messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÕiguskomisjon jättis Danske uurimiseks töörühma asutamata\n\n## Põhitekst:\n\nKarilaid rääkis ERR-ile, et komisjoni otsusel töörühma ega erikomisjoni ei moodustata, sest samasugused õigused on ka õiguskomisjonil, kes ei pea selleks eraldi ametnikku palkama ega eraldi otsuse-eelnõuga parlamenti minema. Viimasega kaotataks aga kuu kuni poolteist.\n\n\"Otsustasime, et me ei soovi praegu aega kaotada ja alustame õiguskomisjoni raames ärakuulamisi. Soovime 10. septembril kutsuda komisjoni Eesti Panga esindaja. Lähteülesanne on Danske panga juhtumist tulenevalt, kuidas see sai toimuda, et meie õiguskaitseorganid ja kaitsevallid ei suutnud seda takistada õigeaegselt ja see sai nii suures mahus ja pika aja vältel toimuda,\" sõnas ta.\n\nLisaks tahetakse saada selgust, millised kommertspangad lisaks Danskele on vaatluse all ja kui sügav see probleem on.\n\n\"Sõnastasime lähteülesande ja alustame õiguskomisjoni kaudu nende tööprotseduuridega. Sooviksime oktoobri lõpuks-novembri alguseks jõuda mingi tulemuseni,\" lausus Karilaid, kelle sõnul on eesmärk saada teada, kuidas tugevdada õiguskorda, et sellised asjad tulevikus ei korduks, ja mis on praegu rahapesu andmebüroo, kaitsepolitsei, prokuratuuri, keskpanga ja finantsinspektsiooni tööjaotuses puudu.\n\nEelmisel nädalal teatas Taani riigiprokuratuur, et alustas rahapesusüüdistuste tõttu Danske Banki kriminaaluurimist. Eesti riigiprokuratuur uurib Danske kaudu toimunud rahapesu alates juuli lõpust.\n\nDanske panga Eesti filiaal sulges 2013. aastal mitme ettevõtte kontod, kui oli avastanud, et need on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini perekonna ja Venemaa julgeolekuteenistuse FSB-ga ja loodud ulatuslikuks rahapesuks Suurbritannia ettevõtete kaudu, selgus tänavu talvel lekkinud raportist.\n\nMöödunud aastal tuli ilmsiks, et Danske Eesti filiaalis tehti aastatel 2012 kuni 2014 Aserbaidžaani firmadele ligi 2,9 miljardi dollari ulatuses rahaülekandeid, mille käigus võis toimuda rahapesu ning altkäemaksude vahendamine Briti ettevõtete kaudu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu õiguskomisjon arutas neljapäevasel istungil rahapesu tõkestamise töörühma moodustamist, kuid jättis selle tegemata. Komisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul otsustati, et ärakuulamisi alustab õiguskomisjon ise, et mitte aega kaotada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArdo Kreek: esiliigasse langemine oli minu jaoks suur pauk\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ka mängijatele on tulnud nüüdseks info, et mängime uuel hooajal Pro B-s,\" kinnitas Kreek portaalile Võrkpall24.ee. \"Klubi üritab midagi advokaatide kaudu veel korraldada, aga 98-protsendilise tõenäosusega on asi otsustatud.\"\n\nHiljuti 32. sünnipäeva tähistanud Kreek tunnistab, et taoline uudis mõjutas ka teda. \"See oli kõva pauk. Kuna praegu on juba augusti keskpaik käes, oleks uut kõrgel tasemel klubi leida sisuliselt võimatu. Kuskile ma kindlasti saaksin minna, aga pakkumised on poolikud.\"\n\nLoe täispikka originaalartiklit Võrkpall.ee lehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa võrkpalliliit teatas, et riigi üks edukamaid klubisid, Eesti koondislase Ardo Kreegi tööandja Pariisi Volley langeb algavaks hooajaks maksepettuste tõttu esiliigasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKosovo president peab võimalikuks piirinihutamise lepet Serbiaga\n\n## Põhitekst:\n\nThaci kinnitas, et tal on kavas sellel teemal ka Serbia president Aleksandar Vuciciga rääkida, kui nad septembris kohtuvad, vahendas Emerging Europe.\n\n\"Piiri täpsustamine aitab vältida rahvuste vahelisi probleeme. See ei tähendaks Kosovo jagamist, territooriumide vahetamist või autonoomiat Kosovo põhjaosas elavatele serblastele, vaid piiri korrigeerimist ja Kosovo jaoks tunnustust ning liikmesust kõikides rahvusvahelistes mehhanismides,\" selgitas ta.\n\nKuigi Thaci ei täpsustanud võimaliku ettepaneku teemal mingeid detaile, on avalikkuses tekkinud veendumus, et lühidalt seisneks kokkulepe selles, et praegu Serbiale kuuluvad Preševo oru omavalitsused, kus elavad peamiselt albaanlased, liiguksid Kosovo alla, ning omakorda Kosovo põhjaosas asuvad serblastega asustatud piirkonnad oleksid Serbia valitsuse all.\n\nAlles eelmisel nädalal rääkis sarnase kokkuleppe võimalusest ka Serbia president Vucic, kes ütles, et Kosovoga on vaja \"korralikku piiri\" ning et praegune olukord ei saa jätkuda.\n\nHorvaatia ajalehele Globus antud intervjuus käis Vucic välja just nimelt idee, et Kosovo põhjaosa, kus suurem osa elanikest on serblased, saaks otseselt Serbia osaks.\n\nSerbia lõunaosas aga muudetaks piiri nii, et albaanlaste enamusega Preševo oru piirkond läheks Kosovo koosseisu. Kui selline kokkulepe sõlmitaks, tunnistaks Belgrad Kosovo iseseisvust vähemalt mingis sõnastuses, selgitas Serbia president.\n\nEuroopa Liit on juba pikemat aega olnud seisukohal, et enne EL-iga liitumist peavad Kosovo ja Serbia omavahelised erimeelsused mingil viisil lahendama.\n\nSeni pole Serbia Kosovo iseseisvumisega leppinud ning peab piirkonda endiselt oma osaks. Samuti ei tunnista Kosovo iseseisvust Hiina Rahvavabariik ja Serbia liitlane Venemaa ning seetõttu pole Kosovol õnnestunud ka ÜRO-ga liituda.\n\nSamas on kindel, et sellisel kokkuleppel oleks raevukaid vastaseid nii Serbias kui ka Kosovos.\n\nNäiteks Kosovo peaminister Ramush Haradinaj on öelnud, et Priština ei lepi mingisuguse piirinihutamisega ning katsed Kosovot jagada tooksid kaasa sõja.\n\nSerbia õigeusu kiriku juhtkonda kuuluv piiskop Teodosije on omakorda hoiatanud piirinihutamise eest ja öelnud, et on mures Kosovos elavate serblaste pärast.\n\nKa Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on välistanud võimaluse, et Balkani poolsaarel hakataks riigipiire nihutama. Ühe ohuna tõi Merkel välja selle, et ühest piirinihutamisest saaks pretsedent, mis tekitaks etniliselt pingelises piirkonnas uuesti erinevaid analoogseid vaidlusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kosovo president Hashim Thaci viitas esimest korda võimalusele, et piiri Serbiaga võiks nihutada, et Priština ja Belgradi vaheline tüliküsimus EL-iga liitumise nimel lahendatud saaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Twilightist\" tuttav maja pandi 349 000 dollari eest müüki\n\n## Põhitekst:\n\nMaja sai kuulsaks vampiirifilmi \"Twilight\" saagast ning see kuulus peategelase Bella Swani isale. Swani mängis filmis Kristen Stewart, vahendas EW.\n\nMaja on ehitatud 1935. aastal, selles on neli magamistuba ja kaks vannituba. Hoonet müüakse 349 000 dollari eest.\n\nKuigi filmis pidi maja asuma Washingtoni osariigis Forksi linnas, on maja tegelik asukoht Oregoni osariigis St. Helens linnas.\n\nMaja kuulub juba 16 aastat Dean Koenigile, kes on säilitanud nii mõnegi sisustuselemendi, mida filmis näha sai. Kuigi võttemeeskond pakkus võimalust maja endisel kujul taastada, otsustas Koenig jätta ülevärvitud seinad selliseks nagu filmis. Nii on maja elu- ja söögitoa seinad sinised nagu ka Bella kodus ja neiu magamistoa seinad rohelised.\n\nKoenigi sõnul on pärast filmivõtteid sõitnud fännid üle maailma kohale, et kuulsat maja pildistada. Mõned jätavad lilli, käsitsi kirjutatud kaarte ja komme.\n\n\"Twilighti\" esimene film ilmus 2008. aastal. Lisaks Stewartile mängisid seal filmimaailma superstaarid nagu Robert Pattinson ja Taylor Lautner.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vampiirifilmist \"Twilight\" (\"Videvik\") tuttava tegelaskuju Bella Swani kodu läks müüki 349 000 dollari eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaerakond toetab Ojasalu MTÜ-d Korruptsiooniradar 5000 euroga kuus\n\n## Põhitekst:\n\nERR avaldab lõigu Postimehe eetris kõlanud intervjuust.\n\nOn selline ettevõtmine nagu Korruradar (MTÜ Korruptsiooniradar - toim.). Ma saan aru, see on Artur Talviku ja Vabaerakonna ühisel ettevõtmisel algatatud ettevõtmine. Ma saan aru, see toimib praegu ka veel.\n\nSee toimub.\n\nKui suur on see summa, millega Vabaerakond seda ettevõtmist toetab kuus?\n\nSee summa on minu teada umbes 5000 eurot.\n\nKas te võite öelda, mille peale see summa kulub? Kuidas seda summat täpselt kasutatakse?\n\nSee, mille peale seda summat kasutatakse täpselt ja mis on selle töö tulemused, see on arutlusel olnud ühel meie viimastest juhatustest ja juhatus tuleb selle küsimuse juurde tagasi ja teeb oma kaalutletud otsused.\n\nKüsimus oli, mille peale see raha on kulunud.\n\nMe tegeleme praegu selle küsimusega, millele see raha on kulunud.\n\nKas te praegu ei tea seda?\n\nSee raha on kulunud teatud määral selle asutuse juhi Ardo Ojasalu uurimistöödele erinevates valdkondades, mille osas on kindlasti küsimusi, mis võiksid meediat huvitada, mis meediasse ei ole võib-olla kõige paremini jõudnud ja see ongi küsimus, miks me sellega tegeleme, sest me ei näe, et see oleks kõige otstarbekam erakonna raha kasutamise viis.\n\nSeda möönab ka härra Ojasalu ise, me oleme nendel teemadel kohtunud, samal ajal ma kaitsen härra Ojasalut persoonina täiesti üheselt, selles mõttes, et kui keegi on Eestis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaudu korruptsiooniga tõhusalt poliitilise korruptsiooniga tegelenud, siis on see tema. Aga see ei ole toonud meile poliitilist niiöelda punkti.\n\nMida ta uurib?\n\nKatuserahade kasutamist, korruptsiooni omavalitsustes, mitmeid Tallinna linna skeeme, tervishoiusüsteeme – neid teemasid on palju. Seda ma võin kinnitada, et seda tööd on tehtud, aga küsimus nüüd sellest, et kas seda laadi iseenesest, noh, altruistlik rahakasutus...\n\nOt, kuidas 5000 eurot...?\n\nVabaerakonna jaoks on see altruistlik rahakasutus, sest me ei kasuta seda iseenda propagandaks, me kasutame seda selleks, et korruptsiooni uurimisel oleks parem...\n\nTe maksate oma erakonna liikmele!\n\nHärra Ojasalu ei ole meie erakonna liige.\n\nAga on olnud?\n\nEi ole. Ta oli viimati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.\n\nVabandust, eksin! Õige on.\n\nJa sellel radaril on veel nõukogu, kuhu on kuulunud erinevate erakondade liikmeid, nii et selline rahakulutus on kindlasti altruistlik, aga ma arvan, liiga altruistlik, et seda valimiste eel samas mahus jätkata.\n\nAga kas Ojasalu on kuidagi aidanud teid ka programmi koostamisel või selle suuniste väljatöötamisel?\n\nOjasalu on väga programmivõimeline inimene ja me oleme rahanduse-majanduse asju väga ja väga arutanud, see on tõsi.\n\nNii et te tunnistate, et ta on andnud panuse erakonna programmi loomisse?\n\nOn. On.\n\nKas võib öelda, et kaudselt on see 5000 eurot tema töötasu hoopis nende erakonnale osutatud teenete eest?\n\nMina ei ütle seda kindlasti niisugusel kombel. Ma tulen selle juurde, et me lahendame praegu seda küsimust ja see asi ei ole alguses olnud minu juhtimisel. Punkt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna esimees Andres Herkel tunnistas Postimehe veebiintervjuus ajakirjanik Vilja Kiislerile, et Ardo Ojasalu juhitav MTÜ Korruptsiooniradar on erakonnalt saanud igakuiselt 5000 eurot toetust. Kas rahakasutus on olnud mõistlik, püüab erakond nüüd välja uurida. Ojasalu on erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni (ERJK) esimees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNoored rannavõrkpallurid alustasid EM-i kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nLõhmus - Tammearu kuuluvad F-alagruppi, kus vastasteks Šveitsi paar Leo Dillier - Tinko Schnegg, lätlased Arturs Rinkevics - Rudolfs Stankevics ja kreeklased Aristeidis Chandrinos - Spyridon Chandrinos.\n\nNeljapäeval olid eestlaste vastaseks Läti eakaaslased, kellest Lõhmus - Tammearu said jagu tulemusega 2:0 (21:13, 23:21). Reedel peab Eesti paar ülejäänud kaks alagrupimängu.\n\nKuivonen - Lass mängivad samuti F-alagrupis, vastaseks Kreeka paar Dionysia Matiou - Eleni Baka, austerlased Julia Mitter - Sofija Saric ja Türgi duo Zeynep Dila Sahin - Aysun Suna Alan.\n\nEesti neiud pidid avakohtumises tunnistama Kreeka paari Dionysia Matiou - Eleni Baka 2:0 (21:13, 21:11) paremust. Järgmised kaks alagrupimangu toimuvad reedel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhis Brnos toimuvatel U-18 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel teeb kaasa kaks Eesti paari: noormeestest astuvad võistlustulle Timo Ander Lõhmus - Märt Tammearu, neidudest Eva Liisa Kuivonen - Marily Lass.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKukkumisest kosunud Laas stardib Balti keti velotuuril\n\n## Põhitekst:\n\nUSA-s registreeritud profiklubi Team Illuminate esindav Laas kukkus pahasti umbes kuu aja eest Hispaanias Gironas toimunud treeningul. Pika treeningpäeva lõpus tegi ta veel viimase sprindiharjutuse, mille ajal purunes rattal kett. \"Ma pole nii lõhki kunagi olnud,\" meenutab Laas. \"Tundsin kohe, et luud jäid terveks, aga marrastusi jagus üle terve keha. Reielihas sai sellise obaduse, et mitu päeva ei suutnud jalga kõverdada.\" Laas kosus kukkumisest kümmekond päeva, siis õnnestus uuesti treenima hakata.\n\nViimane rahvusvaheline võistlus jääb 24-aastasel Laasil juulikuu algusesse, kui ta tegi kaasa Sibiu velotuuril Rumeenias. Tänavused neli UCI kategooria võitu pärinevad aprilli- ja maikuust, kui tartlane sähvatas Tai ja Jaapani velotuuril sprindifinišites.\n\nEesti koondise võistleb Balti keti velotuuril koosseisus: Martin Laas, Gert Jõeäär, Steven Kalf, Siim Kiskonen, Kristjan Johanson ja Gert Kivistik. Spordidirektoriks on Jaan Kirsipuu.\n\nEestlased loodavad üle pika aja võidurõõmu tunda. Viimati suutis Balti keti velotuuril silma paista Mihkel Räim, kes võidutses 2013. aastal Leedus peetud etapil.\n\nBalti Keti velotuur 2018 etapid:\n\n23. august - Proloog 4,8 km (Tallinn, Pirita)\n24. august - Esimene etapp 156 km (Tallinn, pidulik start Toompealt ja finiš Pirital)\n25. august - Teine etapp 155 km (Läti, Valmiera - Sigulda)\n26. august - Kolmas etapp 160 km (Leedu, Penevežys - Vilnius)\nVelotuuri auhinnafond on UCI reeglite kohaselt 6355 eurot, millest üldvõitja teenib 964 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "UCI kalendrivõistlustel saadud esikohtade arvult käesoleva hooaja üks Eesti edukaimaid rattaproffe Martin Laas teeb Balti keti velotuuriga lõpu ligemale pooleteist kuud väldanud võistluspausile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Järjekordne keskpärane märulikomöödia\n\n## Põhitekst:\n\nKui eelmise aasta hilissuvel kõmmutasid märulikomöödia saatel Euroopas ringi Ryan Reynolds ja Samuel L. Jackson filmis \"Palgamõrvari ihukaitsja\", siis nüüd on Mila Kunise ja Kate McKinnoni kord. Oma teises täispikas filmis \"Spioon, kes mu hülgas\" segab režissöör Susanna Fogel kokku semufilmide ja spioonimärulikomöödiate võtteid ning saadab 30ndates peategelased Audrey (Kunis) ja Morgani (McKinnon) Los Angelesi rahulikust argielust üle Atlandi ookeani pööraste rahvusvaheliste intriigide keskele. Laibarohke ja naljakatsetest pungil ekskursioon pakub süžee poolest üksluiselt tempoka vaatamise, mida hoiab koos peategelaste vaheline sümpaatne sõprussuhe.\n\nSõbrannad kistakse keerisesse\n\nKassapidaja Audrey ja tööd otsiv näitleja Morgan on elurõõmsad südamesõbrannad, kes ei lase end olmemuredest kõigutada. Alati veidi üle võlli minev Morgan püüab leida tööd ning Audrey üritab saada üle oma ekspeikast Drew'st (Justin Theroux), kes parasjagu tapleb Leedus. Drew on nimelt Audrey teadmata spioon, kelle tegevuse peatab Audrey ähvardus põletada kastitäis tema asju.\n\n\"Laibarohke ja naljakatsetest pungil ekskursioon pakub süžee poolest üksluiselt tempoka vaatamise, mida hoiab koos peategelaste vaheline sümpaatne sõprussuhe. \"\n\nNende hulgas on nimelt sündmustikku käivitav klišeeline objekt, mida ihkavad nii valitsuste luureagentuurid kui terroristirühmitused. Hea keemia ja koostöövõimega semud kistakse vägivaldsesse maailma, millesse nad peavad iga järgneva pöörase sündmuse läbi paremini sisse elama, arenedes nii indiviidide kui sõpradena.\n\nFogel ja kaasstsenarist David Iserson paigutavad tegelased ohtlikult ebaharilikku olukorda, seovad tegelased ja loo Euroopaga, tekitavad situatsioonide suhtes kohatuid ja ootamatuid dialooge, toetudes seejuures eeskätt \"Saturday Night Live'i\" komöödiatiimist tuttava Kate McKinnoni mängulisele tegelaskujule ja õõnsatele lööklausetele. Tema kõrval ähmastub Mila Kunise rollisooritus ta varasemasse ampluaasse midagi värsket pakkumata. McKinnon rakendab talle tuttavat pentsikut koomilist stilistikat ilmekamalt ja energilisemalt, samal ajal kui Kunise kanda jääb selgepiirilisema tegelase tasapinnalisem väljenduslaad.\n\nJääb \"Spioonile\" alla\n\nHuumorikatseid saadavad üpris tugevalt lavastatud terviklikud märulistseenid, mis küll annavad filmile rütmi, aga mõjuvad kergemeelselt humoorika tonaalsuse kõrval ootamatult vägivaldsetena. Kaameratöö, montaaž ja helikujundus sihivad märulikomöödiate vaatajaile tuttavat keskpärasust ega loo omaette väärtust, mis jätab alasti ka süžee üksluisuse ja mõningase puudulikkuse humoorikate karakterite arendamisel.\n\n\"Kate McKinnoni kõrval ähmastub Mila Kunise rollisooritus ta varasemasse ampluaasse midagi värsket pakkumata.\"\n\nSõpruse ja usalduse teemade ümber keerlev \"Spioon, kes mu hülgas\" pole nii vaimukas ega leidlik kui näiteks žanrikaaslane Paul Feigi \"Spy\". Meelelahutuslikkuses maanduda püüdev semufilm saab küll tänu kergusele jalad õhku, ent ei tekita eskapistlikku lennutunnet. Filmis on selle jaoks lihtsalt liiga vähe haaravat ja meeldejäävat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinos\n\n\"Spioon, kes mu hülgas\" (The Spy Who Dumped Me)\n\nLavastaja Susanna Fogel\nOsades Justin Theroux, Mila Kunis, Kate McKinnon\n\n5,5/10",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola president kasutab võimuerakonna eelnõu suhtes vetoõigust\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu kriitikud on toonud välja, et seadusmuudatusega tekiks suurparteidele ehk võimuerakonnale PiS ja peamisele opositsioonierakonnale Kodanikuplatvorm (PO) põhjendamatu eelisseisund, vahendas Reuters.\n\n\"Ma olen otsustanud selle eelnõu vetostada. Selline muudatus tähendaks sisuliselt, et valimiskünnis tõuseks praeguselt viielt protsendilt 16,5 protsendini,\" selgitas president Duda.\n\n\"See tähendaks, et vaid kahel parteil oleks realistlik võimalus võita esindatud Euroopa parlamendis.\n\nPiS-i taustaga Duda on varemgi võimuerakonnaga erinevale seisukohale jäänud. Nimetatud teema puhul on oluline ka see, et Duda võib 2020. aastal teise ametiaja pälvimiseks vajada ka väikeparteide toetust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola president Andrzej Duda teatas neljapäeval, et ta on kavas vetostada võimuerakonna Õigus ja Õiglus (PiS) poolt esitatud seaduseelnõu, millega muudetaks järgmisel aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste reegleid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jäi noorte EM-il võideldes alla Makedooniale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hea meel oleks näha kahte sellist poolaega ühes mängus, nagu täna teine pooltund oli,\" lausus Eesti peatreener Marko Koks. \"Saime kaitse pidama, läbi selle hakkas rünnak ka toimima ning oli ikka palju lõbusam pilt. Tõestasime, et kui oma mängu käima saaks, võime siin turniiril vastu hakata ka kõige tugevamatele.\"\n\nKoks lisas, et vaheajal said pallurid rohkem piitsa kui präänikut. \"Leppisime samas kokku, et unustame negatiivse ja alustame nullist. Ja negatiivset oli palju – lihtsad pallikaotused, rumalad ja kiirustatud otsused ning ikka ja jälle realiseerimine. Muidugi oli ka Vasilevski vastaste väravas suurepärane, ta loeb mängu hästi ja sirgjooneliselt tehtud visked võtab alati ära,\" tunnistas Koks.\n\nMakedoonia võitis A-alagrupi täisedu, ehk kümne punktiga. Teine poolfinaalist selgub pärastlõunal Šveitsi ja Fääri saarte mängu järel, hetkel on neil vastavalt kuus ja neli punkti. Kuus silma on tabelis ka Luksemburgil, Eesti lõpetas ühe võiduga ja Leedu jäi punktita. B-alagrupist on poolfinaalipääsu kindlustanud Itaalia ja Valgevene.\n\nA-alagrupis kahe punktiga viienda koha saanud Eestil jääb turniiril pidada üks kohtumine kui pühapäeval võideldakse 9.-10. kohale. Vastu tuleb seal Leedu ja B-alagrupi viimase (Soome või Kreeka) vahelise matši võitja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kuni 18-aastaste noormeeste käsipallikoondis lõpetas alagrupimängud Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniiril, jäädes Tbilisis 22:26 (7:16) alla grupivõidu kindlustanud Makedooniale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIKEA avaldab esimese eestikeelse e-kataloogi\n\n## Põhitekst:\n\nRiia IKEA avab uksed 30. augustil ning ettevõtte Baltikumi suhtekorraldusjuht Renata Dantė ütles ERR-ile, et selle kaupluse klientidena näevad nad lisaks lätlastele ka külalisi Eestist, mõnedest Leedu piirkondadest ja isegi Venemaalt. Seda, kui palju eestlasi võiks neile ostlema suunduda, ei osanud ta prognoosida.\n\n\"Täpseid numbreid on keeruline ennustada, sest see on Lätis meie esimene pood ning esimene kord, mil IKEA on Eestile nii lähedal,\" lausus ta.\n\nPoekett alustas Riias ja selle läheduses IKEA kataloogide jagamist ning Dantė ütles, et suve lõpus ilmub digitaalne kataloog ka eesti keeles.\n\nKui IKEA möödunud aasta alguses Riias poe avamisest teatas, ütles nende operaatorfirma esindaja, et pärast Lätti laienemist plaanitakse siseneda ka Eesti turule. Kaupluse ühe võimaliku asukohana on räägitud Pärnu maantee äärde Tallinna sissesõidu lähedale plaanitavast Gate Tallinna kaubanduskeskusest. Paraku pole jätkuvalt teada, millal ja kus võiks IKEA pood Eestis uksed avada.\n\nDantė märkis, et IKEA-l on frantsiisiõigus kõigis kolmes Balti riigis, kuid praegu keskendutakse Lätis poe avamisele ja sealsete elanikeni jõudmisele.\n\n\"Kui meil on uudiseid Eesti kohta, jagame neid meedia ja ühiskonnaga. Vahepealsel ajal on meil hea meel, et IKEA tuleb Riia poega eestlastele lähemale kui kunagi varem. Sõit IKEA Riia kauplusesse on lühem ja seega mugavam,\" lisas Dantė.\n\nRiia IKEA asub 15-minutise autosõidu kaugusel Riia kesklinnast, Juglase ja Biķernieku tänavate ristmikul. Poe rajamisse investeeriti üle 50 miljoni euro.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses poe avamisega Riias avaldab Rootsi kodusisustuskaupluste kett IKEA juba suve lõpus oma e-kataloogi ka eesti keeles.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania kõrgliiga kolib ühe mängu USA-sse\n\n## Põhitekst:\n\nHispaania liiga sõlmis ettevõttega Relevent 15-aastase lepingu, et suurendada La Liga populaarsust Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. USA-s peetava kohtumisega – mille osapooled pole veel otsustatud – loodab Hispaania kõrgliiga võtta üle Inglismaa kõrgliiga positsiooni maailma populaarseima võistlussarjana.\n\n\"Me püüame sellega juba käesoleval hooajal alustada,\" lausus Releventi kõneisik Charlie Stillitano. \"Sõlmisime küll pika lepingu, aga me ei soovi paar esimest aastat käed rüpes istuda.\" Samas tunnistab Stillitano, et ükski meeskond ei soovi kodumängust loobuda ning et Ühendriikides ei saa kindlasti nägema Madridi Reali ja Barcelona vahelist vastasseisu.\n\nKuigi paljud Euroopa suurklubid külastavad Põhja-Ameerikat hooajaeelsete turniiride raames, pole seni ühtegi Euroopa liigamängu teisel pool Atlandit mängitud. Sarnane idee on varasemalt välja käidud ka Inglismaal, kuid kohalike fännide ja FIFA vastuseisu tõttu loobus Inglismaa kõrgliiga sellisest plaanist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliiga (La Liga) on jõudnud kokkuleppele Ameerika Ühendriikide sponsoritega, et mängida vähemalt üks liigahooaja kohtumine teisel pool Atlandi ookeanit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKantsler Vseviov sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi\n\n## Põhitekst:\n\nJonatan Vseviov on oma teenistuse vältel kaitseministeeriumis märkimisväärselt mõjutanud sõjalise kaitse arengut, teatas ministeerium pressiteates.\n\n2009. aastal koostas ta riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning sellele tuginenud esimese \"Riigikaitse strateegia\".\n\n2012. aastal juhtis ta Eesti sõjalise kaitse arengu mõttes murrangulise \"Riigikaitse arengukava 2013–2022\" väljatöötamist, millega loodi alus ressurssidega tagatud, tegelikku lahinguvalmidust ja selget käsuliini omavale Eesti kaitseväele.\n\nVseviov on osalenud ka NATO Balti suunalise heidutus- ja kaitsehoiaku – sealhulgas eelpaigutatud NATO pataljonide Balti riikidesse toomise – väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises.\n\nJonatan Vseviov on töötanud kaitseministeeriumis alates 2008. aastast.\n\nPresident Kersti Kaljulaid nimetas oma reedese otsusega Jonatan Vseviovi Eesti uueks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides.\n\nJonatan Vseviov. Autor: Kaitseministeerium\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov sai kaitseministri käskkirjaga kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi erakordsete teenete eest Eesti Vabariigi riigikaitselises tegevuses, riigikaitse ülesehitamisel ja kindlustamisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: Trump leevendas küberrelvade kasutamise reegleid\n\n## Põhitekst:\n\nSellega tühistas Trump oma eelkäija Barack Obama poolt kehtestatud piirangud, mis nägid ette põhjalikku kooskõlastust erinevate ametite vahel enne küberrünnaku korraldamist, kirjutas Wall Street Journal oma allikatele viidates.\n\nValge Maja pole teemat veel - näiteks Reutersi päringu järel - kommenteerinud.\n\nKuigi president Obama kunagised juhendid olid salastatud, jõudsid need avalikkuse ette, kui endine luuretöötaja Edward Snowden need andmed 2013. aastal lekitas.\n\nWall Street Journali kinnitusel pole teada, milliste reeglitega Trump kunagised Obama juhendid asendas.\n\nÜks allikas administratsioonis siiski kirjeldas uusi reegleid kui \"ründavat sammu edasi\", mille eesmärgiks on toetada sõjalisi operatsioone, ennetada välismaist sekkumist valimistesse ning takistada autoriõiguste rikkumist.\n\nSamuti märkis ametnik, et reeglite muutmise algatas aprillis ametisse asunud rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton.\n\nObama ametiaja reeglite kriitikud on öelnud, et need takistasid USA-l vastaste küberoperatsioonidele kiirelt ja jõuliselt vastata, sest kõik sammud eeldasid liigset bürokraatiat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe Wall Street Journal andmetel tegi president Donald Trump otsuse, mille kohaselt leevendatakse piiranguid, mis käsitlevad USA valitsuse võimalust võtta vastaste suhtes kasutusele küberrelvad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTasuta ühistransport kasvatas Ida-Virus reisijate arvu 92 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nMaanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsoni sõnul on tasuta ühistranspordi rakendamine läinud sujuvalt ja reisijate arv on maakondlikel liinidel kasvanud pärast nulleurose bussipileti kehtima hakkamist.\n\n\"Juuli alguses oli probleemiks, et kiipkaardid said bussidest otsa. Lisaks olid osad inimesed infosulus, olenemata sellest, et nulleurosest bussipiletist räägiti igal pool,\" ütles Williamson. Ta lisas, et osadele reisijatele jäi arusaamatuks miks siiski tuleb sõidukaarti valideerida.\n\nSamas tõdes Williamson, et ühistranspordikeskused on pidanud tegema ka esimesi ümberkorraldusi. \"Ida-Virumaal on mõnede busside täituvus olnud oodatust suurem ning seal pandi Narva-Jõesuu suunal liikuma lisabussid,\" kirjeldas Williamson. Tema sõnul näitavad järgmised kuud, kas reisijate arvu tõus on tinginud nulleurone pilet või soojad suveilmad.\n\nAlates selle aasta 1. juulist kehtib nulleurone bussipilet Viljandimaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt korraldavatel liinidel Läänemaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeameti ühistranspordi statistikast nähtub, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on reisijate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti. Enim uusi reisjaid lisandus Ida-Virumaal, kus võrreldes eelmise aasta juuliga oli 92 protsenti rohkem maakondliku ühistranspordi kasutajaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome tüdrukute uuring: HPV vaktsiin ei tekita kõrvaltoimena teisi haigusi\n\n## Põhitekst:\n\nTegu on valimi andmete põhjal väga esindusliku uuringuga, mis hõlmas 240 605 tütarlast, kellest 56 protsenti oli HPV vaktsineeritud, 44 protsenti ei olnud.\n\nKokkuvõtlikult võib lelda, et HPV vastu vaktsineeritutel ei esinenud sagedamini teisi haigusi, kui nendel kes ei olnud selle vastu vaktsineeritud. Selle uuringu tulemused on ehk hea teaduspõhine julgustus neile vanematele, kes ei ole suutnud otsustada, kas lasta oma tütart HPV vastu vaktsineerida või mitte.\n\nInimese papilloomviirust võib nimetada tänapäeval levinuimaks suguhaiguseks. 80 protsenti inimestest, sh meestest, on vähemalt üks kord elus on olnud viiruse kandja. Kui tavaliselt tekitavad papilloomviiruste tüved tüükaid (konnasilmi) ja genitaaltüükaid (kondüloome), siis ühel protsendil naistest tekitavad teatud kõrgema riskiga papilloomviiruse tüved emakakaelavähki, häbemevähki ning meestel peenise- ning aanusevähki.\n\nHPV vaktsineerimise osas sarnaselt mitme teise vaktsiiniga on olnud palju konfliktset arutelu selle üle, kas vaktsineerimine on ikkagi ohutu. HPV vaktsiini puhul on näiteks osutatud kahjulikele kõrvalmõjudele ning vastukäivatele uuringutulemustele.\n\nSoome teadlaste tehtud uuringu eesmärk ei ole kedagi sundida oma last või ennast vaktsineerima, vaid tuua välja tõendid selle kohta, et HPV vaktsiin ei ole Soome kogemuse põhjal põhjustanud teiste haiguste suuremat levikut.\n\nGraafik haigustest, mida valimisse kaasatud tüdrukutel esines. Autor: Skufca et al 2018\n\nAnalüüsi aluseks olid Soome rahvastikuregistri ja Soome vaktsineerimisregistri andmed, milles oli sees info ka isikukoodi, soo, vanuse, sünni- ja elukoha kohta. See võimaldas vaadata haiguste esinemist paari aasta vältel. Samuti oli täpne info, millist kolmest HPV vaktsiinist tüdruk oli saanud ning milliseid haigusi oli neil arsti juures uuritud.\n\nEhk on siinkohal paslik tuua kõrvale Eesti andmed emakakaelavähi ehk ohtliku haiguse kohta, mida on HPV vaktsiiniga võimalik vältida.\n\nUuring ilmus ajakirjas Vaccine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Eestis lülitati HPV vaktsiin riiklikku vaktsineerimisprogrammi alles 2018. aastast, siis Soomes pakuti HPV vaktsineerimist 11–13-aastastele tüdrukutele juba 2013. aasta novembrist. Need pea viis aastat vaktsineerimist on nüüd andnud teadlastele võimaluse analüüsida seost vaktsiini ja teatud autoimmuunhaiguste ning kliiniliste sündroomide vahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n13 Narva keskerakondlasest linnavolinikku astus erakonnast välja\n\n## Põhitekst:\n\n31-liikmelises Narva volikogus oli Keskerakonnal seni 22 kohta.\n\nKeskerakonnast astusid ERR-i venekeelse uudisteportaali andmetel välja kahtlustuse saanud keskfraktsiooni liikmed Aleksei Voronov, Larissa Olelina, Aleksei Mägi, Sergei Lvov, Ilja Fjodorov, Tatjana Stolfat, Jelizaveta Tšertova ja lisaks Galina Vologdina, Vladimir Mižui, Jelena Kavrus, Olev Silland, Irina Janovitš ning Jekaterina Golubtsova.\n\nMassilahkumine oli vastus Keskerakonna juhatuse nõudmisele, et volikogust ja Narva linna äriühingute nõukogudest taandaksid end kaheksa keskerakondlasest linnavolinikku, kellele prokurör esitas kahtlustuse korruptsioonitegudes. Kahtlusalused keeldusid partei peakontori nõudmisele allumast.\n\nNeljapäeva pärastlõunal koguneb Narva volikogu, et valida endale uus esimees, kuna varem seda kohta täitnud Aleksandr Jefimov pidi seoses jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega tagasi astuma.\n\nKeskerakonna Narva piirkonna esimehele Yana Toomil ei õnnestunud veenda korruptsioonikahtlusega liikmeid linnavolikogust ega muudest ametitest taanduma. Kolmapäeval toimunud kohtumise ainsa tulemusena jõuti kokkuleppele siiski selles osas, et uue linnavolikogu esimehe kandidaat ei ole kahtlustuse saanud Keskerakonna liige. Kandidaadi nime Toom ei avaldanud.\n\nAmetlikult kinnitamata andmeil on kandidaat Kreenholmi gümnaasiumi direktor Irina Janovitš. Samas pole nüüd teada, kuidas kokkulepet mõjutab fraktsiooni enamuse Keskerakonnast lahkumine.\n\nNeljapäeva ennelõunal on Narva keskfraktsiooni liikmed tegelenud allkirjade kogumisega uue fraktsiooni asutamiseks. Lõunaks oli koos 20 allkirja.\n\nKeskerakonna peasekretär Mihhail Korb arvestas kolmapäeval ERR-ile intervjuud andes võimalusega, et Narva volikogu keskfraktsioon võib in corpore erakonnast lahkuda ja tunnistas, et siis tuleb Keskerakonnal hakata Narva organisatsiooni uuesti ehitama.\n\nNeljapäeva hommikul ei osanud Korb öelda, kas Keskerakonda seni jäänud üheksa linnavolinikku hääletavad seal koos erakonnast lahkunutega või ühinevad volikogu senise opositsiooniga, sisekaitseakadeemia rektori Katri Raiki juhitud valimisliiduga \"Meie Narva\".\n\n\"Milline on tegelik jõudude vahekord, selgub täna Narva volikogu istungil, volikogu esimehe valimise ajal,\" ütles Korb.\n\nTa kinnitas, et reedel arutab olukorda Narvas ka Keskerakonna juhatus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööl vastu neljapäeva kaotas Keskerakond Narva volikogus enamuse, sest 13 keskerakondlasest linnavolinikku – eesotsas nende fraktsiooni esimehe Aleksei Voronoviga – lahkus senisest koduparteist, näitab Äriregister.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nCincinnati turniiri tiitlikaitsja piirdus tänavu ühe mänguga\n\n## Põhitekst:\n\nKui kohtumise avaseti võitis mullusel turniiril võidutsenud Muguruza kindlalt 6:2, siis teises setis suutis 29-aastane Tsurenko oma paremuse maksma panna. Ukrainlanna jäi küll 0:1 kaotusseisu, kuid võitis seejärel kaks geimi järjest. Tasavägises setis suutis Tsurenko seitsmendas geimis hispaanlanna servi murda ja võita siis kaks geimi järjest. Kuigi Muguruza suutis vahe vähendada ühele geimipunktile, võitis ukrainlanna seti 6:4.\n\nKolmandas ja otsustavas seti haaras Muguruza kiirelt 3:0 eduseisu ja juhtis viie geimi järel 4:1, kuid siis lagunes kahekordne suure slämmi turniirivõitja täielikult: Hispaania tennisist kaotas viis geimi järjest, loovutades seejuures kahel korral enda servi.\n\nNumbritega 2:6, 6:4, 6:4 võidutsenud Lesia Tsurenko kohtub Cincinnati turniiri kaheksandikfinaalis venelanna Ekaterina Makarovaga (WTA 49.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahekordne suure slämmi turniirivõitja Garbine Muguruza (WTA 9.) kaotas Cincinnati tenniseturniiri teises ringis ukrainlanna Lesia Tsurenkole (WTA 44.).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSeptembri alguses toimub teine Kirjandustänava festival\n\n## Põhitekst:\n\n\"Festivali üks idee ja eesmärk on meie kirjanduspärandi fookusesse tõstmine, mistõttu mitmed eriüritused ja etteasted on seotud klassikutega,\" sõnas festivali üks korraldajaid, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. \"Just meie festivali tarbeks lavastab dramaturg Diana Leesalu stseeni Underi ja Koidula kujutluslikust kohtumisest, peaosades Hele Kõrve ja Ester Kuntu. Arvan, et eriliseks kujuneb Artur Alliksaare luule esitamine Luigetiigi saarel. Ning muidugi on üks tähtsündmus õhtune Koidula tänava akendest kõlav \"Luulesajandik\".\"\n\nFestival avatakse mälestustahvliga aadressil Weizenbergi 8, kus mõnda aega elasid Marie Under ja Artur Adson.\n\nKultuuriprogramm sisaldab põnevaid kohtumisi kirjanikega, kirjanduslike arutelusid, uute raamatute esitlusi, mitmeid avalikke kultuurisaadete salvestusi, teatrit, näitusi, muusikat, head tänavatoitu ja raamatute müüki. Eriprogramm on ka lastele, kus ühe telgi alla on koondunud Pokumaa, Eesti Lastekirjanduse keskus ja Rahva Raamat. Toimuvad ekskursioonid Kadrioru 300-aasta vanusesse parki.\n\nÕhtuhämaruses ilmuvad kogu tänava ulatuses majaseintele kirjanduslikud valgusinstallatsioonid eesti kirjanike mõtetega loodusest, metsast ja maast.\n\nKirjandustänava festivali idee on kutsuda üheks päevaks kokku kirjandusega tegelevad organisatsioonid, et ühiselt tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, lugemisele ja kirjanduspärandile.\n\nKoidula tänav on Tallinnas ainulaadne tänav, mille alguses on Tammsaare muuseum ja teises otsas Vilde muuseum. Tänava keskpaigas asub spetsiaalselt eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus on elanud ja elavad tänini mitmed armastatud kirjanikud. Teisisõnu: Koidula tänav on eriliselt tihe kirjanduslikest jalajälgedest ning on õige paik Kirjandustänava festivali pidamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "8. septembril 2018 toimub teine Kirjandustänava festival, mis kannab alapealkirja \"Kirjanduse jalajälg\". Eesti riigi sajandal sünniaastal toimuv kirjandussündmus on pühendatud meie keele, kirjanduse ja looduse seostele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLagoda püstitas uue 13-aastaste neidude maailma tipptulemuse\n\n## Põhitekst:\n\nLagoda jooksis 10 km rekordivääriliselt juba 11. augustil toimunud Peetri jooksul, kui sai uue isikliku rekordiga 35.51 naiste arvestuses teise koha. Maailma tipptulemus 10 000 m distantsil 13-aastaste neidude arvestuses on serblanna Mira Preradovići 36.02,85. Ent maailma tipptulemusi fikseeritakse sel distantsil vaid staadionil, mistõttu Peetri jooksu tulemust uueks rekordiks lugeda ei olnud võimalik, kirjutab Marathon100.com.\n\nEile Tartus suutis Lagoda oma laupäevast resultaati ligi 20 sekundiga parandada ning näidata, et on omavanustest jooksjatest sel distantsil maailma parim. Lagoda tulemuseks oli 35.33,33. Seni kehtinud maailma tipptulemus sai üle joostud ligi 30 sekundiga. Serblanna rekord oli joostud 2000. aastal Belgradis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Luna-Aleksandra Lagoda püstitas kolmapäeval Tartus toimunud KEVEK jooksusarja etapil uue 13-aastaste neidude maailma tipptulemuse 10 000 m jooksus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA president tühistas CIA endise juhi ligipääsu salastatud infole\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja tõi peamise põhjusena välja Brennani käitumise, mille liigitas ebastabiilseks. Brennan on tuntud Trumpi administratsiooni terava kritiseerimise poolest.\n\n\"Ajalooliselt säilib endistel luure- ja korrakaitseagentuuride juhtidel ligipääs salastatud informatsioonile ka pärast ametist lahkumist, et nad saaksid konsulteerida enda järglastega, kuid mister Brennani puhul kaalub risk tema ebastabiilse käitumisega seoses kasu üle,\" vahendas Trumpi sõnu Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders.\n\nUSA president ähvardas juba möödunud kuul, et kaalub kuuelt endiselt kõrgelt julgeolekuametnikult salastatud informatsioonile juurdepääsuloa äravõtmist, kuna nad on kritiseerinud tema administratsiooni.\n\nSanders teavitas juulil lõpupäevil, et president \"uurib mehhanisme\", jätmaks sellest loast ilma Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor Brennan ja veel viis isikut, kes on olnud kõige tundlikumatel ametikohtadel valitsuses - endine FBI direktor James Comey, riikliku luureameti endine direktor James Clapper, endine CIA direktor Michael Hayden, endine riiklik julgeolekunõunik Susan Rice ning endine FBI asedirektor Andrew McCabe.\n\nSanders süüdistas neid salastatud teabele juurdepääsulubade politiseerimises \"alusetute süüdistuste\" esitamisega nagu oleks Trumpi administratsioonil olnud kohatuid kontakte Venemaaga või olnud mõjutatud Venemaast.\n\n\"Fakt, et need juurdepääsulubadega inimesed on esitanud neid alusetuid süüdistusi, annab kohatu legitiimsuse süüdistustele, millel pole tõendeid,\" sõnas Sanders.\n\nTrump sidus hiljem usutluses ärilehele Wall Street Journal Brennani riigisaladuse loa tühistamise esmalt Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja seejärel eriprokurör Robert Muelleri juhitud juurdlusega Venemaa sekkumise suhtes USA 2016. aasta presidendivalimistesse. \"Ma nimetan seda kallutatud nõiajahiks, see on pettus. Ja need inimesed juhtisid seda!\" ütles Trump ajakirjale, lisades, et tema hinnangul tuli midagi ette võtta.\n\nValge Maja avalduses Venemaaga seotud juurdlust ei mainitud, küll aga vahendati selles Trumpi sõnu, mille järgi ta \"täidab oma põhiseaduslikku ülesannet kaitsta riigi salastatud teavet\".\n\nEsindajatekoja luurekomitee kõrge liige, California demokraat Adam Schiff märkis, et \"juurdepääsulubade politiseerimine vastulöögi andmiseks endistele riikliku julgeoleku ametnikele, kes kritiseerivad presidenti, looks uue kohutava pretsedendi\".\n\nÄhvardus jätta endised kõrged julgeolekuametnikud ilma juurdepääsust salastatud informatsioonile tähistab eskaleerumist presidendi sõjas USA luurekogukonna liikmete vastu.\n\nBrennan süüdistas Trumpi püüetes piirata sõnavabadust\n\nBrennan süüdistas president Donald Trumpi poliitiliselt motiveeritud püüetes piirata sõnavabadust.\n\n\"See samm on osa härra Trumpi laiemast püüdest vaigistada sõnavabadust ja karistada kriitikuid,\" ütles CIA endine direktor. \"See peaks kõiki ameeriklasi, sealhulgas elukutselisi luuretöötajaid, tõsiselt muretsema panema oma arvamuse väljaütlemise hinna kohta. Minu põhimõtted on väärt palju rohkem kui load. Ma ei anna järele.\"\n\nUsutuluses telekanalile MSNBC, kus ta töötab analüütikuna, ütles Brennan: \"Kui härra Trump usub, et see viib minu kadumiseni või vaikimiseni, eksib ta rängalt\".\n\nKõigest paar tundi enne Trumpi otsuse teatavaks tegemist süüdistas CIA endine juht vabariiklasest presidenti suutmatuses \"vastata sündsuse, tsiviliseerituse ja moraalikindluse miinimumstandarditele\".\n\nTrumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumise järel juulis ütles Brennan, et USA presidendi esinemine ei olnud midagi \"vähemat riigireetmisest\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump tühistas Luure Keskagentuuri (CIA) endise juhi John Brennani ligipääsu salastatud infole, teatas kolmapäeval Valge Maja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Narva on läinud õiglase valitsemise suunas,\" ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil ERR-i küsimusele vastates.\n\n\"Narvas on läinud nii nagu erakond on soovinud. Me oleme soovinud toetada 57 000 Narva elanikku, et Narva juhtimine oleks läbipaistvam. Teine asi on see, et minu juhitavas Keskerakonnas selliseid inimesi olla ei saa. Need inimesed on välja astunud,\" lisas Ratas.\n\nRatas avaldas lootust, et võimuvaakum ei kesta kaua ja suure tõenäosusega saab Narva koalitsioonivalitsuse.\n\nVolikogus enamuse saamiseks on võimuliitu vaja 16 volikogu liiget. Keskerakonna fraktsiooni jäi alles üheksa liiget.\n\nÖöl vastu neljapäeva kaotas Keskerakond Narva volikogus enamuse, sest 13 keskerakondlasest linnavolinikku – eesotsas nende fraktsiooni esimehe Aleksei Voronoviga – lahkus senisest koduparteist, näitab Äriregister. 31-liikmelises Narva volikogus oli Keskerakonnal seni 22 kohta.\n\nKeskerakonnast astusid ERR-i venekeelse uudisteportaali andmetel välja kahtlustuse saanud keskfraktsiooni liikmed Aleksei Voronov, Larissa Olelina, Aleksei Mägi, Sergei Lvov, Ilja Fjodorov, Tatjana Stolfat, Jelizaveta Tšertova ja lisaks Galina Vologdina, Vladimir Mižui, Jelena Kavrus, Olev Silland, Irina Janovitš ning Jekaterina Golubtsova.\n\nMassilahkumine oli vastus Keskerakonna juhatuse nõudmisele, et volikogust ja Narva linna äriühingute nõukogudest taandaksid end kaheksa keskerakondlasest linnavolinikku, kellele prokurör esitas kahtlustuse korruptsioonitegudes. Kahtlusalused keeldusid partei peakontori nõudmisele allumast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas kommenteeris Narva keskparteilastest linnavolinike parteist väljaastumist öeldes, et erakond sooviski nii. Nüüd hakkab Ratase sõnul Keskerakond Narvas võimuliitu moodustama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola kaitseminister: USA alalised baasid tõenäoliselt tulevad\n\n## Põhitekst:\n\nKaitseminister ütles usutluses avaõiguslikule ringhäälingule TVP, et kõnelused baaside üle edenevad. Ühtki tähtaega ei soostunud ta nimetama.\n\nPentagon on saanud korralduse raporteerida USA sõjaväebaaside Poola paigutamise teostatavusest.\n\nBłaszczak on varem öelnud, et alalised Ühendriikide baasid annaksid Poolale senisest suurema julgeolekutagatise ja et Poola on valmis katma osa kuludest.\n\nPoola presidendi riikliku julgeoleku büroo (BBN) esimees Paweł Soloch ütles juunis, et Poola soovib saada Euroopas paiknevate USA vägede keskuseks.\n\nIdeed paigutada Poola alaline USA sõjaväebaas on tervitanud ka Balti riikide liidrid, vahendas Poola raadio.\n\nNATO otsustas Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juulis muutunud julgeolekukeskkonna tõttu käivitada programmi eFP, mille raames paigutati pataljonisuurused mitme riigi üksustest koosnevad lahingugrupid püsivalt igasse Balti riiki ja Poolasse, kuid samas rõhutades, et tegemist ei ole alaliste baasidega.\n\nPoola on teinud Ühendriikidele pakkumise, et viimane paigutaks Poolasse alaliselt soomusdiviisi ning Varssavi on nõus maksma selle eest 2 miljardit dollarit. Pakkumine on tehtud kahepoolsena ja jääb väljapoole NATO raamistikku, milles vaatlejad näevad ohtu Lääne ühtsusele ning senisele koordineeritud poliitikale Venemaa suhtes, mida on aetud pärast 2014. aasta sündmuste vallandumist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.\n\nUSA maavägede endine komandör Euroopas kindralleitnant Ben Hodges on hoiatanud, et alalise USA sõjaväebaasi rajamine Poola võib õõnestada NATO sidusust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suure tõenäosusega rajab USA Poola alalised sõjaväebaasid, vahendas Poola raadio kaitseminister Mariusz Błaszczaki sõnu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti valgustootjate edulugu Hollywoodis jõudis ka välismeediasse\n\n## Põhitekst:\n\nKallaste jaoks sai kõik alguse 12 aastat tagasi, kui nad pakkusid tehnilisi lahendusi Kadri Kõusaare filmile \"Magnus\". Võtete jaoks telliti kohale 2K kaameraprototüüp ning sealt tekkis vendadel huvi tulevikuvõimaluste vastu, vahendas ZDNet.\n\nMõned aastad hiljem ühendasid vennad kahe SI2K kaamera pead salvestajaga ning said tulemuseks kerge 3D kaamera. \"2010. aastal oli meil mobiilne 3D kaamera süsteem, mis kaalus ainult seitse kilogrammi. Tollal kaalusid sarnased kaamerad 35 kilogrammi ja rohkemgi,\" kommenteeris Kaur Kallas.\n\nVendade loodud firma Digital Sputniku esimene suurem läbimurre oli Werner Herzogi 3D filmis \"Cave of Forgotten Dreams\". Umbes samal perioodil avastasid mehed LED valgustite kasutamata potentsiaali filmivalgustamises.\n\n\"Me tundsime, et turg on valmis asendama HMI ja tungsten lambid LED-ide vastu pigem varem kui hiljem ja tehnoloogia muutus järjest kättesaadavamaks. 2010. aastal oli meie fookuses täiustada LED alternatiive, et asendada võttepaikades HMI lambid,\" selgitas Kallas.\n\nVendade loodud tehnoloogia muutis eriti lihtsaks see, et valgusteid sai lihtsalt kontrollida nutitelefonidest või tahvelarvutitest.\n\nEesti firmal ei olnud lihtne jalga Hollywoodi ukse vahele saada. Pärast õigete müügiinimeste palkamist hakkas aga sõna filmiekspertide seas levima. \"Kui meile kinnitati, et oleme põhivalgustajad filmides nagu \"Star Wars: Rogue One\" (\"Rogue One: Tähesõdade lugu\") ja \"Independence Day: Resurgence\" (\"Iseseisvuspäev: Uus rünnak\"), mõistsime, et meil on hea võimalus mängida LED valgustite revolutsioonis võtmerolli,\" tunnistas Kallas.\n\nKallase sõnul on filmimaailma konservatiivsus olnud tõke, mida ületada ning suurim väljakutse pakkuda suurtele filmiproduktsioonidele sajaprotsendilist LED valgustite lahendust. Digital Sputniku suurim konkurent sellel alal on Arri. \"Kui seni on olnud konkurents suurim riistvara arendamisel, siis meie oleme põhjalikult arendanud kasutajakogemust, pakkudes visuaalset kasutajaliidest, mis aitab meie süsteemi kontrollida,\" kirjeldas Kallas.\n\nDigital Sputnik loob juba uut tehnoloogiat, mis saab loodetavasti uueks filmivõtete standardiks tulevikus. Uus süsteem võimaldab võtteplatsil olevat valgustust lihtsamalt muuta, ilma et selleks oleks vaja kontrollpulti või spetsiaalset inimest.\n\nKõik Digital Sputniku tooted arendatakse ja luuakse Eestis, kus ettevõtte jaoks töötab 24 inimest. \"Me kasvame kiiresti ja investeerime kogu kasumi, et kasvu veelgi kiirendada,\" tõdes Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tehnoloogiaväljaanne ZDNet kirjutas Eesti vendadest Kaur ja Kaspar Kallasest, kelle loodud valguslahendused vallutavad Hollywoodi filmide võtteplatse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA väärtpaberi- ja börsikomisjon nõuab infot Muski postituse kohta\n\n## Põhitekst:\n\nMusk kirjutas eelmisel nädalal Twitteris, et kavandab Tesla börsilt viimist ja märkis, et \"rahastus on tagatud\" ning see äratas SEC-i huvi, kirjutasid kolmapäeval New York Times ja Fox Business.\n\nVäljaanne Wall Street Journal kirjutas juba eelmisel nädalal, et SEC kavatseb kindlaks teha, kas see väide peab paika. Kui sellel puudub alus, siis võib Muski oodata kriminaalvastutus, sest USA seadused keelavad börsifirma esindajatel edastada osanikele eksitavat informatsiooni ettevõte käekäigu puudutavate oluliste sündmuste kohta. Probleeme võib tulla ka sellest, kui leiab tõendamist, et Musk tegi postituse eesmärgiga Tesla aktsiad tõusule viia.\n\nTesla nõukogu kinnitas möödunud nädalal, et kaalub tegevjuhi Elon Muski ettepanekut viia elektriautotootja börsilt ära. Musk tõstatas selle kui parema lahenduse Tesla pikaajalise kasvu tagamiseks, seejärel kohtusid nõukogu liikmed mitu korda ning teevad sobivad sammud selle hindamiseks.\n\nMusk andis ettepanekust Twitteris teada ning märkis, et suudab väljaostu rahastada tugeva preemiaga praegusele hinnale, mis on ligikaudu 420 dollarit aktsiast. Musk selgitas, et börsilt lahkumine vabastaks ettevõtte igakvartalilisest aruandetsüklist, vabastades selle häirijatest ning lühiajalisest vaatest nii palju kui võimalik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) on edastanud kohtukutse elektriautosid tootvale ettevõttele Tesla, millega nõutakse informatsiooni tegevjuhi Elon Muski postituse kohta suhtlusvõrgustikus Twitter.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTwitter otsustas samuti vandenõuteoreetik Jonesi karistada\n\n## Põhitekst:\n\nSamas ei tähenda see otsus Twitteri pressiesindaja sõnul veel Jonesi nö pagendamist keskkonnast, vaid tegu on ajutise olukorraga, kus kasutaja võimalus kõiki funktsioone kasutada on piiratud (nn \"read-only mode\"). Samuti on tegu sotsiaalmeediafirma otsese vastusega ühele konkreetsele postitusele, mis Twitteri reegleid rikkus, vahendasid Hill ja Axios.\n\nTäpsemalt on tegu tagajärjega Jonesi postitatud videole, kus ta kutsub oma toetajaid üles panema \"püssid valmis\" vasakäärmuslaste ja peavoolumeedia vastu. Sellega rikkus Jones Twitteri hinnangul reeglit, mis keelab üleskutsed vägivallale.\n\nNii nagu ka varasemat otsust Jones mitte blokeerida, kommenteeris ka praegust blokeerimisotsust meediale Twitteri tegevjuht Jack Dorsey isiklikult, vahendas Axios.\n\n\"Ma ei tea, kas see töötab ja mõjutab sellist käitumist ja tegevust muutma. Kuid see on kooskõlas sellega, kuidas me oma reegleid jõustame,\" sõnas Dorsey CNBC intervjuus.\n\nDorsey tunnistas, et mõne isiku puhul on blokeerimine mõjunud, kuid ta ei ole kindel, kas meetod ka Jonesi puhul toimib.\n\nJonesi vastase surve olulisem osa on tema vastu esitatud kohtuhagid\n\nJones, kes on varem kogunud kuulsust paljude vandenõuteooriate levitamisega, on viimasel ajal üha suurema surve all seetõttu, et tema vastu on esitatud üha rohkem kohtukaebusi. Näiteks 2017. aastal leidis aset enneolematu juhtum, kui Jones, kes oli aktiivselt levitanud nn Pizzagate'i vandenõuteooriat, pidi kohtu sunnil alusetute väidete tõttu kannatanud pitsarestorani omaniku ees avalikult vabandama ning oma sõnad tagasi võtma.\n\nPizzagate'i vandenõuteooria andis ka täiesti reaalse ja ohtliku tagajärje - Washingtonis asuvasse pitsarestorani saabus AR-15-ga relvastatud mees, kes arvas tõsimeeli, et demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton on seal pedofiiliavõrgustikku korraldamas.\n\nSarnasel viisil pidi Jones avalikult oma sõnad tagasi võtma ja vabandama ka väidete eest, et üks põgenikke palganud jogurtifirma on seotud lapsepilastamisega ning 2017. aastal Charlottesville'i antifašistidest meeleavaldajad olid palgatud \"süvariigi\" poolt president Donald Trumpi kukutamise eesmärgil.\n\nKõige tõsisem kohtukaebus puudutab aga Jonesi poolt levitatavaid väiteid, justkui oleks kogu 2012. aasta Sandy Hooki koolitulistamine olnud lavastatud näitlejaid kasutades eesmärgiga võtta patriootidest ameeriklastelt nende relvad. Sandy Hookis oma lapsed kaotanud inimesed, kes on vandenõuteooriate tõttu langenud ka pidevate ähvarduste sihtmärkideks, kaebasid Jonesi aga kohtusse.\n\nJones on muuhulgas ka aktiivne vaktsiinidevastane, toetab kõikvõimalikke relvakandmise õigust puudutavaid seisukohti ja usub, et \"süvariigil\" on võimekus sõjalisel eesmärgil ilmastikku muuta ja et USA-s on käimas valgenahaliste kodanike vastu suunatud genotsiid. Lisaks on ta olnud aktiivne Venemaa propaganda edastaja.\n\nJones on olnud ka entusiastlik Trumpi toetaja - 2015. aastal võttis Trump tema jutusaates ka sõna - ning Jonesi sõnul oli Trump talle ka pärast valituks osutumist\nhelistanud ja toetuse eest tänanud.\n\nTexas Monthly on kusjuures kirjutanud pikemalt sellest, et Jonesi advokaatide peamisteks argumentideks nende kohtuvaidluste puhul on väited, et Jonesi tegevuse näol on tegu meelelahutusliku sisuga, mida keegi ei peakski tõsiselt võtma. Muuhulgas kerkis sama argument esile ka siis, kui Jones hakkas kohtus vaidlema oma eksnaisega laste hooldusõiguse pärast. Ehk kohtule väitis tema advokaat, et mees polevat üldse psüühiliselt ebastabiilne ja see olevat kõik meediakära tekitamiseks loodud etteaste.\n\nSandy Hooki lapsevanemate vastu on Jonesi advokaadid kasutamas ka üht teist võtet - ähvardust avalikustada perekondade kodused aadressid.\n\nKonservatiivid süüdistavad tehnoloogiahiide topeltstandardites\n\nJonesi juhtum on tekitanud Ameerika Ühendriikides järjekordse debati sõnavabaduse ja topeltsandardite teemal ning tõstnud esile mitmete parempoolsete arvamusliidrite väited, et liberaalse maailmavaatega juhtide meediaplatvormid rakendavad oma blokeeringupoliitikat valikuliselt ja mõnikord ka varjatult.\n\nUSA konservatiividest kriitikud aga toovad Jonesi juhtumi valguses esile selle, et Jonesi materjale blokeerinud firmad on endiselt oma keskkonda alles jätnud tuntud äärmuslase Louis Farrakhani materjale. Liikumise Nation of Islam rajaja Farrakhan on muuhulgas veendunud juudisvastane, kes on samuti levitanud kõikvõimalikke vandenõuteooriaid ning praktiseerinud vihakõnet.\n\nParempoolne arvamusliider Ben Shapiro heidab Jonesi blokeerinud firmadele ette samuti seda, et selle asemel, et pakkuda välja selgeid põhimõtteid lubatud ja mittelubatud sisu teemal, on nimetatud ettevõtted põhjendanud Jonesi blokeerimist laialivalguvate väidetega \"vihakõne\" teemal.\n\nJonesi vastased on omakorda meelde tuletanud, et mitte keegi ei ole võtnud vandenõuteoreetikult tema sõnavabadust - Facebooki, Youtube'i ja teiste näol on tegu eraettevõtetega, kes tegid mehe materjali suhtes lihtsalt oma otsused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Apple, Facebook ja Youtube otsustasid hiljuti tuntud USA vandenõuteoreetiku Alex Jonesi materjalid oma keskkondades blokeerida. Tookord Twitter seda otsust ei teinud ja viitas asjaolule, et Jones polevat otseselt kasutustingimusi rikkunud. Teisipäeval aga blokeeris Twitter üheks nädalaks Jonesi võimaluse oma kontol postitusi teha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased leidsid vanima retsepti inimeste muumiaks muutmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nLaialt tunnustatud käsitluse alusel asusid egiptlased surnuid muumiateks muutma Vana-Kuningriigi ajal umbes 2500 eKr. Mõne aasta eest leiti aga Egiptuse lõunaosas asuvast Mostadegga leiupaigast tüüpiliselt mumifitseerimisega seostatav riie, mis lükkas selle võimalikku algusaja 1500 aasta jagu kaugemasse minevikku.\n\nAjaloo keerdkäikude tulemusel 1901. aastal Itaaliasse Torino muuseumisse jõudnud surnukeha pakub nüüd hiljutisele tõlgendusele kinnitust. Samuti vihjab analüüs, et surnute palsameerimisega tehti algust veelgi varem.\n\nRahvusvaheline töörühm eesotsas Stephen Buckleyga Yorki ülikoolist leidis muumiat ümbritsenud tekstiilist jälgi taimeõlist, käbivaigust, aromaatsest taimeekstraktist ja suhkrutest. Sisuliselt oli tegu samasuguse mikroobe hävitava seguga, mida kasutati vaaraode ajal alates 3100 aastat eKr. Radiosüsiniku meetodil ja riide valmistamisviisi põhjal suri mumifitseeritud inimene 5650–5500 aasta eest, ammu enne Egiptuse riigi tekkimist.\n\nTeadlased üritasid eraldada säilmetest ka taimede ja surnu DNA-d. Kehvade hoiutingimuste tõttu oli see lagunenud juba aga sedavõrd, et kasulikku infot sel viisil hankida ei suudetud. Samas leiti aga, et vaigu hankimiseks sobilikke puid Egiptuse aladel ei kasva. Selle asemel pärines tõenäoliselt tänapäeva Palestiina ja Iisraeli aladelt. See viitab omakorda pikkade Lähis-Ida Egiptusega siduvate kaubateede olemasolule.\n\nMuumia algse matmispaiga asukoht vihjab aga, et ühtne Vana-Egiptuse identiteet hakkas välja kujunema juba vähemalt pooltuhat aastat vaaraode võimuletulekut. Eelnevalt oletati, et Torino muumia S. 293 sai oma tänapäevase kuju tänu juhusele, Egiptuse lõõskavale kõrbepäikesele ja madalale õhuniiskusele.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Journal of Archeological Science.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muistsed egiptlased tegid surnukehade palsameerimisega algust juba ammu enne vaaraode hiilgeaega, viitab 5600 aasta vanuse muumia üksikasjalik analüüs.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester City tähte ootab paarikuuline vigastuspaus\n\n## Põhitekst:\n\nCity kodulehe teatel pole 27-aastase belglase vigastuse tõsidus teada ning mees peaks lähiajal läbima vajalikud uuringud. Siiski on meest nähtud liikumas juba karkudel ja eelmise hooaja City parimale mängijale ennustatakse paarikuulist mängupausi, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSarnane vigastus ei oleks De Bruyne jaoks mingi uus kogemus - 2016. aastal jättis ta parema jala põlve trauma tõttu vahele 12 mängu.\n\nSuvisel MM-il Belgia koondisega kolmandaks tulnud De Bruyne sekkus avavooru 2:0 võidumängus Arsenali üle platsile vahetusest. Järgmises voorus võõrustab tiitlikaitsja Huddersfieldi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli valitsev meister Manchester City sai kahe liigamängu vahel halva uudise osaliseks, kui eelmisel hooajal liiga sümboolsesse koosseisu valitud mängujuht Kevin De Bruyne vigastas treeningul põlve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus ei toetanud Oviiri sunddividendide eelnõud\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus edastas ühtse seisukoha asemel riigikogu õiguskomisjonile rahandusminister Toomas Tõniste, justiitsminister Urmas Reinsalu ning ettevõtlusministri Urve Palo seisukohad, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Ükski kolmest ministrist eelnõud ei toetanud.\n\nEelnõu muudatused toovad justiitsministeeriumi teatel kaasa ohte Eesti ettevõtlusmaastikule ja õiguskindlusele. Ministeerium märgib, et õiguskorras ei tohiks soodustada muudatusi, mis lihtsustavad või võimendavad kapitali väljumist ettevõtlusest nagu seda võimaldavad eelnõus ette nähtud kohustuslike dividendide sätted.\n\nJustiitsministeeriumi teatel on juba ellu kutsutud ühinguõiguse revisjon, mille raames käsitlevad eksperdid ühe teemana ka vähemusosaluse ja enamusosaluse omajate tasakaalustatud kaitse teemat. Lisaks justiitsministeeriumile ei toeta eelnõu ka rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.\n\nPeagi riigikogust lahkuva sotsiaaldemokraadi Liisa Oviiri algatatud eelnõu kohaselt muudetaks dividendide maksmise korda ja lisataks loetelu teabest, mille andmisest osanikule või aktsionärile ei tohi juhatus keelduda. Eelnõu järgi antaks aktsionäridele ja osanikele õigus ühingust välja astuda, kui osanike või aktsionäride vaheliste suhete või otsuste tagajärjel on toimunud märkimisväärsed muudatused äriühingus.\n\nSamuti nähakse eelnõuga ette, et kui kohus on tunnistanud üldkoosoleku otsuse kehtetuks põhjusel, et selle poolt antud hääled on seaduse või põhikirjaga vastuolus, ei arvestataks neid hääli üldkoosolekul esindatuse määramisel. Ühtlasi saaksid eelnõu kohaselt osanikud ja aktsionärid nõuda nõude esitamise otsustamist ning selleks äriühingule esindaja määramist kohtu poolt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus ei toetanud neljapäevasel istungil Liisa Oviiri algatatud niinimetatud sunddividendide eelnõud, ehkki ühtset seisukohta vastu ei võetud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nToom: juhatus keeras vindi üle\n\n## Põhitekst:\n\nYana Toom ütles ERR-ile, et tema jaoks linnavolinike erakonnast lahkumine üllatav ei olnud.\n\nToom rääkis, et erakonnast lahkunud linnavolinikud jäävad Narva juhtimise juurde ja linnapeaks jääb Tarmo Tammiste, kes on endiselt Keskerakonna liige.\n\n\"Keskerakond jääb linnas võimule, aga inimesed, keda erakonna juhatus üritas survestada, sellele survele ei allunud ja nad astusid erakonnast välja,\" lausus Toom.\n\nToomi arvates võis olla nende sõnum, et nad ei soovi erakonnale varju heita.\n\"Ma arvan, et see otsus küpses tükk aega. Algas kõik Aleksandr Jefimovist. Kui Jefimov oli lõplikult süüdi mõistetud kelmuses, siis oligi see, et mis me nüüd teeme,\" sõnas Toom.\n\n\"Kokkuvõttes ma ütleks, et [kesk]juhatus keeras vindi üle,\" lisas ta.\n\nReporter Indrek Kiisleri küsimusele, kas Toom tunneb end puudutatuna või solvununa sellest Keskerakonna juhatuse otsusest ja sellest, kuidas Tallinna keskkontor on narvakatega ümber käinud, vastas Toom, et see on tema isiklik probleem.\n\n\"Kui ma tunnen end solvununa, küll ma ütlen selle juhatuses välja. Olles aastaid selle piirkonna juht, tean ma selle linna omapärasid keskmisest paremini. Ja võiks ikka vahest ka kuulata, mida räägib inimene, kes käib siin kaks korda kuus. Aga noo.. Mihhail (Korb - toim.) lubas, et ta hakkab piirkonda ehitama nullist üles, edu talle,\" sõnas Toom.\n\nÖöl vastu neljapäeva kaotas Keskerakond Narva volikogus enamuse, sest 13 keskerakondlasest linnavolinikku – eesotsas nende fraktsiooni esimehe Aleksei Voronoviga – lahkus senisest koduparteist, näitab Äriregister. 31-liikmelises Narva volikogus oli Keskerakonnal seni 22 kohta.\n\nMassilahkumine oli vastus Keskerakonna juhatuse nõudmisele, et volikogust ja Narva linna äriühingute nõukogudest taandaksid end kaheksa keskerakondlasest linnavolinikku, kellele prokurör esitas kahtlustuse korruptsioonitegudes. Kahtlusalused keeldusid partei peakontori nõudmisele allumast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Narva piirkonna esimees Yana Toom ütles, et Keskerakond keeras oma nõudmistega Narva linnavolinikele vindi üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nFIFA edetabel sai uue liidri, Saksamaa ja Argentina langesid teise kümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nEdetabeli esikolmikkuse kuuluvad lisaks Prantsusmaale ka Belgia (2.) ja ühe koha võrra langenud Brasiilia (3.). Suure tõusu tegi MM-il finaali jõudnud Horvaatia, asudes nüüd neljandal positsioonil (+16). Maailma viiendaks koondiseks tõusis üheksa kohta kerkinud Uruguay, MM-il poolfinaali jõudnud Inglismaa on kuues (+6).\n\nVenemaal peetud maailmameistrivõistlustel põrunud tiitlikaitsja Saksamaa langes 14 kohta ja asub edetabelis 15. kohal. Esikümnest kukkus välja ka Argentina, olles nüüd 11. positsioonil.\n\n94. kohal asuva Eesti lähinaabritest tõusis Rootsi 11 kohta (13.), Venemaa 21 kohta (49.) ja Soome ühe koha võrra (62.). Läti jätkab 129. tabelireal.\n\nFIFA edetabel:\n\n1. Prantsusmaa\n2. Belgia\n3. Brasiilia\n4. Horvaatia\n5. Uruguay\n6. Inglismaa\n7. Portugal\n8. Šveits\n9. Hispaania\n9. Taani\n...\n13. Rootsi\n...\n49. Venemaa\n...\n62. Soome\n...\n94. Eesti\n...\n129. Läti\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskelt avaldatud FIFA edetabeli esikohal troonib juulis maailmameistriks tulnud Prantsusmaa, Eesti jätkab 94. tabelireal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGenova sillavaring tõi teravalt esile populismi- ja korruptsiooniprobleemid\n\n## Põhitekst:\n\nViis aastat tagasi kirjutati Viie Tähe Liikumise veebilehel, et hoiatused seoses 1967. aastal ehitatud silla varisemisohuga on \"muinasjutud\" ning et sild püsib püsti veel sada aastat, vahendasid Yle, Reuters jt.\n\nSee kirjutis on praeguseks erakonna veebilehelt kustutatud, kuid kuvatõmmist on võimalik näha kas või SIIN.\n\nM5S on teinud aastaid kampaaniat Liguuria maakonda kavandatava uue maantee vastu. Selle uue maanteega oleks asendatud ka teelõik, mille osaks on ka teisipäeval kokku varisenud sild.\n\nVeel 2014. aastal kirjutas M5S asutaja ja tollane juht, koomikuna kuulsaks saanud Beppe Grillo, et uue maantee ehitamine tuleb peatada kas või armee abiga.\n\n\"Ma tunnistan, et me varem alahindasime silla varisemisohtu. Kuid need on kirjutised Grillo blogis, mitte praeguse valitsuse ametlik poliitika,\" kommenteeris ajalehes La Stampa M5S-i rahvasaadik Michele Dell'Orco, kes töötab samaaegselt osakonnajuhina transpordi- ja taristuministeeriumis.\n\nSalvini üritas süüd EL-i peale veeretada. Brüssel tuletas meelde, et Itaalia on saanud taristu korrashoiuks miljardeid\n\nPärast teisipäevast sillavaringut teatas EL-i vastasusega silma paistnud Liiga juht ja siseminister Matteo Salvini, et Itaalia kavatseb investeerida liiklussõlmede turvalisusse isegi siis, kui \"Euroopa Liit selle ära keelab\". Euroopa Komisjon aga eitas väiteid, justkui oleks EL kuidagi selliseid investeeringuid pidurdanud. Pigem vastupidi - Euroopa Liit on Itaalia taristu heaks eraldanud miljardeid ja miljardeid.\n\nTäpsemalt viitas Salvini oma sõnavõtus sellele, et Itaalia peab panustama rohkem oma lagunevatesse taristuobjektidesse ning mitte pöörama tähelepanu eurotsooni eelarvereeglitele.\n\n\"Meil tuleb endalt küsida, kas nendest piirangutest kinni pidamine on olulisem kui Itaalia kodaniku turvalisus. Minu jaoks loomulikult ei ole,\" rääkis parteijuht.\n\nItaaliakeelse Euronewsi toimetaja Claudio Lavanga küsis seepeale kommentaari Euroopa Komisjonilt ning Brüsselist saadud vastus andis olukorrast hoopis teistsuguse pildi.\n\nKomisjoni pressiesindaja tõi välja, et 2014-2020 struktuurivahenditest eraldati otseselt Itaalia liiklustaristu projektide jaoks 2,5 miljardit eurot. Käesoleva aasta aprillis aga kiitis Euroopa Komisjon heaks Itaalia 8.5 miljardi euro suuruse maanteede investeeringuplaani.\n\nSamuti tuletas pressiesindaja meelde, et ka eurotsooni riikide eelarveid käsitlevad reeglid annavad riikidele võimaluse oma riigieelarves erinevatele küsimustele rohkem rõhku panna. Ning just Euroopa Liit on teinud Itaaliale soovitusi, et üks sellistest rõhuasetustest võiks olla senisest suurem panustamine liiklustaristusse. Selline ettepanek tehti ka käesoleva aasta Itaalia riigieelarvet puudutavates Euroopa Komisjoni soovitustes.\n\nAmetlik põhjus pole veel teada, kuid silla varisemise eest hoiatati juba aastaid\n\nArhitekt Riccardo Morandi järgi nime saanud silla kokkuvarisemise põhjus pole hetkel veel ametlikult teada, kuid väga paljude jaoks ei olnud see üllatuseks, sest\nselle eest oli hoiatatud juba aastaid.\n\nTuntud Itaalia inseneri sõnul oli ta juba ammu hoiatanud, et teisipäeval Genova linnas kokku varisenud maanteesilla näol oli tegu ohtliku läbikukkumisega, mis oleks tulnud lammutada. Genova ülikooli inseneriteaduste professor Antonio Brencich selgitas nimelt, et silla 1960. aastatel projekteerinud Riccardo Morandil oli \"suurepärane intuitsioon, kuid ta ei olnud arvutamisel eriti praktiline\" ning seetõttu on tema ehitusprojekte saatnud probleemid ka mujal.\n\nSamuti on Itaalia meedias kirjutatud võimalusest, et põhjus võib olla ka ohutusreeglite ja kontrollmeetmete eiramises.\n\nEuroopa Komisjon on muuhulgas hoiatanud, näiteks 2014. aasta raportis, et Itaalia ehitushanked on üks kõige korrumpeerunumaid valdkondi riigis ning sageli lööb nendes skeemides kaasa ka organiseeritud kuritegevus. Eelmisel aastal tehtud uuring toob selles kontekstis välja ka asjaolu, et korruptsioon teeb Itaalia ehitusprojektid teiste riikide sarnastest projektidest palju kulukamad.\n\nPraegustel andmetel hukkus sillavaringus 38 inimest\n\nItaalia politsei teatel sai genova sillavaringu tagajärjel surma 38 inimest. Vahepeal oli teatatud ka 39 inimese hukkumisest, kuid see arv ei pidanud siiski paika.\n\nSamal ajal jätkuvad sündmuskohal päästetööd ning võimalikke ellujääjaid või surnukehi otsitakse endiselt rusude alt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia kaks populismis süüdistatud valitsusparteid on seoses Genova ohviterohke sillavaringuga meedias samuti tähelepanu pälvinud. Kui Viie Tähe Liikumise (M5S) puhul tuletavad paljud meelde, et erakond oli varem pidanud silla remontimist ebavajalikuks kulutuseks, siis Liiga juht ja siseminister Matteo Salvini asus tragöödias kohe Euroopa Liitu süüdistama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKersti Kaljulaid võtab Rakvere ööjooksul jalge alla poolmaratoni\n\n## Põhitekst:\n\nPresident võtab jalge alla poolmaratoni. Lisaks temale jooksevad Eesti juubeliaastal toimuval Baltikumi kõige jooksuüritusel, mis kannab teemakohast pealkirja \"Sinimustvalge\", hulk teisi tuntud inimesi.\n\nPresidendiga sama pikale distantsile on registreerunud näiteks endine tippsportlane, kahtedel olümpiamängudel sõudmises hõbemedali võitnud Jüri Jaanson, samuti keeleinspektsiooni juht ja lastekirjanik Ilmar Tomusk ning paljud teised.\n\n\"Rakvere linnale on suur au võõrustada oma sündmuse raames vabariigi presidenti. Usun, et Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal annab meie sportliku presidendi tervitus jooksule eelnevalt, kõikidele osalejatele indu ja kergust jalgadesse juurde. Rakvere on eriliste sündmuste linn ja saame seda taaskord võimsalt tõestada\" kommenteeris võistluste peasekretär Riina Ignatov.\n\nEesti linnajooksude sarja kuuluv Viking Line Eesti ööjooksule on praeguseks registreerunud ligi seitse ja pool tuhat osalejat paarikümnest riigist.\n\nÖise, mitmekümne meelelahutuspunktiga jooksuürituse kavas on 21,1-kilomeetrine (poolmaraton), kümnekilomeetrine ja neljakilomeetrine distants ning mõmmi lastejooksud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeva, 18. augusti õhtul Rakvere kesklinnas startiv kaheksas Viking Line Eesti ööjooks toob starti Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nCelminši leivaisa sai turniiril Horvaatias teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nMullu Sloveenia meistrivõistlustel seitsmendaks tulnud Maribor alistas poolfinaalis turniiri korraldaja, Horvaatia eelmise hooaja kolmanda koha tiimi Dubrava 29:26 (15:10), kuid kaotas finaalis Ungari pronksisele meeskonnale Tatabanyale 16:32 (8:14), kirjutab Käsipall24.ee.\n\nCelminš jäi mõlemas kohtumises nullile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondislase Andris Celminši koduklubi Maribori Branik sai Horvaatias peetud kontrollturniiril teise koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõuane suvi võib kaasa tuua põllumeeste pankrotilaine\n\n## Põhitekst:\n\nKas ja kui palju pankrotte ees ootab, sõltub Hamburgi sõnul eeskätt pankade ja sisendimüüjate vastutulelikkusest.\n\n\"Nii mõnelgi teraviljakasvatajal on olnud kaks-kolm rasket aastat seljataga, kus on oma kohustusi pankade ees refinantseeritud. Lõpmatuseni ilmselt ei hoita neid luti otsas,\" ütleb Hamburg.\n\nTa selgitas, et isegi kui laenu põhiosa tasumine õnnestub peatada, siis intresse peavad talunikud ikka edasi maksma, mis on aga röövellikud, mistõttu see olukorda kuigivõrd ei leevenda.\n\nHamburg ütleb, et ministri üleskutse pankadele ja sisendimüüjatele anda talunikele lisaaega ja olla oma nõudmistega kannatlik ja vastutulelik, tegelikult ei toimi, sest tingimused on siiski jäigad ja neid murda ei õnnestu.\n\nKuivõrd suve algul tundus viljakasvatajatele, kes peamiselt kauplevad oma toodanguga börsil, et suvi tuleb hea. Nõnda löödigi suurte koguste peale tehinguhinnad lukku. Põuaga saagita jäämine tähendab, et oma lepingulised kohustused ostuhuviliste ees tuleb ikkagi täita. Kui pole saaki, tuleb maksta kopsakaid trahve lepingutingimuste rikkumise eest.\n\nErakordselt põuase suvega on hädas kogu Euroopa. Selle kahjud jäävad kõik põllumeeste kanda, keegi neile seda ei kompenseeri.\n\n\"Sellist hulka raha pole kusagilt võtta, et keegi kahjud kinni maksaks,\" tõdeb Hamburg.\n\nJärgmiseks aastaks on eraldatud saagikindlustustoetusele kaks miljonit eurot, aga ise praegu talunikud oma saaki kindlustada ei saa - Eestis pole kindlustusseltse, kes saagi kindlustada võtaks. Kümmekond aastat tagasi selline meede turul oli, ent tingimused ei ahvatlenud seda kasutama: kindlustusmakse oli kõrge ja kompensatsioonimäär nii väike, et talunikud hindasid selle mõttetuks.\n\nKa järgmine suvi löögi all\n\nOlukord on raske igas põllumajandussektoris, mitte üksnes viljakasvatajatel, ehkki talvesööda seis on iseäranis kehv, ütleb Hamburg. Piimalehmi üksnes põhuga sööta ei saa, siis kannatab nii piima kvaliteet kui väljalüps. Rapsi hind on aga nii kõrge, et kui seda juurde anda, hakkab see mõjutama piima hinda.\n\n\"Pole silogi piisavalt anda,\" tõdeb Hamburg.\n\nJuba on ohus ka järgmise suve saak, sest talirapsi pidanuks maha külvama hiljemalt nädal tagasi, ent senine põud ei andnud selleks võimalust.\n\n\"Tuha sisse pole mõtet külvata,\" ütleb Hamburg mõrult. \"See teeb ka tuleviku kõhedaks. Probleemivaba sektorit ei ole.\"\n\nOlukorra tõsidus vaheldub piirkonniti. Lõuna-Eestis, mis kannatas põua käes kõvasti, võis kolmandik kuni pool saagist hävineda, ent kõige raskemad olud valitsevad Ida-Virumaal - seal pole põllult oodata pooltki saagist.\n\nToetused makstakse varem välja\n\nMaaeluministeerium ja PRIA on omalt poolt lubanud olukorra leevendamiseks iga-aastased toetused tänavu varem välja maksta, aga enne detsembri algust seda ilmselt ei juhtu.\n\n\"Kõigil kindlasti probleeme ei ole, aga tõde selgub aasta lõpus, kui saagid on salves ja maksmata arved hunnikus laual, ühise põllumajanduspoliitika toetus teise serva peal. Otsetoetuste laekumiseni on võlausaldajad rahulikud,\" kommenteerib Hamburg.\n\nKui paljud talunikud oma majandustegevusele joone alla peavad tõmbama, saab hinnata pärast seda, aasta lõpus, usub Hamburg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitme keeruliste ilmaoludega suve järel võivad paljud põllumehed lõpetada aasta pankrotiga. Iseäranis keeruline on vastalustanud noortalunikel, kel mingit puhvrit keeruliste aastate üleelamiseks tekkida pole jõudnud, tõdeb Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeleviktoriin \"Reis ümber Eesti\" ootab publikut\n\n## Põhitekst:\n\n\"Reis ümber Eesti\" käigus tutvutakse Eesti maakondade ja inimestega ning otsitakse läbi huumori vastuseid maakondi puudutavatele üldhuvitavatele küsimustele.\n\nIgas saates võetakse ette üks maakond ning staažika mälumänguri Ivo Linna juhatusel pannakse proovile kolm maakonnaga seotud tuntud inimest. Eestit aitab avastada tarmukas püstolreporter Pille Riin, (keda kehastab Liisa Pulk) kes püüab telepurki iga maakonna uuemad ja vanemad saavutused. Muusikalise reisi eest hoolitseb ansambel Supernova.\n\nTeisipäeval, 28. augustil on kaks salvestust:\n\n1. hommikune salvestus, kohalolekuga kell 11.45-14.00 (Paus on ligikaudu üks tund)\n\n2. päevane salvestus, kohalolekuga kell 14.45-17.00\n\nKolmapäeval, 29. augustil on kolm salvestust:\n\n1. hommikune salvestus, kohalolekuga kell 11.15-13.30 (Paus on ligikaudu üks tund)\n\n2. päevane salvestus, kohalolekuga kell 14.15-16.30 (Paus on ligikaudu 30 minutit)\n\n3. õhtune salvestus, kohalolekuga kell 16.45-19.00\n\nPubliku soovitatav vanus on alates kümnendast eluaastast.\n\nLisainfo [email protected], 51 051 44. Publikuks saab registreeruda ETV lehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogupere meelelahutuslik televiktoriin\"Reis ümber Eesti\" ootab saadetesse publikut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRain Veideman siirdus Rapla ridadesse\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud hooajal Itaalia tugevuselt teise liiga klubis Udine mänginud Veidemani hooaja lõpp muutus välismängijate piirangu tõttu keeruliseks, kuid mängitud 27 liigamängus olid põhimehena keskmised näitajad 30,7 minutit, 12,8 punkti, 3,7 lauapalli ja 3,2 korvisöötu.\n\nRapla meeskonna mänedžer Jaak Karp: \"Rain on Raplas meie endiste ja praeguste mängijatega sel suvel juba mõnda aega treeninud. Ei ole saladus, et tema soov oleks ka edaspidi välismaal mängida, aga kuna praeguseks sobivat pakkumist ei ole, otsustas ta uuele hooajale Rapla meeskonnas vastu minna.\"\n\n\"Mul on hea meel, et Eestis jätkamise puhul pidas Rain just Raplat õigeks kohaks, kus temale omane mäng taas üles leida. Meie usume, et tema jaoks mitte just meelepärane hooaja lõpp Itaalias ei teinud Rain Veidemani kehvemaks korvpalluriks, vaid andis ainult kogemusi juurde,\" lisas Karp.\n\nEnne Itaaliasse siirdumist esindas Rain Veideman neli aastat BC Kalev/Cramo värve. Veideman on kuulnud ka Tartu Ülikooli ja Rakvere ridadesse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla korvpallimeeskond täiendas uue hooaja eel ridu Eesti koondislane Rain Veidemaniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kordas pühendumust Balti piirkonna julgeolekule\n\n## Põhitekst:\n\nStaabiülemate ühendkomitee esimees (JCS) kindral Joseph Dunford ja kindralleitnant Žukas arutasid mitut teemat, nende seas \"praegust julgeolekuolukorda Balti piirkonnas, vägede koostegutsemisvõimet, NATO ühendväljaõpet riiklikus väljaõppekeskuses ning suveks kavandatud õppusi\", teatas JCS avalduses oma veebilehel.\n\nDunford tänas Leedu kaitseväe juhatajat sõjalise panuse eest võitluses terrorismi vastu.\n\nSõjalised liidrid leppisid kokku jätkata koostöö tugevdamist ja võimearendust moderniseerimise teel, seisis avalduses.\n\n\"Ühendriigid jäävad pühendunuks tugevatele kahepoolsetele suhetele Leeduga ja Balti piirkonna julgeolekule,\" teatas JCS.\n\n#GenDunford hosted his Lithuanian ????????counterpart, Lt. Gen. Jonas Vytautas Žukas, for an official visit today. The ???????? remains committed to its strong bilateral relationship with #Lithuania and the security of the Baltic region.\nRead more: https://t.co/PtCYr2EweH #WeAreNATO pic.twitter.com/XtOhKnMlPw\n\n— The Joint Staff (@thejointstaff) August 15, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA on jätkuvalt pühendunud Balti piirkonna julgeolekule, teatas Ühendriikide staabiülemate komitee Twitteris pärast komitee esimehe ja Leedu kaitseväe juhataja Jonas Vytautas Žukase kohtumist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUue põlvkonna putukamürk vähendab kimalaste arvukust\n\n## Põhitekst:\n\nTäpsemalt tegid Briti teadlased eesotsas Harry Siviteriga Londonis asuvast Royal Holloway Ülikoolist katseid sulfoksimiiniga. \"Sellel põhinevaid putukamürke hakatakse tõenäoliselt kasutama neonikotinoidide asemel ja nende kasutuslubasid registreeritakse üle kogu maailma. Meie katsed näitasid, et teatud tingimustel vähendab kokkupuude sulfoksaflooriga peres kooruvate isaste ja mesilasemade arvu. Sama kehtib tööliste kohta ja ka koloonia üldine tervis on kehvem,\" nentis Siviter.\n\nTeadlased nentisid, et kokkupuute ulatuse kohta päris maailmas ei ole veel võimalik sulfoksimiini lühikese kasutusaja tõttu öelda veel midagi põhja panevat. Nii lähtusid nad teisi taimekaitsevahendeid hõlmanud uuringutest ja eksperimentidest. Keskmiselt leidus kahe nädala vältel kimalastele antud söödas iga miljardi osakese kohta vähem kui viis sulfoksimiini molekuli.\n\nVõrreldes puhast toitu saanud 26 perega koorus sulfoksaflooriga kokku puutunud 25 koloonias isaseid ja mesilasemasid keskmiselt 54 protsendi võrra vähem. Seejuures nägi 36 järgmise põlvkonna kimalasema ilmavalgust vaid kolmes peres. Kuigi taoline vahe pole täiesti erakordne, annab see töörühma sõnul muretsemiseks siiski täiendavat põhjust. Putukamürgi mõju avaldus 2–3 nädalat pärast eksperimendi algus ja seda oli näha korjeaja lõpuni.\n\n\"Tulemused viitavad, et sulfoksimiinil põhinevatel putukamürkidel võib olla sarnaselt neonikotinoidele kimalasperede kasvule ja nende paljunemisele märkimisväärne mõju,\" sõnas uurimusega otseselt mitte seotud Nigel Raine, Kanadas asuva Guelphi ülikooli mesilasteuurija.\n\nRaine lisas, et laialt levinud neonikotinoidide keelustamine Euroopa Liidus ja mitmes teises riigis on kiirendanud alternatiivide kasutuselevõttu. See vähendab aga teadlastele jäetud aega uurida uute putukamürkide pikemaajalist mõju. Näiteks sulfoksimiinil põhinevaid mürke võib kasutada juba 47 riigis, sh Austraalias, Hiinas, Kanadas ja viies Euroopa Liidu riigis.\n\nSiviter märkis, et putukamürgid ei pea kimalaste ja teiste tolmeldajate kahjustamiseks neid otseselt tapma. Kuna pere heaolu sõltub tööliste hulgast ja tervisest, võib nende mõju avalduda hiljem.\n\nNeonikotinoidide puhul on leitud, et krooniline kokkupuude putukamürgiga kahjustab lisaks mesilaste õppimis- ja nektarikogumisvõimet, tolmeldamise edukust ja muudab kehvemaks nende väljavaateid talv üle elada. Keemiliselt on sulfoksimiin neist erinev, kuid häirib samuti kahjurite ja ka tolmeldajate närvisüsteemi tööd.\n\nTöörühm rõhutas, et sulfoksimiini täpse mõju välja selgitamiseks tuleb esmalt teha täiendavaid mõõtmisi päris põldudel. Vaid nende põhjal saab öelda, kui palju kimalased uue putukamürgiga päriselt kokku puutuvad.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidus keelustatud taimekaitsevahendeid asendada tõotanud putukamürk vähendab isegi väikeses koguses kimalasperedes kooruvate isasmesilaste ja emade arvu poole võrra, seades pikas vaates ohtu nende püsimajäämise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalliliit: Superkarikas õnnestus väga hästi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esmalt tahan südamest tänada kõiki, kes aitasid sellel unistusel teoks saada - UEFA, EJL, vabatahtlikud, Tallinna linn, Eesti riik, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Tallinna Kiirabi, turvafirma Meeskond, mitusada rahvatantsijat, Tallinna Heleni kool, Tallinna Poistekoor, Tallinna Lennujaam, kõik staadionil ja väljaspool staadionit tööd teinud inimesed. Kõik, kes andsid oma panuse, et Eesti juubeliaastal nii eriline sündmus õnnestus,\" lausus EJL-i peasekretär.\n\n\"Pärast mängu toimunud korraldustiimi ühisüritusel tänas UEFA meid professionaalse töö eest. Teleülekanne, mis jõudis ligi 50 miljoni inimeseni üle maailma, õnnestus väga hästi, sama oli kohapealse korraldusega,\" lisas Anne Rei.\n\nKui 2012. aastal võõrustas Eesti U-19 vanuseklassi noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ja tänavu UEFA Superkarika finaali, siis juba 2020. aastal seisab ees U-17 vanuseklassi noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldamine.\n\n\"Väikese riigi jaoks nii lühikese aja jooksul sellisel hulgal tähtsate võistluste korraldamine on kahtlemata eriline,\" märkis EJLi peasekretär.\n\nTallinnas toimunud UEFA Superkarika finaalis alistas Madridi Atletico lisaajal Madridi Reali 4:2. Matšiga seoses reisis Eestisse ligi 10 000 väliskülalist, korralduses osales 2500 inimest, mängule ostsid pileti 74 erineva riigi kodanikud, ajakirjanikke oli kohale tulnud 36 riigist, otseülekanne, mida vaatas ligi 50 miljonit inimest, toodeti 28 kaameraga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peasekretär Anne Rei ütles, et UEFA Superkarika korraldamine õnnestus igati.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nA. Le Coqi poolaasta kogumüük langes 20 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nLanguse peamiseks põhjuseks on sisemaa ja põhjapiiri müükide oluline vähenemine, teatas ettevõte. Aastases võrdluses on müük põhjapiiril langenud ligi neli korda 11 miljonilt liitrilt 3,1 miljonile liitrile.\n\nEttevõtte juhi Tarmo Noobi sõnul kompenseeris müükide kukkumist oluliselt ekspordi tõus. Eksport kasvas esimesel poolaastal koguni 61 protsenti - 8,5 miljonilt liitrilt 13,7 miljoni liitrile.\n\n\"Sisemaa ja põhjapiiri müügi kukkumise tasakaalustamiseks on meie müük oluliselt tõusnud lõunapiiril – esimese kuue kuuga koguni viis korda,\" sõnas Noop.\n\nEsimese poolaasta eksport oli A. Le Coqi jaoks läbi aegade parim tulemus ja moodustas kogumüügist 25 protsenti. Lisaks suurele ekspordikasvule Lätti kasvas müük muudele välisturgudele 50 protsenti.\n\n\"Aktsiisipoliitika on toonud meile jõulise ekspordihüppe, mille üheks mootoriks on olnud õlle, siidri ja long drink'ide üha suurenevad müügid lõunapiiril, ning see tendents ei näi veel raugevat,\" rääkis Noop.\n\nLisaks otsitakse põhjapiiri ja sisemaa müügi langusele kompensatsiooni ka muudelt turgudelt. \"A. Le Coqi tooteportfellil on hea ekspordipotentsiaal ja tulevikus lisandub uusi eksporditurge kindlasti veelgi,\" lisas Noop.\n\nA. Le Coqi põhilised ekspordiartiklid olid erinevad õlled, siidrid ja long drink'id. A. Le Coqi peamised ekspordiriigid on Läti, Taani, Saksamaa, Tšehhi, Holland, Lõuna-Aafrika, Kreeka ja Venemaa. Kokku ekspordib A. Le Coq 36 erinevasse riiki.\n\n2017. aastal langes A . Le Coqi müügitulu neli protsenti 73,9 miljonile eurole ja puhaskasum 4 protsenti 12,9 miljonile eurole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Õlle ja muude jookide tootja A. Le Coq esimesel poolaasta kogumüük vähenes 20 protsenti ehk mulluselt 67,1 miljonilt liitrilt 55,8 miljonile liitrile; müük põhjapiiril on langenud ligi neli korda, samas kui müük lõunapiiril on tõusnud viis korda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina saadab asekaubandusministri Ühendriikidesse läbirääkimistele\n\n## Põhitekst:\n\nPeking ja Washington on kehtestanud pärast viimast ametlikku kohtumist juunis teineteise kaupadele miljardite dollarite väärtuses imporditolle, tekitades kartusi täiemahulise kaubandussõja puhkemisest maailma kahe suurema majanduse vahel.\n\nHiina kaubandusministeeriumi teatel kohtub Shouweni juhitav delegatsioon USA rahandusministeeriumi vanemaametniku David Malpassiga Ühendriikide kutsel.\n\n\"Hiina pool kordab, et on vastu ühepoolsusele ja kaubandusprotektsionismi praktikatele ning ei aktsepteeri ühtegi ühepoolset kaubandust piiravat meedet,\" teatas Hiina kaubandusametkond. \"Hiina tervitab dialoogi ja suhtlust vastastikususe, võrdsuse ja aususe alusel.\"\n\nUSA kaubandusminister Wilbur Ross pidas juunis Pekingis kõnelusi Hiina majanduse eest vastutava asepeaministri Liu He´ga. Kuu aega varem oli Liu kohtunud Washingtonis Ühendriikide rahandusministri Steven Mnuchiniga.\n\nNeed arutelud tulemusi ei toonud ning Ühendriigid kehtestasid juuli alguses imporditollid 34 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele. Hiina vastas samas mahus omapoolsete imporditollidega. Washington ja Peking liiguvad täiendavate imporditollide jõustamise kursil 23. augustil väärtuses 16 miljardit dollarit, kui tüli lahendamises enne seda kokkuleppele ei jõuta.\n\nUSA president Donald Trump on muude ähvarduste seas teatanud ka, et võib kehtestada imporditollid kogu Hiina ekspordile Ühendriikidesse.\n\n\"On raske öelda, missuguseks kõnelused kujunevad, kuid on positiivne signaal, et kaks riiki otsivad kompromissplaani,\" ütles Tokyo Tokai uurimisinstituudi turuanalüütik Makoto Sengoku. \"Kui nad oleksid otsustanud lõpuni minna, kohtumist ei toimuks,\" lisas ta.\n\nKolmapäeva õhtul teatas USA sanktsioonide kehtestamisest Vene ja Hiina firmadele Põhja-Koreale kehtestatud majandusembargo rikkumise eest.\n\nÜhendriikide rahandusametkond süüdistas Hiina firmat Dalian Sun Moon Star International Logistics Trading Co ja selle Singapuris asuvat harukompaniid SINSMS Pte. dokumentide võltsimises \"ebaseaduslike\" alkoholi- ja sigaretitarnete hõlbustamiseks Põhja-Koreasse.\n\nEbaseadusliku sigaretikaubandusega teenis Pyongyang miljard dollarit aastas, teatas ministeerium.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina saadab asekaubandusminister Wang Shouweni Ühendriikidesse augusti lõppu kavandatud läbirääkimistele, teatasid neljapäeval võimuesindajad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Heas hoos Rooney lõi USA-s karistuslöögist ilusa värava\n\n## Põhitekst:\n\nPortlandi alistanud DC United kerkis idakonverentsis võiduga kaheksandale kohale, olles nüüd kogunud 24 punkti. Liidrina jätkab Atlanta United, kel on 48 silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pikaaegne Manchester Unitedi ründaja Wayne Rooney oli Ameerika Ühendriikide jalgpalli kõrgliigas teist mängu järjest heas hoos, kui lõi kaks väravat ja aitas DC Unitedil alistada Portlandi 4:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin külastab laupäeval Austria välisministri pulmapidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena teatas tähelepanuväärsest pulmakülalisest ajaleht Kronen Zeitung, vahendasid uudisteagentuurid APA ja RIA Novosti.\n\nHiljem kinnitas ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Putinil on kavas enne Saksamaa visiiti ka Austria välisministri pulmast läbi astuda ja pruutpaari õnnitleda.\n\nKronen Zeitung kirjutas oma varasemas artiklis, et tähtsa pulmakülalise tõttu on vajalikke meetmeid kasutusele võtnud ka Austria võimud, sealhulgas eriüksus Cobra.\n\n53-aastane Kneissl abiellub 54-aastase Steiermargi ärimehe Wolfgang Meilingeriga. Väidetavalt esitas Kneissl Putinile kutse juunis, kui Vene riigipea Viinis visiidil oli.\n\nAustria valitsus koosneb praegu liidukantsler Sebastian Kurzi paremtsentristlikust Rahvaparteist (ÖVP) ja paremäärmuslikuks peetud Austria Vabadusparteist (FPÖ), mida juhib asekantsler Heinz-Christian Strache. Kneissl kuulub Vabaduspartei ministrite hulka, kuigi otseselt ta parteisse ei kuulu.\n\nAustria Vabaduspartei poliitikud on aastate jooksul teinud vägagi Kremli-sõbralikke avaldusi ning partei sõlmis erakonnaga Ühtne Venemaa koostöölepingu 2016. aastal ehk paar aastat pärast Ukraina kriisi algust.\n\nMeedias on varem kirjutatud ka sellest, et ajal, kui rõhutatult Kremli-meelne FPÖ kontrollib võtmeministeeriume - lisaks välisministeeriumile on FPÖ käes ka nii sise- kui ka kaitseministeerium, võib Austria kujuneda Venemaa \"aknaks\" Lääne luurekogukonda.\n\nPutini seekordse Euroopa reisi peamiseks põhjuseks on aga tema kohtumine laupäeval Berliini lähistel Mesebergi lossis liidukantsler Angela Merkeliga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval toimub Austrias Steiermargi liidumaal asuvas veinimõisas välisminister Karin Kneissli pulm ning praeguste plaanide kohaselt on pulmas külaliseks ka Venemaa president Vladimir Putin.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma neljas reket Zverev langes Cincinnatis konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nKui matši tasavägise avaseti võitis Zverev numbritega 7:5, siis teises setis leidis 21-aastane sakslane end kiirelt 0:4 kaotusseisus, kui lubas kogenud hollandlasel murda kahel korral enda servi. Zverev suutis seejärel küll kolm geimi järjest võita, aga lõppsõna jäi 31-aastasele Haasele, kes võitis seti 6:4.\n\nTund ja kolm minutit kestnud otsustavas setis juhtis Zverev 5:4, kuid jällegi suutis Haase oma paremuse maksma panna, kui murdis sakslase servi ja võitis kolm geimi järjest – tasuks 7:5 setivõit.\n\nMaailma kolmanda reketi alistanud Haase kohtub kaheksandikfinaalis Pablo Carreno Bustaga (ATP 13.). Pääsme järgmisesse ringi kindlustasid teiste seas ka Novak Djokovic ja Roger Federer, kes kohtuvad vastavalt Grigor Dimitrovi ja Leonardo Mayeriga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alexander Zverev (ATP 4.) kaotas Cincinnati tenniseturniiri teises ringis maailma 55. reketile Robin Haasele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnus algab Weekend Festival Baltic\n\n## Põhitekst:\n\nBaltikumi suurim festival Weekend Festival Baltic paigutab Pärnu randa neli lava, kus kolme päeva jooksul astub üles üle 70 artisti.\n\nPubliku ette astuvad 5miinust, A boogie wit da hoodie, AC Slater, Afrojack, Andres Puusepp @ Andres Aljaste, Andy C, Alan Walker, Arop, Axwell/\\Ingrosso, Big Shaq, Bombossa Brothers, Cover x byte, Brennan Heart, Brooks, David Guetta, Desiigner, Don Diablo, Erkki Sarapuu, Frank Walker, Galantis, Getter Jaani, Gorgon City, Hardwell, Headhunterz, Inna, Kermo Hert, Kert Klaus, KSHMR, Kygo, Lemaitre, Lemon Fight, Madison Mars, Malaa, Marek Talivere, Martin Jensen, Martin Solveig, Moksi, Netsky, Oliver Heldens, Pur Mudd, Post Malone, Proteus, Rammar DJ, Relanex, R3hab, Sander Valge & Siim Taba, Sigma, Syn Cole, Slushii, Stacey James, $uicideboy$, Swanky Tunes, The Second Level, The Prodigy, Tujamo, Tungevaag & Raaban, Wateva, Zhu ja paljud teised.\n\nWeekend Festival Baltic toimub 16.-18. augustini Pärnu rannas.\n\nPärnus toimuva muusikafestivali turvalisusesse panustab mitusada politseinikku. Üritus toob linna mitukümmend tuhat külalist ja nagu ka eelmistel aastatel, näeb Pärnus sel ajal rohkem korrakaitsjaid, kes aitavad festivali turvaliselt mööda saata nii pidulistel kui ka linnaelanikel. Pärnu politseijaoskonna juht Andres Sinimeri rääkis, et kohalikele korrakaitsjatele tulevad festivali ajaks appi politseinikud, kadetid ja abipolitseinikud üle Eesti, aga ka kolleegid Lätist, Leedust ja Soomest.\n\nKaotatud ja leitud asjade ürituse link Facebookis. Weekend festival baltic 2018 ajakava Autor: Pressimaterjalid\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algab Pärnus suurfestival Weekend Festival Baltic.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNeidude korvpallikoondis alustab EM-i\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kuulub tugevasse B-alagruppi koos Slovakkia, Sloveenia, Portugali ja Bulgaariaga. Alagrupi kaks esimest jõuavad edasi veerandfinaali, kolmas ja neljas võistkond hakkavad mängima kohtadele 9-16 ja kaks viimast kohtadele 17-23.\n\nEsimest korda Eesti korvpalli ajaloos juhendab noortekoondist välismaalane - Prantsusmaalt pärit Pierre Bressant. Tegemist on väga kõrge kaliibiriga treeneriga, kes on juhendanud Alžeeria naiskonda ja ASVEL-i korvpalliklubi. \"Ma tean, kus on kõrgtase ja oskan alati allapoole tulla. Nemad on praegu enda parimal tasemel, aga mina tean, mida suudavad professionaalid. Kui ma neile seda seletan, siis nad saavad aru, kus nad täna on ja kuhu on neil võimalik jõuda kui nad kõvasti tööd teevad,\" rääkis Bressant suve keskel antud intervjuus Basket.ee-le.\n\nKogenud prantslase sõnul on areng võrreldes jaanuarikuise BSBC turniiriga olnud märgatav: \"Mängud Balti matšil näitasid, et suudame tasavägiselt mängida ka A-divisjoni võistkondade vastu. Järelikult suudame seda ka B-divisjonis. Võrreldes aasta algusega on arenguhüpe olnud väga suur. Aasta alguses ei osanud tüdrukud võitudest mõeldagi. Nüüd on ma näen, kuidas nad tahavad võita! Mentaliteet on muutunud ja see on hea!\"\n\nEesti alustab turniiri täna õhtul kell 19.15 Portugali vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti neidude U-16 korvpallikoondis alustab täna Montenegros Podgoricas B-divisjoni Euroopa meistrivõistluste turniiri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIKEA pood Riias avab uksed 30. augustil\n\n## Põhitekst:\n\n34,5 tuhande ruutmeetri suurusest poest saab suurim IKEA pood Baltikumis.\n\n\"Täna hakkame lugema päevi esimese IKEA poe avamiseni Lätis ning teeme algust Läti kataloogide jagamisega kodudes Riias ja selle läheduses. Alates 30. augustist ootame juba külla esimesi külastajaid,\" lausus Inga Filipova, IKEA Läti poe juht.\n\nIKEA Riia pood on ehitatud 10-hektarilisele maa-alale, mis asub 15-minutise autosõidu kaugusel Riia kesklinnast, Juglase ja Biķernieku tänavate ristmikul.\n\nIKEA poes asuvad ka restoran, bistroo ja Rootsi toidupood.\n\nKogu investeering IKEA Riia poodi oli enam kui 50 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi kodusisustuskaupluste kett IKEA avaldas Riiasse rajatud poe avamiskuupäeva - selleks on 30. august.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTour d'ÖÖ läheb üheteistkümnesse linna\n\n## Põhitekst:\n\nTour d'ÖÖ ühe korraldaja Tõnis Savi sõnul on eesmärk algusest peale olnud terve Eesti ratta- ja liikluskultuuri edendamine: \"Inimesed on tihti unustanud oma ratta ning sellega sõitmisega kaasneva rõõmu. Mõnikord on vaja väikest tõuget, et uuesti see sõidurõõm üles leida. Ringreisiga viime Tallinna kui Eesti mõistes suurlinna kogemuse igapäevasest rattakastutusest teistesse Eesti linnadesse, kus oluliste punktide vahel on sageli väiksemad vahemaad, mistõttu on need paigad rattaliikluseks kui loodud. Näitame, et kui Tallinnas on võimalik, siis on see võimalik kõikjal Eestis.\"\nTour d'ÖÖ ühissõite on Eesti eri paigus nüüdseks korraldanud juba kaheksa aastat. \"Selle ajaga on linnades rattaga liikujate hulk märgatavalt tõusnud ja tuuride tuuri eesmärk ongi näidata, et meid, rattureid on veelgi rohkem. Mitmest linnast on näited inimestest, kes tuuri tarvis keldrist/garaažist rattad välja ajasid ja üle mitme aasta sadulasse istusid ning end üheskoos sõites nautisid. Usume, et nii mõnigi ka väljapool üritust oma igapäevasõitudeks ratta valis. Kuna sõidud toimuvad üle Eesti, siis on võimalik jalgratastel Eestile tiir peale teha ja sel moel teisigi Eesti juubeliaasta sündmusi nautida,\" lisas Savi.\n\nTour d'ÖÖ rattatuuri ajakava:\n\n17.08 Haapsalu\n18.08 Kärdla\n19.08 Kuressaare\n20.08 Pärnu\n21.08 Viljandi\n22.08 Valga\n23.08 Võru\n24.08 Tartu\n25.08 Narva ja Elva\n26.08 Tallinn\n2011. aastal Tallinnast alguse saanud ja viimastel aastatel hooga ka teisi linnu kaasanud Tour d'ÖÖ ratturite öösõidud propageerivad rattakasutust kui igapäevast, kiiret ja mugavat liikumisviisi. Rattakasutuse kasvu läbi saame inimsõbralikuma ja puhtama linnakeskkonna, tervemad ja aktiivsemad inimesed ning tolerantsema ja sõbralikuma suhtumise kõikidesse liiklejatesse linnaruumis. Näitame, et meie linnad on rattaga sõidetavad ja et meil on rattureid kõigis kohtades, et ratas on meeldiv ja kasulik liikumisvahend.\nEesti Vabariigi 100. juubeliaastal tähistatakse taasiseseisvumispäeva suure suvenädalaga, mis toob Eesti inimesed ja nende sõbrad kokku suurtele ühisüritustele 17.-26. augustini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. augustil algab Tour d'ÖÖ Eesti juubeliaasta jalgrattatuur, millega tehakse kümne päeva jooksul ring peale tervele Eestile. Jalgratturite ühissõidud toimuvad 17.-26. augustini kokku üheteistkümnes linnas üle terve Eesti ning osalema on oodatud kõik, kellele õhtuhämaruses umbes 15 kilomeetri pikkune tiir üle jõu ei käi. Esimese sõidu start algab kell 21.00 Haapsalu piiskopilinnuse õuelt ning viimaseks sõiduks kogunetakse 26. augustil Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAvo Keel ja Läti kaotasid Iisraelile\n\n## Põhitekst:\n\nAinsana jõudis Läti meeskonnas kahekohalise punktiskoorini Hermans Egleskalns, kes tõi 14 punkti (+7). Iisraeli edukaim oli 18 punktiga (+13) Tamir Hershko.\n\nEesti, Iisrael ja Läti kuuluvad EM-valikturniiril B-alagruppi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpallikoondis alustab Euroopa meistrivõistluste valikmängudega pühapäeval Riias Läti vastu. Eestlaste alagrupikaaslaseks olev Avo Keele juhendatav Läti pidas oma esimese mängu kolmapäeval Iisraeli vastu ning pidi vastu võtma 0:3 (23:25, 27:29, 13:25) kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSirbis: krüptodetektiiv, pärandikirjad, 35 mm ajas tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nEERO EPNER: Näitlemine autentsuse ajajärgul\n\nKõigile kehtiva tõe otsimise kõrval võib näitleja eesmärk olla ka teadlik ambivalentsuse külvamine.\n\nOlen aastate jooksul pidanud teatris tegema aeg-ajalt ekskursioone maapiirkondadest saabunud õpilasrühmadele, tutvustama hoonet uudishimulikele, luurama majja tunginud varga järel, kes hiilib minema näitleja ülikonnaga või − nagu teatris ikka − on juhtunud, et pärast etendust, kui ainuke järelejäänud valgus on roheliselt kumav hädaväljapääsu sildike ukse poole jooksva mehikesega, tuleb pärast viimast hetke teatrisaalis kõndida ukse poole. Ent ühelgi neist kordadest ei ole ma läinud üle lava. Avastasin selle alles hiljuti ja juhuslikult, kui pidin minema grimmituppa põsepuna järele ning leidsin end ühel hetkel lava tagaservast, olles teinud nii nelinurkse jänesehaagi kui ka mitmemeetrise ringi, vältimaks igal juhul lavale sattumist. Miski hoiab mind sealt eemal.\n\nTRISTAN PRIIMÄGI: 35 millimeetrit ajas tagasi\n\nMühatus võib tähendada kümmet eri asja. Selle peab endale selgeks tegema igaüks, kes soovib eestlasega suhtlema hakata. Teiste elementaarne viisakus muundub meie tõlkeaparaadis tühjadeks sõnadeks, sest meie otsime viisi, kuidas praktiliselt ja sirgjooneliselt korda aetud asja järel mitte jääda pikemaks mulli veeretama, vaid naasta rahulikku üksindusse kusagile kuuri alla toksima midagi puust, kivist või uuemal ajal ka tähtedest, kui tegu on näiteks internetikommentaariga.\n\nKAAREL TARAND: Habras asi valel põhiteesil\n\nMiks peab üks kasvaval riigieelarvelisel toel tegutsev eramuuseum end laiendama lähiajaloo niššides, mis on mujal juba suurelt ja hästi kaetud?\n\nKõik õnnelikud muuseumid on üksteisega sarnased, iga õnnetu muuseum on isemoodi õnnetu. Mis teeb muuseumi Eestis õnnelikuks? Kindlasti eluga pääsemine muuseumireformist, sest see on nüüd ju nii pikaks ajaks, vähemasti järgmise muuseumireformini, mis võidakse küll poliitiliseltki jutuks võtta, kuid mille realiseerumist ei usu rääkijad isegi. Uue, spetsiaalselt muuseumi vajaduste järgi projekteeritud uue hoone valmimine, samuti uue püsinäituse loomine – nii muuseumi keha kui ka sisu ehitamisel ei koonerdata, paremas töökeskkonnas paraneb töötajate enesetunne. Ka tublimate kultuuriministrite hangitud palgatõus kergitab tõusuveena kõiki muuseume (ehkki mitte sugugi kõigi muuseumides töötavate inimeste sissetulekuid). Õnnelikuks teeb oma püsiva ja aegumatu teema olemasolu. Ja muidugi kaasneb iga uuenduse ja arendusega ka külastajate hulga kasv (vähemasti ajutine) ning sellele toetub tuntus ja tähtsus.\n\nKARL LEMBIT LAANE: Venestamisest ja integratsioonist: tagasihoidlik ettepanek\n\nKui me tõesti oleme välja suremas, siis ei tulene see sisemisest (viienda kolonni) või idapoolsest õõnestustegevusest, vaid poliitiliste otsustena omaksvõetud sotsiaal-majanduslikust ja ühiskondlikust mudelist.\n\n\"Oma rahvust maha salata / sama ränk on nagu orjaks müüa end,\" kõlab kultuslaul \"Eestlane olen ja eestlaseks jään\", mida kordame pea igal laulupeol. Kas pole siis kummastav, et oma rahvust väärtustades kahtleme teiste õiguses hoida alal endaoma rahvust? On valimiste eelaeg ja vaidlused, kuidas venelased võimalikult kiiresti Eesti ühiskonda sulatada, on hakanud jälle kirgi kütma. Kas neilt tuleks võtta võimalus õppida emakeeles või kaotada üldse nende eraldi koolid ja lasteaiad? Meie, eestlased, arutame, milliseid võtteid kasutada, et nemad hakkaksid rääkima meie keelt. Viidatakse Nõukogude ühiskonna loodud paralleelühiskonnale, kus seisid kõrvuti nii eesti- kui ka venekeelne kool.\n\nIntervjuud\n\nOhvrist ja valedest. \"Ilmutuse\" režissööri XAVIER GIANNOLIGA\n\nEesti dokumentalistikaõpe. Teel koolist koolkonnaks. TLÜ dokumentalistika osakonna looja ja juhi RIHO VÄSTRIKUGA\n\nLinnalugude uurija. New Yorgi ajakirjaniku, Columbia ülikooli teaduri ja raamatu \"Ümbersõit Detroitis\" autori FRANCESCA BERARDIGA\n\nKURMO KONSA: Krüptodetektiiv loob kunstlikku inimest\n\nKunstliku inimese loomine näitab jumaliku loomisvõime mõistmise kõrgeimat taset.\n\nInimese tegemine iseenesest ei ole ju keeruline. Inimesi on praegu maakeral 7,4 miljardit ja nad kõik on tehtud teiste inimeste poolt. Kuna inimene on lahksuguline liik, s.t on isased, kelle kehas valmivad seemnerakud, ja emased, kelle kehas valmivad munarakud, siis muidugi on palju jama õige sigimispartneri leidmisega. Aga see on kõikide lahksuguliste organismide tüüpiline probleem.\n\nKuidas aga luua kunstlikku inimest? Selgub, et tegemist ei ole kaugeltki tänapäeva biotehnoloogide ja tehisintellektiinseneride ettevõtmisega. Nagu ikka, on krüptodetektiiv kaevunud minevikku ja leidnud sealt nii mõndagi kasulikku ka tänapäevale. Kunstliku inimese loomine ei ole ainult tehniline probleem, vaid on seotud poliitiliste, moraalsete ja teoloogiliste küsimustega.\n\nMARJU KÕIVUPUU: Pärandikirju V. Mäletavad ja tõtt kõnelevad (pärand)maastikud\n\nMõni aeg tagasi oli mul tarvis lasta oma artikkel bulgaaria keelde tõlkida ja selle käigus sai tublisti pead murtud, kuidas panna ümber sõna \"maastik\" nii, et see annaks parimal moel edasi teksti sisu ega eksitaks heauskset lugejat kunstiteaduse või peisaažide lõpututele maastikele. Ega eesti keeleski ole see sõna kuigi vana. Kuid tubli saja aastaga, mil sõna \"maastik\" on mõistena eesti keeles kasutuses olnud, on ta hoogsalt laienenud – peale pärand- ja rahvusmaastike on meil reljeefne poliitikamaastik, segane rahandusmaastik, edumeelne haridusmaastik, mitmekesine kirjandusmaastik, mõnel meist kas sügavad hingemaastikud või rubenslik kehamaastik jne.\n\nArvustamisel\n\nTartu Uue teatri \"Kremli ööbikud\"\n\nKuressaare Linnateatri \"Meretagune paradiis\"\n\nWilliam Somerset Maughami \"Kümme romaani ja nende autorid\"\n\nKhalil Gibrani romaan \"Murtud tiivad\" ja Knuts Skujenieksi luulekogu \"Seeme lume all\"\n\nRuudt Petersi näitus \"Bron\"\n\nMooste külalisstuudio projekt \"Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel\" ja meediakunstiruumi Maajaam projekt \"Metsikud bitid\"\n\nPärnu muusikafestival\n\n\"Nõukogude hipide\" album\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame 17. augusti Sirpi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPeruusse saabus päevaga 5100 Venezuela põgenikku\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval sisenes Ecuadori kaudu Peruusse 5100 Venezuela kodanikku, eelmine rekord 3700 pärines maist, teatas valitsus.\n\nLima teatel on viimase nädala jooksul Tumbesi linna juures asuva piiri ületanud 20 000 venezuelalast. See on järsk tõus eelmise aasta tasemelt, kui Peruusse saabus päevas umbes 800 venezuelalast.\n\nAlates veebruarist on riiki saabunud umbes 2200-3000 Venezuela kodanikku päevas.\n\nPeruu riikliku migratsiooniinspektori sõnul viimase aasta jooksul riiki saabunud 385 000 venezuelalast.\n\nEcuador on kuulutanud välja eriolukorra pärast seda, kui ühe päeva jooksul sisenes riiki 4200 Venezuela migranti.\n\nÜRO pagulasameti (UNHCR) andmeil on alates aasta algusest Ecuadori saabunud umbes 550 000 venezuelalast, enamik neist jalgsi ja haavatavas seisundis. UNHCR-i andmeil aga liigub enamik neist edasi Peruusse ja Tšiilisse ning Ecuadori jääb vaid 20 protsenti saabunuist.\n\nÜRO hinnangul on Venezuela presidendi Nicolás Maduro ametiaja nelja majanduslanguse aasta vältel riigist põgenenud 2,3 miljonit inimest. Venezuela rahval on kodumaal raskusi toidu ja ravimite hankimise ning avalike teenuste kättesaadavusega. Lisaks on riigis hüperinflatsioon.\n\nColombia on andnud ajutise elamisloa 820 000 Venezuela kodanikule ning venezuelalasi on jõudnud Tšiilisse, Argentinasse ja isegi Uruguaysse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peruusse saabus ühe päeva jooksul rekordarv vaesuse, majanduskrahhi ja poliitilise kriisi eest põgenevaid venezuelalasi, teatas võimud kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAstana palkas itaallase, Direct Energie prantslase\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane itaallane on alates 2017. aastast sõitnud Pro Continental klubis Androni Giocattoli - Sidermec. Ballerini on endine juunioride MM-i pronksmedali omanik. Tänavu jõudis ta oma esimese profivõiduni, kui oli kiireim Sibiu velotuuri proloogil, kirjutab Spordipartner.ee.\n\n\"Esiteks olen väga õnnelik, et saan Astanaga liituda,\" lausus Ballerini. \"Tegemist on suure meeskonnaga ja minu unistus on alati olnud World Touri pääsemine. Tahan ratturina jätkata õppimist ja arenemist, kuid samal ajal olen valmis aitama uusi tiimikaaslasi. Kui mul avaneb võiduvõimalus, siis loomulikult tahan seda kasutada. Sinnamaani tahan kogu oma jõuga aidata Astanal saavutada suuri eesmärke.\"\n\nBallerini on kolmas uus mees, kes tuleval aastal Astanaga liitub. Varem on lepingud sõlminud Manuele Boaro (Bahrain-Merida) ja Juri Natarov (Astana City Continental).\n\nRein Taaramäe tööandja Direct Energie värbas aga 24-aastase prantslase Anthony Turgise, kes on alates 2014. aastast esindanud Cofidist. Mehe saavutustereal on neli profivõitu, mis tulid aastatel 2015-2016. Turgis võitis 2015. aastal U-23 MM-il pronksi ja tuli tänavu Prantsuse meistrivõistlustel hõbedale.\nDirect Energie teiseks uueks liikmeks saab tuleval aastal olema Mathieu Burgaudeau.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgrattur Tanel Kangerti koduklubi Astana sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu Davide Balleriniga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallink alustas hotellide laiendamist\n\n## Põhitekst:\n\nEhitustööde käigus lisatakse Tallink Express Hotelile viies korrus koos 25 uue toaga, mis saavad osaks Tallink Spa & Conference Hotelist. Tööde käigus uuendatakse Tallink Spa & Conference Hoteli vastuvõtuala ja lounge baari, hotelli veekeskuse vastuvõtuala, Hera ilusalonge ja hotelli viienda korruse numbritube, teatas ettevõte.\n\nLisaks uuendatakse restorani Nero ja laiendatakse hotelli konverentsikeskust, mis mahutab edaspidi 500 inimest.\n\nTallink Express Hotelis uuendatakse hotelli vastuvõtuala ja fassaadi ning ehitatakse maa-alune parkla.\n\nTallink Spa & Conference Hoteli uue sisekujunduse autoriks Sign Vertti Kivi & Co, kes on sisekujunduse teinud ka Tallinki laevale Megastar. Tallink Express Hoteli sisekujunduslahenduse töötas välja Eesti arhitektuuribüroo Emil Urbel.\n\nSelleks, et klientidele võimalikult vähe ebamugavusi tekitada, toimuvad hotellide uuendustega seotud ehitustööd mitmes etapis. Esimesed tööd algasid kolmapäeval ning tööde eeldatav lõpp on 2019. aasta hiliskevadel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallink Grupi tütarettevõte TLG Hotell alustas ehitustöödega, mille käigus laiendab ning uuendab Tallinna reisisadama juures asuvaid Tallink Spa & Conference Hoteli ja Tallink Express Hoteli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPeipsi uhub endiselt surnud kalu kaldale\n\n## Põhitekst:\n\nKauksis ja Alajõel randa koristanud Ivar Oone ja Marek Kullamägi rääkisid ajalehele, et vahepeal jõudis surnud kalu randa vähem küll, aga mõrrapüügi keeluga pole sel vähimatki seost − hoopis tuul muutis vahepeal suunda.\n\nMõrrapüügi keeld kehtis selle nädala alguseni, ent juba eelmisel nädalavahetusel hakkas kala randadesse taas kuhjuma ning viimastel päevadel oli seda rohkemgi kui alguses. Peipsi olevat surnud kalu täis ning tuul ja lained toovad neid veel tükk aega kaldale, kirjutab Põhjarannik.\n\n\"Eelmisel nädalal oli kalu rannas vähem, aga nädalavahetusel oli kõva tuul, lained tõid kala järvest välja ja liiva ka neile peale,\" rääkis Kullamägi. Kalalaevu nägi ta järvel liikumas ka mõrrapüügi keelu ajal.\n\nSelles, et Peipsi suviti surnud kalu rannale heidab, pole tegelikult midagi erakordset − nii juhtub igal aastal, ainuke erinevus on, millal see periood algab ja kui pikalt kestab. Tänavu on kestnud tavatult pikalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolm nädalat tagasi alanud surnud kalade randauhtumisel Peipsi järvest veel lõppu ei paista ning kümneks päevaks keelatud mõrrapüük olukorda ei muutnud, kirjutab Põhjarannik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHooldekodude klientide hulk on hüppeliselt kasvanud\n\n## Põhitekst:\n\n2010. aastal oli hooldekodudes 5485 inimest, seitse aastat hiljem 7866. Hooldekodukohtade nõudluse vähenemise märke pole märgata, pigem vastupidi, märgib ajaleht.\n\nHooldekodude juhid kinnitavad samas: kui vähegi võimalik, soovib eakas veeta oma viimased päevad kodus ja minna sealt viimsele teekonnale. Hooldekodu võiks olla selleks puhuks, kui tõesti enam teisiti ei saa.\n\n\"Hooldekodu võiks olla valik juhul, kui teisiti ei saa – nagu väga raske dementsuse puhul, kui haige vajab 24/7 järelevalvet,\" ütles ajalehele ka sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.\n\nHooldekodu elanike hulga järsu kasvu põhjus võib olla see, et pole välja arendatud eakatele suunatud teenuseid. Maarjo Mändmaa, kes juhib AS-i Hoolekandeteenused, mis tegeleb enamasti erihooldusega, aga veidi ka üldhoolekandega, nimetas peamiseks probleemiks seda, et teenused jäävad kättesaamatuks.\n\n\"Kui üldhooldusteenuse klientide hulk on kasvanud, siis koduhooldusel olevate inimeste arv mitte, pigem on see mingitel aastatel lausa vähenenud,\" tõdes sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum.\n\nSee teenus on jäetud kohalike omavalitsuste korraldada, sest eeldatakse, et kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teab ja tunneb oma inimesi kõige paremini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seitsme aastaga on Eesti hooldekodude elanike arv pea kolmandiku võrra suurenenud, kirjutab Eesti Päevaleht.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMustvees algab eestikeelse ja venekeelse kooli ühendamine\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui tahame, et Mustvees gümnaasiumiharidus püsiks, on koolide liitmine ainuvõimalik,\" rääkis ajalehele Arne Piirimägi, kes on nüüdsest korraga mõlema kooli direktoriks. Kahe kooli peale on 1300 elanikuga linnas ligi 250 õppurit.\n\n\"Kahe suure koolimaja ülalpidamine Mustvees pole vallale mõttekas ja jõukohane,\" ütles 5600 elanikuga Mustvee valla vanem Jüri Morozov. Ta rõhutas, et kahele koolile ühe direktori ametisse võtmine on esimene samm sellise uue kooli loomiseks, kus ei tehta vahet keelel ja rahvusel. Paljud õpetajad käivad nagunii haridust jagamas mõlemas koolis.\n\nMorozov mainis, et koht uue koolimaja jaoks on Peipsi pealinna uue peaväljaku ligiduses olemas.\n\nVastne kahe kooli direktor Piirimägi on juhtinud Kiviõlis koole, olnud Tartu ülikoolis ja Narva kolledžis lektoriks-õppejõuks, töötanud haridusministeeriumis ja Ida-Viru maavalitsuses haridusspetsialistina.\n\nMustvees ei kavatseta koole liita mitte jõuga, vaid ühisosa kasvatades. Näiteks panna hoolekogud koos töötama, leida võimalusi enamateks ühisettevõtmisteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahe Mustvee kooli ühine avaaktus 3. septembril on esimene samm, et Mustvee eesti- ja venekeelne kool uueks kooliks saaksid, kirjutab Maaleht. Eestlasi ja venelasi on asumis enam-vähem pooleks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPaljudel äpitaksodel pole seaduses nõutud sõidukikaarti\n\n## Põhitekst:\n\nJuht võtab nii suure riski, sest kindlustusandjal on õigus keelduda avarii teinud auto eest hüvitist maksta, kui see oli kindlustatud sõiduautona, aga tegelikult sõitis taksot, märgib ajaleht.\n\nÜks sõidukikaardita äpitakso teenust osutav juht rääkis Postimehele, et nädalavahetusel umbes neli tundi sõites teenib ta ligi 20 eurot, millest tuleb maksta 20 protsenti teenustasu. Kui nii harva sõites maksta aga mitusada eurot kallimat kindlustust, siis hobi korras lisaraha teenida pole mõtet, sest tulud ja kulud ei ole kuidagi tasakaalus.\n\nTaxify pressiesindaja Marek Undi sõnul ei kontrolli Taxify, kas nende juhtidel on sõidukikaart.\n\nUnt lisas ERR-ile edastatud kommentaaris, et sõidukikaarte kontrollib kohalik omavalitsus, nii nagu see seadusega ette nähtud on.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljudel äpitaksodel pole seaduses nõutud sõidukikaarti, mistõttu saavad need autod sõita hariliku liikluskindlustusega - takso kindlustamine oleks neli korda kallim, sest taksod satuvad keskmiselt 4,2 korda, sõidujagajad aga koguni viis korda sagedamini liiklusõnnetusse, kirjutab Postimees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome hävitajad osalevad USA lennuväeõppusel\n\n## Põhitekst:\n\nSoomest sõidab õppustele kuus sõjalennukit F/A-18 Hornet ja kokku 110 inimest.\n\nSoome õhujõud on varem osalenud Alaska õppustel vaatlejana. Rootsi ja Norra õhujõudude sõjalennukid on osalenud õppustel juba varem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome hävitajad osalevad esmakordselt Alaskas USA lennuväeõppusel Red Flag, teatas kolmapäeval põhjanaabrite uudisteagentuur STT.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJuunioride motokrossi MM algas eestlastele edukalt\n\n## Põhitekst:\n\nKlassis 65cc, kus võisteldakse maailma karikavõistluste arvestuses, said eelsõitudest otse finaali kõik viis Eesti sõitjat: oma kvalifikatsioonisõitudes vastavalt Lucas Leok (teine koht), Marten Raud (neljas koht) ja Enri Lustus (kümnes koht), Aston Allas (viies koht) ja Leslie Puller (kaheksas koht). Oma suurimateks konkurentideks pidasid Eesti noorimad sõitjad lätlasi ja soomlasi, kes olid samuti väga kiired ja ajasõitudes esimestel kohtadel.\n\nKahes suuremas klassis, 85cc ja 125cc toimub võistlus Soome liivarajal maailmameistritiitli peale. Klassis 85cc pääsesid edasi Jan-Marten Paju (A-grupi sõidu 11. koht), Travis Leok (B-grupi sõidu 10. koht) ja Tristen Mardo (B-grupi sõidu 11. koht). Last Chance sõitu läksid Enriko Peilman (ajasõidus 26. koht) ja Kaspar Uibu (28. koht). Neist viimane kukkus vabatreeningul ja käis meedikute juures läbivaatamisel, kuid osales siiski kvalifikatsioonis. Kahjuks kumbki finaali ei pääsenud.\n\nKlassis 125cc said ajasõitudest otse finaali Sebastian Leok (12. koht) ja Tristan Uiga (15. koht). Last Chance sõidus osalesid Ergo Pikand, Robin Kruuse ja Richard Paat, kuid ka nemad ei saanud sealt finaali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval toimusid Soomes Vantaal juunioride motokrossi maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonisõidud, kust edasi finaali pääsesid mitmed noored Eesti sõitjad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLätiga viigistanud U-15 neidude koondis sai Balti turniiril teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäevane kohtumine oli turniiri lõpptulemuse seisukohast väga kaalukas: Lätil oli Leedu ja Fääri saarte vastu teenitud suurekoorilistest võitudest kirjas kuus punkti, Eesti arvel oli võidu ja viigiga teenitud neli punkti, vahendab jalgpall.ee.\n\nKindlat võitu vajanud Eesti neiud alustasid kohtumist väga hästi ning 15. mänguminutil mindi ka juhtima: vastase kasti lähistel palli võitnud Nikol Orlova saatis värava eest läbi mõõdetud söödu ning palli lükkas väravasse Darja Uzjukina. Kogu ülejäänud poolaeg kujunes lahtiseks ning võimalusi jagus mõlemale poolele. Kuigi esmalt näis, et vaheajapausile siirdutakse eestlaste eduseisus, õnnestus viimasel hetkel end kaitsjate vahelt löögile mängida Gabriela Annija Andersonel, kes tegi mänguseisuks viigi.\n\nSarnaselt avapoolajale möödus ka teine kolmveerandtund tasavägiselt. Kuivõrd Eesti vajas võitu, võeti lõpuminutitel järjepanu üles mitmeid lubavaid rünnakuid, mida paraku väravaks vormistada ei õnnestunud. Peakohtuniku lõpuvile tähistas 1:1 viiki, mis tagas Lätile turniiril esikoha ning Eesti sai kaela hõbemedalid.\n\nSamal ajal toimunud Fääri saarte ja Leedu vaheline kohtumine lõppes viimase 2:0 paremusega. Sellega päästeti endale turniiril kolmas koht ning Fääri saared lõpetasid neljandal real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti neidude U-15 jalgpallikoondis pidas laupäeval viimase kohtumise Balti turniiril, kui vastamisi mindi võõrustaja Lätiga. Tasavägine kohtumine lõppes 1:1 viigiga, mis tähendas eestlannadele turniiri teist kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 185. päev: Venemaa viis Krimmi täiendavalt tanke ja suurtükke\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 27. augustil kell 22.00:\n\n- Slovakkia ostab uued USA sõjalennukid ja soovib vanad MiG-29 anda Ukrainale, kindlat lepet veel riikide vahel pole;\n\n- Suurbritannia annab Ukrainale veealuseid droone, et Ukraina saaks oma rannajoont miinidest puhastada;\n\n- Ukraina lõi tagasi Vene vägede pealetungid Donetski oblastis Soledari, Zaitseve ja Majorski suundadel;\n\n- Ukraina riiklik energiaoperaator hoiatas, et Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžija tuumajaamas on radioaktiivse lekke oht;\n\n- Vene relvajõud viisid Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaarele täiendavalt sõjatehnikat nagu tankid, haubitsad ja liikursuurtükid;\n\n- Ukraina presidendi teatel ületas ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud kokkuleppe järel taastunud toidueksport riigi sadamatest ühe miljoni tonni piiri;\n\n- Vene vägede kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaama ainsad kaks töös olevat plokki on taas ühendatud Ukraina elektrivõrku, teatas president Zelenski reede õhtul;\n\n- Briti sõjaväeluure hinnangul on Vene väed viimase viie päeva jooksul oma tegevust Ukraina Donetski oblastis aktiviseerinud, et sellega siduda rohkem Ukraina üksusi ja vähendada nende võimekust asuda vasturünnakule;\n\n- USA välisministeerium teatas kolmanda ameeriklase hukkumistest sõjategevuses Ukrainas;\n\n- Ukraina hinnangul kaotasid Vene väed viimase ööpäeva jooksul 250 sõdurit.\n\nSlovakkia ostab uued USA sõjalennukid\n\nPoola ja Tšehhi on kokku leppinud oma NATO liitlase Slovakkia õhuruumi kaitsmises, sel ajal kui Slovakkia uuendab oma õhuväge. Nõukogude Liidus toodetud hävitajate MiG-29 asemele tulevad USA reaktiivlennukid F-16.\n\nLeping peaks jõustuma septembri alguses ja kestab poolteist aastat, leppisid riikide kaitseministrid kokku Slovakkia rahvusvahelise lennufestivali raames toimunud kohtumisel.\n\nSlovakkia on väljendanud valmisolekut MiG-29 lennukid Ukrainale anda, kuid Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad ütles, et Kiieviga pole kokkuleppele jõutud.\n\nNad ütles: \"Võimalus on laual ja kui kokkulepe on saavutatud, teavitame teid.\"\n\nBritid annavad Ukrainale veealuseid droone\n\nSuurbritannia annab Ukrainale veealuseid droone ja koolitab ukrainlasi Suurbritannias neid kasutama oma rannajoone miinidest puhastamiseks, teatas Briti kaitseministeerium.\n\nKuninglik merevägi ja USA partnerid õpetavad järgmiste kuude jooksul kümneid Ukraina töötajaid kasutama autonoomseid miinijahtimismasinaid. Mõned neist on juba alustamas oma koolitust.\n\nKuus autonoomset miinijahtimismasinat saadetakse rannikuäärsetest vetest Vene miine otsima. Kolm sõidukit saadetakse briti varudest ning kolm sõidukit ostetakse juurde.\n\nKergekaalulisi autonoomseid sõidukeid saab kasutada madalas rannikukeskkonnas ja need on mõeldud töötama kuni 100 meetri sügavusel, et tuvastada ja leida miine.\n\nPoola ostab Lõuna-Korealt raskerelvi\n\nPoola sõlmis Lõuna-Koreaga relva-ostu lepingu, mille järgi ostab 5,8 miljardi euro eest tanke ja haubitsaid. Kokkuleppe järgi ostab Poola 180 tanki ja 212 Kõu iseliikuvat haubitsat.\n\nLepe sisaldab ka väljaõpet, logistikat ja laskemoona. Esimesed poola kaitseväelased asuvad väljaõppele Lõuna-Koreas oktoobris. Tehnika saabumise tähtaeg on 2025. aasta lõpp. Poola ja Lõuna-Korea kavatsevad sõlmida veel sel aastal leppe 12 FA-50 lennukite ostuks.\n\n\"Jälgime, mis toimub Ukrainas ja teeme sellest järeldused. Teame, et julgeoleku jaoks on ülioluline arendada maavägesid, relvasüsteeme ja suurtükiväge. Seepärast allkirjastasime need lepped ning sel aastal jõuavad esimesed kümme K2 tanki Moragi baasi,\" ütles Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak.\n\nÖöl vastu laupäeva pommitas Venemaa taas Harkivi kesklinna. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Vyacheslav Madiyevskyy\n\nNii Ukraina kui ka Venemaa teatasid edusammudest\n\nUkraina väejuhatus teatas, et Ukraina väed lõid tagasi Vene vägede pealetungid Donetski oblastis Soledari, Zaitseve ja Majorski suundadel.\n\nUkraina lõunaosa väejuhatus teatas, et Ukraina õhulöök hävitas Hersoni oblastis Venemaa õhutõrjesüsteemi. Antoniivski ja Dariivski sillad jäid pärast varasemaid rünnakuid raskeveokitele kasutuskõlbmatuks, vahendas Reuters väejuhatuse teadet.\n\nVenemaa kaitseministeerium teatas oma igapäevasel briifingul, et hävitas Ukrainas Dnipropetrovski oblastis suure laskemoonalao, mis sisaldas USA-s toodetud Himarsi raketisüsteeme ja haubitsate M777 mürske, vahendas Reuters.\n\nSamuti väidavad Venemaa õhujõud, et nad tulistasid Donetski idaosas alla MiG-29 lennuki ning hävitasid veel kuus raketi- ja suurtükiväe relvaladu Donetski, Mõkolaivi ja Hersoni oblastis.\n\nZaporižžija tuumajaamas on radioaktiivse lekke oht\n\nUkraina riiklik energiaoperaator hoiatas, et Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžija tuumajaamas on radioaktiivse lekke oht. \"Moskva väed on viimase ööpäeva jooksul tuumajaama piirkonda korduvalt pommitanud,\" teatas Energoatomi esindaja.\n\nAlates laupäeva keskpäevast \"töötab jaam kiirgus- ja tuleohutusstandardite rikkumise ohuga\", ütles operaator oma avalduses.\n\n\"Pideva mürsutule tagajärjel on kahjustatud jaama infrastruktuur, esineb vesiniku lekke ja radioaktiivsete ainete pritsimise oht ning tuleoht on suur,\" teatas operaator.\n\nVenemaa kaitseministeerium väitis, et Ukraina väed tulistasid viimase ööpäeva jooksul jaama territooriumi kolm korda.\n\nVene tank T-80. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS\n\nVenemaa viis Krimmi täiendavalt rasketehnikat\n\nVene relvajõud viisid Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaarele täiendavalt sõjatehnikat nagu tankid, haubitsad ja liikursuurtükid.\n\nEšeloni Vene sõjatehnikaga nähti Kertši väina ületava silla Venemaa-poolses otsas Tamani jama juures, teatas väljaanne Ukrainska Pravda.\n\nБіля Керченського мосту помітили велику колону важкої техніки росіян – такни, гаубиці і САУ перекидають до Криму. Відео Крим. Реалії pic.twitter.com/MMWR74VpmK\n\n— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) August 27, 2022\n\nRongiplatvormidel võis tuvastada tankide T-55 raamile ehitatud insenerimasinaid IMR-1, 152-millimeetriseid haubitsaid 2C19 Msta-S ja 122-millimeetriseid haubitsaid 2C1 Gvozdika.\n\nEšelonis olid ka tankid T-72 ja T-80, jalaväe lahingumasinad, veoautod, kütusetsisternid ning kinnised vagunid.\n\nUkraina toidueksport ületas miljoni tonni piiri\n\nUkraina liidri sõnul on 44 laevaga saadetud vilja juba 15 riiki.\n\nZelenski rääkis, et Ukraina on saanud juba 70 täiendavat taotlust vilja pealevõtmiseks Ukraina Musta mere sadamatest.\n\nZelenski kinnitusel on Ukraina eesmärgiks eksportida vähemalt kolm miljonit tonni vilja kuus.\n\nUkraina viljaeksport oli pärast Venemaa agressiooni algust tema Musta mere sadamatest peatunud, kuna kaubalaevad ei saanud Vene sõjalise ähvarduse ning miinide tõttu sadamatesse siseneda.\n\n22. juulil sõlmis Kiiev Türgi ja ÜRO vahendusel kokkuleppe, mille alusel lubas Venemaa taastada vilja ning teiste toiduainete ekspordi Ukraina sadamatest.\n\nZelenski kinnitusel on Zaporižžja tuumajaam taas Ukraina elektrivõrgus\n\nVene vägede kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaama ainsad kaks töös olevat plokki on taas ühendatud Ukraina elektrivõrku, teatas president Zelenski reede õhtul.\n\nSamas rõhutas Zelenski, et olukord tuumajaama ümber on jätkuvalt väga riskantne ning ta tunnustas jaama töötajaid, kes tema sõnul suutsid ära hoida kõige hullema stsenaariumi täitumise.\n\nVene vägede tulistamise tõttu ühendati jaama kaks ainsat töötavat reaktorit neljapäeval Ukraina elektrivõrgust lahti. Tegemist oli esimese korraga Zaporižžja tuumaelektrijaama ajaloos, kui see oli elektrivõrgust väljalülitatud. Jaamas on kokku kuus reaktorit ja see on Euroopa suurim tuumajaam.\n\n\"Igasugune eilsete sündmuste kordumine, mis tähendaks jaama lahtiühendamist elektrivõrgust, igasugune Venemaa tegevus, mis võiks esile kutsuda reaktorite lahtiühendamise, seaks meid taas kord ühe sammu kaugusele katastroofist,\" rääkis Zelenski reede õhtul.\n\nBriti luure: Vene väed on Donbassis aktiviseerunud\n\nBriti sõjaväeluure hinnangul on Vene väed viimase viie päeva jooksul oma tegevust Ukraina Donetski oblastis aktiviseerinud, et sellega siduda rohkem Ukraina üksusi ja vähendada nende võimekust asuda vasturünnakule.\n\n\"On reaalne võimalus, et Venemaa on suurendanud on jõupingutusi Donbassis, et haarata [võitlusesse] täiendavaid Ukraina üksusi spekulatsioonide taustal, et Ukraina plaanib suurt vasturünnakut,\" öeldakse Briti luure igapäevases ülevaates.\n\nDonetski oblasti põhjaosas Siverski ja Bahmuti linna juures käivad ägedad lahingud, märkis Briti sõjaväeluure sotsiaalmeedias avaldatud teates.\n\nUkraina sõjaväelased tulistamas iseliikuvast suurtükist 2S7 Pion Donetski oblastis. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS\n\nUSA kinnitas kolmanda ameeriklase hukkumist sõjas\n\nUSA välisministeerium teatas kolmanda ameeriklase hukkumistest sõjategevuses Ukrainas.\n\n\"Me saame kinnitada USA kodaniku surma Ukrainas,\" ütles riigidepartemangu pressiesindaja.\n\nVälisministeeriumi esindaja ei öelnud hukkunud ameeriklase nime, ega tema surmasaamise asjaolusid. Ta selgitas, et austusest hukkunu perekonna vastu täpsemaid detaile ei väljastata.\n\nUudistekanali CNN andmeil on see juba kolmas Ukrainas surnud ameeriklane alates Venemaa invasiooni algusest 24. veebruaril.\n\nMais sai surma Stephen Zabierslki ja aprillis hukkus merejalaväe veteran Willy Cancel.\n\nLisaks on Vene vägede käes vangis kaks vabatahtlikena Ukraina üksustes sõdinud ameeriklast. Üks USA endine sõjaväelane on Ukrainas kadunuks jäänud.\n\nUkraina: Venemaa kaotas ööpäevaga 250 sõdurit\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 46 500 (võrdlus eelmise päevaga +250);\n\n- tankid 1939 (+3);\n\n- jalaväe lahingumasinad 4254 (+3);\n\n- lennukid 234 (+0);\n\n- kopterid 202 (+0);\n\n- suurtükisüsteemid 1045 (+5);\n\n- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 274 (+2)\n\n- õhutõrjesüsteemid 148 (+0);\n\n- operatiivtaktikalised droonid 836 (+2);\n\n- tiibraketid 196 (+0);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3165 (+3);\n\n- laevad / paadid 15 (+0);\n\n- eritehnika 99 (+0).\n\nVene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene relvajõud viisid Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaarele täiendavalt sõjatehnikat nagu tankid, haubitsad ja liikursuurtükid. Ukraina on Türgi ja ÜRO vahendusel sõlmitud kokkuleppe järel eksportinud laevadega juba üle ühe miljoni tonni toiduaineid, ütles Zelenski reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜheksa väravat löönud Liverpool kordas Inglismaa kõrgliiga rekordit\n\n## Põhitekst:\n\nLuis Diaze, Harvey Elliotti, Trent Alexander-Arnoldi, Roberto Firmino ja Virgil van Dijki tabamused viisid Liverpooli poolajavileks juba 5:0 ette, teisel poolajal lisasid Firmino ja Diaz oma teise värava, tabloole sai ka Fabio Carvalho ning ühe palli saatis külalismeeskond enda võrku.\n\nÜheksaväravalise võiduga kordas Liverpool Inglismaa kõrgliiga rekordit: 9:0 võidu on teeninud ka Manchester United (aastatel 1995 ja 2021) ning Leicester (2019).\n\nTiitlikaitsja Manchester City jäi John Stonesi omavärava ning Joachim Anderseni tabamuse järel vaheajaks Crystal Palace'i vastu 0:2 kaotusseisu, ent Erling Haaland lõi teisel poolajal 19 minutiga kübaratriki ning üks Bernardo Silva tabamus tõid kodumeeskonnale lõpuks 4:2 võidu.\n\nConor Gallagheri kahe kollase kaardi järel 28. minutiks vähemusse jäänud Chelsea alistas Raheem Sterlingi kahe värava toel Leicesteri 2:1, Bruno Fernandese 55. minuti tabamus tõi Manchester Unitedile 1:0 võidu Southamptoni üle.\n\nTabeliliidrina jätkab kõik neli senist mängu võitnud Arsenal, kes vastas Aleksandar Mitrovici avaväravale Martin Ödegaardi ja Gabriel Magalhaesi tabamustega ning alistas Fulhami 2:1. City ja laupäeval 1:0 Leedsi alistanud Brighton on kogunud kümme punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenis laupäeval ülisuure võidu Liverpool, kes alistas koduväljakul Bournemouthi koguni 9:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuressaare alistas Transi ja kindlustas viiendat kohta\n\n## Põhitekst:\n\nKuressaare läks 212 pealtvaataja silme all mängu juhtima 15. minutil, kui värava lõi Sander Laht. Volodõmõr Prõjomovi tabamus 27. minutil viigistas seisu, aga vaid viis minutit hiljem viis Deniss Dedetško omavärav kodumeeskonna taas juhtima. Lõppskoori vormistas Sten Reinkort 59. minutil.\n\nSaaremaa meeskond on 25 mänguga kogunud 35 punkti, mis asetab nad tabelis viiendale kohale. Tammeka ja Trans kaotavad Kuressaarele kümne punktiga, neljandal kohal olev Paide on kaheksa punkti kaugusel, ent neil on ka kaks mängu vähem peetud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koduse jalgpalli Premium liiga 25. voorus võitis FC Kuressaare laupäeval koduväljakul Narva Transi 3:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPuhtalt lasknud Külm ja Ermits sõitsid MM-il teise kümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nNii Külm kui Regina Ermits läbisid laupäeval mõlemad lasketiirud puhaste paberitega, ent Külm kaotas esikoha saanud itaallannale Lisa Vittozzile (1+0) 1.06,2 ja Ermits 1.11,9.\n\nTeine oli tšehhitar Marketa Davidova (+2,4) ja kolmandat kohta jagasid 23,9 sekundit kaotanud šveitslanna Lena Häcki Gross ning slovakitar Paulina Fialkova. Trio ei teinud ühtegi möödalasku.\n\nTuuli Tomingas (1+2) kaotas 2.20,3 ja oli 37., Johanna Talihärm (3+1; +2.48,3) sai 48. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaal Ruhpoldingis toimuval suvebiatloni MM-il sai Susan Külm parima eestlannana laupäevases 6 km sprindisõidus 14. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRomet Pajur võitis Itaalias kõrgetasemelise juunioride ühepäevasõidu\n\n## Põhitekst:\n\nPajur kuulus 81-kilomeetrisel võistlusel neljasesse jooksikute gruppi ja näitas finišis kõige kiiremat minekut. Eestlase võiduajaks oli 1:44.39. Teise koha pälvis sloveen Natan Gregorcic ja kolmanda itaallane Simone Gualdi (ASD Scuola Ciclismo). Neljanda kohaga pidi leppima belglane Jarno Widar (Crabbe Toitures – CC Chevigny U19).\n\n\"Enne sõitu panime tiimiga paika, et mina olen meeskonnas liider ja minu peale mängitakse, kuid teistele anti samuti vabad käed, et eest ära sõita,\" rääkis Pajur pärast võistlust. \"Sõit oli juuniorite kohta lühike ja päris intensiivne. Tundsin ennast väga hästi ja hoidsin ennast esimesel ringil ees. Läksin kitsale munakivitõusule esimesena peale ja tegin enda jaoks kõva tempot. Peale seda saimegi nelja poisiga eest ära. Tööd tegime ainult mina ja neljanda koha saanud rattur, teised passisid terve aja taga. Sprindis tundsin ennast väga enesekindlalt ja isegi ei hakanud teistega mänge mängima. Vedasin ise gruppi ja 300 m peal alustasin ning võitsin kindlalt.\"\n\nTulemuse sai kirja 99 ratturit, võistluse katkestas 64 sõitjat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias peetud meesjuunioride rattavõistlusel Trofeo P. Merelli Juniors (UCI 1.1) pälvis valitsev Eesti meister Romet Pajur (Team Auto Eder) esimese koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe sai raske lõputõusuga Vuelta etapil kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nTaaramäe kuulus kümnepealisse jooksikute seltskonda, mis liikus peagrupilt eest veidi pärast etapi algust ning kasvatas olulisteks hetkedeks edu kolmele ja poolele minutile. Lisaks eestlasele olid jooksikute seas näiteks kuuenda etapi võitnud Jay Vine (Alpecin-Deceuninck), kohalikud mehed Marc Soler (UAE) ja Mikel Landa (Bahrain) ning prantslane Thibaut Pinot (Groupama-FDJ).\n\nLaupäevase etapi krooniks oli karm, kümnekilomeetrine (keskmiselt 8,5%) lõputõus, mille viimasel 500 meetril oli tõusunurgaks koguni 17%. Kuus kilomeetrit enne finišit ründas Vine, teistest eraldusid ka Taaramäe ja Pinot.\n\nAustraallane sõitis teistega sisse pooleminutilise vahe, pidas sarnaselt neljapäevale vastu ka nüüd ja ületas taas esimesena finišijoone. Kui neli kilomeetrit enne lõppu tundus, et Taaramäe hakkab väsimuse tõttu tahapoole langema, tegi eestlane siiski väga hea lõpu ning ületas koos Soleriga finišijoone Vine'ist 43 sekundit hiljem kolmandana. Pinot kaotas neljandana 47 sekundit.\n\nLõputõusul näitas head minekut ka üldliider Remco Evenepoel (Quick-Step), kes kaotas viiendana lõpuks 1.20, koos belglasega ületasid finišijoone Enric Mas (Movistar) ja Primož Roglic (Jumbo-Visma). Kokkuvõttes on Evenepoeli edu Masi ees 28 sekundit, Roglic kaotab kolmandana 1.01.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania velotuuri laupäevase kaheksanda etapi (La Pola Llaviana - Collau Fancuaya; 154,5 km) võitis austraallane Jay Vine (Alpecin-Deceuninck), kes triumfeeris lõputõusuga etapil ka neljapäeval. Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) püsis pikalt jooksikute grupis ning oli viimaste kilomeetriteni võitlemas etapivõidu nimel, aga pidi lõpuks leppima kolmanda kohaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei katkestas Narvas avaliku koosoleku sõjasümbolite kasutamise tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nKoosoleku korraldaja ja kahe osaleja suhtes alustati väärteomenetlust, teatas politsei pressiesindaja Liis Krigul.\n\nIda prefektuuri operatiivjuhi Urmas Elmi sõnul oli avalik koosolek politseis registreeritud, kuid võimalike provokatsioonide ennetamiseks pöörati üritusele kõrgendatud tähelepanu. \"Meie eesmärk oli tagada koosolekul avalik kord ning jälgida, et üritus mööduks rahumeelselt ja korrarikkumisteta. Katkestasime avaliku koosoleku, kuna seal osalenud inimesed eksponeerisid sõjasümboolikat ja ei olnud nõus neid eemaldama,\" sõnas Elmi.\n\nPolitsei toimetas jaoskonda koosoleku korraldaja, 52-aastase naise. Tema suhtes alustati väärteomenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumist. Lisaks alustati väärteomenetlust kahe sõjasümboolikat kandnud inimese suhtes karistusseadustiku alusel, mis käsitleb vaenu õhutamist.\n\n\"Hindame iga avaliku koosoleku puhul riske ja ohtu avalikule korrale ning vestlesime koosoleku korraldajatega. Olime tänase ürituse eestvedajaga varasemalt suhelnud, selgitanud võimalikke ohte ja tuletanud meelde, et Eestis ei ole sõjasümboolika kasutamine ja vaenu õhutamine lubatud. Samuti selgitasime, et koosoleku korraldajal lasub vastutus pidada kinni kõigist avaliku koosoleku korraldamiseks kehtestatud nõuetest,\" ütles Elmi.\n\nPolitsei pöörab sõda propageeriva sümboolika kasutamisele igapäevaselt tähelepanu, vestleb sümboleid eksponeerivate inimestega ning selgitab, et see mõjub provotseerivalt. Juhul, kui inimene ei nõustu sümbolit eemaldama, reageerib politsei resoluutselt ning reeglina alustatakse väärteomenetlust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei katkestas laupäeval Narvas peetud punamonumentide tagastamise toetuseks peetud avaliku koosoleku, sest üritusel eksponeeriti sõjasümboolikat ja rikuti avaliku koosoleku korraldamise nõudeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGregor Rasva teenis juunioride Euroopa karikaetapil koha esikümnes\n\n## Põhitekst:\n\nJuunioreid ootas esmalt ees 400 meetrit ujumist, seejärel sõideti valdavalt siledatel teedel 11 kilomeetrit rattaga ning lõpetuseks joosti 2,5 kilomeetrit. 68 startinu seast tuli Rasva veest välja grupi ees. Eestlasel kulus ujumisele viis minutit ja seitse sekundit. Seejärel sai Rasva sõita suures grupis ja väga kiire vahetusala järel sai ta joosta kõrgete kohtade nimel. Koguajaga 32 minutit ja kaks sekundit teeniski eestlane üheksanda tulemuse. Tänavu on Rasva vaid korra kõrgemal positsioonil lõpetanud, kui sai maikuus Leedus Panevežyses kolmanda koha.\n\n\"Rahule jäin ujumise stardiga, vahetusalade ja jooksuga. Arenguruumi on veel kindlasti rattasõidus, sest seal ei ole mul veel julgust terve aja ees sõita,\" ütles Rasva finišis.\n\nKaksikvõidu teenisid hispaanlased Pelayo Gonzalez Turrez (31.36) ja Andres Prieto Villar (+0.02). Kolmanda koha sai itaallane Pietro Giovannini (+0.11).\n\nNaisjuunioride võistlusel lõpetas Kapten ajaga 36.30 ning pälvis 13. koha ning oma viimasel juunioride Euroopa karikaetapil võistelnud Hanne Grete Hanvere finišeeris 23. positsioonil ajaga 37.27. Võidu pälvis ungarlanna Marta Kropko (35.08), teise koha teenis hispaanlanna Helena Moragas Molina (+0.20) ja kolmanda austerlanna Tabea Huys (+0.32).\n\n\"Ujumine oli suur kaklus, kus juba esimesel tõmbel mind õlast tõmmati ja ka muid hoope jagus mulle seekord palju,\" tõdes Kapten. \"Hästi läks see, et suutsin end sõita esimesse suurde punti. Sealt jäi kripeldama aga, et pundi ette saada tundus võimatu ja pidin iga pöörde peal päris palju järgi sõitma. Maha ei jäänud ja teiseks vahetusalaks sain ka grupi keskele poole. Jooks tuli seekord raskelt – maksapiste oli. Väga rahule ei jää, aga kindlasti võtan siit endaga kaasa palju, mida teinekord paremini teha!\"\n\nPühapäeval on Rumeenias kavas teatevõistlus. Kuna Rasmus Boisen kukkus treeningul rattaga ja on sunnitud nüüd hooaja lõpetama, siis asendab teda leedukas Zigmas Reisas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenias Izvoranis peetud juunioride triatloni Euroopa karikaetapil pälvis Gregor Rasva üheksanda koha. Naisjuunioride võistlusel lõpetasid Liis Kapten ja Hanne Grete Hanvere vastavalt 13. ja 23. positsioonil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nZahkna sai suvebiatloni MM-i sprindis seitsmenda koha\n\n## Põhitekst:\n\nLamadestiirus ühe korra eksinud ja püstitiirus veatu olnud Zahkna kaotas esikoha teeninud rootslasele Sebastian Samuelssonile (0+1) 37,9 sekundit. Rootsile tõi laupäeval kaksikvõidu Peppe Femling (1+0; +8,3), Zahkna jaoks jäi pjedestaalikoht veidi enam kui kümne sekundi kaugusele, sest kolmanda koha saanud šveitslane Niklas Hartweg (1+0) kaotas kolmandana 27,2 sekundit.\n\nPuhtalt lasknud Robert Heldna kaotas 1.22,0 ja oli 25., Kristo Siimer tegi neli (3+1) möödalasku ja oli kaheminutilise kaotuse juures 40., Jüri Uha (2+1; +2.37,9) sai 56., Mart Všivstsev (1+1; +2.51,4) 60. ning Marten Aolaid (3+3; +4.55,6) 77 lõpetaja seas 73. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvebiatloni maailmameistrivõistlustel Saksamaal Ruhpoldingis tegi laupäeval hea etteaste Rene Zahkna, kes saavutas 7,5 km sprindisõidus seitsmenda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuusk jäeti pingile ja Ujpest lasi sisse kolm väravat\n\n## Põhitekst:\n\nUjpest jäi kodus Paksi vastu 0:3 kaotusseisu. Abdoulaye Diaby ja Fernand Goure tabamused vähendasid vahe minimaalseks, aga 2:3 kaotusest Kuuse tööandja ei pääsenud, kirjutab Soccernet.ee.\n\nNelja mänguga kaks viigipunkti teeninud Ujpest paikneb liigatabelis kõige viimasel, 12. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ujpest pidas Ungari kõrgliigas hooaja neljanda kohtumise ning jättis pingile Eesti jalgpallikoondislase Märten Kuuse, kes oli kolmes varasemas mängus kuulunud põhikoosseisu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Ära vaata üles\n\n## Põhitekst:\n\nAjaloo esimeseks filmiks on läbi aegade nimetatud erinevaid liikuvaid pilte. Vendade Lumière'ide kuulus rong 1 saabus jaama 1895. aastal. Juba 1888. aastast pärineb kahesekundiline klipp koketeerimisest Prantsuse aias. 2 Olenevalt täpsest määratlusest võib vanimaks aga pidada veel kümme aastat varasemat stseeni \"Hobune liikumas\" 3.\n\nBriti fotograaf Eadweard Muybridge soovis esmajoones talletada looma liikumist, kuid vähemalt sama kõnekas on kabjalise seljas istuv nimetu džoki, õigemini tema nahavärv. Mustanahalistele olid sport ja meelelahutus sügaval Jim Crow segregatsiooniseaduste ajastul väheseks võimaluseks ühiskonnas läbi lüüa. Osalus liikuvate piltide sünni juures on enam kui märgiline, arvestades, millisele äärealale mustanahalised filmitegijad maailma vallutama määratud meediumi juures järgnevaks sadakonnaks aastaks suruti.\n\nSellistel filmikunsti algusaegade lavastajatel nagu ahelatesse sündinud Oscar Micheaux oli raskusi publikuni jõudmisega. Vaevalt see nimigi paljudele midagi ütleb. Erinevalt näiteks D. W. Griffithist või Victor Flemingist, kelle Ku Klux Klanile kaabut kergitav \"Rahvuse sünd\" ja orjanduslikke lõunaosariike romantiseeriv \"Tuulest viidud\" 4 suurte tähtedega filmiajalukku kirjutati.\n\nNende linalugude kultuurilist jalajälge on asutud meediumi enda vahenditega ümber mõtestama alles uuel aastatuhandel. Näiteks ristis oma debüütfilmi \"Rahvuse sünniks\" 5 mustanahaline lavastaja Nate Parker, kelle tähelennule pani paraku käsipiduri vägistamissüüdistus. Erinevalt Griffithi klannifantaasiast rääkis sada aastat hilisem teos hoopis Ameerika ajaloos suuresti unustatud orjade ülestõusust. Suisa ajaloo kiirkursust pakuvad Spike Lee filmid nagu \"BlackKkKlansman – must mees klannis\" või \"Viis verevenda\" 6, mis muu hulgas lahkavad Hollywoodi osa rassistlike stereotüüpide levitamisel.\n\nViimasel kümnendil tõelise renessansi läbi teinud õudusžanri üheks käilakujuks kerkinud Jordan Peele mõistab visuaalse jäädvustuse mõjuvõimu vähemalt sama hästi kui Lee. Oma debüüdis \"Kao ära\" 7 keskendub ta peaosalise Chrisi (Daniel Kaluuya) näole ning pisarais silmadele sedavõrd pikalt ja lähedalt, et meenuvad suured plaanid kannatavast Jeanne d'Arcist (Maria Falconetti) Carl Theodor Dreyeri kuulsas \"Jeanne d'Arci kannatustes\" 8. \"Meies\" 9 kõrvetab end vaataja võrkkestale kaader üksinda kaheksakümnendatel rannaliivale jõudnud väikesest tüdrukust, seljas toonast maailmaikooni, musta Ameerika printsi ja hilisemat pedofiiliaskandaali peaosalist Michael Jacksonit kujutav T-särk.\n\nJäädvustuste, jäädvustamise, mälu ja teadvustamise ümber keerleb ka \"Ei\". Kuigi Muybridge'i mustanahalisele ratsanikule viidatakse filmis otsesõnu, on siinne käsitlus Ameerika ühiskonna painetest siiski peenem ja end raskemini kätte andev kui Peele'i senised klassi- ja rassilõhedest rääkivad lavastajatööd, ammugi tema poolt produtseeritud mullune uustöötlus õudusklassikast \"Candyman\" 10.\n\nTegevuspaigaks on Peele oma eelmiste linalugude äärelinna asemel valinud Los Angelese lähedal asuva kõrbe, kus püüab ots otsaga kokku tulla Hollywoodi filmidesse hobuseid pakkuv rantšo. Ühel päeval hakkab selle kohal hõljuvast pilvest sadama pealtnäha suvalisi esemeid. Nii saab omanik õnnetul viisil hukka, jättes kiratseva pereäri eest hoolitsema vaoshoitud olemisega poja OJ (\"Kao ära\" järel superstaariks tõusnud, üksnes oma pilguga näitlev Daniel Kaluuya).\n\nÜhes perest eemale kolinud õe Em'iga (Keke Palmer) hakatakse kahtlustama, et rantšo ümber, õigemini selle kohal, on toimumas midagi eriskummalist. Kuigi \"Eist\" on parem võimalikult vähe ette teada – ja ka arvustuses on väga keeruline üht-teist reetmata jätta, seega lugemine enne vaatamist on omal vastutusel –, lubavad juba plakat ja reklaamklipid aimata, et ees ootab kohtumine millegi maavälisega.\n\nKirjeldatud taustsüsteemi pealt asub Peele osadeks muukima ja taaslooma korraga mitut žanri ja nendes kasutusel olevat troopi, mida on seni kujundanud valdavalt, kui mitte ainulikult, valge Ameerika. \"Ei\" tegelased asetatakse keset klassikalise vesterni dekoratsioone – maailma, kus varem on tegutsenud John Wayne'i ja Clint Eastwoodi kehastatud kibekiire päästikusõrmega alfaisased. See on juba ajalooliselt toore jõu ja armutu võimu kants, kus õigus on tugevama poolel.\n\nPeele'i loos pole vägivald aga konflikti lahendav vahend, vaid traumade allikas, katkisi inimesi taastootev katalüsaator. Tema kolmandaks peategelaseks on endine lapstähest näitleja Jupe (muljetavaldavalt mitmekülgne Steven Yeun), kelle meenutustega mitme kümnendi tagusest ajast põhiliin ristatud on. Lapsepõlves tegi Jupe nimelt läbi tragöödia, kui tema parimat sõpra kehastav šimpans Gordy situatsioonikomöödia võtteplatsil märatsema hakkas ning mitut näitlejat surmavalt ründas.\n\nJõhkrate sündmuste üleelamisele on Jupe ehitanud kogu oma hilisema elu, identiteedi ja müüdi, juhtides sealsamas kõrbes väikest lõbustusparki ning uskudes oma erilisse võimesse ohtlike olenditega läbi saada. Gordy on aga pilvede vahel tegutseva võõra kõrval teine filmi salapära allikas, hävitusliku jõu avastanud ori, kes senise võimuvahekorra pea peale pöörab. Sümbolite tasandil on kerge vedada niite kas või ulmeklassikasse kuuluva \"Ahvide planeedini\", mille poleemiline allegooria väljendas ajastu hirme kodanikuõiguste liikumise poolt püünele pressitud rassikonfliktide suhtes.\n\nVeelgi tugevamalt lähtub \"Ei\" klassikaliste Steven Spielbergi ulmefilmide nagu \"E. T. – sõber kaugelt\" või \"Kolmanda astme lähikontakt\" 11 aukartusega taeva poole pööratud pilkudest. Peele'i ettekujutus on Spielbergi optimistlikust ootusärevusest kordades nihilistlikum ja õõvastavam, kasutusele on võetud \"halva ime\" mõiste ning mängitakse nii oma tegelaste kui ka vaatajate ootusega näha midagi imetabast. Tema käsitlus kontaktist võõraga meenutab \"Stalkeri\" 12 aluseks olevat vendade Strugatskite ulmeromaani \"Väljasõit rohelisse\". Seal esitavad tegelased küsimuse, miks peaks võõras tsivilisatsioon hoolima või mõtlema palavikuliselt iseenda tähenduslikkust otsivast inimolendist rohkem kui metsa all piknikut pidav inimene seal lehtede vahel toimetavatest sipelgatest.\n\nSarnaselt \"Stalkeri\" lavastajale Andrei Tarkovskile on Peele'i haare materiaalse maailma kõrval ka tugevalt metafüüsiline. \"Ei\" algab vihase tsitaadiga piiblist, Nahumi nägemuste raamatu Ninive hävitamist kirjeldavast lõigust: \"Ma viskan su peale jäledaid asju, häbistan sind ja panen sind silmaimeks.\"\n\nSilmaime, milleks õuduste kõigile vaatamiseks välja panemine eestikeelses piiblis tõlgitud on, tähendab inglise keeles spektaaklit ehk vaatemängu. Kuigi \"Eid\" võib vaadata nii ahnuse, meelelahutustööstuse, Hollywoodi kui ka kapitalismi kriitikana, seob need abstraktsemal kujul ühte prantsuse filosoofi Guy Debordi populariseeritud termin, ühtlasi tema kuulsaima teose pealkirjana kasutatud \"vaatemänguühiskond\". \"Ei\" lammutabki korraga nii välis- kui ka siseilma kallal, võttes sihikule sensoorsest üleküllusest tuimastatud, passiivseks tarbijaks muutunud vaataja.\n\nPeele on mitmes intervjuus öelnud, et \"Ei\" uurib meie sõltuvuslikku suhet vaatemänguga ja suutmatust sellest eemale vaadata, isegi kui me teame, et sellega ei kaasne midagi head. Debordi käsitlus \"vaatemängust\" lähtub väitest, et vahetu elukogemuse on asendanud kujutised neist. Sellest on kerge tuletada tõsiasja, et võim ühiskonna hoiakute üle on nende kujutiste loojate päralt ja see viib tagasi Peele'i huvini kujutiste – liikuvate piltide – ajaloo ning kultuurilise mõju juurde. Arvestades, et Debord suri 1994. aastal, oli tal vaevalt aimu, millisesse lõputute peegelkujutiste, virtuaalsuse ja info ülekülluse ajastusse XXI sajand jõudnud on. Eks ole käepäraseks näiteks filmivallast kas või fantaasiažanriga ühtinud laiskade koomiksifilmide vorpimine, mille iseendale viitavate, ent väljaspool loodud tehismaailma tähendusetute märkide maailm miljoneid endasse uputab. Veelgi enam muret tekitaval moel on sõltuvuslikkusele optimeeritud vaatemängulisus halvanud poliitika, kus sõnumi sisust on palju olulisemaks saanud selle vorm – tähelepanu pärast võistlevad tviidid, klipid ja meemid.\n\nPealkiri \"Ei\" on justkui protest, keeldumine vaatemängu jälgimisest, kellegi teise loodud kujutisega kaasaminekust. \"Ei\" ütleb peategelane korduvalt, otsustades pilku mitte spielbergiliku ootusärevusega taevasse suunata. Ühtlasi on tegemist naljaga õudusžanri ajaloo klišeede üle, mille raames (enamasti valged) tegelased pimeduses kõlanud heli allikat üksipäini otsima lähevad, selmet teises suunas pageda.\n\nPeele'i kujutluspilt pole aga üksnes kriitiline või kibe, vaid vähemalt samavõrra huvitatud ja lummatud. Tema tegelaste kinnisideeks saab kosmilise külalise pildile püüdmine, et sellega rikastuda ning samal ajal ajaloo osaks saada. Õigupoolest püüdleb kaamera taga sinnapoole ka Peele ise, kes, lapanud läbi žanrifilmi kataloogi, püüab sealt leitud osad pelgalt laenamise asemel uutmoodi kokku kleepida nii sisuliselt tähenduslikul kui ka vormiliselt seninägematul moel.\n\nKas \"Ei\" vaoshoitud rütm ja lihtsate vastusteta salapära laiemat publikut kõnetavad, on iseasi, kuid Ameerika kinodes on Peele kolmandat korda järjest potentsiaalse nišifilmiga 100 miljoni dollarilise kassatuluni jõudnud. Tõsi, ka eelarve on seekord eelkäijatest mitu korda suurem, kuid silmaimeks on siin pandud selle eest küllaga. Identifitseerimata lendava objekti kunstiline disain, kui see lõpuks täies mahus paljastatakse, paneb oma originaalsuses ja loovuses ahhetama. Cristopher Nolani kolme viimase filmi, sealhulgas \"Teneti\" 13 eest vastutanud operaator Hoyte van Hoytema tõestab end omas ametis taas geeniusena, olles loonud rea hämmastavaid, ainulaadsel moel vertikaalteljel liikuvaid pilte.\n\nÜhtaegu irooniliselt ja ka ainusobivalt on Peele loonud ühtaegu vaatemängust rääkiva ja sellega polemiseeriva mõistatuse ning aasta kõige muljetavaldavama vaatemängu – armastuskirja filmikunstile endale. Kui poolsada aastat tagasi jäi mustanahalise mehe päralt nimetu džoki roll kellegi teise liikuval pildil, siis Jordan Peele raiub oma nime vähemalt žanrifilmi ajalukku tänase ameerika filmikunsti kõige haaravamate, ambitsioonikamate ja meeldejäävamate linalugude loojana. Kas kõik sümbolid ja tähenduskihid on ka ühtlaseks tervikuks põimitud? Ilmselt mitte, aga teatav nurgelisus, lihtsustustest loobumine, purki püüdmise eest pagemine on osa Peele'i võlust. Ahelaid purustab ta ekraanil igas mõttes ja pilku pöörata on sellelt igatahes võimatu.\n\n1\"L'arrivée d'un train en gare de La Ciotat\", Auguste ja Louis Lumière, 1895.\n\n2\"Roundhay Garden Scene\", Louis Le Prince, 1888.\n\n3\"Sallie Gardner at a Gallop\", Eadweard Muybridge, 1878.\n\n4\"The Birth of a Nation\", D.W. Griffith, 1915; \"Gone with the Wind\", Victor Fleming, 1938.\n\n5\"The Birth of a Nation\", Nate Parker, 2016.\n\n6\"BlacKKKlansman\", Spike Lee, 2018; \"Da 5 Bloods\", Spike Lee, 2020.\n\n7\"Get Out\", Jordan Peele, 2017.\n\n8\"La passion de Jeanne d'Arc\", Carl Theodor Dreyer, 1928.\n\n9\"Us\", Jordan Peele, 2019.\n\n10\"Candyman\", Nia DaCosta, 2021.\n\n11\"E.T. the Extra-Terrestrial\", Steven Spielberg, 1982; \"Close Encounters of the Third Kind\", Steven Spielberg, 1977.\n\n12\"Сталкер\", Andrei Tarkovski, 1979.\n\n13\"Tenet\", Christopher Nolan, 2020.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mängufilm \"Ei\" (\"Nope\", USA)\nRežissöör-stsenarist Jordan Peele\nOperaator Hoyte van Hoytema\nOsades Daniel Kaluuya, Keke Palmer, Steven Yeun, Brandon Perea, Michael Wincott jt\nArvustus ilmus Sirbis",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViimase vabatreeningu nobedaimaks kerkis Perez\n\n## Põhitekst:\n\nKolmanda aja sõitis välja hispaanlane Carlos Sainz (Ferrari), kuid jäi juba selgemalt maha (+0,777). Vähem kui sekundiga kaotas Perezile ka britt Lando Norris (McLaren; +0,918).\n\nMM-sarja kokkuvõttes Verstappeni lähimaks jälitajaks olev Charles Leclerc (Ferrari) piirdus seitsmenda ajaga, kaotades Perezile 1,073 sekundiga.\n\nVerstappen, Leclerc, Norris ja veel mõned piloodid peavad aga pühapäevases võistlussõidus mootori- ja käigukastidetailide vahetamise tõttu startima rivi tagaosast.\n\nFP3 CLASSIFICATION\nThe RB18 likes this Spa circuit #BelgianGP #F1 pic.twitter.com/ygaj44YA09\n\n— Formula 1 (@F1) August 27, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja etapil Belgias näitas viimasel vabatreeningul parimat minekut Sergio Perez (Red Bull; 1.45,047), kes edestas võistkonnakaaslast Max Verstappenit 0,137 sekundiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Ainsalu aitas Telstari esimese võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nKülalised läksid varakult juhtima, kuid avapoolaja üleminutitel õnnestus Telstaril viigistada. Võiduvärav löödi penaltist 71. minutil. Ainsalu sekkus mängu pingilt veerand tundi enne kohtumise lõppu, andes seejuures puhkust neljakordse Meistrite liiga võitja Clarence Seedorfi vennapojale Cain Seedorfile, vahendab Soccernet.ee.\n\nLiigatabelis on Telstar nüüd nelja punktiga 14. kohal, ehkki kõik meeskonnad pole veel oma neljanda vooru kohtumist pidanud. Kõik neli mängu kaotanud Helmond Sport jätkab viimasena.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi esiliiga neljandas voorus sai esimese võidu kätte Mihkel Ainsalu tööandja Telstar, alistades koduväljakul 2:1 Helmond Sporti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelaste Rosatom ehitab Ungarisse uued tuumareaktorid\n\n## Põhitekst:\n\nKahe tuumareaktori ehitamine ligikaudu 12,5 miljardi euro eest algab lähinädalatel osana Moskva ja Budapesti 2014. aastal sõlmitud tehingust, mille eesmärk on laiendada Ungari olemasolevat Paksi tuumajaama.\n\nSzijjártó kirjutas sotsiaalmeedias: \"See on suur samm, oluline verstapost. Nüüd saame liikuda planeerimisetapist ehitusele. Seda näete lähinädalatel Paksi objektil.\" Ta lisas, et on realistlik, et uued reaktorid võiksid kasutusele tulla 2030. aastaks.\n\nVenemaa tuumatööstust ei ole kaasatud EL-i sanktsioonidesse. Ungari tuumajaama ehituse edenemist peetakse veel üheks märgiks Ungari liidri Viktor Orbáni ja Venemaa juhi Vladimir Putini tihedatest sidemetest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari andis reguleeriva loa Venemaa riigiettevõtte Rosatom kahe uue tuumareaktori ehitamiseks, teatas Ungari välisminister Péter Szijjártó reedel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri teatrikunstnik Jaak Vaus\n\n## Põhitekst:\n\n1946. aastal Märjamaal sündinud Jaak Vaus lõpetas 1964. aastal Märjamaa keskkooli. Aastatel 1965–1967 õppis Eesti NSV riiklikus kunstiinstituudis metallikunsti. 1972. aastal lõpetas ta ERKI teatrikunsti eriala.\n\nJaak Vaus kujundas enam kui poole sajandi jooksul 287 lavastust peaaegu kõigis Eesti kutselistes teatrites ja mitmes välisriigis.\n\nAastatel 1970–1980 oli ta Eesti NSV riikliku nukuteatri peakunstnik, 1980–1993 Eesti riikliku noorsooteatri peakunstnik, 1998–2000 Vanalinnastuudio peakunstniku kohusetäitja, 1993–2009 Ugala peakunstnik. 2009. aastast on ta vabakutseline teatrikunstnik.\n\nAastatel 1985–1986 oli ta Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri õppejõud, 1993–1995 Viljandi kultuurikolledži õppejõud.\n\nSel aastal omistas Eesti Vabariigi president Jaak Vausile Valgetähe teenetemärgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval lahkus meie hulgast 77-aastasena teatrikunstnik, lavastuskunstnike liidu liige Jaak Vaus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Jakob Hein naasis Inglismaal väljakule\n\n## Põhitekst:\n\nBrighton & Hove Albioni koduväljakul peetud mängu asusid võõrustajad juba kolmandal minutil juhtima, ent Arsenal suutis kaheksandal minutil viigistada. Teise poolaja alguses mindi ka juhtima, ent Brighton viigistas omakorda 73. minutil ja kohtumine lõppeski tulemusega 2:2. Mõlemad Brightoni väravad sündisid lähilöökidest, vahendab Soccernet.ee.\n\nHein pidas seni viimase kohtumise just Eesti eest, kui lahkus 9. juunil Maltal peetud Rahvuste liiga kohtumise lõppedes väljakult pisarsilmil. Põlvetrauma osutus üpris tõsiseks ja Heina naasmise täpne aeg oli pikalt küsimärgi all, kuid nüüd on eestlane viimaks taas mänguvalmis.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondis, kes mängib kuu aja pärast ehk 23. ja 26. septembril Rahvuste liigas Malta ja San Marinoga, sai häid uudiseid Inglismaalt. Koondise esiväravavaht Karl Jakob Hein käis pika vigastuspausi järel taas väljakul, kaitstes 90 minuti jooksul PL2-s ehk duublite liigas Arsenali U-21 võistkonna väravat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKõrgkoolid tahavad säilitada kontaktõpet kogu aasta\n\n## Põhitekst:\n\nKui eelmisel aastal valmistusid ülikoolid õppetööks koroonapiirangute tingimuses, siis sellel aastal on olukord rahulikum.\n\n\"Tegelikult on sarnane lähenemine, nagu oli meil eelmisel aastal. Kuigi eelmisel aastal olime kindlasti ettevaatlikumad ja olukord oli vaktsineerimisega segane. Kui üliõpilased polnud vaktsineeritud, siis julgustasime neid seda tegema. Sel aastal alustame õpet, nagu see oleks tavapärane aasta,\" rääkis Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.\n\nMaaülikooli õppeosakonna juhi Ina Järve sõnul oli kõrgkool eelmisel aastal sõltuv riiklikest piirangutest. \"Maaülikool planeerib praegu võimalikult palju kohapealselt õpet. Vähemalt õppeaasta alguse puhul me erilisi või suuremaid piiranguid ei tee. Õppejõud ise otsustab, kas ta teeb loenguvoorud elektrooniliselt või mitte, aga keskseid piiranguid meil hetkel koroonaviiruse tõttu plaanis kehtestada ei ole,\" ütles Järve.\n\nTallinna Tehnikaülikool alustab samuti õppeaastat kontaktõppes. \"Oleme vahepealsel ajal oma klassiruume ümber ehitanud, et hübriidõppele üleminek oleks üsna hõlbus. Sel aastal alustame õpet tavaliselt, aga eks me vaikselt oleme mõelnud ja valmis nendeks olukordadeks, kui peaks olema vajadus üle minna hübriidõppele,\" rääkis õppeprorektor Hendrik Voll.\n\nKuigi ka Tartu Ülikool on soetanud hübriidõppeks vajalikke vahendeid, siis eelistatakse ikkagi kohapealset õpet. \"See on selge, et meil on soov peale neid koroona-aastaid teha õpet lähiõppena. Oleme aru saanud, et eriti esmakursuslastele on see kõige olulisem. Nii tekib neil arusaam sellest, mis on ülikooliõpe ja kuidas sinna sisse elada,\" ütles Valk.\n\nTallinna Tehnikaülikooli õppejõududel on vaba valik otsustada, kas õppetöö toimub kontaktis, hübriidis või distantsilt. \"Oleme ka soovitanud õppejõududele, et kui vähegi võimalik, siis võiksime sellel aastal tuua inimesed ikkagi ülikoolilinnakusse tagasi ja alustada kontaktõppes. Üks asi on õpe, aga teine on teadmine, et üliõpilaseaastad on iga üliõpilase parim aeg tema elus. See sotsiaalne suhtlemine ja läbikäimine on üks osa sellest,\" ütles Voll.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle kahe aasta alustavad Eesti kõrgkoolid õppeaastat piirangutevabalt. Koolid loodavad kogu õppeaasta jooksul hoida kontaktõpet.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMM-kulla kaotanud Venemaa käija sai täiendava dopingukaristuse\n\n## Põhitekst:\n\nMoskva antidopingu laboratooriumi andmed viitasid, et Ivanov kasutas keelatud aineid ja AIU palus maikuus sportlaselt täiendavaid kommentaare, aga Ivanov vastust ei andnud.\n\nSeega määrati Ivanovile kahe aasta pikkune võistluskeeld. Juba varem oli Ivanov saanud karistada ja kaotanud oma 2013. aasta Moskva MM-il teenitud esikoha 20 km käimises.\n\nKuna tühistati kõik Ivanovi tulemused perioodil 2012. aasta juuli kuni 2014. aasta august, siis oli venelane kaotanud ka ühe Euroopa meistrivõistluste hõbeda ja juunioride maailmameistrivõistluste hõbeda.\n\nLisaks määras AIU dopingukaristuse ka India kettaheitjale Navjeet Kaur Dhillonile, kes on minevikus tulnud juunioride maailmameistrivõistlustel pronksile (2014) ja võitnud sama karva medali ka Rahvuste ühenduse mängudelt (2018).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kergejõustikus dopinguvastase võitlusega tegelev organisatsioon AIU määras Venemaa käijale Aleksandr Ivanovile täiendava kahe aasta pikkuse võistluskeelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNarvas jõuab lavale balleti \"Flesh\" uuslavastus\n\n## Põhitekst:\n\nLavastajate – Eesti rahvusballeti esitantsija Jevgeni Gribi ning hetkel Soomes vabakutselise balletiartistina tegutseva Jack Trayleni sõnul käsitleb uus ballett keha ja hinge koostööd.\n\n\"Puudutus on kogemus ning tunda tähendab elada. Tantsu keel on universaalne ja võimaldab edasi anda mõtteid väga erinevatest emakeeltest. \"Flesh\" on ühtviisi nii Eesti kui ka meie põhjanaabrite balletilavade uudisteos, loodud siin ja sealpool Soome lahte,\" rääkis Grib.\n\nGribi sõnul käsitleb ballett \"Flesh\" keha ja hinge koostööd. Selle väljendamiseks on kasutanud autorid nii klassikalise balleti kui ka kaasaegse tantsukunsti väljendusvahendeid.\n\nUudisteost tantsivad Laura Maya Y Rosiers, Marcus Nilson, Anna Roberta Lahesoo, Ali Urata, Ami Morita ja Jevgeni Grib.\n\nGribi/Trayleni balleti \"Flesh\" maailmaesietendus toimub reedel, 2. septembril 2022 kell 19.00 Narva ooperipäevade balletiõhtul. Samas etendub ka Gribi lühiballett \"Tango\" Rahvusooper Estonia mängukavast.\n\nNarva Ooperipäevad toimuvad ühel pikal nädalavahetusel 1.–4. septembrini ja pakuvad publikule nautimiseks balleti ja ooperi esietendusi ning kontserte. Festival toimub Narva Kreenholmis, kus festivali ajal on võimalik osaleda ekskursioonidel. Lisateavet saab Ooperipäevade kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembri avanädalavahetusel toimuvatel Narva ooperipäevadel jõuab Eesti–Soome balletiartistide koostöös lavale uuslavastus \"Flesh\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAhvenamaal moodustatakse esimene reservväelaste ühendus\n\n## Põhitekst:\n\nAhvenamaal loodud reservistide ühendus Ålands Reservister on esitanud liikmeksastumise avalduse Soome reservväelaste assotsiatsiooni Varsinais-Suomi ringkonnale, kirjutas väljaanne Karjalainen.fi. Avaldust arutatakse ringkonna juhatuse septembris toimuval koosolekul.\n\n\"Võin öelda, et kahe kuu jooksul võetakse Ahvenamaa ühendus kindlasti Varsinais-Suomi (Päris-Soome) reservväeringkonda,\" ütles Soome edeleaosas asuva ringkonna tegevjuht Joni Lindeman.\n\nÅlands Reserveri asutajaliige ja tegevjuht Jonas Back ütles, et Ahvenamaa ühingu loomise idee ei saanud alguse Ukraina sõjast, kuid sõja puhkemine on ikkagi suurendanud huvi reservväelaste tegevuse vastu.\n\n\"Algul oli meid võib-olla ainult 10-15 inimest, kes tahtsid harjutada laskmist ja siis on meil vaja moodustada reservväelaste ühendus, et sellega alustada. Nüüd, kui Ukrainas algas sõda, hakkasid ka mitmed teised selle saarestiku inimesed mõtlema, kuidas nad saaksid end ette valmistada, kui ka siin midagi juhtuks,\" rääkis Back.\n\nTema sõnul tõi huvilisi juurde ka kohalikus lehes ilmunud artikkel ning ilmselt kasvab liituda soovijate arv veelgi, kui ühendus ära registreeritakse. Back prognoosis, et esimese aastaga liitub ühendusega paarsada inimest.\n\nOma lasketiiru rajamisega loodab ühing alustada järgmise aasta alguses. Tiirus plaanib ühing korraldada taktikalise laskmise kursusi ning püssist ja püstolist tulistamist. Lisaks on plaanides muu hulgas esmaabi- ja hädaabioskuste kursuste korraldamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainas on Soomes kasvanud huvi osaleda reservväelaste tegevuses ja see on viinud reservväelaste ühenduse loomiseni isegi Ahvenamaal, mis on Soomele kuuluv rootsikeelne demilitariseeritud saarestik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves võitis Norras hüppevooru, aga loobus murdmaasõidust\n\n## Põhitekst:\n\nIlves teenis Stjördali mäel tehtud hüppe eest 132,7 punkti ehk edestas teiseks tulnud neljakordset olümpiavõitjat Jörgen Graabakit 10,1 silmaga. Viimasele vaid 0,1 punktiga kaotas Espen Björnstad.\n\n\"Hüpped tehtud. Sai asi korda aetud, milleks siia tulin. Sai kaks normaalset hüpet enne suve GP-d,\" lausus Ilves oma Instagrami kontol.\n\n\"Selles mõttes läks hästi - kaks viisakat hüpet, vabalt tehtud ja nüüd kahjuks murdmaasõidule ei lähe, kuna olin nädala alguses haige.\"\n\n\"Hoian natuke ennast,\" jätkas eestlane. \"Võistlustahe on megasuur, aga tuleb veidike ennast tagasi hoida. On veel suvi ja ei ole mõtet pooltõbisena minna. Näeme juba suve GP-l.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves haaras Norra suvistel meistrivõistlustel hüppevooru järel liidrikoha, aga murdmaarajale ei lähe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPettunud Rõbakina: mul on tunne, et ma tegelikult ei võitnud Wimbledoni\n\n## Põhitekst:\n\nWimbledoni tenniseturniiri korraldajad otsustasid eelnevalt Ukraina sõja tõttu Venemaa ja Valgevene tennisiste turniirile mitte lubada.\n\nSellega mind konflikti profitennise organisatsioonide ATP ja WTA ametliku poliitikaga, mille järgi võivad mainitud riikide esindajad turniiridel neutraalse lipu all osaleda. Vastukäiguna otsustasid ATP ja WTA Wimbledoni turniiri tulemuste eest edetabelipunkte mitte anda.\n\nSee tähendab ühtlasi, et ka naisüksikmängu võitnud Rõbakina jäi punktideta ja paikneb maailma edetabelis endiselt vaid 25. kohal.\n\n\"Minu unistus oli võita Wimbledon. Sellest on kahju. Ma tunnen, et ma tegelikult ei võitnud Wimbledoni,\" sõnas Rõbakina USA lahtiste eel ajakirjanikele.\n\nTennises määravad edetabelid selle, kes ja mis turniirile pääseb ning mis paigutuse nad neil saavad. Nõnda võib Rõbakina suursaavutusest hoolimata jääda eemale näiteks WTA aastalõputurniirist.\n\n\"Ma arvan, et see pole aus. Loomulikult ei saa me seda muuta. See oli varasem otsus. Ma ei räägi vaid enda eest, vaid arvan üldiselt, et paljud mängijad peavad nende otsuste eest maksma.\"\n\n\"Lähen ühele turniirile ja mänginud suurima meistri [Garbine] Muguruzaga ning me mängime neljandal väljakul. See on minu jaoks küsimärk.\"\n\nKasahstani esindav, aga Moskvas sündinud Rõbakina süüdistas tennisevõime nõrgas juhtimises. \"Ma ei ole üllatunud, et lõpuks on meil palju näited mängijatest, kes on noored ja teevad suurepäraseid tulemus, kuid siis otsustavad tennisemängimise katki jätta.\"\n\n\"Nii et siinkohal küsimus: miks nii juhtub? Ma arvan, et midagi tuleb parandada. Peame sellest rohkem rääkima.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pisut enam kui kuu aja eest Wimbledoni tenniseturniiri naisüksikmängu võitnud Jelena Rõbakina ei tunne enda sõnul täit rahuldust, sest sellega ei kaasnenud edetabelipunkte.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti hinnangul kasvab pinge Valgevene piiril\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mis puudutab illegaalseid katseid sisenda Valgevenest Lätisse, siis augustis hakkasid pinged taas kasvama,\" rääkis Läti piirivalve Daugavpilsi piirkonna juht Jurijs Vlasovs Läti raadiole.\n\nTema sõnul on piirilt tabatud 285 inimest, keskmiselt on 12-15 illegaalset piiriületuskatset päevas. Augusti alguses püüdis isegi mitu 25-inimeselist rühma Lätisse siseneda.\n\nLäti valitsus otsustas augusti alguses, arvestades võimaliku Valgevenest lähtuva hübriidrünnakuga ning ka sealse režiimi toetusega Ukrainat ründavale Venemaale, et pikendab eriolukorda piiril. Vlasovsi sõnul on politseinikud saadeti piirivalvele appi.\n\n\"Riigi relvajõududelt on samuti abi küsitud, kuid kahjuks ei saa nad meid abistada, kuna on hõivatud muude ülesannetega,\" teatas Läti piirivalve pressiesindaja.\n\nLäti piiri valvamine vajab kõikehaaravat lähenemist, et seda tugevdada ning olla valmis vastama hübriidrünnakutele ning samuti üldiseks rändevoogude juhtimiseks, ütles Läti siseministeeriumi asekantsler Kaspars Abolinš. Tema sõnul näitab praegune olukord, et piirivalve peab olema valmis nii Valgevenest kui ka Venemaalt lähtuvateks hübriidrünnakuteks.\n\nVlasovs nõustus vajadusega piirivalvet tugevdada, sealhulgas ka kinnipeetud migrantide majutamiseks mõeldud Daugavpilsi keskuse mahutavuse suurendamisega. Hetkel asub seal 35 inimest.\n\n\"Kui pinged kasvavad, kui illegaalsete immigrantide arv kasvab dramaatilisel, siis ei suuda meie keskus neid kõiki vastu võtta. Praegu saab keskusesse paigutada korraga kuni 84 inimest. Me kasutame isegi politsei arestimaja teist korrust, aga see on ajutine lahendus,\" rääkis Vlasovs.\n\nLäti on esitanud Euroopa Komisjonile taotluse Daugavpilsi majutuskeskuse ja piirivalve Ludza keskuse laiendamise ning migrantide ajutise vastuvõtukeskuse ehitamise toetamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti võimude hinnangul kasvavad taas pinged piiril Valgevenega ning sealt saabuvate migrantide arv on augustis tõusnud samale tasemele, mis see oli tänavu märtsis, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.lv.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMeistrite liiga: Donetski Šahtari kodumängud ei toimu Ukrainas\n\n## Põhitekst:\n\nŠahtar pole Donetskis mänginud alates 2014. aastast pärast Venemaa sissetungi Donbassi piirkonda. Seejärel on meeskond pallinud kodumängud erinevates Ukraina linnades, aga nüüd peetakse Meistrite liiga kohtumised piiri taga.\n\n\"Ma soovin tänada Legia juhtkonda, kes on meile vastu tulnud ja staadionit pakkunud,\" kommenteeris Šahtari tegevjuht Sergei Palkin. \"Me loodame väga Šahtari ja Legia fännidele, poolakatele ja ukrainlastele, kes on hetkel Varssavis ja teistes linnades.\"\n\n\"Usume, et Legia pakutavad suurepärased tingimused ja fännide loodav imeline atmosfäär aitab Šahtaril tänavusel Meistrite liiga hooajal hästi esineda.\"\n\nŠahtar loositi Meistrite liigas F-alagruppi, kus tuleb vastamisi asuda eelmise hooaja meistermeeskonna Madridi Reali, Saksamaa klubi RB Leipzigi ja Šotimaa klubi Glasgow Celticuga.\n\nKodustel meistrivõistlustel jätkab Šahtar mängimist Kiievis, kus jagatakse staadionit kohaliku Dinamoga. Äsja turvalisuse tõttu suletud uste taga alanud liigahooaja avavoorus viigistati 0:0 Harkivi Metalist 1925 meeskonnaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina jalgpalliklubi Donetski Šahtar mängib algaval Meistrite liiga hooajal kodumängud Poola klubi Varssavi Legia staadionil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Hyundai koosseis Uus-Meremaa ralliks\n\n## Põhitekst:\n\nHyundai võistkonna teatel sõidavad järgmisel etapil Kreekas (8.-11. september) Ott Tänak, Thierry Neuville ja Dani Sordo, 29. septembrist 2. oktoobrini toimuval Uus-Meremaa rallil on Sordo asemel taas Solbergi kord.\n\nUus-Meremaa ralli on MM-kavas traditsiooniline etapp, mis esmakordselt kuulus kalendrisse 1977. aastal ja järgmistel kümnenditel läbivalt, kuid nüüd on tekkinud pikem paus, sest viimati selgitati MM-sarja raames võitja 2012. aastal (Sebastien Loeb).\n\nTeiste seas on Uus-Meremaa ralli võitnud 2004. aastal ka Oliver Solbergi isa Petter Solberg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarja hooaja 11. etapiks Uus-Meremaal saab Hyundai roolis taas võimaluse Oliver Solberg, kes lõpetas eelmisel nädalal Belgia ralli neljanda kohaga, mis tähistab tema karjääri parimat tulemust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja võrdles mõnede vabariiklaste tegevust fašismiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olin väga selge, kui kirjeldasin, mida MAGA-vabariiklased on teinud. Kui te vaatate fašismi definitsiooni ja mõtlete, mida nad on teinud meie demokraatia ründamisel… Nii see on. See on väga selge,\" rääkis Jean-Pierre pressikonverentsil.\n\nMAGA on lühend Trumpi loosungist Make America Great Again (eesti keeles: Tehkem Ameerika taas suure(pärase)ks). Uudisteagentuur Reuters toob välja, et fašism on poliitiline suund, mis seab rahvuse ja sageli ka rassi huvid kõrgemale üksikisikust, toetab autokraatiat, mida juhib diktaator ja mis võib opositsiooni jõuga alla suruda.\n\nVastuseks president Bideni neljapäevasele avaldusele, kus ta ütles, et Trumpi liitlastest vabariiklased on omaks võtnud vägivalla ja vihkamise ning kaldunud semi-fašismi poole, nimetas vabariiklaste rahvuskomitee neid märkusi põlastusväärseteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõnede USA ekspresidendi Donald Trumpile lähedaste vabariikaste tegevus sobitub fašismi definitsiooniga, ütles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre reedel. Tema avaldus tuli päev pärast seda, kui president Joe Biden kirjeldas Trumpi toetajate tegevust lähenemisena semi-fašismile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKehvasti põlvele kukkunud Lõiv pidi lühirajasõidu MM-il leppima 29. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nLõiv alustas võistlust sõites stabiilselt 15.-20. koha piirimail. Seejärel aga kukkus eestlanna põlvele, mis oli juba varem autoavariist haige. Miinus kaks ringi tähendas, et protokolli läks kirja 29. koht. Peale võistlust läks Lõiv haiglasse kontrolli.\n\nMaailmameistriks krooniti kodupubliku suureks rõõmuks Pauline Ferrand Prevot, kes võttis rünnaku ette seitsmendal ringil üheksast. Lõpuks pälvis prantslanna esikoha ajaga 21 minutit ja 56 sekundit. Kuuendal ringil libedatel kividel kukkunud šveitslanna Alessandra Keller kaotas võitjale 18 sekundiga ja sai teise koha ning ameeriklanna Gwendalyn Gibson 21 sekundiga, pälvides pronksi. Tiitlikaitsja Sina Frei sai 15. koha, kaotades võitjale ühe minuti ja 36 sekundiga.\n\nEliitmeeste sõidus läks maailmameistritiitel Uus-Meremaale, kui Samuel Gaze võidutses ajaga 22 minutit ja 21 sekundit. Teise ja kolmanda koha teenisid šveitslased Filippo Colombo (+0.03) ja Thomas Litscher (+0.07). Tiitlikaitsja Christopher Blevins sai tänavu 16. koha (+0.30).\n\nOlümpiakrossid sõidetakse pühapäeval. Eliitnaistele antakse Eesti aja järgi start kell 14 ja eliitmeestele 16.15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal Les Getsis jätkuvatel maastikuratturite maailmameistrivõistlustel kukkus Eesti valitsev meister Janika Lõiv lühirajasõidus põlvele, mis oli juba enne avariist haige ning pidi leppima 29. kohaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tõrjub ukrainlasi vaenavaid infooperatsioone\n\n## Põhitekst:\n\nPärast esimeste Ukraina sõjapõgenike jõudmist Eestisse hakkasid valeuudised tekitama ka konflikte sõjapõgenike ja venemeelsete inimeste vahel, ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak.\n\n\"Nende arv on ikkagi märgatavalt tõusnud. Kui me vaatame tagasi veebruari lõppu - märtsi algusesse, siis tuli meile väga palju valeinfot seoses sõjapõgenikega ja ukrainlaste ning Eestis elavate vene keelt rääkivate inimeste omavahelistest konfliktidest, mis ei vastanud tõele,\" rääkis Punak.\n\n\"Just märtsis oli märgata selliseid uudiseid, mida me ei olnud varem oma sotsiaalmeedias näinud ja kui oli 9. mai tähtpäev, siis samuti hakati eelnevalt jagama infot, mis ei vastanud tõele. Nüüd on sama moodi: kui Ukrainas toimuvad muutused, siis see jõuab ka meie sotsiaalmeediasse - ka meil hakatakse levitama infot, mis mõjutaks emotsionaalselt Eestis elavaid inimesi,\" kirjeldas politseikapten Punak.\n\nTema sõnul on sellise info levitamise eesmärk ajada inimesi segadusse ja pahaseks ning kasutada seda ära selleks, et panna inimesi tegema asju, mida nad muidu ei teeks.\n\nPolitsei eesmärk on aru saada, kas valeinfo levitajad teeb seda teadlikult või inimene on lihtsalt jäänud propaganda ohvriks, rõhutas Punak.\n\n\"Me loome esimese kontakti. Räägime inimesega ja vaatame ka seda, mida ta edaspidi teeb. Et pärast seda, kui meie oleme temaga vestelnud ja talle selgitanud, miks tema tegu sotsiaalmeedias ei olnud kohane, kas ta siis saab sellest aru või jätkab samamoodi. Ehk siis see, mida ta edasi teeb, on väga selge märk sellest, kas ta sai sellest vestlusest aru või mitte,\" rääkis PPA esindaja.\n\nPunak märkis ka, et politseinikud on õppinud inimestega selliselt vestlema, et nad märkavad, kui inimene valetab. \"Nii et kindlasti ei ole mõistlik, et kui politseinik tuleb teiega rääkima, et te siis valetate,\" tõdes ta.\n\nAlates jaanuarist kasvas PPA-s veebipolitseinike hulk, kelle üheks tööülesandeks on jälgida võimalikku valeinfo või propaganda levikut avalikes gruppides, ütles Punak.\n\n\"Seda informatsiooni seoses selle sõjaga lihtsalt on hästi palju, mida läbi töötada või läbi vaadata. Kindlasti seda on poole rohkem, kui oli näiteks eelmisel aastal samal ajal,\" tõdes ta.\n\nPunaku sõnul levib kõige enam valeuudiseid sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei tunnistab, et Venemaa sissetungi järel Ukrainasse on valeuudiste levik Eestis oluliselt kasvanud ning sel aastal lisandunud veebipolitseinikel on käed-jalad tööd täis. Valeinfo levitamise üks peamisi eesmärke on tekitada konflikte Eestisse saabunud ukrainlaste ümber.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCosmos on jõudnud Meistrite liiga põhiturniiri lähedale\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval toimunud esimeses mängus sai Cosmos jagu Iirimaa meeskonnast Dublin Blue Magicust 8:3 ja reedel Kalevi spordihallis ka Walesi klubist Cardiffist 7:0.\n\nViimases voorus tuleb kohtuda Slovakkia meistri Luceneciga, kes on samuti nimetatud vastased alistanud, aga mitte nii suureskooriliselt: Cardiffist saadi jagu 6:3 ja Blue Magicust vaid 2:1.\n\nMeistrite liiga põhiturniirile pääseb vaid valikgrupi võitja. Kohtumine Cosmose ja Luceneci vahel peetakse pühapäeval, 28. augustil. Eesti meeskonnale piisab edasipääsuks viigist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna FC Cosmose saalijalgpallimeeskond on teeninud Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril kaks võitu ja on väga lähedal põhiturniirile pääsemisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus EM-finaalturniiril Eestiga kohtuv Itaalia korvpallikoondis\n\n## Põhitekst:\n\nValikusse kuuluvad ka NBA-s enam kui 700 kohtumist pidanud jõulise ääre positsioonil tegutsev Danilo Gallinari ja tänavu suvel Utah Jazziga kaheaastase lepingu sõlminud Simone Fontecchio.\n\nKoos Tšehhi, Gruusia ja Saksamaaga EM-finaalturniiri üheks võõrustajaks olev Itaalia toetub palju kindlasti ka Nicolo Melli ja Luigi Datome panusele.\n\nItaalia koosseis: Marco Spissu, Niccolo Mannion, Paul Biligha, Stefano Tonut, Danilo Gallinari, Nicolo Melli, Simone Fontecchio, Giampaolo Ricci, Tommaso Baldasso, Achille Polonara, Alessandro Pajola, Luigi Datome.\n\nKohe esimeses voorus ehk reedel, 2. septembril on Itaalia koondis vastamisi Eestiga. Lisaks kuuluvad C-alagruppi veel Kreeka, Horvaatia, Ukraina ja Suurbritannia võistkonnad. Edasi kaheksandikfinaali pääsevad neli paremat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpallikoondis avalikustas järgmisel nädalal algavate Euroopa meistrivõistlustele sõitva 12-liikmelise koosseisu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa välisminister loodab leida lahenduse Vene turistide keelamises\n\n## Põhitekst:\n\nKantsleri büroo ja välisministeerium nõustuvad, et \"me suudame leida Euroopas ühiselt lahenduse, mis arvestab iga riigi olukorda ja legitiimseid muresid,\" ütles Baerbock reedel Kopenhaagenis, kus ta kohtus oma Taani kolleegi Jeppe Kofodiga, vahendas ajaleht Berliner Zeitung.\n\nBaerbock lisas siiski, et Venemaa elanikke ei tohi hüljata ning neid kollektiivselt karistada.\n\nVarasemalt on Saksa kantsler Olaf Scholz öelnud, et ei poolda Vene tavakodanikele piirangute seadmist ning öelnud, et Vene vägede sissetung Ukrainasse on \"Putini sõda\".\n\nScholz kordas sama mõtet ka neljapäeval Magdeburgis esinedes, kuid möönis samas, et mõistab ka Venemaa naaberriike ning ideed saab vaadelda selle detailides, rõhutas Berliner Zeitung.\n\nKa Baerbock märkis reedel, et Scholz ei ole kunagi esitanud seisukohta, et keeldub igasugusest Vene kodanike turismi piiramisest.\n\n\"Selliseid absoluutseid seisukohti ei ole kunagi väljendatud, ka mitte Saksa kantsleri poolt,\" ütles välisminister. \"Eriti kui seisukohti esitatakse intervjuudes, siis neid kiputakse lühendama,\" märkis ta.\n\nBaerbocki sõnul tuleb viisateemat vaadata mitmekülgselt. Ta viitas, et kuigi Saksamaale tuleb suhteliselt vähe Vene turiste, siis tuleb tagada viisavõimalused Vene ajakirjanikele või teadlastele, kes võivad oma vaadete tõttu Venemaal ohtu sattuda. Samas on Venemaa otseste naabrite huvid teistsugused, tunnistas ta.\n\nSaksa välisminister avaldas lootust, et leitakse iga riigi erinevat olukorda arvestav lahendus.\n\nKofod kinnitas omalt poolt, et Taani pooldab viisapiirangute kehtestamist, kuid lisas, et ei soovi tegutseda üksi, vaid tahab selleks Euroopa Liidu ühist otsust.\n\n\"Mul on keeruline näha Vene mehi Lõuna-Euroopa randades ajal, kui Ukraina mehed peavad olema oma kodumaal ja võitlema oma vabaduse eest,\" rääkis Taani välisminister.\n\nSamas rõhutas minister, et Taani sooviks üleeuroopalist lahendust: \"See saadaks tugeva signaali Putinile ja Venemaale, et sellel, kui seadusevastaselt ja jõhkralt teise riiki tungida, on tagajärjed.\" Kofod rõhutas, et ühiselt saab Euroopa Liit Vene presidendile tugevamat survet avaldada.\n\nVene kodanikele antud turimsiviisade peatamine tuleb arutusele järgmisel nädalal Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel Tšehhis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa välisminister Annalena Baerbock ütles reedel, et loodab leida Euroopa Liidus üksmeele küsimuses, kas ja kuidas piirata Vene kodanike turismireise Euroopas. Vene turistide sisenemist on kutsunud keelama Eesti ja teised Venemaa naaberriigid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nR2 maratonsaade \"Stereo '92\" viib 1992. aastasse\n\n## Põhitekst:\n\nRaadio 2 peatoimetaja ja koos Koit Raudsepaga saadet juhtiv Kristo Rajasaare lubab väga kirevat saadet, sest 1992. aasta paistab muusikas silma paljude erinevate žanritega.\n\nIlma tegid grungepundid Nirvana, Stone Temple Pilots, Screaming Trees ja Pearl Jam, järjest rohkem tõstis pead industriaalmuusika (Ministry, Nine Inch Nails) ning esile hakkasid tõusma britpopi tulevased suurnimed nagu Pulp, Suede, Manic Street Preachers ja Radiohead, kelle lugu \"Creep\" ilmus just 1992. aastal.\n\nAlternatiivroki aasta pakkus plaate ansamblitelt The Cure, Sugar, The Fall, Sonic Youth ja R.E.M. Ülemaailmse kuulsuse pälvis Red Hot Chili Peppers, kelle populaarsus kasvas koos MTV-s avaldatud videoga loole \"Under The Bridge\".\n\nÖöklubides kõlasid Snap, 2 Unlimited, Dr. Alban, Kris Kross, Shamen, Prodigy ja KLF. Küünlavalgel hoiti käest kinni Take Thati ja Wet Wet Weti ballaade kuulates ja kogu maailm tardus kui kõlas Whitney Houstoni värske kaver Dolly Partoni loost \"I Will Always Love You\"\n\nEestis valitses kassettide aeg ja kuigi muusikaliselt ei olnud 1992 siin väga rikas, jäävad sellesse aastasse siiski kaks olulist albumit -- Vennaskonna \"Rockipiraadid\" ja Onu Bella \"Ma võtsin viina\". Kvaliteetrokiga pani kodumaise popmuusika uue lati paika Mr. Lawrence ning ilmus esimene CD Eesti rokkmuusikaga – Röövel Ööbiku \"Popsubterranea\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadio 2 suvine maratonsaade \"Stereo\" liigub sel laupäeval aastasse 1992 ja alates kella 12st päeval kõlavad seitsme tunni jooksul raadioeetris toonased hittlood ja sissepõiked 30 aasta tagusesse aega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas näeb Marini peovideote meediasse lekkimise taga sisepoliitikat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Te Itaalias võite mõelda, et Soome on väga igav maa. Aga isegi Soomes ja Eestis käivad sisepoliitilised võitlused. Soomes tulevad aprillis valimised. Nii, et ma pean seda osaks sisepoliitilisest võitlusest,\" rääkis Kallas usutluses Itaalia ajalehele la Repubblica.\n\nKüsimusele, kas lekkimise taga ei või olla Venemaa tegevus, vastas Kallas, et ei pea seda tõenäoliseks.\n\n\"Ma leian, et me ei peaks Venemaad üle hindama. On ka meie oma poliitilised jõud, mis tahavad valitsevat parteid maha võtta. See on igal pool normaalne. Mul ei ole mingisuguseid tõendeid või viiteid [võimalikule Vene infooperatsioonile – la Repubblica],\" ütles Kallas.\n\nKallas on varem Marinile toetust avaldanud ning Eesti lehtedele öelnud, et tantsimine on normaalne ning tal on kahju, kuidas Marinit rünnatakse.\n\nEesti peaminister selgitas pikemas usutluses Itaalia ühele suurimale lehele Eesti soovi lõpetada Vene turistide lubamine Euroopa Liitu, Venemaa mõjutustegevust ja püüdlusi Euroopa riike lõhestada ning Eesti motiive punamonumentide mahavõtmisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallase hinnangul ei ole tema Soome kolleegi Sanna Marini pidutsemisvideote sotsiaalmeediasse lekkimise taga Venemaa, vaid tõenäolisemalt on tegemist sisepoliitilise võitlusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPetrov kaotas reitinguturniiri kvalifikatsioonis eduseisust\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane jäi kvalifikatsioonis alla maailma edetabelis 105. kohta hoidvale inglasele David Lilleyle 3:4. Petrov võitis esimese partii, aga kahes järgmises tegi Lilley enam kui 50-punktised seeriad ja võitis. Seejärel sai aga Petrov kaks võitu ja pääses 3:2 juhtima.\n\nKahest järgmisest partiist oli vaja vaid ühte võitu, aga mõlemad kuulusid Lilleyle, kes pääses edasi. Petrov kohtumise jooksul ühtki 50+ seeriat ei teinud.\n\n46-aastane Lilley tuli mullu veteranide maailmameistriks ja pääses tänavusel turniiril poolfinaali. Maailmameistrivõistlustel pole ta kunagi põhitabelisse jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaheks hooajaks snuukri profiturnee pääsme teeninud Andres Petrov (WS 114.) ei pääsenud reitinguturniiriks oleva Põhja-Iirimaa lahtiste põhitabelisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTõuksirendifirmad on suvel järsult hindu tõstnud\n\n## Põhitekst:\n\nKui suvehooaja alguses sai Bolti renditõukeratastega sõita hinnaga 11 senti minuti eest (Tallinnas 12 senti), siis praegu maksab Bolti tõukerataste laenutamine Tallinnas ja Haapsalus 20, Tartus 21 ja Pärnus 22 senti minutis. Teistes Eesti linnades peab Bolti kergliikuriga sõitmise eest välja käima 18 senti minutis, edastas leht laupäeval.\n\nKui Tuule elektritõuksi võisid Tallinna elanikud suve esimeses pooles rentida hinnaga 15 senti minuti eest, siis juuli keskpaigas tõstis ettevõte Tallinnas hinna 19 sendi peale, Pärnus on hind 20 senti minutis.\n\nBolti tõukerataste Baltikumi juht Eimantas Balta ütles, et hinnatõusu põhjuseks ei ole järsult kasvanud elektri hind, vaid üldise hinnatõusuga seotud halduskulud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõidukirendifirma Bolt on tõstnud oma elektritõukerataste kasutamise hinna suve jooksul pea kahekordseks. Umbes kolmandiku võrra on kasvanud ka suuruselt teise Eestis tegutseva tõuksioperaatori Tuul hinnad, kirjutab Postimees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIseseisvuspartei juht pole kaalunud EKRE-ga ühinemist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Iseseisvuspartei on üks Eesti väikeerakondadest, millel on 1771 liiget. Erakonda juhib Sven Sildnik, kes eelmistel kohalikel valimistel kandideeris EKRE ridades Pärnu volikokku ning osutus valituks.\n\nKuidas võiks kirjeldada Eesti Iseseisvuspartei ideoloogiat?\n\nSeda võiks kirjeldada nende samade sõnadega, mis on kirjas Eesti vabariigi põhiseaduses, et see riik on eesti rahva, rahvuse, keele ja kultuuri jaoks. Ja on ka kirjas põhiseaduses, et see on selline ärarikkumatu, sõltumatu riik ja see on võõrandamatu asi. Ühesõnaga, et seda Eesti riiki ei saa nagu üldse ette kujutada ilma iseseisvuseta. See kõik on põhiseaduses kirjas.\n\nKui rääkida parem-vasakskaalast, siis kuhu te positsioneerute?\n\nMa arvan, et vasak-parem ei ole tänapäeval enam see päris õige skaala sellepärast, et meil on need, kes surevad ja need, kes jäävad ellu. Kas sa oled seal surijate poolel või elavate poolel, see on tähtis. Sõltumatu ja iseseisev riik ja selle kodanikud jäävad paremini ellu kui need, kellele seadused, väärtused ja meelelahutus tuleb võõrriigist ja üldse kõik, kõik, mis kuidagi müüa kannatab, tuleb kuskilt mujalt. See, mis praegu toimub, ei vii ellujäämiseni, vaid vastupidi.\n\nVabadusest ja iseseisvusest on see kõik väga kaugel. Ka põhiseaduslikust korrast on see kõik väga kaugel. Minul ja meie parteil on väga vähe lisada põhiseadusele. Me oleme ikkagi väga seaduskuulekas partei ja tänu sellele ilmselt ka suhteliselt ebapopulaarne. Kriminaalne meel ja meelsus on üleüldine. Seaduskuulekus on sihuke lausa häbiväärne, ma saan aru. Sest kõik muu on tähtsam ja kasulikum. Kasulikum! Kasulikum on!!\n\nKui kasum on seadusest kõrgemale tõstetud, siis tegelikult on ainult aja küsimus, kui kõik kokku variseb. Ja siis eks inimesed muidugi kannatavad, siis ei ole kasu enam kuskil. Aga jah, ma mõistan ja ma saan väga hästi aru, et põhiseaduslikud ideed ja iseseisvuslikud väärtused on tänapäevas, ütleme sellisele keskmisele Eesti inimesele kas arusaamatud või lausa põlatud. Ma näen seda ja ma tunnen seda.\n\nKas ma saan õigesti aru, et te heidate praegustele populaarsematele erakondadele ette, et…?\n\nMul ei ole erakondadele mitte midagi ette heita. Ma heidan ette valijatele ja nendele, kes valijate ajusid moonutavad ja rüvetavad nagu ajakirjandus. ERR sealhulgas. Etteheide on teile eelkõige.\n\nKlassikalises mõttes tundute olevat ikkagi parempoolne erakond.\n\nKui ellujäämine on parempoolne, siis on parempoolne, kui terve mõistus on parempoolne, on parempoolne. Kui loogika, faktid ja statistika on parempoolne, on parempoolne. Põhiseadus ei ole läbinisti parempoolne, seal on ka sotsialistlikke väärtusi nii et vähe ei ole.\n\nSeaduskuulekas inimene ei saa olla läbinisti parempoolne, sest ta peab alluma seadustele, mitte nagu meie kohtud või ärimehed või poliitikud. Aus inimene peaks ikkagi nagu üritama kuidagi seaduste järgi elada. Siis ta nagu päris parempoolne olla ei saa. Ümberjagamine on põhiseaduses kirjas, aga see ümberjagamine on teatud eesmärgiga rahva jaoks, keele jaoks ja kultuuri jaoks. Selleks võib ümber jagada seaduse järgi.\n\nEhk siis teie baseerute puhtalt põhiseaduse väärtustele.\n\nJah, absoluutselt. Minu meelest ühelgi ausal ja seaduskuulekal inimesel ei saa olla mingeid muid väärtusi kui need, mis on kirjas põhiseaduses. Aga me näeme, et neid väärtusi peaaegu kuskil mujal peale põhiseaduse ei ole.\n\nMilline teie erakonna elu praegu välja näeb? Kui aktiivselt te koos käite ja tegutsete?\n\nEi ole ülemäära aktiivsed, sellepärast et see ideoloogia, mida me pakume, ei ole väga populaarne ja vägisi seda kellelegi peale suruma ei hakka. Ja pealegi on ju enam-vähem sinnapoole partei olemas nagu konservatiivne erakond. Lausa nendega konkureerida on raske ja neid takistada, lõhestada ei ole sügavat mõtet. Nad teevad ikkagi globaalsetele lurjustele kahju ja las nad toimetavad. Me teeme pigem koostööd. Oleme leidnud, et kui me ise ei lähe valimistele, siis meie liikmed lähevad konservatiivide nimekirjas. Tundub nagu praegu tõhusam.\n\nKas te olete mõelnud EKRE-ga ühineda?\n\nEi ole sellist kaalumist toimunud.\n\nKas tulevastel riigikogu valimistel panete oma erakonna nimekirja välja?\n\nVõib-olla kuskil kaugemas tulevikus küll. Prohveti võimeid mul ei ole.\n\nMida te soovite enda erakonnaga saavutada, mis on teie eesmärk?\n\nRahvas, keel ja kultuur läbi aegade. Tuleb ellu jääda, mis praegu, lähitulevikus ei ole nii lihtne.\n\nKas teil on konkreetseid eesmärke, mis oleksid seotud näiteks valimistulemusega?\n\nMa arvan, et kui ajad lähevad raskemaks, siis ka kõige rumalamad õpivad. Ei saa välistada, et kui kõike on juba proovitud peale põhiseaduse, siis need, kes ellu jäävad, pöörduvad põhiseaduse juurde. Siis jah, siis küll, aga mitte enne. Pärast kaost.\n\nParempoolsed tegid oma erakonna ja nende esimees Lavly Perling ütles, et Eesti poliitmaastik on vasakule kaldu. Mida teie sellest ütlemisest arvate?\n\nAusalt öeldes ei lähe globalistide ütlemised mulle korda. Need ei ole tõsiseltvõetavad. Globalistlik ideoloogia on suunatud rahvusriikide vastu, seega meie põhiseadusliku korra vastu ja mida üks globalist kuskil nagu huugab… Noh, mis siis. Kui ta räägib, siis ta ilmselt ei räägi tõsiselt ega heatahtlikult, vaid jätkab oma globalistlikku agendat, oma süvariiklikku õõnestustööd. Tehku seda, kui inimesed seda kannatavad, kui institutsioonid ei sekku. Mina ei saa kedagi süüdi mõista. Mina ei ole Eesti vabariigi kohus. Meil on kaitsepolitsei, kes peab riigi vaenlastega tegelema. Ja neid vaenlasi on meil rohkem kui üks.\n\nERR palus Iseseisvuspartei tegevust ja seisukohti kommenteerida EKRE esimehel Martin Helmel.\n\nHelme: käsitlen seda riiuliparteina\n\nEKRE esimees Martin Helme ütles, et tema hinnangul on iseseisvuspartei erakond, mis sisuliselt ei tegutse. ,,Liikmeskond on olemas, aga erakond ei ole järjestikustel ei kohalikel ega riigikogu valimistel osalenud ehk mina käsitlen teda riiulierakonnana. Ma ei ole kindel, kui väga on vaja enda pead vaevata sellega, mida nad on deklareerinud enda seisukohtadeks.''\n\nHelme sõnul ei ole iseseisvuspartei liikmeskond eriti aktiivne. ,,Ma millegipärast arvan, et väga suur osa iseseisvuspartei liikmetest kas ei tea, et nad on erakonnas või ei hooli sellest''\n\nHelme kinnitas, et EKRE ja iseseisvuspartei liikmed on kohalikel valimistel koostööd teinud. ,,Riigikogu valimistel ei ole võimalik inimestel kandideerida meie nimekirjas, kui nad on mõnes teises erakonnas. Sven Sildnik on Pärnu volikogu liige meie ridades. On olnud juttu, et ta kandideerib meie nimekirjas riigikokku, aga selle jutuga me ei ole päris lõppu jõudnud, sest liikmesuse probleem tuleb enne ära lahendada,'' rääkis Helme.\n\nIseseisvuspartei liikmete EKRE-sse meelitamist Helme õigeks ei pea. ,,Ma ei käsitle liikmeid kui mingeid asju. Inimesed on vaba tahtega poliitilistes organisatsioonides ja neid ei saa tõsta nagu malenuppe.''\n\nKahe erakonna ühinemise Helme välistab. ,,Meil on enda erakond, mis on väga korralik ja väga tugev ja sellise gravitatsioonijõuaga, et tõmbab inimesi ligi. Meil ei ole ühtegi põhjust ükskõik millise erakonnaga ühineda,'' ütles Helme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Iseseisvuspartei esimees Sven Sildnik (artistinimega (:)kivisildnik - toim.) rääkis usutluses ERR-ile, et partei lähtub oma tegevuses rangelt põhiseadusest ning pole siiani kaalunud lähedasi vaateid esindava Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) ühinemist. EKRE esimees välistas oma kommentaaris kahe erakonna ühinemise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigi ootustes on kirjas, et Elektrilevi jääb Eesti Energia osaks\n\n## Põhitekst:\n\nOmaniku ehk riigi uuendatud ootustes Eesti Energiale on kirjas, et ettevõte on jätkuvalt jaotusvõrgu omanik, mis tähendab, et Eesti Energiale kuulub ka edaspidi võrguettevõte Elektrilevi.\n\nSamamoodi saab uuendatud dokumendist aru ka Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.\n\n\"Kõik need spekulatsioonid ja analüüsid mis selle (Elektrilevi eraldamise - toim.) ümber on tehtud – täna omaniku ootustes see ei kajastu ja see on meie plaanide tegemisel ikkagi püha dokument,\" ütles ta ERR-ile.\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles samas reedel saates \"Uudis+\", et Elektrilevi eraldamise plaan ei ole pausil ning analüüsi algne versioon valmib lähiajal.\n\n\"Tõenäoliselt oktoobri lõpus või novembris saan viia selle valitsuskabinetti. Minu seisukoht on see, et kuulata ära arvamused ja vaadata sisse analüüsi, mis peab arvesse võtma kõiki majanduslikke põhjendusi, kalkulatsioone, ja selle järgi saame konkreetseid ettepanekuid teha,\" lausus ta.\n\nPentus-Rosimannus on varem ERR-ile öelnud, et Elektrilevi eraldamisel Eesti Energiast saaks Elektrilevi liita Eleringiga ja ühendatud võrguettevõtte börsile viia.\n\n\"Tõenäoliselt võiks selline lahendus anda efekti eelkõige elektrivõrkude arendamisele, nii kiiruse poolt vaadates kui rahalises vaates. Võrgutasude suuruse kontrollimine oleks ka taolise ühisettevõtte puhul paremini võimalik ja võimalik, et ka uuteks liitumisteks tingimuste loomine,\" lausus rahandusminister.\n\nPentus-Rosimannus kordas reedel mõtet, et Elektrilevi ühendamine Eleringiga ja börsile viimine tooks ka vajaliku lisaraha elektrivõrgu investeerinute suurendamiseks.\n\n\"Sinna oleks võimalik kaasata turult kapitali, viia samamoodi vähemusosalus börsile, anda võimalus inimestele ettevõttesse investeerida ja võiks anda võimaluse, et oluliselt kiiremini lahendada praeguseid võrguga seotud probleeme,\" ütles Pentus-Rosimannus.\n\nElektrilevi juht Mihkel Härm ütles sel nädalal ERR-ile, et hädavajalike võrguinvesteeringute jaoks oleks ettevõttel vaja riigilt lisaraha 47 miljonit eurot; ideaalis, mis tähendaks kõigile päikeseelektri mikrotootjatele taskukohase liitumisvõimaluse loomist, kuluks 300 miljonit eurot.\n\nSutter märkis, et eesmärk liita võrku võimalikult palju mikrotootjaid on kirjas ka omaniku ootustes ning see on kindlasti Eesti Energiale prioriteet.\n\n\"Luban, et võtame seda täie vastutustundega ja suuname sinna ka rohkem ressursse,\" lausus ta.\n\nEleringi juht Taavi Veskimägi ütles kevadel ERR-ile, et Elektrilevi võiks Eleringiga kindlasti ühendada, kui omanik ehk riik nii otsustab.\n\n\"Pole ju saladus, et ma olen olnud selle teema, et Eestisse tekiks ühtne võrguettevõte, võib-olla kõige häälekam advokaat viimased kuus-seitse aastat. Nii võiks teha. /.../ Meil on paljude osalistega energiaturg ja kõigile osalistele peab olema tagatud võrdse konkurentsi olukord nii tegelikult kui ka näiliselt. Esimene samm ongi Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast. Kui see samm on tehtud, siis millal ja kuidas kaks võrguettevõtet kokku panna – ilmselt sõltub see sellest, milline olukord antud hetkel on,\" lausus ta.\n\nElektrilevi peaks Eesti Energiast lahku lööma ka Euroopa Liidu 2019. aasta direktiivi järgi, mis näeb ette, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja tuleb jaotamisega mitteseotud tegevusest eraldada, sealjuures ei tohi see ettevõte enam tegelda vabaturu teenuste pakkumisega. Direktiivi järgi peavad jaotusvõrguettevõtja ehk Elektrilevi käsutuses olema Eesti Energiast sõltumatud varad.\n\nElektrilevi on viimase poolteise aastaga elanud läbi suured muutused. 2020. aasta detsembris jäi Elektrilevisse alles vaid võrguteenuse osutamine, muud tegevused, näiteks sidevõrgu arendamine, tänavavalgustusvõrkude haldamine ja laadimistaristu opereerimine viidi teise Eesti Energia tütarfirma, Enefit Connecti alla.\n\nMuudatusega viidi 670 senist Elektrilevi töötajat Enefit Connecti tööle. Elektrilevi palgale jäi ligikaudu 30 töötajat. Eesti Energia sõnul pole tegu Elektrilevi ettevõttest lahutamise ettevalmistamisega.\n\nEesti Energia riigipoolne valitseja on rahandusministeerium, Eleringil majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi riigil on valmimas analüüs võrguettevõtte Elektrilevi eraldamiseks Eesti Energiast, on neljapäeval rahandusministri kinnitatud omaniku ootustes kirjas, et jaotusvõrgu omanikuks jääb jätkuvalt Eesti Energia",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOstapenko turniir Prantsusmaal lõppes taas varakult\n\n## Põhitekst:\n\nMäng kulges mõlema poole jaoks tõusude-mõõnadega. Otsustavas setis jäi Ostapenko kohe kahe murdega taha, aga suutis seejärel ka Cornet' pallingu murda. Vajalikku teist murret aga enam ei järgnenud.\n\nEsimese serviga vaid 52-protsendiliselt õnnestunud Ostapenko oli kohtumises agressiivsem pool, kes tegi 26 äralööki Cornet' kümne vastu, aga samas ka selgelt rohkem lihtvigu (vastavalt 28 ja viis).\n\nPärast 2017. aasta triumfi on Ostapenko Prantsusmaa lahtistel viie aasta peale võitnud kokku vaid kolm mängu. 32-aastase Cornet' parim tulemus koduselt suurturniirilt on olnud neljas ring (2015. ja 2017. aastal).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtised viie aasta eest võitnud Läti tennisist Jelena Ostapenko (WTA 13.) kaotas tänavuse turniiri teises ringis prantslannale Alize Cornet'le (WTA 40.) 0:6, 6:1, 3:6.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTsitsipas kulutas maailma 134. reketi alistamiseks rohkem kui neli tundi\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma teise sajasse kuuluv 25-aastane Kolar hakkas kreeklasele kõvasti vastu ja veel neljandaski setis oli tal neli sett-palli, aga Tsitsipas suutis need tõrjuda.\n\n25 serviässa löönud Tsitsipas teenis esimeselt servilt 74 protsenti punktidest, aga tema esimese servi õnnestumise protsent oli vaid 58. Kolaril õnnestus esimene serv 70-protsendiliselt ja oma esimeselt servilt sai ta 71 protsenti punktidest.\n\nMullu Prantsusmaa lahtiste finaali jõudnud Tsitsipase turniir pole seega kergelt alanud, sest avaringis kulutas ta itaallase Lorenzo Musetti (ATP 66.) võitmiseks enam kui kolm ja pool tundi, enne kui viies setis võitis.\n\nKolmandas ringis ootab teda rootslane Mikael Ymer (ATP 95.), kes oli üle britt Daniel Evansist (ATP 32.) 6:3, 3:6, 6:2, 6:3.\n\nEdasi 32 parema hulka sai ka venelane Andrei Rubljov (ATP 7.), kes alistas argentiinlase Federico Delbonise (ATP 65.) 6:3, 3:6, 6:2, 6:3. Teda ootab järgmises ringis Tšiili tennisist Cristian Garin (ATP 37.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma neljas reket Stefanos Tsitsipas alistas Prantsusmaa lahtiste üksikmängu teises ringis tšehh Zdenek Kolari (ATP 134.) enam kui neli tundi kestnud vastasseisus 6:3, 7:6 (10:8), 6:7 (3:7), 7:6 (9:7).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.