messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandlased protestivad uue koroonapassi nõude vastu\n\n## Põhitekst:\n\nUus koroonapassi või negatiivse testitulemuse näitamise nõue hakkas kehtima samal ajal, kui riik kaotas peaaegu kõik sotsiaalse suhtlusvahemaa meetmed, vahendas Reuters.\n\nNäomaskide kandmine jääb jätkuvalt kohustuslikuks ühistranspordis, kuid õpilased ja õpetajad ei pea neid koolides enam kandma. Samuti kaotati avalikus kohas pooleteisemeetrise suhtlusvahemaa hoidmise nõue.\n\nHaagis kogunes passi vastu protestima sadu inimesi, et marssida läbi kesklinna.\n\nKoroonapassi nõudmine on toonud kaasa majutussektori kriitika. Hollandi majutussektori liidu teatel näitab küsitlus liikmete seas, et enam kui 40 protsenti baari- ja restoraniomanikest ei kavatse klientidelt vaktsineerimistõendit küsida. Liit märkis, et paljud ettevõtted näevad koroonapassi nõudmist poliitilise vahendina, mille eesmärk on inimesi vaktsineerima õhutada.\n\n\"Seda pole mitte üksnes võimatu täide viia, vaid kahjustab ka finantsiliselt sektorit, mis on just hakkamas taastuma,\" tõdes liit.\n\nKoroonapassi tutvustamine tõi kriitikat ka peaministri kohusetäitja Mark Rutte valitsuse seest. \"Kui me jõuame ühiskonnani, kus me peame üksteist kartma juhul, kui meil pole näidata tõestust, siis see paneb tõesti kukalt kratsima ja küsima: kas see on suund, kuhu me tahame minna?\" kommenteeris asemajandusminister Mona Keijzer.\n\nHollandis on 72 protsenti rahvastikust saanud vaktsineeritud koroona vastu vähemalt ühe doosiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandis kogunesid inimesed, et protestida koroonapassi vastu, mida nõutakse baaridesse, restoranidesse, teatritesse ja muudesse kokkusaamiskohtadesse sisenemiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nManU peatreener: me ei saa Jürgen Kloppi pärast penalteid\n\n## Põhitekst:\n\nSolskjaer viitas väljaütlemisega Liverpooli peatreeneri Jürgen Kloppi poole, kes ütles aasta algul, et Manchester Unitedile on Solskjaeri kaheaastase perioodi jooksul rohkem penalteid antud, kui Kloppile ja Liverpoolile viimase viie ja poole aasta jooksul.\n\n\"Eelmisel hooajal oli üks teatud treener, kes hakkas meie penaltite pärast muretsema,\" ütles Solskjaer. \"Olen sellest ajast näinud suurt erinevust. Jätame selle töö kohtunikele ja loodame, et nad hakkavad varsti õigesti vilistama.\"\n\nNorralasest treener kritiseeris kohtunikke, kes ei andnud Unitedile eelmisel pühapäeval kaht penaltit, mis Solskjaeri arvates olid selged vead Cristiano Ronaldo vastu. Manchester United alistas West Hami siiski 2:1.\n\nManchester United on hooaja alguseks kogunud viiest mängust 13 punkti ning on liigatabelis Liverpooli ning Chelsea'ga viigis. Premier League jätkub laupäeval Eesti aja järgi kell 14.30, kui kohtuvad Manchester City ja Chelsea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Manchester Unitedi peatreener Ole Gunnar Solskjaer ütles reedel, et pärast seda, kui üks \"teatud treener\" aasta algul Unitedi penaltite rohkust mainis, on kohtunikud pigem klubi mängudes penaltite osas vile alla neelanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValmo Kriisa oli teises liigas kolmikduublile lähedal\n\n## Põhitekst:\n\nPikaaegne Eesti koondise tagamängija Valmo Kriisa sai 27,5 minutiga hakkama 11 punkti, 12 lauapalli ja seitsme vaheltlõikega. Veteran lisas veel viis vaheltlõiget ja blokeeris ühe viske, kuid tabas kolmepunktiviskeid kõigest üheksast kaks, vahendab Korvpall24.geenius.ee.\n\nEesti meistriliigas mängis Kriisa viimati hooajal 2016/17, kui esindas BC Valga-Valka/Maks&Mooritsat. Toona lahkus mees suurelt areenilt 26 kohtumisega kogutud keskmiste näitajatega 17,6 minutit, 5,7 punkti, 2,3 lauapalli ja 2,3 resultatiivset söötu.\n\nSaku II liigas osaleb tänavu 11 võistkonda, kes mängivad kõik omavahel kodus-võõrsil süsteemis kahel korral läbi. Play-off'i pääseb kaheksa paremat.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.geenius.ee portaalist!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel nädalal tehti algust Saku II liiga turniiriga ning reedel sai kohe avamängus esimese võidu kirja BC Viljandi vald/Eesti Maavara, kes alistas Tartu Ülikool Terminal Oili 81:53 (30:8, 16:16, 17:12, 18:17). 47-aastasel Valmo Kriisal jäi võidumängus kolmikduublist vähe puudu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nF2 sarja Sotši etapi esimene sprindisõit lükkus vihma tõttu edasi\n\n## Põhitekst:\n\nVormel-2 sarja esimene sprindisõit oleks pidanud laupäeval algama kell 10.30, kuid sarja korraldajad andsid sotsiaalmeedias teada, et vihmaste olude tõttu lükkub start edasi. Ennelõunal lisasid korraldajad veel, et ära jääb ka vormel-1 sarja kolmas vabatreening.\n\nVormel-2 teatas laupäeva pärastlõunal sotsiaalmeedias, et sarja Sotši etapil toimub vaid üks sprindisõit, mis saab alguse laupäeval kell 16.45. Põhisõit toimub pühapäeval kell 11.20.\n\nVormel-1 MM-sarja võistlusdirektor Michael Masi ütles laupäeva ennelõunal, et ilmastikuolud Sotšis on laupäeval olnud ettarvamatud. \"[Laupäevane] protseduur on alustada kõiki sõite, panna kõik toimima ja siis olusid hinnata. Mis me ennustustest näinud oleme, on see, et vihm jätkub kuni pärastlõunani. Ilmselgelt on vormel-1 sarja kvalifikatsioon pärastlõunal prioriteet,\" ütles Masi.\n\n\"Laupäeva pärastlõunal on peamiseks faktoriks valgus. Päike loojub siin umbes kell 18.15, aga selliste oludega kaob valgus loomulikult varem. See on meie lõplik piir ajaliselt. Kui kvalifikatsioon täna ei toimu, siis korraldame selle pühapäeva hommikul,\" lisas võistlusdirektor.\n\nGraafiku järgi peaks Sotši ringrajal vormel-1 sarja kvalifikatsioonisõit algama kell 15.00.\n\nSprint Race 1 is postponed\nAll cars will now return to the support paddock #RussianGP #F2 pic.twitter.com/SBedqanUS4\n\n— Formula 2 (@Formula2) September 25, 2021\n\nNo track action yet in Sochi but the heavens are putting on a proper show ⚡️ #RussianGP #F1 ( @Formula2) pic.twitter.com/b57p3taqyx\n\n— Formula 1 (@F1) September 25, 2021\n\nWHOA! ⚡️ #RussianGP #F2 pic.twitter.com/99MIhEcyj5\n\n— Formula 2 (@Formula2) September 25, 2021\n\nReedel toimunud kvalifikatsioonis sai Jüri Vips üheksanda koha. Kvalifikatsiooni võitis Oscar Piastri, kellele Vips kaotas 0,674 sekundiga. Teise koha pälvis Jehan Deruvala ja kolmanda koha sai prantslane Theo Pourchaire. Reede hommikul toimunud vabatreeningul sai Vips viienda koha. Vipsi kaotus võitjale Felipe Drugovichile oli 0,257 sekundit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal Sotšis toimuval vormel-2 MM-sarja etapil lükati esimene sprindisõit vihmaste olude tõttu teadmata ajaks edasi. Vormel-1 sarja korraldajad teatasid laupäeval, et kolmas vabatreening jääb ära ning prioriteet on sõita laupäeval ära kvalifikatsioonisõit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa meeskond alustas Laver Cupi edukalt\n\n## Põhitekst:\n\nNorralane Casper Ruud (ATP 10.) alustas turniiri Euroopa jaoks võiduga, kui alistas Laver Cupi esimese kohtumises ameeriklase Reilly Opelka (ATP 19.) 6:3, 7:6. Itaallane Matteo Berrettini (ATP 7.) jätkas eurooplaste võidulainet, kui alistas 21-aastase Kanada tennisisti Felix Auger-Aliassime (ATP 11.) 6:7, 7:5, 10:8. Turniiri avapäeva viimases üksikmängus läksid vastamisi venelane Andrei Rublev (ATP 5.) ja argentiinlane Diego Schwartzmann. Kohtumine päädis venelase 4:6, 6:3, 11:9 võiduga.\n\nKuid Euroopa meeskond ei piirdunud vaid võitudega üksikmängus, vaid olid edukad ka paarismängus, kus Berrettini ning sakslane Alexander Zverev (ATP 4.) said jagu ameeriklasest John Isnerist (ATP 22.) ja kanadalasest Denis Shapovalovist (ATP 12.). Turniiri esimene kolmest paarismängu matšist lõppes seisuga 6:4, 6:7, 1:10.\n\nMaailma meeskond saavutas siiski avapäeval ühe võidu, kui ameeriklane John Isner (ATP 22.) ja kanadalane Denis Shapovalov (ATP 12.) said jagu Berrettinist ja sakslasest Alexander Zverevist (ATP 4.). Turniiri esimene kolmest paarismängu matšist lõppes seisuga 6:4, 6:7, 1:10.\n\nEsimese päeva võidud on väärt ühe punkti, teise päeva võidud kaks punkti ning kolmandal päeval on kõik võidud väärt kolm punkti. Euroopa juhib pärast avapäeva 3:1.\n\nLaver Cupi turniiril lähevad kuus mängijat Euroopast vastamisi kuue mängijaga ülejäänud maailmast. Euroopa meeskonna kapten on Björn Borg ning maailma meeskonna kapten on John McEnroe.\n\nTurniir jätkub Eesti aja järgi esmaspäeva õhtul kell 20.00, kui omavahel lähevad vastamisi kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) ja austraallane Nick Kyrgios (ATP 95.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides Bostonis toimuval rahvusvahelisel tenniseturniiril Laver Cup alustasid Euroopa meeskonda esindavad Matteo Berrettini, Casper Ruud ja Andrei Rublev võidukalt. John Isner ja Denis Shapovalov saavutasid ülejäänud maailmat esindava meeskonna eest esimese võidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nManu Ginobili naaseb nõunikuna San Antonio Spursi\n\n## Põhitekst:\n\nSan Antonio valis argentiinlase 1999. aasta NBA draft 'is ning mees liitus klubiga 2002. aastal ja teenis esimesel hooajal NBA meistritiitli. Seejärel sai Ginobilist üle järgmise 16 hooaja meeskonna üks põhipanustajaid ning Tim Duncani ja Tony Parkeri kõrval võitis argentiinlane veel kolm NBA meistrisõrmust.\n\nGinobilit peetakse üheks ajaloo edukaimaks rahvusvaheliseks korvpalluriks. 2018. aastal karjääri lõpetanud argentiinlane tuli 2001. aastal Euroliiga meistriks, samuti valiti ta finaalseeria väärtuslikeimaks mängijaks, 2004. aastal pälvis Argentina koondis Ginobili juhtimisel olümpiamängudel kuldmedali ning mängija on võitnud NBA-s parima pingimängija auhinna ja valiti kahel korral Tähtede mängule. Samuti peetakse argentiinlast nn eurosammu leiutajaks, mille on üle võtnud paljud korvpallurid üle maailma, sealhulgas James Harden ja Giannis Antetokounmpo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA klubi San Antonio Spurs teatas reedel, et meeskonda 16 hooaega esindanud Argentina korvpallilegend Emanuel \"Manu\" Ginobili naaseb meeskonna juurde nõunikuna, kes keskendub noorte mängijate arengule nii väljakul kui ka väljaspool korvpalli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHongkongis Tiananmeni mälestusüritusi korraldanud ühendus läheb laiali\n\n## Põhitekst:\n\nHongkongi Allianss on olnud linna varasema poliitilise pluralismi üks peamisi sümboleid ja selle laialiminek on näide Hiina autoritaarse võimu enesekehtestamisest.\n\n\"See on väga valus laialiminek,\" ütles Hongkongi Allianssi liige Tsang Kin-shing pärast hääletust, millega otsustati 32 aastat kestnud tegevus lõpetada.\n\n\"Valitsus kasutab igasuguseid seadusi, et sundida kodanikuühiskonna rühmitusi laiali minema,\" lisas ta.\n\nSamal nädalal korraldas politsei rüüsteretki juba suletud muuseumisse, kus 1989. aasta veresauna ohvreid mälestati, viies ära eksponaate, mälestusesemeid ja ränka ajaloosündmust meenutavaid fotosid.\n\nPolitsei alustas eelmisel kuul rühmituse Hongkongi Allianss suhtes uurimist, süüdistades seda välishuvide teenimises.\n\nOrganisatsiooni aseesinaine Chow Han Tung ütles selle kuu algul pressikonverentsil, et juba kodanikuühiskonna organisatsiooni suvaliselt välisagendiks nimetamisega on julgeolekupolitsei oma võimu kuritarvitanud.\n\nHongkongi Alliansi vastu suunatud sammud on osa suuremast mahasurumisest, millega lämmatatakse eriti 2019. aastal hoogustunud Hongkongi protestiliikumisi mullu Hongkongile kohaldatud Hiina julgeolekuseaduse alusel.\n\nJulgeolekuseadus kriminaliseeris eriarvamused ning paljud demokraatialiikumise juhid on vahistatud või välismaale pagenud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hongkongis kolm aastakümmet Pekingi Tiananmeni veresauna ohvritele pühendatud mälestusüritusi korraldanud ühendus otsustas laupäeval Hiina kasvava surve tõttu laiali minna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKarin Allik. Milleks meile Draama?\n\n## Põhitekst:\n\nDraama festivali kodulehel plingib erepunasel taustal lause: \"Festival Draama 2021 on mõttekoht.\" Tihtipeale kasutatakse sõna \"mõttekoht\" situatsioonides, kus tuleb veel kaaluda plusse ja miinuseid, kus otsused on langetamata ja õhus hõljub lõpetamatuse hõngu. Samas võib sellele sõnale läheneda ka otsekohesemalt: \"mõttekoht\" kui füüsiline koht, kus mõeldakse, kus on mõte või mitu. Draama festival seostub mõlemat tüüpi mõttekohaga.\n\nMõttekoht kui lõpetamatus ei tähista festivali puhul tingimata poolikust, pigem avatust muutustele, uuendustele. Kui teisipäevasel Eesti etendusasutuste liidu (EETEAL) konverentsil ütles Taavet Jansen oma ettekandes, et sõnateater on justkui valmis saanud ja uuendusvõimalused ammendanud (nagu ka kantrimuusika), siis Draama festival valmis ei ole. Võrreldes eelmise aastaga vahetus sedapuhku jälle festivaliprogrammi koostamise printsiip – Tartu teatrite asemel kutsusid külalisi nüüd hoopis festivali loomenõukogu liikmed. Koostamispõhimõte on seega viimasel ajal iga Draamaga mõnevõrra muutunud, täiuslikku-lõplikku varianti pole leitud.\n\nMetaprogramm moodustus aga nii nagu mullugi. Jätkati tänuväärset traditsiooni pidada vestlusringi iga festivalilavastuse teemal ning arutleda ka laiemate teatrimaastikku puudutavate küsimuste üle: nimelt küsiti, miks on Eestile vaja mitut teatrikooli ja milleks meile üldse (teatri)festivalid. Nõnda muudab metaprogramm Draama mõttekohaks selle sõna teises tähenduses. Tekib füüsiline koht, kus mõtted kohtuvad, põrkuvad ja uusi järeldusi sünnitavad.\n\nSee mõttekoht on kahtlemata vajalik, sest nagu viitas ka Kanuti Gildi SAAL-i ja Baltoscandali kunstiline juht Priit Raud arutelus \"Milleks meile festivalid?\", siis jäävad tegijad ja publik muul ajal väga harva pärast etendust teatrisse, et rääkida, mida äsja tehti, nähti ja kogeti. Loojate ja kogejate vahetutest kohtumistest jääb puudu eriti suurtes teatrites, loojad püsivad müstifitseerituna ja kogejad anonüümsena. Festivali metasündmused siiski võimaldavad tuua kaks poolt kokku ja rääkida omavahel kui inimene inimesega, kuigi tõsi – liigne aukartus näitlejate ja lavastajate ees vajab veel Eesti publiku seas ületamist, et vestlusringid mitmehäälsemaks muutuksid.\n\nKüllap aitab festivalimeeleolu seda aukartust siiski vähehaaval kergendada, kui eelmise etenduse tegijad koos festivalipublikuga järgmise etenduse saalis istuvad, kohvikusabas ootavad või ukse ees suitsu teevad. Nii selgub publikule, et näitleja elus on ka olme, et lavastaja päev on ka argipäev. Ja mis peamine – hakkab tunduma, et tegelikult võib neile ausalt ära rääkida, mis mõtteid-tundeid etendus tekitas või kas üldse tekitas. Ei ole ju väga palju (teatri)kunstnikke, kes ei tahaks oma publikult tagasisidet saada.\n\nOmamoodi tagasisidet annab samas ka asjaolu, et festivalietendused müüdi suuresti välja – Tartu publik tundis programmi kuulunud lavastuste vastu ilmselgelt huvi. Seejuures kinnitas ka Draama juht Hedi-Liis Toome festivalideteemalises arutelus, et teebki festivali eelkõige Tartu publiku jaoks, kes ei jõuaks muidu mööda etendusi igal pool ringi rännata. Ehkki distantsid Eesti linnade (ja külade) vahel ei ole ületamatult pikad, siis väljaspool kodukohta autota teatrisse minek võib parajalt peavalu tekitada küll, osutas Toome.\n\nKuivõrd suur osa festivalilavastusi olid sündinud erinevates black box 'ides üle Eesti, siis ei tundunud nende ajutine kolimine sarnase moega Sadamateatrisse, Tartu Uude Teatrisse või Eesti Rahva Muuseumi teatrisaali ka kvaliteeti langetavat. Samamoodi mõjus loomulikuna Draamateatri suure saali lavastuste toomine Vanemuise suurde majja, kus teosed said mõnevõrra avarust juurdegi.\n\nProbleemsemaks mängukohaks kujunes aga ajutine teatrisaal ERMi sillaalal – ühelt poolt vajanuks publik rohkem ruumi, teisalt ei klappinud kumbki seal etendunud lavastus ruumiga päris hästi. Tallinna Linnateatri \"Balti tragöödia\" (lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits) suurejooneline lavakujundus vajanuks enda ümber rohkem õhku, et tema tõeline võimsus esile pääseks. Hiiglaslikud valged seinad, perspektiivi- ja peegeldusmängud pakkusid visuaalset elamust praegugi, ent näisid ajutises teatrisaalis kuidagi kokkusurutud.\n\nSaueaugu Teatritalu \"Kadunud koduga\" (lavastajad Margus Kasterpalu ja Priit Põldma, kunstnik Jaan Toomik) oli lugu vastupidine: ruumi jäi hoopis üle. Olles Saueaugul lavastatud võrdlemisi kammerlikult ja endise laudahoone maalähedasele aurale toetudes, valgus teos ja selle atmosfäär nüüd suures mustas saalis laiali. Ka ei mõjunud pärimuslikud-müstilised käigud \"Kadunud kodus\" sedapuhku veenvana, keskkond tundus selleks liiga tänapäevaselt steriilne ja tehislik. Idee tuua unenäoline suvelavastus teisest Eesti otsast Tartu publikule kätte ja tõsta esile uut kodumaist dramaturgiat on muidugi kena, aga tulemus paneb paratamatult mõtlema, et oleksin parema meelega Saueaugule sõitnud.\n\nMis puutub veel festivali korraldamisse just kohaliku publiku jaoks, siis ei tahaks lõpuks mainimata jätta ka etenduskunstiteoste tähtsust festivali programmis. Tartu teatrimaastik võib ju üsna mitmekülgne olla, ent etenduskunstisfäär püsib veel pigem hõre. Parafraseerides SAAL Biennaali kunstilist juhti Annika Üprust, pakub festival aga avatumat ja sõbralikumat keskkonda tundmatuga kohtumiseks, uut laadi teatri ja/või etenduskunsti avastamiseks. Nõnda on ka Draama festival sobiv paik etenduskunstihuviliste (ja -tegijate) juurde kasvatamiseks.\n\nFestivalil etendunud Kanuti Gildi SAAL-i \"Planet Alexithymia\" (autor Karl Saks) ja \"Gangstarap\" (autorid Artjom Astrov ja Ruslan Stepanov) võivad meeldida või mitte, ajada hulluks või haarata kaasa, aga publiku kogemuste pagasit rikastavad nad igal juhul. Nad olid programmi valitud täpselt sama palju teatrivaatajatele mõeldes kui näiteks meelelahutuslik ja piletidefitsiiti tekitav \"Lehman Brothers\" (lavastaja Hendrik Toompere jr). Ning eelkõige läbimõeldud valikute eest tulebki seekordseid korraldajaid tänada.\n\nAitäh ja kohtumiseni tundmatuga, Draama festival!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karin Allik analüüsib Draama festivali blogis tänavuse festivali programmi ja festivali laiemat rolli Eesti teatri tegijate ja vastuvõtjate hulgas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm Eesti naisjuuniorit lõpetasid MM-il 20 parema hulgas\n\n## Põhitekst:\n\nMaailmameistriks krooniti Suurbritannia rattur Zoe Backstedt, kes alistas 75-kilomeetrise distantsi järel lõpuspurdiga ameeriklanna Kaia Schmidi. Backstedt, kes sai temposõidus kaela MM-hõbeda, proovis küll mitmeid kordi Schmidi enne finišit maha raputada, kuid tulutult ja nii jätkus põnevust viimaste meetriteni.\n\nPronksmedali teenis valitsev Euroopa meister Linda Riedmann, kes oli kiireim 57 sekundit hiljem finišeerinud peagrupis. Samas grupis ületasid lõpujoone ka Ebras, Sander ja Tasane, kes kõik näitasid sõidu jooksul üles head aktiivsust. Reier ületas lõpujoone 58. kohal, kaotades võitjale kuue minuti ja 28 sekundiga.\n\nLaupäeval jagatakse MM-il välja veel eliitnaiste grupisõidu medalikomplekt. Eesti koondist on esindamas Hispaania profiklubis Eneicat – RBH Global väntav Aidi Gerde Tuisk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgias Flandrias jätkuvatel maanteeratturite maailmameistrivõistlustel lõpetasid kolm Eesti naisjuuniorit grupisõidus 20 parema hulgas. Elisabeth Ebras sai 17., Laura Lizette Sander 19. ja Elina Tasane 20. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSorga koduklubi võitis taaskord mängu lõpuminutitel\n\n## Põhitekst:\n\nSorga pääses ilma suuremate sündmusteta toimunud mängus väljakule teise poolaja alguses, kuid kumbki meeskond ei suutnud paremust maksma panna. Mängu ainus värav sündis 90. minutil, kui vahetusest sekkunud Wassim Essanoussi Venlo ette viis ning klubile 1:0 võidu kindlustas.\n\nVenlo kaotas enda viimase kohtumise FC Volendami vastu, aga pälvis 10. septembril samuti mängu viimastel minutitel võidu, kui tuli 87. minutil välja 0:1 kaotusseisust, et mäng lõpuks võita.\n\nVenlo on alustanud hooaega nelja võidu, ühe viigi ning kolme kaotusega. Klubi on kaheksa mänguga kogunud 13 punkti ja on liigatabelis üheksandal kohal. Excelsior ja Den Haag on 16 punktiga liigatabeli tipus ja Hollandi kõrgliigakohal, esimesed kaheksa tiimi pääsevad hooaja lõpus turniirile, et selgitada välja, kes ühineb järgmisest hooajast Eredivisiega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erik Sorga koduklubi VVV Venlo teenis reede õhtul Hollandi esiliigas enda neljanda võidu, kui alistas viimase minuti väravast Helmondi 1:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIndia süüdistab Pakistani terrorismis ja koostöös Talibaniga\n\n## Põhitekst:\n\nModi pidas esimese kohtumise USA presidenti Joe Bideniga ning osales seejärel koos Austraalia ja Jaapani valitsusjuhtide Scott Morrisoni ja Yoshihide Sugaga nõndanimetatud Neliku tippkohtumisel.\n\nKõnelustel jagas Modi muret ekstremistlike elementide pärast Afganistanis pärast Talibani võimuletulekut eelmisel kuul, ütlesid India ametnikud.\n\nIndia välisminister Harsh Vardhan Shringla ütles pärast Valges Majas toimunud kohtumist, et oli selge tunnetus vajaduse järele Pakistani rollil Afganistanis hoolikamalt silma peal hoida ja seda jälgida, sealhulgas terrorismiga seonduvalt.\n\nKhan ütles ÜRO peaassambleel esinedes, et Taliban on lubanud järgida inimõigusi ja teha kaasav valitsus. Maailmas on Talibani üleminekuvalitsuse koosseis tekitanud laialdast pettumust.\n\n\"Peame tugevdama ja stabiliseerima praegust valitsust Afganistani rahva huvides,\" ütles Khan.\n\nKhan pühendas suure osa oma kõnest Pakistani positsioonide kaitsmisele, kui see oli aastatel 1996–2001 Talibani režiimi peamine kaitsja.\n\nPakistani peaminister on samuti olnud USA 20 aastat kestnud Afganistani sõja kriitik. Oma kõnes ütles ta, et USA ebatäpsed droonirünnakud on kaasa aidanud äärmusluse levikule Pakistanis.\n\nUSA on süüdistanud Pakistani luureteenistusi koostöö jätkamises Talibaniga.\n\nBiden pole Khaniga kohtunud, kuid USA välisminister Antony Blinken kohtus neljapäeval ÜRO-s oma Pakistani ametikaaslasega ja tänas abi eest USA kodanike Afganistanist tagasisaatmisel.\n\nKhan sarjas oma kõnes ka hindutva ideoloogial põhinevat Modi juhitud \"fašistlikku\" režiimi Indias, mis on vallandanud vägivalla India 200 miljonilise moslemikogukonna vastu.\n\nModi ja tema Rahvuspartei (Bharatiya Janatha Party, BJP) juhtimisel on India kehtestanud karmi kontrolli moslemienamusega Kashmiris, kehtestanud moslemeid diskrimineeriva kodakondsusseaduse ning sütitanud usuvägivalda.\n\nKuigi India tavaliselt eirab Pakistani avaldusi, esines seekord riigi diplomaat ÜRO peaassambleel vastulausega.\n\n\"Kuuleme pidevalt, et Pakistan on terrorismi ohver. See on riik, kes on end tuletõrjujaks maskeerinud süütaja,\" ütles India ÜRO esinduse esimene sekretär Sneha Dubey, süüdistades Pakistani nii al-Qaedale peavarju andmises kui ka Osama bin Ladeni varjamises ja ülistamises.\n\nIndia oli üks Afganistani läänemeelse valitsuse entusiastlikumaid toetajaid kuni selle langemiseni vahetult enne USA vägede lõplikku lahkumist pärast 20 aastat kestnud kohalolekut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "India hurjutas reedel Pakistani üleskutse eest, milles peaminister Imran Khan kutsus maailma Afganistanis võimule tulnud Talibaniga koostööd tegema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNBA ei rahuldanud vaktsiinivastase mängija taotlust usulisele erisusele\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Wiggins teatas märtsis, et laseb end vaktsineerida vaid siis, kui ta on sunnitud seda tegema. NBA on koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestanud ranged reeglid mille hulgas on kohustus end vaktsineerida ka kohtunikel ja areenitöötajatel.\n\nWiggins ei ole veel vaktsineeritud ning taotles NBA-lt usulist erisust, aga liiga teatas reedel, et ei rahulda mängija taotlust ning Wiggins peab end vaktsineerima, et San Fransisco osariigis toimuvatel kodumängudel osaleda. Seni on mängija pidanud tegema individuaalseid treeninguid ning pole saanud koos meeskonnaga Warriorsi Chase Center'is peetavatel treeningutel kaasa\n\nWiggins valiti 2014. aasta NBA draft' is Cleveland Cavaliersi poolt esimese valikuna, kuid meeskond saatis kanadalase vahetustehinguga Minnesotasse, et saada meeskonnalt Kevin Love. Wiggins võitis liiga parima uustulnuka auhinna ning mängis Timberwolvesi eest kuushooaega, misjärel liitus eelmisel hooajal Golden State Warriorsiga.\n\nReedel selgus, et 90 protsenti NBA mängijatest on enne treeninglaagrite algust vaktsineeritud, ent septembri alguses ellu viidud seadusemuudatused San Fransisco ja New Yorki osariikides tähendavad, et kõik üle 12-aastased inimesed peavad olema vaktsineeritud, et teatud üritustele ning toimumispaikadele pääseda. Nende paikade seas on välja toodud ka San Fransisco Chase Centeri (Golden State Warriors) areen ning Madison Square Garden (New York Knicks) ja Barclays Center (Brooklyn Nets) New Yorki osariigis.\n\nNBA treeninglaagrid algavad 28. septembril ja põhihooaeg algab Eesti aja järgi 20. oktoobril kell 3.20 öösel, kui kohtuvad Milwaukee Bucks ja Brooklyn Nets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA otsustas mitte anda San Fransisco osariigis toimetava Golden State Warriorsi ääremängijale Andrew Wigginsile õigust hoiduda enese vaktsineerimisest ja mängija ei tohi osariigis kehtivate seaduste tõttu klubi kodumängudel mängida, kui ei lase end vaktsineerida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA alustas Ryder Cupi Euroopa vastu ajalooliselt võiduka avapäevaga\n\n## Põhitekst:\n\nRyder Cupi esimese vastasseisu võitis Euroopa paar, kuid ülejäänud kolm hommikuse sessiooni kohtumist jäid Ameerikale. Pärastlõunases sessioonis pälvisid ameeriklased taas 3:1 võidu, milles eurooplaste ainus punkt tuli kahe vastasseisu poolitatud punktidest.\n\nAmeerika Ühendriikide 6:2 eduseis on nende suurim alates aastast 1975 ning kummagi meeskonna jaoks suurim alates 2004. aastast.\n\nPärast pettumustvalmistavat avapäeva jääb esmakordselt põhja-iirlane Rory McIlroy laupäevasest võistluspäevast kõrvale, aga Euroopa meeskonna kapten Padraig Harrington ütles, et ei muretse mitmekordse PGA turniirivõitja pärast liigselt.\n\n\"Golfimine ei läinud tal nii hästi, kui ta oleks tahtnud, aga ma ei kahtle tema juhtimisvõimes ja selles, mis ta meeskonnale pakub, sekundikski,\" ütles Harrington.\n\nLaupäevases sessioonis mängivad meeskonnad neli matši paarides neli fourball' i matši. Pühapäeval toimub 12 vastasseisu üksikmängus.\n\nTurniir toimus viimati 2018. aastal, kui Euroopa meeskond alistas USA tulemusega 17.5:10.5.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel Whistling Straitsi golfiradadel Wisconsini osariigis alanud golfi suurturniiri Ryder Cupi avapäeva järel juhib USA meeskond Euroopat 6:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiglaravil on 167 koroonaviirusega patsienti\n\n## Põhitekst:\n\n167 nakatunust 115 ehk 68,9 protsenti on vaktsineerimata ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga on 52 ehk 31,1 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 23 uut haigusjuhtu. Ükski koroonaviirusega nakatunud inimest ei surnud.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6679 testitulemust, millest 644 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 461 vaktsineerimata ja 183 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 4437 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 354 493 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 66,6 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeva hommiku seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 137 inimest, kokku on haiglas 167 koroonaviirusega nakatunud patsienti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nERR ja telekomid pole jõudnud telekanalite edastustasus kokkuleppele\n\n## Põhitekst:\n\nEt taolist ummikseisu vältida, asus ERR hanketoimetuse juhi Toomas Luhatsi sõnul läbirääkimisi pidama juba ligi kaks aastat tagasi.\n\nOmeti pole see soovitud tulemuseni viinud.\n\n\"Soovisime leida kõiki osapooli rahuldava lahenduse, mis arvestaks kümne aasta jooksul toimunud muutustega teletootmise sisendhindades, kuid eeskätt ka autoritasude loomulikus kasvus. Seejuures lähtusime ennekõike sellest, et meie kõige olulisem partner – Eesti televaataja – ei peaks vahendajate, nagu Telia ja Elisa on - erinevate huvide tõttu kuidagi kannatama,\" lausus Luhats.\n\nLuhatsi sõnul on fakt, et operaatorid on möödunud 10 aasta vältel tõstnud hindu oma klientidele mitte sentides, vaid eurodes. Samal ajal on edastustasud jäänud sisuliselt samaks ning kõige vaadatavama ETV kanali eest on makstud 2,6 senti kliendi kohta kuus. Sama hinda makstakse ka ETV2, ETV+ ning internetis ja järelvaatamise teenuse eest. Kokku teeb see 13 senti kliendi kohta kuus.\n\nLuhats märkis, et samalaadse hinnaga jätkata ei saa. \"See ei kata mitte kuidagi kulusid, mida ERR on juba ette paljude aastate kestel meie kõigi ühisest maksumaksja rahast investeerinud, loomaks ja hoidmaks töös HD kanalite edastamise võimekust,\" lausus ta.\n\nERR soovib viimases tehtud pakkumises oma kanalite edastamisõiguse ja lisateenuste eest saada telekomidelt 25 kuni 35 senti kliendi kohta kuus.\n\nElisal ja Telial on ühine seisukoht, et nemad on nõus maksma 14 senti, mis teeb ühe teenuse hinnaks 2,8 senti kuus.\n\nLuhatsi sõnul ei ole see hind õiglane ega mõistlik.\n\n\"ERR on olnud läbirääkimistele avatud juba kaks aastat, kuid turu olukorda arvestavaid pakkumisi, pole siiani tulnud. Samuti oleme öelnud kõigile operaatoritele algusest peale, et läbirääkimiste ruumi on ja kinnitame seda ka praegu. Ultimaatumitest pole seega mõtet rääkida. Küll aga räägiks siis summadest. Kui võtta aluseks 25 senti, mida ERR kliendi kohta Telialt ja Elisalt juurde sooviks, oleks see viis senti iga teenuse eest. Toon näite, minu eelmise kuu Telia kogu arve oli 54 eurot ja 99 senti, selguse huvides, see sisaldab ka internetti. Seega tundub ERR-i soov saada viis senti ETV HD, viis senti ETV2 HD, viis senti ETV+ HD, viis senti internetis vaatamise ja viis senti järelvaatamise eest täiesti mõistlik ning selle suudaksid operaatorid kindlasti maksta ilma oma klientidele täiendavalt hinda tõstmata. On arusaadav, et Telia ja Elisa teevad Eestis ilusat äri ning nende igaa-astased kasumid on prisked, kuid kui pidevalt luuakse uusi teenuseid juurde, kus edastatakse ERR-i sisu ja küsitakse iga teenuse eest kliendilt ka uuesti raha – siis on ERR-il õigustatud ootus ka sellest osa saada,\" lausus Luhats.\n\nLuhats lisas, et sisuliselt eeldavad operaatorid, et maksumaksja rahaga toetatakse eraettevõtete ärimudelit.\n\nElisa: väljapakutud lahendus ei ole sobiv\n\nLäbirääkimised pole tänaseks lahendust pakkunud, sest kompromissi mõistliku hinnastatuse osas pole leitud ja välja pakutud lahendus ei ole sobiv, ütles ERR-ile Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.\n\n\"Rahvusringhäälingu juhatuse esimees on välja käinud sisuliselt ultimaatumi – kas me maksame mitmekordselt kõrgemat utoopilist hinda või näevad TV-kliendid alates 1. oktoobrist ERR-i kanaleid ainult digiboksidest, SD-kvaliteedis ja ilma järelvaatamiseta,\" ütles Seppänen.\n\nSeppäneni sõnul on ERR-i toodetud programmid läbi aastate Eesti maksumaksjate poolt kinni makstud ja nüüd üritab ERR tema hinnangul selle sama sisu eest teist korda maksumaksjalt läbi operaatorite survestamise raha pumbata.\n\n\"ERR-i üheks peaeesmärgiks on riigi poolt sätestatud sisu kättesaadavaks tegemine kõigile eestimaalastele ja on arusaamatu, miks riigieelarvest finantseeritud avalik-õigusliku televisiooni eest küsitakse ühtäkki 169 protsenti suuremat tasumäära kui varem,\" lausus Seppänen.\n\nLuhatsi sõnul ei kataks telekomide pakutav hind ERR-i kulusid: \"Telekomide jaoks on viimase kümne aasta jooksul hind jäänud kas sisuliselt samaks või tõusnud viimase paari aasta jooksul üks sent aastas kõikide teenuste peale kokku. Samas on nii Telia kui Elisa teenuste paketid, kus ERR-i sisu kasutatakse, märkimisväärselt täienenud ja uute teenuste eest võetakse iga kord ka kliendilt lisatasu. Suurest kulude kasvust rääkides toon lihtsa näite – ERR-i elektriarve on lühikese ajaga ligi kolmekordistunud. Lõpparbija on nii Telia kui Elisa teenuste vahepealsete hinnatõusudega ERR-i küsitava ammugi juba kinni maksnud.\"\n\n\"Hetkel võiks välisomanikele kuuluvate operaatorite käitumise võtta kokku ühe eestikeelse sõnaga, milleks on ahnus,\" lausus Luhats.\n\nSeppänen pakkus välja, et loogiline lahendus oleks ERR-i eelarvepuudujääke lappida riigi vahenditest.\n\n\"Küsitud hinnatõusu peale on Elisa teinud ERR-le ettepaneku luua ERR-i kanalite lisateenuste tasulised teenuspaketid, mille puhul oleks kliendil endal võimalik otsustada, kas soovib lisateenuseid kasutada ning kui, siis nende eest läbi Elisa ka otse ERR-ile maksta,\" ütles Seppänen.\n\nTelia: seadus ei luba sellist nõuet esitada\n\nTeise kaabeloperaatori, Telia Eesti erakliendiüksuse juht Kristjan Viilmanni hinnangul ei saa nõustuda, et Eestis tegutsevad teleteenuse pakkujad, nagu Telia, Elisa ja STV, on kohustatud ERR-ile tasuma rahvusringhäälingu programmi taasedastamise eest sadu tuhandeid eurosid aastas.\n\n\"Samal ajal pakub ERR ise täpselt seda sama telesisu kõigile soovijatele erinevates omakanalites, näiteks ERR-i veebilehel ja jupiter.ee veebilehel, nii reaalajas kui järele vaadatavana täiesti tasuta,\" märkis Viilmann.\n\nViilmann lisas, et ka kehtivad seadused ei võimalda Telia hinnangul ERR-il taasedastamise eest sideteenuse osutajaile sellist tasunõuet esitada.\n\n\"ERR-i nõudmiste täitmisel tekiks olukord, kus ERR, kes peab täitma riigieelarvelise ettevõttena teleprogrammi edastamise kohustust, nõuab erakätes olevatelt teleteenuse osutajatelt oma tegevuse doteerimist,\" ütles Viilmann.\n\nToomas Luhatsi sõnul on selline seisukoht arusaamatu: \"See oleks umbes sama, kui sõites Saaremaale või Hiiumaale riigi eelarve real oleva praamiga, keeldutaks praamipileti eest maksmast. Niimoodi Virtsust Kuivastusse ei saa.\"\n\nKaduda võivad lisateenused\n\nSeadusega on ette nähtud, et kõik audiovisuaalse sisu omanikud, sealhulgas ERR, tohivad küsida oma kanalite edastamise eest operaatoritelt raha.\n\nErakanaleid Kanal 2 ja TV 3 esindavate gruppidega sai ERR kokkuleppele, kuigi ka need läbirääkimised olid pingelised ja põhjalikud, ütles Luhats.\n\nTelevaatajal ei tasu ummikusse jooksnud läbirääkimiste tõttu karta, et ETV kanalid nende ekraanilt kaovad, sest seaduse järgi peavad kaabeloperaatorid tagama ERR-i lineaartelekanalite edastamise. Küll ei kohusta seadus edastama neid HD kvaliteedis ega tagama järelvaatamise või internetis vaatamise teenust.\n\nSeppänen nimetas olukorda, kus lisateenused võivad kaduda, vaataja ninapidi vedamiseks.\n\n\"Tarbijatel kaoks ära võimalus vaadata ETV, ETV+ ja ETV2 kanaleid HD-kvaliteedis koos järelvaatamisega ning lisaks ei saaks teenusepakkujad näidata ERR-i kanaleid nutiseadmetes või rakendustes. Alles jääks ainult SD-kvaliteedis otsevaatamine, kuigi rahastus HD-kanalite, järelvaatamise ja muu sellise eest on Eesti maksumaksjate poolt juba kinni makstud,\" märkis Seppänen.\n\nLuhatsi sõnul on ERR seadnud telekomidele viimase tehtud pakkumise vastamistähtajaks 1. oktoobri.\n\n\"Vastutus selle ees, et pool miljonit teleperekonda võib ilma jääda HD pildist, lasub Telial ja Elisal, mitte ERR-il, sest meie näitame vabalevis HD pildiga ETV-d, ETV2 ja ETV+ ikka edasi ning järelvaatmiseks internetis soovitame jupiter.err.ee. Meie ettepanek on erimeelsused lahendada ja leida kõikidele sobivad lahendused,\" lisas Luhats.\n\nTelia ja Elisa on mõlemad Põhjamaade kapitalile kuuluvad suurettevõtted.\n\nTelia müügitulu Eestis oli 2020. aastal 316,6 miljonit eurot ning kulumieelne ärikasum 110 miljonit eurot.\n\nElisa Eesti 2020. aasta müügitulu oli 180 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi juba 1. juulil lõppesid Eesti Rahvushäälingul (ERR) lepingud kaablioperaatoritega, pole neid õnnestunud pikendada Elisa ja Teliaga. Läbirääkimised jätkuvad, kuid telekomide pakutav hind ei ole ERR-i hinnangul vastuvõetav ja telekomid ei nõustu omakorda ERR-i pakutavaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAndrei Liimets. EFTA-d – konnatiigiglämmi kogu raha eest\n\n## Põhitekst:\n\nKui 2017. aastal anti välja esimesed Eesti filmi- ja teleauhinnad, puresid üritust mitmed struktuuri-, tempo- ja niisama tehnilised mured. Tele- ja filmipoole vahel puudus hea tasakaal, mistõttu ettevõtmine polnud päriselt ei liha ega kala, siga ega kägu. Rõõm on tõdeda, et konarusi on vahepealse aja jooksul edukalt lihvitud ning viiendaks aastaks on formaat oma koha kodumaisel meediamaastikul leidnud. Tasub siiski küsida, millist funktsiooni ja kui hästi EFTA auhinnad siinse meediatööstuse seisukohalt täidavad.\n\nMitmed kuulsamad eelkäijad on püsti pandud ennekõike turundusliku eesmärgiga riigi toodangule siin- ja sealpool piiri tähelepanu tõmmata. Kui suure kaaluga on mõne tegija karjääri edendamisel laias maailmas sõnapaar \"EFTA võitja\", ei oska ma tugitoolivaatlejana öelda, kuid vaevalt teavad paljud sedagi, kelle kaminasimsile leidsid tee tänavused põhjanaabrite Jussid. Need anti küll välja alles äsja ning premeeritud sai teiste hulgas eestlane Eugen Tamberg.\n\nSeega tuleks sihikule võtta just väike kodumaine turg, mille köitmise nimel peaks teleülekanne olema mõeldud võimalikult paljudele ning tekitama nomineeritud ja premeeritud tööde vastu elava huvi. Lühitutvustusi ja visuaalseid näiteid aga nappis: pika õhtu peale ei jagunud peaaegu ühtki mõjusat montaažirida, mis vahendanuks ilmekamaid ja haaravamaid kaadreid aasta parimatest teostest. Ka võitjate põhjendamiseks ette loetud žüriitekste tuleks tublisti ühtlustada.\n\nLaiema publiku püüdmist oli ilmselt silmas peetud õhtuga kaasneva meelelahutuse, ennekõike muusikaliste etteastete valimisel. Raske uskuda, et suure osa publikust moodustanud kultuurieliidi ja meediatööstuse maitset esindaksid kuigi hästi Koit Toome, Merlyn Uusküla või tänavu leekide sähvides lavalaudadele naasnud Vanilla Ninja. Nii või teisiti tundub selline valik pigem vaimuvaene kui põnev. Noorema vaataja peale mõeldes leiaks lavalaudadele hoopis päevakajalisemaid artiste, olgu see Nublu, 5miinust, Trad.Attack! või keegi neljas-viies-kuues. Õhtu suurima muusikalise aplausi on ära teeninud hoopis Siim Aimla big band oma popurriiga telesaadete tunnusmeloodiatest.\n\nVälismaise või teleauditooriumini jõudmise asemel võib näha EFTA-de mõtet ka lihtsalt tsunftisiseses õlalepatsutamises. Eks ole maitse asi, kuivõrd adekvaatne on kultuuris spordilaadseid esikohti jagada, aga töö tunnustamine ja aasta jooksul tehtust ülevaate pakkumine on kahtlemata tänuväärne ning vajalik.\n\nKui silmas pidada ennekõike seda, et kutsutuil-auhinnatuil peab kohapeal tore olema, siis on meeleolukuse mõttes viiendale galale esimestega võrreldes vähe ette heita. Kuigi kaks pooletunnist pausi venitavad õhtu jätkuvalt nälja ning tüdimusega ähvardavale neljale ja poolele tunnile, hoiti tuju selle jooksul stabiilselt hea. \"Mul ei olnud aimu ka, et Eesti Vabariigis nii palju glamuurseid inimesi elab,\" sõnas filmipoole suurimaks võitjaks kujunenud \"Viimaste\" 1 (parim film, režissöör, operaator, meesnäitleja) lavastaja Veiko Õunpuu preemiat vastu võttes. Konnatiigiglämmi oli tõepoolest kogu raha eest. Tõnis Niinemetsa näol on viimase kolme aastaga jäänud pidama sobiv õhtujuht. Tema maniakaalne energia tõmbab kaasa ja kuigi osa naljadest jääb ümaraks, pole ka erilist ohtu, et keegi võiks solvuda. Kena eneseteadliku nükkena anti tänavu neljaminutiline monoloog hoopis terava keelega näitlejale Henrik Kalmetile, kellelt pärineb küllap ka õhtu meeldejäävaim lause: filmitegijatel on ideid, aga pole oma maja, televisioonil on maja, aga pole ideid.\n\nKuigi kaks poolt mahuvad ühte saali kenasti ära, valgustavad EFTA-d siiski selgelt välja kodumaise filmikunsti ja televisiooni vahel laiuva lõhe. Kui suures osas maailmas on voogedastustoodang ammu filmidele järele jõudnud ning kvaliteedierinevused kahe formaadi vahel on suuresti kadunud, tundub, et Eesti telesse ei ole 90ndate lõppemise memo veel kohale jõudnud.\n\nMärkimisväärne osa nominente reedab, et televisioon on praegu ennekõike neile, kel pole oma ajaga midagi teha või kes pole veel Netflixist kuulnud. Domineerib odav tõsielusarjaformaat, kõrgemat kvaliteeti lubavad sarjad nagu premeeritud \"Valguses ja varjus\" või \"Tulejoonel\" on aga kadunud kohalike platvormide eksklusiivsisu tasulise seina taha. Laiemale publikule jääb seega pigem palagan: näosaated, maskis lauljad ja saatejuhtide puhkusepäevikuid meenutavad reisikroonikad.\n\nVahendite kitsikuse tingimustes on muidugi oht südamega asja juures tegijatele liiga teha. Head leiab ka, näiteks lehvib kõrgel teleajakirjanduse lipp. Kogu meedia lõhestatuse juures näitab jätkuvalt uudistega valgust parima päevakajasaatena tunnustatud \"Aktuaalne kaamera\", ajakirjandusliku loo kategoorias tunnustati aga järjepidevalt mõjukat \"Pealtnägijat\". Nominentide seast leidis veel Marii Karelli suurepärase töö \"Laseris\", mille kurikuulsal jalgrattalool oli kindlasti mängida märkimisväärne roll selles, et ebakompetentse Tallinna linnajuhtimise üks sümbolfiguure Tomati-Talvo hiljuti lõpuks sule sappa sai.\n\nRahaküsimus andis potentsiaalselt üsna terava päevapoliitilise potentsiaali ka filmipoolele, kuigi seda kasutati vaid osaliselt. Kultuuriminister Anneli Oti ja teiste asjapulkade suunas kõlas õigupoolest vaid üks võrdlemisi tagasihoidlik nali suuresti alaküpsetatud avamonoloogis, Õunpuugi meeldetuletus emakeelse filmi olulisusest gala lõpus kõlas pigem kohmetult olukorras, kus teda ennast tunnustati soomekeelse linaloo eest.\n\nKüsitavusi tekitasid mitmeti ka nominendid. COVID-ist tekkinud viivitused ja gala lükkumine aasta teise poolde oli venitanud tohutult laiaks esitatud filmide linastumisakna ning veelgi segasemaks kooslused, kus nagunii kõrvutati sobimatul moel dokumentaliste ja mängufilmitegijaid. Nii jõudsid nominentide sekka filmid eelmise aasta jaanuarist kuni peaaegu tänase päevani välja. Mõnevõrra markantselt näiteks \"Vee peal\" 2, mis jõudis levisse alles nädala jagu varem, või dokumentaal \"Üht kaotust igavesti kandsin\" 3, mis ootab laiemat linastumist alles sügisel.\n\nEriti kummaliselt kukkus välja parima animatsiooni kategooria, kus niigi vähese kolme nominendi asemel seisis vastastikku vaid kaks: suure eelarvega \"Sipsik\" 4 ning veerandtunnine tundmatu lühijoonisfilm \"Toonekurg\" 5. Et preemia läks viimasele, tundus see pooleldi peene viisina öelda, et \"Sipsik\" pole lihtsalt kuigi hea. Väiksemateks üllatusteks võib pidada ka kunstnikutöö ja helilooja kategooriat. Esimeses jäi auhinnata \"O2\" 6 puhul vapustava töö teinud Jaagup Roomet, ehkki Eugen Tamberg väärib muidugi \"Vee peal\" eest küllaga tunnustust. Teises näpsas aga nimekamate ja kiidetud tööde eest – Sven Grünberg \"Viimastega\" ja Misha Panfilov \"Rainiga\" 7 – parima muusikalise kujunduse preemia hoopis Timo Steiner Ülo Soosterist rääkiva dokumentaali 8 eest. Üldiselt jaotusid auhinnad siiski üsna ühtlaselt ja midagi jagus igale mullustest silmapaistvamatest linalugudest.\n\nÜlejäänud õhtusse mahtus küllaga nii kergeid fopaasid – üks laureaat püüdis pidada emotsionaalset kõnet minemajuhatamismuusika saatel või teine unustas ära omaenda filmi pealkirja – kui ka südantsoojendavaid hetki, nagu püstijalaaplaus \"Krati\" 9 eest naisnäitleja preemia võitnud Mari Lillele, tormiline tervitus peagi ametist lahkuvale presidendile Kersti Kaljulaiule, Raul ja Romet Esko värskendavalt vaba olek laval ning õhtu parimad tänusõnad \"taksojuht Mihhailile, kes mind siia tõi\". Rohkelt väärikaid võitjaid ja samasuguseid toredaid hetki ka järgmisesse viide aastasse!\n\n1\"Viimased\", Veiko Õunpuu, 2020.\n\n2\"Vee peal\", Peeter Simm, 2021.\n\n3\"Üht kaotust igavesti kandsin\", Carlos E. Lesmes, 2021.\n\n4\"Sipsik\", Meelis Arulepp, Karsten Kiilerich, 2020.\n\n5\"Toonekurg\", Morten Tšinakov, Lucija Mrzljak, 2020.\n\n6\"O2\", Margus Paju, 2020.\n\n7\"Rain\", Janno Jürgens, 2020.\n\n8\"Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes\", Lilija Vjugina, 2020.\n\n9\"Kratt\", Rasmus Merivoo, 2021.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi välismaise või teleauditooriumini jõudmise asemel võib näha Eesti filmi- ja teleauhindade ehk EFTA-de mõtet ka lihtsalt tsunftisiseses õlalepatsutamises, siis viiendaks aastaks on gala leidnud kodumaisel meediamaastikul oma koha ja pakkus konnatiigiglämmi tõepoolest kogu raha eest, tõdeb Andrei Liimets Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoondkeskmised reitingud: Reformierakond jätkab liidrina EKRE ees, Isamaal väike tõus\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks Norstati küsitlustes langes Reformierakonna toetus augustikuu 30 protsendilt septembris 26 protsendile, kasvas aga Kantar Emori küsitluses 25 protsendilt 27-le. Lisades sinna juurde ka Turu-uuringute küsitluse tulemuse, jäi kuu varasemaga võrreldes Reformierakonna koondkeskmine toetus sisuliselt samaks - 26 protsenti.\n\nSama oli ka EKRE toetusega, mis Norstati küsitluses kasvas paari protsendi võrra, aga samavõrra kahanes Emori küsitluses. Kolme uuringufirma koondkeskmisena kuu varasemaga võrreldes EKRE toetus ei muutunud, olles 23 protsenti.\n\nSamaks jäi ka Keskerakonna toetus, kuid selle partei puhul olid uuringufirmade toetusnumbrid väga sarnased, kõikudes 16 ja 18 protsendi vahel ning andes koondkeskmiseks toetuseks 17.\n\nEesti 200 koondkeskmine toetus samuti palju ei muutunud, kuid väike tõus Emori ja ka Norstati uuringus tõstis nende koondkeskmise toetuse augustikuu 14 protsendilt septembris 15-le.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna koondkeskmine toetus veidi langes - augustikuu üheksalt protsendilt septembris kaheksale. Üle pika aja jäi SDE toetus Isamaale alla Turu-uuringute küsitluses. SDE toetus langes ka Emori küsitluses.\n\nIsamaal õnnestus kuu varasemaga võrreldes enim toetust tõsta. Kui augustis oli Isamaa koondkeskmine toetus valimiskünnise piiril olev viis protsenti, siis septembris seitse protsenti. Isamaa toetus tõusis kõigi kolme uuringufirma küsitlustes.\n\nEestimaa Roheliste koondkeskmine toetus oli sarnaselt augustile ka septembris kolm protsenti. Ning ka Tulevikuerakonna ühe protsendi suurune toetus kuuga ei muutunud.\n\nKõik kolm uuringufirmat mõõdavad erakondade toetusi riigikogu valimiste kontekstis ning nende tulemusi ei saa kanda üle kohalike omavalitsuste valimistele, sest kohalikel valimistel on valijaskond laiem.\n\nMullu augustis hakkas ERR-i uudisteportaal uuringufirmade ettepanekul avaldama erakondade agregeeritud ehk koondkeskmisi toetusi, mis haaravad enda alla kolme Eestis regulaarselt erakondade toetusi mõõtva uuringufirma küsitlusi. Arvestades võimalikke statistilisi veapiire, võivad uuringufirmade (Norstat, Turu-uuringute AS ja Kantar Emor) individuaalsed tulemused erineda kuni kolm protsenti.\n\nUuringufirmad viivad küsitlusi läbi ka erinevate metoodikatega: Norstat teeb valdavalt telefoniküsitlust, kuid lisab sinna juurde ka veebipaneeli. Turu-uuringute AS küsitleb pooled inimesed näost-näkku ja pooled veebis, uuest aastast pooled telefoni teel ja pooled veebis. Emor viib küsitluse läbi veebipaneelis. Erinevate uuringufirmade küsitlusi kokku võtvad agregeeritud reitingud on kasutusel paljudes riikides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi kolme erakondade toetusi mõõtva uuringufirma tulemustes eraldi toimusid kuu varasemaga võrreldes muutused, tasandusid need koondkeskmistes reitingutes. Vaid Isamaal õnnestus veidi oma toetust tõsta kõigi kolme uuringufirma küsitlustes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona treenerile määrati kahemänguline keeld\n\n## Põhitekst:\n\nKoeman teenis punase kaardi Cadizi vastu väravateta viigiga lõppenud mängu lisaminutitel, kui Sergio Busquets lõi teise väljakule sattunud palli ära, kuid tabas löögiga hoopis vastasmeeskonna mängijat. Varasemalt saatsid kohtunikud väljakult Barceolna tähe Frenkie de Jongi, kes pälvis enda teise kollase kaardi.\n\nKoeman ütles pärast mängu, et \"selles riigis saadetakse sind mitte millegi eest väljakult\". Hollandlane jääb kõrvale mängudest Levante ning tiitlikaitsja Madridi Atletico vastu.\n\nBarcelona on alustanud hooaega kahe võidu ning kolme viigiga ja on LaLiga tabelis üheksa punktiga seitsmendal kohal. Koeman ja klubi president Joan Laporta ei ole täielikult ühel lehel ja president hoiatas treenerit avalikult pärast klubi 0:3 kaotust Müncheni Bayernile Meistrite liigas.\n\n\"Näeme, et meeskond ei tööta nii hästi, kui lootsime,\" ütles Laporta neljapäeval. \"Selles mõttes käitume alati Barcelonale mõeldes. Kui peame otsuseid tegema, siis teeme neid.\"\n\nLaporta lisas, et klubi juhtkonnale ei meeldi õhkkond, mis 26-kordse Hispaania meistri sees liigub. \"Mängijad, kes meil on, teevad meid optimistlikuks, aga peame töötama ja võitlema iga päev, sest usun, et edu tuleb ainult igapäevase tööga. Vähem juttu ja rohkem tegusid, rohkem tööd,\" ütles klubi president.\n\nBarcelonal ning Koemanil ei tule august välja kaevamine lihtne, sest meeskond mängib pärast Levantet Meistrite liigas Benficaga, misjärel kohtub Barcelona Madridi Atletico ja Valenciaga. Siis läheb meeskond Meistrite liigas vastamisi Kiievi Dünamoga, misjärel mängivad koduliigas Madridi Realiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigaklubi FC Barcelona peatreener Ronald Koeman saadeti neljapäeval kohtunikega vaidlemise eest väljaku kõrvalt ära. Hispaania jalgpalliliit on määranud treenerile kahemängulise keelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Kiisler: EL-i rohepööre ei realiseeru väljapakutud kujul kunagi\n\n## Põhitekst:\n\nKas keegi mäletab veel sellist kõlavat asja nagu Lissaboni strateegia? Nimelt lepiti aastal 2000 Portugali pealinnas kokku, et aastaks 2010 on Euroopa kõige konkurentsivõimelisem ja teadmistepõhisem maailmajagu.\n\nMäletan ajakirjanikuna toonaseid pidulikke kõnesid Lissabonis, Brüsselis ja liikmesriikide pealinnades. Lubati rahalaevu, muudatusi, koostööd ja reforme, et kokkulepitu ellu viia. Aasta on praegu 2021, Lissaboni kokkulepe on ammuilma unustatud ning Euroopa innovatsioon sörgib endiselt USA ja tõusvate Aasia riikide sabas.\n\nMiks nii läks? Sest reaalne elu tegi omad korrektuurid. Vana tõde pädes sel korral ja pädeb ka edaspidi: loosungeid püstitada ja lubadusi jagada on tipp-poliitikutel ülimalt meeldiv, eesmärkide praktiline elluviimine on aga pagana raske.\n\nToona arvati, et ühtsete reeglitega ja korraldustega on võimalik luua midagi USA Ränioru sarnast terves euroliidus. Sisuliselt arvas kamp poliitikuid, et kui meie nii otsustame, siis küllap nii ka juhtub.\n\nLissaboni strateegia lagunes nagu ikka liikmesriikide erimeelsuste, poliitiliste tõmbetuulte, rahajagamisvaidluste ja 2008. aasta majanduskriisis tuhandeks killuks. Kindlasti oli selles strateegias ka kübeke asju, mis hiljem kasulikuks osutusid. Aga ka ilma suurejooneliste dokumentideta liigume ka praegu me vaieldamatult samm-sammult teadmistepõhisema majanduse suunas. Muuseas, ka Ränioru arendamist ei alustatud mingite deklaratsioonide koostamisest.\n\nAjakirjanikuna näen tavalugejast ilmselt oluliselt lähemalt, kuidas riigisisesed ja ka rahvusvahelised otsused sünnivad, kuidas huvigrupid, poliitikud, ametnikud voolivad esialgsetest soovidest ja eesmärkidest lõpuks midagi sellist, millel esialgse sooviga midagi ühist pole.\n\nNäen sedagi, kuidas kokkulepitud põhimõtted visatakse hoolimatult üle parda, sest ootamatud takistused, teistsugused lühieesmärgid ja lihtsalt igapäevane elu teevad olulisi korrektuure. Üsna tihti tehakse kursimuutus tulles vastu inimeste, st valijate nõudmistele ning seegi on osa demokraatiast. See ei ole mingi Eesti eripära, nii toimib see kõikjal läänemaailmas.\n\nEestis teebki asjade otsustamise võrreldes paljude teiste riikidega lihtsamaks meie protestantliku taustaga ühiskond, milles mõjuvad ülepaisutatud loosungid paratamatult õõnsalt. Prantsuse vaimust läbiimmutatud Brüssel jääb meile alatiseks võõraks.\n\nEuroopa Komisjon presenteeris 2020. aastal väga kõlavalt uut väljakutset: teha totaalne pööre kliimaneutraalsuse suunas. Muidugi, kes ei tahaks elada vähem saastatud keskkonnas? Jätta lastele puhtam planeet? Keegi ei naudi äärmuslikke ilmanähtusi, sest need toovad surma ja kaost.\n\nKõik see on arusaadav ja lihtne. Kliimaneutraalsuses eesmärgid on üllamad kui suhteliselt ühe maailmaosa arendamise keskne Lissaboni strateegia. Tegemist on ju planeedi päästekavaga, mida küll plaanitakse ellu viia vaid ühes meie planeedi sopikeses.\n\nAga Euroopa Komisjoni algatus säärasel kujul nagu see esitati, kogub varsti samamoodi riiulis tolmu nagu Lissaboni strateegia. Sest meil on taaskord põhiliselt poliitikute kokku kirjutatud programmdokument, millele allakirjutanud arvavad, et meie otsustame ja küllap nii ka läheb.\n\nPoliitikud otsustasid, et 2030. aastal vuravad euroliidu teedel peamiselt elektriautod, mis sellest, et teadlaste sõnul toimivat lahendust elektriautodele üleminekuks pole isegi silmapiiril. Pole konkreetset lahendust vajalike muldmetallide kaevandamiseks, massiliseks akude tootmiseks ja elektriautode hinnad pole viimastel aastatel praktiliselt odavnenud. Lahendusteta lubadusi kuulutatakse kõlavalt pea igas valdkonnas.\n\nMis Euroopa Liidu juhtide ja liikmesriikide valitsuste lubatuga tegelikult juhtub? Varem või hiljem tekib kuskil siseriiklik surve, ükskõik kas see on tekitatud mõne poliitilise jõu, huvigrupi või ka tavaliste inimeste pärast, kelle toimetulek on ohus. See polegi antud juhul oluline.\n\nViimastel nädalatel elektrihinna ümber toimuv peaks olema kõikidele lihtsaks õppetunniks, kuidas uhketele eesmärkidele keeratakse kohe selg, kui king natuke pigistama hakkab. Juba tormavad liikmesriikide ministrid heitlusesse, lubades taas miljardeid eurosid tarbijatele ja tootjatele.\n\nEnam ei taheta heitmekaubanduse laiendamisest midagi kuulda, pigem nõuavad liikmesriigid, et komisjon tõmbaks süsihappegaasi heitmete kvoodihinnale pidurit. Esimene tolmukiht kõlavale kavale on juba seega peale raputatud.\n\n\"Demokraatia omapäraks ongi, et valimiskastide juures antakse tavaliselt hääl nende poolt, kes pakuvad käegakatsutavaid tulemusi, mitte ilusaid unistusi.\"\n\nKuid see on lapsemäng kõikvõimalike väljaastumiste, \"kollaste vestide\" liikumiste ja ka paljudele inimestele ümberkorraldustega kaasnevate raskuste näol. Demokraatia omapäraks ongi, et valimiskastide juures antakse tavaliselt hääl nende poolt, kes pakuvad käegakatsutavaid tulemusi, mitte ilusaid unistusi aastaks 2050.\n\nAlati on valitud präänikupakkujaid, mitte piitsutajaid ja see kehtib ka 21. sajandil. Valitakse neid, kes komisjoni algatusele resoluutsemalt selja pööravad, Eestiski on juba esimesed märgid selle kohta näha, kui vaadata erakondade populaarsusreitinguid.\n\nKõigele lisaks voolab teisel pool euroliidu piiri elu edasi kõlavatele loosungitele rõhumata, eriti USA-s ja Hiinas. Ja see on Euroopale ületamatu väljakutse. Euroliit muutub lähikümnenditel kahjuks aina vähemmõjukamaks majanduspiirkonnaks, millel on teistele oma üllaid reegleid ette kirjutada järjest raskem.\n\nTeisalt pole lihtsalt võimalik ühises globaalses katlas keeta puhast suppi nii, et ühte serva viskad keemiakombinaadis treitud supikuubikuid ja teise serva ökoporgandeid. Kokku tuleb ikka roog, mis maitseb kui pakisupp.\n\nMina ei ole keskkonnakaitse asjatundja ja lahenduste pakkumine pole mulle seega jõukohane. Aga ma lohutan end teadmisega, et tegelikult liiguvad asjad meie planeedil paremuse poole ka ilma tohutute programmide ja üleskutseteta. Ja kindlasti ei tasu arvata, et rohepööre algab alles nüüd. See sai alguse juba palju aastakümneid tagasi.\n\nMäletan oma lapsepõlvest, kuidas umbes Moskva olümpiamängude ajal rääkis minu astrofüüsikust sugulane, et inimese saastatud atmosfääri seis on ülimalt vilets ja niimoodi jätkates on paari aastakümnega maakera lootusetult hävinenud. Toona kardeti küll pigem atmosfääri saastamise tagajärjel kliima jahenemist.\n\nToonane Eesti nägi tõesti masendav välja, igast korstnast ja sõidukist tuli paksu süsimusta hingematvat suitsu, naftatoodete jäägid valati lihtsalt õuenurka maha ja autokummide põletamine oli paljudes kohtades jaaniõhtu oodatud tõmbenumber.\n\nMatsalu laht kasvas mineraalväetiste metsikust ülekasutamisest kõrkjatesse, Emajõgi haises solgi järele, sest Tartus lihtsalt polnud reoveepuhastust olemaski. Ida-Virumaal toimunust pole mõtet rääkidagi, kus rakendati ellu kuulsat stalinistlikku loosungit: meie ei vaja looduselt armuande, vaid võtame neid ise.\n\nNüüdne Eesti on igal juhul midagi muud. Hoolimata metsa pärast muretsejate nurinast on Eestis metsa all oleva maa pindala tegelikult jõudsalt kasvanud, nii et varsti meenutab meie maastik pigem Kesk-Soomet. Ainsad musta suitsu emiteerivad korstnad on Tallinna kesklinnas tossutavatel reisilaevadel. Ma isegi ei kirjuta tööstustes või kodumajapidamistes toimunud põhimõttelistest muutustest. Vahest on kõige suuremad muutused ikkagi toimunud meie peades.\n\nKas sellest piisab meie planeedi päästmiseks? Mina ei tea. Võib-olla tuleb rohepööre hoopis radikaalsemal ja räigemal kujul, kui kõik juba ammu upub ja põleb. Ja sellega kaasnevad sõjad? Võib-olla jätkub senine järkjärguline üleminek puhtamale tootmisele ning keskkonnasäästlikumale eluviisile ja sellest piisab?\n\nMina ei tea. Aga selles olen veendunud, et Brüsselis kokku joonistatud kombel Euroopa rohepööret ei tule. Sest ma olen näinud liiga palju seda tüüpi tühipabereid ja nende hilisemat prügikorvi kukkumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis kokku joonistatud kombel Euroopa rohepööret ei tule. Ma olen näinud liiga palju seda tüüpi tühipabereid ja nende hilisemat prügikorvi kukkumist. Tegelikult liiguvad asjad meie planeedil paremuse poole ka ilma tohutute programmide ja üleskutseteta, kirjutab Indrek Kiisler.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLindude toitmine võib tuua kuni 9600 eurot trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nMupo teatel on viimase nädalaga Põhja-Tallinna linnaosas kordades tõusnud kaebused lindude toitmise kohta. Linde toidetakse kortermajade õuealadel, aga ka otse akendest. Toitjad on valdavalt eakad inimesed.\n\n\"Kõige suurem probleem on üksikute, vanemaealiste inimestega, kes loobivad aknast lindudele toidujääke ja mille tagajärjel on majaümbrus ja ka aknalauad väljaheiteid täis. Linnud lendavad toitmist oodates autode peal, kraapides värvi ja jättes sinna väljaheiteid,\" selgitas probleemi mupo Põhja-Tallinna piirkonna vaneminspektor Oksana Sviridenko.\n\nTema sõnul oli suvine periood selliste kaebuste poolest vaiksem, aga sügisilmade saabudes hakkasid saabuma signaalid, et eakad lindude toitjad on aktiviseerinud ja viskavad aknast lindudele toidujäätmeid. Lisaks reostamisele on linnud kohati muutunud agressiivseks ja rünnanud möödujaid.\n\nKui esimesed hoiatused kandsid eesmärki ja toitmine vähenes, siis reedel sai mupo Põhja-Tallinna piirkond taas palju telefonikõnesid. \"Ilmselt ehmatas 9600 euro mainimine, aga nüüd on memmed endisest agaramalt asunud linde \"päästma\",\" sõnas Sviridenko.\n\nMajanaabrid on meeleheitel – autod on reostatud, kallite sõidukite värv kohati rikutud, majaümbrus lindude sulgi ja väljaheiteid täis. Stroomi kandis on veel üks spetsiifiline nähtus – seal võitlevad toidu ning territooriumi pärast varesed ja kajakad.\n\nSviridenko sõnul võiksid teised inimesed lindude toitjatele selgitada, et linnud saavad oma eluga ise hakkama ja nende toitmine on vale ja ka keelatud.\n\n\"Kui linnumemmed aru pähe ei võta, siis ei jää midagi muud üle, kui tuleb esimene ettekirjutus ära vormistada,\" arvas Sviridenko.\n\n\"Mupo tuletab meelde, et vastavalt Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrusele on linnas vabalt elevate lindude ja loomade toitmine keelatud,\" selgitas Sviridenko. \"Mupol on määruse alusel õigus isikule koostada ettekirjutus ja määrata sunniraha, mille kohaldamise ülemmäär on korrakaitseseaduse § 28 lg 2 kohaselt 9600 eurot,\" toonitas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lindude keelatud toitmine võib kaasa tuua kuni 9600-eurose sunniraha, teatas Tallinna munitsipaalpolitsei.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiismaa tegi Itaalia klubi eest hea esituse, Koršunov ja Kuuba heas hoos\n\n## Põhitekst:\n\n19-aastane eestlasest väike äär alustas kohtumist avaviisikus ning viibis lõpuks platsil 31 minutit. Selle ajaga kogunes tema kontole 10 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 2/6, vabavisked 2/2), viis lauapalli (neist kaks rünnakul), kaks vaheltlõiget ning üks resultatiivne sööt, vahendab Korvpall24.geenius.ee.\n\nPistoia resultatiivseimana viskas Jazz Johnson 21 punkti ja hankis viis lauapalli, Lorenzo Saccaggi tõi 18 silma ning Daniele Magro lisas 12 punkti. Kaotajate edukaim oli Michele Serpilli 18 punkti ja kaheksa lauapalliga, Ty Sabin viskas 16 silma.\n\nPistoia poolfinaal toimub laupäeva õhtul ning nende vastaseks tuleb Chiusi Umana, kes alistas veerandfinaalis 74:71 Scafati Givova. Superkarika finaal peetakse pühapäeval.\n\nItaalia teises parimas liigas pälvisid võidud nii Kirill Koršunovi koduklubi Montenegro Sutori kui ka Gregor Kuuba leivaisa Livorno Libertas. Eestlased olid heas hoos ning Kolšunovi arvele jäi võidumängus 17 punkti ja Kuuba panustas meeskonnale 12 silmaga.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.geenius.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Joonas Riismaa ja Pistoia Basket 2000 alustasid reedel Itaalia tugevuselt teise liiga superkarika finaalturniiri, kui 81:71 (18:13, 23:12, 29:27, 11:19) võiduga San Severo Cestistica üle tagati endale koht poolfinaalis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDaniela Schwarzer: otsustavad valimised otsustusvõimetul Saksamaal\n\n## Põhitekst:\n\nKuna arvamusküsitlused on näidanud kristlikele demokraatidele (CDU) umbes 28-protsendilist toetust, on siiski enam-vähem kindel, et CDU moodustab taas suurima parlamendirühma.\n\nKui CDU võidab valimised, ei tähenda see tingimata, et järgmine Saksamaa liidukantsler on kristlik demokraat. Isegi kui konservatiivid teeksid koostööd teise koha saavutava erakonnaga, kelleks on suure tõenäosusega rohelised või sotsiaaldemokraadid (SPD), ei suuda nad saada parlamendis häälteenamust. Sellisel juhul hakkab Saksamaad juhtima tõenäoliselt roheliste või sotsiaaldemokraatide juhitav kolme erakonna valitsusliit.\n\nTeiseks on kindel, et ühelgi CDU, roheliste ega SPD juhtival kandidaadil ei ole praegu tugevat valijate toetust, et astuda Angela Merkeli kingadesse. Konservatiiv Armin Laschet ei ole suutnud end pärast kurnavat erakonnasisest juhikoha võitlust edukalt näidata. Hiljutine küsitlus näitab, et ainult 15 protsenti sakslastest hääletaks otsevalimistel tema poolt.\n\nSarnastes küsitlustes võidab kõige selgemalt Saksamaa praegune rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz umbes 20-protsendilise toetusega. Kuid veel on ebaselge, kas tal õnnestub oma väga isikukeskse kampaaniaga veenda sakslasi hääletama rohkem SPD poolt, mille juhivalimisi ta ei suutnud võita. Selle aasta algusest on SPD roheliste järel mõne protsendipunkti võrra madalama, praegu umbes 17 protsendi juures oleva tulemusega kolmandal kohal.\n\nLühidalt öeldes on Saksamaa valimistel kõik lahtine. Võimalikud on erinevad valitsusliidud ja kantsleriks võib tõusta kes tahes kolmest kandidaadist. Keegi neist ei oleks tugeva seljatagusega. Nii CDU Laschet kui ka roheliste Annalena Baerbock võitlevad plagiaadisüüdistustega.\n\nScholz peab nutikalt kasutama oma toetust parteist lahku löömata. Koalitsiooniläbirääkimised, eriti kui need hõlmavad kahte suhteliselt võrreldava tugevusega parteid – rohelisi ja SPD-d – koos liberaalse ja tõenäoliselt üsna kindlakäelise väiksema FDP-ga, võivad kujuneda pikaks ja väsitavaks. Seetõttu keskendub Saksamaa 2021. aasta sügisel suure tõenäosusega rohkem iseendale kui Euroopa ja maailma probleemidele.\n\nRoll maailmas\n\nKuid ometi peaks ta just seda tegema. Kuna Saksamaa majanduslik edu tugineb Euroopa ja rahvusvahelisele avatusele, mõjutavad teda eriti ohud nagu pandeemiad või kliimamuutused, muutused maailmakorras, näiteks digiteerimine, ning liberaalse demokraatia ja kasvava autokraatia süvenev süsteemne konflikt kogu maailmas. Kesk-Euroopa kaubandusjõuna sõltub liitvabariik suurel määral avatud majandusest ja poliitilisest koostööst riikidega üle kogu maailma.\n\nJa mida keerukamaks maailm muutub, seda rohkem peab Saksamaa oma välispoliitikat ja rahvusvahelist positsiooni ümber mõtestama: Saksamaa tugevus – rahvusvaheline avatus ja majanduspartnerlused – ei ole muutunud ainult haavatavuse allikaks, nagu on viimasel ajal näidanud COVID-19 pandeemia ja selle majanduslikud mõjud.\n\nRahvusvaheline sõltuvus, isegi kui see on vastastikune, piirab Saksamaa soovi ja suutlikkust rahvusvahelisel areenil tegutseda. Võimalik, et rohkem kui kunagi varem on küsitav, kas Saksamaa majandusmudel ja väärtuspõhine välispoliitika jäävad usutavaks ja tulemuslikuks.\n\nTeiseks on küsitav, kuidas Saksamaa suudab kaitsta oma peamist tugevust: majanduslikku konkurentsivõimet. Võitluses tehnoloogilise ja digitaalse juhirolli nimel on Saksamaa, nagu ka EL, konkurentidest tükk maad maha jäänud. Ainus viis järele jõuda ja taastada juhtpositsioon, et digimaailma korra norme ja struktuure koos kujundada, on Saksamaa ja EL-i koostöö sarnase mõtteviisiga riikidega, eriti USA-ga, aga ka Aasia partneritega.\n\nEesmärk ei ole ainult tugevdada majanduslikku konkurentsivõimet, vaid veelgi põhjalikumalt üheskoos kujundada reeglistikku tehnoloogiatele, mis on liberaalse demokraatia ja tõusvate autokraatiate konflikti keskmes.\n\nNeed on võtmetähtsusega küsimused, millega Saksamaa uus juht silmitsi seisab. Ja see, millise tee ta valib, mõjutab oluliselt Atlandi-üleseid suhteid, aga ka Saksamaa ja EL-i strateegiat suhetes Hiina, Venemaa, Türgi ja teistega.\n\nEuroopa Liidu ankur\n\nKui miski on Saksamaa vaatest kindel, siis see on tugeva ELi hädavajalikkus: ELi liikmesus ja Saksamaa juhiroll 27 liikmega liidus on suurendanud riigi jõukust ja võimu ning koos NATOga on see poliitiline alustala, mis määratleb Saksamaa geopoliitilise positsiooni. EL – pärast Brexitit ilmselt pigem Euroopa – on endiselt prisma, läbi mille vaatab suure tõenäosusega ka järgmine Saksamaa juht riigi rahvusvahelisele rollile ja konkreetsetele strateegiatele kõige pakilisemate välispoliitiliste ülesannetega toimetulekuks.\n\nSamas on EL aga enam kui 15 aastat kestnud kriiside tõttu sisemiselt sügavalt lõhestunud. Seega on järgmise Saksamaa valitsuse põhiülesanne sama, mis ametist lahkuval kantsleril: hoida EL-i koos – Euroopa ja Saksamaa enda huvides.\n\nSuure tõenäosusega püüab Berliin jätkata Põhja-Lõuna ja Ida-Lääne lõhede ületamist. Kuigi need lõhed väärivad üksikasjalikku analüüsi ega jaga riike selgelt homogeensetesse rühmadesse, toovad mõlemad suunad esile suuri pingeid ELi sees.\n\nEsimene neist tähistab sotsiaalmajanduslikku lahknevust ja vastuolulisi nägemusi majanduse juhtimisest, teist aga kasutatakse, et kirjeldada sügavalt erinevaid arusaamu rahvuslikust ja Euroopa identiteedist, suveräänsusest ning mõne valitsuse puhul, näiteks Ungari ja Poola praegune valitsus, ka liberaalsest demokraatiast.\n\n\"Euroopa juhid on vägagi teadlikud, et nad kaotavad Euroopa Ülemkogus oma kõige kauem tegutsenud kolleegi.\"\n\nSaksamaa uue juhi ülesandeks on luua usaldusväärsed ja kindlad suhted kõikide EL-i juhtidega. See võtab aega ja nõuab tugevat poliitilist pühendumust. Euroopa juhid on vägagi teadlikud, et nad kaotavad Euroopa Ülemkogus oma kõige kauem tegutsenud kolleegi.\n\nÜkski teine riigipea ega valitsusjuht ei ole näinud EL-i nii mitmes kriisis, alates 2008. aasta finantskriisist ja sellele järgnenud riigivõla- ja panganduskriisidest, Venemaa Krimmi annekteerimisest ja sõjast Donbassis, rändekriisist ja Brexitist kuni COVID-19-ni ning sellega kaasnevate sügavate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedeni.\n\nKuigi mõned Saksamaa juhtimisel langetatud otsused olid väga vastuolulised, tunnustatakse ikka ja jälle Merkeli rahulikkust ja vastupidavust kompromissi leidmisel Euroopas.\n\nPrantsusmaa, kes on tavaliselt vähem huvitatud laiapindse kompromissi saavutamisest, on endiselt Saksamaa peamine partner, ning 2022. aasta kevadel toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised on Saksamaa ja Euroopa vaatest tõenäoliselt kõige olulisem Euroopa tulevikku mõjutav poliitiline sündmus järgmise aasta esimeses pooles.\n\nSuur koorem ja ootused\n\nMerkel ehitas Saksamaa eesotsas oldud 16 aasta jooksul juhirolli, mis ületas kaugelt Euroopa Ülemkogu. Kui Donald Trump hakkas USA presidendina liberaalset rahvusvahelist korda lõhkuma ning lõhestas ka kodumaa demokraatlikku ja liberaalset ühiskonda, langes lootus Merkelile kui vaba maailma uuele juhile.\n\nKuigi tal tuli Trumpi valitsusajal näidata karmi kätt Atlandi-ülestes suhetes, lükkas ta otsustavalt tagasi liberaalse demokraatia vastased rünnakud Euroopas, kui Ungari ja Poola valitsus hakkasid muutma oma põhiseadusi ning nõrgendama vaba ajakirjandust ja kodanikuühiskonda.\n\nJust lõhestunud EL-i ja meie maailmajao liberaalse demokraatia katsumuste taustal peab Saksamaa uus liidukantsler näitama kindlameelsust, ambitsioonikust ja realistlikkust ning väga tugevalt toetama partnerlust sarnase mõtteviisiga riikidega nii EL-is kui ka kogu maailmas.\n\nPea kümme aastat tagasi, 2014. aastal näitasid tollased Saksamaa juhid, liidupresident Joachim Gauck, välisminister Frank-Walter Steinmeier ja kaitseminister Ursula von der Leyen Müncheni julgeolekukonverentsil sõnavõttudes teed Saksamaa uuele ja tugevamale rollile.\n\nLiitvabariigi võimu kasvades EL-is ja rahvusvahelisel areenil valitses nii kodu- kui välismaal suur nõudlus föderaalvalitsuse suurema vastutuse järele. Merkel täitis selle osaliselt, samas kui teised ootused ei täitunud kunagi. Ja siiski, võrreldes praegusega olid asjalood toona suhteliselt lihtsad.\n\nRahvusvaheline keskkond on muutunud nii oluliselt, et Saksamaal, nagu ka igal teisel riigil, on üha raskem võtta sisulist juhirolli ja kujundada arenguid EL-is või rahvusvahelisel areenil.\n\nJust seetõttu on Saksamaa järgmise valitsuse ülesanded niivõrd suured. Ühelt poolt tuleb ennetada ja terviklikult tegeleda Saksamaa ja EL-i mitmesuguste riskide ja raskustega – ning tegutseda tuleb kiiresti. Kuid Saksamaa, nagu ka tema partnerid EL-is, on hädas oma majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse mudeli kohandamisega rahvusvahelise keskkonna põhjapanevate muutustega.\n\nSelge on see, et rahvusvahelised ja siseriiklikud arengud on omavahel väga tihedalt põimunud ja nõuavad ühtset lähenemist. Ainult rahvuslikest ei piisa. Arvestades sisemisi ja väliseid katsumusi, millega meie maailmajagu silmitsi seisab, on kõige olulisem sügavam, ennetavam ja leidlikum sarnaselt mõtlevate valitsuste koostöö Euroopas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Peale selle ei ole föderaalvalimistel aga suurt midagi kindlat, kirjutab Daniela Schwarzer algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPrima Vista peab Tartus esimest korda Futuroloogilist Kongressi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõistagi tahame tähistada vääriliselt Stanisław Lemi kui ühe kõigi aegade suurima ulmekirjaniku 100. sünniaastapäeva – mõtiskleda tema pärandi ja tema loomingu tänapäevase tähenduse üle,\" märkis kongressi idee autor ja peakorraldaja Jaak Tomberg, kuid lisas, et nende laiem eesmärk on mõelda tuleviku peale kirjanduse kaudu.\n\n\"Klassikalise kujutelma kohaselt kuulub tulevik kirjanduses ulmekirjanduse pärusmaale,\" Meie nii ei arva – leiame, et tulevik võiks olla kõigi kirjanike asi ja igasuguse kirjanduse huviobjekt. Seepärast pole me kongressile kutsunud mitte üksnes häid ulmekirjanikke, vaid kohal on ka eesti kirjanduse praegused tipud üldisemalt.\"\n\nKongress toimub Tartu Kirjanduse Majas. Kavas on kirjanduse ja tuleviku teemaline \"Utoopiline salong\", Stanisław Lemi loomingule pühendatud sümpoosion, pööningukino dokumentaalfilmiga Lemist ning Futurolooline Kongress, kus tosin Eesti autoreid esitab tulevikuteemalisi tekste. Õhtu lõpetab Futuroloogiline Disko.\n\nFuturoloogiline Kongress on Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 raames toimuva Prima Vista kirjandusfestivali \"Paremad ja halvemad tulevikud\" eelüritus. Täpsem programm on üleval Prima Vista kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval toimub kirjandusfestivali Prima Vista raames Tartus Futuroloogiline Kongress, mis käsitleb kirjandust ja tulevikku ning pühitseb poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Levandi tõusis rekordilähedase vabakavaga juunioride GP-l teiseks\n\n## Põhitekst:\n\nLevandi sai neljapäeval noormeeste lühikavas 59,60 punkti, mis on tema isiklikust rekordist (63,67 punkti) neli punkti halvem tulemus. Lühikava parim oli venelane Ilja Jablokov 78,89 punktiga.\n\nLevandi tegi reedel vabakavas aga suurepärase esituse ning jäi vähem kui punkti kaugusele enda isiklikust rekordist, kui pälvis vabakavas 134,75 punkti. Eestlane saavutas vabakavas Jablokovi 153,10-punktilise soorituse järel teise koha ja tõusis tulemusega kokkuvõttes venelase järel teisele kohale.\n\nJablokov võitis juunioride GP-etapi 231,99 punktiga, Levandi jäi 194,35 punktiga teiseks ning esikolmikusse mahtus veel ameeriklane Matthew Nielsen 192,38 punktiga, kes lõpetas lühikava kolmandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sloveenias Ljublanas peetaval iluuisutamise juunioride GP-etapil tõusis Arlet Levandi suurepärase esitusega vabakavas kuuendalt kohalt teiseks ning pälvis sellega võistlusel teise koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHea majanduskasv suurendab teaduse rahastamist mitmekümne miljoni võrra\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse koalitsioonileppe järgi eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks vähemalt üks protnsent sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Haridusministri teadusnõuniku Mario Kadastiku sõnul suureneb rahastamine tuleval aastal tänu majanduskasvule mitmekümne miljoni euro võrra.\n\n\"Võrreldes kevadise prognoosiga tuleb juurde peaaegu 30 miljonit. See on sellest, mis SKT kasv tegi rohkem kasvu kui oli prognoos. Võrreldes eelneva aastaga kokku tuleb juurde umbes 46 miljonit eurot,\" rääkis Kadastik ERR-ile.\n\n\"See muidugi jaotub laiali erinevate valdkondade vahel. Sellest lisanduvast rahast 40 protsenti läheb teadussüsteemi toetuseks, 40 miljonit läheb ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks - mõlema puhul on summa umbes 16 miljonit - ja siis 20 protsenti läheb ministeeriumite teaduspõhiseks ja poliitikakujundamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetuseks,\" lisas Kadastik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hea majanduskasv suurendab teaduse ja arendustegevuse rahastamist järgmisel aastal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUFC täht võeti koduvägivalla süüdistustega vahi alla\n\n## Põhitekst:\n\nKohati läbi aegade parimaks vabavõitlejaks peetud Jones viibis reedel UFC Kuulsuste halli tseremoonial, kus tema ja rootslase Alexander Gustafssoni 2013. aasta kohtumist ühe ajaloo parema matšina tunnustati.\n\nVahistamine ei ole kaugeltki Jonesi esimene sekeldus seadusega, samuti on võitleja jäänud vahele ka dopingu kasutamisega.\n\nUFC president Dana White tunnistas, et Jonesil on deemoneid. \"Seda meest on raske Las Vegasesse tuua, see linn ei ole Jon Jonesi jaoks hea ja siin me jälle oleme,\" ütles White.\n\n\"See ei ole enam isegi šokeeriv. Kui me ta siia toome, siis seda võib isegi oodata. Me ei saa teda Las Vegasesse isegi 12 tunniks lasta ja teda Kuulsuste halli lasta. See on probleem,\" lisas organisatsiooni pealik.\n\nJones ei ole puurivõitluses osalenud alates eelmise aasta veebruarist, kui alistas Dominick Reyese väga tasavägises kohtumises. Jones on karjääris kaotanud vaid ühe kohtumise ning võitnud 27, millest üks aga tühistati, kui võitleja andis pärast kohtumist positiivse dopinguproovi.\n\nVõitleja oli kõigest 23-aastane, kui alistas 2011. aastal Shogun Rua, et haarata UFC kergraskekaalu tiitlivöö. Ta kaitses tiitlit tugevate vastaste vastu kaheksal korral, aga 2015. aastal määrati Jonesile autoõnnetuse tekitamise ning sündmuskohalt põgenemise tõttu pooleteiseaastane võistluskeeld. Ta naases UFC-sse ning võitis taas tiitlivöö, mis võeti siis uue positiivse dopinguproovi tõttu ära. 2018. aasta lõpus sai ta uuesti raskusklassis tšempioniks ning kaitses tiitlit neljal korral.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine vabavõitluse organisatsiooni UFC kergraskekaalu meister ning vabavõitlusmaailma täht Jon Jones vahistati reedel Las Vegases koduvägivalla süüdistuste alusel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meistrivõistluste teine päev sai alguse tormises sügisilmas\n\n## Põhitekst:\n\nMerel võis kohata ka olümpiasportlasi Ingrid Puustat ning Karl-Martin Rammot, kes teistele võistluskaaslastele tihedat konkurentsi pakkusid.\n\nFoil-klassis on pärast reedest võistluspäeva esikohal John Kaju, kellele järgnevad Frank Ervin ja Renar Roolaht. Ingrid Puusta on üldarvestuses seitsmendal kohal ning jälitab naiste arvestuses soomlannat Aleksandra Blinnikkat.\n\nKlassis laser Radial hoiab esikohta Georg Erik Ristal, talle järgnevad Richard Marcus Arge ja Robin Juul. Klassis Laser Standard on esikohal Karl-Martin Rammo, kellele järgnevad Tavo Annus ja Georg Haud.\n\nLaupäev tõotab tulla päikesepaisteline, aga tuuline päev, mis purjetajate silmad suure tõenäosusega särama lööb. Lisaks headele ilmastikuoludele on võistlustulle astumas ka veel üks võistlusklass ning kahe raja asemel näeb alates laupäevast kolme rada, kus põnevust ja elevust jagub rohkelt.\n\nLaupäevane võistluspäev algab kell 11.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Purjetamise Eesti meistrivõistluste teisele päevale kostitas osalejaid ehtne sügisilm – külm tuul ning pilvine taevas. Küll aga ei lasknud võistlejad end sellel häirida, vaid oma oskusi ning head võistlusilma nauditi täiel rinnal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: nagu keegi teine oleks korraks minu asemel väljakule astunud\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit läks kohtumist 5:1 juhtima, kuid lubas siis olümpiavõitjal kolm järjestikust geimi võita. \"Kõige rohkem nurisemisruumi ongi esimese seti lõpus, kus mul kadus fookus täiesti ära. Ma isegi ei tea, mis 5:1, 30:0 peal juhtus. Nagu keegi teine oleks korraks minu asemel väljakule astunud,\" vahendas Delfi Sport eestlanna sõnu.\n\nKontaveit lisas, et seisul 5:4 võttis ta uue reketi ning haaras taas mängu üle kontrolli. \"Üldiselt arvan, et mängisin korraliku mängu, kui esimese seti lõppu mitte vaadata. Tähtsatel ja rasketel hetkedel, näiteks oma servigeimi 15:30 kaotusseisudes leidsin servi üles ja tõrjusin ka küllaltki hästi.\"\n\nPoolfinaalis läheb Kontaveit vastamisi maailma kümnenda reketi Petra Kvitovaga, kellel on turniiril teine asetus. Omavahel on varem mängitud seitse korda, Kontaveit on neist võitnud kaks mängu.\n\nEestlanna ütles, et valmistub selleks, et publik on kindlasti Kvitova poolt. \"Kindlasti tuleb keeruline mäng. Olen temaga päris palju mänginud. Saan lihtsalt endast parima anda ja lähen igal juhul võitlema,\" ütles Kontaveit.\n\nLaupäevased mängud Ostravas algavad Eesti aja järgi kell 13.00. Kontaveidi ning Kvitova mäng on päeva kolmas ning algab tõenäoliselt kella 16.00 paiku.\n\nMagnificent\nAnett Kontaveit takes the last spot in the semifinals. She defeats Bencic 6-4, 6-3 ! #OstravaOpen pic.twitter.com/1J39LEzVmM\n\n— wta (@WTA) September 24, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 30.) alistas reede õhtul Tšehhis Ostravas peetaval WTA tenniseturniiril veerandfinaalis valitseva olümpiavõitja, šveitslanna Belinda Bencici (WTA 11.) 6:4, 6:3.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrudeau: Hiina vabastas kaks spionaažis süüdistatud kanadalast\n\n## Põhitekst:\n\nÄrimees Michael Spavor ja endine diplomaat Michael Kovrig \"lahkusid Hiina õhuruumist ja nad on teel koju\", ütles Trudeau pressikonverentsil Ottawas.\n\nKanada kohtunik vabastas varem reedel Hiina telekomihiiu Huawei finantsjuhi Meng Wanzhou, kes juba samal päeval lendas tagasi kodumaale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina vabastas kaks spionaažis süüdistatud kanadalast ja nad on teel kodumaale, teatas reedel Kanada peaminister Justin Trudeau.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgiris vandus pika võitluse peale Barcelonale alla, kaotus ka CSKA-le\n\n## Põhitekst:\n\n5:0 juhtima asunud Žalgiris oli seejärel enamiku mängust tagaajaja osas, kuigi pääses kolmandal veerandil hetkeks 51:50 ette.\n\nNeljandal perioodil kasvatas Barcelona edu mitmel puhul üle kümne punkti, aga Žalgiris suutis selle vähendada veel neljale (83:87). Otsustavatel hetkedel olid külalised siiski paremad.\n\nLauavõitluse koguni 38:21 võitnud Barcelona resultatiivseimad olid Cory Higgins 27 ja Nikola Mirotic 24 punktiga. Malcolm Delaney jagas seitse tulemuslikku söötu.\n\nŽalgirise meeste vahel jagunes skoor pisut ühtlasemalt: Zach Leday viskas 16 punkti, Thomas Walkup ja Marius Grigonis jäid 14 punkti peale.\n\nHooaja teise kaotuse sai Moskva CSKA, kes kaotas võõrsil Villeurbanne'i Asvelile 66:67 (17:12, 13:21, 22:17, 14:17). Otsustavaks kujunes Jordan Taylori tabav kaugvise 13 sekundit enne lõppu.\n\nTulemused: Fenerbahce - Müncheni Bayern 90:82, Kaunase Žalgiris - Barcelona 86:93, Panathinaikos - Valencia 91:80, Villeurbanne - Moskva CSKA 67:66.\n\nSeitsme vooru järel on kuus võitu Barcelonal ja Milano Olimpial, viie võiduga jätkavad CSKA, Tel Avivi Maccabi, Anadolu Efes ja Moskva oblasti Himki. Žalgirisel on kolm võitu ja neli kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas hakkas Kaunase Žalgiris kõvasti vastu liiga ühele liidrile Barcelonale, aga kaotas kodus siiski 86:93 (20:23, 20:24, 21:19, 25:27).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLass oli Poolas lähedal kaksikduublile\n\n## Põhitekst:\n\nPoola naiste kõrgliigas alistas Lassi koduklubi Krakowi Wisla eile koduplatsil Wroclawi 1KS Sleza 71:69 (15:14, 22:14, 15:21, 19:20), vahendab Korvpall24.ee.\n\nAlgviisikus alustanud Lass teenis mänguaega 35 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 0/2, vabavisked 1/1), hankis kaheksa lauapalli, jagas neli resultatiivset söötu ja blokeeris kaks vastaste pealeviset. Eestlanna arvele kogunes ka üks pallikaotus ja üks isiklik viga.\n\nMerike Andersoni koduklubi Kelterni Rutronik Stars teenis kolmapäeval naiste korvpalli tugevuselt teises eurosarjas ehk FIBA EuroCupil hooaja esimese võidu, kui Saksamaa võistkondade omavahelises vastasseisus alistati võõrsil Herner TC 72:54 (15:15, 17:9, 21:10, 19:20).\n\nKohtumist vahetusmängijate pingilt alustanud Anderson pääses väljakule 11 ja pooleks minutiks, kuid selle ajaga punktiarvet avada ei suutnud, eksides ühel kahesel ja kõigil neljal kaugviskel. Eestlanna arvele jäi üks lauapall, kaks resultatiivset söötu ja üks isiklik viga.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiskoondislaste Kadri-Ann Lassi ja Merike Andersoni koduklubid said eile ja üleeile peetud kohtumistes kirja võidud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValga-Valka nukker seeria jätkus ka mängus TalTechiga\n\n## Põhitekst:\n\nValga-Valka juhtis veel kolmandal veerandajal 60:54, aga TalTech lõpetas perioodi 15:3 spurdiga. Neljandal veerandil kasvatasid külalised edu kiirelt kümnele punktile ja oluliselt lähemale piirilinna klubi enam ei lasknudki.\n\nJoonas Järveläinen tabas kuuest kaugviskest neli ja oli 23 punktiga TalTechi parim. Oliver Metsalu lisas 21 punkti. Valga-Valka ridades jõudis 23 punktini tagamängija Davis Denafs.\n\nKolmanda võidu järjest saanud TalTech on kogunud neli võitu ja kolm kaotust, Valga-Valka on kaotanud kõik kuus selle hooaja mängu.\n\nEesti-Läti liigas jätkavad kaotuseta Läti klubid BK Ogre (7-0) ja Riia VEF (6-0), neile järgnevad Ventspils ja Kalev/Cramo (mõlemad 6-1).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Eesti-Läti liigas jätkab võiduta Valga-Valka/Maks&Moorits, kes kaotas kodus TalTechi võistkonnale 83:90 (22:25, 23:19, 18:25, 20:21).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMäkinen läheb tiitlijahile: peame üritama maksimumpunkte\n\n## Põhitekst:\n\nToyota tuleb Austraaliasse võrdlemisi ülevas meeleolus, sest eelmisel etapil Kataloonias kindlustas Ott Tänak individuaalse MM-tiitli.\n\n\"Pärast fantastilist saavutust Hispaanias keskendume nüüd Austraalias taas tootjate arvestuse tiitli püüdmisele. Sel korral oleme jälitajad, aga ülesanne on konkreetne; peame üritama võtta maksimumpunkte ja vaatame, mis juhtub,\" lausus Mäkinen pressiteate vahendusel.\n\nEelmisel aastal võitis Austraalias Toyota piloot Jari-Matti Latvala ja esikohast ei jäänud kaugele ka Ott Tänak.\n\n\"Meie auto on Austraalia-sugustel teedel tugev. Eelmisel aastal võttis Jari-Matti siin võidu Ott oli pea lõpuni kõrges mängus,\" jätkas Mäkinen. \"Ma tean, et ka Kris on sel rallil minevikus hästi esinenud. Nii et oleme enesekindlad.\"\n\n2017. aastal MM-sarja naasnud Toyota tehasevõistkond tuli mullu tootjate arvestuses maailmameistriks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Toyota autorallimeeskond kaotab enne MM-sarja viimast etappi võistkondlikus arvestuses Hyundaile 18 punktiga, jätkub tiimijuht Tommi Mäkineni optimismi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAndrea Adamo MM-tiitlist: saatus on meie endi kätes\n\n## Põhitekst:\n\nEnne viimast etappi juhib Hyundai 380 punktiga ja Toyota jääb maha 18 silmaga ehk Jaapani autotootjal on reaalne võimalus konkurendist mööduda.\n\n\"Me valmistume Austraalia ralliks samamoodi nagu igaks teiseks etapiks - pöörame tähelepanu detailidele, otsustavusele ja keskendume meeskondlikult tugeva tulemuse tegemisele,\" lausus Hyundai tiimipealik Andrea Adamo pressiteate vahendusel.\n\n\"Loomulikult on seekord palju suurem auhind saadaval, kuid kui suudame asju oma kontrolli all hoida, siis on meil kõik šansid tiitliambitsioonid realiseerida. Me teame, mida peame tegema ja saatus on meie endi kätes.\"\n\nHyundai pole eelneva viie hooaja jooksul MM-sarjas võitnud ainsatki individuaalset või võistkondlikku MM-tiitlit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli individuaalne maailmameister on enne viimast etappi selgunud, kuid võistkondlikult pannakse kõik paika järgmisel nädalal Austraalias.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia lahtiste segapaarismängu võitja andis positiivse dopinguproovi\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise tenniseliidu teatel näitas 38-aastase Spearsi proov pasterooni, testosterooni ja nende metaboliitide tarvitamist.\n\nTunamullu segapaarismängus Austraalia lahtised võitnud Spears tunnitas eksimust. Ained leidusid arsti määratud ravimis, mille koostist ta enne manustamist ei kontrollinud.\n\nÜksikmängus maailma edetabelis parimal juhul 66. kohale jõudnud, aga paarismängus ka esikümnesse pääsenud Spears andis positiivse proovi tänavu USA lahtistel.\n\nLisaks Austraalia lahtiste segapaarismängu võidule on ta selles mänguliigis jõudnud kahel korral finaali ka USA lahtistel, aga nii 2013. kui ka 2014. aastal tuli tunnistada vastaste paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogenud Ameerika Ühendriikide tennisisti Abigail Spearsi dopinguproov osutus positiivseks ja mängija sai esialgse võistluskeelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramoga liitunud Calvin Godfrey debüüt viibib\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on hooaja jooksul palju reisimist Venemaale ja kui hakkasime uurima uutele mängijatele [samal ajal liitus ka Jonathan Holton - toim] Venemaa viisa tegemise teemat, selgus, et Godfrey pass on täis saanud,\" selgitas Kalevi abitreener Indrek Reinbok Postimehele.\n\n\"Ta pidi hankima uue passi ja meie pidime talle tegema uue reisiplaani. Selle kohaselt peaks ta Eestisse jõudma pühapäeval.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond sõidab homme VTB Ühisliiga mängule Saraatovisse ning endiselt pole rivistuses tiimiga ligi kaks nädalat tagasi lepingu sõlminud ameeriklast Calvin Godfreyd. Mis juhtus?",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVassiljev on valmis Levadia peatreenerina jätkama\n\n## Põhitekst:\n\nKas homme on Vassiljevi viimane mäng FCI Levadia peatreenerina? \"Ei oska öelda, seda otsustab klubi. Mina teen kõik, mis endast sõltub,\" vastas Vassiljev.\n\nEhk võimaluse korral oleks Vassiljev nõus Levadia peatreenerina jätkama? \"Ma arvan küll, jah,\" kõlas 31-aastase juhendaja vastus.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast Aleksandar Rogici vallandamist FCI Levadia peatreeneri kohusetäitjaks nimetatud Vladimir Vassiljevi praegune ametiaeg saab homme läbi. Mis saab edasi, ei tea keegi, aga pakkumise korral on Vassiljev nõus jätkama, kirjutab Soccernet.ee.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMan City peab minema Liverpooli vastu põhiväravavahita\n\n## Põhitekst:\n\nSel hooajal Man Cityt kõikides liigamängudes aidanud brasiillane Ederson vigastas kolmapäeval Euroopa liiga mängus lihast ja vahetati välja. Tema asemel asub ülehomme postide vahele mehhiklane Claudio Bravo.\n\n\"Me võitsin Carabao karika ja Inglismaa karikasarja tänu Claudio Bravole. Ta on erakordne väravavaht. Rahvusvahelise tasemega väravavaht. Mul ei ole temas mingeid kahtlusi,\" jäi Man City peatreener Pep Guardiola mängueelsel pressikonverentsil rahulikuks.\n\nBravo tuli vahetusest väljakule ka Euroopa liiga mängus Atalantaga ja sai hiljem punase kaardi.\n\n\"Ma näen teda iga päev treeningutel. Me ei kaota Claudio tõttu. Punane kaart tulenes sellest, et me kaotasime palli. Austan seda kutti, ta on uskumatu tippväravavaht,\" lisas Guardiola.\n\nPärast 11. vooru on Liverpool 31 punktiga Inglismaa kõrgliiga liider, tiitlikaitsja Man City jääb kuue silma kaugusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval lähevad Inglismaa jalgpalli kõrgliigas vastamisi tabeli kaks esimest meeskonda ehk Liverpool ja Manchester City. Külalised peavad hakkama saama põhiväravavahita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Eesti tormi järel on Elektrilevile laekunud 29 kahjuavaldust\n\n## Põhitekst:\n\nErakorralise sündmuse puhul on rikete kõrvaldamiseks aega 72 tundi ning Elektrilevi hüvitab elektri puudumisest tingitud otsese kahju, mis on tekkinud pärast 72 tunni möödumist alates tormi lõpust, teatas Elektrilevi BNS-ile.\n\nSamuti vähendab Elektrilevi automaatselt lisaks ka võrgutasu.\n\nOktoobri lõpu suurtormi järel, mis mõjutas enim Kagu-Eestit, Tartu- ja Viljandimaad, oli vooluta ligikaudu 60 000 majapidamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobri lõpus Lõuna-Eestit tabanud tormiga seoses oli Elektrilevile nädala alguseks esitatud 29 kahjuavaldust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKala: ajakirjanduses lahendab vastutuse küsimuse eetikakoodeks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ajakirjaniku hagemine ja süüdimõistmine ei ole kuskilt otsast aktsepteeritav ja see on igasuguse loogika vastane,\" kommenteeris Kala Postimehe ajakirjanike hagemist ja süüdimõistvat otsust.\n\nTema sõnul on ajakirjanduses vastutuse küsimus selge, see on fikseeritud ajakirjanduseetika koodeksisse, millest meediaorganisatsioonid oma töös lähtuvad.\n\n\"Eetikakoodeksi järgi vastutab avaldatu eest meediaorganisatsioon, seega süüdi saab mõista info avaldajat,\" ütles Kala.\n\nAjakirjanduseetika koodeksis on kirjas, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Lisaks on toimetusel kohustus kontrollida eelkõige kriitilise materjali korral informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust.\n\n\"Ajakirjanikule ei tohi isiklikku vastutust lükata. Kui ajakirjandusorganisatsioon on eksinud, siis see ongi toimetuse ja peatoimetaja vastutus muuta tööprotsesse selliselt, et ei oleks tulevikus võimalikud enam sellised olukorrad.\"\n\nAjakirjanik vastutab oma töö eest niikuinii, kinnitas Kala.\n\n\"Karta, et ajakirjanik ei vastuta, kui talle ei esitata isiklikku süüdistust, ei ole põhjendatud, sest kui organisatsioon vastutab, korraldab ta oma töö nõnda ümber, et ajakirjanik, kes meelega või kogemata ebatõest teavet edastab, selles organisatsioonis enam ei tööta,\" põhjendas Kala.\n\nAjakirjanike kohtusse andmist ja süüdimõistmist peab ta ohtlikuks tendentsiks ajakirjanduse tervise seisukohast.\n\n\"See tekitab olukorra, kus ajakirjanik hakkab keeruliste teemade puhul tegema valikuid, kus ta ei pruugi neid kajastada, sest teda ähvardab isiklik süüdimõistmine või kohtu alla andmine. See on stressirohke situatsioon,\" põhjendas Kala.\n\nAdvokaat Paul Keres, kes kaitses ka Postimehe ajakirjanikke, peab ajakirjanike hagemist ka mõttetuks.\n\n\"Tegelikult on ajakirjanike isiklik hagemine hageja seisukohalt täiesti mõttetu, sest kui see asi puudutab üht ja sama artiklit või lugu, siis sellest loost tekkiv kahju on ikka üks ehk ta ei saa rohkem raha, kui ta saab üksnes meediaväljaande hagemisel – küsimus on lihtsalt selles, kuidas kohus selle kahjuhüvitise meediaväljaande ja ajakirjanike vahel ära jagab,\" selgitas Keres. \"Nii et muud eesmärki, kui ainult ajakirjanikke kiusata, hagejal olla ei saa, see saab olla vaid ajendatud isiklikust kättemaksust.\"\n\nSel nädalal jõustus süüdimõistev otsus endiste Postimehe ajakirjanike Joosep Värgi ja Risto Berendsoni kohta, kes kumbki peavad maksma 500 eurot hüvitist artiklis esitatud väidete kohta, mida hageja nimetas valedeks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanduses on vastutuse küsimus kirjas eetikakoodeksis, ütleb ERR-i päevakajaliste saadete toimuse juht Peep Kala Postimehe ajakirjanike juhtumi valguses. Advokaat Paul Keres leiab, et ajakirjanike hagemisel pole ka mõtet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMLS-i juht: AC Milan noolib Ibrahimovici\n\n## Põhitekst:\n\nRootslane liitus 2018. aasta märtsis MLS-i klubi Los Angeles Galaxyga, kuid tema leping saab käimasoleva aastaga otsa.\n\n\"Zlatan on nii huvitav kutt,\" sõnas Garber intervjuus ESPN-ile. \"Ta hoiab mul postkasti ja käed-jalad tööd täis.\"\n\n\"Ta on 38-aastane tüüp, keda värbab AC Milan, üks maailma tippklusid.\"\n\nIbrahimovic mängis AC Milanis ka aastatel 2010-2012 ning lõi 61 liigamängus 42 väravat.\n\nMLS-is lõi rootslane pooleteise aasta jooksul 53 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Ameerika jalgpalli profiliiga MLS-i juhi Don Garberi sõnul on rootslasest superstaari Zlatan Ibrahimovici karjäär jätkumas Itaalia tippklubis AC Milan.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNikkolo: ajakirjanikelt välja mõistetud hüvitise tasub Postimees\n\n## Põhitekst:\n\nNikkolo kinnitas ERR-ile, et ajakirjanikud ise neilt välja mõistetud hüvitist kindlasti tasuma ei pea.\n\n\"Oleme algusest peale teinud kindla otsuse, et seisame oma ajakirjanike eest. Praeguseks küll ei tööta Joosep Värk ja Risto Berendson Postimehe toimetuse ridades, aga meil pole olnud kordagi laual, et see võiks olla argument, miks mitte võtta seda hüvitist enda kanda. Tõsi, kahjuks me ei olnud selle looga ülesannete kõrgusel, aga meediaettevõte vastutab oma sisu eest ning seega Postimees seda ka teeb,\" ütles Nikkolo.\n\nSamas aga ei taha ta nimetada seda kohtuotsust pretsedentiloovaks, ehkki varem pole ajakirjanikke isiklikult rahaliselt vastutama pandud.\n\n\"Õigupoolest vaieldigi antud asjas selle üle, kas konkreetseid ajakirjanikke saab pidada andmete avaldajaks vastavalt riigikohtu senisele praktikale. Kohus ei rajanud teed uuele praktikale,\" põhjendas Nikkolo. \"Me ei kaevanud otsust edasi riigikohtusse, sest meie hinnangul ei ole tegemist pretsedenti loova juhtumiga, vaid lihtsalt sellise ühega sellistest juhtumitest, kus ajakirjandusväljaande ja ajakirjanike puhul pidas kohus põhjendatuks ühist vastutust.\"\n\n\"Iga juhtum on omamoodi ning kohus peab ajakirjaniku isikliku vastutuse alused kindlaks tegema igas asjas eraldi. Küsimus on selles, keda saab seaduse järgi pidada andmete avaldajaks avalikkusele ja kui suur on toimetuse kontroll avaldatava sisu üle. Näiteks Leedo vs. Delfi vaidluses leidis riigikohus 2009. aastal, et lisaks internetiportaali haldavale meediaettevõtjale saab ebakohaste kommentaaride avaldajaks lugeda ka kommentaaride kirjutajaid just seetõttu, et toimetus kommentaaride sisusse ei sekku. Määrav on kontrolli ulatus avaldatava sisu üle, mida peab tõendama hageja ja antud juhul kohus leidis, et ajakirjanikud vastutavad,\" selgitas Nikkolo.\n\nTa peab väga oluliseks, et ajakirjanikud ei tunneks selle kohtuotsuse tulemusel hirmu keeruliste ja konfliktsete teemade ees.\n\n\"Nad peavad saama teha oma tööd julgelt. Nii, et meie ajakirjanikud ei pea kartma, et ettevõte jätaks nad keerulises olukorras üksi. Me teeme ikkagi Postimeest kõik koos,\" ütles ta.\n\nKaitsja: see oli õnnetu juhtum\n\nJuhtumis ajakirjanikke ja väljaannet kaitsnud advokaat Paul Keres kommenteeris ERR-ile, et otsus mitte riigikohtusse minna oli teadlik.\n\n\"Me ei pidanud seda riigikohtu vääriliseks kaasuseks, sest tuvastatud asjaoludel oli keeruline ajakirjanike vastutust ümber lükata, arvestades riigikohtu seisukohti teistes sarnastes asjades,\" ütles Keres.\n\nKüsimuse all oli ajakirjanike kontrolli ulatus selle artikli avaldamisel.\n\n\"See oli õnnetu juhtum, aga see ei loo pretsedenti, et kas ajakirjanik vastutab loo eest või ei vastuta isiklikult - see sõltub iga konkreetse loo asjaoludest. See, et ta isiklikult vastutab, olulisel määral või täielikult kontrollib ise seda teavet, mida ta esitab, peab ikkagi tõendama hageja,\" lisas Keres.\n\nSeda, et kohtunik Vallo Kariler oleks erapoolik olnud, nagu kahtlustas süüdi mõistetud ajakirjanik Risto Berendson, Keres ei tunnetanud.\n\n\"Kohtunik oli erapooletu, lahendus menetlusküsimused õigesti, pooli võrdselt koheldes. Ma küll seal midagi kallutatut ei näinud, asi keerles meil ikka loo ja mitte kohtuniku ümber,\" ütles Keres.\n\nERR kirjutas neljapäeva l, et sel nädalal jõustus kohtuotsus, mis mõistis esimest korda süüdi ja pani rahaliselt vastutama ajakirjanikud väljaandes avaldatud artikli eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo kinnitab, et väljaande endiste töötajate eest tasub kohtus välja mõistetud hüvitise Postimees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKruglov plaanib Levadias karjääri jätkata ja kohtub lähipäevil Levadaga\n\n## Põhitekst:\n\nSelle hooaja järel lõpetavad karjääri Premium liiga legendid Gert Kams (Flora), Tarmo Neemelo (Paide) ja Indrek Ilves (Tulevik). Sinna nimekirja Kruglovi nime juurde kirjutama ei pea, vahendab Soccernet.ee.\n\nKruglov liitus esimest korda Levadiaga juba 2003. aastal ning pärast Infonetiga ühendklubi loomist on ta olnud Levadia kapten.\n\n\"Mina olen teinud plaane, aga klubi presidendiga (Viktor Levadaga - R. V.) ei ole ma sellest veel rääkinud. Arvan, et kohtume temaga lähipäevil ja räägime kõik plaanid selgeks,\" selgitas ta ja kinnitas, et temapoolne soov on karjääri jätkata.\n\nSelle hooaja viimases kohtumises mängib Levadia võõrsil Paidega ning võidu korral kindlustataks tabelis teine koht.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "35-aastane FCI Levadia kapten Dmitri Kruglov kinnitas, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis soovib ta ka järgmisel aastal oma karjääri jätkata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n17-aastane Anna Gret Asi valiti Balti liiga kuu parimaks mängijaks\n\n## Põhitekst:\n\nAsi kogus rehekuul peetud kolmes mängus keskmiselt muljetavaldavad 27 punkti, seitse lauapalli ja viis korvisöötu. Tema koduklubi Tartu võitis kolmest mängust kaks.\n\nTartlanna võimekus pole korvpallisõpradele enam ammu mingi üllatus, kuid tänavuse hooaja enesekindluse võtmeks peab Asi julgust. \"Ma ei karda eksida. Ühel või teisel viisil tuleb eksimusi alati ette, kuid teen omad järeldused ja püüan neist õppida. Kõik hakkab peast pihta.\"\n\nSuvel leidis Asi tasakaalu puhkamise ja treenimise vahel ning usub, et sellest oli kasu. \"Mu eesmärk mängijana on igas mängus anda oma parim ja nautida iga hetke väljakul. Tahan alati õppida midagi uut,\" lisas ta.\n\nEnim arengut vajab neiu hinnangul kaitsemäng ja füüsis, kuid õigete otsuste tegemine väljakul läheb mäng-mängult ja trenn-trennilt paremaks.\n\nJärgmise kohtumise Balti liigas peab Tartu juba sel pühapäeval, kui kell 16 võõrustatakse Liepaja naiskonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikool/Kalevi ja Eesti korvpallinaiskonna 17-aastane tagamängija valiti Douglas Balti liiga oktoobrikuu kõige väärtuslikumaks mängijaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank soovitab valitsusel enne pensionisüsteemi muutmist sihid paika panna\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Panga president Madis Müller kirjutas rahandusminister Mart Helmele, et mida rohkem vähendavad praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise sambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest sambast makstavat pensioni ja tõsta makse.\n\nMüller tõi välja, et aastal 2060 on ühe vanaduspensionäri kohta kõigest 1,6 töötajat, praegu on neid 2,2. See paneb esimese pensionisamba suure surve alla, mida võimendab pensioniealiste inimeste kasvav vaesusrisk, kuna neil pole ka teise samba kaudu kogutud sääste.\n\nPensionireformiga kaasnev raha pensionifondidest välja võtmine suurendab Eesti Panga hinnangul majanduskasvu hüplikkust - algul kiireneb majanduskasv tarbimise järsu suurenemise tõttu, kui aga esialgne mõju kaob, siis majanduskasv nõrgeneb.\n\nEesti Pank andis valitsusele kolm majanduspoliitilist soovitust.\n\n\"Enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada soovitava uue süsteemi oodatavad tulemused ja saavutada neis võimalikult laiapõhine kokkulepe,\" kõlas esimene ettepanek.\n\nVajalik tervikpilt peaks andma selgust, milline on riigi pakutava pensioni suhteline suurus tulevikus, milline inimeste oodatav panus ja pensionisüsteemi kulukus.\n\nTeiseks andis keskpank nõu mitte teha kogumispensionit vabatahtlikuks, sest selle tulemusel võivad vanaduspensionid tulevikus väiksemad olla ja kaasneb ka suurem surve tulevikus makse tõsta.\n\nKolmandaks märkis pank, et kui siiski soovitakse teises pensionisambas vabatahtlikkust suurendada, tasuks pikendada pensionisäästude välja võtmise minimaalset perioodi, et inimesed ei hakkaks sääste kohe kasutama ja ei tekiks majanduskasvu heitlikkust.\n\nSamuti soovitas Eesti Pank mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma ning otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba fondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enne pensionisüsteemi põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada soovitava uue süsteemi oodatavaid tulemusi ja anda selgust riigi tulevikus pakutava pensioni suhtelise suuruse, inimestelt oodatava panuse ja süsteemi kulukuse suhtes, teatas Eesti Pank pensionireformi eelnõu kohta saadetud tagasisides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nImbi Paju: teise inimese ja riigi reetmisest\n\n## Põhitekst:\n\nOsalesin oktoobri lõpus toimunud Helsingi raamatumessil soomlaste korraldatud paneelis, kus oli muu hulgas teema see, kuidas Soome ja üldse Euroopa riigid õigusriikidena pärast sõda on arenenud ning kujunenud ja milliste tegevuste ning poliitika kaudu on kujundatud usaldust inimeste vahel ja usku tulevikku.\n\nKõlama jäi, et mida paremini me nüüdsel tülide, silmakirjalikkuse ja psühholoogilise sõja ajastul olukordi ning nähtusi läbi valgustame ning teadvustame, seda paremini taipame märgata seoseid oleviku ja mineviku vahel. Seda kaitstum on tänast päeva ja tulevikku silmas pidades õigusriik ning inimene.\n\nÜks meie paneelist osavõtja – kirjanik, ajaloolane ja endine europarlamentäär Lasse Lehtinen – ütles, et üks riik, mis on suurepäraselt oma minevikku analüüsinud, on Saksamaa, mis peaks kõigile eksistentsiaalselt eeskuju olema.\n\nMa lisasin juurde, et minu arvates teeb ka Eesti väga head tööd oma minevikuga, tuletades meelde, et Lasse Lehtinen on ka Eesti Mäluinstituudi kord aastas koguneva rahvusvahelise töörühma soomepoolne liige.\n\nLasse vaatas mulle otsa ja ütles, kõik on õige, aga midagi on jäänud tegemata, et nii hästi nõukogude taagast välja astunud Eestis valitseb poliitiliselt ning seetõttu psühholoogiliselt selline enesehävitajalik olukord. Vastasin optimistlikult, et jah, aga me jätkame mälutööga.\n\nAga väljaöeldu pani mõtisklema õigusriigi, usalduse ja reetmise, andekspalumise, andestamise, hoolimise ning sõnapidamise teemadel. Kõige selle üle, mis hoiab kultuuriruumi tervist, kus me elame vaimselt ja füüsiliselt tervetena ning riigina, kus meil endal, meie lastel ja lastelastel on hea elada.\n\nAjaloo vari\n\nPüüan seda küsimust nüüd koduses ringis Eestis jätkata. Lootuses, et see tekitab arutelu ja annab sõna asjatundjatele, kes tegelevad oma uurimustöös eksistentsiaalsete teemadega.\n\nMeil on eriti oluline küsida nüüd, mis on riik ja kuidas ning mis väärtustele toetudes me tegutseme ja milline on see ajaloo vari, mis on n-ö tume ning vaid pooleldi läbi töötatud mass. See ajaloo vari, millest on kirjutanud lugematuid teoseid Carl Gustav Jung ja mis 90 protsendi ulatuses juhib inimese käitumist.\n\n[...] mida paremini me nüüdsel tülide, silmakirjalikkuse ja psühholoogilise sõja ajastul olukordi ning nähtusi läbi valgustame ning teadvustame, seda paremini taipame märgata seoseid oleviku ja mineviku vahel.\n\nAjaloolane ja ajaloofilosoof Marek Tamm kirjutas aastaid tagasi, kuidas Eesti ühiskond vapub mineviku painete käes. Selle näide on Lihula monumendi lõputu rajamine, lakkamatu viitamine mõne riigimehe KGB-minevikule, üksteise laimamine ja usaldamatuse õhkkond. Kõik, kes on poliitikasse pürginud, on andnud süümevande, kuid keegi pole midagi kahetsenud. Nii elatakse kollektiivselt pidevas ärevushäires ja sümboolses ohus saada omade poolt reedetud, sest vanad käitumismustrid on töös, seal kus on mis tahes võim.\n\nMinevik ei muutu kunagi ise ajalooks, millele tänapäev ja tulevik toetub, vaid sellel kallal on ametis mitmed inimesed, ennekõike kuus P-d, nagu on täheldanud nimekas ajaloofilosoof Reinhard Koselleck ja millele Marek Tamm on viidanud. Need P-d on pedagoogid, PR-spetsialistid, poeedid, poliitikud, preestrid ja publitsistid.\n\nÜks ajaloo liik on mnemoajalugu, mille eesmärk on näidata, kuidas kujuneb ja teiseneb ühe rahva ajalugu ning mentaliteet. Need P-d on kõik kaasarääkijad. Selle teemaga on sügavalt tegelenud Tartu ülikooli semiootika vanemteadur Andreas Ventsel, kes on vaadelnud oma töös, kuidas narratiivid, hirmutamine, infosõda ja psühholoogilised operatsioonid inimmeele kallal on kujundanud ning kujundavad meie olevikku ja tulevikku.\n\nVene kultuuriajakirjanik ja toimetaja Andrei Arhangelsk, kes on süvenenult uurinud moraali, on kirjutanud, et nõukogude inimene ei kahetse midagi, vaid loob end pidevalt uuesti tänases päevas. Üks vahend selles uuesti loomises on ligimese reetmine, laimamine ja eelarvamuste loomine, sest nende seisukohalt pole teine inimene midagi väärt.\n\nTema sõnade kohaselt identifitseerub Venemaa suurus lääne hävitamisega propaganda abil. KGB esimene reegel oli: loo inimese vastu, keda sa tahad hävitada, eelarvamus, millest tal on raske vabaneda.\n\nArhangelsk tõdeb, et propagandistid ei armasta maailma ja ligimesi, vaid omasuguseid. Ükskõik, kust nad siis tulevad, neile tähendas üldine võrdsus inimeste vahel seda, et nemad ei saa tunda end parematena.\n\nSee on võimalik, sest nõukogude inimese arhetüübi isiklikud eetilised vaistud, kõik põhiväärtused, nagu häbi, südametunnistus, suruti totalitaarses ühiskonnas maha või uinuvasse olekusse, kus nad viibivad tänagi, sest neisse pole vaadatud ega nende devalveerumise mehhanismidega tegeletud.\n\nArhangelski definitsioonid sobivad ka täna Eesti ühiskonda, mis jätkab devalveerivat toimetamist poliitilises retoorikas, mis on muutunud inimeste lootustega manipuleerimises, professionaalses ajakirjanduse hävitamises ja inimeste sissepoole tõmbumises madalaks köögikeeleks. Seetõttu tunnevad inimesed õhus reetmise ohtu.\n\nMeil on eriti oluline küsida nüüd, mis on riik ja kuidas ning mis väärtustele toetudes me tegutseme ja milline on see ajaloo vari, mis on n-ö tume ning vaid pooleldi läbi töötatud mass.\n\nMessilt Tallinna tagasi jõudnud, läbis meediaruumi uudis, et vahepeal on olnud torm ja Lõuna-Eesti on elektrita ning Võrus jäänud majatäis inimesi peavarjuta. Esimesel hetkel tundus, et midagi on tõesti meie arusaamaga riigist ja kodanike heaolust korrast ära. Need, kes peaksid valitsuse tasandil vastutama, soovitavad inimestel osta generaator. Ajakirjandus tegi siiski head tööd ja peaminister käis kohapeal asja silumas ning empaatiat osutamas.\n\nEeskujuks tõsielustaarid ja kriminaalid\n\nNõukogude ajal hoidsid läänelikku moraali elus nõukogude terroris ellu jäänud Eesti Vabariigi aegsed inimesed ja kultuuriinimesed, nagu Uku Masing, Artur Alliksaar, Linnart Mäll, Juhan Viiding, Viivi Luik, Jaan Tooming, Lennart Meri, Jaan Kross ning paljud teised. See käitumine jätkus ka pärast iseseisvumise taastamist, sest mälus oli alles vabadus, mis oli kaotatud ja mida igatseti tagasi. Aga nüüd pakutakse laiadele rahvahulkadele eeskujuks tõsielustaare ja kriminaale.\n\nLäinud nädalalõpul tuli uudis, et kriminaalse taustaga Meelis Lao on esinenud Kohtla-Järve gümnaasiumis, sest tahab oma kogemusi õpilastega jagada. Jääb mulje nagu ta oleks millegi üle järele mõelnud. Mees kannab karistust väljapressimise ja teiselt inimeselt vabaduse võtmise eest, mille eest on karistuseks saanud sadu tunde üldkasulikku tööd.\n\nMa pole Meelis Lao tegemistega varem tutvunud, aga lugesin läbi mõned intervjuud, kus ta ütleb, et Eesti on talle nagu ettevõte. Sellest võib tõlgendada, et äriprojekt. Vaatasin väikest videolõiku Kohtla-Järve gümnaasiumi Facebooki-lehelt, kus ta räägib ja millest sünnib ettekujutus, et 90. aastatel tegutsesid noored kuritegelikes rühmitustes eesmärgiga luua majanduslikku heaolu.\n\nMa ei tunne ühtegi kurjategijat, ma tunnen inimesi, kes läksid vastloodud eesti humanitaarinstituuti õppima, sest seal polnud punaseid õppeaineid ja puhusid uued tuuled. Tõde võib olla nii erinev.\n\nElu võib olla suur seiklus, kus inimesed teevad vigu ja eksivad. Inimesel on õigus ka andestusele, aga siis peab andeks ka paluma. Meelis Lao peaks ütlema: \"Kallid lapsed, noored ja Eesti rahvas! Ma palun sügavalt andeks, et rikkusin reeglit, et sa ei tohi tappa. Mul on häbi. Ma olen teinud endaga tööd, käinud teraapias, kirikus pihtimas ... Ma olen tegelenud sügava sisevaatlusega ja palun andeks\".\n\nVõib-olla see on olnudki ta eesmärk, lihtsalt artikli autorid ei tõsta seda seika esikohale, sest selline asi nagu andeks palumine pole olnud kombeks. See on totalitaarse eneseteadvusega inimese jaoks pigem nõrkuse märk.\n\nNõukogude ajal hoidsid läänelikku moraali elus nõukogude terroris ellu jäänud Eesti Vabariigi aegsed inimesed ja kultuuriinimesed, [...] aga nüüd pakutakse laiadele rahvahulkadele eeskujuks tõsielustaare ja kriminaale.\n\nTavaliselt on lääne väärtusmaailmas nii, et kui inimene teeb läbi sümboolse uuestisünni, siis ta palub andeks. See mõiste ja loogika on sinna juurdunud aastasadade jooksul humaanse filosoofia ning väärtusõpetuste kaudu. Selleks ei pea olema kristlane, vaid see arusaam on iseenesestmõistetavusega inimeses, õigusteadvuses. Muidugi pole mustvalget ideaalset maailma olemas, aga on komberuum, kus südametunnistus tegutseb.\n\nHirm ja valed\n\nMeil lõhkus pool sajandit seda loogikat, unistusi, usku ja kodanikuühiskonda materialistlik nõukogude režiim, mis tugineski hirmule ning valele manipulatsioonile.\n\nKoolidesse saadeti rääkima sõjaveteranid, kes olid ajanud meie esivanemaid loomavagunitesse ja teinud palju muud kurja. Keegi neist ei palunud andeks ja represseeritud, kes ellu jäid, olid andnud allkirja, et nad vaikivad sellest, mis nendega juhtus. Lisaks löödi neile passi tempel, mis kinnistas rahvavaenlase staatuse pikaks ajaks.\n\nInimhingede spetsialistideks kutsuti KGB-lasi, mitte psühholooge ja terapeute. Kui inimene sattus psühhiaatriahaiglasse, sulgusid tema ees ülikooliuksed, ta ei saanud autojuhilube ja üldse oli ta üks kahtlane tüüp, sest nõukogude inimene pidi kogu aeg olema positiivne.\n\nKui lugeda Rahvusraamatukogu e-arhiivi DIGAR kaudu alates 1940. aastast ilmunud ajakirja Nõukogude Kool, mis mõneaastase katkestusega jätkas pärast sõda ilmumist. siis naeruvääristatakse seal humanistliku komberuumi käitumisnorme. Seal ei tohi teine inimene teisele andeks anda, sest andeks saab anda vaid kommunistlik partei.\n\nInimene, kes on kinni võetud, oli süüdi, sest nõukogude õigus, mis toetus Nõukogude Liidu peaprokurör A. J. Võshinski doktriinile, ei eksinud kunagi. 10 käsku keerati pea peale.\n\nKurjus, reetmine ja valetamine on lähiajaloo osa, mis hämardas arusaama heast ning halvast, millest on nii palju rääkinud Vene kultuuriuurija Andrei Arhangelsk.\n\nKui Eesti iseseisvus, andsid kõik, kes tahtsid riigivõimu juurde, süümevande. Et neil pole mingit seost endise kuritegeliku võimuga. Et need, kes pürgivad juhtima riiki, ei ole tegutsenud inimsuse vastu, ei ole töötanud KGB-s, pole kirjutanud alla süütute inimeste surmanuhtlustele, pole moonutanud ega väänanud tõde ...\n\nSüümevandele vaatamata pole riigiametnikud, või lihtsalt endised inimeste riiklikus represseerimistes osalenud, kes tegutsesid ühel või teisel moel KGB alluvuses, palunud andeks 1980. aasta venestumisvastase 40 kirja autoritelt manipulatsioonide, hirmutamise ja nende identiteedi lõhkumise katsete pärast. Nad lihtsalt muundusid kõik vastavalt vajadusele ümber ja võivad jälle muutuda, kui vaja. Lagle Parek räägib temast tehtud dokumentaalfilmis, et taasiseseisvumisaja siseministrina andestas ta kõigile neile, kellest eelpool juttu.\n\nAndestamine oli ilus tegu, aga andestuse palumine, kahetsemine, et vana vari saaks hajuda?!\n\nReetmise mentaliteet\n\nKoolidesse saadeti rääkima sõjaveteranid, kes olid ajanud meie esivanemaid loomavagunitesse ja teinud palju muud kurja. Keegi neist ei palunud andeks.\n\nSiit viibki tee riigisaladuste endise hoidja juurde, kellest sai riigireetur Herman Simmi, kes soovib juba aastaid vabadusse. Mida soovitab nüüd ka vangla ja prokurör. Aga ta pole kordagi kahetsenud. Seda ei osata temalt ka oodata, sest ühiskonnas puudub selline komberuum.\n\nMis juhtuks, kui mees paluks vabandust, öeldes, et \"vabandage Eesti rahvas, et ma teid pika aja vältel reetsin, ma ei tea isegi, mida ma tegin\". Kui ta ütleks: \"Piir hea ja halva vahel oli ja on tänagi olematu, aga mul on olnud aega järele mõelda.\n\nOlen rääkinud psühholoogiga, töötanud läbi oma kurja lapsepõlve, oma vanemate saatuse, kes pidid ka Stalini süsteemi kurjusega kohanema, aga nüüd ma saan aru, kes ma olen ja kuidas ma selliseks olen kujunenud, mida ma olen teinud\".\n\nSelline kahetsemine vabastaks koormast tema lapse, sugulased ja tema enda ning kogu riigi ja talle kui inimesele oleks võimalik kaasa tunda, isegi kui ta istuks oma karistusaja lõpuni.\n\nEdward Lucas on kirjutanud raamatu \"Pettus\" (Deception), kus Herman Simmile on pühendatud terve lehekülg ja kust tuleb välja, et ta on spioneerinud ka Saksamaa heaks, kui kantsler oli Putini hea sõber Gerhard Schröder.\n\nLucas räägib intervjuus, et Saksamaa palus 2008. aastal liidukantsler Merkeli ajal Eestilt vabandust, aga peab spioneerimist Eesti kaudu Saksamaa jõhkraks teoks. Herman Simm aga räägib Lucasele, et vaatab Tallinna Televisiooni ja kõiges on süüdi vabamüürlased ning homod. Lucas imestab, kuidas on võimalik, et kõrgema astme Eesti riigiametniku teadvus liigub nii madalates sfäärides.\n\nSellest, kuidas see reetmise mentaliteet ja moraali allakäik hakkas kujunema, annab hea ülevaate kirjanik ning Eesti esimese vabariigi (1918–40) aegse riigitegelase, EV õiguskantsleri sekretäri Voldemar Õun oma romaanis \"Uus Evangeelium\", mis ilmus uuesti selle aasta suvel.\n\nReetja ja petja arhetüüp, kellel on kadunud igasugune moraal ning kes demoraliseerib kõiki, kellega ta on kokku puutunud, kasutades inimesi enese heaolu huvides ja võimu nimel ära, see tuleb hästi esile Ilmar Taska romaanis \"Pobeda 1946\".\n\nKirjanik August Gailit kirjutab oma põgenemise romaanis \"Üle rahutu vee\": \"Olles aastasadasid tundnud oma turjal paruni piitsa ja venelasest sandarmi rautatud kontsa, on pidanud seda oma isiku lahutamatuks osaks. Ja seepärast lähebki ta oma iseseisvusest tagasi võõra võimu alla, ise kisendades, et see ongi kõige täielikum vabadus ja tööinimese paradiis. Sest sellistele inimestele on võõra võim ikka talutavam kui oma seadus ja oma valitsemine.\" (lk 239)\n\n2009. aastal mõistis kohus riigisaladuse hoidja Simmi süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele. Kaitsepolitsei uurimise andmetel edastas Simm Vene luurele ligi 13 aasta jooksul tuhandeid salastatud dokumente. Tegu on tohutu mahu potentsiaalse vaenlase kätte sattunud infoga, mida võidi ja võidakse sama tohutus mahus Eesti riigi vastu ära kasutada.\n\nAlbert Speer\n\nEestil puudub Albert Speeri eeskuju, kes Berliinis Spandau vanglas veedetud 20 aasta jooksul luges rohkem kui 5000 raamatut ja tegi oma mineviku, vanglasoleku ning mõtete kohta üleskirjutusi. Kirjutusmasinal puhtaks kirjutatuna sündis neist 3000-leheküljeline ajalooallikas.\n\nTa kirjutas tuhandeid kirju, tegi joonistusi, et olla nende abil ühenduses oma kuue lapsega. Ehitas pedantse täpsusega kavandatud aia, kus oli sadu eri liiki lilli, põõsaid, viljapuid, ja köögivilju. Ringeldes vangla 270 meetri pikkuses hoovis, kõndis ta 31 936 kilomeetrit. Vanglas jõudis ta ära kuulata peaaegu kogu maailma klassikalise muusika.\n\nVabanedes avaldas ta 1969. ja 1975. aasta vahel oma \"Mälestused\" ja vanglapäevikud, mis said maailmas ennekuulmatu menu osaliseks ning mille tulud ta kinkis juudi organisatsioonidele, paludes neilt oma kuriteo eest inimsuse vastu andeks.\n\nTänu sellele, et ta tuli oma süütundega avalikkuse ette, sai Albert Speerist nats, kes palus andeks. Ta otsis endast tõde endast ja oma osavõtmisest kolmanda riigi kuritegudes inimsuse vastu. Ta ei jätnud mitte kunagi ära kasutamata võimalust, et hoiatada inimesi võimuahnusest sündinud pimeduse eest.\n\nMuidugi on ka Speeri tegevust kritiseeritud ja ka tema kuritegu oli liiga suur, et see täielikult kustutada, aga kristliku kultuuri pärandit kandes tegi ta oma südametunnistusega tööd ja võttis vastutuse inimkonna ja ka oma laste ees. Traumauurijad teavad, et nii ohvrite kui tegijate lapsed kannavad sama taaka.\n\nOhtlikum on see siis, kui tegijate lapsed hakkavad oma vanemate kuritegusid idealiseerima ja käituvad võimu kasutades sarnaselt oma vanematele, nähes ligimestes vaenlast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjanik ja ajaloolane Imbi Paju kirjutab usalduse ja reetmise, andekspalumise ning andestamise teemadel. Elu võib olla suur seiklus, kus inimesed teevad vigu ja eksivad. Inimesel on õigus ka andestusele, aga siis peab andeks ka paluma, leiab ta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi hakkab saatma ISIS-e liikmeid kodumaale tagasi esmaspäeval\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nüüd ütleme teile, et saadame nad teile tagasi. Me alustame seda esmaspäeval,\" ütles Süleyman Soylu viitega IS-i liikmetele.\n\nTürgi valitsus rõhutas mõni päev varem, et nad saadetakse tagasi hoolimata sellest, kas nende kodumaa võttis kahtlusalustelt kodakondsuse või mitte.\n\nSel nädalal ütles Soylu, et Türgis hoitakse kinni ligi 1200 ISIS-e välisvõitlejat. Lisaks tabas ta hiljutises Kirde-Süüria sõjaoperatsioonis veel 287 ISIS-e kahtlusalust, lisas minister.\n\nTürgi on kritiseerinud Lääneriike ISIS-ega liitunud kodanike tagasivõtmisest keeldumise ning nendelt kodakondsuse võtmise eest.\n\nPole teada, kas Türgil on võimalik saata tagasi oma kodakondsuse kaotanud võitlejad.\n\nKuigi New Yorgi 1961. aasta konventsiooni järgi on inimeste riigituks tegemine ebaseaduslik, pole Suurbritannia ja Prantsusmaa seda ratifitseerinud.\n\nSuurbritannia on võtnud kodakondsuse enam kui sajalt inimeselt, keda kahtlustatakse džihadistide rühmitustega liitumises välismaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi hakkab saatma terroriorganisatsiooni ISIS liikmeid tagasi kodumaale esmaspäeval, ütles siseminister reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Kalevist lahkunud Kyle Riddley liitus Kadrina Karudega\n\n## Põhitekst:\n\nRiddley lahkus Tallinna Kalevist kaks päeva tagasi, kui tema asemele toodi hooaja alguses Tartu Ülikooli tugevdanud Martynas Mažeika, vahendab Korvpall24.ee.\n\n23-aastane ameeriklane jõudis Eesti-Läti korvpalliliigas Tallinna Kalev/TLÜ eest kaasa teha viies mängus. Riddley viibis väljakul keskmiselt 21 minutit, viskas 8,6 punkti, võttis 2,6 lauapalli ning jagas 1,4 tulemuslikku söötu.\n\nDebüüdi teeb 190 cm pikkune tagamängija juba täna õhtul, kui nelja mängu järel võiduta olev Kadrina Karud kohtub koduväljakul Tartu Kalev/Estikoga (1-3).\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpalli esiliigas palliv Kadrina Karud tõi meeskonda Tallinna Kalev/TLÜs hooaega alustanud tagamängija Kyle Riddley, avaldas Virumaa Teataja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKindlustusseltsid andsid pensionireformi eelnõule hävitava hinnangu\n\n## Põhitekst:\n\nLiidu juhatuse esimees Mart Jesse kirjutas rahandusministeeriumile saadetud arvamuses pensionireformi eelnõu kohta, et ettevalmistatud eelnõu on otseses vastuolus põhiseadusega, muudatuste ettevalmistamisega on rikutud hea õigusloome kõige elementaarsemaid sätteid ning muudatuse tulemusel saaks kogumispensioni süsteemist arusaamatu eesmärgiga muu finantsteenus.\n\nSeaduseelnõust ega seletuskirjast ei ilmne Jesse sõnul probleemid, mida eelnõuga soovitakse lahendada, eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ega ka see, kuidas kavatsetakse rahvastiku vananemise juures pensionisüsteemi kestlikkus tagada.\n\n\"Meile teadaolevalt põhineb muudatus mitte analüüsil, vaid poliitilisel fraseoloogial ja koalitsioonilepingul. Levitatava ideoloogia kohaselt on inimene ratsionaalne, ta tuleb raha pensionipõlve planeerimise ja selle tarbeks raha investeerimisega toime iseseisvalt ning ei vaja riigi poolt pealesunnitud lisamehhanisme,\" sõnas Jesse.\n\nKindlustusseltside liidu teatel ei toeta sellist lähenemist ei rahvusvahelised uuringud ega ka rahandusministeeriumi tehtud uuringud, pigem vastupidi. Demograafilised protsessid toovad koosmõjus kohustusliku säästmise kaotamisega kaasa tulevikus väiksemad pensionid, maksukoormuse tõusu ning riigi ja rahva rahalised raskused.\n\n\"Käesoleval juhul planeerib rahandusministeerium kui riigi rahanduse, sealhulgas pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse eest vastutav ministeerium maksta sotsiaalmaksu arvelt pensionite maksmiseks kogutud vahendid välja tööeas inimestele, võimaldades otseselt mitteeesmärgipärast maksuraha kasutamist ja vahendite väljaviimist pensionikindlustuse süsteemist,\" ütles Jesse. \"Antud muudatus kätkeb kõigele lisaks ka ebavõrdset kohtlemist inimestega, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud.\"\n\nKogu sambasse kogunenud raha ei tohiks välja maksta\n\nSeetõttu soovitab liit rahandusministeeriumil loobuda plaanist maksta pensionikogujale välja kogu kogunenud raha, vaid ainult see osa, mille inimene on ise maksnud.\n\n\"/.../ Oleks õige ja õiglane käituda nii, et inimene saab kogumispensionist loobudes tagasi enda sissemakstud osa (1/3) ja riik maksude arvelt panustatud osa (2/3). Loobumise järel käsitletaks pensionikogujat riiklikus pensionisüsteemis nii, nagu ta ei oleks süsteemiga kunagi liitunud,\" tegi Jesse ettepaneku.\n\nKui aga rahandusministeerium kavatseb eelnõu vaid väheste muudatustega riigikogule esitada, soovitas liit kaotada seaduse nimest termin \"pension\" ja nimetada uus seadus kogumisseaduseks, et see oma sisule vastaks.\n\nLiit pole rahul ka plaaniga seada piirang, et raha teisest sambast välja võtnud inimene ei saa enne kümmet aastat uuesti sambaga liituda, sest see pole nende sõnul millegagi põhjendatud ega ka õigustatud. Samuti ei selgu Jesse sõnul eelnõust, miks ei võimaldata teisest sambast osaliste väljamaksete tegemist.\n\nEelnõuga kavatsetakse lubada enne 1. juulit 2020 eluaegsena sõlmitud pensionilepingu kindlustusvõtjal see leping üles öelda. Liit leiab, et sõltuvalt seda võimalust kasutavate inimeste arvust võib see tingida olukorra, kus kindlustaja peab loobuma teenuste osutamisest, sest ei suuda lepinguga võetud kohustusi muutunud olukorras täita.\n\n\"Rahvusvaheline praktika on, et eluaegseid annuiteete, millest tehakse väljamakseid, ei ole lubatud üles öelda,\" märkis Jesse.\n\nEsialgsel hinnangul on plaanitavad muudatused tema sõnul vastuolus põhiseadusega, kuid põhjalikuma analüüsi tegemiseks pole piisavalt aega, sest aega arvamuse esitamiseks on kõigest nädal. Ka on kavandatav pensionireform vastuolus Euroopa Liidu regulatsioonidega. Arusaamatuks jääb ka see, milles väljendub selle reformi puhul avalik huvi.\n\n\"Avalikes huvides ei saa olla tagantjärele kohustusliku lepingu tingimuste tagasiulatuv muutmine ja eraõiguslike isikute vahel sõlmitud lepingute sidususse sekkumine,\" teatas Jesse.\n\nLiit tegi veel hulga kriitilisi tähelepanekuid eelnõu nüansside suhtes ning ütles kokkuvõtteks, et probleeme ja küsitavusi on selles küllaga ning enne eelnõu riigikogule edastamist tuleks vajakajäämised kõrvaldada ning analüüsida, kas eelnõu vastab põhiseadusele ja EL-i õigusaktidele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pensionireform ei põhine analüüsil, vaid koalitsioonilepingul ning toob tulevikus koosmõjus demograafiliste protsessidega kaasa väiksemad pensionid, maksukoormuse tõusu ning riigi ja rahva rahalised raskused, teatas Eesti Kindlustusseltside Liit. Samuti on reform nende hinnangul vastuolus põhiseadusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla korvialust tuleb tugevdama mullu Suti koduklubis säranud inglane\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Christopher Tawiah on 208 cm pikkune Inglismaal sündinud keskmängija, kes profikarjääri alustas 2016/17 hooajal Tšehhi liigas. Eelmisel hooajal pallis Tawiah eestlastele nüüd Saimon Suti koduklubina hästi tuttavas Austria meeskonnas Oberwart Gunners, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKokku 44 kohtumisega sai tsenter Austria kõrgliigas kirja keskmiselt 24,9 minutit, 11,8 punkti, 9,8 lauapalli ja 1,5 resultatiivset söötu. Visketabavus väljakult oli inglasel 60,5% ja vabaviskejoonelt 73,1%.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskond teatas reedel, et meeskonnast on lahkunud kuu aega neid aidanud Dominique Elliott ning juba pühapäeval jookseb väljakule tiimi uus täiendus Chris Tawiah.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Jean Renoiri kultusfilm \"Mängureeglid\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nJean Renoiri mustvalge draama kuulub filmide hulka, ilma millele viitamata ei pääse ükski filmiajalugu käsitlev õpik, raamat ega film. Tänapäeval võib filmi vaadata kui musta komöödiat, kuid tegemist on siiski briljantse põiminguna nii farsist, komöödiast, satiirist kui ka tragöödiast.\n\nPärast seda, kui pikamaalendur André Jurieux (Roland Toutain) on ületanud Atlandi ookeani rekordilise ajaga, teatab ta raadioeetris pettunult, et oli pühendanud lennu kellelegi, kes teda isegi lennujaama pole tervitama tulnud. Selleks \"kellegiks\" on mehe südamedaam Christine (Nora Gregor), kes on abielus Robert de la Cheyniest'ga (Marcel Dalio), kes kollektsioneerib mehaanilisi linde.\n\nAndré sõber Octave, keda kehastab veenvalt Renoir ise, on midagi vahekohtuniku sarnast ja veenab Robertit, et too kutsuks André'i oma maavaldustesse jahile, kus saaks suhted selgeks klattida. Robert omakorda loodab jahil olles kohtuda oma endise armukese Genevieve'iga (Mila Parély). Kõrgseltskonna \"mängude\" kõrval klaaritakse armusuhteid ka teenijate hulgas, kes isandate seltskonnas tunnevad ennast üsna võrdväärselt. Suhete segapundar päädib lõpuks André tahtmatu tulistamise ja mehe ootamatu hukuga…\n\nJean Renoiri (1894-1979) karjäär ulatub läbi kinoajaloo olulisemate liikumiste, läbides erinevaid žanreid ekspressionismist neorealismini. Tema tuntumateks töödeks saab aga pidada siiski kodumaal, 1930. aastatel heli tulekuga valminud filme \"Suur illusioon\" (1937), \"Metslane\" (1938) ja \"Mängureeglid\" (1939), mida kõiki peetakse täna kinokunsti meistriteosteks.\n\nOlnud saanud kodumaal tuntud lavastajaks, kukkus \"Mängureeglid\" kinolevis siiski läbi ja sõja alguses keelati see sootuks, kuna olevat kujutanud ohtu moraalile. Tänu André Bazinile ja tema kolleegidele kinoajakirjast Cahiers du Cinéma's tõsteti Renoir'i unustatud film taas tähelepanu alla ning selle taastatud versiooni esilinastusest 1959. aasta Veneetsia filmifestivalil sündis üks aasta olulisemaid filmisündmusi.\n\nFilm \"Mängureeglid\" on ETV2 eetris 8. novembril kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "8. novembril jõuab ETV2 eetrisse Prantsuse režissööri Jean Renoiri 1939. aasta linateos \"Mängureeglid\" (\"La regle du jeu\"), kus mängivad teiste seas Nora Gregor, Paulette Dubost ja Marcel Dalio.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAastalõputurniir toob Kalevi spordihalli taas tuhandeid jalgpallisõpru\n\n## Põhitekst:\n\nKahe nädala jooksul käib tavapäraselt väljakul üle 4000 mängija, nende seas nii poisid, tüdrukud, fännid, harrastajad kui ka tipud. Pikal turniiril on tavapäraselt kaks puhkepäeva, 24. ja 25. detsember.\n\nVõrreldes varasemate aastatega on muutunud Premium liiga turniiri süsteem: kui varasemalt mängiti kahel päeval liigasüsteemis ja võitja selgus punktide alusel, siis nüüd ühel päeval kahes viieliikmelises alagrupis, millele järgnevad poolfinaalid ja finaal.\n\nVõistluste toimumiseks paigaldab jalgpalliliit Kalevi spordihalli põrandale spetsiaalselt turniiriks mõeldud kunstmurukatte, mis loob hallis välitingimustes mängitavale jalgpallile võimalikult sarnased tingimused. Seetõttu nimetatakse võistlust minijalgpalliks.\n\nAjakava:\n\nEsmaspäev, 16. detsember\n\n8.00 - 15.00 U-17 Eliitliiga Esiliiga turniir\n\n15.00 - 22.00 U-19 Eliitliiga turniir\n\nTeisipäev, 17. detsember\n\n8.00 - 15.00 Maakoolide turniir\n\n15.00 - 22.30 Rahvaliiga A-tasandi turniir\n\nKolmapäev, 18. detsember\n\n8.00 - 15.00 U-17 Eliitliiga II turniir\n\n15.00 - 22.30 IV liiga turniir\n\nNeljapäev, 19. detsember\n\n8.00 - 15.00 U-16 vanuseklassi turniir\n\n15.00 - 22.30 III liiga 3. turniir\n\nReede, 20. detsember\n\n8.00 - 15.00 U-15 vanuseklassi turiir\n\n15.00 - 22.30 III liiga 2. turniir\n\nLaupäev, 21. detsember\n\n8.00 - 11:00 Tüdrukute U-17 vanuseklassi turniir\n\n11:00 - 15.00 Seenioride turniir\n\n15.00 - 22.00 Fännide turniir\n\nPühapäev, 22. detsember\n\n8.00 - 15.00 U-14 vanuseklassi turiir\n\n15.00 - 22.30 III liiga 1. turniir\n\nEsmaspäev, 23. detsember\n\n8.00 - 15.00 Tüdrukute U-13 vanuseklassi\n\n15.00 - 22.30 II liiga 2. turniir\n\nNeljapäev, 26. detsember\n\n8.00 - 15.00 Tüdrukute U-15 vanuseklassi\n\n15.00 - 22.30 II liiga 1. turniir\n\nReede, 27. detsember\n\n8.00 - 15.00 U-13 vanuseklassi turniir\n\n15.00 - 22.30 Esiliiga B turniir\n\nLaupäev, 28. detsember\n\n08.00 - 15.00 Naiste Esi- ja II liiga\n\n15.00 - 22.30 Esiliiga turniir\n\nPühapäev, 29. detsember\n\n8.00 - 14.00 Naiste Meistriliiga turniir\n\n14.00 - 15.00 EJL mängud\n\n15.00 - 22.30 Premium liiga\n\nEsmaspäev, 30. detsember\n\n08.00 - 15.00 U-12 vanuseklassi turniir\n\n15.00 - 22.30 Rahvaliiga B-tasandi turniir\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavune jalgpalli aastalõputurniir toimub Kalevi spordihallis 16.–30. detsembrini. Premium liiga meeskonnad tulevad uue formaadiga turniiril väljakule pühapäeval, 29. detsembril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHelmed: Järviku tagasikutsumine ei tule kõne allagi\n\n## Põhitekst:\n\nMeediale reedel kättesaamatuks jäänud Mart Helme tegi videopöördumise EKRE portaalis Uued Uudised, kus ütles, et tegu on opositsiooni, peavoolumeedia ja prokuratuuri ühise infooperatsiooniga Mart Järviku ja EKRE vastu.\n\n\"Me näeme täiesti selgelt koordineeritud infooperatsiooni ja rünnakut maaeluminister Mart Järviku vastu, mille põhjused on väga selged. Esiteks on põhjus selles, et Mart Järvik on alustanud väga tõsist tööd oma valdkonnas ja võtnud käsile toiduohutuse tagamise üle kogu välja,\" sõnas Helme.\n\n\"See on kahtlemata ärritanud oma tööga mitte toime tulnud veterinaar- ja toiduametit, kus on harjutud elama mugavustsoonis. Kus on harjutud oma suva järgi ette võtma neile meeldivaid või mittemeeldivaid ettevõtteid. Ja nüüd, kus minister on sekkunud ja nõudnud toiduohutust üle kogu välja, on see mugavustsoonis elama harjunud ametnikke tõsiselt ärritanud,\" sõnas Helme.\n\nEKRE esimees lisas, et seda sama võib öelda ka PRIA kohta, kus maaeluminister on alustanud ameti tegevuse kontrollimist.\n\n\"Teine asja pool on see, et me näeme praegu võitlust elu ja surma peale ka poliitilisel mänguväljal. Ehk opositsiooni langenud Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond on valmis kasutama mistahes alatuid, laimavaid, sildistavaid ja muid võtteid, et praegust koalitsiooni kahjustada. Ja eriti kahjustada EKRE-t, kuna meie oleme selles koalitsioonis see jõud, mis asju liikuma paneb ja muudatusi ellu tahab kutsuda.\"\n\nKriitikat said ka meedia ja prokuratuur\n\nHelme sõnul ei ole poliitilise opositsiooni alatusel põhja, kuid kriitikat jagus tal ka ajakirjandusele ja prokuratuurile.\n\n\"Me näeme, kuidas kahetsusväärselt on sellesse infooperatsiooni kaasatud nii meie peavoolu meedia, teiste hulgas Eesti Rahvusringhääling, mis on selgelt valinud poole. Me näeme, kuidas sellesse on kaasatud prokuratuur, kes ühtedel puhkudel lõpetab ja teistel puhkudel algatab kriminaalasju ja teeb seda väga selgelt läbinähtavatel poliitilistel motiividel.\"\n\nHelme väitel näitab infooperatsiooni koordineeritust asjaolu, et see võeti ette ajal, mil maaeluminister Järvik viibib Hiinas ega saa rünnakutele adekvaatselt reageerida\n\n\"See ongi kokkuvõte tormist veeklaasis, mis on puhkenud ja mida püütakse viia selleni, et me peaksime oma ministri tagasi kutsuma. Ma ütlen erakonna juhina: me ei kutsu oma ministrit tagasi! Kui ministril on nõunikke, kes on teinud midagi, mis ei ole nende staatusega kooskõlas, siis see on eraldi teema. Aga meie minister teeb head tööd ja meil ei ole talle mitte mingeid etteheiteid! sõnas Mart Helme.\n\nMartin Helme sarnased jutupunktid\n\n\"Kui tema nõunikud on andnud talle halba nõu, siis tuleb läbi arutada nende nõunike sobivus, kuid ministrit see ei kõiguta,\" kirjutas Martin Helme sotsiaalmeedias.\n\nHelme hinnangul toimub Järvikuga seoses praegu koordineeritud ja ette valmistatud infooperatsioon järgmise EKRE ministri tasalülitamiseks. \"Järviku-vastane rünnnak toimub ajal, mil ta ise on Hiinas ega saa adekvaatselt reageerida õhku visatud süüdistustele. Kohe, kui ta tagasi tuleb, saab ta anda oma selgitused nii erakonnale kui avalikkusele.\"\n\nHelme sõnul teeb Järvik oma tööd hästi, nõudes infot, tegevust ja vastutust tema alluvuses olnud ametitelt. \"Ta on sisuliselt ja jõuliselt võtnud ette toiduohutuse tagamise Eestis. Ta on nõudnud, et ametid ei tegeleks kodumaist ettevõtlust tappes suvaõiguse kohandamisega näidishukkamiste läbiviimiseks, et varjata oma varasemat tegevusetust ja ebakompetentsust.\"\n\n\"Meie seisame oma ministri taga reservatsioonideta. Järviku tagandamine või tagasi kutsumine ei tule kõne allagi.\"\n\nPõhja ringkonnaprokuratuur alustas kolmapäeval kriminaalmenetlust toimingupiirangu rikkumise paragrahvi alusel maaeluministeeriumi haldusalas toimuva asjus. Uurimine puudutab minister Mart Järviku nõunikku Urmas Arumäed, ent kahtlustust pole kellelegi esitatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE esimees Mart Helme ja aseesimees Martin Helme kinnitasid, et erakond seisab nõuniku tõttu skandaali sattunud maaeluminister Mart Järviku taga ning tema tagandamine ega tagasikutsumine ei tule kõne allagi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKohalik lemmikloomapood tõsteti Viimsi keskusest välja, asemele tuli Linnamäele kuuluv PetCity\n\n## Põhitekst:\n\nMõni aeg tagasi pakkis lemmikloomapood Urr ja Nurr end Viimsi keskuses kokku. Poemüüjad selgitasid klientidele enne väljakolimist, et selles keskuses tegutsevad Margus Linnamäe ärid, mistõttu neile tehti selgeks, et nemad sinna ei kuulu. Möödunud nädalal oligi juba PetCity silt kaubanduskeskuse hoone küljes väljas ning reedel toimus kaupluse pidulik avamine.\n\nLinnamäele kuuluvatest äridest rendivad Viimsi keskuses ruume Apollo raamatupood, Apotheka apteek, Biomarketi mahepood ja nüüd ka PetCity lemmikloomapood.\n\nERR kirjutas just reedel Margus Linnamäe äridest, mis kaubanduskeskustes endale üha enam ruumi teevad, nii et linlasel on tema äridega pea võimatu mitte kokku puutuda.\n\nPood: olime kenasti kasumis\n\nUrr ja Nurr kauplusi pidava OÜ Orhidaalia juhataja Ave Lauren-Kriisa sõnul lõpetas kaubanduskeskus nendega lepingu omal initsiatiivil ja ennetähtaegselt, kuigi pretensioone neile polnud.\n\nUrr ja Nurr tegutses Viimsi keskuses selle avamisest saati 2015. aasta augustis ning Lauren-Kriisa sõnul neil seal probleeme polnud. Leping oli sõlmitud viieks aastaks, seega jäi pisut alla aasta puudu.\n\n\"Meil läks kenasti. Meil on ettevõte kenasti kasumis ja üle Eesti kümme poodi, ettevõte on juba kümme aastat vana. Oleme ise Viimsi ettevõte, Viimsi kohalikud elanikud,\" iseloomustas Lauren-Kriisa pereettevõtet ERR-ile. \"Leping nägi ette, et seda on võimalik lõpetada ja nemad ennetähtaegsalt seda ka tegid.\"\n\n\"Nemad\" on Viimsi keskuse omanikfirma. Kaubanduskeskus kuulub NG Investeeringutele - sama ettevõte, mis omab ka Tallinna ja Tartu Kaubamaja, ABC Kinga, Selverit, Livikot, Balbiinot, KIA Motorsit, Viking Motorsit jpt. Ettevõtte omanikud on Andres Järving, Jüri Käo ja Enn Kunila.\n\nLepingu ennetähtaegse ülesütlemise kirja saatis loomapoele NG Investeeringute kinnisvarainvesteeringute juht Peeter Kütt.\n\n\"Põhjendati seda lihtsalt nii, et vahel tuleb teha raskeid otsuseid. Tunnistasid, et partnerina olime igati korrektne ja edaspidi kindlasti näevad võimalust meiega koostööd jätkata, aga antud juhul on otsus selline,\" sedastas Lauren-Kriisa.\n\nSisulist põhjendust, miks Urr ja Nurr enam Viimsi keskuses edasi tegutseda ei saa, ülesütlevast kirjast aga ei selgunudki. Lauren-Kriisa lisab, et temale ei põhjendatud olukorda ka PetCity sooviga asemele kolida, seega infot, nagu soovinuks Linnamäe ettevõte nende asemele kolida, tal pole.\n\n\"Kolmanda poole huve ma ei saa kinnitada,\" ütles Lauren-Kriisa.\n\nKeskus: muutused on tavapärased\n\nPeeter Kütt ei tahtnud esialgu nõustuda, et nad lepingu ühepoolselt üles ütlesid.\n\n\"Pooled leppisid kokku,\" teatas ta.\n\nInfo peale, et see ei olnud siiski poepidaja soov ning initsiatiiv tuli neilt, vastas Kütt: \"Meie keskus pidevalt uueneb ja sellised muutused on täiesti tavapärased. On loomulik, et muudatused toimuvad aeg-ajalt.\"\n\nVaatamata sellele, et Küti sõnul on rentnike vahetumine tavapärane, ei meenu kohalikele, et keskuses mingeid poodide vahetumisi toimunud oleks. Lahkunud on vaid Eesti Posti esindus, mis asub nüüd Viimsi Äritares, kuhu kolis ka Urr ja Nurr.\n\nSeda, et Urr ja Nurr lemmikloomapood sunniti Viimsi keskusest lahkuma mõne Linnamäe ettevõtte nõudel, Kütt ei kinnita.\n\n\"Praegusel juhul pole küll põhjust otsida, et kellegi huvides see oleks tehtud. Võin kinnitada, et midagi sellist siin taga kindlasti ei olnud, täiesti tavapärane keskuse uuenemine,\" ütles Kütt.\n\nKa Pet City OÜ tegevjuht Hendrik Tibar kinnitas ERR-ile, et nemad Urr ja Nurri lahkumist nõudnud ei ole.\n\n\"Miks Urr ja Nurr kauplus Viimsi keskusest lahkus, pole meile teada. Kui\nViimsi keskus meie poole pöördus ja pakkus PetCityle kaupluse avamise\nvõimalust, olime seda meelsasti nõus tegema. Keskuse üünike koosseisu osas\nteevad otsuseid ikka keskused ise ning meie seal nõuda midagi ei saa,\" kommenteeris Tibar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimsi keskuses avas reedel uksed Margus Linnamäele kuuluv lemmikloomapood PetCity. Uuele poele pidi ruumi tegema keskuses selle avamisest saati tegutsenud Urr ja Nurr, mille omanikuga lõpetas keskus lepingu ennetähtaegselt, ehkki võlgnevusi poepidajatel ei olnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik plaanib põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamiseks 650 000 eurot kulutada\n\n## Põhitekst:\n\nJustiitsministeerium kavatseb tähistada 2020. aastat põhiseaduse aastana ning erilist tähelepanu pöörata inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning noorte põhiseaduse rollist teavitamisele.\n\n\"Põhiseaduse üle aegade tähtsus väärib esinduslikku meelespidamist ning üldisemat teadvustamist,\" seisab memorandumis, mille justiitsminister Raivo Aeg esitas valitsuskabineti neljapäevasele nõupidamisele.\n\nPõhiseaduse aasta tähistamiseks taotleb justiitsministeerium valitsuse reserfondist 650 180 eurot. Selle raha eest on plaanis järgmisel aastal suuremahuline ja regulaarne teavitus: iganädalased teavitavad videoklipid ERR-is ja sotsiaalmeedias, temaatilised suursündmused nagu Arvamusfestival ja toetavad sõnumid riiklikel tähtpäevadel edastavates kõnedes.\n\nLisaks ka tugi üldhariduskoolidele, näiteks põhiseaduse lauamängude valmistamine, mida koolid saavad ühiskonnaõpetuse tundides kasutada, põhikoolilõpetajatele ja abiturientidele põhiseaduse kinkimine, juristide kutseühenduste korraldatavad loengud ja palju muud.\n\nPlaanis on kaasata õiguseksperte, näiteks õigusteadlaste päevad keskenduvad põhiseadusele, uuendatakse põhiseaduse kommenteeritud väljaannet ning ilmub ajakirja Juridica erinumber.\n\n168 000 eurot tahetakse kulutada Vabamu rändnäitusele \"Põhiseadus ratastel\", mis on ehitatud bussi või veokisse ning mis külastab 20 eri kohta. 92 000 eurot nähakse ette avaliku sündmuse korraldamiseks näiteks Tallinna Vabaduse väljakul või ühisministeerumi ees, kus arutletakse põhiõiguste ja -vabaduste teemal.\n\n85 000 eurot on ette nähtud 10. klassidele kõvakaanelise põhiseaduse kinkimiseks. 35 000 eurot eraldatakse ühiskonnaõpetajate vastuvõtuks Estonia kontserdisaalis 15. juunil, 30 000 eurot läheb maksma põhiseaduse kommenteeritud väljaande avaldamine.\n\nPõhiseaduse aastat valmistab ette töörühm, kuhu kuuluvad presidendi kantselei, õiguskantsleri kantselei, riigikogu, peaministri büroo, riigikohtu, riigikontrolöri, justiitsministeeriumi, riigisekretäri ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna esindajad.\n\nNeljapäeval valitsus raha eraldamise kohta otsust vastu ei võtnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest möödub järgmisel aastal sada aastat ning justiitsministeerium soovib selle tähistamiseks kulutada 650 180 eurot, tutvustamaks ühiskonnale põhjalikumalt inimeste põhiõigusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLass oli lähedal kaksikduublile, Andersoni klubi avas eurosarjas võiduarve\n\n## Põhitekst:\n\nPoola naiste kõrgliigas alistas Lassi koduklubi Krakowi Wisla eile koduplatsil Wroclawi 1KS Sleza 71:69 (15:14, 22:14, 15:21, 19:20), vahendab Korvpall24.ee.\n\nAlgviisikus alustanud Lass teenis mänguaega 35 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti (kahesed 5/7, kolmesed 0/2, vabavisked 1/1), hankis kaheksa lauapalli, jagas neli resultatiivset söötu ja blokeeris kaks vastaste pealeviset.\n\nMerike Andersoni koduklubi Kelterni Rutronik Stars teenis kolmapäeval naiste korvpalli tugevuselt teises eurosarjas ehk FIBA EuroCupil hooaja esimese võidu, kui Saksamaa võistkondade omavahelises vastasseisus alistati võõrsil Herner TC 72:54 (15:15, 17:9, 21:10, 19:20).\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiskoondislaste Kadri-Ann Lassi ja Merike Andersoni koduklubid said eile ja üleeile peetud kohtumistes kirja võidud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUus minister Karu: ei ole leitud põhjust, miks e-valimised ära lõpetada\n\n## Põhitekst:\n\nTeate ka seda, mida EKRE toetajad teilt eelkõige ootavad?\n\nOlen kohtunud fraktsiooniga, ka EKRE lihtliikmete ja toetajatega, ootused on erinevad.\n\nVõin tsiteerida ühe EKRE toetaja postitust: \"Väga loodan, et jätkub sotsi-roti kurjategijate bande e-valimispettuste uurimine.\" Uurite edasi?\n\nJätame selle tsitaadi esimese poole üldse kõrvale. (Muigab) Minu ülesanne ei ole uurida pettust. Minu ülesanne on tagada, et e-hääletamise komponent valimistel oleks läbipaistev, arusaadav, turvaline.\n\nKas teie olete valimistel e-hääletanud?\n\nOlen küll, jah.\n\nOlete nõus avaldama, millise erakonna poolt?\n\nEi.\n\nKui turvalised on Eesti e-valimised?\n\nMa ei oska seda praegu öelda. Erinevad töögrupid on neid varasemalt uurinud, siiani ei ole leitud ühtegi põhjust, mille pärast peaks e-valimised ära lõpetama. Samas, küsimus on õhus.\n\nKellel see küsimus õhus on?\n\nMõnedel Eesti kodanikel.\n\nKas ka teil endal?\n\nLäbipaistvuse osas – jah. Minu kõige suurem mure on, et keerulisi süsteeme ongi väga keeruline selgitada sellisel moel, et kõik aru saaksid. Mulle tundub, et meil ei ole olnud eelnevalt piisavalt aega, et paremini kirjeldada e-valimiste süsteemi nendele, kes ei ole tehnoloogia inimesed, ei tule tehnoloogia sektorist, ei ole õppinud infotehnoloogiat.\n\nMillega EKRE aseesimees, rahandusminister Martin Helme teid ära veenis, et lahkute Londoni melust, sealsetest pubidest ja tulete veel sombusemasse Tallinnasse?\n\n(Naerab)\n\nMartin Helme pakkus mulle võimaluse. Enda veenmisega tegelesin ma peamiselt ise. Fraas \"Kus viga näed laita, seal tule ja aita\"... Ei ole väga tihti võimalusi tulla ja selliselt aidata.\n\nTe ei soovitanud alalhoidlikult Martin Helmele, et võtku ta uus minister ikka EKRE seest?\n\nMa võin olla küll eestlaslikult tagasihoidlik, aga mitte nii tagasihoidlik.\n\nMinister Kaimar Karu täispikka intervjuud Toomas Sildamile saab lugeda ERR-i portaalist pühapäeva hommikul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja ametisse asunud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu leiab keelefilosoofina põhjenduse küsimusele, miks osa inimesi umbusaldab e-valimisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUus raamat väidab, et naised hakkasid kirjutama arvatust varem\n\n## Põhitekst:\n\nLevinud seisukoht on, et ingliskeelne naiskirjandus sai alguse hilisel keskajal 12. sajandi õukonnakirjanikust Marie de France'ist, Julian of Norwichist ning Margery Kempe'ist. Kuid novembris ilmuvas ülevaateteoses \"Women, Writing and Religion in England and Beyond, 650–1100\" väidab autor Diane Watt, et naised olid tärkava ingliskeelse kirjandustraditsiooni keskmes oluliselt varem, vahendab The Guardian.\n\nSurrey ülikooli professor Watt kirjeldab raamatus, kuidas mõned selle perioodi anonüümsed tekstid olid tõenäoliselt naiste loodud, ja ta väidab, et mehed kirjutasid algselt naiste loodud teoseid ka ümber.\n\n\"Naised olid erksa kirjanduskultuuriga seotud eri viisidel ja juba enne Normannide vallutust. Sellele eelnev suur ladina traditsioon jäetakse arvesse võtmata osaliselt seetõttu, et see on ladinakeelne ja osalt seetõttu, et suurt pilti pole kokku pandud,\" ütles Watt. \"Isegi kui leitakse üksikuid tõendeid naisautorlusest, siis ei ole neid omavahel kokku viidud.\"\n\nTema raamat koondab hulga varajasi naiskirjanikke, sealhulgas Inglise misjonär ja Tauberbischofsheimi abtiss Franconias nimega Leoba, kes suri 782. aastal, ning Heugeheimi benediktiini kloostrisse astunud inglise nunn Hugeburc. Leoba ühes säilinud kirjas on on varaseim näide luulest, mille kirjutanud inglanna. Samal ajal kirjutas Hugeburc vendade püha Willibaldi ja püha Winnebaldi elust. Hugeburcit peetakse esimeseks täispika loo loonud inglise naiseks, kelle autorlus tuli ilmsiks alles 20. sajandil, kui tema nimi avastati käsikirjast krüpteerituna. Krüptimata tekstis seisab järgmine: \"Mina, saksi nunn nimega Hugeburc, kirjutasin selle\".\n\n\"Tänapäevane tõlge puudub, nii et see pole asi, mida inimesed saaksid minna ja lihtsalt lugeda, aga selline tekst on tohutult oluline,\" ütles Watt. \"Püha Boniface'i lähedase toetaja Leoba esimene kiri talle sisaldab salmi, millega ta tahtis talle muljet avaldada. Tundub, et see töötas, kuna püha Boniface kutsus teda pärast seda Saksamaale misjonitööd tegema. Ta kasutab luulet peaaegu et CV-na. Nii et me teame, et naised kirjutasid toona luulet.\"\n\nWatt väidab ka, et 8. sajandi anonüümse teose \"Life of Gregory the Great\" võis kirjutada Whitby topeltkloostri üks nunnadest, ja mitte tingimata munk. \"Naiste rõhutamine tekstis näib kajastavat naiste huve, mis näib viitavat naisautorsusele,\" sõnas ta.\n\nSamuti väidab ta, et tollased kloostrikirjutajad kirjutasid naiste kirja pandud ajalooteoseid üle. Üks näide on tema sõnul Püha Bede, kes ei ole nimetanud kohalike raamatute autoreid, kellele ta tugines inglise kiriku varajaste abtisside elu käsitlevas teoses \"Ecclesiastical History of the English People\".\n\n\"Olen 99,9 protsenti kindel, et need varajased allikad on kirjutanud naised, kes panid ise oma ajaloo kirja,\" ütles Watt. \"Bede võttis need allikad ja pani need kokku. See pole tahtlik tsensuur, aga kui algatusega liitub selline suur kirjanik nagu Bede, siis saab tema tekstist lõplik versioon ja varasemad muutuvad ülearuseks.\"\n\nAsi polnud ainult selles, et keskaegsed mungad oleks naiste tööd alahinnanud. Watt kirjutab, et isegi hiljuti avaldatud kirjandusajaloo uuringud annavad naistele jätkuvalt vähe tähelepanu, eriti seoses eelmodernistliku ajaga.\n\n\"Arvan, et keskaegse kirjanduse uurimisvaldkond on väga visa muutuma, kui aus olla,\" ütles ta. \"Ma püüan selles raamatus luua põhja saadavalolevatest tekstidest, sest need on ladina ja vanainglise keeles, seega peavad inimesel selle materjali kasutamiseks olema üsna konkreetsed teaduslikud oskused.\"\n\nWatt usub, et naiskirjanike panuse mõistmine on perioodi enda mõistmise kontekstis ülioluline. \"Meie arusaamine kogu perioodist tervikuna kannatab, kuna nende panust pole tunnustatud,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Surrey ülikooli professori uus käsitlus väidab, et lokkav naiskirjandus oli olemas palju varem kui seni arvatud, ning et ajaloolased on varasemates käsitlustes varakeskaegsete naiste kirjandusliku panuse teadlikult välistanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liiga viimane voor: Flora saab karika, hõbeda saatus lahtine\n\n## Põhitekst:\n\nViimases voorus on kaalul nii mõndagi ja tabeli tipus on lahtine veel hõbemedali saatus. Kui hetkel hoiab FCI Levadia 78 punktiga teist kohta, siis valitsev meister Nõmme Kalju jääb neist maha vaid ühe punktiga. See tähendab, et kui Levadia peaks neljanda koha tiimile Paide Linnameeskonnale võõrsil punkte kaotama, avaneb Kaljul hea võimalus hõbemedalid endale võtta.\n\nSelleks peavad nad aga koduplatsil alistama viienda koha nimel heitleva Tartu Tammeka, kellele nad sel hooajal korra juba ka punkte kaotanud on. Tammekale peaks lisamotivatsiooni andma ka fakt, et viienda positsiooniga kordaksid nad klubi ajaloo parimat Premium liiga lõppkohta. Taaralinlastelt loodab selle koha endale haarata aga neist punktiga maha jääv Narva Trans, keda ootab ees võõrsilmäng Kuressaarega.\n\nKa Saaremaal on kaalul palju, sest kuigi Kuressaare hoiab hetkel 23 punktiga kaheksandat kohta, ei ole liigasse püsimajäämine neil veel kindlustatud ja selleks, et neist kahe punktiga maha jääv Tallinna Kalev kindlalt selja taga hoida, vajaksid nad ka Transi vastu punktilisa. 21 punktiga üheksandal tabelireal paiknev Kalev võtab omakorda homme kell 13.00 vastu seitsmenda koha tiimi Viljandi Tuleviku, kelle vastu koduseinte toel kolme punkti jahitakse. Kalevlased teavad, et vaid võidu korral on neil võimalik kindlustada liigasse otse püsimajäämine, vastasel juhul ootavad neid ees üleminekumängud Esiliigast tõusta sooviva Pärnu Vaprusega.\n\nKõige suuremat tähistamist tasub oodata aga hoopis Maardu Linnameeskonna - FC Flora vahelises duellis, kus juba tiitli kindlustanud florakad pärast matši klubi ajaloo 12. meistrikarika kätte saavad! Kuigi Maardu jaoks sai möödunud nädalavahetusel selgeks, et tuleval hooajal ootab neid ees langemine Esiliigasse, soovivad nad kodupubliku ees kõrgliiga hooajale kahtlemata väärika punkti panna. Sama kehtib Flora puhul, kellele tuleb Maardusse kaasa elama suur toetajaskond.\n\nKõik Premium liiga 36. vooru mängud:\n\n9. november kell 13.00 Maardu Linnameeskond - Tallinna FC Flora (otse ETV+/sport.err.ee)\n\n9. november kell 13.00 Paide Linnameeskond - Tallinna FCI Levadia (ETV2)\n\n9. november kell 13.00 Nõmme Kalju FC - Tartu JK Tammeka (Soccernet.ee)\n\n9. november kell 13.00 JK Tallinna Kalev - Viljandi JK Tulevik (Soccernet.ee)\n\n9. november kell 13.00 FC Kuressaare - JK Narva Trans (Jalgpall.ee)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga tänavune hooaeg jõuab sel nädalavahetusel lõpule, kui laupäeval kell 13.00 algavad üle Eesti 36. vooru mängud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Meediatund\" 8. novembril: Vestlusringis on Janek Luts ja Peep Kala\n\n## Põhitekst:\n\nMida ajakirjandus oleks saanud Stroomi ranna rünnaku juhtumi käsitlemisel teistmoodi teha? Kui kohtuasi lõpeb kokkuleppega või oportuniteediga, kas võib inimest ajakirjanduses süüdiolevaks nimetada või jääb \"karistuseks\" vaid käsitlus ajakirjanduses? Arutlusele tuleb ka kohtuotsus, mis paneb vastutuse eksimuse eest mitte ainult ajakirjandusväljaandele, vaid lisaks veel isiklikult ajakirjanikule.\n\n\"Meediatunni\" saadet juhib ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117.\n\n\"Meediatund\" on Vikerraadio eetris reedel, 8. novembril kell 14.05 ja kordusena esmaspäeva südaööl.\n\nSaated on järelkuulatavad Vikerraadio kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedene Vikerraadio \"Meediatunni\" saade vaatleb mitut õigusemõistmisega seotud juhtumi kajastust. \"Meediatunni\" vestlusringis on Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts ja ERR-i päevakajaliste saadete toimetuse juht Peep Kala.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Sokk lahkus ootamatult Tallinna Kalevist\n\n## Põhitekst:\n\nSokk andis oma otsusest teada täna hommikul, vahendab Delfi. 34-aastase mängumehe sõnul ei tähenda see aga seda, et korvpalliga oleks päriselt lõpp. \"Tunnen, et vajan praegu puhkust. Viimased kaks nädalat olen tundnud haigusvimma ja see ei taha kuidagi välja minna. Annan vereproovid ja sõidan perega Tallinnast välja puhkama,\" rääkis Sokk.\n\n\"Pean meeskonnalt vabandust paluma, et jätan nad natuke tuule kätte, aga tunnen, et nii-öelda kuul jooksis kokku.\"\n\nMis edasi saab, ei osanud Sokk veel ütelda. Kui enesetunne paraneb, sooviks ta ilmselt veel mängimisega jätkata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kalev/TLÜ korvpallimeeskond jäi ootamatult ilma ühest oma tugitalast Tanel Sokust. Kogenud mängujuht teatas, et vajab korvpallist puhkust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFreedom House: internetivabadus vähenes aastaga üle kogu maailma\n\n## Põhitekst:\n\nFreedom House hindas üheksandat aastat järjest 65 riigi veebiruumi vabadust. Riikides kasutab internetti kokku ligikaudu 3,3 miljardit inimest, moodustades maailma kõigist netikasutajatest 87 protsenti. Raportis tõdetakse, et möödunud aasta maist selle aasta juunini piirati täiendavalt internetile ligipääsu, kasutati seda kodanike ulatuslikumaks jälgimiseks ja/või piirati sõnavabadust pooltes uuritud maades. Sama aja jooksul jõudis olukord paraneda vaid 16 riigis.\n\nÜlevaates toodi välja, et veebiruumi kasutatakse üha sagedamini inimeste väärinfo abil petmiseks. Riigid ja poliitikud on mõistnud, et laustsensuuri asemel on tõhusam teha propagandat või kasvatada infokorratust. Ekspertide hinnangul aitas kallutada see möödunud aastal 30 riigis toimunud valimistest 26 tulemusi.\n\nKõige edukamana rakendati selleks veebiruumi möödunud aasta oktoobris Brasiilias. Lisaks Jair Bolsonarot kandidatuuri toetavate kuulujuttude, valeuudiste, võltsitud fotode süstemaatilisele levitamisele võtsid tundmatuks jäävad aktivistid küberrünnakutega sihikule ajakirjanikud, valitsusasutused ja poliitiliselt aktiivsemad ühismeedia kasutajad.\n\nVaatamata suuremate ühismeediaplatvormide jõupingutustele õnnestus mitmel pool maailmas, sh Brasiilias, Indias, Filipiinidel ja USA-s valeinfo levitamiseks käiku lasta ka robotid. Ühtlasi kasutati automaatkontode piirangutest mööda hiilimiseks üliedukalt mikromõjutajaid – väiksemapoolse või keskmise suuruse jälgijaskonnaga veebikuulsusi.\n\nMitmel pool maailmas õigustati raporti kohaselt opositsiooni vaigistamist valeuudiste ja vihakõne vastu võitlemisega. Kokku 12 riigist paistsid sellega kõige paremini silma Tai, Zimbabwe, Bangladesh ja Türgi.\n\nPopulaarsust ei kaotanud ka selleks kauem kasutatud võtted – veebilehtede blokeerimine, küberrünnakud ja internetile ligipääsu piiramine. Näiteks takistati Egiptuses enne valimisi ligipääsu 34 000 opositsiooni seisukohti toetavale veebilehele. Kasahstani võimuvahetuse ajal piirati nii mobiilset sidet kui ka ligipääsu suurimatele ühismeediaplatvormidele. Sarnast strateegiat rakendati edukalt Bangladeshis.\n\nAinsate raportis hinnatud riikidena õnnestus vältida valimiste ajal digimaailma häirivat mõju Armeenias, Eestis, Prantsusmaal ja Saksamaal.\n\nUus äri ja libe tee\n\nÜhtlasi selgub ülevaatest, et ühismeedia jälgimiseks on tipptasemel tööriistad appi võtnud vähemalt 40 riiki. Nendega seiratakse peaaegu kolme miljardit inimest. Uuritud riikides 15 algasid vastavad programmid seejuures viimasel aastal või laiendati neid selle jooksul märkimisväärselt.\n\nUute jälgimistööriistade arendamises on haaranud juhtrolli Hiina, kuid uuritud 15 Aasia riigist jälgib peale Hiina ühismeediat veel vähemalt 12. Lisades sellele Aafrika riikide kasvava huvi on saanud uute tööriistade loomisest äri, nenditakse raportis.\n\nKõige paremini suudeti kaitsta internetivabadust Islandil – 100-st punktist õnnestus koguda sellel 95. Veebile pääsevad ligi peaaegu kõik riigi elanikud, selle sisu ei piirata peaaegu üldse ja samas kaitstakse tugevalt internetikasutajate õigusi. Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga. Kolmanda koha haaras Kanada. Tabeli lõpust leiab Süüria, Iraani ja Hiina.\n\nTäispunkte ei saanud Eesti neljal põhjusel. Riik või teised institutsioonid saavad sundida kirjastajaid ja veebi platvormide haldajaid veebi laetud sisu teatud tingimustel kustutama. Valitsus või teised mõjuvõimsad grupid saavad manipuleerida veebis leiduva infoga enda huvide edendamiseks. Teatud veebis tehtavate tegevuse eest saab inimesi karistada. Viimaks peavad aitama veebiteenuse pakkujad ja teised tehnoloogifirmad seaduse järgi valitsusorganitel nende kasutajaid jälgida. Enamikes kategooriates kaotas Eesti seetõttu 4–6 punktist ühe punkti.\n\nRaporti autorid hoiatavad, et ühismeedia abil kodanike järele luuramine on libe tee ka lääneriikide jaoks. Kodanikuvabadusi ohustavate näidetena tuuakse välja Londoni politsei otsus jälgida ühismeedia abil ligi 9000 aktivisti ning USA tolli- ja piirivalveameti (CBP) sarnased katsed. Muu hulgas märgitakse, et kui 2015. aastal nõuti USA riigipiiri ületamisel digiseadme sisuga tutvumist 8503 korral, siis 2018. aastaks oli kasvanud läbiotsimiste arv 33 295-ni.\n\nPikas plaanis võib hirm selliselt kogutava info analüüsi ees piirata raporti autorite sõnul inimeste väljendusvabadust, häirida nende koondumist rühmadesse ja õõnestada sellega demokraatiat.\n\nLisaks ühismeediat jälgimiseks kasutavate abivahendite karmimale reguleerimisele soovitatakse parandada veebiruumis poliitilise reklaami rahastamise läbipaistvust ja juurutada jõulisemaid poliitikaid inimeste privaatsuse kaitsmiseks.\n\nTutvu raportiga täies mahus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigid kasutavad ühismeediat üha sagedamini oma ja teiste riikide kodanike järele luuramiseks ning valimistulemuste kallutamiseks, selgub mõttekoja Freedom House iga-aastasest analüüsist. Eesti paikneb internetivabaduse poolest Islandi järel teisel kohal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Premium liiga üleminekumängude ajakava\n\n## Põhitekst:\n\nPremium liiga üleminekumängudel lähevad tänavu vastamisi kõrgliiga üheksas meeskond ja Esiliigas palliv Pärnu JK Vaprus, kes on koha üleminekumängudel juba kindlustanud. Premium liigas on hetkel üheksandal kohal 21 punkti kogunud JK Tallinna Kalev, kuid enne viimast vooru jääb pealinnameeskond kaheksandal tabelireal olevast FC Kuressaarest maha kõigest kahe punktiga.\n\nEsimene kohtumine toimub Pärnus 16. novembril kell 13.00. Korduskohtumine leiab aset Premium liiga meeskonna koduväljakul 23. novembril kell 13.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval toimub Premium liiga viimane voor ning pühapäeval tõmmatakse joon alla Esiliiga hooajale. Tähtsad mängud jätkuvad järgnevatel nädalavahetustel, kui võideldakse Premium liiga koha nimel üleminekumängudel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLuik: NATO ei ole kindlasti ajusurmas\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval avaldatud usutluses, et NATO on ajusurma seisundis, ja kurtis koordinatsiooni nappuse üle USA ja Euroopa liitlaste vahel ning alliansi liikme Türgi agressiivsete sammude üle Süürias.\n\n\"Ma arvan, et Macroni sõnavõtt oli eelkõige soov dramatiseerida seda keerulist olukorda, kasutada mingeid hüperboole. NATO ei ole kindlasti ajusurmas ja minu arvates on väga oluline arvestada, et NATO kui institutsioon toimib, tal on oma ülesanded ja nende ülesannete raamides tegutsevad, et kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Prantsuse Vabariik, kes on oma vägedega siin kaitsmas Eesti ja kogu NATO idatiiva sõltumatust ja suveräänsust,\" ütles Luik ERR-ile.\n\nLuik märkis, et olukord on üledramatiseeritud. \"Ma usun, et see Macroni väljaütlemine oli eelkõige soov anda tugevamat jõudu oma ideele Euroopa strateegilisest autonoomiast ehk sellest, et Euroopa peab valmistuma ise võimalikeks konfliktideks, omama relvajõude, omama selleks poliitilist tahet. Ei saa alati loota Ameerika Ühendriikide peale,\" kommenteeris Luik.\n\n\"See on olnud ju Prantsusmaa pikaajaline poliitika president De Gaulle´ist alates ning president Macron väga jõuliselt jätkab seda teemat,\" lisas Luik.\n\nLuige sõnul on Eesti strateegilise autonoomsuse suhtes skeptiline. \"Esiteks ei ole Euroopal vajalikke ressursse ja poliitilist tahet. Ja teiseks, meie omalt poolt ei saa küll öelda mingil viisil, et transatlantiline suhe ei toimiks. Vastupidi, meie arvates on transatlantiline suhe tugev ja kindel,\" sõnas Luik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ütles Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni NATO-teemalist avaldust kommenteerides, et NATO ei ole kindlasti ajusurmas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nClicherik & Mäx andsid välja videosingli \"Gaas\"\n\n## Põhitekst:\n\nClicheriku ja Mäxi täna koos videoga ilmunud lugu \"Gaas\" märgib bändi jaoks ajaliselt olulist perioodi. Täpselt nädala pärast, 15. novembril ilmub duo esimene album \"HÄNG\". Albumi esitluskontsert toimub samal õhtul Helitehases, kus lavale astuvad Marp$, säm & kaw ja McLord (Öökülm).\n\nDuo Clicherik & Mäx said muusikalise tuule tiibadesse aasta tagasi Raadio 2 räpikonkursi \"Sina ka\" žürii lemmiku auhinna pälvides\n\n\"Gaas\" on duol järjekorras juba neljas singel sel aastal. \"\"Gaas\" idee sündis tegelikult juba eelmisel aastal. Ladusin selle idee poistele ette, aga nad olid päris skeptilised. Aga ma jonni ei jätnud,\" ütles Mäx.\n\nTa lisas, et \"Gaas\" on autohuvilise hümn. \"Väikesena ikka meeldis see film \"Autod\" ning nüüd põhimõttiselt tegime sellele ka soundtrack' i. Muidugi on märkimisväärne selle loo klapp Tänaku võiduga, universum mängib ikka trikke,\" kommenteeris ta singlit.\n\nClicheriku ja Mäxi debüütalbumi \"HÄNG\" esitluskontset toimub albumi ilmumise õhtul 15. novembril Helitehases.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Räpparid Clicherik & Mäx andsid välja videosingli \"Gaas\" järgmisel nädalal ilmuvalt debüütalbumilt \"HÄNG\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDebenhams avas T1-s kaupluse\n\n## Põhitekst:\n\nT1 Mall of Tallinna juhi Allan Remmelkoore sõnul on keskuse avamisest möödas aasta, mille jooksul on pidevalt otsitud tasakaalupunkti - kui palju meelelahutust ja kui palju kaubandust peaks ühes meelelahutus- ja kaubanduskeskuses olema.\n\n\"Usun, et meelelahutusega oleme suutnud ennast päris hästi keskuste kaardile tuua ja tugevalt kanda kinnitada. Kaubanduse poolega oleme pidanud kõvasti tööd tegema ja see töö kestab veel edasi. Seda enam on mul Debenhamsi tuleku üle hea meel,\" ütles Remmelkoor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel avas kaubanduskeskuses T1 uksed Briti brändide kauplus Debenhams. Algselt ankurrentnikuks plaanitud poe avamine lükkus pea aasta edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: hea on minna Austraaliasse pingevabamas olekus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast pingeid, mis meie peal Hispaanias olid, on hea Austraaliasse minna palju pingevabamas olekus,\" rääkis värske maailmameister Toyota pressiteate vahendusel. \"Oleme meeskonnana viimase kahe aasta jooksul palju saavutanud. Nüüd on meil võimalus veel üks tiitel võtta.\"\n\n\"Mulle meeldib Austraalia ralli, aga see võib olla väga keeruline. Tee ääres olevate puude tõttu ja nende varjudega võib kohati olla raske näha, kuhu tee edasi viib, mistõttu tuleb keskenduda legendile.\"\n\n\"Meie jaoks võib keeruliseks osutuda ka esimesena startimine. Kuigi tavaliselt on seal ilm ilus ja päikseline, siis mullune etapp näitas, et seal võib ka väga tugevalt vihma sadada, mis teeb kõigi jaoks olud keeruliseks ja libedaks.\"\n\nAustraalia ralli peetakse 14. kuni 17. novembrini. Kuigi Ott Tänak ja Martin Järveoja on juba maailmameistritiitili kindlustanud, pole veel selgunud võitja konstruktorite arvestuses, kus liider Hyundai edu Toyota ees on 18-punktiline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarjas jääb sel hooajal pidada veel üks etapp, kui järgmisel nädalavahetusel peetakse Austraalia ralli. Kataloonias saadud teise kohaga MM-tiitli kindlustanud Ott Tänak (Toyota) läheb enda sõnul viimasele etapile vastu pingevabas olekus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus plaanib 190 000 euro eest omandireformi uuringu tellimist\n\n## Põhitekst:\n\nUuringu eesmärk on analüüsida omandireformi, sellega seotud kohtulahendeid, võrrelda Eesti omandireformi teiste endiste sotsialismimaade sarnaste reformidega, valmistada ette uuring elanikkonna hoiakute kohta, koostada ebaõiglaselt koheldud elanikkonna gruppide tüpoloogia, pakkuda välja võimalikud korrigeerimismeetmed ning korraldada uuringu tulemuste tutvustamiseks rahvusvaheline konverents.\n\nUuringuks nõutava kvalifikatsiooni ja töökogemusega teadlasi on eelnõu seletuskirja kohaselt Eestis vähe ja seetõttu oleks keeruline tellida teadusuuring tavapärase konkureeriva riigihanke teel. Seepärast tellitakse uuring läbirääkimiste teel moodustunud teadlaste ja ekspertide rühmalt, kes on esitanud uuringu eeletapina oma nägemuse ja tegevuskava.\n\nUurimisrühma põhikoosseisu kuuluvad selle juht Erik Terk, Peeter Järvelaid, Indrek Saar ja Kalle Liiv TLÜ-st ning Juhan Kivirähk Turu-uuringute AS-ist.\n\nUuring on jaotatud kolme etappi, millest viimane lõpeb tuleva aasta detsembris ning 2021. aasta jaanuariks esitatakse tulemused valitsusele.\n\nRahavajadust põhjendatakse eelnõu seletuskirjas sellega, et omandireformi reservfondist on lubatud raha kasutada omandireformi puudutava koolituse, selgitustöö ja uuringutega seotud kulude katteks.\n\n\"Terviklikke käsitlusi Eesti üleminekureformide, sh omandireformi kohta on ilmunud vähe. Ka rahvusvahelistes ülevaadetes ja võrdlevais analüüsides torkab kohati silma Eesti ja teiste väiksemate riikide kohta käiva info puudulikkus, ebatäpsus või meelevaldne tõlgendus. Käesolevaga on tegemist omandireformi olulisi aspekte käsitleva interdistsiplinaarse uuringuga, kus käsitletakse omavahelises seoses nii probleemi majanduslikke, õiguslikke, sealhulgas õigusfilosoofilisi, kui sotsiaalseid aspekte,\" sedastab seletuskiri.\n\nPõhiuuringule on ette nähtud üle 119 000 euro, millest tööjõukulud 79 400 eurot. Arvamusküsitluse korraldamiseks on ette nähtud umbes 60 000 eurot ja järeltegevusteks kuni 12 000 eurot.\n\nValitsuse omandireformi reservfondis on enne seda rahaeraldist ligi 28 miljonit eurot. Valitsus pole eraldise osas veel otsust teinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelnõu kohaselt saab rahandusministeerium valitsuse reservfondist 191 280 eurot, mille eest viib peamiselt Tallinna Ülikooli teadlastest koosnev uurimisrühm läbi omandireformi uuringu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKergejõustiklased astusid vastu Teemantliiga uuendustele\n\n## Põhitekst:\n\nIAAF-i muudatus tähendab seda, et takistusjooksu ja 200 m jooksu saab uuel hooajal näha kümnel Teemantliiga etapil (viis meeste ja viis naiste võistlust) ning kettaheidet ja kolmikhüpet kahel etapil (üks meeste ja üks naiste võistlus). Lõppenud hooajal kuulusid kõik neli ala Teemantliiga põhialade hulka ning parimad selgitati välja Brüsselis peetud finaaletapil, kuid uuel aastal ükski neljast alast finaaletapi võistluskavva enam ei kuulu.\n\nKahekordne olümpiavõitja ja neljakordne maailmameister Taylor leiab, et säärane muudatus on sportlaste suhtes ebaõiglane. \"Ma olen äärmiselt pettunud, et IAAF ja Teemantliiga on otsustanud programmi kuuluvate alade arvu veelgi enam vähendada. Meie spordiala võlu seisneb selle ühtsuses ja mitmekülgsuses ning selle lõhkumine teeb spordile ainult kahju,\" teatas Taylor neljapäeval sotsiaalmeedias tehtud avalduses.\n\n\"Olen juba mõnda aega arutanud teiste kergejõustiku tippudega, kuidas me saaksime paremini oma spordiala osas sõna sekka öelda. Täna teatan professionaalseid kergejõustiklasi koondava organisatsiooni asustamisest.\"\n\n\"Meie eesmärgiks on võidelda sportlaste õiguste eest ja saada võimalus öelda sõna sekka selles osas, kuidas meie spordiala korraldatakse ja kuidas see võiks edaspidi areneda. Momendil puudub meil kui sportlastel võim. Vajame IAAF-ist eraldiseisvat organisatsiooni.\"\n\nTaylori üleskutset on sotsiaalmeedias juba jaganud ka mitmed Eesti kergejõustiklased nagu Maicel Uibo, Janek Õiglane ja Ksenija Balta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) plaan vähendada Teemantliiga etappidel peetavate võistlusalade hulka on saanud kergejõustiklaste pahameele osaliseks. Neljapäeval teatas ameeriklasest kolmikhüppaja Christian Taylor, et asutab kergejõustiklasi koondava ülemaailmse organisatsiooni Athletics Association, mille eesmärgiks on võidelda sportlaste õiguste eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJuncker: Trump ei kehtesta Euroopa autodele tolli\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Donald Trumpi valitsus on alates läinud aastast ähvardanud kehtestada autoimpordile tolli, et kaitsta Ühendriikide autotööstust.\n\nMais lükati tollid edasi ja Trump peaks otsustama novembri keskpaigas, kas need kehtestada.\n\nJuncker ütles usutluses Saksa ajalehele, et on asjaga täielikult kursis ja Trump tolle ei kehtesta.\n\n\"Trump kritiseerib veidi, aga ta ei kehtesta autodele tolli,\" ütles Juncker ajalehele Süddeutsche Zeitung.\n\nNovembri algul ütles USA kaubandusminister Wilbur Ross, et võib-olla ei pea Washington autoimpordile uusi tolle kehtestama.\n\n\"Meil on väga head vestlused meie Euroopa sõprade, Jaapani sõprade ja Korea sõpradega,\" lausus Ross.\n\nOktoobris kehtestasid Ühendriigid karistava tolli 7,5 miljardi väärtuses Euroopa kaupadele seoses lennukitootja Airbus riigiabiga. Meetmele andis heakskiidu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni ametist lahkuv president Jean-Claude Juncker ütles reedel, et USA ilmselt ei kehtesta lähiajal Euroopa autodele imporditolli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKarin Paulus: haigekassatu hüpik\n\n## Põhitekst:\n\nMoodne aeg soosib moodsaid töötamisviise. \"Täna siin, homme seal oodatakse mind,\" pühib hüpiktöötaja palgelt rõõmsalt higi. Tööd rahmatakse teha ka kodus arvutiga diivanil lesides või rattaga ringi pendeldades.\n\nTööampse saab teha ka erinevaid platvorme kasutades, näiteks GoWorkaBiti kaudu mõnda ettevõttesse kedagi asendama minnes või mõnd pakilist tööd tehes.\n\n\"Emma on üksikema, kes soovis aeg-ajalt teenida lisa väga paindliku graafiku alusel. Ta on teinud ampse ettekandja, koristaja, andmekoguja ja nõudepesijana,\" kõlab inspireerivalt. Nagu ka see: \"Jaan võttis oma põhitöölt pikema puhkuse ja teeb aeg-ajalt tööampse, et oma sääste mitte liiga kiirelt läbi põletada. Ta on teinud ampse ladudes, kolijana ja autojuhina.\"\n\n\"Kui oled kohusetundlik, täpne, korrektse välimusega ja sulle meeldib inimestega suhelda, siis oled oodatud küsitlustööle Ülemiste keskusesse. 1 ankeet = 50 eurosenti (bruto),\" pakutakse GoWorkaBiti koduleheküljel. Edumeelselt toimub töö tahvelarvutitega. Pole enam haruldus, et tegevuse eest võib palka saada PayPal kontole.\n\nTerve rea fondide (nagu Heateo haridusfond ja mõjufond ja kodanikuühiskonna kapital) toel tegutsevas portaalis pakutakse asendusõpetajana tegutsemise võimalust, mille puhul rõhutatakse paindlikku graafikut, võimalust ise valida, kui suur on isu tööd teha ning lisaraha teenimist – ühe 45-minutilise asendustunni eest saad töötasu 12€/bruto. Lust ja lillepidu!\n\nNii ongi sageli perelistel-, tervislikel- ja ealistel põhjustel või ka erialase kindla töökoha puudumisel paljud rähklemas rööbiti erinevates firmades. Sageli on sissetulek väga ebaühtlane – kohati napp ja siis päris kopsakas. Koormus on aastat vaadates üsna suur, kuigi näiliselt paistab eelkõige vabadust kõvasti olevat.\n\nTaolised töökohtade vahel pendeldajad võivad olla ehitajad ja ülikoolide õppejõud, kullerid, klienditeenindajad, kaubaladujad, vabakutselised loomeinimesed ja žurnalistid.\n\nKui aga meiesugustel puudub väike laps, puue (eufemistlikult osaline või puuduv töövõime), rasedus, paljude laste puhul üks alla 8-aastane, töötav abikaasa ja vähemalt kolm alla 16-aastast last, siis pole ka ravikindlustust.\n\nKõik või mitte midagi\n\nPraegune süsteem soosib pigem \"kõik või mitte midagi\" lähenemist – ole ametlikult töötu ja siis oled kenasti kohe ravikindlustatud. Seega on sotsiaalkaitse mõttes kasulikum käia töötuna tööpraktikal ja tööharjutuses treeningul kui päriselt tööl.\n\n\"Ilmselt pole luterliku või uusvaimse maailmapildiga persoonidel kasu ka teadmisest, et ravikindlustuse saab ka kloostrisse minnes.\"\n\nÜhe soovitusena pakutakse välja hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, mis tähendab samuti ravikindlustuse olemasolu. Kuid, vabandage väga, kas siltide kleepimine ja matemaatikatunni andmine on siis eriline äri? Ilmselt pole luterliku või uusvaimse maailmapildiga persoonidel kasu ka teadmisest, et ravikindlustuse saab ka kloostrisse minnes.\n\nKa stabiilsem osaajaga töö tähendab ebaühtlusi ja tillukese tunnitasu ning graafiku alusel töötav valvur võib sattuda kehva seisu näiteks riigipühade ja asutuse puhkuse tõttu. Makse tema pealt makstakse, aga ometi pruugi see töötundide arvu tõttu katta ära sotsiaalmaksu miinimumsumma 165 eurot kuus, mis on tänavu vajalik ravikindlustuse tekkimiseks. Päris küüniline, kas pole?\n\nAlternatiiviks on muidugi vabatahtlik kindlustus, aga kui töötasu laekub ebakorrapäraselt ja on kohati ka üsna tilluke, siis on olukord sant. Probleemne on ka, et kindlustusmakseid saab tasuda kvartali (510,90 eurot) ja või aasta kaupa, mitte aga ühe kuu kaupa ning kahel aastal peab inimene olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud. See tähendab, et pikemalt veninud tööotsimisega jäädakse jänni.\n\nMuidugi võiks alati ka \"päriselt\" tööle minna. Siiski pole enamikel meie seast selliseid võimalusi nagu näiteks tavainimese silmis kelmidena tunduvatel sadama eksjuhtidel ja ametlikult süüdi tunnistatud keskerakondlastel (nagu Alar Nääme), kel on edukalt võimalus nüüd meie spordiasutustes figureerida.\n\nRavikindlustada kogu ühiskond\n\nLoomulikult pole ravikindluseta olemine nii õudne, kui on teada, et erakorralises meditsiinis võetakse meil õnneks ikka kõik hädalised vastu. Eriarstidega on samuti lihtne – kuna järjekorrad on tohutult pikad, on kasumlikum minna nii ehk naa tasulisele vastuvõtule.\n\nTeavet koondaval tööelu leheküljel pakutakse enese kehutamiseks ka teisi sobilikke alternatiive, näiteks virgutusvõimlemist ja soovitust tervislikult toituda. Küüslauk on tõesti hea abimees, sest ravikindlustuseta inimesel tuleb maksta väljakirjutatud ravimi eest täishinda ja sõeluuringule pole ka asja.\n\nPraegu on püsiva ravikindlustuseta hinnanguliselt 100 000 tööealist inimest, mis on võrreldes Euroopa teiste riikidega protsentuaalselt väga suur number. Kui üldiselt on euroliidu komberuumile omane arusaam, et juurdepääs tervishoiu põhiteenustele peaks olema tagatud enam kui 99 protsendil elanikest, siis Eesti kuulub kehvemate sekka.\n\nOmeti näeme, et tegelikult vajabki ühiskond paindlikkust, ümberõpet, hübriidsust, vajadusel olla renditav ja vähenõudlik.\n\nKa pole ju halb, et emad, isad ja vanavanemad eelistavad suurele sissetulekule ja töönarkomaaniale (kohati ongi pärisnarkomaanid ja alkohoolikud oma laste jaoks füüsiliselt enam olemas) oma laste kasvatamist. Pole ju lapsepõlv adekvaatse inimese puhul periood, mida on võimalik mitu korda läbida.\n\nKas sellises olukorras poleks tõesti võimalik ravikindlustada kogu ühiskond? Nõnda oleks meie ühiskond oluliselt siduvam ja hoolivam, aga ka tänapäevasem, arvestades teravat vajadust mobiilsete töötajate järele, aga vaesust ja tervena elanud aastate vähesust.\n\nHaigekassa kõigile!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas tõesti poleks võimalik ravikindlustada kõik inimesed? Nõnda oleks meie ühiskond oluliselt siduvam ja hoolivam, aga ka tänapäevasem, leiab Karin Paulus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKingo sai õiguskomisjoni liikmeks\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu juhatus kinnitas reedel Riho Breiveli lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale ning kinnitas Kingo asumise õiguskomisjoni liikme kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo (EKRE) siirdus tagasi riigikogu liikmeks ning asus õiguskomisjoni liikme kohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTüdrukute U-17 koondis osaleb Reval Cupil\n\n## Põhitekst:\n\nTurniirist võtab osa kümme võistkonda, kes on jagatud kahte viieliikmelisse alagruppi. Kohtumised peetakse Sõle jalgpallihallis ning mänguaeg on 2x20 minutit.\n\nKoos Eesti noortekoondisega kuuluvad A-alagruppi JK Tabasalu, Soome võistkonnad FC Kuusysi ja Sibbo Vargarna ning Rootsi klubi FC Djursholm. B-alagrupis võtavad omavahel mõõtu Tallinna FC Flora, AFA Olaine (Läti), FC Futura Juniorit (Soome), Ekerö IK (Rootsi) ja Botsor Brest (Valgevene).\n\nAlagrupimänge peetakse nii laupäeval kui ka pühapäeval. Kohamängudega tehakse algust pühapäeval orienteeruvalt kell 11.20. Finaal toimub orienteeruvalt kell 14.40. Kohtumiste ajakava leiab Reval Cup turniiri kodulehelt.\n\nU-17 koondise koosseisu on nimetatud 21 mängijat. Valikust jäid sel korral välja mängijad, kes teenisid mänguaega hiljuti Slovakkias toimunud EM-valikturniiril ja mängijad, kes teevad turniiril kaasa enda koduklubide eest.\n\nU-17 koondise koosseis Reval Cupil:\n\nVäravavahid\nAnu Kukk (07.11.2004) – FC Helios Võru\nBirgit Rammo (11.08.2004) – Paide Linnanaiskond\n\nKaitsjad\nLeili Eek (07.08.2003) – FC Elva\nAili Romakkaniemi (12.09.2003) – FC Wild (FIN)\nKrista Kogerus (17.04.2004) – HJK (FIN)\nSandra Liir (26.07.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN\nElise Kreuz (03.04.2004) – Kohila Püsivus\nMia Liis Truusa (15.06.2004) – Tallinna FC Levadia\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nMaribel Reincke – DSS Haarlemi U17 (HOL)\nKeiti Kruusmann (10.06.2003) – Saku Sporting (laenul Kohila Jalgpallikoolist)\nKati-Karoli Silla (19.10.2004) – Põlva FC Lootos\nIta Lillo (09.06.2003) – Põlva FC Lootos\nLisette Liige (13.08.2003) – Paide Linnanaiskond\nLisandra Rannasto (13.01.2004) – Saku Sporting\nAnna-Liisa Joandi (13.08.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN\nAnneli Liivamägi (14.08.2003) – Tallinna FC Levadia (laenul Zenit SK-st)\nGabriela Busch (06.10.2004) – JK Tabasalu\nMerily Jüris (17.04.2003) – Tartu JK Tammeka\nKatarina Põldur (02.08.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN\nSofja Zamorskaja (19.01.2003) – JK Narva Trans\nKelly Haasma (11.02.2004) – FC Elva\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neidude U-17 jalgpallikoondist ootab nädalavahetusel ees treeningkogunemine, mille käigus osaletakse 9.-10. novembrini Tallinnas toimuval Reval Cup turniiril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArko Narits annab Tallinna lennujaamas maratonkontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nTelesaatest \"Klassikatähed\" tuntud pianist Arko Narits kavatseb soolokontserdiga teha seda, mida 70 aastat peeti võimatuks: mängida üksinda 840 korda helilooja Erik Satie teost \"Vexations\". Kontsert algas reede hommikul kell 8.00 ning lõppeb eeldatavalt kella kuue paiku.\n\nTeost on varem esitatud ansamblina või vahetustega mängides, aga mitte kunagi varem soolokontserdina. \"Arko Narits on ju tegelikult lennujaama kogukonnale tuttav. Ta on varasemalt töötanud lennujaama turvakontrollis ja me kõik elasime kaasa tema osalemisele saates \"Klassikatähed\". Nüüd õpib ta juba piloodiks. Arko ambitsioonikas plaan esitada kümnetunnine klaverikontsert on väga temalik,\" ütles Tallinna Lennujaama turundus- ja kommunikatsioonijuht Margot Holts.\n\nPrantslane Erik Satie (1866–1925) oli helilooja ja pianist. Kontserdil esitatav teos \"Vexations\" (eesti keeles \"Meelehärmid\") valmis 1894. aastal. Üheleheküljelisel noodil on tekst: \"Et mängida seda motiivi 840 korda järjest, on soovitatav end eelnevalt ette valmistada – sügavaimas vaikuses, läbi tõsise liikumatuste.\" (Pour se jouer 840 fois de suite ce motif, il sera bon de se préparer au préalable, et dans le plus grand silence, par des immobilités sérieuses).\n\nKui 1963. aastal \"Vexations\" esimest korda kontserdi formaadis ette mängiti, musitseerisid vaheldumisi üksteist pianisti ning kokku kestis kontsert peaaegu 18 tundi. Enamasti esitataksegi teost vahetustega, üksikesitamine paneb pianisti proovile viimase piirini – kümne tunni jooksul ei peatu muusika hetkekski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "9. novembril kell 8.00 alustas pianist Arko Narits Tallinna lennujaama terminali avatud alal 10-tunnise klaverikontsertiga, millega esitab 840 korda Erik Satie teost \"Vexations\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBayern kinnitas: Wenger helistas meile, aga temast peatreenerit ei saa\n\n## Põhitekst:\n\nArsenali eesotsast poolteist aastat tagasi lahunud prantslane pole pärast seda treeneritööd teinud, kuid nüüd soovis ta Bayerni etteotsa asuda. Seda aga mitte hooaja lõpuni, vaid pikemalt, teatas ESPN. Klubile see hästi ei meeldinud ja nii jäid jutud katki, kirjutab Soccernet.ee.\n\nBayern ise nii detailseks ei läinud, aga Bildile selgitati, et Wengeriga tõesti kontaktis oldi. \"Arsene Wenger helistas kolmapäeva pärastlõunal Karl-Heinz Rummeniggele ja teatas, et on sellest ametist väga huvitatud. Bayern hindab Wengeri tööd Arsenalis küll kõrgelt, aga ta ei ole Bayerni treenerikandidaat.\"\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Müncheni Bayerni kinnitas, et kuulujutud vastasid, aga samas ka ei vastanud tõele ehk Arsene Wengeri kandidatuur oli küll laual, aga temast meeskonna järgmist peatreenerit ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBoston Celtics oli kuuendat kohtumist järjest võidukas\n\n## Põhitekst:\n\nBoston võitis kohtumise avaveerandi kümne silmaga, kuid teisel veerandil jäid napilt peale võõrustajad. Sellest aga Bostoni võidu vääramiseks ei piisanud, sest kolmandal veerandil suurendas Boston enda edu 18 punktile ja kokkuvõttes võeti veenev 21-punktiline võit.\n\nCelticsi parimana tõi Jayson Tatum meeskonnale 23 punkti, saades kirja ka üheksa lauapalli. Kaksikduubliga hakkama saanud Gordon Hayward panustas võitu 20 silma ja kümne lauapalliga, Kemba Walker viskas 14 silma. Kaotajate resultatiivseim oli 18 punkti loopinud Miles Bridges.\n\nSeitsmest mängust vaid ühe kaotanud Boston jätkab idakonverentsi liidrina, järgnevad kuus mängu võitnud ja kaks kaotanud Milwaukee ja Miami. Läänekonverentsis jätkab esikohal Los Angeles Lakers.\n\nTeised tulemused:\n\nSan Antonio – Oklahoma City 121:112\nPhoenix – Miami 108:124\nLA Clippers – Portland 107:101\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA jätkab võidulainel idakonverentsi liider Boston Celtics, kes alistas võõrsil Charlotte Hornetsi numbritega 108:87 (30:20, 22:23, 33:24, 23:20).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViimsis toimuv kümnes JazzPopFest toob kokku koorid ja ansamblid\n\n## Põhitekst:\n\nJazzPopFesti kunstilise juhi Aarne Saluveeri sõnul on juba kümnendat korda toimuv festival rikastanud oluliselt eesti kultuurimaastikku. \"Festival annab võimaluse kooridel laulda ja kuulajatel nautida muusikat, mis on kaasaegne, kaasahaarav ja omanäoline. Meie eesmärk arendada kaasaegset vokaalmuusikat ja avada uusi muusikalisi silmapiire, tuua kokku professionaalseid jazzigurusid ja harrastajaid on igal aastal järjest omanäolisemalt ja huvitavamalt teostumas,\" lisas Saluveer.\n\nKui esimene festival kümme aastat tagasi seadis aukohale legendaarse Uno Loobi, siis nüüd on võimalus oma silmaga näha suurepärases vormis Voldemar Kuslapit, kes on olnud Rahvusooper Estonia üks publikumagneteid ning esineb festivalil kultusliku nimega noortest muusikutest koosneva ansambli Horoskoop saatel.\n\nFestivali konkursi osa algab 23. novembril kell 11.30 Viimsi Kooli saalis ning on kuulajatele tasuta. Festivali lõpetab kontsert kell 19.00, kus astuvad üles žürii poolt esile tõstetud koorid ja vokaalansamblid ning ansambel Horoskoop koos Voldemar Kuslapiga.\n\nFestival toimub 23. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimsis toimub kümnes JazzPopFest, mis toob kokku parimad pop- ja jazzmuusikat viljelevad koorid ning ansamblid üle Eesti, pannes nad omavahel mõõtu võtma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi tähtründaja vigastus teeb Eesti kaitsjate elu kergemaks\n\n## Põhitekst:\n\nVäljaande L'Equipe teatel tegi Depay viga reielihasele ja jääb pühapäeval peetavas liigamängus seetõttu koduklubi Lyoni Olympique'i koosseisust välja. Kui tegu on vähegi tõsise traumaga, tähendab see, et 16. ja 19. novembril peetavad valikmängud jäävad ründajal samuti pidamata, vahendab Soccernet.ee.\n\nTeisipäeval alustas Depay Lyoni Meistrite liiga kohtumist Benficaga, ent vahetati poolajal välja. Tol hetkel nimetas Lyon seda kõigest ettevaatusabinõuks, kuid arstlik kontroll näitas, et vigastus on tõsisem.\n\nDepayst ilmajäämine oleks Koemanile märkimisväärne löök, sest ründaja on saanud sel hooajal Prantsusmaa liigas kirja juba seitse ja Meistrite liigas neli väravat. Täpne on ta olnud ka senistes valikmängudes, lüües septembris Tallinnas Eestile ühe ning oktoobris Rotterdamis Põhja-Iirimaale kaks väravat.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi jalgpallikoondise peatreener Ronald Koeman sai enne eesootavaid EM-valikmänge Põhja-Iirimaa ja Eestiga halva uudise, sest ülima tõenäosusega ei saa ta neis kohtumistes kasutada ründajat Memphis Depayd.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Helme: mina linnahalli ooperisaali rajamise plaani ei toeta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegelikult ikka ei otsustanud. Kultuuriminister tõi sellise ettepaneku, aga küsimusi ja küsitavusi selle plaani suhtes on liiga palju, et midagi otsustada. Kui tahta asja positiivselt kommunikeerida, võib öelda, et jätkatakse arutelusid. Kui tahta konkreetsem olla, siis mina plaani sellisel kujul ei toeta,\" kirjutas Helme sotsiaalmeedias.\n\nValitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel, et Tallinna linnahalli võiks rajada ooperisaali, kuid tellib esmalt ekspertiisi, et näha sellise organisatsioonimudeli kulude prognoosi. Linnal ja riigil on ühine huvi linnahalli arendada, kuid kas 170 miljonit eurot maksev projekt osutub elujõuliseks, selgub alles arutelude järel.\n\nKultuuriminister Tõnis Lukas ütles: \"Otsustasime, et õige on minna edasi variandiga, kus saab kolm olulist asja korraga: linnahall saab korda, teiseks ooperiteater saab endale ooperi- ja balletisaali, kolmandaks linn ja kogu Eesti saavad endale korraliku konverentsikeskuse ja kontserdisaali.\"\n\nLukas lisas, et arutelu alles algab, plaanis on tellida eskiiskavandite põhjal ekspertiis, määrata ära organisatsiooniline mudel ja ette näha haldusmaksumused. Samuti on vaja taotleda uut riigiabi luba. \"Lõpliku otsuse teeb linnahalli osas riigikogu,\" sõnas Lukas.\n\nLinnapea Mihhail Kõlvart ütles \"Aktuaalsele kaamerale\", et linna prioriteet on jätkuvalt konverentsikeskus, kuid kui leitakse hea lahendus sinna ka ooperisaal lisada, oleks see mõistlik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme (EKRE) teatas reaktsioonina ERR-i uudisele valitsuse otsusest Tallinna linnahalli ooperisaali rajamise plaaniga edasi minna, et tema seda plaani ei toeta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluskindlustuse uuendamata jätmine on jätkuvalt probleem\n\n## Põhitekst:\n\nLKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa hinnangul sõidab iga 50. auto ilma liikluskindlustuseta.\n\n\"Kuna meeldetuletuse peale sõlmisid pooled autoomanikud liikluskindlustuse lepingu, siis see näitab, et paljud unustavad liikluskindlustust pikendada. Kogemata ilma liikluskindlustuseta sõitmisel võivad olla aga kurvad tagajärjed. Kui põhjustate liikluskindlustuseta õnnetuse, siis tuleb teil kahju ise kinni maksta,\" ütles Potsepp.\n\nAastas põhjustatakse liikluskindlustuse lepinguta sõidukitega ligi 1000 liiklusõnnetust, mille kahjusumma on pea kaks miljonit eurot, teatas LKF.\n\nPotsepp soovitas aeg-ajalt kontrollida liikluskindlustuse kehtivust, sõlmida automaatselt uuenev liikluskindlustuse leping ja teavitada kindlustusandjat kontaktandmete muutumisest.\n\nLiikluskindlustus on vastutuskindlustus, mille alusel kindlustusandja hüvitab kahju põhjustaja asemel kannatanule sõidukiga tekitatud kahju.\n\nKui liikluskindlustuse lepinguta sõidukiga põhjustatakse kahju, siis kannatanule hüvitab kahju LKF või viimase lepingu kindlustusandja. Pärast seda tuleb kahju põhjustanud sõiduki juhil või selle sõiduki omanikul väljamakstud summa tagasi maksta LKF-ile või kindlustusandjale.\n\nLKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) saatis oktoobris 400 meeldetuletust autoomanikele, kellel oli liikluskindlustuse leping uuendamata. Seepeale 57 protsenti teate saanutest uuendas oma kindlustuslepingu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtunik määras Trumpi maksma kaks miljonit heategevusorganisatsioonidele\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgi osariigi kohtunik Saliann Scarpulla määras presidendi tasuma selle summa heategevuslikele mittetulundusühingutele.\n\nTsviilhagi Trumpi vastu esitas mullu juunis New Yorgi osariigi demokraadist peaprokurör Letitia James, kes süüdistas teda oma heategevusfondi pidevas väärkasutamises, mis hõlmas sihtasutuse ja tema kampaaniameeskonna tegevuse sobimatut koordineerimist 2016. aastal.\n\nTrump soostus detsembris oma fondi sulgema, kuid hagi menetlemist see ei peatanud.\n\n\"Otsus on suur võit meie jõupingutustes kaitsta heategevuslikku vara ning võtta vastutusele need, kes kuritarvitavad heategevusorganisatsioone isikliku kasu saamiseks,\" märkis James oma avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi kohus andis neljapäeval president Donald Trumpile korralduse maksta kaks miljonit dollarit oma endise heategevusfondi väärkasutamise eest; Trumpi süüdistati sihtasutuse kasutamises oma poliitiliste ja ärihuvide edendamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMargus Linnamäe ettevõtted tegelevad peaaegu kõigega\n\n## Põhitekst:\n\nLinnamäe haare on tavalisele inimesele hoomamatu ja tema ärisid vältida pea võimatu. Ükskõik, mis teenuseid inimene tarbib, tõenäosus, et see Margus Linnamäele kuulub, on väga suur.\n\nLoed Postimehe uudiseid või teistest meediaväljaannetest BNS-i uudiseid, elad Tallinnas ja saad lehed kätte Express Posti postiljonilt, käid Apollo kinos ja raamatupoes, vaatad Kanal 2 filmi, teed kõrvale võileiva Linnamäe lihatööstuse vorstiga, kuulad Kuku raadio uudiseid või raadio Elmari tantsuõhtut, otsid kliinik.ee patsiendiportaalist terviseinfot, helistad perearsti nõuandetelefonile, lähed Apotheka apteeki rohtu ostma, varud Pet City poest lemmikloomale süüa, ostad uue iPhone'i mudeli kas Valge Klaari või IM Arvutite poest, saad sõbrannaga Mademoiselle'i kohvikus kokku, ostad lapsele Ice Cafe jäätisekohvikust jäätist või Blenderi mahlabaarist smuuti, lähed õhtul O'Leary'se spordibaari, teed söögiks Liivimaa Lihaveise steiki, ostad ökotoitu Biomarketist, käid kinos \"Vanamehe\" filmi või teatris lavastust \"Püksid maha!\" vaatamas, ostes pileti sinna Piletilevist, valid Apotheka Beauty ilutoodete poest nahasõbralikku kosmeetikat, viid vana sugulase Benita Kodu hooldekodusse jne-jne – kõigi nende taga on suurema või väiksema osalusega ärimees Margus Linnamäe.\n\nSamuti otsustas ta omandada ka Vapiano toitlustusketi, mis tugevdab nii tema toitlustusäri kui ka üldisi positsioone Baltikumi turul veelgi – enamik ta ärisid tegutseb kõigis kolmes riigis.\n\nKonkurentsiamet andis ka sellele koondumisele rohelise tule, kuigi möönis, et mõlema ettevõtte – käibed ületavad konkurentsiseaduses sätestatud piirmääri, kuid kuna ameti hinnangul tegutseb turul suurel arvul konkureerivaid restoranikette, kellest mitmed on oluliselt suurema turuosaga, kui koondumise osalised, siis ei nähtud selles probleemi.\n\nVeel käesoleva aasta kevadeni kuulusid Linnamäe ettevõttele ka paljud kuulutusteportaalid: city24.ee, kv.ee, soov.ee, osta.ee jt, kuid need müüs ta meediaäri tugevdamiseks maha. Samuti loobus ta lühikese katsetuse järel suure aplombiga alustanud toidukullerveo e-poest ja teenusest FreshGo, mis viis palju raha, ent sisse tooma ei jõudnudki hakata.\n\nJuba tükk aega on Linnamäe investeerinud ka videomänge arendavasse ettevõttesse Zaum Studio, mida veab Kaur Kender.\n\nKaubanduskeskustel erinevad vaated\n\nKristiine, Ülemiste või Mustamäe keskusesse minnes jäävad Linnamäe ettevõtete renditud ärid nii paremat kui vasakut kätt, mis võib kaubanduskeskuste jaoks kujutada endast parajat riski: väga suure mõjuga rentnik saab hakata dikteerima hindu ja panna kaubanduskeskuse väga raskesse seisu, kui korraga kõigi oma ettevõtetega sealt välja peaks otsustama kolida.\n\nÜlemiste keskuse omanik Guido Pärnits ütleb, et pealtnäha võib tunduda, et selline olukord on riskantne, kuid reaalselt ta riske Linnamäe ettevõtetega nii suures mahus äri tehes ei näe. Kui suure osakaaluga need ärid Ülemiste keskuses on, Pärnits ei avalda.\n\n\"Eks me oleme muidugi seda arvutanud, aga see on lepingute konfidentsiaalsuse teema. Eks igaüks ise võib muidugi oma silmaga hinnata – neid on palju küll,\" möönis Pärnits. \"Muidugi, alati võib ütelda nii, et kui mingi suur osalus on kuskil äris kellelgi, siis see on risk. Võib ju niiviisi teoretiseerida, aga tegemist on ääretult soliidse ja hästi kapitaliseeritud ettevõttega. Me räägime ikkagi kaubanduse ja meelelahutusega seotud äridest, tegu on ääretult professionaalsete inimestega, kellega me koos töötame. Riski, et sellel ettevõttel miski ebaõnnestub, ma ei näe. Selliseid ettevõtteid, kellega Eestis laiahaardelist koostööd teha, ongi vähe. Aga selliseid suuri partnereid on meie keskuses veel, näiteks Sportlandi Grupp.\"\n\n\"Eks äri on äri, igaüks kasutab oma trumpe. Eks Ülemiste keskusel on ka palju trumpe. Oletame, kui üks on hästi tugev ja teine otsib oma kohta või on langustrendis ja esimene tuleb ja ütleb, et ma tulen teen nii, et teie käekäik oleks oluliselt parem, siis meie puhul nii ei ole. Tegemist on absoluutsete tippudega, nii Ülemiste keskus kui ka Apollo Grupp - kaks suurt ja edukat on kokkuleppe saavutanud ja mõlemad on sellega rahul. Tunnen ka inimesi, kellega koostööd teen, sest äride taga on ikkagi ennekõike inimesed,\" toonitas Pärnits.\n\nT1 kaubanduskeskuses seevastu pole Linnamäe ärisid peaaegu üldse esindatud, ainsatena kuuluvad talle Apotheka apteek ja ilupood.\n\nKaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor ütleb, et omal ajal rentnikke otsides kohtuti ka Apollo Grupiga, kuid kuna käed löödi Apollo konkurendi Cinamoni kinoga, siis kujuneski nii, et ka muud Linnamäe ärid neile suures mahus ei tulnud. Näiteks Apollo raamatupoe asemel tegutseb T1-s kirjastuste oma raamatupood. Samas kinnitab Remmelkoor, et mingit \"poliitilist\" otsust ei maksa selle tagant otsida.\n\nTeisalt aga peab ta õigeks, et liiga suurt osakaalu ei maksa ühe rentniku kätte mängida.\n\n\"Kui üks operaator võtab sult 3000 ja 6000 jne ruutmeetreid, siis ta muutub üha tugevamaks, dikteerib üha rohkem, esitab oma soove ja nõudmisi, nii et sellega kaasnevad omad riskid. Teisest küljest, iga operaator tunnetab ise, mis valdkonnas ta on kõige tugevam. Me oma Cinamoni kinoga oleme väga rahul, arvame, et oleme teinud õiged otsused, aga selge, et Apollo Grupp on väga tugevalt igal pool kaubanduskeskustes sees,\" kommenteeris Remmelkoor.\n\nKõigeks luba pole saadud\n\nKonkurentsiamet möönab, et Margus Linnamäe valitseva mõju all olevad ettevõtted on tõesti tegevad mitmetes erinevates valdkondades.\n\n\"Samas mõnede äriühingute üle omab Margus Linnamäe valitsevat mõju juba väga pikka aega ehk enne koondumiste kontrolli kehtestamist Eestis 2001. aastal,\" tõdes konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.\n\nKonkurentsiametil on võimalik lubada või keelata üksnes selliseid koondumisi, mis kuuluvad kontrollimisele konkurentsiseaduse alusel ehk sellist koondumist, kus koondumise osaliste käibed ületavad konkurentsiseaduses sätestatud piirmääri.\n\n\"Nii näiteks ei olnud konkurentsiametil menetluspädevust koondumise osas, mille tulemusena kuulusid kuulutuste portaalid city24.ee ja kv.ee UP Invest OÜ valitseva mõju alla,\" tõi Ots näiteks olukorrast turul, mis nüüdseks on lõppenud, kui UP Invest oma kuulutusteäri tänavu maha müüs. \"Seega ei ole konkurentsiametil võimalust kontrollida (ja keelata) kõiki koondumisi, millega võib kaasneda konkurentsi oluline kahjustumine.\"\n\nOts selgitas, et konkurentsiamet ei anna luba sellistele koondumistele, mis kahjustavad oluliselt konkurentsi, sealhulgas turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.\n\n\"Konkurentsiamet on ära hoidnud konkurentsi kahjustava mõjuga tehingute toimumise ka olukordades, kus valitseva mõju omandajaks on olnud Margus Linnamäele kuuluv äriühing: 2008. aastal keelas konkurentsiamet Magnum AS-i tütarettevõtja Terve Pere Apteek OÜ ja OÜ Saku Apteek koondumise; 2007. aastal lõpetas konkurentsiamet MM Holdings B.V. (Magnum AS) ja OÜ Patrika koondumise menetlemise, kuna koondumise osalised loobusid koondumisest,\" loetles Ots.\n\nKoondumisest loobumise tingis asjaolu, et konkurentsiamet oli selle osalisi teavitanud konkurentsiprobleemide olemasolust, mistõttu polnud koondumist võimalik lubada.\n\nKonkurentsiamet tõdeb, et tervet turgu nad lube või keeldumisi andes silmas pidada ei saa. See tähendab, et nii ongi saanud Linnamäe saavutada Eestis laialdase mõju paljudes sektorites, mis kokku annavad nii jõulise pildi, nagu eelnevalt kirjeldatud.\n\nKäive kasvas\n\nÜldiselt läheb Linnamäe äridel väga hästi, vaid meediaäri toodab suurt miinust: möödunud aastal jäi Postimees ligi üheksa miljoni euroga kahjumisse.\n\nMargus Linnamäe omanduses olev investeerimisfirma UP Invest OÜ teenis möödunud majandusaastal 821 miljoni euro suuruse käibe juures 14,7 miljonit eurot puhaskasumit. Sellest Eesti turul teenis ettevõte ligi 60 protsenti oma käibest (482 miljonit eurot), ent suure käibega olid ka Läti (148 miljonit eurot), Soome (105 miljonit eurot) ja Leedu turg (51 miljonit eurot). Muude riikide osaks jäi 35 miljonit eurot müügitulu.\n\nSeekordne majandusaasta kestis 16 kuud, arvestusega 2018. aasta jaanuarist 2019. aasta aprilli lõpuni.\n\nEttevõtte käive on kasvanud ka sõltumata pikemast majandusaastast, kuid kasumlikkus on pisut langenud. 2017. majandusaastal teenis UP Invest 12 kuuga 516 miljoni eurose käibe juures 15,3 miljonit eurot kasumit.\n\nKontserni käibekasvu on mõjutanud laienemine kino- ja meelelahutusäris, ent suurim käive (548 miljonit eurot) tuli ravimite jae- ja hulgimüügist, millele järgnesid internetiportaalide haldus (44 miljonit), ajalehtede ja muude trükiste trükkimine (ligi 34 miljonit), veterinaarkaupade jae- ja hulgimüük (30 miljonit), raamatute jm meelelahutustoodete müük (ligi 21 miljonit) ning ajalehtede kirjastamine (20 miljonit eurot).\n\nEttevõte laiendas möödunud majandusaastal oma tegevust Läti turul ravimite jaemüügi valdkonnas, avas esimese apteegi Leedu turul, laiendas oma lemmikloomakaupluste keti Pet City tegevust, samuti laiendati veterinaarkliinikute äri Eestis, Lätis ja Leedus, jätkati investeeringuid nii paber- kui elektroonilisse meediasse. Samuti avas ettevõte uusi Apollo kinosid, kohvikuid ja O'Leary'se spordibaare kogu Baltikumis ning tegi investeeringuid iduettevõtetesse.\n\nKontserni varad ulatuvad 371 miljoni euroni, kohustused 256 miljonini.\n\nKontsernis saab tööd 3798 inimest. Eelmisel majandusaastal kasvas töötajate arv 806 inimese võrra, mis peamiselt tuli Apollo Groupis osaluse omandamisest.\n\nEttevõtte juhatus märgib oma aastaaruandes, et on eesseisva majandusaasta suhtes optimistlik ning soovib jätkata aktiivset investeerimistegevust. Samas aga tajutakse mõnes sektoris buumi hõngu ja ülekuumenemise ohtu.\n\n\"Selliseks sektoriks võib lugeda kinnisvara valdkonna, aga ka mõned jaekaubanduse sektorid, kus on viimastel aastatel agressiivselt investeeritud ja on ebaselge, kuidas realiseerub oodatav jätkusuutlik ostujõu kasv,\" seisab juhatuse ülevaates turutrendidest.\n\nUP Invest kuulub 78 protsendi ulatuses Margus Linnamäele ja 20 protsendiga Ivar Vendelinile. UP Investi emafirma on samuti Linnamäe suuromanduses olev MM Grupp.\n\nERR küsis kommentaari ka Margus Linnamäelt, kes lubas saata küsimustele kirjalikud vastused, kuid jättis siiski neljapäeval vastamata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Margus Linnamäe osalusega ettevõtted jätkavad uutesse valdkondadesse laienemist või valdkonniti olulise turuosa haaramist. Pea igas Eesti ostukeskuses on hulgaliselt ärisid, mis kõik täidavad Linnamäe ettevõtete kukruid. Hiljuti andis konkurentsiamet nõusoleku ka Linnamäe kontserni kuuluvale Apollo Group OÜ-le Vapiano toitlustusketi ostuks, aga ärimehe omandusse liiguvad ka Piletilevi ja IM Arvutid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmaturu naftahinnad tõusevad\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgis kerkis toornafta detsembritehingute hind 80 sendi ehk 1,4 protsendi võrra 57,15 dollarini barrelist ja Londonis Põhjamere brendi jaanuaritehingute hind 55 sendi ehk 0,9 protsendi võrra 62,29 dollarini barrelist.\n\nUSA tähtsamad aktsiaindeksid liikusid plussi\n\nUSA tähtsamad aktsiaindeksid sööstsid neljapäeva hommikul kiiresti üles, kui Hiina teatas, et USA-Hiina kaubandussõja mõlemad osapooled on otsustanud kõneluste edenedes tollimakse järkjärgult tühistama hakata.\n\nKuid entusiasm kahanes pärast Reutersi pärastlõunast teadet, et Valges Majas on selle kokkuleppe vihaseid vastaseid.\n\nLaiapõhjaline S&P 500 kerkis 8,40 punkti ehk 0.3 protsendi võrra, sulgudes tasemel 3085,18 punkti. Tegemist on juba teistkordse rekordiga sel nädalal, kuid päeval oli lootust märksa suuremale tõusule.\n\nTööstusindeks Dow Jones tõusis 182,24 punkti ehk 0,7 protsenti 27 674,80 punktini, mis on samuti rekord. Tehnoloogiaindeks Nasdaq lõpetas päeva vaid veidi omakõigi aegade kõrgeimast tasemest madalamal, kerkides 23,89 punkti ehk 0,3 protsenti 8434,52 punktini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nafta hinnad New Yorgi ja Londoni börsidel neljapäeval tõusid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVestager kiitis kiiret ja ambitsioonikat liikumist digimaksu suunas\n\n## Põhitekst:\n\nMargrethe Vestager, kellest saab detsembris EL-i uus digivolinik, ütles seda Lissabonis suurel Euroopa digikonverentsil.\n\nOotused on kõrged, et maailma suurimate majandustega riike koondav G20 kiidab heaks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ettepaneku, millega tahetakse järgmise aasta juuniks leida globaalsete digihiidude maksustamise kokkulepet.\n\nKui see õnnestub, siis on lepe suutnud murda läbi jõulisest vastuseisust. Pidurdajate seas on Washington ning madala maksutasemega riigid nagu Iirimaa ja Luksemburg, kus asuvad suurte tehnoloogiafirmade rahvusvahelised peakorterid.\n\n\"Tavaliselt pole maksude asjus mingit põhjust olla optimistlik..., kuid kui asi puudutab digimaksustamist, siis OECD tasemel on arengud olnud kiired ja üsna ambitsioonikad,\" lausus Vestager ajakirjanikele. Ettepanekusse on suhtutud üsnagi innukalt ka väljaspool Euroopat, lisas ta.\n\nOECD pealäbirääkija maksustamises Pascal Saint-Amans ütles, et aluspõhimõtteliste muutuste visandamine niivõrd lühikese ajaga pole lihtne ning sellega ei tohi eksida.\n\n\"Kuid arvan, et see on teostatav, sest poliitilist survet on nii palju, et riigid tahavad lahendust... See teema on äärmiselt poliitiline, inimesed ei taha enam oodata,\" ütles Saint-Amans Lissabonis AFP-le.\n\nLahenduse leidmise püüdlused muutusid kiireloomuliseks, kui rahvusvaheliste firmade püüdlused maksimeerida kasumit madala maksutasemega riikidesse minemise kaudu põhjustas avalikkuse pahameele plahvatuse. Kriitikute sõnul jätab selline maksudega mängimine riigid ilma neile õiglaselt minevast maksutulust.\n\nTohutute kasumitega tehnoloogiahiide süüdistatakse maksudest kõrvale hiilimises, sest nad liigutavad seal teenitud tulu madala maksukoormaga riikidesse.\n\nIirimaa lasi eelmisel aastal Rootsi ja Taani abiga põhja EL-i püüdlused luua Euroopa digimaks. Nende arvates oli parim ajada asja OECD kaudu.\n\nOECD ettepanek - mille üle pidas läbirääkimisi 134 riiki - näeb ette osa kasumi ja maksuõiguste ümberpaigutamise riikidesse, kus digihiiud äri teevad, olenemata nende peakorteri asukohast.\n\nUute reeglite järgi hakataks selliseid firmasid maksustama kohtades, kus nad teevad märkimisväärse osa oma ärist, isegi kui neil puudub seal füüsiline kohalolek. Digiajastul on see aina suurem tegelikkus.\n\nPaljud riigid tegid ettepaneku kehtestada oma maks, kuid enim pälvis tähelepanu Prantsusmaa digimaks, mille peale ähvardas USA president Donald Trump tõsta Prantsuse veinide importmaksu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelised püüdlused paremini maksustada tehnoloogiahiide nagu Google ja Facebook on saavutanud üllatavaid tulemusi, ütles Euroopa Liidu konkurentsivolinik neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: New Yorgi eksmeer Bloomberg valmistub Valgesse Majja pürgima\n\n## Põhitekst:\n\n77-aastane Bloomberg peaks sel nädalal esitama vajalikud dokumendid vähemalt ühes osariigis ja kuulutama end kandidaadiks, teatasid mitmed väljaanded, teiste seas The New York Times.\n\nMiljardär Bloomberg kinnitas märtsis, et ei kavatse kandideerida, kuid on juba nädalaid mänginud mõttega, et võib siiski Valgesse Majja pürgida, lausus tema nõunik, kelle sõnul ei ole eksmeer lõplikku otsust veel teinud.\n\nSamas on ta saatnud oma meeskonna liikmeid Alabamasse koguma vajalikke allkirju, et registreerida end osariigi eelvalimisteks enne reedel kukkuvat tähtaega.\n\nTegemist on selge märgiga, et pikalt võimalikuks presidendikandidaadiks peetud Bloomberg valmistub võitlema võimaluse eest astuda valimistel vastu president Donald Trumpile.\n\nÜks USA rikkamaid inimesi Bloomberg juhtis New Yorki 2001. kuni 2013. aastani. Ta on aastate jooksul kuulunud vaheldumisi nii demokraatlikku kui vabariiklikku parteisse ning olnud linnapea ka sõltumatuna.\n\nBloombergi peetakse Wall Streetile lähedalseisvaks tsentristiks, kes peab kaht demokraatide soosikut – Elizabeth Warrenit ja Bernie Sandersit – liiga vasakpoolseteks.\n\n\"Ta arvab, et Joe Biden on nõrk ning Sanders ja Warren ei saa võita,\" kirjutas New York Post, viidates Bloombergi plaanidega tuttavale allikale.\n\nTema liitumine täiendaks niigi rohkearvulist nimekirja Valgesse Majja pürgivatest demokraatidest. Praeguse seisuga taotleb erakonna nominatsiooni 17 kandidaati.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg valmistub liituma heitlusega demokraatide kandidaadi kohale 2020. aasta USA presidendivalimistel, vahendas neljapäeval Ühendriikide meedia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa liiga: ManU, Sevilla ja Celtic kindlustasid edasipääsu\n\n## Põhitekst:\n\nMason Greenwoodi, Anthony Martiali ja Marcus Rashfordi tabamused tõid koduväljakul mänginud Manchester Unitedile 3:0 võidu Belgradi Partizani üle ja tagasid neile ühtlasi pääsu 32 parema sekka. United on L-grupis nelja vooruga kogunud 10 punkti, teisel kohal on Alkmaari AZ kaheksa silmaga. Partizan on kolmandana kogunud neli punkti.\n\nMunir El Haddadi kübaratrikk ja Munas Dabburi väravad viisid Sevilla võõrsil Luksemburgi klubi Dudelange'i vastu 5:0 juhtima, enne kui Danel Sinani lõi külaliste võrku kaks auväravat. Sevilla jätkab A-grupis täiseduga, APOEL-il ja Karabahhil on neli punkti.\n\nGlasgow Celtic sai Roomas ajaloolise võidu, kui sealne Lazio alistati Olivier Ntchami viienda üleminuti värava toel 2:1. Šotimaa klubi polnud kunagi varem Itaalias matši võitnud. Celtic jätkab kümne punktiga E-grupi liidrina ja et kolmandal kohal olev Lazio on nelja mänguga suutnud koguda vaid kolm punkti, kindlustati ka edasipääs.\n\nÄärmiselt põnev on aga seis Celticu põlise rivaali Rangersi grupis. Glasgow sinine meeskond alistas neljapäeval 2:0 Portugali hiiu Porto, Feyenoord mängis 1:1 viiki Berni Young Boysiga. Nii Rangersil kui Young Boysil on seitse punkti, Portol ja Feyenoordil neli silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liigas olid neljapäeval võidukad nii Manchester United, Sevilla kui Glasgow Celtic, kes kõik tagasid ühtlasi edasipääsu play-off 'i.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKalju pääses Euroopa liigas edasi, Levadia pudenes konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nKalju alistas võõrsil Fääri saartel B36 Torshavni 2:1 (18. Liliu, 88. Artur Valikajev - 52. Benjamin Heinsen) ning pääses kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 4:2 edasi.\n\nKalju järgmiseks vastaseks on ungarlaste Szekesfehervari Videoton, kes lülitas avaringis konkurentsist välja Balzani. Esimese kohtumise Videoton võitis kodus 2:0 ning Maltal toimunud teine mäng andis tulemuseks 3:3 viigi.\n\nLevadia, kes oli Pärnus Cork Cityle kaotanud 0:2, jäi täna võõrsil iirlastele alla 2:4 (15. Jevgeni Kobzar, 33. Nikita Andrejev - 28. Karl Sheppard, 46., 86., 90. Sean Maguire).\n\nSloveenias 0:2 NK Domžalele kaotanud Flora asus kordusmatši kodus 2:0 juhtima, kuid kaotas lõpuks 2:3 (2. Zakaria Beglarišvili, 22. Mihkel Ainsalu - 40. Ivan Firer, 86. pen. Senijad Ibricic, 89. Jure Balkovec).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liiga esimesest kvalifikatsiooniringist pääses ainsa Eesti klubina edasi Nõmme Kalju. Tallinna klubid Levadia ja Flora piirdusid kahe mänguga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEsiliiga kuu parimad on Kirs ja Brõlin\n\n## Põhitekst:\n\nKirsi juhendamisel võitis Tarvas mängudevaesel kuul mõlemad kohtumised – esmalt alistati võõrsil Tartu JK Welco 3:1 ning kuu keskel oldi koduväljakul 2:1 paremad FCI Tallinn U21 meeskonnast.\n\nMaardu mängija Nikita Brõlin valiti liiga parimaks mängijaks ka aprillikuus ning meeskonna ründav poolkaitsja näitas häid esitusi ka juunis. 21-aastane Brõlin lõi ainsa värava juuni keskel toimunud kohtumises liider FC Flora U21 vastu.\n\nEsiliiga B kuu parim treener oli Andre Ilves, kelle juhendamisel võitis Raasiku FC Joker kaks mängu väravate vahega 7:2. Parimaks mängijaks valiti Vändra JK Vapruse mängija Kaarel Saaremets, kes lõi kübaratriki 3:1 võidumängus Keila JK vastu. Vändra teenis tänu Saaremetsa esitustele möödunud kuul neli punkti, lisaks viigistati 1:1 Nõmme Kalju FC U21 võistkonnaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliiga juunikuu parimateks valiti Rakvere JK Tarva juhendaja Urmas Kirs. Parim mängija tuleb Maardu Linnameeskonnast, kui auhinna teenis taas Nikita Brõlin.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPühajärve jooksul võtavad mõõtu Eesti jooksu- ja suusatipud\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval, 8.juulil toimuvale 2017 DFDS Järvejooksude sarja teisele etapile, 36. jooksule ümber Pühajärve on oodatud kõik jooksusõbrad. Lisaks jooksjatele on oodatud ka kepikõndijad, sest 10,7 km pikkune ring ümber Pühajärve sobib ideaalselt ka kõndimiseks.\n\nSarja avaetapi, Harku järve jooksu võitnud Raido Mitt üritab esikohta ka Pühajärve jooksul. Konkurentsi pakuvad talle Raivo Alla, Priit Lehismets, Rauno Laumets ja paljud teised. Lisaks Eesti parimatele jooksjatele on starti oodata ka Eesti suusa- ja laskesuusakoondiste liikmeid. Tiim Haanja liikmed Raido Ränkel, Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu koos isast olümpiavõitja Andrus Veerpaluga ning Eesti parimaid laskesuusatajaid Kauri Kõiv teevad kindlast jooksjate elu kibedaks.\n\nNaistest asub eelmise aasta võitu kaitsma Moonika Pilli, võidumõtetega läheb rajale kindlasti ka Harku jooksu võitnud Kaisa Kukk.\n\nPühapäeval, 9.juulil korraldab Stamina SK Pühajärve Puhkekeskuse pargis 2017 Suple, Sõtku, Sörgi rahvatriatlonide sarja kuuluva Pühajärve pargtriatloni. Kõigile jõukohasel rahvatriatlonil tuleb võistlejatel ujuda 150 m, sõita rattaga 9 km ja joosta 3 km. Pühajärv ja Puhkekeskuse park on end triatlonisõpradele juba mitmekordselt tõestanud ja pargitriatloni distants on sobivalt mõõdukas, et kõik soovijad saaksid kaunil suvepäeval kasvõi esimest korda elus triatloni proovida.\n\nSel aastal selgitatakse ka mitmekülgsemad spordisõbrad, sest ümber Pühajärve jooksul ja Pühajärve pargitriatlonil osalejate vahel selgitatakse ka koondarvestus. Seega tasub jooksu- ja triatlonisõpradel Pühajärve sportlikul nädalavahetusel osaleda mõlemal võistlusel ning naiste ja meeste 3 paremat saavad ka auhinnatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Traditsiooniliselt korraldab Stamina Spordiklubi juuli alguses Otepääl, Pühajärve Puhkekeskuse pargis sportliku nädalavahetuse, kuhu tasub tulla kogu perega. Kahel päeval toimub kaks meeleolukat rahvaspordiüritust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTšiili koondise tugitala on Milano Interist lahkumas\n\n## Põhitekst:\n\nKoondises ka keskkaitsjana palliva Medeli uueks koduklubiks on hetke märkide järgi saamas Türgi liiga eelmise hooaja kuues meeskond Trabzonspor. Sealse presidendi Muharrem Usta sõnul on vaja kokkuleppele jõuda vaid mängija endaga, vahendas Soccernet.ee.\n\n\"Meil on Interiga Medeli osas olemas kokkulepe,\" lausus Usta. \"Täna me alustasime läbirääkimisi tema saatjaskonnaga. Interiga on kõik tehtud. Kui mängija ei nõustu, siis meil on kaks alternatiivi.\"\n\nAugustis 30-aastaseks saav endine Boja Juniorsi ja Sevilla mängumees liitus Interiga 2014. aasta suvel pärast hooaega Cardiff Citys. 105 korda Tšiili koondist esindanud Medel käis lõppenud hooajal kõikide sarjade peale platsil 31 mängus, kuid uue peatreeneri Luciano Spalletti plaanidesse ta ei kuulu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pitbulli hüüdnime kandev Milano Interi ja Tšiili jalgpallikoondise kaitsev poolkaitsja Gary Medel on siirdumas Türgi kõrgliigasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liiga kuu parimad on Koppel, Hansi ja Sappinen\n\n## Põhitekst:\n\nTammeka naasis juunis võidurajale ning kogus kolmest mängust* kaks võitu ja ühe kaotuse. Tartu esindusmeeskond polnud enne juunikuu keskpaika võidumaitset Premium liigas maitsnud tükk aega. Pärast Viljandi Tuleviku 3:1 alistamist 7. aprillil oli meeskond liigas võiduta 10 kohtumist. Juunikuu alguses näidati südikat mängu FC Flora vastu, kuid tabeliliidrile vannuti 0:2 alla. Seejärel suutis Tammeka Koppeli ja Hansi juhendamisel saada kaks üliolulist võitu – 16. juunil oldi võõrsil 2:1 paremad head hooaega tegevast Narva Transist, keda oli Tammeka viimati võitnud 2015. aastal ning juulikuu esimesel päeval võeti samade numbritega võit Pärnu JK Vapruse üle. Liigatabelis on Tammeka tõusnud kuuendaks.\n\nKuu parim mängija Rauno Sappinen oli juunis heas hoos, kui lõi kolmes mängus kokku viis väravat ja andis lisaks kaks resultatiivset söötu. Väravalööjate edetabelis on Sappinen jagamas teist kohta Rimo Hundiga (FC Levadia) 11 tabamusega, neid edestab vaid FCI Tallinna ründaja Albert Prosa (17 väravat). Söötude arvestuses jagab Sappinen tabelis kolmandat kohta.\n\n* - arvestusse kuulus 1. juulil toimunud JK Tammeka – JK Vaprus kohtumine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Premium liiga juunikuu parima treeneri auhind läheb esmakordselt kahele mehele – auhinna teenis Tartu JK Tammeka treeneriteduo koosseisus Kaido Koppel ja Mario Hansi. Parim mängija oli FC Flora edurivimees Rauno Sappinen.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMägi oli Teemantliiga etapil hooaja tippmargiga kolmas, Laasmale 9. koht\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja isikliku tippmargi püstitanud eestlast edestasid šveitslane Kariem Hussein ajaga 48,79 ning ameeriklane Byron Robinson 48,88-ga. Mägile järgnesid Robinsoni kaasmaalane Bershawn Jackson 49,04, Lõuna-Aafrika Vabariigi esindaja Comel Fredericks 49,32, veel üks ameeriklane Michael Stigler 49,86, Fredericksi kaasmaalane LJ van Zyl 50,04 ning šveitslane Alain-Herve Mfomkpa 51,45-ga.\n\nNaiste odaviskes oli Liina Laasma 57.35-ga (56.03 - 57.35 - 55.61) eelviimane ehk üheksas. Võistluse võitis maailma hooaja tippmargi 68.43-ga Horvaatia esindaja Sara Kolak. Esikolmikusse mahtusid ka tšehhitar Barbora Spotakova 67.40 ja austraallanna Kathryn Mitchell 66.12-ga.\n\nEnne võistlust:\n\nEsimesena läheb võistlustulle odaviskaja Liina Laasma, kes kokku kümne naise hulgas on protokollis kirjas kohe esimese numbri all, kuna tänavuse hooaja tulemus (61.32) on eestlannal konkurentidega võrreldes kõige nõrgem.\n\nMeeste 400 m tõkkejooksus on kaheksa jooksja hulgas seitsmendal rajal stardis Rasmus Mägi. Tänavuse hooaja parima tulemuse (49,1) arvestuses on eestlane enne starti viies mees.\n\nNaiste odavise algab Eesti aja järgi kell 20.25 ning meeste 400 m tõkkejooksu stardi planeeritud kellaaeg on 21.54.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustiku Teemantliiga etapil Šveitsis Lausanne'is sai Rasmus Mägi meeste 400 meetri tõkkejooksus ajaga 48,94 sekundit kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Flora euroteekond lõppes taas avaringis\n\n## Põhitekst:\n\nTäna A. LeCoq Arenal peetud Euroopa liiga esimese ringi korduskohtumisele läksid 2:0 eduseisus vastu sloveenid, kuid Zakaria Beglarišvili 2. ja Mihkel Ainsalu 22. minuti väravad seadsid kahe mängu kokkuvõttes jalule viigi. See, et lisaaega ei tule, sai siiski selgeks juba avapoolajal, kui Ivan Firer vähendas Domžale kaotusseisu 1:2-le. Lõpuks võtsid külalised 3:2 võidu, sest Senijad Ibricic realiseeris 86. minutil penalti ning kolm minutit hiljem oli täpne Jure Balkovec.\n\nDomžale kohtub järgmises ringis Ventspilsi või Reykjaviki Valuriga. Esimene mäng Lätis lõppes 0:0, täna peetakse korduskohtumine Islandil.\n\nEnne mängu:\n\nSee, et FC Flora on oma pika ajaloo jooksul eurosarjas esimesest vastasest vaid korra kaugemale jõudnud, on levinud fakt. Tänavugi saab neil poolel teel olles selle muutmine üliraske ülesanne olema, sest Sloveenia karikavõitja NK Domžale sai Euroopa liiga esimese eelringi avamängust kindla kaheväravalise edu.\n\nSloveenias peetud matšis jäi Flora totaalse surve alla ning ei omanud pea mingit šanssi. Domžale võitis hilistest tabamustest 2:0, mille ümberpööramiseks vajavad rohevalged täna õhtul Lillekülas vähemalt sama palju väravaid.\n\nKas Flora on valmis? \"Arvan, et oleme sama valmis kui ka eelmine mäng. Vahe on lihtsalt selles, et eelmises mängus Sloveenias olime natuke liiga aukartlikud, liiga pehmed, heas mõttes mitte liiga ülbed,\" rääkis klubi kapten ja keskpoolkaitsja Brent Lepistu mängupäeva eel Soccernet.ee-le.\n\nKohtumine algab Tallinnas, A Le Coq Arenal kell 19.\n\nTeistes Euroopa liiga mängudes on Nõmme Kalju Fääri saartel kaitsmas 2:1 eduseisu sealse B36 Torshavni vastu ja Tallinna Levadia alustab 0:2 kaotusseisust iirlaste Cork City vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni vaid korra jalgpalli eurosarjas avaringist edasi pääsenud Tallinna Flora pidi ka tänavu piirduma kahe kohtumisega, kus kaotas Sloveenia karikavõitjale NK Domžalele kokkuvõttes 2:5.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit jõudis Wimbledonis vähem kui tunni ajaga kolmandasse ringi\n\n## Põhitekst:\n\nMatš algas eestlanna taktikepi all, kes pääses kohtumist servimurde abil 3:0 juhtima. Edasi suutsid mõlemad naised enda servi hoida, kuigi Kontaveidil oli 5:3 eduseisul Kasatkina pallingugeimis murdepall, mille venelanna suutis siiski päästa. Järgmise geimi Kontaveit enda servil võitis ning seega kogu sett eestlannale 6:3.\n\nTeises setis murdis Kontaveit kohe Kasatkina pallingu ning tegi seda taas viiendas geimis, minnes ette 4:1. Rohkem servumurdeid ei nähtud ning 6:2 setivõit tõi Kontaveidile 57 minutit kestnud kohtumises võidu settidega 2-0.\n\nEnne matši:\n\nKuigi Kontaveit ja Kasatkina on eakaaslased - eestlanna on 21-aastane ning venelanna ühe aasta võrra noorem, siis WTA turniiridel pole nad seni veel mängima sattunud.\n\nMatš on planeeritud 16. väljakule neljandaks mänguks. Võistluspäev algab Eesti aja järgi kell 13.30.\n\nEnne Kontaveidi ja Kasatkina kohtumist lähevad samal platsil võistlustulle Tatjana Maria - Coco Vandeweghe, Yuichi Sugita - Adrian Mannarino ja Petra Martic - Denisa Allertova.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis jätkuval Wimbledoni tenniseturniiril alistas Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 38.) naisüksikmängu teises ringis venelanna Daria Kasatkina (WTA 30.) 6:3, 6:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa on kaubandussuhetes Hiinaga \"väiksem vend\"\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu on Hiina Kremli jaoks kõige tähtsam partner. Moskva on veendunud, et koos Pekingiga saab temast tugev vastukaal Euroopa ja USA mõjule maailmas.\n\n\"Vene-Hiina suhete formaat ei ole küll liitlassuhete formaat, aga see mõjub globaalselt mitte ainult kahepoolsetele suhtele, vaid ka globaalsetele küsimustele nagu julgeolekuprobleemid,\" kommenteeris Teaduste Akadeemia Kaug-Ida instituudi direktor Sergei Luzjanin.\n\nJulgeolek on ilmselt see ala, kus Venemaa ja Hiina maailmavaated kõige rohkem kokku langevad ja Lääs USA-ga eesotsas peab sellega arvestama erinevate regionaalsete probleemide arutelul.\n\n\"Me just rääkisime ühest näitest, kuidas Venemaa ja Hiina kooskõlastavad oma positsioone. Pean silmas Põhja-Korea probleemi korraldamist. See on vaid üks näide, aga neid on palju,\" ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.\n\nMoskva tahab Läänele näidata, et ka sanktsioonide all olles saab ta sellise partneriga nagu Hiina ilusti hakkama, kuid Vene-Hiina majanduslikud suhted näitavad, et tegelikult on Moskva siiski „väiksem vend\".\n\n\"Vene-Hiina kaubandus on Hiina suunas passiivne. Kahepoolse kaubanduse maht oli eelmisel aastal 66 miljardit dollarit, sellest Venemaa eksport oli vaid 24 miljardit,\" tõi esile Teaduste Akadeemia Kaug-Ida instituudi direktor Sergei Luzjanin.\n\nNumbrid ei ole eriti suured kummaski suunas, seevastu näiteks Hiina-USA kaubavahetus ületab juba 500 miljardit dollarit. Selge, et Peking ei hakka oma suhteid Washingtoniga Moskva meeleheaks rikkuma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina presidendi Xi Jinpingi visiit Moskvasse tõestas, et kahepoolsetes suhetes probleeme praktiliselt pole, kuid majandussuhted võiksid olla tihedamad. Läbirääkimiste üheks teemaks oli kahe riigi ühispositsiooni loomine reedel algavaks G20 tippkohtumiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCAS ei rahuldanud Sagani tiimi appelatsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nMäletatavasti lükkas maailmameister Sagan Prantsusmaa velotuuri üleeilsel etapil Mark Cavendishi (Dimension Data), kes kukkus ning pidi võistluse vigastuse tõttu katkestama.\n\nVelotuuri kohtunikud eemaldasid slovaki tuurilt ja kuigi mees ise nõustus karistusega, otsustas Bora-Hansgrohe selle edasi kaevata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise spordiarbitraažikohus CAS ei rahuldanud Saksamaa maanteeratturite võistkonna Bora-Hansgrohe apellatsiooni, millega nõuti Peter Saganile määratud karistuse tühistamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKlandorf selgitas, miks puudus ühisavalduselt TLÜ/Kalevi allkiri\n\n## Põhitekst:\n\nMõistetavatel põhjustel puudus avalduselt ka Valga-Valka esindajate allkiri, sest üks langetatud otsuseid puudutas ka nende erisoovide tagasi lükkamist, kuid miks jäi avaldusest välja TLÜ/Kalev, küsis Delfi.\n\nEndine TLÜ/Kalevi eestvedaja ja korvpalliliidu juhatuse liige Kalle Klandorf selgitab: \"Pärast minu taandumist meeskonnast on klubil uus juhatus ja juhatuse esimees, kelleks on Sten Jantson (ühtlasi ka meeskonna uus omanik - toim). Kuna ta viibib välismaal, ei saanud me teda kätte ja nende seisukohta antud küsimuses küsida.\"\n\nKlandorf ise jagab ühisavalduse allakirjutatute sõnumit, eriti selles osas, mis puudutab korvpalliliidule võlgu jäämist. \"Kindlasti oleksid nende meistriliigasse registreerimise osas mingid läbirääkimised toimunud, kui uus või vana klubi oleks oma võlgnevused liidu ees likvideerinud,\" ütles Klandorf, tuues Viru Bulli kohta näite oma teisest tegevusvaldkonnast, Tallinna linna juhtimisest.\n\n\"Kui nüüd võtta juriidiliselt... Oletame, et Tallinnas läheb mingi kohvik pankrotti ja jääb linnale võlgu. Tihtipeale võib juhtuda, et sama koha peal soovitakse edasi tegutseda uue kehana. Kuigi Eesti seadused on äärmiselt demokraatlikud, püüab ka linn ennast selle vastu kaitsta. Ka päriselus peab selline keha läbima uue konkurssi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Korvpalliliit ja Alexela Korvpalli Meistriliiga klubid tegid eile seoses Viru Bulli meistriliigasse mitte lubamisega ühisavalduse, kust puudus aga TLÜ/Kalevi esindaja allkiri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPoolas testimisel viibiv Hindrek Ojamaa sai end sõprusmängus näidata\n\n## Põhitekst:\n\nÄsja hooajaks ettevalmistumist alustanud Olimpia pidas eile oma esimese kontrollkohtumise, kui 1:1 viigistati tugevuselt neljandas liigas palliva Elblagi Olimpiaga. Juuni lõpus testimisele siirdunud Ojamaa alustas mängu algkoosseisus ja sai kokku mänguaega 60 minutit. Grudziadzi värava lõi samuti testimisel olev soomlane Ville Salmikivi, vahendas Soccernet.ee.\n\nOlimpia sai lõppenud hooajal Poola esiliigas kuuenda koha. Kõrgliigasse tõusmist tähistav teine positsioon jäi vaid kahe punkti kaugusele. Uus hooaeg algab seal vähem kui kuu aja pärast, 29. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola esiliigaklubi Grudziadzi Olimpias testimisel olev jalgpallur Hindrek Ojamaa sai eile osaleda ka ühes kontrollmängus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIslandile kaotanud U-17 käsipallikoondis jätkab EM-il viienda koha püüdmist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise resultatiivseimaks mängijaks osutus Alfred Timmo 8 tabamusega. Martin Nerut ja Vahur Oolup viskasid 4, Markus Kask 2 ning Simon Drõgin, Raimond Himma, Raimond Eric Jaanus ja Marten Saar 1 värava.\n\n„Meeskond hakkab väsima,“ tõdes Eesti koondise peatreener Marko Koks. „Alustasime hästi, kuid meie hoog rauges avapoolaja viimasel kolmandikul, mil islandlased tegid vahespurdi. Kuigi teisel poolajal jõudsime veel kahe värava kaugusele, polnud meil rohkemaks jõudu. Lasime kaitses ja rünnakul läbi lihtsaid eksimusi, samuti oli halb päev meie suurimal skooritegijal Mathias Rebasel, kes jäi nullile.“\n\n1. vahegrupi teises viimase ehk kolmanda vooru kohtumises sai Austria 30:24 (13:13) jagu Poolast. Vahegrupi võitis Austria täisedu kuue punktiga ning pääses finaali Rootsi vastu. Island oli nelja silmaga teine ja nemad lähevad pronksimatšis kokku Norraga. Kahe punktiga kolmanda koha saanud Eesti selgitab homme Eesti aja järgi kell 18.00 algavas kohtumises Iisraeliga viienda ja kuuenda koha omaniku. Vahegrupis kõik kohtumised kaotanud Poola lõpetab turniiri Tšehhi vastu.\n\n„Iisrael mängib agressiivset 3-2-1 kaitset ning nad ajavad vastaseid poole väljaku pealt taga,“ kirjeldas Koks eestlaste viimast vastast. „Nad tegutsevad robustselt, kuid nende mängumehed pole eriti pikad, mis tähendab, et viskejõudu neil napib. Meil on omad võimalused olemas, kuid me peame homseks kohtumiseks ennast turgutama nii vaimselt kui ka füüsiliselt.“\n\nKohamängud 7. juulil. 15.-16. koht: Fääri saared – Soome, 13.-14. koht: Luksemburg – Gruusia, 11.-12. koht: Rumeenia – Slovakkia, 9.-10. koht: Valgevene – Holland, 7.-8. koht: Poola – Tšehhi, 5.-6. koht: Eesti – Iisrael, 3.-4. koht: Island – Norra, 1.-2. koht: Austria – Rootsi.\n\nVahegruppide lõppseisud 3. vooru järel. 1. vahegrupp: Austria 6, Island 4, Eesti 2, Poola 0. 2. vahegrupp: Rootsi 6, Norra 4, Iisrael 2, Tšehhi 0. 3. vahegrupp: Valgevene 6, Rumeenia 3, Luksemburg 3, Fääri saared 0. 4. vahegrupp: Holland 6, Slovakkia 3, Gruusia 3, Soome 0. Vahegrupiturniiril ja kohamatšides mängitakse 2x30 minutit.\n\nAlagruppide lõpptabelid 3. vooru järel. A-alagrupp: Island 6, Tšehhi 4, Valgevene 2, Soome 0. B-alagrupp: Rootsi 6, Eesti 4, Slovakkia 2, Fääri saared 0. C-alagrupp: Austria 6, Norra 4, Rumeenia 2, Gruusia 0, D-alagrupp: Iisrael 4, Poola 4, Holland 2, Luksemburg 2. Alagrupiturniiril oli mänguaja pikkuseks 2x25 minutit.\n\nEesti koondise koosseis: Alfred Timmo (HC Põlva) 35 väravat, Mathias Rebane (HC Põlva) 29, Vahur Oolup (SK Tapa) 16, Martin Nerut (HC Kehra) 15, David Mamporia (HC Kehra) 10, Markus Kask (Aruküla SK) 9, Raimond Eric Jaanus (HC Põlva) 6, Marten Saar (SK Tapa) 5, Simon Drõgin (Viljandi HC) 3, Raimond Himma (SK Tapa) 2, Rauno Kopli (Aruküla SK) 2, Taniel Sermat (HC Põlva) 2, Christofer Viilop (HC Põlva) 1, Ranet Nüüd (SK Tapa), Sander Nemvalts (HC Põlva). Peatreener Marko Koks, treener Kalmer Musting.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti 2000. aastal ja hiljem sündinud noormeeste käsipallikoondis jäi Göteborgis toimuvatel Euroopa lahtistel meistrivõistlustel vahegrupiturniiri kolmandas voorus 27:30 (11:14) alla Islandile ning kohtub viienda-kuuenda koha matšis Iisraeliga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa velotuuri kuues etapp lõppes grupifinišiga\n\n## Põhitekst:\n\nTänavusel tuuril teise etapivõidu teeninud sakslasele järgnesid grupifinišis prantslane Arnaud Demare (FDJ) ning kaasmaalane Andre Greipel (Lotto).\n\nVelotuuri kollane liidrisärk jäi briti Chris Froome'i selga, kes edestab kaasmaalast Geraint Thomasit (mõlemad Sky) 12 ja itaallast Fabio Arut (Astana) 14 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa velotuuri kuuenda, 216 km pikkuse etapi Vesoul'st Troyes'sse võitis ajaga 5:05.34 Marcel Kittel (Quick-Step).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.