messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA majandus kasvas esimeses kvartalis 2,3 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nNeljandas kvartalis oli kasvuks aga 2,9 protsenti ning riigi kaubandusministeeriumi esialgsel hinnangul oli aeglustumise taga ekspordi, tarbijakulutuste ning eluasemete soetamise vähenemine.\n\nUSA president Donald Trump on majanduskasvu eesmärgiks seadnud 3 protsenti aastas, kuid majandusteadlased on seda nimetanud pikemas perspektiivis jätkusuutmatuks, kuivõrd kasv ületab ilmselt juba praegu potentsiaali.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendriikide majandus kasvas esimeses kvartalis aastaga 2,3 protsenti, ületades 0,2 protsendipunktiga analüütikute ootusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHiinas tappis kurjategija noarünnakus vähemalt seitse õpilast\n\n## Põhitekst:\n\nAmetnike sõnul ründas mees noaga Shaanxi provintsis Mizhi maakonnas asuva põhikooli juures lapsi, kui nad olid koju minemas, vahendas BBC.\n\nKahtlusalune on vahi alla võetud. Politsei ei ole tema võimalike motiivide kohta kommentaare jaganud.\n\nVigastada saanud lapsed on viidud ravile. Kannatanute ja ohvrite täpsed vanused pole teada, kuid kuna tegemist on põhikooliõpilastega, on nad ilmselt vanuses 12-15 aastat.\n\nSotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha mitut noort põrandal lebamas.\n\nHiinas on viimastel aastatel toime pandud mitu noarünnakut. Veebruaris tappis kurjategija Pekingis kaubanduskeskuses ühe naise, vigastada sai 12 inimest.\n\nAastatel 2010-2012 aga toimus Hiina koolides ridamisi noarünnakuid, mille tagajärjel sai surma vähemalt 25 ja vigastada üle 100 inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina põhjaosas pussitas kurjategija kooli juures 19 õpilast, tappes neist vähemalt seitse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei: Soome narkoturule on saabunud ohtlikud albaanlaste grupeeringud\n\n## Põhitekst:\n\nAlbaanlased kerkisid möödunud aastal kolmandale kohale nimekirjas, mis käsitleb välismaalastele esitatud kahtlustusi raskendatud asjaoludel sooritatud narkokuritegudes. Esimesel kohal olid Rumeenia päritolu isikud ja kolmandal kohal olid varem paarkümmend aastat esikohal olnud eestlased, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat.\n\n\"Albaanlastest narkokurjategijatel on olnud juba aastaid Europolis ohtliku seltskonna maine. Nad on väga otsekohesed ja efektiivsed. Neid saadab väga karmi vägivalla oht,\" nentis keskkriminaalpolitsei eriuurija Jari Leskinen.\n\nLeskineni sõnul on albaanlastest kurjategijad tegutsenud aktiivselt Lääne- ja Kesk-Euroopas. \"Seal on kohalikud kriminaalsed rühmitused neid sõna otseses mõttes kartnud.\"\n\nÜlevaate kohaselt kahtlustati eelmisel aastal Soomes raskes narkokuriteos kokku 60 albaanlast. Varem on see arv olnud ühe ja kahekümne vahel.\n\n\"Albaanlastest narkokurjategijate saabumine on väga murelikuks tegev nähtus. Me oleme mitu aastat arvestanud sellega, et ühel päeval tulevad nad ka Soome. Nüüd on see juhtunud,\" märkis Leskinen, kuid lisas, et hetkel on veel vara öelda, kuivõrd püsiva nähtusega on tegu.\n\nRasketes narkokuritegudes kahtlustatud välismaalaste nimekirjas olid eestlased paarkümmend aastat esikohal. Olukord muutus just eelmisel aastal - suurimaks rühmaks kerkisid Rumeenia päritolu kurjategijad, teisele kohale tõusid albaanlased ja eestlaste narkokurjategijad jäid kolmandale kohale.\n\nRumeenia päritolu kahtlustatavate arv peaaegu kolmekordistus. See tulenes peamiselt sellest, pealinna piirkonnas levitati narkootikumideks klassifitseeritud meditsiinilisi tablette. Rumeenia taustag grupeeringute äriks on narkootiliste ravimite smugeldamine Rumeeniast ja mujalt Euroopa Liidust läbi Rootsi ja Balti riikide Soome.\n\nAlbaanlased omakorda keskendusid eelmisel aastal marihuaana, kokaiini ja ecstasy riiki toomisele ning politsei ja tolliamet uurivad praegu koos albaanlaste ulatuslikku ja organiseeritud narkokaubandust.\n\n\"Rumeenlastest ja albaanlastest narkokurjategijate erinevuseks on see, et albaanlased moodustavad karmi kategooria relvastatud rühmitusi,\" rõhutas Leskinen.\n\nSamuti valitseb tema sõnul albaanlaste grupeeringutes karm kord.\n\n\"Üks rühm värbas smugeldajaid lähteriikides ja Rootsis, teine korraldas salakortereid, kolmas hoolitses rahastuse ja üldtegevuse eest, neljas suhtles Soomes asuvate vahendajatega. Albaanlased ise pole Soomes eriti tänavatel müümist praktiseerinud,\" selgitas Leskinen.\n\nSuurem osa kõigist narkokuriteos kahtlustatutest on endiselt soomlased, välismaalaste osakaal oli eelmisel aastal ligi 30 protsenti.\n\nSamas märgib keskkriminaalpolitsei, et välismaistel grupeeringutel on oluline roll selles, kuidas narkootikumid Soome jõuavad. Suuremates uuritud narkoveojuhtumites on kuritegelikud grupeeringud olnud mitmerahvuselised.\n\nPolitsei poolt registreeritud narkokuritegude arv jätkas möödunud aastal kasvamist, eelnenud aastaga võrreldes oli kasv üle kümne protsendi.\n\nLeskinen märkis, et samal ajal on vähenenud kodune kanepikasvatus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome keskkriminaalpolitsei värske narkokuritegusid käsitleva ülevaate kohaselt on kõige probleemsemaks nähtuseks albaanlaste kuritegeliku rühmituste jõuline esilekerkimine. Eestlased on välismaalastest narkokurjategijate seas langenud kolmandale kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri teenekas ajakirjanik Sulev Mets\n\n## Põhitekst:\n\nSulev Mets sündis 26. jaanuaril 1930. Ta oli pikalt ajalehe Rahva Hääl vastutav sekretär, Eesti Raadio peatoimetaja, Tele-raadiokomitee liige ja ENSV teeneline ajakirjanik.\n\nRahvusringhääling avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel suri 88-aastasena ajakirjanik ja aastatel 1973-1980 Eesti Raadio informatsioonisaadete peatoimetajana töötanud Sulev Mets.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMadalama liiga mängija sai eluaegse jalgpallialal tegutsemise keelu\n\n## Põhitekst:\n\nDistsiplinaarkomisjoni poolt tehtud otsuse peale on seitsme päeva jooksul pärast distsiplinaarkomisjoni otsuse jõustumist õigus edasi kaevata EJL-i apellatsioonikomisjonile, kelle poolt langetatud otsus on lõplik.\n\nNeljapäeva õhtul kogunenud distsiplinaarkomisjon tegi otsuse veel mitme mängukeelu osas. Distsiplinaarkaristuste registriga saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon otsustas Eesti meistrivõistluste IV liiga kohtumises Pakri SK Alexela – Tallinna FC Soccernet (22. aprill) kohtunikku löönud FC Soccerneti mängijat Alvin Kuuskmäed karistada eluaegse jalgpallialal tegutsemise keeluga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma esireket Halep langes Stuttgardis konkurentsist välja\n\n## Põhitekst:\n\nHalep kaotas tund ja 14 minutit kestnud kohtumises 4:6, 1:6 edetabelis 16. real paiknevale ameeriklanna Coco Vandeweghe’ile.\n\nVarem olid nad omavahel korra kohtunud, kui mullu Madridis jäi Halep veerandfinaalis peale 6:1, 6:1.\n\nVandeweghe’ järgmine vastane on 6. paigutusega prantslanna Caroline Garcia, kes alistas 6:7 (4), 6:4, 6:2 turniiril 3. asetatud ukrainlanna Elina Svitolina.\n\nTeises tabelipooles püüab pääsu poolfinaali ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste tennise maailma esireket Simona Halep pidi Stuttgardis peetaval WTA turniiril veerandfinaali järel reketid kokku pakkima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti curlingupaar kaotas MM-i kaheksandikfinaalis Türgile\n\n## Põhitekst:\n\nMängu iseloomustas see, et voorudes võttis alati punkte see võistkond, kellel oli kasutada viimase kivi eelis. Poolaeg Eestile 6:5 ja enne viimast vooru oli seis 8:8. Viimases voorus oli aga viimase kivi eelis Türgil, mis kasutati ka ära ja tegelikult viimast viset enam türklastel vaja ei olnudki teha, sest Turmanni viimane vise ebaõnnestus.\n\nSeda, et konkurents antud alal on ülitihe, näitab tõsiasi, et kaheksandikfinaalis pidid kaotuse vastu võtma neli riiki kes osalesid kaheksa võistkonna konkurentsis olümpiamängudel.\n\nEesti jätkab mängimist kohtadele 9.-16 ja esimesena kohtutaksegi Tšehhiga, kes oma kaheksandikfinaalis pidi alla vanduma Kanadale. Mäng toimub reedel kell 17 Eesti aja järgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis Östersundis jätkuva curlingu segapaaride MM-i play-off ’is sai Eesti paar Marie Turmann – Harri Lill kirja oma esimese kaotuse, kui kaheksandikfinaalis jäädi 8:11 alla Türgile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadio \"Peresaade\" ootab emadepäevale pühendatud saate avalikule salvestusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Juttu tuleb piisavalt headest emadest, kanaemadest ja rongaemadest, aga ka emast kui lapse esimesest erootilisest suhtest ja emast kui lapse kõige suuremat viha äratavast frustreerijast. Uurime, mida tähendab, et ema on nii looja, hoidja kui ka purustaja või see, et lapse areng algab päeval, kui eostatakse tema ema. Kuuleme ka, milline on isa kõige suurem kingitus noorele emale,\" rääkis \"Peresaate\" autor, pereterapeut Katrin Saali Saul.\nAvalikule salvestusele on oodatud kõik emad ja isad, aga loomulikult ka need, kes ise emad ei ole. Lisaks emadusega seotud teemadele vastatakse koos Marina Paula Eberthi ja Monika Koppeliga küsimustele, mille kuulajad on hooaja jooksul saatnud ja millele pole vastata jõutud.\nSalvestusel osalemiseks tuleb registreeruda aadressil [email protected]. Piletihind on viis eurot.\n\n2017. aasta sügisel Vikerraadios alanud \"Peresaade\" räägib perest, paarisuhtest ja kõigest sellega seonduvast. Kuulajad on \"Peresaate\" väga hästi vastu võtnud: seda on järelkuulatud juba ligi 90 000 korda. Kõige populaarsemad on olnud saated, mis kõnelevad piiridest suhetes, suhte vajadusest ja faasidest, emotsionaalsest vägivallast, meestest, seksuaalsusest ning armastuse hoidmisest ja kirest pikaajalises suhtes.\n\"Peresaade\" on eetris neljapäeviti kell 21.05 Vikerraadios.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio \"Peresaade\" ootab kuulajaid laupäeval, 5. mail kell 12 emadepäevale pühendatud saate avalikule salvestusele Pärnu Rannahotellis. Saate autor Katrin Saali Saul ja psühholoog Marina Paula Eberth käsitlevad emaks olemist erinevatest vaatevinklitest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO peakorteri töötajad vaevlevad nigela toidu käes\n\n## Põhitekst:\n\nKui NATO avas oma uue, 1,1 miljardit eurot maksma läinud klaasist peakorteri, lootsid töötajad, et uuendused ootavad ees ka kohvikut. Paraku võitis hanke taas Aramark, üleilmne toitlustusettevõte, kes ka alliansi vanas hoones alates 2004. aastast süüa pakkus, vahendas Politico.\n\nMitu ametnikku, kes olid uue hoone sisseseadmisega seotud, tunnistasid eravestlustes, et lootsid teistsugust hanketulemust. Kuid peakorteri asukoht ja suhteliselt spetsiifilised nõudmised - töötajaid ja külastajaid käib hoones iga päev 4000 ringis ning pidevalt toimub ka sündmusi ja kohtumisi, kus vajatakse toitlustust - muutsid sobivate pakkujate arvu tagasihoidlikuks.\n\nNATO pressiesindaja sõnul leiti toitlustaja rahvusvahelise hanke käigus ning pakkumuse esitas kolm firmat. \"Aramark on üks juhtivaid toitlustusteenuste pakkujaid,\" lisas ta.\n\nSamal ajal, kui Euroopa Liidu institutsioonid asuvad kesklinnas ja on ümbritsetud paljudest restoranidest ja kohvikutest, on NATO töötajail võimalik ainult kadedust tunda, sest peakorteri ümbruses muid söögikohti ei ole.\n\nPeakorteris töötavate ametnike ja diplomaatide sõnul on toit uues hoones samasugune nagu vanas, kuid hinnad on tõusnud. Itaallasest ametnik ütles kohvikus müüdava pitsa kohta, et see ei ole söödav.\n\n\"Võib-olla lõpetavad nad Haagi tribunali ees,\" väljendas anonüümseks jääda soovinud töötaja oma hinnangut kohviku toidukvaliteedile. \"Me oleme toidukõrbes,\" sõnas teine ametnik.\n\nKohvikus on ka kaebuste raamat, kust leiab alates 2015. aastast kirjutatud kommentaare. \"Guljašis oleva liha kvaliteet on väga-väga halb,\" seisab seal kirjas, kusjuures sõna \"halb\" on tugevalt alla kriipsutatud ja sulgudes seisab täpsustus: \"vähemalt inimtoiduks\".\n\nÜks noor NATO ametnik ütles, et iga kord, kui ta on kohvikus söönud, saab ta sellest seedehäired. \"See on keemiarelvade keelu ja ka inimõiguste rikkumine,\" lausus ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO Brüsselis asuva peakorteri töötajad ei ole rahul sealse toitlustushanke võitnud Aramarki pakutavate toitudega, mida neil on tulnud taluda juba alates 2004. aastast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKimi ja Mooni ühisdeklaratsioon: tuumarelvadeta Korea poolsaar ja rahulepe\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks on deklaratsioonis (täismahus SIIN ja SIIN) lubadused kärpida vastastikku relvastust, lõpetada \"vaenulikud sammud\", muuta praegune tugevalt sõjaväestatud kontrolljoon \"rahutsooniks\" ning pürgida mitmepoolsete läbirääkimiste poole kolmandate riikidega, näiteks Hiina ja USA-ga, vahendasid Reuters, BBC jt.\n\nAastatel 1950-1953 kestnud Korea sõja asjus pole kaks riiki endiselt juriidilises mõttes rahulepet sõlminud. Nüüd on aga deklaratsiooni kohaselt plaanis see sõlmida juba käesoleval aastal relvarahu 65. aastapäevaga seoses.\n\nTuumarelvi puudutavas osas ei ole otseselt juttu Põhja-Korea tuumarelvadest, vaid ühisest eesmärgist muuta Korea poolsaar täielikult tuumarelvavabaks ning teha seda koostöös rahvusvahelise kogukonnaga.\n\n1. maist lõpetatakse piiritsoonis ka igasugune vastastikune propaganda edastamine.\n\n\"Korea poolsaarel ei tule enam sõda ja seega on alanud uus rahuajastu,\" seisis ühisdeklaratsioonis.\n\nOluliseks lubaduseks on ka korraldada sõja tõttu lagunenud perekondade ühendamine.\n\nSamuti on plaanis ühendada ja Põhja-Korea puhul ka kaasajastada raudteid ja maanteid.\n\nLisaks on kavas edaspidi ühiselt spordivõistlustel osaleda.\n\nÜhisdeklaratsiooni rakendamiseks ja kahe riigi võimuesindajate suhtluse hõlbustamiseks luuakse ka ühine kommunikatsioonikeskus Gaeseongis Põhja-Koreas.\n\nSamuti teatati seda, et sügisel läheb Lõuna-Korea president Moon Pyongyangi visiidile.\n\nPärast ühisdeklaratsiooni allkirjastamist ühinesid riigijuhtidega ka abikaasad. BBC on teinud ka ülevaate sellest, mida pidulikul õhtusöögil pakuti.\n\nPhoto op shortly after Ri Sol-ju, wife of Kim Jong-un, crossed border into S.Korea. Ri briefly talked with Moon Jae-in and first lady Kim Jung-sook, and Kim before taking the photo together. pic.twitter.com/Omfk333mHz\n\n— Yang Sung-jin (양승진) (@sungjinyang) April 27, 2018\n\nÕhtusöögi järel (Eesti aja järgi kella 15.30 paiku) naasis Kim koos delegatsiooniga Põhja-Koreasse.\n\nKuna ühisdeklaratsioonis mainitud eesmärkide - näiteks tuumarelvade kaotamine - kohta väga detailseid lauseid ei olnud, on suurte lubaduste täitmise protsess endiselt ebaselge ning paljud välispoliitika eksperdid on reaalsete sammude asjus jätkuvalt skeptilised.\n\nMõned tähelepanuväärsed tsitaadid\n\nTuuma- ja raketikatsetuste teemal\n\nKim Moonile: \"Ma kuulsin, et teie uni mitmeid kordi häiritud seoses riikliku julgeolekunõukogu istungitega. Ma seisan selle eest, et teie und enam ei häiritaks.\"\n\nPõhja-Korea taristuprobleemidest\n\nKim Moonile: \"Mulle teeb muret, et meie transpordi olukord on nii ahlb, et see võib teile ebamugavust tekitada, see võib minu jaoks olla piinlik, kui te külastate Põhja-Koreas pärast elamist Lõuna-Korea keskkonnas.\"\n\nLõuna-Korea presidendipalee külastamisest\n\nMoon: \"Ma saan teile näidata palju paremaid vaateid, kui te mulle Sinisesse Majja külla tuleksite.\"\n\nKim: \"Tõesti? Ma tulen Sinisesse Majja alati, kui te mind kutsute.\"\n\nVastuvisiidist\n\nMoon: \"Kui te tulete Lõunasse, millal võiksin ma äkki omakorda Põhja-Koread külastada?\"\n\nKim: \"Tulge äkki kohe praegu üle?\"\n\nSeejärel astus Moon korraks üle joonest, mis tähistab Põhja-Korea territooriumi algust.\n\nOtseülekanne, mis hiljem muutub täismahus videoks:\n\nVideod ja fotod kohtumisest:\n\nKim & Moon one-on-one date at Panmunjom #interkoreasummit pic.twitter.com/V9wW29Rb2E\n\n— Hawon Jung (@allyjung) April 27, 2018\n\nNii alustas programmi Põhja-Korea riigitelevisioon:\n\nVIDEO: Here's how #NorthKorea state TV began its broadcast today pic.twitter.com/Hx7tFz96WK\n\n— BBC Monitoring (@BBCMonitoring) April 27, 2018\n\nTaust: Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes piiri ületas\n\nKim oli esimene Põhja-Korea juht, kes demilitariseeritud tsoonis asuva kontrolljoone ületas, ning Lõuna-Korea võttis teda vastu sõjaväelise tseremooniaga. Samas püsis Kim demilitariseeritud tsoonis ja otseselt Lõuna-Korea territooriumile ei tulnud.\n\nKahe Korea kunagised juhid on varem kohtunud kahel korral, aastal 2000 ja 2007. Need kohtumised korraldati mõlemad Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis, kuid reedene kohtumine leidis aset pingelises ja kahe riigi relvajõudude poolt valvatavas demilitariseeritud tsoonis.\n\nKuigi Korea sõda lõppes juba 1953. aastal pole kahe riigi vahel endiselt rahulepingut sõlmitud.\n\nKimiga koos on üheksaliikmeline delegatsioon, kelle seas on ka tema õde Kim Yo-jong ja riigi tseremoniaalne riigipea Kim Yong-nam, kes olid Põhja-Koread esindamas lõunanaabri juures toimunud taliolümpiamängudel. President Mooniga on koos seitse inimest, nende seas kaitseminister, välisminister, Korea ühendamise minister ja peastaabi ülem.\n\nLäbirääkimised leidsid aset piiriküla Lõuna-Korea poolses osas asuvas Rahu majas ning Põhja-Korea esindajad läksid lõunasöögiks tagasi oma territooriumile.\n\nEnne pärastlõunaseid kõnelusi istutasid riigijuhid ühiselt ka rahu sümboliseeriva puu, kusjuures istutamisel kasutati nii Põhja- kui ka Lõuna-Koreast toodud mulda. Ka kastmiseks kasutatav vesi on toodud kahest poolsaare osast.\n\nKohtumise lõpetab demilitariseeritud tsooni Lõuna-Korea poolel aset leidev pidulik õhtusöök.\n\n2011. aastal alanud Kim Jong-uni valitsusajal on Põhja-Korea tuumaprogramm kiiresti edasi arenenud - eelmisel aastal korraldas Põhja-Korea oma ajaloo kuuenda tuumakatsetuse, samuti on toimunud rohkelt raketikatsetusi, mis on olnud väidetavalt üha edukamad.\n\nOsana viimase aja lepituspoliitikast on Pyongyang küll teatanud katsetuste peatamisest, kuid samas on Põhja-Korea teate kohaselt selle sammu põhjuseks see, et taotletud \"eesmärk\" olevat saavutatud ja seega ei lähe uusi katsetusi enam vaja.\n\nKui kokkusaamine Mooniga sujub, peaks mai lõpus või juuni alguses Kim omakorda kohtuma ka USA presidendi Donald Trumpiga, kellega Põhja-Koreal läks vahepeal vägagi teravaks ja ähvardavaks sõnasõjaks. Samuti on esitatud nõudmisi, sealhulgas ka Hiina poolt, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine peaks tähendama ka USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Korea juht Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in allkirjastasid reedesel ajaloolisel kohtumisel ühisdeklaratsiooni, millega leppisid kokku teha koostööd Korea poolsaare muutmisel täielikult tuumarelvavabaks. Samuti kinnitasid nad eesmärki tagada poolsaarel rahu ning muuta praegune relvarahu püsivaks rahulepinguks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKarilaid: riigihalduse ministri kandidaat on ettevõtjast visionäär\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kandidaat on ettevõtja, visionäär, tuntud nimi, ühiskonna asjades orienteerub, süda ja mõistus on õige koha peal, seda saan öelda,\" ütles Karilaid reedel BNS-ile.\n\nKarilaiu sõnul on tulevane minister \"hea leid\". \"Ta ei kuulu parteisse, aga suure tõenäosusega saab temast erakonna liige,\" sõnas Karilaid.\n\n\"Ta on Eesti keskne mees, Yana Toomi vastand.\" Praegune riigihaldusminister Jaak Aab lahkub ametist, sest jäi politseile autoroolis vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega ja ületas kiirust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametist lahkuvale riigihaldusministrile Jaak Aabile on asendaja olemas, kuid Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ei soovinud veel tema nime öelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti on peakülaline festivalil Nordischer Klang\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali avab 4. mail Politsei- ja Piirivalveorkester koos Liisi Koiksoniga. Festivalil astuvad üles orelimängija Andres Uibo ning ansamblid Oopus ja MiaMee.\n\nGreifswaldis on väljas Birgit Püve Kihnu-teemaline fotonäitus ja Eesti ajalugu tutvustav näitus. Kinos saab näha filmi \"Leiutajateküla Lotte\" ning loetakse katkeid Eno Raua raamatust \"Naksitrallid\". Eesti kirjandusest räägib Peeter Helme.\n\nFestivali avab Saksamaa endine president Joachim Gauck.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Saksamaal Greifswaldis toimub 3. kuni 13. maini festival Nordischer Klang, kus Eesti on tänavu peakülaline. Alates 1992. aastast toimuv festival on pühendatud Põhjamaade ja Läänemere-äärsete riikide muusika, kunsti ja kirjanduse tutvustamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nABBA avaldab pärast 36 aastat uut muusikat\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi popbändi liikmete sõnul oli uus materjal ootamatu tagajärg, mis järgnes nende ideele minna taas tuurile, kuid seda virtuaalse reaalsuse kaudu 2019. aastal, teatas BBC.\n\n\"Me kõik tundsime, et pärast 35 aastat oleks lõbus taas jõud ühendada ja minna stuudiosse salvestama,\" avaldas bänd Instagrami lehel. \"Oli tunne, nagu aeg oleks seisma jäänud,\" jätkus teadaanne.\n\nUute lugude avaldamistähtaega pole veel kinnitatud, kuid üht neist, lugu pealkirjaga \"I Still Have Faith In You\" esitletakse detsembris BBC ja NBC ühises saates.\n\nABBA loodi 1972. aastal. Ansambli liikmed olid Benny Andersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus. Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid ning ansambli nimi moodustati ansambli liikmete eesnimede esitähtedest.\n\nPärast Eurovisiooni võitu 1974. aastal on ABBA müünud üle 400 miljoni albumi kogu maailmas. Bändi populaarsuse tipus lahutasid abielu Ulvaeus ja Faltskog ning 1983. aastal ka Lyngstad ning Andersson. ABBA viimane ühine ülesastumine toimus kolm aastat pärast seda Rootsi televisioonis.\n\nBänd salvestas uut muusikat viimati 1982. aastal, kui produtseerisid hittlood \"Under Attack\" ja \"The Day Before You Came\", mis ilmusid albumil \"The Singles\". Andersson ja Ulvaeus on hiljem kirjutanud muusikat muusikalidele \"Chess\" (1984) ja \"Kristina från Duvemåla\" (1995).\n\nBänd teatas laialiminekust 1982. aastal ning on sellest ajast saati loobunud taasühinemisest. 2000. aastal tehti bändile ühe miljardi dollari suurune ettepanek minna tuurile, kuid ABBA loobus ka sellest.\n\n2013. aastal põhjendas Faltskog otsust sellega, et eelistab bändielu minevikku jätta. \"See oli nii kaua aega tagasi ja me jääme ainult vanemaks. Meil on teistsugused elud,\" rääkis ta.\n\n2016. aasta suvel tuli bänd kokku üheks looks. Bändiliikmed kogunesid, et tähistada Bjorn Ulvaeuse ja Benny Anderssoni 50. koostööaastapäeva. Agnetha Faltskog ja Anni-Frid Lyngstad esitasid kohtumisel ABBA loo \"The Way Old Friends Do\" ning nendega liitusid laval ka Ulvaeus ning Andersson. See oli bändi esimene ühine etteaste pärast 30 aastat.\n\n❤️\n\nA post shared by @ abbaofficial on Apr 27, 2018 at 4:11am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi popansambel ABBA teatas, et avaldavad õige pea kaks uut lugu. Uut muusikat pole nad salvestnud pärast 1982. aastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Rooste. Jazz – vabaduse ja ihkamise definitsioon\n\n## Põhitekst:\n\nSu ees mürgeldab puhas vabadus. Vabaduse definitsioon. See on korraga rahutu ja meeletu, ei püsi purgis ega paigal, liigub maailma servast teise ühe hetkega, ja samas on see lüüriline, õrn, poeetiline, leebe. See on kõik, mis sa oled igatsenud. See on džäss. Jazz, ütlevad nad nüüd. See teeb korraga kurvaks, rahutuks ja rõõmsaks ning tuletab meelde kõike kadunut ja ilusat ning paneb hinge värisema-värelema selle ees, mis tuleb. Jah, jazz on uus punk. See pole ehk universaalselt nii, aga mu elus küll.\n\nNii et Jazzkaar on mu üks lemmikhetk, igal aastal. Üks selline aegruumis laiali valguv, püsimatu, imeilus hetk.\n\nAmbrose Akinmusire tõi endaga newyorgilikke vaibe. See tähendab korraga rahutut-meeletut pulssi ja imeilusat melanhooliat. Võib-olla maailma ägedaim trompetimängija hetkel. Täitsa oma heliruumis, mängulaadis. Neli meest suhtelises staatikas, publikuga verbaalselt pea suhtlemata, ja ikkagi õhk väreleb, nagu rabeleks kõik, kisuks lendu. Jah, need on eri stiilid, mõni vestab publikuga, ongi jutuvestja. Akinmusire on muusikavestja. Tema räägib oma lood läbi kummalise silindri, veidras, õhuvõbelusest tabatavas keeles.\n\nThe Bad Plus – samuti New Yorgis elutsev trio – rääkis samal õhtul hoopis teist keelt: see on üks meeldivalt intelligentne džässpunt. Kõik mehed kirjutavad lugusid, ja nende maailm on kuidagi poeetiline, pildiline. Väga põnev on kuulata, kuidas nad seda üles ehitavad ja see ülesehitus hakkab kuidagi ise peas kerima mingit filmi. Iga lugu oleks nagu omaette lühifilm. Ühesõnaga – mu jaoks vähemasti sünesteetiline grupp.\n\nKuidagi väga energiaalselt ja pildiliselt mõjus ka esmaspäeval Rahva Raamatus pop-up kontserdil nähtud Lauri Kadalipp Social Jazz (Lauri Kadalipp, Allan Järve, Kirke Karja, Tõnu Tubli). Ma saan täiesti aru, miks talle parima noore jazzmuusiku auhind anti – see muusika on totaalne rännak, viib kuskile iseenda sisse laamendama, ulguma, ümisema, ihkama-vihkama, leppima ja unistama.\n\nSee pani mõtlema: kui pea igal aastal olen ma avastanud endale Jazzkaarelt mõnegi uue lemmiku – siis väga tihti ei tee nad otse džässi (muidugi, muusika ei vajagi silte, me ei kuula miskit ju sellepärast, millise sildi alla ta pannakse, või kui – noh – siis elustiili osana, et ma olengi punkar, sina räpimees jne). Näiteks mõni aasta tagasi siia põiganud lõunaosariikideplikad Larkin Poe, keda ma tänini üle päeva kuulan, teevad ikka bluusi ja rokenrolli. Aga tänavu on puhas džäss mind põrgulikult enda külge köitnud. Ma tean, et viimastel päevadel tuleb mitu teist masti esinejat ka. Aga nendest uue nädala alguses.\n\nSiiski, esimesel õhtul tegutses Romare, kes mürgendanud DJ-na boiler room' ides maailma pealinnades – ja see kõlas nagu tulevikumuusika vanadest ulmefilmidest. Elektroonika koos pärispillidega, džäss ja plaadisämplid tantsurütmides. Ma arvan, et ma käiksin ööklubides tantsimas, kui sääl oleks meil päris sedalaadi DJ-d ja tantsumuss. Aga harva, harva.\n\nJa siis, 26. aprilli õhtul, tuli mu ellu Sons of Kemet. Kuidas ma seda kirjeldan? Nad teevad tantsumuusikat, mis sõidab üle nagu the Prodigy parimad palad – kaks trummikomplekt, tuuba, saksofon ja lõputu möll. Sekka sumedat jazz-õrnust. Theon Cross – hull tuubamängija, kes suudab sel pillil mängida lõputut rütmilist bassi ja siis kütta meeltesegaduseni ilusaid jazzsoolosid – saab seni sel festaril mu lemmikpillimehe tiitli.\n\nPärast Sons of Kemetit (kemetism on muide vanal egiptuse usundil põhinev uuspaganlik koolkond) oli hing nii üleval, et tõesti saigi kuulata ainult Mauno Meesiti Trio moodi totaalset sumedust, täiesti teise äärmuse emotsiooni. Kui nad vihmalaulu tegid, ütles üks vanem härra mu kõrval, et nüüd nõiuvad küll vihma välja. Ja kui ma siis viimasele trammile tõttasin, sadas tõepoolest.\n\nVõlukunstist rääkides, kui ma olin noorem poiss ja imetlesin kangesti naisi-loojaid-kunstnikke (Billie Holiday vaimustas mind juba varateismelisena, Elo Viidingust sain ma vaibi, miks üldse olla luuletaja jne), siis tundus kerge mõte jagada nood naised kuidagi nõidadeks ja haldjateks (olen kohanud ka kõiksugu muid mütoloogilisi olendeid, vähemat ma kunstnikelt ei eeldakski). Noorele mehele on kõik maailmas kuidagi kergem. Aga aja jooksul olen ma aru saanud, et muidugi on tegemist enamasti nõidhaldjate ja haldjasnõidadega, nt viiuli ja luuperiga Hannah Epperson Kanadast – justkui ka leebe nagu öö, aga viis, kuidas ta publikuga rääkis ja ta laulutekstidki on kaunilt ninakad või veidi kiuslikult nukrad. Samas kontrabassist Elena Andrea Wang Norrast jääb mu jaoks sinna haldjamaailma poolele. Ta muusika ja tekstid on pehmemad, ohutumad, aga samas, kui nad bändiga koos instrumentaali kütsid, tuli sinna ikkagi mingi kaunis ja tume energia sisse. Eks see jazz ole mingis mõttes ju ka must kunst.\n\nVoorand-Koikson-Sooäär-Daniel esitasid koos Tallinna Filharmoonilise Kammerkooriga kava \"Tormis jääb\" – ja Tormis on võimas ka n-ö originaalis (koor ja \"bänd\" võtsid vahepeal n-ö dialoogivorme, mis kasvasid ka ühismölluks – aga see võimaldaski jälgida Tormise ja töötluste pinget). Duo Sooäär-Daniel on aga nähtus omaette. Nende improd ja kütmised – rajurokk ja siis järsku miski mikeoldfield 'ilik tunne ja bluusimised – paremaks minna ei saa. Koikson. Üks kõige imelisem ja helisevam hääleke.\n\nAga ma ei saa midagi teha, ma olen lummatud iga kord, kui Voorand oma nõiakäigu sisse lükkab. Sa näed seda hetk enne ta naeratusest või grimassist, kuuled kiunatust või madalat jörinat. Näed, kuidas ta nõiduma hakkab, seda lugu kurale ja hüvale juhtima ning pallitama, Voorand ei ole mu üks lemmikmuusik mitte Eesti mõttes või džässi mõttes, vaid üleüldse, noist elus nähtud-kuuldutest. Oot, tema on vist ikka nõid? Või haldjasnõid? Pagan sellest enam aru saab.\n\nNüüd paraku pean tõdema, et ma tahan väga seda plaati kuulata. Tormise pärast, aga nende nelja hullukese pärast eriti. See on tõestus, et maailma parim asi asub sageli siinsamas, me käeulatuses.\n\nJah, ikka peab hulkuma ja ekslema. Mulle väga meeldib ka funkil end läbi raputada lasta (nt Siim Aimla Funk Band on üks ägedamaid uusi asju, kuigi olen vaid korra neid kuulnud). Aga mulle ei meeldi, kui lavalt kutsutakse intensiivselt oma tagaotsi või muid seksualiseeritud kehaosi võbistama või hööritama. Shake it, shake it, baby! Proovin seda tulevikus mõnel oma luuleõhtul ehk. Aga igatahes võbiseb ja hööritub õige mussi järgi kõik ka ise. Shake what ya mama gave ya! Elu on lühike ju. Miski peab raputama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jazz on uus punk, kirjutab Jürgen Rooste tänavuse Jazzkaare muljete tuules.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal jõudis liivaväljakutel uue rekordini\n\n## Põhitekst:\n\nEndisel maailma 23. reketil Garcia-Lopezil on ette näidata karjääri jooksul viis võitu mängijate üle, kes kuuluvad maailma parima viie hulka. Nende seas on ka Nadal, kes oli sel hetkel, 2010. aastal Bangkokis, maailma esinumber. Sel korral alistas Nadal hispaanlase aga kerge vaevaga.\n\nNadal purustas 40 setivõiduga Guillermo Coria nimele kuulunud 2003 - 2004 aasta püstitatud rekordi open era perioodil, milleks oli 35 järjestikust setivõitu. Samas edetabelis kuulub Nadali nimele seitsmest järjestikustest setivõitude arvust viis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma esireket Rafael Nadal pikendas oma liivaväljakute järjestikkust võitude seeriat 16 matši ja 40 setini, kui ta alistas Barcelona ATP turniiri kolmandas ringis Guillermo Garcia-Lopezi (ATP 69.) seisuga 6:1, 6:3.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPatarei merekindluse müügi alghind pole paigas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ei oska nimetada seda numbrit. Teada on, et tuleb avalik enampakkumine, rahvusvaheline. Küsitakse arendaja kontseptsiooni ja hinnapakkumist. Kindlasti tuleb mingi alghind, aga vara on öelda täpset numbrit. Konkreetse pakkumise väljatöötamisel see hind sinna tuleb,\" rääkis Aab intervjuus Vikerraadiole.\n\nAab ei välistanud, et kui pakkuja idee on hea, võib see raha üle kaaluda. \"Ideel võiks olla vähemalt samapalju kaalu,\" sõnas minister.\n\nRahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et alghinna määrab Patarei praegune omanik ehk Riigi Kinnisvara AS (RKAS).\n\n\"Enampakkumise väljakuulutamise osas ettevalmistused käivad ning nendega loodetakse lõpule jõuda kolme kuu jooksul,\" sõnas ministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Karel Hanni.\n\nRKAS-i kommunikatsioonispetsialisti Mariliis Sepperi sõnul arvestatakse alghinna kujundamisel Patarei kompleksi eeldatava turuväärtusega.\n\nKompleksi renoveerimine läheb uuele omanikule eeldatavasti maksma umbes 70-80 miljonit eurot, kuid ei ministeerium ega RKAS soovinud kommenteerida, kas alghind võib suure investeeringumahu tõttu olla pigem sümboolne.\n\nDetailplaneering näeb ette, et kinnistutele kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, nii et ala oleks kasutusel ööpäev ringi. Ka kompleksi müügitingimused tulenevad Hanni sõnul detailplaneeringust, muinsuskaitse eritingimustest ja arhitektuurinõuetest.\n\n\"Näiteks peab arendaja korraldama avaliku arhitektuurivõistluse, kaasates Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Eesti Arhitektide Liidu. Uuel omanikul tuleb kuue aasta jooksul merekindlus renoveerida ning välja ehitada mereäärne promenaad, samuti tuleb arvestada, et ühte tiiba tuleb ette valmistada pinnad kommunismikuritegude muuseumile ja uurimiskeskusele,\" selgitas ta.\n\nValitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel panna Patarei enampakkumisele.\n\n\"Arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule,\" ütles Aab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimast täisnädalat ametis olev riigihalduse minister Jaak Aab ei oska veel öelda, millise alghinnaga Patarei merekindlus enampakkumisele pannakse. Rahandusministeerium loodab müügi ettevalmistustega lõpule jõuda kolme kuu jooksul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i ja USA politseijõud ründasid ISIS-e meediakanaleid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selle murrangulise operatsiooniga oleme löönud suure augu ISIS-e võimesse levitada internetis propagandat ja radikaliseerida Euroopa noori,\" ütles EL-i politseiagentuuri direktor Rob Wainwright avalduses.\n\nOperatsiooni peasihtmärk oli uudisteagentuur Amaq, mida ISIS on kasutanud rünnakute eest vastutuse võtmiseks ning oma džihaadisõnumi levitamiseks.\n\nKaks päeva kestnud operatsioon algas kolmapäeval ja oli 2015. aastal algatatud suuroperatsiooni viimane etapp.\n\n\"Selle reidiga, mille sihtmärgiks olid suured ISIS-e toetatud meediaväljaanded nagu Amaq, kuid ka raadiokanal al-Bayan, Halumu ja Nashiri uudiste(agentuur), anti löök ISIS-e võimekusele lasta eetrisse ja levitada terroristlikku materjali,\" teatas Europol.\n\n\"Seda rahvusvahelist üheaegselt läbiviidud politseireidi\" koordineeriti Europoli peakorterist Haagis, koostöös EL-i justiitsagentuuriga Eurojust.\n\nOperatsiooni juhtis Belgia prokuratuur ning riiklikud politseijõud konfiskeerisid reidi käigus servereid Hollandis, Kanadas ja USA-s. Digitaalset materjali arestiti ka Bulgaarias, Prantsusmaal ja Rumeenias. Samuti tehti domeeniregistraatorite tuvastamisel koostööd Briti terroritõrje internetiüksusega, teatas Europol.\n\nEuroopa politseiorganisatsioon hoiatas Amaqi tõusu eest juba 2015. aasta lõpus, väites, et \"terroristide veebitaristu on tehniliselt vastupidav\".\n\n\"Alates sellest ajast on korrakaitseagentuurid kestva ühise jõupingutuse raames sulgenud meediaväljaande veebivara,\" lisati avalduses.\n\nISIS kasutas Amaqi 2016. aastal, et võtta omaks üle terve maailma ning Lähis-Idas korraldatud rünnakuid, sealjuures terroriakte Pariisis, Brüsselis, Barcelonas ja Berliinis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu ja USA politseijõududel on õnnestunud mitmes riigis korraldatud operatsiooni tulemusena halvata äärmusrühmituse ISIS peamiste meediakanalite töö, teatas Europol reedel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFilmilindifestival keskendub sel aastal teekonnafilmidele\n\n## Põhitekst:\n\nTänavune festival on järjekorras juba kolmas. \"Omaaegsest üsna juhuslikult lendu lastud uitmõttest on tänaseks saanud väga ilus traditsioon, publik on võtnud selle veidi unenäolise suvelõpufestivali suurepäraselt vastu,\" rääkis üks festivali korraldajatest Kristel Lipand.\n\n\"Oleme korraldanud festivali valdavalt vabatahtlike abiga, armastusest filmikunsti vastu ja üsna julgelt eksperimenteerides. See on olnud paras teekond ja proovime publikut uute lahendustega üllatada tänavugi,\" ütles Lipand. Publik saab seekord festivalil öiseid seansse nautida heinamaale püstitatavas autokinos. Nii võib teekonnafilmidele kaasa elada otse rooli tagant, kinohelid autoraadiost kostumas.\n\nFestivalipäeval linastuvad Eesti filmiklassikasse kuuluv \"Nipernaadi\" (1983), vendade Kaurismäkide \"Worthless\" (1982) ning ikooniline road movie \"Easy Rider\" (1969). Öises autokinos näidatakse Jim Jarmuschi saladuslikku mängufilmi \"Dead Man\" (1995) ning postapokalüptilist märulit \"Mad Max 2\" (1981). Päeva vältel linastuvad festivaliplatsile püstitatavas kinotelgis Rahvusarhiivi valitud multifilmid ning lühifilmid.\n\nFestivalil jagub lisaks kinokunsti nautimisele palju muudki tegevust. Lastel on võimalus osaleda animatsiooni töötoas ja viktoriinis, mängida lauamänge ning seigelda vanade sõidukite keskel aaretejahil.\n\nPäeva saadavad festivaliplatsil öösse pop-up klubi VÄLK DJ-d. Samuti saab festivalil võistelda lauatennise turniiril, osaleda Järva-Jaani bussiekskursioonil ning visata leili ainulaadses tuletõrjebussis paiknevas saunas.\n\nPealinnast ja Tartust tulijaid toovad soovi korral festivalile bussid, millega on võimalik hilisel öötunnil ka tagasi Tallinna või Tartusse sõita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18. augustil korraldavad kino Sõprus ja Tartu Eleketriteater taas Filmilindifestivali, millega täidetakse Järva-Jaani Kinomuuseum üheks päevaks ainulaadsete linastuste ning muude üritustega. Seekordseks fookuseks on road-movie ehk teekonnafilm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jõutõstjad on võitnud maailmameistrivõistlustelt neli medalit\n\n## Põhitekst:\n\nM-4-vanuseklassis pälvis alla 105-kilogrammises kehakaalus kulla Mihkel Laurits Märjamaa Spordiklubist tulemusega 150 kilogrammi.\n\nM-1-vanuseklassis teenis samuti alla 105-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbeda Reval Spordi mees Tarmo Pärna tulemusega 257,5 kilogrammi. Kuldmedal jäi seekord 2,5 kilogrammi kaugusele.\n\nPärna klubikaaslane Kaido Leesmann tõi M-1-vanuseklassis üle 120-kilogrammises kehakaalus võisteldes hõbemedali tulemusega 305 kilogrammi. Siingi jäi kuldmedal kõigest 2,5 kilogrammi kaugusele. Lisaks teenis Leesmann ka absoluutarvestuses hõbemedali.\n\nLamades surumise MM kestab Lõuna-Aafrika Vabariigis Potchefstroomis 22. – 28. aprillini ja sellel võtavad mõõtu 28 riigi sportlased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) Potchefstroomis toimuva lamades surumise MM-i (IPF World Equipped Bench Press Championships) esimese nelja päevaga on Eesti sportlased teeninud ühe kuld- ja kolm hõbemedalit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMiaMee esitles uut singlit \"Flash of Light\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kogeme õnne ikka ainult lühikese hetkena, sähvatusena. Hoolimata oma lühikesest kestvusest täidavad need hetked hiljem terve meie maailma,\" kommenteeris uut singlit autor ning ansambli solist Liina Saar.\n\nJazzmuusikast mõjutatud Miamee on tegutsenud kaheksa aastat ning 2014. aastal ilmus esikalbum \"Some Other Me\".\n\nLisaks Liinale esinevad MiaMee nime all tunnustatud muusikud: klahvpillidel Taavi Kerikmäe, kitarrist Mart Soo, trummidel Ahto Abner ja Rootsi/Türgi päritolu tšellist/laulja Anni Elif Egecioglu.\n\nMiaMee järgmised kontserdid on 3. mail Viljandi jazziklubis Jasm, 4. mail Tartus festivalil Mailaul ning juba 8. mail esinetakse Saksamaal Greifswaldis festivalil Nordischer Klang.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eksperimentaalse pop muusika ansambel MiaMee avaldas täna uue singli \"Flash of Light\" peagi ilmuvalt albumilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViis aastat vähiga võidelnud profijalgrattur suri 30-aastaselt\n\n## Põhitekst:\n\nCrowellil diagnoositi haruldane pahaloomuline neljanda astme ajukasvaja 2013. aasta oktoobris. Samal aastal opereeriti teda kasvaja eemaldamiseks ning alustati vähivastast ravi.\n\nEsimesi kasvaja sümptomeid tundis Crowell paremas kehapooles, kui ta oli USA rattakoondisega treeninglaagris, et valmistuda 2016. aasta Rio olümpiamängudeks. Ta naasis koju ja läks arstlikku kontrolli, kus tal avastatigi pahaloomuline kasvaja. Vaatamata haigusele jätkas Crowell treenimisega ja võistlemist professionaalsel tasemel. Viimastel aastatel tegeles Crowell treeneritööga. Lisaks õpetas ta Dick Lane'i velodroomil lastele rattaga sõitmist.\n\nWe recently found out that former team mate @jacrowell88 lost her battle with cancer this morning. Our hearts and condolences go out to her loved ones, and those for whom she was such an inspiration. pic.twitter.com/UfbOm8xL1K\n\n— UHCprocycling (@UHCprocycling) April 25, 2018\n\nToday, beloved pro cyclist Jacquelyn Crowell passed away after battling a brain tumor. She made a huge impact on the cycling community as well as the fight to cure cancer. She will be greatly missed and we send our deepest sympathies to her friends, family, and teammates. pic.twitter.com/y4bhHMaFP1\n\n— USA Cycling (@usacycling) April 25, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine tippjalgrattur Jacquelyn Crowell suri kolmapäeva õhtul peale viieaastast võitlust vähiga. Veebruaris tähistas rattur oma 30 aasta juubelit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBakuu avatreeningul näitas kiireimat aega Bottas, Verstappen tegi avarii\n\n## Põhitekst:\n\nPäeva teist aega näitas Bottasele 0,035 sekundiga kaotanud Hiina MM-sarja etapil võidutsenud Daniel Ricciardo (Red Bull Racing) ja kolmas oli Force India piloot Sergio Perez (1.45,075). Tiitlikaitsja Lewis Hamilton (Mercedes) näitas meeskonnakaaslasest 0,958 sekundit kehvemat aega ja sai kirja neljanda koha. MM-sarja liider Sebastian Vetteli ringiajaks märgiti 1.46,513, mis andis edetabelis kümnenda koha.\n\nKuuendat aega näidanud Max Verstappen (Red Bull Racing) kaotas viiendast kurvist väljudes masina üle juhitavuse ja kihutas rajapiirdesse. Enne õnnetust oli ta sõitnud välja kiireima ringiaja 1.46,399.\n\nHe was sixth-fastest in Friday's first practice session\nBut Max Verstappen's weekend got off to a less-than-perfect start ???? #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/Mlf80l9Y4H\n\n— Formula 1 (@F1) April 27, 2018\n\nThree Baku podium specialists in the top three in FP1\nWith @ForceIndiaF1 looking strong ????\nAnd Ferrari perhaps yet to show their hand properly... #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/z4gX9fp4Wz\n\n— Formula 1 (@F1) April 27, 2018\n\n⚠️ Virtual Safety Car ⚠️\nVerstappen loses the rear at Turn 5 and hits the barrier #F1 #AzerbaijanGP???????? pic.twitter.com/0yMNOAb7yo\n\n— Formula 1 (@F1) April 27, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja neljandal etapi avatreeningul Bakuus näitas kiireimat aega Valtteri Bottas (Mercedes; 1.44,242).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPašinjan: peaministri määramise ebaõnnestumisel boikotime valimisi\n\n## Põhitekst:\n\nAjakirjanike küsimusele, mida teeb opositsioon, kui Armeenia peaministri valimine 1. mail läbi kukub, parlament seaduse järgi laiali saadetakse ja määratakse uued valimised, vastas Pašinjan: \"Tõenäoliselt boikotime.\"\n\n\"Korraldatakse massimeeleavaldused. Kõik valimisjaoskonnad piiratakse sisse. Need valimised kukutatakse läbi,\" ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.\n\nKarapetjan keeldus kõnelustest Armeenia opositsioonijuhiga\n\nArmeenia valitsusjuhi kohusetäitja Karen Karapetjan keeldus reedel kõnelustest opositsiooniliider Nikol Pašinjaniga, kes enda hinnangul on ainus võimalik peaministrikandidaat, ütles Karapetjani pressiesindaja.\n\n\"Peaministri kohusetäitja sõnul ei saa kõnelusi, kus üks pool dikteerib kogu sisu ja teine ei saa seda teha, läbirääkimisteks pidada,\" sõnas esindaja.\n\nPašinjan näis neljapäeva õhtul välistavat igasuguse kompromissi valitsusega, kuulutades, et tema on ainus sobiv kandidaat peaministri kohale.\n\n\"Kui mind peaministriks ei valita, jääb Armeenia üldse peaministrita,\" ütles Pasinjan Jerevanis meeleavaldusel.\n\nArmeenia parlamendi spiiker teatas neljapäeval, et parlament hääletab uue peaministri üle 1. mail erakorralisel istungil.\n\nPašinjan: Armeenia sündmuste võrdlemine Maidaniga tuleb mõistmatusest\n\nPašinjan peab vääraks võrrelda Armeenia sündmusi Ukraina omadega.\n\n\"Võrdlus Ukraina, Maidaniga on mõistmatuse tulemus. Sellest ei maksa isegi rääkida,\" ütles Pašinjan ajakirjanikele hotellis Marriott, kus ta pidi kohtuma läbirääkimisteks Armeenia peaministri kohusetäitja Karen Karapetjaniga.\n\nTema sõnutsi on Jerevani sündmused \"sada protsenti Armeenia protsess\".\n\n\"Ja ükski luma (Armeenia münt) ei ole tulnud mingitest riikidest või organisatsioonidest. Peagi avaldame oma rahalise aruande. Meid aitasid meie oma kodanikud. Tahan samuti märkida, et meid toetab 90 protsenti Vene armeenlasi,\" ütles Pašinjan.\n\nRaadio Vaba Euroopa otseülekanne:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenia protestiliider Nikol Pašinjan ähvardas reedel boikottida erakorralisi parlamendivalimisi, kui peaministri valimine peaks teisipäeval parlamendis ebaõnnestuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCarl XVI Gustafist sai Rootsi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh\n\n## Põhitekst:\n\n1973. aasta 15. septembril kuningaks kroonitud Carl XVI Gustaf on olnud troonil reedese seisuga juba 44 aastat ja 224 päeva. Eelmine rekord pärines 14. sajandist, vahendas The Local.\n\n\"Pärast riigiarhiivi dokumentide uurimist saab kinnitada, et tänase seisuga on kuningas olnud troonil kauem kui kuningas Magnus Eriksson 14. sajandil,\" teatas Rootsi kuningapalee neljapäeval.\n\nMagnus IV Eriksson oli Rootsi kuningas aastatel 1319-1364 ning ta valitses 44 aastat ja 222 päeva. Aastatel 1319-1355 oli ta ka Norra kuningaks.\n\nTegemist oli vastuolulise kuningaga, kes on ajalikku läinud maksutõusuga, mille eesmärgiks oli Skåne provintsi ostmine Taani käest. Lõpuks pidi ta seisma silmitsi oma poja Eric XII juhitud mässuga ning mingil hetkel valitsus poeg Soome ja Rootsi lõunaosa üle, ise käes oli aga ülejäänud kuningriik.\n\nCarl XVI Gustaf sai 1973. aastal kuningaks pärast seda, kui suri tema vanaisa Gustaf VI Adolf. Praeguse kuninga isa hukkus juba 1947. aastal lennuõnnetuses.\n\nHoolimata ajaloolisest saavutustest ei soovinud Carl XVI Gustaf rekordit kuidagi eriliselt tähistada ning keskendus hoopis neljapäevase Jaapani-visiidi lõpetamisele.\n\nKuigi 71-aastase kuninga valitsusaeg on olnud pikk, on mujal Euroopas hetkel monarhe, kes on palju kauem valitsenud. Taani kuninganna Margrethe II on 47. aastat troonil ning Briti kuninganna Elizabeth II on valitsenud lausa 66 aastat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf püstitas neljapäeval uue rekordi ning temast sai Rootsi ajaloo kõige kauem valitsenud monarh.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiasutuste töötajate arv on kahanenud, valitsussektoris tervikuna mitte\n\n## Põhitekst:\n\nValitsussektoris töötas 2017. aastal 117 044 töötajat, kes jagunevad keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide vahel.\n\nValitsussektori töötajate arv suurenes 2017. aastal 261 töötaja võrra ehk 0,2 protsenti. Absoluutarvult suurenes töötajate arv enim keskvalitsuses, kus lisandus 135 töötajat.\n\nKeskvalitsuse töötajate arvu suurenemisele avaldasid enim mõju keskvalitsuse all olevad haiglad, mille töötajate arv suurenes haiglate liitumise tõttu - Põhja-Eesti regionaalhaiglas suurenes töötajate arv 458 võrra ning Tartu Ülikooli kliinikumis 390 töötaja võrra.\n\nSamas keskvalitsusse kuuluvates riigiasutustes töötajate arv vähenes 580 töötaja võrra ehk 1,9 protsenti. Protsentuaalselt on töötajate arv enim kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on suurenenud 119\ntöötaja võrra ehk 14 protsenti, sealhulgas töötukassas 124 töötaja võrra.\n\n2017. aastal suurenes nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse hõive osakaal tööealisest elanikkonnast 0,1 protsendipunkti võrra, mis tähendab, et valitsussektori töötajate arv suurenes mõnevõrra kiiremini, võrreldes tööealise elanikkonnaga, kuid ei ületanud siiski 12 protsenti tööealisest elanikkonnast.\n\nValitsussektori töötajate arv on perioodil 2008-2017 vähenenud 5,1 protsenti ehk keskmiselt 0,6 protsenti aastas.\n\nValitsussektori keskmise palga kasv 2017. aastal oli 0,4 protsendipunkti aeglasem kui Eesti keskmise palga kasv ning valitsussektori palgatase jäi kolmandat aastat järjest samale tasemele - suhe Eesti keskmisesse oli 101 protsenti.\n\nEesti keskmine palk tõusis 2017. aastal 6,5% ja valitsussektori keskmine palk 6,1%. Valitsussektori palgatõus toimus valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvelt, sest üldist otsust riigieelarvega palgafondi ei suurendatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskvalitsusse kuuluvates riigiasutustes vähenes eelmisel aastal töötajate arv 580 töötaja võrra ehk 1,9 protsenti, kuid kogu valitsussektori töötajate arv suurenes 261 võrra ehk 0,2 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMourinho: Salahi müüs maha Chelsea juhtkond, mitte mina\n\n## Põhitekst:\n\n2016. aastal müüs Chelsea Salahi AS Romasse ning nüüd on hakatud Mourinhole ette heitma, et ta Inglismaa meistriliiga parimaks mängijaks valitud Salahi toona maha müüs.\n\n\"Inimesed süüdistavad mind Salahi maha müümises, kuigi tegelikult oli olukord hoopis vastupidi,\" rääkis Mourinho ESPN-ile. \"Mina ostsin Salahi noore poisina Chelseasse, kui ta ei olnud veel valmis mängija. Otsustasime ühiselt ta laenule anda, aga Chelsea pidas paremaks ta hoopis maha müüa, et tasemele uus mängija osta. See ei olnud minu otsus.\"\n\nLiverpool hoiab Inglimaa kõrgeimas jalgpalliliigas kolmandat kohta ja teenis Meistrite Liiga esimeses poolfinaalis AS Roma vastu 5:2 võidu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Manchester Unitedi peatreener ja endine Chelsea juhendaja Jose Mourinho andis teada, et temal ei olnud Liverpooli tähtmängija Mohamed Salahi mahamüümisega seotud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Ala olme vaimukas võtmes\n\n## Põhitekst:\n\nIgapäevaelus ajakirjanikuna tuntud Janar Ala värske raamat „pöördub argise kirjeldamise poole ning sobib meelelahutuslikuks lugemiseks väga laiale lugejaskonnale. Sellised tähelepanekud ja huumor võiksid kõnetada inimesi eri elualadelt ja eri põlvkondadest. Teosest võiks mõelda kui humoorikast kõrvalpilgust Õnne 13 stiilis eludele. Siin ei ole väiksemaid või suuremaid elusid, tähtsusetumaid ja tähtsamaid isikuid – kõik sündmused võivad saada oluliseks ja saada tähenduslikena talletatud.\n\nÄäretult tabav ja ironiseeriv on jutt „Mees ja naine käivad teatris“, mis valmistas palju nalja ja äratundmist, iseäranis mulle kui teatrikriitikule ja teatrites töötanud inimesele. See tekst joonis alla ja võimendas paljusid teatriskäigu kui rituaaliga ning teatri hindamisega seotud stereotüüpe, keerates veel mitu vinti pealegi.\n\nLisaks argitasandi vaimukale kirjeldamisele on autor mõnes loos leidnud metafoori või kujundi, mille kaudu iseloomustada mõnd kultuuri või ühiskonna tahku. Näiteks saab ühes loos võtmetegelane lappi kujutavast maalist, mille kirjeldus näib viitavat nüüdiskunsti kontseptuaalsusele. „Pole tõsisemaid ja vähem tõsiseid teemasid, vaid tähtis on see, rõhutab ta, et lapi olemus saab sellel pildil väga hästi edasi antud, vaadake see materiaalsus, see lapi materiaalsus,“ (lk 12) kirjeldab kunstikoguja uhkustundega.\n\nJutte, kus kõne alla tuleb filosoofilisem ja kultuuriteadlikumat inimest muigama panev teema, on teisigi. Näiteks ka teose ühe tugevama kujundlikkusega silmapaistev lõik filosoof Gille Deleuze’ist: „Ajakirjanik mõtles, et Deleuze’i silmad on nagu röntgen ja et filosoofis on midagi elutut, objektiivset, masinlikku. Et ta oleks pigem nagu mõiste kui inimene. Sõnaks saanud liha. Homseks saanud tänane. Kontseptuaalinsener.“ (lk 50) Pakun, et väljend kontseptuaalinsener sobiks hästi mõnede tänaste arvamusliidrite ja sõnavõtjate iseloomustuseks, eriti juhtudel, kui õhemapoolset sisu vänge terminoloogia varjama kiputakse – kui mõttest enam tõuseb esile sõna, tähistaja.\n\nFilosoofiliste ja tähendusi puudutavate küsimustega tegelevad ka noored tudengid loos „Pool muna“: „Me hakkasime suhtuma tähistajasse kui meelevaldsusse. Võtsime nõuks järjekorra igavuse leevendamiseks korduvalt toite tähistavaid silte vahetada, võiroos vahetus ekleeriga ja Tallinna leivake Viini saiaga.“ (lk 77) Mainitud lõigud viitavad ilmselt autori enda akadeemilisele taustale ja õpinguaegsetele kogemustele, seda enam, et „Pool muna“ on kirjutatud autobiograafilise meenutuse stiilis. Sedalaadi argielu lihtsuse ja enesestmõistetavuste ühildamine filosoofiliste küsimustega lisab teosele tuumakust ja kihte ilma milleta jääks see pelgaks igapäeva portreteerimiseks, olgugi, et vaimukaks ja läbinägelikkuks.\n\nAla suurimaks trumbiks näib olevat argielulise ja igapäevase kujutamine ilma filtriteta ning just selline detailne ja ülinaturalistlik kujutusviis võib luua aluse humooriks ja kohati isegi argise metafoorseks või maagilisemaks muutumiseks. Mõneti võimaldab säärane stiil tõmmata paralleele mitmete teiste kirjanikega, kes on keskendunud tavalistele eludele, kuid kelle loomingust ei puudu ka mingi vimka või veidrusenõks. Näiteks kerkis minu lugejateadvuses esile kõrvutus Andrus Kivirähki jutuvestmisstiiliga, küll aga on Ala sageli napim ja minimalistlikum. Tõdemuslik, esmapilgul kuiv vaatlus, kuid järele mõeldes omapäraseid detaile säilitav ja lõbusust loov vaatenurk on omane mõlemale autorile.\n\nTeose vaimukaimad ja võluvaimad kohad on need, kus Alal on õnnestunud kirjeldada pildikesi ja omapäraseid, kiiksuga tegelasi meie ümber, olgu need tõestisündinud või kirjanduslik konstruktsioon. Nii vilksavad raamatust läbi juuksuritoolis Jüri Kuuskemaa soengut paluv mees, jõuludest eemalehoidev kuid Lasnamäe korteris siiski elektripirnid süütav elanik kui ka suvitajad. Viimaseid kirjeldab kogu raamatu üks tabavamaid ja seeläbi ka naljakamaid lõike: „Eraomandi olekuga puhkajad istusid rannas ja tundusid puhkavat sellise jõuga, et ikka iga makstud euro eest puhatud saaks. Mitmel mehel olid jalaas nilbed kaja tüüpi ujumispüksid või trussiku tüüpi ujumispüksid nagu narkodiileril filmis „Boogie Nights“. Pingeline pagev makstud neurootiline puhkus Eestimaa suves.“ (lk 126-127)\n\nAla on suutnud luubi alla tõsta olukorrad ja inimesed meie seast, kelle iga lugeja ära tunda võib. Vaimukas ja meelelahutuslik lugemine. Pärast kaane sulgemist on mõistlik tänavail käies silmi lahti hoida, sest märgata võib rohkem naljakaid seiku, kui enne teose lugemist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nJanar Ala\n\n\"Oma rahva lood\"\n\nJanar Ala",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Helme raamatusoovitus: \"Õhtud Borgesega\"\n\n## Põhitekst:\n\nKätlin Kaldmaa tõlkes on ilmunud kirjastusmärgi Lumemana alt üks väike ja sümpaatne raamatuke, mille väljaandmisaastaks on märgitud 2017, kuigi minu kätte jõudis see alles üsna hiljuti. Aga vahet ei olegi, sest Argentiina-Kanada kirjaniku Alberto Mangueli „Õhtud Borgesega” on üsna aegumatu teos.\n\nVormilt on see pisike mälestusteraamat, mille sisu võtab ilusti kokku kaanetekst: „Ühel päeval 1964. aastal astub Buenos Airese noorukese raamatupoe töötaja juurde pime kirjanik, kes uurib, kas noormees ei oleks huvitatud väikesest tööotsast. Nimelt otsib mees kedagi, kes talle raamatuid ette loeks.”\n\nJa nii tõesti ka läheb. Kuigi toona vaid kuueteistaastane Alberto Manguel oli raamatuhuviline juba varem, kujuneb nendest kohtumistest midagi, mida võib tagantjärele nimetada elumuutvaks. Teismeline poiss seda ise muidugi nii ei taju. Tsiteerin: „Mu tädi, kes Borgest meeletult austas, oli minu ükskõiksusest veidi šokeeritud ning käis peale, et ma kindlasti märkmeid teeksin ja päevikut peaksin. Minu jaoks ei olnud need õhtud Borgesega mitte midagi erilist (selle võib panna noorukiea ülbuse süüks), see oli lihtsalt üks loomulik osa raamatumaailmast, mida olin alati enda omaks pidanud.” (lk 8-9)\n\nMuidugi võib eelnevat avaldust võtta ka nii, et Borges oli muutunud monumendiks või kinnistäheks juba eluajal – ta oli isegi ühe teismelise raamatukoi jaoks „loomulik osa raamatumaailmast”. Aga jah, autor ei häbenegi öelda, et mõtestama on ta asunud neid visiite ja toonaseid vestlusi alles hiljem.\n\nRaamat on üles ehitatud selliselt, et kursiivis esitab Manguel olevikuvormis jutustatud pildikesi kohtumistest ja vestlustest Borgesega. Viimased võivad teinekord olla isegi üpris triviaalsed, kuid mingis mõttes see vaid lisab nende väärtust, aidates mõista ja mõtestada inimest, kes on vaat et mõisteks muutunud sõna „Borges” taga. Üks väike näide: „ Ta küsib minu käest, kas ma läheksin temaga kinno, vaatama muusikali, „West Side Story”. Ta on mitu korda selle seanssidel käinud ega tundu sellest kunagi väsivat. Tee peal ümiseb ta „Mariat” ja märgib, kui väga vastab tõele fakt, et armsama nimest saab lihtsalt nime asemel jumalik lausung: Beatrice [beatri:tše], Julia, Lesbia, Laura. „Pärast on kõik sellest nimest nakatatud,” ütleb ta. „Muidugi, võib-olla ei oleks sel üldse sama efekti, kui tüdruku nimi oleks Gumersinda, ah? Või Bustefrieda. Või Suurjalg-Bertha, mis?” itsitab ta.”\n\nTavakirjas esinevad raamatus aga esseistlikud mälestused, mida autor on rikastanud konkreetsete faktide, tähelepanekute ja tõlgendustega Jorge Luis Borgese elu ja loomingu kohta selle põhjal, mida ta ilmselt on õppinud ja saanud teada hiljem, juba pärast enda neli aastat kestnud kohtumisi kuulsa kirjanikuga.\n\nKa need pole vähem vaimukad ega naljakad, nii et kui hakkasin mingi hetk toredamaid lauseid selles kuuekümneleheküljelises raamatukeses alla joonima, siis veendusin üsna pea ülesande mõttetuses, sest lõpuks oleks tulnud alla joonida kogu raamat. Nii et väikesele mahule vaatamata on „Õhtud Borgesega” sisutihe, põnev ja teravmeelne teos, mis ei heida mitte ainult sissevaadet kuulsa kirjaniku ellu ja mõttemaailma, vaid aitab ka mõtestada kirjandust kui sellist, aidates ka lugejal näha Borgese elu juhtinud arusaama: et reaalsuse tuum peitubki raamatutes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alberto Manguel - „Õhtud Borgesega”\n\nTõlkinud Kätlin Kaldmaa. Lumemana, 2018. 62 lk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWilliam ja Kate nimetasid vastsündinud poja Louis Arthur Charlesiks\n\n## Põhitekst:\n\nVäike prints on nüüdsest Cambridge'i prints Louis.\n\nKihlveokontorid ennustasid, et pisiprintsi nimeks saab Albert, sest fännid avastasid just selle nimega lehe kuningliku perekonna veebilehelt. Ennustused ei pidanud aga paika.\n\nVäike prints sündis 23. aprillil. Poiss kaalus 3,8 kilogrammi ning sünnituse juures viibis ka prints William.\n\nThe Duke and Duchess of Cambridge are delighted to announce that they have named their son Louis Arthur Charles.\nThe baby will be known as His Royal Highness Prince Louis of Cambridge. pic.twitter.com/4DUwsLv5JQ\n\n— Kensington Palace (@KensingtonRoyal) April 27, 2018\n\nÄsja sündinud prints on troonijärjekorras viiendal kohal pärast prints Charlesi, prints Williamit ning oma õdesid-vendi prints George'i ja printsess Charlotte'i.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kensingotni palee teatel sai Briti kuningapere noorima pereliikme nimeks Louis Arthur Charles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimeses üleminekumängus teenis TTÜ 24-punktilise edu EMÜ ees\n\n## Põhitekst:\n\nSageli võib madalamast liigast kõrgemale tõusjal olla see eelis, et meistriliiga klubi on mängijatest tühjaks jooksnud või leegionärid on lahkunud, ent TTÜ puhul seda ei ole juhtunud. Nende tuumik on säilinud. Leegionär Levi Giese oli korrektselt rivis ning lõpuks tõusis ta ka üheks meeskonna edukaimaks punktitoojaks.\n\nEMÜ SK teenis Saku I liigas Betoonimeister /Tskk/SK Nordi järel teise koha. Kõrgemale tasemele tõusmise võimalusele teist hooaega järjest ära öelnud Tiit Soku juhendatav klubi jätab liigakoha seega vabaks tartlastele. EMÜ SK haarab võimalusest kinni, sest kõrged ambitsioonid on pikemas perspektiivis olemas.\n\nTTÜ KK saavutas kohtumises soliidse algedu, kuid esimese veerandi lõpuks sulas seis punktidele 24:18. Sten Olmre oli kogunud selleks hetkeks 17 punkti. Poolajaks juhtis TTÜ 51:41. Kolmaski veerand otsustavat vahet sisse ei teinud. Neljandale veerandile läks TTÜ vastu 71:59 eduseisust.\n\nViimasel perioodil suutis TTÜ teha EMÜ SK-ga korraliku vahe sisse. Lõppskooriks kujuned 100:76.\n\nTTÜ oli parem nii lauas 49:40 kui ka korvisöötudes 26:17, pallikaotusi oli TTÜ-l 11 ja EMÜ-l 17. TTÜ tabas kaheseid paremini, 58 - 38 %, EMÜ aga kolmeseid, 33 - 24 % ja vabaviskeid 81 - 70 %.\n\nEMÜ SK resultatiivseim mängija oli Argo Orumaa 23 punktiga. Ken Karja lisas 14 silma ning Joosep Russak ja Ott Sellis 12 punkti.\n\nTTÜ KK parim oli 21 punktiga Sten Olmre. Levi Giese lisas 20 ja Toomas Raadik 17 punkti.\n\nMeeskondade korduskohtumine peetakse reedel Tallinnas, TTÜ Spordihoones, algus kell 18.30. Õiguse korvpalli meistriliigasse lunastab meeskond, kes kogub kahe mängu kokkuvõttes rohkem punkte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval toimusid Alexela korvpalli meistriliigas esimene üleminekumäng. TTÜ KK ei lasknud end üllatada ning võitis suurelt 100:76 (51:41) Eesti Maaülikooli Spordiklubi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Jõerüüt | Konservatiivsusest mitme nurga alt\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.\n\nOn öeldud, et kes pole noorena sots, see on südametu, ja kes pole küpsena konservatiiv, on mõistuseta. Veel on öeldud, et kes on noorena konservatiiv, on oinas ja kes on küpsenult sots, on topeltoinas. Veel on öeldud, et kes pole mitte kunagi elus konservatiiv, see on ebemeke tuules.\n\nKõik need ütlused ei ole parteilised, need on elust endast pärit, ja igamees tohib selliseid mõisteid nagu sots, konservatiiv, oinas, ebemeke, südametu ja küps täita just nii lahja või nii tulise sisuga kui tahab.\n\nKonservatiivsusest mõtlema ja kirjutama (justkui poleks varem kirjutatud ja mõeldud…) innustas mind praegu üks raamat, mille on kokku pannud soomlased Timo Vihavainen, Marko Hamilo ja Joonas Konstig. Selle peakiri on „Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid“ (tõlkinud Ene Kaaber). See siin ei ole raamatuarvustus, kuid üks tsitaat sealt kulub marjaks ära. Artiklist, mille autor on kirjanik Joonas Konstig:\n\n„Vasta järgmise lühitesti küsimustele ja hinda, kas sa oled konservatiiv.\n\nKas inimloomus on pigem püsiv kui vabalt kujundatav?\nKas inimeses on pinna all peidus väike kiskja või on ta läbinisti hea?\nKas sa valiksid ennemini hea elu heas seltskonnas kui äärmusliku vabaduse teha, mis pähe tuleb?\n\nKui vastasid jaatavalt esimestele variantidele, oled maailmavaatelt konservatiiv. Selgitame. Konservatiiv tuletab meelde, et riiete ja tehnoloogia muutumisest hoolimata on inimloomus kui selline üsna püsiv, seda ei saa mistahes viisil mudeldada. Ühiskonda tuleb kujundada inimese, mitte inimest ühiskonna järgi: see oleks inimkatsete tegemine ja konservatiiv inimkatseid ei poolda. Lenini mõte „meist peavad saama inimhingede insenerid“ tekitab temas õudust. Konservatiivne vaatenurk on traditsiooniline – leidub kristlikus inimesekäsituses, mütoloogias, rahvapärimuses ja kirjanduses – ning järgib ka bioloogilist teadmust, mis rõhutab, et oleme vanade geenide looming ning et evolutsiooni mõõtkavas on kõik palju aeglasem kui indiviidi omas.“\n\nNende küsimuste ja vastuste järgi olen mina konservatiiv.\n\nAga selle asemel, et jätkata samas vaimus teoretiseerimist (sest ahvatlus on suur), tsiteerin siia otsa midagi hoopis ootamatumat, mis viib mõtted muu hulgas sellelegi, et vahel on kasulik aduda, kui (ühest küljest) mõttetud ja (teisest küljest) mõistust avardavad võivad olla ootamatud küsimused.\n\nReval Café keti kohvikutes leiab tassi alt, alustassilt, mõtteteradega paberkettaid, viimasel ajal koolilaste lausetega. Kui olin just alustanud selle loo sissetoksimist oma tahvli ekraanile, tõstsin tassi suu juurde, rüüpasin lonksu ja lugesin siis roosalt sõõrilt: „Mis saab Vabaduse väljakust saja aasta pärast?“ – Miia-Lotta, 4. klass. Kas ta on sots või konservatiiv? Praegu, neljandas klassis, mentaalselt varaküps? Või viiekümne aasta pärast? Kes ennustaks? Lollid küsimused, äärmiselt lollid, liiga konjunktuursed, liiga mängulised ja liiga demagoogilised!\n\nEnt kui pisut järele mõtelda, siis on Miia-Lottaski korraga mõlemat, nii sotsi kui ka konservatiivi, sest ta valutab täna südant kõige ja kõigi pärast nagu sots, ehkki tema ajamõõduks on terve sajand nagu ehtsal konservatiivil.\n\nElus on palju põletavaid teemasid, mille puhul arutlus inimese liigitamisest mõne tunnuse järgi läheb sõlme. Näiteks raiskamine, saastamine ja konservatiivsus. Sest pole moodsamat asja kui end konservatiivi-sõnast kategooriliselt taandanud inimeste vapikilp „öko“, mis märgib ometi tõeliselt vanaaegset ehk rahvakeeles konservatiivset käitumist…\n\nKõik, mis puudutab ökoloogilist käitumist, viib mõtted klassikalisele vana ja uue suhtele ja vajadusele nii mistahes „vana“ kui ka mistahes „uut“ uurida tähelepaneliku, stambivaba pilguga. Stambid, klišeed ja sildistamine on kleepunud viimasel ajal aga kõigi teemade külge, millest rahvas räägib. Need kolm sõna on mentaalses sfääris täpselt sama nagu eluslooduses plasträmps, mis vallutab praegu aina suuremaid alasid ookeanides ja matab enda alla puhtaid liivarandu.\n\nVeel üks vahemärkus uue ja vana asjus. Mulle, veendunud kohvikuinimesele 21. sajandil, jäi hiljuti silma Stefan Zweigi olupilt 19. ja 20. sajandi vahetuse Viinist („Eilne maailm“, Jaan Krossi tõlkes):\n\n„…Ja muidugi mõista lugesime, lugesime kõike, mis kätte sattus. Igast avalikust raamatukogust tõime endale raamatuid, ja laenutasime vastastikku, mis keegi oli hankinud. Kuid meie parimaks eneseharimispaigaks kõige uue suhtes oli kohvik.\n\nEt sellest aru saada, tuleb teada, et Viini kohvik kujutab endast täiesti isepärast ja maailmas mitte millegi sarnanevaga võrreldavat institutsiooni. Õigupoolest on see iselaadne demokraatlik, igaühele odava kohvitassi eest avatud klubi, kus iga külaline võib selle tillukese tasu eest tundide viisi istuda, mõtteid vahetada, kirjutada, kaarte mängida, oma posti kätte saada ja kõigepealt konsumeerida piiramatul arvul ajalehti ning ajakirju. Paremas Viini kohvikus leidusid kõik Viini ja mitte ainult Viini, vaid ka saksa, prantsuse, inglise, itaalia ning ameerika ajalehed ja sinna juurde kõik maailma tähtsamad kirjanduslikud ja kunstialased Revue’d Mercure de France’ist, Neue Rundschaust, Studiost ja Burlington Magazine’ist saadik. Nii teadsime kõik, mis maailmas toimus, otsesest allikast, olime informeeritud igast raamatust, mis ilmus, igast etendusest, mis kus tahes aset leidis, ja võrdlesime kõigi lehtede arvustusi: võib-olla ei soodustanud miski austerlase vaimset erksust ja rahvusvahelist orienteeritust nii palju kui see, et tal oli võimalus saada kohvikus maailmas toimuva kohta nii mitmekülgseid teateid ja ühtlasi arutada neid sõbralikus ringis. Me istusime seal iga päev tundide viisi ega lasknud midagi kõrvust mööda.“\n\nSiingi lööb välja mu konservatiivsem pool, sest selliseid tsiviliseeritud linlikkuse oaase olen nõus kaitsma ka praegusel sajandil. Õnneks pole seda vaja teha praktiliselt, sest kohvikud kui sellised, ka enam-või vähem Viini tüüpi, ei kao, vaid paljunevad kõikjal. Kuid hämmastav sarnasus praeguse, nn moodsa maailmaga, mille asukate moehaigus sunnib neid edvistama modernsuse rinnamärgiga, seisneb lihtsas tõsiasjas: tänane internetne sotsiaalmeedia ja Stefan Zweigi Viini tüüpi kohvik on ju põhiolemuselt nagu kaks tilka vett!\n\nKordan: olgem ettevaatlikud siltidega, ei tea iial, millega keegi ajaloolises plaanis on või ei ole samastatav!\n\nKonservatiivsusele püütakse – peamiselt kellegi poliitilistes huvides või siis lollusest või siis lihtsalt mõnuga valetades (sest valetamine on juba mitme hooaja tegevuste menüüs esikohal olnud) kaela määrida sadat surmapattu ja samastada seda äärmuslusega. Selles kontekstis ei saa ma vastu soovile esitada siin veel üks Joonas Konstigi tsitaat:\n\n„Võrdsuse ja vabaduse paradoks on see, et kui inimestel lubatakse olla täiesti vabad, siis ei ole nad pea enam võrdsed, ja kui nad peavad olema võrdsed, siis ei saa nad olla vabad. /…/\n\nKonservatiivid järgivad samuti vendluse põhimõtet, kuid rõhuasetused on teised kui äärmuslastel ja vasakpoolsetel. Nad eristavad siseringi välisringist, mille piiri määrab otsus: mida armastan, selle eest kannan hoolt. Universalistid niisugust põhimõtet sageli ei mõista, vaid tembeldavad selle isekuseks. Tegelikult on piiritu vendlus utoopia, mida järgida ei soovitata: välisringis kulutatakse energiat lähiringi arvel, kus sellest jääb sageli puudu. Ometi on just lähedaste armastamine kui harjutus, mis aitab õppida armastama ka kaugeid.“\n\nVeel tuhandeid sõnu võiks lisada, et jätta verbaalseid maamärke vaimsele maastikule, mida ikka ja jälle püüdlikult ning innuga segi keeratakse ja läbimatuks muudetakse, nagu teevad seda Eestis parajasti moemasinaks muutunud harvesterid mõne metsateega. Aga ma panen seekord punkti ühe lausega noore eesti naise suust, lausega, mis ilma igasuguse teooriamürata lööb korra majja moodsuse ja konservatiivsuse niinimetatud konfliktis:\n\n„Moderniseerige, paganad, oma kööke ja vannitubasid niipalju kui kulub, aga lipp, hümn ja laulupidu jätke rahule!“ •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "„Moderniseerige, paganad, oma kööke ja vannitubasid niipalju kui kulub, aga lipp, hümn ja laulupidu jätke rahule!“",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHendrik Agur on valmis nõukogudeaegse kontserdiga ka Krimmi minema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Miks mitte? /.../ siin ongi see koht! Seesama koht, et meil ei ole poliitilisi piire. Kas Krimmis elavad inimesed on kuidagi teised?\" ütles Agur vastates küsimusele, et kas lisaks Moskvale ja Peterburile võiks Eestis palju kõmu tekitanud kontserdi ka Venemaa poolt okupeeritud Krimmis esitada.\n\nAgurit usutles Keskerakonda kuuluva Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik Margarita Kornõševa ja usutlus ilmus Toomi veebilehel.\n\nKüsimusele, et mis peaks saama Eesti venekeelsetest koolidest, vastas Agur: \"Arvan, et vene kool omas elemendis võiks säilida, sest inimesed venelastena ise soovivad seda. Mispärast me ei räägi, et kas näiteks juudi kool võib olla.\"\n\nIRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Agur ei esinda nendes väljaütlemistes erakonna positsiooni ja seisukohti. \"See kõik on tema isiklik asi.\"\n\nIRL-i Tallinna piirkonna juhatus arutas Aguri korraldatavat nõukogude estraadikontserti veebruaris ja teatas, et jõudis seisukohale, et IRL-i poliitikaga ei ole sellel mingit seost.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Hendrik Agur ütles, et on Nõukogude Liidu aegsetest lauludest koosneva kontserdiga valmis ka Krimmi esinema minema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKüberkaitseõppuse Locked Shields võitjaks tuli NATO meeskond\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esmakordselt osales Locked Shieldsi õppus NATO eri agentuuride eksperte ühendav meeskond. Nad osutusid parimaks õppuse kõigis olulisemates kategooriates,\" ütles õppuste üks juht Aare Reintam.\n\nTa lisas, et tunnustust väärivad kõik seni kõige keerukama ülesehituse ja väljakutsetega Locked Shieldsi õppusel osalenud meeskonnad.\n\nKokku oli õppuse mänguvõrgus ligi 4000 virtuaalset süsteemi ja reaalajas viidi läbi enam kui 2500 rünnakut. Lisaks pidid meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, kirjutama situatsiooniraporterid, viima läbi digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi ja vastama arvukatele meediapäringutele.\n\n\"Elutähtsatest teenustest nagu elektrivarustus ja kommunikatsioonivõrgud sõltub kogu meie kaasaegne digiühiskond ning kübereksperdid peavad pidevalt harjutama nende süsteemide kaitset,\" rääkis Reintam.\n\nLocked Shields’i stsenaariumi järgi kaitsesid õppusel osalevad meeskonnad rünnaku alla sattunud fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme. Lisaks ulatuslikule küberrünnakule toimus sihtmärgi all olevas riigis rida teisi arenguid, mis tema julgeolekut nõrgestavad. Eesmärk oli luua päriselule sarnanev ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberintsidendid ning kui läbimõeldud ja mitmetahulised peavad olema meetmed nende lahendamiseks, teatasid õppuse korraldajad.\n\nNATO küberkaitsekeskus korraldab õppust Locked Shields alates aastast 2010. NATO küberkaitsekeskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline kompetentsikeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna ekspertiisi allikaks NATO ja keskuse liikmesriikide jaoks.\n\nEelmisel aastal anti keskuse eestvedamisel välja Tallinn Manual 2.0, mis on kõige põhjalikum ja kõikehõlmavam käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis. Keskuse eestvedamisel toimub tänavu kümnes rahvusvaheline küberkaitsekonverents CyCon 30. maist 1. juunini.\n\nNATO küberkaitsekoostöö keskuse liikmesriigid on Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA, Ühendkuningriik, Austria, Soome ja Rootsi. Hiljuti on teatanud oma soovist keskusega liituda ka Austraalia, Jaapan ja Norra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal Tallinnas toimunud NATO küberkaitsekeskuse korraldatud rahvusvahelise küberõppuse Locked Shields võitjaks tuli NATO meeskond. Teise koha pälvis Prantsusmaa esindus ja kolmanda eelmisel aastal võitjaks osutunud Tšehhi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPERH vahetab äsja soetatud parkimissüsteemi keerukusele viidates välja\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise aasta septembri lõpus teatas PERH uue kahetasandilise parkla avamisest, kus on erilist tähelepanu pööratud erivajadustega inimeste mugavusele, kelle jaoks rajatud invaparkla kasutamine on puudega inimeste parkimiskaardi kasutajatele tasuta.\n\nTänavu veebruari keskel demonteeris haigla aga parkla üle 100 000 euro maksma läinud tõkkepuusüsteemid, põhjendades seda vajadusega parkimine patsiendisõbralikumaks muuta.\n\nAprilli alguses kuulutas PERH välja hanke, mille kirjelduse kohaselt otsitakse teenusepartnerit, kes paigaldaks haigla Mustamäe korpuse parklatesse aadressil Retke tee 32 ja Sütiste tee 19 uue parkimislahenduse.\n\n\"Parkimisoperaatori leidmine peab aitama tagada, et ühtne parkimisteenus kehtib kõikidel päevadel ööpäevaringselt, parklate sisse- ja väljasõidud oleksid tähistatud liiklusmärkide, piletiterminalide ja suunavate infotahvlitega ning makseautomaatidega,\" seisab hankedokumentides.\n\nPõhja-Eesti Regionaalhaigla infrastruktuuritehnika teenistuse juhataja Mairo Hirmo vastas ERR-i küsimusele, miks hiljuti paigaldatud parkimissüsteem juba välja vahetamist vajab, et tõkkepuudega parkimiskorraldus osutus patsientidele ja haigla külastajatele sobimatuks, seda eriti invaparklas, kus vastava kaardi omanikud tasu maksma ei pea.\n\n\"Patsiendid arvasid ekslikult, et kui tõkkepuu on parkla sissesõidu ees, tuleb selle eest ka maksta ning seetõttu oli invakohtade täituvus madal. Peatuti tänaval, takistades selliselt teiste külastajate ligipääsu parklatele. Lisaks sulgesid tänava ka tõkkepuude taha ootele ja parkimiskorraldusega tutvuma jäänud autojuhid,\" selgitas Hirmo.\n\nTema sõnul kadusid need probleemid pärast tõkkepuude eemaldamist ning ühtlasi on parklatesse loodud ka arusaadavam mobiilse parkimise võimalus.\n\n\"Oleme seisukohal, et patsiendikeskse haigla parkimiskorraldus peab olema igas vanuses ja tervislikus seisus patsientidele võimalikult lihtne ja mugav. Seetõttu on patsientide parklad regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus tõkkepuudeta,\" sõnas Hirmo ja lisas, et loodetavasti tulevad ideega peagi kaasa ka Tallinna lastehaigla ja rajatav Sütiste tervisekeskus.\n\nPERH-i esindaja sõnul kulutatud raha raisku ei lähe\n\nUus parkimisteenuste hange korraldati senist kogemust arvesse võttes ning hanke tehnilise lahenduse eesmärk on parandada patsientide teavitamist, nii et nad saaksid infot vabade parkimiskohtade ja parklate asukohtade kohta võimalikult varakult. Seepärast on hanketingimustes kirjas, et infotabloodes kasutatavad vabade parklakohtade digitaalsed numbrinäidud peavad olema sõidukist kerge vaevaga nähtavad 50-60 meetri kauguselt.\n\nHanke tähtaeg on 4. mail ning pakkuja peab teenust pakkuma hakkama 15. juunist, võitja valitakse madalaima hinna järgi.\n\nHirmo sõnul ei tähenda uue hanke väljakuulutamine, et varasemale tõkkepuusüsteemile kulutatud raha oleks raisku läinud. Ta märkis, et eemaldatud tõkkepuud leiavad kasutust PERH-i töötajate parklates ja EMO parklas, kus parkimissüsteemid on vananenud.\n\n\"Selliselt ei pea me nende parkimissüsteemide ostmiseks uut hanget korraldama, vaid saame kasutada juba hangitud seadmeid,\" põhjendas ta.\n\nAlates reedest alustab PERH koostöös Tallinna lastehaiglaga ühise korrusparkimismaja projekteerimist aadressil Tervise 28. Sinna kavandatakse 681-kohalist kuue maapealse korruse ja ühe soklikorrusega parkimismaja koos katusel asuva helikpteri maandumisplatsiga, hoone peaks valmima tuleva aasta lõpuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu septembris avas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) uue kahetasandilise parkla, mille tõkkepuudega parkimissüsteem läks maksma üle 100 000 euro. Tänavu veebruaris aga uus süsteem demonteeriti ning aprillis kuulutas suurhaigla välja hanke uue parkimislahenduse rajaja leidmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTaekwon-do Euroopa meistrivõistluste esimene päev tõi Eestile 9 medalit\n\n## Põhitekst:\n\nHõbemedalid teenisid sparring kuni 50 kg klassis Aleksandra Svetlitšnaja (treener: Nikolay Grinin; Taekwon-do klubi Kwon), sparring kuni 40 kg klassis Aleksandra Andrejeva (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club) ja sparring 65+ klassis Aleksandr Savtšuk (treener: Robert Trofimov, Spordiklubi Do-Jang).\n\nPronksmedalid said kaela sparring 55+ kg klassis Anastassia Boiko (treener: Kazbulat Shogenov; Kalteri Shogen Club), sparring kuni 55 kg klassis Aleksei Jefimov (Nikolay Grinin, Taekwon-do klubi Kwon), sparring 55+ klassis Anastassia Lesnugina (treener: Kazbulat Shogenclub; Kalteri Shogen Club), kompleksharjutuste ja sparring kuni 40 kg klassides Erik Lavrov (treener: Kazbulat Shogenov, Kalteri Shogen Club) ja kompleksharjutuste klassis Vladislav Žarov (treener: Mihhail Kõlvart, Katleri Taekwondo Klubi).\n\nSaku Suurhallis jätkuvatel Euroopa meistrivõistlustel võtavadsportlased mõõtu viiel alal: sparring, jõuline purustamine, kompleksharjutused, enesekaitse ja hüppetehnika. Eesti koondis on esindatud 51 sportlasega erinevatest linnadest ja spordiklubidest. Ühtekokku osaleb Euroopa meistrivõistlustel 1200 delegaati 33 riigist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimuvatel Taekwon-do ITF Euroopa meistrivõistluste esimesel päeval võitis Eesti koondis kolm hõbe- ja kuus pronksmedalit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Treial krooniti võrkpallis Tšehhi meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nTreial tegi resultatiivse mängu, tuues meeskonnale 18 punkti (+15; rünnak 73%), sealhulgas 7 blokki. Ühtlasi oli Treial 94 blokipunktiga kogu liiga parim sulustaja, kirjutab Volley.ee.\n\nTreial rääkis, et nii isiklikult kui ka klubile oli meistritiitel ülimalt oluline. \"Väga-väga super oli see võit. Kuna me esimese geimi kaotasime, siis arvasin alguses, et see mäng ei tule meile ära, aga mida edasi läks, seda rohkem tuli usk tagasi ja õnn oli kuni mängu lõpuni meie poolel. Kohtumine oli väga suurte tõusude ja mõõnadega. Ühes geimis ei õnnestunud meil midagi ja järgmine geim oli jällegi õnn meie poolel. Viimases geimis suutsin ennast ise ka lõplikult käima saada ja see peaks ka statistikas väljenduma. Võõras saalis oli fänne meeletult palju, kes andsid omakorda enda emotsioonidega meile ka lisakäigu juurde, seega lõppkokkuvõtteks oli lõpp hea, kõik hea,\" kommenteeris mängija.\n\n\"Kohalikud on üldiselt väga rahul ja õnnelikud selle saavutusega. Nagu ka mulle, oli see päris paljudele teistele esimene Tšehhi meistritiitel, seega see võit oli absoluutselt kõigile väga-väga suure tähendusega,\" lisas Treial, kes juba järgmisel nädalal liitub rahvusmeeskonnaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti rahvusmeeskonna temporündaja Henri Treial krooniti neljapäeva õhtul Tšehhi meistriks. Eestlase koduklubi CEZ Karlovarsko sai finaalseeria kolmandas mängus jagu Kladnost 3:2 (21:25, 25:20, 22:25, 25:20, 15:12) ning sellega võideti seeria 3:0. See oli Karlovarsko klubile esimeseks riigi meistritiitliks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nYle: Oulu ujulat kiusab sihikindel \"sariroojaja\"\n\n## Põhitekst:\n\nSariroojaja on Raksila ujula basseinis sel kuul juba kolm korda paksu pahandust teinud, vahendasid Soome rahvusringhääling Yle, Ilta-Sanomat ja Iltalehti.\n\nOulu tervisesporditeenuste eest vastutav ametnik Jari Leviäkangas ei mõista enda sõnul sariroojaja motiivi. Küll on aga nii tema kui ka teised linnaametnikud veendunud, et tegu ei ole juhusliku, vaid teadliku tegevusega.\n\n\"Ujula pakub positiivset, head meeleolu linnaelanikele. Tundub imelik, et kellelgi tekib peas mõte seda meeldivat harrastust saboteerida,\" nentis ta.\n\nLinnavalitsusel on kavas isiku tabamisel esitada politseile ka kuriteoteade.\n\n\"Silmad punnis oleme siin valvekaamerate salvestisi vaadanud, kuid süüdlase leidmine on üsna suur väljakutse. Palume kaasujujatel tähelepanelik olla, et saaksime sellisel viisil süüdlase kätte,\" rääkis Leviäkangas.\n\n\"Sarikakaja\" pole siiski nimetatud ujula puhul täiesti esmakordne sarnane juhtum, kunagi tegutses asutuses ka \"saripissija\", kelle sihtmärgiks oli meeste sauna keris.\n\n\"Selliseid tüüpe tuleb aeg-ajalt ette. Sarikerisepissija saadi kätte tänu sellele, et teised saunalised olid tähelepanelikud ja andsid temast teada. Sarikakajat pole varem aga olnud, kuigi mõnikord on basseinist üksikuid väljaheiteid leitud,\" meenutas Leviäkangas.\n\n\"Kõige suurem kahju on sellest, et klooriga puhastamise tõttu on bassein alati viis-kuus tundi suletud. Kogu vesi tuleb läbi puhastussüsteemi lasta ja see võtab oma aja,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Oulu linnas Raksila linnaosas asuvat siseujulat on kiusamas sihikindel \"sariroojaja\". Korrarikkuja tõttu on ujula personalil tulnud basseini korduvalt põhjalikult puhastada ning nüüd otsitakse väljaheiterünnakuid sooritanud isikut juba valvekaamerate salvestuste pingsa läbivaatamise abil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIBU võitleb oma maine kaitsmise eest\n\n## Põhitekst:\n\nAlaliidu 72-aastane president Besseberg ja peasekretär Nicole Resch kõrvaldasid end ajutiselt ametist peale seda, kui Austria föderaalpolitsei otsis aprilli algul läbi Salzburgis asuva Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni peakontori. IBU, keda hetkel juhib asepresident Klaus Leistner, annab märku, et süü lasub terve juhtorgani asemel vaid nendel kahel mehel.\n\nLaskesuusatamise maailmakarikasarja peaspnsori BMW esindaja sõnul on aus mäng üks nende põhiprintsiipidest. \"Olemasolevad kontrollisüsteemid ja dopinguvastased meetmed peavad olema tõhusad. Me vaatame olukorda huviga ja ootame põhjalikku harimist selles valdkonnas,\" ütles BMW esindaja.\n\nKa teine põhisponsor Viesmann lubas menetlusel silma peal hoida. \"Jälgime juhtumit hoolikalt ja tervitame kõiki meetmeid, mis aitavad tõde välja selgitada,\" ütles ettevõtte juht Albrecht von Truschess.\n\nNorra meedia andmetel süüdistatakse Bessebergi 65 dopingujuhtumi varjamises alates 2011. aastast. Väidetavalt on altkäemaksu suuruseks hinnatud 243 000 eurot. Besseberg ja Resch eitavad kõiki süüdistusi.\n\nIBU postitas koduleheküljel avalduse oma maine kaitsmiseks, kus selgitas, kuidas nende dopinguvastane tegevus toimib. \"Aastatel 2012 - 2017 viis IBU läbi 6354 dopingukontrolli, millest 2852 on võetud võistlusjärgselt,\" seisis avalduses. \"Ainuüksi 2017. aastal on IBU läbi viinud 1595 testi, millest 314 on võetud Venemaa laskesuusatajatelt. Kõik kontrollid on teostatud vastavalt antidopingu reeglitele.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni (IBU) sponsorid on märku andnud, et nad jälgivad ajutiselt tagasi astunud presidendi Anders Bessebergi ümber lahvatanud dopinguskandaali, ent ei lõpeta veel laskesuusatamise toetamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaire Aunaste loobub poliitikast ja valimistel ei kandideeri\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seda ma lubasin endale juba märtsis 2015, kui mind riigikogusse valiti. Järgmisel päeval ütlesin selle ka teistele välja, et ma rohkem ei kandideeri,\" ütles Aunaste ajakirjale Kroonika antud usutluses.\n\nAunaste rääkis, et on ostnud endale Portugalis maja, kus kavatseb end sisse seada ja suurema osa ajast veeta.\n\nIRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et tema ei oska küll lisaks Aunastele ühtegi nime nimetada, kes oleks kindlalt otsustanud kandideerimisest loobuda.\n\nKa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul lausus, et tal pole mittekandideerijate kohta infot. \"Tänaseks pole mulle küll keegi öelnud, et tema kindlasti ei kandideeri.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Maire Aunaste on otsustanud tuleva aasta kevadel uuesti riigikokku mitte kandideerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTimes: purjus Briti sõdurid rüselesid Riias politseinikega\n\n## Põhitekst:\n\nRelvajõudude allikad kinnitasid ajalehele The Times, et üks nooremohvitseridest peeti paariks tunniks politsei poolt kinni. Tema kolleegi tuli korrakaitsjatel aga pipragaasi abil tagasi tõrjuda.\n\nSõjaväelased, kellest üks kuulus kuningliku kahurväe 19. rügementi ja teised kaks 4. rügementi, viidi hiljem Läti ja Kanada sõjaväepolitsei poolt tagasi oma väeosadesse. Kanada juhib Lätis paiknevat rahvusvahelist NATO lahingugruppi, mille eesmärgiks on Venemaa-poolse vaenuliku tegevuse ennetamine.\n\nEelpool mainitud ohvitserid viibisid Lätis seoses rahvusvahelise õppusega Furious Hammer (\"Raevukas Haamer\"), mis kestab 21.-29. aprillini ja sellest võtab osa kokku 500 sõdurit Suurbritanniast, Taanist, Itaaliast ja Eestist.\n\n\"Neile on räägitud, et nad lollusi ei teeks, aga seda nad just tegid,\" nentis üks ajalehe allikatest. Teine allikas naljatles õppuse nimele viidates, et õppus sai \" furiously hammered\".\n\nOhvitserid, kelle seas võis olla nii leitnante kui ka kapteneid, saavad juhtunu eest tõenäoliselt väikese karistuse.\n\nÜks Briti relvajõudude allikas ütles Riias juhtunule viidates, et see on piinlik, kuid seda ei tasu valesti üles keerutada. \"Olgem ausad, inimesed teevad vigu,\" sõnas ta.\n\nBriti kaitseministeerium teatas kommentaariks järgmist: \"Me oleme teadlikud Läti intsidendist, millega on seotud Briti armee liikmed. Seda uuritakse praegu käsuliini pidi ning oleks ebasobiv seda praegu edasi kommenteerida.\"\n\nKoheselt avaldati kartust, et Kremli-meelne meedia üritavad juhtumit rakendada Balti riikide vastases infosõjakampaanias, mille üheks eesmärgiks on näidata piirkonda saadetud Briti ja NATO sõdureid halvas valguses.\n\nNäiteks 800 Briti sõdurit, kes paiknevad Eestis, kus Ühendkuningriik juhib NATO lahingugruppi, on spetsiaalselt hoiatatud, et nad võivad langeda Venemaaga seotud erinevate lõksude ja mõjutustegevuse sihtmärkideks. Hetkel pole siiski teada, et sellist räpaste trikkide kasutamist oleks aset leidnud.\n\nKõige tõsisem desinformatsioonirünnak on seni tabanud Leedus paiknevat NATO lahingugruppi, mida juhib Saksamaa. Praeguseks on Leedu prokuratuur alustanud ka kriminaalmenetlust, et uurida, kes levitas valeinformatsiooni, justkui oleks 15-aastane kohalik tüdruk Saksa sõdurite poolt vägistatud. Mingit sellist juhtumit aset leidnud, kuid Venemaa meedias levis valeinformatsioon omal ajal kiirelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul leidis Läti pealinnas Riias aset vahejuhtum, mille käigus läksid kolm purjus Briti ohvitseri käsipidi kokku kohalike politseinikega. Intsident juhtus hoolimata nii Briti kui ka Balti riikide võimude hoiatustest, et Venemaa üritab selliseid juhtumeid infosõja eesmärgil ära kasutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Eesti temposõidusarja avaetapil võidutsesid Martma ja Lang\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt eelmisele aastale peeti eraldi vabaklassiarvestust neile temposõiduhuvilistele, kel spetsiaalvarustus puudub, kuid soov on siiski omavahel mõõtu võtta.\n\nAvaetapiks Tõraveres olid temposarja korraldajad pannud paika 21 ja 10,5 km pikkused distantsid, põhiarvestuse lühem distants oli mõeldud noorte vanuseklassidele kuni M/N16 ja lisaks NJ tüdrukutele. Pikal distantsil startisid MJ poisid ning vanemad mehed ja naised. Vabaklassi arvestuses sõitjad said ise valida, millist distantsi sõita. Kokku oli rajal 100 startijat ja lõpetajat.\n\nÜldarvestuses tegi ülivõimsa sõidu Tallinnast Lõuna-Eesti konkurente hirmutama tulnud Kert Martma (CFC spordiklubi), tema võiduajaks jäi 28.13 ja keskmiseks kiiruseks 44,6 km/h. Üldarvestuse esikuuiku lõpetasid meeste vanuseklassis võistlevad Arthur Kooser (CFC spordiklubi), Taavi Kannimäe (Hauka veloklubi), Raimo Kivioja (RR Siplased/Sportlab), Kristo Prangel (CYCLING TARTU) ja Viljar Kuljus (Rein Taaramäe rattaklubi). Kui esikolmiku mehi lahutasid suured ajalised vahed, siis tagapool läks asi lausa sekundite peale. Esikuuiku meestele järgnesid kolm Seenior2 vanuseklassi meest ning nemad üheksakesi olid ka ainsad, kes suutsid hoida distantsi keskmist kiirust üle 40 km/h. Seenior2 esikolmik oli järgmine – Margus Mikk (AMPS EXTREME SPORT), eelmise aasta üldarvestuse võitja Madis Sildvee (RR Siplased/Sportlab) ja Priit Kasenõmm, ajad vastavalt 30.19, 30.24 ja 30.32.\n\nNaiste arvestuses oli kiireim Mae Lang (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 33.28 (keskmine kiirus 37,6 km/h), teiseks jäi Anette Zucker (Tartu Ujumisklubi) ja kolmandaks Maria Jänese (SK Jooksupartner), ajad vastavalt 34.46 ja 35.11.\n\nMJ arvestuses oli kiireim Robin Kreegimets ajaga 31.47 (keskmine kiirus 39,6 km/h), talle järgnesid Karl Mihkel Vent (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 31.58 ja Markus Adams (Otepää Rattaklubi) ajaga 32.13. Seenior3+ meestest oli kiireim Aivar Veri (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 33.36 (keskmine kiirus 37,5 km/h), talle järgnesid Ülo Kuljus ja Arno Tammjärv, kaotust vastavalt 42,7 ja 52 sekundit.\n\nVabaklassi pikal distantsil olid kolm kiireimat meest Rein Taaramäe rattaklubi vanameister Vahur Valvas ajaga 31.16 (keskmine kiirus 40,3 km/h) ning klubi Peloton tandem Riho Alaru ja Jörgen Matt, ajad vastavalt 32.23 ja 32.50. Naisi oli pikal distantsil stardis vaid üks, Merike Randoja võiduaeg oli 38.40 (keskmine kiirus 32,6 km/h).\n\nVabaklassi lühikesel distantsil oli kiireim mees Sven Liivamägi (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.55 (keskmine kiirus 42,2 km/h), talle järgnesid Kaspar Lind ajaga 15.57 ning Andres Kübar ajaga 18.01. Naisi oli stardis üks, ülekaaluka võidu võttis Liina Oja ajaga 22.09 (keskmine kiirus 28.4 km/h).\n\nNoorte kiireimaks osutus M16 vanuseklassis võistlev Joonas Kurits (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 14.23 (keskmine kiirus 43,8 km/h), talle järgnesid sama vanuseklassi esindaja Raiko Saar (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ning M14 vanuseklassi kiireim Aaron Aus (Rein Taaramäe rattaklubi), kaotust vastavalt 1.39 ja 1.59. M16 vanuseklassi kolmanda koha võitis Arti Ilves (Peloton) ajaga 16.23, M14 vanuseklassi alumised pjedestaalikohad jagasid omavahel Andris Roland Saar ja Martti Lenzius (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas) aegadega 16.39 ja 17.29.\n\nTütarlastel oli tugevaim konkurents N14 vanuseklassis. N14 neidudest oli kiireim Annikki Lugenberg (CFC spordiklubi) ajaga 19.17 (keskmine kiirus 32,6 km/h), talle järgnesid Eliise Kivistu (Spordiklubi Rakke) ja Batrisia Jullinen, kaotust vastavalt 47 sekundit ja 1.05. N16 ja NJ vanuseklassis oli kummaski täpselt üks võistleja – Riin Kalme ja Piret Pung (mõlemad Vooremaa Centrum/Rattabaas), nende võiduajad olid 19.58 ja 18.27 (keskmised kiirused 31,5 ja 34,1 km/h).\n\nJärgmine Transtar temposarja etapp toimub 23. mail Kavastus, kus pikaks distantsiks plaanis brittide klassika 25 miili.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval sai alguse tänavune Lõuna-Eesti oma eraldistardiga jalgrattasõitude sari Transtar temposari, mida peetakse kolmandat aastat. Avaetapil Tõraveres sai meeste seas esikoha Kert Martma ja naiste hulgas võidutses Mae Lang.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVabalevi põhivõrku viidav ETV+ hakkab levima igasse kodusse\n\n## Põhitekst:\n\nETV+ levib täna umbes 90 protsenti territoriaalse kattuvusega vabalevi võrgus (Mulipleks 6) ning selle tulemusena pole ligikaudu 80 000 Eesti elanikul võimalik telekanalit vaadata või on selle kvaliteet halb. Lisaraha abil viiakse ETV+ vabalevi põhivõrku (Multipleks 1).\n\n\"Eesti riik peab pakkuma kõigile huvilistele võimaluse vaadata tasuta kvaliteetset ja sõltumatut venekeelset telekanalit. Lisaraha abil hakkab järgmisest aastast ETV+ jõudma igasse kodusse ning seeläbi suurendame ühise inforuumi levikut üle Eesti,\" põhjendas otsust kultuuriminister Indrek Saar.\n\nKokkuleppe rahaeralduseks saavutas valitsus riigi eelarvestrateegia arutelul. Riigi eelarvestrateegia kiitis valitsus heaks oma 26. aprilli istungil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium annab Eesti Rahvusringhäälingule 300 000 eurot venekeelse telekanali ETV+ viimiseks kogu Eestit katva vabalevi põhivõrgu alla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMonika Haukanõmm loobus Vabaerakonna esimeheks kandideerimast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ei ole sellist paani, küll kandideerin juhatusse, kuhu loodetavasti osutun valituks,\" ütles Vabaerakonna esinduskogu esinaine Haukanõmm reedel ERR-ile. Aprilli alguses ütles Haukanõmm, et esimeheks kandideerimise ettepaneku tegid talle mitmed erakonnakaaslased.\n\nVabaerakonna esimehe kohale on praeguseks end üles seadnud neli kandidaati. Need on riigikogu liikmed Artur Talvik ja Andres Herkel ning infotehnoloog Tarmo Kaldma ja ettevõtja Olev Vaher. Kandidaate saab esimehe kohale ja juhatusse üles seada reede südaööni, samuti on võimalik oma kandidatuur taandada.\n\nReedel algas Paides Vabaerakonna kahepäevane esinduskogu, kus arutatakse peamiselt erakonna programmi erinevaid alateemasid. Lisaks käsitletakse esinduskogul riigikogus valimisteks valmistumise küsimusi. Samuti toimub debatt üldkogul valitavate erakonna esimehe ja juhatuse kandidaatide vahel, teatas Vabaerakond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige Monika Haukanõmm otsustas, et ei kandideeri 12. mail toimuval üldkogul Vabaerakonna esimeheks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRaimond Valler: naelikuid ma enam jalga ei tõmba\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast eelmist suvehooaega otsustasin staadionijooksudele joone alla tõmmata. Nüüd teen jooksmist ainult lõbu ja hea enesetunde pärast. Seega tänavu suvehooajaks ajalisi eesmärke pole. Loodan, et endised konkurendid näitavad häid tulemusi,\" ütles Valler ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.\n\nSeega Vallerit enam võistlemas ei näe. \"Naelikuid ma tippspordi mõttes jalga ei tõmba. Tundsin, et olin jõudnud teatud tasemele ning soov on elus veel palju muud saavutada. Seega lihtsalt puht füüsiliselt ei jää jooksutreeninguteks piisavalt aega,\" nentis Valler, kes töötab firmas Endover kinnisvaramaaklerina.\n\nOma jooksjakarjääri meeldejäävaimaks ja emotsionaalseimaks jooksuks peab Valler 2015. aasta Eesti sisemeistrivõistlusi. \"Publiku meeletu kaasaelamisega jooksin välja nii hea aja, mis viis mind Euroopa sisemeistrivõistlustele,\" meenutas Valler. Toona tuli ta Eesti sisemeistriks ajaga 1.50,12. Pool maad tegi talle \"jänest\" tõkkejooksja Rasmus Mägi.\n\nValleri 800 m jooksu isiklik rekord on 1.49,26, mille ta jooksis 2015. aastal Gwangjus. Selle tulemusega asub ta Eesti kõigi aegade edetabelis 12. kohal. Sisetingimustes on Valler jooksnud sama distantsi 1.50,08, mis on Eesti kõigi aegade sise-edetabeli kolmas tulemus. Temast ettepoole jäävad vaid Raivo Mägi (1.49,33) ja Taivo Mägi (1.50,03).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "800 m jooksja Raimond Valler otsustas tippspordiga hüvasti jätta ning naelikuid enam võistlemiseks jalga ei tõmba.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuningliku perekonna veebileht võis kogemata paljastada pisiprintsi nime\n\n## Põhitekst:\n\nKui fännid kasutasid kuningliku perekonna lehel otsingusõna prints Albert, tuli teade, et ligipääs lehel on piiratud. Samasugust teadet annavad ka prints George'i ja printsess Charlotte'i otsingud. Kui proovida sama alternatiivsete nimedega, ilmub teade, et sellist lehekülge pole olemas, vahendas Independent.\n\nKuna tõenäosus, et väike prints nimetatakse Albertiks, on suur, sulgesid kihlveokontorid oma ennustused, sest liiga paljud inimesed pakkusid just seda nime.\n\nAlberti nime kandis ka brittide kunagise kuninganna Victoria abikaasa, neil oli üheksa last. Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse, nende hulka kuuluvad ka Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten.\n\nVäike prints sündis 23. aprillil. Nii George'i kui ka Charlotte'i nimed avalikustati kaks päeva pärast nende sündi. Seega oodatakse ka värske printsi nime avalikustamist just täna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti kuningapere veebileht võis kogemata reeta prints Williami ja hertsoginna Katherine'i vastsündinud poja nime, kui kullipilguga fännid avastasid, et nende ametlikul veebilehel on reserveeritud lehekülg prints Alberti nimele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nETV+ peatoimetaja kohale tuleb avalik konkurss\n\n## Põhitekst:\n\nKonkurss ETV+ peatoimetaja ametikohale kuulutatakse välja nelja kuu jooksul. Senikaua täidab telekanali peatoimetaja ülesandeid juhatuse liige Urmas Oru ja peaprodutsendina tegutseb Hannela Lippus.\n\nETV+ senine peatoimetaja Darja Saar lahkub 25. mail ametist. Saar on olnud kanali peatoimetaja selle asutamisest saadik ehk alates 28. septembrist 2015.\n\nKantar Emori märtsikuu uuringu andmetel oli ETV+ osakaal kogu vaatamisajast 0,9 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahvusringhäälingu juhatus otsustas telekanalile ETV+ valida uue peatoimetaja avaliku konkursiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenezuela ja Panama silusid suhteid\n\n## Põhitekst:\n\nNii teatasid Venezuela president Nicolas Maduro ja tema Panama kolleeg Juan Carlos Varela, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nViimane diplomaatiline kriis puhkes kahe riigi vahel märtsis, kui Panama koostas nimekirja rahapesus kahtlustatavatest Venezuela ametnikest. Panama oli nimekirja lisanud ka president Maduro enda.\n\nVastuseks katkestas Maduro sidemed umbes saja Panama firmaga, sealhulgas rahvusliku lennufirma Copa Airlinesiga.\n\nUSA-ga häid suhteid omava Panama ja vasakpoolse autoritaarsuse ning kaoses majandusega Venezuela suhted on olnud väga halvad juba aastaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venezuela ja Panama leppisid kokku koju kutsutud suursaadikute saatkondadesse tagasi saatmises ning kommertslennuliikluse taastamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti curlingupaar kohtub 1/8-finaalis Türgiga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti võitis segapaaride MM-il oma alagrupi kaotamata ühtegi mängu ning kaheksandikfinaali vastaseks saadi B-alagrupis kolmandale kohale tulnud Türgi.\n\nVõistkonnad mängisid MM-il viies alagrupis ning igast alagrupist kvalifitseerus play-off'i (16 parema hulka) kolm parimat ning kõikide alagruppide peale üks parim neljas võistkond, kelleks oli Eesti grupis mänginud Soome.\n\nTurmann/Lill said alagrupiturniiril seitse võitu, Türgi võitis oma alagrupis seitsmest kohtumisest viis.\n\nRootsis Östersundis jätkuval MM-il on panused Eesti curlingu jaoks väga kõrged, kuna segapaaris curling kuulub olümpiaprogrammi.\n\nEesti curlingumängija Harri Lill rõhutas eelnevalt, et vaatamata edule, ei tohi ühtegi vastast MM-il alahinnata ning kergemalt ei saa võtta ka tabelis allpool olevaid võistkondi.\n\nSegapaaride curlingu maailmameistrivõistlused toimuvad Rootsis, Östersundis. MM-i võitjad selguvad 28. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti curlingupaar Turmann/Lill jätkab MM-il võistlemist ning kaheksandikfinaalis kohtutakse täna Türgi esindusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Astana esialgne nimekiri Giro d'Italiaks\n\n## Põhitekst:\n\nÜldvõitu kaitsvat Tom Dumoulini (Team Sunweb) toetavad Roy Curvers, Chad Haga, Christopher Hamilton, Lennard Hofstede, Sam Oomen, Laurens Ten Dam ja Louis Vervaeke. Kolmandat järjestikust suurtuuri esikohta püüdva Chris Froome'i (Sky) abilistena tulevad starti David de la Cruz, Philip Deignan, Sergio Henao, Vassil Kirijenka, Christian Knees, Wout Poels ja Salvatore Puccio, kirjutab Marathon100.com.\n\n\"Olen Giroks palju rohkem valmis kui Tirreno-Adriaticol ning meil on veel kaks nädalat jäänud,\" kinnitas Froome eelmisel nädalal pärast Alpi velotuuri lõppu. \"Olen saanud Giroks ideaalselt valmistuda. Giro on mulle täiesti uus väljakutse ja uus motivatsioon. See saab olema tohutu väljakutse pärast mulluseid Touri ja Vuelta võite.\"\n\nGiro d'Italia 101: riders list announced. ???? https://t.co/hjVb1yZ6ab\nGiro d'Italia 101: inseguendo il Sogno Rosa. ???? https://t.co/egPNbSoF7O\nGiro d'Italia 101: persiguiendo el Sueño Rosa. ???? https://t.co/bg6cxYlhGJ pic.twitter.com/vAxpnzfQsf\n\n— Giro d'Italia (@giroditalia) April 24, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Giro d'Italia korraldajad avalikustasid meeskondade esialgsed nimekirjad 4. mail algavaks aasta esimeseks suurtuuriks. Tanel Kangerti tööandja Astana koosseisus on lisaks eestlasele veel Kasahstani klubi liider Miguel Angel Lopez, Pello Bilbao, Jan Hirt, Aleksei Lutsenko, Luis Leon Sanchez, Davide Villella ja Andrei Zeits.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKuidas parandada immuunsust? Immunoloogid jagavad praktilisi soovitusi\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeval, 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist immunoloogia päeva ja otsitakse vastuseid immuunsüsteemi puudutavatele küsimustele. Sel puhul jagab immuunsuse parandamiseks praktilisi soovitusi Tartu Ülikooli immunoloogia vanemteadur ning Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsi president Kai Kisand. Soovitusi aitasid tal sõnastada seltsi juhatuse liikmed Krista Ress ja Tiia Voor.\n\nKuidas parandada immuunsust?\n\nMeie immuunsüsteem on äärmiselt tõhus erinevate haigustekitajatega võitlemiseks. Inimene ei pruugi pahalaste sissetungi isegi märgata: nad eemaldatakse sedavõrd efektiivselt.\n\nMõnikord kaitsevallid siiski murduvad ja haigustekitajad võtavad mõneks ajaks võimust.\n\nLapsi kimbutavad eriti sageli ülemiste hingamisteede nakkused. Seega on mõistetav lapsevanemate mure ja küsimused:\n\nKas lapsevanemal on võimalik lapse haigusi ennetada?\nKuidas tugevdada immuunsust?\nKas erinevad vitamiinid ja toidulisandid aitavad nakkushaigusi vältida?\nKas elustiili saab muuta nii tervislikuks, et tekiks ideaalne immuunvastus erinevate haigustekitajate suhtes?\n\nAutor: Pixabay\n\nImmuunvastuse parandamise idee on köitev. Sellele viitab ka suur hulk kõlavaid hüüdlauseid küll vitamiinide, loodusravivahendite, probiootikumide ja teiste toidulisandite ning käsimüügiravimite reklaamtekstides.\n\nEnt kui palju peitub neis sõnades tõtt?\nKas ja kuidas oleks võimalik immuunsüsteemi võimekust parandada?\n\nLäheneme teemale esmalt seda kaudu, et seletame lahti immuunsüsteemi mõiste – nagu sõna isegi ütleb on tegemist süsteemi, mitte ühe organiga.\n\nImmuunsüsteem koosneb paljudest erinevatest rakutüüpidest, millel igaühel on oma kindel ülesanne ning mis erinevate molekulide vahendusel mõjutavad omakorda järgmist rakku.\n\nImmuunsust jagatakse laias laastus kaheks: loomulikuks ja omandatud immuunsuseks.\n\nKui toimub haigustekitaja sissetung, reageerib loomulik immuunsus viivitamatult.\n\nLoomulik immuunsus reageerib viivitamatult, kui toimub haigustekitaja sissetung. Selle väljenduseks on põletikureaktsioon:\n\npalavik, mis püüab viirusi kõrge temperatuuriga tappa;\nväsimus, halb enesetunne ja letargia ehk haiguslik unisus, et hoiduda kiusatusest välja minna ja järgmine infektsioon külge saada samas kui veel eelmisegagi on tegemist;\nlimaskestade eritised, et haigustekitajaid välja uhtuda.\n\nHaigustekitajatest vabanemiseks sellest aga enamasti ei piisa. Siin tuleb appi omandatud immuunsus, mis tekitab väga spetsiifilise konkreetset tõvestajat hävitava vastuse.\n\nKujuneb välja eriline relvastus – antikehad ja T lümfotsüüdid –, mis jääb immuunmälusse alles ja mida on järgmisel korral juba lihtne uue sissetungi korral käiku lasta ja seega haigestumist vältida.\n\nInimese T-lümfotsüüt skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates. Autor: Wikimedia Commons\n\nKui omandatud immuunsus on sedavõrd tõhusam, siis miks meil evolutsiooniliselt primitiivsemat loomulikku immuunsust üldse vaja on?\n\nHäda on selles, et esimesel korral läheb korraliku omandatud immuunvastuse kujundamiseks vähemalt nädal. Senikaua on iga vahend hea, et haigustekitaja piiramatut levimist takistada.\n\nImmuunsüsteemi pikaajalisel mälul baseerub ka vaktsiinide kasutamine.\n\nVaktsiinid on siiani parimad ja toimivamad nakkushaiguste vältijad. Need sisaldavad haigustekitajate ohutuid versioone ja aitavad immuunsüsteemil kogemusi omandada ja nutikamaks muutuda. Täpselt samamoodi nagu inimesed omandavad teadmisi kooliõpikutest ilma vajaduseta kõike ise otsast peale avastada, on ka immuunsüsteemil tõhusam haigustega võitlemiseks valmistuda vaktsiinide abil ja mitte haigustekitajaga otseselt kokku puutudes.\n\nPunetus ja valulikkus süstekohal ja mõnikord ka pisut viletsam enesetunne käib kaasas korraliku immuunvastuse kujundamisega ja on väike lõiv selle eest, et rasketesse ja sageli tõsiseid komplikatsioone kaasa toovatesse haigustesse nakatumist vältida.\n\nVaktsiinid on siiani parimad ja kõige paremini toimivad nakkushaiguste vältijad.\n\nImmuunsust parandada lubavatel toidulisanditel ja taimsetel preparaatidel pole õnneks, justnagu toidulgi, võimet kujundada spetsiifilist immuunvastust. Erandiks on siin allergilised rektsioonid, mis võivad tekkida eelsoodumusega isikutel teatud ohutute ainetega kokku puutudes.\n\nLoodusravi vahenditest üks sagedasemaid allergiliste reaktsioonide põhjustajaid on punane siilkübar, mida ka (ekslikult) punaseks päevakübaraks kutsutakse.\n\nPunane siilkübar. Autor: Wikimedia Commons\n\nLoodusravi vahenditel on teoreetiline võimekus aktiveerida hoopis loomulikku immuunsust, ja seda toimet on paljudel neist ka katseklaasis näidatud. Kas samasugune efekt tekib organismis ka peale vahendi tarvitamist, on kaheldav. Keegi ei soovigi ju endal asja eest, teist taga ebameeldivat põletikureaktsiooni esile kutsuda.\n\nImmuunsüsteemi rakkudel on keeruline ülesanne teha vahet ohtlikel sissetungijatel, ehk haigustekitajatel ning oma organismi koostisosadel ja ohututel ainetel, mis sisenevad organismi näiteks seedetrakti või hingamisteede kaudu.\n\nHaigustekitajate hävitamine võimalikult vähese oma kudede kahjustamise hinnaga on võimalik ainult tasakaalustatud immuunvastuse korral. Mõnikord polegi koekahjustuse põhjuseks mitte haigustekitaja ise vaid reguleerimata immuunvastus sellele, mis ei säästa oma organeid ja kudesid. Gripiviiruse poolt põhjustatud surmajuhtumid muidu tervete ja noorte hulgas on põhjustatud just loomuliku immuunsuse liiga tugeva reaktsiooni poolt.\n\nSeega – rohkem pole sugugi alati parem.\n\nRohkem pole alati parem.\n\nToidulisanditega pole õnneks siiski võimalik immuunvastuse tasakaalu rikkuda. Immuunsüsteemi seisukohalt pole neist ei kasu ega enamasti ka kahju.\n\nImmunoloogia kui teaduse edusammud on aga viimaste aastate jooksul toonud arstide käsutusse ravimid, mis tõepoolest tugevdavad immuunvastust. Neid ravimeid kasutatakse vähi immunoteraapias. Võttes nende rohtudega maha nii-öelda immuunsüsteemi pidurid, saadakse tugev vähivastane reaktsioon. Sellel ravil on loomulikult ka tõsised kõrvaltoimed ja nendeks on oma organite ja kudede kahjustused pidurite alt vabanenud immuunrakkude poolt.\n\nTervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel ei ole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma immuunsüsteemi parandada.\n\nTervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel pole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma juba optimaalselt toimivat immuunsüsteemi kuidagiviisi parandada.\n\nTervislike eluviiside eest on Sulle tänulik kogu organism, mitte ainult immuunsüsteem. Need on teada ja tuntud soovitused kõikide arstide poolt:\n\nära suitseta;\ntoitu tervislikult;\ntegele regulaarselt tervisespordiga;\npüsi tervislikus kaalus;\nära liialda alkoholiga;\nmaga piisavalt;\nproovi hoiduda liigsest stressist;\nnakkushaiguste vältimiseks pese käsi ja poest ostetud puuvilju;\nväldi toore liha ja kala kokkupuutumist muude toiduainetega.\n\nKui mingil põhjusel ei ole tasakaalustatud ja täisväärtusliku toidu söömine võimalik, tuleb abi otsida toidulisanditest. Kuid apteegist saadavate vahenditega ei ole võimalik kuigi edukalt korvata vähese une, liigse stressi, alkoholi ja suitsetamise tekitatud kahju.\n\nVanus ja immuunsus\n\nVananedes toimuvad immuunsüsteemis järkjärgult protsessid, mille tõttu muutuvad vanemaealised nakkushaigustele ja vähile vastuvõtlikumaks. Eakatel inimestel on gripi kulg komplitseeritum ja võib lõppeda ka surmaga.\n\nVanusega seotud immuunsüsteemi võimekuse langust seostatakse harknäärme taandarenguga ning T lümfotsüütide võitlusvõime ja konkreetse haigustekitaja hävitamiseks sobilike rakkude arvu vähenemisega. Ka vaktsineerimise tagajärjel tekkiv kaitse ei ole eakatel nii tugev kui noortel, kuid sellest hoolimata aitab vaktsineerimine näiteks grippi haigestumist ja selle raskeid tüsistusi eakatel oluliselt vähendada. Eakatel kipub ka toitumine ühekülgseks jääma, probleeme võib olla isuga. Sellisel juhul võib vitamiinide ja mineraalide tarvitamisest abi olla.\n\nViimasel ajal on ilmunud põnevaid uuringuid ka selle kohta, et tervisesportlastel, kes on füüsiliselt aktiivsed ka kõrges eas, on immuunrakkude vananemine aeglasem.\n\nKokkuvõtteks:\n\nSelleks, et hoida oma immuunsüsteem võitlusvõimelisena ka vanemas eas, tuleks füüsiliselt aktiivne olla kogu elu.\nImmuunsüsteemi nutikust saab parandada vaktsiinide abil.\nKallite toidulisandite ostmise asemel minge parem trenni või loodusesse liikuma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Unustage kallid toidulisandid! Parima tervise tagavad tervislikud eluviisid, kinnitavad spetsialistid rahvusvahelise immunoloogia päeva eel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Plekktrummis\" otsitakse eesti elujõu valemit\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja viimases saates vestleb saatejuht Joonas Hellerma armastusest vikipedisti ja tõlkija, filosoof Andres Luurega.\n\nVaadake esmaspäeval kell 21.35 ETV2st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti keele, looduse ja kultuuri elujõu valemit otsitakse jätkuvalt suure hoolega. Mis paneb elu tärkama ja kasvama? Hooaja viimases saates vestleme armastusest vikipedisti ja tõlkija, filosoof Andres Luurega. Kohtume esmaspäeval kell 21.35 ETV2-s.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome parlament toetab keskpanga uue presidendina Olli Rehni\n\n## Põhitekst:\n\nKeskpanga praeguse presidendi Erkki Liikaneni teine ametiaeg lõpeb suvel.\n\nKeskpanga juhi ametiaeg on seitse aastat ja kandidaadi sellele ametikohale esitab president Sauli Niinistö.\n\nRehn oli aastatel 2004-2014 Euroopa Komisjoni volinik ning aastatel 2015-2016 Soome majandusminister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome parlament toetab keskpanga uue presidendina Olli Rehni, kes on praegu Soome Panga juhatuse liige.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHobune jätab meelde, kas oled naerusuine või kortsutad kulmu\n\n## Põhitekst:\n\nSeesuguseid hobukatseid on teinud Briti teadlased eesotsas Leanne Proopsiga Portsmouthi Ülikoolist. Mõne aasta eest tegid nad kindlaks, et hobused reageerivad rõõmsa ja kurja näoga inimeste fotodele erinevalt, nüüd on aga selgunud, et hobune jätab ka inimese näo ja näoilme fotolt meelde.\n\nKui inimene, keda hobune ongi näinud vaid fotol, astub mõni tund pärast foto näitamist ise hobuse juurde, siis on hobusel temast juba eelarvamus tekkinud.\n\nOn teada, et hobused piidlevad ebameeldivaid ja ohtlikke nähtusi rohkem vasaku silmaga, meeldivaid ja sõbralikke nähtusi aga seiravad pigem paremaga. Just nõnda väljendasid nad ka hoiakut fotolt nähtud inimese suhtes – kortsus kulmuga fotol olnut vaatasid valdavalt vasaku silmaga, naerulsui poseerinut paremaga.\n\nInimesed saabusid hobuse juurde seejuures neutraalse näoilmega ja, mis on ka tähtis, ise teadmata, kumba fotot neist hobusele on näidatud. Kontrollkatseid tehti inimestega, kelle fotot näidatud ei olnud. Nende suhtes hobustel mingeid selgeid eelarvamusi ei ilmnenud.\n\nAjakirjas Current Biology kirjeldatud uuring näitab, et hobune võib inimisikust arvamuse kujundada puhtalt foto põhjal. Sellist võimet ei ole varem ühelgi loomal avastatud. Kuid et hobustel on inimeste ja ahvide järel loomariigis kõige väljendusrikkamad näod, siis on ka mõistetav, et nad oskavad ka inimeste näoilmeid hästi eristada ja küllap oma kogemuste põhjal neile ka tähendusi omistada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui hobune näeb inimese fotot, siis jääb talle meelde, kas inimene on fotol rõõmsa või kurja näoga. Kui ta sama inimest hiljem päriselus kohtab, siis suhtub ta temasse fotol nähtud ilmele vastavalt kas usaldavalt või kartlikult.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Antetokounmpo korvisadu viis Bucksi Celticsiga otsustavasse mängu\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate resultatiivseim mängija oli 31 punktiga ja 12 lauapalliga Giannis Antetokounmpo. Meeskonnakaaslased Khris Middleton ja Malcolm Brogdon lisasid punktiskoorile 16 silma. Vastaste parimaks kerkis 22 punktiga Jayson Tatum.\n\n\"Enne mängu lubasime võistkonnakaaslastega mängida hästi ja võita selle mängu,\" ütles Antetokounmpo mängujärgselt. \"Me ei tahtnud, et meie hooaeg lõppeks siin.\"\n\nÖöl vastu pühapäeva mängivad meeskonnad otsustava kohtumise Bostonis, mille võitjat ootab poolfinaalis Miami Heati 4:1 võitnud Philadelphia 76ers.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA play-off'ides alistas Milwaukee Bucks kodusaalis Boston Celticsi 97:86 ja viigistas seeria seisule 3:3.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigi Kinnisvara teenis mullu 16 miljonit eurot kasumit\n\n## Põhitekst:\n\nMüügitulu kasvas 2016. aastaga võrreldes 18 protsenti ehk 16,1 miljonit eurot. Puhaskasum suurenes aastaga ligi viiendiku ehk 2,6 miljoni euro võrra.\n\nÜüritulu teenis ettevõte eelmisel aastal 61 miljonit ja vahendatud teenustest 33,4 miljonit eurot. Mittevajalikku kinnisvara müüdi aruandeaastal 8,3 miljoni euro väärtuses.\n\nRKAS korraldas 2017. aastal 773 riigihanget, mille maht rahalises vääringus oli kokku ligi 55 miljonit eurot.\n\nInvesteeringute maht aruandeaastal oli 77,2 miljonit eurot, eelmisel perioodil oli sama näitaja 55,7 miljonit eurot.\n\nInvesteeringute kogumahust 57 protsenti moodustas käimasolevatest suurim arendusprojekt – uus Tallinna vangla, mille investeeringumaht kokku on ligi 100 miljonit eurot ja valmimisaeg 2018. aasta lõpp.\n\n2017. aastal viis ettevõte edukalt läbi 48,5 miljoni euro mahus võlakirjaemissiooni, mille märkis LHV Varahaldus parima pakkujana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara AS teenis eelmisel aastal 106,2 miljoni euro suuruse käibe juures 16 miljonit eurot puhaskasumit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid: Eesti ei ole kunagi mänginud nii ilusat hokit\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis on seni turniiril võitnud Ukrainat 2:0, Rumeeniat viimase minuti väravast 1:0 ning alistunud vaid Jaapanile 1:2 ning sedagi lisaaja väravast.\n\nKaljuste sõnul on Eesti hokikoondis viimastel aastatel alati mänginud 1. divisjoni B-grupis püsimajäämise nimel. \"Nii 2015. kui 2016. aastal teeniti mõlemal korral kuueses alagrupis üks võit ja viies koht, mullu saadi kaks võitu ja neljas koht,” meenutas Kaljuste. \"Tänavuse turniiri algus on näidanud, et oleme nüüd võimelised mängima B-grupis medalitele või hea õnne korral ka turniiri võidu eest.\"\n\nEesti poolelt mängivad endiselt suurt rolli kauaaegsed koondise tugisambad Makrov, Lahesalu, Rooba, Koitmaa ja Petrov. Turniiri on aga samuti hästi alustanud nooremad tulevikutegijad Robert Arrak, Ed Slessarevski ja Vadim Vasjonkin.\n\nKaljuste hinnangul ei ole Eesti kunagi nii ilusat hokit mänginud ning eriti paistab silma hea koostöö treenerite ja mängijate vahel. \"Väga oluline on treenerite poolt õige taktika nõudmine, aga kindlasti veel olulisemaks osaks on tahe mängida ühtse meeskonnana, sest just messkonnana tegutsedes on võimalik võita endast eeldatavalt tugevamaid vastaseid,\" uskus Kaljuste.\n\nOlyBeti ennustuste juhi Vladimir Dratšjovi sõnul olid turniiri eel favoriitideks pigem Ukraina, Jaapan ja kodus mängiv Leedu, kelle eest on mängimas ka NHL kogemustega Dainius Zubrus ja Darius Kasparaitis. \"Seni on kõik kolm kohtumist võitnud Leedu ka favoriidikoormat õigustanud, ent teist positsiooni hoidva Eesti sedavõrd edukas turniiri algus on jahmatanud ilmselt paljusid asjaosalisi,\" rääkis Dratšjov.\n\n\"Üle pika aja on lootus, et üks Eesti meeskonnasport ületab ja üllatab. Tahaks loota, et Rumeenia mäng oli ainuke turniiri pisut kehvem esitus ning pärast väikest puhkust antakse Horvaatia kui võrdväärse vastase vastu endast kõik, et viimases mängus juba nö \"winner takes it all\" põhimõttel leedukaid karukoopas võita,\" ütles Dratšjov.\n\nKell 15.50 algab ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne Eesti ja Horvaatia kohtumisest. Kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Rauno Parras, stuudiot juhib Ragnar Kaasik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saku Hokiklubi treeneri ja Eesti hoki eestvedaja Kaupo Kaljuste sõnul selgitavad MM-i 1. divisjoni B-grupis peetavad viimased kohtumised, kas Eesti hokikoondis suudab teha kõigi aegade parima tulemuse ning võistelda medalitele või isegi turniiri võidu ja pääsu eest A-gruppi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja Linnamäe paisjärvest: lõhet saab ka Norrast, eesti kultuuripärandit mitte\n\n## Põhitekst:\n\nLinnamäe paisjärv on tekkinud 1920. aastate alguses kui asuti ehitama Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ). Jaam valmis ja tunnistati 1924. aastal Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. 17.aprillil 1924 käivitus elektritoomine ja sellest sai just 94 aastat.\n\nSeega on üle kolme inimpõlve püsinud paisjärv ning selle põhjus, HEJ on rikastanud meie riigi tööstusarhitektuuri ja andnud taastuvenergiat. Järve vesi on kaitsnud muistset linnamäge ja pakkunud elukeskkonda kohalikele inimestele.\n\nKõik eeltoodu aga ei tähenda kahjuks midagi juhul, kui „Brüssel“ annab raha ning selle taotlemisega ja mõningate tööde tegemisega on võimalik rikkaks saada. Või vähemalt tunduvalt jõukamaks.\n\nEuroopa Liit rahastab nimelt lõhejõgede taastamist ja summad on suured. Ka Jägala jõgi tunnistati lõhejõeks, kuigi rahustuseks kinnitati, et see ei puuduta kuidagi olemasolevaid paisutusi. Aeg on näidanud, et puudutab ikka küll.\n\nNimelt on ametnikud leidnud, et Linnamäe paisjärve tamm takistab kalade ujumist ülesvoolu. Nende jaoks ei ole oluline, et paar kilomeetrit edasi tuleb vastu looduslik takistus Jägala joa näol. Milleks takerduda pisiasjadesse, kui suur raha on silmapiiril.\n\nViimati pöördus keskkonnaministeerium Linnamäe paisjärve likvideerimise ja HEJ seiskamise plaaniga vallavalitsuse poole 2016. aasta suvel. Plaan oli lihtne: vald peab sõlmima lepingu MTÜga Eesti Loodushoiu Keskus, kellele siis keskkonnainvesteeringute keskus KIK annab raha (umbes 2,3 miljonit eurot) HEJ-i seiskamiseks, paisjärve likvideerimiseks ja järve asemel sisuliselt uue jõe ehitamiseks.\n\nLoomulikult ei nõustunud vald ministeeriumi plaaniga. Põhjuseid oli mitu, alates väljakujunenud elukeskkonna jäädavast rikkumisest kuni ministeeriumi „plaani“ kaheldava seaduslikkuseni. Nimelt jäi sellest plaanist mulje, et KIKst raha saamine on otsustatud juba enne taotlemist ning see on selgelt ebaseaduslik. Olgu need rahataotlejad nii „õiged mehed“ kui tahes.\n\nVahepeal on palju toimunud: Eesti Energia on Linnamäe HEJ kasutusõiguse müünud kohalikest elanikest moodustatud Wooluvabrikule, kultuuriminister on Linnamäe paisu võtnud muinsuskaitse alla ning Jõelähtme vald on loomas kaitseala kaitsealuste nahkhiirte toidulaua ja elupaiga osa (Linnamäe paisjärv) kaitseks. Keskkonnaamet püüdis Linnamäe HEJ kinni panna vee erikasutusluba pikendamata jättes. Kohus on olnud teist meelt ja praeguse seisuga nõudnud, et keskkonnaamet väljastaks Linnamäe HEJ tarbeks vee erikasutusloa kuni keskkonnamõjude hindamise lõpuni.\n\nAga kõige olulisem on siiski teadmine, et keskkonnaministeeriumil ei ole enam plaani, kuidas Linnamäe paisjärv likvideerida. Imestama paneb vaid sinna juurde kõlanud väide, et kaks miljonit võib ikka ära kuluda. Sellega peetakse silmas uue jõe ehitamist vee Linnamäe paisjärve tammist möödajuhtimiseks.\n\nJõelähtme vallavolikogu liikmena ma loodan, et keskkonnaministeeriumil ei tekigi plaani ja et neil ei teki ka seda kahte miljonit eurot, mida nad oleks valmis ilma plaanita ära kulutama. Lisaks loodan, et keskkonnaamet saab seadusest tulenevalt rahulikult ja ilma ministeeriumi surveta kaaluda erinevaid mõjusid ning langetada kaalutletud otsuse.\n\nLinnamäe paisjärve puhul on väga olulised kohalike elanike huvi säilitada väljakujunenud kvaliteetne elukeskkond, muinsuskaitse huvi säilitada Linnamäe HEJ, valla ja elanike ühine huvi säilitada nahkhiirte toidulaud ja elupaiga osa – valla arengupotentsiaal on paljuski seotud Linnamäe paisjärvest tekkinud elukeskkonnaga.\n\nPõhiline, et ühtegi muudatust ei võetaks riigi poolt ette lähtudes ainult sihist ära kulutada Brüsseli abiraha, mõtlemata, milliseid tagajärgi see toob kohalikele elanikele, meie ühisele kultuuripärandile ning elu- ja looduskeskkonnale.\n\nLõhet me võime Norrast ka osta, eesti kultuuripärandit aga mitte. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Öeldakse, et ära vihasta vaid imesta. Linnamäe paisjärve teemal on põhjust imestamiseks palju olnud ning keskkonnaministeeriumi ametniku värske seisukohavõtt „Aktuaalses kaameras“ pani jälle imestama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKinnisvaraportaali statistika näitab korteriturul ostusurve kasvu\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu märtsis pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 9150 korterit hinnaga 1596 eurot ruutmeeter. Müüki pandud korterite arv langes mulluse märtsiga võrreldes seitse, kuid hinnad kerkisid kuus protsenti, teatas KV.EE.\n\nMüügipakkumistes tõusis korterite keskmine ruutmeetrihind aastaga kõigis maakondades peale Põlvamaa, kus tänavu märtsis jäi keskmine küsimishind 461 eurole ruutmeetri eest.\n\nLigi kaks kolmandikku KV.EE portaalis müüdavatest korteritest asuvad Harju maakonnas, mille taga on eeskätt Tallinna kui tõmbekeskuse mõju. Suurt rolli mängib ka aktiivne kortermajade ehitamine, iga nädal toob portaali müüki mõne uue suurema või väiksema korteriprojekti.\n\nKuigi kinnisvara hinnatõus jätkub, on see aeglustunud enamvähem palgatõusu temponi. Elamispindade hinnad kasvavad praegu neli kuni kuus protsenti aastas, keskmine palk viis kuni seitse. „Elamispindade hinnad ei jookse ostjatel eest ära ja ostujõud püsib tugev, see hoiab kinnisvaraturu aktiivsena,“ selgitas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.\n\nKV.EE on kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus 600 000 huvilist. Portaalis on iga päev üleval ligi 40 000 müügi- ja üürikuulutust ja selle maaklerkeskkonda kasutab üle 500 kinnisvarafirma ja 2000 maakleri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korteriturul kasvab ostusurve, sest müügipakkumiste arv on aastaga langenud ja hinnad kerkinud, näitab kinnisvaraportaali KV.EE statistika.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmazoni kvartalikasum kahekordistus\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtte kvartalikäive kasvas mulluselt 36 miljardilt 51 miljardi dollarini.\n\nAmazoni tegevjuht Jeff Bezos prognoosis, et hoogne kasv sel aastal jätkub.\n\nVäljaande Forbes hinnangul on ettevõtte juht Jeff Bezos üks maailma rikkamatest inimesest, kelle vara suuruseks olevat umbes 95 miljardit eurot.\n\nSamas on Amazoni monopoolsete tunnustega tegevus pälvinud nii USA-s kui ka mitmel pool mujal teravat kriitikat.\n\nÜheks sagedaseks kriitikuks on teiste seas ka USA president Donald Trump, kes küll on avalikult võtnud sihikule ettevõtte tegevuse, kuid keda ilmselt häirib ka asjaolu, et Bezos on USA presidenti sageli kritiseeriva ajalehe Washington Post omanikuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Internetihiiu Amazon esimese kvartali kasum kasvas mullu sama perioodiga võrreldes enam kui kaks korda 1,63 miljardi USA dollarini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõja 52. päev: Zelenski sõnul on olukord Mariupolis väga keeruline\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 16. aprillil kell 22.52:\n\n- Podoljak: Ukraina vajab relvi ja kohe;\n\n- Venemaa teatel on Mariupol peaaegu täielikult nende vägede käes;\n\n- Luhanski kuberner: hävitustöö on jõudnud kohutavate mõõtmeteni;\n\n- Ukraina kaitseministeeriumi teatel kutsub Vene armee pidevalt juurde üksusi, et Mariupolile peale tungida, Zelenski sõnul on linnas olukord väga keeruline;\n\n- Ukraina andmeil võivad Vene väed intensiivistada tegevust Izjumi suunal;\n\n- Ukraina peaprokuratuuri teatel on sõja käigus saanud surma 200 last;\n\n- Kiievis ja Lvivis oli laupäeva hommikul kuulda plahvatusi;\n\n- Ukraina presidendi sõnul on sõjas saanud surma 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Ukraina relvajõudude hinnangul on surma saanud üle 20 000 Vene sõjaväelase;\n\n- meedia väitel pommitasid Vene väed Ukraina raketitehast;\n\n- Briti luure teatel on saanud Ukrainas teedetaristu suuri purustusi ja seetõttu on keeruline ka humanitaarabi viimine piirkondadesse, mida Vene väed varem piirasid;\n\n- Harkivi pommitamises sai surma vähemalt kümme inimest;\n\n- Ukraina relvajõudude peastaabi väitel püüavad Vene väed mõnel pool moodustada Venemaale lojaalsetest elanikest uusi kohalikke valitsusi.\n\nPodoljak: me vajame relvi ja kohe\n\nUkraina presidendi nõunik ja pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak avaldas laupäeval pahameelt, et Euroopa Liit saadab neile relvi, mida nad pole palunud ning nendegi saabumine võtab liiga kaua aega.\n\n\"Ukraina palub Euroopalt relvi. /.../ Euroopa annab relvi, aga mitte neid, mida me palusime. Relvade saabumine võtab liiga kaua aega. Demokraatia ei võida sellist mängu mängides. Ukraina vajab relvi. Mitte kuu aja pärast. Kohe,\" kirjutas Podoljak Twitteris.\n\n1. Ukraine asks Europe for weapons.\n2. Europeans support the call for their governments.\n3. gives weapons, not the ones we asked for.\n4. Weapons take too long to arrive\nDemocracy won't win from playing this game. needs weapons. Not in a month. Now.\n\n— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) April 16, 2022\n\nZelenski: meie vägede elimineerimine Mariupolis lõpetab läbirääkimised Venemaaga\n\nUkraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk ütles, et Vene väed pole suutnud Mariupoli linna siiani täielikult enda kontrolli alla saada.\n\n\"Olukord Mariupolis on keeruline ja raske. Lahingud toimuvad just praegu. Vene armee kutsub pidevalt täiendavaid üksusi juurde, et linnale tormi joosta,\" lisas ta.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski ütles uudisteportaalile Ukrainska Pravda, et olukord Mariupolis on väga keeruline.\n\n\"Meie sõdurid on blokeeritud, haavatud on blokeeritud. Seal on humanitaarkriis. Kuid igatahes, nad kaitsevad end,\" lausus Zelenski.\n\nZelenski ütles, et kui Vene väed peaksid elimineerima Mariupoli kaitsjad, lõpetaks see kõik läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. \"Sellest tekib tupik, sest me ei aruta oma territooriumi või rahva üle,\" lausus ta.\n\nZelenski võrdles Mariupolit Kiievi oblastis pommitamistes kõvasti kannatada saanud Borodjankaga, öeldes, et Mariupoli olukord võib olla kümme korda hullem.\n\nKui Venemaa haarab Mariupoli enda kontrolli alla, siis on see esimene suur linn, mis langeb.\n\nVene kaitseministeerium: Mariupol on pea kogu ulatuses Vene vägede käes\n\nVenemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed on võtnud enda kontrolli alla Mariupolis asuva Illitši terasetehase, kuid seda väidet pole muud allikad kinnitanud.\n\nArvatavalt peavad Ukraina kaitsjad lahinguid peamiselt Azovstali juures, mis on teine suur terasetehas.\n\nMõlemad tehased kuuluvad Metinvestile, mis ütles reedel Reutersile, et ei laseks kunagi oma ettevõtetel Vene okupatsiooni all tegutseda.\n\nVene kaitseministeerium teatas laupäeva õhtul, et ainuke koht, kus Ukraina väed veel Mariupolis vastupanu osutavad, on Azovstali tehas.\n\nVenemaa kaitseministeeriumi teatel ulatuvad Ukraina vägede kaotused Mariupolis üle 4000 sõduri. 1464 sõdurit on nende teatel alla andnud.\n\nRünnakutes hävitatud Mariupol. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters\n\nLaupäeval evakueeriti lahingupiirkondadest pea 1500 inimest\n\nLaupäeval evakueeriti Ida- ja Lõuna-Ukraina lahingupiirkondadest 1449 inimest, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.\n\nMariupolist õnnestus omal jõul pageda vaid 170 inimesel. 1211 inimest Polohõ, Vassilivka, Berdjanski ja Melitopoli linnast evakueerusid Žaporizzjasse, ütles Vereštsuk.\n\nVaatamata pidevale pommitamisele Vene vägede poolt õnnestus evakueerida mitukümmend inimest Luhanski oblastist Severodonetski, Rubižne ja Kreminna linnast.\n\nMassiline pommitamine ei lubanud inimesi evakueerida sama oblasti Lõssõtšanski linnast, ütles Vereštšuk.\n\nUkraina hinnangul kavatsevad Vene väed Mariupoli 18. aprillil täielikult sulgeda\n\nUkraina võimude hinnangul valmistuvad Vene väed Mariupoli täielikuks sulgemiseks 18. aprillil.\n\nMariupoli meeri nõuniku Pjotr Andrjušenko sõnul kavatsevad Vene okupatsiooniväed linna sulgemiseks hakata piirama ka linnaelanike liikumist linnaosade vahel. Sealjuures võivad Vene väed läbi viia ka niinimetatud filtreerimist, värvates linna jäänud mehi oma ridadesse sisuliselt sunnitööle, sellest keeldujad saadetakse Novoazovskisse, vahendab Meduza.\n\nÜmberpiiratud Mariupolis on nädala jooksul levitanud Vene väed ka lendlehti, milles kutsutakse linna jäänud võitlejaid üles relvi vabatahtlikult loovutama.\n\nÜRO andmetel kannatab rohkem kui 100 000 Mariupoli elanikku toidu- ja veepuuduse käes. Linnas pole ka kütet. ÜRO toiduabi programm püüab linna viia humanitaarabi, kuid abi ei jõua Vene vägede taksituste tõttu kohale, vahendab Ameerika Hääl.\n\nUkrainast lahkus ööpäevaga veel 40 000 inimest\n\nViimase ööpäevaga põgenes Ukrainast sõja eest veel 40 000 inimest, teatas uudisteagentuur AFP.\n\nÜRO pagulasameti UNHCR esindaja Ukrainas Karolina Lindholm Billing ütles, et suurel osal viiest miljonist sõjapõgenikust, kes on Ukrainast lahkunud, pole enam kodu, kuhu tagasi tulla.\n\nUNHCR-i andmetel on 24. veebruarist alates Ukrainast põgenenud 4 836 445 inimest.\n\nUkraina maakaitsevägede õppused Kiievi lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters\n\nLuhanski kuberner kutsus üles inimesi oblastist lahkuma\n\n70 000 inimest, kes on veel jäänud Ida-Ukrainas lahingute keskpunkti sattunud Luhanski oblasti linnadesse, peaksid lahkuma, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhii Haidai.\n\nEnne Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril elas Luhanski oblasti aladel, mis ei olnud separatistide käes, umbes 330 000 inimest. Sõja ajal on evakueeritud ligikaudu 32 000 inimest, omal algatusel on lahkunud rohkem kui 200 000 inimest.\n\n\"Linnadesse on pragu üliohtlik jääda. Pommitamine on ägenenud,\" ütles Haidai, kelle sõnul on Vene väed pommitanud elamualasid Rubižne, Popasna ja Hirske linnas. Hävitustöö nendes kolmes linnas on neid muutnud äratundmatuseni, lisas Haidai.\n\nSeverodonetski linnast on hävitatud umbes 70 protsenti, ütles kuberner. Terve viimase ööpäeva on jätkunud Kreminna ja Lõssõtšanski linna pommitamine. Lõssõtšanskis tabas Vene vägede rakett kohalikku nafta rafineerimistehast.\n\n\"Hävitustöö piirkonnas on kohutavates mõõtmetes. Neid, kes siia jäävad, on ülikeeruline abistada. Vabatahtlikud hukkuvad,\" lausus Haidai.\n\nHarkivi elanikud oma kodudes. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok\n\nKiievi ja Harkivi pommitamises said inimesed surma\n\nKiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et laupäeva hommikul sai Kiievis raketirünnakus surma üks ja viga mitu inimest.\n\nKlõtško ütles, et arstid võitlevad haavata saanute elu eest.\n\n\"Kiiev oli ja jääb agressori sihtmärgiks,\" sõnas linnapea.\n\nKa Harkivi oblastis sai laupäeval Vene raketirünnakus surma üks ja vigastada 18 inimest, ütles kohalik kuberner.\n\nHarkovi oblasti prokuratuur täpsustas laupäeva õhtul, et raketirünnakus hukkus kaks tsiviilisikut.\n\nMalõni elanik kahjustada saanud kiriku juures. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/Oleg Petrasyuk\n\nUkraina: 200 last on surma saanud\n\nUkraina peaprokuratuur teatas laupäeval, et alates 24. veebruarist, mil Venemaa oma sissetungi alustas, on Ukrainas saanud surma 200 last. Üle 360 lapse on saanud vigastada.\n\nÜRO lasteorganisatsioon UNICEF teatas sel nädalal, et ligi kaks kolmandikku Ukraina lastest on sõja tõttu pidanud kodudest lahkuma. Ukrainast naasnud UNICEF-i hädaolukordade programmi direktor Manuel Fontaine ütles esmaspäeval ÜRO julgeolekunõukogus, et ta on harva näinud, et nii lühikese ajaga on suudetud nii suurt kahju teha.\n\n\"Nad on olnud sunnitud jätma kõik maha: nende kodud, koolid ja sageli ka pereliikmed,\" ütles ta.\n\nÜRO inimõiguste voliniku (OHCHR) teatel on 14. aprilli seisuga leidnud kinnitust 1982 tsiviilelaniku hukkumine Ukrainas alates 24. veebruarist, mil Vene väed pealetungi alustasid. ÜRO andmeil on hukkunud 162 last. Viga on saanud 2651 tsiviilelanikku, nende seas 256 last.\n\nOHCHR selgitas, et enamik inimesi on hukkunud või viga saanud pommitamise ja õhurünnakute tõttu.\n\nFontaine sõnas, et hinnanguliselt 3,2 miljonit last on jätkuvalt oma kodudes. \"Ligi pooltel on oht, et neil pole piisavalt toitu. Rünnakud veesüsteemidele ja elektririkked on jätnud hinnanguliselt 1,4 miljonit Ukraina inimest veeta. 4,6 miljonil inimesel on sellele vaid piiratud ligipääs,\" rääkis ta.\n\nFontaine lisas, et Mariupolis ja Hersonis on olukord veelgi hullem, sest seal on pered olnud nädalaid kraaniveeta ja sanitaarteenusteta, lisaks pole regulaarselt saada toitu ning arstiabi.\n\n\"Nad varjuvad oma kodudes ja metroos, oodates pommitamise ja vägivalla lõppemist,\" ütles ta.\n\nVene väed ründasid Ukraina raketitehast\n\nAFP teatel pommitasid Vene väed laupäeva öösel Kiievi rahvusvahelise lennuvälja lähedal olevat Vizari raketitehast.\n\nUkraina riikliku relvatootja sõnul toodetakse tehases Neptune tiibrakette. Vähemalt üht sellist raketti kasutati Ukraina teatel Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva vastu sel nädalal.\n\nVenemaa teatel kasutasid väed tehase tabamiseks merel baseeruvaid pikamaarakette.\n\nTehase lähedal tegutseva puidutöökoja omanik Andrei Sizov ütles, et tehas sai viis tabamust. \"Mu töötaja oli kontoris ja plahvatus lõi ta jalust maha. Nad panevad meid Moskva hävitamise eest maksma,\" ütles Sizov.\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 20 100;\n\n- tankid 762;\n\n- jalaväe lahingumasinad 1982;\n\n- lennukid 163;\n\n- kopterid 145;\n\n- suurtükisüsteemid 371;\n\n- õhutõrjesüsteemid 66;\n\n- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 125;\n\n- operatiiv-taktikalised droonid 138;\n\n- autod ja muud sõidukid umbes 1458;\n\n- kütuseveokid 76;\n\n- laevad / paadid 8;\n\n- eritehnika 26;\n\n- ballistilised raketid 4.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n\nKohalikud elanikud Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko\n\nViimane ööpäev olulisi muutusi lahingutes ei toonud\n\nUkraina relvajõudude peastaabi teatel reedel lahingusuundades olulisi muudatusi ei toimunud. Vene vägede põhirõhk on läinud vägede ümbergrupeerimisele ja tugevdamisele.\n\nUkraina teatel jätkavad Vene väed Ukrainas tööstus- ja tsiviiltaristu pommitamist ning püüavad mõnel pool pealetungi alustada.\n\nVene vägede aktiivseim tegevus on viimasel ööpäeval olnud Slobožanski ja Donetski suunas. Mariupoli pommitamine ning Harkivi linna osaline blokaad jätkuvad. Ukraina teatel püüdsid Vene väed reedel Donetskis Marinka linnale peale tungida, kuid edutult.\n\nUkraina relvajõudude peastaabi hinnangul võib Venemaa intensiivistada oma tegevust Izjumi ja Barvinkove asulate suunas, et jõuda Slovjanski lähedal asuvate vägede tagalasse.\n\nUkraina relvajõudude sõnul võib eeldada, et Vene väed jätkavad katseid Hersoni oblasti halduspiirideni jõudmiseks.\n\nUkraina relvajõudude teatel rikuvad Vene väed okupeeritud aladel kohalike elanike õigusi, varastavad või ähvardavad neid vägivallaga, võtavad ära nende sõidukeid ja rõivaid. Ukraina vastupanu mahasurumiseks tuvastavad Vene väed sõjaväeteenistuses olevaid inimesi.\n\nLuganski oblasti okupeeritud aladel on Ukraina väitel näha, et Vene väed kasutavad koolihooneid täiendavate välihaiglate rajamiseks ning relvade, laskemoona ja sõjaväevarustuse hoiustamiseks.\n\nUkraina peastaabi teatel püüavad Vene väed mõnel pool imiteerida valimisi ning moodustada kohalikke omavalitsusi kohalikest elanikest, kes on Venemaale lojaalsed.\n\nKohalik elanik Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Alexander Ermochenko\n\nKiievis kõlasid plahvatused\n\nLaupäeva varahommikul anti õhuhäiret mitmel pool Ukrainas, sealhulgas pealinnas Kiievis.\n\nÕhuhäire kõlas ka Ukraina kesk- ja lääneosas, sealhulgas Rivne, Lvivi, Ivano-Frankivski, Volõni, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Žõtomõri oblastis.\n\nLinnapea Vitali Klõtško sõnul kõlasid Kiievis Darnõtskõi linnaosas ka plahvatused. Tema sõnul pole teada, kas on ka kannatanuid, kuid päästetöötajad on plahvatuspaigas.\n\nMeedia teatel kõlasid plahvatused ka Lvivi linnas.\n\nBriti luure: Ukraina teed on saanud suuri purustusi\n\nBriti luure ütleb oma laupäeval avaldatud ülevaates, et sõjast puudutatud piirkondades on teedetaristu saanud suuri kahjustusi ning Vene väed on seda süvendanud, hävitades Põhja-Ukrainast lahkudes peamistel marsruutidel sildu, paigaldades maamiine.\n\nJõeületuskohtade hävitamise tagajärjel Tšernihivis ja selle ümbruses on jäänud linna vaid üks jalakäijatesild üle Desna jõe. Enne sõda elas linnas ligikaudu 285 000 elanikku.\n\nBriti luure tõdeb, et Ukraina transporditaristu kahjustamise tõttu on nüüd väga suur väljakutse see, kuidas tarnida humanitaarabi piirkondadesse, mida Venemaa varem piiras.\n\nKokku on lepitud üheksas evakuatsioonikoridoris\n\nUkraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul on laupäevaks kokkulepe üheksa humanitaarkoridori avamise kohta.\n\nTeiste seas on plaanis eraautodega võimaldada inimestel lahkuda ümberpiiratud Mariupolist.\n\nVereštšuk ütles, et üheksast evakuatsioonikoridorist viis on kavandatud inimeste ära toomiseks Luganski oblastist.\n\nHarkivi pommitamises sai surma kümme inimest\n\nUkraina peaprokuratuur teatas, et reedel sai Harkivis pommitamises surma vähemalt kümme inimest, nende seas seitsmekuune beebi.\n\nPeaprokuratuuri teatel kasutasid Vene väed Harkivi tööstuspiirkonna ründamiseks mitmikraketiheitjaid.\n\n\"Pommitamine tappis kümme tsiviilelanikku, nende seas seitsmekuuse lapse. Veel 35 inimest sai vigastada. Mitu elumaja sai kahjustada ja hävis,\" teatas prokuratuur.\n\nHarkivis ja teistes Donbassi piirkonna linnades on viimasel ajal rünnakud kasvanud, kuna Venemaa on öelnud, et keskendub nüüd pigem Ida-Ukrainale. Tsiviilohvrite arv on raketi- ja pommirünnakute tõttu kasvanud.\n\nKohalikud elanikud Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergey Bobok\n\nZelenski: surma on saanud kuni 3000 Ukraina sõjaväelast\n\nPresident Volodõmõr Zelenski ütles CNN-ile antud intervjuus, et Ukraina ametnike hinnangul on sõjas surma saanud umbes 2500 kuni 3000 Ukraina sõjaväelast. Vene sõjaväelasi on tema väitel surma saanud 19 kuni 20 000. Venemaa on tunnistanud siiani 1351 sõjaväelase hukkumist.\n\nZelenski sõnul on vigastada saanud umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast.\n\nTsiviilohvrite arvu on Zelenski sõnul keerulisem öelda. \"Tsiviilelanikest on väga keeruline rääkida, kuna meie riigi lõunaosa kohta, kus linnad on blokeeritud - Herson, Berdjansk, Mariupol ja Volnovaha piirkond - me lihtsalt ei tea, kui palju inimesi on seal surma saanud,\" ütles ta.\n\nUSA: Vene sõjalaeva uputasid Ukraina raketid\n\nUSA kaitseametnike sõnul hävitasid Vene sõjalaeva Moskva, mis hiljem uppus, Ukraina raketilöögid.\n\nMoskva sai Mustal merel tabamuse varem sel nädalal. Ukraina teatel sai laev pihta kahe laevatõrjeraketiga Neptune. Vene kaitseministeerium teatas tulekahjust laeval ning ütles, et laev uppus tormi tõttu.\n\nThe Washington Posti ja The New York Times'i andmetel kinnitasid USA kaitseametnikud reedel Ukraina versiooni.\n\nCNN küsis intervjuus Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt Moskva kohta, kuid ta oli oma vastuses ettevaatlik.\n\n\"Me teame, et seda enam pole. Meie jaoks oli see tugev relv meie riigi vastu, seega pole selle uppumine meie jaoks tragöödia,\" sõnas Zelenski ja ütles, et ajalugu annab selgust, mis laevaga juhtus.\n\nMoskva pardal olnud enam kui 500 inimese saatuse kohta on vähe informatsiooni. Venemaa pole selle kohta detaile avaldanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ööpäeval Ukraina lahingutes olulisi muudatusi ei olnud ning Vene väed jätkavad Mariupoli pommitamist ja Harkivi linna osalist blokaadi. Vene kaitseministeeriumi teatel on pea kogu Mariupoli linn nende vägede käes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTabeli kaks viimast tegid Premium liigas viigi\n\n## Põhitekst:\n\nHannes Anier viis Kalevi 19. minutil juhtima, aga kaheksa minutit hiljem suutis Nikita Grankin viigistada ning mõlemad meeskonnad jätkavad võiduta.\n\nPäeva esimeses kohtumises oli Tallinna FC Flora võõrsil üle Pärnu JK Vaprusest 2:0 (34. Sergei Zenjov, 65. Rauno Alliku).\n\nÕhtu viimases kohtumises oli Paide Linnameeskond võõrsil üle JK Narva Transist 2:1 (28. Kaimar Saag, 88. Kristofer Piht - 90+5. Denõs Dedetško).\n\nEnne mängu:\n\nLegion ja Kalev on sel hooajal suutnud kahepeale koguda kõigest kaks punkti, mis tähendab, et võiduga teenitavad kolm punkti on mõlemale meeskonnale märgilise tähtsusega. Kalev on kaotanud kõik seitse seni peetud kohtumist, viimati jäädi 0:5 alla Narva Transile. Legionil on kirjas kaks viiki ja viis kaotust, kuid eelmises voorus pidid nad tunnistama Paide Linnameeskonna 0:5 paremust.\n\nMängu peakohtunik on Kristo Tohver. Abikohtunike rolli täidavad Karolin Kaivoja ja Aron Härsing, neljas kohtunik on Paul Kask.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga kaheksanda vooru tabeli kahe viimase klubi mängus tegid Tallinna JK Legion ja JK Tallinna Kalev 1:1 viigi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPutiniga kohtunud Austria kantsler: ta usub, et ta on sõda võitmas\n\n## Põhitekst:\n\nNehammer, kes on esimene lääneriigi juht, kes peale Venemaa sissetungi Ukrainasse Putiniga on kohtunud, ütles enda väitel esmaspäevasel kohtumisel Moskvas Putinile, et too on moraalselt sõda kaotamas ning et kõik, kes on vastutavad sõjakuritegude eest, peavad seisma kohtu ees.\n\nIntervjuus NBC-le ütles Nehammer, et tema hinnangul elab Putin omaenda maailmas.\n\n\"Ta elab omaenda sõjaloogikas. Ta arvab, et sõda on vajalik, et saada Venemaale julgeolekugarantiisid. Ta ei usalda rahvusvahelist kogukonda. Ta süüdistab ukrainlasi genotsiidis Donbassi piirkonnas. Samas, olles seal oma maailmas, ma arvan, et ta teab, mis tegelikult Ukrainas toimub. Kuid ma arvan, et ta usub, et ta on seda sõda võitmas,\" rääkis Nehammer.\n\nNehammeri sõnul lubas Putin koostööd sõjakuritegude uurijatega.\n\n\"Ta ütles mulle, et ta teeb koostööd rahvusvahelise uurimisega, ühelt poolt, aga teiselt poolt ta ütles mulle, et ta ei usalda lääneriike. See saab olema tulevikus probleem. /.../ See oli raske arutelu meie vahel. Aga ma püüdsin teda veenda, et näiteks sõda endises Jugoslaavias näitas meile, et rahvusvaheline uurimine on vajalik, et esitada süüdistus sõjakurjategijatele,\" lausus Nehammer.\n\nNBC annab täispikkuses intervjuu Nehammeriga eetrisse pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin usub, et ta on võitmas sõda Ukrainas, ütles Putiniga esmaspäeval kohtunud Austria kantsler Karl Nehammer usutluses telekanalile NBC.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRonaldo kolm väravat tõid edu maha mänginud Man Unitedile võidu\n\n## Põhitekst:\n\nTaas kerkis Man Unitedi kangelaseks Cristiano Ronaldo, kelle 7., 32. ja 76. minutil väravad tõid 3:2 võidu Norwich City üle. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Kieran Dowell (45+1. minutil) ja Teemu Pukki (52.).\n\nMan Unitedi otsesed konkurendid aga kaotasid: Tottenham Hotspur jäi kodus alla Brightonile 0:1 ja Arsenal võõrsil Southamptonile 0:1. Neljandas laupäeval peetud mängus oli Brentford võõrsil üle Watfordist 2:1.\n\nTabelitipp: 1. Manchester City 74 punkti (31 mängust), 2. Liverpool 73 (31), 3. Chelsea 62 (30), 4. Tottenham 57 (32), 5. Manchester 54 (32), 6. Arsenal 54 (31), 7. West Ham 51 (32), 8. Wolverhampton 49 (32).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas toimus mitu olulist kohtumist neljanda ehk viimase Meistrite liigasse viiva koha peale heitlevate meeskondade osalusel. Põhjust rõõmustada oli Manchester Unitedil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool alistas suurepärase avapoolaja toel Man City\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool asus juba 17 minutiga 2:0 juhtima: üheksandal minutil skooris Ibrahima Konate ja 17. minutil Sadio Mane, kes 45. minutil lõi seisuks juba 3:0.\n\nKohe teise poolaja alguses vähendas Jack Grealish (Man City) vahe minimaalseks, aga järgnevad kümned minutid lisa ei toonud kuni esimesel üleminutil lõi Bernardo Silva \"siniste\" teise tabamuse.\n\nLiverpool on võitnud karika ajaloo jooksul seitse korda, viimati hooajal 2005/2006.\n\nKarikafinaalis tuleb Liverpoolile vastu kas Chelsea või Crystal Palace. Teine poolfinaal peetakse pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallikarikafinaali jõudis esimesena Liverpool, kes alistas Wembleyl toimunud poolfinaalis Manchester City 3:2.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel saabus Eestisse 529 sõjapõgenikku\n\n## Põhitekst:\n\nReedel registreeriti Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke seitsme võrra vähem kui neljapäeval, selgub PPA statistikast.\n\n529 saabunud põgenikust oli 116 last, 255 inimest teatas PPA-le, et nad on transiidil ja Eestisse ei jää.\n\nReede õhtu seisuga on sõjapõgenike ajutise kaitse taotlusi kokku registreeritud 20 257 inimesele.\n\nMajutuskohtades on 5006 inimest, mida on 345 võrra vähem kui neljapäeval.\n\nKokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 30 769 Ukraina sõjapõgenikku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei- ja piirivalveameti andmetel saabus neljapäeval Eestisse 529 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest lapsi oli 116.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome minister: liitumine NATO-ga on väga tõenäoline\n\n## Põhitekst:\n\nTuppuraineni sõnul on tõenäosus väga suur, et Soome NATO-ga liitub. Ta lisas, et Soome rahvas on otsuse teinud ja küsitlused näitavad alliansiga liitumisele suurt toetust.\n\n\"Praegu ma ütleksin, et see on väga tõenäoline, aga otsust pole veel tehtud,\" ütles Tuppurainen.\n\nTuppurainen nimetas Venemaa sõjategevust Ukrainas brutaalseks ning lisas, et sõda Ukrainas on äratuskell kõigi jaoks. \"Mitte ainult soomlastele, see on oluline kogu Euroopa julgeoleku jaoks,\" lausus ta.\n\nSoome valitsus kaldub toetama NATO-ga ühinemist, selgub kolmapäeval avaldatud valitsuse julgeolekuraportist. Soome peaminister Sanna Marin on korduvalt öelnud, et ta eeldab kiiret arutelu ja otsust juba lähinädalatel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Et Soome liitumine toimuks võimalikult kiiresti ja sujuvalt, on kõigi NATO liikmesriikide huvides, ütles intervjuus Sky Newsile Soome Euroopa asjade minister ja Tytti Tuppurainen.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPardiralli otseülekannet saab näha ka tänavu ETV vahendusel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimased kuud on toonud tohutu murekoorma ja teadmatuse tuleviku eest miljonitele inimestele. Samamoodi tunnevad suurt hirmu homse ees emad-isad, kelle laps on saanud kohutava diagnoosi - lapseea kasvaja. Võitlusse lootuse ja tervenemise eest on haaratud terve pere,\" ütles Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juht Kaili Semm. \"Seetõttu korraldame ka sel aastal Pardiralli meie väikeste kangelaste toetuseks.\"\n\nLaupäeval, 16. aprillil, tähistab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit oma 30. sünnipäeva. See on suurim ja südamlik kingitus meie liidule, kui inimesed leiavad võimaluse vapratele vähihaigetele lastele ja nende vanematele südames ja tegudes toeks olla. Pardiralliga ei kogu me üksnes rahalisi annetusi vähihaigete laste võitluse toetamiseks, vaid näitame üheskoos, et vähidiagnoosi saanud pered ei ole oma ränkraskel teekonnal üksi,\" lisas Semm.\n\nPardiralli on viimasel kahel aastal pandeemiast tingitud olukorra tõttu toimunud traditsioonilise ühispeo asemel Kadriorus ETV otseülekandena. Ka sel aastal teeb ETV Pardirallist otseülekande.\n\nPardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu algatatud vannipartide võiduujumine, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust vähihaigete laste ja nende vanemate olukorrast ja kutsuda inimesi ning ettevõtteid neid toetama. Kokku asub esikoha nimel tänavu heitlusse 16 000 vanniparti.\n\nMöödunud aasta 16. aprillist on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit toetanud vähihaigeid lapsi ja nende vanemaid 423 959 euroga. Kõigil rallihuvilistel on võimalik oma annetuse eest vannipardile kaasa elada ETV ekraanil toimuva otseülekande vahendusel, mis läheb eetrisse lastekaitsepäeva õhtul Kadriorust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üheksandat korda toimuv vannipartide võiduujumine vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks toimub lastekaitsepäeval, 1. juunil. Sündmust kannab ka tänavu üle ETV.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nZaitsev ületas Tribuntsovi nimel olnud Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nVarasem rekord (25,45) kuulus Ralf Tribuntsovi nimele ja oli ujutud 2015. aastal Kaasanis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Daniel Zaitsev püstitas Eesti meistrivõistluste teise päeva hommikustes eelujumistes uue Eesti pika raja rekordi 50 meetri seliliujumises ajaga 25,44.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuti sõnul võiksid kümnendi lõpul Eesti ja Soome vahel sõita lennutaksod\n\n## Põhitekst:\n\nSutt märkis, et ta usub, et 2020. aastate teises pooles on üsna tavaline pilt, et turiste veavad üle Soome lahe elektrikütusel väikelennukid, vahendas Helsingin Sanomat.\n\nSuti sõnul on ta suhelnud väikeste elektrilennukite tootjaga ning saanud teada, et saja kilomeetri lennuraadiusega sõidukite valmistamine algab aastal 2025.\n\nKui lennuraadius suudetakse viia 250 kuni 300 kilomeetrini, saaksid Soome turistid neid kasutada ka Pärnusse või Tartusse reisimiseks, lausus Sutt.\n\nSuti lisas, et tema teada on elektrilennukid turvalisemad kui näiteks helikopterid ning nende tarbeks pole vaja eraldi lennuvälju.\n\nSutt esines ettekandega Soome ja Eesti vahelisele turismile pühendatud üritusel Visit Estonia Helsingis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt ütles reedel Soomes, et tema hinnangul muutuvad 2020ndate teisel poolel tavaliseks Eesti ja Soome vahel lendavad elektrilised lennutaksod.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVaikla ja Toronto mängisid viiki, Mehevetsa koduklubi sai suure kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nPuurivaht Vaikla tegi taas täismängu ja tema võrku sahistati taas väljastpoolt karistusala. Vastasmeeskond York United läks lumise kohtumise 82. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Osaze De Rosario. Kaks minutit hiljem viigistas seisu Mastanabal Kacheri tabamus, vahendab Soccernet.\n\nRenate-Ly Mehevetsa tööandja Sporting Charleroi kaotas Belgia kõrgliigas võõrsil 0:6 KAA Gentile. Võõrustajad avasid skoori juba teisel minutil ja läksid vaheajapausile 2:0 eduseisus, teise poolaja keskel löödi tosina minuti sees veel neli väravat. Mehevets tegi Charleroi eest kaasa esimese poolaja.\n\nPõhiturniiri järel pärast liigatabeli poolitamist selle teise poolde jäänud Charleroi on endiselt võiduta ja püsib viimasel kohal. Viiest viimasest mängust on vaid ühes saadud kätte viigipunkt. Nädala pärast minnakse vastamisi peamise konkurendi Woluwega, kellel on üks punkt rohkem.\n\nLoe rohkem portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Andreas Vaikla koduklubi FC Edmontoni hooaja teine mäng Kanada kõrgliigas läks sarnaselt esimesega - kaotusseisust teeniti 1:1 viik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTraditsiooniline kontserdisari \"Kirikupühad Maarjamaal\" jätkub\n\n## Põhitekst:\n\nCorelli Music on korraldanud kontserte sarjas \"Kirikupühad Maarjamaal\" juba alates 2006. aasta kevadest. Esimesed kannatusaja kontserdid olid pühendatud Presidendi Lennart Meri mälestusele.\n\nTänavu muudeti seoses sõjasündmustega Ukrainas kontserdisarja kava. Nüüd saab sündmusel kuulda kannatusaja suurteost Pergolesi \"Stabat Mater\", mis on pühendatud kõikidele leinavatele emadele nii Eestis kui Ukrainas. Dirigendi valitud aariad \"Messiast\" liiguvad sisuliste sõnumitega läbi kannatuste ja sõjasündmuste ülestõusmise rõõmusõnumini ja kontserte lõpetab \"Halleluuja!\". Lugude valikutega tahetakse edasi anda just rõõmu ja lootust parematele aegadele.\n\nÜhe esineja ootamatu haigestumise tõttu asendab teda kontsertidel noor kontratenor Martin Karu. Solistide gruppi kuuluvad veel: sopran Pirjo Jonas, tenor Anto Õnnis ja bariton Alvar Tiiser. Kontserte juhatab dirigent Martin Sildos.\n\nTänavune \"Kirikupühad Maarjamaal\" esimene kontsert toimub pühapäeval, 17. aprillil, kell 18 Tartu Jaani kirikus ning teine kontsert teisipäeval, 19. aprillil, kell 19 Tallinna Metodistide kirikus.\n\nLisaks jagatakse sõjapõgenikele kohapeal tulevasele kontserdile tasuta pileteid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Corelli Musicu korraldatud traditsiooniline kontserdisari \"Kirikupühad Maarjamaal\" jätkub ülestõusmispühal Tartus. Teine kontsert leiab aset paar päeva hiljem Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tennisenaiskond jäi otsustavas mängus alla Rootsile\n\n## Põhitekst:\n\nAlagrupis kaotas Eesti kõik matšid. Serbiale, Türgile ja Taanile kaotati koondtulemusega 1:2, Ungarile 0:3.\n\nOtsustava kohtumise avamatšis alistas Maileen Nuudi (WTA 894.) 6:2, 6:1 Jacqueline Cabaj Awadi (WTA 487.), kuid järgmises matšis pidi Elena Malõgina (WTA 420.) tunnistama Caijsa Wilda Hennemanni (WTA 294). 1:6, 0:6 paremust.\n\nPaarismängus läksid Eesti eest väljakule Nuudi ja Katriin Saar (WTA 1331.), kes said tasavägises kohtumises rootslannadelt 2:6, 7:6, 4:6 kaotuse.\n\nLisaks Eestile langes teise gruppi Gruusia, esimesse gruppi pääsesid Egiptus ja Norra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste tennisekoondis jäi Türgis toimuval Billie Jean Kingi karikavõistlustel väljalangemismängus 1:2 alla Rootsile ning langes teise tugevusgruppi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Idakonverentsi liider võitis üheksanda järjestikuse kohtumise\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise esimese viie minutiga viskas Jonathan Huberdeau Panthersi kasuks kaks väravat. Kanadalane on nüüd vähemalt ühe resultatiivsuspunkti kirja saanud 13. järjestikuses kohtumises ning on liiga üldarvestuses 108 punktiga teisel kohal.\n\nTeisel perioodil skooris kaks väravat Gustav Frosling. Viimase perioodi alguses viskas Jetsi auvärava Nikolaj Ehlers, kuid kõigest 46 sekundit hiljem taastas neljaväravalise eduseisu Mason Marchment. Lõpptulemuse vormistas Maxim Mamini tabamus.\n\nIdakonverentsi tipus olev Panthers edestab teisel real paiknevat Carolina Hurricanesi kaheksa punktiga. Jets on läänekonverentsis 11. kohal.\n\nÕhtu teises kohtumises sai New York Islanders võõrsil 3:0 jagu Montreal Canadiensist. Kõik kolm Islandersi väravat sündisid viimasel perioodil. Esimesena viskas litri Canadiensi võrku Zach Parise, seejärel Noah Dobson ja viimase tabamuse eest hoolitses Brock Nelson. Islandersi eest hoidis värava puhtana Ilja Sorokin, kes tegi kohtumise jooksul 44 tõrjet.\n\nIslanders hoiab idakonverentsis üheksandat kohta, Canadiens on 16. ehk viimasel kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Florida Panthers teenis üheksanda järjestikuse võidu, kui koduväljakul alistati Winnipeg Jets 6:1.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri hind börsil langeb pühapäeval alla 50 euro\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeval maksab elektribörsil megavatt-tund päeva keskmisena 47,13 eurot megavatt-tunni kohta.\n\nOdavaim on elekter päeval kella kahest kuni viieni, mil megavatt-tunni eest tuleb välja käia 13 eurot.\n\nKõrgeim on hind õhtul kella üheksast 11-ni, mil megavatt-tunni hind on 72-73 eurot.\n\nElektri hind on elektribörsil langenud igal päeval alates kolmapäevast. Veel teisipäeval oli päeva keskmine hind 153 eurot megavatt-tunni eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval on päeva keskmine elektrihind elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 47 eurot megavatt-tunni eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKevin Vabaorg võitis Panevežise basseinitriatloni\n\n## Põhitekst:\n\nAbramaicio karikavõistlusel, kus tuli 750 meetrit basseinis ujuda, 20 kilomeetrit rattaga sõita ja viis kilomeetrit joosta, oli Vabaoru võiduajaks 54 minutit ja 37,3 sekundit. Ta edestas teise koha saanud Igor Kozlovskijt 59 sekundiga ning kolmandana finišeerinud Lukas Prokopaviciust ühe minuti ja 14 sekundiga.\n\n\"Panevežyses oli eesmärgiks teada saada, kuidas ettevalmistusperiood on kehale mõjunud ja mille kallal on veel vaja tööd teha,\" kirjutas Vabaorg ühismeedias. \"Lühidalt öeldes jäin hetkeseisuga rahule ja märk on maha pandud.\"\n\nNaiste seas oli parim Inga Paplauske ajaga üks tund, viis minutit ja 33 sekundit. Paula Kübar ületas lõpujoone kaheksanda naisena, kuid sai oma vanuseklassis ajaga 1:27.06,4 kolmanda koha.\n\nLühemal distantsil (0,4/10/2,5) võistelnud Enn Kübar sai M65 klassis kolmanda koha ajaga 55 minutit ja 42,8 sekundit, jäädes alla Raimonds Garenciksile (40.49,9) ja Raimondas Skibarkale (40.53,1). Lastevõistlusel (0,2/5/1) sai Liv Grete Raudsepp oma vanuseklassis esimese koha ajaga 23.59,6.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Multispordi Balti karikasarja teisel etapil, Panevežise basseinitriatlonil võidutsesid põhidistantsil Kevin Vabaorg ja Inga Paplauske.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKutsar sai Sõmerpalus toimuval superkrossi EM-etapil neljanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nÜldarvestuses esikoha pälvinud Charles Lefrancois võitis esimese sõidu ning tuli järgnevates sõitudes vastavalt neljandaks ja teiseks. Pjedestaalile pääsesid veel ameeriklane Cheyenne Harmon (Honda) ja prantslane Thomas Ramette (Yamaha), kirjutab msport.ee.\n\nParima eestlasena lõpetas Karel Kutsar üldarvestuses neljandana. Kutsar saavutas ühes sõidus kolmanda koha ning teises kahes neljanda koha. Sel kevadel oma kahel viimasel suurvõistlusel osalev Tanel Leok (Husqvarna) oli kokkuvõttes kuues.\n\nSX 250 klassis teenis etapivõidu Kaarel Tilk (Husqvarna), kellele järgnesid Axel Boldrini (KTM, Prantsusmaa) ja Boris Blanken (Husqvarna, Holland). SX 125 klassis oli kõikides sõitudes kiireim Sebastian Leok (Husqvarna, Sõmerpalu Motoklubi), teiseks tuli prantslane Noam Jayal (KTM).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedest pühapäevani toimuvad Võrumaal Sõmerpalus paikneval Adrenalin Arenal superkrossi Euroopa meistrivõistlused. Avapäeval võttis üldarvestuses võidu prantslane Charles Lefrancois (Suzuki), Karel Kutsar (KTM) sai parima eestlasena neljanda koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa keelas Briti peaministril riiki sisenemise\n\n## Põhitekst:\n\nKokku kehtestati sissesõidukeeld 13 Briti valitsuse liikmele ja teisele poliitikule, vahendasid BBC ja Reuters.\n\nVenemaa välisministeerium teatas, et lisaks Johnsonile kehtib sissesõidukeeld Briti välisministrile Liz Trussile, kaitseministrile Ben Wallace'ile, endisele peaministrile Theresa Mayle ja Šoti esimesele ministrile Nicola Sturgeonile.\n\nVenemaa välisministeerium selgitas, et sissesõidukeeld kehtestati \"Suurbritannia valitsuse vaenuliku tegevuse pärast, ennekõike sanktsioonide kehtestamise tõttu Vene ametnike vastu\".\n\nVenemaa kavatseb sissesõidukeelu alla pandavate poliitikute nimekirja peagi laiendada.\n\nVenemaa on juba keelanud USA presidendi Joe Bideni ja veel mitme USA ametniku sissesõidu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa valitsus kehtestas sissesõidukeelu Suurbritannia peaministrile Boris Johnsonile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva/Arcwood kindlustas meeste esiliigas esikoha\n\n## Põhitekst:\n\nEsiliigas 60 mängu kaotuseta püsinud liider Põlva/Arcwood läks kohtumisele vastu kolmepunktilise eduga Põlva Coopi ees. Detsembris andis noor HC Tallinn/Mustamäe endistest tippmängijatest koosnevale meeskonnale korraliku lahingu, ehkki kaotas 25:31.\n\nKoduses Mesikäpa hallis ei kavatsenud Põlva/Arcwood midagi juhuse hooleks jätta. Vastasel lubati esimene värav visata alles kaheksandal minutil. Selleks hetkeks olid skoorinud Priit Jõks, Siivo Sokk ja kahel korral Margo Piksööt ning kodumeeskond juhtis 4:0.\n\nPealinlaste avavärava järel David Nugise esituses võrdsustus mängupilt mingiks ajaks ning vahe püsis kolme-nelja värava peal. 16. minutil viis Cristofer Jostov põlvalased aga 9:3 ette ja Tallinn/Mustamäe peatreener Andres Joosep kasutas ära teise minutilise mõttepausi.\n\nPõlva jätkas edu kasvamist ja 29. minutil tuli Olari Paumetsalt 17:7. Mark Tjurlik vähendas poolajavileks vahe siiski jälle ühekohalise numbrini ning puhkama mindi seisul 18:9. Teise pooltunni esimese värava sai kirja Frederik Pennert, ent kohe tabas kaks korda Jõks ja Paumets tegi 22:10.\n\nTallinn/Mustamäe kogenuim, päev varem 27. sünnipäeva tähistanud Ragnar Põldma vähendas veel 39. minutil vahe kümnele väravale, kuid järgmised kümme minutit kuulusid Arcwoodile koguni 11:1 ning Jõksi täpse viske järel juhiti 35:15.\n\nLõpuvile kõlades said põlvalased 41:20 võidu ning viimase vooru Põlva-derbi järel kroonitakse Arcwood esiliiga tšempioniks. Jõks viskas võitjate kasuks üheksa, Markus Käo seitse ja Sokk kuus väravat. Kaotajatel tabas Tjurlik üheksa ja Põldma neli korda.\n\nJärgmised mängud meeste esiliigas:\n\n17.04. 13.00 Valga Käval – SK Tapa/Tapa valla Spordikool (Valgas)\n\n17.04. 16.30 HC Tallinn 2 – Põlva Coop (Viimsis)\n\n19.04. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallas/Tallinna Spordikool (Tartus)\n\n21.04. 19.30 HC Tallas/Tallinna Spordikool – HC Tallinn 2 (Kuristiku gümnaasiumis)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste käsipalli esiliigas selgus reede õhtul tänavuse hooaja meistermeeskond. Põlva/Arcwood alistas kodusaalis HC Tallinn/Mustamäe 41:20 (18:9) ja on nüüd konkurentidele püüdmatu. Põlvalased kaitsesid nii 2018/2019 võidetud tiitlit, sest kahel vahepealsel hooajal jäi esiliigas turniir koroonapandeemia tõttu lõpetamata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nParis-Roubaix'i suurfavoriit peab koroona tõttu võistlusest loobuma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu pettumus on tohutu, kuna olen seda võistlust pikisilmi oodanud. Kui ma täna hommikul positiivse testi andsin, kukkus minu maailm hetkeks kokku. Nüüd lähen koju, puhkan ja loodan, et tunnen end järgnevate päevade jooksul jätkuvalt hästi,\" sõnas kahekordne olümpiavõitja võistkonna pressiteate vahendusel.\n\nÜkski teine Team Jumbo-Visma rattur positiivset proovi ei andnud ning saavad võistlusel osaleda.\n\nVos saavutas eelmisel aastal Lizzie Deignani järel teise koha ning oli selleaastase võistluse üks favoriitidest, kuna Deignan jääb tänavu raseduse tõttu eemale. Vosi ja Deignani puudumisel pretenteerivad tiitlile kõige tõenäolisemalt Lotte Kopecky (SD Worx) ja Deignani tiimikaaslane Elisa Balsamo (Trek-Segafredo).\n\nÄärmiselt keeruline ja nõudlik ühepäevasõit sõidetakse osaliselt munakividel, mis nõuab tiimidelt spetsiaalseid rattaid. Mitmeaastase vahe järel on tänavu stardis ka kaks eestlast: Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB) ja Martin Laas (BORA - hansgrohe).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal esmakordselt toimunud naiste Paris-Roubaix'i ühepäevsõidul teiseks tulnud Marianne Vos (Team Jumbo-Visma) andis laupäeva hommikul kaks positiivset koroonaproovi ning peab selleaastase jõuproovi vahele jätma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvak ja Tiisaar pääsesid Itapema MK-etapil 16 parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nEestlased alustasid otse põhiturniirilt ning teenisid A-alagrupis ühe kaotuse ja ühe võidu. Esmalt jäädi Itaalia paarile Paolo Nicolai - Samuele Cottafava alla 0:2 (15:21, 18:21), kuid teises kohtumises alistati 2:0 (21:10, 21:10) Tšehhi paar Tomas Semerad - Jakub Sepka, vahendab Volley.\n\nTänu heale skoorile pääsesid Nõlvak ja Tiisaar otse 16 parema sekka. Seal tulevad vastu brasiillased Evandro Goncalves Oliveira Junior - Alvaro Morais Filho. Mäng toimub laupäeval algusega kell 17.00 ning otsepildis on seda võimalik vaadata siin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti parim rannavõrkpalliduo Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar mängivad sel nädalavahetusel Brasiilias Itapemas, kus toimub Challenge taseme MK-etapp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaske koroonaga on haiglas 89 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nRaskelt haigetest 53 ehk 59,6 protsenti on vaktsineerimata ja 36 ehk 40,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta on haiglasse sattunud keskmiselt 1,5 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 13 uut haigusjuhtu, millest seitsmel juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise koroona tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 10,2 sümptomaatilist koroonapatsienti päevas.\n\nViimasel ööpäeval suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 83-aastane mees, 86-aastane naine ja 91-aastane mees. Nendest kaks olid vaktsineerimata\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 1436 testitulemust, millest 259 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 33 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 37 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 109 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 19. Laupäeva hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 449 613 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeva hommiku seisuga on haiglas 223 koroonaga nakatunud inimest, nendest 89 vajab haiglaravi raskeloomulise koroona tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaaniast Meistrite liigasse pürgijad tegid viigi, David Silva eemaldati\n\n## Põhitekst:\n\nMängu märkimisväärseimaks sündmuseks jäi vanameister David Silva eemaldamine kahe üleajal võetud kollase kaardi tõttu. Mõlemad kollased tulid kohtunikuga vaidlemise eest, vahendab Soccernet.\n\nNeljandat kohta hoiab praegu enda valduses ühe vähempeetud mänguga Madridi Atletico. Betisil on nüüd Atleticoga sama palju punkte (57), Sociedadil on kaks punkti vähem.\n\nPrantsusmaa kõrgliigas läksid omavahel vastamisi tabelis kolmandal ja neljandal kohal olevad Stade Rennais ja AS Monaco ning väravaterohkes kohtumises teenis 3:2 võidu Monaco. Võitjate poolel said jala valgeks Vanderson, Wissam Ben Yedder ja Myron Boadu, Rennais eest olid täpsed Flavien Tait ja Martin Terrier.\n\nMonaco on 53 punktiga neljandal kohal, Rennais edestab neid kolme punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas viimast Meistrite liigasse viivat ehk neljandat kohta jahtivad Real Sociedad ja Real Betis tegid omavahel väravateta viigi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanika Peerna: New Yorgis leiab igaüks oma kogukonna\n\n## Põhitekst:\n\nMilline on olnud sinu teekond, et oled just siia end sisse seadnud – su kunstil on omad ostjad, sul on oma galerist, see on võtnud aastaid?\n\nJah, esimest korda tulin siia 23 ja pool aastat tagasi. See on vaikselt kasvanud. New York on see koht, kus tuleb olla avatud, rohkem kuuldel kui rääkimas - selles mõttes, et tähele panna, kus on need võimalused, kus on need uued sõbrad. Samas on New York tohutult raske koht, sest siin on nii paljudelt aladelt maailma tipud koos, aga siin on võimalik leida siiski oma kogukond. Siin on ka kogukondade paljusust ja variatiivsust, isegi kui oled huvitatud mingist väga spetsiifilisest asjast või suunast kunstnikuna – ma olen aastaid olnud huvitatud lihtsalt joonest, mis võib joon olla. Ta võib olla joonistus, ta võib olla liikumine, tunne, midagi kujutada, lihtsalt eksisteerida ilma füüsilise jäljeta. Neid inimesi siin on, kes resoneeruvad selle teemaga, olgu siis visuaalselt või vestlustes, nii et lood oma kogukonna. Muidugi nende kogukondade või sõpruskondade hoidmine on järgmine asi, sest distantsid on suured ehk füüsiline keskkond ei soodusta kogukondi. Samas on mingid muud asjad, nagu sisu ja huvid, mis ikkagi inimesi kokku toovad.\n\nSee tähendab ikkagi teatud sirgeselgset lähenemist, et teed enda asja, teed seda, mis sind huvitab ja ei lähe kompromissidele, et end paremini kuhugi maha müüa?\n\nSeda kindlasti, mul on alati selline uskumine olnud, et kui juba oled kunstnik, siis tee seda, mis sulle kõige tõesem on - sellele leidub vastukaja kui sa teed seda ise väga veendunult. Sa pead ise seda uskuma, sa pead ise natuke ees käima. Kunstnik loob maailma, ta ei jäljenda, ega kaja isegi vastu, vaid kajab niiöelda ettepoole vaadates, seetõttu pole minu arust mingit mõtet kuidagi kohanduda või sättida, sest mingeid trende sa nagunii jälgida ei saa. Võib-olla olen naiivne, aga mu elu ja praktika on näidanud, et kui oma asju veendunult teed, siis seal on vastukaja. Tõel on endiselt mingi selline jõud maailmas.\n\nKas sa saad elada ja töötada läbi oma loomingu, kunstnikuna, nagu oled seda alati tahtnud? Kas su unelm on täide läinud?\n\nSeda ma ei ütleks, et täide on läinud. See on selline lõputu protsess ilmselt. Iga asi viib järgmiseni nagu üks joon viib teiseni. Ma ei ole algust ja lõppu päris paika pannud. Pigem on selline tunne, et kogu aeg asjad hargnevad. Pandeemia tekitas väikese peatuse, kui panin kokku raamatu viimase viie aasta loomingust. See oli küll üks hetk, kui ma järsku vaatasin tagasi ja ma peaaegu ei tahtnudki seda teha, seepärast, et mul on juba uus projekt, mille kallal tahan tööd teha. Selleks, et raamatut kokku panna, pidin läbi vaatama palju oma viimase viie-kuue aasta töid, intervjuusid andma nende kohta ja neid lahti mõtestama, esseistidega koostööd tegema, küsimustele vastama, selles mõttes oli see huvitav - kuigi see tundus juba mingis mõttes vana ja tehtud, isegi kui see oli vaid nelja aasta tagune installatsioon. Ikkagi tunnen tungi kuhugi edasi minna ja uusi asju endasse imeda. Ei saa öelda, et oleksin kuhugi jõudnud.\n\nKuivõrd on siinne galeriide maailm struktureeritud, oma hierarhiaga ja kas seda on võimalik ületada?\n\nJah, muidugi. New York on üks kohti maailmas, kus sa kunstnikuna naljalt galeristiga rääkima ei lähe, eriti nendesse suurematesse galeriidesse, jutuga, et mul on jube lahedad tööd, võtke ja näidake. Struktuur on täiesti olemas ja on ka seda mitte-kommerts maailma aga enamus galeriisid ikkagi elavad kunsti müügist, nii et selles mõttes a on müügile orienteeritud. On kommertslikke galeriisid, mis ei tee vahet, milline on kunstnikupraksis või pikemaajaline vaade, peaasi, et tööd müüvad. Minul on nüüd selline hetk elus, kus mul on kaks-kolm galeristi, kes on pikalt mu loomingut jälginud ja minuga koostööd teinud. Nad näevad seda pikemat perspektiivi. Asi ei ole lihtsalt selles, et kas me müüsime küllalt täna või homme ja kas me saame sinuga edasi töötada, vaid nad on mu kunsti küllalt pikalt näinud, et minu arengut hinnata. Nad on võtnud esindada isegi mu performance -kunsti, aga see oli alguses väga raske, sest ikkagi joonistused on need, mida ma olen müünud ja millest ma olen elanud viimased 15 aastat.\n\nKuivõrd saad edasi minna performance 'itega, kuidas see maastik siin välja näeb?\n\nMa ütleks, et performance ongi praegu minu jaoks kõige enam arenev suund. Avalik ruum, inimestega koos olemine, koos loomine on kuidagi hästi oluliseks saanud. Võib-olla ka sellepärast, et New York on nii palju pihta saanud selle kahe pandeemiaasta jooksul ja võib-olla ka see isoleeritus – kunstnikuna oli lausa vajadus minna, olla inimeste keskel. Hakkasin tegema New Yorgi linnaruumis ja parkides performance 'eid. Neist kõige lihtsam oli näiteks see, kus ma kõndisin ringi jäätellisega, hoides seda enda käes kui kullakamakat, nagu oleks see viimane loodusliku jää tükk, mis veel järgi on jäänud. Seal oli ka natuke koreograafiat ja lavastust, sest kaasatud oli ka paar tantsijat, aga tegelikult olid need linnaruumis ikkagi üsna spontaansed. Oli hea vaadata, kuidas inimesed reageerisid, kas nad tulid kaasa - see oli kõik selline sõnatu suhtlemine. Ma näen seda taas joontena, et ehitad neid sildu ja jooni inimeste ja kohtade vahele. Eriti siin linnaruumis, kus räägin loodusest ja looduskeskkonna muutustest oma loomingu läbi, liustikest ja nende kadumisest. On ju huvitav mõelda, et ka Manhattan on saar. Piisab vaid kahe jala ehk poole meetri suurusest veetaseme tõusust, kui väga paljud alad on ohustatud. Seda kliimamuutust oleme siin näinud üpris vahetult, siin on neid üleujutusi olnud küll orkaanide käigus.\n\nKui rääkida siinsest eestlaste kogukonnast, siis mida on see sulle andnud kunstnikuna, kodanikuna, inimesena?\n\nAjame juttu Eesti Majas Eesti kultuuripäevade ajal. Olen sellele ühe korraldajana ka rohkem mõelnud. Esialgu, kui New Yorki tulin, mul Eesti kogukonnaga mingit suhet ei olnudki. Esimene kontakt tekkis sedaviisi, et tutvusin ühe lätlastest filmitegijaga, kes tundis siinseid eestlasi ja tutvustas mind nendega ning tõi ka Eesti Majja. Olin Eestist eemal olnud kaks-kolm aastat ja siis mul tekkiski selline tagasivaatamise ja kahe maailma kokkutoomise huvi – Eesti ja Ameerika. Nii kureerisingi oma esimese näituse siin, Eesti Majas, kuhu tõin kokku kunstnikud, kel oli ühel või teisel moel pistmist Eestiga. Olid neil kas Eesti juured või olid nad siin käimas, üks oli ka abielus eestlasega, minu eesmärk oli läbi kunsti tuua kokku kogukonda, kel ka Eestiga mingit sidet. See osutus väga populaarseks, siiamaani mäletatakse seda 2006. aastal toimunud sündmust. Näituse nimi oli \"Lõõm\" - ka visuaalselt lahe sõna. Isegi kui sa eesti keelt ei räägi, jättis see inimestele mingi mulje või mälestuse. Sain aru, et isegi kui pole keelt, on visuaalkunst ühendava meediumina hästi oluline. Nii tutvusin ka paljude eestlastega, keda senini kas rohkem või vähem tunnen. Kogukonnaga suhtlust oli, sest tahad ikkagi oma keelt rääkida. Viimased neli aastat olen olnud osalise koormusega Eesti kultuuriesindaja Eesti konsulaadi juures, seetõttu on olnud ka rohkem sidet. Olen teinud mitmel tasemel läbi kursused eesti kultuuris, Eesti bürokraatias ja igasugu muudes asjades. Olen ka käinud Eestis nüüd tihedamini.\n\nMis oleks su unistus? Kuhu tahad välja jõuda, oled selle enda jaoks sõnastanud?\n\nVäga hea küsimus. Kas nüüd unistus, aga kunstnikuna paneb mind liikuma see, kui ma kuidagi suudan mingilegi hulgale inimestest naha alla pugeda oma loominguga. Seda sellisel viisil, et inimeste suhe loodusega, looduskeskkonnaga muutuks - et nad teeks sellest tundlikust suhtest lähtuvalt ka oma otsused. Ma arvan, et kunstil on oma väga erilised võimalused seda teha. Maailma kaduvus on mu südamel kunstnikuna, ja oma performance 'ide käigus toon ka esile loomingu ja taasloomise võimalust. Kui ühe performance 'i jooksul on üks inimene väga sügavalt puudutatud, isegi kui ta seda hetkel veel ei tea, on see olulisem, kui tuhat viisakusest plaksutavat inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriportaal alustab intervjuude minisarja New Yorgis tegutsevate Eesti päritolu kunstnike ja muusikutega. Intervjuud on tehtud New Yorgis käesoleva aasta aprilli alguses toimunud Eesti kultuuripäevadel. Sarja avab Tõnu Karjatse usutlus Eesti kultuuriatašeega New Yorgis, kunstnik Jaanika Peernaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSchwartzman osutas südikat vastupanu, kuid Tsitsipas võttis lõpuks võidu\n\n## Põhitekst:\n\nTsitsipas alistas pea kolm tundi kestnud kohtumises Schwartzmani tulemusega 6:2, 6:7, 6:4. Kreeklane lõi matši jooksul neli ässa ja tegi ühe topeltvea vähem kui Schwartzman (4-5). Murdepunktidest päästis Tsitsipas seitsmest neli, seevastu suutis Schwartzman päästa kümnest murdepunktist kolm. Esimeselt servilt võitis tiitlikaitsja 66 protsenti ja teiselt 53 protsenti punktidest, Schwartzman näitajad olid vastavalt 63 ja 38 protsenti.\n\nPärast matši tunnistas Tsitsipas, et tal oli Schwartzmani vastu raskusi. \"Matšis oli hetk, kus ma tundsin, et see, mida ma teen, ei tööta. Ta oli väga heas hoos ning ma üritasin nii palju kui suutsin matšis püsida ja see tuli mul väga hästi välja.\"\n\nPoolfinaalis läheb Tsitsipas vastamisi Alexander Zvereviga (ATP 3.), kes oli veerandfinaalis parem Jannik Sinnerist (ATP 12.) 5:7, 6:3, 7:6. Teises poolfinaalis kohtuvad Alejandro Davidovich Fokina (ATP 46.) ja Grigor Dimitrov (ATP 29.)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Monte Carlo Masters 1000 tenniseturniiril jõudis viimasena nelja parema hulka tiitlikaitsja Stefanos Tsitsipas (ATP 5.), kes sai veerandfinaalis jagu Diego Schwartzmanist (ATP 16.).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Korea tähistas riigi rajaja sünniaastapäeva sõjaväeparaadita\n\n## Põhitekst:\n\nReedel toimus Pyongyangi peaväljakul galaüritus, millel tuhanded värvilistes traditsioonilistes rõivastes inimesed laulsid ja tantsisid, kirjutab Reuters.\n\n15. aprillil tähistatav Päikese päev on Põhja-Korea suurim riigipüha. Kim, kes suri 1994. aastal, lõi Põhja-Korea autoritaarse režiimi, mida praegu juhib tema lapselaps Kim Jong-un.\n\nKim Jong-un külastas vanaisa mausoleumi ning osales Pyongyangis Kim Il-sungi väljakul toimunud rahvakoosolekul ja -rongkäigul. Avalikku pöördumist ta senistel andmetel ei teinud.\n\nPõhja-Korea riiklik uudisteagentuur teatas, et rahvakogunemisel kõneles üks kõrge valitsusametnik, kes ütles, et riik saab üle kõigist raskustest ning väljub alati võitjana.\n\nRahvusvahelised vaatlejad teatasid varem, et satelliidipiltide järgi valmistus Põhja-Korea püha eel sõjaväeparaadiks, kuid seni pole kinnitust, et paraad reede õhtul toimunud oleks.\n\nPõhja-Korea pidustused toimuvad ajal, mil riik testis märtsis oma suurimaid mandritevahelisi ballistilisi rakette (ICBM) esimest korda pärast 2017. aastat. USA ja Lõuna-Korea ametnike väitel on märke, et peagi võib Põhja-Korea testida taas ka tuumarelvi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Korea tähistas riigi rajaja Kim Il-sungi 110. sünniaastapäeva ilutulestiku ja tänavatele marssima toodud rahvahulgaga, küll aga ei toimunud tavapärast sõjaväeparaadi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma esireket pikendas võiduseeriat, Raducanu debüüt lõppes võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nÜksikmängude avamatšis viis Magda Linette Poola juhtima, kui ta alistas 6:1, 4:6, 6:2 Irina-Camelia Begu. Teises matšis tuli väljakule maailma esireket Iga Swiatek, kes sai vähem kui tund aega kestnud kohtumises 6:1, 6:0 jagu Mihaela Buzarnescust ning pikendas oma võiduseeria 18. mängule.\n\n\"Võiduseeria on andnud mulle palju enesekindlust. Ma saan oma vastaseid väga lihtsalt survestada ja see annab mulle suure eelise,\" märkis Swiatek pärast matši turniiri kodulehele.\n\nSuurbritannia ja Tšehhi mängisid 1:1 viiki. Viimasest kümnest Billie Jean Kingi karikavõistlustest kuus võitnud Tšehhi naiskond läks avamängu järel juhtima, kui Marketa Vondrousova oli 6:1, 6:0 parem Harriet Dartist. Teise mänguga viigistas üldseisu Emma Raducanu, kes alistas 7:5, 7:5 Tereza Martincova.\n\n18-kordne tiitlivõitja USA oli avapäeval 2:0 parem Ukrainast. Alison Riske sai 7:6, 7:5 jagu Dayana Yastremskast, Jessica Pegula teenis 6:2, 6:1 võidu Katarina Zavatska üle. Saksamaa naiskond jäi Kasahstani vastu 0:2 kaotusseisu. Sel turniiril oma karjääri 15. võidu teeninud Julia Putintseva alistas endise maailma esireketi Angelique Kerberi 3:6, 6:3, 6:2 ning Jelena Rõbakina võitis Laura Siegemundi 6:0, 6:1.\n\nLäti naiskond pidi tunnistama kanadalannade 0:2 paremust. Leylah Fernandez sai 6:1, 6:2 jagu Darja Semenistajast ja Rebecca Marino oli 6:3, 6:7, 6:3 parem Daniela Vismanest.\n\nLaupäeval jätkuvad vastasseisud kahe üksikmängu ja ühe paarismänguga.\n\nDay 1 Qualifier results\n2️⃣➖0️⃣\n2️⃣➖0️⃣\n1️⃣➖1️⃣\n2️⃣➖0️⃣\n2️⃣➖0️⃣\n0️⃣➖2️⃣\n2️⃣➖0️⃣ #BJKCup\n\n— Billie Jean King Cup (@BJKCup) April 16, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgis toimuvatel Billie Jean Kingi karikavõistlustel teenis 18. järjestikuse võidu naiste tennise maailma esireket Iga Swiatek, kes viis Poola naiskonna Rumeenia vastu 2:0 juhtima. Karikavõistlustel debüteerinud Emma Raducanu aitas Suurbritannial viigistada Tšehhi vastu seisu 1:1-le.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nElina Kivinukk: kuidas toetada usklikku ukrainlast?\n\n## Põhitekst:\n\nIntervjuudes ja postitustes jäävad aeg-ajalt kõlama Ukraina sõjapõgenike usulised väljendused ja veendumused (\"olime varjendis ja palvetasime\"). Eesti inimesi jätavad usulised teemad seevastu pigem külmaks.\n\nEriti asjakohane on see teema enne saabuvaid ülestõusmispühi, kui eestlaste jaoks on kristlaste suurim püha sageli vaid pikem nädalavahetus, kus saab maal rohkem riisuda. Panen kaplanina kirja mõned soovitused, kuidas kristlaste jaoks olemas olla, isegi kui piibel on vaid tuttav filmi \"Tõde ja õigus\" kaudu.\n\nOleme kõik usuliselt mõjutatud\n\nIsegi kui me igapäevaselt ei näe ega ei tunneta kõrgemat vaimulikku jõudu, siis oleme kõik usuliselt mõjutatud. Ka see, kui me ei vestle usulistest teemadest, on väljendus. Kui aga inimene on kristlikus kultuuris üles kasvanud, võib see olla ehmatav, kui uues kultuuris usulistest teemadest ei räägita, see ei avaldu kõnepruugis ega suhtumises. Seetõttu saab toetust pakkuv isik pakkuda vestlusruumi sellel teemal, teatud osas ka ette valmistada ja meelestatust luua.\n\nOmeti on kõigil kokkupuuteid usu ja kirikuga. Teoloog Avery Dulles toob välja viis kiriku rolli läbi ajaloo: kirik kui institutsioon, püha sakrament, ebamaine ühendus, sõnumitooja ja teenija. Usun, et see kaardistab ka meie erinevaid hoiakuid kirikusse ja kristlastesse.\n\nKas me arvame, et kirikuinimesed on vaid propagandistid, kes suruvad oma arvamust peale? Või on kirikute roll raskel ajal humanitaarabi pakkuda? Või on me arvamus mõjutatud filmist \"Titanic\", kus kirikuõpetaja oli \"viimane seisev mees pardal\"?\n\nMeie kogemused kirikuga mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, ja ka seda, kuidas ennast usulistes küsimustes väljendame. Neid mõjutusi tasub märgata ja enda mõtetest hoolimata väljendada end lugupidavalt ja hoolivalt.\n\nVäldi vaidlusi usulistel teemadel – pigem kuula\n\nRasketel hetkedel võib kõigil tekkida usulisi heitlusi. Ka nendel, kellele on lapsepõlvest peale õpetatud, et hädaajal tuleb Jumala poole hüüda, võib tekkida valusaid küsimusi: kus siis Jumal on, kui mul on raske? Seepärast on tugiisikuna oluline olla teadlik võimalikest heitlusest ning mitte neid kahtlusi süvendada ega õigustada, et \"ma olen kogu aeg arvanud, et see usk on vaid lollide lohutus\".\n\nKui endal tekib hetki, kus on vaja oma usulisi kogemusi ja eluväärtusi ümber mõtestada, tasub otsida mõne kõrvalise hingehoidja või kristlase kontakti, mitte tõmmata Ukraina sõjapõgenikku teoloogilisse diskussiooni.\n\nEelkõige tasub tugiisikuna teist inimest kuulata, olles siiralt uudishimulik ja seejuures hinnanguvaba. Saab kinnitada, et tõesti on keeruline ja avaldada soovi teise jaoks olemas olla. Kui teine kasutab võõraid väljendusi, mis ilmselt on usuga seotud, tasub neidki märgata ja mitte ignoreerida.\n\nNäiteks kuidas reageerida, kui keegi ütleb: \"Jumal on teid saatnud minu juurde\"? Mõned võimalused lugupidavaks väljenduseks:\n\n\"Suur tänu, et seda jagate.\"\n\"Näen, et teie usk on teile väga oluline, see ilmselt toetab teid praegusel ajal.\"\n\"Ma ise ei ole usuga väga palju kokku puutunud, küll aga näen teie elust, et sellel on oluline roll ja see paneb mind tundma (tänulikuna, alandlikuna, vajalikuna vms).\"\n\nKuidas ülestõusmispühadeks valmistuda?\n\nKuidas tugiisikuna kirikupühadeks valmistuda? Kindlasti tasub see korra teemaks võtta ja osalt ka ette hoiatada, et Eestis see ei ole väga laialt tähistatav püha. Eelkõige tasub uurida, mis kuupäevadel ja millise kalendri järgi ülestõusmispühasid peetakse.\n\n\"Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse.\"\n\nVõib uurida traditsioonide kohta, kuidas on harjutud neid pühasid tähistama. Kui on olnud komme käia kirikus, tasub uurida võimalusi, kus Eestiski tõlkega jumalateenistusi tehakse. Kui on tavaks teha pidulik lõunasöök, võib pakkuda sarnast võimalust kodusemas õhkkonnas. Kui lastel on olnud sooviks õppida ära mõni laul või teha lühinäidend, võib mõelda, kas sarnast võimalust saab Eestiski pakkuda, sest traditsioonide toetamine toetab ka turvatunnet.\n\nTasub arutada, kas ukraina inimesed, kes võivad olla usulistes küsimustes haritumad, soovivad ise hoopis eesti inimeste jaoks olemas olla. Ehk nad saavad ka omalt poolt panustada, korraldades piibliõpet või laulda kirikulaule. Seegi võib anda põgenikustaatusele lisaväärtuse ning annab vajaliku kontrollitunde.\n\nLootusrikkad lood kui headuse meelespead\n\nKuigi olud on keerulised ning igapäevaselt levib palju lootusetust, hirmu ja ebakindlust, tasub siiski ka märgata häid lugusid – juhuslikke heategusid, heasoovlikkust ja tänulikkust. Need lood ja hetked aitavad hoida lootusrikkust ja annavad igal päeval uut jaksu. Toetajana saab neid lugusid esile tuua ja meeles pidada, et raskel hetkel julgustada.\n\nEdith Eger on raamatusse \"The Choice\" (\"Valik\") pannud kirja oma Auschwitzi kogemused ning räägib loo, kuidas käis oma õe jaoks toitu varastamas. Ta sai aru, et ta õde on nälgimisest nõrkemise äärel ning tal on vaja midagi ette võtta. Nähes, et nende laagriala kõrval kasvatati porgandeid, otsustas ta õhtupimeduses üle aia ronida. Loomulikult oli see keelatud tegevus.\n\nTal õnnestuski üle aia minna, võtta mõned porgandid ning ka tagasi turnida. Teel laagrisse aga pidas teda tunnimees kinni. See oli üks mitmest olukorrast Edithi elus, kus ta pidi seisma relva ees ja silme eest käis läbi tema 16-aastane elu, teadmata, mis edasi juhtub. Aga tunnimees lasi ta laagrisse.\n\nJärgmisel hommikul oli tavapärane rivistus, kus sama tunnimees nõudis: \"Kes see oli, kes eile reegleid rikkus?\" Edithi õde hurjutas teda, kui Edith üleni värisedes ette astus. Aga mis juhtus? Tunnimees andis talle pätsi leiba sõnadega: \"Sa oled vist väga näljane, et eile sellist asja tegid.\"\n\nEdith kinnitab oma raamatus, et see tunnimees aitab meeles pidada, et inimesed on loomupäraselt head ja et isegi 12 aastat terrorit ei suuda inimeste headust ära võtta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie kogemused kirikuga mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, ja ka seda, kuidas ennast usulistes küsimustes väljendame. Neid mõjutusi tasub märgata ja enda mõtetest hoolimata väljendada end lugupidavalt ja hoolivalt, kirjutab Elina Kivinukk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikad: Ukraina peaminister külastab Washingtoni\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks peaministrile kuuluvad allikate sõnul delegatsiooni rahandusminister Serhi Martšenko ja keskpanga juht Kirill Ševtšenko, kirjutab Reuters.\n\nNeil on plaanis kahepoolsed kohtumised G7 ning teiste riikide rahandusametnikega. Lisaks kavatsevad nad osaleda Ukraina-teemalisel ümarlaual, mida Maailmapank neljapäeval võõrustab.\n\nNeljapäevane üritus on alates Venemaa sissetungist 24. veebruaril Ukraina ametnikele esimene võimalus kohtuda arenenud riikide rahandusametnikega.\n\nJärgmise nädala kohtumiste peateema on arvatavalt sõja kõrvalmõjud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina peaminister Denõss Šmõgal ja kõrged finantsametnikud külastavad järgmisel nädalal Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kevadkohtumiste käigus Washingtoni, ütlesid plaanidega kursis olevad allikad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale\n\n## Põhitekst:\n\nDeutsche Welle kirjutab, et allikate sõnul peaks Ukraina saama üle miljardi euro.\n\nAP kirjutab, et raha peab Ukraina põhiliselt kasutama sõjaväevarustuse ostmiseks.\n\nTeised riigid on kritiseerinud Saksamaad liiga tagasihoidlikult Ukrainat relvadega abistamise pärast. Saksamaa on siiani saatnud Ukrainale sõjalisi vahendeid, näiteks granaate, õhutõrjerakette, kuulipildujaid ja laskemoona, kuid mitte raskerelvi nagu tankid, helikopterid ja hävituslennukid.\n\nDie Medienberichte sind zutreffend: Im #Ergänzungshaushalt wird die militärische #Ertüchtigungshilfe auf 2 Milliarden Euro angehoben. Die Mittel kommen weit überwiegend der #Ukraine zugute. Der @Bundeskanzler hatte dies frühzeitig angefordert. CL\n\n— Christian Lindner (@c_lindner) April 15, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles reedel, et valitsus on otsustanud suurendada kaitsesektori rahvusvahelist abi kahe miljardi euroni, millest suurim osa läheb sõjaliseks abiks Ukrainale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVärske Eesti meister Bobrov piirdus MK-etapil kahe matšiga\n\n## Põhitekst:\n\nÜle-eelmisel nädalal Eesti meistriks kroonitud Bobrov oli avaringis 15:9 üle sakslasest Julian Kulozikist, teises ringis sai ta skooriga 14:11 jagu tšehhist Martin Rubesist. Paraku tuli 64 parema seas tunnistada Hong Kongi vehkleja Hoi Sun Fongi 8:9 paremust.\n\nRuslan Eskov alistas avaringis tšehhi Josef Balcari 15:10, aga kaotas siis sakslasele Fabian Herzbergile sama skooriga. Avaringis vaba olnud Filipp Djatšuk jäi teises ringis 13:15 alla itaallasele Enrico Piattile. Markus Salm eelvoorust edasi ei pääsenud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pariisis toimuval meeste epeevehklemise MK-etapil jõudis Ilian Bobrov parima eestlasena kolmandasse ringi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti sõjaväelased õpetavad Ukrainas kohalikke jõude välja\n\n## Põhitekst:\n\nKiievis ja selle ümbruses paikneva kahe pataljoni ohvitserid ütlesid The Times 'ile, et nad on läbinud Briti eriüksuslaste käe all väljaõppe. Üks treening toimus möödunud nädalal ning teine nädal enne seda.\n\nKapten Juri Mõronenko, kelle pataljon paikneb Kiievi põhjapoolses äärelinnas Obolonis, ütles, et Briti sõjaväe koolitajad on saabunud õpetama uusi ja naasvaid sõjaväelasi kasutama Suurbritannia tarnitud NLAW-tüüpi tankitõrjerakette. Raketid viidi Ukrainasse veebruaris, kui Venemaa oma sissetungi alustas.\n\nÜks Ukraina eriüksuslaste ülem ütles, et 112. pataljon, mille juurde tema üksus kuulus, läbis väljaõppe eelmisel nädalal. Seda kinnitas ka üks komandör. \"Britid olid tublid poisid,\" ütles ta. \"Nad kutsusid meid pärast sõja lõppu enda juurde külla,\" lisas ta.\n\nBriti kaitseministeerium keeldus Ukraina sõjaväelaste sõnu kinnitamast, viidates pikaajalisele kokkuleppele erioperatsioone mitte kommenteerida.\n\nUkrainas on väljaõpetajate ning vabatahtlikena ka endised Briti sõdurid, merejalaväelased ja eriüksuslaste komandod, kuid Ukraina ohvitserid olid kindlad, et nende väljaõppe viisid sel kuul läbi praegu teenistuses olevad Briti sõdurid.\n\nBriti relvajõudude minister James Heappey ütles sel nädalal, et Ukraina väed peaksid saabuma järgmisel nädalal Suurbritanniasse soomusmasinate koolitusele.\n\nMõronenko ütles, et väljaõppe jätkamine on kriitilise tähtsusega, sest Venemaa sissetungi alguses värvatud uutel ja naasnud veteranidel puudus kogemus tankitõrjerakettidega, mida Suurbritannia Vene vägede sissetungi ajal on saatnud.\n\n\"Oleme saanud Suurbritannialt tohutut sõjalist abi. Kuid inimesed, kes teadsid, kuidas NLAW-sid kasutada, olid mujal, nii et pidime minema YouTube'i, et ennast õpetada. Õppida saab seitsme minutiga, viie kuni seitsme minutiga,\" rääkis ta.\n\n\"Pärast seda oli meil hea väljaõpe. Briti ohvitserid olid meie üksuses kaks nädalat tagasi ja nad õpetasid meid väga hästi välja. Ja kuna meil on olnud edu, on meil nüüd ka enesekindlus,\" lisas ta.\n\nBriti sõjaväe väljaõpetajad saadeti esimest korda Ukrainasse pärast seda, kui Vene väed tungisid Krimmi. Nad viidi sealt minema veebruaris, et vältida otsest konflikti Vene vägedega ning võimalust, et NATO tiritakse sõtta.\n\nUSA teatas sel nädalal, et saadab Ukrainale 800 miljoni dollari ulatuses uusi relvi, mille seas on esimest korda suurtükke. Lisaks saadab USA oma sõjaväelasi Ukraina sõdureid välja õpetama. Pentagon kinnitas, et Ukraina territooriumil õppust ei korraldata.\n\nVenemaa saatis sel nädalal Washingtonile kirja, milles nõudis, et USA lõpetaks Kiievi relvastamise, hoiatades ettearvamatute tagajärgede eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sõjaväejuhtide sõnul on Suurbritannia eriüksuse Special Air Service (SAS) sõjaväelased esimest korda alates Venemaa sissetungist õpetanud Kiievis välja kohalikke jõudusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInter tõusis mõneks tunniks liidriks, Milan andis koheselt vastuse\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses reedeses Serie A mängus viis Marcelo Brozovic Internazionale pool tundi kestnud mängu järel võõrsil Spezia vastu juhtima, Lautaro Martinez suurendas 73. minutil külaliste edu ja kuigi Giulio Maggiore tabamus tegi 88. minutil seisuks 1:2, vormistas mängu kolmandal lisaminutil lõppskoori Alexis Sanchez.\n\nÕhtuses matšis lõi Rafael Leao San Sirol mänginud AC Milani avavärava Genoa võrku juba 11. minutil, aga kergemalt saadi hingata alles 87. minutil, kui Junior Messiase tabamus tõi tabloole ka lõppskooriks jäänud 2:0.\n\nMilan on 33 mänguga kogunud 71 punkti, linnarivaal Inter jääb neist ühe vähem peetud mängu juures maha kahe punktiga. Kolmas on 66 punkti teeninud Napoli.\n\nJärgmised mängupäevad tõotavad Itaalias tulla põnevad: kõigepealt võõrustab Napoli pühapäeval viiendal kohal olevat AS Romat, järgmisel nädalal sõidab Milan külla kuuendal kohal olevale Laziole ja siis võtab Inter vastu Roma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas olid reedel võidukad mõlemad Milano klubid ja nii jätkatakse koos ka tabeli tipus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa tennisemeeskond lükkas põnevusmänguga Suurbritannia auti\n\n## Põhitekst:\n\nDan Evans alistas esimeses üksikmängus Peter Gojowczyki 6:2, 6:1 ja viis britid juhtima, aga Jan-Lennard suutis viigistada, saades jagu Cameron Norriest 7:6 (6), 3:6, 6:2.\n\nOtsustavas paarismängus olid Kevin Krawietz - Tim Pütz üle Joe Salisburyst ja Neal Skupskist 7:6 (10), 7:6 (5). Seejuures juhtisid britid avaseti kiires lõppmängus 6:4 ja ühtekokku oli neil neli settpalli, aga sakslased suutsid siiski seti võita. Teise seti kiires lõppmängus asusid britid 5:0 juhtima, kuid sakslased võitsid siis seitse punkti järjest.\n\nPoolfinaalis ootab sakslasi kas Venemaa tenniseliidu või Rootsi võistkond. Teise finalisti selgitavad Horvaatia ning Serbia - Kasahstan veerandfinaali võitja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa tennisemeeskond alistas Davise karikaturniiri veerandfinaalis Innsbruckis kerges favoriidiseisuses olnud Suurbritannia 2:1 ja kindlustas teise tiimina pääsu nelja hulka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA koolitulistamises sai kolm õpilast surma\n\n## Põhitekst:\n\nMaakonnašerifi ametkonna informatsiooni kohaselt võeti tulistamise järel vahi alla 15-aastane õpilane ja konfiskeeriti käsirelv.\n\n\"Vahistamise ajal vastupanu ei osutatud. Kahtlustatav on palunud advokaati ega ole motiivi kohta avaldusi teinud,\" lisati politsei teadaandes.\n\n\"See on väga traagiline olukord. Meil on palju väga mures ja ärritunud vanemaid,\" ütles asešerif Michael McCabe telekanalile Fox News.\n\nPolitsei teatel saadi veidi pärast keskpäeva rohkem kui 100 hädaabikõnet. Ründaja kasutas poolautomaatset käsirelva ja tegi umbes viie minuti jooksul 15–20 lasku.\n\nOxford asub Detroidist umbes 65 kilomeetri kaugusel põhja suunas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Michigani osariigis asuva Oxfordi väikelinna keskkoolis teisipäeval aset leidnud tulistamises sai surma kolm õpilast ja haavata veel kuus inimest, kelle seas õpetaja, teatas USA politsei.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa sai aegade suurima võidu, lätlannadele löödi 20 väravat\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaa asus juba esimesel poolajal 8:0 juhtima, aga teisel poolajal anti hoogu isegi juurde ja löödi veel tosin väravat. Koguni kolm mängijat jõudis kübaratrikini: Bethany Mead, Ellen White ja Lauren Hemp.\n\nTegemist oli Inglismaa naiste jalgpallikoondise läbi aegade suurima võiduga. Senine rekord pärines 2005. aastast, kui Ungarist saadi jagu 13:0. Lätlannade jaoks tähistab see aegade suurimat kaotust.\n\nKahe naiskonna esimene omavaheline kohtumine pisut üle kuu aja tagasi Lätis lõppes külaliste 10:0 võiduga. Kahe kohtumise peale tegid inglannad 121 pealelööki ja nende väravat ei ohustatud kordagi.\n\nInglannad on D-valikgrupis kuuest voorust kogutud maksimaalse 18 punktiga liidrid. Nende väravatevahe on 53:0. Läti on aga viie kaotusega viimane, väravatevahe 2:46.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa naiste jalgpallikoondis korraldas EM-valikmängus kodus Lätiga harvanähtava väravatesaju, kui alistas vastase skooriga 20:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmapäevast peavad piiriületaja ankeedi täitma kõik Eestisse saabujad\n\n## Põhitekst:\n\nAnkeedi saab täita terviseameti iseteeninduse keskkonnas ning see on vaja täita kuni kolme päeva jooksul enne Eestisse saabumist. Ankeedis tuleb märkida nii reisi jooksul läbitud riigid kui ka riik, kust saabutakse. Ankeet tuleb täita elektrooniliselt, kuid äärmise vajaduse korral võib selle esitada paberil.\n\nKorraldus kehtib 16. detsembrini ja antakse tähtajaliselt, sest koroonaviiruse omikroni tüve omadused ning mõju Eesti territooriumil ei ole veel teada.\n\nTerviseamet lisas, et järgneva kahe nädala jooksul peaks uue viirusevariandi kohta saabuma detailsem info ning vajadusel korrigeerib amet korralduse kehtivuse tähtaega.\n\nSeni kehtinud korralduse kohaselt tuli piiriületaja ankeet täita üksnes Euroopa Liidu välistest riikidest või n-ö punastest Schengeni riikidest saabujatel, kellele rakendub eneseisolatsiooni kohustus.\n\nAnkeediga kogutud andmeid säilitatakse seire ja järelevalve eesmärgil kümme päeva, mille jooksul on info kättesaadav järelevalve tegemiseks. Terviseamet saab andmete abil välja selgitada, millistest teistest riikidest on koroonaviirus või selle konkreetne tüvi Eestisse jõudnud ning kuidas see Eesti territooriumil levib. Pärast tähtaja möödumist andmed arhiveeritakse ja need on veel 20 päeva jooksul kättesaadavad terviseameti epidemioloogidele ja töötajatele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses uue koroonatüve omikroni sissetoomise ohuga peavad alates 1. detsembrist piiriületaja ankeedi täitma kõik Eestisse sisenejad, teatas terviseamet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech alustas eurosarja 3:0 võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nSaaremaa VK asemel eurosarja pääsenud TalTech haaras igas geimis kindla eduseisu ega lasknud Taani meeskonna mängijaid enam lähedale.\n\nKordusmäng peetakse kolmapäeval samuti Taanis.\n\nCEV Challenge Cupi sarja esimeses ringis oli konkurentsis ka Pärnu VK, kes aga kaotas Iisraeli klubile Tel Avivile Maccabile 0:3 ja 2:3 ning edasi ei saanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TalTechi võrkpallimeeskond alistas tugevuselt kolmanda eurosarja CEV Challenge Cupi teise ringi avamängus Taani klubi Gentofte Volley 3:0 (25:18, 25:19, 25:20) ja astus suure sammu järgmise ringi suunas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti saalihokinaiskond MM-i veerandfinaali ei jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nKaks väravat viskas Eesti kasuks Edith Pärnik ja ühe lisas Kati Kütisaar. Kui Pärniku esimene värav tähendas 1:1 viigiseisu, siis järgnevalt viskasid venelannad viis tabamust järjest. Kütisaare esimene ja Pärniku teine värav lõpus enam palju ei muutnud.\n\nEesti vajanuks kaheksa hulka pääsemiseks vähemalt viiki, aga esikoha teenis Norra kuue, teise Venemaa saalihokiliidu koondis kolme, kolmanda Eesti kahe ja neljanda Singapur ühe punktiga.\n\nVarasemates mängudes oli Eesti saanud jagu Singapurist 4:3, aga kaotanud Norrale 1:11 ning nüüd jätkatakse mängudega 13. kohale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste saalihokikoondis kaotas Uppsalas toimuval MM-finaalturniiril viimase alagrupimängu Venemaa saalihokiliidu naiskonnale 3:6 (1:1, 0:3, 2:2) ega pääsenud veerandfinaali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naiste jalgpallikoondis sai Inglismaal suure sauna\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolajal 4:0 juhtima asunud Inglismaa kasuks lõid kübaratriki Missy Bo Kearns ja Ruby Grant, kaks väravat sai kirja Taylor Hinds.\n\nNeli päeva tagasi toimunud MM-valikmängus pidi Eesti tunnistama võõrsil Sloveenia koondise 0:6 paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jalgpallikoondis kaotas St. George's Parki staadionil peetud mitteametlikus kohtumises Inglismaa kuni 23-aastaste koondisele koguni 0:11.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTiger Woods: täiskoormusega golfimängijat minust enam ei saa\n\n## Põhitekst:\n\n45-aastane Woods vigastas mõlemat jalga, eriti paremat, ning need vajasid mitmeid hooldusi ja protseduure. Mõne aja eest teatas ameeriklane edusammudest paranemisel ja jagas videot endast, kus ta mängib golfi esimest korda pärast õnnetust.\n\nSamas lausus ameeriklane väljaandele Golf Digest, et igapäevase mängimise abil tagasi tippu murdmine pole realistlik. \"Valin mõned võistlused aastas ja mängin neil,\" ütles mitmete suurturniiride võitja.\n\n\"Just niimoodi alates nüüdsest tegutsen. See on kahetsusväärne reaalsus, aga see on minu reaalsus. Ma mõistan seda ja ma lepin sellega,\" lisas Woods.\n\nWoods sattus õnnetusse Californias. Teadaolevalt kaotas Woods kurvilisel allamänge suunduval teel auto üle kontrolli, põrkas vastu liiklusmärki ja seejärel rullus auto mitu korda üle katuse. Auto kiiruseks oli õnnetuse hetkel 135-140 km/h, mida on kaks korda rohkem, kui sellel teelõigul lubatud oli.\n\nWoodsi sõnul on rehabilitsiooniprotsessis veel palju ära teha. \"Ma ei ole veel isegi poole peal,\" jätkas golfilegend. \"Pean veel oma jalas palju lihaseid ja närve arendama.\"\n\nJuba enne õnnetust oli karjääri jooksul 15 suurturniiri võitnud Woodsil probleeme seljaga ja veidi enne saatuslikku autosõitu käis golfimängija juba oma viiendal seljaoperatsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruaris ränga autoavarii üle elanud, aga sellest tasapisi taastuv golfi suurkuju Tiger Woods sõnas, et ei hakka enam täiskoormusega mängijaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.