messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ KK alustab reedel Moskvas rahvusvahelist üliõpilasturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval teeb TTÜ meeskond Moskvas trenni ning juba reedel alustatakse esimese alagrupimänguga, kui vastaseks tuleb Kasahstani ülikool, vahendab Korvpall24. Kolmandana on C-gruppi loositud Serbia ülikool. Veerandfinaali pääsemiseks on vaja alagrupis tulla kahe parema hulka.\n\nTTÜ KK on turniiri veebilehe andmetel üles antud koosseisus Oliver Metsalu, Ivalo Pajumets, Risto Puur, Tõnis Peil, Rain Koort, Matthias Tass, Aleksander Oliver Hint, Reni-Alvin Kuimet, Arthur Herman Entsik, Norman Käbin, Andres Andrei ja Sander Viilup. Treenerid Rait Käbin ja Kris Killing.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koduses korvpalli meistriliigas tänavusel hooajal seitsmenda kohaga leppinud ja play-offi'st sootuks välja jäänud TTÜ KK meeskond sõitis Moskvasse, kus mängitakse üliõpilasturniiril ISBC (International Student Basketball Cup).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalli Balti liiga küsimärgi all, arutusel Eesti-Läti ühisliiga loomine\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi sõnul võidakse alustada läbirääkimisi Läti alaliiduga ühise korvpalliliiga loomiseks. \"Oleme kutsunud esmaspäevaks erakorralisele koosolekule Korvpalliliidu juhatuse ja Alexela korvpalli meistriliiga nõukogu liikmed, et arutada läbi edasised tegevused. Muulhulgas tuleb arutusele ettepanek Eesti-Läti ühisliiga loomiseks.\"\n\nBalti korvpalliliiga (BBL) loodi 2004.aastal. Tartu Ülikool/Rock saavutas hooajal 2015/2016 teise koha. Tänavusel hooajal osalesid Eesti klubidest Balti liigas AVIS UTILITAS Rapla, Pärnu Sadam, Tartu Ülikool, Tallinna Kalev/TLÜ ja TTÜ KK. Tartlased teenisid eestlaste parimana pronksmedalid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Korvpalliliidu esindajad Jaak Salumets, Keio Kuhi ja Henri Ausmaa kohtusid eile Vilniuses Läti alaliidu peasekretäri Edgars Šnepsi, Balti liiga tegevjuhi Romualdas Brazauskase ja Leedu korvpalliliiga (LKL) presidendi Remigijus Milasiusega. Kohtumisel selgus, et Balti liiga tänasel kujul ei jätka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜle 50 riigi: Antarktika turism vajab hädasti reguleerimist\n\n## Põhitekst:\n\nReeglite puudumisel pakuvad reisifirmad piirkonda reise ka näiteks laevadega, mis on varustatud helikopterite ja allveelaevadega, ütles Prantsusmaa põhja- ja lõunapooluse erisaadik Ségolène Royal.\n\nSeesugune tegevus häirib tõsiselt keskkonda, hoiatas ta. \"Me oleme tunnistajaks ulatuslikule turismile, mis on ökosüsteemile ohtlik.\"\n\n2016.-17. aasta lõunapoolkera suvel külastas Prantsuse võimude andmetel Antarktikat 44 000 turisti. 1995.-96. aasta suvel oli neid vaid 9000.\n\nReguleerimise nõue ei tähenda, et turismi tahetaks ära keelata, ütles endine Prantsuse keskkonnaminister Royal, sellega püütakse tagada Antarktika leppe ja keskkonnakaitseprotokolli täitmine,\n\nAntarktika leppe konsultatiivkohtumisel Buenos Aireses kutsuti üles ka tihendama teaduskoostööd riikide vahel, kes on loonud sinna ühtekokku 100 baasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Antarktika turismi reguleerimine on muutunud keskkonnaohtude tõttu hädavajalikuks, hoiatasid Antarktika Leppe 53 liikmesriigi esindajad kolmapäeval Buenos Airese kohtumisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti meedia: Ühendkuningriik kaalub tolliliitu kauemaks jäämist\n\n## Põhitekst:\n\nAjalehe andmeil ja Reutersi vahendusel nõustus valitsuse allkomitee sel nädalal tolliliitu jäämist pikendama, võimalik, et kuni kahe aasta võrra pärast üleminekuperioodi lõppu 2020. aasta detsembris.\n\nÜhendkuningriik lahkub Euroopa Liidust tuleva aasta märtsis kuid jätkab üleminekuperioodil tolliliidus, andmaks aega uue koostööleppe sõlmimiseks. Viimasel ajal on aga kerkinud kahtlused, et uus tollisüsteem ei saa selleks ajaks valmis, eriti arvestades, et peaminister Theresa May valitsus ei ole veel otsustanud, millist lepet üldse tahetakse.\n\nVarasemalt on Downing Street korduvalt teatanud, et Ühendkuningriik lahkub tollilidust pärast üleminekuperioodi lõppu, kuid neljapäeval Bulgaarias May kuupäeva ei täpsustanud, öeldes vaid: \"Ühendkuningriik lahkub tolliliidust, me lahkume Euroopa Liidust. Muidugi arutame edasisi tollileppeid Euroopa Liiduga.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi valitsus on pidanud Euroopa Liiduga ametlikke kõnelusi ka pärast Brexiti üleminekuperioodi tolliliitu jäämiseks, kartes, et uued kaubanduslepped ei saa enne valmis, kirjutas Briti ajaleht The Telegraph neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLegendaarne Buffon lahkub Juventusest, kuid jättis edasise lahtiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Laupäeval mängin Juventuse eest oma viimase mängu. Lõpetada oma seiklus kahe tiitliga ja kõigi Juventuse poolehoidjate toetusega on kaunis,\" sõnas 17 aastat Torino klubisse kuulunud Buffon pressikonverentsil.\n\n\"Veel 15 päeva tagasi tundus kindel, et lõpetan karjääri, kuid paari päeva eest sain mõned huvitavad pakkumised - olla nii platsil kui selle kõrval,\" jätkas Buffon, kelle sõnul tuli teine pakkumine Juventuse presidendilt Andrea Agnellilt. \"Pärast laupäeva võtan kaks või kolm päeva rahulikult mõtlemiseks, kuid otsustan selle järgi, mida mu süda mulle karjub.\"\n\nJuba 23 aasta eest profikarjääri alustanud puurivaht on Parmat ja Juventust esindanud kokku 875 kohtumises, Itaalia koondise särgi tõmbas Buffon selga 176 korral.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja üheksandat korda Itaalia meistriks tulnud 40-aastane legendaarne väravavaht Gianluigi Buffon kinnitas, et lahkub hooaja lõpus Torino Juventusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJustiitsminister kuulutas välja konkursi viie kohtuniku leidmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nKohtute seaduse kohaselt saavad kohtunikuks kandideerida Eesti kodanikud, kel on õigusalane magistrikraad, vähemalt viieaastane õigusalase töö kogemus või vähemalt kolmeaastane töökogemus kohtunõuniku või kohtujuristina, kõrged kõlbelised omadused, kõrgtasemel eesti keele oskus ning kohtunikutööks vajalikud võimed ja isiksuseomadused.\n\nKohtunikuks kandideerija peab olema sooritanud kohtunikueksami või olema sellest vabastatud. Ametist tulenevalt on eksamist vabastatud kohtunikud ning vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina (va abiprokurör) töötanud kandidaadid.\n\nKomisjon võib konkursi raames esitatud taotluse põhjal vabastada kohtunikueksamist ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele või vastutusele.\n\nKandideerimiseks tuleb 16. juuniks esitada riigikohtu esimehe nimele asjakohane avaldus, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia ning haridust tõendava dokumendi koopia ja akadeemilise õiendi (hinneteleht) koopia. Avalduses tuleb välja tuua, millise kohtu kohtunikukohale kandideeritakse.\n\nKohtunikukonkursil osalemise dokumendid tuleb esitada märgusõna \"Kohtunikukonkurss\" all e-aadressil [email protected] või riigikohtu postiaadressil Lossi 17, 50093 Tartu.\n\nTäiendavat teavet konkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada riigikohtu personaliosakonnast telefonil 7 309 035 ja e-aadressil [email protected].\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister kuulutas välja konkursi viie kohtunikukoha täitmiseks – üks neist Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis, kaks Harju maakohtus ja kaks Viru maakohtus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMade In Estonia festivali peaesinejad on Madison Mars ja NOËP\n\n## Põhitekst:\n\nMadison Marsi saab täna nimetada üheks Eesti olulisemaks visiitkaardiks elekroonilise tantsumuusika maailmas. Sel suvel ootavad teda ees esinemised peomekas Ibizal ning mitmel olulisel festivalil Euroopas.\"Ma ei esine Eestis väga tihti, kuid võin kinnitada, et siinne publik on kindlasti üks parimaid maailmas. Eriti teeb mulle rõõmu, et saan üle pika aja taas esineda kodulinnas,\" ütles Pärnust pärit muusik, kes astub lavale reedel.\n\nLaupäevane peaesineja on äsja Kultuurikatlas kaks väljamüüdud soolokontserti andnud eletropopi viljelev NOËP. Festivalil Made In Estonia jääb tema ainsaks suviseks esinemiseks Pärnus.\n\nLisaks astuvad Made In Estonia festivali sise- ja välilavadel üles Dave Storm, Futuristik, Kert Klaus, Kristjan Hirmo, Liisi Voolaid, Möls, Nova, Rami, Whogaux ja Widenski.\n\nMade In Estonia Summer Music Festival toimub Pärnus 13. ja 14. juulil\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juulis toimub suvepealinnas Pärnus Made In Estonia Summer Music Festival, kus kahe päeva jooksul astub klubi Sugar sise- ja välilavadel üles 12 produtsenti ja DJ-d. Festivali peaesinejad on Madison Mars ja NOËP.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKiisler: ootan, millal Tsahkna kapist välja tuleb\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ootan, millal Tsahkna kapist välja tuleb; ja teised ka,\" sõnas Kiisler valitsuse pressikonverentsil erakondade reitinguid kommenteerides.\n\nEndine Isamaa ja Res Publica Liidu liige ja praegu parteituna riigikokku kuuluv Margus Tsahkna ütles pärast Eesti 200 väljatulekut, et ta pole selles liikumises osaline. Samas jagas Tsahkna neljapäeva hommikul uuringut puudutavat Postimehe lugu kommentaariga: \"Sümpaatne.\"\n\nKultuuriminister Indrek Saar (SDE) märkis, et kuueprotsendiline toetus on arvestatav krediit, kuid praegu pole selge, kas liikumine üldse erakonnaks muutub ja valimistel kandideerib. Ka Saar leidis, et väga oluline saab olema see, kes saavad olema Eesti 200 tegelikud juhtfiguurid.\n\nRiigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond) nentis, et Eesti ühiskonnas on pikk traditsioon, et 30 protsenti arvab, et uus on parem kui vana ja 70 protsenti, et vana on parem kui uus.\n\n\"30 protsendi osas, kus on alaline rahulolematus, seal ei ole ühtset arusaama, mida täpselt tahetakse. Eestis on palju inimesi, kes tahavad midagi muud, aga kui küsida mida, siis ei oska nad vastata.\"\n\nRiigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Siim Kiisler (IRL) ütles uue võimaliku poliitilise jõu Eesti 200 kuueprotsendilist toetust kommenteerides, et ootab, millal selguvad selle liikumise taga olevad tegelikud niiditõmbajad, nagu näiteks Margus Tsahkna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal võib Lääne sanktsioonidega arvestamine muutuda peagi kuriteoks\n\n## Põhitekst:\n\nTegu ei pruugi küll olla Moskva lõpliku seisukohaga, kuid ettepanek näitab, et Venemaa poliitiline eliit kaldub sanktsioonide teemal üha sügavama eneseisolatsiooni teele, kirjutab tuntud analüütik Leonid Bershidsky väljaandes Bloomberg.\n\nEelnõu toetavad nii riigiduuma kui ka föderatsiooninõukogu spiiker ning kõikide fraktsioonide juhid. Seaduseks vormistamise korral karistataks kuni nelja aasta pikkuse vabadusekaotusega isikut, kes rakendab välismaiseid sanktsioone viisil, mis piirab Venemaa kodanike või juriidiliste isikute võimalust teha tavapäraseid majanduslikke operatsioone või leppeid.\n\nUSA ja liitlased rakendasid Venemaa vastaseid sanktsioone kõigepealt vastamaks Venemaa agressioonile Ukrainas 2014. aastal. Esialgu keskendusid sanktsioonid reisikeeldudele ja varade külmutamisele, kuid ajapikku ja seoses ka lääneriikide valimistesse sekkumise tõttu tugevdati neid nii, et need piirasid ka Venemaa riigi poolt kontrollitud või Kremliga seotud ettevõtete ligipääsu laenuvõimalustele ja USA tehnoloogiale ning võimalusi lääneriikides äritegevuses osaleda. Ning ei saa ka välistada, et järgmiste sanktsioonide kehtestamisel on mõjutatud Venemaa ettevõtete hulk juba laiem.\n\nArvestades kuivõrd märkimisväärne toetus eelnõul on, saab pidada tõenäoliseks, et see saab tulevikus ka seaduse jõu. Kuigi tõenäoliselt lisab Kreml sinna mingeid omapoolseid muudatusi või täpsustusi. Näiteks on vähetõenäoline, et suure panga nagu Sberbank või VTB tegevjuht mõistetaks neljaks aastaks vangi selle eest, et Lääne sanktsioone vältiv pank ei ole hakanud siiani tegutsema Krimmi poolsaarel.\n\nKüll aga võib uue seaduse alusel võtta sihtmärkideks Venemaal tegutsevate välismaiste ettevõtete juhid, kui nende firmad keelduvad Venemaal tegutsedes tegemast koostööd Lääne poolt sanktsioonide nimekirja lisatud ettevõtete või isikutega või kui nad keelduvad projektidest Krimmi poolsaarel.\n\nNäiteks Saksamaa Siemens, mis loobus Krimmi tõttu ühisprojektist ja tarnetest, oleks selle seaduse alusel ilmselgelt ohus. Exxon Mobil, mis loobus sanktsioonide tõttu mitmetest projektidest, kuid jätkab siiski ulatuslikku tegevust Venemaal, oleks teine näitlik firma, mis võib uuest seadusest mõjutatud saada. Ehk kokkuvõtlikult - ohus on kõik rahvusvahelised ettevõtted, kelle tegevus Venemaal on Lääne sanktsioonide tõttu piiratud.\n\nSelline stsenaarium aga tähendaks suurt tagasilööki investeeringute vallas ja seda ajal, kui Venemaa majanduskasv oli aasta esimeses kvartalis 1,3 protsenti. Ehk praegune hetk pole kindlasti õige aeg teatada investoritele, et neid võib Lääne sanktsioonidega arvestamise eest oodata trellid. Ning märgid näitavad, et juba on võim otsustanud eneseisolatsiooni kasuks - peaminister Dmitri Medvedev on eelnõule avalikult toetust avaldanud ning liberaaliks peetud ja reformimeelne endine rahandusminister Aleksei Kudrin erinevalt lootustest uue valitsuse liikmeks ei saanud.\n\nBershidsky tuletab oma ülevaates meelde ka Putini nõuniku Vladislav Surkovi arvamusartiklit, kus Kremli \"halliks kardinaliks\" tituleeritud mees teatas, et Venemaad ootab ees \"sada aastat geopoliitilist üksildust\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval sai riigiduumas esialgse heakskiidu eelnõu, millega muudetakse Venemaal ebaseaduslikuks Moskva vastu kehtestatud USA sanktsioonide järgimine. Sisuliselt võib see tähendada seda, et kõiki Venemaa kodanikke, kes oma äritegevuses on sunnitud USA sanktsioonidega arvestama, hakkab kodumaal ähvardama kuni neli aastat vabadusekaotust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKuidas piirata sõnavabadust?\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meedias on võrreldes USA ja rahvusvahelise meediaga üldiselt vähe juttu sõnavabadusest. Kohati jääb mulje, et siin arvatakse, et sõnavabadust ei tule üldse piirata ja öelda võib kõike, mis vähegi pähe tuleb – piisab mõne Eesti väljaande netikommentaariumi avamisest.\n\nPäris nii see loomulikult ei ole. Viimati tekitas liiale läinud väljenduste tõttu kõige enam vastukaja Urmas Reinsalu kõnepruuk seoses naistevastase vägivallaga. Räägitud on ka EKRE toetajate probleemsetest arvamustest. Inimesed ikka tunnevad mingil määral huvi selle vastu, et sõnavabadust ei kuritarvitataks, aga seda arutelu tundub olevat Eestis siiski vähe.\n\nSellist asja nagu piiramatut sõnavabadust ei ole olemas ja ilmselt ei sooviks seda tegelikult keegi. Eesti põhiseaduse paragrahv 45 ütleb: \"Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.\" Sellele õigusele aga järgneb õigustatult loetelu piirangutest, et seda õigust vastavalt vajadusele reguleerida. Seal on toodud välja, et sõnavabadust võib piirata \"avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.\"\n\nNende piirangute üle mõeldes tekib ikkagi küsimus, kuidas sõnavabadust piirama peaks. Sellele küsimusele andis oma vastuse 19. sajandi liberaalne poliitiline mõtleja John Stuart Mill ja see mõtteviis on paljusid lääneühiskonna inimesi tänapäevani suunanud. Tema teosest \"Vabadusest\" on tuntud järgmine lõik sõnavabaduse kaitseks:\n\n\"Kui ka kogu inimsugu peale üheainsa jagaks ühte arvamust, poleks inimsool rohkem õigust seda ühteainukest vait sundida kui temal, omades võimu, oleks õigust kogu ülejäänud inimsugu vaikima panna. /-/ Aga arvamuse mahasurumisele eriomane kuri seisneb selles, et nii röövitakse tervet inimkonda, järeltulevat põlve samuti nagu kaasaegseid ja enamgi veel neid, kelle arvamus läheb lahku, kui neid, kes seda jagavad. Kui mahasurutud arvamus on õige, jäävad teised ilma võimalusest loobuda ekslikest seisukohtadest õigete kasuks; kui vale, kaotavad inimesed peaaegu sama suure hüve saada tõest selgemalt aru ja kujutada seda elavamalt ette ekslikule arvamusele vastandamise kaudu.\"\n\nKuid kuigi Mill oli äärmiselt suur sõnavabaduse kaitsja, ei pidanud temagi piiramatut sõnavabadust soovituks. Sõnavabaduse piiramiseks pakkus ta välja kahju põhimõtte. Selle põhimõtte kohaselt võivad inimesed väljendada igasuguseid seisukohti, välja arvatud juhul kui selle tulemusena seatakse ohtu kellegi füüsiline tervis ja elu.\n\nÜks näide, mille ta välja pakkus oli, et inimestel peaks olema õigus avaldada ajakirjanduses seisukohta, et maisikaupmehed näljutavad vaeseid, aga seda vaadet ei tohiks esitada vihasele jõugule, kes on maisimüüjate maja juurde kogunenud. Seda siis sellepärast, et vihane jõuk võiks saada sellest kõnest indu juurde ning seejärel inimesi füüsiliselt ründama hakata ja nende elu ohtu seada.\n\nMilli kahju põhimõtet on uuritud teiste mõtlejate poolt ja seda on püütud edasi arendada, kuid paljude jaoks ei tundu see töötavat. Mõned leiavad, et see on liiga piirav. Nad arvavad, et on absurdne, et me hakkame piirama igasugust väljendust, mis võib kellegi marru ajada ja vägivallale õhutada. Tundub, et vägivaldsed inimesed peavad ise vastutama oma käitumise eest. Teised jällegi arvavad, et kahju põhimõttest ei piisa, sest see ei võta arvesse ka kahjulikke, kuid väiksema mõjuga tagajärgi – nagu näiteks kellegi solvamisest põhjustatud ebameeldivat enesetunnet.\n\nMa arvan, et siinkohal on mõistlik tuletada meelde, mis on algupäraselt üldse kahju põhimõtte eesmärk. Selle eesmärk on tuua ellu kõige paremaid tagajärgi. Tagajärgede ampluaa on väga lai, alustades meeleolust ja enesetundest ning lõpetades inimeludega. Oht kellegi elule on tagajärg ning samuti on seda mõju kellegi enesetundele. Peaksime arvestama igasuguste tagajärgedega, kui hoolime inimkonna heaolust kõige laiemas tähenduses.\n\nSelleks, et näidata, kuidas võiks mõelda sõnavabaduse piiramisest tagajärgede vaatenurgast, tahaksin välja tuua ühe erilisi sündmuse: tulistamise Prantsuse satiirilise ajakirja Charlie Hebdo kontoris 2015. aastal. Charlie Hebdo peatoimetaja oli enne seda sündmust järgmise olukorra ees, kus ta pidi otsustama, kas kujutab ajakirjas Muhamedi või mitte. Tema kalkulatsioon võis välja näha midagi sellist (tõenäosused on usutavad, kuid potentsiaalselt väärad):\n\nOtsus Tagajärje tõenäosus Tagajärg (hukkunute arv)\nEi kujuta Charlie Hebdos Muhamedi 100 protsenti 0\nKujutan Charlie Hebdos Muhamedi 5 protsenti 12\n\nSeda otsust selliselt langetades on üpris selge, et inimelude säästmise vaatenurgast oleks pidanud peatoimetaja otsustama Muhamedi kujutamise vastu, kuna otsusel karikatuuril avaldada oli palju suurem oodatav hukkunute arv. Ta oleks tõepoolest piiranud ajakirjanduslikku sõnavabadust, aga see oleks olnud õigustatud, sest oleks toonud parema tagajärje kui see otsus, mille ta tegelikult vastu võttis.\n\nEkstreemseid religioosseid vaateid saab kritiseerida teistmoodi, näiteks avaldades akadeemilistes ajakirjades või arvamusrubriikides argumente. Nii mõjutame, et meie sõnavabaduse rakendamisel on paremad tagajärjed, näiteks suurem võimalus, et mitte keegi ei saa surma. Kui islamiäärmuslasi vihastab kõige enam Muhamedi kujutamine karikatuuridel, võiksime valida teisi strateegiaid islami kritiseerimiseks. Loomulikult on ka nii, et kui äärmuslased hakkavad nõudma, et me kõikidest teistest väljendusviisidest samuti loobuksime, peaksime hindama, kas see pole kokkuvõttes veel negatiivsem tagajärg kui vägivald, mida teatud sõnumid tekitaksid.\n\nTõin selle näite, et aidata mõelda sõnavabadusega seotud otsuste tagajärgedest kõige äärmuslikumas olukorras. Sama mõtlemist saab rakendada ka teistes olukordades, kuigi arvutuskäik on tõenäoliselt oluliselt keerulisem. Näiteks Reinsalu oleks saanud mõelda sellest, milliseid tagajärgi võib tema arvamus tuua ning kas head tagajärjed ikka kaaluvad halvad üle. Sama võiks teha ka ükskõik kes, kes oma arvamust internetis või mujal jagab. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Piiramatut sõnavabadust ei ole olemas ja ilmselt keegi seda ei sooviks ka. Küsimus on aga, kuidas seda piirata. Tuleb piirata ikka vastavalt sellele, mis toob kõige paremaid tagajärgi ühiskonna heaolule, kirjutab lugeja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suurimale maanteerattaüritusele on registreerunud üle 3300 inimese\n\n## Põhitekst:\n\nPikemale, 135 km distantsile on 17. mai seisuga registreerunud 1520 ning lühemale, 56 km sõidule 1849 ratturit. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga on end rattarallile kirja pannud ligikaudu 300 inimest enam.\n\n135 km distants sõidetakse marsruudil Tartu – Nõo – Pangodi – Otepää – Ihamaru – Vana-Kuuste – Tartu. Erinevaid lõike tänavusest rajast on varem küll sõidetud, aga tervikuna pole sellist rada Tartu Rattaralli kavas mitte kunagi olnud. \"Rada on kindlasti huvitav ja vaheldusrikas. Pika distantsi rada võib nimetada Tartu Rattaralli ajaloo kõige mägisemaks, aga kindlasti ei saa seda nimetada kõige raskemaks – tõusud vahelduvad pikkade laskumistega, kus ratturid saavad jõudu koguda,\" kommenteeris võistluste direktor Indrek Kelk.\n\n56 km rada kattub valdavas osas 135 km rajaga, kuid esmakordselt on Tartu Rattarallil kasutuses ka distantsi keskosas olev Nõo-Kambja lõik. \"See lõik sai mõned aastad tagasi asfaltkatte ja üldiselt on tegu ilusa üles-alla, paremale-vasakule lainetava teega. Igati ratturisõbralik lõik nii profiililt kui ka visuaalselt,\" ütles Kelk.\n\nTartu Rattarallile eelneb 25.–26. maini peetav Tour of Estonia (UCI 2.1 kategooria velotuur), kuhu on tulemas 17 tiimi ca 110 profiratturiga. Eestimaa velotuuri avaetapp on reedene Tallinn-Tartu GP (200 km) ja tuuri lõpetab vaatemänguline Tartu GP (173 km). Nii Tour of Estoniale kui Tartu Rattarallile on tulemas ka paljud Eesti tipud eesotsas Rein Taaramäega.\n\nTartu GP-ga samal päeval ehk laupäeval, 26. mail on Tartu kesklinnas kavas rattaralli lasteüritused, kuhu on lustima oodata kuni 4000 väikest ratturit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "37. Tartu Rattaralli, Ida-Euroopa suurim maanteeratturite võidusõit leiab aset juba järgmisel pühapäeval, 27. mail. Kümme päeva enne starti on end rattapeole kirja pannud 3369 velosõpra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus eraldas 21 leiuautasu maksmiseks üle 20 000 euro\n\n## Põhitekst:\n\nMuinsuskaitseseaduse alusel on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada leiuautasu. Seekord soovib amet selle määrata 21 leidjale.\n\nMuinsuskaitseameti enda 2018. aasta eelarves on leiuautasude maksmiseks ette nähtud 3500 eurot, millest on käesolevaks ajaks välja maksnud 3160 eurot ning planeeritud on veel välja maksta 340 eurot.\n\nMis leiud need on, mille eest praegu tasu makstakse?\n\nTegemist on eriaegsete arheoloogiliste leidude ja leiukogumitega. Mõned neist on juhuleiud, mõned aga viisid uute muististe tuvastamiseni. Nii näiteks avastas üks muinsuskaitseameti otsinguloaomanik Tartumaalt Rooma rauaajast, täpsemalt 2.-5. sajandist pärinevaid sõlgi, mille leiukohas tuvastasid arheoloogid tarandkalme.\n\nKuigi kalme oli pinnasetööde käigus suuresti lõhutud, olid kalmekonstruktsioonid veel osaliselt säilinud ning ka maa peal võis aimata suuremaid kive, kunagiste tarandimüüride jäänuseid. Teadlastele oluline on ka näiteks Muhumaalt leitud rantkirve leid, mis väliste tunnuste põhjal pärineb neoliitikumi ja pronksiaja ülemineku perioodi, teise aastatuhande esimesest poolest. Seega on tegemist vanima seda tüüpi kirveleiuga.\n\nÄra märkimist väärib ka pronksist nn hansakausside leid Ida-Virumaalt. Sarnaseid kausse on leitud üle Euroopa, Eestist on teada umbes 220 leidu. Põhiosas on neid leitud just Ida-Virumaalt, neid dateeritakse vahemikku 12.-13. sajand. Nende täpne funktsioon on teadmata.\n\nKüll aga on arheoloogid Toomas Tamla ja Heiki Valk 2017. aastal avaldatud artiklis pakkunud välja hüpoteesi, et Eesti hansakausside leiud võivad olla seotud Taani kuninga ristiretkega 1219. aastal, kuna põhiosa neist leidudest on tulnud välja just tollal Taanile kuulunud aladelt. Kausid aga võivad olla kuninga kingitused kohalikule eliidile värskelt vallutatud territooriumil.\n\nLeidude hulgas on ka üks 5007 mündist koosnev mündiaare Valgamaalt, mis küll leiti juba 2016. aasta kevadel, kuid mille konserveerimine, määramine ja hindamine oli väga aeganõudev ja mahukas töö. Mündid olid väga halvad seisus, kohati känkrasse kleepunud, nii et alles 2017. aasta sügisel said kõik tööd ühele poole.\n\nKas viimastel aastatel on leiuautasusid hakatud Eestis enam maksma või on suurusjärk sama?\n\nLeiuautasud on üldjoontes viimastel aastatel pigem kasvanud, kuigi 2017. aastal oli määratud leiuautasude kogusumma mõnevõrra väiksem kui eelnevalt. Nimelt ei jõudnud riigini ühtegi suurt ja eripärast aardeleidu. Küll aga avastati palju erinevaid juhuleide. Kokku anti muinsuskaitseametile üle 120 korral leide ja leiukogumeid erinevatest Eesti paikadest.\n\nKas kultuuriväärtusi leitakse enamasti juhuslikult või on ka neid, kes spetsiaalselt detektoriga otsimas käivad?\n\nJuhuslikult leitakse ka aeg-ajalt, aga põhiosa leide jõuab riigigi ikkagi sihiliku otsimise tulemusena. Kõik leidjad antud juhul on detektoristid ja MKA otsinguloa omanikud.\n\nMida peab inimene tegema ja kuidas käituma, kui ta \"aarde\" leiab?\n\nKultuuriväärtusega leiud kuuluvad riigile ning on meie ajaloo uurimiseks asendamatud infoallikad. Arheoloogilised leiud võivad ilmneda igal pool, oluline on, et see teave leiust ja leiukohast jõuaks võimalikult kiiresti muinsuskaitseameti ja arheoloogideni. Seega tuleb jätta leid leiukohta ja viivitamatult teavitada muinsuskaitseametit.\n\nOtsinguvahendiga kultuuriväärtuste otsimiseks on vajalik muinsuskaitseameti otsinguluba ning läbida koolitus, mis annab esmased oskused ära tunda kultuuriväärtusega leide ning teadmised, kuidas leiukohta kahjustamata käituda. Iga leidu ja muistist on võimalik kaevata vaid korra, seetõttu on oluline, et iga leiu puhul saadakse kätte maksimaalne info minimaalselt leiukohta kahjustades.\n\nTuleb tunnustada neid inimesi, kes arheoloogiapärandisse lugupidamisega suhtuvad ning leidudest ja leiukohtadest teada annavad. Tänu päranditeadlikele leidjatele on viimastel aastatel arheoloogideni jõudnud palju uut infot, mis aitab paremini mõista kaugemat ajalugu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus eraldas neljapäeval 20 790 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks. Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangerti sõnul on leiuautasude maksmine Eestis aastate jooksul mõnevõrra kasvanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSummatavet ja Meri ei loovuta kaubamärki Eesti 200\n\n## Põhitekst:\n\nLiikumise Eesti 200 sihtide hulka ei kuulu kaubamärgi nr 54336 mahamüümine, loovutamine või liidendamine kellegi teise huvides, seisab teates.\n\nNad lisasid, et Eesti 200 esmaseks konkreetseks sihiks on jätkata Eesti Kultuuritegijate Mälupanga tegevusi MTÜ Eesti Kultuur 200 koordineerimisel.\n\nVaidlus algas, kui viis erinevatel elualadel tegutsevat inimest esitasid mai alguses manifesti, mille nimeks on Eesti 200.\n\nManifesti üks autoritest Kristina Kallas on ERR-ile öelnud, et nad ei ole kindlasti tahtnud pahatahtlikult kellegi teise kaubamärki tahtnud kasutada. \"Ma loodan, et me saame nendega koostööd teha. Nende algatus on ju ka väga tervitatav. Kahju, et sellest varem laiemalt teada ei olnud,\" lisas Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2016. aastal Eesti 200 on kaubamärgina registreerinud Kärt Summatavet ja Mart Meri teatasid neljapäeval, et nad ei loobu sellest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAltkäemaksu võtmises kahtlustatav spordikeskuse juht pääseb vabaks\n\n## Põhitekst:\n\nProkuratuur ei pea Ristlaane vahistamise taotlemist antud menetlusetapis vajalikuks, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ERR-ile.\n\nKeskkriminaalpolitsei pidas Ristlaane (64) kinni kolmapäeval, kuna kahtlustuse kohaselt võttis ta ühelt spordiklubilt altkäemaksu, pakkudes vastutasuna klubile sobivamaid saaliaegu.\n\nProkurör Leelet Kivioja ütles ERR-ile, et altkäemaksuna küsitud summa jääb vahemikku 3000-4000 eurot.\n\nAltkäemaksu andmises kahtlustatav on üle kuulatud ning ta on oma süüd tunnistanud, lisas prokurör.\n\nToomas Ristlaan on Keskerakonna liige alates 2002. aasta 5. novembrist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja ringkonnaprokuratuur ei pea vajalikuks taotleda kohtult korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Sõle spordikeskuse juhi Toomas Ristlaane vahistamist, mis tähendab, et ta vabaneb peagi kinnipidamiselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nYanny või Laurel: heliklipp tekitas internetis tulise vaidluse\n\n## Põhitekst:\n\nHeliklipp jõudis internetti selle nädala alguses ning tekitas Twitteris palju kõneainet, sest erinevad inimesed kuulevad sama helilõiku erinevalt, vahendas Time.\n\nMadalamal sagedusel kõlab klipis \"Laurel\" ja kõrgemal \"Yanny\".\n\nSydney ülikooli psühholoogia professor David Alais selgitas, et inimese aju ei suuda seda heliklippi kuulates otsustada, mida ta kuuleb. \"Seda heli saab tõlgendada kahel viisil ja mõte ei suuda kahe valiku vahel otsustada. Kui on väike ebaselgus, siis aju suudab lukustada vaid ühe kindla valiku,\" ütles ta.\n\nSama efekt tekib Rubini vaasiga, kus inimesed võivad näha kas kaht näoprofiili või valget vaasi:\n\nMõnede arvates mõjub heliklipi puhul see, et kuna heli pole puhas, täidab aju lünga ja otsustab ise, mida inimene kuulma peaks.\n\nYanny/Laurel MYSTERY SOLVED! I messed with the audio file and discovered that basically, the lower frequencies say \"Laurel,\" and the higher frequencies say \"Yanny.\" Here\"s some audio I messed with that lets you hear both sides. #yannyvslaurel #yannyorlaurel #yanny #laurel pic.twitter.com/eyybCNLnQi\n\n— jacob livesay (@JFLivesay) May 16, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Internetis käivitus tuline debatt heliklipi üle, kus ühed kuulevad sõna \"Yanny\" ja teised \"Laurel\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuur analüüs: HPV vaktsiin on ohutu ja tõhus\n\n## Põhitekst:\n\nBelgia vähikeskuse teadlased eesotsas Marc Arbyniga otsisid teaduskirjandusest üles kõige tugevamatele alustele toetuvad teadustööd – juhuslikustatud kliinilised uuringud. Neis uuriti nii vaktsiini kaitsvat mõju kui ka võimalikke sellega seonduvaid tüsistusi.\n\nArbyn nentis, et vaktsiinide Cervarix ja Gardasil otsest vähki ennetavat mõju nad proovile ei pannud. Hakatuseks on selleks on möödunud vaktsineerimisest veel liiga vähe aega. Suurem osa naistest olid vaktsineerimise ajal teismeealised ja vaktsiini turule tulekust on möödas vaid kümmekond aastat. See polnud ka ülevaatesse kaasatud uuringute algne mõte.\n\n\"Eksperdid viitasid Maailma Terviseorganisatsiooni kohtumistel, et uuringute lõppeesmärgina vähi olemasolu kontrollimine oleks ebaeetiline. Samuti oleks need äärmiselt kallid, võtaksid 10–20 aastat ja hõlmaksid tuhandeid naisi. See oleks muutnud vaktsiini enda äärmiselt kalliks,\" selgitas Arbyn ERR Novaatorile. Vaktsiini vähki ennetav mõju peab selguma edasistes vaatluslikes uuringutes.\n\nSelle asemel uuris töörühm, kas ja kui palju leidus võetud proovides ebanormaalseid rakke. HPV viirus soodustab rakkude nakatamise järel nende vohamist, mis kasvatab mutatsioonide tekkimise riski. Immuunsüsteem ei pruugi suuta hävitada ebanormaalseid rakke piisavalt kiiresti. See omakorda võibki päädida vähi tekkega. Papilloomiviiruse tüübid 16 ja 18 põhjustavad kõigist vähieelsetest seisunditest ja emakaelavähkidest hinnanguliselt 70 protsenti.\n\nKokku jäi sõelale 26 kliinilist uuringut kirjeldavat tööd. Kokku hõlmasid need veidi enam kui 73 000 tüdrukut või naist. Analüüsi põhjal osutus vaktsiin tõhusaks. Eriti nende naiste seas, kes polnud jõudnud veel enne vaktsineerimist HPV-sse haigestuda.\n\nVaktsineerimata naistest tuvastati HPV-16'st või HPV-18'st põhjustatud vähieelne seisund 164 -l iga 10 000 naise kohta. Vaktsineeritute hulgas esines seda 10 000 naisest keskmiselt vaid kahel.\nErinevus oli nähtav ka siis, kui uuringus ei keskendutud vaid neile kahele papilloomiviiruse tüübile. Vaktsiin langetas vähieelse seisundi esinemissagedust kümne tuhande naise kohta peaaegu kolm korda – 287-lt 106-ni.\n\nVaktsiini kaitsev mõju oli siiski näha ka juba papilloomiviirusega nakatunud naiste kaasamisel.\n\nHPV-18 või HPV-16-ga seonduvaid vähieelseid seisundeid leiti vaktsineerinutest 10 000 naise kohta 157 -l. Vaktsineerimata naiste seas ulatus nende esinemissagedus 341-ni.\nKa kõigil teistel põhjustel tekkinud eelvähkide esinemissagedus langes 10 000 naise kohta 559-lt 391-ni.\n\nArbyn märkis, et vanemate, 25–45 naiste seas hulgas polnud vaktsiinid sedavõrd tõhusad. \"Tegu on ennetava mõjuga vaktsiinidega. Need kaitsevad nakatumiste eest tulevikus, kui kord juba nakatudes pole võimalik sellega olemasolevast nakkusest lahti saada. [...] Enam kui 25-aastaste hulgas on tõenäolisem, et neil on aktiivne suguelu ja seega on suurem ka võimalust nakatuda HPV-sse,\" sõnas vähiteadlane.\n\nHPV-18'st ja HPV-16'st põhjustatud eelvähkide esinemissagedus langes 25–45-aastaste vanuserühmas vaid 145-lt 107-ni. Seega on oluline, et tüdrukuid vaktsineeritaks juba enne aktiivse suguelu algust.\n\n\"Ülevaade annab täiendavat kindlust, et noorte naiste vaktsineerimine kõige olulisemana vähki põhjustava HPV-18 ja HPV-16 vastu vähendab eelvähkide esinemissagedust hüppeliselt. Need vähieelsed seisundid eelnevad aga eluohtlikele emakaelavähkidele. Eelvähi tekkimise ära hoidmisega saad ennetada seega vähi teket,\" sõnas Margaret Stanley, Cambridge'i ülikooli epiteelbioloogia professor.\n\nStanley rõhutas lisaks, et metaanalüüsi kohaselt ei tekitanud vaktsiin tõsisemaid tüsistusi, sh närvihaigusi. Neid esines nii vaktsineeritute kui ka vaktsineerimata tüdrukutel ja naistel sama sageli. Tõsi, süstekoha paistetust ja teisi leebemaid kõrvaltoimeid vaktsineeritutel täielikult ennetada ei õnnestunud.\n\nSamal ajal on Soomes läbiviidud uuringus leitud ka esimesi otseseid tõendeid, et HPV-vaktsiin ennetab emakaelavähki ka otseselt.\n\n\"Me plaanime kindlasti taoliste ülevaadete koostamisega tulevikus jätkata. Praegu viiakse muu hulgas Hiinas ja Costa Ricas läbi uusi kliinilisi katseid uute vaktsiinidega ja teistes doosides,\" tutvustas Arbyn tulevikuplaane. Samuti tahavad nad uurida üheksa HPV tüübi vastu kaitsevaid vaktsiine ja nende ennetavat mõju HPV tõttu muu hulgas pärakus, tupes ja peenisel tekkivate vähini viia võivatele haiguskolletele.\n\nTutvu süstemaatilise ülevaatega täies mahus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "HPV-vaktsiin ennetab rakkudes tõhusalt emakakaelavähini viivate muutuste teket, selgub kümneid tuhandeid naisi ja tüdrukuid haaranud uuringute kokkuvõttest. Parima kaitse saamiseks tuleks naisi vaktsineerida aga enne aktiivse suguelu algust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTenisteta Brann lasi Rosenborgi lähemale\n\n## Põhitekst:\n\nLiidri lähim jälitaja Trondheimi Rosenborg alistas Lilleströmi 3:0 ja vähendas vahe viiele punktile, kirjutab Soccernet. Lilleströmi väravavaht Matvei Igonen viibib vigastuspausil.\n\nVigastuspausil viibib ka Oslo Valerenga kaitsja Enar Jääger. Valerenga alistas Stabaeki 1:0. Täismängu tegi aga Sarpsborgi kaitsja Joonas Tamm, kes sai 4:0 võidu tabeli punase laterna Starti üle.\n\nNikita Baranov mängis 71 minutit ning Brent Lepistu ja Andreas Vaikla jäid varupingile, kui nende koduklubi Kristiansund kaotas Ranheimile 1:3. Baranovi väljavahetamise hetkel oli kaotusseis 0:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra jalgpalli kõrgliiga kümnendas voorus puudus esmakordselt Bergeni Branni (põhi)koosseisust Taijo Teniste. Liider Branni seitsmemänguline võitude seeria sai kohe läbi, sest koduväljakul tehti 1:1 viik Haugesundiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus jättis endise kohtutäituri õiguskaitseta\n\n## Põhitekst:\n\nNii halduskohus kui ka ringkonnakohus jätsid Tärno esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.\n\nTärno esitas halduskohtule kaebuse justiitsministri 1. märtsi käskkirja tühistamiseks. Koos kaebusega taotles Tärno ka esialgset õiguskaitset vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamiseks tagasiulatuvalt alates 1. märtsist.\n\nKohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud kaevatava käskkirja kehtivuse tervikuna ja tagasiulatuvalt peatamine ega ka osaline täitmise peatamine.\n\nHalduskohus arutab Tärno kaebust ametist vabastamisele 20. juunil.\n\nTärno hinnangul võib olla kohtutäituri seaduse paragrahv 21 lg 2 p 8 vastuolus põhiseadusega ning on palunud seetõttu selle hindamist halduskohtult.\n\nTärno sõnul on antud juhul rikutud ilmselgelt õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet.\n\n\"Tänavu 9. jaanuaril jõustunud norm omistab enne normi jõustumist aset leidnud asjaoludele sellise õigusliku tähenduse, mis tekitab tagajärgi, mis jääb seaduse eelsesse aega ehk samas kui asjaolude asetleidmise ajal kehtinud seadus sellist õiguslikku tähendust nendele asjaoludele ei omistanud,\" nentis Tärno.\n\nJustiitsministeerium tagandas kohtutäitur Urmas Tärno ametist, kuna temalt oli ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest kahjustatud isiku kasuks välja mõistetud suured nõudesummad.\n\nMinisteeriumi põhjenduse kohaselt ei olnud kohtutäitur suuteline tasuma ning puudus ka reaalne võimalus võlgnevuste mõistliku aja jooksul tasumiseks.\n\n\"Eelneva pinnalt asus justiitsminister seisukohale, et kujunenud olukord teeb võimatuks kohtutäitur Urmas Tärnol jätkata tegutsemist kohtutäiturina,\" ütles ERR-ile ministeeriumi pressiesindaja Leanika Libeon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministri käskkirjaga kohtutäituri ametist vabastatud Urmas Tärnol ei õnnestunud käskkirja täitmist kohtu abil peatada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan sõlmis Briti konsortsiumiga naftatootmisleppe\n\n## Põhitekst:\n\nTegu on esimese leppega Iraani ja Ühendriikide liitlase vahel pärast seda, kui Washington otsustas lahkuda 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppest ning taastada Iraanile sanktsioonid.\n\nPergas International Consortiumi peadirektor Colin Rowley ning Iraani riikliku naftafirma peadirektor Bijan Alipouri allkirjastasid esialgse koostööleppe kolmapäeva õhtul Briti suursaadiku Rob Macaire juuresolekul.\n\nLeppe sõlmimisel näeb projekt ette miljardi dollari ulatuses investeeringuid, et toota Lõuna-Iraanis asuval Karanji naftaväljal tuleva kümne aasta vältel 200 000 barrelit toornaftat päevas. Praegu toodetakse seal 120 000 barrelit päevas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani riigitelevisiooni teatel sõlmis Teheran Briti konsortsiumiga leppe Iraani naftaväljade arendamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meeskond on matšpurjetamise maailma edetabelis 9. kohal\n\n## Põhitekst:\n\nSepa võistkonna jaoks on läbi aegade parim edetabelikoht olnud kolmas, paremusjärjestuse eelmises väljalaskes oldi viiendad.\n\nEdetabeli esisaja sisse mahuvad Eesti meeskondadest veel Harles Liivi tiim 37. ja Alan Kõdari meekond 81. asetusega.\n\nEdetabelit juhib Uus-Meremaa purjetaja Philip Robertsoni võistkond, teisel kohal on Taylor Canfieldi meeskond USA-st ning kolmas austraallase Harry Price\"i tiim.\n\nMatch Race üleilmsest paremusjärjestusest leiab kokku üle 1200 tiimi.\n\nMatch Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada grade\"i omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise purjetamisliidu World Sailing äsja avaldatud Match Race distsipliini maailma edetabelis on Mati Sepa juhtimisel võistlev Eesti tiim üheksandal positsioonil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakond kinnitab valimisteks nimekirjatoimkonna\n\n## Põhitekst:\n\nNimekirjatoimkonna koosseisu pakub vastavalt erakonna põhikirjale volikogule kinnitamiseks Reformierakonna juhatus, mis koguneb reedel.\n\nVolikogu peateema on majanduskeskkond ja Eestit ees ootavad väljakutsed. Kavas on tulevikuplaanide arutelu ja mõttevahetus esimehe Kaja Kallasega. Ettekande majandus- ja maksundusteemadel teevad Maris Lauri, Siim Kallas ja Jürgen Ligi, seisab kutses volikogu istungile.\n\nLisaks annavad erakonna peasekretär Kert Valdaru ja kampaaniajuht Martin Bek ülevaate valimisteks valmistumise hetkeseisust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas koguneb laupäeval Reformierakonna volikogu, kus moodustatakse riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjatoimkond.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Brüssel teatab peagi, et Gazprom pääseb trahvist\n\n## Põhitekst:\n\nSamas on osa Venemaa riikliku gaasimonopoli klientidest EL-i liikmeid juba avaldanud kompromissi asjus hämmeldust ja rõhutavad, et sellisel viisil pääseb Gazprom oma senise tegevuse eest vastutuse võtmisest, märgib Financial Times.\n\nKokkulepe, mille Brüssel järgmisel nädalal teatavaks teeb, lõpetab seitse aastat kestnud juurdluse, mis puudutab Gazpromi ärivõtteid Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris ja Slovakkias ehk riikides, mis on Gazpromist väga sõltuvad.\n\nJuurdlus keskendub Komisjoni väidetele, et Gazprom kasutas oma monopoolset seisundist ära selleks, et hinda põhjendamatult kõrgeks tõsta, et survestada kliente tegema investeeringuid gaasitaristusse ning et õõnestada liikmesriigi katseid alternatiivseid energiaallikaid leida.\n\nGazpromi gaasieksport Euroopasse kerkis eelmisel aastal rekordilise 193,3 miljardi kuupmeetrini ja see on umbes 40 protsenti kontinendi gaasiturust.\n\nAnonüümseks jääda soovinud allikate sõnul tunnistab Gazprom kompromissleppega seda, et ettevõtte lepingutingimused liikmesriikidega on Euroopa Liidu jurisdiktsioonis.\n\nSamuti on Gazprom lubanud kaotada piirangud maagaasi edasimüügile üle kogu Euroopa Liidu, austada klientide soove muuta maagaasi edasitoimetamise kohti, siduda hinnad idapoolsetes EL-i liikmesriikides hindadega Lääne-Euroopa sõlmjaamades ning võimaldada kiiremat ja sagedasemat hindade ümbervaatamist.\n\nJärgmise kaheksa aasta jooksul saab Gazpromi karistada eelpool mainitud tingimuste rikkumise eest trahviga, mis võib ulatuda kümne protsendini aastakäibest.\n\nOsa EL-i liikmesriike on aga pettunud, et Gazprom oma eelmiste tegude eest trahvi ei saa. Selle kompromissi leebus torkab eriti silma, kui võrrelda seda suurte trahvidega, mille Euroopa Liit on sarnastel konkurentsireegleid puudutavatel põhjustel määranud näiteks sellistele suurfirmadele nagu Google või Qualcomm, kes said trahvi vastavalt 2,4 miljardit ja 997 miljonit eurot.\n\nNäiteks Leedu energiaministeeriumi hinnangul kaotasid sealsed kliendid Gazpromi üles kruvitud hindade tõttu umbes 1,5 miljardit eurot ja seetõttu peab Vilnius plaanitavat kompromissi ilmselgelt ebapiisavaks. \"Me vajame töötavaid ja efektiivseid lahendusi, mitte lihtsalt sümboolseid otsuseid, et tagada gaasiturul õiglane ja läbipaistev konkurents,\" edastas leedu energiaministeerium.\n\nTeise Gazpromist mõjutatud liikmesriigi diplomaat tunnistas, et kui Gazpromi ei karistata, ollakse tema kodumaal kindlasti pettunud. Samuti viitas ta juba varem esile kerkinud murele, et konkurentsireeglite rikkumist karistatakse EL-i erinevates osades erinevalt. \"Kuigi me tegelikult ei taha kasutada ida ja lääne vahelist lõhet üheski vaidluses, siis selles küsimuses on seda tõesti näha. Juhtum on võimalus näidata, et me oleme kõik võrdsed,\" rõhutas ta.\n\nPoola nafta- ja gaasiettevõtte PGNiG tegevjuhi Piotr Woźniaki hinnangul tuleb teha selgeks, et ettevõttega, mille eesmärgiks oli saavutada Kesk-Euroopa turul monopoolne seisund EL-i seadusi rikkudes või ignoreerides, ei tohi teha kompromisse.\n\nEuroopa Komisjoni ametnike eesmärgiks oli mineviku tegudest mööda vaatamisel soov saavutada juriidiliselt siduv lahendus tuleviku jaoks.\n\nKonkurentsivolinik Margrethe Vestager on varem rääkinud \"tulevikku vaatavast lahendusest\", mis keskenduks konkurentsi tagamisele gaasiturul, mitte aga niivõrd kunagiste tegude eest karistamisele.\n\n\"Ma ei saa aru, miks kõik räägivad trahvidest,\" ütles omakorda üks anonüümseks jääda soovinud Gazpromi ametnik. \"Seadus oli selge - kõigepealt saab lahenduseks olla kokkulepe ja kõikide tulevaste probleemsete asjaolude elimineerimine. Trahve saab rakendada ainult siis, kui osapooled kokkuleppest kinni ei pea,\" väitis ta.\n\nGazpromi pressiesindaja Financial Timesile võimaliku kompromissi teemat kommenteerida ei soovinud. Samuti keeldus kommentaaridest ka Euroopa Komisjon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe Financial Times andmetel teatab Brüssel peagi sellest, et Euroopa Liit on jõudnud Venemaa gaasikontserniga Gazprom kompromissile, mis puudutab väidetavat EL-i konkurentsireeglite rikkumist ehk oma monopoolse seisundi kuritarvitamist Kesk-Euroopa ja Balti riikide turgudel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAstana: Kangert jätab Giro pooleli; Kangert: päris tõele see ei vasta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimastel päevadel on Tanel näinud ränka vaeva, et sadulas püsida ja meeskonda aidata,\" kirjutas meeskond oma kodulehel. \"Ta ei saanud normaalselt toituda. Lootsime, et tema olukord paraneb, kuid seda pole juhtunud. Täna läheb Kangert koju ning usaldab end spetsialisti hoolde.\"\n\n\"Päris tõele see ei vasta, ma täna ikkagi veel stardin,\" sõnas Kangert aga Postimehele. \"See oli eileõhtune info. Praegu on enesetunne natukene juba paranenud. Vaatan, kuidas sõidu ajal enesetunne võrreldes eilsega on ning siis teen edasised otsused.\"\n\n\"Tagantjärele tundub, et ilmselt oli tegu toidumürgitusega,\" rääkis eestlane esmaspäeval ERR-ile. \"Ilma ühegi ampsuta pidin kuus tundi ratta seljas istuma ja võistlema. Kahju, et hea koht ja mitte liiga suur kaotus kaduma läks. Kokkuvõte on nüüd igal juhul minu jaoks siin tehtud.\"\n\nEnne neljapäevast etappi kaotab Kangert liidrile Simon Yatesile üle poole tunni ning on 39. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Astana profimeeskond kinnitas neljapäeval, et terviseprobleemiga hädas Tanel Kangert jätab Giro d'Italia pooleli. Kangerti enda sõnul teeb ta kaasa vähemalt tänase etapi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene Teater lõpetas mulluse aasta ligi 180 000-eurose miinusega\n\n## Põhitekst:\n\n\"2017. aasta tulem on negatiivne summas 178 711 eurot. Negatiivse tulemi üheks suuremaks komponentideks on põhivara kulum ja väärtuse langus kogusummas 174 344 eurot. Aruandeaasta põhitegevuse tulem ilma põhivara kulumi arvestuseta on negatiivne summas 4 367 eurot.\"\n\nAruandes tuuakse välja kaks seletust negatiivsele tulemile, millest esimene on alates 2016. aastast ette valmistatud lavastus seoses Eesti Vabariigi juubeliprogrammi teatrite suurprojektiga \"Sajandi lugu\".\n\n\"2017. aastal tehti projekti ettevalmistamise kulusid kokku summas 11 372 eurot. Projekti põhiline tulubaas jääb aastasse 2018.\"\n\nTeiseks tuuakse välja, et 2017. aasta lõppu lisandus plaaniväliselt väikese saali uuslavastus \"Impostrix sündroom\", milleks polnud teatri eelarves kavandatud kulusid.\n\n\"Otsustasime lavastuse töösse võtta ja esietendus toimus 02.12.2017. Majandusaasta poolitab teatri loomingulise hooaja meelevaldselt. Väga heade loominguliste ideede tekkimisel ja nende parima realiseerumise huvides on sellise majandusaasta eelarve tasakaalu ohustavad riskid. Õigustatud lavastuse ettevalmistamisega lisandunud kulud, lavakujunduse ja lavastusmeeskonna honorarikulude katteks, moodustasid kokku 15 877 eurot. Lavastuse põhiline tulubaas jääb aastasse 2018.\"\n\nAruandes märgitakse, et Vene Teatri majandustegevuse tulem on otseselt seotud repertuaaripoliitika ja personalipoliitikaga.\n\n\"Repertuaaris oleme koondanud suures osas tähelepanu näitlejakesksele mängule ning konservatiivsele publikule harjumuspärasele etendustegevusele. Samas oleme teatri väikese saali tegevustes jätnud suurel määral ruumi otsingulistele ning klassikalisele teatrikeelele vastanduvatele lavastustele. \"\n\n2017. aastal suurenes aasta varasemaga võrreldes teatri koosseisuliste töötajate arv.\n\n\"Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale tõusis 86-ni (2016 oli vastav näitaja 81). Tööjõukulu moodustas 2017. aastal 1 775 935 eurot (kasv võrreldes 2016. aastaga 11,3 protsenti).\n\nTeatripiletite müügitulu oli eelmisel aastal 413 545 eurot (kasv võrreldes 2016. aastaga 10,06 protsenti), mis moodustas teatri omatuludest 73,20 protsenti (2016 oli vastav näitaja 67,68 protsenti). Teatri piletimüügi statistika näitab ka, et publik on valmis maksa ühe teatrikülastuse kohta keskmiselt kõrgemat hinda kui varem.\n\n\"2016. aasta aritmeetiline keskmine külastuse hind oli 10,11 eurot, 2017. aasta vastav näitaja aga juba 11,70 eurot.\"\n\nMajandusaasta aruandest selgub ka, et Vene Teatril oli edukas koostöö telekanaliga PBK.\n\n\"2016. aasta lõpus ja 2017. aasta jaanuari jooksul korraldas teater koostöös telekanaliga PBK teatri välise ja väikese teatrisaali esise invaliftide, välise invalifti juurde spetsiaalsete ratastooli sissepääsu võimaldavate uste ning suurde saali invaistekohtade ehituseks toetusaktsiooni. Toetusaktsioon oli väga edukas. Kokku annetati telekanali vahendusel 17 234,20 eurot. 2017. aasta sees ehitati välja siselift ja invakohad teatri suures saalis. Investeeringu kogumaksumus kujunes 18 320,81 eurot.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sihtasutus Vene Teater lõpetas mulluse majandusaasta 178 711 euro suuruse miinusega, selgub teatri poolt kultuuriministeeriumile esitatud majandusaasta aruandest. Samas kasvas teatripiletite müügitulu aasta varasemaga võrreldes üle10 protsendi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGiuliani: Mueller tunnistas, et ei saa presidendile süüdistust esitada\n\n## Põhitekst:\n\nEriprokurör uurib Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa väidetavat kokkumängu 2016. aasta presidendivalimiste eel ja ajal ning seda, kas president takistas mullu mais FBI direktorit James Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne Muelleri ametissenimetamist uuris võimalikku kokkumängu FBI.\n\nGiuliani ütles telejaamadele CNN ja Fox News, et Muelleri meeskond on aktsepteerinud justiitsministeeriumi pikaajalist, kuid seni praktikas proovile panemata tõlgendust, et ametisoleval presidendil on süüdistuste vastu immuniteet.\n\n\"Ainus, mida nad saavad teha, on kirjutada raport,\" ütles Giuliani CNN-ile. \"Nad ei saa süüdistust esitada. Vähemalt on nad seda meile teatava heitluse järel tunnistanud.\"\n\nKui Mueller peaks tuvastama, et president on toime pannud seadusrikkumisi, piirduvad tema volitused raporti esitamisega justiitsministeeriumile, lausus advokaat.\n\nEriprokuröri pressiesindaja Peter Carr keeldus Giuliani märkusi kommenteerimast.\n\nMueller esitab pärast uurimise lõpuleviimist oma otsesele ülemusele asejustiitsminister Rod Rosensteinile raporti ning järgmiste sammude üle otsustab juba Rosenstein.\n\nEriprokuröri raport ja seda toetavad tõendid võivad aga saada aluseks tagandamisprotseduuri alustamisele presidendi vastu kongressis, kui peaks ilmnema, et Trump on teinud midagi seadusvastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriprokurör Robert Muelleri meeskond on öelnud Valgele Majale, et mis tahes tõendeid nad Venemaa sekkumist käsitleva juurdluse raames ka ei leiaks, ei saa nad USA presidendile Donald Trumpile süüdistust esitada, ütles riigipea advokaat Rudy Giuliani kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSirp vaatleb kunstreaalsust ja andmekaitset\n\n## Põhitekst:\n\nKADI-ELL TÄHISTE: Isikuandmete kaitse erandid\n\nTuleks lähtuda reeglist, et sisuline ebaõiglus tuleb likvideerida, kuid seda ka teise osapoole õigusi põhjendamatult kahjustamata.\n\n25. mail jõustub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Tegemist on otsekohalduva regulatsiooniga, mis isikuandmete kaitse küsimustes asendab suures osas seni kehtinud riigisisest õigust. Sealjuures ei reguleeri määrus kõike, vaid kohustab liikmesriike teatud juhtudeks ette nägema isikuandmete töötlemise üldreeglite erandeid. Need erandid kehtestab iga liikmesriik oma riigi õiguse tasandil. Näiteks tuleb põhivabaduste tasakaalustamise huvides kehtestada erandid andmete kasutamisel ajakirjanduslikul eesmärgil ja akadeemiliseks, kunstiliseks või kirjanduslikuks eneseväljenduseks. Kuigi peatselt kehtima hakkava andmekaitse määruse põhirõhk on mujal, tasub heita pilk sellele, kuidas Eestis erandite küsimus lahendatakse.\n\nANNA-MARIA PENU: See pole meie oma tuba\n\nVõib-olla ainus loomulik vastus nägemisel baseeruva virtuaalelu hüpertroofiale ongi keha juurde naasmine: näpistamine, kõditamine ja päikesekiirte soojus nahal kui mäss.\n\nPole päris selge, millal taipasime, et ühismeedias olemine tähendab olla ära märgitud/märgatud/äratuntav kohas, mille taristu kuulub eraettevõtetele, kes teenivad meie pealt raha, kuigi meie kasutame seda, nagu oleks tegemist meie elutoaga. Me ajame seal armu-, töö- ja isiklikke asju, mängime, viskame nalja ja teeme poliitikat. Seal on lisaks uudistele me sõbrad, tuttavad, kolleegid-rivaalid, aga ka potentsiaalsed tööandjad. Me tunnete, hirmude ja lootuste geograafia. Seal tuntakse meid nimepidi (ja kui meeldiv on olla seal, kus teatakse me nime!), meieni jõuab vajalik info (küll läbi teiste silmade, teiste seadistatud filtrite, kuid see tõsiasi ununeb sisse logides otsekohe) ning tunnustus meeldimiste, positiivsete kommentaaride ja jagamiste näol.\n\nANTO VELDRE: Arvutimängust armulauani\n\nVäikeriigile võiks sobida stiil, kus tõde keerdub valega pidevalt ja lootusetult nagu DNA-spiraali harud või Möbiuse lint, et vastane energeetiliselt/arvutuslikult välja kurnata.\n\nLahtiütlemine: autor tegelikult ise arvutimänge ei mängi.\n\nMul on olnud au pidada pikki filosoofilisi vestlusi ühe noore inimesega, kes küll elab meie ühiskonnas, räägib eesti keelt ja sõidab jalgrattaga Haaberstisse tööle, ent kes oma arenguloo ja kogemustepagasiga viibib täiesti väljaspool Eesti ühiskonda. Mõnd ühiskondlikku sündmust arutledes ei esita ta paralleele üldsegi mitte Vana-Kreekast ega ka mitte jooksvast päevapoliitikast. Tema tüüpiline mõtteavaldus algab sedasi: \"Ühes (arvuti)mängus oli nii, et ...\". Järeldus: selle noore inimese reaalsus ei asu mitte Harjumaal, Eesti Vabariigis (nagu tema lihakeha), vaid kusagil väljaspool meie poolt kombatavat aega ja ruumi, pigem mõnes konstrueeritud (virtuaalses) maailmas.\n\nMARGUS MAIDLA: Tiigrihüppe taassünni arhitektid\n\nE-riik on saavutanud teatud küpsuse, sellist plahvatuslikku kiiret arengut ja teenuseid, nagu toodi turule aastatel 2000–2010, lähiajal tulekul ei paista.\n\nÜks läbi aastakümnete olulist mõju Eesti infotehnoloogia kuvandile avaldanud ettevõte on aktsiaselts Cybernetica. Pöördelistel ja kapitalivaestel eelmise sajandi 90ndatel oli Cybernetica väidetavalt ainuke eraettevõte terves Eestis, kellel olid palgal oma teadustöötajad. Toona hoidis teaduselt kokku ka riik, eraettevõtetest rääkimata. Cybernetica on osalenud e-riigi lahenduste väljatöötamisel, kuhu kuuluvad, ja mitte ainult, e-riigi üldpõhimõtted ja õiguslik raamistik, digiallkirja seadus ja -tehnoloogia, infosüsteemide turvaline andmevahetuskiht X-tee, interneti teel hääletamine, ELi nõuetele vastav tolliinfosüsteem. Nüüd keskendub Cybernetica e-riigi lahenduste ekspordile.\n\nVestlusringis on Cybernetica nõukogu esimees akad Ülo Jaaksoo ja juhatuse esimees Oliver Väärtnõu.\n\nMARIO ROSENTAU: Andmekaitse üldmäärus on Euroopa Liidu aluslepingutega vastuolus\n\nEuroopa seadusandluses kipuvad määrused asendama direktiive ja paisuma seadusteks. Nii loobuvad liikmesriigid suveräänsusest suuremal määral, kui aluslepingutega kokku lepitud.\n\n25. mail, kaks nädalat pärast Euroopa päeva, hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (ingliskeelse lühendina tuntud GDPR). Selle eesmärkidest ja nõuetest on räägitud palju. Sisuliselt on üldmäärus hea ja vajalik: see hakkab jõuliselt kaitsma Euroopa inimeste iseolemise ja enesemääramise põhiõigusi võrgustatud digiühiskonnas.Selles saginas pole aga märgatud üht teist laadi põhimõttelist asja: GDPRi kehtestamise protsessiga on rikutud ELi aluslepinguid! Vastuolu tekib kahe põhjuse koostoimes. Esiteks, GDPR on olemuselt \"Euroopa seadus\". Teiseks, Euroopa seadused on ELi aluslepingutega keelatud!\n\nJOONATAN NÕGISTO: Mis on ülikool?\n\nKa kõige tehnilisema eriala inimene peab olema refleksioonivõimeline mõtestamaks oma kohta ja mõju ühiskonnas.\n\n\"Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi,\" kinnitas 10. jaanuaril riigikogu ees peaminister Jüri Ratas. Kuigi Ratas pidas silmas ka teatud kogutulu, mida arvude keeles väljendada ei saa, olid tavapäraselt esiplaanil igasugused numbrid: Eesti ülikoolide koht rahvusvahelistes pingeridades, meie teadlaste grantide suurus, teadustegevuse panus tootlikkuse kasvu jne. Meedias sai kõne kajastust pealkirjadega, mis valdavalt teatasid ülikoolidele majandusliku kasu teenimisest.\n\nMARIKA AGU, SIIM PREIMAN: Auhind, mis pole kivist\n\nMöödunud neljapäeval kuulutati EKKMis välja meie kaasaegse kunsti ühe mainekaima auhinna Köler Prize\"i tänavused võitjad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja. Peapreemia jagunemise otsustas rahvusvaheline žürii koosseisus Laura Põld (Köler Prize 2016, peapreemia laureaat), Laura Herman (Brüsseli näitusemaja La Loge kuraator), Maria Lind (Tensta Kunstihoone direktor), Post Brothers (Müncheni Kunstverein\"i kuraator), Raimundas Malašauskas (kuraator ja kriitik Vilniuses ja Brüsselis). Žürii tõi Škodenko puhul välja tema materjalikasutuse mitmekülgsuse ja kunstipraktika terviklikkuse, Muravskaja loomingus peeti tähelepanuväärseks tema oskust luua näiliselt lihtsaid teoseid, mis avanevad keerukate ja haaravatena.\n\nVestlusringis on Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja.\n\nMELE PESTI: \"Ainus võimalus on lasta katastroofil juhtuda\"\n\nDaniel Galera romaan \"Verest nõretav habe\" näitab nii Brasiilia ühiskonna päikese- kui ka varjupoolt.\n\nPorto Alegre, Brasiilia kõige lõunapoolsema, jahedama ja euroopalikuma osariigi pealinn. Ergu kultuurieluga linn, kus suur protsent elanikkonnast kirjutab, loeb ja arutleb kirglikult ilukirjanduse üle. Veel hiljuti oli see ka rikas ja hästi juhitud edumeelne linn: just siin sündis esimene kaasav eelarve ja Maailma Sotsiaalfoorum.\n\nPaar aastat tagasi puhkes aga kriis, kord on käest ja kuritegevus kasvab kiirelt. \"Oma koduaknast nägin inimese tapmist,\" mainib kirjanik ja tõlkija Daniel Galera (sünd 1979). Paari pikutavat kodutut märkan kirjaniku töötoa akna taga pargis silmanurgast isegi. Suurem osa Galera sõpru on kodulinnast lahkunud, kultuurimekasse São Paulosse suundumist kaalub temagi.\n\nMul õnnestus Daniel Galeraga ta pungil raamatuid täis kabinetis mõnusalt vestelda tänu Brasiilia rahvusraamatukogu stipendiumile.\n\nMATTIAS MALK: Tallinna kvartal viimases ideaallinnas\n\nTšornobõli töötajate kiireks ümberasustamiseks ehitatavasse linna kohustati panustama paljusid liiduvabariike. Nii ka Eestit.\n\nTšornobõli tuumakatastroofi aastapäev tuletab üldsusele kord aastas õnnetust meelde. Hävinud reaktorist 50 kilomeetrit idas on aga linn, mille elanikele on jaam endiselt peamine tööandja. See 25 000 elanikuga linn on Tšornobõliga seotud raudteega, mis läbib koridorina Valgevenet. See linn on erisoodustustega majanduspiirkond ja Kiievi oblasti riigipiirilähedane enklaav. Linna üks hinnatuimaid rajoone on Tallinna kvartal. See linn on Slavutõtš.\n\nSüümemõnu. VAHUR AFANASJEV: Ma olen su koduga tuttav\n\nKinnisvarakuulutused annavad ainulaadse võimaluse näha, kuidas inimesed elavad.\n\nSellal kui korralikud inimesed vaatavad pornot, uudistan mina kinnisvarakuulutusi. Õigupoolest teen seda vahel isegi avalikus kohas, kui mõni piirkond kodust kaugemal huvitav tundub. Mida siin müüakse? Kui palju küsitakse? Vanasti sai vaadata sedagi, kaua kuulutus on üleval olnud, aga hiljuti koristati see näitaja ära. Tühja sellest, mäletan niigi hästi, et mõni kinnisvaraobjekt on müügis juba eelmisest buumist saati.\n\nArvustamisel\n\nTallinna Linnateatri \"Põhjas\", Sõltumatu Tantsu Lava ja Wauhausi \"Fluids\",\n\n\"Tants(U)gala\" ehk TÜVKA tantsukunsti diplomandide lavastused\n\nLeszek Kołakowski \"Naeruvääristatud Jeesus\"\n\nTriin Soometsa \"Targa ja rumala jutud\"\n\ndokumentaalfilm \"Juured\"\n\nKillu Sukmiti ja Minna Hindi ruumiinstallatsioon \"Roosa toss väljas\"\n\nEesti muusika- ja teatriakadeemia uudisloomingu kontsert\n\nsarja \"Heli ja keel\" kontsert \"Õpetajad\"\n\nseminar \"Populaarmuusika uurimine ja allikad Põhja- ja Baltimaade piirkonnas\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame 18. mai Sirpi. Sirbi vahel Diplomaatia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRingkonnakohus jättis Assar Pauluse vanglasse\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnakohus jättis muutmata Viru maakohtu määruse, millega Paulus (55) jäeti vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.\n\nRingkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium märkis, et Paulusele on vanglas määratud viis distsiplinaarkaristust, mis on kehtivad.\n\nRiigikohtu seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus karistatu edasine õiguskuulekas käitumine.\n\nRingkonnakohus leidis, et Paulusele distsiplinaarkaristused toonud rikkumised näitavad, et tema käitumine vangistuses on kaugel eeskujulikust.\n\n\"Süstemaatiline keeldumine koristustöö tegemisest viitab sellele, et süüdimõistetu on jätkuvalt ustav kuritegeliku maailma subkultuurilistele hoiakutele,\" märkis kohus.\n\nRingkonnakohus leidis, et Pauluse käitumine vanglas ja tema kuritegude asjaolud viitavad isegi eraldivõetuna – aga iseäranis tugevalt kogumis – retsidiivsusriskile, mis on kaugelt liiga suur, et teda praegu vangistusest vabastada.\n\nKohtu hinnangul annavad tema kuritegude erakordsed asjaolud küllaldase põhjuse rääkida kõrgendatud ohust, et Paulus jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.\n\n\"Pauluse kuritegude asjaolud viitavad süüdimõistetus sügavalt juurdunud kuritegelikule mentaliteedile ja erakordselt tihedatele sidemetele kriminaalse maailmaga. Vastasel korral polnuks Paulus saanud selliseid kuritegusid toime panna,\" tõdes kohus.\n\nRingkonnakohtu hinnangul on Pauluse motivatsioon asuda õiguskuulekale teele enam kui küsitav.\n\n\"Kolleegiumil pole mingit käegakatsutavat alust uskuda, et Paulus, juhtides aastaid suurt kuritegelikku ühendust, olles jõudnud oma professiooni tippu ja võttes omaks selleks vajalikud väärtushinnangud, tahaks ja suudaks pärast umbes nelja-aastast vangistust katkestada kõik sidemed kriminaalse maailmaga, loobuda seal saavutatud autoriteedist ja asuda õiguskuulekale teele. Muu hulgas tähendaks selline kannapööre Pauluse elus tema jaoks suure tõenäosusega märkimisväärset langust materiaalses heaolus,\" leidis kohus.\n\nRingkonnakohus märkis ka, et Pauluse puhul on kindlasti tegemist keskmisest oluliselt intelligentsema, vähemimpulsiivse ja enda käitumist kontrolliva kurjategijaga, kes suudab enda eesmärke ja sihte hästi varjata.\n\n\"Seega ei saa tema puhul väliselt viisakast ja korrektsest käitumisest ja sotsiaalprogrammide läbimisest teha kaugeleulatuvaid järeldusi retsidiivsusriski langemise kohta. Samuti võib eeldada, et tema võimalikud uued kuriteod oleksid võrdlemisi varjatud,\" nentis kohus.\n\nPauluse vabastamata jätmise vaidlustasid ringkonnakohtus advokaadid Küllike Namm ja Artur Pärnoja, kes ei nõustunud Viru Maakohtu 14. märtsi määrusega.\n\nKinniste uste taga asja arutanud maakohus ei olnud nõus Pauluse tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve all vabastamisega, kuigi seda toetas riigiprokuratuur.\n\nViru vangla vaidles vabastamisele vastu ning seda muuhulgas põhjusel, et Paulus keeldub vanglas majandustöödel töötamast ja oli selle eest distsiplinaarkorras karistatud.\n\nKohus kuulutas omal algatusel kohtuistungi täielikult kinniseks delikaatsete isikuandmete ja süüdimõistetu eraelu kaitseks.\n\nKohus tuvastas rida positiivseid asjaolusid Assar Pauluse käitumises vangistuse kandmise ajal, kuid leidis, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole siiski põhjendatud.\n\nKuriteod, mille eest Paulus praegu karistust kannab, on niivõrd rasked, et vähemalt praegu ei saa teda karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaega vabastada, leidis kohus.\n\nKeskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval ta riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal vahistati ehk ta on karistusest ära kandnud kolm aastat ja kuus kuud.\n\nHarju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega.\n\n2016. aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.\n\nMullu oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ringkonnakohus jättis Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Assar Pauluse enne tähtaega vanglast vabastamata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPiip ja Tuut sõidavad Euroopa ja Aasia ringreisile\n\n## Põhitekst:\n\nJuunist novembrini mängivad Piip ja Tuut kaheksas välisriigis kokku 20 etendust ning külakostiks viiakse kuus värskeimat lavastust, mida näevad pered ja täiskasvanud Soomes, Taanis, Hiinas, Belgias, Luksemburgis, Leedus, Lätis ja Venemaal.\n\nEesti vaatajatele mängitakse juulis suvelavastust \"Piip20Tuut juubeldavad\", mis on selle suve väikseim tuur, peaaegu nagu tiir. Piip ja Tuut panevad esmakordselt ühte etendusse kokku säravamad hetked oma 20 aasta kahekümnest lavastustest ja teevad 11.-22.juulini Eestile tiiru peale. Etendus on kahes osas ja ühe vaheajaga. Kaasa teeb Siim Aimla ansambel.\n\nPiip ja Tuut juubeldavad:\n\n11.07 kl 19 Viljandi Kaevumäe lava\n12.07 kl 19 Pärnu Ranna kõlakoda\n13.07 kl 19 Tõrva tantsumägi\n15.07 kl 13 Ülenurme põllumajandusmuuseum\n16.07 kl 19 Võru Kandle aed\n17.07 kl 19 Hiiumaa Kassari KAKU\n18.07 kl 19 Haapsalu piiskopilinnuse õu\n19.07 kl 19 Aruküla lauluväljak\n20.07 kl 19 Viimsi rannarahva muuseumi hoov\n21.07 kl 13 Tallinn Piip ja Tuut mängumaja õu\n22.07 kl 13 Jõhvi Valge Hobuse trahteri hoov\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Klounid Piip ja Tuut tähistavad 20. sünnipäeva pooleaastase ringreisiga Eestis, Euroopas ja Aasias.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Saar, Mäggi, Kiisler\n\n## Põhitekst:\n\nOtseülekannet kell 12 algavalt pressikonverentsilt saab jälgida portaalis ERR.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse iganädalasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad sel nädalal valitsuse samme peaministri ülesannetes Indrek Saar (SDE), riigihalduse minister Janek Mäggi (Keskerakond) ja keskkonnaminister Siim Kiisler (IRL).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondis tuleb Tour of Estoniale esindusliku koosseisuga\n\n## Põhitekst:\n\nKuuendat korda peetavale Tour of Estoniale tuleb Eesti koondis järgmise koosseisuga:\n\nRein Taaramäe\nAlo Jakin\nKarl Patrick Lauk\nRisto Raid\nGert Jõeäär\nNorman Vahtra\nKarl-Arnold Vendelin\n\nMõistagi on nimekirja kõige huvitavam tõik see, et igapäevaselt Direct Energie profiklubis leiba teeniv Rein Taaramäe stardib Tour of Estonial (UCI 2.1) esimest korda. Algselt oli Taaramäel plaanis startida ainult 37. Tartu Rattarallil. Plaanid aga muutusid, kuna Eesti mehe kalenderplaani tõsteti koduklubi poolt natuke ümber ning nii teebki Taaramäe järgmisel nädalal oma Tour of Estonia debüüdi.\n\nKas tegu on siiski kõige tugevama Eesti koondisega Tour of Estonia ajaloos? \"Raske öelda, oleneb meeste hetkevormist ja mitmetest muudest asjaoludest. Aga üks tugevamatest on see nimekiri kindlasti,\" ütles Eesti koondise peatreener Jaan Kirsipuu portaalile Marathon100.\n\nKelle peale võiks Eesti koondis oma kaardid mängida? \"Eelkõige on küsimus, et kes Tartu GP korralikult välja veaks. Igal juhul on meil mitu kaarti, millega mängida. Peale Taaramäe on meil ka Lauk, Jakin, Vahtra, Jõeäär – nende meeste peale võib kindel olla,\" rääkis Kirsipuu.\n\nKokku tuleb praeguse seisuga Tour of Estoniale üle 100 ratturi 16 meeskonnast.\n\nTour of Estonia avaetapp on reedel, 25. mail sõidetav Tallinn-Tartu GP, Eestimaa velotuuri lõpetab järgmisel päeval Tartu linnatänavatel toimuv Tartu GP. Rattafestivali kulminatsioon on Ida-Euroopa suurim maanteeratturite võidusõit ehk 37. Tartu Rattaralli. Laupäeval, 26. mail peetavatele rattaralli lasteüritustele on oodata kuni 4000 last ning päev hiljem sõidetavate põhidistantside (135 ja 56 km) stardijoonele ligikaudu 3500 ratturit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalalõpul, 25.–26. maini sõidetav Eestimaa velotuur toob stardijoonele vahest kõige nimekama Eesti koondise, kes kunagi tuuril osalenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nProkurör: Argentina sõjavägi piinas Falklandi sõja ajal oma sõdureid\n\n## Põhitekst:\n\nKohtuasi puudutab 22 väidetavat piinamisjuhtumit sõja ajal, mille Argentina pidas 1982. aastal Atlandi ookeani lõunaosas asuvate saarte pärast maha Suurbritanniaga. Piinamist rakendas Yapeyu sihtrühm, nähtus föderaalprokuröride veebilehelt.\n\nRio Grande föderaalprokurör Marcelo Rapoport ütles, et saarel paiknenud sõjaväeametnikele anti juhised \"anda käsk ja viia erinevate väeteenistusse võetud sõdurite kallal läbi piinamisakte viisina kõrvaldada väidetav distsipliini puudumine sõjaväes kannatuse tõttu, mille põhjustas riietuse ja toidu nappus\".\n\nKasutatud piinamisviiside seas olid nelja posti külge kinnitatud ohvrite venitamine ja nende sellisesse asendisse jätmine tundideks külma ilma ajal, samuti sõdurite lumme matmine. Veteranid on mõlemast piinamisviisist varem teatanud.\n\nKohtuasi sai alguse 2007. aastal ning sellele andis 2015. aastal uue tõuke konfliktiga seotud salastatud sõjaväedokumentide avalikustamine.\n\nSõda algas 1982. aasta 2. aprillil, kui Argentina väed hõivasid diktaator Leopoldo Galtieri käsul saarestiku. London saatis hispaania keelt kõnelevas maailmas Malviinidena tuntud saari tagasi vallutama Briti ekspeditsioonijõud. Relvakonfliktis hukkus kokku 649 Argentina sõdurit, 255 Briti sõdurit ja kolm tsiviilelanikku ning see lõppes brittide võiduga.\n\nSuurbritannia keeldub 1833. aastast selle valduses olevate saarte staatuse üle läbirääkimisi pidamast, mida nõuab Argentina, rõhutades, et ligi 3000 saareelanikku hääletasid 2013. aasta referendumil Ühendkuningriigi koosseisu jäämise poolt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prokurör andis kolmapäeval käsu 27 Argentina sõjaväeametniku vahistamiseks oma sõdurite piinamise eest Falklandi sõja ajal 36 aastat tagasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSisekaitseakadeemia aastapäev viis 13 meeskonda ellujäämisretkele\n\n## Põhitekst:\n\nRetke eesmärk on ühendada sisekaitseinimesed ja anda neile võimalus töövälisel ajal ühiselt aega veeta ning ühtlasi panna proovile nende vastupidavus ja ellujäämisoskused metsas ja rabaaladel, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nMullune võidumeeskond saadeti rajale esimesena. Võistlejate seljakotis on vaid toit ja mõned vahetusriided. Meestel ja naistel tuleb kaardi järgi leida rajal 11 kontrollpunkti.\n\n\"Kogu sisekaitsevaldkonna töö on mõnes mõttes ellujäämine, selles raskes maailmas tuleb kuidagi ellu jääda. Nad teevad linnulennult umbes 45-kilomeetrise ringi ja lõpetavad siis 36 tundi hiljem täpselt siinsamas Paikuse koolis,\" ütles ellujäämisakadeemia peainstruktor Martin Kreek.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskus juurest startis kolmapäeva õhtul 13 meeskonda 36-tunnisele ellujäämisretkele, millega tähistatakse teist korda sisekaitseakadeemia aastapäeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVene koduklubi võitles välja lisaaja, aga hooaeg piirdus veerandfinaaliga\n\n## Põhitekst:\n\nSiim-Sander Vene mängis 40 minutit ja tõi selle ajaga 8 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/7, kolmesed 2/4), vahendab Korvpall24. Eestlane võttis veel 12 lauapalli, tegi 2 vaheltlõiget, andis 3 korvisöötu, sooritas 3 isiklikku viga ja kaotas kahel korral palli.\n\nAleksa Avramovic oli Varese resultatiivseim 24 punktiga. Tyler Cain lisas 12 silma. Võitjate parimana viskas Lee Moore 17 punkti. Bryce Cotton tõi 15 ja Luca Vitali 14 silma ning 10 lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli meistriliiga veerandfinaalis pidi Siim-Sander Vene kodumeeskond Varese koduväljakul vastu võtma napi 64:69 kaotuse Brescialt ning 0:3 seeriavõiduga sammusid viimased edasi poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRail Baltic Eesti keskmine palk oli mullu 3611 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nRiik tegi mullu firmasse kapitali sissemakse 650 000 euro ulatuses, millest ühe euro võrra suurendati ettevõtte osakapitali ning 649 999 eurot suunati ülekurssi ning selle summa arvelt tehti omakorda sissemakse RB Rail AS-i aktsiakapitali, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nRail Baltic Eesti saavutas mitu eesmärki - jaanuaris sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid lepingu raudtee ehituseks ning juunis ratifitseeris selle ka riigikogu.\n\nRB Rail AS ehk kolme riigi ühisettevõte on seni oma tegevust finantseerinud aktsionäride omakapitali tehtud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks.\n\nTänavuses eelarves on ette nähtud täiendavate rahaliste vahendite vajadus, mis plaanitakse katta CEF 3. rahastuslepingu esimese ettemaksega ning aktsionäride vahelise lepinguga kokku lepitud omanikepoolsete täiendavate sissemaksetega omakapitali ning nii saavutatakse likviidsus, mis on vajalik tänavuses eelarves ette nähtud kulude katteks.\n\nAlates 2019. aastast on RB Rail AS juhtkond valmistamas ette finantseerimisplaani, mille järgi hakkaksid projektis osalevad pooled sealhulgas aktsionärid tasuma RB Rail AS-ile projektijuhtimise tasusid. Finantseerimisplaani elluviimine sõltub sellest, kas riigid jõuavad omavahel kokkuleppele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi kolm ja pool aastat tegutsenud Rail Baltic Estonia OÜ teenis mullu 637 000 eurot kahjumit, keskmiselt oli firmas eelmisel aastal tööl kuus inimest, kelle palkadeks kulus 260 000 eurot ehk keskmine palk oli 3611 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTraffic avaldas uue albumi eel singli ja muusikavideo \"Vead\"\n\n## Põhitekst:\n\nMuusikavideo filmimiseks oli kasutada seitsmetunnine ajavahemik CocaCola\nPlazas, sel ajal kui kinouksed tavaliselt suletud on. \"Lapselikult põnev oli öises kinos kogu tiimiga ringi liikuda, teades, et seal oleme vaid meie. Samal ajal oli kuklas teadmine, et peame kogu materjali kindla aja jooksul ära filmima või vastasel juhul ei saa video valmis,\" sõnas Trafficu solist Silver Laas.\n\n\"Vead\" räägib tegelikult sellest, kuidas üksteise kiiksude ja eripäradega, soovide ja huvidega paremini toime tulla, neid arvesse võtta ja rõhub sellele, et üksi ei ole parem,\" ütles üks laulu autoreist, Stig Rästa.\n\n\"Me kipume teinekord unustama, et keegi meist pole ideaalne ja ei näe suurt pilti, kus tahes-tahtmata tullakse üksteise soovidele vastu, et kõik laitmatult toimiks,\" märkis Silver. \"Olgu see siis näiteks kasvõi plaadi tegemine,\" lisas Laas naerdes, mainides, et Trafficul on aasta lõpu poole ka uus kauamängiv ilmumas.\n\nLoo autoriteks on Stig Rästa, Fred Krieger ning Vallo Kikas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta lõpus uue kauamängiva avaldav ansambel Traffic ilmutas uue singli \"Vead\", millele filmiti ka tantsuline muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVarro Vooglaid: riigireformi kava ei tohi keskseid probleeme maha vaikida\n\n## Põhitekst:\n\nRiigireformi sihtasutuse eestvedajate visioon Eesti riigikorralduse probleemidest kätkeb olulisi punkte, millega saab vaid nõustuda – samuti punkte, mille üle võiks vaielda. Igal juhul on selge, et üle jõu käivat bürokraatiamasinat on vaja jõuliselt kokku tõmmata ning eriti oluline on see kahaneva ja vananeva rahvastiku tingimustes. Nendele küsimustele tähelepanu pööramine on vaieldamatult teretulnud.\n\nKuid paraku on pea täielikult tähelepanuta jäetud demokraatliku riigikorralduse põhimõtte teostumise seisukohast keskse tähtsusega tõsised probleemid.\n\nÜhelt poolt deklareerib põhiseadus oma esimese paragrahvi esimeses lõikes demokraatia ideaali, sedastades et \"Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.\" Teiselt poolt on aga avalik saladus, et neist neljast vahendist, mis tagasid enne 1934. aasta riigipööret rahva staatuse kõrgeima riigivõimu kandjana, on praeguseks ajaks alles jäänud vaid üks – ja nagu allpool osutatud, on seegi tõsiste puudustega.\n\nTeatavasti ei ole siiani rahvale tagastatud rahvaalgatuse õigust ehk õigust algatada seaduseelnõusid, õigust algatada rahvahääletusi ega ka õigust valida endale ise riigipead. Alles on vaid õigus otsustada iga nelja aasta tagant, millised inimesed (või õigemini millised parteid) peaks kõiki (veel Euroopa Liidule loovutamata pädevusala raamesse jäävaid) riigielu küsimusi otsustama rahva asemel. Rahval ei ole võimalik valimiste vahelisel ajal esindajaid tagasi kutsuda või nende samme peatada või tagasi pöörata – sõltumata sellest, kui jämedalt need, kes peaks tegutsema rahva esindajana, rahva enamuse tahte või väärtustega vastuollu lähevad.\n\nRiigireformi visioonis räägitakse vajadusest enamate rahvaküsitluste ja -hääletuste järele, aga pole poole sõnagagi mainitud, et tegelikult tuleks taastada rahvale reaalselt kõrgeima riigivõimu kandja staatuse tagav rahvaalgatuse õigus – reaalselt, mitte fiktiivselt, nagu seda tehti jääkeldris välja hautud ja parlamenti mitte millekski kohustava kollektiivse pöördumise õiguse sisseseadmisega.\n\nOn keskse tähtsusega, kas pärast riigireformi on õigus algatada seaduseelnõusid uute seaduste vastuvõtmiseks või juba vastu võetud seaduste tühistamiseks endiselt ainult riigikogul või tagastatakse vastav õigus ka rahvale, luues seeläbi eeldused päris kodanikuühiskonna tekkimiseks ja kasvamiseks.\n\nSarnane lugu on visioonidokumendis presidendivalimiste kohta kirjutatuga või õigemini sellega, mida sinna kirjutatud ei ole. Riigireformi eestkõnelejad teevad ettepaneku pikendada presidendi ametiaega kuue aastani ning vaadata üle presidendi ametiülesanded ja nende täitmiseks vajalikud ametihüved. Samas vaikitakse maha kurb tõsiasi, et erinevalt soomlastest, leedulastest ja venelastest on Eesti rahvas jäetud ilma elementaarsest demokraatlikust õigusest valida endale ise riigipea.\n\nKüllap lähtuvad riigireformi eestvedajad eeldusest, et rahvas peaks ka edaspidi rahulduma riigikorraldusega, kus president on määratud ametisse mitte rahva enamuse tahte alusel, vaid parteide tagatubade kokkulepetega. Pangem seejuures tähele, et rahva ootused nii selles kui ka eelnevalt mainitud küsimuses on ühemõtteliselt selged – nii riigipea otsevalimiste kui ka rahvaalgatuse õiguse taastamist pooldab hiljutise arvamusküsitluse kohaselt umbes 80 protsenti valimisealistest Eesti Vabariigi kodanikest.\n\nKolmanda demokraatliku riigikorralduse seisukohast kriitilise tähtsusega probleemina on riigireformi visioonis ignoreeritud tõsiasja, et juba palju aastaid kehtinud riigikogu valimiste kord on puudulik ja ebaõiglane ega soosi parlamendivalimiste kaudu rahva tahte teostamist.\n\nTeatavasti võimaldab riigikogu valimiste kord üleriigiliste ja ringkondlike nimekirjade alusel häälte ülekandmist ning seeläbi niisuguste inimeste parlamenti pääsemist, kes pole tegelikult rahvaesindajana tegutsemiseks mandaati saanud. Just sellise vildaka korra tõttu istub meil riigikogus \"tänu\" parteide tagatubade paika pandud nimekirjadele terve rida inimesi, kes said valimistel kordades vähem hääli kui need, kellele jäi parlamendi uks suletuks.\n\nOlles saanud oma mandaadi mitte ühiskonna, vaid koduerakonna juhtkonna käest, on nad ka lojaalsed viimasele – muu hulgas seepärast, et mitte järgmistel valimistel viletsamat kohta saada. Sellist olukorda ei saa pidada ei normaalseks ega ka vastuvõetavaks.\n\nNiisiis pole Eestis rahvale tagatud ei neid otsedemokraatlikke õigusi, mis peaks tagama esindusdemokraatlike struktuuride toimimise vastavalt rahva enamuse tahtele, ega ka seda, et valimiste kaudu saaks rahvaesindajaks need inimesed, kellele antakse valimistel kõige rohkem hääli. Ausameelsust minetamata on niisugust olukorda parimagi tahtmise korral keeruline nimetada demokraatlikuks.\n\nKokkuvõttes tuleks riigireformi eeldusena ära otsustada, kas demokraatlik riigikorraldus on meie ideaal või mitte. Kui suhtuda sellesse tõsiselt, siis peaks riigireformi lahutamatu osa olema rahvale elementaarsete demokraatlike õiguste tagastamine. Kui seda ideaali aga vajalikuks ei peeta – nagu see juba pikka aega on olnud –, siis võiks lõpetada iseendale ja teistele valetamise, nagu oleks Eesti demokraatlik riik.\n\nSellisel juhul piirdubki riigireform pelgalt selliste kvantitatiivsete kohendustega, mis välja kujunenud partokraatlik-bürokraatlikku võimumonopoli ja selle aluseks olevat võltsdemokraatiat ei kõiguta. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigireformi eeldusena tuleks ära otsustada, kas demokraatlik riigikorraldus on reaalselt meie ideaal või mitte – kui suhtuda sellesse tõsiselt, siis peaks riigireformi lahutamatuks osaks olema rahvale elementaarsete demokraatlike õiguste tagastamine, kirjutab Varro Vooglaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Curry ja Thompsoni vaigistanud Rockets viigistas lääne finaali\n\n## Põhitekst:\n\nWarriorsi staaridest tegi täna järjekordselt hea mängu Kevin Durant, kelle arvele jäi 38 punkti. Teiste meeste visketabavus jättis aga soovida - Stephen Curry tabas 19 viskest seitse (kolmesed 1/8) ning Klay Thompson 11 viskest kolm. Draymond Greeni arvele jäi kuus silma.\n\nTäpsusega ei hiilanud ka Rocketsi tähtmängija James Harden, kelle 15 kaugviskest läbisid rõnga kolm. Lisaks temale viskas 27 punkti ka Eric Gordon, P.J. Tucker lisas 22 silma.\n\nSeeria kolmas mäng peetakse pühapäeval Warriorsi koduhallis Oaklandis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA alistas Houston Rockets koduväljakul tiitlikaitsja Golden State Warriorsi 127:105 ning viigistas lääne finaalseeria üks-ühele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: erakondade reitingut juhib Reformierakond\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna toetus püsib mais 21 protsendi ümber, mõõnas sotsiaaldemokraadid on seevastu tuge suurendanud 10,6 protsendilt 11,9-le, selgub Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori uuringust.\n\nTänavu jõuliselt poolehoidjaid juurde võitnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) langes mais 19 protsendilt 16,7 protsendile.\n\nUuringufirma Kantar Emor lülitas mai erakondade toetusküsitlusse esimest korda ka liikumise Eesti 200, millele antud toetuskrediit kuus protsenti edestab Vabaerakonda, mis on langenud 5,8 protsendilt neljale protsendile ning ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), mille toetus on viis protsenti.\n\nParlamendiväliste Roheliste toetus langes Emori küsitluses kolmele protsendile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade reitingut juhib mais Reformierakond ning on aprilliga võrreldes suurendanud toetust 30 protsendilt 32 protsendile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 8.16 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Siili tänaval, kus 74-aastase mehe juhitud bussile Volvo Säffle sõitis ette heledat värvi sõiduauto. Bussi järsu pidurduse tagajärjel kukkus bussis olnud 72-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 12.15 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Järveküla-Jüri maantee 4. kilomeetril Vana-Tartu maantee ja Vana-Järveküla tee ristmikul, kus 62-aastane mees ei andnud Citroen Jumperiga teed peateel liikunud Mazda 6-le, mida juhtis 25-aastane mees. Citroeni juht ja Mazdas kaasreisijana olnud 37-aastane mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 16.35 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Suur-Jõe ja Mere tänava ristmikul, kus 25-aastane naine sõitis Opel Vectraga otsa peateel sõitnud jalgratturile, 37-aastane naine. Rattur toimetati Pärnu haiglasse.\n\nKell 16.58 juhtus liiklusõnnetus Pärnu linnas Tulbi tänaval, kus 78-aastane naine sõitis jalgrattaga üle sõiduteel oleva kaevuluugi ning kukkus. Rattur toimetati Pärnu haiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgi ja Londoni börsidel nafta hinnad tõusid veel\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind New Yorgi börsil liikus 18 senti ülespoole, jäädes pidama tasemel 71,49 dollarit barreli eest.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind tõusis 85 senti, lõpetades päeva tasemel 79,28 dollarit barrelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi ja Londoni börsidel tõusid nafta hinnad kolmapäeval veel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEL leppis kokku ühtses lähenemises Iraani tuumalepingu päästmisele\n\n## Põhitekst:\n\nRiigijuhid kiitsid heaks kava toetada lepingut, kuni Iraan sellest kinni peab. Ühtlasi lepiti kokku alustada tööd Euroopa ettevõtete kaitsmiseks, mis kannatavad USA otsuse mõjude all.\n\nEuroopa Liidu 28 liikmesriigi liidrid arutavad tuumalepet kolmapäeval ja neljapäeval Bulgaaria pealinnas Sofias peetaval mitteametlikult tippkohtumisel.\n\nEuroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk süüdistas Iraani tuumaleppest lahkunud ning Euroopale kaubandustariifid kehtestanud USA presidenti Donald Trumpi tujukuses ning agressiivses enesekindluses. Tusk taunis Washingtoni samme Bulgaaria pealinnas Sofias enne EL-i liidrite kohtumist.\n\nEuroopa Liit on varem lubanud üheksapunktilist majandusplaani Iraani tuumaleppe päästmiseks pärast USA otsust leppest taganeda.\n\nIraani välisminister Mohammad Javad Zarif kutsus esmaspäeval teisi leppepooli andma Iraanile tagatisi, et leppega seotud Teherani huvid tagatakse ka edaspidi.\n\nTuumaleppe Iraaniga sõlmisid 2015. aastal Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja USA ja sellega leevendati Iraanile selle tuumaprogrammi eest kehtestatud sanktsioone vastutasuks islamivabariigi tuumaprogrammi piiramise eest.\n\nUSA president Donald Trump teatas 8. mail USA lahkumisest tema sõnul \"vigasest\" rahvusvahelisest tuumaleppest Iraaniga ning kinnitas, et Ühendriigid taaskehtestavad \"karmimad võimalikud\" majandussanktsioonid islamivabariigi vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bulgaarias kohtunud Euroopa Liidu (EL) liidrid leppisid kolmapäeval kokku \"ühtses lähenemises\" Iraani tuumalepingu päästmisele, teatasid diplomaatilised allikad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n24. veebruar 2021: ilma presidendi vastuvõtu ja kaitseväe paraadita\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaidi vastuvõtt koos kätlemistseremooniaga ja pidulik kontsert pidi seekord toimuma 24. veebruari õhtul Tartus. Koroona tõttu on keeruline ette kujutada, et üle tuhande külalise kuulaks tihedas summas riigipea kõnet, vaataks kontserti ja siis kätleks katkematus rivis presidendipaariga.\n\nERR kirjutas juba esmaspäeval, et teadaolevalt on selliseid plaanid ka tühistatud. Kätlemist ei toimu ning riigipea iseseisvuspäeva kõnet ja kontserti näevad ainult televaatajad.\n\nTeisipäeval kinnitas presidendi kantselei, et kuivõrd koroonaviirus veel taandumise märke ei näita, toimub järgmise aasta veebruaris suurem osa pidulikest sündmustest ilma füüsilise publikuta ning pidupäevale saab kaasa elada terve päeva kestva ERR-i teleprogrammi vahendusel.\n\nAlustuseks ei ole rahvamassid oodatud lipuheiskamisele Toompeal. \"Kutsume inimesi üles sel päeval üheskoos heiskama päikesetõusul riigilippu oma kodudes,\" ütles presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.\n\nERR-i ülekande vahendusel saab kaasa elada pidulikule riigilipu heiskamisele Pika Hermanni torni kell 7.32. Kuberneri aias peetaval tseremoonial osalevad seekord vaid kõnelejad ja akadeemiliste organisatsioonide esindajad.\n\nKaitsejõudude paraadi asemel, mis lisaks kaitseväelastele on igal aastal kokku toonud tuhandeid pealtvaatajaid, peab kaitsevägi leidma muu võimaluse sünnipäeva tähistamiseks. Samuti saavad kõik eestimaalased kuulda kaitseväe juhataja kõnet ja toimub pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul.\n\nÕhtuse presidenti vastuvõtu harjumuspärased osad – riigipea kõne ning etendus – jõuavad kõigi külalisteni seekord ERR-i vahendusel ning kohapeale külalisi ei kutsuta. \"Televaataja jaoks jääb kõik endiseks, lihtsalt kätlemist seekord ei toimu. Kontserdile järgnenud vastuvõtu asemel sisustame koostöös rahvusringhäälinguga seekord hoopis eraldi piduliku teleõhtu,\" selgitas Linnamäe.\n\nVeebruaris ei toimu ka tavapärast riiklike teenetemärkide üleandmise tseremooniat, kuid Linnamäe sõnul leitakse kindlasti moodus, kuidas neid tunnustamist väärt inimesi väärikalt esile tõsta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse levik jätab ära järgmise aasta iseseisvuspäeva presidendi traditsioonilise vastuvõtu ja kaitseväe paraadi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeltern võttis hooaja suurima võidu, Janne Pulk resultatiivseim\n\n## Põhitekst:\n\nKõige tulemuslikumat mängu näitasid Eesti koondislane Janne Pulk ja belglanna Emmanuella Mayombo. Mõlema arvele kogunes 18 platsil veedetud minutiga 16 punkti, vahendab Korvpall24.ee.\n\n20-aastase eestlanna arvele kogunes lisaks visatud punktidele ka üks lauapall, üks vaheltlõige ja üks pallikaotus. Teine Eesti koondislane Mailis Pokk viibis väljakul 21 minutit, mille jooksul viskas üheksa silma, noppis kuus lauapalli, andis kolm korvisöötu, tegi võrdselt ühe vaheltlõike ja pallikaotuse.\n\nTegemist oli nimetatud naiskondade teise omavahelise kohtumisega lühikese aja jooksul. Mäletatavasti kohtuti karikasarja raames 9. detsembril Göttingenis ning siis võitis Keltern mängu seisuga 73:61. Seekord ei jäätud külalisnaiskonnale vähimatki sõnaõigust ja võitja oli selge juba pärast 20-minutilist mängu.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondislaste Janne Pulga ja Mailis Poki koduklubi Kelterni Rutronik Stars sai pühapäeval Bundesliga kaheksandas voorus kirja suureskoorilise võidu, kui koduväljakul võideti Göttingeni Flippo Baskets BG74 naiskonda tulemusega 107:67 (26:19, 29:13, 28;16, 24:19).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVennad Benderid lõpetavad üheskoos karjääri\n\n## Põhitekst:\n\nLars Bender on Leverkuseni esindanud suurema osa karjäärist ehk alates 2009. aastast ja kandnud ka kaptenipaela kuni loovutas selle käimasoleval hooajal Charles Aranguizile.\n\nLisaks on Lars pidanud 19 mängu Saksamaa koondises ja löönud neli väravat. Ta kuulus 2012. aastal EM-il poolfinaali jõudnud koosseisu ja võitis 2016. aastal olümpiahõbeda.\n\nSven Bender liitus Leverkuseniga 2017. aastal, aga veetis eelnevalt kaheksa hooaega Dortmundi Borussias, kellega teeniti kaks Bundesliga tiitlit ja jõuti Meistrite liiga finaali.\n\nSven on mänginud Saksamaa koondises seitse mängu ja sarnaselt vennale kuulus ka 2016. aasta Rio de Janeiro hõbedasse olümpikoondisesse.\n\nLeverkuseni koduleheküljel avaldatud teates nentisid vennad, et viimaste aastate vigastused on toonud kaasa olukorra, kus nad leiavad, et pärast järgmist suve on neil raske samal kõrgel tasemel jätkata.\n\nVeel enne loobumist on aga veel palju võimalik võita, sest Leverkusen hoiab kõrgliigas teist kohta - liider Müncheni Bayern jääb vaid paari punkti kaugusele - ja konkurentsis püsitakse ka Euroopa liigas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuntud Saksamaa jalgpalluritest kaksikvennad Lars ja Sven Bender teatasid ühiselt, et lõpetavad käimasoleva hooaja järel karjääri. Mõlemal lõppeb ühtlasi leping Leverkuseni Bayeriga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBidenit vaktsineeriti televisiooni otseülekandes koroonaviiruse vastu\n\n## Põhitekst:\n\nAmetisseastuv 78-aastane president sai Pfizeri vaktsiini Newarkis asuvas Christiana haiglas. Bideni naine vaktsineeriti juba varem.\n\nBiden ütles ameeriklastele, et kui nad ennast vaktsineerivad, siis \"pole midagi muretseda\". Vahepeal tuleks aga maske kanda ja asjatundjaid kuulama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendiks valitud Joe Bidenit vaktsineeriti esmaspäeval televisiooni otseülekandes koroonaviiruse vastu seoses kampaaniaga suurendada ameeriklaste usaldust vaktsiini vastu, teatasid meediakanalid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVastasele näkku sülitanud Mönchengladbachi ründaja sai mängukeelu\n\n## Põhitekst:\n\nIntsident juhtus laupäevases kohtumises Hoffenheimiga, kui Thuram sattus mittemängulises situatsioonis vastamisi vastaste kaitsja Stefan Poschiga ja sülitas viimasele lühikese distantsi pealt näkku.\n\nAlgselt anti Thuramile kollane kaart, aga VAR parandas otsuse punaseks ja Prantsusmaa koondislane saadeti duši alla. Päev hiljem Thuram vabandas ja nõustus võimalike tagajärgedega.\n\nThuram peab jätma vahele viis Bundesliga või Saksamaa karikasarja kohtumist ning kuues mängukeeld määrati talle tingimisi aastase katseajaga.\n\nMönchengladbach kaotas kohtumise koduväljakul 1:2 ja püsib Bundesligas neli vooru järjest võiduta. Meistrite liigas kaheksandikfinaali jõudnud tiim asub tabelis kaheksandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalli kõrgliigas väga kohatult käitunud Mönchengladbachi Borussia ründajale Marcus Thuramile määrati kuue kohtumise pikkune mängukeeld.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNorthugi karistati seitsmekuulise vangistusega\n\n## Põhitekst:\n\nNorthugi süüdistati selles, et tema kodust leiti kuus grammi kokaiini, 0,6 grammi MDMA-d, kolm narkootilise toimega tabletti Diazepami ning kaks narkootilise toimega tabletti Alprazolami.\n\nLisaks narkootiliste ainete omamise eest süüdistati Northugi hooletus sõitmises. 13-kordne maailmameister jäi augustis kiiruseületamisega vahele, kui sõitis 110 km/h kiirusepiiranguga alas kiirusega 168 km/h. Süüdistuse kohaselt kasutas ta kihutamise ajal mobiiltelefoni, et spidomeetrit filmida ning kaldus mitmel korral ka vastassuunavööndisse, pannes nii ohtu iseenda kui kaasliiklejate elud.\n\nKuna politsei kahtlustas kinnipidamisel, et Northug võis olla narkojoobes, viidi ta haiglasse vereproovi andma, lisaks otsiti läbi tema korter, kust leitigi narkootikume. Vereproovist aga ei leitud ei alkoholi ega narkootiliste ainete tarvitamisele viitavaid jälgi.\n\nKohtunik teatas ülekuulamise käigus, et prokurör palub Northugile kaheksakuulist vangistust ja igaveseks juhiloa äravõtmist. See on karmim karistus kui see, mille Northug sai siis, kui põhjustas Trondheimis autoavarii. Toona määrati talle 50-päevaline vangistus ja rahatrahv 185 000 krooni, kui prokurör nõudis 60 päeva ja 200 000 krooni. Lisaks võeti tol korral Norra suusalegendilt samuti igaveseks juhiluba ära, kuid tegelikkuses tähendas see vähemalt viieks aastaks lubadest ilma jäämist.\n\nNorthugi advokaat Halvard Helle andis seejärel kohtus teada, et suusalegend on käinud kuni praeguseni regulaarselt perearsti juures uriiniproovi andmas ja kõik need on olnud puhtad ehk teisisõnu ei ole norralane peale ülestunnistust rohkem narkootilisi aineid tarvitanud. Sestap arvas Northugi kaitsja, et lubadest eluks ajaks ilma jäämine ja kaheksakuuline vanglakaristus on liiga karm. Tema sõnul oleks õiglane karistus 75 päeva vangistust. Maksimaalselt oleks Helle näinud ette kuuekuulist vanglakaristust, sest sellisel juhul oleks Northugil olnud võimalik saada tingimisi karistada.\n\nKohtunik Ole Kristen Överberg otsustas Northugi karistada aga seitsmekuulise vanglakaristusega kiiruse ületamise ja selle filmimise ning narkootiliste ainete omamise eest. Suusalegendilt võetakse igaveseks ära ka tema juhiluba. Northug leppis karistusega.\n\nKaristus võib lüheneda\n\nNorra vanglateenistuse asedirektori Jan-Erik Sandlie sõnul eksisteerib aga teoreetiline võimalus, mille järgi peab Northug kandma karistusest vanglaseinte vahel vaid kolmandiku. Ülejäänud aja võib ta veeta jalavõruga kodus.\n\n\"Karistuse puhul kuni kuus kuud võib esitleda taotluse kanda kogu karistus võruga,\" lausus Sandlie Norra meedias. \"Pikemate kui kuus kuud kestvate karistuste puhul võib esitada taotluse, kui kolmandik karistusest on kantud.\"\n\nSeega võib Northug esitada vastava soovi 70 päeva möödudes ja Sandlie sõnul oleks vastutulek üsna tavapärane käitumine ning seda ei rahuldata eelkõige üksnes teatud liiki kuritegude puhul nagu vägivald või seksuaalkuriteod.\n\nTegelikult pole kindel ka see, kas Northug peab ikkagi kogu karistuse ära kandma. \"Reegel on, et kui karistus on pikem kui 74 päeva, siis võib esitada vabastamistaotluse pärast kahe kolmandiku aja äraistumist. Kaks inimest kolmest selle ka saavad, mõnedele öeldakse ära,\" ütles Sandlie.\n\nKuigi Northugilt võeti load eluajaks ära, siis tegelikult on võimalik ka juhtimisõiguse taastamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra suusalegend Petter Northug astus esmaspäeval Norras Oslos video teel kohtu ette. Peale kahetunnist ülekuulamist määrati kahekordsele olümpiavõitjale seitsmekuuline vanglakaristus ja ta jäetakse igaveseks lubadest ilma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa kõrgliiga mängu järel hukkus staadionitöötaja\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus pühapäeval pärast seda, kui Rennes oli saanud võõrsil 3:0 võidu. Spetsiaalne valgusti ja selle lisavarustus olid areenil selleks, et soojendada mängu eel muru.\n\nIntsidendi hetkel viibis mitu Lorient'i mängijat veel küljejoone juures ja staadionitöötaja sai meedikutelt kiiret esmaabi, kuid meedia teatel suri hiljem kohalikus haiglas.\n\nEsmaspäeva hommikul enne treeningut langetasid Lorient'i mängijad, taustajõud ja klubi töötajad pead minutiliseks leinaseisakuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga mängu Lorient - Rennes järel juhtus traagiline intsident, kui staadionitöötaja jäi kukkuva valgusti alla ja sai surma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa ravimiamet andis Pfizer-BioNTechi vaktsiinile heakskiidu\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Ravimiameti juht Emer Cooke ütles pressiteate vahendusel, et tänu põhjalikule hindamisele on võimalik kinnitada vaktsiini ohutust ja efektiivsust ning et see vastab vajalikele kvaliteedistandarditele. Samas lisati, et ravimiamet jätkab andmete kogumist ja hindamist.\n\nUSA ettevõtte Pfizeri ja Saksa kompanii BioNTechi koostöös valminud vaktsiini kliinilises uuringus osales 44 000 inimest.\n\nTegu on esimese koroonavaktsiiniga, mis sai sellise loa EL-i territooriumil. Varem on Pfizer-BioNTechi vaktsiin saanud kasutusloa Ühendkuningriigis ja USA-s, kus vaktsineerimistega on juba alustatud.\n\nVarasemate andmete kohaselt oleks võinud vaktsiini tarnimine alata 27. detsembril, kuid Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni esmaspäevase avalduse kohaselt võib see nüüd käivituda ka varem.\n\nAasta alguses levima hakanud koroonaviirus ja sellest põhjustatud haigus COVID-9 on nõudnud Euroopas umbes 470 000 inimese elu.\n\nEestisse võib vaktsiin jõuda 26. detsembril\n\nERR-ile teadaolevalt jõuab esimene kogus Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini Eestisse 26. detsembril ning vaktsineerimisega alustatakse 27. detsembril. Esimene tarne pole siiski suur - räägitud on ligi 10 000 vaktsiinidoosist, millega saab vaktsineerida 5000 inimest.\n\nRavimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul on ravimitootjad pingutanud ja teevad seda jätkuvalt, et arendada ja toota tõhus, kvaliteetne ja ohutu vaktsiin, mis aitaks ära hoida koroonavirusesse haigestumist. \"Mul on väga hea meel, et Euroopa Liidus on nüüd esmakordselt võimalus inimesi selle haiguse eest vaktsiiniga kaitsta. Kuigi võitlus COVID-19-ga ei ole kaugeltki läbi, usun, et [Euroopa Ravimiameti] inimravimite komitee tänase otsusega, mis põhineb kuudepikkusel tööl, aitame elusid hoida,\" ütles Raudsepp pressiteate vahendusel.\n\nRavimiameti meditsiininõunik ning Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee liikme Alar Irsi sõnul oli töö koroonavaktsiinide analüüsi ja hindamisega väga intensiivne. \"Näiteks lõplike andmete hindamiseks oli liikmesriikidel aega ligikaudu 20 päeva. Selle aja jooksul saadi vaktsiini arendajalt vastused paljudele küsimustele nii vaktsiini kvaliteedi kui kliiniliste andmete kohta, lepiti kokku vaktsiini ohutuse ja mõju edasise jälgimise plaan pärast müügiloa andmist ja müügiloa hoidja muud edaspidised kohustused,\" ütles Irs. Tema kinnitusel ei jäetud ühtegi vajalikku küsimust küsimata ega vastust hindamata.\n\n\"Kuigi vaktsiini arendamine toimus väga kiiresti, oli tulemuseks tavapäraselt nõutavaga sarnane hulk kliinilisi andmeid. Vaid vaktsiini tekitatava kaitse kestust ei olnud võimalik müügiloa eel kindlaks teha ning seni kogutud andmete alusel ei saa hinnata vaktsiini toimet alla 16-aastastel lastel,\" märkis Irs.\n\nEMA: vaktsiin peaks toimima ka uue viirusetüve vastu\n\nEuroopa Ravimiameti inimravimite komitee esimees Harald Enzmann rääkis pärast otsust korraldatud pressikonverentsil, et heakskiidu saanud vaktsiin peaks toimima ka äsja Ühendkuningriigis avastatud viiruse uue, senisest nakkavama tüve vastu.\n\nRääkides rasedate vaktsineerimisest, tunnistas Enzmann, et selle kohta on veel vähe andmeid kogutud ning otsus tuleb teha iga kord eraldi asjaolusid kaaludes.\n\nEMA alustas Pfizeri vaktsiini esmaseid hinnanguid 6. oktoobril ning viis hindamise läbi rekordkiirusel. Tavapäraselt võtab selline protsess vähemalt seitse kuud aega.\n\nVaktsiinile antud heskskiit on tingimuslik ja kehtib ühe aasta, misjärel seda tuleb uuendada. Täiendavate andmete laekumisel saab sellele anda viieaastase tavapärase kasutusloa, mida võidakse edaspidi pikendada tähtajatuks kasutuseks.\n\nModerna vaktsiini hinnang tuleb 6. jaanuaril\n\nPfizeri ja BioNTechi vaktsiin on Euroopa Liidus esimene, kuid selle järel on oodata teiste firmade koroonavaktsiinide hindamist. Euroopa Ravimiameti müügiloataotluse hindamise protseduuris on Moderna ning eelhindamises AstraZeneca ning Janssen Vaccines ja Prevention B.V. vaktsiinikandidaadid. Moderna vaktsiinile antakse inimravimite komitee poolt hinnang 6. jaanuaril.\n\nMaailmas on arenduses kokku ligi 200 vaktsiinikandidaati, millest ligi 60 on hetkel kliinilistes uuringutes, teatas Eesti ravimiamet.\n\nTingimuslik müügiluba tähendab, et tootja on kohustatud pärast müügiloa saamist edastama kahe aasta jooksul andmeid nii ravimi ohutuse, efektiivsuse kui kvaliteedi kohta. Selle käigus oodatakse näiteks vastuseid küsimustele, kui kaua kaitse kestab, kuidas kaitseb vaktsiin immuunpuudulikkusega inimesi, lapsi, rasedaid ning kas see hoiab ära sümptomiteta juhud.\n\nEuroopa Liit kiitis Pfizeri-BioNTechi vaktsiini heaks\n\nEuroopa Liit kiitis esmaspäeval ametlikult heaks Pfizeri ja BioNTechi koroonaviiruse vaktsiini, millele andis äsja kasutusloa ka Euroopa Ravimiamet.\n\n\"Tuginedes teaduslikule hinnangule, anname me heakskiidu selle kasutamisele Euroopa Liidu turul,\" ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\n\n\"Nagu me oleme lubanud, tehakse see vaktsiin kõigile EL-i riikidele kättesaadavaks samal ajal, samadel tingimustel,\" lausus ta ja lisas, et vaktsineerimine algab 27. detsembrist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ravimiamet (EMA) andis esmaspäeval oma heakskiidu Pfizer-BioNTechi koroonavaktsiini Comirnaty kasutamisele Euroopa Liidu riikides. Esmaspäeva õhtul kiitis vaktsiini heaks ka Euroopa Komisjon. Seega on avatud tee vaktsiini kasutuselevõtuks Euroopa Liidu liikmesriikides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKalla jätab Tour de Ski vahele\n\n## Põhitekst:\n\n33-aastane Kalla ei ole tänavu MK-sarjas kaasa löönud, aga võistles laupäeval kodumaal Östersundis toimunud 15 km vabatehnikasõidus, kus jäi koondisekaaslastele Jonna Sundlingule ja Maja Dahlqvistile enam kui kahe minutiga alla.\n\nRootsi rahvuskoondise juhi Anders Byströmi sõnul ei sobi Tour de Ski praegu Kalla plaanidesse ja suusatuuri 2008. aastal võitnud rootslanna keskendub hooaja hilisemale faasile.\n\nKüll aga on Tour de Skil kohal rootslannade paremik ehk Ebba Andersson, Frida Karlsson, Linn Svahn, Maja Dahlqvist, Jonna Sundling, Emma Ribom jt.\n\nTour de Ski toimub 1.-10. jaanuarini Val Müstairis (Šveits), Toblachis (Itaalia) ja Val di Fiemmes (Itaalia). Kokku toimub kaheksa etappi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Novembris koroonaviirusesse haigestunud Charlotte Kalla ei võistle jaanuari alguses toimuval Tour de Skil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTalispordi MK-sarjades domineerivad norralased\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste sprindi ja jälitussõidu võitis Bö koondisekaaslane Sturla Holm Lägreid ja pühapäevase ühisstardiga sõidu esimese sakslasena sel hooajal Arnd Peiffer.\n\nBö oli kahel esimesel alal kolmas ja ühisstardiga sõidus seitsmes, kuid püsib 428 punktiga MK-sarjas liidrikohal. Teiseks tõusis 373 punktiga Lägreid ja kolmas on 344 silmaga rootslane Sebastian Samuelsson.\n\nNaiste seas võitis nii sprindi kui ka jälitussõidu Tiril Eckhoff ja ühisstardiga sõidu Eckhoffi ees Röiseland, kes püsib 415 punktiga ka MK-sarja liidrikohal. Teine on rootslanna Hanna Öberg (378 punkti) ja kolmas Eckhoff (346).\n\nHochfilzeni teise nädalavahetuse sprindis 16. ja jälitussõidus 34. koha saanud Tuuli Tomingas on 83 punktiga 32. kohal.\n\nMurdmaasuusatamise MK-sarjas olid kavas Dresdeni individuaal- ja paarissprint, mõlemad vabatehnikas. Koroonaohu tõttu puudusid võistlustelt norralased, rootslased ja soomlased.\n\nTeist nädalat järjest võitis vabatehnikasprindi itaallane Federico Pellegrino, kelle seljas on ka sprindiarvestuse punane liidrivest. Üldarvestuses juhib aga kindlalt venelane Aleksandr Bolšunov, kelle edu norralase Johannes Hosflöt Kläbo ees kasvas enam kui 200 punktile.\n\nNaiste seas teenis karjääri esimese etapivõidu šveitslanna Nadine Fähndrich, kes hoiab üldarvestuses viiendat kohta. Liidrina jätkab ameeriklanna Rosie Brennan (377), kelle edu venelanna Tatjana Sorina ees on 43 punkti. Teist nädalalõppu järjest puudunud Therese Johaug on 301 punktiga kolmas.\n\nMeeste kahevõistluse MK-sarjas oli hea nädalalõpp sakslasel Vinzenz Geigeril, kes võitis Ramsaus nii laupäeval kui ka pühapäeval. Mõlemal korral oli teine norralane Jarl Magnus Riiber, kes püsib kokkuvõttes 360 punktiga kindlal liidrikohal.\n\nTeine on 265 punktiga austerlane Johannes Lamparter ja kolmandaks kerkis 251 silmaga Geiger. Kristjan Ilves on 105 punktiga 12.\n\nEsimest korda ajaloos toimus naiste MK-etapp, kus esikoha võttis ameeriklanna Tara Geraghty-Moats.\n\nMeeste suusahüpete MK-sarjas jätkusid norralase Halvor Egner Granerudi head õhulennud. Juba eelnevalt kolm etappi järjest võitnud Granerud teenis Engelbergis kaks esikohta ja suurendas edu MK-sarja üldarvestuses.\n\nTal on nüüd koos 600 punkti ehk 137 enam kui sakslasel Markus Eisenbichleril. Kolmandal kohal jätkav norralane Robert Johansson on kogunud 244 punkti ehk kaotab koondisekaaslasele juba 356 punktiga. Artti Aigro on 27 silmaga 39.\n\nEelmisel nädalal tehti algust ka naiste suusahüpete MK-sarjaga. Ramsaus triumfeeris kodupubliku ees austerlanna Marita Kramer.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel kulmineerunud laskesuusatamise MK-etapil Hochfilzenis võitsid norralased kuuest individuaaldistantsist viis. Liidrivesti säilitasid Johannes Thingnes Bö ja Marte Olsbu Röiseland.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNavalnõi: FSB agent tunnistas mulle mürgitamise kogemata üles\n\n## Põhitekst:\n\nNavalnõi kirjutas blogipostituses, et helistas FSB keemiarelvade eksperdile Konstantin Kudrjavtsevile.\n\n\"Ma helistasin oma tapjale. Ta tunnistas kõik üles,\" ütles Navalnõi Twitteris.\n\nNavalnõi sõnul varjas ta oma telefoninumbri ja tutvustas end julgeolekunõukogu juhi Nikolai Patruševi abilisena, öeldes, et tal on vaja informatsiooni mürgitamise ametliku raporti jaoks.\n\nLisaks blogipostitusele avaldas opositsiooniliider telefonivestluse salvestise, transkriptsiooni ja video endast vestlust pidamas. Navalnõi sõnul tõestaks hääleanalüüs, et see oli tõepoolest Kudrjavtsev, kellega ta rääkis.\n\nVestlusest on kuulda, kuidas Kudrjavtsev on algul kõhklev ja ettevaatlik, kuid selgitab hiljem siiski, kuidas Navalnõi suutis eluga pääseda.\n\nNavalnõi haigestus augustis lennul Siberist Moskvasse ja toimetati Omski haiglasse. Hiljem viidi ta ravile Berliini.\n\nUuriva ajakirjanduse portaal Bellingcat avaldas hiljuti Navalnõid väidetavalt aastaid jälitanud FSB agentide nimed ja pildid.\n\nPresident Vladimir Putin ütles läinud nädalal, et kui Venemaa julgeolekuteenistused oleks Navalnõi mürgitamise taga, oleks viimane surnud.\n\nNavalnõi kirjutas blogipostituses, et helistas kõigile Bellingcati reportaažis nimetatud agentidele. Kõik peale Kudrjavtsevi olla toru ära pannud.\n\nVestluse käigus ütles Kudrjavtsev, et tema üksus ei näinud ette piloodi otsust teha hädamaandumine Omskis.\n\nKui lend oleks jätkunud plaanipäraselt, poleks Navalnõi ellu jäänud, ütles ta.\n\nAgendi sõnul pandi närvimürki Navalnõi aluspesu sisemusse. Samuti rääkis ta, kuidas tema ja veel üks FSB agent lendasid Omski, et asitõenditest vabaneda.\n\nKudrjavtsev ei täpsustanud oma täpsemat rolli mürgitamises.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi ütles esmaspäeval, et pettis ühelt Vene julgeolekutöötajalt välja tunnistuse, et föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) proovis teda tappa ja pani tema aluspükstesse närvimürki.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTreieri klubi hakkas kõvasti vastu, aga pidi tunnistama Milano paremust\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi lõpuks jäi Dinamo alla 16 punktiga, siis suurem osa mängust kulges tasavägiselt ja kolmandal veerandajal oli valdavalt mõne punktiga peal Sassari.\n\nViimasel veerandajal aga laguneti ja Euroliigas mängiv Itaalia liidermeeskond kirjutas tabelisse järjekordse võidu. Kokku on neil kümme võitu ja üks kaotus.\n\nTreier pääses platsile seitsmeks minutiks, aga skoori ei teinud (kahesed 0/1, kolmesed 0/1), kuid võttis ühe lauapalli ja tegi ühe vea. Jason Burnell viskas Sassari kasuks 23 silma, üleplatsimees oli aga võitjate Luigi Datome 24 punktiga.\n\nSassari on kogunud tänavu viis võitu ja viis kaotust ehk seis on täpselt sama mis Henri Drelli meeskonnal Pesarol. Säärase statistikaga võitlevad mõlemad meeskonnad play-off koha eest esikaheksas.\n\nSassari peab järgmise mängu kolmapäeval võõrsil Cremonaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo kaotas Itaalia kõrgliigas võõrsil Milano Olimpiale 86:102 (25:26, 22:22, 28:24, 11:30).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKatri Raik esitles oma värsket teost \"Viimane lahke maja\"\n\n## Põhitekst:\n\nKatri Raik ühendab raamatus \"Viimane lahke maja\" reisiraamatu ja kultuuriloolise ülevaate parimad omadused. Oluliste kohtade ja piirkondade järgi liigendatud raamat annab põhjaliku ja mitmekülgse, eri aegade autorite arusaamu väljendava ülevaate sellest, milline on Narva kunagi olnud ning kuidas ta on saanud selliseks, nagu ta on.\n\nAjaloolane ja poliitik Katri Raik on pärit Tartust, kuid ta on sidunud oma elu Narva linnaga. Ta on elanud Narvas üle kahekümne aasta, ehitades aastatel 1999-2015 üles Tartu Ülikooli Narva kolledži.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21. detsembril esitles ajaloolane, poliitik ja kirjanik Katri Raik ERR kultuuriportaali otseülekandes oma värsket raamatut \"Viimane lahke maja\". Kirjanikuga vestles raamatu toimetaja ja kirjastaja Juku-Kalle Raid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL-i hooaeg kujuneb tavapärasest erinevaks\n\n## Põhitekst:\n\nKui traditsiooniliselt koosneb NHL-i hooaeg iga meeskonna jaoks 82 mängust, siis koroonaviiruse pandeemia on kalendri vähemalt paariks hooajaks sassi löönud.\n\nEelmine hooaeg jäi märtsis pooleli ja seda sai jätkata alles augustis. Stanley karikavõitja selgus aga septembri lõpuks.\n\nKuna viiruse levik ei taandunud, siis on see venitanud ka uue hooaja algust ja ehkki jaanuari keskpaigas visatakse litter jääle, kujuneb süsteem tavapärasest pisut erinevaks.\n\nSeekord on võistkonnad jaotatud nelja divisjoni (geograafilisel printsiibil ida-, lääne-, kesk- ja põhjadivisjon) ning põhihooajal kohtutakse üksnes oma divisjoni klubidega.\n\nSee tähendab, et ida-, lääne- ja keskdivisjoni klubid mängivad kõikide divisjonikaaslastega läbi kaheksa korda. Koosseisult hõredamas põhjadivisjonis tuleb igal meeskonnal pidada kaaslastega üheksa või kümme matši.\n\nIga divisjoni neli paremat jätkavad Stanley karikasarjas, kus play-off mängud peetakse tuttava süsteemi järgi põhimõttel parem seitsmest. Hooaeg peaks kulmineeruma traditsiooniliselt juuni keskpaigas.\n\nDivisjonide koosseisud:\n\nKeskdivisjon: Carolina, Chicago, Columbus, Dallas, Detroit, Florida, Nashville, Tampa Bay.\nIdadivisjon: Boston, Buffalo, New Jersey, NY Islanders, NY Rangers, Philadephia, Pittsburgh, Washington.\nPõhjadivisjon: Calgary, Edmonton, Montreal, Ottawa, Toronto, Vancouver, Winnipeg.\nLäänedivisjon: Anaheim, Arizona, Colorado, Los Angeles, Minnesota, San Jose, St. Louis, Las Vegas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma tugevaima jäähokiliiga NHL-i uus hooaeg algab 13. jaanuaril ja 56-mänguliseks kärbitud põhihooaeg peaks kestma 8. maini, millele järgnevad Stanley karikamängud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLuik tunnustas Taani liitlassõdureid medalitega\n\n## Põhitekst:\n\nTaanlaste kompanii sai kaitseministri käest missioonimedalid, mis kannavad sõnu \"NATO kaitsel\", sümboliseerimaks liitlasvägede panust nii Eesti kui kogu NATO alliansi kaitsmisel. Taanlaste üksuse vahetab välja Prantsusmaa kontingent, mis toob endaga ühes rasketehnika ja Leclerc tankid.\n\n\"Eesti ja Taani on väga lähedased liitlased, kelle ajalugu ulatub rohkem kui 1000 aastat tagasi ning järgmisel aastal tähistame me oma diplomaatiliste suhete sõlmimise 100 aasta juubelit. Samuti ei unusta me neid 200 Taani vabatahtlikku, kes tulid Eestile Vabadussõjas appi,\" lausus kaitseminister Luik oma kõnes liitlastele.\n\nKaitseminister Luik lisas veel, et möödunud aasta ei ole kellelegi kerge olnud, nii liitlassõduritele Eestis kui ka nende peredele kodumaal, ent sellegipoolest ei ole viiruselevik nõrgestanud NATO kaitsehoiakut ega lahingugrupi tegevusi Eestis.\n\nAlates 2017. aasta kevadest on Eestit ja NATO julgeolekut kindlustamas liitlaste lahingugrupp, mis paikneb Tapal esimese jalaväebrigaadi koosseisus. Varasemalt on taanlased osalenud NATO lahingugrupis Eestis 2018. aastal ning panustanud ka F-16 hävitajatega Balti õhuturbemissioonil.\n\nVabadussõjas aitas Eestit ligikaudu 3500 liitlassõdurit Põhjamaadest, nendest ligikaudu 210 sõdurit moodustasid Taani kontingendi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik tunnustas täna Tapal toimunud pidulikul tseremoonial Eestis teenivaid Taani liitlassõdureid missioonimedalitega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantslane sõlmis keskmängija kohta rekordilise NBA lepingu\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane Gobert võinuks küsida ka samasuguse 228 miljonit väärt lepingu nagu Milwaukee Bucksi täht Giannis Antetokounmpo, aga palluri enda sõnul soovib ta jätta Jazzile meeskonna koostamisel paindlikkust.\n\n\"Ma soovin võita ja tunnen, et ma soovin jätta raha lauale, et minu ja Donovani [Mitchell] kõrvale saaks tuua paremat talenti. See on väga tähtis,\" kommenteeris prantslane. \"Ma tahan võita, ma usun sellesse seltskonda ja klubisse ning olin valmis raha neile jätma.\"\n\nGobert'i sõnul näitas tehing klubi usku temasse. \"Nad usuvad sellesse, mida oleme aastaid kõigiga, sealhulgas peatreeneri ja teiste kuttidega ehitanud,\" lisas mängumees.\n\nTänavu Tähtede mängule pääsenud Gobert nimetati 2018. ja 2019. aastal NBA kõige paremaks kaitsemängijaks. Seitsme hooaja jooksul Jazzis on ta visanud keskmiselt 11,7 punkti ja võtnud 11,0 lauapalli mängus. Eelmisel hooajal olid vastavad numbrid 15,1 ja 13,5.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa korvpallur Rudy Gobert tegi oma praeguse koduklubi Utah Jazziga viie aasta pikkuse lepingu koguväärtusega 205 miljonit USA dollarit. Temast sai seeläbi liiga ajaloo kõige väärtuslikum keskmängija.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Greta Thunbergi lugu\"\n\n## Põhitekst:\n\nHäbelik Aspergeri sündroomiga tüdruk alustas oma kõmulisi koolistreike Rootsi parlamendihoone ees, kus ta tõmbas valitsuse tähelepanu kliimamuutustele.\n\nSealt hakkasid koolistreigid kulutulena levima üle maailma ja Gretat hakati kutsuma erinevatele tähtsatele kliimamuutustega seotud üritustele.\n\nFilm päädib Greta erakordse purjereisiga üle Atlandi ookeani ÜRO kliimakohtumisele New Yorki.\n\n\"Greta Thunbergi lugu\" on ETV eetris 21. detsembril kell 22.05.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva õhtul on ETV eetris 2020. aastal Rootsis valminud filmilugu teismelisest kliimaaktivistist Greta Thunbergist (\"I am Greta\").",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTarmu Tammerk: televisioonis maskiga või maskita\n\n## Põhitekst:\n\nVaataja-kuulaja küsib: \"Väga õige, et ERR rõhutab maskide kandmise vajadust. Aga tekib küsimus, kas ERR käitub silmakirjalikult. Raadios räägite, et maskide kandmine teatud kohtades on vajalik. Aga ETV-d vaadates on näha, et teie enda ajakirjanikud ei pea sellest nõudest midagi. Miks ei kanta ETV eetris maske?\"\n\nTeine pöördumine: \"Miks ERR-i ajakirjanikud ja saatekülalised ei kanna eetris olles maski, kuigi valitsus on tungivalt soovitanud töökohtades, kus inimesed on tihedalt koos, maski kasutada? Olukord riigis halveneb väga kiiresti ja see, mida televiisoris nähakse, on inimestele eeskujuks!\"\n\nKokkuvõtlikult saab maskide kandmisele teletöös vastata põhimõttega: maske kantakse, aga sellisel viisil, et info edastamine ja saadete jälgitavus ei kannataks.\n\nInfo peab jõudma kõigini\n\nKoroonaviiruse leviku tõttu on ERR-i töö tervikuna ümber korraldatud, lisaks telekanalitele töötavad muutunud oludes ka raadioprogrammid, toimetused ja tugiüksused.\n\nERR-i telekanalid tegutsevad reeglite järgi, et oleks tagatud ERR-i töötajate ja saatekülaliste turvalisus. Samal ajal ei tohi takistada info levikut. Meediaorganisatsiooni olulisim ülesanne on siiski info edastamine. Rollieeskuju täitmine ei saa sellest eespool olla.\n\nKõige enam puudutab maskide kandmine teleuudiseid. \"Aktuaalses kaameras\" on kõige suurem intervjueeritavate \"käive\". Reportaažid ja välivõtted, otsesaadete külalised. Saatemeeskonnad, kes puutuvad kokku paljude inimestega.\n\nERR-i teleuudiste juht Liisu Lass selgitas Vikerraadio \" Meediatunni\" saates, millised on \"Aktuaalse kaamera\" tegijate reeglid. Nii otse-eetris kui ka stuudiosalvestuste puhul, kus saatejuht intervjueerib saatekülalist, uuritakse enne stuudiosse saabumist, et inimene oleks terve ega tunneks haigussümptomeid. Kui saatesse kutsutu on saanud teavituse lähikontaktist, tuleb sellest võimalikult kiiresti toimetusele teada anda, et saateplaani jõuaks ringi teha.\n\nOtsesaates saatejuhid ja külalised enamasti maske ei kanna. Erandiks on mõnikord meditsiinitöötajad, kes ei soovi maskist loobuda ka eetris. Selleks on arusaadavad põhjused, et vastavalt oma erialale olla avalik eeskuju või vajadus kaitsta end ka saates võimaliku nakatumise ees. Esimesena tuleb meelde pressisõbraks valitud dr Arkadi Popov.\n\nToimetus palub saatekülalistel mask intervjuu ajal ära võtta, sest otsesaates ei ole võimalik vestlusele subtiitreid alla panna, mida võimaluste piires tehakse salvestatud lugude puhul. Kui mask on paksem ja diktsioon pole just õppinud näitleja oma, on vaatajatel arusaamine raskendatud. Arvestada tuleb ka nende vaatajatega, kes on kuulmispuudega või kellel on parema arusaamise huvides harjumus abistavalt ka huultelt lugeda. Maskis saatekülalise oluline jutt ei pruugi vaatajateni jõuda.\n\nLisameetmed teletöös\n\nUudislugude salvestamisel on reporteritel ja operaatoritel nõue kanda maski. Lisameetmena on mikrofon pandud statiivi peale, et tagada piisav vahemaa reporteri ja intervjueeritava vahel. On küll mõned operatiivsed juhtumid, kus statiivi paigaldamise aega või kohta pole.\n\nPärast intervjuud mikrofonid puhastatakse ja desinfitseeritakse. Võimalusel tehakse salvestatud intervjuud vabas õhus.\n\nTele-eetris maskikandmise üks variatsioon on olukord otsesaates, kui stuudiolaua taga istub saatejuht ja tema vastas saatekülaline. Mõned vaatajad on juhtinud tähelepanu, et mõlemad on ju inimesed, kes töö tõttu peavad paljudega suhtlema. Kas siit ei teki nakkusohtu, meie kõigi silme all?\n\nLiisu Lass selgitas \"Meediatunnis\", et põhieelduse kohaselt ei tule vähestegi haigusnähtude puhul inimene stuudiosse. Tuleb arvestada sedagi, et televisioon võib olla petlik, sest vahemaa stuudios on tegelikult suurem, kui see kodusele diivanile paistab. Lisaks tehakse osa \"Aktuaalse kaamera\" stuudiointervjuudest nüüd platsil, kus vahemaa on veel suurem.\n\nKa teistes ERR-i telesaadetes kehtivad ohutusreeglid, et eetriväliselt kannavad tegijad maske. Televaataja huvides ei kanna maski saatejuhid ja külalised, küll aga teised stuudios viibijad, näiteks operaatorid. Muudatusi on sisse viidud teisigi, näiteks kontaktide hulga vähendamine saadetes. ETV hommikuprogramm \"Terevisioon\" hakkas hommikuste ajalehtede sirvimist tegema ühe perekonna või sõpruskonna liikmetega. Tavaliselt kohtab selles rubriigis erinevate elualade inimesi. Haigusriskide vähendamiseks aga on nüüd külas sama pere või sama koosluse liikmed, nagu muusikud, kes nagunii koos proove teevad.\n\nLõpetuseks kaugõppeline kodutöö, et veenduda terviseohutuse tõsiselt võtmises ETV-s. Otsige \"Aktuaalse kaamera\" uudislugudest seda hetke, kui reporter ja intervjueeritav mõlemad kannavad maski või seisavad piisavalt kaugel, mikrofon statiivi otsas. Igas saates on selliseid kaadreid tavaliselt rohkem kui üks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast maskikandmise kohustuslikuks tegemist avalikes siseruumides on sagenenud televaatajate küsimused, kuidas on ERR-i telekanalites korraldatud maski kandmine. Millist eeskuju annavad televisiooni saatejuhid ja saatekülalised?",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjanike liit Peeter Helmet välja ei heida\n\n## Põhitekst:\n\nHarju maakohus mõistis kirjanik Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi novembri lõpus, kohus määras talle karistuseks ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse tingimisi kaheaastase katseajaga. Helme on lubanud otsuse edasi kaevata.\n\nViimasele on apelleerinud ka liidu liikmed, kes on Helme välja heitmise vastu, kuna kohtuotsus ei ole veel jõustunud.\n\nEesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev kinnitas ERR-ile, et liit otsustas esmaspäevasel koosolekul peale pikka arutelu Helmet liidust mitte välja heita.\n\nOtsus sündis salajase hääletuse tulemusel.\n\n\"EKL mõistab tingimusteta ja üksmeelselt hukka Peeter Helme pedofiilsed tegevused ja ebaeetilise käitumise ning nende õigustamise sõnavabadusega ja kirjanduse harrastamisega,\" lisas Aleksejev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kirjanike Liit otsustas esmaspäevasel eestseisuse koosolekul, et ei heida lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi mõistetud kirjanik Peeter Helmet liidust välja. Otsus langetati eestseisuse salajasel hääletusel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA lisas Hiina droonitootja musta nimekirja\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks DJI-le lisas USA kaubandusministeerium musta nimekirja veel kolm Hiina kõrgtehnoloogia ettevõtet, teatas Reuters.\n\nUSA kaubandusminister Wilbur Ross kritiseeris sel reedel Hiinas üldlevinud jälitustegevust oma kodanike represseerimisel Xinjangis ja mujal Hiinas.\n\nNeli Hiina ettevõtet USA kaubandusministeeriumi otsust ei kommenteerinud.\n\nUSA kaubandusministeerium teatas, et musta nimekirja kantud Hiina ettevõtted aitasid oma ekspordiga repressiivseid režiime kogu maailmas, mis pole kooskõlas USA välispoliitiliste huvidega.\n\nUSA valitsus on varemgi avaldanud muret DJI ja teiste Hiina droonitootjate suhtes.\n\nSelle aasta jaanuaris teatas USA siseministeerium, et peatab oma käsutuses oleva 800 Hiina drooni tegevuse ja lõpetab nende juurde ostmise.\n\n2019. aasta mais hoiatas Ameerika Ühendriikide siseturvalisuse amet Hiina droonidega seotud riskide eest ka USA ettevõtteid.\n\nUSA seadusandjad otsustasid sel kuul, et iga-aastase kaitse-eelarve raames ei keelata Hiina droonitehnoloogia ostmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitsus lisas sel reedel inimõiguste rikkumise pärast majanduse musta nimekirja Hiina päritolu maailma suurima droonivalmistaja SZ DJI Technology Co (DJI).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nR2 aastahitti saab valida 20 populaarseima loo vahel\n\n## Põhitekst:\n\n20 populaarseima loo seas leiab mitmeid artiste, kes edetabelisse jõudnud rohkem kui ühe looga. Kodumaistest artistidest on tabelis mitme looga näiteks 5Miinust, Nublu ja Villemdrillem, välismaistest artistidest Dua Lipa, Harry Styles, Ariana Grande, Billie Eilish ja The Weeknd.\n\nRaadio 2 peatoimetaja Kristo Rajasaare sõnul peegeldab aastahiti tabel alati käesoleva aasta trende muusikamaailmas. \"Eesti lugude paremiku põhjal võib öelda, et 2020 oli kahtlemata suur koostööde aasta ja saab olema põnev näha, milline neist artistidest sel aastal koore riisub,\" lausus ta.\n\nEesti suurim muusikaküsitlus R2 Aastahitt toimub tänavu esmakordselt kolmes hääletusvoorus. Alates 28. detsembrist jääb võistlustulle kümme populaarseimat Eesti ja välismaist lugu.\n\nAastahiti finaalsaates 30. detsembril esinevad kõik Eesti lugude arvestuses kümne parima hulka jõudnud artistid, välismaised hitid mängitakse koos 30 parima Eesti looga ette raadiosaates.\n\nMaratonsaade algab 30. detsembril kell 12 Raadio 2 eetris, saadet juhivad Erik Morna ja Bert Järvet. Kell 19 algab otseülekanne aastahitt.ee kodulehel ja Inspira telekanalis. Saadet juhivad Raadio 2 eetrihääled Kristel Aaslaid ja Robin Juhkental.\n\nOma lemmiklugude poolt saab hääle anda aastahitt.ee lehel.\n\nEesti top 20 tähestiku järjekorras\n\n5Miinust – \"Peo lõpp\"\n5Miinust x Hendrik Sal-Saller – \"Loodus ja hobused\"\n5Miinust x Villemdrillem – \"Paaristõuked\"\nAriadne – \"Queen of My Own\"\nAriadne – \"Running Without You\"\nClicherik & Mäx, Gameboy Tetris – \"Maakas\"\nGrete Paia – \"Johnny Bravo\" feat Pluuto\nJaagup Tuisk – \"Miinusprojekt\"\nKarl-Erik Taukar – \"Kuule\"\nNoep – \"Young Boy\"\nNublu – \"1-2\"\nNublu – \"Croissantid\"\nNublu x Mikael Gabriel – \"Universum\"\nPitsa – \"Tahmanägu\"\nPur Mudd – \"Ooh Aah\"\nReket – \"Magad vä\" feat Liis Lemsalu ja Avoid Dave\nShanon – \"Siia ma jään\"\nTrad. Attack! – \"Armasta mind\" feat Vaiko Eplik\nVillemdrillem – \"Soolane värska\" feat Gameboy Tetris\nVillemdrillem x Elina Born – \"Niiea\"\n\nVälismaa top 20\n\n24kGoldn – \"Mood\" feat. Iann Dior\nAriana Grande – \"Positions\"\nAriana Grande & Justin Bieber – \"Stuck With U\"\nBillie Eilish – \"My Future\"\nBillie Eilish – \"Therefore I Am\"\nBTS – \"Dynamite\"\nCardi B – \"WAP\" feat. Megan Thee Stallion\nDoja Cat – \"Say So\"\nDua Lipa – \"Break My Heart\"\nDua Lipa – \"Don't Start Now\"\nDua Lipa – \"Physical\"\nHarry Styles – \"Adore You\"\nHarry Styles – \"Falling\"\nHarry Styles – \"Golden\"\nHarry Styles – \"Watermelon Sugar\"\nLady Gaga, Ariana Grande – \"Rain On Me\"\nMiley Cyrus – \"Midnight Sky\"\nRegard – \"Ride It\"\nThe Weeknd – \"Blinding Lights\"\nThe Weeknd – \"In Your Eyes\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadio 2 avaldas aastahiti esimese vooru vahekokkuvõtte ning kuulutas välja käesoleva aasta 20 parimat kodu- ja välismaist lugu. Nädala lõpuni on avatud uus hääletusvoor.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSan Franciscos suri üledoosi rohkem inimesi kui koroonaviirusesse\n\n## Põhitekst:\n\nNarkootilise valuvaigisti fentanüüli üledoosidest põhjustatud kriis oleks võinud olla isegi hullem, kui poleks 3000 korda kasutatud üledoosi ennetavat ravimit Narcan, teatas SFgate.\n\nNarcani kasutamise andmed kajastavad seda, kui palju inimesed teatasid ravimi kasutamisest üledoosi ennetamise ja hariduse projektile (DOPE). Tegemist on linna rahastatava programmiga, mis koordineerib üledooside ravimist. DOPE-i ametnikud ütlesid, et tõenäoliselt oli surnuid ametlikust statistikast isegi veel rohkem.\n\nNarkootikumide kriis San Franciscos süveneb, sest fentanüül on linna uimastitarned üle ujutanud. Koroonaviiruse epideemia on olukorda teinud veelgi hullemaks, kuna paljud inimesed ei saa enam kasutada San Francisco ravimiteenuseid.\n\n40 protsenti surmajuhtumitest leidsid aset kesklinna lähedal asuvas Tenderloini piirkonnas.\n\nSan Francisco linna andmed näitavad, et koroonaviiruse epideemia on puudutanud kõiki linnaosasid.\n\nPaljud inimesed saavad fentanüüli üledoosi madala sissetulekuga linnaosades ja kodututele mõeldud hotellitubades. Paljud inimesed surid veel kõnniteedel, linnaümbruses ja parkides.\n\nEelmisel aastal suri San Franciscos narkootikumide pärast 441 inimest ja üledoosi ennetavat ravimit Narcon kasutati 2610 korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s San Fransiscos suri sel aastal narkootikumide üledoosi tõttu rekordilised 621 inimest, koroonaviirusesse suri samal ajal 173 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kõige lõbusam maailmalõpp\n\n## Põhitekst:\n\nTaje ja Al Paldrok ühildavad neid kunstimaailmu, milles ma olen kasvanud: nad ei karda popkunsti kerglast keelt ja kujundeid, sest niisama targutamine pole veel sügavus. Nad ei häbene ekspressiivsust, sest kui miski on põnev, ei ole see veel meelelahutus. Ning nad ei pelga transgressiivset väljendust lihtsalt sellepärast, et tänases kunstimaailmas justkui on märgureeglid, kellel ja kuidas on õigus olla trangressiivne ning kellel mitte, ja kuidas olla \"õigesti\" trangressiivne.\n\nSee kõik loob kokku võikalt lõbusa, räpase, katkise tsirkusemaailma. Justkui lõbustuspark on nende apokalüptiline maastik, siuke lunapark, kus ükski atraktsioon ei tööta, või ei tööta vähemasti nii, nagu ta peaks.\n\nSiin oleks justkui lastele mängimiseks lemmikelajate loomaaedki, aga need loomad on friigid, poolrobotid, kes ei funktsioneeri sõbralikult. Nende häälitsused, laulud ja laamendamine justkui irvitaks meie üle. Nende kehadest on jäänud futuristlikud varemed, mida katavad mõned karvatuustid: jah, meie enda loodud nunnumaailm irvitab meie üle, näitab meile me haledamat palet.\n\nAnonymous Boh & Devil Girl \"Apokalüptilised maastikud\" Pärnu linnagaleriis.\n\nVõi siis Pärnu linnagalerii labürintjale maastikule end justkui poseerima sättinud pidused tegelased, maailmalõpumehed ja -naised (ühe töö nimi ongi \"Kolmanda päeva afterparty Sebastiani juures\"). Kui ma uurisin, kust nad said nii palju kantud karusnahkseid rõivad, tuli välja, et eks inimesed annavadki neid ära: häbi on nagu välja minna karusnahas. Kuigi mingis mõttes on see võltshäbi, sest (kuri)tegu on juba tehtud, ja surnud olendite ees oleks väärikas ning aus see värk vähemasti lõpuni välja kanda, mitte ära visata. Aga me teame, kui tähtis on too poliitiline pere ja kogukond, mille juurde kuuluvuse võib määrata just nimelt väliste kokkulepete järgimine.\n\nNii et me ei saa lõpuni öelda: on nood kujud näitusel viimsepäeva hukkamõistetud või maailmalõpu viimase peo peremehed.\n\nLõpuaegadel on inimkonna vaimuvara tehtud relvadeks ja teisalt asuvad raamaturiiulis ka relvad ise (oleneb, mille järgi kelle käsi sirutub) ja et evolutsiooni tipul, igasuguste sisalikkude ja sigidike eesrivis seisab macho -mees, Kapten Ameerika, käsi võidukalt püsti: me jõudsime minuni! Kuskil kummitab reliktina juba Donald, ja väljasurnud mütoloogiliste olendite seest tõuseb USA lipule Jeesus. Pandeemiakollid piiluvad lipukangaste tagant – see kõik mõjub, nagu päris. Nagu liiga päris.\n\nTaje ja Ali tööd on sündinud meie tänastes oludes. Võib-olla esimest korda üle aastate pole nad \"rändtsirkusega\" teel, pole Eestist ära. Nad on surutud samasse vaimsesse info- ja energiaruumi nagu me kõik ning uued tööd kõnelevad väga ausalt meie aegruumi keelt, põlgamata triviaalsemaid kujundeid, pelgamata kahmamast kõike, mis kõlbab kunstiks teha ja kõneleb meie aja keelt.\n\nAnonymous Boh & Devil Girl \"Apokalüptilised maastikud\" Pärnu linnagaleriis.\n\nNäituse keskne töö on üleni mustade, näotute lapsfiguuride (seda võib võtta ka metafoorina: me kõik oleme maailma lapsed) mure, meeleheide, peataolek, hämming suurte valgete maailmatalade kokkuvarisemise keskel. Mingi tumeaine (nafta?) mürgitab siit-sealt välja pressides seda ruumi veelgi.\n\nKuraatori ja kujundajatöö on sel näituse väga tugev, terve Pärnu linnagalerii on muudetud labürint-maailmaks, iga nurga taga on veel vidinaid, väikseid värdjaid, valu ja naeru. See on Taje ja Ali ehk kõige terviklikum, ühtsem, selgepiirilisem näitus – kogu oma segadikus. Uued tööd on sündinud nagu mingis hullumeelses palangus, põlemises, ja need on kompositsiooniks kokku seatud jällegi maailmalõpuväärilise rahu, jaheduse, tasakaaluga, mis laseb meid sesse maailma sisse tungida, sisse pugeda.\n\nMa sain väga tugeva poeetilise \"laksu\". Väga tihke värvide ja kujundite virvarr nagu peatub hetkeks, jääb aegade merevaiku kinni: maailmalõpp on olemas ühena hetkedest teiste hetkede jadas või kees ja teda saab vaadelda inertselt, iseenda sees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Anonymous Boh & Devil Girl\n\n\"Apokalüptilised maastikud\"\n\nPärnu linnagaleriis kuni 16. jaanuarini",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGlasgow Celtic võitis Šotimaal neljandat korda järjest kõik, mis võimalik\n\n## Põhitekst:\n\nKarikafinaali normaalaeg lõppes 2:2 ja lisaaeg 3:3, mistõttu tuli hakata lööma 11 meetri karistuslööke. Celtic jäi kolme vooru järel kaotusseisu, aga Heartsi kaks viimast lööjat eksisid ja see tähendas 4:3 võitu Glasgow' klubile.\n\nTegemist oli eelmise hooaja karikafinaaliga, mis koroonaviiruse pandeemia tõttu nüüd jõulude eelsele ajale nihkus. Mullu detsembris võideti Šotimaa liigakarikas ja eelmisel hooajal tuli meeskond ka meistriks.\n\nJärgmine aasta seeria siiski katkeb, sest uue hooaja liigakarikasarjas kaotati novembris Ross Countyle ja ka Šotimaa kõrgliigas hoitakse hetkel vaid teist kohta. Linnarivaal Rangers jääb lausa 16 punkti kaugusele, kuigi pilti parandab pisut asjaolu, et Celticul on kolm kohtumist vähem peetud.\n\nPeatreener Neil Lennoni tool on viimasel ajal kõikuma löönud, kuid võidetud karikafinaal võib tema positsiooni esialgu säilitada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Glasgow Celtic alistas Šotimaa jalgpalli karikafinaalis penaltiseeria järel Heart of Midlothiani ja võitis neljandat aastat järjest kõik kohalikud karikad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIvari Rannama sai Tallinna linnaplaneerimise ameti juhiks\n\n## Põhitekst:\n\nRannama määrati linnaplaneerimisameti juhataja ülesandeid ajutiselt täitma tänavu oktoobris, kui ameti senine juht Ignar Fjuk lahkus ametikohalt ning asus linna urbanistika kompetentsikeskuse juhiks.\n\nIvari Rannama on omandanud 2006. aastal kõrghariduse Tartu Ülikoolis geoinformaatika ja kartograafia erialal. Ta omab 16-aastast avaliku sektori töökogemust geoinformaatika, geomaatika ja planeeringute valdkonnas, sealhulgas 14-aastast kogemust linnaplaneerimise ametis, millest omakorda üle poole on ta töötanud teenistuse juhina ning viimased kaks kuud ameti juhataja ülesannetes, teatas linnavalitsus.\n\n1. jaanuarist asub Rannama ametisse püsivalt. Rannama põhipalgaks määras linnavalitsus 4550 eurot kuus.\n\nRannama nimetamiseks ametisse tegid ettepaneku valikukomisjon ja linnapea Mihhail Kõlvart.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus otsustas esmaspäeval määrata Ivari Rannama linnaplaneerimisameti juhatajaks. Rannama asub ametisse 1. jaanuarist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPetrov: Vene saatkonnalt küsitakse Sputniku koroonavaktsiini\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meilt küsitakse, kuidas oleks võimalik vaktsineerida Vene preparaadiga. Võin öelda, et jutt käib kümnetest pöördumistest. On isegi olnud ettevõtteid, mille töötajate arv on sadades,\" rääkis Petrov esmaspäeval saatkonnas peetud aastalõpu pressikonverentsil.\n\nSaatkond ei ole siiski saanud küsijatele positiivset vastust anda, kuna Eesti eelistab Euroopa Liidu heakskiidu saanud vaktsiine, tõdes saadik. \"Kui Sputnik V saab Euroopa Komisjoni kasutusloa, vahest siis tekiks võimalus seda ka Eestis kasutada,\" rääkis Petrov.\n\nSaatkond ei kavatse ka vaktsineerida soovijaid oma ruumides, kuna see oleks seadusevastane, märkis Petrov.\n\nERR-i venekeelsete uudiste portaal rus.err.ee teatas eelmisel nädalal, et Vene saatkond teavitas Eestis võimalusest hankida vaktsiini Sputnik V. Varasemalt on peaminister Jüri Ratas välistanud Vene koroonavaktsiini kasutamine.\n\nLääneriigid on suhtunud Vene koroonavaktsiini kahtlusega, kuna selle kohta ei ole rahvusvahelises teadusajakirjanduses avaldatud ammendavalt infot ning see ei ole saanud ka Euroopa ravimiameti heakskiitu. Lääne suurtest farmaatsiaettevõtetest oma vaktsiini varem valmis saanud Venemaa on käsitlenud seda oma võiduna ning kasutab niinimetatud pehme jõuna rahvusvahelises poliitikas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene saatkonna poole Eestis on pöördunud kümned ettevõtted ja eraisikud, kes on uurinud võimalust saada Venemaal väljatöötatud koroonavaktsiini Sputnik V, ütles suursaadik Aleksandr Petrov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNädal piiri taga: Prantsusmaal ja Saksamaal kohtusid koondislased omavahel\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa meeste meistriliigas pidi Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete tunnistama Chaumonti 3:1 (21:25, 25:15, 27:25, 25:14) paremust. Kreek panustas kaks punkti (-3). Tabelis on Sete 14 punktiga kümnes. Meeste esiliigas pidi Henri Treiali tööandja Saint-Nazare leppima 1:3 (21:25, 20:25, 25:21, 19:25) kaotusega Saint-Quentini vastu, Treialilt üheksa punkti (+4). Meeste esiliigas pidi rahvusmeeskonna abitreeneri Loic Geileri juhendatav Frejus leppima Plessis Robinsoni 3:1 (25:18, 25:19, 16:25, 25:20) üleolekuga. Tabelis on eestlase koduklubi 20 puntkiga teine, Frejus hoiab 11 silmaga seitsmendat kohta, vahendab Volley.ee.\n\nPrantsusmaa naiste meistriliigas käisid väljakul kõik seal mängivad koondislased. Omavahel kohtusid Polina Bratuhhina-Pitoukoduklubi Terville'i Florange ja naiste koondise abitreeneri Alessandro Orefice juhendatav Venelles' Pays D'Aix. Tulemusega 3:1 (25:18, 28:26, 21:25, 26:24) jäi peale Venelles, Bratuhhina-Pitou tõi oma naiskonna kasuks kümme punkti (+1). Liis Kullerkannu ja Lorenzo Micelli koduklubi Le Cannet' Volero alistas 3:0 (25:14, 25:23, 25:19) Istres'i. Kullerkannult kaks punkti (+1). Kristiine Miilen ja Nancy Vandoeuvre pidid tunnistama Mulhouse'i 3:2 (23:25, 25:14, 19:25, 25:22, 15:8) paremust, Miilenit osalise mänguajaga kaks punkti (+2). Tabelis on Venelles 26 punktiga kolmas, Le Cannet 21 punktiga kuues, Terville 18 punktiga seitsmes ja Nancy 18 punktiga kaheksas.\n\nItaalia meistriliigas sai Kertu Laagi tööandja Chieri 0:3 (22:25, 24:26, 21:25) kaotuse Novara naiskonnalt. Laak sekkus episoodiliselt ja skoori ei avanud. Tabelis on Chieri 21 punktiga viies.\n\nSaksamaal pidas lõppenud nädalal kaks kohtumist Martti Juhkami koduklubi Vfb Friedrichshafen. Esmalt alistati 3:0 (25:20, 25:19, 25:16) VCO Berliin, Juhkami kaasa ei teinud. Teises kohtumises saadi samuti 3:0 (25:23, 25:21, 25:22) jagu Bühlist, Juhkamilt kümme punkti (+5). Omavahel kohtusid Eesti rahvusmeeskonna peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys ja Karli Alliku koduklubi Königs Wusterhauseni Netzhoppers. 3:1 (25:17, 25:20, 22:25, 25:18) jäi peale Berliin. Allik kerkis oma meeskonna resultatiivseimaks, tuues 12 punkti (+5). Berliini Volleys sai nädala teises mängus kirja 3:0 (25:23, 27:25, 25:22) võidu Herrschingi üle. Liigatabelis on Friedrichshafen 24 punktiga teine, Berliin 24 punktiga kolmas ja Netzhoppers 13 punktiga kuues.\n\nPoolas kaotas Timo Tammemaa ja Robert Tähe koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia nädala esimeses mängus 1:3 (12:25, 21:25, 25:21, 23:25) Suwalkile. Tammemaa kahe geimiga punktiarvet ei avanud, Täht ravib vigastust ja ei mänginud. Nädala teises kohtumises saadi kirja 3:0 (32:30, 25:22, 25:20) võit Radomi üle, Tammemaalt seitse punkti (+3). Tabelis on Resovia 21 punktiga kaheksas.\n\nTšehhis sai Robert Viiberi koduklubi Pribram 0:3 (21:25, 14:25, 23:25) kaotuse Praha meeskonnalt. Viiber tegi kaasa kogu mängu ja tõi lisaks mängu juhtimisele ka kolm punkti (+1). Tabelis on Pribram kümne silmaga viimasel kohal.\n\nKüprosel tõi Kevin Saar Nicosia APOEL-i 0:3 (23:25, 21:25, 16:25) kaotusmängus Famagusta Anorthosise vastu 11 punkti (+2). Taavi Nõmmistu tööandja Famagusta Nea Salamis alistas 3:2 (18:25, 25:16, 22:25, 25:21, 15:12) Karava meeskonna, Nõmmistult 19 punkti (+9). Liigatabelis on Nea Salamis seitsme punktiga teine ja Nicosia viimasel real. Naiste liigas sai Natalja Bratuhhina koduklubi Famagusta Anorthosis 0:3 (15:25, 13:25, 19:25) kaotuse Limassolilt. Tabelis on Anorthosis kolme punktiga viies.\n\nAustria naiste meistriliigas pidid mõlema seal palliva eestlanna koduklubid vastu võtma kaotused. Laura Parts ja VC Tirol jäid 1:3 (15:25, 25:15, 28:26, 25:18) alla liiga liidrile Holding Grazile. Mängu statistika pole saadaval. Anett Hollas ja Bisamberg/HollabrunnUnionvolleys pidid tunnistama Hartbergi 3:1 (25:15, 26:24, 24:26, 25:17) paremust. Hollas panustas seitse punkti (+5). Tabelis on Tirol 13 punktiga kuues, Unionvolleys asub ühe punktiga viimasel real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimane nädal enne pühi oli välisliigades mängivate Eesti võrkpallurite ja koondiste treenerite jaoks pigem rahulik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKati Kõrbe ja Jelizaveta Janno: infovoost vaktsiinide tarneahelas\n\n## Põhitekst:\n\nVaktsiinilogistika ei lõppe vaktsiini füüsilise kohaletoimetamisega, olulist rolli mängib külmaahela info sidumine turvalisse andmebaasi nii, et vajadusel oleks kogu info kättesaadav ja taaskuvatav. Vaktsiinide puhul peab detailne informatsioon toote partiide lõikes olema kaardistatud nii tootmisprotsessi tarneahela kui ka logistilise ahela vaates.\n\nIga individuaalse vaktsineerimise kohta tekib samuti digitaalne jälg ja tõend. Salvestatud informatsiooni abil peab olema võimalik näiteks tuvastada, mis vaktsiini, kelle poolt, mis ajahetkel, millisest tehasest, millisest partiist on manustatud. Partii tähise kaudu on leitav info transpordist, logi temperatuuride kohta ja detailne tootmisinfo.\n\n\"Riigid ja ettevõtted on juba asunud välja töötama lihtsustatud tingimustel vaktsineeritud isikutele teenuste pakkumist.\"\n\nCOVID-19 vaktsiinide levikuga samaaegselt muutub üha tähtsamaks tõend, mis väljastatakse vaktsineeritavale isikule. Riigid ja ettevõtted on juba asunud välja töötama lihtsustatud tingimustel vaktsineeritud isikutele teenuste pakkumist – pääs spordivõistlustele, lendamise võimalus eelneva PCR-testita, õigus lastelaagrisse minekuks, pääs hooldekodusse või arsti vastuvõtule.\n\nAntud kontekstis on ülimalt oluline selle tõendi usaldusväärsus ja vajadusel kontrollitavus andmebaasidest. Vaktsineeritud isikud USA-s saavad hetkel pabertõendi ja Suurbritannias saavad inimesed digitaalse QR-koodi. Vaktsineerimistõendi taga on muutmisvõimaluseta infoahel, mis võimaldab lüli-lüli kaupa tuvastada kõik olulised aspektid seoses selle konkreetse vaktsiini partiiga.\n\nMaailma Terviseorganisatsiooni töörühm on juba pikemat aega töötanud ühtse digitaalse vaktsineerimispassi kallal. Nüüd on sellise globaalse digitaalse dokumendi järele vajadus ülimalt suur, et oleks ühtne süsteem ja ei tekiks paralleelseid konkureerivaid initsiatiive.\n\nJuba praegu on kümneid firmasid, mis pakuvad erinevaid digitaalseid vaktsineerimispasse. Näiteks COVID-19 kontekstis on IATA (Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus) algatanud töögrupi, et luua mobiiliäpp, mis täiendaks inimese COVID-19 staatust ja lihtsustaks lendamist. Suuremate lennufirmade poolt välja töötatud CommonPass äpp peaks olema juba lähinädalatel kõigile kasutamiseks.\n\nEestis salvestatakse info isikute vaktsineerimise kohta terviseinfosüsteemis, mainitud on ka isiklikke QR-koode. Tegemist on terviseinfoga, mille kasutamise peab olema läbimõeldud ja turvaline.\n\nVaktsineerimise digitaalne tõend saab suure tõenäosusega lähitulevikus kiirema liikuvuse ja avaramate võimaluste tagajaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaasaegsete tarneahelate juures mängib olulist rolli infovoog. Kriitilise tähtsusega on see külmaahela puhul, mis on antud hetkel suure tähelepanu all seoses vaktsiinilogistikaga, kirjutavad Kati Kõrbe ja Jelizaveta Janno.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKolme minuti loeng: intensiivne metsaraie käis Eestis juba 18. sajandil\n\n## Põhitekst:\n\nTänapäeva Eestis raiutakse ja eksporditakse üha rohkem metsa ning see tekitab ühiskonnas poleemikat. Selline olukord pole aga Eesti ajaloos ainulaadne.\n\nVenemaa vallutas 18. sajandi alguses vallutas Eesti- ja Liivimaa. Vene võimud soovisid siis arendada Peterburi sadamat. Eelistades Peterburit, anti välja ukaas \"Kaubateedest\", millega piirati teiste sadamate tagamaad ehk ala, kust toodi sadamatesse kaupu. See puudutas ka Eesti sadamaid.\n\nNarvasse lubati kauplemiseks sõita ainult Pihkva kaupmeestel. Narva kaubanduse arendamiseks võimaldati Narva kaupmeestel Luuga (ka Lauga) jõe ja sinna suubuvate jõgede kallastel metsa langetada ja seda eksportida. Raiuda lubati mände ja kuuski. Langetada võis puid, mille raiumiseks oli metsaülema luba ja millel olid kindlaks määratud mõõdud. Lageraiet teha ei tohtinud.\n\nLuuga jõe piirkonnas raiutud mets parvetati Luuga ja Rossona jõel Narva jõe suudmesse, kus kaup lastiti laevadele ja veeti välismaale. Valdav enamus Narva kaudu eksporditud metsast veeti Madalmaadesse, täpsemalt Amsterdami, väiksemates mahtudes ka Suurbritannia sadamatesse. Metsaeksport oli nii ulatuslik, et juba 15 aasta pärast hakkasid võimud seda piirama.\n\nAastal 1736 seati sisse limiit, millega lubati eksportida 122 000 puud igal aastal. Metsaraie oli siiski intensiivne ja kümne aasta pärast leidsid võimud, et kaupmehed olid 25 aasta jooksul Luuga jõe piirkonna metsast lagedaks raiunud. Seetõttu tühistas senat 1745. aastal raieloa Luuga jõel ning käskis kaupmeestel puid langetada Peipsi järve idakaldal ja sinna suubuvate jõgede kallastel.\n\nNarva kaupmehed ületasid norme ja raiusid keelatud kohtades, ent valitsus soovis säilitada laevastiku ehituseks sobivat metsa. Seetõttu keelati 1754. aastal narvalastele metsaeksport. Keeld ei kestnud siiski kaua. Narva tagamaa piirangud jäid püsima ja väliskaubandus seal vähenes. 1755. aasta 1. detsembril avaldatud tollimäärustikuga lubati Narva viia ainult Pihkvas ja Velikije Lukis toodetud kaupu.\n\nRiigile oli metsaeksport aga kasulik, sest täiendas tollide näol riigikassat. Metsaekspordikeeld vähendas tollide laekumist. Seetõttu andsid võimud kaupmeeste palvetele järele ja lubasid taas metsaeksporti. Tänu metsaekspordile püsis Narva kaubandus vee peal ja sealse kauba järele sõitsid ka välismaa kaubalaevad.\n\nBalti kubermangude kaart. Sellel on näidatud Novgorodi kubermangu lääne osa - Pihkva ja osaliselt Novgorodi ja Velikije Luki provintsid. Need jäävad Peipsi järvest itta roheliste ja kollaste kontuuridega. Näiteks vastavalt 1755. aasta tollimäärustikule to Autor/allikas: Vadim Svjatkovski\n\nVadim Svjatkovski on Tartu Ülikooli ajalooteaduse doktorant. Loeng valmis kolme minuti loengute konkursi TÜ eelvoorus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Metsaeksport ja intensiivne raie pole Eestis uued aruteluteemad. Kahe ja poole sajandi eest täideti riigikassat Narva sadamast Madalmaadesse eksporditava puidu abil. Raie oli kohati sedavõrd intensiivne, et 1750. aastatel keelati metsaeksport ajutiselt ära.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTormis Laine tegi MK-sarjas slaalomisõidu debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nLaine tulemuseks mõõdeti 59,09. Esimese vooru võitnud itaallasele Alex Vinatzerile kaotas eestlane 4,36 sekundiga. Teise vooru ehk 30 parema sekka pääsemiseks oleks Laine pidanud olema kiirem 2,14 sekundit.\n\nKahe vooru kokkuvõttes pälvis esikoha koguajaga 1.45,43 šveitslane Ramon Zenhaeusern. Pjedestaali madalamatele astmele tulid austerlased Manuel Feller (+0,08) ja Marco Schwarz (+0,12). Esimese vooru võitja Vinatzer pidi leppima neljanda kohaga, kaotades võitjale 0,19 sekundiga.\n\nKokku oli võistlustules 69 sportlast. Teisipäeval stardib eestlane Itaalias Madonna di Campiglios toimuval MK-etapil, kus sõidetakse samuti slaalomit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti mäesuusataja Tormis Laine tegi esmaspäeval Itaalias Alta Badias debüüdi slaalomisõidu MK-etapil, kus pälvis 52. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna linnamuuseum kogub lugusid näituseks koostöös Helsingi linnamuuseumiga\n\n## Põhitekst:\n\nLinnamuuseum ootab lugusid, fotosid ja esemeid, mis on seotud esimeste Helsingi või Tallinna kogemustega. Pole tähtis, kas need on töö-, õppe- või ostureisilt, sõprade juurest, puhkuselt või kontserdil käigult, või teiselt poolt lahte leitud elukaaslane. Ka lugude meeleolu pole ette kirjutatud – muuseum ootab üllatavaid, naljakaid ja koomilisi, tõsiseid ja kurbi lugusid ehk kõike, mida elu on ette toonud.\n\nLisateavet leiab Tallinna linnamuuseumi kodulehelt.\n\nNäitus valmib Tallinna ja Helsingi linnamuuseumide koostöös mõlemal pool lahte 2021. aasta juunis.\n\nSoome 1975. Autor/allikas: Enn Kesa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnamuuseum kogub ainest tulevaseks näituseks \"Talsinki/Hellinn\", mis avab kahe linna ja nende inimeste vahelisi suhteid alates 1970.--80. aastatest kuni tänaseni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli EM-blogi. Tibar: Norral oli harjumatus olukorras piisavalt kogemust ja närvi\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiri kokkuvõtteks sai sõna värske Eesti rahvusnaiskonna peatreener Taavi Tibar: \"Pronksimängu kohta nii palju, et kuigi poolfinaali keegi kaotama ei lähe, tundus Horvaatia keskenduvat kahvatuma medali võitmisele. Taanlannad andsid endist väga palju poolfinaalis Norra vastu ning Horvaatia rebis medalimängus viimase 15 minutiga eest. Sellest hoolimata arvan, et näeme lähiaastatel Taani uut tõusu ja mõnd suurvõistluse võitugi.\n\nSuurim küsimus juba enne poolfinaale oli, kas Norra saab hakkama võrdses positsioonimängus, kus vastased nende trumbi ehk lihtsad kiirrünnakud ära võtavad. 21. sajandi ülivõimsalt parim käsipallimaa tõestas nii Taani kui ka Prantsusmaa vastu, et neil on piisavalt kogemust ja närvi mängulõpud enda kasuks kallutada.\n\nNora Mörki uskumatult võimas tagasitulek teda aastaid vaevanud kohutavate vigastuste järel andis norralannadele just selle vajaliku lisa, et mõneaastase vaheaja järel taas Euroopa tippu tõusta. Finaalis kohtusid turniiri kaks parimat võistkonda. Prantsusmaa väravavaht Cleopatre Darleux ja kaitse tõid nad teisel poolajal mängu tagasi, aga Norra võttis oma.\n\nEnne finaali oli Norra teised poolajad võitnud keskmiselt seitsme väravaga. Nüüd pandi nad harjumatusse teise poolaja kaotaja olukorda, aga prantslannade lapsik valevahetus ning finaalis selle hetkeni ehk mitte kõige säravamalt tegutsenud Mörki kaks tabamust viisid Norra võidule.\n\nLihtne on öelda, et käsipall on muutunud veelgi kiiremaks ja väravavahtide osakaal on väga suur, aga mulle meeldib otsida anomaaliaid. Horvaatia oli veidi vastuvoolu ujuja, tehes turniiri jooksul ületamatult kõige rohkem sööte – 6455. Näiteks Prantsusmaal oli see number 5224 ja Norral vaid 2916.\n\nEnamik tiime üritas mängida kiiret ja individuaalsetel oskustel põhinevat käsipalli. Horvaatia pikad, kombinatsioonidel ja liikumistel põhinevad rünnakud olid justkui ajarännak tagasi mingisse varasemasse aega. Nagu ikka, tõusis turniiril esile mitmeid noori mängijaid, aga võistkonna teeb ikka kogemuse ja noorusliku uljuse kombinatsioon.\"\n\nEM-i lõplik paremusjärjestus: 1. ja Euroopa meister Norra, 2. Prantsusmaa, 3. Horvaatia, 4. Taani, 5. Venemaa, 6. Holland, 7. Saksamaa, 8. Montenegro, 9. Hispaania, 10. Ungari, 11. Rootsi, 12. Rumeenia, 13. Serbia, 14. Poola, 15. Tšehhimaa, 16. Sloveenia.\n\nEM-i sümboolne koosseis: Sandra Toft (Taani), Camilla Herrem, Stine Bredal Oftedal, Nora Mörk (kõik Norra), Vladlena Bobrovnikova (Venemaa), Jovanka Radicevic (Montenegro) ja Ana Debelic (Horvaatia).\n\nKõige väärtuslikum mängija: Estelle Nze Minko (Prantsusmaa).\n\nParim kaitsemängija: Line Haugsted (Taani).\n\nParim väravakütt: Nora Mörk (Norra) 52 väravaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanis lõppes pühapäeval 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. Kullamängus oli Norra 22:20 (14:10) parem Prantsusmaast ning pronksmedali sai Horvaatia, alistades Taani 25:19 (11:11).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra telesaates otsiti erakuna elanud Eesti meremehe vara pärijat\n\n## Põhitekst:\n\nKukk sündis 21. jaanuaril 1921 aastal ning vanemaks saades sai temast meremees. 1939. aastal lahkus ta Eestist ning kodumaale ta enam ei naasnudki. Mis temaga täpselt juhtus, jäigi sugulastele teadmata, kirjutab NRK.\n\nSalapära ja anonüümsus paistiski aga Kukele meeldivat, sest üle 60 aasta elas ta Bergeni linnas täielikus üksinduses. Viimased 20 aastat veetis ta vanadekodus, kus hoidis alati omaette.\n\n\"Ta nimi oli ukse peal olemas. Ma ei näinud teda kunagi, aga me teadsime, et ta on seal korteris,\" rääkis vanadekodu kohvikus töötanud Anette Ravnoy.\n\nKa sellest, milline mees välja nägi, ei ole suurt midagi teada ning saate tegijatel ei õnnestunud Kukest ühtegi pilti leida. Selleks, et Kuke välimusest siiski ettekujutust saada, joonistati Kukest temaga 1954. aastal koos merel seilanud Agnar Vestengi kirjelduste järgi pilt. Joonistus ongi saatetegijate teada ainus jäädvustus, mis Kukest tehtud.\n\nKukk suri 2013. aastal, olles siis 92-aastane ning tema matusel osales vaid kaks inimest. Aastate jooksul oli tal õnnestunud ka raha kõrvale panna – umbes 6300 eurot –, mille pärijat saates otsima asuti. Eestist leidis saatemeeskond Kuke nõbu Asta, kes Kuke endaga kunagi kohtuda ei saanudki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra telesaade \"Tundmatu pärija\" (\"Ukjent arving\") otsis 2013. aastal Norras surnud ja üksilduses elanud Eesti meremehe Johannes Eduard Kuke pärijat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu kutsub reisimisest hoiduma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie seisukoht on jätkuvalt ja ruutu võttes - palun vältige rahvusvahelist reisimist,\" ütles Reinsalu esmaspäeval peetud pressikonverentsil. Ta põhjendas välisreisidest hoidumise vajadust koroonaviiruse pandeemia ning sellega seoses kehtestatud uute reisipiirangutega, kus muutused võivad tulla tundidega.\n\nEriti tasuks edasi lükata igasugune liikumine trassil Ühendkuningriik - Eesti, jätkas Reinsalu ning tõi seejuures esile kolm põhjust. Neist esimene on rahvatervise argument, kuna praeguste andmete alusel kaasneks sellega täiendav oht Eesti rahvatervisele.\n\n\"Teine põhjus on, et ka praegused piirangud võivad reaalajas täieneda ning see võib tähendada, et inimene võib jääda reisil lõksu, kust ei saa edasi liikuda,\" ütles välisminister.\n\nKolmas põhjus reisimisest hoidumiseks on aga see, et kui keegi on ka plaaninud Ühendkuningriiki minna, siis seal on paiguti kehtestatud siseriiklikult nii ranged liikumispiirangud, et igasugused liikumise, poodlemise ja vaba aja veetmise võimalused on kadunud, selgitas minister.\n\nReinsalu sõnul on mitmed riigid kehtestanud jõulude aja karmimad liikumispiirangud kahesugustel põhjustel - kuna pühade ajal on liikumist rohkem ning samas töötatakse pühade ajal väiksema intensiivsusega ning piirangud ei mõju seetõttu tööalaselt nii rängalt.\n\n\"Teoorias võib küll olla võimalik riiki siseneda, aga praktiliselt pole võimalik seal ringi liikuda,\" tõdes välisminister.\n\nRiigid ei ole kevadisest lainest palju õppinud\n\nVälisminister Reinsalu tõdes, et Euroopa Liidu riikide käitumine ei ole koroonakriisis uusi piiranguid seades võrreldes kevadise esimese lainega palju muutunud, üldist koordinatsiooni napib.\n\n\"Käekiri on olnud suhteliselt sarnane,\" tunnistas ta, kuid lisas, et tervishoiuküsimused ongi EL-i aluslepingute kohaselt liikmesriikide pädevuses.\n\n\"Eesti peab vajalikuks rõhutada, et lisaks eksperttasemele on vaja läbi viia ka poliitilisel tasemel konsultatsioonid. Sellest on olnud väga tugevalt puudu, pole midagi öelda,\" rääkis Reinsalu.\n\nSamas rõhutas ta, et kriisi olukorras tuleb võtta vastutus, reageerida kiirelt ja ühemõtteliselt, mida ei ole riikideülesed ühendused seni teinud.\n\nReinsalu sõnul on Eesti siiski teinud piirangute seadmisel koostööd Läti ja Leeduga ning konsulteerinud ka Soome ja Poolaga. Poola ei ole riiki läbivale transiitliiklusele seekord piiranguid seadnud.\n\nMinistri andmetel on praegu keelanud otselennud Ühendkuningriiki 17 EL-i riiki, lisaks on Prantsusmaa keelanud ka Eurotunneli kaudu kulgeva rongiliikluse ja piiratud on ka praamiühendust.\n\nSamas kui Balti riigid on peatanud otselennud Ühendkuningriigiga aasta lõpuni, siis on riike, mis on seda teinud ka lühemaks või pikemaks perioodiks.\n\nRääkides esmaspäeva hommikul Londonist Tallinnasse saabunud Ryanairi lennukist, märkis Reinsalu, et see lend sai hoolimata keskööl jõustunud lennupiirangust toimuda, kuna info ei olnud õigeaegselt ettevõtteni jõudnud. Aga rohkem otselende Ühendkuningriigist ei kavatse Eesti praegu lubada, kinnitas ta.\n\nVälisministri sõnul võidakse praegusi piiranguid siiski muuta vastavalt sellele, milline on uus eksperthinnang uuele koroonaviiruse tüvele. Eesti valitsus saab teadusnõukoja hinnangu sellele vastavalt meie teadlaste käsutuses olevale infole teisipäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu kutsub seoses Ühendkuningriigis avastatud eriti nakkava koroonaviiruse tüvega hoiduma reisimisest ning seda eriti Briti saarte ja Eesti vahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMarju Riisikamp. Ludwig van Beethoven 250\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleva aasta üks kuulsamaid sünnipäevalapsi on kahtlemata Euroopa muusikakultuuri suurkuju Ludwig van Beethoven (ristitud 3. (16.) XII 1770 Bonnis, surnud 13. (26.) III 1827 Viinis).\n\nSuurkujud ja kunsti suuruse teema on ajaloo jooksul erutanud paljusid muusikafilosoofe, nende seas 19. ja 20. sajandi vahetusel elanud muusikakriitikut Alfred Einsteini. 1920-ndatel oli Alfred Einstein Müncheni ja Berliini juhtivaid muusikakriitikuid ja tema viimane esseekogumik, ingliskeelne \"Greatness in Music\", ilmus 1941. aastal. Einstein arutleb selles suurvaimu fenomeni üle, kõrvutades selliseid kategooriaid nagu näiteks ajalooline ja kunstiline suurus, suuruse ajaloolised ja individuaalsed tingimused jne. Selle käigus kristalliseerub autori arusaam, et kunstiline suurus on kestvam ja universaalsem ajaloolisest ning et esteetilised suundumused (maitsed) vahelduvad umbes saja-aastaste intervallidega: kord on esiplaanil erutav, kord rahustav, kord apollonlik, kord dionüüsoslik muusika. Einsteini teose juhttekst pärineb lord Byronilt (\"Don Juan\" XII, 19).\n\nWhy, I'm Posterity — and so are you;\n\nAnd whom do we remember? Not a hundred.\n\nWere every memory written down all true,\n\nThe tenth or twentieth name would be but blundered.\n\nEinstein võtab suuri muusikaajaloo formatsioone ja silmapaistvate heliloojate hulki luubi alla mängleva kergusega, võrreldes ja kõrvutades neid kord ühe, kord teise parameetri abil. Milline tähelepanuväärne haritus ja suure pildi adumine! Tema eruditsioon ei piirdu üksnes muusikaga, vaid hõlmab ka kujutavat kunsti ja kirjandust. Bibliograafiast näeme, et kõige rohkem on Einstein viidanud neljale heliloojale: Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven ja Richard Wagner. Mõnevõrra väiksemas mahus on käsitletud Georg Friedrich Händelit, Johannes Brahmsi, Franz Schubertit, Robert Schumanni ja Giuseppe Verdit.\n\nRaamatu esimese peatüki algus mõjub anekdootlikult. Autor meenutab seal kontserdikülastusi oma sünnilinnas Münchenis, Odeoni suures saalis, kus orkestri avara apsiidi poolkaares asuvatesse niššidesse olid paigutatud heliloojate büstid. Einstein meenutab: \"Need kujud olid kipsist ja kunstiliselt tasemelt nullilähedased, aga hoopis huvitavam lugu oli see, et neid kujusid vahetati pidevalt. Nimelt 1811, ehitise valmimise aastal, seisis Joseph Haydni kõrval ka Michael Haydn, Beethoveni asemel oli Cimarosa ja ma pole kindel, kas Bachi kõrval figureeris Händel või oli see hoopis Graun või Hasse. Noorpõlvest mäletan, et 1890. aastal oli seal kümme kipspead: Bach ja Händel, Gluck ja Haydn, Mozart ja Beethoven, Weber ja Schubert, Schumann ja Mendelssohn.\" Aja jooksul olevat nendele kümnele lisatud veel Wagner ja Liszt, aga mitte Brahms — ju siis oleks tema habetunud nägu mõjunud siledate klassitsistlike büstide kõrval võõrastavalt. Autor oletab sedagi, et millalgi ilmselt vahetati Mendelssohni kuju Bruckneri vastu välja. Seega võib tõepoolest kinnitada, et umbes saja aasta jooksul toimub geeniuse ehk suuruse väärtuse ja mõistega kolossaalseid muutusi. Kandes olukorra üle meie kaasaega, ei julgekski enam midagi arvata, kes võiksid olla need kümme heliloojat tänapäeval.\n\nBeethoveni sünnimaja Bonnis (Beethoven-Haus) on nüüdseks üks enim külastatavaid muuseume maailmas. Tormakas ja vitaalne, juba varakult imelapseks tembeldatud helilooja veetis seal rohkem kui kakskümmend kaks aastat oma elust. Käbi ei kukkunud kännust kaugele — Beethoveni vanaisa oli olnud nimelt koorijuht, isa Johannes van Beethoven aga õukonnamuusik. 26. märtsil 1778 Kölnis esitles Johannes van Beethoven oma andekat kaheksa-aastast poega kui arvestatavat pianisti ning Bonni õukonnas kui Mozarti-sugust imelast. Ka Ludwigi õpetaja, helilooja Christian Gottlob Neefe nimetas Ludwig van Beethovenit teiseks Wolfgang Amadeus Mozartiks. Neefe oluliseks teeneks oma kasvandiku harimisel oli talle Bachi kogumiku \"Hästitempereeritud klaviir\" tutvustamine. Tol ajal oli teos kättesaadav vaid käsikirjana. Neefe tegutses alates 1782. aastast Bonni õukonna organistina ja lapseohtu Ludwig van Beethoven sai kaheteistkümneaastaselt ametliku loa oma õpetajat kirikuteenistustel asendada. Nii väärikale ametile vaatamata ei unustanud helilooja siiski olla laps. Sellest annavad tunnistust tema kaheteistkümneaastasena komponeeritud teosed pealkirjadega \"Lied an einen Säugling\" (\"Laul imikule\") ja \"Elegie auf den Tod eines Pudels\" (\"Eleegia ühe puudli surma puhul\"). Helilooja viib ka oma hilisemas loomingus ellu särtsakaid ideid, kirjutades aadelkonna esindajatele pühendatud teoste kõrval näiteks humoristliku dueti tšellole ja vioolale pealkirjaga \"Duett kahele obligaatprilliklaasile\" (\"Duett für zwei obligate Augengläser\"), adressaadiks kaks kehvemapoolse nägemisega moosekanti.\n\nAlates 1783. aastast, kolmeteistkümneaastasena, kuulus noor Beethoven juba Bonni õukonnakapelli koosseisu, mängides seal vioolat ja klavessiini ning kandes tunnustavat ametinimetust Akkompagnist. See tegevus jääbki tal elus ainsaks n-ö ametlikuks tööpostiks, edaspidi otsustab ta pühenduda jäägitult loomingule. Beethoveni noorusaega langeb teatavasti klassitsistliku muusikastiili õitseng. Selle perioodi algust määratletakse umbkaudu 1781. aastaga, mil Haydn ja Mozart lõid oma surematuid teoseid. Kahtlemata on need kaks suurkuju, eriti Haydn, mõjutanud Beethoveni loomingulist kujunemisteed. Vaatamata faktile, et ka lõviosa Beethoveni teostest on rikka aadli tellimustööd ja pühendatud heliloojale kindlat elatist taganud metseenidele, on levinud seisukoht, et erinevalt oma eellastest on Beethoven loobunud n-ö tükitööst ja meie mõistes masstoodangust, taotledes pigem muusika eetilis-esteetilist mõtet ja järgides oma sisemist loomingulist impulssi. Sellest annavad tunnistust arvud. Carl Dahlhausi ja Hans Heinrich Eggebrechti koostatud Brockhausi muusikaleksikoni Ludwig van Beethovenile pühendatud tekstis võetakse ette kolme Viini klassiku võrdlus nende teoste kvantiteedi põhjal: Haydnil 83, Mozartil 26 ja Beethovenil 16 keelpillikvartetti; Haydnil üle saja sümfoonia, Mozartil 48 ja Beethovenil vaid 9 sümfooniat. Ehk tingis Beethoveni teoste väiksema arvu ka tema tervislik seisund — teadaolevalt juba 27. eluaastast peale märkas helilooja oma kuulmise halvenemist. Enamik tema teoseid elas aastaid enne ülestähendamist helilooja mõttes ja fantaasias. Ehkki ta on loonud ka kergekaalulisemat tarbemuusikat, kerkib küpse meistri põhieesmärgina esile idee teose ainukordsusest ja lõplikkusest. Beethoven on suur uuendaja, piiride lõhkuja. Tema klaverisonaatidesse ilmub dualismi, vastandamise, vastandite võitluse idee. Vajadusest suurte kontrastide järele on Beethoveni partituurid pungil täis dünaamikamärke ja esitusjuhiseid. Väärtuslikuks lektüüriks on tema loomeprotsessi käigus sündinud visandiraamatud, üle 5000 lehekülje! Säilinud on ka hulk Beethoveni kirju, kuid neis sisalduvad pigem juhised tema teoste esitamiseks või läbirääkimised noodikirjastustega, sekka ka sõpradele adresseeritud läkitusi. Neis puudub pihtimuslikkus, erandiks vaid kaks kirja helilooja elu hilisemast perioodist, 1802. aasta maist kuni oktoobrini, mil ta viibis Heiligenstadti kuurordis ravil ning kirjutas oma vendadele Kaspar Karlile ja Johannile ahastava kirja oma halvenevast tervislikust seisundist. Nii see kui ka kiri \"Surematule armastatule\" (\"An die unsterbliche Geliebte\") jäidki saatmata; need leiti alles 1827. aastal Beethovenile kuulunud dokumentide hulgast.\n\nKorduvalt on rõhutatud, et rikka aadelkonna pidustustel jutuajamist või pidusööki saatvate helindite asemel lõi Beethoven instrumentaalmuusikat, mis nõudis kuulajalt täit tähelepanu ja üksikasjalikku kuulamist. Sellest pidi saama elu oluline osa, mitte üksnes tarbetu ilustus. 'Revolutsioon' on sõna, mis ikka ja jälle Beethoveniga seoses kordub, tähistamaks mitte üksnes tema vaimustust Prantsuse revolutsiooni ideedest, vaid ka äkilist julget eneseväljendust ja uuendussoovi igal elualal, järgides oma sisimat impulssi. Loometöös võiks seda nimetada kõla ja rütmi kooslusest tekkivaks revolutsiooniks. Üks Beethoveni paljudest revolutsioonilistest uuendustest on see, et orkestris tõusevad vaskpillid keelpillide kõrval väärikale positsioonile, sümboliseerides vastuhakku ja metsikust. Õieti oli see Joseph Haydn, nimelt oma viimastes sümfooniates aastatel 1793–1795, kes võttis esimesena partituuris kasutusele puhkpillide topeltkoosseisu. Aristokraatlik publik polnud vaskpillide teravatest repliikidest erilises vaimustuses. Vaskpillid \"paisutasid\" kontserdipaigad suuremaks, sest nüüd vajati privaatruumide asemele suuri kontserdisaale. Puhkpillide topeltkoosseis, mis tõi kaasa kuulajate sekka paiskuvate detsibellide olulise kasvu, olevat ka 1800. aastate kriitikuid kõvasti pahandanud.\n\nBeethoveni kaasaegsete mälestuses oli kuulus geenius otsekohene, järsu ütlemisega ja kirglik inimene. Ta välimus polnud viisakalt öeldes just kiita: pikkust 1 meeter ja 62 cm, rõugearmiline nägu, juuksed korratult turris… Sõprade sõnul aga lisandus helilooja välisele kujule midagi hoopis olulisemat — ta oli äärmiselt karismaatiline, südamlik ja aval inimene ja kõigele lisaks hea huumorimeelega.\n\nLudwig van Beethoven ja Béla Bartók\n\nNeid kahte on ühendanud tihe vaimne ja hingeline lähedus. Monograafia autor Júlia Szégeti on üks vähestest, kes on saanud kuulata pianist Bartóki live -esitust. Peaaegu iga oma soolokontserdi kavasse on Bartók lülitanud ka ühe Beethoveni sonaadi. Bartókit peeti omal ajal nii tema kodumaal kui välismaal kõige tõetruumaks Beethoveni interpreteerijaks. Kahjuks puuduvad Bartóki salvestused Beethoveni soolosonaatidest, aga Beethoveni \"Kreutzeri sonaadist\" on koostöös viiuldaja József Szigetiga ime läbi olemas plaat. Duo olevat esinenud 1950. aastate paiku Washingtonis Kongressi Raamatukogu saalis ja keegi olevat salvestanud nende esituse ühel 1980. aastate magnetofoni eelkäijal. Salvestis puhastati ja anti kolmkümmend viis aastat hiljem välja LPl. Kuulanud seda, mainib monograafia autor, et plaadiversioon oli ammu kuuldud elavast esitusest tohutult erinev, ja konstateerib fakti, et inimmälu ei suuda hetke kordumatut imet taasluua. Ometi on raamatu autor tänulik, et tehnikal on võime ehedat interpretatsiooni taas elule äratada. Bartóki-Szigeti \"Kreutzeri sonaadi\" tõlgendus olevat olnud tuline, aga kuidagi eriliselt ohjatud, nii et kirglikkus oli allutatud suure klassikameistri geniaalsusele.\n\nBeethoveni klaverisonaadid olevat kõlanud Bartóki sõrmede all kirglikult ja samas iga detaili range korrastatuse konteksti asetades. Selles oli ikka ja jälle ehtsat beethovenlikku vormi lõhkumist ja korrastamist, purustamist ja ehitamist. Näilises pahupidipööratuses valitses piinlik kord. Bartók armastanud kõige rohkem Beethoveni Sonaati As-duur op. 110 ning mänginud seda nii, nagu oleks see tema enese isiklik pihtimus.\n\nBeethoven ja Sibelius\n\nJean Sibeliuski on käesoleval aastal juubilarina tähelepanu all — tema sünnist möödub 155 aastat. Sibeliusel asetus kõige kõrgemale pjedestaalile alati Johann Sebastian Bach, see prioriteet oli vaieldamatu. Teisele kohale polevat ta osanud valida, kas Mozart või Beethoven… Sibeliuse suurepärase monograafia autor Santeri Levas, ühtlasi helilooja kunagine sekretär ja lähedane sõber väidab, et Beethoven pälvis Sibeliuse imetluse, aga Mozartit ta armastas. Mozarti Sümfoonia g-moll kulges punase lõngana läbi kogu Sibeliuse elu, ta olevat soovinud selle Finaali esitamist oma matustel. Mozarti Keelpillikvintetti g-moll (KW 516) armastas ta samuti. Ometi tõmbas Levas, pidades silmas Sibeliuse helikeelt, Mozarti asemel paralleeli hoopis Beethoveni jõulise stiiliga. Sibelius väitis ka ise, et järgis Beethoveni joont; möödapääsmatu sisemine sund, das Zwingende oli see, mis vallandas helilooja loomepalangu. Levas nimetab Beethovenit esimeseks, aga Sibeliust viimaseks romantikuks. Kumbki helilooja polnud n-ö puhast tõugu romantik, kuna nad olid sattunud kahe murrangulise ajajärgu vahele. Sibelius, kes imetles Beethoveni jõulist loomeenergiat ja tema teoste eetilist sügavust, väljendab oma nördimust pärast ühe modernisti halvustavat arvamusavaldust Beethoveni kohta: \"Mõelda vaid, nad ei mõista Beethoveni suurust! Beethoveni teostes on küll palju vigu, eriti sellest ajast, kui ta oli juba täielikult kurt, aga need teosed elavad!\" Kuulus dirigent Wilhelm Furtwängler olevat võtnud Sibeliuselt lausa sõnad suust, kui kirjeldas Beethovenit oma raamatus \"Die Weltgültigkeit Beethovens\". Furtwängler kirjutab: \"Beethoveni teostes ilmneb tugevamalt kui teistel heliloojatel kõik see, mida ma nimetaksin seaduspärasuseks. Ta püüdleb rohkem kui keegi teine loodusseaduste, lõplikkuse, täiuslikkuse poole. Sealt pärinebki tema muusikale igiomane imepärane selgus ja loomulikkus. Beethoveni stiili lihtsus pole oma olemuselt sugugi naiivne lihtsus ega primitiivsus. See stiil ei püüdle efektsuse poole, nagu see ilmneb nii mõneski modernses teoses. Iialgi pole loodud muusikat, mis oleks kuulajale suunatud nii otseselt, siiralt, avameelselt, isegi (peaaegu) alasti kiskuvalt.\"\n\nLevas jätkab oma mõttekäiku Beethoveni kohta läbi Sibeliuse isiku. Beethoveni eluloost teame, et ta loometöö kulg oli vaevaline ning tema suurteoste motiivistik ning seesama teemade ühtaegu lihtsus ja monumentaalsus ei kukkunud talle kergelt sülle. Vastupidi, tema iga viimast kui teost võib iseloomustada kui maailmakõiksuse tihendatud väljendust. Piiritul hulgal segadust tekitavaid eluseiku ja kogemusi on helilooja raudse tahte mõjul transformeerunud tema loomingus selgeks struktuuriks, kirgastunud vormiks. See beethovenlik eriline selgus tähendab ühtlasi kõikide väliste abinõude hülgamist, mida tuleb kunstis ette sama sageli kui elus, sest ollakse ju sealgi kantud soovist end paremas valguses näidata ja võtta kasutusele kirevaid ilustusi, et teos paistaks suurem ja sügavam, kui ta tegelikult on.\n\nSibelius meenutab oma Berliini-reisi, mil ta väisas sealset Kuninglikku Raamatukogu ja tutvus Beethoveni Üheksanda sümfoonia partituuriga, mis oli täis parandusi, mahakriipsutusi ja kustutamise jälgi. Sibelius nendib: \"…polnud raske taibata, et selle loomine oli kui võitlus elu ja surma peale, võitlus Jumala tahte vastu.\" Raamatu \"Beethoven and the French Revolution\" autor, katoliku preester Noli tõi ära Beethoveni maailma muutvad, radikaalsed vaated. Beethoveni inimlikud nõrkused ja kõike muud kui tervislikud eluviisid lähendasid teda Sibeliusele. Viimane, olles olnud läbi kogu elu kirglik sigarite suitsetaja (v.a ehk viimased kümme aastat) mainis elu lõpupoole: \"Kõik need arstid, kes palusid mul sigarite suitsetamine viivitamatult lõpetada, on juba ammuilma enne mind ära surnud.\"\n\nBeethoven isolatsioonis\n\nDirigent Markus Theinerti arvates huvitutakse meie kaasajal vähe Beethovenist inimesena, tema raskuste ja ahistatuse tagamaadest õukonnas, tema teisiti olemisest. Haiguse süvenedes tõmbub ta üksindusse ja teeb midagi esmapilgul ilmvõimatut — loob kompleksseid muusikateoseid, olles ise täielikult kurt. Beethoveni surmaeelsed sõnad olevat kõlanud nõnda: \"Im Himmel werde ich hören!\" (\"Taevas hakkan ma jälle kuulma!\").\n\n1808. aastal oli helilooja ja viiuldaja Louis Spohr saanud Bonnis küllakutse Beethoveni juurde, nimelt kuulama proovi, kus autor esitas oma Klaveritriot nr 1, D -duur op. 70 alapealkirjaga \"Kummitus\".\n\nSpohr meenutab seda erilist külaskäiku ja kirjutab: \"See polnud sugugi rõõmustav kogemus. Esiteks oli klaver hirmsasti häälest ära, mis aga Beethovenit põrmugi ei häirinud, kuna tema lihtsalt ei kuulnud seda. Tema kunagisest, imetlust äratanud briljantsest sõrmetehnikast polnud enam suurt midagi järel. Vaene kurt mees peksis kiired käigud peoga \"klimpi\", nii et partituurita kuulaja ei saanud enam suurt midagi aru, kust põhimeloodiat leida. Olin seda tragöödiat nähes sügavalt vapustatud. Mõistsin ühtäkki Beethoveni rusutud oleku tagamaid.\"\n\nDirigent Markus Theinert väidab, et tänapäeval Beethoveni põhihittideks peetud \"Eliisele\" ja 9. sümfoonia pole sugugi tema parimad teosed ja näitavad hoopiski tänase massikuulaja maitse devalvatsiooni. Beethoveni tõelised šedöövrid on tema arvates tagaplaanile jäänud ja selle põhjuseks olevat 21. sajandi inimese kuulamisharjumuste muutus, nende mandumine, sest komplekssemat vormi ja tihedamat faktuuri ei suudeta enam vastu võtta. Seetõttu tajume me Beethoveni teoseid üsna piiratult.\n\nTulevikumuusika\n\nBeethoven on läbi aegade inspireerinud paljusid loojanatuure. 1956. aastal lõi Chuck Berry laulu \"Roll over Beethoven\", mis tekitas klassikalise muusika austajate hulgas suurt pahameelt. Peale rokklaulu kahtlase pealkirja põhjustas teatud osa üldsuse nördimust ka asjaolu, et mustanahaline kirjutab \"valgete muusikakultuuri\" iidolist, pakkudes Beethovenile n-ö sinasõprust. Berry plaan oli ometi süütu ja mõeldud kummardusena Beethovenile.\n\nKäesoleval aastal lõi hispaania helilooja Ferrer Ferrani teose \"El Brillo del Fénix\", sümfoonilise laulu lootusele. Sama loo, õigemini ka teiste heliloojate teoseid hõlmava kollaažiliku kava esmaesitus toimus käesoleva aasta 22. augustil Argamsilla de Alba härjavõitluse areenil. Kontserdi teemaks oli praegu möllava pandeemia lugu. See on lahkunute mälestamine, aga ka austusavaldus ennastsalgavatele meditsiinitöötajatele. Teos algab luust ja lihast läbi lõikava appikarjega. Kõnealusel kontserdil kõlas ka Beethoveni surmahõnguline \"Wiegenlied\".\n\nTeatavatel põhjustel ei kulmineeru selle aasta detsembri mälestuspidustused suure sakslase auks planeeritud mõõtmeteni, aga nii kaalukat juubelit võib ju tähistada ka aasta hiljem. Nõnda arvab nii mõnigi juhtiv optimististlik muusikaprodutsent. Samas, emotsionaalne isolatsioon, äratõugatus on just praegu valusalt aktuaalne ja suhestub Beethoveni saatusega. Nii arvab ka Pariisi Filharmoonia saalis toimuva kaaluka kontserdi eel dirigent Marin Alsop (Mezzo TV, kontsert 9. X 2020). Marin Alsopi käe all mängis sel õhtul Orchestre de Paris; kavas olid Beethoveni Klaverikontsert nr 1, C -duur op. 15 ja Dmitri Šostakovitši 5. sümfoonia d -moll op. 47, soleeris gruusia pianist Khatia Buniatishvili. \"Millest selline kavavalik?\" küsis telereporter Alsopilt. Vastus kõlas: \"Beethoven tundis oma elus valusaid kannatusi, ta oleks otsekui inimkannatuste sümbol. Ta elas teravalt üle oma kurdistumist, koges suurt isoleeritust ja teadmatust tuleviku suhtes. Tema 1. klaverikontsert on selles meeleolus loodud. Inimkonna ette on meie kaasajal, mil valitseb majanduskriis ning töötute hulk ja ebakindlus kasvavad, kerkinud samalaadsed põletavad küsimused: Kuhu me teel oleme? Mis meist saab?\"\n\nVeel valusamalt mõjus aga samuti Mezzo kanalilt nähtud muusikafilm \"PLAN. B\" (režissöör Sergey Nurmamed), kesksel kohal koor ja orkester Musicaæterna koos oma noore dirigendi Teodor Currentzisega. Filmis võis näha lühikaadreid inimtühjadest Euroopa metropolidest, looduskatastroofidest, prügilaviinidest, vägivallast, jäämägede sulamisest Antarktikas, ohjeldamatust poodlemisest, õgardlusest, laikimistest, tornaadodest, sõjategevusest, metsatulekahjudest jne, mis vahelduvad repliikidega eneseisolatsioonis muusikutelt, kes ei saanud Currentzise orkestri ja kooriga ühineda kontserdireisiks Peterburi. Nende koostöös vene instrumentalistidega sai siiski teoks Beethoveni 9. sümfoonia videosalvestus. See teostati audiovisuaalselt, keskaja surmatantsuteemaliste maalide ja gravüüride taustal, aga ka Peter Sellarsi, Roberto Castellucci, Helmut Lachenmanni jpt monoloogidega ülemaailmsest pandeemiast tingitud isolatsiooni teemal. Mis jäi filmist tervikuna kõlama? Looduse väärkohtlemise tagajärg on meil nüüd käes ja universum hüüab inimkonnale: \"Olete ületanud piiri! Stopp!\" Peter Sellarsilt jäid meelde kaalukad sõnad: \"Praegu on käes ajalooline hetk, mil meie planeet kõnetab kogu tsivilisatsiooni, mil meil palutakse vaikida, süveneda inimsuhetesse, süveneda enesesse, õppida elama vaikselt ja lihtsalt.\" Sellars leiab, et tegelikult on muusikutele isolatsiooni vaja ning et see on omamoodi privileeg, mis annab võimaluse jääda vaikseks, minna oma hingesügavustesse, leida uus elu allikas, unustada rööprähklemine ja hüperaktiivne hullus. Filmi põhisõnumina jäi meelde idee, et algamas on uus ajastu ning tee selleni läheb läbi meie kõigi elu. Kunst on haavatav, nii nagu inimenegi, ja ometi me saame kõigest sellest üle, sest ilu on energia ja kunst samuti.\n\nMeil ei jää muud üle, kui uskuda tuhast tõusnud fööniksi lugu ja fakti, et praegusel ajahetkel vajame kunsti rohkem kui kunagi varem ning et muusika saab meist igaühele eluliseks vajaduseks, nii nagu oli kunagi Beethoveni südamesoov.\n\nKasutatud kirjandus:\n\nAlfred Einstein 1980. Grösse in der Musik. Bärenreiter Verlag\n\nJúlia Székely 1988. Õpetaja Bartók. Tallinn: Eesti Raamat.\n\nSanteri Levas 1986. Jean Sibelius — muistelma suuresta ihmisesta. WSOY.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marju Riisikamp kirjutab Ludwig van Beethovenist tema 250. sünniaastapäeval. Muusika võiks saada praegusel ajal igaühele eluliseks vajaduseks, nii nagu oli kunagi Beethoveni südamesoov, märgib ta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nModerna vaktsiini kasutuselevõtuks Euroopas ühtset tähtaega ei ole\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle teadaolevalt ei ole plaanis Moderna puhul sarnast Euroopa Liidu ülest algatust teha kasutuselevõtu kuupäeva puhul,\" ütles ERR-ile sotsiaalminister Tanel Kiik. \"27.-29. detsembriks on kokku lepitud COVID-19 vaktsineerimise alustamine Euroopa Liidus.\"\n\nKiige sõnul on hetkel teada, et Eesti saab vastavalt lepingule Moderna vaktsiini kokku 234 467 doosi ehk suurusjärgus 117 000 inimese jaoks.\n\n\"Tarned jaotuvad 2021. aasta esimese kuni kolmanda kvartali peale, praegu ei ole esimese tarne kuupäeva ega kogust veel kokku lepitud,\" selgitas Kiik. \"Meie huvi on loomulikult [kasutuselevõtt] võimalikult kiiresti pärast müügiloa väljastamist.\"\n\nEuroopa ravimiamet (EMA) tõi Moderna koroonavanktsiinile kasutusloa andmise otsuse kuupäeva varasemaks: 12. jaanuarilt 6. jaanuarile.\n\nEMA teatas, et USA ravimihiid Moderna saatis neile enne tähtaega täiendavaid andmeid, sestap otsustas ravimiamet kutsuda 6. jaanuariks kokku erakorralise koosoleku, et võimalusel vaktsiinile hinnang anda.\n\nKliinilised katsed 30 400 inimesega näitasid, et Moderna vaktsiini tõhusus on 94,1 protsenti. Vaktsiin andis veidi parema tulemuse noorematel täiskasvanutel võrreldes eakatega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erinevalt esimesena turule lubatud Pfizer/BioNtechi koroonavaktsiinist ei ole Euroopa Liidu riikidel ühist kuupäeva Moderna vaktsiini kasutuselevõtu jaoks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nViaplay alustab Eestis märtsis F1-ga, eraldi telekanalit ei plaanita\n\n## Põhitekst:\n\nNENT teatas detsembri alguses, et omandas Baltimaades jalgpalli Meistrite Liiga ja Euroopa liiga õigused ning voogedastusplatvorm Viaplay alustab Eestis, Lätis ja Leedus järgmise aasta 9. märtsil. Praeguse seisuga pole NENT-il plaane Balti riikides telekanali avamiseks, ütles ERR-ile NENT-i väliskommunikatsiooni juht Nicholas Smith.\n\nMeistrite liiga ülekannetega alustab Viaplay järgmisest sügisest, käesoleva hooaja näitab lõpuni oma kanalitel TV3 Group. Viaplay teiseks trumbiks saab olema vormel-1, mida praegu ei näita Eestis ükski kohalik kanal.\n\n\"9. märtsist näeb Viaplayst vormel-1, Bundesliga jalgpalli ja NHL-i. Suvel saab näha 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Aafrika kvalifikatsioonimänge. Sügisest näeb Meistrite liigat, Euroopa liigat ja uut Euroopa Konverentsi liigat,\" ütles Smith.\n\nVormel-1 järgmise hooaja esimene etapp toimub praeguste plaanide järgi 21. märtsil Austraalias Melbourne`is.\n\nPaketi tellija peab arvestama, et eestikeelset kommentaari pakutakse valitud ülekannetele, mitte kõigile. Smithi sõnul antakse varsti selle kohta täpsemat infot. Samamoodi loodab NENT teada anda ka teiste spordisündmuste ülekandeõiguste omandamisest, lisas ta.\n\nViaplay pakett, kus on lisaks spordiülekannetele ka 10 000 tundi filme, seriaale ja sisu lastele, hakkab maksma 9,90 eurot kuus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "LIsaks vormel-1 ülekannetele on Nordic Entertainment Group (NENT) omandanud Baltimaades jalgpalli Meistrite liiga ja Bundesliga ning Põhja-Ameerika hokiliiga NHL-i näitamise õigused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilvesest saab Tartu Ülikooli külalisprofessor\n\n## Põhitekst:\n\nKülalisprofessorina peab Ilves kummalgi semestril ühe loengukursuse Tartu Ülikooli üliõpilastele, osaleb e-valitsemise alase ERA õppetooli ja magistriõppekava \"Poliitika ja valitsemine digiajastul\" tegevustes Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis.\n\n2020. aasta jooksul on Tartu Ülikool ühtlasi tegelenud külalisprofessuuri järjepideva meetme loomisega. See oleks ülikoolis keskselt juhitav ja osaliselt ka keskselt rahastatav programm. \"President Toomas Hendrik Ilves on selle programmi avanguks üks parimaid valikuid,\" sõnas rektor Toomas Asser.\n\n\"Soovime edaspidigi kutsuda külalisprofessoriks ühiskonna eri valdkondade silmapaistvaid arvamusliidreid ja eestvedajaid, kes ei seo end küll püsivalt ülikooli ja akadeemilise karjääriga, kuid saaksid oma maailmavaate ning eriilmeliste teadmiste ja kogemustega avardada ülikooli tegevusvälja ja meie üliõpilaste õpikogemust,\" lisas ta.\n\nIlves soovib oma külalisprofessuuri tegevuses keskenduda digiajastu mõjul toimunud ühiskondlike muutuste käsitlemisele. Tema hinnangul on maailm viimastel aastatel läbi teinud olulisi muutusi terves ühiskondlikus ülesehituses.\n\n\"Sotsiaalmeedia ja valeuudiste levik on mõjutanud liberaaldemokraatia alustalasid, nagu sõnavabadus ja vabad valimised, ent see toimub paljude jaoks märkamatult,\" sõnas Ilves ülikooli pressiteate vahendusel.\n\nPalgaks 3100 eurot, palgafondi tasub nii ülikool kui Euroopa Liit\n\nIlves asub ülikooli tööle osalise koormusega ehk 0,5 kohaga.\n\nTartu Ülikool kinnitas ERR-ile, et Ilvese töötasu saab olema külalisprofessorina 3100 eurot.\n\nPalgafond moodustub kokku kolmest allikast: Euroopa Liidu projekti rahastusest (ERA Chair), ülikooli kesksest eelarvest ja Skytte instituudi eelarvest.\n\nÜlikooli professorite keskmine põhipalk on ligikaudu 3150 eurot kuus. Lektorite ja teadurite keskmine põhipalk on ligikaudu 1700-1800 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue aasta jaanuarist saab president Toomas Hendrik Ilvesest digiajastu demokraatia külalisprofessor Tartu Ülikoolis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA erakooli antirassistlik manifest ei meeldi paljudele lastevanematele\n\n## Põhitekst:\n\nDaltoni kooli manifest on kaheksa lehekülge pikk ja sealsed ettepanekud näevad ette mustanahaliste õpilaste õppekava ja kohtlemise ülevaatamise, teatas New York Post.\n\nEttepanekud kooli kodukorra muutmiseks tuginevad politseivägivalla näidetele ja õpilaste kaebustele väidetavalt lokkavast rassismist koolis.\n\nLaiaulatuslikud manifestis kirjutatud nõuded hõlmavad järgmisi punkte:\n\n- palgata 12 täiskohaga rassilise ebavõrdsusega tegelevat ametnikku ja psühholoogi;\n\n- määrata mustanahalistele õpilastele eraldi töötajad ja täiskohaga advokaat, kes kuulaksid nende kaebusi;\n\n- mustanahaliste Daltoni töötajate õppelaenu maksab kinni kool;\n\n- klõrgetasemelised akadeemilised kursused tuleb lõpetada 2023. aastal, kui mustanahaliste tulemuslikkus pole mitte-mustade tasemel;\n\n- kõik kooli töötajad peavad kirjutama rassismivastased avaldusi;\n\n- kui Daltoni kool ei ole 2025. aastaks New Yorgi linna liider soo, rassi ja sisserände osas, siis 50 protsenti kõigist kooli toetusrahadest tuleb annetada New Yorgi riiklikele koolidele.\n\nKirjanik ja blogija Scott Johnston leiab, et selline manifest ei ole ainult Daltoni eripära, vaid lihtsalt üks äärmuslik näide tänapäeva USA erakoolides toimuvast.\n\n\"Enam ei tohi näiteks paljudes erakoolides lugeda \"Tappa laulurästast\" (\"To Kill a Mockingbird\"), kuna seal proovib valge meest päästa mustanahalist,\" lisas Johnston.\n\nUSA ajalehe New York Postiga rääkinud Daltoni lapsevanem ennustas, et 30-40 protsenti õpilastest lahkub manifesti pärast koolist.\n\nPaljud lapsevanemad on manifesti vastu, kuid eelistavad vaikida, kartes avalikkuse meelepaha. Osad lapsevanemad on siiski avalikult väljendanud oma rahulolematust uue manifestiga.\n\n\"Minu esivanemad kannatasid valgete ülemvõimu pärast, valge olemine ei taga automaatselt privileege. Minu laps tuli keskkonnast, kus inimesed pidid kõige nimel võitlema,\" ütles Daltoni kooli juudist lapsevanem.\n\n\"See manifest on täiesti absurdne ja see nõuab mustanahaliste teistsugust kohtlemist lihtsalt nahavärvi pärast,\" ütles üks tundmatuks soovinud jääda Daltoni kooli lapsevanem.\n\nDaltoni koolil on sellised kuulsad vilistlased nagu Anderson Cooper, Christian Slater ja Claire Danes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA New Yorgi Daltoni erakooli antirassistlik manifest on tekitanud paljudes lastevanemates vastuseisu. Manifestile on alla kirjutanud kümned kooli töötajad ja seal on ulatuslik nõudmiste loetelu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEd Sheeran avaldas uue loo \"Afterglow\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"\"Afterglow\" on lugu, mille kirjutasin eelmisel aastal ja soovin seda nüüd teiega jagada. Tegu ei ole mitte esimese singliga uuelt albumilt, vaid lihtsalt looga, mida ma väga armastan ja loodan, et see ka teile meeldib,\" rääkis Sheeran, kes viimati avaldas muusikat aasta tagasi.\n\nSheeran kirjutas loo koos David Hodges'i ja FRED'iga, kellest viimane oli ka laulu kaasprodutsent.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglise laulja ja laulukirjutaja Ed Sheeran avaldas pühade eel fännide rõõmuks uue loo \"Afterglow\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nViiekordne maailmameister ja Tokyo OM-i kullasoosik sai ajutise võistluskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nVenelanna Kashirina oli üks kullafavoriitidest ka Tokyo olümpiamängudeks. 29-aastasele tõstjale määrati ajutine võistluskeed peale seda, kui maailma antidopingu agentuur (WADA) vaatas uuesti üle Venemaa sportlaste dopinguproovide tulemused aastatel 2012 - 2015.\n\nKashirina on varemgi kandnud dopinguvastaste reeglite rikkumise eest kaheaastast karistust aastatel 2006-2008. Hiljuti pälvitud keeld tähendaks, et venelanna ei pääse Tokyo olümpiamängudele, kuna ta ei tohi võistelda 2021. aasta aprillini ehk kvalifikatsioonvõistlustel jääks tal osalemata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõstmise viiekordne maailmameister, kaheksakordne Euroopa meister ja olümpiamängude hõbemedalist Tatiana Kashirina sai ajutise võistluskeelu dopinguvastaste reeglite rikkumise eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAstraZeneca katsetab oma ja Sputnik V vaktsiini segu kolmes riigis\n\n## Põhitekst:\n\nGamaleja märkis, et Vene Otseinvesteeringute Fond pakkus AstraZenecale kasutada üht vaktsiini Sputnik V komponenti, et luua veel üks tõhus koroonaviiruse vastane preparaat ja ettevõte võttis selle pakkumise vastu.\n\nAstraZeneca \"alustab oma ja Sputniku 26. serotüübi adenoviiruse vaktsiini kombinatsiooni tehnilist uurimist lähiajal kolmes riigis, seal hulgas Lähis-Ida riikides\", ütles Dmitrijev. R-Pharm osaleb ettevõtmises selle uuringu ühe sponsorina.\n\n\"Me tervitame selle järgu algust. Arvame, et see on eeskujuks paljudele teistelegi tootjatele töötada samuti partnerluses. Olen kindel, et Sputnik V ja uus preparaat jõuavad paljude riikide vaktsiiniportfooliosse,\" märkis Dmitrijev.\n\nTa lisas, et Venemaa on valmis partnerluseks lääneriikidega, et pakkuda Vene vaktsiini inimestele, kes on muudele vaktsiinidele allergilised.\n\n\"Oleme valmis tagama Sputnik V tarned lääneriikidesse, sealhulgas selle kategooria inimestele,\" ütles Dmitrijev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ravimitootja AstraZeneca alustab kolmes riigis uue, Vene Sputnik V elementidega preparaadi katsetamist, ütles esmaspäeval Vene Otseinvesteeringute Fondi juht Kirill Dmitrijev Gamaleja keskuse, AstraZeneca, Vene Otseinvesteeringute Fondi ja ettevõtte R-Pharm JSC memorandumi allkirjastamisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nViktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta on peagi läbi ja aeg on teha kokkuvõtteid. ERR Novaatori toimetus pani sel puhul kokku lühikese viktoriini, et meenutada mõningaid humoorikamaid või olulisemaid teadussaavutusi ja tähelepanekuid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJurkatamme koduülikool oli võidukas, Jürgensi oma kaotas tugevale vastasele\n\n## Põhitekst:\n\nJurkatamme meeskond San Francisco Dons alistas Las Vegases T-Mobile Arenal toimunud kohtumises 68:65 Grand Canyon Antelopesi. Eestlane alustas kohtumist algviisikus ning viibis San Francisco mängijatest väljakul kõige kauem – 35 minutit. Eelmises kohtumises ülikoolikarjääri kõrgeimad 15 silma visanud Jurkatamm piirdus seekord viie punktiga (kahesed 1/2, kolmesed 1/7, vabavisked 0/1), kuid sai peatreenerilt kaitsemängu eest kiita, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nJürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles jäi võõrsil 76:87 alla täiseduga jätkavale Arkansas Razorbacksile. Pingilt sekkunud Jürgens mängis kokku 18 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele neli punkti (kahesed 0/1, kolmesed 0/1, vabavisked 4/6), üks lauapall, üks resultatiivne sööt, kolm vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga.\n\nNii San Francisco kui ka Oral Robertsi jaoks oli tegu hooaja viimase konverentsivälise mänguga.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis said Taavi Jurkatamme ja Carlos Jürgensi kodumeeskonnad kirja vastavalt võidu ja kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus registreeriti 2130 nakatumist, Lätis 395 ja Soomes 252 uut nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nViimase 24 tunni jooksul testiti 5780 inimest, neist 2130 oli nakatunud, teatas Leedu statistikaamet esmaspäeva hommikul.\n\nPandeemia algusest saadik on Leedus tuvastatud 114 487 koroonaviirusega nakatumist, 50 863 inimest on paranenud, aktiivseid haigusjuhtumeid on praegu 62 670.\n\nCOVID-19 tõttu on riigis surnud 1039 inimest, 518 nakatunut on surnud muudel põhjustel.\n\nNädalavahetusel nakatus Leedus üle 6000 inimese: laupäeval teatati 3219 ja pühapäeval 2927 uuest nakatunust.\n\nVenemaal registreeriti uus nakatumisrekord\n\nVenemaal registreeriti viimase ööpäevaga 29 350 uut koroonaviirusega nakatunut, mis on suurim arv alates pandeemia algusest.\n\nVene valitsuse operatiivstaabi andmetel oli eelmine rekord 6. detsembril, kui teatati 29 039 nakatunust.\n\nKokku on Venemaal alates koroonakriisi algusest tuvastatud ametlikel andmetel 2 877 727 nakatumist.\n\nViimase ööpäevaga suri koroonaviiruse tõttu 493 inimest, kokku on haiguse tõttu surnud 51 351 inimest.\n\nSõltumatu ajakirjandus on siiski seadnud kahtluse alla Venemaa ametlikud koroona-andmed, tuues esile tavapärasest suurema surmade arvu riigi paljudes regioonides.\n\nLätis 395 nakatunut\n\nLäti terviseamet teatas esmaspäeval 395 uuest koroonaviirusega nakatunust, suri neli koroonahaiget.\n\nViimase ööpäevaga tehtid 3730 testi, mis tähendab, et positiivseid proove oli 10,6 protsenti.\n\nPandeemia algusest on Lätis tuvastatud 31 335 koroonaviirusega nakatumist, haiguse tõttu on surnud 443 inimest.\n\nLäti praegune nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul on 501,4.\n\nLäti ühe päeva nakatumisrekord registreeriti 17. detsembril, kui tuvastati 1040 uut nakatunut. Esmaspäebvased numbrid ongi tavaliselt madalamad, kuna kajastuvad pühapäeval tehtud teste, mida on teiste päevadega võrreldes vähem.\n\nSoomes 252 uut nakatunut\n\nSoome teatas esmaspäeval 252 uuest koroonaviirusega nakatunust, kokku on riigis nüüd 33 414 nakatumisjuhtumit.\n\nEsmaspäeval avaldatud mitme viimase päeva andmete kohaselt on vahepal surnud 17 koroonahaiget, kokku on riigis surnud 506 COVID-19 haiget. Viimase seitsme päevaga lisandus 45 surmajuhtumit.\n\nHaiglas on 248 koroonahaiget, neist intensiivravis 33 inimet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 2130 uut koroonaviirusega nakatumist, suri 20 nakatunut. Läti teatas 395 uuest nakatunust, suri neli koroonahaiget. Vene võimud teatasid aga esmaspäeval uuest nakatumisrekordist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRKAS kuulutas välja siseministeeriumi peahoone arhitektuurivõistluse\n\n## Põhitekst:\n\nKonkurss on eelvalikuga, mille raames valitakse portfoolio alusel välja pakkujad, kellele tehakse ettepanek esitada ideekavand.\n\n\"Saame öelda, et oleme paljudele oma valitsemisala üksustele loonud ja loomas kaasaegseid töötingimusi. Nüüd on aeg vaadata ka siseministeeriumi enda hoone poole. Tarvis on maja, mis oleks töötingimustele vastav, keskkonnasäästlikum ja lõpuks ka riigi rahakotile soodsam,\" ütles varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli.\n\nPraegune ministeeriumihoone Vanalinnas Pikal tänaval on amortiseerunud ja jääb ministeeriumile suureks.\n\n\"Selle kaasajastamine ja vastavusse viimine praeguste nõuetega, on väga kulukas ning kuluefektiivsem oleks ehitada uus, kompaktsem ja energiasäästlikum maja,\" rääkis Lilleväli.\n\nPraeguse hoone eest maksab Lillevälja sõnul ministeerium aastas üüri veidi alla miljoni euro. \"Uue hoone puhul oleksid üürikulud hinnanguliselt samad, kuid maja energia ja jooksvate kulude peale kuluks vähem. Võrdluseks, et tänasesse majja on lähiaastatel vaja hinnanguliselt 6,2 miljoni euro suuruseid investeeringuid, uue hoone ehituse maksumus jääks aga umbes 10 miljoni piiresse,\" ütles ta.\n\nLisaks on tema sõnul tegemist riigile olulise objektiga, mis eeldab ka teatud nõuetele vastamist, mida täna täismahus rakendada ei saa. Samuti ei ole praegu piiratud liikumisvõimega inimestele võimalik juurdepääsu tagada.\n\nLilleväli märkis, et uue hoone ehitamisel arvestatakse ka ümberkaudsete inimestega ja lahendus valitakse piirkonna miljööga sobiv.\n\nSiseministeerium teatas juba 2018. aasta alguses, et praegune hoone ei vasta tingimustele ning kuigi arhitektuurikonkursi korraldamiseks anti roheline tuli, siis hoone ehitamiseks raha ei määratud. 2018. aasta teises pooles andis ministeerium teada, et ümberkolimise plaanid pandi pausile, kuna uue hoone ehitamine pole esmatähtis.\n\nMinisteeriumile kuuluv krunt asub Põhja-Tallinnas aadressil Vesilennuki tänav 9, mis on vahetult Lennusadama kõrval. Krundi vahetus läheduses asub ka 2018. aastal valminud Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA peakontor.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas koos siseministeeriumi ja arhitektide liiduga välja arhitektuurivõistluse siseministeeriumi uue peahoone ehitamiseks aadressile Vesilennuki 9.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonahirmus rootslased söövad liiga palju D-vitamiini\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi avalik-õiguslik televisioon SVT teatas oma veebilehel, et tervishoiuameti teatel on D-vitamiini müük riigis jõudnud rekordtasemele ning selle põhjuseks peetakse ennekõike sotsiaalmeedias levitatud väiteid D-vitamiini puuduse ja Covid-19 viiruse vahelise seose kohta. Samas puudub sel väitel teaduslik tõestus.\n\nKuigi D-vitamiine müüvad ettevõtted leiavad, et vitamiini rohkes tarbimises pole ohtu, hoiatab riiklik toiduamet siiski selle eest.\n\n\"Inimesed peaksid olema teadlikumad suurte annuste D-vitamiini võtmise riskidest. Samuti pole sel tervisele mingit lisakasu,\" ütles Bettina Julin riiklikust toiduametist SVT-le.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis on D-vitamiini müük jõudnud rekordtasemele, sest inimesed usuvad teaduslikult tõendamata väiteid D-vitamiini puuduse ja Covid-19 viirusega nakatumise seose kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKadri-Ann Lass ja Györi Ülikool jätkavad Ungaris võidumarssi\n\n## Põhitekst:\n\nMängu alustas paremini kahe võidu ja 11 kaotusega Ungari kõrgliiga lõpuossa kuuluv külalisvõistkond. Avaveerandi suure kaotuse keeras Györi Ülikool poolajapausiks kahepunktiliseks eduseisuks, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKadri-Ann Lass viibis väljakul kaheksa minutit, mille jooksul viskas viis punkti ja hankis ühe lauapalli.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari kõrgliigas jätkab pidurdamatus hoos Kadri-Ann Lassi leivaisa Györi Ülikool, kes teenis laupäeval juba kuuenda järjestikuse võidu. Koduväljakul teeniti raske võit numbritega 95:89 (17:26, 29:18, 27:22, 22:23) Ujbuda Elte Beaci üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAl Paldrok, Sten Õitspuu ja Kristo Kaljuvee: linn kui iduettevõte\n\n## Põhitekst:\n\nRail Balticu ja Pärnu Lennujaama valmimine lähima viie-kuue aasta jooksul annab Pärnule täiesti uue geograafilise positsiooni – kiired rongiühendused Tallinna, Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga ning lennujaamaga üle kogu maailma loovad Pärnust tähtsa sõlmpunkti ja tõmbekeskuse.\n\nPärnu peab selleks ajaks olema valmis seda rolli täitma, mitte ainult suvise kuurortlinnana, vaid ka aastaringselt toimiva kultuurikeskkonnana.\n\nLoovpealinna initsiatiivi idee on rakendada kogu Pärnu potentsiaali – koondada ühtse egiidi alla uudseid ideid elluviiv loov kogukond siit ja mujalt. Pärnu on siinkohal ka näide, sama kontseptsiooni võib rakendada regionaaltasandil igas teises Eesti linnas. Regionaalarengu tasandil – Eesti äärealadel peitub terav oht getostuda, nii vaimselt kui ka füüsiliselt.\n\nPärnu seni avastamata tugevused\n\nEestikeelses Wikipedias võib leida sõna start-up alt kirjelduse – idufirma ei ole päris firma, kus teatakse, kuidas raha teenida, vaid grupp inimesi, kes alles otsivad selleks võimalusi.\n\nTäpselt samuti ei ole praegused noored - või miks ka mitte eluteel uue raja valinud täiskasvanud - veel päris kunstnikud, kirjanikud, näitlejad, muusikud, fotograafid, sportlased või ettevõtjad. Nad alles otsivad selleks võimalusi. Tihtipeale ei tea nad, kust alustadagi, et leida oma ideele arukaid kaasamõtlejaid, võimalikku rahastust või lihtsalt asjatundlikku julgustust idee teostamiseks.\n\nPärnul puudub selgepiirjooneline identiteet. Tallinn on pealinn, kohalik Ameerika, kõikide võimaluste maa, kuhu nii noored kui ka vanad tegusad inimesed koonduvad. Tartu on pidevalt arenev liberaalne ülikoolilinn, mille panust hindab ühiskond kõrgelt nii kultuuri kui ka hariduse valdkonnas.\n\nPärnu suvepealinna tiitel kahvatub kahe suurema venna kõrval oma hooajalisuses ja ambivalentsuses. See ei ole tingimata halb ja kindlasti pole tegemist järjekordse virinaga, kuidas siin linnas midagi huvitavat teha ei ole. Vastupidi: me näeme siin sajandi võimalust.\n\nPärnu seni avastamata tugevused on tema kompaktsus, talvise aja vaimu tervendav (loovtööks sobilik) suhteline vaikus, unikaalsed, kuid paraku tühjalt seisvad kinnisvaraobjektid ja muidugi geograafiline asukoht, millest kahjuks senimaani on enim kasu lõiganud sügise saabudes kärmelt lahkuv suvitaja.\n\nKindlasti saab Pärnu tugevuste nimekirja veel omajagu pikendada, kuid teadagi sünnivad parimad ideed avatud koostöös, nii et jätkem siinkohal veel vaba mõtteruumi.\n\nKindel on see, et loomingulise ja tegusa kogukonna koondamise, kaasamise ja ühistegevuse võimendamise saab pöörata oluliseks osaks linna arengumootoris. Küsimus on, et milline on parim raamistik, mis loob võimalusi koostööks, oleks paindlik ja avatud, vaimu lämmatavast bürokraatiast vaba, kohalikust kuulujutufolkloorist läbi imbumata, samal ajal vaatlejale läbipaistev? Lisaks – milline on suurprojekti elluviimise metoodika?\n\nKui käivitame linnas selliselt toimiva organi, siis eristab see meid mitmetest teistest ning annab teatava eelise, edumaa. Tulevikus käsitleme linna arenguga seonduvaid küsimusi justkui start-up e, aga raha asemel on keskne väärtus \"ennenägematud loovad projektid kunsti, spordi, äri, muusika, teeninduse jne valdkondades\".\n\nKohalikel omavalitsustel on siinkohal nii ettevõtlusest kui ka iduettevõtluse maailmast palju õppida. Loovaid inimesi meelitab (nagu äriski) administratiivtegevuse lihtsus – lähen sinna, kus mul on lihtne oma mõte teoks teha, kus on selleks parimad võimalused! Pärnu Art Basel, Paikuse Silicon Valley, Kihnu Olümpiaregatt, Audru Vormel 1 etapp – miski pole võimatu.\n\nMõõdetav kasutegur\n\nErinevalt ettevõttest peab rahalise kasu asemel olema linna edu mõõdupuu hoopis sisulist väärtust loovate inimeste, ideede ja tegude rohkus. See mõõdetav kasutegur saab tekkida ainult mõtlemisele, loomisele ja tegutsemisele avatud keskkonnas. Pärnu linnast võib saada Eesti esimene omalaadne loominguline inkubaator. Muutub kogu linnajuhtimise kontseptsioon, start-up idele omane innovaatilisus ja avatus toob linna uusi ideid ja inimesi.\n\n\"Toetava töögrupina seisame kogukonna kõrval mitte ainult plaanides, vaid ka elluviimises.\"\n\nEesti Loovpealinna väärtused on kogukond, koostöö ja maailmamõõde. Kuid enne, kui panna liikuma rong, tuleb ehitada rööpad. Toetava töögrupina seisame kogukonna kõrval mitte ainult plaanides, vaid ka elluviimises. Ükski väärt idee ega püüdlus ei tohi takerduda bürokraatias ega kohalikus vägikaikavedamises, vaid peab leidma enese ümbert erinevate valdkondade arukad pead, kelle toel kasvada ja areneda tegudeks.\n\nLoovpealinna töögrupp saab kaasava ideekorjega kaardistada eri huvigruppide mõtted ja püüdlused, mille hulgast valitakse välja enim eesmärki teenivad ja enim kattuvad-haakuvad ideed edasiseks ühiseks arenguks. Edasi peame leidma valdkondadele ja projektidele juhid, aitama leida rahastuse, kaastegijaid ja toetama tegevuste elluviimist ühtse meeskonnana.\n\nPärnu vajab Loovpealinna – linna kui start-up i käivitamiseks ka toimivat Loovlinnakut või Loomevabrikut – interdistsiplinaarset keskust, kus kohtuvad eri kultuuri- ja eluvaldkondade tegijad, eri generatsioonid, konseptsioonid, ideed ja tegelikkus.\n\nSeostub mõte ja käeline tegevus, kujuneb universaalne, terviklik maailmavaade ja rakendub igakülgne sotsiaalne aktiivsus. Visioon ja eesmärk on ühtlasi tuua Pärnusse uut mõtlevat ja loovat inimressurssi üle Eesti ja ka rahvusvaheliselt.\n\nPärnu Loovlinnaku omapäraks võib olla eri loovinstitutsioonide süntees, ühendades endas rahvusvahelise residentuuri, noortekeskuse, loomemajanduse, vabaaja- ja kultuurikeskuse.\n\nLoovlinnakus toimuvad loengud, workshop id, võistlused, seal asetseb kaasaegne kunstigalerii, asub kinoklubi väärtfilmide näitamiseks, kohtumisteks filmiloojate-produtsentidega, näitlejate- ja promootoritega; kindlasti annab nõnda tõmmata Pärnusse rohkem juba Eestis toimuvate suurte rahvusvaheliste festivalide (nt Jazzkaar, PÖFF, Prima Vista, Baltoscandal jt) peaesinejaid.\n\nLinn võib osaleda ettevõtmises ka visionäärse noorsootööga – doteerida tasuta huviharidust vähekindlustatud peredest noortele erakapitali osalusel, võimaldamaks huvilistele kõrgekvaliteedilist loovat tegevust ja haridust.\n\nLinnakus toimib vabaajakeskus, kus on hästi varustatud stuudiod ja töökojad professionaalsete juhendajate-meistritega. Prooviruumid bändidele, tantsijatele jne. Loovlinnak teeb tihedat koostööd Pärnu linna rajatud noorte innovatsioonikeskuse ja Pärnumaa Arengukeskusega, mis aitab sillutada teed loomingulise ja ettevõtlusmaastiku vahel.\n\nKindel osa on kõrghariduse kaasamisel – eesmärk on tuua linna tudengid ja eri kõrgkoolide esindused, rahvusvaheline know-how, luua eri kõrgkoolide toimiv koostöömudel, füüsiline ja vaimne kultuuri- ja haridusruum, mis arvestab Pärnu tingimuste ja vajadustega.\n\nEsialgu avavad ülikoolid Pärnus koostöös TÜ kolledžiga oma mooduleid, hiljem juba looverialasid ja oma kolledžeid. Loovlinnaku ruumides avatatavates töökodades toimib Baltikumi (ja Põhjamaade) kõrgkoolide ühine suve- ja talveakadeemia, mis on avatud eri ülikoolide tudengitele ja õppejõududele. Juhtroll selles on TÜ Pärnu kolledžil.\n\nSellest kujuneb järk-järgult välja Eesti, Balti- ja Põhjamaade kõrgkoolide residentuurikeskus, kus saavad üheskoos töötada eri valdkondade loovisikud.\n\nLoovlinnak ei pea olema ainult ühes kohas – ideaalis oleks üle linna asetsev loovstuudiote võrk, millise saab käivitada linnale kuuluvatel tühjadel pindadel.\n\nVille Jehe tõstatas hiljuti sama küsimuse üles Tallinnas seoses linnaruumi getostumisega, soovitades sarnaselt anda julgelt tühjad seisavad pinnad loovinitsiatiivide kasutusse ilma juhisteta, mis seal konkreetselt peab hakkama toimuma.\n\nÜhiskondlik loovressurss toimib isetekkeliselt ja ilma järelvalvemehhanismideta, loovus on kirg ja vajadus luua uut ja enneolematut ühises sünergias ilma piiranguteta; samas on vajalikud teatavad elementaarsed majanduslikud-ruumilised eeldused, vahendid. Nende pindade täitmine toob Pärnu linnapilti aktiivset elu ja tegevust aastaringselt.\n\nLoovinimesed, -kollektiivid saavad soodsalt rendile kasutamata ruumid ja saavad võimaluse oma ideid ja tegevusi piiramatult viljeleda. Nad panustavad Loovpeallinna initsiatiivi ideede teostusega, isikliku tööajaga, ruumide ja töökodade sisustusega, lisarahastusega avalikest fondidest, ruumides läbiviidava programmiga ning aktiivse Loovpealinna initsiatiivi edasikandmisega.\n\nLisaks kaudsele panusele toovad tegevused linnale mõõdetavas mahus sihtkohaturismi arenguks tarvilikku meediakajastust, hinnanguliselt sadade tuhandete eurode ulatuses lisaväärtust aastas.\n\nHea aeg alustamiseks\n\nKoroonaaegne ja -järgne maailm seab elule meie ümber uued väljakutsed. Pärnu ei vaja juurde niivõrd toitlustusasutusi ja peopaiku, kuivõrd aktiivset, sündmusi ning elamuskogemuse võimalusi täis linnaruumi. Praegu on väga hea aeg selle kõigega alustamiseks, seisakule järgneb kiire tõus ning igasugused investeeringud ja algatused annavad märgatavaid tulemusi palju kiiremini.\n\nUute formaatidega kaasatakse eri vanuse- ja sihtgruppe. Kasvatatakse linnakodanikes huvi kaasaegse professionaalse kultuuriruumi vastu. Professionaalidele-tegijatele luuakse võimalused kohtuda vahetult publikuga, teiste autoritega valdkondadeüleselt kodu- ja välismaalt ning luua pinnas edasiseks koostööks. Pidevas otsingulises protsessis hoitakse üleval intellektuaalne pinge ja loominguline keskkond, mis on kõigi eluvaldkondade arengu tingimuseks. \n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Al Paldrok, Sten Õitspuu ja Kristo Kaljuvee kirjeldavad, kuidas seni suvepealinnana tuntud Pärnust saab kujundada Loovpealinna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 14: välisministeerium Suurbritannia kohta antud reisihoiatusest\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu ja välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk annavad esmaspäeval pressikonverentsi seoses uuenenud reisihoiatusega Ühendkuningriigi kohta. Kell 14 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga registreeriti 287 nakatunut, suri seitse inimest\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeva hommiku seisuga viibib haiglas 374 COVID-19 patsienti, mis on 34 võrra rohkem kui pühapäeval.\n\nÖöpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest – 70-aastane mees, 74-aastane naine, 76-aastane mees, 77-aastane mees, 82-aastane mees, 88-aastane naine ja 91-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 181 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\n21. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 374 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 18 patsienti. Koju saadeti neli inimest, üks inimene viidi üle mitte-COVID-19 osakonda ning üks inimene teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 47 (neist neli tagantjärel).\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 196 inimesel. 157 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nTartumaale lisandus 18, Ida-Virumaale 16, Pärnumaale 14, Raplamaale 13 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Järvamaale lisandus kuus ning Lääne-Virumaale viis uut positiivset testi tulemust. Läänemaale lisandus kolm, Viljandimaale kaks ning Hiiu-, Saare-, Põlva- ja Võrumaale lisandus üks uus nakatunu. Kümnel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 516 (pühapäeval 523) ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 9,6 protsenti.\n\nTerviseameti jälgimisel on üle 28 800 inimese\n\nPõhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 18 400 inimese, kellest 3784 on nakatunud.\nIda regionaalosakonna jälgimisel on üle 5900 inimese, kellest nakatunud on 1549.\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2700 inimese, kellest 581 on nakatunud.\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1800 inimese, kellest 388 on nakatunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3126 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 287 ehk 9,2 protsenti testide koguarvust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendit Øyvind Rangøy raamatust \"Oled ikka veel see poiss\"\n\n## Põhitekst:\n\nKatkend:\n\nSUUR TUHKSUHKRUPÄEV\n\nNorras küpsetati jõuludeks tavaliselt \"seitse sorti\" jõuluküpsiseid ja -küpsetisi. Emal toimus see kombe kohaselt ühel jõulueelsel laupäeval ja meie saime jõudumööda ka abiks olla, näiteks pottide ja kausside vastutusrikka lakkumistöö juures.\n\nEriline meelistegevus (tuhksuhkur on norra keeles 'melis') oli tuhksuhkruglasuuri ülejääkide konsumeerimine. Mingil hetkel viskas emal üle ja ta otsustas meie tuhksuhkruiha igaveseks kustutada. Kui saame vaid ükskord elus süüa nii palju tuhksuhkrut, kui süda ihkab, ei ihka ta enam seda üldse. Või nii ta arvas.\n\n\"Täna on suur tuhksuhkrupäev,\" selgitas ema. Ja meie toppisime ennast seda lääget peenmagusat nõnda täis, et süda kaunilt ja glasuurselt läikis. Võib-olla uskus ema isegi, et plaan oli toiminud.\n\nAga juba järgmise aasta detsembri algul hakkasime manguma: \"Ema, mis kuupäev on sel aastal suur tuhksuhkrupäev? Peaks ju varsti olema?\" Ja ega tal muud üle jäänud, kui tuli uus meelispäev määrata.\n\nNõnda see jäi: igadetsembriseks traditsiooniks sai tuhksuhkrupäev. Ja kui tuhksuhkur pole veel otsas, on see võib-olla tänaseni nii: varsti on jõulud taas ukse ees! Rõõmusta, süda, ja läigi!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2019. aastal Betti Alveri preemiaga pärjatud Norra kirjanik Øyvind Rangøy andis välja lühilugude raamatu \"Oled ikka veel see poiss. Ühe lapsepõlve fragmendid\". ERR kultuuriportaal pakub Rangøy raamatust lugemiseks ühte lühilugu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi tugevdab sõjaväge ja kaalub tulevikus NATO-ga liitumist\n\n## Põhitekst:\n\nSelle kuu alguses hääletas Rootsi parlament Riksdag selle poolt, et kaalutaks tulevikus NATO-ga liitumist, teatas ajaleht The Times.\n\nRootsi sõdurite arv kasvab järgmise nelja aasta jooksul 60 000 mehelt 90 000 meheni ja aastased kaitsekulutused kasvavad 40 protsenti kaheksa miljardi euroni.\n\nRootsi kaitseminister Peter Hultqvisti sõnul on tegemist suurima sõjaväe investeerimisprogrammiga alates 1950. aastate algusest.\n\n\"Sõjaväe tugevdamise põhjuseks on Venemaa agressioon Gruusias ja Krimmi okupeerimine ning Ukrainas jätkuv konflikt,\" teatas Hultqvist.\n\nRootsi sõjaväe strateegid muretsevad, et kohalikud relvajõud on Venemaa sissetungile reageerimiseks liiga nõrgad, rääkimata heidutusvõime olemasolust.\n\nRootsi on võtnud endale kohustuse kaitsta rünnaku korral kõiki Euroopa Liidu ja Põhjamaade riike.\n\n\"Valitsuses on üksmeel, et Venemaa on oma eesmärkide saavutamiseks kasutanud agressiooni,\" ütles Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige Johan Wiktorin.\n\n\"Võib esineda olukord, kus Rootsi territoorium on potentsiaalse relvakonflikti ajal väga atraktiivne ja seetõttu peame oma sõjaväge tugevdama,\" lisas Wiktorin.\n\nUue riigikaitsestrateegia kohaselt investeerib Rootsi uutesse allveelaevadesse, hävituslennukitesse, tankidesse ja luurelennukitesse.\n\n\"Ametlikult tuleb veel detaile arutada, uus riigikaitse eelnõu on strateegiline dokument, mitte ostunimekiri,\" ütles Rootsi ametnik.\n\nAjalehe Times andmetel plaanib Rootsi osta enamuse uuest relvastusest kohalikelt ettevõtetelt või Skandinaavia riikidest.\n\nSotsiaaldemokraatide juhitav Rootsi valitsus on NATO-ga liitumise vastu, väites et see võib destabiliseerida Skandinaavia geopoliitilist tasakaalu ja õõnestab sõjalist koostööd Soomega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi asub tugevdama relvajõude ja arutab tulevikus NATO-ga liitumist, mis on vastuseks Venemaa sõjaväe tugevnemisele Läänemerel, Atlandi ookeani põhjaosas ja polaarjoonel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ei plaani oma kodanike kojutoomiseks Ühendkuningriigist erilende\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui küsimus on selles, et kas meil on praegu laual variant nii-öelda evakuatsioonilennuks, siis ei - niisugust otsust langetatud ei ole,\" ütles Reinsalu esmaspäeval ERR-ile.\n\nSamas kutsus välisminister Ühendkuningriigis asuvaid Eesti kodanikke endast teadma andma, registreerides ennast ministeeriumi kodulehel.\n\nReinsalu sõnul on see vajalik, kuna kontaktide olemasolul saab välisministeerium Eesti kodanikke operatiivselt informeerida.\n\nLisaks soovitas välisminister endast teada anda inimestel, kellel on erakorralisi probleeme, mida ministeeriumi konsulaarosakond võiks aidata lahendada. Üldiselt soovitas ta aga Ühendkuningriigis asuvatel inimestel praegu reisimisest hoiduda ja jääda oma asukohta.\n\nBrexiti kontekstis on Suurbritannias ennast registreerinud üle 11 000 Eesti kodaniku, et nad saaksid tulevikus jääda legaalselt Ühendkuningriiki, ütles minister.\n\nEhkki praegu on enamik Euroopa Liidu liikmesriike peatanud lennud Ühendkuningriiki kuni aasta lõpuni, võidakse otsust muuta ja taastada lennud varem, kui saadakse seda lubavat infot uue viirusetüve kohta, märkis Reinsalu.\n\nVälisministeeriumi konsulaarabi büroo juht Tiina Kallasmaa ütles esmaspäeval ERR-ile, et neil on andmeid 38 Ühendkuningriigis asuvast Eesti inimesest, kes on oma lühiajalise sealoleku registreerinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ei kavanda erilendude korraldamist oma kodanike kojutoomiseks Ühendkuningriigist, millega on seoses seal avastatud märksa nakkavama koroonaviiruse tüvega peatanud ühenduse suur osa Euroopa riike, ütles välisminister Urmas Reinsalu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallileegion: Ott Varik lõpetas aasta Soomes võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nSoome meistriliigas peeti kolmapäeval eestlaste, või siis ka mulkide, lahing, kus Siuntio IF viigistas kodus Helsingi IFK-ga 29:29 (14:11). Võõrustajate poolel viskas Varik kaks väravat, enne kui avapoolaja lõpul punase kaardi sai ja siis tribüünilt jälgis, kuidas Kristo Voika tabas viis ning Sten Maasalu neli korda pealinlaste poolel.\n\nVarik: poolaasta oli keeruline\n\n\"Väga lahe kogemus. Ma polnud kunagi varem vanade meeskonnakaaslaste vastu mänginud. Kahjuks jäi see kogemus eemaldamise tõttu minu jaoks lühikeseks,\" kommenteeris Varik, kes põhiturniiril viskas kümne mänguga Siuntio kasuks 43 väravat.\n\nLaupäeval lõpetas Siuntio aasta võidukalt, olles kodus 41:30 (18:16) üle Abo IFK-st, Varik viskas kuus väravat. SIF paikneb liigatabelis 11 punktiga neljandal astmel, esikolmiku moodustavad Helsingi Dicken 24, Riihimäe Cocks 20 ja Karjaa BK-46 12 silmaga. HIFK on seitsme punktiga viies, aga näiteks SIF-ist on neil kaks mängu vähem peetud.\n\n\"Aasta viimane kohtumine algas meil nagu alati ehk kohutavalt kehvasti, enne kui oma mängu käima saime. Meie kaks makedoonlast, mängujuht ja joonemängija, on varem Pelisteris koos mänginud ning nende koostöö klapib. Turkulased ei saanud nendega teisel poolajal hakkama,\" kirjeldas Varik.\n\n\"Poolaasta oli keeruline, eriti just koroonaviiruse tõttu. Vahepeal hoidsime hinge kinni, et kas üldse treenida saame. Testitud on meid kõiki, viimati mind, sest tundsin end enne Abo-mängu kehvasti. Test oli õnneks negatiivne ja justkui sõrmenipsuga olid mängupäevaks kõik hädad kadunud,\" jutustas Eesti koondise paremäär.\n\n\"Tabeliseis võiks meil parem olla, sest hooaja algul jätsime paar võitu võtmata. Muidu võiks täitsa rahul olla. Raske poolaasta järel ei jõua ära oodata, et saaks koju elukaaslase juurde ja perega jõule veeta. Tegin raske südamega otsuse, et loobun jaanuarikuistest koondisemängudest,\" teatas Varik.\n\nViike tuli lisaks Soomele ka Venemaalt ja Rootsist\n\nSaksamaa Bundesligas oli Mait Patrailil ja Rhein-Neckar Löwenil vastuoluline nädal. Esmalt kaotati eestlase pikaaegsele koduklubile TSV Hannover-Burgdorfile 30:36 (16:19), siis alistati napilt 24:23 (13:9) Bergischer HC. Patrail viskas eelmise tööandja võrku kolm väravat, BHC vastu andis ühe resultatiivse söödu.\n\nHeas hoos Moskva CSKA põhjustas Venemaa kõrgliiga liidrile HC Tšehhovskije medvedi teise punktikaotuse, kui laupäeval võõrsil 24:24 (10:9) viiki mängiti. Dener Jaanimaa viskas moskvalaste kasuks neli väravat. \"Karud\" on tabelis jätkuvalt neli punkti CSKA-st eespool.\n\nRootsi meistrisarjas kohtus HK Varberg kahe esiviisikusse kuuluva tiimiga. Alingsas HK-le kaotati 31:41 (14:23), aga Partille IK Sävehofiga tehti 30:30 (14:18) viik. Karl Toomi arvele jäi kahe mänguga 11 tabamust ja kaks resultatiivset söötu, Armi Pärt lisas kolm väravat.\n\nSama riigi esiliigaski oli eestlane osaline viigimängus. Liigaliider Hammarby IF jagas punktid lähima jälitaja Amo HK-ga tulemusega 24:24 (15:12), aga noppis kolm päeva hiljem 33:22 (14:10) võidu Kärra HF-i üle. Hendrik Varul viskas Hammarby heaks kokku kolm väravat.\n\nJürgen Rooba tähistas 31. sünnipäeva mänguplatsil ning tegi seda Prantsusmaa esiliigas võidukalt. Aasta viimases kohtumises alistas Nice'i Cavigal Handball võõrsil Billere Handballi 28:22 (16:11). Rooba jäi väravata, Nice lõpetas aasta liigatabelis kaheksandal kohal.\n\nVõidukalt lõppes 2020 ka Martin Grištšuki jaoks, kes tabas neli korda ning aitas Praha HC Dukla Tšehhi kõrgliigas 35:24 (18:9) võidule Zubri HC ROBE üle. Rumeenia meistrisarjas jäi Martin Johannson väravata ning Bukaresti Steaua kaotas kodus CSM Focsanile 26:29 (13:15).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala esimeses pooles ei suutnud Eesti käsipallurite tööandjad kuidagi võite võtta, aga siis ei saadud enam pidama – seitsme päevaga kogunes eestlaste arvele viis võitu ja neli viiki. 2020. aasta lõpetasid võidukalt nii Ott Varik, Martin Grištšuk kui ka Jürgen Rooba.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDaniel Tamm. \"Teneti\" peategelane on tegelikult Tallinn\n\n## Põhitekst:\n\nKäsi südamel – kui \"Tenetit\" ja Tallinna arhitektuuri seostav \"Peategelane Tallinn\" 1 Sirbis ilmuda jõudis, oli see tekst juba trükivalmis. Ühest küljest on muidugi narr, et minu teemapüstitus ei osutunud pooltki nii originaalseks, kui ta esmapilgul näis. Teisalt on mul hea meel, et sama mõte andis juba ühele väärt artiklile alust. Ehk leiab sellest tõesti midagi?\n\n- autori märkus\n\n200 miljonit dollarit ja kuus aastat. Just nii palju kulus, et tuua kinolinale Christopher Nolani viimane šedööver, mille õlul lasub ühtlasi lootus päästa korstnasse kirjutatud kinohooaeg. Apollo kino suurim saal on igatahes rahvast täis – ajastu eripära arvestades on omaette sündmus seegi – ning õhus on tunda elevust. Aga tõeliselt kihama lööb saal alles siis, kui kaadrisse ilmub Jan Uuspõld, kostab paar eestikeelset lauset ja üle katuse keeratakse Eesti numbrimärgiga auto.\n\n\"Tenetit\" on tabanud Skype'iga sarnane saatus: naturalisatsiooni korras on kummastki saanud rahvusliku uhkuse sümbol, mis tõmmatakse varrukast välja juhul, kui märksõna \"Estonia\" mõnele välismaalasele midagi ei ütle. Mõistetavalt on just sellele tahule keskendunud ka suurem osa filmi kohalikust retseptsioonist. Näiteks Postimehe 29. augusti AKs on \"Tenetit\" puudutav koondatud kahele poognale. Osa sellest täidab infokastike, mis seletab rahvavalgustuslikus vaimus filmi ühe keskse motiivi (palindroomidest koosneva Satori ruudu) ajaloolist tausta. Ülejäänu võtab enda alla aga ajakirjaniku meenutus hetkest, mil tal õnnestus massistseenis osaledes Robert Pattinsoni põlve puudutada. 2\n\nOot, kes meist peategelane on?\n\nSiin kavatsen selle vindi lõpuni keerata, käsitledes Tallinna mõtteeksperimendi käigus tegevuspaiga asemel hoopis tegelaskujuna. Alust annab selleks esiteks Tallinna rollide rohkus – peale enda etendab Ta(llinn) ka Kiievit ja Oslot – ning teiseks Tema tähtsus. Eelnenud irooniale vaatamata ei saa siiski alahinnata seda ulatust, mille võrra teisendab Tallinna osalus siinse publiku silmis \"Teneti\" tähendusvälja. Kultusteoseid on pealinnas varemgi filmitud (esimesena meenub Andrei Tarkovski \"Stalker\"), kuid mitte sellises mastaabis: Tallinn pole Hollywoodile kunagi lähemal olnud kui 2019. aasta suvel. Staariarmeest olulisem on tõik, et Tallinn on ühtlasi üks filmi keskseid tegevuspaiku, mitte lihtsalt Oslo ega Kiievi aseaine. Lisaks usun, et kontrast kahe seeläbi väljajoonistuva lugemismudeli vahel lubab seletada ka \"Teneti\" võrdlemisi vastuolulist retseptsiooni. Seda aitab omakorda eritleda kronotoobi mõiste, mille tegi kuulsaks Mihhail Bahtin ja mis kirjeldab kirjandusteoorias aegruumi seaduspära, mis hoiab kunstilist maailma koos. 3\n\nÜhest küljest on mu vaatenurk kitsas, et mitte öelda egotsentriline. Tallinna tajumine tegelaskujuna eeldab oskust eraldada osatäitja tema rollist ja see omakorda esimese tundmist. Enamiku Eestist (ja muust maailmast) jätab küllap külmaks, et Pärnu maanteelt ei saa Laagna teele pöörata (nagu konvoi filmis). Lasnamäelase silmis paljastab see aga prao Tallinna grimmis, mis rikub kunstilise illusiooni. Teisest küljest kerkib esile märksa laiem küsimus: kuidas võib tõsielulise tegevuspaiga tundmine mõjutada mingi teose tõlgendust? Ja seda mitte ainult filmi-, vaid ka kirjakunsti kontekstis, kuigi modaalsuste erinevus on siin oluline.\n\nKirjanduse suhe reaalsusega on paratamatult pikema vinnaga. Olgu kirjeldus kui tahes detailne, lõpuks on lugeja asi trükimust visuaaliks tagasi tõlkida ning osa kirjeldatust läheb seeläbi kaduma. Kirjalikul tekstil on ka kergem kunstilisena näida, sest kõrgem vahendatuse aste hoiab seda argisest eraldi. Filmide tegevuspaik jõuab vaatajani aga vahetumalt ning on päris eluga sellevõrra tihedamalt seotud. Olgu vahendajaks siis kinolina või kirjasõna, palverännakute sihtpunktid saavad nendest harilikult alles pärast seal surematuse saavutamist ning siis on juba hilja neid kunstilisest kuulsusest lahutada. \"Teneti\" puhul avanes vähemalt osal Eestist haruldane võimalus seda tsüklit ennetada ja võrrelda filmi vahendusel kodulinnast jäävat muljet oma varasemate igapäevaelamustega.\n\nMida tegi Tallinn \"Tenetiga\"?\n\nEsiteks pani Tallinna osalus paika \"Teneti\" mõõtkava. Hoolimata sellest, et filmipublik on juba harjunud märulifilmide brutaalsusega, toob \"Teneti\" kontrast pealinna tänavatega esile filmi tegeliku mastaabi. Tõsi, osalt meedia toel: meenuvad artiklid sellest, mis teed ja kui kauaks sulgeda tuli, kui palju inimesi võtetel osales ning kui tihti tuli mingeid stseene üle filmida. Filmivõtteid kajastati tunduvalt rohkem kui filmi ennast, vaevalt et need mõnel tallinlasel märkamata jäid. Teisisõnu kummastas Tallinn \"Tenetit\", s.o muutis uudseks harjumuspärase, suurendades seeläbi selle kunstipärasust. 4 Žanriliselt on \"Tenet\" siiski põnevik, kus aeg käitub küll ebamärulilikult ettearvamatult, aga kus karismaatiline kangelane peab ikkagi maailma päästma, nagu kombeks. Ent kuna osa sellest üllast, kuid kulunud missioonist oli toodud näiteks Tallinna trammi, paistis see nõndapalju ulmelisem. 5\n\nVeel enam, et süžee ei ole \"Teneti\" tugevaim külg. Ka James Bondist inspireeritud tegelaskujud jätsid pigem pinnapealse mulje. Mitte et see eriti üllatav (või isegi halb) oleks. Kui kirjeldada Nolani filmograafiat värvina, siis tumesinisena – emotsionaalset soojust ja sügavust leiab sealt harva. Tallinna osalus toob selle tinglikkuse aga kogu täiega välja ning vabastab vaataja mõnes mõttes vajadusest tegelastega sina peale saada. \"See on niigi näitemäng,\" karjub Linnahallil rippuva \"Kiievi ooperimaja\" silt eesti publikule, seega nii hästi võiks mängu ka nautida. Samamoodi võtab Tallinna familiaarsus maha surve filmi intellektuaalsete keerdkäikudega kaasa mõelda. Kui KUMU osutub ühtäkki lennujaamaks, siis kuidas saabki aja ümberpööramine loogiline olla? \"Ära ürita sellest aru saada, tunneta seda,\" antakse filmis nõu. Tallinlastel on siin eelis.\n\nTeisest küljest tähendab see, et Tallinna tõttu on raske \"Tenetisse\" sisse elada. Kõigi kaklusstseenide kiuste räägib \"Tenet\" ennekõike ajast: mineviku ja tuleviku paindlikust vahekorrast ning vastutusest, mida iga ajastu oma tegude eest kannab. Nagu Nolanilt eeldada võib, kulgeb filmi tegevus igal muul moel peale lineaarse ning ajuti näib, et on kursis püsimiseks liiga keeruline ka näitlejatele. Samas pole Nolan kunagi varem nii püüdlikult publikule vastu tulnud: kõik vasturääkivused tõlgitakse füüsikamõistetesse ja tihti laskuvad tegelaskujud neid avades kunstlikult mõjuvatesse selgitustesse, mis oleksid nagu filmistuudio mahitusel sinna surutud. \"Tenet\" seletab seega ühtaegu liiga palju ja liiga vähe. Tallinna osaluse tõttu näib teaduslik võõp veelgi õhem, sest tuttavad tänavad tuletavad järjepanu meelde, kui tinglik kogu see kompott tegelikult on. Ja katsu sa toimuvast mingit loogilist süsteemi luua, kui silm otsib samal ajal omasoodu massistseenidest tuttavaid nägusid.\n\nKuhu edasi?\n\nTallinna sooritust võib seega pidada tugevaks, vahest liigagi tugevaks. Põnevus tuleb siiruse arvelt ja Tallinna toel üle võlli keerduv ulmeline tahk raskendab juhtmotiivi ehk aja äraspidise voolamise lahkamist. Omal moel võtabki see kokku kahvli, kuhu Nolan on jõudnud: ühelt poolt pressivad peale turu- ja publikuootused, teisalt režissööri kunstiline taotlus. Millelegi sarnasele juhib Nolani ontogeneesist ülevaadet andvas artiklis tähelepanu ka Joonas Kiik. Tema arvates on Nolani käekiri kahvatunud juba viimased poolteist kümnendit (ehk alates tema esimest Batmani-filmist), meenutades tänapäeval otsapidi tüüpilist Hollywoodi masstoodangut. 6 Nii puristliku hoiakuga ma päri pole, aga tõsi ta on, et efektsust taotlev ja kalke süsteeme konstrueeriv vool põrkuvad Nolani töödes ajaga (sic!) aina enam ning \"Tenetis\" kohe eriti eredalt.\n\nKui Kiik lööb seda eritledes lahku nn Nolani essentsi (film noir, ratsionaalne loogika ja radikaalne skepsis) ning korporatiivse filmitööstuse (happy end, kangelaslikkus ja palju plahvatusi), siis mulle näib \"Teneti\" kontekstis asjakohasem eristada selle materiaalseid tingimusi ja intellektuaalseid aateid. Režissöörilt ei saa ju eeldada, et ta sureks oma sellitööna tehtud liistudel, pigem kujuneb autor nende kahe pingeväljas, teisenedes aja jooksul. Kas see areng ka tervitatav on, selgub ehk kummagi kronotoope kõrvutades: millised aja- ja ruumisuhted määravad narratiivi (või koguni žanri) ülesehituse ning selle suhte tegelikkusega?\n\n\"Teneti\" materiaalseteks tingimusteks võib pidada eeskätt produktsioonifirma Warner Bros ootusi investeeringule, näiteks soovi kõnetada võimalikult laia publikut. Siit ka sõrm Hollywoodi kronotoobile, mis toetub muuseas üleelusuurusele vaatemängule, selgele moraalsuse mõõdupuule ja usule kõrgemasse jõudu (mida etendab \"Tenetis\" teadus). Kehtivat korda kahjustab mingi pahalane, et kangelane saaks selle ennast ületades taastada (ning firma piletitulu sisse kasseerida). Teisel käel apelleerib \"Tenet\" aga sootuks ambivalentsematele väärtustele, õõnestades muu hulgas usku tuleviku kõikepäästvasse headusesse ja nii enesestmõistetava kategooria olemusse nagu aeg. Sedasorti ajalis-ruumilist struktuuri dikteerib juba radikaalse skepsise kronotoop, mis Nolani loomingut tõepoolest punase joonena läbib. Osalt räägivad need kaks konfiguratsiooni teineteisele vastu, mida toonitab ka Tallinna osalus, kuid see ei tähenda, et \"Teneti\" peaks sellele vastasseisule taandama.\n\nBahtini mõistestikus leidub sellegi dilemma tasandamiseks termin: polüfoonia ehk autorihäälte mitmekesisus. \"Tenetis\" on kohal mõlemad lugemismudelid ja probleem pole nende tasakaalus. Hollywood ei ähvarda veel Nolani originaalsust, ennem võib väita, et ta kasutab seda osavalt ära. Esile tuleb tõsta nii seda, et Nolan on olnud piisavalt kompromissitu selleks, et oma algseid ideid mitte lahjendada, kui ka tema oskust nendele ideedele rahastust leida. (Kui tegu pole just filmitööstuse kavala vandenõuga tuua turule nii keerulised filmid, et nende mõistmiseks peab kolm korda kinos käima …) \"Teneti\" häda seisneb pigem mõlema küljega liialdamises: see on korraga liiga keeruline ja liiga lihtne teos, mis on kahte leeri lükanud ka kriitikud.\n\nTallinna osalus kallutab kaalukausse paraku pealiskaudsema, märulit tähtsustava vaate poole, ent ei vähenda kokkuvõttes ikkagi filmi väärtust. Pigem vastupidi. Mida iganes Nolan ka edasi teeb, \"Tenet\" jääb vähemalt Maarjamaal tema tuntuimaks teoseks. Kui lõpetuseks kirjanduse juurde naasta, võib esile tõsta kaks viisi, kuidas Tallinna kunstilises ruumis tavaliselt käsitatakse. Esimene müstifitseerib elulist (nt Jan Kausi \"Tallinna kaart\", vt ka \"maagiline realism\"), teine kasutab seda kui ankrut, mis aitab lugu maa peal hoida (nt Rein Raua \"Viimane kustutab tule\", vt ka Nordic noir). \"Teneti\" näitel saab aga mängu tuua uue kategooria, kus Tallinn on (naljaga pooleks, ent siiski) teose peategelane.\n\n1 Katrin Aava, Esta Kaal, Anni Martin. \"Peategelane Tallinn\" – Sirp, 09.10.2020.\n2 Liina Suvi Ristoja. \"Kuidas ma koos Pattinsoniga vangis olin\" – Postimees, 28.08.2020.\n3 Mihhail Bahtin. \"Valituid töid\" – Tallinn: Eesti Raamat, 1987.\n4 On omamoodi armas, kuidas \"Peategelane Tallinn\" väidab vastupidist: \"Tenet\" õpetab tähele panema Tallinna arhitektuuri.\n5 Kes on kunagi kuulnud inimesi trammis rääkimas?\n6 Joonas Kiik. \"Musta lipu valguses\" – Sirp, 04.09.2020.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Daniel Tamm vaatleb mõtteeksperimendi korras Tallinnat kui \"Teneti\" peategelast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa saatis koos Rwandaga Kesk-Aafrikasse mitusada sõdurit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa on saatnud kahepoolse koostööleppe raames mitusada sõdurit ja raskerelvastust,\" ütles valitsuse kõneisik Ange Maxime Kazagui. \"Ka Rwanda saatis mitusada sõdurit, kes on juba kohal ja alustanud lahingutegevust.\"\n\nKolm KAV-i mõjukat relvarühmitust, mis kontrollivad suurt osa riigi territooriumist, teatas nädalavahetusel koalitsiooni loomisest ja alustas pealetungi pealinna suunas. KAV-i valitsuse teatel oli tegemist riigipöördekatsega enne 27. detsembri presidendi- ja parlamendivalimisi.\n\nKAV-i opositsiooniliit kutsus pühapäeval lükkama valimisi edasi kuni \"rahu ja stabiilsuse taastamiseni\" riigis.\n\nOpositsioon on süüdistanud valitsust ulatusliku valimispettuse kavandamises.\n\nÜRO rahuvalvemissioon MINUSCA teatas pühapäeval, et olukord KAV-is on kontrolli all.\n\nMINUSCA kõneisik Vladimir Monteiro ütles, et relvarühmitused on lahkunud Yaloke linnast ning rahuvalvajad saadeti Mbaikisse, kus laupäeval leidsid aset relvakokkupõrked.\n\nKõneisiku sõnul on mässulised kaotanud ka oma positsioone Bossembeles ja Bossempteles. \"Olukord on kontrolli all,\" rõhutas ta.\n\nKesk-Aafrika Vabariigi endise presidendi Francois Bozize partei tõrjus pühapäeval süüdistusi nagu oleks erakond kavandanud riigipööret.\n\n\"Me kategooriliselt eitame, et Bozize on millegi taga,\" ütles endise liidri erakonna KNK kõneisik Christian Guenebem AFP-le. \"Valitsus on alati tahtnud õõnestada Bozized.\"\n\nBozize (74) tuli võimule riigipöördega 2003. aastal ning ta kukutati 2013. aastal. Eelmisel teisipäeval ütles ta, et tunnistab ülemkohtu otsust, mis keelab tal uuesti kandideerida.\n\nKreml väljendas seoses KAV-i kriisiga \"tõsist muret\"\n\nVenemaa jälgib tähelepanelikult poliitilist kriisi Kesk-Aafrika Vabariigis, kus valitsus teatas väidetavast riigipöördekatsest enne sellenädalasi presidendi- ja parlamendivalimisi, teatas esmaspäeval Kreml.\n\n\"Mõistagi jälgime ja analüüsime olukorda,\" ütles president Vladimir Putini kõneisik Dmitri Peskov, kelle sõnul kriis annab põhjust \"tõsiseks mureks\".\n\nPeskov ei kommenteerinud esmaspäevaseid teateid, mille kohaselt Venemaa on saatnud KAV-i \"sadu sõdureid\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rwanda ja Venemaa on saatnud Kesk-Aafrika Vabariiki pärast väidetavat riigipöördekatset ja enne sellenädalasi presidendi- ja parlamendivalimisi sadu sõdureid, teatas esmaspäeval KAV-i valitsus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUuel aastal alustab tööd 170 miljoni eurone Eesti-Läti kolmas elektriliin\n\n## Põhitekst:\n\nEesti territooriumil moodustavad ühenduse Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldine liin ja Kilingi-Nõmme–Riia 330-kilovoldise liini lõik Eesti-Läti piirini.\n\nHarku-Lihula-Sindi liin pingestati 15. detsembril ja liin Kilingi-Nõmme alajaamast kuni Riiani koostöös Läti süsteemihalduri AST-ga 17. detsembril.\n\nKäesoleva aasta lõpuni läbib uus ühendus testperioodi ja uuest aastast lisandub Eesti ja Läti vahele 600 megavatti ülekandevõimsust.\n\nUus ühendus parandab varustuskindlust ja tugevdab põhja-lõunasuunalisi elektriühendusi. Ühtlasi on ühendus oluline eeldus Eesti ja teiste Balti riikide ühendamisel Mandri-Euroopa elektrivõrku.\n\n\"Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse valmimine võimaldab juba 2021. aastal alustada Narva piirkonnast algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide renoveerimistöid, mis peavad valmima sünkroonala vahetuseks,\" ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.\n\nHarku-Lihula-Sindi liin on 175 kilomeetrit pikk ja selle ehitasid peatöövõtjatena Empower ja Leonhard Weiss. Liinilõik Kilingi-Nõmme alajaamast kuni Eesti-Läti piirini on 14 kilomeetrit pikk ning selle ehituse peatöövõtja oli samuti Empower.\n\nUus ühendus maksis kahe riigi peale 170 miljonit eurot, millest 112 miljonit katab Euroopa Liit. Ülejäänud osa katsid riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulud. Eesti elektritarbijad võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panustama ei pidanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus ühendus Eesti ja Läti vahel on pingestatud ja liin on lõplikult valmis, ühendus läheb turu käsutusse 1. jaanuarist. Riikide vahele lisandub sellega 600 megavatti ülekandevõimsust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBild: Saksamaa on tellinud eraldi 30 miljonit koroonavaktsiini\n\n## Põhitekst:\n\nBerliinis on Brüsseli tegevust koroonaviiruse vaktsiinide tellimisel vaadeldud skeptiliselt.\n\nAjakirja Spiegel andmetel said BioNTech ja CureVac septembris Saksamaa teadusministeeriumi spetsiaalsest eelarvest kokku 750 miljonit eurot. Vastutasuks lepiti kokku, et miljonid vaktsiini doosid tagatakse ainult Saksamaale, BioNTechi puhul oli see arv umbes 30 miljonit.\n\n\"Saksamaa saab osta koroonaviiruse vaktsiine iseseisvalt, otse ettevõtetelt ja ma arvan, et me peaksime tegema seda,\" ütles Saksamaa koalitsiooni kuuluva sotsiaaldemokraatliku partei liige Karl Lauterbach.\n\nSaksamaa valitsus on ise tunnistanud, et jätta koroonaviiruse vaktsiinide hankimine ainult Euroopa Liidu hooleks on liiga riskantne.\n\nKui lähikuudel on saadaval liiga vähe koroonaviiruse vaktsiinidoose, siis poliitikutel saab olema keeruline selgitada, miks nad elu ja surma küsimust efektiivsemalt ei lahendanud, teatas Spiegel.\n\nSaksamaa saab EL-i ostude kaudu 55,8 miljonit Pfizer/BioNTech koroonaviiruse vaktsiinidoosi, samuti on kindlustatud veel 50,5 miljonit Moderna ravimifirma vaktsiinidoosi.\n\nLisaks on Saksamaa tellinud täiendavad vaktsiinid, mille Euroopa terviseameti (EMA ) heakskiidu kuupäev pole veel selge. Euroopa Liidu kaudu saabub Saksamaale 42 miljonit Curevaci vaktsiinidoosi, millele peaks lisanduma veel riiklikul tasandil 20 miljonit. Ravimifirma AstraZeneca kaudu saab Saksamaa 56,2 miljonit vaktsiinidoosi ja Johnson & Johnsonilt on tellitud 37,25 miljonit.\n\nEuroopa Liit on praeguseks kindlustanud 200 miljonit BioNTechi koroonaviiruse vaktsiinidoosi ja 100 miljonit on broneeritud järgmiseks aastaks. BioNTech pakkus Euroopa Liidule, et nad võivad anda ka 500 miljonit vaktsiini doosi, kuid Euroopa Komisjon keeldus pakkumisest.\n\nSaksamaa tervishoiuminister Jens Spahn nõudis, et Euroopa Liit ostaks BioNTechi vaktsiini rohkem, kuid mitmed EL-i liikmesriigid avaldasid sellele otsusele vastuseisu - osaliselt seetõttu, et Euroopa Komisjon oli tellinud Prantsusmaa ravimifirmalt Sanofi 300 miljonit vaktsiinidoosi.\n\n\"Sellepärast Euroopa Liit ei ostnudki rohkem Saksamaa ettevõtte BioNTech koroonaviiruse vaktsiini,\" ütles anonüümseks jäänud Euroopa Liidu ametnik.\n\nEuroopa Komisjon on eitanud, et Pariis proovis läbi suruda Sanofi vaktsiinide ostmist, kuid ei ole jaganud täpsemaid detaile.\n\n\"Me ei kommenteeri läbirääkimiste protsessi,\" ütles Euroopa tervishoiuvolinik Stella Kyriakides.\n\nSamasugused teated on ilmnenud Euroopa Komisjoni läbirääkimistest USA ravimifirma Modernaga. Euroopa Liit on tellinud 80 miljonit koroonaviiruse vaktsiinidoosi ja järgmisel aasta keskel on võimalus saada veel 80 miljonit.\n\n\"Me oleksime võinud pakkuda palju rohkem, kuskil 300 miljonit koroonaviiruse vaktsiinidoosi,\" ütles Moderna tegevjuht Stephen Bancel.\n\nModerna vaktsiinile annab Euroopa Terviseamet (EMA) oletatavasti loa jaanuari alguses, Saksamaa föderaalvalitsus peab läbirääkimisi täiendavate koguste üle.\n\nBioNTech ehitab praegu Saksamaal Marburgis uut tehast, mis peaks valmima järgmise aasta kevadel. Seal toodetud koroonaviiruse vaktsiinidoosid toodetakse peamiselt Euroopa Liidule ja Saksamaale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa ajalehe Bild teatel on Berliin kindlustanud Saksamaale lisaks Euroopa ühistellimusele veel 30 miljonit Pfizer/BioNTech koroonaviiruse vaktsiinidoosi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.