messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Depeche Mode'i asutajaliige Andrew Fletcher\n\n## Põhitekst:\n\nDepeche Mode teatas oma sotsiaalmeedias, et nad on selles uudisest šokis, sest lahkus kallis sõber ning pere- ja bändiliige. \"Fletch oli kullast südamega ning oli alati olemas, kui kellelgi oli vaja juttu ajada, nalja heita või kasvõi lihtsalt õlut juua,\" kirjutasid bändiliikmed, rõhutades, et nad paluvad sel raskel hetkel austada Andrew Fletcheri perekonna privaatsust.\n\n1979. aastal asutas Andrew Fletcher koos Martin Gore'i ja Vince Clarke'iga bändi Composition of Sound, mille nimi muutus pärast laulja Dave Gahani liitumist Depeche Mode'iks. Esimese albumi \"Speak & Spell\" avaldasid nad 1981. aastal, kust pärineb ka hittsingel \"Just Can't Get Enough\". Nüüdseks on Depeche Mode avaldanud 14 stuudioalbumit.\n\nKuigi Fletcherit tuntakse põhiliselt Depeche Mode'i klahvpillimängijana, tegeles ta aastaid ka bändi äri- ja õigusküsimustega. Viimastel aastatel täitis Fletcher ka bändi pressiesindaja rolli. Depeche Mode'i liikmetest oli Andrew Fletcher alias Fletch ainus, kes ei laulnud.\n\n2002. aastal asutas Andrew Fletcher plaadifirma Toas Hawaii, millega liitus ansambel CLIEИT. 2006. aastal lahkus aga bänd plaadifirma alt ja pärast seda pole Toast Hawaii enam aktiivselt tegutsenud.\n\nSamuti astus Fletcher tihti üles DJ-na, tuuritades Depeche Mode'ist vabadel hetkedel nii Euroopas, Aasias kui ka Lõuna-Ameerikas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie seast lahkus 60-aastasena klahvpillimängija ja Briti ansambli Depeche Mode asutajaliige Andrew Fletcher.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 92. päev: Donbassi lahingud on jõudnud intensiivseimasse faasi\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 26. mail kell 22.30:\n\n- USA andmetel on Venemaa kasvatanud Ukrainas tegutsevate pataljoni taktikaliste gruppide arvu kahe ja poole nädalaga 13 võrra 110-ni;\n\n- Harkivi pommitamise ohvrite arv kasvas kaheksani;\n\n- Ukraina asekaitseministri sõnul on lahingud Donbassis jõudnud intensiivseimasse faasi;\n\n- Kiievi linnapea sõnul on Ukraina pealinn jätkuvalt Venemaa peamine sihtmärk;\n\n- Vene armee jätkab Luhanskis pealetungi ja ründab ukrainlasi kolmest suunast;\n\n- Veel kaks Vene sõdurit tunnistasid end sõjakuritegudes süüdi;\n\n- Venemaa tõi Ukrainasse vananenud tankid T-62;\n\n- Zelenski kritiseeris USA endist välisministrit Henry Kissingeri;\n\n- Scholz: Putin ei võida Ukraina sõda;\n\n- Kuleba: meil on vaja juurde mitmikraketiheitjaid.\n\nHarkivi pommitamise ohvrite arv kasvas kaheksani\n\nHarkivi linna pommitamise ohvrite arv kasvas kaheksani. Hukkunute seas on viiekuune beebi, teatas Ukraina politseiülem Ihor Klõmenko sotsiaalmeedias.\n\nHarkivi oblasti kuberner Oleg Sõnehubov teatas varem neljapäeval, et linna pommitamise tagajärjel sai vigastada 17 inimest, nende seas üheksa-aastane tüdruk.\n\n\"Pommitati mitmikraketisüsteemidest ja suurtükkidest. See näitab, et vaenlane ründab ja terroriseerib taas reeturlikult tsiviilelanikke,\" ütles Sõnehubov sotsiaalmeedias.\n\n\"Seetõttu palun ma uuesti: ärge minge õue, kui see just hädavajalik pole, jälgige õhusireene ja varjuge, kui need kõlavad,\" lisas ta.\n\n\"Uskuge mind, liiga vara on lõdvaks lasta. Meie relvajõud teavad, mida nad teevad, tõrjudes vaenlast tagasi. Kuid ägedad lahingud kestavad põhja- ja kirdepool,\" rääkis Sõnehubov.\n\nVarem teatas Sõnehubov Vene väed pommitasid neljapäeval Harkivi linna. \"Okupandid pommitavad taas oblasti keskust,\" ütles Sõnehubov ja palus inimestel minna varjenditesse.\n\nDonetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas, et neljapäeval hukkus oblastis neli tsiviilelanikku.\n\nMõkolajivi oblastis sai surma kaks inimest, kui Vene väed pommitasid tsiviiltaristut, sealhulgas kauplust ja elumaju, ütles oblasti sõjaväejuhtkond.\n\nUSA kaitseametnik: Ukrainas on 110 Vene pataljoni taktikalist gruppi\n\nUSA kõrge kaitseametnik ütles neljapäeval ajakirjanikele, et Ukrainas sees on nüüd 110 Vene pataljoni taktikalist gruppi (BTG). Veel 9. mai seisuga oli neid 97.\n\n\"Suurim kontingent on endiselt lõunas. Lääne-, kesk- ja idagrupil on Ukrainas ligikaudu sama arv BTG-sid,\" sõnas ta.\n\nAmetniku sõnul on Vene väed saavutanud Slovjanski ja Kramatorski suunas liikudes mõningat edu. \"Mitte suurt, aga mõningast edu,\" sõnas ta.\n\nKaitseametnik rääkis, et Harkivi juures suuri muutusi pole. USA hinnangul on Ukraina väed Harkivi ümbruses jätkanud Vene vägede linnast kaugemale tõrjumist.\n\nAmetnik ütles ka, et USA saadetud M-777 haubitsatest 85 on juba sõjas kasutusel. Suur hulk USA lubatud relvi on Ukrainasse kohale jõudnud.\n\nTa lisas, et USA ja NATO liitlased jätkavad ka Ukraina sõjaväelaste väljaõpet. Ta kirjeldas, et 419 Ukraina sõdurit on lõpetanud M-777 haubitsa väljaõppe, umbes 30 on lõpetanud haubitsate hoolduse baasväljaõppe ning veel 17 on lõpetanud haubitsasüsteemide hoolduse süvendatuma väljaõppe.\n\nUSA andmeil on Vene väed kaotanud Ukrainas umbes 1000 tanki\n\nUSA kõrge kaitseametniku hinnangul on Vene väed jäänud Ukrainas sõjas ilma \"umbes 1000 tankist ning enam kui 350 suurtükist, samuti peaaegu kolmest tosinast fikseeritud tiibadega hävituspommitajast ning rohkem kui 50 helikopterist\".\n\nHoolimata neist kaotustest on USA hinnangul Vene vägedel endiselt alles suurem osa oma võimekusest.\n\n\"Nad on panustanud sellesse võitlusesse kohutavalt palju oma riistvara ja inimesi, ukrainlased on kannatanud kaotusi, venelased on kannatanud kaotusi,\" ütles kaitseametnik.\n\n\"Venelastel on siin üleolek selles, kui palju inimesi, varustust ja relvi nad saavad sellesse võitlusesse panustada. Me peame seda lihtsalt meeles pidama,\" sõnas ta.\n\nUkraina kaitseministeerium: Donbassi lahingud on saavutanud maksimaalse intensiivsuse\n\nUkraina asekaitseminister Hanna Maliar ütles, et lahingud Donbassis on jõudnud maksimaalse intensiivsuseni, sest Vene väed tungivad Ukraina positsioonidele peale korraga mitmes piirkonnas.\n\n\"Tänase seisuga annab agressor intensiivselt tuld kogu kontaktjoonel ja meie vägede positsioonidele Donetski operatsioonipiirkonnas. Vaenlane kasutab taktikalisi raketisüsteeme, lennukeid ja suurtükke,\" kirjeldas ta.\n\n\"Olukord on keeruline ning näha on märke eskalatsioonist. Vaenlane on kasutanud kõiki vahendeid, et meie territooriumi haarata ja meie vägesid ümber piirata. Lahingud on jõudnud maksimaalse intensiivsuseni. Vaenlane ründab meie positsioone korraga erinevatest punktidest. Meil on ees väga raske ja pikk võitlusetapp,\" lisas Maliar.\n\nVarem teatasid Donbassi võimud, et Vene väed on Sjeverodonetski ja Lõssõtšanski linna endale saamiseks rünnanud enam kui 40 asulat.\n\nElanikud saavad taas Harkivi metroosse varjuda\n\nLinna uue pommitamise tõttu avati Harkivi metroos kindlad alad, kus elanikud saavad varjuda. Metroorongid jätkavad aga sõitmist.\n\nKohalikud elanikud kasutasid 30 jaamaga Harkivi metrood alates Venemaa täiemahulisest invasioonist kolm kuud pommivarjendina. Kuna rünnakud linnale harvenesid viimastel nädalatel, avas linn metroo selle nädala teisipäeval uuesti.\n\n\"Täna on Harkivis vali ja ohtlik. Vaenlase väed pommitavad jälle meie linna. Inimesed on saanud haavata ja kahjuks ka surma,\" ütles linnapea Ihor Terehhov.\n\nLinnapea: Venemaa tahab endiselt Kiievit\n\nVenemaa kavatseb võtta kogu Ukraina ning pealinn Kiiev on peamine sihtmärk, ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško Davosis maailma majandusfoorumil.\n\nKlõtško sõnas, et on selge, et Venemaa ei vii Ukrainas läbi \"erioperatsiooni\", vaid pigem genotsiidi.\n\nTa lisas, et Ukraina ei kaitse ainult enda suveräänsust, vaid kõigi Kiieviga sarnaselt mõtlevate riikide suveräänsust.\n\n\"Me ei kaitse ainult enda perekondi, me kaitseme teid kõiki. Me kaitseme teid, sest meil on samasugused väärtused,\" rääkis Klõtško.\n\nKlõtško ütles, et sõda on oht Euroopale ja kogu maailmale.\n\nKlõtško pöördus palvega teiste riikide liidrite poole, et nad saadaksid Ukrainale juurde kaitserelvastust. Tema sõnul vajab Ukraina seda kiiresti.\n\nVene armee jätkab Luhanskis pealetungi ja ründab ukrainlasi kolmest suunast\n\nLuhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Sergi Haidai teatas neljapäeval, et Vene väed proovivad läbi murda Ukraina kaitsest Ustõnivka küla lähedal. Venemaa jätkab suurtükkidest ka Lõssõtšanski pommitamist. Kaks inimest sai Ustõnivkas surma ja üks inimene Lõssõtšanskis, vahendas The Guardian.\n\nKolmapäeval tõrjus Ukraina armee tagasi kümme Venemaa rünnakut. Ukrainlased hävitasid neli Vene tanki, kaks suurtükiväesüsteemi. Ukraina õhutõrje tulistas alla viis Vene Orlan-10 drooni.\n\nVenemaa armee ründab Luhanski oblastis ukrainlasi kolmest suunast ja proovib ümber piirata Sjeverodonetskit ja selle naaberlinna Lõssõtšanskit. Nende linnade langemise järel kontrolliks Venemaa kogu Luhanski oblasti territooriumit.\n\nHaidai ütles, et Lõssõtšanski politsei kogub kokku tapetud inimeste surnukehi, et matta nad ühishauda. Haidai sõnul on ühishauda maetud juba 150 inimest.\n\n\"Massihauda maetud inimeste lähedased saavad pärast sõda läbi viia ümbermatmise,\" ütles Haidai.\n\nUkraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles, et Venemaa armee on saavutanud Lõssõtšanski ja Sjeverodonetski juures taktikalisi edusamme.\n\n\"Sjeverodonetski ja kagus asuv Bahmuti linn on ümberpiiramise ohus. On võimalik, et nendest linnadest loobutakse, võimalik, et saame suuri kaotusi,\" ütles Arestovõtš.\n\nMala Rohani elanik Tamara Vrazovskaja nopib lilli hävinud Vene tanki kõrvalt Autor/allikas: SCANPICX/Reuters/Ivan Alvarado\n\nUkraina kindral: Venemaal on Luhanskis edu\n\nVenemaa on saavutanud edu Luhanski oblasti lahingutes, ütles neljapäeval Ukraina kindral Oleksii Gromov.\n\n\"Venemaal on edu, kuid me teeme kõik, mis võimalik,\" lausus ta pressikonverentsil.\n\nGromovi sõnul on Venemaa viinud Iskanderi raketisüsteeme Valgevene lääneosas asuvasse Bresti oblastisse ning see võib tema sõnul tähendada, et Vene väed plaanivad raketilööke Lääne-Ukrainas.\n\nVenemaa tõi Ukrainasse vananenud tankid T-62\n\n\"Vene armee pidi kaotuste tõttu laost välja tooma tankid T-62,\" teatas Ukraina peastaap.\n\nT-62 on vananenud tank. Nõukogude Liidus toodeti seda tanki aastatel 1961–1975. T-62 oli NSVL-i kõige tähtsam tank, kuni selle vahetas välja T-72, vahendas Forbes.\n\nLondon: Vene eliitüksused on kandnud suuri kaotusi\n\n\"Moskva suutmatus ette näha Ukraina vastupanu ja Vene ohvitseride saamatust on kaasa toonud märkimisväärseid kaotusi Venemaa eliitüksuste isikkooseisus,\" teatas neljapäeval Suurbritannia kaitseministeerium.\n\nMinisteerium märkis, et Venemaa õhudessantväed on sissetungi algusest peale osalenud mitmes ebaõnnestunud sõjalises operatsioonis. Nende hulka kuuluvad Hostomeli lennujaama lahing ja Siverski jõe ebaõnnestunud ületamine, vahendas The Guardian.\n\nMinisteeriumi analüütikud väidavad, et õhudessantväelasi kasutatakse missioonidel, mis sobivad paremini üksustele, mis kasutavad soomustatud masinaid.\n\nVeel kaks Vene sõdurit tunnistasid end sõjakuritegudes süüdi\n\nKaks Ukrainas kinni võetud Vene sõdurit tunnistasid end süüdi Ida-Ukraina linna ründamises. Tegemist on teise sõjakuritegude kohtuasjaga pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse.\n\nAleksander Bobikin ja Aleksander Ivanov tunnistasid kuulumist suurtükiväe üksusesse, mis tulistas Venemaalt Belgorodist sihtmärke Harkivi oblastis, vahendab Guardian. Rünnakus hävis Derhatši linna haridusasutus.\n\nMõlemad mehed võeti kinni Ukraina poolel.\n\nUkraina riigiprokurörid nõuavad meestele sõjaseaduste rikkumise eest 12-aastast vangistust. Bobikini ja Ivanovi kaitsja palus leebemat karistust, väites, et sõdurid täitsid neile antud käsku ja kahetsevad oma tegu.\n\nKohtuotsust on oodata 31. mail.\n\nVenemaa jätkab Ida-Ukraina linnade pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ARIS MESSINIS\n\nScholz: Putin ei võida Ukraina sõda\n\nSaksamaa kantsler Olaf Scholz ütles neljapäeval Davosis Maailma Majandusfoorumil, et Venemaa president Vladimir Putin ei võida Ukraina sõda ja Moskva pole suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke.\n\n\"Peame tegema Putinile selgeks, et tema dikteeritud rahu ei tule, Ukraina ei aktsepteeri seda,\" ütles Scholz.\n\nScholz lubas ka, et Saksamaa lõpetab aasta lõpuks Venemaa nafta tarbimise. Scholzi väitel teeb Berliin ka kõvasti tööd, et lõpetada sõltuvus Venemaa gaasist, vahendas BBC.\n\nKremli väitel on hoopis lääneriigid süüdi Ukraina viljalaevade blokaadis\n\nKreml lükkas neljapäeval tagasi USA ja Euroopa Liidu väited, et Venemaa blokeeris Ukraina teravilja ekspordi.\n\n\"Me ei aktsepteeri neid süüdistusi. Vastupidi, me süüdistame lääneriike, kelle tegude tõttu sinna jõudsime,\" ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.\n\nKreml leiab, et lääs peab tühistama Moskva-vastased sanktsioonid. Kremli hinnangul takistavad sanktsioonid Ukrainast pärit teravilja eksporti.\n\nZelenski kritiseeris USA endist välisministrit Henry Kissingeri\n\nUkraina president Volodomõr Zelenski kritiseeris teravalt USA endist välisministrit Henry Kissingeri. Kissinger ütles hiljuti, et Ukraina peab loobuma oma territooriumist, et aidata kaasa Venemaa sissetungi lõpetamisele.\n\n\"Tundub, et härra Kissinger elab 1938. aastal, ja arvas, et vestles inimestega mitte Davosis vaid tollases Münchenis. Muide, päris 1938. aastal, kui Kissingeri perekond põgenes Natsi-Saksamaalt, siis ta oli 15-aastane,\" ütles Zelenski.\n\nKiiev: Donetski oblastis on tapetud üle 150 lapse\n\nUkraina peaprokurör teatas, et pärast Venemaa sissetungi algust on Donetski oblastis tapetud üle 150 lapse. Vene sõjaväe tegevuse tõttu on Ukrainas surma saanud vähemalt 240 last, vahendas BBC.\n\nVene-meelse separatistliku Luhanski vabariigi ametniku sõnul on Luhanski ja Donetski \"rahvavabariikides\" umbes kaheksa tuhat ukrainlasest sõjavangi.\n\nUkraina: Harkivi oblastis hukkus Venemaa rünnaku tõttu kaks inimest\n\nUkraina ametnikud teatasid, et Harkivi oblastis hukkus Venemaa armee pommitamise tõttu kaks inimest. Vigastada sai seitse inimest, üks laps on kriitilises seisundis, vahendas CNN.\n\nKuleba: meil on vaja juurde mitmikraketiheitjaid\n\nUkraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et tema riik vajab hädasti juurde mitmikraketiheitjaid, et vastu seista Venemaa tulejõule.\n\n\"Lahing Donbassi pärast meenutab teise maailmasõja lahinguid. Mõned külad ja linnad on hävitatud,\" ütles Kuleba.\n\nUkraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas Davosis maailma majandusfoorumil kõneldes NATO-t selles, et allianss ei tee Venemaa invasiooniga seoses mitte midagi.\n\nKuleba kiitis Euroopa Liitu Kiievi toetamise eest. Kuleba sõnul on Euroopa Liit langetanud \"revolutsioonilisi ja murrangulisi otsuseid, mida nad ise ka ei oodanud.\n\nTa lisas, et NATO on jäänud täielikult kõrvale.\n\n\"NATO alliansina, institutsioonina on täiesti kõrvale jäänud ja ei tee sõna otseses mõttes mitte midagi. Mul on kahju seda öelda,\" rääkis ta.\n\nUSA mõttekoda: Vene rahvuslased kritiseerivad Kremlit Ida-Ukraina \"Rahvavabariikidest\" pärit sõdurite halva kohtlemise pärast\n\nEndine FSB ohvitser Igor Girkin süüdistas Kremlit, et Venemaa alustas invasiooni ebapiisavate reservidega. Samuti väidab Girkin, et Venemaa ei varusta separatistide sõdureid uute relvadega.\n\nGirkin väidab, et Ukraina valmistab ette vägesid vastupealetungiks. Tal on Telegramis 360 000 jälgijat, teatas USA mõttekoda Institute for the Study of War\n\nVenemaa rahvuslased kritiseerivad üha rohkem Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ja nõuavad riigis mobilisatsiooni kehtestamist.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 29 600;\n\n- tankid 1315;\n\n- jalaväe lahingumasinad 3235;\n\n- lennukid 206;\n\n- kopterid 170;\n\n- suurtükisüsteemid 617;\n\n- õhutõrjesüsteemid 93;\n\n- autod ja muud sõidukid umbes 2225;\n\n- laevad / paadid 13;\n\n- eritehnika 47.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina kaitseministeeriumi teatel on lahingud Donbassis jõudnud intensiivseimasse faasi. Venemaa armee ründab Luhanski oblastis ukrainlasi kolmest suunast ja proovib ümber piirata Sjeverodonetskit ja selle naaberlinna Lõssõtšanskit. Nende linnade langemise järel kontrolliks Venemaa kogu Luhanski oblasti territooriumit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA lükkas veerandfinaalis konkurentsist alagrupiturniiri parima koondise\n\n## Põhitekst:\n\nSama moodi nagu kõigis ülejäänud kolmes veerandfinaalis, läks üks meeskond avakolmandikul 2:0 juhtima: 12. minutil kasutas USA Ben Meyersi värava näol ära arvulise ülekaalu, neli ja pool minutit suurendas ameeriklaste edu Adam Gaudette. Avavärava visanud Meyers vormistas kuus minutit enne lõpusireeni ka lõppskoori.\n\nViimase kümne aasta jooksul pääsesid ameeriklased poolfinaali kuuendat korda, selle perioodi jooksul on USA võitnud neli pronksi. MM-finaalis mängis USA koondis viimati 1960. aastal, siis tuldi ka maailmameistriks.\n\nNelja parema seas kohtub USA võõrustajamaa Soomega, kes alistas 0:2 kaotusseisust 4:2 Slovakkia. Mõlemad poolfinaalid mängitakse 28. mail, medalistid selguvad päev hiljem.\n\nEnne mängu:\n\nVeerandfinaalides kohtuvad kummagi alagrupi võitjad teise alagrupi neljandaga ja alagruppide teised kolmandaga. USA ja Šveitsi omavahelise kohtumise puhul saab rääkida esimesest variandist.\n\nŠveitsil läks oma alagrupis igati edukalt, kui ilma ühegi kaotuseta lõpetati esikohal. USA-l nii hästi ei läinud ning B-grupis jäädi neljandaks, kui kirja saadi ka kaks kaotust.\n\nŠveitsi ja USA kohtumisega samal ajal peetakse ka veerandfinaalmäng Soome ja Slovakkia vahel, mida kannab algusega kell 20.00 üle ETV2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel alistas USA neljapäevases veerandfinaalis 3:0 alagrupiturniiril enim punkte teeninud Šveitsi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõõrustaja Soome tuli veerandfinaalis välja kaheväravalisest kaotusseisust\n\n## Põhitekst:\n\nSoomlased jäid avakolmandikul kaheväravalisse kaotusseisu, kui Adam Sykora 9. minuti väravale lisas seitse minutit hiljem Pavol Regenda.\n\nVõõrustajate vastus tuli aga tuttavast kohast: kolm aastat tagasi teel MM-kullale ülitähtsaid väravaid visanud koondise kapten Marko Anttila tabas kaks ja pool minutit enne avakolmandiku lõppu ning viigistas siis teise kolmandiku neljandal minutil.\n\nNeli minutit pärast kolmanda perioodi algust viis Sakari Manninen soomlased juhtima, slovakid enam vastust ei leidnud ning viimasel sekundil vormistas Saku Mäenalanen Anttila söödust lõppskoori.\n\nMullu leppisid soomlased Riias toimunud MM-il hõbedaga, 2019. aastal Slovakkias võideti koondise ajaloo kolmas MM-kuld. Viimati jäi Soome nelja parema seast välja aasta varem Taanis.\n\nSeekord läheb Soome poolfinaalis vastamisi Ameerika Ühendriikidega, kes oli samal ajal toimunud veerandfinaalis 3:0 üle Šveitsist. Mõlemad poolfinaalid mängitakse 28. mail, medalistid selguvad päev hiljem.\n\nEnne mängu:\n\nPekingi olümpiakuld Soome lõpetas oma alagrupi esimesel kohal, saades kirja ühe punkti rohkem kui Rootsi. Just rootslased on seni MM-il ainsana korraldajamaast jagu saanud.\n\nSlovakkia, kes aga Pekingis võttis endale pronksi, lõpetas A-grupi neljandal kohal. Kaotusemaitset on nad seni tunda saanud kolmel korral.\n\nEsimest korda saadab jäähoki MM-i otsustavaid mänge ka ERR-i hokistuudio, mida juhib Ragnar Kaasik. Koos ekspertide ja külalistega analüüsitakse stuudios mängude käiku ja olukordi ning võimalusi jääl. Hokistuudios teeb eksperdina kaasa Märt Eerme ning külalisteks on oodata Robert Roobat, Olle Sildret, Argo Kunglat jt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähoki maailmameistrivõistlustel tuli korraldajamaa Soome neljapäeval veerandfinaalis Slovakkia vastu välja 0:2 kaotusseisust ja pääses 4:2 võiduga nelja parema sekka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRichard-Erik Järvi: \"Top Gun: Maverick\" on ideaalne kassahitt\n\n## Põhitekst:\n\nJärvi sõnul tasus igati 1986. aastal ilmunud \"Top Gunile\" järg teha. \"Ja väga hea, et nad ootasid selle õige aja ära,\" ütles ta ja lisas, et Tom Cruise on selle järje tegemist viimased 20 aastat edasi lükanud, öeldes, et kui pole piisavalt eriefekte või head lugu, siis ta ei soovi seda teha. \"Nüüd on aga kokku pandud üks ideaalne kassahitt.\"\n\n\"Ma ütleksin, et loo osas on järg sarnane esimesele ja ega jalgratast ei leiutata,\" ütles ta ja mainis, et \"Top Gun: Maverick\" võttis kogu selle nostalgia, mis originaaliga kaasas käis, ja ehitas sinna peale tehniliselt ja emotsionaalselt veel parema filmi. \"Kui paljud ootavad siit ainult peadpööritavat action 'it, siis filmis on ääretult palju emotsioone ja taskurätik tuli korduvalt välja otsida.\"\n\n\"Kõige tugevam on see film just lennukite osas, sest \"Top Gun: Maverickis\" pole kasutatud rohelist ekraani, eriefekte on minimaalselt ning kõik näitlejad astusid ka ise kokpitti, Tom Cruise tegi kõik lennustseenid ise,\" sõnas Järvi ja mainis, et näitlejate näost on näha, kuidas gravitatsioon moondab neid. \"See on film, mida peab kinos nägema, sa tõesti oled näitlejatega koos kokpitis.\"\n\nKuigi Tom Cruise saab mõne kuu pärast 60-aastaseks, siis filmis ta selle tõttu järeleandmisi ei tee. \"Need rollid, mida ta teha tahab, need vajavad igavest noorust, mida ta filmides on näidanud,\" tõdes ta ja lisas, et Cruise suudab ilmselt veel maksimaalselt viis aastat tipus püsida. \"Loodaks, et õige pea saab temalt näha ka tugevamaid draamarolle.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal jõuab kinodesse režissöör Joseph Kosinski film \"Top Gun: Maverick\", mis on järg 1980. aastate kultusfilmile. Filmifänn Richard-Erik Järvi kinnitas, et värske linateos on igati õnnestunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n19-aastane hiinlanna lõpetas endise esireketi Halepi teekonna\n\n## Põhitekst:\n\nHalep võitis avaseti 6:2 ja läks teises setis murdega juhtima, aga siis tõi Zheng mängu käiku pöörde ning võitis kohtumise pisut vähem kui kahe tunniga.\n\nZhengi esimese servi õnnestumise protsent oli kõigest 50, kuid esimeselt servilt tõi ta 86 protsenti punktidest. Halepil olid vastavad näitajad 67 ja 58 protsenti.\n\nValgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 7.) sai jagu ameeriklannast Madison Brengle'ist (WTA 57.) 6:1, 6:3, aga tänavune Austraalia lahtiste finalist Danielle Collins (WTA 9.) kaotas kaasmaalannale Shelby Rogersile (WTA 50.) 4:6, 3:6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste tennise endine maailma esireket Simona Halep (WTA 19.) kaotas Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängu teises ringis 19-aastasele hiinlannale Zheng Qinwenile (WTA 74.) 6:2, 2:6, 1:6.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri näitleja Ray Liotta\n\n## Põhitekst:\n\nRay Liotta alustas tööd näitlejana 1980. aastatel, tehes esialgu väiksemaid rolle telesarjades (\"The Lonely Lady\", 1983), vahendas The Guardian. 1986. aastal pälvis ta Kuldgloobuse nominatsiooni rolli eest Jonathan Demme'i filmis \"Something Wild\", millele järgnesid mõne aasta pärast ka kolmele Oscarile nomineeritud pesapallifilm \"Field of Dreams\" (Phil Alden Robinson, 1989) ja üheks läbi aegade parimaks gangsterifilmiks peetav \"Goodfellas\" (Martin Scorsese, 1989).\n\nKuigi Liotta edukamad rollid jäävad karjääri algusesse, jätkas ta tööd praeguseni, tema viimase aja tuntumate rollide hulka kuuluvad nii kuuele Oscarile nomineeritud \"Marriage Story\" (Noah Baumbach, 2019) kui ka Stephen Soderbergi põnevik \"No Sudden Move\" (2021) ja sarja \"Sopranod\" eellugu \"The Many Saints of Newark\" (2021).\n\n2005. aastal pälvis Ray Liotta sarjas \"ER\" tehtud episoodilise rolli eest ka Emmy auhinna.\n\nPeagi on vaatajate ette jõudmas ka Apple TV+ telesari \"Black Bird\", kus Ray Liotta kaasa lööb, ning režissöör Elizabeth Banksi film \"Cocaine Bear\", kus Liotta on üks peaosalisi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie seast lahkus 67-aastasena näitleja Ray Liotta (18.12.1954–26.05.2022), kelle tuntumate rollide hulka kuuluvad ülesastumised filmides \"Goodfellas\", \"Hannibal\" ja \"Marriage Story\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Uus \"Top Gun\" on vastupandamatu meelelahutus\n\n## Põhitekst:\n\nKui aastaid tagasi tuli info, et hakatakse tegema järjelugu 1980. aastate kitšiliku popkornikino käilakujule \"Top Gun\", olin esialgu ikka väga-väga skeptiline. Kas keegi peale stuudiobosside tunneb päriselt vajadust selle järgi? Originaal on selgelt oma aega kinni jäänud, kuigi tugeva nostalgia- ja ikooniväärtusega linateos, mis on veidral kombel isegi parem paroodia iseendast kui 1991. aastal ilmunud komöödia \"Hot Shots!\". Selle kõige valguses oli praktiliselt võimatu ette kujutada, kuidas saaks selle tänaseks 36 (!) aasta vanuse lennumasina panna tööle niiviisi, et see ei mõjuks logiseva, kiliseva-koliseva uunikumina.\n\nTõsi, viimastel aastatel on Paramount Pictures oma turundusosakonna nii vilkalt töötama sundinud, tänu millele suudetigi paljudele vaatajatele ilmselt selgeks teha, et ka nemad ei saa kuidagimoodi ilma \"Top Guni\" järjeta elada. Reklaamikampaania on olnud jõuline ja selgelt on tehtud eelsoojendust millelegi, mis peaks olema suurem kui elu. Kuigi see on igati klassikaline A-kategooria popkornikino meetod, siis originaalfilmi veidi vastuolulist mainet arvestades oli nii aktiivne ja halastamatu turundus pisut üllatav.\n\nIstusin seega kinosaali suurima võimaliku skepsisega ja esimene veerandtund ei aidanud kuidagi kaasa. Purjetati sihikindlalt nostalgia tuules, näidati pilte eelmisest filmist ja glasuuriks valati peale muidugi Harold Faltermeyeri eepiline tunnusmeloodia. Tundus, et kõik hirmud saavad teoks ja režissöör Joseph Kosinski – kelle seni kõige märgilisemaks tööks on tema lavastajadebüüt \"Tron: pärand\" – on verminud valmis ühe ääretult ebavajaliku järjeloo. Aga võta näpust, tasahilju hakkas see künism minus lahtuma ja poole filmi peal olin juba täielikult müüdud: \"Top Gun: Maverick\" on üks tänavuse aasta parimaid kassahitte.\n\n\"Top Gun: Maverick\" Autor/allikas: Entertainment Pictures / Scanpix\n\nMõneti on isegi keeruline ratsionaalselt selgitada, miks värske järjelugu nii hästi töötab, põhiline võti võib olla aga selles, et tegijad on sajaprotsendiliselt oma materjali uskunud. See ei ole mingi põlve otsas nokitud cash-crab järg, nagu neid praegusel ajal kümnete ja kümnete viisi ookeani tagant tuleb, vaid ambitsioonikas ja kohati vaat et ebavajalikult suurejooneline meelelahutus, mis ei tee ühegi elemendi pealt järeleandmisi. Otsus, et eriefektide asemel suruti näitlejad päriselt lennukitesse ja loksutati neid üht- ja teistpidi taevas ringi, võiks ju olla lihtsalt äge reklaamitrikk, kuid seda võtet on igati pühitsetud. Vaadake vaid, kuidas muidu veatu välimusega Tom Cruise'i nägu suurel kiirusel lössi, loperguseks ja koledaks vajub! Juba see on piisav põhjus, miks kinno minna.\n\nMuidugi, lõpuks ju midagi ülemäära eriliselt, uuenduslikku ega ka kuigivõrd usutavat ekraanil ei toimu, aga ekstaatiline viuh-vauh-sssssäuh-boom-trrr-trrr, mis ekraanil kaks tundi järjest sähvib ja paugub, paneb kaasa elama, tee või tina, sellele on võimatu vastu panna. Vahepeal istud tooli serval, kohati tahaks käed silmade ette panna, on isegi hetki, kui sooviks mõne tegelase peale karjuda, et miks sa selline jobu oled. Kinouksel lõigatakse side reaalse eluga ära ja kaheks tunniks elad nende ägedate ja veel ägedamate lendurite olmele häbitult kaasa. See on tõesti film, mis on suurem kui elu, pompoosne vaatemäng ekraanil lihtsalt matab meie endi tühised elud. No kes oleme meie võrreldes peagi 60-aastaseks saava Tom Cruise'iga? Tundub, et ta läheb küll vanuigi ainult veel tuusamaks.\n\nÕnneks kaob pärast lühikest sissejuhatust tüütu nostalgiasupp, milleks võinuks kogu linateos kerge vaevaga muutuda. Praeguseks vähi tõttu kõnevõime kaotanud Val Kilmerile tehti küll filmis liigutav tänukummardus, aga see kõik on mõistetav ja igati kohane, ülemäära siiski silda aastatetaguse originaaliga ei ehitatud. See on ka ainuõige otsus, sest kui paljud tänased noored on päriselt seda juustust 80ndate filmi näinud? Ilmselt vähesed ja vaevalt oskaksidki nad midagi sellest üldse arvata, kui üldse, siis ehk lihtsalt irvitaksid selle peale. Õnneks töötab aga \"Top Gun: Maverick\" ka täiesti ilma eelnevast filmist midagi teadmata.\n\nHollywoodi on juba mõnda aega defineerinud iga mõne kuu tagant ilmuvad koomiksifilmid, \"Top Gun: Maverick\" on hea meeldetuletus sellest, et tegelikult annab ükskõik millest teha vastupandamatu kassahiti. No mõelge korra päriselt sellele filmile: enamus filmist näidatakse lihtsalt seda, kuidas kamp ebanormaalselt ilusaid noori inimesi õpib, kuidas läbida üks võimatult keeruline lennuoperatsioon, päriselt asjaks läheb filmi viimasel veerandil. Kui siin taga poleks \"Top Guni\" müüti ja pinutäit tuntud tegijaid, siis ei läheks ilmselt kunagi sellist filmi vaatama.\n\nKuigi pealtnäha pole selles loos midagi liialt köitvat, siis teavad tegijad täpselt, kuidas tippklassi popkornikino töötab ja panevad kõik mängu, alates tihedast, ent imetäpsest montaažist kuni traditsiooniliste kangelasmotiivide väljajoonistamiseni. See on klassika, vana hea ja tuttav, aga tehtud värske pilgu ja mõnusa hooga, näidates, et ehk pole suures Ameerika kinos viimase 40 aastaga just liiga palju muutunud. Heas mõttes.\n\nLõppu ka vastus kõige olulisemale küsimusele: jah, \"Top Gun: Maverick\" on parem kui originaal. On kindlasti neid, kes tahaks vastu vaielda, aga mina jään endale kindlaks. Siin mitte ei üritata taastoota ja kopeerida elemente kunagisest filmist, vaid nendest minnakse ikka veel palju-palju kaugemale. Võimas triumf, mis läheb kõigi aegade parimate järgede ritta.\n\nPS! Kui tahate filmist maksimaalselt positiivset elamust saada, siis soovitan pisut enne lõppu saalist lahkuda. Lady Gaga värske tunnuslugu teeb ka Faltermeyeri kitši meistriklassile silmad ette. Kui seda uut lugu lõpuminutitel mängitakse, siis jääb mulje, et vaataja soovitakse kõigist emotsioonidest täiesti kuivaks pigistada, see oli tõeline emotsionaalne väljapressimine. Oeh, ma üritan selle andeks anda, kuid selle loo lääge, ülepakutud ja kõigiti sobimatu toon pani paraku filmile halva punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film\n\"Top Gun: Maverick\"\nRežissöör: Joseph Kosinski\nOsades: Tom Cruise, Miles Teller, Ed Harris, Val Kilmer, Jennifer Connelly, Jon Hamm jt\n8/10",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti saalihokikoondis kaotas neljakordsele maailmameistrile\n\n## Põhitekst:\n\nJuba esimesel kolmandikul selgelt taha jäänud Eesti kasuks viskasid väravad Tanel Kasenurm ja Roman Pass. Soome koondis on võitnud viimasest kolmest MM-ist kaks, kokku on põhjanaabritel neli MM-tiitlit.\n\nEesti alustas valikturniiri 4:2 võiduga Hollandi üle, kes kaotas teises voorus ka Suurbritanniale 3:5.\n\nReedel läheb Eesti vastamisi Suurbritanniaga ja lõpetab edu korral alagrupi teisena, mis tähendab jätkamist kohamängus B-grupi teise koha võistkonnaga. Kohamängu võitja pääseb finaalturniirile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste saalihokikoondis kaotas Valmieras toimuval MM-valikturniiril ala absoluutsele tipule Soomele 2:7 (0:5, 1:1, 1:1).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHiilgav tagasitulek viis tiitlikaitsja Kanada MM-il poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi läks neljapäevases veerandfinaalis kiirelt kahe väravaga ette, kui 1.27 pärast kohtumise algust viskas värava Carl Klingberg ning viis ja pool minutit hiljem William Nylander.\n\n29. minutil suurendas Max Friberg rootslaste eduseisu kolmeväravaliseks, aga Kanada tegi mängu lõpus suurepärase tagasituleku: Ryan Graves tõi vähem kui poolteist minutit pärast viimase perioodi algust Kanada poolt vaadates tabloole seisuks 1:3, 1.53 enne lõpusireeni vähendas Pierre-Luc Dubois nende kaotusseisu minimaalseks ning 30 sekundit hiljem tõi Matt Barzali tabamus tabloole viigi ja viis mängu lisaajale.\n\nLisaaega mängiti Helsingis vaid 43 sekundit, kui Drake Bathersoni tabamus viis tiitlikaitsjad nelja parema sekka. 11-kordne maailmameister Rootsi on nüüd viimasel kolmel turniiril lati alt läbi läinud, 2019. aastal lepiti viienda kohaga ja mullu Lätis saadi üheksas koht.\n\nTeises samal ajal toimunud veerandfinaalis alistas Tšehhi Saksamaa 4:1. Just tšehhidega lähebki Kanada poolfinaalis vastamisi. Mõlemad poolfinaalid mängitakse 28. mail, medalistid selguvad päev hiljem.\n\nEnne mängu:\n\nKanada pääses veerandfinaali, kui A-grupis jäädi Šveitsi ja Saksamaa järel kolmandaks. Seitsmest mängust pidi tiitlikaitsja vastu võtma kaks kaotust, Kanada vastu näitasid paremust Taani ja Šveits.\n\nRootsi jäi B-grupis korraldajamaa Soome järel teiseks, ainsana sai rootslastest jagu USA hokikoondis.\n\nEsimest korda saadab jäähoki MM-i otsustavaid mänge ka ERR-i hokistuudio, mida juhib Ragnar Kaasik. Koos ekspertide ja külalistega analüüsitakse stuudios mängude käiku ja olukordi ning võimalusi jääl. Hokistuudios teeb eksperdina kaasa Märt Eerme ning külalisteks on oodata Robert Roobat, Olle Sildret, Argo Kunglat jt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel tuli tiitlikaitsja Kanada veerandfinaalis Rootsi vastu normaalaja viimase kahe minutiga välja 1:3 kaotusseisust ja võitis lisaajal 4:3.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSwiatek loovutas vaid kaks geimi ja teenis 30. võidu järjest\n\n## Põhitekst:\n\n20-aastase Swiateki jaoks oli tegemist märgilise mänguga, sest ta teenis oma hooaja 15. kuus-null setivõidu. Riske'i alistamine oli ka tema 30. võit järjest WTA turniiridel.\n\nEsimeselt servilt teenis poolatar koguni 85 protsenti punktidest, aga Riske vaid 41 protsenti. Kui Swiatek realiseeris üheksast murdepallist viis, siis ameeriklannal murdepalle ei olnud.\n\nJärgmises ringis ootab Swiatekit maailma edetabelis 95. kohta hoidev montenegrolanna Danka Kovinic, kes sai jagu slovakitar Anna Karolina Schmiedlovast (WTA 92.) 6:3, 7:5.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängu teises ringis alistas maailma esireket Iga Swiatek väga kindlalt ameeriklanna Alison Riske'i (WTA 43.) 6:0, 6:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi ei jätnud Saksamaale veerandfinaalis palju sõnaõigust\n\n## Põhitekst:\n\nTšehhid asusid kohtumist kiirelt juhtima, kui David Pastarnak viskas värava juba 2.17 pärast mängu algust. Avakolmandiku keskel suurendas kuuekordsete maailmameistrite edu Roman Cervenka ja 33. minutil viskas Tšehhi kolmanda värava David Krejci.\n\nSaksamaa auvärava autoriks oli kuus minutit enne lõpusireeni Moritz Seider, kolm ja pool minutit enne lõppu võtsid sakslased puurivahi väravast ja naela nende kirstu lõi Jiri Smejkal.\n\nTšehhi on viimase kümne aasta jooksul nelja parema sekka pääsenud neli korda, viimati jõuti medalini 2012. aastal, kui Helsingis ja Stockholmis toimunud turniiril saadi pronks. Kaks aastat varem võitsid tšehhid oma seni viimase MM-kulla.\n\nTšehhi kohtub nelja parema seas tiitlikaitsja Kanadaga, kes alistas lisaaja järel 4:3 Rootsi. Mõlemad poolfinaalid mängitakse 28. mail, medalistid selguvad päev hiljem.\n\nEnne mängu:\n\nSaksamaa jäi oma alagrupis teiseks, kui alla jäädi alagrupi võitjale Šveitsile ning samuti näitas paremust tiitlikaitsja Kanada.\n\nVeerandfinaalis kohtub Saksamaa B-grupis kolmandana lõpetanud Tšehhi koondisega, kes on seni pidanud MM-il vastu võtma kolm kaotust. Tšehhist on jagu saanud Soome, Austria ning Rootsi.\n\nSaksamaa ja Tšehhi kohtumisega samal ajal peetakse ka veerandfinaalmäng Rootsi ja Kanada vahel, mida kannab algusega kell 16.00 üle ETV2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlusel alistas kuuekordne maailmameister Tšehhi neljapäeval 4:1 (2:0, 1:0, 1:1) 2018. aasta olümpiahõbeda Saksamaa ja pääses poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRumeenia tennisisti vihahoos loobitud reket maandus publikus\n\n## Põhitekst:\n\nBegu jäi kohtumises venelanna Jekaterina Aleksandrova (WTA 31.) vastu kolmandas setis murdega taha ja loopis reketit vastu oma pinki, kust see põrkas edasi tribüünile. Ei ole päris kindel, kas mänguvahend kedagi tabas, aga üks väike poiss ehmatas ja hakkas nutma.\n\nRumeenlanna läks teda otsejoones lohutama ja kohtunik piirdus hoiatusega ebasportliku käitumise eest. Järgnevalt suutis Begu mängu käiku pöörde tuua ja otsustava seti võita. Pärast kohtumist läks ta veel korra poisi juurde ja tegi temaga koos pilti.\n\nPaljud kõrvalseisjad leidsid aga, et Beguga käituti senist praktikat arvestades leebelt, sest sarnase juhtumi tõttu sai Novak Djokovic 2020. aasta USA lahtistel disklahvi. Serblane tabas siis pärast kaotati punkti vihahoos löödud palliga joonekohtunikku.\n\nVaata intsidenti videost siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenia tennisist Irina-Camelia Begu (WTA 63.) pääses Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängu teises ringis napilt diskvalifitseerimisest, kui tema vihahoos loobitud reket lendas põrkega tribüünidele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOliver Kruuda asemel esitatakse EOK täitevkomitee liikmeks Rauno Parras\n\n## Põhitekst:\n\nAastail 2001–2022 EOK täitevkomiteesse kuulunud Kruuda esitas tagasiastumisavalduse elektrooniliselt.\n\n\"Mul on hea meel, et olen nende aastate jooksul saanud olla käsipalluritega koos saalis, ratsutajatega koos maneežis, suusatajatega lumises metsas, jalgratturitega mägedes, autosportlastega tolmuses kurvis,\" selgitas Kruuda.\n\n\"Olen õnnelik, et koos paljude heade inimestega koostasime rahvastiku tervise arengukava, Siim Suklese juhtimisel saime kokku Eesti spordi arengukava töögruppides, elasin paljudes võistluspaikades kaasa omadele, Adilas murdsime piike Team Estonia peale mõeldes, Rally Estonia meeskond sai aidata kaasa proovide laborisse toimetamisel epideemia alguses.\"\n\n\"Pardiralli osalised on samuti koostööst sportlaste ühendusega võitnud,\" jätkas Kruuda. \"Praegu, 2022. aasta kevadel, on minu soov astuda tagasi ning mitte jätkata kuni 2024. aasta Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee korraliste valimisteni.\"\n\nEOK presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on Kruuda teinud väga suurepärast tööd. \"Oliver on pikkade aastate jooksul teinud spordi jaoks väga palju head,\" lausus ta.\n\n\"Ühe näitena, kui omal ajal Team Estoniaga alustasime, oli see just tema lennukas idee ja julgus unistada riigi 20 miljoni euro suurusest toetusest. Ta polnud täitevkomitees juhuslikult, tal on julged ja särtsakad ideed ning mõtted. Tänan teda meiega koosoldud aja eest.\"\n\nKruuda asemel esitatakse EOK täiskogule ettepanek kinnitada ametisse Eesti Jäähokiliidu juhatuse esimees Rauno Parras. Sõõrumaa sõnul on Eesti hoki jäänud viimasel ajal väga positiivselt silma just tänu Parrase tööle.\n\n\"Spordi juhtimine on Eestis vabatahtlik, kuid Rauno on väga aktiivne inimene ning oskab kindlasti spordijuhtimises kaasa rääkida. Ehk on see ka Eesti hokile uue tõusu võimalus,\" rääkis Sõõrumaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval, 26. mail kogunenud EOK täitevkomitee esitab EOK täiskogule ettepaneku vabastada Oliver Kruuda EOK täitevkomitee liikme kohalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma neljas reket Badosa kaotas seti, aga jõudis edasi\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses setis asus hispaanlanna kahe murdega ette ja seisul 5:2 sai hakata servima setivõidule, aga Juvan viigistas 5:5. Seejärel võitis Badosa kaks geimi ja kogu seti.\n\nTeises setis kujunes otsustavaks kuues geim, kus Badosa kaotas oma murde ja hiljem ka seti 3:6. Kolmandas setis jäi Badosa samuti murdega taha, aga asus siis 4:1 juhtima ja võitis esimeselt matšpallilt 6:2.\n\nMullu Prantsusmaa lahtistel veerandfinaali jõudnud Badosa läheb kolmandas ringis kokku venelanna Veronika Kudermetovaga (WTA 29.), kes oli üle serblannast Aleksandra Krunicist (WTA 114.) 6:3, 6:3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste tennise maailma neljas reket Paula Badosa alistas Prantsusmaa lahtiste teises ringis sloveenlanna Kaja Juvani (WTA 68.) 7:5, 3:6, 6:2.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroona lükkas Giro neljanda mehe sadulast\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane Almeida oli teinud väga hea velotuuri, sest hoidis Richard Carapazi (Ineos Grenadiers), Jai Hindley (Bora-Hansgrohe; +0.03) ja Mikel Landa (Bahrain-Victorious; +1.05) järel neljandat kohta (+1.54). Noorratturite arvestuses oli Almeida aga liider.\n\n\"Almeida ärkas eile öösel püsiva kurguvaluga ja andis positiivse testi,\" teatas UAE Team Emiratesi arst Michele De Grandi.\n\n\"Peame kinni rangetest ennetusreeglitest ja lisaks meeskonna igapäevaselt kasutatavate keskkondade (arstid, bussid, hotellitoad jms) desinfitseerimisele hoiame sportlasi endid ühekohalistes tubades, et piirata lähikontakte.\"\n\n\"Aga need ettevaatusabinõud ei paku sajaprotsendilist kaitset, nagu oleme näinud,\" jätkas meeskonna arst.\n\nUAE Team Emirates lisas, et kõik ülejäänud võistkonna liikmed – ratturid ja taustajõud – andsid negatiivsed koroonaproovid. Meeskonna juht Mauro Gianetti oli mõistagi pettunud.\n\n\"Oleme ilmselgelt väga ärritunud, sest Joao ja teda toetav tiim tegid suurepärast võistlust,\" sõnas ta.\n\n\"Meie eesmärgid olid pjedestaalikoht ja parima noorratturi valge särk. Võitlesime nende mõlema nimel. See on halb uudis, aga selline on reaalsus, kus oleme kaks aastat igapäevaselt elanud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Portugali jalgrattur Joao Almeida (UAE Team Emirates) andis positiivse koroonaproovi ja pidi neli etappi enne Giro d'Italia lõppu velotuuri pooleli jätma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJustin Timberlake müüs maha kogu oma muusikakataloogi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen elevil uue koostöö üle Hipgnosisega – nad hindavad artiste, nende loomingulist tööd ning nad on alati tugevalt toetanud laulukirjutajaid ja lugude jutustajaid. Ma ootan huviga, mis selles uues peatükis hakkab toimuma,\" kommenteeris Timberlake.\n\nHipgnosis Song Management on tegutsenud vaid neli aastat, kuid on selle aja jooksul suutnud muusikamaailmas tugevalt kanda kinnitada, ostes muusikakataloogi osalusi sellistelt artistidelt, nagu Neil Young, Shakira, The Red Hot Chili Peppers, The Chainsmokers jpt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justin Timberlake müüs 100 protsenti enda muusikakataloogi osalusest muusikaettevõttele Hipgnosis Song Management.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMedvedev teises ringis ühtki setti ei loovutanud\n\n## Põhitekst:\n\nMedvedev kaotas igas setis ühe servigeimi, aga suutis kahes esimeses murda kahel ja kolmandas kolmel korral vastase pallingu. Djere tegi venelase vastu rohkem äralööke (39:28), aga ka veel selgelt enam lihtvigu (68:26).\n\nJärgmises ringis läheb mullu Pariisis veerandfinaali jõudnud Medvedev vastamisi taas serblase Miomir Kecmanoviciga (ATP 31.), kes oli üle kasahh Aleksandr Bublikist (ATP 42.) 4:6, 7:5, 6:2, 6:1.\n\n32 hulka pääses ka norralane Casper Ruud (ATP 8.), kes oli üle soomlasest Emil Ruusuvuorist (ATP 61.) 6:3, 6:4, 6:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtiste meesüksikmängu teises ringis sai maailma teine reket Daniil Medvedev jagu serblasest Laslo Djerest (ATP 56.) 6:3, 6:4, 6:3.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLaupäeval selguvad Raplas Eesti meistrid 10 km maanteejooksus\n\n## Põhitekst:\n\nOodata on ligi poolsada tippjooksjat, kes kõik ihaldavad 10 km maanteejooksu Eesti meistritiitlit. Meeste seas astuvad favoriitidena võistlustulle Euroopa meistrivõistluste maratonitiimikaaslased Roman Fosti (Sparta SS) ja Tiidrek Nurme (TÜASK). Neile pakuvad tihedat konkurentsi eelmisel aastal Raplas hõbeda võitnud Karel Hussar (SK Jooksupartner) ja mullune pronksimees Juri Kovaljov (Audentese SK).\n\nNaiste seas lähevad kuldmedalit püüdma Laura Maasik (Nõmme KJK) ja Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev). Medalisoosikud on eelmisel aastal hõbedale tulnud Pille Hinn (Sparta SS) ja Helen Bell (Sparta SS).\n\nEelregistreerimisel pani end eri distantsidele kirja ligi 1100 osalejat. Poolmaratoni distantsil stardib ka keenialane Ibrahim Mukunga Wachira. Kokku ootavad korraldajad Raplasse ligi 1500 jooksjat.\n\nValida saab selliste distantside vahel nagu Sportlandi 5 km ilma võistlusmomendita, Hepa 5 km 7–26-aastastele noortele, Atla 10 km kiireks võistluseks, Harvikeri poolmaraton ja Capital Milli maraton ning pisematele on kavas Mamma lastejooksud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba sel laupäeval toimub 10. Rapla Selveri Suurjooks, mis pakub distantse igale maitsele. Ühtlasi selgitatakse välja Eesti meistrid 10 km maanteejooksus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAnsambel Kenors avaldas 90ndate stiilis videokroonika\n\n## Põhitekst:\n\nSeniavaldamata lugudest on salvestusel kuulda \"Mardid\", \"Asjatult elatud\" ja \"Unelaul\". Kuulda võib ka ansambli hiljuti avaldatud debüütalbumi nimilugu \"Chakra Munn\" kui ka alternatiivtekno pala \"Krantsid\".\n\n\"Need vibratsioonid, millega selle sessiooni raames saime ühisele hingamisele, olid nii jõulised, et mul käed mitu päeva hiljem veel värisesid,\" rääkis Kenorsi liige Kaur Einasto.\n\nKenorsi kogukonda kuuluvad Mattis Kirsipuu, Artur Leppik, Kaur Einasto, Kristjan Tenso, Marta-Lotta Kukk, Maria Kallastu, Karl Tammaru, Irene Isabel Mileiko. Video ülesvõtmisel olid abiks Janar Hakk ja Toomas Tatar. Salvestuse, mix 'i ja master 'i tegi Hyrr Innokent Vainola.\n\nKenors on alternatiivmuusika kogukond, kes on aastate jooksul teinud koostööd erinevate artistidega, sealjuures Nublu, Ouu, Seltskond Pargis, Boondocks, Hyrr Innokent Vainola ning Maiduk Kebab & Lifecoach. Kenorsi liikmeid saab väljaspool kogukonda kuulda ansamblites Kõnts, Tidi ja Bande, Maria Kallastu Projekt, Before the Outro, Tamtam ja Karl Tammaru Trio.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kollektiiv Kenors avaldas videokroonika formaadis ülevaate oma hiljutistest tegevustest. Video on salvestatud analoogtehnikaga ja stilistika on tugevalt mõjutatud 90ndatel populaarseks saanud koduvideotest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLeonid Latsepov osaleb 10 000 m Euroopa karikavõistlustel\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondist esindava Latsepovi peamine eesmärk on joosta uus isiklik rekord. Tema praegune rekord 29:42.22 on joostud eelmisel aastal Eesti meistrivõistlustel.\n\n\"Lisaks rekordile on eesmärk saada kõrgetasemelisel võistlusel osalemise kogemus ning jätta selja taha võimalikult palju konkurente\" lausus Latsepov enne Prantsusmaale sõitmist.\n\nLatsepov läheb starti meeste B-jooksus, mis algab Eesti aja järgi laupäeval kell 19.55.\n\nKaur Kivistik ja Tiidrek Nurme pidid paraku erinevatel põhjustel osalemisest loobuma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 28. mail toimuvad Prantsusmaal Pacés Euroopa karikavõistlused 10 000 m jooksus. Kokku on osalemas üle 130 jooksja 29 riigist, Eestit esindab Leonid Latsepov.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuri Teo preemia pälvisid Ukraina kunstnik Viktoria ja galerist Raul Oreškin\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seoses sõjaga Ukrainas otsustasime Kultuuri Teo konkurssi 2021 mitte välja kuulutada ja suunata auhind Eesti-Ukraina kultuurisidemeid hoidvale tandemile ja Hersoni kunstnike fondile,\" sõnas auhinna mõtte algataja Egge Kulbok-Lattik. \"Tandemis osalevad Ukraina kunstnik Viktoria ja Voronja galerii asutaja Raul Oreškin, kes kogub raha Ukraina kunstnike heaks ja vahendab informatsiooni Hersonist.\"\n\nAuhinnafond jaguneb:\n\n1500 eurot Ukraina kunstnik Viktoria – vapruse eest sõja kajastamisel ja Ukraina kunstnike näituse \"Päästik / Тригер / Trigger\" kureerimise eest Tartus.\n\n1500 eurot Raul Oreškin – sidemete hoidmise eest Ukrainaga, teedrajavate värskete ideede ja nende realiseerimise eest (Voronja galerii, Tartu Uus Teater, kunstipood tARTu, kodukohvikud).\n\n2000 eurot Heategevusfondile Hersoni linna kunstnike toetuseks.\n\nAuhinnatseremoonia avab 31. mail Eesti Kultuuri Koja konverentsi \"Muutuv maailm. Kuidas edasi?\", kus saavad sõna muuhulgas Eva-Maria Liimets, Jonatan Vseviov, Marju Lauristin, Andres Puustusmaa, Kristiina Ehin, Ülle Madise, Mihkel Kunnus, Aveliina Helm, Jelena Skulskaja jt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu tunnustatakse Kultuuri Tegu 2021 preemiaga Ukraina kunstnikku Viktoriat ja Voronja galerii asutajat Raul Orešknit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöülikooli Raamatukogus ilmus Fred Jüssi \"Olemise mõnu\"\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatu jaoks on Jaan Tootsen teinud pikema vestluse Fred Jüssi kujunemisest ja tema mõjutajatest-õpetajatest. \"Õpetada ei saa. Inimene mõjutab teisi eelkõige eeskuju kaudu. Fred on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul,\" ütles Tootsen ja lisas, et ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks ning nii oskab tähele panna asju ja nähtusi, millest enamik meist niisama mööda ratsutab. \"Metsapoole linnamees hoiab oma hinges teist, avarat taustsüsteemi – looduse ja kultuuri ristteel toimub sünapside särin iseäranis heledate sähvatustega.\"\n\nRaamatus on ka valik Fred Jüssi Ööülikooli loenguid, mis on kõlanud pea kahe aastakümne jooksul Viker- ja Klassikaraadio lainetel.\n\nÖöülikooli Raamatukogu esimese teosena ilmus mullu Jaan Kaplinski \"Vaimu paik\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööülikooli Raamatukogu sarja teise raamatuna ilmus Fred Jüssi \"Olemise mõnu\", kuhu on koondatud nii \"Ööülikooli\" loengud kui ka värske intervjuu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriministeeriumi uue taotlusvooruga toetatakse loovuurimusi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Loovuurimus on teadusmaastikul väga vajalik väljund, mis ühendab loomingu ning uurimusliku teadustegevuse. Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimusi toetades soovime luua nende projektide kaudu uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid. Sedalaadi projektid panustavad oluliselt ka uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse,\" selgitas ministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja Reelika Väljaru pressiteates.\n\nToetuse kasutamise tulemusel peab valmima loomepraktika või teos, loomeprotsess (näiteks tehnoloogiate, materjalide, mudelite, prototüüpide arendused), toode või teenus ning nende loomisel tekkinud uut teadmist edasi andev ja avav kirjalik analüüs. Toetuse maksimaalne summa on 40 000 eurot projekti kohta, taotlusvooru eelarve on 413 000 eurot.\n\nKultuuriministeerium ootab taotlema Eestis positiivselt välishinnatud teadus- ja arendusasutused, vajadusel võib taotleja kaasata projekti koostööpartnereid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium avas taotlusvooru, millest toetatakse kunsti-, disaini-, muusika-, audiovisuaal-, etenduskunstide, arhitektuuri- või kirjandusvaldkonnas tehtavaid loovuurimusi. Voor on avatud 27. juunini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koorilauljate video on jõudnud kahe päevaga miljoni vaatajani\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks erinevate YouTube'i kanalite vaatamiste arvule on muusikavideot \"Oi u luzi chervona kalyna\" ühendkoori esituses jaganud nii Ukraina telekanalid, uudisteportaalid ja poliitikud kui ka mitmed suure jälgijaskonnaga ühiskonnategelased üle kogu Euroopa. Kõigi kanalite peale kokku on videot Eesti laulukoorist näinud vähemalt miljon inimest üle maailma.\n\nÜhislaulmise eestvedaja ettevõtja Enno Rätsepa sõnul on tagasiside olnud äärmiselt positiivne. \"Inimesed on lummatud laulu võimsast esitusest. Lisaks tundub kommentaare lugedes, et video on osutunud kaudselt ka Eesti maine kujundajaks. See ei olnud küll eraldi meie eesmärk, aga video tõttu märgatakse eestlaste abivalmidust ning paljud kommenteerijad lubavad tulevikus Eestit külastada,\" rääkis Rätsep. \"Aga kõige olulisem on siiski see, et ukrainlased näevad, et neid toetatakse.\"\n\nHelilooja Jonas Tarm, kes tegi laulule neljahäälse kooriseade, on kindel, et video annab ukrainlastele moraalset tuge. \"Mõne päevaga puudutas video paljude inimeste südameid ja ka annetusi on Ukraina heaks kogunenud väga suures summas. Need, kes nägid videot, märkasid kohe, et laulsime kogu südamest. Eestlased saavad edasi aidata ka sellega, et jagavad videot oma sõpradele ja tuttavatele üle kogu maailma,\" lisas Tarm.\n\nFotograaf Kaupo Kikkas loodab, et MTÜ Slava Ukraini saab kogutud rahaga veel rohkem humanitaarabi pakkuda. \"Ukraina idarindel on sõjategevus hoogustunud ja igasugune abi on väga vajalik. See, kuidas ukrainlased seal vastu peavad, on uskumatu vaprus ja vähim, mida meie teha saame, on toetada moraalselt ja finantsiliselt – ühislaulmise video seda eesmärki ka saavutas,\" lausus Kikkas.\n\n22. mail kogunesid Tallinna Lauluväljakule tuhanded koorilauljad ning laulsid Ukraina laulu \"Oi u luzi chervona kalyna\", millele kirjutas neljahäälse kooriseade helilooja Jonas Tarm. Dirigent Hirvo Surva juhtimisel esines solistina 11-aastane Ukraina päritolu tüdruk Varvara Bražnik ning temaga ühinesid ühendkoorina tuhanded lauljad üle kogu Eesti, teiste seas ka Kersti Kaljulaid, Ivo Linna, Kristjan Järvi, Aarne Saluveer, Tõnu Kõrvits ja üle saja laulukoori. Salvestust näidati 23. mai õhtul ETV-s ning 30 minuti jooksul koguti televaatajate abil üle 120 000 euro humanitaarabiks Ukrainale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuhandete koorilauljate osalusel salvestatud video Ukraina toetuseks levib hoogsalt üle maailma – video on jõudnud erinevate kanalite kaudu vähemalt miljoni vaatajani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPliškova kaotas endast 219 kohta madalamal olevale tennisistile\n\n## Põhitekst:\n\nJeanjean jäi kohtumise alguses 2:1 alla, kuid võitis siis üheksa järjestikust geimi, võttes avaseti võidu ja 4:0 eduseisu teises setis.\n\nKindla esitusega sai Jeanjeanist madalaima edetabeli kohaga mängija, kes Roland Garrosel esikümne mängijast jagu saanud. 26-aastaselt tegi prantslanna ka slämmiturniiri debüüdi.\n\n227 - Leolia #Jeanjean, ranked #227, is the lowest ranked female player to win a match at the Roland Garros against a top-10 opponent since Conchita Martinez in 1988 versus Lori Mcneil. Upheaval. #RolandGarros @WTA_insider @WTA pic.twitter.com/eMu9yOLoaQ\n\n— OptaAce (@OptaAce) May 26, 2022\n\nPliškova on nüüd juba kuues esikümne mängija, kes Prantsusmaa lahtiste konkurentsist enne teise ringi lõppu välja langenud. Reketid on pidanud kokku pakkima ka Barbora Krejcikova (WTA 2.), Maria Sakkari (WTA 3.), Ons Jabeur (WTA 6.), Garbine Muguruza (WTA 10.) ja Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 5.). Ülejäänud neljal esikümne mängijal on mängud kavas neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis sai tõelise üllatuskaotuse Karolina Pliškova (WTA 8.), kui ta jäi 2:6, 2:6 alla prantslannale Leolia Jeanjeanile (WTA 227.).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitsevägi saab endale PPA laevad ja reostustõrje kohustuse merel\n\n## Põhitekst:\n\nSeaduseelnõu järgi hakkab kaitsevägi järgmisest aastast vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas haldama ja käitama mereseiresüsteemi.\n\nLisaks hakkab kaitsevägi tegema riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust ning lahendama hädaolukordi merel.\n\nMerepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks saab kaitsevägi korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õiguse.\n\nKaitsevägi hakkab tegelema ka ohtlike ainete käitlemiskohtadega merel. Kui näiteks laeva kapten soovib käitlemiskohta muuta, tuleb praegu sellest teavitada PPA-d. Edaspidi teavitatakse käitlemiskoha muutmisest kaitseväge ning käitlemiseks annab loa samuti kaitsevägi.\n\nMerepääste jääb endiselt politsei- ja piirivalveameti (PPA) ülesandeks, samas hakkab kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel osalema PPA üleantavate laevadega. PPA jääb lisaks vastutama reostuse eest piiriveekogul.\n\nKaitsevägi saab endale neli PPA laeva ning nende meeskonnad, kes lähevad seega politseiteenistusest üle tegevteenistusse.\n\nSiseminister Kristian Jaani ütles mullu novembris ERR-ile, et 50 protsenti PPA laevastikust ja 100 protsenti mereväe laevastikust tuleb sel kümnendil ümber vahetada. \"Täna on väga hea moment ka selleks, et teha pikki strateegiaid, millised tulevikus peaksid need laevad olema,\" lausus Jaani.\n\nEelnõu algse versiooniga võrreldes on teiseks lugemiseks tehtud kolm muudatust: näiteks tohib kaitsevägi edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riiklikku järelevalvet üksnes politsei- ja piirivalveameti otsusel. Samuti tehti muudatus, millega jäetakse riigipiiri seadusest välja kaitseväe tegevust piirav säte, mis ei võimaldaks peatada sõjalaeva.\n\nEelnõu tutvustuses märgitakse, et reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras, seisab selgituses.\n\nSeaduseelnõu on riigikogus teisel lugemisel järgmisel esmaspäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "PPA neli suurt laeva lähevad järgmisel aastal kaitseväe koosseisu ning riigikogus teisel lugemisel oleva seaduseelnõu järgi hakkab kaitsevägi 1. jaanuarist valvama merepiiri ning tegelema merel reostustõrjega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakond võib kasutada peretoetuse eelnõu puhul obstruktsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tuli jutuks valitsuses ja riigikogus pingeid tekitav lastetoetuse eelnõu, mis läheb esmaspäeval riigikogus esimesele lugemisele. \"Minu ettepanek on, et otsime probleemile lahendust koalitsiooni sees. Kui koalitsioonipartner seda soovi ei väljenda, siis järelikult pole tal soovi seda koalitsiooni säilitada,\" sõnas Kallas.\n\nTema sõnul pole Reformierakond saanud koalitsioonipartneritelt vastust küsimusele, kust saadakse \"rahasajuks\" raha. \"Kui võetakse ligi 300 miljoni ulatuses lisakulusid aastas, siis see paneb piiri peale kõikidele teistele riigi mõtetele. Seetõttu kavatseme teha kõik endast oleneva, sealhulgas on meil ka (reformierakondlastest riigikogu liikmetel - toim.) võimalik teha obstruktsiooni sellele eelnõule, et see ei saaks seaduseks sellisel kujul, mis toob kaasa nii suured kulutused,\" rääkis Kallas. \"Kui aga nii jätkatakse, siis seda valitsust sellisel kujul ei ole, on teistsugused poliitilised enamused. Mina loodan küll, et mõistuse hääl jõuab kõigi riigikogulasteni, et kriisi ajal pole vaja tegeleda ulatusliku populismiga, vaid peame olema vastutustundlikud maksurahaga,\" lisas ta.\n\nKallase hinnangul pole Reformierakonna asi tekkinud olukorda mahendada ja koalitsioonipartnerile lastetoetuste küsimuses vastu tulla. \"Mul tuleb üks teine protsess meelde: mida lääs saaks teha, et olukorda deeskaleerida. Vaadake, meie ei ole seda olukorda tekitanud, seetõttu ei saa ka meie seda de-eskaleerida. Deeskaleerida saab ikka see, kes on olukorra tekitanud. Oleme valmis arutama kõiki riigieelarvelisi vajadusi, sealhulgas lastetoetusi. Vaatame tervikpilti – kui palju on meil raha. Rõhutan, et laenuga ei saa katta püsikulutuste tõusu ligi 300 miljonit aastas, mis tuleb leida juurde igal aastal,\" rääkis Kallas. Ta lisas, et kui soovitakse makse tõsta, siis oleks aus, kui neid tõstavad need, kes neid kulusid soovivad tekitada.\n\nPressikonverentsil esinenud töö- ja terviseminister Tanel Kiik ei olnud rahul Kallase sõnavõtuga. \"Peretoetuste tõstmist ja Keskerakonna käitumist ma Venemaa sõjaga Ukrainas ei võrdleks. Need on nagu öö ja päev. Ühel juhul räägime inimeste tapmisest, teisel juhul peretoetuste tõstmisest,\" protesteeris Kiik. \"Loomulikult tuleb lastetoetuse katteallikad leida ja kokku leppida. See on 1,5 protsenti aastasest riigieelarvest. See on suur protsent ja eeldab arutamist, kuid selliseid kulutusi on enne ka tehtud,\" rääkis Kiik.\n\nNeljapäevasel valitsuse istungil tehti otsused 12 teemas. Kallase sõnul oli olulisem see, et valitsus kiitis heaks kaks usaldushääletusega seotud eelnõu.\n\nÜks neist oli aastaid ettevalmistatud politsei- ja piirivalveameti ja kaitseväe laevastiku ühendamist puudutav eelnõu ning teine toodete ja teenuste ligipääsetavuse eelnõu, mis võimaldab erivajadusega inimestel iseseisvalt toime tulla ühiskonnas.\n\nValitsus on otsustanud need eelnõud siduda usaldushääletusega, tuues põhjenduseks EKRE vastutöötamise eelnõude menetlemisele riigikogus. \"Paraku on riigikogus üks erakond (EKRE - toim.) asunud kõiki eelnõusid torpedeerima – neile eelnõudele on esitatud 600 parandusettepanekut. Sellepärast otsustasime valitsuses kasutada erandlikku meedet,\" ütles Kallas.\n\nKahju on just nendest saadikutest, kes soovivad sisukat debatti, kuid muud ei jää üle, lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas ei välistanud, et Reformierakond kasutab peretoetuse eelnõu tõrjumiseks riigikogus obstruktsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja küsib: kuidas tähistatakse nimepäeva?\n\n## Põhitekst:\n\nEestis ei ole nimepäevade juurde käivat kombestikku eriti uuritud, aga Janne Juuse kaitses aastaid tagasi Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas seminaritööd, mis teemat avas.\n\nNimepäeva tähistamise traditsioon pärineb arvatavasti keskajast. Eesti rahvakalendriski on tähistamine tuntud olnud, kuid ajaga hääbunud. Nimepäeva on peetud mitmetel isikunimedest lähtuvatel tähtpäevadel, eriti jüripäeval, jaanipäeval, paastumaarjapäeval, mihklipäeval, mardipäeval ja kadripäeval. Nii pühitseti jüripäeval Jüri, mihklipäeval Mihkli jne nimepäeva.\n\nUude ellu tõi nimepäevatraditsiooni Eestis Raivo Seppo, kes koostas 1990. aastate alguses eesti nimepäevakalendri ja hakkas nimepäevatraditsiooni populariseerima.\n\nSeppo arvamuse järgi pidi eestlastel olema oma nimepäevakalender, mis koondaks endasse eestlaste nimede paremiku. Kalendri koostamisel võttis ta eeskujuks põhiliselt Rootsi, Läti, Soome ja katoliku kiriku kalendrid. Nimesid püüdis ta kalendris kokku sobitada sarnase osa, päritolu, tähenduse ja üldise läheduse või ühise lühendi järgi. Seppo on oma kalendris põhirõhu pannud eestipärastele nimedele ja püüdis vältida võõrapäraseid nimesid.\n\nKalendri esimese väljaandega ei jäänud Seppo rahule ja nii ilmus 1993. aastal nimepäevakalendri teine versioon. Koostaja parandas seal mõnede nimede kirjapilti. Põhimuutused seisnevadki kalendris rõhutäpsustuses. Nimesid on selles variandis lisandunud üle saja. Üritades suurendada eestipäraste nimede arvu, on Seppo juurde võtnud nii kristlikke, peaaegu unustatud nimesid kui ka 20. sajandi loomingut.\n\nNimepäevakalendri järgmine etapp oli selle ilmumine Seppo raamatus \"Eesti nimeraamat\", kus ta oli kalendris teinud mõned väikesed muudatused. Raamatu ilmumisega ergutas ta ka nimepäevakalendri laiemat kasutuselevõttu – nimepäevasid hakkasid avaldama ajalehed, märkmikud, interneti väljaanded ja portaalid, hakati koostama spetsiaalseid nimepäevakalendreid.\n\nUueks etapiks nimepäevakalendri jaoks võib pidada 2002. aastal ilmunud Seppo raamatut \"Nimed ja nimepäevad\", kus autor tegi taas muudatusi. Kalendrisse on võetud ka silmnähtavalt võõrapäraseid nimesid, kuid siiski moodustavad enamiku kalendrist vanemad ja eestipärased nimed.\n\nNimepäevaline viidi sealauta\n\nKuigi Eestis ei ole nimepäevatavasid eriti uuritud, võib öelda, et Eesti rahvakalendris tuntud tavad on sarnased Soome traditsioonidele. Nii on mõlemas riigis tuntud üles laulmine, nimepäeva krooni või pärja tegemine, kingituste kinkimine jne.\n\nNimepäeva traditsiooni hulka kuulub ka nimepäeva kangelase poolt pakutud kostitus. Selle nimetus ja ulatus erinevad Soomes maakonniti. Sageli nõutakse kostitust ning sellest keeldumisel ähvardatakse nimepäevaline viia näiteks sealauta. Ähvardust võis ellu viia päikese loojumiseni. Hiljem sai karistuskohaks käimla või siis tõsteti karistatav kaevu katusele või tõrvati tema jalad.\n\nKui külalisteks olid oma maja inimesed, siis pakuti kohvi ja nisusai või siis meeste seltskonnas pits viina. Kui tuli rohkem külalisi ja peeti pidu, võis kostitus piirduda kohvi pakkumisega. Kohvi ja saiakesi pakuti linnainimeste seas. Rikkamates majades toodi lauda ka marjamoos ja tee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ilmselt on nii mõnigi inimene kalendrisse kiigates uurinud, millise nime kandjal on parasjagu nimepäev. Novaatori lugejat Kristinit huvitas, kuidas on ajaloos nimepäevi tähistatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLiit soovib omanikke maksuvabastuse abil põgenikele korterit üürima ahvatleda\n\n## Põhitekst:\n\nKeskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna teatas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele saadetud kirjas, et olukord üüriturul on keeruline: üle poole korteriotsijatest on kinnisvarabüroode hinnangul sõjapõgenikud, kuid üürileandjad eelistavad kohalikke inimesi.\n\nSõda võib kesta pikka aega, mistõttu ei saa suur osa põgenikest veel niipea kodumaale naasta ja vajab ajutise peatuspaiga asemel püsivamat elukohta.\n\n\"Sõjapõgenikele elukoha üürimisel kardetakse eelkõige seda, et nende maksevõime ei ole Eesti enda inimestega samaväärne või mis saab siis, kui jäetakse üüri- või kõrvalteenuste eest maksmata,\" tõi ta välja.\n\nPärna märkis, et üürileandjate hirmudest võib aru saada, sest kui tavaliselt kontrollitakse korteri väljaüürimisel inimeste tausta, siis sõjapõgenike puhul ei ole seda võimalik teha ja ka nende maksevõime ei pruugi stabiilne olla.\n\n\"Sõjapõgenikel puudub sageli ka üürileandjale kolme kuu tagatisraha maksmise võimalus, mis teeb üürilepingu sõlmimise võimalused sellele sihtgrupile üüriturul veelgi kehvemaks,\" lisas ta.\n\nSeetõttu paneb omanike keskliit ette, et riik võiks soodustada põgenikele üüripindade pakkumist, andes füüsilisest isikust üürileandjatele üüritulu ajutise maksuvabastuse, mis võiks kesta näiteks kolm aastat.\n\nKuna sõjapõgenike staatuse on riik fikseerinud, võiks see soodustus motiveerida eraisikuid oma kinnisvara eelisjärjekorras põgenikele pakkuma.\n\nLisaks kordas liit ettepanekut, mille on juba varem teinud, et füüsilisest isikust üürileandjal võiks olla ühe korteri üürileandmine tulumaksuvaba.\n\n\"Selliselt soodustame eraisikute investeeringuid üürikinnisvarasse ja suureneks üüripindade pakkumine, mis võiks ka üürihinna alla tuua,\" lausus Pärna.\n\nRahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et kuna ettepanek alles jõudis nendeni, ei ole ministeerium selle kohta jõudnud seisukohta kujundada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Omanike Keskliit tegi riigile ettepaneku soodustada üüripindade pakkumist sõjapõgenikele, vabastades üürileandjad kolmeks aastaks kohustusest üüritulult tulumaksu maksta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu rattaralli stardib pühapäeval väga rahvusvahelise koosseisuga\n\n## Põhitekst:\n\n26.–28. maini toimuv profiratturite võidusõit Tour of Estonia toob Eestisse 21 meeste tiimi, igas tiimis seitse liiget. 28. mail stardib ka Ladies Tour of Estonia, mille starti tuleb 13 naiskonda, igas tiimis kuus naist. Paljud nendest soovivad jääda Eestisse veel pühapäevalgi, et startida Tartu rattarallil.\n\nTour of Estonial osalevatest tiimidest on rattaralli stardis näiteks World Touri tasemel pedaaliv BikeExchange – Jayco, kuhu kuulub ka profirattur Tanel Kangert. Kangerti sõnul on Tartu rattaralli justkui osa Tour of Estoniast ning seda tuleks võtta kui tervikut. Rattarallil osalemise on kinnitanud ka Mihkel Räime koduklubi Burgos BH. Kokku on Tour of Estonia tiimidest kümme andnud rattarallil osalemisest märku.\n\nKuigi rattarallil on oodata professionaalsete välismaa ratturite tõttu varasemast kõvemat konkurentsi, siis kõrgeimate kohtade nimel võistlevad ka tugevad Eesti ratturid: Tanel Kangert, Mihkel Räim, Norman Vahtra, Gert Kivistik ning Madis Mihkels.\n\nLadies Tour of Estonia naiskondadest on avaldanud soovi osaleda Rattarallil kuus tiimi. Nii nagu meestelgi, on konkurents tihe, kuid joonel on tugevatest Eesti naisratturitest: Elisabeth Ebras, Kristel Sandra Soonik, Aidi Gerde Tuisk ning Liisa Ehrberg.\n\nRattaralli peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on tänavuse Rattaralli võitjat keeruline ennustada, sest stardinimekirjas on palju nimekaid rattureid. \"Loodan, et tuleb põnev sõit ning mõistagi hoian omadele pöialt,\" tõdes ta.\n\nTänavu kuulub 128 km distants Gran Fondo (GF) World Series sarja. Selleks, et osaleda GF arvestuses, tuleb startida vastavalt enda vanusegrupist. Kui startida eliitgrupist või tempogruppidest, siis GF arvestuses osaleda ei saa.\n\nLisaks on võimalik valida 60 ning 27 km. Kõik rajad suunduvad Eesti Rahva Muuseumi B-parklast Peipsikandi teedele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hawaii Expressi 41. Tartu Rattaralli stardib sel pühapäeval, 29. mail. Starti on oodata üle paarituhande ratturi, nende seas nii Eesti kui ka välismaa rattaprofid. Pealtvaatajad on raja äärde oodatud kaasa elama, kuid võimalus on jälgida otseülekannet ka ERR-i spordiportaalist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFitmodelli Euroopa meistrivõistlused toimuvad esimest korda Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nEesti esindusse kuuluvad tänavune fitmodelli Eesti karikavõitja Ksenja Gundjajeva, Euroopa meister bikiinifitnessis Karoliina Liitmaa ja maailmameister Olga Sibanova.\n\nFitmodelli kategooria on rahvusvahelisi tiitlivõistlusi korraldatud kaheksa aastat. Võistlejad on esimeses voorus laval monokiinides ning seejärel kaunites õhtukleitides.\n\n\"Üle kümne aasta on Eestis taas fitnessi spordi suurüritus ning Tallinnas on selle spordi kõige vaatemängulisem ala,\" rääkis Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Ergo Metsla. \"Lisaks on ta harrastajatele kõige kättesaadavam, kuna ettevalmistus erineb tavapärasest kulturismi või fitnessi ettevalmistumisest. Fitmodelli kategooria sobib vaatamiseks kõikidele huvilistele ning on lihtsamini arusaadav tavapublikule. Sobib tulla Tondiraba jäähalli kogu perega,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "28. mail toimuvad Tondiraba jäähallis rahvusvahelise kulturismi ja fitnessi liidu (IFBB) Euroopa meistrivõistlused fitmodelli kategoorias. Kohal on kümne riigi delegatsioonid. Eestit esindab viis sportlast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja foto: karu ja rebane uitasid koos Loksa lähistel\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval sõitis Butsi jalgrattaga Suurpealt Loksa poole, kui märkas enda ees tee peal karu ja rebast.\n\nLoomad kõndisid koos tühjal teel paarsada meetrit Suurpea künkast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i venekeelse uudisteportaali lugeja Jevgeni Butsi saatis toimetusele foto Loksa lähistel kohatud metsloomadest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNike ja Marks & Spencer lahkuvad Vene turult\n\n## Põhitekst:\n\nNike teatas, et ei pikenda frantsiisilepingut Inventive Retail Groupiga (IRG), mis on Venemaa suurim Nike'i toodete jaemüüja.\n\n\"Pärast seda, kui kõik kaup on müüdud, peab IRG sulgema kõik oma Nike'i nime all olevad poed,\" teatas IRG.\n\nMärtsi alguses peatas Nike Venemaal veebimüügi, firma tegutses riigis 28 aastat.\n\nM&S teatas, et lõpetab Venemaal täielikult äritegevuse. Firma teatas, et ei saa Ukraina sõja tõttu oma kaupu Venemaale importida.\n\nRahvusvaheliste ekspertide hinnangul tabab Venemaad sel aastal suur majanduslangus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA spordifirma Nike ja Briti jaemüüja Marks & Spencer (M&S) teatasid, et lahkuvad Venemaa turult.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti keeles ilmub Quentin Tarantino debüütromaan \"Ükskord Hollywoodis\"\n\n## Põhitekst:\n\nTarantino austusavaldus kuuekümnendate lõpu Hollywoodile on nostalgiline pilguheit vesternikino telgitagustesse ja filmiajalukku üldisemalt, kuid toob meie ette ka hipilikust vabaarmastusest haaratud Los Angelese süngema poole.\n\nKuldgloobusega auhinnatud stsenaariumil põhinev raamat sisaldab väga palju uut materjali, mis filmi ei jõudnud, avades tegelaste eluloolist tausta ja selgitades nendevahelisi suhteid palju põhjalikumalt, kui Tarantinol selleks kinolinal mahti oli.\n\nFiktiivsete peakangelaste kõrval astuvad lugeja ette ka paljud ajaloolised figuurid, nagu Sharon Tate, Roman Polanski, Steve McQueen, Bruce Lee ja rokkstaariks saada unistav kultuseliider Charlie Manson.\n\nRaamatu tõlkis Lauri Liiders, toimetas Tiia Penjam.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti lugejani jõuab filmilavastaja Quentin Tarantino debüütromaan \"Ükskord Hollywoodis\", mis põhineb tema samanimelisel mängufilmil, kus peaosi kehastasid Leonardo DiCaprio ja Brad Pitt, ja mis kandideeris 2020. aastal parima filmi Oscarile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlanna võitis sportkeegli MM-ilt ajaloolise kuldmedali\n\n## Põhitekst:\n\nPoolfinaalis tulemustega 91:101 ja 121:108 läks Ots vastase Jasmina Andjelkoviciga lisavisetele, kus oli rohkem viskekindlust finaalkoha kindlustanud eestlannal.\n\nFinaalis oli vastaseks tšehhitar Hana Wiedermannova. Mõlemad seeriad läksid hooga käima, Ots saavutas kiirelt edumaa ning nii teenis Eesti esimest korda koha MM-i pjedestaalile.\n\n\"Päris kohale pole see veel jõudnud, aga tunded on ikka ülevad, võistlus Eestis ja Eestis võita on superluks,\" sõnas Ots finaalijärgses intervjuus. \"Kui publik elab nii hästi kaasa kui siin Elvas, siis on muidugi topelt hea mängida, selline publik aitab alati kaasa,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sportkeegli sprindis tegi Heret Ots ajalugu, viies Eesti esimest korda MM-i pjedestaalile. Naiste täiskasvanute arvestuses sai Ots Elvas toimuval MM-il kaela kuldmedali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa keskpank langetas intressimäära\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimased iganädalased andmed viitavad hinnatõusu olulisele aeglustumisele. Inflatsioon aeglustus 20. mai andmetel 17, 5 protsendini,\" teatas keskpank.\n\nKeskpank märkis, et inimesed väldivad laenu võtmist. \"See piirab inflatsiooni soodustavaid riske ja tingib vajaduse leevendada rahapoliitikat,\" teatas keskpank.\n\nKeskpank väitis, et järgmisel nõukogu koosolekul langetatakse intressimäära veelgi. Nõukogu järgmine koosolek toimub 10. juunil.\n\nVenemaa keskpank tõstis 28. veebruaril intressimäära järsult 9,5 protsendilt 20 protsendile. Lääneriigid kehtestasid siis karmid Moskva-vastased sanktsioonid.\n\nHinnatõusu tõttu kannatavad eriti teravalt madala sissetulekuga venelased. President Vladimir Putin kardab, et kiire hinnatõus vähendab tema populaarsust ja tõstis seetõttu kolmapäeval pensione 10 protsendi võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa keskpank teatas neljapäeval, et alates 27. maist langeb intressimäär 11 protsendile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTaavi-Peeter Liiv: laval on kõik väga oluline, aga lugu on see, mis on kunn\n\n## Põhitekst:\n\nKuulasin veel enne täna [intervjuu toimus pühapäeval – toim] \"Absurdi\" (2020) ja mõtlesin, et see on täiesti teistsugune album võrreldes sellega, mis nüüd ilmub. Miks muusikaliselt nii teistsugune käekiri?\n\nMinu jaoks on kõige suurem muutus see, et \"Absurdi\" ma tegin Ö stuudios Tartus. Mul ei olnud siis oma stuudiot ja nüüd mul on Uuel tänaval stuudioruum ja see paradoksaalselt väga palju muudab seda ka, kuidas sa musa teed.\n\nAga mis seal täpselt on siis?\n\nMa ei ole väga hea kitarrimängija. Mul on rohkem süntesaatoreid, ma olen rohkem selles teemas. Vahepeal hakkasin Seltskond Pargis mängima klahvpille, siis saingi aru, et mulle meeldib otsida neid sündisaunde ja klahvpillidele muusikat komponeerida. See tuleb mul hästi välja, ma arvan. Paremini kui kitarrimäng. Võib-olla. Aga see ei olnud teadlik otsus [teha muusikaliselt teistsugune album]. Iga plaat võiks olla natuke erinev. Kolmas plaat võib-olla tuleb kuidagi jälle teistsugune. Need on suures osas ikkagi praktilised põhjused, et mis instrument sul stuudios on, mis parasjagu toimub. Selle plaadi peal on ka päris palju külalisi.\n\nJah, ma tahtsingi selleni jõuda, et seal on inimesi, kes teevad kaasa, rohkem. Hyrr [Innokent Vainola] vist laulab ühel lool [\"Tunnete kaubamaja\" ], kus sa ise ei laulagi?\n\nMa laulan teist salmi, aga ta laulab seal väga palju. Refrääni me laulame koos. See on põhimõtteliselt koos kirjutatud lugu, sest mingi hetk hakkasime musa ka koos tegema ja kuna ta on nüüd minu stuudiokaaslane, tal on kõrvalruumis oma nurk ja me kirjutame teistele artistidele nüüd ka popmusa, ja ma ei tea, ma olin kord stuudios, tema ajas omi asju, ütlesin, et \"kuule, mul on mingi idee, et kas sa viitsid midagi teha – jaa, davai\". Teatrimuusikat ma olen ka nii teinud, et vahel Hyrr on ka stuudios ja siis mul on vaja seal midagi teha ja ta on alati väga teemas. Mulle meeldib see koosloomine ka. Üksinda hommikust õhtuni stutsis olla muutub igavaks mingi hetk. Sa väsid endast ära ka ja siis on lahe kutsuda sõpru ka.\n\nVäsid iseenda mõtetest oma peas?\n\nNojah, ega sa ennast kogu aeg ei üllata. Sul tekib mingi muusikaline käekiri. Mul on bändi kontseptsioon ka selline, et mul on bändis Madis Aesma, Joonas Ärmpalu ja Kristjan Tenso, ning mul on need stuudios salvestatud lood. Enamiku uue albumi lugude peal ei olegi kitarri, aga mul on laivis kitarrist, kes mängibki ainult kitarri ehk ta ise mõtleb sinna partiid, mida ta tahab mängida. See kontserdivärk on ka nagu koosloome. See on lahe, mulle meeldib niimoodi, et kõikidel, kes on mingit moodi asjaga seotud, on oma input sellesse muusikasse.\n\nSa mainisid teatrile muusika tegemist. Mismoodi – kui üldse – on see sinu jaoks teistsugune?\n\nSee on teistsugune selles mõttes, et see muusika on millegi muu teenistuses. Sa lood seal ikkagi rohkem atmosfääri või annad edasi emotsiooni, mis parasjagu stseenis toimub. Tehnilises mõttes on ta väga teistsugune, aga laias laastus ikkagi tegeleb sama asjaga. Kui ma ise kirjutan endale laulu, kui keegi maalib või mida iganes, siis lõpptulemus on see, mis emotsioone see vastuvõtjas tekitab. Teatris on muusika üks vahend paljudest. Seal on tekst, misanstseenid, liikumine ja kunst – selline kompott. See on veel rohkem kui tiimitöö.\n\nMuusika tegemine n-ö kunstina, stuudioalbumina ja muusika tegemine hästi funktsionaalses mõttes, näiteks reklaamidele või teatrilavastustele – kujutan ette, et mõned inimesed ei taha selliseid asju üldse teha, sest see läheb konflikti nende põhimõtetega, kuidas nad lähenevad kunsti, loomingu tegemisele. Sul ei ole seda?\n\nEi, mul ei ole seda üldse. Mul on selline lastetuba, et ema vedas mind alati teatrisse, ma ise käin palju teatris, mul on teatriga side ja minu jaoks see kuidagi konfliktne küll ei ole. See on pigem mind ennast just avardanud. Iga asi, mis sa teed, on see siis enda lugu, teatrimuusika või produtseerimine kellelegi teisele, päeva lõpuks on see seesama oskus, mida ma lihvin. Pealegi ma ei ole sellises positsioonis, et saaksin täiega valida, mida ma teen. See on mu töö, et siis ma teen hea meelega neid teatriasju. Kui lavastus õnnestub ja sul on lahe trupp, siis pakub see kunstiliselt ja vaimselt ka väga palju. See töö meeldib mulle väga.\n\nSa ütlesid, et ei oska eriti hästi mängida kitarri. Sellega sa oled leppinud. Aga mis hetkel sa tunned ära, et OK, ma oskan muusikat teha või see, mida ma teen, on nüüd õigesti tehtud? Sa ei loe nooti.\n\nVäga paljud ei loe, ma arvan.\n\nSeda inimesed väljaspool teinekord võtavad selliselt, et \"Aa, see inimene võib-olla päris ei habla muusikat\".\n\nSul tekib ikkagi aja jooksul raam või struktuur, kuidas sa seda teed. Ega ma päris pimesi ka ei tulista. Ma nooti ei loe, aga ma tunnen küll skaalasid ja ma saan sellest struktuurist mingis mõttes aru. Loomulikult akadeemiliselt haritud muusikuga oleks mul raske suhelda, sest me ei räägi sama keelt, aga eks aja jooksul ikkagi kuidagi täiendad ja harid ennast. Vaatad kas või Youtube'ist videoid. Midagi tehes sa ju arened kogu aeg. Ma mängin teises bändis klahvpille, ja ka see oskus, kuidas mingeid lugusid maha võtta, arendab ka seda mõtlemist. Seal on struktureeritus, millest on oluline mingil määral ikkagi aru saada, et kui sul on emotsioon või mõte, mida sa tahad väljendada, siis sul on seda lihtsam teha, kui sul on raamistik. Ma natuke midagi tean (naerab).\n\nMillal Galvanic Elephants [Taavi-Peetri kunagine bänd – toim] lahku läks?\n\n2014. aastal, siis kui Kaido Paapstel, kes oli selle bändi mootor ja aju, lõpetas oma doktorikraadi arstiteaduskonnas ja mingi hetk sai tal lihtsalt aeg otsa, et seda bändi teha ja siis me lõpetasime ära. Kuna keegi teine lugusid ei kirjutanud, siis läksime sõbralikult lahku.\n\nMis moodi on teistsugune laulda bändis solistina ja laulda bändiga laval, aga soolona?\n\nGalvanic Elephantsis ma ei mänginud laval ühtegi pilli (naerab). Tegelikult on see päris suur vahe. Kui ma nüüd mängin laval sünti, siis ma ei saa nii palju ringi karata või ennast liigutada, ainult laulda. Selles suhtes on see erinev. Aga see, mis me selle bändiga tegime, oli ka ikkagi koosloome. See, mida ma laulsin, ma ise mõtlesin need partiid või meloodiad välja. Vahepeal ma ei esinenud väga pikki aastaid mitte kordagi mitte kuskil. Ma mäletan seda, kui mul oli esimene kontsert minu enda muusikaga, enne mida ma hakkasin seal Seltskond Pargis mängima, siis oli see närvide mõttes umbes nagu teeks seda esimest korda (naerab). Aga nüüd on juba Seltskonnaga ka on olnud laive ja endal ka natukene.\n\nMa mõtlesin selle peale juba F-hoones [Taavi-Peetri laiv Tallinn Music Weekil – toim] ka, et kui palju sa üldse jälgid seda, mis publikus toimub ajal, kui nad sind vaatavad?\n\nMa ei tee seda peaaegu üldse, sest see on minu jaoks ebamugav. Enamus kontserdi ajast on mul silmad kinni (naerab). Ma ei jälgi eriti publikut. Ma olen seal silmad kinni, ma ei vaatagi kuhugi. Vähemalt mulle meeldib mõelda, et see on vist nii. Eks ma ikka natuke vaatan, aga ega ma tavaliselt ei laula kellelegi, et on mingi lugu, sina oled publikus ja siis ma laulan nagu sulle. Seda ma pelgan. Eks see vahe on väga suur, kui sa mängid instrumenti, siis sa oled sellega seotud, sa pead sellega tegelema. Kui mul oleks lihtsalt mikker käes, siis ma ilmselt ka liiguks rohkem ringi ja kompenseeriks seda.\n\nMa mäletan, et galvaanikute ajal sul oli mingi käeliigutus, mida sa tegid ühe loo ajal. Ma ei mäleta millise, aga see oli mingi konkreetne lugu.\n\nMa ei mäleta ka seda. See oli juba nii ammu. Aga see oli cool aeg, sest enne ma ei olnud üldse mitte millegagi esinenud mitte kunagi. Mäletan, et meil esimene kontsert oli seal Genklubis. Seal oli väga palju inimesi. Ma olin ikka nädal enne seda jumala närvis ja see kontsert – me esitasime seal viis-kuus lugu – ma ei mäleta sellest mitte midagi (naerab). Mul oli närvid nii krussis.\n\nMiskipärast on sageli niimoodi, et solistideks või lavale kipuvad inimesed, kes võib-olla muidu tähelepanu niivõrd ei naudigi. Kuidas sa enda jaoks selle esinejatüpaaži läbi oled mõelnud?\n\nMina mõtlen seda praegu nii, et see on minu kui autori muusika. Kui ma ka esinen, siis ma ei ole endale mõelnud karakterit. Minu esinejatüüp ei ole keegi teine. Kui ma olen nagu ma ise, siis nii on kõige lihtsam ja tundub mulle kõige õigem, sest ma proovin laulda asjadest, millest ma midagi tean (naerab) või mida ma olen kuidagi läbi tunnetanud. Kõige lihtsam näide on, kui keegi laulab, et \"säravad L.A. linnatuled\" – ma ei ole käinud seal, ma ei tea sellest midagi, siis ma ka ei laula sellest. Kuna see on minu muusika, see ei ole mingi bändivärk, siis ma proovin teha nii, et mul ei ole mingit karakterit või ma selles suhtes ei esine, kui meil on näiteks kontsert. Tihti inimesed etendavad mingit karakterit või tüüpi ning on muidu hoopis teistsugused.\n\nMa olen aru saanud, et see teeb mõnedele inimestele esinemismomendi lihtsamaks kuidagi.\n\nSee on täiesti OK ja täiesti normaalne. Minule teeks see esinemise just keerulisemaks.\n\nGalvanic Elephantsi ajal oli muss ingliskeelne, nüüd oled eestikeelset teinud. Kas sul ei ole seda probleemi olnud, et kui sa eesti keeles laulad, siis see isiklik, mis sa laulad, on palju isiklikum kui ta oleks inglise keeles?\n\nNo väga hea (naerab)!\n\nMõned kardavad seda eesti keelt.\n\nKui me seda bändi tegime, siis ma olin alguses 18-aastane ja siis sa mõtled ikka, et \"oo, et hakkame bändi tegema ja siis esineme välismaal ...\" – sellised jutud. Aga kui ma hakkasin oma muusikat tegema ... ma ei tea, mul ei ole enam absoluutselt sellist ambitsiooni. Ma ju mõtlen selles keeles, ma suhtlen selles keeles, ma loen selles keeles, miks ma siis peaksin muusikat kirjutama muus keeles, et nagu kelle jaoks. Ma ei kavatse siit ka kuhugi ära kolida, et see tundub minu jaoks loogiline, et ma teen eestikeelset mussi.\n\nMõni ütleks, et inglise keeles on rohkem sõnu, sul on võimalik ennast rohkem väljendada. Sa ei ole tajunud eesti keele puhul mingit piiratust?\n\nEi ole. See on oskus, mida saab arendada. Ma olen veel nii vähe teinud eestikeelset muusikat, aga see on oskus nagu pillimäng või laulukirjutamine. See on väljakutsuv ja lahe. Ma ei pelga seda kuidagi. Ma ei tunne küll mingit piiratust.\n\nMulle tuli meelde intervjuu Madisega [Aesma], kus ta ütles, et kui ta kirjutab laulusõnu ja viskab esimese pilgu sellele, mida ta on kirja pannud, siis tundub nagu kõik oleks nagu mullaga kaetud, et eesti keel on nii agro. Kui sa oled mingid sõnad kirja pannud, siis kui palju sa hakkad seda hiljem mudima?\n\nVahel ikka hakkan, et mingi mõte välja tuleks. Aga uue plaadi peal on ka mitmed lood, kus ei ole narratiivset teksti, et ongi pigem emotsioon või midagi. Aga osadel jälle on väga kindel lugu, näiteks albumi viimane lugu, see \"Sinu juurde ja praegu\". Mul on bändis trummar, kelle elukaaslane õpib juba mitu aastat Hollandis ja ma mõtlesin, et kui huvitav kogemus, kui inimesed, kes on pikka aega koos olnud, on koos niimoodi, et nad on erinevas ajavööndis mingi aja koos, et mis tunne see võib olla. Seal oli mingi karakter või lugu. Aga näiteks \"Kajakamber\" või \"Karnevalimees\" – seal ei ole narratiivi või lugu. Kui mingi sõnapaar või rida meeldib ja see emotsionaalselt õigesti klikib, siis jäängi selle juurde. Ma väga ei kaevu hullult sellesse, et mis see tähendab või nii.\n\nSa ei aja taga mingit suurt sõnumit?\n\nIkka on mingi sõnum, aga osad lood ise tulevad sellised. Paljud lood jäävad sellepärast ka lõpetamata, et kõik on nagu olemas, lugu on valmis ja meloodiad on ka, aga siis ei oska midagi kirjutada, ei ole mingit teksti ja siis nad jäävad seisma. Ega kui ma salvestan lugu, kus ma laulan, siis ma pean ise seda uskuma (naerab), muidu on raske seda laulda. Ükskõik, mis see siis on, mida ma usun – kas seda emotsiooni või seda teksti. Aga teksti mõttes on need lood erinevaid. Alati ei ole, et on alguspunkt, siis me hakkame sõitma ja siis on moraal, puänt ning sõnum. See on erinev.\n\nKas sul on oma varasema loominguga hea suhe?\n\nMul ei ole hea suhe selles mõttes, et ma ei kuula oma muusikat mitte kunagi (naerab). Mulle ei meeldi seda kuulata ka siis, kui on juhtunud, et see kuskil avalikus ruumis mängib.\n\nMiks?\n\nMa olen sealt edasi liikunud. Keegi ei kuula neid lugusid mitte kunagi rohkem kui ma ise nende tegemise käigus. See asi saab nagu valmis, siis sa teed uutele mõtetele ruumi. Enda peas need lood väga hästi ei aegu. Brett [Taavi-Peetri elukaaslane Ulrike Brett Uukkivi – toim] on vahepeal mind kodus kiusanud ja Youtube'ist mingi Elephantsi video peale pannud. Kuigi me oleme kahekesi, ta on mu elukaaslane, ei taha ma seda vaadata või kuulata (naerab). Mitte et mul oleks häbi, vaid see on lihtsalt kuidagi ebameeldiv.\n\nSa ei arva ju, et see muusika, mis siis sai tehtud, et see on kuidagi primitiivne võrreldes sellega, kus sa omadega praegu oled?\n\nEi, mitte seda. Ma lihtsalt ei taha. See on asi, mis on juba valmis tehtud. Ma ei võtagi sellega mingit suhet. Noh, järelikult võtan, kui ma ei taha seda kuulata (naerab), aga ma ei ole ka väga palju mõelnud selle peale, et miks see nii on. Ma arvan, et see on paljudel nii. Sa ikkagi teed mingit plaati kaua aega, teed seal tuhandeid liigutusi, otsuseid, kuulad neid kogu aeg ja kui see on valmis, siis see on valmis. Aga mõned jällegi täiega naudivad, et teevad mingit lugu ja tahavad kogu aeg, et kõik kuulaksid nende muusikat nendega koos.\n\nGalvanic Elephantsil olid mingid ambitsioonid, aga lõpuks need ei täitunud.\n\nSeal teised inimesed mõtlesid kuidagi teistmoodi. Need ambitsioonid olidki siis erinevad. Kaidost rääkisime ka, et ta ju tegigi Cambridge'is oma doktorikraadi, samal ajal me tegime bändi, siis ta sai lapse jne. See sai mingil hetkel lihtsalt läbi.\n\nMa mõtlesin rohkem seda, et see album \"Mosaic\" – mulle see meeldis, aga see vist liiga palju tähelepanu ei saanud? Kas sellised asjad lähevad korda? Kas praegu on sulle oluline, et inimesed teaksid, et sul tuleb uus album välja?\n\nMuidugi on oluline ja ikka läheb korda. Muidu teeks nagu niisama iseendale plaate.\n\nAga mõned justkui teevad ka. Mõnele on see vajalik.\n\nNojah. Loomulikult mul on ambitsioon. Ma olen oma elu sellega sidunud või teinud valiku, et ma tahaks ennast elatada sellest, et ma olen muusik, tehes erinevaid asju. Ma ei arva, et see näeb nii välja, et ma iga aasta teen ühe plaadi ja elatun sellest. Aga ma teen teatriasju ja muid projekte. Muidugi mulle meeldib tähelepanu. Muidugi mulle meeldib, kui inimesed peavad oluliseks seda, mida ma teen või kuulavad mu muusikat. Läheb ikka korda.\n\nKas muusiku elukutse on keeruline?\n\nNo on küll, jah (naerab). Toimetuleku mõttes on väga keeruline. Sa pead mega palju tööd tegema, et sa saaksid tööd teha. Nüüd mul natuke on tööd, ma pean silmas ka produktsiooniasju. Kogu aeg liigub vaikselt ülesmäge. Ida raadios töötasin mingi vahe, Biidis [plaadipood Biit Me – toim] töötasin pikalt. Nüüd ma saan hetkel endale lubada seda, et ma käin stuudios ja teen seal asju.\n\nLugesin seda Kaspari [Viilup] arvustust, mis ta kirjutas esimese albumi kohta. Ta märkis seal sedasama asja, mis ta mulle tööl ka märkis üks päev, et on aru saada, et sa oled palju kuulanud. See oli see, mis sa Biidis tegid?\n\nSee on see, mis ma Biidis tegin, jah (naerab) – kuulasin väga palju mussi. Ma vist töötasin seal mingi kaks aastat ja ma oleks nagu mingi hariduse sealt saanud. Muusikasõbra hariduse. Kui ma sinna läksin, siis ma kuulasin suhteliselt kindlaid asju, aga see pilt avardus väga ruttu, et tehakse nii palju eripalgelist muusikat. Mingi hetk see, mis žanriga tegu on, muutus jumala suvaliseks, ja kui tarbid musa tõesti nii palju, siis hakkadki seda asja teistmoodi vaatama-nägema. Võid kuulata mingeid A-kategooria popasju, samas ka mingisugust elektroonilist kolistamist ning igasugused asjad võivad meeldida. Ma arvan, et see mõjutab ka seda, kuidas ma ise musa teen. Kindlasti.\n\nEnamasti eesti muss on žanriliselt suhteliselt ühe liini peal tehtud. Sinu puhul seda vist ei toimu.\n\nVõib-olla jah. Samas ma kadestan bände, artiste, kelle muusika on väga stiliseeritud, et see on üks kindel ...\n\n... kas sa pead silmas žanripuhtust?\n\n... žanripuhtus ja kõik, jah.\n\nKeda sa silmas pead?\n\nNäiteks Holy Motors on selline bänd ja nad teevad seda väga hästi. See on kutsuv, sest see on ka nende visuaalne identiteet. Kõik on hästi paigas. Sellised asjad, plaadid mulle meeldivad. Igasugused variandid on võimalikud, aga ma arvan ise ka, et ma kuidagi hüppan rohkem ringi. Mulle tundub ka, et selle plaadi peal on eripalgelisi lugusid.\n\nKas visuaalne pool muusikas on sulle oluline? Muusikud näevad väga palju vaeva sellega, millised nad laval välja näevad, mida nad kannavad, räägivad ...\n\nMingis mõttes on see loomulikult oluline, milline ma laval välja näen (naerab). Aga autentne saab olla igatepidi. Autentne saab nii ka, et sul kõik on väga pakendatud, kõik väga lakitud. Loomulikult on oluline ka see visuaalne identiteet või pool. Minu uusi plaadikaasi teeb Brett, et eks me ikka räägime sellest. Aga ma ikkagi ei pane seda väga liialt raamidesse. Ma ei ütle bänditüüpidele, et kuule, et te peate nii tulema. Nad kõik on ju eraldi isiksused ja ma ei taha öelda, et kanname seda tooni või teeme nii. See hakkaks ise mingi hetk kammitsema. See on oluline, aga minu jaoks ei ole see oluline, et kõik oleks kuidagi väga ühtemoodi paigas.\n\nLas ma mõtlen, mis bändid on esteetiliselt hästi puhtad ... nagu The XX kunagi. See on väga cool. Samas päeva lõpuks, kui ma lähen kontserdile, siis kuigi kõik on väga oluline, on see lugu ikkagi see, mis on kunn või kuningas (naerab). Kui on head lood, siis kõik muu langeb ka kuidagi paremini paika. See võiks olla see, mis on kõige tähtsam.\n\nMulle täiega meeldiks lõpetada sellega.\n\nJah!\n\n***\n\nAlbumi \"Skorpion\" produtseeris Taavi-Peeter Liiv ning mix'i ja master'i tegi Peeter Salmela. Plaadil löövad kaasa ka Ülo Krigul, Peedu Kass, Kitty Florentine, Hyrr Innokent Vainola ja Arto Moisola. Bändis mängib klahvpille ja laulab Taavi-Peeter Liiv, basskitarril on Madis Aesma alias Tursk, kitarril Joonas Ärmpalu ja trummidel Kristjan Tenso.\n\nSuvel esineb Liiv Intsikurmu ja Võnge festivalidel, juunis toimub albumi esitluskontsert.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval andis oma teise stuudioalbumi \"Skorpion\" välja muusik Taavi-Peeter Liiv, kes on vahepealsete aastatega jõudnud kitarrilt sündikesksema saundi juurde ning õpib vaikselt muusikuametit elukutsena pidama. Intervjuus ERR-ile rääkis Liiv ka, miks ta eelistab laval karakterit mitte võtta, millistest asjadest on õigem laulda ja mis on laval lõppeks kõige tähtsam.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEelnõu loob võimaluse teise sambasse rohkem raha koguda\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu kohaselt muudetakse kogumispensionide seadust nii, et teise sambasse pensionit koguvad inimesed saaksid soovi korral tõsta makse määra tavapäraselt kahelt protsendilt neljale või kuuele protsendile.\n\n\"Pensionikoguja vaatest võib maksemäära tõstmine osutuda vajalikuks ka põhjusel, et mingil hetkel on teises sambas kogumine peatatud. Kui kogumisega hiljem uuesti alustada, siis selleks, et kaotatud aega tasa teha, on vaja suuremas summas makseid,\" seisab eelnõu seletuskirjas.\n\nSenine kaheprotsendiline maksemäär jääb ka edaspidi kehtima ja määra tõstmine on igaühe enda otsustada. Et seda teha, tuleb esitada avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile. Valitud määr jääb kehtima tähtajatult, aga kui pensionikoguja seda muuta tahab, saab ta seda teha korra aastas ning uus määr hakkab alati kehtima 1. jaanuarist.\n\nEelnõu esitanud rahandusministeeriumi hinnangul aitab muudatus suurendada eestlaste pensionisääste, mis jäävad OECD riikide võrdluses keskmisest tunduvalt allapoole – 2019. aastal moodustas pensionivara OECD sisemajanduse koguproduktist kokku üle 90 protsendi, Eestis oli selle osakaal aga kõigest 18 protsenti.\n\nKa pensioni ja palga suhe on Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid. Samal ajal ootavad inimesed küsitluste kohaselt, et nende pension moodustaks 60–80 protsenti palgast.\n\n\"Mida rohkem inimesed koguvad täiendavalt pensioniks, seda väiksemad on käärid nende poolt soovitud pensioni suuruse ja tegelikult saadava pensioni vahel,\" sedastab eelnõu.\n\nEtteantud maksemäärasid põhjendab rahandusministeerium lihtsusega – kui maksemäära valik oleks täiesti vaba, oleks tööandjatel palju keerulisem makseid korrektselt kinni pidada ning maksuametil raske nende tasumist kontrollida.\n\nEelnõu puudutab üksnes inimese palgast kinnipeetavat kaheprotsendilist makset ning neljaprotsendilist sotsiaalmaksu kogumispensioni osa see ei muuda. See tähendab, et esimese samba eelarvet muudatused ei mõjuta.\n\nEesti pensionisüsteemis peaksid esimene ja teine sammas tagama keskmise pensioni suurusega 40 protsenti keskmisest palgast. Ülejäänu tuleks koguda kolmandas sambas, kuid seda võimalust kasutatakse praktikas siiski vähe.\n\n2020. aasta lõpu seisuga oli keskmine esimese ja teise samba vanaduspension 528 eurot.\n\nMinisteeriumid peavad eelnõu kooskõlastama juuni keskpaigaks. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kogumispensioni makse määr on alates teise samba loomisest olnud kaks protsenti, kuid rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt tekib inimestel tulevikus võimalus soovi korral sinna rohkem raha koguda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJanar Holm: siilina udus\n\n## Põhitekst:\n\nUmbes kümme aastat tagasi osalesin ühel valitsuserakondade esindajate kohtumisel koolivõrgu korrastamise ja õpetajate palga tõstmise teemal. Olin toona haridus- ja teadusministeeriumi kantsler ning minister oli Jaak Aaviksoo, kes oli selle teema jõuliselt ette võtnud. Eesmärgid olid ammu kokku lepitud – et õpetaja palk peaks olema 20 protsenti Eesti keskmisest suurem ja et koolivõrku tuleb kokku tõmmata. Räägitud ei olnud aga veel täpselt sellest, kuidas seda teha.\n\nTekkis loomulikult debatte ja tüli, keegi ei olnud justkui eesmärkide vastu, küll aga olid kõik üksmeelselt selle vastu, et see just neid lähedalt puudutaks, et just nende lähedalt koolivõrgus lõige tehakse. Ja nii ei liikunud ega liikunud meie eelnõu edasi.\n\nÜks haridusministri valitsuskolleegidest küsis temalt sel nõupidamisel, kas kuidagi ei saaks seda reformi nii teha, et vaidlust oleks vähem ning kõik läheks rahulikult ja vaikselt. Ja Jaak Aaviksoo ütles talle iseloomuliku otsekohesusega sellele valitsuse liikmele: ei saa, sest see on pärisreform.\n\nVaidlused käima!\n\nPärisreformid seda tähendavadki, et on muutusi, mis on valusad. Kahtlemata on see väga oluline teema, millest toona juttu oli – õpetajad, koolivõrk.\n\nRohepööre on aga mõõtmatult mastaapsem, see puudutab kõiki meie elutegevuse valdkondi, see tähendab väga põhjalikke ümberkorraldusi väga paljudes valdkondades. Sisuliselt kõiges. Kas me aga päriselt näeme tõsist vaidlust, debatti nende konkreetsete lahenduste üle? Sisulist vaidlust, et arutada, kas sellega, mis on välja pakutud, maksab edasi minna või mitte? Või kas maksab sel viisil, võib-olla tuleks tegutseda mingil muul viisil?\n\nVäga paljudes rohepööret puudutavates valdkondades ei ole optimismist pakatavate pressiteadete foonil seda vaidlust kuigivõrd näha. Ei saa muidugi ka öelda, et vaidlust üldse ei ole, kindlasti mõnes valdkonnas on, näiteks energeetikas, sest praegune olukord lihtsalt ei lase enam nii energiaallikate kui ka elektri ja kütuse hinna jõukohasuse teemast mööda vaadata.\n\nAga üldiselt on teema käsitlus loid, sest ei ole veel selget tegevuskava, ei ole konkreetseid lahendusi.\n\n\"Millised on tähtajad? Kes on vastutajad? Millised on meetmed? Tulud? Missugune on kulu ühiskonnale?\"\n\nEesmärk – kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 – on. Eesmärk, milles on kokku lepitud. Aga mis on kohapealsed üksikute valdkondade selleni jõudmise vahe-eesmärgid lähivaates, keskpikas ja pikas vaates? Millised on tähtajad? Kes on vastutajad? Millised on meetmed? Tulud? Missugune on kulu ühiskonnale? Ja nii edasi. See praegu teada ei ole.\n\nRäägitakse küll, et loosungitest on vaja teha samm realistlikkuse suunas, kuid otsusteta jäävast paljast rääkimisest pole paraku eriti kasu. Mis on üks eesmärk ilma tegevuskavata, plaanita, ilma verstapostideta? See ongi üks loosung. Küsimus ei ole aga niivõrd eesmärgis kui säärases, vaid selles, et eesmärgini jõudmiseks on vaja tegelda selleni viiva tegevuste jadaga.\n\nEelmisel nädalal pidas keskkonnaminister Erki Savisaar riigikogus kõne \"Eesti 2035\" strateegia ja kliimapoliitika aluste teemal aastani 2050. Ta ütles: \"Rohepöörde olemuse lahtimõtestamisel on viimasel ajal käinud vilgas toimetamine, kuid selmet peensusteni definitsioone lihvida, peaksime oma energia suunama asja sisule.\"\n\nTäpselt nii see ongi. Eriti õige on see olukorras, kus iga kord, kui rohepöördest on mõni konverents või arutelu, räägitakse sellest, et mida kaugemale otsused edasi lükata, seda kallimaks selle eesmärgi saavutamine meile läheb. Aga samas ei saa me kuidagi definitsioonide lihvimise juurest edasi, sest siit edasi tulevad konfliktid. Ja neid peljatakse.\n\nVaja teekonda punktist A punkti B\n\nMe oleme praegu olukorras, kus teame eesmärki, see on kirjeldatud, teame hetkeolukorda. Selles oleme alati tugevad olnud, kui on vaja ilusate sõnadega kirjeldada, kus me oleme ja kuhu me jõuda tahame. Aga mis on see sild hetkeolukorra ja eesmärgi vahel, kuidas jõuda punktist A punkti B? Ehk siis hetkel oleme mõneti udus uitamas. Hetkeolukorra ja tuleviku vahel ei ole süsteemset teekonda teada – verstaposte, teadmist maastikust, teadmist kulust.\n\nEhk olukord meenutab Juri Noršteini režissöörikäe all valminud tuntud multifilmi \"Siil udus\". Siil küll teadis oma lõppsihti, kuhu ta tahab jõuda – külla karupojale tähti vaatama ja jooma teed vaarikamoosiga –, kuid mets, millest tee läbi läks, oli mattunud sügavasse uttu\n\nSiil astus uttu, ilma et ta oleks teadnud, millised ohud ja ootamatused teda seal ees ootavad. Ta kaotas ära oma toidukompsu, oli vahepeal hirmunud, kukkus jõkke ja pidi peaaegu ära uppuma, kohtas loomi, kellest mõni teda ehmatas, mõni aitas. Vaid õnnelikud juhused aitasid ta lõpuks udust välja ja ta jõudis sihtpunkti.\n\nMe ei saa õnnelike juhuste peale loota. Ainult selget rada pidi käies saame kunagi pärale jõudes istuda puutüvel nagu siil ja karupoeg, vaadata tähti ja rüübata teed vaarikamoosiga.\n\nMis on aga tagajärg, kui me ei jõua sellest ekslemisest-ootamisest edasi? See läheb ühiskonnale väga kulukaks. On mitmed riskid, viimasel hetkel ülepeakaela tehtavate otsuste risk, omavahelise seoseta otsuste risk. Milline on sel teekonnal seatud eesmärgi poole liikumisel arusaam kuludest?\n\nOn palju ettevõtjaid, kelle ees on küsimused: millesse veel tasub investeerida, kuidas suhtuda praegustesse investeeringutesse, milline on tulevane majandusmaastik – pean ennekõike silmas siseriiklikult ettenähtavat-kavandatavat reeglite ja piirangute maastikku. Tohutult palju on vaja kokkuleppeid, et päriselt selle eesmärgini jõuda.\n\nStockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus tegi valitsusele ligi kolm aastat tagasi uuringu kliimaambitsiooni suurendamise võimalikkuse kohta ja üks põhijäreldusi oli, et kliimaneutraalse Eestini jõudmine on strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoov.\n\nRõhutan, et strateegiliselt tarkade investeeringute korral. Aga kuidas teha strateegiliselt tarku otsuseid sellises udus, kus ei ole teada, mis nurga taga täpselt ees ootab ja milline on tervikplaan? Seega on igal juhul vaja hetkeolukorra ja seatud eesmärgi vahele tugevat silda.\n\nSenised läbikukkumised ei sisenda optimismi\n\nMeil on üksjagu näiteid ambitsioonikatest eesmärkidest, mille puhul me ei ole paljude aastatega jõudnud eesmärgi ja hetkeolukorra kirjeldamisest tulemuseni, mida tahame saavutada. Ja need on rohepöörde kui terviku taustal väikesed ja selgelt piiritletud ettevõtmised.\n\nNäiteks võttis aastaid tagasi Eesti endale kohustuse, et aastaks 2020 läheb olmejäätmetest ringlusesse 50 protsenti, aastaks 2025 juba 55 protsenti ning aastaks 2035 koguni 65 protsenti. Muide, meie ise, meie valitsus ja parlament on ise selle kohustuse võtnud. Ise oleme seda tahtnud ja nõusolevalt noogutanud.\n\nKuidas meil läks aastal 2020? Keskkonnaamet ütleb, et olime umbes 30 protsendi juures, seega samal tasemel mis kümme aastat tagasi, kui see lubadus anti ja eesmärk püstitati. Seejuures olime aastal 2018 selle ringlussevõtmise protsendi eesmärgi isegi uuesti üle kinnitanud!\n\nEi saa öelda, et selle saavutamiseks ei ole midagi tehtud. On küll. Võib-olla oleks see olukord muidu praegu hoopis halvem olnud. Ent liikumist, edenemist eesmärgi saavutamise suunas ei ole olnud. Ja siin ei ole meil kellelegi teisele otsa vaadata kui vaid iseendale.\n\nEestlaslikult muidugi lahendasime meid ees oodanud jäätmetrahvi probleemi ära – kuna oli võimalik arvestusmetoodikat muuta, saime teistsuguse metoodikaga arvutades naksti 50 protsenti taaskasutust kätte. Trahvist toona pääsesime, aga aastal 2025 ei ole see enam võimalik. Siis tuleb lähtuda tegelikkusest. Ehk konkreetse eesmärgina vähemalt 55 protsenti ringlussevõtmist aastaks 2025 tähendab ka tegelikkuses 55 protsenti, mitte enam mõne teise metoodika abil näidatavat 55 protsenti. Selliselt, nagu on kokku lepitud.\n\nSee teema on ka osa rohepöördest – kuidas me suudame rohepööret teha sisukalt, kui me isegi palju väiksema eksamiga hakkama ei ole saanud. Miks see ebaõnnestus, mis need põhjused võivad olla? Neid põhjusi on väga palju.\n\nÜhelt poolt vastutuse jagamine. See on keeruline ja ootab meid ka rohepöörde väga paljude teemade puhul ees. Siin on eri poolteks riik, omavalitsus, teenusepakkujad-ettevõtjad ning kõik me ise, inimesed. See tähendas palju tülisid, seda, et olemasolevat süsteemi tuli muuta. Ei õnnestunud.\n\nÜks oluline põhjus on ka see, et nende muudatuste tegemine oleks tähendanud inimestele lisakohustusi ja ka ilmselt mõningast lisakulu, kui prügi jääb sorteerimata. Ja seda sõnumit ei taha otsustajad anda.\n\nMeil on veel selliseid eesmärke, mille saavutamine ei ole väga ei edenenud. See on hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimine, mis on võit inimestele, kelle kodusid renoveeritakse. Reaalses rahas mõõdetav võit, aga vajab alginvesteeringut. Oluline on aga, et inimesed hakkavad kohe tundma oma rahakotti alles jääva raha tõttu ka selle investeeringu kasulikkust.\n\nKõik tundub ilus, aastaks 2030 on eesmärk seatud – võetud kohustus, et 50 protsenti korterelamutest peaks olema C-energiaklassile vastavaks ehk suhteliselt energiasäästlikuks muudetud. Oleme taas ise vabatahtlikult selle kohustuse võtnud. Meie enda valitsus ja riigikogu.\n\nRiigikontrolli analüüs möödunud aastast näitab, et senises tempos ja senise rahastusega ei suuda me täita seda eesmärki ei aastaks 2030 ega aastaks 2050. Praegu rakendatakse küll väga palju erinevaid meetmeid, kuid korterelamute puhul peaksime eesmärgini jõudmiseks renoveerimisega tegelema neli korda kiiremini kui seni. See aga ei ole ilmselt reaalne. Väikeelamutega on asi veelgi keerulisem ja ka meetmeid on vähem.\n\nRõhutan, et valitsus on viimasel ajal olulisi samme teinud, aga ikkagi on seda vähe. Näiteks keskvalitsuse hoonete puhul – riik peaks ju ise olema eeskuju rohepöördele – on plaan renoveerida kolm protsenti aastas. Selle kolme protsendiga aastas, millest jääb välja suur hulk avaliku sektori hoonetest ja omavalitsuste hooned, me 2030. aasta eesmärgi saavutamiseni ei jõua.\n\nEhk siis eesmärgid on õilsad, raske on neile vastu vaielda. On ju loomulik, et püüame olla oma tegevuses võimalust mööda võimalikult keskkonda säästvad ning tarbimises mõistlikud-mõõdukad. Aga kuidas motiveerida edasi liikuma? Kuidas me teeme seda rohepööret, kui me isegi niivõrd selgepiiriliste asjade puhul – nagu jäätmete ringlussevõtt ja elamute energiatõhusamaks muutmine – oleme eesmärkide saavutamisel hädas?\n\nEttevõtjad ja ühiskond ootavad selgust ja kindlust\n\nRiigikontrolli auditid lõpevad tavaliselt soovitustega, neist malli võttes mõned soovitused ka rohepöörde reaalseks saamise huvides.\n\nKõigepealt – nagu ütles ka keskkonnaminister Erki Savisaar – selle asemel, et peensusteni definitsioone lihvida, peaksime oma energia suunama asja sisule. Teiseks, rohepöördest üldise ja paatosliku rääkimise asemel tuleb minna märksa valdkonnapõhisemaks, rääkida konkreetselt valdkondadest, sellest, mida me nendes valdkondades teeme. Mida me teeme energeetikas, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, ehituses, tööstuses, milles iganes.\n\nKonkreetseks tuleb minna kõigis valdkondades, seada nendes konkreetsed valdkondlikud eesmärgid, vahe-eesmärgid, tähtajad, vastutajad ja nii edasi ja nii edasi.\n\nEi pea olema muidugi kirjeldatud, kui palju aastal 2050 miski inimestele maksma läheb. Me ei tea seda ega saagi teada, sest see on liiga kauge aeg ja määramatust on palju. Tehnoloogia areneb, vahepeal tekib erinevaid valikuid. Me ei kontrolli loomulikult kogu võimalikku arengute jada lähematel aastakümnetel, aga me saame lähiaega panna verstaposte, mida me tahame saavutada selleks, et liikuda edasi. Ja siis samm sammu haaval nende poole liikuda.\n\n\"Ja nagu on rõhutanud ka õiguskantsler: riik peab olema sõnapidaja, stabiilsuse ja kindluse andja, mitte sõnamurdja.\"\n\nJa kindlasti on vajalikud ka kaugemad verstapostid. Kas või näiteks selleks, et ettevõtjatel oleks selgus, millesse on mõtet investeerida ja milliste tingimustega tuleb arvestada. Ja nagu on rõhutanud ka õiguskantsler: riik peab olema sõnapidaja, stabiilsuse ja kindluse andja, mitte sõnamurdja.\n\nKeskkonnaminister käsitles paljude oluliste asjade hulgas oma riigikogu kõnes veel üht aspekti, mida rõhutan – peame väljuma arengukavade, uuringute ning hindamiste virvarrist ning asuma reaalsete tegude juurde.\n\nTäiesti nõus. Aga hindamisest ei ole pääsu, mõjusid tuleb hinnata ja tuleb hinnata seda, mis see kõik maksab. Ja kes maksab. Ja hinnata, missugune on meile jõukohane koorem kanda, millisel viisil ja tempos edasi liikuda. Sellega saab aga tegeleda siis, kui räägime asjadest just konkreetselt – mida on eesmärkideni jõudmiseks vaja ühes või teises valdkonnas teha.\n\nInimeste ees tuleb olla aus ja mitte udutada\n\nOn väga oluline inimestele ausalt rääkida sellest, mida tähendab igaühele rohepöörde eesmärkideni jõudmine. Inimestele tuleb ka ausalt öelda, et meile kõigile võetakse rohepöördega kohustusi ja koormisi. Nii käitumuslikke kui ka rahalisi. Me peame teadma, mida see tähendab, mis on jõukohane ja mis järjekorras. Mida tuleb muuta oma igapäevases harjumuspärases käitumises? Millised on need vahepealsed lisakulud ja sammud ka inimeste enda jaoks?\n\nSeda tuleb seletada. Aga tuleb ka tajuda, mille eest on inimesed valmis rohkem maksma ja mille nimel rohkem tööd tegema, ja mis ei leia mõistmist. On vaja ausalt öelda, et selleks, et tulevikus rohepöörde kasu tunda, tuleb praegu paraku maksta mitmes valdkonnas rohkem.\n\nAga ka sellel rohkem maksmisel on tunnetuslikud piirid, millele lähenemisel tuleb olla väga ettevaatlik, sest eriti just üleminekuoludes vajavad inimesed kindlustunnet, et nende kodu on valge ja soe ning neil on toit laual. Ja seda jõukohase hinnaga.\n\nÜks eeldusi, et üldse tekiks valmidus niigi keerulistel aegadel täiendavaid pingutusi teha ja raskusi kanda, on näidata inimestele veenvalt ka perspektiivi ja selgitada, milline on hoomatavas tulevikus saadav kasu. Ja on kahtlemata ka valdkondi, kus kasu ei tule aastaid oodata, vaid investeeringud annavad kiiremini tulu – näiteks korterite ja majade energiasäästvamaks muutmine.\n\nSeega tuleks tänase päeva ja seatud eesmärgi vahel olev udu ära hajutada ja teha konkreetne teekaart. Avalikkuses on olnud erinevaid mõtteid sel teemal, on arutatud, kas meil peaks olema näiteks kliimaseadus, nagu on mitmes riigis. Nii on võimalik, küllap on aga ka muid erineva paindlikkuse astmega viise selgust ja kindlust saada.\n\nOn aga oluline, et oleks kõigile selge, mida me kavatseme teha ja kuidas kavatseme tegutseda – kokkulepped peavad olemas olema, need peavad olema puudutatud pooltega läbi räägitud. Kui olukord muutub, tehnoloogia areneb, saavad osalised teha ka uusi kokkuleppeid.\n\nRiigikogu rohepöördeotsused laiapõhjaliseks\n\nMinu arvates on ka väga tähtis, et kõik olulised otsused rohepöörde asjus teeb riigikogu, sest need valikud mõjutavad meie kõigi ja kogu riigi elu ning tulevikku. Kuna need otsused muudavad meie elu pöördumatult ja kogu protsess kestab mitukümmend aastat, julgen kodanikuna arvata, et rohepöördeotsused parlamendis kui rahvaesinduses võiks olla tuntavalt laiema kandepinnaga kui üksnes parasjagu ühel või teisel hetkel võimul olev koalitsioon.\n\nSee oleks oluline ka ühiskondliku rahu ja sidususe huvides, et ühiskond laiapindselt üht või teist valikut aktsepteeriks – et rohepööre ei osutuks järjekordseks ühiskonna polariseerumise võimendajaks. Rohepöörde pinnal lõhestumise ohtu aitab ennetada ka see, kui ühiskond tajub, et valitsus ja parlament seisavad tõepoolest kahe jalaga maa peal ning et riigi ning inimeste huvid on kaitstud, seda ka rahvusvahelistes kooslustes.\n\nMillegi päriselt, mitte ainult näiliselt tegemine tekitab alati vaidlusi, konflikte, debatte, tülisid. Nii on see kahtlemata ka rohepöördega. Sellist asja nagu vaikselt või märkamatult-hiilivalt kulgevat rohepööret ei ole olemas. See saab tulla vaid debattide, vaidlusega, mis sunnivad leidma vajalikke tasakaalupunkte.\n\nMe vajame ühiskonnas ja majanduses just reaalseid tasakaalupunkte, mitte ilusaid ja üldisi jutupunkte. Seega on paraku lakmuspaber selle kohta, kas midagi rohepöörde vallas ka tegelikkuses ära tehakse, see, et vaidlused on tulised ja ägedad ning tüli võib kohati tõusta taevani. See on aga siiski hea märk, sest neis vaidlustes saab tegelikult selgeks, mis on reaalne ja ratsionaalne, mis on kavandatud ajaraamis päriselt jõukohane ja võimalik ning mis mitte.\n\nArtikkel rajaneb olulises osas ettekandel, mille riigikontrolör Janar Holm pidas 18. mail 2022 Postimehe korraldatud rahvusvahelisel konverentsil \"Rohepöördest realistlikult\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohepöördest paatosliku jutu ajamise asemel tuleks rääkida, mida me konkreetselt teeme energeetikas, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, ehituses, tööstuses. Rohepööre vajab silda hetkeolukorra ja eesmärgi vahel, ehk selgust ja kokkuleppeid, kuidas jõuda punktist A punkti B. Vaid vaidlustes saab tegelikult selgeks, mis on kavandatud ajaraamis päriselt jõukohane ja võimalik ning mis mitte, kirjutab Janar Holm.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRisto Kask: universaalsed energiatoetused tuleb taastada\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister Kaja Kallase sõnul pole riigil raha eeloleval talvel kõigile tarbijatele energiatoetuste maksmiseks, vaid keskenduda tuleks abivajajate toetamisele. See lahendus on vastuolus äsja lõppenud küttehooaja heade praktikatega ning ei toeta elanike toimetulekut kiire inflatsiooni ajal.\n\nMöödunud kütteperioodi õppetundidest nähtub, et energiahindade leevendamiseks sobivad universaalsed meetmed hästi. Need on automaatsed, kiired ning bürokraatiavabad. Erinevalt sihitud toetustest, mis eeldavad inimestelt taotluse esitamist, ametnikult taotluse menetlemist ning on aeganõudvad. Suur vahe on ka meetmete maksumuses. Kui üldised meetmetel rakenduskulu peaaegu puudub, kaasneb sihitud meetmetega miljonitesse ulatuv halduskulu.\n\nKaugkütte hüvitamine kodutarbijale, elektri- ja gaasiarvete hinnapiir, võrgutasu vähendamine ning maagaasi toetusmeede äritarbijale on kõik meetmed, mis rakendusid automaatselt tarbijale lisaliigutusi tekitamata. Meetmed vähendasid leibkondade kulutusi energiale ning jätsid rohkem raha muudeks tegevusteks, näiteks toidulaua katmiseks, kuid olid toeks ka ettevõtlussektorile.\n\n\"Kõrgepalgalisi on võimalik intensiivsemalt koormata, kuid seda saab teha ka maksude kaudu, näiteks astmelise tulumaksu või varamaksuga.\"\n\nMe ei peaks viima läbi varjatud kõrgepalgaliste maksustamist energiahindade kaudu, eriti kui see toob kaasa märkimisväärse halduskoormuse sihitud meetmete menetlemisel. Energia hind peaks olema kõigile ühtemoodi mõistlik ja taskukohane. Kõrgepalgalisi on võimalik intensiivsemalt koormata, kuid seda saab teha ka maksude kaudu, näiteks astmelise tulumaksu või varamaksuga. Ei ole õige peita kõrgemat \"maksupanust\" energiahindadesse.\n\nEnergiajulgeolek ning energia kättesaadavus mõistliku hinna eest on riigi ülesanne. Maailmaturul toimuv on prognoosimatu ning energiakandjate hinnad võivad tõusta oluliselt, ka kordades, mistõttu peab riigil olema plaan. Ei ole mõeldav, et selleks plaaniks on probleemi eitamine või raha puudumise argument, sest rasketel aegadel tuleb vajaminevad vahendid igal juhul leida.\n\nMöödunud küttehooajal raha toetusmeetmeteks leiti, olgugi, et läbi raskete läbirääkimiste. Toetusteks maksti välja üle 165 miljoni euro. Sissetöötatud meetmeid tuleb rakendada ka tänavu, vajadusel neid mugavdades, piirmäärasid elanikele sobivamas suunas korrigeerides ning kiiremini ja efektiivsemalt ellu viies. Meetmetest loobumine ei ole lahendus.\n\nInimesed saavad ka ise kokkuhoiukohti leida. Näiteks käia vähem kinos, teatris, piirata reisimist või sõita vähem autoga, kuid energiakuludega on keerulisem. Külmkappi ja pesumasinat üldjuhul siiski vooluvõrgust välja ei tõmmata, rääkimata toa kütmise lõpetamisest. Need on elementaarsed baasvajadused. Kannatavad ka ettevõtted, mille kulutused energiale moodustavad tihti märkimisväärse osa kogukuludest.\n\nRiigi tugi ei pea tagama energiahindade jõudmist 2020. aasta tasemele ning puudub vajadus, et riik inimestele kõik kinni maksaks, kuid energiahindade mõistliku hinnataseme saavutamiseks tuleb kahtlemata panustada.\n\nTulles tagasi peaministri esmase mõtte juurde, on abivajajate toetamine tähtis. Kohalike omavalitsuste energiameetmes menetleti mai seisuga 102 000 taotlust ning tehti üle 89 000 positiivse otsuse kogusummas 11,6 miljonit eurot. Keskmiselt välja makstud toetus oli 130 eurot (oli ka üle 1000 euro suuruseid väljamakseid). Sellest lõviosa, 79 protsenti läks elektrikulude hüvitamiseks, 13 protsenti gaasikütteks ja kaheksa protsenti kaugkütteks.\n\nSeega on ka täiendavad toetused sihituna madalama sissetulekutega peredele igati asjakohased ja vajalikud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud küttehooajal maksti toetusteks välja üle 165 miljoni euro. Sissetöötatud meetmeid tuleb rakendada ka tänavu, vajadusel neid mugavdades, piirmäärasid elanikele sobivamas suunas korrigeerides ning kiiremini ja efektiivsemalt ellu viies, kirjutab Risto Kask.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Kiskonen alustas UCI velotuuri Prantsusmaal esikümne kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse võitis sakslane Henri Uhlig (Alpecin-Fenix Development Team; 2:33.37), edestades hollandlast Hartthijs de Vriesi (Metec-Solarwatt p/b Mantel) ja austraallast Blake Quicki (Trinity Racing). Tänu etapil jagatud preemiasekunditele hoiab Kiskonen kokkuvõttes 12. kohta, kaotades liidrile Uhligile kümne sekundiga.\n\n\"See oli selle tuuri esimene kahest siledast päevast. Avaetapil oli paar väiksemat tõusu, mille sprinterid suutsid üle elada. Ainult päeva raskeimal tõusul läks grupp korra juppideks, aga hiljem jooksis kõik kokku tagasi. Raskeim tõus oli 1,9 km pikk ja 8% tõusunurgaga,\" kirjeldas Kiskonen. \"Minu jaoks oli oluline ainult lõpukilomeetriteks ennast säästa. Finiš oli vastutuult ja paar kilomeetrit enne seda lai tee. Mu plaan oli viimaseks paarikümneks kilomeetriks kulutada minimaalselt jõudu ja olla natuke kehvemal positsioonil kui need, kes aeg-ajalt tuule käest ette sõidavad,\" lisas ta.\n\n\"Kolm kilomeetrit enne lõppu olin veel täitsa 100-mehelise grupi keskel, aga teadsin, et nii kui tee laiaks läheb, saan kindlasti kellelegi tuulde võtta, kes üritab ette poole sõita,\" jätkas Kiskonen. \"Lõpukurvi läksin esikahekümne positsioonil, sealt jäi veel 500 m finišijooneni. Tolle hetkeni ei pidanud ma liigselt energiat kulutama ja sain üsna värskete jalgadega sprintida ning piisavalt kohti parandada, et kuuendana lõpetada. Olen rahul, sest sellise tasemega sõidul on kuues koht minu kohta täitsa hea.\"\n\nVelotuuri teisel etapil sõidetakse 161,2 kilomeetrit. Kiskonenile järgmine sobivam etapp peetakse reedel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal alanud UCI teise kategooria velotuuri Alpes Isere Tour avaetapil (118,1 km) pälvis Siim Kiskonen (EC Saint-Etienne Loire) grupifinišis kuuenda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: Patriarh Kirill aitab Putinil õigustada Venemaa sissetungi Ukrainasse\n\n## Põhitekst:\n\nAprilli alguses seisis patriarh Vene relvajõudude katedraalis ja kiitis Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. Samal päeval kritiseerisid lääneriikide juhid Venemaa vägede korraldatud Butša veresauna.\n\n\"Meie olime need, kes purustasid fašismi, mis oleks muidu maailma vallutanud. Jumal aitab meid ka täna,\" väitis Kirill.\n\nKirill on Venemaa presidendi Vladimir Putini tähtis liitlane. 63 protsenti Venemaa elanikkonnast on õigeusklikud, teatas The Wall Street Journal.\n\nKirill kujutab Ukraina sõda kui püha võitlust lääne vastu. Selle eesmärk on \"Vene maailma\" kaitsmine. Selle maailma all mõeldakse Ukraina liitmist Moskva vaimse ja poliitilise mõjuvõimu alla. Patriarh toetab seda kontseptsiooni juba 2012. aastast.\n\n\"Tähtsad preestrid on nüüd osa korrumpeerunud putinistlikust eliidist. On õõvastav näha, kuidas liit riigiga muutis kiriku amoraalseks,\" ütles Kirilli endine liitlane Sergei Tšapnin.\n\nEuroopa Liidu ametnikud ütlesid hiljuti, et Brüssel kaalub Kirilli-vastaste sanktsioonide kehtestamist.\n\nKirilli pressiesindaja lükkas aga tagasi süüdistused, et kirik on politiseeritud. \"Kuuleme seda juttu pidevalt. See on seotud tõsiasjaga, et kirikust pole saanud instrument opositsiooni käes,\" väitis pressiesindaja.\n\nVene õigeusu preestrid peavad regulaarselt Kremli-meelseid jutlusi televisioonis. \"Patsifism on ohtlikum kui sõda,\" ütles hiljuti televisioonis üks preester.\n\nPatriarh Kirill sündis 1946. aastal Peterburis. Pärast seminari lõpetamist liitus ta kiriku välissuhete osakonnaga. Seetõttu sai ta tihti reisida ka välismaale. 1990. aastatel avalikustatud toimikud viitavad sellele, et Krill oli KGB agent, kelle koodnimi oli Mihhailov.\n\n\"Pole mingit kahtlust, et Kirill oli KGB agent. Nõukogude aja lõpul tegid kiriku juhid koostööd salapolitseiga,\" ütles Suurbritannias elav KGB ekspert Felix Corley.\n\n1989. aastal määrati Kirill kiriku välissuhete osakonna juhiks ja ta oli sellel ametikohal 20 aastat. 2009. aastal sai ta patriarhiks ja hakkas kohe avalikult toetama Putinit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht The Wall Street Journal kirjeldab, kuidas Vene õigeusu kiriku juht patriarh Kirill toetab Kremli sõjalist tegevust Ukrainas. Kirill kujutab Venemaa agressiooni kui püha võitlust lääneriikide vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNäitleja Sander Rebane avaldas esimese singli \"Yeah\"\n\n## Põhitekst:\n\nSander Rebase ehk Sassi muusika on alternatiiv-popilik, segu hip-hop 'ist, R'n'B-st, IDM-ist ja LO-FI-st.\n\n\"Olen ligemale aasta oma lugusid kirjutanud ning õppinud Georg Otsas Taavi Paometsa käe all muusikaproduktsiooni, kuid seniajani on kõik loodu sahtlisse jäänud. Õrna värelusega südames otsustasin, et on aeg see ikkagi välja anda,\" selgitas Rebane.\n\n\"\"Yeah\" on ehk minu kõige popikam lugu ning sai oma alguse ühel öisel vööndil sõites Tallinna-Pärnu maanteel, peas tiirlemas mahlased unistused olukordadest, millesse inimlik viisakus minna ei lase. Kui tahad lasta lahti, kuid ei luba. Loodan, et see niiske kujutelm tuleb ka läbi,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Näitleja ja saatejuht Sander Rebane avaldas oma esimese singli \"Yeah\". 15. juunil ilmub ka esimese lühimängiv (EP), millel teeb kaasa LA-s resideeruv artist Svndra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPositiivse koroonaproovi andnud Krejcikoval ei õnnestu kaitsta ka paarismängu tiitlit\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma teine reket Krejcikova võitis eelmisel aastal Prantsusmaa lahtistel tiitli ka naiste üksikmängus, kuid sel korral langes ta konkurentsist juba avaringis, kui jäi alla 19-aastasele Diane Parryle (WTA 97.).\n\nNüüd teatas Krejcikova, et paarismängus ta väljakule üldse ei pääsegi. \"Ärkasin (kolmapäeva) hommikul palavikuga. Otsustasin teha koroonatesti ning see osutus positiivseks,\" kirjutas tšehhitar oma Instagrami story 's.\n\n\"Olen äärmiselt kurb, et ei saa paarismängus tiitlit kaitsta, aga positiivsest küljest olen õnnelik, et mul ei ole vigastusi ja ma ei jõua ära oodata, millal saan terveks ja tagasi treenima,\" lisas Krejcikova.\n\nEelmisel aastal võidutses ta paarismängus koos kaasmaalase Katerina Siniakovaga, kui finaalis alistati Iga Swiatek ja Bethanie Mattek-Sands. Nii sai Krejcikovast läbi aegade seitsmes naine, kes on teinud Prantsusmaa lahtistel kuldse duubli ehk võitnud ühel aastal karika nii üksik- kui paarismängus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval teatas Barbora Krejcikova (WTA 2.) Instagramis, et on nakatanud koroonaviirusega ning ei saa Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel paarismängu tiitlit kaitsta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid: Ukraina sõda ohustab üleminekut roheenergiale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Euroopa katsed vabaneda Venemaa energiatarnetest toob kaasa uued lühiajalised investeeringud kivisöesse, naftasse ja maagaasi,\" ütlesid energeetika- ja valitsusametnikud.\n\nMõned eksperdid hoiatasid samuti, et Ukraina sõda võib anda firmadele võimaluse teha pikaajalisi investeeringuid fossiilkütuste projektidesse. See ohustab ka Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamist, vahendas The Wall Street Journal.\n\n\"Energiajulgeoleku tagamine on õigustatud. Kuid seda ei tohi segamini ajada suurte investeeringutega fossiilkütustusse,\" ütles Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juht Fatih Birol.\n\nSaksamaa energiafirma Siemens Energy juhi Joe Kaeseri sõnul kuuleb ta nüüd klientidelt erinevaid ettepanekuid.\n\n\"Paljud inimesed räägivad nüüd asjadest, mille kohta ma poleks kunagi arvanud, et need taas päevakorda tulevad. Näiteks Põhjameres puurimine,\" ütles Kaeser.\n\nNafta hind oli juba pärast koroonapiirangute kaotamist kõrgel tasemel. Venemaa sissetung Ukrainasse tõstis hinda veelgi. Pärast sõja algust kerkis nafta hind 139 dollarini barreli kohta. Praegu on rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind umbes 114,50 dollarit barreli kohta.\n\n\"Praegu on kriisi ohjeldamise aeg. Peab eeldama, et asjad lähevad hullemaks,\" ütles energeetikaekspert Daniel Yergin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sõjast tingitud energiakriis häirib lääneriikide üleminekut puhtamatele energiaallikatele, ütlesid energeetika- ja valitsusametnikud Davosis Maailma Majandusfoorumil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndreste ja Pearude kaebekirjadele lisas jõudu tasemel kaardinutt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Etnograafiline kaart kui kaarditüüp tekkis esimest korda 19. sajandil koos ideedega rahvuslusest ja sellest, kuidas me üldse inimeste rühmitamisest mõtleme,\" ütleb Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Catherine Gibson. Kesk-Euroopas 1830.–1840. aastatel alguses tekkinud kaarditüüp oli omal kohal ka Vene keisririigis, kus Peterburis tegutsev Vene geograafiaselts riigi kubermange kaardistada püüdis.\n\n\"Etnograafiline kaart kui kaarditüüp tekkis esimest korda 19. sajandil koos ideedega rahvuslusest ja sellest, kuidas me üldse inimeste rühmitamisest mõtleme.\"\n\nOma uues monograafias vaatleski Gibson etnograafiliste kaartide võidukäiku Vene keisririigi Balti kubermangudes ja kartograafilise kirjaoskuse levikut siinmail. \"Tahan vaadata Vene keisririigi Balti provintside kaardistamist väljasttulijate ning Vene keiserlike kartograafide ja geograafide poolt,\" selgitab ta: \"Teisalt huvitavad mind kohalikud haritlased ehk statistikast, kartograafiast, geograafiast huvitatud inimesed, kes samuti kaarte tegid.\" Kohalike ja võõraste tööd asetusid teaduri sõnul omavahel kohati põnevasse dialoogi.\n\nKallist moeasjast kohalikesse massidesse\n\nCatherine Gibsoni sõnul on etnograafiline kaart teemakaart inimeste ja rahvuste kohta. \"Erinevalt topograafilisest kaardist, mis püüab näidata infot füüsilise geograafia ja topograafia, näiteks teede ja hoonete kohta, on etnograafilised kaardid osa teemakaartide spetsiifilisest žanrist, kus mingil teemal kantakse info eraldi kihina territooriumi peale,\" selgitab ta. Nii kasutasid kartograafid inimgeograafia kujutamiseks samu tehnikaid, millega kujutati näiteks ilmastikunähtusi või taimestikku.\n\nAlgselt ringlesid etnograafilised kaardid teadlaste ja haritlaskonna seas nii ühekaupa kui ka kaardikogumike ehk atlaste osadena. Gibsoni sõnul on neist seni enim tähelepanu saanud trükitud kaardid. \"Need olid uskumatult kallid meistriteosed, mis allusid tsensuurile. Vene keisririigi kontekstis tekkisid need üsna elitaarsete esemetena, millele oli ligipääs ainult väga haritutel,\" ütleb ta. Samas toimus 19. sajandi teisel poolel trükikultuuri plahvatus, kust peale leidus kaarte massiliselt nii kooliõpikutes kui ka -atlastes.\n\n\"Näeme dialoogi nii-öelda impeeriumi keskuses Peterburis töötavate kartograafide töö ja selle vahel, kuidas kasutati etnograafilise kaardi žanri kohalike küsimuste lahendamiseks Balti kubermangudes.\"\n\n\"Näiteks ühed varasemad etnograafilised kaardid Vene keisririigis tegi Petr Keppen (Peter Köppen), kes sündis tänapäeva mõistes Ukrainas,\" toob teadur välja. Keppen oli tüüpiline omaaegne ametnik, kes reisis palju ringi ja pidas ameteid keisririigi eri nurkades. Gibsoni sõnul leidis ta Eesti Rahvusarhiivist aga Keppeni kaardist käsitsi tehtud koopia, mille joonistas Eestimaa kubermangus tänapäeva Loode-Eestis 1840. aastatel tegutsenud Carl Friedrich Russwurm.\n\n\"Näeme dialoogi nii-öelda impeeriumi keskuses Peterburis töötavate kartograafide töö ja selle vahel, kuidas kasutati etnograafilise kaardi žanri kohalike küsimuste lahendamiseks Balti kubermangudes,\" osutab ta. Rannarootslastest huvitatud Russwurmi sulest pärineb Gibsoni sõnul 1840. ja 1850. aastatest näiteks teisigi Lääne-Eesti rannikualade etnograafilisi kaarte.\n\nTeine kartograaf, kellest Gibson põhjalikumalt kirjutab, oli Aleksandr Rittih. Viimane valmistas Vene geograafiaseltsi tellimusel 1870. aastate alguses Balti kubermangude kohta kaks kaarti: etnograafilise ja usundikaardi. \"Rittihit volitati neid kaarte tegema ja tema töid hinnati Peterburi akadeemikute seas väga kõrgelt. Samas oli kaartide kohalik vastuvõtt Balti provintsides väga kriitiline,\" võrdleb teadur. Kohalikud baltisakslased pidasid enda osakaalu kaartidel liiga väikeseks ning õigeusu leviala võrreldes luterluse omaga liiga suureks.\n\nBalti krai etnograafiline kaart. 1873. (Aleksandr Fjodorovitš Rittih) Autor/allikas: ARKtC 3.953. Eesti Rahvusraamatukogu.\n\nKaardid kohalike küsimuste tuultes\n\nKuna Cathernine Gibsonit huvitas tema uurimistöös ka kartograafilise kirjaoskuse levik Balti kubermangudes, tõstatus tema jaoks küsimus, mida üldse kaardiks võib pidada. \"Tahtsin prinditud kaartidest eemalduda ja näha, milliseid kartograafilisi teadmisi 19. sajandil ühiskonnas levitati,\" ütleb ta.\n\nVõttes eeskujuks varasema aja kartograafid, kes uurisid näiteks Põhja-Ameerika põlisrahvaste või 19. sajandi koolilaste joonistatud kaarte, tõi teadur oma raamatus rambivalgusesse suure rühma inimesi, kes olid moel või teisel kaartide tegemisega seotud. \"Tänu suhteliselt kõrgele kirjaoskusele Balti provintsides võrreldes teiste keisririigi aladega tol ajal näeme tegelikult, et kartograafiline kirjaoskus levis ühiskonnas koos numbrilise ja alfabeetilise kirjaoskusega,\" põhjendab ta.\n\n\"Peame olema ettevaatlikud, et mitte midagi üle hinnata, aga üks mõte, mille raamatus esitan, on, et see kirjaoskus omal moel võimestas inimesi.\"\n\nGibson märgib, et 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest leidub näiteid ka Eesti- ja Liivimaa talupoegade joonistatud kaartidest. \"Peame olema ettevaatlikud, et mitte midagi üle hinnata, aga üks mõte, mille raamatus esitan, on, et see kirjaoskus omal moel võimestas inimesi,\" sõnab ta. Ilmnes, et talurahvas haaras kaardijoonistamiseks paberi ja pliiatsi eeskätt maavaidlustes.\n\n\"Raamatu viimases peatükis vaatlen kaarte, mis petitsioonidega koos saadeti,\" ütleb teadur. Petitsioonid olid toona viis, kuidas alamate ühiskonnaklasside inimesed said kohalikele ametnikele kirjutada, et näiteks hädasid kurta ja õigusi nõuda. Eriti maavaidlusi puudutavatesse petitsioonidesse olid talupojad joonistanud selgitavaid kaarte.\n\nTeine teema, millega seoses talurahvas kartograafilised teadmised käiku lasi, olid Gibsoni sõnul Eesti ja Läti piiri paika panemise vaidlused 1920. aastal. \"Seal näeme etnograafilist teemat sisse tulemas, sest see piir oligi mõeldud olema etnograafiline. See pidi tõmbama eraldusjoone eestlaste ja lätlaste vahele,\" arutleb Gibson. Nii märgiti kaartidele eri värvidega, kas mõnes talus elasid eestlased või lätlased.\n\nTeaduri sõnul oli näha, kuidas kohalikud aga piirikomitee pakutud joonega nõus polnud, sest see lõikas näiteks ära nende ligipääsu mõnele olulisele jõele või metsale või siis jättis nad valele poole rahvuspiiri. \"Kaarditegu polnud just argitegevus, aga ajaloolisest vaatepunktist on huvitav näha, mis olukordades olid inimesed motiveeritud kartograafiat argumendina kasutama, et oma õigusi ja vaatenurka toetada,\" osutab ta.\n\nBalti krai usundite kaart. 1873. (Aleksandr Fjodorovitš Rittih) Autor/allikas: Eesti Rahvusraamatukogu.\n\nTeadusrahastuse ajalugu\n\nVarasemast üha enam tõuseb Catherine Gibsoni sõnul teadusajaloolaste huviorbiiti küsimus teaduse rahastusest. \"Teame tänapäevaseid vaidlusi teadus- ja kõrghariduse rahastuse üle: millised on nõuded granditaotlustele ja kuidas see suunab omal moel erinevaid teaduse prioriteete. Näeme sama ka kartograafia ajaloos,\" tõdeb ta.\n\nKuna vähemalt alguses oli kaartide tegemine väga kulukas, pidid kartograafid selleks lisaraha taotlema, avaldusi kirjutama või õpetatud seltside koosolekutel oma ideid esitlema. Oma ärihuvid olid lisaks kaarte avaldavatel trükikodadel ja kirjastajatel. \"Kaartide müügihinna üle arutleti palju. Mis on iga kaardi eesmärk? Kas sellest peaks tulema seinakaart, mis ripuks igas koolis? Või on see pigem ilus atlas, mis on kättesaadav vaid baltisakslastele?\" kirjeldab Gibson. Teisisõnu kujutab kartograafia ajalugu tema sõnul omalaadset äri- ja teadusrahastuse ajalugu.\n\nKirjastajate kõrval pidi kaart kõnetama lugejat. Näiteks käsitleb Gibson oma teoses Matiss Silinši, kes valmistas ühena esimeste seas kaarte läti keeles. \"Tema kaarte avaldati kalendrites ehk rahvalikes alama klassi väljaannetes, kus oli palju praktilise sisuga artikleid,\" seletab ta. Silinš lisas kalendritesse ka Läti alade volditavad kaardid. Kuna tema eesmärk oli rahvast valgustada, külvas ta oma kaardid üle infoga mitte üksnes etnograafia, vaid muudegi teadusalade kohta.\n\n\"Asi pole üksnes kaardi sisus, vaid ka selles, mida lugejad seda vaadates üles nopivad.\"\n\nMõistmaks rahva arvamust neist kaartidest, luges Gibson nende kohta omal ajal ajalehtedes ilmunud arvustusi. \"Arvustustes kurdetakse sageli, et Silinši kaardid olid liiga kitsad. Need ei näinud ilusad välja ja neil oli liiga palju infot, mida polnud hästi näha. Nii et lugejaid huvitas sisust palju enam kaardi esteetiline väärtus ja kujundus,\" märgib ta.\n\nHiljem ajalehes oma uute kaartide reklaame avaldades arvestas Silinš juba publiku maitsega ning rõhutas näiteks kaartide ilusat paberit ja meeldivaid värvitoone. See tõstatab teaduri sõnul küsimuse kaardi vastuvõtust: \"Asi pole üksnes kaardi sisus, vaid ka selles, mida lugejad seda vaadates üles nopivad.\"\n\nEhkki Gibsoni uus raamat on eeskätt mõeldud ajaloolastele ning üldisemalt ajaloo- ja kartograafiahuvilistele, loodab autor ise, et teos on kättesaadav ka laiemale lugejaskonnale. Osalt oli tema eesmärk raamatut kirjutades tuua Balti kubermangude ajalugu teadlaste huviorbiiti. \"Minu kogemus ütleb, et Baltikumist ei räägita kuigi palju. Kui vaatame Euroopa ajaloo teaduskursusi, olgu kas või Vene keisririigi ajaloo kohta, siis Balti piirkonna eripärasid ei mainita sageli üldse,\" põhjendab ta.\n\nCatherine Gibsoni monograafia\"Geographies of Nationhood: Cartography, Science, and Society in the Russian Imperial Baltic\" (Rahvusluse geograafiad: kartograafia, teadus ja ühiskond Vene impeeriumi Balti regioonis) ilmus Oxfordi ülikooli kirjastuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koos rahvuslike ideedega levisid 19. sajandi Euroopas ka kõikvõimalikud teemakaardid, sealhulgas rahva- ja keelepiiride kohta. Haritlaskonnas ringlevate trükikaartide tuules õppisid kaarte lugema ja joonistama ka kohalikud talupojad, kes lahendasid nende abil isekeskis maavaidlusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCeltics alistas taas Miami, suurest finaalist ollakse ühe võidu kaugusel\n\n## Põhitekst:\n\nCeltics haaras eduseisu alles kolmandal veerandil, kui poolajapausile mindi vastu Miami 42:37 juhtimisel. Saatuslikul kolmandal perioodil võitis Celtics vastast suisa 16 punktiga ning Miami enam viimasel neljandikul oma olukorda päästa ei suutnud.\n\nBostoni resultatiivseim oli 25 punkti visanud Jaylen Brown. Jayson Tatum lisas 22 punkti, Al Horford sai kirja 16 ning Derrick White 14 silma.\n\nMiami eest teenis Bam Adebayo 18 punkti, Gabe Vincent viskas 15 punkti. Põlvevaluga kimpus olev Jimmy Butler lisas 13 silma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA idakonverentsi finaalseerias alistas Boston Celtics võõrsil 93:80 (17:19, 20:23, 32:16, 24:22) Miami Heati ning asus seeriat mängudega 3:2 juhtima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti rahvusnaiskond jäi Hõbeliiga avamängus alla Portugalile\n\n## Põhitekst:\n\nPeatreener Alessandro Orefice'i sõnul on tal seoses mänguga kahetised tunded. \"Olen pettunud ja kurb, et mängijad ei suutnud esimese ja viimase geimi lõpus asja ära otsustada. Esimene geim oli kohati peegeldus sellest, mida oleme trennis teinud ja mida suudame, aga ikka jäädakse ootama vastase eksimisi. See peab muutuma, ise tuleb agressiivne olla ja otsustada. Samas teeb rõõmu see, et tulime tugeva võistkonna vastu välja 0:2 kaotusseisust, seega on mul nii positiivseid kui negatiivseid tundeid,\" ütles peatreener, vahendab volley.ee.\n\n\"Saame kindlasti mängida paremini. Tunnen neid mängijaid kolm aastat ja nad kuulavad ja püüavad, ses osas mu etteheiteid pole. Aga pean ilmselt neile aega andma, et kõik toimuks nii nagu soovin,\" lisas Orefice.\n\nEesti alustas koosseisus Julija Mõnnakmäe, Kadi Kullerkann, Kertu Laak, Kristiine Miilen, Eliise Hollas, Liis Kullerkann ja libero Kadri Kangro.\n\nKertu Laak kerkis Eesti resultatiivseimaks 21 punktiga (+13), 16 punkti (+10) lisas Kristiine Miilen ning 12 punkti (+10) Liis Kullerkann. Eesti naiskonna vastuvõtt oli 31 protsenti, rünnakuid lahendati 38-protsendiliselt, blokiga saadi 12 ning serviga kuus punkti (kuus viga).\n\nPortugali edukaim oli 19 punktiga (+5) Julia Kavalenka. Portugali vastuvõtt oli 43 protsenti ja rünnak samuti 43 protsenti. Blokiga teeniti 12 ja serviga 14 punkti 13 vea juures.\n\nJärgmises alagrupimängus kohtub Eesti sel pühapäeval kell 17.00 võõrsil Luksemburgiga.\n\nEesti koosseis Portugali ja Luksemburgi vastu:\n\nSidemängijad: Julija Mõnnakmäe, Karolina Kibbermann\n\nDiagonaalründajad: Kertu Laak, Kadi Kullerkann, Nora Lember\n\nNurgaründajad: Silvia Pertens, Kristiine Miilen, Sonja Siimson, Nette Peit\n\nTemporündajad: Eliise Hollas, Liis Kullerkann, Laura Parts\n\nLiberod: Kadri Kangro, Janelle Leenurm\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste võrkpallikoondis alustas Euroopa Hõbeliiga hooaega, saades võitlusliku mängu järel võõrsil Portugali vastu 2:3 (23:25, 15:25, 25:22, 28:26, 15:13) kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKannik: lääne aeglane relvaabi põhjustab Ukrainale praegu raskusi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui veel kümne päeva eest rääkisime, et umbes 90 protsenti Luhanski oblasti territooriumist on venelaste okupeeritud, siis kolmapäeval Luhanski kuberner ütles, et nüüd on see protsent juba 95,\" rääkis Kannik. Veel ei ole Luhanski oblastist okupeeritud vaid Bahmuti linna territoorium.\n\nÜks võimalus, mida arutatakse, on see, et kui alad on vallutatud, siis tuleb Venemaalt mingi vaherahu pakkumine, sest siis saaksid venelased välja deklareerida ühe võidu sõjas. Kannik aga ei usu, et see oleks ukrainlaste vaatevinklist nii dramaatiline tagasilöök, et nad oleks nõus mingit vaherahu venelaste tingimusel alla kirjutama.\n\nMariupolis on praegustel andmetel 22 000 hukkunut. Kannik hindab seda usutavaks numbriks. \"See on kindlasti realistlik. Mariupol oli Tallinna suurune linn, ja vaadates kui pikalt oli see linn piiratud ja kui paljud inimesed ei tahtnud sealt lahkuda ka siis, kui see võimalus veel oli, tundub see võimalik ohvrite arv. Severodonetsk õnneks nii suur linn ei ole, seal oli umbes 100 000 elanikku. Ka praegu on sinna umbes 15 000 inimest alles jäänud ja nende saatus võib olla väga dramaatiline,\" rääkis Kannik.\n\nVene pool on välja pakkunud, et anastatud alade elanikud võiksid saada kiirkorras Vene kodakondsuse. \"Tõenäoline on variant, et venelased ei hakka nendel aladel mingit pseudoriiklust arendama, vaid et need piirkonnad liidetakse Venemaaga. Siin käib jutt Hersoni ja Zaporižžja oblastist. See on tavaline Vene projekt, sama tegid nad Abhaasias, Lõuna-Osseetias ja Donetski ja Luhanski nn rahvavabariikides juba 2014. aastal. See on enda külge kinnitamise projekti üks osa,\" arutles Kannik.\n\nTemasõnul tuleb kahel sõdival riigil mingisuguseid läbirääkimisi üksteisega pidada, sest see on vajalik kasvõi humanitaarkoridoride loomiseks. \"Ukrainlased annavad endale aru, et isegi kui vaherahu sõlmitakse või see tekib iseenesest – kummalgi poolel pole ressurssi aktiivset sõjategevust jätkata –, siis see on ajutine ja kehtib nii kaua, kui see mõlemale poolele on kasulik. Kui enam kasulik pole, siis sõjategevus taastub,\" märkis Kannik.\n\nLääne relvaabi on liiga aeglane\n\nLääne väidetavate mõrade suhtes Kannik eriti murelik pole. \"Absoluutset ühtsust demokraatlikelt riikidelt ongi palju nõuda. Need mõrad õnnestub ületada. Suurem probleem on see, et lääne relvaabi on olnud aeglane ja ennast tsenseeriv. Kardetakse Venemaad täiendavalt provotseerida, mis minu meelest on küll jabur teema kokkuvõttes,\" rääkis ta.\n\nRaskerelvaabi hiljaks jäämine põhjustabki Kanniku hinnangul praegu ukrainlastele raskusi Severodonetski all. \"Sellest abist on suudetud kasutusele võtta väike osa ja seda on ikka veel liiga vähe. Kui Venemaa kontsentreerub ühele kitsale rindelõigule, siis on näha, et ülekaal nii tehnika kui ka inimjõu poolest on jätkuvalt venelaste käes,\" rääkis Kannik.\n\nVenemaa hajusale rünnakule suutis Ukraina üsna hästi vastu panna, aga kui nüüd on venelaste rünnak koondatud kitsale alale Severodonetski ja Bahmuti vahel, siis Ukrainal on raskusi, märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõenäosus, et Luhanski oblast okupeeritakse, suureneb iga päevaga, rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik Terevisioonis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel Sirbis Eesti-Soome suhted, Ukraina, kinoturg\n\n## Põhitekst:\n\nNii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus. Pille-Riin Larmi intervjuu Kadri Jaanitsaga\n\nTõlkija Kadri Jaanits: \"Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.\"\n\nSain Soomest kirja. Viisakalt ja lakooniliselt kutsus haridus- ja teadusministeerium riikliku tõlkepreemia väljaandmise üritusele. Hyvä, ainult et miks nad seda Tallinnas teevad? Küllap saab siis suure tunnustuse osaliseks mõni eesti tõlkija? Ja tõepoolest. Teisipäeval, 24. mail kuulutati laureaadi nimi välja sõnadega: \"Eesti keel on üks soome kirjanduse enim tõlgitud sihtkeeli ning soome kirjanduse menu eest Eestis võib ühtlasi kiita Kadri Jaanitsa suurepäraseid tõlkeid.\"\n\nÜLO MATTHEUS: Ukraina vaba langus ja tõus\n\nMacroni sisuliselt lootusetu Euroopa armee ideega võrreldes on Läänemere ja Musta mere alliansil hoopis rohkem jumet.\n\nKäimasolev sõda näitab, kui oluline on Ukraina roll puhvrina agressiivse Venemaa ja ülejäänud Euroopa vahel. Eeldades, et Ukraina võidab sõja ja taastab oma territoriaalse terviklikkuse, tuleb juba lähiajal vastata küsimusele, kuidas integreerida see puhver maailma julgeolekusüsteemi.\n\nPamfir parnassil. Tristan Priimägi intervjuu Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšukiga\n\nSel nädalal esilinastus Cannes'i filmifestivali kõrvalprogrammis \"Autorite kaksiknädal\" (\"Quinzaine des réalisateurs\") üks värske ja hoogne ukraina film \"Pamfir\"i. Folklooriga vürtsitatud krimitriller leiab aset Ukrainas, Rumeenia piiri ääres, ja selle peaosas on mees, kes on pärast pikki välismaal töötatud aastaid kodus tagasi. Asjaolud sunnivad teda naasma vanade liistude juurde ning ta hakkab taas salakaupa vedama, et tasuda mõned võlad ja klaarida arved.\n\nEsilinastuse puhul oli režissöör DmõtroSuhholõtkõi-Sobtšuk nõus avama filmi tagamaid.\n\nSANNA MUSTONEN: Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis\n\nUkraina laste emakeele, identiteedi ja õppimise toetamiseks vajatakse nüüd kõikjal Euroopas kvaliteetset õppevara. Just enne sõda valmis Ukrainas pedagoogiliselt uuenduslik ukraina keele õppekomplekt koos õpilase tööraamatuga \"Навчаємо(сь) української разом\" ehk \"Õpime koos ukraina keelt\". Praeguses olukorras peavad koostajad oluliseks, et see võetaks kasutusele kõikjal Euroopa koolides, kuhu on õppima asunud ukraina lapsi. Kuigi Ukraina koole praegu pommitatakse, ei ole võrdsema ühiskonna, laste haridusvõimaluste ja keeleõppe nimel tehtud töö olnud asjata, sest Euroopa õpetajate kaasabi ja koostöö tulemusena võib see levida hoopis laiemalt, toetada paguluses elavaid lapsi ja nende õpetajaid.\n\nKAUPO LIIV: Kino nõukogude moodi\n\nVenemaal on filmide levitamisega seotud sanktsioonid viinud kurbnaljakate lahendusteni.\n\nPandeemia algusest saadik on räägitud, et kinod on kaotamas lahingut voogedastuskanalite vastu. Kinode sulgemised ja piirangud peletavad inimesed kinost ja harjutavad mugava koduse diivaniga. Viimased nädalad on näidanud, et nii see siiski ei ole. \"Apteeker Melchior\" on jõudnud eksklusiivsesse 100 000 vaataja klubisse ning välismaisete filmide vaatajaskondki on vaikselt kasvamas endiste arvude suunas.\n\nTRIIN METSLA: Kuidas uurida nõukogude kunsti?\n\nBaltimaade kunstiteadlaste (taas)kohtumisel esitati Nõukogude aja kunsti käsitlemiseks uusi tõlgendusi ja täiendati vastastikku, õhku jäänud küsimused ootavad jätkuseminari.\n\nBaltimaade kunstiteadlaste ja kuraatorite seminar \"Sarnasus erinevuses. Balti regionaalse kunstiajaloo perspektiivid\" kunstiakadeemia suures saalis 13. V ja Kumus 14. V, peakorraldajad Anu Allas ja Eda Tuulberg, koordinaatorid Annika Toots ja Tiiu Saadoja.\n\nBaltimaade kunstiteadlaste ja kuraatorite seminari – nimetaksin seda pigem küll konverentsiks – kandvaks jõuks oli uurijate kriitiline pilk materjalile ja metodoloogistele vahenditele, millega nad töötavad. Kitsas regionaalsus teemaderingis ja ka ettekandjate valikul (üsnagi kindel kolmikjaotus) oli konverentsi tugevus, kuigi ootasin ka teistsugust sekkumist, rahvusvahelisemat rõhuasetust või pilku väljastpoolt.\n\nLAURA LIINAT, MONIKA TOMINGAS: Meie tuleviku määrab huviharidus\n\nHuviharidust rahastab kohalik omavalitsus ja suuresti sõltuvalt sellest, milliseid huvikoole ja -tegevust pakkuvaid ühinguid kohalikul tasandil toetatakse. Igas omavalitsuses on veidi omamoodi süsteem, üle-eestiline lahendus puudub. Riik toetab kohalikke omavalitsusi vastavalt koefitsiendile, mis tuleneb näiteks töötuse määrast, sotsiaalabi vajavate inimeste arvust ja teistest komponentidest. See summa vähenes aga 2021. aastal ligemale 40% võrra ning seni pole selge, kas omavalitsused jätkavad endises mahus toetamist ja panevad ise vahendeid juurde või ei tee seda. Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu esimees Jane Miller-Pärnamägi selgitab, milliseid tagajärgi võib kaasa tuua huvihariduse rahastamise vähenemine.\n\nHANNES AAVA: Mitte ainult inimestele ehitatud linnad\n\nMure liigirikkuse vähenemise, elupaikade kao ning loodusest kaugenemise pärast paneb otsima lahendusi, kuidas linnade ökoloogilist tolerantsust suurendada.\n\nHoolimata viimastel sajanditel levitatud eksiarvamusest, et inimene asub väljaspool loodust, oleme siiski paratamatult selle osa. Sama mõtet võib laiendada ka linnadele, mis ei ole kunagi olnud koduks üksnes inimesele, vaid toimivad ka teiste liikide suhtlusvõrgustikuna. Need suhted, nagu kodus ikka, kipuvad olema muutlikud ning ulatuvad peretülidest ja väljakolimistest harmoonilise kooseluni. Järjest arvukamad teadustööd näitavad, et peale inimloomade on linn koduks ka üha suuremale hulgale teistele liikidele, kellest mõne, näiteks kimalase, puhul on täheldatud suisa sedagi, et teatud linnades ületab nende arvukus juba linna ümbritsevate piirkondade oma.\n\nKATI OTS: Putukaväila installatsioonid ühendavad looduse ja linna\n\n\"Kohasumin\" kinnitab, et pealinna linnaruumikunstist ei koosne vaid monumentidest ja grafitist.\n\nAlustuseks Putukaväilast. Mis see siis ikkagi on ja kus asub? Kas see on juba olemas? Kui pole, siis millal valmis saab? Need küsimused kipuvad ikka seoses Putukaväilaga korduma. Küsitakse muidugi ka seda, miks omatahtsi vohavat loodust linnas üldse vaja on. Kõik need küsimused on põhjendatud, sest ühe suure lineaarpargi loomine on mahukas projekt, mis võtab palju aega ja mida tuleb kavandamise ajal ühtlasi ka rajada. Proovin seega Putukaväila olemust ja valmimist selgitada.\n\nMARIS PEDAJA: Ussisõnad XXI sajandi loodushoius\n\nEdusammudeks loodushoius vajame loodushoidu soodustavat lingvistilist pinda – terviklikku ussisõnade valdamise kunsti.\n\nEestlastena elame mitmes mõttes piiririigis. Oleme käinud pika tee Põhja Konnast ja krattidest üleilmsete talgupäevade ja ükssarvik-idufirmadeni, kuid meie väärtusruumis on säilinud teatav ürgsus. Ka kultuuriruum on jäänud loodusest lahutamatuks, igavesti poolnukrutsevaks ja haisvaid adruvalle igatsevaks. Jaan Tätte on kirjeldanud, kuidas hommikupäikest tervitava vilsandlasega hingeliselt võrdväärse katarsise kogemiseks peaks linnainimene läbi lugema kolm raamatut ja käima kolm korda teatris. Valdur Mikita on võrrelnud kukeseenekorilust lääneeuroopaliku teatrielamusega – teatrisaalis kogetu, muide, kinnistub samuti paremini, kui koduteel õhtuhämaruses läbi pargi jalutada.\n\nVAHUR LUHTSALU:Teadusdiplomaatia I. Mis see on ja millega seda süüakse?\n\nTõenäoliselt võib pealkirjas esitatud küsimus peast läbi käia inimesel, kes seda liitnimisõna, ja kui grammatiliste terminitega täpne olla, siis põimliitnimisõna, esimest korda näeb või kuuleb.\n\nEestikeelses inforuumis on teadusdiplomaatia võrdlemisi tundmatu termin.\n\nAIJA SAKOVA:Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik\n\nTeaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.\n\nEhkki teadmussiirdest on saanud justkui teadusmaailma võlusõna, ei ole selles midagi olemuslikult uut. Laias tähenduses on see sünonüümiks ülikoolide kolmandale sambale ehk ühiskondlikule missioonile. Kitsamas vaates kasutatakse teadmussiiret jällegi tehnosiirde ehk ettevõtlussektoris teadmuspõhiste tehnoloogiliste lahenduste rakendamise sünonüümina.\n\nMAIT JÜRIADO:Tuttava linna tuled. Maapealne paradiis\n\nSuure-Jaanis pole ühtegi valgusfoori! Ei pea kiirustama, et jõuda esimesena punase tuleni.\n\nKui me vähem kui viis aastat tagasi Suure-Jaani külje alla järve äärde kolisime, siis küsisid paljud, miks nii kaugele. Maailmas ringi rännanuna on asi perspektiivis: Austraalia on kaugel, Suure-Jaani ei ole kaugel! Pealegi oleks siia kolimine veel nii kuus aastat tagasi kõlanud ka mulle endale hullumeelsena, kuid nüüd ainumõeldavana. Ring saab ühel hetkel täis ja juurte juurde tagasi tulla tundub loomulik. Jaane on mitu – Järva-Jaani, Kolga-Jaani, Suure-Jaani jt –, aga on vaid üks ja ainus Suure-Jaani. Kui sõbrad esimest korda külla tulid, helistasid nad mulle ja pärisid, kus see järv siin ikkagi asub – nad ei leidvat üles. Tuli välja, et nad sõitsid esimese hooga Kolga-Jaani.\n\nArvustamisel\n\nLaura Lindstedti romaan \"Minu sõber Natalia\"\n\nPentti Linkola \"Ellujäämise küsimus. Linkola programm\"\n\nPentti Linkola \"Teisitimõtleja märkmed\"\n\nIris Murdochi romaan \"Meri, meri\"\n\nVambola Kriguli doktorikontsert \"Drumming\"\n\nEstonia \"Õhtused majad\"\n\nlavastus \"Razdedauch\"\n\nnäitus \"ArsViva 2022. Tajuvälja agendid\"\n\nnäitus \"Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tutvustame reedel ilmuva värske Sirbi teemasid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti plaanib lammutada kõik punamonumendid\n\n## Põhitekst:\n\nNõukogude- ja natsirežiimi ülistavate monumentide eksponeerimise keelamise seaduseelnõu jõuab esimesele lugemisele sel nädalal ning see on kavas vastu võtta 16. juuniks, vahendas LSM.\n\n\"Konkreetseks tähtajaks tahame seada 15. novembri, siis tuleb konkreetsed objektid demonteerida. Tingimused ei kehti sõjahaudadele ja kalmistutele,\" ütles parlamendisaadik Ritvas Jansons.\n\n\"Demonteerimist on plaanis rahastada füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest. Muud vajalikud vahendid võiksid tulla riigi ja vastava kohaliku omavalitsuse eelarvevahenditest,\" teatas parlamendi pressiteenistus.\n\nKunstiväärtusega või haridusliku tähendusega demonteeritud monumentide originaalosad kavatsetakse säilitada Läti okupatsioonimuuseumis.\n\nRiia linnavolikogu toetab Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamist ning andis Riia monumentide ametile korralduse lammutustööde ettevalmistusteks. Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail just Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti parlament koostab seadust, mis muudaks riigis kohustuslikuks Nõukogude režiimi ülistavate monumentide lammutamise või teisaldamise, teatas kolmapäeval Läti Raadio.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Maris Pihlapi uus album \"The Search for Life Within\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"The Search for Life Within\" nii kirjutas kui ka produtseeris Pihlap ise. Temaatiliselt kujutab album teekonda rahuni iseendas ja segab omavahel viiulit, vokaali ja orgaanilist elektroonikat.\n\n\"Ajal, mil välises maailmas toimub nii palju, mille pärast muretseda, karta ja lasta end pikali lüüa, tundub olevat ainus lahendus leida rahu iseenda seest. Lugudesse on talletatud hetked selle sisemise rahu otsingutest,\" selgitas Pihlap. Poolteist aastat on ühest küljest albumi valmimiseks lühike aeg, aga tagasi vaadates väga pikk aeg, sest ta on enda sõnul selle ajaga meeletult muutunud.\n\n\"Kuna see on olnud mulle niivõrd oluline ja õpetlik aeg, otsustasin muusikalisesse materjali sisse jätta ka rohkem algsalvestuste nn ebatäiuseid – häälevärinaid, salvestuse ajal kellegi sissekõndimist, trammide möödumist mu Kopli stuudiost. Mitte taotleda täiuslikkust,\" selgitas ta.\n\nAlbumilt on seni avaldatud kaks singlit \"Take It Away\" ja \"Off Track\", millel teeb kaasa Ewert Sundja. Uus album on ühtlasi jätk 2021. aastal ilmunud debüütalbumile \"What Have You Become?\", mis tõi Maris Pihlapile ka aasta debüütalbumi nominatsiooni selle aasta Eesti Muusikaauhindadel.\n\nAlbumi esitluskontsert toimub 8. juunil klubis Hall.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval ilmus plaadifirma TIKS rekords alt laulja-multiinstrumentalisti-produtsendi Maris Pihlapi uus album \"The Search for Life Within\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMari-Liis Sepper: lapsevanemaid tuleb toetada seal, kus mured suurimad\n\n## Põhitekst:\n\nEeldame, et lastetoetused on poliitikute huviorbiidi keskmesse võetud siira sooviga toetada lapsevanemaid laste kasvatamisel ja vähendada naiste, eriti üksikemade vaesust.\n\nEeldame, et see ei ole poliitiline spinn, mille peale arvatavasti vähemalt osad Eesti emad tahaks koostada avaliku toetuskirja peaminister Kaja Kallasele, kelle juhitud sooliselt tasakaalus valitsusel on lahendada korraga mitu kriisi, sh tagada ettevalmistus, et suudaksime end kaitsta võimaliku agressiooni vastu.\n\nPirjo Turk on uurinud lastetoetusi viimasel aastakümnel. Tema tähelepanekute järgi 2014. aastani lapsetoetust pikka aega ei tõstetud. Toetuse määr oli esimese ja teise lapse eest 19,18 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse eest 76,72 eurot. Alates 2015. aastast tõsteti lastetoetusi aasta-aastalt nii, et 2019. aastaks oli esimese ja teise lapse eest saadava toetuse määr 60 eurot ning kolmanda ja järgnevate laste eest sada eurot.\n\nSee tähendab, et lastetoetusi on viimastel aastatel järjepidevalt tõstetud. Lastetoetused on olnud tagasihoidlikud, kuid see ei ole kindlasti vaadeldav riigi poolt lastele hinnasildi panemisega.\n\nAlates 2017. aastast on Eestis lasterikka pere toetus, mis laienes peredele, kus on kolm või rohkem kui kolm last. Sünniregistri andmetel oli 2018. ja 2019. aastal kolmanda lapse sünde rohkem kui 2017. aastal. Lasterikka pere toetusel võis siin olla positiivne mõju, aga kindlasti ei ole see ainult toetuse teene.\n\nAlates kolmandast lapsest on praegu kavandatud lastetoetus suurem arvatavasti seetõttu, et siingi soovitakse mõjutada perede otsust saada kolmas laps.\n\nEnne kui toetuste suurendamist tervitada, peaks pidama silmas seda, et Euroopas sünnib lapsi rohkem neis riikides, kus on loodud võimalikult mitmekesised ja head võimalused töö ja pereelu ühitamiseks ning kus on suurem naiste tööhõive. See tähendab, et perepoliitikat tuleks vaadata koos soolise võrdsuse poliitikaga ning toetada lapsevanemaid seal, kus mured kõige suuremad.\n\nNäiteks on Eestis mure lastesõime kohtade leidmisega, mis sunnib just naisi pikemalt koju jääma, st karjäärikatkestus ja palga mitteteenimine on ajaliselt pikem kui peaks. See mõjutab omakorda naiste majanduslikku sõltumatust, edasijõudmist karjääriredelil ja ka järgnevate laste saamise otsust. Ka neil teemadel tuleks debateerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enne kui lastetoetuste suurendamist tervitada, peaks pidama silmas, et Euroopas sünnib lapsi rohkem neis riikides, kus on loodud võimalikult mitmekesised ja head võimalused töö ja pereelu ühitamiseks ning kus on suurem naiste tööhõive, kirjutab Mari-Liis Sepper.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal lunastas pääsme kolmandasse ringi 300. võiduga slämmiturniiridel\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmisesse ringi viiva tulemusega saavutas peagi 36-aastaseks saav Nadal karjääri 300. võidu slämmiturniiridel. Nii sai temast alles kolmas mees, kes suure slämmi tenniseturniiridel 300 võiduni jõudnud, jäädes selles arvestuses alla vaid Roger Federerile (369 võitu) ja Novak Djokovicile (324).\n\nKokku on Nadalil ette näidata 21 suure slämmi turniiri võitu, Roland Garrosel on ta võidutsenud 13 korral.\n\nGRAND SLAM WIN #300!\n@RafaelNadal has recorded the 300th Grand Slam win of his career, defeating France's Corentin Moutet, 6-3, 6-1, 6-4, in the second round of #RolandGarros\nNadal is now 300-41 in his career at Grand Slams (.880) and 107-3 at Roland Garros (.973)\n\n— TENNIS (@Tennis) May 25, 2022\n\nHispaanlane, kellel jäi vigastuse tõttu 2021. aasta hooaja teine pool vahele, ei soovinud peale kolmapäevast kohtumist oma füüsilisest seisundist rääkida.\n\n\"Ma ei saaks turniiril väga süveneda, kui oleksin iga päev mures oma füüsiliste probleemide pärast,\" ütles ta ajakirjanikele. \"Nii et kui midagi juhtub, lepin sellega. Aga hetkel olen keskendunud tennisele,\" lisas Nadal.\n\nPileti saamiseks veerandfinaali, peab ta järgmisena alistama hollandlase Botic van de Zandschulpi (ATP 29.). Kohtumise võitja võib veerandfinaalis vastamisi minna maailma esireketi Novak Djokoviciga, kes peab enne kolmandas ringis jagu saama Aljaž Bedenest (ATP 195.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel sai Rafael Nadal (ATP 5.) kindlalt 6:3, 6:1, 6:4 jagu Corentin Moutet'st (ATP 139.) ning liigub edasi kolmandasse ringi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Korea katsetas tuumalõhkepea detonaatorit\n\n## Põhitekst:\n\nSouli teatel katsetas Põhja-Korea kolmapäeval ka kolme ballistilist raketti. Selle nädala alguses külastas USA president Joe Biden Aasiat, kus ta kohtus Jaapani ja Lõuna-Korea liidritega.\n\n\"Järgmiste päevade jooksul on tuumakatsetuse võimaluse tõenäosus väike, kuid pärast seda on see võimalus kindlasti olemas,\" ütles kõrge Lõuna-Korea luureametnik Kim Tae-hyo.\n\n\"Tõenäoliselt pole veel Põhja-Korea liider otsustanud, millal see katsetus toimub,\" lisas Kim Tae-hyo.\n\nPõhja-Korea tegi viimase tuumakatsetuse 2017. aastal. Satelliidifotod paljastasid hiljuti, et riik valmistab ette oma maa-alust tuumakatsetuspaika. Lääneriikide ametnikud on juba mitu nädalat hoiatanud, et Põhja-Korea võib lähiajal korraldada tuumakatsetuse, vahendas The Times.\n\nLõuna-Korea kaitseminister ja tema USA kolleeg Lloyd Austin lubasid hiljutisele Põhja-Korea raketikatsetustele konkreetset vastust.\n\n\"Ministrid leppisid kokku tugevdada Lõuna-Korea ja USA kombineeritud kaitsepositsiooni,\" teatas Lõuna-Korea valitsus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Korea katsetas tuumalõhkepea detonaatorit ja Souli teatel valmistub stalinistlik riik tuumakatsetuseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi\n\n## Põhitekst:\n\nAvalik-õiguslikud ülikoolid saavad oma tegevusteks raha riigilt, kuid erakõrgkoolidel tuleb ennast rahastada ise, mistõttu on erakõrgkoolid ebavõrdses seisus teiste ülikoolidega.\n\n\"Omandivormi järgi ei tohiks ülikoole kohelda eraldi, ütles Estonian Business Schooli (EBS) rektor Meelis Kitsing. \"Kaks avalik-õiguslikku ülikooli saavad tegevustoetust kusagil 40-50 miljoni ulatuses, aga EBS-i puhul on see null. Teine põhimõte oli tõhusus, me näeme, et on debatt kõrghariduse rahastamise üle, kuidas seda kõige paremini finantseerida. Omalt poolt näeme väga konkreetselt, et suudame seda pakkuda tõhusamalt ja väiksemate kuludega. Samas samasuguse kvaliteediga kui teised,\" rääkis Kitsing.\n\nKõrgharidusseaduse kohaselt võib erakõrgkool saada tegevustoetust, kui see täidab riigi strateegilisi eesmärke ja tööturul on vaja vastava kõrgharidusega spetsialiste.\n\n\"Eestis on vastavalt kõrgharidusseadusele riigil esmane kohustus rahastada avalik-õiguslikke ülikoole ja riigi rakenduskõrgkoole, kellel on vastutasuks kohustus pakkuda eestikeelset tasuta kõrgharidusõpet, aga erakõrgkoolidel seevastu on õigus küsida üliõpilastelt õpetamistasu nii ingliskeelse õppe kui ka eestikeelse õppe eest. Riik eraldab erakõrgkoolidele vahendeid näiteks vajaduspõhise eritoetuse maksmiseks üliõpilastele,\" rääkis haridus-ja teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika osakonna juhataja Margus Haidak.\n\nEnamasti saavad erakõrgkoolid toetusrahastust Euroopa Liidu toetusmeetmetest, EBS saab aastas riigipoolset toetust 200 000 eurot.\n\n\"Näiteks EBS-ile oleme aastaid eraldanud sihttoetust doktoriõppe läbiviimiseks, mis tähendab seda, et nad on saanud luua tasuta doktoriõppe kohti. Oleme eraldanud toetust doktoranditoetuse maksmiseks ja seda seetõttu, et doktorikraadi omandajate arv on aastaid olnud allapoole seda eesmärki, mis on Eestis seatud,\" rääkis Haidak.\nEttevõtluskõrgkooli Mainor rektori Mait Rungi ütles, et erakõrgkoolid tegutsevad riigi huvides, kuid neid ei tunnustata piisavalt.\n\n\"Riik on olnud seisukohal, et võibolla on erakõrgkoolidele rohkem võimalik kasutada igasugu muid avalikest fondidest rahastustaotlusi, kuid see viib teise probleemini, et nendest avalikest fondidest rahataotlused käsitletakse riigi abina,\" rääkis Rungi.\n\nKuna praegu ei ole otsustatud lisaraha eraldamist kõrgkoolidele, siis haridus- ja teadusministeerium ei rahuldanud EBS-i taotlust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolide ebavõrdne seis on pannud erakõrgkoolid riigipoolset tegevustoetust taotlema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlane: riik peaks rohkem panustama esimese ja teise lapse toetamisse\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuses pingeid tekitav perehüvitiste muutmise eelnõu tõstaks esimese ja teise lapse toetuse praeguselt 60 eurolt 100 euroni kuus, kolme- kuni kuuelapseliste perede toetust 300 eurolt 700 euroni kuus ning seitsme- ja enamalapseliste perede toetust 400 eurolt 900 euroni kuus.\n\nAinsaar rääkis ERR-ile, et lapsetoetuste tõstmisega tegelemine on iseenesest õige asi, arvestades, kuidas praegu kõik kallineb.\n\n\"Inflatsioon sööb seda raha ja arvutused näitavad, et viimaste aastatega on lasterahad läinud suhteliselt sellele tasemele, mis nad olid 10 aastat tagasi. Laste ja lastega perede toetamine on jalgu jäänud üldisele arengule,\" tõdes ta.\n\nAinsaar lisas, et kõige rohkem on ajale jalgu jäänud just esimese ja teise lapse toetamine, sest kui vaadata tagasi Eesti perepoliitika senisele ajaloole, siis viimastel aastatel on kõik peretoetuste suurendamised olnud suunatud lasterikastele peredele. See on mõjutanud positiivselt ka vanemate otsust lapsi muretseda, kuid teadlane soovitab riigil panustada rohkem ka esimese ja teise lapse toetamisse, sest perekond on ju üks.\n\n\"Kui on palju lapsi, ei tehta vahet, et sina oled esimene, teine või kolmas. Esimese lapse toetusest saavad kasu ka kõik teised lapsed,\" selgitas ta. \"See on riigile kindlasti kõige kallim, sest esimesi lapsi on kõige rohkem, aga õnnetuseks esimeste laste arv väheneb, see on üldine trend. Demograafiast teame, et kui esimesed lapsed ei sünni, ei saa tulevikus sündida ka teised, kolmandad ja neljandad.\"\n\nAinsaar tõi välja, et esimese ja teise lapse toetuse suurendamine on kasuks kõigile lastega peredele, sõltumata laste arvust. Tema hinnangul võiks Eesti võtta eeskuju Soomest, kus lapsetoetusi käsitletakse mitte kui üht järjekordset toetust, millega aidata hädiseid ja viletsaid, kes ise toime ei tule, vaid kui lapseraha, lapse normaalset baasvajadust.\n\n\"Meil kõigil on mingi raha. Töötaja saab palka, pensionär pensioni. Kui jääme tööst ilma, saame abiraha. Aga kui on normaalne laps, tal pole midagi viga, peab tal samamoodi, nagu töötaval inimesel on palk, olema lapseraha. Ta sööb, kasvab, tahab areneda. Tal on vaja kooliasju, haridust. Kõik see tähendab tänapäeval ka raha,\" põhjendas ta.\n\nTeadlane lisas, et lapsevanem teeb lapse kasvatamise tööd ning see on reaalne objektiivselt mõõdetav kulu, mis kaasneb lastega.\n\n\"See on nii kõigil, nii rikastel kui vaestel. Selles mõttes pole lapsetoetus toetus, vaid lapseraha,\" lisas ta.\n\nEesti Ekspress juhtis esmaspäeval tähelepanu asjaolule, et üksikvanema toetus, 19 eurot ja 18 senti, on muutumatuna püsinud üle 20 aasta. Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles artiklis, et kui ema on otsustanud üksinda lapse saada, ei peaks ta ootama riigilt lisatuge.\n\nAinsaare sõnul on sellise suhtumise põhjus ilmselt riigi viimaste aastate jõupingutused, et mõlemad vanemad panustaksid laste kasvatamisse. Viimaste aastate poliitika on läinud suunas, et kohustada lapse eest hoolitsema ka seda vanemat, kes ei ela lapsega koos.\n\n\"Ministeerium ilmselt tahab anda sõnumit, et noored, kui te muretsete lapsed, olge teadlikud, et peate ka hoolitsema. Aga kuna riigile tervikuna on kasulik, et meil lapsi sünniks, see on iseenesest ühiskonnale kasulik tegu kõigi inimelude mõttes, ka nende, kellel lapsi pole, tuleks kuidagi aidata neil lapsevanematel last kasvatada,\" lausus Ainsaar.\n\nTeadlase sõnul on üksikvanemate toetus naeruväärselt väike, kuid siiski ei saa nad riigilt teistega võrreldes vähem raha – kõige vähem saab siiski tavaline ühe-kahe lapsega pere.\n\nLasterikka pere toetus tõi kolmandaid lapsi juurde\n\nTallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi rahvastikuteaduse professor Allan Puur ütles, et kui vaadata statistikat, siis võib lasterikka pere toetuse ja sündide arvu vahel seose leida.\n\n\"Üks lihtne viis sellist seost märgata on võrrelda lasterikka pere toetuse kehtestamisele eelnevat ja järgnevat aega. Toetus seati sisse 2017. aasta keskpaigas. Kui kõrvutada näiteks kolme varasemat aastat, 2014–2016 ning nelja järgnenut, 2018–2021 ja vaadata aastakeskmist kolmandate ja järgnevate laste sündide arvu, siis näeme, et see arv on reformijärgsel perioodil olnud suurem,\" lausus ta.\n\nAastakeskmine sündide arv on reformi järel kasvanud umbes 25 protsenti. Absoluutarvuliselt on kolmandaid ja järgnevaid lapsi sündinud aastas keskmiselt 740 varasemast rohkem.\n\nTLÜ teadlane juhtis tähelepanu vajadusele selliste muudatuste puhul silmas pidada, et poliitikameetmete mõju jaguneb sageli lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Lühiajaline mõju kestab esimesed paar aastat ja pärast seda muutub reaktsioon väiksemaks, lühiajaline mõju lahtub ja alles jääb vaid pikaajaline. Kui tahta Eesti lastetoetuste reformi pikaajalisemast mõju suurust ligikaudselt hinnata, peaks võrdlema võimalikult hilist ehk 2021. aastat, kui muudatusest on möödas neli aastat.\n\nVõrreldes kolme reformieelse aastaga oli kolmandate ja järgnevate laste 2021. aastal 640 sünni ehk 21 protsendi võrra suurem.\n\n\"Nii et tundub, et see mõju ainult lühiajaline ei ole, nagu mõnel pool on arvatud,\" tõdes Puur.\n\nPraeguse peretoetuste eelnõu kohta ütles ta, et suurperede suurem toetamine on poliitiliste valikute küsimus, kuid kui otsida argumente, miks sellele rühmale enam tähelepanu pöörata, siis üks põhjuseid on asjaolu, et peretoetuste laadi meetmed ei teeni ainult sündimuse suurendamise eesmärki, vaid tasandavad ka lastega arvuga seotud võimaluste ebavõrdsust ja toimetulekuerisusi.\n\n\"Kui mõelda, et suuremates peredes on suhe tuluteenijate ja pereliikmete vahel ilmselt ebasoodsam, siis see loogika ütleb, et suurema tähelepanu pööramine suurtele peredele on ilmselt põhjendatud,\" lausus Puur.\n\nTa märkis ka, et lastetoetuste ajakohastamine kipub poliitikutel vahel pikaks ajaks meelest ära minema. Enne 2017. aastat püsisid lastetoetuse määrad muutumatuna pikki aastaid, kuigi elukallidus samal ajal pidevalt tõusis. Seega on praeguse eelnõu oluline argument samuti toetuste ajakohastamine.\n\nStatistikaameti andmetel elab Eestis 257 044 last. Absoluutses vaesuses elab 2020. aasta seisuga 2,7 protsenti ja suhtelises vaesuses 15,5 protsenti lastest.\n\n2020. aastal langes nii suhtelise kui ka absoluutse vaesuse määr vähemalt kolme lapsega paaride seas, aga suhtelises vaesuses elavate üksikvanemate arv kasvas kümnendiku võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik peaks lastetoetusi kavandades panustama rohkem ka esimese ja teise lapse toetamisse, sest peretoetuse tõus on viimastel aastatel olnud suunatud suurperedele, kõige vähem tuge saab aga tavaline ühe- ja kahelapseline pere, ütles Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi-Soome ja Türgi kõnelustel jäi kokkulepe NATO teemal sõlmimata\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi presidendi Tayyp Erdoğani nõunik Ibrahim Kalin ütles pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil, et kuigi milleski kokku ei lepitud, oli siiski positiivseid signaale seoses väidetava Türgile kehtestatud relvaembargoga.\n\nSoome ja Rootsi kehtestasid 2019. aastal Türgile sissetungi tõttu Süüriasse relvaembargo. Kuigi Türgil kummagi riigiga erilist relvakaubandust ei ole. Samal aastal jäeti Türgi välja ka USA hävitajate programmist kuna ostis USA tahte vastaselt Venemaalt raketitõrjesüsteemi S-400.\n\nKa kehtib Türgi nõudmiste loetelu kurdi organisatsioonide suhtes. Need ei ole terroriohud, mida Türgi võib ignoreerida, vaid terrorirühmitused, kes korraldavad rünnakuid Türgi vastu, märkis Erdoğani nõunik. Türgi nõuab, et Rootsi lõpetaks igasuguse suhtlemise nende organisatsioonidega.\n\nKui Türgi president väidab, et \"teatud riikide parlamentides istuvad terroristid\", teab Rootsi opositsioonisaadik Amineh Kakabaveh, kellest ta räägib.\nMuidugi temast.\n\nKurdide õiguste eest võitlejana sundis ta ka Rootsi valitsust suurendama koostööd organisatsiooniga PYD, see on Põhja-Süüria kurdide partei. Türgi peab seda aga Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks. Möödunud sügisel keeldus Kakabaveh Magdalena Anderssoni kandidatuuri toetamisest seni, kuni oli saavutanud lubaduse, et Rootsi aktsepteerib Põhja-Süüria kurde. See ei jäänud Ankaras märkamata. Türgi suursaadik Rootsis ütles isegi, et Kakabaveh tuleks anda Türgile välja kui terrorist.\n\nDiplomaadid ja eksperdid arvavad, et Türgi kasutab Rootsit tõenäoliselt hoovana laiemas poliitilises kampaanias, milles Erdoğan soovib kindlustada toetust oma kodumaal ja näidata oma rahvusvahelist mõjukust.\n\nTüli võib avada ka vanad haavad Türgi ja teiste alliansi liikmete vahel.\nMeenutame, et 2009. aastal üritas Erdoğan blokeerida Taani endise peaministri Anders Fogh Rasmusseni nimetamist NATO peasekretäriks ja kümme aastat hiljem vaidlustas Türgi ka plaani viia väed NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse.\nMõlemal juhul nõudis Türgi sama, mida praegugi ehk et NATO riigid toetaksid tema karmi joont kurdi rühmitustele.\n\nRootsis, nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides, on üsna suur kurdi kogukond, hinnanguliselt umbes 100 000 inimest ning poliitiliselt aktiivsed liikmed korraldavad ka regulaarselt Türgi riigi vastu suunatud kampaaniaid ja proteste. Kurdistani Töölispartei lipud on lehvinud Stockholmis laiematel kurdimeelsetel meeleavaldustel.\n\nEelseisvad päevad ja nädalad panevad proovile Rootsi ja NATO läbirääkimisoskused. Siiski peetakse ebatõenäoliseks, et nad täidavad Türgi nõudmised. \"Rootsi seisab inimõiguste ja demokraatia eest, mitte ainult kurdide eest. Rõhumine, millele paljud oma kodumaal alluvad, on vastuvõetamatu,\"\nsäutsus välisminister Ann Linde Twitteris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läbirääkimised Rootsi-Soome ja Türgi delegatsiooni vahel Ankaras lõppesid pärast viit tundi tõdemusega, et konstruktiivses vaimus peetav dialoog jätkub. See tähendab, et kokkulepped ei saavutatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliini ja Pariisi vahel hakkab sõitma kiirrong\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa raudteefirma SNCF ja Deutsche Bahn teatasid, et igapäevane kiirrong hakkab alates järgmise aasta detsembrist ühendama kahe riigi pealinna. Linnad on üksteisest umbes 1200 kilomeetri kaugusel, vahendas The Times.\n\nSelline reis kestaks umbes seitse tundi, praegu sõidab rong Pariisist Berliini aga üheksa tundi. \"Kasutame võimalust ja paneme selle kiirrongi sõitma. See on mõttekas, sest oleme märganud, et inimesed lepivad üha pikemate reisidega. On inimesi, kes on valmis rongis viibima kuni seitse tundi,\" ütles SNCF-i juht Jean-Pierre Farandou.\n\nFarandou sõnul lähevad lennupiletid üha kallimaks. Samuti proovivad lääneriigid vähendada heitkoguseid. Euroopa Komisjon proovib ka leevendada riikidevaheliste rongireiside eeskirju.\n\nRiikidevahelised kiirraudteeteenused said Euroopas hoo sisse pärast Eurostari käivitamist 1994. aastal, see liin ühendab Londonit, Pariisi ja Brüsselit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa ja Prantsusmaa raudteefirmad tahavad rahvusvahelisi reisijaid meelitada eemale lennureisidest ja loovad Pariisi ning Berliini vahele kiirrongiühenduse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRoma on esimene Konverentsiliiga võitja jalgpalliajaloos\n\n## Põhitekst:\n\nFeyenoord surus mängu jooksul tugevalt ning värav oli õhus, kuid Hollandi klubi ei suutnud siiski Roma väravasse kordagi palli lüüa. Viimati 31 aastat tagasi eurosarja finaalis mänginud ning 61 aastat tagasi Euroopas tiitli võitnud Roma ainukese värava lõi 32. mänguminutil noor itaallane Nicolo Zaniolo.\n\nRoma peatreener Jose Mourinho võitis oma viienda eurosarja karika. Varem on ta võitnud Meistrite liiga Porto ja Interiga ning UEFA karikasarja/Euroopa liiga Porto ja Manchester Unitediga.\n\nSiiani eurosarja finaalides kolmel korral mänginud ja kõikidel kordadel ka võitnud Feyenoord pidi seekord Itaalia klubile alla vanduma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalliajaloo esimeses UEFA Konverentsiliiga finaalis alistas AS Roma 1:0 Rotterdami Feyenoordi ning võitis ainsa Itaalia klubina sel hooajal eurosarja karika.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti avab Veneetsias \"Nõrga monumendi\"\n\n## Põhitekst:\n\nEesti arhitektuurikeskus viib sel aastal Veneetsiasse näituse pealkirjaga \"Nõrk monument\", mis uurib arhitektuuri politiseeritust läbi monumendi ja igapäevase linnaruumi, kõrvutades kahte vastandlikku mõistet - nõrkus ja monumentaalsus. Klassikaline monument esindab võimu selgelt ja lihtsalt, kuid mitte kõikehaaravalt. Nõrga monumendi idee seevastu on täis vastuolusid, mitmekülgsust ja varjatud tähendusi – omadusi, mis puuduvad klassikalisel monumendil. Eesti paviljoni kureerivad noored arhitektid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha.\n\n\"Eesti Disaini Maja\" pop-up poodi ja näitust iseloomustab looduslähedus, naturaalseid materjalid ja meile kliimaomaseid hallid toonid. Samas ei puudu Eesti disainist ka mänglev ja ulakas alatoon, mis kajastub mõneti suurustlevates tordikujulistes lampides ja lustakates \"Tibu\" taburettides. Itaalias saab näha, kuidas meie tagasihoidlik ja ratsionaalne disain vahel ka vimkat viskab. Näitus saab teoks Eesti disainerite liidu eestvedamisel ning kuraatoriks on Johanna Tammsalu.\n\nEV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa rõõmustas, et Eesti osaleb maailma olulisemal arhitektuurisündmusel nüüd saja-aastase riigina iseenesestmõistetavalt ja kõrgel rahvusvahelisel tasemel. \"Oleme näinud EV100 rahvusvahelise programmi raames, et Eesti arhitektide töö ning meie disainerite looming on tekitanud huvi nii Brüsselis, Stockholmis kui ka Londonis. Olen kindel, et edu jätkub ka Veneetsias,\" sõnas Rohumaa.\n\nEesti paviljoni näitus \"Nõrk monument\"\n\nEesti paviljon \"\"Nõrk monument\"\" hõivab endise Santa Maria Ausiliatrice kiriku (Fondamenta San Gioacchin, 450 Venezia) Via Garibaldi ääres Giardini ja Arsenale biennaalialade vahel.\n\nEesti paviljoni ekspositsiooni ametlik avamine toimub 25. mail, kell 18.00 ning jätkub kell 20.00 Balti riikide ühise peoga Santa Maria Ausiliatrice kiriku siseõues.\n\nNäitus on ametlikult avatud 26. mai–25. november, teisipäevast-pühapäevani, kell 10.00–18.00.\n\nNäitus ja pop-up pood \"Eesti Disaini Maja\"\n\nNädalaks avab ukse näitus ja pop-up pood Casa del design Estone /Eesti Disaini Maja/ väikeses ajaloolises kanaliäärses galeriis, mis asub Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindava Eesti paviljoni \"Nõrk monument\" vastas, Arsenale ja Giardini vahepealsel alal. Näitusel osalevad disainerid: Tarmo Luisk, Toivo Raidmets, Maile Grünberg, Tõnis Vellama, Margus Triibmann, Monika Järg, Jaanus Orgusaar, Elmet Treier, Maria Rästa, Stella Soomlais, Mare Kelpman, Oot-Oot, Urmas Lüüs, Raili Keiv, Karmen Saat, Piret Loog, Anni Arro, Johanna Tammsalu jt. Näitus on avatud 23.mai–30. maini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avatakse 25. mail 16. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitus \"Nõrk monument\" ja disainifestivali raames Eesti disaini tutvustav näitus ja pop-up pood \"Eesti Disaini Maja\" (Casa del design Estone).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna kitarrifestival rändab sel aastal pealinnast välja\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali avakontsert tähistab Weekend Guitar Trio 25. juubelit, kus kollektiiv jagab kuulajatega oma aastate jooksul valminud muusikat.\n\nTallinna kitarrifestivali peaesinejad on vennad Sergio ja Odair Assad Brasiiliast, fingerstyle kitarrist Don Alder Kanadast ja klassikaline kitarrist Carlo Marchione Itaaliast.\n\nLõppkontsert \"Ibeeria päikese all\" toob lavale Mehhiko lauljanna Julieta Gonzaleze koos ansambliga Jacaras, pakkudes kuulajatele Hispaania muusikat. Kontsert toimub Kumu Auditooriumis.\n\nTallinnas toimuvad kontserdid lisaks Mustpeade majas, Niguliste kirikus, Kadrioru lossis ja Lauluväljaku klaassaalist.\n\nFestivali raames toimub Tallinnas ka rahvusvaheline kitarrikonkurss ja selle finaalkontserti on võimalik kuulata Kadrioru lossis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "9. kuni 15. juunini toimub 13. korda Tallinna kitarrifestival, mis sel korral rändab lisaks pealinnale ka Pärnusse, Tartusse, Rakverre, Jõhvi ja Keila-Joa mõisa, kus annavad kontserte noored Euroopa kitarritähed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kaotas MM-i veerandfinaalis Šveitsile, Läti jäi alla Rootsile\n\n## Põhitekst:\n\nSoome asus kohtumist esimesel perioodil Markus Nutivaara väravast juhtima, kuid teisel kolmandikul viskas Šveits nelja minutiga kolm väravat, kui täpsed olid Enzo Corvi, Joel Vermin ja Gregory Hoffmann. Viimasel kolmandikul vähendas Mikko Rantanen Soome kaotusseisu, kuid enamaks soomlased sel korral võimelised ei olnud.\n\nViieaastase vaheaja järel poolfinaali jõudnud Šveits läheb seal vastamisi Kanadaga, kes alistas lisaajal 5:4 Venemaa.\n\nViimases veerandfinaalis jäi Eesti lõunanaaber Läti samuti 2:3 alla tiitlikaitsja Rootsile. Pärast väravateta lõppenud avakolmandikku asus Rootsi teisel perioodil Filip Forsbergi väravast juhtima, kuid Teodors Blugers viigistas seisu.\n\nViimasel kolmandikul viisid Viktor Arvidsson ja Oliver Ekman-Larsson Rootsi juba 3:1 juhtima. Lõppseisu vormistas Rudolfs Balcers.\n\nRootsi läheb poolfinaalis vastamisi USA-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanis jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel pidi Eesti põhjanaaber Soome veerandfinaalis tunnistama Šveitsi 3:2 paremust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nU-16 jalgpallikoondis pidi teises mängus tunnistama Poola paremust\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes esimese mänguga tegi Eesti algkoosseisus kaheksa vahetust. Uuele kohtumisele tuli aktiivsemalt vastu aga Poola. Kohtumise algul saadeti pall mitmel korral eestlaste karistusalasse, tänu millele teeniti ka nurgalööke. Esialgu nendest Eesti koondise jaoks midagi ohtlikumat ei sündinud, vahendab jalgpall.ee.\n\nVeidi enne veerandtunni möödumist tegi Poola esimese tõsisema löögi Eesti väravaraamidesse, kuid väravavaht Georg Mattias Lagus oli ülesannete kõrgusel ja suutis selle püüda. Poola jätkas oma survet Eesti väravale ning kohtumise esimene tabamus sündiski 15. minutil, kui Kacper Kozlowski kasutas ära kaitsjate eksimuse ja viis võõrustajad 1:0 ette.\n\nVaid kuus minutit hiljem jõudis Poola uuesti sihile. Kauni löögiga saatis palli ristnurka ka esimeses mängus skoori teinud Daniel Krasucki.\n\nPärast eduseisu suurendamist vähenes veidi külaliste surve ning mäng liikus rohkem väljaku keskosasse. Ka Eesti üritas paaril korral kiirete rünnakutega nõelata, kuid pealelöökideni ei jõutud. Mõned minutid enne esimese 40-minutilise poolaja lõppu oli taas Poola see, kes väravavõrku sahistas, kui Szymon Wlodarczyk tegi seisuks 3:0.\n\nTeisel poolajal jätkus poolakate hea hoog. 57. minutil teeniti Eesti karistusala lähistelt karistuslöök, mille realiseeris avavärava autor Kozlowski, saates palli alumisse nurka. Poola viies värav sündis 68. minutil, kui täpne oli Hubert Turski. Lõppseisu 6:0 vormistas Hurski resultatiivne kuus minutit hiljem, kui liikus mitmest Eesti mängijast mööda ja palli kindlalt alla nurka lõi.\n\n\"Esimene mäng Poola võib olla ei oodanud sellist vastupanu nagu me suutsime näidata ja olime ohtlikud. Täna nad mängisid natuke teistsuguse taktikaga ja kontaktides olid oluliselt juurde pannud,\" sõnas koondise peatreener Norbert Hurt peale kohtumist. \"Ennekõike võib olla jäigi puudu nendes duellides. Seekord jäime seal alla ja kaotasime veidi oma keskvälja ära, mis tekitas meile kohe ka peavalu ülemises faasis. Milles ma nägin, et kaitsjad juurde panid, oli see, et väga tõsiselt tegeleti mängijate jagamisega, mis oli tegelikult väga suur probleem esimeses mängus,\" nägi Hurt kohti, milles saab kindlasti juurde panna, kuid ka häid hetki.\n\nKahe kohtumise jooksul sai Eesti poolelt väljakule 20 mängijat. \"Suurem plaan oli kindlasti see, et kõiki tahtsin näha. Teises kohtumises teadsin, et kõik peavad saama mänguaega, sest lõpuks need samad poisid kasvavad ja arenevad ja nad on potentsiaalikad,\" sõnas Hurt.\n\nÜleüldises plaanis oli koondise koosveedetud nädal äärmiselt kasulik. \"Nädalaga jäin väga rahule, sest meil oli väga sisukad treeningud. Meeskonnal on selgelt sisu ja töötahet. Mängijad ise ka tajuvad, et võistkonna keemia on tegelikult hea,\" leidis peatreener positiivseid asju.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäevases maavõistlusmängus Poolaga viigistanud Eesti U-16 jalgpallikoondisel tuli neljapäeval peetud kohtumises vastastele alla vanduda 0:6.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin kohtus Venemaal Assadiga\n\n## Põhitekst:\n\nLiidrid pidasid üksikasjaliku arutelu, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.\n\nPutin ütles, et olukord Süürias on nüüd soodne poliitilise protsessi alustamiseks.\n\n\"Pärast (Süüria sõjaväe viimaste kuude) sõjalist edu on nüüd loodud täiendavad tingimused, mis soodustavad suure ulatusega poliitilise protsessi algust,\" ütles Putin Kremli tehtud avalduses pärast kõnelusi.\n\nPutin ja Assad kohtusid viimati detsembris Süürias Latakias asuvas Vene sõjabaasis.\n\nAssad saadab ÜRO-sse esindajad Süüria põhiseaduslikku komiteed looma\n\nSüüria president otsustas neljapäeval saata ÜRO-sse esindajad, kes hakkavad kaasa aitama Süüria põhiseadusliku komitee loomisele, teatas Kreml.\n\n\"See on tänase kohtumise väga oluline tulemus. Süüria president otsustas saata oma esindajad, oma delegatsiooni sa moodustama põhiseaduslikku komiteed, mis peab töötama Süüria kõrgeima õigusakti kallal,\" ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.\n\n\"Nad saadetakse ÜRO-sse. Teisisõnu (toimub see) Genfi protsessi alusel,\" lisas Peskov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin kohtus neljapäeval Venemaal Sotšis Süüria presidendi Bashar al-Assadiga, teatas Kreml.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump: USA ei taotle Põhja-Korea tuumarelvadest vabastamisel nn Liibüa mudelit\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja riikliku julgeoleku nõunik John Bolton viitas hiljuti, et Põhja-Korea tuumarelvitustamisel võiks lähtuda 2003. ja 2004. aasta Liibüa mudelist. 2003. aasta lõpus nõustus Liibüa tollane juht Muammar Gaddafi loobuma Liibüa tuumaprogrammist ja ära andma riigi keemiarelvaarsenali vastutasuks sanktsioonide leevendamise eest.\n\nSeepeale ähvardas Pyongyang teisipäeval tühistada 12. juunile kavandatud Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni kohtumise.\n\nPyongyang pidas Boltoni avaldust ohtlikuks, sest pärast tuumarelvadest loobumist sai Gaddafi 2011. aastal surma ülestõusus, mida NATO sõjaliselt toetas.\n\nTrumpi avaldust peetakse katseks tagada tippkohtumise toimumine.\n\n\"Liibüa mudel pole mudel, mis meil üldsegi (meeles) mõlgub, kui mõtleme Põhja-Korea peale,\" ütles Trump Ovaalkabinetis, kus samal ajal istus ka Bolton.\n\n\"Kui vaatate Gaddafile osaks saanud mudelit, siis see oli täielik häving. Läksime sinna teda seljatama,\" lisas president.\n\nSamas hoiatas ta, et Kimi ootavad ees rasked tagajärjed, kui pooled leppeni jõuda ei suuda.\n\nTrump ütles viitega Liibüas toimunule: \"See mudel võib aset leida, kui me leppeni ei jõua. Ilmselt. Kuid kui me jõuame leppeni, siis arvan, et Kim Jong-un saab olema väga rõõmus.\"\n\n\"Kim saab kaitsed, mis saavad olema väga tugevad,\" lausus Trump ajakirjanikele. \"Ta saab olema oma riigis ja seda juhtimas,\" lisas president.\n\nPresidendi sõnul pole Pyongyangi ähvardus tippkohtumine ära jätta kohtumise ettevalmistusi mõjutanud. Tema sõnul arutavad Põhja-Korea ametnikud kohtumise logistikat nagu midagi poleks juhtunud.\n\nValge Maja: USA on jätkuvalt valmis Põhja-Koreaga kohtuma\n\nValge Maja teatas neljapäeval, et on valmis liikuma edasi juunisse kavandatud USA ja Põhja-Korea tippkohtumisega, kuigi Pyongyang ähvardab kohtumise ära jätta.\n\n\"Kui põhjakorealased tahavad kohtuda, siis oleme olemas,\" ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders.\n\n\"President (Donald Trump) on valmis, oleme valmis kohtuma ning praegu liigume ettevalmistustega edasi,\" lisas ta.\n\nUSA pole 12. juunile kavandatud Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni kohtumise graafikut muutnud, ütles Sanders.\n\nPyongyang ähvardas teisipäeval äkitselt kohtumise ära jätta. \"Kui USA üritab ajada meid nurka, et suruda meile peale ühepoolset tuumahülgamist, siis pole me sellisest dialoogist enam huvitatud,\" hoiatas Pyongyang.\n\nSanders aga rõhutas, et Põhja-Korea \"pole juhiistmel\".\n\n\"Mitte miski ei saa olla tõest kaugemal... Nemad on need, kes kutse esitasid. Kui nad tahavad kohtuda, siis teeme seda rõõmuga,\" lisas ta.\n\nPentagon: USA-Lõuna-Korea ühisõppuste piiramist kavas pole\n\nUSA kaitseministeeriumil pole kavas piirata USA ja Lõuna-Korea ühiseid sõjaõppusi, mis tekitavad Pyongyangile pahameelt USA ja Põhja-Korea tippkohtumise eel.\n\n\"Millegi vähendamisest pole olnud juttugi. Meie ulatuse muutmisest pole olnud mingit juttu,\" lausus Pentagoni pressiesindaja Dana White.\n\nTa lisas, et need õppused on iseloomult kaitseotstarbelised ning nende ulatus pole muutunud.\n\nWhite'i sõnul pole muutunud ka ühisõppuste ajakava.\n\nÜhisõppused on pikalt ette planeeritud ning nende eesmärk on tagada USA ja Lõuna-Korea üksuste valmisolek, lisas ta. \"Asi on alliansi kaitsmises.\"\n\nPõhja-Korea tühistas kõnelused Lõuna-Koreaga õppuse Max Thunder pärast, mis algas 11. mail ning lõpeb 25. mail. Selles osaleb umbes sada USA ja Lõuna-Korea sõjalennukit.\n\nTrump kohtumisel Kimiga USA sõdurite arvu Lõuna-Koreas ei aruta\n\nTrump ütles neljapäeval, et ta ei aruta kohtumisel Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga Lõuna-Koreas viibivate USA sõdurite arvu.\n\nTrumpi ja Kimi kohtumine on kavandatud toimuma 12. juunil Singapuris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi sõnul ei taotle ta Põhja-Korea tuumarelvitustamisel niinimetatud Liibüa mudelit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDel Potro sai taas vigastada, Nadal võttis kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nPikalt randmeprobleemidega kimpus olnud argentiinlane on viimase kahe aastaga tasapisi tippu tagasi roninud ja näidanud väga head mängu. Roomas kaotas ta 9. asetatud belglasele David Goffinile avaseti 2:6, kuid juhtis teises 5:4 ja tal oli ka settpall. Argentiinlane otsustas aga edasisest mängimisest loobuda. Del Potro selgitas hiljem, et tundis esimese seti ajal vasakus jalas valu ja otsustas, et targem on mäng lõpetada.\n\nDel Potrole tehakse Itaalias põhjalikud uuringud ja loodetavasti saab ta 27. mail algavatel Prantsusmaa lahtistel siiski kaasa teha.\n\nGoffin läheb veerandfinaalis vastamisi 2. asetatud sakslase Alexander Zvereviga (ATP 3.), kes sai 7:5, 7:6 (11) jagu britist Kyle Edmundist (ATP 19.). Tiitlikaitsja Zverev vormistas võidu kaheksandal matšpallil.\n\nZverev on nüüd võitnud järjest 22 setti ja 11 matši, sealhulgas kaks turniiri.\n\nAlumise tabelipoole teise poolfinalisti selgitavad 4. asetatud horvaat Marin Cilic ja 10. paigutusega hispaanlane Pablo Carreno Busta. Cilic oli 6:3, 6:4 parem prantslasest Benoit Paire'ist (ATP 52.) ja Carreno Busta sai 6:4, 6:7 (3), 6:2 jagu sloveen Aljaz Bedenest (ATP 65.).\n\nMaailma esireket Rafael Nadal sai revanši mullusuvise üllatuskaotuse eest, alistades 19-aastase Kanada tõusva tähe Denis Shapovalovi (ATP 29.) kindlalt 6:4, 6:1. Veerandfinaalis läheb Nadal vastamisi itaallase Fabio Fogniniga (ATP 21.), kes võitis 6:4, 6:4 sakslast Peter Gojowczykut. Eelmises ringis lülitas Fognini konkurentsist välja 6. asetatud austerlase Dominic Thiemi, kes mäletatavasti eelmisel nädalal Madridis lõpetas Nadali võiduseeria.\n\n11. asetatud serblane Novak Djokovic oli 6:1, 7:6 parem hispaanlasest Albert Ramos-Vinolasest (ATP 41.) ja kohtub veerandfinaalis jaapanlase Kei Nishikoriga (ATP 24.), kes alistas kindlalt 6:1, 6:2 sakslase Philipp Kohlschreiberi (ATP 28.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias Roomas peetaval Masters-sarja turniiril selgusid kõik veerandfinalistid. Maailma kuues reket Juan Martin del Potro jättis vigastuse tõttu turniiri pooleli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nStoltenberg: Trump on mõjutanud NATO kaitsekulutuste suurenemist\n\n## Põhitekst:\n\nStoltenberg viibib Valges Majas ning kohtub seal Trumpiga. Vestluses kerkis esile asjaolu, et NATO liikmesriikide kaitsekulutused on pöördunud tõusule.\n\nTrump küsis Stoltenbergilt, kas osa tunnustusest kuulub talle. Stoltenberg vastas, et Trumpi juhtimine on olnud väga oluline ning presidendi tööl on tõeline mõju.\n\nOodatakse, et liidrid arutavad Trumpi püüdlusi saada NATO riike suurendama oma sõjalisi kulutusi veelgi ning laiendama väljaõppemissioone Afganistanis ja Iraagis.\n\nTrump survestab NATO liikmesriike suurendama oma sõjalised kulutused 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi tööl on olnud mõju NATO riikide kaitsekulutuste suurenemisele, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor Eesti naismaadleja võitis kadettide EM-il pronksmedali\n\n## Põhitekst:\n\nKaheksandikfinaalis seljatas ta venelanna Svetlana Štšeneva, veerandfinaalis tuli aga tunnistada 2017. aastal kadettide EM-il kulla ja MM-il pronksi võitnud ukrainlanna Oksana Tšudõki nappi paremust, kaotus tuli võrdsete punktide 4:4 juures.\n\nAga kuna vastane jõudis finaali, sai Vesso edasivõistlemise võimaluse lohutusringis, kus seljatas kreeklanna Rodothea Papadopoulou.\n\nKohtumises pronksmedalile läks Vesso vastamisi rumeenlanna Amina Roxana Capezaniga ja suutis jälle kohtumise lõpetada seljavõiduga.\n\nSeega teist aastat järjest EMÜ SK kasvandikule Vessole kadettide Euroopa meistrivõistlustelt medal, eelmisel aastal saavutas ta hõbemedali kergemas kehakaalus (-60 kg).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Makedoonias Skopjes toimuvatel maadluse Euroopa meistrivõistlustel kadettide vanuserühmale (15-17 a.) saavutas Viktoria Vesso (-65 kg) naistemaadluses pronksmedali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRALLIBLOGI | Ott Tänak alustas Portugali rallit katsevõiduga\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i spordiportaali ralliblogi hoiab sündmuste arengul silma peal. Rallit lõpetavat punktikatset saab pühapäeval algusega kell 13.45 näha ka ETV vahendusel.\n\nSeis 1. katse järel: 1. Tänak 2.34,3, 2. Ogier +0,4, 2. Suninen +0,4, 4. Mikkelsen +1,4, 4. Meeke +1,4, 6. Neuville +1,5, 7. Evans +1,6, 7. Sordo +1,6, 9. Östberg +1,7, 10. Lappi +1,8.\n\nReedene stardijärjekord: 1. Ogier, 2. Neuville, 3. Tänak, 4. Mikkelsen, 5. Sordo, 6. Meeke, 7. Lappi, 8. Latvala, 9. Evans, 10. Breen, 11. Paddon, 12. Östberg, 13. Suninen, 14. Al Rajhi.\n\nNeljapäev:\n\nHommikusel testikatsel näitas kõige kiireimat minekut paaril viimasel etapil katkestanud soomlane Jari-Matti Latvala (3.03,5), kellele kaotasid 0,3 sekundiga Thierry Neuville (Hyundai) ja MM-sarja üldliider Sebastien Ogier (Ford). Tänak kaotas Latvalale täpselt sekundiga, mis tähendas kaheksandat aega.\n\nÕhtusel paariskatsel ei jäänud Tänak oma esitusega päris rahule, aga sõitis välja kiireima aja. Lähimate konkurentidena kaotasid talle 0,4 sekundiga Ogier ja soomlane Teemu Suninen (Ford). Jari-Matti Latvala (Toyota) suretas mootori välja, kaotas Tänakule 3,9 sekundit ja võttis sisse alles 13. positsiooni.\n\nEelvaade:\n\nPortugali ralli oli MM-sarja kavas juba selle debüüthooajal 1973. aastal ja võrreldes eelmise korraga pole suuri muutusi tehtud. Küll aga lisandub põnev Porto linnakatse, kus tavapärase kruusa asemel kihutatakse asfaldil.\n\nRalli algab eestlaste jaoks huvitavast seisust, sest eelmisel etapil Argentinas näitas Tänak kõigile tagatulesid. Toyota oli hea ja kiire ning konkurendid muutusid murelikeks. Näiteks Thierry Neuville nimetas olukorda Hyundai jaoks suisa piinlikuks.\n\n\"Kindlasti läheme Portugali hea tundega. Teame nüüd, kui hästi auto sõita võib. Testisõidud Portugalis läksid hästi, püüdsime lihtsalt autot natuke veel parandada, et veel paremini sõita,\" kommenteeris Tänak eelmisel nädalal Toyota pressiteate vahendusel.\n\n\"Portugal on alati olnud üks mu lemmikumaid rallisid, kuhu on alati tore minna ja kus on meeldiv atmosfäär. Lisaks on see koht, kus minu WRC-karjäär 2009. aastal algas.\"\n\n\"Tahame võistelda sama hästi kui Argentinas, aga eks näis, kuidas läheb,\" lisas Tänak. \"MM-sarja üldseisu silmas pidades on tähtis jälle hea tulemus teha. Argentina ralli võiduga suutsime vahet natuke vähendada, loodame sama ka Portugalis teha.\"\n\nMullu võitis Portugalis hiljem taas maailmameisteriks kroonitud Sebastien Ogier (Ford), kes edestas 15,6 sekundiga Neuville'i. Kolmandana mahtus minutilise kaotuse juures pjedestaalile Dani Sordo (Hyundai).\n\nOtt Tänak sai kolm katsevõitu ning juhtis rallit reede pärastlõunal ja laupäeva hommikul, kuid sõitis siis vastu liivavalli, lõhkus verdustuse ning pidi leppima neljanda kohaga. Lohutuseks võitis M-Spordi piloot pühapäeval punktikatse.\n\nToyota võistkonna jaoks ei toonud Portugali ralli siis midagi head kaasa. Parimana oli Juho Hänninen seitsmes, reede hommikul ka liidrikohta hoidnud, aga hiljem üle katuse käinud Jari-Matti Latvala lõpetas üheksanda ja Esapekka Lappi kümnenda kohaga.\n\nRalli ajakava:\n\nNeljapäev:\nTestikatse Paredes 4,60 km 9.30 LATVALA\nSS1 Lousada 3,36 km 21.03 TÄNAK\nReede:\nSS2 Viana do Castelo 1 26,73 km 11.15\nSS3 Caminha 1 18,11 km 12.12\nSS4 Ponte de Lima 1 27,54 km 12.52\nSS5 Viana do Castelo 2 26,73 km 17.25\nSS6 Caminha 2 18,11 km 18.22\nSS7 Ponte de Lima 2 27,54 km 19.02\nSS8 Porto tänavarada 1 1,95 km 21.03\nSS9 Porto tänavarada 2 1,95 km 21.28\nLaupäev:\nSS10 Vieira do Minho 1 17,50 km 11.06\nSS11 Cabeceiras de Basto 1 22,22 km 11.44\nSS12 Amarante 1 37,60 km 13.03\nSS13 Vieira do Minho 2 17,50 km 17.08\nSS14 Cabeceiras de Basto 2 22,22 km 17.46\nSS15 Amarante 2 37,60 km 19.05\nPühapäev:\nSS16 Montim 1 8,64 km 10.35\nSS17 Fafe 1 11,18 km 11.08\nSS18 Luilhas 11,89 km 11.36\nSS19 Montim 2 8,64 km 12.35\nSS20 Fafe 2 (punktikatse) 11,18 km 14.18\n\nMM-sarja üldseis (sõitjad):\n\n1. Sebastien Ogier Ford 100\n2. Thierry Neuville Hyundai 90\n3. Ott Tänak Toyota 72\n4. Andreas Mikkelsen Hyundai 54\n5. Dani Sordo Hyundai 45\n6. Kris Meeke Citroen 43\n7. Esapekka Lappi Toyota 40\n8. Jari-Matti Latvala Toyota 31\n9. Elfyn Evans Ford 26\n10. Craig Breen Citroen 20\n\nMM-sarja üldarvestus (tiimid):\n\n1. Hyundai Shell Mobis WRT 144\n2. M-Sport Ford WRT 129\n3. Toyota Gazoo Racing WRT 124\n4. Citroen Total Abu Dhabi WRT 93\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sari jätkub sel nädalalõpul Portugali ralliga. Mõistagi on teiste seas Toyota tehasevõistkonna WRC masinaga stardis ka Ott Tänak ja Martin Järveoja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaisma jõudis Ungaris ITF-i turniiril poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nVeerandfinaalis alistas 20-aastane Raisma (ATP 860.) tund ja 16 minutit kestnud kohtumises 6:4, 6:2 korraldajate vabapääsmega põhitabelisse pääsenud 18-aastase ungarlase Fabian Marozsani (ATP -), seejuures jäi Raisma avasetis 1:4 kaotusseisu, kuid võitis siis viis geimi järjest.\n\nRaisma servis kolm ässa ja tegi ka sama palju topeltvigu, Marozsan sai kirja kaks topeltviga. Raisma realiseeris 11 murdevõimalusest viis, Marozsan kasutas viiest murdepallist ära kaks.\n\nMängitud punktidest võitis Raisma 72 ja Marozsan 56.\n\nEelmises ringis esimesena asetatud tšehhi Vaclav Safraneki (ATP 263.) alistanud Raisma läheb poolfinaalis vastamisi venelase Dennis Klokiga (ATP 778.), kes sai kaks tundi ja 22 minutit kestnud kohtumises 4:6, 7:5, 6:3 jagu hollandlasest Mick Veldheerist (ATP 1016.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungaris jätkuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudis Kenneth Raisma poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOgier'le määratud karistus jäi kehtima\n\n## Põhitekst:\n\nOgier lõpetas Mehhikos viimase katse teisena, aga sõitis vastu rajale paigutatud kunstlikku takistust ja teenis selle eest kümnesekundilise karistuse, mis kukutas M-Spordi piloodi viie parema seast.\n\n\"Loomulikult oleme kaebuse tulemuse üle pettunud,\" sõnas tiimijuht Malcom Wilson väljaandele Motorsport.com. \"Keskendume nüüd oma esitusele Portugali rallil, aga kui see saab läbi, siis kaalume edasisi valikuid.\"\n\nEnne Portugali rallit juhib Ogier MM-sarja kümnepunktise eduga Thierry Neuville'i (Hyundai) ees. Ott Tänak (Toyota) jääb kolmandana 28 silma kaugusele.\n\nRallimeedia andmetel on viiekordsel maailmameistril ja tema võistkonnal võimalus vaidlustusprotsessiga jätkata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarja etapil Mehhikos maailmameister Sebastien Ogier'le määratud karistust ei tühistatud. Seega prantslane punktikatsel teenitud nelja silma tagasi ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFestival Mägede Hääl avalikustas esimese portsu esinejaid\n\n## Põhitekst:\n\nTeist aastat Eesti Kaevandusmuuseumi aladel toimuv festival on esimeste suutäitena välja kuulutanud artistid: Badass Yuki, Leslie Da Bass, Psychoterror, Orelipoiss, Indrek Spungin, San Hani, Mees Inc, Paranoid One, Nebo-Zemlya, Vesi Päästab ja Rando Arand.\n\nMägede Häälele jõuab esinema ühtekokku üle 40 artisti ja DJ. Järgmine ja suurem hulk esinejaid tehakse valikuks maikuu lõpus.\n\nLavasid rajatakse festivali jaoks kolm – kõige suurem lava nimega Kohtla-Raju, peamiselt tantsumuusikale orienteeritud Katlamaja ning väiksema kaliibriga laividele pühendatud Kaevuripuhvet.\n\nKoostöös kinoga Sõprus saab festivalipäevil jälgida filmiprogrammi kaevandusmuuseumisse rajatavas kinos \"Rahvaste sõprus\". Kinokavast on festival teatavaks teinud dokumentaalfilmi \"Enam kui elu\", mis kõneleb festivalil esineva ansambli Psychoterror koloriitsest ninamehest Freddy Grenzmannist.\n\nFestivali Mägede Hääl tänavune hüüdlause on \"Да-Virumaa!\", kandes edasi juba eelmisel aastal võetud eesmärki osutada Ida-Virumaale kui äärmiselt kirevale ja erakordsele paigale. \"Pakume Ida-Viru parimat, sealjuures lokatsioonieksootikat, muusikaelamust ja miljööd,\" märkis festivali juht Ivar Murd.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "6.–8. juulini Kohtla-Nõmmel aset leidev festival Mägede Hääl on avaldanud esimese ringi sel suvel ülesastuvatest artistidest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA pääses MM-il esimesena poolfinaali, Kanada alistas lisaajal Venemaa\n\n## Põhitekst:\n\nUSA asus kohtumist esimesel kolmandikul Patrick Kane'i ja Cam Atkinsoni väravatest juhtima, kuid teisel perioodil viigistasid Michal Repik ja Martin Necas seisu. Ameeriklaste võiduvärava viskas viimasel kolmandikul Kane.\n\nUSA poolfinaalivastase selgitavad Läti ja Rootsi.\n\nTabeli teisel poolel jõudis esimesena nelja parema sekka Kanada, alistades lisaajal 5:4 Venemaa.\n\nColton Parayko viis esimesel kolmandikul Kanada 1:0 ette ja teisel perioodil suurendas Ryan Nugent-Hopkins edu, kui Venemaa viigistas Ilja Mihhejevi ja Aleksandr Barabanovi väravatest.\n\nViimasel kolmandikul viis Kyle Turris Kanada taas juhtima, aga Sergei Andronov seadis taas viigi jalule. Kanada läks Pierre-Luc Dubois' väravast taas ette, kuid Artjom Anisimovi värav viis mängu lisaajale.\n\nKümneminutilisest lisaajast oli mängitud 4.57, kuid Kanada võiduvärava viskas Ryan O'Reilly.\n\nKanada kohtub poolfinaalis Soome ja Šveitsi vahelise mängu võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taanis peetavatel jäähoki maailmameistrivõistlustel jõudis esimesena poolfinaali USA, alistades 3:2 Tšehhi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBennett võttis tänavusel Girol teise etapivõidu, Kangert kaotas veel aega\n\n## Põhitekst:\n\nVihmasajus lõppenud etapil edestas Bennett lõpuspurdis hollandlast Danny Van Poppelit (LottoNL-Jumbo) ja kolmanda koha saanud Niccolo Bonifazio (Bahrain-Merida).\n\nKangert kaotas võrdlemisi tasasel maal kulgenud etapil taas palju aega, lõpetades võitjast kaheksa minutit ja 50 sekundit hiljem.\n\nKangert on tervisega kimpus olnud alates pühapäevast. \"Hommikul oli juba selge, et hea päev ei tule. Ärkasin väga kehva enesetundega, öö otsa korralikult ei maganud. Tagantjärele tundub, et ilmselt oli tegu toidumürgitusega,\" rääkis Kangert esmaspäeval ERR-ile.\n\nPärast esmaspäevast puhkepäeva pole Kangert siiski loodetult taastunud ja Astana teatas juba kolmapäeva õhtul, et eestlane jätab Giro pooleli, Kangert ise soovis aga vähemalt neljapäevase etapi veel kaasa teha.\n\n\"Viimastel päevadel on Tanel näinud ränka vaeva, et sadulas püsida ja meeskonda aidata,\" kirjutas meeskond oma kodulehel. \"Ta ei saanud normaalselt toituda. Lootsime, et tema olukord paraneb, kuid seda pole juhtunud. Täna läheb Kangert koju ning usaldab end spetsialisti hoolde.\"\n\n\"Päris tõele see ei vasta, ma täna ikkagi veel stardin,\" sõnas Kangert aga Postimehele. \"See oli eileõhtune info. Praegu on enesetunne natukene juba paranenud. Vaatan, kuidas sõidu ajal enesetunne võrreldes eilsega on ning siis teen edasised otsused.\"\n\nGiro üldarvestuses jätkab liidrina britt Simon Yates (Mitchelton-Scott), edestades 47 sekundiga hollandlast Tom Dumoulini (Team Sunweb) ja minuti ning nelja sekundiga prantslast Thibaut Pinot\"d (Groupama-FDJ). Kangert langes 44. kohale, kaotades 41 minutit ja 53 sekundit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia velotuuri 12. etapil triumfeeris iirlane Sam Bennett (Bora-Hansgrohe), kellele see oli tänavusel Giro d\"Italial teine etapivõit. Tervisega kimpus olev Tanel Kangert (Astana) sai protokolli kirja 122. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNO99: oleme aastaeelarveid koostades olnud liiga optimistlikud\n\n## Põhitekst:\n\nSügis tuleb seekord meie jaoks teisiti. Oleme viimasel ajal uuesti tõsiselt oma sihte seadnud ning viimastel nädalatel sellega seoses ka tähelepanu äratanud muudatusi tehes. Te küsite nende kohta ja me hea meelega vastame.\n\nMis teatris toimub?\nEelmine nädal lõppes esietendusega – \"NO30,5 Käbikojas\" (Eva Koldits, Marika Vaarik ja Anne Türnpu), mille kohta kirjutab Margus Mikomägi täna nii: \"Ei saa jätta olemata uhke, millised hääled neis näitlejates peidus on – sada varjundit ja sama palju veel. Kõrgest ja kiledast rämeda ja karedani – need tundetoonid! See ülim professionaalsus ja näitlejahääletehnika valdamine. Naised nõiuvad publiku ära. Võtavad endaga kaasa.\"\nSee nädal algasid proovid \"Kihnu Jõnniga\", mis esietendub 1. septembril.\nAga struktuuri muudatused ja koondamised?\nKui me alustasime, oli meie eesmärk, et teater on alati üks: üks trupp, üks tehniline koosseis, üks lavastus ja üks etendus korraga. Üsna kiiresti kasvasime suuremaks, sest nii tundus ja oligi argipäevane toimetamine lihtsam. Aga kokkuvõttes oleme viimased kümme aastat olnud kahe vahel: kas meie teater on alati üks või peame veel natukene kasvama, et see üks saaks jaguneda reeglina kaheks.\nKord on tundunud õige nii ja kord naa. Täna oleme veendunud, et teatri viimase kolmandiku tahame olla üks ja tegeleda kontsentreeritult ainult teatriga. Seepärast otsustasime lõpetada palju energiat võtnud kohviku pidamise ning vähendada teatri töökohtade arvu selliselt, et ka teatri tehniline personal vastaks ühele koosseisule.\nKui palju inimesi teatris koondati?\nOrganisatsiooni ümberkorraldamine pole kunagi lihtne ning ei piirdu lihtsalt otsustega, kes peab lahkuma. Korraldame oma tööd süsteemselt ümber ning see tähendab ka terve hulga erinevate ametikohtade ülesannete ja vastutuste muutumist. Mitmetele inimestele oleme teinud koondamise asemel ettepaneku edaspidi natukene teistsugust ja teisel viisil tööd teha ja lõplikud lahendused on alles töös.\nSeega ongi raske öelda lõplikke numbreid ning nimetada konkreetseid ametikohti. Kuid suurusjärguna on kärpimisel 15 inimese töökohad, kellest pooled on seotud meie kohvikuga ning ülejäänud teatri tehnilise, halduse ja administratiivse poolega. Teatri kunstiline koosseis jätkab muutusteta.\nKas NO99 saalid on tõesti tühjad?\nEi, meie saalid ei ole tühjad, aga vabu kohti on tõepoolest rohkem kui varasemalt. Kevadine saalide täituvus on 60 protsendi juures ning et seda parandada, oleme teinud tõesti hulga erinevaid müügipakkumisi ja saatnud võimalust kasutades ka kutseid erinevatele heategevusorganisatsioonidele.\nAga näiteks 2015. ja 2017. aasta publikunumbrite vahe oli kahekordne?\nJah, oli. Selle põhjuseks on aga see, et 2015. aastal mängisime 11 etendust lavastusega \"Savisaar\" Solarise kontserdimaja täissaalidele, mis kogus üle 16.000 vaataja. 2016. aastal ja 2017. aastal selliseid suurprojekte pole olnud. Tõsi, meie külastajate arv on viimastel aastatel pigem vähenenud, kuid oma maja saalides mängitud etenduste publiku arv on püsinud viimased neli aastat vahemikus 19.000–25.000. NO99 Sakala teatrimaja saali suurus on 164 kohta. 40 000 vaataja saalimahutamine tähendaks 250 täissaalile antavat etendust aastas. Tööpäevi ongi aastas ca 250. Teoreetiliselt oleks seega see tehtav, aga praktikas on etenduste andmine teatritöö jäämäe veepealne osa: enamus tööajast kuulub lavastuste ning etenduste ettevalmistamisele proovisaalis, töökodades jne. Ja puhkus on siiski ka veel. Iga paari-kolme aasta tagant tekkivad suured vaatajanumbrid on samas seotud suurte riskidega. Kindlasti võtame ka tulevikus sääraseid riske, aga mitte sel aastal.\nMis on teatri rahaline seis?\nMe oleme lõpetanud viimased kaks aastat väikeses kahjumis, kuid kuna 2015. aasta oli majanduslikult edukas (ennekõike seesama \"Savisaar\"), on meil olnud võimalus katta tegevuskahjum varasemast kasumist. Nüüdseks on see aga otsas ning kui ka 2018. aasta lõppeks miinusega, tekiksid finantsilised raskused. Siit ka üks põhjus töö ümberkorraldamiseks ja lisategevustest/riskidest loobumiseks.\nMiks on viimased kaks aastat lõppenud kahjumis?\nSest teatri kulud on olnud suuremad kui tulud. Oleme aastaeelarveid koostades olnud liiga optimistlikud. Reaalsuses on näiteks kohviku tulud kujunenud loodetust väikemaks, aga ka mõned kulud (näiteks välisreisidega seotud) on kujunenud arvatust suuremateks. Kokkuvõttes oli 2015. aasta tegevuse kahjum pisut üle 6 protsendi ja 2016. aastal pisut alla 4,5 protsendi käibest.\nKas kohviku pidamine tõi teatrile kulu või tulu?\nMeie kohvikul on olnud erinevaid aegu ehk see on tootnud nii kasumit kui kahjumit. Viimased pool aastat on kohviku olnud rahalises mõttes teatri jaoks väikeses kasumis. Kuid kui arvestada ka seda kollektiivset energiat ja aega, mida muidu saaksime kulutada teatrile, oleme kindlasti kahjumis. Oleme kokkuvõttes kindlasti alahinnanud seda, mida ühe toreda kohviku igapäevane käigus hoidmine nõuab.\nKas uuel hooajal teatris enne etendust kohvi ja süüa saab?\nKindlasti saab, aga täna veel ei tea, kes seda pakub. Meie kutsumus on teha head teatrit, aga me otsime inimesi, kelle kutse oleks pidada head kohvikut või söögikohta. Oleme väga avatud kõigile ettepanekutele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle nädala alguses tuli uudis, et NO99, et publikunumbrid on langustrendis ja teater on otsustanud oma tegevust koomale tõmmata. Sellega seoses tekkis mõistagi teatri sõpradel ja ajakirjanikel veel küsimusi, millele teater nüüd oma Facebooki vahendusel vastas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTotal: naftahind võib lähikuudel kerkida 100 dollarini barreli kohta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me elame uues maailmas. Oleme maailmas, kus geopoliitika domineerib taas turgusid,\" ütles tegevjuht, lisades, et OPEC ja Venemaa on suutnud oma tootmiskärpeid edukalt rakendada ning hindu tõstab ka USA lahkumine Iraani tuumaleppest. \"Seega ma ei imestaks, kui tulevatel kuudel barrelihind 100 dollarini küündib.\"\n\nNaftahinnad on alates suvest stabiilselt kasvanud ning neljapäeval ületas Brenti toornafta barreli hind esmakordselt pärast 2014. aastat 80 dollari piiri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse naftahiiu Total tegevjuhi Patrick Pouyanne'i sõnul ei oleks ta üllatunud, kui toornafta barrelihind kerkiks lähikuudel 100 dollarini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMinister: Poola saab enda osa Rail Balticust õigeks ajaks valmis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen selles kindel ja mul on põhjust uskuda, et see raudteeliin hakkab tööle 2025. aastal,\" ütles Poola taristuminister Andrzej Adamczyk BNS-ile, märkides, et Rail Balticu projekt on majanduslikult tähtis nii Leedule kui regioonile laiemalt.\n\nLeedu transpordiminister Rokas Masiulis ütles omaltpoolt, et Poola ei hülga projekti, ehkki nende jaoks pole see kõige suurem prioriteet. \"See on neile tähtis. Nad ei nimeta seda kõige tähtsamaks, sest neil on veel teisigi raudteeprojekte, mis on neile tähtsad. Siiski nad peavad seda projekti silmas ja kutsuvad seda kõikjal tähtsaks,\" rääkis Masiulis.\n\nRail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini, kust see peaks ühenduma raudteega Varssavisse. Projekt peaks valmima 2025. aastal ning läheb maksma hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot.\n\nSeni on projekti raames rajatud 370 miljonit eurot maksma läinud 120-kilomeetrine lõik Poola-Leedu piirist Kaunaseni, kuid lõik ei vasta Euroopa kiiruse standarditele. Käimas on ka kõnelused antud probleemi lahendamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola rajab enda osa Rail Balticu raudteest 2025. aastaks nagu plaanitud, ütles riigi taristuminister neljapäeval Vilniuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondis tõusis FIFA tabelis 93. kohale\n\n## Põhitekst:\n\nEestiga Rahvuste liigas samasse alagruppi kuuluvatest koondistest on Kreeka 44., Ungari 49. ja Soome 62. kohal.\n\nTeistest Balti riikidest jätkab Leedu 133. ja Läti 139. real.\n\nEdetabeli esikümnes muutusid ei olnud – esikohal jätkab Saksamaa, teine on Brasiilia, kolmas Belgia, neljas Portugal ja viies Argentina. Järgnevad Šveits, Prantsusmaa, Hispaania, Tšiili ja Poola.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) värskes maailma edetabelis tõusid Eesti ja Fääri saarte koondised koha võrra ja jagavad nüüd 93. positsiooni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n5 nädalat MM-ini: jalgpallikõrbes ekselnud vaaraod leidsid taas oaasi\n\n## Põhitekst:\n\nSel päeval vahetati viisakusi. Naerdi. Saatejuht Mona El Sharkawy ja Lionel Messi vaatasid tahvelarvutist videoid El Clasicole kaasa elanud egiptlastest, videoid Kairo jalgpalliakadeemiast, kus mitmetel kaamerasilma ette jäänud lastel oli seljas Kataloonia klubi sinipunane särk. Oli tavaks, et kuulsusi tutvustava Araabia telesaate \"Yes I am famous\" külalised jätavad heategevuseks mõne suveniiri. Paar kuud varem oma viienda Ballon d'Ori võitnud argentiinlase jalgpallisaapad pidid minema oksjonile, tulu Egiptuse lastele. El Sharkawy näitas kingitud saapaid kaamerasse ning tegi Messist mõneks ajaks vihatuima sportlase Egiptuses. Vaene Lionel Messi. Isegi head tehes võib kellelegi hambusse jääda.\n\nSee oli kivi globaalse tähe elu korraldava personali kapsaaeda - keegi neist oleks ju võinud teada, et Lähis-Ida riikides peetakse pidevalt räpase maapinnaga kokku puutuvaid jalanõusid närusteks, väärtusetuteks. Kellelegi kingatalla näitamine on tabu, kedagi jalatsiga lüüa tähendab ülimat alandamist. Mäletate, kui Iraagi ajakirjanik Muntadhar Al Zaidi pressikonverentsil USA presidendi George W. Bushi suunas oma kingad viskas? Neid, kelle arvates oli Al Zaidile teo eest määratud üheksakuune vanglakaristus auga välja teenitud, polnud araabia maades just vähe.\n\nEgiptuse parlamendiliige Said Hasasin tegi Messi oma jutusaates maatasa. \"Meid, egiptlasi, pole seitse tuhat aastat püsinud tsivilisatsiooni jooksul varem niimoodi häbistatud,\" teatas Hasasin dramaatiliselt, võttis otse-eetris jalast oma kinga ja lubas sellega argentiinlasele vastu pead anda. Seda, et mõni populistlik poliitik intsidendi pealt omakasu üritab lõigata, võis arvata. Aga kui temaga nõustub ka Egiptuse jalgpalliliidu esindaja... \"Ma olen segaduses,\" tõdes Azmy Megahed. \"Andku oma saapad oma riigile, Argentinas on palju viletsust. Meie vaesed ei vaja teda. Me ei vaja tema saapaid, me ei vaja tema almust.\"\n\n\"Me ei vaja Lionel Messit\" üle Megahedi huulte ei libisenud, kuid see oli selgelt edasi antud ka kõnelemata. Eelmisel kevadel külastas Messi hepatiidivastase võitluse programmi raames taas Kairot, käis püramiide vaatamas ning Egiptuse kuulsaim arheoloog Zahi Hawass nimetas Argentina staari järgmisel päeval \"lollakaks\". Tema arvates ei tundunud Messi kuulsusrikkast ajaloost eriti huvitatud.\nPaarkümmend aastat, ehk veel mõned kevadedki tagasi, oleks asjad laabunud teistmoodi. Siis oleks intsidendid vargsi vaiba alla pühitud, teine parlamendiliige kinnitanud, et tegemist oli ilmselt arusaamatustega. Viisakusi oleks edasigi vahetatud. Naerdud. Nüüd on egiptlased ülejäänud maailmale meele järgi olemisest väsinud. Liiga palju on läbi elatud. Liiga palju ohverdatud. Ja pealegi - neil on nüüd oma Messi. Põrgusse teistega.\n\nEgiptuse armastatuimat poega Mohamed Salahit võib erineval kujul näha pea igal Kairo tänavanurgal. Autor: AFP/Scanpix\n\nEnne seda, kui rahvusvaheline meedia ning jalgpallifännid hakkasid tema ja Argentina superstaari vahele võrdusmärke joonistama, teda Liiva-Messiks või Püramiidide Peleks kutsuma; enne seda, kui temast sai ülemaailmne fenomen, oli kuulsaim elav egiptlane kodumaalgi mõnda aega tundmatuks suuruseks. Nüüd võib tema hüüdnimeks ju olla Egiptuse kuningas, kuid Mohamed Salah ei võrsunud suursugusest seltskonnast. Tema ja hilisem koondisekaaslane Mohamed Elneny alustasid karjääri El Mokawloonis, kõrgliiga keskmike sekka kuuluvas Ida-Kairo klubis. Ja kui sa ei mängi Egiptuses Al Ahly ega Zamaleki eest, oled sa kohalike silmis sama hästi kui eikeegi.\n\nVihane Kairo derbi on Aafrika klubijalgpalli absoluutne tippklass. Al Ahly ja Zamalek on omavahel jaganud 13 Meistrite liiga tiitlit, 1948. aastal hoo sisse saanud Egiptuse kõrgliiga on mõni kolmas klubi suutnud võita vaid seitsmel korral. Tihti kutsutakse seda Lähis-Ida Clasicoks, sest nagu Hispaaniaski, eelistavad emba-kumba võistkonda ka jalgpallikauged inimesed. Ajal, mil kaks Kairo hiidu meelitasid staadionile 60-70 000 inimest, jäid suurema osa teiste klubide vaatajanumbrid neljakohaliseks.\n\n\"Egiptuse kaks suurimat parteid on Al Ahly ja Zamalek, aga see on enamat kui poliitika, see on eskapism,\" sõnas üks Al Ahly ultrarühmituse Ahlawy asutajaid Suurbritannia spordikirjaniku James Montague raamatus \"When friday comes\". \"Keskmine Ahly fänn elab oma naise, ämma ja viie lapsega ühetoalises korteris, teenib miinimumpalka ja elab masendavat elu. Selle teevad elamisväärseks vaid need kaks reedest tundi, mil ta saab staadionile Ahlyd vaatama minna.\"\n\nKeskmiselt Ahly fännilt on viimaste aastate jooksul needki võetud. Kuus kevadet on Ahly fänn nukralt pidanud oma koduklubi mänge vaatama väikeselt teleriekraanilt köögilaual või nurgapealses tolmuses ahwa s, sest Egiptuse staadionite väravad on tabalukkudega kinnitatud. Ahly fänn on selles vähemalt kaudselt ka ise süüdi. Aga kui Ahly fänn tagasi mõtleb, ei teeks ta midagi teisiti.\n\n2011. aasta jaanuaris matsid Zamaleki ja Al Ahly ultrafännid sõjakirve ning tulid ühiselt tänavatele, et nõuda 30 aastat Egiptust raudses haardes hoidnud Hosni Mubaraki tagasiastumist. Tuneesiast alguse saanud revolutsioonilaine oli jõudnud Kairosse. Meeleavalduste epitsentriks saanud Tahriri väljakul leidsid kahe suurklubi ultrad end unikaalsest positsioonist. Autokraadi valitsusajal olid keelatud opositsiooniparteid ja ametiühingud, jalgpallifännid olid aga aastakümneid Kairo rahvusstaadionil valitsust sarjanud ja võimudega vastuollu sattunud. Neil olid kogemused, rahvas vajas liidreid. Al Ahly must kotkas sai üheks revolutsiooni sümboliks, tuhandetest kümned ja seejärel sajad tuhanded. Tahriril ja mujalgi valati verd, hukkuti ja leinati. Aga viimaks oli Mubarak läinud.\n\nAl Ahly ultrarühmituse Ahlway liikmete jaoks on nüüdseks karjääri lõpetanud Mohamed Aboutrika enamat kui vaid jalgpallur. Taustal on Port Saidi tragöödias hukkunute portreed. Autor: Reuters/Scanpix\n\nTäpselt aasta hiljem, 2012. aasta 1. veebruaril, sõitis Al Ahly külla Põhja-Egiptuse sadamalinna Port Saidi meeskonnale Al Masry. Selle üle, mis juhtus tol õhtul, vaieldakse tänaselgi päeval. Mubarak oli läinud, aga inimesed, kes polnud rahul võimu haaranud militaarvalitsuse tegevusega, ei olnud Tahririlt lahkunud. On mõningaid, kelle arvates toodi Al Masry ohvriks, et Kairos kaost ennetada. Suurem osa Egiptusest on aga kindel, et kukutatud valitsus maksis Ahlawyle revolutsiooni eest kätte.\n\nAl Ahlyle ootamatut kaotust tähendanud lõpuvile järel tormasid sajad inimesed väljakule ning ründasid Ahly pallureid ning poolehoidjaid - rusikate, kurikate ning nugadega. \"Nad tulid sprintides,\" meenutas Ahly paremkaitsja Ahmed Fathi hiljem. \"Ma tundsin õhust, et nad vihkavad mind, teisi mängijaid. Kõik mängijad jooksid.\" Fathil ja teistel Ahly palluritel õnnestus riietusruumi jõuda. Paanikas Ahlawy üritas staadionilt põgeneda, kuid korraldajad olid staadionivalgustuse välja lülitanud, politsei väravad lukustanud ning vaatas kaost pealt. Tol õhtul pussitati ja trambiti surnuks 72 Ahlawy liiget. See ei olnud huligaanitsemine. See oli massimõrv.\n\nRevolutsioon ja Port Saidi intsident jätsid Egiptuse jalgpallile verise pitseri. Päev pärast tragöödiat lõpetasid karjääri mitu mängijat, teiste seas Aafrika armastatumaid jalgpallureid Mohamed Aboutrika, kes oli hiljem nõus ohvrite austamiseks hooaja lõpuni mängima. 2000. aastate teine pool oli Aafrikas möödunud vaaraode taktikepi all - Egiptus võitis Aafrika rahvuste karika nii 2006., 2008. kui 2010. aastal; Zamaleki triumfile Meistrite liigas 2002. aastal järgnesid Al Ahly võidud 2005., 2006. ja 2008. aastal. Araabia kevad tähendas hegemoonia lõppu. Koduliiga hooaeg jäeti pooleli, sponsorid ja välismängijad kadusid päevapealt. Järgmisele kolmele rahvuste karika turniirile Egiptus ei pääsenudki.\n\nPärast Egiptuse liigahooaja katkestamist korraldas mitmel sealsel noortekoondislasel silma peal hoidnud Šveitsi klubi Basel riigi U-23 meeskonnaga sõprusmängu. Teisel poolajal vahetusest väljakule sekkunud Mohamed Salah lõi kaks väravat. Basel ei oodanud tema allkirja hankimisega kaua.\n\nEgiptus on muutunud. Keskse koha, kus varem seisis filosoofiakraadiga Aboutrika, poliitiliselt aktiivne Egiptuse Socrates, on nüüd üle võtnud tema protežee Salah, kes üritab koduriigi poliitikast võimalikult kaugele jääda. Egiptlasedki on muutunud. Nad on väsinud revolutsiooni järellainetest, pidevatest rahutustest. Viimased seitse aastat on olnud rasked. Nad tahaksid normaalsusesse naasta. Salah on nende päästeingliks.\n\nMohamed Salahi kaks väravat Kongo vastu viisid Egiptuse kolmandat korda MM-finaalturniirile. Viimati mängiti seal 1990. aastal. Autor: Reuters/Scanpix\n\n\"Salah täitis minu unistuse,\" rääkis Ahmed El Ghoul, staari endine meeskonnakaaslane El Mokawlooni päevilt, Lähis-Ida uudisteagentuurile MEE. \"See on esimene kord, kui egiptlasest mängija nii kõrgele tasemele on jõudnud. Lootsin ise kunagi maailmaklassiga jalgpalluriks saada. Olen õnnelik, et tema selle korda saatis.\" El Ghoulil on kahtlemata meeles, kuidas noor Salah sõitis iga päev kaks tundi bussiga trenni ja kaks tundi koju tagasi, kuidas ta luhtas ühes mängus viis üks-üks olukorda, sest mängis vasakkaitses ning oli vastaste värava alla jõudes surmväsinud, kuidas ta riskis oma tulevikuga, ohverdades jalgpalli nimel hariduse.\n\nEt Salah ei mänginud kunagi Al Ahly ega Zamaleki eest, on El Ghouli arvates teda egiptlastele lähemale toonud. \"Ta kuulub kogu Egiptusele,\" sõnas El Ghoul. \"Salah kannatas nii nagu meiegi,\" lisas MEE-le Kairo apteeker Ahmed Mostafa. \"Tema teel seisid samad raskused, samad barjäärid, aga ta oli endas kindel ja tuli kõigega toime. Ta on üks meist.\"\n\nSarnaselt Salahile oli teistelgi noortel Egiptuse palluritel ühtäkki vaja otsustada, kas jätkata karjääri välismaal või sellele sisuliselt joon alla tõmmata. 2010. aastal rahvuste karika võitnud koondisesse kuulus vaid neli väljaspool Egiptust mängivat pallurit. 2018. aasta MM-koondises on neid tõenäoliselt üle 15. See on uudne olukord. Suur osa mängijaid - eesotsas ikooniliste Aboutrika, Essam El-Hadary ja Wael Gomaaga - ei soovinud kunagi riigist lahkuda. Miks mängida Euroopas, kui klubijalgpalli tähtsaim mäng leiab aset Kairos? Ka intsident Lionel Messiga annab tunnistust egiptlaste trotsist - meie liigat võivad segada pausid, rahapuudus ja tühjad tribüünid, aga see on ikkagi maailma parim. Teised meid ei huvita.\n\n\"Me ei ela kaasa Liverpoolile, me elame kaasa Salahile,\" naeris Mostafa. \"Kui treener vahetab ta matši jooksul välja, vahetame meie kanalit. Mäng on siis meie jaoks lõppenud.\" Inglismaa kõrgliiga parimaks mängijaks nimetatud Mohamed Salah lõi käesoleval hooajal Liverpooli eest 44 väravat, egiptlaste jaoks on muidugi sootuks tähtsamad need viis, millega kostitas ründaja koondise vastaseid MM-valikturniiril. Just Salahi kaks tabamust Kongo võrku olid need, mis viisid riigi kolmandat korda ajaloos finaalturniirile.\n\nArvestades eelmisel kümnendil Mustal Mandril saavutatud ülekaalu, tundub lausa uskumatu, et Egiptus mängis MM-il viimati 1990. aastal. Venemaale lendava koondise algsesse nimekirja kuulub 16 mängijat, kes polnud siis veel sündinudki. Essam El Hadary oli siis 17 ning valmistus oma suureks läbilöögiks. Nüüd on El Hadary 45-aastane, valmis saama vanimaks mängijaks MM-finaalturniiri ajaloos. 28 aasta jooksul on El Hadary saanud osa Egiptuse koondise tõusust, langusest ja uuest tõusust, elanud üle revolutsioonid, katkestatud hooajad ning üheksa rahvusmeeskonna lootsi. El Hadary oli see, kes tõrjus möödunud jaanuaris penalti, mis viis Egiptuse seitse aastat kestnud ootuse järel taas Aafrika rahvuste karika finaali. El Hadary on koondise viimane ühenduslüli vana ja uue Egiptuse vahel.\n\nSuvisel finaalturniiril võrreldakse Mohamed Salahit tahes-tahtmata Lionel Messiga. Nad on tehnilised ja hiilgava väravavaistuga, häirimatud oma vertikaalsest puudujäägist. Egiptuse argentiinlasest peatreeneri Hector Cuperi filosoofiagi näib olevat kodumaa koondiselt üle võetud - pall tuleb vastaste poolel kiirelt oma tähtmängija kätte toimetada ja siis taevaste jõudude poole palvetada. Üks asi räägib aga selgelt Salahi kasuks, sest vähesed ootavad, et mees naaseks Venemaalt, kuldne karikas peos. Egiptus on oma suurima eesmärgi juba täitnud. Vaaraod on seitse aastat uitanud jalgpallikõrbes. Nüüd on oaas käega katsutavas läheduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Püha kuu Ramadani alguse puhul heidab ERR-i spordiportaali jalgpalli MM-lugude sari pilgu Egiptuse koondist vundamendini raputanud aastatele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: olen üliõnnelik, et olen veerandfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu teada oli, tuli raske mäng, aga ma olen üliõnnelik, et peale tänast mängu V. Williamsiga olen mina veerandfinaalis ja meie omavaheliste mängude seis viigis 2:2,\" kommenteeris Kontaveit lühidalt enda ametlikul Facebooki-küljel.\n\nKontaveit kohtus Williamsiga ka kaks nädalat tagasi, kui vastamisi mindi Madridi turniiri avaringis. Siis alistas eestlanna endise esireketi 3:6, 6:3, 6:2. Kaks varasemat kohtumist 2015. ja 2016. aastal võitis kogenud ameeriklanna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) alistas teist turniiri järjest kunagise maailma esireketi, ameeriklanna Venus Williamsi (WTA 9.). Kõrgetasemelise Rooma turniiri kolmandas ringis jäi Kontaveit peale 6:2, 7:6 (3) ning jõudis veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLingam-massaaži eestkõneleja loodab koolides seksuaalharidust reformida\n\n## Põhitekst:\n\nMitu aastat lingam-massaaži koolitajana tegutsenud Kärsin ütles ERR-ile, et koolides loengute pidamine on tänavu märtsis alustatud uus projekt, sest varem tegi ta sama asja tasulise seminari vormis.\n\n\"Nüüd aga otsustasin, et teen seda tasuta, sest kõigil noortel ei olnud võimalust osaleda, raha oli takistuseks,\" selgitas ta. \"Käin ise oma kulude ja kirjadega mööda Eestit, see on osa minu missioonist ja tunnen, et see mu elutöö algus.\"\n\nKärsini sõnul on ta seni käinud esinemas seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja 12. klassi noortele. Alustas ta Koplis asuvast Tallinna Kunstigümnaasiumist, kus on käinud juba kaks korda, ning on rääkimas käinud ka Pärnu Vanalinna Põhikooli ning Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilastele.\n\n\"Paljud koolid on veel ootel, et leiaksin oma tihedasse graafikusse aega, kuhu neid ära mahutada,\" lisas ta.\n\nKoolides räägib Kärsin enda sõnul puudutuse tervendavast mõjust ja enda praktilistest kogemustest. Õpilasi huvitab enim, kuidas asjad päriselt käivad ja mis kõik on võimalik. \"Vastates nende anonüümsetele küsimustele mõistan, kui vara juba tegelikult on esimesed vahekorrad. Uuritakse fellatio kohta, anaalseksi kohta, suhtest samasoolise partneriga, ühesõnaga teemasid on ääretult palju,\" tõdes ta ja ütles, et soovib kaotada seksi ümbert häbi ja hirmu.\n\nKunstigümnaasiumi juht Mari-Liis Sults ütles, et lapsed olid väga rahul, et keegi räägib neile asjadest nii nagu need on ja nad ei pea hüppama juhusuhtesse, et saada teada, mis on vahekord. \"Kärsin käis kõigepealt 12. klassis, kus vaatasime, mida ta räägib, koolipsühholoog kutsus ta. Pärast seda võtsime vastu otsuse, et kutsume ta ka kaheksandasse ja üheksandasse klassi.\"\n\nSultsi sõnul oli õpilaste tagasiside ainult positiivne ning ka lapsevanemad ei ole rahulolematust avaldanud.\n\n\"See on ju õppekava osa, aga teame, et mõned vanemad ei taha kodus neist asjadest rääkida. On olnud juhtum, kus tüdrukud isegi ei ole menstruatsioonist teadlikud, keegi pole neile sellest rääkinud. See on kooli roll ja võib-olla vanemad isegi ootavad koolilt, et seda selgitataks,\" lausus koolijuht, kelle sõnul on oluline ka näiteks see, et õppimisele keskendunud lapsed said teada, et pornofilm ei ole elu.\n\nSaksa gümnaasiumi direktori Imbi Viisma sõnul käis Kärsin kolmapäeval seitsmenda klassi tüdrukute inimeseõpetuse tunnis ning ettepanek just tema esinema kutsuda tuli ühelt õpilaselt. See, millest tunnis räägiti, oli õpetajal ettekandjaga varem kokku lepitud.\n\n\"Kõik toimus lähtuvalt õppekava teemast,\" ütles Viisma, kelle sõnul kuulub seksuaalkasvatus seitsmenda klassi õppekavva ning koolides on tavapärane, et eri teemade käsitlemisel kutsutakse tundidesse lektoreid väljastpoolt.\n\nPärnu Vanalinna Põhikool kutsus Kärsini seksuaalsusest rääkima mai alguses toimunud loodusainete nädalal. Kool teatas hiljem sotsiaalmeedias, et kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased kuulasid suure huviga ning küsisid hulgaliselt küsimusi. \"Õpilased palusid, et Epp veel kooli rääkima tuleks, kuna ta räägib noortele arusaadavas keeles ja nii nagu nad seda varem kuulnud polnud,\" edastas kool oma Facebooki lehel.\n\nEeskujuks on Rootsi\n\nTeisipäeval käis Kärsin ka riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimehe Siret Kotka-Repinski jutul, edastamaks sõnumit, et kui riik soovib olla jätkusuutlik ja iivet kasvatada, peab koolis läbi viima seksuaalharidusliku reformi. Kärsini sõnul soovib ta muutustele kaasa aidata.\n\n\"Mulle meeldib näitena tuua Rootsi, sest seal on juba 1955. aastast koolides seksuaalharidus kohustuslik. Minu eesmärgiks on võimalikult palju rääkida sellest, kui suurelt mõjutab mehe ja naise suhe tervist ja ka üldse tervet ühiskonda,\" põhjendas Kärsin. \"Enne rahvastikukriisi komisjoni rääkima minekut lugesin läbi rahvastikupoliitika põhialused 2035 ja soovisin juurde lisada olulised punktid, mis on otseselt seotud teemaga, kuidas saada juurde rohkem lapsi.\"\n\nKotka-Repinski ütles, et Kärsiniga kohtumisel oli jutuks puudulik seksuaalkasvatus koolides ning vajadus seda täiendada. \"Me võtsime teadmiseks selle kohtumise ja vaatame, kas ja mis viisil on tulevikus võimalik tema mõtteid kasutusele võtta,\" kirjeldas Kotka-Repinski kohtumise tulemust.\n\nTa lisas, et Kärsin on koolitanud juba üle 12 000 inimese ja koolid kutsuvad ise teda mehe ja naise vahelistest suhetest avatult rääkima.\n\n\"Seoses sellega tal oligi mitmeid ettepanekuid,\" rääkis komisjoni esimees. \"Kui ta nii jätkab, siis tema head mõtted, mida ta on tähele pannud ja mida oleks vaja teha, jõuavad tulevikus ka valmimiseni.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis lingam-massaaži eestkõnelejana tuntust kogunud Epp Kärsin käib alates märtsist koolides loenguid pidamas ning kohtus sel nädalal ka riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni juhi Siret Kotka-Repinskiga, sest koolitaja hinnangul tuleb iibe kasvatamiseks reformida seksuaalharidust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivas: põhimaanteed saaks neljarealiseks ka ilma laenuta\n\n## Põhitekst:\n\n\"2016. aasta sügisel tõepoolest oli see plaan väga tõsiselt laual ja siis tegi ka toonane majandus- ja taristuminister Kristen Michal rehkendused, et kui palju see kokku maksaks. See suurusjärk, milleni me jõudsime, oli poolteist miljardit eurot ehk ca kuus protsenti Eesti SKP-st,\" ütles Rõivas ERR-ile.\n\nRõivase sõnul nägi toona kava ette, et kuni riigipiirini oleksid Tallinn-Narva suund, Tallinna-Tartu-Võru suund ja ka Tallinna-Pärnu-Ikla suund neljarealised hiljemalt 15 aasta pärast.\n\n\"See tähendaks keskmiselt sadakond miljonit eurot aastas. See on küll suur summa, aga see on selline summa, mis on kindlasti hea tahtmise korral tehtav ka ilma täiendavalt laenu võtmata,\" lisas Rõivas.\n\n\"Pikki aastaid räägiti, et Tallinna-Tartu maanteed ei ole võimalik ilma laenuta neljarealiseks ehitada. Kasutati lausa väljendeid \"sajandi ehitus\" jne. Kuni 2016. aasta kevadel me panime riigieelarve strateegiasse 170 miljonit eurot, millest osa oli tee-ehituse projektide ümberprioritiseerimine, aga umbes pool sellest tuli riigieelarve muudest tuludest tee-ehitusse lisaks,\" rääkis Rõivas.\n\n\"Minu meelest on aeg lõpetada jutt neljarealistest maanteedest kui sajandi ehitusest. Neli rida Eesti erinevaid regioone ühendavate suuremate linnade vahel on minu meelest elementaarne. See võiks olla baastase, et alla selle uusi põhimaanteid ei ole mõtet planeerida,\" leidis Rõivas.\n\nPraegu oleks viimane aeg edasi minna projekteerimisega, lisas ta.\n\nRõivas rääkis veel, et isegi, kui see raha oleks kohe eelarves olemas, siis põhimaanteede neljarealiseks ehitamine on pikem protsess, mida takistab veelgi asjaolu, et seni ei ole kõiki teid neljarealiseks isegi mitte projekteeritud.\n\nSeega oleks Rõivase hinnangul õige aeg projekteerimisega tegeleda. \"See on asi, milleks ei ole vaja kümneid ja sadu miljoneid eurosid ilmtingimata kohe eelarvesse kirjutada. See on asi, mida kindlasti on võimalik maanteeameti eelarve summade piires ka ära korraldada,\" sõnas Rõivas.\n\nKeskerakonna eelseisvate riigikogu valimiste platvormi võib jõuda lubadus võtta laenu, et ehitada neljarealiseks kolm põhitrassi: Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maanteed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine peaminister, reformierakondlane Taavi Rõivas ütles, et põhimaanteede neljarealiseks ehitamine oli 2016. aastal tõsiselt päevakorral ja see oleks tehtav ka ilma laenu võtmata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nYoutube hakkab konkureerima Spotifyga: käivitub uus voogedastusplatvorm Youtube Music\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt Spotify'le on Youtube Music kasutajatele kättesaadav tasuta, kuid sellisel juhul tuleb lugude vahele kuulata reklaame, vahendas Pitchfork. Tasuline ning reklaamivaba versioon maksab 9.99 dollarit kuus.\n\nEsmajoones jõuab Youtube Music Ameerika, Austraalia, Uus-Meremaa, Mehhiko ja Lõuna-Korea kasutajateni, õige pea jõuab teenus aga veel 14 riigi kuulajateni.\n\nInimesed, kellel on olemas Google Play Musicu kasutaja, saavad koheselt uuele teenusele ligipääsu. Youtube Music tähendab aga Google Play Musicu lõppu, kuid täpne kuupäev ei ole veel paigas.\n\nKa tasuline videoplatvorm Youtube Red muutub õige pea Youtube Premiumiks, mille hulgas on olemas ka ligipääs Youtube Musicule. Teenuse hinnaks saab olema 11.99 dollarit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Youtube kuulutas välja, et 22. mail läheb avatuks uus muusika voogedastusplatvorm Youtube Music, mis hakkab konkureerima Spotify ja Apple Musicuga. Algul teenus siiski Eestisse ei jõua.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Korea ähvardas kõnelused lõunanaabriga katkestada\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja-Korea Isamaa Rahumeelse Ühendamise komisjoni esimees Ri Son Gwon kritiseeris Lõuna-Korea osalemist õhutõrjeõppustel, aga ka seda, et nad lubasid \"inimrämpsul\" oma rahvusassamblees kõneleda, vahendas Reuters Põhja-Korea uudisteagentuuri KCNA teadet.\n\nEhkki avalduses ei olnud täpsustatud, keda inimrämpsu alla silmas peetakse, pidas ta ilmselt silmas endist Põhja-Korea diplomaati Suurbritannias. 2016. aastal riigist põgenenud Thae Yong Ho pidas esmaspäeval Lõuna-Korea rahvusassamblees oma mälestuste avaldamise puhul pressikonverentsi. Mälestustes kirjeldab ta Põhja-Korea liidrit Kim Jong Uni kui kannatamatut, impulsiivset ja vägivaldset inimest.\n\nKolmapäeval teatas Põhja-Korea, et ei pruugi osaleda 12. juuniks Singapuri kavandatud kohtumisel Kim Jong Uni ja USA presidendi Donald Trumpi vahel, kui USA ei loobu nõudest, et Põhja-Korea ühepoolselt oma tuumaarsenalist loobuks.\n\nLõuna-Korea presidendi büroo teatas, et nad kavatsevad olla USA ja Põhja-Korea vahendaja rollis aktiivsemad, kuid Ri väljaütlemised on selle sihi küsimärgi alla seadnud.\n\nLõuna-Korea välisminister Kang Kyung-wha rääkis parlamendi ees, et Põhja-Korea ja USA vahel on erimeelsused selles osas, kuidas tuumavabaks muutumiseni jõuda. Trump tunnistas kolmapäeval, et ei ole kohtumise toimumises kindel.\n\nTrump võõrustab Lõuna-Korea presidenti Moon Jae-in Valges Majas 22. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Korea pealäbirääkija nimetas neljapäeval Lõuna-Korea valitsust ükskõikseks ja ebakompetentseks, mõistis hukka USA ja lõunanaabri õhutõrjeõppused ja ähvardas kõnelused katkestada, kui nende nõudmisi ei täideta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTule tööle: AK otsib uut ilmateadustajat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Otsime uut inimest, sest Henri Laumets siirdub välismaale tööle,\" selgitas teleuudiste juht Liisu Lass ERR Menule. Sügisest ei näe ekraanil enam ka Martin Mileikot, kuna temagi on otsustanud välismaale elama asuda.\n\nAK ilmateadustaja tööks on ilmateate koostamine ja esitamine otse-eetris. \"Otsime inimest, kes oleks ekraanil soe ja meeldiv, aga samas professionaalne oma töös. Ilmateade on väga oluline osa \"Aktuaalse kaamera\" saatest, sest huvitab enamikku inimesi ja seetõttu on tegemist vastutusrikka ametikohaga,\" kirjeldas Lass.\n\nSobiv kandidaat on julge, hea diktsiooni ja väljendusoskusega ning valdab head eesti keelt kõnes ja kirjas. Loomulikult eeldab töö ilmateate koostamise ja toimetamise oskust ning kasuks tulevad teadmised meteoroloogiast.\n\nKellel tekkis huvi, siis rohkem informatsiooni leiab SIIT!\n\nKandideerida saab 4. juunini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV uudistesaade \"Aktuaalne kaamera\" otsib meeskonda uut ilmateadustajat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu vaidlustas tselluloositehase eriplaneeringu algatamise kohtus\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks taotleb Tartu linnavalitsus, et kohus tunnistaks planeeringu algatamise ja planeeringu koostamise lõpetamisest keeldumise õigusvastaseks.\n\n\"Leiame, et riigi eriplaneeringu algatamiseks puudub õiguslik alus, kuna puidurafineerimistehase asukoha valiku ja toimimise vastu puudub suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, puidutööstus ei kuulu planeerimisseaduses sätestatud valdkondadesse, mis võimaldaksid eriplaneeringu algatada, ja tehase asukohavalik ning selle toimimine on pelgalt arendaja erahuvi,\" sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond).\n\nLinnavalitsus on seisukohal, et tehase asukoha sisuline eelvalik tehti juba enne riigi eriplaneeringu algatamist. See on aga linnavõimu hinnangul vastuolus planeerimisseaduse nõuetega, mille alusel tehakse asukoha eelvalik pärast riigi eriplaneeringu algatamist, ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusega, mille alusel avalikkus tuleb kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist.\n\nTartu linnavalitsus leiab, et kuna riigi eriplaneeringu algatamine on õigusvastane, tuleb selle koostamine lõpetada. \"Samuti on õigusvastane eriplaneeringu koostamise lõpetamisest keeldumise otsus. Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu lõpetamisest keeldumise otsustamisel tuginenud seaduse ebaõigele tõlgendusele ja jätnud arvestamata olulised asjaolud.\n\nTartu linna esindab puidurafineerimistehase kohtuvaidluses Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsus esitas neljapäeval Tallinna halduskohtusse kaebuse, millega taotletakse puidurafineerimistehase rajamiseks algatatud riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit alistas taas Williamsi ja jõudis Roomas veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit murdis kahel korral Williamsi servi ja võitis seti kindlalt 6:2. Eestlanna realiseeris neljast murdevõimalusest kaks, Williamsil oli vaid üks murdepall, mida ta kätte ei saanud.\n\nTeises setis jäi Kontaveit murdega 0:3 taha, kuid võitis siis ise kolm geimi järjest, loovutades seejuures Williamsile vaid kaks punkti. Järgnevates geimides polnud kummalgi ühtegi murdevõimalust ja sett läks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit läks 6:0 ette ja võitis lõpuks 7:3, sett seega 7:6 eestlannale.\n\nKontaveidile on see karjääri viies võit maailma esikümnemängija üle.\n\nKohtumine kestis tund ja 19 minutit. Kontaveit servis kolm ässa ja tegi ühe topeltvea, Williams sai kirja ühe topeltvea. Kontaveit tegi 26 äralööki ja 14 lihtviga, Williamsi vastavad näitajad olid 17 ja 14. Kontaveit realiseeris viiest murdevõimalusest kolm, Williamsil oli kaks murdepalli, millest ta kasutas ära ühe. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 70 ja Williams 54.\n\nAnett Kontaveit ???? #ibi18 pic.twitter.com/3pRbdnBvep\n\n— WTA (@WTA) May 17, 2018\n\nAnett Kontaveit earns a spot in the @InteBNLdItalia quarterfinals!\nBeats Venus Williams 6-2, 7-6(3)! pic.twitter.com/4X8Getd2Mo\n\n— WTA (@WTA) May 17, 2018\n\nTeist aastat järjest Roomas veerandfinaali jõudnud Kontaveit läheb kaheksa parema seas vastamisi maailma teise numbri, taanlanna Caroline Wozniacki ja edetabelis 20. real paikneva lätlanna Anastasija Sevastova vahelise kohtumise võitjaga. Nende omavahelisi mänge juhib Wozniacki 3:0. Nende kohtumine peetakse neljapäeva hilisõhtul.\n\nWozniackiga on Kontaveit varem mänginud kahel korral – seejuures mõlemal korral murul – ja mõlemal on kirjas üks võit. Mullu Wimbledoni kolmandas ringis jäi Wozniacki peale 3:6, 7:6 (3), 6:2, kaks aastat tagasi Nottinghami turniiril võidutses Kontaveit numbritega 6:7 (5), 6:3, 7:5.\n\nSevastovaga on Kontaveit kohtunud korra – 2016. aasta Bastadi liival võttis lätlanna 6:2, 6:4 võidu.\n\nEnne mängu:\n\n37-aastane kunagine maailma esireket alistas teises ringis kaks tundi ja 13 minutit kestnud kohtumise järel venelanna Jelena Vesnina (WTA 44.) 6:2, 4:6, 7:5. Kontaveit oli 7:5, 7:5 üle teisest venelannast Svetlana Kuznetsovast (WTA 39.).\n\nKontaveit kohtus Williamsiga kaks nädalat tagasi, kui vastamisi mindi Madridi turniiri avaringis. Siis alistas eestlanna endise esireketi 3:6, 6:3, 6:2. Kaks varasemat kohtumist 2015. ja 2016. aastal võitis kogenud ameeriklanna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) alistas teist turniiri järjest kunagise maailma esireketi, ameeriklanna Venus Williamsi (WTA 9.). Kõrgetasemelise Rooma turniiri kolmandas ringis jäi Kontaveit peale 6:2, 7:6 (3) ning jõudis veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: USA uurib andmevarguse skandaali sattunud Briti analüüsifirmat\n\n## Põhitekst:\n\nThe New York Times 'i andmetel soovivad prokurörid küsitleda Cambridge Analytica endisi töötajaid ja panku, kes ettevõtte äriasjadega tegelesid, vahendas Reuters.\n\nJustiitsministeeriumi ja FBI uurimine keskendub ettevõtte rahalistele tehingutele ning sellele, kuidas firma sai ja kasutas Facebookist ja muudest allikatest saadud andmeid.\n\nAjalehe andmetel on uurijad võtnud ühendust ka Facebookiga.\n\nFBI, justiitsministeerium ja Facbook keeldusid ajalehe väiteid kommenteerimast. Reuters ei saanud kommentaare ka Cambridge Analytica endistelt töötajatelt.\n\nCambridge Analytica sattus avalikkuse tähelepanu alla märtsis pärast seda, kui USA meedia teatas, et firma, kelle Ühendriikide praeguse riigipea Donald Trumpi kampaaniameeskond 2016. aastal palkas, varastas Facebooki kasutajaprofiilidelt andmeid, et luua tarkvara valijate valikute prognoosimiseks ja mõjutamiseks.\n\nMais teatas ettevõte, et lõpetab tegevuse, kuna on kaotanud kliente ning õiguskulud üha kasvavad.\n\nCambridge Analytica väidetavat andmevargust uuritakse ka Euroopas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA justiitsministeerium ja FBI uurivad nüüdseks tegevuse lõpetanud Briti turuanalüüsifirmat Cambridge Analytica, mis sattus sel aastal andmevarguse skandaali, teatas ajaleht The New York Times.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMööli klubi tõusmisvõimalus on nüüd vaid teoreetiline\n\n## Põhitekst:\n\nKahes eelnevas mängus põhikoosseisust välja jäänud Mööl naasis algrivistusse ja tegi kaasa terve kohtumise. Köge oli Viborgi vastu pikalt kaotusseisus ja lõi 1:1 viigivärava 89. minutil, vahendab Soccernet.ee.\n\n\"Tavaliselt ei oleks see kehv tulemus, kuid me vajasime eile väga võitu,\" kommenteeris Mööl enda Facebooki lehel.\n\n\"Esimene poolaeg oli väga võituslik mäng ja palju pika palli mängimist. Meie kahjuks kinkisime vastastele ise põhimõtteliselt 1:0 eduseisu. Teine poolaeg domineerisime pigem meie mängu ning olime aktiivsed rünnakul, millest tekkisid ka mõningad head võimalused, 90. minutil suutsime mängu viigistada, kuid momentumit ei suutnud ära kasutada. Tundsin ennast mängus väga hästi!\"\n\nKöge jäi viigi tõttu Viborgist ja samuti Vendsysselist endiselt kahe punkti kaugusele. Viimases voorus peaks Mööli tööandja kõrgliiga üleminekumängudele pääsemiseks mööduma mõlemast rivaalist, kuigi Köget ootab tabeliseisu järgi raskem vastane kui lähikonkurente.\n\nHannes Anier vaatas varupingilt, kuidas tema leivaisa Thisted tegi Fremad Amageriga 0:0 viigi. Thisted on tabelis seitsmes ehk kahe koha võrra Kögest allpool.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karl Mööli koduklubi Köge teenis Taani esiliiga eelviimases voorus hilise viigipunkti, kuid see pole meeskonna jaoks piisav, et omada arvestatavaid šansse kõrgliigasse tõusmiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ametnik: Nord Stream 2 võib kaasa tuua sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendriikide välisministeeriumi kõrge ametnik Sandra Oudkirk ütles Berliinis, et USA on Nord Stream 2 vastu, sest see võib suurendada Venemaa \"kahjulikku mõju\" Euroopas.\n\nUSA abivälisministri asetäitja sõnas ajakirjanikele, et gaasitoru suunaks gaasi eemale transiidituludest sõltuvast Ukrainast ja see võib anda Venemaale võimaluse paigaldada Läänemerre jälgimisvarustust.\n\nKuigi Ühendriigid \"rakendavad nii palju veenmisjõudu kui võimalik\" projekti peatamiseks, on kongress andnud valitsusele volitused kehtestada torujuhtmeprojektidega seoses sanktsioone, lausus ta.\n\nOudkirki sõnul \"ähvardab iga torujuhtmeprojekt kõrgendatud sanktsioonirisk\".\n\nNord Stream 2 hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Kesk-Euroopasse. Gaasijuhtme pikkus on 1230 kilomeetrit ja see jookseb piki 2012. aastal valminud esimese Nord Streami gaasitoru trassi.\n\nGaasitorude võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kui kõik load kätte saadakse, algab gaasitrassi merepõhja paigutamine juba sel aastal ja juhe peaks kasutusvalmis olema 2020. aasta algul.\n\nMitu Euroopa Liidu liikmesriiki ja Euroopa Komisjon on seisukohal, et Nord Stream 2 pole kooskõlas Euroopa energialiidu eesmärkidega ja ei aita mitmekesistada tarneallikaid.\n\nUSA valmistab INF-lepingu rikkumise tõttu ette Vene-sanktsioone\n\nUSA president Donald Trump andis välisminister Mike Pompeole ülesande valmistada seoses eeldatava kesk- ja lähimaarakettide INF-lepingu rikkumisega Venemaale kehtestatavate lisasantsioonide pakett.\n\n\"Delegeerin vatsavalt USA 2018. aasta sõjalise eelarve seaduse osa 1244(С), punktide 1-4 alusel välisministrile presidendi volitused rahandus-, kaitse- ja kaubandusministeeriumi ning riigi luuredirektori töö koordineerimisel,\" seisis Valge Maja veebilehel avaldatud presidendi korralduses.\n\nMullu võttis Ühendriikide senat vastu 2018. sõjalise eelarve seaduse, milles on säte meetmete kohta Venemaa poolse eeldatava INF-lepingu rikkumise puhuks.\n\nMuuseas on osas 1244 (С) kirjas, et president peab esitama USA kongressi komiteedele kava sanktsioonide kehtestamise kohta isikutele, kes vastutavad Venemaa-poolse eeldatava INF-lepingu rikkumise eest, sh Vene valitsuse liikmetele, kes tegelevad välispoliitikaga.\n\nMeetmete hulka kuuluvad igasuguste omandiliste tehingute tõkestamine USA-s, Ühendriikidesse sissesõidu keeld ja muud meetmed, mida president kohaseks peab.\n\n1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.\n\nÜhendriigid süüdistavad Venemaad maismaalt tulistatava tiibraketi katsetamises, mida INF lepe keelab.\n\nKreml: Venemaa täidab kõiki INF-lepinguga võetud kohustusi\n\nVenemaa täidab kõiki kesk- ja lühimaarakettide lepinguga INF seotud kohustusi, mistõttu tekitab selget hämmeldust president Donald Trumpi otsus teha välisminister Mike Pompeole ülesandeks valmistada seoses INF-lepingu väidetava rikkumisega ette Venemaale kehtestatavate lisasanktsioonide pakett, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov neljapäeval.\n\nAjakirjanikud küsisid Peskovilt, kas Kremlis ei arvata, et Washington otsib niimoodi ajendit sanktsioonideks.\n\n\"Arvatakse, vaieldamatult arvatakse,\" ütles Peskov ja rõhutas, et Venemaa on mitu korda kinnitanud, et ei tunnista \"mingeid süüdistusi, et ta võiks mingil kombel INF-lepingut rikkuda\".\n\nKüsimusele võimalike vastusanktsioonide kohta kostis ta: \"Oodakem siiski ära mingid selle ülesande nimisõnalised tulemused, sest umbropsu millegi üle otsustada ei saa. Kordan taas - me ei ole kuidagi nõus juba küsimuse püstitusega. Loomulikult on hästi tuntud Washingtoni ülemäärane innustumine sanktsioonidest,\" sõnas Peskov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene-Saksa gaasijuhtmeprojekti Nord Stream 2 ähvardavad julgeolekumurede tõttu Washingtoni sanktsioonid, ähvardas USA ametnik neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump Twitteris: \"Obama FBI\" omas mu meeskonnas \"koputajat\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vau, hakkab välja tulema, et Obama FBI \"LUURAS TRUMPI KAMPAANIA JÄREL MEESKONDA SOKUTATUD KOPUTAJA ABIL\". Andrew McCarthy ütleb, \"Tõenäoliselt pole mingit kahtlust, et neil oli vähemalt üks usaldusväärne koputaja kampaaniameeskonnas.\" Kui nii, siis on see suurem kui Watergate!\" kirjutas USA president Twitteris.\n\nWow, word seems to be coming out that the Obama FBI \"SPIED ON THE TRUMP CAMPAIGN WITH AN EMBEDDED INFORMANT.\" Andrew McCarthy says, \"There\"s probably no doubt that they had at least one confidential informant in the campaign.\" If so, this is bigger than Watergate!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 17, 2018\n\nTrumpi postitused on sageli põhjustatud sellest, mida ta näeb ja kuuleb oma väidetavas lemmiksaates, telekanali Fox News hommikusaates \"Fox & Friends\". Nii ka seekord ning tema poolt esitatud väide lähtub saates intervjueeritud National Review' kolumnisti Andrew C. McCarthy jutust.\n\nVäites, et FBI-l oli Trumpi kampaaniameeskonnas nuhk või koputaja, pole iseenesest midagi uut ning see on oluline osa Trumpi toetajate kampaaniast ekspresident Obama ja USA julgeolekuasutuste vastu.\n\nVäide hakkas levima seoses sellega, et konsultatsioonifirma Fusion GPS kaasasutaja Glenn Simpson andis senati õiguskomitees tunnistusi seoses endise Briti luureametniku Michael Steele'i poolt koostatud ja avalikkuses palju tähelepanu pälvinud toimikuga, mis kirjeldas väiteid Trumpi ja Venemaa kokkupuudete teemal.\n\nSimpson mainis senatis muuhulgas, et Steele oli talle öelnud, et põhjus, miks FBI töötajad Steele'i toimikusse tõsiselt suhtusid, oli see, et neil olevat olnud koputaja Trumpi meeskonnas.\n\nSimpsoni esindajad on hiljem selgitanud, et ta pidas tunnistusi andes silmas mitte koputajat, vaid allikat ning tõenäoliselt oli tegu meeskonnas nõunikuna tegutsenud George Papadoupolosega, kes hiljem tegi võimudega koostööd ja tunnistas, et valetas FBI-le oma sidemete kohta Venemaaga.\n\nSimpsoni esindajate selgitused pole aga lõpetanud Trumpi toetajate avaldusi \"koputaja\" teemal.\n\nHiljuti Trumpi advokaatide meeskonnaga liitunud veteranpoliitik Rudy Giuliani ütles samuti Fox Newsile antud intervjuus, et on võimalik, et Obama-aegne FBI saatis Trumpi meeskonda spiooni.\n\nUSA meedias on neljapäeval suure tähelepanu all asjaolu, et just aasta aega kestnud eriprokurör Robert Muelleri uurimisel on vähe saavutusi ning peamised tehtud sammud ning esitatud kahtlustused ja süüdistused polevat sageli seotud eriprokuröri volituste ehk uurimise põhiteemaga.\n\nTrumpi kriitikud omakorda juhivad tähelepanu sellele, et omaaegsed vabariiklaste eestvedamisel toimunud juurdlused - Benghazi rünnaku juurdlus ja Hillary Clintoni e-kirjade juurdlus - kestsid kauem ja lõppesid sisuliste tulemusteta.\n\nKa Trump ise \"õnnitles Ameerikat ajaloo suurima nõiajahi aastapäeva puhul\".\n\nCongratulations America, we are now into the second year of the greatest Witch Hunt in American History...and there is still No Collusion and No Obstruction. The only Collusion was that done by Democrats who were unable to win an Election despite the spending of far more money!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 17, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump esitas neljapäeval Twitteris väite, milles vihjas võimalusele, et president Barack Obama ajal oli Föderaalsel Juurdlusbürool (FBI) koputaja Trumpi kampaaniameeskonnas ning et selle näol on tegu \"suurema asjaga kui Watergate\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKuula järele: Kristjan Järvi mängis saates \"Fantaasia\" oma lemmiklugusid\n\n## Põhitekst:\n\nKristjan Järvi on Leipzigi Raadio (MDR) sümfooniaorkestri ja Gstaadi festivali orkestri peadirigent, New Yorgis resideeriva klassikale, hip-hopile ja jazzile pühendunud Absolute Ensemble'i asutajaliige ja dirigent ning Läänemeremaade noorteorkestri asutajaliige ja dirigent.\n\nKülalisdirigendina juhatab ta orkestreid üle maailma, tema käe all on mänginud nii Londoni SO, Prantsuse Rahvusorkester, Pariisi orkester, Berliini Filharmoonikud, Washingtonis tegutsev National Symphony Orchestra, Minnesota orkester, NHK sümfooniaorkester Jaapanis kui ka paljud teised.\n\nKristjan Järvi on salvestanud muusikat enam kui 60 albumile alates Hollywoodi filmimuusikast ning erinevaid auhindu pälvinud salvestistest mainekatele plaadifirmadele Sony ja Chandos kuni omanimelise sarjani \"Kristjan Järvi Sound Project\" tunnustatud Prantsuse plaadifirmale Naïve Classique.\n\nKuula esimest saatetundi:\n\nKuula teist saatetundi:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. mai hilisõhtul läks eetrisse saade \"Fantaasia\", kus muusikat valis sel korral dirigent ja helilooja Kristjan Järvi. Saates sai kuulda muusikat Arvo Pärist Coldplayni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPopmuusika on muutunud 30 aastaga kurvemaks\n\n## Põhitekst:\n\nTeadlased kuulasid sadu laule ja reastasid need meeleolu järgi. \"Rõõmsameelsus ja helgus lähevad ajaga madalamaks, kurbus kasvab. Samal ajal muutuvad lood tantsulisemaks ja rohkem peolaadseks,\" selgitas uurimistöö kaasautor Natalia L. Komarova Independenti vahendusel.\n\nUuringu läbiviijate sõnul ei märgi see aga, et kõik 1985. aasta poplood olid rõõmsad ja 2015. aasta omad kurvad. \"Avalikkusele paistavad rohkem meeldivat rõõmsameelsed laulud, kuigi igal aastal avaldatakse üha rohkem ja rohkem kurbi laule,\" seisis uurimistöös.\n\n2014. laulud nagu Sam Smithi \"Stay With Me\", Passengeri \"Whispers\" ja Gorgon City \"Unmissable\" olid madala rõõmsameelsuse tasemel.\n\n1985. aasta laulud nagu Bruce Springsteeni \"Glory Days\", Eurythmicsi \"Would I Lie Yo You?\" ja Wham!-i \"Freedom\" olid kõrgemal rõõmsameelsuse tasemel.\n\nUuringust selgus ka, et tantsu- ja popmuusika olid vaieldamatult kõige populaarsemad žanrid, kui need 2000. alguses langema hakkasid ning rokkmuusika populaarsemaks muutus. Lisaks tuli välja, et meeslauljate osakaal popmuusikas on 30 aastaga vähenenud. \"Edukates lauludes domineerivad protsentuaalselt naisartistid,\" seisis uuringus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "California ülikooli teadlased uurisid popmuusikat 1985. aastast 2015. aastani ning tõdesid, et 30 aastaga on muusika kaotanud rõõmsameelsust ning kogunud kurblikkust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nErkmaa ja Firenze jätkasid poolfinaalseeriat raske võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nBorgosesia alustas kohtumist paremini, võites avaveerandi 19:11, vahendab Korvpall24. Poolajaks suutsid võõrustajad kaotusseisu vähendada aga kahele punktile. Kolmanda veerandaja lõppedes oli Firenze endiselt kolme silmaga taga, kuid otsustav veerandaeg kuulus neile 20:12 ja nii teeniti ka vajalik võit.\n\nHugo Erkmaa kuulus Firenze koosseisu, kuid mänguaega ta ei teeninud. Meeskonna parimana viskas Salvatore Genovese 20 punkti. Võrdselt 10 silma lisasid Diego Banti ja Simone Berti. Vastaste resultatiivseim oli Mattia Magrini 22 punktiga.\n\nSeeria kolmas mäng toimub 18. mail.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia tugevuselt kolmanda liiga ehk Serie B alagrupi B poolfinaalis sai Hugo Erkmaa kodumeeskond Firenze raske 69:64 võidu Borgosesia vastu ning asuti sellega kolme võiduni peetavat seeriat kaks-null juhtima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Briti realistlik ulmefilm \"Tundmatu\" filosofeerib privaatsusest\n\n## Põhitekst:\n\nKinodes on hakatud näitama Netflixi filme ning ka \"Tundmatu\" on selline, mida saab paralleelselt vaadata ka Netflixis (filmi leviõigused kuuluvad Netflixile vaid osades riikides, Eestis filmi Netflixist näha ei saa, toim.). Konkreetset filmi ma soovitan siiski minna kinno vaatama, kaunist suveilmast saab ju eestlasel kiiresti villand.\n\nLoo autor ja režissöör on Andrew Niccol, keda meie kinopublik võiks teada varasema ulmefilmi \"Laenatud aeg\" (\"In Time\") järgi. Paraku peab ütlema, et \"Laenatud aeg\" jättis publiku üsna leigeks, kuigi peaosas oli Justin Timberlake ja lugu ise oli ju päris huvitav. Suureks hitiks see ei saanud, küll aga oli vägagi korralik film ja vaadatav ka praegu.\n\nFilmi kõige suuremaks tugevuseks oli lugu ning samas kehtib ka \"Tundmatu\" (\"Anon\") puhul. Mõlemad lood on üsna realistlikud, võiks öelda ulmefilosoofilised. Kui \"Laenatud aja\" puhul oli keskmeks teemaks aeg ja kuidas seda võimalikult ratsionaalselt kasutada, nii et see raisku ei läheks, siis nüüd on luubi all identiteet ja privaatsus.\n\nPraegugi on argielus mitut sorti inimesi - osadel on üsna ükskõik, kui terve elu veebi vahendusel kellelegi nähtav on, sest varjata justkui nagu polekski midagi, teised aga, kellel ehk samuti midagi varjata pole, kaitsevad oma privaatsust kiivalt. Nad ei tee endale sotsiaalmeediasse kontosid, ei säutsu, ei postita Instagrami pilte, kleebivad arvutikaamera kinni ja käituvad ehk mõne teise silmis üldse veidi paranoiliselt.\n\n\"Tundmatus\" on virtuaalne identiteet läinud sammu võrra kaugemale - inimesed on kiibistatud, mis tähendab seda, et nad on juba pooleldi robotid. Nad küll funktsioneerivad bioloogilise kehana, kuid kogu nende elu salvestub failidesse, mida saab omavahel vahetada ja mida saab tagantjärele ise vaadata. Aeg-ajalt ilmuvad silmaekraanile juhtnöörid, mida peab tegema (mine tuppa ja püsi seal, näiteks). Ka \"helistada\" saab otse kiibilt. Ringi kõndides on vastutulijate info nagu peo peal - kui vana, mis nimi, mis amet jne. Ja proovi sa niisuguses olukorras oma abikaasat petta - ta nõuab kohe, et näitaksid talle faili, kus olid eile õhtul kell 21.\n\nSellises ühiskonnas on loomulikult tekkinud mässajad, kes püüavad elada anonüümselt. Ka nemad on kiibistatud, kuid need uue aja häkkerid ei jaga enda kohta mingit infot. Sellistega tegeleb politsei. Filmi lugu hakkabki arenema ühe detektiivi silme läbi, kes satub juhuslikult peale n-ö Tundmatule, kelle kohta ekraanile andmeid ei ilmu. Siit areneb omamoodi armastus-vihkamine suhe, kus peamine fookus jääb siiski sellele, et kui palju privaatsust inimene vajab ja missugused salvestused on olulised. Mängu tuleb ka bürokraatia ja uue aja jaburad seadused. On ka mõrvu.\n\nFilmi kõige tugevamaks pooleks on lugu ja kui arvate, et olen siin liiga palju ära rääkinud, siis eksite. Lugu on palju mitmetahulisem ja see on tõepoolest selline, mida on mõtet minna kinno vaatama. Tempo on aeglasepoolne, ärge oodake märulifilmi. Tegemist ei ole ka mingi põnevikuga, kuigi põnevust on seal omajagu, aga see läheb rohkem riiulile \"huvitav\", mitte \"pingeline\".\n\nKa kunstnikutöö on tasemel, üsna nappide vahenditega on loodud usutav futuristlik olustik, oskuslikult on lahendatud ka ekraanigraafika ja kaameratöö vallas on omanäoliseks lahenduseks see, kuidas vaataja pidevalt näeb asju läbi erinevate tegelaste silmade. See ei muutu õnneks siiski okserattaks, nagu öeldud, tempo on filmis rahulik.\n\nNõrkuste ritta võiks panna selle, et näitlejatöö või töö näitlejatega oleks võinud olla ehk veidi parem, aga samas polnud kinolinale toodud ka midagi nii kesist, et selle üle peaks piinlikkust tundma. Lihtsalt, on nähtud ka paremaid esitusi, aga praegune kõlbab küll. Ja kuna stsenaarium on tõepoolest hästi komponeeritud ning muud detailid paigas, siis kokkuvõttes annab film hea kinoelamuse ja arvatavasti jääb ka meelde pikemalt kui vaid seansi ajaks. Niccol on oma käekirja kujundanud ja hoiab ühtlaselt head taset.\n\n\"Tundmatu\" sobib nii noortele kui vanadele. Seksistseene on ka, seega ise teate, kui noored lapsed kinno saadate. Kinos on film alla 16-aastastele keelatud, aga siiski pole seal midagi nii toorest, jõhkrat, koledat või rämedat, et näiteks eluterve 12-14 aastane seda vaadata ei võiks. Nii et seda vanusepiirangut ei tasu peljata, tegemist on ilmselt lihtsalt puhta bürokraatiaga, et see nii kõrgele on tõstetud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinolevis\n\"Tundmatu\" (\"Anon\")\nRežissöör: Andrew Niccol\nOsades: Clive Owen, Amanda Seyfried, James Tam, Rachel Roberts, Johanthan Potts, Toyin Ishola jpt.\n7/10",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKlubijalgpalli pidupäeval avatakse rahvusstaadionil uued ekraanid\n\n## Põhitekst:\n\nEkraanide avamine toimub Eesti klubijalgpalli aasta kõige olulisemate mängude ehk meeste ja naiste karikafinaalide vahel.\n\nPeale ekraani avamise ja karikafinaalide on laupäeval kogu staadionil melu, pilti ja tõelist festivalihõngu – toimub jalgpalliturg, penaltilöömise võistlused jne.\n\nLigi 100 000 eurot maksev Tele2 ekraan on mõõtudega 7x4 meetrit ning peaks staadioni teenima kuni 15 aastat. Ekraan peab vastu pidama nii pommlöökidele kui karmile kliimale 15 miinusest 40 plusskraadini. Kokku saab A. Le Coq Arena ainsana Eestis korraga kaks suurt ekraani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 19. mail kell 15.30 avatakse klubijalgpalli pidupäeva raames A. Le Coq Arenal uued ekraanid, mis pannakse ka kohe karmilt proovile. Sisseõnnistamise käigus testib Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ekraani vastupidavuse ära ja lööb sellesse esimese palli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEbola-puhang jõudis Kongo DV suurlinna\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on murettekitava arenguga uue epideemia puhul, mis seni on endast märku andnud ainult riigi loodeosas asuvas Bikoro piirkonnas, vahendas Yle.\n\nMaailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas juba eelmisel nädalal, et Ebola viirus võib levida mõnetunnise reisi kaugusel asuvasse Mbandaka linna.\n\nKongo DV tervishoiuminister Oly Ilunga Kalenga teatas nakatumisjuhtumist Mbandaka linnas kolmapäeva hilisõhtul ning tunnistas, et see tähendab praeguse epideemia jõudmist järgmisele tasandile.\n\nKaks aastat tagasi lõppenud Ebola-epideemia tappis Guineas, Sierra Leones ja Libeerias üle 11 300 inimese, nakatanuid oli ligi 30 000.\n\nPraeguse Kongo DV loodeosa epideemia tõttu on esialgsetel andmetel surnud üle 20 inimese.\n\nWHO teatas, et vaktsineerimist testimisel oleva Ebola-vastase vaktsiiniga on kavas alustada juba käesoleva nädala lõpus. Esimesed partiid vaktsiini saabusid Kongo DV-sse kolmapäeval.\n\nEbola-vastasel vaktsiinil ei ole veel ametlikku müügiluba, kuid seda on varem edukalt testitud Guineas.\n\nTerviseameti kohaselt on Ebola-viiruse ja haiguse omadused järgnevad:\n\nViirus levib nakatunud (elus või surnud) inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu. Harvadel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel meessoost haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist.\n\nEi ole leitud tõendeid viiruse levimise kohta õhu või sääskede kaudu.\n\nEbola viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei ole haiged. Ebola viirusega ei nakatuta raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.\n\nInimesed võivad nakatuda ka otsesel kokkupuutel elus või surnud metsloomade (nt ahvid, metsas elunevad antiloobid, nahkhiired) vere või muude kehavedelike või loomade elunditega.\n\nInkubatsiooni periood on 2 - 21 päeva pärast nakatumist. Enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.\n\nEbola esmased sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil võib esineda ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.\n\nEbola viirust saab hävitada seebi, pleegitamise, päikesevalguse või kuivatamise abil. Viiruse hävitab ka viirusega saastunud rõivaste masinpesu. Päikese käes olevatel või kuivanud pindadel püsib Ebola viirus elujõulisena vaid lühikest aega. Katsed on näidanud, et madalamatel temperatuuridel püsib Ebola viirus elus pikemalt.\n\nEbola viirushaiguse vastu ei ole ametlikku vaktsiini ega spetsiifilist ravi.\n\nHaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskianalüüsi põhjal on Ebola-viirusnakkusesse nakatumise oht riskipiirkondades üsna väike, kui ei ole vahetut kokkupuudet nakatunud (elus või surnud) inimese või looma kehavedelikega.\n\nNakatumine kehavedelike kaudu hõlmab ka kaitsmata seksuaalvahekorda kuni seitsme nädala jooksul pärast haigestunu tervenemist.\n\nECDC soovitab riskipiirkondades viibimise ajal nakatumise ennetamiseks:\n\nhoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;\n\nhoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega;\n\nhoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);\n\nvõimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti;\n\npesta tihti käsi;\n\ntarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;\n\nhoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest;\n\nhoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju.\n\nRiskipiirkondadest saabunutel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui ilmuvad palavik, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus, tuleb koheselt võtta ühendust arstiga mainides oma reisimist riskipiirkonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kongo Demokraatliku Vabariigi tervishoiuministeerium kinnitas, et miljoni elanikuga Mbandaka linnas registreeriti esimene nakatumine Ebola viirusesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid: miks arutatakse Klandorfi juures spordiküsimusi?\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna keskerakondlasest abilinnapea Kalle Klandorf tunnistas neljapäeval ERR-ile, et tema on see inimene, keda Raimond Kaljulaid süüdistab kriminaaluurimise alla sattunud Sõle spordikeskuse juhi Toomas Ristlaane survestamises. Klandorfi sõnul on Kaljulaidi jutt väljamõeldis.\n\n\"Mul on mõnevõrra keeruline kolleegi väljaütlemisi avalikult kommenteerida, aga ma püüan seda võimalikult taktitundeliselt teha. Ilmselt Kalle Klandorf viitab sellele, et minule teadaolevalt härra Ristlaan põhjendas oma altkäemaksu küsimist sellega, et üks Tallinna linnavalitsuse liige avaldas talle survet, et ta oma spordikeskuses arvestaks pigem selle linnavalitsuse liikmega seotud spordiseltsi huvidega,\" kommenteeris seda Kaljulaid ERR-i raadiouudustele.\n\nKaljulaid märkis, et kuna ta ei ole Ristlaane ja Klandorfi kohtumiste juures olnud, siis ta ei saa kindlalt väita, kas see vastab tõele või mitte.\n\n\"Aga Kalle Klandorfi intervjuud lugedes minu jaoks huvitavam oli see fakt, et minule teadaolevalt härra Klandorf Tallinna linnavalitsuses vastutab kommunaalvaldkonna ja transpordivaldkonna eest. Miks tema kabinetis käivad omavahelisi suhteid ja spordibaaside kasutamist arutamas erinevad spordiühingud ja ka selle spordikeskuse esindajad? Minule jääb see mõistetamatuks,\" lausus Kaljulaid.\n\n\"Ma arvan, et härra Klandorf peaks seda avalikkusele täpsemini selgitama,\" lisas Kaljulaid.\n\nKaljulaidi sõnul näeb asi halb välja, kui linnavalitsuse liige kuulub spordiklubi juhtkonda ja see klubi kasutab linna rendipindu.\n\nTa arvas, et Keskerakond peab tegema sisuliselt restardi linnaettevõtete nõukogudes.\n\n\"Küsimus on selles, et Eesti Vabariigi pealinnas mingil põhjusel küllalt sageli ilmneb korruptsioonijuhtumeid ja õigusrikkumisi. Ja küllalt sageli need õigusrikkumised on ühel või teisel viisil seotud seda linna juhtiva erakonnaga. Antud juhul oli Sõle spordikeskuse direktor Keskerakonna liige. Täpselt samamoodi Tallinna linnatranspordi selle linnatranspordi AS-i kõik nõukogu liikmed kuuluvad Keskerakonda ja selle juhataja on keskerakondlane. Siin on probleem. Midagi on Keskerakond, kas jätnud tegemata või teinud valesti ja ta peab selle vea parandama,\" rääkis Kaljulaid.\n\nLinn võiks Kaljulaidi sõnul teatud küsimustes eeskuju võtta sellest, kuidas on asjad korraldatud riigivalitsuse tasemel. \"Riigivalitsuse nõukogude puhul me ju näeme, et seal on nii poliitikud kui ka näiteks selle valdkonna asjatundjad,\" ütles Kaljulaid.\n\nÜhtlasi kiitis Kaljulaid linnapea Taavi Aas ja avaldas lootust, et Tallinna korruptsiooniskandaalid Aasa mainet kuidagi ei riku.\n\nKaljulaidi sõnul võiks Taavi Aas linnapea ametis jätkata vähemalt riigikogu valimisteni. \"Taavi Aasa puhul võib tekkida küsimus pärast riigikogu valimisi, sest tal on potentsiaali võtta veel suurem vastutus riiklikes küsimustes kui on Tallinna linna juhtimine. Aga sellisel juhul ei saa ka eitada, et Tallinnal võiks olla väga tugev linnapea Mihhail Kõlvarti näol,\" rääkis ta.\n\nKaljulaid ütles veel, et ise ta Tallinna linnapeaks saada ei taha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid (KE) ei mõista, miks arutatakse kommunaalteemade eest vastutava abilinnapea Kalle Klandorfi juures spordiküsimusi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.