messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAganits: saime oma eesmärgi täidetud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Saime oma eesmärgi täidetud ja kõige tähtsam ongi see, et pääs EM-ile on kindlustatud,\" kommenteeris 16 punkti toonud temporündaja Andri Aganits.\n\nKas tähtsa mängu tõttu oli natuke närv ka sees? \"Ei olnud, neid mänge on natuke juba mängitud ka,\" nentis Aganits. \"Oli selline mõnus mängueelne kerge ärevus nagu alati.\"\n\n\"Saime ilusti hakkama, isegi selles esimeses geimis, mis kaotasime,\" lisas ta. \"Seal lõpus oli päris suur praak kohtunikelt, mis oleks selle geimi meile juba kätte andnud. Aga lõpuks ise võtsime järgmistes geimides oma.\"\n\nEesti alustas valiksarja 3:1 võiduga võõrsil Läti üle, kodus oldi kindlalt 3:0 üle Iisraelist ning võõrsil saadi samast vastasest jagu 3:1. Eesti lõpetab valiksarja jaanuaris kodusaalis Läti vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste võrkpallikoondis tagas viiendat korda koha EM-finaalturniiril, alistades tänavuses viimases EM-valikmängus võõrsil Iisraeli 3:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nToobal: kõik mehed astusid suvel järjekordse sammu edasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võitsime kolmest kolm mängu ja tegime oma töö korrektselt, ei jätnud jaanuarikuusse mitte midagi juhuse hooleks, selles mõttes olen meeskonnaga rahul,\" kommenteeris Eesti koondise kapten Kert Toobal.\n\nEesti alustas valiksarja 3:1 võiduga võõrsil Läti üle, kodus oldi kindlalt 3:0 üle Iisraelist ning võõrsil saadi samast vastasest jagu 3:1. Eesti lõpetab valiksarja jaanuaris kodusaalis Läti vastu.\n\n\"Läti ja Iisrael oli sellised meeskonnad, keda peamegi võitma,\" arutles Toobal. \"Kaks mängu oleme võitnud võõrsil, see läheb kindlasti plusspoolele. Midagi ülemäära head me ei teinud, tegime oma normaalse asja ära ja selle üle on mul kindlasti hea meel.\"\n\n\"Täna kiidan kindlasti Andrit (Aganits – toim), sellise sisuga ja sellise toetava mänguga aitas meeskonda rasketel hetkedel hästi palju,\" jätkas Toobal. \"Aga kõik mehed on mingil hetkel säranud natuke rohkem, mingil hetkel natuke vähem. Tegelikult mind need individuaalsed asjad väga ei huvitagi, tähtis on see, kuidas me mängime meeskondlikult ja kui me mängime meeskondlikult, siis Läti ja Iisraeli me alistame. Vahepeal võiksime veel rohkem usaldada üksteist ja teha neid asju, mis on kokku lepitud.\"\n\n\"Aga kõik mehed, kes terve selle suve kaasa tegid, läksid sammu järjekordselt edasi. Sel suvel kaotasime ainult kolm mängu, ülejäänud kõik võitsime, selles mõttes võib kordaläinuks lugeda,\" lisas Toobal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste võrkpallikoondis tagas viiendat korda koha EM-finaalturniiril, alistades tänavuses viimases EM-valikmängus võõrsil Iisraeli 3:1.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVips võitis sõidu ja tõusis F3 sarjas teiseks, Aronile samuti sõiduvõit\n\n## Põhitekst:\n\nVabatreeningutel head kiirust näidanud Vipsile oli esimene kvalifikatsioon kerge pettumus, sest ringiaeg andis avasõiduks alles seitsmenda stardikoha. Seevastu märjal rajal sõidetud teises kvalifikatsioonis õnnestus saavutada parim stardikoht teiseks sõiduks ja kolmas stardikoht kolmandaks sõiduks.\n\nEsimeses sõidus möödus ta juba avaringil ühest konkurendist ja poolel distantsil õnnestus mööda sõita ka tiimikaaslasest, sarja liidrist Daniel Ticktumist ja finišeerida viiendana. Nädalavahetuse teises sõidus pidi parimalt stardikohalt alustanud Vips tõrjuma võistluse käigus mitme konkurendi rünnakuid, aga siiski õnnestus tal hea sõiduga hoida liidrikohta stardist kuni finišini ja nii teenis ta oma hooaja kolmanda võidu. Viimaseks sõiduks kastis tihe vihmasadu taas raja äärmiselt märjaks ja võistlust alustati ohutusauto taga sõites. Selle lahkudes möödus tema ees startinud Ralf Aron liidrist ja peagi sai ka Jüri Vips konkurendist mööda ning finišeeris teisena.\n\n\"Esimeses kvalifikatsioonis ei klappinud miski – seadistus polnud kõige parem ja raadio kah ei töödanud. Märjal rajal teises kvalifikatsioonis oli piisavalt kiirust, et sõita välja parim stardikoht ka viimaseks sõiduks, aga kiirel ringil jäi üks aeglasem auto mulle ette. Esimeses sõidus ma ei teinud head starti, aga siiski õnnestus mööduda kahest sõitjast ja lõpetada viiendana,\" rääkis Vips. \"Teine sõit oli üks mu elu raskemaid, sest enne võistlust oli vihmahoog kastnud raja märjaks, ja kuigi rada oli kuivamas, oli see siiski kohati libe. Pidamisest ei saanud üldse aru ja pidin pidevalt tõrjuma konkurentide möödumisüritusi. Sellistes tingimustes ei tulnud see võit sugugi kergelt. Kolmandas sõidus ei tundnud algul ennast kõige kindlamalt, aga ohutusauto lahkumise järel sain ikkagi Marcus Armstrongist mööda ja tõusin teiseks. Seejärel pidasin maha tõsise heitlus Ferdinand Habsburgiga ja seetõttu õnnestus Ralfil juba vahe sisse sõita. Hiljem suutsin temaga veidi vahet vähendada, aga ta oli tõesti kiire ja vigu ei teinud, nii et palju õnne talle.\"\n\nRalf Aron sõitis vabatreeningutel välja parima aja, aga esimeses kvalifikatsioonis polnud seadistus kõige parem ja ta pidi leppima alles üheksanda stardikohaga. Seevastu kulges märjal rajal sõidetud teine kvalifikatsioon Prema Powerteami sõitjal palju paremini ning ta sõitis välja ülejäänud kaheks sõiduks neljanda ja teise ringiaja. Kahjuks aga oli ta üks 13 sõitjast, kes said karistada rajapiiride ületamise eest ja nii langes ta teiseks sõiduks kaheksandale stardikohale.\n\nAvasõidus õnnestus Aronil juba esimesel ringil mööduda kahest konkurendist ja tõusta seitsmendaks ning sellel positsioonil ületas ta ka finišijoone. Libedates oludes sõidetud teises sõidus sai Aron samuti mööda mitmest sõitjast ja tõusis poolel distantsi järel viiendaks. Vihmasajus toimunud viimast sõitu alustati ohutusauto tagant ja selle lahkumise järel sai Aron peagi mööda võistlust juhtinud tiimikaaslasest Marcus Armstrongist. Seejärel kasvatas Aron vähehaaval oma edumaad teiseks tõusnud Jüri Vipsi ees ja saavutas oma hooaja neljanda võidu.\n\n\"Esimeses kvalifikatsioonis hindasime rajakatte olukorda ehk veidi valesti ja seetõttu polnud seadistus kõige parem. Seevastu teises kvalifikatsioonis õnnestus kõik palju paremini, aga see karistus oli naljanumber. Esimene sõit polnud midagi erilist, aga mul õnnestus siiski paari koha võrra oma stardikohta parandada,\" kommenteeris Aron. \"Teise sõidu algul oli hoog väga hea, aga sõidu keskel läks pidamine veidi kehvemaks. Aga võit viimases sõidus märjal rajal oli fantastiline. Tõusin kiirelt Armstrongi kannule ja paari ringi järel sain temast mööda. Seejärel polnud enam mingeid probleeme ja sõitsin kindalt finišini. Auto oli märjal rajal suurepärane ja isegi kuival rajal käitus palju paremini kui eelmisel etapil Silverstone'is. Seekord töötas ka mootor hästi, erinevalt Silverstone'i ja Ungari etappidest. Ja kui mootor toimib, nagu nüüd Misanos, siis olen võimeline ka võitma. Tänud tiimile, kes on näinud kõvasti vaeva. Ja pean tänama ka peret ja sõpru, kes olid mind toetamas.\"\n\nVipsil on nüüd koos 210 punkti, millega on sarja kokkuvõttes teisel kohal, kaotades sarja liidrile vaid 12 punktiga. Aron on seitsme etapiga kogunud 183,5 punkti ja paikneb punktitabelis viiendal kohal, kaotades liidrile 38,5 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jüri Vips teenis Misano ringrajal sõidetud F3 sarja etapil oma hooaja kolmanda võidu ning lisas ülejäänud kahes sõidus teise ja viienda koha. Sarja punktitabelis tõusis ta teisele kohale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit tõusis edetabelis koha võrra\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit alustab US Openit tšehhitari Katerina Siniakova vastu, Siniakova tõusis samuti koha võrra ja asub nüüd 54. positsioonil.\n\nKaia Kanepi jätkab 44. real ning tema US Openi avaringivastane Simona Halep on endiselt maailma edetabeli esikohal.\n\nHalepile järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki, US Openi tiitlikaitsja, ameeriklanna Sloane Stephens, sakslanna Angelique Kerber ja tšehhitar Petra Kvitova. Nädalavahetusel New Havenis karjääri esimese WTA turniiri võitnud valgevenelanna Arina Sabalenka kerkis karjääri parimale, 20. kohale. Esisaja suurima tõusu tegi New Haveni teises ringis Kontaveidist jagu saanud Rio olümpiavõitja, puertoricolanna Monica Puig, kes tõusis 72. realt 55. kohale.\n\nMeeste edetabelis langes Jürgen Zopp kolm kohta ja paikneb nüüd täpselt 100. real. Tuhande parema sisse mahub veel kaks Eesti mängijat – Kenneth Raisma asub 726. ja Vladimir Ivanov 818. kohal.\n\nEdetabeli esiotsas muutusi ei olnud – esireketina jätkab hispaanlane Rafael Nadal, järgnevad šveitslane Roger Federer, argentiinlane Juan Martin del Potro, sakslane Alexander Zverev ja lõuna-aafriklane Kevin Anderson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit tegi värskes, US Openi eelses naiste tennise maailma edetabelis väikese tõusu, kerkides ühe koha võrra, 27. reale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti luurejuht: Venemaa püüab lõhkuda Euroopa Liidu ja NATO ühtsust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti julgeoleku huvides on, et Kremli mõjutustegevus meie liitlaste seas ei oleks edukas. Me peame juhtima lääneriikide luureteenistuste ja avalikkuse tähelepanu sellele teemale,\" rääkis Marran Postimehele antud usutluses.\n\nTa ütles, et välisluureamet on korduvalt juhtinud tähelepanu Venemaa mõjutustegevusele Euroopas. \"Oleme sellest rääkinud kahes viimases avalikus raportis. Kirjeldasime põhjalikult, kuidas Venemaa kasutab Euroopa poliitikuid mõjuagentidena, mul on hea meel, kui see teema tekitab arutelu, sest nagu ütlesin, on see parim relv mõjutustegevusega võitlemisel,\" rääkis Marran.\n\nLääne poliitikute osalemine Venemaa mõjutustegevuses on Marrani sõnul siiani saanud vähem tähelepanu kui Venemaa infooperatsioonid või vaenulik kübertegevus. \"Meie ülesanne on juhtida liitlaste tähelepanu kõigile Venemaa mõjutustegevuse tahkudele.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa püüab lõhkuda Euroopa Liidu ja NATO ühtsust. Kui see õnnestub, on see Eestile otseselt ohtlik, ütles usutluses Postimehele välisluureameti juht Mikk Marran.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHumanitaaride digimeetodid võimaldavad mõõta stressitaset ka Facebooki postitusest\n\n## Põhitekst:\n\nSeda kõike on võimalik teha ühendades matemaatika ning humanitaar- ja sotsiaalteadused.\n\nProfessor Mike Thelwall on matemaatik, kes eelmisel nädalal andis oma teadmised lahkelt humanitaar- ja sotsiaalteadlaste kasutusse digimeetodite suvekoolis. Thelwalli teadustöid ühendab erinevate rakendustega veebist andmete kogumine. Nende andmete põhjal suudab ta öelda, kas tsiteeringute põhjal on mõjukamad teadlased naised või mehed ning millises tujus on mingit toodet veebis vaatav inimene.\n\nERR Novaator uuris, mis juhtub, kui kohtuvad puhas matemaatika ja humanitaaria.\n\nKas tõesti on võimalik mõõta inimeste stressitaset nende Facebooki postituste järgi ning miks peaks seda üldse keegi tegema?\n\nJah, see on võimalik. Meil on programm, mis analüüsib inimeste postitustes kasutatud sõnu. Kui nad kasutavad näiteks sõna \"rõõmus\", mis võiks viidata ka nende rõõmsale enesetundele. Meil on 2400 sõna, mis väljendavad positiivsust või negatiivsust. Kui inimene on positiivne või negatiivne, peegeldub see nende sõnavalikus.\n\nKus me seda teadmist kasutada saame?\n\nSeda kasutab arvukalt ettevõtteid üle maailma, et saada teada, kuidas inimesed nende toodetesse suhtuvad. Kui sa märgid sotsiaalmeedias mingi toote meeldivaks või mitte meeldivaks, siis nende ettevõtete töötajad kasutavad seda infot klientide eelistuste kohta.\n\nKas me saaksime seda programmi kasutada näiteks terrorirünnakute ärahoidmiseks?\n\nJah, valitsused kasutavad praegugi seda võimalust. Nad saavad nõnda välja valida need inimesed, kes on rahulolematud või pahatahtlikud. See võimaldab ühtlasi välja selgitada, millega nad rahul ei ning kellega nad veebis suhtlevad.\n\nSee on tänapäeval üsna tavapärane tööriist valitsustele.\n\nKui täpne see on?\n\nEi ole väga täpne, kui aus olla. See annab päris hea hinnangu, umbes samasuguse hinnangu nagu annaks inimene vaadates sama sisu. See teeb sama palju vigu, kui inimene, kes seda sisu analüüsiks.\n\nAga see on parem kui üldse mitte analüüsida ning oletada, et kellelgi pole oma arvamust või et keegi ei ütle halbu asju. Selline programm võimaldab leida üles inimesed ütlemas häid ja halbu asju ning analüüsida teemasid, millest nad räägivad.\n\nLisaks tavainimeste postituste uurimisele tegelete te ka teadlaste, täpsemalt teadlaste teadustööde tsiteeringute uurimisega. Kas mees- ja naisteadlasi tsiteeritakse erinevalt?\n\nHiljaaegu avastasime, et naisteadlaste artikleid loetakse ja tsiteeritakse maailmas rohkem kui meesteadlaste omi.\n\nMa ei tea, miks see nii on, aga paistab, et naisteadlaste teadustöö tulemused pakuvad lugejaile rohkem huvi kui meeste teadustööd.\n\nKas selle taga ei või olla seos ka erinevate teadusvaldkondade vahelise soolõhega, sest loodus- ja täppisteadustes on rohkem mehi, humanitaar- ja sotsiaalteadustes rohkem naisi?\n\nJah, teil on ilmselt õigus. See, millises valdkonnas millisest soost teadlasi on mõjutab kindlasti ka.\n\nPaljudes riikides on naisi rohkem tervishoiu ja hoolekande valdkonnas. See on inimlähedane, see tegeleb inimestega, nende aitamisega. Selle vastand ehk täiesti mehelik valdkond võiks olla puhas matemaatika, kus sa ei aita kedagi ega tegele ühegi inimesega, see on täiesti abstraktne teadusvaldkond.\n\nÜhendkuningriigis tegeleb puhta matemaatikaga ühe naisteadlase kohta neli meesteadlast.\n\nTe olete uurinud teadlaste nähtavust erinevates teadusandmebaasides. Kui te peaksite noortele teadlastele andma nõu, kuidas teha oma teadustöö nähtavaks, siis mis see nõu oleks?\n\nNoorel teadlasel soovitaksin läbi mõelda, kes on sinu auditoorium, kes võiks olla sinu uuringutest huvitatud. Seejärel tuleb läbi mõelda, kuidas oma auditooriumini jõuda. Huvitatud inimesed võivad teadusandmebaaside asemel olla hoopis näiteks Twitteris, blogides, ajakirjanduses.\n\nSee sõltub päris palju uurimisvaldkonnast. Arheoloogil on mõistlik oma teadustöö tulemusi vahendada uudisajakirjanduse vahendusel, ja ta teeb seda kindlasti edukamalt kui matemaatik.\n\nKui teete teadustööd, millest avalikkus tõesti võiks olla huvitatud, siis võib olla mõistlik investeerida aega veebis ja sotsiaalmeedias oma uuringute laiemale tutvustamisele. Nii jõuavad need inimesteni, kellel on sellest teadusest reaalselt kasu. Lisaks kasvatate endale jälgijaskonda.\n\nKuidas saada rohkem teadustsiteeringuid?\n\nSee küsimus on paras pähkel ja mul ei ole head vastust. Pikemas perspektiivis on mõistlik vaadata, millised sinu tööd saavad milliseid tsiteeringuid. Seega saab oma avaldatud töid analüüsides otsustada, milliseid uuringuid teha tulevikus.\n\nAlati võib juhtuda, et leiate end tegemas uuringuid, mis teile endale väga meeldivad, aga mis kellelegi teisele korda ei lähe. Minu puhul peab see küll paika. Ma olen teinud uuringuid, mis minu arvates on suurepärased ja mida keegi pole pärast avaldamist lugenud.\n\nAga kui ma näen, et mu uuringut pole tsiteeritud, siis katsun mitte edasi uurida seda valdkonda, mida keegi ei loe ega tsiteeri.\n\nNii maailmas kui Eestis hinnatakse teadlaste tööd teadusartiklite ja nende tsiteeringute alusel. Kas olemas mõni parem viis nende hindamiseks?\n\nTeadlased võiksid ise rohkem esile tõsta, milliseid oma uuringuid nad esile tõstavad. Samuti võiks julgemalt oma portfoolios näida populaarteaduslikke esinemisi ja muid viise, kuidas teadustöö tulemusi on üldsusele vahendatud. Näidata tuleks teadustöö tegelikku mõju ühiskonnale.\n\nTeadusartiklite tsiteeringute järgi saab otsustada konkreetse teadustöö mõju üle teistele teadustöödele. Kuid kuidas mõõta teaduse tegelikku mõju inimestele, ühiskonnale, reaalsele elule? Kas teie meetoditega oleks see võimalik?\n\nSee on keeruline. See sõltub, millises uurimisvaldkonnas teadlane tegutseb. Matemaatikuna on üldisele avalikkusele enamasti keeruline mingit mõju avaldada, sest enamasti nad kas ei huvitu või ei saa aru, millega sa tegeled.\n\nMeditsiinis on ilmselt mõju võimalik otsesemalt mõõta. Võtame näiteks selle, kui teadustöös mainitakse valitsuste juhendmaterjalides ja raportites.\n\nTe õpetasite Eestis peamiselt noori sotsiaal- ja humanitaarteadlasi. Ennustage, kuhu võiks järgmise viie aasta jooksul nendes valdkondades digiandmete analüüs viia. Milliseid probleeme võiks andmeanalüüsiga sotsiaal- ja humanitaarteadustes lahendada?\n\nMa õpetasin neile andmete kogumist Twitterist ja YouTube'ist, et kasutada seda sotsiaalteaduslikuks uuringuks. Ma usun, et see on noortele teadlastele suur eelis, sest kui mingi teema pakub avalikkuses kõneainet, on reaalselt võimalik analüüsida, millest inimesed tegelikult ja kuidas räägivad.\n\nVarem oli nii, et kui taheti teada avalikkuse arvamust, tuli inimesi küsitleda ja see võis võtta aasta, et ainult info kokku koguda. Tänapäeval on võimalik samasugust infot koguda sotsiaalmeediast nädalaga.\n\nTulevikus näeme ilmselt, et sotsiaalmeedia sisu analüüs muutub järjest loomulikumaks osaks sotsiaalteadustes, juurde tuleb paremaid rakendusi andmete kogumiseks, aga ka analüüsimiseks - kõne ja fotode analüüs muutub täiesti tavaliseks.\n\nDigimeetoidte suvekooli üks korraldaja, meediauuringute professor Andra Siibak selgitas, mis kasu on sotsiaal- ja humanitaarteadlastel sellest, kui matemaatikud neile digiandmete analüüsi õpetavad.\n\nSotsiaalteadlastele ja humanitaaridele avab see uusi uksi. Tekib võimalus küsida hoopis teistsuguseid uurimisküsimusi ja otsida neile ka vastuseid. Uued meetodid pakuvad uusi võimalusi, kuidas ühiskonda mõista ja mõtestada.\n\nMe saame uurida inimeste käitumist, nende liikumisi. Saame uurida suurt hulka erinevaid tekste, seda, mis toimub sotsiaalmeedias. Näiteks saame küsida, miks moodustub partei just sellistest inimestest nagu ta moodustub, milliseid raamatuid inimesed loevad, milliseid inimesi nad tahavad enda ümber sõpradena näha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõnakasutuse järgi on võimalik öelda, millises tujus inimene on. Sotsiaalmeedia postitused reedevad nii keele kui veel paljude muude andmete kaudu inimese kohta hirmuäratavalt palju, näiteks sellegi, kui pinges või pahas tujus keegi on.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPaavst ei soovinud kommenteerida kardinal McCarrickiga seonduvat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul pole selle kohta sõnagi öelda. Ma arvan, et mu avaldused rääkisid ise enda eest,\" ütles paavst lennukis tagasiteel Iirimaalt Vatikani.\n\nVatikani endine USA suursaadik peapiiskop Carlo Maria Vigano avaldas pühapäeval kirja, milles ta väidab, et paavst teadis vähemat 2013. aasta suvest alates McCarricki vastastest süüdistustest.\n\nIirimaal visiidil viibinud paavst Franciscus palus pühapäeval \"Jumala andestust\" vaimulike seksuaalkuritegude ja katoliku kiriku rolli eest neis. Iirimaa lääneosas Knocki pühamut külastades palus paavst \"Jumala andestust kuritegude lahtise haava eest\" ning nõudis \"tõe ja õigluse jaluleseadmiseks kindlat ja otsustavat tegutsemist\".\n\nLaupäeval kohtus paavst vaimulike ja kiriku kuritegude ohvritega, pühapäeval pidas kirikupea Dublinis missa.\n\nFranciscus rahuldas juulis kardinal McCarricki tagasiastumisavalduse kardinalide kolleegiumist, mille tõi kaasa McCarricki arvatav osalus seksuaalse väärkohtlemise skandaalis. 88-aastance McCarrick on olnud USA katoliikliku kiriku üks tuntuimaid liikmeid. Ta on varasem Washingtoni peapiiskop.\n\nTegu on ka esimese kardinaliga lähiajaloos, kes on kaotanud oma punase mütsi ja tiitli. Kuigi ka varem on kirik distsiplineerinud ohvreid seksuaalselt väärkohelnud kardinale, ei ole nad seni kardinalide kolleegiumist lahkunud. Sellega seotult on nad säilitanud austava \"teie eminents\" pöördumise.\n\nSüüdistused McCarricki vastu tõstatati juunis. Samal ajal on seksuaalse väärkohtlemise skandaali haaratud Tšiili katoliiklik kirik.\n\nPaavst Franciscus võttis endise kardinali tagasiastumisavalduse vastu vaid mõni tund pärast selle esitamist. Paavst tagandas McCarricki ühtlasi avalikust õpetajaametist. See tähendab, et McCarrick jääb preestriks, aga ta võib missat pidada üksnes eraviisiliselt.\n\nSamuti käskis paavst tal tõmbuda eraldatusse ning täita elu palvete ja paastuga seni, kuni kanooniline õiguskohus süüdistusi uurib. Vatikani kõneisik ütles, et paavst soovis saata tugeva signaali, et kõrge ametikoht ei ole enam kilbiks seksuaalse väärkohtlemise karistamatuse eest.\n\nEelmisel kuul tunnistasid Ameerika kirikuametnikud, et kaebus, mille järgi McCarrick väärkohtles 16-aastast poissi peaaegu viiskümmend aastat tagasi, on usaldusväärne ja tõestatav. Selle peale tuli esile teine isik, kelle ütluste järgi väärkohtles McCarrick teda, kui ta oli 11-aastane. Mitmed mehed on öelnud, et McCarrick sundis neid temaga magama New Jersey rannamajas ajal, kui nad täiskasvanult õppisid preestritiitli saamiseks seminariõppes.\n\nMcCarrick on öelnud, et ta ei mäleta teismelise poisi väärkohtlemist viiskümmend aastat tagasi. Ta pole kommenteerinud teisi kaebusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paavst Franciscus ei soovinud pühapäeval eraldi kommenteerida ajakirjanike küsimust Vatikani endise ametniku kirja kohta, mille järgi ignoreeris ta seksuaalse ärakasutamise süüdistusi USA kardinali Theodore McCarricki osas, kes eelmisel kuul tagasi astus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPikk ei saanud vigastuse tõttu Ludogoretsi vastu mängida\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt korjas Pikk üles trauma eelmises sõpruskohtumises sloveenlaste Maribori vastu, vahendab Soccernet.ee.\n\nBATE kaotas tänase mängu 1:2. Hiljuti tegi Ludogorets 1:1 viigi Konstantin Vassiljevi koduklubi Jagielloniaga.\n\nValgevene meisterklubi Barõssavi BATE on hetkel treeninglaagris Türgis Belekis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise vasakkaitsja Artur Pikk ei saanud täna vigastuse tõttu osaleda BATE treeningmängus Bulgaaria klubi Ludogoretsi vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaanias joosti üle 2000 meetri maailmarekord\n\n## Põhitekst:\n\nDibaba möödus tempomeistrist veidi enne kilomeetri täitumist ning kasvatas oma õe Anna ja marokolanna Siham Hilali ees edu. Tema lõpuaeg oli peaaegu seitse sekundit parem kui rumeenlanna Gabriela Szabo 1998. aastal sisetingimustes joostud tipptulemus.\n\n2000 meetris ametlikult siserekordeid ei registreerita, aga Dibaba numbreid võib maailmarekordiks pidada küll, kuna need ületavad ka välitingimuste maailmarekordi ehk iirlanna Sonia O'Sullivani joostud 5.25,36.\n\n25-aastase tunamulluse 1500 meetri maailmameistri Dibaba nimel on maailmarekordid ka 1500 meetri välidistantsil, sees on tema nimel tippajad 1500 meetris, millis, 3000 meetris, kahes miilis ja 5000 meetris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Etioopia jooksja Genzebe Dibaba püstitas Hispaanias Sabadellis peetud võistlusel uue maailmarekordi 2000 meetri jooksus, kui läbis distantsi ajaga 5.23,75.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKitsing andis lühikesest mänguajast hoolimata Bakken Bearsi võitu korraliku panuse\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus platsile jooksnud Kitsing mängis 13 minutit, viskas kümme punkti (kahesed 3/4, kolmesed 1/1, vabavisked 4/5), võttis viis lauapalli ja tegi neli viga. Tema kasutegur 14 oli meeskonna paremuselt teine-kolmas.\n\nBakken Bears hoiab Taani kõrgliigas 14 võidu ja kolme kaotusega Horsensi (18-2) järel teist kohta. Randers on üheksa võidu ja 13 kaotusega kuues.\n\nJärgmisena mängib Bakken Bears pühapäeval kodus Stevnsgadega (0-19) ning seejärel paaripäevaste vahedega võõrsil Svendborgi (11-9) ja Naestvediga (10-9).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kitsingu koduklubi Aarhusi Bakken Bears alistas Taani meistrivõistluste 25. voorus võõrsil Randersi 103:69 (20:21, 23:19, 31:11, 29:18).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEL pikendab Schengeni piirikontrolli kolme kuu võrra\n\n## Põhitekst:\n\nAustria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja EL-i mittekuuluv Norra said loa jätkata piirikontrolli kuni 11. maini.\n\n\"Alates 11. veebruarist, kui praegune otsus aegub, võivad Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra pikendada piirikontrolli maksimaalselt kolmeks kuuks,\" teatasid liikmesmaad avalduses.\n\nNeed viis riiki kehtestasid piirikontrolli 2015. aastal Süüria põgenikekriisi haripunktis.\n\nBrüssel oli varasemalt öelnud, et tahab taastada Schengeni ruumi täie toimimise 2016. aasta lõpuks, kuid Euroopa Komisjon teatas jaanuaris, et \"tingimused Schengeni ruumi normaalse toimimise taastamiseks ei ole täielikult saavutatud\".\n\nKomisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos rõhutas, et hoolimata viivitusest taastatakse tavaolukord Schengeni ruumis kindlasti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit otsustas teisipäeval pikendada rändekriisiga toimetulemiseks veel kolmeks kuuks piirikontrolli Schengeni ruumi teatud piirkondades.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeaaegu kaksikduublini jõudnud Puidet aitas omad võidule Rootsi liiga kolmanda üle\n\n## Põhitekst:\n\nViienda võidu järjest teeninud Södertälje algrivistuses tuli platsile ka Kurbas, kes viskas 17 minutiga 12 punkti (kahesed 3/3, kolmesed 2/4), võttis ühe lauapalli, kaotas korra palli ja tegi ühe vea.\n\nKohe veerandfinaalis taganud Södertälje asub 14 võidu ja viie kaotusega Rootsi liigas Lulea (18-5) järel teisel positsioonil. Umea on kaheksas (4-19).\n\nJaan Puideti meeskond Jämtland oli kodus 82:59 (26:20, 8:12, 26:11, 23:16) üle Norrköpingust.\n\nEestlane viibis platsil üle poole tunni ja tõi omadele 14 punkti (kahesed 7/13, kolmesed 0/3), võttis üheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike, kaotas korra palli ja tegi kolm viga.\n\nJämtland on tabelis 11 võidu ja 11 kaotusega kuues. Norrköping asub 15 võidu ja seitsme kaotusega kolmandal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi korvpalli kõrgliigas alistas Tanel Kurbase klubi Södertälje Kings võõrsil Umea meeskonna 102:59 (24:15, 24:10, 25:17, 29:17).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVene president allkirjastas koduvägivalla dekriminaliseerimise seaduse\n\n## Põhitekst:\n\nDokument ilmus õigusteabeportaalis.\n\nKoduvägivalla all mõistetakse tegevust, mis toob kaasa kehalise valu, kuid mitte lühiajalise tervisekahjustuse ja töövõime kao. Eelkõige peetakse silmas kriimustusi ja sinikaid, kerge tervisekahjustuse põhjustamine on endiselt kriminaalkuritegu.\n\nKoduvägivald ei ole kriminaalkorras karistatav ainult esimesel korral ja seda karistatakse siis halduskorras. Selle kordumisel on tegemist kriminaalkuriteoga.\n\nPraegu käsitletakse väljapool perekonda aset leidvat vägivalda haldusõigusrikkumisena, perekonnas aga kriminaalkuriteona. Sellised muudatused tegi riigiduuma mullu suvel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, mille kohaselt esmakordne koduvägivald ei ole enam kriminaalkuritegu, vaid haldusõigusrikkumine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat kinnitas Pence'i sekkumisel Betsy DeVosi haridusministriks\n\n## Põhitekst:\n\nDeVosi ametissekinnitamise poolt hääletas 50 ja vastu samuti 50 senaatorit, neist kaks vabariiklased. DeVos pooldab erakoolide rahastamist maksumaksja rahakotist ja kaitsnud vihaselt vanemate õigust valida oma lastele kool ise.\n\n\"Kuna senat on võrdselt jagunenud, siis hääletab asepresident poolt ja kandidaat on ametisse kinnitatud,\" ütles Pence.\n\nVabariiklaste suurannetaja DeVos on abielus ilu- ja tervisetoodete firma Amway pärijaga ja juhib huvigruppi Ameerika Laste Föderatsioon. Toetajad kiidavad Devosi ärinaisena ja toovad välja tema suure panuse heategevusse.\n\n\"Minu hinnangul saab temast suurepärane haridusminister,\" ütles senaator Lamar Alexander, kes on ka ise varem haridusminister olnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senat kinnitas teisipäeval haridusministriks miljardärist pärijanna Betsy DeVosi, kui asepresident Mike Pence oli sunnitud olema kaalukeeleks vastuolulisel hääletusel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Foorumi\" peamisteks teemadeks olid Venemaa, Ukraina ja Trump, kuid murelikuks teevad ka EL-i ohustavad kriisid\n\n## Põhitekst:\n\nSaates olid kuue erakonna esindajad - välisminister Sven Misker (SDE), kaitseminister Margus Tsahkna (IRL), eurosaadik Urmas Paet (RE), riigikogulane Oudekki Loone (KE), riigikogulane Andres Herkel (Vabaerakond) ja riigikogulane Henn Põlluaas (EKRE).\n\nMikser: mida on Venemaal tegelikult USA-le pakkuda?\n\nVälisminister Sven Mikser ütles väidetavaid muresid uue USA administratsiooniga kommenteerides, et mingisuguseid kiireid Venemaale soodsaid \"diile\" ega avanemist Moskva suunal pole toimunud. Välisminister tuletas meelde mitmete administratsiooni liikmete - sealhulgas USA ÜRO-suursaadiku Nikki Haley - äsjaseid Kremli-kriitilisi väljaütlemisi. Mikser rõhutas, et USA võimu erinevad harud on andnud mõista, et mingit kiiret leevendust Vene-sanktsioonidele pole alust oodata.\n\nÄsjased teravad sündmused Ida-Ukrainas võivadki Mikseri arvates olla seotud sellega, et Vladimir Putin on pettunud uue USA administratsiooni esialgsetes sammudes.\n\nMikseri arvates on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, et mida oleks Venemaal tegelikult USA-le pakkuda nö hea diilina. Konstruktiivset abikätt on väga Moskval Washingtonile väga keeruline pakkuda.\n\nVälisministri sõnul on Venemaa senine strateegia seisnenud hoopis selles, et Moskva mitte ei määra kriiside lahendusi, vaid hoopis blokeerib konstruktiivseid lahendusi, et end selle abil otsustajate ringi suruda.\n\nEuroopa Liidust rääkides märkis Mikser, et Eesti ei saa alati loota, et Venemaa teeb midagi, mis sunnib Euroopat ühtsusele. Probleeme ja lõhesid on Euroopas palju - ühtsuse loomisega tuleb seetõttu igapäevaselt tegeleda.\n\nTema sõnul saab EL tegelikult väga palju teha, ei tasu kurvastuda seetõttu, et näiteks Ukraina suunal pole õnnestunud teha mingit suurt läbimurret. NATO heidutus on aga vajalik seetõttu, et Putin on kaine kalkulaator, kes kasutab ära, kui talle otsustavalt vastu ei astuta ning ta nõrkust märkab.\n\nTsahkna: tuleb viie ellu kokku lepitud plaane\n\nUkrainast rääkides ütles kaitseminister Margus Tsahkna, et Kiiev on oma riigikaitset oluliselt parandanud ning seetõttu on sõjalisest abist palju olulisem hetkel see, et Lääs saadaks selge sõnumi, et see, millega Venemaa tegeleb ei lähe läbi. Viimaste Ida-Ukraina sündmuste puhul pidas minister samuti tõenäoliseks, et tegemist oli Moskva katsega Lääne positsioone testida.\n\nDonald Trumpi intervjuus öeldud avaldust, mille kohaselt kavatseb ta välja uurida, kes need nn separatistid Ida-Ukrainas tegelikult on, kommenteerides märkis Tsahkna, et selle küsimusele vastamisel saab Eesti USA administratsiooni hästi aidata.\n\nTsahkna ei olnud ka nõus väitega, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid pole mõjunud, ja ta leidis, et hetkel on vaid naftahinna mõningane tõus Venemaa majanduse olukorda parandanud. Kaitseminister tuletas meelde, et peagi ootavad ka Putinit ees valimised ning tal on vaja midagi ette näidata.\n\nKokkuvõtteks ütles Tsahkna, et Eesti jaoks on hetkel kõige olulisemaks suunaks viia ellu neid plaane, milles on kokku lepitud - näiteks NATO varssavi tippkohtumisel kokku lepitud pataljonide Balti riikidesse ja Poola saatmist pole keegi kahtluse alla seadnud ning sellega tulebki jätkata. Euroopa Liidu eesistujaks olles saab aga Eesti taas kord tõstatada vajaduse Euroopas kaitsekulutusi tõsta.\n\nPaet: Europpa Liidu ees pole kunagi korraga nii palju kriise olnud\n\nEurosaadik ja endine välisminister Urmas Paet avaldas arvamust, et Venemaa viimase aja sammudel Ukrainas on tõenäoliselt kaks peamist põhjust - konsolideerida Vene võimu positsiooni sisepoliitiliselt ning ka see, et oma esialgseid eesmärke pole Moskva Ukrainas tegelikult saavutanud. Selleks eesmärgiks on aga kogu Ukraina tagasi toomine Venemaa mõjusfääri.\n\nKa Paet nõustus arvamusega, et Venemaa pole tegelikult aidanud kuidagi konstruktiivselt kaasa maailma kriiside lahendamisse.\n\nEuroopa Liidu puhul nentis Paet, et EL pole kunagi varem olnud olukorras, kus on korraga nii palju erinevaid kriise. Eurosaadiku sõnul peab Eesti igal juhul tegema kõik selleks, et Euroopa Liit püsiks koos. EL-i lagunemine poleks kuidagi Eesti huvides ning maakaarti vaadates on selge, kes lagunemise tagajärjel tekkinud võimuvaakumi siinses piirkonnas täidaks, rõhutas ta.\n\nUSA asjus tuletas Paet meelde ka George W. Bushi ja Barack Obama ametiaegade algusi, mil prooviti samuti Venemaa suunal mingit suhete parandamist ette võtta. Seetõttu ei peaks\nka erinevate Trumpi väljaütlemiste pärast nii väga muretsema, sest on vähetõenäoline, et uuel administratsioonil õnnestuks Venemaaga mingit kannapööret teostada.\n\nLoone: arvamus, et Lääs on ühtselt neoliberaalsete vaadete taga, on kõigest unistus\n\nKeskerakondlasest riigikogu liige Oudekki Loone arvas, et Trump on kindlasti valmis Venemaaga Ukraina üle läbi rääkima ja et USA uus president otsib praegu viisi, kuidas Venemaaga kokku leppida. Samas nentis ta, et Trumpi välispoliitiline meeskond on veel väike ja Trumpi sõnu analüüsitakse liiga palju, kuigi avaldused on üldised ja reaalseid samme seal taga veel pole.\n\nLoone arvates on viimase aja sündmused lääneriikide poliitikas Eesti jaoks sõnumiks, et arvamus, et Lääs on ühtselt neoliberaalsete vaadete taga, kõigest unistus. Tema sõnul ei tohi antiglobalistliku seisukoha esiletõusu tähelepanuta jätta.\n\nUkrainale sõjalise abi andmine muudaks Loone arvates olukorra veelgi hullemaks ning samuti tuletas ta meelde, et Ukraina majandus on halvas seisus.\n\nHerkel: kuidas kanaliseerida valijate pettumist?\n\nRiigikogu liige Andres Herkel avaldas arvamust, et Ukraina konflikti võti on Venemaa taskus ja seetõttu ei tohi sanktsioonide abil avaldatavast survest loobuda.\n\nSamuti märkis ta, et Venemaa ootused USA uue presidendi suhtes ei pruugi ootustele vastata.\n\nHerkel juhtis tähelepanu sellele, et paljud lääneriikide valijad on tõsiselt pettunud senises valitsemises ning Venemaal on võimalik seda pettumist ära kasutada. Peamine küsimus on tema sõnul see, kas seda pettumist suudetakse kanaliseerida nii, et inimestel püsiks usk demokraatiasse.\n\nPõlluaas: Trump ei ole riigijuht, kellele saaks \"pähe istuda\"\n\nRiigikogu liige Henn Põlluaas sõnas, et Venemaa president Putin pole ettearvamatu ning tema sammude taga on alati külm kalkulatsioon. Seetõttu on vajalik ka selge vastuse andmine, sealhulgas sanktsioonide näol.\n\nMuuhulgas märkis Põlluaas, et sanktsioonid on aidanud kaasa sellele, et Venemaal pole õnnestunud oma relvajõude moderniseerida nii kiirelt kui soovitakse. Selle seisukohaga nõustus hiljem ka välisminister Mikser.\n\nRiigikogulane tunnistas, et Trumpi sõnade tõlgendamine on keeruline, kuid kindlasti ei ole tegu juhiga, kellele õnnestuks kellelgi, selahulgas Venemaal, kuidagi survet avaldada või \"pähe istuda\". Seega oleks tegu riigijuhiga, kes oleks vajadusel valmis Venemaale ka adekvaatse vastuse andma.\n\nUkrainast rääkides juhtis Põlluaas tähelepanu ka sellele, et väidetavalt kestis Trumpi telefonikõne Ukraina kolleegi Petro Porošenkoga kauem kui näiteks Vene kolleegi Putiniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV saates \"Foorum\" arutasid saatekülalised keerulist julgeolekusituatsiooni nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Peamiselt keskenduti saates Venemaale, viimastele sündmustele Ida-Ukrainas ja USA uue presidendi Donald Trumpi võimalikele välispoliitilistele eesmärkidele, kuid oluliseks teemaks tõusis ka Euroopa Liidu tulevik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla ja Pärnu kaotasid Balti liiga play-off'is\n\n## Põhitekst:\n\nRapla parim oli 22 punkti ja kuue lauapalliga tagamees Martin Paasoja. Keskmängija Thomas van der Mars lisas kümme silma. Võitjate resultatiivseim oli 21 silmaga Damier Pitts.\n\nAvamängus pidi vastase paremust tunnistama ka Pärnu, kes jäi võõrsil suurelt 55:100 (16:26, 10:25, 13:28, 16:21) alla Prienai Vytautasele.\n\nEvdinas Seskus oli pärnakate parim 17 punktiga. Saimon Sutt lisas 14 ja Mihkel Kirves 11 silma. Mõlemad haarasid ka kuus lauapalli. Võitjate resultatiivseim oli 22 punktiga Domantas Seskus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "AVIS Rapla kaotas korvpalli Balti liiga kaheksandikfinaali avamängu kodus Läti meeskonnale Valmiera/ORDO 65:78 (16:26, 19:18, 10:14, 20:20).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks vooru võiduta Pinnoneni klubi jätkab Islandil ikka liidrina\n\n## Põhitekst:\n\nPinnoneni arvele jäi kolm tabamust. Resultatiivseim oli seitsme väravaga Guðni Már Kristinsson.\n\nPärast 18. vooru juhib Afturelding 25 punktiga. Haukar jääb maha vaid ühe ja Hafnarfjördur kolme punktiga. Valur on 19 silmaga neljas. Järgmise mängu mängib Afturelding järgmisel neljapäeval kodus taas Valuriga. Sellele järgnevad kohtumised peetakse alles märtsis.\n\nSaksamaa kõrgliiga naaseb talvepuhkuselt käesoleval nädalal, kuid esiliigas peeti aasta esimesed kohtumised juba läinud nädalavahetusel.\n\nEestlaste koduklubidest teenis võidu vaid EHV Aue, kes sai 30:25 jagu ASV Hamm-Westfalenit. Janar Mägi viskas kolm väravat. Jürgen Rooba ja Karl Roosna viskasid kaks väravat, kui vastavalt HSG Nordhorn-Lingen kaotas 28:30 SG Leutershausenile ja Esseni TUSEM 23:28 HG Saarlouisile. TV 1893 Neuhausen jäi 27:30 alla Wilhelmshavenerile. Karl Toom ei mänginud.\n\nTabelis on eestlaste klubidest kõrgeimal kohal Nordhorn-Lingen, kes hoiab 20 punktiga 8. kohta. Aue on 18 punktiga 11., Essen 12 punktiga 18. ja Neuhausen 11 punktiga 19. ehk eelviimane.\n\nAndris Celminš tegi 7 tabamusega hiilgemängu, kui tema koduklubi Slovenj Gradec 2011 alistas Sloveenia meistrivõistlustel 33:30 Krka. Liigatabelis on Slovenj Gradec tosina meeskonna seas 10. kohal.\n\nPrantsusmaa esiliigas jäi Armi Pärdi tööandja Massy Essonne kodus 25:26 alla Istres Provence'ile. Pärt viskas ühe värava. Tabelis on Massy Essonne 13 kohtumisega teeninud 20 punkti ja hoiab teist kohta. Istres on aga vaid ühe silma kaugusel kolmas.\n\nMartin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua sai kodus valusa 23:24 kaotuse Turdalt. 17 kohtumisega 25 punkti teeninud Steaua on tabeli keskel - 14 meeskonna seas 7. kohal.\n\nSoome kõrgliigas viskas Valdar Noodla viis väravat, kui Helsingi Dicken alistas 28:19 Siuntio. Kaotajate poolel sai Taavi Tibar kirja kaks ja Ardo Puna ühe värava.\n\nTabelis on Sten Toomla klubi GrlFK kümne meeskonna seas 4. kohal. Dicken on viies ja Siuntio kuues.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsipallikoondislase Mikk Pinnoneni koduklubi Afturelding viigistas Islandi kõrgliigas võõrsil Valuri meeskonnaga 25:25 (10:14).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nStatistika: NBA skooritabelit juhib endiselt Russell Westbrook\n\n## Põhitekst:\n\nWestbrook on ka ainus, kelle keskmine ületab 30 punkti piiri. Napilt on sellest puudu Boston Celticsi mängujuhil Isaiah Thomasel (29,9). Kolmas on tagamees James Harden (Houston Rockets; 28,9), kes aga juhib resultatiivsete söötude tabelit.\n\nKüll on aga Westbrookil Top10 mängijatest kehvim mängust sooritatud visete tabavus (42%), efektiivseim näitaja on esikümnes Kevin Durantil (53,7%).\n\nPunktid:\n\n1. Russell Westbrook Oklahoma City 30,9\n2. Isaiah Thomas Boston 29,9\n3. James Harden Houston 28,9\n4. DeMarcus Cousins Sacramento 27,9\n4. Anthony Davis New Orleans 27,9\n6. DeMar DeRozan Toronto 27,8\n7. Damian Lillard Portland 26,0\n8. LeBron James Cleveland 25,9\n9. Kevin Durant Golden State 25,8\n10. Stephen Curry Golden State 25,6\n\nLauapallid:\n\n1. Hassan Whiteside Miami 13,9\n2. Andre Drummond Detroit 13,7\n2. DeAndre Jordan LA Clippers 13,7\n4. Dwight Howard Atlanta 12,9\n5. Rudy Gobert Utah 12,5\n\nResultatiivsed söödud:\n\n1. James Harden Houston 11,4\n2. John Wall Washington 10,4\n3. Russell Westbrook Oklahoma City 10,2\n4. LeBron James Cleveland 8,8\n5. Ricky Rubio Minnesota 8,2\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliiga NBA resultatiivsusedetabelit juhib jätkuvalt Oklahoma City Thunderi mängujuht Russell Westbrook, kes on visanud sel hooajal keskmiselt 30,9 punkti mängus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jooksja võitis Valgevene lahtistel meistrivõistlustel kolm kulda\n\n## Põhitekst:\n\n60 m jooksus tõi 47-aastasele Mutlile kirkaima medali aeg 7,79. \"Selle ajaga võib enam-vähem rahul olla, aga 200 meetris pidin küll pettuma, kuna jooksuraja kurvide osa oli harjumatult suure kaldega – ca 40 kraadi. Kolmandal rajal joostes pidi vaeva nägema rajal püsimisega. Vastaskurvis tekkis probleeme kiirusega, sest tahtis vägisi rajalt välja visata,\" tõdes Mutli ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Ta läbis 200 m ajaga 25,60. Poolteist kuud tagasi jooksis Mutli Tartus 24,51, sellega võis ta sisetingimustes rahule jääda\n\n4x200 m teatejooksu aeg tuli Eesti nelikul Mutli sõnul tagasihoidlik 1.44.57. \"Lootsime joosta uut M40 vanuseklassi Eesti rekordit, mille ise kaks aastat tagasi sama meeskonnaga Euroopa meistrivõistlustel jooksime, kuid eks siingi mängis suurt rolli ebatavaliselt järsk viraaž,\" täheldas Mutli. Eestlased kutsuti ka korraldajate poolt suvistele Valgevene veteranide meistrivõistlustele Grosnosse.\n\nAndrus Mutli nimel olevad M45 Eesti rekordid:\n\n60 m – 7,62\n200 m – 23,83\n400 m – 53,28\n800 m – 2.05,66\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "60 m kuni 800 m jooksudistantside M45 vanuseklassi Eesti rekordite omanik Andrus Mutli võistles nädalavahetusel Minskis Valgevene veteranide lahtistel meistrivõistlustel, kust naases kolme kuldmedaliga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri tuntud Rootsi professor Hans Rosling\n\n## Põhitekst:\n\nTema poolt rajatud Gapminderi fondi teate kohaselt suri Rosling kohunäärmevähki, mis diagnoositi aasta aega tagasi, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.\n\nProfessor oli surres 68-aastane.\n\nRosling oli Stockholmis asuva meditsiiniülikooli, Karolinska Instituudi rahvusvahelise tervishoiu professor. Samuti oli ta organisatsiooni Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières ehk MSF) Rootsi osakonna rajaja.\n\nViimased 11 aastat tegeles ta enda rajatud Gapminderi fondi raames ka sellega, et selgitas statistika abil mitmeid tervishoidu, ühiskondlikku arengut ja demograafiat puudutavaid küsimusi.\n\nRoslingi loengud, millest paljud on leitavad ka veebikeskkonnas Youtube, pälvisid palju rahvusvahelist tähelepanu.\n\n2015. aasta lõpus andis ta pikema intervjuu ka \"Aktuaalsele kaamerale\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheliselt tuntud Karolinska Instituudi professor Hans Rosling suri teisipäeva hommikul raske haiguse tagajärjel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMeistrite liiga võitjast endine Liverpooli täht hakkab muusikuks\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks 35-aastase prantslase karjäär oli puusaprobleemi tõttu sisuliselt juba paar aastat tagasi läbi, aga Cissele tehtud lõikus õnnestus ja mees hellitas lootusi väljakule naasta. Siiski ei leidnud ta enam uut klubi.\n\nNüüd soovib Liverpooli särgis 2005. aastal Meistrite liiga võitnud Cisse lüüa läbi DJ ja produtsendina ning arendada edasi ka oma rõivabrändi \"Mr Lenoir\".\n\n\"Mulle meeldis olla jalgpallur ja seni on olnud pall minu elu,\" kommenteeris ka Yahoo Sportsi heaks töötav prantslane. \"Mulle meeldinuks edasi mängida, aga pean tunnistama, et jalgpalliga on kõik.\"\n\n\"Soovin sama kirglikult pühenduda DJ, produtsendi ja nõustaja karjäärile, samuti arendada oma rõivabrändi,\" jätkas Cisse. \"Tänan kõiki toetuse eest. Seiklus jätkub, teine elu algab. Lõvi ei sure iial.\"\n\nLisaks Meistrite liiga võidule tuli ta Liverpooliga ka korra Inglismaa karikavõitjaks, kodumaaklubile Auxerre Prantsusmaa karikavõitjaks ja Ateena Panathinaikosega Kreeka meistriks. Prantsusmaa koondises mängis ta 41 korda ja lõi üheksa väravat. 2003. aastal võideti ka FIFA maailmajagude karikaturniir.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Liverpooli ja Prantsusmaa koondise ründaja Djibril Cisse teatas ametlikult karjääri lõpetamisest ja soovist teha edaspidi tegusid hoopis muusikamaailmas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästjad kustutasid Balti Laevaremonditehase kõrval masuudisoojakut\n\n## Põhitekst:\n\nKell 17.30 tuli Häirekesusele teade, et Kopli tänaval põleb soojak, milles on sees kütteõlimahuti.\n\nKohapeal oli näha tulemas leeke umbes 30 ruutmeetri suurusest soojakust. Päästjad said leegid kontrolli alla kella 18.00ks\n\nKell 18.15 toimus väike plahvatus ning süttis uuesti masuuditorustik.\n\nPõleb 30 ruutmeetrine ruum, kuhu valgub torustikust kütuseõli. Põlengust tulev suits liigub merele, linna peale suitsu ei lähe.\n\nLeegid on maha võetud, päästjad jälgivad olukorda. Oht on, et masuut süttib uuesti.\n\nKohapeal oli näha tulemas leeke umbes 30 ruutmeetri suurusest soojakust. Päästjad said leegid kontrolli alla kella 18.00ks. #Kopli pic.twitter.com/0uLb6h4RpY\n\n— Päästeamet (@paasteamet) February 7, 2017\n\nKell 18.15 toimus väike plahvatus ning süttis uuesti masuuditorustik. Käib vahtkustutusrünnak kahe joaga. #Kopli pic.twitter.com/URuSsF184u\n\n— Päästeamet (@paasteamet) February 7, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Kopli tänaval kustutasid päästjad Balti Laevaremonditehase territooriumi kõrval asuva ettevõtte Decoil territooriumil süttinud masuudimahutiga soojakut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTõkkesprindi eksmaailmameister tõmbab karjäärile joone alla\n\n## Põhitekst:\n\n33-aastane prantslane teeb oma viimased stardid veebruari keskpaigas peetavatel riigi sisemeistrivõistlustel.\n\nDoucoure karjääri parimad hetked oli 2005. aastal MM-il Helsingis, kus ta tuli maailmameistriks nii 110 meetri tõkkejooksus kui ka Prantsusmaa meeskonnaga 4x100 meetri teatejooksus. Lisaks on ta kahekordne Euroopa sisemeister 60 meetri tõkkesprindis.\n\nOlümpiamängudel Doucoure karjäär nii libedalt ei kulgenud: 2004. aastal Ateenas kukkus ta finaali viimasel tõkkel ja pidi leppima kaheksanda kohaga. Neli aastat hiljem Pekingis jäeti prantslane esimesena pjedestaalilt välja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste 110 meetri tõkkejooksu eksmaailmameister Ladji Doucoure teatas sportlaskarjääri lõpetamisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO: Mosuli idaossa on naasnud juba 30 000 elanikku\n\n## Põhitekst:\n\nIraagi armee alustas koos liitlastega pealetungi äärmusrühmituse kontrolli all olevale Mosulile möödunud aasta oktoobris, vahendas Yle.\n\nPraeguseks on õnnestunud tagasi vallutada umbes pool Mosulist, kus enne ISIS-e rünnakut 2014. aasta suvel elas kuni poolteist miljonit inimest. Väidetavalt lahkus siis Mosulist vähemalt 190 000 elanikku.\n\nHoolimata sõjategevusest on Mosul endiselt Iraagi suuruselt teiseks linnaks Bagdadi järel ning see on ka üks põhjus, miks linna on nii raske tsiviilisikuid inimkilbina kasutavalt ISIS-elt tagasi vallutada.\n\nÜRO teate kohaselt on inimesed hakanud naasma Mosuli idaosa piirkondadesse, mille valitsusväed kuulutasid jaanuaris vabastatuteks. Terroriorganisatsioon käes on aga endiselt linna lääneosa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO andmetel on pooleldi ISIS-e käest tagasi vallutatud Mosuli linna naasnud juba 30 000 elanikku, kes olid vahepeal terroristide ja sõjategevuse eest asulast põgenenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvak ja Tiisaar piirdusid kõrgetasemelisel MK-etapil ühe matšiga\n\n## Põhitekst:\n\nEestlased jäid alla World Tour'i edetabelis 83. kohta hoidvale Norra paarile Svein Oddmund Solhaug - Daniel Bergerud 14:21, 18:21. Nõlvak ja Tiisar asuvad 115. kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti rannavõrkpallipaar Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar kaotas USA-s Ford Lauderdale'is toimuval kõrgeima kategooria MK-etapil kvalifikatsiooni avaringis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVõistkonnale Stanley karika toonud peatreener sai ametist priiks\n\n## Põhitekst:\n\nJulien oli seni kõige kauem ametis olnud NHL-i treener. Ta liitus Bruinsiga hooajal 2007/2008 ja tüüris meeskonna kahel korral Stanley karikafinaali. 2011. aastal õnnestus hokimaailma ihaldatuim trofee ka kätte saada.\n\nViimasel ajal pole meeskonna käsi nii hästi käinud. Kahel eelmisel hooajal tuli Stanley karikamänge kõrvalt vaadata ja Julieni järglasel, abitreenerist ajutiseks peatreeneriks ülendatud Bruce Cassidyl on raske ülesanne Bruins idakonverentsi kaheksa parema hulka tüürida.\n\nMängijana NHL-is vaid 14 kohtumist pidanud Julien juhendas enne Bostonisse asumist ka Montreal Canadiensi ja New Jersey Devilsit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliiga NHL klubi Boston Bruins vallandas klubile Stanley karika toonud peatreener Claude Julieni. Viimase aja kehvad esitused on langetanud meeskonna Stanley karikamängude positsioonist välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa olümpiajuht: kolm meie linna võivad võõrustada suveolümpiat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Need linnad on võimelised oma kandidatuuri esitama,\" lausus Žukov ajakirjanikega kohtudes. \"Meil on mängude võõrustamisest Sotšis hea kogemus olemas. Ma olen kindel, et Venemaa võib võõrustada suurvõistlusi kõige kõrgemal tasemel.\"\n\nVenemaa asepeaminister Dmitri Kozak oli varem sõnanud, et Venemaa valitsus on valmis avaldama oma toetust, kui Peterburi elanikud annavad 2028. aasta olümpiale kandideerimise osas rohelise tule.\n\nSotšis peeti 2014. aasta taliolümpiamängud. Venemaa eelkäija Nõukogude Liit korraldas 1980. aastal Moskvas suveolümpiamängud.\n\nTänase päeva seisuga oleks Venemaale mängude korraldusõiguse andmine viimase aja dopinguskandaalide valguses üsna ebatõenäoline. Nii on ka rahvusvaheline olümpiakomitee soovitanud alaliitudel erinevaid võistlusi Venemaale mitte määrata.\n\n2028. aasta mängude korraldaja selgub eeldatavasti 2021. aasta paiku. 2024. aasta olümpia korraldaja valitakse tänavu septembris. Hetkeseisuga on jäänud kandideerima Budapest, Los Angeles ja Pariis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa olümpiakomitee juhi Aleksandr Žukovi sõnul on Kaasan, Sotši ja Sankt-Peterburg valmis võõrustama 2028. aasta suveolümpiamänge.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaliningradis toimus õppus Balti laevastiku raketikompleksidega S-400\n\n## Põhitekst:\n\n\"Õppuse kava kohaselt harjutasid laevastiku radarid tingliku vaenlase õhurünnaku avastamist oma vastutuspiirkonnas ja raktikompleksi S-400 Triumf sihtimist avastatud sitmärkide pihta,\" ütles laevastiku pressiosakonna juht 1. järgu kapten Roman Martov.\n\nTema andmetel katsid raketisüsteeme S-400 raketi-suurtükikompleksid Pantsir-C1.\n\n\"Õppuse käigus hävitasid väeühenduse raketimeeskonnad üle 30 tingliku õhusihtmärgi,\" märkis Martov.\n\nVenemaa kontrollib õhujõudude lahinguvalmidust\n\nVenemaa õhuväed viidi teisipäeval lahinguvalmiduse kontrollimiseks kõrgendatud valmisolekusse, ütles kaitseminister Sergei Šoigu.\n\n\"Õhujõudude üllatuskontroll algas täna, vastavalt relvajõudude kõrgeima juhi (president Vladimir Putini) käsule hinnata sõjaväe juhtimiskeskuste ja üksuste valmisolekut ning lahinguülesannete täitmise võimekust,\" ütles Šoigu.\n\nMinistri sõnul pööratakse erilist tähelepanu õhutõrjesüsteemide paigutamisele ja õhujõudude võimele tõrjuda agressiooni.\n\nKäsk viia juhtimiskeskused ja üksused kõrgendatud valmisolekusse anti Moskva aja järgi kell 9, lisas Šoigu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal Kaliningradi oblastis toimunud tinglikku vaenlase õhu- ja raketilöögi tõrjumise õppusesse kaasati Venemaa Balti laevastiku raketisüsteemid S-400, öeldi Interfaxile Lääne sõjaväeringkonna pressiteenistusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFIA otsus: uue Volkswagen Pologa sel hooajal sõita ei saa\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel aastatel autoralli MM-sarja valitsenud Volkswagen tõmbus eelmise hooaja järel tehasetiimina ootamatult tagasi, aga seni oli õhus võimalus, et erasõitjad võivad Saksamaa autotootja uue masina rolli siiski istuda.\n\nAlgselt oli vastava avalduse tähtaeg 1. jaanuaril, kuid Volkswagen ja rahvusvaheline autospordiliit pidasid seejärel mitmeid kohtumisi ning teema üle arutlesid võistkonnad ka hooaja esimesel MM-etapil Monte Carlos.\n\nVolkwagen Motorsporti direktor Sven Smeets teatas täna siiski, et vastavalt WRC hetkel kehtivatele reeglitele pole Volkswageni masinaid võimalik rajale tuua. Küll aga ei mõjuta otsust Volkswageni mullust mudelit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Volkswagen Polo R WRC 2017. aastal mudelit ei näe sel aastal autoralli MM-sarjas ka erasõitjate kasutuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVilde Muuseumis suhtestub Urve Küttneri ehtekunst Paul Delvaux' loominguga\n\n## Põhitekst:\n\nUrve Küttneri näitus toimub ajal, mil KUMUs on Paul Delvaux´ esmakordne läbilõikenäitus Eestis. See on aga vaid tore ajaline kokkulangevus, mis Küttneri puhul toob välja, kui kaua on üks Eesti kunstnik selle kuulsa Belgia sürrealismiklassiku töödega loomingulist dialoogi pidanud ning teda interpreteerinud. Küttner alustas Delvaux´le pühendatud sarjaga juba 2000. aastal ning on jätkanud seda siiani. Sarja on Küttner varem Eestis, Soomes ja Saksamaal menukalt tutvustanud, kuid käesolev näituseprojekt Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on senistest mahukaim, andes hea võimaluse sarja arengu vaatluseks ja analüüsiks, sealhulgas tunneme me ühe KUMUs oleva Delvaux´maali ära ka Küttneri teose \"alusmaterjalina\".\n\nKüttner tegeleb oma sarjas kunstiajaloo ja kaasaegse juveelikunsti ühendamisega, huvitudes samas ülevusest odava kontekstis, digitrükis maalirepro ja unikaalehte omavahelisest suhtest, madala ja kõrge vahekorrast kunstis. Delvaux´ kummalise unenäolise maailma üheks tähendusväljaks on pakutud maskuliinseid fantaasiaid naise erootikast ja heteroseksuaalse mehe seksuaalseid fantaasiaid ning allegoorseid jutustusi provokatiivsest armastusest.\n\nKüttner sekkub aktiivselt Delvaux´ maalide tõlgendusse. Tema prossid ja ripatsid - muuseas täiesti kantavad - on ühelt poolt mõeldud sümboolsel kujul täiendama ja tähelepanu veelgi rõhutama Delvaux´ alasti sulnide daamide kehalistele võludele, teiselt poolt moodustavad aga omaette juveliirse ülirafineeritud universumi, mille tehniline kvaliteet ja sümbolisatsiooni tase pakub väärikat konkurentsi Belgia suurmeistri metafoorsusele. Suuremõõtmeliste kollaažidega Delvaux´ maalide detailidest ja mahuliste messingkoonustega lisab Küttner aga \"mängiva inimesena\" omapoolseid tähendusi.\n\nTöötades tänapäeval ka haruldases filigraantehnikas, kasutab Küttner hõbetraati ja kulda, samuti vitraažisarnast émail-plique a jour ´i (akenemaili), kus ülihabras raamistik on emailitud. Filigraani täiendavad pärlid, vääriskivid, klaashelmed, akupunktuuri nõelad. Tillukestele figuratiivsetele Jean Paul Gaultier´parfüümipudelitele, mida reprodele kinnitatuna eksponeeritakse justkui hinnalisi tootemkujukesi efektses raamistuses, on Küttner kavandanud modelleerimismassist pead ja nendele omakorda hõbedast maskid. Hõbedaste maskidega pudeleid saab ketiga ka kaelas kanda. Et Küttner serveerib kogu kompositsiooni pleksiklaasist boksis, meenuvad omakorda klaasist pühakusäilmete kastid või aardelaekad.\n\n15. veebruaril kell 18.00 peab Harry Liivrand näitusel kuraatoriloengu. Näitus \"Ehted Delvaux´le\" on avatud 8.kuni 25. veebruarini 2017.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "8. veebruarist on Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatud Eesti ühe nimekama juveelikunstniku, kahekordse Ede Kurreli preemia laureaadi Urve Küttneri näitus \"Ehted Delvaux´le\". Seekordne tööde valiku tegi kuraator Harry Liivrand 2000. kuni 2016. aastatel valminud töödest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGerda Pak ujus Itaalias aasta esimese Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nGerda Pak püstitas uue Eesti rekordi 200 m liblikujumises ajaga 2.17,09. Ta parandas Laura Tolmatsile aastast 2012 kuulunud rahvusrekordit 24 sajandikuga, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.\n\n\"Alates jaanuarist on väga raske treeningperiood olnud ning ei osanud üldse seda rekordit oodata,\" ütles ujuja. \"Olen tulemusega väga rahul, sest tegemist oli treeningvõistlusega.\" Pak õppis Audentese Spordigümnaasiumis ning viimased aastad on ta harjutanud Itaalias erinevate treenerite käe all. Talvel toimunud Eesti lühiraja meistrivõistlustel saavutas ta kuldmedali 200 m liblikujumises ning jäi toona 15 sajandiku kaugusele Tolmatsi rekordist.\n\n\"Praegusel hetkel on seis hea ning ootan mida suudan pikas basseinis toimuvatel Baltimaade meistrivõistlusel,\" sõnas Pak lõpetuseks.\n\nNaiste 200 m liblikujumise Eesti rekord on ainuke kus pikas basseinis on rahvusrekord parem kui lühikeses. Vastavalt aegadega 2.16,61 ja 2.17,09.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "23-aastane Gerda Pak püstitas Itaalias uue Eesti rekordi lühirajal. Tegemist on aasta esimese rahvusrekordi ning Paki karjääri esimese individuaalse Eesti rekordiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCreditinfo: suurimad kasumi väljaviijad ei olegi pangad\n\n## Põhitekst:\n\nCreditinfo Eesti AS-i peaanalüütik Anne-Ly Otsa sõnul on suurel hulgal rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvatel ettevõtetel välismaistele kontserniettevõtetele antud laenusid. \"Aastate jooksul on kogunenud välja laenatud summaks ligi 700 miljonit eurot, mis moodustab 20% uuritud valimi jaotamata kasumist,\" selgitas Ots.\n\n\"Kokku on nii pikkade aastate jooksul kogunenud märkimisväärne summa, kuigi väga suuri laenusid on ikkagi vähestel firmadel,\" ütles Ots.\n\n\"Kui enamasti mainitakse selles kontekstis pankasid, siis leidsime, et pankade grupisiseselt antud laenud moodustavad umbes kümme protsenti suurimate kontsernide laenude osakaalust ehk 62 miljonit eurot. Suurim väljalaenaja on aga ehitusmaterjalide tootja Henkel Balti Operations OÜ, mille välja antud laen moodustas ligi 90 miljonit eurot. Järgnevad PKC Eesti AS, Leibur AS ja A.le Coq AS. Swedbank on nimekirjas viiendal kohal 37 miljoni euroga ja SEB Pank 11. kohal 24 miljoniga,\" loetles ta.\n\nKontsernide top-10. Allikas: creditinfo.ee\n\nKasumi väljalaenamine välismaisele sidusettevõttele ei ole seadusevastane. Eestis ei ole kasumi väljamaksmine kohustuslik ning kasumi tekkimist teatavasti tulumaksuga ei maksustata. See ongi tekitanud olukorra, kus mitmed äriühingud dividende ei maksagi. Eesti ettevõtete välisriikides asuvad omanikud saavad seni Eestis teenitud kasumit kasutada maksuvabalt laenuna nendes riikides, kus hetkel raha rohkem vaja. Suur osa tabelis näidatud laenudest ongi reaalse ärilise sisuga. Iseasi, millises osas võis tegemist olla sisuliselt dividendimaksetega ja kasumi varjatud moel ettevõttest väljaviimisega.\n\nCreditinfo analüüsis kokku 136 ettevõtet. Valimisse kaasati kõik Eestis registreeritud välisomanikega ettevõtted, millel on 2015. aastal esitatutud majandusaasta aruandes täidetud lisarida \"Nõuded seotud osapoolte vastu\" summas üle ühe miljoni euro. Uuringusse kaasati ka ettevõtted, kes esitavad Eestis konsolideeritud aruandeid, samuti suuremad krediidiasutused, millel on välisomanikud. Eestist väljaviidava laenurahana läks summa kirja juhul, kui olid täpsemalt määratletud laenu suurus ja sihtriik.\n\nSellest, kui pikaks perioodiks ettevõtted kontsernisiseselt laenu on andnud, Creditinfol teave puudub.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Creditinfo uuringu järgi ei ole kontsernisiseste laenude mahu edetabeli tipus mitte pangad, nagu on üldlevinud arvamus. Esikümnest võib leida küll Swedbanki, aga ka toidutööstusfirmasid ja ehitusmaterjalide tootjaid. Suurim väljalaenaja on Henkel Balti Operations OÜ.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa asepeaminister: paljud treenerid ei tea, kuidas dopinguta tööd teha\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sportlased rikuvad reegleid ja paljud treenerid ei tea, kuidas dopinguta tööd teha - neil on aeg erru minna,\" sõnas Mutko uudisteagentuurile R-Sport.\n\nEelmisel aastal määrati Venemaa kergejõustiklastele dopingukorruptsiooni tõttu ülemaailmne võistluskeeld, mida pole senini muudetud. Kuigi rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i sõnul on positiivseid arenguid näha, pole need keelu tühistamiseks seni piisavad olnud.\n\nEsmaspäeval sõnas IAAF-i juht Sebastian Coe, et Venemaa sportlased ei pääse tagasi rahvusvahelistele võistlustele enne novembrit, mis tähendab, et augustis Londonis peetaval MM-il neid koondisena ei ole. \"Nii juhtub, kui pole selgeid kriteeriume ega reegleid,\" kommenteeris Mutko. \"Oleme viimase aasta jooksul teinud ära väga palju tööd.\"\n\nKüll aga jääb puhtaks tunnistatud sportlastel võimalus võistelda Suurbritannia pealinnas neutraalse lipu all. Spordiminister Pavel Kolobkovi sõnul tagatakse igale vastava loa saanud Venemaa kergejõustiklasele ka riigipoolne toetus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa endine spordiminister ja praegune asepeaminister Vitali Mutko viibutas kergejõustiku dopinguskandaali raames näppu hoopis treenerite suunas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitsepolitsei tabas Tallinna-Saksa lendudele pommiähvarduse tegemises kahtlustatava\n\n## Põhitekst:\n\nHarju maakohus rahuldas riigiprokuratuuri taotluse vahistada kahtlustatav kaheks kuuks karistusseadustiku sätte alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.\n\nKriminaalasja kohtueelse menetluse juht, riigiprokurör Inna Ombler ütles, et kahtlustatav on ülekuulamisel ähvarduskõnede tegemist tunnistanud ning andnud uurijatele omapoolsed selgitused juhtumi faktiliste asjaolude kohta.\n\n\"Kaitsepolitseiamet teostab vajalikke menetlustoiminguid, mille käigus kontrollime kahtlustatava poolt ülekuulamisel esitatud väiteid. Sel põhjusel ei ole hetkel võimalik kriminaalasjaga seotud andmeid detailsemalt avaldada,\" kinnitas prokurör.\n\nKohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ning juhib riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel neljapäeval, 2. veebruaril pidasid kaitsepolitseinikud kinni Eesti kodaniku, keda kahtlustatakse Tallinna lennujaamale möödunud aasta 25. juulil pommiähvarduse tegemises.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMikser: Le Peni võit Prantsusmaal muudaks ELi ühtsuse säilitamise keeruliseks\n\n## Põhitekst:\n\nMikser sõnas Vikerraadio saates \"Reporteritund,\" kus olid arutlusel Eesti välispoliitikat ees ootavad väljakutsed, et Le Pen on viimastes gallupites isegi napilt juhtimas ja on üks neist, kes otsesõnu kõneleb, et Krimm peakski Venemaale kuuluma ja Putiniga tuleb hästi läbi saada.\n\n\"Kui selline dramaatiline muutus peaks läbi minema, nõuab ühtsuse säilitamine vaeva ja ei pruugi enam olla nii lihtsalt võimalik,\" tõdes ta.\n\nSamuti saates osalenud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et kui Le Pen 7. mail näiteks Emmanuel Macroniga vastamisi peaks sattuma, ei pruugi see enam tähendada, et vasak- ja parempoolsed Le Peni vastu ühinevad.\n\n\"Oluline on see, et tema mõju Prantsusmaal on väga suur ja kasvav ja see, mida ta esindab välispoliitika mõttes, tema ideed /.../ on erakordselt dissoneerunud pikaajalisest Lääne väärtusruumis toimunud poliitika kujundamisest,\" sõnas ta.\n\nMihkelson lisas, et keerulised valikud seisavad ees ka Hollandil, kes ainsana Euroopas pole ratifitseerinud vabakaubanduslepet Ukrainaga ja ei tundugi seda tegevat. Valimised võivad tänavu tulla ka Itaalias, Saksamaal aga toimuvad sügisel üldvalimised, samas on kantsler Angela Merkeli populaarsus tunduvalt langenud. Seega ei pruugi sealgi kõik endiseks jääda.\n\nSven Mikser märkis, et perioodilised valimised on demokraatlikes riikides aset leidnud aastakümneid ja leiavad ka tulevikus, kuid praegu on mitmel pool tugevnemas euroskeptilised jõud. \"Võib hinnata, et Le Pen, mitte rääkides kohe EList lahkumisest, vaid esmalt Euroopa rahaliidust lahkumisest, mitte rääkides enam NATOst lahkumisest, vaid kõigepealt Prantsusmaa uuesti välja viimisest NATO sõjalisest struktuurist, üritab apelleerida mõnevõrra laiemale publikule,\" lausus välisminister.\n\nHollandi paremäärmuslase Geert Wildersi saamist järgmisse valitsusse ei pea Mikser tõenäoliseks, kuid näiteks Rootsis ei saa tema hinnangul välistada, et mõni euroskeptiline jõud jõuab valitsuskoalitsiooni ja hakkab selle kaudu Euroopa ühtsust ja tulevikku mõjutama.\n\nMihkelson: liitlassuhete murenemisel ELis ja NATOs kannataks kõige enam Eesti julgeolek\n\nMihkelsoni sõnul on ajaloost teada, et kui sellised liidud ja liitlassuhted nagu praegu on EL ja NATO peaks murenema, võib kõige enam kannatada meie julgeolek ja tulevik.\n\nTa lisas, et euroskeptism ei ole Euroopas tekkinud tühjalt kohalt. Euroopa kodanikel on ELi suhtes tekkinud äraootav, võib-olla isegi negatiivne hoiak juba vähemalt Kreeka võlakriisi sündmustest alates.\n\n\"Teine, mis mõjutab võib-olla kõige enam, on Euroopa tänaste institutsioonide kaugenemine reaalsetest küsimustest ja kõige olulisem teema - migratsioonitemaatika. Ükskõik, kuhu ka ei vaata, millist sisepoliitilist debatti /.../ siis see on see, mille kaudu poliitikud nagu Le Pen on saavutanud tõsiseltvõetavust,\" lausus Mihkelson.\n\nTa selgitas, et poliitkorrektsuse tõttu on liidritel olnud tavapäraselt keeruline mõnede teemade üle isegi vaielda - näiteks Rootsis ei olnud veel mõne aasta eest võimalik migratsiooniteemat peavoolupoliitikas üldse käsitleda. Nüüd aga toimuvad põhimõttelised muutused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Prantsusmaa presidendiks kandideeriv Rahvusrinde juht Marine Le Pen võitma peaks, siis nõuaks Euroopa ühtsuse säilitamine vaeva ja ei pruugiks enam nii lihtne olla, ütles välisminister Sven Mikser.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n2018. aasta Balti triennaali kuraator on Vincent Honoré\n\n## Põhitekst:\n\nHonoré projekt Balti triennaalil tööpealkirjaga \"Give Up the Ghost\" lähtub kaasaegsest ebakindlast poliitilisest ja tehnoloogilisest ajastust, kus erisused \"enne-pärast\", \"inimene-masin\" või \"subjekt-objekt\" on muutumas. Sellesse ajastusse paigutab Honoré hübriidse ajaloo ja kultuuriga Balti riigid. Sel nädalal külastab Vincent Honoré Eestit, et tutvuda siinse kunstiväljaga, teatavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK), Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus (VKKK) ja Riia kunstikeskus kim?.\n\nKKEK juhataja Maria Arusoo rääkis, et varem on Balti triennaali peakorraldajaks olnud VKKK, kuid järgmist biennaali kutsusid nad korraldama ka KKEK ja kim?-i.\n\n\"Eelmise aasta lõpus toimus visioonikonkurss, kuhu kutsusime osalema kolm rahvusvaheliselt tegusat kuraatorit. Võitjaks osutunud Vincent Honoré projekti puhul paistis silma eriliselt huvitav triennaali ülesehistus, läbitöötatud visioon, põnev visuaalkeel ning väga kaasaegne teemapüstitus.\"\n\n1979. aastal asutatud Balti triennaal on suurprojekt, millest on aastatega saanud oluline rahvusvaheline näitus Põhja-Euroopa regioonis. 13. triennaal toimub 2018. aasta jooksul erinevates paikades Leedus, Lätis ja Eestis. Triennaali ajaloos on see esimene kord, kui näitust korraldavad kõik kolm Balti riiki üheskoos.\n\nKuraatori valis välja rahvusvaheline komisjon, kuhu kuulusid korraldavate organisatsioonide esindajad: Maria Arusoo KKEK-st, Kęstutis Kuizinas VKKK-st ja Zane Onckule kim?-ist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "13. Balti triennaali kuraator on Londoni maineka galerii David Robert Art Foundation direktor ja kuraator Vincent Honoré. Ta on varem töötanud kuraatorina Tate Modernis (2004–2007) ja Pariisis Palais de Tokyos (2001–2004).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik peab maksma kooseluseaduse rakendamata jätmise eest kahjutasu\n\n## Põhitekst:\n\nKohtusse jõuddnud vaidlus seisneb selles, kas kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning kas regulatsiooni puudumisega on tekitanud talle hüvitamisele kuuluvat kahju. Reimo Mets leidis, et riigi tegevusetus on toonud talle kahju ning ta nõudis halduskohtus justiitsministeeriumilt mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot.\n\nTeisipäeval lahendini nõudnu halduskohus rahuldas Reimo Metsa kaebuse osaliselt, mõistes justiitsministeeriumilt Reimo Metsa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Kohus asus seisukohale, et kaebajale on seadusandja tegevusetuse tõttu tõesti tekkinud mittevaraline kahju. Kahju on tekkinud tema väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse läbi ning seadusandja tegevusetuse ning kaebajale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.\n\nKohus leidis, et pikemaajaline ebaselgus õigusloomes, mis seab ühe ühiskonna grupi olukorda, kus järjekindlalt ning erinevates olukordades puudub kindlustunne selles, kuidas mingi eluline olukord laheneb ja millise viisi kehtiva õiguse tõlgendamiseks valib näiteks konkreetset juhtumit lahendav ametnik või asutus, riivab isiku eraelu puutumatust ja võib kujutada endast väärikuse alandamist. Ühiskonna grupi all pidas kohus antud kaasuses silmas kooselulepingu sõlminud paare, kelle hulgas eristuvad samasoolised kooselupaarid.\n\n\"Rikkumine mõjutas kaebajat pidevalt, põhjustades pigem pidevat hirmu- ja ärevusseisundit ja ebakindlust, kui väärikuse alandamist konkreetsete juhtumite läbi,\" lisas halduskohus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata järgmisega on riik tekitanud huvipoolele kahju ja peab maksma kahjutasu, otsustas Tallinna halduskohus teisipäeval seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Metsa kaebust lahendades.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevene siseminister arutas USA diplomaadiga terroritõrjet ja küberkuritegevust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pooled arutasid korrakaitsekoostöö arendamise edasisi väljavaateid. Miilitsapealik märkis, et Valgevene pooldab koostöö tugevdamist USA korravalvuritega kõigis küsimustes, mis pakuvad ühist huvi. Muu seas oli juttu seadusvastasest rändest, korruptsiooni- ja terroritõrjest ning küberkuritegevusega võitlemisest,\" seisis siseministeeriumi teadaandes.\n\n\"Kohtumisel osalenute arvates nõuab tänapäeva olukorras erilist tähelepanu Valgevene-USA küberkuritegevuse tõkestamise alane koostöö, samuti intellektuaalse omandi kaitse tagamine,\" lisati avalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene on huvitatud koostöö tugevdamisest USA-ga seadusvastase rände, korruptsiooni- ja terroritõrje ning küberkuritegevusega võitlemise valdkonnas, ütles Valgevene siseminister ja miilitsa juht Igar Šunevitš kohtumisel USA ajutise asjuri Robert Rileyga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRBK: Admiral Kuznetsovi missioon Süüria lähistele läks maksma rohkem kui 7,5 miljardit rubla\n\n## Põhitekst:\n\nSumma sisse on arvestatud kulud, mida tuli kanda seoses kütuse, meeskonna töötasu ning Admiral Kuznetsovil paiknenud sõjalennukitega.\n\nSüüria operatsioonil kasutati Venemaa ainsat lennukikandjat esimest korda reaalses sõjategevuses. RBK hinnangul läks lennukikandja kaasamine maksma vähemalt 7,5 miljardit rubla (umbes 118 miljonit eurot), kuid on võimalik, et tegelikud kulud ulatuvad 10 miljardi rublani (umbes 157 miljoni euroni).\n\nAdmiral Kuznetsovi saatsid 15. oktoobril alanud missioonil lahinguristleja Pjotr Veliki, allveetõrjelaevad Viitseadmiral Kulakov ja Severomorsk, dessantlaev Aleksandr Šabalin, tanker Lena, varustuslaev Sergei Ossipov ja puksiir Nikolai Tšiker. Tõenäoliselt olid neid saatmas ka allveelaevad.\n\nKogu lennukikandjarühma missiooni Vahemere idaossa peeti algusest peale analüütikute poolt sõjalises mõttes ebaotstarbekaks ning selles nähti eelkõige Venemaa soovi demonstreerida maailmale, eelkõige lääneriikidele, et Vene merevägi on saavutanud võimekuse tegutseda pikka aega kodumaast kaugel ning et Moskva on \"maailmamerel tagasi\". Lisaks möödus lennukikandjarühm lähedalt mitmest NATO liikmesriigist ja seetõttu käisid Vene sõjalaevu jälgimas näiteks Norra, Briti, Prantsuse, Hispaania ja Portugali relvajõud.\n\nSamas leidsid missioonil aset mitmed tõrked. Näiteks kukkus Vahemerre kaks sõjalennukit - MiG-29/KUBR ja Su-33.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "RBK veebilehe andmetel läks Venemaa mereväe lennukikandja missioon Süüria ranniku lähistele maksma rohkem kui 7,5 miljardit rubla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHerkel soovib ministritelt detailset sõidukulude ülevaadet\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mitu kasutuses olevat ametisõidukit on teie ministeeriumi haldusalas seisuga 1. jaanuar 2017 ja palju kulus neile raha? Palun tooge vaija autode arv haldusala asutuse kaupa, markides, kas see on liisitud (alates mis ajast ja kellelt), renditud (alates mis ajast ja kellelt) või omandis (alates mis ajast ja kellelt) ning milliste ülesannete/funktsioonide tarbeks on see\nsoetatud,\" seisab Herkeli päringus.\n\nIga renditud ja liisitud auto osas palub opositsioonipoliitik välja tuua keskmise kuumakse ning automargi. Samuti soovib Herkel teada, et kui suur on ministri, kantsleri ja asekantslerite ametiautode liisingu-, rendi- või autokulu kompensatsioon kuus või kui auto on välja ostetud, siis millise summa eest. Lisaks nõuab Herkel juhtkonna autode marke ka 2015. ja 2016. aasta seisuga.\n\n\"Mitu autojuhti on tööl ministeeriumis? Kui palju kulub kuus rain ministri, kantsleri ja asekantslerite autode kütusele? Mitu taksokaarti on teie ministeeriumi haldusalas ja kui paiju on kasutatud rilgivahendeid taksosõitude kinni maksmiseks nende kaartidega 2016. aastal? Palun tooge välja iga taksokaardi kohta, lepingulise partneri nimi, sõidud koos maksumusega ja iga sõidujuures põhjendus, haldusala asutus,\" küsib Herkel.\n\nSamuti tahab Herkel infot ametisõitude kuluhüvitiste kohta koos selgitustega, samuti tellitud reisijateveo teenuse kulu. \"Tooge välja iga reis, selle maksumus ja põhjendus,\" seisab Herkeli päringus ministritele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel esitas möödunud nädalal kõikidele ministritele arupärimise, milles nõuab üksikasjalikku ülevaadet nende haldusala autopargi ja transpordikulu kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgrattur sõitis Marokos teist korda 20 hulka\n\n## Põhitekst:\n\n140 kilomeetri pikkuse sõidu võitis türklane Ahmet Örken (Torku Sekerspor), vahendab Rattauudised.ee.\n\nKiskonen lõpetas sõidu grupis, mis kaotas võitjale 55 sekundit ning sai kirja 18. koha. Kahel esimesel osavõistlusel sai eestlane kirja vastavalt 27. ja 16. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Siim Kiskonen (VC Toucy) teenis Marokos proffide võistlussarja Les Challenges de la Marche Verte eile sõidetud kolmandal osavõistlusel GP Al Massira (UCI kategooria 1.2) 18. koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArt Space galeriis näeb tehno-psühhedeelseid Kiwa remikse Raul Meele luuletustest\n\n## Põhitekst:\n\nMeele 1960ndatel valminud klassikaliste teoste remiksid Kiwalt väljendavad teksti, teadvuse ja taju suhteid, üritavad modelleerida raskesti käsitletavat seisundit, kus keel ja tekst väljendavad midagi enamat ülalpool oma funktsionaalsust. Algoritmidele delegeeritud tekstide remiksimine mikrotasanditel arendab edasi psühhedeelseid visioone laiuvatest infoväljadest ja energeetilistest tasanditest. Eksperimentaalne tekstikäsitlus seostub vältimatult teemadega, nagu teksti suveräänsus, sõna materiaalsus, konkreetne luule ja keele eneserefleksiivsus, mille ampluaa ulatub igapäevastest ja arusaadavatest märkidest kosmiliste tähemustriteni. Kui tekst vahendab maailma, siis teksti muutmine süvatasandil tekitab uusi tajuolukordi ja loob uusi maailmu, vahendab Tallinn Art Space.\n\nKonkreetne luule oli tähenduslik nähtus lingvistilise pöörde osana, olles seotud 60-70ndate kontrakultuuri ja nonkonformistliku kunstiga. Nii psühhoanalüüs kui psühhedeelne kultuur aitasid teksti vabastada ratsionaalsusest, uurisid selle vahekorda tajumise ja tunnetusega. Oluliseks muutus ka mitmiktaju aspekt, keele semantiliste, foneetiliste ja visuaalsete elementide ühisväli. Informatsiooni piiratud leviku kontekstis oli kirjutusmasin kättesaadav tehnoloogia, mis võimaldas omatootlikkust ja oli oluline vahend omakirjastuslikkuse ehk samizdati puhul. Visuaalselt seostus kirjutusmasina šrift ka võimu ja seadusandlikkusega, ametlike käskkirjade mustvalge, tõlgendamist mittesalliva vormiga. Piiratud sõnavabadusega kaasus nn ridade vahele kirjutamine, mis on sümboolne kontekstis, kus keelelt võetakse ära tema esmane, kommunikatiivne funktsioon.\n\nKiwa käsitluses on teksti tootmine \"geneetilisel\" tasandil seotud glitch´ i ja error ´iga. Tahtmatud kõrvalnähud tehnoloogia puhul on sellel sajandil muutunud omaette esteetikaks, olles reaktsioon tehnoloogilisele utoopiale, nagu eelmise sajandi antikunsti voolud traditsioonilisele kunstile. See on XXI sajandi psühhedeelne meetod, kriitiline kognitiivne tehnoloogia, mis töötab mustrite \"ära kummitamisega\".\n\nNäitus jääb avatuks 23. veebruarini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn Art Space galeriis avatakse 10. veebruaril Kiwa tehno-psühhedeelse graafikasarja näitus \"meelemuutus\", mis põhineb Raul Meele konkreetsetel luuletustel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Rahu, valvel!\n\n## Põhitekst:\n\nSõjatrummid tümisevad aina kõvemini. Millest annab tunnistust maarahva tänapäevaste sõjamälestuste ilmumise sagenemine. Näh, isegi muidu mõistlik mees Võrno pani mingi missioonikirjelduse kirja – pole küll lugenud.\n\nEks neid ole mitut sorti, mitu taset. Või auastet. Mis ka loomulik, pindevillem näeb muud kui härra premjäärmajor, kes omakorda näeb muud kui feldmarssal-leitnant. Kanoniirid ei näe üldse midagi, sest istuvad ninapidi arvutustes, kirutud tagularahvas ahastab, kuhu on kadunud vagun saagot ja mis see saago ülepea on, mille normi väejuhatus just vähendada käskis.\n\nViimasel aal neid kolm tükki loetud. Reameeste kirjutatud justniihärranahk oligi üks raport, et toit on tugev ja maitsev, kaebusi pole. Avalike suhete osakonna maniküüritud näpukesed vahtisid igast kolmandast reast, mis tegi tulemuse läägeks ja võltsimaiguliseks. Oli ühe vahva veebli villaseviskamine, mis küll tõsistest asjadest Aafrikas rääkis, aga igalt poolt vimkasid leidis ja lustiga edasi pajatas. Nüüd siis on kraad kangem, ehk härrade ohvitseride kirjapandu kah ära menetletud.\n\nNoriks nüüd alustuseks, aga ega väga julge. Mine neid upsereid – seda väljendit üritati ennesõjaaegses keeleloomes ohvitseri asemel käiku lükata – tea, pärast mingi kuri kutse postkastis.\nVaat, taheti nentida, et väga täpselt, selgelt ja avameelselt kirja pandud, kuidas meie soldatid rahuvalvajateks õppisid, siis Liibanonis seda valvasid.\n\nAastal 1996. Mõelda vaid, 21 aastat tagasi. Mõelda ennast sellesse aega tagasi, et üldse millelegi pihta saada. Mõelda – tavapärase pahatahtlikkusega – et kas salastatus aegus selle ajaga ja nüüd võib kompaniiülem Assoni teenistuspäeviku avalikustada.\n\nPäevik see on. Korralik, täpne, selge. Eks ole lugupeetav ju põlvkonnast, kellele Agu Sihvka ei ole aeg pluss toiduaine, vaid ikka kangelane. Endal kah imelik, aga kõlas justkui etteheitena, millena kindlasti mõeldud ei olnud.\n\nJutt tundub võibolla natuke kuiv, härra ooberstleitnandil oli vist kirjutades tõsine nägu peas. Kukkuski välja ontlik aruanne ohvitseri argipäevast õppustel, missioonil, garnisonis. On ikka töö, segu lasteaednikust, õpetajast, võmmist, mis need peale ohvitseri veel vaimselt ja ihuliselt kurnavad ametid on. Eriti siis, ammu aega tagasi, kui kõik nii äraütlemata segane oli. Vaimustus, teadmatus ja rumalus kalpsasid käsikäes.\n\nHästi palju saab teada, sest udutamist siin raamatus ette ei tule. Liibanoni ja ülepea Lähis-Ida kirevusest, erinevatest usulahkudest ja nende kommetest. Kuivõrd jaburavõitu mõnedki asjad kaitseväe poisipõlves olid. ÜRO bürokraatia vaimustavalt totratest ilmingutest. Eriliselt tahaks esile tõsta, et on viitsitud ära märkida tollaseid hindu Liibanonis kui siin, vaat, need kipuvad ülikiirelt ununema ja teevad raskeks aru saada, kummas suunas liikumine käib. Paratamatult on mõnigi lugu naljakas, tõsi, pahatihti süngelt naljakas. Lugemine tekitab tunde küll, et oled targemaks saanud.\n\nEt kes võiks seda kindlasti lugeda – eks need poisid, kes tahaks ise rahvusvahelist väejuhtimist õppima minna. Mina, tsivilistinäru, usun küll, et siin antakse tulevasest elust ja tegevusest selge pilt ette. Ka võiks see olla lugemisvaraks neile emadele, kelle alaealine meessoost huligaan hakkab 18 ligi jõudma ja, oh üllatust, pole lampjalgu, allergiat, astmat, pudelipõhiprille, täitsa terve noormees, kõlbab lipu alla küll. Peaks ära rahustama, et seal ei kohtuta inimsööjate, vaid täitsa tublide pealikega, kui nad vähegi Tõnis Assoni moodi peaks olema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nTõnis Asson\n\"Rahusõdurid ehk kümnes kontingent\"\nTammerraamat\n351 lk.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMattis Jaama tuli suusaorienteerumise EM-il viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjale Andrei Lamovile Venemaalt kaotas Jaama vaid 34 sekundiga ja pronksist jäi teda lahutama 15 sekundit. Hõbe jäi korraldajamaale, selle võitis Jyri Uusitalo (+0.17) ja pronksi sai kaela võitja kaasmaalane Sergei Gorlanov (+0.19).\n\n\"Läksin täna 100% kindla peale sõitma, et vigu vältida\", kommenteeris Jaama. \"Plaan õnnestus suurepäraselt, kontrollisin olukorda täielikult. Pikematel etappidel vajutasin kõvasti ning võrgus võtsin hoo veidi maha. Jään oma sõiduga väga rahule, eesmärk sai täidetud!\"\n\nTeistest eestlastest oli Ilmar Udam 39. (+3.04), Margus Hallik 41. (+3.12), Rimmo Rõõm 43. (+4.03) ja Andres Saal 48. (+4.45). Kokku läks rajale 55 meest.\n\nNaisteklassis jagas meie ainus võistleja Daisy Kudre (aeg 16.49) venelanna Anastasia Kravtšenkoga 13. kohta.\n\nÜlivõimsalt, ligi minutilise eduga tuli võitjaks Rootsi orienteerumistalent Tove Alexandersson (aeg 14.37). Hõbemedal jäi siingi Soome, teiseks tuli Mirka Suutari (15.35), kellest ainult kolm sekundit aeglasem oli rootslanna Magdalena Olsson (15.38).\n\nJättes kõrvale esikoha, olid järgmised viis tulemust sprindilikult tihedad: kuuendat kohta lahutas hõbedast 12 sekundit. Kokku oli rajal 32 naist 13 riigist, esikolmeteistkümne hulka mahtusid Rootsi, Soome, Venemaa ja Eesti esindajad.\n\n\"Olen sõiduga rahul,\" lausus Daisy Kudre. \"Sõitsin pigem kontrollivalt, et vigu vältida. Rada oli huvitav ja vaheldusrikas, konkurents väga tihe. Alustasin võistlusnädalat hea emotsiooniga.\"\n\nHomme on võistlustules nii juuniorid, noored (kuni 17-aastased) kui ka täiskasvanud. Võistluspäev algab juunioride MM-i sprindiga kell 9.30, 10.30 stardivad sprindidistantsile noored EM-arvestuses ning kell 12.30 algab täiskasvanute sprinditeade.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algasid Soomes Imatral suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlused, kus avaalana toimunud sprindis jõudis Eesti koondislane Mattis Jaama esikuuikusse, saades väga kõrge viienda koha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUniversum võis olla selle algusaegadel hologramm\n\n## Põhitekst:\n\n''Holograafilise mudeli ülesanne pole öelda, mitmes mõõtmes sa elad või kas sinu elu on koos ülejäänud universumiga hallutsinatsioon. Kõik seisneb mudeli katseandmetega võimalikult heasse vastavusse viimises. Meie lahendus pakub Suure Paugu järgse aja kirjeldamiseks lihtsalt ühte kõige lihtsamat viisi,'' selgitas uurimuse esimene autor Niayesh Afshordi ERR Novaatorile, vastates küsimusele, kuidas peaks või võiks muuta töö inimeste maailmapilti.\n\n\"Holograafilise mudeli ülesanne pole öelda, mitmes mõõtmes sa elad või kas sinu elu on koos ülejäänud universumiga hallutsinatsioon. Kõik seisneb mudeli katseandmetega võimalikult heasse vastavusse viimises.\"\n\nTavalisemad käsitlused jäävad noore universumi eripärade selgitamisel hätta. Ühtpidi oli universum ülitihe ja seega ka gravitatsioonilised jõud äärmiselt tugevad. Teisalt asusid aineosakesed üksteisele sedavõrd lähedal, et arvestama peab pisiosakeste käitumist selgitava kvantmehaanikaga. ''Me ei mõista veel päris hästi, kuidas see toimib. Üks võimalus sellega toime tulemiseks on kujutada universumit kvantmehaanikat ja gravitatsiooni sisaldava kastina, kuid kirjeldada vaid seda, mis toimub selle äärel,'' sõnas Kanadas asuva Waterloo ülikooli füüsik.\n\nÜhe ruumimõõtme kõrvale heitmisel on võimalik teha sama ka gravitatsiooniga. See omakorda muudab tehtavaid arvutusi oluliselt lihtsamaks. Näiteks tegi seda musta auguga juba aastaid tagasi Stephen Hawking, näidates, et info kõige sellesse imetu kohta paikneb augu pinnal. Asfordi kolleegid käisid välja idee, et sarnast lahendust saaks rakendada ka Suurel Paugul. Hüpoteesi korralikult proovile panemine muutus võimalikuks aga alles Suure Paugu järelkuma – kosmilist mikrolaine taustkiirgust – kaardistanud Plancki satelliidi toel.\n\nÜhte aja- ja kahte ruumimõõdet hõlmanud mudeli ennustuste reaalse maailmaga võrdlemisel selgus, et see kirjeldab mikrolainelist taustkiirgust väiksematel skaaladel sama hästi kui standardsemad kosmoloogilised mudelid. Kuigi see ei tähenda, et universum oli oma algusaegadel hologramm, ei võimalda tulemused seda ka välistada.\n\n''Täiesti aus olles, töö näitab meile hetkel viisi, kuidas mudeldada, mis Suurest Paugust välja tuli ja sellega see piirdub,'' rõhutas Afshordi. See ei tähenda aga tema sõnul, et füüsikud ei võiks proovida kirjeldada näiteks järgmise sajandi vältel holograafiliselt tervet universumi. Afshord ise holograafilist mudelit teistele ei eelista ja töötab paralleelselt mitme teise käsitluse kallal.\n\nÜhe mudeli teisele eelistamiseks ja näiteks holograafilise maailmapildi paikapidavuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks läheb tarvis täiendavaid vaatlusandmeid. Samuti tuleb täiendada oluliselt uurimuses kasutatud holograafilist mudelit. Hetkel pole võimalik luua sellega taevast lõigukesi, mille läbimõõt ületab 10 kraadi. Umbes sama laia ala katab taevas väljasirutatud käsi.\n\nOsaliselt seisab see Afshordi hinnangul arvutusvõimsuse taga. ''Me ei tea veel kindlalt, milliste takistuste otsa me tööriistade arendamisel satume, kuid meil on olemas teekaart. Igal juhul teame, kui kohal oleme,'' sõnas füüsik. Täiendavat keerukust lisab tõdemus, et teadlased on universumis nähtavate statistiliste anomaaliate kvantifitseerimiseks kasutanud seni veidi erinevaid tehnikaid. Kosmilises taustkiirguses nähtavate anomaaliate kirjeldamises peitub ka holograafilise mudeli võimalus teha silmad ette standardsematele mudelitele.\n\nAfshord rõhutas, et füüsikute teooriaid ja ennustusi ei tohiks liialt südamesse võtta. ''Füüsika roll pole sulle öelda, mida uskuda või mida mitte, näiteks kas kahte või kolme ruumimõõtmesse. Meie ülesanne on lihtsalt välja selgitada, kuidas universumit kõige kergemini kirjeldada. Seda viisil, et tehtavaid ennustusi saab samal ajal kontrollida,'' sõnas füüsik.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Universumi algusaegu paremini mõista üritavad füüsikud leidsid, et selle veidruste lihtsamalt seletamiseks võiks jätta ära ühe ruumidimensiooni. Holograafilise mudeli ennustused on vähemalt väikestel skaaladel vaatlusandmetega sama heas kooskõlas kui harjumuspärasemad kirjeldused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLootos Cup täitis Põlvamaa noorte jalgpalluritega\n\n## Põhitekst:\n\nKahe turniiripäeva jooksul külastas Põlvamaad Eesti ja Läti jalgpalliklubidest 70 võistkonna koosseisus üle 800 lapse. Mängud toimusid Mesikäpa Hallis ja Ahja Spordihoones, kirjutab jalgpall.ee.\n\nKorraldajaklubi Lootos noored suutsid tugevas konkurentsis koju jätta kolm karikat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "4-5. veebruarini mängiti Põlvas ja Ahjal 21. korda rahvusvahelist noorte jalgpalliturniiri Lootos Cup.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti muusik ja laulukirjutaja Fink esineb sügisel Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nFink, kodanikunimega Fin Greenall on Inglismaal Cornwallis sündinud ning praegu Berliinis ja Londonis resideeriv laulja, lugudekirjutaja, produtsent ja DJ. Fink on koostööd teinud nii kuulsa soulilalja John Legendiga kui ka varalahkunud Amy Winehouse'iga ning tema laulukirjutajavõimeid on ülistanud teiste seas Ed Sheeran, Bon Iver ja legendaarne bassist Pino Palladino.\n\nFin Greenalli artistlik teekond sai alguse 1990ndatel aastate keskel, mil ilmavalgust nägid tema esimesed muusikalised katsetused koostöös ambienti produtsendi Hefneriga. Algusaegadel keskendus ta elektroonilisele muusikale, mängis plaate üle terve maailma, avaldas Ninja Tune’i alam label i Ntune alt seiklusliku kõlaga sampletronica EP-d \"Finkfunk\" ja \"Front Side Blunt Side\" ning jõudis uuel aastatuhandel oma esimese kauamängivani \"Fresh Produce\".\n\n2006. aastal viis Fink läbi stilistilise muutuse, võttes kätte kitarri ning salvestades oma teise albumi \"Biscuits for Breakfast\" koos trummari Tim Thorntoni ja bassisti Guy Whittakeriga. Järgmine album, Lamb’i mehe Andy Barlow produtseeeritud \"Distance and Time\" (2007) sisaldas Finki läbilöögisinglit \"This Is the Thing,\" mis kõlas ka filmi \"Dear John\" heliribal. Järgneva albumi \"Perfect Darkness\" (2011) menu tekitas omakorda popimaailma suurnimede seas nõudluse Greenalli lugudekirjutamisoskuse järele. Koostööst John Legendiga on Fink võitnud kolm prestiižikat BMI lugudekirjutaja-auhinda, ka jõudis ta koos Amy Winehouse’iga kirjutada loo \"Half Time\", mis ilmus varalahkunud lauljatari postuumsel kogumikul \"Lioness: Hidden Treasures\".\n\n2012. aastal esines Fink koos Amsterdami Kuningliku Concertgebouw orkestriga, mille tulemusena sündis ka majesteetlik kontserdialbum \"Fink Meets The Royal Concertgebouw Orchestra\". Praegu avaldab Fink oma loomingut iseenda plaadimärgi, Ninja Tune’i tütar label i R'COUP'D Records alt, mille alt ilmus ka tema seni edukaim, mitmeid Euroopa albumitabeleid vallutanud sooja pastoraalse helipildiga neobluusi album \"Hard Believer\" (2014).\n\nPärast vahepealset kõrvalprojekti \"Fink’s Sunday Night Blues Club Vol. 1\" avaldamist on Fin Greenall taas kokku saanud oma bändikaaslaste Thorntoni ja Whittakeriga, kellega koos ning mitmete erikülaliste abil on salvestatud uus stuudioalbum ja välja kuulutatud kontserttuur, mis jõuab sügisel ka Tallinna.\n\nLisateavet Finki uue albumi kohta avaldatakse järgnevate kuude jooksul.\n\nFinki ja tema bändi kontsert Tallinnas Vaba Laval toimub 28. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "28. septembril esineb Tallinnas Vaba Laval hinnatud inglise laulja, lugudekirjutaja produtsent Fink ehk Fin Greenall. Tallinna kontsert toimub Finki peagi ilmuva uue täispika albumi Euroopa turnee raames.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Eesti maksab liikursuurtükkide eest umbes 47 miljonit\n\n## Põhitekst:\n\nPulse kirjutab, et Soome on lähiajal sõlmimas Lõuna-Koreaga lepingut, ostmaks 48 kasutatud liikursuurtükki K9 Thunder hinnaga 200 miljonit dollarit ehk ümberarvutatult umbes 195 miljonit eurot.\n\nKa Eesti soovib Lõuna-Korealt osta 12 kasutatud liikursuurtükki. Pulse andmetel maksab Eesti liikursuurtükkide eest 50 miljonit dollari ehk ümberarvutatult pisut üle 47 miljoni euro eest.\n\nVäljaande andmetel saavad Eestiga sõlmitava lepingu tingimused olema tõenäoliselt sarnased Soomega sõlmitava lepinguga.\n\nLisaks kavatsevad nii Soome kui ka Eesti osta lisaks liikursuurtükkidele ka toetusmasinaid ja varuosi. Pulse andmetel lähevad need Soomele maksma teist samapalju ehk kokku umbes 200 miljonit dollarit.\n\nVäljaanne märgib, et ühe uue K9 hind on umbes viis miljardit woni ehk ümberarvutatult neli miljonit eurot, kasutatud liikursuurtüki hind on aga viiendiku võrra odavam.\n\nKaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras allkirjastas esmaspäeval Soulis Lõuna-Korea kaitsehangete administratsiooni juhiga ühiste kavatsuste lepingu, mis loob eeldused 155-millimeetriste liikursuurtükkide K9 Thunder (Kõu) hankeläbirääkimiste alustamiseks.\n\nÜks liikursuurtükk kaalub 47 tonni ning on võimeline arendama kiirust kuni 65 km/h. Suurtüki laskeulatud on kuni 40 kilomeetrit ning meeskond on viieliikmeline.\n\nLiikursuurtükke K9 Thunder (Kõu) toodab Lõuna-Korea ettevõte Hanwha Techwin Co., Ltd, seeriatootmine algas 1999. aastal.\n\nSoetatavad liikursuurtükid peavad välja vahetama 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni seni kasutuses olnud 155-millimeetrised järelveetavad suurtükid.\n\nPraeguste kavade kohaselt peaksid liikursuurtükid jõudma kaitseväe relvastusse aastaks 2021.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Korea väljaande Pulse andmetel maksab Eesti 12 liikursuurtüki K9 Thunder eest 50 miljonit dollarit ehk ümberarvutatult pisut üle 47 miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPedigree esitleb reedel oma 12. albumit\n\n## Põhitekst:\n\nUus album \"Standard Sundown\" on mitmekesine ning saundiliselt värske, produtsendi ja nupukeeraja rollis oli seekord Magnus Andre ansamblist Talbot ning plaadil lööb kaasa palju bändiga lähedalt seotud külalisartiste, teatab ansambel.\n\nEsitluskontserdil täiendab külalisena Pedigree ridu kitarrivirtuoos ja elukuntsnik Martin Jürman. Pedigree albumipresentatsiooni aitavad käima tõmmata kaks oma stiili tipptegijat, psühhedeelset rocki mängiv Nevesis ja Eesti noise rock ´i ainuvalitseja Shelton San.\n\nRock Cafe avab reedel uksed kell 21.00.\n\nPedigree uuelt albumilt \"Standard Sundown\" on ilmunud juba kaks videot/ singlit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel reedel, 10. veebruaril, esitleb Rock Cafes oma 12. täispikka albumit kodumaine industrial´ i-hõngulist alternatiivmetalit mängiv veteranansambel Pedigree.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMiss Valentine võistlus muudab Tartu nädalaks taas maailma võimlemispealinnaks\n\n## Põhitekst:\n\nKoos võimlemisklubi Janika võimlejatega on Tartu A.Le Coq spordimajas esimeste väliskülalistena treenimas Kanada võimlejad Torontost kelle jaoks on Tartu juba tuttav koht. Seda asjaolul, et võistluste peakorraldaja Janika Mölder treenib noori võimlejaid ka Torontos ja lööb aktiivselt kaasa sealses võimlemiselus.\n\n“Tööpäevad on väga kiired, võistluste korraldamise eeltöö algas juba möödunud aasta märtsikuus. Kuna uus olümpiatsükkel toob kaasa põhimõttelisi muudatusi kavade hindamise põhimõtetes oleme pidanud koostöös tarkvaraarendajatega viima sisse rida uuendusi. Uus hindamissüsteem saab esimese rahvusvahelise tuleproovi just siin Tartus,” sõnas Mölder pressiteate vahendusel.\n\nTeisipäeval on Tartusse oodata võistlejaid Soomest, Mehhikost, Venemaalt, Bulgaariast, Iisraelist, Slovakkiast, Ukrainast, Jaapanist ja Kasahstanist.\n\nEestlastest on iluvõimlemise meistriklassis võistlustulle astumas Carmel Kallemaa, Vasilina Kuksova ja Laurabell Kabrits. Põnevust pakub kindlasti Rahvusvahelise Rühmvõimlemise Föderatsiooni (IFAGG) MK-etapp rühmvõimlemises, kus koos 2016. aasta Euroopa meistrite, Minetit tiimiga Soomest, on konkureerimas ka tugevad rühmad Eestist – võimlemisklubi Janika rühm Diamonds, Rütmika Perfetto ja Janika Tallinn.\n\nVõistlustejärgsele galale tuleb näitama oma akrobaatikatrikke Ameerika talendisaates edukalt osalenud Vello Vaher. Nagu kõigil eelnevatel aastatelgi usuvad korraldajad, et Tartusse saabuvad ligikaudu 1400 võimlejat, nende saatjad ja fännid muudavad Tartu sellel nädalal võimlemispealinnaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljapäeval algava Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooni (FIG) võimlemisvõistluse Miss Valentine 2017 eelsed treeningud on täies hoos.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Renate Keerdi \"Vaimukuskuss\" annab sõna kunstile\n\n## Põhitekst:\n\nLavastaja Renate Keerd on ise oma lavastuse pealkirja \"Vaimukuskuss\" häälduse kohta öelnud, et valesid vastuseid ei ole - häälda, kuidas tahad, kõik vastused on õiged. Ja võib öelda, et see on kogu lavastust koos hoidev selgroog.\n\n\"Vaimukuskuss\" seab vaataja ette neli tegelast, kes tegelevad... millega? Iseendaga, elu mõtte otsimisega, oma tegevusele mõtte andmisega, diivanitest uue reaalsuse loomisega tühjas ruumis? Mitte millegi ja samas kõigega. Eluga. Mõtte kvaliteedi ees lasubki vastutus igaühel endal. Keegi võib ju juhtnööre anda nii elu kui kunsti mõistmisel, kuid elama peab ise - see võiks olla \"Vaimukuskussi\" üks sõnumeid. Keerd ei ole tegelaskujudele andnud identiteete, lavakujundus on minimalistlik, tekst on igapäevane ja kõigest sellest \"tavalisest\" loob Renate Keerd poeesiat ja muusikat. Teatrit.\nIga uus on taasavastatud vana\nRenate Keerd loob minimaalsete vahenditega ja Enar Tarmo tehniliste lahenduste abil lihtsa lavaruumi, kus laseb särada näitlejal. Keerd võtab lahti inimese eluringi selle lihtsuses ja keerukuses, absurdses loogilisuses, ja paneb ta kokku tagasi ka. Ja keerab vahel vindigi peale, lastes grotesksetel ja ülepaisutatud elementidel looga ja loos mängida. \"Vaimukuskuss\" kirjutab igasuguse kahtluseta alla manifestile, mis kutsub inimkonda end mitte liiga tõsiselt võtma. Neli meest laval muutuvad spermatosoididest vanainimesteks, marionettidest tsellofaanvuntsidega tegelasteks. Keerd rikastab iga väljakäidud mõtet ja ettepanekut teise tasandi ja uue kihiga. Nii saavad kohmetutest ja kohmakatest T-särkides meestest järgmisel hetkel lihtsa koreograafiaga ajaringi tähenduse edasikandjad, katkine madrats muutub elualge sümboliks.\n\nFüüsiline poeetilisus annab lavastusele väärtuse ja mõtte. Sõnateatrist tuntud näitlejad, vennad Piusid, Kait Kall ja Karl-Andreas Kalmet sooritavad füüsilisi trikke ausalt ja vahetult. Neliku vahel on laval nauditav sümbioos, kogu tegevustiku õnnestumine püsib nende õlul ja energial. Ei tea, kas tulenes see esietenduse lavanärvist, aga lavastuse esimeses pooles oli tegevuse jõulisem ja edasiiviivam pool vendade Piuside poole kaldu. Ruttu jõudis neile järele ja muutus lavastuse üheks säravamaks tegelaseks Karl-Andreas Kalmet. Kait Kall jäi eredalt meelde koomilistes stseenides ja eriti lavastuse lõpustseenis.\n\n\"Vaimukuskuss\" viib vaataja absurditeatri õhustikku, pakkudes nii lavaliselt kui keeleliselt naudingut Ionesco ja Becketi loomingu gurmaanidele. Samuti on Keerd lavastusse pikkinud mitmeid viiteid tuntud filmi- ja tantsuklassikutele, kuid suudab sinna lisada niisuguse annuse oma käekirja, et nähtu saab värske mõtte.\nKunst iseeneses\nTegelikult on mitmeti mõistetav (kui üldse mõistetav) pealkiri tabav viis esmaseks kokkupuuteks kunstiteosega. Pealkiri, millest igaüks võib omamoodi aru saada, tähendab, et peas tekkiv segadus, seosed, mõtted ja ootused lasevad loomingut vastvõtvatel tundlatel erksust treenida. Lavastaja võtab absurdihõngulise pealkirjaga (taotluslikult või mitte) äraseletatud kunstiteose vastase positsiooni.\n\nOn saanud poliitiliselt maastikult termineid laenates \"uueks normaalsuseks\" loominguliste vibratsioonide ja sisu liigne lahtiseletamine. Ju kardetakse valesti mõistmist, jääda kaugeks ja arusaamatuks. Selles mõttes on Renate Keerdi lavastus sõõm värsket õhku - vaataja saab tagasi vabaduse ja õiguse lavastust mõista, nagu ta tahab ja ka kunst saab rääkida enda eest. Igaüks saab ise mõista, vaadelda, aru saada, võtta sealt just selle emotsiooni, mis teda puudutab. Milline on vale, milline õige vastus, sellele Keerd loomingulises raamatus omaeette peatüki õigust ei anna.\n\nRenate Keerdi jaoks on see lavastus kindlasti järjekordne tugev kannakinnitus sõnateatrilaval. Tulemus kinnitab, et postmodernsuse ajastul teatris, mil füüsilised ning kollektiivsel loomemeetodil põhinevad lavastused võtavad võimust ning kaugenevad järjest enam valmiskirjutatud tekstist kui teatri algtõukest, on troonile astumas nimelt etenduskunstnikud, mitme loomingulise žanri vahel balansseerivad ja sellest inspireeruvad loojad. Veel mõnda aega tagasi kindlalt alternatiivsel kursil püsinud füüsiline \"bändi\" teater hakkab jõudma peateele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lavastaja: Renate Keerd\n\nNäitlejad: Kait Kall, Karl-Andreas Kalmet, Märt Pius, Priit Pius\n\nHeli- ja valguskujundus: Renate Keerd\n\nTehnilised lahendused: Enar Tarmo\n\nEsietendus Von Krahli teatris 3. veebruaril",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Shaltai-Boltai viimane vabaduses olev liige palub Eestis varjupaika\n\n## Põhitekst:\n\nEnd vaid nime Aleksander all identifitseerinud mees ütles Briti lehe ajakirjanikule, et on teinud alates 2003. aastast koostööd praegu vahi alla võetud Shaltai-Boltai liidri, endise ajakirjaniku Vladimir Anikejeviga. Ta näitas Financial Timesi ajakirjanikule oma väidete tõendamiseks kirjavahetust, mida ajakirjanik oli varem pidanud Shaltai-Boltai anonüümse kontoga.\n\nAnikejev on saanud koos kahe FSB kõrge küberluure ohvitseriga süüdistuse riigireetmises. Ta on olnud vanglas juba kolm kuud.\n\nAleksander ütles Financia Timesile, et Anikejevi sõnul olid tal alates 2016. aasta algusest Vene luureametnikest \"agendijuhid\". Pärast seda hakkas ta Anikejeviga senisest veelgi ettevaatlikumalt suhtlema.\n\nVarjupaigamenetlus ei ole avalik ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) peab hoidma konfidentsiaalsena andmed konkreetsete taotluste esitamise ja taotlejate kohta, ütles PPA pressiesindaja Tuuli Härson ERR.ee-le.\n\n\"See põhimõte kehtib rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt kõikides riikides, kus kaitse taotlusi menetletakse,\" märkis Härson.\n\nVälisminister Sven Mikseri sõnul hakkavad Eesti võimud asüülipalvet menetlema tavalises korras.\n\n\"Mis puudutab Eesti varjupaigapoliitikat, siis vaatame iga konkreetset kaasust individuaalselt ja peamiselt lähtuvalt kahest kriteeriumist: kas inimene on õigustatud varjupaika saama, kas tema elule ja tervisele eksisteerib reaalne oht ja kas on täidetud kõik varjupaiga saamiseks vajalikud kriteeriumid. Ning teisest küljest vaatame loomulikult ja absoluutselt, kas ta kujutab mingisugust ohtu Eesti julgeolekule,\" rääkis Mikser teisipäeval peetud pressikonverentsil.\n\nSegane kombinatsioon FSB-st, häkkeritest ja leketest\n\nAjalehele New York Times on praegused ja endised USA luureametnikud kinnitanud, et Venemaa seotust presidendivalimiste küberrrünnakutega aitas olulisel määral tuvastada Vene allikatelt saadud luureinfo. Lisaks on juba varem väidetud, et USA valimistesse sekkumise operatsioon oli põhjuseks, mis Putini pikaaegne liitlane Sergei Ivanov presidendi administratsiooni ülema kohalt välja vahetati.\n\nSamuti on kummaline see, kuivõrd palju on viimasel ajal olnud meedias FSB-st või muudest Vene ametkondadest lekkinud või lekitatud informatsiooni. Seda võib tõlgendada nii teadliku kampaaniaga, kuid välistatud pole ka võimalus, et Venemaa luureametkondade sees on omavahel rinda pistmas erinevad huvigrupid. Suur osa lekkeid olevat seotud häkkerite rühmitusega Shaltai-Boltai.\n\nAjalehe Guardian ajakirjanikud kohtusid 2014. aastal Saltai-Boltai esindajaga, kes väitis, et saab edastada andmeid ka pettunud luureametnikelt ning et rühmitusel olevat tuhandeid Kremli siseringi e-kirju ja nii palju informatsiooni, et selgeks saab ka \"Putini viimaste aastate hommikusöögimenüü\".\n\nVenemaa võimud on võtnud vahi alla FSB teabejulgeoleku keskuse ühe allüksuse juhi Sergei Mihhailovi ja küberturvafirma Kaspersky Lab juhtivtöötaja, kunagise küberjulgeolekuametniku Ruslan Stojanovi. Mihhailovit ja ka tema asetäitjat Dmitri Dokutšajevit süüdistatakse selles, et nad rikkusid oma vannet ning tegid koostööd CIA-ga.\n\nVene meedia teatel võeti Mihhailov kinni juba detsembris ning seda tehti kusjuures väga demonstratiivselt - FSB juhtkonna koosolekul pandi mehele kott pähe ning talutati riigireetmise süüdistuse saatel ruumist välja. Tema asetäitja Dokutšajev aga olevat tuntud Vene häkker, kes kasutab ka hüüdnime Forb. Mees hakkas FSB heaks tööle mõned aastada tagasi, et vältida vangi minekut häkkimisega seotud kuritegude eest.\n\nInterfaxi teatel on juhtumi raames vahi alla võetud kokku neli inimest ning kaheksa isikut olevat võetud luubi alla kui potentsiaalsed tunnistajad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa võimudele ebamugavate lekete tekitajana kuulsaks saanud häkkerirühmituse Shaltai-Boltai väidetavalt viimane vabadusse jäänud liige andis Tallinnas intervjuu ajalehele Financial Times ning teatas, et kavatseb Eestis varjupaika paluda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAlagrupimängudega lõpetanud korvpalli esiliigas olid jaanuari parimad Heigo Erm ja Rauno Nurklik\n\n## Põhitekst:\n\nB-alagrupi võitis täisedu 10 võiduga Betoonimeister/Tskk/Nord. Jaanuarikuus alistas Betoonimeister viimaste vastastena Vasara (end. Balteco) ning BC Tartu. Kuu mängija tunnustuse pälvib sedakorda Heigo Erm, kes kogus keskmiselt 23 minutiga keskmiselt mängust 17,5 punkti, 9 lauapalli, 3 resultatiivset söötu ning 2 vaheltlõiget, kirjutab basket.ee.\n\nA-alagrupis tegi võimsa lõpuspurdi Paide Viking Window, kes jaanuaris kogutud 2 võidu ja 1 kaotusega tõusis alagrupis kolmandale kohale ning kindlustas kõige napimalt koha ülemises vahegrupis. A-alagrupi parimaks mängijaks valiti Rauno Nurklik, kes kogus jaanuaris keskmiselt ligi 34 mänguminutiga 14,7 punkti, 8 lauapalli, 2 resultatiivset söötu ning 2 vaheltlõiget.\n\nSaku I liiga vahegruppides on seisud põnevad. Ülemises vahegrupis on Betoonimeistritel 5 võitu ja 0 kaotust, kohtadel 2.-6. asetsevad meeskonnad (Tartu Kalev/Estiko, EMÜ SK, G4S Noorteliiga II, Paide Viking Window ja BC Tartu) on kõik kogunud võrdselt 2 võitu ja 3 kaotust. Alumises vahegrupis, kus mängus on viimased 2 play-off kohta, on tabeliseis samuti tihe: Kuressaare BC Hundid/ASSA ABLOY meeskonnal on kirjas 4 võitu viiest mängust, järgnevad 3 võiduga SK Torma Sport ja Kohila/Telia SK/Webware ning 2 võiduga Tamsalu Los Toros/Viru Haigla ja VASAR.\n\nSellel nädalal peetakse Saku I liigas 5 mängu. Juba kolmapäeval on vastamisi EMÜ SK ning Betoonimeister/Tskk/Nord. Kolmapäevane mängupäev on tingitud EMÜ SK esindajate osalemisega VTB ühisliiga tähtede mängul, kus on kavas ka üliõpilasliiga ISBL nig VTB noorteliiga vaheline matš. Neljapäeval on kavas 2 mängu: G4S Noorteliiga II võõrustab Paide Viking Window meeskonda Audentese spordikeskuses ning algusega kell 20:15 on Tamsalu spordihoones vastamisi Tamsalu Los Toros/Viru Haigla ning Kuressaare BC Hundid/ASSA ABLOY.\n\nReedel lahendatakse Tartus taas siseasju kui algusega kell 19:00 on Tartu Ülikooli spordihoones vastamisi BC Tartu ja Tartu Kalev/Estiko. Pool tundi hiljem algab Aravetel mäng Ambla Spordiklubi ning Kohila/Telia SK/Webware vahel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Saku esiliigas sai jaanuariga läbi alagrupimängud, veebruarist alustati mängudega vahegrupis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Talvefestivali lõpetab Horvaatia pianist Lovro Pogorelich\n\n## Põhitekst:\n\n12-aastaselt alustas Lovro Pogorelich õpinguid vene pianisti ja pedagoogi Konstantin Boginoga. 13-aastaseks saades andis ta oma esimese kontserdi, millel esitas Schumanni, Chopini, Liszti ja Rachmaninovi töid ning kaks aastat hiljem esines ta solistina Robert Schumanni Klaverikontserdil koos Dubrovniki Sümfooniaorkestriga.\n\nLovro on regulaarselt esinenud alates 1987. aastast. Seega on ta mänginud enamikes Horvaatia linnades solistina, samuti peaaegu kõigi riigi suuremate orkestritega. Peale kontsertide oma kodumaal on Lovro esinenud Prantsusmaal (Salle Gaveau, Pariis; Palais des Festivals, Cannes), Šveitsis (Kongreshaus, Žürich; Festival Sion), Ühendkuningriigis (Kuninganna Elizabethi Saal, Purcelli Saal– Southbanki Keskus, London), Itaalias (Teatro Bibiena, Mantova), Taanis (Tivoli ja Radiohaus, Kopenhaagen, Louisiana, Humlebaek), Austrias, Saksamaal, Tšehhis, Hollandis, Belgias, Soomes (Kuopio Muusika Keskus), Rootsis (Nybrokajen 11), Norras, Bulgaarias (Bulgaria Hall, Sofia), Kanadas (Walter Hall, Toronto; Montreal), Jaapanis (Suntory Saal ja Bunka Kaikan, Tokyo; Kyoto, Nagoya, Osaka), Venemaal (Šostakovitši Suur Filharmoonia Saal, Peterburi, Moskva Rahvusvaheline Muusikamaja ja Gnessini Akadeemia Muusika Saal, Perm, Tomsk) ning USA-s (Lincolni Keskus – Alice Tully Saal, New York; Washington D.C.), Sloveenias (Cankarjev dom), Bosnia ja Hertsogoviina (Sarajevo ja Mostar), Montenegros (Kotor, Podgorica), Serbias (NOMUS 2000, 2004, 2010, Kolarac ja Sava Centar, Belgrad), Makedoonias (Skopje) nii solistina kui erinevate orkestritega.\n\nEestis astub Lovro Pogorelich üles 11. veebruaril kell 19 Mustpeade majas. Tema kavas on Mussorgski \"Pildid näituselt\" ja Prokofjevi \"Sonaat nr.8 op.84\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "11. veebruaril võtab Tallinna Talvefestivali kokku Horvaatia tunnustatud pianist Lovro Pogorelich, kes on soolokontsertidega käinud läbi pea kogu maailma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAfganistani ülemkohtu juures kärgatas plahvatus, hukkus vähemalt 20 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nTervishoiuministeeriumi teatel on haiglasse viidud ligi 50 vigastatut, vahendas Reuters.\n\nTegemist oli rünnakuga, mille sooritas arvatav enesetaputerrorist. Plahvatus leidis aset ajal kui tööpäeva lõpetanud ametnikud ülemkohtu hoonest väljusid.\n\nPealtnägijate sõnul on sündmuskohal palju võimuesindajaid ja kiirabibrigaade.\n\nHetkel pole ükski rühmitus veel rünnaku eest vastutust võtnud. Varem on sarnaseid terroriakte korraldanud nii Taliban kui ka riigis üha rohkem kanda kinnitav äärmusrühmitus ISIS.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Afganistani pealinnas Kabulis kärgatas ülemkohtu hoone parklas võimas plahvatus, mis tappis esialgsetel andmetel vähemalt 20 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Kas maailmameister Wout van Aert kasutab mootorit?\n\n## Põhitekst:\n\nSee on käesoleva aasta jooksul juba teine kord, kui mehaanilise dopingu kahtlus van Aertile langeb. MK-etapil Fiuggis tekitas spekulatsioone olukord, kus van Aert ratas käe kõrval jookseb ja vasak pedaal korraks mutta kinni jääb. Samal hetkel hakkab aga tagumine jooks kiiremini pöörlema, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nKirjeldatud moment algab, kui videost on kulunud 1.44.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Lilles peetud cyclo-crossi sarja DVV Verzekeringen Trofee viimasel etapil jäi kaamerasilma ette moment, kus kaks aastat järjest maailmameistriks tulnud Wout van Aerti (Crelan-Charles) ratta tagajooks libastudes ühtäkki väga kiiresti tiirlema hakkab.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveitsis toimuv mäesuusatamise MM algas üllatustulemusega\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane Schmidhofer, kes täpselt 10 aastat tagasi võitis näiteks samal distsipliinil juunioride maailmameistritiitli, edestas finišis 0,33 sekundiga 27-aastast Liechtensteini sportlast Tina Weiratherit ja 0,36 sekundiga 25-aastast šveitslannat Lara Guti.\n\nSenise parima kohana oli Schmidhoferil tiitlivõistlustelt ette näidata kahe aasta taguse MM-i 4. positsiooni kiirlaskumises. MK-sarjas on ta seni vaid kahel korral jõudnud pjedestaalile, korra teisele ja korra kolmandale kohale.\n\nNimekas ameeriklanna Lindsey Vonn ei suutnud oma laskumist lõpetada, kui tegi raja keskosas eksimuse ning sõitis välja. Viimastel aastatel arvukate traumade küüsis olnud 32-aastane Vonn õnneks sel korral viga ei saanud ning liugles lõpuks rahulikult ise mäest alla.\n\nMM jätkub kolmapäeval meeste ülisuurslaalomiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "St. Moritzis alanud mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel esimese alana peetud naiste ülisuurslaalomi võitis üllatajast austerlanna Nicole Schmidhofer, kellele see oli esimeseks suurvõistluste medaliks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDiagnoosi kohaselt sattus Kara-Murza haiglasse mürgituse tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nAbikaasa sõnul tuvastasid arstid tal \"tundmatu aine tugeva mürgistuse\".\n\nArstid diagnoosisid \"tundmatust ainest tingitud ägeda mürgistuse\", see on ametlik diagnoos,\" ütles ajakirjaniku abikaasa, lisades, et mehe seisund on muutunud stabiilsemaks, kuid arstid on valmis igasugusteks arenguteks.\n\nEnnist öeldi, et Kara-Murza noorema seisundis on märgata paranemist. Ta viidi 2. veebruaril kriitilises seisukorras haiglasse ja on sealtpeale kunstliku hingamise aparaadi all.\n\n2015. aasta 27. mail viidi Kara-Murza noorem Gradski esimesse haiglasse. Advokaat Vadim Prohhorov kinnitas toona, et kõik sümptomid viitavad mürgitusele. Ta märkis, et halva enesetunde kolmandal päeval võetud proovides tuvastati lubatava metallisisalduse mitmekordne ületamine.\n\nKara-Murza noorem pöördus 2016. aasta jaanuaris Vene uurimiskomiteesse palvega korraldada uurimiseelse kontrolli käigus tema proovide kompleksekspertiis, et kontrollida tema tahtliku mürgitamise kahtlust. Kriminaalasja toona ei algatatud.\n\n34-aastane Kara-Murza oli viimastel nädalatel mitmel pool Venemaal tutvustamas uut dokumentaalfilmi, mis räägib tema sõbrast ja 2015. aastal mõrva ohvriks langenud opsitsioonipoliitikust Boriss Nemtsovist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liikumise Avatud Venemaa koordinaator ja Vene opositsiooniline Rahvavabaduse Partei (PARNAS) endine kaasesimees Vladimir Kara-Murza noorem, kes viidi 2. veebruaril haiglasse sai lõpuks diagnoosi, edastas TASS-i teatel tema abikaasa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu varjupaiga kass leidis tänu süllelangenud kuulsusele kodu\n\n## Põhitekst:\n\nEndla teatri uuslavastuse \"Väljast väiksem kui seest\" reklaamklipi valmimiseks otsis teater kassipoega ning abikäe ulatas Pärnu loomade varjupaik, kes tõi klipi tegemiseks teatrisse noore musta emase kassi.\n\nOotamatu tähelepanu päädis sellega, et klipi filmimise ajal otsustas lavastuse kunstnik Nele Sooväli kassi oma vanematele kingituseks viia. Seega leidis väike kiisu endale täna kodu.\n\nMari-Liis Lille lavastus \"Väljast väiksem kui seest\" tugineb eluloointervjuudele, mis tehti Pärnumaal elavate inimestega 2016. aasta jooksul. Intervjuude põhjal kirjutatud tegelased kohtuvad ühel kitsal territooriumil, kus nende elu sõltub sellest, mil moel nad üksteisega toime tulevad. Nad lahkavad oma probleeme, millest mitmed on meie kõigi ühised probleemid tänases Eestis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endla teatri uuslavastust tutvustavast klipist tuntud kassipoeg sai tänu ootamatule rollipakkumisele kodu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWalesa eitas koostööd kommunistliku salapolitseiga\n\n## Põhitekst:\n\nWałęsa kinnitas teisipäeval, et ei ole isegi võimude surve all kunagi koostööd teinud ning kutsus ajakirjanikke koguma ja avaldama tõendeid, mille kohaselt teda 1970. aastatel kommunismivastase tegevuse eest taga kiusati ja mitmelt töökohalt vallandati.\n\n\"Ma kinnitan teile, et ei ole kunagi vastaspoolele truudust vandunud,\" ütles ekspresident.\n\nPoola riiklik ajalooinstituut avaldas eelmisel nädalal käekirjaanalüüside tulemused, mis ekspertide väitel tõestavad varasemaid süüdistusi, et Wałęsa tegi 1970. aastatel salapolitseile tasu eest ettekandeid oma kolleegide kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola endine president ja demokraatiavõitluse juht Lech Wałęsa eitas hiljuti ekspertide esitatud tõendeid, mille kohaselt ta oli kommunismiperioodil salapolitsei informaator.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Mae: Otepää MK-etapp toimub täismahus\n\n## Põhitekst:\n\nOtepää MK peakorraldaja Jaak Mae hinnangul ollakse ettevalmistustega graafikus ning maailma suusaeliit saab järgmisel nädalavahetusel starti asuda.\n\n\"Staadion ja sprindiringid on heas korras. Viimased päevad on Otepääl valitsenud korralikud miinuskraadid ning eile hommikust on lumekahurid tubli tööd teinud. 5 km raja seni katmata osa saab hiljemalt saabuvaks teisipäevaks samuti lõplikult võistlusvalmis,\" kommenteeris Mae pressiteate vahendusel.\n\nSeega toimuvad järgmise nädala lõpus laupäeval sprindivõistlused vabatehnikas ning pühapäeval 10 km ja 15 km mõõduvõtud klassikalises tehnikas ning kõik suusasõbrad on oodatud oma lemmikutele kaasa elama.\n\nVõistlusrajad on sel korral sportlastele parajaks väljakutseks. \"Sprindirajad kujundasime Rahvusvahelise Suusaliidu palvel keerukaks. Nii et saame korralikku uisusprinti näha ühes järskude tõusude ja kiirete laskumistega,“ lisas Mae. Distantsivõistlustel saavad pealtvaatajad muuhulgas jälgida sportlaste võidutahet ränkraskel Tehvandi tõusul.\n\nMK-etapp murdmaasuusatamises on Otepääl toimunud seni 13 korral. Tegemist on Eesti suurima talvise tippspordisündmusega, mis jõuab rahvusvahelise telepildi abil kümnete miljonite vaatajateni üle maailma. Rohkem infot leiab Otepää MK kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval kogunes Tehvandi Spordikeskuses Otepää MK-etapi korralduskomitee ning otsustas, et võistlused toimuvad 18.-19. veebruaril täismahus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArstide liit nimetas kanepi legaliseerimise pooldajate väiteid valeks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kanep kuulub ohtlike uimastite hulka kõrvuti amfetamiini, heroiini ja oopiumiga ning on ÜRO narkootiliste ainete konventsiooni alusel keelatud aastast 1961. Keelatud on kõik kanepi ehk Cannabis sativa sordid, mille kuivaines sisaldub üle 0,2 protsendi tetrahüdrokannabinooli (THC) ja eraldi liiki \"ravikanepit\" kui sellist ei ole olemas,\" seisab EAL-i seisukohas, mille on allkirjastanud liidu president Lembi Aug.\n\nAug märgib, et kanepis sisaldub üle 104 kannabinoidi, millest psühhoaktiivse THC pideval tarvitamisel akumuleerub maksas ja rasvkoes ning pikendab intoksikatsiooni kestust.\n\n\"Ühekordsel kasutamisel kestab toime 1-2 tundi, kuid täielik eemaldumine organismist võib võtta aega kuni 30 päeva. Kanepi toime mõjutab eelkõige psüühikat, kuid kaasnevad ka füüsilised reaktsioonid nagu veresuhkru ja vererõhu langus, pulsisageduse tõus, hingamisteede ahenemine jne. THC läbib platsentaarbarjääri ja jõuab ema vereringe kaudu veel sündimata lapseni ning on näidatud, et raseduse ajal kanepitooteid tarvitanud emadel sünnivad suurema tõenäosusega alakaalulised ja/või enneaegsed lapsed, kelle hilisemas arengus esineb tihti mitmeid arengu- ja käitumishäireid, näiteks hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik tähelepanuvõime,\" kirjeldab Aug kanepi mõjusid.\n\nEAL selgitas, et kogu maailmas jätkuvad uuringud kanepi toime ja terviseriskide täpsustamise osas, eelkõige püütakse leida kindlaid tõendeid kanepis leiduvate aitete osale psüühiliste haiguste vallandumisel, kasvajate tekkes ja tarvitamise mõjust geneetikale ning järglastele. \"Tegemist on pikaaegsete uuringutega, mille esimesi vahekokkuvõtteid on juba esitatud, kuid mille osas lõplikud seisukohad on võimalikud ilmselt alles 30-40 aasta pärast,\" lausus Aug.\n\nEAL-i president nimetas ekslikuks on kanepipooldajate väidet, et sellest ei teki sõltuvust ja igaüks võib soovi korral uimasti pruukimise igal ajal lõpetada. \"Tegelikkuses on kanepisõltuvus reaalselt olemas: täiskasvanutest tekib sõltuvus ligikaudu üheksal protsendil, kuid teismelistel areneb see välja igal kuuendal alustanul. Paraku on just Eesti koolinoored kanepit proovinud sagedamini kui Euroopa noored,\" seisab EAL-i seisukohavõtus.\n\nLiit viitab uuringule, mille kohaselt on Eestis kanepit proovinud 24, Euroopas keskmiselt 17 protsenti noortest ja seda vanuses 11-12. eluaasta: \"Arvestades kanepi toimet ja teadaolevaid terviseriske, ei saa arvesse võtta teadmata arvu osalejatega EMOR-i küsitluses antud subjektiivset hinnangut kanepi legaliseerimise pooldamise osas.\"\n\nEAL: kanepi asemel on mõjusamaid ravimeetodeid\n\n\"Kanepit raviotstarbel on proovitud kasutada aastatuhandeid, Euroopas hakati kanepit ravimina kasutama 19. sajandi esimesel poolel ja selle kõrgaeg jäi aastatesse 1880 -1900. Hilisem kanepit sisaldavate ravimite valmistamine hääbus, sest sünteesiti ja suudeti toota oluliselt efektiivsemaid ning vähemate kõrvaltoimetega ravimeid. Lisaks on kanepit sisaldavate preparaatide toime ebastabiilne ning annustamine keerukas, raviskeemid ebaselged. Tänaseks ei ole suudetud selgitada kanepist toodetud ravimite konkreetseid näidustusi, kuigi on leitud mõningast toimet sümptomite subjektiivsel leevendamisel võrreldes platseeboga,\" kirjeldab EAL.\n\nLembi Aug lisas, et tõenduspõhise meditsiini areng ja kombineeritud ravi erinevates valdkondades suudab tagada vajaliku ravivastuse ning täiendav kanepi baasil loodud ravim ei saa kunagi olla esmavalik, pigem üksikjuhtudel täiendav vahend haiguse finaalstaadiumis.\n\n\"Selliste üksikjuhtude lahendamiseks on Eestis loodud toimiv süsteem , kuid senini on vajadus olnud pea olematu . Hetkel puudub ka täpne statistiline ülevaade kanepipreparaatide kasutamisest Euroopas nii üldarvult kui ka näidustuste kaupa,\" ütles ta.\n\nEeltoodust lähtuvalt on EAL seisukohal, et kanepi meditsiinilise näidustuse regulatsiooni Eestis ei pea muutma, kuna puuduvad tõenduspõhised uuringud , mis tooksid välja eelised võrreldes teiste kasutusel olevate ravimitega. \"Kanepipreparaadid on vajadusel ja vastavate näidustuste olemasolul reservpreparaatidena haigetele reaalselt kättesaadavad, kuid seni on vajadus nende järele olnud nullilähedane.\"\n\nKanepisse kui sõltuvust tekitavasse narkootilisse ja eelkõige psüühikat mõjutavasse mõnuainesse tuleb EAL-i seisukohalt suhtuda täie tõsidusega, sest on olemas kindel seos kanepitarvitamise ja liiklustraumade ja samuti varavastaste kuritegudega. \"Kanepi kasvatamine narkootilise tooraine saamiseks on põhjendamatu, suurendades ohtu situatsiooni kuritarvitustele ja mõnuainena levikule ühiskonnas.\"\n\nErakond Eestimaa Rohelised: maailm liigub nn ravikanepi legaliseerimise suunas\n\nRiigikogu sotsiaalkomisjon arutab teisipäeval erakonna Eestimaa Rohelised ja aktivist Elver Loho pöördumist, milles nõutakse nn ravikanepi legaliseerimist.\n\n\"Inimese endokannabinoidsüsteemi käsitlevate teadusuuringute hulk kasvab üha kiiremini. Samuti lisandub järjest andmeid, mis kinnitavad, et kanepipõhised ravipreparaadid leevendavad tõhusalt valu ja põletikke ning võivad isegi soodustada mõnedest haigustest paranemist,\" seisab roheliste arvamuses.\n\nRohelised väidavad, et kehtiv kanepikeelupoliitika pole kusagil andnud soovitud tulemusi, küll aga tekitanud olukorra, kus inimestel, kes vajavad kannabinoidravi, pole tegelikult võimalik seadusega lubatud ravikanepit hankida.\n\n\"Just sellepärast on mitmed eesrindlikud riigid nulltolerantsist loobunud ja asunud reguleerima kanepi kasutamist meditsiinilistel eesmärkidel. Näiteks andis kanepiküsimustes konservatiivne Saksamaa tänavu heakskiidu 2017. aasta esimeses pooles jõustuvale seadusemuudatusele, mis peaks ravikanepi kättesaadavust patsientidele oluliselt parandama. Kanadas aga on ravikanep legaalne olnud juba 15 aastat,\" seisab erakonna Eestimaa Rohelised pöördumises.\n\nRohelised lisavad, et praegu elab juba rohkem kui kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikide elanikkonnast piirkondades, kus kanepiravi on seadusega reguleeritud ning rohkem kui 2,5 miljonit inimest kasutab ravikanepit seadusega kooskõlas. \"USA 24 osariigis ja mitmetes teistes riikides on kanepi legaalne tarvitamine meditsiinilistel eesmärkidel juba pikema ajalooga ning mingeid olulisi soovimatuid kõrvalmõjusid pole see kaasa toonud. Pigem on alaealiste kanepitarvitamise määrad seejärel alanenud,\" põhjendab erakond oma seisukohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti arstide liit (EAL) teatas riigikogule saadetud arvamusavalduses, et kanepi legaliseerimise toetajate esitatud argumendid pole meditsiiniliselt põhjendatud ning tegemist on tervisele ohtliku uimastiga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia rattatiim Quick-Step Floors on hooaega alustanud võimsalt\n\n## Põhitekst:\n\nKittel oli oma suurtest rivaalides Mark Cavendishist, Elia Vivianist ja John Degenkolbist mäekõrguselt üle. Suuri järeldusi ei maksa aga teha, sest tähtsamad sõidud on alles ees. Küll on praegu väga soodsas positsioonis Quick-Step Floorsi mänedžer Patrick Lefevere, kes otsib meeskonnale järgmiseks aastaks nimisponsorit, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nQuick-Step Floorsi võitudejadale pani aluse Jack Bauer, kes krooniti Uus-Meremaa meistriks. Sellele järgnesid Fernando Gaviria, Tom Booneni ja Max Richeze viis etapivõitu San Juani tuuril. Quick-Step Floorsi järgmisteks suurteks eesmärkideks on kevadised klassikud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesolevat hooaega on ülivõimsalt alustanud jalgrattatiim Quick-Step Floors – kolme nädalaga on Belgia klubi kogunud juba kümme võitu. Äsjalõppenud Dubai velotuuril võitis sprinter Marcel Kittel kolm etappi ja pälvis teist aastat järjest üldvõidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib Tallinnas jalakäijale otsa sõitnud autojuhti\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 18.30, kui Mustamäe poolt mööda Ehitajate teed liikunud helesinine universaalkerega sõiduauto sõitis otsa noorele naisele, kes liikus auto suhtes vasakult paremale. Esialgsetel andmetel võis olla tegemist Škodaga.\n\nKokkupõrke tagajärjel kukkus jalakäija auto kapotile. Šokis olnud naine tõusis püsti, kuid autojuht sõitis õnnetuskohalt ära kontrollimata, kas jalakäija jäi terveks.\n\nJalakäija kutsus mõni hetk hiljem abi saamiseks kiirabi.\n\n\"Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine, eriti olukorras, kus inimene võis vajada arstiabi, on lubamatu ja vastutustundetu. Kannatanu abita jätmine on tõsine rikkumine. Loodan, et õnnetuses osalenud juht leiab julguse iseseisvalt politsei poole pöörduda selgitamaks juhtunu asjaolusid,\" ütles Lääne-Harju jaoskonna patrullitalituse juht Tarvo Ingerainen.\n\nJuhtunu asjaolude selgitamiseks palub politsei võtta ühendust inimestel, kes seda õnnetust nägid. Politsei palub helistada numbril 6 123 000 või kirjutada e-posti aadressile [email protected].\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei otsib 1. veebruari õhtul Tallinnas Haabersti ringristmikul ülekäigurajal jalakäijale otsa sõitnud autojuhti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRepliik. Kohus aitab selgitada, mis on kirjandus, arutelu peab olema avalik\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 30. jaanuarist avaldas ERRi kultuuriportaal Nihilist.FM-is ilmunud Kenderi protsessi tunnistuste protokolle. Tunnistajapingis olid Rein Raud, Jaak Allik, Kajar Pruul, Jaanus Adamson, Janek Kraavi jt tuntud ja tunnustatud kultuuriteoreetikud ja kirjandusspetsialistid, et vastata kohtu ja süüdistaja küsimustele, mis on kirjandus, mis on transgressiivne kirjandus ja kas \"Untitled 12\" on üldse kirjandus.\n\nÜtluste käigus kujunes dialoogivormis õiguskaitseorganitega välja kultuuriliselt ja juriidiliselt põnev diskussioon reaalsuse ja kunsti piiride üle, mis pretsedendi kaudu aitab avalikustamise korral kaasa juuravaldkonnal orienteeruda kultuurimaastikul ning loojatel arvestada võimaliku kriminaliseerimisega, üldsus õpib arutelu käigus kompama kultuuri piire ning paremini mõistma Eesti Vabariigis toimuvaid protsesse ja jõujooni. Ühtteist on avalikkusel õppida ka sõnavabaduse kohta nii antud kirjandusteosega seonduvalt kui seda puudutavate materjalide avalikustamise või mitteavalikustamise kontekstis.\n\nKenderi protsessi protokolllid on kultuuriliselt väärtuslikud tekstid. Eesti juhtivad humanitaarid võtavad seal lahti ja selgitavad kohtule kirjanduse põhimõisteid. Materjalid on samas üldharivad ja teevad ka lugejaile selgemaks, mis ikkagi on kirjandus, ja mis ei ole kirjandus. Kohtust eraldi oleks need käsitletavad loengutena.\n\nKahjuks on protsess suletud. Õnneks avaldas kohtuprotokollid Nihilist.FM. Paljud tunnistajad on oma ütlustega materjale jaganud sotsiaalmeedias, kus on omakorda puhkenud diskussioon kunstilise lubatavuse piiride ning pornograafia ja kirjanduse vahekorra üle.\n\nTeema on laiem kui Kenderi juhtum. Nüüd on küsimus, et kui protsess on suletud, aga materjalid sellest ometi liiguvad, kas avalik huvi põhjendab tunnistuste avaldamise avalik-õiguslikus meedias. On see seadusevastane?\n\nArutasime seda asja siin rahvusringhäälingus. Võtsime protsessi protokollid vahepeal maha. Aga panin nüüd avaldamislinnukesed külge tagasi.\n\nSisuline põhjus: tekstid ei paljasta salajasi andmeid ega sisalda muud varjamist põhjustavat. Lugupeetud intellektuaalid arutlevad kohtus kirjanduslike piiride ja muude kultuuriliste küsimuste üle. See on kultuuriliselt ühe teravaima ja mis seal salata, hämmastavaima protsessi kontekst. See on protsess, mis läheb kindlasti ajalukku, Eesti kultuurilukku.\n\nVormiline põhjus: tekstid on avaldatud Nihilist.FM-is, seega igale kultuurihuvilisele kättesaadavad. Vastavalt kokkuleppele Nihilist.FM-iga avaldame need ka meie.\n\nTsiteerin õiguskantsleri nõunikku Heili Seppa Postimehest: \"Väljendusvabadus, ajakirjandusvabadus sealhulgas, on omaette väärtus. Seda kaitsevad nii Eesti põhiseaduse paragrahv 45 kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikkel 10. /.../ Ajakirjandus on kohustatud andma edasi teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. /.../ Enamgi veel, ka kohtumenetlus, olgu toimuv või eelolev, ei ole nii püha, et peaks panema väljendusvabaduse kummardajad automaatselt oma graali otsingut katkestama. Nende kahe eesmärgi vahel ei ole otsest konflikti.\"\n\nTaustaks. Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel Nihilist.FM Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja \"Untitled 12\".\n\nUurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.\n\nKender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kenderi protsess jätkub suletuna. Esmaspäeval kell 10 alanud istung kuulutati kinniseks. Kohus põhjendas seda sellega, et kirjanik Kaur Kenderi kaitsja Paul Keres esitas kohtule täiendavaid taotlusi. Kender avaldas meediale lootust, et peagi muutub protsess avalikuks. Oleks põhjust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKukerpillid tähistavad sünnipäeva kontserdireisiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"45 aastat on päris pikk aeg. Lapsed on suureks kasvanud. Lapselapsed kooliteed alustanud. Mitukümmend plaati lindistatud. Mitu aastat järjestikku laval seistud. Mitu miljonit kilomeetrit bussis higistatud ja külmetatud. Veel vanem tegutsev ansambel on Rolling Stones. Rohkem pole,\" kommenteeris Ike Volkov.\n\nBändi sünniloost saab juba lähemalt kuulda kohtumistel aprillis Eestimaa saalides. Eestkõneleja ja kaastegija on orkestri poeg Juss Haasma.\n\nKontserdid toimuvad:\n\n11. aprill Võru kultuurimaja\n12. aprill Viljandi pärimusmuusika ait\n13. aprill Paide kultuurikeskus\n18. aprill Jõhvi kontserdimaja\n19. aprill Haapsalu kultuurikeskus\n20. aprill Pärnu kontserdimaja\n21. aprill Vanemuise kontserdimaja\n25. aprill Nordea kontserdimaja\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Kukerpillid saab 1. aprillil 45-aastaseks ning bänd tähistab pidulikku sündmust kontserdituuriga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGolden State Warriorsi peatreener sai kohtunike sõimamise eest suure rahatrahvi\n\n## Põhitekst:\n\nKõnealune intsident leidis aset 4. veebruaril toimunud kohtumises Sacramento Kingsi vastu, mille Warriors lõpuks lisaajal 106:109 kaotas.\n\nKerr kaotas enesekontrolli, kui kohtumise kolmandat veerandit oli mängida veel 3.44. Ta hakkas kohtunikke keskväljaku juures sõimama ning keeldus pärast eemaldamist ka väljakult lahkumast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA määrati kohtunike sõimamise eest 25 000 dollari suurune rahatrahv liiga liidri Golden State Warriorsi peatreenerile Steve Kerrile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu hääletas ERR-i eetikanõukogu loomise plaani maha\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu liikmete Madis Millingu (Reformierakond), Andres Ammase (Vabaerakond), Martin Helme (EKRE) ja Igor Gräzini (Reformierakond) algatatud rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu nägi ette, et eetikanõukogu ei kuulu ERR-i koosseisu ning koosneb ajakirjandusega ja eetikaga professionaalselt mittetegelevatest ning ühiskondlikult tuntud inimestest. Eetikanõukogu liikmed oleks esitanud ERR-i ühiskondlik nõukoda ning määrab ametisse kultuuriminister käskkirjaga, teatas riigikogu pressitalitus.\n\nEelnõuga sooviti kaotada eksisteeriv eetikanõuniku ametikoht. Vabanevad tehnilised funktsioonid sooviti anda üle eetikanõukogu referendile, kes ei esinda eetikanõukogu.\n\nEelnõu algataja Igor Gräzini sõnul on praegu eetikanõunik ERR-i palgal ja teeb sedasama, mida teeb jurist-konsultant ettevõttes. \"Ta ei langeta otsuseid, vaid ta esindab oma firmat firma võimalikes vastuoludes teiste firmadega,“ ütles Gräzin. ERR-i eetikanõuniku ametis on Tarmu Tammerk.\n\nGräzini sõnul ei oleks loodav eetikanõukogu ERR-iga seotud. \"Eetikanõukogu ei seisaks kilbina rahvusringhäälingu poole peal, kui see aeg-ajalt võiks vigu teha. Ma rõhutan, et vigu ei ole palju ja võib-olla need ei olegi vead, aga see on minu subjektiivne lähenemine,\" ütles Gräzin.\n\nGräzin nimetas ERR-i moraalseks majakaks, mis pole lihtsalt üks kontor. Nõukogul oleks tema sõnul laiem moraalne autoriteet, sest ta poleks teenistuja.\n\nKultuurikomisjon: eetikanõukogu oleks ohuks sõnavabadusele\n\nKultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. \"Kultuurikomisjoni liikmed leidsid arutelu käigus, et kuigi tegemist on aktuaalse ning olulise teemaga, jääb see eelnõu esitatud kujul oma lõppeesmärgis vähe põhjendatuks,\" ütles eelnõu menetlust juhtiv kultuurikomisjoni liige Heidy Purga.\n\nPurga põhjendas, et eelnõu muudaks eetikakomisjoni täitevvõimu ees vastutavaks ja see piiraks sõnavabadust. Ta lisas, et eetikanõukogu on võimalik moodustada ka kehtiva seaduse alusel.\n\nLäbirääkimistel Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme hinnangul on probleem selles, et sisekontrolli mehhanism ERR-is ei toimi.\n\nToomas Vitsut ütles riigikogu kõnepuldist, et Keskerakonna fraktsioon ei toeta eelnõu. Samas ta isiklikult toetas eelnõu ning ta avaldas lootust, et diskussioon ei lõppe tänase istungiga.\n\nKa Reformierakonna fraktsioon toetas eelnõu tagasilükkamist. Erakonna nimel sõna võtnud Jürgen Ligi ütles, et võimud peavad olema lahutatud ning ajakirjandusel on eneseregulatsiooni kohustus.\n\nKrista Aru sõnul toetas Vabaerakonna fraktsioon eelnõu, kuigi eetikanõukogu moodustamine oleks võinud tulla ERR-i enda initsiatiivil.\n\nEelnõu tagasilükkamist toetas 38 saadikut, selle menetlusse jätmist 15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu lükkas teisipäevasel istungil juhtivkomisjoniks olnud kultuurikomisjoni ettepanekul tagasi seaduseelnõu, millega sooviti luua Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juurde sõltumatu eetikanõukogu, mis oleks hakanud andma eetilisi ja moraalseid hinnanguid ERR-i tegevuse kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nViktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse\n\n## Põhitekst:\n\nAlkoholipoliitika uute suundade ja aktsiiside tõstmise üle on viimasel ajal palju arutletud. Püüan siinkohal lisada Balti riikide elanike arvamuse mõningate alkoholipoliitika aspektide kohta, mis tänase päevaga hästi haakuvad. Toetun siinkohal eelmisel aastal läbi viidud alkoholitarbimise uuringule, mille tegime koos Balti riikide kolleegidega USA-s baseeruva alkoholipoliitikat analüüsiva organisatsiooni IARD toetusel.\n\nPearõhk uuringus oli küll ebaseadusliku alkoholi tarbimisega seonduv, aga palju kogunes võrdlusandmeid ka alkoholi tarbimise mustri kohta tervikuna. Kuna tegemist oli soliidse valimiga, siis pretendeerimegi n-ö rahva arvamuse väljaütlemisele.\n\nVaatan siinkohal küsitletute vastuseid kolmele küsimusele: kas alkoholireklaami peaks keelama; kas peaks vähendama alkoholi müügikohti; ja kas peaks suurendama alkoholi maksustamist?\n\nKuigi küsitlus on tehtud aasta enne tänase alkoholipoliitika väljakuulutamist, on küsimused ja ehk ka vastused ülimalt päevakohased.\n\nKas alkoholireklaami peaks ära keelama? Jah, 2/3 Eesti inimestest arvab, et alkoholireklaami võiks üldse ära keelata. Rangelt selle vastu on umbkaudu 1/5 Eesti elanikest. Samal ajal pooldab ainult pool leedulastest ja vaid 40 protsenti lätlastest alkoholireklaami keelamist. Selline tulemus on mõnevõrra üllatav, sest oleme harjunud ennast pidama lõunanaabritest mingil moel liberaalsemaks või sallivamaks.\n\nMida kõrgem tulutase, seda rohkem pooldatakse alkoholireklaami kaotamist.\n\nLoogiline tundub olevat seos vanuse ja alkoholireklaami keelamise vahel: mida vanem inimene, seda rohkem nõustub ta alkoholireklaami keelamisega. Ka haridustase määrab suhtumise: Eestis ja Lätis vastustavad kõrgema haridustasemega inimesed alkoholireklaami rohkem kui madalama haridusastmega inimesed.\n\nEestis tuleb välja ka selge seos inimeste sissetuleku ja alkoholireklaamile vastuseisu vahel. Mida kõrgem tulutase, seda rohkem pooldatakse alkoholireklaami kaotamist. Leedus ja Lätis sissetuleku ja alkoholireklaami vastustamise vaheline seos aga otseselt esile ei tule.\n\nEesti valitsuse tegevus alkoholireklaami piiramiseks saaks rahva arvamusele toetudes enamuselt plusspunktid kirja küll. Reklaamikeeldu pooldajaid on rohkem kui selle vastustajaid.\n\nKas alkoholipoode on rahva arvates liiga palju? Peaaegu pool Eesti elanikest arvab nii. 1/3 pole sellega jällegi üldse päri. Vanuse tõustes arvavad küsitletud üha enam, et alkoholi müügikohti peaks vähendama. Erinevalt eelmisest küsimusest kipuvad aga alkoholipoodide arvu vähendamisega nõus olema ka väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega inimesed. Loomupäraselt on kangema kraami poodide hulga vähendamise vastu need, kes tunnistavad, et joovad rohkem.\n\nToidu- ja viinapoode võiks Eestis vähem olla – seda eelkõige tööjõuressursi ebamõistliku kasutuse pärast meie toidukaubanduses.\n\nEesti valitsus küll otseselt viinapoode kinni panna pole lubanud, aga alkoholimüüjatele seatavad tingimused võivad mõne kaupluse selleni viia küll. Suuremaid ketipoodide need piirangud palju ei mõjuta, kuigi suurendavad kulusid ja seeläbi ka alkoholi hinda.\n\nIse olen küll olnud kogu aeg seisukohal, et toidu- ja viinapoode võiks Eestis vähem olla – seda eelkõige tööjõuressursi ebamõistliku kasutuse pärast meie toidukaubanduses.\n\nNüüd aga jõuame kõige aktuaalsema küsimuse juurde – kas peaks tõstma alkoholimakse, sest inimesed joovad liiga palju?\n\nSiin on muster kõikides Balti riikides enam-vähem samasugune: 1/3 arvab, et makse peaks suurendama küll, aga veel rohkem on neid, kes seisavad maksude tõstmise vastu. Näiteks Eestis on alkoholimaksude tõstmise vastu 42 protsenti küsitletutest. 20 protsendi jagu on neid, kes säilitavad maksuküsimuses neutraalse positsiooni.\n\nStatistiline seos näitab, et alkoholimaksude tõstmist pooldavad kõrgema haridustasemega inimesed, kuid vanuse ja sissetuleku ning maksude tõstmise vahel statistilist seost ei ilmne. Seega alkoholimaksude tõstmise eest Eesti valitsus rahvalt seekord poolehoidu ei teeni.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Treiali kodklubi alistas Tšehhi meistrisarja liidri\n\n## Põhitekst:\n\n\"See mäng oli suurepärane reklaam võrkpallile. Mõlemad võistkonnad andsid endast kõik, et kohtumist võita. Koduväljakul oleme millegipärast kaua aega olnud serviga hädas, mistõttu me pallinguga väga vastaseid suruda ei üritanud,\" sõnas Karlovy Vary meeskonna peatreener Jiri Novak Tšehhi alaliidu vahendusel.\n\n\"Suutsime kohtumise enda kasuks kallutada suure võitlustahtega ja oleme selle üle väga õnnelikud,\" lisas ta.\n\nHenri Treial tegi kaasa terve kohtumise ja tõi kuus punkti. Rünnakul lõi ta üheksast tõstest punktiks viis ja lisaks temalt üks ässpalling, vahendas volley.ee.\n\nLiiga üldtabelis on Kladno endiselt liider, olles 17 vooruga kogunud 43 punkti. ČEZ Karlovarsko jääb neist maha kolme punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henri Treiali tööandja CEZ Karlovarsko sai väärtusliku võidu, kui alistas Tšehhi võrkpalli meistriliigas sarja liidri Kladno 3:2 (20:25, 25:22, 25:16, 21:25, 15:13).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nTartu ülikoolis on võimalik õppida 24 erineval võõrkeelsel õppekaval – arstiteadusest rahvusvahelise õiguseni. Nii nagu ikka tuleb ka nendel õppekavadel teadmiste omandamiseks lugeda erialakirjandust, kuid Tartu ülikooli raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul kõikidele soovijatele raamatukogul õpikuid täna pakkuda pole.\n\n\"Kui vaatame seda, palju meil on õpikuid ühe üliõpilase kohta, siis eestikeelsete õpikute puhul on meil suhe olnud üldiselt 1:5le. Viimastel aastatel on langenud see 1:7le. Ingliskeelsete õppekavadega on olukord oluliselt keerulisem. Seal on meil suhtarvuks hetkel 1:20le,\" nentis Hallik.\n\nNormaalseks võiks pidada aga olukorda, kus suhtarv on viis korda väiksem ehk kahekümne üliõpilase asemel jagaksid ühte õpikut neli tudengit. Olukorra põhjus on lihtne. Raamatukogu saab õpikute soetamiseks kasutada ainult ülikooli eraldatud raha. Seda jääb aga aastast aastasse vähemaks.\n\nNäiteks kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal küündisid eraldise summad veel 250 000 euroni, siis sel aastal jääb eraldis 200 000 euro kanti. Muude kulude kõrval jääb nii eesti- kui ka võõrkeelsete bakalaureuse - ja magistriõppe ainete jaoks vajaliku õppekirjanduse soetamiseks aastast umbes 80 000 eurot, mida on vähe.\n\n\"Õpikute hind on tõusnud. Täna on meil keskmise ingliskeelse õpiku hind 58 eurot. See on iga aasta 5 – 10 protsenti tõusnud. Ingliskeelse õppekava õpikutekomplekti kogumaksumus jääb 25 – 26 tuhande euro vahele,\" lisas Hallik.\n\nDigitaliseerunud maailmas ei lahenda võõrkeelse õppekirjanduse puudumise probleemi ka e-õpikute variant. Halliki sõnul on virtuaalsel õppekirjandusel võrreldes paberraamatuga kaks korda suurem käibemaks ning küsimärke on teisigi. \"Näiteks ühele konkreetsele õpikule saab juurdepääsu 25 üliõpilast üheks konkreetseks semestriks ehk see tuleb osta uuesti järgmisel, ülejärgmisel semestril, jne,\" tõi Hallik näite.\n\nTartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et õpikute puudus on suur murekoht ja ka ülikooli huvides on suhtarvu ühe õpiku kohta vähendada, kuid raha eraldamisel ei saa mööda vaadata faktist, et ressursid on siiski piiratud.\n\n\"Reaalses maailmas peame me hakkama saama reaalse rahaga ja nii palju, kui eesti maksumaksjal on võimalik raha kõrghariduse-teaduse jaoks eraldada, nii palju saame me eraldada. Samal ajal ei saame ära unustada, et raamatukogu remonti läheb praegu miljoneid,\" lisas Noorma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Tartu ülikooli arengukavas on kesksel kohal ingliskeelsete õppekavade avamine, jääb tähelepanuta asjaolu, et uute õppekavade loomisega tekib vajadus ka uue õppekirjanduse järele. See on viinud olukorda, kus ülikooli raamatukogu ei suuda varustada välistudengeid erialakirjandusega vajalikul hulgal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMilano Interi hiinlastest omanikud lubavad klubisse 400 miljoni eurost rahasüsti\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt soovivat mehed tuua peatreeneriks Londoni Chelseas mehetegusid tegevat Antonio Contet. Esimese, 11 miljoni euro suuruse aastapalgapakkumise, lükkas Conte küll tagasi, kuid kuulu järgi kavandab Suning grupp mehele uueks pakkumiseks lepingut, mille aastatulu oleks 15 miljonit eurot, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSamuti kavandavad Hiina ärimehed suvel Interi totaalset muutumist, lubades suvel pukis olevale peatreenerile koguni 400 miljoni euro suurust eelarvet ostmaks ükskõik keda, kes Interi uuesti tippu viiks.\n\nEsimene prioriteet olevat Calciomercato teatel klubi jaoks siiski Conte, kes asendaks hetkel Interi väga hästi mängima pannud Stefano Piolit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endise Euroopa suurklubi Milano Interi uued omanikud Hiinast on valmis tiimi suviseks üleminekuperioodiks matma ulmelisi summasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArundhati Roy teine romaan ilmub eesti keeles sügisel\n\n## Põhitekst:\n\nRoy sai üle maailma kuulsaks 1997. aastal ilmunud raamatuga \"Väikeste Asjade Jumal\", mis pälvis ka Bookeri preemia. Roy ei ole vahepealse 20 aasta jooksul kirjutanud ühtegi romaani ning seetõttu on tema uue raamatu ilmumine juunikuus üks selle aasta oodatumaid kirjandussündmusi kogu maailmas. Raamatu tegevus toimub sarnaselt esimese raamatuga Indias, peamiselt Kašmiris, kus kirjeldatakse erinevate värvikate inimeste elu ja kohalikku konflikti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvel ilmub india kirjaniku Arundhati Roy uus romaan \"The Ministry of Utmost Happiness\". Eestikeelse tõlke õigused omandas Tänapäev, raamat ilmub sel sügisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru võistleb pühapäeval Kiviõlis\n\n## Põhitekst:\n\nKiviõli Seikluskeskuse ja Suusaliidu poolt korraldatavatele Eesti meistrivõistlustele pargisõidus oodatakse osalema kõiki vähemalt kaheksa aastaseid lumelaudureid ja freestyle-suusatajaid. Publik saab põnevat võistlust nautida tasuta.\n\nAasta kõige võimsama lumelaua ja freestyle-suusatamise võistluse tarbeks pannakse Kiviõlisse taaskord püsti vägevate hüpete ja obstaaklitega Baltikumi suurim lumepark. Pargi ehitamisesse kaasatakse suur hulk Eesti parimaid lumelaudureid ja lätlaste Baltic Snowpark Agency, kes ka varasematel aastatel Kivõili Seikluskeskuses Starmani lumeparki on ehitanud.\n\n“Nädala jooksul rajatava lumepargiga soovime teha omapoolse kummarduse just Kelly vanematele, kelle õlule on sattunud kõige kõrgemal rahvusvahelises tipus võistlevate Eesti suusatajate arendamine,\" kõlas Kiviõli seikluskeskuse arendaja Janek Maari kommentaar.\n\nVõistluse ja lumepargi suurtoetajaks on Starman, mille juht Toomas Tiivel kinnitab, et selliseid talviseid spordiüritusi võib Eestis ühe käe sõrmedel kokku lugeda. “Meie pikaajaline koostöö Eesti säravaima suusataja Kelly Sildaruga ning samuti Kiviõli lumepargiga moodustavad suurepärase kombo, mille taga on suur töö ja erakordselt pühendunud inimesed.“\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahekordne X-Mängude kuldmedalist Kelly Sildaru võistleb pühapäeval, 12. veebruaril, kõikide fännide ees kodustel pargisõidu meistrivõistlustel Kiviõlis, Starmani lumepargis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVeebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele\n\n## Põhitekst:\n\nNende küsimuste üle arutlesid Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud Dagmar Narusson ja Marten Juurik täna, 7. veebruaril Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi veebiseminaril. Sõna ütlesid sekka ka kogemusnõustajad Riina Kenn, Anita Kurvits ja Jaanus Kaasik.\n\nArutelu sai otsepildis jälgida ERR Novaatoris ning see on järelevaadatav instituudi Youtube’i kanalis.\n\nÜhiskonnateaduste instituudi webinaridel ehk veebiseminaridel kõnelevad ühiskonnateaduste instituudi õppejõud ja teadlased oma uurimisteemadest lihtsas ja arusaadavas keeles. Käsitletakse ühiskonna ja selle uurimisega seotud teemasid, mis võivad huvi pakkuda õpetajatele, õpilastele ja laiemale avalikkusele. Webinarid on hea lisamaterjal ühiskonnaõpetuse õpetajatele ja õpilastele, kes soovivad tulevikus õppida sotsiaalteadusi.\n\nReaalajas vaatajatel tuleb kõnelejatele küsimuste esitamiseks ennast Youtube'i sisse logida ja kasutada live chat ’i akent ekraani paremas servas.\n\nKõik ühiskonnateaduste instituudi webinarid on instituudi kanalil ka järelvaadatavad ja kommenteeritavad.\n\nVeebiseminarid toimuvad sel semestril iga kuu esimesel teisipäeval kell 15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Tooming: inimese elu vaev ja rõõmud\n\n## Põhitekst:\n\nOn jäänud tühjus, mida nüüd püütakse täita kondamisega mööda maailma, uitamisega mööda muuseume ja restorane. Ja ikkagi on see põgenemine üksinduse eest, surma eest. Kuid paratamatult oleme lõpuks hauas või krematooriumis ning pole kellelgi kindlust, kas midagi ootab veel pärast surma.\n\nKas on olnud mingi tähendus meie elul? Kas on olnud siht, ülesanne? Enamasti töötame, sest PEAB elama, toitma ennast ja perekonda. Kas aga PEAB? Kord olime kütid ja korilased, ei olnud kella järgi tööl käimist, kuid ikkagi pidime tapma, et kõhtu täita. Põllumajandusega hakkasime talumeesteks. Kündsime, külvasime, kogusime saaki. Pered olid tihti suured ja mees oli perekonnapea. Mõnes kultuuris on naine alam olend. Soomeugrilastel on naine ja mees võrdsed olnud, aga nüüdsel ajal on kõige koledamad vägivallajuhtumid ikka perekonnas.\n\nPõhjarahvastel on kalduvus ennast surnuks juua. Meie oleme veel vastu pidanud ning säilime, kuigi ei viitsi sünnitada ja kaebleme, et iivet pole. Kutsume talente koju, aga kui palju on neid, kel oleks millegi peale annet? Ikkagi on n-ö tavaline inimene töörügaja ning keegi ei küsi, kas ka talenti on, peaasi, et töötab ja täidab tööandja käsku. Ja mida odavamalt ta ennast müüb, seda parem.\n\nPaarkümmend aastat tagasi lauldi kiidulaulu taludele, loodeti, et maa hakkab õitsema ja talud koos sellega. Nüüd on kriis, maaelu kiratseb ja tahetakse ikkagi kergema elu peale, kus rohkem makstakse ja enam vaba aega. Jah, talus on piiramatu tööaeg ja loomad panevad inimese vangi, nad nõuavad hooldamist. Hooldamist aasta läbi. Aga kas poeleti taga müüja olla on parem: hommikust õhtuni rutiinne töö, palk väike. Kui kõik oleksid meil ülikooliharidusega, oleksid haritlased, kui kõike rutiinset teeksid robotid, ehk siis oleks enamus rahul. Kuid kas kõik üldse oleksid võimelised lõpetama ülikooli? Vaimse taseme erinevused on suured ja ei puudu meil ka alaarenenud, rääkimata üha rohkem psüühiliste häirete all kannatavatest inimestest.\n\nIga uus valitsus lubab paremat elu, ikka arengut, majanduskasvu ja rahva heaolu. Aga maailmas hädad kasvavad. Ja kui meie provintsis veel pole nälga ega sõda, siis võime ainult saatust tänada. Ei tea keegi praeguses maailmas, mis saab kümne aasta pärast, rääkimata sajast. Kõik muutub aina kiiremini. Tehnoloogia muutub, rahvaarv maailmas aina kasvab, ennustatakse kollapsit. Meil ei jää muud üle kui oodata, oodata, et me ei hukku, teha selleks kõik, mis meie võimuses. Aga kas on midagi üldse meie võimuses? Ikkagi murravad sisse igapäevamured, rutiinne elu tapab, kuid elama peab. Aga kas peab? Kui tuleb surmahaigus, siis kadestame Hollandit, kus on lubatud eutanaasia. Aga äkki on inimkonnal juba ammu surmahaigus? Ja päästaks ainult enesetapp... Aga ka surmahaige tihti loodab, et juhtuks ime...\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mis on vanadus? Enamasti haigused ja nõtrus. Mälestused noorusest, hirm surma ees. Me kadestame suurte pensionitega vanureid, kes saavad lubada endale delikatesse ja välisreise, kes püüavad olla veel noored. Kuid mälu pole enam nii hea kui varem, töörügamine on võtnud aja ning polnud mahti ennast harida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEfektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel\n\n## Põhitekst:\n\n„Avalik arvamus on tugevam kui seadusandlus ja peaaegu niisama tugev kui kümme käsku.” – C. Dudley\n\nIga lääneliku riigi tuumfilosoofiaks võiks lugeda Drechsleri (2001) poolt korratud Aristotelese mõtteteri, mille järgi riigi vaieldamatu ülesanne on eksisteerida selle nimel, et tagada oma kodanikele hea elu. Lorenzetti freskod on ehe näide, kui ajastutruult on arusaam heast riigist ja heast elust kandunud minevikust tänapäeva ning inimeste ootused on jäänud sarnaseks.\n\nSiia juurde võib ühe dimensioonina tuua inimeste enda usalduse riigi vastu, mis demokraatlikes riikides väljendub enamasti läbi erinevate valimiste ja kodanikuaktiivsuse.\n\nToogem kasvõi värske eluline näide USA presidendivalimistest, kus vabariiklaste kandidaat Donald Trump võitis valimised demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni ees. Demokraatide president oli pikalt võimul olnud, üleüldine majanduslik seis aga kasvatas (eriti just madalama haridustasemega ning maapiirkondades elavate) inimeste rahulolematust, sest ei nähtud head elu ega riigi kannustatust sellele eelduste loomisel.\n\nPõhjuseid, miks valimistel läks nagu läks, on veel, aga antud kontekstis on see kõige olulisem, kinnitades fakti, et riik peab leidma võimalusi selleks, et ühiskonna erinevad sihtrühmad tunneksid end liikuvat hea elu poole riigi toel. Riik on see instants, mis on koondanud oma kätte kõige erinevamad üksikud huvid, ühendades need tervikuks – ehk ühiskonna moodustab kõigi indiviidide ühisus ja seeläbi on ka ühiskond indiviid oma tahtmistega (Drechsler 1997).\n\nNeoliberalismi idee kandjad pidasid oluliseks riigi sekkumise vähenemist majandusse. Lisaks nähti konkurentsi inimsuhtluse loomuliku osana: inimesed on tarbijad, kes ostavad ja müüvad „kaupu” – see on tõhus ja premeerib parimaid, mida planeerimisega ei ole võimalik saavutada.\n\nDemandariseerimine (äriloogikal põhineva bürokraatia rakendamine ja ametkonna vähendamine) Briti ühiskonnas ja selle toetamine avalikkuse poolt tähendas samuti senise elukorralduse muutumist. Juba 20. sajandi esimeses pooles nähti Briti ühiskonnas probleeme bürokraatia ja ametnike võimu ulatusega ning tähelepanu all oli ka kogu bürokraatliku mehhanismi keerukus ja aeglane tempo. Enne demandariseerimist alustas oma võidukäiku aga neoliberalism, mis sai alguse enne Teist maailmasõda. Selle sisu oli seniste riigipidamise aluste ümbermõtestamine, kaasa arvatud ka turuloogika rakendamine riigikorraldusse.\n\nNeoliberalismi idee kandjad Ludwig von Mises ja Friedrich Hayek pidasid oluliseks riigipoolse sekkumise vähenemist majandusse. Lisaks nähti konkurentsi inimsuhtluse loomuliku osana: inimesed on tarbijad, kes ostavad ja müüvad „kaupu” – see on tõhus ja premeerib parimaid, mida planeerimisega ei ole võimalik saavutada. Sinna juurde kuulus veel maksude ja regulatsioonide vähendamine ja avalike teenuste privatiseerimine (Monbiot 2016).\n\nJust neoliberalismi ideed mõjutasid britte NPM-i (New Public Management) suunas ning kannustasid rakendama äriloogikal põhinevat bürokraatiat, millega sooviti vähendada ametkonna ja bürokraatia sisulist tähtsust, suurendades seeläbi efektiivsust ja kulude kokkuhoidu. Selle protsessi kirjeldamiseks võeti kasutusele Hiina riigifilosoofiast laenatud sõna demandariseerimine.\n\nSelle käigus lõhuti brittide aastasadu vana ja traditsioonidel põhinev bürokraatiamudel. Selle ajani oli Ühendkuningriigis vaid üksikutel kordadel õnnestunud ratsionaliseerida ja reorganiseerida valitsuse masinavärki (Peters 1995).\n\nKuidas aga asetub brittide meeleheitlik katse lõhkuda sajandite pikkust valitsemiskultuuri mõnede avaliku halduse filosoofia suurkujude arusaamadesse avalikust teenistusest?\n\nKuigi mandariinid ei kadunud päris ära ka pärast Thatcheri reforme, suutis ta siiski tuua mõningase paradigmamuutuse läbi detsentraliseerimise ja ametnike võimu vähendamise. Tema lähenemine sarnanes Fultoni raportiga 1, kus olid esile toodud just põhilised neoliberalismist sündinud ideed turupõhise riigijuhtimise kohta.\n\nKuidas aga asetub brittide meeleheitlik katse lõhkuda sajandite pikkust valitsemiskultuuri mõnede avaliku halduse filosoofia suurkujude arusaamadesse avalikust teenistusest?\n\nÜks peamisi erisusi on, et nende (Hegel, von Stein, Weber) ideed põhinevad traditsioonidel ja tervikkäsitlusel, hoomates inimkonna ajalugu ja kultuuri, samas kui thatcherismi, ratsionalismi, neoliberalismi ja NPM-i võib kirjeldada kui loodusteaduslikku tehnilist lähenemist, isegi kui ideoloogiaid, kus nähakse tehnokraatlikkust ja loodusteaduslikku lähenemist koos inimese käsitlusega kui ühte tervikut.\n\nÜhiskond tegi läbi kiireid muutusi; kui tööstusrevolutsiooni võidukäik tõi esiplaanile turuloogikate uued kihistused, lõi õitsele kapitalism ning tempokus ja efektiivsus hakkasid ühiskonnas aina enam rolli mängima. Seega tekkisid suuremad ootused ka bürokraatiale, mida lihtsalt lammutada oleks ju pea võimatu – ametnikkond on kaasaegse riigipidamise oluline alustala, ilma milleta me taanduks tagasi hõimluse juurde.\n\nHegeli arvates ei ole ilma riigita vabadust ja kuna inimene kipub olema individualistlik ehk oma tahte kohaselt käituma, siis tulebki siinkohal mängu riik, kes hoiab inimesi üksteise suhtes kõlbelistena.\n\nHegel (1770-1831) kirjeldas riiki kui indiviidi, kes on ise arenenud, omab mõistlikku tahet ning rakendab seda vastavalt vajadustele. Sisuliselt on riigil kaks funktsiooni: esiteks kaitseb ta peret ja juhendab kodanikuühiskonda ning teiseks suunab indiviidi, kellel on komme muutuda isekaks. Seega toob riik kokku perekonna, ühiskonna, indiviidi tahte ja teod, hoides neid ühtse tervikuna ning üksikosa ja terviku suhe realiseerub moraalsusena. Ehk riik oma olemuselt on moraalse idee realiseering: „Der Stoat ist die Wirklichkeit der sittlichen Idee.” Isik on vaba ainult riigis, sest riigis on tema tahe sulandunud üldise tahtega (Anon 1917).\n\nSeetõttu võib öelda, et Hegeli arvates ei ole ilma riigita vabadust ja kuna inimene kipub olema individualistlik ehk oma tahte kohaselt käituma, siis tulebki siinkohal mängu riik, kes hoiab inimesi üksteise suhtes kõlbelistena.\n\nEdmund Burke ütles pärast Prantsuse revolutsiooni nõnda: „Inimestele seatud piirangud, nagu ka nende vabadused, kuuluvad nende õiguste juurde.” See kontsentreerib üldistatuna küllaltki hästi riigi olemust, kus kodanike olemuslik vabadus saabki avaneda läbi riigi.\n\nMõeldes siinjuures thatcherismi ja demandariseerimise peale, siis see protsess ei puudutanud enam otsest traditsioonidel põhinevat arengut, vaid hüppas n-ö kausaalsuse poolele, kus side humanismiga kadus ja asendus kalkuleerituse ning inimkaugema efektiivsuse põhimõttega. Hegel ei oleks saanud tunnistada demandariseerimise kui protsessi võimalikkust, sest ta nägi turuloogikat allutatuna riigile ehk moraalile. Demandariseerimine ja selle alused mõtted oleksid sellisel juhul ebamoraalsed ja sellisel kujul ajendatud halduspoliitika oleks seega kaugemal inimeste tõelisest vabadusest.\n\nProbleem ulatub avaliku halduse juurteni, kui näha fundamentaalset viga: turuloogika, mis tema problemaatilisuse tõttu peab olema tegelikult allutatud riigi reeglitele, võtab võimust riigi enda üle.\n\nSamas on keeruline jällegi leida otsest sügavat vastuolu Hegeli mõtetele siis, kui me eeldame, et riigi eesmärk on ju lõpuks tagada oma kodanikele hea elu. Aga kindel on see, et NPM ei põhine kuidagi Hegeli filosoofial ja seepärast ei saa riigist allpool seisev turg kui riigivalitsemise alus tagada kodanike tõelist vabadust, sest võim on detsentraliseeritum ja ettearvamatum.\n\nKuna Hegel nägi olulisena ka riigi ühtsust, siis tema järgi oli riigivõimude lahusus vastupidiselt fundamentaalselt piirav (Anon 1917). Võib ette kujutada, et brittide avaliku sektori demonteerimine ja avamine muutis ka kogu riigijuhtimise dünaamikat selliselt, et nõrgestas tugevat ja väljakujunenud bürokraatilist vormi.\n\nVon Steini (1815-1890) ütleb, et õpetus põhiseadusest defineerib riigi mõiste ja õpetus valitsemisest mõtestab lahti riigi ülesanded. Samuti nägi ta, et põhiseaduse kui tahte väljendamiseks kasutab riik avalikku haldust nagu inimorganism oma tegu. Avalikku haldus motiveerib kohusetunne riigi suhtes ehk kõrgema väärtuse (ideaali) saavutamine.\n\nLäbi põhiseaduse rakendatud seaduste abil korraldatakse protsesside juhtimist ning seeläbi on vajalik kodanike osalemine ühiskondliku elu korraldamises. Selliselt korraldatud riik on õiglane, tuues maksimaalselt kõgile kasu, ning võimaldab hästi korraldatud haldust (Drechsler 1997).\n\nSeega kuuluvad mandariinid – ühe osana riigi haldusest ja tema tahet esindades – avaliku halduse juurde. Nad on koos süsteemiga tasakaaluks ja elluviijaks ideele. Avalik haldus kui tegu muutub tööks läbi enesemääratluse ja tegude harmoonia (Drechsler 1997).\n\nDemandariseerimine lõhkus von Steini käsituses põhiseaduslikku eesmärki viia ellu riigi ideaali, sarnaselt isikuga kärbiti tema tegevuse vabadusi – sest tegevus saab olla vaid niivõrd suur, kuivõrd on saavutavate eesmärkide mahukus ideaalina. Briti avalik haldus tegutseb põhiseaduse vaimus, kui ametnikud on sellel osised ehk avalik haldus on etnos, monoliitne tervik oma eripäradega, kandes kõrgeimaid ühiskonna väärtusi.\n\nVaadates süsteemi ositi viiakse paigast harmoonia, mis hoiab süsteemi resoneerimas vajalikus ulatuses.\n\nOlgugi, et thatcherism võitles n-ö suurema vabaduse eest, vajas riigi haldamise hajutamine ikkagi meeletult lisatööjõudu.\n\nWeber (1864-1920) arvas, et efektiivse ühistegevuse organiseerimise viisiks sobib kõigi oma osadega bürokraatia. Bürokraatia hoomas endas mitut olulist ja iseloomulikku tunnust: reeglitel põhinevat asjaajamist; selget tööjaotust ja ametikonnale seatud piire; ametikohtadele kehtivaid nõudeid; dokumenteerimist; administreerimist ja omandisuhete lahutatust; ametikohtade ostmisvõimaluse kaotamist; ametikohtade korraldamist hierarhilise struktuurina; ametkonna koolitamist kompetentsuse tagamiseks. See muutus tähendas, et vähenes mõjuvõim, mis baseerus onupoja poliitikal, sünnijärgsusel või puhtalt rikkusel (Raudla 2002).\n\nDemandariseerimine liikus teise suunda kui see, mida Weber oma mõtetes silmas pidas. Tema toetas näiteks tenüüri, et tagada ametnike otsustusvõime ja süsteemi stabiilsus, mida tegelikult riigi pidamine nõuaks. Ühtlasi liikusid britid eemale hierarhiliselt ühtsest süsteemist, sest NPM-i kaudu muutsid nad riigiasutusi, viiest osa riigitegevusi asutustesse, mis eesmärgi kohaselt pidid toimima nagu eraettevõtted, kes üritavad kindla eelarve piires võimalikult palju teenida. See aga tähendab kohest võimalikku probleemi teenuste kvaliteedis ja seega ühiskondlikku pahameelt.\n\nProbleem ulatub avaliku halduse juurteni, kui näha fundamentaalset viga: turuloogika, mis tema problemaatilisuse tõttu peab olema tegelikult allutatud riigi reeglitele, võtab võimust riigi enda üle. Weber ei näinud riigi haldamist kui detsentraliseeritud süsteemi ja samas britid jällegi unustasid ära selle, et bürokraatia on oluline komponent ka äridele ning seetõttu tähendas detsentraliseerimine bürokraatliku süsteemi kasvu hoolimata sellest, et tööle võeti mänedžerid. Kuigi Weber tõi ka ise välja, et paljud bürokraatia tunnusjooned võivad olla ka negatiivsed, kui neid ei hoita ohjes.\n\nEdasi minnes võime me põigata ka korra tagasi, et üritada olevikus leida paremad lahendused juba kogetud muutuste põhjal.\n\nThatcherism liikus avalikus sektori bürokraatia vähendamise asemel hoopis läbi NPM-i ratsionalismi poole, mis viis sisse selgemad autoriteedi piirid ja alluvussuhted (Samier 2001). Laiemalt liikusid britid eemale legaalsest ratsionaalsusest ehk traditsioonidest ja võtsid suuna majandusliku ratsionaalsuse poole, mis ei tähendanud, et nad oleksid hüljanud bürokraatia.\n\nVastupidi – olgugi, et nad võitlesid n-ö suurema vabaduse eest, vajas riigi haldamise hajutamine ikkagi meeletult lisatööjõudu ning võib öelda ka, et riigi arenedes kindlasti kasvab ka kodanike nõudlus erinevate teenuste ja uute lahenduste järele, mida riik peab suutma täita. Seepärast oli riik justkui ummikus: ühelt poolt lokkas bürokraatia teatud piirides ja samas polnud häid lahendusi, kuidas olemasolevaid probleeme hästi lahendada. Tegelikult ju võeti lihtsalt juhuslikult samal ajastul olnud ideed kui ainuõiged käiku ilmselt põhjalikumalt tagajärgedele mõtlemata.\n\nKui vaadata demandariniseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks.\n\nKuid ühiskonnad ja kultuurid on alati edasi arenenud ning muutunud, seetõttu võime me edasi minnes põigata ka korra tagasi, et üritada olevikus leida paremad lahendused juba kogetud muutuste põhjal.\n\n***\n\n1 Fultoni raport avalikustati 1968. aastal. Selles toodi esile kriitika avaliku sektori vastu ning pakuti erasektoril baseeruvaid lahendusi.\n\nKasutatud allikate loetelu\n\nDrechsleri, W. (2001) ’’Good and Bad Government: Ambrogio Lorenzetti’s Frescoes in the Siena Town Hall as Mission Statement for Public Administration Today.’’ Open Society Institute: Discussion Papers No.20 Local Government and Public Service Reform Initiative. Budapest: Arktisz Studio, 6\n\nDrechsler, W. (1997) “Põhiseadus ja riigivalitsemine.” Drechsler, W., Kattel, R., Palgi, I., Tallo, I. (toim.) Avaliku halduse alused. Valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1,4, 6.\n\nMonbiot, G. (2016) ,,Neoliberalism – the ideology at the root of all our problems.’’ The Guardian, 15. aprill. Kättesaadav: https://www.theguardian.com/books/2016/apr/15/neoliberalism-ideology-problem-george-monbiot\n\nPeters, B. G. (1995) The Politics of Bureaucracy. University of Pittsburgh: Longman Publishers USA, 138.\n\nRaudla, H. (2002) Kodaniku raamat. Eesti Vabaharidusliit ja Siseministeerium. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2002_kodaniku_raamat.pdf\n\nAnon. (1917) ’’Hegel's Political Philosophy — The State.’’ Harvard Law Review, Chapter V, 78, 93-94\n\nSamier, E. (2001) ,,Demandarinisation in the New Public Management: Examining Changing Administrative Authority from a Weberian Perspective’’ Hanke, E., Mommsen, W. J. (toim.) Max Webers Herrschaftssoziologie. Studien zu Entstehung und Wirkung. Tübingen: Mohr Siebeck, 245.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPutinit tapjaks nimetanud Fox Newsi ajakirjanik ei kavatse vabandust paluda\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeval usutles O'Reilly president Donald Trumpi ja nimetas seal muu hulgas Putinit tapjaks. Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ütles seepeale, et reporteri sõnad olid solvavad ning Kreml soovib, et Fox News Putinilt vabandust paluks.\n\nUudisteankur naeris Kremli nõudmise välja.\n\n\"Ilmselt nõuab Putini administratsioon Moskvas, et mina, teie alandlik korrespondent, paluksin vabandust oma sõnade eest, et Vlad on tapja. Nii et ma tegelen selle vabandusega, kuid see võtab veidi aega,\" sõnas O'Reilly. \"Te võiksite seda minu käest uuesti küsida umbes... 2023. aastal\".\n\nÜhtlasi soovitas O'Reilly Putini vägivallategudega lähemalt tutvumiseks lugeda Washington Timesi reproteri Bill Gertzi raamatut \"iWar\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA telejaama Fox News saatejuht Bill O'Reilly andis mõista, et ei kavatse Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt tema tapjaks nimetamise pärast vabandust paluda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSveta ja Jürgeni kuukiri: rahvusliku kultuuri hambuline naeratus\n\n## Põhitekst:\n\nRahvatants on Eestis tõsine asi. Tõsi, eks see ole ka sotsiaalne ruum, võimalus teiste inimestega suhelda. Eelmise noorte tantsupeo ajal bussis Kalevi staadioni poole loksudes vahetasid maanoored kirglikult eelmise õhtu peokogemusi, mõnel oli see esimest korda „suures linnas“ väljas baaris käia, mõni oli laua pääle tantsima sattund jne. Rahvatants on suuresti ka sotsiaalne projekt. Paljudele läbikäimisvõimalus, suhtlusringkond, pidu iseeneses. Ja selles on peidus teatav pühadus, rahvusluse eriomane atribuut: rahvatantsija on tõeline eestlane tõelise eesti asja juurte juures, ta tegeleb millegi püha ja ilusaga, mitte ei paina end kriitiliste mõtete ja selle riigi ehitajate kallal närimisega, või kuidas?\n\nCa 11 aastat tagasi kirjutas Virumaa Teataja (täpsemini Karmen Viikmaa) mõistva-selgitava loo, mis algab nii: „Viimasel nädalal kõlapinna saavutanud TÜ Viljandi kultuurikolledži etüüd, kus kasutati rahvatantsijate pahameeleks “Tuljaku” muusikat ja rahvarõivaid, on põhjustanud tõsise kultuurisisese konflikti ja seda mitte ainult “Tuljaku” ja ühe interpretatsiooni pinnal, vaid märksa sügavamale ulatuva probleemina – rahvatantsijad tõid avalikult välja vastuolu tänapäeva kultuuri ja rahvuskultuuri vahel.“\n\nToonane Tuljaku-tüli paisus märgatavaks rahvuslikuks „andmiseks“. Jõudis televisioonigi, televiisor on eestlasele ka püha. Kusjuures kummalisel kombel oli toona naerunäoliseks perevägivallaks lavastet tants ka „originaalis“ ju teater, folkballet – see on ju Anne Raudkatsi koreograafia Miina Härma rahamuusikale tuginevale laulule. S.t asi pole autentsuses, vaid pigem pühaduses – „Tuljak“ kuulub Pätsu-aja rahvusteadvuse tervikkomplekti, on läbi nõukogude aja üks selle rahvusliku vaimu kandja.\n\nKui hiljuti käis siin Ülem-Austria maapiirkonnast pärit koreograaf, tantsija, etendaja ja muusik Simon Mayer, siis töötoas rääkis ta, et pääle II maailmasõda oli rahvatants Austrias üsna põlatud, sellel oli tugev natslik konnotatsioon, see oli kuulunud n-ö kolmekümnendate-stiilis autokraatse natsirežiimi legaalsete kultuurivaldkondade, lausa töövahendite hulka („Heliseva muusika“ põgenemisstseeni mäletate?). Mayer mängib tolle rahvatantsuga muidugi omamoodi sama hullusti, hulleminigi, kui meil kümmekond aastat tagasi viljandlased „Tuljakuga“, nii et ega „tõelised rahvatantsijad“ temagi tööd eheda rahvusliku puhtuse kandjaks ei pea(ks).\n\nÕnneks pole see lustliku vaimuga tuli Eestis ka kuskile päris kadund – nägime hiljuti proovis Kristiina Vilipõllu „rahvatantsu“, mis kirjeldab Eesti elu suhtetahke läbi tantsu üsna täpselt. Ei taha kõike ära rääkida, seda näeb kindlasti peagi siin-sääl. (Ja kusjuures, ärgu keegi lugedes arvaku, et rahvatants Jürgenile ei meeldi, šoti oma eriti, kui on õige pidu ja hoog sees endal. Ja Sveta on kõik need rahvatantsurühmad ja tantsupeod ise lustiga läbi teind!)\n\nKuidas see nüüd puudutab rahvuskultuuri laiemalt? Esiteks rahvuskultuur on ohtlik mõiste. Väga tahaks, et rahvuskultuuri kehand mahutaks enda sisse ka nt Mäetamme tööd, Billeneeve perfokad, (:)kivisildniku luule, jah, ka selle imeliku luule või teatri, mis me vahel teeme. Siis on see keha(nd) terve. Ütleme, tervem, terviklikum.\n\nKultuuri sees oleks kogu aeg nagu heitlus (mis on osaliselt kunstlikult tekitatud, väiksest vaenlasest on iga võimustruktuur huvitet ja vahel on ikkagi nii, et radikaalsel kunstnikul on radikaalne olemiseks vaja midagi, mille vastu mässata): kunstniku individuaalsus vs riiklik vajadus, sotsiaalne tellimus kogukonda loovale, positiivsele, ühisväärtustele prevaleerivale kunstile. Me kõik mäletame, kui Kender veel reformierakondlaste sõbrana Sirpi päätoimetama minnes, lubas lõpuks ometi riigi elust tervet, normaalset pilti näidata (vastandina Sirbi vildakale kriitikale, mis muidugi võrreldes hilisema nihilist.fm-i laadiga oli viisakas härrasmeeste aruelu). Praegusel hetkel on kahetsusväärselt kõige kuumem kultuurikeskustelu, tantsuvihtumine taas Kenderi ümber: ja jälle – mis on kultuuris lubatud, mida peaks kunst endast kujutama?\n\nSee poleks ehk üldse küsimus, Eestis on seni olnud asjad võrdlemisi hästi, riik kui meie endi kogukond (kui erinevad me ka poleks) on väga hästi saand aru, et laulu- ja tantsupidu on pidupäekört või -kleidike, mis harva selga tõmmatakse ja näitab pigem mingit loodetud rahvuslikku ühiskuvandit kui tõelust. S.t individualism, mis on loomise alus, mis on kunsti läte – ühe loova vaime mõte, mis teised siis kaasa tõmbab, on ka saanud hingitseda. Kuidagi hakkama.\n\nAga Euroopas ja maailmas on taas 1930ndate tuuled. Selles pole vast midagi imelikku, et Venemaal aeg-ajalt mõni kunstnik oma teose pärast riiklikult või omakohtu korras karistada saab, aga see nakkus, see haigus on lekkimas ka mujale Euroopasse. Ungari riigijuhid arvustavad skulptuure, Poola omad teatrit … Me peame omalt poolt pingutama – väga pingutama – et järgmine laulupidu ei näeks välja nagu natside miiting.\n\nEestis on – vaatamata Kenderile – asjad üsna hästi old, aga mingeid väikseid muutusi „suure ja ühtse, rahvusliku“ (tõlgin: „ohutu ja veidi igava, konventsionaalse“) poole toimub. Ma ei räägi sellest, mida EKRE mehed kultuuriks peavad, jumal nendega, kui neile meeldivad ainult rongkäigud, II ilmasõja aegsed rindelaulud ja ooper, aga miskit on üldises atmosfääris muutumas.\n\nMaria-Kristiina Soomre selgitab Sirbis muutunud kunstirahastust: „Rahastussüsteemi oli vaja muuta, sest kunstielu meie ümber muutub, kolleegid on seda järjekindlalt esile tõstnud ka mitmetes aruteluringides. Seekordne otsus on pikema protsessi algus, mitte lõpptulemus. Suurendasime märgatavalt (üle kahe korra) Tallinna Kunstihoone tegevustoetuse summat kultuuriministeeriumi eelarvereal, kasvas ka SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus tegevustoetus, nii-öelda real on nüüdsest Eesti Kunstnike Liidu galeriid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum osalise tegevustoetusega. Kõik nad on viimastel aastatel olnud ministeeriumi näituseasutuste ja kunstikeskuste taotlusvooru ühed suuremad toetusesaajad, aga on suured taotlejad ka kulkas, seega oli rahastamispõhimõtete selline ümberkorraldamine loogiline.“\n\nTeatrivaldkonnas on ka olnud juttu toetatavate hulga piiramisest – karta on, arvata on ja teada on, et see tabab esmalt „nurgatagust“ ja väikest. Kirjanike- ja kunstnikepalkade eest pidid tänavu juba loomeliidud heitlema ja käisid solidaarselt oma taskust ühe välja, kuigi see Põhjamaadest laenatud leiutis alles 2015 üldsuse ette toodi .\n\nÜhesõnaga, meil ei ole midagi tantsupeo kui sündmuse vastu või et vabariigi aastapäeval meile kultuuriga lajatatakse (ootame põnevusega, mis Kaljulaiuga kaasa tuleb – ta tegutsemine on julge ja austusväärne old, vastuvõtule läeb ta kuulu poolest rahvarõivais, mis peaks sobima nii rahvuslikult meelestet hulkadele kui riikliku raiskamise vastu meelestatet hulkadele), aga tuleb meelde Rimbaud´ „Illuminatsioonide“ viimane pala „Geenius“ (seda võib lugeda ka irooniliselt):\n\n„ /—/Meie aina meenutame teda, tema aga rändab ringi … Ja kui Jumaldamine haihtub, lööb tema sõnum kella: „Unustage ebausk, kurnatud keha, olme ja vanus. Möödanik on läbi!“ Ega ta kuhugi kao ega tule ta tagasi taevast, ta ei lunasta naiste viha ega meeste kergemeelsust või muid pahesid: kõik see juhtus ju tema tõttu, armastusest tema vastu. /—/ Oo, viljakas vaimutöö ja piiritu kõiksus! Tema keha! Igatsetud vabadus, halastuse purunemine ristatud uudse julmusega! Tema silmad! Tema silmad! Ja ongi kõik taas tema ees põlvili, tema vabastab meid. /—/ Oo, tema ja meie! Uhkus on üllam kadunud halastusest. Oo, maailm! Kui kaunilt heliseb uute kannatuste laul! /—/“ (Tõlkinud Lauri Leesi).\n\nMöödanik on läbi. Jääb loota, et need geeniused löövad õitsele kunstis, et neile kunstnikele – ka noile, kes alles otsivad end, ka semi-andekaile – jäävad nende „nurgatagused“, kust kasvada ja õitseda. Sest poliitilised geeniused võluvad oma verised-sitased õied ikka kuskilt välja. Kui vaja, rüütavad nad need rahvarõivaisse ja panevad kenasti ühtviisi kargama.\n\nParaku, see on mõte, mis rahvuslikule kultuurile pilku heites tasa seest sööma hakkab. Sest ei tahaks ju kuidagi öelda, et meil vedas, et me 50 aastat ühes maailma nirumas riigis veetsime, sest vähemasti oli rahvatants meie oma! Natsid ei saand meilt seda ära võtta. Nüüd tulevad nad uuesti, ja nad tahavad jälle me tantsu, sest mida muud on meilt võtta? Me hing?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hea laps, kes hästi tantsib, parem laps, kes paegal seisab (Eesti vanasõna).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPirital naist pussitanud mees jääb pikaks ajaks vangi\n\n## Põhitekst:\n\nKuna riigikohus Dmitri Trufanovi (35) kaitsja kaebust ei aruta, siis jäi muutmata talle tapmiskatse eest mõistetud 10-aastane vanglakaristus.\n\nTrufanovi kaitsja Kadi Mägi taotles riigikohtult alama astme kohtute otsuste tühistamist ning tema kaitsealuse süü ümberhindamist ja karistuse kergendamist.\n\nMullu suvel mõistis Harju maakohus Trufanovile kaks aastat lühema vangistuse, kui taotles talle kohtuvaidluses prokurör.\n\nPõhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ründas Trufanov 2015. aasta 5. mail kell 16 Pirital Purde ja Kase tänava ristmiku juures talle võõrast 20-aastast naist.\n\nSüüdistuse järgi pomises Trufanov naisega kohakuti jõudes midagi ning lõi seejärel naist kaks korda noaga kaela. Kui naine oli pikali kukkunud, jätkas Trufanov naise pussitamist ja seejärel põgenes.\n\nRaskelt viga saanud naisel õnnestus helistada kiirabisse, samal ajal osutasid talle esmaabi juhuslikud möödujad.\n\nKiirabi toimetas naise haiglasse ja arstidel õnnestus tema elu päästa.\n\nJärgmisel päeval pidasid Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistuse töötajad Trufanovi pussitamises kahtlustatavana kinni.\n\nTrufanovit on varem karistatud avaliku korra raske rikkumise eest, mis seisnes selles, et ta tungis tänaval kallale naisele ja peksis teda käte ja jalgadega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Pirital 2015. aasta mais tänaval naist pussitanud kurjategija jääb pikaks ajaks vangi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIAAF peatas Aafrika sportlaste sissevoolu Euroopasse\n\n## Põhitekst:\n\nSellise ettepaneku tegi IAAF-i president Sebastian Coe ise, kirjutab Postimees. \"On selge, et praegused reeglid ei ole enam sobilikud. Sportlaste kodakondsuse tihedad vahetamised, eriti Aafrika sportlaste seas, näitavad selle selgelt ära,\" rääkis Coe.\n\nViimati tekitas aafriklastest sportlaste võidutsemine Euroopa meistrivõistlustel probleeme detsembris, kui krossijooksu EM-il võtsid kaksivõidu nii meeste kui naiste seas Türgit esindanud Keenia sportlased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Venemaa sportlastele määratud võistluskeelu jõusse jätmisele otsustas Rahvusvaheline Kergejõustiku Liit (IAAF), et nüüdsest on peatatud kergejõustiklaste kodakondsuse vahetamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid rajaks Pätsi monumendi asemel ausamba kogu Päästekomiteele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti riigi sünd 99 aastat tagasi ei olnud ime. Imed lihtsalt juhtuvad, aga Eesti Vabariik sündis tänu paljude inimeste suurele ja neis oludes sageli ka ennastohverdavale pingutusele. Selles oli suur roll Konstantin Pätsil, Jüri Vilmsil, Konstantin Konikul ja paljudel teistel. Kui me tahame rääkida Eesti riigi sünnist, siis oleks kõige mõistlikum jäädvustada Päästekomitee mälestus. Ja miks mitte Kuberneri aias, mis selleks igati paslik paik,\" kirjutas Kaljulaid teisipäeval Facebookis vastuseks riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi kommentaarile.\n\nKross avaldas Postimehes ilmunud kommentaaris toetust Pätsi monumendile, Kross kirjutas, et Päts oli mitme põlvkonna jaoks üks Eesti riigi sümboleist ja üks kesksemaid sümbolkujusid vabadusse tagasi pürgimise teel ning ta väärib Toompeale monumenti.\n\nKaljulaid sõnas, et kui me tahame rääkida Konstantin Pätsi monumendist ja selle võimalikust asukohast riigikogu kõrval, siis peame rääkima ka Eesti riigi raskest lapsepõlvest ja vaikivast ajastust.\n\n\"Me peame siis rääkima propagandatalitusest EV autoritaarsel ajajärgul. Siis peame rääkima ka sellest ängist, mida tähendas toona olla opositsioonipoliitik. Siis sellest ei pääse. Mina tingimata ei taha ja sellepärast ongi mul olnud alternatiivne pakkumine - mälestame kõiki neid, Eesti riigi rajajaid, ühtemoodi. Muide, ka siin Kadriorus on Päts päris mitmes kohas jäädvustatud,\" seisab Kaljulaiu postituses.\n\nDesümboliseerimise-koll, millest Eerik-Niiles Kross räägib, Kaljulaiu sõnul siiski mööda Eestimaad ringi ei käi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid avaldas arvamust, et Konstantin Pätsi monumendi asemel tuleks Toompeal Komandandi aias jäädvustada mälestusmärgina kogu Päästekomitee.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real ja Tenerife jätkasid Hispaanias võidukalt, Barcelona kaotas taas\n\n## Põhitekst:\n\nMadridi Real (15-3) sai võõrsil kindlalt 89:61 jagu Murciast (6-13). Jaycee Carroll viskas võitjate kasuks 21 punkti ning Sergio Llull tõi 19 silma. Kaotajate parim oli Sadiel Rojas 14 punkti ja 12 lauapalliga.\n\nTänavune üllatusmeeskond Tenerife (15-4) jätkas liigahooaega edukalt koduväljakul, kui 89:75 alistati Badalona Joventut (5-14). Tim Abromaitis viskas võitjate eest 16 punkti, Davin White kogus 14 silma ja 6 korvisöötu.\n\nBarcelona (13-5) sai koduväljakul 68:76 kaotuse Bilbao Basketi (8-10) käest. Alex Mumbru viskas võitjate poolel 17 punkti ning Scott Bamforth tõi 13 silma. Barcelona poolel vastas Alexander Vezenko 20 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania korvpalli meistriliigas olid tabeli esimesed kaks klubi Madridi Real ja Tenerife nädalavahetusel võidukad, kuid kolmandal kohal paiknev Barcelona leppis kaotusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNatalie Imbruglia esineb kevadel Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia päritolu popstaar esineb Tallinnas, Rock Cafes, 24. aprillil. Miljoneid albumeid müünud ja Grammydele nomineeritud artist jõuab esimest korda Eestisse uue maailmatuuri raames. \"The Natalie Imbruglia Acoustic Tour\" algab 22. aprillil Moskvas ja vältab kuni mai lõpuni.\n\n\"Olen väga põnevil, sest seekord esinen väikestes saalides. Mulle on alati meedinud väiksemate saalide intiimsem õhkkond. Soovin nende kontsertidega tänada fänne, kes on mind kuulanud läbi aastate,\" ütles Eestis juba paarkümmend aastat populaarne artist, kes kavatseb esitada laule läbi kogu pika karjääri, sealhulgas teha loomulikult kõiki enda maailmatuntud hitte.\n\nNatalie Jane Imbruglia on Austraalias Sidneys sündinud poplaulja, laulukirjutaja, näitleja ja modell. Praegu elab ta juba pikemat Ühendkuningriikides.\n\nImbruglia kogus tuntust 1990. aastate alguses Austraalia kultussarjas \"Naabrid\". Hiljem ta mänginud mitmes kinofilmis, näiteks ühe peaosalisena spioonikomöödias \"Johnny English\".\n\nKolm aastat pärast \"Naabrite\" sarjast lahkumist debüteeris Imbruglia lauljana, avaldades suureks rahvusvaheliseks hitiks saanud loo \"Torn\". Tema debüütalbumit \"Left Of The Middle\" (1997) müüdi maailmas enam kui seitse miljonit eksemplari, kokku on ta plaate alates 1997. aastast müüdud üle kümne miljoni.\n\nTa on aktiivselt tegelenud ka heategevusega, peamiselt vähivastase võitluse rindel.\n\nImbruglialt on ilmunud viis stuudioalbumit, millest viimane, \"Male\" (2015) on suurepärane kaverite kollektsioon, kus ta esitab enda lemmikmeesartistide loomingut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Natalie Imbruglia, kuulus poplauljanna jõuab kevadel esimest korda Eestisse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgas konkurss Audentese korvpalliala õppurkohtadele\n\n## Põhitekst:\n\nSelleks, et osaleda, on vaja täita 2017/2018 õppeaastal Audentese spordigümnaasiumi korvpalli osakonda kandideerimise avaldus. Avalduse tähtaeg on 24. veebruar 2017. Avalduse vormi leiab SIIT.\n\nTäiendavalt saadab EKL meilid avaldusega kõikidesse treenerite listidesse. Niisamuti pannakse teele ka suunatud, personaalsed kutsed neile, keda soovitakse näha kandideerimas.\n\nKõigile kandideerinutele edastatakse märtsi kuu jooksul täpsem informatsioon katsete toimumise kohta. Koolikatsed ja vestlused toimuvad 25. aprillil kell 11.00.\n\nAlates TSIK-i/Audentese SG ümberstruktureerimisest on alates 2001. aastast lõpetanud Audenteses 16 lendu korvpallureid.\n\nTeiste seas on Audentese lõpetanud (alates 2001) Gregor Arbet, Raido Ringmets, Raido Roos, Indrek Kajupank, Kerttu Jallai, Kati Rausberg, Rauno Nurger, Mailis Pokk, Sten Olmre, Trine Kasemägi, Martin Dorbek, Maik-Kalev Kotsar, Kadri-Ann Lass, Siim-Markus Post jpt. Õppinud on Audenteses ka Kristjan Kangur ja Rain Veideman.\n\nAudentese SG esindus ehk G4S Noorteliiga võistkond osaleb nii meeste kui naiste kõrgeimal tasemel - vastavalt Alexela KML-is ja Eesti-Läti ühisliigas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alanud on konkurss Audentese Spordigümnaasiumi korvpalli osakonna õppurkohtadele õppeaastaks 2017/18. Audentese spordigümnaasiumisse on võimalik õppima asuda alates 9. klassist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValner Valme raamatusoovitused: Bukowski ja Welshi röntgen mitteformaalsetele inimestele\n\n## Põhitekst:\n\nCharles Bukowski „Sink leiva vahel“\n\nTõlkinud Peeter Sauter\nHotger\n\nMeil on Bukowski põhiasjad nüüd ära ilmunud õnneks, „Sink leiva vahel“ võiks olla neist kõige esimene, sest läheb autori alter ego Henry Chinaski lapsepõlve ja jälgib tema kujunemist poisipõlves ja noorukieas majandussurutise ränkadel aastatel Ameerikas kahe ilmasõja vahel. Teos päädib Henry/Charlesi vanemate juurest ära kolimisega ja läbi (peamiselt ise tekitatud) raskuste iseseisva elu alustamisega.\n\nOleks see elulooraamat, siis pole ilmselt midagi tüütumat, kui lugeda tuntud inimeste lapsepõlvest. Jah, siis võtsin sule kätte ja siis haarasin kitarri, esimesed read ja noodid, esimesed triibulised, isa oli vahel kuri, kui õppetükid tegemata, aga vanaema oli lahke ja küpsetas igal pühapäeval pannkooke. Ja nii minust sai miljonär või filmirezhissöör.\n\nBukowski ei ole muidugi midagi sellist. „Sink leiva vahel“ on naljakas, valus, kurb, tõsine, kerge, lõõpiv, sügav romaan. Vinge kihiline kirjandusteos, kus kerge joonega hoogsalt kirja pandud ridade, lihtsate lausete ja meeldiva, täiskasvanute ühiskonnakorraldust ulakalt aasiva kõnepruugi varjus on peidus terav, sotsioloogiline, psühholoogiline pilt Ameerika olemusest 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel – mis tegelikult iseloomustab üpris täpselt ka praegust ameerikalikkust.\n\nKas Henryst hakkab ka kahju? Muidugi hakkab, isa on tal värdjas ja mõned õpetajad kiusavad ja kaake ning mölakaid jookseb ümberringi ohtralt, aga ega Henry ise ka kullatükk ole ja vahel kiusab väiksemaid temagi. Kuidas ta selliseks on saanud? Allasurutus. Vaesus. Kompleksid. Tulemuseks on nii vaba inimene, et üldse teda ei koti välised kõlksud nagu positsioon ühiskonnas, konventsionaalne edasipürgimus, olla ja saada ja omada ja teenida… Ta tahab ainult kirjanik olla, aga seegi edeneb niimoodi tasapisi.\n\nPeeter Sauteri tõlge särab. Medal harukordsele eesti tõlkijale, kes tunneb sünonüüme sõnadele „karjuma“ (röökima näiteks), „kiiresti“ (ruttu näiteks) ja valdab tänavalõnguste keelt. Kes ei ole liiga viisakas ja tunnetab roppuste poeesiat. Medal Peetrile.\nIrvine Welsh „Porno“\n\nTõlkinud Olavi Teppan\nKoolibri\n\nSee on siis „Trainspottingu“ järg. Kümme aastat möödas, Renton, Sick Boy, Spud ja Begbie kõik eluga edasi või tagasi läinud. Kes vahepeal vanglas, kes Londonis, kes Amsterdamis, aga saavad jälle Edinburghi suburbias Leithis kokku ja nagu pealkiri punaselt vihjab, hakkavad nüüd pärast pättusi ja narkot (ega needki pole päris ununud kellelgi) pornoga tegelema. Pornofilmindusega täpsemalt.\n\nSuht vedel pinnas, on oht ka kirjandusel pornoks muutuda. Briti kõntsakihi kirjeldaja Welsh on siiski pigem sotsiaalne röntgen(oloog?) kui pornograaf, kuigi Eestis ilmselt läheks ta kohtu alla ja juuraharidusega, ent see-eest kultuurihariduseta tegelased küsiksid talt kohtusaalis: kas see on kirjandus? Mis on kirjandus? Mis on teie seos kultuuriga? Kas te tahate, et inimesed hakkaksid narkootikume tarbima ja üksteisele taha panema?\n\nKeel on mahlakas, et mitte öelda rõve, muidugi. Lurjused räägivad ja mõtlevad nii. Romaanis on mitu vaatepunkti, vastavalt sellele siis laad varieerub. Spud on ju hea inimene, sama kui Beggar ikka täielik ebard. Sick Boy on nurjatu elukunstnik ja Renton hingelt yuppie, kes lihtsalt sattus valesse keskkonda. Lisaks on siin peategelaste seas kaunitarist filmitudeng Nikki, kes eriti ei häbene, aga kel mingi oma moraalikoodeks siiski on.\n\nPanna need retsid, julmad hääled harmooniasse ja punuda eri tegelaste silme kaudu a) lugu, b) erinevad pildid erinevatest tegelastest, polegi nii lihtne ülesanne, aga Welsh tuleb toime ja kõik jookseb nagu film, mis varsti tõesti ka ekraanil jooksma hakkab.\n\nTõlkijale heidaks ette, et on sünonüüme sõnadele „tõbras“ (mölakas, värdjas, kaabakas, lontrus), isegi, kui inglise keeles on „ bastard “ pidevalt ja „kepp“ (khm, aga muus osas pole roppustega ju koonerdatud, miks siis „kepi“ osas), isegi, kui inglise keeles on „fuck “. Eesti keeles on teised rõhud ja sõnapikkused ja rütmid ja hakkab häirima, kui igas reas on tõbras, tõbras, tõbras, kepp, kepp, kepp, kepp, kepp, tõbras. Muidu tundlik ja jumalast jumalavallatu tõlge.\n\nArtikkel ilmunud algselt Edasi.org.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uudisteoste seas on kaks kirjanduse paha meest: Charles Bukowski, Irvine Welsh, kes on tegelikult päris head.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nE-sigarettidele kehtib samasugune reklaamikeeld kui tavasigarettidele\n\n## Põhitekst:\n\nERR.ee leidis Tallinnas aastakümneid tegutsenud Narva kohvikust kummastava reklaami, mis teatas, et nende kohvikus müüdav e-sigareti mudel on eriti sobiv just algajatele. Seda saab tõlgendada e-sigareti reklaamina, mis kutsub üles just mittesuitsetajaid seda proovima.\n\nTarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski teatas, et kohvik eksib sellega reklaamiseaduse vastu, millega on tubakatoodete reklaam keelatud, kuivõrd e-sigarettide reklaamile laienevad samad põhimõtted.\n\n\"E-sigaretid, mis on tubakatootega seonduvad tooted, on võrdsustatud tubakatootega ehk alluvad sarnasele regulatsioonile - seega e-sigarettide reklaam on keelatud,\" selgitab Turetski, lisades, et erandiks on vaid käitlejatele suunatud teave, sh erialamessid.\n\nReklaamiks ei loeta müügikohas kauba ja selle müügitingimuste kohta antavat teavet, mistõttu tuleb olukorda hinnata juhtumipõhiselt ning lähtuda sellest, kas tegemist on neutraalse ja otseselt kaupa ja selle müügitingimusi puudutava infoga või mitte.\n\nNarva kohvikus oli suurelt väljas silt \"Ego ALO parim e-sigaret algajatele 25.99\". Turetski sõnul viitab see e-sigareti reklaamile.\n\n\"Meie esialgne hinnang saadetud pildile on, et sõnad \"parim\" ja \"algajatele\" on liiast ehk see konkreetne teave ei ole neutraalne kauba ja selle müügitingimuste kohta jagatav teave ning selle avalikustamine niisugusel kujul ei ole korrektne ning sellega tegeleb amet,\" lubab ta.\n\nTuretski sõnul nad otseselt hinnakujunduse värvi ja suurusesse müügikohas üldiselt ei sekku. \"Näiteks kui täna on letil suuremas kirjas välja toodud \"kapsapirukas 1.50\" ja homme on \"E-sigaret 25.99\" või lihtsalt kollane hinnasilt mingil tootevalikul,\" toob ta näite, ent antud juhul peab ta vajalikuks ametil sekkuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "E-sigarettide reklaamimisele kehtivad samasugused piirangud kui tavasigarettidele, seetõttu võtab amet reklaamikeelu rikkumised oma luubi alla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nB-kategooria sõidueksamilt sai esimese korraga läbi vaid 46 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nSõidueksami läbimisprotsent on B-kategooria osas jätkuvalt väga madal, ütles maanteeameti pressiesindaja Merit Mähar ERR.ee-le.\n\n\"Sellel ja järgnevatel aastatel panustab maanteeamet rohkem aega ja ressursi tihedamale koostööle ja dialoogile autokoolidega ning soovib senisest rohkem olla neile nõustajaks, mitte pelgalt kontrollivaks organiks,\" märkis ta.\n\nKõikide kategooriate lõikes võttis maanteeamet eelmisel aastal vastu 37 769 sõidueksamit ning esimesel katsel sooritas sõidueksami 52 protsenti ehk 19 475 juhikandidaati.\n\nMullu esitati 152 vaiet eksamitulemusele ning vaietest rahuldati eksamineeritava kasuks 14.\n\n\"Alates 1. jaanuarist viidi eksamineerijad eraldi struktuuriüksuse ehk eksamikeskuse alla. Tänu roteerimisvõimalusele oleme suutnud 2017. aasta jaanuaris vastu võtta 3179 sõidueksamit kõikide kategooriate lõikes, mis on 819 eksamit rohkem kui 2016. aasta esimesel kuul,\" ütles maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.\n\nAutokooli valides tuleks juhikandidaadil lisaks hinnale arvestada ka muid kriteeriumeid, näiteks riiklikku sõidueksami läbimisprotsenti, mis annab esialgse ülevaate ja indikaatori kooli osas.\n\nVanamõisa sõnul soovitab maanteeamet uurida autokooli kohta ka nende kodulehelt, kuidas kool ennast eksponeerib ja millistele väärtustele viitab, tuttavatelt, sotsiaalmeediast ning ajakirjandusest.\n\n\"Mitte alati ei ole odav hind kõige parem kriteerium sõiduoskuse saamiseks. Tähtis on, et kooli lõpetanu ja riikliku sõidueksami edukalt sooritanu oleks valmis astuma liiklusesse ja olema seal teiste liiklejatega arvestav ohutu juht,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maanteeamet võttis eelmisel aastal B-kategooria sõidueksameid vastu 29 529 ning esimese korraga läbis selle 13 330 ehk 46 protsenti juhikandidaatidest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSisekaitseakadeemia vilistlased soovivad õppekompleksi Tallinna\n\n## Põhitekst:\n\nVilistlaskogu esimehe Maarja-Liisa Maasiku sõnul on peale veerand sajandit tegutsemist esimest korda kooli ajaloos realiseerumas plaan, koos sihtotstarbelise rahastusega, sisekaitseakadeemia uue õppekompleksi rajamiseks Tallinnas Pirita-Kosel.\n\n„See on piirkond, kus meie kool on kõik need aastad edukalt tegutsenud ja ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud ning omab vilistlastele hindamatut väärtust,“ sõnas Maasik.\n\n“Vilistlaskogu on kindlal veendumusel, et politseinike, päästjate, piirivalvurite, maksu- ja tolliametnike ning vanglaametnike hariduse kvaliteet ei tohi olla vahendiks, mille abil riigi sisepoliitikas hääli püütakse, nurjates sellega võimaluse suureks arenguhüppeks akadeemia õppekvaliteedis,” väljendas vilistlaskogu juhatuse esimees vilistlaste pöördumise tagamaid.\n\nVilistlaskogu toetab senist plaani rajada Ida-Virumaale akadeemiale väga vajalik praktikabaas, kus kadetid saaksid heal tasemel oma praktikat läbida ning pakkuda seeläbi kohalikule kogukonnale kauaoodatud eestlust ja turvalisust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sisekaitseakadeemia vilistlaskogu pöördus valitsuse ja riigikogu fraktsioonide poole, et jätta ellu rakendamata lubadus viia Sisekaitseakadeemia õppekompleks Narva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIslanders ja Maple Leafs viskasid põnevusmängus kahepeale 11 väravat\n\n## Põhitekst:\n\nIslandersile tõi lisaajal võidu Brock Nelson, kes oli korra olnud täpne ka normaalajal. Veel tegid võitjate eest skoori Josh Bailey, Nikolai Kulemin, Andrew Ladd ja Ryan Strome.\n\nSt. Louis Blues suutis võõrsil 2:0 (0:0, 1:0, 1:0) üle mängida Philadelphia Flyersi. Võitjate väravad viskasid Kenny Agostino ja Paul Stastny ning väravas tegi 26 tõrjet ja sai kirja hooaja kolmanda nullimängu Carter Hutton.\n\nKolmandas esmaspäevases kohtumises alistas New Jersey Devils kodujääl tänu Adam Henrique ja Pavel Zacha tabamustele 2:1 (0:0, 1:0, 1:1) Buffalo Sabresi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL pidasid esmaspäeval väravaterohke kohtumise New York Islanders ning Toronto Maple Leafs, kui kodumeeskond Islanders suutis lisaajal võtta 6:5 (2:2, 1:2, 2:1, 1:0) võidu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi\n\n## Põhitekst:\n\nAjakirjas Journal of Women's Health ilmunud artiklist tuleb välja, et menopausi läbi teinud naistele võib kooselu lahutamine teatud tervisenäitajates kajastuda hoopis positiivselt. Näiteks kipub nende naiste kehamassiindeks (KMI) langema ning vabanetakse tervist kahjustavatest harjumustest nagu suitsetamine ja napsutamine.\n\nVarasematest uuringutes on näiteks teada, et abiellumine või kooselu alustamine tavaliselt kergitab naise kehamassiindeksit. Lahutust seevastu on seostatud suurema suremusnäitajaga. Viimase osas ütlevad värske uuringu autorid, et suurenenud suremus lahutatute hulgas võib olla tingitud järskudest elumuutustest.\n\nPraegusest uuringust, mille aluseks on 79 000 menopausi läbi teinud naise andmed, selgub, et just küpsemas eas naistele, kel menopaus selja taga, soodustab lahkuminek hoopis KMI langust ning vööümbermõõdu vähenemist. Oluline on siinkohal öelda, et taoline seos käis tervete ja töötavate naiste kohta.\n\nUuringus aga ei vaadeldud üksnes lahutuse mõju, vaid ka seda, kuidas mõjutab ka abiellumine küpses eas naiste tervist. Ja selgus, et võrreldes vallalistega, hakkasid abieluranda purjetanud küpses eas naised tarvitama rohkem alkoholi ning nende KMI hakkas kasvama.\n\nSelle uuringu tulemustest võib seega järeldada, et menopausi läbi teinud naiste elumuudatustega, kui need on teadlikult tehtud, kaasnevad ka muutused tervisekäitumisest, mis sageli väljenduvad paremas tervises. Abiellumine aga vähendab mõnevõrra enda keha eest hoolitsemist ning toob kaasa hoopis harjumusi, mida kaasaga on ehk tore jagada, kuid mis tervisele ei pruugi hästi mõjuda.\n\nSelle uuringu puhul tuleb rõhutada, et kuigi tegu on esindusliku valimiga, siis kehtivad uuringu tulemused ennekõike haritud valgete, töötavate ja mitte hispaania päritolu naiste peal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMathura: läänes tähendab vaimsus seda, millest me saame mõelda\n\n## Põhitekst:\n\nMathura on enda sõnul India kultuuri vastu huvi tundnud väga kaua ja oma reisidel ei ole ta kogenud võõristust, pigem on tal olnud lihtne seda omaks võtta. „Minu esmane huvi oli vaimne või religioosne, ma läksin sinna pigem vaimse eneseotsinguga kui turistina või mingisugust India maad vaatama. Mind kandis otsing, et leida vastuseid küsimustele, kes on inimene ja miks ta siin on ja mida ta peaks tegema oma eluga,” rääkis ta.\n\nVanade India tekstide lugemine on tal aidanud enda jaoks maailma mõtestada: „Mulle on kõige väärtuslikum, et ma olen leidnud midagi ilusat enda ja inimese kui sellise kohta. Sellest, kuidas inimene saab kuuluda ja kuulubki mitte ainult sellesse vahetusse maailma, mida me oma meeltega näeme ja kogeme, vaid et meil on olemas ühendus millegi palju suuremaga. Mingis mõttes me oleme ise midagi palju suuremat, osa sellest. Need vanad tekstid on aidanud mul elu ja maailma rohkem mõista ja mõtestada. See on andnud teatud suurema pildi sellest, kuhu asjad ja nähtused paigutuvad ja miks inimesed toimivad nii nagu nad toimivad, miks nad langetavad selliseid valikuid ja miks ma ise neid valikuid just nii teen.”\n\nIndialikku maailmakäsitlust iseloomustab arusaam, et ei elata vaid üks kord: „See teadmine annab mulle taju või tundmuse, et kogu teekond ja kogu eksistents on pikem. See ei piirdu ühe sünni ja surmaga. Kõike seda, mis juhtub selles elus, ei pea ma vaatama kui paratamatust, mis on toimunud nende kahe punkti vahel. Ma näen seda pigem nii, et kõik see, mis minuga elus juhtub, on minu valikute ja otsuste tagajärg sellel teekonnal – kas siis selles elus või suuremal mõõtmel ja see aitab mul kergemini edasi liikuda.”\n\nLääneliku mõttemaailma erinevus seisneb Mathura sõnul eelkõige selles, mida peetakse vaimsuseks. „Kui ma vaatan laiemalt lääne kultuuri, siis mulle tundub, et kui me läänes räägime vaimsusest, siis me räägime sellest, mida me saame mõelda või millestki intellektuaalsest. Aga Indias või ka laiemalt idamaade kontekstis, kui me räägime vaimsusest, siis me räägime millestki, mis on väljaspool ajast ja ruumist määratud maailma,” selgitas ta.\n\nÜks põhjuseid, miks sedalaadi mõtteviis teda kõnetab, on võimalus arendada enda vaimset mina: „Minu jaoks tähendab see eelkõige seda, et mõista, miks ma siin olen ja mida ma peaks selle eluga ära tegema, milliseid kogemusi läbida ja millised on need annid või kingid, mida püüda endast maha jätta.”\n\nLooming on tema jaoks samuti võimalus nii jäädvustada teatud hetki, kui mõtestada maailma: „Mulle on antud luuletada, vähemalt siiamaani on antud luuletada või kirjutada. See on see, mis mulle on antud ja kellelegi teisele on antud mingisugune teine and. Mingil määral on kirjutamine minu jaoks olnud eneseteraapiline või siis midagi lahti kirjutades on ka endal lihtsam maailma mõista. Samuti on hea panna kirja oma kogemused teatud perioodist ja siis hiljem võtta raamat kätte ja vaadata, et viis aastat tagasi mul oli selline elu ja kogemused.”\n\nMathura sõnul tuleb alati pürgida saavutamatu poole. „Mul on selline unistus, et tahaks ületada aja ja ruumi, mida kõrgemad unistused, seda parem, mida saavutamatumad unistused, seda lihtsam on nende poole pürgida, sest siis ei teki hetke, kus need on käes ja pole midagi teha enam. See on pooleldi naljaga öeldud ja pooleldi mitte, aga kui see kõrvale jätta siis minu sihiks on elada seisundis, kus ma võiks kogeda jätkuvalt inspiratsiooni ja teatud rahutut rahulolu oma elu suhtes,” rääkis ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Plekktrummi\" saatekülaliseks oli luuletaja ja tõlk Mathura, kes avaldas hiljuti oma esimese proosateose „Jääminek”. Autoriga arutleti India kultuuri teemadel, mis on palju mõjutanud ka tema enda mõtteruumi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMärt Ringmaa üritab vanglast vabaneda ringkonnakohtu abil\n\n## Põhitekst:\n\nJaanuari keskel leidis Viru maakohus, et Ringmaa (78) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve all ei ole põhjendatud.\n\nKa Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga leidis, et Ringmaal pole karistusest tema ennetähtaegseks vabastamiseks veel piisavalt kantud.\n\nKaitsja Raiko Paas aga märkis, et asjaolud, mis räägivad Ringmaa vabastamise kasuks on kaalukamad neist asjaoludest, mis räägivad vabastamise vastu ning vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus.\n\n\"Ringmaa on tänaseks vangistuses olnud üle 11 aasta, mis on piisav aeg tema käitumise mõjutamiseks ning kuritegudes, mis on kaasa toonud inimohvreid, on Ringmaa õigeks mõistetud,\" märkis Paas.\n\nKaitsja sõnul on tema tervis vanglas viimasel ajal halvenenud ja talle on määratud hooldaja, samuti on uute kuritegude toimepanemise risk väga madal ehk 14 protsenti.\n\nPaasi kinnitusel soovib Ringmaa taastada suhted lastega, kuid kõrge ea ja terviseseisundi tõttu ei pruugi see hiljem enam olla võimalik.\n\nKa Ringmaa avaldas maakohtus istungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve all. \"Tervis on halb ja surm on silmade ees. Vabaduses ei hakka kuritegusid toime panema ja ei kujuta endast mingit ohtu,\" kinnitas ta kohtus.\n\n\"Tahaksin minna koju ja olla laste juures ja nende juures surra,\" ütles ta.\n\nRingmaa süüdimõistmine\n\nAlates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.\n\nVandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.\n\n2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.\n\nKurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.\n\n2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.\n\nKohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.\n\nÜhtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.\n\nRingmaa väidetav süü jäi tõendamata\n\nMaakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.\n\nKohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.\n\nSamuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.\n\nKohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.\n\nKaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.\n\nRingmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas 2001. ja 2003. aastal kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ja ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaa vaidlustas enda enne tähtaega vabastamata jätmise Tartu ringkonnakohtus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHalliturniiri edukaimaks oli kaotuseta lõpetanud Nõmme Kalju\n\n## Põhitekst:\n\nNõmme Kalju kogus kolm võitu ja kaks viiki ning lõpetas 11 punktiga. 8 punktiga järgnes Tallinna Infonet, 7 silma kogus Tallinna Levadia, kuus punkti said kirja FC Flora ja Sillamäe Kalev ning ühe silmaga piirdus Paide Linnameeskond.\n\nKaotuseta läbis seejuures turniiri lisaks Kaljule ka Levadia, kes suutis aga viiest mängust koguni neli viigistada.\n\nParima väravakütina sai kolm tabamust kirja nõmmekate testitav Carlos Perreira. Kaks korda sahistasid Gando (Levadia) ja Kirill Nesterov (Infonet).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse aasta alguses peetud jalgpalli Premium liiga Halliturniiril küll ametlikku tabelit ei peetud, kuid Soccernet.ee portaal pani tulemused ise pingeritta ning selgus, et parimat mängu näitas viie kohtumisega Nõmme Kalju.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMerko tahab kunagise miilitsakooli asemele Nõmmel korterelamuid\n\n## Põhitekst:\n\nAlgatatav detailplaneering hõlmab Pärnu maantee 328 ja Pärnu maantee 328a kinnistuid, planeeritava maa-ala suurus on 0,46 hektarit.\n\nDetailplaneeringu eesmärk on moodustada kinnistute liitmisel ja maakasutuse sihtotstarvete muutmisel äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata krundile ehitusõigus äriruumidega korterelamute kavandamiseks.\n\nDetailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse rajada Pärnu maantee 328a kinnistul paikneva hoone asemele uus äripindadega kortermaja ning hoovis paikneva endiste ekspertiisibokside asemele Vana-Mustamäe tänava äärde ridaelamu.\n\nPärnu mnt 328 kinnistul paiknev 1937. aastal ehitatud maja plaanitakse rekonstrueerida äripindadega kortermajaks ning maapealsed hoone mahud ühendatakse maa-aluse parkimiskorrusega.\n\nPlaneeritaval ala paikneb Pärnu maantee ja Vana-Mustamäe tänava nurgal, alal asuvad riigikaitsemaa sihtotstarbega Pärnu maantee 328 ja Pärnu maantee 328a kinnistud, mis kuuluvad AS-ile Merko Ehitus.\n\nNendel kinnistutel paiknevad endised kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse hooned ning ekspertiisiboksid.\n\nDetailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Merko Ehitus ning taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud OÜ Arhitektuuribüroo Pluss. Detailplaneeringu koostab Ruum ja Maastik OÜ.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus algatab kolmapäeval AS Merko Ehitus taotlusel detailplaneeringu, millega luuakse võimalus rajada Nõmme keskusesse endise miilitsakooli hoone asemele uued korterelamud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Argentina langes Davise karikasarjas konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nItaaliale, kes eelmisel aastal kaotas Argentinale veerandfinaalis, tõi otsustava võidu Fabio Fognini (ATP 45.), kes sai 2:6, 4:6, 6:3, 6:4, 6:2 jagu Guido Pellast (ATP 80.).\n\nItaalia kohtub nüüd veerandfinaalis aprilli kuus Belgia meeskonnaga, kes oli Frankfurtis 4:1 üle Saksamaa esindusest.\n\nTeistes veerandfinaalpaarides lähevad vastamisi Suurbritannia - Prantsusmaa, Serbia - Hispaania ja USA - Austraalia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Davise karikavõistlustel langes konkurentsist tiitlikaitsja Argentina, kes kahe tippmehe Juan Martin del Potro ja Federico Delbonise puudumisel pidi tunnistama Itaalia esinduse 3:2 paremust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Põhimeheta mänginud San Antonio suutis Memphise vastu visata vaid 74 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nEelmised 27 järjestikust mängu 100 punkti piiri alistanud Spursi ääremängija Kawhi Leonard pidi vahetult enne mängu reievigastuse tõttu loobuma ning Spursi jaoks lõppes sellega kolmemänguline võitudeseeria.\n\nVõitjate poolel viskas Marc Gasol 15 punkti ja hankis 8 lauapalli ning Zach Randolph lisas samuti 15 silma ja ka 6 lauapalli. Spursi edukaim oli 14 punktiga David Lee.\n\nSelles mängus käis väljakul hetke NBA kaks kõige vanemat meest, kui Memphise poolel tõi hiljuti 40-aastaseks saanud Vince Carter 7 punkti, 6 lauapalli ja 4 blokki ja Spursi poolel viskas juulis sama tähiseni jõudev Manu Ginobili 12 silma.\n\nSan Antonio jaoks algas selle kohtumisega nende iga-aastane pikk turnee, kus nad mängivad kaheksa mängu seitsmes erinevas linnas ning reisivad selle ajaga 12 000 kilomeetrit.\n\nKodusaalis nad mängida ei saa, kuna seal korraldatakse rodeovõistlust ning seetõttu on see turnee saanud aastate jooksul nime rodeoreis. Läbi aegade on Spurs suutnud näidata rodeoreisil suurepärast vormi, kui võidetud on 82 ja kaotatud 36 mängu.\n\nLiiga valitsev meister Cleveland Cavaliers (35-15) vajas Washingtonis sealse Wizardsi (30-21) alistamiseks lisaaega ja tippmängijate kangelastegusid. Cavaliersi 140:135 võiduga lõppenud kohtumises kogus Levin Love 39 punkti ja 12 lauapalli, LeBron James lisas 32 silma, karjääri parimad 17 korvisöötu ja 7 lauapalli, Kyrie Irving tõi 23 silma ja Tristan Thompson kogus 22 punkti ja 12 lauapalli. Kaotajate kasuks tõi Bradley Beal 41 punkti, 8 söötu ja 5 lauapalli.\n\nOklahoma City Thunderi (30-23) staar Russell Westbrook kogus küll 27 punkti, hooaja kõrgeimad 18 lauaplli ja 9 korvisöötu, kuid Indiana Pacersile (29-22) kaotati 90:93. Seejuures viskas Westbrook mängu lõpuhetkedel mööda kaks kaugviset, mis oleks seisu viigistanud ning üldse oli mehe visketabavus väljakult nigel (10/27).\n\nTulemused:\n\nIndiana - Oklahoma 93:90\nNew York - Lakers 107:121\nWashington - Cleveland la 135:140\nAtlanta - Utah 95:120\nDetroit - Philadelphia 113:96\nToronto - Clippers 118:109\nMinnesota - Miami 113:115\nNew Orleans - Phoenix 111:106\nDenver - Dallas 110:87\nMemphis - San Antonio 89:74\nSacramento - Chicago 107:112\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA viskas läänekonverentsis teisel kohal olev San Antonio Spurs (39-22) ilma põhimehe Kawhi Leonardita vaid 74 punkti ning sai võõrsil 74:89 kaotuse Memphis Grizzliesilt (32-22).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäit viis esindusmeeskonna peatreeneri silme ees Fulhami võidule\n\n## Põhitekst:\n\nFulham võõrustas esmaspäeval tabeli teise poolde kuuluvat Middlesbrough'd ja tegi küllaltki korraliku alguse. Põhikoosseisu kuulunud Käidil oli juba 16. minutil hea võimalus skoorimiseks, kuid tema löök blokeeriti, kirjutab Soccernet.ee.\n\nViimase paarikümne minuti jooksul oli taas Käit korduvalt aktsioonis ja 73. minutil jäi õige napilt puudu, et mees oleks kaaslase söödu ulatanud väravasse lükata. 75. minutil virutas Käit tagapostist peaga aga palli raamide vahele, viies Fulhami 1:0 ette. Viimastel minutitel jätsid Fulhami mehed üks-üks olukorra realiseerimata, lisaks lõid mõlemad meeskonnad üleajal korra posti, seega sai just eestlase tabamus tulemuse osas määravaks.\n\nLisaks väravale sai Käit taas kirja 90 minutit.\n\nFulham on 17 mängust kogutud 32 punktiga kindlalt teisel kohal. Tänast matši oli kohapeal jälgimas ka Fulhami esindusmeeskonna peatreener Slavisa Jokanovic, kellel ei saanud Käidi sooritus kahe silma vahele jääda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18-aastane Eesti jalgpallikoondislane Mattias Käit tegi teist nädalat järjest Inglismaal Premier League 2 teises divisjonis suurepärase mängu, kui aitas Fulhami U-23 meeskonna esindustiimi peatreeneri silme all 1:0 võiduni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuulajateni jõuab Veljo Tormise kontserdikava \"Pilv üle kuu\"\n\n## Põhitekst:\n\nKontserdil on Tormise muusika põimitud Kauksi Ülle luulega ning kolme noore eesti helilooja - Marianna Liiki, Maria Kõrvitsa ja Piret Pajusaare soome-ugri teemaliste uudisteostega.\n\nKontsert \"Pilv üle kuu\" toimub pühapäeval, 19. veebruaril kell 18.00 Kolu kõrtsi tallialuses Eesti vabaõhumuuseumis, Tallinnas ning esmaspäeval, 20. veebruaril kell 19.00 Eesti rahva muuseumi teatrisaalis, Tartus. Esinevad Vennad Johansonid, udmurdi lauljatar Maria Korepanova, mari lauljatar Anna Mišina, metsosopran Iris Oja, viiulimängijad Harry Traksmann ja Olga Voronova, vioolamängija Laur Eensalu, tšellist Leho Karin, löökpillimängija Petri Piiparinen, pianist Diana Liiv ja luuletaja Kauksi Ülle.\n\nVeljo Tormise loomingust kõlavad kontserdil Eino Leino 12. sajandi Rootsi ristisõdade ainelisest näidendist pärit luuletuse põhjal kirjutatud teos \"Pilv üle kuu\" ning rahvaluulel põhinevad teosed \"Kurvameelsed laulud\" (1979), \"Neli eesti jutustavat rahvalaulu\" (1970), \"Kaks liivi naljalaulu\" (1975), \"Jaanikvartett\" (1967/2004) ja noorusajast pärinev vaid käsikirjas eksisteeriv ja siiani varjul olnud teos \"Süit Vigala rahvaviisidest\" (1949). Marianna Liiki, Maria Kõrvitsa ja Piret Pajusaare soome-ugri teemalised uudisteosed kaasavad lisaks eesti muusikutele ka etnolauljad Marimaalt ja Udmurdimaalt. Muusika vahele loeb oma võrokeelset loomingut Kauksi Ülle. Tõlked luuletustest eesti keelde on kuvatud ekraanil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kontserdisarja HELIjaKEEL kaduvatele keeltele ja kultuuridele keskendunud hooaja teine kontserdiprojekt on saanud saatuse tahtel erilise tähenduse. 21. jaanuaril lahkus meie seast kontserdikava põhiautor Veljo Tormis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRavimitootja Interchemie võib tootmise Eestist Leetu viia\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõte alustas tegevust 1999. aastal ning 2002. aastaks oli neil Eestis 74 müügiluba, kuid enamikust neist jäi ettevõte ilma, kui veterinaarravimite müügilubadega tegelemine anti ravimiametile, kirjutab Postimees.\n\n\"Arvestades, et viimase ravimi müügiloa menetlus kestis lubatud seitsme kuu asemel 32 kuud, siis kui kõigi meilt kunagi äravõetud müügilubade taastamine läheb samas tempos, kulub selleks pea 200 aastat. Ametnike suhtumine ja ebakindlus mõjutavad välisinvestoreid oluliselt rohkem kui uus Eesti märk,\" märkis Interchemie registratsiooniosakonna juhataja Sander Murumets.\n\nEttevõtte juhi ja 49 protsendi omaniku Veiko Saluste sõnul kavandab Interchemie uue tehase rajamist, mis tähendaks umbes 15 miljoni euro suurust investeeringut, looks 150–200 uut töökohta ning valida on Eesti ja Leedu vahel, kusjuures viimases on asjaajamine oluliselt nobedam ehk need saab tehtud kuue kuni üheksa kuuga.\n\nSotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul on reeglid ja tähtajad kõikjal Euroopa Liidus ühesugused ning ka Leedus. \"Muidugi oleme huvitatud ravimitootmise jätkumisest Eestis, kuid kohaldatavates nõuetes ei saa erisusi teha, nõuded on ühesugused kõigi jaoks,\" märkis Jesse.\n\nVeiko Saluste ültes ERR-ile, et ettevõtte ei soovi mitte erandeid, vaid seda, et ravimiamet menetleks müügilubasid tähtaja ehk 210 päeva raames.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Geneerilisi veterinaarravimeid tootev Interchemie Eesti pole rahul ravimiameti müügilubade pikkade menetlusaegadega ning kaalub tootmise viimist Leetu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/err-newsroom
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.