermannis avab uksed Refleks Designi kontor elevaatorihoone katusel asuvas klaasist juurdeehituses; kunagi kurikuulsatel Kopli liinidel saab nüüd ringi jalutada kaunis ja turvalises elukeskkonnas ja uhiuuel rannapromenaadil.\"\n\nOpen House on mõeldud ennekõike Tallinna elanikele oma kodulinna avastamiseks ning lisaks eestikeelsetele ekskursioonidele pakub Open House Tallinn sel aastal ka venekeelseid ekskursioone Linnahalli, Porto Francosse, Vene Kultuurikeskusesse ja Kultuurikatlasse.\n\nOpen House'i programmist on võimalik osa saada nii külalisena kui ka vabatahtlikuna ekskursioone korraldades või külalisi suunates. Vabatahtlikeks oodatakse kõiki kultuuri- ja arhitektuurihuvilisi inimesi, vanusel ja õpitud erialal ei ole tähtsust.\n\n1992. aastal Londonis esimest korda toimunud arhitektuurisündmus Open House on levinud tänaseks viiele kontinendile ning selle annab võimaluse astuda sisse kodulinna muidu avalikkusele suletud majadesse ja heita pilk linnale uue nurga alt.\n\nOpen House Tallinn toimus esimest korda aprillis 2019 ja sündmusel osales ligi 5000 tallinlast.\n\nKogu Open House Tallinn 2020 programmiga saab tutvuda ja ka vabatahtlikuks registreeruda kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "11.–12. juulil toimub Tallinnas arhitektuurisündmus Open House, mis avab uksed kohtadesse, kuhu muidu ei pääse, sealhulgas ka linnahalli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti ja Prantsuse pangajuht kutsuvad tegelema kliimamuredega\n\n## Põhitekst:\n\nKui me kohe ei tegutse, on homme kliimakriis keskne stsenaarium ja erinevalt COVID-19-st ei saa siin keegi ennast selle eest isolatsiooni panna,\" kirjutasid Briti keskpanga juht Andrew Bailey ning tema Prantsuse kolleeg François Villeroy de Galhau ajalehes The Guardian avaldatud artiklis.\n\nPangajuhid rõhutasid, et riigid ei ole kaugeltki valmis täitma oma kliimaeesmärke ning koroonaviiruse pandeemia näitas, et kriisile reageerimine selle kõrgpunktis toob kaasa väga kõrged kulud.\n\n\"Selle asemel, et tegeleda kliimakriisiga (kui see on juhtunud - toim.), võime praegu teha emissioonide vähendamise otsuseid vähem kahjustaval viisil. Selleks peame tegutsema strateegiliselt. Taastama paremini (kui enne oli - toim.),\" kirjutasid nad.\n\nKeskpangad on hakanud üha enam oma riskihiannangutes arvestama kliimamuutustega, mis mõjutavad nende jälgitavaid finantsteenuseid, tõdes Reuters.\n\nRohelist mõtlemist toetav keskpankurite ja finantsregulaatorite ühendus Network for Greening the Financial System (NGFS) avaldab lähiajal oma prognoosid kliimamuutuste mõjudest, mis Bailey' ja Villeroy' sõnul \"tõstab finantssektori jaoks lati kõrgemale\".\n\nArtikli kirjutasid nad koostöös NGFS-i juhi Frank Eldersoniga, kes on Hollandi keskpanga juhatuse endine liige ja Inglise Panga endise juhi Mark Carneyga, kes töötab nüüd ÜRO kliima ja rahanduse erisaadikuna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigid peavad oma majanduse pärast koroonakriisist põhjustatud šokki üles ehitama selliselt, et see peaks vastu järgmisele eesootavale vapustusele, mille toob kaasa kliimamuutus, ütlesid Prantsuse keskpanga ja Inglise Panga juht reedel avaldatud ühisartiklis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVladimir Juškin: Pompeo vs Patrušev\n\n## Põhitekst:\n\nNüüdseks võib üsna suure kindlusega nimepidi paika panna president Putini lähima ringkonna, mis langetab tähtsaimaid poliitilisi otsusi. Neiks on neli talle eriliselt lähedast meest: julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) direktor Aleksandr Bortnikov, Putini endine administratsiooniülem ja nüüdne presidendi eriesindaja Sergei Ivanov ja välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin.\n\nSelle rühma põhilised tunnusjooned on järgmised: see on alati olemas olnud, kõik selle liikmed on seljast võtnud Dzeržinski sineli, kõik kuuluvad ühte ja samasse \"korporatsiooni\". Ja mis kõige olulisem: kõiki neid ühendab üks suur ambitsioon saada revanš 20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi, NSV Liidu lagunemise eest. Eriline koht selles rühmas on Nikolai Patruševil.\n\n1992. aasta jaanuaris võttis rühm Peterburi nõukogu saadikuid eesotsas Marina Saljega ette erijuurdluse, mis oli seotud Vladimir Putini tegevusega toorme ja värviliste metallide väljaveolubade andmisel. Anatoli Sobtšakil soovitati Putin ametist kõrvaldada.\n\nProkuratuur andis materjalid kontrollimiseks Piiteri riikliku julgeoleku valitsusele, mida juhtis Sergei Stepašin, vahetult tegeles materjalide läbivaatamisega Nikolai Patrušev. Selle tulemusel prokuratuur Putini tegevuses midagi kriminaalset ei leidnud. Nii algas Sergei Stepašini ja Nikolai Patruševi kõrgustesse viiv karjäär riigiametites.\n\nPingete maandamine tuumapingete üleskruvimisega\n\n14. oktoobril 2014 andis julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev intervjuus ajalehele Izvestija teada, et tema juhtimisel koostatavas Venemaa uues sõjalises doktriinis nähakse ette võimalus anda piirkondlikes ja kohalikes konfliktides ennetavaid tuumalööke.\n\nPresident Putin kinnitas 26. detsembril 2014 Venemaa sõjalise doktriini uue variandi, millesse oli muutusteta üle võetud varasem sõnastus tuumarelva kasutamise kohta. Jäi mulje, et Patruševi ettepanek ei läinud läbi.\n\nKuid 2015. aastast peale on avalikust tuumašantaažist saanud üks Venemaa välispoliitika keskseid instrumente. Siin tuleb ühtlasi mõista, et sõjaline doktriin on ajakirjanikele mõeldud dokument.\n\nA ja O on sõjaväelastele hoopis täielikult salastatud Venemaa kaitseplaan 2016.-2020. aastaks, kus on eraldi paika pandud sõjaväe kasutamise kord, sealhulgas Lääne sõjaväeringkonnas, ja spetsiaalselt kindlaks määratud tuumarelva kasutamise võimalus erinevates tingimustes.\n\nNn Patruševi doktriini võib esitada päris lühidalt: pingete maandamine tuumapingete üleskruvimise abil. Oletame, et Venemaa provotseerib sõjalise konflikti mõne Balti riigiga. Mõistes siis aga NATO tavajõudude edemust, annab väikese võimsusega tuumalöögi ning kutsub vastast tulevahetust katkestama ja kapituleeruma.\n\nPentagonis on seda Putini ähvardust hoolega analüüsitud. Ilmavalgust nägi nn Pompeo doktriin, mille põhilised seisukohad pandi peaaegu täies mahus kirja 2018. aasta riiklikus kaitsestrateegias, mille kinnitas toonane USA kaitseminister James Mattis.\n\n2018. aasta aprillis nentis Matthew Kroenig, varem CIA-s ja kaitseministeeriumis kõrgetel kohtadel teeninud analüütik, aruandes, milles käsitles muu hulgas \"pingete maandamist tuumapingete üleskruvimise abil\", et NATO ees sel juhul on neli võimalust reageerida: kapituleeruda, jätkata sõda eranditult tavarelvadega, anda omalt poolt piiratud tuumalöök, alustada täieulatuslikku tuumasõda. Kroenig soovitas lisada kolmanda variandi NATO ametlikku sõjalisse doktriini.\n\nUSA vastukäik\n\nTänavu veebruaris teatas Pentagon ametlikult, et USA on loonud ja relvastusse võtnud uut tüüpi tuumarelva: väikese võimsusega (umbes 5 kilotonni) lõhkepead W76-2 allveelaevadelt startivatele mandritevahelistele ballistilistele rakettidele Trident II (D5). Selle aasta algul sõitis Ohio-klassi allvee-tuumaraketiristleja Tennessee Kings Bay mereväebaasist Georgia osariigis Atlandi ookeanile patrullima.\n\nEkspertide kinnitusel on lõhkepeaga W76-2 varustatud 20 raketist Trident II, nagu need paiknevad kõigil 14 Ameerika Ohio-klassi tuumaallveelaeval, ainult üks või kaks. Need raketid võivad kanda üht või enamat lõhkepead. Ülejäänud 18 raketti on kõigil allveelaevadel endiselt lõhkepeadega W76-1 (90 kilotonni) ja W88 (455 kilotonni). Standardkomplektis on igal sellisel raketil kuni kaheksa lõhkepead.\n\n\"Stsenaarium sisaldas erakorralist olukorda Euroopas, kus on puhkenud tavasõda Venemaaga, kes siis otsustab tarvitada NATO liikmesriigi territooriumil asuva objekti vastu väikese võimsusega tuumarelva.\"\n\nTänavu veebruari lõpus korraldas USA Nebraska sõjaväebaasis õppuse, mille käigus matkiti \"piiratud\" tuumalöökide vahetamist Venemaaga. Õppusel viibis Pentagoni ülem Mark Esper. Stsenaarium sisaldas erakorralist olukorda Euroopas, kus on puhkenud tavasõda Venemaaga, kes siis otsustab tarvitada NATO liikmesriigi territooriumil asuva objekti vastu väikese võimsusega tuumarelva. Õppusel matkis USA vastulööki tuumarelvaga.\n\nW76-2 relvastusse võtmise vajadust on selgitatud 2018. aasta veebruaris avaldatud tuumaseisundi ülevaates (Nuclear Posture Review, NPR). Selles anti teada, et võib kasutada tuumarelvi \"olulise tuumarelvavaba strateegilise rünnaku\" korral, eriti kui see puudutab USA enda või tema liitlaste taristut, elanikke või juhtimiskeskusi. Selline selgelt välja öeldud võimalus reageerida piiratud tuumalöögiga peab heidutama Moskvat andmast tuumalööki esimesena.\n\n22. novembril 2019 andis julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev pärast nõupidamist Vladimir Putiniga teada, et sõjalises doktriinis võidakse teha täpsustusi. Venemaa jõuametkonnad peavad oma kontseptsiooni relvajõudude ülesehituse ja arengu kohta esitama 1. juulik 2020. aastal.\n\nLevinud arvamuse kohaselt tasub tähelepanu pöörata kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi esinemisele iga-aastasel sõjateaduste akadeemia üldkogul 2019. aasta märtsis, eriti selles kõlanud väljenditele \"aktiivse kaitse strateegia\" ja \"piiratud tegevuse strateegia Venemaa huvide kaitsel väljaspool riigipiiri\".\n\nVäljendit \"sõja pidamine piiratud mahus tuumarelva kasutades\" Gerassimovi ettekandest ei leia. Kuid sel aastal seisab ees ka Venemaa salastatud kaitseplaani 2021.-2025. aastaks täpsustamine, mis üpris usutavalt võib sellesse sisse tuua nii \"Patruševi doktriini\" kui ka uuema sõjalise tuumaterminoloogia.\n\nAina kiirenev võidurelvastumine\n\nSõjalise doktriini korrigeerimine toimub aina kiireneva võidurelvastumise taustal. Tootmiskoondise Sevmaš direktor Mihhail Budnitšenko teatas, et 2020. aastal annab ettevõte mereväele üle tuumaallveelaeva Belgorod (projekt Jassen), mis varustatakse allveeründedroonidega Poseidon.\n\nUSA mereväe teadusuuringute valitsus teatas projekti CLAWS mehitamata allveelaeva väljatöötamisest, mis tänu tehisintellektile suudab langetada iseseisvalt, inimese osaluseta ründamisotsusi. Järgmisel kahel aastal allveelaeva testitakse ja 2023. aastal peaks see relvastusse võetama. Kogukulu projekti tuumarelva väljatöötamiseks ulatub USA 2021. rahandusaastal (see algab 1. oktoobril 2020) ligikaudu 46 miljardi dollarini.\n\nTeisisõnu, Kreml otsustas hirmutada Ühendriike \"Patruševi doktriini\" ja Venemaa \"imerelvade\" animatsioonidega, Washington viimaks \"ehmuski\" ja alustas tõelist võidurelvastumist.\n\nKaalutlev lugeja haarab nüüd kindlasti pliiatsi ja asub arvutama. Ameerika Ühendriikide SKT on 21,5 triljonit, Venemaa SKT 1,6 triljonit dollarit. USA sõjalise eelarve maht on 750 miljardit, Venemaal 60 miljardit dollarit. USA kõrgtehnoloogia ekspordi maht on 156, Venemaal kümme miljardit dollarit.\n\nNende arvudega võib mitmesuguseid tehteid ette võtta, võib jagada, võib lahutada, tulemus on ikka üks: 1991. Ehk \"külma sõja\" lõppemise aasta või kui tarvitada Putini mõistestikku, siis 20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi aasta.\n\nTõsi, tehete laitmatu ja vaidlustamatu tulemuse saamiseks tuleb lisada Putini \"geopoliitilise jultumuse\" tegur (Krimm, Ukraina, Süüria …). Aga ka see tegur ei muuda õieti lõpptulemust, ehkki lisab arvutuskäigule pisut paindlikkust.\n\nVene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreml otsustas hirmutada Ühendriike \"Patruševi doktriini\" ja Venemaa \"imerelvade\" animatsioonidega, Washington viimaks \"ehmuski\" ja alustas tõelist võidurelvastumist, kirjutab Vladimir Juškin algselt Diplomaatia blogis ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Rahu UG Investeeringud ostis termopuidu valmistaja\n\n## Põhitekst:\n\nThermory asutaja Meelis Kajandu sõnul on ettevõttel peale kiiret kasvu ühinemiste ja ülevõtmiste kaudu ning tegevuse laiendamist eksporditurgude plaan keskenduda ettevõtte orgaanilisele kasvule.\n\n\"Plaan on suurendada tootmisvõimsusi Eestis ja Soomes, arendada saeveskeid ja rahvusvahelisi müügiesindusi ning keskenduda süsinikujalajälje vähendamisele. UG Investeeringute puhul on tegemist pikaajalise stabiilse investoriga, kes suudab vajadusel uut kapitali kaasata,\" ütles Kajandu.\n\n1997. aastal loodud Thermory aastakäive ulatub üle 100 miljoni euro ja selle tehased asuvad kolmes riigis. Ligi 700 töötajaga Thermory ekspordib toodangut enam kui 50 riiki. UG Investeeringud oli seni ettevõtte vähemusaktsionär.\n\nTehingu üksikasju pooled ei avalda. Tehing jõustub peale Eesti Konkurentsiameti heakskiitu.\n\nUG Investeeringud on Eesti valdusfirma, mis investeerib jätkusuutlikesse ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse tööstussektoris, infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas ja mujal.\n\nLivonia Partners on Baltimaades tegutsev eraõiguslik investeerimisettevõte, mis haldab hetkel 83 miljonit eurot osana Livonia Partners Fund I ja Livonia Partners EIF Co-Investment Fund fondidest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristjan Rahu suurosalusega UG Investeeringud sõlmis Livonia Partnersiga lepingu termopuitu ja saunamaterjale valmistavas ettevõttes Thermory.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVandaalide rünnaku ohvriks langenud Benfica kaks mängumeest viidi haiglasse\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa poolkaitsja 24-aastane Julian Weigl ja 23-aastane Serbia koondislane Andrija Živkovic olid need õnnetud, kes said vandaalide poolt loobitud kividega pihta ning nad viidi Lissaboni haiglasse, kirjutab Soccernet.ee.\n\nRünnak toimus Estadio da Luzi ja treeningväljaku vahelisel kiirteel pärast 0:0 viigimängu Tondela vastu. See oli Benfica jaoks esimene kohtumine pärast hooaja katkestamist pandeemia tõttu.\n\nPrimeira Liga kirjutas avalduses: \"Portugali kõrgliiga mõistab hukka argpüksliku rünnaku, mille ohvriks langes Benfica meeskond. On täiesti vastuvõetamatu, et sellised sündmused toimuvad jätkuvalt meie ühiskonnas. Nende tegude toimepanijad ei ole jalgpallifännid, vaid kurjategijad. Julgeolekujõud tuvastab need vandaalid ning nad peavad selle osas vastutuse võtma.\"\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Benfica jalgpallimeeskonda vedav buss sattus neljapäeval rünnaku alla, mille tagajärjel said vigastada kaks esindusmeeskonna mängijat, teatas klubi oma avalduses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu: liikumisvabadus Poola, Baltimaade vahel taastub tuleval nädalal\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma rääkisin täna oma Poola kolleegi peaminister Mateusz Morawieckiga. Mul on kaks tähtsat ja head uudist. Esiteks leppisime me kokku, et Balti riikide ja Poola vaheline liikumisvabadus taastub järgmisel nädalal,\" ütles peaminister.\n\n\"Riikide vastutavad ministrid asuvad seda kiiresti kooskõlastama,\" andis Skvernelis Facebookis teada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liikumisvabadus Poola ja Balti riikide vahel taastub järgmisel nädalal, teatas Leedu peaminister Saulius Skvernelis reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜliõpilased: ülikoolide roll kliimakriisi keskmes\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal võtsid tuhanded noored ühel sombusel sügiskuu hommikul osa ülemaailmsest kliimastreigist. 20. septembril aset leidnud ülemaailmne kliimastreik oli seni toimunute hulgast suurim. Avalikel väljakutel ja parkides streikivad noored olid end varustanud värviliste plakatitega, et nõuda riikide seadusandlikelt kogudelt kliimamuutuste vastu suunatud poliitikate realiseerimist.\n\nNoorte kliimastreigid on ajendatud kolmest põhimõttest:\n\nkliimamuutus on reaalne ja inimtekkeline;\nkliimamuutus põhjustab meie tegevusetuse korral tulevikus enneolematut inimkannatust ja ökoloogilist kahju;\nkliimamuutus on poliitiline probleem, millega tegelemine eeldab mitte ainult muutusi isiklikes tarbimisharjumustes, vaid kollektiivselt ühiskondliku elu süsteemset ümberkorraldust. Poliitilisel tasandil praegu tehtud otsused või otsuste tegemata jätmised määravad nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade elujärje – noortel on tuleviku kujundamisel suur roll ning nad mõistavad seda hästi.\n\nKliimamuutuse poliitilisest iseloomust tingituna on noorte seas esile kerkinud kriitiline perspektiiv nende institutsioonide suunas, kus noored ise igapäevaselt viibivad. Üheks peamiseks noorte kliimaaktivismi areeniks on seetõttu kujunenud ülikool.\n\nÜlikoolidel on tõepoolest äärmiselt oluline, kuid mitmetahuline roll kliimakriisi keskmes. Ühelt poolt on tegemist teadusasutustega, kellelt ootame selgust kliimamuutusest aru saamisel ja innovatiivseid lahendusi selle tagajärgede leevendamiseks või ärahoidmiseks.\n\nRääkides teadusest ühiskonna teenistuses, ei saa enam eirata teaduse vajalikku panust keskkonna jätkusuutlikkuse tagamisel. Lisaks loodus- ning rakendusteaduste panusele ei tohiks siinkohal alahinnata ka sotsiaalteaduste rolli – kliimakriisi puhul on tegemist mitmepõhjuselise ning lihtsate lahendusteta \"nurjatu probleemiga\", mis esitab edukale valitsemiskorraldusele enneolematuid väljakutseid.\n\nTeiselt poolt ei saa aga eirata ülikoolide jätkuvat rolli nende tehnoloogiate ja praktikate arendamisel ning töös hoidmisel, mis on viinud meid kliimakatastroofi lävele – ka Eesti põlevkivitööstus toetub asendamatul määral ülikoolide pakutavale tehnilisele ja koolituslikule toele.\n\nSeega on ülikoolide institutsionaalne vastutus kahetine, olles nii võimelised olukorda muutma kui ka kandes kohustust enda tekitatud kahju heastada.\n\nVähemalt sama oluline on ülikoolide roll haridust pakkuvate institutsioonidena ning siinkohal on üliõpilastel suurim õigus ja ka vastutus aktiivselt enda sõna sekka öelda. Kõrgharidusseaduse järgi on kõrgharidust pakkuvate asutuste vastutuseks pakkuda vajalikke teadmisi, oskuseid ja hoiakuid, et panustada aktiivselt ühiskonda.\n\nNagu teaduse puhul, tuleb ka ühiskondliku panuse mõtestamisel lähtuda säästva arengu põhimõtetest ning arvestada neid kvaliteedi hindamisel. Siinkohal on keskkonnasõbralike praktikate sisendamise kõrval oluline ka ülikoolide tihti alahinnatud roll kodanikuhariduse pakkujana.\n\nHaridus peab võimestama inimest suhtuma kriitiliselt ning refleksiivselt ka laiemate ühiskondlike probleemide põhjustesse – kujundama kodanikke, kes on võimelised ning motiveeritud läbi viima kliimakriisiga toimetulekuks vajalikke poliitilisi muutusi.\n\n\"Üliõpilaste reflektiivsust end ümbritseva suhtes väljendavad mitmed Eesti üliõpilaste hulgas esile kerkinud keskkonnateemalised initsiatiivid.\"\n\nInimene on olulisel määral enda keskkonna tulem, kuid samas ka selle keskkonna aktiivne kujundaja. Üliõpilaste reflektiivsust end ümbritseva suhtes väljendavad mitmed Eesti üliõpilaste hulgas esile kerkinud keskkonnateemalised initsiatiivid.\n\nNäiteks kutsus Tartu Ülikooli üliõpilasesindus 2018. aastal kokku rohelise ülikooli töörühma, mille tulemusel edastati ettepanekud ülikooli säästvamaks ja keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Ettepanekud hõlmasid energiatarbimist, veekasutust, jäätmekäitlust, transporti, toitlustust ning ülikooli haljastust. Selle tulemusel on ka Tartu Ülikooli arengukava A2025 rõhk rohelise ülikooli põhimõtetel.\n\nKonkreetsema tegevussuunana töötatakse välja ja viiakse ellu terviklikud keskkonnapõhimõtted ning edendatakse kestlikku arengut toetavat mõtteviisi nii ülikoolis kui ka avalikkuses. Selliselt näitlikustub ülikoolide oluline roll keskkonnaga seotud teemade juhtimise ning noortele aktivistidele vajaliku platvormi pakkumise keskmes.\n\nSee on aga vaid üks näide sellest, kui tõsiselt lähevad kliimaküsimused tudengitele korda. Tudengid on kliimamuutustest rääkinud aastakümneid, kuid praegune aktivistide põlvkond on oma eelkäijatest tunduvalt sõnakam ja paremini koordineeritud.\n\nSee on võimaldanud noori efektiivsemalt kaasata otsuste tegemisse – täpselt aasta aega tagasi ülemaailmsel keskkonnapäeval moodustati üheksa noorteorganisatsiooni koostöös keskkonnaministeeriumile nõu andev Noorte Keskkonnanõukogu, mis aitab koordineerida noorte keskkonnaaktivistide tegevust ning tuua noorte hääl otse poliitikakujundajateni.\n\nLähtudes noorte poolt väljendatud entusiasmist, on Eesti Üliõpilaskondade Liit käesoleval aastal koostamas keskkonnateemalisi seisukohti. Kutsume üles kõiki tudengeid Üliõpilaskondade Liidu kodulehekülje vahendusel teada andma teemadest, mida keskkonnaalaselt tähtsaks peavad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kliimamuutuse poliitilisest iseloomust tingituna on noorte seas esile kerkinud kriitiline perspektiiv nende institutsioonide suunas, kus noored ise igapäevaselt viibivad. Üheks peamiseks noorte kliimaaktivismi areeniks on seetõttu kujunenud ülikool, kirjutavad Joonatan Nõgisto, Paul-Henry Sereda ja Martin Tikk Eesti Üliõpilaskondade Liidust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanus Saks ja Johanna Randmann avaldasid uue loo \"Prada\"\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi loo pealkiri \"Prada\" viitab populaarsele rõivabrändile, ei ole muusikute sõnul laulu sõnum sellega otseselt seotud. Sotsiaalmeedia avarustes levinud slogan \"I'm Prada. You're nada\" oli see, mis Randmanni tähelepanu köitis ning laulu ideed kirja panema innustas.\n\nMuusikute sõnul räägib lugu unistusteni pürgimise teekonnast ning sellest, kuidas alati leidub sellel teel neid, kes kellegi ideid naeruvääristavad või maha salgavad. Sellest olenemata tuleb jääda kindlaks just iseendale ja julgel sammul edasi pürgida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Tallinna bändi esiräppar Jaanus Saks ja Eesti otsib superstaari\" saatest tuntust kogunud lauljatar Johanna Randmann avaldasid uue suvise loo \"Prada\", millele valmis ka muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaali suvesoovitus | Täpne ja fokusseeritud väikelinnakrimka \"Ussisugu\"\n\n## Põhitekst:\n\nPaljuski mängib \"Ussisugu\" nende tuttavate elementidega, mida samalaadsetest filmidest ja sarjadest teame: pea kõik tegelased on moel või teisel mõne ebaseadusliku äriga seotud, paksust pilvekihist ei tungi läbi ükski päiksekiir ning hukkuvad pereliikmed-sõbrad-tuttavad on igapäevane sündmus. Samas ei ürita režissöör Anthony Jerjen muuta oma lugu suuremaks kui elu ega näe ka liialt vaeva keerukate süžeekäikudega. Tegelased rändavad enamasti ringi vaikides või minimaalselt rääkides, nad ei ole oma räpaste tegude üle uhked, kuid majanduslikus ja sotsiaalses tupikus pole neilt lihtsalt muud varianti.\n\nAntohny Jerjen lammutab indie -krimka tüüpkonstruktsiooni laiali sarnaselt Jim Jarmuschile, kes võttis 1995. aastal filmis \"Dead Man\" algosadeks lahti vesterni ning pani selle kokku kui maalilise unenäo. Veider lummuslik meeleolu läbib ka \"Ussisugu\" – toimuv on küll läbinisti reaalne, aga tugev kunstiline ambitsioon ja täpselt toimetatud stsenaarium loovad meeldejääva ja läbinisti originaalse maailma. Erinevalt samalaadsetest telesarjadest, millest liialt mitmetahuline süžee kipub lämmatama õhustikku, on antud juhul lugu piisavalt lihtne ja aitab vaid õrnalt raamistada seda masendavat maailma. Olulisel kohal on hoopis üldinimlikud tunded, mida me mõistame ka vaid mõnest näoilmselt või kehahoiakust.\n\nIlmselt oleks film aga palju lahjem, kui peaosas ei mängiks n-ö kadunud näitleja Josh Harnett. Ta keeras kümmekond aastat tagasi selja Hollywoodile ning on pärast seda mänginud vaid tundmatutes indie-filmidest, millest enamikke pole siinmail isegi võimalik näha. Seda rõõmustavam on võimalus nautida Harnetti parimas vormis – vahendeid valimata üritab ta päästa oma perekonna au ja rabeleda välja sellest narkovõrgustikust, kuhu nad aastatega end mässinud on. Tema tegelaskuju pole südametu tapja ega pätt per se, vaid Jerjen suudab tungida peenelt ühiskonna äärealadel seisvate inimeste hinge, näidates, kuivõrd lootusetus olukorras nad tegelikult on.\n\nSuvi võiks olla aeg helgemateks kinoelamusteks, kuid andke \"Ussisoole\" ikkagi võimalus. Ei juhtu just tihti, et väljaspool PÖFF-i selliseid Ameerika indie -pärlid ka kinolevisse jõuaksid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel aastatel on Ameerika väikelinnakrimka liikunud filmidest üle telesarjadesse – tuntuim näide ilmselt Netflixis kolmandat hooaega jooksev \"Ozark\" –, kuid nende tumedate narkodraamade kammerlik võlu tuleb eriti tugevalt välja just kontsentreeritud formaadis. Heaks näiteks on napilt üle tunni kestev \"Ussisugu\" (\"Inherit the Viper\"), kust on maha lihvitud üleliigne ja alles jäetud kõle ning painajalik atmosfäär.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSuvevolle avaetapp tõi mängima üle 600 inimese\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel etapil käis üle Eesti mängimas 380 meest ja 264 naist ehk kokku 644 inimest. Kõige populaarsemad olid Taebla, Tallinna Pirita, Paide ja Tartu etapp, kirjutab volley.ee.\n\nMeeldivalt palju oli osalejaid ka väiksemates kohtades nagu Kärdlas ja Jõhvis. Eelmisel aastal oli avaetapil osalejaid ligi 500.\n\nJärgmine etapp toimub juba 9. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. juunil pandi 17 erinevas Eesti paigas pall mängu juba traditsiooniliseks saanud võrkpalliteisipäevakutel ehk Suvevollel. Kokku on sel aastal võistlusarjas kaheksa etappi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koos kolme riigiga kutsub EL-i jõulisemalt inforünnakutele vastama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie kodanikud väärivad ja vajavad selget ja ausat sõnumit desinformatsioonist lähtuva ohu kohta. Välismaise päritoluga desinformatsioonikampaaniate paljastamine, millega tegeleb EEAS, on Euroopa avalikkuse jaoks oluline teenus,\" öeldakse nelja riigi koostatud dokumendis, millest reedel kirjutas väljaanne Politico.\n\n\"Tegemist on sisendiga plaanitavasse Euroopa Komisjoni teatisse \"Addressing disinformation during and after the COVID-19 crisis\" (eesti keeles: \"COVID-19-aegse ja -järgse desinformatsiooniga tegelemine\"). Desinformatsiooni teema ja sellega koordineeritud tegelemine on meie jaoks oluline ning seetõttu oleme aktiivsed ja esitasime oma seisukohad,\" ütles valitsuse pressiesindaja reedel ERR-ile.\n\nNeli riiki leiavad oma üleskutses, et EEAS-i töö desinformatsiooniga võitlemisel peab \"põhinema faktidel ja lähtuma kõrgetest akadeemilstest standarditest, olema intellektuaalselt sõltumatu ning mõjutamata poliitilistest kaalutlustest\", vahendas Politico. Vastasel juhul võib Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ambitsioon olla geopoliitiline Komisjon kahtluse alla sattuda. \"See on kriitiliselt oluline ka avalikkuse usalduse säilimiseks EEAS-i töö suhtes,\" lisasid kolma Balti riiki ja Slovakkia.\n\n\"Samal ajal, kui Euroopa Liit tegeleb Venemaalt lähtuvate desinformatsioonikampaaniatega, mis jääb põhimureks, peaks rohkem ressursse ja tähelepanu suunama ka Hiina valitsuse üha kasvava propaganda ja mõjutustegevuse vastu,\" märkisid neli riiki.\n\nSamas leidsid Eesti, Läti, Leedu ja Slovakkia ka, et veebiplatvormide senine tegevus valeinfo leviku takistamisel ei ole olnud piisav. Platvormid peavad peaksid olema rohkem avatud ja läbipaistvad ning praegune lähenemine eneregulatsioonile \"on ebapiisav alus selleks, et jätkusuutlikkult tegeleda desinformatsiooniga sotsiaalmeedia platvormidel,\" märgitakse pöördumises. Platvormid peaksid hoiduma õigustamatust ja läbipaistmatutest otsustest postituste mahavõtmisel, leidis nelik.\n\nBalti riikide ja Slovakkia kiri ilmus mõni nädal hiljem, kui Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell sattus kriitika alla, kuna väidevalt allus välisteenistus Hiina survele oma sõnumite koostamisel.\n\nEuroopa Liidu välisteenistuse koosseisus on strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm, mis tegeleb EL-i vastaste desinformatsioonikampaaniate ja inforünnakute paljastamisega.\n\nEuroopa Komisjoni teatis peaks avalikustatama järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koos Läti, Leedu ja Slovakkiaga kutsusid tugevdama Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) koostatavat dokumenti, mis puudutab EL-i vastu suunatud valeinfoga võitlemist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBaltimaade kalleimat autokütust saab jätkuvalt osta Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\n95-oktaanise bensiini hind oli reede keskpäeva seisuga Eesti pealinnas 1,179 eurot, mis oli 10,5 senti kallim kui Riias ja 22 senti kallim kui Vilniuses.\n\n98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,229 eurot, mis oli Riia ja Vilniuse hindadest kallim vastavalt 9,5 senti ja 19,1 senti.\n\nTallinna diislikütuse hind oli 0,999 eurot ehk 1,5 senti enam kui Riias ning 13 senti enam kui Vilniuses.\n\nEelmise nädalaga võrreldes püsisid kütusehinnad Tallinnas muutumatul tasemel, Riias ja Vilniuses hinnad tõusid. Riias tõusid nii bensiinikütuste kui ka diislikütuse hinnad möödunud reedega võrreldes kaks senti.\n\nVilniuses tõusid bensiinikütuste hinnad nädalaga 2,4 senti. Diislikütuse hind kerkis 3,4 senti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Baltimaade kalleimat autokütust saab jätkuvalt osta Tallinnas, näitab BNS-i reedene pealinnade hinnavõrdluses",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKerli Kirch Schneideri \"Virago\" valiti Põhja-Ameerika suurimale lühifilmide festivalile\n\n## Põhitekst:\n\nPalm Springs ShortFest festivalile laekus sellel aastal üle 6000 filmi, rohkem kui sajast riigist üle maailma. Osalema pääseb neist ligi 300 filmi, mis linastuvad temaatilistes programmides. Festivali raames toimub ka filmiturg, mis annab hea võimaluse lühifilmide leviks Ühendriikides.\n\nBusani rahvusvahelise lühifilmifestivali keskmes on tutvustada maailmale Aasia, Austraalia ja Okeaania riikide filmilugusid, mistõttu festivalile laekunud filmide arv on väiksem ehk umbes 2700 filmi. Võistlusprogrammi pääseb aga vaid 40 filmi.\n\nEestis esmalinastus \"Virago\" Pimedate Ööde filmifestivali alafestivalil PÖFF Shorts, nii virtuaalselt kui kinodes saab linateost näha lühifilmide kogumikus \"Värske veri: Parimate kavatsustega\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kerli Kirch Schneideri debüütfilm \"Virago\" valiti Põhja-Ameerika suurimale lühifilmide festivalile Palm Springs ShortFest. Samuti sai film kutse Busani rahvusvahelisele lühifilmide festivalile. Mõlemat festivali ühendab Oscarite kvalifikatsioon, mille õigused on maailmas veidi üle 60 festivalil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi teeb teatavaks Palme mõrva puudutava otsuse\n\n## Põhitekst:\n\nPalme tapeti 28. veebruaril 1986 Stockholmi kesklinnas, kui ta õhtul koos naise Lisbetiga kinost kodu poole jalutas. Ihukaitsjad oli ta selleks õhtuks vabaks lasknud.\n\nTänini tundmatuks jäänud isik tulistas Palmet selga ja põgenes, jättes 59-aastase peaministri tänavale vereloiku.\n\nRootsi võimud on nüüdseks küsitlenud juhtumiga seoses rohkem kui 10 000 inimest. Hetkel ei ole ühtki ametlikku kahtlusalust.\n\n\"Peaprokurör Krister Petersson teeb oma otsuse teatavaks ja räägib koos juurdluse juhi Hans Melanderiga uurimisest,\" teatas prokuratuur reedel.\n\nAastate jooksul on üle 130 inimese end Palme tapjaks väitnud. Juhtumit puudutavad toimikuid on riiulitel 250 meetri jagu.\n\n1989. aasta juulis mõistati tapmises süüdi pisikurjategija Christer Pettersson, kelle Palme lesk arvas ära tundvat. Ta vabastati mõni kuu hiljem, sest apellatsioonikohus leidis, et Lisbet Palme tunnistus ei vasta tehnilistele nõuetele.\n\nPettersson suri 2004. aastal, Palme lesk 2018. aastal.\n\nKahtlustatavate hulgas on olnud ka Türgi kurdide mässuline rühmitus Kurdistani Töölispartei (PKK), Rootsi sõjavägi ja politsei ning Lõuna-Aafrika Vabariigi salateenistus.\n\nPetersson võttis uurimise üle 2017. aastal.\n\nAsjatundjad ja Rootsi meedia on viimastel kuudel oletanud, et suurima tõenäosusega Palme kohtuasi lõpetatakse, sest kõik peamised kahtlusalused, kelle üle ajakirjandus on viimastel aastatel spekuleerinud, on surnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi prokuratuur teeb järgmisel kolmapäeval teatavaks, kas 1986. aastal riiki vapustanud peaminister Olof Palme mõrva juurdlus lõpetatakse või esitatakse kellelegi süüdistus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUute töötute lisandumine on aeglustunud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hetkeseisuga on töötuna arvel 50 918 inimest. Tavapäraselt kuu alguses töötuks registreerimine kasvab, seda näeme ka juuni alguse näitajate pealt,\" rääkis töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus ERR-ile.\n\nSelle nädalaga on juuni algusega arvele tulnud üle 2000 uue töötu. Võrdluseks jäi mai viimasel nädalal uute töötute arv 1400 ringi, lisas Paulus. Ta märkis, et statistikasse võib tuua veel muudatusi, sest kandeid tehakse registrisse ka tagantjärgi.\n\nKui võrrelda eelnevate kuudega, siis võib arvata, et uute töötute lisandumine siin juuni alguses jääb maiga sarnasele tasemele, aprillis oli töötute registreerimine veel aktiivsem, kuu esimesel nädalal lisandus ligikaudu 4000 inimest. Võrreldes eriolukorra algusega on registreerimisaktiivsus Pauluse sõnul langenud.\n\nTöötasumeetmed saavad juulis läbi ja siis on näha, kas ettevõtetel tekib täiendav koondamisvajadus. \"Tavaliselt oleme näinud, et sügiseti, kui hooajatööd lõppevad, siis oktoobris hakkab ka töötute arv kasvama, aga need on hooajalised muutused,\" lisas ta.\n\nJuuni alguses hakkas töötukassa hüvitama maikuu palkasid. \"Tavaliselt on näidanud, et kuu algused, kus avaldusi saab hakata esitama on kõige aktiivsemad ajad avalduste esitamisel. Sellel nädalal on töötasuhüvitise avalduse esitanud üle 6000 asutuse ja taotlenud seda ligi 68 000 töötaja eest. Nende avalduste läbivaatamine hetkel käib, tänase seisuga on makstud hüvitist juba 148 miljoni euro eest kokku terve perioodi peale.\"\n\nEriolukorra algusest on töötasu hüvitist saanud 132 000 töötajat ja ligi 17 000 asutust, mille kogukulu koos maksukuluga ulatub 200 miljonini.\n\nKollektiivkoondamistest on nädala jooksul teatanud seitse asutust, kokku puudutab see 422 töötajat. Pauluse sõnul puudutab see suures osas Tallinkit, koondamisest on teatanud ka mõned töötleva tööstuse ettevõtted, kus koondatakse 20-40 inimest ettevõtte kohta ja üks ehitusvaldkonna ettevõte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassas on töötuna arvel üle 50 900 inimese, eriolukorra algusega võrreldes on uute töötute lisandumine aeglustunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n5Miinust avaldas uue singli \"Peo lõpp\"\n\n## Põhitekst:\n\nBändi liige Estoni Kohver kinnitas, et kuigi suvi on käes, siis kontakteerume mõistlikult ja oleme tolerantsed kõigi suhtes. \"Ära tapa teisi inimesi, kui sa just \"Tekkenit\" või \"GTA-d\" ei mängi,\" ütles ta.\n\n5Miinuse eelmine singel \"Paaristõuked\" koos villemdrillemiga püsis Eesti raadiote tabeli tipus 20 nädalat ja digikanalites hoidis esikohta 14 nädalat järjest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bändi 5MIINUST andis välja värske loo \"Peo lõpp\". Singli muusika ja produktsiooni eest vastutab Ago Teppand.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste karikavõistlustel kohtuvad kaks Flora võistkonda\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses poolfinaalis lähevad vastamisi Esiliigas mängiv Tallinna FC Flora II ja karikakaitsja Tallinna FC Flora. Teises poolfinaalis kohtuvad Meistriliiga naiskonnad JK Tallinna Kalev – Saku Sporting.\n\nPoolfinaalid peetakse 16. või 17. juunil, karikafinaal toimub 4. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste karikavõistlustel on võistlustules veel neli naiskonda ning reedel toimus poolfinaalpaaride loosimine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValle-Sten Maiste. Naiste ja isata laste päev\n\n## Põhitekst:\n\nRaputusteküllane aeg nõuab unikaalseid isiksusi ja visioone. \"Hoidke oma distantsi ja tehke, mida tahate. Meie vajame sporti. Võistlused peavad jätkuma. Sport peab tulema tagasi.\" Niisugused ainuõiged, sügavad ja edasiviivad mõtted edastas kriisidest laastatud rahvale maailma ühel esinduslikumal postil istuv Donaldi-nimeline mees.* Arhetüüpselt geniaalne, imperaatorilikult lakooniline, ülearususteta mehelik. Korraliku rahva kangelasel on stiili: tema väljenduslaad on väljapeetult jämedajooneline ja mõttekrambivaba.\n\nKa rahva tervise nimel kümnete tuhandete naiste steriliseerimise, individualistliku üksinduse näol uue õnne leiutamise jm sotsiaaleugeeniliste aretuste poolest kuulus Rootsi on ilmale juhiseid jagava näidisühiskonnana taas fenomenaalselt pildil. Sealne terviseamet teatas aprillis oma karjaimuunsuslembeste hookus-pookus-epidemioloogide triumfist. Tegelikult olevat koroonahaigeid riigis juba tuhat korda rohkem, kui teada on. 1,5 korda enam nakatunuid kui elanikke on tubli tulemus. Iseäranis rabav on see resultaat ühiskonnas, kus iga viirusekandja kindlakstegemist ülearuseks peetakse ja teste üleliia ei tehta.\n\nTrumpiga võrreldes tuhiseb sotsipeades siiski tavapärane ülemõtlemisest tingitud tuulispask. Evitakse küll ostapbenderlikku matemaatikaannet, ent seda vaesestab tossikeselik stiil. \"Karjaimmuunsus on/eiole/on/eioleeiole/ eesmärk.\" \"Vanurid on kindlasti hoitud, päästetud, oih, sellega läksime siiski alt jms\". Mis soigumine ja hala? Ka maski ei kandvat rootslane, kuna \"tema peas on terve mõistus ja südames usaldus\", nagu peaepidemioloog Tegnell BBC saates \"Hardtalk\" ütles. Korralikus white power 'i keskkonnas pole vaja põhjendada, miks macho maski ei kanna.\n\nNormaalne mees on loodud jumala näo järgi ja seda imet ei tohi mingi nuustikuga varjata. Kas kujutlete sünnipärast geeniust või sada kilo meheilu veeremas sammugi maskiga? No ei. Ütlematagi on selge, et näokaltsuga töllerdis kehastab jobusust, (demokraatidele omast) nõrkust. Sellest saab reformierakondlanegi aru, ehkki teda üldiselt muu ei huvita, kui et hoiukassa ja (triatloniks treenimise) bassein oleksid avatud. Nagu Romulus, kellele oli peaasi, et lemmiksuline Augustus korralikult muneks.\n\nPaar tundi varem kui Tanel Kiige ja Mailis Repsi süda ning mõistus end maksma panid ja Eestis kuulutati välja eriolukord, suutis meie peaminister teha suure aplombiga välja kuulutatud nn poliitilise avalduse – ja öelda enam kui brežnevlikult absoluutselt mitte midagi. Valdo Randperet kirgastas Ratase otsustusvõimetus ent pööraselt: \"Kallis Jüri! Tahan sind siiralt tunnustada esinemise eest, see oli tõsine, selge, sümpaatne.\" Ja reformipartei toiduahel kaagutas heameelest nagu kanakari või komsomolikoor.\n\nAbsoluutsete geeniuste tulevärk. Selle saluudi säras on mõistetav, et pole jõutud eriti küsida, miks alati keskpäraste naiste juhitud riigid ning hall Ida-Euroopa pole taas silma paistnud? Miks on jäädud ka laibaedetabelites silmatorkamatuteks tagumisteks tegijateks? Mõned seletavad seda Nõukogude-aegse tuberkuloosivaktsiini mõjuga, kuid loogilisem on siiski, et antikehad tekitas suurustleva autoritaarsuse kogemusega omandatud enesealalhoiuinstinkt.\n\nHiljaaegu püüdis üks naisajakirjanik Trumpiga riigi probleemidest rääkida, ent esimene isik hoidis ohjad pihus: \"Tasa, tasa, naine, ma saan aru, mida sa mõtled, mõistan sind paremini kui sa ise.\" Pandeemia õppetunnina rõhutab Trump, et \"kriisis selgus, et tal on õigus\". Meesšovinismi, totalitarismi ja neoliberalismiga kokku puutunuile on see väliselt karune impotentne lällamine tuttav. Maailmas, kus viirusega toimetulekuga tegeleb labraduudlite aretaja ja võimul olemiseks ei pea isegi teesklema adekvaatne olemist, on kasuks kool, kus isakäsi ei hoia ega korralda midagi, ent teeb kõik, et kergem oleks kujutleda olgu või inimese ja ilma, aga mitte tema juhatuse lõppu.\n\n* Kõik viidatud \"taas võimsaks tehtud\" riigi poliitikaimed on nopitud Eliot Weinbergeri loost \"The American Virus\" (London Review of Books,4. VI 2020).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas kujutlete sünnipärast geeniust või sada kilo meheilu veeremas sammugi maskiga? No ei. Ütlematagi on selge, et näokaltsuga töllerdis kehastab jobusust, (demokraatidele omast) nõrkust, ironiseerib Valle-Sten Maiste Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-s kogub toetust ettepanek kärpida politsei eelarvet\n\n## Põhitekst:\n\n\"Näha seadusandjaid, kes ei pruugi isegi olla vasakpoolsete vaadetega, toetamas New Yorgi politseiameti (NYPD) eelarve märkimisväärset vähendamist, on väga julgustav,\" ütles New Yorgi osariigi seadusandja, sotsialistlike vaadetega Demokraatliku partei poliitik Julia Salazar ajalehele The Guardian.\"See tundub isegi pisut sürreaalne,\" lisas ta.\n\nAktivistid on aastaid püüdnud veenda osariike ja linnu kärpima politseiasutuste ja vanglate eelarvet, mis on viimasel ajal järsult kasvanud samal ajal, kui sotsiaalteenuste rahastamine on kukkunud või suisa kadunud. Valitsusametnikud on ideed tõrjunud kui vasakpoolsete fantaasiat, kuid praegused rahutused ning koroonaviirusest põhjustataud majanduslangusega kaasnevad eelarvekärped on julgustanud peavoolu poliitikuid tunnistama politsei rahastamise ideede keskseid argumente, märgib Briti leht.\n\nKaamerate ette jäänud Floydi tapmine Minneapolises on eelarvekärbete nõudjate sõnul tugev näide sellest, et viimase viie aasta katsed politsei tegevust reformida, et lõppeksid rassiliselt ebavõrdne kohtlemine ja tapmised, on läbi kukkunud. Lisaks on videokaadrid tohutult jõulisest, militariseeritud ning kohati vägivaldsest politsei reaktsioonist rahumeelsetele protestidele pannud ka mõned poliitikud küsima, kas politseil on tõesti vaja nii palju raha ja tulejõudu.\n\nSamal ajal on kriisiga vähenenud kohalikud eelarved, mis on sundinud kohalikke võime eelarvet kärpima, mis tähendab ka sotsiaalteenuste vähenemist. Siiski ei ole vähenenud politsei eelarved ning mõned linnapead on isegi soovinud korrakaitsjate rahastamist suurendada, kirjutas The Guardian.\n\nLeht toob välja, et näiteks Los Angelese politsei eelarve on 1,8 miljardit dollarit ning linnapea soovis selle tõstmist seitsme protsendi võrra, millega kasvaks linna politsei eelarve suuremaks kui pool linna kogueelarvest. Kolmapäeval teatas linnapea siiski, et otsib võimalusi politsei rahastamise kärpimiseks. New Yorgi linnapea aga soovib NYPD 6-miljardise eelarve jätta puutumata, samas, kui ta tahab kärpida haridus- ja noorteprogrammide rahastamist ja teiste linnaametite eelarvet isegi kuni 80 protsenti.\n\nPhiladelphia linnapea aga soovib kogueelarvest viiendiku moodustavat 977-miljonilist politsei eelarvet veel 14 miljoni võrra suurendada samal ajal, kui linn kärbib noorte vägivalla ennetuse programme, kunstidele ja kultuurile, töötukoolitusele minevaid summasid ning vähendab puhkekeskuste ja raamatukogude personali.\n\nPolitsei eelarvekärpeid nõudev aktivist Jeralynn Blueford, kelle poja politseinikud 2012. aastal tapsid, tõdes, et kui politsei oleks suhtunud reformidesse tõsiselt, oleks inimesed seda tunnetanud. \"Me lasime teil tappa oma lapsi ja te ütlesite, et see muutub, aga see juhtus uuesti. Kui me jätkame nende rahastamist (senisel tasemel - toim.) siis see annab neile rohelise tule sama moodi jätkata,\" rääkis naine.\n\nOmavalitsustes tegutsevad aktivistide rühmad on esitanud erinevaid strateegiaid, alates eelarvekasvu peatamisest kuni politseinike massiliste koondamisteni või rahastamise täieliku lõpetamiseni, mis viiks politsei töö lõppemiseni. Praktiliselt kõik algatused räägivad samas sotsiaalteenuste rahastamise suurendamisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides, kus jätkuvad politseiniku poolt tapetud mustanahalise George Floydi hukkumisest ajendatud meeleavaldused, kogub toetust idee kärpida politsei eelarvet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaijooksu osalejad kogusid heategevuseks 4500 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nMaijooks toimus sel kevadel 23.-31. maini esmakordselt virtuaalse sündmusena. Eesti läbi aegade kõige osavõturohkeimast virtuaaljooksust võttis osa 4474 harrastajat. Seitsme kilomeetri pikkusel raja läbis kas joostes, käies või kepikõndi tehes 3644 sportlikku naist ning virtuaalse lastejooksu rajal lõi kaasa 830 väikest spordisõpra.\n\nVirtuaaljooksu kiirem läbija oli Eesti parim keskmaajooksja ja viiekordne Maijooksu võitja Liina Tšernov, kes suutis Rocca al Mare kergliiklusteedel seitse kilomeetrit joosta ajaga 25 minutit ja kuus sekundit.\n\nTallink Maijooksu virtuaaljooksul olid esindatud kõik Eesti maakonnad. Maijooksul löödi kaasa ka kaheteistkümnes välisriigis: Soomes, Ameerika Ühendriikides, Austrias, Belgias, Iirimaal, Lätis, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Šveitsis ja Inglismaal.\n\n\"Meil on siiralt hea meel, et Maijooksu traditsioon sai jätkuda ka sel aastal ja nii paljud naised ja lapsed virtuaaljooksul osalemise võimalust kasutasid. Koos tegime pärast kõigi jaoks keerulist aega sporti, hoidsime olulist traditsiooni elus ja tegime head meie Eesti naiste tuleviku ja tervise nimel,\" lausus Tallink Grupi brändi- ja turundusjuht Kristi Männik.\n\nTallink Maijooksu virtuaaljooksust osavõtjad kogusid heategevusliku eesmärgina 4500 eurot, mis annetatakse Eesti Vähiliidule mammograafiabussi jaoks uue ja kaasaegse 3D mammograafi ostmiseks, et kaasa aidata rinnavähi varajasele avastamisele Eestis.\n\n\"Kümne aasta jooksul on Vähiliidu bussis käinud üle 70 000 naise, rinnavähk on avastatud 298-l. Neist 85% juhtudest on olnud haigus avastamise momendil varases staadiumis, kus see on väljaravitav. Suur tänu kõigile Tallinki Maijooksu korraldajatele ja osalejatele, kes toetasid Eesti Vähiliitu, et osta uus 3D mammograaf, mis aitab avastada rinnavähki igas eas naistel,\" ütles Maie Egipt Eesti Vähiliidu juhatuse esimees.\n\nMaijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kahe aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti läbi aegade suurimaks virtuaalseks rahvaspordisündmuseks tõusnud Tallink Maijooksu virtuaaljooksul osales 4474 liikumisharrastajat. Osavõtjate abil koguti 4500 eurot heategevusliku panusena Eesti Vähiliidu toetuseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurim haiguspuhang on seotud Tallinnas asuva toidukäitlejaga\n\n## Põhitekst:\n\nViimase ööpäevaga lisandunud 20 nakatunust 16 elavad Tallinnas ja Harjumaal. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul on suurem osa nakatunutest seotud ühe Tallinnas asuva tootmisettevõttega.\n\n\"Harjumaal on konkreetselt üks ettevõte, kus tänase seisuga on juba kümme haigestunut registreeritud,\" ütles Kadai, lisades, et ta ei soovi selle ettevõtte nime välja öelda, kuid nimetas, et tegemist on tootmisettevõttega. \"Kuna ettevõttes töötab päris palju inimesi, on ootuspärane, et võib lisanduda veel täiendavalt [haigestunud] inimesi, kuna lähikokkupuuteid on töötajate vahel olnud.\"\n\nERR-ile teadaolevalt on tegemist ühe Tallinnas asuva toidukäitlemisettevõttega, mida aga tervikuna karantiini pandud ei ole. Haigestunud töötajad on kollektiivist eraldatud ja saadetud kodusele ravile.\n\nOsalt on nakatumised hakanud tõusma ka Soomest ja Rootsist saabuvate inimeste kaudu. Maikuu keskel oli selliseid juhtumeid kokku 17.\n\n\"Sellega peab arvestama, et Rootsis on täna haigestumine suurusjärgu võrra suurem kui Eestis, Soomes mõnevõrra suurem,\" ütles Kadai.\n\nTeda teeb murelikuks, et inimesed lähevad gripilaadsete sümptomitega endiselt tööle, kus haigus levima pääseb.\n\n\"Küsimus ei ole niivõrd reisimises või liikumises riikide vahel, vaid ka nende juhtumite puhul näeme, et inimesed ei pööra oma haigussümptomitele piisavalt tähelepanu,\" tõdes Kadai. \"See teeb murelikuks, sest lihtsam ja loogilisem lahendus haigestumist ja haiguse levitamist kontrolli all hoida on käituda vastutustundlikult: kui tal tekivad sümptomid, ta püsib kodus, ta ei puutu kokku teiste inimestega, kellega ta ei pea kokku puutuma, võtab ühendust oma perearstiga ja täna on kõik võimalused testimiseks avatud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ettevõttes lahvatanud puhangus on haigestunud juba kümme inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nErakordsel kevadel kuulati Vikerraadio õhtujutte üle poole miljoni korra\n\n## Põhitekst:\n\nAasta esimese viie kuu jooksul kuulati Vikerraadio õhtujutte 542 263 korral, mis moodustab üheksa protsenti kogu järelkuulamise osakaalust antud ajavahemikus. ERR-i eestikeelsete raadiojaamade populaarsuselt teine saade oli samuti Vikerraadio eetris olev \" Müstiline Venemaa\". David Vseviovi autorisaadet kuulati järele 353 624 korda.\n\nPopulaarne on ka Raadio 2 \" Rahva oma kaitse\", mida viie kuu jooksul on kuulatud 340 250 korda.\n\nVenekeelsetest raadiosaadetest on enim järelkuulatud Raadio 4 eetris olev \"Podrobnosti\", mida on jälgitud 62 193 korral.\n\nRaadiosaadete järelkuulamine Autor/allikas: ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakorralised olud kasvatasid jõudsalt teleri vaatamise osakaalu, kuid ka raadiosaadete järelkuulamine sai hoo sisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHeino Enden: tippu jõudmine pole nii raske, kui sinna püsima jäämine\n\n## Põhitekst:\n\nHeino Enden on oma ütlemistes aus ja otsekohene. Kui näeb võimalust, siis kiidab, kui näeb puudusi, siis osutab neile. Intervjuus Eesti Korvpalliliidule räägib Enden, kuidas ta jõudis oma armastatud ala juurde ja mis takistus oleks äärepealt kõik nurjanud. Samuti heidab ta valgust väga edukale karjäärile Moskva AKSK-s (edaspidi CSKA) ja Nõukogude Liidu koondises. Pärast mängijakarjääri ka koondiselootsina tegutsenud mees arutleb korvpalli filosoofiast laiemalt, millest kõrva taha on üht-teist panna meil kõigil.\n\nAlustame Sinu lapsepõlvest. Kas võib öelda, et vanemate poolt oli ette määratud, et Sinust saab korvpallur?\n\nEi olnud vanemate poolt määratud. Eks nad mõlemad mängisid korvpalli ja kui mina sündisin, oli isa kohtunik ja juuniorite ning naiskonna treener, kus mängis ka Helle Pihlak, kes pärast kandis perekonnanime Meri. Ma olin laagrites ja trennides pidevalt kaasas. Ka Kloogal toimunud TPI laagris, kui [Jaak] Salumets ja (Anatoli) Krikun olid veel noorteklassis. Magasin isegi mängijatega ühes toas. Suvel vanavanemate juures mängisin ka kossu, aga korvpallitrenni läksin pärast seda, kui Jaanus Levkoi tuli teises klassis 44. keskkooli ja kutsus poisid trenni. Samal ajal käisin veel lauatennise trennis, mida juhtis Aivar Kuusmaa ämm. Sellele lisaks käisin veel ujumas ja taheti võtta igale poole mujale ka, näiteks suusatama ja kergejõustikku, aga aega ei jätkunud kõige jaoks. Mingil hetkel pidin valiku tegema ja kuna korvpall oli kõige emotsionaalsem mäng, siis jäin selle ala peale.\n\nJa siis õrnas eas tuli Sul kolmeaastane paus sporditegemisse?\n\nJah, see tuli ootamatult. Ütleme, et esimesed aastad kuni umbes pool aastat enne pausi olin ma omavanuste koondises, aga seal olid sellised poisid juba ees nagu Jüri Neissaar ja Enn Tull, kes olid ikka kõvad mängumehed. Olin oma spordikoolis ikka pigem selline tavaline reamängija. Ja siis 1974. aastal avastati mul tuberkuloos. Arstid ütlesid, et aasta tuleb kõrval olla. Olin selle aasta Kadriorus Poska tänavas asuvas haiglas. Sain suveks koju, aga sügisel pidin ikkagi Tartusse sanatoorium-keskkooli minema. Seal olin veel kaks kooliaastat.\n\nKuidas Su sporti tagasitulek nii võimsaks osutus, et reamängijast otse Kalevisse läksid?\n\nSeda tuleb vanajumala käest küsida, kes ilmselt kuidagimoodi soosis mind. Valdu Suurkask ütles, et tema vaatas ka, et olin pildil olemas ja mingi hetk kadusin täiesti ära ja järgmisel hetkel olin hoobilt Kalevis. Esimesel aastal tegin haiglas salaja mingeid harjutusi, aga kui märgati, sain vastu päid ja jalgu, nii et suurt trenni ma ei teinud. Tartus oldud ajal mängisin veidi võrkpalli. 1977. aasta jaanuaris kohtusin juhuslikult Levkoiga ja ta ütles, et neil on A-klassi mängud Tartus tulemas ning järsku mul lubatakse mängida, saaks vana koosseisu viimast korda kokku. Läksin küsima ja saingi loa. Need mängud olid minu mäletamist mööda märtsis, nii et küsisin juba jaanuaris Tartu Spordikoolis, kas võin seal aeg-ajalt viskamas käia. Arne Laos lubas mul seal otsakorvi palli visata. Selleks ajaks olin ma juba korvpalli mänginud, sest mu matemaatikaõpetaja Toomas Reinart kutsus mind mängima Tartu Tervishoiutöötajate meeskonda. Nendega käisin üks kuni kaks korda kuus mängimas. Sain ennast siis natuke liigutada. Aitas kindlasti ka see, et haiglas veedetud ajal viskasin kõvasti pikkust juurde. Märtsis võitsime Eesti meistrivõistlused ära. Mina ja kadunud Heiki Spitz, kes oli meie vanuseklassi superstaar, visates tavaliselt umbes 40 punkti mängus, saime oma meeskondade parimatena auhinnaks mingisugused klaasid.\n\nUmbes kuu aega hiljem toimus sealsamas Tartus Nõukogude Liidu noorte meistrivõistluste alagrupiturniir ja Eestit esindas TSIK, kelle peatreeneriks oli Märt Kermon. Mulle tuli ootamatult kutse, et nad tahaksid mind nende rivistusse mängima. Mul läks seal hästi, sest pärast turniiri tuli August Sokk uurima, kas tervis lubab mul mängida. Sain juunis kopsuhaiglast välja ja juulis pidas Kloogarannas Heino Krevald pikkade ja andekate laagrit. Mängisime seal jalgpalli ja jooksime ning augustis läksin Pärnusse Kalevi laagrisse. Seal nägin, et saan hakkama küll. Kuidas see kõik nii kiiresti läks, ei oska mina küll vastata. Võib-olla anti haiglas nii häid tablette (naerab).\n\nVaadates NSVL-i mängude tulemusi suurturniiridel, jäävad silma ülisuured võidud. Kas nende võitude tõttu oli mängijatel veidi raskem end ka motiveerida?\n\nSee oligi mõnikord uinutav. Näiteks 1983. aasta EM-il, kui poolfinaalis Hispaanialt tappa saime. Okei, seal oli oma süü ka Gomelskil, kes hoidis (Valdis) Valtersit liiga pikalt väljakul, kuigi viimane uhas kõvasti mööda. Võib olla mõjutas see veidi, et 1981. aastal valiti Valters Euroopa parimaks mängijaks, aga kohati oli ta mäng ebastabiilne. Gomelski võttis ta liiga hilja välja ja saime napilt tappa selle mängu. Oma viga tunnistas Gomelski ise ka hiljem. Kolmanda koha mängus võitsime Hollandit jälle 40 punktiga. Need suurelt võidetud alagrupimängud tekitavad alateadvuses ikkagi rahulolu ja lõpuks pole sa 100-protsendiliselt valmis korralikumaks madinaks.\n\n1987. aasta EM oli vist selle musternäide?\n\nSellega käis kaasas üks suur vandenõuteooria. Finaalturniir toimus Kreekas ja finaalis mängisime kreeklaste vastu. Mängu ajal me mängijatega omavahel mõtlesime, et Gomelski mängitab meid kole imelikult. Pärast mängu ütles (Vladas) Garastas (aastatel 1989-91 NSVL-i peatreener avalikult, et Gomelski müüs selle finaali maha. Teooriaid ja arvamusi võib olla igasuguseid, aga imelik oli küll, kui vaadata kasvõi seda, kes kattis selles mängus [Nikos] Galist (viskas finaalis 40 punkti). Mitte meie parimad kaitsjad. Elus on ikka nii, et mis on juhtunud, seda pole mõtet taga nutta. Alguses oli banketil küll kurb tunne, kuna olime teistest, ka Kreekast, kõvasti üle. Mina aga mõtlen ikka positiivselt - mul oli kollektsioonist just EM-hõbe puudu, nii et mul oli kõik okei, sain täiskomplekti.\n\nKindlasti oled kursis Eesti koondise praeguste tegemistega. Kas nõustud hetkel üsna laialt leviva arvamusega, et see punt mängijaid võib olla Eesti järgmine kuldne generatsioon?\n\nVõib olla ja võib ka mitte olla. Kui neid mängijaid vaatan, siis andekaid ja paljulubavaid noori seal on. Aga tulemust näitaks see, kui nad suudaksid Euroopa keskmisest kõrgemal mängida ja seda taset stabiilselt hoida. Nagu olid omal ajal Tomson, Tammiste, Krikun, Lipso ja neid aitasid [Jaan] Lentsius, [Kalle] Ilves ja teised. Kui selline seltskond satub kokku ja neil loksuvad rollid ja egod paika, siis võib tulla küll. Aga sinna läheb aega, et ennast tõestada. Tippu jõudmine pole nii raske, kui sinna püsima jäämine. Stabiilsus on see, mis loeb. Praegu lähevad Eesti noored Ameerika ülikoolidesse, mis on iseenesest tore, aga see ei garanteeri, et sealt tulevad kohe tegijad. Kõik mängijad, keda ma tean, kes on Ameerika ülikoolidest tagasi tulnud – näiteks Tanel Tein, Leho Kraav, Ardo Ärmpalu, Janari Jõesaar –, pole lombi taga kuhugi liikunud ja hakkavad siin uuesti arenema. Vaata, kui kaua läks Jõesaarel aega enne, kui ta jõudis mingile tasemele. Pärast Ameerikast naasmist ei mahtunud ta 25 Eesti koondise kandidaadi hulka. Usun, et sinna tuleks minna palju küpsemas eas. Ma pole kunagi pidanud midagi ka NBA-st. See on liiga individuaalsetele oskustele üles ehitatud. Kuulun samasse paati [Šarunas] Jašikeviciuse, [Željko] Obradovici ja [Dušan] Ivkoviciga, kes ütlevad, et päris korvpalli mängitakse ikka Euroopas.\n\nLoe täispikka intervjuud Eesti Korvpalliliidu kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpall peab sel aastal, täpsemalt eesoleval nädalavahetusel, oma 100. aasta juubelit. Selle aja jooksul on kodukamaral kasvanud suur hulk andekaid ja töökaid korvpallureid. Üks silmapaistvamaid mängijaid, kes selle 100 aasta jooksul siin sirgunud, on kindlasti Heino Enden. Mees, kelle auhinnakapist leiame maailmameistrivõistluste kuldmedali ja täiskomplekti Euroopa meistrivõistluste medaleid, ei jäta oma laialdasi korvpalliteadmisi vaid enda teada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnalooduse fotokonkursi võitis Märt Puust tööga \"Kohanemine\"\n\n## Põhitekst:\n\nKonkursile saadetud töid hindas žürii, kuhu kuulusid fotograafid ja oma ala eksperdid. Piret Eensoo tõi välja, et sel aastal oli tase mõnevõrra tugevam kui varem. \"Enamasti oli mõeldud ka pildiallkirjale, mis tervikut luues mõnel juhul minult ka parema hinde tõi,\" sõnas ta ja lisas, et talle meeldis humoorikas lähenemine, mida on näha ka auhinnatud tööde hulgas. \"Oli ka neid pilte, mis olid igati vahvad hetked looduses, aga kus minu jaoks pisut puudulikuks jäi seos linnaga, isegi kui pilt võis olla tehtud keset suurt linna.\"\n\nVõidufoto autor Märt Puust meenutas möödunud aasta esimesel advendil kohtumist põdravasikaga ja ütles, et jäädvustas hetke nutitelefoniga. \"Nägime teda juba kaugelt ja leppisime abikaasaga kokku, et tema jääb koeraga ja ma katsun lähemale pääseda,\" selgitas ta ja kinnitas, etv vaikselt see õnnestuski .\"Ta ei kohkunud sugugi, vaid jätkas rohu nosimist ning aeg-ajalt vaatas ka minu poole ja püüdis lõhnasid.\"\n\nLaste ja noorte kategoorias hinnati parimaks Liselle Paltsi töö \"Vaata, kuhu astud!\". \"See töö paistis kohe silma,\" sõnas Kerttu Taggo. Samuti kommenteeris Piret Eensoo, et võitnud foto üllatab vaatajat. \"Sisuliselt ei olegi ju pildil justkui midagi, aga samas on kõik olemas, nii loodus kui linn, ja see on vahvalt vormistatud\".\n\nFotokonkursi võidufotosid saab juunis ja juulis näha virtuaalselt Tartu Ülikooli loodusmuuseumi Facebooki lehel ja Instagrami kontol. Samuti avaneb võimalus parimate töödega tutvuda Loodusfestivalil, mis toimub 6. kuni 9 augistini. Kokku laekus fotokonkursile \"Metsik linn\" laekus 171 tööd, mille 47 oli laste ja noorte tehtud fotod.\n\nVõidutööd üldkategoorias:\n\n1. koht – Märt Puust \"Kohanemine\"\n\n2. koht – Mikhail Kapychka \"Miljonid liblikad\"\n\n3. koht – Annika Ratt \"Ma hoian lippu kõrgel!\"\n\n4. koht – Meelis Riisenberg \"Vabandage, kes teist on viimane?\"\n\nVõidutööd laste ja noorte kategoorias:\n\n1. koht – Liselle Palts \"Vaata, kuhu astud!\"\n\n2. koht – Joosep Ailiste \"Uue elu algus\"\n\n3. koht – Liselle Palts \"Koduaias\"\n\n4. koht – Annika Rääbis \"Eesti Energia inspektor\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnalooduse fotokonkursi \"Metsik linn\" võitis sel aastal Märt Puust tööga \"Kohanemine\". Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks Liselle Paltsi foto \"Vaata, kuhu astud!\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPressinõukogu mõistis Delfi nõiateemalises vaidluses õigeks\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel räägib sellest, et Delfi reporter helistas nõiale, moonutas häält ja vanust ning sai teada, et teda vaevab koroonabakter. Politsei kinnitusel ei ole nõia tegevus ebaseaduslik.\n\nKaebaja leiab, et artikkel ja selle pealkiri on eksitavad. Kaebaja märkis, et ta ei ole nõid ega posija. Kaebaja ei ole rahul, et oma esimeses vestluses ajakirjanik ei teatanud, kes ta on ja mis on ta eesmärk. Kaebaja leiab, et artikkel on eksitav, solvav ja naeruvääristav. Kaebaja leiab, et telefonivestluse avaldamisega on tema õigusi rikutud, sest ta on selle põhjal tuvastatav.\n\nDelfi vastas, et kaebaja nimetab end nõiaks oma Facebooki lehel. Delfi märkis, et kaebaja nõuanded on tasulised ning ajakirjanduse roll on inimesi sellise teenuse eest hoiatada (eriti tervishoidu puudutavas). Delfi selgitas, et kui ajakirjanik oleks kaebaja poole pöördunud ajakirjanikuna, siis ei oleks võimalik olnud tema nõuannet ümberlükkamatult avalikkuse ette tuua. Delfi lisas, et esimese kõne puhul oli tegemist ajakirjandusliku eksperimendiga ja teise kõne puhul rääkis kaebaja ajakirjanikuga. Delfi märkis, et ajakirjanik ei helistanud mitte kaebaja isiklikule telefonile, vaid avalikule firma kontaktnumbrile.\n\nPressinõukogu otsustas, et Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli antud juhul ajakirjanduslik eksperiment arvestades riigis kehtinud eriolukorda põhjendatud avalikkuse huvides – kaebaja pakkus koroonaalast tasulist nõu, mille sisu eetilisuse üle oli põhjust kahelda. Lisaks helistas ajakirjanik hiljem uuesti ja suhtles kaebajaga juba kui ajakirjanik.\n\nKaebaja kohta konkreetses artiklis sõna \"nõid\" kasutamine on Pressinõukogu hinnangul põhjendatav asjaoluga, et oma Facebooki lehel kasutab kaebaja enda kohta ka ise sõna \"nõid\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pressinõukogu arutas kaebust Delfis 20. märtsil ilmunud artikli peale ja otsustas, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEsiliigas jagavad kolme vooru järel esikohta Nõmme United ja Pärnu Vaprus\n\n## Põhitekst:\n\nPärnu Vaprus suutis eile võõral väljakul Magnus Villota 90+2. minuti tabamuse abil alistada FC Flora U-21 tiimi. 1:0 võidu järel jagab Vaprus nüüd seitsme punktiga 1.-2. kohta. Flora U-21 leiab end nelja punktiga 6.-7. positsioonilt.\n\nKolme vooru järel tõusis seitsme punkti peale ka liiga uustulnuk Nõmme United, kes alistas sedapuhku 4:1 FCI Levadia U-21 tiimi. Võitjate poolelt olid täpsed Kevin Mätas, Raimond Eino, Karl Gustav Kokka ja Randin Rande. Levadia auvärava lõi 30. minutil penaltist Anton Krutogolov.\n\n3.-4. kohalt leiame hetkel kuue punktiga Maardu Linnameeskonna ja Tartu Tammeka U-21 tiimi. Mullu veel Premium liigas pallinud Maardu suutis sedapuhku kodumurul alistada 3:1 Vändra Vapruse, võitjate poolelt olid täpsed Ilja Zelentsov, Timur Bulavkin ja Stanislav Tsõmbaljuk.\n\nTammeka U-21 suutis samal ajal Karl Tammeorgi 63. minuti tabamusest alistada 1:0 Kohtla-Järve JK Järve.\n\nVooru avas 4:2 võiduga aga FC Elva, kes alistas kodumurul Pärnu Jalgpalliklubi ning tõusis nüüd viie silmaga tabeli keskele, viiendale positsioonile.\n\nEsiliiga jätkab neljanda vooru mängudega juba sel pühapäeval ja esmaspäeval, 7. ja 8. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli esiliigas peeti neljapäeval kolmanda vooru mänge, misjärel jätkavad tabeli tipus Nõmme United ning Pärnu Vaprus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nToidukaupade hinnad jätkavad kasvu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegelikult võrreldes eelmiste kuudega liigub hinnaindeks samal tasemel, keskmiselt on kallinenud toidukaubad 2,5 protsenti maikuus,\" ütles Anderson ERR-ile. Tema sõnul on selle kategooria sees aga toimunud muutused, näiteks on köögivili odavnenud, puuvili aga tuntavalt kallinenud.\n\n\"Teine hinnatõusukomponent toidukaubas on lihatooted. Siin veavad hinnakasvu jahutatud sealiha, vorstid-singid ja kliendile on märkamatuks jäänud, et hooaja grillitooted on mõnevõrra kallimad kui eelmisel aastal,\" sõnas ta. Ta märkis, et kuigi lihatoodete hinnad on kasvanud, on samal ajal kasvanud ka nende tarbimine.\n\nAndersoni sõnul on eriolukord tarbijakäitumist tugevalt mõjutanud. Inimesed mõtlevad oma poeskäigud varasemaga võrreldes rohkem läbi, kauplusi külastatakse kolmandiku võrra harvem. Keskmine ostukorv on aga eriolukorras kasvanud.\n\n\"Tarbitakse vähem mugavustooteid. Näeme languseid valmistoodete, kondiitri- ja pagaritoodete osas, aga jõudsalt on kasvanud toidu tooraine ostmine, mis viitab ilmselgelt asjaolule, et inimesed teevad märkimisväärselt rohkem ise süüa,\" lisas Anderson.\n\nAndersoni hinnangul on kauplused uues olukorras jätkanud tavapärasel viisil ning suuri muutusi ei ole tehtud. Konkurentsi koha pealt on tema sõnul olnud rahulikum periood ning poed ei kiirusta üksteise võidu sooduskampaaniaid tegema.\n\nMõned kaupluseketid lühendasid eriolukorras lahtiolekuaegu. Selver seda ei teinud ning Andersoni sõnul aitas see jaotada klientide hajumist pikemale perioodile. \"Sama lahtiolekuaja hoidmine oli igati põhjendatud, kui vaatame tagasi,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selveri äriarvestuse juhi Kristjan Andersoni sõnul on tarbijahinnad küll langenud, toidukaupade hinnad jätkavad tõusu. Koroonaviiruse puhangu tõttu seatud piirangud suunasid ostlejad tarbima vähem valmistooteid ning inimesed teevad märkimisväärselt rohkem ise süüa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 20 positiivset koroonatesti\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus 15 positiivset testi tulemust Harjumaale (11 nendest Tallinnasse), kolm Ida-Virumaale, üks Lääne-Virumaale ja üks Valgamaale.\n\nHarjumaa haigestumistest nelja puhul on tegemist perekondliku nakatumisega, neljal (omavahel seotud) juhul on inimene nakatunud töökohal. Kahel juhul oli põhjuseks muu kontakt haigega, ülejäänud haigestumiste puhul on asjaolud täpsustamisel.\n\nLääne-Virumaa juhtumi puhul oli tegemist perekondliku nakatumisega, Ida-Virumaa juhud on seotud nakatumisega töökohal – kaks juhtu kolmest on omavahel ka seotud.\n\nTerviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul teeb terviseametit murelikuks tõsiasi, et suur osa uutest haigusjuhtudest saavad alguse nakatumisest töökohal. \"Näeme, et inimesed lähevad haigena tööle, seades nii ohtu ka oma kolleegid. Kui me sellest kriisist midagi kaasa võtame, siis võiks selleks olla harjumus haigena kodus püsida,\" ütles Kadai, kelle sõnul peaksid töölt koju jäämist rohkem toetama ka tööandjad. \"Kui viiruse leviku tõttu peatub mõne ettevõtte tegevus, siis on kahju kindlasti oluliselt suurem võrreldes töötaja koju jäämisega.\"\n\n5. juuni hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 16 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.\n\nHaiglast on koju saadetud 347 inimest, lõpetatud 359 COVID-19 haigusjuhtumit. Tervenenud on 1 667 inimest. Neist 1 288 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (77,3%), 379 inimese puhul (22,7%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.\n\nEestis on kokku tehtud enam kui 88 000 esmast testi, nendest 1910 ehk 2,2 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.\n\nTerviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit.\n\nCOVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1122 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 1,8 protsenti ehk 20 inimese testi tulemus osutus positiivseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUku Lilleväli: Eesti Energia planeeritav õlitehas on kui vene rulett\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti ilmus Eesti Päevalehes artikkel, milles Eesti suuremad pangad ütlevad üksmeelselt, et Eesti Energia poolt planeeritav põlevkiviõlitehas ning -sektor laiemalt on investeerimiseks liiga riskantsed ning et nemad hoiaksid sellistest projektidest eemale nii omaenda, klientide kui ka maksumaksjate raha.\n\nKa sõltumatud rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid Moody's ja Standard & Poor's (S&P), mille eesmärk on hinnata ettevõtete võimekust maksta tagasi laenusid, on soovitanud madala riski soovi korral Eesti Energiasse raha mitte investeerida.\n\nPangad ja krediidireitinguagentuurid toovad välja neli peamist riski: tururiskid, regulatoorsed ja poliitilised riskid ning Eesti Energiast tulenevad riskid.\n\nTururisk: ebastabiilsed hinnad ja nõudlus\n\nMõlemad osapooled peavad üheks teravamaks ohuks Eesti Energia suurt avatust riskidele, mis on seotud nafta ja põlevkiviõli ebastabiilsete hindade ja kõikuva nõudlusega.\n\nEesti Energia sõnul katab planeeritav õlitehas kulud juhul, kui nafta hind on 45 USD barreli kohta, ning esitleb investoritele õlitehase kasumlikkust eeldusega, et nafta hind ei lange alla 60 USD barreli kohta.\n\nKüll aga on ettevõte ise toonud välja, et õlitootmisesse investeerimine on kõrge riskiga, kuna selle kasumlikkus sõltub otseselt ebastabiilsest maailma naftaturust, mistõttu puudub garantii, et õli püsiks tehase investeerimisperioodi vältel kasumlikul tasemel.\n\nNaftaturu ebastabiilsust illustreerivad näiteks hiljutine negatiivne naftahind, hetkel püsiv nõudluse langus ja tuleviku osas oodatavast konservatiivsemad prognoosid, aga ka näiteks turu sõltuvus naftašeikide tujudest ja USA presidendi säutsudest.\n\nKuigi üks vähestest argumentidest antud ebastabiilsusega toimetulemisel on riskimaandamistehingute ehk fikseeritud hindadega ette maha müüdud õlitoodang, siis praegustes pandeemiast mõjutatud turutingimustes võib eeldada, et nii soodsatel tingimustel selliseid lepinguid enam ei pikendata.\n\nSiinkohal on paslik meelde tuletada, et Eesti Energia juhatus pidi Auvere elektrijaama väärtust hindama 50 miljoni euro võrra madalamaks muuhulgas ettevõtte juhtide ebapädevate prognooside tõttu maailma naftaturuhinna osas.\n\nKuna Eestis toodetud põlevkiviõli kasutatakse pea täiel määral laevakütustes, on märkimisväärne tururisk ka laevakütuste turul olev nõudlus. Antud turg on Rahvusvahelise Energiaagentuuri juhi Fatih Biroli sõnul saanud käesoleva kriisi ajal suurima löögi, olgugi et meretranspordi sektor võttis suuna kliimaneutraalsuse poole juba varasemalt.\n\nLisaks kahandab põlevkiviõli nõudlust üha kasvav elektrifitseerimine ja gaasiliste kütuste kasutuselevõtt laevanduses, mida on kinnitanud nii keskkonnaminister Rene Kokk kui ka Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus.\n\nRegulatoorne ja poliitiline risk Euroopa tasandil\n\nMoody'se sõnul on suurim põhjus Eesti Energia madala krediidireitingu taga ettevõtte avatus keskkondlikele riskidele, eeskätt regulatsioonidega seotud muudatustele, ning ebaadekvaatne arvestamine antud riskidega oma protsessides.\n\nMoody's märgib, et kasvava CO2 tariifi kõrval ohustab Eesti Energiat ja õlitööstust karmistuv keskkonnapoliitika, mis võib muuta tingimusi CO2 lekkekvootidele, mis on EL poolt saastavamatele tööstustele antav rahaline ajend, et tööstused ei koliks leebemate keskkonnaregulatsioonidega maadesse.\n\nKui praegu eeldab Eesti Energia, et vähemalt 2030. aastani saab õlitööstus kvoote tasuta, siis regulatsioonide karmistumine kasvataks märkimisväärselt põlevkiviõli tootmise kulusid ning seaks küsimuse alla õlitootmise kasumlikkuse.\n\nKa pangad on selgelt välja öelnud, et regulatoorne risk on õlitehase ja terve sektori osas liialt suur. Näiteks Swedbanki esindaja Liisi Himma on tõdenud, et väga reaalne on risk, et EL-i poolt seatud kliimaeesmärkide tarbeks tehakse rahvusvaheline maksureform, mille tõttu ei tasu õli tootmine enam ära.\n\nSeetõttu on antud trendide eiramine ja nendele vastutöötamine ohtlik nii pankadele, investoritele kui ka maksumaksjatele, kelle rahaga Eesti põlevkiviõlitööstust toetatakse.\n\nPoliitilise toetuse kahanemine Eestis\n\nKui EL-o tasandil on üksnes aja küsimus, mil poliitiline risk realiseerub, siis veelgi ootamatum ja järsem võib olla poliitiline risk Eesti tasandil.\n\nNii Moody's kui ka S&P rõhutavad, et kuna Eesti Energia on ettevõttena finantsnäitajate ja turu ebastabiilsuse tõttu nõrk ja riskantne, siis ettevõte ületab spekulatiivse ehk kaheldava väärtusega investeerimisreitingu taseme napilt üksnes riigi toe tõttu. Mõlema agentuuri sõnul langeks Eesti Energia krediidireiting rämpsettevõtte tasemele, kui väheneks Eesti valitsuse võimekus või tahe pakkuda Eesti Energiale ja põlevkivisektorile finantsprobleemide korral erakorralist abi.\n\n\"Süvenenud polariseeritus Eesti poliitmaastikul hõlmab endas mh erinevates valdkondades varasemate otsuste tühistamist ja süsteemide lõhkumist.\"\n\nVaatamata valitsuse hiljutistele otsustele toetada Eesti Energiat ja põlevkiviõlisektorit on poliitiline oht riiklikul tasandil kasvamas. Süvenenud polariseeritus Eesti poliitmaastikul hõlmab endas mh erinevates valdkondades varasemate otsuste tühistamist ja süsteemide lõhkumist, selmet neid järk-järgult parandada.\n\nNelja-aastane valimistsükkel ei taga poliitilist stabiilsust pikaaegsete investeeringute osas ning puudub kindlus, et ka Eesti Energia õlitootmine ning põlevkiviõli sektor laiemalt jääks antud süsteemide lõhkumise protsessist kõrvale, arvestades mh ka Euroopa Liidu kasvavat survet liikuda puhtama majanduse suunas.\n\nLisaks suurendab poliitilist riski õlisektorisse investeerimise osas üha kasvav tauniv avalik arvamus, mis hõlmab lisaks pankade ja krediidireitinguagentuuride hoiatustele ka õlitehase rajamise vastu algatatud kohtukaebust, Eesti ja rahvusvaheliste kodanikuühenduste pöördumist Euroopa Komisjoni poole, kohalike inimeste opositsiooni seoses jätkuvast põlevkivikasutusest tulenevate terviseprobleemidega Ida- ja Lääne-Virumaal, põlevkivisektori võtmefiguuride kahtlusi õlitehase osas ja kasvavat vastasseisu riigikogus.\n\nEesti Energia ettevõttesisene risk\n\nSuurim Eesti Energiast tulenev risk on ettevõtte kõrge võlatase. Näiteks S&P tõdeb, et Eesti Energia ei suuda oma tegevustuludest maksta tagasi rohkem kui neljandiku oma laenukoormast, ning märgib, et ei näe lähitulevikus ette võlataseme kahanemist.\n\nAgentuuri kohaselt halveneksid Eesti Energia tulevikuväljavaated oluliselt, kui võlatase karmima turuolukorra tõttu veelgi suureneks. Lisaks nendib Moody's, et ajanihe Eesti Energia investeeringute tegemise ja hinnatava tegutsemise ning tasuvusperioodi vahel survestab ettevõtte suurt võlataset ning takistab laenukoormuse vähenemist.\n\nKui laenukoormuse kasvu või eelpool kirjeldatud riskide tõttu alandavad agentuurid Eesti Energia krediidireitingut veelgi, kahandab see tõenäoliselt ka ettevõtte poolt pakutavate võlakirjade väärtust.\n\nMoody's rõhutab, et naftahinna kõikumine ja teiste eelmainitud riskide realiseerumine võib Eesti Energia likviidsusprobleeme märkimisväärselt süvendada. See tähendab, et Eesti Energia peaks elus püsimiseks müüma oma varasid, võtma veelgi lisalaenusid või saama lisatoetust riigilt, mida tehti ka käesoleva kriisi ajal. Igal juhul on kõrgete riskide realiseerumise tõttu lõplikuks kannatajaks investorid ja maksumaksjad, kelle rahaga antud riske võetakse.\n\nLisaks hindab Moody's, et Eesti Energia ulatusliku investeerimisprogrammi juhtimine ja elluviimine võtab võrdlemisi suure osa ettevõtte ressurssidest, ohustades ka planeeritava õlitehase rajamise kulutõhusust, kvaliteeti ja kasumlikkust.\n\nNäiteks puudub õlitehase puhul garantii, et ei juhtuks sama nagu näiteks eelmainitud Auvere elektrijaama osas, mida plaaniti valmis saada 2015. aastal, aga mis valmis alles kolm aastat hiljem. Lisaks näitab Auvere tehase pooleaastane seisak, et isegi kui õlitehas saadakse valmis, ei pruugi Eesti Energia suuta tagada selle püsiva toimimise.\n\nKõrge risk tähendab kõrget intressi\n\nSwedbanki esindaja Liisi Himma sõnul tuleb suuremate projektide puhul nagu õlitehas hinnata riske mitukümmend aastat ette, aga kuna need sõltuvad muuhulgas poliitilistest otsustest ja ühiskondlikust ootusest, siis on põlevkiviõlisse investeerimine riskantne.\n\nKui investeering tehakse tänasel päeval, aga planeeritav tehas saab hakata täisvõimsusel tööle kõige varem alles 2024-2025 ning prognoositav tasuvusaeg on kümme aastat, siis on suur tõenäosus, et antud perioodil realiseerub üks või mitu eelmainitud riskidest, mis teeb tehase majanduslikult ebamõistlikuks.\n\nInvesteerimise puhul jälgitakse lihtsat printsiipi: mida kõrgem on risk, seda kõrgem on intress. Kuna Eesti Energia otsib planeeritava õlitehase puhul välismaist laenuraha, siis kõrgete riskide tõttu on see fakt, et maksta tuleb kõrget intressi. Lisaks võivad intressi omakorda suurendada ELi poolt pankadele antud juhised karmistada rahastamisnõudeid kõrge süsinikuintensiivusega projektidele ja ettevõtetele.\n\nEelmainitud riskide tõttu viitavad SEB ja Swedbank, et õlitehasesse ja põlevkiviõlisektorisse investeerimise korral tuleb olla valmis, et laene ei maksta täies ulatuses tagasi. LHV Grupi juht Madis Toomsalu on seejuures avaldanud: \"Mis puudutab konkreetselt õlitehast, siis ma arvan, et täna ei finantseeri seda ükski pank, ükski Euroopa institutsioon – ma ei kujuta ette, kust sellist raha leitakse.\"\n\nKirjeldatud riskide valguses pole keeruline mõista, miks pangad ja krediidireitinguagentuurid näevad Eesti Energia õlitehasesse investeerimist piltlikult kui Vene ruletti, kus tühjade lubaduste taustal on Eesti Energial suur tõenäosus pihta lasta nii endale, maksumaksjatele kui ka investoritele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pangad ja krediidireitinguagentuurid on võtnud selge seisukoha, et investeeringud Eesti Energia planeeritud õlitehasesse ja põlevkiviõli sektorisse laiemalt on liiga riskantsed. See tõstatab küsimused, mis tingimustel otsib Eesti Energia laenukapitali ning kas maksumaksja rahaga peaks nõnda ebakindlast sektorist kümne küünega kinni hoidma, kirjutab Uku Lilleväli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMI5 usub, et koroonaviirus pärineb Wuhani turult\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendkuningriigi sisejulgeoleku eest vastutav MI5 nimetas viiruse tehislikku päritolu kohta räägitavat kuulujuttudeks ja vandenõuteooriateks ning võrdles seda vaktsineerimisvastaste aktivistide esitatavate väidetega. Ajaleht The Times viitas oma loos anonüümsetelt luureallikatelt saadud infole.\n\nHinnang järgnes Briti välisluure MI6 endise juhi Richard Dearlove'i hiljuti öeldule, et tema usub viiruse pärinemist Wuhani viroloogialaborist, kust see võis kogemata valla pääseda. Dearlove, keda kunagi on seoses Iraagi sõja alustamise asjaoludega korraldatud uuringu (niinimetatud Chilcoti uurimine - toim.) ajal süüdistatud kallutatud luureandmete esitamises, ütles, et olevat näinud viiruse kohta tähtsat dokumenti.\n\nAjakirjas Quarterly Review of Biophysics Discovery avaldatud Briti ja Norra teadlaste raportis, mida The Timesi andmeil Dearlove silmas peab, öeldakse, et viiruse COVID-19 analüüs paljastab, et selles on unikaalsed lisandid. Varasemalt oli sama uuringuraport mitme väljaande poolt tagasi lükatud, kuni sellest ei olnud eemaldatud Hiinat süüdistavaid väiteid.\n\nSama uuringuraporti kohta aprillis avaldatud pressiteates öeldi, et uuring näitas ilma kahtlusteta, et COVID-19 on tehislik viirus. \"Me oleme teadlikud, et nendel leidudel on poliitiline tähendus ja need tõstatavad murettekitavaid küsimusi. Meie põhjendus nende tulemuste avaldamiseks on kaasa aidata ülemaailmsetele meditsiiniuuringutele turvalise ja efektiivse vaktsiini leidmiseks,\" ütlesid teadlased pressiteate vahendusel.\n\nDearlove ütles ajalehele Daily Telegraph antud usutluses, et tema arvates sai viiruse levik alguse õnnetusest. \"See tõstatab muidugui küsimuse - kui Hiina kunagi tunnistab oma vastutust - kas ta siis ka kahjutasu maksab? See paneb maailma iga riigi ümber mõtestama oma suhteid Hiinaga ja selle juhtkonnaga,\" rääkis Dearlove.\n\nKa USA president Donald Trump on väitnud, et on näinud tõendusmaterjali selle kohta, et uus korooanviirus pärineb Hiina laborist, aga ta pole esitanud sellekohaseid tõendeid avalikkusele.\n\nMI5 endine direktor Andrew Parker ütles hiljuti Briti kuningliku meditsiiniühingu veebiseminaril, et ta \"ei ole teadlik mitte ühestki veenvast tõendist selle kohta, et see on midagi muud, kui see, mida inimesed usuvad: see pärineb elusloomaturult\".\n\nLuureallikad ütlesid The Timesile, et MI5 uus juht Ken McCallum jagab oma eelkäija vaadet.\n\nKa USA luureagentuuride koordinaatori büroo kinnitas, et nende luureandmed toetavad laiapõhjalist teadlaste konsensust, et COVID-19 ei ole inimeste loodud.\n\nScrippsi uurimisinstituudi teadlane, immunoloog Kristian Andersen kritiseeris jõuliselt Briti-Norra teadlasterühma väiteid. \"See on jama, arusaamatu ega ole isegi kaugelt teaduslik,\" ütles ta The Timesile ja lisas, et autorid, kellest üks on Briti akadeemik, \"ei näi mõistvat evolutsioonibioloogia kõige põhilisemaid mõisteid\". Teadlasterühma kuulus ka Briti teaduste akadeemia liige, Londoni St Georgei haigla onkoloogiaprofessor Angus Dalgleish, kes kunagi osales HIV-vaktsiinide loomises ning hiljuti kandideeris Briti Isseseisvuspartei (UKIP) nimekirjas valimistel.\n\nProfessor Andersen ütles, et kõik andmed näitavad, et COVID-19 on looduslikku päritolu. \"Selle kohta, et asjad võiksid muud moodi olla, ei ole esitatud mitte mingeid andmeid, kaasa arvatud ka selles \"uuringus\",\" ütles ta. Pole hullemat solvangut, kui see, et mõni teadlane paneb oma kolleegi tööst rääkides sõna uuring jutumärkidesse, tõdes The Times.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti julgeolekuteenistuse MI5 hinnangul pärineb koroonaviirus COVID-19 Wuhani turult ning väited, et see on loodud Hiina biolaboris kuuluvad libauudiste alla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Eestis toimuv Rally DirtFish lükkub Soome ralli ärajäämise tõttu edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldajate sõnul tuleneb otsus esialgu 24. ja 25. juulile planeeritud ralli edasi lükata Soome MM-ralli ärajäämisest ning soovist luua välisvõistlejatele ja meeskondadele paremad eeldused reisimiseks, mis praegu on tulenevalt koroonaviirusest ja karantiinitingimustest piiratud.\n\n\"Meil on tõsiselt kahju, et tänavune Soome WRC etapp otsustati ära jätta. Pole mingi saladus, et eestlastele on läbi aastate meeldinud sõita üle mere Jyväskylä metsadesse tipptasemel rallit vaatama. See on olnud justkui iga-aastane palverännak tuhandetele fännidele ja meil on väga kurb meel, et ei saa seda sel aastal nautida,\" kommenteeris Eesti Autospordi Liidu juhatuse esimees Janis Kaal pressiteates.\n\n\"Kui tuli uudis, et Soome WRC etapp sel aastal ei toimu, pidime korraldusmeeskonnaga otsustama, kas siinne ralli toimub algselt planeeritud kuupäevadel või lükkame selle kaks nädalat hilisemaks. Olles hetkeolukorrast teadlikud ja pidevalt jälginud COVID-19-ga seotud arenguid, näeme, et iga nädalaga muutuvad viiruse leviku tõkestamisega seotud piirangud aina leebemaks.\"\n\n\"Pidasime Rally DirtFishi edasilükkamist mõistlikuks, sest loodetavasti annab see lisaaeg viiruse leviku piiramisel kõikjal veelgi paremaid tulemusi ja see omakorda loob välisriikide esindajatele paremad eeldused reisimiseks ning meie üritusest osavõtmiseks.\"\n\nHyundai Motorspordi ridadesse kuuluv valitsev autoralli maailmameister Ott Tänak ootas Soome rallile minekut pikisilmi. Tänak on valitsenud Soome teid juba kaks viimast aastat ning lootis sel aastal esimese mitte-soomlasena minna püüdma rallivõitude kübaratrikki.\n\n\"Kõigile meeldib Soome. See on ka minu jaoks väga eriline. Pole just palju kohti, kus saaks sõna otseses mõttes autoga lennata nagu saab seda teha Soome rallil. Eestlastele on see muidugi veelgi erilisem – see on ainus ralli, mida eestlastest fännid saavad pidada koduseks WRC etapiks,\" kommenteeris Tänak. \"Nähes raja ääres lehvimas kõiki neid Eesti lippe, tekib paratamatult tunne nagu sõidaksin koduteedel.\"\n\n\"Praegu on oluline võtta [Rally DirtFishi] korraldustoiminguteks nii palju aega kui võimalik. Rääkisin hiljuti ka korraldustiimiga ja nad kinnitasid, et suudaksid vajadusel ralli korraldada kasvõi homne päev, kuid mida rohkem aega edasi, seda lihtsamaks muutub inimestel ka liikumine. Võtame selle aja ja teeme siis ühe hea päeva kogu spordile,\" lisas Tänak.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Eestis peetav Rally DirtFish saab toimuma esialgu planeeritust kaks nädalat hiljem. Uueks toimumisajaks on määratud 7.–8. august.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti muusikakriitika kipub sotsiaalmeediaajastul kokku kuivama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti väikese turu tingimustes võib nii tekkida olukord, et traditsioonilises vormis analüütilise suunitlusega muusikakriitikat saabki lugeda ainult riiklikult rahastatud väljaannetest,\" ütleb Madis Järvekülg. \"Seepärast tekib küsimus, millist tüüpi muusikakultuurile ja -kajastusele see ruum pühendatakse ja milliseid väärtusi seejuures oluliseks peetakse.\"\n\nSaamaks ülevaadet, millist muusikat milliste väärtushinnangute põhjal Eesti trükistes arvustatakse, analüüsis Järvekülg kutltuuriministeeriumi tellitud ajakirjanduse uuringu andmeid. Kokku vaatas ta läbi 371 muusikakriitika-artiklit. Analüüsitud tekstid ilmusid kaheksas väljaandes kolme kuu jooksul 2014. aasta novembrist 2015. aasta jaanuarini. Sestap hoiatab Järvekülg, et tema teadusartiklis esitatud pilt võib olla viie aastaga muutunud.\n\nPrestiižne institutsioonikesksus\n\nUuringus ilmnes, et Eesti muusikakriitika jaguneb laias laastus kahte lehte. \"SA Kultuurilehe väljaanded Sirp, TMK ja Muusika käsitlesid peaasjalikult eri sorti klassikalist muusikat peamiselt kontserdiarvustuse formaadis ning eraväljaanded nagu Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress aga ka näiteks Müürileht ja KesKus eri sorti popmuusikat peamiselt albumiarvustuse formaadis,\" selgitab Madis Järvekülg.\n\nSelline lahknevus on nooremteaduri sõnul muutunud rahvusvahelises vaates eripäraseks. Näiteks USA, Hollandi, Prantsusmaa ja Saksamaa ajalehtede sisu uuringud näitavad, et popmuusikat kajastatakse prestiižseks peetud väljaannetes üha rohkem. See võib meediauurijate meelest olla märk, et popmuusika esteetiline legitiimisus ehk kunstiväärtuslikkus on tõusnud. Järvekülg juhib aga tähelepanu, et need välismaised prestiižsed väljaanded on kuulunud erameedia alla.\n\n\"Mina väidan artiklis, et antud kontekstis on Eesti \"prestiižne meedia\" – kultuurivälja jaoks olulised ja autoriteetsed väljaanded – eelkõige riiklikult rahastatud SA Kultuurilehe väljaanded. See ongi Eesti eripära,\" ütleb ta ja täpsustab, et Eesti on rahvusvahelises plaanis oma tugevate riiklikult rahastatud kultuuriväljaannetega suhteliselt erandlik.\n\n\"Mina väidan artiklis, et antud kontekstis on Eesti \"prestiižne meedia\" – kultuurivälja jaoks olulised ja autoriteetsed väljaanded – eelkõige riiklikult rahastatud SA Kultuurilehe väljaanded. See ongi Eesti eripära.\"\n\nKõnealused riiklikult toetatud \"tõsised\" väljaanded väljendavad aga Järvekülje sõnul Eesti muusikakultuuri institutsionaalses süsteemis kinnistunud arusaame. \"Mulle on jäänud mulje, et Eesti muusikalise mõtte traditsioonis nii kõrghariduse kui ka klassikalise muusika kriitika vaates on kõikvõimalikud sotsioloogilised, kultuuriteoreetilised, tehnoloogilised, majanduslikud perspektiivid formalistlik-esteetiliste või puht ajalooliste vaadete kõrval vaeslapse ossa jäänud,\" ütleb ta.\n\nAnalüüsi tulemusel kirjeldab Järvekülg \"tõsiste\" väljaannete muusikakäsitlust konservatiivse, elitaristliku ja romantilisena. See annab mõista, nagu saaks süvitsi analüüsida ainult klassikalist, traditsiooniliselt \"kõrgeks\" peetud või tugeva institutsioonitaustaga muusikat.\n\n\"See tähendab, et paljud analüütilised traditsioonid, millega popmuusika ja popkultuuri mõte olemuslikult seotud, on suuresti kõrvale jäetud. Olgugi, et rahvusvaheliselt on sellekohased akadeemilised rajad ammuilma välja kujunenud,\" tõdeb nooremteadur.\n\nAinulaadsus on kõikjal hinnas\n\nKriitika teise suuna, nii-öelda \"populaarse rühma\" väljaannetes oli väärtushinnangute spekter Järvekülje hinnangul laiem. Läbivalt väärtustati ehedust ja omapära, kuid hinnangutes jäädi isikliku arvamuse tasemele. Kriitikas lähtuti põhimõttest, et muusikamaitsed ongi erinevad ja arvustuste keelekasutus oli üldiselt ilukirjanduslikum.\n\n\"Tõsiste\" väljaannete arvustajad olid tõenäoliselt ise seotud mõne muusikainstitutsiooniga, mis võis seletada nende soovi end institutsiooni esindajana kehtestada. Ühtlasi leidus \"tõsistes\" väljaannetes vähem negatiivset kriitikat.\n\nSiiski leidis Järvekülg kahes kriitikasuunas ka ühisjooni, mida lihtsalt esitati erinevalt. Näiteks väärtustati kõigis väljaannetes ühtmoodi ainulaadsust ning romantilisest vaatepunktist lähtudes artisti isiklikku geniust. Taaskord rõhutab uurija, et olukord võib olla viis aastat hiljem teistsugune.\n\nKriitika kadunud mõju\n\n\"Viimaste intervjuude põhjal kohalike muusikakriitikute, -ekspertide ja -ettevõtjatega võib öelda, et muusikakriitika kui institutsioon on suures osas oma mõju minetanud,\" sõnab Madis Järvekülg. Ta lisab, et digiarengud on auditooriumi murendanud, mistap pole ka muusikakriitikute autoriteet püsima jäänud.\n\n\"Mõistagi, Eestis \"kõik tunnevad kõiki\", teevad paljusid asju eri rollides korraga, ning see pahatihti välistab kriitiku autonoomse või otsekohese positsiooni.\"\n\nTeiseks kimbutab Eesti muusikakriitikat inimestepuudus. Neid, kes nimetaks end muusikakriitikuks, on siinmail väga vähe. \"Mõistagi, Eestis \"kõik tunnevad kõiki\", teevad paljusid asju eri rollides korraga, ning see pahatihti välistab kriitiku autonoomse või otsekohese positsiooni,\" arutleb Järvekülg.\n\nMeediauurija sõnul puudub Eestis ühine aruteluruum, kus erinevate lähtepunktide, teadmiste ja kogemustega kriitikud võiks muusikast rääkides ühist keelt otsida ja seeläbi kriitika mõju suurendada. \"Need üksikud korrad lähiminevikus, kui need erisused kõnekalt kokku on põrkunud, on lõppenud pigem konfliktis kui dialoogis,\" märgib uurija. \"Eks see ka ilmestab üldisemat interneti ja sotsiaalmeediaga kaasnenud suhtlusloogikat.\"\n\n\"Usun, et kui meie laiem kultuurisüsteem jõuab arusaamani, et ka popmuusika võib olla kultuuriväärtuslik, mõistes selle valdkonna mitmekesisust ning tajudes sealseid esteetilisi erisusi, siis kandub see järk-järgult edasi ka selle väärtuse otsinguisse ja tõlgendustesse muusikakriitika vormis riiklikult rahastatud väljaannetes,\" ütleb nooremteadur.\n\nViimase viie aastaga on Järvekülje hinnangul muusikakriitikale eraldatud lehepind eraväljaannetes oluliselt vähenenud. \"Muusikatoimetajate kohti on kaotatud, mõnes väljaandes on muusikatoimetaja vahetunud, põhiliseks online -keskuseks on kujunenud ERR kultuuriportaal, loetleb ta muutusi. Ühtlasi on Müürileht läinud SA Kultuurilehe koosseisu, kadunud on Rada7 muusikafoorum ning Järvekülje sõnul leidub neid, kelle arvates on Postimehes hakatud rohkem klassikalist muusikat kajastama.\n\nKuidas elad, Eesti muusikakriitika?\n\nKuna Madis Järvekülje uuring puudutas viie aasta tagust aega, päris Novaator Müürilehe muusikatoimetaja Mariliis Mõttuselt kodumaise muusikakriitika praeguse käekäigu kohta. Viimane tunnistab, et loeb arvustusi pigem veebist, sageli ERRi kultuuriportaalist ja Eesti Ekspressist, ning et paberväljaannete arvustused satuvad talle kätte harva.\n\n\"Sirp, Ajakiri Muusika ning Teater.Muusika.Kino keskenduvad peamiselt klassikalisele muusikale ja džässile, sekka ka mõned pop- ja alternatiivmuusika vahepeal kõikuvad artistid, kes suudavad stiilideüleselt kvaliteetse loominguga üllatada,\" kirjeldab Mõttus olukorda muusika-ajakirjanduses.\n\n\"Suuremate lehtede juures on jäänud silma, et toetatakse ikka omasid, arvustatakse kohalikku muusikat. Samas välismaa artistide puhul on tuntav kohatine pitchfork'ilik suund – räägitakse artistidest, kes pole alati kõigile teada, kuid samas ka mitte liiga underground,\" ütleb ta. Kõige mitmekülgsemaks hindab praegusel ajal ERRi kultuuriportaali kriitikavalikut.\n\nPeamiseks muutuseks peab Mõttus plaadiarvustuste vähenevat leheruumi. Näiteks Postimehe kultuurilisas Arvamus ja Kultuur pühendati veel 15 aasta eest plaadiarvustustele laupäeviti terve lehekülg, nüüd on see maht Mõttuse sõnul kokku kuivanud. \"Ilmselt on arvamusi ja uudiseid muusika kohta digimaailmas nii palju, et need ei kanna enam paberil trükkimiseks nii palju väärtust,\" ütleb ta.\n\n\"Ilmselt on arvamusi ja uudiseid muusika kohta digimaailmas nii palju, et need ei kanna enam paberil trükkimiseks nii palju väärtust.\"\n\nMüürilehe muusikatoimetajana on Mõttus liikunud Eesti ja rahvusvahelise muusika vahel tasakaalu otsimiselt üle peaasjalikult kodumaise muusika peale. Nimelt näitavad lugejaküsitlused ja -numbrid, et inimesed ei loe nii palju plaadiarvustusi ega tundmatute nimedega välismaiseid underground -artiste tutvustavaid artikleid.\n\n\"Nüüdseks püüan plaadiarvustused kokku panna sellest lähtuvalt, et oleks esindatud eestimaist elektroonikat, džässi, klassikat, noise ´i, metal ´it, alternatiivsemat popmuusikat, folki, räppi, souli ja muud sellist. Ei välista ka päris raadiopoppi, aga peaasjalikumalt annaksime ruumi neile, kes meedias nii palju tähelepanu ei saa,\" võtab ta oma tegevuse kokku.\n\nKohaliku muusikakriitika kitsaskohtadena nimetab ka Mõttus eeskätt erialase kogukonna väiksust. Juhtub, et loomingu arvustamisel ei olda lõpuni ausad, et kellelegi sõnadega mitte liiga teha, kuid kohati jääb seetõttu puudu just konstruktiivsest kriitikast. \"Kirjelduste asemel tahaks rohkem näha plaadi asetamist konteksti, mingisse taustainfosse, et lugejal sealt ka midagi õppida oleks ning et muusik arvustuse abil oma kitsaskohtadega vajadusel tegeleda saaks,\" ütleb ta.\n\nVeel soovitab ta nii kultuuri- kui ka päevalehtedel kaaluda rohkem pikemate analüüsivamate artiklite avaldamist. Need tekstid võiks lahata popmuusikat ja klassikalist muusikat lähtudes vastava lehe lugeja ootustest.\n\n\"Mulle tundub ka, et see, millest kirjutatakse, sõltub parasjagu aja vaimust ehk sellest, mis stiil parasjagu populaarne ja kõige huvitavam on,\" tõdeb Mõttus lõpuks.\n\nMadis Järvekülg kirjutas Eesti muusikaarvustustest tükimeedias ajakirjas Journal of Baltic Studies.\n\nMadis Järvekülje praegune uurimistöö keskendub muusikaga seotud tähendusloomele sotsiaalmeedias ajal, mil traditsioonilise muusikakriitika autoriteet mandub ning muusikasoovitusi jagavad voogedastusteenuste algoritmid ja Facebooki sõbrad. Hetkel töötab ta Brisbane'is Queenslandi tehnikaülikooli digimeedia uurimiskeskuse juures ning tegeleb koostöös muusikatööstuse uurija Patrik Wikströmiga oma doktoritöö artiklitega. Need saavad põhinema peamiselt intervjuudel Eesti muusikakriitikute, -ekspertide ja –ettevõtjatega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajal, mil lugejad kanduvad koos reklaamirahadega järjest enam trükimeediast sotsiaalmeediasse, tõmbavad väljaanded esmajoones kokku pehmete, sealhulgas kultuuriteemade arvelt. Eesti trükimeedias avaldatud muusikakriitikas jäävad seetõttu tooni andma riiklikult toetatud ja peamiselt klassikalist muusikat käsitlevad väljaanded, kirjutab BFMi nooremteadur Madis Järvekülg oma artiklis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPiret Voolaid: uurijatöö on kui pendelränne teaduse ja selle praktiliste väljundite vahel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selline tunnustus on määratu au, see innustab ja tuletab meelde, et ma ei ole kunagi üksinda. See tuletab meelde, kuidas mul on vedanud, et olen saanud tegeleda alaga, mis on ühtaegu eluline ja argine, põnev ja igal sammul üha uusi avastusi pakkuv,\" kirjutas Piret preemia teadasaamise järel oma Facebooki seinal.\n\nPiret Voolaid on folkorist, kes töötab alates 1993. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas, alates 2016. aasta aprillikuust on ta samuti Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuhi ülesannetes. Mahuka administratiiv- ja aruandlustöö kõrval on Pireti akadeemiline töö uurimuste, ettekannete aga ka juhendamise ja koostööprojektide vallas, ning ka populaarteaduslik töö olnud äärmiselt viljakas.\n\nTema uurimishuvid on laia haardega. Ta on tegelenud folkloori lühivormidega, vanasõnade, mõistatuste, rahvahuumori, aga ka digitaalse folkloori, laste-, noorte ja spordipärimusega. Möödunud aastal ilmunud teadustöödes käsitles ta näiteks sõimuväljendite kasutust, värvisümboolikat mõistatustes ning eesti mõistatuste usundilisi tagamaid. Koos Sloveenia kolleegi ja Pireti juhendatud järeldoktori Saša Babičiga ilmus temalt ka möödunud sügisel ingliskeelne teaduskogumik varieerumisest keeles ja folklooris.\n\nHiljuti on Piret Sirbis avaldanud artikli vanasõnade rollist ja kasutusest koroonakriisi ajal \" Parem üks nädal liiga kaua kui üks päev liiga vähe ehk\" (8.05), nagu ka folkloori ning uudisloome vahelistest seosest \" Püsi kodus, karu tuleb! ehk Millest jutustab Haabersti karujahiga seotud glokaalne folkloorilainetus?\" (29.05). Alates 2018. aastast on Piret esitanud Eesti vanasõnade tõlgendamise klippe Vikerraadio saates \" Huvitaja\".\n\nVähem on ehk teada asjaolu, et Piret on juba aastaid korraldanud (lasteaia)õpetajatele suunatud koolituspäevi. Viimased õppepäevad kombineerisid keele loodushoiu ja keskkonnaga ning toimusid möödunud aasta oktoobris Narva-Jõesuus, kaasates nii meie eesti kui ka vene emakeelega õpetajaid.\n\nPendelränne teaduse ja selle rakenduste vahel\n\nKui Piret kümme aastat tagasi haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna korraldatud lasteaiaõpetajate koolituspäevale esinema kutsuti, nägi ta folkloristina selles potentsiaali.\n\n\"Olin juba varem tegelenud üle-eestilise koolipärimuse kogumisvõistluse korraldamisega ning nägin võimalust teha koos lasteaiaõpetajatega midagi üle-eestilist ja suurt,\" selgitas Piret. Nii sündis lastefolkloori töötoast lasteaiapärimuse kogumisvõistlus, mille küsimustikule vastas toona ligi 80 õpetajat üle Eesti. Vastustes kirjeldati lasteaedades peetavaid tähtpäevi ja pidusid, laste mänge, mitmesuguseid ütlemisi, salme, jutte jm. Selle materjali põhjal kirjutas Piret artikli lapsesuunaljadest Lapsesuufolkloor lingvistiliste huumoriteooriate vaateväljas (Keel ja Kirjandus, 12/2015).\n\nEsimesel lasteaiaõpetajate koolitusel oli Piret vaid esineja, järgmisi aitas ta juba korraldada. Peamiselt ongi koolitusi tehtud Tartus, haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös. Viimastel aastatel on õppepäevade korraldamine laienenud Ida-Virumaale, kus partner on Toila lasteaed.\n\nTöö lasteaiaõpetajatega on olnud Piretile võimalus koguda ja uurida lastefolkloori, teisalt aitab see viia uuemaid teadustöö suundumusi (nii keele-, kirjanduse- kui folklooriuuringutes) tagasi ühiskonda. \"Nendest pealtnäha täiesti argistest ja praktilistest koolitustest olen omakorda jällegi põnevaid akadeemilisi edasiarendusi loonud. Näiteks 2014. aasta värvide teemalisest koolitusest inspireerituna koostasin terve Mäetagused ajakirja erinumbri: \"Värviline maailm\" (2/2016).\n\nOma senist tööd mõtestades tõdebki Piret, et see on olnud pidev pendelränne nö tõsise teaduse ja selle praktiliste väljundite vahel, mis sai alguse juba pärast 1996. aastal kaitstud bakalaureusetööd eesti keerdküsimustest. Selle järelmõjuna sündis Pireti koostatud populaarne kogumik \"Elevant külmkapis\" (1998).\n\nHuumor ja kvaliteetne argielu\n\nKüsimusele, miks folkloor on talle tähtis ja miks ta ikka veel – Eesti teaduse keerulise ja heitliku rahastamise ajal – teadusega tegeleb, vastas Piret, et tõsi ta on, et nalja ei tee sellel eesti teadusmaastikul juba ammu enam miski. Kuid just huumor on alati olnud vajalik ja eluterve vahend keerulistel ühiskondlikel murranguaegadel toimetulekuks.\n\n\"Folkloor on alati toiminud kui oma ajastu tunnetusviis. Näiteks nõukogude olme kirjeldamiseks on nii kirjanduses kui teatrilaval rakendatud ohtralt omaaegseid naljažanre,\" märgib Voolaid.\n\nVahepeal, 1990. aastate totalitaarse riigi tsensuurist vabanemise vaimus liikus kogu Ida-Euroopa ühiskond Pireti sõnul kiirelt teise äärmusse ehk kõrgenenud poliitkorrektsuse retoorikasse. Viimane ei toiminud enam niivõrd ametlike keeldude-käskude, vaid inimeste sisemise moraalikompassi najal.\n\nPireti sõnul on hädavajalik mõista ja seda välja öelda, et igapäev ja argised asjad ongi olulised. \"Meie kvaliteetne argielu on ju see, mille nimel me elame ja pingutame. See aga ei saa toimida ilma keele, hariduse, kasvatuse ja kultuurita.\"\n\nArgielu mõtestamine ning hetkede jäädvustamine huvitab Piretit ka isiklikult, see on tema maailmas kohalolemise ning töö ja puhkuse vahekorra teadlik reguleerimise viis. Sotsiaalmeedia kasutajana armastab ta argielu hetki jäädvustada Instagrami fotodena. \"Ma püüan Instagramis tegutsedes mitte üle mõelda, pigem olla inimene nagu iga teinegi,\" sõnab ta.\n\nRahvusteadused rahvusvahelises pildis\n\nEesti-suunalise teadustöö ja rahvusvahelise mõõtme sidumise kohta ütleb Piret, et avaramate kontekstide tundmine on kohaliku ainese mõtestamise nurgakivi. Näitena toob Piret praeguse koroonapandeemia, mis näitas väga selgelt, kuidas humanitaarne aines sarnaneb oma olemuselt viiruse endaga – nii nagu muteerus viiruse algne tüvi eri piirkondades, nii juhtus ka koroonafolklooriga.\n\n\"Saaremaal võis olla intensiivne viiruskolle, kuid see mõjutas kogu Eestit,\" räägib Piret. \"Ka ühe piirkonnaga seostuvat koroonafolkloori tekkis ja levis Eestis laiemalt, näiteks Kuressaare ristiti rahvasuus ümber Koroonassaareks, Saaremaa Koroonasaareks, mängiti tunnuslausega \"Võrkpall on võrratu (Saaremaa vanasõna)\", otse vihjas sealsele koroonakoldele ja kohalikele poliitseostele naljaküsimus \"Mis vahe on EKREl ja Saaremaal? Saaremaa pärast ei pea keegi vabandama.\"\"\n\nSamuti tekkisid Pireti sõnul kohe ka etnilised naljad, kuidas pärast piirangute lõdvenemist saavad eestlased \"2 + 2 distantsi\" juurest lõpuks oma tavapärase \"5 + 5\" või isegi \"10 + 10\" suhtlusvahemaa juurde naasta. Neid kohalikke arusaamu suudab eesti inimene kõige paremini märgata ja mõtestada. Samal ajal on aga sellised folkloorsed lühivormid tema sõnul vägagi stereotüüpsed ja rahvusvahelised, teadlase ülesanne on ka neid stereotüüpe mõtestada, seoseid näha ja nähtavale tuua.\n\nAlates 2016. aastast toimiv Eesti-uuringute Tippkeskus, mille tegevjuhina Piret töötab – ja tal on ka tippkeskuse liikme kogemus aastaist 2001–2007, mil Eesti Kirjandusmuuseumis tegutses eelmine tippkeskus Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus – tuginebki eesti ja rahvusvahelise mõõtme põimimisel. \"Mõnikord on eesti keel ja eesti jooned rohkem esil, mõnikord saab suurem taustapilt olulisemaks. Üldjoontes tegeleme aga Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste komplekssete uuringutega.\"\n\nRahvusvahelised võrgustikud on aidanud teha avastusi, mis on vajalikud ja uudsed nii meil kui mujal. Nii avastati koos Valgevene kolleegidega hiljuti, et Eesti Rahva Muuseumi kogudesse talletatud valgevene rahvarõivakollektsioon on ülihinnaline ja vanem kui valgevenelaste endi kohapealsed säilinud rahvariidekogud.\n\n\"Sellised avastused rikastavad nii meid kui kolleege ja partnereid, kuid need ei sünniks ilma võrgustike ja ühistööta,\" lausub Piret Voolaid.\n\nPiret on veendunud, et võrdlevate uuringute kaudu avaneb rahvuslikule uuritavale ainesele hoopis avaram ja sageli uusi tähendusvarjundeid lisav perspektiiv. \"Iseend tajutakse paremini ikka võrdluses teistega ja läbi teiste peegelduste.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal sai Piret Voolaid teada, et on pälvinud folkloristika aastapreemia, mida annab välja Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaeluministeeriumi uueks asekantsleriks kinnitati Hendrik Kuusk\n\n## Põhitekst:\n\n\"Toiduohutuse asekantsleri suurimaks väljakutseks on kogu toiduohutuse süsteemi tugevdamine. Hendrik Kuuse ettevalmistus ja senine töökogemus nii Eestis kui ka välismaal annab meile kindluse, et ta suudab väljakutsega väärikalt hakkama saada,\" ütles Kuuse kandidatuurile heakskiidu andnud minister Aller.\n\nUus asekantsler ütles oma peamisi ees ootavaid ülesandeid kommenteerides, et jätkata tuleb põllumajandus- ja toiduameti loomise ettevalmistamisega, roheleppe elemendiks oleva strateegia \"Talust taldrikule\" integreerimisega üldisesse poliitikakujundusse ning ka laiemalt toiduohutuse ja taimetervise valdkondade tugevdamisega.\n\n\"Samuti soovin töötada selle nimel, et Eesti toidukaupadele oleks tagatud parem juurdepääs rahvusvahelistele turgudele,\" lisas Kuusk.\n\nHendrik Kuusk lõpetas 1992. aastal Eesti Põllumajandusülikooli veterinaariateaduskonna, kus õppis veterinaararstiks. Enne asekantsleri ametikohta töötas ta maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhatajana (alates 2019. aastast) ning endise põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhatajana (2000–2011).\n\nLisaks on ta töötanud Gruusia Toiduametis Euroopa Komisjoni rahvusvahelise eksperdina (2013–2019), veterinaar- ja toiduametis peadirektori nõunikuna (1999–2000) ja peaveterinaararstina (1995–1998) ning ettevõttes Dimela AS müügidirektorina (1998–1999). Aastatel 1992–1995 oli Hendrik Kuusk õppejõud ja assistent Eesti Põllumajandusülikoolis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Arvo Aller kinnitas uueks asekantsleriks Hendrik Kuuse, kes hakkab vastutama toiduohutuse valdkonna eest. Ettepaneku ministrile esitas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBaranovi koduklubi sai derbimängus valusalt lüüa\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene poolaeg oli väravatevaene, kuid teisel poolajal, 89. mänguminutil suutis Noahi poolkaitsja Vladimir Azarov mänguskoori avada. Alaškert aga vastata ei suutnud ning derbimängus tuli vastu võtta minimaalne, kuid valus kaotus. Baranov tegi kaasa kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSelle kaotusega langes Alaškert tabelis teiselt positsioonilt neljandaks ning jääb liidrikohal olevast Ilja Antonovi koduklubist Ararat-Armeniast nelja silma kaugusele. Baranovi koduklubi edestavad Noah ja Lori, kellel on Alaškertiga võrdselt 34 punkti.\n\nJärmises mänguvoorus lähevad vastamisi eestlaste koduklubid.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval kohtus Armeenia jalgpalli kõrgliiga 20. mänguvoorus Nikita Baranovi koduklubi Alaškert Jerevani Noahiga, kellelt saadi valus kaotus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: John G. Avildseni film \"Head uut aastat!\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nPisisulid Nick ja Charlie peavad plaani röövida kuulsat juveeliäri. Nad töötavad välja mitmeid nutikaid maskeeringuid oma plaani elluviimiseks, kuid siis armub Nick lähedal asuva antiigipoe omanikku ja olukord muutub veidi keeruliseks…\n\nRežissöör John G. Avildsen, stsenarist Warren Lane, helilooja Bill Conti, osades Peter Falk, Charles Durning, Claude Lelouch jt.\n\n\"Head uut aastat!\" (\"Happy New Year\") on ETV2 eetris 5. juunil kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "5. juunil jõuab ETV2 eetrisse režissöör John G. Avildseni (\"Rocky\", \"The Karate Kid\") 1987. aasta film \"Head uut aastat!\" (\"Happy New Year\"), mis on uusversioon Claude Lelouchi samanimelisest 1973. aastal valminud linateosest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendit Yōko Tawada teosest \"Kahtlased kujud öises rongis\"\n\n## Põhitekst:\n\nSÕIT ALGAB…\n1. VAGUN\nTeel Pariisi\n\nJaam on kuidagi kummaline. Perroonil on veidralt vähe inimesi. Pealegi on jaamatöötajad närvilised, justkui varjaksid nad midagi. Imelik oleks neil hõlmast haarata ja küsida, mis lahti, ning nõnda sa lihtsalt vaatad ja vaikid. Terve jaam on kaetud kummitusliku koorega, kuid sina seda maha kraapida ei suuda.\nTol päeval olid õhtust hilisööni aega veetnud Hamburgis Dammtori jaama lähedal väikeses tantsusaalis. Kõrvus kajasid ikka veel nüüdismuusika helid, küll bambuseraiumise, küll kivisillale koputamise, küll vihmavalinguna. Kui sa praegu öise Pariisi rongi peale läheksid, jõuaksid seal kell kaks pärastlõunal algavasse proovi. Etendus ise pidi olema samal päeval kell seitse. Märksa meeldivam, kui ärgata hommikul vara ja minna lennukiga. Naeratasid endamisi oma plaani peale.\nAga rong oli tühi. Paistis, et isegi lähtejaamast Altonast polnud inimesi eriti peale tulnud ja vagunis oli vaikne. Ega rong nüüd viimaks depoosse sõida, muutusid sa ärevaks ja vaatasid perroonil ringi, kuid seal oli selgelt kirjas: \"Pariis\". Üksinda kuue inimese kupees, toetasid end istmele ning igavlesid. Olid unustanud ajalehe osta. Rong hakkaski liikuma. Ka Hamburgi peavaksalis ei tulnud kedagi peale.\n\nMõne aja pärast lähenesid sammud. Konduktor tuli sõidu- ja platskaardipiletit ning passi kontrollima. Kas kõrge punase vormimütsi või siis terava hääletooni tõttu tuletas mees miskitpidi meelde lindu. Sulle tundus, et ta on prantslane. Tema nägu näis pisut pinges ning jäik.\n\n\"Kas ma olen kupees üksi?\" küsisid, kuid konduktor kehitas õlgu, otsekui öeldes, et küllap vist. Väga veider.\n\n\"Täna on rong kuidagi eriti tühi. Ei tea mispärast?\"\n\nKonduktor ei vastanud midagi. Kui veel pärida, võiks see tal harja punaseks ajada. Pärast konduktori lahkumist mõtlesid hetkeks homsete tantsuliigutuste peale. Peagi muutusid uniseks. Kuna polnud kellegagi rääkida ega midagi lugeda, otsustasid magamamineku kasuks. Kui läksid hambaid pesema, sattusid vahekäigus kokku konduktoriga ning katsetasid jonnaka kavalusega:\n\n\"Täna on rong tõesti väga tühi.\"\n\nSulle tundus, et konduktori näole ilmus pisut valulik ilme, ning ta pööras pea ära. Otsustasid selle üle rohkem mitte juurelda. Olgu põhjus mis tahes, aga kui madalaima hinnaga terve kupee endale saab, pole vaja kurta. Muretsemisest pole nagunii midagi kasu. Mis ohtu seal üldse olla saabki? Kuna rong sõidab rööbastel, pole karta, et mõni äärmuslaste rühmitus seda hõivama hakkaks. Halvimal juhul võib puhkeda torm. Kuid ilmselt pole kuigivõrd tõenäoline, et rajutuules murduvad puud läbi vaguni katuse langeksid ja su lömastaksid. Sellegipoolest otsustasid sa igaks juhuks magada alumisel asemel.\n\nMõne aja pärast vajusid sa vaguni rappumise saatel mõnusalt unne. Une kõrval jätkus terasrööbaste krigin. Uni oli ühtaegu kerge ja sügav. Seepärast ehmusidki, kui konduktor su ühtäkki äratas, ning pillasid oma mälulaeka põrandale, kaotades viivuks igasuguse arusaamise sellest, kus sa üldse oled.\n\n\"Ärgake üles, te peate kohe maha minema!\"\n\nHääl oli kummaliselt tundetu, kuid siiski vali. Väljas oli veel täiesti pime. Segaduses, ühtaegu ärritunult ja kohmetunult, küsisid kõva häälega söakalt vastu:\n\n\"Kas oleme juba Pariisis?\"\n\nSee küsimus polnud mõeldud mitte niivõrd selleks, et aega võita, kuivõrd sa alateadlikult lootsid, et tegemist on lihtsalt mingi eksitusega. Vähimagi kaastundevarjundita kuulutas konduktor:\n\n\"Ei, Pariis on veel kaugel, aga me oleme kohe Prantsuse piiril. Prantsusmaal algab tänasest, see tähendab keskööst, üldstreik ja sellepärast rongid enam ei sõida. Palun valmistuge kiiresti maha minema.\"\n\nHeitusid, nagu oleks sind tabanud ootamatust kohast tulnud rusikalöök. Ei saa öelda, et oleks valus olnud. Isegi kurta ei taibanud. Ilma vastaseta ei saa ju võidelda. Sa teadsid, et prantslased korraldavad üpris äärmuslikke streike, ja neid pilte on kahtlemata meeldivam jälgida teleuudistest. Suutsid vaid mõelda, et kuna sul kästakse rongi pealt maha minna, on ilmselt toimunud hirmus lühiühendus uudiste ja elu vahel.\n\n\"Aga öelge, mis must siis nüüd saab?\"\n\nSoovides vestluskaaslases veidi kaastunnet tekitada, püüdsid teha kaeblikku häält. Millised on kahjud, kui Pariisis etendus ära jätta? Samal ajal, kui mõttes arvelauanuppe liigutasid, valdas sind seletamatu rahutuslaine, millel selle mõttekäiguga mingit seost ei olnud.\n\nOlid äsja lugenud inimeste kohta, kes osalesid kunagi apartheidi ajal Lõuna-Aafrikas vastupanuliikumises. Keset ööd tungiti järsku nende kodudesse ja nad viidi kaasa ning enne veel, kui sellest teada saadi, oli neid juba piinatud või olid nad tapetud. Sinu praegune olukord oli sellele täpselt vastupidine. Kuna streigivad töölised, tundus sulle, et peaksid nendega solidaarne olema. Tundus, et peaksid neile õlale patsutama, jõudu soovima ja naeratades pidžaama väel öörongi pealt maha minema. Kui ilmas ringi vaadata, siis on ka selliseid armetuid riike, kus pole üldse võimalik streike korraldada. Niisugustes maades leidub haletsusväärseid töölisi, kes teevad pigem enesetapu või kaotavad töö ja surevad nälga, kui et kliendile tüli teevad. Nendega võrreldes on kõrgesti austatud klienti öörongi pealt maha ajav Prantsuse raudteetöötaja täie tervise juures ning heatujuline… oojaa, just sellepärast tahadki sa streiki toetada. Aga mis saab sel juhul Pariisi etendusest ja sinu honorarist?\n\n\"Vaadake, mul on tingimata tarvis oma töö pärast Pariisi jõuda. Misma teie arvates tegema peaks?\"\n\nSu hääletoon oli äkki muutunud süüdistavaks.\n\n\"Jaamast läheb buss. Minge selle peale ja sõitke Pariisi.\"\n\nSee vastus rahustas sind pisut. Tõmbasid pidžaamale riided peale, korjasid oma kompsud kokku ja maha minnes märkasid veel paari inimest. Kuna rongis oli sedavõrd vähe reisijaid, võis arvata, et Altonas või peavaksalis oli olnud streigi kohta mingi teadaanne. See, et sa täna just Dammtoris peale tulid, oli halb õnn. Või siis oli streigist räägitud õhtustes uudistes. Sa olid eile olnud niivõrd hõivatud, et polnud ajalehti lugenud, rääkimata raadio kuulamisest.\n\nSinu õnnetud saatusekaaslased tulid rongi pealt maha ning kõmpisid raskel sammul mööda perrooni. Kui sa jaamatöötajalt nõudlikul moel küsisid: \"Kus on Pariisi buss?\", nähvati sulle järsult:\n\n\"Palun minge ooteruumi.\"\n\nSee oli tundmatu nimega jaam. Ümberringi oli kottpime, tänavalaternad ei põlenud. Paistis, et inimasustust siinkandis eriti pole. Sisenesid vastumeelselt ooteruumi, see oli inimestest tulvil ja palavikulistest lampidest eredalt valgustatud. Lettide ja laudade servad helkisid hõbedaselt, põrandal olid laiali noorte inimeste värvilised seljakotid, keegi ümises end kitarril saates, paar inimest tukkus. Kõrge lae poole keerles sigaretisuits. Küllap ootasid kõik lubatud bussi. Kui nägid laual lihtsat menüüd, kus oli kirjas hommikueine, croissant ja café au lait, tuli järsku tahtmine hommikust süüa. Veel polnud hommik, isegi kõht polnud tühi, aga pelgalt hommikusöögi peale mõtlemine tekitas tunde, nagu olekski juba hommik käes. Millegipärast olid hinnad jube kõrged. Sedasi saaksid kõik homse ja ülehomse tarbeks vahetatud frangid peaaegu otsa. Kuna tellimust võtma tulnud ettekandja sind vaadates muigas, hakkasid mõtlema, kas see pole viimati mõni petuskeem: inimesed aetakse rongi pealt maha, sunnitakse kõrget hinda maksma ja jäetakse siis mingis asustamata paigas iseenda hooleks. Nii arutledes said kohe aru, et see on totakas mõte. Sa ei teadnud, kus sa oled, sestap oli kahtlustamine kerge tulema. Mõtlesid, et kuna sul on veel nii palju saatusekaaslasi, ei saa ju ometi olla, et teid kõiki on petetud. Ainult see oli imelik, et kuigi paluti maha minna, sest kohe tulevat Prantsuse piir, oli see siin ju juba Prantsusmaa. Aga polnud mõtet oma pead selliste asjadega vaevata. Sarvesaia ja piimakohvi maitse peale suud vesistades otsustasid need tellida hinnast hoolimata. Oleks vist hea natuke jootraha ka jätta, ja rahatähte ettekandjale ulatades ütlesid:\n\n\"Palun! Tagasi pole vaja.\"\n\nEttekandja ajas silmad suureks, haaras rahatähe ja lahkus otsekui põgenedes. Taolise pisku jootraha peale suuri silmi teha saab küll ainult rikkumata inimene! Naeratasid endamisi.\n\nBussi ei paistnud kusagil. Isegi sulle, kes sa olid vargsi valmis selleks, et õnne ja aastaid tuleb oodata, tuli kohati kärsitus peale. Tõusid püsti ja silmitsesid tühjal pilgul akna taha jäävat pimedust. Lihtsalt kadestamisväärne on nende inimeste rahu, kes seal nii veendunult bussi ootavad ja usuvad, et see tõesti tuleb, kuigi võimalik, et tegemist on üksnes viirastusega. Sel hetkel kummardus sinu kõrvale kena nägu – ei saanudki aru, kas mehe või naise oma – ja küsis sinult:\n\n\"Mulle tundub, et olen teid telekas näinud. Kas te olete pianist?\"\n\nKui küsija oli naine, oli ta hääl madal ja võluvalt kähe, kui aga mees, siis kirgas ja ilmselgelt oli tegemist ilueediga. Sellise mesise tutvumisvõimaluse peale ütlesid aga hoopiski ilmetul moel:\n\n\"Millal see buss ometi tuleb?\"\n\nNoppisid endale heidetud tutvumisettepaneku ja tallasid jalge alla. Kui mõni teine teeks ehk ootamise ajal algust üürikese armulooga ja mõtleks lummatult, et hea, kui buss jääkski tulemata, ei suudaks sina niimoodi joobuda. Laev tuleks usaldada kapteni hoolde ja oma keha lainete meelevalda, aga sina oled sidunud sõiduplaani oma plaanidega ja katsud süllelangenud katkestusest üle hüpates kärsitult tuleviku poole tormata.\n\nViimaks kostis pimedusest mootorimüra ja nähtavale ilmus mitu bussi. Mõned kiirustasid peale ronima, teised ajasid end tasapisi püsti, nagu teeks see neile tüli. Sina hüppasid kähku esimese bussi peale ja istusid eesistmele. Buss torkas esituledega pimedusse valgustunneli ja hakkas sõitma. Mõne aja pärast tuli riigipiir, kus lehvisid Belgia ja Prantsusmaa lipud. Jahmusid. Olid senimaani olnud mitte Prantsusmaal, vaid hoopis Belgias! Ka Belgias räägitakse ju prantsuse keelt ja rahaühikuks on frank, kuid Belgia frank on Prantsuse omast mitu korda odavam. Kuna maksid Prantsuse frankides ja ütlesid, et tagasi pole vaja, siis ehmuski ettekandja ootamatu helduse peale. Lolli rikkuri tobe käitumine, põlastas ta sind ehk sisimas. Karistuseks unustamise eest, et Hamburgist Pariisi sõites tuleb läbida ka Belgia, pidid maksma kallist hinda.\n\nPariisi jõudes ronisid kiiruga takso peale, mis juba rivis ootas, ja ütlesid sihtkoha\n\n\"Teed on umbes, nii et ma ei tea, kui kaua aega läheb,\" ütles taksojuht. Ta ümises viisikest ja oli kuidagi lõbusas tujus. Võib-olla ongi streik lõbus. Töötamast lakanud linn moondub lõbustuspargiks.\n\nSa olid paar aastat tagasi näinud Marseille's prügivedajate streiki. Teeserva tekkisid prügikuhjad ja kuigi need paisusid iga päevaga aina muljetavaldavamatesse kõrgustesse, kestis streik edasi. Jäätmed lagunesid kesksuvise päikese all. Küll ikka haiseb, avaldasid inimesed arvamust. Selles oli teatud karnevalilaadset elevust. Kui streik viimaks lõpetati, haihtusid prügikuhjad ühe hetkega. Kui sellises koguses prügi oli võimalik nõnda kiiresti ära koristada, võis lausa kahtlustada, et kõik oli juba algusest peale kokku lepitud.\n\nTaksojuht ümises lauluviisi ega tundunud sugugi kiirustavat, aga osavalt ummikuid vältides ja otsekui kala vees erksalt kurve lõigates liikus ta siiski kenasti edasi. Mõtlesid, et võid kõik selle inimese hoolde usaldada, naaldusid mugavalt seljatoele ja jõudsid täpselt kell kaks teatri ette. Aga teatri uksele oli kleebitud suur paberileht ja sellel oli kirjas, et üldstreigi tõttu on kõik etendused tühistatud. Selle peale said sa esimest korda tõeliselt vihaseks. Kuid raskel metalluksel pole sellest sooja ega külma. Isegi kui ütleksid, et oled jõudnud siia läbi suurte raskuste, jääks ta ikkagi tummaks ja suletuks. Järsku lõid sa teatri ust jalaga. Sellist asja polnud sa varem teinud. Uks püsis hääletu ja liikumatuna. Lõid veel ühe korra. Kolm poissi tulid ligi ja näitasid naerdes sinu poole näpuga.\n\n\"Mis te naerate? Kas te koolis ei peaks olema?\" kärkisid nendega, kuid see ei sulgenud naerusuid. Kas koolis oli ka streik? Kas nad jälgisid streiki sotsioloogilise vaatluse raames? Koolis õpetatakse mõistagi seda, et neil on õigus streigile, aga kas õpetatakse seda ka praktikas? Paistis, et streik tegi jultunuks. Sa olid vihane ja viskasid kähku sealsamas kohapeal hundiratta. Poisid jätsid otsekohe naermise. Nende nägudel peegeldus järsku austusevarjund. Kunst päästis su naha. Viskasid veel ühe hundiratta. Selle peale hakkas kergem.\n\nOtsisid üles metroojaama ja sõitsid Pariisi Põhjavaksalisse. Jaama infopunktis ütlesid hingeldades: \"Tahan otsekohe Hamburgi tagasi sõita.\"\n\nVastaspool oli rahulik: \"Rongid ei sõida.\"\n\nKui sa ütlesid: \"Aga mis ma siis tegema pean?\", vastas ta ikka rahulikult: \"Minge Brüsseli bussi peale. Sealt saate tavalise rongiga edasi.\" Jälle Belgia? Näib, et see jaamatöötaja on sama uru mäger. Karistuseks selle eest, et üheks ööks Belgia olemasolu ära unustasid ja magama jäid, on nüüd sinu saatuseks aina uuesti ja uuesti Belgiasse tagasi pöörduda. Aga Belgiat ei tohiks siunata. Sest Belgia pole milleski süüdi. Selline riik on olemas ja see, et sinul on reisijana ebamugav, ei anna sulle veel õigust suhtuda Belgiasse kui tülikasse konnasilma.\n\nVehkides juba kogutud rahapakiga, hüüdis bussijuht klientidele: \"Kas on veel mõni vaba koht?\" Ilmselt ei kavatsenudki ta enne välja sõita, kui kõik kohad on täis. See pole küll päriselt illegaalne, aga ikkagi oli tunne, et inimeste hädaolukorra pealt tahetakse kasu lõigata, ning sa tundsid end veidi ärritatuna. Sul oli taskus rongipilet, miks peaksid siis veel bussi eest maksma? Kui streigi abil õnnestub palku tõsta, kas siis korvatakse ka sinu kahjud?\n\nKes meist siin õieti vaene on? Kobrutavaid vastulauseid alla surudes ostsid vastumeelselt pileti, läksid bussi peale ja otsustasid, et ei mõtle enam millelegi.\n\nKahel pool teed laiusid niidud. Kauguses oli näha lehmakarju. Miks lehmad aasal rohtu süües kõik ühte suunda vaatavad? Olid kavatsenud sõita kohale öörongiga, teenida kena honorari ja öörongiga tagasi minna, aga kõik kukkus välja täiesti kohutavalt. Soovide soo on suuri mülkaid täis, etem oleks lehmakarja sekka minna ja häirimatult rohtu nosida.\n\nSamal hetkel oli kuulda luust ja lihast läbi käivat mootorimürinat ning ülal taevas ilmusid nähtavale kolm väikest lennukit. Karjatasid. Üks neist oli bussist kolmesaja meetri kaugusel, ajas suitsu välja ning hakkas nina ees alla kukkuma. Just siis, kui olid jõudnud mõelda, et oled elus esimest korda tunnistajaks lennuõnnetusele, tõstis masin napilt enne maaga kokku põrkamist järsku nina üles ja lendas otsejoones taevasse. Su keha oli täiesti kange ja hääl jäi kurku kinni. Sel hetkel hakkas teine lennuk suitsu välja ajama ja langema. Ahhetasid, kuid seegi lennuk kerkis napilt enne alla kukkumist tagasi taevasse.\n\n\"Näe, lennuvägi harjutab!\" kuulsid eespool istuvat ameeriklast selgitamas. Hingasid kergendatult, kuid ka haavunult. Ütlevad, et kaitsevad riiki, kuid tegelikult kergitavad ainult oma saba. Kui neil on nii palju jõudeaega, võiksid pigem meid peale võtta ja Brüsselisse viia!\n\nJõudsid Brüsseli jaama. Nii vähemasti bussijuht väitis. Aga perroone polnud ollagi. Ronge ei olnud ka näha. Hoone arhitektuur ajas sind segadusse ja sa käisid aina ringiratast. Viimaks märkasid rongide sõiduplaani ja vaatasid seda kergendunult. Kuid kõigi rongide sihtjaamaks oli London. Kas London on tõesti ainuke koht, kuhu üldse minna saab? Nii palju vaeva, et jõuda tagasi Brüsselisse, ja kõik ilmaasjata. Tundsid, kuidas jõud jalgadest kadus. Kui õnnetus tulema hakkab, siis tuleb ta uksest ja aknast. Kui Londonisse jõuad, öeldakse ilmselt, et sealt saab edasi ainult Dublinisse. Kodu jääb järjest kaugemale. Aga mis seal ikka, sa oledki ju rändav kunstnik. Kui trumm on läinud, mingu ka pulgad. Mingu, mingu plaanid ja soovid kus see ja teine, mingu pealegi kõik, vaata ainiti enese ette, kes kannatab, see pidi kaua elama. Tähelepanelikumalt vaadates nägid, et taamal on Eurostari platvorm. Sellepärast lähevadki kõik rongid Londonisse. Tundsid korraga kergendust ja uudishimu. Läheks õige Londonisse? Milleks minna otse, kui saab ringiga? Mis tunne oleks sõita vee all mööda La Manche'i väina põhja? Kas seal oleks veelgi pimedam, kui sõites läbi öise une?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomingu Raamatukogu sarjas ilmus Yōko Tawada (sünd. 1960) romaan \"Kahtlased kujud öises rongis\", mille on jaapani keelest tõlkinud Lauri Kitsnik ja mis põimib argised tähelepanekud unenäoliste kogemustega. Avaldame teosest lühikatkendi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaido Sirman: piirivalve väljakutsetest ja müütidest\n\n## Põhitekst:\n\nMai algusest on piirivalve tugevdamise ootusest jõutud oluliste otsuste ja tegudeni. Politsei- ja piirivalveameti põhimääruse muutmise tulemusena on loodud peadirektori asetäitja ametikoht piirivalve alal ning tema tööorganina piirivalveosakond.\n\nPeadirektori asetäitjale allutatakse piirivalve lennusalk, laevastik ja funktsionaalselt neli regionaalset piirivalvebürood prefektuurides, millele omakorda alluvad piiripunktid ja kordonid.\n\nÜmberkorraldus arvestab julgeolekupoliitilist olukorda ja juhindub valitsuskoalitsiooni kokkuleppe siseturvalisuse valdkonna prioriteetidest. Riiklikud huvid ja väärtused siseturvalisuse ja -kaitse arendamiseks defineeritakse ja määratletakse omakorda siseturvalisuse 2021-2030 arengukavaga, mis saab kinnitatud käesoleva aasta jooksul.\n\nLõppeesmärgina nähakse siseministeeriumi valitsemisala, mille ametid oma ülesehituselt ja varustatuse tasemelt on võimelised senisest enam kandma võrdselt vastutust nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaolukorras. Uue aspektina on sisekaitse valdkonnas ettenähtud kriisireservi loomine.\n\nSisekaitse peab olema samal pulgal sõjalise riigikaitsega\n\nSisekaitse planeerimisel lähtutakse edaspidi sellest, et kõik siseministeeriumi ülesanded, millest peamisteks kriisi ajal on pääste-, politsei- ja piirivalve valdkondlikud ülesanded, peavad olema võrdselt täidetavad. See on ka üks asjaoludest, miks piirivalve on varasemast rohkem tähelepanu saanud.\n\nSuuremal osal Euroopa Liidu riikidest pole juba pikemat aega oma riigipiiridel tulnud tegeleda piirikontrolli- ja piirikaitsega. Eestil seevastu tuleb NATO ja Euroopa Liidu liikmelisuse juures arvestada sellega, et illegaalse migratsiooni ja julgeolekuga seonduvad pinged kipuvad koonduma just alliansi piiririikide territooriumile.\n\nEesti riik, mille naabruses asub agressiivne idanaaber, peab väikeriigi tingimustes omama nii iseseisvat piirivalvestruktuuri kui ka planeerima piirikaitsetegevuse koostöös teiste ametite, kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlasvägedega.\n\nKa piirivalvele peab olema määratletud riigikaitse ülesanne. Ukraina ja Gruusia sündmuste taustal peab sisekaitse olema samal pulgal sõjalise riigikaitsega – need peavad täiendama teineteist.\n\nSiseministeeriumi valitsemisala vastutus riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamise eest on suurenenud.\n\n\"Teisisõnu, fookusesse tuleb tõsta kogu laiapindne sisekaitse tervikuna.\"\n\nKõigil juhtudel, mil Eesti riigi vastu suunatud agressiooni toimumist (riigisisese relvakonflikti esilekutsumine vaenulike eriteenistuste poolt, erinevad hübriidsõja stsenaariumid, poliitiline ja sõjaline surve või kukutamisrünnak selle algfaasis) ei ole võimalik ühemõtteliselt tuvastada, jääb põhivastutus kriisi lahendamisel siseministeeriumi valitsemisala kanda. Piirivalvel on siin oma roll täita. Teisisõnu, fookusesse tuleb tõsta kogu laiapindne sisekaitse tervikuna.\n\nMüüdid piirivalve ümber\n\nSiseminister Mart Helme on piirivalve arengutena formuleerinud selged eesmärgid: piirivalve juhtimisstruktuuri loomine, isikkoosseisu suurendamine koos täiendõppe korraldamisega, reservi ettevalmistamine ja ülesannete täitmiseks vajaliku varustuse hankimine ning idapiiri väljaehitamine igapäevase riigipiiri valve tõhustamiseks.\n\nOn neidki, kes iga tehtud sammu juures erinevaid varjukülgi ja käänakuid otsivad. Ka meediakanalite vahendusel on retoorikat toodetud rohkemgi, kui selgitatud olukorra mitmetahulist tausta.\n\nSisekaitse arengute taustal on aeg-ajalt levinud müüt piirivalvest ja kriisireservist, mis justkui dubleerivad olemasolevaid riigikaitsestruktuure. Silmas on peetud kaitseväe üksusi või Kaitseliidu kompetentsi või on spekuleeritud mõttega, et tegemist võib olla kellegi eraarmee loomisega.\n\nParaku on nii, et siskaitse- ja sõjalise riigikaitse üksused peavad ja teevadki omavahel koostööd, kuid üks ei saa asendada teist. Põhiülesanded, väljaõpe, oskused ja varustus on erinevad. Kõik sisekaitset tagavad komponendid peavad olema vähemalt kriitilises mahus ettevalmistatud.\n\nPolitsei ja piirivalve ühendamine üheks jõuks või politsei- ja piirivalve kriisireservi asendamine Kaitseliidu personaliga, et tulla toime kõikide kriisidega võib kõlada küll kõikelubavalt, kuid seda tüüpi valikud ei õigusta ennast olukordades, kus erinevad ulatuslikud kriisid avalduvad samaaegselt.\n\nJuba pronksiöö-aegne kriis osundas asjaolule, et rahutustega toimetulekuks on puudus nii elukutselisest personalist kui ka sisekaitse ülesannete täitmiseks vastava väljaõppe- ja varustusega reservist.\n\nCOVID-19 pandeemia ohjeldamise ajal tuli taaskord esile nii reservi vajadus kui ka see, et piirivalveülesannete täitmiseks tuleb olla valmis olenemata sellest, milline on kriisi iseloom või kui kaua see ajaliselt kestab.\n\nSiseministeeriumi jaoks on tegemist pealesunnitud valikuga, kui põhiülesannete täitmiseks ei ole kõikide operatsioonisuundade jaoks juhtimis- ja täidesaatvat struktuuri ja puuduv reserv tuleb korvata Kaitseliidu vabatahtlikega. Kaitseliit ja abipolitseinikud on ka edaspidi koostööülesannete täitmisel hindamatuks toeks, aga neil on oma roll, võimalused ja ka piirangud.\n\nViimatine kriis tõi esile veel ühe olulisele aspekti. Esialgsete arvutuste põhjal läks politsei- ja piirivalve kriisireservi korvamine Kaitseliidu liikmetega kallimaks võrreldes olukorraga, kui kasutada oleks olnud selleks otstarbeks eelnevalt ettevalmistatud siseministeeriumi enda kriisireserv.\n\nOn avaldatud arvamust, justkui pole Eesti radarivõimekus läänepoolsete merealade kontrollimiseks piisav ja piirivalvelaevad seisavad kasutult kai ääres, kuna meeskond pole komplekteeritud ning kordonite sulgemine Haapsalus ja Peipsi ääres ei lähe kokku piirivalve tugevdamise lubadusega.\n\n\"Mereolukorrateadlikkus tagatakse piirivalve kõiki ressursse kasutades, seda radarite, vee- ja õhusõidukite abil.\"\n\nNeed väited ja seosed ei vasta tõele. Kogu territoriaalmere valve on tagatud seireradaritega. Eesti merepiir on kogu selle ulatuses nõuetekohaselt valvatud, seda on kinnitanud ka Euroopa Liidu ekspertiis. Mereolukorrateadlikkus tagatakse piirivalve kõiki ressursse kasutades, seda radarite, vee- ja õhusõidukite abil.\n\nPiirivalvelaevade meeskonnad on tänu kordonite tegevuste ümberkorraldamisele nüüdseks ettenähtud koosseisuga komplekteeritud. Haapsalu kordoni seitse ametikohta viidi üle laevastiku koosseisu ja vabatahtlikud merepäästjad võtsid vastutuse merepääste teenuse osutamiseks Haapsalu piirkonnas. Haapsalu merepäästekordoni amortiseerunud hoonest loobumise tulemusena vähenesid ühtlasi halduskulud.\n\nMerepiirivalve ja piirikaitse merel ei olene maismaal paiknevatest kordonite arvust, vaid laevade opereerimise ja seirevõimekusest mereakvatooriumil.\n\nOperatsioonisügavuse saavutamiseks Eesti merealadel on siseministeerium keerulisemate ja ressursimahukamate mereliste ülesannete lahendamiseks võtnud prioriteediks nii laevastiku uuendamise kui ka laevameeskondade suurendamise. Suur osa oma elukaare ületanud laevadest on Euroopa Liidu kaasabil viimase kümne aasta jooksul ka välja vahetatud.\n\nKokkuvõtteks\n\nArengute ja ootuste juhtimine toimub nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi muutusi hinnates.\n\nPiirivalve strateegilised valdkonnad, mille arenguid tuleb juba praegu korraldada, on idapiiri tugevdamine ja taristu väljaehitamine, valmisoleku tagamine kõikide erikordade ajal, uutele - sealhulgas hübriidohtudele vastava struktuuri ja reservi kujundamine, merepääste tagamine, rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö korraldamine nii piiri- kui ka mereturvalisuse edendamiseks ning personali ettevalmistamine.\n\nSeetõttu oli esmatähtis piirivalve juhi ametisse nimetamine ja uutele väljakutsetele vastamiseks täiendava personali piirivalveosakonda värbamine. Võib ju väita, et juhtide palkamise asemel võiks raha juurde panna ja hoopis uusi vahendeid osta. Sedagi tuleb teha – varustushangete korraldamine toimub igal aastal.\n\nMöödas need on ajad, kui riigikaitse ülesehitamist alustati alt üles, kõigepealt rauda kokku ostes. Siis oli puudus kõigest. Muudatuste elluviimiseks on eestvedaja olemasolu kriitilise tähtsusega. Seisvat autot ei saa juhtida, rooli palju tahad.\n\nPiirivalve arengute juurde tagasi tulles – piirivalve ei ole ainult passikontrolli toimingud välispiiril, vaid see on sisekaitse ja riigikaitse osana käsitletav ulatuslikum valdkond.\n\nPiirivalve tõhustamiseks on veel käesoleval aastal vaja läbida neli peamist teetähist: juhtimisstruktuuri moodustamisele lisaks pannakse alused reservi ettevalmistamisele, teenistuses olevatele ametnikele tehakse täiendväljaõpet ja korraldada tuleb ülesannete täitmiseks vajalikud varustushanked.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sisekaitse planeerimisel lähtutakse edaspidi sellest, et kõik siseministeeriumi ülesanded peavad olema võrdselt täidetavad. See on ka üks asjaoludest, miks piirivalve on varasemast rohkem tähelepanu saanud, kirjutab siseministri nõunik Kaido Sirman.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalliliit võistluste jätkust: peame tundma oma vastutust\n\n## Põhitekst:\n\nSeni võis jalgpallivõistlusel viibida kuni 100 otseselt mängu toimumisega seotud inimest (jalgpallurid, treenerid, kohtunikud, meedia, korraldajad), valitsuse eelmise nädala otsusega võivad alates 1. juunist nende 100 inimese hulka kuuluda ka pealtvaatajad (kui osalejatest ja korraldajatest jääb kohti üle).\n\nPraktikas tähendab see, et Premium liiga, Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga mängudele pole võimalik pealtvaatajaid lubada, sest seal on korraldusega otseselt seotud ligi 100 inimest. Küll aga tähendab valitsuse otsus, et madalamates liigades ja noorte võistlustel on nüüd veidi ruumi ka pealtvaatajate jaoks – koduklubi kohustus on jälgida, et staadionil ei viibiks rohkem kui 100 inimest (sh osalejad), endiselt tuleb täita 2+2 reeglit ja teisi riiklikke nõudeid.\n\n\"Oleme Euroopas üks väheseid riike, kus jalgpallivõistlused on praegu lubatud. Peame mõistma, et see on eriline võimalus ja tundma oma vastutust selles olukorras. Meil on ühine vastutus valitsuse nõudest kinni pidada, sest alternatiivi – taas mitte võistelda – ei soovi keegi,\" sõnas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vastavalt vabariigi otsusele leevenesid 1. juunist pealtvaatajate piirangud noorte- ja madalamate liigade mängudel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMajutusasutustes peatunud turistide arv vähenes aprillis 95 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul oli aprillis eriolukorra tõttu turiste majutusettevõtetes kasinalt ja hinnad odavnesid. \"Kuna aprillis soovitati inimestel jätkuvalt kodus püsida ja piirid olid suletud, siis kajastus see ka majutuse statistikas,\" ütles Laurmaa.\n\nMajutusettevõtete teenuseid kasutas 1300 välisturisti ehk üks protsent eelmise aasta aprilli välisturistide koguarvust. Eestis ööbisid 176 Läti, 169 Venemaa, 147 Ukraina ja 64 Soome elanikku.\n\nPooled välisturistidest olid tööreisil, osad puhusereisil ja kümnendikul oli reisi eesmärgiks muu põhjus. Eestis veetsid nad aprillis kokku 9000 ööd, mida on võrreldes aasta varasemaga 97 protsenti vähem. Suurem osa külastajaid eelistas ööbida Harju maakonnas, millele järgnesid Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond.\n\nSiseturiste peatus majutusettevõtetes 12 000 ja nad veetsid seal 34 000 ööd. Siseturiste oli eelmise aasta aprilliga võrreldes 89 protsenti vähem ja nende ööbimisi 81 protsenti vähem.\n\nLigi pool neist märkis oma reisi eesmärgiks puhkusereisi ja 44 protsenti tööreisi. Kolmandik siseturistidest eelistas peatuda Harjumaal, järgnesid Tartu- ja Pärnumaa.\n\nKülastajatel oli aprillis võimalik kasutada 835 majutusettevõtet, kus ööpäev maksis keskmiselt 19 eurot. Eelmise aasta aprilliga võrreldes oli hind oluliselt odavam. Tartu maakonnas maksis majutuse ööpäev keskmiselt 28 eurot, Harju maakonnas 20, Ida-Viru maakonnas 17 ja Pärnu maakonnas 16 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmetel peatus aprillis Eesti majutusettevõtetes 13 000 külastajat, mullusega võrreldes oli külastajaid 95 protsenti vähem. Harjumaal maksis hotellituba keskmiselt 20 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Kontsert avab suvehooaja ja kontserdimajad\n\n## Põhitekst:\n\nSuvekavas on uus kammermuusikasari Tallinnas, siseturismile kutsuvad kontserdid Ida-Virumaal ning kontserdiõhtud Kuressaares ja Haapsalus pühendusega Saaremaa ooperipäevade ja Tšaikovski festivali austajatele.\n\n\"Tänavune kevad oli kõigile keeruline ning tavalise elurütmi taastumine võtab muidugi aega. Tahame aidata inimestel möödunut kiiremini selja taha jätta, et jälle natuke rõõmsamalt suvele vastu minna,\" rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.\n\n\"Eks kõikvõimalikud nutiseadmed olid karantiini ajal möödapääsmatu aseaine, kuid ma tean, et inimesed igatsevad elusa muusikaelamuse järele. Juulis ja augustis on Eesti Kontserdi kvaliteedimärgiga kontserdiõhtud tagasi ning nii jääb üle oma publikule kõikjal Eestis öelda vaid üht: \"Vaheaeg on läbi, palume saali!\"\"\n\nEesti Kontserdi suveprogramm algab Tallinnas Taani Kuninga aias: 1. juulil annab seal tasuta kontserdi Hortus Musicus, kelle tänavu 10aastaseks saava festivali \"In Horto Regis\" eriprogrammis järgnevad kontserdiõhtud aiaäärses Väravatornis ja Niguliste kirikus.\n\nAlates 2. juulist on külastajad palutud neljapäeviti Kadriorgu kammerkontsertidele. Sarja \"Suveklassika Kadriorus\" avaõhtul, 2. juulil peab Eesti Kontsert Kadrioru lossi lilleaias ühtlasi \"In Horto Regise\" sünnipäeva. Eeskava kannab pealkirja \"Eurohitid sajandite tagant\" ning Hortus Musicuse esituses kuuleb populaarseid palu keskajast barokini.\n\nAnsambli kunstiline juht Andres Mustonen sõnas kava kohta, et kuulsad muusikamenukid pole ühelgi ajastul riigipiiridest pidanud. \"Tõsi, iganädalasi edetabeleid siis ei koostatud, aga ometi on siin tõelisi hitte, mida teati, lauldi ja mängiti Lissabonist Uppsalani, Prahast Londonini – täpselt nagu tänagi.\"\n\nSuvemuusika kõlab Kadriorus seitsmel neljapäeval, 2. juulist 13. augustini. Sarja lõpetab kontserdiõhtu \"Armastuskirjad\", kus kõlab helilooja Mart Saare looming, katkeid helilooja kirjadest oma südamedaamidele loeb Anu Lamp.\n\nSamal päeval, 2. juulil saab Ida-Virumaal alguse igasuvise \"Seitsme linna muusika\" eriprogramm, mis on tänavu löönud käed Ida-Virumaa turismiklastriga\n\n\"See suvi on igas mõttes teistsugune ja tavapäraste välisreiside asemel nuputavad paljud, kuidas mõnusalt Eestis aega veeta. Millal veel, kui mitte sel aastal saada põhjalikumalt tuttavaks Ida-Virumaaga,\" sõnas Orro.\n\nKontserdid toimuvad erinevates kohtades üle Ida-Virumaa, sealhulgas Tulivee salapiirituseveo muuseumis mere kaldal, Kohtla-Järve renoveeritud kultuurikeskuses, Narva linnas, Kohtla-Nõmme laululaval, Toila Oru pargis ja Jõhvi kontserdimajas. Kuulajaid rõõmustavad muusikud Raivo Tafenau, Erki Pärnoja, Birgit Sarrap, Lauri Liiv, Siim Aimla, Eleryn Tiit, Puuluup, Vaiko Eplik ja Jaan Pehk, Helin-Mari Arder jt. Festivali \"Seitsme linna muusika\" kontserdid toimuvad 2.–18. juulini.\n\nKuigi tänavused Saaremaa ooperipäevad ja Haapsalu Tšaikovski festival lükkusid uude aastasse, korraldab Eesti Kontsert nende kahe festivali vaimust kantud kaks kontserdiõhtut – 25. juuli õhtul Kuressaare kuursaali pargis ning 21. augustil Haapsalu toomkirikus ja linnuse hoovis.\n\n\"Mõlemal pool oodati neid traditsioonilisi suvefestivale väga, aga koroonaviirus tõmbas meiegi plaanidele kriipsu peale. Väga hea meel on tänu piirangute järkjärgulisele leevenemisele pakkuda saarlastele ja haapsallastele omalt poolt midagi positiivset ja loodetavasti meeldejäävat. Nad väärivad seda,\" rääkis Orro.\n\nLaupäeva, 25. juuli hilisõhtul ootab Eesti Kontsert publikut Kuressaare kuursaali parki öisele ooperipiknikule. Haapsalu Tšaikovski festival toob publikuni õhtuse kontserdiprogrammi reedel, 21. augustil. Tallinna Kammerorkestri esituses saab kontserdi esimeses pooles Haapsalu toomkiriku võlvide all kuulata Tšaikovski \"Serenaadi keelpillidele\". Kontserdi teises osas kõlab Haapsalu renoveeritud linnuse müüride vahel merelaulude õhtu koos Marko Matvere ja Tõnu Kaljustega. Peale merelaulude kostuvad ka muusikalised repliigid Haapsalu ja Tšaikovskiga seotud teemadel.\n\nSuveprogrammi lõpetavad kolm kontserti laupäeval, 29. augustil Tallinn Music Week'il Kai Kunstikeskuses, kus löökpillivirtuoosid võistlevad akustilistel ja VR-simulatsiooni pillidel ning omavahel saavad kokku klavessiin, eesti kannel, plokkflööt ja analoogsüntesaatorid. Üles astub ka kammerkoor Collegium Musicale.\n\nKõikjal kontserdipaikades järgitakse terviseameti kehtivaid ettekirjutusi. Publikul palub Eesti Kontsert hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda. Kontserdimajade kassad on avatud alates esmaspäevast, 8. juunist. Tartu Vanemuise kontserdimaja on sel suvel remondi tõttu suletud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast kolm kuud kestnud pausi avab Eesti Kontsert esmaspäeval, 8. juunil jälle kontserdimajade uksed ning algab suvekontsertide piletimüük.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKallaste alustas koroonapausi järel põhikoosseisus\n\n## Põhitekst:\n\nKui Kallaste välja vahetati, oli Tychy kodus Sosnowieci Zaglebie vastu 0:1 kaotusseisus, kirjutab Soccernet.ee. Lõpuks jäi mäng tänu üleaja tabamusele 1:1 viiki. Viigivärava lõi just eestlase asemele platsile vahetatud Lukasz Moneta.\n\n23 vooruga 32 punkti kogunud Tychy paikneb tabelis kümnendal kohal.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise vasakkaitsja Ken Kallaste kuulus Poola esiliiga esimeses koroonapausi-järgses voorus Tychy põhikoosseisu ja sai mängida 63 minutit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tarbijahinnaindeks langes 1,7 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes nii suur enam kui kümme aastat tagasi 2009. aasta detsembris, mil see oli samuti -1,7 protsenti,\" ütles statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov.\n\nVõrreldes aprilliga langesid tarbijahiinad 0,7 protsenti.\n\n2019. aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,5 protsenti ja teenused 2,0 protsenti odavamad.\n\nEelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnalangus. Bensiin oli 18 protsenti ja mais aktsiisilangetuse läbi teinud diislikütus 26,8 protsenti odavam.\n\nElekter, soojusenergia ja küte kokku olid 9,3 protsenti odavamad, sealhulgas kodudesse jõudnud elekter 17 protsenti mullusest odavam.\n\nSuurem mõju indeksi muutusele oli veel toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemisel. Põhiosa sellest andis puuvilja 23,3 protsenti ning liha ja lihatoodete 8,1 protsenti hinnatõus. Toidukaupadest odavnes sama ajaga enim kartul (-28 protsenti), värske köögivili (-26 protsenti) ja värske kala (-22 protsenti).\n\nKaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta maiga võrreldes 10,8 protsenti. Vabalt kujunevad hinnad tõusid 0,8 protsenti.\n\nAprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 10,5 protsendi suurune odavnemine ning eluasemekulutustest üüri (-4,9 protsenti), kodudesse jõudnud elektri (-1,6 protsenti) ja gaasi (-6,5 protsenti) hinnalangus.\n\nSeoses mai esimeses pooles kehtinud eriolukorraga tegi statistikaamet tarbijahinnaindeksi protsessis muudatusi. Palju hindu võeti kaupluste külastamise asemel nende e-poodidest ning seda eriti ajutiselt suletud müügikohtades. Seni suletud kultuuriasutuste puhul kasutati märtsi hindu. Kuna lennuliiklus osaliselt taastus, siis arvutati indeks tegelikult toimunud lende arvestades. Endiselt ei toimunud puhkusereise. Siin on muutused ennustamatud ning kuumuutuse saamiseks arvutati välja tarbijahinnaindeksi muutus, milleks kasutati tegelikult müügil olnud kaupade ja teenuste indekseid ning rakendati seda muutust puhkusereisidele. Hariduse ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras võtmata lasteaia kohatasu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tarbijahinnaindeks langes mais võrreldes 2019. aasta sama kuuga 1,7 protsendi võrra, teatas statistikaamet. Tarbijahinnaindeksit mõjutas mais enim mootorikütuse hinnalangus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMarjakasvatus ei erine ümbrikupalga ulatuse poolest muust põllumajandusest\n\n## Põhitekst:\n\nSamas ei saa seda üht põllumajandusvaldkonda esile tõsta, ütles ERR-ile maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juht Oscar Õun.\n\n\"Kontrollkäigud on näidanud, et põldudel võib kuni kolmandik mustalt töötada, samas valdavalt nii hullu pilti ei kohta,\" selgitas Õun. Marjakasvatus ei erine tema sõnul muust põllumajandusest.\n\nKõige rohkem on ümbrikupalka suure tööjõupuuduse ja lihtsama töö iseloomuga valdkondades, näiteks majutus- ja toitlustus- ning põllumajandussektoris. Jätkuvalt on murelaps ka ehitusvaldkond.\n\nMida kvalifitseeritum tööjõud olema peab, seda vähem ümbrikupalga maksmist esineb.\n\n\"Tippspetsialist pole valmis kehvade tingimustega tööle asuma,\" ütles Õun.\n\nÜmbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Ümbrikupalgaga kaasnevatest riskidest töötajale suurim on oht teenitud palgast üldse ilma jääda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksuameti andmetel on kõige rohkem ümbrikupalga eest töötajaid valdkondades, kus ka tööjõupuudus kõige suurem on, näiteks majutus-, toitlustus- ja põllumajandusvaldkonnas. Marjapõldudel töötab kohati kolmandik töötajatest mustalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMetsloomadega kokkupõrgete arv on viimaste aastatega kasvanud\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal juhtus 4800 kokkupõrget metsloomadega, mille kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot. Võrdluseks, 2017. aastal oli 3600 kaskokindlustuse juhtumit kogukahjuga 8,1 miljonit eurot.\n\n\"Metsloomaga kokkupõrgete kogukahju 11,2 miljonit moodustas mullu 13 protsenti kaskokindlustuse väljamaksetest. Ühiskonna kulu tervikuna on sellest aga suurem, sest see number kätkeb endas üksnes sõidukeid, millel on vabatahtlik kindlustuskaitse,\" ütles Liikluskindlustuse Fondi tegevjuht Mart Jesse.\n\nMullu hüvitasid kindlustusandjad kaskokindlustuse raames kokku 83,5 miljonit eurot. Kaskokindlustus on auto, muu sõiduki või haagise vabatahtlik kindlustus, mis hüvitab sõiduki kahju, näiteks plekimõlkimise, klaasikahju, varguse ja tormikahju.\n\n\"Metsloomadega seotud liikluskindlustuse juhtumeid oli möödunud aastal üheksa. Need puudutasid peamiselt õnnetusi, kus metsloomaga kokkupõrke tagajärjel sai inimene viga,\" selgitas Jesse.\n\nIf Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul toovad õnnetused metsloomadega kaasa tihti loomade hukkumise. \"Harvad ei ole ka juhtumid, kui tekivad tõsised tervisekahjustused autojuhtidele ja kaasreisijatele või inimesed kaotavad oma elu. Autode kahjud neis õnnetustes võivad ulatuda 30-40 tuhande euroni,\" ütles Kiibus.\n\nEriti tähelepanelik peab olema õhtusel ajal. Enim õnnetusi metsloomadega juhtub vahemikus kell 17.00-19.00 (16 protsenti) ja 21.00-23.00 (15 protsenti). Kõige vähem õnnetusi toimub aga keskpäeval vahemikus 12.00-14.00 (kaks protsenti), selgitas Kiibus.\n\nPZU andmetel on viimase aasta jooksul ligikaudu 75 protsenti metsloomadega juhtunud õnnetustest seotud kitsedega. \"Lisaks kitsedele eksivad autode ette ka metssead, põdrad ja jänesed. Ette on tulnud ka juhtum, kus teepervelt ootamatult lendu alustanud toonekurg jäi sõiduki ette,\" ütles PZU sõidukikahjude grupijuht Jaanus Tanne.\n\n\"Selle kevade õnnetustest ongi PZU jaoks tõsisemad just kitsedele otsasõidud. Näiteks ühel juhul jooksis kits ette Porchele, mille remont läks maksma ligi 11 tuhat eurot,\" selgitas Tanne.\n\nKõige rohkem kokkupõrkeid metsloomadega toimub Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on metsloomadega kokkupõrgete arv kasvanud viimase kolme aastaga kolmandiku võrra ja kaskokindlustuse juhtumite kogukahju suurenenud 38 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsuserakonnad tahavad peatada tubakavedelike aktsiisi kogumise\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonide algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu eesmärk on ohjata piirikaubandust ja salaturgu, teatas riigikogu presssiteenistus.\n\nMuudatuste jõustumine on kavandatud selle aasta 1. detsembriks.\n\nEelnõu selgituses märgitvad valitsuserakondade fraktsioonid, et aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi luua kasutajatele stiimul toodete soetamiseks Eesti müügikohtadest selle asemel, et neid piirikaubandusest või salaturult soetada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskoalitsiooni erakonnad andsid riigikogu menetlusse eelnõu, mis seaduseks saades peataks kaheks aastaks tubakavadelike aktsiisi kogumise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMitmed kauplused tahaksid keskustes lahtiolekuaegu lühendada\n\n## Põhitekst:\n\nRõivaid müüva Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma vaatles Äripäeva palvel oma 67 Eesti kaupluse külastamisaegu poole aasta jooksul, eelmise aasta septembrist kuni selle aasta veebruarini: külastajaid oli selle aja peale kokku 2,5 miljonit ning selgus, et pooltes kauplustes ootasid teenindajad viimasel tunnil kliente, keda ei tulnudki.\n\nEriolukorra järel on kaubanduskeskused lubanud ajutiselt kauplustel vähendada oma lahtiolekuaegasid või lubanud neil oma äri avada erinevalt keskuse lahtioleku ajast. Näiteks Rocca al Mare ja Kristiine keskuse juht Kristjan Maaroos rääkis ajalehele, et nemad suhtuvad esialgu 15. juunini mõistvalt kauplustesse, kes on oma lahtiolekuaega lühendanud, kuid siiski on tarbija jaoks oluline, et kui tullakse keskusesse, siis kauplustel on ühtsed lahtiolekuajad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed kaupluseketid tahaksid kaubanduskeskustes poed tund-paar varem sulgeda, kuna isegi enne kriisi tiksus viimaste tundidega ärile vaid miinust - keskuste jaoks aga paistavad need viimased tunnid oluliselt hinnalisemad, kirjutab ajaleht Äripäev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa vald loodab Mõntu-Ventspilsi laevaliini käivitada järgmisel suvel\n\n## Põhitekst:\n\nMulu sügisel toimunud hankes operaatori leidmiseks Mõntu-Ventspilsi laevaliinile osales vaid Kihnu Veeteed, kes lõpuks leidis, et neil ei ole selle liini teenindamiseks sellist laeva pakkuda, mis kolm kuud aastas Mõntu-Ventspilsi liini teenindaks ja ülejäänud üheksa kuud samuti rakendust leiaks, kirjutas toona Meie Maa.\n\nUue hanke ideed pole vaatamata ebaõnnestumisele maha maetud, ütles neljapäeval ERR-ile Saaremaa valla arendus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Karin Närep.\n\n\"Me kindlasti kaalume uue hanke korraldamist, meile on jätkuvalt oluline, et see laevaühendus saaks taastatud. Hanke täpset toimumise aega pole paika pandud. Me räägime järgmise aasta suveperioodist, millal see liin võiks käivituda,\" rääkis Närep, ning lisas, et hanke väljakuulutamise otsust pole veel tehtud.\n\nEt vältida olukorda, kus laevandusfirmad hanke vastu huvi ei tunne, on vald Närepi sõnul võimalike huvilistega ise suhelnud.\n\n\"Me oleme rääkinud võimalike operaatoritega Eestis, kes võiksid olla huvilised ja pidev suhtlus käib. Uuenenud olukorras peab neid diskussioone kindlasti uuesti pidama. Me oleme aru saanud, et on tõepoolest keeruline leida laevandusvaldkonnast sellist operaatorit, kes oleks valmis tulema ainult suvekuudeks ja sobiva laevaga, aga me siiski väga loodame, et me suudame sellise operaatori leida,\" rääkis Närep.\n\nEnne koostatakse turundusplaan\n\n28. mail aga kuulutas Saaremaa vald välja hanke Mõntu-Ventspilsi liini turundusstrateegia ja -plaani väljatöötaja leidmiseks. Närep möönas, et tegu on väikese riskiga, sest praegu ei saa keegi kindlalt öelda, et liin järgmisel aastal ka käivitub.\n\n\"Tõepoolest, siin on riski koht. Me oleme mõelnud, et igal juhul analüüsiksime tänavu võimalikke sihtrühmi, võimalikku konkurentsipositsiooni võrreldes teiste liinidega. Järgmise aasta alguses on meil võimalik otsustada, kas me läheme edasi konkreetsete turundustegevustega,\" ütles Närep, kelle sõnul saab see info olema igal juhul \"hea ja vajalik\".\n\nSuheldud on ka teise poole ehk lätlastega. Huvi on endiselt olemas, ütles Närep.\n\n\"Vahetult enne viiruse puhkemist me Läti poolega suhtlesime ja seal oli täiendavaid huvilisi omavalitsuste poolelt. Teema oli väga üleval. Loomulikult peame plaanid ja mõtted üle rääkima Läti poolega. Me ise küll loodame, te huvi on olemas ka lätlaste poolel,\" lausus ta.\n\nKui liin peaks käivituma, siis hakkab seda doteerima Saaremaa vald ise, kinnitas Närep.\n\nVarem valla poolt tellitud analüüsi järgi võib Saaremaa-Läti laevaliini esimese kolme aasta jaoks vajaminev summa ulatuda 900 000 euroni.\n\nAastatel 2005-2008 toiminud liin Sõrvest Mõntu sadamast Ventspilsi oli populaarne nii eestlaste, lätlaste kui ka välisturistide seas. Laevaliini üritati uuesti käivitada 2017. aastast ja põhimõtteliselt oli valmis seda toetama ka majandusministeerium, kuid käivitamiseni ei jõutud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa vald pole ebaõnnestunud hanke tõttu taaskäivitamata jäänud Mõntu-Ventspilsi laevaliini ideed maha kandnud ning loodab sellele siiski operaatori leida ning liini järgmisel suvel käima panna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRoss: edukas võlakirjaemissioon meenutas rohkem Lääne-Euroopa taset\n\n## Põhitekst:\n\nÜhe eduka emissiooni põhjusena tõi Ross välja emissiooni hea ajastuse. Ta kinnitas, et lähiriikidega võrreldes on emissiooni tulemus hea.\n\n\"Kui võrdlus on, siis kuu aega tagasi emiteeris mitte väga kauge lõunanaaber ka 10-aastaseid võlakirju. Emissioonihind oli 0,8 protsenti üle võrdlusbaasi,\" ütles ta.\n\n\"Viidatud emissiooni juures oli keskne see, et kas meid hinnatakse kui Ida- või Lääne-Euroopat,\" märkis Ross. Tema sõnul sarnanes praegune emissioon pigem väikese Lääne- või Kesk-Euroopa emissiooniga.\n\nKokku soovisid 280 rahvusvahelist investorit märkida võlakirju 7,7 miljardi euro eest. Sellest tulenevalt otsustas rahandusministeerium võlakirjaemissiooni mahtu suurendada 1,5 miljardi euroni.\n\nSuurim osa võlakirju ehk 36 protsenti märgiti Saksamaa, Austria ja Šveitsi investorite poolt, 16 protsendiga järgnesid Ühendkuningriigi ja 12 protsenti Põhjamaade investorid. Balti investorid märkisid võlakirjadest neli protsenti.\n\n\"Huvi oli lõppkokkuvõttes suurem kui me lootsime või arvasime. Lõpuks see jaotus on selline nagu sellistel puhkudel ta peaks olema,\" ütles Ross.\n\nLähiaastatel plaanib riik veel sarnaseid emissioone korraldada.\n\nIga-aastaselt ei peaks Rossi sõnul Eesti suurune riik iga-aastaselt pikaajalisi võlakirju emiteerima, kuna riigil pole lihtsalt vaja nii palju raha laenata.\n\nSamuti märkis Ross, et mõistlik on laenata raha erinevatest kohtadest. \"Kord või kaks ka sellise instrumendiga võiks turule tagasi minna. Kuigi ma ütleks, et me ei tahaks oma rahastuse poole peale olla ühe meetodi pantvangid,\" lisas ta.\n\nMärtsis allkirjastas riik 750 miljoni euro suuruse laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB). \"Üks alternatiiv on nii väiksele riigile tõesti laenata rahvusvaheliste institutsioonide kaudu,\" märkis Ross.\n\n\"Kui väga tehniliselt analüüsida, siis meie NIB-i kaudu emiteerisime natuke kõrgema reitinguga turul. Eks seal on omad vahenduskulud. Kui suurte summade juurest neid protsendipunkte lugeda, siis ühel pool on ühed, teisel pool teised kulud suuremad,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti pikaaegsete võlakirjade emissioon meenutas rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi sõnul tulemuselt rohkem Lääne-Euroopa taset.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMerkel kinnitas, et ei kavatse taotleda viiendat ametiaega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ei, absoluutselt mitte,\" ütles Merkel Saksa ringhäälingule ZDF, nimetades oma otsust väga kindlaks.\n\n65-aastane kantsler on kodumaal äärmiselt populaarne. Tema tegevusega on värske küsitluse kohaselt rahul 71 protsenti sakslastest.\n\nMerkeli mainet on märgatavalt kergitanud Saksamaa suhteliselt kerge pääsemine koroonakriisist.\n\nMerkeli konservatiive Kristlik-Demokraatlik Liit peaks 2020. aasta lõpul valima uue liidri, kellest saab väga tõenäoliselt järgmisel sügisel tema mantlipärija kantsleriametis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa liidukantsler Angela Merkel kinnitas neljapäeval, et ei kavatse oma populaarsusest hoolimata mingil juhul viiendaks ametiajaks tagasivalimist taotleda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhendriikides lisandus nädalaga 1,87 miljonit töötut\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on 30. mai seisuga siiski 249 000 võrra väiksema arvuga, kui nädal varem, mis näitab koondamiste aeglustumist.\n\n\"See ei tähenda, et olukord on tööturul paranemas, vaid see lihtsalt läheb halvemaks aeglasemalt,\" arvas majandusanalüütik Jared Bernstein.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikides esitati eelmisel nädalal 1,87 miljonit töötuhüvituse taotlust, millega töötute arv ületas 42 miljonit, teatas neljapäeval tööministeerium.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ja Iraan vabastasid vastastikku kinni peetud kodanikke\n\n## Põhitekst:\n\nIraani välisministeeriumi kinnitusel vabastati Teheranis USA veteran Michael White, kes on juba riigist lennukiga lahkunud.\n\nIraani välisministeeriumi eestkõneleja sõnul lasti Ühendriikides vabaks \"alusetult kinni peetud\" teadlane Majid Taheri. Päev enne seda oli kodumaale saabunud veel teinegi Ühendriikides kinni peetud Iraani teadlane Cyrus Asgari.\n\nUSA ega Iraan pole ametlikult kinnitatud, et tegemist oli vahetusega.\n\nPresident Donald Trump tänas neljapäeval Iraani võime ameeriklasest mereväeveterani vabastamise eest.\n\nTrumpi sõnul ta juba vestles vabastatud ameeriklasega telefoni teel. \"Tänud Iraan, see näitab, et kokkulepe on võimalik!\" kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Twitter.\n\nMichael White, kes teenis 13 aastat USA mereväes, peeti kinni 2018. aasta juulis Iraani kirdeosas Mashhadis, kus ta käis külas naisel, kellega ta oli väidetavalt tutvunud internetis.\n\nIraani välisministeeriumi kinnitas, et White on vabastatud ja juba riigist lennukiga lahkunud.\n\nIraani välisministeeriumi eestkõneleja sõnul lasti Ühendriikides vabaks \"alusetult kinni peetud\" teadlane Majid Taheri. Päev enne seda oli kodumaale saabunud veel teinegi Ühendriikides kinni peetud Iraani teadlane Cyrus Asgari.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabastas neljapäeval varem kinni peetud Iraani teadlase ja Iraan vabastas samal ajal ameeriklasest endise mereväelase.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMitmekordsete maailmameistrite duelli võitis Mark Williams\n\n## Põhitekst:\n\nHiggins asus mängu juhtima 1:0 ja 3:1, kuid seejärel haaras ohjad waleslane, kes võitis lausa üheksa partiid järjest (10:3). Kuigi Higgins vastas kolme võiduga, siis matši tervikuna päästa ei õnnestunud.\n\n2000., 2003. ja 2018. aastal maailmameistriks kroonitud Williams tegi kohtumise peale kolm (108, 102, 101) ja Higgins kaks (113, 107) vähemalt sajapunktist seeriat.\n\nÜhtlasi sai Williams magusa revanši, sest alles kolm nädalat tagasi olid nad vastamisi Championship League'i turniiril, kus tulemusega 3:1 jäi peale 1998., 2007., 2009. ja 2011. aastal maailmameistriks tulnud šotlane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri maailmameistrivõistluste kõige tituleeritumas kaheksandikfinaalis sai kolmekordne maailmameister Mark Williams jagu neljakordsest maailmameistrist John Higginsist 13:7.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic langes koduses Belgradis auti\n\n## Põhitekst:\n\nKolm ja pool tundi kestnud kohtumine kulges mõlema mängija jaoks tõusude-mõõnadega, aga otsustavas setis suutis Karatsev korra vastase pallingu murda. Djokovic jättis aga kolmandas setis kasutamata kõik kümme murdepalli.\n\nDjokovic ja Karatsev olid vastamisi ka tänavu Austraalia lahtiste poolfinaalis. Siis sai Djokovic tolle turniiri suurüllatajast üsna selgelt ja vähem kui kahe tunniga 6:3, 6:4, 6:2 jagu.\n\nATP madalaima tasemega tenniseturniiril Belgradis oli Djokovic mõistagi suurfavoriit, sest maailma esikümnesse kuuluvaist mängijaist on kohal vaid itaallane Matteo Berettini, kes asubki kümnendal positsioonil ja kolmas asetus on 28. kohal oleval Karatsevil.\n\nStuttgardis jätkuval WTA 500 taseme tenniseturniiril jõudsid finaali maailma esinumber Ashleigh Barty ja esimest korda sellise kategooria saviväljakuvõistlusel nii kaugele pääsenud valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 7.).\n\nBarty sai poolfinaalis jagu ukrainlannast Elina Svitolinast (WTA 5.) 4:6, 7:6 (7:5), 6:2 ja veerandfinaalis Anett Kontaveidi (WTA 27.) konkurentsist kukutanud Sabalenka oli üle rumeenlannast Simona Halepist (WTA 3.) 6:3, 6:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic kaotas kodusel Belgradi tenniseturniiril poolfinaalis üllatuslikult venelasele Aslan Karatsevile 5:7, 6:4, 4:6.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAFP: maailmas on manustatud miljard COVID-19 vaktsiini\n\n## Põhitekst:\n\nVähemalt 1 002 938 540 vaktsiiniannust on manustatud 207 riigis ja territooriumil, selgus AFP andmetest, mis tuginevad ametlikele andmetele.\n\nEnam kui pooled nendest ehk 58 protsenti on antud kolmes riigis: USA-s 225,6 miljoni doosi, Hiinas 216,1 miljonit doosi ja India 138,4 miljonit doosi.\n\nVaktsineeritud elanikkonna protsendi poolest on esikohal Iisrael. Kuus iisraellast kümnest on vaktsineeritud täiel määral. Iisraelile järgneb Araabia Ühendemiraadid (AÜE), kus vaktsiini on saanud 51 protsenti elanikkonnast ja Suurbritannia 49 protsendiga.\n\nEuroopa Liidus on manustatud 128 miljonit doosi 21 protsendile liidu elanikkonnast. Maltas on vaktsineeritud 47 protsenti elanikest, Ungaris 37 protsenti.\n\nÜle terve maailma on vähem kui kuu aja jooksul manustatud vaktsiinidooside arv kahekordistunud.\n\nKuigi enamik vaesemaid riike on alustanud oma vaktsineerimisprogrammi, peamiselt tänu programmile COVAX, siis vaktsineerimine on rohkem olnud kõrgema sissetulekuga riikide privileeg. Maailmapanga andmetel on 47 protsenti vaktsiinidoosidest saanud kõrgema sissetulekuga riigid, kus elab 16 protsenti maailma elanikkonnast.\n\nMadala sissetulekuga riikides on manustatud 0,2 protsenti vaktsiinidest.\n\nUmbes 12 riiki pole veel vaktsineerima hakanud, nende seas seitse Aafrika riiki (Tansaania, Madagascar, Burkina Faso, Tšaad, Burundi, Kesk-Aafrika vabariik ja Eritrea). Kolm asuvad Okeaanias: Vanuatu, Samoa ja Kiribati. Üks asub Aasias, Põhja-Korea, ja üks Kariibi regioonis, Haiti.\n\nKõige enam on vaktsineerimiseks kasutatud AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli vaktsiini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmas on manustatud enam kui miljard doosi koroonaviiruse vaktsiini, vähem kui viis kuud pärast esimeste massivaktsineerimiste käivitamist, teatas laupäeval uudisteagentuur AFP.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nChelsea astus sammu Meistrite liiga suunas\n\n## Põhitekst:\n\nMängu ainsa värava lõi 43. minutil Timo Werner. West Ham lõpetas mängu kümnekesi, sest 81. minutil teenis kaitsja Fabian Balbuena punase kaardi.\n\nSamuti Meistrite liigat nooliv tiitlikaitsja Liverpool lasi aga kolm punkti käest, kuna viigistas kodus Newcastle Unitediga 1:1.\n\nMohamed Salah avas juba kolmandal minutil skoori, kuid viiendal üleminutil suutis vahetusmees Joseph Willock külalistele viigi tuua.\n\nSeejuures oli Newcastle'il šanss ka mõni hetk varem, aga Callum Wilsoni tabamus jäeti käega mängimise tõttu lugemata.\n\nTabelitipp: 1. Manchester City 77 punkti (33 mängust), 2. Manchester United 66 (32), 3. Leicester City 59 (32), 4. Chelsea 58 (33), 5. West Ham United 55 (33), 6. Liverpool 54 (33), 7. Tottenham Hotspur 53 (33), 8. Everton 52 (32).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga heitluses Meistrite liiga kohtadele sai Londoni Chelsea võõrsil olulises kohtumises jagu West Ham Unitedist 1:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSkandaalist mõjutatud Kalju naiskond loobus nii karikast kui ka esiliigast\n\n## Põhitekst:\n\nKalju naiskond mängis veel eelmisel hooajal meistriliigas, kuid jäi seal viimaseks, kaheksandaks, vahendab Soccernet.ee.\n\nUuel hooajal pidi Kalju osalema esiliigas, mis pole veel piirangute tõttu alanud, kuid peatreener Fredo Getulio Aureliot tabanud suur ahistamisskandaal on tiimile halvasti mõjunud.\n\nGetuliole määras EJL eluaegse jalgpallis tegutsemise keelu ning ajutiselt võttis Kalju naiskonna juhtimise üle klubi jalgpalli suunajuht ja meeskonna keskkaitsja Mikk Reintam.\n\n\"Kahjuks meie klubi tabanud skandaal on mõjutanud tõsiselt võistkonna komplekteerimist,\" lausus ta. \"Et mitte täielikult loobuda, tahame komplekteerida hetkel allesjäänud mängijatest selleks hooajaks naiste rahvaliiga võistkonda.\"\n\n\"Mina kui Nõmme Kalju jalgpalli suunajuht olen hetkel täitnud lihtsalt asendustreeneri rolli, kuniks leiame antud positsioonile sobiliku kandidaadi - treeneri, kes oleks huvitatud panustama naiste jalgpalli arengusse.\"\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karikavõistluste veerandfinaalis loobumiskaotuse andnud Nõmme Kalju naiskond on otsustanud ka esiliigast taanduda ning püüab komplekteerida võistkonna, kes osaleks rahvaliigas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOdaviskaja Vetter on juba aprillis väge täis\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane odaviskaja alustas 86.12-ga, mis jäi tema seeria lühimaks kaareks. Järgnevalt sai ta kirja 87.59, 88.21, 88.32 ja viiendal katsel siis 91.50. Kuuendal katsel oli tulemus 87.12.\n\nVetteri võidutulemusest pole viimasel kolmel hooajal keegi parem olnud. Viimati suutsid enam 2018. aastal kaasmaalased Andreas Hofmann (92.06) ja Thomas Röhler (91.78).\n\nEelmisel hooajal nihutas 2017. aasta Londoni maailmameister isikliku rekordi lausa 97 meetri ja 76 sentimeetri kaugusele. Sellest on enam suutnud üksnes maailmarekordiomanik Jan Železny (98.48).\n\nMagnus Kirdi tunamullu püstitatud Eesti rekord on 90.61.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa odaviskaja Johannes Vetter näitas kodumaal Offenburgis suurepärast vormi ja püstitas maailma hooaja tippmargi 91.50.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden tunnistas Osmanite veretöö armeenlaste kallal genotsiidiks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me peame meeles kõigi nende elusid, kes surid Osmani-aegses genotsiidis armeenlaste vastu ning anname taas endale tõotuse takistada selliste metsikuste kordumist,\" ütles Biden laupäeval avalduses.\n\nBidenist sai sellega esimene USA president, kes tapmised otseselt genotsiidiks nimetas. Mingeid seaduslikke tagajärgi sel ei ole, kuid samm vihastaks Türgit.\n\nBiden tegi otsuse teatavaks 24. aprillil, 1915. aastal alanud tapatalgute 106. aastapäeval.\n\nErdogan süüdistas kolmandaid pooli sekkumises Türgi siseasjadesse\n\nTürgi president Recep Tayyip Erdogan süüdistas laupäeval \"kolmandaid pooli\" sekkumises Türgi siseasjadesse, kui USA riigipea Joe Biden tunnistas Osmani vägede veretöö armeenlaste kallal ametlikult genotsiidiks.\n\n\"Keegi ei saa kasu nende debattide, mida peaksid pidama ajaloolased, politiseerimisest kolmandate poolte poolt ja muutumisest meie riiki sekkumise vahendiks,\" ütles Erdogan sõnumis armeenia patriarhile Istanbulis.\n\nTürgi välisminister Mevlüt Cavusoglu aga süüdistas USA-d katses ajalugu ümber kirjutada.\n\n\"Sõnad ei suuda muuta ega ümber kirjutada ajalugu,\" ütles Cavusoglu, reageerides Bideni avaldusele.\n\nArmeenia peaminister tervitas Bidenieavaldust\n\nArmeenia peaminister Nikol Pašinjan tervitas laupäeval USA presidendi Joe Bideni avaldust tunnistada Esimese maailmasõja aegne Osmani vägede veretöö armeenlaste kallal genotsiidiks.\n\nPašinjan tänas Facebooki postituses Bidenit jõulise sammu eest õigluse suunas ja hindamatu toetuse eest Armeenia genotsiidiohvrite järeltulijatele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden tunnistas esimese maailmasõja aegse Osmani vägede veretöö armeenlaste kallal genotsiidiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: teravus on puudu, aga seda me siit enam ei leia\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme sõitnud järjepidavalt, aga lihtsalt õiget teravust pole olnud,\" rääkis Tänak laupäevase võistluspäeva lõpus WRC otseülekandes. \"On olnud raske leida enesekindlust ja seda rallit mõista. See nädalavahetus on olnud keeruline,\" tõdes eestlane.\n\nOtsustava võistluspäeva eel lahutab teda liidrist Sebastien Ogier'st 37,8 sekundit, kolmandal kohal olev meeskonnakaaslane Thierry Neuville jääb 27,4 sekundi kaugusele. \"Oleme kogu nädalavahetuse jooksul olnud aeglasemad, me ei saa nüüd järsku kahel katsel kiiremad olla. Me ei saa selles olukorras palju muuta, aga siiski on korralik päev, peab keskenduma,\" sõnas Tänak.\n\n\"Oli sarnane päev eilsele, ei midagi erilist,\" lisas Tänak intervjuu lõpetuseks eesti keeles. \"Eks see viimane lõpp on puudu, aga seda me siit nädalavahetuselt ei leia. Homme on veel pikk päev ees, töö ei ole kindlasti tehtud.\"\n\nPühapäeval ootab sõitjaid neli kiiruskatset kogupikkusega pea 80 km, neist esimene algab kell 8.20.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarja hooaja kolmandat etappi Horvaatias juhib viimase võistluspäeva eel seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier (Toyota), Ott Tänak (Hyundai) kaotab talle neljandana 37,8 sekundit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti maadleja Kaljola saab EM-il jätkata lohutusringis\n\n## Põhitekst:\n\nKreeka-rooma maadluses kuni 82 kg kaaluvate meeste seas heitlev Kaljola oli esimeses ringis vaba ja sai siis 3:7 punktikaotuse valgevenelaselt Radzik Kulijeult.\n\nKuna Kulijeu alistas veerandfinaalis sakslase Hannes Wagneri ja poolfinaalis Taani esindaja Rajbek Alvievich Bisultanovi, pääses Kaljola lohutusringi, kus kohtub kõigepealt ise Wagneriga.\n\nKaljola ja mulluse EM-pronksi Wagneri kohtumise võitja läheb pronksilahingus kokku Bisultanoviga.\n\nKuni 60 kg kaaluvate meeste seas kaotas Mägisalu rumeenlasele Razvan Arnautile 0:5 ja kuigi järgmises matšis oli Arnaut võidukas, siis poolfinaalis tuli tal tunnistada venelase Sergei Jemelini paremust. See tähendas turniiri lõppemist ka Mägisalu jaoks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti maadleja Ranet Kaljola kaotas Varssavis toimuval EM-il oma avamatši, aga saab jätkata pühapäeval lohutusringis. Helary Mägisalu jaoks piirdus suurturniir ühe kohtumisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMüncheni Bayern sai ootamatu kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nJonathan Burkardt (3. minutil) ja Robin Quaison (37.) viisid Mainzi avapoolajal 2:0 juhtima. Robert Lewandowski lõi Bayerni autabamuse alles neljandal üleminutil.\n\nÜhtlasi lõppes Bayerni seitsmemänguline võiduseeria Mainzi vastu - 22. aprillil 2017 jäi mäng Münchenis 2:2 viiki. Mainzi eelmine võit sündis veel aasta võrra varem ehk 2. märtsil 2016 saadi Bayernist võõrsil 2:1 jagu.\n\nKaotusest hoolimata on Bayerni seis päris kindel, sest kolm kohtumist enne hooaja lõppu on neil RB Leipzigi ees kümnepunktine edu. Leipzigil on küll pidada veel neli mängu. Neist järgmine leiab aset pühapäeval kodus Stuttgardiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalli kõrgliigas teenis hooaja neljanda kaotuse liidermeeskond Müncheni Bayern, kes jäi võõrsil alla Mainzile 1:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKapten Paskotši sai Tottenhami noortega kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nSkoor avati penaltist üheksandal minutil, teised kaks väravat löödi kohtumise lõpuminutitel. Paskotši tegi täismängu, vahendab Soccernet.ee.\n\nTottenham paikneb Inglismaa U-18 kõrgliiga lõunatsoonis viiendal kohal. Crystal Palace hoiab liidrikohta.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksim Paskotši kandis teist mängu järjest Tottenham Hotspuri U-18 võistkonna kaptenipaela, kuid sai Crystal Palace'i noortelt 0:3 kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRäim jõudis Bosnias taas kolme sekka\n\n## Põhitekst:\n\nKui reedel lõpetas eestlane teise etapi teisel kohal, siis laupäeval peetud kolmandal etapil (Bijeljina - Vlasenica; 124,1 km) oli Räim kolmas.\n\nEtapivõidu teenis austerlane Daniel Auer (WSA KTM Graz; 2:37.31), kellele järgnesid grupfinišis austraallane Cyrus Monk (EvoPro Racing) ja Räim.\n\n\"Esimene pool sõidust oli sile ja võtsin rahulikult. Tiimikaaslased tegid head tööd ja kontrollisid olukorda. Meil sai üks mees jooksikute hulka ka, mis oli ideaalne,\" kirjeldas Räim võistluse algust.\n\n\"Umbes 80 km pealt hakkas tõus (4,3 km ja 7%). Seda võttis klubi Bardiani-CSF-Faizanè täiega ehk oli päris raske. Esimesse väiksesse punti, kus oli ca 15 meest, ma pidama ei suutnud jääda, aga õnneks jooksid grupid pärast taas kokku.\"\n\n\"Finišis oli laugem tõus, seal tundsin end paremini ning kui esimest korda üle joone läksime, oli veel sõita 3 km pikkune lõpuring,\" jätkas eestlane. \"Hoidsin end ette ja olime meeskonnakaaslasega vasakul pool teed.\n\n\"Kuna lõpp oli ülesmäge, siis ma ei tahtnud ise vara alustada, aga võib-olla oli see saatuslik viga ja oleksin siiski pidanud seda tegema. Finišeerima hakati paremalt poolt, aga mina olin vasakul, mistõttu kaotasin veidi aega ja sain meestele küll sappa, aga joon tuli enne vastu. Homme on õnneks veel üks võimalus vigade parandust teha.\"\n\nKokkuvõttes jätkab tugevuselt kolmanda kategooria velotuuril liidrina sakslane Justin Wolf (Bike Aid), kellele nelja sekundiga kaotab poolakas Patryk Stosz (Voster ATS Team). Räim ja Auer kaotavad Wolfile kümne sekundiga.\n\nSerbias ning Bosnia ja Hertsegoviinas peetav velotuur lõppeb pühapäeval marsruudil Prijedor - Banjaluka (163,5 km) peetava etapiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgrattur Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski) pääses Belgrad Banjaluka velotuuril teist päeva järjest kolme parema hulka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNaisliit võttis Malle Kobinilt ära aasta ema tiitli\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme koos ülejäänud Eesti ühiskonnaga sügavalt nördinud, et üks ema on oma vastutusel olevaid lapsi nii julmalt kohelnud. Meil on väga kahju lastest, kes pidid väärkohtlemise all kannatama. Selline käitumine ei ole üldse ema vääriline,\" teatas naisliit.\n\nNaisliidu avalduses nenditi, et on kahju, et alles nii palju aastaid hiljem abi vajavaid lapsi märgati.\n\n\"Mõned kogukonna liikmed on meediale tunnistanud, et ei julgenud oma kahtlusi jagada, sest Kobin oli kohalikus elus väga mõjukas inimene. Paraku on võimu kattevarjus toimetav väärkohtlemine ühiskonnas laiem probleem, millele naisliit oma tegevuste kaudu ka edaspidi tähelepanu juhtida kavatseb,\" seisis avalduses.\n\nPresident Kersti Kaljulaidi aprilli alguses tehtud otsusega võet Kobinilt talle 2014. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.\n\nPärnu maakohus mõistis mullu 24. augustil Kobini süüdi omastamises, alaealistelt seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja nende kehalises väärkohtlemises ning karistas teda nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.\n\nMullu detsembris otsustas Tallinna ringkonnakohus, et Kobinile maakohtus mõistetud nelja aasta ja kuue kuu pikkusest vangistusest tuleb tal vanglas ära kanda kuus kuud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naisliit võttis kasulaste väärkohtlemise eest vangi mõistetud Malle Kobinalt talle 2013. aastal omistatud aasta ema tiitli ning mõistis hukka igasuguse laste väärkohtlemise ja perevägivalla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitsis avastati esimene nakkusjuhtum India viirusevariandiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esimene COVID-19 India variandi juhtum avastati Šveitsis,\" ütles terviseamet Twitteri säutsus, lisades, et viirus tuvastati ühes lennujaamas transiitreisijal.\n\nBelgia võimud teatasid neljapäeval, et Pariisist saabunud 20-liikmeline India õendustudengite rühm andis positiivsed koroonaproovid, milles tuvastati samuti India viirusetüvi.\n\nIndia tervishoiusüsteem ägab uue koroonalaine käes ning osaliselt süüdistatakse selles uut kaksikmutant-varianti tähistusega B.1.617.\n\nMitu riiki on juba selle viirusevariandi leviku kartuses peatanud lennuühenduse Indiaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis avastati esimene nakkusjuhtum viirusevariandiga, mis on põhjustanud Indias plahvatusliku puhangu, teatasid laupäeval tervishoiuametnikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜleplatsimees Kullamäe ei suutnud Palmat kaotusest pääseda\n\n## Põhitekst:\n\n21-aastane Kullamäe kerkis teist mängu järjest kohtumise resultatiivseimaks. Eestlase arvele jäi 31 minutiga 18 punkti (kahesed 3/7, kolmesed 3/10, vabavisked 3/3), neli lauapalli, kaks tulemuslikku söötu, kolm vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nPalma poolelt said kahekohalise punktisumma kokku veel Pol Figueras Lopez ja Jacobo Diaz, kes kumbki viskasid kümme silma. Võitjate parimad olid Osvaldas Matulionis 17 ning Rolandas Jakstas 13 punktiga.\n\nJärgmise mängus, mis peetakse 2. mail, sõidab liigatabelis kuuendal kohal paiknev Kullamäe koduklubi külla tabeliliidrile Breoganile (11-3).\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania esiliigas sai Kristian Kullamäe ja Palma kolmemänguline võiduseeria lõpu, kui kodusaalis tuli tunnistada Coruna 75:65 (22:18, 15:8, 19:19, 19:20).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRobertson jõudis MM-il kaheksa hulka\n\n## Põhitekst:\n\n2010. aastal maailmameistriks kroonitud austraallane oli mängu alguses ka 1:2 ja 2:3 taga, aga pärast 6:6 viigiseisu võitis kolm partiid järjest. Veel juhtis maailma kolmas number 11:7 ja 12:8 ning võitis matši 13:9.\n\n39-aastane Robertson sai mängu jooksul kirja neli vähemalt sajapunktist seeriat (137, 135, 126, 113), samas kui Lisowski piirdus ühega (116).\n\nEsimesena oli koha kaheksa parema hulgas taganud šotlane Anthony McGill, kes lülitas tulemusega 13:12 konkurentsist kuuekordse maailmameistri Ronnie O'Sullivani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri eksmaailmameister Neil Robertson alistas tänavuse suurturniiri teises ringis inglase Jack Lisowski (WST. 14) 13:9 ja tagas koha veerandfinaalis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Kuldvaarikate võitjad, enim auhindu kogus Sia film\n\n## Põhitekst:\n\n\"Music\" pälvis Kuldvaarika kolmes kategoorias – halvim naisnäitleja, halvim naiskõrvalosa ja halvim režissöör, kirjutab BBC.\n\nTegemist on lauljatari Sia filmiga, mis jutustab narkodiilerist, kellest saab oma autistist õe hooldaja. Filmile heideti ette, et see on tundetu ja halvasti välja kukkunud muusikal.\n\nKuigi enim Kuldvaarika nominatsioone kogusid tänavu filmid \"365 Days\" ja \"Dolittle\", siis tegelikult pälvisid mõlemad filmid vaid ühe auhinna. \"365 Days\" pärjati halvima stsenaariumi tiitliga ning \"Dolittle\" hinnati halvimaks uusversiooniks.\n\nHalvim film\n\n\"Absolute Proof\"\n\"365 Days\"\n\"Dolittle\"\n\"Fantasy Island\"\n\"Music\"\n\nHalvim meesnäitleja\n\nMike Lindell (The \"My Pillow\" Guy) – \"Absolute Proof\"\nRobert Downey, Jr. – \"Dolittle\"\nMichele Morrone – \"365 Days\"\nAdam Sandler – \"Hubie Halloween\"\nDavid Spade – \"The Wrong Missy\"\n\nHalvim naisnäitleja\n\nKate Hudson – \"Music\"\nAnne Hathaway – \"The Last Thing He Wanted and Roald Dahl's The Witches\"\nKatie Holmes – \"Brahms: The Boy II and The Secret: Dare to Dream\"\nLauren Lapkus – \"The Wrong Missy\"\nAnna-Maria Sieklucka – \"365 Days\"\n\nHalvim naiskõrvalosa\n\nMaddie Ziegler – \"Music\"\nGlenn Close – \"Hillbilly Elegy\"\nLucy Hale – \"Fantasy Island\"\nMaggie Q – \"Fantasy Island\"\nKristen Wiig – \"Wonder Woman 1984\"\n\nHalvim meeskõrvalosa\n\nRudy Giuliani – \"Borat Subsequent Moviefilm\"\nChevy Chase – \"The Very Excellent Mr. Dundee\"\nShia LaBeouf – \"The Tax Collector\"\nArnold Schwarzenegger – \"Iron Mask\"\nBruce Willis – \"Breach, Hard Kill and Survive the Night\"\n\nHalvim ekraanipartnerlus\n\nRudy Giuliani ja ta püksilukk – \"Borat Subsequent Moviefilm\"\nRobert Downey Jr. ja ta Walesi aktsent – \"Dolittle\"\nHarrison Ford ja CGI koer – \"Call of the Wild\"\nLauren Lapkus ja David Spade – \"The Wrong Missy\"\nAdam Sandler ja ta ullikese hääl – \"Hubie Halloween\"\n\nHalvim režissöör\n\nSia – \"Music\"\nCharles Band – Kõik kolm \"Barbie & Kendra\" filmi\nBarbara Bialowas & Tomasz Mandes – \"365 Days\"\nStephen Gaghan – \"Dolittle\"\nRon Howard – \"Hillbilly Elegy\"\n\nHalvim stsenaarium\n\n\"365 Days\"\n\"Barbie & Kendra\"\n\"Dolittle\"\n\"Fantasy Island\"\n\"Hillbilly Elegy\"\n\nHalvim uusversioon või järg\n\n\"Dolittle\"\n\"365 Days\"\n\"Fantasy Island\"\n\"Hubie Halloween\"\n\"Wonder Woman 1984\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel laupäeval selgusid Kulvaarikate võitjad. Enim auhindu kogus mitmekordse Grammy nominendi Sia film \"Music\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga tuvastati maailmas rohkem koroonanakatunuid kui kunagi varem\n\n## Põhitekst:\n\nOlulist osa mängis India, kus registreeriti viimase ööpäevaga üle 340 000 nakatumise.\n\nEelmine antirekord oli pärit 8. jaanuarist, mil ööpäevaga lisandus umbes 819 000 nakkusjuhtu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmas tuvastati ööpäevaga rohkem kui 893 000 uut koroonanakkuse juhtu, mis on uus antirekord, teatas laupäeval uudisteagentuur AFP riikide edastatud ametlike andmete põhjal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Maaülikooli saalihokinaiskond alustas poolfinaalseeriat võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nKorduskohtumine toimub pühapäeval Lähtel. Superfinaalile saab kaasa elada 2. mail, kus selle paari võitjat ootab ees Sparta naiskond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste saalihokiliigas alistas Eesti Maaülikooli võistkond poolfinaalseeria avakohtumises SK Link/Saku tiimi tulemusega 3:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa astus soome-ugri liikumisest välja\n\n## Põhitekst:\n\nSoome-ugri rahvaste seltse ja ühinguid koondav Fenno-Ugria Asutus korraldab selle aasta juunis Eestis VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi, kuhu kutsuti ka Venemaa esindajad. Nüüd teatas aga Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsioon, et ei plaani liikumisega enam koostööd teha, sest selle tegevus on poliitiliselt survestav.\n\n\"Oleme üha rohkem veendunud, et maailmakongressid ei toimu selleks, et lahendada konstruktiivselt soome-ugri probleeme, vaid toimuvad abivahendina Venemaa ja meie rahvaste siseasjadesse sekkumiseks,\" seisab avalduses.\n\nLisaks tõi assotsiatsioon oma ametlikus teates välja ka kunagise Euroopa Parlamendi liikme Katrin Saksa koostatud raporti Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele (ENPA), kus kirjeldati soome-ugri rahvaste olukorda Venemaal.\n\nVenemaa hinnangul oli raport aga kallutatud ning kirjeldas tegelikku olukorda halvemana.\n\nKoroonapandeemia tõttu tänavu juunisse lükatud soome-ugri maailmakongressile esitas Eesti president Kersti Kaljulaid osalemiseks kutse ka Venemaa president Vladimir Putinile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa teatas reedel, et astub välja rahvusvahelisest soome-ugri liikumisest, sest see on riigi hinnangul muutunud liialt poliitiliselt survestavaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEKKM-i 15. hooaega saadavad temaatiline näituseprogramm ja värskendatud õueala\n\n## Põhitekst:\n\nAprillis-mais toimuvad EKKM-i hoovis ning maja ümbritsevatel kruntidel Tallinna linna poolt läbiviidavad lammutustööd, mis muudavad oluliselt EKKM-i naabruskonda. Samas jätkub muuseumi hoovis kunstnike kogukonnaaia projekt, ööpäeva jooksul on nähtavad väliteosed ning kohviku terrassiala ootab külastajaid. EKKM tegeleb olenemata oludest jätkuvalt sellega, et olla osa mittekommertslikust avalikust ruumist.\n\nEKKM püüdleb oma tegevuses taaskasutuse ja rohemajanduse poole, mistõttu alustab EKKM-i uue kohvikupidajana vegankohvik Lisanna. Kohvik avab majas uksed 4. mail, esialgu kaasamüügi ja väliterrassiga.\n\nEKKM-i katuse alla naaseb ka Lugemiku raamatupood. Sel hooajal on uuenenud kohvikus Lugemiku raamaturiiul, kust saab soetada kohalikku ja rahvusvahelist kunstialast uudiskirjandust.\n\nKäesoleval aastal hakkavad EKKM-is toimuma ka regulaarsed giidituurid ning muud publikuprogrammide sündmused, mis kuulutatakse välja koos vastavate näituste infoga.\n\nSõltuvalt oludest ja kehtivatest kordadest loodetakse EKKM-i juubelihooaega tähistada juuli lõpus peoga.\n\nEKKM-i 2021. aasta näituseprogramm:\n\n2021 aasta avaprojekti \"Reskriptitud EKKM-i kogude külastus\" raames muutub näitusemaja hoidlaks ning ringkäike EKKM-i kunstikollektsiooni juhatab produktsiooniplatvorm RESKRIPT (Maarin Mürk ja Henri Hütt). Reskript on EKKM-i kutsel viinud läbi kogude inventuuri, otsinud ladudest ja garaažidest välja nii teoseid kui ka säilmeid ning kogunud kokku seotud legendid. Selle uurimistöö tagajärg on senise kogude jaotuse ümbertegemine, mitmete uute kogude algatamise ja tulevikku suunatud kogumispoliitika põhimõtete väljapakkumine. Ekskursioonidel avatakse külastajatele tsoonid, kuhu tavapäraselt ligi ei pääse, osalejatele usaldatakse infot, mida kuskil kirjas ei ole, tutvutakse teostega, millest paljusid ei ole publikule aastaid näidatud ning arutatakse koos, mida tähendab EKKM-i mäng muuseumiks olemisega.\n\nTuurid algavad 4. mail ning kestavad 16. maini.\n\nLaura Tootsi suvine kuraatorinäitus \"Kaugete meelte kuma\" keskendub ühiskondlikule väärtustajule ning käsitleb teemasid nagu kasinus, unarus ja hoolitsus, tõstes selle raames esile EKKM-i muutusterohke lähimineviku ja tuleviku. Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKM-i füüsilised ja sümboolsed mõrad on omakorda aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud kunstiteostele. Näituse proloogina sündis eelmisel kevadel EKKM-i aiamaa, võimaldades selle abil läbi mõelda näitusemaja laiem ruumikasutus ning avatus.\n\nNäitus on avatud 5. juunist 18. juulini.\n\nKeiu Krikmanni kuraatorinäitus \"Liiasusest ja keeldumisest\" vaatleb liiasust ja keeldumist kui kunstipraktikat ja elamisviisi. Liiasuse ilmnemine sõltub sellest, kuhu on seatud aktsepteeritavuse piirid – olgu need siis poliitilised, kultuurilised, avalikku või eraelu puudutavad. Kellegi või millegi liiaseks nimetamine võib saada keeldumise, näiteks ligipääsu või eneseteostuse piiramise aluseks. Samal ajal võib teadlik ja sihilik keeldumine olla jõustav strateegia. Käesolev näitus käsitleb liiasust just ängistuse vastu võitleva külluslikkusena.\n\nNäitus on EKKM-i alumisel korrusel vahemikus 28. juuli–22. august.\n\nKuuenda Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali peanäituse kuraatoriteks on TOK (Anna Bitkina ja Maria Veits). Näituse juhtmotiiv on küsimus viisidest, kuidas valmistuda tulevikuks, mis põhineb vastastikuse sõltuvuse põhimõtetel ja uutmoodi ühiselul. Uurides Tallinna muutuvat kuvandit ja linna erinevaid kihistusi, lähtub kuraatorite duo TOK Vene filosoofi ja meediauurija Mihhail Kurtovi loodud terminitest intensiivne geograafia ja intensiivne paik. Näitus ja sellega kaasnevad sündmused on suunatud nende paikade kaardistamisele osaluspõhiste teoste ja kogukondlike algatus tega.\n\nNäitus on üleval 4. septembrist 17. oktoobrini.\n\nHooaja lõpetab Edith Karlsoni isikunäitus, mille kuraator on Eero Epner. Näitus kraabib sealt, kuhu on ladestunud inimese ning tema ajaloo sügavamad kihistused. Karlsoni teosed on saanud inspiratsiooni arheoloogilistest leidudest ning keskaegsetest skulptuuridest, kuid tema teosed pole kommentaar, vaid liiguvad koos nendega inimhinge tumedatesse kihtidesse. Saurused ja motellitoad, eliit ja haigused, loomade laibad ning Kristus ristil, luud ja volangid. Näitus on kontseptuaalne kooslus Edith Karlsoni uutest töödest ja arhiivimaterjalidest ning pakub uusi tõlgendusmudeleid nii EKKM-i nimes peituvale muuseumile kui ka laiemalt sellele, mida me mõistame museaalsena.\n\nNäitus on avatud 30. oktoober–12. detsember.\n\nEKKM on näituste ajal avatud teisipäevast pühapäevani kell 12:00–19:00 ning külastamine on publikule jätkuvalt tasuta. Kohvik on avatud ka näitustevahetuse perioodil, teisipäevast pühapäevani 12:00–19:00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) tähistab sel aastal oma 15. tegevusaastat. Juubelihooaja näitused tegelevad EKKM-i hoone, kogude ja muuseumiks olemisega, samuti laiemalt küsimusega näitusepaiga institutsionaalsest toest kunstnikele ja kunstivaldkonnale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜks favoriitidest jääb Belgia kevadklassikult kukkumise tõttu eemale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Halb uudis fännidele - Tom ei võistle Liege-Bastogne-Liege kevadklassikul, kuna ta ei tunne peale Fleche Wallone'il toimunud kukkumist end piisavalt hästi. Hea uudis - Tom puhkab ja on peagi valmis oma selle hooaja esimeseks maastikurattavõistluseks, mis peetakse tuleval nädalal Šveitsis,\" teatas Ineos Grenadiers sotsiaalmeedias.\n\nPidcocki asemel asub võistlustulle Eddie Dunbar. Lisaks on Briti tiimi värvides sõitmas Richard Carapaz, Tao Geoghegan Hart, Michal Golas, Michal Kwiatkowski, Luke Rowe ja Adam Yates.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalavahetusel toimunud Amstel Gold Race'il napilt teisena lõpetanud Tom Pidcock (Ineos Grenadiers) ei stardi Belgia kevadklassikul Liege-Bastogne-Liege, kuna pole kolmapäevasest La Fleche Wallonne'i võidusõidu kukkumisest piisavalt taastunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLootos pääses ilma mänguta naiste jalgpalli karikavõistlustel poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKalju (esiliiga) ja Lootose (meistriliiga) vaheline veerandfinaal pidi toimuma 5. mail kell 19 Hiiu kunstmurustaadionil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nNaiste karikavõistlustel mängitakse seega kolm veerandfinaali: Tuleviku ja Suure-Jaani ÜN kohtub Tallinna Kaleviga, Saku Sporting Tallinna Floraga ning Põhja-Tallinna Volta Pärnu Vaprusega.\n\nKaheksandikfinaalis alistas Lootos Tallinna Flora duubelnaiskonna 1:0, Kalju sai sama skooriga jagu FC Kuressaarest.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlva Lootos pääses naiste jalgpalli karikavõistlustel poolfinaali, kuna Nõmme Kalju andis veerandfinaalis loobumiskaotuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPoki ja Pulga koduklubi lahutab Saksamaal liigatiitlist üks võit\n\n## Põhitekst:\n\nKui avakohtumises Kelternis alustasid võõrustajad harjumuspäratult uimaselt ja lasid avaveerandi selgelt võita Osnabrücki palluritel, siis korduskohtumiseks olid Starsi mängijad palju paremini valmis. Esimese veerandajaga kätte võidetud eduseisu suurendati mõne punktiga ka teisel perioodil ning poolajapausiks näitas tabloo eduseisu 46:33. Jalga sirgeks eduseisus ei lastud vaid suurendati iga kümneminutilise perioodiga eduseisu veelgi. Lõppskoor 86:65 tähendab seda, et liigatiitlist lahutab Mailis Poki ja Janne Pulga koduklubi vaid üks võit, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nEesti koondislane Pokk sai 13 mänguminuti jooksul kirja kümme punkti (kahesed 2/3, kolmesed 2/5). Pulk teenis mänguaega neli minutit, mille jooksul viskas sisse oma ainsa kaugviske ja kogus kolm punkti.\n\nSeeria järgmine, ja võimalik, et ka viimane, kohtumine toimub pühapäeval Kelternis.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislaste Mailis Pokki ja Janne Pulga koduklubi Kelterni Rutronik Stars alistas Saksamaa kõrgliiga finaali teises vaatuses taas üllatuslikult kahe parema hulka jõudnud Osnabrücki GirLive Panthersi tulemusega 86:65 (24:15, 22:18, 18:11, 22:21).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAdamo raputas endale tuhka pähe, Tänak kaitses tiimipealikku\n\n## Põhitekst:\n\nKui Toyota sõitjad alustasid laupäeva viie kõva seguga rehviga, võtsid Neuville ja Tänak kaasa kaks kõva ja kolm pehme seguga rehvi. Neuville pudenes kiirelt esikohalt kolmandaks ja kinnitas kohe avakatse järel, et rehvivalik oli vale. Ka Tänak ei suutnud esikolmikule lähemale ronida.\n\nHyundai otsus üllatas ka seitsmekordset maailmameistrit Sebastien Ogier'd, kes laupäeva hommikul liidriks kerkis. \"Meie jaoks oli selge, mis rehvivaliku tegema peame. Hyundai valik tekitas minus üllatust. Olin endas kindel ja katsed kinnitasid seda,\" tõdes prantslane.\n\nMida arvas Hyundai tiimipealik Andrea Adamo, kui nägi hommikuseid aegu? \"Et meie, eesotsas minuga, oleme teinud suure vea. Et tulla maailmameistriks, ei tohi selliseid vigu teha. Pean selle kallal töötama ja võtan vastutuse.\"\n\nAdamol paluti lõunapausil kirjeldada, milline rehvide valimise protsess välja näeb. \"Enne selle kirjeldamist peaksin vist ise sellest aru saama, sest ilmselgelt praegu ma seda ei mõista,\" raputas Hyundai boss endale tuhka pähe.\n\nTänak astus hoolduspargis intervjuud andes Adamo kaitseks välja. \"Adamot ei peaks liiga palju kuulama - ta on alati enda suhtes väga kriitiline ja lõppude lõpuks ei lasu kogu vastutus temal. Rehvivalik ei olnudki tegelikult nii halb, esimene katse oli tõesti kehv, aga pärast seda oli nii ja naa. Mitte suurepärane, aga mitte ka nii halb, kui tema kirjeldab,\" arvas Tänak.\n\nEnne laupäevase võistluspäeva õhtust osa edestab Ogier meeskonnakaaslast Elfyn Evansit seitsme ja Neuville'i 19,6 sekundiga. Tänak kaotab 37,5 sekundit ja on neljas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hyundai sõitjad Thierry Neuville ja Ott Tänak sõnasid Horvaatia ralli laupäevaste avakatsete järel, et tegid hommikul vale rehvivaliku. Tiimipealik Andrea Adamo raputas hoolduspausile minnes endale tuhka pähe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVips hommikusel testisõidul esikümnesse ei mahtunud\n\n## Põhitekst:\n\nVips kaotas päeva kiireimat aega näidanud Richard Verschoorile (MP Motorsport) 0,592 sekundiga. Teise ja kolmanda tulemuse said Ralph Boschung (Campos; +0,194) ja Felipe Drugovich (UNI-Virtuosi Racing; +0,264).\n\nReede hommikul peetud testisõidul näitas Vips kolmandat tulemust ajaga 1.29,988. Pärastlõunased testisõidud algavad Eesti aja järgi kell 15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jüri Vips (Hitech) näitas vormel-2 sarja testisõidul Barcelona ringrajal laupäeva hommikul 11. tulemust ajaga 1.28,872.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIndoneesia kinnitas kaduma läinud allveelaeva uppumist\n\n## Põhitekst:\n\nMereväe ülem Yudo Margono ütles, et allveelaeva Nanggala 402 otsingutel on leitud laevatükke ja esemeid, millest osa pärineb laeva sisemusest. Laupäeva varahommikuks olid suure tõenäosusega otsas ka laeva hapnikuvarud.\n\nSaksamaal ehitatud allveelaeva otsingutel osalesid sõjalaevad, lennukid ja sajad inimesed.\n\n\"Kinnitame allveelaeva uppumist,\" ütles mereväe ülem ajakirjanikele. \"Leitud esemed ei oleks allveelaevalt välja pääsenud ilma välissurve või torpeedoheitja vigastuseta,\" lisas ta.\n\nAllveelaev kadus kolmapäeval Bali ranniku lähedal toimunud õppuste ajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva varahommikul jäi Bali saare lähedal kadunuks Indoneesia allveelaev, mille pardal oli 53 inimest. Nüüd kinnitas Indoneesia merevägi, et laev on uppunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus lisandus ööpäevaga 1212 positiivset koroonatesti\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus tuli viimase ööpäevaga juurde 1212 koroonapositiivset, viirusega suri kuus inimest. Riigi nakatumisnäitaja viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on 542,3.\n\nKokku on riigis registreeritud 240 522 koroonajuhtu ja viirusega on surnud 3841 inimest.\n\nLätis tuli viimase ööpäevaga juurde 711 nakkusjuhtu ja riigis suri seitse inimest. Nakatumisnäit on Lätis 404,4. Kokku on registreeritud 114 995 haigestumist ja 2101 surmajuhtu.\n\nSoomes püsib nakatumine madalamal tasemel ning 24 tunni jooksul registreeriti 263 haigestunut. Kokku on nakkusjuhte olnud 85 607 ning viirusega on surnud 903 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase 24 tunni jooksul lisandus Leedus 1212 koroonaviirusega nakatunut, Lätis registreeriti uusi juhtumeid üle 700 ja Soomes üle 200.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Wild teenis debütant Kaprizovi toel kuuenda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nNHL-i debütantide selle hooaja edetabelis juhib läinud ööl kaks korda võrku sahistanud Kaprizov nüüd 21 värava ja 40 punktiga. Los Angeles Kingsi vastu on 23-aastane Venemaa jäähokimängija visanud tänavu kaheksa kohtumise jooksul kuus väravat ja andnud kolm resultatiivset söötu.\n\nWildi eest skoorisid ka Nico Sturm ja Joel Eriksson Ek. Ühtlasi on meeskond võidustenud kuus kohtumist järjest. Kindsi eest olid resultatiivsed Trevor Moore ja Anze Kopitar.\n\nLäänedivisjoni pingereas hoiab Wild 30 võidu ja 16 kaotuse järel kolmandat positsiooni. Kings on 17 võidu ja 27 kaotusega seitsmes.\n\nTulemused:\nBuffalo – Boston 6:4\nNY Rangers – Philadelphia 4:1\nChicago – Nashville 1:3\nCalgary – Montreal 4:2\nLos Angeles – Minnesota 2:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL alistas Minnesota Wild võõrsil Los Angeles Kingsi tulemusega 4:2. Võidus oli oluline roll kanda debütandil Kirill Kaprizovil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMariliis Mõttus. Need, kes ärkavad öösel\n\n## Põhitekst:\n\nReede õhtupoolik. Nagu Travolta filmis \"Laupäevaõhtune palavik\" – soeng korda, vunts maha, kostüümi sättimine, kerge tantsusamm… Aga nüüd kata see kõik tumedate toonidega ja pane taustale mängima tumeelektroonika saate \"Röntgen\" kordus. Niimoodi valmistub ühes Tallinna korteris peoks Klaus*. Mees, kes töötab igapäevaelus IT-vallas, tegeleb oma tuleviku kindlustamisega ja üritab asjalik olla. Ringkondades, kus fookuses on peamiselt industrial, techno ja psytrance, on ta aga tuntud igiliikur, kes teistele eeskuju näidates enne varajasi hommikutunde tantsupõrandalt ei lahku – mõnikord lausa kolm ööd järjest. Ilmselt ei tunneks enamik peoskeenest teda tavaelus äragi. Perekond ega töökaaslased ei suudaks eales midagi kahtlustada, välja arvatud need üksikud, kellel on samasugune saladus, mainib Klaus kerge iroonianoodiga.\n\n20ndates Hannese* jaoks on peoks valmistumine puhkus – käiku läheb näomask ning peale tujuga sobituv muusika. Kuna tema igapäevanegi stiil kaldub territooriumile, mida ta ise kirjeldab sõnaga \" extra\", siis nädalavahetus on juba tase kõrgemal – ühekordsed tätoveeringud, läbimõeldud aksessuaarid ja näkku laotud kivikesed, rääkimata riietusest. Välimusega katsetamine on saatnud Hannest ajast, kui ta teenis kaitseväes, kus subkultuuriline kuulumine vähemalt väljanägemise mõttes maha kooritakse. Nädalavahetusel linnaloale saades asus noormees seega ööellu sukelduma poole värvilisemalt ja nüüd on see saanud innustuseks ta tuttavatelegi.\n\nÜhes kõrtsis istub õlleks maha Mihkel*. Ta on suundumas tumeelektroonika peole Beats From The Vault, mille püsikülastaja ta on olnud juba 2000ndate keskpaigast. Kui sõpradega trehvab ta peamiselt metal 'i-kontsertidel, siis Vaultil käib ta enamasti üksinda, just muusika pärast. \"Imestatakse küll, et keegi läheb üksi peole, aga seda ma teen. Sõbrad on kahjuks kõik vanad ja laisad, lastega ja ei viitsi. Kui õnnestub mõnikord keegi kaasa vedada, on väga hea,\" sõnab ta.\n\nSamal ajal kogunevad korteriolengule Villem* ja ta sõbrad. Kui varem eelistas Villem pigem niisama kulgeda ja peole kohale minna ning leidis end juba õige pea mõnest seltskonnast, siis nüüd tehakse üheskoos sooja ja mängitakse plaate. Villem kolis Tallinnasse 2017. aastal. Kõik oli uus ja värske ning silmiavavaks osutus üks Telliskivi Punases Majas toimunud techno -pidu MÜRK. \"Sealt edasi muutusid pidudel käimised sagedasemaks ning tekkis üldisem arusaam sellest, kes mida korraldab ning millist muusikat mängib. Välja kujunesid eelistused ning seda üsna kiiresti,\" meenutab Villem, kel on nüüd endalgi tekkinud \"poolkõva\" huvi plaadikeerutamise vastu – peamiselt seetõttu, et lõbus on.\n\nLinna teises otsas sätib Marta* end alles peoeelsele uinakule, et hiljem hommikuni tantsupõrandal tiksuda. Kuigi ajal, mil ta alles hakkas peomaailma avastama, kuulus asja juurde ka vägijook, siis hiljem sai Marta aru, et ta naudib muusikat kordades rohkem, kui ta on kaine või minimaalselt alkoholi tarbinud.\n\n\"Tasub meelde tuletada, mida me üldse öösse otsima läheme ja mida sealt leiame. Meelelahutust, muusikat, sõprust, armastust, mõistmist, vabadust, oma kohta, iseend või neid kõiki?\"\n\nOotusärevus, soojendusele saabunud sõprade jalanõude kuhi koridoris, peokaaslaste otsimine või üksinda välja minemine lootuses, et kellegagi ikka trehvab – need momendid peaksid olema tuttavad kõigile, kes on kunagi pidude ja klubikultuuriga suhestunud. Ent maailm, kus nädalavahetuse saabumine tähendas varem unetuid tänavaid, ühe peokoha ukse eest teiseni vihisevaid taksosid ning kohtumisi uute ja vanade sõpradega, on nüüd palju vaiksem. Peamised võimalused praegu midagi peosarnast kogeda on läbi seina kostev jõmin ja muusika naaberkorterist, YouTube'i videod, live stream 'id, telefoni salvestatud meenutused ja ehk ka mõned salareivid (aga ärge, palun, praegu neile minge). Ajal, mil klubide saalidest kajab bassi asemel vastu vaikus, hõljub vaid mälestus olnust ning lootus, et varsti saame naasta tavapärase juurde. Tasub meelde tuletada, mida me üldse öösse otsima läheme ja mida sealt leiame. Meelelahutust, muusikat, sõprust, armastust, mõistmist, vabadust, oma kohta, iseend või neid kõiki?\n\nVabadus, võrdsus, vendlus\n\nLinna kohale on laskunud suvine sumedus. Plastik, Sveta Baar, Kauplus Aasia, Uus Laine, 9/11, Ülase, Telliskivi, Botik, HALL on nimistu kohtadest, kuhu loo peategelased oma sammud seavad.\n\nMarek*, kes liigitab end klubikultuuri mõistes techno- ning Berliinis pidutsemas käies ka gay techno skeenesse, on valinud oma nädalavahetusse sisenemise portaaliks klubi HALL, kus kõlab just selline muusika, mis talle meeldib, ning ei pea kartma, et keegi tuleks korrale kutsuma või tüütama. Talle meenub küll seik, kui üks turvamees talle kaela hüppas, sest tal polnud särki seljas. \"Paraku oli see tema, kes asju ei tundnud, mitte mina,\" ütleb Marek ning peab HALLi õhkkonda siiski vabaks ja turvaliseks. Reegel on lihtsalt see, et kellegagi ei tohi ebameeldivalt käituda. Siis võid teha, mida tahad.\n\nMareki esimesed peokogemused seostuvad kohaliku LGBT-kogukonna meeliskoha X-baari ja Eesti esimese geiklubi Nightmaniga, kus ta hakkas käima 1999. aastal, olles 16–17-aastane. Viimaste aastate klubikultuuri märksõnaks peab Marek just techno 't ning rõhutab eriti sellega kaasas käivat õhkkonda: \"Ma ei ole näinud sellises keskkonnas kunagi mingit agressiivsuse tõusu või konflikti, rääkimata kaklustest. Inimesed on sõbralikud, jutukad, saavad kergesti tuttavaks, sest üksteisega hakatakse lihtsalt rääkima. Teistele ei käida närvidele, vaid inimesed on tolerantsed ja peavad oma pidu,\" arvab Marek.\n\nKlubikultuuri puhul peabki ta oluliseks vabadust, tolerantsust, aktsepteerimist, eneseväljenduse väärtustamist, sõbralikkust ning vaimsuse ja loomingu esikohale seadmist, mis kandub tihti ka klubikeskkonnast väljapoole. \"Oled teistega koos, aga samas vaba, ilma sotsiaalse surveta näidata ennast kuidagiviisi välistele ootustele vastavalt.\" Samas nendib Marek, et kuigi Tallinna techno -skeenel on palju sarnasusi Berliini omaga, peab ta viimase geiskeene vibe 'i palju tugevamaks ning arvab, et seksuaalselt ja füüsiliselt ollakse seal palju vabameelsemad kui Tallinnas.\n\nSarnaselt Marekiga veab võrdusmärgi elektroonilise muusika kogukonna ning austuse ja käitumisnormide vahele Rasmus*. Ta arvab, et inimestele, kes neid reegleid alguses ei tunne, õpetab nn kari need õige pea selgeks ja mõistad, kuidas käituda: ei räuska, austad DJ-d ning ei tekita teistele ebamugavaid olukordi.\n\n\"See kõlab nüüd liiga läilalt, aga miks jalgratast leiutada, kui on olemas PLURR – Peace, Love, Unity, Respect & Responsibility,\" pistab vahele Klaus, kes on vahepeal suundunud suitsuruumi jalga puhkama.\n\nKlubikultuur kui Nokia\n\nKes teab, kui palju on selles ruumis vahetatud pilke ja sõnu, pandud idanema uusi ideid või lastud lendu mõtteid, mida järgmisel hommikul enam ei mäleta või ei tahaks mäletada. Inimesed tulevad ja lähevad, muudavad kohti nagu nupud malelaual, suruvad end sõpradele ruumi tegemiseks diivanil kokku. Õhk on suitsust paks, aga jutud on piisavalt huvitavad, et sellest mitte välja teha.\n\n\"Kreisid suhted, toredad elukaaslased, imelikud sõbrad, avastatud supervõimed, fantastilised eneseületused, uued universumid, avatud dimensioonid, üldine eneseleidmine jne,\" jätkab Klaus nimekirjaga asjadest, mida ta klubikultuuri loosirattast välja on tõmmanud.\n\nRasmus sekundeerib, et pidudel käimine on omamoodi networking, kus liigub ringi palju inspireerivaid inimesi, kellega hiljem kasvõi töötasandil suhelda. Ise on ta pidudelt leidnud ka päris oma \"karja\" ehk sõbrad, kellega on nüüdseks kasvatud väga lähedaseks: \"Inimesed võtavad endal mingisugused barjäärid maha ja näitavad sulle oma tõelist olemust. On lihtsam aru saada, kes on sinu inimene ja kes mitte.\" Sõprus ja tutvused pole siiski Rasmuse jaoks ainus, mille ta klubikultuurist kaasa on võtnud – see teekond on kujunenud talle oluliseks ka eneseavastuslikus mõttes, olles omamoodi väljatulemise koht: \"Kaine peaga ma ei tahtnud, et keegi teaks, et ma olen gei, aga kui ma tantsimas käisin, oli sellest suva.\" Nüüd, pärast väljatulemist ta enam sellist vahet ei tunneta. \"Aga ma olen tähele pannud, et paljudel inimestel on sellised erinevad pooled.\"\n\nKa Villemi jaoks, kes on täna küll peol külastaja rollis, ei piirdu kultuuri ja klubikultuuri väärtus ainult lõbu ja pidutsemisega – temale on see ühtaegu nii huviala, töö kui ka kutsumus, avaldudes plaadikeerutamises, ürituste korraldamises ja muusika produtseerimises. \"Teisalt on see ühendav ja loob minu jaoks kogukonnatunnet. Lahe on korraldada üritusi, näha inimeste koosviibimist ja emotsioone. Käia ise klubis, baaris ning inimestega näost näkku maast ja ilmast rääkida. Selline üldisem ühendav väärtus, mis just klubiseinte vahel kuidagi eriti hästi välja tuleb,\" lausub ta.\n\nTäna on peole tulnud ka Fred*, kes enam tihti välja ei satu, kuid kui juba, siis ta eelistab Burning Mani vaimus pidusid, kus on olulisel kohal eneseväljendus, elektrooniline muusika ja kogukond. Ise ta küll emaüritusel käinud pole, ent on nautinud näiteks Eestis toimunud Reisiva Siili pidusid, mis pakuvad sama atmosfääri.\n\nFred on sirgunud noorest 90ndate eesti underground 'ist ning võlgneb enda sõnul muusikale nii mõndagi. Koolis ja oma garaažis korraldas ta sõpradega pidusid juba 13–14-aastaselt, ent esimesed professionaalsed ülesastumised tegi ta Tartus 16-aastaselt, publikuks kõiksugu karvased ja sulelised Tallinna intelligentidest Annelinna kommimeesteni välja. Kui alguses tõmbas teda stiililiselt rohkem hiphopi poole ning kassettidelt sai omavahel kokku miksitud näiteks Cool D-d ja Kukerpille, siis hiljem kiskus fookus trummile ja bassile.\n\nTa meenutab, kuidas ta leidis mõni aeg tagasi üles oma 11. klassi kirjandi, mille pealkiri oli \"Muusika on muutnud minu elu\" ning mis rääkis sellest, kuidas muusika on mõjutanud tema väärtushinnanguid, avardanud mõtlemist ja käinud käsikäes sellega, mis eluetapp tal parasjagu on. \"Nüüd, kui asi on kaldunud viimasel ajal kergelt techno ja progressive 'i poole, tajun ma seal palju inimesi, kes on endaga hea kontakti saavutanud ja ennast rohkem avastanud. Kes ei anna teistele nii kergesti hinnanguid ja hoolivad iseendast teadlikumaks saamisest.\" Fredi sõnul on tal arvutis ka kümneid kui mitte sadu playlist 'e eri olukordades enda häälestamiseks – olgu selleks siis töötegemine, inspiratsiooni kogumine või mõni tööalane üritus, et teisi motiveerida: \"Kui ma lugesin tagantjärele enda kirjandit, hakkasin üha rohkem märkama, et muusika on mu jaoks tööriist ja teisest küljest inspiratsioon samal ajal.\"\n\nVaadates tagasi aastatetagustele pidudele, kus Fred ise plaate keerutas, märgib ta, et DJ ja publiku vahel toimub alati tugev energiavahetus. Kuid alati ei ole tantsuplatsilt saadav energia see, mida tahad rahvalt tagasi saada – tihti oleneb see tema sõnul muusikast, mida sa parasjagu mängid, ning ta viitab 2000ndate DnB segunemisele trance 'iga: \"Mõnikord oli selline ebameeldivam tunnetus, et iga pidu ei ole päris minu teema. Näiteks lähed öösel kell kolm-neli peale ja vaatad, et esimeses reas on täiesti laksu all tüübid, kes ei saa üldse aru, mis toimub. Siis on endal ka tunne, nagu oleksid vales kohas. Hea on sellised piirid enda jaoks ära tunnetada, sest hoopis parem on mängida südamest nautivale publikule ja tõsta nende meeleolu.\"\n\n\"Uute inimestega kohtumisel ja nende keskel tantsimisel on teistsugune võlu.\"\n\nÜks asi, mis pidutsejate jutust kõlama jääb ja Eesti skeene puhul häirima võib hakata, on selle väiksus, mistõttu tekib kergesti korduvuse tunne: \"DJ-d on samad, inimesed on samad. Vahepeal on tüütu, aga vahepeal on ka hästi tore. Lähedki peole ja tead, et seal võivad olla kindlad inimesed. Nendega on tore jutustada, aga mulle tundub see mõnikord igav, sest uute inimestega kohtumisel ja nende keskel tantsimisel on teistsugune võlu,\" arvab Rasmus.\n\nTeresa* jaoks, kes on elanud pikalt nii Kopenhaagenis kui ka Berliinis, on kaalukauss umbes sarnane. Talle meeldib suuremate kohtade anonüümsus, kuid samas hindab ka siinse skeene kodust tunnet. \"Mul oli alati teema, et kui me sõpradega Berghaini läksime, siis ma lihtsalt kadusin ära. Tihti meelega. Ma lihtsalt tahtsin kaduda ja hullult omaette olla. Ja siis kõik olid pahased, et meie tulime sinuga peole ja sind ei olnudki. Aga siis ma ilmusin jälle välja või keegi leidis mu üles kuskilt. Siin meeldib mulle samas see, et kõik tulevad kallistama ja on tore. Mõnikord näed peol mõnd vana tuttavat, keda pole kümme aastat kohanud, ja jääd juttu rääkima. Välismaal ei näe eriti vanu koolikaaslasi… Või isegi õppejõude,\" naerab ta.\n\nLäbitantsitud tallad\n\nLeian DJ-puldi eest vahepeal peole jõudnud Marta. Kuigi elektroonilist muusikat kuulas ta juba teismelisena, ei tekkinud tal 18-aastaseks saades veel harjumust pidudel käia. \"Ilmselt seetõttu, et olin sel ajal üsna introvertne ja suured rahvahulgad ei tõmmanud mind eriti. Lisaks sellele ei sümpatiseerinud mulle absoluutselt see muusika, mida Pärnus mainstream -kohtades kuulsin, ja tihti pidin peol olles kulutama suure osa oma energiast sellele, et ebameeldivaid ja rõvedalt käituvaid mehi eemale ajada,\" sõnab ta. Suurem vaimustus tekkis tal 2018. aasta paiku, kui ta paar korda Tallinnas klubis 9/11 peol käis ja nägi, kuidas nii muusika kui ka inimesed erinesid täielikult sellest, mida ta varem pidudel kogenud oli. Sealt tekkis huvi kogu skeenet edasi avastada ning peagi said tema lemmikkohtadeks Sveta Baar ja Kauplus Aasia, kuna just neis kuulis kõige rohkem meeldivat elektroonilist muusikat. \"Lisaks meeldis mulle nende lokaalide üleüldine õhustik ja seltskond, mis seal liikus. Üsna pea olin sealt juba päris palju tuttavaid leidnud ja nendega väga häid vestlusi pidanud,\" meenutab ta.\n\nPärast seda, kui Marta oli umbes aasta aega peaaegu iga nädal peol käinud, sattus ta klubisse HALL, mis sai samuti tema suureks lemmikuks, ning seeläbi hakkas ta ka techno -muusikat nautima, kuna see pakkus võimalust ennast täiesti ära unustada.\n\nNüüd ongi Marta pidudel see, kelle leiab suurema osa ajast puldi eest, ning just selle järgi paljud teda tunnevadki. Võib küll juhtuda, et ühele sigaretile minnes võib ta end tundideks suitsuruumi jutustama unustada, kuid just julgus tantsida ja mitte karta, et keegi vaatab imelikult, on see, mille ta on peokultuuriga kaasa saanud: \"Tantsimine on mu jaoks nii oluline, et tunnen ennast füüsiliselt halvasti, kui ma seda teha ei saa, sest tegu on mu jaoks kõige parema stressileevendajaga üldse.\"\n\nKa üks eredaim peomälestus seostub talle pika tantsumaratoniga 2019. aasta aprillikuus, kui Kauplus Aasias käis esinemas üks tema lemmikartist Florian Kupfer, kelle live 'is nägemisest oli ta juba pikka aega unistanud. \"Läksin täiesti kainena juba keskööl peole ja tantsisin seitse tundi järjest ainult mõne suitsupausiga. Muusika oli uskumatult hea ja peo lõppedes paistis õues juba hommikupäike, mis muutis selle kogemuse kuidagi eriti ilusaks. Sain sellel peol vist kõige tugevamalt aru, kui väga mulle meeldib muusika sees olla ja seda kogemust inimestega jagada.\"\n\nRasmus tunnistab, et talle hakkas elektrooniline muusika meeldima pärast seda, kui ta välismaal puhkusel olles esimest korda ecstasy 't proovis. Kui veel paar tundi varem oli ta palunud sõpradel elektroonika asemel pigem muud muusikat lasta, sest see tundus talle pigem mürana, mida ta üldse ei vibe 'inud, siis pärast tabletti kadus ka võõrastus. \"Hakkasin kuulatama rütmi ja sain aru, et see on väga meloodiline, selle järgi saab hästi tantsida.\" Pärast koju naasmist tegi Rasmuse muusikamaitse 180-kraadise pöörde, ta hakkas rohkem avastama ja palus sõpradel endale playlist 'e saata. Klubikultuuri juures toobki ta ühe olulise aspektina välja värske muusika pealevoolu: \"Kui hakkasin alguses kuulama hullult palju house 'i või deep house 'i, siis hiljem läks see üle techno 'ks, dark techno 'ks ja acid 'iks. Nüüd ma olen üldse kuskil… ma ei oska isegi neid žanre nimetada.\"\n\nTeresa, kes on ka ise plaate keerutanud ning mõnda aega VJ-na töötanud, lisab, et tema jaoks on hea muusika ja hea sound eriti olulised ning kui halba muusikat lastakse, siis kaua ta peol ei püsi. \"Kui sa juba mussi mängid, siis olgu ka sound tipp-topp,\" teatab ta. Teismeeas on ta läbi teinud ka \"pubeka gootiperioodi\" ning metal 'i-faasi, kuid siiamaani jääb ta üheks eredaimaks mälestuseks ning elektroonilisse helimaailma sukeldumiseks 2006. aastal Tartus Eclectica festivalil toimunud pidu EPA HAPE. \"See oli minu jaoks üks esimesi elektroonilise muusika pidusid. Techno 't mängiti ka ja siis ma mõtlesin, et issand, misasi see on. See on nii hea. Ma mäletan, et tantsida oli väga lahe, ma olin ise nii noor, kõik inimesed tundusid nii suured, kõik olid hästi sõbralikud ja nii äge koht oli. Seal sai palju inimestega tutvutud, oli vanu tuttavaid ja äge muss. Eufooria noh. Siis ma hakkasin ise ka natuke kuulama midagi,\" meenutab ta.\n\nVõidab see, kes suudab kõige kauem ärkvel olla\n\nEufooriast rääkides jõuab meie vestlus hetkeks ühe põhjuseni, miks ööelule siiamaani ka viltu vaadatakse. Vahel võetakse selle kõrgendatud seisundi saavutamiseks appi mitmesugused keemilised ühendid ning, nagu ütleb Klaus, seetõttu kaasnevad peokultuuriga ka sõltuvused selle igas tähenduses ja varjundis. Ta on näinud palju inimesi, sealhulgas ta ise, kellel pole parasjagu kodus, tööl või enese sees kõik hästi ning kes otsivad lohutust just pidudest, meelemürkidest ning peotuttavatest. \"Ma ei taha väita, et mõni tore pidu ei saaks abiks olla, aga alati tuleb arvestada, et peonädalavahetusele järgneb ka suicide Tuesday,\" ütleb ta ning tõdeb, et kui selline välise lohutuse otsimine muutub mustriks, siis on suur oht kurva lõpuga surnud ringi sattuda. \"Ennast ravida saab lõpuks siiski ainult iseendaga stabiilselt tööd tehes.\"\n\nSelle probleemiga oskab end samastada ka Marta, kelle elus on olnud perioode, kus ta vaimne tervis on väga halvas seisus, kuid selle asemel, et proovida end ravida, on ta lihtsalt väga ekstreemselt pidutsemisele keskendunud. Nii on ta olnud hädas liigse alkoholitarbimisega, mille tõttu ta ei suutnud enam peol tantsida ega ka inimestega normaalselt suhelda. \"Vahepeal elasingi ainult ühest peost teise, nädalavahetused sulasid kokku üheks päevaks, millest ma ise eriti midagi ei mäletanudki, kuna olin kas pidevalt täiesti purjus või muid mõnuaineid tarbinud. Samas ei suutnud ma ka lõpetada, kuna pidutsemine oli ainus viis päriselust põgeneda, nii et olingi mingis suures loop 'is, millest väljumiseks kulus ikka meeletult kaua aega.\"\n\nKa vahepeal vestlusega liitunud Anna* sõnab, et on olnud tunnistajaks, kuidas inimesed kammivad oma psüühika või keha nii sodiks, et nad ei tulegi kunagi tagasi. \"Võisteldakse selles, mitu päeva keegi suudab üleval olla – kahjuks inimesed ei oska väärtustada une vajalikkust.\"\n\nMarta usub siiski, et tegelikult hõlmab klubikultuur endas palju rohkemat kui ainult pidupanevad inimesed. \"Kindlasti ei sobi selline öine ja unetu eluviis kõigile, aga ma loodan, et üha rohkem inimesi saab peagi aru, et klubikultuur on väga lai mõiste ja pidutsemine ei tähenda ainult purjus peaga lärmamist, vaid et inimesed naudivad ka teistsugustel viisidel muusikat ja head seltskonda,\" sedastab ta.\n\nOn lahe atmosfäär\n\n\"Ööellu sisenedes otsibki indiviid ju kerget reaalsusnihet, pisut teistsugust maailma kui see, millega ta tavaliselt harjunud on, ronides selle nimel kas või sõna otseses mõttes maa alla.\"\n\nKui klubis käimise kogemusse panustab hulk tegureid, ei saa mööda vaadata ka sellest, kus ja millises keskkonnas pidu toimub. Mis alternatiivkultuuri puutub, siis kellelegi ei tohiks tulla üllatusena fakt, et steriilse keskkonna asemel eelistab see teha endale pesa vanadesse tööstuspiirkondadesse või muudesse ajahambast puretud kohtadesse, kust haistab omapära ning kus ei pea end tundma nagu elevant portselanipoes. Ööellu sisenedes otsibki indiviid ju kerget reaalsusnihet, pisut teistsugust maailma kui see, millega ta tavaliselt harjunud on, ronides selle nimel kasvõi sõna otseses mõttes maa alla.\n\nSellisest kogemusest pajatab mulle Teresa, kes sattus Kopenhaagenis elades tihti pidutsema ühte kesklinna pargis asunud \"muhku\" ehk teise maailmasõja aegsesse punkrisse, kus pidu läks edasi siis, kui teised kohad kinni pandi, ning kuhu mahtus korraga umbes 20–30 inimest. Ka Berliinis on ta enda sõnul sattunud pidutsema igasugu urgastesse, aga meeldejäävaimana toob ta välja mahajäetud jõusaali, kus lisaks DJ-puldile ja baarile olid kõik kohad täis krohvi ja tolmuga kaetud trenažööre ning muud sporditavaari. \"Said mingid koordinaadid ja läksid,\" meenutab Teresa ja ütleb, et kahtles küll, et ega talle seal krohvi pähe ei saja. Peo lõpetas krohvi asemel siiski peagi kohale saabunud politsei, mis olevat Teresa sõnul sellistel pidudel tavaline – siis tuli lihtsalt kuhugi edasi minna.\n\nSuviti eelistab Teresa aga pigem klubisid, kus on mitu ala ning võimalik olla nii väljas kui ka sees, et niisama tšillida või juttu rääkida. Seetõttu kiidab ta ka paar viimast suve Volta peatuse juures asuvas lopsakas võsas tegutsenud klubi Plastikut. Samuti meenub talle üks Taani festivali Distortion järelpidu, mis toimus väikses võsas keset linna. \"Lavadel lõpetati pidu ära, tuli buss ja öeldi, et lähme nüüd äftekale. Järsku olime kuskil täielikus võsas, seal olid kõik asjad üles pandud, baar ja peokoht, päevasel ajal. Michael Mayer mängis seal põõõõsas,\" rõhutab Teresa naerdes.\n\n\"Põõsas\" pidutsemise kogemusi on teistelgi meie loo tegelastel. Fred on seda teinud näiteks suisa pesuehtsas tundras, kus ta 2000ndatel mängimas käis. \"Lendasime Novosibirski, lennuki pealt viidi Lasnamäe tüüpi korterisse. Seal olid tervitusraundiks pelmeenid ja absint ning siis öeldi, et davai, nüüd lähme busside peale,\" meenutab ta. Sealt startis seitse kahekordset bussi Altai Vabariiki Hiina piiri äärde, kuhu oli ehitatud korralik festivalitaristu. \"Ma mäletan, et pool liitrit õlut maksis üks kroon, baaris müüdi viina ainult pudelikaupa ja see maksis äkki 30 krooni. Stiilne vene värk. Aga muidu oli kõik viisakas.\"\n\nAlati ei pea koht ise aga nii palju ütlemagi – piisab ka sellest, kui tuua ühte ruumi kokku pühendunud hulk värvikat subkultuuri. Klausi jaoks, kes on kolistanud läbi enamiku Tallinna baaridest ja klubidest alates Dekolteest kuni Rock Cafeni, koitis selline ilmutus 20ndate alguses – pärast seda, kui töökaaslane tutvustas talle toona veel Rockstar'sis toimunud tumeelektroonika pidu Beats From The Vault, millesarnast Klaus ei osanud loota Eestist leidagi. \"Pidu nagu kuskil kreisimas muusikavideos – platvormsaapad, lateks, nahk, needid, korsetid, ketid, korralik saksa industriaal, metal 'i-poolsem elektrooniline muusika jne. Ise olin vähemalt esialgu ja kohati tahtlikult nagu võõrkeha, viisaka triiksärgi ja läikivate kingadega, aga kedagi ei huvitanud, rahvas oli seal kurjale väljanägemisele vaatamata alati tore,\" meenutab ta.\n\nMihkel, kes on kogenud metal 'i-kontsertide kontekstis nii lendavaid seapäid kui ka mosh pit 'is karates maksahaake, nõustub samuti, et metal 'i-skeenet ning Beatsi iseloomustab see, et inimesed on alati sõbralikud, kõik elatakse pigem muusikasse välja. Ta meenutab sarnaselt Klausiga, kuidas skeene põhilised fännid tegid endale Beats From The Vaultiks näkku korraliku sõjamaalingu: juustesse lõng, ette lenduriprillid, jalga platvormsaapad ning selga nahk, korsetid, sukad, seelikud ja muud imeasjad. Samas nendib ta, et praegu on seda vähemaks jäänud, ilmselt seetõttu, et vanad enam nii väga ei käi ja uusi pole peale kasvanud.\n\nOperatsioon \"Järelpidu\"\n\nVaikselt koidab hommik. Mihkel hakkab kodu poole sättima. Lemmik-DJ-de setid on truult nähtud, pidu on küll tore, aga kuna nädalavahetused on nii üürikesed, ei taha ta neid tervenisti maha magada. Seoses koroonaajaga sobis talle isegi see, kui üritused algasid varem – seitsmeks õhtul peole, normaalsel ajal koju. Ta toob võrdluseks metal 'i-skeene, kus kontserdid algavad tema jaoks palju mõistlikumal ajal, mitte nii, et esimene soojendaja läheb lavale kell 1 öösel.\n\nTeresa raputab selle mõtte peale pead ning nendib, et tema jaoks on ikkagi öösel kõik parem. \"Ma olen käinud enne tööd kella kuuest kümneni kainetel hommikureividel. Tegelikult oli lõbus, aga ma väsisin ära ja läksin koju magama. Ma ei saa sellest hommikusest sportimisest ka aru, see on üsna sama. Mulle meeldib ikka öösel peole minna. Kahe aegu, ühe aegu. See on ikka õige värk.\" Järelpidudele Teresat aga enam ei tõmba. \"Ma olen sellest mitmepäevasest asjast välja kasvanud. Ma ei talu sellist pohmelli enam ja väsin ära ka.\" Ta meenutab Berliinist mitmepäevaseid trip 'e ühest klubist teise, kuid nendib, et esmaspäeva hommikul enam nii lahe ei olnud, kui teised inimesed läksid tööle ja ise nägid seal kõrval välja nagu zombi. \"Ma mäletan, kuidas ma sõitsin rongiga Berghainist koju ja mõtlesin, et ma ei jõua enam istuda selles rongis, inimesed vaatavad. Kõik niikuinii teavad, kust sa tuled. Ja siis mul istus vastas üks tüüp, kes oli täpselt samasugune,\" naerab ta tagantjärele. Ta lisab, et kui ta parasjagu ise peol ei olnud käinud ning ühistranspordis näiteks mõnd magavat inimest nägi, kes tundus peolt tulevat, äratas ta neid vahepeal üles. \"Ma ise tean, et kui sa peatuse maha magad, siis see on kõige vastikum asi üldse.\"\n\nTeised meie peolised aga veel pille kokku ei paki. Neid, kes pole parasjagu sulgunud akendeta klubiruumi, kus kellaaega ei tunta, tervitavad viimaste lugude ajal esimesed päikesekiired. Nüüd kogunevad vahepeal klubi peale killustunud sõbrad jälle ühte punti, mõni on haaranud kaasa uue tuttava ning toimub operatsiooni \"Järelpidu\" ettevalmistamine. Üksteise järel hakkavad peokohtade ette rivistuma taksod, inimesed jaotatakse laiali, keegi otsustab minna jala. \"Poed pole ju veel lahti,\" kõlab kuskilt. \"Ma tellin siis ise takso, pärast arveldame,\" teatab teine, teades sisimas, et seda raha ei näe ta enam niikuinii.\n\n\"Kahju on inimestest lahkuda, sest seltskonnaga kipub tekkima mingi eriline side,\" ütleb Marek. Ka Villem teatab, et lõpuks on tihti juba peohasart sees, et läheks vaataks, mis saab. \"Kohati fomo, et jään millestki ilma äkki. Äftekatel ja vabas vormis pidudel sünnivadki eredaimad mälestused.\"\n\n\"Kui koos on liiga tore seltskond, siis on ju võimatu kohe pidama saada ja mõnusam koos maanduda,\" ütleb Klaus, kes tuttavatega just enda poole sätibki.\n\n\"Äftekad on elustiil – kui pidu on nii hea, et ei oska koju üksi lage passima minna, siis on tore heade inimestega koos puhata ja rahuneda.\"\n\nKuskilt on vahepeal välja ilmunud Anna, kes sõnab vahele: \"Äftekad on elustiil – kui pidu on nii hea, et ei oska koju üksi lage passima minna, siis on tore heade inimestega koos puhata ja rahuneda.\"\n\n\"Ilmselt võib seda nimetada fomo'ks, mis meil kõigil sisimas tegelikult peale tuleb, ja lisaks sellele ei ole peo lõppedes kunagi keegi nii väsinud, et oleks üldse põhjust sellega mitte jätkata,\" lisab Marta ning kaob hommikusse.\n\nTiks ja naasmine argipäeva\n\nJärelpeole on kogunenud nii tuttavaid kui ka võõraid. Suuremad entusiastid on jõudnud juba koha sisse võtta vinüülimängijate taga ning kaevavad agaralt võõrustaja plaadiriiuli obskuurias. Need, kes lootsid YouTube'i diskole, jäetakse pika ninaga. Mis seal ikka, äkki hiljem. Keegi jaksab veel teha mõned tantsusammud, aga enamik on end kuskile tiksuma seadnud. Mõned õnnelikud diivanil kobaras, teised põrandal, kelleski tekitab elevust omaniku unest ärganud kass, kes asub paitajatele käpalööke jagama.\n\nUurides Hanneselt, kui tihti ta järelpidudele satub, tuleb vastuseks, et peaaegu iga nädal, ning mõnikord on juhtunud, et peolt on mindud ka otse kooli. Samas kinnitab ta, et seni pole pidutsemine tööle ega koolile ette jäänud.\n\nMarek peojärgsele perioodile aga nii entusiastlikult otsa ei vaata. Tema jaoks on äftekalt tulema saamine omamoodi katsumus. Isegi kui energia on otsas, raha on otsas ja kõht on tühi, siis kojuminekuks end püsti ajada ei jaksa. Pärast mitut päeva sellises fluidumis viibimist on ta sõnul ikkagi raske end kodusesse argipäevadimensiooni tagasi kujutleda. \"Ja no sellised pikad mitmepäevased peod on ikka väga väsitavad ka. Kui on vaja tööle minna, siis paar päeva nõuab veidi eneseületust. Ja kass kipub ka vahel ründama, sellega toimetulemine nõuab samuti energiat,\" räägib ta.\n\nVahepeal on kell jõudnud keskpäeva. Rasmus otsib toa peale kaduma läinud jakki ning sätib vaikselt minekule. Kuna ta käib lisaks tööle ka veel koolis, on ta saanud mitmel korral tunda, kuidas omad vitsad peksavad, sest õppetöö on intensiivne ning tihti kuluvad ka mitmed nädalavahetused koolitöödele. Samas ei ole ta inimene, kes peolt nelja-viie aegu hommikul koju magama läheb. \"Sa pead andma endale aega, et reivimisest taastuda. Ei jaksa lihtsalt hakata kohe mõttetööd tegema. See on pidutsemise juures kindlasti negatiivne, aga see on selline enesekontroll – ära luba siis endale neid asju, kui sa tead, et sul ei ole selle jaoks aega,\" tuletab ta endale õpetlikult meelde, kuid ütleb kokkuvõtvalt: \"Meid ümbritsevad iga päev mõttetu infoküllus, stressi tekitavad asjad ja ülestimulatsioon, ent klubikultuur aitab kõike seda hetkeks unustada. Ma arvan, et just tantsuplatsil saad kogeda seda, et sa kas või üks tunnike ei muretse selle pärast, mida sa pead järgmisel nädalal tegema.\" Viimased tsaud, jalga tossud, mis on kogunud õues tantsimisest peale kerge mullatolmu, ning läinud ta ongi.\n\nAeg-ajalt heliseb fonolukk, et anda teada järgmistest saabujatest. Inimesed käivad siingi vahetustega nagu varasemal marsruudil tantsuplats-suitsuruum-baarilett. On ka neid, kes on eelmisel õhtul üldse koju jäänud ning saabuvad nüüd värske ja puhanuna seltsiks, et peomuljeid kuulata. Keegi suundub edasi järgmisele äftekale, avastades alles hiljem ühest jalast enda saapa ja teisest kellegi võõra oma, mõni jõuab koju alles uue nädala alguseks, kuid üks on kindel – midagi võttis sellest ööst kaasa igaüks.\n\n*Nimed muudetud\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aega ja ruumi eirav lugu ühest nädalavahetusest, kui kogunevad ööloomad, toimuvad lemmikpeod ning kuhjuvad mälestused. Mida nad sealt otsivad, leiavad ja argiellu kaasa võtavad, kirjutab Mariliis Mõttus Müürilehes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Koroonapiirangud rallifänne Horvaatias tee äärest eemale ei peleta\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldajad jätsid juba enne ralli algust ära Zagrebi kesklinnas toimuma pidanud publikukatse, kuid viimaste päevadeni püsis lootus, et rallifännid saavad väljaspool pealinna toimuvatele kiiruskatsetele koha peal kaasa elada.\n\nSelle nädala esmaspäeval kinnitas Horvaatia valitsus aga, et keelab enam kui 25-liikmeliste gruppide kogunemise ja nõnda keelati pealtvaatajatel ametlikult raja äärde tulemine. Põnev spordisündmus pole rallifänne aga suutnud eemale peletada:\n\n#wrccroatia #WRCCroatia2021 #CroatiaRally pic.twitter.com/2UijiBKu96\n\n— Matjaž Jazbar (@JazbarMatjaz) April 24, 2021\n\nNajbolja pozicije #CroatiaRally pic.twitter.com/Pr8FW25DFK\n\n— tihomir mrzli (@mrzli86) April 24, 2021\n\n#CroatiaRally2021 pic.twitter.com/Q0vAy6gTTa\n\n— tihomir mrzli (@mrzli86) April 23, 2021\n\n#CroatiaRally SS11 Krašić - Vrškovac 1 (11.11 km)\n⏱ #JWRC\n1. Sami Pajari 6:21.6\n2. Joona +3.0\n3. Creighton +5.2\n4. Koči +4.3\n5. Sesks +6.0 @FIAJuniorWRC @croatia_rally @OfficialWRC #AutohuoltoKariste #Hissikeskus #PesuParoni pic.twitter.com/7mYMygLKdM\n\n— Sami Pajari Official (@samipajari) April 24, 2021\n\nOtt Tänak - Martin Järveoja Horvaatia MM-rallil Autor/allikas: Hyundai Motorsport\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Horvaatia MM-rallil pole pealtvaatajad koroonapandeemia tõttu ametlikult võistlust vaatama lubatud, on sellele vaatamata raja ääres hulgaliselt rallifänne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja O'Sullivan langes MM-il põnevuskohtumise järel konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nO'Sullivan jäi esmalt frame 'idega 6:10 tagaajajarolli, kuid võitis seejärel viis järjest ning asus 11:10 juhtima. 12:11 eduseisult kaotas tiitlikaitsja aga kaks frame 'i järjest, langedes põnevuskohtumise järel üllatuslikult konkurentsist.\n\n\"McGillil oli mullu poolfinaalis ebaõnne, et ta seal kaotas. Kui oleksin tänavu kellelegi teisele kaotanud, oleksin pettunud. Snuukrijumalad tegid täna õigesti,\" ütles O'Sullivan kohtumise järel. McGill oli võidu üle mõistagi õnnelik. \"See on üks mu parimaid võite. Selles pole kahtluski. Ronnie alistamine on märkimisväärne saavutus,\" ütles McGill.\n\nVeerandfinaalis kohtub šotlane maailma 18. numbri Stuart Binghami või 69. numbri Jamie Jonesiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud ööl pakkusid Sheffieldis jätkuvatel snuukri maailmameistrivõistluste teises ringis põnevuslahingut tiitlikaitsja Ronnie O'Sullivan ja mullu poolfinaali pääsenud Anthony McGill. Kuukordne maailmameister alistus šotlasele tulemusega 12:13.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜleplatsinaine Greeta Üprus aitas koduklubi ühe jalagaplay-off'i\n\n## Põhitekst:\n\nMadala skooriga kohtumises tõi Üprus üleplatsinaisena kõigest 21 minutiga 15 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 3/8, vabavisked 2/2) ja kogus lisaks ka seitse lauapalli, ühe korvisöödu, ühe vaheltlõike ja ühe pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nOaklands Wolves on tabelisse kogunud kuus võitu ja 11 kaotust ning sellega ollakse vahetult Cardiffi naiskonna ees (5-14), kuid eestlanna tiimil on kaks mängu vähem mängitud. Wolvesi ees seitsmendal kohal on seitsme võidu ja 11 kaotusega Newcastle Eagles.\n\nPõhiturniiri viimased viis kohtumist koduväljakueelist nautida saaval Oaklandsil on mängida neist veel kolm mängu, vastasteks tabeli viimane Durham Palatinates (2-15), eelviimane Caledonia Pride (3-14) ja neljas Nottingham Wildcats (9-8).\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia naiste korvpalli kõrgliigas aitas taas omade resultatiivseimaks kerkinud Greeta Üprus Oaklands Wolvesi naiskonna kindla 70:46 võiduni Cardiff Met Archersi vastu. Sellega astuti suur samm kindlustamaks endale tabelis kaheksas ehk viimane play-off' i koht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaugushüppe olümpiavõitja liitub bobikelgukoondisega, sihiks uus kuld\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Rutherford ei ole kunagi varem bobikelgus istunud, alustab ta järgmisel kuul Suurbritannia koondisega Gibraltaris ühist treeninglaagrit.\n\n\"Tean, et paljud inimesed arvavad, et see on võimatu, sest taliolümpiani on vähem kui aasta,\" ütles 34-aastane Rutherford. \"Aga ma ei nõustu nendega. Ma ei tee seda selleks, et lõpetada 25. kohal. Tean, et treeningud tulevad rasked, tahan võidelda end esimeeskonda ja seejärel võita medali. Kui ma seda suudan ja kõik asjad langevad kokku, siis on kõik võimalik. Isegi olümpiakuld.\"\n\nKaugushüppes olümpia-, maailma- ja Euroopa meistriks kroonitud Rutherford loobus tippspordist 2018. aastal kroonilise valu tõttu. Koroonaviiruse pandeemia pani teda mõtlema aga maailma tippu naasmise peale. \"Hakkasin uuesti vaikselt treenima, sest mitte midagi muud polnud teha,\" tunnistas Rutherford.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaugushüppes nii olümpia-, maailma- kui Euroopa meistriks kroonitud Greg Rutherford liitus bobikelgutajate meeskonnaga, et saada esimeseks Briti sportlaseks, kes on kulla teeninud nii suve- kui taliolümpialt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nZlatan Ibrahimovic jätkab AC Milanis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Zlatan on Itaalias mänginud enim Milani meeskonnas. 130 kohtumise jooksul on ta skoorinud 84 korral. Rootsi ründaja jätkab järgmisel aastal punase-musta särgi kandmist,\" seisis klubi avalduses.\n\nSel hooajal on Ibrahimovic 25 kohtumise jooksul löödud 17 väravaga Milani meeskonna parim väravakütt. Rootsi ründelegend tähistab oktoobris 40. sünnipäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi jalgpallilegend Zlatan Ibrahimovic pikendas lepingut ühe aasta võrra Itaalia kõrgliigaklubi AC Milaniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 390 koroonapositiivset, suri 11 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSuri 11 inimest, 65-aastane mees, 65-aastane naine, 67-aastane naine, 69-aastane naine, 73-aastane naine, 75-aastane mees, 77-aastane naine, 78-aastane mees, 82-aastane naine, 83-aastane mees ja 95-aastane mees. Eestis on pandeemia algusest koroonaviirusega surnud 1137 inimest.\n\nÖöpäevaga avati haiglates 33 uut COVID-19 haigusjuhtumit ning reedega võrreldes viibib haiglaravil 30 patsienti vähem. Seega on haiglates kokku 396 inimest, kellest 56 on intensiivravil ja 41 vajab juhitavat hingamist.\n\nKoju saadeti 42 inimest ja üheksa inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 eluaastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 302 inimest ehk 76,3 protsenti.\n\nKokku on haiglaravi vajanud 6,7 protsenti haigete üldarvust ning eelmine nädal hospitaliseeriti 302 inimest.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 195 inimesel. 149 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 51, Lääne-Virumaale 26, Pärnumaale 24, Viljandimaale 22, Tartumaale 16 uut positiivsest testitulemust. Raplamaale lisandus kümme, Järvamaale üheksa, Läänemaale kuus, Põlva-, Saare- ja Võrumaale neli, Valgamaale kolm, Jõgevamaale kaks ja Hiiumaale üks uut nakkusjuht. 13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 471,94 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 9,4 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 8922 vaktsiinidoosi, millest 5709 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 309 656 inimesele, kellest 96 463 on saanud mõlemad doosid.\n\nÜle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 59 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades peale Harju-, Ida-Viru- ja Valgamaa.\n\n24. aprilliks on haiglates lõpetatud 6835 COVID-19 haigusjuhtumit 6578 inimesega ja viirusest on kokku tervenenud 107 208 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase 24 tunni jooksul analüüsiti Eestis 4553 koroonaviiruse testi, millest osutus positiivseks 390 ehk 8,6 protsenti testidest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLea Larin. Elu pilves\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kohe kui keegi mainib pilve, jookseb mul juhe kokku,\" ohkas üks kolleeg paari aasta eest. Kolleeg, kes on usin filmivaataja ja muusikakuulaja, ei adunud ilmselt, et suur osa meie elust ekraani ees möödubki mitmesugustes pilvedes asuvaid andmeid kasutades. See üha passiivsem ja tarbijalikum eluviis on pandeemia tõttu veelgi võimendunud.\n\nMe kõik elame pilves ja meile meeldib see. Me saame suhelda pere ja sõpradega vähemalt virtuaalseltki ja võtta silmapilkselt ühendust ükskõik kellega kogu maailmas. Voogedastus pakub võimalust vaadata filme, kuulata muusikat või vahtida seebikaid, me kasutame eri vidinaid ja seadmeid ning kõik seaded ja eelistused sünkroniseeritakse silmapilk nagu nõiaväel.\n\nKui mõeldagi pilvele, siis seostub see millegi pehme ja ümaraga, selline süütu pilveke suvetaevas. Me ei mõtle sellele (või ei tea), et digitehnoloogiad vastutavad 4% süsinikuheitme eest, mis on sama palju, kui saastab lennundus, kusjuures digitehnoloogiate energiakasutus kasvab igal aastal 9%. Kui internet oleks riik, oleks ta maailmas suuruselt kuues saastaja.\n\nPandeemia aja piirangute tõttu on veelgi suurem hulk inimesi üle läinud digitaalsele eluviisile, tehes tööd üle veebi, lõõgastudes online -trennitunnis ja lahutades meelt voogedastusmaailmas. Internetihiidude-teenusepakkujate andmetel tõusis kohe pandeemia alguses Netflixi kasutamine naksti 16% võrra päevas, Zoom aga teatas, et päevane kasutajaskond on kolmekordistunud.\n\nEsmalt paistis (läänemaailma) heitlik-hedonistliku \"hetkel siin, kohe seal\" elustiili sunnitud tagasitõmbamine keskkonnale hästi mõjuvat, kuna globaalne süsinikuheide lennu- ja autoliikluse kahanedes väheneski. Kuid kõigel on oma hind. Digielu varjatud jalajälge uurinud Yaleʼi ülikooli teadlaste hinnangul tõusis viiruse levikuga kaasnenud lukustuslainega interneti kasutamine 40% võrra ning see hüpe online ʼi kasutamise aktiivsuses nõudis lisaks 42,6 miljonit megavatt-tundi elektrit andmete edastamiseks ja andmekeskuste töö tagamiseks.\n\nKui digielu ja kaugtöö jäävad valdavaks kogu 2021. aastaks, paisatakse uuringu autorite hinnangu kohaselt atmosfääri 34,3 miljonit tonni süsinikdioksiidi ja muid kasvuhoonegaase senisest enam, säärase koguse korvamiseks tuleks istuda umbes Portugali riigi suurune mets. Kuna andmekeskused vajavad osalt energia tootmiseks, kuid kindlasti jahutamiseks vett, siis seda kulub ca 300 000 olümpiamõõdus ujumisbasseini jagu, kokku on andmete edastamise ja säilitamise jalajälg maapinnale mõõdetuna Los Angelese suurune.\n\nUuringu autorid leiavad, et kindlasti peaksid digielu keskkonnamõjude vähendamisega tegelema riigid regulaatoritena ja muidugi ka suured teenusepakkujad YouTube, Zoom, Instagram, Facebook, Twitter, Microsoft, Amazon, TikTok, Netflix jt, kelle otsustest sõltub, kas ja kui suures ulatuses taastuvenergiale ja ringmajandusele on andmekeskused suunitletud.\n\nRuumist lahkudes kustuta tuli!\n\nKuid midagi saab teha igaüks. Selline lihtne liigutus nagu video kvaliteedi langetamine kõrglahutuselt (HD) standardkvaliteedile on kättesaadav kõigile ning kui 70 miljonitki voogedastuse kasutajat seda teeksid, paisataks õhku igas kuus 3,5 miljonit tonni vähem kasvuhoonegaase. Ruumist lahkudes kustuta tuli!\n\nIdeaalis tuleks muidugi üldse videote vaatamisest loobuda, kuna see tegevus tekitab 60% andmemahtudest ja üle 300 miljoni tonni CO2 aastas. Samamoodi saaks energiat säästa osaledes Zoomi koosolekutel ilma videota, kuid sõltuvalt kellaajast võib see koosoleku juhatajale paista kahtlane. Lisaks on paljudel meist oma veebikodud, kellel blogi, kellel fotokogu, tihtipeale valime kõige odavama teenusepakkuja ega päri, kas andmekeskus kasutab energia saamiseks fossiilkütust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pandeemia aja piirangute tõttu on veelgi suurem hulk inimesi üle läinud digitaalsele eluviisile, tehes tööd üle veebi, lõõgastudes online -trennitunnis ja lahutades meelt voogedastusmaailmas, kirjutab Lea Larin Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVehmaneni kodumeeskonnal on Soome finaalseerias selg vastu seina\n\n## Põhitekst:\n\nKauhajoki suutis Salo meeskonnaga sammu pidada vaid avaveerandil, seejärel pääsesid väljakuperemehed ette ja hoidsid eduseisu lõpuni. Vehmanen teist kohtumist järjest platsile ei pääsenud, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKauhajoki meeskond on kahekordne tiitlikaitsja, kes tuli Soome meistriks nii 2018. kui ka 2019. aastal. Eelmine hooaeg jäi koroonaviiruse pandeemia tõttu pooleli.\n\nFinaalseeria viies kohtumine peetakse pühapäeval Kauhajoki spordihallis.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome meistriliiga finaalseeria neljandas mängus kaotas Kiur Thomas Vehmaneni koduklubi Kauhajoki Karhu Basket reedel võõrsil Salo Vilpasele 81:92 (21:22, 18:27, 23:26, 19:17). Tiitlikaitsja on nüüd nelja võiduni peetavas seerias mängudega 1:3 taga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEelmine aasta purustas Eestis viimase 60 aasta soojarekordi\n\n## Põhitekst:\n\nRaporti kohaselt oli mullu terves maailmas keskmine õhutemperatuur 1,2 ± 0,1 kraadi kõrgem tööstuseelse perioodi (aastad 1850-1900) keskmisest ja on seega kolme kõige soojema aasta hulgas. Ühtlasi oli Euroopas 2020. aasta ajaloo kõige soojem.\n\nEestis ulatus aasta keskmine temperatuur 8,4 kraadini, samas on norm aga 6 kraadi. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi ütles, et 2021. aasta Eesti keskmine õhutemperatuur on olnud jaanuaris ja märtsis normist veidi kõrgem ning veebruaris normist 1,9 kraadi madalam.\n\n\"Küllaltki korralik talv annab alust arvata, et tänavune aasta temperatuurirekordit ei löö,\" selgitas Krabbi.\n\nViimased aastad purustavad üleilmselt rekordeid\n\nLisaks selgus raportist, et viimased kuus aastat on olnud ajaloo kõige soojemad. Näiteks Venemaal Verhojanskis tõusis temperatuur 20. juunil 38 kraadini. See on kõrgeim temperatuur, mis on registreeritud põhjapolaarjoonest põhja pool.\n\nSamuti tuleb välja, et peamiste kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, ja N2O) kontsentratsioon jätkas kasvu vaatamata emissioonide ajutisele vähenemisele 2020. aastal seoses koroonapiirangutega. Seevastu olid Eestis möödunud aastal kasvuhoonegaaside heited aga jätkuvalt languses, sest põlevkivist elektrienergia tootmine on vähenenud.\n\nMeretaseme tõus näitab maailmas tõusvat trendi. Lisaks suurenevad ka ookeani soojusvarud ja hapestumine, mis vähendavad ookeani võimet kliimamuutusi pehmendada.\n\nToimub ka ulatuslik merejää taganemine, näiteks Arktika minimaalseim jääkatte ulatus oli 2020. aasta septembris ajaloos teisel kohal. Merejää taganes jõudsalt ka Laptevite meres (osa Põhja-Jäämerest – toim.). Antarktika jäämassi vähenemine kiirenes 2005. aasta paiku ning praegu kaotab Antarktika ligikaudu 175–225 gigatonni jääd aastas.\n\nLisaks selgus, et 2020. aasta Põhja-Atlandi orkaanide hooaeg oli erakordselt aktiivne. Orkaanid, ekstreemsed kuumalained, tugevad põuad ja põlengud põhjustasid raporti andmetel kümnete miljardite dollarite ulatuses majanduslikku kahju ja palju surmasid.\n\nVärske raport toob veel välja, et möödunud aasta esimeses pooles registreeriti 9,8 miljonit ümberasumist, mille olid suuresti põhjustanud hüdrometeoroloogilised ohud ja katastroofid tõttu.\n\nMuu hulgas selgus, et koroonakriisi tõttu toimunud katkestused põllumajandussektoris võimendasid ilmastikumõjusid kogu toidu tarneahela ulatuses, mille tulemusel suurenes ebakindlus toidujulgeolekus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas globaalse kliima kohta raporti, mille järgi oli eelmine aasta Eestis alates 1961. aastast kõige soojem. Aasta keskmine temperatuur oli 8,4 kraadi, mis on normist 2,4 kraadi võrra kõrgem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Kapten Ameerika\" saab neljanda osa\n\n## Põhitekst:\n\nTäpseid detaile uue filmi kohta ei jagatud ning teadmata on ka see, kes Kapten Ameerika kilpi kannab, kirjutab Consequence.\n\nVarasemates \"Kapten Ameerika\" filmides on seda teinud Chris Evans. Sama rolli täitis ta ka 2019. aastal linastunud filmis \"Tasujad: lõppmäng\" (\"Avengers: Endgame\") ning teatas seejärel, et edaspidi ta selles rollis enam üles ei astu.\n\nSelle aasta alguses räägiti, et Marvel üritab siiski Evansit ümber veenda, ent seda tulutult.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marvel teatas, et peagi on oodata \"Kapten Ameerika\" (\"Captain America\") neljandat filmi. Stsenaariumi kirjutavad sarja \"The Falcon and the Winter Soldier\" autorid Malcolm Spellmann ja Dalan Musson.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenali väravavahi lihtne eksimus kinkis võidu lähirivaalile\n\n## Põhitekst:\n\nEverton sai ainsa värava kirja Arsenali väravavahi Bernd Leno rumalast veast. Nimelt lõi Evertoni ründaja Richarlison palli karistusala ääre pealt otse Leno sülle, kuid libises seejärel puuriluku sõrmede vahelt ära. Ühtlasi sai Saksamaa väravavaht kirja Inglismaa kõrgliigas karjääri esimese omavärava.\n\nLiigatabelis on Evertonil nüüd 52 punkti, millega jätkab kaheksandal tabelireal. Arsenal on 46 kogutud silmaga üheksas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas Everton võõrsil Arsenali tulemusega 1:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIvo Juurvee: Venemaa luure tegudele tuleb avalikult vastu seista\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa eriteenistuste tegevuse kohta tuleb viimasel ajal uudiseid iga kuu kui mitte isegi tihedamalt. Seetõttu kuulen nii sõpradelt, ajakirjanikelt kui ka oma tudengitelt järjest sagedamini küsimust, mida selle vastu teha. Probleem ei ole tegelikult päris uus, aja jooksul on proovitud mitmeid lähenemisi ning on tekkinud teatud kogemus sellest, mis töötab ja mis ei tööta.\n\n13. veebruaril 2004 kärgatas muidu turvalises ja hästi turvatud Katari pealinnas Dohas plahvatus. Selle tulemusel känkraks tõmbunud autos sai koheselt surma kolm inimest, nende seas eksiilis elanud Tšetšeenia president Zelimhan Jandarbijev. Kaugelt vaadates see erilist furoori ei põhjustanud. Paljugi mis võib juhtuda: justkui kahtlane kant, islamistid, terroristid, võibolla ka emigrantide vaheline arveteõiendamine või mingid võlad.\n\nKatari julgeolekujõududele, mis olid riigi seni terroriaktidest vabana hoidnud, oli juurdlus mõneti ka au küsimus. Pommipanijate auto leiti juba mõne tunniga, terroristidel pandi käed raudu kuus päeva hiljem. Nendeks olid hiljem Vene sõjaväeluure (GRU) ohvitserideks osutunud Venemaa kodanikud Anatoli Jablotškov ja Vassili Pugatšov, kes võeti kinni koos kuriteole viitavate asitõenditega ja Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna esimese sekretäri Aleksandr Fetissoviga.\n\nAjalooline sündmus\n\nTagantjärele tarkusena võib öelda, et tegu oli ajaloolise sündmusega. Justkui selle rõhutamiseks teatas Venemaa välisuureteenistuse (SVR) avalike suhete juht kindral Boriss Labussov pressile, et alates 1959. aastast, kui Saksamaal \"likvideeriti\" Stepan Bandera, ei ole KGB I peavalitsus (ehk NSVLi välisluure) ega selle järeltulija SVR selliseid operatsioone läbi viinud.\n\nSee ei pruukinud küll olla päris tõsi ja ta ei rääkinud GRU eest, kuid pärast külma sõja lõppu Venemaast kaugel selliseid juhtumeid varem teada ei olnud. Kas ja mis tehti 1990ndatel kunagise Nõukogude Liidu piirides, jäi selgusetuks juba toona, näiteks ainuüksi Gruusia riigimees Eduard Ševardnadze elas aastatel 1992, 1995 ja 1998 üle suisa kolm atentaadikatset. Kes iganes neid siis korraldas.\n\nVäike, aga väga rikas Katar oli täis tahet näidata, et oma territooriumil terroriakte ei sallita ja kurjategijad saavad karistuse. Oma ohvitseride aitamiseks ei olnud Venemaal 2004. aastal diplomaatilisi, majanduslikke ega isegi sõjalisi võimalusi. Aga leiti muud võimalused.\n\n28. veebruaril maandusid Valgevenest Serbiasse reisimiseks lennuki vahetamiseks Šeremetevo-2 lennuväljal kaks Katari sportlast. Nende arreteerimise ametlikuks põhjuseks nimetati deklareerimata valuuta vedu.\n\nDiplomaatilise puutumatusega Fetissov saadeti märtsis Katarist välja, väidetavalt sportlaste vabastamise vastu. Jablotškov ja Pugatšov mõisteti juunis eluks ajaks vangi, pärast Katari emiiri ja Venemaa presidendi telefonivestlusega päädinud diplomaatilist tegevust pääsesid nad kodumaale karistust kandma detsembris. Seda nad loomulikult ära ei istunud ja ametlikult kinnitati nende vabastamist järgmise aasta veebruaris.\n\nJärgnenud aastad on toonud kümneid avalikustatud Venemaa luurajate vahelejäämisi eri riikides, lisaks info kogumisele on need olnud seotud ka diversiooniaktide ja mõrvadega.\n\nTuntumad neist on muidugi Aleksandr Litvinenko tapmine Londonis 2006 ja Sergei Skripali mõrvakatse Salisburys 2018. Venemaa teenistustega on – vähemalt avalike allikate põhjal õigustatult – seostatud Emiljan Grebevi mürgitamist Bulgaarias 2015 ja Zelimhan Hangošvili mahalaskmist Berliinis 2019.\n\nHalva mängu juures hea nägu\n\nKerkib loomulik küsimus: mida teha? Enamikul riikidel ei ole luksust olla nii rikkad (ehk sisuliselt äraostmatud), ühtlasi olla Venemaa eest sõjaliselt täiesti kaitstud ja omada nii laiade volitustega julgeolekujõudusid (mis ei pruugi demokraatiaga päris kokku käia).\n\n\"Inimohvritega juhtumite puhul on maha vaikimine tihti võimatu.\"\n\nKüllap on mõnelgi spionaaži puudutaval juhul tavaline lahendus halva mängu juures hea näo tegemine ja juhtumi maha vaikimine, kuid alati pole see võimalik. Isegi Venemaaga muidu väga heades suhetes oleva Serbia president Aleksandar Vucic pidi pärast vene spiooni tabamist oma riigis 2019. aastal pressikonverentsil retooriliselt küsima: \"Mul on meie vene sõpradele ainult üks küsimus. Miks?\" Inimohvritega juhtumite puhul on maha vaikimine tihti võimatu.\n\nDiplomaatiline noot on proovitud tee, aga pole tavaliselt tulemusi andnud. Hea lahendus oleks mõrvade või nende katsete kohtus süüdimõistmine ja otsuste täideviimine. Paraku ei saada neid tavaliselt kätte ja isegi Katari erandi puhul jäi nende karistuseks kõigest kümme kuud, mis on terrorismi kohta vähevõitu.\n\nNagu teadaolevad juhtumid näitavad, on mõrvarid või diversandid kas informatsiooniliselt või logistiliselt sõltuvad Venemaa saatkonna katte all töötavatest luureohvitseridest.\n\nNende PNG-tamine ehk persona non grataks kuulutamine ehk maalt väljasaatmine on üsna kaua praktiseeritud võimalus. Külma sõja ekstreemseim näide oli 105 diplomaatilise katte all töötanud nõukogude luureohvitseri väljasaatmine Ühendkuningriigist 1971. aastal.\n\nKas see aitas? Nagu praegu teame, siis tegelikult mitte. Infokogumises tekkinud aukude täiteks kasutas NSVL teiste idabloki riikide saatkondi Londonis ning brittidele hakkasid lähenema nõukogude saatkondade katte all tegutsevad luureohvitserid kolmandates riikides. Järelikult ei piisanud juba toonases märksa vähem globaliseerunud maailmas tugevatest meetmetest ainult ühes riigis.\n\nÕppetunnid\n\nKas sellest on õpitud? Mõnevõrra küll. Pärast Salisbury mõrvakatset 2018 saadeti pea 30 riigist ja mitmest rahvusvahelisest organisatsioonist koju (või ei pikendatud akrediteeringut) enam kui 150 diplomaatilise kattega Venemaa luureohvitseri.\n\nKas see töötas? Võib-olla mingil määral, kuid kuna samal suvel toimusid Venemaal jalgpalli maailmameistrivõistlused ja oma kodanike võimalikku hukkumist terroriaktides ei tahtnud ükski lääneriik, olid isegi uued suhted Venemaa eriteenistustega kiired tekkima.\n\nKuigi äratuskell tiriseb justkui tihti, ei tohiks seda maha magada ka praegu teatavaks saanud Tšehhi 2014 juhtumi puhul, kus GRU käsi on nähtavasti mängus olnud laskemoonaladude plahvatustes, mis lisaks suurele majanduslikule kahjule tõi kaasa kahe inimese surma.\n\nKuigi mitte meie lähedal, näitab ajalooline kogemus, et ka vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus, kirjutab Ivo Juurvee algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Kulli ajalootund. Kultuur ja poliitika\n\n## Põhitekst:\n\nMulle on kuidagi eriti selgesti meelde jäänud üks kunagine vestlus Lehte Hainsaluga, kes rääkis, kuidas ta Kirjanike liidu Tartu osakonda juhtides 1980. aastate lõpus oli sunnitud suhtlema tollaste julgeolekumeestega-kagebešnikutega (seoses Vanemuise tänava julgeolekumaja üleandmisega kirjanikele).\n\nNimelt oli Lehte Hainsalu püüdnud neile meestele selgeks teha, et poliitika on vaid osa kultuurist, vastaspool oli aga kindlalt veendunud vastupidises: kultuur on vaid osake kõikemääravast Poliitikast. Nii oli võimatu mingitki ühist keelt leida, ütles Hainsalu ohates.\n\nSee sügav väärtuskonflikt meenub mulle liigagi tihti ka meie praeguste poliitikute sõnavõtte lugedes-kuulates, ikka on tunda sedasama, KGB-likule kahtlaselt sarnast primitiivselt politiseeritud, üleolevat-kahtlustavat-pisendavat suhtumist kultuurisse. (Ja 21. sajandi Venemaal on säherdune ülivalvas \"KGB vaateviis\" muudetud lausa ametlikuks doktriiniks).\n\nÜhe esimese isikliku kogemusena kultuuri / poliitika pingeväljadest meenub mulle, kuis algkoolipoisina aastal 1965 nägin pealt Tartu ülikooli põlemist. Peahoone lähistele kogunenud rahvahulk oli sügavas masenduses meie haridustemplit tabanud õnnetuse pärast, samas kui korravalvurite põhimure näis olevat see, et keegi põlengut ei pildistaks ega filmiks, sääraseid katseid püüti lausa paaniliselt takistada...\n\nOlen veendunud, et poliitika on vaid väike osake kogu rikkalikust kultuurist – kui võtta viimast mõistet kõige laiemas mõttes.\n\nAEG on fundamentaalsem protsess kui AJALUGU. Selle on efektselt sõnastanud Hando Runnel klassikalises luuletuses \"Aja-laul\" [1]:\n\nKAS TORNIKELL VÕI TASKU-UUR,\n\naeg kõigis voolab ühesuur,\nkas vägista või venita,\nvõi taevast appi tänita:\nnii ühepikk, nii ühesuur,\nnii tilluke kuis tiksub uur,\nei aita sund, ei aita sõim,\nei aita siin ka rahva võim.\n\nLenini sünnipäev 22. aprillil aga meenutas mulle taas vene 20. sajandi alguskümnendite naljakuninga Arkadi Avertšenko satiirilisi-sarkastilisi följetone Leninist, kus on eriti ilmekalt välja toodud üldinimlike väärtuste ja kitsarinnalise, kinnisideelise poliitiku tohutu vastuolu.\n\nJärgnevas Lenini-palas, mis on Avertšenkol üks suhteliselt pehmemaid, aga samas laetud peenest huumorist-irooniast (loo kirjutamise ajal juunis 1918 polnud punane terror veel õiget hoogu sisse saanud ja veel ilmus isegi mõni opositsiooniline ajaleht-ajakiri), on Kultuuri pandud esindama suur inglise humorist Charles Dickens (1812–1870).\n\nArkadi Avertšenko\n\nMinu suhtumine Leninisse: sümpaatia ja kaastunne\n\nMa olen väga hea inimene.\n\nNäiteks: mul pole mingit vaenu ega tigedust Lenini vastu. Ega ammugi mitte Uljanovi vastu.\n\nMul on temast ainult väga kahju.\n\nMida aeg edasi, seda enam ma tema elu üle juurdlen ja seda enam on mul temast kahju.\n\nMinu meelest on igal inimesel õigus elust mõnu tunda (mina näiteks armastan elumugavusi üle kõige ilmas), ent Leninil seda võimalust pole.\n\nPole tema elus mingeid mõnusid ja tema ühiskondlik positsioon on hoopis veider. Tõepoolest, mis positsioon see küll on – Nõukogude Vabariigi esimees? Vististi on tal seetõttu igav ja sihuke seisund ei paku mingit toitu tema enesearmastusele.\n\nMa saaksin veel aru tsaari ametist – vaat see juba oleks midagi! Ega ma isegi, kui päris aus olla, sellest ametist ära ütleks, ja usun, et minust saaks täitsa korralik tsaar.\n\nMida ühelt tsaarilt tahetakse? Tervet mõistust ja kodumaa-armastust. Mina ei taha tähti taevast alla tuua, aga tervet mõistust mul jätkub ja kodumaa-armastus on nii suur, et ma võib-olla öösiti nutan, ainult et keegi ei saa sellest teada.\n\nNo nõnda: tsaar on niisiis kindel amet, ja kirjanik on samuti kindel amet (maksab muudkui ajalehtede trahve), ja kindral on niisama kindel amet (müüb muudkui Nevskil ajalehti) ja vürstki on kindel amet (müüb muudkui vanu asju).\n\nAga Nõukogude Vabariigi esimees – see on lihtsalt tüütu elukutse. Pole seal elu ega kutset.\n\nMind huvitab väga, mis elu see Lenin üldse elab: mida ta sööb (ja kui palju ja kas mõnuga), mida ta loeb, kunas ta heidab magama ja kas ta ka naerab vahel?\n\nMa arvan, et ei naera. Ning tal endal on igav elu ja teistelgi tema kõrval on igav.\n\nMulle tundub, et Lenin on inimesena ehtne kuivik, ja kui ta peakski need read läbi lugema, siis ei suuda ta mõista, et ma tunnen talle kaasa puhtinimlikult, nagu vend vennale. Tõenäoliselt läheks ta veidi närvi, kehitaks õlgu ja ütleks oma kuival kiretul häälel:\n\n\"Mis imeloom see Avertšenko küll on! Loed, loed, ja kuidagi ei saa aru, millisel parteilisel platvormil ta asub?\"\n\nPole mul mingit platvormi, jumala eest... Noh, ütleme näiteks nagu siis, kui kaks inimest juhtuvad metsas kokku ja üks näeb, et teine tukub teraval oksajändrikul, mis torgib ta külge. Ja see üks tunneb teisele kaasa puhtinimlikult, parteitult ja täiesti fraktsiooniväliselt.\n\nKuulge, kodanik Lenin, kas te mind tõepoolest kunagi ei kadesta? Kas teate näiteks, kuidas ma saatsin mööda eilse päeva? Kas jutustan? Olgu.\n\nTõusin varakult – hommik oli ilus, soe ja päikesepaisteline. Mõtlesin endamisi: eile tegin tööd ja üleeilegi vehkisin tööd teha – täna ei saa mind küll keegi tööle sundida! Võtan kätte ja hulgun niisama, töö peale mõtlemata mööda ilma ringi.\n\nPesin end külma veega ja korskasin seejuures nagu noor sälg. Jõin teed ja näksisin kõrvale valgest jahust kuklit, mille olin Petrogradi kommuunist salaja pihta pannud. Lugesin läbi kaks ajalehte – pahempoolse ja parempoolse. Mõlemas sõimati nõukogude võimu nii hullusti, et oli kohe päris piinlik lugeda. Astusin tänavale – kui palju valgust, päikest ja soojust! Vaat mis tähendab \"normeerimata produkt\"!\n\nOstsin lillemüüjalt kimbu kevadisi kannikesi. Nuusutasin neid. Jälgisin vastutulevaid noori neide ja daame. Kas teate, härra Lenin, et tänaval tuleb vastu üpris veetlevaid kaunitare? Kahju, et teie ei vaata neid kunagi nii-öelda ilma parteilise platvormita. Ega ma peagi silmas teab mis siivutuid mõtteid, kuid on lihtsalt meeldiv vaadata värsket naisenägu ja mustas võrksukas kaunilt kumerduvat sihvakat säärt.\n\nVaatasin samuti postkaarte vitriinides. Üsna hästi tehtud. Neid on hakatud nüüd korralikult trükkima, kõik detailid tulevad täpselt välja. Vaatasin fotosid ja kinokuulutusi. Ühe filmi nimi on \"Mees, kes tappis\". Mängib näitlejanna Leštšinskaja [2]. Ilus naine. Peaks minema vaatama, mis film see säärane on.\n\nKeerasin Mere puiesteele. Bushi juures oli välja pandud gravüür: hiigelsuur kuningliku lakaga lõvi. \"Kuningliku\" asemel ei tohiks siin kuidagi öelda \"esimehe lakk\". Puhtatõuline, sinder. Ja äkki tuli mul isu loomaaeda minna – mulle hirmsasti meeldivad kõiksugu kiskjad. Ja kes sai mind keelata – olin Petrogradi kommuuni piirides vaba nagu lind.\n\nLõunatasin kaukaasia restoranis. Trehvasin kokku ühe vana sõbraga, sõime šašlõkki ja praetud tuurakala ning kaukaaslasest petis pakkus koguni maitsvat veini. Väga kallis oli küll, aga mis seal ikka, seesinane följeton peaks need kulud vist katma.\n\nMuide, härra Lenin, küsiksin teilt omavahel: miks te ei võiks viinamüüki vabaks lasta? Sest kes tahab juua, joob ikka, halb on vaid see, et tuleb hiigelsummasid välja laduda. Mulle tundub, et ehk on muudki hinnad seepärast nii hirmus kõrgele kruvitud, et kõik tahavad joomiseks raha teenida. Võtke üks joodikust käsitööline. Varem teenis ta viis rubla päevas ja sellest piisas, sest pool liitrit viina maksis 23 kopikat. Aga nüüd nöörib ta klienti saja rublaga, sest pudel piiritust maksab 200 rubla... Ja kust see käsitööline muidu leibagi saaks: leivamüüja küsib 10 rubla naela jahu eest selsamal põhjusel: viina peale kuluvad sajalised.\n\nÕigem oleks küll viinamüük vabaks lasta – säärane on minu kompetentne arvamine.\n\nJah, ülepea tuleksin ma teie nõunikuks, ainult et te ei taha mind ära kuulata. Ei suuda ma seista parteilisel platvormil, tee või tina.\n\nEnt tulgem oma lammaste juurde tagasi [3], nagu armastasid elegantselt öelda meie endised liitlased.\n\nPärastlõunal läksime sõbraga operetti vaatama – näitlejad mängisid kenasti, ka muusika oli meeldiv, kerge ja joovastav nagu šampanja.\n\nKoju tulin ma jalgsi – hakkas kätte jõudma imeilus valge öö –, tegin endale kerge eine kommuunist näpatud vasikalihast ja juustust, jõin pudeli salakaubana saadud õlut ja heitsin voodisse.\n\nKas arvate, et nüüd olid selle laheda päeva lõbud minu jaoks ammendatud? Veel mitte!\n\nEes seisis kõige tähtsam – minu öökapil on \"Pickwick-klubi järelejäänud paberite\" köide [4] – vaat see, lubage teile ette kanda, on tõeline nauding, millele pole siinilmas võrdset! Pea kohal põleb rahulikult (viimasel ajal on miskipärast vähe tulistamist) helesinise varjuga lamp. Toas hõljub kerget värskete sirelite lõhna – esikus seisab kimbuke, mille tõi mulle üks minu tagasihoidliku talendi tagasihoidlik austajanna. Aitäh talle, aitäh Dickensile, aitäh elektrijaama töölistele, andku jumal neile tervist selle eest, et nad saadavad mulle Dickensi lugemiseks valgust. Kui kunagi peaks tulema kontsert elektrijaama tööliste toetuseks, olen kindlasti nõus seal esinema...\n\nJust selle mõtte juures libiseb raamat vaikselt minu lõtvunud käte vahelt välja, ma keeran teise külje ja... soovin teilegi, härra Lenin, kõigest hingest niisama rahulikku und.\n\nNõnda: oli see siis paha, et ma selle päevakese nii muretult mööda saatsin? Ent teie? Kuidas teie oma päevi mööda saadate? Küllap on teil seal üks lõputu möll ja muretsemine. Kõik need telefonikõned otseliinidel, ettekanded, formularid, korralagedus ja sebimine. Varahommikust peale ei jõua lehtegi korralikult lugeda või rahulikult teed juua, alailma ilmub mõni Sverdlov või Prošjan oma tüütute nõudmiste, teadaannete ja aruannetega. Ja sealsamas helistatakse, et kusagil eeslinnas käib näljamäss, ja samas üritab Mirbach Tšitšerini kaudu mingit diplomaatilist riugast läbi suruda.\n\nNii ei jõua te loomaaeda minna ega Dickensit lugeda. Kus siis olekski aega Dickensi jaoks, kui punaarmeelased nõuavad suuremat palka ja toidunorme, kui töölised nõuavad Asutavat Kogu ning ühekorraga kimbutavad Skoropadski, kornilovlased ja sakslased.\n\nOns mahti vitriinide, postkaartide ja võrksukkades naisejalgade jaoks, kui üks laevastik on surutud Neeva suudmesse, teine Novorossiiskisse, madrused aga ei kuula kedagi ja nõuavad tagasi Dõbenkot [5] või veel tont teab mida, mida ihkab tujukas madrusehing.\n\nLenin, mu vend! Miks teile seda kõike tarvis on? Nagunii läheb kogu see värk sohu ja rappa ja kõik ainult kiruvad ja vannuvad.\n\nMiks meil, lihtkodanikel, on õigus elada oma elu, aga teil pole seda õigust ollagi?\n\nKurat temaga, selle sotsialismiga, mida keegi ei taha, millest kõik ära pööravad nagu lapsed kastoorõli lusikast.\n\nHeitke kõrvale kõik need igavad ja tuimad kohustused, jätke nad professionaalide hooleks ja hakake samasuguseks vabaks ja sõltumatuks inimeseks, muretuks linnuks, nagu olen seda mina... Jalutame koos mööda soojust õhkuvaid tänavaid, vaatame värske jumega naisenägusid, imetleme lõvisid, karusid, sööme šašlõkki kaukaasia veinikeldrites ja loeme suurt tarka Dickensit – seda head väikekodanlast, kelle näol särab jumalik naeratus.\n\nÄrge pange minu ettepanekut pahaks, sest ainuüksi südameheadus ja siiras sümpaatia innustasid selle läkituse autorit –\n\nArkadi Timofejevitš Avertšenkot.\n\nEsmatrükk: Новый Сатирикон, №12, июнь 1918\nTõlkinud Aivar Kull\ntõlke esmatrükk: Rahva Hääl 19. juuni 1993\n\n[1] Hando Runnel, \"Punaste õhtute purpur\", Eesti Raamat, Tallinn 1982, lk 56\n[2] Nonna Leštšinskaja (1893-1977). Tummfilm \"Mees, kes tappis\" (teise pealkirjaga \"Miss Mary\", 1918) on muide tänaseni säilinud.\n[3] \"Tulgem oma lammaste juurde tagasi\" – prantsuse kõnekäänd (revenons à nos moutons), mida kasutatakse teemast kõrvalekaldumise puhul.\n[4] Dickensi \"Pickwick-klubi järelejäänud paberid\" (I-II) on eesti keeles ilmunud Marta Sillaotsa vahendusel aastatel 1948 ja 1996.\n[5] Pavel Dõbenkost (lasti maha 49 aastaselt 29. 7. 1938) on ülevaatlik artikkel eestikeelses Vikipeedias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aivar Kull avab oma Ajalootunni-sarja järjekordses loos kultuuri ja poliitika vastasseisu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: keha ei pidanud sellele mängule vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Keha ei pidanud sellele mängule vastu. Andsin endast kahes esimeses setis 110 protsenti. Teise seti lõpus hakkas õlg haiget tegema ja kolmanda seti alguses ei saanud ma alaselja tõttu tõrjudes isegi ette kummardada,\" rääkis Kontaveit Delfile.\n\n\"Mängu poolest oli veerandfinaal kõige parem. Võib-olla serv polnud nii hea kui eelmises mängus. Üldiselt pole ma ehk oma parimaid mänge mänginud, aga küllaltki korralikku tennist ikkagi. Kahju, et selg, õlg ja parem jalg alla andsid, enne kui mäng päris läbi sai.\"\n\n\"Olen neli korda järjest kaotanud väga-väga heale mängijale. Ma ei oska öelda top 10 mängijate seast kedagi, kes oleks mulle meeldivad vastased. Nad on kümne seas põhjusega,\" ütles Kontaveit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Stuttgardis peetaval WTA 500 taseme tenniseturniiril veerandfinaalis maailma seitsmendale reketile, valgevenelanna Arina Sabalenkale kaotanud Eesti esireketi Anett Kontaveiti (WTA 27.) sõnul ei pidanud tema keha mängule vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiguspäevade hüvitamise muudatus kehtib selle aasta lõpuni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Haiguspäevade varasem hüvitamine annab inimestele võimaluse juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, kaotamata oluliselt oma sissetulekutes,\" ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.\n\nVõimalike nakkusohtlike kontaktide vähendamiseks saavad muudatuse alusel samadel tingimustel haigushüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.\n\n\"Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on vajalik meie kõigi vastutustundlik ja terviseteadlik käitumine,\" lisas Kiik.\n\nCOVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe alates teisest kuni viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast.\n\nKui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis muudatusega pikendatakse haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni 2021. aasta lõpuni. Haigekassale eraldatakse haiguspäevade varasema hüvitamisega seotud kulude katteks 12 miljonit eurot.\n\nSeadusega luuakse ka võimalus COVID-19 haigusega seonduvate kulude hüvitamiseks tervishoiuteenuse osutajatele. Näiteks üldarstiabi osutajatele saab hüvitada täiendava personalikulu, nimistuväliste patsientide teenindamise lisakulu, kindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi kulu, patsiendi seisundist tuleneva lisauuringu ja -protseduuri kulu ning vaktsineerimisteenuse osutamise kulu.\n\nPerearsti nõuandeliini teenuse osutajale saab hüvitada kõnede arvu kasvust tingitud lisakulu. Kiirabibrigaadi pidajale saab hüvitada täiendava personalikulu ja lisabrigaadide teenuse osutamise kulu. 2021. aasta lisaeelarvega eraldatakse haigekassale selleks täiendavalt 59,3 miljonit eurot.\n\nSamuti tehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses muudatused, mis on seotud digitaalse immuniseerimise tõendi kasutuselevõtuga. COVID-19 vaktsineerimistõend on lahendus, mis võimaldab Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritutel tõendada tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infosüsteemi esitatud COVID-19 vaktsineerimise info tõesust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maist jõustuvad seadusemuudatused, millega pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni 2021. aasta lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga: Barcelona viigistas Peterburi Zeniidiga, CSKA sai teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAvakohtumise 76:74 võitnud Peterburi Zeniit juhtis ka seekord esimese veerandi järel 16:13, kuid jäi poolajapausiks tagaajaja rolli 29:38. Tugev kolmas veerand tõi Zeniidi aga tagasi mängu ning otsustavat neljandikku alustati 48:48 viigiseisult. Neljandat veerandit juhtis valdavalt Barcelona, kuid kaugemale kuuest silmast Zeniit vastast ei lasknud. 40 sekundit enne lõpuvile oli tablool 66:66 viigiseis ning kuna keegi rohkem ei skoorinud, läks mäng lisaajale, kus tasavägine kohtumine jätkus. Veel 38 sekundit enne matši lõppu oli seis 76:76, kuid seejärel tegi Barcelona otsustava spurdi.\n\nBarcelona parim oli 22 punktiga Brandon Davies, keda toetas 15 kogutud silmaga Cory Higgins. Peterburi Zeniidi resultatiivseim oli üleplatsimehena 23 punkti visanud Kevin Pangos. Barcelona võit tähendab, et veerandfinaalseeria on 1:1 viigis.\n\nPäeva teises kohtumises alistas Moskva CSKA kindlalt Fenerbache. Kui avakohtumises oli tulemuseks 92:76, siis seekord 78:67. Veerandfinaalseeria peetakse kolme võiduni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliiga play-off 'i teises mängus alistas Barcelona koduväljakul lisaaja järel Peterburi Zeniidi tulemusega 81:78. Moskva CSKA sai tulemusega 78:67 teist korda jagu Fenerbahcest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.