messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus tegeleb kandidaadi esitamisega Euroopa Kontrollikotta sügisel\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitor, mis kaitseb ühenduse maksumaksjate huve. Igast liikmesriigist töötab seal üks inimene, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\n12 aastat Euroopa Kontrollikoja Eesti liikmena töötanud Kersti Kaljulaiu teine ametiaeg lõppes mai alguses ja plaanide järgi pidi ta naasma Eestisse ning hakkama mõttekoja Praxis juhiks.\n\nNüüd peab ta aga järgima Kontrollikoja reegleid ja jätkama sealset tööd uue liikme saabumiseni.\n\nAlgselt loodeti uus Eesti esindaja Kontrollikotta nimetada juba möödunud aastal, kuid siis lükkus otsustamine selle aasta algusesse ja lõpuks läks mööda ka uue liikme nimetamise viimane tähtaeg enne suve, 7. mai.\n\nIsamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv rahandusminister Sven Sester teatas juba novembris, et esitab kandidaadiks oma erakonnakaaslase, endise peaministri ja praegu riigikokku kuuluva Juhan Partsi.\n\nSelle vastu on seisnud aga koalitsioonipartnerist Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE).\n\nPeaminister Taavi Rõivase sõnul saab Kontrollikoja liikme kandidaadi esitada valitsusele arutamiseks just rahandusminister.\n\n\"Ta pole praegu kandidaati esitanud ja see teema ei ole ka praegu aktuaalses faasis, kuna Euroopa Parlamendi kuulamised suveks peatuvad. Aga ma usun, et see on teema, mille juurde võib sügisel tagasi tulla ja eks siis vaatame, kas me selleks ajaks leiame või kas rahandusminister selleks ajaks pakub kandidaadi, kes oleks kogu valitsusele vastuvõetav,\" rääkis Rõivas.\n\n\"Samas on selge, et praegune ajutine lahendus, kus Kersti Kaljulaid jätkab, ei jää kindlasti igaveseks lahenduseks, nii et varem või hiljem tuleb leida see inimene. Rahandusministri roll on see nimi välja pakkuda. Ma usun, et selle juurde on võimalik tagasi tulla sügisel,\" lisas ta.\n\nKa Juhan Parts nentis, et Euroopa Kontrollikoja liikme määramine on valitsuse otsus, kuid oma kandidatuuri ta praegu tagasi võtnud ei ole.\n\n\"Ma pole praegu oma kandidatuuri, kui rahandusminister selle ettepaneku tegi, tagasi võtnud,\" kinnitas ta. Vastates küsimusele, kas see plaan tal on, ütles Parts: \"Eks elu näitab.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti pole siiani esitanud oma kandidaati Euroopa Kontrollikotta. Peaminister Taavi Rõivase sõnul tegeleb valitsus teemaga aktiivsemalt sügisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNibali võib Giro enne kolme viimast etappi pooleli jätta\n\n## Põhitekst:\n\nEnne neljapäeval toimunud etappi läbis Nibali tervisekontrolli, vastused saadakse teada hiljemalt reede hommikuks. Siis langetatakse otsus Giro jätkamise või katkestamise osas, vahendab Spordipartner.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pole välistatud, et Giro d'Italial kokkuvõttes neljandat kohta hoidev Vincenzo Nibali kolmele viimasele etapile ei stardi. Nimelt pole Astana liider näidanud soovitud minekut ja 4.43 kaotust üldliidrile Steven Kruijswijkile (Team LottoNl-Jumbo) pole see tulemus, mille järele itaallane tuli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Sisters of Mercy esineb suvel Riias\n\n## Põhitekst:\n\nBänd sai alguse 1977. aastal Suurbritannias Leedsis, kui Andrew Eldritch ja Gary Max kohtusid. Üsna pea võeti bändi ametlikku koosseisu ka Eldritchi 81. aasta trummimasin, mis hellitavalt Doktor Avalanche’iks nimetati ning tänaseni koosseisust lahkunud pole. Tõsi, trummimasinat bändiliikmeks nimetada pole kõige tavalisem, ent Doktor Avalanche’i programmeeritud trummirütmid ning Eldritchi ühes enda sügava baritoniga on täna ainukesed The Sisters of Mercy algkoosseisu liikmed ning iseloomustavad bändi helipilti. Doktor Avanlache on endiselt lavalaudadel, kuid trummimasinat asendavad 3 Mac’i.\n\nKollektiivi läbimurre toimus 1983. aastal, mil nende hittsingel \"Temple of Love\" võrgutas gooti-rocki fänne uudse post-punk' i, gospel ja pop-muusika kõlaga. Järgnenud “The Corrosion”, “Domination”, “More” ja teised singlid jõudsid üha laiema kuulajaskonnani ning tõid neile rahvusvahelise edu.\n\n1990. aastal üllitas bänd enda kolmanda ja ühtlasi viimase albumi “Vision Love”. Albumi promotuuril esines The Sisters of Mercy ühes tugevat poliitilist sõnumit edastava räpigrupiga Public Enemy. See tekitas fännide seas mitmeid ootamatuid kokkupõrkeid ning tuur otsustati ootamatult poole pealt tühistada. Samal ajal olid bändil lahkhelid nende labeliga EastWest Records ning lõpuks, alles seitse aastat peale “Vision Love’i” ilmumist õnnestus neil leping lõpetada. Selle asemel, et uue leibeli alt uus plaat välja anda, otsustas Eldritch mängust välja astuda ja oma reeglite järgi mängida – ta pole siiani salvestanud ega välja andnud ühtegi uut lugu.\n\nThe Sisters of Mercy on alates 1991. aastast kontsertbänd. Nad esitavad lugusid, mis on kuulsad bändi algusaegadest ning uusi lugusid, mis on kirja pandud viimaste aastate jooksul, kuid pole kordagi salvestatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "3. augustil astub Riia Palladium kontserdihallis üles Briti gooti-rocki legend The Sisters Of Mercy.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Osseetia korraldab rahvahääletuse Venemaaga ühinemise üle\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Osseetia ja teine mässuline piirkond Abhaasia kuulutasid end Gruusiast iseseisvaks 2008. aastal Venemaa ja Gruusia vahel peetud lühikese sõja lõppedes. Lisaks Venemaale on vaid mõni üksik riik nende iseseisvust tunnustanud.\n\nEelmisel aastal sõlmisid Venemaa ja Lõuna-Osseetia kohalikud võimud integratsioonileppe, mis vihastas Gruusiat ja lääneriike. 50 000 elanikuga Lõuna-Osseetia juba kasutab rahaühikuna Vene rubla ning seal asub Venemaa sõjaväebaas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gruusia separatistlik piirkond Lõuna-Osseetia korraldab järgmisel aastal rahvahääletuse Venemaaga ühinemise üle, ütles neljapäeval regiooni presidendiks kuulutatud Leonid Tibilov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjastus ;paranoia esitleb Andres Lõo \"Fantoomplatvormi\"\n\n## Põhitekst:\n\nAndres Lõo on muusik, visionäär ja kuraator. \"Fantoomplatvorm\" on tema programm, manifest ja instrument. Lõo teeb ettepaneku loobuda \"kunsti\" nimemaagiast. Pidades ammendunuks nii kaubastuva kui politiseerunud kunsti suunda, pakub ta kolmanda võimaluse leidmiseks välja \"fantoomplatvormi\" mõiste.\n\n\"Võtkem kogu senine läänemaailma kunstikogemus ja andkem sellele uus suund, uus keskkond, uus toimimispind. Fantoomplatvorm on positiivselt laetud metaruum, kuhu oma vahetu tuleviku saame projitseerida,\" kirjutab Lõo.\n\nKaante vahele on koondatud juhtumid eksperimentaalsest ja murdelisest loomingulisest tegevusest. Raamat sisaldab põhjalikku intervjuud kunstiteadlase Hanno Soansi ning Lõo vahel, esseesid Lõo varasematelt koostööpartneritelt, kunstnik Kiwalt ja Soansilt ning Lõolt endalt. Autoriraamatu võtab kokku tema samanimelist isikunäitust saatnud manifest. Eesti- ja ingliskeelse raamatu toimetaja on Hanno Soans, kujundaja Tuuli Aule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna, 27. mail esitleb rahvusvaheline kirjastus ;paranoia \"Fantoomplatvormi\" Tallinnas Vabaduse väljaku keskel kell 14.41.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKäevigastusest taastuv Aksel Nõmmela jääb Tour of Estonialt kõrvale\n\n## Põhitekst:\n\nParema käe kämblast võeti välja kaks toestavat metallora, mis pandi sinna paar nädala varem, kukkumises lahti tulnud luukillu fikseerimiseks, kirjutab Delfi Sport.\n\nEsmane lõikus tehti Luksemburgis, vahetult pärast kukkumist Flčche du Sud velotuuril. Ehkki käsi sõita kannatab, ei riskinud ta kodusel UCI velotuuril starti minna.\n\nÕige pea Nõmmela stardijoonele siiski läheb, sest ta teeb Leopardi meeskonnaga kaasa 1.-5. juunini toimuva Luksemburgi velotuuri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tour of Estonial võistlevat Eesti jalgrattakoondist ei saa aidata uusproff Aksel Nõmmela (Leopard Pro Cycling), kes käis kolmapäeval Tartus kergel lõikusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nProfessor: Põhjamaadele järele jõudmiseks peame tõstma makse ja seadma hariduses kõrgemaid sihte\n\n## Põhitekst:\n\nEestis elav taanlane Staehr tõstatas küsimused, kas Eesti on rikas või vaene riik ning kuidas majandusarengus Põhjamaadele järele jõuda Eesti Kaupmeeste Liidu visioonikonverentsil.\n\nProfessor, kes ka Eesti Pangas nõunikuna töötab, nentis, et praeguse maksupoliitikaga me seda eesmärki ei saavuta. Tema sõnul ei peaks poliitikud pingutama, et makse iga hinna eest langetada, vaid makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.\n\n\"Lääne-Euroopas ehitatati 60-ndatel erinevates riikides kiirteid, et teha lihtsamaks liikumist nii ettevõtete kui ka tavainimeste jaoks. Eestis ei ole ikka veel ühtegi päris kiirteed,\" sõnas Staehr. Ta tõi võrdluseks, et tema kodumaal Taanis, mis on samuti väikeriik nagu Eesti, on 10-15 korda rohkem kiirteid.\n\n\"Mina oleksin nõus rohkem maksma, kui ma jõuaksin autoga Tallinnast Tartusse näiteks 30 minutit kiiremini. Ja ma arvan, et paljud ettevõtted oleksid sellega samuti nõus,\" arvas Staehr.\n\nERR-i uudisteportaal viitas asjaolule, et maksude langetamise mantra on Eestis justkui teatud nõiaringis, sest iga nelja aasta järel on see paljude erakondade olulisemate valimislubaduste hulgas. Staehr nõustus, et Eestis puudutavad valimislubadused peaaegu alati maksude langetamist. \"See on natuke ebatavaline ja ma ei näe seal suuri kasutegureid. Paljudes teistes riikides ei lubata valimiste ajal mitte makse langetada, vaid näiteks tõsta palku või ehitada uusi teid või koole.\"\n\nVäga halvaks näiteks Eesti viimase aja maksuotsuste kohta tõi ta sotsiaalmaksu üheprotsendilise langetamise, sest see ei too ettevõtetele suurt kokkuhoidu.\n\nKüsimusele, kas madalad maksud ja väiksed kulutused on ka vaesema riigi tunnus vastas Staehr, et vaesemates riikides on tõepoolest riigisektori kulutused väiksemad ja madalamad maksud. \"Kui vaadata Euroopa Liidu liikmesriike, siis on olemas seos, et mida rikkam riik, seda suuremad avaliku sektori kulutused,\" ütles professor.\n\nHariduses peaks olema eeskujuks Singapur, mitte Rootsi\n\nStaehri sõnul on Eestis väga hea haridustase ning PISA testide järgi on meie õpilaste teadmised kõrgel tasemel. \"Eesti õpilased on sama head või isegi paremad kui Skandinaavia maade õpilased. Samas, kui võrrelda ennast suurte edulugude Singapuri, Hong-Kongi või Taiwaniga, oleme me neist väga maas,\" viitas ta.\n\n\"Kui meie eesmärk peaks olema haridustaseme poolest Rootsile järele jõudmine, siis me oleme selle saavutanud. Kui eesmärk on Singapurile järele jõudmine, siis meil on veel tükk maad minna,\" lisas ta.\n\n15-aastaste õpilaste PISA testi tulemused matemaatikas:\nEesti - 521, Soome - 519, Rootsi - 478.\nSingapur - 573, Lõuna-Korea - 554.\n\nKa kõrghariduses on professori hinnangul probleeme. \"Paljud käivad ülikoolis, aga ei õpi seal väga palju. Tavaline Eesti üliõpilane töötab õppetöö kõrvalt 27 tundi nädalas. Kui õpingute kõrvalt on vaja teha nii palju tööd, saab õpingutest hobi. Kas Eesti magistrikraad on võrreldav magistrikraadiga Rootsis? Mõnikord jah, aga väga tihti mitte.\"\n\nSeetõttu tuleks professori sõnul õppetööd Eestis rahaliselt toetada, et saaks olla täiskohaga üliõpilane.\n\nSamuti pidas ta oluliseks võitlust vaesuse ja korruptsiooniga. Staehri sõnul peaks fiskaalpoliitika olema selline, mis aitaks vältida suuri tõusi ja langusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Samuti on ta veendunud, et me peaks hariduses seadma kõrgemaid sihte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKubemevigastus jätab Inglismaa koondislase EM-finaalturniiriks pealtvaatajaks\n\n## Põhitekst:\n\nPallurit vaevab kubemevigastus ja kuigi usutavasti ei ole tegemist pikaajalise traumaga, ei näe Hodgsonil tal EM-koondises kohta. Peatreener ütles ajakirjanikele, et Delph pääseb finaalturniirile üksnes juhul, kui keegi koosseisust saab veel tõsisema vigastuse.\n\n26-aastane Delph debüteeris Inglismaa koondises ülemöödunud aastal ning on pidanud ristilipu all üheksa kohtumist. Äsja esimese hooaja Citys lõpetanud mängumees mängis kõikide sarjade peale 20 kohtumist ja lõi kaks väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Roy Hodgson jätab EM-finaalturniirile sõitvast 23-liikmelisest koosseisust välja Manchester City poolkaitsja Fabian Delphi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKondase keskuses kohtuvad angloameerika kollaažkunstnik ja prantsuse iseõppinu\n\n## Põhitekst:\n\nPariisis õpetaja ametit pidav Jean-Louis Cerisier (snd 1957) tutvus juba nooruses oma kodukandi Lavali iseõppinud kunstnikega. Tema sügavam huvi rahvaliku kunsti vastu lõi välja Poolas, kus ta 1970. aastatel õpetajana töötas. Sealt sai alguse tõeline jaht metsikule loomingule – sellisele, mis jääb muuseumidest väljapoole, looduslikku keskkonda, levib seintel ja müüridel, aedades ja teeservadel. Prantsusmaale naastes hakkas ta ise maalima ja kollaaže tegema ning hakkas Mayenne’i maapiirkondades otsima teisi väljaspool etableerunud kunstimaailma loovaid kunstnikke. Inspireerituna teiste loojatest on ta katsetanud erinevaid tehnikaid: guašši, õlimaali, pliiatsi- ja pastellijoonistust, kollaažitehnikat. Tema loomingut iseloomustavad sõnad nagu kehatus, unelus, suletus. Tema piltidest moodustub eluteater, kus tegelikkus seguneb kujuteldavaga ja elutu sulandub elavasse.\n\nJohn Digby (snd 1938 Londonis) on New Yorgi külje all Long Islandil elav kollaažikunstnik, kelle teoseid on eksponeeritud nii Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal kui Koreas. Koos oma abikaasa Joaniga asutasid nad kümmekond aastat tagasi iseseiva kirjastuse The Feral Press, mis avaldab kunstiraamatuid, kus värsket ilukirjandust ja esseistikat põimitakse erinevas laadis töötavate kunstnike illustratsioonidega. Digby on klassikalise ”Kollaažikunsti käsiraamatu\" (The Collage Handbook) autor: teose avaldas 1987. aastal üks maailma juhtivaid kunstiraamatute kirjastajaid Thames & Hudson ning seda on korduvalt uuesti trükitud. Digby kollaažides avaneb loodus meile pigem inimese sisemise reaalsuse peegeldusena kui füüsilise maastikuna. Kui Digby eelmine näitus Kondase keskuses pühendus tema nn arhiivikollaažidele, siis käesoleva näituse keskmes on hiina kuuluulest inspireeritud kollaažid. Näituseks valmis spetsiaalne pisiraamat, kus lisaks Digby kollaažide kõrval on välja toodud 8.-12. sajandi hiina poeetide kuuluuletused. Inglise keelde tõlkisid luuletused John Digby ja Hong Ai Bai, eesti keelde pani need ümber Mathura.\n\nNäitused jäävad avatuks 3. augustini. Kondase keskus (Pikk 8, Viljandi) on avatud igapäevaselt 11–18.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "28. mail avatakse Kondase Keskuses silmapaistva angloameerika kollaažikunstniku ja luuletaja John Digby ning prantsuse iseõppinud kunstniku Jean-Louis Cerisier loomingut tutvustav näitus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitsevägi arvas reservi üle 2000 ajateenija\n\n## Põhitekst:\n\n1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm tõstis esile eelmisel suvel Kalevi jalaväepataljonis alustatud uut väljaõpet, mis juba esimestel päevadel viis värsked ajateenijad välilaagrisse taktikaõppele. \"Nägime, et ajateenija on võimeline ja isegi tahab kiiremini relvi ja taktikat tundma õppida. Kalevi jalaväepataljoni positiivne kogemus kahtlemata aitab parendada nii 1. jalaväebrigaadi kui kaitseväe väljaõpet tervikuna.\"\n\nSuurem osa ehk üle 1200 ajateenija teenis 1. jalaväebrigaadi üksustes ehk suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri-, tagalapataljonides ning Viru ja Kalevi jalaväepataljonides, samuti tankitõrje- staabi- ja luurekompaniides.\n2. jalaväebrigaad arvas reservi enam kui 700 Kuperjanovi jalaväepataljonis teeninud ajateenijat. Samuti arvati sel nädalal reservi Vahipataljoni, mereväe ja toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ajateenijad.\n\nJuulikutsega ajateenistusse saabunutest koolitati reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis, oktoobris teenistust alustanud kutsealused õppisid täitma rivikoosseisu ametikohti. Enne reservteenistuse algust osalesid ajateenijad mais peetud kolmenädalasel hindamisõppusel Kevadtorm.\n\nUued ajateenijad saabuvad teenistusse juulis, praegu jätkavad üksustes teenistust jaanuaris üheteistkümneks kuuks kaitseväkke saabunud ajateenijad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal arvas kaitsevägi reservi üle kahe tuhande eelmise aasta juulis ja oktoobris teenistust alustanud ajateenija.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Seitsmenda mängu võitnud Penguins jõudis Stanley karikafinaali\n\n## Põhitekst:\n\nPittsburgh oli seitsmendas mängus kodujääl Tampa Bay Lightningust parem 2:1 (0:0, 2:1, 0:0). Meeskonna kangelaseks kerkis Bryan Rust, kes viis teise kolmandiku alguses Penguinsi juhtima ning viskas pärast Jonathan Drouini viigiväravat perioodi kümnendal minutil vaid 30 sekundit hiljem ka võidutabamuse.\n\nViimati 2009. aastal Stanley karikafinaali jõudnud ja toona ka triumfeerinud Penguins on varem võitnud hokimaailma ühe ihaldatuima trofee ka 1991. ja 1992. aastal. San Jose Sharks pole 25-aastase ajaloo jooksul varem finaalideni jõudnud.\n\nStanley karikavõistlused:\n\nIdakonverents\nFlorida Panthers – New York Islanders 2:4\nTampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1\nWashington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2\nPittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1\nTampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1\nPittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2\nTampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 3:4\nLäänekonverents\nDallas Stars – Minnesota Wild 4:2\nSt. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3\nAnaheim Ducks – Nashville Predators 3:4\nLos Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4\nDallas Stars - St. Louis Blues 3:4\nSan Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3\nSt. Louis Blues - San Jose Sharks 3:4\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pittsburgh Penguins võitis jäähoki Stanley karikavõistluste idakonverentsi finaalis otsustava seitsmenda mängu ja pääses finaali San Jose Sharksi vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHololei: tillukesest lennufirmast võib kasvada suur\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegu on Euroopas 126 lennuettevõtet, mida on kahtlemata liiga palju. Jätkuv konsolideerumine Euroopa turul on absoluutselt möödapääsmatu,\" ütles Hololei Postimehele.\n\n\"See ei tähenda, et hea äriplaaniga ja oma nišiga väikesem, regionaalsele turule sihitud ettevõte ei võiks Euroopa turul konkurentsivõimeliselt ja kasumlikult toimida. Aga selleks peab olema väga hästi läbi mõeldud ja ellu viidud äriplaan,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka väiksemad lennufirmad, nagu Nordica, võivad globaalsel turul ellu jääda, kuid selleks peab neil tagataskus olema suurepärane äriplaan ja head partnerid, leiab Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Tashi Delek!\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nTashi on üks pealtnäha tavaline 17-aastane Tiibeti poiss, kellele meeldib mängida jalgpalli, korvpalli ja kuulata lääne popmuusikat. Samas on ta ka Tiibeti budistliku koolkonna munk, kelle vanemad saatsid kloostrisse elama juba 6-aastaselt. 18-aastaseks saades seisab poisil ees elu tähtsaim otsus: kas pühendada oma elu mungana budismi, Mustangi kultuuri ja traditsioonide edasikandmisele või lahkuda kloostrist ning proovida hoopis tavaelu?\n\nJälgime Tashit teekonnal kloostrist koju isa juurde läbi Himaalaja mäestiku ja kohtume tema kodumaa, iidse Mustangi kuningriigi inimestega. Näeme läbi Tashi silmade ühe kõige paremini säilinud Tiibeti kultuuri olevikku, minevikku ja tulevikku. Õpime tundma tema perekonda. Millise otsuse Tashi langetab? Mis ootab ees Mustangi kultuuri ja rahvast? Kas lääne ühiskonnal on siit midagi õppida?\n\nStsenarist ja režissöör Peeter Rebane, muusika Eduardo Agni ja Horret Kuus, produtsendid Priit Rebane ja Patrick Holzen. Film on ETV2 ekraanil 27. mail kell 20.05.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "27. mail on ETV2 ekraanil Peeter Rebase dokumentaalfilm \"Tashi Delek!\", mis räägib ühest noorest Tiibeti mungast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: börsil on tulus dividendiaasta\n\n## Põhitekst:\n\nMitu börsiettevõtet maksab sel aastal omanikutulu kas dividendidena või aktsiakapitali vähendamisest tingitud tagasimakse teel mitu korda rohkem kui eelmisel aastal, kirjutab Postimees.\n\nNäiteks Tallink maksab oma aktsionäridele omanikutulu kaheksa senti aktsia kohta, mis on neli korda suurem kui eelmise aasta kaks senti.\n\nEesti suurima aktsionäride arvuga ettevõte plaanib maksta dividende kaks senti aktsia kohta ning lisaks veel kuus senti aktsiakapitali vähendamisest tingitud tagasimakseid.\n\nSwedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek Randma ütles, et kui üldistada siis tõepoolest kõik ettevõtted maksavad dividende ootustele vastavalt või üle selle.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Samal ajal kui meie börsiettevõtete eelmise aasta kogukäive ja -kasum kasvas üsna tagasihoidlikult, maksti või makstakse dividende üsna heldelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | NBA: Golden State Warriors jäi ellu ja jätkab võitlust\n\n## Põhitekst:\n\nStephen Curry viskas võitjate kasuks 31 ja Klay Thompson 27 punkti. Andrew Boguti arvele jäi 15 silma ja 14 lauapalli, Draymond Greeni nimele 14 punkti ja 13 lauapalli. Marreese Speights viskas 14 punkti, Andre Iguodala piirdus kaheksa punktiga, kuid jagas ka sama palju tulemuslikke sööte.\n\nOklahoma Cityl ei olnud sedapuhku kasu ka Kevin Duranti 40 punktist. Russell Westbrooki nimele jäi 31 silma, kaheksa resultatiivset söötu ja viis vaheltlõiget. Serge Ibaka viskas 13 ja Anthony Morrow kümme silma.\n\nNBA play-off ’id 2016:\n\nIdakonverents\n1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0\n2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3\n3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3\n4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2\n1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0\n2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3\n1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 3:2\nLäänekonverents\n1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1\n2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0\n3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1\n4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4\n1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1\n2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4\n1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 2:3\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA alistas Golden State Warriors kodus Oklahoma City Thunderi 120:111 (25:21, 33:29, 23:27, 39:34) ning vähendas läänekonverentsi finaalseerias kaotusseisu kaks-kolmele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNurmsalu ja Jäätma lõpetasid vibuspordi EM-i 17. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nNurmsalu pääses tänu tugevale eelringile (8. asetus 69 naise seas) otse 32 parema hulka. See tähendab, et ta oli vabastatud kahest esimesest duellist. 1/16 duellis näitas aga 40. asetusega Myszor (Poola) Nurmsalu vastu väga südikat laskmist ja Nurmsalul tuli vastu võtta 2:6 kaotus. See andis talle siiski kõrge 17. koha.\n\nJäätma teenis eelringis 47 plokkvibu naise hulgas 26. asetuse ja võitis 1/32 duelli kodupubliku ees võistelnud Galesi (Suurbritannia) 137:136. 1/16 duellis tuli tal aga tunnistada 7. asetusega Sancenot (Prantsusmaa) 148:142 paremust. Sancenot jätkab laupäeval finaalides, Lisell Jäätmale täiskasvanute EM-debüüdiks 17. koht.\n\nTeistest eestlastest lõpetasid Siret Luik (sportvibu naised), Jaanus Gross (sportvibu mehed) ja Kristjan Puusepp (plokkvibu mehed) 33. kohaga. Reena Pärnat, Tanel Kaasik ja Martin Rist võtsid EM-arvestuses vastu kaotuse juba avaringis.\n\nReedene võistluspäev on pühendatud Rio OM-kvalifikatsiooniturniirile. Selgitamisele läheb kolm individuaalset naiste ja kolm individuaalset meeste pääset. Igal riigil on võimalik võtta ainult üks pääse klassi kohta (max. üks meeste ja üks naiste) ja osaleda saavad ainult riigid, kes ei saanud 2015. aasta MM-ilt ühtegi pääset. Kokku on vibuspordis kolm kvalifikatsiooniturniiri: mullune MM, käesolev EM ja juuni keskel MK-etapp.\n\nEestlastest jätkavad täna võistlemist Laura Nurmsalu, Reena Pärnat, Siret Luik ja Martin Rist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa meistrivõistlustel vibulaskmises lõpetasid parimate eestlastena Laura Nurmsalu (sportvibu naised) ja Lisell Jäätma (plokkvibu naised). Nii sportvibu kui plokkvibu segavõistkonnad lõpetasid 9. kohaga. EM-finaalid toimuvad eeloleval nädalavahetusel. Homme selgitatakse aga Rio olümpiapääsmed ja sellel turniiril osaleb veel neli eestlast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nG7 hoiatas, et Brexit ohustab maailma majanduskasvu\n\n## Põhitekst:\n\nG7 hoiatas lõppdeklaratsioonis, et nn Brexit pööraks globaalse kaubanduse, investeeringute ja töökohtade arvu suurenemise trendi tagasi, vahendas BBC.\n\nDeklaratsioonis seatakse majanduskasv tähtsaimaks, millega võidelda maailmamajanduse ja julgeoleku vastaste ohtudega.\n\nG7 lubas ühiselt tegeleda suurte ohtudega globaalsele majanduskasvule, sealhulgas ohtudega rahvusvahelisele korrale, mida kujutavad endast terrorirünnakud ja vägivaldne äärmuslus.\n\n\"Me oleme pühendunud, tagamaks seda, et majanduskasv oleks kaasav ja töökohtade rikas, tuues kasu kõigile ühiskonna osadele,\" seisis dokumendis.\n\nSamuti kutsuti rahvusvahelisi turge üles püsima avatud, et võidelda protektsionismi vastu. Samuti kutsuti riike üles vältima valuutade devalveerimist konkurentsi eesmärgil.\n\nSuurbritannias toimub 23. juunil referendum Euroopa Liidu liikmesuse üle.\n\nLisaks maailma majanduslikele väljakutsetele tõi G7 välja muid poliitikaküsimusi. Deklaratsioonis nimetatakse Euroopa migrandikriisi ülemaailmseks väljakutseks.\n\nSamuti väljendati muret olukorra pärast Ida- ja Lõuna-Hiina merel, kus viimastel aastatel on pinged merepiiri vaidluste pärast tõusnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma tööstusriikide liidrid ütlesid oma deklaratsioonis, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ohustaks globaalset majanduskasvu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLihtsam kui Soomes: Kagu-Aasia on Eesti ettevõtja jaoks paljulubav\n\n## Põhitekst:\n\n\"Põhjus on eelkõige selles, mida ma nimetaksin valmisolekuks äri teha ehk inglise keeles willingness to do business. Soomes, Austrias või teistes n-ö vana Euroopa riikides valitseb mõne erandiga mentaliteet, et meil on kõik olemas, oleme väga rahul sellega, mis juba on, ja kui üldse midagi muudame, siis kahe-kolme aasta pärast,\" selgitas ta Eesti Päevalehe vahendusel.\n\n„Kui võtame aga Indoneesia, Filipiinid või mõne muu Kagu-Aasia riigi, siis seal on suhtumine umbes niisugune: \"Väga huvitav! Miks mitte! Proovime! Kas kuu aja pärast juba saaks?\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusministeeriumis tutvustati eile noore elanikkonna ja kiire majanduskasvuga Kagu-Aasia võimalusi ja riske Eesti ärirahvale, kelle jaoks on see kauge piirkond veel üsnagi tundmatu. Koostöös Aasia uuringute kojaga Eestis korraldatud konverentsil võttis sõna Kagu-Aasia tarbeks ärikonverentside programmide tootmisega tegelev ettevõtja Hando Sinisalu, kelle hinnangul on näiteks Indoneesias äri teha lihtsam kui Soomes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogus peetakse Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise avaistung\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmised kuus kuud kestva Eesti eesistumise tähtsamad küsimused on laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ning inimõigused ja õigusriik internetis, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nEesti eesistumise algust Euroopa Nõukogus tähistati kolmapäeval tavapärase üleandmistseremooniaga Strasbourgis.\n\nEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Alalise Komitee istungil riigikogus peab avakõne assamblee president Pedro Agramunt.\n\nAlalisel komiteel on kavas kinnitada raportid Kasahstani ja Serbia ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta ning arutada inimõiguste rikkumise ärahoidmise ja linnadevahelise koostöö edendamise teemadel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna peetakse riigikogus Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise avaistung.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA soomusüksused alustavad teekonda Eestisse õppusele\n\n## Põhitekst:\n\nDragoon Ride nime kandava rännaku eesmärk on harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Rännaku raames läbivad peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid enam kui 2 400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus. Kahes kolonnis on ligi 400 ühikut tehnikat, mis jaotub kolme Balti riigi vahel.\n\nRännakul teevad sõjaväelased peatusi ja viivad läbi koostööharjutusi, näiteks harjutatakse taktikaliste kitsaskohtade nagu sildade ületamist. Samuti peatutakse erinevates linnades, et suhelda kohalikega ja näidata oma varustust ning tehnikat.\n\nEestis teevad kolonnid peatuse 9. juunil Valgas ja Tartus, 11. juunil Sillamäel ning 14. juunil Pärnus, kus toimuvad erinevad rahvaüritused.\n\n13. juunil algava õppuse Saber Strike eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, õppuse raames saabub Eestisse ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Samuti võtavad Eestis toimuvatest harjutustest osa Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.\n\nEesti on sel aastal õppuse juhtriik. Õppus koosneb mitmest osaõppusest, millest esimene, peamiselt staabiprotseduuridele keskenduv Saber Knight algab esmaspäeval, 30. mail Tapal. Õppuse taktikalised osad viiakse läbi Tapal, kaitseväe keskpolügoonil ja Ämaris ning Leedu ja Läti harjutusaladel. Õppuse lõputseremoonia peetakse 21. juunil Tapal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna alustavad Saksamaalt Vilseckist motoriseeritud rännakut Eestisse ja teistesse Balti riikidesse Ameerika Ühendriikide üksused, et osaleda juunis Eestis, Lätis ja Leedus peetaval õppusel Saber Strike.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValgamaal kestavad metsatulekahju järelkustutustööd\n\n## Põhitekst:\n\nÜleeile puhkenud tulekahju said päästjad kontrolli alla, kuid järelkustutustööd jätkuvad veel tänagi, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\n45 hektari suurusel põlengualal oli veel eile palju hõõguvaid koldeid. Kui tuul suunda ei muuda, siis metsapõleng enam ei laiene.\n\nPäästetööde juhi kinnitusel võtab metsapõlengu lõplik kustutamine aega veel paar päeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgamaal Läti piiri ääres Aitsra küla lähedal jätkati veel ka täna öösel ulatusliku metsatulekahju kustutamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKajar Lember astus erakonnast välja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ilmenud kahtluste valguses pidas Kajar Lember vajalikuks oma taandumist erakonnast, et keskenduda oma õiguste kaitsmisele,\" ütles erakonna peasekretär Inara Luigas.\n\nVastavalt erakonna põhikirjale, kui üldkogu poolt valitud isik astub tagasi, siis astub tema kohale asendusliige. Asendusliikme määrab vastavalt valimistulemustele erakonna valimistoimkond. Esimeseks asendusliikmeks sotsiaaldemokraatide aseesimehe kohale on riigikogu liige Rainer Vakra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kajar Lember esitas avalduse, millega loobus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimehe kohast ning astus erakonnast välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Korea alus tulistas Põhja-Korea laevade suunas hoiatuslaske\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Korea kaitseministeeriumi andmeil viibisid üks sõjaväealus ja üks kalapaat hommikul Souli kontrollitavates vetes alla kümne minuti.\n\nTeate kohaselt tulistas Lõuna-Korea laev pärast hoiatust sissetungijate suunas viis lasku. Vigastatutest ja kahjudest teateid ei ole.\n\nSeda laadi vahejuhtumid ei ole ebatavalised, sest kalalaevad võitlevad sageli paremate kalastuspaikade pärast.\n\n1999. aastal pidasid Koread maha verise merelahingu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Korea mereväe alus tulistas reedel hoiatuslaske, et kihutada minema kaks Põhja-Korea laeva, mis põgusalt vaidlusaluse läänepoolse merepiiri ületasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJärelvaadatav | Tuulelohe lend 2019: keda me valime?\n\n## Põhitekst:\n\nKes hakkavad meid järgmisel neljal aastal juhtima? Mida teha, et Eesti majandus kasvaks? Mida poliitikud sellest kõigest üldse arvavad? Neile küsimustele otsisid vastuseid poliitikavaatlejad, ettevõtjad ja erakondade esinumbrid Tallinnas Maarjamäe lossis. Päeva modereerisid ajakirjanikud Johannes Tralla ja Märt Treier.\n\nKava\n\nI sessioon\n\nEesti Tööandjate Keskliidu uue volikogu esimehe Kai Realo tervitus\n\nKõne \"Mida ütleks Lennart Meri tänase Eesti kohta\"?\n\nIntervjuulaval intervjueeritakse Vabaerakonda (Kaul Nurm) ja Roheliste erakonda (Züleyxa Izmailova)\n\nI sessiooni videosalvestis\n\nII sessioon, kus tutvustatakse tööandjate manifesti peamisi lähtekohti\n\nEesti Tööandjate Keskliidu majandusarengu töögrupi juht ja Elering Asi juhatuse esimees Taavi Veskimägi - \"Milline on ettevõtete jaoks hea ettevõtluskeskkond?\"\n\nEesti Tööandjate Keskliidu tööjõupoliitika töögrupi juht ja Circle K Eesti peadirektor Kai Realo - \"Mis toimub Eesti tööjõuturul?\"\n\nEesti Tööandjate Keskliidu hariduspoliitika töögrupi juht ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter - \"Haridus kui ettevõtluse üks nurgakivi\"\n\nRiigireformi SA nõukogu liige ja vandeadvokaat Jüri Raidla - \"Kuidas jätkata riigireformi?\"\n\nIntervjuulaval saab kuulda Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna (Jevgeni Ossinovski) ja Isamaa erakonna (Helir-Valdor Seeder) seisukohti\n\nII sessiooni videosalvestis\n\nIII Sessioon\n\nErakondade valimislubaduste hind ja võimalikud mõjud?\"\n\nArutlevad poliitikavaatleja Andreas Kaju, Meta Advisory Group ja majandusanalüütik Hardo Pajula, EBS\n\nIntervjuulaval selgitavad oma seisukoht Eesti 200 (Kristina Kallas), EKRE, Eesti Reformierakond (Kaja Kallas) ja Eesti Keskerakond (Jüri Ratas)\n\n\"Kuidas mitmest Eestist saaks ühe\" – Annika Laats, Risti koguduse õpetaja\n\nPäeva analüüsib ja võtab kokku Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar\n\nIII sessiooni salvestus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel neljapäeval toimus tööandjate aastakonverents Tuulelohe lend 2019, alapealkirjaga \"Keda me valime?\". Portaalis ERR.ee saab tööandjate liidu aasta tähtsündmust järelvaadata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSildaru trumpala finaal tühistati, meeste maailmameistriks tuli britt\n\n## Põhitekst:\n\nAlgselt oli naiste pargisõidu kvalifikatsioon kavas teisipäeval, kuid uue ajakava järgi pidi see toimuma kolmapäeva õhtul. Raskete olude jätkumisel otsustati kvalifikatsioon hoopistükkis ära jätta, tänu millele pääsesid kõik osalejad otse finaali. Lõppvõistlust planeeriti esialgu toimuma üheskoos meeste finaaliga, kuid siis otsustasid korraldajad, et naiste finaali toimumine otsustatakse pärast meeste sõitu. Kolmapäeva öösel võttis Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) vastu otsuse võtta naiste pargisõit programmist maha.\n\nEndiselt täiskasvanute MM-i debüüti ootav Kelly Sildaru võistleb Park Citys ka rennisõidus. Rennisõidu kvalifikatsioon peetakse 7. veebruaril, ETV2-s nähtav finaal on kavas laupäeval, 9. veebruaril.\n\nMeeste pargisõidus, kus toimusid kolmapäeval nii kvalifikatsioon kui ka finaal, teenis maailmameistriks tulnud James Woods oma parima soorituse eest 86,68 punkti. Norralane Birk Ruud sai 85,40 punktiga kaela hõbemedali, kolmandaks tuli ameeriklane Nicholas Goepper (84,46 p).\n\nThe #utahworlds2019 Men's #Slopestyle is wrapped! James Woods ???????? took the gold medal ???? ahead of Birk Ruud ???????? with silver ????, and Nicholas Goepper ???????? for the the bronze ????. Congratulations Boys! pic.twitter.com/E0vurwtXzK\n\n— FISfreestyle (@FISfreestyle) February 6, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides Park Citys peetavaid freestyle 'i maailmameistrivõistlusi kimbutasid teist päeva järjest heitlikud ilmaolud, mis viisid selleni, et naiste pargisõidu võistlus tühistati. Raskete olude kiuste peetud meeste finaalis tegi parima tulemuse britt James Woods.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester City teenis võidulisa ja tõusis edetabeli liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nManchester City avavärava lõi esimese poolaja üleajaminutitel Aymeric Laporte. 73. minutil teenis kollase kaardi aga Fernandinho ning Evertoni ridades nägi Kurt Zouma sama värvi kaarti üheksa minutit hiljem. Teise poolaja üleajaminutitel oli veel täpne Gabriel Jesus, kes vormistas tiitlikaitsjatele 2:0 võidu.\n\nEdetabelis hõivab Manchester City nüüd 62 punktiga esikoha. Sama palju on punkte ka Liverpoolil, kellel on üks kohtumine vähem peetud. Kolmandal kohal jätkab Tottenham (57 p). Everton asub 33 silmaga tabeli üheksandal real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Inglismaa kõrgliigas teenis võidulisa tiitlikaitsja Manchester City, kes alistas võõral väljakul Evertoni tulemusega 2:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViimane start enne MM-i meelitab laskesuusatajad Otepääle IBU karikaetapile\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluste korralduskomitee esimees Aivar Nigoli sõnul on tavapärasest suurem osalejate arv tingitud sellest, et Otepää IBU karikaetapp on laskesuusatajatele viimaseks stardiks enne Rootsis Östersundis toimuvaid maailmameistrivõistlusi. \"Kui vaadata võistluskalendrisse, siis oleme tänavu tõesti heas seisus - Euroopa meistrivõistlused on vahetult lõppenud ning maailmameistrivõistlused kohe algamas,\" räägib Nigol. \"Nii on mitmed riigid andnud märku, et plaanivad viimased stardid enne MM-i just Otepääl teha ning on seetõttu Eestisse tulemas tugevama koosseisuga,\" lausub Nigol.\n\nLisaks meelitab sportlasi Tehvandile ka kavas olev supersprint. \"Kuna tegemist on suhteliselt uue võistlusformaadiga, pakub supersprint sportlastele suurt huvi,\" sõnab Nigol, et lisaks pealtvaatajatele on supersprint põnevust täis ka sportlastele endile. \"Kuna uus formaat on võistluskavas veel üsna harva, siis on sportlaste jaoks oluline seda harjutada ning stardis olla,\" räägib Nigol tagamaid. Supersprint näeb ette, et toimuvad kvalifikatsioonid ja finaali pääseb vaid 30 parimat. \"See on äärmiselt kaasahaarav võistlus nii sportlastele kui ka loomulikult pealtvaatajatele,\" julgustab Nigol spordisõpru staadionile tulema. Võistlused on kõigile pealtvaatajatele tasuta.\n\nOsalevad riigid: Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Brasiilia, Bulgaaria, Kanada, Hiina, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kasahstan, Läti, Leedu, Moldova, Norra, Poola, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Šveits, Rootsi, Ukraina ja USA.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. ja 2. märtsil toimub Otepääl, Tehvandi spordikeskuses laskesuusatamise IBU karikasarja hooaja eelviimane etapp, kust võtab osa ligi 300 sportlast 33 riigist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Saaremaa peab põhiturniiri viimase mängu liidri Tartu vastu\n\n## Põhitekst:\n\nSaaremaa VK jaoks on tegu põhiturniiri viimase kohtumisega, hetkel ollakse liigatabelis 45 punktiga teisel kohal. Tartul on liidrina 47 punkti ja Saaremaast ka mäng vähem peetud. Tartu klubi lõpetab põhiturniiri järgmisel nädalavahetusel TalTechi vastu. Tabeli kolmandat positsiooni hoiab Läti klubi RTU/Robežsardze 43 punktiga.\n\nSaaremaa peatreeneri Urmas Tali sõnul on meeskond heas seisus. \"Oleme jaanuari alguse ebakindlusest sammu edasi teinud, võttis aega, aga viimased mängud on juba parema iseloomuga olnud, kui teise ringi alguse kohtumised. Nüüd siis põhiturniiri viimane matš veel ees ja ootan huviga, kuidas me Tartu vastu hakkama saame oma asjadega,\" kommenteeris peatreener. Saaremaa värskeima täienduse, Hollandi koondise temporündaja Fabian Plaki kohta lausus Tali: \"Korralik mängumees, aga eks ta on veel noor ja kogemusi vähe, kuid püüame tema tugevaid külgi meeskonna heaks maksimaalselt ära kasutada.\"\n\nPärast neljapäevast kohtumist on Saaremaal kahenädalane paus enne veerandfinaale, enamik meeskondi saab aga veel järgmisel nädalavahetusel viimaseid mänge pidada. \"Kindlasti on pikem mängupaus pigem halb, tuleb praadida ja oodata, aga saame hakkama,\" lisas juhendaja.\n\nTartu meeskond pidi viimases mängus teise lähirivaali RTU vastu hakkama saama ühe põhimehe Rait Rikbergita, haigused on ka teisi mängijaid kimbutanud. \"Viirused käivad ringi ja sportlased ei pääse samuti, proovime ennetada, aga selge see, et puhtalt ei pääse ükski meeskond. Elame päev korraga ja nuputamist on omajagu,\" tõdes Tartu meeskonna peatreener Andrei Ojamets. \"Saaremaaga võrreldes on meil veel TalTechi kohtumise näol lisakäik varuks, kui peaks Saaremaa vastu halvasti minema. Kui Saaremaa peaks meid võitma, võivad nad punktiga mööda minna ja siis on meil TalTechi vastu vaja kahte punkti. Samas on TalTech viimasel ajal väga südikalt mänginud. Positiivse stsenaariumi puhul on TalTechi mäng meile ka veerandfinaali eelprooviks, sest nemad on kaheksandal kohal ja lähevad põhiturniiri võitjaga veerandfinaalis vastamisi,\" analüüsis Ojamets tabeliseisu.\n\nTartu pole seejuures saanud teises ringis sisuliselt kodusaali eelist kasutada. Mõlemad teise vooru kaks \"kodumängu\" tuli nimelt pidada hoopis Võrus, sest Tartu Ülikooli hall oli hõivatud muude üritustega. \"Veidi kurvaks teeb see, et 2. detsembril saime viimati kodus mängida karikamängu, see on väga pikk paus. Aga tuleb hakkama saada ja tore, et fännid viitsivad meiega ikka kaasa tulla välismängudele ka,\" sõnas Ojamets.\n\nPõhiturniiri viimased matšid peetakse 15.-17. veebruaril. Põhiturniiri võitja saab ühtlasi 1.-2. märtsil toimuva finaalturniiri korraldusõiguse. Põhiturniiri paremusjärjestuse määramisel võrreldakse esmalt punkte, seejärel võitude arvu, pärast mida geimide ja punktide suhet ning lõpuks omavaheliste mängude tulemusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval kell 19 kohtuvad Kuressaares võrkpalli Meistriliiga tipud, tiitlikaitsja Saaremaa Võrkpalliklubi ja liider Tartu Bigbank.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba oli JYP-i võidumängus resultatiivne\n\n## Põhitekst:\n\nJYP asus kohtumist juhtima juba avakolmandiku järel seisuga 3:0. Seejärel viskas teise mänguaja algul Pelicans ühe tagasi. JYP skooris neljanda väravaga ligi 12 minutit hiljem ning otsustavale kolmandikule mindi vastu seisult 4:1.\n\nRooba andis resultatiivse söödu viimasele täpsele tabamusele, mille toimetas võrku Jarkko Immonen. Väravate autoriteks olid veel Jani Tuppurainen, Eric Perrin ning kübaratrikiga sai hakkama Jake Newton.\n\nJYP asub Soome kõrgliigas kümnendal kohal 23 võidu ja 24 kaotusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondise kapteni Robert Rooba koduklubi JYP alistas Soome kõrgliigas Pelicansi tulemusega 6:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevenes lepinguta jäänud Plotnikov sidus end taas Transiga\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane universaal käis hiljuti koos Tallinna Kalevi ründaja Kevin Rääbisega testimisel Valgevene kõrgliigas mängiva Garadzejaga, kuid ei jõudnud seal klubiga kokkuleppele, kirjutab Soccernet.ee.\n\nMullu mängis Plotnikov Transi eest 33 liigamatšis ja lõi 13 väravat. Esimest korda oli ta Narva klubiga meistriliigas juba 2010. aastal, pool hooaega on ta mänginud ka Sillamäe Kalevi ja Kohtla-Järve Lootuse eest.\n\nLoe edasi Soccernet.ee -st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Trans teatas, et on enda mängumehe Viktor Plotnikoviga sõlminud uue lepingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli meistriliigas võidutsesid HC Tallinn ja Põlva Coop\n\n## Põhitekst:\n\nAlles laupäeval Balti liiga raames 24:24 viigi teinud meeskonnad kohtusid viie päeva jooksul teistkordselt Viljandis ning võõrustajad alustasid paremini. Kaheksaks minutiks juhtis Viljandi 5:2, ent siis tabas Markus Viitkar ja kahel korral Robin Oberg ning tablool oli 5:5 viik. Mulgid said uuesti kahega ette, et siis vastastel viigistada lubada.\n\nParemääre Enrico Antoni tabamus 23. minutil andis Tallinnale esmakordselt edu 10:9. Kaks minutit hiljem nägi Simon Drõgin enda ees punast kaarti, kuid Viljandi 19-aastane puurivaht Kevin Pajuväli tõrjus järgnenud karistusviske. Poolajalõpp kuulus siiski pealinlastele ja puhkama mindi Tallinna 14:11 juhtimisel.\n\nRiietusruumist tulles tabasid mõlemad meeskonnad korra, enne kui Tallinn hakkas otsustavalt eest minema. Anton tabas mitu korda järjest, teda toetasid Oberg ja Risto Kiil ning 40. minutiks juhtis Eesti karikavõitja 20:13. Seitse minutit hiljem kasvas vahe kümnele väravale ja väiksemaks enam ei kuivanudki.\n\nTallinn sai tulemusega 34:23 hooaja kümnenda võidu ning tõusis punkti kaugusele liigatabeli esipaarist Kehra-Serviti. Oberg viskas pealinlaste kasuks kaheksa, Anton kuus ja Kiil viis väravat, mulkide poolel olid täpsemad Sergei Rodjukov kaheksa, Volodimir Maslak viie ja Mihkel Lõpp nelja tabamusega.\n\nSügisringis Põlva Coopile koguni 26 väravaga alla jäänud Aruküla/Audentes sai esmakordselt oma ridadesse mõlemad kogenud talvised täiendused ehk Antti Rogenbaumi ja Kaimar Leesi. Põlvalased aga mängisid esmakordselt ilma Servitisse siirdunud ja esimese tosina vooruga Coopi kasuks 63 väravat visanud Mathias Rebaseta.\n\nKülalised tegid Arukülas välkalguse ja juhtisid neljaminutilise mängu järel 4:0. Ei aidanud Martin Noodla võetud minutiline mõttepauski, sest Andreas Rikken suurendas vahet veelgi. Kodumeeskond jõudis kahe värava kaugusele, aga eelmises voorus Viljandi võrku üheksa palli saatnud Marken Järv tabas kaks korda järjest ning Tõnis Kase viskest tuli 10:5.\n\nPõlva hoidis edu, kasvatas selle pärast Kaarel Raidmetsa tabamust korra kaheksale väravale ning võitis poolaja 14:7. Teise pooltunni algul pommitasid põlvalased kadestamisväärse kindlusega ja 33. minutil juhiti juba 18:8. Lees üritas Aruküla/Audentest mängus hoida, visates võõrustajate teise poolaja kolm esimest väravat, aga Põlva libises eest.\n\nSama suurelt kui sügisel, Põlva ei võitnud, aga sai tabeli viimasest kindlalt 33:17 jagu. Kase ja Järve arvele jäi seitse, Jaanus-Peeter Rüütli ja Markel Veiko lisasid neli väravat. Arukülalastel tabas Lees viis ja Rauno Kopli neli korda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhiturniiri eelviimane voor käsipalli meistriliigas jätkus kahe mänguga. Külalismeeskonnad olid seekord kindlalt vastastest üle – HC Tallinn alistas Viljandi HC 34:23 (14:11) ning Põlva Coop oli 33:17 (14:7) parem Aruküla/Audentesest. Reedel lõpetavad 13. vooru HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja SK Tapa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEpp Mäe jätab kodused tiitlivõistlused vahele\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meistrivõistlused toimuvad naiste-, vaba- ja kreeka-rooma maadluses. Mäe jääb seekord kodusest tiitlivõistlusest eemale, kuna valmistub Soomes Kuortanel Rootsis algavaks turniiriks ja treeninglaagriks.\n\nKodupubliku rõõmuks osalevad võisltusel siiski paljud Eesti maadlustipud - Heiki Nabi, Helary Mägisalu, Aimar Andruse ja teised. Kokku astub kolmele maadlusmatile mõõtu võtma ligi 150 sportlast. Võistlused algavad kell 11.30 ja finaalid peetakse orienteeruvalt kell 16.30.\n\nTartus toimusid aga Eesti õpilaste meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses. Kokku osales 95 noorsportlast ja Eesti õpilaste meistriteks krooniti:\n\n-38 kg Oliver Grauen (J.Kotkase SK)\n-41 kg Juhan Kristjuhan (MK Aberg)\n-44 kg Max Hristjuk (Tartu Kalev/SK Englas)\n-48 kg Reno-Rene Padar (MK Jaan)\n-52 kg Artur Jeremejev (Tartu Kalev/SK Englas)\n-57 kg Georg Kristerson (Tartu Kalev/SK Englas)\n-62 kg Marcus Bugera (SK Tapa/Tapa VSK)\n-68 kg Jegor Mossienko (Korrus3)\n-75 kg Aron Aun (MK Juhan)\n-85 kg Rasmus Liisma (MK Aberg)\n\nKlubide arvestuses olid kolm parimat Tartu Kalev/SK Englas, MK Aberg ja\nKorrus3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Põlvas Mesikäpa Hallis toimuvatest Eesti meistrivõistlustest jääb tänavu eemale Eesti naistemaadluse liider Epp Mäe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sulgpallurid jõudsid Iraanis pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\nMarran ja Rüütel alistasid esimeses kahes ringis kaks kohalikku paari. Veerandfinaalis tulid nende vastaseks võistlustel kolmanda asetusega Ungari parim paar Daniella Gonda ja Nikoletta Bukoviczki. Eestlannad said kahes geimis võidu 21:16, 21:11. Poolfinaalis läksid Marran ja Rüütel vastamisi teise asetuse saanud Indoneesia paari Nita Violina Marwahi ja Putri Syaikahiga. Tasavägisest kolmegeimilisest mängust väljusid võitjatena Indoneesia mängijad tulemusega 21:17, 17:21, 21:17.\n\nSelle tulemusega peaksid Marran ja Rüütel, kes koos mängimist alustasid alles eelmise aasta lõpus, tõusma järgmise nädala maailma edetabelis pea 50 kohta, 140. koha piirile. Maailma edetabelis läheb arvesse kümme aasta jooksul mängitud parimat tulemust. Marran ja Rüütel on osalenud koos seni vaid viiel turniiril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraanis 25000 dollari suuruse auhinnafondiga sulgpalli maailma edetabeli turniiril jäid Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel jagama paarismängus 3. kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe alustas Hispaanias hooaega 87. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nOrihuela teedel sõidetud lühikese temposõidu viimased sajad meetrid kulgesid ülesmäge. Päeva kiireimat aega näitas norralane Edvald Boasson Hagen (12.55; Team Dimension Data), kelle keskmiseks kiiruseks märgiti protokolli 47,8 km/h. Teise koha pälvis hispaanlane Ion Izagirre (Astana Pro Team), kes kaotas võitjale viie sekundiga ning kolmanda aja sõitis välja endine temposõidu maailmameister Tony Martin (+0.05; Team Jumbo-Visma). Taaramäe kaotas võitjale ühe minuti ja ühe sekundiga. Tulemuse sai kirja 167 ratturit.\n\nTaaramäe täidab viiepäevalisel velotuuril ilmselt abilise rolli ja temalt ei tasu suuri tulemusi oodata. Viimases treeninglaagris Calpes vedas eestlast alt tervis. Järgmised mitmepäevasõidu kolm etappi on mägised ja nende käigus selgub üldvõitja. Viimane etapp (88 km) viib ratturid Paternast Valenciasse ja seal saavad oma võimaluse sprinterid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaanias alanud Valencia velotuuri (UCI 2.1) 10,2-kilomeetri pikkusel eraldistardist sõiduga avaetapil sai Rein Taaramäe (Direct Energie) kirja 87. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRikberg tegi Poolas Eesti võrkpalliajalugu ja tüüris tippklubi võidule\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma tippklubide hulka kuuluvat Resoviat juhendas teisipäeval Eesti koondise abitreener ja statistik Alar Rikberg, sest meeskonna peatreener Gheorghe Cretu jäi viirushaiguse tõttu koju. Nii sai 37-aastasest Rikbergist ühtlasi esimene eestlane, kes on Poola kõrgliigamängus peatreenerina tegutsenud. Rainer Vassiljev täidab teatavasti Lubini Cuprumis abitreeneri rolli, kirjutab Võrkpall24.ee.\n\nVõidust hoolimata on Resovia võimalused lõpetada põhiturniir kuue parema hulgas ehk pääseda medalimängudele vaid teoreetilised. Hetkel paiknetakse viie võidu ja 11 kaotusega kümnendal kohal. Bedzin on ühe võidu ja 16 kaotusega eelviimane ehk kolmeteistkümnes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rzeszovi Asseco Resovia võrkpalliklubi teenis Poola kõrgliigas hooaja viienda võidu, kui alistas võõrsil 3:1 (-22, 15, 15, 23) tabeli tagumisse poolde kuuluva Bedzini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi diplomaat: Eesti ÜRO-kampaania kulgeb võidukursil\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen üsna kindel, et praeguses kampaaniaolukorras, kus Eesti on, te võidate selle hääletuse,\" ütles Rootsi välisministeeriumi ÜRO osakonna direktor Efraim Gomez kolmapäeval Tallinnas peetud seminaril.\n\nSamal seisukohal oli ka Eesti ÜRO-kampaania juht Margus Kolga. \"Nii palju kui meil kokkuleppeid (teiste riikidega - ERR) on, siis põhimõtteliselt oleme oma konkurendist eespool juba pikka aega. Mitte küll piisavalt eespool, aga eespool,\" ütles Kolga.\n\nSamas soovis ta rõhutada, et kampaania kestab kuni juunis toimuva hääletuseni, seni, kuni otsus on langenud. Võitja peab saama ÜRO Peaassamblee hääletusel kahekolmandikulise enamuse ehk 129 riigi toetuse, kui kõik liikmesriigid hääletavad.\n\nEesti konkurent valimistel on Rumeenia, mis on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu liige varasemalt juba neljal korral. Eesti ei ole varem ÜRO Julgeolekunõukogu liige olnud.\n\n\"Et saada teise riigi ees ühekolmandikuline ülekaal - see on suur väljakutse. Seda on võimalik saavutada siis, kui riigid, kes omavahel konkureerivad, teineteisest eristuvad. Seetõttu tuleb meie püüda oma konkurendist võimalikult palju erineda ja seda sõnumit võimalikult paljudele liikmesriikidele viia,\" selgitas Kolga. \"Sellega oleme ka viimased poolteist aastat tegelenud. See tähendab, et oleme viinud sõnumi Eestist peaaegu kõikide riikideni maailmas ka väljaspool New Yorki (kus asub ÜRO peakorter - ERR) ja seda vähemalt suursaadiku tasemel,\" rõhutas ta.\n\n\"Nii, et selle kampaania tulemusel - ükskõik, kas me võidame või mitte - väga suur osa maailma riike ja nende riikide otsusetegijaid teab midagi Eestist. Ja see on väärtus omaette, mille põhjal saab tulevikus arendada nii poliitilisi, majandus- kui ka kultuurisuhteid,\" ütles Eesti diplomaat.\n\nSama märkis ka Gomez, kelle sõnul Eesti saab Julgeolekunõukogusse pääsedes aru, et kampaania oli seda väärt. Rootsi ÜRO Julgeolekunõukogu saadiku Carl Skau sõnul annab töö Julgeolekunõukogus riigile ligipääsu teiste riikide, sealhulgas Julgeolekunõukogu alaliste liikmete juhtidele, mida saab ära kasutada ka pärast liikmestaatuse lõppu.\n\nRootsi oli ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2017-2018.\n\nRootsi diplomaadid Carl Skau (vasakul) ja Efraim Gomez (paremal) Tallinnas toimunud seminaril. Autor: Välisministeerium\n\nSkau sõnul toetab Rootsi Eesti kui endaga sarnaste väärtustega riigi kandidatuuri. \"Meie väikeste riikidena oleme huvitatud rahvusvahelisel õigusel ja organisatsioonidel põhinevast korrast ning töö ÜRO juures aitab selle säilimisele kaasa,\" märkis Skau.\n\nEesti seadis oma kandidatuuri saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 üles juba 2005. aastal, kuid kampaania aktiivset faasi alustas 2017. aasta juulis. ÜRO Julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt, mida on kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Ida-Euroopa; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika. Eesti on Ida-Euroopa grupis ning sinna kuuluvate riikide hulgast valitakse 2019. aastal üks Julgeolekunõukogu mittealaline liige. Eestiga samaaegselt kandideerib sellele kohale ka Rumeenia.\n\nLõplik hääletus, kus osalevad kõik 193 liikmesriiki, toimub 2019. aasta juunis.\n\nJulgeolekunõukogus on 15 riiki, kellest viis on vetoõigusega alalised liikmed - USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kümme ülejäänud riiki valitakse kaheaastaseks perioodiks, igal aastal vahetuvad neist pooled ehk viis riiki.\n\nÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta riikidele täitmiseks kohustuslikke otsuseid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti senine kampaania ÜRO Julgeolekunõukogus mittealalise liikme koha võitmiseks suvel toimuvatel valimistel lubab arvata, et Eesti selle koha saab, ütles ÜRO küsimustega tegelev Rootsi diplomaat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti rahvusringhäälingu vene- ja ingliskeelseid uudisteportaale ähvardab sulgemine\n\n## Põhitekst:\n\nLäti Seimis on käimas arutelu nii LSM-i vene- ja ingliskeelsete portaalide kui ka sealse Raadio 4 rahastamise üle.\n\nViimastel aastatel on Läti Raadio 4-le ja Läti Raadiole eraldatud vähemustele suunatud programmi edastamiseks 191 000 eurot, Läti rahvusringhäälingu võõrkeelsed uudisteportaalid on pidanud hakkama saama 121 000 euroga, vahendas ERR-i ingliskeelne uudisteportaal LSM-i ingliskeelse uudisteportaali teadet kolmapäeval.\n\nAlates sellest aastast aga programmide ja portaalide rahastusmudel muutus.\n\nLSM.lv juht Voldemars Olinš ütles, et praegu rahastatakse vähemustele suunatud kanaleid Läti avalik-õigusliku telekanali LTV eelarvest.\n\n\"Siiani oli meil ametkondadest saadud mitteametlik info, mis julgustas arvama, et rahastus jätkub, mistõttu ei tekitanud me paanikat varem, kui alles nüüd,\" kommenteeris Olinš.\n\n\"Õhus on kaks võimalust: kas sulgeda inglis- ja venekeelsed kanalid või otsida rahastust LTV praegusest eelarvest. Kuivõrd aga LTV maadleb eelarveraskustega, on oht, et realiseerub esimene võimalus,\" põhjendas Olinš muret.\n\nKanalite sulgemisega saadaks Seim aga avalikkusele sõnumi, et vene- ja ingliskeelsed uudisteportaalid polegi olulised.\n\n\"Järgmine kanal, mis Läti kohta mahukat ingliskeelset sisu toodab, on Russia Today,\" viitas Olinš, et moondamata uudiseid Lätist inglise keeles muudest kanalitest peale LSM-i ei saagi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahastamisraskustes Läti rahvusringhääling kaalub oma vene- ja ingliskeelsete uudisteportaalide sulgemist. Veebiuudiste juhi sõnul on avalik-õiguslik LSM-i uudisteportaal Lätis ainus, mis riigis toimuva kohta maailmale ingliskeelseid uudiseid vahendab. Selle kadudes jääb järele vaid propagandakanal Russia Today.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Zopi turniir jäi Budapestis lühikeseks\n\n## Põhitekst:\n\nLigi tund aega kestnud kohtumises murdis Bourgue eestlase servi avasetis seisul 4:3. Teises setis murdis prantslane eestlase servi koguni kolmel korral. Kolmandas ringis kohtub Bourgue kaasmaalase Baptiste Crepattega (ATP 596.).\n\nKolmanda asetusega Zopp oli 46 600 euro suuruse auhinnafondiga turniiril avaringis vaba.\n\nEelmisel nädalal võistles Zopp Prantsusmaal Quimperis, kus pidi veerandfinaalis alla vanduma prantslasele Gregoire Barrerele (ATP 155.) 3:6, 6:7 (3).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste esireket Jürgen Zopp (ATP 149.) kaotas Ungaris Budapestis peetaval ATP Challengeri turniiri teises ringis prantslasele Mathias Bourgue'ile (ATP 254.) tulemusega 3:6, 1:6.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTööandjate keskliit valis volikogu esimeheks Kai Realo\n\n## Põhitekst:\n\nÜldkoosolek valis Tööandjate liikmete poolt ja nende esindajate hulgast 30-liikmelise volikogu kolmeks aastaks. Seni juhtis volikogu Tiit Kuuli.\n\nUus volikogu juht Kai Realo on aastatepikkuse kogemusega juht. Olles töötanud juhina erinevates müügiorganisatsioonides, omistati talle 2018.a. Aasta juhi tiitel. Viimased seitse aastat on Kai Realo peadirektorina eest vedanud Circle K Eesti meeskonda, enne seda töötas ta samas organisatsioonis Statoili kontseptsioonijuhina.\n\nVarasemate töökohtade hulka kuuluvad IBM, Elisa Eesti ja mobiiltelefonide jaemüügikett Mäkitorppa.\n\nRealo nimetas probleemsemateks teemadeks, mida lahendama asuda tööjõupuudust ja maksuküsimusi.\n\n1917 asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Tööandjate Keskliit valis kolmapäevasel üldkoosolekul uue 30-liikmeline volikogu. Selle esimeheks sai Circle K peadirektor Kai Realo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tennisenaiskond jäi Fed Cupil Bulgaariale alla\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses üksikmängus pidi Valeria Gorlatš tunnistama maailma edetabelis 251. kohta hoidva Isabella Šinikova paremust 7:6 (8:6), 6:3.\n\nGorlatš alustas mängu kohe servikaotusega, aga murdis kuuendas geimis tagasi. Seti lõpus ei suutnud kumbki oma servi hoida ja nii ootas kiire lõppmäng, kus Gorlatš oli peal 2:0 ja 6:4, aga kaotas siiski 6:8.\n\nTeises setis murdis ta kohe hakatuseks Šinikova pallingugeimi, aga loovutas enda kaks esimest servigeimi samuti ega suutnud end enam sellest seisust välja murda. Kaheksandaks geimis oli Šinikoval seisul 5:2 kaks matšpalli, aga need suutis Gorlatš veel päästa. Üheksanda geimi vormistas bulgaarlanna aga nulliga.\n\nTeises üksikmängus oli maailma edetabelis 20. kohta hoidev Anett Kontaveit üle Viktoria Tomovast (WTA 158.) 6:1, 6:7 (4:7), 6:1.\n\nKui esimene ja viimane sett kuulusid eestlasele suhteliselt kergelt, siis 54 minutit kestnud teises setis jäi kiire lõppmänguga peale bulgaarlanna. Mõlemal oli selles setis probleeme servi hoidmisega, nii Kontaveit kui ka Tomova kaotasid pooled pallingugeimid.\n\nPaarismängus pidid Anett Kontaveit ja Maileen Nuudi tunnistama Isabella Šiniakova ja Viktoria Tomova 6:2, 6:2 paremust.\n\nTund aega ja ühe minuti kestnud kohtumises tegid mõlemad paarid kaks topeltviga, eestlannadel õnnestus servida lisaks üks äss.\n\nLisaks Eestile ja Bulgaariale kuuluvad Zielona Goras mängivasse B-gruppi veel Rootsi ja Ukraina. Üllatusvõidu teeniski Rootsi naiskond, kes alistas alagrupi favoriidi Ukraina tulemusega 2:1. Kui esimeses matšis alistas ukrainlanna Dajana Jastremska 6:4, 6:2 rootslanna Johanna Larssoni, siis teises kohtumises viigistas Rebecca Peterson seisu 1:1-le, kui alistas 6:0, 6:2 Lesia Tsurneko. Paarismängus võitsid rootslannad Larsson ja Peterson 2:6, 6:3, 7:5 Nadija Kitšenoki ja Marta Kostjuki.\n\nNeljapäeval kohtub Eesti Rootsi ja reedel Ukrainaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste tennisekoondis kaotas Poolas peetaval Föderatsioonide karikaturniiri Euroopa-Aafrika tsooni I grupi turniiri avamatšis Bulgaariale tulemusega 1:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi rannikult levib linnugripp üle Läänemere tundidega\n\n## Põhitekst:\n\nPatogeenide levik ja edukus sõltub patogeene kandva peremehe liikuvusest – mida kiiremini ja kaugemale ta liigub, seda suurem on tõenäosus nakatada uusi ohvreid. Kui inimesi on suhteliselt kerge jälgida ja vajadusel haiguspuhangutele reageerida, siis majanduslikku kahju tekitavate metsloomahaiguste (näiteks aafrika seakatku, linnugripi) levikut on loomade liikumise keerulisema kontrollimise tõttu ennustada raskem.\n\nHaigusi, aga ka taimi, on võimelised kaugele kandma rändlinnud, kes läbivad suhteliselt lühikese ajaga pikki vahemaid. Pelgalt linde vaadeldes ei ole võimalik nende patogeenidest teada saada, kuid koos teadmistega peremeesorganismide levikust ja dünaamikast on võimalik mõista patogeenide elukäiku; patogeenide tundmine aitab kaitsta koduloomade ja ka inimeste tervist.\n\nModelleeritud liikumiste kaart näitab, et nakatuda võivad linnud Läänemere rannikul kõikjal, kuid suurima riskiga piirkonnad on Ölandi saare ümbrus, Gotlandi ja Rootsi idarannik Skåne piirkonnas.\n\nLindudega levivatest haigustest on viimastel kümnenditel enim tähelepanu pälvinud linnugripp, mille mõned vormid on sagedaste haigus- ja surmajuhtudega. Linnugripi A-viirus põhjustab haiguse kandjale vaid lühikesi inimsilmale märkamatuid vaegusi, mis teeb viiruse leviku jälgimise küll keerukaks, kuid lihtsustab oma ohutuses viiruse levikut mõjutavate tegurite (näiteks rändekäitumise, isendi soo ja vanuse rolli) uurimist.\n\nSinikael-pardid lendavad kuni 60 km/h ja sama kiiresti võib levida üle Läänemere ka haigus. Autor: Arne Ader (www.loodusemees.ee)\n\nÖlandil peatuvad sügisrändel paljud Soomes, Balti riikides ja Loode-Venemaal pesitsevad veelinnud. Ölandil asuva Ottenby linnujaamas kogutud andmetele tuginedes õnnestus Rootsi ja USA teadlastel uurida sinikael-partide (Anas platyrhynchos) seas levinud gripi A-viiruse levikut, kasutades selleks 5122 rõngastatud ja 34 GPS-saatjatega varustatud sinikael-pardi rändeandmeid ning 38 nakatumisjuhtu. Sinikael-pardid on teadaolevalt peamised A-viiruse kandjad lindude seas. Lindude liikumisi modelleerides selgitasid teadlased kõrgema nakatumisriskiga Läänemere piirkonnad ning hindasid viiruse levimiskiirust.\n\nSinikael-pardid on teadaolevalt peamised A-viiruse kandjad lindude seas.\n\nSinikael-pardid lendasid Ottenby linnujaamast keskmiselt 167 km kaugusele (50% isenditest 130–300 km) kiirusega 54,5 km/h, mis langeb kokku ka tegeliku 55 km/h mõõdetuga. Modelleerimine näitas, et peaaegu sama kaugele levib partidega ka viirus (160 km, 50% juhtudest 130–297 km); isendid võivad lennata ka 600 km kaugusele. Haiguspuhanguid tuleb siiski ette harva ning kui, siis on levitajateks noorlinnud – ilmselt põhjusel, et nende immuunsüsteem ei ole veel täielikult välja kujunenud ja on altim nakatuma.\n\nModelleeritud liikumiste kaart näitab, et nakatuda võivad linnud Läänemere rannikul kõikjal, kuid suurima riskiga piirkonnad on Ölandi saare ümbrus, Gotlandi ja Rootsi idarannik Skåne piirkonnas. Kaugematest piirkondadest on kõrgema riskiga Bornholmi saar, Poola looderannik, Rügeni saare ümbrus Saksamaa rannikul ja üllatuslikult ka Läti rannik. Viimase põhjuseks on autorite arvates lindude liikumine piirkonda pehmetel talvedel või ka hoopis vead rõngastusandmetes. Eesti rannikumeri on aga sinikael-partidele madala või keskmise nakkusriskiga piirkond, suurim nakatumisoht ähvardab meil peatuvaid linde Sõrve poolsaarel.\n\nLinnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadlased mudeldasid sinikael-partide liikumisteede põhjal linnugripi levimise kiirust ja nakatumise tõenäosust. Ka Saaremaa jääb kõrge nakatumisriskiga piirkondade sekka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suusaorienteerujad lõpetasid EM-sprindis teises kümnes\n\n## Põhitekst:\n\nSprindiradade kohta võis osalejatelt kuulda ainult kiidusõnu – navigeerimisoskused pandi tõsiselt proovile, oli mitmeid huvitavaid teevalikuetappe, kuid samas avaldas keskmäestik sooritusele oma raskendavat mõju ja muutis füüsilise soorituse eriti raskeks neile, kel ei olnud võimalik võistluseelselt samaväärsetes mäestikutingimustes harjutada.\n\nNaiste seas olid teistest selgelt üle venelannad ja rootslannad, kelle sekka esikümnesse pääses vaid kuuendana lõpetanud soomlanna Salla Koskela. Euroopa meistriks tuli Aljona Trapeznikova Venemaalt ajaga 15.24, hõbeda ja pronksi teenisid rootslannad Magdalena Olsson (15.34) ja Tove Alexandersson (15.46).\n\nEesti parimana sai Daisy Kudre 12. koha ajaga 17.11, tema õde Doris oli 17. (17.50) ja Epp Paalberg 24. (18.51). Daisy Kudrest eespool olid peale venelannade ja rootslannade vaid soomlanna Salla Koskela ja ühe sekundiga tšehhitar Petra Hancova.\n\n\"Rada oli huvitav ja finišeerides olin oma sooritusega igati rahul, kuid esimene kiire analüüs näitas, et jätsin kahes kohas olulised lõiked tegemata ja selle taha jäi ka eesmärgiks seatud koht esikümnes,\" rääkis Daisy Kudre. \"Keskmäestikus oli sõita ikka füüsiliselt väga raske, loodetavasti kohaneb organism lähipäevadel.\"\n\nDoris Kudre lisas: \"Olen oma kohaga rahul, tegin n-ö \"oma ära\" ja jätsin selja taha mitmeid tugevaid konkurente. Tegin rajal kiireid lõikeotsuseid, mis ennast igati ära tasusid. Hetkel ei ole mu sõiduvorm veel väga kiita, loodan seda märtsikuiseks MM-iks tublisti parandada.\"\n\nMeeste seas oli konkurents tunduvalt kirevam ja esikümnesse pääsesid viie riigi esindajad. Kindla võidu noppis norralane Lars Moholdt ajaga 16.20, edestades rootslast Erik Rosti 27 ja teist norralast, Jörgen Madslienit 30 sekundiga.\n\nMattis Jaama sõitis välja 19. koha, kaotades võitjale 2.10 ning kommenteeris võistlust järgmiselt: \"Korraldajad olid planeerinud väga põneva raja, mis sundis ikka kogu aeg \"asja juures olema\". Tegin esialgsel hinnangul hea, vigadeta soorituse, kuid ei saa välistada, et võis esineda paremaid teevalikuid ja otselõikeid, seda näitab hilisem analüüs. Paraku oli juba varasemast teada, et ma mägedes eriti kõva poiss ei ole ja kõrgus enam kui 2000 meetri üle merepinna andis ikka kõvasti tunda.\"\n\n\"Võistlus on üle ootuste hästi korraldatud ja rajad on meeldivalt huvitavad,\" ütles koondise treener Raul Kudre. \"Tulemustes torkab silma velenannade ja rootslannade ning Norra meeste üleolek. Tegemist on võistkondadega, kes EM-i eel olid siinsega samal kõrgusel mäestikulaagris ja see annab neile selge edumaa. MattisJaama tegi kontrollitud soorituse, teda oleks kindlasti aidanud tihedam vahetu konkurents teiste võistlejatega rajal. Daisy on pisut pettunud, et ei pääsenud ka hea tehniline sooritusega esikümnesse, kuid siin tuleb vaid rahulikult oma asja edasi ajada ja küllap tulevad ka paremad kohad. Doris ei ole pärast õlavigastust veel vormi jõudnud ja tegi selles olukorras siiski hea sõidu, rahule võib jääda ka Epp Paalbergi esinemisega ning see tähendab, et meil on küllaltki ühtlane teatenaiskond. Homme on uus võistlus ja uued võimalused!\"\n\nNeljapäeval võisteldakse sprinditeates, Eesti paneb välja kaks võistkonda: Mattis Jaama - Daisy Kudre ja Kevin Hallop - Doris Kudre.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgis Sarikamise linna lähistel toimus suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistluste avadistants, sprint. Võistlused toimuvad keskmäestiku tingimustes, ca 2100 m kõrgusel merepinnast ning Türgis korraldab esmakordselt nii kõrge tasemega võistlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Eia jõulud Tondikakul\" osaleb Berliini filmiturul\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eia jõulud Tondikakul\" räägib loo kümneaastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.\n\nBerlinale kaastootmisturule on valitud ka Soome-Eesti-Saksamaa koostööfilm \"Compartment Number Six\", mille stsenaariumi autoriteks on Livia Ulman ja Andris Feldmanis. Eestipoolseks tootjafirmaks on Amrion, produtsendiks Riina Sildos. Film põhineb Rosa Liksomi samanimelisel novellil, mille tegevustik leiab aset 1980. aastate lõpus. Loo keskmes on Soome neiu Laura, kes on sunnitud läbi Nõukogude Liidu kulgeval rongireisil jagama kupeed alkohoolikust Vene töölise Vadimiga.\n\nBerliini filmifestival toimub 7. kuni 17. veebruarini, paralleelselt aset leidev Berliini filmiturg 7. kuni 15. veebruarini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on tänavusel Berliini filmifestivalil esindatud mitme projektiga. \"Lotte ja kadunud lohed\" teeb rahvusvahelise esilinastuse laste- ja noortefilmide programmis Generation ning Eesti näitlejanna Rea Lest on valitud Berlinale Shooting Stars talendiprogrammi. Lisaks sellele toimuvad Berliinis Anu Auna jõulufilmi \"Eia jõulud Tondikakul\" kaks turulinastust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Velvet Buzzsaw\" näitab, et Netflix ei karda veiderdamist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kinolevis ei saaks \"Velvet Buzzsaw\" kunagi laineid lüüa. Film suruks end avanädalal kinodesse üksikute seanssidega, kuid pärast seda kaoks kiiresti. Mõned kriitikud ehk nopiksid selle üles ja kiidaksid, aga tegelikult pole säärane hullus ka kriitikute lemmik, parimal juhul sobiks see friikidele maiustamiseks öistel seanssidel mõnel fantaasiafilmifestivalil. Sarnane saatus tabas Eestis nii vendade Safdiede filmi \"Hea aeg\" (\"Good Time\"), mis tiksus mõnda aega pigem tühjadele saalidele, kui ka möödunud aasta lõpus kinno jõudnud David Robert Mitchelli \"Silver Lake: Los Angelese müsteeriumi\" (\"Under The Silver Lake\"), mis kadus kiiresti levist ja ka kriitikud kehitasid õlgu. Kõik kolm eelmainitut on vaatajasõbralikku pakki - head näitlejad, köitev sisu, ilus pildikeel - peidetud veidrused, mis šokeerivad oma vastuvoolu suhtumisega, tõmmates heausklikul kinokülastajal lihtsalt vaiba jalge alt ära.\n\nÕnneks ei kehti aga Netflixi puhul ükski traditsiooniline reegel - turundus ja sihtgrupid ei tähenda midagi, uut materjali toodetakse sõltumata turunormidest ning just tänu sellele on võimalik, et \"Velvet Buzzsaw\" sattus möödunud nädalavahetusel tõenäoliselt miljonite vaatajate silme ette. Arvestades IMDb madalat reitingut, siis ajas film enamik vaatajad ilmselt totaalselt närvi. Samas julgen arvata, et see oligi eesmärk - film provotseerib ja lollitab ega lase end naljalt defineerida, lisaks mängivad näitlejad meelega võltsilt ja filmi tempo loksub seinast-seina. Neid elemente võib näha enamikes Netflixi madalaeelarvelistes filmikatsetustes, millesarnaseid ilmub nädalas paar-kolm tükki, kuid \"Velvet Buzzsaw\" on täpselt läbi lavastatud ja iga jaburus on filmis põhjusega, kasutades seeläbi ära kõiki Netflixi voorusi.\n\nJuba esimese vaatluse põhjal paistab kätte \"Velvet Buzzsaw\" ühisosa mitmete teiste kunstifilmidega - siin on oma annus kunstiparoodiat ja ühiskonnakriitikat, mis oli Ruben Östlundi \"Ruudu\" (\"The Square\") suurimaks tugevuseks, müstika ja õõva poolest tuleb samas meelde Danny Boyle'i \"Transs\" (\"Trance\"). Mõlemad neist filmidest vaatasid kunsti ohtlikuna ega käsitlenud seda lihtsalt kui ilusat pilti seinal, kuid režissöör Dan Gilroy läheb \"Velvet Buzzsaw\" puhul veel mitu sammu kaugemale. Vaataja visatakse keset peenutsevat ja absurdihõngulist kunstimaailma ega anta hetkegi aega harjumiseks. On kaks varianti: kas õpid ujuma või upud? Peategelasi kehastavad Jake Gyllenhaal ja Rene Russo rebivad lõputult kunstiteemalist kildu ja arutavad siseringi asju, mis otseselt vaatajasse ei puutu - see aga mõjubki kui ootamatus kohas vette hüppamine ning õige pea on maailm juba tuttav ja peidetud saladused hakkavad kiht-kihi haaval paljastuma.\n\nÜldiselt räägitakse küll \"Velvet Buzzsaw'st\" kui õudukast, kuid sellesse tuleks suhtuda teatava keel põses kriitikaga. Tõepoolest, seal on episoodid, kus kaamera võttenurgad, taustamuusika ja kompositsioon - rääkimata hiigelkogustest kunstverest - matkivad üks-ühele žanriklišeesid, kuid tervikuna ei teeni film kindlasti õudusfilmilikke väärtusi. See kinnitab uut tõusvat trendi, mida näitasid möödunud aastal nii Luca Guadagnino \"Suspiria\", Ari Asteri \"Hereditary\" kui ka Panos Cosmatose \"Mandy\" - tugeva autorikäega režissöörid võtavad ette laia diapasooniga lood, mis ei jää ühestki küljest alla tõsistele draamadele, kuid kus filmikeeles on lihtsalt oma osa otsastlendavatel peadel, voolaval verel ja hüpervägivaldsetel värdjatel, \"Velvet Buzzsaw\" puhul ka mõrvarlikel maalidel. Õudusfilm on kommertskinos juba aastakümneid normaalsus, kuid aina enam saab see ka osaks arthouse 'ist.\n\nKas soovitan \"Velvet Buzzsawi\" kõigile? Kindlasti mitte, kuna kahe tunni jooksul ei toimu filmis tegelikult eriti midagi. Suure osa ajast inimesed lihtsalt tuiavad ringi või mulisevad asjadest, millest isegi parema tahtmise juures täpselt aru ei saa. Valede ootuste korral - ohh, äkki hüppab nurga tagant välja koll - võib selline lähenemine mõjuda arusaamatu ja tühisena, kuid Dan Gilroy on teinud seda väga teadlikult. Kõik see on osa filmi ebanormaalsest ja pisut nihkes maailmast, kus nii tegelased kui keskkonnad ei paku midagi tuttavlikku. Erinevalt kosmoselaevadest ja võõrastest planeetidest on veidralt paigast ära maailm meie keskel, aga sealsed inimesed ei lasku pööbli tasemele - glamuur ja obsessiivne kunstiarmastus isoleerivad nad tavainimestest ning hullumeelne maania kaotab ära ka piiri reaalsuse ja õõvastava ulme vahel, pannes isegi kunstiteosed elama.\n\nKõik see võib tunduda määratult keeruline ja pidevat süvenemist nõudev, aga tegelikult on \"Velvet Buzzsaw\" tervikuna ülilõbus meelelahutus, mis lihtsalt ei allu meile tuttava kommertskino reeglitele. Just see ongi Netflixi suurim pluss - platvorm, kus juba endale nime teinud lavastajad saavad korraks kinotööstuse masinavärgist välja astuda ja teha teoks oma n-ö armsad südameprojektid. Sarnastel alustel valmis ilmselt ka Alex Garlandi \"Annihilation\", mis oli küll algselt plaanitud kinodesse, kuid voogedastushiid sai õigel hetkel jala ukse vahele ning - ma julgen vähemalt nii arvata - tõi filmile seeläbi veelgi suuremat tähelepanu.\n\nOma lavastajakarjääri suurepärase \"Nightcrawleriga\" alustanud Dan Gilroy on kummaline kuju, kelle uuest filmist oli raske midagi oodata. Tema õrnalt Oscarite vaatevinklisse sattunud teine film \"Roman J Israel, Esq.\" lonkas mõlemat jalga ning püsis koos vaid tänu Denzel Washingtoni detailitäpsele näitlejatööle. See seadis kahtlusevarju ka uuele filmile, kuid ükski eelarvamus ei pea paika - tegemist ei ole ehk nii tervikliku filmiga kui tema režiidebüüt, kuid žanrifännina ei pidanud ma tema pöörases visioonis hetkekski pettuma. Lisaks kõigele muule sobitub \"Velvet Buzzsaw\" hästi ka Jake Gyllenhaali WTF-filmide ritta koos Jean-Marc Vallée \"Demolitioni\" ja Denis Villeneuve'i \"Enemy'ga\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film\n\"Velvet Buzzsaw\"\nRežissöör: Dan Gilroy\nOsades: Jake Gyllenhaal, Rene Russo, Toni Collette, John Malkovich, Billy Magnussen, Natalia Dyer jpt.\n9/10",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBellingshauseni retke jaht liigub jõudsalt Läänemere poole\n\n## Põhitekst:\n\nTeel Vahemerest Atlandile tabas alust möödunud nädalal väike rike, kui purunes jahutussüsteemi tiivikratas. Pardalolijate teatel võis rikke põhjustada jahutusvee sissevõtutorusse sattunud kilekott.\n\nEttevõtmisega seotud Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles kolmapäeval ERR-ile, et talle teadaolevalt pühapäeval Barcelonas rike kõrvaldati ja sõit jätkus. Laev on kavas põhjalikumalt lasta üle vaadata Hollandis.\n\nTeateid teekonnalik on võimalik jälgida Antarktika200 Facebook´i lehe vahendusel.\n\nEesti Meremuuseum ja grupp ettevõtjaid kavandavad kaasaegse merendusajaloo kõige suuremat populaarteaduslikku Antarktika-missiooni.\nReis algab tänavu 11. juulil Kroonilinnast ja kulmineerub plaanide järgi 27 .jaanuaril järgmisel aastal.\n\nEttevõtmisega seotud reisimehe Tiit Pruuli sõnul ei ole reisi eesmärk asuda Kroonlinnast teele ja jõuda võimalikult kiiresti Antarktikasse, vastupidi - teel tehakse mitmeid peatusi.\n\n\"Bellingshausen tegi ka peatusi. Mõned meie järgivad Bellingshauseni marsruuti, aga mitte sajaprotsendiliselt. Bellingshausen ei käinud Saaremaal sees,\" rääkis Pruuli.\n\nPruuli rääkis, et Kroonlinnast välja sõites oleks esimene peatus Helsingis ning seejärel võetaks suund Saaremaale. Samuti plaanitakse peatuda Oslos, Gdanskis ja Kaliningradis, kus koostöös sealsete meremuuseumidega oma lugu huvilistele pajatatakse.\n\nSaksamaal Kielis on ettevalmistamisel aga lausa üks merendusteemaline konverents, rääkis Pruuli. \"Selle fookuses oleks baltisakslastest maadeavastajad, kes 19. sajandil Venemaa teenistuses olid ja milliste maade avastustega nad hakkama said,\" sõnas Pruuli.\n\nPruuli sõnul tahab reis aidata kaasa mereteaduste populariseerimisele ja juhtida tähelepanu kliimamuutustele.\n\nSt. Jean II on kahemastiline teraskerega mootorpurjekas, mille tüübiks on Jongert 24. Ehitatud on see 1984. aastal Hollandis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Bellingshauseni Antarktika-ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks ostetud jaht rühib Läänemere poole, teisipäeval-kolmapäeval ületas St. Jean II Biscaia lahte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMLS-i parim klubi hankis Pogba venna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänu jumalale algab uus seiklus. Raske töö tasub end alati ära,\" kirjutas kaitsemängija seepeale sotsiaalmeedias. \"Aitäh kõigile, kes on mind toetanud.\"\n\n28-aastane Pogba mängis viimati jalgpalli Türgi kõrgliigas Genclerbirligi meeskonnas, aga lahkus sealt eelmise aasta juunis. Varem on ta esindanud ka Prantsusmaa klubisid Sedani ja Saint-Etienne'i.\n\nFlorentin Pogba on sündinud Guinea pealinnas Conakrys enne seda, kui tema vanemad kolisid ümber Prantsusmaale, kus Pogba esindas ka U-20 koondist, aga otsustas täiskasvanute seas siiski Guinea kasuks.\n\nTal on ka samuti jalgpallurist kaksikvend Mathias, kes kuulub samuti Guinea koondisesse, aga mängib klubijalgpalluri Prantsusmaal Tours'is.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Manchester Unitedi ja Prantsusmaa koondise tähtmängija Paul Pogba vanem vend Florentin sõlmis lepingu Põhja-Ameerika liiga MLS-i meistermeeskonna Atlanta Unitediga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar ja South Carolina kaheksakordsele NCAA meistrile vastu ei saanud\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus alustanud Kotsari arvele kogunes mängu lõpuks 27 minutiga neli punkti (kahesed 2/4, vabavisked 0/2), kolm lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKentucky on NCAA finaalturniiri võitnud kaheksa korda, viimati aastal 2012. Associated Pressi ja USA Today poolt koostatavates üleriigilistes edetabelites asub meeskond hetkel viiendal kohal.\n\nSouth Carolinal on kagukonverentsis (SEC) nüüd kirjas kuus võitu ja kolm kaotust, millega hoitakse neljandat positsiooni. Kogu hooaja jooksul on meeskonna arvele kogunenud 11 võitu ning 11 kaotust. Oma järgmise kohtumise peab South Carolina laupäeval, kui võõrustatakse Arkansase Ülikooli meeskonda.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maik-Kalev Kotsar ja South Carolina said läinud öösel USA üliõpilasliigas NCAA kindla kaotuse, kui võõrsil jäädi tulemusega 48:76 alla kuulsale Kentucky Wildcatsile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAriana Grande loobus Grammydel esinemisest\n\n## Põhitekst:\n\nAllikate sõnul solvasid gala produtsendid Grandet, tehes ettekirjutusi, millist laulu lauljatar esitada tohib, vahendas Independent.\n\nGrande soov oli esineda uue singliga \"7 Rings\" albumilt \"Thank U, Next\", kuid saate produtsendid polnud sellega nõus. Kui produtsendid nõustusid, et laul kõlab osana popurriist, otsustas lauljatar esinemisvõimalusest ja tseremoonial osalemisest üldse loobuda.\n\nVäidetavalt ei esitanud saate produtsendid teistele lauljatele nõudeid etteastete suhtes.\n\nEelmisel aastal juhtus sarnane olukord Lordega, kes loobus samuti esinemisest, kui Grammyde produtsendid ei lubanud tal esitada pala albumilt \"Melodrama\", mis oli nomineeritud aasta albumi kategoorias.\n\nGrande on nomineeritud kahele Grammule parima pop-vokaal etteaste eest ning parima pop-vokaal albumi \"Sweetener\" eest.\n\nGrammysid jagatakse 10. veebruaril ning Grande illustreeris saatega seotud reklaamplakateid.\n\nGrande esindajad pole olukorda kommenteerinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ariana Grande loobus Grammy galal esinemisest pärast lahkhelisid saate produtsentidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMagnetiline põhjapoolus triivib oodatust kiiremini Siberi suunas\n\n## Põhitekst:\n\nMagnetpooluste triivimises pole midagi ebaharilikku. Inglise matemaatik Henry Gellybrand pani juba 400 aasta eest tähele, et see nihkus poole sajandiga geograafilisele põhjapoolusele sadade kilomeetrite võrra lähemale. Järgnevatel sajanditel eksles magnetiline põhjapoolus Arktika saarestikus igal aastal siia-sinna keskmiselt kümnekonna kilomeetri võrra.\n\nUmbes 1860. aasta paiku hakkas magnetiline põhjapoolus liikuma aga sirgjooneliselt Siberi poole, ületades 2017. aastal rahvusvahelise kuupäevaraja. Seejuures on selle liikumiskiirus viimastel kümnenditel kasvanud. Suurema osa möödunud sajandist muutus magnetilise põhjapooluse asukoht aastas umbes kümne kilomeetri võrra, 2015. aastal küündis see ligi 50 kilomeetrini.\n\nMetsas kompassi abil teed otsivate inimeste jaoks pole see eriline probleem. Ka suurema osa argikasutuses olevate magnetvälja sensorite täpsus on paar kraadi. Täppisnavigatsioonil hakkas valmistama see 55 laiuskraadist kõrgemal Maa magnetvälja mudelit haldavate teadlaste sõnul aga juba piisavalt probleeme, et magnetilise põhjapooluse asukohta otsustati muuta murdosa kraadi võrra. Vana mudelit kasutades oleksid sattunud inimesed seda külastada tahtes selle tegelikkust asukohast 40 kilomeetri kaugusele.\n\nMudelit oli kavas uuendada juba varem, kuid see venis USA valitsuse tööseisaku mõjul. USA ja Suurbritannia sõjaväe rahastatava mudeliga on seotud muu hulgas GPS-süsteem. Seega kasutatakse sama aluskaarti ka näiteks meresõidul ja nutitelefonides. Samuti on see oluline lennunduses. Magnetvälja olulisusest annavad aimu kasvõi maandumis- ja õhkutõusuradadele maalitud numbrid, mis tähistavad magnetvälja suunda.\n\nPõhjapooluse täpse asukoha puhul mängivad Leedsi Ülikooli füüsiku Phil Livermore'i Ameerika Geofüüsika Liidu kohtumisel esitletud töö kohaselt võtmerolli kaks tugevamat magnetvälja piirkonda. Need paiknevad vastavalt Kanadas ja Siberis. Viimasel ajal on nõrgestanud Kanada piirkonda tõenäoliselt 3000 kilomeetri sügavusel planeedi sisemuses moodustunud kitsas sularauast ja niklist koosnev juga. Seeläbi tiritaksegi magnetilist põhjapoolust Siberi suunas.\n\nSamal ajal on Antarktika mandri keskosas paiknev magnetiline lõunapoolus liikunud viimastel aastakümnetel suhteliselt vähe. Maa magnetväli tervikuna on nõrgenenud, kuid on siiski tugevam kui pikaajaline geoloogiline keskmine. Nõnda ei saa tähelepanekute põhjal näiteks väita, et Maa magnetväli tervikuna on lähiajal oma suunda muutmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maa magnetiline põhjapoolus on liikunud viimastel aastatel sedavõrd kiiresti, et Maa magnetvälja kirjeldavat mudelit otsustati uuendada planeeritust aasta võrra varem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKoalitsioon otsustab VEB Fondi sertifikaatide eest 15 miljoni andmise\n\n## Põhitekst:\n\nKui koalitsioon järgmine nädal sellesisulist otsust ei tee, siis riigikogu raha eraldamist selle koosseisu jooksul ära otsustada ei jõua, sest riigikogu volituste lõppedes kukuvad kõik pooleli olevad eelnõud menetlusest välja.\n\nRiigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid on VEB fondi sertifikaadi omanikele hüvitise maksmise teemat üleval hoidnud aastaid. Tema juhitav komisjon algatas väljamakset võimaldava seaduse eelnõu juba 2017. aastal.\n\nToonase eelnõu välja töötamisel nõustas Karilaiu sõnul õiguskomisjoni mõningaid sertifikaadiomanike esindanud advokaat Indrek Leppik.\n\nMöödunud aasta suvel saatis komisjon eelnõu riigikogu ette, kus see läbis esimese lugemise möödunud aasta septembris. Õiguskomisjon otsustas peale esimest lugemist küsida eelnõule muudatusettepanekuid ja arvamusi. Justiitsminister Urmas Reinsalu edastas õiguskomisjonile nii justiitsministeeriumi kui rahandusministeeriumi arvamuse.\n\nJustiitsministeerium leidis, et VEB Fondi sertifikaadi omanikele väljamaksete tegemiseks puudub igasugune õiguslik kohustus. Samas toonitas ta, et kui riigikogu otsustab siiski riigieelarvest väljamakseid teha, siis tuleb kõiki sertifikaadiomanike võrdselt kohelda. Rahandusministeerium märkis, et eelnõu ei ole kooskõlas põhiseaduse, Eesti Panga seaduse ega ka riigieelarve seadusega.\n\nNende puuduste kõrvaldamiseks esitas Tiit Vähi ettevõtte Silmet Grupp advokaat Jüri Raidla möödunud aasta lõpus eelnõule parandusettepanekud.\n\nSilmetile endale kuulub 600 000 dollari ulatuses VEB Fondi sertifikaate, ütles Tiit Vähi. Tema sõnul pärinevad need kõik VEB Fondi loomise ajast ja Silmet neid juurde ostnud ei ole.\n\nJaanus Karilaid rääkis, et Silmeti sertifikaadid võiksid praegu väärt olla umbes 500 000 eurot ja kokku võiks Jüri Raidla hinnangul sertifikaadiomanike nõudeid olla alles umbes 15 miljoni euro ulatuses.\n\nRaidla esitatud mahukad ja põhjalikud parandusettepanekud muutsid algset eelnõud täielikult. Kui algne eelnõu oleks raha andnud vaid mõnedele sertifikaadiomanikele, siis muudatustega saaksid õiguse raha nõuda kõik, kellel sertifikaadid veel alles on. Samuti nähakse muudatustes sertifikaadiomanikele maksmist otse riigieelarvest ja kaotati ka varasemalt plaanitud intressid.\n\nLisaks märgitakse muudatuste järgselt eelnõus, et tegu on sotsiaalse õigluse, mitte riikliku õigusliku kohustuse täitmisega.\n\nKoalitsiooninõukogu arutas eelnõud möödunud nädala esmaspäeval. Nõukogu otsustas, et eelnõud võiks toetada vaid Silmet Grupi advokaadi muudatustega arvestades. Päev hiljem toetas õiguskomisjon muudatusi häältega kuus poolt, kaks vastu ja üks erapooletu. Vastu hääletasid kaks reformierakondlast ja erapooletu oli üks Vabarakonna liige. Poolt hääletasid kolm keskerakondlast, sotsiaaldemokraat, EKRE esindaja ja Isamaa fraktsiooni saadik.\n\nKarilaid ütles, et eelnõu vastu võtmine seisab nüüd koalitsiooninõukogu taga.\n\n\"Ta ootab koalitsiooninõukogu otsust. Kas seal tekib koosmeel,\" rääkis Karilaid. \"Viimane parlamendi istung on 21. veebruaril. Kui enne seda koalitsiooninõukogu koguneb ja leiab, et õiguskomisjonis küpsenud eelnõu on mõistlik saata suurde saali ja las siis suur saal otsustab, kas seda toetada või mitte. Täna on pigem pall koalitsiooninõukogu käes,\" rääkis Karilaid ja lisas, et kui tahta eelnõu vastu võtta, tuleb see järgmisel nädalal koalitsiooninõukogus ära otsustada.\n\nJaanuari keskel saatis Isamaa fraktsiooni esimees Helir Valdor Seeder õiguskomisjonile fraktsiooni hinnangu, mis VEB väljamakset ei toetanud. Samas Raidla muudatusettepanekuid fraktsioon toetab, ütles Seeder. Selle muudatuse poolt hääletas ka Raivo Aeg ehk Isamaa fraktsiooni esindaja õiguskomisjonis. Seeder rääkis, et kuigi tõenäoliselt fraktsioon uut eelnõud toetab, langetatakse otsus esmaspäeval fraktsiooni koosolekul ja peale seda koalitsiooninõukogus.\n\nSotsiaademokraatliku erakonna pressiesindaja Andri Maimets ütles, et fraktsioon arutab VEB Fondi sertifikaatide eest raha maksmist esmaspäeval.\n\nEelnõu muutmise poolt hääletanud sotsiaaldemokraadist õiguskomisjoni liige Hardi Volmer rääkis, et kuivõrd ta on oma fraktsioonist selles komisjonis ainus, siis ta tahes tahtmata peab seal ka parteid esindama.\n\n\"Need on ka asjad, kus ma ei toimeta üks-üheselt oma isikliku äranägemise järgi, või oma isiklikust õigustundest lähtuvalt. Või südametunnistusest lähtuvalt. Need on nii segased värgid, et ma paratamatult, ja ma olen praegu ainukene sotside fraktsiooni esindaja õiguskomisjonis, et ma loomulikult ja ma ei häbene seda üldse tunnistada, et ma esindan seal fraktsiooni suundumust ja arvamust. Täiesti üheselt selles küsimuses,\" ütles Volmer, lisades et ta ei imestaks kuis sotsiaaldemokraadid otsustavad eelnõud toetada ja tulemus selgub lähinädalatel.\n\n\"Ma hääletan täpselt nii, nagu fraktsioon mul soovitab seda teha. Sagedasti see nii on ja me kõik seda teame. Mul siin antud juhul ei ole ka midagi risti ette lüüa või katsuda valetada ja häbeneda. Muidugi on küsimusi, kus ma saan toetudes oma seesmisele õiglustundele talitada. Aga see ei ole see case,\" rääkis Volmer.\n\nVEB Fondi saaga ulatub 1993. aastasse. Peale Eesti taasiseseisvusmist leidis Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon, et endised liiduriigid võiksid iseseisvudes võtta osa Nõukogude Liidu välisvõlast proportsionaalselt enda kanda. Eesti seda nõuet ei tunnustanud, kuivõrd Eesti ei liitunud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, vaid oli selle poolt okupeeritud.\n\nSamaaegselt käis suur osa Eesti ettevõtete arveldustest muu maailmaga läbi Eesti pankade arvete NSV Liidu Välismajanduspangas ehk VEB pangas. Ühel hetkel otsustas Venemaa külmutada Eesti ettevõtete raha VEB pangas. Selleks et päästa Eesti pangandussektor otsustas riigikogu 1993. aasta alguses, et eraldab kõikide ettevõtete Venemaal külmutatud nõuded kommertspankadest eraldi VEB Fondi .\n\nFondi osas on aastakümneid olnud erinevaid vaidlusi ja skandaale. Praeguseks on riigikohus otsustanud et õigusliku alust VEB Fondi sertifikaatide alusel riigilt raha hüvitamist nõuda ei ole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval otsustavad koalitsioonipartnerid, kas anda kunagise VEB Fondi sertifikaadiomanikele 15 miljonit eurot. Koalitsioonipartnerid näivad praegu otsust toetavat, kuid tõde selgub tuleval nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n18-aastase hiinlase ilusad seeriad olid maailmameister Williamsile liiast\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane ja maailma edetabelis alles 67. kohta hoidev Yuan kaotas esimese frame 'i, aga võitis kaks järgmist, neist teise century break 'iga (100).\n\nWilliams vastas sellele omakorda võimsa seeriaga (138) ja läks juhtima ka 3:2, aga viimnae sõna kuulus üllatuslikult Yuanile - ta näitas kõigepealt koguni 131-punktist seeriat ja võitis seejärel ka viimase frame 'i.\n\nAvaringiga piirdus Cheltenhamis ka tiitlikaitsja Ronnie O'Sullivan, kes jäi alla Marco Fule 2:4. Tugevatest mängijatest pidi kaotusega leppima veel austraallane Neil Robertson - hiinlane Xiao Guodang oli temast üle 4:3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri valitsev maailmameister Mark Williams kaotas Cheltenhamis peetaval reitinguturniiril World Grand Prix juba avaringis ootamatult hiinlasele Yuan Sijunile 3:4.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPärast 2025. aastat tuleb Tallinnas osale lasteaedadest uus otstarve leida\n\n## Põhitekst:\n\nUuringu kohaselt on kuni kuueaastaste laste arv aastatel 2013-2015 Tallinnas seitsme protsendi võrra vähenenud, kuid kuna ema keskmine vanus lapse sünnil on kiiresti kasvanud, on sündide arv 1980. aastate suure põlvkonna toel siiski üsna kõrge püsinud ja lähima viie kuni seitsme aasta jooksul kiiret lasteaikohtade nõudluse vähenemist ei tule.\n\nNõudlus võib mõnedes linnaosades isegi kasvada - nendeks on kesklinn, Kristiine, Mustamäe ja Põhja-Tallinn, kuid Haaberstis, Lasnamäel, Pirital ja Nõmmel kahaneda.\n\nKuni 2025. aastani kestab üsna stabiilne periood, pärast seda aga langeb nõudlus alushariduse järele kiiresti. Järgmise viie aastaga väheneb see üle viiendiku ning kuni aastani 2035 veel umbes viiendiku.\n\nAastal 2035 võiks Tallinnas lasteaialapsi praeguste arengute jätkumisel olla umbes 15 000.\n\n\"Eelnevast tulenevalt ei ole mingit põhjust Tallinna linna tervikvaates täiendavaid lasteaiakohti suures mahus juurde luua. Samas võib sõltuvalt kinnisvaraarenduse realiseerimisest lisakohtade loomise vajadus teatud piirkondades (näiteks Kesklinnas või Põhja-Tallinnas) siiski esineda, kuid samal ajal teib mitmetes piirkondades ruumi juurde,\" märgitakse uuringus.\n\nSuuremat lasteaedade sulgemist ja hoonetest loobumist ei ole uuringu kohaselt kuni 2025. aastani võimalik teha, küll aga on lasteaedu renoveerides mõistlik eelistada suuremaid ja logistiliselt paremas asukohas olevaid lasteaedu ning arvestada, et pärast 2025. aastat tekib tõenäoliselt vajadus leida uus kasutusotstarve väiksematele või ebasoodsamas kohas asuvatele ja suuremaid investeeringuid vajavatele lasteaiahoonetele.\n\nUuringus tuuakse välja, suurema nõudlusega piirkondades võib hoolekogu nõusolekul ja ruumi piisamisel kaaluda laste arvu suurendamist nii aia-, liit- kui sõimerühmades või lisakohtade loomist ajutiste lahenduste, näiteks moodulite abil.\n\nVäheneva nõudlusega piirkondadele pakutakse aga lahendust avada sobitus- ja erirühmi, et katta suuremat nõudlus erivajadusega lastele pakutavate lahenduste järele.\n\nKohtades, kus lasteaed asub koolimaja lähedal, soovitab uuring kaaluda algklasside toomist lasteaiahoonetesse, et põhikoolikohtade suurt nõudlust katta.\n\nKui aga lasteaed jääb pooltühjaks, saab seda kasutada asenduspinnana remondis olevate asutuste, näiteks koolide jaoks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui lähiaastatel püsib Tallinnas nõudlus lasteaiakohtade järele, siis pärast 2025. aastat hakkab see kiiresti vähenema ning tõenäoliselt tekib vajadus leida väiksematele või kehvemas asukohas lasteaiahoonetele uus otstarve, selgus Tallinna haridusameti tellimusel valminud mahukast uuringust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAntti Aasma: tehnoloogia pole kahjulik seni, kuni inimene ise pole rumal\n\n## Põhitekst:\n\nLugesin hommikul ERRi veebiportaalist huviga Kristjan Pordi tehnokommentaari mobiiltelefonide võimekuse kasvu ja nende tuleviku suhtes ning jään lugupeetud visionääriga eriarvamusele seisukohas, et tehnoloogia areng ehk mälumahtude suurenemine on seotud vaid suurenevate isiklike riskidega ning ei paku tavatarbijale võrdelisel määral suuremaid hüvesid. Selgitan oma mõttekäiku pisut lähemalt.\n\nKristjan Port viitab oma kommentaaris väga õigesti sellele, et mida võimsamaks ja arenenumaks muutub tehnoloogia, näiteks mobiiltelefonide mälumaht, mis täna võib küündida juba tõepoolest ühe terabaidini, seda rohkem kuhjub seadmesse andmeid, mis on kasutaja jaoks väärtuslikud.\n\nKui kunagi tehti esimeste digifotoaparaatide ja mobiiltelefonidega pilti nii, et iga võte vaadati üle ning sarnased või ebasobivad kaadrid kustutati, et mälumahtu säästa, siis tänapäeval võimaldavad võimsad mälud tõepoolest klõpsida ka telefoniga hulga pilte. Tihti jäävad kordused kustutamata ning niimoodi võibki telefoni fotogaleriid sirvides end üle libistada kümnetest sarnastest võtetest.\n\nEkslik on aga väita, et tegemist oleks infoprügiga, mis oleks väärtusetum, kui kunagi hoolega sätitud perepilt. Tänapäeva fotod ja videod loovad kasutaja jaoks samasuguse positiivse emotsiooni kui minevikus. Vahe on ainult selles, et tehnoloogiarevolutsiooni valguses oleme harjunud emotsioone, mälestusi ja infot tarbima oluliselt kiiremini kui minevikus. See kehtib ühtaegu nii uudiste, meelelahutuse kui ka nendesamade piltide kohta ning just tarbimise kiirus võib olla tegur, mis loob väära mulje, et \"täna tehtud, homme väärtusetu\".\n\nVeel tuleb silmas pidada sedagi, et tehnoloogia areng, sealhulgas mobiiltelefonide vallas, on pidev. Tänapäeva foto- ja videokaamerad on nii võimsad, et väikesest mälumahust jääb juba üldise arengu tõttu väheks Kujutage ette, et teie mobiiltelefoni saaks salvestada kokku kümme pilti ja ühe video. Kas oleksite sellisel juhul oma telefoniga rahul? Kindlasti mitte.\n\nVideo puhul räägime täna enam mitte FullHD standardist, vaid juba 4K ning õige pea ilmselt ka 8K resolutsioonidest. Kodudes vahetuvad välja telerid, ekraanid muutuvad suuremaks ning andmed seetõttu paratamatult mahukamaks, mis tingib vajaduse suuremate salvestusruumide järele.\n\nKuna tehnoloogia arengut ei saa ja pole mõistlik pidurdada, on tõeline küsimus hoopis see, kuidas iga kasutaja oma andmetega ümber käib ning mida ta teeb selleks, et küberpätt tema andmeid pantvangi ei saaks võtta, et neid talle pärast tagasi müüa.\n\nArvutite kaudu on häkkeritel oluliselt lihtsam andmeid pantvangi võtta, sest inimesed külastavad päevas mitmeid lehekülgi, laadivad alla programme, videoid, pilte ning mõnikord tuleb nendega kaasa pahavara, mis häkkerile arvutis ukse avab ja teeb arvuti sisu kättesaamatuks muutmise võimalikuks. Mobiiltelefonide korral laaditakse telefoni rakendusi valdavalt ametlikest poodidest ning sinna on pahalasel reetlikku programmijuppi raske sisse smugeldada.\n\nInimese enda rumala käitumise tõttu võib mobiilseadme vastu suunatud andmerünnak siiski teoks saada ning seetõttu tuleks telefonis üle vaadata kõik võimalikud turvaprotokollid ning tutvuda lähemalt võimalustega, kuidas oma andmeid kaitsta.\n\nMobiiltelefonide tootjad on kasutajatele selleks võimalused loonud. Näiteks Samsung pakub kasutajatele andmete privaatseks salvestamiseks Knox nimelist turvalahendust, mis on lisaks tarkvaralisele kaitsele tagatud ka riistvaraliselt. See tähendab, et igas mobiiltelefonis on eraldi kiip, millele andmed salvestatakse ning sellele pole ligipääsu mitte kellelgi peale kasutaja enda.\n\nJust kõrge turvataseme tõttu on Knox sertifitseeritud andmete kaitsmise lahendusena kasutatav mitmetes riikides ja avaliku sektori ettevõtetes, näiteks Soomes, Prantsusmaal, Ühendkuningriikides, Ameerika Ühendriikides, Hispaanias ja veel mitmes riigis.\n\nKa telefoni füüsilise kadumise korral on tänapäevased turvaprotokollid niivõrd arenenud, et telefoni saab muuta kaugjuhtimise teel \"telliskiviks\", millega pole kurjategijal mitte midagi peale hakata.\n\nAndmete säilitamiseks ja seeläbi lunarahanõuete vältimiseks on need mõistlik varundada. Variante on siingi mitmeid – alates internetti mitte ühendatavast mäluseadmest kuni pilveteenuste abil varundamiseni. Kui rääkida krüptorahast ning virtuaalsete rahakottide turvalisuse tagamisest, siis siingi on tõenäoliselt juba sel aastal oodata mobiiltelefonide tootjatelt suuri uudiseid ning senisest kordades tõhusamaid lahendusi.\n\nSeega on tänapäeva telefonidega seis märkimisväärselt erinev avalõigus mainitud tehnokommentaaris viidatud haiglatest, kus 2017. aastal toimunud Wannacry pahavara levik kasutas ära arvutites olevaid igivanu Windows XP operatsioonisüsteeme, mida süsteemi looja enam ammu turvauuendustega ei paika.\n\nTurvalisuse tagamiseks tasuks igal inimesel, kel on telefonis isiklikku väärtuslikku infot, mõelda sügavalt järele, mida ta saab teha nende andmete kaitsmiseks, sest tõsi on see, et halvad asjad juhtuvad ikka ootamatult. Lisaks eelmainitud soovitustele tasub kindlasti regulaarselt teha tarkvarauuendusi, sest just iganenud turvaprotokollid ja tarkvaraapsud on küberkurjategijatele maiuspala, mitte telefoni mälumaht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vajadus suuremate mälumahtude järele on põhjendatud ja on seotud pigem inimeste tarbimiskiiruse kasvuga, järeldab Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma vastulauses Kristjan Pordile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlisuurslaalomi maailmameistriks krooniti Dominik Paris\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane Paris näitas esimeses vaheajapunktis seitsmendat aega, oli teises tõusnud juba kolmandaks ja viimases punktis enne finišit liidriks. Aeg 1.24,20 oli üheksa sajandiku võrra nobedam kui Clareyl ja Kriechmayril.\n\nParis on sel hooajal näidanud head minekut, teenides MK-etapivõidud detsembri lõpus Bormio kiirlaskumises ja ülisuurslaalomis ning üle-eelmisel nädalal legendaarsel Kitzbüheli kiirlaskumises.\n\nTäiskasvanute tiitlivõistluste medaleid oli tal enne tänast vaid üks: 2013. aastal Schladmingi MM-il tuli kiirlaskumises hõbe.\n\nKuue parema hulka mahtusid Ares veel itaallane Christof Innerhofer (+0,35), prantslane Adrien Theaux (+0,37) ja sakslane Josef Ferstl (+0,39).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel Rootsis Ares võitis meeste ülisuurslaalomi itaallane Dominik Paris. Hõbemedalid teenisid võrdse tulemusega prantslane Johan Clarey ja austerlane Vincent Kriechmayr.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Tallinna koolide ülerahvastatusele pole lähiajal leevendust oodata\n\n## Põhitekst:\n\nUuring, mis võetakse aluseks Tallinna haridusstrateegia väljatöötamiseks, toob välja, et viimastel aastatel on põhikooliealiste laste arv ligi veerandi võrra kasvanud, mis on pannud paljud Tallinna koolid surve alla.\n\nLinna omandis statsionaarse õppega koole on kokku 55 ja koolikohti 41 600, samas kui õpilaste arv tänavusel õppeaastal on umbes 44 800 ehk koolid on ületäitunud.\n\n\"Kasv jätkub ka lähimal viiel aastal, samas mitte enam nii kiires tempos ega nii suures mahus. Kokku suureneb põhikooliealiste laste arv Tallinnas lähima viie aasta jooksul veel umbes 2000 lapse võrra,\" sedastab uuring.\n\nAlates 2023. aastast püsib põhikooliealiste arv järgmised kümmekond aastat stabiilsena, vähenedes vaid mõne protsendi võrra. Seega ei vähene põhikoolikohtade vajadus võrreldes praegusega veel umbes 15 aastat. 2030ndate aastate keskpaigas hakkab see aga kiiresti langema ning 2040. aastaks on põhikooliõpilasi 10 000 vähem kui praegu.\n\nGümnaasiumiealiste arvu suurem kasv on alles ees: aastaks 2025 on neid 40 protsenti praegusest rohkem. Kasv tabab kõiki linnaosi, enim aga kesklinna, kus selle vanusegrupi laste arv kasvab lausa ligi kaks korda. Ka pikas vaates ehk aastal 2040 on gümnaasiumiõpilasi viiendiku võrra praegusest rohkem.\n\nRiigigümnaasiumide rajamise tõttu peaks Tallinnas olema 2023. aastaks 2000 täiendavat gümnaasiumikohta, kuid paraku kuluvad need ära demograafiast tuleneva nõudluse kasvu rahuldamiseks ning ka linnagümnaasiumides prognoosib uuring 2025. aastaks pigem õpilaste arvu kasvamist.\n\n\"Seega pole tänase koolisüsteemi jätkumise puhul põhjust arvata, et riigigümnaasiumite tulek vähendaks võrreldes tänasega Tallinna munitsipaalgümnaasiumite õpilaste arvu - reaalselt täiendavat vaba pinda tänastes munitsipaalgümnaasiumites tervikvaates ei teki,\" tõdetakse uuringus.\n\nPõhikoolide kohta märgib uuring, et nende võrgu märkimisväärne muutmine 10-15 aasta jooksul tõenäoliselt vajalik ei ole - lisakohti on linnas küll vaja, kuid suurem õpilaste arvu kasv on juba möödas ja pärast lähiaastate kasvu on ees ootamas küllaltki pikk periood, mil õpilaste arv on stabiilne. Võimalus ja vajadus koolihoonetest loobuda võib tekkida 2030. aastate teises pooles.\n\n6000 last sõidab teistest linnaosadest kesklinna põhikoolidesse\n\nNii gümnaasiumi- kui ka põhikooliõpilased liiguvad kõige enam kesklinna koolidesse. Põhikooliosas õpib kesklinnas umbes 6000 teistest linnaosadest pärit last, ehkki näiteks Mustamäel käib samuti palju Haabersti ja Kristiine lapsi.\n\nTeistest omavalitsustest laste osakaal on Tallinna põhikoolides aga vaid viis protsenti. Gümnaasiumiõpilastest rändab teise linnaossa ligi kaks kolmandikku, peamiseks sihiks ikka kesklinna ning vähemal määral ka Mustamäe koolid.\n\n\"Eraldi peab aga silmas pidama, et ligi neljandik gümnaasiumiõpilastest ei ole Tallinna elanikud,\" tõdetakse uuringus ja märgitakse, et arvestades gümnaasiumihariduse nõudluse kiiret kasvu võib eeldada, et ka väljast tulijate osakaal ei lange.\n\nUuringus vaadeldi ka elamuarenduste mõju piirkondadele, ehkki seda on raske prognoosida. Kõige põhjalikumad andmed on olemas Põhja-Tallinna kohta aastani 2024 ning eeldades, et plaanitud arendused realiseeritakse, võib Kalamaja elanikkond suureneda peaaegu poole võrra. Kõvasti kasvab ka Kopli elanike arv.\n\nUuringu kohaselt võib enim probleeme koolikohtade kättesaadavusega tekkida eelkõige Põhja-Tallinnas ja kesklinnas ning uuringus peetakse ühe-kahe uue kooli loomist neisse piirkondadesse kestlikuks lahenduseks.\n\nLisaks soovitatakse uuringus suurendada koolikorralduse paindlikkust: hilisemat koolipäeva algust või osalist libisevat graafikut, et õpilaste arvu suurendamisega toime tulla, aga ka õpilaste arvu suurendamist klassikomplektides. Lisaks näevad uuringu autorid võimalust kasutada lasteaiahooneid algklasside koolikohtadeks ning teisi ajutisi lahendusi, näiteks moodulhooneid või ruumide rentimist erasektorilt.\n\n\"Kokkuvõttes tuleb välja tuua, et tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid hetkel ülerahvastatud, olukorra leevenemist lähimal kümnendil ei tule, pigem vastupidi. Arvestama peab, et järjest suurem hulk lapsi koolides on erivajadustega, kellega tegelemiseks on vajalik leida täiendavaid ruumivõimalusi. Seega on lähiajal täiendava ruumiressursi leidmine nii põhikooli- kui gümnaasiumiosas kahtlusteta vajalik,\" märgitakse uuringus.\n\n\"Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnangu aastateks 2018-2040\" koostas OÜ Cumulus Consulting ning see tehti, lähtudes stabiilsest arengust ehk eeldusest, et suuri ja ootamatuid muutusi ei toimu.\n\nTallinnas haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Vadim Belobrovtsev on varem öelnud, et see uuring võetakse tulevikus aluseks ka koolivõrgu korrastamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid ülerahvastatud ning olukorra leevenemist lähimal kümnendil ei tule, pigem vastupidi, selgus Tallinna haridusameti tellimusel valminud mahukast uuringust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nZenjov võib veel enne suve klubi vahetada\n\n## Põhitekst:\n\nTa on treeninud Michal Probierzi juhendatavast võistkonnast eraldi, kaasa ei reisinud ta ka meeskonna Türgis toimunud treeninglaagrisse. Kuigi Zenjovi leping Cracoviaga kestab suveni, võib ta juba lähiajal klubi vahetada, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Zenjoviga on seis selline, et kui leiame talle praegu sobiva klubi, siis lahkume Cracoviast. Vastasel juhul jääme suveni Poola,\" teatas palluri agent Andrei Stepanov.\n\nPoola-siseselt saab üleminekuid teha 28. veebruarini, avatud on aga veel mitmed üleminekuaknad nii Kesk- kui Ida-Euroopas, ent näiteks ka Skandinaavias ja Aasias.\n\nVälismaal on Zenjov lisaks Cracoviale pallinud Gabalas (Aserbaidžaan), Moskva Torpeedos (Venemaa), Blackpoolis (Inglismaa) ja Lvivi Karpatõs (Ukraina).\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise paremäär Sergei Zenjov (29) võib veel juba enne suve klubi vahetada ja Poola kõrgliigas mängivast Krakowi Cracoviast lahkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseväelased peavad aluspükse edaspidi ise ostma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Aluspesu ei väljastata näiteks ka politseiametnikele. Nimetatud riidevarustuse elemendid soetavad kaitseväelased edaspidi ise,\" seisab määruse eelnõu seletuskirjas.\n\nRiidevarustuse loetellu lisatakse kuulivesti alune särk ning skaudimüts, mis on ka praegu kasutuses, kuid määrusest veel puudusid. Nimetatud riidevarustust kasutatakse nii rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide piirkonnas kui ka Eestis.\n\nVeel jäetakse uuest määrusest välja tavavormi juurde väljastatav müts-kübar ehk vormielement, mis väljastati naistele.\n\nLaos olevaid müts-kübaraid väljastatakse kuni laovarude lõppemiseni ning kasutatakse kuni kasutuskõlbmatuks tunnistamiseni. Naistele väljastatakse ja naised kannavad edaspidi meestega samasugust tavavormi mütsi.\n\nUus määrus jõustub üldises korras. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväelasele väljastatava riide- ja lahinguvarustuse loetelust jäävad kaitseministri määruse muutmisel välja aluspüksid, hügieenitarvete kott ja tavavormi püksirihm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBeglarišvili peab pidama mängupausi\n\n## Põhitekst:\n\nSellist uudist kinnitas oma kodulehel Honved. Klubi lisas veel juurde, et \"pahatahtlikud uudised\" sellest, nagu lõpetaks Honved Beglarišviliga vigastuse tõttu laenulepingu, ei vasta tõele, vahendab Soccernet.ee.\n\n28-aastane mängujuht murdis roideluu Honvedi duubelmeeskonna sõprusmängus. Seetõttu jäi Beglarišvili eemale ka Ungari kõrgliiga kevadringi avamängust Ferencvarosega, mille Honved 0:1 kaotas.\n\nPortaal csakfoci.hu tõi välja, et aastaid tagasi sarnase vigastuse saanud Ferencvarose mängija David Holman oli sunnitud pidama mitme kuu pikkust mängupausi.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Talvel FC Florast Budapesti Honvedisse laenule siirdunud Zakaria Beglarišvili murdis roideluu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Keemilised ninad\" aitavad puhastada keskkonda tööstusjääkidest\n\n## Põhitekst:\n\nTehnikaülikooli loodusteaduskonna supramolekulaarse keemia uurimisrühm on viis aastat tegelenud selliste molekulide loomisega, mis on aluseks uue generatsioon retseptoritele, mis tuvastaksid ja saadaksid signaale pestitsiidide ja teiste keskkonnale ohtlike tööstusjääkide kohta. Sellised targad \"elektroonsed ninad\" võimaldaksid kahjulikud mürkained juba enne keskkonda sattumist isoleerida.\n\nNüüd ühendavad nad jõu rahvusvahelise uurimisrühmaga Horisont 2020 projektis INITIO.\n\nSupramolekulaarse keemia uurimisrühma juht, professor Riina Aav selgitas, et jääkained kujutavad keskkonnale üha enam probleeme. Üldsusele on aga seni suhteliselt vähe teada fakt, et väga paljud põllumajandustööstusest rakendatavad pestitsiidid ning ravimitööstusest keskkonda jõudvad ained on \"käelised\", mis tähendab, et neil on kaks ruumiliselt mittekattuvat vormi (nagu inimese parem ja vasak käsi).\n\nSelline molekulaarne eripära teeb puhastustehnoloogiatel nende eristamise ja eraldamise väga keeruliseks ning traditsioonilised analüüsimeetodid seda eristust teha ei suuda.\n\nLisaks mõjutab ainete \"käelisus\" ka keskkonda, kuhu nad satuvad. Nii näiteks võib nende üks vorm olla mürgisem kui teine, samuti sõltub nende keskkonnas lagunemine otseselt molekulide käelisusest.\n\nNn käelised jääkained võivad tekkida pestitsiidide, herbitsiidide, fungitsiidide, freooni asendajate, värvide, antibiootikumide ja paljude teiste ravimite jääkide keskkonda sattumisel. Enamusel juhtudest pole siiani nende keskkonnamõju kahjuks eriti teada.\n\nINITIO projekti raames toimuvas koostöös luuakse esmalt molekulaarsed retseptorid, mis tuvastavad spetsiifilised jääkained ja seejärel integreeritakse need retseptorid nanostruktuuridesse, et luua elektroonilised seadmed, mida saaks rakendada välitingimustes nende jääkainete tuvastamiseks ja kogumiseks.\n\nSeadmed hakkavad toimima kui \"keemilised ninad\", nuuskides välja spetsiifilsed tööstusjäägid, hõlbustades seega nende eraldamist ning kahjutuks tegemist.\n\n\"Meie uurimisrühm panustab \"keemilistele ninadele\", retseptormolekulide loomisesse, rakendades projektis Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuse abil hiljuti välja töötatud meetodit molekulaarsete mahutite ehk hemikukurbituriilide valmistamiseks. Lisaks panevad meie teadlased kokku molekulide süsteeme, millel on nii tuvastamise kui ka signaali andmise võime, et teada anda \"käelisest\" mürkainest näiteks värvimuutuse kaudu,\" selgitas professor Aav.\n\nEuroopa Komisjon eraldas tulevikutehnoloogiate rahastamise meetmena H2020 FET-OPEN projektile INITIO 2.9 miljonit eurot, et koondada Tallinna Tehnikaülikooli ja veel viie ülikooli teadlased ning Eestis tegutseva Interspektrum OÜ ja lisaks veel üks Itaalia ettevõte ühte rahvusvahelisse teadusprojekti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viie Euroopa riigi teadlased on ühinenud uue generatsiooni \"keemiliste ninade\" loomiseks, et hõlbustada keskkonnast tööstusettevõtete tekitatud jääkainete eraldamist. Teadlaste hulgas on ka Tallinna Tehnikaülikooli keemikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata treilerit: märtsis jõuab kinodesse Martti Helde uus film \"Skandinaavia vaikus\"\n\n## Põhitekst:\n\nThrillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maastiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmuse tagamaad. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku ette, mis määrab nende mõlema tuleviku. Mustvalgele linaloole tegi originaalmuusika Mick Pedaja.\n\n\"Meile on miskipärast väga loomupärane, et hoiame asju endale ja teinekord valime rasketest teemadest rääkimise asemel vaikimise. Mind huvitas selle loo puhul, et mis juhtub meiega siis, kui vaikida ei ole enam võimalik. Just sellele vaikuse murdumise momendile ongi film üles ehitatud,\" selgitas režissöör Martti Helde ja kinnitas, et filmis on inimlikkust, kaastundlikkust, viha ja armastust. \"Film sobib kõigile, kellele meeldivad mõttemängud ja thrillerlik jutustus.\"\n\nMartti Helde debüütfilm \"Risttuules\" valiti rohkem kui 60 filmifestivalile ja pärjati arvukate auhindadega. Lisaks Eesti kinodele jõudis film muuhulgas Prantsusmaa, Poola, Norra ja Brasiilia kinopublikuni.\n\nFilmi idee autor on Martti Helde ning stsenaarium on sündinud koostöös Inglise stsenaristi Nathaniel Price'iga. Peaosatäitjad on Rea Lest ja Reimo Sagor.\n\nVaata treilerit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "29. märtsil jõuab Eesti kinodesse \"Risttuules\" režissööri Martti Helde uus täispikk mängufilm \"Skandinaavia vaikus\", mille keskmes on Põhjamaa inimesele loomuomane alalhoidlikkus ja vaikimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMainori tegevjuht: ettevõtlusvaenulikele teadlastele ei tohiks maksumaksja raha anda\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval saatsid Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoda ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ühispöördumisena peaministrile avaliku kirja, milles nõudsid, et riik tohiks püsivalt toetada ainult riiklike asutuste, mitte aga eraettevõtete teadustegevust. Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad ütleb, et raha ei tohiks hoopis anda teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa ning kelle jaoks on ettevõtlus ja vaba turg sõimusõnad.\n\nEesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoja ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu poolt peaministrile saadetud tekstis nõuti: \" Baasfinantseerimisest tuleb eemaldada riigiabi erafirmadele, kes hetkel saavad baasi kaudu võimendust erasektorisisestele koostöölepingutele.\"\n\nKristjan Oadi sõnul jätavad kaeblejad mainimata, et nimetatud raha saavad taotleda ainult evalveeritud teadusasutused. \"Evalveerimine on kvaliteedi kinnitamise protsess, mis nõuab väga suurt investeeringut. Erakapitalil põhinevad teadusettevõtted on selleks vajamineva raha suutnud ise turult teenida ja Eesti teadusse juurde tuua. Need vähesed ettevõtted, kes on samal ajal nii riigile maksutulu teeninud kui ka teadust evalveerinud, on kangelased,\" ütles Oad.\n\n\"Seetõttu on ainult maksumaksja rahast elava seltskonna nõudmine erasektori vastu piiratud.\"\n\nOadi sõnul on absoluutne fakt see, et Eesti teaduse rahastust tuleb kordades tõsta.\n\n\"Alusteadustega tegelevatele uurijatele tuleb anda nii materiaalne kui akadeemiline vabadus. Meil on vaja normaalset teadlase karjäärimudelit, realistlikke tenuurivõimalusi ja sotsiaalseid garantiisid. Seda kõike ainult õõnestab see, kui mingi seltskond tahab ettevõtlikke teadlasi karistada,\" ütles Oad.\n\nKristjan Oadi hinnangul on mõnede teadlaste selline seisukoht sisuliselt kommunistlik ja käib vastu Eesti Vabariigi põhiseadusele. \"Põhiseadus sätestab otsesõnu ettevõtlusvabaduse ning keelab diskrimineerimise. Teadlase diskrimineerimine selle tõttu, et ta on tänu oma teadustööle ka edukas ettevõtja, oleks vabariigi aluste õõnestamine,\" ütles Oad.\n\n\"Lugesin seda deklaratsiooni ja ei uskunud oma silmi – kuidas peavad haritud inimesed probleemiks seda, et AS Cybernetica või OÜ Protobios teadust teevad ja seda ka edukalt turustavad. Lööb täiesti pahviks, et kirjutatakse alla sõnadele, mis sisuliselt ütlevad, et turul edukas teadustiim on paaria ja talle maksumaksja raha usaldada ei või. Kuidas on võimalik, et tänases Eestis on eraettevõtlus kellegi jaoks sõimusõna?\" küsis Oad.\n\nOad toob välja, et 2017. aastal said teadusettevõtted ainult 5,6 protsenti kogu teaduse baasfinantseerimisest. \"Seda enam on arusaamatu, mille üle mõned õieti kurdavad. Ei ole normaalne, et maksumaksja palgal on teadlased, kes erasektorit põlgavad. Vastupidi, baasrahastuse tingimuseks võiks seada, et vastava asutuse vähemalt mõnel juhtival liikmel peab olema ettevõtluskogemus,\" ütles Oad.\n\nKoolijuhi sõnul sisaldavad esitatud väited ka otsest valet. \"Väidetakse, et praegune teadusraha jagamise kord olevat keelatud riigiabi. See on sulaselge vale. Kandideerida saavad kõik teadusasutused, kes on evalveeritud, sõltumata omandivormist või teadlaste päritolust. Ettevõtetel on baasfinantseeringu saajate hulka murdmine märksa raskem kui avaliku sektori teadusasutustel. Tegu on häbitu ettevõtluse ja sellega ka Eesti teaduse kahjustamisega,\" ütles Mainori tegevjuht.\n\nTeaduse baasfinantseerimise ja selle jagamise kohta saab lähemalt lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.\n\nSelle artikli edastas ERR Novaatorile kommunikatsioonibüroo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses teadlaste avaliku pöördumisega teaduse lisaraha jagamise osas leiab ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad, et teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa, ei tohikski raha anda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Mutt: üksi kirjastamine tasub ära alates 500-600 eksemplarist\n\n## Põhitekst:\n\n2018. aastal oli kirjastuste liidu liikmete välja antud raamatute seas populaarseim lastele mõeldud ja Epp Petrone koostatud \"Meie Eesti\" kirjastuselt Petrone Print, mida müüdi 24 541 eksemplari.\n\nIngvar Villido raamat \"Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus\" tulnuks aga liidu liikmena müügitabelis tõenäoliselt kolmandaks. Kirjastus Human kinnitas, et teost müüdi mullu 8011 raamatut.\n\nKultuurkapitali 2018. kirjanduse proosa aastapreemia ehk romaaniauhinna võitnud Vahur Afanasjevi \"Serafima ja Bogdan\" müüs 2018. aastal 6800 eksemplari. Võrdluseks: Eesti menukaima ilukirjandusliku teose Silver Anniko \"Rusikate\" (kirjastus Hea Lugu) müügiarv on 6861.\n\n\"Kogu tiraaž on 8400 ning praeguse seisuga on sellest järel viimased sajad, pean kähku uue tiraaži tellima,\" ütles Vahur Afanasjev oma hiti kohta, mis ilmus 2017, nii et osa müüki langes juba sinna.\n\nIndrek Hargla \"Kolmevaimukivi\" müüdi kirjastuse Raudhammas juhatuse liikme Heli Sootaki sõnul eelmisel aastal umbes 2200 eksemplari.\n\nVõrdluseks: populaarseim tõlkeromaan, kirjastuste liidu tabelis 34. kohale tulnud A. J. Finni \"Naine aknal\" (Tänapäev) müüs 2221 eksemplari ning 35. kohal olev Andrus Kivirähki \"Kaka ja kevad\" 2174.\n\nValdur Mikitalt ilmus 2018. aastal süngeis toones \"Eesti looduse kannatuse aastad\", mis räägib põlismaastike muutumisest ning selle mõjudest eesti inimesele ja kultuurile. Valdur Mikita sõnul osteti seda raamatut eelmisel aastal 1900 eksemplari. Tasub aga rõhutada, et teos ilmus alles detsembri algul, nii et müüa jõudis 2018. aastal jooksul mõne nädala.\n\n\"Olen introvert, mulle meeldib üksi tegutseda,\" vastas Mikita küsimusele, miks ise välja anda.\n\nMihkel Mutt ütles, et ise väljaandmine tasub ära alates 500-600 müüdud raamatust. \"Siis oled saanud kulud tasa, aga kui oled saanud ka kulkast väikse toetuse, siis tasub ära,\" lausus Mutt. \"Parimad päevad on möödas, sest erinevaid raamatuid ilmub nii palju, aga ikkagi veel tasub ära.\"\n\nMihkel Muti eelmise aasta teos \"Kõik on hästi. Mõtted II\" on seni müünud umbes 1300 eksemplari.\n\nRein Raua andmeil on 1. jaanuari seisuga tema poliitilist põnevikku \"Viimane kustutab tule\" müüdud 783 eksemplari, müüki jõudis raamat oktoobri lõpunädalal.\n\nMitme ise välja andva autori või väikekirjastuse esindaja jutust jäid pinnale argumendid: meeldib ise tegutseda, annab vabad käed, tasub paremini ära, ning promo osas pole vahet, sest seda tuleb autoril niikuinii peamiselt ise teha.\n\n\"Trükise teostamise hetkest meeldib mulle, kui mul on endal kontroll,\" lausus Vahur Afanasjev. \"Võtame näiteks Peeter Alliku uhked illustratsioonid, ma tõesti ei oleks viitsinud kirjastusega vaielda, kas nende eest on ikka vaja maksta.\"\n\nTeine põhjus isetegevuseks on Afanasjevi sõnul promo. \"Kui välja arvata Petrone Print, siis minu muud kogemused kirjastustega on ikka nii, et lõpuks promon end ise.\"\n\nAinus pluss kirjastuse juures tegutsemisel olevat Afanasjevi sõnul see, et siis ta ei maksaks ise trükikulusid. \"Aga ma sain auhinna ja võisin neid kulusid endale lubada,\" kinnitas Afanasjev.\n\nHumani kirjastaja Inga Raitar ütles Ingvar Villido \"Emotsioonide\" kohta, et eda raamatut polnud üldse vaja promoda, sest see oli paljudele oluline teos. \"Ega asjata purustatud raamatu esimesel esitlusel Tallinnas 5. märtsil ilmselt Eesti kõigi aegade autogrammirekord - neli tundi seisis üle 300 inimese kannatlikult autogramijärjekorras ja sama kordus nii Tartu kui Viljandi esitlustel,\" märkis Raitar.\n\n\"Kirjastajana arvan, et kindlasti pole tegu ühe hooaja hittraamatuga,\" lisas Raitar. \"Mida enam need Eestis välja töötatud teadmised maailmas levivad, seda enam tekib selle raamatu huvilisi ka maailmas, oleme praegu tõlkimas raamatut inglise keelde - Ingvar Villido kursused toimuvad nimelt juba teist aastat Ameerika Ühendriikides ja erinevates Euroopa riikides.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval, 6. veebruaril avaldas Eesti Kirjastuste Liit 2018. aasta raamatumüügitabeli. Pole aga saladus, et kõik (väike)kirjastused ei kuulu liitu ning mitmed menuautorid annavad oma teoseid välja ise või siis pereringis. See tasub ära, kinnitasid ERR kultuuriportaalile Mihkel Mutt, Vahur Afanasjev ja teised isekirjastajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nElurikkuse Erakond kaebas õiguskantslerile ERR-i nõukogu peale\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeva õhtul, mil ETV ja ETV+ eetris on esimesed valimisdebatid, korraldab Elurikkuse Erakond rahvusringhäälingu maja ees protesti.\n\n\"Palume õiguskantslerilt abi, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) lõpetaks põhiseaduse rikkumise ja kohtleks võrdselt kõiki erakondi, kes valimisteks esitasid nimekirjad kõikide valimisringkondade kohta,\" seisab ERE pöördumises. \"Soovime, et ERR-i nõukogu (mille suurem osa koosneb riigikogus olevate erakondade esindajatest) muudaks ära oma diskrimineeriva otsuse nr 5.1. (11.12.2018.a) ja ERR annaks ka Elurikkuse Erakonnale (ERE) samasugused võimalused kui antakse teistele üleriigilised nimekirjad esitanud erakondadele.\"\n\nERE kirjutab, et nende hinnangul ei vasta põhiseadusele ERR-i nõukogu otsus ja ERR-i töötajate käitumine, mille kohaselt ERR kohtleb ühte erakonda, kes esitas kõik nõuetele vastavad nimekirjad sarnaselt teistele erakondadele, erinevalt.\n\nVastavalt ERR-i nõukogu kinnitatud valimiste kajastamise korrale on ETV programmis eetris neli 75-minutilist valimissaadet \"Valimisstuudio\". Igas väitluses on esindatud erakonnad, kes on üles seadnud täisnimekirja (125 kandidaati).\n\n\"Riigikogu valimiste seadus sätestab piiri, millest rohkem ei tohi nimekirjades kandidaate olla, kuid kusagil pole märget selle kohta, et ülempiirist väiksem kandidaatide arv oleks mingil moel halvem,\" kirjutab ERE. \"Paraku ERR diskrimineerib meid ja ei anna ERE peaministrikandidaadile samasuguseid võimalusi kui antakse teistele erakondadele, olles meelevaldselt seadnud seaduses toodud kandidaatide ülempiiri mingiks kvalitatiivseks kriteeriumiks ja põhjendades ERE peaministrikandidaadile ebavõrdset kohtlemist sellega, et ERE ei ole esitanud kandidaate maksimaalsel lubatud arvul.\"\n\nERE märkis, et peamiseks põhjuseks, miks ERE-l ei ole nimekirjades kandidaate maksimaalselt lubatud arvul, on raha. \"Täisnimekirja puhul, millest on selge, et valdaval osal kandidaatidest ei ole isegi mitte teoreetilist võimalust mandaat saada, on kautsjon 62 500 eurot ja see tuli tasuda enne nimekirjade esitamist,\" selgitas erakond.\n\nErinevalt täisnimekirja esitanud samuti uuest erakonnast Eesti 200, alustas ERE oma erakonna tegemist nii hilja, et on olnud väga vähe aega koguda annetusi, lisas ERE.\n\nERE esindajad saavad osaleda raadiodebattides, samuti on nad esindatud ERR-i valijakompassis valijakompass.err.ee\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elurikkuse Erakond (ERE) pöödus õiguskantsleri poole, taotledes, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) kohtleks valimisdebattides võrdselt kõiki erakondi, kes esitasid valimisteks nimekirjad kõikides valimisringkondades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Ovetškin tõusis kõigi aegade tulemuslikeimaks venelaseks\n\n## Põhitekst:\n\n33-aastane Washington Capitalsi kaptenil võttis aega 14 hooaega ja 1055 mängu, et jõuda 1180 resultatiivsuspunktini, mis on ühe võrra enam kui Sergei Fjodorovil. Viimasel kulus selleks aga 18 hooaega ja 1248 mängu.\n\nTegevmängijatest võib aga kunagi Ovetškini saavutuse ületada Pittsburgh Penguinsi 32-aastane ründaja Jevgeni Malkin, kes on praegu kogunud 834 kohtumisega 985 punkti.\n\nCapitals võitis kodumängu Vancouver Canucksi vastu 3:2 (1:0, 0:0, 2:2). Ovetškini ajalooline sööt leidis aset esimesel kolmandikul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aleksandr Ovetškin andis teisipäeval tulemusliku söödu ja tõusis läbi aegade kõige resultatiivsemaks vene hokimängijaks NHL-is.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE JA Eesti 200: Viilma avaldas Keskerakonnale tänu rahaeraldise eest\n\n## Põhitekst:\n\nEKRE juhatuse liige Jaak Madison ütles ERR-ile \"ristirahva valijakompassi\" kohta, et Viilma edetabel on tänuavalduse maiguga, kuna Keskerakonna toel eraldati kirikule enam kui kuus miljonit eurot: \"Selline käitumine jätab tugeva jälja kristlikele moraalipõhimõtetele.\"\n\nEtetabeli tipus on Keskerakond, EKRE on Eesti 200 ees eelviimasel positsioonil. \"Ma tuletan meelde, et Keskerakonna häältega on riigikogus tagasi lükatud EKRE ettepanek kooseluseaduse tühistamiseks. Keskerakond on lihtsalt üritanud rahaga peapiiskopi arvamuse konni maksta,\" kommenteeris Madison.\n\nMadison lausus, et enamik kristlasi toetab riigikogu valimistel \"niikuinii\" EKRE-t, kuna lisaks kooseluseaduse tühistamisele on neil kavas sätestada põhiseaduses abielu mehe ja naise liiduna.\n\nLiina Normet: peapiiskop on võtnud selge poliitilise seisukoha\n\n\"Peapiiskop Viilma avaldus kõigi ristiinimeste nimel, kus ta soovitab valida eelkõige valitsuserakondi, paneb küsima, kas Eestis on võimalik raha eest osta kirikupea valimisõnnistust,\" ütles Eesti 200 aseesimees Liina Normet.\n\nKirikupea soovitab Normeti sõnul valida kolme valitsuserakonda, kes vaatamata avalikule vastuseisule eraldasid kõikide maksumaksjate käest kogutud rahast 6,75 miljonit eurot EELK-le tegevuskuludeks. Eesti 200 oli Viilma \"ristiinimese valjakompassis\" Eesti erakondadest viimasel kohal.\n\n\"Vägisi tekib küsimus kiriku osas, mis peaks käsitlema kõiki inimesi, sealhulgas ka koguduse liikmeid, võrdselt. Mina kuulun Eesti 200-sse ja ühtlasi olen ka EELK Hageri kogudusel liige, lähtun oma tegemistes Eesti ja meie inimeste vajadustest. Ristiinimesena on mul kohustus seista inimeste õnnetunde ja tervise eest, kuna see on ka tervishoiutöötajana minu ekspertvaldkond,\" seisab Normeti vastulauses.\n\nNormet leidis, et siinkohal võiks hinnang Viilma personaalsele valimiskompassile piirduda, kui see lugu ei puudutaks ühiskonda laiemalt.\n\nViilma on Normeti sõnul ise öelnud vähem kui kuu aega tagasi, et kirik ei tohi poliitilistel erakondadel vahet teha. \"Sellised kompassid on omased mängulisust otsivale ajakirjandusele ja lobi tegevatele survegruppidele. Kirik näeb end survegrupina, eelistades ühtesid oma liikmeid teistele. See ei peaks olema kiriku mängumaa,\" oli Eesti 200 aseesimees kriitiline.\n\nNormet lisas, et kui kirik on saanud tänaselt peaministri erakonnalt ehk Keskerakonnalt äsja kingituseks 6,75 miljonit tegevustoetuseks, ei olegi nii üllatav valmiskompassis kõrge esimene koht, järgnevad samuti koalitsiooni kuuluvad Isamaa ja sotsid. \"Me oleme Eestis alati lähtunud põhimõttest, et kirik ja riik on lahus. Täna on peapiiskop võtnud selge poliitilise seisukoha.\"\n\nAndres Herkel: Vabaerakond pole programmi tehes omnivoor\n\nRiigikogu Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel nentis, et kõigil valimistel on oma eripära. \"Nende valimiste oma on see, et igaüks teeb oma valijakompassi ja küsib, kus on meie seisukohad teie programmis. Et Urmas Viilma sellega kaasa läks, näitab kindlasti kiriku soovi moevooluga kaasa käia ja seda tuleb pigem kiita,\" lausus ta.\n\nSellise võistluse võidab Herkeli sõnul eeskätt selline erakond, kes käitub kõigesööja omnivoorina ja võtab kõik sissetulevad ettepanekud programmi.\n\n\"Vabaerakond seda teinud ei ole ja ei kavatse ka tulevikus teha, ehkki dialoog huvirühmadega, ka kirikuga on vägagi vajalik,\" teatas Herkel. \"Aga see peab olema pidev, mitte toimuma nii, et kolm kuud enne valimisi saadetakse erakondadele oma seisukohad ja kolm nädalat enne valimisi tehakse valimiskompassiga kokkuvõte.\"\n\nKirikute nõukogu seisukohti üle vaadates tõdes Herkel, et mõne ettepaneku puhul võivad rõhuasetused pisut erinevad olla, kuid on ka sellised, mis pole Vabaerakonna programmiehituslikku loogikasse mahtunud.\n\n\"Ma üldiselt arvan, et valimiseelse kompassi kõrval on põhjust mõelda ka valimisjärgsele kompassile, et näidata ka seda, kelle teod lubadustega krooniliselt ei haaku,\" rääkis Herkel.\n\n\"Ristiinimese valijakompassi\" esikolmik: Keskerakond, Isamaa, sotsid\n\nPunktide liitmise tulemusel moodustunud pingerea eesotsas troonib peaminister Jüri Ratase juhitud Keskerakond 32 punktiga, järgneb Isamaa 28 punktiga. Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraadid 19 punktiga, millele järgnevad sama suurusjärguga Reformierakond 17 punktiga, Vabaerakond 15 punktiga ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 14 punktiga.\n\nPingerea lõpetas Eesti 200, millele Viilma andis kuus punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja erakond Eesti 200 on nördinud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma erakondale valimissobivuse edetabelist, kus nad viimasteks jäid. Erakondade esindajate hinnangul tänas Viilma Keskerakonda kiriku riigi rahaga toetamise eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn jäi Londonile NATO liidrite kohtumispaigana alla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme Ühendkuningriigile tänulikud selle kohtumise võõrustamise eest NATO 70. sünnipäeval,\" ütles Stoltenberg avalduses. \"London oli NATO esimese peakorteri asukoht.\"\n\nÜhendkuningriik oli üks alliansi 12 asutajaliikmest ja etendab selles jätkuvalt võtmerolli, andes ühisesse julgeolekusse elutähtsaid panuseid, lausus ta.\n\nPeasekretäri sõnul on Londoni kohtumine NATO liidrite jaoks võimalus tegeleda alliansi ees praegu ja tulevikus seisvate väljakutsetega ja tagada, et NATO jätkab kohanemist selleks, et tagada oma liikmesriikide rohkem kui ühe miljardi suuruse elanikkonna turvalisus.\n\nNATO valitsus- ja riigijuhtide kohtumise formaat erineb tippkohtumise formaadist selle poolest, et selle raames ei toimu välis- ja kaitseministrite kohtumisi.\n\nEesti tunnustab NATO valikut liidrite kohtumine Londonis korraldada\n\nVälisministeerium tunnustas NATO peasekretäri otsust korraldada tänavune alliansi liidrite kohtumine Londonis ning rõhutas solidaarsuse tähtsust.\n\n\"NATO tähistab tänavu 70. aastapäeva ja see tähtpäev peaks kõigile liitlastele meenutama alliansi olulisust nende julgeoleku tagamisel. Oluline on, et liidrite kohtumine aitaks NATO sisulist tööd edasi viia, ning demonstreeriks NATO võimekust ja liitlaste solidaarsust,\" ütles välisministeeriumi pressiesindaja ERR-ile.\n\n\"London kui NATO esimese peakorteri asukoht on loogiline ja sümboolne koht selle aastapäeva tähistamiseks. Kohtumise korraldamisega kinnitab Ühendkuningriik, et nende pühendumus Euroopa julgeolekule on ilmselge ja püsiv. Eesti oli valmis kohtumist korraldama alternatiivkohana. Toetasime NATO peasekretäri ning meil on hea meel, et kohtumine toimub meile nii olulises liitlasriigis nagu Suurbritannia. Juhul kui tulevikus peaks tehtama veel ettepanekuid liitlasi kõrgetasemeliselt Eestis vastu võtta, siis kaalume seda tõsiselt,\" lisas välisministeeriumi esindaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas kolmapäeval, et korraldab detsembris Londonis alliansi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumise. Hiljuti oli õhus võimalus, et kohtumine võib toimuda Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDokitööde tõttu langes Tallinki reisijate arv jaanuaris seitse protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nEesti-Soome liinil vähenes reisijate arv 0,6 protsenti 314 300 reisijale. Eesti-Rootsi liinil vähenes reisijate arv enam kui kolmandiku ehk 36,9 protsendi võrra 45 400 reisijale.\n\nSoome-Rootsi liinil teenindas laevafirma 146 600 reisijat, mida on 5,8 protsenti vähem kui mullu, Läti-Rootsi liinil taandus reisijate arv aastavõrdluses 11,3 protsenti 43 000 reisijale.\n\nTalllinki juht Paavo Nõgene ütles, et käesoleva aasta esimene kvartal on ettevõtte jaoks eriline, sest lühikese aja jooksul käivad planeeritud hooldus-ja uuendustöödel kokku kaheksa laeva ja selle tulemusel eeneb väga suur osa laevade reisijatelaladest.\n\n\"Samuti tehakse tehnilised hooldustööd, hoidmaks meie laevu parimas tehnilises korras ning kasutusele võttes uusi innovaatilisi energiatõhususele suunatud tehnoloogiaid. See mõjutas oluliselt ka meie statistikat käesoleva aasta jaanuaris,\" märkis Nõgene.\n\nTallinki reisijate arv küll langes 7,3 protsenti ehk 43 102 reisija võrra, kuid Tallinkil toimus jaanuaris ka 91 reisi vähem kui eelmise aasta samal perioodil.\n\n\"Seega toimunud reiside arvu langus oli dokitööde tõttu suisa 12 protsenti. Seda kõike arvesse võttes olid Tallinki reisijate arvu tulemused jaanuaris meie hinnangul head,\" kommenteeris Nõgene.\n\nEesti-Rootsi liinil ei opereerinud reisilaev Baltic Queen 26 päeva korraliste hooldustööde tõttu. Kaubalaev Regal Star ei opereerinud liinil 6 päeva korraliste hooldustööde tõttu.\n\nEesti-Soome liinil ei opereerinud reisilaev Star 14 päeva korraliste hooldustööde tõttu.\n\nReisilaev Silja Symphony ei opereerinud Soome-Rootsi liinil 14 päeva korraliste hooldustööde tõttu ja reisilaev Galaxy ei opereerinud liinil 12 päeva korraliste hooldustööde tõttu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinki reisijate arv langes jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,3 protsenti 549 000 reisijale, tulemust mõjutasid mitmete aluste hooldustööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoolebakterite ja vaimse tervise vaheline seos sai uut tuge\n\n## Põhitekst:\n\nBelgia ja Hollandi teadlased eesotsas Jeroen Raesiga uurisid kokku 532 erinevat bakteritüve. Analüüsi põhjal suutis valmistada neist enam kui 90 protsenti keemilisi ühendeid, mis sarnanevad inimeste närvirakkude vahelises suhtluses kasutatavatele ainetele. Selleks vajalike geenide olemasolu ei tähenda automaatselt, et bakterid sünteesivad neid ka inimeste soolestikus. Teisalt esineb samu geene vabas looduses elavatel bakteritel oluliselt harvem.\n\nIsegi juhul kui selleks on võimelised vaid mõned liigid, võivad mõjutada bakterid inimeste tuju, käitumist ja vaimset tervist. Selleks pakub sobivat kanalit aju ja soolestikku ühendav uitnärv. Närvi vahendusel reguleeritakse seedeprotsesse, kuid see kannab ka infot soolestikust ajju.\n\nEnam kui 2000 eurooplaste mikrobioomi uurimisel leidis Raes kolleegidega, et mõnede inimeste soolestikus leidus erakordselt vähe perekondadesse Coprococcus ja Dialister kuuluvaid mikroobe. Coprococcus valmistab oma mõjult dopamiinile sarnanevat ühendit. See on üks tähtsamaid aju virgatsaineid, mis mängib olulist rolli ka depressiooni tekkimise ja vaimse tervise juures laiemalt.\n\nInimeste terviseandmed näitasid, et bakterite arvukuse vähenemiseni ei viinud antidepressantide kasutamine. Samas ei võimalda uuringu ülesehitus öelda, kas kehv vaimne tervis viib mikroobide arvukuse languseni või suurendab nende kahe bakteriperekonna arvukuse vähenemine depressiooniriski. Välistada ei saa sedagi, et kaks teineteist nõiaringina võimendavad.\n\nJärgmise sammuna kavatseb kasvatada töörühm samu baktereid katseklaasides. See aitab paremini mõista, kuidas käituvad ja milliseid aineid valmistavad bakterid oma loomulikus keskkonnas. Kuigi DNA põhjal saab teha mõningaid ennustusi, sõltub geenide avaldumine neid ümbritsevatest tingimustest. Erinevalt näiteks kolibakteritest on uuritud perekondi Dialister ja Coprococcus suhteliselt vähe.\n\nSamuti loodab Raes kolleegidega välja selgitada, kas sarnane mõju on kõigil perekonda kuuluvatel liikidel. Kui värskes töös seostati Dialister 'i väikest arvukust depressiooniga, siis teises hiljutises töös põdesid artriiti sagedamini need inimesed, kelle soolestikus elas Dialister 'i baktereid keskmisest rohkem. Seega võivad olla erinevatel bakteritüvedel erinev mõju.\n\nPikemas plaanis võivad viia sarnased alusuuringud uute viisideni vaimsete hädade leevendamiseks. Kasulike bakterite ehk probiootikumide või psühhobiootikumide manustamisel võib olla ka neid ennetav mõju.\n\nSelleks peavad leidma aga teadlased esmalt ka võimaluse, kuidas manustada neid haigetele senisest edukamalt. Varasemate analüüside kohaselt suudavad suu kaudu manustavates bakterikokteilides leiduvatest bakteritest soolestikus püsima jääda ja kanda kinnitada vaid vähesed.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature Microbiology.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soolestikus elavad mikroobid võivad mõjutada lisaks ainevahetusele ja immuunsüsteemile ka ajus toimuvat. Tuhandete eurooplaste mikrobioomi uurinud teadlased leidsid nüüd kahte tüüpi baktereid, kelle soolestikust puudumine seostub depressiooni põdemisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis Mägi: 12 aastat NSV Liidus esinemist oli Jumala kingitus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma pole üldse selline inimene, kes midagi kahetseks,\" rääkis Tõnis Mägi väljaandele. \"On mitu Tõnist: väike poiss, teismeline, mees. Erinev mees, eri eas, kui ma olin 28, 50 või 70 - need on kõik erinevad Tõnised. Ja ma pole kunagi öelnud endale, et mul on kahju sellest ajast, kui töötasin NSV Liidus või oma noorusest. See oli imeline aeg.\"\n\n\"Need 12 aastat, mis ma esinesin Liidus oli Jumala kingitus,\" ütles Mägi täna, 6. veebruaril Argumentõ Nedeljale. \"Mitte ainult sellepärast, et ma olin populaarsuse tipus, aga ka seetõttu, et ma nimetaksin seda aega õppetunniks. Ma läbisin tollal hea elukooli. Õppisin inimesi mõistma, sain heaks psühholoogiks. See on ju arusaadav: ette sattusid erinevad inimesed ja nendega tuli läbi saada. Aga see on suurepärane kogemus! Ma hindan seda huvitava ja omapärase ajana: suhtlus paljude huvitavate inimestega, kontserdid ja ringreisid. Minu jaoks on see määrav kümnend mu elus. Vaat nii nimetan ma seda perioodi.\"\n\nTa lisas, et pärast nõukogude estraadi perioodi hakkas ta laulma enda laule, mis pole ainult armastusest, vaid kannavad filosoofilisemat mõtet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõnis Mägi ütles Vene ajalehele Argumentõ Nedelja, et pole kunagi kahetsenud oma noorust ega tööd NSV Liidus. \"See oli imeline aeg,\" kinnitas Mägi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKvitova kirjeldas kohtus, kuidas teda eluohtlikult rünnati\n\n## Põhitekst:\n\nKvitova kutsus tunnistajaks kahtlusaluse Radim Zondra advokaat, kuid tšehhitar ei läinud ise Brno kohtusaali kohale, vaid andis ütlusi video vahendusel, et ei peaks kahtlusalusega silmitsi sattuma.\n\nMaailma tipptennisisti sõnul avas ta Zondrale oma koduukse, kui viimane kella helistas, sest ootas võimalikku dopingukontrolli. Kahtlusalune teatas talle seepeale, et tuli boilerit kontrollima.\n\nKui nad olid parasjagu vannitoas kuuma vett kontrollimas, tundis Kvitova äkitselt nuga oma kõril. Ta haaras noast mõlemale käega kinni ja vigastas seejuures oma vasaku käe kõõluseid, kõiki viit sõrme ja kaht närv ning vajas hiljem neljatunnist operatsiooni.\n\nKvitova sõnas, et ühel hetkel leidis ta end põrandalt maas. \"Mõistagi ma karjusin, verd oli igal pool,\" meenutas kahekordne Wimbledoni tšempion. Kui ta pakkus kurjetegijale raha, võttis see 10 000 tšehhi krooni (praegu ca 388 eurot) vastu ja lahkus.\n\nZondra ei tunnistanud end süüdi. Kui ta aga sellegipoolest süüdi mõistetakse, võib teda oodata kuni 12 aastat vanglakaristust. Hetkel ei ole teada, millal otsus langetatakse. Praegu kannab Zondra vanglakaristust ühe teise kuriteo eest.\n\nPärast õõvastavat kogemust õnnestus Kvitoval suurde tennisesse tagasi tulla ja pääses eelmisel kuul Austraalia lahtiste finaali, kus tuli tunnistada jaapanlanna Naomi Osaka paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2016. aasta detsembris noarünnaku üle elanud Tšehhi tennisist Petra Kvitova jagas eile videosilla vahendusel kohtus tunnistajana selgitusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa lubab INF-ist lahkunud USA-le sümmeetrilist vastust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mis puudutab INF-lepingut, siis oleme USA paljasõnaliste süüdistuste peale kõik öelnud. President Putin sõnastas meie seisukoha: vastame peegelmeetmetega,\" sõnas Lavrov Türkmenistani pealinnas Aşgabatis pressikonverentsil.\n\n\"USA peatas oma osaluse lepingus. Meie tegime sedasama. Sellekohaselt pärast kuue kuu möödumist, pärast USA ametlikku nooti lepingu ülesütlemise kohta lakkab see kehtimast,\" rõhutas Vene välisminister.\n\nVastuseks USA presidendi Donald Trumpi ettepanekule sõlmida INF-lepingu asemele uus leping ütles Lavrov, et Venemaal on teinud mitmeid relvastuskontrollialgatusi.\n\n\"Mis puutub sellealaseid ja muid strateegilist tasakaalu ja relvastuskontrolli puudutavaid edasisi läbirääkimisi, on Vene president Vladimir Putin meie seisukoha selgelt sõnastanud: algatusi, mida me oleme ameeriklastele ja tervikuna lääne NATO ametivendadele teinud, ei ole vähe,\" ütles Lavrov Aşgabatis ajakirjanikele.\n\n\"Oleme palju kordi meenutanud oma algatusi, kutsunud üles läbirääkimistele, mitte venitama küsimustega, mis muu seas puudutavad strateegilise ründerelvastuse leppe (START) pikendamist, selle kehtivus lõppeb 2021. aastal,\" märkis Vene välisminister.\n\nLavrov rõhutas, et kuna Lääne ametivennad ei ole neile reageerinud, käskis president temal ja Vene kaitseministril Sergei Šoigul \"neid teemasid mitte susida\".\n\nNii USA kui Venemaa teatasid nädalavahetusel, et peatavad osaluse INF-lepingus, mis keelab maismaal baseeruvad lühi- ja keskmaaraketid, mille laskeulatus jääb 500 ja 5500 kilomeetri vahele.\n\n\"Ehk saame läbi rääkida uue kokkuleppe üle, kaasates Hiina ja teised. Aga võib-olla ei ole see võimalik ja sel juhul kavatseme me teistest kulutuste ja innovatsiooni osas kaugele ette rebida,\" lausus Trump teisipäeva õhtul aastakõnes kongressile.\n\nInterfax - Baltic News Service\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva lahkub keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) kuue kuu pärast ja vastab USA sammudele peegelmeetmetega, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jooksja hooaeg algas üle kivide ja kändude: kehv taktika ja verised haavad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alustasin rootslasega Rickard Gunnarssoniga ühel rajal ja lasin ta kohe ette. See oli jooksu esimene viga. Jäin eelviimasele positsioonile ja juba teise kurvi jooksin teisel rajal, kuna siserada pandi tagant kavalalt kinni. Kui lõpuks 450 m juures hakkasin rivist mööda minema, siis tegid seda ka teised,\" rääkis Kisel ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Esimesed 400 m läbis ta 54,96-ga.\n\n\"Mul jäi puudu otsustavusest ja positsiooni ei õnnestunudki sirgetel parandada. Lisaks jäin mitmetes kurvides väljapoole. Kokku sain kolm päris korralikku tõuget selga ning mingis olukorras veel mõlemale jalale kellegi naelikutelt kümnesentimeetrise haava. Ka viimase kurvi läbimiseks suutsin end kuidagi \"positsioneerida\" teisele rajale ehk kokku jooksin konkurentidega võrreldes ilmselt üle 10 m rohkem,\" sõnas Kisel, kes pidas eileõhtust jooksu enda poolt täielikuks taktikaliseks möödalaskmiseks. \"Julgus ning otsustavus on sees 800 m jooksmise lahutamatud osad. Kaotasin need kuhugi ära,\" tunnistas Kisel.\n\nHaava kohta arvas Kisel, et ega see ilmselt väga sügav pole. \"Lihtsalt verd tuli palju. Valus ei ole – jooksu ajal ei pannud tähelegi,\" sõnas jooksumees\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti keskmaajooksja Rasmus Kisel avas esmaspäeva õhtul oma tänavuse sisehooaja Rootsis Stockholmis Folksam Grand Pix võistlusel 800 m jooksuga, kus sai tugevuselt teises jooksus kuuenda koha ajaga 1.53,62.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHalb ilm jättis MM-il lumelaua Big Airi hüpped üldse ära\n\n## Põhitekst:\n\n\"Järgmise 24 tunni jooksul sajab Park Citys suur kogus lund ja temperatuur langeb kiirelt,\" teatas võistluste peakorraldaja Calum Clark. \"See tähendab, et pidime langetama raskeima otsuse, jättes ühe võistluste peaala ära. Me uurisime iga võimalust, kuid korralduskomitee leidis ühiselt, et meie peamine mure on sportlaste ohutus nagu ka ülejäänud ajakava sujuv kulgemine.\"\n\nKui Eesti lumelaudureid Park Citys ei võistle, siis teade võistluste ärajäämisest oli halb uudis kindlasti põhjanaabritele, sest startida ei saanud ka mitmekordsed tiitlivõistluste medaliomanikud Enni Rukajärvi ja Roope Tonteri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides Park Citys toimuvat lumelauasõidu ja freestyle suusatamise MM-i räsivad karmid ilmastikuolud. Kui freestyle suusatamise pargisõidu kvalifikatsioonid lükati eilselt tänasele, siis lumelaua Big Air hüpete tegijatel läks palju nadimalt - korraldajad jätsid võistlused üldse ära.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTreiler: kinno jõuab film Lagle Parekist\n\n## Põhitekst:\n\nLagle Pareki rännak algab 1941. aastal ja jõuab välja tänapäeva. Tema esimene reis viis teda juba lapseeas koos perega küüditatuna Siberisse ning aastakümneid hiljem poliitvangina Mordva vangilaagrisse. Nendest sündmustest hoolimata ei meenuta Lagle seda aega kui kannatuste rada, vaid pigem kui seiklust.\n\nFilmi tegijate sõnul on Parek ideaalne eeskuju mõistmaks, kuidas kõigi raskuste puhul saab jääda inimeseks. See on lugu inimese olemusest ja kirest elada, elada ausalt. Sealjuures Lagle ei väsi kordamast oma ema tarkust: \"Pole vahet, kus sa elad, peaasi, et sa inimeseks jääd\".\n\nFilmi režissöörid on Jaan Kolberg ja Meelika Lehola, operaatorid Jaan Kolberg, Meelika Lehola, Arvid Tampu, Jaan Tristan Kolberg, helirežissöör Jaan Tristan Kolberg, produtsent Jaan Kolberg. Filmi on tootnud Studio Navona.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaan Kolbergi ja Meelika Lehola uus dokumentaalfilm \"Lagle rännakud\" räägib Eesti ühiskonnategelasest, kunagisest poliitvangist ja väga erilisest naisest Lagle Parekist. Kinno jõuab film 15. veebruarist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEsireketiks tõusnud Naomi Osakat vaevab seljatrauma\n\n## Põhitekst:\n\nAlgsete plaanide järgi pidi Osaka tegema Dohas oma esimese turniiri pärast edukaid Austraalia lahtiseid, aga nüüd lükkub naasmine edasi. Seljaprobleemid on 21-aastast jaapanlannat vaevanud ka varem.\n\nKaks viimast slämmiturniiri võitnud Osaka puudumisel on Dohas nimekamatest kohal rumeenlanna Simona Halep, tšehhitar Karolina Pliškova ja sakslanna Angelique Kerber.\n\nDoha turniiril peaks kaasa lööma ka Anett Kontaveit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste tennise maailma esireket Naomi Osaka jätab järgmisel nädalal Dohas algavad Katari lahtised seljavigastuse tõttu vahele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOssinovski: poliitilise hoogtööga vene koole eestikeelseks muuta ei saa\n\n## Põhitekst:\n\nOssinovski ütles, et kui rääkida vene laste eesti lastega koosõppimisest Narvas, siis on see sootuks teine teema kui rääkida sellest Tallinnas, Tartus või Pärnus.\n\n\"Meil on mõned erakonnad, kes soovivad jätkata segregeeritud süsteemi ehk viia vene koole kunstlikult üle eesti keelele, nagu Läti variandis. Probleem on aga selles, et eesti ja vene lapsed kohtuvad alles ülikoolis ja siis on juba liiga hilja. Seetõttu on oluline soodustada koosõppimist. Aga poliitilise hoogtöö korras, nagu mõni erakond tahab, et võtame seaduse, millega nelja aasta pärast lähevad kõik vene lapsed eesti kooli õppima, seda teha pole võimalik. Oluline on mõelda ka sellele, et vene lastel oleks võimalik säilitada oma emakeele ehk vene keele oskus. Oma kultuuriline identiteet.\"\n\nOssonovski ütles, et tema ei usu Isamaa ja EKRE pakutud lahendusse, et vene lapsed võiksid õppida oma koolis küll edasi, aga teha seda eesti keeles.\n\n\"Mina sellesse ei usu. Siis on nii, et õpetaja räägib lastega vahetunnis vene keeles ning tunni ajal suure aktsendiga eesti keeles, millest lapsed niigi aru ei saa. Selles mõttes on meil Eesti 200-ga ühine arusaam, et eesti ja vene lapsed peaksid õppima koos. Huvitav on, et vene lapsevanematel on selleks valmidus olemas, aga nad ütlevad, et eestlased ei taha meid. Ja ma saan eesti vanematest aru, kes muretsevad, et kui vene lapsed tulevad, siis mis minu lapse haridusest saab.\"\n\nOssinovski kordas, et tema hinnangul pole valik selles, kas õppetöö koolis on eesti või vene keeles, vaid selles, kas eesti ja vene lapsed õpivad koos või lahus. Ja selles küsimuses erakondade vahel tema sõnul konsensust pole.\n\nLukas: Ida-Virus eesti keeles õpetajatele tuleb maksta 30% lisatasu\n\nEndine haridusminister ja neil valimistel taas Isamaa ridades kandideeriv Tõnis Lukas ütles, et kui vaadata Ida-Virumaa koole, siis juba praegu on eestikeelsetes koolides pooled lapsed pärit vene peredest.\n\n\"Uuringud näitavad, et ühtse kooli poolt on enamus vene perekondi, aga loomulikult igaüks võib mõtestada seda erinevalt, milles seisneb ühtne kool. Nagu Kohtla-Järvel selgus, siis nähakse venekeelselt ja eestikeelselt positsioonilt üsna erinevalt juba seda, milline võiks riigigümnaasiumi sisu seista.\"\n\nLukase sõnul on võtmeküsimus hoopis eesti keele õpetajate meelitamises Ida-Virumaale, milleks tuleks riigil hakata neile maksma lisatasu.\n\n\"Eesti keeles õpetavate õpetajate saamine mingisse piirkonda on seotud palga ja prestiižiga. Ja ka sellega, kas lisatasu keerulisemas piirkonas makstakse või mitte. Praegu seda tehakse kahes koolis Narvas ja Sillmäel. Tegelikult tuleks maksta 30 protsenti lisatasu kõigile eesti keeles õpetavatele õpetajatele Ida-Virumaal,\" pakkus Lukas.\n\nTa avaldas ka lootust, et uues riigikogus võib tekkida enamus, et eestikeelsele õppele Eestis täielikult üle minna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles Tallinna Televisiooni valimisdebatis, et poliitilise hoogtöö korras ei saa nelja aasta pärast panna kõiki vene lapsi eesti keeles õppima. Ossinovski hinnangul peavad vene lapsed säilitama ka vene keele oskuse ja oma kultuurilise identiteedi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva kultuuripealinna projekti rahakärbe tõi hanke võitjalt ultimaatumi\n\n## Põhitekst:\n\nNarva eraldas Euroopa kultuuripealinna põhitaotluse koostamiseks 75 000 eurot. Rohkem raha pole, sest volikogu kärpis kultuuripealinna tegevuste rahastamist kolmekordselt. Põhitaotluse koostamise hankele tuli vaid üks pakkumine, osaühingutelt Shiftworks ja Creativity Lab. Pakkumine tunnistati edukaks, ent Creativity Lab juhatuse liikme Ragnar Siili väitel võivad nad hankevõidust loobuda, kui linn kultuuripealinna tegevustesse täiendavalt ei panusta.\n\n\"No 75 000 euro eest konkurentsivõimelist taotlust, millel oleks ka reaalsed võiduvõimalused, ei ole võimalik koostada. Meil ei oleks ju mingit muret see raha vastu võtta ja teha selline keskpärane asi, aga see oleks meie poolt vastutustundetu. Ehk et meie läheme sellesse lepingusse juhul, kui linna poolt on selge ülevaade, et nad on valmis tegevused, mida me oleme ka hankes selgelt välja toonud, omalt poolt ära lahendama,\" rääkis Siil ERR-ile.\n\nSiili hinnangul peaks konkurentsivõimelise taotluse koostamiseks kulutama vähemalt kaks korda rohkem raha, sest 75 000 piisab vaid hädapäraste ettevalmistustööde tegemiseks. Samas on hulk olulisi tegevusi hanke tingimustest hoopis välja jäetud. See puudutab näiteks rahvusvaheliste ekspertide kaasamist, koostööd teiste kandidaatlinnadega, kultuuritegijate rahvusvahelisi koostööprojekte ja isegi hindamiskomisjoni visiidi korraldamist Narva.\n\n\"Need on kõik asjad, mis tuleb teha lisaks. Me oleme valmis linnavolikogu liikmetega kohtuma, jagama selgitusi, millised on kõik need täiendavad tegevused ja eelarvevajadused, et nad siis saaksid järgmised sammud otsustada: kas siis tehes täiendava hanke, leides lisavahendid käesoleva hanke jaoks, tehes need otse omaenda töötajate ja omaenda eelarvest. Peaasi, et need tegevused saaksid tehtud,\" selgitas Siil.\n\nNarva volikogu esimees Irina Janovitš ütles, et kavatseb kultuuripealinna teemal pikemalt sõna võtta mõne päeva pärast. Kohtumiseks põhitaotluse koostamise hanke võitjatega ta praegu mõtet ei näe, sest leping nendega pole veel sõlmitud. Aga jutt, et 75 000 euro eest konkurentsivõimelist taotlust teha ei saa, meenutab Janovitši arvates väljapressimist. Milleks siis üldse hankes osaleti?\n\nSamal ajal on Narvas tekkinud rahulolematus linnavõimu tegevusetusega kultuuripealinna tiitli taotlemisel. Kodanikuliikumine #myNarva2024 kogus kahe nädalaga ligi tuhat allkirja, et volikogu kultuuripealinna teemat tõsiselt võtaks ja taotluse koostamiseks vajaliku summa eraldaks. Enne seda teatas Narva metallitöötlusettevõte Fortaco, et on valmis puuduoleva raha linnale annetama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas jätkuvad vaidlused Euroopa kultuuripealinna projekti rahastamise teemal. Põhitaotluse koostamise hanke võitja lubab lepingust loobuda, kui Narva kandideerimiseks täiendavat raha ei leia. Volikogu esimehele näib aga taoline jutt väljapressimisena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMats Volberg. Erakondade kampaanialaused riigikogu valimistel 2019\n\n## Põhitekst:\n\nNõudlik valija tahab kampaanialt seda, et erakond ütleks selgelt välja oma alusväärtused ja põhimõtted. Sellisel juhul oleks võimalik eeldada, kuidas see erakond mingis võimalikus tuleviku olukorras tegutseks, sest ükski valimisprogramm ei suuda detailselt kõiki valikuid ja olukordi ära kirjeldada. Isegi kui suudaks kirjeldada, siis neid niikuinii eriti keegi ei loe ja kui loebki, siis neid pigem ei kirjutata valijatele.\n\nSeega, mis võiks olla see koht, kust saab aimu erakondade alusväärtuste ja põhimõtete kohta? Spetsiifilisemalt võiks ehk küsida: kust ma saan aimu erakondade juhtmõtete kohta sellel valimistsüklil? Vastus tundub ilmselge – eks ikka kampaania- slogan' itest.\n\nMinu eesmärk ei ole veenda kedagi valima ühe erakonna poolt või jätta teise erakonna poolt valimata, vaid püüda parandada Eesti poliitilist kultuuri. Seega püüan jätta isiklikud poliitilised veendumused ja eelistused kõrvale ega hakka ühtki kampaania- slogan' it sisuliselt hindama. Selle asemel kujutan ette, et olen valija, kellel pole mingit lemmikerakonda ning kes püüab hinnata slogan' eid üldiste põhimõtete alusel.\n\nEsimene, nõustumise põhimõte on, et valimis- slogan peaks väljendama sellist mõtet, mille puhul on mõeldav, et leidub mõni selline valija, kes sellega ei nõustu. Juhul kui slogan on midagi sellist, millega kõik valijad nõustuvad, ei oma see nõustumine mingit tähendust ega kaalu. Kui igal erakonnal on selline slogan, millega kõik nõustuvad, pole ükski erakond ühestki teisest erakonnast parem.\n\nTeine, selguse põhimõte on, et valimis- slogan peaks andma selge ja üheselt mõistetava sõnumi. Mida rohkem on ruumi mitmetähenduslikeks tõlgendusteks, seda kasutum on slogan valijale, sest ta ei tea kunagi, millise tähenduse poolt ta oma hääle annab. Samuti suurendab see võimalust, et mõned valijad peavad oma valikus pettuma.\n\nKolmas, konkreetsuse põhimõte on, et valimis- slogan peaks siiski andma parajalt üldise sõnumi. Sest kuigi konkreetsus on hea, siis liigne konkreetsus ei täida enam oma rolli andmaks valijale teavet, kuidas erakond kavatseb mõne tulevikus tekkiva olukorra lahendada.\n\nEhk et kui erakonna slogan oleks näiteks \"Neljarealine Eesti\", mille mõistlik tõlgendus on, et plaanitakse kõik Eesti (pea)maanteed ehitada neljarealiseks, siis teame, et valitakse alati see variant, mis sellele sihile lähemale viib: näiteks pensionid ei tõuse, sest on vaja raha ehituseks.\n\nAga kas me sel juhul teaksime, mida teeb erakond siis, kui kumbki valik ei aita maanteede ehitamisele kaasa? Kas see erakond oleks toetanud kooseluseadust? Kas see erakond oleks toetanud ÜRO globaalset ränderaamistiku?\n\n***\n\nNende põhimõtete valguses vaatame, kuidas paistavad Eesti erakondade kampaania- slogan' id.\n\nMa ei ole kaalunud Eesti Ühendatud Vasakparteid, sest ma ei suutnud tuvastada üht kindlat slogan' it, mis erakond nendeks valimisteks on välja pakkunud. Kahel juhul (Isamaa ja Vabaerakond) polnud ma päris kindel, mis on nende keskne kampaania- slogan, kuid mõlemal juhul valisin selle lause, mis on nende kodulehel ja reklaamides prominentsel kohal.\n\nEnne kui alustan oma analüüsiga, siis on äärmiselt oluline rõhutada, et lähtun eeldusest, et programme niikuinii eriti keegi ei loe, seega võtan vaatluse alla slogan' id kui eraldiseisvad asjad. Samuti püüan ma tõlgendustel hoiduda erakondade üldiste maailmavaadete sissetoomisest ning lähtuda nii palju kui võimalik ainult sellest, mis otseselt slogan' is öeldud.\n\nEesti 200: \"Pikk plaan Eestile\"\n\nNõustumise põhimõtte järgi tundub hästi õnnestunud slogan, sest pikk plaan ei ole selline asi, millega iga mõistlik valija tingimata nõustuks. Pikal plaanil on omad miinused, näiteks kuna tulevikku on keerulisem ennustada kui järgmist 2-3 aastat, siis ei pruugi iga pikk plaan olla edukas võrreldes lühiajalistega.\n\nSamuti võib pikk plaan eirata praeguseid põletavaid probleeme. Eeldatavasti oleks pikk plaan selle asemel, et parandada pensionäride elujärge täna, keskendunud pigem sellele, et 10 või 15 aasta pärast oleks meil jätkusuutlik pensionisüsteem. Minu jaoks pole ilmselge, et üks on tingimata parem kui teine, mis tähendab, et juhul kui keegi selle pika plaani väitega nõustub, siis see on tähenduslik ja mõttekas.\n\nTõlgenduse osas võiks mõni ninatark küsida, kas Eesti 200 plaan on selline, milles on hästi palju punkte, mis selle pikaks teevad. Aga see kindlasti poleks heatahtlik, sest sellisel juhul oleks erakond ilmselt valinud mõne teise omadussõna, nagu näiteks \"põhjalik\" või \"detailne\".\n\nSelguse põhimõtte osas on suurem probleem see, et praegune slogan ütleb valijale vaid erakonna meetodi probleemide lahendamiseks, kuid ei kirjelda kuidagi nende sisulisi seisukohti. Sest pikkasid plaane võib olla väga erinevate sihtide ja suunitlustega.\n\nKonkreetsuse põhimõtte valguses võiks öelda, et slogan on osaliselt õnnestunud, eeldusel et mingi kindel pikk plaan on olemas. Siis jääks iga valiku puhul lahendada vaid empiiriline küsimus, et milline valikutest aitab plaani rohkem ellu viia või milline teeb seda rohkem. Kui eeldame, et plaani sisu pole veel paigas, siis saame ikkagi erakonna valikuid ennustada, sest eelistataks seda, mis aitab plaani tekkimisele kaasa. Samas poleks meil sellest slogan' ist lähtudes võimalik arvata, mida teeks erakond olukorras, kus on valik kahe lühiajalise ja jooksva probleemiga.\n\nEesti Konservatiivne Rahvaerakond: \"Eesti eest!\"\n\nNõustumise põhimõtte järgi on see slogan pigem kehv, sest kui Eesti valijad valivad Eesti riigikogu, siis ei ole ju kuidagi mõistlik eeldada, et mõni erakond on millegi või kellegi muu kui Eesti eest. Isegi kui Eestis oleks mõni erakond, kelle eesmärk oleks maksimaalne lõimumine Euroopa Liidu ja selle institutsioonidega, oleks see eesmärk pigem kantud soovist teha Eesti elu paremaks.\n\nIgasugused pahatahtlikud tõlgendused nagu \"Eesti (, tule) eest!\" ei oleks grammatikareeglite järgi võimalikud. Aga selguse põhimõttest lähtudes on probleem hoopis see, et kuigi on arusaadav, et erakond seisab Eesti huvide eest, ei ole võimalik sellest slogan' ist tuletada, mis need huvid on. Seega võimaldab see slogan väga laia tõlgendust, sest on väga palju erinevaid mõistlikke arusaamu sellest, mis on Eesti huvides.\n\nKonkreetsuse põhimõtte osas on ühelt poolt sel slogan' il piisav üldisus, et anda vastus igale võimalikule olukorrale: eelistatakse seda, mis edendab Eesti huve kõige enam. Samas satume sama probleemi otsa, mis selguse põhimõtte puhul: see slogan on liiga üldine. Eesti huve võivad edendada väga erinevad ning kohati isegi vastandlikud tegevused, sõltuvalt sellest, kuidas keegi Eesti huve mõistab.\n\nElurikkuse Erakond: \"Teeme koos Eestist nutika ökoriigi\"\n\nNõustumise põhimõtte järgi on see slogan õnnestunud. Ökoriik kõlab minule palju spetsiifilisem kui näiteks \"puhas looduskeskkond\" ning kui viimast võiksid kõik tahta, siis ökoriik tundub selline kontseptsioon, millega on võimalik mitte nõustuda.\n\nSamuti ei saa jätta tähelepanuta sõna \"koos\", mis viitab sellele, et erakond näeb ökoriigi saavutamisel kindlat teed. Siin on jälle ruumi mitte nõustuda, kui arvatakse, et eksperdid on paremad kui kaasamine või et riik ei peaks kodanikelt liiga suurt panust ootama.\n\nSelguse põhimõtte järgi on see vähemalt osaliselt õnnestunud slogan. Kuigi tõlgendusruumi on kasutatud mõistete täpse sisu osas, siis usun, et kattuvus nutikuse tähenduse osas on üsna suur. Tänaseks on Eestis vaid kaduvväike osa valijaid, kes ei tea ega saa aru näiteks telefoni ja nutitelefoni erinevusest ning sellest, mis teeb nutitelefoni nutikaks.\n\nEesliitega \"öko-\" võib minna veidi keerulisemaks, sest see võib tähendada kas ökoloogilist ehk keskkonnasõbralikku või ökonoomset ehk kokkuhoidlikku. Paljudes olukordades pole neil kahel tähendusel aga vahet, sest sisuliselt langevad need kokku: mis on kokkuhoidlik, on ühtlasi keskkonnasõbralik. Aga see ei ole alati nii, sest kokkuhoidlik tööstus pigem ei ole keskkonnasõbralik.\n\nSlogan' i suurim miinus on ehk liigne konkreetsus. Kardan, et riigivalitsemises tuleb ette liiga palju selliseid valikuid, mida ei saa pelgalt nutikuse või ökoriigi sihti silmas pidades lahendada. Kasutades oma eelmisi näitejuhtumeid: mida võiks valija ennustada kooseluseaduse või ÜRO globaalse ränderaamistiku toetuse kohta lähtudes nutikusest ja ökoriigist? Samas saaks need kaks küsimust lahendada mõeldes sellele, et erakond soovib asju teha koos.\n\nIsamaa: \"Isamaa on igavene\"\n\nEsimene probleem on see, et see slogan ei ole väärtusväide ega anna kindlat tegevusjuhist. See lihtsalt konstateerib fakti, et miski on igavene. Aga ei ütle, et mida erakond soovib teha või mida erakond peab oluliseks. Mistõttu on mul seda veidi keeruline hinnata lähtuvalt eeltoodud põhimõtetest.\n\nSeega peaks esmalt andma sellele mingi konkreetsema tõlgenduse: kas räägitakse oma erakonnast või räägitakse Eesti riigist. Erinevalt teistest keelelistest mitmetimõistetavustest ei ole minu jaoks ilmselge, kumb tõlgendus on õige.\n\nKui soov on öelda valijale, et nende erakond on igavene, siis ei aita see meid väga palju edasi, sest jätkuvalt vaid konstateeritakse mingit fakti, millega nõustumine või mittenõustumine ei paista üldse mingit erilist tähendust omavat. Samas – kui erakonna soov on öelda valijale, et nemad usuvad, et Eesti kui riik on igavene (või veelgi enam, Eesti riik peaks olema igavene), oleks meil mingi väärtusväide.\n\nKuigi sellest oleks võimalik tuletada, milliseid valikuid erakond teeks, siis on probleem aga selles, et väljendatud idee ei leia kuigi palju mõistlikke vastaseid. Ükskõik kui avatud Eesti peaks mõne valija arvates olema, vaevalt keegi neist otseselt soovib Eesti lõppemist. Seega nõustumise põhimõtte järgi pole tegu väga tugeva slogan' iga.\n\nKonkreetsuse vaatenurgast võib ka esineda probleeme valikute ennustamise osas: kas tõesti iga riigielu küsimuse saab taandada riigi püsivuse küsimusele?\n\nKeskerakond: \"Õiglane riik kõigile!\"\n\nNõustumise põhimõtte järgi on see täiesti läbikukkunud slogan, sest kas leidub mõnd sellist valijat, kes ei tahaks õiglast riiki? Õiglus on üks sellistest poliitilistest mõistetest (nagu ka vabadus), mis sõltumata oma konkreetsest sisust või definitsioonist kannab selget positiivset tähendust. Seega ei saa minu arvates leiduda ühtki mõistlikku inimest, kes ei sooviks õiglast riiki. Kui ehk anarhistid välja arvata, sest nemad pigem ei soovi üldse riiki. Aga ka nemad saaksid sellele sloganile oma nõusoleku anda, sest \"õiglane riik\" = \"olematu riik\", st \"Õiglane riik kõigile\" tähendaks riigi puudumist kõigile.\n\nSlogan on ka teise põhimõtte järgi väga kehv, sest nii nagu vabadusest, on ka õiglusest väga palju erinevaid kontseptsioone. See tähendab, et maailm, mis ühe vaate järgi on õiglane, on teise vaate järgi täiesti ebaõiglane. Seda isegi juhul, kui hulk õiglusteooriaid on suures plaanis enam-vähem sarnased (näiteks et õiglus seisneb selles, et isikud peaksid olema võrdsed ja riik peaks selle eesmärgi saavutamiseks teostama ümberjagamist). Siis jääb siiski suur osa küsimusi lahtiseks, sest õiglaseks võib pidada võrdsust materiaalses seisundis või heaolus või võimalustes jne.\n\nKonkreetsuse põhimõtte järgi on see slogan potentsiaalselt hea. Juhul kui meil oleks teada täpselt, milline on Keskerakonna arusaam õiglusest, saaksime tõenäoliselt ennustada kõik nende valikud. Iga riigivalitsemist puudutava otsuse saab (vähemalt põhimõtteliselt) lahendada küsides: kas see viib meid õiglasele riigile lähemale või kaugemale või siis milline valik viib meid kõige lähemale õiglasele riigile? Aga seni kuni meil seda konkreetset õiglusteooriat pole, ei ole sellest sloganist valikute ennustamisel palju kasu.\n\nReformierakond: \"Parem tulevik!\"\n\nNõustumise põhimõtte järgi on see slogan väga nõrk, sest ma ei suuda ette kujutada ühtki mõistlikku valijat, kes ei sooviks paremat tulevikku. Isegi selline valija, kes arvab, et tänane Eesti on ideaalne ja enam paremaks minna ei saa, võiks selle slogan' iga nõustada. Sest kui tänases maailmas on muutused võimalikud ning tema muutusi ei soovi, siis parem tulevik oleks selline, kus kõik on nii, nagu praegu ning muutuste võimalus on kahandatud.\n\nSee slogan läheks huvitamaks siis kui sellele antaks välistav tõlgendus – näiteks parem tulevik tänase elu arvelt –, sest siis oleks valija sarnases olukorras nagu Eesti 200 pika plaani slogan' i puhul.\n\nSelguse põhimõtte järgi on see slogan samuti nõrk, sest \"parem\" on veel rohkem n-ö kummist mõiste kui \"õiglane\" ning selle rakendamisel on veelgi rohkem probleeme. Esmalt on vaja mingit teooriat, mis ütleks, mis on hea ning siis on vaja veel eraldi standardit, mis aitaks erinevaid häid asju kas hierarhiasse seada või omavahel kaaluda. Sest isegi kui rakendame näiliselt lihtsat utilitaristlikku teooriat – hea on see, mis toob heaolu (mõistetud näiteks füüsiliste ja vaimsete naudingutena) –, siis selleks, et öelda, milline tulevik on parem, peame lahendama küsimuse, kas olulisem on Eesti keskmine heaolu või Eesti summaarne heaolu. Lisaks peame tunnistama, et Eesti on täis valijaid, kelle erinevad arusaamad heast (ja paremast) on täiesti vastandlikud.\n\nKonkreetsuse põhimõtte järgi on see slogan potentsiaalselt õnnestunud. Juhul kui meil peaks olema täpne arusaam \"hea\" sisust, siis saaksime sellest tuletada \"parema\" sisu ning siis oleks võimalik kõik erakonna eelistused ja valikud sellest tuletada. Vähemalt nii palju, kui palju on võimalik anda vastus empiirilisele küsimusele, kui palju üks või teine valik aitab kaasa parema tuleviku toomisele.\n\nSiinkohal oleks paslik märkida, et praeguste toetusnumbrite järgi kahe kõige populaarsema erakonna (Keskerakond ja Reformierakond) slogan' id on väga sarnased ning enam-vähem ühtmoodi kehvad. Sest mõlemad ütlevad midagi, millega kõik nõustuvad, aga mille sisu on äärmiselt keeruline üheselt paika saada ning mille põhjal on võimalik valikuid ennustada ainult niivõrd, kuivõrd meil on üks ühtne sisu paigas.\n\nRohelised: \"Esimene puhas riik\"\n\nNõustumise põhimõtte järgi on see slogan väga sarnane eelmisele. See on nõrk, sest vaevalt leidub mõnd mõistlikku valijat, kes ei sooviks puhast riiki.\n\nIsegi õige suurem optimist ei saa siiralt uskuda, et kõik on Eesti riigis korras, seega oleks alati midagi mida puhtamaks teha. Olgu see siis riigis kui institutsioonis või riigis kui territooriumil. Samal ajal läheks see slogan huvitavamaks, kui loeksime seda välistavalt – ehk et puhas riik näiteks majandusliku kasvu arvelt. Siis oleks inimeste ees tegelik valik ning juhul, kui nad selle sloganiga nõustuvad, oleks nõustumisel mingi kaal.\n\nSelguse põhimõtte valguses oleks võimalikud pahatahtlikud tõlgendused, mis keskenduvad sellele, et kellest peaks Eesti puhtaks saama. Korra on Eesti oma ajaloo jooksul puhtaks riigiks kuulutatud... Aga need oleks ilmselgelt kohatud lähenemised erakonna sloganile.\n\nSeega jääb õhku vaid sama probleem, millele juba viitasin: kas puhas riik viitab territooriumile (ehk looduskeskkonnale) või institutsioonidele (ehk räpasest poliitikast lahtisaamisele). Kuna need ei ole tingimata vastukäivad eesmärgid ja teine võib isegi esimese saavutamiseks vajalik olla, siis võib selgust hinnata pigem heaks.\n\nKonkreetsuse põhimõtte valguses jääb see slogan üksi võetuna selgelt hätta. Puhtuse eesmärk ei saa meile üheselt öelda midagi meie kahe testjuhtumi kohta – kooseluseadus ja ÜRO globaalne ränderaamistik – ning paljude teiste selliste küsimuste kohta, kus pole kaalul ei keskkond ega riigiaparaat.\n\nSotsiaaldemokraatlik Erakond: \"Igaüks loeb!\"\n\nNõustumise põhimõtte järgi tundub see slogan mulle õnnestunud, sest kindlasti leidub mõistlikke valijaid, kes selle väitega ei nõustuks. Sõltumata sellest, kuidas me piiritleme mõiste \"igaüks\", leidub alati inimesi, kes kas ütlevad, et igaüks ei loe või siis kui loeb, on ikka neid, kes lähevad veidi rohkem arvesse.\n\nSelguse põhimõtte osas võiks mõni ninatark norida, et päris igaüks ei loe, sest beebid pole veel lugema õppinud. Aga tõsisemalt rääkides – on võimalik pidada mõistlikke arutelusid selle üle, et kes lähevad arvesse kui \"igaüks\". Kas peaksime selle mõiste piiritlema näiteks Eesti riigipiiriga või laiemalt? Kas loomad lähevad ka arvesse või mitte? Kas tulevased põlved lähevad arvesse või mitte? Need lahtised otsad on mõnevõrra problemaatilised.\n\nKonkreetsuse põhimõttest hinnatuna võib alguses tunduda, et slogan on hea, sest iga valiku puhul võetakse kõiki arvesse, sest kõik ju loevad. Aga see tähendaks justkui seda, et kunagi ei tohiks olla ühtki valikut kellegi kahjuks? Sest kui kõik loevad, siis kuidas saab nii otsustada, et eelistame noori inimesi vanadele või vastupidi? Üks lahendus oleks mõelda nii, et kui kõik loevad ühtmoodi, siis tehakse alati valik rohkemate inimeste kasuks.\n\nVabaerakond: \"Kui parem on parem, siis sobime hästi\"\n\nNõustumise põhimõtte valguses on see slogan ilmselt selle kampaania parim. Esiteks on sellega võimalik mõistlikul valijal mitte nõustuda, sest poliitilisel spektril on lisaks paremale ka vasak pool ning tsenter. Teiseks slogan' i konditsionaalne kuju lausa eeldab, et kõik ei nõustu sellega: hea sobivus erakonna ning valija vahel on vaid siis, kui valijale meeldib parempoolne erakond.\n\nKui keegi sooviks, võiks ta tõlgendada slogani esimest poolt tautoloogiana (kui X on X, siis vali meid) ning seega öelda, et sloganil on kuju, mis välistab selle, et keegi sellega ei nõustuks. Aga see oleks kahtlemata pahatahtlik tõlgendus, sest kuna erakond kasutas sõna parem puhul erinevaid värve, on selge, et sellel sõnal on erinev tähendus.\n\nSelguse põhimõttest lähtudes on see slogan samuti üks tugevamaid, sest öeldakse üheselt välja, et erakond on parempoolse poliitikaga ning kutsub end toetama neid, kelle jaoks selline poliitika on parem kui teised. Siiski kerkib siinkohal kaks probleemi.\n\nEsiteks on politoloogid juba mõnda aega nentinud, et ainuüksi parem-vasak-skaala ei ole adekvaatne, et tänapäevaseid erakondi määratleda. Liiga tihti leidub näiteid selle kohta, kuidas erakonnal on ühes küsimuses n-ö parempoolsed vaated ja teises n-ö vasakpoolsed. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Eesti politoloogid.\n\nLisaks on Eesti erakondadele ette heidetud selge maailmavaate puudumist või siis koondumist enam-vähem tsentrisse. Seega võib Vabaerakond end küll üheselt ja selgelt parempoolsena defineerida, kuid see ei pruugi valijatele siiski alati tähendada üht ja sama, sest parempoolsuse mõiste ise on hägune. Kui parempoolsuse mõiste ei oleks hägune, siis Eesti kontekstis võiks erakonna enesemääratlus tähendada pelgalt seda, et ollakse parempoolsem võrreldes teiste Eesti erakondadega, mitte mingi objektiivse skaalaga.\n\nKonkreetsuse põhimõttest lähtuvalt on hinnang üsna sama, et ühelt poolt on kõik sobivalt konkreetne. Erakond ütleb, et nad on parempoolsed ning seega nende valikute ennustamisel teevad nad seda, mida parempoolsed erakonnad muidu teeksid. Aga nagu eelnevalt viitasin, siis parempoolsuse sisu ei ole alati üheselt ja selgelt defineeritud. Siiski arvan, et see on võrdluses teiste erakondadega paremini mõistetav. Ehk et sisuline kattuvus erinevate valijate parempoolsuse arusaamade vahel on palju suurem kui näiteks õigluse või hea arusaamade kattuvus.\n\nKokkuvõtteks\n\nKui üldse midagi sellest mõttekäigust järeldada saab, siis seda, et suuremad ja populaarsemad erakonnad on pigem kehvade slogan' itega. See on aga ka loogiline, sest nendel on suurem ja kindlam valijate baas, mis tõttu peavad nad vähem nägema vaeva uute valijate veenmisega.\n\nVäiksemad ning uuemad erakonnad on pigem paremate slogan' itega välja tulnud. Mis on jällegi loogiline, sest nende jaoks on väga oluline valijate baasi tekitamine ning laiendamine. See omakorda tähendab, et nad ei saa endale lubada midagi sellist, millega kõik võivad nõustuda, mida saab igaüks mõista nii nagu soovib ning millest ei ole võimalik ühtki konkreetset valikut tuletada.\n\nJääb vaid loota, et valijad reageerivad vastavalt ning järgmiseks korraks võtavad suuremad erakonnad õppust. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suuremad ja populaarsemad erakonnad on nendel valimistel välja tulnud pigem kehvade, väiksemad ning uuemad erakonnad aga pigem paremate tunnuslausetega, kirjutab filosoof Mats Volberg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | 19-aastane venelane võitis MM-il juba teise kulla\n\n## Põhitekst:\n\n19-aastane lumelaudur võitis kõigepealt esikoha paralleelsuurslaalomis ja alistas päev hiljem kõik konkurendid ka paralleelslaalomis. Ühtlasi sai temast selle ala ajaloo noorim maailmameister ja esimene samaaegselt valitsev maailmameister nii täiskasvanute kui ka juunioride seas.\n\nLoginov alistas paralleelslaalomis ameeriklase Robert Burnsi, kahe aasta eest Sierra Nevadas kaks MM-tiitlit teeninud austerlase Andreas Prommeggeri, kaasmaalase Dmitri Sarsembajevi ja finaalis ka MK-sarja liidri Roland Fischnalleri.\n\nKolmanda koha duellis oli sakslane Stefan Baumeister parem Sarsembajevist.\n\nNaiste samal alal jõudis oma esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medalini ja kohe kuldseni šveitslanna Julie Zogg, kes alistas finaalis ukrainlanna Annamari Dantša. Pronksi teenis sakslanna Ramona Theresia Hofmeister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides Park Citys peetavatel lumelauasõidu ja freestyle suusatamise maailmameistrivõistlustel näitab head hoogu venelane Dmitri Loginov, kes on võitnud juba kaks kulda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTS Laevad plaanib Saaremaa liinil katsetada parvlaeval akutoidet\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui laev kasutab akudest saadavat elektrit, võib osa generaatoreid välja lülitada või rakendada madalamate pööretega, nii väheneb kütusekulu ja keskkonnareostus,\" ütles TS Laevade juhatuse esimees Jaak Kaabel Postimehele ning lisas, et tegu oleks katseprojektiga.\n\nArvutuste järgi suudab 700 kilovatt-tunnine akupank anda kuni 20 protsenti laeva käitamiseks vajalikust energiast, mis vähendab CO2 emissiooni 1600 tonni võrra aastas.\n\nKui katse on edukas, jätkatakse akude paigaldamist ka teistele laevadele. Mis laev esimesena akutoitele viiakse, pole veel otsustatud.\n\nKuna TS Laevade neli põhilaeva on tehniliselt identsed, võib see olla ükskõik milline neist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esimene osaliselt akudel töötav reisiparvlaev võib jõuda Virtsu-Kuivastu liinile järgmise aasta kevadel, Saaremaa parvlaeva hakatakse laadima Virtsu tuulepargi elektriga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmundi Borussia karikateekond sai otsa\n\n## Põhitekst:\n\nMilot Rashica viis juba viiendal minutil külalisvõistkonna Bremeni juhtima, aga avapoolaja üleminutitel õnnestus Marco Reusil viigistada.\n\nTeisel poolajal väravaid ei löödudki, küll aga pakkusid mõlemad meeskonnad neid koguni kaks lisaajal: Dortmundi poolelt olid täpsed Christian Pulisic (105. minutil) ja Achraf Hakimi (113.), Werderi ridades Claudio Pizarro (108.) ja Martin Harnik (119.).\n\nJärgnenud penaltiseerias ei tabanud Borussia ridades kaks esimest lööjat ehk Paco Alcacer ja Maximilian Philipp ning Werder võitis seeria 4:2.\n\nLisaks Werderile pääsesid eile veerandfinaali 2. Bundesliga meeskonnad Hamburg, Heidenheim ja Paderborn.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa kõrgliiga liidermeeskond Dortmundi Borussia langes karikasarjas konkurentsist, kui jäi penaltiseerias alla Bremeni Werderile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeBron James sai karjääri kõige suurema kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nJames ise panustas esitusse 18 punkti ja üheksa resultatiivse sööduga, aga veetis viimase veerandaja pingil. 42-punktine kaotus on kuue silma võrra suurem kui tema karjääri senine kõige suurem allajäämine.\n\nSiiski oli 34-aastasel ääremängijal ka positiivne hetk, kui ta jõudis kõigi aegade viienda mehena 32 000 punktini. Temast jäävad ettepoole Kareel-Abdul Jabbar (38 387), Karl Malone (36 928), Kobe Bryant (33 643) ja Michael Jordan (32 292).\n\nPacersi mängumasinat vedasid eile Bojan Bogdanovic 24 ja Myles Turner 22 punktiga.\n\nVõidu sai eile ka idakonverentsi teine meeskond Toronto Raptors, kes alistas võõrsil Philadelphia 76ersi 119:107 (40:28, 32:27, 28:27, 19:25). Kawhi Leonard tõi võitjatele 24 punkti. Kaotajatel ei olnud abi ka Joel Embiidi 37 punktist ja 13 lauapallist.\n\nTulemused: Charlotte - LA Clippers 115:117, Cleveland - Boston 96:103, Indiana - LA Lakers 136:94, New York - Detroit 92:105, Philadelphia - Toronto 97:119, Memphis - Minnesota 108:106, Oklahoma City - Orlando 132:122, Portland - Miami 108:118.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA tähtmängija LeBron James koges oma karjääri kõige õudsemat kaotust, kui Los Angeles Lakers jäi võõrsil alla Indiana Pacersile 94:136 (26:33, 20:36, 27:32, 21:35).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVabamus esilinastub Helga Meritsa viies dokumentaalfilm\n\n## Põhitekst:\n\n\"Coming Home Soon: The Refugee Children of Geislingen\" räägib Eestist 1944. aastal põgenikena lahkunud laste ja nende perekondade lood. Teema kajastab üle 70 aasta taguseid sündmuseid, kuid on äärmiselt aktuaalne ka tänapäeval. Helga Meritsale omaselt on ta suutund dramaatilise loo rääkida soojalt ja elujaatavalt.\n\nFilm linastub Vabamu muuseumis kolmapäeval, 6. veebruaril kell 17 ning filmi linastusel on kohal ka Helga Merits ise.\n\nFilmi autor Helga Merits on oma Eesti ajaloost kõnelevate dokumentaalfilmidega teinud ära suure töö, tutvustades laiemale ringkonnale teise maailmasõja mõjusid Eestile ja eestlastele ning tänu tema muljetavaldavale pühendumusele on dokumenteeritud olulised paljukajastamata lõigud Eesti ajaloost.\n\nNagu ka tema teistes filmides, on ka filmi \"Coming Home Soo\"n keskmes lihtsad inimesed, kes olles jäänud jalgu sõjakoledustele, otisvad uut sihti ja võimalusi võimatuna näivas keskkonnas. Paljude jaoks ei olnudki väljapääsu, kuid Helga räägib inimestest, kellel õnnestus ehitada üles uus elu uutes oludes.\n\nKõik Helga Meritsa filmid on olnud inspireeritud tema eestlasest isa, Paul Meeritsast, keda Helgal ei õnnestunudki oma teadlikus elus tunda, kuna ta oli liiga väike, kui isa suri. Helga eelnevad filmid \"Kallis Paul\" (2007), \"Class of 1943 - remember us when we are gone\"(2012) ning film Hamburis tegutsenud Balti ülikoolist \"The Story of the Baltic University - adventure and struggle\" (2015) on kõik olnud seotud tema isa elulooga, kes oli Tartu Poeglaste gümnaasiumi õpilane (nende saatusest räägib Helga Meritsa \"Class 1943\") ja Balti ülikooli üliõpilane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti juurtega hollandlannast dokumentalisti Helga Meritsa viies dokumentaalfilm \"Coming Home Soon: The Refugee Children of Geislingen\" linastub Vabamu muuseumis kolmapäeval, 6. veebruaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sadamate ja raudtee kaubamaht tuleb madalseisust välja\n\n## Põhitekst:\n\nEesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas eelmisel aastal 35,9 miljoni tonnini, mida on kolm protsenti rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas aastaga kaks protsenti 27,8 miljoni tonnini, teatas statistikaamet.\n\nMöödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab väita, et kaupade laevale lastimise mahu suurenemist on mõjutanud transiitkaupade veo suurenemine raudteel, seda peamiselt naftatoodete veo arvelt. Samal ajal on suurenenud ka segakaupade ja põllumajandustoodete lastimise maht.\n\nKaubaveo maht raudteel suureneb jätkuvalt\n\nSuurima osa raudtee kaubamahust (üle 60%) moodustasid riigisisesed veod, mis moodustasid möödunud aastal kokku 17 miljonit tonni (langus 6%). Veosed avalikul raudteel ulatusid 2018. aastal 13,5 miljoni tonnini, millest ligi 80% moodustasid rahvusvahelised veod. Transiitkauba vedu moodustas sellest 9,1 miljonit tonni. Raudteekaubaveo maht on suurenenud enim transiitkauba veo tõttu, mis oli viiendiku võrra suurem mullusega võrreldes. Import ja eksport suurenesid vastavalt 3% ja 10%.\n\nVõrreldes 2011. aastaga on raudtee kaubamaht vähenenud 1,7 korda, sh transiitkauba vedu 2,5 korda. 2011. aastal veeti raudteel 48,3 miljonit tonni kaupa, millest üle poole moodustas transiitkaupade vedu (2018. aastal oli see kolmandik). Transiitkauba veo vähenemine võrreldes 2011. aastaga on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse raudtee asemel üha rohkem sadamaid.\n\nMöödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab öelda, et üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab toornafta ja põlevkivi, millest enamik on riigisiseselt transporditava põlevkivi vedu. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised) ning vedelad rafineeritud naftatooted.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast viimase kümnendi kaubaveo mahtude maksimumi saavutamist sadamates 2011. aastal, hakkas kaubamaht langema ning viie aastaga oli see vähenenud ligi 30 protsenti, kuid alates 2017. aastast on toimunud kaubaveo mahtude ühtlane suurenemine nii sadamate kaudu kui ka avalikul raudteel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikohtu juhi sõnul ei püsi kohtuniku palk õigusturul konkurentsis\n\n## Põhitekst:\n\nKõve rääkis intervjuus Postimehele, et sooviks edendada seda, et vähemalt osa inimesi jõaks kohtunikuks väljastpoolt süsteemi – advokaatide ja õppejõude seast.\n\nTa möönis, et rahaliselt kedagi n-ö üle osta ei saa, sest sotsiaalsed garantiid ei ole parimate advokaatide omadega võrreldavad.\n\n\"Ma ei pea õigeks seda, et me kasvatame kohtunikke ainult kohtuametnikest. Minu meelest oleks meil rohkem vaja isiksusega kohtunikke, selliseid, kes avaldavad end julgemalt, on sõnakamad. Mitte selliseid, kes on halvas mõttes ametniku mentaliteediga: tõstame pabereid ühest kohast teise,\" arutles Kõve.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohtu uue esimehe Villu Kõve sõnul ei püsi kohtuniku palk õigusturul konkurentsis ning olukorra tegi veelgi halvemaks kohtunike eripensionide kaotamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump kohtub Kimiga 27.-28. veebruaril Vietnamis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui mind poleks valitud USA presidendiks, siis me oleksime praegu, minu arvates, suures sõjas Põhja-Koreaga,\" ütles Trump.\n\nWashington loodab, et kahe liidri teine kohtumine toob kaasa konkreetsed edusammud Pyongyangi relvaprogrammide lammutamisel.\n\nTrumpi ja Kimi esimene kohtumine leidis aset 2018. aasta 12. juunil Singapuris.\n\nÜRO eksperdid teatasid teisipäeval Julgeolekunõukogule edastatud raportis, et Põhja-Korea tuuma- ja ballistiliste rakettide programmid on endiselt alles ning Pyongyang hajutab rakettide kokkupanemist ja testimist, et vältida nendele lõppu teha võivaid rünnakuid.\n\nSamuti eirab Põhja-Korea ÜRO ja rahvusvahelisi sanktsioone.\n\n\"Meie (ameeriklastest) pantvangid on tulnud koju, tuumakatsetused on lõppenud ja raketistarte ei ole olnud 15 kuud,\" ütles Trump aastakõnes.\n\n\"Palju tööd tuleb veel teha, kuid minu suhe Kim Jong-uniga on hea,\" sõnas ta.\n\nUSA erisaadik Põhja-Korea küsimustes Stephen Biegun sõidab kolmapäeval Pyongyangi, et pidada kõnelusi tippkohtumise ettevalmistamise teemadel.\n\nBiegun ütles eelmisel nädalal, et kuigi kõiki sanktsioone ei tühistata ilma Põhja-Korea tuumavabaks muutumiseta, on Washington valmis astuma esimesi samme Põhja-Korea majandusarengu toetuseks.\n\nKuigi Trump käsitles oma aastakõnes peamiselt siseriiklikke küsimusi, seal hulgas karmi suhtumist immigratsiooni, rõhutas ta, et edendab \"välispoliitikat, mis seab Ameerika huvid esikohale\".\n\n\"Suured riigid ei pea lõputuid sõdu,\" ütles Trump, viitega oma vastuolulisele korraldusele tuua kõik USA väed välja Süüriast ja vähendada poole võrra sõjalist kohalolekut Afganistanis.\n\nTa avaldas ettevaatlikku lootust, et intensiivsemaks muutunud läbirääkimised Afganistani islamiliikumisega Taliban toob kaasa \"võimaliku poliitilise lahenduse\" USA pikima sõja lõpetamiseks.\n\n\"Minu administratsioon peab konstruktiivseid kõnelusi mitme Afganistani rühmituse, seal hulgas Talibaniga,\" ütles Trump. \"Me ei tea veel, kas me saavutame kokkuleppe, kuid me teame, et pärast kaks aastakümmet kestnud sõda on tulnud tund vähemalt püüelda rahu.\"\n\nKäsitledes Venezuela kriisi, ütles Trump, et USA seisab venezuela rahva kõrval nende üllas püüdluses rahu poole ning mõistab hukka president Nicolás Maduro režiimi brutaalsused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump teatas kongressi aastakõnes, et kohtub Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga uuesti 27.-28. veebruaril Vietnamis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nViilma koostas \"ristiinimese valijakompassi\", kus troonib Keskerakond\n\n## Põhitekst:\n\nEt saada ülevaadet erakondade lubadustest, mis haakuvad kirikute nõukogu (EKN) ettepanekutega, töötas Viilma isiklikult läbi üheksa erakonna programmid ja koostas nn ristiinimese valimiskompassi.\n\nViilma hindas punktiskaalal 0 kuni 3. Null punkti sai seisukoht, mis esindab EKN-i mõne ettepanekuga vastupidist arusaama või erineb sellest kardinaalselt. 1-2 punkti said seisukohad, mis oma olemuselt sarnanevad või toetavad sisuliselt esitatud ettepanekuid niivõrd, et nende alusel oleks võimalik ettepanekuid tulevikus teostada. Kolme punktiga hindas ta seisukohti, mis kattusid täielikult esitatud ettepanekutega.\n\n\"Kahjuks ei leidnud mitu ettepanekut mõne erakonna juures isegi valdkonnapõhist kajastamist. Sellisel juhul ei olnud võimalik punkte üldse anda. Põhimõtteliselt kehtis hindamisel lihtne printsiip: mida rohkem EKN-i ettepanekuga seotud ja neid toetavaid programmilisi seisukohti erakonna programmist leidsin, seda rohkem sain anda erakonnale punkte,\" selgitas Viilma.\n\nPunktide liitmise tulemusel moodustunud pingerea eesotsas troonib peaminister Jüri Ratase juhitud Keskerakond 32 punktiga, järgneb Isamaa 28 punktiga. Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraadid 19 punktiga, millele järgnevad sama suurusjärguga Reformierakond 17 punktiga, Vabaerakond 15 punktiga ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 14 punktiga. Pingerea lõpetas Eesti 200, millele Viilma andis 6 punkti.\n\n\"Kõige olulisem on siiski, et iga ristiinimesest valija koostaks oma isikliku valimiskompassi ega joonduks ainult minu või ka kellegi teise koostatud lihtsustatud mudelite järgi. Ristiinimese tõeliseks valimiskompassiks on ja jääb Pühakiri, mille valgusesse tuleb asetada eraldi iga kandidaat ja erakond koos nende seniste tegude ja antud lubadustega,\" rõhutas Viilma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles riigikogu valimistel osalevate erakondade programme kirikute nõukogu ettepanekutega ning leidis, et kõige enam leidsid ettepanekud kajastust Keskerakonna valimisprogrammis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndi Hektor: ministrid sõidavad teadusraha jagamisel üle analüüsidest ja kokkulepetest\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta detsembris kirjutasid erakondade, teadlaste ja ettevõtjate esindajad alla ühiskondlikule kokkuleppele, mille üks eesmärk oli tõsta Eesti teadustegevuse rahastus järgmise kolme aasta jooksul arenenud riigile sobivale tasemele.\n\nKui tahame hoida oma kõrgharidust heal tasemel, emakeelsena ja loodame järele pürgida teadusmahuka majandusega Põhjamaadele, siis pole meil muud võimalust, kui rahastada avalikku teadus-arendustegevust nagu nemad. See tähendab umbes 1% ulatuses sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n\nAllkirjad lepingul pole veel kuivada jõudnud, kui teadlaskonda tabas mentaalne matakas. Valitsuse majanduskomisjon pakkus oma välja oma nägemuse lisanduva teadus-arendusraha arvutamisest ja kasutamisest. Kiire töö, tublid poisid-tüdrukud, võiks ju nüüd optimist öelda. Kahjuks mitte.\n\nSel ajal kui räägime teadmistepõhisest riigijuhtimisest, pole majanduskomisjon esitanud vähimatki põhjendust, miks nii otsustati. Kui tavaliselt üritatakse poliitilist lehmakauplemist vähemalt kaunistada kenade loosungitega, siis nüüd unustati isegi need. Tuletan meelde – jagati teadus-arendustegevusele mõeldud investeeringuid. Seda võiks ju ometi teaduspõhiselt teha.\n\nTeeme pildi puust ja punaseks. Haridus- ja teadusministeerium hindas vajaminevaks lisarahaks 143 miljonit eurot aastal 2022. See on enam-vähem sama summa, nagu on hinnanud ka näiteks teadlaste ühendus teaduskoda. Aga edasi algab rehepapi mängimine.\n\nTeadlaskond ja ülikoolid ütlevad, et seda numbrit tuleb arvutada rahvusvaheliste OECD ja ELi standardite järgi. Ministeeriumid üritavad aga teadusrahastuse summade alla pressida paljusid tegevus, mis ei ole teadus-arendustegevus.\n\nTeaduskoja seisukoht on ühene: see on statistikaga mängimine, n-ö Kreeka tegemine.\n\nMeie eesmärk ei ole tegeleda enesepettusega vaid püüe arenenud riikidele järgi jõuda. Kasutades ministeeriumide pakutud \"liba-1% arvutusskeemi\" ei jõua me kunagi rahvusvaheliselt tunnustatud 1%-ni. Aga just selle rahvusvahelise numbri järgi hindavad meie teadmistemahukat ettevõtluskeskonda need ettevõtted ja inimesed, kes tahaks siin midagi nutikat teha.\n\nKus on teaduspõhine ja kaasav poliitika?\n\nJärgmine küsimus on lisaraha jagunemine. Ministeeriumite otsuse järgi peaks 10% lisanduvatest vahenditest jõudma otse teadlasteni ja 20% kaudselt. Ülejäänud jõuaks läbi ministeeriumide ja ettevõtetele jagatavate toetuste. Tore, aga miks nii? Või küsiks hoopis: #KustSaTead?\n\nMinistrid sõidavad oma otsusega täielikult üle igasugustest analüüsidest ja kokkuleppepüüdlustest. Seda samal ajal kui teadlased, ülikoolid, teadusametnikud ja ettevõtjad on kulutanud nädalaid ja kuid, läbi töötanud materjale ning tunde ja tunde omavahel arutanud, et leida parimat lahendust. Kus on siin teaduspõhine ja kaasav poliitika?\n\nVaatame, mida näitab olukorra põgus analüüs. Just otse teadlasteni jõudvad uurimistoetused on tõstnud Eesti teaduse kvantiteeti ja kvaliteeti. Kvaliteetne teadus on kõrghariduse kõige olulisem alustala, sest ülikoolide õppejõud saavad olla vaid teadlased.\n\nArvamus, et uurimistoetuste abil tegeletakse elukauge elevandiluutorni teadusega, ei vasta tõele. Tervelt 44 protsenti grantidest kulub rakendusteadustele. Lisaks toetavad need väga tugevalt doktoriõpet, toovad Eestisse tagasi või hoiavad lahkumast noori Eesti teadlasi jne.\n\nTegemist on ka kõige kiirema meetmega, kus teadusraha jõuab umbes ühe aasta jooksul reaalse teadlaseni. Loomulikult tervitaks teadlased kahel käel, kui lisanduks mõistlikus mahus uurimisttoetusi näiteks ülikoolidest välja kasvanud teadmiste kommertsialiseerimiseks ja teadlase liikumise suurendamiseks ülikoolide-ettevõtete vahel.\n\nTeaduse kaudsem rahastussammas on nn baasfinantseerimine, kus teadusraha antakse asutustele (ülikoolid, instituudid, teadus-arendusmahukad ettevõtted).\n\nOsa sellest jõuab otse teadlaste palkadeks, aga kulub ka muudeks kaudselt teadust toetavateks tegevusteks. Teaduskoja sisestes aruteludes on tuntav selge trend: mida suurem asutus, seda väiksem on teadlase rahulolu sellega, kuidas asutus kasutab baasfinantseerimise raha.\n\nKindlasti peavad just suured asutused tegelema oma sisekaemusega, et seda muret lahendada. Siinkohal peaks riik mõtlema, et kuidas suurendada asutustevahelist konkurentsi hea teadlase pärast. Just konkurents tööjõu pärast sunniks asutusi oma töö- ja juhtimiskultuuri tõstma. Vaadake näiteks iduettevõtete töökeskkonda, teeb ju kadedaks?\n\nKõige murelikumaks teevad aga riiklikud ettevõtlusele suunatud teadus-arenduse ja innovatsiooni toetavad meetmed. Silma torkab mitu suurt murekohta.\n\nEsiteks, juba praeguse rahastuse juures on paljud nendest meetmetest alakasutatud. Kuidas peaks olukord paranema kui sinna raha veel juurde uhada?\n\nTeiseks, olemasolevate meetmete mõju on väga põgusalt (kui üldse) analüüsitud. Olemasolevad analüüsid näitavad, et riiklike ettevõtlusele suunatud meetmete mõju on väike, mõnel juhul aga võib seda tõlgendada seda lausa negatiivsena.\n\nKolmandaks, paljud riiklikud meetmed on just innovatiivsemate ettevõtete arvates arhailised. Näiteks puuduvad igasugused meetmed iduettevõtete jaoks. Üllatav, arvestades, et Eesti iduettevõtluse ökosüsteem on üks maailma edukaimaid. Vastupidi, iduettevõtjate soovitust riigile toetada kõrgharidust ja teadust ning kasutada nende innovatsioonioskusi ja investorite võrgustikke pigem ignoreeritakse ministeeriumite poolt.\n\nKokkuvõtteks, oleks mõistlik võtta korraks aeg maha. Vaadata, millised on edukad meetmed kõrghariduse tugevdamise, teadus-arendustöö mahu ja kvaliteedi tõstmise ning ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks. Uurida, kust king kõige rohkem pigistab. Otsida uusi lahendusi innovatsiooniteadlaste ja iduettevõtjate kaasamisega. Ja siis istuda kokku ning leida sobivad lahendused. Just selline on ju meie unistus teadmistepõhise kaasava riigi toimimisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusele lubatud ligikaudu 140 miljonist eurost lisarahast jõuab ministeeriumide plaanide kohaselt otse teadlasteni vaid kümnendik. Teaduskoja liikme Andi Hektori sõnul ei ministeeriumide rahajagamise üle otsustamine olnud teaduspõhine ega kaasav.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusooper Estonia vahetab Toomas Eduri järel välja ka Vello Pähni\n\n## Põhitekst:\n\nEstoniast kinnitati Eesti Päevalehele, et peale Toomas Eduri lepingu mittepikendamise lõpetatakse kevadel ka peadirigendi ja loomingulise juhi Vello Pähni leping.\n\n\"Kommentaare jagame lähemalt hooaja lõpus. Nagu ka Toomasega [Edur] käib praegu töö veel pool aastat. Näiteks hiljuti esietendus Rimski-Korsakovi ooper \"Tsaari mõrsja\", märtsis esietendub Eduri lavastatud \"Romeo ja Julia\" jne,\" sõnas ooperi kommunikatsioonispetsialist Lisanna Männilaan.\n\nAlates 2012. aastast Estonia loomingulise juhi ja peadirigendina töötanud Pähn ütles Eesti Päevalehele, et tema leping lõpeb 2022. aasta kevadel, kuid seda, kuidas ta jätkab, annab ta teada kevadel. \"Praegu jätkub minu töö vastavalt lepingule,\" sõnas Pähn.\n\nRahvusooperi nõukogu esimees Arne Mikk ütles, et vastab küsimustele loominguliste juhtide vahetuse kohta pärast järgmist rahvusooperi nõukogu istungit järgmisel neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooper Estonia loomingulist juhtimist ootavad ees suured muudatused: jaanuari keskel andis alates 2009. aastast rahvusballetti juhtinud endine tunnustatud balletitantsija Toomas Edur teada, et tema lepingut ei pikendatud ning nüüdseks on selge, et algselt kuni 2022. aastani kehtima pidanud tööleping peadirigent Vello Pähniga lõpetatakse juba sel kevadel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantslased püüavad tankitõrjerelvade hankele pidurit tõmmata\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldatud hanke võitis Eurospike GmbH, mis toodab Iisraelis loodud, kuid Saksamaal kokku pandud Spike'i relvasüsteeme. Ent kaitsevägi nendega veel lõplikult käsi lüüa ei saa, sest prantslaste relvatööstus MBDA on otsustanud esitada rahandusministeeriumile ametliku järelevalveteate ehk kaebuse hankeprotsessi kohta, kirjutas Eesti Päevaleht.\n\nRahandusministeeriumist kinnitati eile, et nad on MBDA France'i kirja kätte saanud, ent otsus, kas on alust ka menetlust alustada, tehakse alles siis, kui sellega on põhjalikumalt tutvutud.\n\nMBDA esindajad väidavad, et hanke võitnud iisraellaste tankitõrjetehnoloogia on vananenud ja isegi Iisraeli armee vahetab selle oma relvastusest välja. Omalt poolt pakuvad nad eelmisel aastal välja töötatud relvi, kuid hankele pakkumust ei esitanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aasta lõpus Eestile uute pikamaa tankitõrjerelvade ostmiseks välja kuulutatud hange päädis sellega, et pakkumuse tegi ainult üks ettevõte ja teine, asja kõrvalt vaadanud firma otsustas seepeale esitada kaebuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakonnas on üle kahesaja kehtiva kriminaalkaristusega liiget\n\n## Põhitekst:\n\nPeale selle on Eesti Päevalehe koostatud nimekirjas veel viis inimest, kes viimastel nädalatel erakonnast lahkusid.\n\nReformierakonna peasekretäri Erkki Keldo sõnul on partei ka ise hakanud oma liikmeskonnast kurjategijaid otsima.\n\n\"Tõesti selgub, et meil on liikmeks inimesi, kelle kriminaalse karistatuse kohta meil andmeid ei olnud,\" ütles Keldo ning lisas, et parteiga liitujate tausta kontrollimine on erakonna piirkondlike organisatsioonide vastutada.\n\nOma \"mustad lambad\" otsis erakond üles ise ja piirkondlik organisatsioon vaatab iga kriminaalse taustaga liikme juhtumit individuaalselt. \"Tänase päeva jooksul on selliseid ettepanekuid laekunud kümmekond, ilmselt tuleb neid veel,\" ütleb Keldo. Liikmed, keda piirkonnad peavad sobimatuks, viskab juhatus erakonnast välja.\n\n\"Reformierakonna peakontor töötab lähiajal välja ka tehnilise lahenduse, et erakonna liikmeks astujate ja erakonna liikmete karistatuse kohta jooksvalt infot saada,\" lubab Keldo.\n\nEnamik umbes poolest tuhandest kuriteo toime pannud reformierakondlasest on noored mehed, kes moodustavad kurjategijaist liikmeist ligi 2/3. Praegu kannavad veel karistust 66 reformierakondlast, 233 on karistusregistris kehtiva karistusega ning ligi poolest tuhandest juhtumist 137 on tõsisemad kuriteod.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna hingekirjas on kokku 442 endist ja praegust kriminaalkorras karistatut, neist kehtiva karistusega on 233 liiget.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEttevõtted varjavad, palju klientide boonuspunktidest tuulde lendab\n\n## Põhitekst:\n\nEnamikel Eesti elanikel on rahakoti vahel mõni või koguni mitu Swedbanki pangakaarti. Paljudel on ka liisingud, väikelaenud, mõni kindlustus. Selleks, et panga kliendina preemiapunkte koguda, tuleb lihtsalt kaupade-teenuste eest pangakaardiga tasuda.\n\nSwedbanki partnersuhete valdkonnajuhi Aksel Kirikali sõnul kogusid nende kliendid möödunud aastal 232 miljonit preemiapunkti, mida on kümme protsenti rohkem kui aasta varem.\n\nNäiteks Swedbanki keskmine deebetkaardi omanik on vanuses 36-50 ja teeb ühes kuus oma kaardiga makseid kokku 425 euro eest. Kaheaastase kogumisperioodi jooksul koguneb tal selle eest 510 preemiapunkti.\n\nPunktid laekuvad preemiakontole kord kuus ja nende kehtivusaeg on kuni kaks aastat.\n\nPreemiapunktid on võimalik vahetada asjade vastu, annetada mõnele heategevusorganisatsioonile või kasutada mõnelt pangatootelt soodustuse saamiseks. Eraisikuna kogutud punkte saab kasutada ka oma ettevõttele pangasoodustuse tellimiseks.\n\n\"Kõige aktiivsemalt kasutatakse preemiapunkte punktide aegumise eel,\" tõdes Kirikal.\n\nMida 510 preemiapunkti eest siis saab?\n\nNäiteks 30 punkti eest saab mänguasjapoe viieeurose sooduskupongi, 80 punkti eest saab kolm liitrit klaasipesuvedelikku, 175 punkti eest kõik pangasisesed euromaksed internetis pooleks aastaks tasuta ja 225 punkti eest Maalehe ühe kuu tellimuse. Kõik see kokku annabki 510 preemiapunkti ehk keskmise kahe aastaga kogutud punktimäära.\n\nKrediitkaardiga kogunevad boonuspunktid kiiremini kui deebetkaardiga, sest nende arvelduste eest saab rohkem punkte. Keskmine deebet- ja krediitkaardi kasutaja on samuti 36-50-aastane ja teeb ühes kuus makseid keskmiselt 900 euro ulatuses. Kahe aasta jooksul jõuab ta koguda keskmiselt 2200 boonuspunkti.\n\nKodulaenu lepingutasu 20-protsendise soodustuse eest tuleks loovutada tuhat preemiapunkti, kümneeurose Partneri kinkekaardi eest aga tuleb välja käia 585 punkti. Seevastu 50-eurone reisikorraldaja sooduskupong \"maksab\" 110 punkti. Viieerone annetus mõnele heategevusprojektile viib kliendi kontolt 300 punkti.\n\n\"Kõige populaarsem valik oli eelmisel aastal tasuta pangasisesed euromaksed internetipangas. Lisaks veel eraisiku autoliisingu ja kodulaenu lepingutasu soodustused. Populaarsed on ka erinevad kinkekaardid ning sooduskupongid. Sooduskupongide näol on klientidel võimalik tellida erinevatest e-poodidest meelepäraseid tooteid ja säästa seejuures arvestatavaid rahasummasid. Sooduskupongid on ka klientidele kättesaadavamad, sest nende lunastamiseks ei ole vaja palju preemiapunkte,\" loetles Kirikal.\n\nKirikali sõnul toimus suurem preemiapunktide aegumine 2016. aastal.\n\n\"2018. aastat tuleb võrrelda 2016. aastaga, kui toimus samuti suurem punktide aegumine. Tellimuste arvult on seis sama ehk klientide aktiivsus panga lojaalsusprogrammi kasutamisel ei ole viimastel aastatel muutunud,\" ütles Kirikal, jättes vastamata, kui paljud punktid kasutamata jäid.\n\nRimi boonusraha kasutatakse pea täielikult ära\n\nRimi klientidel koguneb boonusraha iga ostuga - üks protsent ostusummast kantakse kliendikaardile ja seda on võimalik kuni 99 protsendi ulatuses järgmise ostu eest tasumisel kasutada. Kasutamata boonusraha aegub aga ühe aastaga.\n\n\"Süsteem võtab automaatselt raha kasutamise hetkel kõige varem kogutud raha. Samuti oleme väga paljudes kanalites - ostutšekil, Rimi isiklikul kontol veebis, terminalis ja ka kassaekraanil kogutud Rimi raha kohta infot kuvanud. Nii on kliendil väga selge ülevaade, milline on tema kogutud raha jääk,\" selgitas Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats. \"Ilmselt on just see põhjuseks, miks Rimi raha kasutamisprotsent on väga kõrge, koguni enam kui 95 protsenti. See suurusjärk on juba aastaid sellisena püsinud.\"\n\nViimaste aastaste suur trend on ka Rimi raha annetamine.\n\nLisaks boonusrahale jagab Rimi oma klientidele ostude eest ka kleebiseid, kas füüsilisel või digitaalsel kujul. Kleebiseid antakse vastavalt ostu väärtusele. Kui kleebiseid on piisav hulk koos, saab need lisaraha eest vahetada kampaaniatoodete vastu. Kogu aeg aga kleebisekampaaniaid ei toimu.\n\nKui palju välja jagatud kleebiseid kasutamata jääb, selle kohta Rimil ülevaade puudub.\n\n\"Jagame neid kassast ja pole pidanud arvestust pidama, kui palju neist, mis võetakse, ära kasutatakse. Küll aga peame silmas kleebisekampaania toodete müüginumbreid,\" täpsustas Bats. \"Viimaste aastate näitel võib populaarseimaks nimetada kohvrite kampaaniat, populaarne oli ka matkatarvete kampaania.\"\n\nDigikleebiseid kogub pisut üle kolmandiku püsiklientidest ja jaeketi eesmärk on seda osakaalu suurendada. Paljud pole seda võimalust endale veel teadvustanud.\n\nPartner-kaart kaarte ei ava\n\nÜks laialdasemalt kasutusel olevatest kaartidest on Partner-kaart, mida kasutavad Selveri ja Kaubamaja kliendid.\n\nOstudega kogunevat boonusraha saab kasutada järgmise aasta jaanuarikuu lõpuni. Seega just kukkus möödunudaastase boonusraha kulutamise tähtaeg. Palju klientidel punktiraha kasutamata jäi, ettevõte ei avalikusta.\n\n\"Partner-kaardi boonuspunktid ei ole reaalne raha, vaid ostusoodustus. Enamikul klientidest jääb kasutamata alla kümne sendi. Hea meel on tõdeda, et aasta-aastalt on kliendid järjest teadlikumad soodustust jaanuari lõpuks ära kasutama,\" kommenteeris Kaubamaja turundusspetsialist Mai-Liis Sipria.\n\nKüll täpsustas ta, et möödunud aastal kogutud boonuspunktide eest saadavaid soodustusi kasutati sel aastal 7 protsenti rohkem kui aasta varem.\n\n\"Soodustust saab klient kasutada ainult järgmisi oste sooritades ja mitte kuidagi muudmoodi. Tegemist on sarnase süsteemiga, nagu lennufirmade lennumiilide kogumine, mis teatud ajahetkel kehtivuse kaotavad. Kui klient selle kasutamata jätab, siis reaalset raha ülejääki ei teki, sellepärast ei ole siinkohal kohane ka summadest rääkida,\" põhjendas Sipria.\n\nEuronicsis peab preemiatoodete saamiseks tublisti kulutama\n\nTehnikakaupade kett Euronics arvestab ostude pealt boonuspunkte, mis tuleb ära tarvitada kahe aasta jooksul, vastasel korral need aeguvad. Näiteks inimene, kes on kahe aasta jooksul neilt umbes 650 euro eest kaupa ostnud, on teeninud 258 boonuspunkti. Päris korralik summa, seega mida selle eest siis saab?\n\n50 boonuspunktiga saab kohvifiltreid. Kes aga sedasi kohvi ei tee, võib 95-125 boonuspunkti eest omale patareisid lunastada. Alates 159 punktist saab uue filtri veekannule. Alates 200 punktist saab kohvikapslid ja 209 punkti eest väikesed kõrvaklapid. Selleks, et üks Boost mahlabaari jook välja teenida, peaks aga punkte olema juba 299 - selleks 700-eurose ostusumma pealt boonuspunkte piisavalt kogunenud ei ole.\n\nNäiteks 10-eurose Alexela Energia sooduskupongi jaoks peaks Euronicsi kliendil olema punkte kogunenud vähemalt 350 ja 250-grammise kohviubade paki eest tuleks loovutada juba 399 boonuspunkti. Juuksefööni eest tuleks välja käia tuhat punkti. Kõige \"kallim\" boonustoode Euronicsi klientidele on juhtmevaba Philipsi kõlar, mille ostmiseks on vaja koguda juba 4799 boonuspunkti. Toode ise maksab Euronicsi poes praegu 79 eurot.\n\nNäiteks 2400-eurose Panasonicu videokaamera ostu eest arvestab Euronics kliendile tuhat boonuspunkti.\n\n\"Boonuspunkte on võimalik teenida kõikidel Euronicsi püsiklientidel, kes sooritavad vähemalt kuueeurose ostu. Alates sellest summast teenib klient iga 2,4 euro pealt ühe boonuspunkti. Kogutud punktide eest saavad kliendid Euronicsi kingipangast tellida endale erinevaid tooteid ning uuendusena lunastada kingitusi ka meie koostööpartneritelt. Näiteks on väga sooja vastuvõtu pälvinud Jazz pesulate kinkekaardid. Euronicsi tootevalikust on populaarsed erinevad patareid ning looduslikud pesuvahendid,\" loetles Euronicsi turundusdirektor Kristjan Terase.\n\nSeega 79-eurose kaasaskantava kõlari teenimiseks boonuspunktide eest tuleb kahe aasta jooksul teha Euronicsist oste enam kui 11 500 euro eest.\n\nKui palju Euronicsi kliendid möödunud aastal boonuspunkte teenisid ja kas seda oli vähem või rohkem kui aasta varem ning kui palju punkte kasutamata kujul aegus, jättis Terase vastamata.\n\nTallink kaotsi lastud boonuspunkte ei avalikusta\n\nTallinkil on kasutusel Club One kliendikaart, millega saab boonuspunkte koguda nii reisi broneerides, laevapardal oste sooritades kui ka Tallinki gruppi kuuluvates hotellides ööbides.\n\nEttevõtte kodulehelt selgub, et kõige madalamal ehk pronkstasemel saab ühe kulutatud euro kohta enne reisi ostetud teenuse eest 30 boonuspunkti. Reisil, st laevas, hotellis või Club One'i e-poes saab madalaimal, pronkstasemel iga kulutatud euro eest aga 21 boonuspunkti. Mida kõrgem on kliendi tase (mis sõltub kulutuste määrast), seda enam punkte ühe euro eest koguda õnnestub. Kogunenud boonuspunkte saab vahetada näiteks uute reiside või majutuse peale, makstes ka lisatasu.\n\nKuidas Tallinki kliendil boonuspunktid kogunevad.\n\nKõige odavama reisi ehk Tallinna-Helsingi tekikoha eest tuleb loovutada 4500 boonuspunkti ja maksta lisatasu kaheksa eurot. Seega tuleb pronkskaardi ehk kõige lihtsama tasemega kliendil kulutada enne reisi teenustele vähemalt 150 eurot, et teenida 4500 punkti ja siis kaheksaeurose lisatasu eest see tekipileti vastu vahetada.\n\nTallinna-Stockholmi kruiisi kõige odavama kajuti eest tuleb aga loovutada juba vähemalt 15 000 punkti ning tasuda lisaks veel 50-60 eurot. See tähendab, et klient peab olema enne reisi kulutanud Tallinki toodetele-teenustele vähemalt 500 eurot, et 15 000 boonuspunkti kokku saada, millele siis lisandub broneerimisel veel 50-60 eurot tasu.\n\nTallinki boonuspunktide eest saab broneerida uusi reise, makstes siiski ka lisatasu.\n\nTallinki klientide kogutud boonuspunktid aeguvad kahe aastaga, siis algab tasemearvestus otsast peale. See tähendab, et kui mõnel aastal on inimene väga usin reisija olnud ja välja teeninud kuldtaseme, siis juhul, kui järgnevatel aastatel tema reisimisaktiivsus langeb, langeb ka ta tase, millega kaasneb ka väiksem arv boonuspunkte iga kulutatud euro kohta.\n\nTallink oma klientide kogutud boonuspunkte ei avalikusta, samuti ei ole avalik info, kui palju neist boonuspunktidest näiteks möödunud aastal raisku läks.\n\n\"Kuna meie püsiklientide hulk kasvab aastas ca seitse protsenti, siis sellest lähtuvalt kasvab aasta-aastalt ka boonuspunkide arv ja käive,\" kommenteeris Tallinki lojaalsusprogrammi juht Helena Raud. \"Populaarseima asjana võetakse välja reise. Lisaks reisidele on populaarseks saanud toodete eest osaline tasumine Tallinki veebipoes, kus miinimumpunktisummat ei ole.\"\n\nTõepoolest, Tallinki veebipoes saab tooteid ostes kasutada nende eest tasumiseks boonuspunkte, ent seda vaid osaliselt.\n\nNäiteks pulkdeodorant, mis maksab 17.50, on võimalik lunastada ka 14.88 eest, loobudes lisaks 1838 punktist. Samas arvestades, et nende punktide väljateenimiseks kulus pronkstaseme kliendil vähemalt 61 eurot (aga juhul, kui punktid teeniti laeval osteldes, siis koguni ligi 88 eurot), ei ole see just kõige lahkem pakkumine.\n\nSamuti on toodete valik, mille ostul on võimalik boonuspunkte osaliselt kasutada, piiratud.\n\nTallinki veebipoes saab osade kaupade eest tasuda osaliselt kogutud boonuspunktidega. See pole aga kliendile kuigi soodne lahendus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Enamik rahakotte on täis panga- ja kliendikaarte, mille taga peituvad boonusprogrammid. Mõned toovad kasutajale osa rahast otse tagasi, teised aga lubavad kogunenud punktid vahetada toodete-teenuste vastu. Paraku aeguvad boonuspunktid sageli aasta-kahe jooksul. Palju punkte raisku läheb, kaupmehed eriti avaldada ei taha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPatarei läheb enampakkumisele: riik ja Tallinn loobuvad ostueelisõigusest\n\n## Põhitekst:\n\nOstueelisõigus on riigil ja Tallinna linnal lähtuvalt muinsuskaitseseadusest.\n\nValitsus otsustas juba möödunud aasta aprillis, et Patarei kompleksi riik endale ei jäta, vaid see läheb enampakkumisele. Toonasest otsusest lähtus ka riigile kuuluv RKAS.\n\n\"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule,\" ütles mullu kevadel toonane riigihalduse minister Jaak Aab\n\nTallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et praegust detailplaneeringut vaadates ei näe linn mingisugust põhjust, miks nemad peaks ostueelisõigust kasutama.\n\n\"Linnal oleks huvi, kui Patarei oleks seotud linna põhifunktsioonide täitmisega ja avaliku huviga, kuid seda me ei näe,\" rääkis Novikov. Ta lisas, et linnal on huvi neile kuuluva Skoone bastioni kõrval asuva Suurtüki 12 ostuks, kuna see on kavas kujundada avalikuks ruumiks.\n\n\"Kuid Patareiga ja selle ümbrusega seotud plaanid on pigem erasektori poolt teostatavad,\" tähendas Novikov.\n\nPatareisse tuleb kommunismiohvrite mälestusmuuseum\n\nRKAS-i portfellihaldur Pertti Neero ütles ERR-ile, et praegu on Patarei kompleksi ühte osasse kavas rajada rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum. Sõjamuuseumi taotlus ei leidnud valitsuses toetust ning seda Patareisse ei kavandata.\n\nKompleksi hooned ja territoorium on suletud ning valve all. Neero ütles, et jooksvalt on tehtud avariiremonte.\n\n\"Kuna hooned on juba 2005. aastast kasutuseta ja kütteta, on üldine seisukord halb. Territoorium on puhastatud vanglaaegsest prügist ning võsast ja Patarei merepoolsel küljel on juba üle kahe aasta linnarahvale avatud beetapromenaad,\" kirjeldas Neero praegust olukorda.\n\nRKAS on öelnud, et Patarei alghinna kujundamisel arvestatakse kompleksi eeldatavat turuväärtust. Samuti on kunagi nende poolt pakutud, et renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot.\n\nDetailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, et ala oleks kasutusel ööpäev ringi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kavatseb Patarei merekindluse müüki panna tänavu teises kvartalis, ostueelisõigus on riigil ja Tallinna linnal, kuid kumbki pole sellest võimalusest huvitatud. Kompleksi alghind on praeguseks määramata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas ja Põlvas algasid rahvusvahelised käsipalliturniirid\n\n## Põhitekst:\n\nHC Viimsi/Tööriistamarket võitis tulemusega 30:22 (16:10) SK Tapa üle ning soomlaste Karjaa BK-46 sai 44:27 (22:11) jagu Aruküla SK-st. Homme alustab turniiri Eesti liiga mullune pronks HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.\n\nParalleelselt Tallinna võistlusega algas turniir Põlvas, kus valitsev Eesti meister Serviti alistas kodupubliku silme all KOR#1 Sankt-Peterburgi 34:23 (21:9). Teise Eesti klubina võistlustules olev esiliigameeskond Põlva Tarbijate Ühistu kaotas Sankt-Peterburg HC-le 10:33 (5:15).\n\nÜlejäänud kohtumistes sai soomlaste Grankulla IFK 37:21 (19:9) jagu HC Vilniusest ning Leedu meister Alytause Almeida-Stronglasas 25:15 (13:8) Jurmala Sport meeskonnast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas alanud rahvusvahelisel käsipalliturniiril alistas mullu Eesti meistrivõistlustel hõbedali saanud Viljandi HC meeskond esiliigaklubi HC Tallase 24:17 (10:7).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe saatuslikust avariist: tänane oli õudusunenägu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kannatuste nädal sai pauguga läbi,\" kirjutas Taaramäe oma Facebooki kontol. \"Ega siit midagi suurt loota poleks enam olnud, aga paranemise ja taastumise lootus püsis hinges. Oleksin tahtnud kümme päeva ikka ära teha ja kui ka siis pärast puhkepäeva poleks parem olnud, oleksin pooleli jätnud.\"\n\nTaaramäed tabas pärast avariid šokk. \"Tänane oli õudusunenägu. Kõige hullem, mis ratturiga üldse juhtuda saab, on see, et auto sõidab tagant hooga selga, sest olukord on kontrollimatu. Kedagi süüdistama ma ei hakka, kuid kindlasti magas see juht seal roolis. Ma ei nuta kunagi, aga seekord ma ei saanud 15 minutit millestki aru ja ainult vesistasin. Mitte valust vaid šokist. Siiski oli õnnelik päev, sest olen elu ja tervise juures,\" lisas Taaramäe.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Katjuša rattaprofi Rein Taaramäe jaoks lõppes Hispaania velotuur katkestamisega. Eestlane pidi võistluse pooleli jätma pärast kokkupõrget autoga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLeho Haldna valiti Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni presidendiks\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) on asutatud 1961. aastal ja ühendab hetkel 70 riigi alaliite. Organisatsiooni uus president nimetas alaliidu kõige olulisema eesmärgina lähiaastatel olümpiakursil liikumise jätkamist. Selleks on vaja eelkõige tagada ala atraktiivsus televaatajatele ja internetis jälgijatele. IOF on aastast 1977 tunnustatud Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt ning on juba aastaid tegutsenud eesmärgiga saada olümpiaspordialaks. Esimeses järjekorras on tõenäoline suusaorienteerumise jõudmine taliolümpia programmi.\n\n2017. aasta juulis toimub orienteerumise MM Lõuna-Eestis, võistluskeskusega Tartus ja võistlusmaastikega Tartus, Viljandi lossimägedes, Rõuges ja Elva lähedal Vitipalus. Kõigist võistluspäevadest tehakse televisiooni otseülekanded.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis, Strömstadis toimunud Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni 28. kongressil valiti organisatsiooni uueks presidendiks tartlane Leho Haldna (55), kes on aastast 2010 olnud alaliidu asepresident. Ainsa presidendikandidaadina sai Haldna kongressi üksmeelse toetuse. Viimased neli aastat oli selles ametis šotlane Brian Porteous.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nObama teatas maailma suurima merekaitseala loomisest\n\n## Põhitekst:\n\nObama sõnul laiendatakse Papahanaumokuakea merekaitseala rohkem kui neli korda. Akvatoorium on nüüdsest 1,5 miljoni ruutkilomeetri suurune.\n\nKaitsealas elavad puutumata korallrahud ning sajad erinevad liigid, keda ei leia mitte kuskil mujal maailmas. Sealjuures elab merekaitsealas maailma vanim elusorganism, must korallrahu, mis on teadlaste hinnangul 4265-aastane.\n\nMereala ümbritsevatel saartel pesitseb umbes 14 miljonit lindu, samuti elavad regioonis ohustatud rohekilpkonnad ja Hawaii munkhülged.\n\nLooduskaitseala rajati 2006. aastal ning kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 2010. aastal.\n\nObama otsusega kaasneb ka keeld mineraalide kaevandamisele ning töönduspüügile regioonis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Barack Obama teatas reedel maailma suurima merekaitseala loomisest Hawaii saarte loodeosas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia koondise väravavaht siirdus laenulepingu alusel Hispaaniasse\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane Sirigu kaotas oma senises koduklubis Paris Saint-Germainis esiväravavahi koha Kevin Trappile, kes liikus Prantsusmaale mullu Saksamaalt Frankfurdi Eintrachtist.\n\n2011. aastal Palermost Pariisi siirdunud Sirigu aitas PSG neli korda järjest Prantsusmaa meistriks. Mees kuulus ka tänavu suvel Prantsusmaal toimunud Euroopa meistrivõistlustel Itaalia koondise rivistusse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpallikoondise väravavaht Salvatore Sirigu liitus aastase laenulepingu alusel Hispaania kõrgliigaklubiga Sevilla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSteinmeier: Euroopa vajab uusi relvastuskontrollimeetmeid\n\n## Põhitekst:\n\nSteinmeier hoiatas ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung, et \"Venemaa ja Lääne vahel on tekkinud sügav kuristik\".\n\nTema sõnul on Krimmi annekteerimine ja Moskva otsus peatada Euroopa tavarelvastusleppe kehtivus märkideks, mis näitavad Euroopa \"julgeolekuarhitektuuri\" murenemist.\n\nVaja on \"konkreetseid julgeolekualgatusi\", seal hulgas piirkondlikke relvastuse ülempiire, läbipaistvusmeetmeid, uut sõjatehnikat nagu droonid hõlmavaid reegleid ning võimet kontrollida relvastust ka vaidlusalustel aladel.\n\nSaksamaa võõrustab järgmisel neljapäeval Potsdamis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 38 välisministri kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa julgeolek on ohus, kui Venemaa ja Lääs ei suuda uutes relvastuskontrollimeetmetes kokku leppida, ütles Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier reedel ajaleheusutluses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRonaldo jäi MM-valikmänguks valmistuvast Portugali koondisest välja\n\n## Põhitekst:\n\n31-aastane ründaja taastub koondise peatreeneri Fernando Santose sõnul EM-i finaalis Prantsusmaa vastu saadud jalavigastusest. Ronaldo asemel on aga taas meeskonnas trauma tõttu EM-i vahele jätma pidanud Bernardo Silva.\n\n\"Kuna klubihooaeg on alles alanud, siis oleme ebaharilikus olukorras,\" tõdes Santos. \"Kaasasin meeskonda EM-il osalenud tuumiku ning varem vigastatud olnud mängijad.\"\n\nPortugal kohtub Šveitsiga võõrsil Baselis 6. septembril. Kuus päeva varem peetakse aga Portos sõprusmatš Gibraltariga.\n\nPortugali koondise koosseis:\n\nVäravavahid: Rui Patricio (Sporting), Anthony Lopes (Olympique Lyonnais), Eduardo (Dinamo Zagreb).\n\nKaitsjad: Joao Cancelo (Valencia), Cedric Soares (Southampton), Pepe (Real Madrid), Bruno Alves (Cagliari), Jose Fonte (Southampton), Luis Neto (Zeniit Peterburi), Raphael Guerreiro (Borussia Dortmund), Eliseu (Benfica).\n\nPoolkaitsjad: William Carvalho (Sporting), Danilo (Porto), Joao Moutinho (Monaco), Adrien Silva (Sporting), Andre Gomes (Barcelona), Joao Mario (Sporting), Renato Sanches (Bayern München).\n\nRündajad: Rafa Silva (Braga), Bernardo Silva (Monaco), Nani (Valencia), Ricardo Quaresma (Besiktas), Eder (Lille) Andre Silva (Porto).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev jalgpalli Euroopa meister Portugal alustab 2018. MM-valiktsüklit Šveitsi vastu ilma meeskonna kapteni Cristiano Ronaldota.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.