messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoondkeskmised reitingud: Reformierakond juhib, EKRE jättis Keskerakonna selja taha\n\n## Põhitekst:\n\nVõttes aluseks kolme uuringufirma Norstat Eesti, Turu-uuringute AS-i ja Kantar Emori viimased aprillikuised küsitlused, oli aritmeetilise koondkeskmisena kõige populaarsem erakond Reformierakond 29 protsendiga. Märtsis ja veebruaris oli peaministripartei koondkeskmine reiting 30 protsenti.\n\nKui märtsis jagasid võrdselt 19 protsendi suuruse koondkeskmise toetusega teist-kolmandat kohta Keskerakond ja EKRE, siis aprillis tõusis EKRE koondkeskmine toetus 21 protsendile ja nad on teisel kohal.\n\nKeskerakond säilitas küll oma 19 protsendi suuruse koondkeskmise toetuse, kuid EKRE tõus tähendas neile aprillis edetabelis kolmandaks jäämist.\n\nNeljandal kohal on 13 protsendi suuruse koondkeskmise toetusega parlamendiväline erakond Eesti 200. Kuu varem oli nende koondkeskmine toetus 14 protsenti.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna koondkeskmine toetus oli aprillis seitse protsenti, kuu varem oli neil toetajaid kaheksa protsenti.\n\nIsamaa koondkeskmine toetus oli endiselt valimiskünnise piiril ehk viis protsenti.\n\nRoheliste koondkeskmine oli kaks protsenti (kuu varem kolm) ja Tulevikuerakonnal üks protsent.\n\nMullu augustis hakkas ERR-i uudisteportaal uuringufirmade ettepanekul avaldama erakondade agregeeritud ehk koondkeskmisi toetusi, mis haaravad enda alla kolme Eestis regulaarselt erakondade toetusi mõõtva uuringufirma küsitlusi. Arvestades võimalikke statistilisi veapiire, võivad uuringufirmade (Norstat, Turu-uuringute AS ja Kantar Emor) individuaalsed tulemused erineda kuni kolm protsenti.\n\nUuringufirmad viivad küsitlusi läbi ka erinevate metoodikatega - Norstat teeb valdavalt telefoniküsitlust, kuid lisab sinna juurde ka veebipaneeli. Turu-uuringute AS küsitleb pooled inimesed näost-näkku ja pooled veebis, uuest aastast pooled telefoni teel ja pooled veebis. Emor viib küsitluse läbi veebipaneelis. Erinevate uuringufirmade küsitlusi kokku võtvad agregeeritud reitingud on kasutusel paljudes riikides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme uuringufirma koondkeskmiste reitingute järgi on populaarseim erakond Reformierakond, kuid varem Keskerakonnaga võrdse toetusega olnud EKRE on nüüd teisel ja Keskerakond kolmandal kohal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA andis loa taasalustada J&J vaktsiini manustamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme jõudnud järeldusele, et teadaolev ja võimalik kasu Janssen COVID-19 vaktsiinist kaalub üles selle teadaolevad ja võimalikud riskid 18-aastaste ja vanemate isikute puhul,\" märkis haiguste kontrolli ja ennetemise keskus avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tervishoiuvõimud andsid reedel loa taasalustada kaitsesüstimist koroona vastu Johnson & Johnsoni vaktsiiniga, mille kasutamine oli peatatud seoses murega tromboosiohu pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa tõstab tänavust majanduskasvu prognoosi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jaanuaris ennustasime kasvuks 3,0 protsenti. Praegused andmed näitavad, et see saab olema isegi veidi kõrgem,\" lausus Altmaier usutluses meediagrupile Funke.\n\nEuroopa suurim majandus kukkus 2020. aastal 4,9 protsenti, kui piirangud pandeemia ohjeldamiseks tabasid mitmeid sektoreid.\n\nMajandusministeerium kavatseb sisemajanduse koguprodukti uuendatud prognoosi avalikustada teisipäeval.\n\n\"On põhjust olla optimistlik,\" märkis Altmaier oodatust parematele näitajatele viidates.\n\nTa tunnistas samas, et koroonavastased piirangud, mida Saksamaal kolmanda nakatumislaine ohjeldamiseks nädalavahetusel karmistatakse, on eriti rängalt tabanud sektoreid nagu jaekaubandus, toitlustus ja hotellid.\n\nSaksamaa majandus jõuab pandeemiaeelsele tasemele hiljemalt 2022. aastal, lubas Altmaier.\n\nMöödunud nädalal hoiatasid Saksa juhtivad mõttekojad, et praegune pandeemialaine pidurdab majanduse taastumist, kuid pakkusid tänavuseks kasvuks siiski 3,7 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa valitsus kavatseb tõsta tänavust majanduskasvu prognoosi, sest tööstus on koroonapandeemiast tingitud langusest hästi kosumas, ütles laupäeval majandusminister Peter Altmaier.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa alustas MM-turniiri magusa võiduga Norra üle\n\n## Põhitekst:\n\nNorra jõudis avapoolajal korduvalt viigiseisuni ja korra olid tablool võrdsed numbrid ka teisel poolajal (18:18), kuid juhtima skandinaavlased ei pääsenud ja suurema osa mängust oli mõne väravaga peal Prantsusmaa.\n\nEelmisel kümnendil kolm korda maailmameistriks kroonitud Prantsusmaa asus ühtlasi E-alagruppi juhtima, sest teises avavooru mängus oli Šveits parem Austriast 28:25 (13:13). Esimese vooru järel alagrupis viimasele positsioonile jäänud Norra jõudis kahel eelmisel MM-il finaali.\n\nMärksa rõõmsamates toonides algas Norra naaberiigi Rootsi turniir. Esimeses mängus saadi Põhja-Makedooniast jagu lausa 32:20 (16:11). Juba kolmapäeval olid G-grupi esimese kohtumise pidanud võõrustaja Egiptus ja Tšiili. Egiptus võitis 35:29 (18:11).\n\nIslandi koondis kaotas F-grupi avavoorus Portugalile 23:25 (10:11) ning Alžeeria oli kahe Aafrika riigi duellis parem Marokost 24:23 (8:15).\n\nH-grupis viigistas Valgevene Venemaa käsipalliliidu meeskonnaga (Venemaa tohi dopingukaristusena koondisena suurvõistlustel osaleda) 32:32 (15:15) ning Sloveenia alistas Lõuna-Korea lausa 51:29 (25:16).\n\nReedel peavad oma avamängu mitu favoriitide hulka kuuluvat meeskonda nagu Taani, Hispaania, Saksamaa ja Horvaatia. Taani (D-grupp) kohtub Bahreiniga, Hispaania (B-grupp) läheb vastamisi Brasiiliaga, Saksamaa (A-grupp) Uruguayga ja Horvaatia (C-grupp) Jaapaniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Egiptuses alanud käsipalli maailmameistrivõistluste teise võistluspäeva keskses lahingus sai Prantsusmaa koondis jagu Norrast 28:24 (13:13).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBaskonia kaotas Maccabile, Raieste endiselt pingil\n\n## Põhitekst:\n\nBaskonia asus mängu 6:0 juhtima, aga avaveerandi võitis siiski Maccabi, kes suutis väikest edu hoida lõpuvileni. Iisraeli klubi jaoks oli tegemist kolmanda võiduga järjest Baskonia üle.\n\nRaieste kuulus Baskonia koosseisu, kuid taas mänguaega ei teeninud. Viimati käis ta Euroliigas platsil enam kui kuu aega tagasi ehk 4. detsembril Istanbuli Anadolu Efese vastu.\n\nVõitjate paremad olid Elijah Bryant ja Othello Hunter 14 punktiga. Baskoniale tõi 19 punkti ja kaheksa resultatiivset söötu Pierria Henry. Alec Petersi arvele kogunes 18 silma.\n\nLiigatabelis asuvad Maccabi ja Baskonia kõrvuti 12. ja 13. kohal. Mõlemal on üheksa võitu ja 11 kaotust. Juhivad Moskva CSKA (15-4), Barcelona (13-6) ja Madridi Real (12-6).\n\nÜlejäänud neljapäevastes mängudes alistas Anadolu Efes kodus Moskva oblasti Himki 99:60 (26:19, 26:17, 23:10, 24:14) ning Milano Olimpia oli võõrsil parem Berliini Albast 84:70 (13:18, 29:16, 22:22, 20:14).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpalluri Sander Raieste koduklubi Baskonia kaotas Euroliiga 20. voorus võõrsil Tel Avivi Maccabile 82:91 (21:26, 22:21, 17:21, 22:23).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMets jäi Saudi Araabias üheksandal üleminutil võidust ilma\n\n## Põhitekst:\n\nAl-Ettifaq läks viiele üleminutile vastu 1:0 eduseisus. Al-Ettifaq kinkis aga vastastele penalti, viiest üleminutist sai üheksa ning lõppes see kohtumine 1:1 viigiga. Mets sai kirja traditsioonilise täismängu, vahendab Soccernet.ee.\n\nVahepealne võidukas periood on Al-Ettifaqi üsnagi lubava tabeliseisu oluliselt kehvemaks muutnud. 13 vooru järel leitakse end 18 punktiga tabelis kaheksandalt realt. Liider on 25 punktiga Al-Hilal, aga nendel on üks mäng vähem peetud.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Saudi Araabias kestaksid jalgpallimängud 88 minutit, siis oleks Karol Metsa koduklubi Al-Ettifaq viimasest kolmest mängust võtnud ühe punkti asemel neli. Paraku anti neljapäeval üleminutite väravast Al Batini vastu võit käest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIisraelis on vaktsineeritud üle kahe miljoni inimese\n\n## Põhitekst:\n\nValitsusjuhi sõnul \"paistab tunneli lõpus valgus\".\n\n\"Iisraelist saab esimene kroonikriisist väljunud riik. Me näeme valgust tunneli lõpus,\" ütles peaminister.\n\n\"Minu vaktsineerimisega ületati kahe miljoni piir,\" ütles Tel Avivi lähedal asuvas Ramla linnas esimese vaktsiiniannuse saanud 22-aastane Margaret Alsoso.\n\nKogu maailmas nüüdseks manustatud koroonavaktsiini doosidest on 95 protsenti manustatud 10 riigis, ütles maailma terviseorganisatsioon (WHO) neljapäeval ja kutsus üles vaktsiini õiglasemalt jagama.\n\nKasutatud vaktsiinidooside arvult on esikümnes USA, Hiina, Suurbritannia, Iisrael, Araabia Ühendemiraadid, Itaalia, Venemaa, Saksamaa, Hispaania ja Kanada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraelis on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud üle kahe miljoni inimese, teatas neljapäeval peaminister Benjamin Netanyahu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n18-aastane Markus Ilver liitub USA korvpalli tippülikooliga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu eesmärk on alati olnud mängida kõrgkooli korvpalli, alates hetkest, kui tulin Ühendriikidesse korvpalli mängima,\" ütles Ilver USA tudengispordile pühendunud portaalile 247sports.com. \"Wisconsini mängustiil ja liiga sobivad mulle perfektselt.\"\n\n\"Nad näevad minus ääremängijat. Neile meeldib minu viskeoskus, nad otsivad tarku mängijaid ja nad näevad seda ka minus. Neil tundub olevat suurepärane kooslus ja tahan väga sellesse kuuluda.\"\n\nViimati Western Reserve'i akadeemias Ilverit juhendanud Pete Hutchins peab samuti Wisconsinit sobivaks valikuks. \"Ta on täpselt selline talent ja inimene, keda me siin Western Reserve'is tahame ning ma tean, et Badgersi [Wisconsini võistkonnanimi] fännid hakkavad teda samamoodi armastama.\"\n\nWisconsini ülikooli on alates 1990. aastate lõpust pea eranditult pääsenud NCAA finaalturniirile ning 2015. aastal ka finaali. Ainus esikoht jääb küll 1941. aastasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallur Markus Ilver lõi käed Wisconsini ülikooliga, kelle korvpallimeeskond kuulub NCAA liiga paremikku. 18-aastane Ilver on mängib teist hooaega USA keskkoolikorvpalli, kuid kevadel saab see teekond läbi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUute meetmete järgi ei pea Eestis eneseisolatsiooni jääma kolmest riigist saabujad\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus muutis nakatumisnäitaja piiri, millest alates tuleb jääda pärast Eestisse saabumist eneseisolatsiooni - see tõsteti 150-le. Samuti kehtestati kõrge koroonaviiruse nakkusriskiga riikidest Eestisse sisenemise eelse ja järgse testimise kord.\n\nAlates reedest rakendub Eestisse saabumisel kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.\n\nPerioodil 15. kuni 24. jaanuar rakendub liikumisvabaduse piirang järgmistest riikidest saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti kümnepäevane liikumisvabaduse piirang.\n\nLiikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul: Island, Kreeka ja Soome.\n\nVastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta inimestele, kes on järjest viimase kümne päeva jooksul viibinud Eesti, Leedu või Läti territooriumil ning saabunud Leedust või Lätist Eestisse, juhtudel kui:\n\n(1) inimene on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne või on teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab püsima eneseisolatsioonis;\n\n(2) inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel Eestisse saabujal ei ole eelnevat kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.\n\nÜhendkuningriigist Eestisse saabujatele kehtestas valitsus alates 1. jaanuarist täiendava kohustuse teha kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonatest, mille tulemus on negatiivne. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Samuti rakendub Ühendkuningriigist saabujatele kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus. Reegel kehtib ka siis, kui Ühendkuningriik on olnud Eestisse saabumisel transiitriigiks. Eneseisolatsiooni perioodi on võimalik lühendada, kui lisaks esimese testi negatiivsele tulemusele on ka seitsmendal päeval pärast saabumist tehtud kordustesti tulemus negatiivne.\n\nAlates reedest kehtib Eestisse saabumisel ka eneseisolatsiooni aja lühendamiseks uus kord:\n\n1) inimesed, kes ei soovi olla kümne päeva pärast Eestisse saabumist eneseisolatsioonis, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis, kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb kümnepäevasest isolatsioonikohustusest ennetähtaegselt, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed;\n\n2) inimesed, kes ei ole teinud testi kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist, võivad teha Eestis esimese testi kohe pärast riiki saabumist ning teise testi mitte varem kui kuus päeva pärast esimest testi tegemist. Kümnepäevase isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.\n\nIsolatsiooni lühendamise alusena arvestatakse vaid teste, mis on tehtud RNA määramisel PCR meetodil ning mille tegemist ning negatiivset tulemust suudab reisija tõendada. Väljavõte testi tulemusest peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ning sellele peab olema märgitud testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase rekvisiidid, testi metoodika (PCR) ning testi tulemus. Teisele testile registreerimiseks saavad piirületajad pöörduda avaliku testimise kõnekeskusesse (678 0000).\n\nEuroopa Liidu Nõukogu soovituses oleva kolmandate riikide nimekirja alusel on võimalik Eestisse reisida: Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ehk saabudes Lõuna-Koreast ja Jaapanist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus muutis neljapäeval Eestisse sisenemise ja eneseisolatsiooni meetmeid ning nende järgi ei pea alates reedest enda liikumist piirama Islandilt, Soomest ja Kreekast Eestisse saabujad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa sportlased tahavad kuldmedaleid kaela \"Katjuša\" saatel\n\n## Põhitekst:\n\nRiiklike dopingupattude tõttu on Venemaal hulganisti kehtivaid karistusi ja piiranguid ning teiste seas ei tohi koondised kasutada suurvõistlustel oma lippu, hümni ega muud sümboolikat.\n\nVenemaa koondisena ei saa riigi sportlased esineda ei tänavustel Tokyo olümpiamängudel ega järgmise aasta Pekingi taliolümpiamängudel, vaid peavad tegema seda neutraalsete sportlastena.\n\nHümni asemel hääletas Venemaa olümpiakomitee sportlaskomisjon soovitud looks Teise maailmasõja ajal populaarsust kogunud loo \"Katjuša\".\n\nSelle pealkiri on kahetähenduslik, sest kuigi otsesõnu räägib pala tütarlapsest nimega Katjuša (Jekaterina), siis sama nime kandsid sõja ajal ka Nõukogude Liidu raketiheitjad\n\n\"Muusika osas oli palju võimalusi, isegi moodsate lugude seas,\" kommenteeris sportlaskomisjoni vehklejast juht Sofia Velikaja Venemaa meedias. \"Aga me leppisime suure häälteenamusega \"Katjuša\" kasuks.\"\n\nHetkel pole veel teada, kas \"Katjuša\" ka päriselt asendushümniks kinnitatakse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa sportlaskond soovib järgneva kahe aasta jooksul võistlustel keelatud hümni asemel kuulda populaarset patriootilist laulu \"Katjuša\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAa põlengu kustutamise ajal varastati politseiautolt vilkur\n\n## Põhitekst:\n\nPäästjad, politseinikud ja meedikud aitasid põlevast hoonest välja kokku 44 pansionaadi elanikku.\n\nJõhvi politseijaoskond palub inimestel, kes 12. jaanuaril Aa küla pansionaadis tulekahju ajal politseiautost vilkuri vargust pealt nägid või sellest midagi teadsid, pöörduda Kohtla-Järve vanempiirkonna politseiametniku Sofia Sarapi poole, kirjutades e-posti aadressile sofia.sarap @ politsei.ee või helistada telefonil 5346 8034.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval põles Ida-Virumaal Aa külas Männiku pansionaat, kolm inimest sai surma. Samal ajal kui operatiivteenistused inimeste elu eest võitlesid, varastas keegi sündmuskoha lähedal seisnud politseiautolt vilkuri, vahendas ERR-i venekeelne portaal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa kehtestab laupäeva õhtust üleriigilise komandanditunni\n\n## Põhitekst:\n\nMeede jääb jõusse vähemalt kaheks nädalaks, ütles peaminister pressikonverentsil.\n\nPraegu on suuremas osas Prantsusmaast komandanditund algusega kell kaheksa õhtul, kuid riigi idaosas, kus nakkusjuhte rohkem, kehtib juba praegu liikumiskeeld kuuest alates.\n\nCastex ütles, et koroonaviiruse leviku kardetud hoogustumist pärast aastavahetust õnneks ei juhtunud, aga kui olukord jälle halveneb, kehtestatakse kohe uued piirangud.\n\nOlukord Prantsusmaal on kontrolli all, kinnitas ta, kuid ikka veel väga habras.\n\nKoolid jäävad avatuks, aga siseruumides sportimine keelatakse taas.\n\nPeaminister ütles ka, et Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest saabuvad inimesed peavad esitama Prantsusmaale sisenedes negatiivse koroonatesti, mis ei tohi olla vanem kui 72 tundi ja neil tuleb seitsmeks päevaks eneseisolatsooni jääda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse valitsus kehtestab laupäeva õhtul kella kuuest alates igaöise üleriigilise liikumiskeelu korooaviiruse leviku pidurdamiseks, teatas peaminister Jean Castex neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Tänak: Monte Carlot tuleb võtta avatud meelega\n\n## Põhitekst:\n\n2020. aasta Monte Carlo rallil sooritas Tänak Hyundaiga debüteerides suurelt kiiruselt hirmuäratava avarii, kuid taastus sellelt kiirelt ja tõusis järgmisel etapil Rootsis juba pjedestaalile.\n\n\"Eelmine aasta jääb juba nii kaugele,\" lausus ta väljaandele DirtFish. \"See polnud mu esimene avarii ja arvatavasti ei jäänud ka viimaseks, kuid tänavust aastat see ei mõjuta.\"\n\n\"Sel aastal on Monte üsna erinev. On mõned uued katsed ja me ei tohiks eelmisel aastal kasutamata jäänud kilometraažist puudust tunda.\"\n\nTänaku sõnul on masinat aasta jooksul korralilikult edasi arendatud. \"Võrreldes eelmise aastaga on meil üsna erinev auto. Tegime palju tööd ja arendasime pidevalt, nii et eks näis.\"\n\nEnne mullust katkestamist oli Tänak jõudnud Monte Carlos kolm korda järjest pjedestaalile, kuigi mitte selle kõige kõrgemale astmele. \"Seda võistlust tuleb võtta väga avatud meelega,\" leidis ta.\n\n\"Asi ei ole puhtalt esituses, vaid kogu aeg tuleb lisaks mõelda ja asjades selgusele jõuda, näiteks rehvivaliku osas. Sel rallil on kogemustest kindlasti abi ja kui oled näinud erinevaid tingimusi, siis saab asjale kindlasti sirgjoonelisemalt läheneda.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänaku sõnul ei mängi eelmisel aastal Monte Carlol rallil kogetud õnnetus enam mingit rolli ning Hyundai auto on nüüd tuttavam ja parem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPiirangud Harjumaa ja Ida-Virumaa söögikohtadele leevenevad esmaspäevast\n\n## Põhitekst:\n\nSöögikohad võivad esmaspäevast lahti olla kell 6 kuni 19.\n\nKohalviibijatele kehtib 2+2 reegel ja ruumi täituvus ei tohi ületada 25 protsenti.\n\nKaasamüük on endiselt lubatud.\n\nEsmaspäevast leevenevad ka piirangud tegevustele siseruumides. Lubatud on individuaaltegevusena huviharidus ja -tegevus, täiendkoolitus ja -õpe, noorsootöö ja sport.\n\nMuuseumites ja näitusasutustes on lubatud tegevused vastavalt 2+2 reeglile ja ruumide täituvus ei tohi ületada 50 protsenti.\n\n25. jaanuarist võib taastuda kontaktõpe kõikides haridusastmetes\nSeni jätkub kontaktõpe 1.-4., 9. ja 12. klassides, teistes klassides ning kutse- ja kõrghariduse asutustes – distantsõpe. Kehtima jäävad seni lubatud erisused, näiteks hariduslike tugiteenuste pakkumiseks, eksamite sooritamiseks jne.\n\n1. veebruarini pikenevad kehtivad piirangud:\n\nMeelelahutus ja majutus: viibida ei tohi näiteks kasiinodes, keegli- ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides ega mujal taolistes kohtades.\n\nMajutuskohtades on lubatud jätkuvalt ööbida.\n\nSaunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad: jäävad külastajatele suletuks, välja arvatud individuaalseks sporditegevuseks.\n\nÕues sportimine, huvitegevus ja täiendõpe: on lubatud tegevused rühmades kuni 10 inimese ja juhendaja või treeneri osalemisel.\n\nAvalikud koosolekud ja üritused: ruumides on keelatud avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta rühmas kuni 10 inimest ning kokku ei tohi puutuda teiste rühmadega.\n\nJumalateenistused ja avalikud usutalitused: ruumides tuleb täita 2+2 reeglit ja maskikandmise kohustust ning ruumi täitumus ei tohi ületada 50 protsenti.\n\nSamuti kiitis valitsus põhimõtteliselt heaks toetusmeetmete jätkumise Harjumaal ja Ida-Virumaal töötavatele inimestele ning tegutsevatele ettevõtetele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus leevendab esmaspäevast piiranguid söögikohtadele Harjumaal ja Ida-Virumaal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDakari rallil head hoogu näidanud hispaanlane ei märganud kütusepaaki täita\n\n## Põhitekst:\n\nBarreda startis rajale teisena, kuid sai peagi kätte eelmise etapi võitnud ameeriklase Ricky Brabeci ja kihutas heas liidritempos, kuid magas maha 174. kilomeetril olnud kohustusliku tanklapeatuse.\n\nPärast 267. kilomeetrit sai Barredal kütus otsa ja 37-aastane tsiklimees oli sunnitud katkestama. Kui hispaanlane oleks ka mingil moel finišini jõudnud, tulnuks kütuse võtmatajätmise eest sellegipoolest korralik ajatrahv, mis oleks ta kõrge koha lootused ikkagi kustutanud.\n\nOlukord oli Barreda jaoks seda kurvem, et sõitja enda sõnul on tegemist tema karjääri viimase Dakari ralliga kaherattalistel.\n\nHonda võistkonnal tervikuna on tuju ilmselt parem, sest argentiinlane Kevin Benavides läheb viimasele etapile liidrina ja edu teist kohta hoidva britt Sam Sunderlandi (KTM) ees on enam kui neli minutit.\n\nAutodel suutis Nasser-Al Attiyah (Toyota) üldliider Stephane Peterhanselit (Mini) neljapäeval pea kahe minutiga edestada, aga üks etapp enne lõppu juhib prantslane konkurendi ees siiski enam kui veerand tunniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dakari ralli eelviimane võistluspäev lõppes kahetsusväärselt mootorratturite arvestuses neljandat kohta hoidnud hispaanlase Joan Barreda (Honda) jaoks, kes oli sunnitud katkestama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nCharles Leclerc nakatus koroonaviirusega\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane monacolasel on enda sõnul kerged sümptomid, kuid tunneb üldiselt end normaalselt. Ta ei täpsustanud, kust võis viiruse hankida, kuid viibis kuu alguses Dubais.\n\n\"Vastavalt meeskonna juhistele testitakse mind pidevalt. Kahjuks sain teada, et olen olnud kontaktis positiivse proovi andnuga ja isoleerusin kiiresti, andes sellest teada kõigile, kellega olen koos viibinud,\" kirjutas Leclerc sotsiaalmeedias. \"Järgnev test osutus positiivseks.\"\n\nTeadaolevalt on tegemist juba viienda F1 piloodiga, kes on koroonaviirusesse nakatunud: varem on andnud positiivse proovi Lewis Hamilton, Sergio Perez, Lance Stroll ja Lando Norris.\n\nTunamullu F1 sarjas kaks etappi võitnud ja kokkuvõttes neljandaks tulnud Leclerci eelmine hooaeg nii edukas ei olnud. Ta jõudis vaid kaks korda pjedestaalile ja sai kokkuvõttes 98 punktiga kaheksanda koha.\n\nVormel-1 MM-sarja uus hooaeg algab 28. märtsil Bahreini GP-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ferrari vormel-1 piloot Charles Leclerc andis teada, et on nakatunud koroonaviirusega ja püsib kodus Monacos karantiinis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRio olümpia tõkkejooksu kullavõitjale määrati esialgne võistluskeeld\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastast ameeriklannat süüdistatakse dopingukontrolli teostamise protsessi mõjutamises ja lõplik otsus karistamise kohta langetatakse ülekuulamise järel.\n\nMcNeali jaoks pole see esimene kord dopingukaristuse all viibida. 2017. aasta MM-il jäi ameeriklannal jooksmata, kuna eelnevalt oli ta aasta jooksul jäänud kolmel korral dopinguametnikele tabamatuks ja teenis 12-kuulise võistluskeelu.\n\n2016. aastal Rio de Janeiro olümpiavõitjaks kroonitud McNeal naasis tiitlivõistlustele 2019. aasta Doha MM-il, kus tegi juba eeljooksus valelähte ja diskvalifitseeriti. Mullu ta oma põhidistantsil starti ei tulnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste 100 meetri tõkkejooksu olümpiavõitja Brianna McNeal teenis kergejõustikus puhtuse eest võitlevalt ühingult AIU esialgse võistluskeelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKristo Siimer tuli IBU karikaetapil 25. kohale\n\n## Põhitekst:\n\nKolmikvõidu said Arberis norralased Aleksander Fjeld Andersen (0; 24.58,1), Filip Andersen (1; +11,9) ja Sivert Guttorm Bakken (1; +18,8).\n\nÜlejäänud eestlastest oli Joosep Perv 92. (1; +3.45,2), Mart Vsivtsev 100. (2; +4.11,1), Markus Rene Epner 103. (6; +4.29,6) ja Marten Aolaid 104. (4; +4.29,9).\n\nKokku sai tulemuse kirja 146 laskesuusatajat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Arberis toimuval hooaja esimesel IBU karikaetapil teenis Kristo Siimer meeste sprindis 25. koha, eksides korra püstitiirus ning kaotades võitjale minuti ja 35,2 sekundiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKeenia teadlased leidsid veel 16 koroonaviiruse mutatsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nKeenias leitud uued koroonaviiruse mutatsioonid erinevad täielikult tüvedest, mis leiti Suurbritannias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teadlased tuvastasid nende leviku kaheksas Keenia ringkonnas mullu juunist oktoobrini.\n\nKeenia meditsiiniinstituudis töötava Charles Agoti sõnul on enamus koroonaviiruse mutatsioone tähtsusetud, kuid üks Taita Taveta ringkonnast leitud tüvi on ainulaadne.\n\n\"Taitas leitud koroonaviiruse mutatsioon on põhjustanud enamusi selle piirkonna nakatumisi,\" teatas Agoti.\n\nKoroonaviiruse muteerumise uurimiseks kavatsetakse jaanuaris-veebruaris uurida Keenia eri piirkondadest võetud koroonaviiruse genoome.\n\nKokku on Keenias teada 20 koroonaviiruse tüve, kusjuures neli leiti veel märtsis 2020.\n\nEpideemia algusest on Keenias koroonaviirusesse nakatunud üle 98 000 inimese, 1700 on haiguse pärast surnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keenia ajalehe Nation teatel leidsid kohalikud meditsiiniinstituudi teadlased Keenias 16 uut koroonaviiruse mutatsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEllen DeGeneres paranes koroonaviirusest ja jätkab vestlussaatega\n\n## Põhitekst:\n\nDeGeneres nakatus koroonaviirusesse detsembris, kuid tal pole aimugi, kust ta viiruse saada võis, kirjutab CNN.\n\nTeate positiivsest koroonatestist sai ta ajal, mil saateks valmistudes meigitoolis istus.\n\n\"Mu assistent Greg kõndis sisse ja ütles, et ma olen koroonapositiivne. Kõik jooksid selle peale minema,\" rääkis Ellen ja lisas, et jäi seejärel koju karantiini.\n\nViiruse põdes ta läbi pigem kergelt, sest erilisi sümptomeid tal ei olnud. Küll aga vaevas teda seljavalu, mis tekitas tunde, et üks ta roietest on murtud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusest paranenud saatejuht Ellen DeGeneres naases pärast ligi kuu pikkust pausi teleekraanile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSõltumatu Tantsu Lava kevadhooaja avab alternatiivmuusikal \"veenus.me\"\n\n## Põhitekst:\n\nLavastuses \"veenus.me\" saab näha nii klassikalist kui kaasaegset tantsu, eksootilist postitantsu, vogue 'ingut, elemente drag - ja performance -kunstist ja ka muusikuid. Rene Kösteri ja Carmel Kösteri lavastatud \"veenus.me\" esietendub 15. veebruaril. Etendajad-tantsijad on Diana Harten, Elina Masing, Jaan Männima, Edgar Rahhimov ja Rene Köster. Lavastuse kunstnik on Marta Vaarik, valguskunstnik ja tehnilised lahendused Mikk-Mait Kivi, muusikaline kujundaja Rene Köster, dramaturgiline konsultant Heinrich Sepp, külalisena teeb kaasa YASMYN.\n\n25. ja 26. märtsil etendub Soome-Taani koreograaf Taneli Törmä kaasaegne diskotantsu lavastus \"Open Your Heart\", milles otsitakse diskotantsu esteetika kaudu täiskasvanutes kadunud tantsurõõmu, küsides, millal me viimati tõeliselt tantsisime ning kas tantsimine pakub meile naudingut? Laval on koreograaf Taneli Törmä ja Taani tantsija Camilla Brogaard, lisaks seitse kuni kümme kohalikku noort tantsijat Eestist.\n\n23. aprillil esietendub Telliskivi Rohelises saalis Keithy Kuuspu \"Läbi kukkumine\". Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiume ning väärtustatakse ebaõnnestumist ja selle võimalikke definitsioone. Koreograaf Keithy Kuuspu, etendajad Liisa Saaremäel, Martina Georgina, Agnes Ihoma, Anumai Raska, Arolin Raudva, dramaturg Laura Cemin, kunstnik Tõnu Narro, helikunstnik Mihkel Maripuu, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi.\n\nMängukavas jätkavad Külli Roosna ja Kenneth Flaki hübriidne kontsert-tantsulavastus \"Two Body Orchestra\", Liis Varese \"Sinust saab tantsija!\" ja ZUGA Ühendatud tantsijate koguperelavastus\"2+2=22\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõltumatu Tantsu Lava kevadhooaja avab detsembris esietenduma pidanud, kuid mitu korda edasi lükkunud alternatiivmuusikal \"veenus.me\", mille keskseks teemaks on queer - ja klubikultuur pandeemiajärgses maailmas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBlokeeritud Parleri asutaja: me tuleme tagasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me tahame tulla tagasi ja näidata, et meie süsteem käsitleb teenusetingimuste rikkumisi paremini kui konkurentide platvormid. Tahame teha julge avalduse, kui tagasi tuleme ja tahame seda teha tugevalt,\" teatas Parleri asutaja John Matze.\n\nKapitooliumi rahutuste tagajärjel keelasid Parleri rakenduse kasutamise oma platvormidel kõigepealt Google ja Apple. Amazon teatas Parleri blokeerimisest eelmisel pühapäeval.\n\nMatze sõnul plaanib ta Parleri tuua tagasi lähinädalatel, kuid kavatseb kasutajate turvalisuse tagamiseks teha vajalikke muudatusi.\n\n\"Teeme asju natukene teistmoodi, Parleri eesmärk on sõnavabadus, kuid võtame kasutusele rohkem algoritmilisi lähenemisviise. Me tahame, et kasutajatel oleks privaatsus ja me ei taha inimesi jälitada. Algoritmid vaatavad kogu sisu, et prognoosida, kas teenusetingimusi on rikutud ja nii saame kõige räigemad asjad kohe maha võtta. Nii et vägivalla üleskutsed ja õhutamised - need saame kohe eemaldada,\" teatas oma avalduses Matze.\n\nMatze sõnul olid mõned muudatused paigas juba eelmise pühapäeva õhtul, kuid Amazoni jaoks ei olnud need piisavad.\n\n\"Pakkusime Amazonile isegi, et meie insenerid kasutaksid keelatud sisu leidmiseks Amazoni tööriistu, kuid meile vastati, et sellest ei piisa. Ilmselt ei usu ka Amazoni töötajad, et nende tööriistad on piisavalt head, et täita nende endi standardeid,\" sõnas Matze.\n\n\"Parler pöördus abi saamiseks meie poole, kuid Amazonil pole tööriistu, mida Parler turvalisema platvormi loomiseks vajas,\" teatas Amazoni allikas Fox Newsile.\n\nParler esitas esmaspäeval Amazoni vastu hagi, väites, et tehnoloogiahiiglane rikub Shermani monopolidevastast seadust.\n\nMatze sõnul on Parleri blokeerimine alustanud olulist arutelu, kui suurt ohtu hiiglaslikud tehnoloogiafirmad kujutavad demokraatiale.\n\n\"Ma arvan, et Twitteri otsus blokeerida USA presidendi konto, oli kogu maailmale tõeline šokk. Seejärel keelustati Parler. See näitab võimu, mida suured tehnoloogiafirmad omavad,\" teatas Matze.\n\nCNN-i töötajad on Twitteri tegevust näitena toonud ja leiavad, et kaabelleviteenuse pakkujad, nagu Comcast, Verizon ja AT&T peaksid lõpetama konservatiivsete kanalite edastamise.\n\n\"Pärast siseterrorismi juhtumit Kapitooliumis on aeg esitada küsimusi leviteenuste pakkujatele. Nad lubavad oma platvormidel tegutseda telekanalitel, mis edastavad vandenõuteooriaid ja desinformatsiooni. Lõppude lõpuks aitasid Fox Newsi, Newsmaxi ja OAN-i levitatavad valed panna inimesi uskuma, et Trump kaotas valimistel ebaausalt. Miks AT&T, CenturyLink, Comcast ja Verizon edastavad selliseid kanaleid, nagu Newsmax, Fox ja OAN,\" teatas CNN-i vanemreporter Oliver Darcy.\n\n\"CNN kasutab oma võimu konkurentide tapmiseks, mida võib pidada konkurentsivastaseks. See on väga sarnane sellele, mida Twitter on Parleriga teinud. Twitter laseb oma platvormidel levitada Parleri kohta valeandmeid, mis meie brändi määrivad,\" ütles Matze.\n\nTerminil \"pooge Mike Pence\" lubati Twitteris levida, näidates topeltstandardeid, kuidas kahte sotsiaalmeedia platvormi koheldakse, teatas Matze.\n\nParler on saanud varjupaigaks USA presidendi Donald Trumpi toetajatele ja teistele inimestele, kes on Twitterist ja Facebookist välja visatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA suured tehnoloogiafirmad blokeerisid eelmisel nädalal oma platvormidel sotsiaalmeedia rakenduse Parleri kasutamise, kuid selle asutaja lubas internetiteenuse tarbijatele tagasi tuua.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa majandus kahanes mullu prognoositust vähem\n\n## Põhitekst:\n\nRiiklik statistikaamet Destatis teatas, et Saksamaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) langes viis protsenti, kuivõrd koroonaviiruse pandeemia mõjutas märkimisväärselt pea kõiki majandusharusid.\n\nLangus järgnes kümneaastasele kasvuperioodile, kuid oli väiksem kui valitsuse prognoositud 5,5 protsenti.\n\nAastal 2009 langes Saksamaa SKT 5,7 protsenti.\n\nPandeemia esimene laine viis rekordilise 9,8-protsendilise SKT languseni teises kvartalis. Sellele järgnes 8,5-protsendiline kasv kolmandas kvartalis.\n\nEriti räsis pandeemia töötlevat tööstust, mis moodustab umbes veerandi riigi majandusest, aga ka teenuste sektorit, teatas Destatis.\n\nPoodide sulgemise tõttu oli tõusul veebikaubandus, samas kui hotellide, restoranide ja baaride sulgemine viis järsu languseni majutus- ja toitlustussektoris.\n\nSarnaselt teistele riikidele on 83 miljoni elanikuga Saksamaad tabanud uus nakkuslaine, mille tõttu on suletud baarid, võimlad, meelelahutusasutused ja mitteelutähtsad poed.\n\nErinevalt kevadisest lainest ei ole suletud aga tehaseid, mistõttu on praeguste piirangute mõju majandusele väiksem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa majandust tabas eelmisel aastal koroonaviiruse pandeemia tõttu suurim langus alates 2009. aasta rahanduskriisist. Samas jäi langus prognoositust väiksemaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSnuukri Mastersil algavad veerandfinaalid, kuhu O'Sullivan pääses üle noatera\n\n## Põhitekst:\n\nViimased kaks avaringi kohtumist osutusid tasavägisteks, aga mitmekordsed maailmameistrid Ronnie O'Sullivan ja John Higgins pääsesid siiski edasi.\n\nO'Sullivan jäi hiinlase Ding Junhui vastu koguni 0:3 ja 3:5 kaotusseisu, aga võitis kohtumise viimased kolm partiid ja jõudis tulemusega 6:5 kaheksa hulka. Seejuures oli Ding suutnud teha matši jooksul 129- ja 128-punktised seeriad.\n\nPäeva teises kohtumises oli Higgins samuti 6:5 üle põhja-iirlasest Mark Allenist, kuid ei jäänud erinevalt O'Sullivanist matši jooksul kordagi kaotusseisu.\n\nNeljapäevastes veerandfinaalides kohtuvad Kyren Wilson - David Gilbert ja Stuart Bingham - Shaun Murphy. Ülejäänud poolfinalistid selgitavad Higgins - O'Sullivan ning Stephen Maguire - Bingtao Yan.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri suurturniiril Mastersil jõuti kolmapäeval lõpule esimese ringi mängudega ja neljapäeval alustatakse kahe poolfinalisti selgitamisega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNutitelefonide ekraane saab lähitulevikus kokku rullida\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval nädalal aset leidnud uuenduslikule tehnoloogiale pühendatud messil CES 2021 esitlesid telefonitootjad TCL ja LG disainilahendusi, mis võimaldab telefone sõna otseses mõttes kokku rullida ja lahti murda, vahendab Wired.\n\nPakutud lahendus tooks kaasa olulise muutuse nutitelefonide välimuses, mis on suures pildis püsinud muutumatuna viimased 10–12 aastat. Paindliku ekraanisuurusega telefonide eelis on võimalus telefone märkmisväärselt väiksemaks muuta.\n\nSedalaadi telefonide laiema müügiedu üheks takistuseks on seni olnud kõrge hind. Näiteks esimene 2019. aastal turule tulnud lahtimurtava ekraaniga Samsungi nutitelefoni hind oli ligikaudu 2000 dollarit.\n\nKäesoleval aastal on lootust, et innovaatiliste ekraanidega telefonide hind muutub oluliselt tarbijasõbralikumaks, kommenteeris valdkonna analüütik ja ettevõtte Moor Insights & Strategy asutaja ja president Patrick Moorhead.\n\nMõlemad suurtootjad TCL ja LG loodavad selle aasta jooksul turule tuua uued kokkumurtavate ja lahtirullitavate ekraanidega telefonid. Analüütikud ei ennusta siiski, et senised nutitelefonid turult niipea välja tõrjutaks.\n\nPraeguste nutitelefonide disainis suuri muutusi ennustada ei ole. Kui mitte arvestada tööd väiksemate detailidega ja uute värvilahenduste otsinguid, jääb tuttav ristkülikukujuline telefon selliseks, nagu ta on olnud – turvaline ja usaldusväärne, kuigi juba natuke igav ja kulunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajal, mil tarkavara uuenduses napib sisukaid ideid, pööravad nutitelefonide arendajad aina enam tähelepanu seadmete välimusele. Ühe paljulubava arenguna loodetakse peagi turule paisata uued lahtirullitavate ekraanidega telefonid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n20-aastane Foden triivis Manchester City võidule\n\n## Põhitekst:\n\nManchester City peatreener Pep Guardiola andis kolmapäeval võimaluse ennast tõestada 20-aastasele Phil Fodenile, kes usaldust ei kuritarvitanud ning skooris kohtumise ainsa värava 44. mänguminutil. Detsembris jagas Guardiola andekale pallurile mänguaega seitsmes kohtumises vahetusmeestepingilt sekkununa.\n\n\"Me tahame hoida head mängujoont ja soovime võita meistritiitli,\" andis Foden teada mängujärgses intervjuus. Kolm võidupunkti tõstsid Manchester City 32 punktiga kolmandale kohale. Liidrist Manchester Unitedist jäävad nad maha nelja silmaga, kuid Cityl on ka üks kohtumine vähem peetud. Brighton hoiab 14 punktiga 17. positsiooni.\n\nPäeva teises kohtumises mängisid Tottenham ja Fulham 1:1 viiki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga 18. mänguvoorus alistas Manchester City koduväljakul Brightoni tulemusega 1:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUuendused Jupiteris: lisa lemmikuid ning jätka sealt, kus varem pooleli jäi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Head veebiteenused on need, mis kuulavad kliente,\" selgitas Jupiteri peatoimetaja Toomas Luhats ja lisas, et nad on saanud vaatajatelt ja kuulajatelt mõtteid peamiselt kolmes kategoorias: lemmiklistid, jätka sealt, kus pooleli jäi ja nutiteleri rakendused või äpid,\" märkis Luhats.\n\nEsimesed kaks teenust on nüüd kasutajatele loodud ja koonduvad isikustatud valikutena \"Minu Jupiter\" kontole. \"Uue võimaluse kasutamiseks tuleb ennast esmalt identifitseerida ehk sisse logida,\" selgitas Luhats ja lisas, et veebikanalis kehtivad samad kasutajakontod, mis ka teistel ERR-i veebilehtedel. Kui inimene on teinud varem konto näiteks ETV lehel või ERR.ee portaalis, siis samade kasutajatunnustega saab sisse logida ka Jupiteri lehele.\n\nLemmikute lisamine\n\n\"Minu Jupiter\" võimaldab sellest aastast lisada nimekirju filme, sarju ja saateid, mida siis hiljem vaadata. Lemmikute märkimiseks ja nimekirja lisamiseks tuleb liikuda hiirega saadete postritel või saate laiendi juures oleval + märgil ning see aktiveerida. Vajutades + märgil asendub see linnukesega – see annab märku, et saade on lisatud isiklikesse lemmikutesse. Korraga saab lisada piiramatu arv saateid.\n\nOma lemmikute nimekirja leiab sisseloginud kasutaja ülemisest peamenüüst, kuhu otsingu nupu kõrvale on tekkinud play -nupu välimusega ikoon \"Minu Jupiter\". Sellele vajutades suunatakse kasutaja isiklikesse lemmikutesse – seal leiab juba kõik saated, mille kasutaja on endale meeldivaks märkinud.\n\nJätka vaatamist\n\nTeine mugavusteenus \"Minu Jupiteri\" konto all on Jätkamiseks, kus vaatamist on võimalik jätkata sealt, kus saade viimati pooleli jäi. \"Jupiter peab meeles iga inimese individuaalse järje ning käitub nagu raamatute järjehoidja, ei jõua ju keegi alati muude toimetuste kõrval meeles hoida, kas vaatasin mõnest sarjast viimati kolmanda hooaja neljandat episoodi või oli see juba viies, uus funktsioon hoiab selle meeles kasutaja eest,\" sõnas Luhats.\n\nÄpid nutiteleritele\n\nJupiteril on töös kolmaski kasutajatele poolt oodatud uuendus – äpid nutiteleritele. \"Äpid on programmeerimise mõttes valmis ning praegu käivad viimased testid, et lähinädalatel ka see teenus Androidi, Tizeni (Samsung) ja Webose (LG) nutiteleritele välja tuua. Meie hea partner Devtailor Software ehk Janno Stern koos oma vapustava tiimiga testib momendil kõiki funktsionaalsusi, et vaatajate ette tulla töötava ja hea rakendusega,\" lubas Jupiteri peatoimetaja.\n\nNutitelerite rakendustes on võimalik vaadata kogu videosisu ning teha seda ilma lisaseadmeid kasutamata. Nutitelekate menüüdes tuleb lihtsalt ERR Jupiteri äpp alla laadida ning seda saab vaadata mugavalt suurelt ekraanilt, juhtides mängu teleri puldiga. Juba praegu on Jupiter leitav Apple TV rakendusena.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingu veebikanal Jupiter on loonud kasutajatele \"Minu Jupiteri\" võimaluse, kus kontot omavad kasutajad saavad sisse logides luua nimekirju oma lemmikutega ja jätkata vaatamist varem pooleli jäänud koha pealt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: mulla elurikkus aitab hinnata inimeste mõju ökosüsteemile\n\n## Põhitekst:\n\nKrohmseened on mullas äärmiselt olulised, sest ligikaudu 80 protsenti maismaa taimeliikidest elavad nendega sümbioosis.\n\nVõrreldes maapealsete organismidega on mikroskoopilise mullaelustiku uurimine aastakümneid, mõnes küsimuses aastasadu, paigal tammunud. Mullaorganismid on aga ökosüsteemi lahutamatu osa. Nende roll on näiteks lagundada orgaanilist ainet, toitainetsüklit käigus hoida ja tagada taimekasv. Mullaorganismide uurimise keerukuse tõttu on vähesedki teadaolevad andmed vastukäivad ning kliimamuutuste prognoosidesse ja otsustajateni on teadmised mullaelustikust visad jõudma.\n\nMullaproove kogus Sepp nii Eestist, näiteks Laelatu puisniidult, kui ka mitmelt poolt maailmast. Näiteks viis üks kogumisretk ta India ookeanis asuvale Réunioni saarele, kus vaatamata ootamatult tekkinud rahvarahutuste tõttu kehtestatud liikumispiirangutele õnnestus siiski proove koguda.\n\nMullaproove oli võimalik Réunioni saarel koguda hoolimata rahvarahutustest. Autor/allikas: Siim-Kaarel Sepa erakogu\n\n\"Minu töö näitab, et inimtegevusest tulenev maakasutus mõjutab ka silmale nähtamatuid mullaorganisme,\" ütleb Sepp. \"Näiteks toimivad puisniidule kasvama jäetud puittaimed ökosüsteemi insenerina. Nende olemasolu või puudumine tingib paljude organismirühmade, näiteks erinevad mullaseened ja -loomad, kuid ka muu taimkatte, liigirikkuse ning koosluste samasuunalise muutuse.\"\n\nInimmõju ei ole Sepa sõnul alati tuvastatav liigirikkust mõõtes. Näiteks krohmseente kui oluliste taimesümbiontide liigirikkuse muutuse suund sõltub üleilmses võrdluses koosluse algsest liigirikkusest. Hoopis tundlikum inimmõju indikaator on muutus selles, mis liigid koosluses elavad ning milliseid neist leidub ohtramalt.\n\nSepp määras liigirikkust molekulaarselt, mis on suure andmestiku korral tõhusam. Laelatu puisniidult kogutud mullast tuvastas ta DNA-triipkoodide järgi nii mullaseened ja -loomad kui ka mullas leiduva taimse DNA. Just tehnoloogia oluline täiustumine ja odavnemine viimastel aastatel võimaldab autori sõnul suhteliselt mõistliku hinnaga triipkoodistada elurikkust.\n\nKüll aga polnud võimalik DNA põhjal täpselt tuvastada mullas leiduvaid taimeosakesi, sest üldised võrdlusandmebaasid on puudulikud ja kõikuva kvaliteediga. Seega võib DNA-põhise analüüsiga tuvastada küll ökoloogiliselt olulise mustri liikide suhetes, kuid täpse taimkatte liiginimekirja koostamiseks ei ole need meetodid veel piisavalt arenenud. Siiski leidis Sepp, et mullast DNA-põhiselt tuvastatud taimekoosluste muster vastas vaatlustel tuvastatud kooslusele. Seega võiks teoreetiliselt ka klassikalisi botaanilisi välitöid ühel hetkel asendada mullaproovis leiduva DNA analüüs.\n\n\"Mõnes mõttes ongi see aeg juba käes, aga teatavate piirangutega,\" nendib Sepp. DNA eraldamine ja järjestamine on piisavalt tundlikud, et tuvastada ka vähearvukate liikide DNA-d. Probleem on aga DNA-le nime külge panemises, sest see nõuab usaldusväärset võrdlusmaterjali. \"Krohmseente ja muude seente jaoks saame kasutada Tartu Ülikoolis arendatud andmebaase, kuid taimede puhul oli vaja järjestusi võrrelda üleilmse geenijärjestusekoguga, mis sisaldab pehmelt öeldes kõikuva usaldusväärsusega määranguid,\" seletab värske doktor.\n\nMolekulaarselt on samaaegselt erinevaid organismirühmi uurides võimalik hinnata ka elurikkuse komponentide muutlikkust ning seda, kas koosluse muutused on samasuunalised. Need teadmised on olulised mõistmaks, millised elusolendid on inimtegevusest enim mõjutatud. Teades erinevate organismide rolli ökosüsteemis, on võimalik hinnata, millised ökosüsteemi protsessid kõige tõenäolisemalt muutuvad.\n\nNäiteks ei pruugi inimhäiring kui selline krohmseente liigirikkusele negatiivselt mõjuda. Isegi lageraie ei avaldanud mõju, sest võrreldes tavalise põllumajandusmaaga on raiel mullaelustikule tõenäoliselt mõju väiksem. Ometi ei tähenda see mõju puudumist.\n\n\"Oma töös võrdlesin salumetsa ning selle lageraielanki, mis krohmseente liigirikkuse poolest märkimisväärselt ei erinenud,\" selgitab Sepp. \"Samas tuleb arvestada, et liigirikkus ei ole alati usaldusväärne inimmõju mõõde.\"\n\nMetsa ja langi võrdlus näitas tema sõnul, et lageraielankide krohmseente kooslused olid nii-öelda juhuslikud. See lubab arvata, et võib-olla moodustusid kooslused suurelt jaolt juhuslikest umbrohulaadse eluviisiga seentest, mis saabuvad vabanenud alale kiiresti. Viimased ei pruugi Sepa sõnul taimesümbiontidena olla samaväärsed stabiilses koosluses olevate seentega.\n\nSeega võib inimtegevusest või selle lakkamisest tingitud stress mõjutada oluliselt koosluste koosseisu. Samas ei pruugi see tingida liigirikkuse vähenemist ja inimmõju hindamiseks ei piisa pelgalt liikide loendamisest. Lisaks võib inimmõju olla krohmseente liigirikkusele vastassuunaline – looduslikult vaesemates kasvukohtades elurikkust suurendav ning rikkamates vähendav.\n\nKuigi krohmseente globaalne liigirikkus on suhteliselt väike – maismaa taimeliikide ning krohmseeneliikide arvu suhe on umbes 300:1 –, ilmnes vastupidiselt eeldatule, et taimejuurtesse \"komplekteeritud\" mikroskoopiliste krohmseeneliikide kogum ei ole juhuslik – peremeestaim võib eelistada kindlaid seeneliike või vastupidi.\n\nSiim-Kaarel Sepp kaitses doktoritöö\"Soil eukaryotic community responses to land use and host identity\" 8. detsembril 2020. Tööd juhendasid ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased Maarja Öpik ja Martin Zobel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigisekretär kutsub kokku komisjoni Porto Franco laenu uurimiseks\n\n## Põhitekst:\n\nRiigisekretär peab uurimiskomisjoni moodustamise ette valmistama järgmise nädala neljapäevaks.\n\nValitsus otsustas suvel toetada Porto Franco arendust ja anda Porto Francole läbi KredExi meetme 39,4 miljoni eurose käibekapitali laenuga. Praeguseks on KredEx sellest välja maksnud pool. Laen anti tähtajaga kuni kuus aastat, intressiks 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas.\n\nNüüdseks on KredEx ka asunud otsima viise, kuidas leping Porto Francoga katkestada, kuidas 20 miljonit mitte välja maksta ja kuidas väljamakstud raha tagasi saada. Sihtasutus loodab lahendini jõuda lähiajal.\n\nPraeguses olukorras on enam kui tõenäoline, et arendus tähtajaks ei valmi.\n\nKredExi kommunikatsioonijuhi Joonase Kerge sõnul alustas KredEx juba teisipäeval lepingu õigusliku analüüsiga, selgitamaks välja lepingupartnerite õigusi ja kohustusi.\n\n\"Vastavalt otsustatakse ka konkreetsed järgmised sammud maksete peatamise ja lepingu ülesütlemise osas,\" lisas ta.\n\nKerge sõnul tegi laenuotsuse valitsus ning KredEx hindas vaid Porto Franco äriprojekti finantsilist poolt ja finantsilist jätkusuutlikkust. Seejuures tõi KredEx välja ka võimaliku mainekahju.\n\n\"Eraldi sellest juhtisime tähelepanu, et laenu andmine kui riiklikult olulise projektina on Porto Franco puhul küsitav, KredExi finantskomitee seda ei toetanud, samuti ei toetanud laenu andmist sellistel tingimustel tollane KredExi juhatus,\" lisas ta.\n\nRiigiprokuratuur esitas teisipäeval Porto Francoga seotud kriminaalasjas kahtlustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale. Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Kracht ja Teder võeti neljapäeval ka vahi alla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus tegi neljapäeval toimunud istungil riigisekretärile ülesandeks moodustada uurimiskomisjon Porto Francole laenu andmise asjaolude selgitamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti seim vaeb rahvuslaste ettepanekut perekonna määratlemiseks\n\n## Põhitekst:\n\nSeaduseelnõu komisjonidesse saatmise ettepanek võeti vastu häältega 47-25.\n\nRahvusvaste parlamendiliige Janis Iesalnieks ütles, et nende ettepanek lähtub üldaktsepteeritavast perekonnamudelist.\n\n\"Me ei saa eirata rahva enamuse arvamust ning juurutada välismaiseid tavasid ja moraalinorme,\" lausus ta.\n\nValimisliidu Arengu eest/Poolt! saadik Marija Golubeva väitis aga vastu, et rahvuslaste pakutud põhiseadusmuudatus on katse jagada perekonnad õigeteks ja valedeks, ning üleskutse diskrimineerimisele.\n\nOsa perekondade alamasse klassi liigitamine on inimväärikuse riivamine ja vastuolus demokraatlike põhimõtetega, lisas ta.\n\nRahvusliku Liidu ettepanek on põhjustanud Läti ühiskonnas vastuolusid, kuna ühiskonna konservatiivsem osa toetab muudatusettepanekut, liberaalsem aga kritiseerib seda teravalt.\n\nRahvuslasi ajendas muudatusettepanekut esitama konstitutsioonikohtu 12. novembri otsus, milles öeldi, et ka ühest soost partneritega leibkondi peaks tunnustama perekondadena, mida riik on kohustatud toetama ja kaitsma nagu kõiki teisi peresid.\n\nRahvuslaste silmis on mõiste \"perekond\" selline tõlgendus meelevaldne ja vastuolus põhiseaduse 110. paragrahviga ning ühiskonnas valdava perekonnamõistega.\n\nRahvusliku Liidu seimile esitatud seaduseelnõus sätestatakse, et riik kaitseb ja toetab abielu – mehe ja naise liitu, perekonda, mis põhineb abielul ning mille moodustavad ema (naine) ja isa (mees). Samas lisatakse, et riik on kohustatud toetama puuetega, vanemateta ja vägivalla all kannatanud lapsi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti seim saatis parlamendikomisjonidesse Rahvusliku Liidu ettepaneku määratleda perekond põhiseaduses kui ainult mehe ja naise liit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli meistriliiga uue hooaja avab tiitlikaitsja Flora ja Vapruse mäng\n\n## Põhitekst:\n\nAvavoorus kohtuvad veel 6. märtsil Nõmme Kalju FC – Viljandi JK Tulevik, Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans ja Tallinna FCI Levadia – FC Kuressaare. Pühapäeval, 7. märtsil läheb Tallinna JK Legion vastamisi Paide Linnameeskonnaga.\n\nTraditsiooniline hooaja avamäng, Superkarikafinaal leiab aset pühapäeval, 28. veebruaril Sportland Arenal, kus lähevad vastamisi Tallinna FC Flora ja Paide Linnameeskond. Samal päeval toimub ka jalgpallihooaja avaüritus, kus loositakse meeste karikavõistluste 1/4-finaalide vastasseisud. Tipneri karikavõistluste veerandfinaalid peetakse 9. ja 10. märtsil ning poolfinaalid toimuvad 11. ja 12. mail.\n\nEesti klubijalgpalli pidupäev, kus selguvad nii meeste kui ka naiste karikavõitjad ning U-19 eliitliiga võitja, toimub laupäeval, 22. mail A. Le Coq Arenal.\n\nPremium liiga viimase vooru kohtumised on planeeritud laupäevale, 6. novembrile. Tavapäraselt on kalendris ette nähtud alternatiivid selleks, kui Eesti klubid pääsevad eurosarjas edasi, eraldi kalendri variant on ka olukorraks, kui Eesti klubi pääseb eurosarja alagrupiturniirile.\n\nKa uuel hooajal näitavad Eesti Rahvusringhäälingu kanalid valik Premium liiga mänge.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga uus hooaeg algab reedel, 5. märtsil kui tiitlikaitsja Tallinna FC Flora võõrustab Sportland Arenal pärast 2018. aastat taas kõrgliigasse tõusnud Pärnu JK Vaprust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi võtab Jaak Joala monumendi maha\n\n## Põhitekst:\n\nTõenäoliselt teeb linnavalitsus esmaspäeval otsuse ausammas teisaldada, rääkis Timpson (Reformierakond) neljapäeval ERR-ile.\n\n\"Lähtudes sellest, et kogu see Joala samba asi on Viljandi linna elanikke lõhestanud ja ka sellest, et [taiese autor] skulptor Mati Karmin on mulle öelnud, et temal on pehmelt öeldes juba kõrini sellest samba saagast, ma arvan, et mõistlik oleks see sammas sellisel kujul siit ära viia,\" ütles linnapea, lisades, et tema teeb esmaspäeval linnavalitsusele ettepaneku ausammas teisaldada.\n\nJaak Joala nime, näo ja käte kujutiste eemaldamist monumendilt hiljemalt esmaspäevaks, 18. jaanuariks, nõudis tema lesk Maire Joala, keda esindav advokaadibüroo Triniti saatis Viljandi linnavalitsusele esmaspäeval sellekohase nõude. Vastasel juhul lubas Maire Joala kohtusse minna.\n\nTimpson rääkis, et tema arvates ei ole taolistel kohtuasjadel mõtet ning seepärast tuleks monument ära viia nii kiiresti kui võimalik. \"See tähendab pigem päevi, mitte kuid ega aastaid,\" lisas ta.\n\nKüsimusele, kuhu monument viiakse, vastas Timpson: \"Kuhu, seda ma veel ei oska öelda, aga sellisel kujul seda siin eksponeerida, ma arvan, et ei ole enam mõtet.\"\n\nAdvokaadibüroolt Triniti ei õnnestunud ERR-il neljapäeval kommentaari saada. Büroo esindaja ütles, et kommenteerivad teemat pärast Viljandi linnavalitsuselt vastuse laekumist.\n\nAusammas, mille püstitamise algatas MTÜ Meie Viljandi juhatuse esimees, Viljandi linnavolikogu liige Harri Juhani Aaltonen (Isamaa), on kaasa toonud linnaelanike ja kunstiekspertide vastakad kommentaarid.\n\nViljandi volikogu esimees, Joala kuju püstitamise üks algatajatest Helir-Valdor Seeder ütles Vikerraadio saates \"Uudis+\", et monumendi korraldamise enda peale võtnud MTÜ on algusest peale koos Karminiga soovinud sellele Viljandis teist kohta.\n\nMonumendi praeguse paiga käis välja Viljandi linnavalitsus koostöös linnakunstnikuga ja linn jäi kuju initsiaatorite korduvatele soovitustele otsus ümber vaadata oma seisukoha juurde, ütles Seeder.\n\n\"Seda võib loomulikult arutada, kus selle asukoht kõige sobilikum ja parem on. Aga ma julgen öelda, et see ausammas olemuslikult oma eesmärki (Joala mälestuse jäädvustamine Viljandis – toim.) on igakülgselt täitnud. Ta on saanud nii tuntuks ja kuulsaks, praegu kõik teavad, et Jaak Joala on Viljandis sündinud ja ääretult palju inimesi on käinud seda vaatamas.\"\n\nSeeder ei nõustu väitega, nagu oleks Jaak Joala lesele Maire Joalale, kes on laulja nimepatendi omanik, näidatud eskiis ja lõpuks valminud kuju kaks erinevat asja. Samas leidis Seeder, et pretensioonid tuleb läbi arutada ja leida kokkuleppe korras lahendus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi võtab Jaak Joala vastuolulise kuju maha, ütles linnapea Madis Timpson.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKiik: alates maikuust peaks saama vaktsineerida kõik Eesti elanikud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me liigume nendes seatud eesmärkides, et esimeses kvartalis saab vaktsineerimise võimaluse vähemalt 100 000 inimest. Ma olen optimistlik, et see number saab olema suurem ja hiljemalt aprilli lõpuks saavad kõik riskirühmade liikmed, ehk tervishoiutöötajad, hooldekodu elanikud, üle 70-aastased inimesed, teatud diagnoosidega inimesed, võimaluse ennast vaktsineerida,\" ütles Kiik valitsuse pressikonverentsil.\n\n\"Esimese kvartali jooksul me jõuame ka eesliinitöötajate vaktsineerimiseni. Alates maikuust on siht, et oleks vaktsineerimise võimalus kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav,\" märkis Kiik.\n\nKiik tõi välja, et praegu on vaktsineeritud ligi 15 000 inimest, ent lähiajal kasvavad vaktsiinikogused annavad võimaluse vaktsineerimise tempot tõsta. Järgmisel nädalal peaks Kiige sõnul Eestisse jõudma üle 13 000 vaktsiinidoosi.\n\nKiik rääkis, et Eestisse on jõudnud ka esimesed Moderna vaktsiini tarned.\n\n\"Esimese kvartali jooksul peaks jõudma umbes 30 000, teise kvartali jooksul 100 000 ja kolmanda kvartali jooksul samuti 100 000 doosi,\" lausus Kiik.\n\nTa märkis, et neljapäeval langetas valitsus täiendava otsuse, et lisaks Pfizer/BioNTechi juba kokkulepitud mahtudele (604 000 + 100 000 doosi), soetab valitsus veel algselt planeeritud 150 000 doosi asemel 250 000 doosi. Kokku ligi miljon doosi.\n\n\"See annab võimaluse ligi poole miljoni elaniku vaktsineerimiseks ainult Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Meil on alust arvata, et tarned hakkavad tulema õige pea ka kolmandatelt ja neljandatelt vaktsiinitootjatelt, nagu näiteks AstraZeneca ja Curevac,\" rääkis Kiik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ütles, et ametist lahkuv valitsus on võtnud eesmärgiks, et alates maikuust saavad Eestis koroonaviiruse vastu vaktsineerida kõik siin elavad inimesed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAarne Mägi. Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat\n\n## Põhitekst:\n\nOn aasta algus, päevad juba pööripäevast poole tunni võrra pikemad ja tanguvorsti mekk maitsemeeltes kümneks kuuks tallele pandud. Me teame kõik varsti juba aasta kestnud saaga valusid ja sellel detailselt ei peatu, sest igapäevast viirusestatistikat saab lugeda vist igast väljaandest.\n\nKevadest siiani oleme kõik pidanud kuidagi teisiti hakkama saama. Nii ka teatris, sest ega see viirus ju küsi, kas käid teatris, kohvikus või kaubamajas. Kuna minu igapäevatöö on seotud teatri tegemistega, siis allpool mõningane ülevaade sellest, mis jäi eelmisel aastal tegemata ja mida võimalusel sellel aastal teha tahaks.\n\n2020. aasta algas paljutõotavalt, proovid olid lükatud kevadesse, et võimalikult rohkem repertuaaris olevaid lavastusi mängida. 10. märtsini andis teater 33 etendust, siis pandi kõik lukku ja \"tänu\" koroonale pidime ära jätma repertuaari järgi 17 etendust. Lootus jäi seega suvele, et midagi muutub, et publikul pole jäädavat koroonahirmu ja uued haiguslained jäävad tulemata.\n\nUus viiruselaine tuli sügisega, aga teatri suvelavastust Mihkli talu tagaõuel vaatas juuli lõpus, augusti alguses 1870 vaatajat. See arv oli meeldiv üllatus mitte ainult meile – arvan, et ükskõikseks ei jäänud keegi, kes teatri suvelavastusest osa said. Sügisesed plaanid eelmisel aastal sai kiirelt ümber mängitud ja 2021. aasta alguseks planeeritud \"Shakespeare´i kogutud teosed\" Sander Puki lavastuses esietendus Kuressaare teatris 10. oktoobril.\n\nKolm ärajäänud etendust\n\nPublik vaatas mainitud lavastust eelmise aasta sügisel Kuressaare teatris ja Sandla kultuurimajas üheksal korral ja vaid viimane, aasta lõpus toimuma pidanud etendus jäi ära.\n\n\"Kes on Punamütsike?\" jõudis esietenduseni 3. detsembril ja seda juba uues koroonahirmus. Õnneks on publik aga suutnud maskikohustusest viisakalt kinni pidada kogu kohustusliku aja ja seni ei ole mingeid arvestatavaid tagasilööke olnud, välja arvatud kolm ärajäänud etendust: juba mainitud \"Shakespeare´i kogutud teosed\", \"Kes on Punamütsike?\" ja \"Naksitrallid\". Need ärajäämised olid n-ö ennetava iseloomuga.\nMis saab edasi? Kui täpselt teaks, siis oskaks ka vastavalt käituda. Kuna aasta algusse plaanitud etendused sellesama koroona pärast mandril kipuvad ära jääma, siis alustame proovidega, et märtsikuus saaks esietendus, Douglas Goweri \"Issid\", toimuda. Etendustegevus ei katke, aga arvestama peab etteantud tingimusi.\n\nSuvi tundub olevat nii kaugel, et kõik võib veel muutuda. Praegu oleme kinnitanud suvelavastuse toimumise aja: 29. juuli, mil peaks esietenduma Indrek Hargla kirjutatud \"Trimmerdaja surm\". Samuti on huvi tuntud meie eelmise aasta \"Õitsva mere\" saatuse vastu, et kas oleks ka saabuval suvel võimalik seda näha-vaadata. Kuna paljud selles loos olid külalisnäitlejad, siis taas – viidates ei-tea-mis-saab-asjaoludele – hetkel pole midagi kindlat kinnitada võimalik. Ootame kevadet ja loodame parimat.\n\nKui heita pilk teatritele üle Eesti, siis ega üldine olukord meie omast palju erine – välja arvatud Tallinnas, kus kõik teatrid ja kontsertasutused on praeguse seisuga lihtsalt suletud, 17. jaanuarini (uutel tingimustel kuni 1. veebruarini, toim.).\n\nKas välistest muutustest tingituna muutub ka teater, ei tea. Kevadises nn isolatsioonis üritasid paljud etendus- ja muud kultuuriasutused kolida interaktiivsetesse saalidesse ja jagasid elamusi ekraani vahendusel. Seda tegi ka Kuressaare teater mõnel korral benedict.television.ee ja Saarte Hääle veebiülekannete vahendusel. Vaatajaid kogunes kolmel eri etendusel vaatama üle tuhande. Keerulisel ajal võimalus seegi, kuigi kultuurielamuse saamise õnnestumine või ka vastupidi on seotud valdavalt ikka vahetu publikuga.\n\nKas muutub ka teater ise?\n\nLoodame, et jaanuari lõpus kümnes kord Saaremaal mängitavale lavastusele \"Shakespeare´i kogutud teosed\" vaatajaid jagub. Kinnitan, et naermine ei ole kahjulik, sestap soovitan seda julgelt vaatama tulla ka neil, kel teatrimaja külastamine mingitel põhjustel harvemaks jäänud on.\n\nTeatrist teatrini minek ehk kuhu me mis tahes olukorras jõuame, jõudma peaksime, on protsess, milles osaleb koos teatriga veel terve kogukond oma tegude, mõtete või väljaütlemistega. Loodame, et see minek, see teekond ei muuda meid omavahel võõraks, vaid õpetab hindama väärtusi, mille kandjaks me ise oleme. Olgu need elamusterohked.\n\nLõpetuseks tänan teatri nimel kõiki osalejaid ja kaasamõtlejaid, kelleta ei oleks Kuressaares sellist etendusasutust, nagu see täna on. Austus tegijatele, kummardus publikule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuressaare teatri loominguline juht Aarne Mägi vaatas Saarte Hääles tagasi möödunud aastale ja üritas ennustada, milliseks võiks kujuneda algav teatriaasta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse reedel kell 10: teadlased rände võimalustest ja väljakutsetest Eestile\n\n## Põhitekst:\n\n2017. aastal ilmunud Eesti Inimarengu aruanne \"Eesti rändeajastul\" tõi välja, et rahvastiku arvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega.\n\nÄsja lõppenud RITA-ränne projekti üks põhijäreldus on see, et erinevate poliitikatega on võimalik peaaegu täies ulatuses ära hoida töötavate inimeste arvu vähenemine ja puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks.\n\nProjekti teine põhijäreldus on, et riik võidab sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad siin edukalt hakkama saada.\n\nVõtmelahendust nähakse koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi ning teadlased pakuvad välja mudelid ja praktilised tööriistad, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda.\n\nRITA-ränne projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele.\n\nKonverentsi ajakava\n\n1. osa\n\n10–10.05 Tervitus\n\n10.05–10.20 Tiit Tammaru: RITA-Ränne põhitulemused\n\n10.20–10.40 Raul Eamets: Tark tööjõud kompenseerib rahvastiku vähenemist\n\n10.40–11 Janno Järve: Sisserände tulud ja kulud\n\n11–11.20 Marek Tamm: Mitmekultuurilisuse ja lõimimise mudel Eesti ühiskonnale\n\n2. osa\n\n11.30–11.50 Margus Pedaste: Ühtne Eesti kool kui meie kõigi suur siht ja võimalus\n\n11.50–12.05 Mairo Rääsk: Ühtse Eesti kooli rakendamise valikud ja väljakutsed\n\n12.05–12.20 Marko Uibu (ettekandja), Dagmar Narusson: Kooli roll kogukonna ankurinstitutsioonina\n\n12.20–12.35 Mare Ainsaar (ettekandja), Oliver Nahkur, Helina Maasing, Ave Roots: Kas ränne võib tekitada konflikte ühiskonnas?\n\n12.35–12.50 Helina Maasing: Radikaliseerumise märkamise ja sellele reageerimise juhendmaterjal ning soovitused koolidele\n\n3. osa\n\n13.30–13.45 Sandra Järv, Laura Kirss: Kultuuritundlik õpetamine – samm edasi mitmekultuurilisest haridusest?\n\n13.45–14 Mare Oja: Mitmeperspektiivse ajalooõppe töövahendid\n\n14–14.15 Birute Klaas-Lang, Kristiina Praakli: REDEL toob keele ja kaaslased\n\n14.15–14.30 Mare Kitsnik: Hea õppematerjal – tõhusa õppimise alus\n\n14.30–14.45 Marika Padrik, Merit Hallap: Veel üks käsiraamat?!\n\n14.45–15 Lõppsõna\n\nKonverentsi modereerivad Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ja Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel toimub RITA-ränne projekti lõppkonverents \"Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile\", kus arutatakse, millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile. Kell 10 algavat veebikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMurray positiivne koroonaproov seab Austraalia lahtised kahtluse alla\n\n## Põhitekst:\n\n33-aastane Murray oli valmis lendama tšarterlennuga Melbourne'i, kui sai teada, et tema koroonaproov osutus positiivseks ja tal tuleb jääda koju Londonisse karantiini. Haigussümptomeid Murrayl ei ole ning viiel korral Austraalia lahtiste finaalis teise kohaga leppima pidanud tennisist loodab võistlusele reisida hiljem. Aasta esimene suure slämmi turniir algab 8. veebruaril.\n\nKõik tennisistid, kes Austraaliasse kohale jõuavad, peavad tegema koroonatesti ning jääma seejärel 14 päevaks isolatsiooni. Murray loo kurioosium seisneb aga selles, et kuigi reeglites on kirjas, et Austraaliasse võivad lennata vaid tennisistid, kelle koroonaproov on negatiivne, lubati pardale siiski ameeriklane Tennys Sandgren.\n\nMaailma 50. reket, kes on jõudnud kahel korral Austraalia lahtistel veerandfinaali, kirjutas sotsiaalmeedias, et andis positiivse koroonatesti novembris ja esmaspäeval. Kuna teine proov võib püsida positiivne veel kuid peale esimest haigestumist, lubasid võistluse korraldajad Sandgreni Austraaliasse eriloal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine maailma esireket Andy Murray andis positiivse koroonaproovi, mis tähendab, et kahtluse alla sattus tema osalemine aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaimo Jõerand: arvestasin, et Margil on alati tagamõte, kui ta lubas mul filmima tulla\n\n## Põhitekst:\n\nMark Soosaar on mees, kellest võiks teha kümme dokumentaali ja ikka jääks väheks. Millise fookuse sa \"Mees Manijast\" puhul paika panid?\n\nAlustasin ikka mõttega pigem mõtisklevast-arutlevast käsitlusest, kus peatähelepanu all Margi töö filmirežissöörina. Tahtsin tungida tema loomingu läteteni ja mõista saladusi, mis võimaldasid tal teha kogu nõukogude stagnatsiooniaja autorifilme igasugusest ideoloogilisest survest priina.\n\nKui keeruline oli Mark Soosaare puhul valida just seda ühte teed, kuidas temast rääkima hakata?\n\nNagu ikka seab reaalsus oma tingimused. Esiteks portreteeritav ise. Kohe selgus, et Mark on huvitatud ainult sellisest filmist, mis näitab teda keset küdevat konflikti võitleva kangelasena liikumas ülla ideaali poole. Mark teab, mida filmi jaoks vaja on. Lükkasin enda tahtmise tagaplaanile ja asusin jälgima, mida elu ja Mark pakkuda kavatsevad.\n\nSel sügisel tuli Margi ja tema muuseumiga seotud sündmusi üksteise järel. Oli ka kohe selge, et kui asun sellisele ettearvamatule rajale, siis tuleb tegutseda üksi – samamoodi nagu Mark ise on enamiku oma filme teinud nii operaatori, režissööri kui ka monteerijana. Teades aga, et sügisega tuleb film igal juhul valmis saada, hakkasime tagala kindlustamiseks igaks juhuks ka intervjueeritavaid otsima.\n\nFilmis kõlavad korduvalt katkendid muusikalist \"Mees La Manchast\". Kas see mõtteline sild \"Don Quijotega\" tekkis sul ka koheselt? Ise tabasin end juba esimestel minutitel mõtlemast, et tõepoolest, Mark Soosaar võitleb ju samamoodi tuuleveskitega.\n\nDon Quijote fenomen ei ole üksnes tema hulluses, mis lasi tavalisi tuuleveskeid hiiglasteks pidada. Minu jaoks on ta ikkagi ideaalide poole püüdleja, lootusetu võitleja maailmas, mis ammu enam tema üllastele ideaalidele ei vasta. Ja sellisena ma Marki seal Pärnu volikogus pärast kuulsat volinik Paulsoni kunstiloengut ka nägin, seljas Kihnu kolmekordne \"raudrüü\".\n\nEnamasti peetakse don Quijotet naeruväärseks, aga just selles tema tõeline vabadus – ja siis ka traagika – peitubki. Mark siiski näeb oma kuvandi hoidmisega suurt vaeva ja pelgab väga naeruväärsust.\n\nUsun, et filmitegijast filmi teha on alati omaette katsumus. Kui palju Mark ise seda filmi lavastama hakkas ja kui palju ta ette ütles, millist portreed endast näha tahaks? Paar humoorikamat hetke olid ka filmi sisse jätnud, aga kas seda oli rohkem?\n\nArvestasin, et Margil on alati tagamõte, kui ta lubas mul filmima tulla. Kui tal seda polnud, siis mõtles ta selle välja. Neil kordadel, kui ma ei osanud tema kohatisele irratsionaalsele käitumisele põhjendust leida, selgus hiljem ikka seal taga olev lavastusplaan. Aga see on lahutamatu osa Margist, see on ka tema filmide tegemise stiil läbi aegade, selle vastu sõdima hakata oleks olnud rumal. Pigem proovisin sellele selgelt tähelepanu juhtida ja seda kontseptuaalselt ära kasutada.\n\nÜks näide: filmis on stseen, kus Mark ja Svea viivad Jaan Oadi autoportreed Manija muuseumi. Portree tagaküljele on maalitud Oadi naine Mall. Alguses kannab pilti Mark ja siis me näeme seal Malli nägu, siis otsustab ta selle mineku uuesti teha ning annab pildi Svea kätte. Nüüd näeme pildil Jaani nägu.\n\nNiimoodi, ise seda tahtmata, andis Mark sellega edasi ka ühe oma loomingu korduvatest motiividest, mille erinevaid tahke on ta aastaid presenteerinud ka igasuvisel näitusel \"Mees ja naine\".\n\nMeediast näeme üht pilti Mark Soosaarest: üks tõeliselt kange ja sihikindel persoon, kes elab ja hingab kultuuri, filmi ja kunsti ning on valmis nende eest lõpuni seisma. Kas üritasid filmiga leida üles ka seda teist Marki, nii-öelda tavainimest, või ongi Mark Soosaar läbi ja lõhki selline inimene, keda varem kirjeldasin?\n\nIgal inimesel on tema tavaline pool, on oma nõrkused ja harjumused. Me kõik saame vanaks. Cervantes pühendab don Quijote tavalisele elule vaid pisikese murdosa oma raamatust, see pole huvitav. Kangelased pakuvad huvi just sellepärast, et nad on erakordsed. Nad teevad erakordseid asju.\n\nLõputult ei jõua ju keegi esineda, ka Mark mitte. Polnud kuigi raske tabada seda tema tavalist poolt, aga mul ei olnud plaani seda filmis kasutada. Siiski püüdsin vältida tema sellist esinemismaneeri, mida tunneme tema juhitud saadetest või intervjuudest. Ka see oli kerge tulema.\n\nKui palju aega sa selle filmi jaoks koos Margiga veetsid? Kas filmist jäi ka palju materjali üle?\n\nPean tunnistama, et sobivat materjali jäi pigem puudu, aga see tuli sellest, et valisin keerulisema tee. ETV2 tellis minult 58-minutise filmi ja aega oli kolm kuud. See on pika dokumentaalfilmi valmimiseks ikkagi väga lühike aeg. Selle ajaga jõuad sa heal juhul sündmustega sammu pidada ja monteerida jooksvalt ning siis episoodid reastada. Distantsilt hindamiseks, ümber tegemiseks ja lühendamiseks eriti aega ei jää. Aga mina olen üldiselt aeglane tegija.\n\nÜle jäid küll intervjuud Kersti Uibo ja Marko Raadiga ning suur osa Margi endaga tehtud intervjuust, aga nende kasutamine ei sobinud sellesse filmi. Õnneks oli minu käsutada Margi filmipagas, kust otsitud katkendeid kasutasin kui kommentaare Margi tänastele tegemistele. Võtsin endale ülesande tuua filmide kaudu esile see ühisosa Margi loovusest, mis ei ole aja jooksul muutunud. Kas ma seda suutsin, on veel vara ütelda. Nagu mainisin, on see film veel liialt värske.\n\nDokis \"Mees Manijast\" näeme katkendeid kümnest Mark Soosaare filmist. Kui palju sa neid oma filmi jaoks üle vaatasid?\n\nMark on teinud üle 50 filmi, olen neist enamikku ikka näinud, mõnda mitu korda ülegi vaadanud. Aga selle filmi jaoks vaatasin esimest korda selliseid 1980. aastate alguse šedöövreid nagu \"Jaan Oad\" ja \"Viimne tervitus\" – viimane neist tõeline mõistatusfilm, mis põhineb Tuglase apokalüptilisel tekstil. Kindlasti on üks võimsamaid töid Viiralti jälgedes tehtud \"Maised ihad\", aga neid on veel. Kõik väärivad vaatamist ja ühtegi neist ei aja kellegi teise filmiga segi.\n\n\"Mees Manijast\" on nüüd valmis ja üks lugu Mark Soosaarest on jäädvustatud, aga mis sa arvad, kas Margist võiks veel filme teha? Materjali ilmselt oleks?\n\nKes julgeb, võib proovida. Kindlasti tuleks teha see film, mis mul esialgu mõttes oli – film Margist kui filmirežissöörist. Ta on ju eesti dokumentaalfilmi klassik. Aga ma ei kujuta ette, et Mark istuks sinuga rahulikult paigal ja lihtsalt meenutaks ja analüüsiks oma loomingut, tal on nii palju muud teha olevikus. Võib-olla siis, kui ta viimaks pensionile jääb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. jaanuaril esietendub ETV2-s Raimo Jõeranna värske dokumentaalfilm \"Mees Manijast\", mis jälgib Mark Soosaare tegemisi 2020. aasta sügisel, mil tema idee rajada Pärnusse kõiki Läänemere maid ühendav kunstisadam äratab linnavõimus üha enam umbusku. Režissööri sõnul pidi ta Soosaare soovil ka oma filmi fookust veidi ümber mängima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste korvpallikoondis lõpetab EM-valiksarja Allan Siimanni juhendamisel\n\n## Põhitekst:\n\nDetsembri alguses väljakuulutatud peatreeneri konkursiga liigutakse edasi. Eesti Korvpalliliidu presidendi Priit Sarapuu sõnul ei pidanud juhatus ratsionaalseks praegusel hetkel muudatust teha.\n\n\"Me ei soovi nii olulise teemaga kiirustada. Otsustasime teha ettepaneku Allan Siimannile ja tema meeskonnale, kellel on viimasest Bosnias peetud aknast hea kogemus olemas. Peatreeneri konkursiga jätkame ja lõpliku valiku teeme veebruari jooksul,\" ütles Sarapuu.\n\nSiimanni kõrval jätkavad abitreeneritena Alar Varrak ja Brett Nõmm. Eesti naiskond kuulub EM-valiksarjas C-alagruppi, kus ollakse nelja kaotusega Venemaa, Bosnia ja Hertsegoviina ning Šveitsi järel viimasel positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste korvpallikoondisel tuleb veebruari alguses sõita Venemaale Orenburgi, et mängida EM- valiksarja kaks viimast kohtumist Venemaa ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Alaliidu juhatus otsustas, et tsükkel lõpetatakse senise juhendaja Allan Siimanni eestvedamisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGaim alustas IBU karikaetappi 65. kohaga, olümpiavõitja põrus teises tiirus\n\n## Põhitekst:\n\nKoguni kolmikvõidu noppisid Venemaa naised, kui esimese aja sõitis välja Tatiana Akimova (22.30,7; 1+0), teise Valeria Vasnetcova (+9,8; 1+1) ja kolmanda Anastasia Ševtšenko (+23,0; 0+1).\n\nEesti naistest oli parim sel hooajal juba ka MK-etapil startinud Gaim, kes eksis korra lamades- ja kaks korda püstitiirus. Kaotust võitjale kogunes kaks minutit ja 23,9 sekundit, mis andis 65. koha. Lisbeth Liiv (+3.24,1; 0+2) sai 89., Demi Heinsoo (+3.32,4; 1+0) 92. ja Susan Külm (+3.49,5; 2+2) 100. koha.\n\nIBU karikaetapil tegi laskesuusatajana esimese rahvusvahelise stardi rootslanna Stina Nilsson. Murdmaasuusatamise klassikatehnikasprindi olümpiavõitja eksis esimeses tiiru korra, kuid teises tiirus jättis üles neli märki, mistõttu tuli tal finišis leppida 99. kohaga, kaotades võitjale 3.48,6. Suusarajal näitas rootslanna 54. aega, kaotades Vasnetcovale ühe minuti ja 39 sekundiga.\n\nKolmapäeval stardivad IBU karikaetapil ka mehed, kes võistlevad 10 km sprindis. Eestlastest on stardis Joosep Perv, Kristo Siimer, Mart Vsivtsev, Marten Aolaid ja Markus Rene Epner.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval alustati Saksamaal Arberis võistlemist laskesuusatamise IBU karikaetapil. Naiste 7,5 km sprindidistantsil sai parima eestlannana 65. koha Grete Gaim.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome valmistub piiriületuste täiendavaks piiramiseks\n\n## Põhitekst:\n\nSoome valitsus teatas, et siseministeerium valmistub piiriliikluse piiramiseks.\n\n\"Uus koroonaviiruse mutatsioon tekitab suurt muret. Sarnaselt kevadele on olukorras palju ebakindlust ja teadmatust. Omavalitsused peavad tagama turvalisuse oma piiripunktides ja korraldama koroonaviiruse testimisi,\" teatas sotsiaalminister Krista Kiuru.\n\nKoroonatestimist alustatakse ka Eesti ja Soome vahelisel laevaliikluses.\n\nÕigusteadlased juhivad samas tähelepanu sellele, et praeguste seaduste alusel pole piiranguid võimalik rohkem karmistada - ka pärast seda, kui nakkushaiguste seaduse muudatused on parlamendi poolt kinnitatud.\n\nPraeguse Soome nakkushaiguste seaduse tõlgenduse kohaselt ei saa päritoluriigil põhinevat karantiini otsust teha.\n\n\"Ma leian, et piiriliikluse piiramise idee on vale, see ei paku praeguse kriisi jaoks tõhusaid meetodeid,\" ütles Helsingi ülikooli professor Martin Scheinin.\n\n\"Päris palju sõltub parlamendis vastu võetud uutest seadustest, mida saab nende muudatustega pärast ka teha,\" ütles Helsingi ülikooli riigiõiguse professor Tuomas Ojanen.\n\nVõimalik on kasutada hädaolukorra seadust, kuid koroonaviiruse epideemia ohjamisel võib see puudulikuks jääda.\n\nOjaneni sõnul tuleb liikumisvabaduse piiramist hinnata kooskõlas Soome põhiseaduse ja Euroopa Liidu vaba liikumist käsitlevate õigusaktide valguses.\n\n\"Erandlikel asjaoludel võib piiridel olla isegi võimalik kehtestada karmid piirangud. Sel juhul tuleb need erandlikud asjaolud välja tuua ja piirangud sätestada. Praegused seadused karme piiranguid ei luba,\" teatas Ojanen.\n\nSoomes kehtiva nakkushaiguste seaduse kohaselt võib nakkusarst määrata kodaniku karantiini, kui isikul on diagnoositud või tuvastatud kahtlus, et ta on kokku puutunud koroonaviirusega. Karantiinieeskirjad on seetõttu kodanikele individuaalsed.\n\nEelmisel nädalal tegi Scheinin ettepaneku piirata liikumisvabadust eraldi seadusega, mida saab kehtestada põhiseaduse paragrahv 23 alusel. Seal on kirjas, et riiki tõsiselt ohustavate erakorraliste asjaolude korral võib piirata kodanike põhiõigusi. Lisaks tuleks esitada Euroopa Nõukogule erakorraline avaldus, mis tagaks Soome seaduste ühilduvuse Euroopa Liidu õigusaktidega.\n\n\"Kümnest kuust pole piisanud, et valitsus mõtleks hoolikalt läbi, milliseid õiguslikke tööriistu oleks vaja, et kehtestada seadusega kooskõlas piirangud. Jah, ka minul läks natukene aega. Restoranid, äripinnad ja religioossed ruumid ei pea olema suletud, kui liikumine on keelatud. Piirkondades, kus nakatumiste arv on väike, võib liikumine olla jälle täiesti vaba,\" teatas Scheinin.\n\nOjaneni sõnul on Scheinini pakutud põhiseaduse paragrahvi 23 kasutamine võimalik lahendus.\n\n\"Kui vaba liikumine on piiratud ja avalikud asutused suletud, on kõige parem erandlikke seadusi rakendada paragrahv 23 alusel,\" lisas Ojanen.\n\nSoome põhiseaduse järgi on reisimine lubatud, Soome kodanik saab riigist vabalt lahkuda ja hiljem sinna siseneda.\n\nÕiguskantsler Tuomas Pöysti sõnul eelistab ta testimisel põhinevat mudelit, mitte kohustuslikku karantiini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus otsustas täiendavalt piirata piiriületusi, et vältida uue koroonaviiruse mutatsiooni levikut. Õigusteadlaste hinnagul pole aga valitsuse otsused põhiseadusega kooskõlas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSandor Liive sai Rail Balticu nõukogu esimeheks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rail Baltic on suurim Balti riikide ülene projekt, mida kunagi elluviidud. Sellel on tohutu roll transpordisektori rohelisemaks ja turvalisemaks muutmisel. Lisaks on Rail Balticu ehitamine ja käitamine Läänemere piirkonna jaoks täiendav kasvu edendav katalüsaator,\" ütles Liive pressiteate vahendusel.\n\n\"Kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS peab muutuma andekate ja motiveeritud ekspertide jaoks atraktiivsemaks tööandjaks. Nõukogu esimehena sean prioriteediks, et RB Rail AS oleks ihaldusväärne tööandja,\" lisas Liive.\n\nSandor Liive on seotud mitmete majandusharudega. Nende hulka kuuluvad näiteks energeetika, side, ehitus, teadus ning finants- ja sotsiaalteenused. Liive töötas üheksa aastat Eesti Energia tegevjuhina ja enne seda finantsjuhina. Samuti on ta täitnud Tallinna Sadama finantsjuhi kohustusi.\n\nRB Rail AS nõukogu koosneb kuuest liikmest, kes nimetatakse aktsionäride poolt ja valitakse kolmeks aastaks. Nõukogu ülesanne on valida ettevõtte juhtkond, anda sellele strateegilisi suuniseid ja luua ettevõtte juhtimiskeskkond.\n\nRB Rail AS nõukogusse kuuluvad Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, Sandor Liive Läti transpordiministeeriumi asekantsler Ligita Austrupe, Anrī Leimanis, AB LTG INFRA tegevjuht Karolis Sankovski ja AB LTG juhatuse esimees Romas Švedas.\n\nRB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Balticu projekti elluviimist - taristu ehitamist kiirraudteeliinile Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB Rail AS on Rail Balticu projekti keskne koordinaator. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Balticu rajamiseks loodud ühisettevõtte RB Rail AS-i roteeruvaks nõukogu esimeheks sai aastaks Eesti Energia endine juht Sandor Liive.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Margit Lillaku dokumentaalfilm \"Südamering\" ETV-s\n\n## Põhitekst:\n\nMargit Lillaku tõsielufilm jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad teadlikult Eesti esimese ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi.\n\nEksperiment sai innustust üle maa levivast ökokogukondade liikumisest, et katsetada väiksemas koosluses uut elukorraldust, mille keskmes on vägivallatud harmoonilised suhted, koostöö, loodushoid, permakultuur ja inimese väike jalajälg.\n\n\"Südamering\" on ETV eetris 14. jaanuaril kell 22.05.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "14. jaanuaril teleesilinastub ETV eetris Margit Lillaku dokumentaalfilm \"Südamering\", mis oli nomineeritud ka Neitsi Maali filmiauhinnale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes peetakse tänavu kaks autoralli MM-etappi\n\n## Põhitekst:\n\nArktika lumeralli peetakse teise etapina Rootsi MM-ralli asemel peale Monte Carlo rallit. Võisteldakse Rovaniemi teedel põhjapolaarjoonel, mispärast kannab võistlus just Arktika ralli nime. Veebruaris võivad sealses piirkonnas temperatuurid langeda kuni 30 külmakraadini. Linn ise on tuntud jõuluvana koduna, mis meelitab aastas kohale arvukalt turiste.\n\nKokku võisteldakse kümnel kiiruskatsel, mille jooksul läbitakse 260 kilomeetrit. Võistluse korraldamisel järgitakse karme piiranguid ning nende täitmisel lubatakse raja äärde ka rallifännid.\n\nLisaks Arktika ralli peetakse 29. juulist 1. augustini Jyväskyläs Soome ralli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline autoliit FIA teatas, et 2021. aasta MM-kalendrisse lisati 26. - 28. veebruaril Soomes sõidetav Arktika ralli. See tähendab, et põhjanaabrite juures võisteldakse MM-sarjas kahel etapil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli Eesti meistrivõistlustel olid võidukad Reval-Sport ja Kehra\n\n## Põhitekst:\n\nReval-Sport alistas tulemusega 30:21 Tabasalu/Audentese naiskonna. Üleplatsinaisena viskas Revali poolt 11 väravat Polina Gorbatsjova. Maarja Treiman lisas viis ja Angelina Samoylova neli tabamust. Valeria Pavlenko sai kirja kolm väravat, Milena Podzigun, Anastasia Londak ja Marie Urvik kaks ning Mari Pihelgas ühe tabamuse.\n\nTabasalu/Audentese poolt panustasid Kerli Jõks ning Teele Utsal viie väravaga, Cristlin Kuldmaa arvele jäi kolm, Elle-Liis Liivase, Simona Koppeli ja Laura Kärneri kontosse kaks, Gertu Jõhvikase ja Johanna Kalgani saltosse üks tabamus.\n\nÕhtu teises mängus oli Kehra naiskond tulemusega 34:21 parem Tapast. Võitjate eest olid resultatiivsed Karoliine Vijard (8 väravat), Merili Heinla (7), Milana Leoke-Bosenko (7), Karina Adissova (5), Kristi Vaino (4), Kristin Tasane (2) ja Heete Kuuskla (1). Tapa poolt viskas Karina Kuul seitse tabamust, viis sai kirja Jenni Horn, neli lisas Keili Kadak, kolmega panustas Jete Lisett Neerit ja kaks viskas Eleri Õun.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste käsipalli Eesti meistrivõistlustel alustati teisipäeval mängudega. Avapäeval olid võidukad Reval-Sport ja Kehra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArhiivikino pakub vaatamiseks vanu TV1 saateid\n\n## Põhitekst:\n\nÜheksakümnendate lõpus teletaevasse sööstnud TV1 varamust tuuakse vaatajateni vahvad saated ja sarjad.\n\nPiret Tali juhitud vestlussaade \"Ausalt, palun\" tutvustab tuntud nimedega inimesi Rauno Pehkast Vello Orumetsani. Jaan Rõõmussaare saade \"Tahaks lennata\" toob ekraanile nutikad leiutajad oma lennukate ideedega, aga ka toredad inimesed, kohad ja seigad kodumaa erinevatest otstest.\n\nKodudiivanilt lahkumata saab kaasa teha meeletu reisiseikluse \"80 tunniga ümber Eesti\". Kes igatseb ööelu ja klubitamist, on lahkelt palutud noorukese Club Hollywoodi kolmandale sünnipäevale aastal 1998. Samuti saab lustida Mister Estonia 1999 valimistel või 2000. aastal peetud õhupallifestivalil. Toidugurmaanid ja grillisõbrad võivad aga varakult suvehooajaks valmistuma hakata koos Eesti esimese telekoka Sämmi saatega \"Sämmi Köök\".\n\nFilmivaliku koondnimega \"Tele õhtust!\" koostas filmiarhiivi kuraator Maarja Hindoalla, programmi saab näha rahvusarhiivi ajaveebis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise hoidmise huvides kolib Arhiivikino jaanuarikuu programm kinoseansside asemel veebi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva haigla peatab koroonaviiruse tõttu plaanilised operatsioonid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuni 22. jaanuarini peatame plaanilised operatsioonid, välja arvatud need, mis puudutavad naistekliiniku patsiente. Sünnitusabi osutatakse tavapäraselt,\" ütles haigla ülemarst Olev Silland.\n\nTa lisas, et kirurgiaosakonna personal, välja arvatud need, kes on juba põdenud COVID-19, jääb kümneks päevaks karantiini. Koronaviiruse positiivse testiga patsiendid viidi üle COVID-osakonda.\n\nSA Narva Haigla kriisistaabi liikmete sõnul tehti selline otsus, et peatada nakkuse edasine levik ja võimalikult kiiresti taastada osakonna tavapärane töö. Haigla ülemarst märkis, et need patsiendid, kes ei vajanud operatiivset kirurgilist ravi, viidi ajutiselt sisehaiguste kliinikusse.\n\n\"Oluline on märkida, et kirurg jääb haiglas ööpäevaringselt valvesse ja opereerimisteenused jätkavad tööd,\" lisas Silland.\n\nOperatiivset kirurgilist ravi vajavad patsiendid suunatakse Ida-Viru keskhaiglasse.\n\nNarva haiglas jätkub ka lasteaosakonna patsientide ravi, kes viiakse ajutiselt üle sisehaiguste kliinikusse.\n\nPraegu on üheksa patsienti ja viis kirurgiaosakonna töötajat koroonaviiruse suhtes positiivsed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva haigla kirurgiaosakonnas on tuvastatud koroonaviiruse levik, mistõttu otsustas haigla kriisistaap muuta kirurgiliste patsientidega töötamise korda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhan Kivirähk: uuest valitsusest ja vorstidest\n\n## Põhitekst:\n\nRasmus Kagge teleseriaal \"Üle noatera\" tõi jaanuari alguses avalikkuse ette sündmusteahela, mis viis pärast 2019. aasta riigikogu valimisi Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsiooni moodustamiseni.\n\nEhkki Reformierakonna valimisvõit oli läbi aegade ülekaalukaim, sai otsustavaks Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ühine soov Reformierakonnale koht kätte näidata. Kaja Kallasel ei olnud lootustki juba valimiste ööl sündinud ühisrindele vastu saada – isegi, kui ta kõigi parteide juhtidele hommikuks ühe maitsva tordi oleks saatnud.\n\nTekkinud võimuliidu osaliste ühiseks lootuseks oli, et opositsiooni jäetud Reformierakond nõrgeneb. See lootus pole täitunud – erakondade toetusreitingutes hoiab oravapartei endiselt veenvat esikohta.\n\nJüri Ratase valitsust pidevalt saatnud skandaalid on Reformierakonna võitlusvaimu pigem kasvatanud, tekitades soovi võimule pääsedes asjad riigis taas õigetesse rööbastesse seada.\n\n\"Ratas pidi EKRE juhtide väljaütlemiste pärast lakkamatult vabandama, olles sunnitud kaitsma väärtusi ja arusaamu, mis pole Keskerakonnale sugugi omased.\"\n\nPigem pöördus Jüri Ratase kaval plaan tema enda vastu ning valitsuskoalitsiooni tegevus hakkas muutuma hukatuslikuks hoopis Keskerakonnale. Ratas pidi EKRE juhtide väljaütlemiste pärast lakkamatult vabandama, olles sunnitud kaitsma väärtusi ja arusaamu, mis pole Keskerakonnale sugugi omased.\n\nLõpuks, koalitsiooni koospüsimise huvides abieluteemalist rahvahääletust kaitstes, jõuti piirini, kus tekkis oht, et erakond kaotab oma näo täielikult. Nüüd, pärast võimuliidu lõppu, on paljud keskerakondlased avalikult teada andnud, kui häiriv see kooselu EKRE-ga nende jaoks oli.\n\nLahendust ei toonud siiski oma selja sirgeks ajamine Keskerakonna väärtuste ja põhimõtete kaitsel, vaid hoopis kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolt paljastatud korruptsiooniafäär. Jutud Keskerakonna moraalsest ümbersünnist Jüri Ratase erakonna juhiks oleku ajal on osutunud tühipaljaks mulliks.\n\nTeater NO99 poolt etendatud \"Ühtse Eesti suurkogu\" eel viis näitleja Jaak Prints läbi seeria videoloenguid nn valimiskooli raames. Erakondade rahastamise teemal rääkis koolitaja järgmist:\n\n\"Raha ei tohi küsida partei esimees, vaid peasekretär. Miks on see nii? Mõelge ise: esimees, peasekretär, sitt. Sitt tõuseb, tõuseb, tõuseb — kuid jääb alati pidama peasekretäri juurde. Nii ei saa esimees kunagi teada ebaseaduslikest tehingutest ning võib avalikkusele alati tõtt öelda: \"Ma ei teadnud midagi.\"\"\n\nJust nii on väitnud ka Jüri Ratas, kelle tagasiastumist pelgalt kahtlustuse esitamise tõttu serveeritakse avalikkusele kui erakordset riigimehelikkust.\n\nPresident Kersti Kaljulaid andis neljapäeval Kaja Kallasele teise võimaluse valitsus moodustada. Küllap on Reformierakonna juht opositsioonis olnud aastatega Eesti poliitilisest kultuurist ja mängureeglitest parema ettekujutuse saanud ja teab nüüd, et läbirääkimistel ei ole tähtsad mitte erakonna ideoloogia ja programmilised lubadused, vaid partneritele pakutavad \"vorstid\".\n\nSelle poliitilise tarkuse pinnalt saab ka korruptsioonikahtlusega Keskerakonda pidada endiselt parketikõlbulikuks ning nendega võib uue valitsusliidu sõlmida. Ehkki Kaja Kallase nägu oli teleintervjuus üsna kurb, kui ta tõdes, et valitsust tuleb moodustada \"olemasoleva materjali baasil\" ehk neist erakondadest, kelle valijad 2019. aastal riigikokku lähetasid.\n\nKeskerakonna ettepanekust moodustada laiapõhjaline koalitsioon, kuhu lisaks Reformierakonna ja Keskerakonna 59 parlamendikohale kuuluks ka Isamaa oma 12 kohaga, siiski asja ei paista saavat.\n\nEhkki vorstijagamise loogika peale mõeldes võib selle soovi tagamaad mõista: sellisel koalitsioonil oleks koos vajalikud hääled, et vabariigi president juba riigikogus ära valida. Kuid tundub, et presidendiamet praeguse võimuliidu moodustamisel kauba sisse siiski ei kuulu.\n\nMuidugi säilib Reformierakonnal võimalus vajaduse tekkides ka teistsuguse koalitsiooni loomiseks koos Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. See mudel võib muutuda tõenäolisemaks siis, kui Isamaas leiab aset parempoolsete ühenduse poolt soovitav suunamuutus.\n\nJaak Jõerüüt leiab Eesti Päevalehes, et praeguse parlamendipoliitika läppunud õhku aitaks värskendada üksnes erakorralised valimised, mööndes samas, et praeguse pandeemia ajal ei oleks see võib-olla kõige mõistlikum.\n\nErakorraliste valimiste esilekutsumiseks peaks peaministrihääletus riigikogus kolmel korral läbi kukkuma, mis riigikogu liikmete enesealalhoiu instinkti arvestades oleks väga ebatõenäoline. Jääb üle loota, et õhku aitab pisut klaarimaks lüüa ka Eesti esimene naispeaministriga valitsus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid andis Kaja Kallasele teise võimaluse valitsus moodustada. Küllap on Reformierakonna juht opositsioonis olnud aastatega Eesti poliitilisest kultuurist parema ettekujutuse saanud ja teab nüüd, et läbirääkimistel ei ole tähtis mitte erakonna ideoloogia, vaid partneritele pakutavad \"vorstid\", kirjutab Juhan Kivirähk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVanima teadaoleva loomamaalingu tiitli võib haarata Indoneesia seapilt\n\n## Põhitekst:\n\nOokriga tehtud põldmarjakarva maaling kujutab külgvaates arvatavasti Sulawesi tüügassiga (Sus celebensis), vahendab Live Science. Tegu on väikeste näotüügaste ja jässakate jalgadega loomaga, kes võib kaaluda kuni 85 kilogrammi. Ehkki kirjeldatud sigu elab Indoneesias ka tänapäeval, jäi sõralisi aastatuhandete vältel üha vähemaks, ütles uuringu kaasautor Griffithi Ülikooli arheoloog Adam Brumm.\n\nBrummi sõnul viitab leitud maaling, et muistne Indoneesia oli kunagi omalaadne koopamaalingute meka. Niisiis võib leiu põhjal oletada, et inimesed ei hakanud koopaseintele maalima alles jääaegses Euroopas, nagu varem arvati.\n\nBrumm ja kolleegid leidsid 2017. aastal Leang Tedongnge koopast Sulawesi saarelt Indoneesiast vähemalt kolm tüügassea kujutist. Koobas asub väikeses orus, kus praegu elab kohalik rahvas bugised. Arheoloogi sõnul ei vii orgu üksi tee. Ainus viis sinna jõuda on ette võtta vaevaline matk mööda metsarada lubjakivist künkanõlvast üles ja läbi kitsa koopakäigu.\n\nNii pole midagi imestada, et kuigi org asub linnulennult Makassari suurlinna lähedal, polnud lääne inimesed kohalike sõnul orus varem käinud.\n\nLeidu välja tuhnides\n\nKõigist leitud maalingutest on kõige paremini säilinud kujutis ühtlasi ka kõige vanem. See kujutab 136 sentimeetri laiust ja 54 sentimeetri kõrgust siga, kelle taguotsa kohal on näha kaht inimese kätt. Sõralise vastast leiab veel kahe või kolme sea näod, mis pole küll sama hästi säilinud, ent paistavad suure seaga mingil moel suhestuvat.\n\nTeise lähedal asuva Leang Balangajia 1 nimelise koopa laest leidsid uurijad veelgi suurema seakujutise. Suur siga oli umbes 187 sentimeetrit lai ja 110 sentimeetrit kõrge ning selle kohale oli stencil-tehnikas maalitud neli kätt. Leang Balangajia 1 seintelt leiab veel vähemalt kaks loomakujutist, mis on uurijate sõnul mõistmiseks liiga kahjustunud.\n\nPaar seamaalingute anatoomilist üksikasja lubavad oletada, et tegu on kultidega. Näiteks on neile joonistatud üsna suured võhad: looduses kannavad suuremaid võhku just isasloomad.\n\nMiks otsustasid muistsed koopamaalijad aga just sigu kujutada? Adam Brummi sõnul elab Sulawesi tüügassigu ainult samanimelisel saarel, kus liik tuhandete aastate eest muust maailmast eraldatuna omasoodu välja arenes. Arheoloogilised leiud viitavad, et kohalikud inimesed küttisd ja kodustasid neid sigu. Brumm järeldab, et igal juhul mängisid tüügassead kohalike elus sedavõrd olulist rolli, et koopakunstnike jaoks paistab neist olevat saanud midagi kinnisidee-laadset.\n\nLeang Tedongnge koopa maalingud. Autor/allikas: AA Oktaviana\n\nKüsitav vanus\n\nSeni peeti vanimaks teadaolevaks looma kujutavaks koopamaalinguks samuti Sulawesi saarel koopaseinale maalitud Sulawesi tüügassiga, mille leidis samuti Adam Brumm koos kolleegidega. Toonane leid arvatakse pärinevat vähemalt 43 900 aasta tagant. Üleüldse kõige vanema koopamaalingu leiab ühelt Lõuna-Aafrika kivitükilt. See on 73 000 aastat vana ja kujutab #-märgi laadset sümbolit.\n\nNüüdses uuringus avastatud seapiltide vanuse määramiseks võtsid arheoloogid proove kujutise peale aja jooksul kogunenud kaltsiitmineraalist. Nad mõõtsid selleks uraani radioaktiivset lagunemist. Nimelt lahustab lubjakivist seinal jooksev vihmavesi väikeses koguses uraani, mis lõhustub tooriumiks. Mõõtes ära, kui palju on igas mineraaliproovis uraani tooriumiks muutunud, said uurijad oletada, millal mineraal pildile ladestuma hakkas.\n\nNii selgus, et äsja leitud maaling suurest seast on vähemalt 45 500 aastat vana. Leang Balangajia 1 koopa laemaalingu vanuseks pakuti nüüd aga vähemalt 32 000 aastat.\n\nSee teeb Leang Tedongnge koopa seast vanima teadaoleva loomakujutise ja üleüldse vanima natüürmortse kujutise. Ühtlasi võib see olla varaseim jälg nüüdisinimestest Sulawesi saarel - eeldusel, et sead maalis nüüdisinimene, mitte näiteks denisi inimene.\n\nUurijad tunnistavad samas, et uraani ja tooriumi põhjal dateerimine oli tehniliselt üsna keerukas ettevõtmine. Nii saab maalingule pakutud vanust pidada tõesti ainult ümmarguseks oletuseks, märkis uuringut kõrvalt vaadanud Witwatersandi Ülikooli dotsent David Pearce.\n\nKa teine uuringut kõrvalt vaadanud teadlane Barcelona Ülikooli professor Joao Zilhao nentis, et dateeringutesse tuleks suhtuda ettevaatusega. Samas kinnitas uus uuring tema sõnul Adam Brummi uurimisrühma varasemat avastust, et Indoneesias tehti koopamaalinguid juba üle 43 900 aasta tagasi.\n\nAvastusest kirjutatakse ajakirjas Science Advances.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanim teadaolev looma kujutav koopamaaling võib asuda värske uuringu põhjal Indoneesias. Umbes 45 000-aastane kunstiteos kujutab karvast tüügastega siga, kirjutavad Austraalia ja Indoneesia teadlased. Samas juhivad kriitikud tähelepanu tõsiasjale, et koopamaalingute dateeringud on alati väga suhtelised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPSG võitis Prantsusmaa superkarika kaheksandat aastat järjest\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine pidi toimuma algselt 1. augustil, kuid lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu edasi. Kuigi PSG uus hooaeg ei ole kõige paremini sujunud, siis võeti liidripositsioon sisse 39. minutil, kui täpne oli Mauro Icardi. 85. minutil lõi teise tabamuse penaltist sisse Neymar. Marseille Olymique avas punktiskoori 89. minutil, kui täpne oli Dimitri Payet.\n\nPSG võitis Prantsusmaa superkarika kaheksandat aastat järjest. Kokku on võidutsetud kümme korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pransusmaa superkarika võitis Pariisi Saint-Germain, kes alistas finaalis Marseille Olympique meeskonna tulemusega 2:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSibul: Isamaa poolest oleks valgete jõudude koalitsioon võimalik\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on absoluutne vale!\" ütles Sibul kommentaariks Ligi sõnadele, et Isamaa ei soovi minna samasse koalitsiooni Reformierakonnaga. Tema sõnul oli juba pikemat aega märgata Reformierakonna huvi suhtlemisele Keskerakonnaga, samas kui Isamaa suunas ei ole Reformierakond \"ühtegi sammu teinud\". \"See on täielik vale, et Isamaal ei ole huvi [koalitsiooni vastu Reformierakonnaga],\" rõhutas Sibul.\n\n\"Muidugi oleks Ligil lihtsam asju ajada [Keskerakonna senise pesekretäri] Mihhail Korbi kui Priit Sibulaga,\" märkis Sibul.\n\nKüsimusele, kas Isamaa jaoks oleks vastuvõetav ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa koalitsioon, vastas Sibul: \"Muidugi on valgete jõudude koalitsioon võimalik!\".\n\nSama rääkis neljapäeval \"Terevisoonis\" ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul oli märgata kompamist Keskerakonna ja Reformierakonna vahel juba mõnda aega varem ning samas oli näha Keskerakonna rahulolematust kolmanda koalitsioonipartneri EKRE-ga.\n\nLigi rääkis neljapäeval \"Vikerhommikus\", et Reformierakonna koalitsioon, kuhu oleks kaasatud ka Isamaa, ei saanud võimalikuks, kuna Isamaa seda ei soovinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa peasekretär Priit Sibul lükkas tagasi Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi väited, et Isamaa ei ole huvitatud koalitsioonist Reformierakonnaga ning kinnitas, et nende poolest oleks võimalik ka Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu korvpallimeeskonna ja Raadiku teed läksid poolte kokkuleppel lahku\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane ääremängija Raadik alustas hooaega Rumeenias, aga novembri keskel tuli Eestisse tagasi. Tartu särgis mängis 202 cm pikkune Raadik viis Eesti-Läti liiga kohtumist ja kogus neis keskmiselt 4,2 punkti ja 3,2 lauapalli. Parima esituse tegi ta Avis Utilitas Rapla vastu, kui kogus 13 punkti ja kuus lauapalli.\n\nRaadiku sõnul tundus see hetkel õige otsus. \"Teadsin, et noor ja vihane tiim ootab ees ja nii ka oli. Ootused olid suuremad, aga paraku ei suutnud ma sulanduda mängupilti ja hüppeliigese vigastuse tõttu leidsime treeneritega, et praegu on nii mulle parim variant. Tartu tiimis on palju võimekaid ja potentsiaaliga mängijaid, kuid tööd on veel palju teha. Eks igaühel on vaja oma rollist aru saada ja see mängus kõige paremini välja tuua. Tänan klubi selle pooleteise kuu eest ja selle eest, et mind Tartus soojalt vastu võeti,\" sõnas Raadik.\n\nMeeskonna peatreeneril Toomas Kandimaal on kahju, et Raadik ennast Tartus ei leidnud. \"Raadik tuli meile katseajaga ja keerulise välismaa kogemuse pealt. Mul on kahju, et me ei suutnud teda meeskonnaga selliselt liita nagu lootsime. Kogemustega Eesti mängija oleks meeskonnale vajalik osa, aga paraku ei näinud Toomas ennast meie võistkonna juures. Eks oma osa mängis ka saadud vigastus, mis ei lubanud tal oma võimeid näidata,\" sõnas Kandimaa.\n\nTartu Ülikool Maks & Moorits peab oma järgmise Eesti-Läti liiga mängu teisipäeval, 19. jaanuaril kui kodusaalis võetakse vastu TalTechi meeskond. Kohtumine algab Tartu Ülikooli spordihoones kell 19.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembri alguses Tartu Ülikool Maks & Mooritsa meeskonnaga liitunud ääremängija Toomas Raadiku ja spordiklubi teed läksid poolte kokkuleppel pärast katseaega lahku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoomingu Raamatukogu saab tellida nüüd e-raamatuna\n\n## Põhitekst:\n\nLR on ilmunud järjepidevalt aastast 1957 ja pakkunud eesti lugejatele lugemist eri maade ja ajastute kirjandusest, avaldades klassikute väikseid meistriteoseid ja tutvustades ka moodsaid autoreid, kes oma maal juba tunnustust leidnud, kuid eesti keelde veel tõlkimata.\n\nAastate jooksul on tõlgitud rohkem kui viiekümnest keelest ja tutvustatud rohkem kui kaheksakümne rahva kirjandust, igal aastal ilmub ka mõni algupärane teos.\n\n2021. aastal ilmuvate raamatute kohta saab lähemalt lugeda LR-i kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Loomingu Raamatukogu on saanud algusaegadest peale tellida postkasti, on nüüd võimalik Loomingu Raamatukogu väljaandeid tellida ka e-raamatuna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakonna läbirääkijad on Kallas, Pentus-Rosimannus, Võrklaev ja Mäesalu\n\n## Põhitekst:\n\nDelegatsiooni kuuluvad seega praegune Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees ja erakonna juht Kaja Kallas, fraktsiooni aseesimehed Keit Pentus-Rosimannus ja Mart Võrklaev ning fraktsiooni nõunik Gerrit Mäesalu.\n\nKeskerakond on öelnud, et nende poolt on läbirääkimiste delegatsiooni juhtideks Keskerakonna aseesimehed Mailis Reps ja Tanel Kiik.\n\nReformierakond ja Keskerakond jõudsid kolmapäeva hilisõhtul kokkuleppele alustada läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks. ERR-ile teadaolevalt soovib uus valitsus astuda ametisse 25. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna läbirääkimiste delegatsiooni hakkavad kuuluma Kaja Kallas, Keit Pentus-Rosimannus, Mart Võrklaev ja Gerrit Mäesalu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapani minister: Tokyo olümpiamängude tulevik on endiselt ebaselge\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me peame olümpiamängudeks valmistumisel tegema kõik, mis on meie võimuses, aga suurvõistluse toimumisega võib minna nii ja naa. Kõik on võimalik. OM-i võõrustajatena peame selleks valmis olema. Kui saame rohelise tule, peame valmis olema ka suurepäraste mängude korraldamiseks,\" ütles Kono.\n\nEelmisel nädalal kuulutati Tokyos suurenenud koroonanäitajate tõttu välja eriolukord. Alates eelmisest reedest kehtivate meetmete järgi palutakse inimestel pärast kella kaheksat õhtul kodus püsida ning sel kellaajal suletakse ka kõik alkoholi pakkuvad restoranid, pubid ja kohvikud.\n\nTokyo olümpiamängud peaks toimuma 23. juulist 8. augustini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu suvel peaksid Tokyos toimuma olümpiamängud, kuid suurvõistluse tulevik on endiselt ebaselge. Jaapani haldus- ja regulatiivreformi minister Taro Kono andis märku, et õhus on võimalus, et OM jäetakse ära.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia uuring: koroonaviiruse läbipõdemine tagab immuunsuse\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaa rahvatervise (PHE) uuringus jälgiti 6600 kliinilise personali liiget, kes olid esimese koroonaviiruse lainega nakatunud ja 14 000 tervena püsinud inimest. Mõlemat gruppi testiti koroonaviiruse suhtes regulaarselt. PHE uuringu lõpus oli 14 000 hulgas 318 nakatumist ja 6600 hulgas kõigest 44 haigestumist.\n\nPHE teadlaste uuring näitas, et väike osa inimesi nakatus koroonaviirusega kaks korda, kuid nad kannatasid haigust kergemas vormis. Reinfektsiooninumbri osas oli teatud ebakindlus, koroonaviirusega nakatunute arv võis olla veelgi väiksem.\n\nPHE professor Susan Hopkinsi sõnul on immuunsus koroonaviiruse vastu sama hea või parem kui vaktsiin.\n\n\"Immuunsus annab Pfizer/BioNtechi vaktsiiniga sarnase toime ja AstraZenecast on see isegi parem,\" ütles Hopkins.\n\nVarasem koroonaviiruse läbipõdemine pakkus umbes 85-protsendilist kaitset nii asümptomaatilise kui ka sümptomaatilise reinfektsiooni eest.\n\nPfizer/BioNTechi koroonavaktsiini efektiivsuse määr on 95 protsenti, kuid see arv põhineb sümptomaatilistel infektsioonidel, kus kergemaid juhtumeid ignoreeriti.\n\n\"See siiski ei ole põhjus eirata sotsiaalset distantseerumist. Pärast esmast koroonaviirusega nakatumist saab uuesti haigeks jääda. Raskesti haigeks jäämise oht on ainult äärmiselt madal,\" lisas Hopkins.\n\nReadingi ülikooli töötaja Simon Clarke´i sõnul oli uuringul suur mõju, kuidas praegusest tervishoiu kriisist välja tulla.\n\n\"Hea uudis on see, et koroonaviirusega uuesti nakatumise tõenäosus on haruldane ja antikehade olemasolu tagab immuunsuse, kuigi see ei pruugi olla eluaegne puutumatus,\" lisas Clarke.\n\nPHE uuring võib viia selleni, et varem koroonaviirusega nakatunud inimesed saavad teistest hiljem vaktsineeritud.\n\nInglismaal on koroonaviirust põdenud 12,4 miljonit inimest-viiendik kogu elanikkonnast.\n\nSuurbritannias on koroonavaktsiini esimese süsti saanud ligi kolm miljonit inimest, päevas vaktsineeritakse üle 200 000 inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia teadlaste uuringu kohaselt annab koroonaviiruse läbipõdemine vähemalt sama hea immuunsuskaitse kui vaktsiin.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonasurmade uus rekord - ööpäevaga suri 10 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSurid 98-aastane naine, 90-aastane mees, 88-aastane naine, 84-aastane naine, 84-aastane mees, 81-aastane mees, 78-aastane naine, 74-aastane mees, 70-aastane mees ja 62-aastane mees.\n\nKokku on alates pandeemia algusest surnud Eestis 311 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nHaiglaravil oli neljapäeva hommikuse seisuga 386 inimest, mida on 18 võrra vähem kui kolmapäeva hommikul. Juhitaval hingamisel on 27 ja intensiivravil 45 patsienti.\n\nUusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 34. Koju saadeti 23 inimest, 18 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda, kaks inimest viidi üle teise haiglasse.\n\nIda-Virumaal nakatus 131\n\nEnim uusi nakatumisi lisandus Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 280 inimesel. Neist Tallinna lisandus 232 nakatumist.\n\nIda-Virumaale lisandus 131, Tartumaale 56, Pärnumaale 40, Valgamaale 23, Viljandimaale 18, Jõgevamaale 14 ja Lääne-Virumaale 13 nakatunut.\n\nRapla- ja Saaremaale lisandus üheksa, Võru- ja Järvamaale seitse, Läänemaale neli ning Hiiu- ja Põlvamaale kolm nakatunut. 15 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nVaktsineeriti 1398 inimest\n\nEesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on 574,28. Esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 12 protsenti.\n\nMöödunud ööpäevaga vaktsineeriti Eestis 1398 inimest, kokku on Eestis vaktsineeritud 14 879 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 5884 koroonatesti, millest positiivsed olid 632 ehk ligi 10,7 protsenti. Suri 10 koroonaviirusega nakatunud inimest, mis on suurim ööpäevane koroonasurmade arv Eestis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜllatusmees triivis Juventuse karikasarjas 16 parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nJuventus asus koduväljakul kohtumist juhtima kohe teisel minutil, kui täpne oli Dejan Kulusevski. 23. minutiks oli seis Alvaro Morata löödud värava järel 2:0. Genoa ei lasknud sellest end heidutada ning lõi viis minutit hiljem esmalt esimese värava tagasi ning 74. minutil teise. Väravate autoriteks olid Lennart Czyborra ja Filippo Melegoni.\n\nLisaajale läinud kohtumisel üllatas maailma 21-aastane tuneeslane Hamza Rafia, kes tõi Juventusele võidu 104. minutil löödud väravaga ning viis Torino meeskonna karikasarjas järgmisesse ringi. Seejuures ei ole Rafia varem esindusmeeskonna eest platsil käinud.\n\nKarikasarja 16 parema seas kohtub Juventus kas Sassuolo või SPAL-iga.\n\nTeised tulemused: Fiorentina - Inter 1:2; Napoli - Empoli 3:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli karikasarjas alistas Juventus koduväljakul Genoa lisaajal löödud väravast tulemusega 3:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoomaaias suri eakas lõvi Juna ehk Johnny\n\n## Põhitekst:\n\nKõrges eas lõvil tuvastati 2020. aastal tervisekontrollis neerupuudulikkus, mis on üle keskea kaslaste üheks sagedasemaks tervisemureks.\n\nJaanuari esimestel nädalatel halvenes Juna seisund silmnähtavalt, mistõttu veterinaarid ei andnud enam paranemislootust. Süveneva valu ja edasiste kannatuste vältimiseks uinutati lõvi 13. jaanuaril igavesse unne.\n\nJuna sündis Frankfurdi loomaaia aasia lõvide grupis 23. detsembril 2003. aastal. Alates 2005. aasta aprillist elas ta Tallinna loomaaias, kus sai kaaslaseks Lodzi loomaaias Poolas sündinud emalõvi Tori ja Helsingi loomaaiast pärit emalõvi Xylitoli ehk Ksjuša.\n\nAasia isalõvid elavad keskmiselt 16 aastat vanaks. Johnny lahkus vanuses 17 aastat ja 21 päeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna loomaaia teatel suri kolmapäeval isane aasia lõvi Juna, keda teati ka hellitusnimega Johnny.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTuvastati selle hooaja teine gripijuhtum Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nAjavahemikul 4. kuni 10. jaanuar pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2596 inimest, kellest ligi viiendik olid lapsed, edastab terviseamet. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Ida-Virumaal, Narvas, Tartumaal, Tallinnas ja Pärnumaal.\n\nNii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alanud aasta esimesel nädalal kinnitati Pärnumaal üks A-gripi juhtum. Seega on sel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kaks gripijuhtu - üks A- ja üks B-gripiviirus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Lumi: uuelt valitsuselt suuri reforme oodata ei maksa\n\n## Põhitekst:\n\nEKRE juhid ja valijad on šokis. Ilmselt ka Isamaa. Kuidas uus valitsusliit peaks arvestama ligi kolmandiku riigikogu rahvuskonservatiivse opositsiooni ja nende toetajatega?\n\nEsmalt on vaja vaadata, kuidas kaks liberaalset erakonda suudavad kokku leppida. Aga see lepe tuleb, sest poliitika osas pole palju vaja kokku leppida, sest see tuleb pigem kriisivalitus.\n\nEKRE valijatele head rohtu polegi. Nende valija ongi šokis. Kindlasti sõltub palju sellest, mida EKRE uus esimees Martin Helme otsustab teha. Kas ta ajab edasi konventsionaalset poliitikat või ta läheb tänavatele. Ma ise arvan, et Helme valib ikka esimese variandi, tal ei ole mõistlik käte ja jalgadega hakata poliitikat tegema.\n\nKuigi suure tõenäosusega kaks erakonda moodustavad uue valitsusliidu, siis ikkagi on väike võimalus, et läbirääkimistel keeratakse tülli ja seni peab ka EKRE retoorikas tagasihoidlikumat joont hoidma?\n\nVana võimuliidu taastamiseks peab Isamaa olema ühtne, see on võtmeküsimus. Siis on see võimalus olemas.\n\nMida tähendab Isamaa jaoks opositsioonipingi jagamine koos EKRE-ga? See ei ole neile meeldiv variant?\n\nSee on Isamaale üldse kõige ebamugavam variant. Olla mõistlikum ja tagasihoidlikum EKRE kõrval on juba kommunikatsiooniaspektist raske ülesanne. Isamaa kevadsuvised sisevalimised saavad olema huvitavamad võrreldes sellega, kui erakond oleks Toompeal võimuliidus. Isamaa jaoks on opositsiooni kukkumine väga keeruline ja problemaatiline.\n\nKas pingete õhutamise vältimiseks on mõistlik teha uus koalitsioonileping suhteliselt üldsõnaline, sinna ei tasu sisse kirjutada kõiki neid lubadusi, mida reformerakond on valijatele opositsioonis lubanud, näiteks kooseluseadse rakendusaktide vastuvõtmine?\n\nMa arvan, et koalitsioonilepe tuleb lühike ja konkreetne. Seda võib võrrelda aastaga 2001, kui moodustati Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon. Ma usun, et peaminister Kallas defineerib seda kui kriisivalitsust, mis annab talle mandaadi valitseda nii, et suuri ootusi reformidele polegi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumist loodav Reformierakonna ja Keskerakonna uus valitus tuleb kriisivalitsus, millelt suuri reforme oodata ei maksa, leiab lobist ja endine erakonna peasekretär Ott Lumi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIvo Suursoo: digi- ja innovatsioonipöörde roll strateegias \"Eesti 2035\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti 2035\" (2020) on lugu meie väljakutsetest ja nende lahendusteedest. Väga mahuka kaasamisprotsessi läbinud dokumendil on arvestatavaid tugevusi, aga kindlasti ka mõned nõrkused. Avan seda visioonidokumenti neljast aspektist: strateegia elluviidavus, digipöörde roll, innovatsioonipöörde roll \"Eesti 2035\" kontekstis ning kodaniku ootused Riigikogule.\n\nKas \"Eesti 2035\" on visioon või strateegia?\n\nÜks hea visioon kirjeldab selgesõnaliselt unistuste sihtpunkti ja seda rolli \"Eesti 2035\" suurepäraselt ka täidab. Võiks arvata, et strateegilised sihid on tasakaalus kogu Eesti ootustega inimese, ühiskonna, majanduse, elukeskkonna ja riigivalitsemise suhtes.\n\nMis aga teeb visioonist strateegia? Selleks, et saada visioonist strateegia, tuleb teha valikuid. Franklin Covey (2012) on kirjeldanud oma uuringutele tuginedes, et mistahes grupi korral kuni kolme suure eesmärgi poole liikudes on väga tõenäoline saavutada kahe–kolme eesmärgi täitmine. Kui eesmärke on seatud neli–kümme, siis suure tõenäosusega saavutatakse neist üks–kaks, samas üle kümne eesmärgi korral suure tõenäosusega ei saavutata mitte ühtegi seatud eesmärkidest. (Joonis 1)\n\n15 aastat on riigile lühike aeg – selle aja jooksul ei saa kõike muuta, aga kõiges saab muutuda natuke paremaks, seejuures saavutamata üheski valdkonnas eesmärke. Katse saavutada kõigis soovitud muutuse valdkondades hüppeline areng on määratud läbi kukkuma.\n\nKokkuvõtvalt võiks öelda, et \"Eesti 2035\" on hea visioon, kuid selleks, et saada visioonist strateegia, tuleb teha järgnevaks 15 aastaks valikuid.\n\nJoonis 1. Eesmärkide saavutatavus Autor/allikas: Covey 2012\n\nValikute tegemise ehk strateegia elluviimise mudel\n\nValikute tegemiseks on head eeldused olemas. Arenguvajadused ei ole koonddokumendis selgelt kirjas, kui neid lugedes jääb mõnes osas kahtlusi, kui tekib küsimus, mis on kõige olulisem arenguvajadus. Strateegias on plokk \"Vajalikud muutused\", mis on piisavalt hea alus strateegia elluviimiseks.\n\nVajalikke muutusi on kirjeldatud viie teemagrupina: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine. Igaühes neist on 4–8 soovitud muutust, kokku 27 vajalikku muutust.\n\nNelja-aastased lubadused\n\nEesmärgistamise perioodi valides tuleks paratamatult lähtuda koalitsioonilepete või Riigikogu tsüklitest, sest kuigi võib unistada, et \"Eesti 2035\" on poliitikaülene rahva hääl, on reaalsus siiski see, et strateegia elluviimise tsükkel on nelja-aastane valimistsükkel, mille jooksul täidetakse elluviimise plaani ehk koalitsioonilepingut.\n\n27 muna-või-kana-otsust\n\nEelkirjeldatud nelja-aastaseid tsükleid mahub aastani 2035 kolm. Seega lihtsustatult tuleks igas järgnevas Riigikogu valimistsüklis käivitada üheksa eesmärgi poole liikumine, et käivitada kõik 27 muutust. Kuigi üheksa suurt eesmärki ei ole juhtimise parim tava, ideaal oleks kolm, siis on raske uskuda, et alla üheksa eesmärgi suudaksimegi välja valida, sest huvigruppide surve on igal hetkel valida kõik 27.\n\nLoomulikult võib väita, et ellu ei pea viima kogu muutust, vaid konkreetseid samme eesmärgi suunas. Järgmises artikli osas \"missioonid\", selgitan, miks on tark vaadata soovitud muutust tervikuna.\n\nAga kuidas teha valik 27 vajaliku muutuse hulgast? Tegu on raskete otsustega ja sageli n-ö muna-või-kana-tüüpi valikutega. Kuid ettevõtjana tundub mulle, et kõik need 27 valikut vajavad muutuste käivitamiseks raha. Raha tuleb Eesti majanduse edukusest.\n\nSeega loogiline tundub alustada valikutest, mis käivitavad majanduse lisandväärtuse ja konkurentsivõime kasvu ja seeläbi aitavad toota vahendeid käivitamaks muid, sotsiaalsemaid valdkondi.\n\nOluline on rõhutada, et eelisjärjekorras tehtavate muutuste valimine ei tähenda, et me tavapärast arengut mujal peatame. Kindlasti mitte. Eelisarendamine tähendab, et suuname oma piiratud riigieelarvest arendustegevuseks mingi osa eelisarendatavatesse valdkondadesse.\n\nMissioonid kui elluviimise praktika\n\nMissioonidena käsitleme siin julgeid, inspireerivaid ja laia ühiskondliku mõjuga eesmärke, mis seavad selge suuna. Nende mõju on sihitud ja mõõdetav ning nende täitmine eeldab kõrget innovaatilisust.\n\nOlles \"Eesti 2035\" raames valinud välja soovitud muutused, on õige aeg pöörduda tagasi huvigruppide poole ning soovitud muutuste põhjal sõnastada laiapõhjalise diskussiooni tulemusena missioonid täpsemalt.\n\nMissioonipõhine uuenduste juhtimine on parim viis püstitada ja täita valdkondadeüleseid eesmärke. Klassikaline näide: projekti \"Apollo\" missioon oli inimese viimine kuule ning selle täitmiseks kaasati tehnoloogia, meditsiin, materjalitööstus jt valdkonnad.\n\nVõtame näiteks \"Eesti 2035\" soovitud muutuse \"Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse\". See sisu kirjelduses üsna hästi defineeritud ülesanne sobiks otse missiooniks. Selle missiooni täitmisse saaks konsortsiumina kaasata mitmesugused tervishoiuvaldkonna huvigrupid, sh teadlased ning teised tervisetehnoloogiaga tegelejad.\n\nKonsortsium koostaks missioonile tegevusplaani ning asuks tööle. Just terviklik missioonipõhine lähenemine loob eeldused, et jõutakse ihaldatud tulemuseni soovitud aja ja eelarvega. Katsed kompleksset probleemi lahendada samm-sammuliste projektidena, ilma tervikut vaatamata, võivad viia soovitud suure muutuseni vaid parimal juhul ja väga pika aja jooksul. Missioon on raamistik fookuse hoidmiseks, terviku juhtimiseks ja rahastamise otsustamisel.\n\nJoonis 2. NÄIDE. Missioonipõhine mõtteviis Ühendkuningriigi Manchesteri regiooni süsinikneut-raalsuse eesmärgi täitmiseks aastaks 2038. Autor/allikas: McPh 2019\n\nMissioonipõhine innovatsioonijuhtimine on mudel, mille laiemat rakendamist soovitas Haridus- ja Teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kokku kutsutud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava 2020) fookusvaldkondade ekspertkogu septembris 2020. Ühendkuningriigi Manchesteri regiooni süsinikneutraalsuse eesmärgi täitmiseks aastaks 2038 on koostatud missioonipõhise mõtteviisi skeem (joonis 2).\n\nDigipöörde roll \"Eesti 2035\" elluviimisel\n\nDigipööre on info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) rakendamine ühiskonnas, mille abil muutub väärtuse loomine kättesaadavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks.\n\nIKT mõju väärtuse kasvule iseloomustab kõige paremini Eurostati sektorite lisandväärtuse kasv 2010–2019, kus on näha, et IKT lisandväärtuse kasv teiste sektoritega võrreldes on 1,5 korda kiirem. Aga IKT sektor on vaid väike osa digipöörde tegelikust mõjust, tegelik mõju on IKT abil teiste sektorite lisandväärtuse kasvatamine, sest digitehnoloogiad on siiski eelkõige töövahendid. (Joonis 3).\n\nJoonis 3. Euroopa Liidu 27 riigi kogulisandväärtuse muutus, 2009–2019 Autor/allikas: Eurostat Statistics Explained\n\nKõige lihtsam on digipöörde erinevaid komponente tajuda Euroopa Liidu digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) komponentide kaudu. DESI (Digital Economy and Society Index) 2020 tabelis on Eesti kohal nr 7, mis on soliidne tulemus 28 riigi hulgas.\n\nIndeks defineerib riikide edukust viie komponendi kaudu (tabel 1).\n\nTabel 1. Eesti positsioon DESI riikide edukuse viie komponendi põhjal Autor/allikas: European Commission [2020]\n\nDESI terviku jaotus ELi riikide kaupa on esitatud joonisel 4. DESI üldindeks, arvutatud kaalutud keskmisena põhidimensioonide kaupa on järgmine: ühenduvus – 25 protsenti, inimkapital – 25 protsenti, interneti kasutatavus – 15 protsenti, digitehnoloogiate kasutus erasektoris – 20 protsenti ja avalikud digiteenused – 15 protsenti.\n\nJoonis 4. Digitaalse majanduse ja infoühiskonna indeks DESI põhidimensioonide kaupa Autor/allikas: European Commission, Digital Scoreboard\n\nDigipöörde saavutused\n\nTabel 1 põhjal on Eesti tugevused endiselt seotud meie avaliku sektori teenuste ja digioskustega ning digivõimekate kodanike internetiteenuste kasutusega. Just avaliku sektori eduka digiriigi kuvandi tõttu on Eesti aastaid rahvusvahelist tähelepanu nautinud.\n\nEesti digipöörde kaks puudujääki ja tiksuv digipomm\n\nMeie digivõlg on aastaid olnud erasektori madalas digiteerituses, kus meie positsioon on kaks kohta alla Euroopa keskmise ning aastast aastasse halveneb meie positsioon kiire internetiühenduse kategoorias. Ja mis kõige hullem, mõlemas kategoorias puudub Eestil veenev plaan.\n\nMe ei tegutse teadlikult erasektori digiteerimise suunas ning oleme sabassörkijad lairibaühenduste investeeringutes ning ka uue 5G-tehnoloogia kasutuselevõtus. Eesti erasektori ja kiirete ühenduste digivõlg maksavad meile kätte järgneva 5–10 aasta jooksul – need saavad olema üheks Eesti majanduse ja regionaalse arengu Achilleuse kannaks.\n\nLisaks kahele digivõlale on mitmed Eesti digiriigi suured lahendused jõudnud või jõudmas moraalse vananemise lävele ning seeläbi tiksub meie uhke e-riigi keldrites kriitilises seisus digipomm. Kuna enamik lahendusi on arendatud Euroopa rahadega, siis puudub meil eelarves harjumus neid valdkondi finantseerida.\n\nRiigi roll ja rahakott digipositsiooni parandamisel, lähtudes prioriteetidest\n\nRiigi esmane roll on korraldada, et infrastruktuuri investeeringuid oleks võimalik teha. Halb näide on sügisest 2020, kus Eesti riik on kujunenud 5G-tehnoloogia rakendamisele käsipiduriks. Teine roll on tagada kiirete ühenduste regionaalne teke kohtades, kus turg seda ise ei teeks – juba räägitud mure DESI juures. Kolmas roll on stimuleerida kiiremat arengut.\n\nMajanduslikust loogikast lähtuvalt on erasektori digiteerimine erasektori asi, kus riik peaks sekkuma vaid turutõrke korral – edukates digiriikides on riik mänginud stimuleerija rolli. Näiteks Leedu, positsioneerudes erasektori digiteerimisel Eestist neli kohta ees, investeeris tööstuse digiteerimisse aastal 2019 ligi 40 miljonit, kui Eesti riigipoolne panus oli vaid 2 miljonit.\n\nSeega riigi roll on olla stimuleerija, tõmmata kaasa erasektor ja käivitada efektiivne digipööre. Võib kõhklusteta öelda, et \"Eesti 2035\" kõigi 27 vajaliku muutuse juures mängib digipööre olulist rolli.\n\nÜks enim räägitud valdkondi \"Eesti 2035\" kontekstis on kategooriasse \"tark ja vastutustundlik ettevõtlus\" jääv tööstuse digiteerimise hoogustamine. Ekspertide hinnangul tasub iga tööstuse digiteerimisse pandud euro end riigile ära ekspordi ja tootlikkuse kasvu kaudu maksimaalselt 12 kuuga.\n\nAga miks siis ikkagi erasektor ise ei investeeri? Vähene julgus ja teadmiste puudus ning vahendite nappus on võtmeküsimused ja siin saab riik olla edukas stimuleerija. Selle testimiseks on tehtud ka Eestis edukad katseprojektid 2019. aastal, kuid kriisis on valitsus kahjuks käed rüppe lasknud.\n\nVeel üheks näiteks on rahva tervise ja sotsiaalkaitse muutuste juures tervisetehnoloogiate kriitiline roll. Hea eeskuju on siinkohal Jaapan, kes on oma riikliku arengustrateegia peaeesmärgiks seadnud inimesekeskse tehnoloogia rakendamise programmi \"Jaapani ühiskond 5.0\" (\"Japan Society 5.0\") elluviimise. \"Jaapani ühiskond 5.0\" on üles ehitatud vananeva ühiskonna paremaks teenindamiseks rakendatava tehnoloogia arenduse toetamisele (joonis 5).\n\nJoonis 5. NÄIDE. Jaapani ühiskond 5.0 mudel Autor/allikas: The Government of Japan 2020\n\nInnovatsioonipöörde olemus ja roll\n\nInnovatsioonipöördeni jõudmiseks tuleb alustada Eesti tööjõu tootlikkusest. Eurostati andmetel oleme suutnud tõusta tasemele 78,7 protsenti ELi keskmisest, parandades positsiooni 1–2 protsendipunkti aastas.\n\nTööjõu tootlikkuse arengut kajastab tabel 2.\n\nTabel 2. Tööjõu tootlikkuse areng, % ELi keskmisest Autor/allikas: Eurostat, Table: Nominal labour productivity per person employed\n\nSamas tempos jätkates suudame \"Eesti 2035-s\" käsitletud 15 aastaga jõuda parimal juhul Euroopa keskmikuks.\n\nKus on siis väljapääs? Riigikogu Arenguseire Keskus avaldas 2018 uuringu \"Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni\". Tööst võib järeldada, et firmasisestest teguritest on suurima potentsiaaliga allikad tootlikkuse kasvatamiseks tooteinnovatsioon ning teadus- ja arendustegevus koos IKT-ga.\n\nRiigikogu Arenguseire Keskuse tellitud uuringu tulemustest annab pildi joonis 6.\n\nJoonis 6. Tootlikkuse kasvutegurid Autor/allikas: Männasoo et al. 2018, Syversoni (2011) põhjal\n\nTooteinnovatsiooni potentsiaali ärakasutamist tootlikkuse kasvatamiseks nimetamegi innovatsioonipöördeks. Innovatsioonipöörde eesmärk on, et kõik ettevõtted tegeleksid teadus- ja arendustegevusega oma toodete ja teenuste innovatsiooniks. \"Eesti 2035\" räägibki sama lugu: tark majandus eeldab teadusmahuka, kõrge innovaatilisuse tasemega toodete ja teenuste osakaalu kasvu.\n\nKui kaugel me oleme innovatsioonipõhisest majandusest?\n\nVõtame appi Statistikaameti mais 2020 avaldatud uuringu tulemused, mis suures pildis ütlevad, et 73 protsenti ettevõtetest on innovaatilised. Kõlab uhkelt, aga vaatame lähemalt. Esmalt – uuring katab vaid ettevõtteid, kus on rohkem kui kümme töötajat, seega suurem osa Eestis registreeritud ettevõtetest (mikroettevõtted) ei kuulunud valimisse.\n\nVaid pooled (49,4%) ettevõtetest on uuendanud toodet, ülejäänud on uuendanud protsesse. Ka protsessiuuendused on vajalikud, kuid kõrgema lisandväärtusega majanduseks jõuame eelkõige innovaatiliste toodetega.\n\nTäpsemalt vaadates näeme, et täieliku tooteuuendusega on tegelenud vaid 15 protsenti ja pidevalt tegeleb teadus- ja arendustööga vaid 8 protsenti ettevõtetest. Innovatsiooni kuludest moodustavad sisseostetud teadus- ja arendustegevuse kulud vaid 5 protsenti kulude baasist.\n\nEelnev näitab, et ettevõtted tegelevad innovatsiooniga ise, ei kasuta teadlasi ja tegutsevad pigem lihtsama protsessiinnovatsiooniga.\n\nEesti ettevõtete uuenduskulutuste jaotus 2018. aastal on toodud joonisel 7.\n\nJoonis 7. Ettevõtete uuenduskulutuste jaotus, 2018 Autor/allikas: Eesti Statistika 2020\n\nEelneva põhjal saab järeldada, et 2018. aastal raporteerid teadus- ja arendustegevusi vaid ligikaudu 240 ettevõtet ja eeldatav erasektori panus teadus- ja arendustegevusse on 0,6–0,7 protsenti SKT-st. Edukatel riikidel on teadus- ja arendustegevuse investeeringud erasektoris vähemalt kaks protsenti SKT-st ning avaliku ja erasektori koondnumber on kokku suurem kui 2,5 protsenti.\n\nOECD andmed siseriikliku era- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute kohta on kujutatud joonisel 8.\n\nJoonis 8. OECD andmed siseriikliku era- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute kohta Autor/allikas: OECD 2020\n\nSelleks, et Eestis hakkaks kasvama tööjõutootlikkus, peab erasektor aastaid panustama teadus- ja arendustegevusse. Kahe- kuni kolmekordses mahus kasv erasektoris (0,7 protsendilt 2 protsendile SKT-st) ei toimu iseenesest, \"Eesti 2035\" programmidel on siin määrav mõju.\n\nSelline muudatus eeldab, et innovatsiooni lisandub 250–300 miljonit eurot lisaks praegusele 150 miljonile. Sellises mahus erasektori innovatsioonipöördeks on vaja mitmekülgset riigi ja teadusasutuste ühistööd ja tuge. Erasektori ootused riigile on koondanud Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoda (TIKK) järgmiselt (Aron 2020).\n\nTuleb kasvatada teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) inimressurssi, et oleks inimesi, kes erasektoris teadmusmahukat innovatsiooni teeksid.\nRiigi investeeringute plaanides ja otsustes on tõsta TAI tähtsust, selleks tagada selge arusaam ja sammud majanduse digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde elluviimiseks.\nLuua keskne innovatsiooni teenuskeskus (Innovatsiooniagentuur), mis lihtsustab nii innovatsiooniga alustamist kui ka Euroopa fondidest innovatsioonitoetuste kättesaamist.\nKorrastada TAI mõõtmine nii erasektori statistika lihtsustamise suunas kui ka võimalusel luua metoodika, mis kirjeldaks avaliku sektori TAI investeeringute mõju reaalmajandusele.\nMõelda läbi rakendusuuringute töökorraldus, luua juurde toetusmeetmed ja leppida kokku fookusvaldkonnad.\nSellest, kuidas suudame innovatsiooni käivitada, oleneb, kas meie majandus jääb madala tootlikkusega majanduseks või tõuseme kõrge innovaatilisuse tasemega riikide hulka.\n\nMida saab teha riigikog u\n\nRiigikogul on oluline roll täidesaatva võimu kontrollil ja suunamisel. Järgnevad soovitused riigikogule.\n\nSeada Eesti strateegilise juhtimise mudelile kõrgemad ootused\n\nMeie riigi edu ei sõltu strateegiatest, vaid nende elluviimise mudelist, visioon \"Eesti 2035\" on hea proovikivi. Esimene ohumärk on, et teadaolev kokkulepitud strateegilise juhtimise mudel näeb ette teha Eesti strateegia juurde valdkondlikud arengukavad. Strateegiadokumendi \"Eesti 2035\" Lisa 1 kirjeldab rea tegevusi, kuid seost valdkondlike arengukavadega ei ole näha. Ei saa ka väita, kas need seosed eksisteerivad või mitte, sest neid ei ole välja toodud. See näitab, et strateegilise juhtimise mudel üheselt mõistetavalt ei toimi.\n\n\"Eesti 2035\" seire\n\n\"Eesti 2035\" loob tugeva eelduse, mille abil Riigikogu saab tulla rahvale lähemale, täites strateegia elluviimisel seire- ja kontrollifunktsiooni täitevvõimu tegevuse üle. Laiapõhjalisele kaasamisele tuginedes võib väita, et \"Eesti 2035\" on rahva tahe, mida võim peab ellu viima. Riigikogu aktiivne roll elluviimise seires näitab rahva tahte täitmist.\n\nVäärtustada digipööret ühiskondliku heaolu kasvatamiseks\n\nNagu ülal kirjeldatud, loob horisontaalselt ühiskonda läbiv digipööre lisaväärtust haridusest terviseni ning majandusest sotsiaalhoolekandeni. Selle töövahendi väärtust mõistes ja seda väärtustades loome soodad tingimused elukvaliteedi kasvule.\n\nPrioriseerida innovatsioonipöörde lõplik vajadus\n\nEesti majanduse lisandväärtuse otsustavat kasvu ilma innovatsioonipöördeta ei ole võimalik saavutada. Innovatsioonipööre toimub siis, kui kõik ettevõtted tegelevad koos teadusmaailmaga järjepidevalt toote- ja teenuseinnovatsiooniga. Loomulikult on see visioon, aga aitab mõista ulatuslikku mõttemaailma muutmise vajadust.\n\nMõista ja levitada arusaama missioonipõhisest innovatsioonist\n\nMeie ühiskonna ees seisvate suurte muutuste elluviimine üksikute killustatud sammudena ei ole piisavalt tõhus, seda on näidanud maailmapraktika ja selle kinnituseks on Euroopa Liidu majanduse missioonipõhine edendamine juba aastast 2013–2014.\nMissioonipõhine vaatenurk, kus suure väljakutse lahendamiseks kaastakse kõik seotud osalised ja tehakse fokusseeritud tööd suure väljakutse ehk missiooni elluviimiseks, on viinud inimese Kuule ja saab viia ka Eesti arenguvajaduste lahendamiseni.\n\nViia teaduse ja innovatsiooni temaatika kultuurikomisjonist majanduskomisjoni\n\nTeadus on pikka aega olnud Riigikogu kultuurikomisjoni teema, samal ajal on täidesaatval tasemel ja ettevõtlusmaastikul toimumas hulga initsiatiive, mille eesmärk on tuua Eesti teadus ja ettevõtlus üksteisele lähemale ning üheskoos käivitada innovatsioonipööre.\nAvaliku sektori näitena võiks nimetada MKM-i ja HTM-i koostatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning ettevõtluse ühist arengukava (TAIE 2020). Erasektori hea näide on tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja (TIKK) asutamine eesmärgiga hoogustada erasektori panust innovatsioonis.\nEesti teadus on maailmatasemel, kuid suurim väljakuste on selle sidumine ettevõtlusega ja seeläbi veelgi suurema kasu toomine Eesti majandusele. Oleks loogiline, et teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse teema oleks majanduskomisjoni üks kõrgemaid prioriteete.\n\nLõpetuseks\n\nVisioon \"Eesti 2035\" on hea stardikoht. Selleks, et 15 aasta pärast tunda saavutustest rõõmu, on vaja julgust teha valikuid ning need missioonipõhiselt ellu viia. Missiooni elluviimine loob Eesti teadusele ja ettevõtlusele võimalusi innovaatilisteks rakendusteks ja nende turustamiseks maailmas.\n\nKasutatud allikad\n\nARON, R. (2020). Innovatsiooni käivituskoda. – Tööandjad. – https://www.employers.ee/meie-tegevused/innovatsioon/\nCOVEY, F. (2012). The 4 Disciplines of Execution.– https://www.franklincovey.com/the-4-disciplines.html\nEESTI 2035. (2020). Riigi pikaajaline arengustrateegia \"Eesti 2035\". Eelnõu. – https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid\nEESTI STATISTIKA 2020. – https://www.stat.ee/et/uudised/2020/05/25/eesti-ettevotetest-ligi-kolmveerand-on-innovaatilised\nEUROSTAT (2020). Table: Nominal Labour Productivity per Person Employed. – https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=tec00116\nEUROSTAT STATITICS EXPLAINED. (2020). – Developments for real gross value added. Online data code: nama_10_a10. – https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=File:Developments_for_real_gross_value_added,_EU-27,_2009-2019_(2010_%3D_100).png\nEUROPEAN COMMISSION. [2020]. Digital Economy and Society Index. – Digital Scoreboard. – https://digital-agenda-data.eu/datasets/desi\nMCPH, M. (2019). Mission-Oriented Approaches in Practice: Greater Manchester's 2038 Carbon Neutral Challenge. Medium. UCL Institute for Innovation and Public Purpose. – https://medium.com/iipp-blog/mission-oriented-approaches-in-practice-greater-manchesters-2038-carbon-neutral-challenge-a28e3d00cbc\n(2019). A Mission-Oriented UK Industrial Strategy. – https://medium.com/iipp-blog/what-next-for-the-governments-industrial-strategy-7e306f8090c5\nMÄNNASOO, K., RUNGI, M., HEIN, H., HAZAK, A., TASANE, H. (2018). Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni. Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn: Riigikogu Arenguseire Keskus, 8. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2017/09/Uuringuaruanne_Tootlikkus_ja_investeeringud_30052018.pdf\nOECD (2020). Gross Domestic Spending on R&D (indicator). DOI: 10.1787/d8b068b4-en. – https://data.oecd.org/rd/gross-domestic-spending-on-r-d.htm\nSYVERSON, C. (2011). What Determines Productivity? Journal of Economic Literature, 49(2), 326–365.\n(2020). Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Eelnõu. – http://eelnoud.valitsus.ee/main#KwaGs5vC\nTHE GOVERNMENT OF JAPAN. (2020). Abenomics. – https://www.japan.go.jp/abenomics/\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Visioon \"Eesti 2035\" on hea stardikoht. Selleks, et 15 aasta pärast tunda saavutustest rõõmu, on vaja julgust teha valikuid ning need missioonipõhiselt ellu viia, kirjutab Ivo Suursoo algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nStanley karikavõitja alustas uut hooaega kindla võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nTampa Bay pidas esimese kohtumise ilma Nikita Kutšerovita, kuid väravate eest hoolitsesid seekord Ondrej Palat, Mathieu Joseph, Anthony Cirell, Steven Stamkos ja Brayden Point. Chicago ainsa värava autoriks oli Dylan Strome. 27-aastane puurilukk Malcolm Subban tegi seejuures NHL-is kaasa karjääri 61 kohtumise ning tõrjus 33 väravakatsest 28.\n\nMaailma tugevaima jäähokiliiga NHL-i uus põhihooaeg kärbiti 56-mänguliseks ning peaks kestma 8. maini, millele järgnevad Stanley karikamängud. Seekord on võistkonnad jaotatud nelja divisjoni (geograafilisel printsiibil ida-, lääne-, kesk- ja põhjadivisjon) ning põhihooajal kohtutakse üksnes oma divisjoni klubidega.\n\nSee tähendab, et ida-, lääne- ja keskdivisjoni klubid mängivad kõikide divisjonikaaslastega läbi kaheksa korda. Koosseisult hõredamas põhjadivisjonis tuleb igal meeskonnal pidada kaaslastega üheksa või kümme matši.\n\nIga divisjoni neli paremat jätkavad Stanley karikasarjas, kus play-off mängud peetakse tuttava süsteemi järgi põhimõttel parem seitsmest. Hooaeg peaks kulmineeruma traditsiooniliselt juuni keskpaigas.\n\nTeised tulemused: Philadelphia – Pittsburgh 6:3; Toronto – Montreal 5:4; Tampa Bay – Chicago 5:1 ; Edmonton – Vancouver 3:5; Colorado – St. Louis 1:4.\n\nDivisjonide koosseisud:\n\nKeskdivisjon: Carolina, Chicago, Columbus, Dallas, Detroit, Florida, Nashville, Tampa Bay.\nIdadivisjon: Boston, Buffalo, New Jersey, NY Islanders, NY Rangers, Philadephia, Pittsburgh, Washington.\nPõhjadivisjon: Calgary, Edmonton, Montreal, Ottawa, Toronto, Vancouver, Winnipeg.\nLäänedivisjon: Anaheim, Arizona, Colorado, Los Angeles, Minnesota, San Jose, St. Louis, Las Vegas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läinud ööl tehti algust jäähokiliiga NHL mängudega. Avavoorus sai mullu Stanley karikavõitjaks kroonitud Tampa Bay Lightning 5:1 jagu Chicago Blackhawksist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBayerni langetas karikasarjas konkurentsist teises liigas mängiv klubi\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa tugevuselt teises liigas mängiv Kieli Holstein jäi esmalt koduväljakul Serge Gnabry tabamuse järel kaotusseisu, kuid seejärel viigistas Fin Bartels seisu ning esimene poolaeg lõppes seisul 1:1. Teise algul rebis Bayern taas ette, kui täpne oli Leroy Sane, kuid viiendal üleminutil oli resultatiivne Hauke Wahli.\n\nPenaltiseeria oli tasavägine, kuna mõlema meeskonna esimesed viis lööjat olid täpsed. Seejärel eksis Bayerni eest Marc Roca. See tähendas, et Bayern ei jõudnud tänavu karikasarjas isegi 16 parema sekka, kuigi viimase 12 aasta jooksul pole kordagi enne poolfinaali välja langetud.\n\nKieli Holstein mängib 16 parema seas edasipääsu nimel Darmstadtiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalli karikasarjas langes läinud õhtul konkurentsist Müncheni Bayern, kes penaltiseeria järel kaotas tulemusega 2:3 Kieli Holsteinile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal ja mullune finalist peavad Austraalias treeneriteta hakkama saama\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia lahtised meistrivõistlused toimuvad 8. - 21. veebruarini Melbourne Parkis. Enne seda alustatakse samas kohas 31. jaanuarist soojendusturniiridega, mille eel tuleb sportlastel ja teistel võistlusega seotud isikutel püsida 14 päeva eneseisolatsioonis. Nadali treener Carlos Moya otsustas rangete piirangute tõttu Austraaliasse mitte reisida.\n\n\"Arutasime teemat Rafaga ning otsustasime, et ma ei lenda meeskonnaga Austraaliasse,\" teatas endine esinumber Moya sotsiaalmeedias. \"Ma jälgin turniiri kodust, kuhu jään oma pere, vanemate ja lastega. Soovin tenniseperele võistluseks edu!\"\n\nLisaks ei sõida võistlusele Thiemi treener Nicolas Massu, kes andis positiivse koroonaproovi. \"Enne Tšiilist lendama asumist saime sellise üllatuse, et Nicolas on nakatunud koroonaviirusega,\" rääkis Dominici isa Wolfgang. \"Ta annab uue testi mõne päeva pärast. Loodame, et see on negatiivne ja ta saab meiega liituda nii pea kui võimalik.\"\n\nMullu kaotas Thiem Austraalia lahtiste finaalis maailma esireketile Novak Djokovicile. Tänavuseks turniiriks treenib ta 14 päeva pikkuse karantiini ajal Dennis Novakiga. Suurvõistluseks valmistujad võivad hotellitubadest lahkuda täpselt viieks tunniks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma teise reketi Rafael Nadali ja mulluse Austraalia lahtiste finalisti Dominic Thiemi treenerid tänavusele aasta esimesele suure slämmi turniirile ei reisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Eesti muusikaauhinnad 2021 nominendid\n\n## Põhitekst:\n\nEnim nominatsioone on Nublul, kes kandideerib auhinnale nii aasta hip-hop/rap/RnB Artisti, aasta debüütalbumi, aasta meesartisti, aasta muusikavideo kui ka aasta albumi kategoorias. Lisaks on Nublu nomineeritud kahe looga ka aasta parim laul tiitlile. Nii ansambel Miljardid, Trad.Attack! kui ka Lexsoul Dancemachine on nomineeritud neljas kategoorias.\n\n\"Üldiselt võib öelda, et vaatamata kõigele on muusika-aasta olnud uskumatult tegus,\" tõdes žüriiliige Maian Kärmas ja lisas, et see näitab elujõulisust ning eelkõige paindlikkust ja leidlikkust meie muusikamaastikul. \"Žüriiliikme töö on alati väljakutse, sest aastast aastasse võivad eri kategooriate rõhuasetused järsult muutuda, kord on räpp tõusutrendis, siis folk, siis popmuusika.\"\n\nTänavused nominendid selgitas välja üle 150-liikmeline žürii, mis koosneb erinevatest muusika valdkonna inimestest, kelle seas on nii artiste, fonogrammitootjaid, kontsertide korraldajaid, muusikaajakirjanikke kui ka DJ-sid.\n\nEesti muusikaauhinnad 2021 gala toimub 28. jaanuaril ning jõuab vaatajateni Kanal 2 vahendusel. Õhtut juhivad Kaire Vilgats ja Dagmar Oja.\n\nNominendid:\n\nAasta jazzalbum\n\nMaria Faust Sacrum Facere \"ORGAN\"\n\nMingo Rajandi Quintet \"To Be!\"\n\nRaivo Tafenau & Tallinn Chamber Orchestra \"The Same Differences\"\n\nAasta etno/folk album\n\nDuo Ruut \"Tuule sõnad\"\n\nMari Kalkun \"Õunaaia album\"\n\nTrad.Attack! \"Make Your Move\"\n\nAasta autorilaul/rahvalik album\n\nMari Jürjens \"Omaenese ilus ja veas\"\n\nSiiri Sisask \"Enese veerel\"\n\nTõnis Mägi \"AO valgus\"\n\nAasta alternatiiv/indiealbum\n\nErki Pärnoja \"LEVA\"\n\nHoly Motors \"Horse\"\n\nJarek Kasar \"K R I B U K R a B U\"\n\nAasta metalalbum\n\nJuur \"FLUX\"\n\nPedigree \"Funeral Child\"\n\nTaak \"Põgenemiskatse\"\n\nAasta elektroonikaalbum\n\nBert On Beats \"Nine\"\n\nMaarja Nuut & Ruum \"World Inverted\"\n\nMart Avi \"Vega Never Sets\"\n\nPlaneet \"Hüperruum\"\n\nAasta rockalbum\n\nDramamama \"Uphill Battle\"\n\nMiljardid \"Ma luban, et ma muutun\"\n\nSibyl Vane \"Duchess\"\n\nTerminaator \"Maailm vs. Lilian\"\n\nAasta popartist\n\nAnett \"Morning After\"\n\nLexsoul Dancemachine \"Lexplosion II\"\n\nPur Mudd \"On My Mind\"\n\nSyn Cole\n\nAasta hip-hop/rap/RnB Artist\n\n5MIINUST\n\nNublu \"Cafe Kosmos\"\n\nPluuto \"Päripäeva\"\n\nAasta debüütalbum\n\nDuo Ruut \"Tuule sõnad\"\n\nJonas.f.k \"buda.01\"\n\nNublu \"Cafe Kosmos\"\n\nAasta naisartist\n\nAnett \"Morning After\"\n\nMari Jürjens \"Omaenese ilus ja veas\"\n\nMari Kalkun \"Õunaaia album\"\n\nAasta meesartist\n\nErki Pärnoja \"LEVA\"\n\nNOEP\n\nNublu \"Cafe Kosmos\"\n\nAasta ansambel\n\nLexsoul Dancemachine \"Lexplosion II\"\n\nMiljardid \"Ma luban, et ma muutun\"\n\nTrad.Attack! \"Make Your Move\"\n\nAasta muusikavideo\n\nLexsoul Dancemachine \"Carambola Jelly\"\n\nNOEP \"Young Boy\"\n\nNublu x Mikael Gabriel \"Universum\"\n\nAasta parim laul\n\nMiljardid \"Savi\"\n\nNOEP \"Young Boy\"\n\nNublu \"Croissantid\"\n\nNublu x Mikael Gabriel \"Universum\"\n\nTrad.Attack! \"Armasta mind (feat. Vaiko Eplik)\"\n\nAasta album\n\nAnett \"Morning After\"\n\nLexsoul Dancemachine \"Lexplosion II\"\n\nMiljardid \"Ma luban, et ma muutun\"\n\nNublu \"Cafe Kosmos\"\n\nTrad.Attack! \"Make Your Move\"\n\nAasta klassikaalbum nominendid on nelja klassikalise muusika žanrikategooria parimad:\n\nAasta heliloomingu album\n\nTõnu Kõrvits \"You are Light and Morning\"\n\nEsitajad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost\n\nAasta sümfoonilise- või lavamuusika album\n\nElgar. Violin Concerto. Stenhammar \"Two Sentimental Romances\"\n\nEsitajad: Triin Ruubel, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi\n\nAasta kammermuusika album\n\nErkki-Sven Tüür \"Lost Prayers\"\n\nEsitajad: Harry Traksmann, Leho Karin, Marrit Gerretz-Traksmann, Florian Donderer, Tanja Tetzlaff, Signum Quartett\n\nAasta koorimuusika album\n\nCyrillus Kreek \"The Suspended Harp of Babel\"\n\nEsitajad: Vox Clamantis, Jaan-Eik Tulve, Anna-Liisa Eller, Angela Ambrosini, Marco Ambrosini\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavused Eesti Muusikauhindade nominendid on selgunud. Auhindu jagatakse kokku 19 kategoorias, nende seas antakse välja ka tiitel \"Panus Eesti muusikasse\" ning rahvahääletuse tulemusel selgub aasta artist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLakers on teinud võõrsil mängudega klubi ajaloo parima hooaja alguse\n\n## Põhitekst:\n\nLakers on võitnud võõrsil peetud hooaja esimesest seitsmest kohtumisest seitse, millega pole varem klubi ajaloo jooksul hakkama saadud. Lakers asus kohtumist juhtima avaveerandi järel 30:21 ning poolajapausile minnes oli seis 58:46. Kolmandal veerandil suurendasid külalised vahet veel kümne punkti võrra ning võõrustajatele ei antud sõnaõigust ka viimasel neljandikul, kui visati 35 punkti vastase 28 vastu.\n\nSuureskoorilisse võitu panustas enim LeBron James, kes sai üleplatsimehena kirja 26 punkti. Seejuures tabas ta viis kaugviset, mis on tema selle hooaja parim tulemus. 21 silmaga toetas meeskonda Montrezl Harrell ning 18 punkti sai korvi Anthony Davis. Oklahoma City Thunderi resultatiivseim oli 17 silma pälvinud Shai Gilgeous-Alexander.\n\nKui Lakers on võõrsil hooaega hästi alustanud, siis Thunder on nüüd koduväljakul kaotanud kõik viis kohtumist. See on halvim algus eesootavale aastale alates 2007. aastast.\n\nLäänekonverentsi tabelis jätkab Lakers kümne võidu ja kolme kaotusega kindla liidrina. Teisel kohal on linnarivaal Clippers (8-4) ja kolmandal Phoenix Suns (7-4). Thunder on viie võidu ja kuue kaotusega 11. positsioonil.\n\nTulemused:\nCharlotte – Dallas 93:104\nDetroit – Milwaukee 101:110\nNew York – Brooklyn 109:116\nMinnesota – Memphis 107:118\nOklahoma – LA Lakers 99:128\nLA Clippers – New Orleans 111:106\nSacramento – Portland 126:132\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA alistas Los Angeles Lakers läinud ööl võõral väljakul Oklahoma City Thunderi tulemusega 128:99. Ühtlasi on mullused meistrid teinud tänavu klubi ajaloo ühe edukaima hooaja alguse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGoogle'i \"eksperiment\" peitis kohalikud uudised austraallaste eest ära\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia plaanib sundida Google'it ja Facebooki maksma meediaorganisatsioonile tasu nende platvormidel avaldatava sisu eest, vastasel korral aga maksma miljonitesse dollaritesse ulatuvaid trahve.\n\nReeglid, mis oleks maailmas esimesed omalaadsed, peaksid jõustuma sel aastal ja rakenduksid Facebooki News Feedile ja Google'i otsingutulemustele. Tehnoloogiafirmadele see aga ei meeldi.\n\nAjaleht Australian Financial Review kirjutas, et Google on blokeerinud osa kohalike elanike jaoks mitu suurt väljaannet, nende seas meediakontserni News Corp lehed ja Guardian Australia.\n\nPeidetud sisu asemel näidati vanu linke või uudiseid muudest portaalidest.\n\nGoogle'i pressiesindaja ütles, et muudatused on osa \"kümnetest tuhandetest eksperimentidest\", mis firmal käsil on.\n\n\"Me viime praegu läbi eksperimente, millest igaüks peaks jõudma umbes ühe protsendini Google'i otsingumootori kasutajatest Austraalias, et mõõta uudisteäri ja Google'i otsingumootori mõju teineteisele,\" ütles pressiesindaja.\n\n\"Aastal 2018 tõime me väljaannetele ainuüksi läbi suunamiste hinnanguliselt 218 miljonit Austraalia dollarit (169 miljonit USA dollarit) tulu,\" lisas ta.\n\nRahandusminister Josh Frydenberg sarjas \"eksperimente\" ja ütles, et Google ja Facebook ei tohiks ligipääsu kohalikele uudistele piirata.\n\n\"Digihiiud peaks keskenduma originaalsisu eest maksmisele, mitte selle blokeerimisele,\" ütles ta neljapäeval.\n\nCanberra plaan on pälvinud ülemaailmset tähelepanu, kuivõrd uudismeedia on kõikjal silmitsi langusega reklaamitulus, mis on läinud suuresti tehnoloogiahiidude kukrusse.\n\nGoogle'i pressiesindaja sõnul peaks eksperimendid lõppema veebruaris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tehnoloogiahiid Google hakkas peitma austraallaste eest kohalikke uudisteportaale, osana \"eksperimendist\", mis järgneb Canberra katsele sundida firma meediaväljaannetele uudissisu eest maksma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMõjuisikutele üllatavana mõjuv juhend paneb neid aina rohkem reklaamiseadust järgima\n\n## Põhitekst:\n\nJuhendis seisab, et influencer ehk suunamudija ehk mõjuisik on inimene, kelle postitusi avalikkus jälgib. Kusjuures jälgijate arv seejuures rolli ei mängi – neid võib olla näiteks sada, tuhat või hoopiski miljon, aga avalik huvi peab postitaja sisu vastu olemas olema.\n\nEttevõtted on sotsiaalmeediastaarides avastanud aga uue reklaamimise viisi ja asunud neile aktiivselt igasugu koostöö pakkumisi tegema. Mõni lubab toodete reklaami eest mõjuisikule tasuta tooteid anda, teine lubab sooduskoodi reklaamimise eest raha, kolmas aga hoopis midagi muud. Variante on lõputult ja suunamudijad saavad ise otsustada, kellega nad koostööd teevad ja kellega mitte.\n\n\"Kui mulle mingid teenused või tooted endale meeldivad, siis ma teen koostööd. Ma ei ole kellegagi, kelle asjad mulle ei meeldi, koostööd teinud. Pakkumisi on muidugi palju, aga ma ei võta kõiki vastu, vaid ikkagi valin,\" ütles enam kui 29 000 jälgijaga Seidi Voogre, kes on pikaajalist koostööd teinud näiteks veebipoe About You, toidukaupu pakkuva Pandy Foodsi ja erakliiniku Melior Clinicsiga.\n\nKui koostööpostitust tehakse, tuleb kindlasti juurde märkida, et tegemist on reklaamiga. Näiteks sobib kasutada teemaviidet #reklaam või #ad.\n\n\"Kui on teada, et tegemist on reklaampostitusega, peab see olema nõuetekohaselt märgistatud, et kõik inimesed, kes seda reklaampostitust näevad, saaksid teada, et see ei ole selle mõjuisiku isiklik eelistus, vaid selle eest on keegi maksnud või on mõjuisik saanud selle eest mõne muu hüve,\" sõnas TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael.\n\nReklaami märke lisamise eest vastutab nii reklaami postitaja kui ka tellija\n\nKusjuures vastava märke olemasolu eest ei vastuta vaid suunamudija, vaid ka reklaami tellija. Seega peaks ettevõte suunamudijaga koostööd alustades selgitama, et postituse juurde tuleb lisada reklaami märge.\n\nNäiteks ütles toidutranspordiga tegeleva ja mitmete mõjuisikutega koostööd tegeva Wolt Baltikumi tegevjuht Liis Ristal, et nad paluvad alati mõjuisikutel kasutada koostööpostituste juures märget \" paid partnership\" või lisada postituse pealkirja juurde #ad, #reklaam või #koostöö.\n\n\"Siiski on oluline välja tuua, et mõned influencer 'id on Wolti ära märkinud ka siis, kui postituse taga ei ole tegelikult koostööd Woltiga. Seetõttu ei ole meil alati kontrolli tasuta reklaami üle, mida meile aeg-ajalt sotsiaalmeedias tehakse,\" nentis Ristal.\n\nTeiste seas on aga ka selliseid ettevõtteid, kes reklaami ära märkimise üle muret ei tunne.\n\n\"Vahel kasutatavad ettevõtteid mõjuisikuid ära selleks, et oma tooteid reklaamida n-ö reeglite vabalt, sest arvatakse, et see on justkui võimalik. Tegelikult reklaamiseadus kehtib ikkagi kõikidele avalikustajatele ühtemoodi ja ei ole vahet kas reklaam läheb ajalehte või sotsiaalmeedias mõnele Instagrami kontole,\" ütles Tael.\n\nReklaamimärke puudumine on toonud endaga olukordi, kus mõjuisikute kohta on TTJA-le kaebuseid esitatatud. Küll aga tõdes Tael, et kaebusi laekub pigem vähe ja enamasti on ikkagi TTJA järelevalve osakond see, kes reklaamiseaduse vastu eksimise avastab.\n\n\"Meie järelevalvajad ise on päris aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad ja suuremad mõjuisikud on neil vaatluse all pidevalt ehk tavalise elutegevuse käigus jäävad mõned vead silma. Aga on ka süstemaatilist tegevust, mil me vaatame aeg-ajalt üle põhilised suurema vaatajaskonnaga suunamudijad ja selle, kuidas nad tegutsevad. Kui me midagi nõuetele mittevastavat märkame, siis me sellele ka tähelepanu juhime,\" selgitas Tael.\n\nSotsiaalmeedia reklaami juhendis kirjutatu tuli mitmetele üllatusena\n\nVigadele tähelepanu juhtimist jääb aga aina vähemaks, sest tänu sügisel valminud juhendile on mõjuisikutele nüüd selgemaks saanud, mis on reklaam ja mis mitte ning kuidas reklaami muust sisust eraldada tuleb.\n\n\"Pärast seda, kui me juhendi välja andsime, siis me tegime väikese kontrolli ja vaatasime, mis üldse toimub Eesti sotsiaalmeedias. Tegelikult me ikkagi monitoorime üsna regulaarselt seda, mis toimub ja mida me oleme märganud on see, et olukord paraneb iga nädalaga. Üha rohkem me näeme neid märgistusi ja üha rohkem on suunamudijad teadlikud, mida peab tegema,\" rõõmustas Tael.\n\nTa tõdes, et juhendi avaldamine pakkus mõjuisikutele koheselt kõneainet ning TTJA-le tagasisidet andnud suunamudijad leidsid, et uuest juhendist on palju abi ja see muudab sotsiaalmeedias reklaamimise süsteemi ühtsemaks.\n\n\"Paljud mõjuisikud ei olnud tegelikult üldse kursis, et meil on reklaamiseadus olemas, kus on reklaamiga seotud reeglid sätestatud. Nii et juhendis kirja pandu tuli natuke üllatusena mõjuisikute ringile,\" sõnas Tael ja lisas, et näiteks ei olnud mitmed teadlikud, et alkoholi reklaamimine on sotsiaalmeedias keelatud.\n\nKa mõjuisik Seidi Voogre nõustus, et suunamudijad leidsid juhendi kiirelt üles, ent ise ta sellega veel tutvunud ei ole. Samas ei ole reklaamsisu muust sisust eraldamine temas küsimusi tekitanud ja koostööpostitustele paneb ta enda sõnul alati vastava teemaviite juurde.\n\nTrahvida ei taheta kedagi\n\nKuigi valesti tehtud reklaampostitusi on jäänud vähemaks, ei ole probleem siiski veel täielikult kadunud ning valesti tehtud reklaampostitusi leiab sotsiaalmeediast siiski. Sellisel juhul võtab TTJA esindaja suunamudijaga ühendust, seletab, milles probleem ja palub vea parandada. Kedagi trahvida amet ei soovi – pigem tahetakse mõjuisikule arusaadavalt selgitada, milles on probleem, et ta teaks ka edaspidi sama viga vältida.\n\n\"Kui peaks juhtuma kõige hullem, et meie sõbralikule nügimisele ei reageerita, siis meil on tavapärased järelevalve võimalused ehk siis haldusmenetlus, kus on võimalik nõuda sunniraha kuni 3200 eurot ja väärteomenetlus, kus on võimalik kuni 1200-eurone trahv määrata,\" selgitas Tael.\n\nTa rõhutas aga, et nende eesmärk on siiski asjad inimlikumal moel kontrolli alla saada ja seni kellelegi trahvi tehtud ei ole. Ja loodetavasti ei tehtagi, sest igal suunamudijal on nüüd võimalus enne postitamist juhend lahti võtta ja sealt vaadata, kuidas asjad käivad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel koostas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet koos turundajate liiduga sotsiaalmeedias reklaami avaldamise juhendi, et tõsta suunamudijate teadlikkust ja vähendada sotsiaalmeedias valesti tehtud reklaampostituste hulka. TTJA hinnangul on juhend oma eesmärki täitnud, kuid valesti tehtud reklaampostitused pole endiselt täielikult kadunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTransist lahkunud Tounkara siirdus tagasi Aserbaidžaani\n\n## Põhitekst:\n\nTounkara alustas Transis säravalt ja oli oma headel päevadel väga ohtlik mängumees, ent tervisemurede ning võistkonna ebaedu koosmõjul sai ta Premium liigas kirja lõpuks 21 mängu ja 1677 minutit, millega lõi kaks väravat ja andis kuus resultatiivset söötu. Novembris lahkus ta Eestist tööviisa lõppedes veel enne, kui vutiaastale oli joon alla tõmmatud, kirjutab Soccernet.ee.\n\nNüüd on ta omale uue mängupaiga leidnud Aserbaidžaanist, kus on liitunud tabeli viimase Kesla treeningutega. Kohaliku meedia teatel peaks Tounkara klubiga sõlmima aastase lepingu. Kuigi Kesla nimi võib Eesti vutisõbrale olla võõras, siis tegemist on endise Bakuu Interiga, mis alistas näiteks 2012. aastal Euroopa liiga eelringis kahe mängu kokkuvõttes 7:0 justnimelt Narva Transi.\n\nAserbaidžaan pole Tounkarale võõras, sest aastatel 2017-2019 esindas ta nii AZAL-i kui ka Zirat, lisaks oli ta 2012-2016 Lankarani Hazaris.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal suurte ootustega Narva Transi toodud ja sealt veel enne hooaja lõppu lahkunud Mali ründav poolkaitsja Sadio Tounkara (28) naaseb Aserbaidžaani, kus ta on pallinud varemgi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina viiruse alguspunkti Wuhani saabus WHO ekspertmeeskond\n\n## Põhitekst:\n\nHiina rahvusringhääling CGTN edastas kaadreid WHO lennuki maandumisest.\n\nKümne teadlase ülesanne on uurida uue koroonaviiruse algupära, kuid missioon on poliitiliselt tundlik, sest Hiinat on süüdistatud nii esialgse nakkuspuhangu suuruse varjamises kui katses algav uurimisprojekt nurjata.\n\nWHO meeskond lendas Singapurist otse Wuhani, kus 2019. aasta detsembris avastati esimene COVID-19 kolle.\n\nHiinas kehtivate koroonapiirangute tõttu tuleb neil arvatavasti olla esmalt kaks nädalat karantiinis.\n\nUurijad pidid Wuhani saabuma juba eelmisel nädalal, kuid ootamatult selgus, et Hiina ei ole andnud meeskonnale sissesõiduluba.\n\nWHO on kinnitanud, et nende siht ei ole kedagi süüdistada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ekspertmeeskond saabus neljapäeval Hiina linna Wuhani, et alustada koroonapandeemia lähtepunktis korduvalt edasi lükatud missiooni viiruse päritolu uurimiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Kiik\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse istungi päevakorras on neljapäeval kümme punkti, millest viimane kannab pealkirja \"Peaministri teadaanne\".\n\nSelles päevakorrapunktis teeb peaminister Jüri Ratas valitsusele ametlikult teatavaks oma otsuse astuda omal algatusel tagasi. Sellest tulenevalt astub tagasi ka Ratase juhitav valitsus. Tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse asunud.\n\nPõhiseadus annab presidendile pärast valitsuse tagasiastumist aega kuni kaks nädalat määrata peaministrikandidaat ja anda talle ülesanne uue valitsuse moodustamiseks.\n\nPeaministrikandidaadil on omakorda aega 14 päeva, mille jooksul tuleb riigikogule esitada ettekanne tulevase valitsuse moodustamise alustest. Seejärel peab riigikogu otsustama peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Volitused saanud peaministrikandidaat peab seitsme päeva jooksul esitama valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.\n\nValitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhtkirjad: miks dikteerib võimuläbirääkimisi uue korruptsioonikahtlusega Keskerakond?\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Päevaleht avaldas juhtkirja \"Käib Kaja Kallase küpsuseksam\", kus nagu pealkirjast näha, pannakse fookus Reformierakonna esinaise suutlikkusele teisel katsel valitsus moodustada ja peaministriks saada.\n\n\"Kui ta ka nüüd ei suuda uut valitsust moodustada, on tema kui Reformierakonna juhi karjäär läbi,\" leidis Eesti Päevaleht.\n\nAjalehe hinnangul annab eksami eduka läbimise lootust see, et Keskerakonna delegatsiooni juht Mailis Reps välistas koalitsiooni EKRE-ga ehk praeguse koalitsiooni reanimeerimise.\n\nPostimees seevastu avaldas oma juhtkirjas \"Raha peseb haavad\" imestust, kuidas niihästi teised erakonnad kui ka poliitikakommentaatorid peavad Keskerakonna kaasamist uude valitsuskoalitsiooni täiesti arvestatavaks võimaluseks, hoolimata sellest, et erakonnal on juba kehtiv tingimisi kriminaalkaristus ja uus süüdistus on õhus.\n\n\"Kui samas juhtumis kahtlustuse saanud eraisikud peeti kinni, võidakse võtta vahi alla ja süüdimõistmisel ähvardaks neid mitmeaastane reaalne vanglakaristus, rääkimata maine hävimisest, siis erakonnaga ei juhtu praktiliselt mitte midagi peale rahatrahvi,\" nentis Postimees.\n\nÕhtuleht märgib oma juhtkirjas \"Uut valitsust on vaja kiiresti\", et arvestades pandeemiaaega, on Eesti huvides, et uus ja toimiv valitsus suudetakse moodustada võimalikult kiiresti.\n\nSuurim tabloid leiab veel, et kiita Jüri Ratast riigimeheliku tagasiastumise eest oleks liiast, sest on raske ette kujutada olukorda, kus järjekordse uurimise all olev Keskerakond oleks ränkade kahtlustuste kiuste ka sel korral saanud uljalt edasi peaministripartei olla.\n\nKaja Kallasele on Õhtulehe hinnangul tegu poliitikas ellujäämise küsimusega. \"Sest millise järelduse peaks Reformierakonna valija tegema, kui korra juba valitsuse moodustamisel hätta jäänud Kallas ei suudaks ka sel korral seda kokku panna.\"\n\nÄripäev erineb teistest väljaannetest selle poolest, et käib oma juhtkirjas \"Õige lahenduskäiguni viib tehe RE+I+SDE\" välja, milline koalitsioon oleks majanduslehe hinnangul Eestile järgmisena kõige parem.\n\nAlapealkirja all \"Keskerakonda tervikuna ei saa usaldada\" kirjutab Äripäev, et kuna erakonna praegune juhtkond kuritarvitas usaldust, on ta tervikuna ebausaldusväärne.\n\nEKRE kohta leiab Äripäev, et nemad on tagasi opositsiooni mineku auga ära teeninud mitte ainult Kersti Krachti skandaali, vaid ka \"ühiskonna lõhestamise, riiklike institutsioonide suhtes umbusu külvamise, liitlassuhete kahjustamise ja üleüldise matsliku käitumise eest\".\n\nMaaleht leiab juhtkirjas \"Uus valitsus ei tohi lootusi petta\", et on tervendav näha, et Jüri Ratas ei olnud siiski lõpuni teflonist meisterdatud ja et reaalselt jõudis kätte see piir, kus ta enam ei jaksanud lihtsalt veel üht nädalat võimust kinni hoida.\n\n\"Kuid möödanikust on tähtsam see, mis Eestist edasi saab. Ilmselgelt olid paljud inimesed Ratase valitsusest väsinud, ning see, et nüüd sünnib midagi uut, on vastu võetud ilmse kergendusega.\"\n\nMaaleht avaldab lootust, et uus moodustatav valitsus võtab suuna Eesti päris probleemide lahendamisele ja et ka riigikogu saaks rahulikumalt tööle hakata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval ilmunud suuremate ajalehtede juhtkirjades avaldatakse imestust, miks kaasatakse taaskord korruptsioonikahtlustuste alla sattunud Keskerakond uue valitsuse moodustamisse ning leitakse ka, et toimiva valitsuse moodustamine on otsustav Reformierakonna liidri Kaja Kallase edasisele poliitilisele karjäärile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-s on enam kui 10 miljonit inimest saanud esimese vaktsiiniannuse\n\n## Põhitekst:\n\nOsariikidele saadetud Pfizeri ja Moderna vaktsiinide 29 380 125 annusest on CDC andmetel manustatud 10 278 462 annust.\n\nSee on umbes 3,1 protsenti USA umbes 330 miljoni suurusest elanikkonnast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikides on enam kui 10 miljonit inimest saanud esimese vaktsiiniannuse koroonaviiruse vastu, teatas kolmapäeval USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus (CDC).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurtehing NBA-s: Harden hakkab palli jagama Irvingu ja Durantiga\n\n## Põhitekst:\n\nRocketsi ja Netsi suurtehingus on osalisteks ka Indiana Pacers ja Cleveland Cavaliers. Houston saab Hardeni eest Pacersist vastu Victor Oladipo; Cavaliersist Dante Exumi ja ühe draft 'i esimese ringi valiku ning Netsist Rodions Kurucsi, kolm draft 'i esimese ringi valikut ja õiguse Netsiga vahetada neli draft 'i esimese ringi valikut.\n\nJarrett Allen ja Taurean Prince lähevad Brooklynist Clevelandi, Oladipo eest saab Pacers Netsist vastu Caris LeVerti ja draft 'i teise ringi valiku.\n\nBrooklynis saavad Hardeni meeskonnakaaslasteks staarid Kyrie Irving ja Kevin Durant, mis teeb Netsist igatahes idakonverentsi suursoosiku.\n\nHarden oli juba pikemat aega Houstonis rahulolematu ja saatis pärast teisipäevast 100:117 kaotust Los Angeles Lakersile tiimi suunas kriitikanooli, öeldes, et võistkond pole piisavalt tugev. Rockets keelas Hardenil selle peale kolmapäevasesse trenni ilmuda.\n\nKuigi Rockets tõi 2019. aasta juulis meeskonda Hardeni endise meeskonnakaaslase Russell Westbrooki, ei suutnud Houston möödunud põhihooajal enamat 44 võidust ja 28 kaotusest, mis on nende viimase nelja hooaja kõige kehvemaks saldoks.\n\nPlay-off'i avaringis saadi läbi raskuste jagu Hardeni ja Westbrooki endisest meeskonnast Oklahoma City Thunderist, läänekonverentsi poolfinaalis jäädi aga 1:4 alla Los Angeles Lakersile.\n\nSenine peatreener Mike D'Antoni otsustas seejärel liituda Brooklyn Netsi tagatoaga, samuti lahkus viimased 13 aastat edukalt Rocketsi korvpallioperatsioone vedanud Daryl Morey. Nii Harden kui Westbrook ei olnud erinevate allikate sõnul meeskonnas toimuvaga rahul, Westbrook vahetatigi detsembri esimestel päevadel Washington Wizardsisse John Walli vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA meedia sõnul leidis korvpalliliigas NBA Eesti aja järgi kolmapäeva hilisõhtul aset suurtehing, kui Houston Rockets vahetas viimased kaheksa hooaega meeskonna liidriks olnud James Hardeni Brooklyn Netsi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakond ja Keskerakond alustavad läbirääkimisi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna õhtul kogunenud Keskerakonna juhatuse ja riigikogu fraktsiooni liikmed toetasid pärast põhjalikku arutelu mitteametlike koalitsiooniläbirääkimiste alustamist Reformierakonnaga. Delegatsiooni juhtideks usaldati Keskerakonna aseesimehed Mailis Reps ja Tanel Kiik,\" andis Keskerakond Facebookis teada.\n\nKa Keskerakonna liikmed Andrei Korobeinik ja Yana Toom teatasid erakonna otsusest.\n\n\"Peale Jüri Ratase tagasiastumist peaministri kohalt lõpetas tööd Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon. Reformierakond tegi Keskerakonnale ettepaneku uue koalitsiooni moodustamiseks ja pika kaalumise järel võtsime ettepaneku vastu. Vanas koalitsioonis oli nii head kui halba, aga need olid igal juhul huvitavad pea kaks aastat. Loodan, et Reformierakonna ja Keskerakonna kaolitsioon sünnib ja töötab Eesti heaks efektiivselt,\" kirjutas Korobeinik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond teatas, et alustab läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Reformierakonnaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nInteri pikk võiduseeria katkes, noor Maldini lõi esimese värava\n\n## Põhitekst:\n\nLautaro Martinez viis viiendal minutil Interi juhtima, aga avapoolajal skoorisid vastaste poolelt ka Ruslan Malinovski (30. minutil) ja Rafael Toloi (38.). Teisel poolajal päästis 35-aastase Edin Džeko 71. minuti värav Interi kaotusest.\n\nMilano klubil oli võimalus mäng ka võita, sest 86. minutil teeniti penalti, mida Federico Dimarco ei suutnud siiski realiseerida. Pärast seda saatis Robero Piccoli (Atalanta) palli Interi väravasse, aga VAR jättis selle lugemata.\n\nTähelepanuväärne kohtumine leidis aset La Spezias, kus kohalik Spezia kaotas AC Milanile 1:2. Milani esimese värava lõi aga 48. minutil ründaja Daniel Maldini.\n\nTegemist on legendaarsete Itaalia jalgpallurite Cesare (vanaisa) ja Paolo Maldini (isa) järeltulijaga. Tegemist oli tema esimese algkoosseisus alustatud mänguga Itaalia kõrgliigas.\n\n80. minutil suutis Daniele Verde (Spezia) viigistada, kuid Brahim Diazi 86. minuti tabamus tõi kolm punkti siiski külalistele.\n\nAC Milan tõusis ühtlasi ka kuuest mängust kogutud 16 punktiga liidrikohale, aga täiseduga jätkaval Napolil on üks kohtumine vähem peetud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas katkes Milano Interi 18-mänguline kodumängude võiduseeria, kui San Sirol viigistati Bergamo Atalantaga 2:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Välk 494 alustas rahvusvahelises sarjas kahe võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses mängus alistati kohalik meeskond Hockey Punks Vilnius 8:3 (3:1, 0:0, 5:2). Kahe väravaga panustasid Ivan Akimov, Dmitri Šapovalov ja Fjodor Gussõnin.\n\nTeises kohtumises alistati Islandi meister Skautafelag Akureyrar 6:1 (2:0, 1:1, 3:0). Kaks väravat viskas Maksim Turovski. Miks Lipsbergsi arvele jäi ühe värava kõrval kolm resultatiivset söötu.\n\nSellega tagas Eesti meister edasipääsu järgmisesse grupp, kus ees ootavad Amiens Gothiques (Prantsusmaa), Asiago Hockey (Itaalia) ja Jesenice Acroni (Sloveenia). Mängud peetakse 22.-24. oktoobril Prantsusmaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähoki meistermeeskond Tartu Välk 494 alustas edukalt rahvusvahelise alaliidu kontinentaalset sarja. Esimesel turniiril Vilniuses teeniti kaks võitu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLavrov: Mali on suhelnud Vene erasõjafirmadega, kuid mitte valitsusega\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa riigid on hoiatanud Malit ÜRO peaassamblee kõrvalt sel nädalal Vene erasõjafirma Wagner sõdurite palkamise eest.\n\nPariis kavatseb oma sõjalist kohalolu Malis vähendada ning Mali valitsus on pöördunud Vene erafirmade poole, ütles Vene välisminister Lavrov.\n\n\"See on tegevus, mida on viidud läbi seaduslikul alusel,\" ütles kõrge diplomaat ÜRO peakorteris New Yorgis pressikonverentsil.\n\n\"Meil pole sellega midagi pistmist,\" lisas ta.\n\nMali valitsus on teadete järgi palkamas tuhandet Wagneri paramilitaarväelast, kirjutas AFP.\n\nPrantsusmaa on hoiatanud Malit, et Vene erasõjafirma palkamine isoleeriks selle Lääne-Aafrika riigi rahvusvahelisel areenil.\n\nWagnerit seostatakse Vene presidendi Vladimir Putiniga ning lääneriigid süüdistavad seda Moskva heaks töötamises.\n\nVene erasõjaväelased on mänginud üha suuremat rolli Aafrikas, iseäranis Kesk-Aafrika vabariigis (KAV), kus ÜRO on süüdistanud neid ka rikkumistes.\n\nMoskva on tunnistanud instruktorite saatmist KAV-i, kuid rõhutab, et nad ei osale lahingutes. Venemaa väidab ka, et selle paramilitaarväelasi pole Liibüas, hoolimata lääneriikide sellistest väidetest, kirjutas AFP.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mali on taotlenud Vene firmadelt julgeoleku tugevdamist selles Lääne-Aafrika riigis, kuid Venemaa valitsus sellega seotud ei ole, ütles laupäeval Venemaa välisminister Sergei Lavrov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMan City peatas Chelsea võiduseeria, Man United kaotas koduväljakul\n\n## Põhitekst:\n\nTiitlikaitsja Manchester City jaoks oli võit magus ka selle poolest, et eelmised kolm omavahelist kohtumist oli võitnud Chelsea.\n\nManchester United kaotas aga koduväljakul üllatuslikult Aston Villale 0:1. Kohtumise lõpp osutus tuliseks - kõigepealt lõi Korney Hause 88. minutil külaliste võiduvärava ja üleminutitel eksis Bruno Fernandes (Man United) penaltil.\n\nPortugallase eksimus oli üsna harukordne, sest Man Unitedi eest proovis ta penaltit juba 23. korda, aga ei saanud sisse allest teist korda. Eelmine kord eksis ta 2020. aasta oktoobris kohtumises Newcastle'iga.\n\nTunamullune meister Liverpool mängis võõrsil haaravas mängus 3:3 viiki uustulnuk Brentfordiga. Liverpooli väravad lõid Diogo Jota (31. minutil), Mohamed Salah (54.) ja Curtis Jones (67.), Brentfordi kasuks tegid skoori Ethan Pinnock (27.), Vitaly Janelt (63.) ja Yoane Wissa (82.).\n\nTulemused: Chelsea - Manchester City 0:1, Manchester United - Aston Villa 0:1, Everton - Norwich 2:0, Leeds - West Ham 1:2, Leicester - Burnley 2:2, Watford - Newcastle 1:1, Brentford - Liverpool 3:3.\n\nKuue vooru järel on Liverpoolil 14, Manchester Cityl, Chelseal, Manchester Unitedil ja Evertonil aga 13 punkti. Seejuures võib liiga liidriks tõusta hoopis Brighton, kel viiest mängust 12 silma - seda juhul, kui esmaspäeval saadakse võõrsil jagu Crystal Palace'ist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga laupäeva keskseimas kohtumises oli Manchester City võõrsil parem Londoni Chelseast 1:0. Mängu ainsa värava lõi 53. minutil Gabriel Jesus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nItaallanna krooniti grupisõidus maailmameistriks, Tuisk katkestas\n\n## Põhitekst:\n\n157,7-kilomeetrisel grupisõidul jäi viimaseks ringiks ette väike grupp, kus domineeris Hollandi koondis. Paistis, et ka tänavu ei saa neile keegi vastu, kuid itaallannad arvasid teisiti.\n\nSamal ajal, kui kilomeeter enne finišit Hollandi naiste rong logises, liikusid itaallannad kindlalt grupi ette ja võtsid tempo tegemise enda peale. Seejärel pani Elisa Longo-Borghini gaasi põhja ning tema taga suutsid ära istuda vaid naiskonnakaaslane Balsamo ja Marianne Vos.\n\nKui Balsamo sprinti alustas, siis ei olnud Vosil enam palju vastu panna ning nii läkski maailmameistritiitel Itaaliasse.\n\nKolmanda koha teenis poolatar Katarzyna Niewiadoma. Esikümnesse mahtusid veel ungarlanna Kata Blanka Vas, kuubalanna Arlenis Sierra, kanadalanna Alison Jackson, hollandlanna Demi Vollering, taanlanna Cecilie Uttrup Ludwig, sakslanna Lisa Brennauer ja ameeriklanna Coryn Rivera.\n\nAinsa eestlannana startinud valitsev Eesti grupisõidu meister Aidi Gerde Tuisk oma MM-debüüdil tulemust kirja ei saanud.\n\nPühapäeval lõppevad maailmameistrivõistlused meeste grupisõiduga. Eesti koondist esindavad Martin Laas, Karl Patrick Lauk, Oskar Nisu ja Norman Vahtra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgias Flandrias jätkuvatel maanteeratturite maailmameistrivõistlustel teenis eliitnaiste grupisõidus esikoha 23-aastane itaallanna Elisa Balsamo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nServiti jätkas Balti liigas võidukalt, Tapa kaotas Läti meistrile\n\n## Põhitekst:\n\nBalti liiga hooaega võõrsil kahe võiduga Leedu klubide üle alustanud Põlva Serviti läks koduses Mesikäpa hallis vastamisi järgmise eurosarjavastasega. Kaunase Granitas-Karys oli sarnaselt Eesti meistrile Balti liigas startinud täisedu ehk nelja punktiga.\n\nPoolajaks vahe sisse rebinud Serviti edu käest ei andnud\n\nServiti sai küll 3:1 algedu, ent oli esimese kümne minuti jooksul raskustes realiseerimise ning vastaste kahemeetrise väravavahi Lukas Gurskisi ülemängimisega. Üheksandal minutil tuli viik 3:3, kuid siis hakkas põlvalaste mängumootor paremini tööle.\n\nKaitses hoiti vastaseid kaheksa minutit väravata, rünnakul tabasid hästi Carl-Eric Uibo, Henri Sillaste ja karistusviskeid realiseerinud Tõnis Kase. Kannatati ära ka kaks minutit, kus tuli mängida kahemehelises vähemuses ja poolaja võitis Serviti 15:8.\n\nPausilt tulles läks võõrustajatel neli ja pool minutit aega, et väravaarve avada ning Granitas jõudis nelja värava kaugusele. Siis võtsid skooritegemise endi õlule Hendrik Varul ja Anatoli Tšezlov, teisel poolajal väravasuule tulnud Jürgen Lepasson tõrjus karistusviske ning 41. minutil juhtis Serviti 20:13.\n\nKase karistusviskest tuli 50. minutil seisuks juba 25:16 ja viis minutit hiljem Sander Sarapuu tabamuse järel 28:17. Serviti sai Balti liiga tabelisse kolmanda võidu tulemusega 30:22. Kase viskas võitjate kasuks kuus, Varul ja Sarapuu neli väravat.\n\nTapa võitles Läti meistri vastu sisukalt\n\nSK Tapa külastas laupäeval Läti viimaste aastate valitsejat Dobele ZRHK Tenaxit. Lisaks vigastatud Vahur Oolupile ja Aleksander Oganezovile jäid reisist Lätti ning Leetu eemale ka mängujuhid Marten Saar ja Endrik Jaanis. Samas oli peatreener Elmu Koppelmannil luksus saata algkoosseisus platsile kolm vasakukäelist pallurit.\n\nTapa läks küll ukrainlase Igor Berežnõi viskest juhtima, ent seitsmendal minutil olid juba 6:2 ees võõrustajad. Neli minutit hiljem juhtis Tenax 9:3, aga paar pommviset Berežnõilt ja värav joonemängija Artur Morgensonilt hoidsid seisu tasakaalus – 10:6. Siis jäi Tapa üheksaks minutiks väravata ning lätlased põgenesid eest, vaheajaks juhtis Tenax 19:10.\n\nTapa jätkas tubli võitlust teiselgi poolajal, ehkki korduvalt tuli mängida vähemuses ning 39. minutil sai kolmanda eemaldamise tõttu punase kaardi Ilja Kosmirak. Vahepeal tosinale väravale kasvanud vahe suudeti jälle alla kümne viia, kui heasse hoogu sattus Rail Ageni.\n\nKorralikke tõrjeid tegi väravasuul 18-aastane Jens Ülesoo ning Ageni kolme järjestikuse tabamuse toel oli 51. minutil seis 28:19. Tenax võttis lõpuks 34:22 võidu, tapalaste kasuks tabas Ageni seitse, Berežnõi viis ja Gert Trofimov kolm korda.\n\nEesti klubide pühapäevased mängud Balti liigas:\n\n26.09. 13:00 HK Ogre – Raasiku/Mistra (Ogres)\n\n26.09. 14:00 Dobele ZRHK Tenax – Viljandi HC (Dobeles)\n\n26.09. 14:00 Klaipeda HC Dragunas – SK Tapa (Klaipedas)\n\n26.09. 14:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Kaunase Granitas-Karys (Kehras)\n\n26.09. 16:00 Põlva Serviti – Alytuse Varsa-Stronglasas (Põlvas)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmele päeval saadud võidule käsipalli Balti liigas lisandus Eesti klubidele laupäeva õhtul veel üks, kui Põlva Serviti alistas kodusaalis Kaunase Granitas-Karysi 30:22 (15:8). SK Tapa jäi võõrsil alla Läti meister Dobele ZRHK Tenaxile 22:34 (10:19). Pühapäeval on kõik viis Eesti meeskonda uuesti võistlustules.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi pääses kaotatud avaseti järel Fort Worthis finaali\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese paigutusega eestlanna oli poolfinaalis parem austraallannast Alexandra Bozovicist (WTA 505.) 3:6, 6:3, 6:4. Kanepi tõi esimeselt servilt 80 ja teiselt 56 protsenti punktidest, Bozovic vastavalt 71 ja 54 protsenti.\n\nEsikohamatšis läheb Kanepi kokku ameeriklanna Kayla Dayga (WTA 574.), kes oli teises poolfinaalis üle argentiinlannast Maria Lourdes Carlest (WTA 276.) 6:1, 7:6 (8:6).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides Fort Worthis toimuval 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudis Kaia Kanepi (WTA 68.) finaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKosovo süüdistab Serbiat katses provotseerida konflikti\n\n## Põhitekst:\n\nKosovos käivad kuuendad päeva serblaste meeleavaldused albaanlaste juhitud valitsuse otsuse vastu nõuda Serbia numbrimärgiga autodele Kosovosse sisenemisel ajutise numbrimärgi paigaldamist.\n\nZubin Potoki külas pandi üks registriameti büroo põlema, samuti rünnati Zvecanis asuvat bürood, kuid ohvreid ei olnud, ütles peaminister.\n\nAFP korrespondendi sõnul lendasid üle piiriala keskpäeva paiku Serbia hävituslennukid.\n\nReedel lendasid Serbia sõjaväe helikopterid korduvalt piiripunktide ümber, mille serblastest meeleavaldajad olid blokeerinud.\n\nPiirkonna kohal on alates vaidluse puhkemisest regulaarselt lennanud ka NATO rahuvalveväe KFOR helikopterid.\n\n\"Isikud ja ühendused, kelle tegevus ohustab õigusriiki ja avalikku korda, ründavad meie riiki ja häirivad meie rahu,\" kirjutas Kurti Facebookis. \"Serbia julgustab neid ja toetab neid.\"\n\n\"Serbia ahistab Kosovo kodanikke, et provotseerida tõsist rahvusvahelist konflikti,\" süüdistas ta.\n\nKosovo kuulutas end Serbiast iseseisvaks 2008. aastal, kümme aastat pärast 13 000 elu nõudnud sõda.\n\nBelgrad pole Kosovo iseseisvust tunnustanud ja on julgustanud ka Kosovo põhjaosas elavat serblaste vähemust Priština võimu mitte tunnustama.\n\nKosovo valitsus õigustas Serbia numbrimärkide keeldu vastulöögina Serbia otsusele mitte lubada oma riiki Kosovo numbrimärgiga autosid.\n\nUSA ja Euroopa Liit on teinud üleskutse pingeid maandada ja jätkata läbirääkimisi suhete normaliseerimise üle. Serbia presidendi sõnul saavad kõnelused jätkuda vaid juhul, kui Kosovo oma eriüksused piirilt ära toob.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kosovo peaminister Albin Kurti süüdistas naaberriiki Serbiat katses provotseerida tõsist rahvusvahelist konflikti pärast seda, kui kahe riigi piiril laupäeval kaht sõidukite registreerimise bürood rünnati.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: Afganistan on silmitsi peatse näljahädaga\n\n## Põhitekst:\n\nÜRO rahvastikufondi (UNFPA) direktor Natalia Kanem märkis, et olukord riigis on raske.\n\n\"Ei oleks liialdus öelda, et vähemalt kolmandik Afganistani umbes 33 miljonist elanikust on vahetus näljaohus,\" hoiatas Kanem.\n\nNiigi keerulist olukorda teevad hullemaks riigi käredad talved, mis raskendavad transporti mägistesse piirkondadesse, aga ka koroonaviiruse pandeemia, lisas ta.\n\n\"On palju ärevust seoses sellega, kuidas me tervishoidu osutada saame ja kuskohast järgmine eine inimesteni jõuab,\" ütles Kanem, ning lisas, et kõige rängemalt mõjutab see naisi ja tüdrukuid. \"Asi on pakiline, eriti naiste ja tüdrukute jaoks, kes juba kannatavad. See on riik, kus surmaga lõppevate sünnituste ja raseduste määr on üks kõrgemaid.\"\n\nKanem tuletas meelde rahvusvahelise kogukonna üleskutseid Talibanile.\n\n\"Afganistani naised on aastate jooksul selgelt öelnud, et nad tahavad haridust, nad tahavad tervishoidu ja et nad on valmis ja suutelised looma programme ja juhtima oma kogukondi,\" lausus ta.\n\nTalibani juhid on proovinud kujutada rühmitust mõõdukamana, kui see oli oma eelmisel võimuperioodil aastatel 1996-2001. Toona oli naistel keelatud koolis ja tööl käimine ning nad ei tohtinud kodust meessoost saatjata lahkuda.\n\nEhkki naiste õigustest on lubatud seekord šariaadiseaduste piirides lugu pidada, ei nimetatud ühtki naist ajutisse valitsusse ja islamistid on hakanud nende vabadusi järkjärgult piirama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Afganistan on silmitsi peatse näljahädaga, kuna talv läheneb ja Talibani võimuletulek on riigiteenuseid häirinud, hoiatas ÜRO ametnik usutluses uudisteagentuurile AFP.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVapruses avastati koroonajuhtum, laupäevane mäng Tammekaga lükkub edasi\n\n## Põhitekst:\n\nJalgpalliliit teatab mängu uue toimumisaja esimesel võimalusel, teatati alaliidu koduleheküljel.\n\nPühapäeval, 26. septembril on kavas kolm Premium liiga mängu. Kell 13.00 on Tallinna FC Flora külas Viljandi JK Tulevikul. Kell 15.00 kohtub Nõmme Kalju FC Kadrioru staadionil Paide Linnameeskonnaga (mängu näeb ka ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel algusega kell 14.50) ja kell 16.50 panevad palli mängu JK Narva Trans ja FC Kuressaare.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeva õhtul kell 19.00 Pärnu Rannastaadionil toimuma pidanud Premium liiga 25. vooru kohtumine Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka lükkub edasi seoses koroonaviiruse juhtumiga Vapruse meeskonnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit loovutas maailma 10. reketile vaid neli geimi ja pääses finaali\n\n## Põhitekst:\n\nVäga heas hoos Kontaveit näitas avasetis suurepärast mängu, lubas selgeid väsimuse märke näidanud Kvitovale vaid kümme punkti ning murdis ise kolmel korral, võites avaseti 26 minutiga 6:0.\n\nTeises setis suutis kodupublikult innustust saanud endine maailma teine reket näidata tugevamat vastupanu, kuid kaotas viiendas geimis siiski servi. Kontaveidil oli seisul 5:4 kasutada matšpall ja kuigi Kvitova selle päästis, hoidis eestlanna järgmises geimis oma servi ning pääses tund ja 12 minutit kestnud mängu järel finaali.\n\nKontaveit tegi mängu jooksul vaid seitse lihtviga, Kvitova kontole kogunes neid aga 28. Eestlanna sooritas 18 äralööki tšehhitari 11 vastu.\n\n\"Mängisin väga hea mängu, olen väga rahul,\" ütleb Kontaveit. \"Nagu igas teises kohtumiseski, üritasin enda mängu mängida, kõigi punktide nimel võidelda ja olla võimalikult järjepidev.\"\n\nFinaalis läheb Kontaveit vastamisi vana tuttava, neljanda asetusega Maria Sakkariga: \"tuleb väga raske mäng, ta on olnud väga heas vorims. Tunneme üksteist väga hästi. On tore tema vastu mängida ja loodan, et tuleb hea kohtumine.\"\n\nKohtumine on kavas teise poolfinaalina, esimene, kus lähevad vastamisi kõrgeimat paigutust omav poolatar Iga Swiatek (WTA 6.) ja 4. asetatud kreeklanna Maria Sakkari (WTA 12.), algab Eesti aja järgi kell 15. Seega eeldatavasti pääsevad Kontaveit ja Kvitova väljakule kella 16-17 vahel.\n\nEnne mängu:\n\nKontaveit alistas Ostravas avaringis võitluslikus mängus 6:4, 6:4 rumeenlanna Sorana Cirstea (WTA 37.), teises ringis näitas eestlanna suurepärast mängu ja oli 6:3, 6:4 parem 9. asetatud hispaanlanna Paula Badosast (WTA 27.). Veerandfinaalis alistas eestlanna valitseva olümpiavõitja, šveitslanna Belinda Bencici (WTA 11.) 6:4, 6:3.\n\nTurniiril teisena asetatud Kvitova oli avaringis vaba. Teises ringis sai ta 6:1, 6:7 (4), 6:3 jagu läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Anastassia Potapovast (WTA 92.), seejuures juhtis Kvitova teises setis 4:2. Veerandfinaalis alistas Kvitova viimastel kuudel head mängu näidanud šveitslanna Jil Teichmanni (WTA 42.) 6:4, 6:4.\n\n25-aastane Kontaveit ja 31-aastane Kvitova on varem omavahel mänginud seitsmel korral ja kahekordne Wimbledoni võitja Kvitova juhib mängudega 5:2. Seitsmest mängust kaks – seejuures just viimased kaks – on olnud turniiride otsustavates faasides ja need on võitnud Kvitova: 2019. aasta Stuttgardi finaalis jäi ta peale 6:3, 7:6 (2) ja tänavu Doha veerandfinaalis 6:3, 3:6, 6:2. Kontaveidi viimane võit Kvitova üle pärineb 2019. aasta algusest.\n\nKvitovale on see hooaja kolmas poolfinaal, senistest on tal kirjas üks võit ja üks kaotus. Kontaveit mängib tänavu neljandat korda poolfinaalis, esimesest kolmest pääses ta ka edasi finaali. Üldse on eestlanna karjääri jooksul 14 korral WTA turniiridel poolfinaali jõudnud ja võitnud neist üheksa. Enne USA lahtisi teenis ta Clevelandis karjääri teise WTA turniirivõidu, lisaks on ta tänavu jõudnud veel kahte finaali – veebruaris Austraalia lahtiste eelturniiril Melbourne'is (kus finaalmängu ajapuuduse tõttu ei mängitudki) ja suvel Eastbourne'is.\n\nVahepeal neljal järjestikusel turniiril avaringiga piirdunud Kontaveit on enda viimasest 11 matšist võitnud kümme, neist kaheksa settigi kaotamata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esinumber Anett Kontaveit (WTA 30.) alistas Tšehhis Ostravas toimuval WTA tenniseturniiril poolfinaalis kodupubliku ees mänginud Petra Kvitova (WTA 10.) 6:0, 6:4.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Vips sõitis tormises Sotšis teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nSotši võidusõidunädalavahetust on seganud tugevad vihma- ja tuulehood, mistõttu tuli üks kahest laupäevasest sprindist ära jätta ja vormelisõitjad pääsesid võistlema vaid korra.\n\nVastavalt reeglitele startis kvalifikatsiooni esikümme ümberpööratud järjestuses ja ajasõidus üheksandaks tulnud eestlane püsis teisel kohal kogu sõidu.\n\nTa üritas ka Ticktumist mööduda, aga tegi ühe väikse vea, mistõttu sõitis trajektoori oodatust laiemaks. Tema järel kihutanud tiimikaaslase Liam Lawsoni pingutus veidi hiljem lõppes aga katkestamisega.\n\nTicktumi ja hooaja viienda pjedestaalikoha teeninud Vipsi järel tuli kolmandaks venelane Robert Švartšman (Prem; +6,638).\n\nSarja üldarvestuses kerkis Vips 102 punktiga viiendaks, kuigi kuuendaks langenud prantslasel Theo Poruchaire'il on sama arv punkte. Neid edestavad austraallane Oscar Piastri (Prema; 153), hiinlane Guanyu Zhou (UNI-Virtuosi; 134), Švartšman (123) ja Ticktum (119).\n\nPühapäeval starditakse Sotšis põhisõidule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti vormelisõitja Jüri Vips (Hitech) teenis F2 etapil Sotšis sprindisõidus teise koha, kaotades 4,422 sekundiga britt Dan Ticktumile (Carlin; 36.37,195).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaotusseisu jäänud Levadia sai jagu Legionist\n\n## Põhitekst:\n\nKirill Nestorov viis Legioni 20. minutil juhtima, aga üheksa minutit hiljem Robert Kirss viigistas. Sama mees lõi 59. minutil ka külaliste võiduvärava.\n\nVõiduga pikendas Levadia oma head seeriat - nad on nüüd Premium liigas võitnud 12 kohtumist järjest. Legioni vastu on viimase kahe hooaja saadud kuus võitu kuuest.\n\nEnne mängu:\n\nLevadia on 23 mänguga teeninud liigatabelisse 61 punkti ning ei ole võidukas olnud vaid kolmes mängus. Et leida meeskonna viimast kaotust koduses Premium liigas, peab minema tagasi maikuusse, kui Levadia jäi kodus FC Florale 2:4 alla. Pärast seda on meeskond liigas võitnud kümme järjestikust kohtumist.\n\nLevadia peatreener Vladimir Vassiljev ütles enne mängu Legioniga, et Kadrioru kodumeeskond pakub neile hea väljakutse. \"Vastaste ridades leidub palju tugevaid mängijaid, kelle individuaalsed oskused on väga kõrgel tasemel nagu kõikidel Eesti tippmeeskondadel. Legion suudab alati vastaseid üllatada, luues nii standardolukordades kui mängus ootamatuid situatsioone, muutes oma taktikat ja formatsioone. Valmistume mänguks väga tõsiselt,\" ütles Vassiljev.\n\nTreener lisas, et meeskond on võiduka seeria tõttu kindel, eriti just seetõttu, et kaitse on lubanud viimases kuues liigamängus vaid kolm väravat. \"See muudab meie meeskonda veelgi tugevamaks. Läheme laupäevast mängu võitma - hooaja lõpp läheneb ja iga eelseisev kohtumine on meie jaoks nagu finaal,\" lisas Vassiljev.\n\nLegion on liigas 24 mängust kogunud 34 punkti ning asub selle tulemusega kuuendal kohal. Meeskond taastus kahest järjestikusest kaotusest (1:2 Paide vastu ja 1:5 Flora vastu) võitudega Tammeka ning Tuleviku üle ja proovib liigaliidrit üllatada.\n\nLevadia ning Legioni viimases kahes omavahelises kohtumises on kokku löödud 12 väravat. Mõlemas mängus on minimaalse eduga võidupunktid teeninud Levadia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna FCI Levadia alistas jalgpalli Premium liiga 25. vooru kohtumises võõrsil Tallinna JK Legioni 2:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVana-Kalamaja tänava remont algab Tallinnas heal juhul aasta lõpus\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna plaan renoveerida täielikult Vana-Kalamaja tänav, ühendada see vanalinnaga ning ehitada ümber Balti jaama kõrval asuv busside ala on sai kerge tagasilöögi sel suvel, kuna tuli välja, et busside ala jaoks pakutud lahendus pole praktikas töötav. Keskkonna- ja kommunaalamet tellis alale uue projektlahenduse.\n\nValdmanni sõnul on nüüd projekteerimine lõppfaasis ning seejärel tuleb projektile taotleda ehitusluba.\n\n\"Ma usun, et igal juhul selle aastanumbri sees, loodan, et mitte päris lõpus saab ehitusloa ja sel juhul paneme kohe ehitushanke üles,\" ütles Valdmann ERR-ile.\n\nKüsimusele, kas ka ehitus algab veel sel aastal, vastas Valdmann, et see on võimalik.\n\nVana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine on välisrahastusega projekt ning rahastamise tingimuseks on seatud, et ehitustööd peavad lõppema hiljemalt 2023.\n\nArhitektuuribüroo Kavakava koostatud lahenduse järgi ehitatakse Vana-Kalamaja tänavaruum ümber jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning vanalinna ja Kalamaja asumit liitvaks linnaruumiks. Balti jaama platsi arhitektuurse lahenduse järgi on Toompuiestee teeületused projekteeritud maa peale, Balti jaama hoone ja bussiparkla vaheline ala laieneb.\n\nKavakava töö järgi muutub seni linna osi eraldanud Balti jaam hoopis ühendavaks ja sellega saab Kalamajast ka tegelikult kesklinna osa. Uus Jaama plats kujuneb töö järgi Tallinna üheks keskseks liikumis- ja ümberistumissõlmeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikalt projekteerimisel olnud Vana-Kalamaja tänava renoveerimine võib alata juba sel aastal, ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPõnev kvalifikatsioon tõi parima stardikoha Lando Norrisele\n\n## Põhitekst:\n\nSotši nädalavahetust on seganud vihmahood. Sel põhjusel tuli ära jätta kolmas vabatreening, aga kvalifikatsiooni toimumise ajaks andis ilm armu. Kui kahel esimesel sessioonil tuli kihutada märjal rajal vahepealsete rehvidega, siis otsustavaks sessiooniks hakkas tee juba kuivama.\n\nKahel esimesel sessioonil parimat aega näidanud Lewis Hamilton (Mercedes) oli algselt ka kolmandal sessioonil kiireim, aga sõitis siis kitsal boksiteel vastu seina ja vigastas Mercedese esitiiba.\n\nJuhtum häiris nii Hamiltoni, kelle masina esitiib tuli välja vahetada ja vedrustus üle kontrollida, kui ka tiimikaaslast Valtteri Bottas, kelle boksiskäiku see mõjutas.\n\nNapi aja jooksul ei suutnudki kumbki enam tavailma rehve piisavalt soojaks saada, et esimesi ohustada: Hamilton piirdus neljanda (+2,057) ja Bottas seitsmenda ajaga (+2,717).\n\nMM-sarja liider Max Verstappen (Red Bull) kvalifikatsioonis ei osalenud, kuna Red Bulli mootorivahetuse tõttu peab ta pühapäeval startima niikuinii viimaselt kohalt.\n\nWHAT. A. QUALIFYING. SESSION. #RussianGP #F1 pic.twitter.com/TjDOBH9Igq\n\n— Formula 1 (@F1) September 25, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-etapil Sotšis võitis kvalifikatsiooni esimest korda britt Lando Norris (McLaren; 1.41,993), kes edestas hispaanlast Carlos Sainzi (Ferrari; +0,517) ja kaasmaalast George Russellit (Williams; +0,990).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaalijalgpalli MM-il kulgevad favoriidid eksimatult\n\n## Põhitekst:\n\nArgentina alustas turniiri suureskoorilise 11:0 võiduga USA. Ülejäänud alagrupimängudes alistati Serbia 4:2 ja Iraan 2:1. Kaheksandikfinaalis oli koondis üle Paraguayst 6:1.\n\nVenemaa jõudis eelmisel korral finaali ja dopingukaristuse tõttu Venemaa jalgpalliliidu koondise nimel all võistlev meeskond oli alagrupis samuti edukas: alistati Egiptus 9:0, Usbekistan 4:1 ja Guatemala 4:1. Kaheksandikfinaalis saadi jagu Vietnamist 3:2.\n\nViiekordne saalijalgpalli maailmameister Brasiilia oli alagrupis üle Vietnamist 9:1, Tšehhist 4:0 ja Panamast 5:1 ning kaheksandikfinaalis Jaapanist 4:2. Veerandfinaalis minnakse pühapäeval kokku Marokoga.\n\nTeise tabelipoole veerandfinaalides kohtuvad esmaspäeval Hispaania - Portugal ja Iraan - Kasahstan.\n\nVõõrustaja Leedu kaotas A-grupis kõik kolm mängu ja langes välja. Kõigepealt alistuti Venetsueelale 1:2, seejärel Kasahstanile 0:3 ja viimaks ka Costa Ricale 2:6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus toimuvatel saalijalgpalli ehk futsali maailmameistrivõistlustel on jõudnud järg veerandfinaalideni. Tiitlikaitsja Argentina kohtub kaheksa parema hulgas pühapäeval Venemaa jalgpalliliidu esindusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla sõlmis lepingu ameeriklasest mängujuhiga\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval teatas klubi, et on lõpetanud koostöö uueks hooajaks tiimi toodud ameeriklase Sa'eed Nelsoniga, kellega lõpetati leping reielihase vigastuse tõttu.\n\nNüüd on Rapla uue mängujuhi otsingul ja jõudis kokkuleppele Ameerika Ühendriikides Iona ülikoolis käinud Rickey McGilliga, kes viskas enda viimasel hooajal ülikooli eest keskmiselt 33 mängus 15,8 punkti, andis 4,8 resultatiivset söötu ja haaras 4,5 lauapalli.\n\nMcGill jõudis Iona ülikoolis märkimisväärse saavutuseni, kui temast sai esimene mängija konverentsi ajaloos, kes osales NCAA turniiril neli aastat järjest.\n\n2019. aastal siirdus mängija Kreekasse, kus mängis Kreeka kõrgliigas Panioniose eest. McGill viskas keskmiselt 7,6 punkti ja lisas 2,7 lauapalli ning 3,5 resultatiivset söötu. Mängija lahkus Kreekast pärast seda, kui liigahooaeg koroonaviiruse tõttu katkestati. Eelmisel hooajal mängis McGill Inglismaa korvpalli kõrgliigas Plymouth Raidersi eest ning viskas keskmiselt mängus 15,4 punkti, andis viis resultatiivset söötu ja haaras 4,1 lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskond teatas reedel, et on löönud käed tagamängija Rickey McGilliga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti pikendab kaitseväe mehitamata lennuvahendi meeskonna missiooni Leedus\n\n## Põhitekst:\n\nAbi andmine põhineb Leedu palvel, varasemalt opereeris Leedus kolm kaitseväe mehitamata lennuvahendite meeskonda. Eesti kaitseväelaste kogutav info parandab Leedu ametivõimude ülevaadet piiritsoonis toimuvast.\n\nEesti panus hõlmab nii julgeolekut kui ka humanitaarvaldkonda. Leedus on kahepoolse lepingu alusel ESTPOL5 10-liikmeline politseiüksus ning Eesti abistab Leedut Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti FRONTEX kaudu nii tehnika kui ka ekspertidega.\n\nLisaks on Eesti saatnud Leetu piiri kaitseks vajalikku tõkestustraati ja laagrivarustust. Septembriks on Eesti osutatud abi maht ületanud 800 000 eurot.\n\n\"Eesti on järjepidevalt koos teiste Euroopa Liidu riikide ja liitlastega toetanud Leedut Lukašenka režiimi organiseeritud hübriidrünnakule reageerimisel. Seisame Leedu kõrval ka tulevikus. Oleme valmis kiiresti reageerima vastavalt muutuvale olukorrale Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Töötame ühiselt, et katkestada ebaseaduslik migratsioonivoog juba selle päritoluriikides,\" ütles peaminister Kaja Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti pikendab kaitseväe mehitamata lennuvahendi meeskonna missiooni Leedus, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva Vabal Laval esietendub Sveta Grigorjeva \"Fakerz\"\n\n## Põhitekst:\n\nEsietendusi pole Narvas pea kunagi, samas kui 2020. aasta teatristatistika kohaselt saab publik mujal Eestis tähistada esietendusi vähemalt üle päeva. Seetõttu teeb Sõltumatu Tantsu Lava (STL) oma esietenduse seekord Narvas, et ka sealsed inimesed ning ümberkaudsed saaks kogeda õhkkonda, mida toob kaasa endaga ühe uue lavastuse esimene publiku ette toomine.\n\nGrigorjeva uues lavastuses lasevad lavalolijad ehk fakerzid end võrgutada erinevatest tantsulistest stiilidest ja tehnikatest, võltsides, häkkides ja remiksides neid. Fakerzid kasutavad märksõnu, kuulujutte, kilde sotsiaalmeediast, isiklikust mälust ja kehalisest kujutlusvõimest. Neid huvitab idee fiktiivsest keskist-miskist, mille sees võiks tegutseda nähtus nagu \"kollektiivne tantsuhäkkeri keha\".\n\nLaval on Üüve-Lydia Toompere, Julia Koneva, Helena Pihel, Siim Tõniste, Kaie Küünal, Rauno Zubko, Indrek Kornel. Helikujunduse loob Alvin Raat, valguse Karolin Tamm, kujunduse ja kostüümid Mara Kirchberg, dramaturgiline tugi on Kerli Ever, õmbleja Kristiina Vilipõld, tehniline tugi Marko Odar, grimmi- ja soengunõustaja Liisi Kõuhkna.\n\nTallinnas etendub \"Fakerz\" 1., 2., 26. ja 27. oktoobril Vaba Lava saalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 25. septembril esietendub Narva Vabal Laval Sõltumatu Tantsu Lava uuslavastus \"Fakerz\", mille lavastaja on Sveta Grigorjeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvahelise jäähokiliidu uueks presidendiks saab prantslane\n\n## Põhitekst:\n\nTardif võtab presidendiameti üle 27 aastat selles positsioonis olnud šveitslaselt Rene Faselilt, kes seekordsetel valimistel ei osalenud. Tardif sai presidendiks valimiste viimases voorus, kui pälvis 67 häält 106-liikmelisest kongressist.\n\nTardifist sai 14. jäähokiliidupresident ning pärast liiduasutajat Louis Magnust teine prantslane, kes ametisse asunud. Asepresidendiks valiti Petr Briza ja Bob Nicholson asub ametisse Ameerika regionaalpresidendina.\n\n\"Üksi saame kiiremini, aga koos läheme kaugemale,\" ütles Tardif enda tänukõnes. Ta lisas, et on pühendunud jäähoki avamisele, populariseerimisele ning kaitsmisele. \"Peame seda tulevikus ette valmistama, aga üle kõige peame seda austama.\"\n\nTardif mängis noorena Kanadas ise jäähokit ning tegi Belgias ja Prantsusmaa professionaalselt karjääri. 2000. aastal valiti ta Prantsuse jääspordiföderatsiooni hokijuhiks ning 2006. sai Tardifist Prantsuse jäähokiföderatsiooni juht, kus ta seni ka töötanud on. Rahvusvahelise liidu juhtkonda valiti ta 2012. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline jäähokiliit (IIHF) valis laupäeval Peterburis toimunud liidukongressil uueks presidendiks prantslase Luc Tardifi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora U21 kostitas esiliigas Welcot viie väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nFlora alustas Lilleküla harjutusväljakutel väravatega 16. minutil, kui Andreas Kiivit jala valgeks sai. Seitse minutit hiljem pikendas Taaniel Usta Flora edu, kuid Mark William Mugra tegi 34. minutil seisuks 2:1. Enne poolaja lõppu sai Kiivit hakkama kübaratrikiga, kui lõi 38. ja 41. minutil enda teise ja kolmanda värava ning Flora läks poolajale 4:1 eduseisul. Usta lõi 77. minutil veel klubi eest viienda ja Flora saavutas esiliigas 5:1 võidu.\n\nEsiliigas on tabeliliider pärast 23 mängu Maardu Linnameeskond, kes on kogunud 54 punkti. Ühe vähema mänguga on JK Tallinna Kalev kogunud 53 punkti. Kolmandal kohal on 44 punktiga Paide Linnameeskond U21.\n\nEsiliiga tabeliseis:\n\n1. Maardu Linnameeskond (23 mängu) - 54 punkti\n2. JK Tallinna Kalev (22 mängu) - 53 punkti\n3. Paide Linnameeskond U21 (22 mängu) - 44 punkti\n4. Tallinna FC Flora U21 (23 mängu) - 36 punkti\n5. FC Nõmme United (19 mängu) - 27 punkti\n6. Tallinna FCI Levadia U21 (23 mängu) - 26 punkti\n7. FC Elva (22 mängu) - 25 punkti\n8. Pärnu Jalgpalliklubi (22 mängu) - 21 punkti\n9. Tartu JK Tammeka U21 (22 mängu) - 13 punkti\n10. Tartu JK Welco (22 mängu) - 13 punkti\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval alistas Tallinna FC Flora U21 meeskond Eesti jalgpalli esiliiga kohtumises liigatabeli viimasel kohal asetseva Tartu JK Welco 5:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMigrandid on USA-Mehhiko piirile tekkinud laagritest lahkunud\n\n## Põhitekst:\n\nMehhiko poolel Ciudad Acunas nägi AFP migrante oma asju pakkimas ja neid varjupaikadesse viivatesse kaubikutesse asumas pärast seda, kui Mehhiko valitsusega oli saavutatud kokkulepe.\n\nUmbes 2000 inimest on saadetud Haitile tagasi 17 väljasaatmislennuga, ütles USA sisejulgeolekuminister Alejandro Mayorkas, samas kui teised on viidud piiriäärsetesse migratsioonikeskustesse. Mayorkase sõnul saadetakse ka neist paljud tagasi.\n\nMinistri sõnul on 8000 inimest naasnud vabatahtlikult Mehhikosse. Immigratsioonikohtunikel tuleb läbi vaadata 12 400 inimese juhtumid ning veel 5000 osas tehakse otsus, kas nad saadetakse välja või mitte.\n\nÜmberpaigutamisotsus tuli mõni tund pärast seda, kui Mehhiko president Andres Manuel Lopez Obrador oli teatanud, et ei taha lasta muuta oma riiki migrandilaagriks.\n\nVaatamata laagrite tühjenemisele jõudsid mõned haitilased reedel USA linna Monterreysse.\n\nTuhandete haitilaste järsk saabumine läbi Ladina-Ameerika USA piirile valmistas president Bideni administratsioonile korralikku peavalu.\n\nNäiteks ilmusid ajakirjandusse fotod ja videod, mis viitasid ebaseaduslike piiriületajate väärkohtlemisele hobustel liikuvate piirivalvurite poolt. Seepeale teatas Mayorkas neljapäeval kodanikuõiguste juhtidele, et ei kasuta enam Del Rio piirialal hobuseid.\n\nSamuti astus USA erisaadik Haitis neljapäeval tagasi ja mõistis hukka Bideni valitsuse otsuse Haiti migrandid kodumaale tagasi saata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaaegu kõik peamiselt Haiti päritolu migrandid, kes olid kogunenud laagritesse kummalgi pool USA-Mehhiko piiri, on sealt lahkunud, lõpetades seni suurima piirikriisi president Joe Bideni administratsiooni ajal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Stanley Doneni kelmikomöödia \"Petturid\" ETV-s\n\n## Põhitekst:\n\nSünopsis:\n\nKaunis pariislanna Regina Lambert (Audrey Hepburn) leiab puhkusereisilt tagasi koju jõudes eest paljaksröövitud korteri. Naine saab teada, et tema abikaasa, kes elas topeltelu, põgenes teadmata suunas koos 250 000 dollariga ja on nüüd mõrvatud. Kuna raha surnukeha juurest ei leitud, hakkavad süütut naist ahistama kolm kurikaela, kes kõik olid kunagi tema mehega seotud. Olukorda tuleb päästma puhkusel kohatud hurmur Peter Joshua (Cary Grant), kellesse Regina ülepeakaela armub. Kuid kui šarmantne džentelmen hakkab pikapeale ise käituma kahtlaselt, peab naine otsustama, kas meest umbusaldada või anda ennast tema hoole alla.\n\nKomöödias lööb kaasa näitlejate ansambel, kus peaosalisi kehastanud Hepburni ja Granti kõrval teevad rollisooritused koomikud Walter Matthau ning James Coburn. Hittfilmidega nagu \"Puhkus Roomas\" (1953), \"Ühe nunna elulugu\" (1959) ja \"Hommikueine Tiffany juures\" (1960) kuulsaks saanud Audrey Hepburn (1929--1993) oli filmi valmimise aegu oma karjääri tippvormis. Juba 1930. aastatel koomikuna filmikarjääri alustanud ja hiljem mitmes Alfred Hitchcocki kriminullis (\"Loodest põhja poole\", \"Kurikuulus\" jt) osalenud Cary Grantile (1904--1986) jäi \"Petturid\" aga üheks viimaseks tööks, kus ta kaasa tegi. Filmist valmisid ka mitmed töötlused ja uusversioonid, viimane neist 2003. aastal hindikeelsena. Audrey Hepburn pälvis Regina rolli eest parima naisnäitleja BAFTA auhinna.\n\n\"Petturid\" on ETV eetris laupäeval, 25. septembril kell 22.25.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeva õhtul näitab ETV 1950. aastate ühe olulisema Hollywoodi lavastaja Stanley Doneni 1963. aasta kelmikomöödiat \"Petturid\" (\"Charade\"), mis viib kokku kaks oma aja suurimat staari -- Cary Granti ja Audrey Hepburni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHyundai avalikustab uue hübriidauto oktoobris\n\n## Põhitekst:\n\nAdamo ütles reedel, et meeskond on seni testinud hübriidmootoreid senise autokerega. \"Panime prototüübi kokku lihtsalt, et auto rajale viia ja kogemust saada. Ütlesin oma inimestele, et nad kujundaksid koleda kerega masina ja nad tegid seda hästi. See ei ole kindlasti see kere, mida kasutame, seega ärge muretsege,\" ütles Adamo portaali DirtFish vahendusel.\n\nHyundai pealik lisas, et meeskond alustab täiesti uue hübriidauto testimisega millalgi oktoobrikuus, mis on mõnevõrra hiljem, kui rivaalmeeskonnad M-Sport ja Toyota. \"Ma ei tea, kui kaugel ees või taga oleme, ma ei tea, kus teised on. On kasutu väita, et me alustasime teistest varem, aga see ei ole midagi, mille pärast me muretseme. Jõuame neile ilusti järgi,\" lisas Adamo.\n\nJärgmisel, 2022. aasta hooajal ootavad autoralli MM-sarja ees suured muudatused, kui esimest korda sarja ajaloos võetakse kasutusele hübriidmootoriga autod. Hyundai oli viimane meeskond, kes kinnitas MM-sarjas jätkamise, kui hübriidtehnoloogia välja kuulutati.\n\nHyundai hübriidmootoriga testauto. Autor/allikas: Hyundai Motorsport\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hyundai autorallimeeskonna pealik Andrea Adamo ütles, et meeskonnal on plaanis järgmiseks hooajaks kasutatav i20 avalikustada oktoobri jooksul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kunstnik või nõid? Vanda Juhansoo juhtum\n\n## Põhitekst:\n\nMina kohtusin Vandaga esimest korda pea 40 aastat tagasi, ise sellest teadmata – Valgemetsa pioneerilaagris. Vanda Juhansoo Valgemetsa majja ja aeda ekskursioonile meid ei viidud, aga laagri matkarajad viisid sealt mööda ning lastele ikka näidati seda \"päris nõia maja\", mis ka pikka aega pärast Vanda surma möödaminejaile muljet avaldas. Valgemetsa nõid oli naine, kes tegi mu teadmistesse pesa. Vandast endast ei räägitud meile midagi. Ei sõnagi sellest, kes oli see lausa vulkaaniliselt pulbitseva loomingulisusega naine, kelle jäljed veel aastakümneteks Valgemetsa metsa maha on jäänud ning kelle pärand on peamiselt pudenevate tekstiilesemete-fragmentidena peidetud muuseumikogude sügavustesse.\n\nKui hakata mõtlema sellest, mida Vanda puhul läbivalt välja tuuakse, tema laiahaardelisusest ja võimekusest – ta oli portselanimaalija ja mööblikujundaja, tekstiilikunstnik ja käsitöömeister, käsitöö populariseerija ja uskumatult populaarseteks muutunud mustrite väljamõtleja, rändur, polüglott, särav kunstiõpetaja, kodukujundaja, naiskäsitöö aktiivne edendaja, soroptimist ja aiapidaja –, siis tekib tahtmatult küsimus, et miks teatakse teda laiemalt ikkagi kui Valgemetsa nõida.\n\nKuidas juhtub, et üks esimesi 20. sajandi alguse kõrgharitud naiskunstnikke Eestis, soroptimistina Eesti naisõiguste liikumise üks tegelasi, talletub ajalukku pigem rahvapärase käsitöömeistri, õpetaja ja … eelkõige ekstsentrilise naisena, aga mitte kunstnikuna? Miks on Vanda nüüdseks pigem rahvusliku käsitöö meister, aga mitte kunstnik? Kuulus ta ju enne teist ilmasõda Tartu naisliitu ning soroptimistide klubisse ja käis 1938. aastal soroptimistide klubide kongressil Amsterdamis. Soroptimistide ehk naisõiguslaste võrgustiku liikmeks sai igalt kutsealalt ainult üks esindaja – nii palju, kui oli naiste kutsealasid, võis klubis olla liikmeid.\n\nVanda Juhansoo maja, 1960ndad. Autor/allikas: Karilatsi vabaõhumuuseum\n\nOn's küsimus selles, et Vanda valis oma erialaks tarbekunsti – keraamika ja sisekujunduse – ning tema pärandist on alles peamiselt tikandid, mis juba vaikimisi on olnud vähem kunst kui see päris, kunst-kunst? Tikandid veel eriti – väikesemahuline näputöö, koduperenaiste ja mamslite ajaviide. (Aga minge vaadake tanulinte, mille Vanda on ööliblikaid täis tikkinud!)\n\nVõi on asi selles, et temast sai – olgugi et olude sunnil – kunstiõpetaja, küll tunnustatud-armastatud, kuid siiski mitte Päris Kunstnik (mida iganes see määratlus tegelikult tähendaks, aga kõik ju teavad, et on vahe, kas olla Päris Kunstnik või siis selline, kes teeb ka – või isegi peamiselt – muud tööd ja hobi korras kunstitab).\n\nVõi selles, et Valgemetsa maja, tema peamiselt tuntud pärand, balansseerib paljude jaoks ikka väga seal kuskil hea maitse piiril – turistidele tore eksootika, tavamaitsele sama keeruline taluda nagu Vanda ise oma stiili ja eluviisiga? Aga kui palju see erineb Edgar Valteri pokupärandist, mis nüüd on saanud suisa teemapargiks? Vanda märkas looduses sama, mida Valtergi …\n\nVõi tuleb ohates vaadata ajalukku ja mõelda, mis olid need asjaolud, mis tema senise näitustel osalemise katkestasid? 1912. aastast kuni 1945. aastani võis Vanda töid, iseäranis mitmekülgseid tikitud linikuid ja kardinaid, näha igasugu näitustel, ka 1939. aasta esimesel Eesti naiskunstnike näitusel. Vanda mustreid ja õpetusi leiab paljudest ajakirjadest ning need olid uskumatult populaarsed. Samasse aega jääb Vanda meeletu reisimise periood, uskumatu uljuse ja elujanuse lustiga – kes veel pakiks heegeldatud pitskleidi seljakotti, et oleks võtta, sest mine tea, kus ballile või peole kutsutakse.\n\nVanda Juhansoo tikitud tanulindid, 1930ndad. Siid. Autor/allikas: Karilatsi vabaõhumuuseum\n\nAga pärast teist maailmasõda ta enam näitustel ei osalenud ega avaldanud käsitööajakirjades ka oma mustreid. Sõda võttis Vandalt Tiigi tänaval asunud kodu koos reisimälestuste, meenete, paljude ehete ja käsitööga. Nõukogude võim võttis kunstnikustaatuse, sest Vanda oli halli sotsialismuseaja jaoks liiga kodanlik oma stiili ja julguse poolest, liiga isepäine oma barokselt vohava tikandiga, liiga … liiane oma pulbitsevas loomingus, liiga isepäine naise ja vaba inimesena.\n\nKunstiõpetajaks ta, vaatamata oma värvikale välimusele ja isikule, siiski sobis ning õpetajana Vanda kuni pensioneerumiseni 1957. aastal töötaski.\n\nOn omamoodi ime, et Vandale jäi alles tema 1931. aastal ostetud Valgemetsa krunt, kuhu ta ehitas ja sisustas endale kodu juba enne teist ilmasõda. Valgemetsa lõi Vanda omaenda maailma – igasugu taimeliikide ja lillesortide, looduslikest materjalidest kompositsioonide, puujuurikatest figuuride, kivide ja laternatega, pani kööki sametpaberist lae, dekoreeris rõdu rohkete käbidega ja maalis kogu elamise lilledesse.\n\nVanda ja tundmatu mees Roomas, 1939. Autor/allikas: Karilatsi vabaõhumuuseum\n\nVanda komme paluda igal inimesel, kes tema juures pikemat või lühemat aega oli külas olnud, endast lahkudes midagi aeda mälestuseks jätta, olgu see siis tavaline põllukivi, sissekraabitud nime ja kuupäevaga, metsast väljatassitud puukänd või imposantse kujuga oks, talletas Valgemetsa maailma ka Vanda sõbrad ja lähedased.\n\nVanda suhe taimedega, mida illustreerib tema koduaia taimepäevik 177 tööga, on näitusel väljas ning moodustab Tartu näitusel kõige mahukama ja mõnes mõttes ka kandvaima loominguosa. Tema taimemärkamised ja lillemärkmed omaloodud aiast on kunstnikule omaselt värvidesse püütult ning taimetundja täpsusega dateeritud. Seintele tapetseeritud Valgemetsa fotode ja telerist jooksva väikese filmijäädvustusega kõlavad kokku tsitaatide ja intervjuuna esitatud mälestused Vandast kui inimesest, loojast, õpetajast, võõrustajast, heast sõbrast.\n\nVasakul \"Habenelk\". Sissekanne aiapäevikusse \"Lillede galerii\", 16.07.1958. Vesivärvid, harilik pliiats paberil. Paremal \"Kukekannused\". Sissekanne aiapäevikusse \"Lillede galerii\", 22.07.1958. Vesivärvid, harilik pliiats paberil. Autor/allikas: Karilatsi vabaõhumuuseum\n\nPärast näitusel käimist puutusin taas Vandaga kokku – sama kaude nagu esimest kordagi. See juhtus vanavanemate päeval – helistasin oma vanaemale, kes õppis 1930datel Tartu Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumis ning Vanda oli tema kunstiõpetaja. Vanaema meenutas, kuidas nad klassi lastega tegid Vandale sünnipäevaks erikujulistest makaronidest uhke mitmekordse kaelakee. Värvisid vesivärvidega makaronid kirjuks, ajasid niidile ja kinkisid Vandale. Ja Vanda, vanaema meenutustes väikest kasvu habras ja kergelt kuivetu naine, alati juuksevõrgu ja uhkete pikkade kõrvarõngastega, pani need kaela ja kandis neid koolis päris tükk aega. Selleks peab olema Vanda eluarmastust, uljust ja stiili, et käia uhkelt ringi, värvilised makaronid kaelas, ja kanda see kõik ka välja!\n\nVanda Juhansoo näitus oli esimest korda väljas aastapäevad tagasi, pealinnas, ning muuseumi pressiteates lubatakse Tartu omast selle jätkunäitust. Tartusse on paraku jõudnud näituse oluliselt lahjem ja esemevaesem versioon, nii et näituse avasõnad Vanda pärandi fragmentaarsusest said tõesti kehastunuks.\n\nTikandiga krae, 1950ndad. Vill, siid, puuvill. Autor/allikas: Karilatsi vabaõhumuuseum\n\nMa ei tea, kuidas mõjus näitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis, aga Tartu Linnamuuseumi väljapanek tundub – pealinna näituse piltidega võrreldes – üsna hõre. Ja sellest on südamest kahju. Arvestades, et Vanda elas ja töötas väga pikalt Tartus ning linnamuuseum asub sisuliselt kiviviske kaugusel Eesti Rahva Muuseumist (ERM), mille kogudes on päris hulgaliselt Vanda Juhansooga seotud, tema ja ka ta õpilaste loodud esemeid, on selline lahjendus isegi arusaamatu. Vanda väärinuks paremat. Tartlased väärinuks paremat ja Vanda kunagise n-ö kodukooli õpilased väärinuks oma kunagise õpetajaga paremat tutvumisvõimalust. Kus siis veel neid asju näidata, kui mitte Tartus?\n\nTavaline näitusekülastaja ei hakka juurdlema, miks esemed tänava ühest otsast – ERM-ist – sisuliselt tänava teise otsa – linnamuuseumi – ei jõua. Tavakülastaja ei lähe ilmselt pärast ka Eesti muuseumide infoväravasse Muisi otsima, et kas tõesti see napp näputäis, mis näitusel väljas, ongi kõik, mis Vandast järel. Ja kindlasti ei tea ta katsetada erinevaid otsinguvariante, et Muisis sotti saada … See on äärmiselt kahetsusväärne ja kurb olukord. Mis on museaalide väärtus, kui need ainult kogudes istuvad? Ja ma ei pea silmas ainult Vanda nn tähteset, rohelist rikkalikult tikitud kootud vest-kampsunit.\n\nTikandiga kampsun, kuulus Helmi Varesele. 1936–1939. Sõlmpisted, varspiste, madalpiste, aedpiste, käsitsi õmblemine, silmuskudumine. Vill, puuvillane, siid (mulinee), metall (trukid), tehiskiud (kuldne tikkimislõng). Autor/allikas: Eesti Rahva Muuseum\n\nVanda Juhansoo näituse põhiküsimus – kunstnik või kummaline naine? – jääb seega Tartusse jõudnud näitusel väga paljus vaata enda kanda, kaasa ja juurde mõelda ning juurelda. Nii nagu Vanda paljud tikandid on lopsakad värvikad mustrid väga hõredal ja nõrgal kangal, nii tuleb ka näitusele paljut ise juurde otsida, lugeda ja vaadata. Siis saab loo – loo isepäisest, andekast, töökast, uskumatult loomingulisest naisest, kel oli julgust ja kes võttis vabaduse elada nii, nagu ta seda ise tahtis.\n\nKuraatorite sõnul on näitus üleskutse neile, kellel on Vandast mälestusi: tema õpetajatööst, tema aiast või mõni temaga seotud ese. Ehk leiab see kutse vastukaja ning Vanda järgmiseks ümmarguseks tähtpäevaks – olgu siis näiteks 2026. aastal tema surma-aastapäeva või 2029. aastal tema 140. sünniaastapäeva tähistamiseks – on Vandast võimalik luua näitus, kus fragmentide asemel lopsakas lugu ning lisaks Karilatsi vabaõhumuuseumi kogudele ja ERM-i, Tartu kunstimuuseumi ja põllumajandusmuuseumi kogudesse saanud pudemetele tuleb päevavalgele veel midagi.\n\nNäitus aastatel 1889–1966 elanud Vanda Juhansoost on avatud 26. septembrini Tartu linnamuuseumis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitus \"Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?\" Tartu linnamuuseumis, jätk mullu Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis toimunud näitusele\n\nNäituse kuraatorid Rebeka Põldsam ja Andreas Kalkun\n\nAvatud 26. septembrini\n\nArvustus ilmus Feministeeriumis",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.