messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBitcoini hind langes alla 10 000 dollari\n\n## Põhitekst:\n\nÜhe bitcoini hind kukkus kolmapäeval 9958 dollarini, kuigi taastus hiljem veidi, vahendas BBC.\n\nDetsembri alguses kerkis bitcoini väärtus rekordilise 19 800 dollarini.\n\nViimase päeva jooksul on ka teised krüptovaluutad oma väärtuses kaotanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Krüptoraha bitcoin väärtus langes esmakordselt pärast detsembrikuist rekordtasemele jõudmist alla 10 000 dollari piiri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kavatseb laevakaitsjatele antud rahasumma kompenseerida\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministri esitatud korralduse eelnõuga eraldatakse selle heakskiitmise korral valitsuse reservist välisministeeriumile 122 565,34 eurot, et katta tagatiseta rahalise abiga seotud kulutused, mis on tehtud seoses laevakaitsjate vabastamise konsulaarjuhtumiga Indias, teatas valitsuse pressiesindaja.\n\nTagatiseta rahalist abi anti Eesti kodanikele nende majutus- ja elamiskulude katmiseks kautsjoni vastu vabaduses viibimise ajal ning ka pärast 27. novembri 2017. aasta kohtuotsust, millega rahuldati nende apellatsioonikaebus.\n\nVälisminister Sven Mikser teatas 6. detsembril, pärast meeste vabastamist, et teeb ettepaneku vabastada laevakaitsjad neile vangistuse ajal eraldatud toetussummade tagasimaksekohustusest.\n\nLaevakaitsjatele antud tagatiseta rahalise abi tagasinõudmisest loobumise otsus on konsulaarseaduse alusel kehtestatud välisministri määruse kohaselt välisministri pädevuses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustab neljapäeval oma reservist raha eraldamise välisministeeriumile, millega kaetaks Indias vangis hoitud laevakaitsjatele antud tagatiseta abi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSüdaööl väljakule pääsenud Austraalia tennisist kaotas suurest eduseisust\n\n## Põhitekst:\n\n2015. aastast Austraaliat esindav Gavrilova (WTA 23.) ja belglanna Elise Mertens (WTA 37.) pääsesid väljakule alles südaööl, kuna eelnev meeste üksikmängu kohtumine 3. paigutatud bulgaarlase Grimor Dimitrovi ja ameeriklase Mackenzie McDonaldsi vahel kestis ligi kolm ja pool tundi.\n\nGavrilova asus Mertensi vastu kiiresti 5:0 juhtima, ent ei suutnud setti kuidagi ära lõpetada. Mertens päästis lõpuks seitse settpalli ja võitis avaseti hoopis ise 7:5. Teises setis õnnestus Gavriloval vastase palling murda korra, Mertensil aga kolmel korral ja ta võitis seti 6:3 ning pääses edasi kolmandasse ringi.\n\nTeises setis läks Gavrilova ka pukikohtunikuga vaidlema, kuna soovis kasutada nn kotkasilma abi, ent kohtuniku arvates konsulteeris ta enne vaide nõudmist enda boksiga, mis on aga keelatud tegevus ja seetõttu talle kotkasilma abi ei võimaldanud.\n\nAustraalia lahtiste eel Hobartis karjääri teise WTA turniiri võitnud Mertens läheb kolmandas ringis vastamisi prantslanna Alize Cornet’ga, kes sai teises ringis 6:4, 6:3 jagu 12. asetatud sakslanna Julia Görgesist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtiste meistrivõistluste kolmas võistluspäev lõppes kohaliku aja järgi alles varahommikul, kui kodupubliku ees mänginud 23. asetatud Daria Garvrilova mängis teise ringi kohtumises avasetis suure eduseisu maha ja langes konkurentsist välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVäejuht: NATO adub Venemaad strateegilise võistlejana\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie strateegiat mõjutab Venemaa naasmine strateegilise võistlejana, Aafrika ja Lähis-Ida stabiilsuse järjekindel vähenemine, samuti terrorism,\" ütles ta pressikonverentsil pärast NATO sõjalise nõukogu istungit Brüsselis peastaabiülemate tasemel.\n\nTema sõnul on maailma julgeoleku olukord uute tehnoloogiate levimise tõttu kiiresti muutumas.\n\nScaparrotti sõnul tuleb NATO-l pingutada, et Venemaa sellest mitmes sõjalises valdkonnas mööda ei jõuaks. \"On valdkondi, kus me juhime, kuid kui mitte midagi teha, siis viie aasta pärast me kaotame juhtkoha,\" ütles ta.\n\nSõjalise komitee esimees Tšehhi kindral Petr Pavel märkis, et Venemaa on väljakutse NATO julgeolekule. Ta selgitas, et NATO seirab Venemaa elavnemist mitmes ilmajaos, sealhulgas mainis ta Krimmi ja Ida-Ukraina sündmusi, Süüriat ja Vahemere piirkonda tervikuna.\n\nPaveli sõnul esineb Venemaa NATO-le võrdse võistlejana ja seepärast seiratakse Vene väe tegevust, kaasa arvatud selle moderniseerimist kiivalt.\n\nScaparrotti valmistub kohtuma Vene ülemjuhatajaga\n\nScaparrotti ütles kolmapäeval, et valmistatakse ette tema kohtumist Vene kindralstaabiülema Valeri Gerassimoviga.\n\n\"Vestlesime kindral Gerassimoviga septembris ja leppisime kokku kohtumises. Praegu valmistatakse seda ette,\" ütles ta Brüsselis pressikonverentsil.\n\nScaparrotti mainis, et üksikasjad edastatakse hiljem.\n\nTema sõnul keskenduvad läbirääkimised NATO ja Venemaa sõjalise tegevuse läbipaistvuse tagamisele. \"Peame veenduma, et keegi ei tee närvilisi samme ega anna olukorrale väärhinnanguid,\" ütles Scaparrotti.\n\nKohtumist oodatakse jaanuaris. BuzzFeed edastas 8. jaanuaril, et sedalaadi üliharv kohtumine on kavas korraldada Bakuus.\n\nNATO külmutas suhted Venemaaga 2014. aastal, alates 2017. aastast on olukord hakanud sulama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa on võtnud tagasi NATO strateegilise võistleja seisuse ja see on üks põhjusi, miks NATO peab oma strateegiat kohandama, ütles kolmapäeval NATO Euroopa väe ülemjuhataja USA kindral Curtis Scaparrotti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondis alustab Balti turniiri Rakveres\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on esimese korraga, kui Eesti meeste koondis mängib Rakveres. 2012. aastal toimusid Lääne-Virumaa keskuses kuni 19-aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupimatšid ning seal on oma kohtumisi pidanud ka erinevad noortekoondised ja naiste koondis.\n\nRakvere linnavolikogu aseesimehel ja spordikomisjoni juhil Aleksandr Holstil on hea meel, et linnal on võimalus sellisest sündmusest osa saada.\n\n\"Eesti vabariigi 100. sünnipäeval on Rakverel suur au võõrustada Eesti jalgpallikoondist ja seda niivõrd ajaloolise võistluse kui Balti turniiri raames. Oleme kindlad, et sellest tuleb käimasoleva aasta üks olulisemaid sündmusi meie linnas ja on äärmiselt positiivne, et kui otsustati see mäng pidada väljaspool Tallinna, osutus valituks just Rakvere linn,\" lausus Holst.\n\nJalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul on tähtis, et koondise tasemel jalgpall jõuaks Tallinnast väljapoole.\n\n\"Kõigepealt suur aitäh Rakvere linnale, kes meid võõrustab. Alaliidu jaoks on oluline, et koondise mänguga kaasas käivast emotsioonist ja muudest tähendustest saaksid vahetult osa ka väljaspool pealinna elavad fännid. Oleme saanud pealtvaatajatelt tagasisidet, et huvi näha koondist mängimas teistes linnades on suur. Mõistagi on mängu Tallinnast välja viimise eelduseks ka kvaliteetsed tingimused, mida Rakvere linn ja staadion pakuvad,\" ütles Pohlak.\n\nVarasemalt on Kalevipojad kodumänge Tallinnast eemal peetud seitsmes erinevas Eesti linnas: Pärnus (1993, 1999, 2016), Narvas (1996), Viljandis (1997, 1998), Kuressaares (1997, 1998, 2000, 2001, 2002, 2008), Tartus (1997, 2012), Valgas (1998, 2003) ja Kohtla-Järvel (1998).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste jalgpallikoondise aasta esimene kodumäng toimub 30. mail kell 19 Rakvere linnastaadionil, kui Balti turniiri avamängus minnakse vastamisi Leeduga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse politsei tegi reide salmonellaskandaaliga seotud piimakontsernis\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsuse võimud on praeguseks teatanud ligi 40 salmonellajuhtumist Prantsusmaal, Hispaanias ja Kreekas. Kontsern on ise tunnistanud, et salmonellaskandaal mõjutab 83 riiki, keda on kõiki ka juba teavitatud, ning müügilt on tagasi kutsutud 12 miljonit karpi piimasegu, vahendasid BBC ja Yle.\n\nKümned politseinikud on teinud läbiotsimisi näiteks Lactalise kontoris Lavalis ja Craonis asuvas tehases. Saastunud piimatoode oli praeguste andmete kohaselt pärit just nimelt Craoni tehasest.\n\nLactalise pressiesindaja kinnitas reidi ja rõhutas, et nagu firma on ka varem lubanud, tehakse uurijatega täielikku koostööd.\n\nLactalis märkas salmonellabakterit Craoni tehase analüüsides juba suvel, kuid avalikkust tookord ei teavitatud, sest firma väitel toodetest salmonellat ei leitud. Kui aga detsembris teatati haigestumisjuhtumitest, oli kontsern juba suurema skandaaliga silmitsi. Müügilt kutsuti tagasi sellised tooted nagu Picot, Milumel, Taranis ja Celia.\n\nEttevõte on hiljem selgitanud, et tõenäoliselt tekkis salmonellaprobleem Craoni tehases toimunud renoveerimistöödega seoses. Mahavaikimist on firma juhid eitanud.\n\nDetsembris alustasid võimud juurdlust, mille raames kahtlustatakse Lactalist nii pettuses kui ka selles, et toodete müügilt tagasi kutsumist ei korraldatud vastavalt reeglitele.\n\nSajad perekonnad on praeguseks Lactalise vastu ka hagi esitanud ning nad pole leppinud ka firma poolt kohtueelse lahendusena pakutud kompensatsiooniga.\n\nLactalis on maailma üks suuremaid piimatööstuskontserne, mille aastakäive on umbes 17 miljardit eurot. Kontsernil on tootmisüksused 47 riigis ning ainuüksi Prantsusmaal antakse tööd 15 000 inimesele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa politsei tegi kolmapäeval reide piimatööstuskontserni Lactalis peakontoris ja mitmes tootmisüksuses. Tegemist on osaga nn salmonellaskandaalist, mis puudutas ettevõtte poolt toodetud rinnapiimaasendajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Meedia digimeedia arendusdirektor lahkus ametist\n\n## Põhitekst:\n\nMetsar ütles ERR-ile, et lahkub omal soovil, kuid põhjuseid avalikult kommenteerida ei taha. Tema viimane tööpäev oli kolmapäeval.\n\nVarem ka Delfis ja Ekspress Grupis töötanud Metsar läks Eesti Meediasse tööle Äripäevast ning toona võttis ta endaga kaasa ka oma tiimi. Need inimesed jäävad Metsari sõnul Eesti Meediasse edasi.\n\n\"Lahkun ainult mina,\" kinnitas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Meedia digimeedia arendusdirektor Kerttu Metsar teatas kolmapäeval, et lahkub ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKarilaid: suure tõenäosusega me Ivanovaga enam ei arvesta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Suure tõenäosusega me Olga Ivanovaga enam ei arvesta. Tal on olnud võimalus, ta on erakonnast välja arvatud, aga ta on fraktsiooni liige. Oleme lootnud, et ehk suudab ta saada aru, et erakond on meeskonna mäng ja siin tuleb vaadata ühiselt asju, aga tundub, et ta ei saa aru ja suure tõenäosusega temale enam lootusi ei panda, et ta oleks võimeline arenema meeskonna mängijaks,\" ütles Karilaid ERR-ile.\n\nOlga Ivanova ütles, et läheb samuti keskfraktsiooni koosolekule, ent ei oska prognoosida, milliseid otsuseid sealt tulla võib. \"Eks vaatame, kuna esmaspäeval sisulist arutelu ei olnud,\" lausus Ivanova.\n\nRiigikogu Keskerakonna fraktsioon pole rahul, et Olga Ivanova jättis eelmisel nädalal toimunud majandusminister Kadri Simsoni umbusaldushääletusel hääletamata ja kavatseb selle küsimuse üles võtta.\n\nKeskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles möödunud nädala neljapäeval ERR-ile, et Ivanova käitumine oli kahetsusväärne ja tuli fraktsioonile üllatusena.\n\nSarapuu ei öelnud, et millised sanktsioonid Ivanova suhtes fraktsioon kehtestab. \"Küll aga ei tule niisugust lauset, et püüa edaspidi paremini käituda.\"\n\nKeskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi ütles pärast koosolekut, et ka kolmapäeval toimunud fraktsiooni koosolekul teemat arutada siiski ei jõutud. Fraktsioonijuht Kersti Sarapuu ei soovinud plaanidest seoses Ivanovaga veel rääkida.\n\n\"Täna me küll algselt plaanisime, et me midagi arutame, aga meil olid külas sotsiaal- ja rahandusminister ja meie aeg kulus nii kiiresti ära, nii et täna me seda teemat puudutada ei saanud. Küll aga esmaspäeval me teeme omad järeldused,\" ütles Sarapuu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid ütles enne keskfraktsiooni koosolekut, et suure tõenäosusega ei saa fraktsioon enam Olga Ivanovaga arvestada. Tema sõnul pidi fraktsioon kell 12 alanud koosekul otsustama, kuidas Ivanovaga edasi käituda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVestager soovib jätkata konkurentsivolinikuna\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mida ma tõesti sooviksin on saada teine mandaat Komisjonis,\" selgitas taanlannast volinik ajalehtedele L’Echo ja De Tijd antud intervjuus. \"Ma olen näinud, et see nõuab õppimist ja harjutamist, et asju korralikult teha ja neid paika panna.\"\n\n\"Ma tunnen, et teise mandaadiga saaksime me fantastilisi asju teha,\" märkis Vestager ja rõhutas, et teda huvitab just nimelt konkurentsivoliniku portfell.\n\nVestager on praeguse Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni üks silmapaistvamaid volinikke, kes on muuhulgas pälvinud tähelepanu jõuliste sammudega tehnoloogiahiidude nagu Apple ja Google vastu, kirjutab Politico.\n\nNovembris kirjutas Politico, et näiteks uute tehnoloogiate küsimust oluliseks pidav Prantsusmaa president Emmanuel Macron võib toetada Vestageri kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale. Samas võib sellest toetusest siiski väheks jääda.\n\nKuigi aeg-ajalt on volinikud olnud ametis kahes järjestikuses Komisjonis, vahetab selline volinik üldjuhul valdkonda. Samuti esitavad oma riigist pärinevaid volinikukandidaate liikmesriikide valitsuses ning praegu kuulub Vestageri partei ehk sotsiaalliberaalne Det Radikale Venstre opositsiooni.\n\nVestager kommenteeris selliseid spekulatsioone intervjuus järgnevalt: \"See on sarnane asi nii Euroopas kui ka riiklikus poliitikas, igal pool on kuulujutud. Kuid ma võtan seda kui toredat komplimenti. Alati on tore teada, et kellegi arvates teed sa oma tööd hästi.\"\n\nJunckeri juhitud Euroopa Komisjoni volitused kehtivad 2019. aastani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles Belgia meediale antud intervjuus, et kuulujutud, et temast võiks saada järgmine Euroopa Komisjoni president, on toredad, kuid ise ta eelistaks jätkata järgmises Komisjonis oma praegusel ametikohal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus andis Autorollo tsiviilvaidluse osalistele aega kompromissiks\n\n## Põhitekst:\n\nJuhul, kui pooled kompromissi ei saavuta, siis teeb kohus otsuse 2. märtsil, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.\n\nMullu mais tühistas riigikohus Autorollo tsiviilasjas Tallinna ringkonnakohtus tehtud otsuse ja saatis selle sinna tagasi uueks arutamiseks.\n\nRiigikohus rahuldas OÜ Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki kassatsioonkaebused ja tühistas 2016. aasta 21. oktoobri otsuse kogu ulatuses menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.\n\nRiigikohus leidis, et ringkonnakohus rikkus tsiviilasjas kostjate Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse suhtes otsuse tegemisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust.\n\nKolleegium märkis, et ringkonnakohus ei järginud otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätet, mille kohaselt peab ringkonnakohus juhul, kui ta tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, võtma seisukoha kõigi maakohtu menetluses esitatud poolte väidete ja vastuväidete kohta.\n\n\"Samuti pole ringkonnakohus järginud samas seadustikus sätestatud maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamise põhjendamise kohustust. Eeltoodud rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised, kuna ei võimalda menetlusosalistel aru saada, kuidas kohus jõudis lahendis toodud järeldusteni, samuti ei võimalda need rikkumised kassatsioonikohtul lahendit sisuliselt kontrollida,\" tõdes kolleegium.\n\nRingkonnakohus tühistas 2016. aasta 21. oktoobril varasema Harju maakohtu otsuse ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis OÜ Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki nõuded Siim Roode, Keit Pentus-Rosimannuse, Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu rahuldamata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ringkonnakohus vaagis kolmapäeval riigikohtu suuniste järgi uuesti pankrotis Autorollo tsiviilvaidlust ning kohus pakkus pooltele enne kohtuotsuse tegemist veel võimalust sõlmida omavahel kompromisslepe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDimitrov oli maailma 186. reketiga suurtes raskustes\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Dimitrov kaotas esimese seti 4:6, võitis seejärel kaks järgmist 6:2 ja 6:4, kuid kaotas mitmete topelt- ja lihtvigade tõttu neljanda seti 0:6. Otsustavas setis oli ta endast neli aastat nooremast konkurendist üle 8:6. McDonald polnud varem mänginud ühegi ATP edetabelis 69 parema hulka kuuluva tennisisti vastu.\n\nJärgmises ringis kohtub Dimitrov venelase Andrei Rubleviga, kes oli 6:4, 6:7 (5), 6:4, 6:2 üle Küprose tennisistist Marcos Baghdatisest.\n\nMaailma esinumbril Rafael Nadalil kulus argentiinlase Leonardo Mayeri (ATP 52.) alistamiseks kaks tundi ja 40 minutit, kui oli vastasest üles kolmes setis 6:3, 6:4, 7:6 (4). Kohalike lootus Nick Kyrgios vajas Viktor Troicki 7:5, 6:4, 7:6 (2) alistamiseks pool tundi vähem, Nadalist tunni võrra vähem pidi väljakul viibima maailma kuues reket Marin Cilic, kes oli portugallasest Joao Sousast üle 6:1, 7:5, 6:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtistel oli maailma kolmas reket, bulgaarlane Grigor Dimitrov raskustes kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud ameeriklase Mackenzie McDonaldiga (ATP 186.), kuid suutis pea kolm ja pool tundi kestnud matši järel siiski kolmandasse ringi pääseda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLugejakiri: kas Maarjamäe monument jätta või ära pühkida?\n\n## Põhitekst:\n\n1941. aastal hävitas Nõukogude Liit kõik Eesti Vabadussõja mälestussambad, näitamaks oma võimu, halastamatut „vabastamist“ ja Eesti Vabariigi tuhastamist. Miski ei tohtinud eestlastele enam meenutada nende kunagist vabadust. Aegamisi kerkisid uute vabastajate monumendid – suurejoonelisim neist Maarjamäe oma –, mis pidid kinnitama nõukogude korra igavikulisust ja meenutama orirahvale, et tuleb käia küürutades.\n\nKas niisugust vägivalla ülistust on tänapäevasele vaatajale vaja?\n\nÜlistame ju vabadust, taastasime oma sõjasangarite ausambad – eks seegi ole vastukäik punamonumentidele. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maarjamäe nn punamonumendi säilitamist kaitsvad isikud toovad põhjenduseks selle kunstiväärtuslikkuse, millest olevat kahju lahti öelda. Selle peale võiks küsida, kas Nõukogude Liidu hümn Georg Otsa esituses oleks meile samuti armas? Purustamatu liit on küll lagunenud, aga ta laulis ju hästi…",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeelis Pai haigestumise tõttu jäi tema korruptsiooniväärteo arutamine ära\n\n## Põhitekst:\n\nKeskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo heidab Paile ette korruptsioonivastase seaduse rikkumist seoses ametiseisundi või mõju korruptiivse kasutamisega.\n\nMullu märtsis vabastas Tallinna linnavalitsus Pai Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehe kohalt.\n\nJärgmisel istungil peaks esialgse kava kohaselt andma ütlusi Pai.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus pidi kolmapäeval jätkama Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu endise esimehe Meelis Pai korruptsioonivastase seaduse rikkumise väärteoasja arutamist, kuid Pai haigestumise tõttu jäi istung ära.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina sõda kannustas HIV-i levikut riigi suurlinnadesse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimasel ajal on ligikaudu neli viiendikku uutest nakatunutest heteroseksuaalid, kes ei kasuta narkootikume. Umbes pooled HIV-kandjatest pole ise teadlikud, et nad on üleüldse nakatunud,\" nentis uurimuse esimene autor Tetyana Vasylyeva, Oxfordi ülikooli viroloog. Selles osas meenutab olukord ja üldised suundmused Eestit. Ukrainas on tõusnud viiruse leviku seisukohalt viimasel ajal olulisele kohale aga veel üks tegur – sõda.\n\nHiljuti ilmunud töös kaardistas Vasylyeva koos kolleegidega HIV-i levikut geneetiliste meetoditega. \"Suurimad viiruse eksportijad on Ukraina idaosa kaks kõige suuremat linna – Donetsk ja Lugansk. Leidsime tõendeid pigem juba eelnevate nakkusjuhtude ruumilisest ümberjaotumisest, mitte uutest nakkusjuhtudest,\" selgitas doktorant. Donetski ja Luganskit pole Ukraina valitsus enda käes hoidnud alates 2014. aastast.\n\nJäreldused ei tulnud tema sõnul üllatusena. Kokku on ajanud sõda peamiselt riigi idaosas liikvele 1,7 miljonit inimest. Juba enne sõda leidus aga piirkonnas tuhande elaniku kohta rohkem nakatunuid kui riigi teistes osades. Nii on loomulik, et geopoliitilised sündmused võivad avaldada viiruse levikule olulist mõju.\n\nTöörühm hoiatab seetõttu, et HI-viiruse leviku ennetamisele, seirele ja ravile tuleb pöörata senisest rohkem tähelepanu. \"Uued HI-viiruse tüved võivad liikuda piirkondadesse, kus on võimalused nende edasikandumiseks kõige paremad. Piirkondadesse, kus on seksuaalne riskikäitumine rohkem levinud,\" nentis Vasylyeva.\n\nSamuti leidis töörühm, et võrreldes muu Euroopaga on riigis rohkem levinud HI-viiruse tüved, mis on resistentsed nakatumist pärssivate (PrEP) ravimite suhtes.\n\nKokku järjestasid teadlased töö tarbeks aastatel 2012–2015 kokku 24 piirkondlikus kliinikus 427 patsiendi organismist leitud HIV-1 alatüüp A pärilikkusaine. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide t eadusakadeemia toimetistes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina idaosas lõõmav konflikt on mõjutanud riiki rohkem kui ühel viisil. HI-viirust kandvate sõjapõgenike tõttu on kasvanud järsult nakatumisrisk ka Ukraina suurlinnades nagu Kiiev ja Odessa. Seejuures pole HIV enam ainult süstivate narkomaanide seas leviv haigus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAganits oli eurosarjas võidukas, täna mängivad Venno, Tammemaa ja Treial\n\n## Põhitekst:\n\nAganits ja Montpellier kohtusid kaheksandikfinaali avamängus Soligorski Šahtjoriga (Valgevene) Mogiljovis ning said 3:1 (25:10; 25:16; 26:28; 25:19) võidu, vahendab volley.ee. Eesti koondise temporündaja tegi tavapäraselt kaasa kogu kohtumise ja tõi 100-protsendilise rünnaku (7st 7) juures 9 punkti (+8), kaks punkti tuli blokist. Võitjate parimana kogus Jean Patry 20 punkti (+14). Kordusmäng peetakse 31. jaanuaril Prantsusmaal.\n\nAllik ja Düren Powervolleys mängisid Türgis Ankara Ziraat Bankasiga ning pidid vastu võtma 0:3 (20:25; 24:26; 19:25) kaotuse. Allik sekkus episoodiliselt servima ja punktiarvet ei avanud. Võitjate parimana kogus Dawid Konarski 17 punkti (+11), Düreni resultatiivseim oli Marvin Prolingheuer 11 punkti (+6). Korduskohtumine toimub 31. jaanuaril Saksamaal.\n\nCEV Challenge Cupil on võistlustules kaks eestlast. Henri Treial ja tema Tšehhi meistrisarja kuuluv koduklubi CEZ Karlovarsko kohtuvad kolmapäeval kodus kell 19.00 (Eesti aeg) Näfelsi Biogas Volleyga (Šveits). Oliver Venno ja Ankara Maliye Piyango peavad oma 1/8-finaali avakohtumise Minski Stroiteli (Valgevene) vastu. See mäng peetakse kolmapäeval Ankaras Eesti aja järgi kell 19.00.\n\nEuroopa klubivõrkpalli kõrgeimal tasemel ehk Meistrite liigas peavad järjekordsed mängud Renee Teppan (Trentino Diatec) ja Timo Tammemaa (Maaseiki Noliko). Trentino hoiab E-alagrupis Kedzierzyn-Kozle Zaksa (5 punkti) järel 4 punktiga teist kohta, Maaseik on 2 punktiga kolmas ja Izmiri Arkas 1 punktga viimane. Trentino kohtub neljapäeval kell 21.30 kodus Izmiri klubiga, Maaseik mängib kolmapäeval kell 21.30 võõrsil Zaksaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Pärnu VK-le alustasid CEV Challenge Cup'i 1/8-finaali eile ka Andri Aganits ja Karli Allik. Täna ja homme jätkavad mitmed piiri taga mängivad Eesti võrkpallurid samuti oma teekonda Euroopa klubisarjades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene lavastaja Kirill Serebrennikovi koduaresti pikendati\n\n## Põhitekst:\n\nGogoli teatri kunstilist juhti kahtlustatakse riigilt ligi miljoni euro väljapetmises, vahendasid ERRi raadiouudised.\n\nJuurdlus puudutab Serebrennikovi loodud teatriprojekti Platvorm, mille raamatupidaja, kes on samuti juhtumi asjus kohtu all, on süüdistanud lavastajat projektile mõeldud summade omastamises ning kogu petuskeemi juhtimises.\n\nLavastaja on viimastel aastatel kritiseerinud kunsti üha rangemat tsenseerimist Venemaal, öeldes, et võimud on naasmas \"kõige labasema Nõukogude praktika juurde\".\n\nSüüdimõistmise korral ähvardab režissööri kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aasta augustis kinni peetud vee lavastaja Kirill Serebrennikovi koduaresti pikendati veel kolme kuu võrra, kirjutab ajaleht New York Times.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja Konn avaldas videosingli \"Mängivad pillid, kuu on vees\"\n\n## Põhitekst:\n\nVideo monteeris Siim Parisoo ja heli võttis üles ning mängis kokku Martin Kikas, materjali filmisid operaatorid Hanna Samoson ja Siim Parisoo.\n\n\"Mängivad pillid, kuu on vees\" on lugu Põhja Konna 2016. aastal ilmunud kauamängivalt \"Põhja Konn\". 2018. aasta veebruari keskpaigas ilmub Põhja Konnal duubelvinüül \"Põhja Konn\", millele jõuavad lisaks kollektiivi varasematele lugudele ka Betti Alveri luuletuste \"Hääled\", \"Mitte viirastus, meeltepett\", \"Külm puhang lõõtsub\" ja \"Suurest haardest\" muusikalised töötlused. Viimased neli poeesi on sisse lugenud näitlejad Anu Lamp, Andres Ots, Lauri Kaldoja ja Karmo Nigula ning selle juurde komponeeritud muusika sündis nende lugemisviisist.\n\nAlbumi esitluskontserdid toimuvad 16. veebruaril Tallinnas Vabal Laval ja 17. veebruaril Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis. Esitluskontsertide külalisesinejana astub üles Erki Pärnoja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ansambel Põhja Konn avaldas Ö Stuudios salvestatud ja viimistletud videosingli \"Mängivad pillid, kuu on vees\". Loo kirjutasid Põhja Konna laulja ning klahvpillimängija Valter Soosalu ja kitarrist Jürgen Kütner Karl Ristikivi samanimelise luuletuse sõnadele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati\n\n## Põhitekst:\n\nElutööpreemia kandidaadid on:\n\nHenn Põlluste – teenekas maadlustreener, aastaid on olnud Eesti maadluskoondise peatreener, Heiki Nabi treener. Esitaja Eesti Maadlusliit;\nIvar Stukolkin – ujuja, 1980 Moskva olümpiavõitja. Esitaja Eesti Ujumisliit;\nJaan Ahi – teenekas jäähoki ja jalgpalli treener ning arendaja, kauaaegne sporditöö korraldaja. Esitaja Eesti Jäähoki Liit;\nJaan Tults – aerutamis- ja sõudmistreener, arutamise ja sõudmise arendaja. Esitajad Eesti Sõudeliit ja Eesti Aerutamisföderatsioon;\nJüri Kalmus – jalgrattatreener, Erika Salumäe esimene treener, jalgrattaspordi arendaja. Esitaja Eesti Jalgratturite Liit;\nKaarel Zilmer – teenekas suusaspordi ja liikumisharrastuse arendaja. Esitaja Eesti Suusaliit;\nKersti Sirel – teenekas korvpallitreener, TLÜ korvpallinaiskonna treener. Esitaja Tallinna Ülikool;\nMatti Killing – teenekas sõudetreener. Esitajad Eesti Sõudeliit, Eesti SS Kalev, EMSL Jõud, Pärnu Spordiliit ja Pärnumaa Spordiliit;\nPeeter Nelis – vehklemistreener, Haapsalu vehklemiskoolkonna edasiarendaja. Esitaja Eesti Vehklemisliit;\nRaigo Kollom – ratsutaja ja ratsaspordi treener ja arendaja, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees. Esitaja Eesti Ratsaspordi Liit;\nRein Põldme – pimedate laste kehalise kasvatuse õpetaja ja ujumistreener. Esitaja Eesti Paraolümpiakomitee, kandidatuuri toetajad Puuetega Inimeste Ujumisliit, Eesti Pimedate Spordiliit, Eesti Puuetega Inimeste Spordiliit, Tartu Emajõe Kool;\nRiho Rannikmaa – judo- ja sumotreener. Esitajad Eesti Sumoliit, Eesti Judoliit, Lääne-Virumaa Spordiliit ja Vinni vald, kandidatuuri toetaja Kaido Höövelson;\nSulev Roosma – purjetaja ja purjespordi arendaja, Kalevi Jahtklubi arendaja, Tallinna Linnasadama peainsener. Esitaja Kalevi Jahtklubi;\nTaimu Viir – tõstesporditreener ja -kohtunik, tõstespordi arendaja ja spordiajaloolane. Esitajad Eesti Tõstespordi Liit ja Spordiajaloo Klubi Alfred;\nToomas Merila – odavisketreener. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;\nTõnu Pääsuke – laskesuusataja ja laskesuusatamistreener, laskesuusatamise arendaja. Esitaja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, kandidatuuri toetajad Kaija Parve-Helinurm, Marten Kaldvee, Eveli Saue;\nUno Aava – autosportlane, insener ja autospordi arendaja ning mootorispordi ajaloo koguja. Esitaja Eesti Autospordi Liit, kandidatuuri soovitaja Raido Rüütel;\nÕnne Pollisinski – allveespordi treener ja allveespordi arendaja, puuetega inimeste sporditegevuse arendaja. Esitaja Eesti Allveeliit, kandidatuuri toetajad Eesti Paraolümpiakomitee, Downi Sündroomi Ühing MTÜ ja Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaiguste Selts.\nRiiklik spordi elutööpreemia määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ning kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Kummagi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.\n\nAastapreemia kandidaadid 2017. aasta tulemuste eest on:\n\nAhto Raska – maadlustreener, maadleja Epp Mäe treener. Epp Mäe saavutas 2017. aastal naistemaadluses –75 kg EM-il 3. koha ja MM-il 5. koha. Esitaja Eesti Maadlusliit;\nEpp Mäe – maadleja, saavutas 2017. aastal naistemaadluses –75 kg EM-il 3. koha ja MM-il 5. koha. Esitaja Eesti Maadlusliit;\nHeiki Nabi – maadleja, saavutas 2017. aastal kreeka-rooma maadluses kehakaalus –130 kg MM-il 2. Koha. Esitaja Eesti Maadlusliit;\nHelen Link – Eesti Ujumisliidu „Õpime ujuma“ projektijuht, ujumise algõpetuse kooliprogrammi arendamise eest 2017. aastal. Esitaja Eesti Ujumisliit;\nJanek Õiglane – kergejõustiklane, 10-võistleja, saavutas 2017. aastal 10-ne võistluses MM-il 4. koha. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;\nJulia Beljajeva – vehkleja, Eesti parim naissportlane 2017, saavutas 2017. aastal MM-il 1. koha Eesti epeenaiskonna koosseisus, MM-il ind. 3. koha, EM-il ind 3. koha, MK-sarjas 2016/2017 2. koha ja oli aasta kokkuvõttes maailma edetabeli liider. Esitaja Eesti Vehklemisliit;\nKeio Kuhi – Eesti Korvpalliliidu peasekretär, tulemusliku tegevuse eest FIBA U18 Euroopa Meistrivõistluste noormeeste B-Divisjoni finaalturniiri korraldamisel Tallinnas 28.07.- 06.08.2017. Esitaja Eesti Korvpalliliit;\nKelly Sildaru – vigursuusataja, Eesti parim noorsportlane 2017, saavutas 2017. aastal juunioride MM-il pargisõidus 1. koha ja rennisõidus 1. koha. Esitaja Eesti Suusaliit;\nOtt Tänak ja Martin Järveoja – rallipaar, saavutasid 2017. aastal kaks MM etapivõitu ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Esitaja Eesti Autospordi Liit;\nIrina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk – Eesti epeenaiskond, Eesti parim võistkond 2017, kes saavutas 2017. aastal MM-il 1. koha. Esitaja Eesti Vehklemisliit;\nKaido Kaaberma, Anatoli Jasnov, Natalja Kotova, Viktor Kirpu ja Peeter Nelis – epeenaiskonna treenerid, tulemusliku töö eest Eesti kuldse epeenaiskonna ettevalmistamisel 2017. aasta vehklemise MM-iks. Esitaja Eesti Vehklemisliit;\nMario Kalmre ja Risto Kalmre – üritusteseeria Simple Session asutajad ja peakorraldajad juba 18 aastat. 2017. aastal laiendati Simple Sessioni üritust Riiga. Esitaja Eesti Linnaratturite Liit;\nKaur Kuslap, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo – sõudjad, Eesti paarisaeruline neljapaadi meeskond, kes saavutasid 2017. aastal sõudmise MM-il 3. koha. Esitaja Eesti Sõudeliit;\nMattias Reinaas, Stefan Arand ja Erko Aabrams – Eesti veemoto koondise liikmed, kõrged tulemused maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt. Esitaja Eesti Veemoto Liit;\nMarkus Puusepp – Eestis toimunud orienteerumise MM peakorraldaja, kes oli 2017. aastal Eestis toimunud orienteerumise MM võistluste peakorraldaja. Esitaja Eesti Orienteerumisliit;\nMatti Killing – sõudetreener, 2017. aastal sõudmise MM-il 3. koha saavutanud Eesti paarisaerulise neljapaadi treener. Esitaja Eesti Sõudeliit;\nNatalja Kotova – vehklemistreener, vehkleja Julia Beljajeva treener. Esitajad Eesti Sõudeliit ja Tartu Linnavalitsus;\nNikolai Novosjolov – vehkleja, saavutas 2017. aastal EM-il 3. koha, MM-il 2. koha ja MK-sarjas 2016/2017 3. koha. Esitaja Eesti Vehklemisliit.\nPeeter Olesk – laskur, saavutas 2017. aastal EM-il olümpiakiirlaskmise harjutuses 2. koha ja täiskaliibrilise püstoli harjutuses 3. koha. Eesitaja Eesti Laskurliit;\nRaul Reiter – võrkpalli noortetreener, kelle töö tulemus kajastub otseselt Eesti meeste võrkpallikoondise 2017. aastal FIVB Maailmaliiga 3. tugevusgrupi võidus. Esitaja Eesti Vehklemisliit;\nSven Andresoo – kergejõustikutreener, 2017. aastal MM-il 10-võistluses 4. koha saavutanud Janek Õiglase treener. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;\nTõnis Sildaru – Kelly Sildaru treener, freestyle suusatamise juunioride koondise treener. Esitaja Eesti Suusaliit;\nVeljo Lamp – Tartu Linnavalitsuse spordiametnik, 23.09.2017. aastal Tartus toimunus III Euroopa spordinädala avaürituse üldkoordineerimise eest. Esitaja Tartu Spordiliit.\n\nAastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse, mis on saavutatud või avalikustatud eelmise kalendriaasta jooksul. Iga aastapreemia suurus on 9600 eurot, kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Preemiate saajad otsustab Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku alusel Vabariigi Valitsus.\n\nPreemiad antakse üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis Haapsalus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2018 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 18 ning kuuele aastapreemiale 23 kandidaati.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaab laiendab Soomes tegevust, Tampere linna tuleb uus keskus\n\n## Põhitekst:\n\nKeskuses hakatakse arendama Saabi sõjalennukite elektroonilise sõjapidamise süsteeme. Samuti on seal plaanis arendada maismaal paiknevaid elektroonilise sõjapidamise ja luure tehnoloogiaid, vahendas Yle.\n\nPersonali hakkas ettevõte uue keskuse jaoks värbama juba eelmisel aastal ning käesoleval aastal seda tööd jätkatakse.\n\nSaabi tegevjuhi Håkan Buskhe sõnul on eesmärgiks teha Tampere keskusest oluline osa ettevõtte tootearendussüsteemist.\n\nSaab on teinud eelmisest aastast saadik koostööd ka Helsingi piirkonnas asuva Aalto Ülikooliga.\n\nPraegu on Saabil ja selle tütarfirmal Combitech Oy Soomes umbes 100 töötajat ning tegutsetakse nii Helsingis, Espoos, Jyväskyläs, Tamperes ja Säkyläs.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi lennundus- ja kaitsetööstusettevõte Saab AB laiendab oma tegevust Soomes ja rajab Tampere linna tehnoloogiakeskuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nGripihooaeg on seni nõudnud kaks inimelu\n\n## Põhitekst:\n\nAmet täpsustas, et mõlemal olid kaasuvad haigused, kumbki polnud gripi vastu vaktsineeritud.\n\nAasta teisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3126 inimest, neist 39 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena.\n\nHaigestumiste üldarvu püsimine madalal tasemel võib olla seotud nii lõppenud pühade kui ka asjaoluga, et hetkel domineeriva B-gripiviiruse leviku potentsiaal on üldjuhul väiksem ja seetõttu kasvab grippi haigestunute arv suhteliselt aeglasemalt.\n\nLaboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 13 A-gripiviirust ja 50 B-gripiviirust. Grippi haigestumise intensiivsust hindab terviseamet jätkuvalt madalaks ning gripilevikut piiratuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud kaks vanemaealist inimest vanuses 79 ja 81 eluaastat, teatas terviseamet kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Saar: alkoaktsiisi alalaekumine pole kultuuri rahastamist mõjutanud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kultuurkapitali eelarves ei ole juhtunud midagi drastilist, sest olgugi et alkoholi ostmine on vähenenud, siis kuna aktsiisitõus on iseenesest olnud üsna suur, on tänu sellele laekumised tervikuna Kultuurkapitalile olnud siiamaani kasvavas trendis,\" ütles Saar riigikogu infotunnis Jürgen Ligi küsimusele vastates.\n\nSaar nentis, et Kultuurkapitali eelarve sõltub nii alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumistest kui ka hasartmängumaksust ning lisas, et viimane mõjutab ka Hasartmängumaksu Nõukogu eelarvet.\n\nVastates küsimusele, kas alkoholiaktsiisi oodatust väiksema laekumise tõttu tuleb Kultuurkapitalil kavandatud projekte kärpida, ütles Saar, et kui Kultuurkapitali sissetulek võrreldes prognoosituga oluliselt väheneb, antakse tõenäoliselt välja vähem toetusi ja stipendiume.\n\n\"Teadupärast Kultuurkapital teeb oma eelarvet, maksab asju välja ja teeb lõplikke otsuseid vastavalt sellele, millised on tegelikult laekumised. Kultuurkapitali rahastus on projektipõhine ja juhul kui see peaks olema tõepoolest nii, et Kultuurkapitali sissetulek võrreldes prognoosituga oluliselt väheneb, siis Kultuurkapital annab tõenäoliselt välja natukene vähem toetusi ja stipendiume,\" rääkis Saar.\n\nKultuuriminister tervitas diskussiooni kultuuri rahastamise üle.\n\nSaare sõnul tasub mõelda, millised maksud võiksid veel olla suunatud kultuuriministeeriumi eelarvesse kultuuri ja spordi toetuseks. \"Vaadates analoogseid kogemusi näiteks Lätis, siis nende maksude lahtisidumine Kultuurkapitali laekumistest, nii nagu on ka aeg-ajalt olnud mõtteid, ei ole andnud positiivset efekti,\" ütles Saar. \"Minu Läti kolleegid on korduvalt kinnitanud, et nad igatseksid sellist mudelit nagu Eestis on,\" lisas Eesti kultuuriminister.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Indrek Saare kinnitusel ei ole alkoholiaktsiisi alalaekumine seni kultuuri rahastamist mõjutanud ning kui Kultuurkapitali vahendid ka peaks vähenema, siis antakse selle võrra vähem toetusi ja stipendiume välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLuuletus. Jumalate tagasitulek\n\n## Põhitekst:\n\nKümnete valgusaastate kaugusel\n\n15 Sagitta tähe juures elavad jumalad.\n\nNad on valgusejumalad,\n\n„kehad“ stringidest,\n\naga nad võivad end muuta,\n\nkuis tahavad.\n\nVõivad kasvada hiidudeks,\n\nKahaneda nähtamatuks punktiks,\n\nKes rännata võib\n\nValgusest kiiremini\n\nLäbi kogu Universumi.\n\nRuumi ja aega nende jaoks pole,\n\nTUNDMATU igaveseks koduks neile.\n\nMõistus ammugi unustatud,\n\nkujutluse vägi annab\n\nNeile väe luua\n\nNähtavaks kõike,\n\nMida tahavad.\n\nMiljardeid aastaid tagasi\n\nOlid ka neil tähelaevad,\n\nElu olemuse avastasid,\n\nRakud,millest areneb\n\nAegade jooksul inimene.\n\nNägid ette nad arengut,\n\nOtsisid paika,millest tärkab elu.\n\nMaal valmis oli saanud\n\nMeri,kõik oli tyhi ja paljas.\n\nValgusolendid leidsid,\n\nEt Maa on sobiv paik,\n\nKuhu külvata seemned.\n\nNii tõidki nad eluidud\n\nMaapealsesse merre,\n\nKülvasid seemned vette,\n\nMis sobiv arengu alguseks.\n\nLahkusid siis ning elasid edasi\n\nOma tähtkujus,\n\nArenesid ka ise,\n\nKuni valguseolendeiks said.\n\nEi midagi sellest,\n\nMis praegu Maa peal kehtib,\n\nEi kehti nende juures.\n\n„Loodusseadused“ võidetud,\n\nuueks saanud on valguseolendid,\n\nruum ja aeg tõkkeks neile pole,\n\nraskusjõud puudub\n\nning moondumisvõime\n\nvõtta lubab ükskõik\n\nmillist kuju või kaduda hoopis,\n\net ilmuda taas.\n\nNeile tarvis pole sööki ega jooki,\n\nMees ja naine ühinenud\n\nUueks olendiks;\n\nJa kui uut tahetakse luua,\n\nSiis kujutlusest kujuneb\n\nUus,millel jällegi pole\n\nMidagi sellest,mis meie juures.\n\nMiski,mis siin,\n\nSeal ei kehti.\n\nKuid meid nad unustand\n\nPole,\n\nJälginud on meie arengu teed\n\nAinuraksest siiani.\n\nAegade jooksul vahel\n\nNähtamatuina jalutand,\n\nHõljunud siin\n\nKui peremehed,kes vaatavad\n\nKüpsevat vilja.\n\nMida kavatsevad meiega,\n\nMida tahavad Maast,\n\nKuhu külvanud elu?\n\nKas siinseist keegi teab seda?\n\nKas keegi aimab,et\n\nKülvajad siin vahel käivad\n\nNing ootavad,uurivad meid?\n\nKas oleme täitnud nende\n\nKavatsuse sihi\n\nVõi oleme äpardunud,\n\nSaanud kellekski,kelles\n\nNad pettunud,\n\nKes isegi vihastavad neid?\n\nKes oleme meie?\n\nKuhu suundume?\n\nKas lootsid valguseolendeid\n\nMeistki,et nende sarnaseiks\n\nSaame?\n\nKa küsib praegu keegi\n\nMeist seda?\n\nVõi küsinud on?\n\nAegade jooksul külvajad\n\nMeie hulka sünnitanud on\n\nNeid,kes unistanud\n\nInimkonna uueks loomisest,\n\nAstumisest sammukese edasi –\n\nSumeri jumalad õpetasid\n\nMustpeadele tarkusi,\n\nNõidade sünd\n\nAitas inimkonnal\n\nTõrjuda haigusi,\n\nSidepidajaiks olid Taeva ja Maa\n\nVahel.\n\nKuid sõjavankrid tallasid\n\nPaljud kultuurid.\n\nTsivilisatsioonid tõusid,\n\nVajusid liiva,\n\nJumalad vaatasid kurvalt –\n\nNii nemad ei tahtnud.\n\nÜksikud saadikud tulid,\n\nHoiatasid inimkonda,\n\nEt see tee viib hukatusse,\n\nKuid keegi ei kuulanud neid –\n\nJeesus,Buddha,Lao-zi _\n\nKolm Täiskasvanut päästma\n\nTulid meid püünistest,\n\nKütkeist vabanemist\n\nPakkusid,\n\nNäitasid Elu Teed,\n\nKuid uueks saamise asemel\n\nKorraldati riitusi,\n\nEhitati kirikuid\n\nNing kakeldi võimu pärast.\n\nJoachim di Fiore unistas\n\nVaimu Riigist,kus\n\nValitseb rahu\n\nJa kontemplatsioon.\n\nMüstikud kogelesid\n\nTeisest Maailmast,\n\nKus armastus\n\nJa Nägemine\n\nKaitseb inimesi huku eest.\n\nÜksikud filosoofid\n\nKuulutasid rahu ja tarkust,\n\nSri Aurobindo rääkis\n\nEvolutsiooni uue astme\n\nTähtsusest inimese puhul.\n\nFechner nägi tuleviku uut olendit.\n\nKrishnamurti kuulutas\n\nKonfliktide lahenduse võimalikkust.\n\nOlaf Stapledon rändas Universumis\n\nNing nägi Tähtedeloojat\n\nNing viimset inimest.\n\nÖpik rääkis mõtte\n\nAjatusest ja ruumitusest,\n\nKosmilisest teadvusest\n\nNing ostsilleeruvast Universumist,\n\nKus miljardite aastate pärast me teadvus\n\nVõib uuesti ärgata\n\nUues Universumis.\n\nPaul Tillich kuulutas\n\nUut olemist\n\nJa Jumala Riiki,kus kõik\n\nOn püha…\n\nKuid maad rüüstati,\n\nsaastati,\n\nIkka enam on inimesi,\n\nKes nälgivad,\n\nÜhel pool prassimine,\n\nTeisel pool nälg –\n\nInimkonda võrreldi\n\nMaa vähkkasvajaga.\n\nJa seda ta ongi.\n\nPole võimalik ravi,\n\nPole ravimit,\n\nOleme valinud\n\nSurma tee,\n\nTuumapommid on valmis\n\nLõhkema,\n\nAhnus vaimuhaigusena valitsemas.\n\nSeda kõike näevad\n\nMe külvajad,\n\nValgusejumalad,\n\nNeil kahju meist pole,\n\nKuskil on viga,\n\nMida parandada ei saa,\n\nAinus tee on\n\nAsendada inimkond\n\nUue tõuga,\n\nKus valgusolendite\n\nKujutlusest saavad olevaks need,\n\nKes rahumeelsesd,\n\nKoostööaltid\n\nNing taipavad seda,\n\nMida Jeesus,Buddha,Lao-zi.\n\nJa siis tuleb päris\n\nMidagi uut,\n\nMidagi siinpoolset ei kehti,\n\nValgusolendeiks sünnivad\n\nUued,\n\nMaa uueneb,\n\nPäike saab teiseks\n\nNing jumalad on tagasi\n\nTulnud,et jääda siia,\n\nJa jälle siis minna\n\nLooma uusi maailmu\n\nUniversumi väljadel.\n\nKas keegi pääseb\n\nEndisest inimkonnast\n\nVõi hävivad kõik?\n\nJõudes oma teekonnal\n\nÖkokatastroofini\n\nJa ähvardava tuumasõjani,\n\nPole me teeninud ära\n\nPääsemist,\n\nOleme teeninud karistuse,\n\nJäädavalt olematuks\n\nMuutmise.\n\nJa kui surnud äratatakse,\n\nSiis kogutakse nad kokku\n\nKuhugi Universumi\n\nÄärele,\n\nAntakse uus keha neile\n\nJa uus meel,\n\nIgaveseks unustavad nad Maa\n\nNing Toonela kaigub\n\nNende laulust,\n\nMis kiidab Tähtedeloojat,\n\nKes on väljaspool\n\nMõistust,\n\nKaastunnet\n\nJa kõike inimlikku.\n\nKas nüüd Külvajad kahetsevad?\n\nOh ei!\n\nNad võtavad ette uusi\n\nKatseid,et leida\n\nElu,mis pole elu,\n\nVaid uus leemisviis,\n\nEt Universumi uurded\n\nTäituksid valguseolenditega,\n\nKes leiavad tee välja,\n\nVälja sellest Universumist,\n\nHoopis teise,mida\n\nEi saagi nimetada Universumiks,\n\nSest isegi valgusolendid\n\nOn seal teised\n\nJa ka valgus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaan Toominga luuletus annab argielule natuke mõõdet juurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaskest vigastusest taastunud Meril Beilmann naaseb Anterselvas MK-sarja\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese kontrollvõistluse tegi Beilmann möödunud nädalavahetusel IBU karikasarjas, mil saavutas sprindivõistlusel karjääri kõrgeima, 17. koha, kirjutab biathlon.ee.\n\nBeilmann tunneb end hästi ning on rahul, et saab jälle vaikselt hakata töötama selle suunas, et taas maksimaalset sooritust teha. \"Paranemine on läinud hästi ja suhteliselt ootuspäraselt. Kuna me sel korral (eelmisel aastal oli sama murd teisel jalal – toim) saime jälile väga kiiresti, siis ei olnud kahju nii ulatuslik. Sellest tulenevalt on ka paranemisperiood lühem olnud,\" rääkis Beilmann.\n\nVigastusest sai neiu teada novembris ning sellest ajast on ta tegelenud aktiivselt taastusraviga, kuid samas on ta stabiilselt ka oma vormi hoidnud. \"Kuna ma treeninguid lõpetama ei pidanud, siis füüsilises mõttes ma kindlasti ettevalmistushooajal saavutanud vormi kaotanud ei ole. Kuigi suuskadele sain alles detsembri lõpus, siis teisi treeninguid, mis jalale koormust ei andnud, võisin teha stabiilselt kogu aeg. Nii näiteks kuulusid treeningplaani ujumine, rattasõit, anti gravity lint, jõusaal. Kogu taastumisprotsessi juures oli oluline, et pean ennast kuulama ja enesetunnet jälgima. See reegel kehtib ka nüüd, mil saan tagasi võistlema,\" selgitas Beilmann.\n\nKontrollstardiks osales Beilmann möödunud nädalal IBU karikasarja sprindivõistlusel, kus saavutas oma karjääri parima, 17. koha. Samas toonitavad nii koondise arst Taivo Väärsi kui Beilmann, et 100 protsenti taastunud sportlane veel ei ole. \"Sellisest vigastusest täielikult taastumine võtab aega ja maksimaalse võimekuseni on veel minna, kuid IBU karikasarjas tehtud start andis kindlust, et ma võin võistelda. Ma ei tundnud pärast kontrollvõistlust, et jala olukord oleks läinud kehvemaks, pigem on just iga päevaga läinud paremaks ka pärast võistlemist,\" sõnab Beilmann.\n\nEelnevast tulenevalt on koondise treenerid otsustanud anda Beilmannile võimalus ka MK sarjas. \"Kuna Meril tegi väga hea võistluse IBU karikasarjas ja paranemisprotsess on kulgenud plaanipäraselt, siis on õige hetk anda talle võimalus startida ka MK-l. Koondise arsti kinnitusel võib Meril startida ja see sai koondise määramisel ka otsustavaks,\" kinnitas koondise abitreener Indrek Tobreluts.\n\n\"Usun, et oleme senimaani teinud õiged otsused ja valitud tee on ennast õigustanud. Oleksin võinud ka varem proovida starti tulla, kuid teadlikult ootasime veidi kauem, et olla kindlad, et olen selleks valmis. Ma pole praegu rohkem valu tundnud ja olen valmis Anterselva sprindietapiks,\" rääkis Beilmann.\n\nAnterselva maailmakarika etapp algab 18. jaanuaril naiste sprindiga. Lisaks on kavas meese sprint, jälitussõidud ja ühisstardist sõit. Eestit esindavad Anterselvas Kauri Kõiv, Roland Lessing, Kalev Ermits, Regina Oja, Meril Beilmann ja Tuuli Tomingas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel reieluukaela stressmõra diagnoosi saanud koondislane Meril Beilmann oli vigastuse tõttu sunnitud hooaja alguse vahele jätma ning keskenduma taastusravile. Nüüdseks on protsess jõudnud faasi, mil sportlasel on lubatud võistlusradadele naasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi arsti hinnangul püsib president tervena kogu ametiaja\n\n## Põhitekst:\n\nArsti sõnul pole tal põhjust kahelda ka presidendi vaimses tervises. Arsti sõnul nõudis Trump ise nõndanimetatud kognitiivset testi, mille sooritas erakordselt hästi.\n\n\"Viiteid mingitest kognitiivsetest probleemidest pole,\" ütles Jackson.\n\nJackson vestles Trumpiga ka liikumisest ja toiduvalikust. Reaalne kaalulangetamiseesmärk Trumpile oleks umbes neli kuni seitse kilo.\n\n\"Presidendil on palju energiat ja suur taluvusvõime,\" kiitis Jackson.\n\nValge Maja edastas juba reedel Jacksoni arvamust, et Trumpi tervis on suurepärane. Kontrolliti muu hulgas presidendi südamelöögi sagedust, kaalu, vererõhku, veresuhkru ja kolesteroolitaset.\n\nTrumpi hea tervis tuleneb arsti sõnutsi suurepärastest geenidest ja halbade harjumuste puudumisest. \"Presidendi tervis on tervikuna suurepärases seisus ... Kõik kliinilised andmed osutavad, et president on praegu väga terve,\" ütles Jackson, kelle sõnutsi on presidendi pulss 68 lööki minutis ja vererõhk 122/74, kuid kolesteroolitase mullusega võrreldes tõusnud ja lisandunud 1,4 kg kehakaalu, kehamassiindeks läheneb näitajale \"rasvumine\".\n\nArsti sõnutsi manustab president kolesterooli-vastast preparaati, samuti kiilanemisvastast vahendit ja hulka muid ravimeid.\n\n\"Presidendi tervislik seisund on suurepärane,\" sõnas Jackson. \"Ütlesin presidendile, et kui ta oleks viimased 20 aastat harrastanud terveid eluviise, võiks ta elada 200-aastaseks,\" lisas ta, tõdedes, et Trumpo on napi unega, vaid 4-5 tundi ööpäevas.\n\nArsti andmetel on 71-aastane Trump 190 sentimeetri pikkune ja kaalub 108 kilo.\n\nTervisekontrolli juhtis mereväe kontradmiral Jackson, kes määrati Valge Maja juurde 2006. aastal. Trumpi uurivate teiste arstide kohta andmeid avaldatud pole. USA presidendil pole kohustust käia iga aasta tervisekontrollis, kuid sellest on kujunenud tava. Lisaks pole president kohustatud tervisekontrolli tulemusi avaldama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump püsib Valge Maja arsti Ronny Jacksoni hinnangul tervena kogu ametiaja, edastas kohalik meedia teisipäeval riigipea tervisekontrolli tulemusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Bannon kongressis küsimustele ei vastanud, Muellerile aga vastab\n\n## Põhitekst:\n\nPolitico kirjutab, et Bannon teavitas oma advokaadi vahendusel esindajatekoja luurekomiteed, et ta keeldub vastamast küsimustele, mis puudutavad tema ametiaega Valges Majas või valimistejärgset üleminekuperioodi.\n\nTeade ajas vihaseks nii vabariiklastest kui ka demokraatidest komitee liikmed, kes esitasid koheselt Bannonile ka ametliku nõudmise tunnistusi anda, kuid ka see ei andnud tulemust. Kokku oli Bannon komitee suletud istungil rohkem kui 10 tundi ning suurem osa sellest ajast kulus vaidlusele, millises vormis tema tunnistused peaksid olema.\n\nBannoni vaikimise põhjuseks peavad nii rahvasaadikud kui ka meedia Valge Maja poolt avaldatud survet.\n\nLuurekomitee juhtiva demokraadi Adam Schiffi sõnul oli Bannoni advokaat pärast ametlikku nõudmist tunnistusi anda kontakteerunud Valge Majaga ning seal korrati seisukohta, et Bannon ei peaks küsimustele vastama. Schiffi hinnangul oli sisuliselt tegu presidendi administratsiooni poolt antud vaikimiskäsuga.\n\nValge Maja põhjendas oma hoiakut seisukohaga, et rahvasaadikud rikkusid tavapärast protseduuri, mille kohaselt kooskõlastatakse sellised tunnistustenõudmised Valge Majaga.\n\nSamas on komitee liikmetel endiselt kavas vastused Bannonilt kätte saada ja seda rõhutas ka komitee juhtiv vabariiklane, Texase osariiki esindav Mike Conaway.\n\nVenemaa sekkumist USA presidendivalimistesse ja Trumpi meeskonna võimalikku kokkumängu Moskvaga uurivad lisaks eriprokurör Robert Muellerile nii esindajatekoja kui ka senati luurekomitee.\n\nNew York Times kirjutas teisipäeval, et ka eriprokurör Mueller on esitanud Bannonile ametliku kutse tunnistusi anda. See areng on oluline kas või seetõttu, et erinevalt kongressist ei saa Bannon eriprokurörile tunnistusi andes Valge Maja vaikimiskäsku enam põhjenduseks tuua.\n\nVäljaanne Daily Beast kirjutab, et erinevalt kongressist on ka Bannonil endal kavas eriprokurör Muelleriga kohtudes kõik südamelt ära rääkida.\n\nBannoni sõnad Michael Wolffi raamatus, kus ta muuhulgas nimetas president Trumpi poja Donald jr ja Vene juristi kohtumist Trump Toweri ärihoones 2016. aasta valimiskampaania ajal riigireetmiseks, tõid kaasa raevuka vastuse riigipea ja Valge Maja poolt. See tõi omakorda kaasa selle, et Bannoni senine edu Trumpi toetajate seas ja presidenti toetavas meedias sai läbi ning ta pidi lõpuks lahkuma ka enda juhitud uudisteportaalist Breitbart.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Valge Maja kunagine peamine poliitikastrateeg Steve Bannon keeldus teisipäeval USA kongressi esindajatekoja luurekomitee eest suuremale osale küsimustest vastamast, on tal USA meedia andmetel kavas olla eriprokurör Robert Muelleriga palju avameelsem olla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIntsikurmu festival kolib üheks õhtuks teatrisse NO99\n\n## Põhitekst:\n\nIntsikurmu festivali meeleolu toovad publikuni Raadio 2 aasta demo võitnud Inger, Mick Pedaja värske elektrooniline projekt Sumra, sel nädalal esimese albumi üllitanud hiphop-muusik Mick Moon, vahetut indie 't viljelev Mees Inc ja Jaan Pehk.\n\nVälisartistidest on kohal Moskvast pärit avant-garde punkbänd Glintshake, Noortebänd 2017 võistluselt tähelennu muusikaareenile teinud võitjaduo Rainer Ild, indie-elektroonika kooslus Avoid Dave ja energiline funk -muusika ansambel Lexsoul Dancemachine. Õhtu lõpetab kahetunnine muusikasett palavalt armastatud Marynel-Marju Kuut ehk DJ-MEK poolt.\n\n“Kolmandat korda toimuv Talifestival on Intsikurmu 2018. aasta festivaliporgrammi avasündmus, osa suuremast ja kvaliteetset sisu pakkuvast tervikust,\" kirjeldas festivali üks peakorraldajatest Mihkel Kübar.\n\nLisaks muusikaprogrammile on võimalus seigelda tubases kuuskedega kaunistatud metsapargis, tutvuda Kadri Toomi pop-up näitusega \"Pealispind\", ja vaadata Eriti Lühikeste Filmide Festivali (ELFF) programmi.\n\nInstikurmu Talifestival algab 20. jaanuaril kell 18.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "20. jaanuaril toimub teatris NO99 Intsikurmu Talifestival, mis juhatab sisse 2018. aasta suvel Põlvas toimuva Intsikurmu muusikafestivali. Kolmandat korda toimuv talifestival toob sel aastal publikuni kokku 10 artisti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOleg Ossinovski kritiseeris valitsuse alkoholipoliitikat\n\n## Põhitekst:\n\nOssinovski rääkis venekeelsele Postimehele antud intervjuus, et riik peaks alkoholipoliitikat kiiresti muutma ning nimetas Lätist alkoholi toomist varguseks.\n\n\"Minu arvates varastavad naaberriigist alkoholi toojad nii minu kui teie käest, sest kui nad kogu selle viina ära joovad, satuvad nad haiglasse ja meie peame neid oma raha eest ravima,\" selgitas ta.\n\nÄrimehe arvates tuleks aktsiisipoliitikat kiiresti muuta ja kõigile väljakutsetele kähku reageerida, mida väikeriigina on lihtsam teha.\n\nLisaks leiab Ossinovski, et kaotada tuleks ka tasuta arstiabi - sotsiaalmaks tuleks anda inimestele, kes saaks siis ise eraravikindlustuse eest maksta võivad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üks rikkamaid ärimehi Oleg Ossinovski leiab, et valitsuse alkoholipoliitika on ebaõnnestunud, eelarvet tuleks kokku tõmmata ja sotsiaalmaks tühistada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Nii lükkas Kanepi Melbourne'is konkurentsist olümpiavõitja\n\n## Põhitekst:\n\nTund ja 20 minutit kestnud kohtumise alguses jäi Kanepi küll 1:4 kaotusseisu, kuid ei loovutanud seejärel Puerto Rico tennisistile avasetis ühtegi geimi. Teises setis murdis eestlanna Puigi servi kolmel korral.\n\nEestlannal õnnestus kaheksast murdepallist realiseerida viis, Puig kasutas kolmest murdepallist ära kaks. Mängitud punktidest võitis Kanepi 69 ja Puig 53, äralöökidest teenis Kanepi 20 ja Puig 15 punkti.\n\nVaata kohtumise tipphetki:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 79.) alistas Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel teises ringis Rio olümpiavõitja Monica Puigi 6:4, 6:3.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOssinovski: maksumaksja raha eest PBK-st saadete tellimine tuleks lõpetada\n\n## Põhitekst:\n\n\"See, et Tallinna linn on Tallinna maksumaksja vahendeid kuritarvitanud erinevatel aegadel, selleks et tellida selle raha eest saateid, reklaame, mis oma olemuselt on osutunud selle erakonna valimiskampaania või mainekampaania osaks, on kindlasti taunimist väärt,\" ütles Ossinovski vastates vabaerakondlase Andres Herkeli küsimusele.\n\nHerkel küsis ka võimaluste kohta näiteks Mihhail Kõlvartilt PBK-sse kulutatud raha tagasi nõuda. Ossinovski märkis, et selle uurimisega, kas on esinenud ebaseaduslikku rahakasutust, tegeleb Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK).\n\nAndres Herkel jätkas. \"Minu küsimus on see. Kui nüüd ajakirjanduslikes allikates ringlev informatsioon selle kohta, et nonde kolme telesaate puhul jagatakse suuniseid mitte ainult Tallinna Linnavalitsuselt, vaid ka Stenbocki majast, peaministri büroost töötajate kaudu, ka tema on seal päris palju esindatud olnud, siis mida te ütlete Jüri Ratasele? Mis tuleks ette võtta ja millised sammud ikkagi ja milline hinnang peaks olema peaministri poolt, et see olukord muutuks?\"\n\n\"Olulisem sellest, millised konkreetsed persoonid sellesse saatesse kutsutakse, on siiski see, et seda saadet tellitakse Tallinna maksumaksja raha eest. Ja see on selles olukorras lubamatu. Mina arvan, et selline praktika ei tohiks jätkuda.\"\n\n\"Jah, ma olen selle ajakirjandusliku tekstiga tutvunud, mis selle küsimuse üles tõstatab. Ma arvan, et probleemi tuum on siiski see, et ma ei nimetanud seda, ei klassifitseerinud tegu mitte taunimisväärseks, vaid ma kvalifitseerisin selle teo avaliku ressursi väärkasutamiseks. Seda on võimalik ka reljeefsemalt öelda, aga taunimisväärne on just nimelt avaliku ressursi väärkasutus. Ma arvan, et meie hinnang moraalses mõttes on ühene ja ühesugune teiega,\" vastas Ossinovski Herkelile.\n\n\"Olulisem sellest, millised konkreetsed persoonid sellesse saatesse kutsutakse, on siiski see, et seda saadet tellitakse Tallinna maksumaksja raha eest. Ja see on selles olukorras lubamatu. Mina arvan, et selline praktika ei tohiks jätkuda,\" sõnas Ossinovski.\n\nOssinovski täpsustas, et kui sellel esinevad väär- või kuriteo tunnused, siis loomulikult sellesse tuleks sekkuda ka õiguslikult. \"Ja ma arvan, et on kindlasti asjakohane arutada, kas Eesti õigusruum – juhul kui tänane peaks osutama ebapiisavaks – vajab mingisugust täiendamist, selleks et seda tüüpi väärkasutusi ära hoida. \"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) peaministri ülesannetes ütles riigikogus, et PBK-st maksumaksja eest saadete tellimine on lubamatu ja see tuleks lõpetada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBesti Idea hagi Kruuda ja tema firma vastu läheb maakohtusse tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohus leidis, et Tallinna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon vaidluse jätkamiseks maakohtusse saatmise kohta on õige, kuid muutis ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.\n\nOÜ Best Idea esitas 2015. aasta 11. septembril Harju maakohtusse hagi, milles palus Kruudalt ja AS-il Rubla mõista solidaarselt välja 14 227 164 eurot, millest põhinõue on 8 531 305 eurot ja intress 5 695 859 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates 10. septembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.\n\nLisaks taotles Best Idea Rublalt välja mõista 487 547 eurot, millest põhinõue on 400 000 eurot, intress 51 025 eurot ja viivis 36 523 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates 10. septembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.\n\nMaakohus tegi 2016. aasta 20. juunil vaheotsuse, milles tunnistas Kruuda ja Rubla OÜ Best Idea võlgnikeks, kuid ei lahendanud nende nõuete suurust.\n\nKruuda ja Rubla kaebasid maakohtu vaheotsuse ringkonnakohtusse, mis leidis, et maakohus peab asja uuesti läbi vaatama, kuna kohtu hinnangul oli Kruuda mitte võlgnik, vaid võlgniku ehk AS-i Rubla käendaja.\n\nBest Idea vaidlustas ringkonnakohtu lahendi riigikohtus ja saavutas seal oma kaebuse osalise rahuldamise.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõtja Marcel Vichmannile kuuluva Best Idea OÜ 14,2 miljoni euro suurune hagi Oliver Kruuda ja tema AS-i Rubla vastu läheb maakohtule uueks arutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJust sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli\n\n## Põhitekst:\n\nWannaCry, NotPetya, BadRabbit – näiliselt suvalised sõnakombinatsioonid, mis tähistavad üksnes viimase poole aasta jooksul Eestit ja ülejäänud maailma kimbutanud lunavararünnakuid. Krüpteeritud failidega telliskivistunud arvuteid on Eestis kogeda saanud nii riigiasutused, siin tegutsevad suur- ja väikeettevõtted kui ka tavakasutajad.\n\nTäielikust “uks läks lukku, kägu tegi kuku!” olukorrast on sageli päästnud vaid regulaarne andmete varundamine – oluline tegevus, mille suhtes ei tohiks passiivne olla enam ükski regulaarne arvutikasutaja.\n\nKui lunavararünnakud on laia ilma rändama lasknud kuritegelike kavatsustega inimesed, siis alati pole pahalaste nupuvajutusi isegi tarvis, et oma turvatunde suurendamiseks tehtud (hooletud) tehnoloogilised ponnistused risti vastupidise tulemuse annaksid. Näide: 2017. aasta septembris pakkus Eestis kõneainet pakkunud põhilisi turvanõudeid järgimata kodudesse paigaldatud valvekaamerad, mille pilt oli jälgitav kõigile, kes teadsid, kust otsida.\n\nKuna 95 protsenti arvutitega seotud intsidentidest põhjustab väidetavalt teatud tüüpi inimlik eksimus, kipub teadmatus teadmistepõhises ühiskonnas kibedalt kätte maksma.\n\nKüberturvalisuse kohta käivate arutelude vajaduse kaasa toonud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (IKT) on Euroopa Liidus käibel olevas terminoloogias kirjeldatud kui kahesuguse kasutusega objekte. Teisisõnu kuulub osa IKT-st määratluse alla “kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel”.\n\nEkspordikontrolli kontekstis käsitleb arutelu just küberseiretehnoloogiaid, mille seaduses ette nähtud proportsionaalne ja vajalik rakendamine on oluline modernne meede demokraatliku ühiskonna korrakaitseorganite töös. Paraku võimaldab sellise tehnoloogia olemasolu autoritaarsetes ühiskondades sama lahendust rakendada tegevustes, mis päädib inimõigusaktivistide vangistamise või hukkamisega.\n\nKahesuguse kasutusega tehnoloogia pole kindlasti uus nähtus, sest ka kivikirved võib eelpool toodud määratluse alla kanda – eks olenes nendegi kasu või kahju sellest, mida raiuti. Samas piirdus see kasu või kahju väga kitsa tegevusruumiga.\n\nKohalik globaalsus\n\nKeskkonnakaitsjad võtsid kasutusele fraasi “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”, et ilmestada tegevuse mõju kodukohas kogu planeedi jaoks. See on huvitav mõõdupuu ajalooliste ja tänapäevaste kahesuguse kasutusega tehnoloogiate mõju avastamiseks.\n\nPrimitiivse tehnoloogia kasutus ja sellele järgnenud mõju üldises infosulus piirduks hüüdlausega “mõtle lokaalselt, tegutse lokaalselt”. Arenenud kommunikatsiooni tulemusena avardunud maailmapildi võtmes saab sama tehnoloogiat kasutada lokaalselt, lähtudes sealjuures juhtmõttest, mille kohaselt on tegevuse tagajärgedel nende summas ühtlasi mõju kogu (globaalsele) ühiskonnale.\n\nTäisaurul infoühiskonnas on praktikas igaühele saavutatav eesmärk “mõtle lokaalselt, tegutse globaalselt” ning Eesti riik on siinkohal kindlasti eeskuju. Võtame näiteks e-residentsuse idee ja viimase rakendamise koos selle juurde käinud õiguslike muudatustega.\n\nTeisalt on kohe positiivsete nähtuste kõrval esiplaanil ka asjade katkisem külg, kui mõelda hiljutisele ringkonnakohtu otsusele Kaur Kenderi kohtuasjas. Sisulisi küsimusi kõrvale jättes tõi juhtum väga teravalt välja, et praegu töötab Eesti kehtiv õigus kui riikluse operatsioonisüsteem vähemasti osaliselt uuendamata süsteemitarkvaraga.\n\nSiiski pole kahtlust, et infotehnoloogia areng on kaasa toonud märkimisväärselt palju ühiskondlikult ja majanduslikult positiivset. Teenuste kättesaadavus on paranenud ning nende koosseis oluliselt täienenud, sealjuures on pidev suund juba olemasoleva toimimise veelgi mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmiseks.\n\nTõrvatilgaks kiire progressi meepotis on laiem ühiskondlik probleem uute tingimuste ja võimaluste keskkonnas edukalt kohaneda, olenemata sellest, kas oleme ise tehnoloogia kasutajad või kasutavad seda teised meiega seonduva mõjutamiseks. Taoline kohanemine on aga kollektiivne protsess.\n\nKüberruum on oma täielikkuses inimeste loodud, mis tähendab, et stardipaugust alates on vähemuse oskused ja teadmised enamuse omadega võrreldes oluliselt paremad, kusjuures oskuste tasemete vahel haigutav tühimik on sageli kriitiliselt lai.\n\nKüberkuritegu tehakse valguskiirusel\n\nKüberkuritegevuse puhul on teadmiste ebavõrdne jaotumine tekitanud „tankidega odade vastu“ olukorra. Kuritegevus toimub hetkel, mil koos esinevad kolm elementi:\n\non olemas motiveeritud ning piisavate oskustega (võimalik) kurjategija,\ntema teo toimepanemise aspektist sobilik sihtmärk,\npuudub keegi või miski suutlikkusega teo toimumist ära hoida.\n\nTähtis on siinkohal teada, et kui ükskõik milline neist elementidest on vastupidise väärtusega, siis on sündmust ei toimu. Sedasi sõnastatuna kõlab küberkuritegevuse ennetamine võrdlemisi lihtsana, sest tuleb vaid üks element ära muuta ning konkreetne probleem kaob.\n\nKuid tuleb arvestada küberruumi pidevalt paisuvat avarust ning situatsiooni, kus geograafilised piirangud õiguslikult relevantsete tegude tegemist reaalsuses aina enam üldse ei mõjuta.\n\nMainitud Kaur Kenderi kohtuasi on vaid üks näide sellest, kuidas “see, mis on” ei allu reeglitele, mis loodi ajastu “see, mis oli” tarbeks. Sarnaselt juba toimunu üle tõhusa õigusmõistmise tagamisele tuleb uuenduskuur läbida ka probleemide, eelkõige küberkuritegevuse ja -intsidentide ennetamisele rakendataval mõtteviisil.\n\nTulles tagasi kuritegevuse kolme vajaliku elemendi juurde, siis on pahatahtlike kavatsustega inimestel tänapäeval äärmiselt lihtne leida netiavarustest üles vajalikud tööriistad, et neid oma kavatsuste täideviimiseks rakendada ning teadmatuses viibivatele isikutele viimaste usaldust kuritarvitades kahju põhjustada.\n\nEnne tegutsemist lahutab võimalik kurjategija saadava kasu suurusest maha teoga vahele jäämise riski. Mida väiksem on tõenäosus negatiivsete tagajärgede kogemiseks, seda suuremana näib lõppkokkuvõttes saadav kasu ning küberruumis toimuva puhul on karistamatuse tunne paraku siiani võidukäigul. Lihtne on ründajaks hakata, lihtne ka rünnata ja võimalikest sihtmärkidest puudust ei ole, sest pea igaüks meist kannab taskus kaasas andmete varasalve.\n\nKuivõrd küberkuritegu pannakse toime valguskiirusel ja enamasti tavainimese jaoks märkamatult, siis on kolmandatel isikutel väga keeruline sihtmärgiks olevale inimesele või asutusele teo momendil kaitset pakkuda.\n\nAinus kaitse\n\nSellest lihtsast tõsiasjast tulenevalt peame küsima, millise elemendi väärtuse vastupidiseks muutmisele keskendumine on turvalise küberkeskkonna tagamiseks hetkeolukorras kõige suuremate puudujääkidega?\n\nVastuseks siinkohal on just nimelt võimalik sihtmärkide teadlikkuse tõstmine. Oluline on jagada heade praktikate ja kriitilise tähtsusega informatsiooni kiiremini ning rakendada tulemuslikumalt olemasolevaid või loodavaid turvastandardeid.\n\nArvutid ei kasuta iseennast, vaid IKT loodud võimalusi rakendavad inimesed. Samuti kogevad vaid nemad seadmete kasutamise positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Küberturvalisuse kontekstis tuleb inimene edaspidi rõhutatumalt esile tõsta, sest digimaailmas tegutsemise turvalisuse tagamisele pretendeerivad lahendused, mis kipuvad ära unustama inimesi. See on võrdne tuuleveskitega võitlemisega: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.\n\nMugavuse ja kiiruse tagaajamine – patt, millest vähesed puhtad on – ei peaks enamusele samaaegselt tähendama turvalisusest loobumist. Selleks tuleb riigil, erasektoril ja teadusasutustel tihedamat koostööd teha ning töö tulemused kõigile arusaadavalt ka edastada.\n\nSiinkohal on võti uute teadmiste ja oskuste omandamine koos eksisteerivate teadmiste tõhusama jagamisega erinevate valdkondade vahel viisil, mis tagab suurima võimaliku avaliku kasu. Kuivõrd õiguskaitseorganid on korduvalt näidanud, et on sunnitud uuenenud mängus kaasa lööma ikka veel vanade reeglite järgi, siis peab õigusvaldkonnas muutus algama uutest oludest teadlike juristide koolitamisest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nViiendat korda toimub parmupillile pühendatud festival\n\n## Põhitekst:\n\nParmupillifestival algab 2. veebruaril suure parmupillikontserdiga klubis Sinilind, kus erinevas stiilis parmupillimuusikaga astuvad üles Cätlin Mägi, kes esitleb oma uut sooloplaati, Katariin Raska, Norra parmupillivirtuoos Tom Willy Rustad ja maailmakuulus Ungari parmupillimängija Aron Sczilagy ja Meisterjaan.\n\n\"Otsustasime viiendat festivali korraldades programmi laiendada ja veidi suuremat ette võtta. Kui varasemalt on festivalid olnud ühepäevased, siis selleaastane parmupillifestivali programm on lausa kolmepäevane. Festivali eesmärk on tutvustada selle pisikese pilli suuri võimalusi ning eripalgelist muusikat, mida selle pilli peal saab mängida. Lisaks eesti parmupillimuusikale saab avastada ka teiste maade parmupillimuusikat,\" selgitas festivali algataja ja eestvedaja Cätlin Mägi.\n\n3. veebruaril on Erinevate Tubade Klubisse oodatud huvilised, kel soov parmupilli õppida. Toimuvad õpitoad algajatele ja edasijõudnutele, kuulda saab ungari parmupillitraditsioonist ja õppida ka eesti, ungari ja norra parmupillilugusid meistrite käe all. Oma parmupilli võib kaasa võtta, algajad, kel pilli veel pole saavad kohapeal pilli laenata. \"Õppima võivad tulla igas vanuses parmupillihuvilised,\" ütles festivali korraldaja Kairi Leivo.\n\nLeivo sõnul sobib parmupill hästi nii üksi kui ka koosmänguks. \"Õhtul saavadki kõik pilliõppijad ühises orkestris kokku ja näidatakse, mis päeva jooksul ära õpitud. Laupäeval saavad lavale astuda ka kõik soovijad- vabal laval saab kuulda erinevaid parmupillimängu stiile ja eri maade pillimängijaid.\"\n\nLisaks ungarlasele ja norrakale viib õpitubasid läbi Eesti parmupillimängijate raskekahurvägi – Cätlin Mägi, Meisterjaan, Juhan Suits, Katariin Raska, Andres Siimann, Ulvi Võsa jt. Pühapäeval esitleb Nukuteatris oma sooloplaati Katariin Raska. Tema uus album „Parmu pill“ on pühendatud Eesti muusikale ning erinevatele parmupillidele. Kolmepäevane festival toob kohale osalejaid mitmest Euroopa riigist. Festivalil saab uudistada ja soetada erinevate maade parmupille. Osta saab ka eesti parmupille, mis on valminud Priit Moppeli meistrikäe all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. kuni 4. veebruarini toimub viiendat korda parmupillifestival, pakkudes erinevaid kontserte ja võimalusi üles astuda vabal laval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Kontaveidile tõid võidu energilisus ja enesekindlus\n\n## Põhitekst:\n\nTeravat servi näidanud eestlannal kulus Bartheli alistamiseks tund ja 37 minutit. Kontaveit lõi mängu jooksul kuus ässa Bartheli kolme vastu, lihtvigu tegi Barthel 36 Kontaveidi 27 vastu. Äralöökidest teenis Kontaveit 30 punkti Bartheli 18 vastu.\n\n\"Olin hea energiaga ja üritasin võimalikult palju palle tagasi mängida ja ise rünnata,\" rääkis Kontaveit Eesti ajakirjanikele kohtumise järel. \"Vastasele ei meeldinud liikuda, üritasin teda liikuma saada. Esimeses ja otsustavas setis servisin väga hästi ja mängisin küllalt korralikult. Energia oli hea ja pidasin normaalselt vastu. Tähtsaid punkte ja tasavägiseid seise mängida ja enda poole pöörata annab palju enesekindlust.\"\n\nVaata kohtumise tipphetki:\n\nKolmandas ringis ootab eestlannat lõunanaaber Jelena Ostapenko, kes sai 6:3, 3:6, 6:4 jagu hiinlanna Ying-Ying Duanist (WTA 84.). Ostapenko ja Ying-Yingi kohtumise tipphetked:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Anett Kontaveit alistas Austraalia lahtiste teises ringis sakslanna Mona Bartheli 6:3, 4:6, 6:3 ning pääses kolmandasse ringi, kus teda ootab maailma seitsmes reket Jelena Ostapenko.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron kavatseb Bayeux' vaiba brittidele laenuks anda\n\n## Põhitekst:\n\n11. sajandi lõpust pärinev 70 meetrit pikk vaip on romaani tekstiilikunsti tippteos ning sellel olevad stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhitud normannide poolt. Vaip on saanud nime Normandia väikelinna Bayeux' järgi, sest aastasadu asus see sealses katedraalis, kus teda aeg-ajalt ka rahvale näidati. Pärast vahepealseid asukohavahetusi 19. sajandil ja Teise maailmasõja päevil on vaip olnud Bayeux' linnas asuvas spetsiaalses muuseumis.\n\nKui vaip tõepoolest ajutiselt Suurbritanniale laenatakse, oleks tegu esimese korraga, kui kunstiteos Prantsusmaa tänastest piiridest välja rändab.\n\nTimes kirjutab, et tõenäoliselt teeb Macron laenuotsuse teatavaks neljapäeval, kui ta kohtub Berkshire'is Briti peaministri Theresa Mayga. Peamisteks kohtumise teemadeks on Brexiti-järgsed suhted, migratsiooniteemad ning sõjaline koostöö.\n\nIgal juhul kinnitas Bayeux' muuseumi direktor Antoine Verney Timesile teisipäeval, et töö vaiba brittidele laenule andmiseks käib. Vaiba võimalik asukoht Suurbritannias ja kavandatav laenuperiood pole veel teada. Kõige olulisem küsimus, mis tuleb muuseumiekspertidel lahendada, on sajanditevanuse vaiba ohutu transport.\n\nBayeux' vaipa on ka varem üritatud Briti saartele laenuks tuua - kuninganna Elizabeth II kroonimise ajaks 1953. aastal ja Hastingsi lahingu 900. aastapäevaks 1966. aastal - kuid siis ei saanud plaanid erinevatel põhjustel teoks.\n\nBayeux' vaibal on Briti-Prantsuse suhetes olnud mõnikord ka vastuoluline tähendus, sest lõppkokkuvõttes kujutab see ju praeguse Prantsusmaa territooriumilt lähtunud vallutusretke tänapäevase Suurbritannia pinnale. Näiteks Napoléon Bonaparte nägi selles omal ajal propagandarelva, mis oli osa tema plaanist Briti saartele tungida. Brexiti-referendumi eel aga süüdistas Brexiti-aktivist ja praegune välisminister Boris Johnson tollast peaministrit David Cameroni selles, et viimase poolt Brüsselis saavutatud kompromiss oli \"suurim kokkunõelumine pärast Bayeux' vaipa\".\n\nTimesiga rääkinud Briti ametnikud aga rõhutasid, et võimalik kunstiteose laenamine sümboliseerib tänapäeval vaid suurepäraseid kahepoolseid suhteid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleval nädalal Suurbritanniat külastav Prantsusmaa president Emmanuel Macron on teinud ajaloolise otsuse. Nimelt lubas ta anda kuulsa Bayeux' vaiba brittidele laenuks, et seda saaks mõnes Ühendkuningriigi muuseumis eksponeerida, kirjutab ajaleht Times.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSada Eesti mõtet. Jaan Kross: sihiks surematus\n\n## Põhitekst:\n\nUrmas Vadi: \"Nii ütleb härra Wikman oma koolipoistele. Ja see on muidugi väga ilus mõte. Ja see sama mõte – arvult väike, aga vaimult suur - jookseb Krossi tekstidest vahetpidamata läbi.\n\nMuidugi pidas nii Jaan Kross kui ka Wikman silmas seda, et kuna meid, eestlasi on vähe, siis peame me igaüks lippu kõrgel hoidma. Aga tore oleks ka vastupidi, et eestlased oleks kuulsad just selle poolest, et mitte ükski eestlane ei sure ära ja me oleme surematud. Ka see mõte haagiks ju hästi Wikmani omaga. Sest sellisel juhul, kui eestlastel oleks selline huvitav rahvuslik omapära – mitte surra, poleks meid üldsegi mitte vähe.\n\nKindlasti saaks teha kiire arvutuse ja liita kõik surnud eestlased elavatega ja siis meid ikka oleks. Aga mis veelgi meeldivam, oleks hea kokku saada ja juttu ajada Jaan Krossi või isegi härra Wikmaniga, Balthasar Russowiga... Nojah, tegelikult kui nii mõtlema hakata, siis võibolla ei tahaks kah, sest sellisel juhul oleksid elus ka paljud ebameeldivaid eestlased. Nii, et oleme siiski vaimselt surematud.\"\n\nVikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.\n\nAlates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab \"Vikerhommikus\" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.\n\nJa nii sada hommikut järjest. Eesti sada, sada mõtet.\n\nMõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.\n\nMõtted loeb ette ilusaima raadiohäälega saatejuht, legendaarne Helgi Erilaid.\n\nMõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "“Ja seda tahan ma teile ütelda: meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht - või vähemalt iga Wikmani poisi siht peab olema surematus!”",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas Mustamäele kerkiv kultuurikeskus läheb maksma 8,3 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks vaba aja keskusele tuleb uude hoonesse linnaosa valitsuse administratiivhoone.\n\n\"Käimasoleva ehitushanke tulemused selguvad veebruaris, lammutamisega alustatakse märtsis ning nurgakivi pannakse uuele hoonele mais,\" ütles abilinnapea Eha Võrk.\n\nMustamäe kultuurikeskuse uude hoonesse on kavandatud läbi kolme korruse ulatuv suur saal, huviringide ruumid ja bändide harjutusruum.\nKultuurikeskuse tulevase hoone olulisimaks ruumiks on 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte.\n\nVana maja saalis on küll 200 kohta, kuid puudub statsionaarne lava, seal toimuvad nii treeningud, tantsuõhtud kui ka muud üritused.\n\nMustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoonesse on kavandatud ruumi kokku 4000 ruutmeetrit.\n\nKeldrikorrusele on kavandatud riietus-, abi- ja tehnilised ruumid, dekoratsioonide ladu ja bändide harjutusruum. Esimese korruse saal ulatub läbi teise ja osaliselt ka kolmanda korruse.\n\nTeisel korrusel on tehnilised ruumid, kolmandal heli- ja valgusetuba ning kontoriruumid. Neljas korrus on huviringide päralt. Sinna on kavandatud seminari-, käsitöö- ja klubitoad, suur harjutussaal tantsijatele ja muusikaklass.\n\nUue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.\n\nVäljakuulutatud ehitushankele oodatakse ehitusfirmade pakkumisi hiljemalt 23. jaanuariks.\n\nSeoses vana hoone lammutamisega tuleb kokku paarikümnel laste,- noorte- ja täiskasvanute ringil sealt veebruarikuu jooksul asendusruumidesse kolida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Mustamäe kultuurikeskuse Kaja asemele rajatakse järgmise aasta kevadeks uus hoone, uue kultuurikeskuse ja linnaosa valitsuse administratiivhoone rajamine läheb maksma 8,3 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti inflatsioon oli detsembris euroala kiireim\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Liidus tervikuna aeglustus inflatsioon 1,8 protsendilt 1,7 protsendile, selgub Eurostati andmetest.\n\nAeglaseim oli aastane inflatsioon 0,5 protsenti Iirimaal ja Soomes, samas kui Küprosel täheldati 0,4-protsendilist deflatsiooni.\n\nKiireim oli inflatsioon 3,8 protsendiga Eestis ja Leedus ning kolme protsendiga Ühendkuningriigis. Läti aastane inflatsioon oli 2,2 protsenti.\n\nVõrreldes novembriga kiirenes aastane inflatsioon ühes, püsis stabiilsena neljas ja aeglustus 23 liikmesriigis.\n\nAastaga kallines euroalal energia 2,9 protsenti, toit, alkohol ja tubakas kallinesid 2,1 protsenti, teenused 1,2 protsenti ja tööstuskaubad peale energia 0,5 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroala aastane inflatsioon aeglustus detsembris 0,1 protsendipunkti võrra 1,4 protsendile; kiireim oli inflatsioon 3,8 protsendiga Eestis ja Leedus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: super, et pisikesest Eestist on kolmandas ringis kaks mängijat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Huvitav mäng oli, väljakul olid varjud, millega mul oli alguses keeruline harjuda,\" iseloomustas Kontaveit kohtumise käiku. \"Siis sain oma servi käima ja mängu sisse, tulin nende varjudega natuke paremini toime. Olin hea energiaga ja üritasin võimalikult palju palle tagasi mängida ja ise rünnata. Vastasele ei meeldinud liikuda, üritasin teda liikuma saada. Esimeses ja otsustavas setis servisin väga hästi ja mängisin küllalt korralikult. Energia oli hea ja pidasin normaalselt vastu.\"\n\nKontaveidi sõnul kujunesid otsustavas setis murranguliseks kaks tasavägist geimi, mille järel läks eestlanna juhtima 4:1. \"Suutsin tähtsad kohad enda kasuks pöörata ja olin positiivne, energiline,\" rääkis Kontaveit. \"Olen rahul, andsin endast parima. Avamäng oli palju närvilisem, seekord tundsin ennast palju paremini. Selles mõttes oli kindlasti parem.\"\n\nKaks järjestikust võitu annavad ilmselt enesekindlust juurde? \"Eks kindlasti. Arvan, et väga tähtis on tasavägised mängud enda kasuks pöörata, see annab kindlasti palju juurde. Tähtsaid punkte ja tasavägiseid seise mängida ja enda poole pöörata annab palju enesekindlust.\"\n\nLisaks Kontaveidile jõudis Melbourne’is kolmandasse ringi ka Kaia Kanepi, sellega tegid naised Eesti tenniseajalugu – nimelt pole kunagi varem ühel slämmiturniiril kaks Eesti tennisisti kolmandasse ringi jõudnud. \"Mina teen enda asja ja Kaia teeb enda asja,\" arvas Kontaveit. \"Muidugi on see Eesti tennisele super, mul on hea meel. Et meie pisikesest riigist on kaks mängijat kolmandasse ringi jõudnud, on minu arust väga kõva asi.\"\n\nJärgmises ringis tuleb Kontaveidi vastaseks maailma seitsmes reket Jelena Ostapenko. \"Eks ma teda ja tema mängu natuke tean, talle meeldib kõiki palle hästi kõvasti lüüa,\" tõdes Kontaveit. \"Ma arvan, et pean üritama enda mängu mängida, keskenduma vähem sellele, mida tema teeb ja rohkem sellele, mida mina pean tegema. Nagu kõvasti lööjatega ikka on - liikuda neile kindlasti nii palju ei meeldi ja võidab see, kes teise paremini liikuma saab.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtistel kolmandasse ringi pääsenud Eesti esitennisist Anett Kontaveit sõnas võidu järel Eesti ajakirjanikele, et tasavägiste mängude enda kasuks pööramine annab kahtlemata juurde palju enesekindlust. Ühtlasi tõdes ta, et kahe eestlanna pääsemine kolmandasse ringi on Eesti tennise jaoks suurepärane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLibedat suuska! Aga vaata, et end määrdega ei mürgita!\n\n## Põhitekst:\n\nLund sajab. Õues on miinuskraadid. Esimesed suusarajad on taas avatud. Üha suurem on tõenäosus, et osaleda saab ka kuu aja pärast toimuval 45. Tartu maratonil. Olgu maratoni läbimise ja looduse nautimise rõõmuga kuidas on, arvestatav hulk osalejatest läheb maratonile oma varasemate aastate tulemust üle sõitma või naabrimehe ja -naisega võistlema. See tähendab, et suuskade alla pannakse maksimaalset libisemist võimaldav fluori-sisaldav määre.\n\nMeid ümbritsev maailm sisaldab hulgaliselt toksilisi aineid. Tõsi, kõigi nende pärast ei jõua ja pole vajagi muretseda. Perfluorokemikaalid (PFC) on vett, rasva ja mustust tõrjuvad keemilised ühendid, mida leidub lisaks suusamääretele ka spordirõivastel, mänguasjadel (keelatud või piiratud kasutamisega) ja toidupakendites (kiirtoidupakendid, mikrolaine-popkorni pakid jm). Isegi kui suusaentusiast laseb oma suusapaari määrida professionaalidel ja ise määrdeaurudega kokku ei puutu, jõuab tuhandete suusapaaride alla pandud määre harrastuse tulemusena keskkonda.\n\nPerfluorokemikaalid on keskkonnas kogunevad, kantserogeensed ja inimeses pikalt püsivad. Levinud suusamääretes sisalduvad ained seonduvad inimese vereplasma valkudega ja seetõttu on aine poolestusaeg organismis pikk, kaks-kolm (isegi üheksa) aastat.\n\nTeaduslikke töid erinevate igapäevakasutuses olevate kemikaalide kohta on tehtud sääsetõrjevahenditest lennukikütusteni – ega ühtegi kemikaali ilma vastavate uuringuteta toomisesse lubatagi. Nii võib teadusandmebaasidest leida üht-teist ka suusamäärete inim- ja keskkonnamõju kohta.\n\nInimeste puhul on uuringud keskendunud eeskätt professionaalsetele suusamäärijatele, kes kemikaalidega tihedamini kokku puutuvad. Keskkonnauuringutes on luubi alla võetud populaarsed suusakuurordid.\n\nUuringud leidsid, et suuskade määrimisega tegelevatel inimestel võib periooditi veres sisalduvate toksiliste ainete hulk olla enam kui 20 korda kõrgem, võrreldes suusahooldusega mitte tegelevate inimestega. Mõistetavalt vähendab kaitsevahendite kasutamine määrdeaurudes olevate PFC-de verre kogunemist.\n\nUSA tootja Purl valikus on ka keskkonnasõbalikud suusamäärded.\n\nSamal ajal näitab Slovakkia ja Norra suusakuurortides tehtud teadustöö, et arvestatav osa suuskadelt maha hõõrutud ja nii keskkonda jõudnud suusamääretest on kogunenud lõpptulemusena männiokastesse.\n\nSlovakkia mändidest sisaldasid suusamääretest pärinevaid toksilisi aineid kuni 93 protsenti ja Norras vastavalt 66 protsenti puudest. Teadlased pakuvad, et männiokkad on seeläbi heaks indikaatoriks keskkonnareostuse üldise taseme osas ja soovitavad ka edaspidi puude otsast laborianalüüsideks proove koguda.\n\nTartu ülikooli ökotoksikoloogina soovitan ka omalt poolt suusapiirkondade kuuse- ja männiokastest teed mitte keeta.\n\nSuusamäärdeid toodetakse tonnides ja võib julgelt väita, et suurem osa sellest lõpetab kasutamise tulemusena looduskeskkonnas. Mõned määrde tootjad (nt Purl) on turule lasknud ka PFC-sid mitte sisaldavaid määrdeid ja nende libisemisomadused jäävad kasutajate hinnata.\n\nLoodusesõpradele (ja määrdemeeste tervise pärast muretsejatele) võib soovitada kalli ja mürgise fluor-määrde asemel tavalise parafiini kasutamist või suuskade sikeldamist (suusapõhja mehhaaniline töötlemine, ka Kuzmini meetod).\n\nIgaks juhuks toonitan siia lõppu, et inimene puutub mitmesuguste mürkidega kokku igapäevaselt, autode heitgaasidest ja ajalehtede trükivärvini – ning eelnev tähenda, et suusatamine kohe tohutult keskkonda reostav harrastus on ning suusamääretega kokku puutumisel ootab inimest pikk ja piinarikas surm. Sellegipoolest on kasulik teada, mida ümbritsev maailm sisaldab. Lõppkokkuvõttes teeb maratoni rajal tulemuse ikkagi suusataja, mitte määre.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kes ei oleks näinud Otepää maailmakarika etapi või Tartu maratoni eel salajastes hoolderuumides ööpäevaringselt suuski ette valmistavaid määrdemehi. Ohutusmaskides hooldemeeskond töötab ilmselgelt tervistkahjustavates tingimustes, kuid kas ka keskmine maratoninautija peaks määretes sisalduvate kemikaalide pärast muret tundma?",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAin Aaviksoo lahkub sotsiaalministeeriumi e-asekantsleri kohalt\n\n## Põhitekst:\n\n„Alates 1. aprillist olen vaba mees ja otsin tegevust. Tööd ei pelga. Mõni mõte on omal ka. Aga ikka olen avatud kõigile innustavatele ettepanekutele. Kui juba võimalus valida, siis teeks seda kaalutletult...,” seisab Aaviksoo postituses.\n\nSelget vastust, miks Aaviksoo ametist lahkub, ei andnud ta ise ega sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. Aaviksoo kinnitusel pole tegemist dramaatilise äraminekuga, ent see polnud ka pikalt ette plaanitud. „Ei ole mitte midagi muud juhtunud, kui seda, et me tõesti leppisime kantsleriga ja ka ministritega kokku, et ma 1. aprillist sotsiaalministeeriumi asekantslerina tööd enam ei tee,” sõnas Aaviksoo ERR-i raadiouudistele.\n\nTehtud ja pooleli jäävatest töödest rääkides märkis asekantsler, et kuigi SKAIS2 valmis ei saanud, peab ta kehvas seisus üle võetud projektile restardi tegemist õnnestumiseks ja oluliseks õppetunniks. Tänaseks on süsteemil olemas reaalne omanik ja kasutaja sotsiaalkindlustusameti näol, varasemast jäänud ja pika aja jooksul kuhjunud arendusprobleemid on lahendatud ja see võimaldab alustada puhtalt lehelt. „See oli oluline õppetund nii mulle isiklikult, kui ka avalikule sektorile laiemalt.”\n\nAsjadest, mis temast tegemata jäävad, nimetas Aaviskoo seda, et Eestis pole endiselt digiregistratuuri. „Meil ei ole täna sellist kokkulepet ja teenust, millega kõik haiglad ja perearstikeskused oleks ühiselt liitunud. Aga mul on täna kindlustunne, et see kindlasti tuleb ja pigem varem kui hiljem.” Laiemalt valmistab talle meelehärmi inimeste laiem kaasamine teenuste arendamisse. „Et me ei looks nii palju süsteeme, vaid õpiksime tundma neid inimesi, kellele me teenuseid pakume ja siis kohandame süsteemi sellele.” Aaviksoo kinnitusel on ka selles vallas pilootprojektid algatatud, kuid nende ärategemise rõõm jääb tema järeltulijale.\n\nKüsimusele, mida ta soovitab oma järeltulijale, nentis Aaviksoo tõsiasja, et innovatsioon tähendab riskide võtmist ja katsetamist. „Ei avalikus sektoris ega ka tervishoiu valdkonnas ole seda lihtne teha, sest kui riske võtta, tuleb seda teha kaalutletult, et keegi ei saaks haiget.” Arvestades, et vanemate inimeste hulk kasvab, aga raha samavõrra juurde ei tule, vajame Aaviksoo sõnul teistsuguseid lahendusi.\n\n„Teistmoodi lahendus eeldab seda, et mitmed inimesed, spetsialistid, asutused peavad tegema asju teistmoodi. Sellise muudatuse läbiviimine eeldab väga head võimet innustada ja veenda ja siis ka omada ressurssi, et see muudatus kõikide osapoolte esialgsele skepsisele vaatamata ära realiseerida. Tuleb balansseerida selle vahel, et suunata inimesed tundmatusse, mida nad kardavad, ja samal ajal omada piisavalt palju seljatagust, et kui tagasilöögid tulevad, mis kindlasti tulevad, siis on jõudu ja võimet sealt läbi minna.”\n\nSotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ütles kommentaariks vaid, et ministeeriumi valitsemisalas on Aaviksoo eestvedamisel läbitud mitu olulist etappi ning tõi edunäideteks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse käimalükkamise ja äsja lõppenud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise, mille käigus võeti vastu nõukogu järeldused e-tervise ja sellega seotud innovatsiooni kohta.\n\n„Mul on ühelt poolt kahju, et kaotame tippspetsialisti, kes on aidanud e-tervise valdkonda nii Eestis kui Euroopa Liidus edasi arendada, kuid mõistan ka otsust pärast sedavõrd intensiivset perioodi edasi liikuda,” sõnas Priske.\n\nAaviksoost, kes on hariduselt arst, sai sotsiaalministeeriumi asekantsler 2015. aasta märtsis. Tema ülesandeks sai luua valdkonnaülene visioon ja arusaam, et e-lahendused muutuksid kõigile igapäevatöö osaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo teatas sotsiaalmeedias, et lahkub alates 1. aprillist ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTänane Draamateatri \"Bella figura\" etendus jääb ära\n\n## Põhitekst:\n\nTeatri kassa ostab etenduse piletid tagasi või vahetab need ümber kahe nädala jooksul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. jaanuaril jääb ära Draamateatri väikese saali \"Bella figura\" etendus. Teater vabandab külastajate ees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Keda kõike ei ole lugenud\n\n## Põhitekst:\n\nOi, häbi, häbi, kus selle häbi ots.\n\nMa nimelt ei ole Jorge Luis Borgese ühtegi raamatut lugenud.\n\nKuigi arvasin, et ju olen. Kes siis Borgest ei tea.\n\nOli kunagi nimelt elus, teismelisest peast, kui korralikud poisid hakkavad seelikuid märkama ja seelikud end kohmakalt võõpama, selline aeg, kui otsustati, et tuleb veel rohkem raamatuid lugeda. Süstemaatiliselt ja järjekindlalt. Mispärast võeti entsüklopeedia ette, otsiti mingi maa, leiti sealt artiklist, üsna lõpust lõik „kirjandus”. Kirjutati nimed välja. Ajapikku õppides, et tärniga märgitute kohta on ENEs eraldi artikkel olemas, kus ka ära toodud, millised raamatud eesti keelde tõlgitud.\n\nMindi nimekirjaga raamatukokku ja. Mille üle keegi 15aastaseks saades rõõmustas, minu üks suurimaid rõõme oli, et sai ennast Gogoli-nimelisse raamatukokku täiskasvanute osakonda lugejaks registreerida. Lastekas ju polnud kõike, nt „Kakskümmend aastat hiljem”.\n\nJa kindlasti, kohe kindlasti, käidi seal ka nimekirjaga argentiina literatuurist. Oi, voi, no kuis see nii juhtuda sai, et Borges välja jäi. Häbi, kaks, märkus, vanem kooli, edasine tee erikutsekooli, harimatu ja lootusetu.\n\nAusalt, luban ennast parandada ja puudujäägid teadmistes tasa teha. Niigi painab. Kuidas ometi...\n\nVähemalt saab sinast raamatut tänada, et tähelepanu juhtis.\n\nKahju, et see on nii õhuke. Poole tunni või vähemagagi alla neelatav. Ju siis lugupeetud autor leidis, et just nii on õige. Kirjeldada, kuis ta 16aastaselt käis pimedaks jäänud Borgesile raamatuid ette lugemas.\n\nPidi ikka nohik olema. Õiged poisid jooksid Buenos Airese uulitsatel värskete seelikute järgi, see aga istus mingi vanamehega. Kuulas ja vaatas ja jättis meelde, mis taati huvitas. Raamatud – välja arvatud enda omad, mida majas ei peetudki. Tähelepanuväärne, et see kõik meeles püsinud, tegevus käib nii 1958, raamat ise tehtud 2004. Natuke kuivi raamatulõhnalisi anekdoote, näiteks kuis itaallased saadavad härra kirjanikule tema ühe novelli ülipeene väljaande, Borges palub kirjeldada ja turtsatab: see pole enam raamat vaid kommikarp. Või kuidas last kasvatada: kui hästi käitud, luban karu peale mõelda.\n\nÕnnelikul kombel kosutas nimekiri raamatutest, mida ette loeti. Sealt vähemalt oli midagigi nina ette jäänud, kuigi jälle tuli tunnistada tugevaid puudujääke. Lust, et kui muud pähe ei tulnud, siis loeti ette suvalist artiklit entsüklopeediast ja Borges meenutas, kuis see harjumus talle lapsepõlvest külge oli jäänud.\n\nTähelepanekuga, et entsüklopeedias on huvitavad köited ja igavad. Lisaks, et on ka hirmsad köited, nt ENE 3, HERN-KIRU, kus võib luukere ja nülitud inimese pilt ette karata, suur ja värviline. Nojah sellega.\n\nÕhuke, pisike raamat, aga mahukas kui üks raamatukogu. Nagu need kunagi olid ja võibolla ehk ikka veel on. Hapuka tolmuse paberi ja trükivärvi lõhnaga, isegi heleda valguse tumedaks summutavad. Hääle kah, kui olla vähegi tsiviliseeritud, ainult metslane räägib raamatukogus valjusti. Ai, kui mõnus tunne. Tahaks kohe riiuli man kõik omad täna üle silitada.\n\nTehtud. Borgest polnud. Jälle piinlik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nAlberto Manguel\n\n\"Õhtud Borgesega\"\n\nInglise keelest Kätlin Kaldmaa\n\nLumemana",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n15-aastase Ukraina imelapse edulugu Austraalia lahtistel sai jätku\n\n## Põhitekst:\n\nEt Kostjuk võitis mullu Austraalia lahtiste noorteturniiri, on ta nüüd Melbourne'is püsinud võitmatuna 11 kohtumises järjest. Rogowskast oli Kostjuk üle poolteist tundi kestnud kohtumise järel.\n\nKostjuk kohtub järgmises ringis kaasmaalanna Elina Svitolinaga, kes oli 4:6, 6:2, 6:1 üle Katerina Siniakovast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtiste tenniseturniiri teises ringis alistas 15-aastane ukrainlanna Marta Kostjuk vabapääsmega põhiturniirile pääsenud kohaliku Olivia Rogowska 6:3, 7:5.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingi tõusis lõppenud aastal maailma suurimaks reisisadamaks\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal liikus ainuüksi Helsingi sadamate kaudu kulgevatel laevaliinidel 11,8 miljonit reisijat. Lähim konkurent ehk Doveri sadam Suurbritannias piirdus aga 11,7 miljoni reisijaga, vahendas Yle.\n\nLisaks külastas Helsingit eelmisel aastal ka 478 000 kruiisituristi ning seega on laevareisijate koguarv umbes 12,3 miljonit, rõhutas Helsingin Satama Oy pressiteates.\n\nHelsingi sadama reisijateveo juht Kari Noroviita kommenteeris, et Doveri võitmine pole ettevõtte jaoks iseenesest oluline, sest kaks sadamat omavahel ei konkureeri, kuid teatava põhjuse uhke olla andvat see küll.\n\n\"Kui mõelda nüüd rahvaarvu peale, siis on see esikoht üsna tore asi,\" lisas ta STT-le.\n\nPeateemaks on Tallsinki\n\nHelsingi tõusu suurimaks reisisadamaks saab eelkõige seletada üha tiheneva reisijateveoga Helsingi ja Tallinna vahel. Kahe pealinna vahel liikus eelmisel aastal üheksa miljonit reisijat, eelmise aastaga võrreldes oli kasv 3,2 protsenti.\n\nKolm neljandikku Helsingi sadama reisijateveost oli nn Tallsingi suunal.\n\n\"Kui on kaua aega räägitud Helsingi-Tallinna kaksiklinnast, siis jah, see on tänane päev,\" nentis Noroviita.\n\nNoroviita tuletas meelde, et eelmisel aastal avati Helsingi Läänesadamas uus reisiterminal ning Tallink võttis omakorda kasutusele uue laeva. Sõitude arv on kasvanud ning kasvab ka edasi.\n\nReisijate arvu kasvu on seetõttu näha ka Tallinna sadamas, mille kaudu liikus eelmisel aastal 10,5 miljonit reisijat. Reisijate arv kasvas Tallinnas aastaga neli protsenti ning kasvu on olnud kümme aastat järjest.\n\nSeevastu La Manche'i väina ääres asuva Doveri reisijate arv on järjekindlalt langemas, veel 10 aastat tagasi läbis sealset sadamat umbes 13-14 miljonit reisijat.\n\nMujal maailmas nii suurte reisijatearvudeni üldjuhul enam ei jõuta, sest olulised laevaliinid on aja jooksul asendatud sildade või tunnelitega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingist on saanud reisijate arvestuses Euroopa ja ka maailma kõige vilkam sadam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsari ilus mäng aitas South Carolinal alistada kaheksakordse NCAA meistri\n\n## Põhitekst:\n\nSouth Carolina tuli teisel poolajal välja 14-punktilisest kaotusseisust ning oma panuse andis ka Kotsar, kelle neli järjestikust tabavat vabaviset viisid Gamecocksi ette 71:67. Kuulsad vastased suutsid South Carolina vastu mängu viimase kuue minutiga visata vaid kolm punkti.\n\nKotsari arvele jäi 24 mänguminutiga 12 punkti (visked väljakult 3/4, vabavisked NCAA karjääri parimat tähistavad 6/9), kuus lauapalli ja kolm vaheltlõiget. Meeskonda vedas taas 27 punkti visanud Chris Silva.\n\nGamecock Nation, an incredible night with a packed arena! A win against Kentucky!! ???????? #SpursUp #Gamecocks pic.twitter.com/7k3ranhVYB\n\n— Gamecock Athletics (@GamecocksOnline) January 17, 2018\n\nSouth Carolina võõrustab järgmisena laupäeval Tennesseed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpalluri Maik-Kalev Kotsari koduülikool South Carolina alistas läinud ööl kaheksakordse NCAA korvpallimeistri Kentucky 76:68.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene meediakanal kurdab, et president Macron kiusab neid\n\n## Põhitekst:\n\nMacron on varem omakorda nimetanud neid kanaleid \"petlikuks propagandaks\" ning praegu on tema valitsus asunud töötama välja seadust, mille abil libauudistega efektiivsemalt võidelda, vahendas AFP.\n\nAlles käesoleva nädala esmaspäeval teatas RT peatoimetaja Margarita Simonjan, et presidendi kantselei tõrjub nende ajakirjanikke - näiteks nende prantsuskeelse kanali töötajad said ühe nädala jooksul oma akrediteeringutaotlustele kahel korral eitava vastuse.\n\nRT kohalik haru ehk RT France alustas tegevust möödunud aasta detsembris ning Prantsuse meedia teatel olevat telekanalil ka tõsiseid raskusi kohalike ajakirjandustalentide värbamisel. Ka selle põhjuseks peab RT \"poliitilist survet\".\n\nSimonjani teate kohaselt oli Élysée palees toimunud esmaspäeval pressibriifing ning RT esindajat sinna ei lastud.\n\n\"Kui ma ütlesin, et ma töötan RT heaks, öeldi mulle, et ma ei ole ajakirjanik ning et sisse saavad ainult ajakirjanikud,\" meenutas RT reporter, kes oli enda sõnul ka edutult oma pressikaarti näidanud.\n\nTõsisem löök oli aga see, et RT France ei pääsenud 10. jaanuaril Roomas ka Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide kohtumisele - ka selles olevat süüdi Prantsuse presidendi administratsioon.\n\n\"Akrediteerimistaotlus kiideti heaks, kuid kui meie võttegrupp Itaaliasse saabus, ei võtnud Élysée palee pressiteenistus enam meie kõnesid vastu,\" kurtis Simonjan. \"Ma soovitan president Macronil Prantsuse põhiseadus uuesti tähelepanelikult üle lugeda.\"\n\nVenemaa välisminister Sergei Lavrov aga kritiseeris esmaspäeval Macroni libauudiste vastast seadust ja väitis, et \"libauudis\" defineeritakse ühepoolselt ilma mingi diskussioonita.\n\nMacron astus samme Vene kanalite vastu juba valimiskampaania ajal, kui Venemaad süüdistati valimistesse sekkumises ning Moskva meedia tegutses aktiivselt Macroni vastaskandidaadi Marine Le Peni huvides.\n\nKui Venemaa president Vladimir Putin pärast valimisi Prantsusmaad külastas, võttis Macron Vene propaganda vastu häälekalt sõna ühisel pressikonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa propagandakanaliks olemises süüdistatud telekanal RT kurdab üha rohkem, et Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni administratsioon teeb neile takistusi uudiste edastamisel, näiteks olevat nende töötajaid süstemaatiliselt akrediteeringuteta jäetud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naiste jalgpallikoondislane siirdus välismaale\n\n## Põhitekst:\n\n25-aastane poolkaitsja on seni kuulunud Pärnu JK ridadesse, esindades naiskonda meistriliigas alates 2008. aastast. Kokku on ta Eesti kõrgliigas väljakul käinud 154 kohtumises ja olnud resultatiivne 33 korral. Naiste koondises on Sõrmus kirja saanud 11 mängu ning löönud ka ühe värava.\n\n\"Välismaal elamise mõte tekkisid mul juba õpingute ajal. Kui kevadel kooli lõpetasin, siis tundsin, et Eestis ei hoia mind tegelikult miski kinni ning praegu on õige aeg see samm teha. Malta kasuks langeks otsus seetõttu, et kuigi ta asub Euroopas, on siiski tegemist meie mõistes eksootilise kohaga, kus eluolu on Eestiga võrreldes üpris erinev. Leian, et iga inimene võiks oma elu jooksul vähemalt teatud perioodi välismaal elada, kuna see aitab inimesena kasvada,\" põhjendas Sõrmus otsust liikuda Eestist väljapoole.\n\nKlubis on teda ees ootamas teinegi koondislane Liis Pello, kes liitus naiskonnaga 2016. aastal ja on kanda kinnitanud põhimängijana. Sel hooajal on poolkaitsja kaasa teinud seitsmes kohtumises ja löönud kaks väravat. \"Ta [Pello] on mulle erinevate toimingute juures suureks abiks olnud. Just seetõttu tundus ka loogiline samm minna mängima samasse klubisse, kus temagi mängib. Sain temalt klubi kohta ülevaate ning tundsin, et see võiks ka minu jaoks õige koht olla,\" sõnas Sõrmus.\n\nMalta naiste kõrgliiga hooaeg on hetkel täies hoos, kui peetud on kaheksa vooru. Enne järgmise vooru algust jagatakse liigatabel kaheks - kuus esimest naiskonda hakkavad omavahel võitlema medalite pärast ning kolm alumist võistkonda liigasse püsimajäämise nimel. Kirkop hoiab hetkel 11 punktiga viiendat positsiooni. Tabeli tipus paiknevad Birkirkara ja Hibernians, kellel on koos võrdselt 22 punkti. Kolmandal kohal asuvast Mgarr Unitedist jääb Kirkop vaid viie punkti kaugusele. Hooaeg jõuab lõpule aprillikuus.\n\nUue väljakutse suhtes on Sõrmus positiivselt meelestatud: \"Malta kõrgliigas on mitu aastat olnud kaks tugevat naiskonda, kes kordamööda meistritiitli eest võitlevad. Kuigi Kirkop kuulub pigem tabeli keskmikute hulka, on viimastel aastatel nad palju juurde pannud ning miinimumeesmärgiks on seatud liiga kolmas koht. Praegu asume liigatabelis viiendal real, kuid hooaja lõpuni on veel kümme mängu, seega loodame kindlasti tugeva lõpu teha. Mängustiil on siin kiire ja tehniline ning nõuab ilmselt natuke harjumist, kuid usun, et see arendab mind mängijana. Liitun võistkonnaga tõenäoliselt järgmisel nädalal ja olen väga motiveeritud, et naiskonnale abiks olla. Usun, et suudame ka tabeliliidritelt punkte näpata.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jalgpallikoondise mängija Liivi Sõrmus liitus Malta kõrgliigaklubi FC Kirkop Unitediga, kus mängib juba varem ka teine koondislane Liis Pello.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmas Sukles välistas riigikogu valimistel kandideerimise\n\n## Põhitekst:\n\nERR küsis Sukleselt, kas ta on juba mõelnud ka oma tegevuse üle 2019. riigikogu valimistel.\n\n\"Niipalju olen mõelnud, et ma kindlasti ei kandideeri,\" vastas Sukles.\n\n\"Ma ei tea. Ma korra siin kandideerisin ja ma nägin, et riigikogusse saada on peaaegu võimatu, kui sa ei ole partei kõrgetes sfäärides tegutsev. Ma sain oma kogemuse kätte ja vaadates ka, mis praegu riigikogus toimub, siis ma arvan, et see tee ei ole minu jaoks,\" selgitas Sukles.\n\nEi kavatse Keskerakonnaga veel liituda\n\nSuklese sõnul ei kavatse ta ka Keskerakonnaga liituda, kellega Haapsalus koostöö väga hästi sujub.\n\n\"Mul on Reformierakonnast väljaheitmise haavad on veel liiga värsked, et mõelda uute parteide peale. /.../ Ma olen ikkagi kohalik munitsipaalpoliitik, mul sellised suuremad ambitsioonid täna küll puuduvad,\" lausus Sukles.\n\nHaapsalu volikogu esimees ja Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et Suklesega on liitumisest räägitud.\n\n\"Me oleme arutanud sel teemal, aga oleme mõlemad leidnud, et tänane kooslus sellisel viisil, et tema esindab valimisliitu HaRi ja mina olen erakonnas, et tänane selline poliitiline kooslus on linnale parim. Tulevikus ei saa seda välistada,\" ütles Karilaid.\n\nSukles ütles samuti, et tulevikus ei välista ta mõne parteiga liitumist. \"Tulevikus ma kindlasti ei välista midagi. Ei Keskerakonnaga liitumist, kes seal veel on - sotsid ja Isamaaliit ja... Noh Reformierakonnaga on natuke keeruline. Aga mine tea, eks vaatame, kuidas seal... Aga täna ma ei mõtle selle peale,\" rääkis Sukles.\n\nOma poliitilise tuleviku kohta ütles Sukles, et vaatab seda aasta korraga. \"Praegu on esimene aasta alles järgnevast valimisperioodist käimas. Ühendame siin Haapsalut ja Ridala valda, nii et tööd on päris palju. Elame aasta korraga,\" sõnas Sukles.\n\nPaljud keskerakondlased rõõmustaks Suklese liitumise üle\n\nKüsimuse Suklese liitumisest Keskerakonnaga tõstatas eelmisel nädalal ajalehe Läänlane ajakirjanik Ivar Soopan, kes juhtis tähelepanu, et Keskerakond korraldab 23. jaanuaril Haapsalu kultuurikeskuses konverentsi, kus laudkondade kaupa arutatakse Eesti tuleviku üle ja ühte laudkonda juhib ka eelmisel aastal Reformierakonnast välja arvatud linnapea Urmas Sukles.\n\nSelleks küsimuseks annab alust ka Suklese väga hästi sujuv koostöö Keskerakonnaga. Seda kinnitab ka Jaanus Karilaid. \"Me oleme kaheksa aastat juba koostööd teinud. Temaga on selline poliitiline fenomen, mida esineb Eesti poliitilises kultuuris väga vähe. Kõik, mida kokku lepid, see tehakse ka ära. Tavaliselt poliitikas peab 25 või 30 korda üle rääkima. Urmasega on nõndaviisi, et kui me ühe korra räägime teineteisele midagi, siis asi läheb kohe töösse, kokkulepetest hoitakse kinni,\" rääkis Karilaid.\n\n\"Kui Urmas Suklesel on soovi astuda Keskerakonda, siis on Keskerakonnas väga palju inimesi, kes selle üle rõõmustaksid,\" ütles Karilaid.\n\nHaapsalus on koalitsioonis Suklese valimisliit HaRi ning Keskerakond.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu parteitu linnapea Urmas Sukles ütles, et ei kavatse 2019. riigikogu valimistel kandideerida. Samuti ütles ta, et ei plaani lähiajal ühegi erakonnaga liituda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks\n\n## Põhitekst:\n\nSüsinikkiudkomposiit on keeruline mitmekihiline tekstiilmaterjal, mis koosneb kokku liimitud tekstiilikihtidest. Unikaalseks muudab süsinikkiudkomposiidi asjaolu, et oma kerge kaalu juures on tegemist ülitugeva materjaliga. Seega on sellest saamas üha enam nn tulevikumaterjal uutes tööstuses.\n\nPraegu kasutatakse seda kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, sporditarvete tootmises, autotööstuses, näiteks autode kandevkonstruktsioonides, kus kaalu vähendamine tagab hea dünaamika, kuid samas väiksema kütusekulu. Üha enam kasutatakse seda ka ehituses sillakonstruktsioonide ja kandvate hooneosade kandevõime suurendamiseks.\n\nSüsinikkiudkomposiit on küll kerge ja tugev, kuid oma kihilisuse tõttu võib olla väga vastuvõtlik mehhaanilistele välismõjudele, näiteks muljumised ja põrutused võivad sellesse tekitada mõrasid, mis mingil hetkel võivad muutuda saatuslikuks. Seega vajavad süsinikkiudkomposiidist tooted regulaarset analüüsi.\n\n„Oma töös keskendusin komposiidi materjaliomaduste analüüsile ultraheli spektroskoopiat kasutades,” selgitas Lints. Ultraheli spektroskoopia on praegu kõige odavam, samas tõhusaim meetod materjalide omaduste ja defektide uurimiseks. Seda kasutatakse nii tootmistehnikas kui ka meditsiinilises pilditehnikas.\n\nSelle puudusteks võrreldes kallimate ja keerulisemate meetoditega, nagu röntgenspektroskoopia ja -tomograafia, on piiratud ultraheli lainepikkus ning suur helilainete sumbuvust komposiidis.\n\nUltraheli spektroskoopia meetodit on ühel või teisel viisil kasutatud materjalide analüüsimiseks juba üle sajandi. See liigitub kaheks: seni on enamlevinud lineaarsel lainelevil põhinevad meetodid, kuid viimasel ajal on palju edasi arendatud ka mittelineaarsel lainelevil põhinevaid meetodeid.\n\nViimase eelis seisneb selles, et on võimalik „näha” ka lainepikkusest väiksemaid defekte. Suured lainepikkused läbivad komposiiti paremini, seega „näeme” kaugemale ja sügavamale.\n\nDoktoritöö käigus arendati välja hilistunud ajalisel ümberpöördel põhinev mittelineaarse elastsuslaine spektroskoopia meetod (delayed TR-NEWS), mille eripäraks on laine fokusseerimisel materjali sisepeegelduse ehk vastu materjali sisepinda põrkuvate helide analüüsi kasutamine.\n\n„Selle meetodi tulevikuväljavaatena näeme seda, et toode või seade kontrollib oma detaile juba n-ö ise. Niisiis pole vaja seadet, näiteks lennukit või autot, enam hoolduse ja analüüsi ajaks pidevaks kontrolliks seisata, vaid ta annab ise märku võimaliku defekti tekkest,“ selgitas Martin Lints.\n\nDoktoritööd “ Optimeeritud signaalitöötlus mittelineaarsete komplekssete materjalide ja bioloogiliste kudede mittepurustavaks testimiseks ultraheliga ” juhendas professor Andrus Salupere (TTÜ) ja kaasjuhendaja oli professor Serge Dos Santos (INSA Centre Val de Loire). Oponendid olid professorid Claes Hedberg (Blekinge tehnikakõrgkool, Rootsi) ja Patrick Marquié (Burgundia ülikool, Prantsusmaa).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKätlin Konstabel: 21. sajandi eestlase ellujäämispakett\n\n## Põhitekst:\n\nKas kaasaegne inimene peaks heegeldamises või puulusika tegemises osav olema? Kui tänaval inimestelt nii küsitaks, siis paljud jääks ilmselt mõttesse. Mõni ütleks, et oma käega võiks midagi kena ikka teha suuta küll, teine ütleks aga, et milleks siis 3D-printimine on ja võiks ju hoopis teha mingi… heegeldamisteemalise arvutimängu.\n\nMulle tundub, et küsimus vajalikest oskustest, kompetentsidest ja omadustest on tegelikult tohutult praktiline. Sihiseadeks laste, aga ka enda kasvatamisel.\n\nHelen Eelrand juhtis oma hiljutises, pealtnäha soopõhise tööõpetuse probleemist rääkinud loos tähelepanu just sellele suurele küsimusele – millised oskused peaksid olema 21. sajandi inimesel? Kui heegeldamine ja sokikanna tegu pole kohustuslik oskus, siis mis on? Millest peaks koolid laste harimisel (ja tegelikult ka vanemad kasvatamisel) lähtuma?\n\nÜhelt poolt tahame muidugi, et me oleks ise õnnelikud ja hästi hakkamasaavad ning et seda oleks ka meie lapsed. See on selline lihtsalt ilus soov. Teisalt arutletakse palju selle üle, kuidas sündivate laste arv (inimeste kvantiteet) mõjutab asjaolu, kas tulevikus ikka saab vananevale elanikkonnale pensione maksta ja üldse riiki üleval pidada – ehkki oluliselt rohkem tuleks pöörata tähelepanu sellele, kas me teeme kõik endast oleneva, et kõigist lastest saaks kas just tipptasemel maksumaksjad, aga igal juhul loovad ja tegusad, ühiskonda panustavad inimesed.\n\nKõige primitiivsemalt öeldes: võiks ju mõelda, millised oleks need inimesed, kes tunduvad toredad ja huvitavad ning kellest on tulu ka? Kui lapsi sünnib palju, aga kõigist saavad enamuse elust vanglas veetvad kaabakad, siis ilmselt pole see ei ühte ega teist.\n\nPidupäevaloosungitest erinev tegelikkus\n\nMe võiks muidugi öelda, et heegeldamise asemel on infotehnoloogia ja kuna Eesti on e-riik, siis lapsed muudkui õpivad neid e-asju ja robot heegeldab varsti nende eest. Kõigist lastest saavad uued Mark Zukerbergid ja Jeff Bezosed ning riigi rahakott muudkui kosub. Paraku pole tegelikkus hoopiski nii roosiline.\n\nEhkki ka välismaal levis mõned aastad tagasi uudis sellest, kuidas meil kõik algklassilapsed in corpore koodi kirjutama õpetatakse, on reaalsus sellest ju kaugel. Mõttekoja Praxis 2017. aasta uuringu kokkuvõttes nenditakse:\n\n„Digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane: viiendik koolidest alustab digioskuste õpetamist eraldiseisva ainena juba I kooliastmes, umbes pooltes koolides õpetatakse digioskusi eraldi ainena ka II ja III kooliastmes...... Tehnoloogiaharidusega seonduvad tegevusi (nt veebilehe loomine, robotite ehitamine, programmeerimine, mängu/rakenduse loomine) on ainekavades märgitud väga vähesel määral.“\n\nPeamiselt küll põhikooli küberturvalisuse alastele teadmistele keskendunud, aga ka üldist netikogemust puudutanud uuringus „Küberpähkel“ selgus samuti, et vaid ligikaudu pooled lapsed osalevad IKT-alastes tundides või huviringides.\n\nJääb mulje, et poliitikutele on pidulikud ja eelkõige välisriikide jaoks teele saadetud loosungid kuidagi armsamad kui reaalne tegevus selles vallas. On loodetud paljudele särasilmsetele õpetajatele, eri projektidele ja direktorite võimekusele IKT-õppevahendite jaoks raha võluda.\n\nVõibolla on aga asi selles, et kuigi haridusinimesed on digi- ja tehnoloogiapädevuste üle mõelnud küll ja veel, on puudu (või on samuti vaid loosunglikul tasemel eksisteerinud) hoopis laiem arutelu?\n\nSelline, mille tulemus oleks üsna suur ühiskondlik üksmeel sellesama 21. sajandi toredate-tulusate oskuste ja omadustega varustatud inimeses osas. Nii et lapsevanematel oleks lihtne teraselt hinnata, kas nende võsukese koolis tarvilikke asju õpetatakse ja samuti mõelda, mis suunas nende endi kasvatustöö kulgeb.\n\n21. sajandi eestlase omadused ja oskused\n\nJätame praegu selle kõrvale, kas ja millal õige eestlane peaks hümni laulma ning milline see õige hümn peaks olema. Oletame, et oleme nõus – õige eestlane peaks ka edaspidi lugu pidama teatud rahvuslikest sümbolitest ja soovitavalt võiks see tulla südamest, mitte käsu peale.\n\nKui me tahame 21. sajandi inimese hädavajalikke ja piisavaid tunnuseid välja mõelda, peame ilmselt lähtuma teatud eeldustest, peame tundma neid olusid, kus tal tuleb hakkama saada. Infot pole liiga palju, aga kõige olulisemat teame: ainus kindel asi on muutuv keskkond.\n\nVajalikud omadused on seega kohanemisvõime ja – eeldades, et asjad lähevad kas inimese isiklikus elus või suuremas plaanis alati vahepeal väga kehvasti – vaimse taastumisvõime moodi omadus, mis eesti keeles on saanud ametlikuks nimeks säilenõtkus (inglise keeles resilience). Probleemilahendusoskused väga paljude ja suuremal või vähemal määral ennustamatute muutujatega keskkondades peaks samuti olema vältimatu tingimus.\n\nLõputult kohaneda ei saa, võiks olla ka eetiline selgroog ja kompass. Seega – mis võiks olla need inimene olemise põhitõed, mis peaks igal juhul säilima, arenema ja mida peaks lastele edasi andma nii kool kui ka kodu?\n\nSellest on räägitud palju, et peaks oskama tohutust infohulgast kvaliteetset ja kasulikku välja selekteerida. Sama peaks oskama teha inimestega, keda enda ellu lasta. Puudutagu see siis oskust tehnoloogiavõimaluste tõttu potentsiaalselt lõpmatust voodi- või elukaaslaste hulgast õige leida või ka oskust jagada endast õigetele inimestele õiges koguses infot ja emotsioone.\n\nMis iganes stiimulitega – olgu see netisügavustest pärit värske särav faktilaadne toode või tundeküllane inimsuhtlus – toime tulemine eeldab eneseregulatsiooni- ja analüüsivõime t. Tuleb osata oma tähelepanu suunata ja esmastel impulssidel sabast kinni saada, et meile teinekord meeldiv, aga kasutu, mainitud eetilise kompassi kursilt kõrvale juhtiv infotükk eemal hoida (või hoopis ligi meelitada, kui vaja uut õppida).\n\nEesti vajab digiajastu Turovskit\n\nVirtuaalreaalsuses seiklemise ja olemise võimalused üha laienevad. Kindlasti peaks me küsima, milline võiks olla inimeste elus virtuaalse ja pärisilma vahekord, oskus seda enda jaoks määrata. Võiks küsida ka nii: kuidas peaks tahtma veeta oma päeva, nädalavahetust ja elu üks ideaalne 21. sajandi eestlane?\n\nSee, et netis võhivõõrastega sõnelemine teeb enamasti lihtsalt tuju pahaks ja mingit kasu ei anna, on paljudele selge – aga pelgalt sellest teadmisest terveks sajandiks ei piisa. Võibolla on noortel hoopis enam vaja oskust otsustada, millistel puhkudel on meeldivaks ajaveetmiseks sobivam küber-, millal jällegi pärisseks? Kas seda koolis – olgu perekonnaõpetuses või digitunnis – arutatakse? Või ehk on eraldi vaja arendada oskust, et sümpaatsete inimestega selle päris-variandini üldse jõuda osataks?\n\nOleks rumalus õpetada aastal 2017 lastele selgeks kõik hetkel Eestis levinud popid arvutimängud ja juutuuberid. See, mis täna popp, homme (või äärmisel juhul ülehomme) kaob ja asendub uuega. Seega – õpetaks nad pigem mõistma, kuidas erinevaid tehiskeskkondi luuakse ja millised oleks seal mõistliku toimimise üldpõhimõtted.\n\nEt see inimestele mõistetav ja tähenduslik oleks, vajaksime tehnoloogiavaldkonda oma Fred Jüssit, Aleksei Turovskit ja minugi poolest Valdur Mikitat. Teisiti ei saa. Ilmselt peaks see inimene olema veelgi osavam. Oskama kuulajatele mõistetavaks seletada selle, kuidas ollakse tasakaalus inimene looduses ja tehisilmas, osatakse omaks pidada ajalugu ja rahvuslikku ning kuidas sobitatakse mina-pilti vajalikus koguses uut ja muuilmset.\n\nKas sellise mõistmiseni jõudnud inimesed võiks olla ka riigile tulusad maksumaksjad? Jah, ma arvan küll.\n\nMa ei oleks vastu sellelegi, kui mindaks veel konkreetsemaks ja lepitaks kokku kindel kogum praktilisi oskusi, milleta 21. sajandi inimene ei saa. Osa hädavajalikke ja osa lihtsalt ilusaid. Robotitegu ning samas ka reilender ja valss esimesest klassist kohustuslikuks. Ellujäämisoskused metsas ja kübersõjas. Kõige moodsam programmeerimiskeel kõrvuti ladina keele ja luuletuste kirjutamisega (viimast kahte võib ühendada).\n\nJa selle kõige taga pidevalt lastes utsitatav uudishimu ja soov olla parem, targem, toredam inimene. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Milline peaks olema 21. sajandi eestlase jaoks vältimatute oskuste ja omaduste miinimumpakett, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võttis kinni Hiina heaks töötanud endise CIA ametniku\n\n## Põhitekst:\n\n2010. aastal Hiina võimude poolt alustatud CIA allikavõrgustiku hävitamine tõi kaasa ka mitmete USA heaks töötanud informaatorite surma, vahendas Axios ajalehte New York Times.\n\nVäidetavalt tapeti või pandi vangi rohkem kui kümme USA informaatorit ning ekspertide hinnangul oli see CIA jaoks suur tagasilöök, mis on võrreldav kunagiste reetmistega Aldrich Amesi ja Robert Hansseni poolt.\n\nVahistatuks on Jerry Chun Shing Lee, kes lahkus CIA-st 2007. aastal ning asus elama Hongkongi. Mees vahistati pärast aastaid kestnud juurdlust - Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) alustas uurimist 2012. aastal, kui CIA informaatorid Hiinas järjest kaduma hakkasid.\n\nLee oli lekitaja otsingute keskmes pikemat aega ja paljud luureametnikud uskusid, et ta oli riigireetur. Teised ametnikud aga olid arvamusel, et Hiina valitsus oli häkkinud CIA salajastesse sidekanalitesse, mille abil USA Hiinas viibivate informaatoritega kontaktis oli.\n\nJustiitsministeeriumi pressiteate kohaselt võeti Lee vahi alla John F. Kennedy nimelises rahvusvahelises lennujaamas. Lee eelnevate USA-s käikude ajal oli FBI kusjuures kontrollinud Lee pagasit ja eluruume ning leidnud riigikaitset puudutavaid materjale, mille omamiseks tal õigust ei olnud.\n\nMuuhulgas oli tema asjade seas ka kaks märkmikku, kus oli käsitsi kirjutatud märkmeid riigisaladuste, sealhulgas ka CIA töötajate ja informaatorite isikuandmete kohta.\n\nKolmapäeval seisis Lee juba New Yorgis föderaalkohtu ees ning talle esitati ametlik süüdistus riigikaitset puudutava informatsiooni ebaseaduslikuks käitlemises.\n\n53-aastane Lee on naturaliseeritud USA kodanik ja CIA-s töötas ta aastatel 1994-2007.\n\nHetkel pole veel selge, miks Lee käesoleval kuul järjekordse riski võttis ja uuesti USA-d külastas, kuigi FBI oli teda juba varem kahtlustanud ja ka üle kuulanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA võimud võtsid vahi alla Luure Keskagentuuri (CIA) endise töötaja, keda kahtlustatakse selles, et ta aitas Pekingil leida Hiinas tegutsevaid CIA informaatoreid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nERR tähistab suurejooneliselt Tammsaare 140. sünniaastapäeva\n\n## Põhitekst:\n\nVikerraadios kõlavad jaanuarikuus Tammsaare mõtteterad. Tegemist on ühe osaga ERRi ja Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi koostööst, millega tähistatakse armastatud kirjaniku 140. sünniaastapäeva. Mõtteterad on järelkuulatavad.\n\nLisaks saab jaanuari lõpus kuulata järjejuttu romaanist \"Põrgupõhja uus Vanapagan\", katkendeid loeb Jan Uuspõld. Kirjaniku sünniaastapäevale pühendub ka \"Mnemoturniiri\" jaanuarikuu kuulajaküsimus, kus tahetakse teada, missugune Tammsaare teos kandis algselt pealkirja \"Mets-Jeesuke\". 27. jaanuaril kell 19 on eetris kuuldemäng Tammsaare lüürilis-koomilisest üliõpilasnovellist \"Noored hinged\" (Raadio 2 eetris on sama kuuldemäng 28. jaanuaril kell 7). 29. ja 30. jaanuari \"Vikerhommikutes\" saab aga mängida Tammsaare kuulajamängu.\n\nKlassikaraadiost kuuleb jaanuaris ja veebruari algul Tammsaare teoseid saates \"Jutujärg\" (argipäeviti kell 9.30) ning 28. jaanuaril kell 15 kuuldemängu \"Vargamäe vanad ja noored\". Kirjaniku sünnipäeval, 30. jaanuaril kell 14 kõlab Klassikaraadio eetris valik Tammsaare tekstidele loodud heliteoseid ning sünnipäevanädala hommikutel on eetris temaatilised viktoriinid. 4. veebruaril kell 15.05 on kavas kuuldemäng Tammsaare romaanist \"Ma armastasin sakslast\".\n\nRaadio 2 eetris on 4. veebruaril kell 7 Andrus Kivirähk ning \"Karin ja Pearu\": kohvikus kohtuvad kaks \"Tõe ja õiguse\" tegelast, kes Tammsaare romaani lehekülgedel kunagi kokku ei saanud. Sama kuuldemäng on Vikerraadio kuulajate ees 3. veebruaril kell 19.05.\n\nRaadio 4 eetris kestab 29. jaanuarist 2. veebruarini Tammsaare nädal - saates \"Järjejutt\" jõuavad iga päev kell 15.10 kuulajateni valitud peatükid romaanist \"Tõde ja õigus\". \"Järjejutu\" kordust saab kuulata õhtuti kell 23. Kirjaniku sünnipäeval, 30. jaanuaril toimub hommikuprogrammis Tammsaare loomingule pühendatud viktoriin ning kogu päeva vältel kõlavad eetris tema mõtteterad. Kell 10.05 jõuab saade \"Kultuuripärand\" eetrisse Tammsaare majamuuseumist Esto-Sadokis ning kell 10.30 räägib Peeter Järvelaid saates \"Toimik\" Tammsaare elust ja loomingust.\n\nERRi kultuuriportaal teeb 30. jaanuaril otseülekande Estonia teatrist, kus tähistatakse suurejooneliselt kirjaniku 140. sünniaastapäeva. Ülekande salvestist saab 2. veebruari õhtul näha ETV2-s. ERRi kultuuriportaalis on jaanuari viimasel nädalal võimalik vaadata miniloengut Tammsaare suhetest teiste kirjanike ja nende loominguga. Loengud jõuavad vaatajateni kord kuus terve aasta jooksul. Samuti on portaalis algamas Tammsaare teemaline viktoriin ning uuel nädalal saab seal alguse projekt \"Eesti loeb\", millega kogutakse Eestimaa inimeste pilte koos nende viimatise lemmikraamatu ja tsitaadiga.\n\nETV näitab 30. jaanuaril kell 14.40 mängufilmi \"Kõrboja peremees\". ETV2 ekraanil saab 2. veebruari õhtul näha lavastust \"Ma armastasin sakslast\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "30. jaanuaril tähistatakse Eesti ühe olulisema kirjaniku Anton Hansen Tammsaare 140. sünniaastapäeva ning ERR annab sel puhul eetrisse rohkesti teemakohaseid saateid ja mõttekilde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOkupatsioonide muuseumi külastajate arv topeldus\n\n## Põhitekst:\n\nUus filiaal pakkus üle ootuste ohtrat huvi nii eestlastele kui väliskülastajatele. Ainuüksi esimesel kuul käis KGB vangikonge vaatamas 10 000 inimest. Tallinna Ettevõtlusamet tunnustas muuseumi avamist tiitliga Turismitegu 2017 ning kongide avamine külastajatele on Eesti muuseumide aastaauhindade üks nominentidest.\n\nKokku külastas 2017. aastal Okupatsioonide muuseumit ning KGB vangikonge 55 488 muuseumihuvilist. Muuseumides toimus 174 haridusprogrammi ja ekskursiooni, milles osales ligi 3000 inimest. Muuseumile annetati 1166 eset ning dokumenti.\n\nMöödunud aastal avas muuseum 17 ajutist näitust, mille peamised küsimused olid: kuidas saab muuseum muuta inimeste elusid? Panustada õiglase ühiskonna loomisesse? Muuseum käsitles naiste õigusi ja sõnavabadust. Lisaks analüüsiti 1993. aastal toimunud Narva referendumit ning üle ega ümber ei saanud ka põgenemisega seotud küsimustest. Koostöös Riigikantseleiga valmis rändnäitus, mis avatakse 2018. aastal viies Põhja-Ameerika linnas. Eesti ajaloost, inimestest, kultuurist ja innovaatlistest lahendustest kõnelev näitus viib vabariigi sünnipäeva ka väliseestlaste kodudesse.\n\n2018. aastal laieneb Okupatsioonide muuseum veel, mis tähendab, et lähiajaloo ekspositsioon suureneb nii pindalalt kui temaatiliselt. Uuenduse läbi teinud muuseumist saab pärast taasavamist Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, mis kõneleb Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Okupatsioonide muuseumi uut filiaali KGB vangikonge külastas 2017. aastal 21 157 piletiga külastajat. See kasvatas Okupatsioonide muuseumi külastajate arvu peaaegu kaks korda. Lisaks külastas muuseumit sündmuste raames 5 567 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEfteni fondide varade maht kasvas üheksa ja kasum 27 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nFondi juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku maksta kolme fondi peale dividendi kokku 16,6 miljonit eurot. Seejuures börsil noteeritud Real Estate Fund III plaanitav dividendi väljamakse koos tulumaksuga ulatub 2,3 miljoni euroni.\n\nKui Eften Capital tegi kolm aastat tagasi 2015. aastal uusi kinnisvara investeeringuid kogu summas 110 miljonit eurot, 2016. aastal kokku 140 miljonit eurot, siis 2017. aastal jäi uute investeeringute kogumaht 25 miljoni euro piiresse.\n\nKolme viimase aasta jooksul on tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale oluliselt tõusnud ärikinnisvara hindade tase, ning vastavalt langenud tootlused.\n\n\"Konservatiivse investorina on meie fondide uute investeeringute maht seetõttu langenud ja järjest enam keskendume me olemasolevate investeeringute veelgi efektiivsemale valitsemisele, hoonete laiendamistele ning värskendamistele, et olla atraktiivne üürileandja kasvava konkurentsi tingimustes,\" märkis tegevjuht Viljar Arakas pressiteates.\n\nTuru edasiste trendide seisukohast on Arakase sõnul määrava tähtsusega Euroopa Keskpanga 2018. aasta rahapoliitilised sammud senise lõdva rahapoliitika piiramisel.\n\n\"Saame näha kas Rootsi kujuneb ajalooliselt esimeseks turuks maailmas, kus hinnad stabiliseeruvad kõrgtasemel või rullub lahti suurem hindade korrektsioon. Kogu maailma kinnisvararingkondade pilgud on pööratud Rootsi eluasemeturul toimuva jälgimisele,\" lausus Arakas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eften Capitali kolme ärikinnisvarafondi summaarne varade maht kasvas 2017. aastal üheksa protsenti 535 miljoni euroni ja puhaskasum 27 protsenti 37 miljoni euroni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTarand: loomulikult on Ždanoka KGB agent\n\n## Põhitekst:\n\nVastuoluline poliitik Tatjana Ždanoka, kes juhib erakonda Läti Venelaste Liit, plaanib märtsis Euroopa Parlamendist lahkuda ja loodab kandideerida riiklikel parlamendivalimistel oktoobris. Selleks peab ta aga võitma Läti riiki, et tunnistada põhiseadusvastaseks piirang, mis keelab endistel kommunistidel parlamenti kandideerida, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nŽdanoka on tõenäoliselt Valdis Dombrovskise kõrval üks tuntumaid Läti poliitikuid Eestis. Eelmise nädala lõpus teatas Ždanoka, et on Euroopa Parlamendile esitanud lahkumisavalduse ja plaanib lähiajal naasta Lätti. Ta loodab erakonda juhtida eelolevatel seimi valimistel, aga tema osalemine sõltub konstitutsioonikohtust, kes peab kõigepealt tema kandideerimise seaduslikkuse üle otsustama.\n\nSeimi valimisseadus keelab valimistel osaleda inimestel, kes kuulusid peale 13. jaanuari 1991 kommunistlikkusse parteisse või nõukogudemeelsesse interliikumisse. Kuivõrd Ždanoka kuulus kommunistlikkusse parteisse ka peale nimetatud kuupäeva, otsustab konstitutsioonikohus tõenäoliselt tema kandideerimise vastu.\n\nEuroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles, et Läti valimisseadus on ebaeuroopalik.\n\n\"Ma usun, et see ei ole väga euroopalik, kui võttas arvesse, et ligi neljandik Euroopa parlamendist on vist kommunistid. Meil on siin kaheksa kommunistliku partei esindajad ja nii mõnigi meie eurovolinik jääks määramata, kui selline piirang oleks kehtestatud,\" märkis Toom.\n\nToomi sõnul on Ždanoka Läti saadik, kes on valitud venekeelsete Läti kodanike poolt Euroopa Parlamenti, üks tema põhiline teene on see, et hallipassi omanikud saavad viisavabalt liikuda Schengeni viisaruumis.\n\n\"Ždanoka on Eesti meedias muidugi suurem koletis kui ta tegelikult on ja siin Euroopa Parlamendis ma vaigistan oma väikse näpuga kui vaja on. Ta ei ole mingi hull asi. Loomulikult on ta KGB agent, Brežnevi ajal Prantsusmaal õppinud nõukogude teadlane. Kui ta soovib minna Läti poliitikasse, siis see on kiiduväärt,\" arvas Tarand.\n\nŽdanoka valiti esimest korda europarlamenti 2004. aastal ning nüüd teenib ta seal kolmandat koosseisu järjest. Teda tuntakse kõige Kremli-meelsema saadikuna parlamendis. Ta on avalikult toetanud Krimmi annekteerimist, Venemaa sekkumist Süürias ja Venemaa toetust Assadi režiimile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendi saaadiku Indrek Tarandi sõnul on Lätist valitud europarlamendisaadik Tatjana Ždanoka loomulikult KGB agent.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLukas Vabaerakonda astumisest: mul ei ole plaane poliitikasse minna\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i raadiouudiste toimetaja Madis Hindre küsis Lukaselt, kas ta plaanib Vabaerakonda astuda.\n\n\"Minuga on rääkinud ka teised poliitilised jõud. Mul ei ole plaane poliitikasse minna,\" vastas Lukas.\n\nVabaerakonna esimees Artur Talvik ütles intervjuus ERR-ile, et Lukasega on erakonda astumisest juttu olnud küll.\n\n\"Ei ole midagi konkreetset öelda. Temaga on räägitud... Kui ta üldse poliitikasse tuleb, siis vähemalt tänase seisuga, tundub mulle, et pigem meile,\" rääkis Talvik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine IRL-i poliitik ja pikaaegne Eesti Rahva Muuseumi juht Tõnis Lukas ütles, et poliitikasse minemise plaane tal ei ole. Küsimus sellest tekkis Vabaerakonna esimehe Artur Talviku intervjuust, kes Talvik ütles, et Lukasega on räägitud Vabaerakonda astumisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPiltuudis: Saaremaa ühisgümnaasiumi 771 õpilast tegid koolile suure sünnipäevapildi\n\n## Põhitekst:\n\nSaaremaa Eesti Segagümnaasium alustas tööd 15. jaanuaril 1919. Saaremaa ühisgümnaasiumiks nimetati kool 1922. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa ühisgümnaasiumi 99. sünnipäeva ja Eesti juubeli puhul valmis kõigi 771 õpilase ühistööna suur sünnipäevapilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõitmatu Pärnu treenerid lahkusid erimeelsuste tõttu ametist\n\n## Põhitekst:\n\n28 aastat Pärnu naiskonda vedanud Saare ja kolmel viimasel aastal teise treenerina pärnakaid juhendanud Talu sõnutsi ei jäänud neil pärast mullust edukat hooaega, kui Pärnu toodi 13. meistritiitel ja koduväljakul näidati ilusat jalgpalli naiste Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril, muud üle kui panna lahkumisavaldus lauale, kirjutab Pärnu Postimees.\n\n\"Klubis on kommunikatsiooniprobleemid. Olen varasügisest klubi vanalt presidendilt küsinud, mismoodi me edasi läheme, aga pole mingit vastust saanud,\" jäi 1989. aastast Pärnu naiskonda vedanud Saar lahkumisotsuse sünnist rääkides napisõnaliseks. \"Samuti tunnen, et olen ise ka väsinud ja ammendunud. Võib-olla oleksin pidanud seda varem tegema, olen ennegi sellele mõttele lähedal olnud. Ja oma soovi mitte jätkata peatreenerina ütlesin välja klubi lõpupeol oma tänukõnes novembri lõpus.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel kaheksal hooajal järjepanu Pärnu JK naiskonna meistriks vedanud Jüri Saar ning kolmel hooajal tema paremaks käeks olnud Jüri Talu panid erimeelsuste tõttu ameti maha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik otsib probleemsete lastega tegelevaid ühinguid\n\n## Põhitekst:\n\nKohtuotsusega kinnisesse lasteasutusse saadetud noored ei pruugi uuest õppeaastast jõuda ainult Tapale või Kaagverre, sest riik otsib neile teenuskohti ka riigihankega, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nTänavu aasta alguses tuli seadusesse uus mõiste \"kinnine lasteasutus\".\nMõistet aitab selgitada Tapal ja Kaagveres asuva erikooli näide, kus koolil on õigus lapse liikumist piirata, kuid samas ei tähenda see okastraataedu ega relvastatud valvet ning lisaks toidule ja peavarjule peab lastele pakkuma erinevaid teenuseid, alates psühholoogist ja lõpetades vanemaid kaasava teraapiaga.\n\nNii varem kui edaspidi nõuab lapse õiguste piiramine kohtumäärust, kuid seadusemuudatuse järel ei pruugi see olla seotud mõne konkreetse süüteomenetlusega.\n\nNäiteks saab kohus nüüd teenusele saata ka neid lapsi, kes ühtegi seadust rikkunud pole, kuid kes võivad ohtlikud olla näiteks iseendale. Samas ei tähenda see, et vabadust hakatakse kindlasti piirama senisest rohkematel lastel.\n\nHaridus- ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg märkis, et kinnise lasteasutuse teenuse puhul on omavalitsusel ka kohustus tõendada, et kõik muud meetmed ei ole küllaldased ja see on ainukene viis, kuidas toimetada.\n\n\"Lisaks sellele on omavalitsusel ka kohustus näidata, mis on tema plaan. Et see kinnise lasteasutuse teenus ei ole ühegi lapse puhul võimalus, kuhu teda ära suunata või maakeeli öeldes, mille järgi vabaneda temast,\" ütles ta.\n\nTapale ja Kaagverre mahub teenusele ligi 100 last. Samas on selliseid asutusi, kust lapsi niisama lihtsalt välja ei lubata, teisigi.\nTallinna laste turvakeskus ja Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus võtavad vastu käitumis ja sõltuvushäiretega lapsi, kuid ilma kohtumääruseta.\n\nLaste liikumist piiratakse lepingu alusel, kuhu teiste seas panevad allkirja nii laps kui lapsevanem.\n\nTallinna laste turvakeskuse juhataja Priit Siig märkis, et vanemal on igal ajal täielikult võimalus võtta laps programmist välja. \"Ja kui ka lapsel motivatsiooni ei teki, siis samamoodi, me oleme lõpetanud selle programmi ennetähtaegselt,\" nentis ta.\n\nIseenesest on nende kahe asutuse järele vajadus olemas ja mõlemal seisab ukse taga väikene järjekord, kuid õiguslikult tegutsevad nad küllaltki hallis alas.\n\nSotsiaalministeerium loodab, et mõlemad asutused osalevad ka läinud nädalal välja kuulutatud riigihankes. Sellega otsib riik partnereid, kes tagaksid lisaks Tapale ja Kaagverele kokku veel 37 kinnise lasteasutuse teenuskohta.\n\nTallinna lasteturvakeskus vähemalt tänavu hankes osaleda ei plaani, sest nemad tahaks ka senised Tallinna linna rahastatud teenuskohad alles hoida ja päris uute kohtade loomine nõuab investeeringut. Lisaks eelistavad nad lapsi, kes ka muidu Tallinnas elavad.\n\n\"Selliste laste puhul ei tule tööd teha ainult lapsega, vaid ka peredega. Sest et 99 protsendil nendest juhtumitest, selle lapse probleemid on perekonnast välja kasvanud. Ja kui kohus saadab teenusele lapse näiteks Hiiumaalt, siis on koostöö perega keeruline,\" ütles Siig.\n\nSellega nõustub ka sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov ning avaldas lootust, et hankes pakkumise tegijaid leidub üle Eesti.\n\n\"Selle teenuse osas ongi tegelikult oluline, et seda osutataks võimalikult väikestes ja peresarnastes üksustes. See on visioon, mille suunas me liikuda tahaksime. Me oleme näiteks näinud ette, et mõnede asenduskodude peremajad, kui sealt liiguvad lapsed rohkem peredesse ära, jäävad võib-olla tühjaks. Mõned nendest teenuseosutajatest sooviks tulla hankesse osalema. Tahaks väga kutsuda kõiki lastega tegelejaid, kellel sellised ruumid on,\" ütles ta.\n\nEsimesed lepingud sõlmitakse kuni järgmise aasta suveni ning mõneti on tegemist veel pilootprojektida. Näiteks üks suuremaid küsimusi on, kui palju lapsi kohtud üldse kinnisesse lasteasutusse saadavad. Võib-olla jäävad Kaagvere ja Tapa ruumid tühjemaks aga võib-olla ei piisa ka hankega leitud partneritest, tõdevad osapooled.\n\nSee, mida kinnise lasteasutuse teenus sisuliselt tähendab, polegi tegelikult päris selge. Riigihankes osalejad peavad teenuse ise ära kirjeldama ja sellest, missugust teenust nad pakuvad, sõltuvad ka riigihankes saadud punktid.\n\nMaksimaalselt on riik valmis ühe teenuskoha eest maksma 75 eurot päevas. Nii Jürgen Rakaselg kui Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskust pidava MTÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp tõdesid, et sellest võib kõigi vajaduste täitmiseks väheks jääda.\nNikonov aga selgitas, et riigil ja omavalitsustel on vaja sellele teenuseid lisaks osta. Näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, mida paljud kinnisesse lasteasutusse saadetud noored vajavad, maksab veel kuni 1395 eurot aastas.\n\nPaljudel on tarvis ka meditsiini tuge, näiteks psühhiaatrit. Lisaks tuleb lapse koduomavalitsusel sõlmida leping selle omavalitsusega, kuhu laps saadetakse ja maksta tema hariduse eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Maarjamaa Hariduskolleegiumile hakkavad kinnise lasteasutuse teenust osutama ka riigihankega otsitud ettevõtted ja mittetulundusühingud, esialgu ostab riik 37 teenuskohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiiklikele kultuuripreemiatele esitati 98 kandidaati\n\n## Põhitekst:\n\nNeist 37 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 61 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.\n\nKandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:\n\nArvo Valton (Vallikivi) – kirjanik. Esitajad Jaan Kaplinski ja Fenno-Ugria Asutus;\n\nEster Pajusoo – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;\n\nTõnu Kark – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;\n\nAnne Erm – festivali \"Jazzkaar\" algataja ja korraldaja.Esitajad Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Heliloojate Liit;\n\nMati Talvik – teleajakirjanik. Esitaja Eesti Rahvusringhääling;\n\nHelgi Sallo – laulja ja näitleja. Esitaja Rahvusooper Estonia;\n\nOlav Ehala – helilooja. Esitajad Eesti Muusika Infokeskus ja Eesti Heliloojate Liit;\n\nIra Lember – kirjanik. Esitaja Kirjastus Canopus;\n\nJaak Kangilaski – kunstiajaloolane. Esitajad Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kunstimuuseum ning Eesti Kunstnike Liit;\n\nAnu Raud – tekstiilikunstnik. Esitaja Teater Vanemuine;\n\nJüri Okas – kunstnik ja arhitekt. Esitajad Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Arhitektide Liit;\n\nLeonhard Lapin – kunstnik ja emeriitprofessor. Esitajad Eesti Kunstimuuseum, Kadri Mälk, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia;\n\nVaike Uibopuu – koorijuht. Esitaja Tartu Linnavalitsus;\n\nAino Raud (Pervik) – kirjanik. Esitajad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjanike Liit;\n\nTiiu Randviir-Tölp – baleriin, balletipedagoog. Esitajad Eesti Balletiliit ja Eesti Teatriliit;\n\nAleksander Eelmaa – näitleja. Esitajad Theatrum, Ajakiri Teater. Muusika. Kino ja Tartu Uus Teater;\n\nLaine Leichter – tšellist ja pedagoog. Esitajad Tallinna Muusikakeskkool ja Eesti Kontsert;\n\nLuule Komissarov – näitleja. Esitajad Eesti Teatriliit ja Ugala Teater;\n\nHeidi Sarapuu – lavastaja. Esitaja Eesti Teatriliit;\n\nIngrid Agur – teatrikunstnik. Esitajad Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus ja Ugala Teater;\n\nIngo Normet – lavastaja ja pedagoog. Esitajad Eesti Teatriliit, Endla Teater ja Eesti Lavastajate Liit;\n\nSirje Runge – maalikunstnik ja disainer. Esitajad Tallinna Ülikool ja Kadri Mälk;\n\nOlev Oja – koorijuht. Esitajad Eesti Muusikanõukogu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia;\n\nEnn Säde – helioperaator ja dokumentaalfilmide režissöör. Esitaja Jaak Lõhmus;\n\nArvo Kruusement - filmilavastaja, stsenarist ja näitleja. Esitajad Jaak Lõhmus, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kinoliit;\n\nHelle ja Taevo Gans – sisearhitektid ja disainerid. Esitajad Eesti Sisearhitektide Liit ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum;\n\nPeep Lassmann – pianist, kammermuusik ja pedagoog. Esitaja Eesti Kontsert;\n\nMadis Kolk – muusikateadlane ja muusikaprodutsent. Esitaja Eesti Kontsert;\n\nToomas Rein – arhitekt ja akvarellist. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;\n\nLeelo Kõlar – pianist, pedagoog ja muusikakriitik. Esitajad Eesti Klaveriõpetajate Ühing ja Ajakiri Muusika;\n\nKustav-Agu Püüman – teatrikunstnik. Esitaja Eesti Lavastuskunstnike Liit;\n\nMaie Orav – rahvatantsujuht, tantsulooja ning rahvakultuuri kandja. Esitaja Rakvere Linnavalitsus;\n\nMerle Karusoo – lavastaja. Esitaja Eesti Lavastajate Liit;\n\nMart Humal – muusikateadlane ja helilooja. Esitaja Ajakiri Teater. Muusika. Kino;\n\nJüri Trei – diplomaat. Esitaja Jaan Rääts;\n\nVäino Uibo – näitleja ja lavastaja. Esitaja Saaremaa Teater;\n\nLembit Saarsalu – saksofonist ja helilooja. Esitaja Eesti Jazzliit.\n\nKandidaadid kultuuri aastapreemiale:\n\nGuido Kangur – näitlejatööd lavastustes \"Kolm talve\", \"Ivanov\" ja \"Pärast proovi\". Esitaja Eesti Draamateater;\n\nLilja Blumenfeld – lava- ja kostüümikujundused lavastustele \"Saraband\" ja \"Ivanov\". Esitaja Eesti Draamateater;\n\nMärt-Matis Lill – ooper \"Tulleminek\". Esitajad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Heliloojate Liit, Teater Vanemuine, Eesti Muusikanõukogu, Ajakiri Muusika ja Estonian Record Productions;\n\nEve Andre-Tuga – peaosad Delibes’i \"Coppélias\" ning Kesleri \"Othellos\". Esitaja Rahvusooper Estonia;\n\nRauno Elp – osatäitmised ooperites Mozarti \"Figaro pulm\", Zelleri \"Linnukaupleja\" ja Puuri \"Pilvede värvid\". Esitaja Rahvusooper Estonia;\n\nHelen Lokuta – debüütrollid ooperites Mozarti \"Figaro pulm\", Zelleri \"Linnukaupleja\" ja Puuri \"Pilvede värvid\". Esitaja Rahvusooper Estonia;\n\nLuana Georg – osatäitmised ballettides\"Giselle\" ja \"Tramm nimega Iha\". Esitaja Rahvusooper Estonia;\n\nHarry Liivrand ja Kristel Pappel - August von Kotzebue isiksuse ja loomingu uurimisele uuetõuke andmine kodu- ja välismaal, kogumiku \"August von Kotzebue: Ein streitbarer und umstrittener Autor\" koostamine ja artikkel \"Musik im Alltag Kotzebues\". Esitaja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu;\n\nHarry Liivrand ja Kristel Pappel – kultuuriloolise kogumiku \"August von Kotzebue: vaidlushimuline ja vaidlusalune autor\" koostamise, toimetamise ja seal ilmunud artikli eest. Esitaja Ajakiri Muusika;\n\nJüri Okas – kunstniku ja arhitekti loometeed kokku võttev näitus \"Jüri Okas\" Eesti Kunstimuuseumis, Eesti ühe huvitavama avangardkunstniku ja arhitekti jätkuva kõrgvormi tunnustamine. Esitaja Eesti Arhitektuurimuuseum;\n\nTiina Ollesk ja Renee Nõmmik – 2017. aasta väljapaistvad lavastused ja tegevus. Esitaja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit;\n\nHelena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Nathan Tulve, Keili Retter, Einar Lints, Katrin Maimik, Oliver Kulpsoo ja Enar Tarmo – kollektiivne tantsulavastus \"Tempo\". Esitaja Eesti Heliloojate Liit;\n\nHelena Tulve – \"Maa süda”, \"Öise mere rännak”, muusika tantsulavastusele \"Tempo”, Eesti Muusika Päevade kunstiline juhtimine. Esitaja Ajakiri Teater. Muusika. Kino;\n\nMonika-Evelin Liiv - ulatuslik Eesti vokaalmuusika tutvustamine maailmas; kõrgetasemeliste ooperi rollide eest rahvusvahelistel lavadel. Esitaja Eesti Esitajate Liit;\n\nMihkel Mutt – 2017. aastal ilmunud teoste \"Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat\" ja \"Mõtted\" eest. Esitaja Sihtasutus Kultuurileht;\n\nMait Summatavet – Ugala teatri rekonstrueerimisprojekt järgides esialgset sisekujunduse kontseptsiooni ning luues uusi lahendusi ja objekte. Esitaja Eesti Disainerite Liit;\n\nJuhan Maiste, Mariann Raisma ja Anu Ormisson-Lahe – raamat \"Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli ansambel valgustusajastul\". Esitaja Tartu Linnavalitsus;\n\nTiiu Kirsipuu – kümne viimase aasta installatiivset portreeloomingut kokku võttev isiknäitus \"Inimesed\" Eesti Rahva Muuseumis. Esitaja Eesti Kujurite Ühendus;\n\nRasmus Puur, Laur Lomper (Tõnu Oja), Roman Baskin – ooperi \"Pilvede värvid\" loomise eest Rahvusooperis Estonia. Esitaja Eesti Teatriliit;\n\nSõltumatu Tantsu Ühendus – projekt \"Miks kirikus ei tantsita?”. Esitaja Sõltumatu Tantsu Ühendus;\n\nSulev Keedus – väljapaistvate loominguliste saavutuste eest möödunud aastal. Esitaja Kadri Mälk;\n\nSulev Keedus – filmikeele uuendamise ja visuaalse esteetika eest autorifilmides ’Sõda’ ja ’Mehetapja.Süütu.Vari’. Esitaja Rein Kotov;\n\nSulev Keedus – dokumentaalfilmi \"Sõda\" ning mängufilmi \"Mehetapja / Süütu / Vari\" loomise eest. Esitajad Jaak Lõhmus, Ajakiri Teater. Muusika. Kino ja Toivo-Peep Puks;\n\nSulev Keedus – dokumentaalfilm \"Sõda\", täispikk mängufilm \"Mehetapja / Süütu / Vari\" ning Rakvere Teatri mängukavas olnud lavastus \"Somnambuul\". Esitajad Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kinoliit, Pimedate Ööde Filmifestival ja F-Seitse OÜ;\n\n2017. aastal toimunud XII noorte laulupeo meeskond - muusikaliselt kõrgetasemeline kava ja jõuline noorte dirigentide kaasamine. Esitaja Tallinna Linnateater;\n\nMarti Tärn – silmapaistvad saavutused helilooja, arranžeerija, interpreedi ja jazzielu edendajana. Esitaja Jazzkaare Sõprade Ühing;\n\nTiina Abel – Tartu Kunstimuuseumi olulisima kogusid tutvustava näituse \"Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest\" ja sellega kaasneva autoportreede näituse \"Kunstniku pilk\" kureerimine, kogumike koostamine. Esitaja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing;\n\nDan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane, Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Pille Lausmäe, Karin Bachmann, Mirko Traks, Henn Runnel – Eesti Rahva Muuseumi arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri lahenduse eest (valminud 2016). Esitaja Eesti Arhitektide Liit;\n\nEero Epner – möödunud aasta silmapaistva loomingulise saavutuse, raamatu \"Konrad Mägi\" eest. Esitaja MTÜ Ööülikool;\n\nPille Lausmäe – Eesti Rahva Muuseumi interjöör. Esitaja Eesti Sisearhitektide Liit;\n\nElin-Kai Toona-Gottshalk – raamat \"Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust\". Esitaja Eesti Kirjanike Liit;\n\nJaanus Valk (Kalju Kruusa) – raamat \"Ühe inimese elu. Valitud luuletusi\". Esitaja Eesti Kirjanike Liit;\n\nMart Kangur – luulekogu \"Liivini lahti” ning tõlge prantsuse filosoofide Gilles Deleuze'i ja Félix Guattari teosest \"Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia”. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;\n\nTõnu Õnnepalu – raamat \"Valede kataloog. Inglise aed\". Esitaja Eesti Kirjanike Liit;\n\nAndres Mustonen ja ansambel Hortus Musicus – tähelepanuväärsed kontserdid Venemaal, Iisraelis, Türgis ja Eestis ansambli 45 tegevusaastal. Esitaja Eesti Kontsert;\n\nRein Rannap – ooper \"Nurjatu saar\" Saaremaa ooperipäevadel ja Nordea kontserdimajas. Esitaja Eesti Kontsert;\n\nTaago Tubin – lavastused \"Krdi loll lind\" Ugala teatris ja \"Tulleminek\" Vanemuise teatris. Esitaja Ugala Teater;\n\nPaul Mägi – ”Symphony Meets Jazz” ning Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise hooaja avakontsert 2017. Esitaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia;\n\nLembit Peterson – lavastused: Pedro Calderón de la Barca \"Nähtamatu daam” Ugala teatris ja EMTA Lavakunstikooli 28. lennu üliõpilaste bakalaureuselavastus Molière \"Õpetatud naised” Draamateatris. Esitaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia;\n\nJuhan Uppin, Pille Karras, Enrik Visla, Kristel Laas ja Joosep Sang – XII noortepeo \"Mina jään\" rahvamuusikapidu. Esitaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts;\n\nMargus Toomla, Karmen Ong, Sille Kapper, Kristjan Priks, Agne Kurrikoff-Herman, Liina Eero, Kristiina Siig, Rauno Zubko, Maido Saar, Helena-Mariana Reimann, Ulla Helin-Mengel ja Kersti Kull – XII noorte tantsupidu \"Mina jään\". Esitaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts;\n\nDénes Kalev Farkas – isiknäitus \"How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Esitaja Eesti Kunstnike Liit;\n\nHelen Rekkor – kirjaniku ja kunstniku Edgar Valteri eluloo ja loomingu väärtustamine lavastuses \"Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu\". Esitaja mittetulundusühing Misanzen;\n\nKalle Randalu – väljapaistvad kontserdid ja heliplaatide salvestused 2017. aasta jooksul. Esitajad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja aktsiaselts Artists Management;\n\nTanel Klesment – väljapaistvad salvestused ja helitöö läbi aastate. Esitaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester;\n\nMarko Mäetamm – loominguline tegevus aastal 2017. Esitaja Eesti Kunstnike Liit;\n\nMarko Laimre – isiknäituse \"Motor\" eest Tallinna Kunstihoones. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;\n\nOliver Orro – näitus ja raamat \"Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas\". Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;\n\nIndrek Sirkel – tegevuse eest graafilise disaineri ja kirjastajana. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;\n\nRein Einasto – mahe on eluviis. Esitaja Organic Estonia mittetulundusühing;\n\nKarin Laansoo ja Kadri Laas – 2017. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Esitaja Temnikova & Kasela galerii;\n\nKris Lemsalu – esinemine Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, esinemine David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva üritusel Londonis ning silmapaistva ja aktiivse rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. Aastal. Esitaja mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus;\n\nMihkel Poll – silmapaistev loominguline tegevus 2017. aastal solisti ja kammermuusikuna. Esitaja Eesti Interpreetide Liit;\n\nEndrik Üksvärav – 2017. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Esitaja mittetulundusühing Kerema Kultuurikoda;\n\nMahe Eesti ehk Organic Estonia – kodanikuliikumisest mahemajandusliku ja maheda mõttelaadiga riigi tervikprogrammini. Esitaja Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts;\n\nMae Kivilo, Tiia Mets, Kaarel Kuusk, Triin Soone, Sireli Uusmaa ja Marju Kask – elamustuur Laste Vabariik. Esitaja mittetulundusühing Ööülikool;\n\nGrigori Maltizov – 2017. aasta väljapaistvate tööde eest. Esitaja Andres Uibo;\n\nKarel Koplimets – isikunäitused \"Juhtum nr 11. TALSINKI\" Tallinna Kunstihoone galeriis ning \"Juhtum nr 12. Kalamaja\" Hobusepea ja Draakoni galeriis, osalemise Kumu kunstimuuseumi näitusel \"Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis\". Esitaja Fotokunstnike Ühendus;\n\nTanja Muravskaja – isikunäitus \"Kangelane” Tartu Kunstimajas ning grupinäitused \"Bridge – Greetings from Two Republics” Virka galeriis Helsingis, \"Ütle mulle. Kaasaegne portree fotograafias” Narva Muuseumi kunstigaleriis ja \"Kunstniku pilk. Autoportree” Tartu Kunstimuuseumis. Esitaja Fotokunstnike Ühendus;\n\nLaura Toots – Tallinna Fotokuu 2017 kaasaegse kunsti biennaali eestvedamine ja kunstiline juhtimine. Esitaja Fotokunstnike Ühendus;\n\nIvar Põllu – autorilavastus \"Praktiline Eesti Ajalugu\" Tartu Uues Teatris ning Mati Undi romaani ainetel koostöös Von Krahli Teatriga valminud \"BB ilmub öösel\". Esitaja Tartu Uus Teater.\n\nKultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot. Viis preemiat suurusega 9 600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.\n\nPreemiate määramise otsustab Vabariigi Valitsus.\n\nRiiklikud kultuuripreemiad antakse tänavu üle Eesti Vabariigi aastapäeval 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis Haapsalus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2018 ühetekokku 98 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKunnas: riigikaitse arengukava tuleb ümber teha\n\n## Põhitekst:\n\nKunnas rääkis Vikerhommikus, et Eesti riigikaitse arengukavad ei ole arvestanud üldse sellega, mis Venemaal toimub.\n\n\"Venemaa on praegu palju võimekam ning latt on tõusnud kõrgemale, kui siis kui Eesti riigikaitse arengukavad tehti,\" ütles Kunnas.\n\nKunnas ootab uuelt kaitseväe juhatajalt Martin Heremilt, et praegune riigiakaitsekava tehtaks ümber ehk tehtaks erakorraline arengukava, kus võetakse põhjalikult ette võimelüngad, mis meil on.\n\n\"Heidutuse küsimus on oluline, aga heidutuse põhikriteerium on usutavus ja see peab olema usutav selle jaoks, keda me tahame heidutada ehk Venemaa jaoks,\" märkis Kunnas.\n\nTema sõnul on usutava poliitilise heidutuse aluseks sõjaline heidutus.\n\n\"Ehk kui Putin küsib Vene kindralstaabi käest, kuidas Baltikumiga seis on, siis väga palju oleneb, mis vastuse ta saab. Kui Vene kindralstaap vastab, et Baltikumil ei ole mingeid jõude piisavalt, NATO vägesid seal pole - on see väga halb vastus. Ja Venemaa on paraku selline riik, kes usub ainult jõudu. Mitte miski ei asenda usutava sõjalise heidutuse puudumist ja ka poliitiline heidutus ei asenda poolt puuduvat kaitseväge või kaitseringkondade puudumist või puuduvaid tanke, keskmaa õhutõrjet ja rannakaitset, mida meil ei ole,\" rääkis Kunnas.\n\n\"Mitmed mõttekojad on juhtinud tähelepanu sellele, et Baltikumis ei ole sõjalist tasakaalu - NATO vägede ehk Eesti, Läti, Leedu ja siin paiknevate liitlasvägede ning Vene ja Valgevene vägede vahel. Meie olukord on ohtlik ja see ei loo usutavat heidutust,\" nentis ta.\n\nKunnase sõnul on selleks, et mõned päevad vastu pidada, vaja teatud hulka jõudu, mida meil ei ole hetkel piisavalt. \"Kui ma defineerisin mõiste operatiivvajadus, siis see on teatud hulk üksusi, võimekusi, mis on vaja kuni liitlaste põhikontingent jõuab siia,\" selgitas Kunnas.\n\nKunnase sõnul on vaja kodutöö ära teha ja need võimekused luua.\n\"Sellest ei pääse üle ega ümber. Küsimus ei ole selles, et see ei ole usutav Vene kindralstaabile, vaid see ei ole usutav ka koolipoisile, arvutihuvilisele, kes mängib strateegiamänge,\" nentis ta.\n\n\"Kui sul on füüsiliselt vägesid vähe, siis juhtub nagu Ukrainas Debaltsevas,\" märkis Kunnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reservkolonelleitnant Leo Kunnase hinnagul tuleb Eesti riigikaitse arengukava teha ümber vastavalt sellele, kuidas on muutnud Venemaa sõjaline võimekus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Davise järjekordne supermäng aitas Pelicansil alistada Celticsi\n\n## Põhitekst:\n\nKaks päeva tagasi New York Knicksi vastu 48 punkti visanud ja 17 lauapalli noppinud Davis viibis Celticsi vastu väljakul 45 minutit, viskas selle ajaga 45 punkti ja võttis 16 lauapalli. Samuti jäi tema arvele kaks korvisöötu ja kaks viskeblokeeringut. Pelicans alistas Celticsi lisaajal 116:113, viimasest viiest mängust on Louisiana meeskond võitnud neli.\n\nOrlandos läksid kohaliku Magicu ja Minnesota Timberwolvesi mängijad omavahel kättpidi kokku, mille järel eemaldati väljakult nii Arron Afflalo kui Nemanja Bjelica. Magic võitis mängu 108:102. Portlandis ei piisanud Phoenixile Devin Bookeri 43 punktist, kaheksast korvisöödust ja kuuest lauapallist, Trail Blazersile jäädi alla 111:118. Denver Nuggets alistas koduväljakul Dallas Mavericksi 105:102.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA on karjääri parim nädal olnud New Orleans Pelicansi staaril Anthony Davisel, kelle esitus viis leivaisa seekord võiduni Boston Celticsi üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSõnasäuts. Laisklemine\n\n## Põhitekst:\n\nI ehk kergem aste iseloomustatav sõnadega: lusama, maalutama, jõhrama, penima, maitlema, vakkima.\n\nII ehk keskmine variant: räästa alla vahtima, astub harva ja pistab pikka.\n\nIII ehk raskem aste: logima, loondlema, kohlama.\n\nMis tegevust kirjeldatakse?\n\nVastus: laisklemine.\n\n(Allikas: küsimus esitati 2009. aastal Kloostriturniiri mälumängus)\n\nKuula teisi sõnasäutse siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üks eestlaste tegevusi (täheldatud ka teistel rahvastel) on Saareste sõnaraamatu järgi jaotatud kolme raskusastmesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRainer Sarnet toob lavale Nobeli preemia laureaadi teose \"Öö lõpp\"\n\n## Põhitekst:\n\nNobeli kirjanduspreemia laureaat François Mauriac kirjutas romaani \"Öö lõpp\" 1935. aastal. Väljend post-truth polnud veel käibele tulnud, kuid ka Mauriaci teemaks on selles romaanis tõde. Kas on võimalik tabada tõde, rääkida tõde?\n\nThérèse Desqueyroux, kes on loo peakangelanna, on tuntud kui illusioonitu maskide maharebija, tõeütleja, kelle tõde mürgitab sõna otseses ja kaudses mõttes. Kaunis mürgitaja Thérèse Desqueyroux on vastupandamatu, sest tõde teeb vabaks. Kuid mis saab Thérèsest endast?\n\nLavastaja Rainer Sarneti arvates on raske öelda, mida romaan \"Öö lõpp\" tähendab. \"Seal on saladus, mida võib võtta kui kriitikat kõige vastu, mis püüab armastust kuidagi raamida, moraalselt kitsendada,\" selgitas ta ja tõi välja, et samas võib seda tõlgendada täpselt vastupidi, moraali esmasust igasugustes suhetes, ka armastuses. \"Mauriaci on nimetatud katoliiklikuks eksistentsialistiks, vastandlikud mõisted on tema loojanatuuris kokku saanud.\"\n\nThérèse Desqueyroux rollis on Maria Peterson ja tema tütre rollis Maria Koff. Nende ühist armastust Georgi mängib Karl Robert Saaremäe. Teistes osades Eliann Tulve ja Karl Valkna.\n\nEtendused toimuvad 24., 25., 30. ja 31. jaanuaril ning 5., 6. ja 7. mail Vaba Lava teatrikeskuses, Sõltumatu Tantsu Lava saalis (sissepääs maja tagant).\n\nPeale 30. jaanuari etendust toimub “Öö lõpu” teemal avatud vestlus Rainer Sarneti ja Tõnu Õnnepalu vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "24. jaanuaril esietendub Vaba Lava käesoleva hooaja kuraatoriprogrammi kolmas lavastus, milleks on Rainer Sarneti \"Öö lõpp\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Süütud\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nOotamatu teemapüstitusega draama sõja traumadest. Poola, 1945. aasta detsember. Prantslanna Beaulieu (Lou de Laâge), kes töötab Punase Risti heaks, saab üllatava abipalve katoliku nunnakloostrilt. Kohapeal selgub, et seitse kloostriõde on lapseootel ja Mathilde salajast abi vajatakse keisrilõike sooritamisel. Ilmalik ja vaimulik maailm kohtuvad selles filmis erinevatel viisidel.\n\nPunaarmee marssis teise maailmasõja alguses Poolasse ja nende võiduka vägistamise ohvriks võisid langeda ka nunnad. Mathilde on ateist, kes soovib süütuid kannatajaid aidata. Nunnad on ootamatult silmitsi nii vägivaldse lihalikkuse kui ka emadusega. Süütud on nunnad ja süütud on ka lapsed... Neli Prantsuse filmiauhinna César nominatsiooni.\n\nFilm \"Süütud\" on ETV2 ekraanil 17. jaanuaril kell 21:35.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17. jaanuaril jõuab ETV2 ekraanile režissöör Anne Fontaine'i 2016. aasta linateos \"Süütud\" (\"Les Innocentes\").",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nViru Keskus püstitas 15,9 miljoni külastajaga rekordi\n\n## Põhitekst:\n\n2017. aasta külastas keskust 15,9 miljonit inimest, mis on 200 000 inimest enam kui eelmisel perioodil. Keskuse 2017. aasta käive oli 141,6 miljonit eurot, mis on võrdluses 2016. aastaga 4,6 protsenti enam.\n\nKäesolevaks aastaks prognoosib Viru Keskus Ants Vasara sõnul kaupluste ja teeninduskohtade käibekasvuks 3-4 protsenti.\n\nViru Keskus hoiab jätkuvalt Eestis liidripositsiooni ostukeskuste seas nii keskuse külastatavuse kui ka kaubanduskeskuste tulemuslikkuse ehk käibe suhte võrdluses ruutmeetrile.\n\nColliers International Estonia andmetel ületab Viru Keskuse käibe ja ruutmeetri suhe märkimisväärselt ka Helsingi ning Riia parima viie kaubanduskeskuse tulemuslikkuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti külastatavaim ostukeskus Viru Keskus püstitas möödunud 2017. aastal läbi aegade rekordi nii käibes kui ka külastatavuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma teine reket pääses Melbourne'is üle noatera kolmandasse ringi\n\n## Põhitekst:\n\nKaks ja pool tundi kestnud kohtumises oli taanlanna kolmandas setis 1:5 kaotusseisus ning Fettil oli kasutada kaks matšpalli, aga lihtvead andsid taanlannale võimaluse mängu tagasi tulla ning Wozniacki võitiski kuus järgmist geimi. Kolmandas ringis läheb ta vastamisi Kiki Bertensi või Nicole Gibbsiga.\n\n\"Ma tunnen kergendust,\" sõnas taanlanna kohtumise järel. \"Võitlesin iga punkti nimel ja see tasus ennast täna ära. Usun, et otsustavaks said minu kogemused ja mul on hea meel, et saan Melbourne'is võistlemist jätkata.\"\n\nAvaringis Venus Williamsi alistanud šveitslanna Belinda Bencic kaotas teises ringis 1:6, 3:6 Tai tennisistile Luksika Kumkhumile (WTA 124.), maailma neljas reket Elina Svitolina alustas tšehhitari Katerina Siniakova vastu kehvalt, kuid võitis matši lõpuks 4:6, 6:2, 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalia lahtistel teisena asetatud taanlanna Caroline Wozniacki alistas teises ringis horvaatlanna Jana Fetti (WTA 119.) 3:6, 6:2, 7:5.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Infoneti kaitsja siirdus Sloveenia kõrgliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nPeamiselt paremkaitsjana tegutsev, aga vajadusel ka keskkaitses või koguni paremal äärel mängiv Kulinitš jäi klubita Infoneti ja Levadia ühinemise järel, mispeale alustas ta treenimist Nõmme Kaljuga, kirjutab Soccernet.ee.\n\nHiljuti läks ta Kaljust aga end välismaale näitama ja nüüd teenis ta Krškolt 1,5-aastase lepingu. Aastaid madalamates liigades mänginud klubi on hetkel Sloveenia kõrgliigas kolmandat hooaega järjest. Kui praegu hoitakse 19 vooru järel seitsmendat kohta, siis mullu lõpetati kaheksandana ja aasta varem kuuendana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sloveenia kõrgliigas hetkel seitsmendat kohta hoidev NK Krško teatas, et sõlmis lepingu mullu Infonetis mänginud 25-aastase kaitsja Aleksandr Kulinitšiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArtur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliks\n\n## Põhitekst:\n\nMiks on vaja üles kaevata VEB fondi vanad võlad?\n\nSavisaare ja Kallase ajastule on vaja punkt panna, seda punkti ei ole pandud. VEB fond on märgiline iseloomustus oma ajastu korruptiivsest poliitikast ja samas ebamäärase, arusaamatu raha osast poliitika tegemisel. Ei ole ka vabandatud nende ees, kellele tünga tehti ja seetõttu on vaja siin kriips alla tõmmata, öelda: see aeg on läbi ja alustame uue ajastuga Eesti poliitikas.\n\nMiks teie ei ühinenud nendega, kes olid ülikriitilised või ülivabandavad aastavahetuse rahvapeol hümni mittemängimise asjus?\n\n(Naerab.)\n\nTeie, vastupidi, ütlesite, et ei tundnud end solvatuna ja, et hümni ei pea mängima suure läbu kohas või raketiragina saatel.\n\nSini-must-valge on mulle armas, ka praegune hümn ei häiri mind... Aga ikkagi – meil on Eesti Vabariik 100, peaks olema kõigile rõõmus, suur, tore aasta. Ja kui see aasta algab tõsise vingumisega... Olin ka ise kriitiline ja ütlesin, et [hümni mittemängimisega] tehti viga, aga me ei saa aastat alustada ainult sellest veast rääkides ja tõmmata juubeliaasta alguses käima negatiivsuse mootorit.\n\nKui aga suurde poliitikasse tulla, siis miks on Vabaerakond võimukosilased muudkui eemale tõuganud? Teie koostöösoovi käidi kompamas sügisel 2016, kui Reformierakond oli opositsiooni kukkunud ja Keskerakond tõusis peaministriparteiks. Te andsite korvi...\n\nAlustame 2015, kui tuli Reformierakond. Neil oli meid vaja selleks, et öelda: nemad on muutunud ja meie, kui muutuste erakond, olnuks sinna kaasatud. Aga kaasatud puudlina, ainult selleks, et poliitilises kommunikatsioonis näidata Vabaerakonna abil Reformi enda muutumist.\n\n2016 oli asi oluliselt keerulisem. Meid taheti kaasata samuti muutuste märgina...\n\nKas muutuste märgina või parlamendis häälte saamiseks?\n\nKeskerakond võib-olla mõtles pragmaatiliselt, et nende sees on fundamentalistide tiib, mis võib teatud hääletamised riigikogus nõrgaks teha ja meiega saaks seda ohtu katta.\n\nAga kõige hullem, et nii sotsid, aga eriti IRL hakkasid lugema ministrite ja nendega kaasnevaid nõunike kohti, mida nad meie koalitsiooni tulles kaotaksid. Nende toiduahel jäänuks lühemaks. See saigi takistuseks. Ja siis saime ka meie aru, et ega uue valitsusega mingit suurt muutust tule. Ainuke muutus oli, et lõi õhu puhtaks – Reformierakonna väga pikk ja stagneerunud valitsemisaeg lõppes ja ühiskonnas tekkiski korraks justkui mingi vabanemise tunne. Aga tänaseks on selge, et kogu juhtimine on samamoodi.\n\nAga teie olite valmis valitsusse minema?\n\nSiin tuleb üks asi selgeks teha. Opositsioonis kükitamine ei ole eriline poliitika tegemine.\n\nSa võid opositsioonis olles oma plaane ja programmi täiustada, valmistada ennast ette valitsemiseks, aga kui jääd väga pikalt opositsiooni, nagu on Keskerakonna näide, siis muutud vinguviiuliks. See ühiskonda edasi ei vii.\n\nSeega me teame, et Vabaerakonna koht peab olema valitsuses, aga me ei trügi sinna juhul, kui meid tahetakse puudlina ära kasutada.\n\nKa mullu juunikuus kompas peaminister Jüri Ratas Vabaerakonna toetust valitsusliidule, sest Mihkelson ja Tsahkna lahkusid IRL-ist, koalitsioonil jäi hääli vähemaks. Oli nii?\n\nMitte ainult Jüri Ratas, vaid ka [sotside esimees] Jevgeni Ossinovski käis uurimas. Meil oli see järjekordne mõttekoht, mille peale ütlesime Keskerakonnale jõuliselt, et vabanege enne oma Kremli ööbikutest ja siis me tuleme. See solvas Ratast, tuli küll veel ühel korral tagasi, aga mulle tundub, et nad on seal [koalitsioonis] mingid omavahelised kokkulepped paika saanud ja see valitsus ei kuku enne valimisi. Kui mingit erakordset jama ei tule.\n\nLugesin teie ajalehest „Aru pähe!“ teie enda sõnu, et just „Vabaerakonna jõulisel toel lõppes Reformierakonna igavikuna tundunud valitsemine“. Milline oli Vabaerakonna roll Reformierakonna võimult tõukamisel?\n\nMeie ilmselt olime need, kes esimesena hakkasid ühiskonnale seletama, kuidas Reformierakond ja Keskerakond on ühe piruka kaks otsa. Produtseeritud vastuseis näitab, et üks on justkui rohkem rahvuslikum ja seisab julgeoleku eest ning teine kaasab rohkem venelasi, kuid tegelikult valitsemise stiil ja mõttelaad on neis sama...\n\nVabandust, aga milline oli Vabaerakonna tugi Reformierakonna opositsiooni kukkumisel sügisel 2016?\n\nJuba meie tulek poliitikasse oli see tugi. Kõik sotsioloogilised mõõdikud näitasid, et enamus meie valijaid olid Reformierakonna valijad või oli Reform nende teine valik. Meie poolt uue poliitilise kultuuri sõnumi sissetoomine tähendas ka sõnumit, et enam nii valitseda ei saa. Ehk siis tähelepanu pööramine nende ülbele olekule ja nende arusaamisele, et Eesti riik ongi Reformierakonna oma. Arvan, et see mõjus.\n\nNojah. Aga kuidas kirjeldada praeguse valitsuse ja Reformierakonna juhitud koalitsiooni erinevust? On seda üldse?\n\nEi ole, kahjuks. Nad kolisid tagasi vanasse vakku. Reform kritiseerib praegu aktsiisi tõusu, aga tegelikult kogu piirikaubandus ja suuremad aktsiisitõusud algasid nende ajal. Okei, seal on erinevusi, sest nemad ei tõstnud nii jõuliselt õlleaktsiisi, aga selle eest tõstsid kütuse aktsiisi.\n\nUus valitsus, kuigi räägitakse nende tohututest muutustest, ei ole suuri muutusi teinud. Nad on segadust külvanud, aga juhtimisstiil on kõik sama. Kui Kaido Kama kirjutab, et tahan oma riiki tagasi, siis nii Reformi- kui ka Keskerakonna valitsemine ei too seda riiki tagasi. Nad juhivad Eestit lähtudes pigem oma partei huvidest, mitte Eesti kui terviku huvidest. See on meie põhiline kriitika.\n\nKujutagem korraks ette, et IRL lahkub valitsusest, mispeale Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kutsuvad kolmandaks partneriks Vabaerakonna, kes seab oma tingimused, mis vastu võetakse. Kes oleksid teie viis ministrikandidaati?\n\nSotsiaalkaitseminister oleks Monika Haukanõmm. Kaitseministri puhul teeksime ettepaneku Jüri Luigele. Rahandusminister... ehk Ardo Ojasalu.\n\nKeskkond näiteks Kaul Nurm või mina ise, olen keskkonnaasju suhteliselt palju torkinud. Justiitsministri puhul on meil näiteks professor Jüri Saar ja ka Jüri Adams. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nKirjutasite oma parteilehes, et „inimene ei saa olla õnnelik, kui ta kogeb, et valitsus on korruptiivne“. Kas Jüri Ratase valitsus on korruptiivne?\n\nJah. Tüüpiline näide, kuidas Eestit juhtima ei peaks, on Mõntu sadama näide. Põhimõtteliselt premeeritakse ühte oma partei inimest selle eest, et ta astub erakonda, võtab [Keskerakonna] Saaremaa piirkonna enda kanda ja saab vastutasuks eelarves spetsiaalse rea oma isikliku sadama süvendamiseks. See ei tohiks olla tänases Eestis aktsepteeritav, vaid kõigepealt tuleks teha uuring, kas üldse Ventspilsi laevaliini on vaja avada jne.\n\nTeine asi korruptiivsuse juures on toiduahela küsimus, mille vastu me väga oleme. Oma ustavate tegelaste palgale võtmine nõunikena, allasutustes... See mõttelaad ei ole muutunud. See on üks põhjus, miks riik põeb rasvumistõbe, paisub hullult ja ka partei ei ole enam maailmavaate kandmise koht, vaid on eelkõige enda kasu realiseerimise ja oma töökoha saamise paik.\n\nKas Mõntu sadama asjus prokuratuuri avalduse kirjutasite, et kui on korruptsioon, siis tuleb uurida?\n\nProkuratuuri meie avaldust ei ole kirjutanud, aga oleme teinud [riigikogus] mitu arupärimist, ka kirjalikku.\n\nJa siis need kartellierakonnad, kellest te kogu aeg räägite? Kes need on?\n\nEnnekõike Reformi- ja Keskerakonnad. Nemad on kaks riigiparteid. Siis on kaks väiksemat venda – sotsid ja IRL.\n\nValijad on nad riigikogusse valinud. Kas valijad ehk rahvas on eksinud?\n\nSee on kummaline efekt. Poliitikat tehakse paljuski PR-iga, kus sa lood endast teistsuguse kuvandi , kui tegelikult oled. Seda tehakse väga osavalt ja suure rahaga. Sellepärast me võitlemegi raha osakaalu vähendamise eest poliitikas.\n\nKeskerakond ja Reformierakond on riigipartei mõtlemisega. Kui nemad võimule saavad, siis nende mõlema puhul on lähenemine, et riik on nende oma. Sotsid ja IRL lähevad kaasa toiduahela poliitikaga, et neid ei ühenda maailmavaade, vaid väga palju see, et ma annan sulle töökoha, ole mulle ustav, vali mind ja siis sinu pere valib ka mind. See on näiteks põhjus, miks me kahe tooli seaduse vastu oleme või ütleme üldse, et kohalik omavalitsus võiks olla lahti parteistatud.\n\nKes ei ole kartellierakonnad?\n\nVabaerakond kindlasti ei ole. Meie mõttelaad on teine.\n\nAga EKRE?\n\nEKRE-l on juba mõned kartellistumise märgid. Nemad tahavad väga konjunktuuriga kaasa minna ja see paneb mind EKRE-t kritiseerima. Ma ei ole paljude nende ideoloogiliste väljaütlemistega nõus, aga ennekõike häirib mind, et kui nemad nn uue erakonnana hakkavad vana konjunktuuri üle võtma ja ei üritagi muuta seda, vaid lähevad vooluga kaasa.\n\nAga Eestimaa Rohelised?\n\nKindlasti mitte, nad ei ole kartellierakond.\n\nNad on ju Tallinna linnavalitsuses, kus nende esimees Züleyxa Izmailova võttis vastu abilinnapea koha.\n\nSee, mida nad Tallinnas teevad, oli nende suurim bläkk üldse ja arvan, et nad kaotavad väga palju liikmeid.\n\nSinnamaani võis neid pidada mittekartellistunuks, aga nad hakkavad võtma üle selliseid trikke, et mul on ka töökohta vaja, mis ei mõju neile hästi. Nende enda viga. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nRäägime nüüd ikkagi kohalikud valimised selgeks. Te ju ise tunnistate – vähemalt omavahel – tagantjärele, et Vabaerakonna otsus mitte osaleda erakonnana kohalikel valimistel ei olnud õige?\n\nEi tunnista.\n\nVaata, kui sa räägid ühte juttu, oleks hea, kui sa ka selle järgi teeksid. Kui me räägime, et kohalik võim peaks olema kohalike inimeste hoitud ja ei tohiks olla parteilise toiduahela üks lüli, kus häädele kohtadele pannakse omi inimesi, viiakse riiklik vaidlus kohalikule tasandile...\n\nTeie toetus langes kivina üle kahe korra ja maandus allpool valimiskünnist.\n\nLanges rohkem kui me kartsime. Aga mida ma tajun nüüd – meie enesekindlust ja julgust teha asju teistmoodi on hakatud hindama. Inimestele, kellega me kohtume, on see sümpaatne. Nad saavad aru, et me tahamegi asju teistmoodi teha, me ainult ei räägi.\n\nNii et põhjus ei olnud selles, et Vabaerakonnal ei jätkunud kohalikeks valimisteks omavalitsustes nn tuntud nägusid, kellega teha hea valimistulemus?\n\nMe oleks tegelenud nende tuntud inimestega, kui oleks osalenud erakonnana valimistel. Küsimus on ideoloogias, arusaamises, mismoodi Eesti peab olema üles ehitatud. Kui mina ütlen, et see on nõme ja vale, et riigikogu saadik käib ka kohalikku ellu oma nina toppimas...\n\nAga kui ta on sealt pärit?\n\nSiis ta esindab seda piirkonda riigikogus.\n\nRiigikogu saadikul on vaba mandaat.\n\nAga öelge mulle, kui saate Euroopa Parlamendi saadikuks, miks seal ei tohi enam kusagil teises esinduskogus olla? Miks siis Euroopa Parlamendis on nii ja meie parlamendis on naa?\n\nMiks Eestis on nulltolerants alkoholile rooli taga, aga Lätis 0,5 promilli?\n\nMa tulen veelkord selle juurde tagasi: see on probleem, et kohalikku elu juhitakse parteide keskkontoritest, mitte kohalike inimeste poolt. Ja kui me seda räägime, siis peame ka enamvähem sarnaselt tegema.\n\nRiigikogu valimistel märtsis 2019 Vabaerakond ju osaleb?\n\nMuidugi!\n\nKas teie valimisloosungiks saab „Anname riigi rahvale tagasi!“?\n\nSee oli meie eelmiste valimiste loosung. Küsimus ei ole andmises. Tahame oma riiki tagasi. Seekord mõtleme kindlasti sõnadele „Aru pähe!“, mis tähendab mõistlikku, tarka, kestlikku ja säästlikku, aga mitte vaeselt tegutsemist Eesti huvides. Eesti on eesmärk, mitte oma partei nuumamine. Rohkem sisu, vähem loba.\n\nPraegu on parlamendis kaheksa vabaerakondlast. Kui palju on 1. aprillil 2019?\n\nKindlasti rohkem. Meid peab olema nii palju, et järgmises valitsuses oleme mõjukad, mitte väiksed puudlid, et meie sõna ja meie soovid on tähtsad, me saame neid ellu viia.\n\nSeega, Vabaerakond näeb end järgmises valitsuskoalitsioonis?\n\nAbsoluutselt. Ja mitte lihtsalt ei näe end koalitsioonis, vaid näeme end seal mõjukatena.\n\nKes järgmise valitsuse teevad?\n\nEi kujuta ette. Ajad muutuvad, kõik võib muutuda. Ei tea.\n\nMitu erakonda Riigikogu uude koosseisu pääseb?\n\nArvan, et see jääb kuue juurde. Suure tõenäosusega kõik praegused parlamendierakonnad, kui rohelised just tuhast ei tõuse.\n\nAga mõni täiesti uus erakond?\n\nEi, selleks ei ole kellelgi jõudu. Meie kannamegi uue erakonna kuvandit ja kui keegi tahab uut erakonda teha, tulgu kõigepealt rääkima meiega, tal on võimalus veel oma sõnumit meie uude programmi sisse saada.\n\nMida ütlete neile, kes sosistavad, et võimalik on ka Vabaerakonna ja IRL-i ühinemine?\n\nUnustagu ära! Unustagu ära.\n\nÜtlesite, et olete järgmises valitsuses. Mulle näib, kõrvalt vaadates, et Vabaerakond ei ole eriti panustanud suhete loomisse teiste erakondadega, et olla koalitsiooniks valmis. Kas ma eksin?\n\nMeil on sellist konjukturistlikku vaimu tõepoolest vähe.\n\nSelge see, et kui lood enda ümber kapsli ja ei suhtle kellegagi, siis võidki sinna kapsli alla jääda. Meie erakond suhtleb riigikogu saadikute vahel väga paljudega ja oleme avatud. Aga süsteemi suhtes oleme kriitilised ja seda kriitikat meis jagub, nagu jagub ka ettepanekuid seda süsteemi muuta.\n\nVõtame kasvõi esmaspäeva, kui parlamendi põhiseaduskomisjonis oli kaks meie punkti. Nn kahe tooli süsteemi lõpetamine ja teiseks nn avatud nimekirjade sisseviimine riigikogu valimistel. Selle mõte on broilersüsteemi lõhkumine Eesti poliitikas, et anda võimalus mõistlikel inimestel tulla poliitikasse. Praegu on nad hirmunud, et tulevad oma näoga valimistele, aga üldnimekirjast läheb riigikokku partei tagatoale sõbralik inimene.\n\nMulle tundub, et mõistlikud inimesed pelgavad poliitikasse tulla kõige rohkem sellepärast, et nad kardavad siis pidevalt sõimata saada.\n\nSee on teine põhjus, et kogu aeg pükse maha tõmmatakse. Aga esimene põhjus on ikkagi see, et tahad poliitikasse tulla ja oled selleks valmis, aga siis saad lõpuks aru, et tegelikult oled mängukann partei tagatoale.\n\nOn teil juba enda autole valimiskleepsud tellitud? Riigikohus ju nõustus just Artur Talviku 2015. aasta kaasuse põhjal, et kandidaat võib end reklaamida tema isiklikul autol.\n\nUusi kleepse mul veel pole, aga võit Riigikohtus on põhimõtteline, et valimiskampaaniat sisulisemaks teha. Meie eesmärk on sisuline kampaania, kus on vähem mahtu ja raha. Kui vaatame aga viimaseid kohalikke valimisi, siis raha osakaal seal ei vähenenud.\n\nKui palju Vabaerakond enda valimiskampaania kuludeks umbkaudu arvestab?\n\nPool miljonit eurot või natuke rohkem... Meil pole veel lõplikud numbrid kinnitatud.\n\nTäpselt sama palju, kui on aastas teie riigieelarveline toetus?\n\nMe ikkagi üritame muud toetust sinna juurde saada.\n\nOlete ju öelnud, et „Vabaerakond pole nõus, et kartellierakondade üleriigilised kampaaniad makstakse suuremas osas kinni parteidele antavast riigitoetusest.“\n\nSee on üks tõsine probleem, mitte ainult Eestis, vaid kogu Lääne demokraatias. Raha osatähtsus poliitikas. Samas, kui lähed ainult annetuste peale, tulevad suurannetajad ja ütlevad, et parteid on nende omad. Kus on tasakaal? Mingi osa peab riigilt tulema, mis vabastab erakonna eraraha liiga suurest mõjust. Meil on töögrupp, mis Sirje Kiini eestvedamisel tegeleb parteisüsteemi muutmiste ettepanekutega. See algab küsimusest, kas meil on ikka vaja registrit, kus on inimese parteiline kuuluvus avalikult üleval või ei ole vaja...\n\nJa teie arvamus?\n\nArvan, et pigem ei ole vaja, sest see on sundparteistamise üks meetodeid.\n\nKuidas?\n\nSelle kaudu, et kas panid ennast nüüd partei nimekirja või ei pannud ja kui panid, oled tubli, saad selle töö...\n\nPartei peakontori inimesed teavad ju niikuinii, kes parteisse kuuluvad.\n\nMidagi on vaja parteisüsteemis ka muuta. Praegu on meie erakonnad kahetsusväärselt NLKP sarnased...\n\nKui ma vaatan tuliseid sisevaidlusi Reformi- ja Keskerakonnas, sotsides või IRL-is, millest mõned ka avalikkuse ette jõuavad, siis see ei meenuta NLKP kohustuslikku sisemist kuulekust.\n\nNo okei, võibolla natuke leebemaks on läinud, aga mina räägin parteist kui tööandjast. Et parteiga ei liituta mitte niivõrd maailmavaate pärast, vaid põhjusel, et parteisse kuulumine annab sulle parema võimaluse karjääri teha. Mitte ainult parteis, vaid ka muul olulisel tööpostil. See haigus on täpselt sarnane NLKP-le. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nVabaerakond välistab kõik poliitilised nõunikud?\n\nÄrge nüüd lahmige.\n\nKasvõi siin riigikogus on nii palju tööd, nii palju läbinärimist vajavaid küsimusi, et saadik üksinda ei jõuaks seda kõike ära teha.\n\nMuutke seadust ja võtke nõunikud, kasvõi üks kahe-kolme parlamendisaadiku peale!\n\nKahetsusväärselt tehakse sellest jälle parteiline toiduahel. Kui see nii ei oleks, oleks väga hea ja oluline muudatus. Täna nõuab see suuremat mõttelaadi muutust.\n\nKui teid mullu 23. aprillil valiti oma partei esimeheks, ütlesite, et „Vabaerakond teeb vabakonservatiivset poliitikat“. Mida tähendab vabakonservatiivne?\n\nMajanduses oleme vabaturu pooldajad ja rahvuspoliitikas rahvusluse pooldajad. Rahvuslikkus on selgelt konservatiivne joon, esiplaanile seame vaba inimese. Majanduses ütleme, et inimene ei ole majandusele, vaid majandus on inimesele.\n\nMammi, ehk Ene Pajula, kirjutas seepeale, et konservatiivsus on tema teada alalhoidlikkus, nii et järelikult on tegu vabalt alalhoidliku erakonnaga. Aga kuidas võiks see tegelikus elus välja näha? Nii küsis Mammi Postimehes ja mida talle vastate?\n\nTegelikus elus, nagu juba ütlesin, seisame me kindlasti isikuvabaduste eest, vaba kodaniku eest. Teisalt kaitseme eesti keelt ja eesti meelt, mis on konservatiivne joon.\n\nLähen veel sügavamale – meil on üks seltskond, kes arvab, et eestlased võiksid põlisrahvana ÜRO-s kinnitatud olla. See poolgi on konservatiivne, aga samas ei taha me kapselduda, vaid võtta maailmast parimaid teadmisi ja tuua siia parimaid oskusi, et Eesti riik hästi ja kaasaegselt areneks.\n\nERR-i arvamusportaali juht Rain Kooli kehitas mõne aja eest õlgu, kui ütles: on raske näha, mis oleks see teema, mis Vabaerakonna taas sel viisil rambivalgusesse tõstaks nagu eelmiste riigikogu valimiste eel. Milline on teie vastus Koolile?\n\nMa vastan, et minu arvates ei ole raske näha. Siin on väga mitu teemat. Me seisame õnneliku ühiskonna eest. Eesti on õnne indeksi järgi häbiväärsel 66. kohal. Ei ole õige orienteeruda ainult majanduskasvule, kui see seatakse inimesest ettepoole. Siis suurenebki hüppeliselt antidepressantide tarvitamine.\n\nRiigi ülerasvumine on kindlasti üks, mille vastu me seisame. Riigi ülereguleerimine, ametnikkonna meeletu kasv... Ülikooli lõpetavad tudengid kujutavad ette, et saaks nad ainult riigi palgale...\n\nMiks te üldistate?\n\nNeed on päris suured numbrid, kes soovivad saada riigitööle.\n\nVäga hea, kui nutikad ja haritud noored inimesed tahavad Eesti riiki teenida.\n\nSiin on nüüd piir ees. Me oleme väga väike riik, peame tegema ülioptimaalset asja. See ettevõtlik inimene, kes väärtust loob, tema hoiab riigi masinavärki üleval. Ehk et kusagilt tulevad need maksud, mille abil riik toimib.\n\nKurdame, et ei suuda riigi poolt ühte või teist asja maksta või paremaks teha, ise aga paisutame riiki üsna jõhkralt nagu oleks meil ettekujutus, et peaksime Saksamaa suguse riigi endale ehitama...\n\nVabaerakond on riigi vastu, või?\n\nMe ei ole riigi vastu. Oleme optimaalse lähenemise poolt. Riigist on saanud lasteaiakasvataja, kes üritab igal sammul öelda, et nüüd sa pead potile minema, nüüd pead sööma, jood piima ja piim peab olema soe, kõrvale pead sööma mannaputru, aga enne pead hakklihakastme ära sööma. See on vales suunas minek.\n\nMeie kujutame ette ise hakkama saavat riiki, kus ettevõtlikkus on esiplaanile toodud ja on loodud selleks tingimused. Riik ei maksa kõike kinni ega jaga muudkui uusi toetusi, poliitik peab andma juurde vabadust ja häid tingimusi, et olge kõvad ja tegutsege.\n\nTõsi, hästi hakkama saav riik tähendab ka seda, et ühtegi tõsiselt, päriselt abivajajat ei jäeta ripakile. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nKui teie olite riigikogu korruptsioonikomisjoni esimees, siis oli see komisjon ka väga nähtav, nüüd – Andres Herkeli juhtimisel – on aga pildilt kõrvale vajunud. Miks?\n\nTööstiilide erinevus. Andres on alalhoidlikuma loomuga. Aga nad teevad head tööd ja kasvõi Tondiraba juhtumi puhul oli komisjonil öelda küll oma kõva sõna.\n\nRäägime Vabaerakonna uutest nimedest. Kas endine presidendikandidaat ja särav diplomaat Marina Kaljurand võib teiega liituda?\n\nSeda peab temalt küsima. Vabaerakonnal on uks lahti tema jaoks.\n\nOlete ju temaga sel teemal kohtunud?\n\nMina ei ole veel temaga rääkinud, aga mõned inimesed on.\n\nAga Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand?\n\nVaat temaga ma olen küll rääkinud ja kevade lõpuks ütleb ta kindlasti oma sõna.\n\nKas see, et Indrek Tarand kirjutas ühe kirglise kommentaari Vabaerakonna ajalehe viimases numbris, on märgilise tähendusega?\n\nSeda peate teie tõlgendama. (Naerab.) Mina olen Indrekuga lapsepõlvesõber, oleme soolapuudasid koos ära söönud üsna palju.\n\nJa Eesti Rahva Muuseumi direktori ametit lõpetav Tõnis Lukas?\n\nEi ole midagi konkreetset öelda. Temaga on räägitud... Kui ta üldse poliitikasse tuleb, siis vähemalt tänase seisuga, tundub mulle, et pigem meile.\n\nTeie räägite kolmest nimest, aga meil on sümpaatseid vestlusi väga heade ja tarkade inimestega olnud viimasel ajal päris mitu. Arstide, teadlaste, inimestega, kes pole veel otseselt poliitikas olnud.\n\nKui rääkida valimistest 2019, siis me jätkame oma vana põhimõtet, et meile on väga teretulnud ka toetajaliikmed, ei pea kohe parteistuma, alusväärtustes tuleb ühel meelel olla. Kindlasti ühendab meid kriitikameel praeguse poliitilise juhtimise suhtes Eestis ja võimalikud lahendused, vastuseis bürokraatliku maailma pealetungile, Euroopa Liidu puhul räägime rahvusriikide liidust, mitte ühe pealinnaga liitriigist...\n\nMulle on arusaamatu, miks teie kui korruptsiooni häälekas ohjeldaja ühinesite riigikogulaste rühmaga, kes tahtsid kärpida drastiliselt kohtueelse menetluse uurimistähtaegu, mis muutnuks keeruliseks raskete korruptsiooniasjade kohtusse jõudmise. Üheksa kuud võib mõnikord jääda napiks.\n\nOlen nõus, see on kahe otsaga.\n\nVõibolla kirjutasin liiga kergekäeliselt sellele alla. Aga siin on vaja leida ka mõistlik kesktee. Raskete korruptsioonilugude kohtulik uurimine kestab niigi kaua ja kui aastate pikkuseks läheb ka kohtueelne uurimine, siis sel ajal on keegi avalikkuse silmis juba väga kaua süüdi. Ja samas näägutab avalikkus, et näete, võeti küll kinni, aga kohtusse ei jõua, ei saagi oma karistust. Keeruline probleem, kus pole must-valgeid lahendusi. Pigem kirjutasin alla sooviga, et tekiks debatt sel teemal.\n\nMöödunud nädalal rääkisin kahe-tooli-seadusest IRL-i esimehe Helir-Valdor Seederiga. Tema küsis, kas arst võib olla ka volikogu liige või õpetaja või ettevõtja? Kõik volikogu liikmed istuvad ju kahel toolil.\n\nKahetsusväärselt on riigikogu töö muutunud nädalas kolme või kolme ja poole päevaseks, sest riigikogu saadikud sõidavad neljapäeviti volikogudesse, mille liikmed nad on samuti. See läheb riigikogu töö arvelt.\n\nOlukorra teeb ebameeldivaks ka see, et partei sõdurid käivad volikogudes partei keskkontori sõnumit kinnitamas. Kohaliku elu juhtimine on pigem hea haldusjuhtimine, kus tead täpselt, kust läheb mõni toru, kuhu peaks tulema kergliiklustee, aga mitte nii, et kas meie omad said selle töö või ei saanud. Toiduahelustamine häirib meid kõige rohkem.\n\nKas majandus- ja taristuminister Kadri Simson pidanuks tagasi astuma, kui opositsioon talle umbusaldust avaldas?\n\nKadri Simson ei peaks ülbitsema. Kui sa arrogantselt hakkad ülbitsema, siis see näitab, et sul on mingi nõrkus. Kui ta oleks riigikogus rahulikult kõik ära seletanud, siis oleks tast aru saanud isegi mina positsioonipoliitikuna. Et ta paukuma hakkas ja läks isiklikuks...\n\nKa teie vastu. «Ise olete vabatahtlik merepäästja, te ei tohiks olla siseturvalisuse peatükis. Teil on loomad, te ei tohiks olla maaelu peatükis. Teie naine on arst, meditsiin ja sotsiaal on välistatud. Te olete käinud teatrikoolis ja olete tuntud filmimees, kultuur välja.» See on osa minister Simsoni tiraadist Riigikogus, kui ta vastas teie etteheidetele.\n\nSee, mida meie talle ette heidame, on omadele ette mängimine, informatsiooni ära kasutamine. See ei tohiks olla aktsepteeritav.\n\nNimetate praegust riigikogu kahekojaliseks, sest parlamendis on lihtliikmed ning fraktsioonide ja komisjonide esimehed, kes saavad suuremat palka. Kas kõik saadikud peaksid Toompeal saama võrdset palka, sõltumata oma positsioonist?\n\nEuroopa Parlamendis on nii. See peaks tõstma ka üksiku rahvasaadiku väärtust. Süsteem, kus lihtliikmel on üks palk, fraktsioonide ja komisjonide aseesimeestel teine, esimeestel kolmas ja juhatusel neljas, see on parteilise premeerimise teenistuses.\n\nInimeste töökoormus on ka erinev.\n\nKa poliitikule oluline asi, tähelepanu, on kardinaalselt erinev. Komisjoni või fraktsiooni esimehele pistetakse alati mikrofon nina alla, parlamendi tavaliikmele väga harva. Nad juba niikuinii eristuvad mõjukuselt. Täna mängib partei oma ustavate ja mitteustavate liikmetega, ütleb, et sa oled väga tubli ja ustav, saad mõne aseesimehe või esimehe koha, kuigi sellele kohale oleks palju kompetentsemaid inimesi. See on haige süsteem.\n\nVabaerakond on seadnud eesmärgiks oluliselt alandada sotsiaalmaksu, asendades haigekassa ja pensionifondi laekumised osaliselt kapitalimaksudega. Mida see kõik tähendab?\n\nLühidalt öeldes: maksustame rikkaks olemist, mitte rikkaks saamist. Kapitalimaksu puhul... Siim Kallas tahab totaalset kinnisvaramaksu, [justiitsminister] Reinsalu ütleb, et ei mingit kinnisvaramaksu. Meie ütleme, et maksustame kommertskinnisvara. Eestis on palju kinnisvaraomanikke välismaalasi, kes ostavad siia kinnisvara, aga selle eest peaaegu midagi ei maksa. See ei ole normaalne.\n\nTeisalt saan aru, et ei tea, kuhu meie pensionisüsteemiga jõutakse ja paljud inimesed ehitavad juba täna oma pensionisambaid, investeerides kinnisvarasse. Me ei taha neid karistada uue maksuga, aga see maks oleks mõistlik ega võtaks inimestelt kodusid käest, vaid maksustaks seda, mida maksustama peab. Tööjõumaksud oleksid väiksemad, eriti ettevõtlust alustada oleks kerge ka maksukoormuse mõttes, ettevõtlik oleks hea olla.\n\nMullu sügisel korraldas Vabaerakond protestimeeleavalduse Rail Baltic’u ümber toimuva salatsemise vastu, kuigi teil on riigikogu liikmena täielik õigus isiklikult dokumentidega tutvuda. Kas olete seda ise teinud?\n\nKäisime koos rahvasaadik [Igor] Gräziniga üks kord tutvumas ja meil on plaanis veel kord minna.\n\nKas teie meeleolu on pärast esimest lugemisvooru rahulikum?\n\nEi ole. Suured taristuobjektid on kaasa toonud paljudes riikides nii korruptsioonijuhtumeid kui ka mittekriminaalseid segaseid lugusid. Aga mis kõige olulisem – minule on Rail Baltic eilne päev. Ülisuurt loodusressurssi kasutades ehitada eilse päeva taristuobjet, see ei ole õige. Vabaerakonnale on oluline kestlik keskkonnasõbralik majandamine, Rail Balticu puhul ma seda ei näe.\n\nVabaerakond tunnustab Euroopa Liidu erinevate rahvaste enesemääramise õigust ja on seda eriti reljeefselt väljendanud Kataloonia puhul...\n\nMa ei ole kunagi öelnud, et Eesti pidanuks tunnistama Kataloonia iseseisvust. Aga mind häirib, et oldi vait Hispaania suhtes, kus on täna poliitilised vangid. See, mis seal toimub, on võitlus iseotsustamise ja võimu tsentraliseerimise vahel. Kataloonia võitleb iseotsustamise eest. Sama asja eest seisame meie Eestis, kus liiga palju on kohalikult tasandilt keskvõimule antud. Artur Talvik Autor: Siim Lõvi /ERR\n\nVabaerakond valib kord aastas endale esimehe. Kevadel on jälle valimised. Kas kandideerite?\n\nKindlasti. Aastase ametiajaga on see probleem, et suudad küll adra vakku panna, aga vedama ei jõua hakata.\n\nMiks te siis igal aastal esimeest valite?\n\nEelmisel üldkoosolekul taheti muuta perioodi kaheaastaseks, mis oleks mõistlik. Aga väga napi hääletusega jäi seis siiski ühe aasta peale.\n\nKuid mulle väga meeldib, et üks inimene ei saa olla praegu esimees rohkem kui kolm korda, kaheaastase tsükli korral olnuks piir kaks ametiaega. See on oluline demokraatlik mehhanism, mis ei lase tekkida kivistunud süsteemidel.\n\nKas nüüd tuleb uus katse esimehele kaheaastast aega kehtestada?\n\nMinu poolt seda algatust ei tule. Minu pärast võib ka igal aastal esimeest valida. Oluline, et ta ei saa üle kolme korra sel kohal olla.\n\nOlite filmi “Detsembrikuumus” produtsent. Keda tahtnuksite ise seal mängida, kui see olnuks võimalik?\n\nKindral Põdder on minu lemmiktegelane. Tark ja suhteliselt kompromissitu, võitlusvaimuga mees, kes oskab stereotüüpidevabalt käituda. See karakter on huvitav, osa meie mõttelaadist, et inimene peab panustama ühiskonda rohkem kui on tema positsioon, et ühiskond oleks õnnelik ja seesmiselt tugev. Et panustad ise, näiteks vabatahtlikku merepäästesse, nagu mina seda kodukohas teen.\n\nLõpetasite lavakooli kolmeteistkümnenda lennu, koos selliste nimedega nagu Elmo Nüganen, Epp Eespäev, Rain Simmul, Andres Noormets, Allan Noormets, Hendrik Toompere, Merle Jääger… Kas te pole nende peale kunagi kade olnud?\n\nEi. Läksin üsna kiiresti filmindusse ära. Film meeldib mulle rohkem.\n\nKui palju te ise mängite ja kui palju olete?\n\nSellepärast ongi teater mulle raske, et ma ei oska rolle võtta. Olen suhteliselt vahetu, mistõttu olen ka vastu näppe saanud. Nii kui hakkan mingit rolli võtma, jooksen kinni ja seda olen tundnud ka poliitikas – hakkad ässa mängima ja kohe kõrbed. See ei tule mul välja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTöötukassa uurib kahtlaselt suurt töövõime hindamiste arvu\n\n## Põhitekst:\n\nPaaveli sõnul peaks ühe töövõime ankeedi täitmiseks kuluma umbes poolteist tundi, mis tähendab, et päeva jooksul jõuaks arst hinnata umbes viit ankeeti, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nTöötukassa statistika järgi jõudis aga mullu 10 kuuga kõige rohkem töövõime hindamise ekspertiise teinud arst neid läbi töötada 3522 ehk 12,57 ekspertiisi.\n\nKui silmas pidada, et eelmisel aastal oli kuus keskmiselt 21 tööpäeva, siis tõuseb tööpäevadel tehtud ekspertiiside arv juba 17 lähedale.\n\n\"Ma pean ütlema, et otsuste kvaliteedi osas ei ole konkreetne juhtum olnud nende kõige halvemate hulgas,\" märkis Paavel.\n\nÜks töövõime hindamine maksab ankeedipõhisena umbes 100 ja visiidipõhisena 170 eurot, arst saab ankeedipõhise ekspertiisi pealt kätte enamasti 30–40 eurot, seega teenivad kõige töökamad arstid kohati üle 10 000 euro kuus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa juht Meelis Paavel ütles, et ühe arsti tehtud üle 3500 töövõimehindamise 10 kuu jooksul tekitab küsimusi, ent konkreetse arsti tehtud hindamiste kvaliteet polnud seejuures kõige halvem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVeetaseme langus häirib parvlaevade liiklust\n\n## Põhitekst:\n\nKuna veetase võib langeda alla taseme, mis parvlaevadele ohutuks liikumiseks vajalik on, siis on tõenäoline, et laevakaptenid on sunnitud väljuma pooltühjalt ega saa kõiki soovijaid peale võtta, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nReisijatel palutakse enne sadamasse tulekut jälgida operatiivset infot veebilehel praamidpunktee ning arvestada ka võimalusega, et laevaliiklus võib katkeda.\n\nKihnu Veeteed teatas kolmapäeva hommikul, et tugeva tuule tõttu on tühistatud reisid Kihnu ja Prangli liinil ning esialgu on hommikused väljumised lükatud keskpäeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallina tehnikaülikooli prognooside kohaselt langeb veetase nii Rohuküla kui Heltermaa sadamas kriitilisele tasemele ning võib hakata häirima laevaliiklust või ka selle peatada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRepinski kitsefarm läks inspektsiooni vastu kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nKeskkonnainspektsioon alustas kitsefarmi suhtes väärteomenetlust jäätmeseaduse nõuete rikkumise alusel, kuid firma vaidlustas väärteootsuse Harju maakohtus, kirjtuab Õhtuleht.\n\nIda-Virumaal Konju külas asuvat Repinski kitsefarmi kontrollisid eelmise aasta veebruari lõpus volitatud veterinaararst ja veterinaaramet, tööinspektsioon ja migratsiooniametnikud koos politseinikega.\n\nIda-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Helgi Tepper ütles toona Maalehele, et kontrolliti PRIA andmete vastavust lüpsikitsede farmis tegelikkusele ja rikkumis ei avastatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakondlasest riigikogulase Martin Repinski firma Konju Kitsefarm kaebas kohtusse keskkonnainspektsiooni väärteootsuse, mis puudutab jäätmeseaduse nõuete rikkumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 9.55 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõle tänaval, kus 55-aastane purjus mees sõitis Opel Vectraga otsa ülekäiguraja ees peatunud kaubikule Citroen Jumper, mida juhtis 24-aastane mees. Opeli juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 9.26 juhtus liiklusõnnetus Tartus Ihaste sillal Lammi tee poolses otsas, kus Ihaste sillalt suunaga Lammi tee suunas liikunud Opel Astra, mida juhtis 24-aastane naine, kaldus sirgel teelõigul vasakule poole üle vastassuuna vööndi teepervele ning sõitis seal otsa algul helkurpostile, seejärel metallist tänavavalgustuspostile. Seejärel sõitis auto otsa veel ühele helkurpostile ning seejärel paremale poole kraavi. Autojuht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval juhtus kaks raskemat liiklusõnetust, milles sai viga kokku kaks inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti õnnetusterohkeimaks paigaks kerkis Ülemiste keskuse parkla\n\n## Põhitekst:\n\nÜlemiste keskuse parklas juhtus aasta jooksul 162 liiklusõnnetust, mille kogukahju oli 170 000 eurot, selgub liikluskindlustusfondi statistikast.\n\nVarem on ERR kirjutanud, et Ülemiste keskuse parklas on parkimiskoha laius vaid 2,5 meetrit ehk 20 sentimeetrit vähem kui näeb ette üle-eelmisel aastal kehtima hakanud standard, kuid keskus on keeldunud oma parkimisjooni laiemaks tegemast.\n\nÜle saja õnnetuse juhtus mullu veel Rocca al Mare kaubanduskeskuses, Järve keskuses Tallinnas ning Lõunakeskuses Tartus.\n\nKõige ohtlikum ristmik oli Riia ring Tartus 160 liikluskindlustuse juhtumiga, mille kahjunõuete summa ulatus kokku üle 200 000 euro. Võrreldes eelnenud aastaga on Riia ringi juhtumite arv kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra.\n\n\"Ligi pooled ristmikel aset leidnud õnnetustest olid tagant otsasõidud.\"\n\nÜle 200 000-eurose kahjuga olid ka Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmik ning Tammsaare tee, Järvevana tee ja Pärnu maantee ristmik Tallinnas. Liiklusõnnetuste arvu kiire kasvu poolest paistsid silma Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmik, Akadeemia ring ning Narva maantee ja Jõe tänava ristmik.\n\nVõrreldes 2016. aastaga vähenes kõige enam Haabersti ristmiku juhtumite arv, tunamulluse 144 juhtumi asemel toimus seal mullu 76 liiklusõnnetust. Võrreldes ülemöödunud aastaga oli vähem juhtumeid ka Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul ning Ahtri ja Lootsi tänava ristmikul.\n\nLigi pooled ristmikel aset leidnud õnnetustest olid tagant otsasõidud. 16 protsenti juhtudel toimus kokkupõrge ristuval teel liikujaga, 15 protsenti juhtumitest toimus reastumisel ja neli protsenti ristmike õnnetusi põhjustas tagurpidi liikuja.\n\nKõige enam juhtub õnnetusi parkimisel\n\nParkimisjuhtumite osakaal kõigist õnnetustest oli 37 protsenti, mis on samal tasemel võrreldes 2016. aastaga. Enamik parkimisõnnetustest toimus parkimiskohal manööverdamisel.\n\nViiendik Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest põhjustati ees liikuvale või peatunud sõidukile tagant otsa sõites. Reastumisel kahjustati kõrvalreas liikuvat sõidukit kuuel protsendil juhtumitest ja viis protsenti õnnetusi põhjustati teedel-tänavatel tagurpidi liikudes, jättes välja parkimisjuhtumid.\n\nSeitsmes maakonnas toimus liikluskindlustuse juhtumeid mullu rohkem kui tunamullu. Üle 10 protsendi kasvas liiklusjuhtumite arv Jõgeva ja Saare maakonnas.\n\nKaheksas maakonnas juhtumite arv vähenes, rohkem kui kümnendiku vähenes see Põlva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas.\n\nHarjumaa on sagedasim õnnetuspaik\n\n64 protsenti liiklusõnnetustest juhtus Harju maakonnas. Viimastel aastatel on Harjumaa osakaal tasapisi kasvanud: 2016. aastal oli see 63 protsenti ja 2014. aastal 62 protsenti kõigist juhtumitest Harjumaal.\n\nKokku registreeriti Eesti liikluskindlustuse registris mullu 35 400 kindlustusjuhtumit, neist 32 200 liikluskindlustuse juhtumit Eestis ja 3200 juhtumit välismaal, mille põhjustasid Eesti sõidukid.\n\nVõrreldes ülemöödunud aastaga oli mullu ligi sada juhtumit rohkem ning Eestis toimunud juhtumite kahjunõuete summa oli 52 miljonit, mis on kolm miljonit rohkem kui eelnenud aastal.\n\nLiikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu ütles, et ilmastik mõjutas võrreldes varasemate aastatega kindlustusjuhtumite arvu vähe, kuid majanduskasv lükkas üles liiklustihedust, mille tagajärjel oli ka kindlustusjuhtumeid püsivalt palju.\n\n\"Kahjunõuete summa suure tõenäosusega veel kasvab, kuna raskemad juhtumid on alles menetluses ja võrreldes eelmise perioodiga on keskmine kahjunõude suurus üldise hinnatõusu taustal samuti suurenenud,“ lisas Piirsalu.\n\nLiikluskindlustusfond on liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja, kes hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju ning korraldab liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas asuv Haabersti ristmik on olnud pikalt Eesti liikluses kõige õnnetusterohkem paik, kuid seal käib juba pikemat aega ümberehitus ning mullu toimus kõige rohkem liiklusõnnetusi hoopis Ülemiste keskuse parklas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi kohus mõistis vanglakaristuse viiele ajakirjanikule\n\n## Põhitekst:\n\nNeli süüalust pääsesid 18 kuu pikkuse vangistusega osalemise eest kurdimeelse päevalehe Ozgur Gundemi solidaarsuskampaanias. Väljaande peatoimetaja Huseyin Akyol peab seevastu vanglas veetma kolm aastat ja üheksa kuud.\n\nAjakirjandusvabaduse internetikülje P24 andmetel on Türgi vanglates praegu 151 ajakirjanikku, kellest suurem osa võeti kinni pärast 2016. aasta riigipöördekatset.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi kohus mõistis teisipäeval vanglakaristuse viiele ajakirjanikule, keda süüdistati terroristlikus propagandas osalemises, teatas kohalik meedia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgiris ei suutnud Euroliigas Bambergi vastu ilusat seeriat jätkata\n\n## Põhitekst:\n\nTugeva kolmanda veerandaja toel võidu võtnud Bambergi (7-11; 12. koht) resultatiivseim oli 22 punkti visanud ja seitse lauapalli võtnud Augustine Rubit, Žalgirise (11-7; kuues koht) parimana viskas Aaron White 23 punkti ja noppis kaheksa lauapalli.\n\nŽalgiris oli enne teisipäeva Bambergi alistanud neljal korral järjest, Bambergile oli võit alles teine 14 omavahelisest kohtumisest. 19. detsembril toimunud omavahelises mängus jäi Leedu klubi peale nelja silmaga 88:84.\n\nMoskva Himki (10-8; seitsmes koht) võttis Aleksei Švedi 29 punkti toel 79:70 võidu Belgradi Crvena zvezda (7-11; 11. koht) üle. Serbia klubi eest tegi hiilgava partii Taylor Rochestie, kelle arvele jäi 27 punkti, üheksa lauapalli ja seitse korvisöötu.\n\nPireuse Olympiakos (13-5; teine koht) purustas koduväljakul Tel Avivi Maccabi (9-9; kaheksas koht) tulemusega 94:64, Hispaania klubide omavahelises vastasseisus alistas Valencia (6-12; 14.koht) 81:76 Barcelona (6-12; 13. koht).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas sai valusa kaotuse Leedu klubi Kaunase Žalgiris, kes jäi 86:93 alla Bambergi Brosele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Järvi lõpetab ERSO hooaja praktilise spirituaalsusega\n\n## Põhitekst:\n\n18. kuni 24. maini toimuval hooajalõpu festivalil \"Practical Spirituality\" ootab publikut mitte ainult sümfooniline muusika, vaid ka koori, elektroonikat ja videoinstallatsioone hõlmav muusikaetendus, Islandi ja Eesti muusikat ühendav kammerkontsert, kinolinastus, meditatsioonid ja pop-up kontserdid.\n\nFestivali kunstiline juht ja dirigent Kristjan Järvi rõhutab, et me tõstatame selle festivaliga rea küsimusi: \"Kes me oleme? Mis on eksistents? Mis eesmärgil inimene üldse teeb oma asju? Kas me kasutame oma aega millegi tõelise tegemiseks? Mis on tõeline? Festivali nimi on \"Practical Spirituality\". Aga mis see spirituaalsus on? Kas vaimsus? Mugavus? Osalus? Kas vaimsust saab üldse praktiliselt ellu viia?\"\n\n\"Practical Spirituality\" ühendab omavahel tänapäevase ja klassikalise helikeele. Esmakordselt jõuavad Eestisse Islandi pianist Víkingur Ólafsson ning Saksa helilooja, produtsent, arranžeerija ja elektronmuusik Sven Helbig.\n\nFestival algab 18. mail sümfooniakontserdiga \"CENTURY ROLLS\", kus kontserdi nimiteose, John Adamsi klaverikontserdi esitab Islandi pianist Víkingur Ólafsson. Kõlab ka Max Richteri ja Richard Straussi looming.\n\n19. mail kell 18 on publik oodatud mitte kontsertsaali, vaid hoopis kinosse Sõprus, kus toimub filmi \"Mao Embus\" linastus (rež. Ciro Guerra). Visuaalselt hüpnotiseeriv lugu inimesest, loodusest ja kolonialismi hävitavast jõust viib vaataja otse Amazonase troopilisse südamesse.\n\n20. mail jätkub festival kammermuusika võtmes kontserdiga \"FROM ICE TO EST\". Lavale astuvad koos Víkingur Ólafssoniga ERSO kontsertmeister Triin Ruubel, tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink ja klarnetirühma kontsertmeister Signe Sõmer. Kõlab Arvo Pärdi ja Islandi heliloojate looming. Enne kontserti, kell 18 oodatakse festivali külalisi muusikalisele meditatsioonile, mis annab võimaluse õppida muusikat kuulama rohkem kohal olles, mistahes kontserdil viibimine muutuks veelgi suuremaks elamuseks ja naudinguks. Meditatsiooni viib läbi ERSO viiuldaja ja kundalini jooga õpetaja Miina Laanesaar.\n\n21. mail kell 18 toimub pop-up kontsert Telliskivis Reval Cafés. ERSO keelpillikvarteti ja Sven Helbigi esituses kõlavad Helbigi paariminutilised \"Taskusümfooniad\", mis paar päeva hiljem Estonia kontserdisaalis tulevad ettekandele suure sümfooniaorkestri esituses. Kohvikus toimuvat pop-up kontserti modereerib ja kuulajatega suhtleb dirigent Kristjan Järvi.\n\n22. mail dirigeerib Kristjan Järvi Kultuurikatlas kammerkoori Voces Musicales, kontsertetendus koorile ja elektroonikale kannab pealkirja \"I EAT THE SUN AND DRINK THE RAIN\". Sven Helbigi teos tegeleb inimeste ja looduse vaheliste suhetega, kulmineerudes masinate ajastu lõpuga.\n\nFestival \"Practical Spirituality\" kulmineerub 24. mail sümfooniakontserdiga \"RING\", mille kavas on kõrvuti ühe kuulsaima praeguse aja Saksa helilooja Sven Helbigi looming ja Richard Wagneri sümfooniline seiklus \"Nibelungi sõrmus\". Helbigi \"Taskusümfooniad\" on tosin umbes kolme minuti pikkust teost, kus helilooja on püüdnud klassikalise sümfooniavormi sisukuse ja sügavuse mahutada kompaktsesse laululikku vormi, suurt orkestrit toetamas elektroonika.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERSO lõpetab 91. hooaja Kristjan Järvi kureeritud festivaliga \"Practical Spirituality\", tuues publiku ette Wagneri, Pärdi, Adamsi ja elektronmuusika.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEdu maha mänginud CSKA jõudis siiski Euroliiga finaalturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nCSKA võitis avapoolaja 57:44, kuid teisel poolajal oli paremas hoos Himki. Viimasele veerandajale mindi CSKA 71:65 eduseisus, kuid vahe hakkas jõudsalt sulama. Minut enne normaalaja lõpuvilet viis Aleksei Šved Himki 87:85 juhtima, kuid kui mängida oli veel 21 sekundit, viigistas kaks vabaviset tabanud Sergio Rodriguez seisu.\n\nHimki läks uuesti 88:87 juhtima, kui Anthony Gill tabas kahest vabaviskest ühe. Viis sekundit enne normaalaja lõppu viis Cory Higgins CSKA 89:88 juhtima ja seejärel sekkusid mängu kohtunikud, kes ei lugenud Himki kovri, vaid peatasid mängu – nimelt oli CSKA peatreener pärast korvi palunud vahetust, kuid lauakohtunik ei peatanud kella. Pärast videokorduse vaatamist otsustati kellale panna 5,7 sekundit ja mäng jätkus, kuid rohkem keegi korvini ei jõudnud ja CSKA sai ülimagusa võidu.\n\nVõitjate parim oli Higgins 20 punktiga, Andrei Vorontsevitšlisas 15, Rodriguez 14, Semjon Antonov 13 ja Will Clyburn 12 punkti. Üleplatsimees oli Himkile 36 punkti toonud Šved, kes võttis lisaks ka viis lauapalli ja andis kuus resultatiivset söötu.\n\nFinaalturniiril läheb CSKA poolfinaalis vastamisi Madridi Realiga, kes alistas veerandfinaalseerias mängudega 3:1 Panathinaikose. Viimane kohtumine võideti kodupubliku ees 89:82.\n\nPanathinaikos suutis 22-punktilisest kaotusseisust vähendada vahe kolmele punktile, kui poolteist minutit enne normaalaja lõppu tabas Nick Calathes kolmepunktiviske, tuues tabloole numbrid 82:85. Sellele vastas aga omakorda kolmesega Luka Doncic, viies Reali 88:82 ette, lõppseisu vormistas Sergio Llull vabaviskejoonel.\n\nVõitjate parim oli Doncic 17 punkti ja viie resultatiivse sööduga, Felipe Reyes ja Gustavo Ayon lisasid kumbki 12 punkti. Panathinaikosele tõi Chris Singleton 21 punkti, Mike James ja Calathes lisasid kumbki 18 punkti.\n\nNelja parema finaalturniir peetakse maikuus Serbias – 18. mail on kavas poolfinaalid ja 20. mail finaal ning kolmanda koha kohtumine. Teises poolfinaalis lähevad vastamisi Kaunase Žalgiris ja Fenerbahce.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas selgus kolmas meeskond, kes pääses nelja parema finaalturniirile, kui Moskva CSKA alistas võõrsil Himki 89:88 ning võitis seeria 3:1.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nU-19 neidude võrkpallikoondis kaotas EM-valiksarjas Kreekale\n\n## Põhitekst:\n\nMarcella Raud tõi Eesti kasuks seitse punkti (+5), Johanna Maar ja Karolin Prõhid lisasid kumbki kuus punkti, vahendab volley.ee. Eesti naiskonna vastuvõtuprotsent oli 40, rünnakuid realiseeriti 27-protsendiliselt. Blokipunkte kogunes neli ja servipunkte viis (vigu tehti kaks). Kreeka edukaimad olid Georgia Tselepi ja Effrosyni Alexakou kumbki 11 punktiga. Kreeklannade vastuvõtt oli 56 ja rünnak 50%, sulustamisega teeniti 11 ja serviga seitse punkti (eksiti üheksal pallingul).\n\nLaupäeval kohtub Eesti Šveitsiga, kes sarnaselt Eestiga pole seni võidurõõmu tunda saanud.\n\nTeise ringi seitse alagrupivõitjat jõuavad otse septembri alguses Albaanias mängitavale finaalturniirile, teise koha omanikud ja parim kolmanda koha võistkond jätkavad kahes neljaliikmelises alagrupis juuni lõpus-juuli alguses kolmanda ringi turniiril. Kolmandast valikringist saab edasi mõlema kvarteti kaks paremat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "U-19 neidude võrkpallikoondis peab Euroopa meistrivõistluste valiksarja teise ringi mänge Kreekas Volose linnas. Turniiri teises kohtumises mindi vastamisi Kreeka eakaaslastega ja vastu tuli võtta 0:3 (24:26, 14:25, 10:25) kaotus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus selguvad Eesti parimad ilu- ja rühmvõimlejad\n\n## Põhitekst:\n\nFavoriitide seas iluvõimlemise meistriklassis astuvad võistlusareenile mitmekordsed Eesti meistrid, kaksikõed Olga ja Viktoria Bogdanovad, Kanadas treeniv mullune Eesti meistrivõistluste hõbe Carmel Kallemaa ning eelmise aasta juunioride Eesti meister Carmen Marii Aesma.\n\nJuunioride klassis on võistlustules tervelt 63 võimlejat, kellest tasuks eriti teraselt silma peal hoida selle aastasel juunioride Eesti karikavõitjal ja Eestile ajaloolise noorte olümpiamängude pääsme lunastanud Adelina Beljajeval. Parimatele juunioridele lisavad täiendavat võistluspinget eesootavad juunioride Euroopa meistrivõistlused, mille lõplik koondise koosseis selgub just Eesti meistrivõistluste järel.\n\nNii meistri- kui juuniorklassi Eesti meistrid selguvad mitmevõistluses ning üksikaladel: rõnga-, palli-, kurika- ja lindiharjutuses.\n\nPõnevat heitlust rühmvõimlemise Eesti meistritiitlitele näeb pühapäeval, 29. aprillil, mil võistlevad rühmad meistri-, juunior-, noorte- ning lasteklassidest. VK Janika rühmadele Team Wonder, Grisete ja Mireth, VK Janika Tallinn rühmale Senior Team ning VK Rütmika rühmale Junior Team on Eesti meistrivõistlused tugevaks proovikiviks enne 11-13. mail Tallinnas Kalevi spordihallis toimuvaid rühmvõimlemise Euroopa meistrivõistluseid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel, 28.-29. aprillil toimuvad Tartus A. Le Coq spordihoones Eesti meistrivõistlused ilu- ning rühmvõimlemises, millest võtab osa ligi 250 võimlejat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSEBLOGI | Reedel viis katsevõitu teeninud Tänak juhib Argentina rallit\n\n## Põhitekst:\n\nSeis reede järel: 1. Tänak 1:30.38,6, 2. Meeke +22,7, 3. Neuville +28,6, 4. Sordo +29,5, 5. Ogier +36,4, 6. Breen +41,2, 7. Mikkelsen +58,5, 8. Lappi +1.07,9, 9. Evans +1.10,3, 10. Suninen +1.33,7.\n\nNeljapäev:\n\nRalli esimeseks katseks oli 1,9-kilomeetrine linnakatse, kus parimat minekut näitas belglane Thierry Neuville (Hyundai). Ott Tänak kaotas talle 0,3 sekundit ja MM-sarja üldliider Sebastien Ogier (Ford) 0,4 sekundit.\n\nReede hommik (katsed 2-5):\n\nOtt Tänaku ralli ei alanud kõige paremini, sest kohe päeva avakatsel sõitis eestlane kivi otsa ja tegi spinni ning kaotas esimestele enam kui paarkümmend sekundit. Lisaks sai kahjustada ka Toyota juhitavus. Eestlane suutis kahe katse vahel siiski autot veidi putitada ja kahel järgmisel näitas ta kõigile tagatulesid. Ennelõunase publikukatsega tõusis ta ka üldliidriks, 0,8 sekundiga Andreas Mikkelseni ette. Kolmanda koha võttis sisse Kris Meeke (+3,1 sekundit).\n\nRalli esimese katse järel võttis liidrikoha sisse Sebastien Ogier, kes lõikas kasu kuivast rajast. Ralliautode läbimisest kerkisid suured tolmupilved, mis häirisid tõsiselt tagantpoolt startinute nähtavust. Järgmistel katsetel osutus prantslase esimene stardikoht pigem siiski kahjulikuks ja Ogier pidi teistele rada puhastama. Seetõttu vajus ta hoolduspausiks neljandaks.\n\nKõige kehvemini käis käsi soomlasel Jari-Matti Latvalal. Tänaku tiimikaaslane näitas päeva teisel katsel kõige nobedamat minekut ja oli lähedal üldliidriks kerkimisele, aga sõitis siis otsa kivile, mis lõhkus auto vedrustuse ja masin jäi raja äärde.\n\nReede pärastlõuna (katsed 6-8):\n\nTänak jätkas pärastlõunal seal, kus hommikul lõpetas. Eestlane domineeris täielikult Argentina teid. Eriti esimesel pärastlõunasel katsel, kus ta edestas 8,6 sekundiga Meeke'i ja 9,2 sekundiga Ogier'd. Päeva lõpuks kasvatas ta edu Meeke'i ees 22,7 sekundile.\n\nKehvasti algas pärastlõuna teist kohta hoidnud Andreas Mikkelsenile, kes lõhkus rehvi ja kaotas eestlasele pea 40 sekundit. Päeva lõpuks hõivas Hyundail kihutav norralane kolmanda koha.\n\nKokkuvõttes võttis kolmanda koha sisse hoolduspausi järel kõva rehviseguga rajale läinud Thierry Neuville (Hyundai), kes suutis tihedas heitluses jätta seljataha nii võistkonnakaaslase Dani Sordo kui ka Ogier'.\n\nEelvaade:\n\nArgentina ralli pakub osalejatele mitmekesiseid tingimusi. Tegemist on kruusaralliga, kuid mõnel pool on teed paremas ja mõnel pool halvemas olukorras. Kindlasti sõltub palju ka ilmast.\n\nEelmisel aastal võitis Argentinas belglane Thierry Neuville (Hyundai), kellele vaid 0,7-sekundiga kaotas DMACK-i rehvidel sõitnud waleslane Elfyn Evans (Ford), kes teenis enim katsevõite - seitse. Kolmandana tõusis pjedestaalile Ott Tänak (Ford). Tema võitis mullu kolm katset.\n\nKui eelmine aasta kõrvale jätta, siis ajaloolises plaanis pole Tänakul Argentinas kuigi hästi läinud. Oma debüüdil 2012. aastal jõudis ta küll viimasele punktikohale, aga järgneval kolmel korral jäi juba teise kümnesse.\n\nEelmisel hooajal üle aastate taas MM-sarja naasnud Toyotal läks mullu keskmiselt: Jari-Matti Latvala oli viies ja Juho Hänninen seitsmes. Võistkonna pealik Tommi Mäkinen on aga öelnud, et teist korda rallile tulla on kindlasti juba parem.\n\nKui Korsika etapi järel oli Tänak pisut mures selle pärast, kuidas Toyota kruusal hakkama saab, siis testisõit Sardiinias tõstis tema optimismi. Kuidas masin Lõuna-Ameerika teedel võistlustingimustel toimib, saab muidugi alles kohapeal näha.\n\nTänavusel hooajal esimesest neljast rallist kolm võitnud Sebastien Ogier pole Argentinas seni võidurõõmu tunda saanud. Koguni kolmel korral on prantslane pidanud leppima teise koha ja oli mullu neljas. Tänavuse hooaja resultaadid sunnivad aga teda siiski favoriidiks lugema.\n\nKindlasti on Argentinas väga palju tõestamist tema lähimal jälitajal Neuville'il. Korsikal lõpetas ta kolmandana, aga läks masina probleemide tõttu terve nädalalõpu pidevalt vihasemaks ja keeldus enne auhinnatseremooniat isegi kommentaaridest.\n\nRalli ajakava:\n\nNeljapäev:\nTestikatse Villa Carlos Paz 6,01 km 14.00\nReede:\nSS1 Ciudad de Cordoba 1,90 km 01.08 NEUVILLE\nSS2 Las Bajadas / Villa del Dique 1 16,65 km 14.13 OGIER\nSS3 Amboy / Yacanto 1 33,58 km 15.00 TÄNAK\nSS4 Santa Rosa / San Agustin 1 23,85 km 16.13 TÄNAK\nSS5 Fernet Branca 1 (2 ringi) 6,04 km 18.08 SORDO\nSS6 Las Bajadas / Villa del Dique 2 16,65 km 20.51 TÄNAK\nSS7 Amboy / Yacanto 2 33,58 km 21.38 TÄNAK\nSS8 Santa Rosa / San Agustin 2 23,85 km 22.51 TÄNAK\nLaupäev:\nSS9 Tanti-Mataderos 1 13,92 km 14.23\nSS10 Los Gigantes - Cuchilla Nevada 1 16,02 km 15.08\nSS11 Cuchilla Nevada - Rio Pintos 1 40,48 km 15.35\nSS12 Fernet Branca (2 ringi) 6,04 km 17.38\nSS13 Tanti-Mataderos 2 13,92 km 19.23\nSS14 Los Gigantes - Cuchilla Nevada 2 16,02 km 20.08\nSS15 Cuchilla Nevada - Rio Pintos 2 40,48 km 20.35\nPühapäev:\nSS16 Copina - El Condor 16,43 km 15.08\nSS17 Giulio Cesare - Mina Clavero 22,41 km 15.55\nSS18 El Condor (punktikatse) 16,43 km 18.18\n(otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 18.00)\n\nMM-sarja üldseis (sõitjad):\n\n1. Sebastien Ogier Ford 84\n2. Thierry Neuville Hyundai 67\n3. Ott Tänak Toyota 45\n4. Andreas Mikkelsen Hyundai 41\n5. Kris Meeke Citroen 36\n6. Esapekka Lappi Toyota 36\n7. Jari-Matti Latvala Toyota 31\n8. Dani Sordo Hyundai 30\n9. Craig Breen Citroen 20\n10. Elfyn Evans Ford 18\n\nMM-sarja üldseis (tootjad):\n\n1. Hyundai Shell Mobis WRT 111\n2. M-Sport Ford WRT 107\n3. Toyota Gazoo Racing WRT 93\n4. Citroen Total Abu Dhabi WRT 81\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarja hooaeg jätkub sel nädalalõpul viienda etapiga Argentinas. Taas on Toyota tehasemeeskonna masinaga rajal ka eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDombrovskis: euroala reformidega läheb kiireks\n\n## Põhitekst:\n\nEL-i liidrid on Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kannustusel lubanud esitada juunikuiseks tippkohtumiseks reformikava, mis Macroni sõnul on hädavajalik, et EL Brexiti järel taaskäivitada.\n\nSaksamaa suhtub Macroni ideedesse tõrksalt, ehkki kantsler Angela Merkel on lubanud enne tippkohtumist Prantsusmaaga ühise ettepanekuga välja tulla.\n\n\"Meil hakkab aeg otsa saama,\" ütles Dombrovskis Bulgaaria pealinnas Sofias ajakirjanikele.\n\n\"Me peame senistelt positsioonidelt edasi liikuma ja leidma kompromissid, nii et on aeg otsustada,\" ütles endine Läti peaminister pärast EL-i rahandusministrite kõnelusi.\n\nEuroala ministrid on ettepanekuid kuude kaupa arutanud, aga rikkamate liikmesriikide tõrksuse tõttu pole jõutud kuhugi.\n\nMacroni auahned plaanid, nagu euroala rahandusministri ametikoha loomine ja liikmesriikide ühine laenamine, on juba suures osas maha kantud.\n\nNüüd keskendutakse peamiselt pangaliidu süvendamisele ja loodetakse käivitada ametlikult üleeuroopaline hoiusekindlustussüsteem.\n\nAga isegi see on kohanud Saksamaa ja teiste Põhja-Euroopa riikide vastuseisu, sest nad kardavad, et nende raha hakatakse kasutama Itaalia ja Kreeka pankade päästmiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis kutsus reedel Euroopa Liidu liikmesriike erimeelsusi lahendama ning Saksamaa ja Prantsusmaa lahkhelide tõttu seiskunud euroala reformidega edasi minema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLennufirma LOT töötajad lähevad tähtajatule streigile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Avaldame meelt kuniks töötajate nõudmised on täidetud,\" ütles ühe töötajaid esindava ametiühingu president Monika Żelazik reedel.\n\nLennufirma töötajad korraldasid streigile minekuks hääletuse. 1600 töötajast osales hääletusel 900 ning 800 hääletas streigile minemise poolt. Ametiühingute teatel on sammu põhjuseks kolm aastat väldanud tulutud palgaläbirääkimised.\n\nEttevõtte juhtkonna hinnangul on streik aga ebaseaduslik, kuivõrd selle kutsusid esile vaid kaks kuuest ametiühingust. \"See on meie jaoks kurb päev,\" sõnas tegevjuht Rafal Milczarski.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola lennufirma LOT töötajad lähevad teisipäeval kõrgemat palka nõudes tähtajatule streigile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nStockmann sulgeb tänavu üle 20 Lindexi kaupluse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Poodide arv peaks võrreldes 2017. aastaga tänavu vähenema enam kui 20 võrra, mis on rohkem kui me aasta alguses arvasime. See peegeldab Rootsi moeturu nõrgemat arengut,\" ütles Stockmanni tegevjuht Lauri Veijalainen.\n\nLindexi rõivaketi kahjum on mõjutanud kogu Stockmanni kontserni tulu. Esimeses kvartalis teenis Stockmann 202 miljoni eurose käibe juures 24,8 miljonit eurot tegevuskahjumit, mis sarnaneb mullu sama aja tulemusele.\n\nKontserni kuuluva Lindexi kaupluste käive vähenes mullu 6,8 protsenti 114,8 miljonile eurole ning puhaskahjum oli 15,9 miljonit eurot.\n\nEestis asub Lindexi 490 kauplusest 10.\n\nMöödunud aastal teatas Stockmann, et Lindexis viidi läbi väärtuse languse kontroll. Selles leiti, et Lindexi firmaväärtus langes umbes 150 miljoni euro võrra.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome jaekontsern Stockmann teatas reedel, et sulgeb tänavu enam kui 20 Lindexi kauplust, mida on aasta algul plaanitust rohkem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste rahvaliigas osaleb kümme naiskonda\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt peavad naiskonnad kahes alagrupis kodus-võõrsil printsiibil mänge ning seejärel pääsevad alagruppide neli paremat edasi veerandfinaalidesse.\n\nKuue aasta jooksul on rahvaliiga võitjaks tulnud Põlva Lootos, Suure-Jaani United, Keila JK ja kahel korral Vändra Vaprus. Valitsevaks meistriks on Pärnu Vaprus.\n\nSellel hooajal on uuteks tulijateks Kuusalu Kalev, Nõmme United ja Lootose Vutid.\n\n2018. aasta naiste rahvaliiga alagrupid:\n\nI alagrupp\n\nFC ERR\nKeila JK Naiskond\nFC Nõmme United\nJK Kuusalu Kalev Naised\nViimsi MRJK naised\n\nII alagrupp\n\nTartu JK Welco Naiskond\nVõru FC Helios Naised\nLootose Vutid\nPärnu JK Vaprus naiskond\nFC Otepää Naised\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste rahvaliiga alustab oma seitsmendat hooaega ning uueks aastaks on ennast kirja pannud kümme võistkonda. Esimesed mängud toimuvad mai alguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRammo langes MK-etapil 13. kohale\n\n## Põhitekst:\n\nLaser Standard klassis seilas Karl-Martin Rammo üle finišiliini 28. ja 17. tulemusega ning on praegu kokkuvõttes 13. kohal. Klassis juhib Jean Baptiste Bernaz Prantsusmaalt.\n\nFinn klassis sai Harles Liiv neljandal võistluspäeval 37. ja 39. sõidutulemuse ning on kokku 31. real. Deniss Karpak aga tulemust kirja ei saanud – esimesest tuli valestart ja teisest mittefinišeerimine ning ta on kaheksa sõidu järel 40. kohal. Liidriks on hollandlane Nicholas Heiner.\n\nLaser Radial klassis oli Anna Pohlaku päeva saagiks 45. ja 54. koht ning ta on kokkuvõttes 55. positsioonil. Esikohal on Radialil jätkuvalt hollandlanna Marit Bouwmeester.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal Hyeres’is toimuva purjetamise MK-etapi neljandat võistluspäeva ilmestas kiirusega 5-6 m/s puhunud ida- ja kagutuul, milles peeti maha regati seitsmes ja kaheksas võistlussõit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestisse naasta plaaniv Janar Mägi: seljaga on kõik korras\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seljaga on kõik korras,\" ütles Mägi portaalile Käsipall24.ee.\"Oli vaid põrutus ja disk on seal, kus olema peab ning homses kohtumises löön kindlasti kaasa,\" lisas pühapäeval HBW Balingen-Weilstetteni vastu vaid ühe poolaja mängida saanud, kuid sellegi poolest kuus väravat visanud eestlane.\n\nKaheksa aastat Auet esindanud HC Kehra kasvandik Mägi kavatseb hooaja lõpus Saksamaalt lahkuda, sest mees ei pea enda sõnul sellise liiga koormusele vastu. \"Plaan on Eestisse tulla, kuid käsipalli osas on kõik lahtine,\" lausus Mägi. \"Saksamaal tuntakse minu vastu endiselt huvi, kuid ma pole asju konkreetsemaks ajanud ja mujale ma ka ei kipu. Need ajad on minu jaoks möödas.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäevases Saksamaa käsipallimeistrivõistluste esiliiga kohtumises seljale haiget teinud EHV Aue leegionär Janar Mägi on vastasseisuks TuSEM Esseni vastu mängukõlbulik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nWozniacki jättis Istanbuli turniiri vigastuse tõttu pooleli\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril kõrgeimat paigutust omanud Wozniacki võitis veerandfinaalis prantslanna Pauline Parmentier’ (WTA 122.) vastu avaseti 6:4, kuid kaotas teise 3:6 ja otsustas edasisest mängimisest loobuda.\n\nParmentier läheb poolfinaalis vastamisi 7. asetatud rumeenlanna Irina-Camelia Beguga, kes sai 3:6, 7:6 (1), 6:1 jagu horvaatlanna Donna Vekicist (WTA 54.).\n\nTabeli teisel poolel langes konkurentsist välja ka 2. asetatud venelanna Svetlana Kuznetsova, kes jäi 1:6, 6:2, 5:7 alla sloveenlanna Polona Hercogile (WTA 75.). Hercog mängib poolfinaalis kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 48.), kes alistas 6:3, 7:6 (6) hollandlanna Arantxa Rusi (WTA 123.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste tennise maailma edetabelis teisel real paiknev taanlanna Caroline Wozniacki jättis Istanbulis peetava WTA turniiri kõhulihasevigastuse tõttu pooleli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal pikendas ulmelist seeriat, Dimitrov ja Thiem kaotasid\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis 140. real paiknev slovakk lülitas avaringis konkurentsist välja endise esinumbri Novak Djokovici ja sai teises ringis jagu 12. asetatud Feliciano Lopezist, kuid Nadali vastu tema jõud enam ei hakanud – liivaväljakute kuningas võitis kohtumise 6:0, 7:5.\n\nKüll aga oli Klizan väga lähedal Nadali ulmelise seeria lõpetamisele – nimelt pole Nadal liivaväljakuil kaotanud ühtegi setti alates eelmise aasta maikuust, olles nüüdseks võitnud 42 setti järjest. Klizan oli aga 5:4 eduseisul punkti kaugusel, et Nadali vastu teine sett võita, aga hispaanlane suutis siiski kolm geimi järjest võita ja enda seeriat pikendada.\n\nMängude poolest on Nadal nüüd liival võitnud järjest 17 matši.\n\nPoolfinaalis läheb Nadal vastamisi 4. asetatud belglase David Goffiniga, kes sai 6:7 (3), 6:2, 6:2 jagu 8. paigutusega hispaanlasest Roberto Bautista Agutist.\n\nTabeli teisel poolel üllatas 19-aastane kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 63.) 3. paigutatud austerlast Dominic Thiemi, võites 6:3, 6:2.\n\nTsitsipas läheb poolfinaalis vastamisi 5. asetusega hispaanlase Pablo Carreno Bustaga, kes oli 6:3, 7:6 (4) parem 2. paigutatud bulgaarlasest Grigor Dimitrovist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma esireket Rafael Nadal jõudis Hispaanias Barcelonas peetaval turniiril nelja parema sekka, alistades veerandfinaalis turniiri üllataja Martin Klizani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit jõudis Stuttgardi turniiril poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAvasetis murdis Kontaveit 2:2 seisul Pavljutšenkova servi ja läks seejärel mängu 4:2 juhtima. 5:3 eduseisult kaotas Kontaveit aga kaks geimi järjest ja venelanna viigistas seisu. Sarnaselt Kontaveidile lõpetas aga Pavljutšenkova enda servigeimi topeltveaga ja eestlanna võitis teist korda venelanna pallingugeimi. Uuesti Kontaveit enda servil enam ei eksinud, võites seti 50 minutiga 7:5.\n\nTeine sett kulges tasavägiselt kuni kuuenda geimini, kui Pavljutšenkoval õnnestus Kontaveidi serv murda ja 4:2 ette minna. Järgmises geimis realiseeris Kontaveit kolmanda murdepalli ja võitis Pavljutšenkova pallingugeimi ning hoidis seejärel servi, viigistades seisu 4:4-le. 5:4 eduseisul oli Pavljutšenkoval Kontaveidi servil kaks murdepalli, mille eestlanna neutraliseeris. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus Kontaveit jäi 0:2, 1:3 ja 4:6 kaotusseisu, kuid viigistas 6:6-le. Järgmise settpalli suutis aga Pavljutšenkova realiseerida, võites seega seti 7:6.\n\nOtsustavas setis läks Kontaveit 3:1 juhtima, kuid siis järgnesid vastastikused servimurded. Seisul 5:3 algas tõeline närvidemäng – Kontaveidil oli enda servil kolm matšpalli, kuid venelanna realiseeris viienda murdevõimaluse ja vähendas kaotusseisu 4:5-le. Mäng jätkus aga sarnase stsenaariumi järgi – Kontaveit murdis taas Pavljutšenkova servi ja jõudis poolfinaali.\n\n\"Kogu matš oli väga tasavägine, olen äärmiselt õnnelik, et jõudsin siin esimest korda poolfinaali,\" ütles Kontaveit mängujärgses intervjuus. \"Mul on nii hea meel, et jälle hästi mängin ja võite saan.\"\n\nKohtumine kestis kaks tundi ja 55 minutit. Kontaveit servis neli ässa ja tegi kuus topeltviga, Pavljutšenkova vastavad näitajad olid kaks ja seitse. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 137 ja Pavljutšenkova 126. Murdepalle realiseeris eestlanna 50-protsendiliselt (8/16) ja Pavljutšenkova 40-protsendiliselt (6/15).\n\nPoolfinaalis läheb Kontaveit vastamisi 4. asetatud lätlanna Jelena Ostapenko ja 5. paigutatud tšehhitari Karolina Pliškova vahelise kohtumise võitjaga.\n\nWhat a battle!! ????????????????????????????????\n⁰⁰Anett Kontaveit is through to the @PorscheTennis semis!\nDefeats Pavlyuchenkova 7-5, 6-7, 6-4 pic.twitter.com/SKZzRdKjAT\n\n— WTA (@WTA) April 27, 2018\n\nEnne mängu:\n\nSarnaselt Kontaveidile pääses ka Pavljutšenkova veerandfinaali loobumisvõiduga – Kontaveit sai 6:0, 2:0 eduseisul loobumisvõidu vigastusega kimpus olnud endiselt maailma esireketilt Angelique Kerberilt (WTA 12.), Pavljutšenkova võitis maailma kolmanda reketi Garbine Muguruza vastu avaseti 7:5 ning seejärel loobus hispaanlanna edasisest mängimisest.\n\nVarem on Kontaveit ja Pavljutšenkova omavahel mänginud kahel korral ja mõlemal tasavägistest matšidest kirjas üks võit – mullusel Indian Wellsi turniiril jäi 6:4, 6:4 peale Pavljutšenkova, 2015. aasta US Openil aga võitis Kontaveit 7:5, 6:4.\n\n22-aastase Kontaveidi ja 26-aastase Pavljutšenkova veerandfinaalkohtumine peetakse Stuttgardis reede õhtul algusega mitte varem kui 19.30 Eesti aja järgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.) jõudis Saksamaal Stuttgardis peetaval 816 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril poolfinaali, alistades veerandfinaalis 7:5, 6:7 (6), 6:4 venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 27.).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nU-20 võrkpallikoondis jätkab EM-valikturniiril võiduta\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiri teisel päeval kohtus Eesti Iisraeli eakaaslastega ja pidi vastu võtma 1:3 (19:25, 25:21, 24:26, 18:25) kaotuse ning jätkab seni võiduta. Avapäeval jäädi sama skooriga alla Ungarile, vahendab volley.ee.\n\nIisraeli vastu oli Eesti koondise resultatiivseim Albert Hurt, kes tõi 18 punkti (+13), Tarvo Täht lisas 13 punkti (+6) ja Mart Toom 12 silma (+2). Eesti vastuvõtuprotsent oli 58, rünnakuprotsent 45. Bloikst teeniti 10 punkti. Sarnaselt avamängule Ungariga tegi Eesti vastasest tunduvalt rohkem servivigu, mida seekord kogunes 21 vastase 10 vastu. Servil lõid mõlemad meeskonnad 4 ässa. Iisraeli edukaim oli 14 punkti (+8) toonud Ido David. Iisraeli vastuvõtt oli 45 ja rünnak 48%, sulustamisega teeniti 12 punkti.\n\nPühapäeval on Eesti viimaseks vastaseks turniiril Venemaa.\n\nKaheksa alagrupi võitjad tagavad otse pääsu 14.-22. juulini Belgias ja Hollandis peetavale finaalturniirile. Teise koha omanikud selgitavad kolmandas ringis kahes neljaliikmelises alagrupis välja veel kaks EM-finaalturniirile pääsejat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Urmas Tali juhendatav Eesti U-20 noormeeste võrkpallikoondis osaleb 26.-29. aprillini Venemaal Anapas peetaval Euroopa meistrivõistluste teise ringi valikturniiril. Eesti kuulub B-alagruppi koos Venemaa, Iisraeli ja Ungariga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTransi alistanud Kalju tõusis Premium liiga liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja esimeses vastasseisus Transiga võõrsil 2:2 viiki leppinud Kalju läks kodus juba 2. minutil Robert Kirsi väravast juhtima, 31. minutil tegi Igor Subbotin seisuks 2:1. Neli minutit hiljem vähendas Roman Grigorjevski vahet ning poolajapausile mindigi nõmmekate 2:1 eduseisul.\n\nTeisel poolajal olid hullumeelsed kaheksa minutit, mille käigus löödi neli väravat – 57. minutil viis Ellinton Antonio Costa Morais Kalju 3:1 ette ning kolm minutit hiljem realiseeris ta ka penalti. 65. minutil skooris Transi eest Dmitri Prošin, aga värava üle rõõmustamiseks mahti ei jäänud, sest samal minutil lõi Subbotin enda teise värava.\n\nKümne mänguga 26 punkti kogunud Kalju tõusis ka tabeliliidriks, ühe mängu vähem pidanud FCI Levadial on 23 punkti.\n\nLevadia kohtub selles voorus laupäeval Tammekaga, seda mängu näeb eestikeelsena kell 15.55 algavas otseülekandes ERR-i spordiportaalis ja venekeelsena ETV+ kanalilt algusega kell 15.50.\n\nPühapäeval on ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel võimalik kaasa elada Viljandi Tuleviku ja Pärnu Vapruse kohtumisele, ülekanne algab kell 14.50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga 11. vooru avakohtumises alistas Nõmme Kalju koduväljakul Narva Transi 5:2 (2:1).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTasavägises mängus Viljandist jagu saanud Kehra jõudis finaali\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise tähtsuse kohaselt olid nii Viljandi spordihoone kui mänguväljak elektrit täis ning mäng oli tasavägine avasekunditest peale. 4. minutil viis Kristo Voika vise mulgid esmakordselt poolfinaalseerias ette, 2:1. Peagi oli Kehra uuesti juhtimas, kuid siis haaras ohjad Viljandi valgevenelaste paar Sergei Rodjukov – Andrei Hapal ning 16. minutiks oli kodumeeskonna edu 8:5.\n\nImelises hoos oli Viljandi väravasuul Rasmus Ots, avapoolajal kogunes Eesti koondise esipuurivahile suisa 13 tõrjet. Kehra tagaajamine hakkas tulemust andma kui Indrek Normak viis minutit enne pausi tegi seisuks 11:10, siis vastasid mulgid kolme vastuseta väravaga ja kasvatasid edu hoopis neljale väravale.\n\nPoolaja viimane minut oli eriti sündmusterohke, sest sellesse mahtus nii Otsa kui Mikola Naumi tõrje, Kehra väravavahi kaheminutiline karistus, siis omakorda Mikk Aasmaa ja veel üks Otsa tõrje, Sander Aasmäe eemaldamine ja lõpusekundiga veel ka Nikita Jermaševitši realiseeritud karistusvise, mis saatis meeskonnad puhkama seisul 15:13.\n\nHeas hoos veteran Kristo Järve suurendas küll Viljandi edu, kuid mulkide mängu hakkasid lõhkuma kaheminutilised karistused ning Kehra kasutas olukordi osavalt ja kiirelt. 39. minutil seadis Martin Nerut kiirrünnaku lõpetuseks tabloole viigi 18:18. Võõrustajad said uuesti kahega ette, ent külaliste mängumasin kogus tuure.\n\nPostide vahel tegi Aasmaa suurepärast tõrjetööd, rünnakul otsiti ja leiti kiireid lahendusi ning kümneminutilise perioodi 7:2 võitnud Kehra sai 26:23 ette. Viimast viit minutit alustati Abdel Djalil Machou tabamuse järel neljaväravalises eduseisus, kuid Viljandi polnud alla andnud. Kolm järjestikust väravat Rodjukovilt, Voikalt ja meeskonna kapten Kristjan Koovitilt ning vahe oli jälle minimaalne.\n\nMinut enne lõppu, seisul 27:28 läks viskele Järve, ent ees olid nii blokk kui Aasmaa. Dmõtro Jankovski kasvatas kohe teises platsiotsas skoori ning Kehra sai lõpuks 30:28 võidu. Võitjate kasuks viskasid Normak ja Kaspar Lees kuus, Nerut ja Jankovski viis väravat. Kaotajate poolel olid täpsemad Järve ja Hapal seitsme ning Voika viie tabamusega.\n\n\"Ütlen ausalt – ei oodanud, et seeria 3:0 võidame,\" tunnistas Kehra peatreener Kaupo Liiva. \"Eriti veel, kui neist mängudest kaks olid Viljandis. Aimasime, et vastased liigselt joosta ei armasta ning rõhusime oma mängu ülesehituses kiire tempo peale. Täna oli võitlust palju, aga kannatasime esimese laine ära ja toonitasime veel vaheajalgi, et tuleb oma mängujoonisest kinni pidada.\"\n\nPoolfinaali mängudega 3:0 võitnud Kehra kohtub Eesti meistrivõistluste finaalis teist aastat järjest Põlva Servitiga. Kolme võiduni peetav finaalseeria algab teisipäeval, 8. mail Põlvas.\n\nTunamullune hõbe Viljandi asub võitlusse pronksi nimel HC Tallinna vastu, kus medalite kaelasaamiseks vaja kahte võitu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli Eesti meistri selgitavad tänavu taas Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Kehra alistas poolfinaalseeria kolmandas kohtumises Viljandi HC võõrsil 30:28 (13:15) ja võitis seeria 3:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert oli Romandia velotuuri eraldistardist sõidus 35., võitis Bernal\n\n## Põhitekst:\n\nKolumbialane võitis ajaga 25.10, edestades nelja sekundiga sloveeni Primoz Roglicit (LottoNL-Jumbo) ja 18 sekundiga austraallast Richie Porte’i (BMC Racing Team).\n\nKangert kaotas võitjale 2.49.\n\nÜldarvestuses jätkab liidrina Roglic, Bernal tõusis teiseks, kaotades sloveenile kuue sekundiga. Kolmandaks kerkis Porte, kaotades 27 sekundiga. Kangert langes 30. kohale, kaotust liidrile on 3.07.\n\nRomandia velotuur lõpeb pühapäeval, laupäeval on kavas 149,2 km pikkune etapp.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Romandia velotuuri kolmandal etapil, 9,9 km pikkusel mäkketõusuga eraldistardist sõidus võidutses Sky rattur Egan Bernal, Tanel Kangert (Astana) sõitis välja 35. aja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEL: Kaunase-Vilniuse lõik ei saa Rail Balticu osaks enne 2023. aastat\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu transpordiministri Rokas Masiulise sõnul on hinnanguliselt 850 miljonit eurot maksev Vilnius-Kaunase lõik osa Rail Balticust ja peaks saama rahastust samadest vahenditest kui ülejäänud projekt. Samuti märkis ta, et kahtluste kergitamine seab ohtu kogu projekti.\n\nHololei ütles, et saab aru Leedu soovist moderniseerida oma kahe suurima linna vaheline raudtee, kuid lisas, et seaduslikult ei saa see Rail Balticu osaks saada enne 2023. aastat.\n\n\"Selge see, et kui su riiki läbib moderne rahvusvaheline raudtee, siis sa eeldad, et ka su pealinn on sellega ühte või teistpidi ühendatud,\" sõnas Hololei. \"Praegused TEN-T kaardid on aga valmis ja seaduslikult jõustatud. Me ei saa selliseid kaarte lihtsalt seoses Rail Balticuga muuta. Vaatame asja üle 2023. aastal. Olen kindel, et leiame järgmisel korral muudatusi sisse viies viisi Leedu huvisid arvesse võtta.\"\n\nMasiulise sõnul õõnestab eelnevatele lepingutele varju heitmine kogu projekti. \"Euroopa Komisjon on Leedu positsioonist vägagi teadlik. Vilnius-Kaunas on osa Rail Balticust ning peaks saama rahastust samadest vahenditest. Kordasin seda ka kaks nädalat tagasi Tallinnas toimunud Rail Balticu foorumil. Selles kahtlemine võib projekti negatiivselt mõjutada, kui soovime selle 2026. aastaks valmis saada,\" lausus minister.\n\nMinister ärgitas aprilli algul Komisjoni lõiku ametlikult Rail Balticu osana tunnustama, et saada selle rajamisele toetust Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Hololei sõnul saab Leedu selleks kasutada aga regionaalfonde. \"Täna ei takista miski Leedu valitsust kasutama regionaalfonde. Muidugi on see Leedu enda otsus,\" sõnas ta.\n\nNeljapäeval tutvustati Ljubljanas Euroopa Liidu ametnikele Rail Balticu projekti tasuvusuuringut sealhulgas ka Vilniuse lõigu oma. Uuringu kohaselt kestaks reis Vilniusest Kaunasesse 38 minutit praeguse tunni asemel ning see oleks majanduslik kasumlik. Lõigu maksumus on hinnanguliselt 850 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektori Henrik Hololei sõnul ei saa Rail Balticu Kaunase ja Vilniuse vaheline lõik ametlikult Euroopa rööpmelaiusega raudtee osaks enne 2023. aastat, kuid Leedu võib selle arendamiseks kasutada Euroopa Liidu regionaalabi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBakuu etapi teisel vabatreeningul oli kiireim Ricciardo\n\n## Põhitekst:\n\nRicciardo kiireim ringiaeg oli 1.42,795. Talle järgnes soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari), olles 0,069 sekundit aeglasem ning kolmanda aja sõitis välja esimesel treeningul avarii teinud Max Verstappen (Red Bull), kaotades 0,116 sekundiga.\n\nEsiviisikusse mahtusid veel esimese treeningu kiireim, soomlane Valtteri Bottas (Mercedes, +0,775) ja britt Lewis Hamilton (Mercedes, +0,808).\n\nMM-sarja üldliider Sebastian Vettel (Ferrari) sai kirja alles 11. aja, kaotades Ricciardole 1,332 sekundiga.\n\nBakuu etapi kvalifikatsioon algab laupäeval Eesti aja järgi kell 16 ning võistlus pühapäeval kell 15.10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja neljandal etapil Bakuus sõitis teisel vabatreeningul kiireima aja Red Bulli piloot Daniel Ricciardo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBensiini hind tõusis 1,357 euroni\n\n## Põhitekst:\n\nNii Circle K, Neste kui ka Alexela tanklates oli bensiini 95 hind 1,357 eurot. Veel reede hommikul oli bensiini hind 1,349 eurot.\n\nBensiini 98 hind on tõusnud 1,407 euroni.\n\nDiislikütuse hind oli reede õhtul 1,297 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna tanklates oli reede õhtul tõusnud bensiini 95 hind 1,357 euroni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Iniesta lahkub Barcelonast\n\n## Põhitekst:\n\nKõikide sarjade peale kokku võitis Iniesta Barcelonaga 31 trofeed ning Hispaania koondisega on ta tulnud maailmameistriks ja kahekordseks Euroopa meistriks. Lisaks on Iniestal auhinnakapis muidugi ka lugematul hulgal individuaalseid auhindu, vahendab Soccernet.ee.\n\nPressikonverents kujunes emotsionaalseks ning Iniestat tulid kuulama kõik Barcelona suuremad tähed peale Lionel Messi ja Luis Suareze.\n\n\"See on minu viimane hooaeg Barcelonas,\" teatas peagi 34. sünnipäeva tähistav Iniesta pisarad silmis. \"See otsus sündis üle väga pika aja. Barcelona on maailma parim klubi ja nad on minule andnud kõik, mis võimalik. Barcelona väärib minult parimat ja tulevikus ma pole selleks enam suuteline.\"\n\nTulevast mängupaika Iniesta siiski veel ei avaldanud, kuid enim on räägitud Hiina kõrgliigast ning Tianjin Quanijanist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "12-aastase poisina pärast Albacetes toimunud noorteturniiril säramist Barcelonaga liitunud Andres Iniesta kinnitas, et lahkub selle hooaja järel klubist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Seltsimees laps\" on kogunud üle 100 000 kinokülastuse\n\n## Põhitekst:\n\nÜle 100 000 kinokülastusega on \"Seltsimees laps\" tõusnud läbi aegade üheks populaarsemaks kodumaiseks filmiks. Filmi produtsendi Riina Sildose sõnul teeb see uudis kogu meeskonnale mõistagi heameelt. \"Ühelt poolt räägib sada tuhat kinokülastust ilmekalt sellest, et Eesti inimene armastab kodumaist kino. Ja teisalt, paremat kingitust kui kodupublikut kõnetav film ei saakski filmitegijad Eesti sajandal sünnipäeval teha,” lausus ta.\n\n\"Seltsimees laps\" põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel. Filmis mängivad Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Julia Aug, Maria Avdjuhsko jpt.\n\nFilmi režissöör-stsenarist on Moonika Siimets, operaator on Rein Kotov, E.S.C., kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristiina Ago, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja helilooja Tõnu Kõrvits. Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moonika Siimetsa mängufilmi „Seltsimees laps” on tänaseks vaatamas käinud 103 587 inimest, film on hoidnud vaadatavuse pingereas esikohta kõigil viiel linastusnädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPertelson sai EM-il kaks ja Tõniste ühe võidu\n\n## Põhitekst:\n\nKehakaalus -73 kg maadlev Pertelson alistas avaringis lisaajal albaanlase Armando Mollosmani ning teises matšis võitis ipponiga lisaajal portugallast Jorge Fernandest. Kolmandas ringis jäi Pertelson alla armeenlasele Ferdinand Karapetianile.\n\nKaalukategoorias -81 kg oli Kristjan Tõniste esimeses ringis vaba, teises ringis alistas ta wazariga rumeenlase Elemer Szocsi. Kolmandas matšis pidi Tõniste tunnistama ungarlase Laszlo Csoknyai paremust.\n\nLaupäeval asuvad EM-il võistlustulle Klen-Kristofer Kaljulaid (-90 kg) ja Grigori Minaškin (-100 kg).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tel Avivis alanud judo Euroopa meistrivõistlustel jõudsid nii Oscar Pertelson kui Kristjan Tõniste enda grupis kolmandasse ringi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.