messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA saatkond Kiievis soovitab Ameerika kodanikel Ukrainast lahkuda\n\n## Põhitekst:\n\nSaatkond selgitab teates, et Venemaa sõjalise ohu tõttu on julgeolekuolukord Ukrainas jätkuvalt ettearvamatu ning võib kiiresti halveneda.\n\n\"USA saatkond kutsub Ukrainas viibivaid USA kodanikke üles kaaluma kohe riigist lahkumist, kasutades selleks kommerts- või muid eratranspordivõimalusi,\" seisab teates.\n\nSaatkond märgib, et praegu on Ameerika kodanikel võimalik saada lennule kõigist Ukraina rahvusvahelistest lennujaamadest ning kuna saatkond töötab, siis saavad inimesed ka sealt vajadusel abi.\n\nPühapäeva õhtul teatas USA välisministeerium, et vähendab ametnike arvu USA saatkonnas Kiievis, alustades vähemoluliste töötajate ja pereliikmete kojutoomisega. Kui palju saatkonna töötajaid Ukrainasse jääb, välisministeerium ei täpsustanud, öeldes vaid, et saatkonna töö jätkub tõrgeteta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA saatkond Kiievis soovitab Ukrainas viibivatel Ameerika kodanikel kaaluda riigist lahkumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvahelised spordisündmused saavad ligi 1,4 miljonit eurot toetust\n\n## Põhitekst:\n\nKõige suurema toetuse, 185 000 eurot, sai Eesti taekwondo föderatsioon taekwondo WT Euroopa klubide 2022. aasta meistrivõistluste korraldamiseks. Eesti Uisuliidule eraldati 160 000 eurot iluuisutamise nelja kontinendi 2022. aasta meistrivõistlusteks ning Eesti suusaliidule 120 800 eurot käesoleval aastal Otepääl toimuva FIS kahevõistluse meeste ja naiste maailmakarikaetapi korraldamiseks.\n\n\"Rahvusvahelised spordivõistlused aitavad Eestit kui kõrgetasemeliste tiitlivõistluste korraldajat ülejäänud maailmale tutvustada ning toovad Eestisse kodumaise publiku rõõmuks tipptasemel sportlasi välismaalt,\" lausus kultuuriminister Terik ministeeriumi pressiteate vahendusel.\n\n\"Sedalaadi sündmusi toetades aitame meie spordiorganisatsioonidel rahvusvahelisel spordimaastikul tegutseda, elavdame Eesti majandust ning levitame loodetavasti ka Eesti inimeste seas sportimise ja liikumise pisikut.\"\n\nKõigi toetuste saajatega saab tutvuda ministri käskkirjas rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise ning käskkirjas 2022. aastal Eestis rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimise kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Tiit Terik allkirjastas kaks käskkirja, millega eraldatakse 44 rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks kokku 1 397 300 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina tsensorid muutsid filmi \"Kaklusklubi\" lõppu\n\n## Põhitekst:\n\n1999. aasta USA film \"Kaklusklubi\" põhineb Chuck Palahniuki samanimelisel romaanil. Originaalfilmi stsenaarium näeb ette, et filmi lõpus tapab jutustaja Edward Nortoni tegelaskuju oma kujuteldava alter ego Tyler Durdeni (Brad Pitt) ning vaatab seejärel, kuidas mitmed hooned plahvatavad.\n\nKüll aga on Hiina muutnud filmi lõpplahendust, kuvades enne plahvatusi sõnumi, et politsei suutis vandenõu nurjata ning vahistas kurjategijad. Samuti saadeti Durden Hiina versioonis hullumajja.\n\nPole sugugi haruldane, et Hiina tsensor teeb kärpeid lääne filmidele, kuid märksa harvemini muudavad nad linateoste lõpplahendusi.\n\nChuck Palahniuk kirjutas Twitteris sarkastiliselt: \"See on SUPER imeline! Kõik saavad Hiinas õnneliku lõpu!\"\n\nHave You Seen This Sh*t?\nThis is SUPER wonderful! Everyone gets a happy ending in China!\nhttps://t.co/saVA2yro9B pic.twitter.com/20UzTi1nyI\n\n— Chuck Palahniuk (@chuckpalahniuk) January 25, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1999. aasta kultusfilm \"Kaklusklubi\" on Hiinas saanud uue lõpplahenduse – vaatajatele kuvatakse tekst, et võitjaks jäid lahingus võimud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaga nakatunud Sydney olümpiavõitja suri\n\n## Põhitekst:\n\nSydney olümpiamängudel rõngaharjutuse võitnud Csollany kirjutati haiglasse detsembris ja paigaldati hingamisaparaadi alla. Eelnevalt oli ta kodumaal esinenud vaktsineerimisvastaste sõnavõttudega, aga lasi end siiski süstida, et treenerina edasi töötada.\n\nUngari meedia teatel haigestus Csollany aga õige pea pärast vaktsineerimist ja vajalikud antikehad ei jõudnud tema organismis veel tekkida.\n\nLisaks 2000. aastal Sydneys teenitud kuldmedalile sai Csollany samal distsipliinil neli aastat varem Atlantas hõbeda. 2002. aastal krooniti ungarlane ka maailmameistriks, millele eelnes koguni viis hõbemedalit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval suri Budapestis 51 aasta vanuselt koroonaviirusega nakatunud sportvõimlemise olümpiavõitja Szilveszter Csollany.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSikkut: sobin isikuomaduste poolest sotside juhi rolli paremini\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas te eristaksite end kandidaadina Lauri Läänemetsast ja miks peaks just teid sotsiaaldemokraatide juhiks valima?\n\nEristamise küsimust on meil palju küsitud ja just seetõttu, et me tõesti oleme mõlemad sotsiaaldemokraadid ja kipume sõnumites sarnased olema. Samas kui vaadata tausta, siis minul on suurem poliitiline pagas ja ka mitmekesisem taust. Samuti see, et järgmise aasta vajadust riigikogu valimistele vastu minnes selgete sõnumitega valijaid kõnetada. Ka isikuomadustest lähtuvalt ma arvan, et ma sobin lihtsalt sellesse rolli paremini.\n\nMa kuidagi ei taha sotsiaaldemokraatiat ainult mõnele teemale kitsendada. Sotsiaaldemokraatia on maailmavaade. Kõiki küsimusi, mis kerkivad, me saame lahendada sotsiaaldemokraatlikult. Nii et, et nõrgemad ei kannata, nii et ebavõrdsus väheneb. Inimlikkus ja hoolivus on sealjuures olemas.\n\nMinu enda mälestus ka nelja aasta tagusest ajast valijana... Ma mäletan seda ootust, et keegi suudaks, lisaks igapäevastele toimetuleku teemadele ja sellele, mis meie maksudest saab, riigikogu valimistele vastu minnes sõnastada ka neid Eesti pikemaid väljakutseid ja sellist mittepolariseerivat tulevikupilti.\n\nJa mina olen seda teinud läbi hariduse. Mul on tunne, et Eesti kestmiseks ei ole ühtegi muud viisi. Meie laste võrdsed võimalused, tulevane kasv ja keele ning kultuuri hoidmine. See kõik taandub sellele, et kas me suudame tulevikus maailma parimat haridust pakkuda Eestis või mitte.\n\nNii et kolm asja eristab meid. Senine kogemus ja taust, isiksuse omadused ja Eesti suure tulevikupildi väljajoonistamine.\n\nLauri Läänemets ütleb selle peale, et nende teemadega sotsiaaldemokraadid juba niikuinii tegelevad ja valida ei tule ainult uus esimees, vaid ka uued tegevussuunad ning sotsiaaldemokraatidel tuleks pöörata rohkem tähelepanu majandusega seotud küsimustele. Mis te selle peale ütlete?\n\nSellist üldist etteheidet, et rääkige majandusest, muidugi tehakse. Ja kahtlemata on meie majandusprogrammi uuele tasemele viimine, selgete sõnumite välja toomine, vajalik. Aga me ei ole kunagi riik, kes tööjõu- ja ressursimahukat tootmist üles ehitab, sellele oma kasvu rajab. Meie majanduspoliitika peab olema tark - nutikad lahendused, väiksem keskkonna jalajälg, mitte raiskav ressursikasutus. Ja see on väga-väga seotud haridusega. Mida me suudame teha oma majanduses, milliste oskustega on meie töötaja? Seda ei saa lahendada majandusküsimusena.\n\nMilline peaks olema sotsiaaldemokraatide lähenemine energiakriisile?\n\nSelline nagu ta seni olnud on. Ettepanekud, mida me ka energiahüvitise meetme puhul välja käisime, võtavad selgelt arvesse seda, et selline hinnatõus, hinnašokk, on midagi, mille riski peab kandma riik. Kui riik ei suutnud energiahindade tõusmist ette näha, ei saa eeldada, et iga inimene, iga pere suutis selle riski maandada. Nii et hinnašoki leevendamine on esimene samm. Laiem toimetuleku tagamine hinnatõusu tingimustes. Ja kolmandaks tegelikult taastuvenergia võimsuste kiire väljaehitamine. Ei jõua keegi arveid kompenseerida ega käitumisjuhiseid anda, millal lülitit sisse-välja lülitada. Meil on vaja ise energiat toota. Need plaanid on ju olemas. Suhteliselt selged. Nüüd tuleb need ellu viia.\n\nKas peate õigeks, et Auvere elektrijaam on ikkagi seni jätkanud töötamist ja peaks ka veel pikemat aega töötama?\n\nMeil on tõesti vaja varustuskindluse tagamiseks varuvõimsusi, ükskõik, kas gaasijaamad siin Tallinna lähedal või Auveres põlevkivijaamad. Nad on olemas ja neid kasutatakse olukorras, kus seda piisavalt odavat energiat ei ole saada. Ja see niimoodi jääb. See ei ole midagi, mida saab homme lõpetada. See on meie energeetilise plaani osa, aga see ei tähenda, et kõigi inimeste elekter ja soe tuleb põlevkivist või fossiilsetest kütustest. See muutus, mis me peame tegema, on energiatootmise kasvatamine, taastuvenergia tootmise võimsuste väljaehitamine.\n\nKuidas te kirjeldaksite tüüpilist sotsiaaldemokraatide valijat aastal 2022?\n\nEks me näeme, et kaks kolmandikku on naisvalijad jne. Näeme seda, et valimistel noored tulevad kehvemini välja, vanemad inimesed näevad valimistel osalemist olulisemana. Aga lisaks sotsioloogilisele pildile on väga oluline see, et meie valija tegelikult on suuresti see, kellele ei meeldi ebavõrdsus. Nad näevad, et sellega tuleb päriselt tegeleda. Need on ka inimesed, kes oma igapäevaelus seda ebavõrdsust tajuvad. On siis tegemist palgavaesusega, erivajadusega lapse eest hoolitsemisega.\n\nSellised rasked olukorrad, kus tegelikult ei saagi ilmselt eeldada, et ainult tema pingutusest, jõust ja tahtest peaks piisama. Ja samas on väga palju inimesi, kes peavad seda õigluse küsimuseks. Et me teeme koos. Me läheme appi, keegi üle jõu käivat koormat kandma ei pea. Nii et ma ütleksin, et inimesed, kes tegelikult tahavad seda hoolivat ühiskonda ja kas nad peavad seda lihtsalt väärtuslikuks või siis nad on oma kogemuse tõttu näinud, et teistmoodi ei saa, et sellest omaenda pingutusest ei piisa.\n\nSelle valijagrupiga sotside toetus on seni jäänud kümne protsendi piiresse. Samas on ebavõrdsust tajuvaid ja mitte sallivaid valijaid ilmselt ka teiste erakondade toetajate seas, ka EKRE valijate seas.\n\nInimesed ei ole kuidagi erakondade külge kinnistatud. Ükski erakond ei saa hääli pidada enda omaks. Ja see ongi reaalsus ja seega ka oma sõnumite kujundamisel ei saa neid suunata konkreetse erakonna valijatele. Ja kuna sotsiaaldemokraatia tuum on nii üldinimlik ja hooliv, siis ta võib kõnetada nii EKRE valijat, Keskerakonna valijat või Reformierakonna valijat, ta võib kõnetada kõiki. Ja see kümme protsenti ei ole kuidagi mingi lagi või piir või hinnang sellele, mis on potentsiaal.\n\nTegelikult see kriisikogemus on meil ju näidanud, et meil on ühiskondlikku usaldust vähe. Ja see ei ole kuidagi pehme teema või mingisugune mõttetu asi. See teeb meid kriisides nõrgaks. Nüüd me oleme ju väga keerulises julgeolekuolukorras ja me peame riigina ühtsed olema. Me peame suutma ühise eesmärgi nimel tegutseda, isegi kui me ei ole mõne valitseja otsusega nõus. Aga arusaam, et miks seda tehakse ja usaldus, et juhid teavad, kuidas ühiskond kriisist läbi viia, see on väga oluline.\n\nKunagine sotsiaaldemokraatude juht, mitmekordne minister Eiki Nestor ütles paar aastat tagasi, et sotside kuvand muutus sõbralikust erakonnast käskivaks ja õpetavaks. Kuidas te seda seisukohta hindate ja kuidas see on väljendunud?\n\nMa olen hästi palju pidanud seda selgitama. Et kuulge, mis te siin siis õpetate? Et tahate öelda inimesele, kuidas elada tuleb. Vot minu jaoks on see täiesti arusaamatu.\n\nSotsiaaldemokraadid ju vastupidi seisavad selle eest, et ükskõik milline on inimene, millised on tema soovid - tal peaks olema võimalik valikuid teha. See, et sa oled hariduse puudumise tõttu, madala sissetuleku tõttu sundseisus, ei suuda endale kodu lubada või midagi muud... See tegelikult ei ole normaalne, see ei ole aktsepteeritav. Peame tegelema sellega, et igal inimesel oleks oma elus vabadus valikuid teha. See ei ole ei keelamine, käskimine, ega õpetamine.\n\nSotsiaalse turvavõrgu ja inimliku riigi loodav valikuvabadus kõigile on täpselt vastupidi sellele, mida justkui meile omistatakse. Aga eks tulebki siis selgemalt rääkida.\n\nKui suureks tagasilöögiks sotsidele võib pidada alkoholiaktsiisi tõstmist?\n\nEks politoloogid võivad analüüsida ja hinnata, aga ma ei oska niimoodi kõhutunde pealt öelda. Pigem võiks vaadata tulevikus, et mis on need sõnumid, poliitikad või seisukohad, millega nüüd järgmistele riigikogu valimistele vastu minna.\n\nMida on sotsid saavutanud Tallinna koalitsioonis?\n\nKõigepealt alustaks sellest suurest muutusest, et tegemist on koalitsioonivalitsusega, mitte enam ainuvõimuga. Pärast valimistulemuse selgumist, eks me olimegi kriitilised, sest häälte saak oli kehv. Aga kokkuvõttes see muutus, mis me Tallinnas saavutasime, oli oluliselt suurem kui see häälte saak.\n\nKas sellest suurest muutusest on ka midagi kasu?\n\nMeil on kolm abilinnapead, nii planeerimise, ettevõtluse ja kultuuri valdkonnas. Ma arvan, et eks tallinlased nii eelarve prioriteete vaadates, puudutavad need linna liikuvust, kultuuriürituste mitmekesisust, ligipääsu neile, seda varsti tajuvad.\n\nEnne valimisi rääkisid sotsid palju sellest, et nad näeksid Tallinna äriühingute nõukogude puhul lausa nende depolitiseerimist. Nüüd, kui ollakse koalitsioonis, käib jutt selle üle, et esitada enda erakonna esindajad nendesse äriühingute nõukogudesse tasakaalustava poolena. Kas te olete kursis, kui kaugele selle protsessiga praeguseks jõutud on?\n\nMa arvan, tegelikult Eesti riigi puhul laiemalt, siis selleks, et me teeksime informeeritud otsuseid, et inimesi valitakse ametisse pädevuse järgi, et ettevõtete nõukogudes on inimesed, kes suudavad valdkonnas edasiminekut tagada. See on väga oluline.\n\nJah, on kahtlemata positsioone, mis ametikoha järgi saadakse. Aga see eesmärk, et meil oleks kvaliteetne juhtimine, informeeritud otsuse tegemine - sellest ei saa ei linna ega riigi tasandil üle ega ümber.\n\nKa erakondlik kuuluvus ei ole mingisugune märk, mis diskvalifitseerib sind igavesest ajast igavesti. Kahtlemata võib olla väga pädevaid valdkonna eksperte, kes sobivad seda rolli täitma nõukogusse, aga need otsused peabki tegema niimoodi, et oleks konkreetsele valdkonnale ja organisatsioonile hea lahendus leitud.\n\nAga kas te teate, kas sotsid oma esindajad siis praeguseks on juba kuhugi esitanud?\n\nKonkreetsete linnaasutuste puhul peate te küsima Tallinnast selle järgi, et millised need koosseisud on ja millised lahendused on leitud.\n\nKuidas te kommenteerite Keskerakonna esimehe Jüri Ratase üleskutseid, et Eesti peab hakkama valmistuma vaktsineerimistõendi siseriiklikuks kaotamiseks?\n\nMe kõik loodame, et koroonaaeg lõpeb. Piiravad meetmed võiks minevikku jääda. Praegune omikroni laine ja nakatunute arv on ikkagi ehmatav. Ma väga loodan, et haiglate koormus ei jõua sellisele tasemele, nagu ta eelmises kahes laines oli. Praegu tuleb usaldada teadusnõukoja soovitusi valitsusele ja neid otsuseid. Aga ma ise näeks samamoodi, et piirangud peavad olema väga selgelt põhjendatud ja siseriiklik koroonapassi kasutamine ei ole mulle algusest peale meeldinud.\n\nKa põhjus, miks me seda teeme, ei ole olnud selge. Kas me siis hoiame ära nakatumist või motiveerimine vaktsineerimist või kaitseme vaktsineerimata inimesi? See lugu on nii palju muutunud, et inimestel tekib tõrksus. Ükskõik millist instrumenti rakendada, peab olema arusaadav, miks tehakse. Siis on väga lihtne saavutada ka seda, et seda otsust järgitakse.\n\nKui on segadus ja otsust ei suudeta jõustada, nagu meil oli suvel, siis ei ole selle piirangu rakendamisel mõtet. Praegusel juhul ma arvan ka, et kui olud vähegi võimaldavad, siis me võiksime väiksemate piirangute poole liikuda.\n\nJa kas kiirtestid tuleks võtta kasutusele vaktsineerimistõendi kõrvale restorani spaasse ja meelelahutusüritustele sisse saamisel?\n\nSamamoodi tuleb aktsepteerida seda soovitust, mis teadusnõukoda on teinud. Aga omikroni kogemus praegu näitab, et ükski tõend ei ole nakkusohutuse garantii. Ja näiteks sotsiaaldemokraadid oma üldkogu plaanides, testivad kõiki kohale tulijaid. Lisaks vähendab seda riski mingilgi viisil maski kandmine.\n\nKas ma olen teie seisukohtadest saanud õigesti aru, et põhimõtteliselt, et te leiate, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on seni olnud õigel kursil ja sellesama praeguse kursiga tuleks ilma suuremate põhimõtteliste muutusteta jätkata?\n\nKeegi meil ei ole rahul reitinguga, mis meil praegu on. Selgelt on muutust vaja. Samas sotsiaaldemokraatide ajalugu on nii pikk. Ükskõik, kas me räägime eelmise vabariigi aegsest põhiseadusest või praeguse Eesti näost, siis sotsiaaldemokraatide mõju on olnud väga suur.\n\nSee väärtuseline selgroog, mis räägib võrdsete võimaluste loomisest, hoolimisest ebavõrdsuse vähendamisest, seal on vaja teadlikku poliitikat, seal on vaja jõulisi muutusi. Aga see väärtuseline tuum on paigas. Meil ei ole vaja sotsiaaldemokraatiat kui sellist muuta. See on meiega kaasas ja nendest väärtustest lähtuvalt me otsuseid teeme. Samas muutust on vaja nii selles viisis, kuidas me valijat kõnetame, pikaajalises eesmärkide seadmises ja tehnilises pooles ning nähtavuse suurendamises. Ja tegelikult ka inimeste tänast toimetulekut tuleb adresseerida jõuliselt kohe.\n\nKas te näete, et Eestis tuleks teha ka mingisuguseid kapitaalsemaid maksumuudatusi?\n\nSee ongi väga oluline instrument, millega muutusi teha või nende tegemist rahastada. Õnneks on arenguseire keskusel valminud põhjalik analüüs ja minu positiivseks üllatuseks oli igas maksustsenaariumis sees tulumaksuvaba miinimumi oluline tõstmine. Kas alampalgani, kahekordse alampalgani, võib-olla isegi sealt edasi. See tõhus meede aitab sissetulekut teenivaid inimesi, kes seni on olnud palgavaesuses.\n\nMa arvan, et see on poliitiliselt mitte väga polariseeriv viis maksusüsteemi õiglasemaks muuta, aga sellest kahtlemata ei piisa.\n\nKüsimus on, et kas eelkõige sissetulekute ebavõrdsusega tegeleda astmelise tulumaksu kaudu või varalise ebavõrdsusega tegeleda kinnisvaramaksu kaudu. Aga kuna varamaksud Eestis on võõrad, keeruline saada aktsepteeritavust, siis ilmselt nende kehtestamine peab ka käima koos tööjõumaksude langetamisega.\n\nMeil tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse rahastamiseks on täiendavaid vahendeid vaja ja need valikud tuleb ära teha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige Riina Sikkut ütles, et sobib nii isikuomaduste kui ka poliitilise kogemuse tõttu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhiks paremini kui Lauri Läänemets. Sotside suurimateks väljakutseteks on tema sõnul sõnumiselguse loomine ning Eestile pikaajalise visiooni välja kujundamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia endine kuninglik perekond tahab saada tagasi kroonijuveele\n\n## Põhitekst:\n\nJuveelid koosnevad umbes kuuest tuhandest teemantist ja kahest tuhandest pärlist. Nende väärtust hinnatakse 300 miljoni eurole, vahendas The Times.\n\nItaalia viimane kuningas Umberto II käsul anti need juveelid 1946. aasta 5. juunil keskpangale hoiule. Kolm päeva varem kaotati rahvahääletuse käigus monarhia ja endine monarh pidi koos perekonnaga minema eksiili.\n\nNüüd esitasid Umberto II järeltulijad kirjaliku taotluse juveelide tagastamiseks. Läbirääkimised toimuvad endise kuningliku perekonna advokaatide ning Itaalia keskpanga, peaministri ja majandusministeeriumi vahel.\n\nEndise kuningliku perekonna liikmed on kindlad, et saavad lõpuks juveelid tagasi. Itaalia riik pole juveele kunagi ametlikult konfiskeerinud.\n\nItaalia endine kuninglik perekond oli seotud Benito Mussolini fašistliku režiimiga. Seetõttu ei tohtinud perekonna meessoost pärijad Itaaliasse naasta kuni 2002. aastani. Umberto II elas paguluses Portugalis ja suri 1983. aastal Genfis.\n\nTema lapselapse Emanuele Filiberto sõnul on naeruväärne, et juveelid on nii kaua olnud lukustatud panga varakambrisse.\n\n\"Oleks suurepärane näidata Itaalia rahvale kuningatele ja kuningannadele kuulunud aardeid, nii nagu seda tehakse Londonis Toweris. See võib suurendada riigis ka turistide hulka,\" ütles Emanuele Filiberto.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia endise kuningliku perekonna liikmed alustasid läbirääkimisi võimudega, et saada tagasi kroonijuveelid. Praegu on need juveelid Itaalia keskpanga varakambris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic võib naasta Abu Dhabi turniiriks\n\n## Põhitekst:\n\n34-aastane tennisetäht pole pärast seda avalikkusele kommentaare jaganud, aga Dubai turniiril osalemiseks ei pea olema koroona vastu vaktsineeritud. Minevikus on Djokovic seal ka korduvalt mänginud ja viiel korral kogu turniiri võitnud.\n\nVäga paljudes kohtades üle maailma on aga koroonapassita raske mängida ja võimalik, et serblane ei saa kaasa teha ka märtsis toimuvatel Mastersi turniiridel Indian Wellsis ja Miamis.\n\nVarem vaktsineerimisvastaste sõnavõttudega esinenud Djokovic püüdis Austraalia lahtistele pääseda eriloaga, aga kohalikud võimud pidasid mängija piiril siiski kinni ja pärast mitmeid sekeldusi otsustati teda riiki siiski mitte lubada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic on registreeritud veebruaris Abu Dhabis toimuvale ATP 500 kategooria ehk keskmise taseme turniirile. Võimalik, et tegemist saab olema tema esimese turniiriga pärast väljasaatmist Austraaliast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu lükkas veekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu esitasid mullu riigikogule reformierakondlane Heiki Kranich, keskerakondlane Erki Savisaar, isamaalane Andres Metsoja ja EKRE liige Peeter Ernits.\n\nEttepaneku eelnõu välja hääletada tegid nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond.\n\nEKRE esitatud ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 49 ja vastu 16 parlamendisaadikut, 18 riigikogu liiget jättis hääletamata.\n\nKui eelnõu riigikogu kõnepuldis esitlenud Kranich ja Metsoja hääletasid selle tagasi lükkamise vastu, siis algatajate nimekirja kuulunud Ernits jättis hääletamata.\n\nEelnõu esitajad soovisid leevendada looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid. Eelnõu alusel tuleks ehitusloa andmisest keeldumist kaldaalal iga juhtumi puhul konkreetselt põhjendada ning otsustajaks võiksid olla kohalikud omavalitsused.\n\nEelnõu oli riigikogus arutluse all juba teisipäeval, kuid tööaja lõppemise tõttu jätkati arutelu ka kolmapäeval.\n\nEelnõu algataja Kranichi sõnul annaks eelnõu kohalikele omavalitsustele rohkem otsustusõigust ja selle menetlemata jätmine näitab umbusku omavalitsuste suhtes. \"Mina olen kindlalt seda meelt, et omavalitsusi tuleb rohkem usaldada, ja see eelnõu on üks samm selles suunas,\" sõnas ta riigikogus toimunud arutelul.\n\n\"Siduda see juba ette võimalusega, mida siin traagiliselt tihtipeale väljendatakse, et kohe ehitatakse kõik kohad täis, kohe rannajoon muutub ja nii edasi – see kõik ei vasta tõele. Ka tänase seaduse alusel on pooled Eesti rannad juba täis ehitatud ja seda täiesti legaalselt kas ministri või keskkonnaameti antud erilubade alusel,\" ütles Kranich.\n\nMetsoja rõhutas, et eelnõuga ei planeerita kallasraja mõiste ümbersõnastamist või kallasraja kaotamist. \"Selle teema üle tuleb arutada, sest valdkonnas on kogu aeg toimunud muutusi, pigem rannaaladega seonduv on võimendunud piirangute kontekstis,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu otsustas kolmapäevasel istungil veekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu tagasi lükata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaudid ja Tai lõpetasid 30 aastat kestnud tüli varastatud juveelide pärast\n\n## Põhitekst:\n\nKahe riigi suur tüli puhkes 1989. aastal, kui Saudi printsi heaks töötav Tai koristaja varastas kalliskivid. Nende seas oli ka haruldane sinine teemant.\n\nKoristaja müüs need juveelid Tais maha, mõistmata nende tegelikku väärtust. Tai politsei lõpuks tagastas juveelid. Saudid väitsid aga, et enamik neist on võltsitud.\n\nAasta pärast vargust lasti Tais maha kolm Saudi Araabia diplomaati. Kaks kuriteoga seotud tailast surid samuti kahtlastel asjaoludel. Koristaja ja üks politseinik olid ainsad isikud, kes selle afääri tõttu lõpuks vangi mõisteti.\n\nSaudi Araabia süüdistas Tai politseid afääris osalemises. Saudid väitsid, et Tai politseijuhid võtsid mõned juveelid endale.\n\nAnalüütikud väidavad, et vaidlus läks kahe riigi kaubandusele maksma miljardeid dollareid. Seetõttu ei saanud kümned tuhanded tailased ka Saudi Araabias tööd teha. Enne skandaali töötas Saudi Araabias umbes 300 000 tailast, vahendas BBC.\n\nKahe riigi leppimine võimaldab tailastel uuesti leida tööd Saudi Araabias. Naftariik vajab hädasti võõrtööjõudu. Saudi Araabia lennufirma Saudi Arabian Airlines teatas, et taastab alates maist otselennud Taisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saudi Araabia ja Tai lõpetasid 30 aastat kestnud tüli varastatud juveelide pärast ja riigid taastasid omavahelised diplomaatilised suhted. Teisipäeval külastas Saudi Araabia pealinna ka Tai peaminister Prayut Chan-ocha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTove Lo avaldas loo \"How Long\"\n\n## Põhitekst:\n\nTove Lo sõnul räägib \"How Long\" armastusest ja reetmisest. Laul sai tervikuks karantiiniajal.\n\nTove Lo viimane album \"Sunshine Kitty\" ilmus 2019. aastal. Alates sellest ajast on ta avaldanud singlid \"Bikini Porn\", \"Passion and Pain Taste the Same When I'm Weak\" ja \"sadder badder cooler\".\n\nHiljuti avaldati ka teine sarja \"Euphoria\" tunnuslugu \"Watercolor Eyes\", mida esitab Lana Del Rey.\n\nHBO sarja \"Euphoria\" teine hooaeg linastub 25. veebruaril. Selles mängivad Zendaya, Hunter Schafer, Alexa Demie, Jacob Elordi, Barbie Ferreira jt. Sarja režissöör on Sam Levinson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi laulja ja laulukirjutaja Tove Lo avaldas singli \"How Long\", mis on tunnusmuusikaks sarja \"Euphoria\" teisele hooajale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaskest seisust väljunud Medvedev jõudis poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nMedvedev jäi 21-aastase konkurendi vastu settidega null-kaks taha ja suutis kolmanda seti võita alles kiires lõppmängus. Neljandas setis oli Auger-Aliassime'il seisul 5:4 kasutada matšpall, aga kanadalane ei realiseerinud seda, kaotas järgmise servigeimi ja kogu seti.\n\nOtsustas setis jäi Auger-Aliassime üsna alguses murdega taha ega suutnud enam mängu käiku pööret tuua ja mullune USA lahtiste tšempion edenes poolfinaali. Medvedev lõpetas Auger-Aliassime'i teekonna teist suurturniiri järjest - USA lahtistel alistus kanadalane poolfinaalis.\n\nNelja parema hulgas läheb Medvedev vastamisi kreeklase Stefanos Tsitsipasega (ATP 4.), kes sai märksa lihtsamalt 6:3, 6:4, 6:2 jagu itaallasest Jannik Sinnerist (ATP 10.). Teise finalisti selgitavad Rafael Nadal (ATP 5.) ja Matteo Berrettini (ATP 7.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Austraalia lahtiste meesüksikmängu viimases veerandfinaalis alistas Daniil Medvedev (ATP 2.) haaravas heitluses kanadalase Felix Auger-Aliassime'i (ATP 9.) 6:7 (4:7), 3:6, 7:6 (7:2), 7:5, 6:4) ja tagas pääsu nelja hulka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAnier lõi Tai kõrgliigas oma esimese värava\n\n## Põhitekst:\n\nMuangthong Unitedi võistlussärki alles teises matšis kandnud Anier sai 30. minutil kollase kaardi. Esimesel poolajal ei jõudnud ei Muangthong United ega võõrustajameeskond Ratchaburi Mitr Phol tabamuseni, vahendab Soccernet.ee.\n\nAlles teisel poolajal võttis eestlane otsustamise enda kanda, kui 57. mänguminutil lahtiseks jäänud palli peaga üle väravajoone saatis. 81. minutil välja vahetatud Anieri tabamus jäigi matši ainsaks.\n\nKolm võidukat punkti tõstsid eestlase koduklubi liigatabelis neljandale tabelireale. Järgmine kohtumine leiab aset 29. jaanuaril, kui vastamisi minnakse esikohta hoidva Buriram Unitediga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tai kõrgliigas mängiv Eesti jalgpallikoondislane Henri Anier kuulus esmakordselt Muangthong Unitedi põhikoosseisu ning lõi oma esimese värava. Ühtlasi jäi see kohtumise ainsaks tabamuseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Fundamentalist\": jumalasõna sügavalt kurgust\n\n## Põhitekst:\n\nJuha Jokela näidend \"Fundamentalist\" pälvis Põhjamaade näitekirjanduse auhinna ja seda asja eest. Kahe uskliku inimese, noorukese usuaktivisti Heidi (Liisa Saaremäel) ja keskea künnisel vaimuliku Markuse (Erki Laur) suhtedraama püstitab küsimusi, mis võiksid paeluda nii teolooge kui suhtenõustajaid. Lõhestumised, mida Von Krahli teatri salongis lähemalt tunnistada saab, on samas üsna julmad, neis on sügavamaid, tegelaste kehalist sätungit moondavaid kihistusi. Kuidas muidu seletada Heidi tegelaskuju esimese vaatuse käigus avalduvat veidi kanget, kurgupingetest painatud dialekti?\n\nNoor Heidi, kes ilmselgelt surub alla oma tundeid oma mentori Markuse vastu, pageb usuäärmuslusse, aga mõni aeg hiljem otsib taas Markuse seltsi, et temaga usulises debatis piike ristata. Ühel hetkel sööstab Heidi sarmika Markuse piigi otsa, et oma uskumiste elutsükkel psühholoogiliselt purustatuna hullumaja seinte vahel lõpetada.\n\nJokela tekst võimaldab mõlemal tegelasel oma lähteseisunditele küpsemana tagasi vaadata ja paneb mõtlema, et võib-olla peaksimegi vaatlema nii iseenda kui oma kaaskondlaste äärmuslikke kalduvusi tänulikult kui olulist isiksuslikku arenguetappi, mööduvat nähtust. Liisa Saaremäeli Heidi on pigem suhtesõltlane kui veendunud sektant. Tema sõltuvus sektiliidrist paistab olevat suurem kui sõltuvus Jumalast — kuidas muidu seletada tema langemist, kui Markuse uskujapositsioon on ometigi irooniline?\n\n\"Fundamentalist\" Autor/allikas: Jana Mätas\n\nMul õnnestus Liisa Saaremäeliga ka veidi arutleda Jokela tegelaste õpitrajektooride üle ja kuigi Heidi osatäitja selle tõlgendusega ei nõustunud, tundub mulle, et Erki Lauri kehastatud moekas eksegeet Markus läbis Marta Aliide Jakovski diplomilavastuse käigus sama põhjaliku arengutee kui Heidi.\n\nIrooniliselt sädelev Markus lõhub Heidi elu kolm korda. Esimest korda paarikümne aasta taguses minevikus, kuhu korraks, esimese vaatuse alguses, põigatakse. 18-aastasele Heidile juhumassaaži ajal kätt püksi ajav Markus rüvetab noore usulaagrilise naiivkristluse, mispeale neiu alustab elu põletamist, kuni satub piiblit sõnasõltlaslikult järgiva sekti küüsi. Teist korda ütleb Heidi usust lahti, kui ta luteri kirikus moeskismaatiku karjääri tegevat Markust manitsema saabudes taas mehesse armub. Kolmas kord murtakse Heidi vaimne selgroog siis, kui Markus ka ilmaliku armastajana temale pühendumast hoidub.\n\nHeidi kurk on usust kange. Markuse usukõne on sädelev, ta käib ja räägib usukonverentsidel, müüb raamatuid, aga tema usk on peibutavalt õõnes. Erki Lauri mängitud tegelase kime edevus on äratuntav osutus lääne intellektuaali üleolekutundele.\n\nMõlemad tegelased paistavad sublimeerivat oma isiku kallal tegemata tööd religioosseteks kinnisideedeks ja neist ideedest lahti saades lepivad asjaoluga, et maine elu ongi pagana raske ja ainult Jeesusele seda kõike delegeerida ei ole lihtsalt õiglane, kui vähegi soovitakse siin ilmas enesega viljakas kontaktis olla.\n\nVaatamise ajal mõjus pigem positiivselt, et Jokela viisteist aastat tagasi kirjutatud tekst ei ole liiga päevakajaline ega vii mõtteid ühelegi konkreetsele tänasele \"ususangarile\". Jokela on võtnud süveneda luteri kiriku siseellu ja esitab Markuse tegelaskuju kaudu küsimuse luteri kiriku vastuolude kohta, millest ehk liiga vähe on avalikult räägitud. Esiteks võimaldab Markuse intellektuaalset edevust luterlikku eetikasse kootud individualismikude. Teiseks, luterlik kristlus on oma karskusetaotluses loobunud müstitsismist, osutudes isegi paljudele eestlastele talumatult igavaks viisiks teispoolsusega suhestuda. Markuse usumässki on mäss jutumärkides, viis eitada oma usuleigust.\n\nEestis on luterluse vähest \"seksikust\" üritanud aktiivselt kompenseerida Urmas Viilma, oma arvamusi poliitiliselt hästi ajastav kirikujuht. Paraku mõjuvad tema mõtteavaldused — eriti Toomas Pauli särava süvaintellektuaalse kristliku esseistika taustal — lihtsalt trolliva meediakäitumisena, millega Eesti evangeelse luterliku kiriku liider end pigem erakonnapoliitilisse kui usulisse nišši on paigutanud. Usul põhinevas enesepagenduses pole midagi vääritut, erakonnapoliitiline enesepagendamine on pigem halenaljakas.\n\nEMTA lavakunstikooli XXX lendu lõpetava Marta Aliide Jakovski režii on värvikas, tundejõuga seal juba ei koonerdata. Suuresti lavastaja ja Erki Lauri koostöös sünnib Markuse tegelasest märksa suurem sümbol, kui autor algselt taotles. Jokela tekstis on Markus pigem õrritaja-käivitaja ning areng toimub rohkem Heidiga, Jakovski aga piitsutab ka poisikeselikult bravuurikat Markust mehistuma ja hullumajas Heidiga kohtuv pastor on märksa küpsem inimene, kui Jokela näidend arvata lubaks.\n\nErki Laur on oma hoiakult (nagu üks teatrisõber tähele pani) oma tegelaskujust üle, tema rollikäsitlus on pigem vaatlev, kohati karikeeriv. Liisa Saaremäeli roll aga, nagu mainitud, tuleb sügavalt kurgust, toimib seestumuse piiril. Sellisena on nende kahe näol tegemist põneva duetiga.\n\nKannatamatus, mida näitame üles oma ligimese painete vastu, eks seegi ole ebaküpsuse ilming. Nii ma igatahes etenduse mõjul mõtlesin — ja sellist taipamist ei teki teatris just ülearu tihti. Sel korral lõpetasin pikema mõtisklussessiooniga. Miks me õigupoolest tõrjume inimesi, kes on ilmselgelt seestunud? Ohutunne, mõistagi. Aga tsiviliseeritud ühiskonnas — ja me elame sellises — ei tohiks ei poliitiline ega usuline seestumus osutuda takistuseks vahetule suhtlusele. Kuni ei kuuluta näiteks mõne viiruse riskigruppi ja suhtluspartner ei osutu inimeseks, kes on otsustanud meditsiiniekspertide soovitusi eirates su elu ohtu seada.\n\nLõppenud aasta on Estonia huku uurimise näol näidanud, kui kaua võivad ühiselulised traumad meid painata. On selge, et kolm kümnendit ei pruugi olla piisav aeg sellise trauma unustamiseks. Estonia pardal hukkus 285 Eesti kodanikku. Koroonaviiruse surmasid on Eestis loetletud nüüdseks üle 1800. Kui küsida suvalise inimese käest, kas ta oleks valmis laskma end väheproovitud ja rekordkiirusel arendatud vaktsiiniga süstima, et vältida mitme laevatäie (ükskõik mis rahvusest) inimeste hukku, siis kahtlen, kas positiivselt vastanute arv oleks sama närune kui vaktsineeritute osakaal Eesti täisealisest elanikkonnast praegusel hetkel.\n\nMarta Aliide Jakovski lavastus ei tegele otseselt selliste dilemmadega, aga Jokela näidendi mõlema tegelase võitlus on märksa sügavam, kui ühe pandeemia ohjeldamise meetmete arutelu kunagi olla saaks. Võib-olla ei ole meil piisavalt hingeliselt puudutavaid väljakutseid, et me meditsiiniküsimustes nii religioosseks osutume?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus lavastus\n\"Fundamentalist\"\nAutor: Juka Jokela\nTõlkija: Kai Aareleid\nLavastaja: Marta Aliide Jakovski\nLavastaja juhendaja: Elmārs Seņkovs\nKunstnik: Kristel Zimmer\nKunstniku juhendaja: Ene-Liis Semper\nValguskunstnik: Priidu Adlas\nOsades: Liisa Saaremäel ja Erki Laur\nEsietendus 13. novembril 2021 Von Krahli salongis\n\nArvustus ilmus Teater. Muusika. Kinos",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAleksei Navalnõi vend kuulutati Venemaal tagaotsitavaks\n\n## Põhitekst:\n\nOleg Navalnõi oli eelmise aasta jaanuarist aprillini koduarestis. Augustis määrasid võimud talle aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Teda süüdistati venelaste kutsumises ilma loata korraldatud rahvakogunemisele jaanuaris. Kreml väidab, et selle käigus rikuti koroonapiiranguid.\n\nOleg Navalnõi advokaadi sõnul tahavad nüüd võimud muuta tingimisi karistuse reaalseks vanglakaristuseks. Oleg Navalnõi praegune asukoht on teadmata, teatas Reuters.\n\nAleksei Navalnõi ise kannab kahe ja poole aasta pikkust vangistust karistuskoloonias. Tema liitlased on Venemaalt põgenenud või samuti vangistatud.\n\nKremli hinnangul on Navalnõi poolt loodud poliitilised organisatsioonid \"äärmuslikud\" ja seetõttu on nende tegutsemine riigis keelatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa siseministeeriumi andmetel kuulub vangistatud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi vend Oleg Navalnõi nüüd tagaotsitavate nimekirja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nFlow festivali esinejate hulka lisandus Florence + The Machine\n\n## Põhitekst:\n\nAnsambel Florence + The Machine alustas tegevust juba 2007. aastal, kuid oma debüütalbumini \"Lungs\", millega nad saavutasid kohe ka läbilöögi, avaldasid nad 2009. aasta. Tänaseks on nad andnud välja neli albumit, neist viimane \"High as Hope\" jõudis kuulajate ette 2018. aastal. Florence + The Machine esines Flow festivalil ka 2015. aastal.\n\nLisaks Florence + The Machine'ile lisandusid esinejate hulka Briti laulja-laulukirjutaja Holly Humberstone ja noor artist Q Marsden, Soome muusikutest astuvad üles Vesala, Gettomasa, Gasellit jt.\n\nVarem on Flow festivali esinejatena kinnitatud juba Gorillaz, Nick Cave & The Bad Seeds, Michael Kiwanuka, Sigrid, Fred again.., Princess Nokia jpt. Tänavune Flow festival toimub 12. kuni 14. augustini Helsingis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augustis Helsingis toimuv Flow muusikafestivali esinejate hulka lisandus ka Florence + The Machine, samuti Briti laulja-laulukirjutaja Holly Humberstone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuus USA hävitajat saabus Eestisse õppusele\n\n## Põhitekst:\n\nHävitajate peamine eesmärk Eestis on toetada Balti õhuturbemissiooni koos Belgia õhuväe hävitajatega F-16, kelle rotatsioon algas eelmise aasta detsembris.\n\nLisaks saabuvad neljapäeval Leetu Šiauliai lennubaasi Taani F-16 hävitajad, mis hakkavad samu ülesandeid täitma koos seal paiknevate Poola F-16 hävitajatega. Õppuse käigus harjutatakse liitlastega üle Baltikumi ka õhk-õhk ja õhk-maa treeningprotseduure.\n\nF-15E hävitajad kuuluvad USA õhuväe 48. hävitajate tiiba ning saabusid Eestisse alalisest kodubaasist Ühendkuningriigist, Lakenheathi õhuväebaasist. Hävitajad jäävad Eestisse kuni järgmise nädala lõpuni.\n\n\"Balti õhuturbemissioonid on kestvad NATO missioonid, mis tagavad liitlaste õhuruumi pideva valvsuse ja aitavad kaasa alliansi kollektiivkaitsele,\" ütles NATO õhuvägede väejuhatuse staabiülem kindralmajor Jöerg Lebert. \"Täiendavalt missioonile saadetud lennukid teevad tihedat koostööd praeguste üksustega, et suurendada meie valmisolekut, luua üliolulist koostöövõimet ja rõhutada kogu alliansi tugevat solidaarsust.\"\n\nSelliseid õppuseid korraldavad Ameerika Ühendriigid regulaarselt, et hinnata oma valimisolekut ning vajadusel täita ka enda julgeolekukohustusi. Samuti suurendatakse harjutustega NATO liitlaste treenitustaset, mis on vajalik potentsiaalsetele kriisidele reageerimiseks üle maailma.\n\nNATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel transpordiameti lennundusteenistuse ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.\n\nPõhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.\n\nERR-i portaal kirjutas varem, et sama õppuse raames tegid möödunud pühapäeval Eestisse kolm lendu Ameerika Ühendriikide relvajõudude suured transpordilennukid C-130, mis kaitseministeeriumi kinnitusel toovad siia lähenevateks õppusteks vajalikku varustust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval saabusid õppuse Astute Protector raames Ämari lennubaasi kuus Ameerika Ühendriikide õhuväe hävitajat F-15E Strike Eagle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nWatford palkas peatreeneriks vanameister Hodgsoni\n\n## Põhitekst:\n\nEndine Inglismaa jalgpallikoondise ja Liverpooli peatreener Hodgson naaseb Premier League'i pärast Crystal Palace'ist lahkumist eelmise hooaja lõpus. Crystal Palace'i eesotsas jõudis ta olla neli aastat.\n\nInglase ülesanne on Watfordi Premier League'is hoida, sest klubi on liigatabelis hetkel eelviimasel kohal. Neil on 20 mängust neli võitu, kaks viiki ja 14 kaotust.\n\nHodgsoni esimene mäng toimub 5. veebruaril, kui kohtutakse liigatabelis viimasel kohal oleva Burnleyga.\n\nLegendaarne jalgpallitreener on erinevaid klubisid juhtinud 50 aastat ning Watfordist sai 17. klubi, mida ta juhendama asub. Teiste seas on ta juhendanud Milano Interit, Fulhami ja Liverpooli ning Soome ja Inglismaa jalgpallikoondiseid.\n\nEelmisel hooajal sai 74-aastasest Hodgsonist Inglismaa kõrgliiga kõigi aegade vanim peatreener.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliklubi Watford, kes vallandas teisipäeval kolm ja pool kuud ametis olnud peatreeneri Claudio Ranieri, nimetas oma uueks peatreeneriks vanameistri Roy Hodgsoni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden arutab Katari valitsejaga Euroopa energiavarustuse kindlustamist\n\n## Põhitekst:\n\nKatar on üks maailma suurimaid veeldatud maagaasi tootjaid. USA loodab, et Katar kuulub nende riikide hulka, kes suudavad vajadusel Euroopat aidata, teatas Rferl.\n\n\"Biden ja šeik Tamim bin Hamad Al Thani kavatsevad arutada Lähis-ida julgeolekut, ülemaailmse energiavarustuse stabiilsuse tagamist ja olukorda Afganistanis,\" ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.\n\nKolmapäeval teatas Bideni administratsioon, et on ühenduses Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Aasia gaasi- ja naftatarnijatega.\n\nBiden on korduvalt hoiatanud, et Moskvat ootavad ees tõsised tagajärjed, kui Venemaa uuesti Ukrainasse tungib.\n\nVenemaa on Ukraina piiri äärde koondanud umbes 100 000 sõdurit. Kardetakse, et konflikt võib kaasa tuua gaasitarnete edasise languse Euroopasse, mis seisab silmitsi kasvava elukalliduse kriisi ja inflatsiooni kasvuga, ajal, mil gaasihinnad on hüppeliselt tõusnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden võõrustab kolmapäeval Valges Majas Katari valitsejat Tamim bin Hamad Al Thani. Riigijuhid arutavad, kuidas katta Euroopa energiavajadust, kui Venemaa peaks gaasitarneid vähendama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKiik: pandeemia käsitluse võib lõpetada, kui haiglaravi vajab alla saja inimese\n\n## Põhitekst:\n\nKiige sõnul jääb ta selle juurde, mida juba septembris ütles, ehk et peamine mõõdik on koormus haiglaravile, ent seda tuleks laiendada tervishoiusüsteemile tervikuna.\n\n\"Praegu näeme, et omikroniga on haiglaravi koormus väiksem võrreldes delta ja alfa tüvedega, aga esmatasandi tervishoiusüsteem, perearstikeskused on jällegi väga koormatud,\" tõi Kiik esile.\n\n\"Kui näeme, et haiglate olukord normaliseerub, stabiliseerub veelgi, langeb veelgi, ja ka esmatasandi tervishoiusüsteemile ei põhjusta haiguse levik tõsisemaid toimepidevuse häireid, siis võimegi öelda, et oleme jõudnud tavapärasesse olukorda,\" ütles Kiik.\n\nHaiglaravi mõõdikuks pandeemia käsitlusest loobumisel peab ta patsientide hulga langemist alla saja, pidades silmas just neid, kes on sattunud haiglasse raskekujulise Covidiga.\n\n\"Mitte need, kes on haiglas nakatunud või kellel on mõne muu haiguse kõrval ka positiivne PCR-test,\" täpsustas Kiik.\n\nKolmapäevase seisuga on selliseid patsiente Eesti haiglates kokku 193.\n\nKiik tõdes, et olukorras, kus omikroni tõttu nakatunute hulk üha kasvab, jääb koroonapass rahvusvahelisel reisimisel ilmselt veel tükiks ajaks normiks, ent selle riigisisese kasutuse vajalikkuse üle mõtlevad praegu juba paljud Euroopa riigid.\n\n\"Siseriiklikult mõtlevad riigid üha valjemini, milline on elukorraldus kevadel, suvel, sügisel jne. Praegu me veel mingeid põhimõttelisi muutusi teha ei saa, sest omikroni tase kasvab, aga see arutelu tuleb Euroopa Liidus igal juhul ära pidada,\" ütles Kiik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiige hinnangul võib koroona käsitlemise pandeemiana lõpetada Eestis siis, kui haiglates on alla saja patsiendi raskekujulise Covidi tõttu ning ka esmatasandi tervishoiusüsteem pole löögi all. Kolmapäevase seisuga on haiglates 193 raskekujulise koroonaga patsienti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri kunstiteadlane Viivi Viilmann\n\n## Põhitekst:\n\nViivi Viilmann õppis Tartu Ülikoolis, kus lõpetas õpingud ajalooteaduskonnas 1960. aastal, ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1993. aastast. Viilmanni produktiivsem erialane tööperiood oli seotud tööaastatega ENSV Teaduste Akadeemia ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektoris aastatel 1957–1987, kus tema peamiseks uurimisteemaks kujunes läbi aastate kubismi ja konstruktivismi ilmingute uurimine Eesti kunstiajaloos, rõhuga skulptuurile.\n\nViivi Viilmann avaldas artikleid tollastes kunstiajaloo kogumikes ja ajakirjas \"Kunst\", \"Kubismi nähteid Eesti skulptuuris\" kogumikus \"Eesti kunsti sidemeid XX sajandi algupoolelt (Tallinn: Kunst, 1978); \"Kubism Eduard Ole loomingus\" (Kunst, 2978, nr 1) jt. Viilmannilt ilmus ka kaks lühimonograafiat: \"Juhan Raudsepp\" (Tallinn: Kunst, 1984) ja \"Arnold Akberg\" (Tallinn: Kunst, 1991).\n\nKoos kunstiajaloo sektori kollektiiviga osales Viivi Viilmann koguteose \"Eesti kunsti ajalugu\" (Tallinn: Kunst, 1970–1977) väljaandmisel illustratsioonide koostaja ja toimetajana ning pälvis autorite kollektiivi liikmena 1978. aastal ka Kristjan Raua nimelise kunstipreemia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie seast lahkus jaanuari alguses 90. sünnipäeva tähistanud kunstiteadlane Viivi Viilmann (8.01.1932-21.01.2022).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDaisy Kudre sai EM-i tavarajal viienda koha\n\n## Põhitekst:\n\nPikal ja väga mägisel maastikul kulgenud rada kujunes kõigile rängaks katsumuseks ja meeste rajal läks võitja aeg isegi üle kahe tunni. Tõusumeetreid oli naiste rajal 640 ja meestel koguni üle 1000.\n\n\"Täna oli väga külm ja tuuline ilm. Enne starti tundsin lühirajavõistluse järelmõjuna, et olen liimist lahti, raske oli leida õiget tuju ja motivatsiooni. Tänane tavarada oli brutaalselt raske, juba neljandas punktis oli vere maik suus ja selge, et täna on vaja lihtsalt meeletult kannatada. Suusad olid vaatamata rasketele määrimisoludele väga hästi ette valmistatud ja aitasid täna hea tulemuse saavutamisele tublisti kaasa,\" rääkis Kudre.\n\n\"Tehniliselt tegin õigete teevalikutega igati hea soorituse. Füüsiliselt pigistasin endast kõik välja ja kui nägin, et viimasel ringil on mul konkurentidest pisut lühem hajutus, mis annab võimaluse kohta parandada, siis andis see mulle lisajõudu. Olen oma tänase sõidu ja kohaga väga rahul ja lausa uhke enda üle,\" lisas Kudre.\n\nNaiste esiviisik:\n\n1. Maria Ketškina - Venemaa 106.38\n2. Olesja Rjazanova - Venemaa 106.43\n3. Aljona Trapeznikova - Venemaa 108.08\n4. Lisa Larsen - Rootsi 108.27\n5. Daisy Kudre - Eesti 110.43\n\nEpp Paalberg sai 28. koha (+27.39). Doris Kudre murdis raja teises pooles suusa ja katkestas, et säästa jõudu teatevõistluseks.\n\nMeeste konkurentsis murti lõpuks venelaste ülemvõim, kui kulla teenis norralane Jorgen Baklid ajaga 125.27 ja hõbeda bulgaarlane Stanimir Belomažev ajaga 125.42. Venemaale seekord vaid pronks, mille võitis Andrei Lamov ajaga 125.58.\n\nParim Eesti mees oli taas Mattis Jaama, kes lõpetas 27. kohal ajaga 143.50.\n\n\"Ma läksin starti teadmisega, et kõrge koha peale minust sõitjat ei ole ja kulgesin ühtlaselt pigem rahulikus võistlustempos, et ikka lõpuni jõuaks. Eelnevate päevade jooksul sain aru, et füüsiline vorm hetkel kõrgmäestiku mägistel radadel enamat ei võimalda. Tehniliselt kulges sõit küllaltki hästi. Paar etappi saanuks veidi paremini, kuid üldiselt oli hea ja kontrollitud sooritus,\" kommenteeris Jaama.\n\nAndres Rõõm oli 34. (+24.53), Kevin Hallop 40. (+34.10) ning Rimmo Rõõm katkestas.\n\nNeljapäeval lõppeb EM teatesõitudega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bulgaarias jätkuvatel suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel oli viimase individuaaldistantsina kavas ühisstardist tavarada. Daisy Kudre püsis kogu 18 km pikkusel rajal paremate hulgas ja lõpetas võistluse viiendana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKuni jaanuari lõpuni on võimalik registreeruda noorte laulu- ja tantsupeole\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on 13. noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistused täies hoos. \"Laulikud on valmis ning juba registreerunud kollektiividele ka kätte toimetatud. Laulud-tantsud on salvestatud ja peagi lauljatele-tantsijatele harjutamiseks nähtavad.\"\n\nTa tõi esile, et noortepeo ettevalmistusprotsessis on sel aastal oodata ka mitmeid uuendusi, mis kollektiive laulu- ja tantsupeoks valmistumisel toetavad. \"Näiteks on osadel kooriliikidel võimalik tavapäraste paberlaulikute kõrval võimalik tellida ka e-laulikud ning samuti orkestrite ja rahvamuusikute partiid ilmuvad e-materjalina. Peagi leiavad koorilauljad laulupeo veebilehelt ka ühe täiesti uudse e-lahenduse repertuaari iseseisvaks õppimiseks ja harjutamiseks häälepartiide kaupa,\" loetleb Toomla.\n\nNoorte laulu- ja tantsupidu \"Püha on maa\" toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. 13. noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. Seekordse noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor on Mart Anderson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2023. aastal toimuvale noorte laulu- ja tantsupeole \"Püha on maa\" on võimalik registreerida kuni 31. jaanuarini, juba registreerinud kollektiivid saavad selle kuupäevani endale vajalikke materjale juurde tellida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMichal ei pea erimeelsusi parteis Kallase madala reitingu põhjuseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ütleks, et see on pigem üllatus ja halb üllatus. Ma arvan, et eks erakonna esimees pingutab, et 2023. aasta riigikogu valimistel teha hea tulemus ja ma arvan, et eks see on eesmärk,\" ütles Michal ERR-ile.\n\nKaja Kallase toetus peaministrina kukkus jaanuaris eelmise aasta lõpuga võrreldes järsult ning nüüd jääb Reformierakonna esimees eelistatud valitsusjuhtide pingereas alla nii Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kui ka Eesti 200 liidrile, selgub Eesti Päevalehes avaldatud uuringu tulemustest.\n\n\"Reformierakonna liidrit eelistas jaanuaris näha peaministritoolil ainult 10 protsenti vastanuid./---/ Võrreldes detsembri-novembrikuisega on seda kuue protsendipunkti võrra vähem,\" kirjutas EPL Turu-uuringute AS-i uuringu põhjal.\n\nViimastel kuudel on Reformierakonnas kõlanud kriitika Kaja Kallase pihta, keda on süüdistatud nii otsustamatuses, segases kommunikatsioonis kui ka eemaldumises Reformierakonna põhiväärtustest. Kõige teravamate väljaütlemistega on esinenud kunagine Reformierakonna esimees Andrus Ansip.\n\nERR küsis, kas üks Kaja Kallase madala toetuse põhjus võibki olla avalik tegelemine erakonnasiseste vastuoludega.\n\n\"Mina isiklikult arvan, et poliitika ja poliitika tegemine on avalik ja poliitika üle debatt, samamoodi, peab olema avalik. Nii et ma ei nimetaks seda, kui inimesed on erinevates poliitikavalikutes erinevatel arvamustel, eriti liberaalses parteis, parteisisesteks pingeteks. Ma ei usu, et see selle põhjus kuidagi on,\" kommenteeris Michal.\n\nReformierakonna toetuste tõstmine on Michali sõnul seotud mitmesuguste kriiside läbimisega.\n\n\"Natukene aega tagasi oli väga oluline, või vähemalt küsitlustes esikohal, tervisekriisi läbimine. Nagu ka peaminister Kaja Kallas ise on öelnud, on nüüd meil juba kolm kriisi, millega tegeleda. Nende edukas juhtimine pluss arukad poliitikavalikud tulevikus. Selline mõistlik poliitika, nagu Reformierakond alati ajanud on, annab meie toetajatele signaali, et meid saab ka tulevikus toetada. Ma eeldan, et see on võti, millega 2023. aasta valimistele minna ja ma eeldan, et erakonna esimees selle nimel pingutab, et hea tulemus tuleks,\" rääkis Michal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatuse liige, riigikogulane Kristen Michal ütles, et erinevad arvamused koroona- ja energiakriisi lahendamiseks Reformierakonnas ei ole põhjus, miks erakonnajuhi Kaja Kallase ja Reformierakonna toetus langeb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri börsihind langeb 152,54 eurole\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval oli elektri keskmine börsihind 165,10 eurot megavatt-tunni kohta.\n\nKõige odavam on elekter õhtul kell 22-23, kui see on 98,47 eurot.\n\nKallim on elekter ennelõunasel ajal, küündides kella 11 ajal 230 euroni megavatt-tunnist.\n\nSoomes on keskmine megavatt-tunni hind neljapäeval 136,81 eurot, Lätis 152,54 ning Leedus 152,54 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektri keskmine börsihind langeb neljapäeval 152,54 eurole megavatt-tunnist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusraamatukogu kolimisblogi. Unistus\n\n## Põhitekst:\n\nUks on just sulgunud ja välismaailmast äralõigatud ruumis valitseb haudvaikus. Riiulid on raamatukaste täis.\n\nÜhest neist kostub õrnalt helisev hääl: \"Täielik pimedus. Seda on raske taluda.\"\n\n\"Ilmselt sureme siia ära,\" reageerib keegi kähiseva häälega.\n\n\"Oleme surematud,\" kostub seepeale enesekindel ja selge hääl.\n\n\"Keegi pole surematu,\" sekkub kähisev hääl.\n\nÕrn hääl elavneb: \"Äkki keegi ikka on? Aristoteles, Sokrates – nende teosed on ju siiani alles.\"\n\n\"See vaade vajab pisut korrigeerimist, või isegi tugevasti,\" alustab manitsemist kähisev hääl, kuid selge hääl katkestab: \"Mida te vaidlete asjade üle, mis teist nagunii ei sõltu.\"\n\nKähisev hääl ärritub selle peale: \"Kes sa siin selline oled, et hakkad mind õpetama?\"\n\n\"\"Väike Merineitsi. Muinasjutud ja lood\". Minu isand on Hans Christian Andersen.\"\n\nKähisevasse häälde lisandub üllatust: \"See on nüüd küll ootamatu, et \"Väike Merineitsi\" on aastateks kasti pakitud. Kas sind siis enam ei loeta?\"\n\n\"Seda ma ei saa väita,\" vastab Väike Merineitsi.\n\n\"Mind ikka ka loeti, aga nüüd olen siin,\" ohkab kähisev hääl.\n\n\"Seda tuleb hinnata, et keegi sind pidevalt ei katsu,\" kõneleb selge häälega Väike Merineitsi, kelle trükiaasta jääb kopikate aegadesse. Tagakaanele on kirjutatud hind 4.60 kopikat.\n\n\"Katsumisest mina draamat ei teeks. Mida rohkem loetakse, seda kuulsamaks saab,\" jagab kähisev hääl oma elutarkust.\n\nÕrn ja kaunis hääl on muutunud kurvaks: \"Mina isegi ei unista kuulsusest.\"\n\n\"Kes su looja on?\" uurib kähisev hääl.\n\n\"Ilus ja töökas emand,\" vastab õrn hääl.\n\n\"Sellest jääb väheks,\" muutub kähisev hääl hindavaks.\n\n\"Kes sa sihuke oled, et eksperdina esined?\" tunneb õrn hääl huvi.\n\n\"\"Viiskümmend halli varjundit\". E. L. James,\" tuleb küsijale kiire vastus.\n\nVäike Merineitsi: \"Sind on siis ka remondi ajaks kokku pakitud? Kõik on ju sind lugeda tahtnud.\"\n\n\"Ilmselt on see saatus,\" teab Viiskümmend Halli Varjundit ja väljendab seda talle omasel kähiseval häälel.\n\n\"Ma tean, et enim nõutud teosed viidi asenduspinna riiulitele,\" kõneleb Väike Merineitsi.\n\nÕrn hääl: \"Mina pole veel kunagi tundnud, et keegi seisab lugemise järjekorras minu pärast.\"\n\n\"Kui sa kunagi nõutuks saad, tuleb päris palju jõhkrat kriitikat kannatada,\" hoiatab Viiskümmend Halli Varjundit.\n\n\"Kui me oleme head, saame ikka kiitust ka,\" kommenteerib Väike Merineitsi.\n\n\"Ise olen jõudnud järeldusele, et kui mind on müüdud üle maailma enam kui 65 miljonit, siis järelikult on minus midagi, mis on hea,\" uhkustab Viiskümmend Halli Varjundit.\n\n\"Mina olen vaevu oma emandale väljaandmiskulud tagasi saanud,\" kõneleb õrn hääl.\n\n\"Kes su emand on?\" küsib Viiskümmend Halli Varjundit.\n\n\"Nagunii te ei tunne teda.\"\n\n\"Iga emand võib ajas oma tuntust kasvatada. Vahel tuleb lihtsalt pikemalt oodata,\" lohutab Väike Merineitsi.\n\n\"Ootamisest ainult ei piisa, meeskond peab tegutsema,\" õpetab Viiskümmend Halli Varjundit.\n\n\"Minu nimi on \"Puudutatav\". Emand on Anne-Mai Tevahi,\" tutvustab õrn hääl.\n\nSeejärel kostub eemalt uus vaikne hääl: \"Keegi peaks su emandale ütlema, et väga hästi tõstab kuulsust skandaal.\"\n\nPuudutatav: \"Kes seal räägib?\"\n\n\"\"Euroopa Liit – skeptiku vaatenurk\". Kalle Kulbok.\"\n\nSamast suunast kostub veel teinegi hääl, vaatamata kaugusele on see vali: \"Mina ei ole nõus selles kastis olema ligi neli aastat koos selle sinise haleda brošüüriga. Ta pole isegi raamat.\"\n\nELi Skeptiku Vaatenurk: \"Midagi on ette heita minu paksusele või?\"\n\n\"Ma tahaksin kaebust esitada,\" jätkab valju hääl. \"Kas keegi teab, kuidas see siin käib?\"\n\n\"Oot, oot. Kes sa sihuke üldse oled?\" nõuab ELi Skeptiku Vaatenurk.\n\n\"Ma olen kõvaköiteline raamat.\"\n\n\"See, et mul pehmed kaaned on, ei vähenda mu sõnumite väärtust.\"\n\n\"Lepime kokku, et kõigi heaolu huvides ei hakka me tüli kiskuma. Me peame siit välja saades heas vaimses vormis olema,\" muutub Väike Merineitsi nõudlikuks.\n\n\"Kuulake, mis minusse on pandud: \"Su südame sügavasse kaevu ma uppumisest pääsesin vaevu\",\" tsiteerib oma ridu teiste rahustuseks Puudutatav.\n\n\"Ma pean kahetsusega nentima, et mina ei kavatse leppida solvamisega,\" teatab ELi Skeptiku Vaatenurk.\n\n\"Katsume faktid selgeks teha. Brošüür ei ole raamat, see on pelgalt trükis,\" võtab kõvakaaneline raamat pedagoogitseva hoiaku.\n\n\"Olete te kõik ikka olukorra tõsidusest aru saanud? Kuni aastani 2025 ei vahetu siin ilmselt isegi õhk mitte kellegi ümber. Palun arvestagem üksteisega,\" kutsub Väike Merineitsi kõiki korrale.\n\n\"Lubage end tutvustada,\" jätkab rahulolematust üles näidanud kõvakaaneline raamat. \"Ma olen Kulle Raigi \"Vikerkaare värvide\" säilituseksemplar ja kui te pole veel aru saanud, siis mulle on tagatud seadusega õigus säilida.\"\n\n\"Säilituseksemplaridele ei ole selles logistikakeskuses erikohtlemist ette nähtud,\" sekkub uus hääl.\n\n\"Huvitav, kuidas ma teada saaksin, kas mina olen säilituseksemplar,\" arutleb Puudutatav.\n\n\"See on enamasti kaane sisse koodina kirjutatud,\" kostub kõvakaanelise hääl.\n\n\"Kahju, mul polegi mingit privileegi, olen see tavaline mõttetu kaitseta raamat,\" jääb Puudutatava hääl kurvemaks.\n\n\"Ükski raamat ei ole mõttetu. Sa ei tohi anda sellisele mõttele ainsamatki eluvõimalust. See, mis sinus peitub, pole asjata trükivalgust näinud. Sinus on sisu, millega toidad kultuuri, rikastad maailma ka siis, kui laenutuse numbrid edetabelitesse ei vii. Aitad leida inimestel teed oma sisemusse, tõe juurde, näha maailma laiema pilguga,\" kõneleb eemalt uus tundmatu hääl.\n\nPuudutatav ohkab kergelt: \"Kas oled ise seda kõike juba saavutanud?\"\n\n\"Mul on hea meel vastata, et ei veel, sest minule antud aeg on kulgemine läbi erinevate ajastute päeva, mil teised raamatud on valmis pakkuma seda, mida inimene vajab.\"\n\nPuudutatav: \"Ma tahaksin sinuga ühes kastis olla, hea salapärane raamat. Sa tundud nii ilus ja tark.\"\n\n\"Siin pole mingit salapära, kes rääkis: vanameister hullutamises. Ta on minu kõrval. \"Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin\", Paulo Coelho. Kui me üldse saladusest räägime, siis saage minuga tuttavaks. Mina olen \"Mõistatuslik Muinas-Eesti\". Minu emand on Maie Remmel. Ja ma tahan teile meelde tuletada, et meid on siin üle 3 miljoni! Kui kõik hakkaksid siin kaste vahetama, keerutate mõttetut tolmu üles. Mul on allergia kõige mõttetu suhtes. Kõigil on mõistlik leppida oma kohaga, sest nii leitakse teid hiljem üles, kui tolles uues uhkes hoidlas hakatakse kaste lahti pakkima.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "RaRa 3,5 raamatu kolimine ei ole veel lõpusirgel. Logistikakeskuse riiulitele laotakse veel kümneid tuhandeid raamatukaste, aga mida arvavad raamatud ise neile määratud saatusest? Pimedatelt riiulitelt leiavad end klassik, bestseller, tundmatu luuletaja raamat, sõnakas brošüür, väärikas säilituseksemplar ja ajalooteos eestlaste pärisolu kohta, kes avastavad maailma enda ümbert ja ka iseennast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF kutsus El Salvadori üles loobumabitcoin'ist seadusliku maksevahendina\n\n## Põhitekst:\n\nEL Salvador oli esimene riik maailmas, kus bitcoin sai seaduslikuks maksevahendiks. See juhtus eelmise aasta septembris. Varem kasutas El Salvador seadusliku maksevahendina USA dollarit ja riigi rahapoliitika sõltus seetõttu USA föderaalreservist.\n\nEl Salvadori president Nayib Bukele reklaamis bitcoin' i kui võimalust, mille abil saavad inimesed ülekannete korral vahendustasude pealt kokku hoida. Siiski on krüptoraha kasutuselevõtt olnud riigis ebaühtlane, vaid mõned ettevõtted aktsepteerivad bitcoin' i. Valitsuse krüptovaluuta rakenduse kasutamist häirivad ka tehnilised probleemid.\n\nUmbes 70 protsenti riigi El Salvadori elanikest ei oma juurdepääsu traditsioonilisele pangandussüsteemile. Riigis elab umbes kuus miljonit inimest.\n\nBitcoin' i hind on volatiilne, seda ei kontrolli ükski keskpank ega ametlik institutsioon. Krüptoraha pooldajad väidavad, et bitcoin on kasulik arengumaade inimestele, eriti hüperinflatsiooni korral. Nende väidete kohta pole aga tõendeid, vahendas Deutsche Welle.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kutsus kolmapäeval El Salvadori valitsust üles loobuma krüptoraha bitcoin kasutamisest seadusliku maksevahendina. IMF väidab, et krüptovaluuta võib ohustada riigi finantsstabiilsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMetsakorralduse teadur: Eesti metsa definitsioon on võrdlemisi kitsas\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopas hakati metsa üle arvet pidama eri aegadel. Näiteks Soome, Rootsi, Norra ja Eesti alustasid süstemaatiliselt statistilise metsainventuuriga arvepidamist umbes 100 aastat tagasi. Kõige varasemad näited metsavarude inventeerimisest pärinevad aga 16. sajandist. \"Peamine põhjus, miks puidu üle arvestust hakati pidama, oli hoogustuv laevaehitus. Kuna ühel hakkas puidust puudu tulema, siis oli vaja kindlaks teha, et ei raiutaks rohkem, kui on metsa juurdekasv,\" rääkis varasemalt Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialistina töötanud Sims.\n\nHiljuti ilmunud uurimus andis ülevaate puiduvarude inventeerimise ajaloost Euroopas ja selle tänapäevastest meetoditest. Viimasel paarikümnel aastal on inventeerimine muutunud erinevates riikides selle põhjal järjest süstemaatilisemaks. Rahvusvaheliselt koostatakse üleilmseid metsatagavarade raporteid, mis sisaldavad kõikide riikide koondandmeid metsade kohta. Rahvusvaheliselt inventuuride tulemuste võrreldavateks tegemisel proovitakse ühtlustada metsa mõõtmisel kasutatavaid mõisteid.\n\n\"Näiteks 1990. aastate lõpus leidus rahvusvaheliselt umbes 650 metsa definitsiooni. Praeguseks on seis palju parem ja põhiterminites on kokku lepitud, kuigi endiselt on riikidel oma eripärad.\"\n\n\"Näiteks 1990. aastate lõpus leidus rahvusvaheliselt umbes 650 metsa definitsiooni. Praeguseks on seis palju parem ja põhiterminites on kokku lepitud, kuigi endiselt on riikidel oma eripärad,\" märkis Sims. Riikide metsastatistika omavahelist võrdlemist on hõlbustanud 2004. aastal loodud Euroopa metsainventuuride koostöövõrgustik.\n\nSims lisas, et näiteks Eestis loetakse maa-ala metsaks, kui seal leidub puittaimestikku, mille võrastik katab maapinda vähemalt 30 protsendi ulatuses, rahvusvahelise määratluse järgi piisab kümnest protsendist. Kasutades viimast, oleks Eestis umbes 100 000 hektarit metsa rohkem. Rahvusvahelise standardi järgi moodustavad metsa need puittaimed, mis suudavad kasvada vähemalt viie meetri kõrguseks, kuigi osad nendest puittaimedest on põõsastikud. Eesti on selles osas valivam ja eristab eraldi ka põõsastikud, mida metsamaaks ei loeta.\n\nSims märgib, et Euroopa metsad on keskmiselt natuke paremas seisus kui mujal maailmas: \"Euroopas on metsa pindala pidevalt tõusnud viimase 30 aasta jooksul. Põhja-Euroopas on metsa rohkem, Kesk-Euroopas vähem. Samas kasvab inimeste arv ja see avaldab metsadele survet, sest järjest rohkem on vaja põlluharimiseks vajalikke alasid.\"\n\nEesti metsavarud on piisavad\n\nEestis muutus 1990. aastatel kogu metsakorraldus, millega seoses kadus ülevaade metsaressursside tervikust. \"Kadus ära üleriigiline metsakorraldamise järjepidevus, mil eraomanikel ei tekkinud alguses kohustust süstemaatiliselt oma metsi korraldada. Rootsi eeskujul võeti kümnendi lõpus kasutusele statistiline metsainventuur, mis võimaldab proovitükkide mõõtmise abil anda ülevaade terve riigi metsatagavarast,\" rääkis Sims. Mõõtmistulemused avaldatakse aastaraamatus \"Mets\".\n\nVanemteadur märkis, et metsa pindala on Eestis viimase sajandi jooksul kasvanud. \"Viimase viie aasta jooksul on metsastumise tempo küll vähenenud, seda ennekõike linnade laienemise ja suurte teedeprojektide arvelt, mille tõttu metsi raadatakse. Samas ligikaudu pool Eesti pindalast on metsamaa, seega metsa on meil piisavalt,\" lisas Sims.\n\nSelgitades praeguseid raiemahte Eesti metsades, märkis vanemteadur, et eelmise sajandi kuue- ja seitsmekümnendatel toimus laiaulatuslik põllu- ja rohumaade metsastamine, mil igal aastal uuendati ligikaudu 15 000 hektarit.\n\n\"Kui vaadata küpsust, siis saaks raiuda isegi rohkem, aga pikaajalisi eesmärke silmas pidades on praegune raietempo igati mõistlik.\"\n\n\"See tähendab, et kahe kümnendiga tuli umbes 300 000 hektarit uut metsa. Tänaseks on see mets küpseks saanud ja korraga on tekkinud palju sellist metsa, mida võib raiuda. 1980. aastatel oli lageraieks sobilikku küpset metsa umbes 10 protsenti, täna on seda umbes 25 protsenti. Kui vaadata küpsust, siis saaks raiuda isegi rohkem, aga pikaajalisi eesmärke silmas pidades on praegune raietempo igati mõistlik,\" arutles Sims.\n\nTa lisas, et käesoleva sajandi esimesel kümnendil ei raiutud Eestis nii palju, kui prognoosid lubasid, mistõttu olid eelmise kümnendi raiemahud sellevõrra suuremad. Siis oli lubatud aastas raiuda keskmiselt 12-15 miljonit tihumeetrit, reaalselt raiuti keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas.\n\nPoleemikat tekitavad raielangid\n\nMetsa ümber lahti rullunud avalikku poleemikat silmas pidades märkis Simsi, et probleem on olnud selles, et inimeste tähelepanu on juhitud lageraielankidele: \"Enne, kui tähelepanu nendele ei juhitud, ei olnud ka massilisi kaebusi. Umbes 80 protsenti lageraiete aladest uueneb juba viie aastaga, mis tähendab, et seda asustavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1.3 meetrit.\"\n\nLisaks tõi Sims välja, et inimesi häirivad aerofotod, kust Eesti mets paistab ohtrate väiksemate lageraiealade tõttu laiguline nagu lapitekk. \"Mina ütleks, et väga hea, et see mets just selline on, sest see võimaldab liikidel metsas liikuda ja tagab ka suurema liigilise mitmekesisuse. Näiteks nõukogude ajal kuulus Eesti vööndisse, kus lagaraielank võis okaspuude puhul olla kuni viis hektarit, lehtpuude puhul kuni seitse hektarit. Venemaal ulatusid langid ruutkilomeetrini. Kui selline ala korraga ära raiuda, siis paistaks kõik ühtlane ja ilus, aga liikide levik sellisel alal oleks takistatud.\" selgitas Sims.\n\nViimase kahekümne aasta jooksul on Eestis aastas keskmiselt lageraiet teostatud 1-1,5 protsendil metsamaa kogu pindalast. \"Metsahooldamine ühes puistus ei toimu igal aastal, seda tehakse mõnekümne aasta järel. Seega metsas on väga pikalt rahulikku aega, kus metsamajandamine metsa elutegevust ei häiri,\" lisas Sims.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrreldes rahvusvahelise määratlusega on Eesti mingi maa-ala metsaks kutsumisel märksa valivam, leiab Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli vanemteadur Allan Sims. Sellele vaatamata on metsade kogupindala tema sõnul Eestis viimase sajandi jooksul kasvanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Kontori\" staarid Steve Carell ja John Krasinski mängivad uues koguperefilmis\n\n## Põhitekst:\n\nFilmi \"If\" süžee kirjutab ja seda lavastab John Krasinski ise. Lisaks talle ja Steve Carellile teevad filmis kaasa Ryan Reynolds, Phoebe Waller-Bridge, Fiona Shaw, Louis Gossett Jr., Alan Kim ja Cailey Fleming.\n\nFilm räägib lapse teekonnast oma kujutlusvõime taasavastamisel. Täpsemad detailid on veel selgumisel.\n\nKinodesse jõuab \"If\" plaanitavalt 2023. aasta 17. novembril.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by John Krasinski (@johnkrasinski)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sarjast \"Kontor\" tuntud näitlejaid Steve Carelli ja John Krasinskit saab peagi taas koos ekraanil näha. Mõlemad mängivad Paramounti uues koguperefilmis \"If\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet keskendub delta tüve jälgimisele\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseameti kriisistaabi juht Kristian Sirp ütles, et päeva keskmine nakatunute hulk on kasvanud nädalaga kahekordseks, jõudes 4686-ni.\n\n\"Koroonaviiruse leviku riskitase jätkuvalt väga kõrge,\" teatas Sirp.\n\nJärgmisel nädalal kasvab nakatunute hulk ilmselt veel, päeva keskmine tõuseb imselt 5000-ni ning nädala nakatunute hulk 35 000-ni. 18 850 ehk üle poole 31 318 aktiivsest haigusjuhust asub Põhja regioonis.\n\nSirp tõdes, et terviseameti koormus on kasvanud, mistõttu nad kõigi nakatunute teavitamiseni kiiresti jõuda ei pruugi. See aga ei tähenda, et inimene isolatsioonireegleid järgima ei peaks. Igal juhul tuleb nakatunul kaardistada ja teavitada oma lähikontaktseid.\n\nSiiski põeb enamik nakatuist koroonat kergelt, sest 89 protsenti neist on nakatunud omikroni tüvega, millega haigla voodikohti ei ummistata. Praegu on hõivatud 65 protsenti haiglate 445 koroonahaigetele mõeldud kohast. Et koroonahaigete osakaal haiglates ei kasvaks, muutis terviseamet oma töökorraldust.\n\n\"Fookuses on nakatunud, kel on delta tüvi. Püüame jõuda epidemioloogilise uuringuga kõigi nendeni,\" ütles Sirp. \"Keskendume delta tüvega inimestele, sest see on raskema kuluga ja kui see peaks rohkem hakkama levima, ohustab see haiglaravi.\"\n\nDelta tüvega on nakatunud eeskätt vanemaealised inimesed. Oluline on siiski ära hoida, et noorte ja sotsiaalselt aktiivsete seas ka omikroni levik jõudsalt ei kasvaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet teatas, et muutis oma töökorraldust ja keskendub nüüdsest just delta tüve põdejatele, et see omikroni kõrval uuesti domineerima ei pääseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas: kiirteste praegu tagasi tuua ei saa\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teadusnõukoda tegi väga põhjaliku analüüsi ja tõi väga põhjalikud argumendid. Nende soovitus, sealhulgas mida toetas terviseamet, oli see, et kiirteste praegu tagasi tuua ei saa,\" ütles Kallas riigikogu infotunnis.\n\nKallase sõnul on Eestis praegu nakatumise hiidlaine, mis on tõusuteel. \"Me ei ole seda tippu veel saavutanud. Haiglates on meil endiselt vaktsineerimata inimesed, üle 80 protsendi inimestest, kes on haiglas ja raskelt haiged, on vaktsineerimata inimesed,\" rääkis Kallas.\n\n\"Kiirtest ei kaitse mitte kedagi nakatumise eest. Kiirtest näitab, kas sa sellel hetkel kannad viirust või ei kanna. Aga raskelt haigeks võivad jääda just vaktsineerimata inimesed. Nii nagu ka eelmine valitsus, nii ka see valitsus tahab tugineda teadusele ja teaduslikele andmetele ja oma otsuseid sellest lähtuvalt teha,\" ütles Kallas.\n\nKallase sõnul on ka tema isiklik seisukoht kuulata selles kohas teadlasi ja hakata piiranguid leevendama järk-järgult siis, kui nakatumise laine hakkab leevenema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallase sõnul lähtub valitsus teadusnõukoja soovitusest ning kiirteste alternatiivina vaktsiinipassile lähiajal tagasi ei tooda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Islanders pikendas võiduseeriat, Philadelphiale taas kaotus\n\n## Põhitekst:\n\nIslandersi kasuks tegid skoori Noah Dobson, Anders Lee ja Mathew Barzal ning võiduvärava viskas Zach Parise. Flyersi väravad, kes sai oma 13 järjestikuse kaotuse, viskasid Claude Giroux, Justin Braun ja Gerry Mayhew. Flyersi Keith Yandle, kes mängis oma 965. järjestikust mängu, purustas NHL-i raudmehe rekordi, mis varem kuulus Doug Jarvisele (964 mängu).\n\nCarolina Hurricanes alistas lisaajal Vegas Golden Knightsi 4:3. Teisel perioodil viskasid väravad Nino Niederreiter ja Vincent Trochecki. Sebastian Aho sai enda nimele kirja nii kolmandal perioodil visatud värava kui ka lisaajal visatud võiduvärava. Väravavaht Frederik Andersen tegi 26 tõrjet. Golden Knightsi väravad viskasid Nolan Patrick, Brett Howden ja Nicolas Hague.\n\nPittsburgh Penguins sai oma kuuenda järjestikuse võidu, kui koduhallis võideti Arizona Coyotesi 6:3. Viimasest 19 mängust 17 võitnud Penguinsi kasuks lõid väravad Bryan Rust, Sydney Crosby, Brock McGinn ja Brian Boyle. Kris Letang panustas võitu kaks väravat. Väravavaht Tristan Jarry tegi 13 tõrjet. Coyotesi eest viskas kaks väravat Nick Schmaltz ning ühe Clayton Keller.\n\nTulemused:\n\nCarolina – Las Vegas 4:3\nNew Jersey – Dallas 1:5\nOttawa – Buffalo 5:0\nPittsburgh – Arizona 6:3\nNY Islanders – Philadelphia 4:3\nWinnipeg – Florida 3:5\nSeattle – Nashville 2:4\nVancouver – Edmonton 2:3\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL võitis New York Islanders 4:3 Philadelphia Flyersit ning pikendas oma võiduseeria 13-mänguliseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n2021. aasta kinolevi kassatulu jääb alla ka kümne aasta tagusele tulemusele\n\n## Põhitekst:\n\n2021. aastal oli kinolevis kokku 299 filmi, neist uusi 203. Vaatajaid oli kokku 1,39 miljonit ja kassatulu 8,22 miljonit eurot, mis jääb pea 2 miljoni euroga alla 2011. aasta tulemusele, kui kassatulu oli 10 miljonit eurot.\n\nEesti filmi instituudi turundusjuht Eda Koppel märkis, et see statistika peegeldab päris hästi möödunud aastat.\n\n\"Tulemused on oluliselt nigelamad kui nad olid eelnevad kaks-kolm ja neli aastat. Mingite näitajate järgi oleme jõudnud tagasi aastasse 2007 ja mingite näitajate puhul aastasse 2015–2016.\"\n\nVõrreldes 2020. aastaga oli möödunud aastal kinolevis filme ligi 70 võrra vähem, olgugi et ka 2020 oli piirangutega aasta, tõdes ta. \"Koroonaperiood on kinodele ja vaatajatele mõjunud päris hävitavalt.\"\n\nSeda, kas tulemused toovad kaasa ka ümberkorraldusi, Koppel praegu öelda ei oska, sest seda näitab aeg.\n\n\"Ühtegi kino kinni ei ole pandud, aga eks kinodel on raske, sest vaatajaid on oluliselt vähem kui aastaid tagasi. Ma loodan, et inimesed tulevad kinno tagasi, sest uusi ja häid filme on palju tulemas. Kuskil peab neid näitama.\"\n\nEesti filme oli möödunud aastal kinolevis kokku 33, neist uued 25. Filmidele jagus 197 015 vaatajat ja kokku tõid need kinokassasse sisse 1,15 miljonit eurot.\n\nMöödunud aasta populaarseim film kinodes oli \"007: Surm peab ootama\", mis kogus 98 095 külastust, Eesti filmidest oli menukaim \"Eesti matus\", mida käidi vaatamas 43 083 korda.\n\nVõrdluseks, et 2020. aasta populaarseim Eesti film \"Talve\" tõi kinodesse 151 137 vaatajat, teiseks ja kolmandaks kõige menukamad \"Sipsik\" ja \"O2\" vastavalt 107 496 ja 75 270 vaatajat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti filmi instituut avaldas kolmapäeval iga-aastase kinolevi statistika, kust selgub, et kassatulu langes aastate madalaimale tasemele, jäädes alla isegi 2011. aasta tulemusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAteenas toimus suur plahvatus, viga sai kolm inimest\n\n## Põhitekst:\n\nÜks vigastatutest oli 77-aastane mees, kes viidi põletushaavadega haiglasse. Ülejäänud kaks inimest vajasid vingugaasi sissehingamise tõttu ravi, teatas Ateena tuletõrjeamet.\n\nPlahvatuse tõttu sai kahjustada mitu hoonet. \"Plahvatuse ajal olin täpselt selle hoone vastas. See oli tugev plahvatus,\" ütles kohalik taksojuht Christos Chalkias.\n\nPlahvatus toimus umbes 200 meetri kaugusel iidsest Zeusi templist. Väidetavalt oli plahvatust kuulda kogu linnas, vahendas Deutsche Welle.\n\nPlahvatuse põhjusi uuritakse. Kreeka meedia teatel võis selle põhjustada gaasileke. Sündmuskohal tegutseb ka politsei.\n\nHiljuti tabas Kreeka pealinna ka tugev lumetorm, mis peatas liikluse. Ateenas olid ka elektrikatkestused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka pealinnas Ateenas toimus kolmapäeval iidse Zeusi templi lähedal suur plahvatus. Võimude teatel sai vigastada kolm inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti 3x3 korvpallikoondised mängivad juuni alguses EM-i valikturniiril\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenias peetaval valikturniiril teenivad finaalturniirile koha kaks paremat meeskonda ja kolm paremat naiskonda.\n\nEesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juhi Reigo Kimmeli sõnul on konkurents 3x3 korvpalli finaalturniirile pääsemise pärast aasta-aastalt tugevnenud: \"Meeste arvestuses osalevad Euroopa meistrivõistlustel rekordarv 40 riiki, kellest seitse said otsepääsme finaalturniirile. Kolmel valikturniiril jagatakse kokku viis finaalturniiri piletit. Osalusrekord on ka naiste arvestuses: 36 riigist viis said otsepääsme finaalturniirile. Seitse kohta jagatakse valikturniiridel.\"\n\nEesti meeste koondise konkurendid Constantas on 12 riigi võistkonnad: Rumeenia, Poola, Ungari, Tšehhi, Suurbritannia, Itaalia, Türgi, Taani, Bulgaaria, Hispaania, Montenegro ja Põhja-Makedoonia.\n\nEesti naiste rivaalid on 11 riigi võistkonnad: Rumeenia, Poola, Ungari, Tšehhi, Suurbritannia, Itaalia, Türgi, Taani, Bulgaaria, Läti ja Belgia.\n\nTeised EM-i valikturniirid toimuvad 4.–5. juunini Küprosel ja 11.–12. juunini Iisraelis. Limassolis peetaval meeste turniiril osalevad Küprose, Albaania, Andorra, Aserbaidžaani, Iirimaa, Kosovo, Luksemburgi ja Malta võistkonnad ning naiste turniiril Küprose, Andorra, Iirimaa, Kosovo, Luksemburgi ja Malta võistkonnad. Sealt saavad pääsme finaalturniirile ainult võitjad.\n\nJeruusalemmas toimuval valikturniiril osalevad meeste konkurentsis 12 riigi võistkonnad: Iisrael, Ukraina, Slovakkia, Valgevene, Šveits, Sloveenia, Kreeka, Horvaatia, Portugal, Saksamaa, Prantsusmaa ja Gruusia. Naiste turniiril mängivad 13 riigi võistkonnad: Iisrael, Ukraina, Slovakkia, Valgevene, Šveits, Sloveenia, Kreeka, Horvaatia, Portugal, Leedu, Holland, Serbia ja Rootsi. Finaalturniirile saavad kaks paremat meeskonda ja kolm paremat naiskonda.\n\nNii Rumeenias kui ka Iisraelis peetaval valikturniiril jagatakse osalejad alagruppidesse 1. märtsi FIBA 3x3 reitingutabeli põhjal. Praeguse seisuga oleksid Eesti meeskonna vastased alagrupis Ungari ja Itaalia. Alagrupi kaks paremat saavad veerandfinaali. Finaalturniirile saamiseks tuleb meestel jõuda finaali. Naiste valikturniiril teenib pileti finaalturniirile ka kolmanda ja neljanda koha mängu võitja.\n\nFinaalturniirile said otsepääsme meestest korraldajamaa Austria, 2021. aasta võitja Serbia, Leedu, Läti, Belgia, Holland ja Venemaa. Naistest said otsepääsme korraldajamaa Austria, 2021. aasta võitja Hispaania, Saksamaa, Venemaa ja Prantsusmaa.\n\nFIBA 3x3 korvpalli Euroopa meistrivõistlused on toimunud alates 2014. aastast. Eelmisel aastal tuli Eesti meeskond seitsmendale kohale. Valikturniiril esimeste võistkondade seas finaalturniiri kohast ilma jäänud Eesti naiskond sai 14. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondised püüavad 4.-5. juunil Rumeenias Constantas peetavalt valikturniiril edasipääsu FIBA 3x3 korvpalli Euroopa meistrivõistuste finaalturniirile, mis toimub 9.-11. septembrini Austrias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAvaldati Katrin Tegova filmi \"Mia ja Liki\" lühiklipp\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi õdedele Miale ja Likile tundub, et suvi võiks kesta igavesti, on nende helge lapsepõlve kohale kerkimas vanemate puruneva suhte tõttu tumedad pilved. Tüdrukud ei suuda küll mõista olukorra tähendust, ent elavad toimuvat läbi omal viisil.\n\n\"Soovisin avada vanemate lahkumineku temaatikat läbi laste silmade – sellest ka filmi erk värvigamma ja suvine kergus. Kõik on veel justkui ilus ja kerge, aga midagi valusat tungib järk-järgult laste maailma, mis hirmutab ja tekitab segadust,\" kommenteeris filmi režissöör ja stsenarist Katrin Tegova.\n\nPÖFF Shortsi rahvuslikus võistlusprogrammis esilinastunud filmi \"Mia ja Liki\" saab taas näha 29. jaanuaril Tartu Elektriteatris. \"Mia ja Liki\" kõrval tulevad näitamisele Eeva Mägi must komöödia \"Maakohus\", Jonas Tauli Fredrikstadi animatsioonifestivali grand prix 'ga pärjatud elufilosoofiline \"Üks imeline mees\", Martinus Klemeti humoorikas \"Näotuvastus\" ning German Golubi \"Mu kallid laibad\".\n\n\"Mia ja Liki\" režissöör ja stsenarist on Katrin Tegova (\"Minu näoga onu\", \"Kirsitubakas\"), operaator Mart Raun, montaažirežissöör Emeri Abel, kunstnik Katrin Sipelgas, helilooja Janek Murd, helirežissöör Gert Mäll, produtsent Maario Masing.\n\nFilmi peaosades on Miriam Mia Maimik ja Liisa-Lotta Vahemets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Katrin Tegova film \"Mia ja Liki\" näitab läbi laste silmade ühe lahkumineku lugu. Äsja avaldati ka linateose lühiklipp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSberbank ostab Venemaa Stockmanni\n\n## Põhitekst:\n\nSberbank ja Venemaa Stockmanni omanik Jakov Pantšenko sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt Stockmann \"liitub Sberbanki ökosüsteemiga\", vahendas Interfax.\n\nOsapooled kavatsevad sõlmida lepingu, kus Sberbank omandab 2022. aasta esimesel poolel Stockmannis 100-protsendilise osaluse, teatas Sberbank.\n\nTehing vajab veel Venemaa föderaalse konkurentsiameti heakskiitu.\n\nSoome Stockmanni grupp müüs 2016. aastal oma Venemaa ärid Reviva Holdings Limitedile. Stockmann on Venemaal nüüd spetsialiseerunud keskmise ja kõrgetasemeliste rõivaste müügile. Ettevõttel on üle 600 kaubamärgi. Firmal on Venemaa linnades ka 12 füüsilist poodi. 2018. aastal käivitati ka veebipood.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kremli kontrollitud suurpank Sberbank teatas kolmapäeval, et ostab Venemaa Stockmanni kaubamaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKõlvart: riigi ootus energiatoetuste menetlusajale ei ole adekvaatne\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks on Tallinn saanud energiakulude kompenseerimiseks taotlusi kokku 11 240. Linn on taotlusi võtnud vastu alates 17. jaanuarist.\n\n\"See, mida pakkus välja valitsus, et ühe taotluse menetlus võtab 20 minutit aega, see ei ole adekvaatne. Kui inimesed tulevad ja toovad paberkandjal dokumente, siis see võtab keskmiselt tund aega. See, mis on saadetud elektroonilisel viisil on samamoodi tihti vigane või puuduvad vajalikud dokumendid ja tuleb inimesega ühendust võtta ja neid dokumente menetleda,\" rääkis Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil.\n\nLinnapea sõnul võtab veel eraldi aja taotluse menetlus ja otsustusprotsess. \"Ma saan aru, et mõnedes omavalitsustes ei ole probleeme, aga pole ühtegi omavalitsust, kus oleks nii palju taotlejaid,\" ütles ta.\n\nSamuti jõuab Tallinnas hüvitist taotlema palju inimesi, kelle sissetulek on mõne euro võrra mediaanpalgast suurem ning linnal pole võimalust neid aidata.\n\nUue universaalse toetusmeetme kehtima hakkamine tähendab Kõlvarti sõnul seda, et inimesed tulevad ikkagi hüvitist taotlema ning sellega lisandub ametnikele täiendav koormus välja arvutada, kas kahe meetme koosmõjus inimene sellele kvalifitseerub.\n\n\"Asi ei ole selles, et ametnikud ei suuda või ei viitsi teha tööd, aga otsustada saavad ainult ametnikud. See lisajõud, mis me võtsime, nemad otsustada ei saa, otsuse eest vastutab ametnik. Ehk need ametnikud, kes on igapäevaselt koormatud ka teise tööga, peavad selle koormuse enda peale võtma,\" rääkis linnapea.\n\n\"Kuidas see loogika on üldse võimalik – kõigepealt loome meetme, mis on individuaalse lähenemisega ja selle peale veel universaalne meede, mis peavad omavahel korreleeruma,\" ütles Kõlvart.\n\nKõlvarti sõnul tekitab inimestes pinget hirm, et jäävad taotluse esitamisega hiljaks.\n\nTaotlusi hüvitiseks saab esitada kuni maikuu lõpuni, kuid vaid viie varasema kuu energiatarbimise kohta. Ehk peale veebruari lõppu enam septembrikuu tarbimise eest hüvitist taotleda ei saa.\n\n\"Järjekorrad on aprillikuuni, et taotlusi vastu võtta. Ühe nädala taotluste arv võrdub sellega, mida ametnikud menetlevad tavaliselt nelja kuuga ja nende tavaline töö ei kao sealt kõrvalt kuskile. Saab võtta inimesi, kes konsulteerivad juurde, aga ametnikke juurde võtta ei saa, sellist praktikat ei ole,\" rääkis Kõlvart.\n\n\"Kindlasti tuleb seda taotlusperioodi pikendada, pole mõtet hoida inimesi pinges ja öelda, et ainult veebruari lõpuni. Seda tuleb pikendada. Nii kaua kui inimesed toovad neid taotlusi, nii kaua tulebki menetleda, vajadusel kevade lõpuni. Rääkimata sellest, et ootame, et leitaks lahendus kaugkütte puhul, kuidas kaugkütte kulusid kompenseerida,\" ütles Kõlvart.\n\nKõlvart kritiseeris ka seda, et valitsus on suunanud hädas inimesi, kelle sissetulek ületab mediaani, murega omavalitsuse poole pöörduma. \"Meie lahendused on toimetulekutoetus või toetus, mis sõltub sissetulekust ja need raamid on veel kitsamad. Mida need sõnumid peaksid siis tähendama?\" küsis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kutsus valitsust üles pikendama energiahindade kompenseerimise meetme taotluste esitamist praegu viielt kuult kuni kevade lõpuni. Kõlvarti sõnul ei ole riigi ootus taotluste menetlusajale adekvaatne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEnn Tupp: muinasjutt Kolumbuse munast\n\n## Põhitekst:\n\nVäikese sarkasmiga võiks järgnevat esseed Mats Traadi esimese luulekogu nimele viidates kandiliseks nimetada, aga jäägu see kantimise otsustus lugeja meelevalda.\n\n1994. aasta märtsis, kaks ja pool aastat pärast iseseisva Eesti taastamist oli mul võimalus osaleda konverentsil ja briifingutel, mis toimusid NATO Euroopa Ühendjõudude Peakorterile (SHAPE) alluvas NATO koolis Oberammergaus.\n\nÜheks peamistest teemadest oli Euroopa riikide kaitsealane koostöö ja arvestades, et tollel ajal tipnesid Balkani (endise Jugoslaavia) konfliktid, oli koostöö peamiseks suunaks Euroopa ühiste kiirreageerimisjõudude loomine, mis olnuksid võimelised Külma sõja järgses Euroopas relvakonflikte kas ennetama või maha suruma.\n\nNiisiis juba 28 aastat tagasi leidus optimiste, kes seesinaste loomise võimalust uskusid, üks neist oli näiteks minu mäletamist mööda Belgia esindaja, aga ometi sumbus isegi see pisikeste kiirreageerimisjõudude loomise idee lootusetusesse. Tolleaegsete väheste kogemuste najal ei suutnud ma negatiivset tulemust hästi põhjendada, küll usun seda võivat nüüd.\n\nTookord oli aeg, mil ristiisa Ronald Reagani nimetatud Kurjuse Impeerium oli lagunenud, käibel olid uudismõisted, nagu relvatööstuste ümberprofileerimine, verifikatsioon jms, Venemaal käibis relvastumise kriisiaeg ning endistest nõukogude liitriikidest, eriti Venemaast oodati, et lõpptulemuseks on Vabale Maailmale arusaadavad demokraatlikud õigusriigid.\n\nMõistmaks Euroopa koostööd pärssivate protsesside katalüsaatoreid peame teatud määral süvenema ajalukku ja vaatama, kust pärinevad viimase kolmveerand sajandi Lääne-Euroopa riikide vahelised eel- ja lahkarvamused.\n\nSõjajärgsed erimeelsused\n\nJättes ajaloos ja mõttes tüütuks kulunud Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise igavalt igavese Elsassi ja Lotringi tüliõuna, võtaks vaatluse alla esimesed sõjajärgsed erimeelsused, millise poliitika alusepanijaks oli suuresti Charles de Gaulle, kes pööras kõigepealt dollari kullaaluse pärast ameeriklastega tülli, aga hiljem, mis tänapäeva seisukohalt peamine, keeldus loomast ühiseid tuumajõude ning viis 1959. aastal NATO ühisjõududest välja Prantsuse Vahemere laevastiku ning pärssis viimaks praktiliselt kogu koostöö NATO-ga.\n\n6. augustil 1963. aastal jõustunud leping, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris ja ühendas 106 riiki, jättis Prantsusmaa külmaks.Viimane jätkas muutumatult katsetusi Vaikse ookeani saartel (Mururoa atoll). Veidrana tundus ja tundub praegugi de Gaulle'i aksioom: \"Riik ei saa põhjendada ega kinnitada oma täielikku iseseisvust kui tal puudub aatompomm.\" Pole mõtet üle küsida, palju neid iseseisvaid siis on.\n\nArusaamatu oli ka de Gaulle'i lühike mälu brittide ja ameeriklaste abist, milleta pärast 1940. aasta kiiret kapituleerumist Saksamaa ees kandnuks Prantsusmaa sõjajärgselt suuri raskusi, et taas oma riik stabiilselt taastada.\n\nSama tuim oli Nõukogude Liidu ja Venemaa mälu selles osas, et Suurt Isamaasõda ei tulnud neil pidada nende õnneks üksi. Ma ei saa siin kogu lend-lease ´i üles lugeda, sest läheks issanda päike enne looja, mainin vaid ühe olulise: Venemaa sai tagastamatu abina USA-lt ja Ühendkuningriigilt 13 804 hävitajat, 4735 pommitajat, 709 transpordilennukit, 207 luure-vesilennukit ja 82 õppelennukit, mis teeb kokku peaaegu 20 tuhat ühikut. Mis juhtunuks vaid nendegi puudumisel, kõnelemata toidu- ja kütuseabist ning muist tuhandeist relvaühikuist ja laskemoonast?\n\nLõppude-lõpuks võiksid Euroopa (ka Skandinaavia kuulub juhtumisi Euroopasse) poliitikud aru saada, et praeguse Venemaa pürgimused on sama permanentsed ja kontinenti haaravad, nagu oli kirjas Kommunistliku Internatsionaali maailmarevolutsiooni teoorias ja plaanides.\n\nStalin polnud rahul Teise maailmasõja (Isamaasõja) tulemustega, Bornholm ja Austria ei jäänud kätte, niisamuti ei saadud Hokkaidot ega läänepoolset osa Saksamaast. Asi läks veelgi kehvemini: Lääne-Saksamaa sai esmaklassilise liidri Konrad Adenaueri näol ja ühines NATO-ga.\n\n1951. aasta jaanuaris kutsus Stalin kokku nõupidamise, kus osalesid tolleaegsete rahvademokraatlike nimedega maade (hilisemate nn sotsmaade) kaitseministrid ja nentis, et USA võib ju merel tugev olla, aga Korea sõja tulemused näitavad, et USA sõjaline võimsus lennuväe osas, maaväest kõnelemata, on palju madalam kui arvatakse, seega on Nõukogude Liidul viimane aeg Euroopas, kus ühestki riigist arvestatavat vastast pole, relva abil sotsialistlik kord maksma panna, seda enam, et aatompomm on juba ka olemas.\n\n\"Nõukogude lennuväel oli juba olemas oma, ameeriklaste B-29 järgi koopeeritud kaugpommitaja Tu-4.\"\n\nKui tegelikkuses olid Stalini lauale jõudnud andmed Mig-15 edust Koreas moonutatud, siis nende põhjuste lahkamine ei kuulu siia, küll aga tuleb tõdeda, et Nõukogude lennuväel oli juba olemas oma, ameeriklaste B-29 järgi koopeeritud kaugpommitaja Tu-4, mis võimaldas tuumapommi Euroopa lennuraadiuses kasutada.\n\nLäheks pikaks seletada, miks asi katki jäi, aga peab nentima, et isegi paar aastat varem (1949) loodud NATO, mis ühendas Euroopa liikmesriikide maa- ja lennuvägesid, ei erutanud siis veel Stalinit kuidagi ja kui tal õnnestunuks Tšehhile, Ungarile, Rumeeniale ning Poolale lisada ka Jugoslaavia, jõudnuks sotsialismi käsi Prantsuse, Itaalia ja Saksa kommunistide tagasihoidlikul kaasabil \"viimase mere\" ehk Biskaiani ning Skandinaavia võinuks niikaua närviliselt oma järge oodata.\n\nEt Balkan oli oluline, siis võimalik, et tänu Titole jäi asi poolikuks ning Uno Laht võis Nõukogude Eestis kallata nördimust iroonilises regiriimis: \"Li Sõn Man ja Hirohito, Franco, Adenauer... Tito\" !\n\nLääne-Euroopa vabadus ei andnud Stalinile rahu ka järgneval, helde saatuse tahtel Stalinile viimaseks jäänud 1952. aastal. Järgnes läänele nootide saatmine (esimene 10. märtsil 1952), milles ta pakkus Saksamaale ühinemist kui selle lääneosa NATO-st lahkub.\n\nMuidugi said liitlased, otsese poliitilise tegijana Adenauer sellele tobedusele öelda vaid selge ei, kuid küsiksin irriteerivalt: mis oleks juhtunud siis, kui Konradit oleks asendanud Willy (Brandt) või mõned tänapäevased liidrid?\n\nAdenauerist veel nii palju, et oma 1955. aasta Moskva visiidile, mille peamine sisu oli Nõukogude Liiduga diplomaatiliste suhete kehtestamine ning viimase eeltingimusena tuua koju ca 10 000 Saksa vangi, ei võtnud ta kaasa ärimehi, kes võinuksid oma edupürgimustega hägustada kogu visiidi ideoloogilise tausta.\n\n\"See on juba ajalooliselt niimoodi kujunenud\"\n\nVõiks arutleda nõnda: USA sõda Koreas jäi viiki, Vietnami sõja USA kaotas, Iraagi ja Afganistani sõja olevat USA puht poliitiliselt kaotanud ning kui vahele väidame, et Nõukogude Liit kaotas ka Afganistani sõja, siis selles oli süüdi Mihhail Gorbatšov, kes koos Boriss Jeltsiniga korraldas \"geopoliitilise katastroofi\".\n\n1990. aastate teises pooles, kui Venemaa põdes teatud ideoloogilist pohmelust ja muretses arengu sihituse üle, ilmusid geopoliitikud Sergei Karaganov ning Aleksandr Dugin. Viimane leidis ideoloogilise põhjenduse Venemaa õigustele, võimalustele ning tahtele lähivälismaa riikide elu ja tegevust omatahtsi reguleerida, tema ideoloogia alusel oli niisugune poliitika mitte ainult õigustatud vaid lausa vajalik. Dugin kirjutas:\n\n\"Meie Euraasia ühiskonnas pole vabadus suurim väärtus. Ka inimelu pole suurim väärtus. Üksikisik pole kõige kõrgemaks väärtuseks. Ka varaline jõukus ei osutu täiuslikuks väärtuseks. Mitte keegi ei ütle, et need pole väärtused, kuid need pole kõige kõrgemad väärtused. Meie ühiskond ise tahab isalikku mudelit.\"\n\nAlates 2003. aastast ületasid Venemaa relvastumise (kaitse)eelarved protsentuaalseis võrretes võetuna tublisti sõjaeelset Saksamaad.\n\nÜhel 2002. aasta diplomaatilisel vastuvõtul, meie NATO-sse astumise eel, kurtis Soomes resideeruv Vene diplomaat mulle, et näed, lääs ei pea oma lubadusi ja varsti on NATO väed vastu meie piiri. Vastasin, et kuule kallis sõber, rõhuv enamus NATO riike, samuti Rootsi ja Soome kärpisid oma rahu-, aga eriti sõjaaegseid koosseise üheksakümnendate kuludes vaat et kolmandiku võrra, kuid sellele vaatamata on teil Kirkenesist alates, kus Norral paikneb vaid üks piirivalve pataljon, kuni Valgeveneni välja sama suur kontingent kui Külma Sõja ajal.\n\nVene vanasõna kostab, et igasugusele küsimusele võib anda igasuguse vastuse ja nii antigi: \"Ты знаешь это уже исторически так сложилось\" (tead, see on juba ajalooliselt niimoodi kujunenud). Ajalooliselt kujunenud pürgimused parandada mistahes hinnaga geopoliitilise katastroofi tagajärjed kehtib praegugi.\n\nMeie NATO-sse astumise järel ei tulnud meile kümne aasta jooksul mitte mingisuguseid nn NATO vägesid, kui õhuruumi patrull – kolme Balti riigi peale 1,3 hävitajat – maha arvata. Peale kord aastas väikeste ühisõppuste polnud liikmesriikide üksusi, polnud ka siis, kui räägiti taktikalisest tuumarelvast (TTR) Kaliningradis, Iskanderitest Luugas, isegi mitte pärast Venemaa sõjaafääri Gruusias augustis 2008.\n\nAlles pärast Barack Obama visiiti Eestisse septembris 2014 tulid üksikud üksused ja sedagi mitte NATO poliitika initsiatiivil, vaid ilmselt oli üheks selle fermendiks kolme Balti riigi iseseisvuse taastajate avalik kiri Obamale (kokku 171 allkirja), milles paluti luua võimalused üksuste toomiseks.\n\nDugini arvamuse järgi on Vladimir Putin alati valmis kasutama iga vähegi märgatavat julgeolekuvaakumit Venemaad ümbritsevas riikidevöös, kuid seda ta ei märgi, kuidas, kelle või mille abil need vaakumid tekitatakse?\n\nHuvitavad kombel ei kinnita vaatlejad peaaegu üldse mingit selget põhjust hiljutisele Kasahstani kampaaniale, kuid ometi on selle segase loo lihtsustamisel nähtav, et korraga tapeti mitu kärbest: SRÜ ühtsuse demonstratsioon ja õnnestunud õppused, mille tulemus kinnitas avalikkusele võimet väekontingente välkkiirelt liigutada.\n\nMilline võiks olla Ukraina piiril toimunud ja toimuva vägede kontsentratsiooni sihtmärk? Kõigi eelduse järgi on Vene režiimile strateegiliselt kõige olulisemaks Ukraina pehme kõhualune, Dnepri vasakkallas kuni Hersonini. Kui midagi üldse toimuma hakkab, siis surve ja relvaprovokatsioonid saavad toimuma seal, millele järgneb suurem sõjategevus.\n\nKokkuvõtteks Kolumbuse muna juurde\n\nEuroopa on pääsenud viimasel kolmveerand sajandil suurest sõjast tänu Ameerika Ühendriikidele, tänu 8. jaanuaril 1918 päevavalgust näinud Wilsoni teesidele, tänu sellele, et Ühendriigid lasksid oma välispoliitilist palet paista Euroopa verevalamistest väsinud hädaoru peale, sest Euroopa, mis pikuti algab Cape Fisterralt ja lõppeb Uuralidega ning laiuti algab Kreetalt ja lõppeb Nordkapil, ei ole iseseisvaks rahuks võimeline, ei ole võimeline, sest vaatama Euroopa Liidule puudub riikidevaheline ühtsus ja üksteisemõistmine.\n\nÜlal kasutatud Vene vanasõnale peaksin vist lisama veel ühe, see oleks: \"Моя хата с краю я ничего не знаю!\" (tare mul servas, ei mina tea midagi). See mõte ongi lootusrikkalt lohutanud Rootsi ja Soome poliitikat ning asetust.\n\nUsk, et Soome ja Rootsi külma sõja ajal, selle tuliseks muutudes, terve nahaga pääsenud oleks, on ebausk või siis vaid poliitikute helesinine unistus. Tänapäeva Euroopas pole midagi muutunud ja võimaliku tulevase sõja puhul käibib sama tõde veelgi kindlamal alusel.\n\nSõjaohu puhul otsivad ja katsetavad poliitikud kõigepealt läbi preventiivsed vahendid ja üks neist vahendeist on Soome ja Rootsi kiirkorras NATO-ga liitumine.\n\nKui keegi tõlgiks mulle ühe Soome poliitiku seisukoha, mida ajalehest lugesin: \"Soome jääb kindlaks oma varasemale seisukohale, et tal on õigus ühel päeval NATO-ga liituda, kui nii otsustakse.\"\n\nMa ei suuda tõlkida millal on \"üks päev\" ja kus \"otsustatakse\", kui poliitikud on ise otsustajad ja loetud päevad jooksevad. Seega on Kolumbuse muna Soome ja Rootsi NATO-sse astumine ning jutt, et rahvas ei taha, on poliitiline udu, kui teha arusaadavaks, et kõnesolev on preventiivne abinõu sõja ärahoidmiseks või eskaleerumiseks, siis saadakse sellest aru ja selgitamise võti on poliitikutel.\n\nKuna Nõukogude Liit püüdis omal ajal igati takistada Põhjamaade ühise kaitseorganisatsiooni loomist, siis nüüd oleks see kahe Põhjamaa ühisultimaatum Skandinaavia üksmeelse vastusena nii Lääne-Euroopa suurriikide aetavale poliitilisele udule kui ka tõhus abinõu kahe slaavi rahva vennatapusõja tõkestamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa on pääsenud viimasel kolmveerand sajandil suurest sõjast tänu Ameerika Ühendriikidele. Euroopa ei ole iseseisvaks rahuks võimeline, ei ole võimeline, sest vaatama Euroopa Liidule puudub riikidevaheline ühtsus ja üksteisemõistmine, kirjutab Enn Tupp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKadai: koroonakriisile lähenemist tuleks tervikuna muuta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänases olukorras tuleb küsida, kas me oleme senises lähenemises pandeemiale – me üritame piirata ja pidurdada nakkuse levikut kui sellist – väga edukad? Vaadates numbreid, siis me ei ole väga edukad,\" tõdes Kadai.\n\n\"Arvestades konteksti, kus vaktsiinidel on omikroni viirusvariandi puhul väga lühiajaline toime nakatumise ja nakkuse leviku piiramise osas ja sama on ka läbipõdemisega, aga raske haigusvormi ärahoidmisel on vaktsiini ja läbipõdemise efekt ikkagi pikema toimega, siis vajaks põhimõttelist ümbermõtestamist lähenemine, kus me nakkuse leviku pidurdamise asemel peaksime keskenduma haigusele,\" rääkis Kadai usutluses ERR-ile. \"Ehk et meil ei ole vaja nakkust otsida, me peaksime tegelema haigusega, mida see nakkus põhjustab, sest nakkuse leviku pidurdamisel me tegelikult väga edukad ei ole. Seda lihtsalt tuleb endale täna tunnistada,\" lisas ta.\n\n\"Küll aga peame selle tagajärgedega võitlema ja tagajärgi võimalikult palju leevendama. Need tagajärjed tähendavad raskeid haigusvorme ennekõike riskirühma inimestel, haiglaravile sattumist ning haiglaravi ja raviteenuste kättesaadavuse toimepidevuse probleeme. See on tegelikult probleem, mida me lahendame,\" selgitas ta.\n\nTestimise teema on kitsas teemapüstitus\n\nRääkides testimisest – olgu kiirtest või PCR-test – ja testitulemuse alusel kontrollitud üritustele pääsemise võimalusest, ütles Kadai, et selline teemapüstitus on väga kitsas. \"Ma ei näe, et see lahendaks sisuliselt suuri probleeme, mis meil tänases pandeemia olukorras juba tekkinud on,\" leidis ta. \"Tänases kontekstis on vaja väga põhimõtteliselt olemasolevad piirangud üle vaadata.\"\n\nKadai sõnul ei ole PCR-testimine praeguses mahus eesmärgipärane ega jätkusuutlik ning on väga kulukas.\n\n\"Testimise laboratoorse diagnoosi kinnitamisest ei sõltu ju mitte mingisugused raviotsused. Ehk et kliinilistel põhjendustel seda laboratoorselt kinnitada ei ole vaja, diagnoosi võib panna ka haigel avaldunud haigustunnuste põhjal. Ja mitte midagi sellest ei muutuks – inimese kodune ravi saab täpselt samasuguseks, ehk inimene leevendab oma sümptomeid, mis tal on,\" rääkis Kadai.\n\nLaialdane mittehaigustunnustega inimeste testimine oleks eesmärgipärane haiglaravi ja ohustatud elanikkonnagruppide kontekstis, et seal riskirühma ja haavatavate inimeste hulgas haiguse levikut ka ära hoida, lisas ta.\n\n\"Aga üldelanikkonna puhul sellel raviotstarbeline eesmärk puudub. /---/ Olukorras, kus meile saabub täna tuhandete kaupa positiivseid teste ja tõenäoliselt tuhandetes jääb neid testimata, ei täida see mitte mingisugust epidemioloogilist eesmärki, sest terviseamet ei suuda lihtsalt nakkuskontakte tuvastada. Nii et omikroni kiire leviku olukorras, kus testimise järjekorrad on päevi pikad, siis tegelikult sellisel tegevusel puudub epidemioloogiline mõte,\" rääkis Kadai.\n\nTestide ja piirangute seos hägune\n\nKadai sõnul ei ole ühemõtteliselt mitteriskirühmade, näiteks laste, tegevuste piiramine selleks, et kaitsta riskirühma, väga efektiivne ning sellest ajendatuna võiks ka selle piirangu ümber vaadata.\n\n\"Sama puudutab näiteks ka kiirtestimise alusel lubamist erinevatele teenustele ja üritustele, kus tulebki täna küsida, mis on üleüldiselt Covid-tõendite eesmärk. Ja siit tuleb ühemõtteliselt vastus, mille alusel antud tõendit saab aktsepteerida või mitte,\" jätkas õiguskantsleri nõunik ning lisas, et riik ei ole selles küsimuses väga järjepidev olnud ega ühe sõnumi juures püsinud.\n\n\"Kui Covid-tõendit tahetakse käsitleda kui nakkusohutustõendit, et selle tõendi omanik ei ole ise nakkusohtlik teistele, siis sellisel kujul need tõendid ei sobi. Kui Covid-tõendi sisuline mõte on see, et selle tõendi omanikul endal on väiksemad haigestumise ja raske haigusvormi saamise riskid, siis sellisel viisil see tõend sobib. Aga need kaks eesmärki või võimalust omavahel segada – ma ei tea, kas see on hea mõte ja mis sellest kõigest välja tuleb,\" tõdes ta.\n\nPCR-testidest loobumine nõuab tõendite kasutuse muutmist\n\nKadai sõnul peab piirangutest rääkides mõistma, et need on omavahel seotud: \"Kui tuleme korraks tagasi testimisküsimuse juurde, siis miks inimesel on täna vaja PCR-testi? Selleks et saada tõend! Ehk et kui hakatakse piirama PCR-testimisest, siis tuleb üle vaadata ühemõtteliselt tõendi kasutamise ja küsimise nõuded.\"\n\n\"Inimesena ma täna ei loobuks PCR-testidest, sest muidu ma ei saaks tõendit – me peame ka sellest aru saama. Ehk et otsused on omavahel seotud, vajavad süsteemselt ja terviklikult üle vaatamist,\" rääkis ta.\n\nPiirangutest loobumine toob ilmselt nakatumise kasvu\n\nVastates küsimusele, mis juhtub siis, kui piirangud täiesti maha võtta, tunnistas Kadai, et ehkki täpselt öelda on raske, võib eeldada nakatumise ja seega ka haiglasse sattuvate inimeste arvu kasvu.\n\n\"Kõikide eelduste kohaselt on piirangutel mingisugune mõju nakkuse leviku piiramiseks. Aga kui ulatuslik see mõju on, seda on väga raske prognoosida,\" rääkis ta. Ta selgitas, et ehkki teema kohta on avaldatud palju teadustööde raporteid, on kõik tulemused olnud tuletatud kaudselt ja mudelite põhjal modelleerides: \"Sellist valimipõhist uuringut, kohortuuringuid klassikalises mõttes ei ole eetilistel ja mitmetel muudel põhjustel võimalik teha. Mistõttu tegelikult see tõendus, mis selle kohta on, on kõik kaudne.\"\n\n\"Me saame eeldada teaduslikult, et mingisugune mõju on ehk et nakatumine kindlasti suureneb ja läbi nakatumise mingil määral suureneks ka haiglaravi vajadus. Aga kui ulatuslik – väga raske öelda,\" rääkis Kadai. \"Põhiline indikaator piirangute mõttes ja tegelikult piirangute legitiimne eesmärk on ikkagi see, et hoida haiglaravi ja haiglate toimivust, ülekoormust, kontrolli all. Ja see on see indikaator, millest saab lähtuda, millest tuleb lähtuda,\" rõhutas ta.\n\nFookus peaks kanduma nakatumiselt haigusele\n\nKadai sõnul tuleks nüüd suunata fookus, millele muutunud kontekstis keskenduda, nakkuselt haigusele. \"Ja sellest lähtuvalt vaadata süsteemselt üle, millised piirangud või tegevused lisaks piirangutele aitavad ära hoida riskirühma haigestumist ja raskete haigusvormide tekkimist,\" ütles ta.\n\nSamuti peaks võimalikult palju leevendama või üldse loobuma kogu elanikkonnale, sealhulgas mitteriskirühmale nagu näiteks lapsed, kehtivatest piirangutest.\n\n\"Sellepärast et selgelt on täna kujunemas olukord, kus korralduslikult ja administratiivselt me ei suuda seda enam mingil hetkel lahendada. Ja teisipidi näeme kujunemas olukorda, kus need piirangud on nii koormavad, et tuleb kaaluda, kas nendest on rohkem kahju kui kasu,\" rääkis ta.\n\nSamuti tuleb silmas pidada, et täna teadusliku konsensuse alusel ei ole mõtet luua eesmärki, et see haigus kaob ära või seda on võimalik välja juurida, rääkis õiguskantsleri nõunik. \"Seda eesmärki ei ole mõtet püstitada. Kui siiamaani võib-olla keegi kõhkles selles, siis arvestades omikroni viirusevariante ja selle muutuvaid omadusi, arvan, et see ei ole mõistlik eesmärk,\" tõdes Kadai.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse omikroni tüvi näitab, et katsed takistada viiruse levikut annavad üha vähem tulemusi, mistõttu tuleks peatähelepanu pöörata viiruse põhjustatud haiguse ohjeldamisele, ütles õiguskantsleri nõunik Martin Kadai. See aga võiks tähendada ka seniste piirangute ja tõendite süsteemi ümber vaatamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKogenud poolkaitsja liitus Nõmme Kaljuga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen väga rahul, et Kaljuga liitusin ja ootan suure huviga seda hetke, et nõmmekate särgis debüteerida,\" kommenteeris Šlein Kalju sotsiaalmeedias.\n\n\"Tervis on korras, tahtmist palju ja annan endast kõik, et saavutada Kalju poolt püstitatud eesmärgid. Minu jaoks on väga tähtis, et klubil, kuhu ma kuulun oleks konkreetne tulevikuplaan, oma kindel struktuur ja eesmärgid, kuidas edasi minna. Selle lühikese perioodi jooksul Kaljuga treenides sain aru, et see on just see klubi, kus ma tahan edasi mängida ja ennast arendada,\" lisas Šlein.\n\nNõmme Kalju spordidirektor Argo Arbeiter ütles: \"Valmistab rõõmu, et jõudsime Germaniga edasise koostöö osas üksmeelele. Meie treeneritele avaldas väga head muljet Germani professionaalne suhtumine nii jalgpalliväljakul kui ka väljaspool seda. Poolkaitsjalt ootame stabiilseid esitusi meie keskvälja südames.\"\n\n\"Ka minul on hea meel Šleini liitumise üle,\" ütles Kalju peatreener Eddie Cardoso.\n\n\"German on tänaseks Kaljuga treeninud juba kolm nädalat ning on selle aja jooksul suutnud meid kõiki positiivselt üllatada. Tal on selged liidriomadused ja kindlasti on tema puhul tegemist väga tööka jalgpalluriga. Oma suhtumisega näitas poolkaitsja igal treeningul, et ta soovib Nõmme eest mängida - tere tulemast Kaljusse,\" lisas Cardoso.\n\nKalju järgmine kontrollmäng toimub Eesti Jalgpalli Liidu Taliturniiri raames 29. jaanuaril, kui vastaseks on FC Kuressaare.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalliklubi Nõmme Kalju andis sotsiaalmeedias teada, et klubiga on liitunud viimastel aastatel TJK Legionis mänginud poolkaitsja German Šlein.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Bideni toetus mustanahaliste valijate seas väheneb\n\n## Põhitekst:\n\nBideni tegevuse presidendina kiidab heaks umbes 60 protsenti mustanahalistest ameeriklastest. Pool aastat tagasi oli see toetus 30 protsendi võrra suurem, vahendas The Times.\n\nBiden võitis 2020. aastal mitmes osariigis tänu mustanahaliste valijate ülekaalukale toetusele. \"Kui demokraadid ei suuda täide viia oma valimislubadusi, siis paljud mustanahalised võivad vahevalimiste ajal koju jääda,\" hoiatasid hiljuti kogukondade liidrid.\n\n\"Mis juhtub, on sama, mis juhtus Virginia osariigis 2021. aastal. Demokraadid kaotavad ja suurelt,\" ütles Georgia osariigi aktivist W Mondale Robinson.\n\n2017. aastal võitsid demokraadid Virginia kubernerivalimised ülekaalukalt. 2020. aastal edestas Biden presidendivalimistel Donald Trumpi Virginias kümne protsendipunktiga. 2021. aastal valiti osariigis kuberneriks aga vabariiklaste partei kandidaat Glenn Youngkin. Paljud mustanahalised valijad olid vihased, kuna demokraatide juhitud kongress ei suutnud läbi suruda sotsiaalreforme.\n\n\"See, mida nägime Virginias, oli see, et mustanahalised valijad ei hääletanud ka vabariiklaste poolt. Nad jäid lihtsalt koju, see oli protest\" ütles Robinson.\n\nLõuna-Carolina mustanahalised valijad aitasid Bidenil saada demokraatide partei presidendikandidaadiks. \"Liiga sageli on teie lojaalsust ja toetust sellele parteile peetud iseenesestmõistetavaks. Ma annan teile oma sõna, et ma ei tee seda mitte kunagi,\" ütles kampaania ajal Biden.\n\nNüüd on paljud inimesed Lõuna-Carolinas aga pettunud. \"Olen segaduses, mõnikord ka vihane,\" ütles Benedicti kolledži professor George Hart.\n\nBideni toetus langeb järjepidevalt ka teiste etniliste gruppide seas. Valgete valijate seas on Bideni toetus nüüd juba alla 40 protsendi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uudisteagentuuri AP korraldatud uuringu kohaselt USA president Joe Bideni toetus mustanahaliste valijate hulgas väheneb. Mustanahaliste valijate toetus on demokraatide jaoks ajalooliselt olnud ülioluline, sügisel toimuvad riigis ka vahevalimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna koolidele teeb muret õpetajate nakatumise kiire kasv\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olukord on muret tekitav ja keeruline. Kui vaatame numbritele otsa, siis alustades koolivaheajalt tagasi tulemisest, on nakatunute arv märgatavalt tõusnud ja seda nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Viimane valmistab kõige rohkem peavalu koolijuhtidele. Kui on üks-kaks õpetajat, kes on positiivse testitulemusega sunnitud koju jääma, aga kui on neid üheksa-kümme, tekib suur probleem, kuidas neid õpetajaid asendada,\" rääkis Belobrovtsev.\n\nViimastel nädalatel on paljud koolid kehtestanud osalise distantsõppe, enam Tallinn keskselt koole distantsõppele ei saada.\n\n\"Kui veel novembris rääkisime sellest, et on teatud vanuserühmad, kus viiruse levik on kõrgem, siis nüüd on põhimõtteliselt kõik vanusegrupid punased – nakatunute arv on kõikides vanusegruppides väga kõrge,\" sõnas Belobrovtsev.\n\nEelmisel nädalal oli nakatunute arv õpilaste seas üle 1700 ja õpetajate seas oli nakatunuid üle 170.\n\n\"Kui vaatame sellele nädalale otsa, siis näeme, et õpetajate arv kahe ja poole päevaga on üle 200 ehk rohkem kui eelmise nädala jooksul kokku. Õpilaste arv pole jõudnud eelmise nädala tasemele. Juba praegu on näha, et selle õppenädala lõpus ületavad nad nii eelmise kui üle-eelmise nädala,\" sõnas Belobrovtsev.\n\nBelobrovtsevi sõnul on tõenäoline, et lähinädalatel jõuavad siiski kõik koolid suure nakatumiste arvu tõttu distantsõppele. \"Väga tahaks loota, et seda ei juhtu, aga lähinädalad näitavad. Praegu koolid otsustavad ise, kui palju distantsõpet kehtestavad, lähtuvalt koolist,\" sõnas ta.\n\nBelobrovtsevi sõnul on keeruline olukord ka lasteaedades, kus on paljud õpetajad haigestunud, kuid see pole nii raske kui koolides.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on Tallinna koolides suurim mure kiire nakatumise kasv õpetajate seas, mis takistab koolide tööd. Sel nädalal on nakatunud üle 200 õpetaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilup: ehk vajaksime Eesti Muusikaauhindade kõrvale veel üht preemiat?\n\n## Põhitekst:\n\nIseenesest pole selles mitte midagi uut ega üllatavat, et kõiksugu preemiate ümber tekib poleemika. Küll ei sobi see, kellele auhind antakse, küll on mõni oluline tegija lihtsalt täiesti välja jäetud (meenutame The Weekndi olukorda Grammydel!), küll heidetakse ette ideoloogilisi vajakajäämisi. Samas pole ilmselt ühele tseremooniale paremat turundust sellest, kui pressiteadete ja lahja reklaamikampaania kõrval tekib lai avalik diskussioon, mis aitab müüa nii pileteid kui kasvatab ka vaatajanumbreid. Mõned kaikad kodaratesse tuleb ära kannatada, lõpuks on sellest ikkagi ainult kasu.\n\nTeatud ootused on Eesti Muusikaauhindadele ilmselt kõigil muusikaga seotud inimestel, kuid tuleks laiemalt küsida, kellele see üritus lõpuks ikkagi mõeldud on? Esiteks on see kindlasti tähtis artistidele, kelle jaoks on väga oluline vimpel, kui saad nüüd ja edaspidi öelda enda kohta \"Eesti Muusikaauhindade parima meesartisti preemia laureaat\", igapäevaselt muusikute pressiteadetega kokku puutudes võin kinnitada, et seda kasutatakse väga-väga palju. Usun, et ka plaadifirmad, mänedžerid, produtsendid saavad nominatsioonide-võitude põhjal järeldusi teha, mis töötab ja mis mitte.\n\nVeel olulisem on aga see, et lõpuks on tegemist ikkagi Eesti suurimates kontserdimajades toimuva avaliku kontserdiga, mida kantakse lisaks üle ka prime-time televisioonis. Muusikakriitikutena sooviksime muidugi, et nominententide hulka jõuaks underground ja kõige novaatorlikumad muusikalised tuuled, kuid ennekõike on Eesti Muusikaauhinnad ikkagi laiale publikuspektrile suunatud meelelahutus ja üks osa levimuusika elutsüklist. Tegelikult on Eestis olukord isegi parem kui mujal: ka nn magamistoaprodutsentidel on täiesti võimalik võidutseda, kui oled viimasel aastal piisavalt tähelepanu saanud, Grammydel seevastu on enamik kohad broneeritud suurplaadifirmadele.\n\nAnname võrdsed alused kõigile artistidele\n\nKüll aga väärib kriitikat see, millistel alustel tehakse erinevate kategooriate puhul nn eelvalik. Olen juba mitu aastat osalenud Eesti Muusikaauhindade žüriis ja virtuaalselt toimuva hääletuse esimeses voorus on võimalik iga kategooria pikast eelnimekirjast võimalik valida siis oma lemmikud. Esmapilgul lööb silme ees virvendama, kui näiteks aasta debüütalbumi kategoorias on mitukümmend nime välja toodud, aga põhjalikumalt üle lugedes avastad järsku, et sinu lemmikut seal valikus ikkagi ei ole.\n\nKuidas nii saab juhtuda? Eestis ei ilmu aasta jooksul ju sedavõrd palju plaate, et neid poleks võimalik kõiki esile tõsta, pigem on see lihtsalt väiksemate tegijate alavääristamine. Vastulausena saaks muidugi öelda, et kõigi kategooriate puhul on võimalik ka ise nominente juurde lisada, reaaluses on see aga lihtsalt mõttetu ja oma väärtusliku hääle raiskamine: vaevalt nüüd kümned teisedki žüriiliikmed hakkavad seda sama artisti sinna ise käsitsi lisama. Lõpuks tuleb siis lihtsalt leppida nende nimedega, mis valikus on, ja nende seast mingi otsus teha.\n\nTulevikus võiks seega iga kategooria puhul teha pisut põhjalikumat eeltööd ja üritada ikkagi välja tuua kõik plaadid, mis aasta jooksul ilmunud. Muusikaauhindade statuut erilisi piiranguid albumitele ei sea, seega võiks olla välja toodud ka täiesti obskuursed asjad. Arvestades, et hääletuskeskkonnas on võimalik ka kõiki plaate kuulata, võib mõni žüriiliige just tänu sellele avastada oma uue lemmiku, lõpptulemus oleks sellevõrra rikkalikum ja rohkem kooskõlas reaalse olukorraga muusikamaastikul.\n\nTänuväärt on aga see, et tänavu sai esmakordselt iga žüriiliige valida vaid kolm teemakategooriat, milles hääli anda. Varem on paljudel (kaasa arvatud minul!) tekkinud ilmselt tahtmine anda punkte ka nende kategooriates, millega nii kursis ei olda, ja seeläbi on arvatavasti seal tõusnud esile mitte muusikaliselt põnevamad artistid, vaid lihtsalt need, kelle nimed on tuntumad. Kas tänu sellele ka lõpptulemus muutus? Ühe aasta põhjal on raske järeldusi teha, aga tendentsina on sellest pigem kasu kui kahju.\n\nŽürii koosseis tekitab kahtlusi\n\nKui ühelt poolt vääriks ülevaatamist see, kuidas on kokku pandud eri kategooriate eelnimekirjad, tekitab tegelikult küsimusi ka Eesti Muusikaauhindade üha kasvava žürii koosseis. Suure osa selles moodustavad muidugi igati mõistetavad nimed: raadiosaatejuhid, ajakirjanikud, festivalikorraldajad, muusikakriitikud. Täpselt need inimesed, kes suplevad igapäevaselt uue muusika lainetes ja on hästi kursis sellega, mis toimumas on. Võimalik, et muusikakriitikuid võiks sinna veelgi rohkem kaasata, Eesti Ekspressi ja kultuuriportaali aastalõputabelitest saaks vabalt terve pinutäie inimesi sinna veel noppida, aga eks arenguruumi peabki alati olema.\n\nSinna kõrvale mahub aga ka terve ports selliseid žüriiliikmeid, kelle puhul tekib vägisi kahtlus nende objektiivsuses: kaasatud on nii muusikute PR-inimesi, mänedžere, plaadifirmade esindajaid kui ka tegevmuusikuid, kes viimasel aastal tegelikult ka ise mingites projektides kaasa löönud. Eesti muusikamaastik on mõistagi nii väike, et lõplikult on võimatu seotust mõne artisti või bändiga välja juurida, kuid kõige ilmselgemad näited tasuks ikkagi kõrvale jätta, sest mida me lõpuks sellest võidame?\n\nVõin ju ühelt poolt jällegi mõista, et sellega tahetakse laiendada žürii spektrit ja kasvatada seda nö täisvereliseks, aga kuidas on ikkagi võimalik lõpuks kindel olla selles, et nende hääled ei ole täiesti kallutatud? Vaevalt jõuab EMA meeskond kõik hääled ükshaaval läbi käia ja vaadata, et näiteks mõni pressiesindaja ei annaks punke ainult nendele artistidele, keda ta esindab. Anname parem võimaluse ka noortele kriitikutele, kelle jaoks on suure au sellisesse seltskonda kuuluda ja kes teevad oma valikud ilmselt ka palju ausamatel-objektiivsematel alustel.\n\nKas vajame veel üht popmuusikapreemiat?\n\nKõik see toob meid aga tagasi põhilise võtmeidee juurde, mida ei tohi unustada: Eesti Muusikaauhinnad on meelelahutus ning selleks see võikski jääda. Võib-olla ei peagi üritama pika ajalooga ja sissetöötanud mudeliga auhinnagalat ümber muuta, vaid tuleks hoopis luua uus popmuusikapreemia? Igasugu auhindu jagatakse Eestis riigi väiksust arvestades muidugi liiga palju, aga popmuusikaauhindu on meil seevastu üllatavalt vähe. Kas on üldse peale Aastahiti, Eesti muusikaettevõtluse auhindade ja Eesti Muusikaauhindade midagi veel? Kui ka on, siis enamasti on need kindlates žanripiirides (Etnokulbid, Eesti jazziauhinnad) ega hõlma seega kogu muusikamaastikku.\n\nMulle muusikakriitikuna meeldiks, kui Eestisse tekiks midagi sarnast Mercury Prize'ile. Ajal, kus albumiformaat kaotab üha enam tähtsust (mida aasta edasi, seda rohkem näeme ka Eesti Muusikaauhindadel artiste, kes on nomineeritud vaid ühe singli pinnalt!), kuluks ära selline auhind, millega pühitsetakse just üht tugevat tervikteost. Selle saavutamiseks tuleks aga ka žürii väga täpselt valida, jätta kõrvale kõik muusikatööstuse esindajad ning võtta kampa vaid objektiivsed spetsialistid. Arvestades, et uut muusikat surub viimasel ajal igast võimalikust digikanalist hoomamatult palju peale, aitaks selline preemia pisut kõike toimuvat fokusseerida.\n\nAga noh, praegu meil sellist auhinda veel ei ole ja olen üsna kindel, et kunagi ei tule ka. Seega vaatame siis kõik lihtsalt rõõmsalt Eesti Muusikaauhindu ja suhtume seal toimuvasse eluterve kriitikaga, sest mingeid järeldusi saab ikkagi ka nende auhindade põhjal teha. Keskmise passiivse muusikakuulaja jaoks, kes kuuleb uusi artiste näiteks raadiojaamade, leidub ilmselt ka tänavuste nominentide hulgas piisavalt palju võõraid nimesid, kes saavad ehk just tänu sellele pisut tuttavamaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal oli elav diskussioon selle üle, kuivõrd põhjendatud on Eesti Muusikaauhindade korraldajate otsus kutsuda galale esinema suuresti vaid meesartistid. Kuigi teatud aspektid Eesti tuntuimate muusikapreemiate juures väärivad kriitikat, tasub samas üldse küsida, kellele see üritus ikkagi mõeldud on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Riisalo liitus Eesti 200-ga\n\n## Põhitekst:\n\nRiisalo oli Isamaa (tollal Isamaa ja Res Publica Liidu) liige aastatel 2012-2016. Ta oli ka erakonna peasekretär aastatel 2012-2015.\n\nAlates 2016. aasta oktoobrist töötas ta presidendi kantselei direktorina ja oli sel ametikohal Kersti Kaljulaidi ametiaja lõpuni möödunud sügisel.\n\nTänavu 12. jaanuaril ütles Riisalo intervjuus Eesti Ekspressile, et plaanib liituda Eesti 200-ga. Erakonna esimees Kristina Kallas ütles hiljem ERR-ile, et Riisalo tuleb erakonna riigikogu valimiste kampaaniat vedama.\n\nPraegu välisministeeriumis töötav Riisalo täpsustas ERR-ile, et hakkab tegema erakonnas vabatahtlikku tööd ja esialgu ministeeriumist ei lahku.\n\n24. jaanuaril kirjutas Eesti Ekspress, et ka Kersti Kaljulaidi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe hakkab tööle Eesti 200 heaks.\n\nKersti Kaljulaid ise on vihjanud, et ta võib tulla Eesti sisepoliitikasse, kuid otsust millal ja millise erakonna ridades, ta avalikult välja öelnud pole. Siiski on peetud kõige tõenäolisemaks tema liitumist Eesti 200-ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äriregistri andmetel liitus endine Isamaa peasekretär Tiit Riisalo teisipäeval parlamendivälise erakonnaga Eesti 200, kelle eelseisvat riigikogu valimiste kampaaniat on ta lubanud vedama minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks Norra murdmaasuusatajat andsid Pekingi eel positiivse koroonaproovi\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval peetud pressikonverentsil ütlesid Norra koondise peatreener Espen Bjervig ja koondise arst Öystein Andersen, et esimesena andis positiivse proovi sprinditreener Arild Monsen.\n\n\"Monsen andis positiivse koroonaproovi mõned päevad tagasi, kui ta saabus Oslosse. Seejärel testisime kaks päeva järjest kõiki oma sportlasi, nende proovid olid negatiivsed. Kui tegime aga PCR-testid, siis saime teada, et kaks meie suusatajat on siiski koroonaviirusega nakatunud,\" ütles peatreener Bjervig.\n\n\"Peale seda, kui Monsen viirusega nakatus, oleme sportlasi pidevalt testinud. Meessuusatajad on teistest eraldatud, nad söövad oma tubades ja ei ole sealt väljunud.\"\n\n\"Täiesti selge on see, et ükski sportlane homme [neljapäeval] olümpiale ei sõida. Väljasõit lükkub edasi,\" lisas ta.\n\n\"Me oleme teistest eraldanud need, kes on nakatunud ning me proovime järgmiste päevade jooksul nii palju testida kui võimalik, et vaadata, kas leiame veel nakatunuid. Me ei saa välistada, et neid on rohkem kui kaks,\" ütles koondise arst Andersen.\n\nMeestekoondis on pärast seda, kui Monsen positiivse proovi andis, isolatsioonis Itaalias. Meeste väljasõit Pekingisse lükati juba korra edasi 27. jaanuarilt 31. jaanuarile. Kohale jõudes on neil esimese võistluseni aega vaid viis päeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi taliolümpiamängudele sõitvas Norra murdmaasuusakoondises andsid naissuusatajad Heidi Weng ja Anne Kjersti Kalva positiivse koroonaproovi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitico: Draghi toetab Vene-vastaste sanktsioonide kehtestamist\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa president Vladimir Putin suhtleb kolmapäeval videokõne vahendusel Itaalia suurfirmadega. Videokõnes osaleb 25 suurt Itaalia tööstuskontserni. Nende seas on rehvitootja Pirelli ja energiafirma Enel. Üritus oli kavandatud juba enne Ukraina olukorra eskaleerumist, vahendas Politico.\n\nRooma oli 2015. aastal esirinnas, et hoida ära karmide Moskva-vastaste sanktsioonide kehtestamist. Putin loodab ka nüüd Itaalia toetusele. Ukraina piiri lähedale on koondatud umbes 100 000 Venemaa sõjaväelast. Lääneriigid kardavad Venemaa sissetungi.\n\nSiiski on olukord võrreldes 2014. aastaga erinev. Itaalia peaminister Mario Draghi erineb Matteo Renzist. Draghi eelistab eelkõige häid suhteid Washingtoni ja NATO-ga. Draghi esimene kõne peaministrina rõhutas Itaalia kuulumist Atlandi allianssi.\n\n\"Euroopa riikidest on Itaalia majanduslike ja kultuuriliste sidemete poolest Venemaale ilmselt kõige lähemal,\" ütles Foscari ülikooli professor Aldo Ferrari.\n\nFerrari hinnangul on olukord 2022. aastal siiski teistsugune. \"Itaalia pole Saksamaa. Roomal pole valmisolekut ega jõudu muuta Euroopa diplomaatilise tegevuse üldist suunda Venemaa suhtes,\" ütles Ferrari.\n\nItaalial olid Moskvaga soojad suhted juba külma sõja ajastul. Itaalia autofirma Fiat tegi koostööd NSVL-i autotootjatega. Venemaa suur autotehas sai nime Itaalia kommunistliku liidri Palmiro Togliatti järgi.\n\nVenemaa jaoks on Itaalia investeeringud olulised. Pirellil on Venemaal kaks tehast. Itaalia energiafirmadel on tihedad sidemed Gazpromiga. Venemaal tegutsevad aktiivselt ka Itaalia suurpangad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia ja Venemaa vahel on tihedad majanduslikud sidemed, mida Moskva loodab nüüd poliitiliselt ära kasutada. Veebiväljaande Politico hinnangul toetab Rooma siiski Venemaa-vastaseid karme sanktsioone, kuna peaminister Mario Draghi tahab säilitada häid suhteid Washingtoniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo toob tagaliini NBA draftis valitud ameeriklase\n\n## Põhitekst:\n\nMängijatüübilt mõlemat tagaliini positsiooni mängiv Cousins esindas aastatel 2012-2016 Oklahoma ülikooli ning oli neljast hooajast kolmel ka kolledžitiimi põhikoosseisu mees. Kolm esimest hooaega pigem number kahe peal mänginud Cousins liigutati oma viimaseks kolledžiaastaks mängujuhi positsioonile ja koos hilisema NBA mängumehe Buddy Hieldiga viidi Oklahoma meeskond NCAA finaalturniiril nelja hulka, kirjutab Kalev/Cramo klubi kodulehel.\n\nSuuresti tänu ülikoolikarjääri lõppakordile valiti Cousins 2016. aastal Sacramento Kingsi poolt NBA draftis 59. ehk eelviimase valikuna. Cousins on tollest draftist üks mängija viiest, kes pole seni veel ametlikus matšis NBA mängus osalenud, kuigi hooajaeelseid kontrollkohtumisi on ta teinud nii Kingsi kui hiljem ka Utah Jazzi särgis.\n\nHooajal 2019/20 esindas ta Iisraeli klubi Jeruusalemmi Hapoeli, kuid lahkus sealt jaanuaris Kreeka kõrgliigasse Peristeri meeskonda.\n\nEelmisel hooajal läks Cousinsil oluliselt paremini, kui ta kogus Iisraeli kõrgliigatiimis Gilboa Galil keskmiselt 22,8 minutit, 10,9 punkti, 2,7 lauapalli ja 2,2 korvisöötu.\n\nÜlikoolitiimis viimasel kahel hooajal kolmepunktiviskeid üle 41% tabanud Cousins pole Euroopas pikemate hooaegade peale samasugust tabavust veel suutnud näidata, kuid vabaviskejoonelt on tema protsent võrreldes kolledžiaegadega tõusnud 65%-67% juurest mullu Iisraelis näidatud 72,3% peale.\n\n\"Pärast JeQuani vigastust vajasime tagaliini täiendust ning Isaiahi näol loodetavasti leidsime selle. Isaiah on Euroopa korvpalliga juba tutvust teinud ning treenerid näevad temas perspektiivikat mängijat,\" kommenteeris Kalevi mänedžer Ramo Kask.\n\nKalev/Cramo on nüüd tagaliinist lahkunud Davion Berry ja JeQuan Lewise asendanud juba meeskonna eest mõned mängud kaasa teinud Donovan Jacksoni ja Isaiah Cousinsiga. Kask loodab, et need vangerdused aitavad tiimil eesmärkideni jõuda: \"Isaiahi liitumisega loodame, et meeskond suudab hooaja teises pooles häid esitusi näidata ning hooajal algul püstitatud eesmärgid suudame ära täita.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond toob hiljuti lahkunud JeQuan Lewise asemele tagaliini 27-aastase ja 193 cm pikkuse Isaiah Cousinsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKatse viitab, et rohkem raha teeb imiku ajule head\n\n## Põhitekst:\n\nPerekonna sissetuleku ja lapse arengu vahel on teadlased seost näinud juba paljudes varasemates vaatluslikes uuringutes. Nüüd aga said teadlased katsetest esimest korda tõendusmaterjali selle kohta, kuidas täpselt vaesus lapse arengut mõjutab, vahendab ScienceAlert.\n\nTegu on osaga pikemast käimasolevast uuringust \"Imiku esimene eluaasta\". Selle laiem eesmärk on hinnata, kuidas mõjutab vaesuse vähendamine väikelaste vaimset võimekust ja tundetaipu.\n\nUuringu autori ja Columbia Ülikooli neuroteadlase Kimberly Noble sõnul on juba mõnda aega teada, et vaesuses üles kasvanud laste õppeedukus on sagedamini kehvem ning täiskasvanuna on neil tihti väiksem sissetulek ja põduram tervis. Siiani polnud Noble'i sõnul aga selge, kas vaesus ise põhjustab laste arengus erinevusi või seostub vaesuses veedetud lapsepõlv lihtsalt muude teguritega, mis neid erinevusi põhjustavad.\n\nNüüd kutsusid Noble ja kolleegid oma uuringus osalema tuhatkond väikese sissetulekuga ema, kes olid just hiljuti sünnitanud. Emad elasid New Yorgis, New Orleansis, Omahas või Minneapolise/St. Pauli linnas. Neile eraldati juhuse alusel sularahas kas 333 või 20 dollari suurune kuutoetus lapse esimeseks neljaks eluaastaks. Toetuse saamine ei tähendanud emadele mingeid lisakohustusi.\n\nPandeemia tõttu said uuringu autorid silmast silma katseid teha ainult 435 perekonnaga. Katsete käigus mõõtsid nad kõigi perede imikute ajuaktiivsust.\n\nKuigi uuringu valim kujunes lõpuks oodatust väiksemaks, osutavad tulemused, et väikese sissetulekuga emade rahaline toetus võib otseselt muuta nende võsukeste ajuaktiivsust esimese eluaasta jooksul. Uuringust selgus, et lastel, kelle emadele maksti suuremat toetust, oli ajuaktiivsuse sagedus suurem, kui neil, kelle emade rahakott jäi õhemaks.\n\nSedalaadi aktiivsus seostub eelnevate uuringute põhjal parema keelevõime, vaimse võimekuse ja tundetaibuga, kuigi need seosed ei avaldu kõigil lastel ühtemoodi.\n\nAutorite sõnul peavad edasised uuringud näitama, kas need ajuaktiivsuse muutused on püsivad või avalduvad paremas vaimses võimekuses. Uurijate sõnul on alust oletada, et tõenäoliselt peavad paika mõlemad tulemid.\n\nUuemad väiksema ulatusega uuringud on samuti näidanud, et kõrgema sagedusega ajuaktiivsus on levinum just jõukamatesse peredesse sündinud laste seas. Noble'i sõnul kujunevad kõik ajud välja oma ümbritseva keskkonna ja kogemuste mõjul. Nii ei saa uurija sõnul väita, nagu oleks teatud inimrühmadel kuidagi paremad ajud. Kuna katse põhines aga juhuslikkusel, on Noble'i sõnul selge, et 333 lisadollarit kuus pidi muutma laste kogemusi ja keskkonda piisavalt, et nende ajudel oleks põhjust uute oludega kohaneda.\n\nUuringu eripärade tõttu ei tea autorid siiski, millised keskkonnategurid võisid imikute ajudes kõrgemal sagedusel ajulaineid esile kutsuda. Järgmisena uurivadki nad seda, kas tulemusi mõjutasid leibkonna kulutused, vanemate käitumine, peresuhted või -stress.\n\nMillised muutuste põhjused ka poleks, järeldavad uurijad siiski, et raha mõju lapse arengule paistab olema tugev. Uuringu kaasautori ja California-Irvine'i Ülikooli ökonomisti Greg Duncani sõnul osutusid erinevused kahe imikurühma vahel nii suureks, nagu oleks tegu olnud ulatusliku haridusliku sekkumisega.\n\nAutorid loodavad, et nende tööst on tulevikus abi võitluses vaesusega. Täpsemalt osutab uuring, et vaesusvastastes meetmetes peaks keskenduma just lastele.\n\nUuring ilmus Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika teadlaste juhuslikustatud katsetega uuring osutab, et kui anda väikese sissetulekuga emadele veidi rohkem raha, võib see toetada nende laste aju arengut esimestel eluaastatel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVeel jõuab registreerida oma lühifilmi TPT filmifestivalile\n\n## Põhitekst:\n\nFilmifestivalil saavad osaleda kutse- ja üldhariduskoolide õpilased nii Eestist kui ka esmakordselt välismaalt, kõrgkoolide ja ülikoolide tudengid ning huvikoolide õpilased.\n\nProjekte saab esitada viies põhikategoorias: muusikavideo, dokumentaalfilm, sketš, animafilm, mängufilm, ja kahes alamkategoorias, milleks on tudengifilm ja rahvusvahelised noorte lühifilmid.\n\nDokumentaal-, mängu-, tudengi- ja rahvusvaheliste noorte lühifilmi projektide pikkus on maksimaalselt 15 minutit, animafilmi kategooria projekti pikkus on maksimaalselt 10 minutit, muusikavideo ja sketši pikkus 5 minutit.\n\nRegistreerimine lõpeb 12. veebruaril kell 23.59, kuid oma töid saab esitada kuni 5. märtsini. Rohkem infot osalemistingimuste ja registreerimise kohta saab festivali kodulehelt.\n\nTPT filmifestival kulmineerub 6. aprillil Artise kinosaalis toimuval galaõhtul. Eelnevalt selgitavad kohtunikud välja viis tööd, mis lähevad publikuhääletusele.\n\nTPTFF'22 sai alguse otsesaatega kooli telestuudiost, mis jõudis ka ERR Menu vaatajateni. Saatejuht oli Jüri Muttika.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuni 12. veebruarini on veel võimalik registreeruda kuuendat korda toimuvale Tallinna polütehnikumi filmifestivalile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAdvokaat Keres: valitsus rikub põhiseadust, kui jätkab seniste piirangutega\n\n## Põhitekst:\n\nTeadusnõukoda avalikustas teisipäeval põhjendused, miks mittevaktsineeritud inimeste lubamine üritustele kiirtestiga pole hea mõte. Mind pani imestama viimane punkt, milles öeldi, tsiteerin: \"Negatiivne on see, et kui teste nõutakse ka vaktsineeritutelt, siis see ei suuna inimesi enam vaktsineerima (ja tõhustusdoosi saama).\" Nii et ikkagi põhjendatakse piiranguid vajadusega suunata inimesi vaktsineerima. Kas see on õigusriigi põhimõtetega kooskõlas?\n\nKindlasti ei ole õigusriigi põhimõtetega kooskõlas.\n\nAlustame juba sellest, et mille alusel piirangud on kehtestatud? Need on kehtestatud NETS (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) paragrahv 28 lõike viis alusel. Sellega annab parlament täielikult oma otsustusõiguse üle piirangute küsimuses vabariigi valitsusele. Selline seadus on juba iseenesest minu hinnangul formaalselt põhiseadusevastane. Ja kui ma vaatan põhiseaduslikkuse järelevalvepraktikat viimase 10–15 aasta jooksul, siis ma ei ole veel näinud lahendit, kus selliseid volitusnorme, mida NETS sisaldab, peetakse põhiseaduspäraseks. Ehk siis see on üks asi.\n\nKui vabariigi valitsus lõpetaks selle koroonapassijama ära, siis vähemasti astuks ta selles mõttes õige sammu, et ta lõpetaks kehtiva põhiseadusevastase olukorra.\n\nTeiseks piiratakse Eesti majanduselu ja normaalset inimeste elu olukorras, kus kõik saavad täpselt ühtemoodi aru, et nendel piirangutel ei ole enam mitte mingit mõju, sest teise suupoolega tunnistatakse, et viirus saab niikuinii kõik kätte, olgu piirangud või mitte. Mulle tõepoolest jääb arusaamatuks, kuidas valitsus endale sellist asja lubada võib.\n\nJa rääkida sellest, et juhul kui kiirtestid tagasi tuua, siis selle tagajärjel võiks langeda vaktsineerimistempo, siis andke andeks, see on täiesti jabur. Kes on tahtnud ennast vaktsineerida, on ennast vaktsineerida saanud. Sundida inimesi vaktsineerima selliste jesuiitlike piirangutega on minu arvates vastuolus seadusega.\n\nAga mõnes mõttes oli see võib-olla aus ülestunnistus? Ametlikult ju räägime, et vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja mingit sundust olla ei tohi. Aga nüüd selle viimase punktiga teadusnõukoda ütles, et piirangute mõte ongi hoida survet, et inimesed läheksid tegema tõhustusdoose või ka esmaseid kaitsesüste?\n\nJah, selles mõttes on see aus ülestunnistus.\n\nJuba sügisel avaldas õiguskantsler Ülle Madise arvamust, et vaktsineerimisvabaduse piiramine kaudselt on põhiseadusevastane. Piiranguid ei tohi seada eesmärgiga inimesi vaktsineerima viia või sundida. See oli väga selge ja minu arvates õige seisukohavõtt Ülle Madise poolt.\n\nKahjuks õiguskantsler ei saa valitsuse haldusaktide üle järelevalvet teostada. Valitsus on seda tähelepanekut eiranud viimased neli-viis kuud ja minu arvates ei ole see lubatav. See on karjuv vastuolu meie õigusriigi põhimõtetega, mis vaatab meile otse näkku.\n\nEesti ettevõtted lähevad järjest pankrotti. Viimasena kisa tõstnud jõusaalide omanike kirjadele valitsus isegi ei vasta. Ma tegelikult ei saa aru, mis siin riigis toimub.\n\nTeadusnõukoja juht professor Toivo Maimets ütles, et me peame leidma tasakaalu majanduse ja meditsiini vajaduste vahel. Kui ma vaatan teadusnõukoja koosseisu, siis seal ongi ju ainult suuresti plaanis esindatud lugupeetud arstid, viroloogid ja üks kommunikatsioonispetsialist. Aga majandusinimesi pole, nii ei saa ju tasakaalu saavutamist hinnata?\n\nSee on tõesti kahetsusväärne, et teadusnõukoda on ühekülgne. Aga teadusnõukoja eesmärk on anda vabariigi valitsusele nõu teadusküsimustes ja lõppkokkuvõttes on vabariigi valitsus see, kes peab selle mõistliku tasakaalu leidma.\n\nAga tänase seisuga on asi ikkagi hapu. Tasakaalu ei ole, on ainult üks sõnum, mis on lihtsalt laiskusest jäänud paberile ja pressikonverentsidele, sest pole lihtsalt mõeldud, mis meie uus sõnum võiks olla, et me vana sõnumi osas lolliks ei jääks.\n\nVana sõnum on loomulikult see, et kõik peavad vaktsineerima, kuigi järgmises ajaleheartiklis keegi möönab, et vaktsineerimine väga omikroni vastu ei aita. Aga valitsus ütleb, et minge ikkagi vaktsineerige, minge vaktsineerige ennast vaktsiiniga, mille osas me oleme kahtlevad, et kas see tegelikult selle vastu aitab ja kui aitab, siis võib-olla kaks kuud.\n\nSelliste põhjendustega majandust ja inimeste elusid kägistada on absurdne.\n\nSelle taga on vist poliitikute hirm, et me tegelikult päris täpselt ei tea, mis meid nädala-paari pärast ees ootab, kuna nakatumise laine on kaheldamatult väga suur?\n\nNakatumise laine on kõrge ja nakatumist on iseenesest ju põhjendatud karta.\n\nAga kogu aeg räägitakse meile, et me peaksime juhinduma endaga lähedaste riikide eeskujust. Neid eeskujusid on nüüdseks päris palju, kes kõik piirangud ära kaotavad.\n\nKa meie enda statistika paistab näitavat, ma saan ainult amatöörina midagi arvata, nakatumiste arv on väga-väga-väga järsult tõusnud. Aga haiglaravi vajadus püsib sama või läheb isegi allapoole. Ehk siis selle põhjalt teha järeldus, et meid on ootamas mingisugune meditsiiniline katastroof jälle? Mina sellist järeldust teha ei oskaks.\n\nVõib-olla teadusnõukojal on mingisugused teised relvad või mingid teised teadmised varuks, mis seda põhjendavad, aga avalikkusele seda veel öeldud ei ole.\n\nMis me siis peale peaksime hakkama?\n\nVabariigi valitsus võiks selle põhiseadusevastase olukorra ära lõpetada ja lasta inimestel naasta oma normaalse elu juurde, lasta ettevõtetel naasta normaalse elu juurde enne, kui siin on tõepoolest tükid taga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus rikub põhiseadust, kui jätkab seniste piirangutega, kuigi koroonaviiruse omikroni tüve tulek on olukorda kardinaalselt muutnud, ütles vandeadvokaat Paul Keres ERR-ile antud intervjuus. Tema sõnul tuleks piirangutest loobuda ja lasta inimestel naasta normaalse elu juurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBaltikumi tehinguturu maht kerkis mullu rekordtasemele\n\n## Põhitekst:\n\nVõrdluseks tehti 2020. aastal Baltikumis 75 tehingut, mahuga 1,2 miljardit eurot, selgus Ellex Raidla ja Mergermarketi ülevaatest.\n\nTehingute koguväärtus oli mullu avaldatud andmete arvestuse järgi siiski ajaloo teisel positsioonil. Aastal 2018, mil Blackstone ostis miljardi euro eest Luminori panga, oli tehingute väärtus kokku 2,8 miljardit eurot.\n\nAnalüüsi kohaselt oli Baltikumi turul suurima väärtusega tehinguks Graanul Investi müük USA Apollo fondidele, kuid viimase tehingu hinda osapooled ei avalda.\n\nSuurim avaldatud hinnaga tehingu väärtus oli 800 miljonit eurot, kui Gren Group ostis Fortumi Baltikumi ettevõtte.\n\nViimased kaks tehingut moodustasid mullu deklareeritud tehingute väärtusest enam kui poole.\n\nEllex Raidla tehingute valdkonna kaasjuht partner Sven Papi sõnul on sektoritest suurimad tehingud tehnoloogia-, kinnisvara-, taastuvenergia- ja finantssektoris.\n\nBolt kaasas mullu investeeringutega 620 miljonit eurot ja tänavu aasta alguses veel 628 miljonit.\n\nMergermarketi aruande kohaselt on turg pärast pandeemia algust taas elavnenud, jätkates 2020. aasta teises pooles alanud trendi.\n\n\"Kui pandeemia tabas eriti rängalt selliseid sektoreid nagu meelelahutus, hotellindus, reisikorraldus ja transport, siis telekommunikatsiooni, meedia ja tehnoloogia valdkonna ning infrastruktuuri sektori ettevõtted on jätkuvalt investorimagnetiks, mis meelitavad meie regiooni ka tõeliselt globaalse haardega erakapitali fonde,\" rääkis Papp.\n\nTänavu aasta esimeses pooles analüüsi kohaselt tehinguaktiivsuse kahanemist oodata ei ole. Analüüsi kohaselt püsib Baltikumi turg tugev, kuigi seda ähvardavad samad riskid, mis kogu Euroopat.\n\n\"Jätkuvate Covid-piirangute tõttu süvenevad häired tootmises ja logistikas, energiahindade kasvust tingitud hüppeliselt tõusnud tootmiskulud, sõda õhutavad ähvardused Venemaalt Ukraina ja NATO suunas ning üksikute riikide protektsionistlike meetmete suurendamine läbi regulatiivsete piirangute karmistamise, et tulla toime eelnimetatud teguritega,\" sõnas Papp.\n\nEllex Raidla ja Mergermarketi hinnangul ootab lähiaastatel tugevat kasvu taastuvenergia sektor, samuti kinnisvaraarendus. Kuigi ärikinnisvara on pandeemias pihta saanud, püsib elukondliku kinnisvara sektor tugev, kuna sissetulekud kasvavad ja inflatsioon on kiire. Riskide realiseerumise korral taastub Baltikumi turg aga kiiresti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Baltikumis tehti mullu 112 suuremat ühinemiste ja ülevõtmiste tehingut, mis on rohkem kui kunagi varem. Avalikustatud tehingute summa ulatub 2,3 miljardi euroni, kuid suurima tehingu hind jäi saladuseks ning tõenäoliselt on maht sellest suurem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEstoloppeti suusasarja hooajale antakse avastart sel laupäeval\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hetkel on valitsuse poolt seatud piiranguks, et 36. Viru maratonil osalemiseks tuleb 18-aastastel ja vanematel esitada vaktsineerituse või COVID-19 läbipõdemise tõend. Eks me ikka saame omajagu kirju ja kõnesid, et miks ei võiks lubada ka neid, kes esitavad negatiivse PCR või antigeeni kiirtesti tulemuse. Praegu on aga otsus selline ning oleme rõõmsad, et lund on ja saame maratoni korraldada,\" sõnas 36. Viru maratoni peakorraldaja Evi Torm.\n\nPeakorraldaja sõnul ootab laupäeval Mõedakul suusasõpru 42 km põhidistants, 21 km pikkune poolmaraton ning lisaks ka lastesõidud.\n\n\"Lund on meil kenasti, rajapõhi on olemas ning rada on enam-vähem sama, mis eelmisel aastal. Ka registreerijaid on hetkel koos lastega tublisti üle 500 ning huviliste arv aina kasvab. Seega, kel vähegi võimalus, siis tulge ja lustige suusarajal,\" julgustas Torm inimesi suusatama, kelle sõnul kehtib võistlusele soodushinnaga registreerimine kuni kolmapäevani õhtuni. Samuti saab registreeruda kohapeal ka võistluspäeval.\n\nEstoloppeti sarja I etapp, 36. Viru maratoni 42 km põhidistants toimub sel laupäeval, 29. jaanuaril algusega kell 11.00 ning 21 km distants kell 11.20.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Estoloppeti suusasarja uue hooaja avastart toimub sel laupäeval 29. jaanuaril, mil toimub 36. Viru maraton. Hetkel kehtivate piirangute kohaselt saavad suusamaratonist osa võtta ainult need, kel on esitada kehtiv koroonatõend.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: Kõlvart ja Belobrovtsev koroonaolukorrast Tallinna koolides\n\n## Põhitekst:\n\nKell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Vadim Belobrovtsev, kes räägivad koroonaolukorrast pealinna koolides ning linlaste rahulolu-uuringust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKriisa ei suutnud Arizona kaotusmängus punktiarvet avada\n\n## Põhitekst:\n\nArizona suutis väljakuperemeestega sammu pidada esimesed viis minutit, siis tegi UCLA aga 10:0 spurdi. Arizona jäi taha 16:24 ja ei suutnudki kaotusseisust välja tulla, vahendab Korvpall24.geenius.ee.\n\nKriisa alustas kohtumist algviisikus ning viibis Arizona mängijatest väljakul kõige kauem 35 minutit, kuid selle ajaga punktiarvet avada ei suutnud. Kriisa eksis kõigil kolmel kahepunktiviskel ning üheksal kolmepunktiviskel, küll aga võttis ta kaks lauapalli ja jagas mängu parimana kuus resultatiivset söötu. Lisaks patustas eestlane nelja pallikaotusega ja tegi ühe isikliku vea.\n\nArizona parim oli kaksikduubli teinud Bennedict Mathurin, kes viskas 16 punkti ja võttis kümme lauapalli.\n\nPac-12 konverentsis on mõlemal meeskonnal kirjas nüüd kuus võitu ja üks kaotus, millega jagatakse esikohta. Kogu hooaja saldo on Arizonal 16 võitu ja kaks kaotust, UCLA on võitnud senisest 16-st mängust 14.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA üliõpilaskorvpalliliiga NCAA kõrgeimas divisjonis läksid kolmapäeva varahommikul vastamisi kaks Pac-12 konverentsi tugevamat: Kerr Kriisa kodumeeskond Arizona Wildcats ja UCLA Bruins. Kriisa tiim kaotas võõrsil peetud mängu 59:75 (29:40).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliin tahab Vene-vastastes sanktsioonides erandit energiasektorile\n\n## Põhitekst:\n\nSee erand ei takistaks potentsiaalseid sanktsioone Nord Stream 2 torujuhtme vastu, vahendas Bloomberg.\n\nBloombergi allikate teatel on teised Lääne-Euroopa suurriigid Saksamaaga solidaarsed.\n\n\"See erand on osa USA-ga kokkulepitud lõplikust sanktsioonide paketist, mida rakendatakse Venemaa sissetungi korral Ukrainasse,\" ütles üks allikas Bloombergile.\n\nBloombergi andmetel toetab Saksamaa piiranguid Venemaa metallide ja kemikaalide impordi suhtes. Samuti toetab Berliin teatud luksus- ja kõrgtehnoloogiliste kaupade ekspordipiiranguid. Saksamaa nõustub ka oligarhide vastu suunatud reisikeeldude ja varade külmutamisega.\n\nKantsler Olaf Scholz kaitses hiljuti Saksamaad kriitika eest, mis riiki on tabanud seoses keeldumisega relvaabi andmisest surve all Ukrainale. Saksamaa ei ole tema sõnul relvi sõjatsooni saatnud ajaloolistel põhjustel.\n\nScholzi sõnul aitab Saksamaa Ukrainat majanduslikult.\n\nUSA ja EL on nädalaid arutanud, kuidas reageerida Venemaa sõjalise sissetungi korral Ukrainasse. Brüssel ähvardab Kremlit \"massiivsete tagajärgedega\". EL pole neid tagajärgi siiski täpsustanud.\n\nVenemaa on süüdistanud USA-d ja teisi pingete suurendamises ja eitab Ukrainasse sisenemise plaane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uudisteagentuuri Bloombergi teatel tahab Saksamaa teha erandit energiasektorile, kui sanktsioonide raames hakatakse blokeerima Venemaa pankade tehinguid USA dollarites. Berliin muretseb, et Euroopa energiavarustus võib ohtu sattuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium tegi muudatusi välisluure töökorralduses\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ootused välisluure tööle on praeguses julgeolekuolukorras kahtlemata kõrged. Oleme viimastel kuudel nendes ootustes selgemalt kokku leppinud,\" ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ERR-ile. Ta ei soostunud seda rohkem täpsustama.\n\nMinisteeriumi endine kõrge ametnik, kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu ütles eelmisel nädalal usutluses ERR-ile, et riik oleks võinud juba varem alustada ettevalmistusi praeguseks julgeolekukriisiks, aga välisluure ei pidanud seda vajalikuks.\n\nValitsus otsustas eelmisel nädalal eraldada lähiaastatel erakorraliselt laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, et suuta tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Lisarahast enamus kulub kaitseväele laskemoona ostuks, aga osa suunatakse eelhoiatusse, mis sisuliselt peaks tähendama luurevõimekust.\n\n\"See kõik oleks võinud juhtuda juba neli kuud tagasi, kui tegelikult oli seis täpselt sama. Ega siis täna ei ole seis oluliselt erinevam kui neli kuud tagasi. Kahjuks eelmise aastanumbri sees meie strateegilise eelhoiatuse aparaat näitas aiateibaid. Meie välisluure juht Mikk Marran ütles kindlas kõneviisis, et see, mis täna toimub, on välistatud, ja sellepärast valitsus seda sammu ka varem ei astunud,\" rääkis Oidsalu. \"See üldine ohupilt, õige aeg oleks olnud august-september, aga meie välisluure, ütleme analüütiline kapatsiteet ei ole praegu kõige parem. Ma tean, et Mikk Marran kindlasti teeb selle korda,\" lisas ta hiljem.\n\nOidsalu ei soovinud hiljem enam oma väljaöeldut täpsustada ega kommenteerida.\n\nSamas ütles välisministeeriumi endine kantsler ja kunagine Eesti välisluure juht Rainer Saks esmaspäeval vastuseks kriitikale, et Eesti välisluure ei olnud piisavalt teadlik lähenevatest kriisidest, näiteks Valgevenest lähtuvast migrandikriisist, et sageli korraldatakse sellised kriisid väga kiiresti ning nendeks ei saagi pikalt ette valmistuda. \"Pead olema üldises plaanis valmis kriisi haldama, ohtudega tegelema, aga ei saa eraldi valmistuda 50 eraldi ohuks ja potentsiaalseks olukorraks – see lihtsalt ei tööta,\" märkis ta.\n\nKallas: välisluure pakutud info aitab selgitada Eesti seisukohti\n\nPeaminister Kaja Kallas kinnitas pressiesindaja vahendusel, et jääb välisluureameti tööga rahule ning selle antud teave on aidanud teiste riikide juhtidele selgitada Eesti seisukohti.\n\n\"Ma olen rahul välisluureameti tööga. Amet teeb head tööd,\" ütles Kallas oma kirjalikuks kommentaaris. \"Luureinfo on kriitilise tähtsusega riigi julgeolekuga seotud otsuste tegemisel. Välisluureamet jagab valitsusele ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile seda infot pidevalt. Näiteks olen saanud välisluureameti infole tuginedes teistele Euroopa riigijuhtidele väga mõjusalt selgitada meie seisukohti praeguses julgeolekuolukorras,\" lisas peaminister.\n\n\"Lisaks on minu ja kogu valitsuse koostöö sisuline ja tõhus ka kõigi teiste Eesti julgeoleku tagamisega seotud asutustega,\" rõhutas Kallas.\n\nVälisluureamet tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja edastada infot Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta.\n\n\"Välisluureameti kogutud info annab väga olulise panuse Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika kujundamisse. Välisluureamet on Eesti riigikaitse eesliin, sest luureinfo tagab vajaliku eelhoiatuse meid ohustavate sündmuste kohta,\" öeldakse ameti kodulehel.\n\nTeave välisluureameti koosseisust ja struktuurist on riigisaladus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vastuseks kaitseministeeriumi endise asekantsleri viidetele, justkui oleks ministeeriumi alluvuses tegutseva välisluureameti töös puudujääke, tunnistas kaitseministeeriumi esindaja, et ameti töökorraldust on muudetud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiglaravi vajab 287 koroonapatsienti, suri viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nViimastest omakorda 146 ehk 75,6 protsenti on vaktsineerimata ja 47 ehk 24,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nHaiglaravi number kukkus vaatamata rekordilistele nakatumisnumbritele taas. Päev varem oli haiglas 315 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 221 raskeloomulise Covidiga.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 39 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 17 patsienti, neist juhitaval hingamisel 15. Ka need numbrid langesid.\n\nSuri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest neli olid vaktsineerimata: 44-aastane mees, 69-aastane naine, 74-aastane naine, 81-aastane mees, 83-aastane naine.\n\nKokku on Eestis surnud 2018 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\n5845 uut nakatunut\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 12 869 testitulemust, millest 5845 osutus positiivseks. See on uus ööpäevane nakatumisrekord.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 275,1 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 450,2 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 3300 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 358.\n\nKolmapäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 369 429 inimest.\n\nKogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,2 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeva hommikuse seisuga on haiglas 287 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 193 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nClippers tuli välja 35-punktilisest kaotusseisust ja võttis võidu\n\n## Põhitekst:\n\nSee oli NBA ajaloo suuruselt teine kaotusseisust välja tulemine. Rekord kuulub Utah Jazzile, kes 1996. aastal tuli 36-punktilisest kaotusseisust välja, kui võideti Denver Nuggetsit.\n\nClippersi parim oli Amir Coffey 29 punktiga. Luke Kennard, kes tabas ka mängu lõpus viigiseisu toonud kaugviske, lisas 25 punkti. Wizardsi eest, kes sai oma neljanda järjestikuse kaotuse, viskas Bradley Beal 23 punkti.\n\nLUKE KENNARD'S 4-POINT PLAY COMPLETES THE @LAClippers 35-POINT COMEBACK WIN pic.twitter.com/DTgzet06GT\n\n— NBA (@NBA) January 26, 2022\n\nLos Angeles Lakers alistas võõrsil 106:96 Brooklyn Netsi. LeBron James viskas võitjate kasuks 33 punkti. 17 mängu vahele jätnud Anthony Davis viskas 25 minutiga kaheksa punkti. Netsi parim oli 33 punktiga James Harden.\n\nGolden State Warriors võitis 130:92 Dallas Mavericksi. Jonathan Kuminga viskas Warriorsi eest 22 ning Stephen Curry 18 punkti. Mavericks kaotas kohtumises oma võtmemängija Tim Hardaway, kui ta murdis oma jalaluu. Kaotajate parim oli 25 punktiga Luka Doncic.\n\nMinnesota Timerwolves võttis 109:107 võidu Portland Trail Blazersi üle. Timberwolvesi parimana viskas Anthony Edwards 40 punkti. D'Angelo Russell lisas 22 punkti. Nassir Little viskas Trail Balzersi eest 20 punkti.\n\nTulemused:\n\nDetroit – Denver 105:110\nWashington – LA Clippers 115:116\nToronto – Charlotte 125:113\nPhiladelphia – New Orleans 117:107\nBoston – Sacramento 128:75\nBrooklyn – LA Lakers 96:106\nHouston – San Antonio 104:134\nGolden State – Dallas 130:92\nPortland – Minnesota 107:109\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA tuli Los Angeles Clippers välja 35-punktilisest kaotusseisust ning võttis lõpuks 116:115 võidu Washington Wizardsi üle",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTom Odell esineb suvel Noblessneri valukojas\n\n## Põhitekst:\n\n22. juunil esineb Noblessneri valukojas Briti laulja Tom Odell, kes jõuab Tallinnasse \"The Monsters Tour\" Euroopa turnee raames. Valukoja seinte vahel kõlavad nii Odelli suurimad hitid \"Another Love\", \"Heal\", \"Grow Old With Me\" kui ka muusiku värskeim looming möödunud aastal ilmunud neljandalt stuudioalbumilt \"Monsters\".\n\nAuhinnatud muusik leidis oma isikliku kõla alles pärast mõningast tegutsemist professionaalse laulukirjutajana. Peamiseks tõukavaks jõuks sai tõdemus, et keegi teine lihtsalt ei sobinud tema emotsionaalset loomingut esitama.\n\nTom Odelli neljas stuudioalbum \"Monsters\" on oluliselt sügavama ning tumedama popmuusika kõlaga, kuid sellest olenemata räägib see ka tunneli lõpus paistvast valgusest ja lootusest. Laulukirjutaja on öelnud, et tunneb end kõige enesekindlamalt, kui saab kirjutades olla võimalikult aus ja avameelne, jagades kuulajatega olukordi, mis on tema endaga päriselt juhtunud.\n\n\"Enamjaolt usaldan oma otsustes ja tegevuses intuitsiooni, sest mulle meeldib elul end üllatada lasta. Mõnikord see toimib, teinekord aga üldse mitte,\" rääkis Odell.\n\nPiletid Tom Odelli Tallinna kontserdile tulevad müüki reedel, 28. jaanuaril kell 10.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Looga \"Another Love\" tuntust kogunud Briti muusik Tom Odell toob suvel Tallinnas lavale oma uue loomingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid: pandeemia haripunkt on Helsingis saavutatud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mitme rahvusvahelise uuringu kohaselt kestab omikroni variandi haripunkt umbes 3-5 nädalat. Seetõttu võib Uusimaal veebruaris pandeemia hakata leevenema,\" ütles Järvinen.\n\nSarnasel seisukohal on ka epidemioloog Jussi Sane. \"Ma arvan, et aasta algus on selle pandeemia omamoodi lõppmäng. Vaktsineerimise määr on kõrge, paljud on haiguse juba läbi põdenud, \" ütles Sane.\n\nHelsingi ülikooli viroloogia professori Olli Vapalahti sõnul on inimeste immuunsus koroona suhtes parem kui kunagi varem. \"Oleme praegu täiesti teistsuguses olukorras kui pandeemia alguses. On alust arvata, et olukord leeveneb kiiresti,\" ütles Vapalahti.\n\nVapalahti hoiatas, et veel pole teada, kuidas viirus edasi areneb. \"On aus tunnistada, me ei tea, mis edasi saab,\" ütles Vapalahti.\n\nEksperdid eeldavad, et koroonaviirus ei kao maailmast täielikult. See liigub edasi endeemilisse faasi ja ei koorma tervishoidu enam nii palju. Viirus levib inimeste seas edasi ja tekivad uued variandid, vahendas Yle.\n\nHelsingi ja Uusimaa piirkonna linnad loobusid eelmisel nädalal koroonaisolatsiooni nõudmisest. Koroonaviirusega nakatunud inimesed peavad edaspidi järgima tavapärast haiguspuhkuse kava. Vantaa linnavalitsus teatas esmaspäeval, et inimesed saavad koroonaga nakatumise korral minna tööle, kui neil sümptomid puuduvad.\n\nSoome peaminister Sanna Marin kirjutas teisipäeval Twitteris, et valitsus kaalub piirangute kiiremat leevendamist. See puudutab eelkõige restoranide lahtiolekuaja pikendamist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes levib kiiresti koroonaviiruse omikroni variant, eksperdid siiski eeldavad, et lähikuude jooksul pandeemia leeveneb. Helsingi piirkonna nakkushaiguste peaarsti Asko Järvineni sõnul on pandeemia haripunkt Helsingis juba saavutatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMartial liitus laenulepingu alusel Sevillaga\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane prantslane liitus Manchester Unitediga 2015. aastal Prantsusmaa klubist Monacost 43 miljonit euro eest. Eelmisel kuul ütles Martial Unitedi ajutisele peatreenerile Ralf Rangnickile, et soovib klubist lahkuda.\n\nRangnick ütles laupäeval pärast 1:0 võitu West Hami üle, et see oli Martiali enda soov lahkuda ning kuigi ta on teadlik, et prantslane on üks parimaid ründajaid Premier League'is, siis on Unitedis sellel positsioonil ka teisi mängijaid.\n\nMartial pääses sel hooajal Unitedi eest väljakule 11 mängus ning lõi ühe värava.\n\nInglismaa meedia andmetel ei ole Sevilla ja Unitedi kokkuleppes kirjas ostukohustust ega laenusummat ning Hispaania klubi on nõus hooaja lõpuni Martialile palka maksma. Väidetavalt nõustus mänguaega otsiv prantslane ka palgakärpega.\n\nSevilla on hetkel Hispaania kõrgliigas teisel positisoonil ning esikohal olevast Madridi Realist jäädakse maha vaid nelja punktiga.\n\nOH YES! to #SevillaFC, @AnthonyMartial!\n\n— Sevilla FC (@SevillaFC_ENG) January 25, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedi ründaja Anthony Martial liitus laenulepingu alusel hooaja lõpuni Hispaania jalgpalliklubi Sevillaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn soovib Maarjamäe memoriaali korda teha\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis ERR-ile, et nõukogude ajal ehitatud memoriaali aladest osa kuulub linnale, aga teine osa on reformimata riigimaa. Just seda ala, kus paikneb tseremooniaväljak, sooviks linn endale, et kogu memoriaal korda teha.\n\nEhkki memoriaal on ise keerulise ajalooga, on Sveti sõnul linna huvi siduda see taasiseseisvunud Eestiga: \"Ühelt poolt on see ehitatud nõukogude ajal, aga samas Eesti maastikuarhitektide poolt.\"\n\nSvet tõi välja, et üheltki kohtumiselt keskkonnaministeeriumiga ei ole tulnud signaali, et riigi poolt oleks maa linnale andmisele sisulisi vastuargumente. Asi on tema hinnangul jäänud pigem selle taha, et valitsused on tihti vahetunud ning viimasel ajal on koroona- ja energiakriisi valguses olulisemaid teemasid, millele keskenduda. Samas avaldas ta lootust, et veel praegune valitsus võtab vastu otsuse kogu Maarjamäe memoriaali ala linnale anda.\n\n\"Tahame konserveerida, et see ei laguneks edasi,\" selgitas Svet, mis oleks esimene samm memoriaali kordategemisel. Lisaks tuleks rajada sadevee süsteem ning valgustus. Valgustuse all ei pea Svet silmas pelgalt tänavalaternaid, vaid hoolikamalt läbi mõeldud lahendusi. Lisaks soovitakse paigaldada tahvlid, mis selgitaksid memoriaali aja- ja tekkelugu.\n\nTeise sammuna peab Svet oluliseks sisulist arutelu selle üle, kas tuua memoriaali ka uut elu. \"Me ei soovi seda hoonestada,\" oli ta resoluutne ja lisas, et peab eelkõige silmas võimalust viia seal läbi näiteks muusikalisi sündmusi.\n\nNende arutelude puhul aga tuleb Sveti sõnul olla ettevaatlik ning esmalt suhelda memoriaali autorite ning ekspertidega.\n\nMaarjamäe memoriaal koosneb arhitektuursetest ja maastikukujunduslikest elementidest, mille keskmes on 35-meetrina Jääretke obelisk. Dolomiidist kätereljeefiga püloonide vahel põles aga Nõukogude ajal igavene tuli.\n\nNõukogude ajal ehitatud Maarjamäe memoriaali kõrval avati 2018. aastal Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal.\n\nMaarjamäe memoriaal Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn soovib Maarjamäe memoriaali alad endale saada ning selle korda teha. Ehkki keskkonnaministeeriumi poolt vastuseisu ei ole, pole valitsus jõudnud maa eraldamise otsuseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmo Saareoja: kiirtestid võivad päästa kultuurielu\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonapandeemia paratamatu jätkumise osas vähemalt lähitulevikus on tõenäoliselt suurem osa inimestest jõudnud juba leppimise faasi. Ühiskonnas toimunud muutused on piisavalt suured, et leinaprotsessi mudeli* põhjal nende vaatlemine tundub üsna asjakohane. Kuid igal mündil on kaks külge ning mõistagi võime leida terve rea lugusid inimestest, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad, et nende elu on hoopis paremaks muutunud.\n\nUue reaalsusega kohanema on pidanud kõik ning enne tundmatu ei tundugi enam nii hirmuäratav, sest nutikaid lahendusi tuleb järjest juurde. Sellele vaatamata on keerukas olukorras inimeste vahetut kaasamist nõudvad ettevõtmised.\n\nKultuuriüritustel tundub olevat hetkel sarnane saatus kodumaise maasikaga, mida jagub ohtralt vaid ilusate ilmade perioodil. Millist ürituste maasikasaaki tõotab siis 2022. aasta? Palju sõltub sellest, kas ja millal saavad kiirtestid taas sissepääsu lunastamise õiguse.\n\nTraditsioonid on löögi all\n\nTuleb tähele panna, et pandeemia tegelikest mõjudest meie kultuurile saame aimu alles kaugemas tulevikus. Muidugi on ka kultuuriürituste täpne defineerimine selles kontekstis võrdlemisi keeruline ülesanne, mis sõltub suuresti defineerija enda eelistustest.\n\nMeie mitmekihilise kultuuri seob tervikuks selle eriilmelisus, tugevuse loovad rahvakultuuri kandvad isetegevuslased skaala ühes servas ning kõrgkultuuri teostavad elukutselised selle teises servas. Mida rohkem köitvat ja kaasavat nende kahe vahepeale jääb, seda tugevam on kultuur tervikuna, seda enam on igaühel võimalik leida just enda loomusele sobivat.\n\n\"Paljud head ja väga head üritused ning ettevõtmised on jäänud juba kahel aastal pidamata.\"\n\nEriilmelisuse kõrval ei saa unustada ka järjepidevust, traditsiooni loomist või tekkimist, mis annab loomingu kestvuse jaoks kindla pinnase. Pandeemia on järjepidevusele suutnud vajutada tugeva pitseri, paljud head ja väga head üritused ning ettevõtmised on jäänud juba kahel aastal pidamata. Olgu siis regulatsioonide tõttu, mis rahvakogunemised on keelanud või lihtsalt liigsete äririskide võtmise kartuses.\n\nKaks aastat on ühelt poolt küll lühike periood, kuid teisalt piisavalt pikk aeg, et seni harjumuspärane hakkaks ununema. Ning teatavasti on võrratult lihtsam midagi mitte teha, selmet teha.\n\nNeed mittetegemise doominokivikesed kukuvad piisava täpsusega üksteise peale, et mõjutada kogu kultuuri. Kui kasvab nõudlus kiire interneti, suurema ekraaniga telerite ning voogedastusteenuse – näiteks Jupiter või Netflixi – järele, siis võib aimata, et meie inimeste jaoks muutub üha mõnusamaks elamusi kogeda vaid koduseinte vahel. Turvaline kolmnurk teler-diivan-külmkapp pakub aga vaid piiratud hulgal emotsioone.\n\nKiirtestidega üritused käima\n\nJuba mitu nädalat veeretatakse nii teadlaste kui ka poliitikute vahel kuuma kartulit, mille sisuks on otsus lubada kinosaali, restorani ning muudele avalikele üritustele ka negatiivse kiirtesti tulemuse alusel. Radikaalsemalt väljendudes tähendab see ühiskondlikus elus osalemise võimaluse avanemist neile, kes mingil põhjusel ei ole vaktsineeritud või kelle vaktsiinipass on kehtivuse kaotanud.\n\nOmikroni kiire ja laialdane levik on muutnud tegutsemist pandeemia suhtes kogu maailmas ning paratamatult tuleb ka Eestis ühel hetkel vastavaid otsuseid langetama asuda.\n\nKoroonaviirus on meie ühiskonda lõhestanud suure ja sügava kraaviga, mille järelmõjudega tuleb tegeleda paljudes valdkondades veel kaua. Kui majanduslikud mõjud on numbrites mõõdetavad, siis inimestevahelisi suhteid ja vaimset hakkamasaamist pole kuigi lihtne mõõta.\n\nSelge on aga see, et barrikaade püstitati omajagu ning just see, kuidas inimesed jälle kokku liita, saab suurimaks väljakutseks. Eelpool mainitud traditsioonide vankumine, plaanitu pidev edasilükkamine ja tühistamine ning virtuaalmaailm töötavad selle liitmistehte vastu.\n\nKoroonapandeemia eel võis julgelt nentida, et Eesti inimesed on ürituste usku ja tahavad koos käida, et kogeda häid emotsioone ja meelelahutust. Avardunud majanduslikud võimalused ja kogemise janu tõid osalejaid kõikjale, kus midagi huvitavat oli välja mõeldud.\n\nLoomulikult pani see veerema ka lumepalli, mis tähendas, et heas mõttes pöörastele ideedele järgnesid veel pöörasemad ja paremad. Milline seis ootab meid ees 2022. aastal, on raske ennustada. Möödunud kahel suvel pakuti küll publikule kvaliteetseid üritusi, kuid üha rohkem lennukate ideedega inimesi on oma oskuseid ja kogemusi rakendamas teistes valdkondades. Lihtsalt seepärast, et üritustega poleks vahepeal ära elanud.\n\nMitte et üritustel käia ei tahetaks. Päevakajalise näite saab tuua Tallinna lauluväljakult, kus juba detsembri keskpaigast on võimalik külastada vabas õhus koguperenäitust. Et tegemist on siiski piiratud alaga, peab sisenemiseks esitama vaktsineerimistõendi. Viimaste nädalate jooksul on olnud juba ridamisi olukordi, kus vaktsiinipassi kehtivusaeg on lõppenud ning soovitakse kiirtesti abil tõendada, et ollakse terved. Seda võimalust aga pole, piletid jäävad ostmata ning elamus saamata.\n\nOmikroni tüvi levib üha laiemalt ning teadlaste hulgast kostab järjest enam mõtteid, et muutunud olukorras on mõistlik hakata kiirteste igal juhul rohkem kasutama. Niisiis on paratamatu, et seesugune (õigustatud) ootus tekib ka ühiskonnas.\n\nRohelise tule andmine kiirtestimisega avalikel üritustel ja meelelahutuses osalemiseks on loomulikult seotud riskidega. Riskivaba lahendust ei ole aga praegustes oludes mõistlik loota ja oodata.\n\nTegelikult on massiline kiirtestimine Eesti oludes pilootprojekti juba läbinud, kooliõpilased teevad seda juba spetsialisti vilumusega. Avalikud andmed on küll hektilised, kuid enam-vähem piisava kiirusega on suudetud tuvastada viirusekandjaid ning täita peamist eesmärki: viia läbi võimalikult palju kontaktõpet.\n\nMeie kultuur ja ürituste turg on pandeemia-aastate jooksul saanud väga tõsise löögi ning mida hiljem taastumine algab, seda raskemalt see ka kulgeb. Ja mis veelgi tähtsam, inimeste kokkutoomiseks ning taas liitmiseks on kultuur suurepärane vahend.\n\n* 1969. aastal avaldas Šveitsi-Ameerika psühhiaater Elisabeth Kübler Ross raamatu \"Surmast ja suremisest\" (\"On Death and Dying\"), kus identifitseeris leinaprotsessi viis etappi: eitamine, viha, tingimine, depressioon, leppimine. Mudel on saavutanud üldise tuntuse ja kasutuse, kuid teaduslikes uuringutes puudub üksmeel selle valiidsuse osas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba nädalaid veeretatakse nii teadlaste kui ka poliitikute vahel kuuma kartulit, mille sisuks on otsus lubada avalikele üritustele ja restoranidesse ka negatiivse kiirtesti tulemuse alusel. Omikroni levik on muutnud suhtumist pandeemiasse kogu maailmas ning paratamatult tuleb ka Eestis vastavaid otsuseid langetama asuda, kirjutab Urmo Saareoja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurfarmis kasvava vasika tervis on seotud tema talitaja töörõõmuga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Varem oli lähenemine väga tugevalt suunatud sellele, et saada üks lehm tänasel päeval terveks. Praegu meid huvitab rohkem, kuidas hoida tervet karja tervena läbi erinevate ennetusprogrammide,\" ütleb EMÜ nooremteadur Dagni-Alice Viidu. Nii räägitaksegi karjatervisest, mis tähendab, et talunikud, talitajad ja teadlased otsivad võimalusi, kuidas terveid lehmakarju läbi ennetustöö haigustele võimalikult vastupidavaks muuta.\n\n\"Praegu meid huvitab rohkem, kuidas hoida tervet karja tervena läbi erinevate ennetusprogrammide.\"\n\nKui Eesti Maaülikoolis on käimas laiem veiste suremuse uuring, siis Viidu keskendub just vasikate suremust mõjutavatele asjaoludele. Praegu ongi tal valmimas artikkel vasikate suremuse ja talitajate isikuomaduste seostest. Täpsemalt võttis ta luubi alla kaks erinevat perioodi vasika elus: esimesed 21 päeva ja kolmandast nädalast kolmanda elukuuni.\n\nMõlemas vanuses loomade talitajatel tuli uuringus hinnata erinevaid loomakasvatusealaseid väiteid, näiteks empaatia kohta loomade suhtes või rahulolu kohta tööga farmis. \"Esialgu lihtsalt vaatasime, millised nendest üksikutest küsimustest on rohkem vasikate suremusega seotud,\" kirjeldab Viidu. Seejärel rühmitas ta koos kaasuurijatega farme vastuste põhjal ja otsis rühmades ühisjooni.\n\nEsimene samm on tehtud\n\nDagni-Alice Viidu sõnul tuli mõlemas vanuserühmas vasikate talitajate vastustest välja, et rahulolu vasikate suremuse tasemega farmis on suremuse määraga seotud. Selgus, et mida rohkem vasikaid farmis hukkub, seda vähem on töötajad suremuse tasemega rahul.\n\nKuigi Viidu sõnul võibki muna ja kana küsimuse laadi vaidlema jääda, kumb kumba põhjustab, näitas tulemus vähemalt, et Eestis ei saa rääkida nii-öelda farmipimedusest. \"Meil on olemas esimene aste, kust edasi minna,\" märgib ta. \"Suurema suremusega farmides inimesed vähemalt saavad aru, et jah, neil on mure.\"\n\nKokku 120 karja talitajaid haaranud küsitlus kompas töötajate rahulolu ka muude farmitegurite, näiteks töökeskkonna, -vahendite ja -graafikuga. \"Tuli välja, et farmides, kus töötajate rahulolu küsitud teguritega oli suurem, oli ka vasikate suremus madalam,\" sõnab Viidu.\n\n\"Tuli välja, et farmides, kus töötajate rahulolu küsitud teguritega oli suurem, oli ka vasikate suremus madalam.\"\n\nNii kolmenädalaste kui ka kolmekuuste vasikate talitajad pidasid vastustes oma töö puhul kõige olulisemaks hoolealuste head tervist. \"Nad ise tahavad, et vasikad oleksid terved ja saavad aru, et halvem tervis tähendab neile sageli suuremat töökoormust,\" toob Viidu välja.\n\nKuigi uurimisrühm eeldas, et töötajad on kõige rahulolematumad oma palga suhtes, siis tegelikult väljendasid vastajad enim rahulolematust seoses enesetäiendamise võimalustega. \"Alles siis tuli rahulolematus palga suurusega ja kaastöötajate töö kvaliteediga,\" loetleb Viidu.\n\nKüsitlus püüdis välja selgitada ka töötajate motiveeritust, mida uurijad hindasid Herzbergi motivatsiooniteooria abil. Selle järgi leidub töötajate rahulolu ja motiveerituse hindamisel kaht tüüpi tegureid: hügieeni- ja motivatsioonitegurid. \"Hügieenitegurite eesmärk on kõrvaldada rahulolematus ehk anda justkui vundament, mille pealt saab hakata motiveerivate teguritega tõstma töötajate motivatsiooni,\" selgitab Viidu. Mida paremini on töötaja motiveeritud, seda paremate tulemustega ja pühendunumalt ta ka töötab.\n\n\"Leidsime, et praegu meil on natuke probleemne see nii-öelda vundamendi osa ehk hügieenitegurid,\" sõnab Viidu. Sestap soovitab ta farmiomanikel pöörata rohkem tähelepanu töövahenditele ja -keskkonnale, mille parandamine vähendaks töötajate üldist rahulolematust.\n\nSealt edasi saaks farmiomanik liikuda töötajate motiveerimise juurde. \"Nii saab farmer vasikatalitajate panust maksimaalselt ära kasutada,\" selgitab Viidu. \"Talitajad on ju need, kes igapäevaselt puutuvad loomadega kokku ja mõjutavad seeläbi nende heaolu ja suremust.\"\n\nÜha rohkem lehmi üha vähemates karjades\n\nTalitajate mõju veiste suremusele pole Dagni-Alice Viidu sõnul seni kuigi palju teaduslikult käsitletud. Asi on tema sõnul muutuvas põllumajanduses: paljudes riikides on lehmafarmid ja -karjad sedavõrd väikesed, et farmiomanik ise jõuab oma loomadega kõik toimingud ära teha. \"Eestis on meil karjad niivõrd suureks läinud, et meil tegelevad loomadega sageli palgatöötajad ja farmiomanik võib-olla ise ei satugi lauta,\" võrdleb ta.\n\nKui 2005. aastal oli Eestis üle 8000 lehmapidaja ja igas karjas keskmiselt 14 looma, siis 2020. aastaks oli lehmapidajaid vaid 1000 ringis ja nende karjades keskmiselt 79 looma. \"Ehk meil on viiekordne tõus farmi keskmises suuruses ja kaheksakordne langus farmerite arvus,\" osutab Viidu. Kuni kahe lehmaga karjasid oli 2005. aastal 70 protsenti kõigist karjadest, kahe aasta eest aga vaid 45 protsenti. Suured karjad on juba niivõrd suured, et kuni kahe lehmaga karjades peetakse praegu vaid alla ühe protsendi kõikidest Eesti piimalehmadest.\n\n\"Umbes 50–100-pealistest karjadest saadud teadmisi ei saa väga hästi rakendada 500–5000 lehmaga karjades.\"\n\nPaljud väiksemad tootjad lõpetasid Viidu sõnul tegevuse just piimapukkide kadumise järel. \"Kümne lehma pidamine pole enam mõistlik, sest piima kogus on liiga väike, et kuhugi müüa, ja samas liiga suur, et ise tarbida,\" põhjendab ta. Nii ongi suurte lehmakarjadega Eesti praeguseks Euroopas piimatoodangult lehma kohta aastas teisel või isegi esikohal.\n\nLehmapidamine muutub Viidu sõnul intensiivsemaks mujalgi ja selles valguses saab Eesti olla pioneer, kellel on oma suurfarmide eeskuju kõrval pakkuda ka selleteemalisi uuringuid. \"Umbes 50–100-pealistest karjadest saadud teadmisi ei saa väga hästi rakendada 500–5000 lehmaga karjades. See on täiesti erinev süsteem,\" ütleb ta ja lisab, et loomakasvatuse intensiivistumise valguses pole pikas perspektiivis otstarbekas väikestes karjades selliseid uuringuid läbi viia.\n\nMida suuremaks lähevad karjad, seda rohkem on farmis vaja kõikvõimalikku automaatikat, töötajaid ja töörutiine. Nii tuleb suures karjas rääkida ka individuaalse lähenemise asemel karjatervisest. \"Umbes 500-pealises karjas lihtsalt ei ole reaalne, et sa jõuad iga lehma iga päev individuaalselt üle vaadata. Seepärast me üritamegi hoida tervet karja tervena, et vähendada individuaalse lehma haigestumist,\" sõnab Viidu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase 15 aastaga on Eestis üha vähem lehmakarju, kuid karjades üha rohkem lehmi. Mitmesajapealises karjas ei jõua talitajad jälgida enam üksiku looma tervist, vaid keskenduvad ennetavale karjatervisele. Eesti Maaülikooli teadlased on leidnud näiteks seose talitajate rahulolu ja vasikate suremuse vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 13: Kiik, Sirp ja Joller koroonaolukorrast\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil tehakse ülevaade COVID-19 olukorrast ja vaktsineerimise seisust. Samuti kõneletakse koroonaviiruse omikroni tüve levikust, mis toob lähinädalatel perearstikeskustes kaasa pikema ooteaja ja järjekorrad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti hädaolukorra staabi juht Kristian Sirp ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller annavad kolmapäeval algusega kell 13 pressikonverentsi, mida saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVoogedastusplatvorm Disney+ jõuab suvel Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\nPlatvorm toob vaatajateni originaalsisu ja mitmed seriaalid ning filmid Disney, Pixari, Marveli, Star Warsi, National Geographicu ja brändi Star valikust.\n\nDisney+ on hetkel Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas kättesaadav 18 riigis: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Monaco, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Suurbritannia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ jõuab sel suvel Eestisse ja 41 teise riiki Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTammearu ja Roeselare pidid Meistrite liigas vastu võtma kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nTammearu sekkus mängu servima ning skoori ei avanud. Roeselare edukaimad olid rünnakul võrdselt 13 punktiga Matthijs Verhanneman ja Mathijs Desmet. Wegielile tõid Jan Hadrava ja Rafal Szymura kumbki 14 silma, vahendab Volley.ee.\n\nSamasse alagruppi kuuluvad Andri Aganits ja VfB Friedrichshafen pidid kolmapäeval kohtuma Bulgaariga klubi Pazardžiku Hebariga, ent see mäng jäi bulgaarlastest tulenevalt ära ja Aganitsa tööandja sai kirja 3:0 võidu.\n\nFriedrichshafen on nüüd A-alagrupis viie punktiga teine, Roeselare kahe puntkiga kolmas.\n\nB-alagruppi kuuluv Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyard kohtub kolmapäeval 26. jaanuaril Eesti aja järgi kell 18.00 võõrsil Moskva Dünamoga. Kui Treial on põhimehena Maaseiki eest eurosarjas juba häid mänge teinud, siis alles hiljaaegu klubiga liitunud Vanker saab oma võimeid sel tasemel esmakordselt proovile panna.\n\nMaaseik on alagrupis seni võiduta ja asub seega neljandal kohal, Dünamo on kolme võiduga esimene.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack kaotas täna Meistrite liiga alagrupikohtumises Poola klubile Jastrzebski Wegielile 0:3 (21:25, 21:25, 23:25).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRaul Rebane: miks usutakse vandenõuteooriaid?\n\n## Põhitekst:\n\nKoroona ajal ollakse üle maailma ärevuses, et miks ikkagi tohutu hulk inimesi erinevates riikides usub vandenõuteooriaid. Väga paljud neist inimestest moodustavad ka mittevaktsineerijate suure grupi ja on seetõttu allikaks pandeemia suuremale levikule ja raskematele haigestumistele.\n\nSeetõttu üritatakse lisaks fakti konstateerimisele seda nähtust ka uurida. Uuringutes on see hea, et nende puhul pole enamasti tegemist mitte rahvuslike, vaid üldinimlike probleemidega. See tähendab, et teiste riikide uuringud on kasutatavad ka meil.\n\nEelmise aasta detsembris sai laiema leviku California Ülikooli teadlase David Hundsnessi nägemus sellest probleemist. Ta toob välja neli põhjust, miks vandenõuteooriad usutakse. Need on infopuudus, ärevus, grupiväärtuste järgimine ja ego.\n\nVandenõuteooriad täidavad paljude puhul lõhe, mis on tekkinud teadmiste puudusest, ja annavad selgituse, miks asjad on nii või teisiti. Kui miski teeb ärevaks, siis vandenõuteooriad aitavad selgitada, kust oht tuleb. Siis ei tundu ohud juhuslikud, vaid lähevad mingisse süsteemi. Lisaks soovivad inimesed järgida oma gruppi. Kui su erakond usub vandenõusid, siis ilmselt usud ka sina. See on hästi jälgitav ka meil.\n\nHundsness peab aga kõige olulisemaks põhjuseks inimese ego. Vandenõuteooriaid uskuvad inimesed arvavad, et nad on eriline grupp sõltumatuid mõtlejaid, kes teavad tõde. Nad usuvad, et neil on kõrgemad teadmised, kuna enamik inimesi on lihtsalt lambad, kes on lihtsalt juhitavad ja manipuleeritavad. See mõtteviis aitab endale selgitada, miks ma koolis või tööl eriti edukas ei ole, kuigi ma olen ju targem kui teised.\n\nVäga tihti aitab ego kergitada ka näiteks meedia: kui sa vastandud teravalt peavoolule, siis võid sa saavutada lausa eksperdipositsiooni ja osa inimesi võib sind lausa kangelaseks pidada. Seegi nähtus on hästi jälgitav ka meil.\n\nNeed neli põhjust teevad ka selgeks, miks on äärmiselt raske kedagi veenda, et tema teooriad on valed. Kui oma seisukohta muuta, siis ainult nii, et saaks säilitada oma näo ja imago. Seda saab teha keegi nende enda grupist või inimene, kes ei heida neile midagi ette ega ründa. Eriti ei talu nad kuulata, et \"ma ju ütlesin\". Nad on ennem nõus kinnitama, et nad pole kunagi midagi sellist uskunud, aga kunagi ei ütle, et \"ma muutsin oma seisukohta\".\n\nKas need punktid tulevad teie tuttavate puhul tuttavad ette?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vandenõuteooriaid uskuvad inimesed arvavad, et nad on eriline grupp sõltumatuid mõtlejaid, kes teavad tõde. Nad usuvad, et neil on kõrgemad teadmised, kuna enamik inimesi on lihtsalt lambad, kirjutab Raul Rebane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik soovib kaubaveo suunata maanteedelt raudteele\n\n## Põhitekst:\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul on kaubaveo suunamine maanteedelt raudteele nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eesmärk.\n\n\"Ega ei ole välistatud, et maksukoormus raskeveokitele maanteedel suureneb. See on ka tegelikult loogiline. Just selles kontekstis – raudtee kui rohetransport. Ma arvan, et need diskussioonid, kus on vaja teha valusamaid maksuotsuseid, hakkavad poliitikutele aina enam lähemale tulema,\" rääkis Gailan ERR-ile.\n\nSeda, et taristu kasutustasud maanteedel ja raudteel peaksid olema õiglasemad, leiab ka Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu.\n\n\"Maanteevedaja maksab oma kuludest 1 protsent ja meie maksame raudteel liikudes 20 protsenti. See puudutab konkreetselt Eesti-sisest vedu,\" märkis Toomsalu.\n\nKa transpordiekspert Hannes Luts tõdes, et veoautodega kaubavedajad ei maksa kinni isegi poolt kulu, mida nad teede koormamisega põhjustavad.\n\n\"Veokitele kehtestatud teekasutus tasu on täiesti olematu. See ei ole tõsiseltvõetav summa. Teaduslikult on ära tõestatud, et kõrge teljekoormusega sõidukite negatiivne mõju teekatetel on eksponentsiaalselt kasvav, mida suurem on teljekoormus. Julgelt võib öelda, et kogu meie teedevõrgustiku kulumisest kõvasti üle poole põhjustavad veokid,\" rääkis Luts.\n\nPraegu veel konkreetseid maksupoliitika muudatusi plaanis ei ole.\n\nOperail jõudis kasumisse\n\nOperaili multimodaalne kaubaveoteenus jõudis eelmise aastaga kasumisse.\n\nMultimodaalne kaubavedu tähendab, et selmet näiteks veoautoga Lõuna-Eestist Muugale sõita, tuuakse kaup kõigepealt Tartu ja laetakse rongile. Rong sõidab siis Tartust edasi sadamasse. Operaili juhatuse esimees Toomsalu selgitab, et nii ei kulutata veoautodega maanteid ning rongid toodavad ka vähem heidet.\n\n\"2020. aastal vedasime kokku umbes 130 000 tonni kaupa raudtee peal ehk 5700 konteinerit. 2021. aastal vedasime juba 7800 konteinerit, mis on on 47 protsenti rohkem kui 2020. aastal,\" rääkis Toomsalu.\n\nSelle arvelt jäi ära 16 000 veoauto sõitu. Kahe aasta eest alustas Operail teenuse pakkumist miinusega. Möödunud aastal tasus selline vedu ennast juba ära.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sooviks kaubaveo maanteedelt senisest enam raudteele suunata ning ei välista selle saavutamiseks ka maksumuudatusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmekordne Venemaa meister ei saa koroona tõttu olümpial osaleda\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa uisuliidu teisipäeval avaldatud pressiteate kohaselt hakkas kolmekordne Venemaa meister Koljada ennast halvasti tundma paar päeva tagasi. Uisutaja isoleeriti oma treeningrühmast ning tema antud koroonaproov oli positiivne.\n\nPekingis asub Koljada asemel võistlustulle 18-aastane Jevgeni Semenenko, kes nimetati varumeheks, kui Venemaa olümpiakomitee 20. jaanuaril oma olümpiale sõitvate sportlaste nimekirja avaldas. Semenenko võitis sel hooajal Kanadas toimunud iluuisutamise GP-sarja etapil kolmanda koha. Tallinnas toimunud EM-il jäi ta viiendaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kogenud iluuisutaja Mihhail Koljada, kes sai 2018. aastal maailmameistrivõistlustel pronksmedali, ei saa Pekingi taliolümpiamängudel osaleda, sest tema koroonaproov oli positiivne. Teda asendab ka Eestis Euroopa meistrivõistlustel osalenud Jevgeni Semenenko.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu eriseansil näeb Pärnu filmifestivali võidutöid\n\n## Põhitekst:\n\nMida te teeksite, kui avaksite koputamise peale koduukse ja leiaksite end ootamatult filmikaamera eest? Just nõnda juhtub tavaliste inimestega Hollandi režissööri Guido Hendrikxi filmis \"Inimene ja kaamera\" (A Man and a Camera), mis jõuab vaatajate ette kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas.\n\nA man and a camera - teaser from Square Eyes on Vimeo.\n\nKumu eriseanss on pühendatud 2021. aasta Pärnu filmifestivali auhinnafilmidele ja lisaks \"Inimesele ja kaamerale\", mis võitis grand prix ' , linastuvad parim lühifilm, Saksa režissööri Lutz P. Kayseri \"Uuringud Huningues. Basel ehk Magamise puu\" (Etudes à Huningue / Bâle ou l'Arbre pour Dormir) ja parim tudengifilm, Poola režissööri Adam Buka \"Komeet\" (Kometa).\n\nEsimene neist mõtiskleb Philip Glassi muusika saatel selle üle, miks linnuparved taevasse enneolematuid mustreid joonistavad, teine üritab aga mõõta emaarmastuse suurust, jälgides suures kortermajas elavat perekonda, kus on juba viis last ja kuues kohe tulekul.\n\nKolmapäeval, 26. jaanuaril kell 18 Kumu auditooriumis toimuva seansi juhatab sisse Pärnu filmifestivali juht Mark Soosaar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval, 26. jaanuaril näeb Kumu ja Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) korraldatava kultuuriteemaliste filmide sarja \"Kumu dokumentaal\" raames 2021. aasta Pärnu filmifestivali võidutöid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKliimamuutused ohustavad talispordi tulevikku\n\n## Põhitekst:\n\nPekingi mängud, mis algavad 4. veebruaril, on esimesed taliolümpiamängud, kus kasutatakse peaaegu sajaprotsendiliselt kunstlund, suusaradadel töötab enam kui 400 lumekahurit.\n\n\"See pole mitte ainult energia- ja veemahukas, kasutades sulamise aeglustamiseks sageli kemikaale, vaid annab ka pinna, mis paljude võistlejate sõnul on ettearvamatu ja potentsiaalselt ohtlik,\" seisis Inglismaa Loughborough ülikooli spordiökoloogia rühma teadlaste aruandes.\n\nLooduslikult kuivas kliimas asuvad kaks linna, Peking ja Zhangjiakou, võivad uuringu kohaselt kasutada hinnanguliselt 151 miljonit liitrit keemiliselt töödeldud vett, mida lumemasinatega külmutatakse.\n\nKuigi Hiina väidab, et kasutab lume valmistamisel ainult looduslikke sademeid ja ringlusse võetud vett, on olnud muret, et vee kõrge tarbimine avaldab täiendavat survet piirkonna niigi nappidele ressurssidele.\n\nLooduslikku lund on mõnes piirkonnas üha vähem ja kliimamuutuste tõttu väheneb ka lume valmistamiseks kasutatava vee kättesaadavus, mis seab ülemaailmse lumesporditööstuse ohtu.\n\n\"Ebatavalised ja heitlikud lumeolud ning madalamal asuvate suusakuurortide lume kiire sulamine on nüüd juba normiks,\" öeldakse uuringus.\n\n\"Risk on selge: inimtekkeline soojenemine ohustab talispordi pikaajalist tulevikku. Samuti vähendab see taliolümpiamängude jaoks klimaatiliselt sobivate toimumispaikade arvu,\" seisab raportis.\n\nAlates 1924. aasta Chamonix talimängudest on teadlaste hinnangul 2050. aastaks vaid kümnes \"sobiv kliima\" ja loomulik lumesaju tase sündmuse korraldamiseks. Tänaseni on talimänge korraldatud 21 paigas.\n\nChamonix on \"kõrge riskiga\" koos Norra, Prantsusmaa ja Austria suusakeskustega, samas kui Vancouveri, Sotši ja Squaw Valley'd USA-s peetakse \"ebausaldusväärseteks\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kliimamuutused ohustavad taliolümpiamänge ja lumespordi tulevikku, muutes tingimused sportlastele ja osalejatele palju ohtlikumaks, hoiatasid eksperdid nädal enne 2022. aasta Pekingi talimängude algust avaldatud raportis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalias valati kapten Cook'i kuju punase värviga üle\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalias tähistab 26. jaanuar kuupäeva, mil Briti laevastik sõitis 1788. aastal praeguse Sydney rannikule, et asutada seal koloonia. Britid pidasid Austraaliat asustamata maaks, olgugi, et seal olid oma asukad. Paljude põlisrahvaste jaoks, kelle põlvnemise ajalugu ulatub 50 000 aasta taha, on see \"invasioonipäev\".\n\nSt. Kilda ranna lähedal asuv kapten Cook'i kuju kaeti üleöö punase värviga ja sellele olid kleebitud flaierid, mis kutsusid üles Austraalia päeva tähistamist tühistama.\n\nKogu Austraalias korraldatakse hoolimata koroonapiirangutest ja niiskest ilmast massikogunemisi, inimesed tegid aedades grillipidusid ning mängisid kriketit.\n\nTeised aga hoidusid pidustustest, et tunnustada Austraalia põlisrahvaste pärandit ja kultuuri. Mitmel pool toimus ka meeleavaldusi põlisrahvaste väärkohtlemise vastu.\n\nTuhandete välismaal sündinud inimeste jaoks oli kolmapäev ametlikult austraallasteks saamise päev ehk kodakondsuse päev.\n\nTähtpäeva puhul heisati Austraalia ja aborigeenide lipud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Melbourne'is asuv monument, millel on kujutatud kapten James Cook'i, kes saabus Vaikse ookeani sellesse piirkonda 252 aastat tagasi ja käivitas selle koloniseerimise, kaeti kolmapäeval Austraalia rahvuspüha eel punase värviga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKallase toetus peaministrina kukkus järsult\n\n## Põhitekst:\n\n\"Reformierakonna liidrit eelistas jaanuaris näha peaministritoolil ainult 10 protsenti vastanuid./---/ Võrreldes detsembri-novembrikuisega on seda kuue protsendipunkti võrra vähem,\" kirjutas EPL Turu-uuringute AS-i uuringu põhjal.\n\nEsikohal on nii nagu ka varasematel kuudel Keskerakonna esimees Jüri Ratas, keda eelistas jaanuaris valitsusjuhina näha 29 protsenti valimisealisi kodanikke.\n\nPjedestaali teisele kohale platseerus 14-protsendise toetusega EKRE esimees Martin Helme, kelle toetus on kaks protsendipunkti suurem kui detsembris.\n\nKolmandal kohal on värskete uuringutulemuste järgi nüüd Eesti 200 juht Kristina Kallas, keda toetas 12 protsenti valijaid, mida on kolme protsendipunkti võrra enam kui detsembris.\n\nNii Isamaa juhti Helir-Valdor Seedrit kui ka peagi ametist lahkuvat sotsiaaldemokraatide esimeest Indrek Saart toetaks peaministrina umbes kolm protsenti vastanutest.\n\n\"Terve jaanuarikuu on teravalt meedias üleval olnud kõrgete energiahindade probleem, mis on mõjutanud ka peaministri tulemust selles uuringus,\" kommenteeris tulemusi küsitluse teinud Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart. Ta viitas sellelegi, et küsitlustöö võis langeda kokku Kallase jaoks kõige raskema ajaga ehk päevadega, kui näis, et elektri hinna põhjustatud šokile reageerimine ohustab terve valitsuse püsimist. \"Uuringu küsitlusperiood lõppes enne, kui Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele uute toetusmeetmete osas,\" lisas Reivart.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaja Kallase toetus peaministrina kukkus jaanuaris eelmise aasta lõpuga võrreldes järsult ning nüüd jääb Reformierakonna esimees eelistatud valitsusjuhtide pingereas alla nii Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kui ka Eesti 200 liidrile, selgub Eesti Päevalehes avaldatud uuringu tulemustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF prognoosib maailmamajanduse kasvuks 4,4 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kasv aeglustub, kuna majandused maadlevad tarnehäirete, kõrgema inflatsiooni, rekordilise võla ja püsiva ebakindlusega,\" ütles IMFI tegevdirektori esimene asetäitja Gita Gopinath virtuaalsel pressibriifingul.\n\n\"IMFi uusim maailmamajanduse väljavaade eeldab, et kuigi omikron on aktiivne veel selle aasta esimeses kvartalis, siis selle mõju kaob alates teisest kvartalist. Muudel väljakutsetel ja poliitilistel pööretel on eeldatavasti suurem mõju majanduskasvule. Prognoosime selle aasta ülemaailmset kasvu 4,4 protsenti, mis on 0,5 protsendipunkti madalam kui varem prognoositud, seda peamiselt USA ja Hiina reitingute langetamise tõttu,\" ütles Gopinath.\n\nViimase aruande kohaselt eeldatakse, et pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus väheneb 2022. aastal, tuginedes tööstuse ootustele, et nõudlus kasvab järk-järgult nii kaupadele kui teenustele.\n\nIMF on korrigeerinud 2022. aasta inflatsiooniprognoose nii arenenud kui ka areneva majandusega riikide jaoks, kusjuures kõrgendatud hinnasurve püsib eeldatavasti kauem. Inflatsioon peaks 2023. aastal aeglustuma.\n\nGopinath ütles, et prognoos on siiski suure ebakindlusega ja üldiselt on riskid allapoole.\n\nIntressimäärade tõustes on madala sissetulekuga riikidel, kellest 60 protsenti on juba võlgades või suurtes raskustes, üha raskem oma võlgu teenindada, hoiatas ta.\n\n\"Oleme olnud seisukohal – ja oleme seda ka varasemates ülemaailmsetes finantsstabiilsuse aruannetes öelnud –, et turud näivad mitmel pool olevat ülehinnatud, seal on suur üleküllus ja seetõttu võib turul esineda korrektsioone,\" rääkis Gopinath.\n\n\"Praegu oleme jõudmas perioodi, kus globaalsed intressimäärad hakkavad tõusma, kuna suuremad keskpangad üle maailma hakkavad intressimäärasid tõstma. Ka see võib tekitada vastutuult mõne tärkava ja areneva majanduse taastumiseks,\" ütles ta.\n\nIMF ei oota ka enam majanduslikke stiimuleid president Joe Bideni sotsiaalpoliitika seaduseelnõust \"Build Back Better\", mis on kongressis takerdunud.\n\nUSA majandus võitleb ka tarneahelate kitsaskohtadega, mis takistavad ettevõtetel klientide tellimusi täita. Föderaalreserv kavatseb tõsta intressimäärasid, et jahutada nelja aastakümne kuumimat aasta-aastast inflatsiooni.\n\nHiina majandus kasvab sel aastal prognooside kohaselt 4,8 protsenti (eelmisel aastal oli see 8,1 protsenti) ja aeglasem kui IMF oktoobris eeldas.\n\nIMF eeldab, et 19 eurotsooni riigi majanduskasv on tänavu ühiselt 3,9 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) alandab oma tänavust maailmamajanduse prognoosi, viidates COVID-19 omikroni variandi levikule, kõrgematele energiahindadele, inflatsiooni tõusule ja finantspingetele Hiinas. IMF prognoosib, et maailmamajandus kasvab 2022. aastal 4,4 protsenti. Seda on vähem kui oktoobris prognoositud 4,9 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNorstati uuring näitab Reformierakonna toetuse langust\n\n## Põhitekst:\n\nViimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 23,8 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22,5 protsenti ja Keskerakonda 20,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.\n\nEsikolmikule järgnevad Eesti 200 (16,6 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (7,8 protsenti ) ning Isamaa (6,8 protsenti ).\n\nEesti 200 toetus on eelmise aasta oktoobri lõpust alates liikunud peamiselt tõusvas trendis ning parlamendivälise erakonna toetus pole Norstati küsitluses varem nii kõrge olnud. Võrreldes eelmise nädala tulemusega on 0,9 protsendipunkti võrra oma toetust kasvatanud ka SDE.\n\nReformierakonna toetus on liikunud aasta algusest alates langustrendis ning peaministripartei on kolme nädalaga oma toetusest kaotanud 2,1 protsendipunkti.\n\nVastavalt teisel ja kolmandal kohal asuvate EKRE ja Keskerakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Reformierakonna ja EKRE vahe on hetkel 1,3 protsendipunkti ning Keskerakond jääb omakorda EKRE-st 2,1 protsendipunkti kaugusele.\n\nKoalitsioonierakondi toetab kokku 44,2 protsenti ja opositsioonierakondi 37,1 protsenti vastajatest.\n\nViimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. detsembrist 24. jaanuarini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.\n\nNorstat viis koostöös MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudiga küsitlused läbi ajavahemikel 27.12-04.01, 05.01-10.01, 11.01-17.01 ja 18.01-24.01 ning vastasid 18-aastased ja vanemad Eesti kodanikud. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses.\n\nTulemuste presenteerimisel keskendub Norstat viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,78 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna toetus langeb, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide reiting on aga eelmise nädalaga võrreldes kõige rohkem tõusnud, selgub uuringufirma Norstat Eesti kolmapäeval avaldatud küsitlustulemustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPfizer ja BioNTech alustavad omikron-spetsiifilise vaktsiini katsetamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viirus nõuab meilt inimeste jaoks uute lähenemisviiside leidmist kõrge kaitsetaseme säilitamiseks ning me usume, et selliste variantidepõhiste vaktsiinide väljatöötamine ja uurimine nagu see, on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik,\" ütles Kathrin U. Jansen, Pfizeri asepresident ning vaktsiinide uurimise ja arenduse juht.\n\nUuringus osaleb enam kui 1400 täiskasvanut, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides.\n\nKa USA ettevõte Moderna kavatseb peagi alustada omaenda omikron-spetsiifilise vaktsiini katsetamist. Samamoodi on uue vaktsiini kallal tööd alustanud Oxfordi ülikool ja AstraZeneca.\n\nVaktsiiniarendajad plaanisid juba algul oma esialgseid Covidi vaktsiine uute variantide ilmnemisel kohandada, kuid kiiresti leviva omikron tüve saabumine viimase kahe kuu jooksul on seda protsessi kiirendanud.\n\nBioNTechi tegevjuht ja kaasasutaja Ugur Sahin ütles, et uued andmed näitavad, et \"vaktsiinist põhjustatud kaitse infektsioonide ja kerge kuni mõõduka haiguse vastu väheneb kiiremini kui varasemate tüvede puhul\".\n\n\"See uuring on osa meie teaduspõhisest lähenemisviisist, mille eesmärk on töötada välja variantidel põhinev vaktsiin, mis saavutab sarnase kaitse taseme omikroni vastu nagu varasemate variantidega, kuid pikema kaitseperioodiga,\" lisas ta.\n\nEttevõtted väidavad, et loodavad sel aastal toota neli miljardit annust oma Covid-19 vaktsiini.\n\nUue vaktsiini katsetamise käigus saavad 615 täiskasvanut kaks annust praegust Pfizer-BioNTechi vaktsiini, millele järgneb üks või kaks annust omikronile sihitud vaktsiini.\n\nTeine 600-liikmeline rühm, kes said kolm praegust vaktsiiniannust, saavad samuti omikroni- vaktsiini.\n\nLõpuks saab väike 200 vaktsineerimata täiskasvanust koosnev rühm kolm annust ainult uut omikronile suunatud vaktsiini.\n\nMõne päeva jooksul pärast omikroni variandi tuvastamist Lõuna-Aafrikas ütlesid vaktsiinitootjad, et nende vaktsiinide uued versioonid selle variandi jaoks võivad olla valmis saja päeva jooksul.\n\nKuid endiselt on kahtlusi, kas uuendatud vaktsiin oleks parem kui praegused versioonid. Need olid mõeldud Hiinast pärit algse viiruse tapmiseks ning pakuvad kõrgetasemelist kaitset alfa- ja deltavariantide vastu.\n\nViimastel päevadel ütles Oxford-AZ vaktsiini väljatöötamist juhtinud prof Andrew Pollard, et omikron on levinud sellise kiirusega, et uuendatud vaktsiini valmistamine ja juurutamine on \"üsna keeruline\", et midagi muuta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pfizer ja BioNTech on alustanud uue Covidi vaktsiini kliinilisi uuringuid, mis on suunatud omikroni variandile. Ettevõtted plaanivad uuest vaktsiinist saadavat kaitset testida vaktsineerimata inimestel. Seda nii esimese, teise kui ka kolmanda doosina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHolland leevendab piiranguid\n\n## Põhitekst:\n\nMajutusasutused, baarid, restoranid ja muuseumid on alates 18. detsembrist kinni olnud.\n\nPeaminister Mark Rutte ütles pressikonverentsil, et riik \"võtab riski\" piirangute leevendamisel.\n\nRutte on viimastel nädalatel seisnud silmitsi kasvavate üleskutsetega piiranguid leevendada seoses vähenevate surmajuhtumite ja intensiivravisse sattumisega.\n\nKohvikud, baarid ja restoranid võivad olla avatud kuni kella 22.00-ni, kuigi sissepääsuks peavad külastajad esitama tõendi vaktsineerimise või hiljutise koroonaviirusest paranemise kohta.\n\nÖöklubid jäävad suletuks ning spordi- ja kultuuriürituste mahutavus on piiratud 1250 inimesega. Uued eeskirjad kehtivad 8.märtsini.\n\nÜle-eelmisel nädalavahetusel avati piiranguid trotsides mitmes linnas kohvikud ning kümned muuseumid ja teatrid avati üheks päevaks protestiks ilusalongidena. Nimelt lubati kauplustel, spordisaalidel ja juuksuritel tegevust jätkata, samal ajal kui meeleleahutussektor hoiti suletuna.\n\nAvalikkuse toetus rangetele meetmetele on viimase kuu jooksul pidevalt vähenenud ning pealinnas Amsterdamis on sagenenud piirangutevastased meeleavaldused.\n\nRutte vihjas sellele ka oma pressikonverentsil, öeldes ajakirjanikele, et valitsus kompab võimalikke piire.\n\nVahepeal hoiatas tervishoiuminister Ernst Kuipers, et viirus pole \"gripp\", kuid ütles, et piirangute lõdvendamine on oluline. \"Pikem elamine piiravate meetmetega kahjustab meie tervist ja ühiskonda,\" ütles ta.\n\nVaatamata karmidele piirangutele on uued koroonaviiruse juhtumid jätkuvalt kasvanud. Teisipäeval teatas riiklik terviseinstituut (RIVM) eelmise nädala rekordilisest 366 120 juhust, mis on 51 portsendiline tõus.\n\nPeaaegu 90 protsenti Hollandi inimestest on vaktsineeritud. Kuid tõhustusdoosi on võtnud vaid 57 protsenti inimestest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hollandi valitsus teatas, et leevendab alates kolmapäevast oma Covid-19 piiranguid, mis on Euroopa ühed karmimad. Vaatamata piirangutele on Covid-19 juhtumid Hollandis jätkuvalt kasvanud, praegu registreeritakse umbes 60 000 uut juhtumit päevas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden: USA võib kehtestada Putinile isiklikud sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nKui Venemaa teeks midagi oma edelapiiril asuva riigi suhtes, oleks sellel kogu maailmale \"tohutud tagajärjed\", ütles Biden ajakirjanikele.\n\n\"Selline liikumine üle Ukraina piiri tähendaks tohutuid tagajärgi kogu maailmas ja võib olla suurim invasioon pärast Teist maailmasõda,\" ütles Biden.\n\nBiden vastas \"jah\", kui temalt küsiti, kas ta näeb end sissetungi korral sanktsioone kehtestamas Venemaa presidendile isiklikult.\n\nBiden lisas, et tunneb kohustust tugevdada NATO kohalolekut Ida-Euroopas. \"Peame selgeks tegema, et kellelgi, ühelgi NATO liikmel pole põhjust muretseda, kas... NATO tuleb neid kaitsma,\" ütles ta.\n\nBiden vastas ajakirjanike küsimustele Venemaast ja Ukraina kriisi kohta, kui külastas Washingtonis Capitol Hillil asuvat väikest rõiva- ja kingitustepoodi.\n\nBideni kommentaarid tulid ajal, mil teised lääne liidrid kordasid hoiatusi, et Venemaa maksab sissetungi eest ränka hinda. Kuid ta kordas, et USA vägesid Ukrainasse endasse saata ei kavatse.\n\nVenemaa vastas neile väljaütlemistele süüdistades USA-d ja NATO-d Ukrainat relvade ja lääne nõustajatega \"üleujutamises\".\n\n\"Sellele, mida Ameerika laevastik Venemaa ranniku lähedal teeb, pole selgitust,\" seisab Moskva alalise esinduse ÜRO juures avalduses.\n\nVenemaa on süüdistanud USA-d ja teisi pingete suurendamises ja eitab Ukrainasse sisenemise plaane.\n\nEraldi on Bideni administratsioon teatanud, et teeb koostööd nafta- ja gaasitarnijatega üle maailma, et suurendada tarneid Euroopasse juhuks, kui Venemaa tarned katkestab, vahendab New York Times.\n\nVenemaa annab praegu ligikaudu ühe kolmandiku Euroopa Liidu imporditavast toornaftast ja gaasist.\n\nÜhendkuningriigi peaminister Boris Johnson ütles, et lääneliitlased reageerivad igale sissetungile \"tõsiste\" majandussanktsioonidega, lisades, et Suurbritannia on valmis lähetama vägesid NATO liitlaste kaitseks piirkonnas. Ta tõstatas küsimuse Venemaa väljaarvamise rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT. See samm tähendas Venemaa kõrgete ametnike sõnul, et Euroopa ei saaks ka enam Venemaa toodete eest tasuda.\n\nSamal ajal ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et dialoog Moskvaga jätkub. Ta lisas, et ta räägib reedel telefoni teel Vladimir Putiniga ja soovib saada selgitusi Venemaa kavatsuste kohta Ukraina suhtes.\n\nEsmaspäevastel kriisikõnelustel leppisid lääneriigid kokku \"enneolematute\" sanktsioonidega Venemaa vastu, kui see peaks Ukrainasse tungima.\n\nUSA on samuti pannud valmisolekusse 8500 sõdurit – osaliselt selleks, et aidata tugevdada NATO liitlasi. Washington on hoiatanud ka Venemaa liitlast Valgevenet kui ta peaks Moskvat invasioonil Ukrainasse aitama.\n\nKreml on öelnud, et näeb NATO-t julgeolekuohuna ja nõuab seaduslikke garantiisid, et allianss ei laieneks kaugemale itta, sealhulgas naaberriiki Ukrainasse. Kuid USA on öelnud, et kaalul on Venemaa agressioon, mitte NATO laienemine.\n\nHirm sissetungi ees on ajendanud lääneriikide Kiievis asuvaid saatkondi osa töötajaid koju viima.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski püüdis teisipäevases telekõnes oma rahvast rahustada.\n\n\"Ei ole roosasid prille, pole lapsikuid illusioone, kõik pole lihtne... Aga lootust on,\" lausus ta. \"Kaitske oma keha viiruste eest, oma aju valede eest ja südant paanika eest.\"\n\nVenemaa ja Ukraina esindajad kohtuvad kolmapäeval Pariisis, et püüda pingeid maandada, vahendab uudisteagentuur Reuters.\n\nKohtumisel on kohal ka Prantsusmaa ja Saksamaa esindajad. Need neli riiki moodustasid 2014. aastal kontaktrühma eesmärgiga lahendada Ida-Ukraina konflikt, kuid senine tulemus on olnud kesine. Viimane neljapoolne kohtumine toimus jaanuari alguses Moskvas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden ütles, et kaalub Venemaa presidendile Vladimir Putinile isiklikke sanktsioone, kui Venemaa peaks tungima Ukrainasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: tuleb valmistuda koroonatõendi siseriiklikuks kaotamiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Peame hakkama tõsiselt ettevalmistusi tegema ka COVID-tõendite siseriiklikult kaotamise osas. See ei juhtu üleöö, see võtab rohkem aega. Aga minu meelest me peame sinnapoole liikuma,\" kirjutas Ratas sotsiaalmeedias. \"COVID-tõendite kasutuselevõtt on kindlasti olnud õige, kuid see on oma aja ära elanud. Reisidokumendina jääb see küll meiega veel mõneks ajaks.\"\n\nSamas kutsus Ratas kõiki üles koroonaviiruse vastu vaktsineerima ja tõhustusdoosi tegema, märkides, et haiguse läbipõdemine on siis kordades kergem.\n\n\"Ühiskonda ja inimesi peab aga uuesti kokku tooma. Olukorra leevendamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks, oleks aeg luua eeldused kõigi inimeste osalemiseks töö- ja eraelus,\" lisas Ratas. \"Ma pean õigeks seda, et tegutseda tuleb ühiskonna avamise suunas. Et tuua ühiskonda tagasi need inimesed, kes on täna jäänud kõrvale erinevatel põhjustel, kes ei ole vaktsineeritud - et ka nemad saaksid täisväärtuslikult osaleda ühiskonnaelus.\"\n\nRatas nimetas ka kiirtestide tagasitoomist ning pakkus, et tõendite kontrolli võiks ära jätta talveharrastuste puhul värskes õhus, olgu selleks mäesuusakeskused, uisuväljakud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti peab valmistuma vaktsineerimistõendi siseriiklikuks kaotamiseks, teatas valitsuskoalitsiooni kuuluva Keskerakonna esimees Jüri Ratas kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga liider pikendas võiduseeria juba kuuemänguliseks\n\n## Põhitekst:\n\nHispaania hiid kontrollis kohtumise käiku algusest peale ja suurendas viimase veerandaja alguseks eduseisu juba 29-punktiseks, siis võeti jalg gaasilt ja Unics võitis viimase neljandiku 12 punktiga.\n\nWalter Tavares viskas Reali kasuks 14 punkti ja noppis 11 lauapalli, Guerschon Yabusele arvele jäi 13 punkti ja viis lauapalli. Unicsi ridades kogusid 13 punkti nii Tonye Jekiri kui Lorenzo Brown, viimane lisas ka kaheksa korvisöötu.\n\nReal on 17 võidu ja kolme kaotusega tabeliliidriks, Unicsile oli teisipäevane kaotus 12 võidu kõrval kaheksandaks, mis asetab nad tabelis kuuendale kohale.\n\nTeistes teisipäevastes mängudes kohtusid tabeli teise poolde kuuluvad meeskonnad: Tel Avivi Maccabi oli 87:78 üle Berliini Albast ning Müncheni Bayern alistas 77:68 Lyoni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas teenis tabeliliider Madridi Real kuuenda järjestikuse võidu, kui alistas Kaasani Unicsi teisipäeval 85:68.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaliliiga resultatiivseimad on Merkurjev ja Veskimäe\n\n## Põhitekst:\n\nMerkurjev on ka liiga parim väravakütt 19 tabamusega. Veskimäe on väravalööjate edetabelist teist kohta jagamas Merkurjevi võistkonnakaaslase Edwin Stüfiga, kui mõlemal mehel on kirjas 14 väravat.\n\nVäravalööjate tabelis järgnevad esikolmikule Narva United FC ründaja Vladislav Ivanov 13 tabamusega, kahekohalise arvu väravaid on kirja saanud ka Aleksandr Starodub (11, SK Augur Enemat) ning Vitas Mališauskas (10, Sillamäe Smsraha) ja Andrei Antonov (10, SK Augur Enemat).\n\nSöötude edetabeli tipus on Nikolai Zhukov Sillamäe FC NPM Silmetist 13 tulemusliku sööduga, teisel kohal on Veskimäe 11-ga. Kümme resultatiivset söötu on andnud Sergei Kostin (FC Rinopal), ühe sööduga jääb talle alla meeskonnakaaslane Kevin Sooaluste. Kaheksa resultatiivset söötu on andnud Marek Naal (Tartu Maksimum), Aleksandr Pruttšenko (Tartu Ravens Futsal EMÜ SK) ja Vitas Mališauskas (Sillamäe Smsraha).\n\nResultatiivsusedetabelis järgnevad Jevgeni Merkurjevile (19+6) ja Robert Veskimäele (14+11) FC NPM Silmeti mängija Nikolai Zhukov (9+13), Smsraha mängija Vitas Mališauskas (10+8) ja FC Rinopali mees Sergei Kostin (7+10).\n\nBetsafe saaliliigas on 10. vooru järel tabeliliider SK Augur kogunud 22 punkti, FC Cosmos ja FC Rinopal jäävad maha ühe punktiga. Narva on neljandana kogunud 19 punkti. Ravens on 12 punktiga viies, kui edestatakse Maksimumi kahe punktiga. Tabeli lõpus on kaks Sillamäe meeskonda – FC NPM Silmet on seitsme punktiga seitsmes, Smsraha nelja punktiga kaheksas.\n\nPõhiturniiri lõpuni on jäänud veel neli vooru. Järgmised mängud peetakse sel nädalavahetusel, kui reedel kohtuvad Augur – Cosmos ja Maksimum – NPM Silmet ning pühapäeval lähevad vastamisi Narva – Smsraha ja Rinopal – Ravens.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bestafe saaliliigas jääb põhiturniiri lõpuni veel neli vooru. Seni on olnud liiga resultatiivseimad mängijad Jevgeni Merkurjev (Viimsi FC Rinopal) ja Robert Veskimäe (Tallinna SK Augur Enemat), kellel on kirjas 25 resultatiivsuspunkti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPuri alustas aastat võidukalt, Reintam sai kaotuse, Zenjov viigi\n\n## Põhitekst:\n\nUuest hooajast Iirimaa kõrgliigasse kuuluv Waterford külastas oma selle aasta esimeses treeningmängus Tramore AFC-d, kes alistati 16. minuti väravast 1:0. Sisuliselt kogu eelmise hooaja vigastuse tõttu vahele jätnud poolkaitsja Puri tegi Waterfordi eest kaasa teise poolaja, vahendab Soccernet.ee.\n\nVärskelt Eesti koondisega Rootsi vastu mänginud keskkaitsja Mikk Reintam sai kirja aasta esimese matši oma koduklubi Trineci eest. Tšehhi esiliigas teist kohta hoidev Trinec sai võõrsil 0:1 kaotuse Tšehhi kõrgliigasse kuuluvalt Karvinalt. Reintam kuulus oma klubi põhirivistusse ja oli koos väravavahiga üks kahest mängijast, kes oli platsil mõlemal poolajal.\n\nRündaja Sergei Zenjov sai oma Poola kõrgliigas mängiva tööandja Krakowi Cracoviaga kirja 2:2 viigi riigi esiliigasse kuuluva Sosnowieci Zaglebiega. Cracovia lõi oma mõlemad väravad avapoolajal, Zenjov tegi kaasa teise kolmveerandtunni.\n\nMuuhulgas tõi Cracovia Inglismaalt kaks täiendust. Readingust võeti laenule 25-aastane Läti koondise ründaja Deniss Rakels, kes esindas klubi ka enne Readingusse siirdumist aastatel 2014-2016. Lisaks hangiti Birmingham Cityst 25-aastane pikakasvuline Taani ründaja Nicolai Brock-Madsen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondislane Sander Puri alustas oma aastat võidukalt, Mikk Reintam sai kaotuse ning Sergei Zenjov viigi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti parlamendi alamkoda kiitis heaks Brexiti-seaduse\n\n## Põhitekst:\n\nBrexiti-minister David Davis ütles, et seadus tagab sujuva ja korrapärase lahkumise Euroopa Liidust.\n\nBrexiti-seadus tühistab 1972. aasta seaduse, mis tegi Suurbritanniast Euroopa Liidu liikme.\n\n\"Seadus on väga tähtis valmistamaks riiki ette ajalooliseks verstapostiks, lahkumiseks Euroopa Liidust,\" ütles Davis seadusandjatele enne hääletust.\n\nÜlemkoda võib veel nõuda muudatuste tegemist seadusesse, kui lordid asuvad seda 30. jaanuaril läbi vaatama.\n\nBrexiti-seadus on üks mitmest, mille peaminister Theresa May vähemusvalitsus peab vastu võtta valmistamaks ette Ühendkuningriigi lahkumise EL-ist 2019. aasta märtsis.\n\nParlamendi alamkoja liikmed esitasid seaduseelnõusse rohkem kui 500 muudatust ja kulutasid nende arutamiseks üle 80 tunni.\n\nDavis märkis, et Brexiti-seadus läheb lordide kätte \"parendatud\" kujul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti parlamendi alamkoda kiitis kolmapäeval häältega 324-295 heaks Brexiti-seaduse ja saatis selle edasi ülemkotta",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased jõudsid jälile, mis tappis Kasahstanis 200 000 antiloopi\n\n## Põhitekst:\n\nKokku heitis Kasahstani keskosas vähem kui kolme nädala jooksul 170 000 ruutkilomeetril hinge ligikaudu 200 000 antiloopi. \"See ei olnud esimene ja pole ka ilmselt viimane loomade massihukk, mida ma näen, kuid tegu oli tõeliselt ebamaise vaatepildiga,\" meenutas Richard Kock, uurimuse juhtivautor ja Londoni kuningliku veterinaarkolledži teadlane ERR Novaatorile antud intervjuus. Haiguspuhangu taga oli hemorraagilist septitseemiat põhjustav bakter Pasteurella multocida tüüp B.\n\nOportunistlikku bakterit kohtab paljude loomaliikide, sh sigade, kariloomade ja kasside hingamisteede pinnal. Tavaliselt suudavad nendega sama eluruumi jagavad bakterid ja organismide immuunsüsteem haigustekitajate kasvu kontrolli all hoida. Midagi läks aga 2015. aastal teistmoodi. Bakter tungis kümnete tuhandete loomade maksa, neerudesse ja põrna. Järgnenud nakkusega kaasnenud kõrge palavik ja veremürgitus tegi oma töö. Saigad uppusid omaenda kehavedelikesse ja verre.\n\nNõukogude Liidu lagunemise järel väljasuremise äärele viidud saigade asurkond oli selleks ajaks taastumas. Võrreldes 2000. aastate algusega oli nende arvukus neljakordistunud. Tõenäoliselt oleks see seda uuesti teinud paar aastat hiljem.\n\nKock kaalus kolleegidega järgnenud kuude vältel mitmeid selgitusi, alates bakterit abistavatest viirusnakkustest lõpetades täiendava mürgistusega. Veebis õilmitsesid samal ajal erinevad vandenõuteooriad. Need hõlmasid näiteks keskkonda lekkinud venelaste raketikütust ja tulnukaid.\n\nLõpuks jäi teadlaste pilk pidama erakordsetele ilmaoludel. \"Saigasid on surnud massiliselt – tõsi, ikkagi oluliselt vähem – ka varem, aastatel 1988 ja 1981. Õnneks tehti juba toona satelliidivaatlusi ja me ei pidanud mingites salastatud nõukogude toimikutes sobrama,\" sõnas Kock.\n\nTöörühm leidis, et kõigil luubi alla võetud aastatel iseloomustas piirkonda massihuku ajal erakordselt soe ja niiske õhk. Teadlased tegid intervjuusid kohalike elanikega, lootuses kuulda legende või lugusid, mis oleksid kinnitatud taoliste sündmuste toimumist ka veidi kaugemas minevikus. Kasahstani folklooris nendele aga viited puudusid. Sellisel kujul oli tegu suhteliselt hiljutiste nähtustega.\n\n\"Saigade arvukus taastub üldiselt kiiresti, kuid nende asuala kliima on muutumas. Seetõttu võime näha tulevikus ka üha tõenäolisemalt bakteritest põhjustatud haiguspuhanguid,\" viitas loomaarst. Teisisõnu võivad need olla saigade jaoks viimaseks piisaks karikas, mis võib viia loomad taas väljasuremise äärele.\n\nTeadlased ei tea veel päris täpselt, mis temperatuuri ja õhuniiskuse tõustes loomade hingamisteedes toimuma hakkab. \"Kuid varasemate rottidel tehtud katsete põhjal soodustab niiskem õhk bakteriaalsete nakkuste teket, sh ka Pasteurella vohamist,\" nentis Kock. Paraku pole võimalik selliste sündmuste ennetamiseks midagi konkreetset ette võtta. Saigade puhul peitub lahendus vaid võimalikult suures populatsioonis.\n\nKocki jaoks on nähtud massihukk aga teatud tasandil oomen. \"Kui räägime kliimamuutustega seotud ohtudest, ei mõtle me tavaliselt bakterite, vaid ikka üleujutuste ja põudade peale. Kuid me ei tea, millise jälje jätavad nees bakteriaalsetele kooslustele ja neis valitsevale õrnale tasakaalule. Ma ei tea miks, aga millegipärast tulevad mulle pähe dinosaurused enne oma lõplikku väljasuremist,\" sõnas teadlane.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Science Advances.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks kolmandikku maailmas elavatest saigadest tapnud bakter poleks saanud vohada harukordselt sooja ja niiske ilmata. See sunnib aga teadlaste sõnul küsima, mis ootab kliimamuutuste taamal inimkonda ennast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTLÜ/Kalev sai Balti liigas lisaajal võidu\n\n## Põhitekst:\n\nTLÜ/Kalev võitis võõral väljakul poolaja napilt 36:31, viimasele veerandajale mindi aga 58:61 kaotusseisus. Veel 51 sekundit enne normaalaja lõppu juhtis Eesti klubi 73:70, kuid M Vitols tabas kolmepunktiviske ja viis mängu lisaajale.\n\nLisaajal asus juhtima Ogre, kuid TLÜ/Kalev haaras juhtohjad minut enne lisaaja lõppu, kui Kaido Saksa kolmene viis nad 82:80 ette. Ogre jõudis veel punkti kaugusele, kuid seejärel tabas Saks veel kaks vabaviset ja tõi TLÜ/Kalevile võidu.\n\nTLÜ/Kalevi parimana tõi Reimo Tamm 18 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Martin Jurtom lisas 12 ja Kristo Saage ning Dorde Dzeletovic kumbki 11 punkti. Seejuures alustas neist algviisikus vaid Dzeletovic. Ogre resultatiivseim oli Roberts Niedra 16 punktiga.\n\nPärnu korvpalliklubi pidi võõrsil tunnistama Šiauliai 93:78 paremust. Tasavägine esimene poolaeg lõppes võõrustajate 41:38 eduseisus, teisel poolaja pani Šiauliau oma paremuse kindlalt maksma.\n\nPärnule tõi Saimon Sutt 18 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Šiualiai ridades oli parim Akeem Wright, kes viskas samuti 18 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Balti liigas alistas TLÜ/Kalev võõrsil lisaajal 84:81 Ogre meeskonna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAruküla/Audentes võttis esimese meistriliigavõidu\n\n## Põhitekst:\n\nAlgus tuli mõlemale meeskonnale väravate osas raskelt, kolmandal minutil avas Timo Raukas kodumeeskonna poolt skoori, ent 10. minutiks oli seis alles 3:3. Väravaid visati kenasti kordamööda, kuniks neli minutit hiljem viisid Gert Trofimovi kaks tabamust Tapa esmakordselt ette, 6:5. Aruküla/Audentes vastas kolme väravaga ja sai 8:6 eduseisu.\n\nVõõrustajad hoidsid edu seitse minutit, aga siis tõi alles 14-aastase Sten Reinvarti vise tabloole jälle viiginumbrid 10:10. Arukülalastel oli kindel plaan põnev avapoolaeg enda kasuks kallutada. Karl Martin Kiisi kaks tabamust ja värskelt noore tiimiga liitunud kogenud väravavavahi Siim Normaku kaks tõrjet karistusvisetel tegid poolajaseisuks 13:11.\n\nTeine pooltund algas nagu esimenegi – väravatevaeselt. Aga kui neljandal minutil lõpuks lukk lahti murti, siis viskas Aruküla/Audentes kolm vastuseta väravat ja oli juba viiega ees. Tapal läks aega üle seitsme minuti, et teise poolaja avavärav visata ja 42. minutiks oldi taga 12:18.\n\nSiis tuli tapalaste spurt, mille algatasid Mihkel Koppelmanni kaks tabamust. Veel üks 14-aastane mängumees Endrik Jaanis avas oma väravatearve, Koppelmann tabas korra veel ja seis oli 18:16. Lähemale võõrustajad vastaseid siiski ei lubanud ja kirjutasid tabelisse hooaja avavõidu tulemusega 24:20.\n\nTimo Raukas viskas Aruküla/Audentese ja kogu mängu parimana kuus väravat. Andre Sild lisas neli ning Kiis ja Martin Kalvet kolm tabamust. Tapa poolel sai viis väravat kirja neljapäeval 18. sünnipäeva tähistav Vahur Oolup, neli korda tabasid Koppelmann ja Ivary Volkov.\n\nAruküla/Audentes oli mängul ilma Horvaatias koolitusel viibiva peatreener Martin Noodlata, meeskonda juhendas Toivo Järv. \"Raskelt tuli see võit, aga olime head nii rünnakul kui kaitses ning meie värske täiendus Siim Normak tegi väravasuul hea partii. Tundus, et olime ka füüsiliselt vastastest üle,\" kommenteeris Järv.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli meeste meistriliigas kohtusid kolmapäeva õhtul kaks seni võiduta meeskonda. Ühe punktiga tabeli kahel alumisel astmel seisnud tiimide vastasseisus sai hooaja esimese võidu Aruküla/Audentes, alistades kodusaalis SK Tapa 24:20 (13:11).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEurogrupi uus juht kannustab ühisvaluutat tugevdama\n\n## Põhitekst:\n\nPortugali rahandusminister Centeno tegi eelmisel nädalavahetusel oma esimese ametliku visiidi eurogrupi juhina Saksamaale - EL-i suurima majandusega riiki.\n\n\"Meil on ühine eesmärk tugevdada ühisvaluutat,\" ütles ta pärast Saksa rahandusministri Peter Altmaieriga kohtumist ja lisas, et selleks avaneb ainulaadne võimalus lähikuudel.\n\nHiljutised valimised on toonud suuremates riikides võimule euromeelsed valitsused, kel on selge mandaat süvendada Euroopa rahaliitu, sõnas ta ja lisas, et euroala majandusolukord on hea.\n\n\"Need head ajad ei kesta igavesti,\" hoiatas ta. \"Vaja on tugevaid euroala institutsioone.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa peab ära kasutama lähikuudel avaneva võimaluse ühisvaluutat tugevdada, ütles 19-liikmelise eurogrupi uus juht Mário Centeno kolmapäeval rahandusministritega kohtudes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti riigid pälvisid Vestfaali rahu auhinna\n\n## Põhitekst:\n\nEesti, Läti ja Leedu saavad auhinna märkimisväärse panuse eest regiooni rahumeelsesse ja demokraatlikku arengusse. Auhindamisest teatas uudisteagentuuri BNS Läti toimetusele kolmapäeval Läti diplomaat Berliinis Kaspars Adijans.\n\nVestfaali rahu auhinna patroon on Saksa president Frank-Walter Steinmeier. Igal teisel aastal välja antava auhinna sai 2016. aastal Jordaania kuningas Abdullah II, varasemalt on selle pälvinud ka Vaclav Havel, Kofi Annan, Helmut Kohl, Valéry Giscard d’Estaing, Carla Del Ponte, Helmut Schmidt.\n\nAuhinna üleandmise tseremoonia toimub juulis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vestfaali rahu auhinna žürii Saksamaal Münsteris otsustas tänavuse preemia anda kolmele Balti riigile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurema osa mängust tagaajaja rollis olnud TÜ sai TTÜ-st jagu\n\n## Põhitekst:\n\nTTÜ alustas mängu kindlamalt, esimesel veerandajal juhiti vahepeal kümne punktiga ja poolajapausile mindi 43:35 eduseisus. Suurim eduseis oli kolmanda veerandi keskel, kui TTÜ juhtis 11 punktiga, kuid veerandaja lõpuks oli vahe kahanenud kahepunktiliseks. Neljanda veerandaja alguses haaras TÜ initsiatiivi TÜ, minnes 63:61 ette ning enam edu käest ei antud.\n\nVõitjate parimana tõi Vytenis Cizauskas 26 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Julius Kazakauskas lisas 16 ja Janar Talts 12 punkti. TTÜ resultatiivseim oli Levi Martin Giese 22 punktiga, lisaks võttis ta 12 lauapalli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Eesti meistriliiga kolmapäevases ainsas kohtumises sai Tartu Ülikooli meeskond võõrsil 83:79 jagu TTÜ korvpalliklubist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPetter Northug loobus olümpiapileti jahtimisest\n\n## Põhitekst:\n\nNorra suusaliit seadis jaanuari alguses 32-aastaseks saanud Northugile olümpiakoondisesse pääsemiseks tingimuseks näidata häid tulemusi Norra meistrivõistlustel ja Planica MK-etapil. Paraku haigestus Northug vahetult enne koduseid meistrivõistlusi ega saanud seal startida, nüüd teatas tema treener Stig Rune Kveen, et hoolealune pole endiselt täielikult terveks saanud ega võistle ka Planicas.\n\n\"Ta ei saa Planicas võistelda, kuna pole ikka veel sajaprotsendiliselt terve. Tal on ikka veel köha, mis ei taha kuidagi ära minna,\" vahendab NRK Kveeni sõnu. \"Arst käskis tal veel mitu päeva rahus olla ning mitte kopse koormata.\"\n\n\"Mõistame, et olümpialootus on kadunud. Petteriga on kõik korras, ta võtab seda rahulikult,\" lisas Kveen.\n\nKui Norra suusaliidu tingimusi arvesse võtta, tähendab Northugi eemalejäämine Planicast, et tal pole ka mingit võimalust olümpiale pääseda. Norra suusakoondise juht Vidar Löfshus jättis aga selles osas otsad lahtiseks. \"Tema võimalused olümpiale saamiseks on kasinad, aga uks pole veel päris kinni pandud,\" ütles Löfshus NRK-le. \"Aga säilib siiski võimalus, et otsustame talle koha anda. Oleme Petteri ja tema tiimiga ühenduses.\"\n\nKveen aga väga ei usu, suusaliit teeb Northugile erandi ja valib ta nõutud tingimuste täitmata jätmisest hoolimata koondisesse. \"Arvan, et see on väga väike võimalus,\" nentis ta.\n\nRahvusvahelise Suusaliidu (FIS) punktitabel läheb lukku 22. jaanuaril, olümpiakoondised tuleb kinnitada jaanuari lõpus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja Petter Northug pole teda kimbutanud külmetushaigusest veel paranenud ega saa sel nädalavahetusel Planica MK-etapil sprindis võistelda, suure tõenäosusega tähendab see, et ta ei sõida ka veebruaris Lõuna-Koreas peetavatele olümpiamängudele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Ujumisliit sai vale trikoo eest trahvi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti Ujumisliidul on koostööleping ujumisvarustuse tootjaga Arena. Lepingu raames varustab Arena eksklusiivselt Eesti ujumiskoondist tipptasemel võistlusvarustusega ja vastavalt on Eesti ujumiskoondis kohustatud kasutama tiitlivõistlustel Arena varustust. Eesti Ujumisliidu ja Arena huvi on tagada sportlastele parim võimalik võistlusvarustus ja individuaalne sobivus tipptulemuste tegemiseks. 2017 Euroopa lühiraja meistrivõistlustel kasutas üks koondise liige võistlussooritusel teise tootja võistlusvarustust, ilma, et see oleks olnud eelnevalt kooskõlastatud Eesti Ujumisliiduga või Arenaga. See tähendas Eesti Ujumisliidu poolset rikkumist oma lepingupartneri ees,\" seisis ujumisliidu juhatuse koosoleku protokollis. \"Lepingust tulenevalt kaasneb iga rikkumise eest kas leppetrahv või õigus lepingust taganeda. Selle juhtumi tulemusena esitas Arena Eesti Ujumisliidule leppetrahvi nõude summas 1000 eurot. Kuna rikkumine on aset leidnud ja selles osas vaidlust ei ole, on Ujumisliidul kohustus see nõue tasuda.\"\n\nPriit Aaviku Ujumisblogi andmetel startis Sigrid Sepp ühel distantsil ujumistarvete firma Speedo trikooga.\n\n\"Olukorra põhjustas puudulik omavaheline kommunikatsioon,\" leidis juhatus. \"Sportlase kohustus on informeerida koondise esindajat, kui mingil põhjusel pole võimalik eraldatud ametlikku võistlusvarustust kasutada – näiteks vale mudel või suurus või on võistlusvarustus kadunud vms. Antud juhtumi puhul seda ei tehtud. Eelnevalt informeerides on võimalik leida lahendus ja vältida kokkulepete rikkumist. Eesti Ujumisliit, sportlane ning Arena Balti regiooni esindaja on olukorda kolmepoolselt arutanud ja jõudnud veendumusele, et rikkumine ei olnud siiski pahatahtlik. Vältimaks tulevikus sarnaseid olukordi, lepiti Arena ja Ujumisliidu vahel kokku, et koondislased saavad edaspidi võistlusvarustuse enda kasutusse vähemalt kuu aega enne konkreetset tiitlivõistlust. Nii on igal sportlasel võimalus testida ja veenduda varustuse individuaalses sobivuses. Vajadusel on võimalik varustust enne võistlust vahetada sobivama mudeli või suuruse vastu.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ujumisvarustuse tootja Arena tegi Eesti Ujumisliidule ettekirjutuse ja esitas leppetrahvi nõude, kuna üks Eesti koondislane võistles Kopenhaagenis peetud lühiraja EM-il teise tootja võistlusvarustuses, rikkudes sellega ujumisliidu ja Arena vahel sõlmitud lepingut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuud puhtaks: Paindliku pensioni kasutamine tähendab veel suuremat vaesust\n\n## Põhitekst:\n\nSaate avalõigus rääkis CV.ee turundus- ja kommunikatsioonijuht Rain Resmeldt Uusen eksperimendist, kus proovis \"elada pensionärina\" ehk saada hakkama 480 euroga kuus.\n\nTa arvas enne eksperimenti, et on suhteliselt mõistlik raha kulutaja, aga esimese nädala lõpuks jäi peale arvete maksmist alles 21 eurot. Uuseni sõnul kulub väga suur osa tema rahast sotsialiseerumisele, väljas käimisele, inimestega suhtlemisele, millest ta pidi loobuma. Samas ei suutnud ta loobuda pahedest, näiteks suitsetamisest.\n\nValitsus on avalikule arutelule toonud pensionireformi eelnõu, mis pakub välja mitu olulist muudatust. Esimene sammas plaanitakse muuta solidaarsemaks ehk pannakse sõltuma sissetuleku asemel tööstaažist.\n\nTLÜ Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik rääkis, et Eesti torkab teiste Euroopa riikidega võrreldes silma selle poolest, et meie keskmise pensioni suhe palka on suhteliselt madal: keskmine pension on umbes 410 eurot, mis on oluliselt madalam kui suhteline vaesuspiir. \"Neis riikides, kus pensionitase on kõrgem, on võimalik ka pensione rohkem palga järgi diferentseerida nii, et see alumine ots ei kukuks süvavaesusse,\" sõnas ta.\n\nReformierakondlane Jürgen Ligi ütles, et esimese samba plaanid ajavad teda \"tõsiselt tigedaks\". \"Kui me ei arvesta, et süsteem peab olema stimuleeriv maksu maksma, rohkem teenima, loomulikult paremat haridust, siis nii tulumaks, uued ravikindlustuse plaanid kui ka pensionikindlustuse plaanid kombinatsioonis vähendavad tegelikult praeguse süsteemi juures kõik stiimulit maksu maksta,\" ütles ta, ning lisas, et see vähendab kokkuvõttes meie pensione igal juhul.\n\nTööstaaži soovitakse sissetuleku asemel võtta arvesse seepärast, et vähendada pisut sissetulekute erinevuse tõttu teise sambaga niigi tekkivat pensionilõhet. \"See on selline alistumise strateegia, et kui me loobume edasipüüdlikkusest üldiselt ka pensionisüsteemis... Neli korda pensioni erinevus ei ole tegelikult suur, Soomes on see kindlasti palju suurem,\" arutles Ligi edasi.\n\nSaatejuht Urmas Vaino segas vahele: \"Ma jäin arvutama - 400 või 1600?\" \"Jah, väga suur vahe on,\" tõdes Ligi, \"aga kui mõelda, kui palju erinevad palgad, siis see ongi ühiskonna reaalsus. Minu arvamus on, et süvavaesusse jäävad pensionärid vajavad eraldi mehhanismi, aga esimesest sambast stiimuli ära võtmist ei asenda teine sammas,\" jäi Ligi kindlaks, nimetades teist sammast liiga segaseks ja arusaamatuks.\n\nPensionireformi teise plaani järgi seotakse pensioniiga keskmise eluea muutusega.\n\nSee tähendab, et kui me praegu läheme üle 65-aastasele pensionieale, siis alates 2027 seome me pensionile minekule ea arvestuse sellega, milline on tol ajal oodatav eluiga. Inimene saab oma pensioniea teada kaks aastat enne pensionile minekut ning seda arvestatakse eelneva viie aasta põhjal.\n\nSaatekülalised rõhutasid, et oodatava eluea pikenemine ei pruugi tähendada rohkem tervena elatud eluaastaid, mis laseksid ka päriselt üha kõrgemas eas tööd teha. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse vastas aga, et praegu on pensioniikka jõudnud inimestel jäänud tervena elada veel keskmiselt 18 aastat ning terviseprobleemideta viis-kuus aastat — see arv on ka ajas kasvav.\n\nRahandusministeeriumi kindlustuspoliitika peaspetsialist Tõnu Lillelaid selgitas lisaks, et oodatav eluiga on võib-olla ainus indikaator, mis on reaalselt mõõdetav, põhineb tegelikul statistikal ja peegeldab päriselt inimeste kauem elamist ja tervena olemist. \"Tervelt elatav eluiga on puhtalt küsitlusinfo ehk inimesed peavad ise ütlema, vastama subjektiivse hinnangu põhjal, kui terve ma mingil hetkel olen, ja selle põhjal pannkse kokku number. Kui vaadata statistikat, siis on näha, et erinevates riikides see üldsegi ei korreleeru näiteks oodatava elueaga, see kõigub väga palju, see on puhtalt subjektiivne info.\"\n\nReformi kolmanda osana muudetakse pensionile minekut paindlikumaks.\n\nSee tähendab, et inimestel on võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne oma pensioniiga, olenevalt sellest, kui palju nad on töötanud. Viis aastat varem minemiseks peab olema tööstaaži vähemalt 40 aastat.\n\nLauri Leppik ütles, et on plaani suhtes üldiselt optimistlilkult meelestatud, kuid seal on mõned konksud: \"Täna jääb keskmine pension allapoole suhtelist vaesuspiiri ja nagu Rait Kuuse sellele ka vihjas, siis ega meil ei ole väga suurt lootust, et keskmise pensioni suhe vaesuspiiri tulevikus ka muutuks. Sellel paindlikkusel on oma hind: need inimesed, kes lähevad varem pensionile, saavad ka väiksemat pensioni. Ja kui see keskmine pension 40 aasta töötamise juures jääb täna allapoole suhtelist vaesuspiiri, siis see inimene, kes valib varasema pensioni, langeb veel kaugemale sellest vaesuspiirist.\"\n\nLaste saamisele suurem osa pensionis?\n\nEttevõtja Kristjan Järvan kirjutas koos Raul Eametsa möödunud nädalal arvamusloo Postimehes. Sealsete arvutuste põhjal tõdes ta ka saates, et tööl käidud aastad on laste saamise kõrval riigile marginaalse majandusliku kasuga.\n\nPraegu sündiv laps toob aastaks 2060 Eestile üle miljoni euro. Selleks, et lasteta inimene võiks samaväärselt tulu tuua, peaks ta praegu tööle minema ja teenima tuhat eurot kuus 42 aastat järjest ja saama iga aasta 4,3% palgatõusu. Kahe lapse puhul peaks palk olema 2000 eurot ja kolme lapse puhul 3000.\n\nPraeguses süsteemis ei arvestata Järvani hinnangul, et lapsed peavad meie tulevikku üleval: pensionis on küll komponent, mis võtab lapsi arvesse, aga see on marginaalne. Lisaks jäävad palgatõusu kõrval pensionärid järjest enam suhtelisse vaesusse.\n\nSEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst pakkus, et ehk võiks pensionireformi käigus tõsta palga osa esimesest sambast välja, aga tuua jõulisemalt sisse laste osa, kuna see võiks kaudselt soodustada ka sündimust: \"Ma olen absoluutselt nõus, et see pole mingi võluravim sündimuseks, aga see oleks üks klots terves seinas, mis annab kindlustunde lastevanematele, et kui ma panustan laste kasvatamisele, siis ma ei jää tulevikus hätta.\"\n\nTuleva juhatuse liige Tõnu Pekk leidis seevastu, et pensionisüsteemile pannakse liiga palju lootusi ja kohustusi. Tema sõnul saab pensionisüsteemil olla vaid üks eesmärk: kuidas töö ajal kõrvale pandud raha eest saada võimalikult hea elu tulevikus. \"See saab olla ainus eesmärk pensionisüsteemil, mitte perepoliitika lahendamine, mitte tööturu poliitika lahendamine, ka mitte maksuameti töö ära tegemine.\"\n\nSaate ajal tehtud otsepostitusi saab lugeda ka tagantjärele:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik peaks pakkuma praegu tööturul diskrimineeritud pensionäridele suuremat paindlikkust ja võimalusi töötada. Samas võib pensionireformis kavandatud paindlik pensioniiga viia pensionärid veel suuremasse vaesusse kui praegu, leiti \"Suud puhtaks\" pensioniteemalises arutelus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nŽürii valis välja Bonnieri nominendid, nende hulgas on ka ERR-i ajakirjanik\n\n## Põhitekst:\n\nBonnieri preemia nominent on Kristjan Pihl ETV saates \"Pealtnägija\" ja ERR.ee portaalis 15. märtsil ilmunud looga \"Meditsiinitarvikute firma esitas Haigekassale süsteemselt valearveid\", 22. märtsil ilmunud looga \"Haigekassale võltsarvete esitamine oli arvatust mastaapsem\" ja 17. mail ilmunud looga \"Niine nahakliinik küsis tasuliste visiitide eest raha ka Haigekassalt\".\n\nTeine nominent on Mikk Salu Eesti Ekspressis 15. märtsil ilmunud looga \"Arvo Sarapuu on variisikute kaudu sisenenud Tallinna prügiärisse\", 16. märtsil ilmunud looga \"Uued detailid: veel seoseid Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja prügifirma BWM vahel\", 22. märtsil ilmunud looga \"Arvo Sarapuu suurmeisterlikud kombinatsioonid\" ja 25. mail ilmunud looga \"Artikkel, mis paljastas Arvo Sarapuu seosed prügiäriga: Tallinna abilinnapea on variisikute kaudu sisenenud linna prügiärisse\".\n\nKolmas nominent on Postimehes ja Äripäevas ilmunud rahapesuskandaali kajastavad lood. Postimehes on lugude autorid Joosep Värk ja Risto Berendson ning nende lood on 20. märtsil ilmunud \"Eesti pankade kaudu pesti hiiglaslik kogus raha\", 21. märtsil ilmunud \"See kõlab väga ebaloogiliselt\", 22. märtsil ilmunud \"Moldova raha haihtus Põhja-Tallinna sadamas\" ja 23. märtsil ilmunud \"Rahapesu võttis ameti ka Rasmannilt\".\n\nÄripäevas olid lugude autorid Piret Reiljan ja Marge Väikenurm ning nende artiklid olid 4. septembril ilmunud \"Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti\", 6. septembril ilmunud \"Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis\" ja 20. novembril ilmunud \"Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni\".\n\nPreemia võitja saab Rootsi meediakontsernilt Bonnier ja ajalehelt Äripäev auhinnaks 5000 eurot.\n\nBonnieri preemiale kandideeris sel aastal 19 tööd.\n\nŽürii tööd juhtis EALL-i tegevjuht Mart Raudsaar. Žürii liikmed olid Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, Maalehe peatoimetaja Andres Eilart, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ning Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii valis uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia 2017. aasta nominentideks Kristjan Pihli Rahvusringhäälingus ilmunud lugudega võltsarvetest Haigekassale, Äripäevas ja Postimehes ilmunud lood rahapesust Eestis ning Mikk Salu Eesti Ekspressis ilmunud lugudega Arvo Sarapuu prügiärist Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRumeenia president nimetas Viorica Dăncilă uueks peaministriks\n\n## Põhitekst:\n\nDăncilăst saab Rumeenia esimene naispeaminister.\n\nEelmine peaminister Mihai Tudose astus esmaspäeval tagasi võimuvõitluse tõttu valitsevate sotsiaaldemokraatide (PSD) esimehe Liviu Dragneaga.\n\nDăncilă (54) on seevastu parteiesimehe lähedane liitlane. Tema kandidatuuri peab heaks kiitma parlament, kuid seal on PSD juhitaval valitsusel enamus.\n\nTudose oli teine PSD esimees. Eelmisele, Sorin Grindeanu valitsusele sai saatuslikuks partei umbusaldushääletus mullu juunis.\n\nMõlema ekspeaministri kukkumise põhjuseks peetakse vastuolusid Dragneaga, kes valmispettuses süüdimõistetuna ei saa ise valitsust juhtida.\n\nDragnea ütles esmaspäeval, et tegi peaministrit nimetades kaks halba valikut, kuid seekord ta sama viga ei tee.\n\nPSD tuli võimule 2016. aasta detsembris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenia president nimetas Euroopa Parlamendi saadiku Viorica Dăncilă kolmapäeval uueks peaministriks - kolmandaks viimase seitsme kuu jooksul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSpordimuuseumi suur olümpiakonverents toob kokku medalivõitjad\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks esinejatele saavad külalised eksklusiivselt tutvuda Eesti olümpiaajaloo rariteetidega – eestlase võidetud kõigi aegade esimese olümpiamedaliga (Martin Kleini hõbe, Stockholm 1912) ja Eesti esimese olümpiakullaga (Alfred Neuland, Antwerpen 1920).\n\nKonverentsiga tähistab Baltimaade suurim spordimuuseum muuhulgas ka enda 55. sünnipäeva.\n\nOrienteeruv ajakava:\n10.30 Kogunemine, registreerumine, tervituskohv\n11.00 Avasõnad\n11.03 – 11.45 Gerd Kanter \"Teekond olümpiavõiduni\"\n11.45 Raul Rebane \"Olümpiamängudel 1980-2012\"\n12.15 Jüri Tamm \"Mina, 20. sajandi vasaraheitja\"\n12.45 Kohvipaus\n13.15 Tatjana Jaanson \"Treenerina olümpial\"\n13.45 Allar Levandi \"Minu olümpiakogemus\"\n14.30 Lõunapaus\n15.30 Märt Lellsaar \"Eesti bobikoondise tegemistest\"\n16.00 Kalle Voolaid \"Teerajajad Antwerpenis ehk kuidas eestlased ise olümpiale jõudsid\"\n16.30 Kaarel Antons \"Olümpiarõngasteta ei saa\"\n17.00 Konverentsi kokkuvõtted\n17.30 Planeeritud lõpp\nNB! Kava on esialgne ja võib veel täieneda!\n\nKonverents on osalejatele tasuta, kõik huvilised on oodatud põnevast päevast osa saama. Registreerimine siin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26. jaanuaril algusega kell 11 peetakse Tartus V konverentsikeskuses (Riia 2, Tartu) Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi XXVIII konverents. Olümpia-aastale ja lähenevatele taliolümpiamängudele pühendatud konverents võtab vaatluse alla Eesti olümpiaajaloo olulised hetked ning toob kuulajate ette neist osa saanud otseallikad – Eesti olümpiamedalistid eesotsas olümpiavõitja Gerd Kanteri, Allar Levandi ja Jüri Tammega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaanteeamet plaanib Tartu-Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamist\n\n## Põhitekst:\n\nTartu lõunaservas saavad kokku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Viimane kannab Tartlaste jaoks Riia tänava nime, saab alguse kesklinnast ja ühendab linlasi näiteks Elvaga.\n\nSeal samas ristmiku juures asub ka üha suuremaks kasvav Lõunakeskus, ning sestap pole ime, et teede kohtumispaika ehitatud ringristmik liikluskoormust välja ei kanna. Läinud aastal tõid Riia ringil toimunud õnnetused kindlustufirmadele 160 kindlustusjuhtumit ja kokku tuli neist kahjunõudeid üle kahesaja tuhande euro.\n\n\"Põhilised õnnetused on siis kas peateele ettesõit, ehk siis sõidetakse ringi peal olevale sõidueesõigust omavale sõidukile ette. Või siis reavahetamisel ringi välimisest reast ei keerata välja vaid jätkatakse otseliikumist. Kuigi ta on liikluskorraldusvahenditega reguleeritud, siis paljud juhid ei pane seda tähele. Ja väga palju annavad tooni ka tagant otsasõidud,\" ütles Lõuna prefektuuri politseileitnant Kaido Iste.\n\nKa Kaido Iste tõdes, et tegemist on Tartu ühe suurema koormusega ristmikuga ning kiireid lahendusi seal väga ei ole ning inimesed peavald lihtsalt tähelepanelikud olema.\n\nSeda, kuidas Riia ringristmiku olukorda parandada, on Tartu linn ja maanteeamet arutanud juba üle kümne aasta ning tänaseks on lauale jäänud plaan teha ristmik kahetasandiliseks. Räägib Maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Janar Taal.\n\n\"Oleme koostanud projekteerimise lähteülesannet. Kogu see ehitustegevus ei puuduta ainult Riia sõlme. Riia sõlm on plaanis teha kahetasandiline. Ringristmik ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa üle viia ringist. Aga ehitus puudutab ka seda, et Aardla ringristmik likvideeritakse. Asemele ehitatakse risttee,\" rääkis maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Janar Taal.\n\nEhk plaanitavad ümberkorraldused algavad Tallinna poolt vaadates juba Raja tänava juurest ja lõppevad seal, kus Võru poole kulgev maantee kohtub Variku viadukti juures raudteega.\n\n\"Kuna kaovad ära samatasandilised ristmikud, siis tekivad kogujateed. Kindlasti mingil määral teekonnad pikenevad, aga samas on tagatud ka hea läbilaskevõime ja sujuvus liiklemisel,\" selgitas Taal.\n\nSel nädalal plaanib maanteeamet saata Tartu linnale ka omapoolse nägemuse ning projekteerimistingimuste menetlus, muuhulgas kohalike kaasamine võiks alata märtsikuus.\n\nTaal ütles, et kehtiva teehoiukava alusel peaks ehitus algama 2020. aastal. Kui kõik väga hästi läheb, siis 2021. aastal kõige varem on see objekt valmis. Ega ta varem kindlasti ei jõua valmis.\n\nJustnimelt seetõttu, et ümber on tarvis teha ka Riia ringristmiku ümbritsev teedevõrgustik, ei plaani maanteeamet projektiga üksi pihta hakata. Oma osa ligi seitseteist miljonit eurot maksvast projektist jääb ka linna teha. Kui suur osa, selles loodab Taal paari kuu jooksul kokkuleppele jõuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeamet soovib Eesti ühe kõige õnnetusterohkema ristmiku ehk Tartu-Riia ringi kahetasandiliseks ehitada. Ideaalis võiks uus ristmik valmida 2021. aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liiga alustab hooaega päev pärast Eesti 100. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nAvavooru kahes esimeses mängus lähevad pühapäeval, 25. veebruaril kell 13 vastamisi JK Narva Trans – Pärnu JK Vaprus ning Nõmme Kalju FC – FC Kuressaare.\n\nTeisipäeval, 27. veebruaril alustavad kell 19 oma Premium liiga hooaega JK Tallinna Kalev – Tallinna FCI Levadia ning Paide Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik. Mullu Premium liiga võitnud Tallinna FC Flora kohtub kolmapäeval, 28. veebruaril kell 19.30 Tartu JK Tammekaga.\n\nPremium liiga 2018. aasta kalender koostati jalgpalliliidu, klubijuhtide, peatreenerite ja kaptenite vahel 2017. aasta kevadel toimunud koosolekute järel selliselt, et suure osa MM-finaalturniiri ajast on kohalikus liiga paus. Varasemalt on Eesti olnud finaalturniiride toimumisajal üheks erandiks, kes erinevalt näiteks Rootsist ja Norrast pikemat mängudepausi ei tee. Muudatus sai kõigi koosolekutel osalenud klubide heakskiidu. Seetõttu algab Premium liiga hooaeg tavapärasest nädala võrra varem ning kalendris on rohkem nädalasiseseid voore.\n\nKoduse jalgpallihooaja avab 23. veebruaril kell 19 Sportland Arenal Superkarikas, kus kohtuvad FC Flora – FCI Levadia.\n\nValitsevat meistrit Florat ootab aga juba 4. veebruaril ees põnev kohtumine EJL-i jalgpallihallis, kus kell 16 kohtutakse mängus Liivimaa karikale Läti meistri Jurmala FK Spartaksiga.\n\nPremium liiga kalendriga saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Premium liiga uus hooaeg algab 100-aastases Eesti vabariigis: avavooru esimesed mängud peetakse päev pärast riigi sünnipäeva, 25. veebruaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKülmkambrisse kinni jäänud briti lihunik vabastas end verivorsti abil\n\n## Põhitekst:\n\nDevoni krahvkonnas Totnes'i linnas elav Chris McCabe jäi möödunud kuul oma suurde külmkambrisse lõksu, kui tuul ukse ootamatult kinni puhus, vahendas Associated Press.\n\nHädaolukordade jaoks mõeldud nupp, mis peab ukse seestpoolt avama, oli aga 20 miinuskraadiga kinni külmunud.\n\nMcCabe üritas esialgu hädanuppu jalaga lahti lüüa, kuid kui see ei õnnestunud, võttis ta appi 1,5 kilogrammi kaaluva jäätunud verivorsti.\n\nMehe sõnul kasutas ta võimast vorsti nagu müürilõhkujat ning lõpuks läks korda vajalik nupp vabastada.\n\n\"Verivorst päästis mu elu, selles pole mingit kahtlust,\" tunnistas lihunik ajalehele Daily Mirror.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti lihunik, kes jäi õnnetul kombel oma külmkambrisse kinni, kasutas oma elu päästmiseks jäätunud verivorsti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n15-aastane eestlanna võitis ITF-i noorteturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses ringis alistas ta India tüdruku Tanya Nanda 6:0, 6:0, teises ringis sai jagu venelannast Anna Litnevast 6:0, 5:7, 6:4 ja veerandfinaalis itaallannast Alice Amendolast 6:1, 6:3.\n\nPoolfinaalis oli Plakk vastamisi esimesena paigutatud venelanna Polina Kudermetovaga ja võit tuli väga tasavägises kohtumises numbritega 7:5, 5:7, 6:4. Finaalis alistas Plakk venelanna Maria Krasakova 6:3, 6:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal osales 15-aastane Eesti tennisist Carol Plakk Abu Dhabis ITF-i 4. kategooria noorteturniiril, kus sai esikoha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.