messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma esinumber Trump teenis karjääri 20. reitinguturniiri võidu\n\n## Põhitekst:\n\nOma karjääri esimest reitinguturniiri võitu jahtinud Lisowski jäi algul 2:6 kaotusseisu, kuid pakkus seejärel maailma esinumbrile põneva lahingu. Trump aga ei vääratanud ja nii pidi Lisowski viiendat korda leppima finaalis kaotusega.\n\nTrumpi jaoks oli tegemist karjääri 20. reitinguturniiri võiduga.\n\nPoolfinaalis langesid seejuures konkurentsist kuuekordne maailmameister Ronnie O'Sullivan, kes kaotas Trumpile tulemusega 1:6 ja maailma edetabelis neljandat kohta hoidev Mark Selby, kes jäi Lisowskile alla 4:6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaal Milton Keynesis peetud snuukri reitinguturniiril World Grand Prix võidutses Judd Trump, kes alistas finaalis Jack Lisowski tulemusega 10:7.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVan der Poel alistas cyclo-crossi MK-etapi haaravas duellis Van Aerti\n\n## Põhitekst:\n\nVan der Poel võitis hooaja teise MK-etapi ajaga 1:03.59, edestades Van Aerti kolme ja Pidcocki 11 sekundiga. Esimesel MK-etapil Tšehhis Taboris võidutsenud Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal) lõpetas neljandal positsioonil, kaotades võitjale ühe minuti ja seitsme sekundiga. Sellest aga piisas, et jätkata MK-sarja üldliidrina.\n\nVan der Poel ja Van Aert on kauaaegsed rivaalid nii cyclo-crossi- kui maanteevõistlustel. Van der Poel võitis tänavu näiteks Tour of Flandersi samal ajal kui Van Aert pälvis esikoha Milano - San Remol. Ka Namuris pidasid konkurendid vägeva lahingu, kuid üllatusmeheks kerkis hoopis Pidcock, kes domineeris võistlust. Juba avaringil pani 21-aastane britt peale kiire tempo ja talle suutsid järgneda vaid Van Aert ja Vanthourenhout. Van der Poel kulutas samal ajal palju energiat, et liidertrio kätte saada.\n\nTeisel ringil otsustas Pidcock veelgi tempot tõsta ning pääses viiesekundilise vahega juhtima. Van Aert, Van der Poel ja Vanthourenhout püüdsid ta aga kolmandal siiski uuesti kinni. Noor briti rattur näitas seejärel võitlejahinge uuesti neljandal ringil, teenides sedapuhku seitsmesekundilise vahe.\n\nVan der Poel ja Van Aert püüdsid Pidcocki kordamööda, kuid said ta kätte alles eelviimasel ehk kaheksandal ringil. Vanthourenhouti võistluse rikkus purunenud rehv. Valitsev maailmameister tegi otsustavad liigutused viimasel ringil ning ületas finišijoone esimesena.\n\nNaiste seas pälvis esikoha Lucinda Brand, kes võidutses Clara Honsingeri ja Denise Betsema ees vastavalt 29 ja 38 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Cyclo-crossi MK-sarja teisel etapil Belgias Namuris võidutses valitsev maailmameister Mathieu van der Poel (Alpecin-Fenix), edestades Wout van Aerti (Jumbo-Visma) ja Thomas Pidcocki (Trinity).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKõlvart: väiksemad lapsed peaks igal juhul koolis ja lasteaias käima\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna on meie seisukoht, et nooremate klasside õpilased peaksid käima koolis, lasteaiad peaks olema avatud. Ülejäänud klassid peaks jätkama kas distantsõppel või kasutama hübriidõpet, kus nad saaks üle nädala koolis käia,\" rääkis Kõlvart ERR-i venekeelse telekanali ETV+ uudistesaates pühapäeva õhtul.\n\nLinnapea tunnistas, et ehkki koolipiirangud kehtestab valitsus, on Tallinnal oma seisukoht, mida on ka korduvalt avaldatud. \"Me rääkisime juba alates septembrist profülaktika vajadusest, et pääseda järgnevatest piirangutest,\" rõhutas Kõlvart.\n\nRääkides jõuluvaheaja järgsest koolikorraldusest, luba Kõlvart teha kõik, et kergendada nii õpetajate, õpilaste kui lapsevanemate koormust ka sellisel juhul, kui koolid suletuks jäävad.\n\nKeskerakondlasest linnapea tõdes, et riigi ja linna omavaheline suhtlus ei olnud detsembris, kui koolid kaugõppele saadeti, õnnestunud: \"Tuleb tunnistada, et suhtlus oli tõesti ebaõnnestunud. Saime kahe päeva jooksul riigilt kolm erinevat signaali ja pidime kolm korda reageerima. Seepärast peaksime kõik mõtlema sellele, kuidas tulevikus sellist olukorda vältida. Siin on oluline pikaajaline planeerimine, millest Tallinn on rääkinud juba alates juulist. Erinevad meetodid oleks pidanud riigi tasandil eelnevalt läbi mõtlema.\"\n\nRääkides linna ja riigi suhtlusest, märkis Kõlvart, et ehkki valitsuse koosseisus on ka endine linnapea Taavi Aas, siis info liigub, kuid \"alati ei õnnestu saavutada ühesugust seisukohta\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lasteaiad peaksid jääma avatuks ning algklasside lapsed käima igal juhul koolis, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Linnapea avaldas ka lootust, et suhtlus valitsuse ja linna vahel paraneb.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAlar Heikla: Eestil tasub järgida sakslaste ja soomlaste IT-turvalahendust\n\n## Põhitekst:\n\nHuawei on pidanud lõppeval aastal nii Eestis kui ka mujal Euroopas tõrjuma väiteid justkui peituks meie telekommunikatsiooni seadmetes mingisugune eriline julgeolekuoht. Näiteks välistas septembri lõpus Eestis valminud sidemääruse eelnõu Euroopa Liitu, NATO-sse ja OECD-sse mittekuuluvate riikide tootjate seadmete kasutamine sidevõrkudes.\n\nReaalse turvalisusega on sellisel määratlusel loomulikult väga vähe pistmist, sest valedes kätes kujutavad iga tootja seadmed endast ohtu. Sõltumata sellest, kas seadmete tarnijaks märgitakse Ameerika või Euroopa päritolu ettevõte, suur osa telekommunikatsiooni seadmete komponentidest valmib ikkagi Hiinas.\n\nSellise lähenemise taga võis tunda ebakindlust, et Eestil napib võimalusi telekomitehnoloogia professionaalseks hindamiseks. Saksamaa ja Soome telekommunikatsiooni turvalisust reguleeriv seadusandlus annab nüüd kindlustunde, et Eesti lähimatel ja olulisematel liitlastel on turvariskide hindamise ja kontrollimise võimekus olemas, uuendusi ja konkurentsi kahjustamata. Nende oskusteabele ja toetusele saab tugineda ka Eesti.\n\nSaksamaa valitsus tegi parlamendile ettepaneku, millega seatakse karmid kuid võrdsed tingimused kõikidele telekommunikatsiooni seadmete tarnijatele. Kantsler Angela Merkel toetas väga jõuliselt selliste tehnilise lahenduse leidmist, mis nõuaks kõigilt teenusepakkujatelt rangete tehnoloogiliste testide läbimist ja läbipaistvat tegutsemist võrgu turvalisuse eest vastutavatele asutustelt.\n\nSiseminister Horst Seehofer selgitas ajalehele Handelsblatt, et valitsus püüdis luua õigusliku aluse, mis aitaks lahendada võrgu turvalisuse probleeme, kuid hoiaks turu avatud ka konkurentsivõimelistele tehnoloogiatele. \"Oleme loonud regulatsiooni, mis võimaldab meil usaldusväärsust asjakohasel moel jälgida. Meie julgeolekuhuvidel oli suur roll, \" ütles Seehofer.\n\nSaksamaa seadusandlus võimaldab Hiina toodetele piirangute seadmist vaid juhul, kui nendest lähtub otsene oht julgeolekule. Ühe või teise poliitika meeldimine või mitte meeldimine ei saa olla piirangute aluseks. Samuti tarnija päritoluriik.\n\nNüüd sai Huawei ametliku kinnituse Saksamaa ametivõimudelt, et läbisime edukalt telekommunikatsiooni võrkudes osalemise eeltingimuseks oleva turvalisuse testi, mis annab meile Euroopa suurimas majandusruumis täieliku tegevusvabaduse.\n\nMa rõhutan, et seejuures pole tegemist mingisuguse nn Huawei testiga, vaid nõuete kogumiga, millele peavad vastama kõik telekommunikatsiooni seadmete tarnijad. Huaweile tähendab edukas testi läbimine väga palju, sest tarnime seadmeid suurele osale Saksamaa telekommunikatsiooni ettevõtetest.\n\n\"Soome turvalisus saab tagatud ilma turgu kahjustamata. Järelevalve poolt langetatavad otsused peavad tuginema ainult tõestatud faktidel.\"\n\nSoomes vastu võetud sideseadus sarnaneb olemuselt Saksamaa lahendusele, sest tagab ausa konkurentsi tarnijate vahel ning seab läbipaistvad kontrollimehhanismid. Ühtegi tarnijat ei välistata, kõiki turuosalisi kontrollitakse võrdse tähelepanelikkuse ja karmusega. Soome turvalisus saab tagatud ilma turgu kahjustamata. Järelevalve poolt langetatavad otsused peavad tuginema ainult tõestatud faktidel.\n\nKusjuures see seadus on väga karm. Just seetõttu tunneb Huawei ennast Soomes kindlalt.\n\nSaksamaa ja Soome lähenemine on pragmaatiline, sest telekommunikatsiooni seadmete tootmine põhineb üleilmsele varustusahelale, mille julgeolekuriskide vähendamine pole võimalik ühe tootja välja lõikamisega.\n\nEesti valitsus on praegu ette valmistamas sideturvalisuse määrust. Huawei on saanud võimaluse kaasa rääkida ja arutleda Eesti 5G võrkude rajamise jaoks ülimalt olulisel teemal. Oleme tänulikud, et Eesti poliitikud ja tippametnikud on leidnud aega meie seisukohtade ära kuulamiseks. Me tahame osaleda Eesti turul ning ainus, mida me valitsuselt palume, on võimalus näidata oma usaldusväärsust.\n\nHuawei toetab Eesti soovi luua telekommunikatsiooni ärile karmid turvameetmed. Regulatsioonid, mis survestavad vaid ühte turuosalist, loovad pigem ebaturvalisust ja ebaõiglust.\n\nMeie senine suhtlemine Eesti võimudega lisab kindlust, et valitsus leiab sideturvalisuse määrusele õige lahenduse. IT- ja väliskaubandusminister Raul Siem kinnitas Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ta pole kunagi andnud ametnikele sisendit sidevaldkonna turbemäärusest kui Huawei määrusest. \"Ma olen isegi sõna otseses mõttes öelnud, et me ei tohi jätta ka sellist muljet, et see on Huawei määrus. Vastasel korral devalveerub määruse sisu,\" ütles Raul Siem.\n\nHuawei ei kujuta endast julgeolekuohtu. Huaweid tuleb umbusaldada täpselt samuti nagu iga selles äris osalevat ettevõtet. Julgeolekuohu kindlaks tegemiseks vajab Eesti tugevaid, karme, kuid läbipaistvaid kontrollimeetmeid.\n\nHuawei ei karda kõrgeid nõudmisi, sest oleme Eestile usaldusväärne partner. Me kardame selgete nõudmiste puudumist, mis tegelikult ei täida turvalisuse loomise eesmärki. Huaweil pole ühtegi tagaust, seetõttu oleme alati valmis avatud suhtlemiseks läbi peaukse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Huawei ei karda Saksamaa ja Soome seadusandluse rangeid nõudeid, mis on erapooletud ja faktidel põhinevad. Eestile võimalikud lahendused 5G võrkude turvalisuse reguleerimisel muutusid palju lihtsamaks pärast seda, kui Saksamaa ja Soome leidsid tasakaalupunkti majanduslike ja julgeoleku alaste argumentide vahel, kirjutab Alar Heikla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReovee teevad puhtaks õiged seadmed, bakterid ja oskuslik operaator\n\n## Põhitekst:\n\n\"Reaalses elus on reoveepuhastis sageli pilt just protsessijuhtimise osas keeruline. Tehnoloogiline pool annab puhastile eeldusi heaks tööks, aga ilma protsessijuhtimise pooleta on väga keeruline head tulemust saavutada,\" ütleb värske doktor Vallo Kõrgmaa.\n\n\"Tehnoloogiline pool annab puhastile eeldusi heaks tööks, aga ilma protsessijuhtimise pooleta on väga keeruline head tulemust saavutada.\"\n\nOma töös uuris ta aastatel 2014–2018 läbi 246 reoveepuhastit Eesti erinevates asulates ja hindas, kas viimastel kümnenditel nendesse puhastitesse investeeritud summad on end ära tasunud. Kuna puhasteid on väga erinevaid, ent kõigi eesmärk on vesi võimalikult puhtaks saada, hindas Kõrgmaa neid kahest küljest. Esiteks huvitas teda komplekssus ehk see, kui keeruline on mingi puhasti tehnoloogiliselt. Teiseks hindas ta iga puhasti tõhusust ehk seda, kui hästi ja eesmärgipäraselt kõik protsessi etapid töötavad.\n\n\"Paralleelselt tegime nii-öelda peidetud testi ehk hindasime reoveepuhasti operaatori kompetentsust,\" nendib uurija. Täpsemalt kogus ta andmeid selle kohta, kuidas operaator üldse oma tööprotsessis toimuvast aru saab ning kui hästi ta toimuvat muuta või juhtida oskab.\n\nAlahinnatud inimlik pool\n\n\"Siiamaani keskendub teaduskirjandus eelkõige reoveepuhastamise tehnoloogilistele aspektidele: kas me nüüd osoneerime, kas ma nüüd kasutan graanulmuda ja nii edasi,\" ütleb Vallo Kõrgmaa. \"Samas pidevalt unustatakse ära, et tegelikult peab jälgima samal ajal, et kas kõik seadmed töötavad, kuidas operaator hakkama saab ja kuidas üldse kogu protsessijuhtimine on korraldatud.\"\n\nVärske doktori sõnul on inimfaktor väga oluline ja operaatori töö siiani väga alahinnatud. Tõsi, hea reoveepuhastil on ka asjakohane masinapark. \"Heal puhastil on tehtud kõigepealt eeltöö ära ehk sel on kaardistatud reovee kujunemise iseärasused ja puhasti koormused. Vastavalt sellele on valitud ka tehnoloogiad,\" loetleb Kõrgmaa.\n\n\"Mul endal on arusaam, et hea operaator suudab betooni kummiks muuta.\"\n\nKui juba jõutakse puhastustehnika soetamise juurde, soovitab ta eelistada paaril-kolmel eesmärgil kallimaid seadmeid. Näiteks ei tasuks tema sõnul kokku hoida võreseadme ehk peenete osakeste kinnipüüdja pealt ega koonerdada järelsetitit ehk veepuhastuse jääkmuda mahutit valides.\n\n\"Teine pool on kindlasti on see, et operaator oleks asjalik ja saaks ka aru, mis tema reoveekogumisalas toimub,\" märgib Kõrgmaa. Operaatori oskused muutuvad eriti tähtsaks siis, kui puhastist käib olmereovee kõrval läbi tööstusest tulevat tootmisvett. Erinevatest tööstustest tuleb väga erineva koostisega reovett, mille käitlemisel on uurija sõnul omad nüansid.\n\n\"Mul endal on arusaam, et hea operaator suudab betooni kummiks muuta ,\" ütleb värske doktor. See tähendab, et insenerid on küll valmistanud betoonist kindla suuruse ja mahuga reoveepuhasti, kuid seadme tegelik töövõime sõltub operaatorist.\n\nNimelt teevad veepuhastuse protsessis vee päriselt puhtaks bakterid, kes tegutsevad kiiremini pigem soojemal temperatuuril. Eesti nelja aastaajaga kõigub reovee temperatuur aga paarist kraadist paarikümneni ehk operaator peab talvel lisama puhastisse baktereid ja suvel neid vajadusel vähemaks korjama. \"Ikkagi operaator kontrollib, mis protsessis toimub ja vastavalt kas suurendab või vähendab reoveepuhasti mahtu ehk ta muudabki kummiks betooni,\" võtab Kõrgmaa mõtte kokku.\n\nIdeaalset reoveepuhastit pole olemas\n\nVallo Kõrgmaa sõnul kujuneb reoveepuhasti tõhusus mitme teguri koosmõjul. Operaatori töö ja puhasti tehnoloogilise keerukuse kõrval sõltub iga asula reoveepuhasti lõpptulemus ka asulast tulevast reoveest endast.\n\n\"Näiteks Tallinna ja Tartut saab suures pildis suhteliselt lihtsalt võrrelda, sest neil on elanikkonna osakaal suhteliselt suur. Tööstused, mis seal reovett hästi palju toodavad, on sarnased,\" märgib uurija. \"Kui meil näiteks Kohtla-Järve juba pilti tuleb, siis seal hakkab domineerima ühtlasi keemiatööstuse pool, ja kui toome näiteks Kuressaare pilti, siis hakkab seal toiduainetööstuse pool domineerima.\"\n\nLisaks tuleb kõigi reoveepuhastite töös ette hulganisti probleeme. Vallo Kõrgmaa sõnul näitas Ameerikas 1970. aastatel tehtud sarnane uuring, et ühtekokku peab reoveepuhasti päevas tegelema 15 takistava teguriga. \"Eesti mastaabis on suhteliselt samamoodi, meil tegelikult on muresid kõigil puhastitel. Mõnel on rohkem, mõnel vähem, aga keskeltläbi viisteist probleemi puhasti kohta,\" tõdeb Kõrgmaa.\n\nMilliseid probleeme siis reoveepuhasti töös ette tulla võib? Esiteks algavad probleemid uurija sõnul reovee enese juures, näiteks võib kanalisatsioon lekkida. Kanalisatsioon lekib sademeterohkel perioodil, mil reoveepuhastisse voolab tavalisest suurem kogus vett. See tähendab, et puhastis olev vesi lahjeneb ja puhastis tööd teinud bakterid uhutakse puhastist halvimal juhul lihtsalt minema.\n\n\"Mõnel on rohkem, mõnel vähem, aga keskeltläbi on viisteist probleemi puhasti kohta.\"\n\nLisaks võivad puhastis hakata kasvama valet liiki bakterid, reoveega võivad puhastisse jõuda ohtlikud ained ja mürgises vees ei pruugi puhastusbakterid oma tööd teha. Samuti oleneb bakterite töö, nagu eespool mainitud, vee temperatuurist.\n\nEelnimetatud probleemid küll mõjutavad üksteist, kuid üldjuhul suudab operaator Kõrgmaa sõnul enamiku neist riskidest maandada. Seda muidugi juhul, kui operaatoril on aega õigel ajal õiges kohas olla. \"Väikepuhastite puhul on sageli mure, et meil on regionaalsed vee-ettevõtted, kelle hind on tarbijale vastuvõetav, ja kes samal ajal saab kõik justkui tehtud. See aga tähendab, et üks inimene käib väga mitmel puhastil opereerimas. Eesti rekord, minu teada on 11 puhastit ühe inimese opereerida,\" ütleb ta.\n\nMure lahendab Kõrgmaa sõnul osaliselt puhastite automaatne kaugjälgimine ja -juhtimine, kuid olgu tegu väikese või suure puhastusjaamaga, inimtegur on tema sõnul kõikjal oluline.\n\nTallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Vallo Kõrgmaa kaitses oma väitekirja\"Factors Affecting Performance of Municipal Wastewater Treatment Plants\" (\"Olmereoveepuhastite tõhusust mõjutavad tegurid\") 15. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii iga lugeja kodust kui ka suurtest tööstustest jõuab reovesi mõnda kohalikku reoveepuhastisse, kus sellest saab puhastatud heitvesi. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös võrreldi Eesti kohalikke reoveepuhasteid ja leiti, et töö teevad ära osalt õigesti valitud seadmed, kuid eeskätt sõltub lõpptulemus operaatori oskustest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Pauklin: A.D. 2020 mikroskoobi all\n\n## Põhitekst:\n\n2020. aasta on olnud teaduslikust aspektist huvitav, inimlikust vaatenurgast seevastu morjendav. See aasta läheb nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kirja jätkuva ideoloogilise polariseerumise, radikaliseerumise ja üksteisest möödarääkimise aastana. Ühiseid pidepunkte jääb vähemaks, sest läänemaailma inimesed elavad alternatiivsete faktidega paralleelreaalsustes.\n\nMitu kuud kodus istumine ajab harjumuseks saanud päevakava sassi ega mõju vaimsele tervisele hästi. Koroonapandeemia on reaalajas näidanud, et nii liberaalsusel kui ka konservatiivsusel on looduslikus valikus oma väärtus, sõltub vaid ajastusest, millal on emb-kumb kohane. \"Liberaalsus\" ja \"konservatiivsus\" ei ole tänapäevased kitsad poliitilised määratlused, vaid märgivad maailmaga suhestumise laadi.\n\nKoroona põhjustas globaalse pandeemia vaid väga tiheda rahvusvahelise liikluse tõttu, mis põhineb liberaalsel avatusel. Sellisest vaatenurgast vaadates võib süüdistada liberaalset avatust. Konservatiivid võivad endale rinnale taguda, sest nad on ju alati hoiatanud rahva liikumisega seotud ohtude eest, manitsenud ettevaatlikusele ja soovinud tugevat piirikontrolli, et võõraste sisenemist ohjes hoida.\n\nNüüd on saanud mõistetavaks selle vastuseisu üks sügavam tahk. See, mida liberaalid nimetavad tänapäeval põhjendamatuks umbusuks võõraste suhtes või lausa ksenofoobiaks, on olnud nakkuste ja taudide leviku vältimiseks evolutsiooniliselt kasulik ning seetõttu liigiomasena kinnistunud.\n\nLoomulikult ei tähenda see, et instinktiivne ettevaatlikkus võõra suhtes ei võiks osutuda paljudel juhtudel n-ö valealarmiks, sest oht on vaid tõenäosuslik. Teiselt poolt on pandeemiaga võitlemiseks vajalik laialdane suhtlus, panustamine uuenduslikesse teadusmeetoditesse ja riikidevaheline koostöö, mis seostub pigem liberaalse suhtumisega. Suurte rahvusvaheliste farmaatsiafirmade väga kulukas, kuid kiire vaktsiinide väljatöötamine sai võimalikuks vaid tänu liberaal-globalistlikule avatusele.\n\n\"Lilledest pärg kaelas loomaaias karu kallistama ronida saab reeglina vaid üks kord elus.\"\n\nTagantjärele võib targutada lõpmatuseni, sest tulevikusündmused on inimmõistusele alati vaid tõenäosuslikud ja keegi pole selgeltnägija. Pealegi pole mitte keegi igal elu hetkel järjepidevalt ja igas asjas ultrakonservatiivne või äärmusliberaalne – sellised ekstreemsed aju iseärasusega isikud, kui neid on, praagitakse loodusliku valiku kaudu kiirelt välja, kuna nad ei ole eluvõimelised. Lilledest pärg kaelas loomaaias karu kallistama ronida saab reeglina vaid üks kord elus.\n\nKõigi hädade allikas on inimloomus\n\nSokrates on öelnud juba üle 2000 aasta tagasi sõnad, mis sobivad ka aastasse 2020: \"Ärge olge minu peale pahased, kui ma tõtt räägin.\" See palve Sokratest teatavasti ei aidanud, lõpuks pidi ta ikka mürki jooma.\n\nInimloomus on jäänud endiseks: ebameeldivat tõde on alati raske kuulda, vahel isegi võimatu. Inimene loob endale maailmast ettekujutuse, mis talle meeldib ja mida ta suudab taluda. Mõned taluvad rohkem, mõned vähem. Ilma psühholoogilise kaitsemehhanismita oleks inimkond võib-olla juba lakanud olemast, nagu on kirjeldanud norra filosoof Peter Wessel Zapffe essees \"Viimane messias\" (1933).\n\nAlternatiivsed faktid, ideoloogilised paralleelmaailmad ja tühistamiskultuur on eskapismi üks vorme ning seega väga inimlik. Talumatut tõde kuuldes on inimesele liiga abstraktne suunata oma frustratsioon paratamatu reaalsuse vastu. Pudulojuste rituaalne ohverdamine ei ole olnud piisavalt töökindel meetod karmi reaalsuse ennetamiseks.\n\nVaja on reaalset viha objekti, voodoo -nukku, inimkuju, seda nõuavad aju peegelneuronid. Leebemad ehitavad ebameeldivaid fakte kuuldes oma peas nõrga õlgmehikese, mille nad suudavad suurema vaevata oma kallutatud argumentidega ümber lükata. Nõrgema enesevalitsusega vajavad lisaks ka ebameeldiva sõnumitooja vaigistamist, vallandamist, nn tühistamist (häbistamist), äärmuslikumal juhul pea mahalõikamist.\n\nTalumatu tõde ei pruugi olla midagi suurejoonelist. Paljud on oma arvuti puruks peksnud, kuna on tühises arvutimängus kaotanud, jalgpallifännid on aga lemmikmeeskonna kaotuse järel ikka massikaklusi korraldanud.\n\nAmmugi võtavad ürgsed emotsioonid võimust siis, kui tegemist on ideoloogiaga: liberalismi, konservatismi, vasak- ja parempoolsusega, aga ka naisõigusluse, seksuaalse orientatsiooni ja nahavärviga. Inimese identiteedi pärisosa tuleb kaitsta nagu oma suguharu ja oma nahka koopasse tungiva kiskja eest.\n\nVähesed suudavad ideoloogiliste vaidluste puhul summutada oma esmase emotsionaalse reaktsiooni, mida Daniel Kahneman on nimetanud mõtlemise I tüübiks, ning lülituda ümber loogilisemale, aeglasemale, fakte nõudvale analüütilisemale II tüübile. Inimese mõistus on evolutsiooniliselt kohastunud ennast igal viisil kaitsma: enesepettus, oma tegevuse õigustamine ja väljavabandamine on pigem reegel kui erand.\n\nJuba Immanuel Kant on öelnud, et \"inimene on tehtud nii kõverast puust, et mitte midagi sirget ei ole temast tulnud\". Oma ideoloogia õigsust usuvad siiralt kõik: liberaalid, konservatiivid, vasakäärmuslased, paremäärmuslased, ka islamiäärmuslased. Veelgi enam, ükski neist ei paiguta oma mõttemaailma veidra ideoloogilise kurioosumi lahtrisse, vaid enesestmõistetavalt ratsionaalsesse keskpositsiooni, kust vaadates paistavad kõik teised veidrad, ekstreemsed, segaduses ja valelikud.\n\nRadikaliseerumise anatoomia\n\n\"Dostojevski on tõdenud, et iseendale valetamine on inimesse sügavamalt juurdunud kui teistele valetamine.\"\n\nHuvitav ja oluline ideoloogilise radikaliseerumise puhul ongi see, et igaüks peab oma maailmavaadet enesestmõistevaks, loogiliseks, eetiliseks ja õigeks. Olgu ta äärmusfeminist, Antifa, ISIS-e, BLM-i või Ku Klux Klani liige, võimaldab inimpsühholoogia tal noppida maailma kohta selektiivselt fakte, mis toetavad spetsiifiliselt tema ideoloogilist eelhäälestatust, samal ajal pisendades või täielikult ignoreerides suurt hulka ebamugavaid fakte, mis ei klapi tema maailmapildiga. Dostojevski on tõdenud, et iseendale valetamine on inimesse sügavamalt juurdunud kui teistele valetamine.\n\nPsühholoogias nimetatakse seda protsessi kompartmentalisatsiooniks ja ratsionaliseerimiseks, mis võimaldavad inimesel luua enese märkamata ideoloogilisi topeltstandardeid ja kallutatud arvamusi, kuigi inimene ise peab oma arusaamu läbinisti loogilisteks ja eetiliselt ainuõigeks.\n\nKonservatiivid on enamasti ideoloogiliselt kallutatud evolutsiooni kui bioloogilise protsessi aktsepteerimise vastu (religioossetel põhjustel) ja kliima soojenemise teema puhul.\n\nLiberaalid on ideoloogiliselt kallutatud samuti bioloogia ning evolutsiooni vastu (sest see kahjustab sotsiaalsesse konstruktsiooni ja sotsiaalse õigluse religiooni uskumist) ning inimeste geneetiliste erinevuste, sünnipäraste vaimsete võimete erinevuse ning sooliste ja rassiliste erinevuste tunnistamise vastu (sest inimeste erinevad huvid ja võimed ei laseks uskuda diskrimineerimisse kui peamisse inimestevahelise erinevuse põhjustajasse).\n\nMida haritum on inimene, seda osavamalt suudab ta iseennast ära petta faktide alateadliku selektsiooni, ratsionaliseerimise ja õlgmehikeste ehitamisega. Need protsessid koos ühismeedia kajakambri efektiga võimendavad evolutsiooniliselt ürgsete instinktide karjamentaliteedi alusel vastandamist (suguharude \"meie\" versus\"nemad\").\n\nRadikaalsuse korral muutub \"meie\" headuse ja \"nemad\" kurjuse sünonüümiks, mida on näha ka poliitilises retoorikas. Nii sünnibki identiteedipoliitika ühtviisi nii vasak- kui ka paremradikaalsetes ideoloogiates ja religioonides, eriti silmatorkavalt islamiusus ning tänapäeva poliitkorrektsete lääneriikide sotsiaalse õigluse ilmalikus religioonis. 1\n\nJonathan Haidt on toonud USAs välja mitu inimrühma, kes on lääneriikide ohvriideoloogias pühad ja automaatselt puutumatu staatuses: need on mustanahalised, naised ja LGBTQ+, lisaks veel ladina- ja põlisameeriklased ning moslemid. 2 Näib, et samad kategooriad kehtivad ka Eestis, 3 lisada tuleks veel siinne spetsiifiline ohvrigrupp, vene päritolu inimesed. 4\n\nNendesse gruppidesse kuuluvate inimeste kritiseerimises nähakse poliitkorrektse sotsiaalse õigluse religiooni kohaselt pühaduserüvetust, mis võrdne Muhamedist pilapildi joonistamisega, või klassifitseerub see automaatselt vaenuõhutamiseks või vihakõneks. (Tõsi, mõnikord ongi sellega tegu ning seda tuleb mõistagi taunida.)\n\nLiberaalsed ja vasakpoolsete vaadetega inimesed väidavad, et rahvus on XIX sajandi sotsiaalne konstruktsioon ning kui rahvused lahustuksid (täpsemini, kui need ära lahustada), siis kaoks võõravaenulikkus ning radikaliseerumine ja küllap elaksime konfliktideta suure ülemaailmse kogukonnana kuni aegade lõpuni.\n\nSellest kumab läbi rousseaulik naiivromantiline arusaam maailmast ja inimpsühholoogiast. Rahvus kui nähtus võib olla suhteliselt hiline, kuid \"omade\" eristus \"võõrastest\" on sama vana kui inimkond, õigupoolest sama vana kui elu ise.\n\nMeie-nemad jaotusi on tavaelu eri tasandeil väga palju, sest inimene on sotsiaalne loom, kes on tuhandeid aastaid elanud eri suurusega gruppidena. Meie-nemad eristus defineerib ju näiteks jalgpallimeeskondi, erakondi, koolikaaslasi, klassikaaslasi, traditsioonilisi religioone, samuti perekondi ja suguvõsa, mitte ainult rahvusi ja riike.\n\nHuvitav on märkida ka väliseid tunnuseid, mida tänapäevased \"suguharud\" omade ja võõraste eristamiseks kasutavad, alustades riietusest, soengust ja juuksevärvist kuni lippude, rituaalide, palvete, pühakirjade ja ainsama Kõigevägevamani välja, kõigil on oma atribuutika.\n\nTeatav \"meie\" ja \"nemad\" eristus on inimliiki evolutsiooniliselt sügavalt programmeeritud ja ellujäämiseks hädavajalik. Küsimus on määras: millal kaaluvad negatiivsed nähud üle positiivsed?\n\nMuuseas, teised liigid on võõraste suhtes vähemalt sama ebatolerantsed kui inimliigi esindajad. Meie lähimad sugulased šimpansid elavad väikeste karjadena ning teevad rüüsteretki, mille käigus tapavad julmalt naaberkarja liikmeid, surmaga lõppevaid kähmlusi tuleb ette ka omade seas.\n\nImetajate seas on levinud infantsiid, kägu aga okupeerib osavalt teiste linnuliikide pesi. Putukate seas on levinud kannibalism, sipelgapesad on ürgmetsas vaenujalal, parasiitlus on looduses üks levinumaid ellujäämise strateegiaid – näritakse vahetpidamata seest ja väljast. Vabadusest, võrdsusest ja vendlusest pole looduses üldjuhul juttugi, jultumus viib sihile.\n\nVõib-olla tuleks kaugemad eesmärgid machiavellilikult ümber sõnastada: Eesti viie kõige riukalikuma riigi hulka? Euroopa Liit vahtigu kohtlaselt pealt, kui Rehepapp mängib nende rahapumbaga vingerpussi.\n\nHume'i giljotiin\n\nTuisku pole kolmandat aastat, tõuseb tehasest tahmapilv, mõnel on siiski meeles, seegi on Jumala ilm. Teadus on olnud sajandite jooksul nii edukas, sest selle aluseks on kummutatavus, korratavus, eraldatus emotsionaalsetest eelistustest ning range fakti ja väärtuse eristus.\n\nTeadus kirjeldab reaalsust ja aitab tegelikkust mõista tõe väljaselgitamise kaudu, kuid ei kirjuta ette, milliseid ideoloogilisi ja eetilisi järeldusi peaks tõe ja faktide selgudes tegema. Teadus ei avasta tõde väärtushinnangutest lähtudes, see pole teaduse roll: asjad on, nagu on, hinnangu annab pärastpoole iga indiviid ja ühiskond.\n\nEnamik inimesi ei ole ilmselt paraku võimelised hoidma oma väärtushinnanguid faktidest lahus. Enamasti on juba emotsionaalselt ideoloogiline pool valitud ning otsitakse vaid selektiivselt tõestust, mis toetaks eelarvamusi.\n\nTeadus erineb ideaalis selle poolest, et ebameeldivate faktide teadasaamisel ei hakata neid eitama ega sõnumitoojat tsenseerima, vaid muudetakse oma arvamust, võttes arvesse kõik teada faktid. See on ideoloogilisele radikaalsusele ja dogmade järgimisele vastupidine suhtumine (ka teaduses tuleb siiski aeg-ajalt ette dogmaatilisust, sest teadust teevad inimesed).\n\nTeaduslik maailmakäsitus on lihtsustatult sokraatiline dialoog, samm-sammult ratsionaalne küsimuse (teadusliku hüpoteesi) ja vastuse (teaduslike katsete tulemuse või tõestuse) dialoog, mille varal liigutakse tõele lähemale.\n\n\"Faktide ja väärtuste range eristamine tähendab seda, et faktidest ei ole võimalik tuletada väärtuspõhiseid hinnanguid ning väärtushinnangutest ei ole võimalik tuletada fakte.\"\n\nFaktide ja väärtushinnangute eristusel tuleb pikemalt peatuda, sest nende segiajamine on kõige sagedasem viga, mille teevad paljud mitte-teadlased ning mis on suuresti tänapäeva möödarääkimise, radikaliseerumise ja ideoloogilise kaevikusõja põhjus. Faktide ja väärtuste range eristamine tähendab seda, et faktidest ei ole võimalik tuletada väärtuspõhiseid hinnanguid ning väärtushinnangutest ei ole võimalik tuletada fakte.\n\nSellele juhtis tähelepanu juba valgustusaja filosoof David Hume ning eristust nimetataksegi tema järgi Hume'i giljotiiniks. Absoluutne võimetus hoida eraldi faktid (see, mis on) ja hinnangud (see, mis peaks olema) on eriti omane ideoloogidele, aktivistidele ja äärmuslastele, aga ka maailmavaatelt tugevalt kaldu muudele inimestele.\n\nViimastel aastatel on maailmas esinenud palju juhtumeid, kui dogmaatiline poliitkorrektne ideoloogia on hakanud takistama teadusuuringuid ja objektiivse tõe väljaselgitamist. See on endaga kaasa toonud poliitiliselt ebakorrektsete teadustulemuste tsenseerimise, teadusrahastuse lõpetamise ning teadlaste vallandamise.\n\nÜha rohkem leidub ka ideoloogiliselt motiveeritud töid, isegi terveid distsipliine, kus väliselt tehakse justkui teadusuuringuid, kuid rikutakse fakti ja väärtushinnangu lahutatuse põhimõtet ega püütagi leida objektiivset tõde. 5 Kuna niisugustes distsipliinides on uuringu järeldus juba ette määratud, on need lähemal propagandale kui teadusele.\n\nAvameelselt ajakirjandusest\n\nJuba Ameerika kolmas president Thomas Jefferson kurtis omal ajal: \"Kes ei loe üldse, on paremini informeeritud kui see, kes loeb ainult ajalehti\". Seoses fakti ja väärtuse eristusega jõuan ajakirjanduse ja selle võimaliku kallutatuse juurde.\n\nTundub, et ajakirjanikud ei ole enam objektiivse info ja faktide edastajad, vaid info emotsionaalsed interpreteerijad ja suhtekorraldajad.\n\nAjakirjandust ja suhtekorraldust õpetatakse vähemalt Eestis üheskoos, ometi on suhtekorraldaja ja traditsioonilise ajakirjaniku roll peaaegu et vastandlik: ajakirjanik võiks püüda teadlasele omaselt välja selgitada, milline on objektiivne tõde. Suhtekorraldaja püüab seevastu veenda, mida tuleks tõena võtta. Üks on deskriptiivne ja objektiivne, teine preskriptiivne ja subjektiivne.\n\nMilliste andmete põhjal saab üldse väita, et meedia on kallutatud? Konservatiivid on nii Eestis kui ka mujal maailmas juba ammu tõstatanud küsimuse meedia kallutatusest, täpsemalt liberaalse maailmavaate eelistamisest peavoolumeedias.\n\nÜllataval kombel ei ole Eesti ajakirjanduseksperdid olnud sellest teemast kuigivõrd huvitatud. Stanfordi ülikooli politoloog Adam Bonica on leidnud, et kolme kõige suurema liberaalide-konservatiivide suhtarvuga ehk kõige liberaalsemad asutused Ameerikas on ülikoolid, meelelahutustööstus ja meediatööstus.\n\nSeevastu kõige väiksema liberaalide-konservatiivide suhtarvuga on ehitustööstus, põllumajandus ja nafta-gaasi-kivisöetööstus. Seda järeldust toetavad ka mitmed teised teadustööd. 6\n\nKuigi need andmed pärinevad USA-st, tunduvad samad proportsioonid kehtivat ka Eesti ja teiste Euroopa riikide puhul. Isegi kui see pole väljaande teadlik kavatsus, on liberaalsete ajakirjanike rohkuse tõttu meediaväljaannetel oht toota ideoloogiliselt kallutatud ajakirjandust. See aitab ka seletada avalikult konservatiivsete väikeste uudisteportaalide teket paaril viimasel aastal: konservatiivide seisukohalt ei pääse nende vaatenurk nii selgesti kuulajateni.\n\nKas ajakirjanike kaldumine liberaalsusse ja vasakpoolsusse on ideoloogiliselt kallutatud õppetöö tulemus? Vaevalt. Peamine põhjus on pigem muus: iga amet vajab teatud andeid, temperamenti ja sageli ka maailmavaadet.\n\nEeldades, et enamik inimesi valib endale meelepärase elukutse, mis sobib nende talendi ja seisukohtadega, on raske ette kujutada siiralt äärmuskonservatiivse ellusuhtumisega kunstnikku või äärmusliberaalset katoliku kiriku preestrit. 7\n\nSamamoodi peab ajakirjanik olema loomupõhiselt avatud uue informatsiooni suhtes, andekas kirjutamises, keeltes ja suhtlemises: kõik see korreleerub statistiliselt sagedamini humanitaarala kompetentsi ja liberaalse ellusuhtumisega.\n\nKangesti tahaks anda välja aasta radikaali või aasta jooksul kõige rohkem radikaliseerunud inimese auhinna. Konkurents oleks tihe ja väärilisi kandidaate palju: populistlikud lapsesuud, hüsteerilised säutsujad, teatraalsed solvujad, ohvrimentaliteediga isikud, elukutselised aktivistid, ajakirjanikest ideoloogid … Kõik see toimub nii Eestis kui ka teistes lääneriikides. Pole seega teha muud kui püüda säilitada kainet mõistust ja loota järgmiselt aastalt paremat.\n\n1 B. Campbell, J. Manning, The rise of victimhood culture. Microaggressions, safe spaces, and the new culture wars. Palgrave Macmillan, 2018. – http://dx.doi.org/10.1007/978-3-319-70329-9\n2 Jonathan Haidt, Two incompatible sacred values in American universities. Hayek Lecture Series.\n3 Osalt selles võtmes saab käsitleda poleemikat, mis järgnes Mart Helme seksistlikule märkusele Eesti presidendi kohta, Kaja Kallase tõdemusele, et keskealise mehena oleks tal poliitikas lihtsam, ning Mikk Pärnitsa otsusele kanda kleiti vägivallaennetuse auhinna kättesaamisel.\n4 Osalt selles võtmes saab käsitleda Sveta Grigorjeva Roosiaias peetud kõnele järgnenud poleemikat.\n5 Grievance studies affair. Vt Wikipedia.\n6 Adam Bonica, Mapping the Ideological Marketplace. – Americal Journal of Political Science 30. X 2013.\nK. Dautrich, T. H. Hartley, How the News Media Fail American Voters. Causes, Consequences, and Remedies. Columbia University Press, 1999.\nL. Willnat, D. H. Weaver, American Journalist in the Digital Age. Key Findings. Indiana University, School of Journalism, 2014.\nThe Liberal Media: Every Poll Shows Journalists Are More Liberal than the American Public – And the Public Knows It. – MRC.\nH,J. G. Hassell, J. B. Holbein, M. R. Miles, There is no liberal media bias in which news stories political journalists choose to cover. – Science Advances 1. IV 2020, kd 6 (nr 14).\n7 Vt Democratic vs. Republican occupations.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapandeemia on reaalajas näidanud, et nii liberaalsusel kui ka konservatiivsusel on looduslikus valikus oma väärtus, sõltub vaid ajastusest, millal on emb-kumb kohane, kirjutab Siim Pauklin algselt Sirbis ilmunud essees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeam Estonia sportlased saavad hakata tasuta koroonateste tegema\n\n## Põhitekst:\n\nEOK president Urmas Sõõrumaa märkis, et olukorras, mis on tinginud kogu spordile lisakulusid, on SYNLAB-i toetusest palju abi. \"Ülemaailmne spordielu ei jää seisma, mis tähendab, et meie sportlased reisivad palju Eestist välja ning turvaliste võistluste pidamiseks on vajalik, et nad saaksid end koroonaviiruse suhtes testida. Mul on hea meel, et nii 2021. aasta suvel planeeritud Tokyo suveolümpiamängudeks kui 2022. aasta veebruaris toimuvateks Pekingi taliolümpiamängudeks valmistuvad sportlased saavad muretult reegleid järgida ning omavad oma tervisest paremat ülevaadet. Oleme SYNLAB-ile koostöö eest tänulikud,\" ütles Sõõrumaa.\n\nSYNLAB Eesti juhatuse liige Rainar Aamisepp lisas: \"SYNLAB-i soov on anda panus Eestis võimalikult aktiivse kultuuri ja spordielu jätkamisse. Nii oleme valmis panustama Eesti sportlaste võimalikult sujuvasse olümpia ettevalmistusse kiire ja nende jaoks tasuta testile pääsemise võimaldamisega. Meie poole on pöördunud paljud sportlased ja alaliidud palvega toetada nende tegevust, otsustasime seda teha koordineeritult koostöös Spordimeditsiini Sihtasutusega ja EOK üleselt.\"\n\nKoostöölepingu kohaselt saavad EOK tippspordiprogrammi Team Estonia kuuluvad sportlased teha kuni 2022. aasta veebruari lõpuni kokku 2500 koroonatesti – vastavalt vajadusele test aktiivse koroonaviiruse tuvastamiseks või antikehade analüüs koroonaviiruse läbipõdemise kinnitamiseks. PCR analüüs võimaldab sportlase võimaliku nakatumise varajast avastamist, kohest isoleerimist ning olümpiasportlaste seas viiruse leviku madalal hoidmist. Antikehade test võimaldab näha läbipõdemist ning selle analüüsi tulemust küsivad sisenemisel osad riigid, kus Eesti sportlased treeninglaagrites ja võistlustel käivad.\n\nKoroonatesti on võimalik põhjendatud juhtudel teha Team Estoniasse kuuluvatel:\n\n· olümpiaettevalmistustoetust saavatel A-, B-, C- kategooria sportlastel;\n\n· noorte saavutussporditoetust saavatel sportlastel;\n\n· mitteolümpiaalade sportlastel;\n\n· pallimängualade koondislastel.\n\nTeenuse kättesaadavuse tagamiseks on EOK-l õigus vajadusel piirata ühele sportlasele või koondisele võimaldatavate testide arvu.\n\nTestile suunamiseks vajaliku saatekirja saamiseks peab sportlane või alaliit ühendust võtma Spordimeditsiini SA-ga, kes hindab testimise vajadust. Laekunud saatekirja alusel võtab kõnekeskus ühendust ning pakub proovivõtmise aja SYNLAB-i koroonatestimise punktis Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis või Narvas. Vastuse saab sportlane 24-48 tunni jooksul digilugu.ee keskkonda ja ka testi.me alla laetavasse TESTI mobiilirakendusse. TESTI keskkonnas saavad nad endale genereerida tasuta sertifikaadi, mis võib olla vajalik piiriületamiseks.\n\nErandiks on välismaalt Eestisse saabumine – isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb esimene proov anda Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas Confido meedikute abi ajutistes testimispunktis kohapeal vormistatava saatekirja alusel. Teise testi (saab anda mitte enne kui seitsme päeva möödudes esimesest testist) saatekiri genereeritakse automaatselt kuuenda päeva õhtul pärast esimese testi andmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee (EOK) programmi Team Estonia kuuluval ca 450 tippsportlasel on võimalik teha tasuta koroonaviiruse SARS‑CoV‑2 teste SYNLAB-i koroonatestipunktides üle Eesti. EOK ja SYNLAB-i koostööleppe maht on 2500 testi ehk orienteeruvalt summas 170 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLewis Hamilton võitis teist korda maineka auhinna\n\n## Põhitekst:\n\nHamiltoni järel pälvisid teise ja kolmanda koha Liverpooli meeskonna kapten Jordan Henderson ja žokk Hollie Doyle.\n\nSeitsmenda MM-tiitliga kerkis Hamilton kõigi aegade tabelis Michael Schumacheri kõrvale. Enim GP võite teeninud pingereas läks britt aga tänavu sakslasest mööda. Esimest korda valiti Hamilton BBC aasta sportlaseks 2014. aastal.\n\nHenderson triivis oma meeskonna Liverpooli 30-aastase vaheaja järel Inglismaa meistriks. Seejuures nimetati tiimi peatreener Jürgen Klopp aasta parimaks treeneriks.\n\nLisaks nomineeriti BBC aasta sportlase tiitlile veel Tyson Fury, Stuart Broad ja Ronnie O'Sullivan. Legendaarne snuukrimängija oli selles nimistus esmakordselt. Augustis pälvis ta oma kuuenda MM-tiitli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu seitsmendat korda vormel-1 maailmameistriks kroonitud Lewis Hamilton pälvis teist korda BBC aasta sportlase tiitli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja küsib: miks heinapallid iseenesest põlema süttivad?\n\n## Põhitekst:\n\nErinevad ained ja objektid reageerivad päikesekiirgusele erinevalt. Näiteks suvel rannas jalutades võib liiv tunduda erakordselt tuline, õhk ja vesi aga nii kuumad pole, kuigi asuvad täpselt sama päikese all. Neid tunnetatavate temperatuuride lahknevusi põhjustavad erinevused soojusmahtuvuses ja soojusjuhtivuses, rääkis Novaatorile Tallinna Ülikooli loodusteaduste instituudi projektijuht Sander Paekivi.\n\n\"Kui heinapalli välimine kiht saab päikesega pihta, siis see hakkab soojenema ja osa sellest energiast kandub sisemistesse kihtidesse ja sealt edasi ning palli temperatuur võib kasvada kõrgemaks kui õhutemperatuur selle ümber,\" selgitab Paekivi protsessi käivitumist.\n\nEesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumi juhataja Andres Olt kinnitab, et kokku pressitud heinarullis ei pääse tekkinud soojus ümbritsevasse keskkonda lenduma: \"Peamiseks heina isesüttimise põhjuseks on ebapiisav kuivatamine ja niiske heina rullidesse pressimine.\"\n\nHarilikult on heina niiskusesisaldus ligi 17 protsenti. Kui see tase kasvõi mõne protsendipunkti võtta tõuseb, ongi süttimise oht käes. \"Mikroorganismid hakkavad niiskes orgaanilises aines olevaid toitaineid kasutama, nende aktiivsus ja arvukus suureneb ning kogu protsessi kumuleerumise tulemusena temperatuur tõuseb,\" kirjeldab Olt toimuvat.\n\nPaekivi sõnul võib temperatuur heinapalli sees teatud tingimustel olla isegi kuni sada kraadi. See võib aga mitmetele mikrobioloogiliste protsesside käigus eraldunud gaasidele olla juba süttimiseks piisav. Kui üks koht hakkab susisema, siis on tõenäoline, et ka mõnes teises kohas on olukord piisavalt kuumaks läinud ning tekkinud kolded hakkavad omakorda sooja eraldama.\n\n\"Kui heinapall süttib, siis seda võib võrrelda ahju alla tule tegemisega: me ei pea jääma ahjuukse ette tiku ja erinevate süütevahenditega ootama. Kui oleme tule põlema saanud, siis ta põleb ise,\" näitlikustab Paekivi toimuvat.\n\nMõnikord võib siiski ka juhtuda, et tekkinud kolle piirdub tossamisega ning heinapall põlema ei süttigi. Igal juhul tasuks päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Silver Kuusiku sõnul väljas liikudes kuskil suitsu märgates uurida, kas tegemist on turvaliselt valvatud koldega. Kui tundub, et nii ei ole, tuleb helistada häirekeskuse numbril 112 ning toimuvat kirjeldada. Vajadusel tulevad päästjad olukorda kontrollima.\n\nLisaks tuleohule tasub silmas pidada, et heinapall on mõne taluniku omand: sel on väärtus ja funktsioon ning selle hävimine tekitab ka majanduslikku kahju.\n\nOlt tuletab meelde, et kilel heinarullide süttimisega seost pole, kuna heina üldiselt ei kiletata: \"Kui seda siiski tehakse, siis kile vähene roll võib siin olla soojuse väliskeskkonda lendumise taksistamises, aga saatuslik viga on tehtud juba varem.\"\n\nMaantee ääres põllu peal nähtud kilepallid on tegelikult hoopis silorullid. Need mässitakse sisse samal põhjusel, miks kurke hapendatakse vees ja kapsas anumasse raskuse alla käärima jäetakse.\n\n\"Nii hapukurgi, -kapsa kui ka silo tegemisel on oluline anaeroobsus. Õhuvabas keskkonnas on riknemist ja lagunemisprotsesse põhjustavatel mikroorganismidel raskem toime tulla. Küll aga sobib see piimhappebakteritele, kes haljasrohus, kapsas või kurgis olevatest suhkrutest piimhapet toodavad. Tekkinud piimhape konserveeribki sööda või toiduaine,\" kirjeldab Olt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Temperatuur heinapalli sees võib ulatuda isegi saja kraadini ning heinapallide iseeneslik mahapõlemine pole tundmatu nähtus. Mis selle taga õigupoolest on ning kuidas protsess kulgeb?",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNovembris käis kinnisvaraturul vilgas tegutsemine\n\n## Põhitekst:\n\nNovembris oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harjumaal, kus toimus ligikaudu 44 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Pärnu, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.\n\nVõrdluses mullusega on tänavu novembris ostu-müügitehingute kasvu panustanud kõik kolm turusektorit. Novembris tehti hoonestamata maaga 1478 tehingut, mis on ligi 66 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, hoonestatud maadega 821 tehingut ehk 28 protsenti enam, ning eluruumina müüdud korteriomanditega tehti 2288 tehingut, mis on ligi kümme protsenti enam kui aasta tagasi.\n\nHoonestamata maade turusektori muutus tuleneb peamiselt Harju, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas toimunud hoonestamata kinnisasjadega tehtud tehingute arvu kasvust. Kõigis kolmes maakonnas domineeris novembris hoonestamata maatulunduslike varade müük, Harju- ja Tartumaal oli samuti palju hoonestamata elamumaa müüke.\n\nPealinna korteritehingute arv oli novembris suurem kui aasta tagasi. Tehti 993 tehingut, mis on üheksa protsenti rohkem kui eelmise aasta novembris. Seejuures moodustas uute korterite müük ligi 37 protsenti kõikidest eluruumina müüdud korterite tehingutest Tallinnas. Tartu ja Pärnu linnas oli korteritehingute koguarv vastavalt 10 ja 33 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal.\n\nNovembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2137 eurot, mis oli eelmise aasta novembriga võrreldes 2 protsenti rohkem ja eelmisest kuust 1 protsent vähem. Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind oli novembris 1697 eurot, mis oli mullusest 13 protsenti ja eelmisest kuust 4 protsenti rohkem. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind oli novembris 1333 eurot, olles aastatagusest ajast 10 protsenti rohkem ning eelmise kuuga sisuliselt samal tasemel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maa-ameti andmetel tehti tänavu novembris kinnisvaraturul ligi 4800 ostu-müügitehingut, mis on 23 protsenti rohkem kui aasta tagasi novembris ning kuus protsenti vähem kui oktoobris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKäidi koduklubi lõpetas Sloveenias aasta tabeli keskel\n\n## Põhitekst:\n\nKäit hooaja viimasel paaril kuul kaasa teha ei saanud, sest sai oktoobrikuistelt koondisemängudelt naastes esimeses trennis raske peavigastuse, mis tal kuu aega korralikult treenida ei lubanud, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKui paar mängu on Sloveenia kõrgliigas veel aasta lõpuni minna, siis on Domžale viies tabelikoht kindel, sest keegi neist enam mööduda ei saa. Kolmas tabelikoht on praegu viie punkti kaugusel, aga Mural on mäng varuks.\n\nHenri Järvelaid ja Vendsyssel lõpetasid aasta 2:0 võiduga Fremad Amageri üle. Vasakkaitsja sai kirja 90 minutit, hooaeg jätkub veebruaris. Vendsyssel on tosina meeskonna konkurentsis nüüd kümnes, samas üheksandal kohal Hvidovre'ist lahutab neid viis punkti.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mattias Käidi koduklubi Domžale pidas pühapäeval aasta viimase kohtumise, kui koduplatsil viigistati Bravoga 0:0.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTrad.Attack! avaldas uue albumi\n\n## Põhitekst:\n\nAlbumil kõlavad 21 pala on ideed, mis jäid bändil n-ö sahtlisse, kui nad kirjutasid oma viimast stuudioalbumit \"Make Your Move\".\n\n\"Kunagi varem ei ole ilmselt ükski bänd, vähemalt mitte siinmail, julenud albumina välja anda n-ö musta materjali ehk demosid, ideid, proovisalvestisi, millest igaüks võinuks kujuneda hittlooks, aga seda siiski ei juhtunud,\" kirjeldas albumi sisu bändi kitarrist Jalmar Vabarna.\n\n\"Otsustasime pisut loomeprotsessi uksi muusikasõpradele avada ja näidata, et muusikalise kunsti harrastamine on põnev teekond, kuid tihti ei jõua see mitte kuhugi,\" lisas ta.\n\n\"Mõte anda välja uut muusikat sündis ajendatuna hetkeolukorrast maailmas. Kuna sügise algus näitas märke, et suuremat tuuritamist ei tule, siis panime pead kokku ja mõtlesime, et mis edasi saab,\" rääkis bändi eestvedaja Sandra Vabarna.\n\n\"Aga läksime hoopis tagasi. Kuna meil oli tõesti \"Make Your Move\" albumit luues kaustade viisi ideid ja visandeid, siis võtsime kätte ja kuulasime need läbi. Umbes 80 demo hulgas oli nii trennis salvestatud ininaid kui kaproovis tehtud korralikke salvestusi,\" lisas ta.\n\n\"Ühte head albumit tuleb ikka toetada erinevate lähenemistega ja mul on tunne, et võib täitsa juhtuda, et lisaks \"MYMiatures\" albumile kuulete te juba varsti veel midagi põnevat,\" sõnas bändi trummar Tõnu Tubli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Trad.Attack! avaldas uue ja teistmoodi albumi \"MYMiatures – Songs That Never Grew Up\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTööstustoodete tootjahinnad langesid novembris aastaga 0,9 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti juhtivanalüütik Eveli Šokman ütles, et tootjahinnaindeksit mõjutas oktoobriga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja elektrienergia tootmises, samuti puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.\n\n\"Vastupidist mõju avaldas metalltoodete, paberi ja pabertoodete ning mööblitootmise hinnalangus,\" täiendas Šokman.\n\nEelmise aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus kütteõlide tootmises, elektri- ja soojusenergia ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Samuti mõjutas indeksit hinnatõus elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises ning mäetööstuses.\n\nEkspordihinnaindeks suurenes oktoobriga võrreldes 0,9 protsenti. Enim tõusid hinnad elektrienergia, elektroonikaseadmete ja naftasaaduste tootmises. Kõige rohkem langesid paberi ja pabertoodete, mäetööstuse ja plastist toodete hinnad. Võrreldes eelmise aasta novembriga vähenes ekspordihinnaindeks 4,4 protsenti.\n\nImpordihinnaindeks jäi oktoobriga võrreldes samale tasemele. Hinnatõus sai osaks elektrienergiale, mäetööstusele, kemikaalidele ja keemiatoodetele. Hinnalangust vedasid naftasaadused, põllumajandussaadused ning nahktooted ja jalatsid. Võrreldes 2019. aasta novembriga langes impordihinnaindeks 5,9 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab nii koduturule kui ka ekspordiks Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu novembris võrreldes oktoobriga 1 protsendi ja langes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 0,9 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEestist taotles tänavu asüüli varasemast poole vähem inimesi\n\n## Põhitekst:\n\nAsüül või teisisõnu ka rahvusvaheline kaitse jaguneb kahte liiki – on pagulane ja on täiendava kaitse saaja.\n\n\"Pagulane on siis ainult selline välismaalane, kes ei saa kodumaale tagasi minna, sest teda ootaks seal tagakiusamine – kas rassi, usu, rahvuse, poliitilise meelsuse või sotsiaalse grupiga. Ja teine rahvusvahelise kaitse liik on täiendava kaitse saaja, keda taga ei kiusata, kes ei saa sellepärast koduriiki minna, et tema elu on ohus. Näiteks tema koduriigis on sõda või ohustaks teda piinamine või surmanuhtlus,\" selgitas siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks.\n\nSee, kas ja millist rahvusvahelist kaitset taotlejale Eestis antakse, otsustab oma menetluse käigus politsei-ja piirivalveamet. PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse talituse juht Kristiina Raidla-Puhm ütles, et selle aasta jooksul on laekunud 59 asüülitaotlust, mida on poole vähem kui eelnevatel aastatel.\n\n\"Seekordne erakordne aasta ikkagi annab päris n-ö tugevasti tunda ka rahvusvahelise kaitse taotlejate poole pealt,\" ütles Raidla-Puhm.\n\n\"Ja me näeme ka seda, kindlasti, kui me vestleme nende kaitse taotlejatega, siis seda saab välja tuua küll, et Eesti n-ö iseenesest sihtriigina ei ole väga atraktiivne, eriti kui me räägime nüüd näiteks Aafrika või Lähis-Ida suunast tulnud inimestele. Riik on tundmatu ja soovitakse ikkagi kastuda n-ö transiitriigina ja minna siis riikidesse, kus on nendel endal suurem kogukond ees, kasvõi näiteks Soome või Rootsi.\"\n\nTeadlikult ja peamiselt taotlevad Eestist rahvusvahelist kaitset eelkõige vene keelt kõnelevatest riikidest pärit inimesed, näiteks Ukrainast, Venemaalt ja Gruusiast.\n\n\"Kuna siin on neil võimalik oma kogukonnaga suhelda, nendele on arusaadav see keel, see kultuuriruum, nad teavad, et siin näiteks lapsed saavad veel venekeelset haridust, teavad, et saavad selle keelega hakkama, et neil ei teki n-ö ka asjaajamisel mingisuguseid takistusi,\" ütles Raidla-Puhm.\n\nEuroopaga võrreldes on Eesti numbrid ühed kõige madalamad. Viks lisas, et arvestada tuleb ka seda, et kõik, kes rahvusvahelist kaitset taotlevad, ei pruugi seda siin saada.\n\n\"Võib öelda, et umbes 30-40 protsenti taotlejatest ainult saavad positiivse otsuse ehk siis tublisti alla poole.\"\n\nNovembrikuu seisuga elab Eestis koos oma perekonnaliikmetega rahvusvahelise kaitse staatuse alusel kokku 315 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui 2015. aastal laekus Eestisse rekordarv asüülitaotlusi ehk 226 taotlust aastas, siis viimastel aastatel on jäänud taotluste arv saja ringi. Sel aastal on aga Eestist rahvusvahelist kaitset soovinud saada veelgi vähem inimesi, peamiseks põhjuseks ülemaailmne koroonapandeemia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaieste koduklubi teenis napi võidu, Vene meeskond pidi leppima kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nVene ja Fuenlabrada pidasid koduseinte vahel maha tasavägise kohtumise, kuid pidid tunnistama turniiritabelis tagapool oleva Bilbao nappi 74:70 (13:14, 17:20, 25:19, 19:17) paremust. Vene arvele jäi 12 minutiga kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/3), üks lauapall, pallikaotus ja isiklik viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nTurniiritabelis 14. kohal olev Fuenlabrada (4-10) peab Hispaania kõrgliigas järgmise kohtumise juba ülehomme ehk 22. detsembril, kui võõrsil minnakse vastamisi liigatabeli seitsmendat positsiooni hoidva Malaga Unicajaga (8-5).\n\nSander Raieste koduklubi Baskonia võttis koduväljakul oma, kui numbritega 79:72 (18:20, 21:18, 23:18, 17:16) kindlustati võit liigatabelis teist kohta hoidva Tenerife (12-2) üle.\n\nKui eelmine nädal sai Raieste võitu oma panuse anda, siis pühapäevases kohtumises jäi Eesti koondise ääremängija pingile.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania meistriliiga 15. mängudevoorus olid pühapäeval võistlustules mõlema eestlase koduklubid. Kui Siim-Sander Venel käis Fuenlabrada eest väljakul, siis noorem koondislane Sander Raieste jäi Baskonia mängus kõrvaltvaatajaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?\n\n## Põhitekst:\n\nHaigekassa selle aasta eelarveks oli ette nähtud 1,6 miljardit eurot. Lõviosa ehk 90 protsenti tuludest tuleb meie kõigi sotsiaalmaksust, täpsemalt selle ravikindlustuse osast. Kui varakevadel koroona Eestisse jõudis, peegeldus see õige kiiresti haigekassa eelarves, sest maksulaekumine vähenes, rääkis ERR-ile haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek.\n\n\"See, mida 2020. aasta eelarveks esialgu planeeriti ja see, mida rahadusministeerium kevadel selle aasta kohta prognoosis, erinesid isegi vahepeal kuni 200 miljoni euro ulatuses. Õnneks jääb see maksulaekumine tegelikult aasta kokkuvõttes vaid 50 miljonit väiksemaks kui prognoositi,\" rääkis Peek.\n\nSuuremal või vähemal määral on kõik eelarve kuluread koroonast mõjutatud. Kevadel peatati mõneks ajaks plaaniline ravi ning näiteks laste hambaraviks ettenähtud raha jääb üle, sama lugu on eriarstiabiga.\n\n\"Võrreldes 2019. aastaga on eriarstiabi patsientide arv sel aastal 7-8 protsenti väiksem,\" nentis Peek. Ta tõi ka mõned positiivsed näited: \"Näiteks täiskasvanute hambaravi puhul haigekassa lepingupartnerite hulk koroonaperioodil kasvas ja rahastus on aasta kokkuvõttes isegi veidi suurem kui planeeritud.\"\n\nHaigekassa oma eelarvest kulus lisaks 37 miljonit\n\nAasta jooksul sai haigekassa koroona tõttu kahel korral valitsuse otsusega lisaraha.\n\nKevadel, märtsi keskpaigast juuli keskpaigani eraldas riik koroonakulude katteks 213 miljonit eurot, millest kulutati ära 95 miljonit. Sellest paarkümmend miljonit läks COVID-it põdevate haigete voodikohtade sisseseadmiseks, aga koroona tõi haigekassale kaasa ka muid kulusid.\n\nIsikukaitsevahendeid kulus rohkem kui varem ja ka nende hind tõusis, nii et selleks kulus 30 miljonit eurot. Teine suurem summa läks haiglate püsikulude katmiseks, sest tavaravi oli ju peatatud ja haiglad ei saanud seetõttu ka raha. Püsikulude katmise meetme peale kulus 22 miljonit. Kolmas suurem kulu oli töövõimetushüvitiste maksmine.\n\n\"Aasta alguses võeti koroona tõttu ligi 47 000 töövõimetuslehte rohkem kui 2018. ja 2019. aastal samal perioodil. Selle mõju oli rahaliselt 13 miljonit eurot. Ja lisaks hüvitasime eriolukorra perioodil ju ka esimesed kolm haiguspäeva, seegi tõi lisakulu seitse miljonit,\" loetles Peek.\n\nSügisel, ajavahemikus septembrist detsembrini taotles haigekassa koroonakulude katteks veel kaheksa miljonit juurde. Sellest põhiosa ehk üle viie miljoni euro läheb haiglatele koroonapatsientide voodikohtade loomiseks ja sellega seotud personalikulude katteks.\n\nKõiki koroonaga seotud kulusid siiski lisaraha abil ei rahastatud, haigekassa enda eelarvest on selleks kulunud 37 miljonit. Kõige suurem summa ehk 16 miljonit eurot on läinud isikukaitsevahendite peale, sest kui kevadel sai selleks kasutada riigilt saadud lisaraha, siis alates septembrist tuli raha leida haigekassa enda eelarvest.\n\nHaigekassa kanda on ka plaanilise ravi eelsed COVID-i testimise kulud, milleks on kulunud neli miljonit eurot. Ka ravi on vaja finantseerida ja sellekski on läinud neli miljonit. Sel aastal arenes jõudsalt kaugvastuvõttude tegemine, selleks eraldas haigekassa sel aastal ligi seitse miljonit eurot. Kaugvastuvõtu võimalust on koroona-aastal kasutanud üle 200 000 inimese ja 11 protsenti kõigist vastuvõttudest on olnud kaugvastuvõtud. Haigekassa enda eelarvest on makstud ka pärast kevadise perioodi lõppu koroona tõttu võetud töövõimetuslehed ja sügisel ka karantiinimärkega töövõimetuslehed. Selleks on kulunud neli miljonit eurot.\n\n2021. aasta eelarve on veidi suurem kui sel aastal - ligi 1,7 miljardit eurot. Riho Peek ütles, et riik eraldab peaaegu 146 miljonit lisaraha, et kompenseerida sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa väiksemat laekumist, lisaks on nelja kuu jooksul plaanis kinni maksta esimesed haiguspäevad.\n\nRiho Peek lisas, et järgmine aasta on erakorraline aasta: kui tavaliselt peavad haigekassa tulud ja kulud nulli jääma, siis järgmisel aastal on koroona tõttu lubatud 18 miljoni euro ulatuses miinusesse minna ehk kulutada rohkem kui tulusid on.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa sai koroonaga seotud kulude jaoks aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, lisaks kulus 37 miljonit haigekassa enda eelarvest. Eriarstiabi ja laste hambaravi raha jäi üle, sest ravi oli mitu kuud peatatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu: vaktsineerimise QR-tõend võiks reisimisvabaduse taastada\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Päevalehele antud intervjuus ütles Reinsalu, et liikumisvabaduse tagasisaamiseks on esmatähtis töötada välja Eesti riigi poliitika ja seda juba tehakse. \"On ju küsimus, kuidas me vaktsineeritud inimest käsitleme. Loogiline oleks, et ta ei peaks lähikontaktsena kodus olema ja talle ei peaks laienema enam reeglid, et peab istuma kodus, kui tuleb välismaalt tagasi, jne. Oleme huvitatud, et tal tekiksid ka kolmandates riikides samad õigused,\" ütles Reinsalu.\n\n\"Me oleme huvitatud selle rahvusvahelise standardi saavutamisest ja see looks võimaluse ka selleks, et meie turism hakkaks taastuma.\"\n\nReinsalu kinnitusel QR-kood või -tõend tuleb, ent paberil või pitsatiga tõend oleks tema sõnul primitiivne. \"Aga Eesti on ka WHO tasemel käivitanud initsiatiivi, et võiks olla ülemaailmne vaktsineerimispass. On QR-kood, riigid vaatavad selle üle ja siis saaks liikuda edasi-tagasi. Ja siis olemegi vabaduse tagasi saanud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selleks, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimise tulemusel inimesed reisimisvabaduse tagasi saaksid, tuleks luua rahvusvaheline standard enda ohutuse tõestamiseks ning Eesti on käivitanud algatuse, et selleks võiks olla ülemaailmne vaktsineerimispass QR-koordiga, rääkis välisminister Urmas Reinsalu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kongress jõudis kokkuleppele Covid-19 päästepaketi osas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Leppisime kokku pea 900 miljardi suuruses paketis. Selles on suunatud poliitikameetmed juba niigi liiga kaua oodanud majandusraskustes ameeriklaste aitamiseks,\" ütles oma avalduses senati vabariiklasest liider Mitch McConnell.\n\nDemokraadist esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja senati vähemuse juht Chuck Schumer kinnitasid vabariiklaste ja Valge Majaga saavutatud kokkulepet, mis vabastab ameeriklaste elude ja elatise päästmiseks hädavajalikud vahendid.\n\nPakett sisaldab eeldatavalt abi vaktsiini laialijagamise ja logistika tarvis, täiendavat töötuhüvitist 300 dollarit nädalas ja 600-dollarist otsetoetust.\n\nEt vältida valitsusasutuste töö seiskumist oli kongressil vaja pühapäeva keskööks jõuda kokkuleppele, mis vajas konsensust nii kitsikuses ameerika majapidamiste ja ettevõtete toetamise kui ka 2021. aasta föderaaleelarve osas.\n\nNumber kaks demokraat esindajatekojas Steny Hoyer ütles, et meede kiidetakse ilmselt heaks esmaspäeval ning läheb seejärel senatisse.\n\nSee tähendab, et enne keskööd on vaja veel heaks kiita ka valitsusasutuste töö ajutise rahastuse meede, et tagada nende töö jätkumine veel 24 tunniks ja võita täiendavat aega hääletuseks pandeemia päästepaketi üle.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA seadusandjad jõudsid kokkuleppele uues paketis koroonapandeemiast räsitud maailma suurima majanduse ergutamiseks, teatasid pühapäeval kongressi liidrid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa peatas 48 tunniks reisimise Suurbritanniast\n\n## Põhitekst:\n\nKeeld jõustus südaööst ja see puudutab ka kaupade vedu maitsi, õhutsi või meritsi.\n\nPariisi avalduses märgiti, et 48-tunnine periood võimaldab võimudel leida ühise seisukoha, kuidas ohuga tegelda. Samas rõhutatakse, et otsus ei mõjuta inimeste või transpordi liikumist Suurbritanniasse.\n\nAjal, mil ettevõtted üritavad kiirustades toimetada kaupu üle La Manche'i enne, kui Suurbritannia lõpuks EL-i kaubandusstruktuuridest lahkub, lubatakse ainult ilma saatjata kaubavedu, otsustas Prantsuse valitsus president Emmanuel Macroni juhitud kohtumisel.\n\n\"Tundub, et see geneetiline variant ei too praeguste teadmiste valguses kaasa suuremat tõsidust ega resistentsust vaktsiinile,\" seisis valitsuse avalduses.\n\n48-tunnine aken annab kõigile 27 EL-i riigile aega kooskõlastada ühine poliitika reisimise osas Suurbritanniasse ja sealt välja ning valmistuda ohutuks taasavamiseks, öeldakse avalduses.\n\nSaksa tervishoiuministri Jens Spahni sõnul on Euroopa Liidu eksperdid on veendunud, et olemasolevad koroonaviiruse vastased vaktsiinid on tõhusad ka uue, Suurbritannias tuvastatud kiiresti leviva tüve suhtes.\n\n\"Lähtuvalt kõigest, mida me seni teame, ei ole uuel tüvel mingit mõju vaktsiinile, mis jääb sama efektiivseks,\" lausus minister Jens Spahn avalik-õiguslikule ringhäälingule ZDF, viidates kõnelustele Euroopa võimude asjatundjate vahel.\n\nKuigi Briti peaminister Boris Johnson ütles laupäeval, et uus variant võib esialgsetel andmetel olla kuni 70 protsenti peamisest tüvest nakkavam, siis Prantsuse valitsuse hinnangul ei ole see seni veel tõestatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa teatas pühapäeva õhtul otsusest peatada 48 tunniks reisimine Suurbritanniast tagamaks, et seal leviv uus koroonaviiruse tüvi ei jõuaks riiki, teatasid ametnikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti valitsus arutab kriisikohtumisel viirusest tingitud reisikeelde\n\n## Põhitekst:\n\n\"Peaminister juhatab homme COBR-i kohtumist, et arutada olukorda seoses rahvusvahelise reisimisega, aga eriti ühtlast kaubavoogu ÜK-sse ja sealt välja,\" lausus Johnsoni Downing Street 10 büroo pressiesindaja.\n\nPrantsusmaa keelas igasuguste, välja arvatud ilma saatjata veoste riikitoomise ajal, mil ettevõtted üritavad kiirustades toimetada kaupu üle La Manche'i enne, kui Suurbritannia lõpuks Brexiti järel EL-i kaubandusstruktuuridest lahkub.\n\nBriti Doveri sadam teatas pühapäeva õhtul, et peatab Prantsusmaa piirangute tõttu kuni edasiste korraldusteni reisijate- ja saatjata kaupade veo.\n\nMaailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsus Euroopat seoses Suurbritannias leviva uue viirusetüvega meetmeid karmistama.\n\n\"Üle Euroopa, kus nakatumine on intensiivne ja ulatuslik, peavad riigid kahekordistama kontrolli- ja ennetusmeetmeid,\" ütles WHO Euroopa haru kõneisik.\n\nSaksamaa valitsusallikas ütles, et piirangud lennureisidele Suurbritanniast võidakse kehtestada kogu bloki ulatuses ning et riigid arutavad ka ühist reaktsiooni laeva-, maantee- ja raudteeühenduste osas.\n\nSel teemal pidasid pühapäeval konverentskõne Prantsuse president Emmanuel Macron, Saksa liidukantsler Angela Merkel ning EL-i liidrid Ursula von der Leyen ja Charles Michel.\n\nEL-i suursaadikud arutavad uut koroonaviiruse tüve\n\nEuroopa Liidu suursaadikud peavad esmaspäeval kriisikohtumise reisipiirangute üle Ühendkuningriigist, kus on tuvastatud koroonaviiruse uus tüvi, mida peetakse väga nakkavaks.\n\nMitmed EL-i riigid, teiste seas Eesti, Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia ja Holland on teatanud lennuühenduse ning mõningatel juhtudel ka raudtee- ja parvlaevaühenduse peatamisest Suurbritanniaga.\n\nEnamikul juhtudest jõustus keeld keskööl ning vältab üks või kaks päeva. Tegemist on ettevaatusabinõuga, et anda aega uuest tüvest lähtuva ohu hindamiseks ja kooskõlastatud reaktsiooni väljatöötamiseks.\n\nEL-i ametiisiku sõnul kohtuvad 27 liikmesriigi esindajad esmaspäeval bloki integreeritud kriisidele reageerimise mehhanismi raames. Arutatakse meetmeid nagu lennukeelud ja Suurbritanniast saabuvate reisijate testimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti valitsus teatas pühapäeval, et kutsub kokku oma kriisikomitee COBR kohtumise pärast seda, kui rida riike keelas Ühendkuningriigist saabuvate reisijate sisenemise ja ülioluline transiidiriik Prantsusmaa blokeeris suurema osa kaubaveost.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVälja jagati seenioride korvpallihooaja auhinnad\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt toimus traditsiooniline vabaviskevõistlus, kus 16 mees- ja viiel naismängijal tuli sooritada 20 vabaviset. Esimese ringi parimad olid Jaan Malmberg ja Gunnar Dudkin 17 tabamusega, Gert Hendriksoni, Aivar Juuse ja Veiko Funki arvele jäi 16 tabamust. Naistest olid parimad Reet Rausberg 16 ja Kai Lass 15 tabamusega.\n\nVabavisete teise vooru pääses 11 parimat ja parim oli seal Mait Käbin 19 tabamusega, G.Hendrikson ja A. Juuse lisasid oma arvele 18 tabamust, R.Rausberg 18 ja K.Lass 17. Kokkuvõttes parima vabaviskaja tiitli pälvis ümbervisete tulemusena (sest kolm võistlejat said võrdse tulemuse 40-st 34 tabamust) Gert Hendrikson, järgnesid Aivar Juuse ja Gunnar Dudkin, edasised kohad – Mait Käbin ja Jaan Malmberg (33), Guido Lill (32), Siim Hinsberg ja Rait Ermann (29), Veiko Funk (27), Henn Koolmeister (25), Aulis Fischer (24). Kuus paremat pääsesid edasi võistlema Tõnno Lepmetsa karikale.\n\nNaiste arvestuses hoidis head stiili Reet Rausberg, lisades nüüd 18 korvi, K.Lass lisas 17. Kokkuvõttes parima vabaviskaja tiitli võitiski Reet Rausberg (40-st 34), järgmised kohad Kai Lass (32), Kalli Friedemann (24), Kai Puumets (21) ja Riina Laherand (19).\n\nSelma Multeri võistlust alustati pööratud järjekorras, võistlejad sooritasid 25 viset järjest. Karika võitis taas Kai Lass. Tulemused: R. Laherand – 20 tabamust (ümbervisked 17), K.Puumets – 11, K.Friedemann – 8, K.Lass – 21 ja R.Rausberg 20 (23). Ka mullu oli Kai Lass parim, tabades siis 22 viset.\n\nTõnno Lepmetsa karika võitis Gert Hendrikson 23 tabamusega, järgnesid Mait Käbin – 22, Aivar Juuse – 21, Gunnar Dudkin – 20, Guido Lill – 19, Jaan Malmberg – 16. Karikat nö kaitsmas ei olnud kahe viimase aasta parimat Mario Poluskit, kes mullu tabas 24 viset. Aastal 2012 oli karika võitja Gunnar Dudkin samuti 24 tabamusega, kes tookord eksis vaid viimasel viskel.\n\nKahe vooru vahel said meistrivõistluste parimad meeskonnad väljateenitud karikad ja medalid:\n35+ vanuseklassis võitis esikoha Scanweld, teise koha Ajakiri Basket ja kolmanda OSK. Vanuseklassi resultatiivseim mängija oli Argo Klemmer (97 p).\n40+ vanuseklassis läks esikoht Scanweldile, teine koht kuulus võistkonnale Korvpalliklubi Ribi ja kolmas Setu Sauna Seltsile. Resultatiivseim oli Margus Säärekõnno Setu Sauna Seltsist (265 p)\n45+vanuseklassi esikoha võitis Wombat, teise Korvpalliklubi Pärnu ja kolmanda Parim Enne. Resultatiivseim oli Ott Põldsaar Wombatist (170 p)\n50+ vanuseklassi esikoht kuulus Wombatile, teine Korvpalliklubile Pärnu ja kolmas Betoonimeistrile. Resultatiivseim Tiit Sokk Betoonimeistrist (198 p)\n55+ vanuseklassi esikoha saavutas TOP Trust, teise koha I’amite Lounge ja kolmanda E-Tehno. Resultatiivseim mängija oli Ermil Kuldkepp TOP Trustist (157 p)\n60+ vanuseklassi esikoha võitis Simuna Kalev/IVAX, teise koha I’amite Lounge. Resultatiivseim Rashid Abeljanov Simuna Kalev/IVAX’ist (59 p)\n65+ vanuseklassi esikoht kuulus Samekole ja teine koht Viljandi Sakole. Resultatiivseim Peeter Kokk Samekost (40 p)\n70+ vanuseklassi esikoha võitis Sameko, teise koha Tallinna Vesi. Resultatiivseim mängija Peeter Kokk Samekost (45 p)\n\nJuba juunis osalevad seeniorid Euroopa meistrivõistlustel Porecis ja Novi Sadis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavune meesseenioride korvpalli hooaja lõpetamine peeti neljapäeval, 26. mail TTÜ spordihoones koos juba traditsiooniks saanud vabavisete võistlusega. Samas peeti ka endiste korvpallilegendide Selma Multeri ja Tõnno Lepmetsa nimelised vabaviskevõistlused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOSCE: Donbassi relvarahurikkumised kolmekordistusid kahe päevaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lihavõtete ajal julgeolekuolukord mõnevõrra paranes, samuti saime mõningaid häid poliitilisi uudiseid Berliinist ja Minskist ning ma lootsin, et selle tulemusena rakendatakse selgeid meetmeid relvarahu püsivamaks muutmiseks. Tänaseks on mul juba lootusi vähem. Eile me tuvastasime tunaeilsega võrreldes relvarahurikkumiste kolmekordse sagenemise,\" ütles Hug.\n\nTa rõhutas, et vägivallatase on kõrgeim Avdijivkas ja Donetski lennujaama juures. \"Eelnevad aruanded näitavad, et kolm Ukraina sõdurit sai haavata, üks seejuures väga raskelt,\" tõdes Hug.\n\nHugi sõnul võib märgata seost vaatlusmissioonile kehtestatud piirangute ja Minski lepete rikkumise vahel. Ta ütles, et reedel peatasid Donetski sissid kahe kaamera töö piirkonnas, kus ennist leidis aset vägivald. Hugi sõnutsi tahavad mõned vägivalda avalikkuse eest varjata.\n\nMissiooni asejuht meenutas ka demineerimise ja relvarahust kinnipidamise vajadust.\n\n\"Olukord hakkab taas kontrolli alt väljuma. Pooled sattusid vägivallakeerisesse. Muret tekitab ka see, et nad ei suutnud kasutada vägivalla peatamiseks võimalusi, mida pakkus Normandia neliku kohtumine Berliinis,\" sõnas Hug.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erivaatlusmissiooni asejuht Alexander Hug ütles, et relvarahurikkumiste hulk Donbassis on kahe päevaga kolmekordistunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ekspeaminister valiti Vene Sberbanki nõukokku\n\n## Põhitekst:\n\nVene riigi käes on keskpanga kaudu enam kui pooled Sberbanki aktsiad. Panga suhtes kehtivad Euroopa Liidu ja USA sanktsioonid.\n\nAhot soovis nõukokku Sberbanki tegevjuht German Gref, kes on eriti esile tõstnud Aho teadmisi tehnoloogia vallas. Panga strateegias on ette nähtud uuele tehnoloogiale üleminek.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome ekspeaminister keskerakondlane Esko Aho on valitud Venemaa suurima panga Sberbanki nõukokku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseeksperdid kutsuvad ROK-i üles Rio OM-i edasi lükkama või mujal korraldama\n\n## Põhitekst:\n\n„500 000 välisturisti saabumisega olümpiamängudele võetakse ebavajalik risk, sest turistid võivad viirusesse nakatuda ning kodumaale naastes võib viirus endeemiliselt levida,“ kirjutasid enam kui sada terviseeksperti reedel internetis avaldatud kirjas.\n\nKirjas kutsuvad eksperdid Maailma Terviseorganisatsiooni WHO-d üles kutsuma kokku sõltumatut töörühma, mis annaks nii WHO-le kui ROK-ile viirust puudutavates küsimustes nõu.\n\n„Nii mitte talitada on avalikku tervist ja eetilisi tagajärgi arvesse võttes vastutustundetu,“ seisis avalikus pöördumises.\n\nROK-i president Thomas Bach ütles veebruaris, et sääskede kaudu leviv Zika viirus ei mõjuta Rio olümpiamängude toimumist.\n\nEkspertide avaldust saab lugeda aadressil http://rioolympicslater.org/.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enam kui sada terviseeksperti kutsusid Rahvusvahelist Olümpiakomiteed üles Rio olümpiamänge edasi lükkama või mujal korraldama, sest suurürituse läbiviimine võib Zika viiruse levikut kiirendada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiibüa lähistel läks ümber põgenikke vedanud kalalaev, leitud on 45 surnukeha\n\n## Põhitekst:\n\nPiirivalve reageeris kutsungile, milles öeldi, et vees on 350 inimest. Itaalia mereväe teatel päästeti veest 135 inimest ning teisi otsitakse.\n\n\"Vega pardale võeti uppuvalt aluselt 135 migranti. Leitud on 45 surnukeha, otsingud jätkuvad,\" kirjutati mereväe Twitteri kontol.\n\nPiirivalve andmetel toodi reedel 16 aluselt ära rohkem kui 1900 inimest, mis tähendab, et nädala jooksul on Liibüa ranniku lähistelt päästetud juba umbes 10 000 sisserändajat.\n\nItaaliasse on üle Vahemere sel aastal saabunud juba umbes 40 000 migranti.\n\nPäästeoperatsioonid on viimastel nädalatel sagenenud, sest rahulik meri ja soe ilm on hoogu andnud Liibüa inimsmugeldajate tegevusele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibüa rannikuvetes läks põhja Euroopasse tulla üritanud põgenikest ülerahvastatud kalanduslaev, praeguseks on leitud 45 surnukeha, teatas Itaalia piirivalve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHarju rallit juhib avapäeva järel Egon Kaur\n\n## Põhitekst:\n\nNeljandal kohal on Aiko Aigro, kes kaotab liidrile 32,6 sekundit. Viiendal kohal jätkab Aleksei Semenov (+37,6).\n\nRalli avakatsel sõitis teelt välja ekipaaž nr. 203 Rasmus Uustulnd – Imre Kuusk (Ford Fiesta R2). Harju ralli pressiteate vahendusel on võistlejatega kõik korras, kuid edasine katse tühistati.\n\nLaupäeva, 28. mai ajakava:\n\n07.00 - start teisele päevale\n18.30 - poodium\n18.55 - finiš\n20.45 - avaldatakse võistluse esialgsed tulemused\n21.15 - avaldatakse võistluse tulemused\n21.30 - autasustamine (Venus Club, Vana-Viru 14, Tallinn)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel reedel ja laupäeval toimuvat Harju rallit alustas kõige kiiremini Mitsubishi Lancer Evo IX roolis olev Egon Kaur, kellele järgnevad avapäeva järel Rainer Aus (+6,4) ning Roland Murakas (+10,2).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA juhitud koalitsiooni õhulöökides hukkus 70 islamisti, sealhulgas ka islamistide üks komandör\n\n## Põhitekst:\n\nKolonel Steve Warreni kinnitusel tapeti pühasõdalased nelja viimase päeva jooksul sooritatud 20 õhurünnaku käigus. Ühtlasi hävitati mitmeid islamiäärmuslaste tugipunkte ja relvapositsioone.\n\n\"Me tapsime rohkem kui 70 vaenlase võitlejat, kelle seas ka islamistide komandöri Maher Al-Bilawi,\" ütles kolonel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA juhitud koalitsiooni õhulöökides hukkus Iraagis 70 sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejat, kelle seas ka Fallujahi ümbruse üksuste komandör Maher Al-Bilawi, teatas reedel liitlaste esindaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEgyptAiri lennukilt pole pärast selle allakukkumist saadud ühtegi uut signaali\n\n## Põhitekst:\n\nAllikate sõnul saadi viimane raadiosignaal lennuki avariimajakalt (ELT) allakukkumise päeval, mis võimaldas 5-kilomeetrise otsinguala üldjoontes kindlaks määrata, vahendas Reuters.\n\nRohkem kui nädal pärast seda, kui Airbus A320 19. mail 66 inimesega pardal Vahemere kohal alla kukkus, ei ole uurijatel endiselt selget pilti lennuki viimastest hetkedest.\n\nOtsingumeeskonnad töötavad ajaga võidu, et tuvastada kahe pardaregistraatori asukohta, mis annavad olulisi vihjeid lennu 804 saatuse kohta, sest helisignaalid, mis aitavad neid sügavas vees leida, lakkavad edastamast umbes 30 päeva pärast.\n\nPrantsuse lennuõnnetuste uurimise agentuur BEA teatas, et Prantsuse mereväe mõõdistuslaev Laplace oli eile Korsikalt lahkunud ja suundumas otsingupiirkonda Egiptuse Alexandria sadama põhjaosas.\n\nPrantsuse ametniku sõnul saabub laev pühapäeval või esmaspäeval.\n\nLaeval on ALSEAMAR-i seadmed, mis suudavad ettevõtte veebilehe andmetel võtta musta kasti signaale vastu pikkade vahemaade tagant kuni 5 kilomeetrit.\n\nNeed on teistsugused signaalid kui ELT-signaalid, mis edastatakse kokkupõrkel ja katkevad, kui lennuk on vee alla vajunud, ütles uuringule lähedalolev allikas.\n\nPrantsuse laev korraldab 5-kilomeetrise otsinguala piires süvaveeotsingud neljas-viies kohas. Uurijad usuvad, et kaks musta kasti asuvad just selles piirkonnas, kuid on teise allika sõnul vajaduse korral valmis otsinguala laiendama, kui midagi ei leita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EgyptAiri lennukilt pole pärast selle allakukkumist saadud ühtegi uut raadiosignaali, teatasid juurdlusele lähedalasuvad allikad. Musta kasti otsinguid on plaanitud veelgi laiendada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti saalihokinaiskond sai uue peatreeneri\n\n## Põhitekst:\n\nAastaid Venemaa koondmeeskonda kuulunud Pavel Semenov on tulnud kolmel korral Jõgeva SK Tähe koosseisus Eesti meistriks. Lõppenud meistrivõistlustel kuulus ta hõbeda saavutanud EMÜ Spordiklubi koosseisu.\n\nEestis ka meesjuunioride koondise abitreenerina tegutsenud 29- aastane Pavel Semenov on omandanud Venemaal kehakultuurialase kõrghariduse. Koondise peatreenerina on tema ülesandeks naiskonna ettevalmistamine 2017. aasta veebruaris toimuvaks MM-valikturniiriks ja seal eduka esinemise puhul MM-finaalturniiriks.\n\nEesti koondnaiskond on seni finaalturniirile pääsenud ühel korral ja maailma edetabelis ollakse 20. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Saalihoki Liidu juhatus nimetas häälteenamusega naiste koondise peatreeneriks Pavel Semenovi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSild orienteerumise EM-i lühirajal 22., Kaasiku kordas karjääri parimat EM-kohta\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäevases kvalifikatsioonis üllatanud Marianne Haug tegi reedel tagasihoidlikuma jooksu, saavutades 48. koha.\n\nMeeste 5,7 km pikkusel 210 tõusumeetri ja 24 kontrollpunktiga rajal võidutsenud Matthias Kyburz Šveitsist oli terve raja ulatuses kiireim, kuid mitmed pisivead alguses lubasid tal liidriks tõusta alles viimasel kümnel minutil. Viis hooaega üheks sprindi valitsejaks olnud Kyburzile oli võidetud kuld esimeseks metsadistantsi esikohaks tiitlivõistlustelt. Teise koha sai rootslane Gustav Bergman 15-sekundilise ning kolmanda koha prantslane Lucas Basset 51-sekundilise kaotusega.\n\nNaiste viie kilomeetri pikkuse 170 tõusumeetri ja 20 kontrollpunktiga raja kuldmedali vääriliselt läbinud Tove Alexandersson Rootsist oli konkurentidega võrreldes kui teiselt planeedilt, olles neist peajagu üle nii füüsiliselt kui orienteerumistehniliselt ja juhtides vaheaegades algusest lõpuni. Kolm päeva tagasi võitis Alexandersson kulla ka tavarajavõistluselt. Alexanderssoni edu teiseks tulnud šveitslanna Judith Wyderi ees oli 2.14. Pronksi võitis soomlanna Marika Teini, kaotusega 2.25. Väljaspool EM-i arvestust ehk ainult MK-punktidele võistelnud kanadalanna Emily Kemp saavutas karjääri parima tulemuse, olles neljas.\n\nÜlejäänud koondislased jooksid reedel B-finaalis, heideldes koondisesiseselt laupäevastele teatevõistluse kohtadele. Parimana saavutas Kristo Heinmann kolmanda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšehhis jätkuvate orienteerumise Euroopa meistrivõistluste eelviimasel võistluspäeval oli kavas lühirada. Neljapäevases kvalifikatsioonivõistluses enda grupis kolmandat aega näidanud Timo Sild ei suutnud reedeses finaalis sama edukalt joosta ning oli kolmeminutilise kaotusega 22. Evely Kaasiku sai 36. koha, korrates senise karjääri parimat kohta Euroopa meistrivõistlustelt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev purustas Rocki ja tuli Eesti meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nKalev haaras ohjad juba avaveerandil, mis võideti 18:8. Rocki ei lastud hetkekski mängu tagasi ning poolajaks oli Kalev ees juba 44:23. Kolmanda veerandaja lõpuks oli Kalev vahe suurendanud peaaegu 30-punktiliseks ning lõpuks olid Tallinna meeskonna võidunumbrid 81:54. Finaalseeria võitis Kalev 4:1.\n\nKalevi resultatiivseimana viskas Morris Curry 19 punkti, Rolands Freimanis tõi 15 punkti ja seitse lauapalli, Shawn King lisas kümme punkti ja 11 lauapalli. Rocki kasuks tõid Kristen Meister, Karolis Petrukonis ning Evaldas Zabas üheksa punkti.\n\nKalev/Cramo ülekaal oli mäekõrgune ka lauavõitluses, mis võideti 44:25. Samuti tabas Cramo 21 vabaviset Rocki 11 vastu.\n\nFinaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Kalev/Cramo keskmängija Shawn King, kogu hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Rolands Freimanis.\n\nBC Kalev/Cramole on see kaheksandaks Eesti meistritiitliks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Kalev/Cramo alistas Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeria viiendas kohtumises Tartu Ülikool/Rocki suurelt 81:54 ning tuli ühtlasi korvpalli Eesti meistriks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa luurejuht: Lähis-Ida terrorirühmitused on võtnud jalgpalli EM-i sihikule\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me teame, et ISIS on võtnud enda Euro 2016 mängud enda sihikule,\" ütles Maassen Saksa ajalehele Rheinische Post antud intervjuus, vahendas Reuters.\n\nSamas lisas ta, et kindlaid tõendeid, millist rünnakut ja kus seda plaanitakse. \"Praegu on üsna palju taustamüra ja rohke arvuliselt märke, et ISIS, al-Qaeda või viimase Süüria haru al-Nusra rinne plaanivad rünnata Euroopas asuvaid sihtmärke,\" lisas Maassen.\n\nMaasseni avaldusele eelnes tema Prantsuse kolleegi sõnavõtt, mis hoiatas, et ISIS valmistab ette suurt terrorilainet, mille käigus rünnatakse EM-i vaatama kogunenud rahvamasse.\n\nPrantsusmaa võõrustab sel aastal Euroopa Jalgpalli meistrivõistlusi, mis algavad 10. juunil ja kestavad ligikaudu kuuaega kokku kümnel väljakul. Korraldajate hinnangul külastavad 51 jalgpalli kohtumist kokku umbes 2,5 miljonit fänni.\n\nLisaks püsititatakse suuremates linnades avalikele platsidele \"fännitsoonid\", kus inimesed võivad suurtelt ekraanidelt kohtumisi jälgida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa vastuluure juht Hans-Georg Maassen ütles, et kuigi ISIS ja al-Qaeda on kindlasti võtnud jalgpalli EM-i enda sihikule, pole suudetud kindlaks teha ühtegi kindlat mängu, mida terrorirühmitus võiks rünnata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLastekaitsepäeval esinevad Erko Niit, Laura Junson ja Jäääär\n\n## Põhitekst:\n\nKell 17.00 esinevad Erko Niit ja Laura Junson, kes on juba aastaid koos musitseerinud. Artistid on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia taustaga laulvad kitarristid, kes on nüüdseks koos mänginud juba umbes seitse aastat. Selle aja vältel on nad esinenud nii eraldi albumitel sooloartistidena kui andnud koos välja ka originaalloomingu albumi \"Kodus\".\n\nKell 18.30 tuleb lavale ansambel Jäääär, kes Eestimaal pikemat tutvustust ei vaja. Nad on lubanud anda kuulajatele rahuliku ja meeleoluka pargikontserdi.\n\nLastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel päevadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas lastekaitse liit lastekaitsepäeva tähistamist 23. aastat tagasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadrioru pargis toimub 1. juunil lastekaitsepäeva tähistamine ilusa kontserdiga tervele perele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetusel toimuvad Põhjamaade meistrivõistlused maadluses\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks sportlastele näitab olümpiataset ka see, et võistlustel mõistab peakohtunikuna õigust ka Rio olümpial kohtuniku rolli täitev Peep Arold.\n\n“Oleme väga uhked, et Peep Arold sellise tunnustuse juba teist korda pälvis ja see näitab, et Eesti maadlus on tõepoolest maailmakaardil. Seda nii sportlaste kui kohtunikega. Rääkides aga sportlastest, siis meil on hea meel, et meile on tulemas mitmeid tiitlivõistluste medaliste ka välismaalt,” sõnas Eesti Maadlusliidu peasekretär Antti Lepik, kelle kinnitusel on Eestisse tulemas taanlane Mark Overgaard Madsen (-75 kg), kellel on ette näidata neli täiskasvanute MM-i hõbedat, olümpiamängude viies koht ja EM-i pronks. Naistemaadluses on kohal 2014. aasta MM-I ja EM-I pronksmedalite omanik Laura Skujina (-69 kg). Samuti on maadlusmattidel mitmeid kadettide ja juunioride tiitlivõistluste medalivõitjaid.\n\nLaupäeval tulevad mattidele kreeka-rooma maadluses kadetid ja juuniorid ning naistemaadluse kadetid. Pühapäeval on kord täiskasvanute käes, välja selgitatakse parimad naised ning kreeka-rooma maadluses näeb võistkondlikku maadlust, kusjuures sellises formaadis toimuvad Põhjamaade meistrivõistlused viimast korda. “Alates järgmisest aastast lisandub võistlusprogrammi ka vabamaadlus ning lahku lüüakse noorte ja täiskasvanute võistlused, samuti kaob ära võistkondlik võistlusformaat ja alles jäävad ainult individuaalmatšid,” selgitas Lepik.\n\nVõistluste otseülekanne on nähtav võistluste kodulehel: www.ncs16.com nii laupäeval kui ka pühapäeval. Kommentaatorina annab ülekandele värvi endine maadleja Tõnis Naarits.\n\nEesti korraldab Põhjamaade meistrivõistlusi kolmandat korda, esimest korda toimusid need Eestis 1993. aastal. Võistlused avatakse spetsiaalselt Põhjamaade meistrivõistluste jaoks kokku pandud viieliikmelise trummide ansambli esinemisega, avasõnad lausuvad kultuuriminister Indrek Saar, Eesti Maadlusliidu president Priit Piilmann ja Põhjamaade Maadlusliidu esimees Erik Nyblom.\n\nVõistluste kava:\n28.05\n\n10.00-12.00 kvalifikatsiooniringid - kreeka-rooma maadlus (kadetid ja juuniorid) naistemaadlus (kadetid)\n\n16.00 - avatseremoonia\n16.30 - finaalid\n18.00 - I päeva autasustamine\n\n29.05\n10.00 - 12.00 naistemaadlus ja kreeka-rooma maadlus (mehed, võistkondlik)\n12.00 - naistemaadluse finaalid\n14.20 - kreeka-rooma maadluse finaalid\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 28. mail saavad TTÜ spordihoones alguse Põhjamaade meistrivõistlused maadluses, mis toovad mattidele sportlased Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast, Lätist, Leedust ja Eestist. Võistlustulle astuvad ka juba olümpiapileti välja võidelnud Heiki Nabi ja Ardo Arusaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ei kavatse täiendada keelustatud Lääne importkaupade nimistut, kuid pikendab keeldu\n\n## Põhitekst:\n\nTäna käskis peaminister Dmitri Medvedev valitsuskabinetil pikendada lääneriikide toidukaupadele kehtestatud impordikeelud 2017. aasta lõpuni, vahendas Reuters.\n\nTkatšovi sõnul on põllumajandusministeeriumi ette valmistamas vastavat dokumenti.\n\n\"See on hea uudis kodumaistele põllumajandusettevõtetele. Impordikeelu pikendamine lubab riigil investeerida rohkem kohalikku toodangusse, tõsta toidukaupade kvaliteeti ja Vene toidu rahvusvahelist konkurentsivõimet,\" lisas minister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa põllumajandusminister Aleksander Tkatšov teatas, et valitsus ei kavatse laiendada keelatud lääneriikide import toidukaupade nimistut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEL karmistas Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioone\n\n## Põhitekst:\n\n\"EL otsustas laiendada oma piiranguid KRDV (Korea Rahvademokraatliku Vabariigi) tuuma-, massihävitusrelva- ja ballistiliste rakettide programmile,\" teatas ühendus.\n\nMeetmeid põhjendatakse Põhja-Korea tegevusest lähtuva \"tõsise ohuga rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule piirkonnas ja kaugemal\".\n\nKarmistatud sanktsioonid keelavad EL-il Põhja-Koreast naftatoodete ja luksuskaupade impordi. Samuti on keelatud tarnida ja müüa Pyongyangi režiimile tsiviilmaterjale ja -varustust, mida on võimalik kasutada ka sõjalisel otstarbel.\n\nKeelatud on finantstoetus režiimi kaubandusele ja Põhja-Korea investeeringud EL-i riikidesse. Ka EL-i füüsilised ja juriidilised isikud ei tohi investeerida Põhja-Korea kaevandus-, naftatöötlus- ja keemiatööstussektorisse ning ettevõtetesse, mis töötavad ebaseaduslike programmide kallal.\n\nPõhja-Korea lennukitel on keelatud EL-i territooriumil maanduda ja sealt õhku tõusta ning isegi mitte üle lennata. Ükski Põhja-Koreale kuuluv, tema opereeritav või põhjakorealastest meeskonnaga laev ei tohi EL-i sadamatesse siseneda.\n\nEelmisel nädalal kandis EL 18 inimest ja juriidilist isikut musta nimekirja, mis tähendab, et nende arved külmutatakse ja neil on keelatud EL-i reisida. Nimekirjas on nüüd ühtekokku 66 füüsilist ja 42 juriidilist isikut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit karmistas reedel sanktsioone, mis on kehtestatud Põhja-Koreale riigi tuuma- ja raketikatsetuste eest, mis rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone. Uued piirangud seati kaubandus-, rahandus-, investeeringute ja transpordisektoris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNibali võttis Girol etapivõidu, üldliidriks tõusis Chaves\n\n## Põhitekst:\n\nEtapi keskel olnud pikale tõusule järgnenud laskumisel toimus kaks olulist kukkumist. Esmalt sõitis lumevalli liidrisärgis sõitnud Steven Kruijswijk (LottoNL-Jumbo). Hollandlane pidi ratast vahetama ning jäi seetõttu teistest favoriitidest maha, kirjutab Rattauudised.ee.\n\nMõned minutid hiljem kukkus Katjuša liider Ilnur Zakarin. Temal nii palju õnne ei olnud – venelane murdis esialgsetel andmetel rangluu ja oli sunnitud velotuuri katkestama.\n\nViimasel tõusul jättis Nibali kõik teised seljataha ning võitis uhkes üksinduses. Teise koha sai täna Mikel Nieve (Sky, +0.51) ning kolmas oli Chaves (+0.53).\n\nTanel Kangert sai täna kirja 60. ja Rein Taaramäe 61. koha.\n\nKokkuvõttes tõusis liidriks Chaves. Nibali jääb teisena temast maha 44 sekundit ja kolmandaks langenud Kruijswijk 1.05. Kangert on kokkuvõttes 25. kohal ja Taaramäe 34. kohal.\n\nLaupäeval on tuuril kavas veel üks mägine etapp. Giro d’Italia lõpeb pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia velotuuri täna sõidetud 19. etapi võitis itaallane Vincenzo Nibali (Astana). Uueks üldliidriks tõusis Kolumbia rattur Esteban Chaves (Orica-GreenEdge). Rein Taaramäe (Katjuša) ja Tanel Kangert (Astana) lõpetasid etapi võitjast 21 minutit hiljem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHorvaatia peab kaks MM-valikmängu pidama suletud uste taga\n\n## Põhitekst:\n\nHorvaatia fännid skandeerisid 23. ja 26. märtsil peetud sõpruskohtumistes Iisraeli ja Ungari fännide kohta käivaid diskrimineerivaid hüüdlauseid. Koondisele määrati ka 135 000 euro suurune trahv.\n\nHorvaatia peab 2018. aasta MM-valiktsükli kaks esimest kodumängu 5. septembril Türgi ning 12. novembril Islandi vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) teatas reedel, et Horvaatia koondis peab fännide käitumise tõttu 2018. aasta MM-valiktsükli kaks esimest kodumängu pidama suletud uste taga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Reim: teeme kõik, et Balti turniiri võitu kaitsta\n\n## Põhitekst:\n\n2014. aastal Balti turniiri võitnud noortekoondise koosseisus on toimunud palju muudatusi. A-koondise koosseisus, kes kohtub Leeduga päev hiljem, leiab seitse U-21 vanuseklassi mängijat. Lisaks neile ei saa kogunemisest osa võtta Vladimir Avilov, Mattias Käit, Robert Kirss, Kevin Rääbis, Andre Paju, Joseph Saliste, Tanel Lang, Martin Mägi ega Gerdo Juhkam.\n\n„Hetkevormi on hetkel keeruline hinnata, kuna nii suur hulk mängijaid on uued. Kuna paljud mängijad on A-koondise juures või vigastatud, siis oli see võimaluseks kutsuda palju uusi mängijaid ja see võtab aega, et nemad asjadega harjuksid. Loodan, et see on neile hea võimalus end näidata,“ sõnas U-21 koondise peatreener Martin Reim pressiteate vahendusel.\n\n„Me oleme karikakaitsjad ja teeme kõik, et see nii jääks. Mängudele läheme selle mõttega, et võidame ja eks aeg näitab, milleks me võimelised oleme,“ lisas Reim.\n\nBalti turniir mängitakse sarnaselt A-koondistele ka U-21 vanuseklassis uue formaadi alusel. Nii mängibki noortekoondis esimese mängu Leedus, seejärel kohtub Leedu võõrsil Lätiga ning turniir kulmineerub 3. juunil Vändras, kus Eesti võõrustab Lätit. See tähendab, et kahe mängu vahele jääb mitmepäevane paus, mida kasutatakse treeningkohtumiseks Viljandi Tuleviku vastu 31. mail.\n\n„Esialgse kava järgi oli sinna sätitud U-23 koondise kohtumine Inglismaaga, aga kui see tõsteti novembrisse ning klubijalgpallist on sel perioodil paus, otsustasime võimalust kasutada. Tahame seal vaadata uusi mängijaid, kes on varasemalt mänginud noortekoondistes, mõnel pole ka seda kogemust. Tahame neile oma mänguplaani tutvustada, sest see on treeningkohtumine, kus me saame seda proovida. Viimati saime seda teha aasta alguses Peterburis (Kubok Sodružestva turniiril) ning see toimis. Loodetavasti kerkib siingi mõni mängija esile, kes saaks vajadusel tulevikus koondist aidata. Mängijad jäävad järjepanu A-koondisele silma, uued peavad peale tulema ning mänguplaanide selgeks õppimine nõuab aega,“ analüüsis Reim.\n\nEesti U-21 koondise nimekiri kohtumiseks Leeduga:\n\nVäravavahid\nMatvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet\nKristjan Tamme (21.09.1995) – Tallinna FC Levadia\nKaitsjad\nKevin Aloe (07.05.1995) – Tallinna FC Flora\nJoosep Juha (05.09.1996) – Paide Linnameeskond\nMärten Kuusk (05.04.1996) – Rakvere JK Tarvas\nHindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia\nMadis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora\nMichael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond\nPoolkaitsjad ja ründajad\nMihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora\nAndre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC\nSören Kaldma (03.07.1996) – Nõmme Kalju FC\nTristan Koskor (28.11.1995) – Tartu JK Tammeka\nMartin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka\nKaspar Paur (16.02.1995) – Tallinna FC Flora\nMark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond\nVlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Nõmme Kalju FC\nGerman Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora\nTauno Tekko (14.12.1994) – Tartu JK Tammeka\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-21 koondis alustab homme kell 18.00 Leedus Klaipedas Balti turniiri Leedu eakaaslaste vastu. Noortekoondise peatreener Martin Reim ütles, et kuigi hetkevormi on keeruline hinnata, tehakse kõik, et karikas Eesti kätte jääks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRasmus Kagge perre sündisid kaksikud\n\n## Põhitekst:\n\nKagge ütles Menule, et pere sai täiendust kahe väikese tüdruku näol. \"See on ebamaine tunne. Sõnuseletamatu olukord ja soovitan kõikidele isadele, tehke järele, tunne on väga hea,\" ütles Kagge.\n\nSeda, mis nime uued ilmakodanikud kandma hakkavad, Kagge veel öelda ei osanud. \"Sellega on nii, et kui esimese lapse nimi tuli lihtsalt, siis nendega ei ole nii lihtne,\" tunnistas ta.\n\nERR soovib Kagge perele palju õnne!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastaid \"Pealtnägija\" koosseisu kuulunud ja nüüdse valitsuse kommunikatsioonibüroo meedianõuniku Rasmus Kagge perre sündisid kaksikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUudne geenimuutmistehnika näitab hulkraksete arengut uues hiilguses\n\n## Põhitekst:\n\nInimeste ja teiste silmale nähtavate loomade keerukust imetledes on lihtne unustada, et kõik sai alguse ühestainsast viljastatud munarakust. Samas näitlikustab ka see, miks on kõigi rakkude täpsete omavaheliste sugulassuhete ja seoste leidmine koos arengustaadiumite kaardistamisega sedavõrd raske. Ammendavalt on suudetud seda teha vaid varbussiga C. elegans.\n\n„Ja isegi selleks istus (briti teadlane) John Sulton 1980. aastatel sisuliselt poolteist aastat kaheksa tundi päevas paberi ja pliiatsiga mikroskoobi taga. Noh, muidugi sai ta lõpuks selle kõige eest ka Nobeli preemia. Ent kui arvestada, et varbuss koosneb umbes tuhandest rakust, saab küllaltki ruttu selgeks, et suuremate organismide puhul muutuvad sellega seonduvad pingutused tavapäraseid tehnikaid kasutades õige pea üle jõu käivaks,'' osutas Washingtoni ülikooli inimgeneetika professor ja uut tehnikat kirjeldava töö juhtivautor Jay Shendure.\n\nLisaks pole suuremad organismid läbipaistvad ega arene iga kord pea täpselt samamoodi nagu varbussid. See ei takistanud aga Shendure'il magistriastmes probleemi üle tõsiselt juurdlemast. ''Kuus kuud hiljem tõmbas üks järeldoktor mu nurga taha ja ütles mulle, et keerukamate organismidega, näiteks hiirtega, võtaks see aega paarkümmend aastat,'' meenutas professor. Kuigi Shendure otsustas seepeale valida kergemini saavutatav eesmärk, jäi mõte aju tagasoppi idanema ja ootama helgemaid aegu.\n\nArengubioloogias on rakuliinide hargnemise kaardistamiseks uusi viise otsinud enam kui sada aastat. Kui alguses piirdusid tehnikad organismi varajases arengustaadiumis jagunevatesse rakkudesse värvainete lisamisega, siis aastatega on muutunud need märgatavalt loomingulisemaks. Näiteks on kombineeritud omavahel kanade ja põldvuttide rakke. Käsikäes DNA järjestamise odavnemisega on vaadatud üha lootusrikkamalt ka rakkude DNA järjestamise poole.\n\n''Kõik keharakud pärinevad ühest ja samast viljastatud munarakust. Seetõttu peaks pärilikkusaine olema igas rakus täpselt samasugune. Ent aja jooksul tekib DNA-s ikka mutatsioone. Kui see juhtub varajases arengustaadiumis, siis ongi sul rakuliinide kaardistamiseks hea tähis,'' selgitas Shendure. Kuid kuna huvitatavaid mutatsioone tekib üle terve genoomi, kujuneks meetodi kasutamiseks tarvilik DNA järjestamine miljardite rakkude puhul taas liiga kalliks.\n\nGeneetik nägi väljapääsu viimase paari aasta jooksul populaarseks saanud geenimuutmistehnikas Crispr/Cas9. Bakterite algelisest immuunsüsteemist inspireeritud meetod võimaldab teha genoomis äärmiselt täpseid asendusi. Alati ei kulge aga selle käigus katkestatavate DNA ahelate kokkulappimine veatult ja pärilikkusaine parandusmehhanism lisab genoomi mõned lisatähed. Pärilikkusaines tekib mutatsioon.\n\nShendure'i töörühm lisas rakkude genoomi põlvest-põlve edasi antava programmi, mis lõigub kindlates genoomi piirkondades DNA ahelaid pärast iga rakkude jagunemist. ''Teisisõnu tekitame mutatsioone väga kitsas genoomi piirkonnas, mistõttu saab neid hiljem ka äärmiselt tõhusalt lugeda. Sa ei pea vajaliku info saamiseks järjestama enam tervet genoomi,'' laiendas geneetik.\n\nKuigi meetodit kirjeldavas uurimuses pööratakse protsessi optimeerimisele ja peenhäälestamisele äärmiselt palju tähelepanu, märkis Shendure, et ideed saaks oma lihtsuses rakendada erilise vaevata kõigis Crispr/Cas9 ja kaasaegsete geenijärjestamistehnoloogiatega kursis olevates laborites.\n\nHeaks näiteks on Shendure'i ja ta kolleegide enda uurimistöö. Töörühm kasutas esimese ''päris'' katseloomana sebrakala, kes koosneb miljonitest ja miljarditest rakkudest. ''Kuigi laboril, millega me selleks koostööd tegime, on Crispr/Cas9 süsteemiga ulatuslikud kogemused, oli ikkagi üllatav, et nad jõudsid meelepärase lõpptulemini juba esimesel korral. See ütleb midagi lahenduse töökindluse kohta,'' mõtiskles geneetik. Üherakulistesse embrüotesse lisatud programm tekitas järgnenud põlvkondade vältel tuhandeid unikaalseid ribakoode.\n\nNii pakkusid sebrakalade arengu kohta uut kaemust juba esialgsed põhimõtet demonstreerivad katsed. ''Iga uuritud organ pärines vaid käputäiest varasemas arengustaadiumis olemas olnud eelkäijarakkudest. Näiteks vere puhul võis täheldada, et 98 protsenti vererakkudest põlvnes vaid viiest eelkäijast. Enam kui 90 protsenti ajurakkudest aga vaid 25st rakust'' tõi Shendure näite.\n\nGeneetik nentis, et lahendus ei paku elusolendite kohta veel sedavõrd üksikasjalikku teavet, kui õnnestus Suttonil hankida varbusse mitmeid kuid mikroskoobi all jälgides. Näiteks on võimalik aimu saada küll rakupopulatsioonide omavahelistest sugulassuhetest, kuid mitte sellest, kus need organismis täpselt paiknevad. ''Ent võib ette kujutada, et erinevaid platvorme kombineerides on saab ka sellele lahenduse leida. Algus on tehtud,'' mõtiskles Shendure. Ise plaanib ta järgmise sammuna uurida kolleegidega tehnika abil juba hiirtel näitel imetajate arengut.\n\nCrispr/Cas9 poolt käima lükatud revolutsiooni esimesed viljad hakkavad küpsema.\n\nNäide rakkude põlvnemissuhteid kirjeldavast puust:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uudset geenimuutmistehnikat kasutanud teadlased leidsid võimaluse rakkude pärilikkusainesse ajas muutuvate ribakoodide lisamiseks. Saavutus võimaldab jälgida harukordse täpsusega viljastatud munarakkude kasvu miljarditest rakkudest koosnevateks täiemõõdulisteks elusolenditeks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKülli Taro: riigifirmade jamade eest vastutajad ja korruptsiooniskandaalidesse sattunud võiks lugema õppida\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi just see suvi tuleb minu jaoks teisiti, sest pärast 30 aastat kestnud õpinguid erinevatel haridustasemetel hülgan juba igavesena näiva õpilase staatuse. Vähemalt selleks korraks.\n\nAga mida ma olen siis niivõrd pika aja jooksul õieti õppinud? Kui nüüd konkreetsed teadmised ja oskused kõrvale jätta, siis üks oluline õppetund on kindlasti olnud see, et edu alus on ettenähtud materjalide korralik läbilugemine.\n\nEeskätt on just välisülikoolide kogemus näidanud, et parimate õppejõudude töö põhineb eeldusel, et üliõpilased on kogu vajaliku lugemisvara läbi töötanud. Kui sa seda ei tee, siis pole isegi mõtet loengusse või seminari minna, sest sa lihtsalt ei saa millestki aru ega oska kaasa rääkida. Ehk ilma lugemata jäävad õppetükid omandamata. Aga need, kes eeltööd tegemata lihtsalt sõna sekka öelda püüavad, jäävad alati vahele.\n\nEhk sellest ongi tulenenud harjumus, et ka tööelus püüan alati koosoleku materjalid eelnevalt läbi lugeda. Kui muidugi võimalus ja piisavalt ettevalmistusaega üldse antakse. Kurbusega olen aga ikka ja jälle tõdenud, et riigisektoris on selline praktika tihti pigem erand kui reegel. Ja nii ongi iga koosoleku juhataja raske otsuse ees, kui palju aega pühendada materjalide tutvustamisele. Kui tutvustada, siis on maha visatud nende aeg, kes eelnevalt kõik läbi lugenud. Kui ei tutvusta, siis ei suuda osa seltskonnast arutelust osa võtta. Ebaefektiivsed variandid mõlemad.\n\nKa õppejõuna loen üliõpilaste kodused tööd ikka läbi. Vahel tundub, et see isegi üllatab tudengeid.\n\nÜks minu endiseid ülemusi andis mulle kunagi väga hea õppetunni. Esimesel päeval uues ametis sattusin kohe koosolekule. Polnud mul selleks hetkeks aimugi, mis toimub. Polnud veel õieti arvutit ega vajalikku ligipääsu materjalidele antudki. Ent siis uuriti ootamatult, kas mul ka küsimusi on. Pobisesin midagi kohmetult esimesest tööpäevast. Seepeale teatas asutuse juht, et mööblit pole meil siia vaja. Oi see tundus tollal nii ebaõiglane! Aga tegelikult oli tal ju õigus. Ehkki tolles situatsioonis oli kriitika asjatu, pole lihtsalt tagumikutunde koosolekul istudes ju tõepoolest mõtet koguda. Pealegi on istumine väga ebatervislik.\n\nAga miks just käesoleval nädalal selline teema üles võtta? Aga kas teie ei ole väsinud nendest lõpututest riigi äriühingute jamadest? Ja korruptsiooniskandaali sattunud ametiisikute juhtumitest? Igale uuele jamale järgneb aga vastutajate tõdemus, et “nemad olid puu otsas, kui pauk käis”. Polnud olukorrast teadlikud. Ei saanud oma eksimusest aru. Ei tunne süüd.\n\nSellise teadmatuse raviks soovitangi soojalt lugemist. Alustada võib näiteks äriseadustikust ja äriühingute nõukogu liikmete vastutuse sätetest. Seejärel vaadata, mida korruptsioonivastane seadus ütleb korruptiivse tulu või ametiisikute toimingupiirangute kohta. Paha ei teeks ka karistusseadustiku ja kelmuse regulatsiooniga tutvumine.\n\nKui need etapid läbitud, võiks asuda igapäevase tegevuse juurde ehk läbi lugeda näiteks olulisemad lepingud või asutuse (sise)auditi materjalid. Järgmine meistriklass on oskus ridade vahelt lugeda ja asjakohaseid küsimusi esitada. See ravi aitab muidugi eeldusel, et eksimine teadmatuse tõttu on siiras. Teadmiste puudumine on ravitav, sihilik pahatahtlikkus mitte. Ent “mööblit” pole tõesti ühegi koosoleku laua taha vaja.\nTegelikult näitavad aga skandaalid omamoodi siiski Eesti õiguskorra tugevust. Et eksimused ei lähe pikas perspektiivis läbi.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sirelite õitsemise aeg, see kõige värvilisem aeg suvest, toob mulle meelde koolieksamid. Just mai lõpus on tavapäraselt õpilastel see kõige tihedam periood, mil enne teenitud vaheajale jäämist tuleb teha viimased kurnavad pingutused. Õhk on hullutavatest lõhnadest paks ja hing ihkab juba suvist puhkust, aga enne on vaja veel palju-palju lugeda, meelde jätta või kirja panna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRafael Nadal peab vigastuse tõttu Prantsusmaa lahtised pooleli jätma\n\n## Põhitekst:\n\n„Mul on randmega probleem,“ ütles Nadal kiiruga korraldatud reedesel pressikonverentsil. „Ma mängisin eile süsti toel, kuid ma hakkasin öösel järjest enam valu tundma ja täna tundsin, et ei suuda enam oma rannet liigutada.“\n\nNadal lisas, et loodab järgmisel kuul toimuva Wimbledoni suure slämmi turniiri ajaks siiski paraneda.\n\nEile argentiinlase Facundo Bagnis'i vastu oma karjääri 200. suure slämmi mängu võitnud Nadal oli Prantsusmaa lahtistel asetatud neljandana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheksakordne Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja hispaanlane Rafael Nadal jätab randmevigastuse tõttu käimasoleva turniiri pooleli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKahekordne Wimbledoni võitja kaotas Prantsusmaa lahtistel maailma 108. reketile\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastasele Rogersile on see esimeseks korraks suure slämmi turniiril 16 parema hulka pääseda. Kvitova kaotus tähendab, et kümnest kõrgeimalt asetatud naistennisistist ei pääsenud 16 parema sekka neli.\n\nRogersi järgmiseks vastaseks saab rumeenlanna Irina Begu (WTA 28.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel alistas ameeriklanna Shelby Rogers (WTA 108.) kümnendana asetatud tšehhitari Petra Kvitova 6:0, 6:7 (3), 6:0 ning pääses 16 parema hulka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAl-Assad: Süüria põhiseaduse kirjutavad süürlased, mitte venelased\n\n## Põhitekst:\n\nLiibanoni ajaleht al-Akhbar teatas teisipäeval, et Venemaa on koostanud Süüriale uue põhiseaduse kavandi, mis piiraks presidendi volitusi ning detsentraliseeriks praegust valitsust. Antud punktide täitmist on soovinud Süüria opositsioon, vahendas Reuters.\n\n\"Ühtegi põhiseaduse kavandit Süüria Araabia Vabariigi valitsusele esitatud pole. Meedias väidetu ei vasta mitte mingil juhul tõele,\" kirjutati Süüria presidendi Facebooki lehele tehtud postituses. Avalduses lisati, et Süüria uus konstitutsioon ei tule välisriigist, vaid see koostatakse süürlaste poolt ning kiidetakse heaks referendumil. \"Kõik muud dokumendid on väärtusetud ja tähtsusetud,\" lisati postituses.\n\nKa majandusuudisteportaal Bloomberg kirjutas eelmisel kuul, et Venemaa, kes toetab al-Assadit, ja USA, kes aitab Süüria opositsiooni, on koostamas uut Süüria põhiseadust.\n\nÜRO julgeolekunõukogu kutsus eelmise aasta lõpus maailma suurriike üles looma rahuprotsessi tegevuskava, millega saaks ametisse nimetada \"laiapõhjalise, sisuka ja vastutustundliku\" valitsuse, vastu võtta uue põhiseaduse ning korraldada 18 kuu jooksul vabad ning õiglased valimised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süüria president Bashar al-Assad lükkas tagasi Lähis-Ida meedias levinud kuulujutu nagu oleks Moskva valmis kirjutanud ning esitanud praegusele Süüria valitsusele uue põhiseaduse mustandi, mille abil lõpetada riigis viis aastat kestnud kodusõda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpallireeglites toimusid tähtsad muudatused\n\n## Põhitekst:\n\n„Reeglites on toimunud mitmeid tähtsaid muudatusi, mida on mõne lausega keeruline kokku võtta. Soovitan kõikidel jalgpallihuvilistel nendega tutvuda ja lisaksin, et reeglid on läinud minu hinnangul veidi lihtsamaks ning rikkumised ja karistused on juunikuu esimesest päevast paremini tasakaalus,“ ütles EJL-i kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik.\n\n„Uute reeglite kohaselt on võimalus väljaspool väljakut toimunud rikkumise eest anda näiteks penalti või karistuslöögi, mis seni on olnud välistatud. Lisaks on karmistatud penalti protseduuril toimuvaid rikkumisi – näiteks väravavaht, kes peab löögihetkel viibima väravajoonel, saab enneaegse vastutuleku eest karistatud kollase kaardiga,“ tõi Kaasik mõne näite.\n\n„Karmistatud on ametiisikute ja vahetusmängijate ebasportlikud sekkumised mängu. Suluseisu puhul paistab silma olukord, kus edaspidi on võimalik selle fikseerimise järel palli mängu panna ka vastasvõistkonna väljakupoolelt – kui mängija on suluseisupositsioonilt tulnud palli mängima enda poolele, siis on võistkonnal õigus pall sealt ka mängu panna,“ lisas Kaasik. „Paljud on ekslikult arvanud, et uute reeglite jõustumisel näiteks ilmselge väravavõimaluse ärahoidmisel ja penalti määramisel enam punast kaarti ei järgne. Päris nii mustvalge see ei ole, kuid reeglitäiendustes on tõesti nüüd olemas erandid, kus ei rakendada punase kaardi näitamist ehk mängija eemaldamist.“\n\nUued jalgpallireeglid kehtivad juba EM-finaalturniiril ning kõikides liigades, kus algab uus hooaeg pärast suvevaheaega. Riigid, kus meistrivõistlused hetkel käivad, said jõustumise kuupäeva valida. Eesti meistri- ja karikavõistlustel rakenduvad täiendused 1. juunist 2016.\n\nJalgpallireeglite muudatuste ja täiendustega saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. juunist hakkavad kehtima täiendatud jalgpallireeglid. Eesti Jalgpalli Liit viis kahel päeval läbi seminarid, kus siinsete tippliiga klubide esindajad koos ajakirjanikega muudatustega kurssi viidi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Taaramäe meeskonnakaaslane kukkus Girol raskelt ning peab tuuri pooleli jätma\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa rattur kukkus 43 kilomeetrit enne finišit toimunud languse käigus tee kõrval olevasse kraavi. Esmaste andmete järgi murdis Rein Taaramäe meeskonnakaaslane oma rangluu, kuid on siiski teadvusel.\n\nZakarin down. Looked very bad but current updates state he ''only'' has a broken collarbone. #Giro pic.twitter.com/cbFAzaJnm9\n\n— CyclingHub.tv (@CyclingHubTV) May 27, 2016\n\nLisaks Zakarinile kukkus etapi käigus ka roosas liidrisärgis sõitev Lotto rattur Steven Kruijswijk, kes pidi lumisesse valli sõitmise tõttu ratast vahetama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Giro d'Italia tänasel, 19. etapil kukkus raskelt Katjušat esindav Ilnur Zakarin, kes hoidis enne etapi algust üldarvestuses viiendat kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMattias Siimar kaotas Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri teises ringis\n\n## Põhitekst:\n\nSiimari vastaseks avaringis oli inglane Ewan Moore (ITF 90.). Pärast kiires lõppmängus võidetud avasetti sai Siimar teises kindlama võidu ja liikus 16 parema hulka tulemusega 7:6(3), 6:3, vahendab tennis.ee.\n\nTeises ringis oli Siimari vastaseks ameeriklane Gianni Ross (ITF 75.). Paraku tuli Siimaril tunnistada Rossi 6:1, 6:0 paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mattias Siimar (ITF 67.) pidas neljapäeval oma esimese matši Roland Garros' väljakutel peetava Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste noorteturniiri kvalifikatsiooni avaringis ning pääses võiduga 16 parema hulka, kus ta pidi reedel aga vastase paremust tunnistama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJustin Bieberi hitiloojad kaevati vokaalkäigu pärast kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nVäidetavalt on Kanada popstaari 2015. aastal ilmunud loo vokaalne käik maha kirjutatud Casey Dieneli laulu \"Ring the Bell\" pealt, mis ilmus aasta varem, vahendas Huffinton Post.\n\n\"Sorry\" autorite hulka kuuluvad sellised nimekad muusikud nagu BLOOD ja Skrillex.\n\nDienel, kes Bieberi laulukirjutajad kohtusse kaebas, on indie-muusik, kes esineb nime all White Hinterland. Lauljatar kinnitas, et on püüdnud Bieberiga kontakti saada, kuid staar ei ole nõus temaga rääkima.\n\nHittlaul \"Sorry\" on pärit Bieberi albumilt \"Purpose\" ning seda on videokeskkonnas Youtube vaadatud rohkem kui miljard korda.\n\nWhite Hinterland - \"Ring The Bell\"\n\nJustin Bieber -\"Sorry\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justin Bieberi laulu \"Sorry\" heliloojaid süüdistatakse loominguvarguses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAnthony Davis kaotab NBA sümboolsetest viisikutest välja jäämisega 24 miljonit dollarit\n\n## Põhitekst:\n\nViisikutest välja jäämise tõttu ei kvalifitseeru Davis Chicago Bullsi mängujuhi Derrick Rose'i järgi nime saanud reeglile, mis võimaldab esmaste lepingutega mängijatel uue lepingu sõlmimisel teenida kuni 30% meeskonna palgalimiidist juhul, kui nad valitakse kahel korral NBA tähtede mängule või sümboolsetesse viisikutesse.\n\nSee tähendab, et viie aasta pikkuse lepingu sõlmimisel hakkab Davis teenima 120 miljonit dollarit maksimaalse 144 miljoni dollari asemel. Vastupidises olukorras on Portland Trail Blazersi tagamängija Damian Lillard, kes valiti 2014. aastal sümboolsesse kolmandasse ning sellel hooajal sümboolsesse teise viisikusse.\n\nLisaks Davisele jäi viisikutest välja ka näiteks James Harden, kes tõi põhihooajal keskmiselt 29 punkti, seitse resultatiivset söötu ning kuus lauapalli mängu kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA selgusid ööl vastu reedet hooaja sümboolsed viisikud. Eelmisel hooajal sümboolsesse algviisikusse kuulunud Anthony Davis ei pääsenud seekord isegi teise ega kolmandasse viisikusse, mille tõttu jääb tal saamata 24 miljonit dollarit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti luureagentuurid võtavad töötajaid värvates sihikule naised\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta märtsis teatas Briti parlamendi luure- ja julgeolekukomitee, et luureagentuuri töötajaist 37 protsenti on naised. Nüüd püütakse mitmekesisuse suurendamiseks rohkem naisi tööle värvata ning naiste karjääri rohkem toetada, julgustamaks andekaid naisi edutamist taotlema, vahendas BBC.\n\nValitsusside peakorter (GCHQ) ja välisluureteenistus (MI6) reklaamisid end esmakordselt lapsevanematele suunatud veebilehel Mumsnet ning julgeolekuteenistus (MI5) võttis sihiks tõsta naistöötajate osakaalu 2021. aastaks 45 protsendini.\n\nTöötajate värbamisel rõhutatakse ka paindlikku tööaega ning suure emotsionaalse intelligentsuse tähtsust.\n\nValitsuse teatel on selliste meetmete mõju juba näha, sest julgeolekuteenistuses on kõrgetele ametikohtadele kandideerivate naiste hulk kasvanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia luureagentuurid tahavad palgata rohkem naistöötajaid, seejuures seatakse sihiks just keskealised ja karjääriga poolel teel olevad naised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSeli ei leia Tasku keskusele ostjat, kuna investorid ei julge Tartu kaubanduspindadesse raha paigutada\n\n## Põhitekst:\n\n2014. aasta lõpus teatas Tasku keskuse juhataja Evely Opmann, et õige pea peaks keskusele lisanduma enam kui 10 000 ruutmeetrit kaubanduspinda ja ühtlasi oleks pidanud laienema ka keskuse kõrval olev bussijaam. Kuid ehitustöödel, mis pidid tänavu algama, koppa maasse löödud ei ole, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nParalleelselt laienemisplaanidega hakkas keskuse suuromanik Neinar Seli Tasku enamusosalusele ostjat otsima. \"See ei ole saladus, et Tasku keskus on olnud ka müüginimekirjas. See ei olnud tingitud ainult keskuse laienemiskavatsustest, vaid soovisin riske enda investeeringutelt maandada,\" tunnistas Seli.\n\nLisaks märkis ettevõtja, et tema portfelli on kogunenud üsna palju kinnisvara, mistõttu soovib ta suunata müügil tekkivaid vahendeid Estiko tootmistegevuse laiendamisse. \"Me sooviksime osta mõne suurema pakenditehase, mis looks sünergiat Estiko Plasterile,\" selgitas Seli.\n\nSeli nõustaja: investorid ootavad turu selginemist\n\nTasku keskuse müümiseni jõutud veel pole, kuid läbirääkimised käivad mitme võimaliku investoriga. Viimaseid on Selil otsida aidanud kinnisvara nõustamisega tegeleva Acatella tegevjuht Aavo Kokk, kelle väitel on huvi Tartu kaubanduskeskuste turu vastu küllalt suur, kuid praegu ollakse siiski pigem ootel.\n\n\"Tartus on viimasel ajal toimunud üsna märkimisväärsed muutused seoses sellega, et Kvartal on nüüd avatud ning kõrval on Tallinna Kaubamaja teinud uue uuenduse oma keskusele,\"\n\n\"Tartus on viimasel ajal toimunud üsna märkimisväärsed muutused seoses sellega, et Kvartal on nüüd avatud ning kõrval on Tallinna Kaubamaja teinud uue uuenduse oma keskusele,\" selgitas Kokk. Tema sõnul saab järgmise kuue kuu jooksul näha, kuidas jõujooned kujunevad ning pärast seda investorite huvi ja julgus taas kasvab.\n\nKoka arvates vahetavad järgmise kümne aasta jooksul nii mõnedki Tartu kaubanduskeskused omanikku. Lisaks Kvartali kerkimisele ja Tartu Kaubamajale laienemisel teeb suuri investeeringuid ka linna ääres asuv Lõunakeskus.\n\nSeli: Lõunakeskus ehitab uut kesklinna\n\nKuigi Neinar Seli usub, et kesklinna kaubanduskeskuste koostöö suudab Lõunakeskuse survele vastu panna, tunnetab ettevõtja siiski äärelinna keskuse tugevat arengut. \"Tartu kesklinnas on planeeringud veninud aastaid ja Lõunakeskus on seda osavalt ära kasutanud, sest sinna tulevad juba hotellid ja kinod,\" märkis Seli, kes lisas, et tegemist on otsekui uue \"linnaga\".\n\n\"Tartu kesklinnas on planeeringud veninud aastaid ja Lõunakeskus on seda osavalt ära kasutanud, sest sinna tulevad juba hotellid ja kinod,\"\n\nTasku keskuse laienduse eelprojekteerimisega tegeletakse praegu edasi aga seda millal ja kelle rahade eest ehitamiseks läheb Seli veel öelda ei oska. Samas avaldas Seli lootust, et ühel päeval nii Tasku kui ka Tartu bussijaam kindlasti laienevad.\n\n\"Vaatame, kuidas meie ületee naabritel asi käima läheb ja kui palju üldse Tartu selliseid kaubanduspindasid välja kannatab. Meie eelprojektid on olnud tõesti hästi mahukad ja nende eelprojekteerimine käib ning suurem bussijaam tuleb varem või hiljem,\" kinnitas Seli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurärimees Neinar Seli on enam kui aasta aega püüdnud müüa enamusosalust Tartu kesklinnas asuvast Tasku keskuses. Ühelt poolt selleks, et kaasata Tasku laienemisse uut raha, teisalt selleks, et leida vahendeid AS Estiko muude ettevõtmiste tarvis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOlavi Allase alistas Nõmme seeriajooksul konkurendid lõpusirgel\n\n## Põhitekst:\n\nStardist läks kohe vedama Šalkauskas. Teisel kohal asus Enari Tõnström ja kolmandat positsiooni hoidis Olavi Allase. Samas järjestuses jooksis trio kuni finišisirge alguseni. „80 meetrit enne lõppu hüppasin ma poiste tagant välja ja ületasin lõpujoone esimesena. Me kolmekesi lõpetasime tihedalt koos. Teised jäid juba 4-5 sekundi kaugusele. Deniss arendas tugevat tempot, vahepeal läks mul päris raskeks,“ rääkis jooksu ajaga 1.54,79 võitnud Olavi Allase Jooksuportaalile.\n\nVaatamata tänavusele esimesele jooksule staadionil ja vähestele kiirustreeningutele jäi Allasel isiklikust rekordist puudu ainult viis sajandikku. Jooksu raskendas ka tugev tuul. Allase 800 m tippmark on 1.54,74, mille ta jooksis eelmisel aastal Eesti meistrivõistlustel sooja ja tuulevaikse ilmaga.\n\nNaiste 800 m jooks algas Liina Tšernovi (SK Jooksupartner) ja Birgit Pihelgase vedamisel, neile järgnes kolmandana Kelly Nevolihhin (KJK ViKe). Pärast 200 meetri läbimist möödus Nevolihhin Pihelgasest ja hakkas Tšernovi püüdma. Vahe küll vähenes, kuid Nevolihhin teda kätte ei saanud. Liina Tšernov võitis jooksu ajaga 2.10,45. Kelly Nevolihhin kaotas talle kahe sekundiga.\n\nMeeste 5000 m jooksu võitis Ülari Kais (SK Jooksupartner) ajaga 15.20,79. „Tagasirgel üksi vastu tuult raiuda oli küllalt raske, kohati tundus, et üldse ei oska joosta. Esimese tänavuse staadioni stardi kohta, üksi joostes, päris hea tulemus,“ märkis Kais Jooksuportaalile. Pärast esimest 500 meetri jooksis ta üksi ees. Südi jooksu tegi Karel Hussar, kes sai teise koha ajaga 15.35. Naistest võitis sama distantsi Astrid Mai Barsegjan (Treeningpartner) ajaga 18.39,32.\n\nNõmme seeriajooksude järgmine etapp toimub 25. juunil Kadrioru staadionil, ajakava on täpsustamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul tehti Tallinnas Kadrioru staadionil algust Nõmme seeriajooksudega. 800 m jooksus suutis vaatamata tugevale tuulele teha isikliku rekordi lähedase tulemuse Olavi Allase (KJK Järvala), kes lõpumeetritel edestas selle distantsi A-klassi Eesti siserekordi omanikku Deniss Šalkauskast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa teatas sõjalise taristu ulatuslikust arendamisest Kuriilidel\n\n## Põhitekst:\n\nIda sõjaväeringkonna komandör kindralpolkovnik Sergei Surovkin teatas \"enneolematutest meetmetest sõjalise taristu arendamiseks regioonis\".\n\nVenemaa astub samme \"välistamaks isegi väikeste riskide tekkimist\".\n\nVenemaal on sõjaväebaasid Kuriili saartel Vaikses ookeanis ning Jaapan peab saarestikus enda omaks nelja saart.\n\nPunaarmee hõivas saared vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu.\n\nSurovkin luges ette meetmed, mida rakendatakse osana \"üksuste uuestirelvastamisest ning teenistuses olevate sõdurite ning nende perekondade sotsiaalse kindlustatuse tõstmiseks\".\n\nVenemaa saatis varem sel kuul oma Vaikse ookeani laevastiku kuus alust ekspeditsioonile asustamata Matua saarele.\n\nEkspeditsiooni eesmärk oli \"uurida võimalusi paigutada Vaikse ookeani jõud hiljem sinna\". Matuat Jaapan endale ei nõudle.\n\nSõdurid on rajanud saarele välilaagri ning organiseerinud vee- ja elektrivaru ning seadnud üles sidetehnika, sõnas Surovkin. Matua keskel asub lumise tipuga vulkaan. Vene sõdurid tegelesid ka saare demineerimisega, kuna seal asus Moskva sõnul Teise maailmasõja ajal Jaapani sõjaväebaas.\n\nVene president Vladimir Putin külastab Jaapanit arvatavalt sel aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kaitseministeerium teatas reedel enneolematute meetmete rakendamisest sõjalise taristu moderniseerimiseks vaidlusalustel Kuriili saartel, mida peab enda omaks ka Jaapan.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiiliat šokeerib Twitterisse üles riputatud vägistamisvideo\n\n## Põhitekst:\n\n16-aastane tüdruk läks laupäeval oma poiss-sõbrale külla, kuid ärkas pühapäeval üles teises kohas, alasti ja haavatuna, vahendas BBC.\n\nTüdruk oletab, et ta uimastati. Paar päeva hiljem avastas ta, et arvatavad vägistajad on Twitterisse üles riputanud 40-sekundilise video rünnakust, mida oli sotsiaalmeedias ohtralt jagatud ning kommenteeritud.\n\nTüdruku vanaema rääkis kohalikule meediale, kuidas nende perekond videot vaadates nuttis. \"Kahetsesin, et seda üldse vaatasin. Kui me juhtunust kuulsime, ei suutnud me seda uskuda,\" lausus ta ja lisas, et tema lapselaps on suures segaduses ega tunne end hästi.\n\nVägistamise kohta keerleb vastuolulisi versioone, kuid teada on, et see toimus Rio lääneosa vaeses piirkonnas.\n\nKogu Brasiilia on juhtunust šokeeritud. ÜRO naiste õigusi edendav agentuur UN Women tegi avalduse, kus kutsus võime üles juhtumit uurima, kuid seejuures ohvrit austama ning tema privaatsust säilitama.\n\nAsjatundjate hinnangul jäetakse paljudest vägistamisjuhtumitest Brasiilias politseile teatamata, sest ohvrid kardavad häbistamist ja kättemaksu.\n\n2014. aastal teatati Brasiilias politseisse 47 636 vägistamisest. Hinnanguliselt on see vaid 35 protsenti kõigist vägistamisjuhtudest. Täiskasvanu vägistamise eest näevad sealsed seadused ette 6-10 aastat vangistust, alaealise puhul on karistuse pikkuseks 8-12 aastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia politsei otsib taga rohkem kui 30 meest, keda kahtlustatakse teismelise tüdruku vägistamises Rio de Janeiros ning rünnakust tehtud videosalvestise jagamises sotsiaalmeedias.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna 60 aastat tagasi: Bruno Junk püstitas 20 km käimises maailma tippaja\n\n## Põhitekst:\n\nRekordimees sai tallinlane olla siiski vaid 16 päeva, sest 13. juunil sai Leonid Spirin ajaks 1:28.45,2. Matši võitis Läti, Eesti koondis jäi maha vaid ühe punktiga, vahendab ESBL.\n\nKui 1956. aasta tulemust maailmarekordiks ei fikseeritud, siis viis aastat varem oli ta 15 km distantsil püstitanud ka ametliku maailmarekordi 1:08.08,0.\n\nJungi karjääri jäid aga eelkõige kaunistama kaks olümpiapronksi aastatest 1952 ja 1956.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna 60 aastat tagasi püstitas Bruno Junk (1929 - 1995) Tallinnas peetud Baltimaade ja Karjala-Soome matškohtumisel maailma tipptulemuse ja NSV Liidu rekordi 20 000 m käimises ajaga 1:30.00,8",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Jancise animafilm \"Piano\" võitis Bulgaarias peaauhinna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Piano\" on peategelaseta film, kus peakaotanud tegelaste elud põimuvad dramaatilisel ja vähem dramaatilisel kombel ühes tavalises paneelmajas.\n\nFilm valmis stuudios Eesti Joonisfilm ja filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Piano\" osales Sofias rahvusvahelisel animafilmide festivalil Golden Kuker ja võitis parima animafilmi auhinna.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJäreltestimise tulem: Londoni olümpialt lisandub vähemalt 23 positiivset dopinguproovi\n\n## Põhitekst:\n\nKokku testiti uuesti 265 Londoni olümpial antud proovi ning positiivseks osutus neist 23. Need olid võetud viie erineva spordiala ja kuue erineva koondise sportlastelt. Hetkel kordustestimise programm jätkub, mis tähendab, et lähinädalatel võib ilmneda veel positiivseid proove.\n\nEelmisel nädalal teatas ROK, et 2008. aastal Londoni mängude 465 dopinguproovi kontrolliti uuesti üle ning neist osutus positiivseks 31. Nüüd lisati, et ka 32. proovist tuvastati ebanormaalseid näite. Seega on Pekingi ja Londoni olümpialt järeltestimise käigus avastatud juba enam kui poolsada kahtlast proovi.\n\n\"Need kordustestimised näitavad taas meie pühendumist dopinguga võitlemisele,\" kommenteeris ROK-i president Thomas Bach. \"Me soovime dopingutarvitajad Rio olümpialt eemal hoida. Seetõttu tegutsemegi praegu nii ruttu. Ma olen juba nimetanud ametisse distsiplinaarkomisjoni, millel on õigus ROK-i nimel otsuseid vastu võtta.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) teatel näitas 23 Londoni olümpiamängude järeltestitud dopingutesti A-proovi halbu analüütilisi näite.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKieliga lepingut pikendanud Jaanimaal on ees karjääri tähtsaim nädalavahetus\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval Eesti aja järgi kell 19.00 kohtub Kiel Ungari klubi Veszpremiga. Poolfinaalpaari maagiline number on \"kolm\":\n\n1) Kolm endist THW Kieli mängijat kuuluvad nüüd Veszpremi koosseisu: Aron Palmarsson, Christian Zeitz ja Momir Ilic.\n2) Kolmandat korda on klubid sel hooajal Meistrite liigas vastamisi. Alagrupiturniiril teenisid mõlemad koduvõidu.\n3) Kolmandat hooaega järjest lähevad Kiel ja Veszprem Meistrite liiga poolfinaalis vastamisi. 2014. aastal edenes finaali Kiel ja mullu Veszprem.\n\nTHW Kieli peatreener Alfred Gislason on poolfinaali eel üritanud favoriidikoormat ungarlaste õlgadele lükata. Koduliigas kolm kohtumist järjest kaotanud Kiel on hädas vigastustega. Kindlasti jääb finaalturniirist eemale taanlane Rene Toft Hansen. Sakslase Steffen Weinholdi osalemine pole veel päris kindel ning tema kaasmaalased Patrick Wiencek ja Christian Dissinger on äsja naasnud pikemalt mängupausilt, vahendab Käsipalliinfo.\n\nKieli jaoks on senine Meistrite liiga hooaeg olnud kui sõit ameerika mägedel. Alagrupifaasis võitis klubi vaid viis kohtumist. Kusjuures kaotus Pariisi St- Germainile tähistas Kieli esimest kodukaotust enam kui nelja aasta jooksul.\n\nKaheksandikfinaalis suudeti korduskohtumises tulla välja raskest seisust ungarlaste Pick Szegedi vastu, kuid veerandfinaalis tõusis Kiel tuhast ja võitis tiitlikaitsja Barcelona Lassa vastu kodumängu üllatuslikult kindlalt 29:24. Võõrsil mängiti küll eduseis maha, kuid kahe mängu kokkuvõttes võeti lõpuks 59:57 võit.\n\nEsimese eestlasena Meistrite liiga poolfinaali jõudnud Dener Jaanimaa on sel hooajal Meistrite liigas mänginud kaheksas kohtumises ning visanud 12 väravat.\n\nTHW Kiel vs Veszprem\nKodused meistritiitlid: 20 vs 24\nHooajal 2015/2016: Kiel on Saksamaa Bundesligas 3. kohal ja kõrgemale enam tõusta ei saa vs Veszprem tuli üheksandat korda järjest Ungari meistriks\nMeistrite liigas: 3 tiitlit (2007, 2009, 2012) ja 4 hõbedat (2000, 2008, 2009, 2014) vs 0 tiitlit ja 2 hõbedat (2002, 2015)\n\nTeises poolfinaalpaaris on laupäeval Eesti aja järgi kell 16:15 vastamisi Pariisi St. Germain ja Poola klubi Kielce Vive Tauron.\n\nMeistrite liiga võitja selgub pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval Saksamaa käsipalli superklubi THW Kieliga uueks hooajaks lepingu sõlminud vasakukäelisel Dener Jaanimaal on ees senise karjääri olulisim nädalavahetus, kui Kiel osaleb Kölnis Euroopa Meistrite liiga finaalturniiril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa suurimas naftasadamas on streigi tõttu ootel 38 tankerit\n\n## Põhitekst:\n\n25 tankerit ootavad sadamas, 13 seisavad kai ääres. Tavaolukorras ootab sadamas kõige rohkem viis laeva, vahendasid Reuters ja BBC.\n\nRiigi põhjaosas Le Havre sadamas on aga ootamas 11 naftatankerit ning kai ääres seisavad viis laeva.\n\nAmetiühingud nõuavad streigiga, et valitsus võtaks tagasi plaanitava tööjõureformi. Streigi tõttu on naftatöötlemistehastes tegevus seisukunud, kütusehoidlad blokeeritud ja kütusetarned häiritud.\n\nAmetiühingud ähvardasid proteste ka laiendada.\n\nEile arreteeriti protestide käigus 77 inimest ja 15 politseinikku sai puhkenud kokkupõrgetes vigastada. Samas on ametiühingute meeleavaldused olnud peamiselt rahumeelsed.\n\nPrantsusmaa president Francois Hollande rõhutas, et ta ei võta reformi tagasi \"Ma jätkan samal teel, sest minu arvates on need head reformid,\" ütles Hollande.\n\nPeaminister Manuel Valls on aga vihjanud, et reformipaketti võidakse muuta.\n\nKavandatud tööjõureform muudab ettevõtetele lihtsamaks tööliste palkamise, kuid samas ka vallandamise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Prantsusmaal asuvas Fos-Lavera sadamas seisab tööjõustreigi tõttu ootel 38 naftatankerit, teatas sadama esindaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina hakkab katsetama 1200 reisijat mahutavat hiidbussi\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma kõige suurema rahvaarvuga riigis Hiinas üritatakse liiklusummikute vähendamiseks lahendusi leida ning üks ideid selleks on katsetamisele minev hiidbuss, vahendas Reuters.\n\n\"See on metroo omadustega sõiduk, sest suudab massiliselt inimesi transportida - ühel teekonnal võib see vedada 1200 inimest. Põhiline on aga odav ehitushind, sest see maksab vähem kui viiendiku metroo rajamise kulust ning ka valmimiseks kulub vaid viiendik metroo ehitamise ajast, seega saab selle ühe aastaga valmis teha,\" ütles hiidbussi projekti juht Bai Zhiming.\n\nTunnelit meenutava sõiduki täismõõdus mudel loodetakse valmis saada augustiks ning teedel tahetakse seda katsetama hakata 2017. aasta teises pooles.\n\nPekingis näidati sel kuul sõiduki väiksemaid mudeleid. Sarnane projekt algatati Hiinas ka kuus aastat tagasi, ent siis asi teostumiseni ei jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina hakkab tuleval aastal teedel katsetama metroole sarnanevat hiiglaslikku bussi, mis mahutab 1200 inimest ja liigub maanteele paigaldatud rööbastel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Euroopa Liidu juhid on pidanud salanõupidamisi Brexiti puhuks\n\n## Põhitekst:\n\nB-plaan käsitleb eelkõige julgeolekupoliitikat ja kaitsealast koostööd. Lehe allikate andmetel on nõupidamistest osa võtnud umbes tosin poliitikut ja tippametnikku. Samuti on EL-i traditsiooniline jaanipäevaegne tippkohtumine nihutatud Brexiti tõttu 28. ja 29. juunile. Väidetavalt pelgab Prantsusmaa, et EL-ist lahkumise meeleolud võivad levida ka teistesse riikidesse, kirjutas FT.\n\nEL tahab valmis olla, et Euroopa Keskpank ja Inglise Pank oleksid valmis kohe reageerima turgude suurele kõikumisele, juhul kui britid hääletavad Brexiti poolt. Samuti peavad Euroopa Komisjoni 28 liiget 27. juunil erakorralise kohtumise, kus koostatakse strateegia Ülemkogu jaoks.\n\nOsad diplomaatilised allikad väidavad, et Saksamaa ja Prantsusmaa kavatsevad teatada uutest lõimumisvaldkondadest ilma Suurbritanniata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti ärileht Financial Times kirjutab, et Euroopa Liidu (EL) liidrid on pidanud viimastel nädalatel Hannoveris, Roomas ja Brüsselis salanõu, et koostada B-plaani juhuks, kui Suurbritannia 23. juuni rahvahääletus peaks toetama riigi EL-ist lahkumist (Brexit).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMuguruza ja Halep tagasid Prantsusmaal koha 16 hulgas\n\n## Põhitekst:\n\nMuguruza sai suhteliselt lihtsa 6:3, 6:0 võidu belglanna Yanina Wickmayeri üle. Halepil läks pisut keerulisemalt, kuid jaapanlanna Naomi Osaka alistus numbritega 4:6, 6:2, 6:3.\n\nVeel on kaheksandikfinaali jõudnud 25. asetusega rumeenlanna Irina-Camelia Begu, kes alistas sakslanna Annika Becki 6:4, 2:6, 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängus jõudsid esimestena neljandasse ringi neljandana paigutatud hispaanlanna Garbine Muguruza ja kuuenda asetusega rumeenlanna Simona Halep.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaha-Loo teel põrkasid kokku liinibuss ja rasket lasti vedanud treiler\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja prefektuuri pressiesindaja ütles ERR-i uudisteportaalile, et teade õnnetusest tuli kell 11.00.\n\n\"Viru elektrijaama juures liinibuss ja suur veok, mis vedas koormat põrkasid kokku,\" ütles pressiesindaja.\n\nTa ütles, et tervisekontrolliks viidi haiglasse bussis olnud kolm reisijat.\n\nMiks õnnetus juhtus, on pressiesindaja sõnul veel vara öelda.\n\nDelfi andmetel vedas veok mullasõelumismasinat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saha-Loo teel juhtus täna raske liiklusõnnetus, kui veok ja liinibuss kokku põrkasid. Kolm bussireisijat said viga ja viidi haiglasse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Ajujahi\" sotsiaalse ettevõtluse eriauhind läks Kriidiku nukkudele\n\n## Põhitekst:\n\nKriidiku idee tugevuseks osutus kahesuunaline tegevusmudel ja kõrge sotsiaalne väärtus. Ühelt poolt pakutakse lastele vajalikke lelusid, teisalt suunatakse lisandväärtus avaliku sektori organisatsioonidele, kes soovivad pikaajaliste töötute ja erivajadustega inimeste tööturule sisenemise teenust sisse osta.\n\nKodanikuühiskonna sihtkapitali juhataja Agu Laius rääkis, et \"Ajujahi\" raames tehtud koostöö Heateo sihtasutuse ja SEB pangaga oli tulemuslik, sest tänu sellele lisandus Eesti sotsiaalse ettevõtluse kaardile mitu võimekat algatust. \"Näiteks Kriidiku nukud konkureerisid äriideedega ja jõudsid 30 parema hulka. Nendest võib saada igati tugev tegija Eesti sotsiaalsete ettevõtete maastikul ja loodame Kriidiku arengut starditoetusega kiirendada,\" ütles Laius.\n\nAjujahi 2016. aasta hooaja üldvõitjaks valiti SprayPrinter.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul anti üle \"Ajujahi\" sotsiaalse ettevõtluse eriauhind. Preemia pälvis MTÜ Pesapuu, mis pakub Kriidiku arendavate nukkude tootmisel tööd pikaajalistele töötutele ja erivajadustega inimestele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlannast moslem: islamiusulisi ravides tuleb arvestada teatud keeldudega\n\n## Põhitekst:\n\nTuunas ütles ERRi uudisteportaalile, et islamiusuliste ravi puhul tuleb tähelepanu pöörata, kuidas vaadatakse sellele, et naisarst tegeleb meespatsiendiga või vastupidi. Suhtumine sellesse oleneb konkreetse inimese usutasandist.\n\nSamuti tuleb arvesse võtta toiduga seotud keelde. \"Sealiha ei sööda, alkoholi ei tarvitata ja see käib ka ravimite kohta. Kui on alkoholiga ravimid, piirituse baasil tehtud tilgad või seaželatiiniga tehtud kapslid, kõik need toiduga seotud asjad, mida inimene peab sisse võtma,\" loetles Tuunas.\n\nKui niisugustele ravimitele alternatiivi ei ole, tuleb tema sõnul lähtuda sellest, et inimese elu on tähtsam kui usureeglid.\n\n\"Islamis on erandid täiesti lubatud, aga see on ka inimese enda valik - kui patsient ikkagi keeldub sellest ja ta on teadvusel ja lihtsalt ei võta neid ravimeid, siis ei ole tegelikult ilmselt midagi, mida arst suudaks teha,\" nentis Tuunas.\n\nSamas peab ta arstiabi vajavate pagulaste puhul kõige teravamaks hoopis kommunikatsiooniprobleemi, sest näiteks Süürias on küll rangema usuga piirkondi, aga üldiselt on süürlased suhtumises üsna vabad.\n\n\"Naised seal nii väga ei katagi ennast, arvan, et see ei olegi nende puhul nii suur probleem kui kommunikatsiooniprobleem, et lihtsalt ei suudeta rääkida omavahel, et ei ole ühist keelt ja siis jääbki see asi poolikuks,\" märkis ta.\n\nTuunase sõnul võib keeruline olukord tekkida just siis, kui näiteks nigela keeleoskusega pagulane keset ööd kiirabi vajab, sest sellisel hetkel ei ole tõlki leida lihtne. \"Meil ei ole neid araabia keele tõlke nii palju. Praegu ei ole ka pagulasi nii palju, aga kui neid rohkem hakkab olema, siis arvan, et võib teravamaks muutuda see probleem,\" lausus ta. \"Loodame, et need inimesed, kes tulevad, räägivad inglise keelt, see oleks kõige lihtsam\".\n\nVõõrsilt siia tulnute haigused ei ole ise Egiptuses elanud Tuunase hinnangul teistsugused kui Eestis - põhilised on ikka külmetused ja traumad. Ka vaktsiinid on üldiselt igal pool samad, küsitav on aga sõjakoldest tulnud laste vaktsineeritus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alkoholi sisaldavad ravimid või seaželatiiniga tehtud kapslid moslemitele ei sobi, kuid pagulaste ravimise puhul võib kõige suurem probleem olla keelebarjäär, tõdes ERRi uudisteportaalile eestlannast moslem Ere Tuunas, kes konverentsil „Kiirabi 2016” rääkis islamiusuliste patsientidega tegelemisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEkspert \"põhjamaastumisest\": Eestil on võimekus maksuraha nutikalt kasutada, aga lubadus madalatest maksudest loob pingeid\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Talle valmistas imestust, kuidas Eesti poliitikud maksulangetamisi valimistel peamise lubadusena kasutavad.\n\nRauno Vinni sõnul see, et maksude langetamine on valimislubadustes olulisel kohal, on olukorra konstateerimine. \"Läbi lähiajaloo on maksude langetamine olnud Reformierakonna majanduspoliitiliste ideede nurgakivi. Reform on valimised võitnud erakond ja seega on maksude alandamine mitmete järjestikuste valitsuste poliitilises päevakorras kesksel kohal olnud ka pärast valimisi,\" ütles Vinni ERR-i uudisteportaalile.\n\nTeine poliitiline valik on tema sõnul olnud suund heaoluriigile. \"Avalik sektor pakub Eestis päris palju ja heal tasemel teenuseid. Haridus on hea näide üsna kvaliteetsest ja kättesaadavast teenusest, mis suuremas jaos riigieelarvest kinni makstakse,\" seletas ta.\n\n\"Need kaks valikut tekitavad eelarvelisi pingeid. Ajapikku on maksude alandamine ja teenusepakkumise laienemine viinud olukorrani, kus valitsusel on vähe raha nii avalike teenuste osutamiseks kui ka investeeringuteks infrastruktuuri,\" jätkas Vinni.\n\n\"Riigikaitse, pensionid ja tervishoid moodustavad nii suure osa eelarvest, et teistele elualadele jääb vähe alles. Aeglane majanduskasv ei ole nö vaba raha hulka suurendanud. Elanikkonna vananedes sotsiaalkulutused kasvavad ja eelarve muutub tulevikus veel pingelisemaks. Selles olukorras peab varem või hiljem hakkama valikuid langetama - kas tõmmata pakutavaid avalikke teenuseid märkimisväärsel määral kokku või suurendada tulubaasi. Kui majandust kiiresti kasvama ei saada, siis jääbki alles kaks tegelikku varianti: vähendada avalikke teenuseid või tõsta makse,\" lisas ta veel.\n\nMaksude tõstmise võimalikkusest Eestis\n\nProfessor Staehr tõi välja, et makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.\n\nRauno Vinni peab maanteedesse investeerimist heaks ideeks, sest tagasi tulevat kasu on võimalik reaalselt mõõta.\n\n\"Ma usun, et maanteedesse investeerimine on professoril näide ühest võimalkust täiendava maksutulu kasutamise kohast. Maanteevõrgu investeeringute kulu ja tulu suhet on võimalik välja arvutada, saadavat kasu arusaadavate numbritega näitlikustada. Investeerida võib kindlasti ka haridusse, sh täiskasvanute elukestvasse õppesse. Sealt tuleb raha kindlasti tagasi. Aga siin on juba raskem võimaliku maksutõusu ja saadavate hüvede seoseid tõestada,\" kommenteeris Vinni.\n\n\"Kui maksude tõstmisest võimalikkusest rääkida, siis peaks tulude investeerima edasisse arengusse. See on tõenäoliselt Karsteni ideede tuum - paljud on nõus suuremate maksudega, juhul kui nad näevad konkreetselt kuhu raha läheb ja mõistavad kuidas nendele sellest vahetut tulu tõuseb,\" hindas Vinni.\n\nVinni ütles kokkuvõtteks, et kõrgemate maksude idee on selgelt maailmavaateline küsimus. \"Ühed isikud põhimõtteliselt ei usu, et riik suudab häid otsuseid teha. Teiselt poolt - on uuringuid, mis näitavad, et kõrge valitsemise kvaliteediga riikides suudetakse kõrgemate maksude abil kodanike elukvaliteeti tõsta. Et tugeva riigivalitsemise ja parema elu vahel on seos. Kokkuvõttes ongi võti selles, kas riik suudab nutikaid otsuseid teha või mitte. Kehva valitsemise tasemega riigis maksude tõstmine ei ole hea idee,\" leidis ta.\n\nSamas rõhutas Vinni, et Eesti on juba jõudnud kõrge valitsemistasemega riikide liigasse. \"Seega mina usun, et Eestil on olemas võimekus suuremas koguses maksuraha heaperemehelikult kasutada. Üsna varsti võime olla olukorras, kus täiendavat raha on vaja mitte uute ideede rahastamsieks, vaid esmaste avalike teenuste rahastamiseks,\" lõpetas ekspert.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi juht Rauno Vinni kommenteeris TTÜ professori Karsten Staehri mõtteid sellest, kuidas Eestit majandusarengus Põhjamaade tasemele viia. Vinni hinnangul on Eestil võimekus kõrgemate maksudega nutikalt toimetamiseks olemas, ent lubadused hoida maksud madalad ja avalike teenuste kvaliteet kõrge tekitavad eelarves pingeid, mis viivad lõpuks valitsuse ebameeldivasse \"kahvlisse\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmatasandi õigusnõustamisele on ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nRiik soovib teha esmatasandi õigusabi senisest kättesaadavamaks ka madalama sissetulekuga inimestele ja õigusnõu saamise võimalust tahetakse parandada üle Eesti, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nÜks kriitilisemaid kohti on justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul praegu Ida-Virumaa. Esmast juriidilist nõu on tema sõnul tarvis erinevatel puhkudel.\n\n\"Näiteks seoses tööõigusega, kui inimene tahab teada, kuidas tal oleks võimalik kaitsta töösuhetes oma õigusi, omandiküsimuses, mis puudutab näiteks korteriühistuga seotud probleeme, küsimuses, mis puudutab näiteks elatisraha taotlemist lapsele, küsimustes, mis puudutavad ka näiteks seda, kuidas käituda riigiga, kui on riigi poolt esitatud mingi haldusettekirjutus. Seetõttu me tahame süsteemi ehitada üles võimalikult paindlikuks, nii et inimene läheks esmatasandi õigusnõustaja juurde, kes selgitaks talle lühidalt, inimlikus keeles, mis on tema võimalused ja siis aitaks ka täita dokumente,\" selgitas Reinsalu.\n\nReformiga tahetakse kaaluda ka seda, kas riik ikka peab kriminaalasjade puhul kõigi inimeste õigusabi valimatult kinni maksma.\n\n\"Üks suur osa rahast läheb täna näiteks roolijoodikute n-ö valimatule määratud kaitse pakkumisele. Minu hinnangul roolijoodikute määratud kaitse finantseerimine ei peaks kindlasti olema valimatult maksumaksja poolt kinni makstud asi. Kui räägime näiteks varavastastest kuritegudest, siis ka Soomes on võetud see mudel näiteks aluseks, et kui on tegemist ikkagi lihtsa asjaga, kus selle teo asjaolud on tavaloogika järgi inimesele arusaadavad, siis see kaitse pole valimatult talle määratud, vaid ta saab seda erilistel asjaoludel taotleda. Loomulikult on inimesel õigus seda ise kinni maksta, aga niisugust luksuspaketti riik ei paku,\" rääkis minister.\n\nEsmatasandi õigusnõustamise parandamiseks on tuleval aastal ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot. Nüüd on küsimus, kuidas õigusnõustamist kõige mõistlikumalt korraldada.\n\n\"Kas selleks läbi viia konkursid MTÜ-dele, et erinevad ühendused hakkaksid õigusnõustamist koostama regioonides või võtab keskse rolli advokatuur enda peale. Need valikud on praegu laual, me oleme paar alternatiivi ette valmistanud ja tahame pidada debatti õigusavalikkusega, erinevate ühendustega, teenuste potentsiaalsete klientidega, kes on ennekõike seotud nii eakate organisatsioonide, puuetega inimeste organisatsioonidega, inimestega, kes kõige rohkem seda õigusabi ise vajavad,\" rääkis Reinsalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeeriumis arutati ümarlaual õigusabi inimestele kättesaadavamaks muutmise üle. Esmatasandi õigusnõustamise parandamiseks on tuleval aastal ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa peatreener kaebas Eric Cantona kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nCantona oli varem sõnanud, et Deschamps jättis Hatem Ben Arfa ja Karim Benzema 2016. aasta EM-finaalturniiri koondisest välja etnilistel põhjustel.\n\nMõlemad tegid vastavalt Nice'is ja Madridi Realis hea hooaja, kuid Deschampsi kutset Põhja-Aafrika päritolu mehed ei teeninud.\n\nDeschamps palus seepeale oma advokaadil Carlos Brusal Cantona vastu hagi esitada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jalgpallikoondise peatreener Didier Deschamps kaebas rahvuskaaslase Eric Cantona rassismisüüdistuse tõttu kohtusse, vahendab ajaleht L'Equipe.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVene suursaadik süüdistas Taanit vaenulikkuses ja russofoobias\n\n## Põhitekst:\n\nDiplomaat tegi avaldused ajal, kui Kopenhaagen on teatanud plaanidest saata Eestisse 150 Taani sõdurit ning NATO-l on Varssavi tippkohtumisel kavas teatada alliansi kohaloleku suurendamisest idatiival, vahendas The Local.\n\n\"See on provokatsioon, millele järgneb loomulikult ka Venemaa vastus. Mitte agressiivne vastus, kuid me tugevdame selle tõttu oma kaitsevõimet. Me ei saa sellist NATO sammu toetada. Me peame sulgema selle vaenulikkuse peatüki, kuid seda peab eelkõige ja esimesena tegema Taani pool,\" rääkis Vanin.\n\nSuursaadik märkis, et Taanil on \"Venemaa-vastase käitumise\" kohapealt pikk ajalugu.\n\n\"Taanil on alati juhtroll Vene-vastastes kampaaniates. Kui käsil on mingi sanktsioonide kehtestamine Venemaa vastu, on Taani alati esimeste seas. Kui teemaks on vägede saatmine Venemaa piiridele, siis on Taani alati eesliinil,\" selgitas ta. \"Kui asi on Venemaaga vaidlemises rahvusvahelistes organisatsioonides, siis on Taani - ma ei ütleks, et vaenlaste - kuid väga vaenulike riikide klubis.\"\n\nVanin, kes on olnud Taanis suursaadikuks alates 2012. aastast, on ka varem teravate avaldustega silma paistnud. Näiteks eelmise aasta märtsis kirjutas ta ajalehte Jyllands-Posten arvamusartikli, kus teatas muuhulgas, et Taani on NATO raketikaitsesüsteemiga liitudes teinud endast võimaliku tuumarünnaku sihtmärgi. 2014. aasta detsembris aga kritiseeris ta Taani naaberriiki Rootsit ja mainis, et Stockholmi mured seoses väidetavate Venemaa allveelaevade ja sõjalennukitega on liigse kanepisuitsetamise tagajärg.\n\nTaani välisminister Kristian Jensen ei soovinud suursaadik Vanini värskeid märkusi kommenteerida, kuid on samas öelnud, et Kopenhaagen soovib Moskvaga süvenevate pingete valguses dialoogi taastada.\n\nNii Taani, Rootsi kui ka Norra eriteenistused on oma aruannetes nimetanud Venemaa agressiivset tegevust üheks suuremaks julgeolekuohuks.\n\nTaani otsus panustada Balti riikide julgeoleku tagamisse on leidnud kajastamist ka Kremli meediakanalites. Näiteks ingliskeelne veebileht Sputnik News pealkirjastas 150 Taani sõdurit puudutava uudise järgmiselt: \"Return of the Middle Ages: Danish Soldiers March Back to Estonia\" (\"Keskaja naasmine: Taani sõdurid marsivad Eestisse tagasi\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa suursaadik Kopenhaagenis Mihhail Vanin süüdistas ajalehele Politiken antud intervjuus Taanit vaenulikkuses ja russofoobias.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLegendaarne saatejuht Jimmy Fallon tutvustas saates Scooteri loomingut\n\n## Põhitekst:\n\nJimmy Fallonile tekitas enim segadust laulu sõnum. Tundub et lõpuni tuntud telestaar siiski sellest aru ei saanud.\n\nSaatejuht sai hiljem Scooterilt interneti vahendusel vastuse, kust kala omal ajal osteti ja palju ta lõppude lõpuks siiski maksis:\n\n\"How Much Is The Fish?\" küsimuse saab legendaarsele Scooterile varsti esitada ka Eestis, kus nad astuvad üles suurfestivali We Love The 90s raames.\n\n26 ja 27. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuval festivalil esinevad peale Scooteri Army Of Lovers, Culture Beat, Captain Jack, Dr Alban, Londonbeat, Vangaboys, E-type, Alexia ja Basic Element. Eesti 1990ndad toovad lavale Caater, Mr Happyman, A-Rühm, Nancy ja Tuberkuloited, E-Miljon ja N-Euro. Kogu staarideparaadi juhatab legendaarne DJ/MC Allan Roosileht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA koomik ja tele superstaar Jimmy Fallon avastas enda jaoks Scooteri loomingu. Eestis suurfestivali We Love The 90s raames esineva Scooteri loomingust meeldis legendaarsele saatejuhile enim lugu \"How Much Is The Fish?\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTäna 15 aastat tagasi alistus kümnevõistluses esmakordselt 9000 punkti piir\n\n## Põhitekst:\n\nTeine oli Erki Nool 8604 punktiga ja kolmas senine rekordiomanik Tomáš Dvořák 8527 punktiga, kirjutab ESBL.\n\nŠebrle tulemus jäi püsima enam kui 11 aastaks, mil ameeriklane Ashton Eaton kogus Eugene'is 9039 punkti. Ta parandas seda marki hiljem veelgi, teenides mullusel MM-il Pekingis 9045 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna 15 aastat tagasi püstitas 26-aastane tšehh Roman Šebrle Götzises kümnevõistluses 9026 punktiga uue maailmarekordi, ületades esimesena 9000 punkti piiri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus NBA hooaja sümboolne algviisik\n\n## Põhitekst:\n\nVõrreldes mulluse sümboolse algviisikuga on samad mehed Curry ja lausa 12. korda 15 parema hulka murdnud James. Kõrvale jäid Anthony Davis, Marc Gasol ja James Harden.\n\nSümboolse teise viisiku moodustavad Kevin Durant (Oklahoma City Thunder), Draymond Green (Golden State Warriors), DeMarcus Cousins (Sacramento Kings), Chris Paul (Los Angeles Clippers) ja Damian Lillard (Portland Trail Blazers) ning kolmanda viisiku Paul George (Indiana Pacers), LaMarcus Aldridge (San Antonio Spurs), Andre Drummond (Detroit Pistons), Klay Thompson (Golden State Warriors) ja Kyle Lowry (Toronto Raptors).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA hooaja sümboolsesse esiviisikusse kuuluvad Stephen Curry (Golden State Warriors), LeBron James (Cleveland Cavaliers), Russell Westbrook (Oklahoma City Thunder), Kawhi Leonard (San Antonio Spurs) ja DeAndre Jordan (Los Angeles Clippers).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCarlo Ancelotti: Itaalia ei ole EM-il favoriitide hulgas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma loodan, et Itaalia mängib suurepärase EM-i,\" ütles Müncheni Bayernit juhendama asuv Ancelotti Omnisportile. \"Nad ei alustada favoriitidena nagu Saksamaa, Hispaania või Prantsusmaa, kuid nagu alati rahvusvahelistel turniiridel - mängivad olulist rolli.\"\n\nAncelotti sõnul tunneb meeskond puudust vigastustega eemale jäävatest poolkaitsjatest Claudio Marchisiost ja Marco Verrattist. \"Kahjuks on need kaks väga suured kaotused,\" arvab Ancelotti. \"Minu arvates on Itaalial vähem kvaliteeti kui teistel, kuid nad võivad toetuda oma iseloomule ja jaksule.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuulsa Itaalia jalgpallitreeneri Carlo Ancelotti sõnul ei kuulu tema kodumaa koondis algaval EM-finaalturniiril tiitlipretendentide hulka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti muusikud maailmas: mai\n\n## Põhitekst:\n\n29. IV-1. V Lastekoor Ellerhein osaleb Belgias Neerpeltis toimunud koorifestivalil European Music Festival for Young People, lauldes lastekooride ja vabastiili kategooriates. Koor saavutab mõlemas esikoha „cum laude“, juhatavad Anneli Mäeots ja Gerli Aet Arras, kontsertmeister Reinut Tepp. Konkursil osaleb 76 koori 22 riigist, rohkearvulises žüriis on ka Aarne Saluveer.\n\n30. IV-4. V Austrias Bad Ischlis toimunud koorikonkursil ja -festivalil osaleb Tartu neidudekoor Kurekell (dirigent Vilve Maide) noortekooride, folkloori ja sakraalse muusika kategooriates ning saavutab kõigis kolmes kulddiplomid. Samal konkursil osaleb ka Tartu Akadeemiline Meeskoor (Alo Ritsing ja Kuno Kerge) meeskooride ja rahvamuusika kategoorias, mõlemas saadakse kulddiplom ning võit folkloorikategoorias, Alo Ritsing väärib dirigendipreemia. Konkursist võtab osa 24 koori 16 riigist.\n\n1. V Mihkel Kütson dirigeerib Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri etendust R. Straussi „Roosikavalerist“. Jaanuaris alanud sarja viimane õhtu Krefeldi Teatris.\n\n1. V Arvo Pärdi teose „Cantate Domino canticum novum“ (1977/1996) laulab kammerkoor Cantemus Jeffrey Meadi orelisaatel, ettekandepaigaks USAs Newburyporti (MA) Central Congregational Church. Juhatab Jane Ring Frank, sama kava esitati ka 30. aprillil.\nPärdi „Cantus in Memory of Benjamin Britten“ kõlab USAs Appalachia Sümfooniaorkestri ettekandes, orkestris mängimas 76 tudengit Appalachia Hayesi Muusikakoolist, keda juhatab Cornelia Laemmli Orth. Kontsert leiab aset Appalachia Riikliku Ülikooli Rosen Concert Hallis.\n\n1.-16. V Ines Maidre kontserdid. 1. V astub ta üles koos viiuldaja Ingmar Simson-Valtiniga Hollandis Heeswijki Berne kloostris. 13. V annab Maidre kontserdi Šveitsis Bieli Stadkirches ning 14.-16. V on tal kolm kontserti Saksamaal: 14. V oreliduos koos Tobias Horniga (kava „Dialoogid“) ja 15. V kahe oreliga teenistusel Besigheimi evangeelses linnakirikus ning 16. V soolokontsert Alfdorfis.\n\n2. V Arvo Pärdi teosed „Berliner Messe“ ja „Sieben Magnificat-Antiphonen“ on ettekandel Frankfurtis Heiliggeistkirches. Esitavad Cäcilienchor Frankfurt ja Regine Schleret orelil koos instrumentaalansambliga La Tirata, juhab Christian Kabitz.\n\n4. V Hollandi pidupäevasarjas „Herdenkingsconcerts“ laulab Groot Nicolaaskoor Paul Mircki juhatusel Pärdi „De profundist“ ja „Magnificati“, kontsert Baarnis Paaskerkis.\n\n4. V Võru naiskoor Tempera osaleb esmakordsel rahvusvahelisel kooride konkurss-festivalil „Konsonants“ Petseri kultuurikeskuses. Esinejaid on veel Lätist, Karjalast ja Venemaalt. Lauldakse konkursi akadeemiliste kooride kategoorias, Tempera esinemist hinnatakse I kategooria laureaadi tiitli vääriliseks. 32 lauljaga koori juhatab Signe Rõõmus. Konkurssi korraldab Peterburi agentuur „ArtFestival“.\n\n4.-6. V etendab trupp Ballet Kelowna Kanadas Vancouveris Chutzpah! Festivalil Norman Rothsteini teatris Arvo Pärdi teose „Fratres“ muusikale lavastatud balletti „Split House Geometric“ 1991. aastast, mille koreograafia on teinud John Alleyne. Mängib ansambel Continuum Contemporary Music. Kogu 4-osaline õhtu kannab pealkirja „Renaissance“.\n\n4.-8. V Paavo Järvi kontserdid Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie' ees: 4., 5. ja 7. V Bremeni kontserdimajas Die Glocke, kavas Erkki-Sven Tüüri „L'ombra della croce“, Mozarti Viiulikontsert nr 5 A-duur (solist Florian Donderer) ja Beethoveni III sümfoonia „Eroica“. 6. V mängitakse Hamburgi Laeiszhalles, kavas Beethoveni „Prometheus“ ja III sümfoonia ning Brahmsi Kontsert viiulile ja tšellole op. 102 (solistid Christian ja Tanja Tetzlaff). 8. V esineb orkester Paavo Järvi käe all Frankfurti Alte Operis, siin kavas Brahmsi „Variatsioonid Haydni teemale“ ja tema Kontsert viiulile ja tšellole (Christian ja Tanja Tetzlaff) ning Beethoveni VI sümfoonia.\n\n4.-26. V Alfia Kamalova esinemised Gelsenkircheni Muusikateatris Saksamaal: 4. ja 24. V Britteni ooperis „Suveöö unenägu“ Helena osas (dirigent Julia Jones) ning 14. ja 26. V Adalgisa rollis Bellini ooperis „Norma“ (dirigent Valtteri Rauhalammi).\n\n4.-29. V Hendrik Vestmanna juhatab külalisdirigendina Berliini Koomilises Ooperis 4. V Mozarti „Võluflööti“ ning 22. ja 29. V Heinz Karl Gruberi „Lugusid Viini metsadest“.\n\n5. V Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsert Saksamaal WDR sümfooniaorkestri residentsis Kölni Filharmoonias. Kontsert festivali „Kaheksa silda“ programmis: Arvo Pärdi „Lamentate“ (solist Olga Scheps), G. Ustvolskaja sümfoonilised poeemid nr 1 ja nr 2. Dirigeerib Bas Wieger Hollandist.\n\n5. V Washington D.C-s Kennedy Center for Performing Arts Millennium Stage'il teeb oma kammerõhtuga debüüdi Maris-Liis Uibo. Kontsert kuulub tsüklisse „Music's Rising Stars on the Millennium Stage“, kava kannab pealkirja „Music, Miles, Mari-Liis, and More“ ja kuulub Euroopa kultuuri kuu (European Month of Culture) programmi. Ettekandel on Arvo Pärdi „Fratres“ (viiul ja klaver), seejärel Rahmaninovi „Eleegiline trio“ nr 1 g-moll, Ester Mägi „Kadents ja teema“ ning Artur Lemba legendaarne „Armastuse poeem“. Veel kõlavad Händeli „Passacaglia“ Johan Halvorseni seades viiulile ja tšellole, Ástor Piazzolla „Oblivion“ viiuli ja akordioni ettekandes ning noore vene viiuldaja ja helilooja Aleksei Igudesmani „Flamenco Fantasy“, pala sooloviiulile. Esinejad on Mari-Liis Uibo viiulil kõigis palades, Shuhui (Sophia) Zhou klaveril, Iva Casian Lakos tšellol ning Simone Baron akordionil ja klaveril.\n\n5. ja 7. V Kristiina Poska esinemised Göteborgis ja Berliinis. 5. V dirigeerib ta Göteborgi Sümfoonikuid Göteborgi kontserdimajas, kavas Brahmsi „Traagiline avamäng“, Gunnar de Frumerie' Tromboonikontsert (solist Audun Breen) ja Mozarti Sümfoonia nr 25. 7. V dirigeerib ta Berliini Koomilises Ooperis taas Mozarti „Võluflööti“.\n\n5.-7. V mängib Kristjan Randalu neljal kontserdil kuulsal festivalil 'XJazz' Berliinis. Esimene ülesastumine toimub festivali avapäeval „Watergate'i“ klubis New Yorki bassisti Petros Klampanise ansamblis koos kitarrist Gilad Hekselmani, trummar John Hadfieldi, perkussionist Bodek Janke ja keelpillikvartetiga. 6. V õhtul astub Randalu üles duos Grupa Janke Randalu, esinemispaigaks „Privatclub“. Duo on koos mänginud juba enam kui 25 aastat. 6. V hilisõhtul esinetakse Berliini Emmauskirches kavas „Cinematic Jazz Meets Tom Tykwer“, kus saksa filmitegija ja helilooja Tom Tykweri loomingut taasinterpreteeritakse koos värskete pühendustega temale Gene Pritskeri sulest. 7. V toimub Kristjan Randalu viimane esinemine Berliini festivalil – kontserdil „Global Dance Kulture“, sama nime all tegutseb Bodek Janke koosluselt varieeruv kollektiiv, millega mängitakse improviseeritud tantsuklubimuusikat.\n\n5.-31. V Katrin Targo esinemised Viinis ja ümbruskonnas (kokku 13). 5. ja 8. V Augustinerkirches Gounod' „Cäcilienmesse“ ja Schuberti Missa G-duur solistina (dirigent Thomas Böttcher), 22. V samas Haydni „Nicolaimesse“ solistina (dir Gottfried Fragner), orkestriks Kirchenmusik St Augustin; 7 esinemist koos Wiener Residenzorchesteriga: 5. V Palais Auerspergis, partneriks Alessio Borsari, 9. ja 15. V Viini Kontserdimajas, partneriteks vastavalt Sebastién Soules ja Viktor Schilovsky, 16. ja 18. V taas Viini Kontserdimajas, kaassolistideks Valeriy Serkin ja Thomas Weinhappel, viimasega koos Viini Kontserdimajas ka 26. V, 28. V Palais Auerspergis, partneriks Vesselin Stoykov; 15. V esitatakse Franziskanerkirches C. Ditters von Dittersdorfi Missat, solistiks Katrin Targo, juhatab Michael Lessky, 21. V toimub Viennissimo Show Tattendorfis, selles ooperishow's on Targo partnereiks sh Sergio Cattaneo jt, 31. V on Viini Stephansdomis ettekandel Fischeri „Missa Sancti Domini“ Katrin Targoga ühe solistina.\n\n6. V Hiinas Shanghais korraldab oma esitlusfestivali kuulus Saksa plaadifirma ECM, sellel mängib Shanghai Sümfooniaorkester Symphony Hallis Pärdilt kaks teost, „Credo“ ja „Fratres“, juhatab nimekas korea maestro Myung-Whun Chung.\n\n6. V Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulab Soomes 24. Vaasa koorifestivalil Vaasa kirikus, juhatab Heikki Seppänen, orelil Ene Salumäe. Kavas Rudolf Tobiase „Otsekui hirv“ ja „Eks teie tea“, Cyrillus Kreegi „Taaveti laul 22“, „Taaveti laul 104“, „Taaveti laul 141“ ja „Õnnis on inimene“, 11 laulu Jean Sibeliuselt, E. Grieg, T. Kuula, H. Alfvén.\n\n6. V Koit Soasepp laulab Trulove'i osas ja Merle Silmato ema Goose'ina Stravinski ooperis „Elupõletaja tähelend“ Soome Rahvusooperis, lavastanud Dmitri Bertman, dirigeerib Eivind Gullberg Jensen.\n\n6.-23.V Külli Tominga esinemised Itaalias Milanos. 6. V astutakse üles Milano Chiesa Vecchio di Baggio's kontsert-võistlusel kahe meeskonna vahel, kus esinevad veel sopran Arianna Ballotta, pianistid Luca Schieppati, Tatjana Larionova, Davide Cabassi, viiuldaja Piercarlo Sacco ja flötist Luca Bossi. Kavas Prokofjev, Weill, Bernstein, Tšaikovski, Dvořák, Piazzolla, Stravinski. 12. ja 13. V esitavad Külli Tomingas ja Luca Schieppati duos autoreid, nagu Paisiello, Mozart, Gluck-Sgambati, Tšaikovski, Bellini, Verdi-Liszt, G. Galante, Tan Dun, Joplin, Poulenc. Kava kannab nimetust „Breve ma intensa. Musica con il dono della sintesi“, kontserdid Milano Via Arona Scopricoopi saalis ja Milano Baggio Scopricoopi saalis. 23. V toimub Spazio Teatro 89-s toetuskontsert „Musica plurale per la grande citta“ („Muusika suurele linnale“) valimiste raames, kus osaleb peale Külli Tominga klaveriduo Francesca ja Federica Badalini, viiuldajad Francesca Bonaita ja Eleonora Matsuno, pianist-ajakirjanik-musikoloog Luca Giammarughi, tenor ja festivalijuht Mirko Guadagnini, laulu-kitarriduo Akiko Kozato ja Walter Lupi, kelti harfi mängija ja tänavamuusik Patrizia Rossi, festivali Primavera di Baggio kunstilised juhid pianistid Davide Cabassi ja Tatjana Larionova jmt.\n\n6.-31.V Priit Volmeri osatäitmised Theater Bonnis Saksamaal: 6. V Sarastro osas Mozarti „Võluflöödis“, 8., 14., 28. ja 31. V vaheldumisi Rolf Bromaniga Puccini „Madama Butterflys“ onu Bonzena, 16. V Dalandina Wagneri „Lendavas Hollandlases“ (dirigent Hendrik Vestmann).\n\n7. V Arvo Pärdi ettekanded: Chicago Fulton Hallis asetleidnud kontserdil mängib Spektral Quartet Chicago Ülikooli 125. aastapäevale pühendatud kontserdisarjas pala „Fratres“, kava kordub 13. V Evanstoni (IL) Nichols Concert Hallis. Innsbrucki Kõigi Pühakute kirikus laulab 7. V Brixenis resideeriv 18-liikmeline vokaalansambel AllaBreve „Magnificati“. Ansamblit juhatab Davide Lorenzato.\n\n7.-18. V Kristjan Järvi kontserdid Berliinis, Sofias ja Tōkyōs. 7. V kontsert toimub Berliini keskuses RadialsystemV, kus Vocalconsort Berlin esitab Sven Helbigi kontserdi koorile ja live-elektroonikale „I Eat the Sun and Drink the Rain“. 11. V dirigeerib ta Sofias rahvuslikus kultuuripalees kava „Balkan Fever“, mis osaliselt tuntud ka sn. plaadilt, esinemas Theodosii Spasov (kaval), Vlatko Stefanovski (kitarr), Miroslav Tadic (kitarr) ja Klassik FM raadio orkester. 18. V mängib Tōkyō Metropolitan Symphony Orchestra Järvi käe all Suntory Hallis Arvo Pärdi „Fratrest“ ja sündmusena ka III sümfooniat, veel kõlavad Steve Reichi „Duett kahele sooloviiulile ja keelpilliorkestrile“ ning „The Four Sections“.\n\n8. V Ain Anger laulab Frankfurti Ooperis Wagneri ooperis „Valküür“ Hundingi osas, Wotani osas James Rutherford, dirigeerib Sebastian Weigle, lavastanud Vera Nemirova.\n\n8.-29. V Mati Turi esinemised Saksamaal Stuttgarti Ooperis ja Inglismaal Leedsi Opera Northis. Etendustel Stuttgarti Riigitetaris 8., 12., 16. ja 30. mail laulab ta Mussorgski „Hovanštšinas“ vürst Andrei Hovanski keskset osa, Ivan Hovanskit kehastab Askar Abdrazakov, Marfa osas Marina Prudenskaja. Lavastuse on teinud Andrea Moser, dirigeerib Austraaliast pärit Simon Hewett, praegune Stuttgarti Ooperi peadirigent. 21. ja 29. V laulab Turi Opera Northis, taas Wagneri ooperis „Jumalate hämarik“ Siegfriedi rollis, dirigeerib Richard Farnes, esitused Opera Northi pealaval Leedsi Grand Theatre'is.\n\n11. V Nicholas McGegani käe all 1981. aastast San Franciscos tegutsev Philharmonia Baroque Orchestra esineb McGegani tegevusjuubeli puhul Los Angeleses Walt Disney kontserdisaalis piduliku kavaga. Solistid on rootsi metsosopran Anne Sofie von Otter ja saksa kontratenor Andreas Scholl. Kava esipooles koos solistidega on ettekandel Händeli muusika, Arvo Pärdilt esitatakse „Es sang vor langen Jahren“, kus Pärt on teinud tuntud solistide jaoks uue seade, veel kõlamas Pärdi „Summa“ ja „Vater unser“. Kontsert on arvatud Gustavo Dudameli festivali „Mozart & Pärt“ programmi selle sissejuhatusena.\n\n11.-31. V Oma 33-kontserdilist mammutturneed „The Choral Pilgrimage“ Briti saartel jätkab kammerkoor The Sixteen Harry Christophersi juhatusel – 11.-16. V esinemised Croydoni Minsteris, Exeteri katedraalis, Cornwallis Truro katedraalis, Cardiffis Llandaffi katedraalis ja Hull'i Holy Trinity Churchis. Järgmised kontserdid: 19. V Greenwichis (Old Royal Naval College Chapel), 20. V Peterborough' katedraalis, 21. V tuleb juba London (Battersea St Luke's Church), 23. V Bury St Edmunds (Apex Hall), 24. V Perth (St John's Kirk), 27. V Rochesteri katedraal, 28. V Winchesteri katedraal, 31. V Prembrokeshire (St David's Cathedral). Kavas on kõikjal kolm Arvo Pärdi teost, „The Deer's Cry“, „The Woman with the Alabaster Box“ ning „Nunc dimittis“.\n\n12. V Paul Mägi juhatab Uppsala Kammerorkestri kava „Igavene armastus“ Uppsala kontserdi- ja kongressimaja suures saalis, ettekandel Fauré süit „Pelléas ja Mélisande“ op. 80, Rolf Martinssoni „Garden of Devotion“, aaria Menotti ooperist „Vanatüdruk ja varas“ (solist Lisa Larsson) ning Prokofjevi muusika balletist „Romeo ja Julia“ op. 64.\n\n12. V laulab Türgis Istanbulis Austria Kultuuri Foorumis kava „Nordic a cappella“ kammerkoor Rezonans Burak Onur Erdemi juhatusel, Arvo Pärdilt on ettekandel „Da pacem Domine“. Sama kava laulsid nad aprilli lõpul ka Istanbuli Borusan Music House'is.\n\n12.-18. V Baseli Kammerorkester esitab kava „Best of Hope!“, kus Daniel Hope viiulisolistina mängib Pärdi teose „Darf ich...“, dirigeerib Anders Kjellberg Nilsson – l2.V Saksamaal Tuttlingeni linnahallis, 14. V Dresdeni Martin Lutheri kirikus, 16. V Baseli Martinskirches, 17. V Baden-Badeni Festivalimajas ning 18. V Dornbirni Kultuurihoones.\n\n13. V sünnib harukordne Arvo Pärdi muusika esitus Iraanis: Tabrizi Siami Auditoriumis tuleb Iraani esiettekandele „Orient & Occident“. Selle mängib Iraani rahvuslik orkester Hengam, juhatab Ali Rahmjoo.\n\n13.-19. V Paavo Järvi kontserdid Prahas, Bedfordis ja Londonis: 13. V dirigeerib ta „Praha kevadel“ üht selle avaõhtut Tšehhi Filharmooniaorkestri ees Smetana-saalis, kavas Smetana „Minu kodumaa“. Järgnevad õhtud Londoni Philharmonia Orchestraga, mis on orkestri hooaja lõpukontsertideks, 18. V Bedfordis Corn Exchange'is ning 19. V Londoni Royal Festival Hallis: Haydni Sümfoonia nr 83 ning C. Nielseni Klarnetikontsert (solist Mark van de Wiel) ja tema III sümfoonia.\n\n13.-29. V Risto Joost dirigeerib kolme kava Saksamaal oma MDR Leipzigi Raadio kooriga. 13. V kontserdil Leipzigi Peterskirches tuleb ettekandele a cappella koorikava „Aus der Finsternis“ („Välja pimedusest“) kontserditsüklist „Nachtgesang“, kus on vaid kaks autorit, James MacMillan ning Tomás Luis Victoria (1548-1611). MacMillanilt on kavas kaks teost, „Miserere“ ja „Tenebrae Responsories“, Victorialt reekviem „ Officium Defunctorum“. 22. V dirigeerib Risto Joost Leipzigi Gewandhausis galaõhtut Wagneri loomingust, kus kõlavad katkendid ooperitest „Lendav Hollandlane“, „Tannhäuser“, „Nürnbergi meisterlauljad“ ja „Parsifal“. Mängib MDR Leipzigi Raadio sümfooniaorkester, laulab MDRi koor ning solistideks on soome sopran Camilla Nylund ja saksa bassbariton Gerd Grochowski. Kontsert toimub Wagneri 203. sünniaastapäeval. 29. V annab Leipzigi Raadio koor kontserdi Chemnitzi lossikirikus, kus tuuakse ettekandele Arvo Pärdi suuroopus „Kanon pokajanen“.\n\n14. V Läti Raadio koor laulab Belgias, andes kontserdi peadirigent Sigvards Kļava juhatusel festivalil „Tenso Days“ Mecheleni Püha Humboldi katedraalis. Kavasse kuulub mitme läti autori teoseid ning ukrainlase Valentin Silvestrovi „Diptühh“ ja „Vaikne öö“. Arvo Pärdilt on ettekandel „Solfeggio“, „Virgencita“ ning kava lõpunumbrina „Da pacem Domine“. Kontsert pealkirjaga „Across the Baltic Sea, straight to the Soul“. Koor sõidab siit edasi Los Angelesse, festivalile „Mozart & Pärt“.\nNew Yorki Ülikooli kaasaegse muusika ansambel (NYU Contemporary Music Ensemble) mängib NY Brooklynis National Sawdusti keskuses Pärdi „Cantust Benjamin Britteni mälestuseks“ kõrvuti Kaija Saariaho muusikaga, juhatab Jonathan Haas.\n\n14. V Madalmaade Kammerkoor laulab oma kavas „The Tempest“ tuntud heliloojate oopuste kõrval Evelin Seppari teose „Near“, kontserdipaigaks Breda Chassétheater, dirigeerib Manoj Kamps. Kava kordub 19. V Nijmegeni Linnateatris, 22. V Enschede Muziekcentrumis, 24. V Amsterdami Concertgebouw' kammersaalis, 25. V Eindhoveni Muziekgebouw's.\n\n15. V Arvo Pärdi esitusi. Barokkmuusika festivalil Austrias Melki Stiftskirches esitab Arnold Schoenbergi koor Viinist peadirigent Erwin Ortneri käe all esmakordselt avalikult Pärdi ühe värskema teose „Kleine Litanei“, mille maailmaesiettekande nad tegid kinnisel kontserdil Viinis. Selle kõrval kõlab kolme helilooja Bachi muusikat.\nVarssavi Meditsiiniülikooli naiskoor laulab Varssavi katedraalis St. John the Baptist pala „Morning Star“, juhatab Daniel Synowiec.\nAustraalias St. Laurence'i anglikaani kirikus esitab Sydneys resideeriv kammerkoor Bel a Cappella kavas „Beatus“ Pärdi teose „The Beatitudes“, juhatab noor Anthony Pasquill. Sellel õhtul kantakse ette ka laule Urmas Sisaski 24-osalisest hümnide tsüklist „Gloria Patri“.\nViini Stephansdomis mängib Gerlinde Bachinger orelil Pärdi „Triviumi“.\n15. V Tobiase Keelpillikvartett esitab Berliini Kontserdimaja kammersaalis kava eesti muusikast, kontserti kommenteerib Kristel Pappel. Kavas „Eesti heliloojad Berliinis“ on Rudolf Tobiase Keelpillikvartett nr 2 c-moll, Arvo Pärdi „Summa“ ja „Fratres“, Jüri Reinvere teosed „Keskhaigla“ ja „Iet“ keelpillikvartetile ja lugejale (lugeja Peter Yearsley).\n\n16. V New Yorkis (Good Shepherd Presbyterian Church) mängitakse Pärdi teost „Mozart-Adagio“, ettekandjaiks meilgi pianistina käinud Ignat Solzhenitsyn (Aleksandr Solženitsõni poeg), viiuldaja Dmitri Berlinski, tšellist Christine Lamprea.\n\n16.-21. V toimuvad Kristjan Randalu ülesastumised Itaalias. 16.-18. V annab Kristjan Randalu kolmepäevase meistriklassi Itaalias Salerno muusikakonservatooriumis, mis kannab Giuseppe Martucci nime. Kristjan teeb meistrikursuse džässi soolo- ja ansamblipianisti erialal, esindades siin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. 21. V esineb Kristjan Randalu soolokontserdiga Peperoncino Jazz Festivalile eelnevas programmis, Calabria ja kogu Itaalia ühel olulisemal kultuuri- ja džässmuusikasündmusel. Kontserdipaigaks on Hotel Riviera Blue Diamantes.\n\n16.-22. V Hando Nahkuri 11 kontserti USAs Dallases ja Richardsonis (TX) koos metsosopran Rebecca Robinsoniga. 16.-20. V kontserdipaigad, kaks kontserti päevas: Presbuterian Village North, Plaza at Edgemere, Jackson Living Center, Cottonwood Creek, Caruth Haven Court, 22. V üks kontsert Christ Lutheran Church Dallases, kus Hando Nahkur on ametis. Kavas on valik Schuberti laule ja tema eksprompte.\n\n18. V toimub Ühendkuningriigis Birminghami Symphony Hallis Yehudi Menuhini 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, mida juhatab Menuhini õpilasena Daniel Hope (kes esimest korda tuli lavale koos Menuhiniga 11-aastaselt), ja esitab ka siin Arvo Pärdi pala „Darf ich...“ (versioonis ilma kelladeta), tema käe all mängib Saksamaal Leverkusenis resideeriv Orchestra l'arte del Mondo.\nSamal päeval esitab Deutsches Kammerorchester Berlin Filharmoonia kammersaalis Pärdi „Fratrest“, juhatab Rachael Young. 19. V mängib Saksamaal Konstanzis teost „Orient & Occident“ Südwestdeutsche Philharmonie Ernst von Marshalli juhatusel.\n\n19.-29. V Gustavo Dudameli ja tema Los Angelese Filharmooniaorkestri algatatud festival „Mozart & Pärt“ Los Angeleses Walt Disney nimelise kontserdimaja 2300-kohalises saalis, kus üheksal kontserdil kõlab Arvo Pärdi muusika. Avakontserdi 19. V kava kordub 20., 21. ja 22. V, ettekandel Arvo Pärdi „Miserere“ kõrvuti Mozarti „Reekviemiga“. Esinejaiks koos Los Angelese Filharmooniaorkestriga peadirigent Gustavo Dudameli kutsel ja tema käe all on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Läti Raadio koor, solistid Lucy Crowe (sopran), Roxana Constantinescu (metsosopran), Paul Appleby (tenor), Frederick Ballentine (tenor), Luca Pisaroni (bass-bariton). 26. ja 27. V tuleb ettekandele kava „The Angels“, kus LA orkestriga Dudameli juhatusel esinevad iisraeli pianist Inon Barnatan Mozarti 17. klaverikontserdi solistina, Bill Viola oma installatsiooni „Inverted Birth“ autorina, Pärdilt ettekandel „Cantus in Memory of Benjamin Britten“ ja IV sümfoonia „Los Angeles“. 28. ja 29. V (mõlemad päeval, sünkroonis Euroopamaade õhtuga) sünnib festivalil Arvo Pärdi uue orkestriteose, u. 15 minutit kestva „Greater Antiphons“ maailmaesiettekanne helilooja kohalviibides, LA orkestri ees Gustavo Dudamel, Pärdi teose ees kõlab Mozarti Sümfoonia nr 25 g-moll ja järel Mozarti Sümfoonia nr 40 g-moll. 29. V õhtul festivali viimaseel kontserdil esinevad organistid Aaron David Miller ja Damin Spritzer, samuti viiuldajad Vijai Gupta ja Jin-Shan Dai ning tšellist Dahae Kim. Arvo Pärdilt on ettekandel „Trivium“, „Annum per annum“ ja „Spiegel im Spiegel“, veel kaheksa teost Mozartilt, Eugène Gigout', Aaron David Milleri (2 teost) ja Charles-Valentin Alcani (Damin Spritzeri oreliseades) oopused.\n20. V Maksim Štšura esineb Vivo Piano Trio koosseisus Peterburi Jaani kirikus, ansamblisse kuuluvad veel viiuldaja Michael Foyles ja tšellist Raphael Lang. Kavas on Beethoveni Variatsioonid Es-duur op. 44, Šostakovitši Trio nr 2 e-moll ja Tšaikovski Trio a-moll op. 50. Kontsert kuulub Mravinski festivali programmi.\n\n20. V Lauri Vasar laulab Pariisi Rahvusooperis Aribert Reimanni ooperi „Lear“ uuslavastuse esietendusel Glosteri krahvi osas, nimiosas Bo Skovhus, lavastanud Calixto Bieito, dirigeerib Fabio Luisi, õhtud Garnier' palees. Järgmised etendused 23., 26. ja 29. V ning juunis.\n\n20.-21. V Tallinna Uue Muusika ansambel esineb Arash Yazdani juhatusel kahe kontserdiga Peterburis IV rahvusvahelisel kaasaegse muusika festivalil „reMusik“. Esimene kontsert 20. V leiab festivali avakontserdina aset kaasaegse kunsti muuseumis „Erarta“. Esitamisele tulevad Georg Friedrich Haasi „Atthis“, Dmitri Kourljanski „7 out of 49.1 / 7 out of 49.2“ maailmaesiettekandes, Vladimir Rannevi „Love's like that“ (2016. a versiooni esiettekanne) ning Alexander Schuberti „Hello“ (Venemaa esiettekanne). Teine kontsert toimub 21. V Peterburi Jaani kirikus. Siin on kavas Xavier Dyeri „Nocturne“, Dieter Ammanni „Cute“ ja Michael Jarrelli „Nachlese II“ (kõik kolm Venemaa esiettekandes); järgmised kolm teost kõlavad maailmaesiettekandes: Tatjana Kozlova-Johannese „Fusion“, Nikolai Popovi „re:action“ ja Svetlana Lavrova „Glass twilight“.\n\n20. V Wrocławis lõppenud tänavusel heliloojate rostrumil (International Rostrum of Composers) saavutavad mõlemad Eestit esindanud teosed edu. Noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategoorias hinnatakse Maria Kõrvitsa orkestriteos „Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi“ (ettekandjaks ERSO, dirigent Anu Tali) parimaks, see teos tuleb ka üldkategoorias kümne parema hulka. Üldkategoorias saavutab Ülo Kriguli teos koorile ja elektroonikale „Vesi ise“ (ettekandja EFK, dirigent Kaspars Putniņš) teise koha. Rostrumile on saadetud 55 helitöö audiosalvestused heliloojatelt 27 riigist (Euroopa maad, Mehhiko, Argentiina, Austraalia ja Hong Kong). Hindajate hulgas on Eesti esindajana Klassikaraadio toimetaja Johanna Mängel.\n\n20. V Inglismaal Brightonis toimuva talendiesitlusfestivali The Great Escape (10. korda) lisaprogrammis The Alternative Escape astuvad üles Eesti lauljad Ingrid Luukas ja Iiris. Ingrid Luukas esineb Marlborough' teatri kontserdisaalis, Iiris klubis The Mighty Duck. Festivalil viibib ka Music Estonia esindus koos Eesti muusikamanageride ja ettevõtjatega. Muusikatööstuse konverentsil osaleb ligi 4000 professionaali, festivali enam kui 30 laval esineb ligi 350 artisti. Festivali kõrval astub Ingrid Luukas üles ka Londonis, 19. V klubis Shaklewell Arms ja 21. V Elektrowerkzis.\n\n20. ja 22. V Eesti muusikud osalevad Euroopa kultuuripealinnas Poolas Wrocławis 7. elektroonilise muusika festivalil Tauron Musica Electronica Nova, mille üritused toimuvad uues, kultuuripealinna avamise puhuks ehitatud kontserdimaja Narodowe Forum Muzyki kammersaalis. 20. V õhtu programmi paneb kokku Marianna Liik. Tema programm „Sound portrait of Tallinn“ kuulub festivali alaprogrammi „Linnade heliportreed“, selles on ka kolm spetsiaalselt festivaliks loodud uut teost, Ardo Ran Varrese „Tallinna suminad“, Ekke Västriku „Contact with Tallinn“ ning Marianna Liiki „Sissevaated aega ja ruumi“. Kesksel kohal on kavas Margo Kõlari teos „Tornikellade laul“, Tallinna heliportreed läbivaks teemaks on katked Lepo Sumera teosest „Südame asjad“. 22. V toimub festivali lõpuüritusena Tarmo Johannese ja Tammo Sumera interaktiivne osaluskontsert, mille kavas kõlavad Jonathan Harvey „Ricercare una melodia“, Ryszard Osada „Glacial music“ ja Marco Stroppa „Little i“.\n\n20.-22. V Arvo Pärdi teoste ettekandeid. 20. V kõlab kavas „Bach ja Pärt“ USAs Bostoni Cambridge'is (First Church of Cambridge, MA) „Aadama itk“, esitajaks koos instrumentalistidega Cantata Singers, juhatab David Hoose. See on Pärdi teose Bostoni esmaettekanne.\n21. V esitavad „Aadama itku“ ja „Magnificati“ Hollandis Haagis (De Electriciteitsfabriek) Kamerkoor Kwintessens ja New European Ensemble, juhatab Raoul Boesten. Siin kõlab ka Riho Esko Maimetsa „Ave Maria“.\n22. V mängitakse „Fratrest“ tšello-klaveri versioonis Austraalias Carltonis (Church of All Nations) ja Belgias Gentis (Cultuurkapel Sint-Vincent) .\n\n21. V Jonas Tarmi teos „Pagulane merel“ („Refugee at Sea“, 2015, Tallinna Kammerorkestri tellimus) saab oma USA esmaettekande. Esitajaks on New Yorkis resideeriv Camerata Notturna oma värske peadirigendi Gemma New juhatusel, kontserdipaik Good Shepherd-Faith Presbyterian Church New Yorki Lincolni Keskuses.\n\n21.-22. V Maria Faust esineb Eestit esindava saksofonistina 21. Brüsseli Jazzmaratoni kolmel kontserdil 7-liikmelise bändi European Jazz Unit koosseisus. Ansambli kunstiline juht on saksa kontrabassimängija ja helilooja Robert Landdermann, see on komplekteeritud ühekordseks projektiks põhimõttel, et iga mängija on ise riigist: Ungari ja Eesti saksofonistid-klarnetistid, Poola trompetist, Belgia kitarrist, Austria pianist, Saksamaa bassist (Robert Landdermann) ja Hispaania-Baskimaa trummar. Kavas kõlasid R. Landdermanni palad, armeenia päritolu USA trummari ja helilooja Paul Motian'i (1931-2011) looming jt.\n\n21. ja 25. V Mihhail Gerts juhatab Theater Hagenis Saksamaal Lehári operetti „Naeratuste maa“ ning Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“.\n\n21. ja 29. V Juhan Tralla kaks etendust Wagneri „Reini kullas“ Froh' osas Mannheimi Rahvusteatris Saksamaal, Wotani partiis Thomas Jesatko, lavastanud Achim Freyer, dirigent Dan Ettinger.\n\n23. V Paul Hillieri juhitud ansambel Theatre of Voices (kaheksa lauljat) esitab Prantsusmaal Blagnacis (Odyssud Concert Hall) Arvo Pärdi 80. sünnipäeva meenutuseks läbilõike tema kõigi perioodide loomingust. „Arvo Pärt Retrospective“: „Alleluia-Tropus“, „Morning Star“, „Virgencita“, „The Deer's Cry“, „Solfeggio“, „Seven Magnificat-Antiphons“, „Missa syllabica“, „I Am the True Vine“, valik „Kanon pokajanenist“ („Kontakion & Ikos“, „Ode IX“, „Prayer“) – tegemist on harukordse kavavaliku ja ettekandega.\n\n24.-27. V Mihkel Kütsoni kontserdid orkestri Niederrheinische Sinfoniker ees: 24. ja 27. V Krefeldis ning 25. ja 26. V Mönchengladbachis. Kavas on Brahmsi Viiulikontsert (solist Liza Ferschtman) ning R. Straussi „Kangelase elu“ op. 40.\n\n25. V Nicolas Horvath esineb kavaga Jaan Räätsa klaverimuusikast Strasbourg'is Euroopa Parlamendi hoones. Kontsert märgib Eesti eesistumise algust Euroopa Nõukogu Ministrite komitees. Ettekandel on „Raadio 4“, „Toccata“, Sonaat nr 9 (rev. 2014), „Liikumine“. Horvath annab kontserdi „Estonia“ klaveril.\n\n25.-30. V Paavo Järvi viis kontserti Orchestre de Paris' ees Pariisis ja Šveitsis: 25. V Pariisi Filharmoonias, 27. V Genfi Victoria Hallis, 28. V Zürichi Tonhalles, 29. V Luzerni kultuuri- ja kongressikeskuses ning 30. V Berni Cultur Casinos. Kavas on Richard Dubugnoni „Kapriisi“ nr 2 op. 72 esiettekanne, Schumanni Klaverikontsert (solist Khatia Buniatishvili) ja Šostakovitši VI sümfoonia h-moll.\n\n28. V Olari Elts juhatab Porto Muusikamaja Sümfooniaorkestrit Portugalis, kavas „Wartime Music“ tulevad ettekandele Erkki-Sven Tüüri „Elamata elu paine“ ning Šostakovitši VII sümfoonia („Leningrad“).\n\n28. V Itaalias Triestes kõlab esiettekandes Kadri Laanese uusteos „viimane sõna jääb mäele...“ Mängivad Tommaso Bisiak flöödil ja Reana De Luca klaveril. Kontserdipaik on Trieste Auditorium della Casa della Musica. Kontsert kuulub festivali „Risuonanze 2016. Incontri di nuove musiche“ programmi.\n\n28. V Sankt-Peterburgi filharmoonia D. Šostakovitši nimelises suures saalis esinevad Andres Uibo, Mari-Liis Uibo, Aare Tammesalu, Vladimir Miller (basso profundo) ja Ka Bo Chan (kontratenor). Eesti muusikast on kavas Arvo Pärdi „Fratres“ (viiulile ja orelile), Andres Uibo „Ave Maria“, samuti Galina Grigorjeva uusteose „Platš Peresvjatoi Bogoroditsõ“ bassile ja kontratenorile oreliga esiettekanne, teised autorid on J. S. Bach, Mercadante, Brahms, C. Franck, Durante, Bruch, Bach-Gounod, Donizetti, Mozart, Vivaldi, Caccini, Schubert, A. Igudesman.\n\n28. V Briti kammerkoor The Tallis Scholars laulab Itaalias Cremonas Monteverdi festivalil kavas „Claude virgo“ peadirigent Peter Phillipsi käe all Pärdi pala „The Woman with the Alabaster Box“, mis on ainus tänapäevateos varajase muusika kõrval. Samal päeval laulab Ensemble Polyfoon Belgias Burchtis Pärdi „Magnificati“, juhatab Lieven Deroo.\n\n29. V Helsingis Balderi maja saalis toimub sarjas „Heli ja Keel“ Eesti ja Soome heliloojate nüüdiskammermuusika kontsert rohke esitajaskonna poolt pm eesti muusikutest. Soome autoriteks on Kaija Saariaho, Markku Klami ja Maija Hynninen. Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärdi „Jõuluhällilaul“ (esitab külalisena sopran Arianna Savall, klaveril Diana Liiv), Malle Maltise „Põrkuvad lained“, Kristjan Kõrveri „Ludus triplex V“, Jüri Reinvere Klaverikvartett (2015) ja Helena Tulve „L’Équinoxe de l’âme“ (autor dirigeerimas).\n\n29. V Šveitsis, Zürich-Wollishofenis (kirik Auf der Egg) on ettekandel Arvo Pärdi teos „Saara oli 90-aastane“. Esitavad solistid Anna Gschwend (sopran), Davide Fior (tenor), Viktor Majszik (tenor) ja VokalEnsemble ZhdK (Zürichi Kõrgem Kunstidekool), juhatab Markus Utz.\n\nVarasemast\n\n11.-13. III toimunud 5. rahvusvahelisel koorifestivalil Poolas Gdańskis osales viis eesti koori. Noortekooride kategoorias võitis kuldmedali parimana Tallinna Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor (dirigent Ave Sopp), saades ka kulddiplomi, Ave Sopp sai dirigendi eripreemia, koori kavas olid sh Andres Lemba värske „Ühtelaulmine“ ja Mari Amori „Salve Regina“. Koor esines veel Sopotis Miikaeli kirikus ja Bydgoszczi Ülikoolis. Gdańskis väärisid hõbediplomi Tartu Ülikooli Akadeemilise naiskoori vilistlaskoor (Tiiu Sakarias ja Ülle Sinipalu) ja Virumaa Tütarlastekoor (Ly Ipsberg ja Kaie Aja). Pronksdiplomi sai kammerkoor Camerata Universitatis (Seidi Mutso).\n\n12. III esines Peterburi Maria teatri kutsel Maria teatri uues kontserdisaalis ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Eesti muusikast olid kavas Kreek, Pärt, Tormis, Kõrvits, Uusberg, kuulajate nõudmisel esitati mitmeid lisapalu.\n\n16.-20. III TTÜ Vilistlaste naiskoor (dirigendid Andres Heinapuu ja Tiina Selke) esines USAs Utah' osariigis Provo koorifestivalil „Sing'n'Joy“. Konkursil osaleti vaimuliku muusika ja naiskooride kategoorias, eesti muusikast kaasas Tobias, Tormis ja Uusberg, saades mõlemalt hõbediplomi. Konkursikava lauldi ka sõpruskontserdil, lisaks Miina Härma laulud. Festivali lõpetuseks laulsid koorid Salt Lake Citys traditsioonilisel kontserdil „Music and the Spoken Word“, mis läks teleülekandele.\n\nMärtsikuul sai teatavaks, et Hando Nahkuri teine CD „Waltzing Mephisto by the Danube“, firmalt Estonian Record Productions (ERP), vääris Global Music Award'i hõbemedali instrumentalisti kui ka klassikalise muusika kategoorias.\n\n7.-10. IV Tartu Karlova Kooli lastekoor osales Kaunase koorifestivalil ja Juozas Naujalise nimelisel koorikonkursil, saavutades hõbediplomi ja publikupreemia ning Grand Prix' voorus esinedes III koha. 48-liikmelist koori juhatas Vilve Maide.\n\n7.-10. IV toimus ka Moskvas laste- ja noortekooride 14. festival „Moscow Sounds“ koos konkursiga. Tallinna Ülikooli Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni instituudi segakoor saavutas konkursil klassikalise muusika kategoorias ühe Grand Prix'dest, koori juhatasid Raul Talmar ja Merike Aarma. Kategoorias, kus osales BFMi segakoor, oli osalejaid 65 koori, kogu konkursist võttis osa 105 koori.\n\nÜlevaate koostanud Priit Kuusk\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülevaade.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaudi Araabias tulistas värske isa meesarsti, kes oli tema naist sünnitusel aidanud\n\n## Põhitekst:\n\nRiyadhis, Kuningas Fahadi nimelises meditsiinikeskuses töötav arst aitas lapse ilmale tuua käesoleva aasta aprillis, vahendasid The Independent ja Gulf News.\n\nPärast seda tänas isa arsti ja palus, et viimane temaga hiljem haiglas kokku saaks, sest ta soovib arstile isiklikult tänu avaldada. Mehed läksid haigla aeda, kus värske isa aga ootamatult tulirelva haaras ning arsti tulistas.\n\nArst sai raskelt haavata ning on siiani intensiivravi osakonnas, tema seisund on siiski juba stabiilne. Tulistaja aga põgenes sündmuskohtalt, kuid politseinikud said ta varsti kätte.\n\nJuhtum tekitas Saudi Araabia sotsiaalmeedias palju vastukaja ning suurem osa inimestest avaldas arstile toetust. Samas leidus ka neid, kes küsisid, miks haigla armukadeda mehe üldse sellisesse olukorda pani ehk miks ei võtnud sünnitust vastu naissoost meditsiinitöötaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saudi Araabia võimud võtsid vahi alla mehe, kes tulistas meesoost arsti, kes oli varem aidanud tema abikaasal last ilmale tuua. Abielumees tulistas doktor Muhannad al-Zabni seetõttu, et viimane oli tema naist alasti näinud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNeandertallased rajasid maa-aluseid kiviringe\n\n## Põhitekst:\n\nAjakirjas Nature kirjeldatavad stalagmiitidest ehitatud struktuurid leiti õnneliku juhuse läbi juba 1990. aastal, kui Bruno Kowalsczewski – toona vaid 15-aastane poiss – sattus pärast kolm aastat väldanud 30 meetri pikkuse kitsa tunneli kaevamist galeriisse, mis kasvas avaraks koopaks. Ruumi ei ilmestanud vaid iidsed loomaluud ning laest ja põrandast välja kasvavad stalaktiidid ja stalagmiidid. Keegi oli koopa põrandast murdnud lahti sadu stalagmiite ning kuhjanud need kuueks korrapäraseks struktuuriks.\n\nLeid nõudis selgelt elukutseliste arheoloogide tähelepanu. Aastaid hiljem näitas radiosüsinikul põhinev analüüs, et koopa põrandal vedelenud kontide vanus küündib enam kui 50 000 aastani. Kaltsiidikihi alla mattunud stalagmiitseinad pidid olema veelgi vanemad. Uuringud jäid aga 1999. aastal pärast juhtivarheoloogi Francois Rouzaud äkksurma soiku. Koobas vajus kollektiivses teadvuses unustusse.\n\nMõne aasta eest püüdis koobas Belgia kuningliku loodusteaduste instituudi paleoklimatoloogi Sophie Verheydeni tähelepanu. ''Ma olen innukas koopauurija ja kuulsin sõpradelt puhkuse ajal piirkonnas ringi reisides ühest kummalisest koopast. Nägin ühes kindlusmuuseumis ka sellest tehtud fotot. Kuna tegelen muu hulgas stalagmiitide põhjal kliima rekonstruktsioonide loomisega, hakkasin ma sellele kohe mõtlema ka töises kntekstis. Kui viimaks ise kiviringide ees seisin, teadsin momentaalselt, et saan nende vanuse määrata,'' meenutas Verheyden ERR Novaatorile antud intervjuus.\n\nNaise jaoks oli isegi veidi üllatav, et keegi polnud proovinud seda varem teha. Paleoklimatoloog võttis ühendust oma prantsuse kolleegidega sh stalagmiitide uurimisele spetsialiseeruva Domonique Genty ja arheoloog Jacques Jaubertiga. Teadlased said loa koopa uurimiseks 2013. aastal. Süstemaatilised uuringud algasid kaks aastat hiljem.\n\n''Kui midagi selle juures raskeks pidada, siis oli see just ligipääs. Ma ei ole väga suurt kasvu, aga isegi mina pidin koopasse roomates ühe käe ette ja teise taha panema. Ja otseloomulikult on seal kõik niiske ja märg – märkmikke ja lampe polnud kuhugi panna,'' sõnas paleoklimatoloog. Ent see kõik tasub tema sõnul vaeva ära: ''see koht oleks oma stalagmiitide, stalaktiitide, lombikeste ja tiigikestega maagiline ka ilma nende struktuurideta''.\n\nSuurem osa enam kui 400 murtud stalgamiidist on asetatud koopa põrandale kahes ringis. Neist suurema läbimõõt küündib pea seitsme meetrini. Väiksem ring on umbes kahemeetrise läbimõõduga. Ülejäänud stalagmiidid on kuhjatud nelja seinu meenutavasse hunnikusse. Nõnda on struktuurid kaugelt liiga keerulised, et need oleks saanud tekkida näiteks koopakarude elutegevuse kõrvalproduktina. Lisaks leidus enam kui 120 stalagmiidi tükil punakaid ja musti triipe, mida ei leia kusagilt mujalt koopast. Tegu pidi olema tulega.\n\nStruktuuride vanuse määramiseks analüüsis töörühm stalgamiitide ja neid katva kaltsiidikihi uraani ning tooriumi sisaldust. ''Erinevalt radiosüsiniku meetodist võimaldab see dateerida suhteliselt täpselt isegi kuni 600 000 aasta vanuseid stalagmiite. Bruniqueli koopas ei murtud neid muidugi nii kaua aega tagasi, kuid sellegipoolest rajati struktuurid ligikaudu 174—178 tuhande aasta eest,'' selgitas Verheyden.\n\nJäreldus on muljetavaldav – seni on kõige vanemate üheselt dateeritud struktuuride vanuseks hinnatud vaid 20 000 aastat. Arvestades, et esimesed nüüdisinimesed asusid Euroopat asustama umbes 40 000 aasta eest, pidid selle taga olema suhtelised ürgsed neandertallased, pakkudes taas kinnitust, et tegu polnud tahumatute ja rumalate koopainimestega.\n\nMõneski mõttes oleks võinud koopainimeseks nimetamist pidada kümnete tuhandete aastate eest isegi komplimendiks. ''Kuna Bruniqueli koobas asub sügaval maa all, pidid struktuurid ehitanud inimesed olema taoliste paikade uurimises vilunud. Näiteks tule kasutamine oli nende jaoks midagi loomulikku, rääkimata rajatud struktuuride keerukusest. Viimaks, kuna seda kõike ei saa väga hästi üksi teha, pidid nad olema ilmselt võimelised ka kõrgetasemeliseks koostööks,'' spekuleeris Verheyden. Seni on koobaste uurimist seostatud vaid nüüdisinimestega.\n\nPaleoklimatoloog nendib, et hetkel jääb ühese vastuseta veel küsimus, mis sundis neandertallasi üleüldse pimedasse koopasse tungima ja seal kiviringe ehitama. Eriti arvestades, et muid jälgi elutegevusest koopast leitud ei ole. Nagu tavaliselt, peavad antropoloogid ja arheoloogid tõenäoliseks põhjuseks kultuurilisi või religioosseid tagamaid – näiteks mõnda rituaali.\n\nJärgmise sammuna plaanib Verheyden kolleegidega uurida täpsemalt kaltsiidikihtide kasvukiirust, mis annaks aimu toona valitsenud kliimatingimusest ning otsida koopa algset sissepääsu. ''Tunnel, mida meie kasutasime, oleks olnud koopakarude ja neandertallaste jaoks selgelt liiga väike,'' sõnas teadlane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal Aveyroni orus asuva Bruniqueli koopa kiviringide vanus ulatub enam kui 175 000 aastani, näidates neandertallasi taas taiplike ja koostöövõimeliste olevustega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMetsakutsu andis välja uue loo \"Ära mine närvi\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo \"Ära mine närvi\" video režissööriks on Janar Aronija ning operaatoriks Martin Venela. Videos nähtava graafika on teinud Metsakutsu ise. Videos astuvad üles ka mitmed tuntud inimesed, nende seas näiteks vennad Piusid, Ageo Anderson, Laura Prits.\n\nVaata uue loo videot:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pika pausi järel ilmus räppar Metsakutsul uus lugu \"Ära mine närvi\" koos videoga, mille muusika autoriks on DJ Critikal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nProvorkov ujus Leedus uue Eesti hooaja tippmargi\n\n## Põhitekst:\n\nFilipp Provorkov näitas täna hommikul meeste 50 m rinnuliujumises kõige kiiremat minekut. Ta läbis distantsi ajaga 28,51, mis tähistab Eesti uut hooaja tippmarki. Eelnev tippmark 28,59 kuulus Provorkovile endale ning see oli püstitatud eelmisel nädalal Londonis toimunud Euroopa meistrivõistlustel, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\nÕhtusesse poolfinaali murdis ennast ka eilse päeva suur kangelane Martin Allikvee. 21-aastane ujuja läbis 50 m rinnuli tulemusega 29,32, mis oli eelujumiste seitsmes tulemus. Kuna eelujumises kõike välja Allikvee ei pidanud panema, siis arvestades tema minekut võib õhtul näha tõelist tulevärki tema esituses. Tasub siiski meeles pidada, et põhifookus on Allikveel ikkagi pikematel rinnulidistantsidel. Nii Provorkovi kui ka Allikvee poolfinaal hakkab kell 17:08 ning õnnestumise korral toimub finaal kell 18:28.\n\nNaiste 100 m rinnuliujumise A-finaali murdis ennast ka eile 50 m rinnuliujumises pronksmedali võitnud Maria Romanjuk. Ta läbis distantsi ajaga 1.12,01, mis oli eelujumiste kõige kiirem aeg. Õhtune finaal leiab aset kell 18:06.\n\nEnda võistluste avastardi tegi Pjotr Degtjarjov, kes oli stardis 50 m vabaltujumises. Ta näitas hommiku kohta head kiirust saades tulemuseks 23,08. Olgu meelde tuletud, et EM-il Londonis sai ta kirja ajaks 22,91. Täna õhtul toimuv poolfinaal algab kell 17:00 ning finaal (kuhu Degtjarjov suure tõenäosusega jõuab) algab kell 18:24. Eelujumiste peale andis see aeg 22-aastasele mehele teise asetuse õhtuseks poolfinaaliks. Eile 200 m vabaltujumises ennast neljandaks ujunud Henri Reinsalu pääses samuti poolfinaali ning seda uue isikliku rekordi 23,83.\n\nÕhtul kell 17:52 asub naiste 200 m seliliujumises medalivõitlusesse Kätlin Sepp. Täna hommikul peetud eelujumistes sai Sepp kirja ajaks 2.22,79. See oli eelujumiste teine tulemus. Hooaja tippmark on neiul 2.17,95, mille lähedale ta üritab kindlasti ujuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus Kaunases on alanud riigi meistrivõistluste teine võistluspäev. Hommikul toimunud eelujumistes näitas kõige paremat minekut Filipp Provorkov, kes püstitas ka uue Eesti hooaja tippmargi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Rahva Muuseum sai Veneetsias AFEXi peaauhinna\n\n## Põhitekst:\n\nRKASi ERMi projektidirektor Peeter Maueri sõnul on märkimisväärne see, et muuseumihoonet kavandanud arhitektid võitsid arhitektuurivõistlusel peaauhinna, saades kõigi žüriiliikmete üksmeelse poolehoiu osaliseks. \"See näitab selgelt kõigi projektis osalenud partnerite head koostööd, mille tulemusena realiseerus erakordne hoone,\" lisas Mauer.\n\nAuhinna üleandmise tseremoonial osales kultuuriminister Indrek Saar, kes pidas arhitekte tunnustava kõne. Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et iga rahvuslik muuseum rikastab ühtlasi kogu maailma kultuurilist mitmekesisust. Kultuuriminister lisas, et tänapäeva globaliseerunud ja jagatud väärtuste kontekstis on märgiline, et ka Eesti Rahva Muuseumi hoone sünni juures on meie kultuuriruumi rikastanud rahvusvahelised talendid, kes pärit Jaapanist, Liibanonist ja Itaaliast.\n\nFrench Architects Overseas (AFEX) on organisatsioon, mis toetab Prantsusmaa arhitekte nende poolt välismaale projekteeritud hoonete eest. AFEX korraldades alates 2010. aastast arhitektuurivõistlust (Grand Prix), kus tunnustatakse oma ala parimaid.\n\nOrganisatsioon hindab kõiki hooneid, mis on valminud Prantsusmaalt pärit arhitektide kaasabil alates 1. jaanuarist 2014 31. detsembrini 2015. Auhinda antakse välja iga kahe aastat tagant.\n\nŽürii valis välja kümme tähelepanuväärsemat ehitist, mille hulgast kuulutati ühehäälselt võitjaks arhitektuuribüroo DGT (arhitektid Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane) Eesti Rahva Muuseumi uus hoone kavandamise eest. Kriitikute hinnates paistab muuseum silma kohalikul ja välismaisel tasandil, on tugeva iseloomuga, üllatades vaatajaid ainulaadse arhitektuurilise lahenduse poolest.\n\nERMi uue peahoone ehitas valmis Fund Ehitus OÜ.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul anti Veneetsia biennaalil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone projekteerinud arhitektidele üle maineka AFEXi arhitektuurivõistluse peaauhind. Tegu on esimese korraga Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) 15aastase tegevuse jooksul, kui ettevõtte rajatud hoone pälvib rahvusvahelist tähelepanu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nELi tippametnik: Trumpi, Le Peni ja Johnsoni edu on maailmale nagu õudusfilmi stsenaarium\n\n## Põhitekst:\n\nJaapanis G7 juhtide kohtumisel viibinud 45-aastane Selmayr püüdis ette kujutada, milline oleks järgmise aasta G7 kohtumine, kui seitsmest riigist neljas oleksid liidrid vahetunud, vahendas Reuters.\n\n\"G7 2017 koos Trumpi, Le Peni, Boris Johnsoni, Beppe Grilloga? Õudusfilmi stsenaarium, mis näitab ilmekalt, miks tasub koos Junckeriga populismi vastu võidelda,\" kirjutas kabinetiülem oma isiklikul Twitteri kontol.\n\n#G7 2017 with Trump, Le Pen, Boris Johnson, Beppe Grillo? A horror scenario that shows well why it is worth fighting populism. #withJuncker\n\n— Martin Selmayr (@MartinSelmayr) May 26, 2016\n\nPrantsusmaa Rahvarinde juht Le Pen on arvamusküsitlustes tuleva aasta mais toimuvate presidendivalimiste populaarseim kandidaat. Vabariiklane Donald Trump pürgib novembris USA presidendivalimistel riiki tüürima, Itaalia peaminister Matteo Renzi võib aga tuleva aasta parlamendivalimistel lüüa saada ning endise koomiku Grillo Viie Tähe Liikumine astub Renzile küsitluste kohaselt kandadele.\n\nSamal ajal on arvata, et Londoni endine linnapea ja Brexiti-kampaania juhtfiguur Boris Johnson soovib saada Konservatiivse Partei juhiks ning kui rahvas peaks hääletama EList lahkumise poolt ja Cameron seejärel tagasi astuks, võiks Johnsonist saada tema mantlipärija.\n\nSelmayri Twitterisäuts kutsus konservatiividelt esile kümneid pahaseid reaktsioone sotsiaalmeedias. Euroopa Komisjoni pressiesindaja selgitas seepeale, et Selmayr tõi lihtsalt välja, kuidas sarnased, ent mitte identsed populistlikud suundumused võivad viia stabiilsuse ja konsensuse vähenemiseni G7-s, sealhulgas kaubanduse ja Venemaa agressioonidega tegelemise küsimustes.\n\nJean-Claude Juncker ütles G7 pressikonverentsil Jaapanis, et Boris Johnson moonutab tõtt, et veenda britte Euroopa Liidust lahkuma. Samuti on Juncker hoiatanud, et kui Suubritannia lahkub, ei ole neil loota, et Euroopa neile uute kaubandustingimuste kokkuleppimisel järeleandmisi teeks.\n\nJohnson väitis Junckeri kriitika kommentaariks telekanalis Sky, et kõik, mis ta brittidele räägib, on tõsi.\n\nTäna hoiatasid maailma juhtivate tööstusriikide ehk G7 liidrid, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ohustaks globaalset majanduskasvu.\n\nReferendum ELi liikmeks jäämise asjus toimub Suurbritannias 23. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Donald Trumpi, Boris Johnsoni, Marine Le Peni ja teiste populistide edu on maailmale nagu õudusfilmi stsenaarium, ütles Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kabinetiülem Martin Selmayr.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTO | Mourinho asumine Man Unitedi peatreeneriks sai viimaks ametliku kinnituse\n\n## Põhitekst:\n\nMourinho siirdumisega Unitedi etteotsa on spekuleeritud pidevalt alates detsembrist, kui tema ja teise Inglismaa klubi Chelsea teed läksid lahku.\n\n53-aastane Mourinho on veetnud edukad perioodid nii Porto, Chelsea, Milano Interi kui ka Madridi Reali juuers, viies iga meeskonna vähemalt korra ka riigi meistriks. Lisaks tuli ta Porto ja Interiga ka Meistrite liiga võitjaks.\n\nInglismaa suurklubi Manchester Unitedi lõppenud hooaeg ei kulgenud nii edukalt kui sooviti, sest meeskond pidi leppima liigas viienda kohaga, mis tähendas Meistrite liigast kõrvalejäämist. Kuigi võideti karikas, peab senine peatreener Louis van Gaal siiski uue töökoha otsima.\n\nWe are delighted to announce Jose Mourinho is our new manager! Full statement: https://t.co/PDiHMIWnpd #WelcomeJose pic.twitter.com/eZ8NBSz2up\n\n— Manchester United (@ManUtd) May 27, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliklubi Manchester United kinnitas viimaks ametlikult portugallase Jose Mourinho asumist meeskonna peatreeneriks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPietu Pietiäinen: õudse kogemuse asemel nutsin ilust\n\n## Põhitekst:\n\nPool Estonia kontserdisaali fuajeed on täis kuupmeetriseid pakke, kuhu on peale kirjutatud sinu nimi. Neid tuleb igalt poolt maailmast ja neid tuleb iga päev aina juurde.\n\n(Naerab.) See viimane on lihtsalt selline jõulukink iseendale. Ma lihtsalt investisin kahte suuremasse videoprojektorisse. Nad olid hiljuti tuuril \"Kolme musketäriga\", ühe soome-läti ühisproduktsiooniga, mida ma tegin. Ja nüüd ma lihtsalt rendin neid väga mõistliku hinnaga sellele lavastusele, et me saaks endale eelarveliselt lubada ka renditud valgustehnikat.\n\nOled sa mees nagu orkester, kel on kogu varustus endal olemas?\n\nEi, mitte päris, omamine on liiga suur koorem! Aga neid projektoreid on mul lihtsalt endal ka vaja, sest ma kavatsen teha ühe galeriiprojekti kaasaegse elektroonilise muusikaga, kus ma kasutaksin videot valgusena. Ma olen ka teatrilavastustes viimasel ajal teinud rohkem videot. Minu jaoks ongi videot ja valgust üsna raske eristada, sest ma kasutan tihti videot valgusena. Ma olin aastaid Soome Rahvusteatris peavalgusmeister, aga ma tulin sealt ära ja olen nüüd vabakutseline.\n\nKas sul on mingi kunstiline printsiip, mis käib läbi kõigi su tööde?\n\nEi ole tegelikult. Teatud kunstiline tase – seda loomulikult. Teatud töömoraal. Ja maitse ja kvaliteet, sest ma olen ka päris sageli ise tehniline teostaja.\n\nKas sa mäletad, milline oli su esimene reaktsioon, kui Tiit ja Ene-Liis sulle Mendelssohni ja Shakespeare'i ja \"Pööriöö une\" osas helistasid?\n\nEsimene reaktsioon oli umbes, et hm... neil peab olema huvitav visuaalne idee, kui nad teevad seda kontserdisaalis. Ja neil oligi!\n\nSa tegid valguslahenduse ka \"Savisaarele\". Mille poolest sinu jaoks \"Savisaar\" ja \"Pööriöö uni\" töödena erinevad?\n\nMinu seisukohast on siin palju sarnast. Hiiglaslikud ümmargused asjad. \"Savisaares” oli meil see tohutu \"Savisaare\" logoga sarnanev seadeldis valgustite jaoks. Ja siin on ka midagi mõjult võrreldavat. Ma olen peamiselt teinud traditsioonilist sõnateatrit, nii et muusikaprojektid on minu jaoks midagi muud, kui mu tavapärane töö Soomes. See on tõeliselt lahe võimalus ja vaheldus juhuks, kui mul teatris igavaks läheb.\n\nKuidas on töötada Tiidu ja Ene-Liisiga?\n\nSee on vaimustav, kuidas nad paaris töötavad. Kogu kunstiline tulemus lähtub pidevast mõttevahetusest ja ma ütleks isegi, et konfliktist. Mingil ääretult ilusal moel nad tasakaalustavad teineteist. Ma ei saa muidugi kogu aeg keeleliselt aru, mis nad ütlevad, aga tundub, et nad räägivad omavahel palju ja arutavad, mida teha. Ja nii peabki! Nad suudavad üksteist taluda ja jätkata koos töötamist. Mul on tegelikult nende ees tohutu respekt, et nad on nii palju aastaid koos töötanud. Ma ei ole kindel, kas mina seda oma naisega suudaks. (Naerab.) Ehkki ma ehitan tema näitusi, siis meil on nii, et tema on boss ja mina olen lihtsalt tehnik.\n\nMis tundeid Mendelssohni muusika sinus tekitab?\n\n\"Pulmamarss\" on tavamõistuse jaoks pompoosne, traditsiooniline ja igav. Mina seda oma pulma küll ei tahaks, kui ma peaksin kunagi uuesti abielluma. Nii et esimene reaktsioon muusikale oli, et okou, see tuleb küll üks õudne kogemus. Aga ma laenutasin raamatukogust CD-d, kopeerisin arvutisse ja kuulasin neid taustaks, harjusin meloodiatega ja avastasin, et ma ümisen ja vilistan neid kaasa. Ja seal on nii palju enamat kui lihtsalt see \"Pulmamarss\".\n\nJa kõige üllatavam oli kuulda paar päeva tagasi, kuidas seda muusikat mängib terve orkester. See oli nii ilus, et ma nutsin kogu aeg. Isegi \"Pulmamarss\" kõlab live 'is tõeliselt hästi. Ja koor ja solistid! See on nii erinev sellest, kui sa kuulad kodus.\n\nNädala pärast on esietendus. Mis sa arvad, mis tunde see lavastus vaatajas tekitab?\n\nÜsna näolise. Inimesed tajuvad, nagu nad ärkaksid unenäost. Ma ei mõtle lihtsalt seda näidendi pealkirja und. See pööratud pildimaailm, need helid, see muusika. Me läheme tavalisest sõnateatrist ikka üsna kaugele. See on midagi muud. Nii et ma loodan, et inimesed lahkuvad tundega, nagu nad oleks just ärganud ilusast unenäost ning näevad siis maailma pisut teistmoodi. Kindla peale juhtub see vähemalt 90 protsendi inimestega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teater NO99 toob 1. juunil Estonia kontserdisaali lavale Felix Mendelssohni ja William Shakespeare'i ainetel loodud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastuse \"Pööriöö uni\", kus teevad kaasa ERSO orkestrandid, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Olari Elts ja Teater NO99 trupp. Valguskunstnik on taas juba \"Savisaarest\" tuttav Pietu Pietiäinen Soomest, kes andis ERR kultuuriportaalile pisikese intervjuu, milles ütleb, et Mendelssohni \"Pulmamarssi\" ta oma pulma küll ei tahaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEestimaalased peavad sisserändajate kohanemisel olulisimaks keeleõppe toetamist\n\n## Põhitekst:\n\nVarasemast on teada, et ka Eesti elanikele on sisserändajate riiki lubamisel kõige olulisem nende võime võtta omaks siinne elulaad. Seisukohta, et riik peaks sisserändajate kohanemiseks tagama erinevaid tasuta kursuseid, toetab Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete järgi keskeltläbi kolmveerand Eesti elanikest.\n\nKõige tähtsamaks peetakse eesti keele kursuseid, kusjuures venekeelsed vastajad peavad tasuta keelekursuste tagamist samavõrd oluliseks kui eestikeelsed.\n\nKohanemist toetavate kursuste tagamist pooldavad enam nooremad ja tööd omavad inimesed ning need, kes on ise välismaal elanud.\n\nRiigi abile loodab siiski sisserändajate kohanemisel rohkem eestimaalasi; vähem on neid, kes kui on valmis sellesse isiklikult panustama. Immigrante on valmis siinse eluga kohanemisel ise aitama natuke üle poole Eesti elanikest.\n\nVõrdlemisi suurt abivalmidust võib reaalses olukorras siiski mõjutada muuhulgas see, kuivõrd etniliselt lähedane on konkreetne sisserändaja.\n\nSamamoodi nagu riigipoolse abi pooldajate puhul on ka sisserändajate suhtes abivalmimate inimeste hulgas suurem nooremate, tööd omavate ja välismaal elanud inimeste osakaal, aga ka eestikeelsete vastajate osatähtsus.\n\nUuringu tulemused näitavad, et mida vähem ollakse ise valmis sisserändajaid aitama, seda vähem arvatakse ka, et riik peaks sisserändajatele tagama kohanemist soodustavaid tasuta kursuseid. Kui aga ollakse valmis isiklikult panustama sisserändajate abistamisse, oodatakse suuremat panust ka riigilt.\n\nFaktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Indrek Soidla. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes”.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üks sisserändajate ühiskonda integreerumist enim mõjutavaid tegureid on uue elukohariigi olude ja eripäradega kohanemine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliinis toimub August von Kotzebue konverentside kogumiku esitlus\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatu \"August von Kotzebue im estnisch-deutschen Dialog\" koostajaiks ja toimetajaiks on Klaus Gerlach (Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia teadur), Harry Liivrand (Berliini Eesti suursaatkonna kultuuriatašee, Kotzebue-kõneluste algataja ja korraldaja alates 2012. aastast) ja Kristel Pappel (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor) ning kogumik hõlmab kahe esimese konverentsi (2012 ja 2013) materjale.\n\n320-leheküljeline raamat ilmub kirjastuse Wehrhahn Verlag 22. väljaandena nimekas sarjas \"Berliner Klassiker“ (toimetaja akadeemik Conrad Wiedemann) ning selles on avaldatud eestikeelsete resümeedega 11 artiklit, lisaks veel Kotzebue kirjavahetust. Eesti autoriteks kogumikus on Harry Liivrand, Kristel Pappel/Heidi Heinmaa, Karin Hallas-Murula, Anne Untera, Maris Saagpakk.\n\nEesti saatkondade ajaloos on tegu harukordse sündmusega: kunagi varem pole saatkonna kultuuriatašee algatanud perioodilist rahvusvahelist teadusüritust ega olnud kõrgetasemelise teadusväljaande üks koostajatest. Esmakordselt ainult Kotzebuele pühendatud teaduskogumiku esitlusel kõnelevad Eesti poolelt suursaadik Kaja Tael ja akadeemik Jaan Undusk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "31. mail toimub Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia saalis eesti ja saksa germaniste ja ajaloolasi ühendava ning vaheldumisi Berliinis ja Eestis korraldavate August von Kotzebue teaduskonverentside (Kotzebue-kõneluste) artiklikogumiku pidulik esitlus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ratastoolivehkleja sai Euroopa esivõistlustel kõrge koha\n\n## Põhitekst:\n\nRatastoolivehkleja treeneri Alexander Laryushini sõnul said ootused ja eesmärgid võistlustel täidetud. \"Me valmistusime võistlusteks väga tõsiselt ning vaatamata sellele, et Alekseil on väga vähe võistluskogemust, õnnestus meil näidata väga head tulemust,\" ütles Laryushin.\n\nEesti sportlane saavutas Euroopa meistrivõistlustel õiguse vehelda finaalvõistlusel, kus ta vehkles nelja tugevaima hulka pääsemise eest. Štšeglov kaotas siiski Venemaa ratastoolivehklejale Dmitri Beljaevile. \"Vene vehkleja osutus tugevamaks ning lõpparvestuses sai ta võistlustel ka kuldmedali ilma ühtegi kaotuseta. Vehklemine niivõrd tugeva ja kogenud vastase vastu ainuüksi on juba väga hea kogemus meie sportlase jaoks,\" lisas Laryushin.\n\nVõideldes mitmekordse maailmameistri Aleksander Logutenko vastu kaotas Eesti vehkleja napilt tulemusega 5:4. \"See on samuti omamoodi näitaja. See tähendab, et me saame vehelda maailmameistriga nagu võrdne võrdsega,\" sõnas Laryushin. Kokku võttis Euroopa meistrivõistlustest ratastooli vehklemises osa 15 riiki.\n\nRatastoolivehkleja Aleksei Štšeglovi jaoks olid Euroopa meistrivõistlused kõigest teiseks rahvusvaheliseks võistluseks. 2015. aastal võttis ratastoolisportlane osa Ungaris toimunud maailmameistrivõistlustest, kus saavutas toona 13. koha.\n\n\"Meie eesmärgiks on ratastoolivehklemise populariseerimine ja arendamine Eestis. See on muidugi keeruline ülesanne, sest teel saavutuste poole puutuvad ratastoolisportlased kokku mitmete probleemidega, sh ka olmemuredega - puudu on eritranspordist, treeningruumid ei ole ratastooli inimeste jaoks väga mugavad, mis samuti takistab treeninguid,\" - kirjeldas treener Alexander Laryushin. Ta märkis samuti, et ka ratastoolis vehklejate arv võiks Eestis olla märgatavalt suurem, sest ala sobib erivajadustega inimestele väga hästi.\n\nEesti ratastoolivehklemise seni kõrgeimaks saavutuseks on Maailmakarika pronksmedal 2012. aastal. Kõrge koha vehkles tol korral Eestile välja narvalanna Natalja Horenkova.\n\nNarvas tegutsev vehklemisklubi \"Florett\" on Eestis ainuke, kus saavad treenida ka erivajadustega ratastoolivehklejad ning kus on olemas kogu vajalik varustus ala harrastamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ratastoolivehkleja Aleksei Štšeglov saavutas Itaalias toimunud Euroopa meistri võistlustel 8. koha, jäädes napilt alla kaotusteta Euroopa meistriks tulnud Venemaa sportlasele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKraami värskel näitusel \"Poliitiline kleit\" kohtuvad seitse pagulassaatusega naist\n\n## Põhitekst:\n\nNäituse pealkiri on laenatud Judyta Fibigeri dokumentaalfillmilt “Political dress”, kuid sarnaseid võtmesõnu on kasutatud rääkimaks naiste riietusest, näiteks võib tuua kuidas Carla Bruni-Sarkozy kannab Pradat, Ieva Ilves kaelaehtena hõbedast oksaraage või Eesti välisminister Diori kotti. Aga lisaks kaubamärgile võib ka kanda sotsiaalset või kultuurilist sõnumit, mille eest või mille taga seisavad naised.\n\nNäiteks 1970. aastatest pärit slogan “The Future is female”, mis kuulus esimesele feministlikule raamatupoele “Labyris Books” NYC-s. Sama sloganiga trükitud T-särke aga hakati mõni aeg tagasi müüma, et annetada osa tulust fondile “Planned parenthood”. Mis aga jääb järgi, kui meelelahutustööstus idee kaaperdab ja kaubastab? Ja miks oli fopaa reklaamida filmi “Suffragette” (2015) T-särgile trükitud kirjaga “I'd rather be a rebel than a slave”. Ja kuidas on see poliitiline statement ühe pagulasnaise jaoks, kes saab nüüd jalutada ilma hirmu tundmata üksi tänaval, mida ta oma kodukohas teha ei saanud.\n\nNäitusel \"Poliitiline kleit\" kohtuvad 7 erineva pagulasstaatusega naist, üks 27-aastane naine, naine idast ja läänest, naise töö tõelisest võidust, kuidas isiklik on poliitiline, üks abstraktne vorm ja kirju kuup.\n\nKunstnikud: Zahra Akbari, Britta Benno, Liisi Eelmaa, Gluklya (Natalia Pershina-Yakimanskaya), Minna Hint, Niina-Anneli Kaarnamo, Anna Knappe, Killu Sukmit.\n\nNäitus avatakse 2.juunil kell 18.00 ja see jääb avatuks 30. juunini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. juunil avatakse artist-run space'is Kraam värske näitus \"Poliitiline kleit\", mis räägib naiste riietusest pagulaste kontekstis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Clams Casino - \"Witness feat Lil B\"\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks on tema kontos kolm lakooniliste pealkirjadega miksteipi: \"Instrumentals\" (2011), \"Instrumentals 2\" (2012) ja \"Instrumentals 3\" (2013). (Isiklikult soovitaksin talt eelkõige EP-d \"Rainforest\" (2011) - VV.)\n\nTema esimene album ilmub 15. juulil ja see ei ole mitte \"Instrumentals 4\", vaid \"32 Levels\". Albumi teisel singlil \"Witness\" on kambas California hiphoppar Lil B, kes on ka selle video režissöör. Hea pala kõigile cloud-rap 'i sõpradele ja mitte ainult neile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Clams Casino on New Jersey produtsent Michael Volpe, kes on teinud lisaks produtseerimisele ka trobikonna remikse erinevat masti artistidele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpallikoondis pidas viimase mängu enne Euroopa liigat\n\n## Põhitekst:\n\nKoondislaste omavahelises treeningmängus olid võistkonnad järgmised. Rainer Vassiljevi käe all mängis meeskond koosseisus: Kert Toobal, Oliver Venno, Robert Täht, Rauno Tamme, Denis Losnikov, Ardo Kreek ja Andri Aganits. Teisel pool võrku astus neile vastu peatreener Gheorghe \"Gianni\" Crețu juhendatud võistkond, kuhu kuulusid: Andres Toobal, Renee Teppan, Karli Allik, Keith Pupart, Rait Rikberg, Timo Tammemaa ja Kevin Soo. Võrreldes kolmapäevase avamänguga olid seega kohad vahetanud vaid sidemängijatest vennad Toobalid, vahendab Volley.ee.\n\nMatši esimene geim kujunes tõeliseks maratonlahinguks, kus vennaarmu ei tuntud. Kokku 34 minutit väldanud geimi võitis lõpuks Vassiljevi tiim seisuga 34:32. Punkti pani avageimis tosin punkti toonud ja kaheksaga plussi jäänud Oliver Venno, kes lõi palli blokist auti. Teies geimis sai vastasvõistkond 25:22 seisuga revanši.\n\nKolmandas geimis tegid treenerid koosseisus vangerdusi ja 25:16 võidu võttis seitsmik, kuhu kuulusid Kert Toobal, Ardo Kreek, Andri Aganits, Keith Pupart, Robert Täht, Oliver Venno ja Rait Rikberg. Matši parimana tõi Oliver Venno 24 punkti, Robert Täht lisas 14 ja Renee Teppan 13 punkti. Blokis hiilgas Kevin Soo, kelle arvele jäi viis edukat sulustamist.\n\n\"Mulle meeldis näha, et mõlemad meeskonnad näitasid head blokikaitset, esimeses mängus tegi seda vaid üks võistkond. Samuti oli platsil näha head keskendumist – igat palli mängiti väga tähelepanelikult. Vaadates Euroopa liiga suunas, oleme kindlasti õigel teel. Raske treeningtsükkel on läbi ja nüüd on aeg koormusi alla tõmmata,\" sõnas rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Crețu.\n\nEuroopa liigas kuulub Eesti samasse alagruppi Austria, Luksemburgi ja Valgevenega. Kaheringilise valikturniiri esimene vaatus toimub 3.-5. juunini Austrias, otsustav 18.-20. juunini Rakveres.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpalli rahvusmeeskond pidas eile Rakvere spordihoones viimase kontrollmängu enne järgmise nädala lõpul Austrias algavat Euroopa liiga alagrupiturniiri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRail Baltic valis 5 õigusnõustajat\n\n## Põhitekst:\n\nPingelise konkursi tulemusel osutusid väljavalituteks õigusbürood Eversheds Bitāns, Glimstedt ja partnerid, Klavins ELLEX, Sorainen ning Triniti.\n\nLepingud otsustati sõlmida viie ettevõttega, kuna õigusalast sekkumist vajavate küsimuste ring on väga lai. Üheks valiku kriteeriumiks oli ettevõtte võimekus tagada kõrgetasemeline juriidiline nõustamine kõigis kolmes Balti riigis.\n\nTeiseks tingimuseks oli varasem sarnase sisu ja suurusega Euroopa Liidu tasandi projektidega töötamise kogemus, samuti pädevus juriidilise analüüsi teostamiseks erinevates valdkondades, nagu äri- ja korporatiivteenused, ettevõtte administreerimise teenused ning tööõiguse teenused.\n\nÕigusbürood annavad juriidilist konsultatsiooni ehituse, kinnisvara, keskkonna, maksunduse, riigihangete, konkurentsi ja riigiabi, IT ja kindlustusega seonduvates küsimustes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS korraldas hanke, mille tulemusel valiti välja viis õigusbürood, kes hakkavad Euroopa mõõtmetele vastava kiirraudtee Rail Balticu planeerimis- ja ehitustegevuse etapis firmat juriidilistes küsimustes nõustama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei pidas ühe ööpäeva jooksul kinni kolm netipedofiili\n\n## Põhitekst:\n\nÜhel reidil jääb iga kuu oma perverssete hobidega vahele kolm-neli isikut, kirjutas Eesti Päevaleht.\n\nLasteporno valmistamise ja selle võimaldamise kuritegude puhul on peamiselt tegu fotode või videote valmistamise, keelatud failide arvutis või muul andmekandjal hoidmise ning allalaadimise ja jagamise juhtumitega.\n\nTõenäoliselt nutitelefonide laialdase kasutamise tõttu on keelatud erootiliste ja/või pornograafiliste fotode tegemise juhtumeid varasemaga võrreldes rohkem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus ja prokuratuur korraldavad vähemalt kord kuus operatsioone netipedofiilide tabamiseks. Seekordse reidi käigus tabati kolm lasteporno omamises kahtlustatavat meest. Korraga on ühest arvutist leitud üle 300 000 lastepornot sisaldava faili.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalliliit tellib kõige rohkem dopinguteste\n\n## Põhitekst:\n\nKulturismi ja fitnessi liit tellis 9, korvpalliliit 6, kergejõustikuliit, jalgratturite liit ja ujumisliit 3 ning jõutõsteliit 2 testi, vahendab jalgpalliliidu pressiteade.\n\n\"Ka rahvusvahelisel tasandil on jalgpall kõige enam testitud spordiala 31 242 prooviga (info tugineb WADA 2014. aasta testimisstatistikale). Sellele järgneb kergejõustik (25 830 proovi), jalgrattasport (22 471) ja ujumine (12 120),\" seisab Eesti Antidopingu tegevusaruandes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Antidopingu 2015. aasta tegevusaruandest selgub, et Eesti Jalgpalli Liit tellis mullu 32 dopingutesti, mis on siinsetest spordialaliitudest suurim näitaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGorbatšov sai viieaastase Ukrainasse sisenemise keelu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tõepoolest, keelasime sisenemise viieks aastaks riigi avaliku julgeoleku huvides, eelkõige Krimmi sõjalise annekteerimise avaliku toetamise tõttu,\" kinnitas SBU pressiesindaja Olena Hitlianska Uniani teatel.\n\n22. mail ajalehele The Sunday Times antud intervjuus ütles Gorbatšov, et Krimmi ja Sevastopoli liitmine Venemaaga 2014. aasta märtsis oli õige otsus.\n\nEttepanekut keelata talle reisimine Ukrainasse ja Euroopasse kommenteeris Gorbatšov toona sõnadega, et talle ei lähe kogu see nääklemine korda ning Ukrainasse ei kavatse ta minna ei nüüd ega tulevikus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov sai viieks aastaks keelu Ukrainasse seiseneda, kuna toetas Krimmi annekteerimist, teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLastekaitsepäeval toimub Kadrioru pargis kontsert tervele perele\n\n## Põhitekst:\n\nKell 17.00 esinevad Erko Niit ja Laura Junson, kes on juba aastaid koos musitseerinud. Artistid on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia taustaga laulvad kitarristid, kes on nüüdseks koos mänginud juba umbes seitse aastat. Selle aja vältel on nad esinenud nii eraldi albumitel sooloartistidena kui andnud koos välja ka originaalloomingu albumi \"Kodus\".\n\nKell 18.30 tuleb lavale ansambel Jäääär, kes Eestimaal pikemat tutvustust ei vaja. Nad on lubanud anda kuulajatele rahuliku ja meeleoluka pargikontserdi.\n\nLastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel päevadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina Draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval.\n\nKõigile külalistele soovitame ilusa ilma korral kaasa haarata piknikulina – juua ja süüa pakuvad meie suurepärased toitlustajad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadrioru pargis tähistatakse kolmapäeval, 1. juunil lastekaitsepäeva tasuta kontserdiga tervele perele. Esinevad kitarristid Erko Niit ja Laura Junson ning legendaarne Jäääär.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFolkloristika aastapreemia võitis Andreas Kalkun\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks võeti arvesse seto jutuvestja Feodor Vanahundi juttude kogumikku \"Ilosa’ ja pogana’ jutu’\" ning artikleid setode õigeusust ja esimeses maailmasõjas teeninud sõduri kirjadest kodustele. Lisaks sellele osales Kalkun koguteose \"Setomaa\" rahvaluule ja tänapäeva kultuuri osa koostamisel, kirjutamisel ja toimetamisel ning viis läbi välitöid Siberi, Värska, Saatse ja Petserimaa setode juures.\n\nŽürii hinnangul ei mahu Andreas Kalkuni käsitluste keskmes olevad teemad, žanrid ja kultuuripraktikad jäävad folkloristika uurimiskeskmesse ega selgelt määratletud kategooriatesse – olgu selleks seto improvisatsiooniline laul, setode õigeusupraktika või klišeelikest viisakusväljenditest koosnev kirjavahetus. Andreas Kalkun tunneb põhjalikult varasemat uurimislugu ning on aldis varasemate uurijate loodud representatsioone tänapäevasest vaatepunktist mõtestama. Kalkuni teadustööd on kirjutatud nõtke sulega, mida on nauditav lugeda nii kolleegidel kui laiemal publikul.\n\nPreemia anti kätte 26. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.\n\nAlates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.\n\nVarasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago, Madis Arukask, Janika Oras, Eda Kalmre ja Mare Kõiva.\n\nSel aastal esitati žüriile neli kandidaati: Reet Hiiemäe, Andreas Kalkun, Merili Metsvahi ja Ingrid Rüütel. Kõigi mainitute 2015. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid,\nallikapublikatsioone, populaarteaduslikke väljaandeid kui heliplaate.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Akadeemiline Rahvaluule Selts koos Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andis 2015. aasta Eesti folkloristika aastapreemia Eesti Kirjandusmuuseumi teadurile Andreas Kalkunile täiendatud väljaande oma doktorimonograafiast \"Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole\" jt teoste eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLyon tõusis kõigi aegade edukaimaks naiste Meistrite liiga klubiks\n\n## Põhitekst:\n\nNorralannast leegionär Ada Hegerberg viis Lyoni 12. minutil juhtima, kuid kaks minutit enne normaalaja lõppu suutis Alexandra Popp viigistada.\n\nPenaltiseerias eksis kohe Hegerberg, kuid Lyon jõudis siiski karikani, sest Wolfsburgi omadest ei saanud palli väravasse neljas ja viies lööja.\n\nAlates hooajast 2009/2010 peetava naiste Meistrite liigas on Lyon ajaloo edukaim klubi: varasemalt võideti tiitel ka 2011. ja 2012. aastal. Wolfsburg oli edukas 2013. ja 2014. aastal.\n\nSeitsme hooaja jooksul on mänginud finaalides enamasti vaid Prantsusmaa ja Saksamaa naiskonnad. Vaid 2014. aastal pääses nii kaugele rootslannade Tyresö, kaotades otsustava kohtumise Wolfsburgile 3:4.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste jalgpalli Meistrite liiga võitis kolmandat korda Prantsusmaa klubi Lyoni Olympique, kes alistas finaalis penaltiseeria järel sakslannade Wolfsburgi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nForum Cinemas avab uue aasta alguses Viljandis kino\n\n## Põhitekst:\n\nForum Cinemase tegevjuhi Kristjan Kongo sõnul on kinokett juba mõnda aega kaalunud uue kino rajamise võimalusi väljaspool pealinna ning värskelt on otsus langetatud Viljandi osas. \"Uue kino ehitamisega tekib juba uue aasta alguses ka Viljandisse kaasaegne ja kvaliteetne filmivaatamise koht ning usun, et nii linlased kui ümberkaudsete piirkondade elanikud võtavad selle kiiresti omaks,\" lausus Kongo.\n\nForum Cinemas ja Viljandi Centrumi keskus alustavad kino ehitamist selle aasta juunis, külastajatele on plaan saalid avada 2017. aasta veebruaris. Uude kinno tuleb kaks saali, mis mahutavad kokku ligikaudu 260 vaatajat.\n\n\"Viljandi kino rajamisel ei tee me allahindlust ei teenuste kvaliteedis ega mugavuses. Uude kinno tuleb kaasaegne tipptehnoloogiaga projektsioonitehnika, pilditeravust ja eredaid värve toetavad ekraanid ning viiest erinevast suunast heli peegeldav Dolby Atmos süsteem. Kogu sisustus ja paigutus alates toolidest kuni sissepääsude lahendusteni saavad olema kasutajamugavad ning toetavad mõnusat kinoelamust,” lisas Kristjan Kongo. “Kui kino võetakse väga hästi vastu ning tekib vajadus lisasaalide või –kohtade järele, siis oleme koostöös arendajaga valmis kinopinda veelgi laiendama.”\n\nViljandi Centrumi keskuse esindaja Riho Maisa sõnul on huvi kaasaegse kaubandus- ja meelelahutuskeskuse järele suur. \"Kino Viljandi Centrumi keskuse osana on loogiline arenguetapp, linnas puudub täna üldse kvaliteetne filminäitamise koht. Keskusesse püüame lisaks kinole saada ka väliterrassiga söögikohale parima operaatori. Soovime pakkuda laieneva keskusega viljandlastele veelgi põnevamaid ja sisukamaid vaba aja veetmise võimalusi,“ lausus Riho Maisa.\n\nKokku investeeritakse Viljandi Centrumi keskuse rajamisse 1,5 miljonit eurot. Keskuse kogupindala saab pärast laiendust olema 10 000 m 2, millest kino võtab enda alla ligi 1000 m 2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinokett Forum Cinemas ja Viljandi Centrumi keskus sõlmisid lepingu uue kaasaegse sisu ja tehnikaga kino rajamiseks Viljandisse, mis on plaanis külastajatele avada järgmise aasta veebruaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCameron: ma ei ole kunagi olnud \"kapi-brexitlane\"\n\n## Põhitekst:\n\nCameron tegi kommentaari seoses ühe oma endise nõuniku sel nädalal tehtud avaldusega, mille kohaselt toetavat Cameron tegelikult Euroopa Liidust lahkumist ning loodab salaja, et valijad on 23. juunil toimuval referendumil samal seisukohal, vahendas Reuters.\n\n\"Seega ei ole ma kunagi olnud kapi-brexitlane (closet Brexiteer),\" rõhutas valitsusjuht pressikonverentsil.\n\n\"Ma toetan väga kirglikult õige referendumitulemuse saavutamist, Euroopa reformimist ja Euroopa osaks jäämist. See on Suurbritannia huvides ja see on kõik, milles praegu asi on,\" lisas ta.\n\nViimastel päevadel avalikustatud arvamusküsitlused on andnud 23 juuni referendumi tulemuse kohta väga erinevaid prognoose, kuid suurem osa uuringutest näitavad, et ei Euroopa Liitu jäämise pooldajatel ega ka lahkuda soovijatel pole selget ülekaalu ning seega võib ühe seisukoha võit olla väga napp.\n\nMuuhulgas on Cameron ka teatanud, et mingit teist referendumit selles küsimuses korraldama ei hakata.\n\n\"Ma olen täiesti veendunud, et referendum on referendum. See on üks kord põlvkonna jooksul, ainukordne võimalus elu jooksul ning selle tulemus määrab ka edaspidise... Ei saa olla neverendum-it (sõnamäng inglise keeles, mida saab tõlgendada, kui \"mitte kunagi lõppevat\" - Toim.), meil on referendum,\" rääkis Cameron eelmisel nädalal.\n\nKa teised G7 juhid on äsja avaldanud lootust, et Suurbritannia jätkab Euroopa Liidu liikmena.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaminister ütles täna Jaapanis toimuva G7 tippkohtumise raames ajakirjanikele, et ta pole kunagi olnud \"kapi-brexitlane\" ning on alati olnud seisukohal, et Euroopa Liidust lahkumine seaks ohtu Suurbritannia majandusliku tuleviku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMosambiigi rannast leiti arvatav Malaysia Airlinesi lennuki tükk\n\n## Põhitekst:\n\nBBC teatel võttis nendega eile ühendust isik, kes leidis rannast kahtlase tüki, mis meenutas talle internetis piltidel nähtud teisi lennukitükke.\n\nLeidja teavitas sellest ka võime ja nüüd uurivad seda Austraalia eksperdid, kelle hinnangul klapib leid varem leitud lennukitükkidega.\n\nBriti insener Don Thompson, kes kuulub MH370 kadumist uurivasse rahvusvahelisse ekspertide rühma, ütles, et leitud tükk näeb välja nagu osa Boeing 777-st ning kõige tõenäolisemalt on tegu lennukitiiva või -saba küljest pärineva paneeliga.\n\n\"See oli just selles piirkonnas, kus meri eeldatavasti rusud kaldale uhub,\" nentis ta.\n\nKuala Lumpurist Pekingisse teel olnud MH370 pardal oli 239 inimest ja see jäi kadunuks 2014. aasta märtsis. Arvatakse, et see kukkus pärast kursilt kõrvale kaldumist India ookeani lõunaossa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mosambiigi rannas Macaneta poolsaarel leiti tükk, mis arvatakse kuuluvat kaks aastat tagasi kadunuks jäänud Malaysia Airlinesi lennukile MH370.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFüüsikud väidavad viienda vastasmõju võimalust\n\n## Põhitekst:\n\nNüüd aga väidavad mõned Ameerika Ühendriikide California ülikooli füüsikud, et ühes katses, mille tegid möödunud aastal Ungari füüsikud, on ilmnenud märke viienda, senitundmata vastasmõju olemasolust.\n\nJa tõesti, Ungari Teaduste Akadeemia tuumauuringute instituudi teadlased eesotsas Attila Krasznahorkayga uurisid mullu, kas neil õnnestub avastada niinimetatud tumedaid footoneid – valguseosakese footoni sarnaseid osakesi, mis on erinevalt tavalistest footonitest vastasmõjus hüpoteetilise tumeda ainega. Nad tulistasid liitium-7 tuumi prootonitega, nii et tekkisid berüllium-8 tuumad, mis seejärel üksteise järel lagunesid, kiirates seejuures elektron-positron paare.\n\nMida aeg edasi, seda vähem neid paare tekkis, kuid ühel hetkel tuli üldiselt langevasse graafikusse väike kühm sisse. Krasznahorkay ja ta kolleegid kirjutasid siis ajakirja Physical Review Letters, et tegu võib olla märgiga senitundmata osakesest, võibolla tõesti ka tumedast footonist.\n\nNende artikkel äratas suhteliselt vähe tähelepanu, kuni nüüd siis laadisid California ülikooli füüsikud eesotsas Jonathan Fengiga veebikeskkonda arXiv üles oma tõlgenduse, mille järgi oli ungarlaste katses sündinud osake hoopis X-boson, mille olemasolu on ennustanud mõned teoreetikud.\n\nFeng ja kolleegid väidavad, et see boson kannab endas jõudu, mis mõjub umbes ühe aatomituuma läbimõõdu kaugusele ja mis seega ei saa olla ükski neljast seni tuntud fundamentaalsest vastasmõjust.\n\nLaiem füüsikkond suhtub ideesse esialgu siiski teatava kahtlusega, sest viienda põhijõu avastamist on kuulutatud varemgi, kuid ikka on hiljem leitud, et teade oli olnud enneaegne. Siiski on juba mitu maailma füüsikarühma teatanud, et kavatsevad ungarlaste katset korrata ja vaadata, mis tulemus neil välja tuleb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba aastakümneid teavad kõik füüsikud ja füüsikahuvilised, et universumis on nelja sorti põhijõudusid ehk vastasmõjusid: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, tugev ja nõrk interaktsioon. Need neli jõudu hoiavad maailma koos ja on lõppkokkuvõttes loonud kogu selle toreda mitmekesisuse, mida enda ümber näeme.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.