Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa ralli kolmikvõit tõi Toyotale aasta võistkonna auhinna\n\n## Põhitekst:\n\nAugusti lõpus peetud Saksamaa rallil võidutsesid hiljem maailmameistriteks tulnud Ott Tänak ja Martin Järveoja, kellele järgnesid Kris Meeke ja Sebastian Marshall ning Jari-Matti Latvala ja Miikka Anttila.\n\nTegemist oli Toyota esimese kolmikvõiduga pärast 1993. aastat ning MM-sarja esimesega pärast 2015. aasta Saksamaa rallit.\n\nAasta võistkonna tiitlile pretendeerisid veel Citroen (esimene ja teine koht Türgi rallil; uue ralliauto kere toomine Euroopast pärast Esapekka Lappi avariid Argentinas) ja M-Sport (Teemu Sunineni turvapuuri taastamine Rootsi rallil).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autoralli MM-sari valis aasta võistkonnaks Toyota tiimi, kes teenis tänavusel Saksamaa rallil kolmikvõidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa politsei tabas bussist Eestis mõrvakahtlusega tagaotsitava mehe\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei korraldas kolmapäeva hommikul Poola piiri ääres asuva Frankfurt am Oderi juures A12 kiirteel operatsiooni, et kontrollida Poolast Saksamaale tulevate inimeste dokumente, vahendas Postimees uudisteportaali MOZ.\n\nEesti kodaniku dokumente kontrollides selgus, et Eesti võimud on kuulutanud ta mõrva eest rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.\n\nPolitsei viis kinnipeetud mehe Frankfurt am Oderi arestimajja, kust ta viiakse edasi Berliini kohtusse.\n\nPolitsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles, et Saksa kolleegid ei olnud neljapäeva pärastlõuna seisuga Eesti ametivõime tagaotsitava kinnipidamisest teavitanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksa politsei pidas kolmapäeval Poola piiri lähedal kinni Eesti poolt rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud mõrvas kahtlustatava mehe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMathieu van der Poel valiti Hollandis aasta ratturiks\n\n## Põhitekst:\n\n24-aastase van der Poeli hooaja tegi eriliseks asjaolu, et ta säras nii maanteel, maastikuratta krossis kui ka cyclo-crossis. Maanteel võitis van der Poel muuhulgas Amstel Gold Race'i ja Brabantse Pijli, maastikurattaga võitis ta EM-tiitli ja kolm MK-etappi ning cyclo-crossis kaitses EM-tiitlit, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nAasta ratturi valimisel said arvamust avaldada endised ja praegused tippratturid, ajakirjanikud ning fännid said hääle anda interneti vahendusel. Van der Poel galaüritusel ei osalenud, sest eile toimusid Prantsusmaal tema vanaisa Raymond Poulidori matused.\n\nNaistest valiti Hollandi parimaks ratturiks maantee grupisõidu maailmameister Annemiek van Vleuten, kes võitis aasta jooksul veel Strade Bianche'i, Liege-Bastogne-Liege'i ja Giro Rosa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Fantastilise hooaja selja taha jätnud Mathieu van der Poel valiti Hollandis Aasta ratturiks, edestades Bauke Mollemad ja Steven Kruijswijkki. Viimased viis aastat võidutsenud Tom Dumoulin oli tänavu ratta seljas kahvatu ja mõistetavalt suurde mängu ei sekkunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPelosi: Trump kahjustab USA riiklikku julgeolekut\n\n## Põhitekst:\n\nSellega kahjustab ta USA riiklikku julgeolekut, ütles Pelosi.\n\nTema sõnul ei ole esindajatekoja tagandamisjuurdlusega seotud seadusandjad veel otsustanud, missugused süüdistused Trumpile esitada. Ka ei ole veel teada, kas püütakse teisigi tunnistajaid küsitleda.\n\nPelosi sõnul ei taha ta juurdlust kinni hoida, oodates, kuni föderaalkohtud otsustavad, kas üks või teine tunnistaja võib komitee ette astuda. Ta rõhutas et esindajatekoja juurdlus ei saa toimuda kohtu armust.\n\nDemokraadid on püüdnud saada tunnistajapinki inimesi nagu endine Valge Maja riikliku julgeolekunõunik John Bolton, kuid need potentsiaalsed tunnistajad on andnud asja kohtusse, mis peab otsustama, kas nad peavad tunnistama.\n\nEsindajatekoja luurekomitee esimees Adam Schiff ütles, et demokraadid otsustavad lähipäevil, mida seitsmel istungil kümmekonna tunnistaja ärakuulamise järel edasi teha.\n\nNeljapäeva hommikul algas tagandamisjuurdluse seitsmes istung, kus andsid tunnistuse endine Valge Maja julgeolekunõunik Fiona Hill ja Kiievis töötanud välisteenistuse ametnik David Holmes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kongressi esindajatekoja demokraadist spiikri Nancy Pelosi sõnul on kindlaid tõendeid, et president Donald Trump on kasutanud ametiseisundit isiklikes huvides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPiret Jaaks lavastusest \"Ilusad inimesed\": otsisin ilu mitte ainult välimusest, vaid ka argisusest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ilusad inimesed\" on põhineb päris intervjuudel, mille Piret Jaaks möödunud talvel läbi viis, vahendas \"Aktuaalne kaamera\". Jaaks uuris inimestelt, kuidas on väline ilu mõjutanud ja saatnud neid läbi elu. Vastustest selgus, et inimesed määratlevad ilu hoopis teistmoodi.\n\n\"Kuigi me rääkisime välisest ilust, siis lõpuks need teemad ei olnud enam sellest,\" kinnitas Jaaks ja tõi välja, et palju tuli teemasid näiteks sellest, kuidas inimesed on püüdnud ühiskonnas hakkama saada ja kuidas nad näiteks ei sobitu kaanonisse. \"Näiteks üksildus oli üks teema, mis tuli hästi selgelt välja ja siis ma hakkasingi ilu otsima hoopis teistsugustest asjadest, mitte ainult välimusest, vaid ka näiteks argisusest.\"\n\nIlutööstuse aastakäive on sadu miljardeid eurosid, mis on alati kasvus. Näitleja Henessi Schmidti sõnul on ilu seotud meie tunnetega. \"Me oma lavastuse käsitleme ka ikkagi seda, kuidas see väline, mis paistab, on ikkagi väga tugevalt sisemusega seotud,\" selgitas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Uues Teatris esietendub 22. novembril Piret Jaaksi debüütlavastus \"Ilusad inimesed\", mis lahkab, kuidas ilu meid mõjutab ja mida see meiega teeb. Postdramaatiline lavastus on osa Jaaksi loomeuurimusest Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikoolis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Horvaatia langes konkurentsist, Serbia ja Suurbritannia kindlustasid edasipääsu\n\n## Põhitekst:\n\nA-alagrupis esimeseks tulnud Serbia lülitas täna konkurentsist üle-eelmise aasta võitja Prantsusmaa, alistades nad kolme mängu kokkuvõttes 2:1.\n\nFilip Krajinovic oli numbritega 7:5, 7:6 (5) parem Jo-Wilfried Tsongast ning Novak Djokovic alistas Benoite Paire'i 6:3, 6:3. Prantslaste ainus võit tuli paarismängus, kui Pierre-Hugues Herbert ja Nicolas Mahut võitsid Janko Tipsarevicit ja Viktor Troickit 6:4, 6:4.\n\nSerbia läheb veerandfinaalis vastamisi Venemaaga, kes sai B-grupis Hispaania järel teise koha. B-grupis jäi viimaseks nii venelastele kui ka hispaanlastele 0:3 alla jäänud tiitlikaitsja Horvaatia.\n\nViimase meeskonnana jõudis kaheksa parema sekka Suurbritannia, kes edestas E-grupis Kasahstani ja Hollandit. Mõlemast vastasest olid britid paremad koondskooriga 2:1, otsustavas matšis alistasid Jamie Murray ja Neal Skupski paarismängus Aleksandr Bubliku ja Mihhail Kukuškini 6:1, 6:4.\n\nKõik veerandfinaalpaarid:\n\nSerbia – Venemaa\nAustraalia – Kanada\nSuurbritannia – Saksamaa\nArgentina – Hispaania\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise Davise karikasarja finaalturniiril selgusid neljapäeval viimased veerandfinalistid, kui edasipääsu kindlustasid Serbia ja Suurbritannia. Alagrupiturniiriga piirdus mullune võitja Horvaatia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nERR-i ajakirjanik Anne Raiste saab kirikute nõukogu oikumeenilise aastapreemia\n\n## Põhitekst:\n\nAnne Raiste on alates 1994. aastast kajastanud regulaarselt kirikuelu sündmusi ERR-i uudistesaadetes, eeskätt \"Aktuaalses kaameras\". Kajastamist on leidnud nii Eesti kirikute nõukogu kui selle liikmeskirikute uudised ja tegevused, samuti kiriklikud pühad ning religiooni roll ühiskonnas.\n\nKäesoleva aasta märtsis viibis Anne Raiste koos ERR-i võttegrupiga Roomas ja Vatikanis, kajastades nii roomakatoliku kiriku omaaegse peapiiskopi Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise protsessi dokumentide üleandmist Pühale Toolile kui ka paavst Franciscuse audientsi, kus osalesid teiste hulgas paavsti 2018. aastal toimunud Eesti-visiidi korraldamises osalenud inimesed.\n\nAnne Raiste on varem pälvinud tunnustuse erinevate kirikute nõukogu liikmeskirikute poolt, näiteks piiskop Platoni ordeni III järgu ordeni (2009) ja EELK meediapreemia (2014).\n\nKirikute nõukogu oikumeeniline aastapreemia antakse üle Pirita kloostri kabelis 18. detsembril.\n\nEelmisel aastal andis kirikute nõukogu oikumeenilise aastapreemia paavst Franciscuse Eesti-visiidi raames 25. septembril 2018 Tallinna Kaarli kirikus toimunud oikumeenilise noortekohtumise peakorraldajatele.\n\nNeljapäeval kohtusid Tallinna Nõmme baptistikirikus toimunud töökoosolekul kirikute nõukogu liikmeskirikute juhid ka Püha Tooli uue apostelliku nuntsiuse peapiiskop Petar Rajiciga, kes andis oma volikirjad üle president Kersti Kaljulaidile. Nuntsius väljendas heameelt erinevate kirikute aktiivse koostöö üle Eesti kirikute nõukogu tegevustes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kirikute nõukogu annab oma iga-aastase oikumeenilise aastapreemia tänavu Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanikule Anne Raistele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKurlingumeeskond lõpetas EM-i võiduga Soome üle\n\n## Põhitekst:\n\nEesti meeskond koosseisus kapten Harri Lill, abikapten Karl Kukner, Tanel Toomväli ja Andres Jakobson oli põhjanaabritest parem numbritega 12:9.\n\nB-divisjoni A-alagrupis sai Eesti kolme võidu ja nelja kaotusega viienda koha. Esikoha sai kuus mängu võitnud Tšehhi, järgnesid Soome (5-2) ja Hispaania (5-2).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsis Helsingborgis jätkuvatel kurlingu Euroopa meistrivõistlustel oli neljapäeval võidukas B-divisjonis mängiv Eesti meeskond, kes alistas viimases kohtumises Soome.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRIA loodab kaablikatkestustest tulevikus üle saada uue automaatikaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"(Rikutud) Kaabli näol oli tegu telekomide poolt laialtkasutatud fiiberoptilise andmesidekaabliga. Närilised rikkusid seda mitmest kohast ja parandamiseks tuli välja vahetada kümneid meetreid kaablit,\" ütles RIA riigivõrgu osakonna juht Kaido Plovits neljapäeval ERR-ile.\n\nTema sõnul jälgib RIA CERT-EE osakond pidevalt Eesti kriitiliste teenuste toimimist ning ka sel korral nägid nad juba 19. novembri õhtul kella kaheksa ajal, et osade riigivõrgu klientide andmeside on häiritud. Kolmapäeva, 20. novembri hommikul kella kaheksast alustas RIA probleemse lõigu otsimist ning kella kolmeks päeval oli teada, kus kohas oli kaabel rikutud.\n\n\"Kuna andmesideühenduses oli katkestusi, asusid RIA tehnikud 20. novembril otsima kohta, kus võib viga olla. Kaabli otstesse pandi seadmed ning hakati otsima katkist lõiku. Kaabel aga osati töötas, mistõttu võttis katkise koha leidmine aega. Kella 15-ks oli selge, millises sidekaevus olid närilised kaablit rikkunud. Otsustasime, et vältimaks hilisemaid suuremaid kahjusid on mõistlik kaabel kohe parandada, alustasime töödega kella 17 paiku ja need lõppesid suures osas kella 21.30 paiku,\" kirjeldas Plovits kolmapäeval toimunud tegevust.\n\n\"Kui me oleksime oodanud parandamisega, siis võinuks andmeside peatuda suvalise hetkel ning tuua kaasa suurema kahju. Kindlasti vaatame üle, kuidas operatiivsemalt oma partnereid ja kliente erakorralistest hooldustöödest teavitada,\" lisas ta.\n\nRikutud kaabel ühendab kahte riigi andmekeskust ning seda konkreetset andmesideühendust kasutasid RIA teenused, eesti.ee portaal ning ka haigekassa ja Eesti Loto, mistõttu olid häiritud eesti.ee töö, digiretseptide väljastamine, RIA sisemine võrguliiklus ning Eesti Loto teenused. Osa andmevahetusest kolis automaatselt üle teisele magistraalühendusele, osa suunati manuaalselt üle. Kõige pikem andmesidekatkestus oli Harku valla koolides, lasteaedades ja kohalike omavalitsuste hoonetes ning nende andmeside taastus öösel poole ühe ajal.\n\n\"Kogu riigivõrk maas ei olnud, vaid väike osa sellest, mille kolimine teise kaablisse pole veel automatiseeritud,\" rõhutas Plovits. Toimida ei saanud teenused, mille andmeside liiklus kaablil, mis ühendas kahte riigi andmekeskust. RIA loodab siiski aasta jooksul saavutada sellise tehnilise taseme, et ühe kaabli katkemisel nii suuri häireid ei teki.\n\nTehnikud leidsid veel katkiseid kaableid\n\nRIA tehnikud avastasid neljapäeval Harjumaal teisi kõrvalasuvaid sidekaevusid kontrollides, et neljas sõlmpunktis on samuti andmesidekaabel katki. Õhtul pärast kella 22 alustatakse 300-meetri pikkusel lõigul kaabli vahetamist. Parandustööd ei tohiks enam mõjutada digiretsepti kasutamist ning riigiportaali toimimist.\n\n\"Avastasime, et neljas sidekaevus on närilised kahjustanud kokku kuni 300 meetri jagu seda sama fiiberoptilist kaablit. Vältimaks ootamatut ja laialiulatuslikku katkestust, vahetame ülejäänud katkise osa täna öösel ära,\" rääkis Plovits.\n\nTa lisas, et erakorralisele hooldustööle peaks kuluma maksimaalselt seitse kuni kaheksa tundi. \"Seega hommikuks on ühendus taastatud,\" lausus Plovits.\n\nRIA teavitab hooldustööst kõiki kliente ning suur osa neist saab oma teenuse ajutiselt tagavara andmesideühendusele kolida.\n\n\"Digiretseptide väljastamisel ja kasutamisel ning riigiportaali töös katkestusi oodata ei ole. Küll aga katkeb ööseks side Harku valla lasteaedades, koolides ning kohaliku omavalitsuse hoonetes, sest neil puudub paralleelne andmesideühendus. Kui kõik läheb plaanitult, siis oleme varahommikuks kaabli välja vahetanud. Anname kohe teada, kui on siiski oodata katkestusi teenuste töös,\" rääkis Plovits.\n\n\"Oleme eilsest juhtumist õppinud ning parandustöödeks paremini valmistunud, seega ei tohiks tähtsate teenuste töö häiritud olla. On väga ebatõenäoline, et kordub eilne stsenaarium, kus inimesed ei saa mitme tunni jooksul ligi riigiportaalile ja digiretseptidele, sest meie partnerid on valmis oma teenuseid suunama. Teisi riigi- või riigivõrgu teenuseid parandustööd ei puuduta,\" ütles Plovits.\n\nKaablikatkestusi hakkavad leevendama automaatsed ümberkolijad\n\n\"Praegu hangime Euroopa Liidu struktuurifondi toetusel viimaseid seadmeid. Aasta pärast oleme paigaldanud kõikidesse riigi sõlmpunktidesse ja andmekeskustesse umbes 100 000 eurot maksvad seadmed, mis kolivad automaatselt teenused ümber. Juba täna on kõik ühendused füüsiliselt dubleeritud,\" ütles Plovits.\n\nPraegu on juba olemas ka alternatiivne andmesidekanal ning teenused, mille kolimine ühelt kaablilt teisele oli automatiseeritud, tegid seda silmapilkselt, selgitas Plovits. Kuid osa teenuseid, nagu eesti.ee portaal, vajasid käsitsi ümbertõstmist, mistõttu oli ka selle töötamine häiritud. \"Seega ei sõltu teenused ühest kaablist, aga osade teenuste ümber tõstmine teisele kanalile võttis aega,\" märkis RIA osakonnajuht.\n\n\"Kui me viime automatiseeritud ümberkolimise lõpuni, siis tulevikus selliseid katkestusi ei esine. Aasta pärast peaks kõik need seadmed olema paigaldatud ning töötama,\" ütles Plovits.\n\nKolmapäevase kaablirikke parandustööde hinnanguline kulu on esialgsel hinnangul kuni 5000 eurot, kuid RIA ei oska veel öelda, milline on katkestuse põhjustatud kaudne kahju.\n\n\"Fakt on see, et maa alla näha me ei saa ning katkestuse või anomaaliad avastame, kui mingi teenus on häiritud. Jälgime igapäevaselt teenuste toimimist ning lahendame häire esimesel võimalusel nagu ka eile. Sarnaselt lahendavad andmesidekatkestusi ka telekomid. Enamasti on andmesidekaabel vähemalt 70 cm sügavusel ning kaitsetorus, seega on haavatavad sidekaevud ja –konteinerid. Närilistega pistavad rinda ka teised telekomid,\" tõdes Plovits.\n\nRIA teatel olid riigiportaali ning RIA teenused häiritud kolmapäeval ajavahemikul 17.10-19.20. Digiregistratuur ja digiretseptide väljastamine ajavahemikul 17.10-19.30. Eesti Loto veebileht oli häiritud hooti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigi infosüsteemi amet (RIA) vahetas kolmapäeval näriliste põhjustatud e-teenuste osalise katkemise tõttu välja kümneid meetreid valguskaablit ning lubab, et hiljemalt aasta jooksul paigaldatavad uued automaatseadmed hoiavad edaspidi sellised juhtumid ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLennuakadeemia rektoriks valiti Koit Kaskel\n\n## Põhitekst:\n\nKoit Kaskel töötas aastatel 2018-2019 keskkonnainvesteeringute keskuses toetuste üksuse juhina ning aastatel 2013-2017 majandusministeeriumis nõunikuna. 1998.-2013. aastal töötas ta lennuametis erinevatel ametikohtadel, olles viimased kümme aastat peadirektor.\n\nKoit Kaskel on lõpetanud Estonian Business School'i avaliku halduse erialal ning kaitsnud samas ärijuhtimise magistrikraadi.\n\nRektorit valis valimiskogu, kuhu kuulusid haridusministeeriumi esindajad, lennuakadeemia nõunike kogu ja nõukogu esindajad ning tööandjate esindaja.\n\nUus rektor asub ametisse tõenäoliselt jaanuaris, ametiaeg kestab viis aastat.\n\nEesti lennuakadeemia on riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele.\n\nHaridusministeerium kuulutas rektori konkursi välja septembris. Kandidaate rektori ametikohale oli 11, kellest valimiskogu ette kutsuti kuus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lennuakadeemia valimiskogu valis neljapäeval rektoriks Koit Kaskeli ning teeb haridusministrile ettepaneku temaga tööleping sõlmida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIvanov jõudis Prantsusmaal paarismängus poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval alistasid teisena asetatud Ivanonv ja tema venelasest paarismängupartner Jan Sabanin Prantsusmaa duo Ugo Blanchet' ja Mayeul Darras' numbritega 7:6 (5), 6:4.\n\nIvanovil ja Sabaninil kulus prantslaste alistamiseks tund ja üheksa minutit.\n\nPoolfinaalis lähevad Ivanov ja Sabanin vastamisi kas Saksamaa tennisistide Lars Johanni ja Moritz Pfaffiga või briti Jan Choinski ja tema sakslasest partneri Luca Gelhardtiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vladimir Ivanov (ATP 778.) on jõudnud Prantsusmaal Sarreguemines'is peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril paarismängus poolfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKert: Eesti kaitsekulutused peaksid tõusma 3,2-3,6 protsendini SKP-st\n\n## Põhitekst:\n\nKert rääkis Eesti julgeoleku tagamist käsitelnud Vikerraadio saates\"Uudis+\", et kaitseküsimused ei ole religioon, vaid matemaatika.\n\n\"Ainus, mida ei ole võimalik tänapäeval arvutamisega selgeks saada, on see, mida inimene südames tunneb ühe või teise asja korral. Aga väidan, et sõjateadus on täppisteadus ja siin saame oma ülesanded ilusti välja arvutada,\" lausus ta.\n\nKert märkis, et igas Balti riigis on NATO lahingugrupp ja NATO on siiski tõestanud, et ta on kohal, eelkõige sõdu ära hoidmas. Tema sõnul ootame me artikkel 5 täitmist oma liitlastelt, aga selleks tuleb luua eeldused ning selleks on artikkel 3.\n\n\"Palju on räägitud õhutõrjest, rannakaitsest, laiendaksin seda mõistet merekaitseks. Meil on palju veel tegemata ja põhiliselt on need asjad olnud selle taga, et meil pole olnud piisavalt ressurssi,\" lausus ta.\n\nKerdi sõnul olime väga uhked, kui panustasime kaks protsenti SKT-st ja meid toodi kõigile eeskujuks NATO-s. See on olnud hea panustamine NATO poliitilisse ühtsusse, aga praegu on meie riik summa summarum NATO-s rahastamiselt tagantpoolt umbes neljas.\n\n\"Võime olla uhked selle üle, et Eesti on osanud oma raha targemini ja paremini kasutada kui mitm riigid, kes nüüd ka on kiiresti kahe protsendini kerkind ja kellel ajab natuke üle ääre, kuna nad ei ole õppinud seda kasutama, aga täna on selge, et kui tahame keskmaa õhutõrjet ja merekaitset luua, mis mõlemad on kriitilise tähtsusega - julgen seda välja öelda küll -, peaksid kaitsekulud olema kuskil 3,2 kuni 3,6 protsenti SKP-st,\" lisas ta.\n\nKüsimusele, kas õhukaitse ja rannakaitse puhul ei võiks jääda lootma liitlaste peale, vastas Kert, et kui keegi nimetaks talle liitlase, kellel on õhukaitset üleliia ja kes ise ei mõtle, kust seda juurde hankida, võiks ju selle liitlase poole pöörduda.\n\nBalti kaitsekolledži teadur Viljar Veebel märkis, et meie potentsiaalne vastane tegutseb väga lühikese käsuahelaga ja teinekord ka väga kõrge turvalisusega, sest väga vähe inimesi on selle tegevusega kursis, väga vähe saab välja lekkida ja debatti pole vaja pidada. Siis ei ole heidutus absoluutne.\n\n\"NATO puhul on põhiliseks küsimuseks see, kas see heidutus toimib selles ajaraamis, mis meil vaja on. Kui me reformi vajame, siis on küsimus, et kuidas te saate nii paljude liikmesriikidega, nii avatud koordinatsioonimehhanismiga, kus on palju osalisi ja vaja on saada ka poliitilist mandaati, reageerida piisavalt kiiresti näiteks Venemaa vastu, kus see käsuahel on lühike ja operatiivne,\" tõi ta välja.\n\nTa lisas, et NATO ei saa võtta kasutusel neid ebademokraatlikke meetmeid, mida Venemaa saab ja võtabki. Praegu ei ole kõik NATO liikmed väga otseselt Venemaa-kriitilised ja tuleb arvestada, et protsess küll toimib, kuid ei pruugi valmis saada selle ajaraami sees, mis meil on ellujäämiseks jäänud, kui meid rünnatakse.\n\nTeiseks hädaks nimetas Veebel seda, et Venemaa teab tõenäoliselt üsna minuti täpsusega, kui kiiresti ja kuidas need protsesid NATO-s käivad ja on oma tegevuse disaininud selle vastu.\n\n\"Nüüd on küsimus, kas Venemaa suudab oma tegevused ellu viia. Ja kui nüüd tulla NATO reformi juurde, siis NATO-t oleks vaja reformida kas või selle tõttu, et Venemaa olemasolevad plaanid ei toimiks. See tähendab, et neil on täna teatud ootus, kuidas NATO ahelad toimima hakkavad. Kui me suudaksime neid ahelaid ümber teha, kas või teatud mõttes kiriremaks, operatiivsemaks või kinnisemaks, siis see kõik paneks Venemaa uuesti analüüsima, kas olemasolevad plaanid toimivad või mitte,\" rääkis ta.\n\nTeaduri sõnul on NATO riigid selle asemel omavahel võistlemas ja võitlemas, paraku on tekkinud konkurents relvasüsteemide osas ja kumab läbi, et vastuolud NATO sees tulenevad sellest, kelle relvastuse peale see kaks protsenti kulutada.\n\nJohannes Kert vastas küsimusele, kas NATO käsuahel on liiga pikk ja aeglane, et seda on NATO-s alati arutatud.\n\n\"Jah, ta on konsensusepõhine, konsensus tuleb saavutada, seda ei saavuta hetkega ja on ka mõeldud selle peale, kuidas seda probleemi käsitelda. Esiteks on see, et NATO-s arutatakse kõik asjad läbi ja luuakse konsensus, tekitanud selle, et riigid tahavad NATO-ga ühineda,\" lausus ta.\n\nKui aga on tegu ootamatusega ja vastane haarab initsiatiivi, siis NATO liikmesriik, kellele kallale tungitakse, peab olema Kerdi sõnul ise valmis kohe reageerima. Kui tema ei ole valmis, ei saa ka NATO seda riiki kuidagi aidata.\n\n\"See esmane enesekaitsevõime, millest ka Eestis palju räägitakse ja mille jaoks palju tehakse, peab olema see, mis viivitab piisavalt, et kõik see otsuste moodustamise mehhanism saaks rakenduda. Näiteks Norra kuninga käsk Norra sõjaväele on see, et kui Norra sõdur, allohvitser või ohvitser näeb, et vastane on tunginudu maale, algatab ta ise vastupanu ja siis alles kannab ette, et vastane on maal,\" tõi ta näite. \"Siin on ka riikidel palju ära teha. NATO saab siis otsustada, kui riik on otsustavalt enesekaitseks käitunud.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui tahta luua keskmaa õhukaitset ja merekaitset, mis mõlemad on kriitilise tähtsusega, peaksid Eesti kaitsekulutused olema umbes 3,2-3,6 protsenti SKP-st, ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert (Reformierakond).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVene riigiduuma kiitis heaks ajakirjanike ja blogijate vastase eelnõu\n\n## Põhitekst:\n\nPeaaegu ühehäälselt heaks kiidetud eelnõu laiendab 2017. aasta seadust, mis puudutas välismaalt rahastatavaid meediaväljaandeid.\n\nVarasem seadus oli vastus USA justiitsministeeriumi otsusele tunnistada Vene riiklik telekanal RT välisagendiks.\n\nUut seadust saab rakendada igale inimesele, kes levitab välisagendina registreeritud meediaväljaannete sisu või saab oma tegevuse eest välismaalt raha.\n\nVenemaal peavad paljud uut seadust väljendusvabaduse piiramiseks ning järjekordseks sammuks teisitimõtlejate vaigistamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa riigiduuma võttis neljapäeval vastu eelnõu, mis lubab valitsusel registreerida blogijaid, ajakirjanikke ja sotsiaalmeediakasutajaid välisagentidena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTransi parim väravakütt Eric McWoods meeskonnas ei jätka\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tahan Transi tänada, et andsite mulle võimaluse täita oma unistus ja lasite mul isegi elu esimesel profihooajal Euroopa liigas mängida,\" ütles mullu talvel Eestisse saabunud ja varem kodumaal ainult ülikoolivutti mänginud McWoods Transi pressiteenistusele.\n\nMcWoods nimetas karikavõitu unustamatuks kogemuseks, tänas treenereid, tiimikaaslaseid ja fänne ning soovis klubile edu edaspidiseks, kirjutab Soccernet.ee. McWoodsi aitab uue klubi otsingutel Läti jalgpalliagent ja samuti endine Transi ründaja Aleksandrs Cekulajevs.\n\nTransist on hooaja järel lahkunud juba ka Marko Meerits, Joseph Saliste ja Julius Kasparavicius. Oma saatust pole veel selgeks mõelnud Aleksei Matrossov, Tanel Tamberg, Markas Beneta, Eduard Golovljov ja Viktor Plotnikov.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Narva Trans teatas, et tänavu Premium liigas 13 väravat löönud ja viis väravasöötu andnud 24-aastane ameeriklane Eric McWoods lahkub klubist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei ei alusta Kaja Kallase ähvardajate suhtes kriminaalmanetlust\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal saadeti Kaja Kallasele ähvardused, milles lubati ta hävitada. Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit ütles Delfile, et kuna ähvarduse saatnud mehed ei viibi praegustel andmetel Eestis ning puudub alus arvata ähvarduse reaalset täideviimist, otsustati kriminaalmenetlust mitte alustada.\n\n\"Sellest hoolimata soovime nende inimestega jätkuvalt vestelda, et sõnumi motiivid selgeks teha,\" lisas Saarniit.\n\n\"Oleme kogunud infot avalikest allikatest ja enda andmebaasidest, suhelnud erinevate inimestega, kontrollinud mitmeid aadresse ning võtnud ühendust erinevate e-maili aadresside ja telefoninumbritega,\" selgitas Saarniit.\n\nNende tegevustega tuvastas politsei, et ähvardamiseks kasutatud varikonto taga võivad olla kolm inimest. \"Meie eesmärgiks on nende inimestega kontakti saada, kuid veel pole see õnnestunud,\" lisas Saarniit.\n\nKaja Kallase ähvardaja on varemgi pääsenud kriminaalmenetlusest. 18. märtsil saadeti sama sotsiaalmeediakonto alt ähvardav sõnum ajakirjanik Vilja Kiislerile. Nagu ka Kallas, pöördus Kiisler kolleegide soovitusel peale ähvardust politsei poole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei ei alusta Reformierakonna juhti Kaja Kallast ähvardanud inimeste suhtes kriminaalmenetlust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina president tuleb järgmisel nädalal Eestisse ühepäevasele visiidile\n\n## Põhitekst:\n\nÜhepäevane visiit toimub tuleval teisipäeval, 26. novembril.\n\nUudisteagentuuri BNS teatel kohtub Ukraina president Eesti riigipea Kersti Kaljulaidiga ja asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Samuti on plaanis kohtumine Eestis elavate ukraina kogukonna liikmetega. Uudisteagentuuri teatel lahkub Zelenski Eestist samal päeval.\n\nUkraina meedia andmetel oli Zelenskil plaanis Eestit külastada juba oktoobris, kuid visiit lükkus edasi.\n\nPresident Kaljulaid külastas Ukrainat viimati septembris, osaledes Jalta Euroopa Strateegia aastakoosolekul Kiievis. Samuti osales Kaljulaid Zelenski ametissevannutamise tseremoonial mais.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestisse tuleb järgmisel nädalal visiidile Ukraina president Volodõmõr Zelenski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia täiendas ridu Nõmme Kalju poolkaitsjaga\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel neljal hooajal mängis Kirss Nõmme Kalju eest, kokku kogunes tema arvele Premium Liigas 109 mängu ja 24 väravat. 2018. aastal tuli Kirss Nõmme Kalju rivistuses Eesti meistriks.\n\n\"Mõtlesin pikalt ja kaalusin erinevaid variante. aga tundsin, et vajan keskkonnavahetust. FCI Levadia ambitsioonid on kõrged, kindlasti oli ka see üks põhjustest, miks klubivahetuse kasuks otsustasin. Minu jaoks on kõik uus ja huvitav, tunnen täiendavat motivatsiooni end tõestada ja uues klubis läbi lüüa. Üritan mängida piisavalt hästi, et koondisesse jõuda ning olla meeskonnale kasulik kui võimalik, seda nii söötude, väravate kui teiste näitajate poolest,\" rääkis Kirss Levadia kodulehele.\n\n\"Robert on meie jaoks väärt täiendus, ta lisab meeskonda kvaliteeti ning tõstab tiimisisest konkurentsi. Tore on näha, et Robert on väga motiveeritud ning soovib end tõestada nii klubis kui koondises. Oleme väga ünnelikud, et ta FCI Levadiaga liitus!\" sõnas FCI Levadia spordidirektor Sergei Pareiko.\n\nRobert Kirss hakkab FCI Levadia esindusmeeskonnas kandma särki numbriga 17.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "FCI Levadiaga liitus 25-aastane ründav poolkaitsja Robert Kirss. Pärnust pärit edurivimees sõlmis FCI Levadiaga üheaastase töölepingu koos võimalusega seda veel aasta võrra pikendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn rajab Pirita jõele väliujula\n\n## Põhitekst:\n\nUjula täpne asukoht pole veel teada, kuid see peaks tulema jõele paadisilla ja Pirita silla vahele ning kuulub Pirita spordikeskuse kompleksi, teatas linnaosavalitsus.\n\nLinnaosa vanem Tõnis Liinat märkis, et Pirita jõe osa, kuhu rajatakse väliujula, tuleb puhastada setetest ning kallas kõrkjatest ja võsast.\n\nHea eeldus Pirita jõele väliujula taasrajada on hästi toimiv Pirita spordikeskus, kus on olemas kõik vajalik ujumissõpradele – rõivavahetus- ja pesemisvõimalused, tualetid, kohvi ja karastusjookide ostmise võimalus jm.\n\n\"Loomulikult tuleb ujula rajamisega paigaldada rõivavahetuskabiine, prügikaste ja muud vajalikku ka vahetult ujula lähedale,\" sõnas Pirita spordikeskuse juht Priit Aunroos ja tõdes, et alustada tuleb ikka jõe ja kalda korrastamisest.\n\nTa lisas, et väliujula rajamine annab lisatõuke spordikeskuse ja jõe vahele jäävale alale uue hingamise andmiseks ning Pirita saaks juurde ühe mõnusa ja atraktiivse sportimis- ja vaba aja veetmise koha. \"Potentsiaali on palju,\" lisas Aunroos.\n\nPirita jõel on olnud mitu ujulat ja vettehüppetorni ning väliujula on ajalooliselt olnud linlaste seas populaarne sportimise paik. Neis ujulates on peetud muu hulgas rahvusvahelisi ujumisvõistlusi ning püstitatud rekordeid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmiseks suveks plaanib Tallinna linn rajada Pirita jõele väliujula pikkusega 25 meetrit ning laiusega üle seitsme meetri. Rajatis maksab umbes 80 000 eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViiendat korda toimuv TPT filmifestival ootab uusi osalejaid\n\n## Põhitekst:\n\nNelja aastaga on filmide arv mitmekordistunud ning esmakordselt saavad kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite õpilaste tööde kõrval ametlikult osaleda ka kõrgkoolide ja ülikoolide tudengid oma töödega. Samuti saavad osaleda ka huvikoolide noored.\n\nProjekte oodatakse kuues erinevas kategoorias, milleks on muusikavideo, dokumentaalfilm, mängufilm, animafilm, sketš ja tudengifilm. Tudengid, kes õpivad kõrgkoolides või ülikoolides, registreerivad oma projekti tudengifilmi kategooriasse.\n\nDokumentaalfilmi, mängufilmi ja tudengifilmi kategooriate projektide pikkuseks on maksimaalselt 15 minutit, animafilmi projektide pikkuseks kuni 10 minutit ning\nmuusikavideo ja sketši projektide pikkuseks kuni 5 minutit.\n\nTallinna polütehnikumi filmifestivalile tööde registreerimine lõpeb 6. veebruaril 2020 kell 12.00, kuid oma töid saab esitada kuni 5. märtsini 2020 kell 12.00. Registreeruda saab filmifestivali kodulehel.\n\nSündmus kulmineerub 2. aprillil 2020 Apollo kino Solarise keskuse\nkinosaalis toimuval galaõhtul. Eelnevalt selgitavad kohtunikud välja viis tööd, mille\nvahel valivad kohapealne publik ja otseülekande vaatajad SMS-hääletuse teel välja filmifestivali peavõitja. Juubeliaasta filmifestivali kohtunikud avalikustatakse mõned nädalad enne filmifestivali galaõhtut.\n\n2019. aasta filmifestivali võitis Tallinna saksa gümnaasiumi ja Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi õpilaste mängufilm \"Harjumus\". Filmifestivalile esitatud lühifilme saab vaadata filmifestivali filmiriiulist.\n\nKohtunike ridadesse kuulusid eelmisel filmifestivalil Ugala teatri näitleja Aarne Soro, Tallinna Linnateatri näitleja Andrus Vaarik, operaator Margus Malm, Tallinna Televisiooni juhatuse liige Revo Raudjärv, näitleja Tambet Tuisk ning Eesti Televisiooni režissöör Krista Rannamäe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna polütehnikumi filmifestival on viiendat aastat toimuv lühifilmide võistlus, kus saavad osaleda kutse- ja üldhariduskoolide õpilased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHaapsalu linn pani müüki huvisõdurongi \"Peetrike\"\n\n## Põhitekst:\n\nRong koosneb ühest vedurist ja kahest vagunist. Müügiteate järgi on 1991. aastal valminud rong sõidukorras. Rong on mõeldud turistide transpordiks.\n\nEnampakkumise alghind on 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20 protsenti ehk alghind koos käibemaksuga on 42 000 eurot. Tagatisraha on 1000 eurot.\n\nEnampakkumine viiakse läbi Osta.ee portaalis ajavahemikus 21. november kuni 20. detsember kell 12.\n\n\"Peetrike\" teenis mudalinna turiste viis aastat. Haapsalu linnal on juba olemas ka uus huvisõidurong, mis kannab samuti nime \"Peetrike\". See on ehitatud 2012. aastal ja sõitis varem Lottemaal.\n\nUues ja rohelist värvi rongis on kohti 46 reisijale, vanas ja punast värvi rongis oli kohti 30 ringis. Läänemaa muuseum liisis uue huvisõidurongi viieks aastaks, liisingu hind on 70 000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu linnavalitsus pani Osta.ee keskkonnas alghinnaga 35 000 eurot pluss käibemaks müüki huvisõidurongi \"Peetrike\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFännid kogusid Eesti jalgpalli toetuseks ligi 78 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nIga jalgpallikaardiga tehtud ostu pealt maksab LHV 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. LHV jalgpallikaart on ametlik Eesti jalgpalli fännikaart, mille on loonud ühiselt LHV ja Eesti Jalgpalli Liit ja mis annab kaardiomanikule ka mitmeid spordisõbrale kasulikke soodustusi.\n\nNagu varasematel aastatelgi, kogusid fännid suurima toetussumma Eesti Jalgpalli Liidule. Klubidest teenisid eelmisele aastale sarnaselt suuremad toetussummad Tartu Jalgpallikool Tammeka, Tallinna FC Flora ja Nõmme Kalju FC.\n\n\"LHV jätkab innukalt Eesti Jalgpalli Liidu peatoetajana ja meil on hea meel, et fännid koguvad oma pangakaardi aktiivse kasutamisega toetussummasid klubidele üle terve Eesti,\" kommenteeris panga juhatuse esimees Erki Kilu.\n\n\"Kogutud rahasumma näitab, et jalgpalliklubide kogukonnad on jätkuvalt aktiivsed, mida kinnitavad ka sel aastal kolmes kõrgemas liigas püstitatud pealtvaatajate rekordid,\" lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. \"Oleme lähiaastatel eriti palju investeerimas klubide arengusse ja jalgpallikaardi projekt aitab sellele oluliselt kaasa, rõhutades klubi toetajaskonna olulisust.\"\n\n2017. aastal koguti jalgpallikaardiga klubide toetuseks 65 286 eurot ning 2018. aastal 79 766 eurot.\n\nSuurima toetussummaga klubide esikümme 2019. aastal:\n1. Tartu Jalgpallikool Tammeka\n2. Tallinna FC Flora\n3. Nõmme Kalju FC\n4. FC Elva\n5. JK Tallinna Kalev\n6. Viljandi JK Tulevik\n7. Tallinna FC Levadia\n8. FC Nõmme United\n9. JK Tabasalu\n10. Põhja-Tallinna JK Volta\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpallifännid ja -klubide kogukonna liikmed kogusid tänavu tänu LHV jalgpallikaardiga tehtud maksetele Eesti jalgpalli toetuseks 77 694 eurot. Toetussummad jõuavad kaardiomanike lemmikklubideni lähipäevil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKoalitsioon peab Kallase kliimaideid kaalumisväärseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võiksime süsinikneutraalsuse saavutamist võtta kui võimalust, mitte kohustust. Tegemist on globaalse probleemiga ning kui me suudame Eestis pakkuda innovaatilisi lahendusi, saame olla turu kujundajaks maailmas,\" ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Keskerakonna liige Erki Savisaar ERR-ile.\n\n\"Kliimaneutraalse Eestini tuleb pürgida koostöös valdkondade esindajate ja teadlastega. Strateegiliselt tarkade investeeringute korral on projekt meile pikaajaliselt tulutoov. Mida varem suudame need strateegilised otsused teha ning meetmete rakendamisega alustada, seda lihtsamaks ja odavamaks kujuneb kliimaneutraalsuse eesmärgi ning kasvuhoonegaaside heite ulatusliku vähendamise saavutamine. Täpselt sama oluline on ka meie mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutmine, kuid sellesse tuleb kaasata terve ühiskond ning lahendused peavad olema kõigile sobivad,\" lisas Savisaar.\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmest rahandusminister Martin Helme näeb kliimaneutraalsuse idees teenimisvõimalust. \"Vaadates meie ümber toimuvat saab kindlalt öelda, et kliima- ja süsinikuneutraalsusega seonduv võib pakkuda Eesti ettevõtetele häid võimalusi raha teenimiseks – kogu maailmas on nõudlus toodete ja teenuste järele, millele saab mingilgi viisil neutraalsuse sildi kleepida. Minu arvates on mõistlik seda nõudlust ära kasutada,\" ütles Helme ERR-ile.\n\n\"Omaette küsimus on, kas me peaksime kliimaneutraalsuse sildi all hakkama enda jaoks mingeid uksi sulgema ja võimalusi piirama. Seda ma kindlasti ei poolda. Ma olen heal meelel valmis arutlema selle üle, milline on parim viis meie erinevate maavarade kasutamiseks. Kuid öelda, et me loobume nende kasutamisest ja mõnel juhul isegi uuringutest ja analüüsidest, ei ole mõistlik,\" märkis Helme.\n\nIsamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et strateegilised otsused energeetikas tuleb hoolikalt läbi kaaluda, kuid selles, et Eestil tuleb igal juhul leida võimalus põlevkivist väljumiseks, ei kahtle enam keegi. Samas tuleb selliseid otsuseid teha tasakaalustatult, arvestades Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku olukorda ja keskkonnanõudeid, lisas Seeder.\n\nKallas kutsus eelmise nädala lõpus Reformierakonna sünnipäeval peetud kõnes alustama üleminekut süsinikuvabale energeetikale, loobuma 600-miljonilisest investeeringust põlevkiviõli rafineerimistehase rajamiseks, müüma Eesti Energia taastuvenergeetika osa ning moodustama kliimafondi, millest toetada keskkonnasõbralikke investeeringuid.\n\nRafineerimistehase otsus ootab kevadel valmivat analüüsi\n\n\"Riiklikul tasemel on 600 miljoni euro suurust investeeringut rafineerimistehase rajamiseks põgusalt arutatud, kuid otsust riigi toetuse kohta sellele projektile veel ei ole,\" ütles Savisaar. Tema sõnul koostavad Eesti Energia ja VKG detailsemat analüüsi, mille tulemusi tutvustatakse 2020. aasta kevadel. \"Samuti uurivad rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, millised oleksid vajadusel erinevad võimalused rafineerimistehase rajamise toetamiseks - näiteks allutatud laen või muu selline. Leian, et rafineerimistehast tasub rajada vaid juhul, kui see on äriliselt tasuv ning avaliku raha kasutamine ei ole selles projektis mõistlik,\" rõhutas Keskerakonna esindaja.\n\nSama seisukohta väljendas ka rahandusminister Helme: \"Suhtumine kõikidesse plaanidesse, mis otsivad võimalusi meie jaoks olulise maavara - põlevkivi – väärindamiseks, on väga positiivne. Loomulikult tuleb selliste plaanide puhul hinnata võimalikke riske ja teha põhjalik tasuvusanalüüs, see protsess on täna käimas. Kui vajalikud analüüsid on tehtud, saab valitsus teha otsused edasiste sammude osas.\"\n\nSeeder lisas, et rafineerimistehas võib olla üks võimalus pehmeks maandumiseks põlevkivitööstuses. \"Me pole täna valmis rafineerimistehasele ütlema Jah ega Ei. Siin on vaja uurida, kui palju on valmis erafirmad sinna investeerima, see aga sõltub nende hinnangutest ettevõtte tulusele. See ei pea olema ainult riiklik investeering,\" rääkis riigikogu liikmest Isamaa esimees.\n\nKoalitsioon valmistub Eesti Energia taastuvenergia osa erastama\n\nKüsimusele, kuidas suhtuvad koalitsioonierakonnad Kallase ideesse erastada Eesti Energia taastuvenergia tootmise osa, märkisid Helme ja Savisaar, et Eesti Energia kontserni kuuluva ettevõtte Enefit Green 49 protsendi aktsiate börsile viimine on ka valitsuse tegevusprogrammis.\n\n\"Rahandusministrina toetan Eesti Energia taastuvenergia tootmise erastamist ja selle läbiviimine on ka valitsuse tööplaanis,\" kinnitas Helme.\n\n\"Eesti Energia, sealhulgas taastuvenergia tootmise vähemusosaluse börsile viimine on valitsuse tegevusprogrammi ülesanne ja praegu käivad selleks vajalikud ettevalmistused,\" ütles ka Savisaar.\n\nSavisaare hinnangul tasub kaaluda Kallase ideed luua kliimafond. \"Eraldi kliimafondi loomist pole seni arutatud, kuid idee on kaalumist väärt. Seda võiks rahastada läbi maavarade ja metsa väärindamise,\" märkis ta.\n\nTema sõnul peab riik üleminekut vähese süsinikusisaldusega majandusele kindlasti toetama, näiteks struktuurivahenditest või ühtse põllumajanduspoliitika vahenditest.\n\nHelme sõnul ei oska ta kliimafondi loomist pikemalt kommenteerida, kuna ei ole idee sisuga kursis. \"Lühidalt ehk niipalju, et kõlavate nimedega fondid on tavaliselt kasulikud neile, kes neid fonde juhivad ja haldavad. Laiem ühiskondlik kasu jääb sageli küsitavaks,\" lisas rahandusminister.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsuserakonnad nõustuvad opositsioonilise Reformierakonna juhi Kaja Kallase mõnede ideedega süsinikuneutraalsest majandusest ja viitavad, et Kallase ettepanek Eesti Energia taastuvenergia osa erastamisest on ka koalitsioonilepingus. Põlevkiviõli rafineerimistehase rajamise otsus tehakse aga kevadel valmiva analüüsi põhjal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilupi PÖFFi-minutid: Saksa palgamõrvarid ja joodikud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuldne kinnas\" (\"Der goldene Handschuh\")\nRežissöör: Fatih Akin\n\nKes ütles, et õudusfilmis peavad olema kollid, deemonid ja muud maavälised elukad? Miks peab ka kogu aeg ehmatama ja vägisi hirmutama? Kõige paremini töötab hoopiski elu ürgessents, rõvedate ja vastikusttekitavate inimeste argielu. Kui seda esitleda ilma pehmendavad filtrita, siis tekitab just see külmajudinaid ja paneb vastikusest silmi peitma.\n\nSaksa tipplavastaja Fatih Akin tabab sellega kümnesse ja näitab filmis \"Kuldne kinnas\" nii tülgastavaid inimesi, keda ma ei suudaks isegi oma halvimates unenägudes ette kujutada. Ja mis kõige hullem – see põhineb kõik tõsielul. 23-aastane Jonas Dassler vapustava ehedusega sarimõrvar Fritz Honkat, kes tappis 1970. aastatel oma korteris mitu prostituuti ning peitis nende laibad oma seintesse. Mädanevate laipade lehka peitis ta kümnete (kui mitte sadade!) lõhnakuuskedega.\n\n\"Kuldne kinnas\" (\"Der goldene Handschuh\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nSee on aga vaid filmi üks külg, sest Akin viib fookuse veel palju laiemaks. Honka on vaid üks väike osa suurest karjast friikidest, kes vahetpidamata ekraanil oma elu otsast põletavad. Baaris nimega Kuldne Kinnas kohtuvad kalestunud sõjaveteranid, ülekaalulised prostituudid ja muud üksikud hinged, kelle ainus eesmärk on võimalikult palju vägijooki kõrist alla kallata.\n\nFilm ei paku ka mingit lootust – kui välja arvata paar noort tegelast, kes on ka loo käimalükkavaks jõuks –, vaid näitab kogu seda räpast ja troostitut maailma nii usutavalt, et vaataja tahaks kiiremas korras koju teki alla peitu joosta. See annab filmile vaat et dokumentaalse väärtuse, sest lõputiitrite ajal nähtavad reaalsed ruumid, kus Fritz Honka elas, on täiesti identsed. Žanrifilmifännidele kohustuslik, nõrganärvilised võiksid pigem mõne ilusama filmi valida. \"Kuldne kinnas\" on ilust nii kaugel, kui vähegi võimalik.\n\n\"Kuldne kinnas\" linastub 21. novembril kell 21.30 Solarise Apollo kinos ja 30. novembril kell 21.00 Solarise Apollo kinos.\n\n\"Pime palgamõrvar\" (\"Man from Beirut\")\nRežissöör: Christoph Gampl\n\nKui Fatih Akin maalis 1970. aastate Saksamaast täiesti lootusetu pildi, siis PÖFFi põhivõistlusprogrammis linastuv \"Pime palgamõrvar\" on selle koha pealt leebem. Tõsi, siingi näidatakse nurgataguseid poekesi ja urkaid, aga mustvalge pildikeel ja vastupandamatult cool 'id tegelased loovad stiliseeritud ja kütkestava paralleelmaailma. Film näeb küll välja kui tugev autorikino, kuid mõjutused tulevad pigem tuntud B-filmidest – seal on väikeseid fragmente nii \"John Wickist\", \"Bourne'i identiteedist\", James Bondist kui ka kümneteist teistest kultuslikest action -filmidest.\n\n\"Pime palgamõrvar\" (\"Man from Beirut\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKõige enam sarnaneb \"Pime palgamõrvar\" – mis on kusjuures ideaalne tõlge, sest töötab palju paremini kui mittemidagiütlev otsetõlge \"Mees Beirutist\" – aga hoopis Luc Bessoni \"Leoniga\", sest lugu on praktiliselt üks-ühele sama. Palgamõrvaril tekib sümpaatia noore tüdruku suhtes, kelle ta oleks pidanud tegelikult tellimuse käigus tapma. See aga lükkab käima kassi-hiire mängu, kus tuleb enda huvid kõrvale jätta ja keskenduda ellujäämisele. Kas jätta tunded kõrvale ning jätkata oma tööga või teha kõik mis võimalik, et süütu tüdruk päästa?\n\nKindlasti pole Gampli linateos nii tugev kui Bessoni oma, sest minimaalse eelarvega tehtud linateose stsenaarium logiseb siit-sealt ning lugu ei ole teab mis kaasakiskuv. Filmi tugevused kaaluvad aga need kitsaskohad igati üle. Kida Khodr Ramadani kehastatud peakangelane on sümpaatne ja ootamatult mitmetahuline, lisaks film on tehniliselt nii viimistletud, et konkureerib igati A-kategooria kassahittidega. Võib-olla eraldiseisva filmina mitte nii tugev, aga huvitava pärlina tasub vaadata küll. Kui \"Pime palgamõrvar\" ei esilinastuks PÖFF-il, siis kujutaksin seda igati ka näiteks HÕFF-i kavasse. Hea leid!\n\n\"Pime palgamõrvar\" linastub 25. novembril kell 21.15 Coca-Cola Plazas, 26. novembril kell 18.15 Tartu Elektriteatris ja 28. novembril kell 21.45 Coca-Cola Plazas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üllataval kombel on mitmed kõige särtsakamad filmid tänavuse PÖFF-i kavast just Saksamaalt, mistõttu on ka mõlemad tänased soovitused just sealt kandist. Kahjuks – või õnneks? – ei ole kummaski loos eriti helgust, vaid ühel juhul näidatakse Saksa palgamõrvareid ja pätte, teisel juhul eluheidikuid ja põhjakäinud parme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSerbia president ootab Vene saadikult selgitust luuraja paljastamisele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Serbia president soovib kohtuda Venemaa Belgradi saadikuga, arvestades lahkhelisid, mille kutsus esile video, mis näitab väidetavat Vene luurajat,\" edastas väljaanne Balkan Insight viitega presidendikantseleile.\n\nPeaminister Ana Brnabic ütles kommentaaris väljaandele Blic, et Vucic andis sõjaväe julgeolekuteenistusele korralduse alustada uurimist.\n\n\"Meil ei ole esialgu mingit teavet,\" kinnitas Brnabic.\n\nSkandaali ajendiks sai YouTube'is nimme selleks loodud kanalis Kdjuey Lskduf ilmunud video.\n\n\"Sel videol annab Venemaa sõjaväeluure (GRU) polkovnik Georgi Kleban raha oma Serbia agendile, kes on kõrge riigiametnik. Kleban töötab Venemaa Belgradi saatkonnas. Vaat, mida meiega teevad Vene \"sõbrad\",\" ütleb video autor.\n\nSerbia ajakirjanikud püüdsid mitu päeva tuvastada videol nähtavat isikut, kuni Balkani Bellingcati uurija Hristo Grozev suutis Klebani tuvastada Microsofti näotuvastustarkvaraga Azure.\n\nSerbia julgeolekuametnik kinnitas kolmapäeva õhtul, et video on ehtne ja raha andev Vene agent on Georgi Kleban.\n\nYouTube'i postitatud video päritolu ei ole veel selge, kuid sellel on näha venelast kohtumas autoparklas mehega, kes on kohaliku meedia sõnul Serbia julgeolekutöötaja.\n\nKohtumise käigus annab Vene agent serblasele kilekoti. Hiljem on näha viimast istumas autos ja lugemas raha, mis oli kilekotis olnud ümbrikus.\n\n\"Meie teenistused, nii tsiviil kui sõjaväe omad, teevad kõvasti tööd selle juhtumi kõigi asjaolude selgitamiseks,\" ütles Serbia julgeolekuteenistuse peaanalüütik Relja Zeljski ringhäälingule RTS.\n\nSerbia president Aleksandar Vučić kutsus neljapäeval videoga pärast kokku riigikaitsenõukogu istungi. Video ilmnemise ajastus on tundlik, sest president peaks 4. detsembril väisama Moskvat.\n\nKreml: Moskva-Belgradi suhted luurejuhtumi pärast ei kannata\n\nKreml väljendas lootust, et Venemaa ja Serbia vennalikud liitlassuhted ei kannata pärast oletatava Vene saatkonnatöötaja Serbia ametnikule raha üleandmise videosalvestise avaldamist, ütles Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.\n\n\"See ei ole päris presidendiadministratsiooni küsimus, kuid oleme kindlad, et Vene-Serbia suhetel on sedavõrd eriline, vennalik, liitlaslik iseloom, et seda ei saa miski mõjutada,\" vastas Peskov küsimusele, kas see vahejuhtum võib rikkuda Moskva-Belgradi suhted.\n\nSamas märkis Peskov, et Kreml ei tea, \"mis vahejuhtum see on, sellest tuleb veel sotti saada\".\n\nSerbia ajaleht Politika kirjutab, et videosalvestus, kus Vene sõjaväelane annab arvatavale Serbia agendile raha, on mitme aasta tagune.\n\n\"Videosalvestus, kus Vene sõjaväelane annab arvatavale Serbia agendile raha, on mitu aastat vana. Lisaks, nagu Politika on teada saanud, ei ole isik, kes väidetakse olevat Serbia ohvitser, kuidagi seotud meie julgeolekustruktuuridega,\" kirjutab ajaleht. \"Teisisõnu, see on tsiviilisik, kes tõenäoliselt kauples äriteabega\".\n\nSerbia tegelase isikust esialgu vaikitakse. Youtube'i salvestisel on ta nägu hägustatud.\n\nLääneriigid süüdistavad Venemaad sageli Lääne-Balkani asjade sekkumises. Venemaa eitab seda ning esitab vastusüüdistusi Euroopa Liidule ja Washingtonile, kes üritavad meelitada regiooni enda rüppe.\n\nSerbia, mis pürgib EL-i liikmeks, on üks Venemaa lähedasemaid liitlasi Balkanil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Serbia president Aleksandar Vucic ootab Vene saadikult selgitusi Serbia internetti ilmunud video kohta, millel on jäädvustatud Venemaa Belgradi saatkonna töötaja andmas altkäemaksu kõrgele Serbia riigiametnikule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Rangersi võidule viinud Panarin pikendas punktiseeriat\n\n## Põhitekst:\n\nRangersi eest viskas arvulises üleolekus kaks väravat Artemi Panarin, pikendades sellega ka enda punktiseeriat – Panarin on nüüd 12 järjestikuses mängus punkti teeninud (seitse väravat, 12 resultatiivset söötu).\n\nPanarin avas skoori teisel perioodil ja tegi kolmandal perioodil seisuks 2:0, temast 23 sekundit hiljem oli täpne Pavel Butšnevitš, viies võõrustajad juba 3:0 ette. Jevgeni Kuznetsov viskas küll Capitalsi eest ühe tagasi, aga lõppseisu vormistas Brett Howden.\n\nHenrik Lundqvist tegi Rangersi väravasuul 30 tõrjet ja teenis karjääri 454. võidu, tõustes selles arvestuses NHL-i kõigi aegade edetabelis viiendat kohta jagama.\n\nTulemused:\nMontreal – Ottawa 1:2 la.\nNY Rangers – Washington 4:1\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL alistas New York Rangers kodujääl 4:1 Washington Capitalsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nValged laigud kaovad Pärdi-kaardilt: helilooja teosed lummasid korealasi\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses pooles esitas koor helilooja a cappella loomingut, kavas olid \"Solfeggio\", \"Summa\", \"Magnificat\", \"Zwei Beter\", \"The Woman With Alabaster Box\", \"Nunc dimittis\", \"Dopo la vittoria\". Teises pooles oli lisaks \"Te Deumile\" \"Fratres\" orkestri esituses.\n\nKontserdi korraldaja Dongjin Yoon ütles pärast kontserti end tulemusega rahul olevat ning nentis, et Arvo Pärdi muusikat Koreas eriti ei tunta. \"Kui aastaid tagasi kuulsin \"Te Deumi\", siis see vapustas mind ning mul tekkis idee teha selle teose esmaettekanne ka Soulis,\" ütles ta.\n\nEsinejad laval tunnetasid publiku tähelepanu ning kontsentratsiooni. Publiku hulgas oli ka muusikaasjatundjaid ning mõnda üllatas kavavalik. Muusikajakirja peatoimetaja Lim Hyo Jung märkis, et see on mõjuv muusika ja ta tundis end kui kirikus mediteerimas.\n\n\"Kuulan palju koorimuusikat ja tänane ettekanne inspireeris. Aga kuna korealased ei tunne hästi Pärdi loomingut, siis kommunikatsiooni mõttes soovitaksin kavva lisada ka teisi heliloojaid,\" leidis ta.\n\nDongjin Yoon märkis olevat saanud palju ülivõrdes tagasisidet. \"Kavatsen kindlasti jätkata Pärdi muusika tutvustamist Koreas,\" on ta veendunud.\n\nHomme sõidab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Hongkongi, kus antakse kontsert 30. novembril koos Hong Kong Sinfoniettaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Korea kammerorkester Kaspars Putniņši juhatusel andsid 19. novembril Seoul Arts Center's kontserdi Arvo Pärdi loominguga, mis võeti soojalt vastu. Muuhulgas oli kavas \"Te Deum\", mis kõlas Koreas esmakordselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEakas prantsuse nunn sattus \"burkakeelu\" ohvriks\n\n## Põhitekst:\n\n70. eluaastates nunn on kohaliku meedia teatel veetnud suurema osa elust kloostris ning soovis pensionipõlve veeta oma sünnikohas Ida-Prantsusmaal Vesouli kommuunis, vahendasid Guardian ja Yle.\n\nNunn taotles sealses vanadekodus oma tuba, millele lisandub ka koht ühises söögitoas, ning sai peagi vastuse, et ta on ootenimekirja lisatud.\n\nKirjalikele vastusele oli lisatud ka vanadekodu kodukord, millega tutvudes selgus, et kuigi elanike usulisi tõekspidamisi kuidagi ei piirata, siis tähelepanu pälvivad ususümbolid, sealhulgas religioosse taustaga riietusesemed pole lubatud. Vanadekodu selgituste kohaselt kehtivad reeglid kõigile sealsetele elanikele.\n\nNeed piirangud nunnale aga ei sobinud ning ta loobus kohast. Vesouli piiskopkonnal õnnestus lõpuks leida nunnale piirkonnas korter, kuid seal tuleb tal elada üksi ning ka toitu peab ta valmistama ise.\n\nNunna juhtum leidis aset küll suvel, kuid jõudis avalikkuse ette alles praegu. Tegemist on järjekordse etapiga debatis, mille puhul vaieldakse ususvabaduse ja riigipoolse sekularismi teemadel. Prantsusmaa kehtestas nn burkakeelu juba 2011. aastal ning praktikas oli see suunatud moslemitest naiste nägu katva riietuse küsimusele. Kuid nagu ka käesolev juhtum näitab, võib selle seaduse tõlgendamine mõnikord mõjutada ka teist usku inimesi.\n\nVaid mõni nädal tagasi pälvis Prantsusmaal tähelepanu juhtum, kus mosleminaisel polnud ususlise riietuse tõttu võimalik osaleda kooliekskursioonil.\n\nMärkimisväärne on see, et Prantsuse \"burkakeelu\" seadus keelab otseselt nägu katva riietuse, mis nunna puhul tegelikult teemaks ei olnud ning seega tulenesid piirangud ainult konkreetse vanadekodu enda reeglitest. Lisaks on Prantsusmaal veel eraldi seadus, mis keelab silmatorkava usulise sümboolika, sealhulgas sellise riietuse kandmise koolides. Vanadekodu puhul aga ei kehti ka see seadus.\n\nNn burkakeelu avalikes kohtades on praeguseks Euroopas kehtestanud Taani, Belgia, Norra, Bulgaaria ja Austria. Hollandis, Saksamaal, Hispaanias ja Šveitsis kehtib osaline burkakeeld. Plaane selliste keeldude kehtestamiseks on olnud ka mujal ning burkade kandmist, tootmist ja müüki on julgeolekukaalutlustel piiranud ka sekulaarsemate moslemimaade hulka kuuluv Maroko.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa meedias on saanud palju vastukaja juhtum, kus rooma-katoliku nunn loobus oma kohast ühes vanadekodus, kui sai teada, et seal pole lubatud kanda religioosset rõivastust, tema puhul seega nunnarüüd ja selle juurde käivat loori.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kas polnud \"Hiilgus\" mitte üks suurepärane film?\n\n## Põhitekst:\n\nKui Stephen Kingi raamatul põhinev \"Hiilgus\" esmakordselt kinolinale jõudis, sai see kõvasti kriitikat. Film teenis Stanley Kubrickule – ühele kõige andekamale režissöörile – halvima režissööri Razzie nominatsiooni. Üks nüüdse õudusklassika kritiseerijatest oli raamatu autor Stephen King ise, kes kirjutas ja produtseeris \"Hiilgusest\" 1997. aastal ka televersiooni, mida ei hinda kõrgelt vist mitte keegi.\n\nSamuti on Kingi produtseeritud \"Doktor Uni\", mille aluseks on \"Hiilguse\" 2013. aastal kirjutatud järg. Värske linateos on võtnud oma eelkäija lausa kinnisideeks, kuid seejuures mitte 1997. aasta versiooni, vaid – tänu Kingi muutunud suhtumisele – ikoonilise 1980. aasta \"Hiilguse\".\n\nJeffrey Epstein didn't kill himself (Jeffrey Epstein ei tapnud ennast ise) – see lause on internetis kulutulena levinud ja tõusnud meemi staatusesse. Epstein tegeles alaealiste kupeldamisega ja tema sõprade hulgas oli mitmeid mõjukaid inimesi, kaasa arvatud praegune Ameerika president. Epstein oli oma kliente üles andmas, kuid just enne suutis järelevalve all väidetavalt enesetapu sooritada.\n\nTema surma ümbritsevad kahtlased asjaolud, mistõttu on esile kerkinud vandenõuteooria selle kohta, kuidas maailma kontrollib rikaste ja mõjukate, ent kurja südamega inimeste rühmitus. Samal teemal on spekuleeritud varemgi, näiteks Illuminati-teooria, sisalikinimeste vandenõu või teooria saatanakummardajatest, kes söövad abordilooteid igavese elu saavutamiseks.\n\n\"Doktor Uni\" (\"Doctor Sleep\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\n\"Doktor Uni\" pole viimasest väga kaugel. Kui \"Hiilgus\" oli lihtsustatult öeldes peredraama kummitustemajas, siis järg jutustab võluvõimetega lapsest, kes peab päästma teisi võluvõimetega lapsi kurjade täiskasvanute rühmituse eest. Rühmituse eesmärk on lapsi tappa, et pälvida ise igavene elu. See kõlab nagu teismeliste fantaasiaromaani tegevustik, aga stseen, milles väike poiss röövitakse ja mõrvatakse samal ajal, kui täiskasvanud orgasmiliselt tema elujõudu sisse hingavad, on tõeliselt õõvastav. Eriti siis, kui mõelda süžee paralleelidele pärismaailmas.\n\nMaagilistele elementidele vaatamata on film muljetavaldavalt realistlik. Siit ei leia kohatuid nalju viskavaid superkangelasi – esmakordselt laipa nähes tegelased oksendavad ja nende viskit valavad käed värisevad. Kuigi filmi algus on üsna hektiline, hüpates tegelaste, osariikide ja kümnendite vahel, on lõpuks oma koha leidnud \"Doktor Uni\" aeglaselt kulgev triller, mis tekitab pinevust täiesti iseseisvalt, vajamata abi oma eelkäijalt.\n\nKaasaegsete žanrikaaslastega võrreldes on film üle keskmise, ent tahes tahtmata tuleb teda võrrelda \"Hiilgusega\". \"Doktor Uni\" on \"Hiilgusest\" äärmiselt sisse võetud ja toob taas ekraanile peaaegu kõik originaali tegelased. Selle filmi peapahatari mängib Rebecca Ferguson, kelle hüpnootiliselt karismaatiline rollisooritus jääb paraku otseses võrdluses alla Jack Nicholsoni'i intensiivsele hullumeelsusele Jack Torrance'ina. Tõenäoliselt peaks enamik näitlejaid alla vanduma, eriti arvestades, et Nicholsoni tegelaskuju on ka ise filmis esindatud.\n\nTagasi on ka paljud teised Overlook'i hotellist. Kas mäletate seda naist vannis? Olge valmis temaga uuesti korduvalt kohtuma. Või äkki meenub verise smokinguga piduline, kes ütles ka ühe repliigi? Teda näete samuti. Kuna \"Hiilgus\" on peaaegu 40 aastat vana, siis on tegelasi mängima võetud uued osatäitjad, kes üldiselt on osavalt välja valitud. Äravahetamiseni sarnaselt kehastab Alex Essos oma lühikeses etteastes Wendy Torrance'i. Henry Thomasel on kahetsusväärne ülesanne portreteerida Jack Torrance'it, mis Nicholsoni imiteerimise kiuste paraku head muljet ei jätnud.\n\n\"Doktor Uni\" (\"Doctor Sleep\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nSamade tegelaste sissetoomine pole iseenesest veel ülemäärane eelmise filmi edu lüpsmine. See on pigem isegi ootuspärane. Samuti ka väiksed üllatusmunad, nagu näiteks majanumber 1980. Kuid joon sai ületatud viimase vaatusega, kus mängiti uuesti läbi eelkäija ikoonilisi hetki – verist lifti, nägu purustatud ukse vahel, suure koridori kaadrit, lonkavat meest kirvega jne. Mitmete kaadrite ainus eesmärk on panna vaataja \"Hiilgust\" meenutama.\n\nSarnaselt on ka muusikaline taust lõputu austusavaldus oma eelkäijale, selle asemel et luua meeleolu ja ühendada käesolevat filmi. Jääb kõrva, et helitaust on kasutusel kohtades, kuhu see ei sobi. Ja see pole ka selle filmi jaoks kirjutatud. Pidev \"Hiilguse\" tulihingeliste fännide kõnetamine tuleb filmile kahjuks. Meenutused võivad küll mõnda publiku hulgast rõõmustada, kuid kui neid nii massiliselt sisse tuua, jääb vaataja lõpuks siiski lihtsalt mõtisklema, kui palju paremad olid need hetked \"Hiilguses\".\n\nÜks Stephen Kingi etteheiteid Stanley Kubricu \"Hiilguse\" versioonile oli raamatu põhiteema – alkoholismi – varjule jätmine. Jack Torrence oli alkohoolik, kes püüdis haigusest võitu saada, ent kelle alkoholi vaim siiski enda küüsi sai. Alkoholism jookseb perekonda pidi – nagu kahjuks sageli – ning Danny Torrance on samuti viinakuradiga kimpus. Ta püüab aga tsüklist välja astuda. Danny on ka nimitegelane Doktor Uni, kes aitab hospiitsis surijaid rahulikult surmaunne jääda. Elu ja surm on samuti üks tsükkel, kuid selline, mida ei tasu murda, nagu proovivad kummitavad vaimud või surematust püüdlevad lastemõrvarid.\n\nKuigi \"Doktor Uni\" ei saa põgeneda oma järje staatuse eest, oleks ta võinud murda Hollywoodi tsüklit sädemeta uusversioonide ja nostalgiast nõretavate järgede treimisel. Ja ta peaaegu et saab sellega hakkama, kuid väsib siiski ja lonkab üle finišijoone, tassides kaasas vana klassiku surnukeha, mille oleks pidanud rahulikult puhkama jätma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film kinolevis\n\"Doktor Uni\" (\"Doctor Sleep\")\nRežissöör: Mike Flanagan\nOsades: Ewan McGregor, Rebecca Ferguson, Jacob Tremblay, Kyliegh Curran, Cliff Curtis jpt.\n7/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAganits ja Keel jäid Belgia karikasarjas raskesse seisu\n\n## Põhitekst:\n\nBelgia liiga kevadiste finalistide lahingus kaotas Maaseik kodus enam kui 1000 pealtvaataja nördimuseks 1:3 (-22, -21, 19, -17) Roeselare Knackile, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nAganits kuulus oodatult Maaseiki algkoosseisu ning tõi viis punkti (+2). Temporündaja realiseeris 11 tõstest neli (36%), lisa tuli ühe blokipunkti näol.\n\nBelgia liigat hästi alustanud Aalst pidas kodus maha põnevuslahingu Leuveniga ning pidi vastu võtma 2:3 (29, -22, -16, 21, -13) kaotuse. Eesti koondise sidemängija Keel kuulus Aalsti algkoosseisu ja viibis väljakul suure osa kohtumisest, seejuures ka kogu viienda geimi.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Belgias karikavõistlustel jäid poolfinaali avavaatuses vastasele alla nii Andri Aganits ja Maaseiki Greenyard kui ka Markkus Keel ja Aalsti Lindemans.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŽirinovski Eestile: pöördume parem tagasi Uusikaupunki rahu juurde\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on ettepanek: pöördume parem tagasi 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahu juurde,\" märkis Žirinovski oma sotsiaalmeediapostituses.\n\nŽirinovski meenutas, et Uusikaupunki lepinguga loovutas Rootsi Venemaale osad oma territooriumid, sealhulgas ka alad, mida praegu nimetatakse Eestiks.\n\nRiigikogu esimees Henn Põlluaas kirjutas sel nädalal Facebookis, et Venemaa on annekteerinud umbes viis protsenti Tartu rahu järgsest Eesti alast. Põlluaas võttis territoriaalsed nõudmised Venemaale jutuks pärast Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktori Sergei Beljajevi avaldust Tartu rahulepingu kehtetuse kohta.\n\n\"Venemaa seadis järjekordselt Eesti õigusliku järjepidevuse kahtluse alla kui kuulutas Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktor Sergei Beljajev suu läbi, et Tartu Rahuleping on kehtetu (Ria Novost 18.11.2019),\" kirjutas Põlluaas Facebookis.\n\n\"Tartu rahulepingu mittetunnistamine tähendab sisuliselt Eesti Vabariigi mittetunnistamist. See on meie riigi sünnitunnistus ja omariikluse üks oluliseim alus. Sama arrogantne oli nõue, et piirilepinguga edasiminemiseks peab Eesti loobuma territoriaalsetest nõuetest Venemaa vastu. Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi,\" märkis ta.\n\n\"Venemaa on annekteerinud ca viis protsenti Eesti territooriumist. Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu. Eesti alade annekteerimine ei erine mitte millegagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. Üks toimus lihtsalt mitukümmend aastat varem,\" kirjutas ta.\n\n\"Eesti-Vene riigipiir on paika pandud Tartu rahulepinguga, mis on tänagi ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris. Kõik riigid taastunnustasid Eestit just nendes piirides. Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu Rahu ja sellega määratud piiri tunnustamist ja taastamist Venemaa poolt,\" võtab Põlluaas oma seisukoha kokku.\n\nKa Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris Põlluaasa avaldust ja märkis, et see Venemaale täiesti vastuvõetamatu.\n\nUusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 1721. aasta 10. septembril Uusikaupunki linnas Edela-Soomes ning see lõpetas Rootsi ja Venemaa keisririigi vahelise Põhjasõja.\n\nRahulepingu järgi sai Venemaa keisririik Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos ja Viiburi lääni osadega ning linnad Riia, Dünamünde, Pärnu, Tallinna, Tartu, Narva, Viiburi, Käkisalmi ja muude eelpool nimetatud provintside linnade, kindluste, sadamate, asulate, distriktide, randadega.\n\nRootsi sai Venemaa keisririigilt lepinguga täiendava kompensatsioonina kaks miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala.\n\nSamas sai Rootsi rahulepingu järgi õiguse Baltimaadest iga aastal tollimaksuvabalt välja vedada vilja 50 000 rubla eest.\n\nUusikaupunki rahuläbirääkimiste sekretäriks oli Eestimaa ja Tallinna piiskopi Johann Jacob Pfeiffi pojapoeg Johan Jakob Pfeiff (1686–1740).\n\nTartu rahuleping on 1920. aasta 2. veebruaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.\n\nRahulepingu alusel tunnustas Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) juht Vladimir Žirinovski kommenteeris riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnu Venemaa poolt Eesti alade annekteerimise kohta ning märkis, et tal on eestlastele omapoolne ettepanek.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVälja müüdud Depeche Mode'i kontserdifilm sai lisalinastuse\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäevasele linastusele on küll veel vabu kohti Tartu Ekraani kinos ja Viljandi Centrumis, kuid Coca-Cola Plaza kaks saali müüdi juba mõne aja eest täielikult välja. \"Meil õnnestus Tallinna saada nüüd juurde ka üks lisalinastus järgmise neljapäeva peale, aga ka sinna ostetakse kohti päris usinalt. Pea pool saali on juba broneeritud,\" märkis Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod.\n\nDepeche Mode andis 2017. ja 2018. aastal ülemaailmse turnee Global Spirit Tour käigus enam kui kolmele miljonile fännile kokku 115 kontserti. Režissöör ja auhinnatud filmitegija Anton Corbijn pani ansambli tegemistest ning nende muusika mõjust fännidele kokku ainulaadse kontserdifilmi, mis annab edasi kontsertide energia, efektsed show -elemendid ning fännide emotsioonid.\n\nFilm heidab ainulaadse pilgu muusika hämmastavale väele rajada kogukondi, aidata ületada inimeste vahelisi vastasseise ja luua suhteid. Filmis \"Depech Mode: Spirits in the Forest\" põimitakse Berliini kuulsal Waldbühnel filmitud turnee viimaste ülesastumiste muusikaelamused kokku intiimsete dokumentaalkaadritega fännide kodulinnadest erinevates maailma paikades.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Coca-Cola Plazas linastuv Depeche Mode'i kontserdifilm müüdi läbi, kuid fännide rõõmuks lisas kino järgmisesse nädalasse lisaetenduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: mulle on Peterkopi raporti esialgset versiooni tutvustatud\n\n## Põhitekst:\n\nRatas ei osanud nimetada aega, millal ta raporti sisust lähtuva otsuse langetab.\n\"Ma soovin tõesti selle aruandega tutvuda. Riigisekretär on öelnud, et see on umbes 20 lehekülge pikk. Selle aja ma kindlasti võtan,\" lausus Ratas.\n\n\"Mulle on seda esialgset versiooni tutvustatud täna hommikul riigisekretäri poolt,\" sõnas peaminister.\n\n\"Loen läbi ja siis need otsused tuleb langetada. Ma pean pärast seda konsultatsioone valitsuses ja koalitsioonis sees ja siis tuleb teha need otsused,\" lisas Ratas veel.\n\nSiseminister Mart Helme ütles, et on Peterkopiga rääkinud. \"Ta on kinnitanud, et see on väga tasakaalustatud. Ta on püüdnud vältida mistahes poole seisukohtade rõhutamist või nende kuidagi ebaproportsionaalset esiele toomist,\" lausus Helme.\n\n\"Mul ei ole mingit põhjust kahelda, et see on tasakaalustatud dokumentidel põhinev raport. Kui see täna avalikustatakse, siis saab see avalikuks ka minule, meie erakonna liikmetele ja ka maaeluministrile,\" lisas Helme.\n\nHelme märkis, et ei soovi enne raporti avalikustamist Taimar Peterkopiga kohtuda, sest seda võidakse valesti mõista.\n\n\"Ma ei tea, mis seal on. Loen seda siis, kui see avalikustatakse,\" ütles ta veel.\nPressikonverentsil esitatud küsimusele, kas EKRE on valmis ka plaaniks B, juhul kui raporti järgi peaks Järvik oma ametist lahkuma, vastas siseminister tsiteerides Vladimir Leninit. \"Kes töötab plaanita, see töötab halvasti,\" ütles Helme. \"Meil on loomulikult mõeldud mitmete variantide peale. /.../ Meie andmetel me ei näe seal nii suuri probleeme, kui siin meie erapooletu ja propaganda suunitlustest vaba meedia on presenteerinud. Nii, et ootame ära, ma ei rutta sündmustest ette,\" täpsustas Helme.\n\nKui aga siiski raport peaks Järviku töös probleeme tuvastama tuleb Helme sõnul koalitsiooni partneritega asja arutada. \"Ma arvan, et sellisel juhul koalitsioonipartnerid kohtuvad ja arutavad koos raporti sisu ja järeldusi,\" ütles Helme.\n\nRiigisekretär Taimar Peterkop moodustas eelmisel nädalal peaminister Jüri Ratase ülesandel komisjoni, mis peab kümne päeva jooksul esitama järeldused maaeluministeeriumi haldusala kohta tekkinud küsimustes.\n\nPeterkopi otsusel kuuluvad komisjoni riigikontrolli esindaja Airi Mikli, õiguskantsleri kantselei esindaja Marje Kask ja riigikantselei õigusloome osakonna juhataja Margus Matt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et on tutvunud maaeluminister Mart Järviku tegevuse uurimiseks loodud komisjoni raporti esialgse versiooniga, ent otsuse langetamiseks soovib ta neljapäeval valmiva raporti lõppversiooni läbi lugeda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIsrael Cycling Academy palkas Touril esikümnesse jõudnud hispaanlase\n\n## Põhitekst:\n\nVueltal kaks etappi võitnud ja 2013. aasta Tour de France'il üheksandaks tulnud Navarro tänavu märkimisväärse tulemuseni ei jõudnud. Suuresti oli see tingitud asjaolust, et Navarro kukkus Giro d'Italia 4. etapil raskelt ja ta pidi aasta esimese suurtuuri pooleli jätma. Taastumiseks kulus kuus nädalat, vahendab Marathon100.com.\n\n\"Olen jälle terve ja valmis võistlema,\" kinnitas 36-aastane Navarro. \"Olen mägironijana abistanud selliseid rattureid nagu Alberto Contador, Lance Armstrong, Andreas Klöden ja Roberto Heras. Nüüd saan pakkuda oma abi Dan Martinile ja Ben Hermansile. Olen alates maikuust elanud teadmatuses. Olen väga rõõmus, et mul õnnestub ICA-s jätkata.\"\n\n24-aastane Biermans on tulnud kahel korral U-23 Pariis-Roubaix'l teiseks, profivõite tal veel ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mihkel Räime ja Norman Vahtra koduklubi Israel Cycling Academy palkas kaks uut ratturit: Hispaania mägironija Dani Navarro ja mitmekülgse belglase Jenthe Biermansi. Mõlemad mehed teenisid leiba Katjuša-Alpecinis, mille koha võtab ICA World Touris üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus hakkab arutama Estonia huku täiendava uurimise võimalust\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse edasised sammud selles küsimuses selguvad lähemate kuude jooksul. Peaministri sõnul ei ole tema isiklikult valmis ütlema, kumma suuna Eesti peaks võtma.\n\n\"Kui me oma tänast positsiooni muudame, siis enne peame üheksa, kui mitte öelda kümme korda mõõtma ja siis otsuse tegema. Mina ei ole preagu valmis põhimõtteliselt ütlema, kumba suunda liikuda,\" sõnas Ratas.\n\nSiseminister Mart Helme (EKRE) lisas, et tegemist on keerulise ja emotsionaalse küsimusega, milles on juriidilised, sisepoliitilised ja välispoliitilised dimensioonid. Kui tahta jõuda mingite uute füüsiliste tõenditeni, pole Helme sõnul mõtet uuesti olemasolevat kirjalikku materjali läbi vaadata, vaid siis tuleks laev üles tõsta.\n\n\"Aga see ei ole niisama asi, et paneme koos Reinsaluga skafandrid selga. See on väga kallis ja Eesti Vabariigil pole ka sellist tehnoloogiat,\" sõnas Helme. Ta lisas, et kuna teema puuudtab ka teiste riikide kodanikke, siis on vaja konsensust ka nende riikide valitsustega, mis on kindlasti väga aeganõudev protsess.\n\nJustiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) märkis, et unustada ei tohi, et Estonial hukkunute omaste puhul lahknevad arvamused - kui üks pool soovib täiendavat uurimist, siis teine pool on hauarahu poolt.\n\n\"See on asja emotsionaalne pool, aga on ka välis- ja sisepoliitiline pool. Meil on kolmepoiolne siduv leping Soome ja Rootsi riigiga. Meil peavad olema selgunud täiendavad asjaolud, mis õigustaks menetluse alustamist. Kui neid pole, siis uudishimust kogu seda teemat uuesti avada pole õige,\" nentis Aeg.\n\nTallinna halduskohus tegi oktoobrikuus otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht.\n\nEstonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.\n\nKohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Kirjas teatati, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on vabariigi valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutas neljapäevasel istungil justiitsminister Raivo Aegi ettepanekul Tallinna halduskohtu otsust parvlaev Estonia reisijate ja ohvrite lähedaste taotluse asjas ning otsustas, et ei kaeba kohtuotsust edasi, mis tähendab, et valitsus võtab lähedaste taotluse arutlusele ning peab kujundama seisukoha ka laevahuku uurimise asjus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse PÖFFi-komm: eredamad linnukesed agulist\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi ja Suurbritannia ühistööna valminud dokumentaal \"Agulilinnukesed\" on ülitugev debüüt kahelt režissöörilt. Võib öelda, et neil on vedanud, sest nad on leidnud atraktiivse ja fotogeenilise karakteri, noore naise Gemma, kellele lugu üles ehitada, see, mis ta sõpruskonnaga juhtub, on samuti harukordne ja ühtlasi traagiline. See tõestab taas, et elu on suurem kui film ja Ellen Fiskel, Ellinor Hallinil on õnnestunud olla lihtsalt õigel ajal, õiges kohas. On raske usukuda, et tegu on dokumentaalfilmiga, sest see, mida algajatel režissööridel on õnnestunud filmi jäädvustada, teeb silmad ette nii mõnelegi mängufilmide väljamõtlejale. Elu on ise kirjutanud sellele filmile stsenaariumi.\n\n\"Agulilinnukesed\" viib väiksesse Šotimaa linnakesse, millel on kunagi olnud tööstuslinna kuulsus. Margaret Thatcheri raudne rusikas viis tootmise linnast välja ja endised uhked tehasehooned vajusid pauguga kokku. Inimesed elavad seal aga ikka edasi, ehkki tööd pole, nii pole ka noortel mingit tahtmist millestki unistada, ainukeseks meelelahutuseks on tolknemine pargis või ostukeskuste lähedal, kaklemine, alkohol ja narkootikumid. Tundub tuttav ja valus. Nagu ütleb ka filmi peategelane Gemma – sa kas satud vanglasse või saad lapse. Gemma on samuti pärit lõhkisest perekonnast ja teda kasvatab vanaisa, kes annab talle ka poksitrenni.\n\nOma sõprade hulgast on Gemma ka kõige hakkajam, distsiplineeritum ja arukam. Fiskel ja Hallinil on õnnestunud pääseda Gemmale väga lähedale, ta saab kangelaseks, kes kannab lootust üldise lootusetuse õhkkonnas. Gemma ei ole sealjuures päästja, tema kangelaslikkus avaldub selles, et ta suudab ise end aidata, andes eeskuju kõigile neile, kes samasuguste probleemidega silmitsi.\n\nFilm linastub veel järgmisel teisipäeval, kell 14.15 Coca Cola Plazas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eredamaid elamusi on tänavusel PÖFF-il toonud seni kaasa kaks filmi – Iraani lavastaja Saeed Roustayi \"Ainult 6,5\" ja Ellen Fiske ning Ellinor Hallini \"Agulilinnukesed\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa ja Selver avavad võrkpalli karikavõistluste poolfinaalid\n\n## Põhitekst:\n\nVeerandfinaalis oli Saaremaa kahel korral parem esiliigaklubist Tallinna Ülikoolist, Selver alistas samuti esiliigasse kuuluva Eesti Maaülikooli meeskonna.\n\nPoolfinaali kordusmäng peetakse 27. novembril kell 19 Audentese spordihoones. Võitjaks osutub kaks võitu saanud võistkond või juhul kui mõlemal võistkonnal on üks võit ja üks kaotus, siis mängu eest antavate suurema punktide arvuga võistkond. Mängu eest antavate punktide võrdsuse korral mängitakse kuldne geim.\n\nBalti liiga viimases omavahelises kohtumises jäi oktoobri keskel 3:2 peale Saaremaa.\n\nSaaremaa meeskonna peatreener Urmas Tali rääkis karikavõistluste avamängu eel, et sellest ajast on mõlema meeskonna mäng palju muutunud. \"Mõlemad meeskonnad on vahepeal paremaks muutunud ja usun, et saab näha võitluslikku võrkpalli. Meie eesmärk on edasi pääseda, kuidas, pole oluline. Et tegu on poolfinaaliga ja mängus on finaalikoht, on teravust ja ärevust rohkem,\" kommenteeris Tali. \"Kui Selveri ründajatel Karli Allikul, Oliver Oraval ja Matej Šmidlil on hea päev, on nad väga ohtlikud,\" lisas juhendaja.\n\nTeises poolfinaalis kohtuvad Pärnu Võrkpalliklubist kahel korral jagu saanud Tartu Bigbank ja TalTech, kes alistas kahel korral esiliigaklubi EstNor/Kiili.\n\nKarikavõistluste finaal toimub nii naistele kui meestele 29. detsembril Saku Suurhallis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval kell 19 peetakse Aadu Luukase nime kandvate võrkpalli karikavõistlustel esimene poolfinaalmäng, kui Kuressaares kohtuvad tiitlikaitsja Saaremaa Võrkpalliklubi ja Tallinna Selver.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa poolt Ukrainale tagasi antud laevadest on kadunud isegi WC-potid\n\n## Põhitekst:\n\nMereväe ülem viitseadmiral Ihor Vorontšenko märkis, et halva seisu tõttu tuli kolme laeva - suurtükipaate Berdjansk ja Nikopol ning puksiirlaeva Janõ Kapu - vedada teiste laevade järel ning seda tuleb teha aeglaselt, vahendasid Unian, Raadio Vaba Euroopa ja Reuters.\n\n\"Nad ei saa iseseisvalt liikuda. Venelased rüüstasid neid - võtsid isegi lambid, pistikupesad ja tualettpotid. Me näitame kogu maailmale, milline Vene barbaarsus neist üle on käinud,\" rääkis Vorontšenko.\n\nLaevad jõudsid Mõkolajivi oblastis asuvasse Otšakivi sadamasse 20. novembril. Ukraina meedia teatel on laevadel märke sellest, et detailid, mida pole õnnestunud lahti monteerida, on sageli lihtsalt ära lõhutud.\n\nVenemaa hõivas kolm Ukraina laeva 2018. aasta 25. novembril Kertši väinas. Ukraina ja lääneriigid on intsidenti nimetanud rahvusvahelise õiguse rängaks rikkumiseks, Venemaa omakorda käsitles juhtumit kui ebaseadusliku piiriületuse katset.\n\nUkraina oli pikemat aega avaldanud soovi, et Venemaa peaks enne järgmisel kuul toimuvat Normandia neliku tippkohtumist tegema hea tahte avalduse ja laevad Kiievile tagasi andma.\n\nLaevade meeskonnad vabanesid Venemaa vanglast septembri alguses toimunud ulatusliku vangidevahetuse käigus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina merevägi teatas, et kolm Venemaa poolt Kertši väinas hõivatud laeva, mille Moskva selle nädala alguses Ukrainale tagasi andis, on väga halvas seisus. Laevade olukord tuleneb sellest, et Venemaa kontrolli all olles on laevade küljest lahti monteeritud praktiliselt kõik, mida võtta andis, muuhulgas ka tualettpotid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPiret Räni: vajame maherahvuslikku ärkamisaega\n\n## Põhitekst:\n\nEestlased on vaja uuesti ühendada kokkuhoidvaks ning üksteisest hoolivaks väikerahvaks ning see võiks olla võimalik läbi loodust ning pärimuskultuuri austava maherahvusluse.\n\nVäike rahvas geograafiliselt üha magusamaks muutuval maalapil ei saa endale lubada killustumist. Keskkonnakollapsi künnisel on rahvusvahelised poliitilised jõujooned murettekitavalt ärevad, mida võimendavad kliimamuutustest tulenevad globaalsed probleemid.\n\nKuidas me saame ületada meile rahvusvahelise infosõja käigus imporditud tülid?\n\nMul on selleks ettepanek. Olles sattunud Elurikkuse Erakonna loomise ja käivitamise juurde ning seeläbi mõelnud Eesti, keskkonna ja planeedi säilitamise võimalikkuse üle väga palju, rohkem kui eales varem, ja kaalunud süsteemselt, kuidas leida see nipp, mille abil saaks lahendada väga paljud asjad korraga, olen enda meelest leidnud lahenduse.\n\nVõtame rahvuslikkuse tagasi\n\nMeil, eestlastel, on vaja taasleida ühtsus, ületada poliitiline killustumine ning seista taas ühe tervikliku rahvana nagu vanasti Balti keti, IME ja fosforiidisõja ajal. Meil on vaja taasluua positiivne rahvuslik identiteet, mille ümber saab koonduda selleks, et koos edasi minna – sõbralikult ning kaaslasi järele aidates, hoides inimesi ning meid toetavat elukeskkonda.\n\nMeil on vaja päästa loodus laastamisest ning tõsta au sisse pärimuskultuur, tõkestada hiite raiumist ja suunata tähelepanu looduse taastamisele.\n\nInimesed tahavad ennast määratleda rahvusliku identiteedi järgi. Kui seda soovi alla suruda, muutub see pahatahtlikkuseks. Sünnist saati sisse kasvatatud, läbi okupatsiooniaegade salaja alles hoitud ning läbi elu tähtsustatud identiteeti ei saa maha vaikida.\n\nKüll aga me peaksime märkama, et \"rahvuslikkus\", mille järgi inimestel nõudlus on, on praegusel ajal üsnagi tühi määratlus ning järelikult on võimalik seda täita positiivse sisuga.\n\nSelleks pakungi välja ökoloogilise rahvusluse ehk maherahvusluse. Rahvuseks olemine tuleb siduda selle maa looduskeskkonna hoidmise ja kaitsmisega, millel antud rahvas elab.\n\nMeie rahvuskultuuri juured on meie kodus, meie maastikes, meie pärimustes. Meie ülesandeks rahvana on oma maa kaitse ning rahva sekka on oodatud kõik need, kes selle maa ning kultuuri kaitses soovivad osaleda. Niimoodi loome kaasava, positiivse, keskkonda hoidva rahvusluse. Eesmärgistatud rahvusluse.\n\nRäägime eestlaseks olemisele taas sisu sisse\n\nPakume endid eeskätt rahvuse järgi identifitseerijatele võimaluse valida heasoovlik rahvustunne. Räägime eestlaseks olemiseks oma maa eluressursside ja looduslike pühapaikade hoidmise ning oma ammuste juurte tunnetamise.\n\nTaasloome keskkonnaga kokkuhoidva rahvuslikkuse, mis ei lubaks loodust laastada, mis ei seaks majandust keskkonnahoiust kõrgemale ega peaks harvesterilaenu hiiepuust olulisemaks.\n\nSelgitame, et rahvuse säilimise jaoks on olulisem hoida ning taastada meie maa ökosüsteeme kui otsida võimalusi inimesi omadeks ja võõrasteks jagada. Kõik, kes on looduse hoidmise eest väljas, on omad. Vaid looduse poolt toetatuna on võimalik eestlastel rahvusena säilida.\n\nMillised on maherahvusluse põhimõtted?\n\nEestlaseks olemine tähendab meie rahvuskultuuri ning meie elukeskkonna säilimise eest vastutamist. Vastutamine tähendab kaitsmist, kaitsmine eeldab hoolimist. Et kaitsta ja vastutada, peab olema tark nii analüütilise teaduse kui emotsionaalse intelligentsuse mõttes.\n\nTegelik kriis, mis ohustab meie ühiskonda, on hoolivuskriis. Hoolimatuse tunnetamine nõrgemate ühiskonnakihtide poolt on võimaldanud populistidel võimendada ühiskonna lõhestumist endale valijaskonna kindlustamise eesmärgil.\n\n\"Mahe\" on hea sõna, mis sisaldab nii ökoloogilist vaadet keskkonnale, mahepõllumajanduse ja mahekultuuri eelistamist kui ka pehmeid väärtuseid. \"Mahe\" tähendab hoolimist. \"Mahe\" tähendab ka mahemajanduse eelistamist intensiivtootmisele, seda ka suhtumises inimestesse - \"mahe\" on kogu- ja perekondlik.\n\n\"Maherahvuslik Eesti võiks olla tark ning paindlik oma inimeste eest seista suutev ökoriik.\"\n\nKõigiga arvestav, kõiki toetav. \"Mahe\" tähendab, et inimesed ei ole tööjõuressurss, vaid kogukonnaliikmed, et loodusvarad ei ole majandusressurss vaid meie elukeskkond, mille tervena hoidmine on iga ettevõtmise aluseks. Maherahvuslik Eesti võiks olla tark ning paindlik oma inimeste eest seista suutev ökoriik.\n\nMaherahvuslaseks ehk ökoloogilist rahvuskultuuri kandvaks eestlaseks ei saa geenitesti põhjal, oluline on siinse maa, rahva ning kultuuri hoidmine. Eestluse erinäolisuse hoidmiseks on vaja toetada, sünteesida ning arendada meie kultuuri juurtest kasvavat omakultuuri kõigis kultuuri valdades ja kihtides.\n\nOluline on kokkuhoidmine loodusega, meie ürgsete juurtega, meie võimaliku tulevikuga – keskkonnakriisi künnisel on äärmiselt oluline mõelda iga tegevuse puhul, et ega selle mõjul jää meie laste tulevik tulemata.\n\nUus maherahvuslik ärkamisaeg võiks olla lahenduseks paljudele praegustele ja tulevastele kriisidele.\n\nMiks ma arvan, et killustumise ületamiseks on maherahvuslus parim viis?\n\nSeda, miks populistlikud rahvuskonservatiivid on ületanud populaarsuskünnise, on põhjendatud ühel ja teisel moel, kõige paremini võtab sotsiaalsed põhjused kokku Aet Annist.\n\nKüll on vaetud vaesuslõksu jäänute kibestumist ja hariduslõhe poolt loodud maailma kiirest muutumisest arusaamisest kõrvalejäämist, aga minu meelest on kõige olulisemast põhjusest liiga vähe räägitud. Nagu enamik teisi nurjatuid probleeme, on seegi küsimus seotud identiteediga.\n\nEestlaste seas on nõudlus rahvusluse järele. Okupatsiooniaegne taak, pürgimine vabaks Eestiks, eestlaste maaks, IME ja taasiseseisvumise protsess on vähemalt keskealiste ja vanemate eestlaste identiteedis väga sügaval sees. Vaid selle tõttu on väga paljud inimesed EKRE poolt, just selle pärast andestatakse neile palju, et nad liigitavad endid rahvuskonservatiivideks nimetades avalikult rahvuslikuks. Ja seda hoolimata kristlikust foonist.\n\nMeie inimeste identiteet on tugevalt rahvuslik (nagu ka mujal okupatsioonijärgses Ida-Euroopas, kus samuti populistid seda fenomeni oskuslikult ära kasutavad). Paraku on sõna \"rahvuslik\" esindamise endale kinnistanud kristlik-konservatiivne populism. Ja pealegi väga kavalalt.\n\nNad on loonud alternatiivse inforuumi ja suutnud väga paljusid inimesi veenda, et see kõverpeegel ongi päris elu. Ja selles kõverpeeglis on nemad ainsad, kes rahvusriigi säilimise eest hoolitsevad, nende poliitilised vastased on meid aga \"euroopale müünud\" ning seega Eesti rahvale ohuks.\n\nSee, et rahvustunne on üks väheseid identiteedi komponente nende inimeste elus, kes on pidanud nägema väga erinevaid aegu ning väärtusi ja kellel on täielik õigus segaduses olla, on paraku tõsiasi, millega meil lihtsalt tuleb arvestada.\n\nFilosoofilised arutlused, et rahvuslikkus kui rassismi kasvulava ei sobi tänapäeva ühiskonda ja et rahvuslikust enesemääratlusest peaks üldse välja kasvama, on küll intellektuaalide kohvilauas väga huvitavad, aga reaalses elus tekitavad niimoodi arvajate ja ennast ihu ning hingega eestlasena määratlevate inimeste vahele ületamatu kuristiku.\n\nKa sõna \"konservatiivne\" tundub paljude inimeste jaoks rahustav. See sõna nagu lubaks, et mingeid radikaalseid muutusi ei tehta, või kui, siis mingit tüüpi kujuteldava paremuse suunas, mis minevikus on edu taganud. Või vähemalt, et muutused ei toimu üha kiirenevas tempos, nagu viimasel paarikümnel aastal on juhtunud, nii et isegi sõnad ei tähenda enam kõigi jaoks samu asju.\n\nTermin \"konservatiivne\" meeldib eestlastele ka selle pärast, et paljude jaoks oli Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine minevikku pöördumise missioon, mitte uue kaasaegse Eesti loomine.\n\nKahjuks soovisid paljud eestlased rännata tagasi ajalukku, mitte muuta Eestit kaasaegseks Põhjamaaks. Kusjuures ajas tagasi rännata ei soovitud mitte reaalsesse ajalukku, kus valitses meie praeguste nõudmistega võrreldes vaesus ja viletsus, vaid kujuteldavasse igatsusminevikku, kus kõigil oli hea ja tore ja iga mats oli mõisnik.\n\nPraegused rahvuskonservatiivid esindavad tagasiihalejaid, neid, kes ei soovi kohaneda muutuva maailmaga ning nõuavad tagasi \"esimest Eestit\". Rahvuslikku Eestit. Ja neile pakutaksegi sajandivanust kristliku kallakuga rahvuslikkust, juurtetut, sakslastelt laenatut, võõrandunut, sellist rahvuslust, mis on kaotanud ühise hingamise loodusega.\n\nAga selline rahvustunne jääb poolikuks ning soodustabki rassismi - rahvuskuuluvuse kitsendamist puhtalt geneetikale ning paljunemisele. Kuigi rahvuskultuur ja ühtekuuluvustunne oma kodumaaga on midagi palju suuremat ning avatumat.\n\nMa siiski arvan, et enamik inimesi, kes otsivad tuge sõnast \"konservatiivne\", defineerivad seda sõna teisiti kui populistlikud rahvuskonservatiivid. Sellest sõnast loodetakse alalhoidlikkust, maaelu toetamist, elukeskkonna hoidmist, oodatakse, et niimoodi on võimalik jõuda tulevikku, kus maa ja rahvas on kaitstud.\n\nEeldatakse, et just konservatiivsus päästab neoliberaalsest rahakummardamisest, hoolimatusest vaesemate rahvakihtide suhtes, olematust regionaalpoliitikast ning enesekolonisatsioonist - looduse laastamisest nappide sentide eest - ja paraku ollakse sunnitud tunnistama oma naiivsust.\n\nValimiste aegu olin ma imestunud, et paljud looduse poolt rääkijad pooldasid EKRE-t ning olid seejuures siiralt veendunud, et rahvuslik ja konservatiivne kokku tähendabki looduse hoidmist ning mikitalikku ilmapilti.\n\n\"Kristlik-konservatiivse vaate jaoks jääb metsarahvas alati Nukiks, kellel tuleb sarved maha viilida.\"\n\nNad lootsid näha ökoloogilist rahvuslust ning projitseerisid oma eeldused-lootused rahvuskonservatiivsele erakonnale. Ent kristlik-konservatiivse vaate jaoks jääb metsarahvas alati Nukiks, kellel tuleb sarved maha viilida, kellele peab valge pluusi selga toppima ja korraliku käitumise (hierarhilise allumise) palveraamatu pihku toppima. Ja kelle tantsuplatsid tuleb välja juurida, et paganlik vaade ainujumala ning tema maapealsete esindajate austamist ei segaks.\n\nInimesed otsivad tegelikku rahvuslust, kooskõla-rahvuslust ja leiavad seda Valdur Mikita raamatutest, Hasso Krulli esseedest, ööülikoolist, Raadio Jaik loengutest ja mujalt. Mikita populaarsus on üks indikaatoreist, et loodusrahvas siiski otsib oma kooskõlatunnetust. Ökoloogiline rahvuskultuur on olemas, aga ühise voona esile tõstmata ning rahvustunnetuse olemusena adresseerimata.\n\nPakkugem inimestele seda, mida nad tegelikult vajavad\n\nEestlased on unikaalses positsioonis. Me oleme kasvanud koloniseeritud põlisrahvast oma riigiga kultuurrahvaks. Seejuures on meil alles põlisrahvale omane oma maaga kokkukuulumise tunnetus, mida on väga oluline alles hoida.\n\nMeil on ikka veel olemas ürgsed juured. Üle maailma püüavad põlisrahvad oma kodupaiga loodust kaitsta ning päästa koloniaalkapitalistlike allutajate eest. Me oleme eestlastena skisofreenilises positsioonis, rüüstame ise oma maad ning oleme samal ajal põlisrahvas, kes soovib maad kaitsta. Võtame endid kokku! Me suudame paremini. Me suudame oma maad ja rahvustunnetust eneste eest kaitsta!\n\nMaherahvusluse kaudu on võimalik suunata rahvuslik identiteet päriselt tuleviku tagamist panustama - päästes laastamisest meie elukeskkonna saavad siin edaspidigi elada meie lapsed ja lapselapsed ning rahvuskultuuri arendamist geneetikast olulisemaks pidades saame luua eestlaste erinäolist loomingut, mis meid seob nüüd ja edaspidigi.\n\nMeil on vaja arendada ökoloogilist rahvuslikkust, mida praegu ühiskonnal pakkuda ei ole. Liikumisena, vooluna, uhkusena. Vaid niimoodi me saame jälle kokku liita infosõjas lõhestatud rahva ning suunata tähelepanu looduse hoidmisele. Vaid niimoodi suudame tagada meile tuleviku.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Piret Räni mõtisklus ökoloogilisest rahvuskultuurist ehk maherahvuslusest kui võimalusest ületada eesti rahva lõhestumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKurlingumeeskond sai EM-il teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti alistas 6:3 Bulgaaria, saades nelja kaotuse kõrvale teise võidu.\n\nEesti meeskond läheb neljapäeval alagrupi viimases mängus vastamisi Soomega. Praegu on Eesti A-alagrupis viiendal kohal.\n\nEesti meeskonnas mängivad kapten Harri Lill, abikapten Karl Kukner, Tanel Toomväli ja Andres Jakobson. Meeskonna treener on Kristian Lindström (Rootsi).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsis Helsingborgis jätkuvatel kurlingu Euroopa meistrivõistlustel oli kolmapäeva õhtul võidukas ka B-divisjonis mängiv Eesti meeskond.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nProviisorite koda: hulgimüüjad hakkavad apteegimüügiga hiljaks jääma\n\n## Põhitekst:\n\nRavimiamet laitis maha kõik Eesti Apteekrite Ühenduse (EAÜ) ettepanekud apteegireformi muutmiseks, leides, et need kõik on hulgimüüjate ja apteegikettide positsioone veelgi tugevdavad ega ole tehtud rahvatervise huvides. Benu apteegiketti omava ravimite hulgimüügiga tegeleva Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitch ja apteekrite ühenduse juht Timo Danilov asusid seepeale vasturünnakule ja leidsid, et ravimiamet tõlgendab olukorda valesti ning rahvale on nende ettepanekud just apteegiteenust paremini tagavad.\n\nProviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas nimetab Tamro Balticsi ja EAÜ juhtide reaktsioone valulisteks ning peab vajalikuks nende seisukohtade asetamist konteksti, milleks on arusaam, et apteegireformi jõustumiseni on jäänud vaid loetud kuud, mis nende äri senisel kujul lõpetavad.\n\n\"Esiteks on hulgimüüjatele kuuluvatel suurtel apteegikettidel juba 4,5 aastat teada, et alates 1. aprillist 2020 lahutatakse Eestis ravimite jae- ja hulgimüük. See on olnud väga pikk aeg oma ärimudeli ümberkujundamiseks, mida paraku pole tehtud. Nüüdseks on ka hulgimüüjad endale tunnistanud apteegireformiga saabuvaid muudatusi,\" ütleb Alamaa-Aas.\n\nTema kinnitusel on proviisorite koda juba alates juulikuust juhtinud suurte apteegikettide omanike tähelepanu reformi lõppemisele ja vajadusele alustada läbirääkimisi apteekide tulevikku silmas pidades.\n\n\"Eestis tegutseb apteegireformi tulemusel juba praegu üle 200 proviisorosalusega apteegi ja nende arv saab üksnes kasvada, kui suured apteegiketid teevad avalikuks plaanid endale kuuluvate apteekidega,\" usub Alamaa-Aas.\n\nVäitele, et ravimite kättesaadavus reformi järel halveneb, ei saa tema sõnul väita juba apteegikettide endi tulevikuplaanide tõttu, viidates, et Benu isegi on lubanud oma majandusaasta aruandes jätkata apteegireformi järel frantsiisiettevõttena.\n\n\"Kuuldavasti on ka teistel suurematel kettidel plaanid olemas. Seega rääkida ravimite kättesaadavuse vähenemisest ja apteekide mass-sulgemisest on tugev ja suur liialdus. Iseküsimus on, milline on Eesti jaoks üldse optimaalne apteegivõrk. Näiteks Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raali hinnangul on see 300-350 apteeki, sarnaselt on olukorda hinnanud ka sotsiaalminister,\" viitab Alamaa-Aas. \"See tähendab, et igast ketiapteegi üld- või haruapteegist ei pruugi saada proviisoriapteeki. See võimaldaks ka igasse apteeki leida parima personali, praegu valitseb Eestis ikkagi apteekripõud.\"\n\nLeon Jankelevitshi etteheitele, et proviisoriapteegid on majanduslikult jätkusuutmatud, vastab Alamaa-Aas Benu Apteek OÜ majandustulemuste esiletoomisega: 2017. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõte 45,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures 26 000 euro suuruses kahjumis, 2018. aasta majandusaastal aga 48,1 miljoni euro suuruse müügitulu juures 94 000 euro suuruses kasumis. Niimoodi majandati 79 apteeki üle Eesti.\n\n\"Üle 200 proviisorosalusega apteegi omanikul on pikaajaline kogemus apteekide pidamisega ja nad on saanud hakkama – paljud toodud näitest tunduvalt paremini,\" ütleb Alamaa-Aas. \"Neist 200 kogemusega proviisorist on paljud valmis reformi käigus võtma mõne apteegi täiendavalt pidada, samuti on huvilisi apteegitute proviisorite seas. Kahjuks on ravimite hulgimüüjate lobi tulemusel koalitsioon taas arutelu avanud, samuti on apteegiketid pannud pausile apteekide tuleviku arutamise proviisoritega.\"\n\nLisaks heidab Alamaa-Aas apteegikettidele ette mõistmatust, keda nad teenindavad.\n\n\"Olen korduvalt ebaõnnestunud püüdnud seletada apteegiketi ärijuhile, et apteegis käib patsient, mitte klient. Ja et apteek on osa tervishoiusüsteemist, mitte pole tegemist suvalise kaubaletiga. Ma annan muidugi selgelt aru, et meie arusaamad proviisorite rollist ongi erinevad. Keti soov ja eesmärk on ikkagi monopolilähedase seisu hoidmine, ja see pole kindlasti patsiendi huvides. Praegune närvilisus tähendab ilmselt, et ketiapteegid on saanud aru, et nad on apteegimüügiga hiljaks jäämas,\" leiab Alamaa-Aas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Proviisorite koja hinnangul näitavad ravimite hulgimüüja Tamro ja apteegikette ühendava EAÜ valulised reaktsioonid ravimiameti taunivale hinnangule apteegireformi liberaliseerimissoovile, et hulgimüüjaid on tabanud paanika, kuna ketiapteekide väärtus kahaneb reformi tähtpäeva lähenedes päev-päevalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nISIS võttis vastutuse Malis toimunud rünnaku eest\n\n## Põhitekst:\n\nAvalduse kohaselt sai veel 30 sõdurit vigastada.\n\nISIS-e teadaanne ei maini hukkunud ega vigastatud džihadistide arvu. Mali armee teatel tapeti lahingutes Tabankortis Gaos 17 äärmuslast.\n\nMali ja Niger viisid läbi ühisoperatsiooni oma piiril äärmuslaste tabamiseks. Nigeri sõdurid pidasid kinni umbes sada kahtlusalust.\n\nViimase kahe kuu jooksul on lahingutes ISIS-e ja Al-Qaedaga seotud võitlejate vastu hukkunud üle saja Mali sõduri.\n\nÜRO peasekretär Antonio Guterres hoiatas eelmisel nädalal, et terroristlikud rühmitused on tugevdanud oma positsioone üle kogu Aafrika Saheli piirkonna, kus vägivald üha suureneb.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Äärmusrühmitus ISIS võttis kolmapäeval omaks rünnaku Malis, milles varem sel nädalal hukkus 30 sõdurit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa käivitab 2022. aasta kevadel Wikipedia analoogi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Portaal luuakse 33 kuuga, selle 33 kuu eelarve on umbes kaks miljardit rubla,\" ütles Kravets Ufas projekti esitlusel.\n\nTa lisas, et 33 kuud saavad otsa 2022. aasta kevadel, kuid autorid kavatsevad tulla testversioonidega välja juba enne seda.\n\nProjekti nimi on veel arutusel, kuid ollakse kindlad, et säilitatakse Bolšaja Rossiiskaja Entsiklopedia nimetuse järjepidevus, arvas Kravets.\n\n\"Meie portaal on arvestatud eelkõige õppuritele, õppejõududele, neile, kel on vaja midagi teada ja selges mahus,\" rõhutas ta.\n\nKõik portaali artiklid kirjutavad autorid, kes nõustuvad töötama Bolšaja Rossiiskaja Entsiklopedia tingimustel. Autorite ja retsensentide töö tasustatakse honorarifondist.\n\n\"Meil on autoriartiklid. Autor vastutab nende komplekssuse eest oma autoriteediga,\" rõhutas Kravets.\n\nTa lisas, et autori ja toimetuse ühisvastutus on üks paljusid erinevusi, mis ei luba võrrelda loodavat portaali Wikipediaga.\n\nPortaali loomisega tegeleb 150 inimest, peagi on neid 270.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene entsüklopeedilise portaali loomine kavatsetakse lõpetada 33 kuuga, ütles Bolšaja Rossiiskaja Entsiklopedia vastutav toimetaja Sergei Kravets neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nReidi teel seadistatakse foore ja testitakse purskkaeve\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praegu ja eelseisva nädala jooksul linn hakkab järk-järgult kõiki töid vastu võtma, kuid kindlasti pärast tee avamist jäävad üksikud asjad veel lahendada,\" ütles Svet ERR-ile. Ta lausus, et haljastuse rajamine jääb ilmselt kevadesse.\n\nSvet rääkis tehtavatest töödest, et valgusfoorid tuleb õigeks ajaks seadistada, linnamööbel paika panna ja infotablood paika panna, samuti testitakse purskkaeve. \"Sinna tuleb mitu purskkaevu, kuid praegu neid tööle ei panda, vaid seda tehakse kevadel.\"\n\nSuuri murekohti Reidi teega Sveti sõnul hetkel ei ole. \"Kui pärast avamist leitakse vigu või puudujääke, mis sellise suure objekti puhul on paratamatu, siis linnal on ehitaja poolt garantii. Kui midagi leitakse, siis ehitajal tuleb see omal kulul parandada.\"\n\nIgal juhul on Sveti sõnul kindel, et tee saab avatud järgmise nädalal reedel, 29. novembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimased tööd Reidi teel enne avamist kulgevad plaanipäraselt, kinnitas Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPentagon: USA ei kaalu vägede Lõuna-Koreast välja viimist\n\n## Põhitekst:\n\nPentagoni pressiesindaja Jonathan Hoffman teatas, muuhulgas kaitseminister Mark Esperi varasematele sõnadele viidates, et väljaandes Chosun Ilbo esitatud väited ei vasta mingil moel tõele, vahendas Reuters.\n\nKaitseminister Esper teatas juba varem neljapäeval, et pole teadlik mingitest sellistest plaanidest.\n\n\"Minister Esper oli selle nädala jooksul Lõuna-Koreas, kus ta uuesti kinnitas meie kindlat pühendumist [Lõuna-Koreale] ja sealsetele inimestele. Sellised uudislood näitavad kui ohtlikud ja vastutustundetud on reportaažid, mis tuginevad ühele anonüümsele allikale. Me nõuame, et Chosun Ilbo koheselt oma loo tagasi võtaks,\" rääkis pressiesindaja Hoffman.\n\nUSA esindajad lahkusid sel nädalal kõnelustelt tõsta Lõuna-Korea rahalist panust tema pinnal paiknevate Ameerika sõdurite võõrustamisel ja süüdistasid Souli õiglase leppe tagasilükkamises.\n\nUSA president Donald Trump on nimelt korduvalt nõudnud, et Soul peaks Lõuna-koreas viibiva 28 500 USA sõduri eest rohkem maksma. Souli ametnike väitel tahab Washington oma liitlaselt järgmisel aastal viit miljardit dollarit ehk viis korda rohkem kui seni.\n\nEsper ütles teisipäeval kommentaariks, et usub endiselt, et Lõuna-Korea \"saab ja peaks\" USA sõjalise kohaoleku kulude jagamisse rohkem panustada.\n\nKüsimusele, kas ta on valmis USA vägede lahkumiseks, kui lepet ei sünni, keeldus Esper vastust andmast ja lisas, et läbirääkimiste eest vastutab USA välisministeerium.\n\n\"Ma olen kindel, et see on kindlates kätes,\" ütles hetkel Filipiinidel viibiv Esper läbirääkimiste kohta.\n\n\"Lõuna-Korea on rikas riik. Nad saavad ja võiks panustada rohkem. Ja sealt edasi jätan ma juba välisministeeriumile otsustada, kuidas detailid välja töötada,\" selgitas ta.\n\nLõuna-Korea pealäbirääkija Jeong Eun-bo ütles omakorda, et läbirääkimistel ei maininud USa esindajad kordagi võimalust, et riigis viibivate USA sõdurite arvu vähendatakse või et väed üldse välja viiakse.\n\nTrump nõuab ka Jaapanilt suuremat panust\n\nVäljaanne Foreign Policy kirjutab, et sarnane olukord on Washingtonil praegu ka Jaapaniga.\n\nTrump soovib, et Tokyo maksaks umbes 50 000 USA sõduri kohalolu eest neli korda rohkem raha.\n\nUus hind esitati Jaapanile juba käesoleva aasta juulis, kinnitasid ametnikest allikad.\n\nLõuna-Korea suurendab koostööd Hiinaga\n\nDaily Telegraph omakorda kirjutab, et USA ja Aasias asuvate liitlaste suhete murenemisest annab märku veel üks hiljutine areng.\n\nNimelt kirjutasid Hiina Rahvavabariigi kaitseminister Wei Fenghe ja Lõuna-Korea kaitseminister Jeong Kyeong-doo eelmise nädala pühapäeval alla leppele, mille kohaselt on kahel riigil plaanis arendada julgeolekusuhteid tagamaks regioonis stabiilsust.\n\nEsmaspäeval kirjutas väljaanne The Korea Times oma juhtkirjas, et julgeolekualane liitlassuhe Lõuna-Korea ja USA vahel võib kokku kukkuda \"Washingtoni jultunult mõõdutundetute nõudmiste tõttu\". Ajaleht süüdistas president Trumpi selles, et viimane käsitleb liitlassuhet nagu \"raha teenimiseks mõeldud kinnisvaratehingut\".\n\nHiljutise arvamusküsitluse kohaselt on 96 protsenti Lõuna-Korea elanikest vastu sellele, et Soul hakkaks USA sõjalise kohaoleku eest rohkem maksma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kaitseministeerium lükkas neljapäeval tagasi Lõuna-Korea meedias levima hakanud väited, mille kohaselt kaalub Washington oma vägede riigist välja viimist, kui Soul ei hakka USA sõdurite kohaolu eest Washingtonile rohkem maksma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHeidame telepäeval pilgu ajalukku: Eesti televisiooni kõige-kõige esimesed hetked\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesed televiisorid ilmusid Tallinna kauplustesse müügile 23. juunil. Kõige esimese telepäeva tunnistajaks oli 238 teleriomanikku.\n\nEsimene kaameraproov tehti 12. juulil, tehniline proov 17. juulil. Vaid mõned kuud varem oli kohale saabunud telekeskuse aparatuur.\n\nEsimene ametlik proovisaade läks eetrisse 19. juulil ja see kestis 2 tundi 35 minutit. Saatepäev algas avamarsiga ning vaatajateni toodi lühike ülevaade Tallinna Telekeskuse valmimisest, \"Nõukogude Eesti\" ringvaade ja mängufilm \"Andruse õnn\". Avapäeval rääkis laulupeo ettevalmistustest Gustav Ernesaks ja koor laulis \"Tuljakut\".\n\nEsimene televaataja kiri saabus 7. augustil, kus kirjasaatja V. Šatural soovis multifilme ja saadete arvu suurendamist.\n\nMade Ots, Tallinna Televisioonistuudio. 1958 Autor/allikas: Anton Mutt\n\nEsimene spordisaade läks eetrisse 7. augustil, esimene estraadisaade 13. augustil ja esimene majandussaade\"Ratsionaliseerija tribüün\" 3. septembril. Esimest kirjandussaadet\"Uusi raamatuid\" nägid vaatajad 29. oktoobril ja see tutvustas Aleksis Kivi teost \"Seitse venda\". Esimene noortesaade näitas 5. detsembril Tallinna Pedagoogilise Instituudi isetegevuslaste kontserti.\n\nEsimene saatesari läks eetrisse 25. oktoobril ja kandis pealkirja \"Televiisorite häälestamiseks\", saadet juhtis Skone Pallo.\n\nEsimene teleaasta sai meeleoluka punkti nääriõhtu programmiga, mis lõppes pärast uue aasta saabumist kell 01.12. Estraadikontserdil esinesid Eino Baskin, Jüri Järvet, naistrio jt. Lisaks olid kavas \"Hõissa, näärid!\" ja \"Uue aasta vastuvõtt\".\n\nEsimene \"Aktuaalne kaamera\" läks eetrisse 1956. aasta 11. märtsil, pool aastat hiljem lisandus saatele nalja- ja satiirinurk, kus esimestena astusid üles Jüri Järvet ja Eino Baskin. Igapäevaselt hakkas \"Aktuaalne kaamera\" ilmuma 1958. aastal ja seda kümneminutiste saadetena.\n\nUudistesaade Aktuaalne kaamera, 4000. saade: diktorid Endel Sõerde, Ruth Peramets [Püss]. Autor/allikas: Arnold Moskalik\n\nEsimesed olümpiamängud jõudsid vaatajateni 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängudelt, kokku tehti 13 erisaadet. Esimene jalgpalliülekanne tehti 1957. aastal Kadrioru staadionilt, esimene motovõistluse ülekanne sama aasta mais Pirita-Kose ringrajalt.\n\nEsimene saade liikuva saatejaamaga tehti 9. detsembril 1956. aastal - estraadiorkestri kontserdi ülekanne Tallinna Ohvitseride Majast (praegune Vene kultuurikeskus) kestis 2 tundi 29 minutit.\n\nEsimene reklaam oli televisioonis 1957. aasta oktoobris, kokku kestis reklaamipaus kaks minutit.\n\nEsimene seitsmepäevane telenädal kutsuti ellu 1961. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "21. novembril tähistatakse rahvusvahelist televisioonipäeva. 65. hooaega sammuv Eesti Televisioon sai alguse aastal 1955. aastal, noppisime välja mõned kõige-kõige esimesed hetked kodumaisest teleloost.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAuvere elektrijaama pikk seisak toob General Electricule uue trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nMai keskpaigas seiskus 610 miljonit eurot maksnud Auvere jaam välise soojusvaheti rikke tõttu. Elektrijaama ehitanud General Electric lõpetas plaanitust rohkem aega võtnud garantiitööd möödunud nädalal, uuesti alustas jaam tööd selle nädala teisipäeva, 19. novembri õhtul.\n\nAuvere jaama garantiiperiood on kaks aastat alates jaama vastu võtmisest. See periood saab läbi 2020. aasta augustis. Garantiitöid teinud ehitaja General Electricu trahv tuleneb töökindluse nõudest.\n\n\"Lepingus General Electricuga on kriteeriumiks elektrijaama töökindlus. See tähendab, et iga protsent, mis töökindlus kokkulepitud piirist allapoole jääb selle kaheaastase perioodi jooksul, on trahviga maksustatud,\" ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.\n\nLutsu sõnul selgub töökindluse kokkuvõte garantiiperioodi lõpus, kuid Eesti Energia on pidanud General Electricuga läbirääkimisi, et teha vahearveldus. Mis summadest täpselt käib jutt, ei soovi energiaettevõte enne kokkulepete saavutamist rääkida.\n\nKui Eesti Energia oma kolmanda kvartali majandustulemusi esitles, siis ütles ettevõte välja, et Auvere jaama planeeritud toodang kolmandas kvartalis pidi olema 300 gigavatt-tundi, mis jäi elektrijaama plaanitust pikemaks veninud hooldustööde tõttu tootmata.\n\nKuna kolmandas kvartalis ei olnud elektrituru nõudlus kuigi suur, oleks Auvere töötamise korral teiste jaamade toodang ilmselt mõnevõrra vähenenud. Eesti Energiale oleks see olnud kasulikum, kuna marginaal on Auvere elektrijaamas parem. Auvere jaam on Eesti Energia kõige modernsem ja efektiivsem juhitav elektrijaam ehk kulu CO2-le on seal võrreldes teiste tootmisüksustega väiksem ja toodetud elektri omahind seetõttu madalam.\n\nLisaks kaasneb Auvere elektrijaamaga ettevõttele amortisatsiooni- ja interessikulu. Kolmandas kvartalis ulatusid need kulud Priit Lutsu sõnul kokku ligi 10 miljoni euroni.\n\nGeneral Electric on korra juba maksnud Eesti Energiale suure trahvi, kokku 106 miljonit eurot, kuna andis elektrijaama üle plaanitust hiljem. Trahvid katsid saamata jäänud tulu seoses sellega, et Auvere elektrijaam ei saanud õigeaegselt täisvõimsusel töötada.\n\n300-megavatise võimsusega Auvere elektrijaam on Eesti suurim tööstusinvesteering, samuti on see nn viimane põlevkivielektrijaam. Aastas suudab see toota 2,2 teravatt-tundi elektrienergiat, mis katab üle 25 protsendi Eesti tarbimisest. Lisaks põlevkivile saab Auveres kasutada kuni 50 protsendi ulatuses biomassi ehk puiduhaket, 20 protsendi ulatuses turvast ning kuni 10 protsendi ulatuses põlevkivigaasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poolele aastale veninud Auvere elektrijaama remont toob selle ehitajale General Electricule tõenäoliselt kaasa miljonitesse eurodesse ulatuva trahvinõude.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Kinnas: paneme intellektuaalomandi tööle\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõtted on küll harjunud lugema oma kapitali sekka pangakontol ja tehasepõrandal olevad varad, kuid kipuvad sageli unustama, et neil on ka sellist vara, millel on ettevõttele suur väärtus, kuid millele, piltlikult öeldes, näppu külge ei saa panna.\n\nSee, ka immateriaalseks kapitaliks kutsutav komponent moodustab näiteks S&P500 indeksi maailma 500 suurima ettevõtte väärtusest 84 protsenti või ca 21 triljonit dollarit (2018. aastal).\n\nEttevõtte immateriaalse kapitali ja intellektuaalse omandi sekka kuuluvad näiteks ettevõtte ärisaladused ja oskusteave, bränd ja kaubamärgid, ettevõtte toodete disain, välja töötatud tehnoloogiad ning patenteeritavad leiutised.\n\nTeadmismahuka ettevõtluse poole liikuva majandusega Eestis on väga oluline, et meie ettevõtetel oleks selge arusaam, kuidas intellektuaalomandit hoida ja ettevõtte ärieesmärkide suunas tööle panna.\n\nArenenud tööstusriikide praktikas on loomulik, et uue toote arendamiseks mõne teadus- ja arendusasutusega, näiteks ülikooliga, koostööd alustades räägitakse arenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi tingimused eraldi läbi ja leitakse mõlema poole eesmärke arvestav kompromiss.\n\nKui intellektuaalomand sellisel juhul aga Eestis üldse jutuks tuleb, siis enamasti on Eesti ettevõtete puhul tavaline seisukoht, et kogu intellektuaalomand peab kuuluma tellijale, sest nemad ju ometi maksavad.\n\nSelgitan ühe hüpoteetilise jäätisetootja näitel, et see ei pea tingimata nii olema.\n\nOletame, et teadus- ja arendusasutuse asutuse poole pöördub innovatiivse meelelaadiga jäätisetootja Jäts AS, kellel on idee luua täiesti uue tekstuuriga jäätis. Peale põhjalikku eeltööd ja konsulteerimist mõne ülikooli laboriga jõutakse järeldusele, et uut tüüpi jäätise tootmiseks on vaja ehitada jäätisemasina külge uudne survepump, mida keegi maailmas ei paku.\n\n\"Sellega on projekt läbi, kuid kellele peaks kuuluma selle pumba intellektuaalomand?\"\n\nKoostöös teadus- ja arendusasutusega projekteeritakse ja ehitatakse töötav prototüüp. Jäts AS on rahul – survepump töötab ja täidab oma eesmärki. Sellega on projekt läbi, kuid kellele peaks kuuluma selle pumba intellektuaalomand?\n\nLihtne vastus on, et jäätisevabrikule, sest tema maksis. Küsime aga teistpidi, kellele võiks kuuluda intellektuaalomand, et see toodaks maksimaalset võimaliku väärtust?\n\nOn vähe tõenäoline, et kui sellise pumba intellektuaalomand kuuluks jäätisetootjale, hakkaks Jäts AS selle põhjal selliseid pumpasid tootma ja teistele vabrikutele müüma. Nad on ikkagi jäätisetootja, mitte masinatööstuse ettevõte.\n\nSeega, kui intellektuaalomand kuulub Jäts AS-ile, siis kogu lisandväärtus seisneb natuke kõrgemas marginaalis, mida nad selle uue jäätise müümisel saavad küsida. Ütleme, 10 senti tükist.\n\nKui aga intellektuaalomand kuuluks pumba välja töötanud teadus- ja arendusasutusele, saaks Jäts AS endiselt seda kasutada, kuid teadus- ja arendusasutuse huvides oleks leida oma intellektuaalomandile võimalikult palju rakendajaid, kes paneksid selle raha teenima.\n\nNäiteks saaks luua spin-off ettevõte, kelle esimeseks tooteks on teadus- ja arendusasutuse litsentsi alusel toodetav pump, mida tal on lubatud müüa üle maailma, välja arvatud need riigid, mida Jäts AS peab enda turuks. Võib isegi kokku leppida, et Jäts AS saab teatava protsendi teenitavast litsentsitulust.\n\nSeega, lisaks jäätise müügist saadavale marginaaline on Jäts AS-il nüüd ka täiendav passiivne tuluallikas, ilma oma ärihuvisid kahjustamata.\n\nSee näide on küll lihtsakoeline ja detailides ebatäpne, kuid annab aimu sellest, millised on intellektuaalomandi võimalused. Eesti ettevõtetes loodud intellektuaalomandi tark kasutamine annab meie ettevõtetele olulise tõuke.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui intellektuaalomand Eestis jutuks tuleb, siis enamasti on Eesti ettevõtete puhul tavaline seisukoht, et kogu intellektuaalomand peab kuuluma tellijale, sest nemad ju ometi maksavad, aga see ei pea tingimata nii olema, kirjutab Siim Kinnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu nimetas Juhan Sarve riigikohtunikuks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Juhan on Eesti üks parimaid karistusõiguse ja kriminaalmenetluse asjatundjaid ja mul on hea meel teda meie meeskonnas näha,\" märkis riigikohtu esimees Villu Kõve pressiteate vahendusel.\n\nSarv on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Aastatel 2002–2017 töötas Sarv riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna. Alates 2017. aasta augustist on ta töötanud Tartu ringkonnakohtu kohtunikuna.\n\nLisaks pikaajalisele töökogemusele kohtusüsteemis on Sarv panustanud autorina mitmete oluliste erialaväljaannete ning teaduspublikatsioonide koostamisse. Ta on karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, Eesti põhiseaduse, kohtute seaduse ja valmiva põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kommentaaride üks autoritest. Samuti on ta kirjutanud artikleid kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisest, maksu- ja ametialastest süütegudest ning riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast. Neil teemadel on ta koolitanud ka kohtunikke, prokuröre ning maksu- ja tolliameti ametnikke.\n\nSarve riigikohtunikuks nimetamise poolt hääletas 67 saadikut. Vastu hääletas kolm saadikut, erapooletuid ei olnud.\n\nSarv asub tööle riigikohtu kriminaalkolleegiumis Euroopa Inimõiguste Kohtusse suunduva Peeter Roosma asemele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu nimetas riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul neljapäeval riigikohtunikuks Tartu ringkonnakohtuniku Juhan Sarve, kes asub ametisse tuleva aasta 3. veebruaril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmas Vadi. Lugusid elu mõttetusest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oma nime sai see koht peale seda, kui Peeter I oma väesalgaga sealt läbi kihutas. Peeter I hobune jäi mutta kinni ja kuningas oli nii vihane ja pettunud, et sülitas. Ning seda kohta, kuhu Peeter I sülitas, hakatigi kutsuma Pettunud inimeste külaks. Ei läinud kaua aega, kui omandati linna staatus, tekkisid eeslinnad, neist omakorda arenesid uued keskused ja linnajaod. Meie riigi endine pealinn jäeti peagi maha, seal võis veel ringi uitamas näha paari väsimatut patriooti, kes arvasid, et küll nad saavad ka seal oma elu elatud, kuid lõpuks vandusid nemadki alla ja kolisid meie juurde,\" ütleb Vadi oma teose kohta.\n\nRohkem kui seitsmekümnest miniatuurist ja lühiloost koosnev raamat vaatab sisse inimhinge hämarast, ent kutsuvast aknast. See on kui kaleidoskoop, kus kord võib näha inimest, kes on pikalt oodanud puhkust, et alustada vannitoa remondiga, kuid teel ehituspoest koju lõhkeb tema auto tagaistmel montaaživahupurk. Siin on naine, kes oskab teha suppi, kui majapidamises pole enam mitte midagi, millest suppi teha. Siin on vana saarevaht Martin, kes tuleb linna elama, sest surnud meremeeste vaimud ei anna asu, juba ronivad talle isegi\nvoodisse! Siin on Tõnu, kes tahab sõita reede õhtul koju, aga kõik kohad on välja müüdud ja nii teeb ta bussijuhile ettepaneku, et võib terve tee istuda vetsus. Mõned neist tegelastest on kui hetkeks tänaval möödujad, teised tulevad taas ja taas, sest on midagi, mis ei lase neil niisama olla.\n\nRaamat ilmub nii tavaköites kui ka Anu Kookla eksklusiivses nahkköites. \"Kuigi elu võib tunduda vahel mõttetu, on siiski teda hea väärindada naha ja kullaga,\" kommenteeris Urmas Vadi.\n\nKirjastus Kolm Tarka\nToimetaja Triinu Tamm\nllustratsioonid Anu Kookla\nKujundaja Peeter Laurits\nKirjastus Kolm Tarka, 2019 Trükitud OÜ Greif trükikojas\n\nMõned lood raamatust:\n\nVastik laps\n\nEi saaks öelda, et ta oleks olnud meeldiv poiss, ka tema vanemad polnud seda, võib oletada, et ka mitte vanavanemad, ja ühelt poolt võiks olla poisist kahju, et miks just tema peab see nõmedik olema, kellega keegi mängida ei taha, kes närib oma mustad küüned verele ja kes suhtlusoskuse poolest on sotsiaalne hälvik. Aga teisalt võivad kõik teised, kes temast eemale hoiavad, küsida, milles meie süüdi oleme? Jah, raske on näha endal mingit süüd, kui on nii vastik laps, ta näib nii arusaamatu ja võõras, hea, et ta pole sinu laps. Ka seda mõtlevad paljud, kes on pidanud temaga tegemist tegema: ei tohi ju ometi teistelt lastelt mänguasju käest ära võtta, ei tohi sülitada ega kakelda ega hammustada ega küünistada oma olematuks näritud küüntega.\n\nKuid ühel arusaamatul põhjusel, oli see nüüd mingi segadus või sünnipäevalapse meeletu heldus, aga ta kutsuti peole. Varem polnud seda juhtunud, ka selle vastiku lapse enda sünnipäevi ilmselt ei peetud. Aga nüüd oli ta kohal. Tõsi, ka sünnipäeval hoidsid teised lap- sed temast eemale. See vastik laps ei teinudki midagi hullu, vaatas veidi arusaamatul pilgul ringi, proovis üht mänguasja, siis midagi muud, lasi liugu, tulistas paar korda Nerfi-püssist, ja justkui imestas kõik see aeg.\n\nÜsna pea maandus poiss söögilaua taha, sõi meeletult ja samal ajal ajas juttu sünnipäevalapse emaga, kes pesi õunu ja pirne, lõikas lahti pitsasid ja kringlit. Emal oli tunne, et iga tüki, mis ta lahti lõikab, sööb see vastik laps ära. Päris nii see muidugi ei olnud, ka vastiku lapse kõhul on piirid. Pealegi tahtis ta samal ajal rääkida. Vastiku poisi lemmikteemaks oli raha. Ka nüüd uuris ta sünnipäevalapse ema käest:\n\n\"Mis see kõik maksma läheb?\"\n\nEma ei saanud kohe aru, raputas pead: \"Mis asi läheb maksma?\"\n\n\"Ma mõtlen see sünnipäev?\"\n\nEma ohkas, aga mis seal ikka, rääkis, et sünnipäeva kohatasu on kaheksakümmend eurot. Poiss kuulas ja samal ajal justkui reh-kendas, tõstis nimetissõrme ja teatas:\n\n\"Aga toit ju veel sinna juurde!\"\n\n…………..\n\nKoer\n\nLapsed lahkusid kodust, Pille ja Jaanus olid tegelikult seda oodanud, et saaks lõpuks ometi rahu ja vaikust, aega elada endale. Ja lastega oli kõik hästi, tütar oli oma mehega Norras, suvel käisid siin, jõulude ajal olid Jaanus ja Pille seal, Norra loodus, inimesed ja trollid võlusid neid. Poiss oli noorem, vajas veidi rahalist tuge ja seda said Pille ja Jaanus talle anda, aga küll ta ükskord saab ka iseseisvalt hakkama!\n\nEnt siis tundus korraga, et on liiga vaikne, suhtlust ja teiste inimestega läbikäimist oli vähe või peaaegu polnudki. Ei Pille ega Jaanus polnud ka eriti sõpru otsinud, neile oli täielikult piisanud nende endi seltskonnast, terve elu olid nad arvanud, et on teineteise jaoks loodud. Ja võib-olla olidki, aga siis tuli ikkagi riburada välja midagi, mis tekitas küsimusi, vaidlusi, vaikimisi, sest osadest asjadest polnudki mõtet väga rääkida, need jutud ei viinud mitte kuhugi, seepärast oligi nüüd nende kodu väga vaikne. See pärastlõunane tume paus oli nii raske, surus rinnale. Kas inimesed üldse on loodudki kahekesi elama? Sel hetkel otsustasidki nad koera võtta.\n\nNad polnud kumbki koerainimene, nii olid nad kogu aeg mõelnud, ja ega nad ei olnudki, aga kuidagi pidi seda vaikust lämmatama, nad täidaks selle tühimiku, mis oli elatud aastatega end nende vahele uuristanud. Ja koer oligi tore, kuid oma eesmärki ta ei täitnud. Ja asi ei olnud mitte selles, et ta poleks neile meeldinud, väga meeldis. Eriti Pillele, aga ka Jaanusele, kuid ta ei lähendanud neid, vastupidi, koer hakkas Pillele rohkem meeldima kui Jaanus, aina enam veetis naine aega koeraga, käis loomaga salaja jalutamas, koos söödi Geisha-šokolaadi. Jaanus seevastu otsis tähelepanu ja kontakti nii naise kui ka koeraga, ja tasapisi, eneselegi märkamatult meenutas mees oma sorgus vuntside ja kurbade silmadega koera, mõnikord lipitses, mõnikord oli nii ülevoolav, kui Pille koju tuli, siis aga istus köögis laua taga, pea ja käpad lauaga tasa, tõstis vaid ühe kulmu, kui naine kööki astus.\n\nAga koera Jaanus asendada ei suutnud.\n\n…………..\n\nVäga hea kohv!\n\nKa meie linna sotsiaalne teadlikkus on kasva- nud, aina enam peame me lugu õiglasest kau- bandusest, keskkonnasäästlikust eluviisist, ei osta tooteid, milles on kasutatud palmisuhkrut, naatriumglutamaati, GMO-d ega lapstööjõudu.\n\nSeepärast otsustab Kaspar avada linna ostu- keskuses väikse kohvi- ja šokolaadipoe. Kõik õiglase kaubanduse tooted, paljud ökokaubad. Saab ka kohapeal istuda ja kohvi juua. Aga nii harva, kui keegi poodi sisse tuleb, väljast vahivad küll, ja kui mõni tulebki, siis peamiselt selleks, et ohhe- tada ja ahhetada, kui kallis kõik on! Esmalt jäi Kaspar viisakaks ja seletas, kuidas selline hind kujuneb ja et tegelikult on nii, et ostes odavat kohvi maksab keegi teine selle meie eest kinni. Pikemas perspektiivis siiski meie ise ja veel topelt. Mõne aja pärast, kui ta nägi, et pikk jutt väsitab inimesi ja ega nad ei kuula, lajatas ta otse:\n\n\"Kas teie tahate juua väikelaste verd?\"\n\nJuba nädal aega ei ole ükski inimene uksest sisse astunud, Kaspar on löödud ja pettunud linnaelanikes ja inimestes üleüldse, ta istub üksi oma poes, ei ootagi enam kedagi ja joob kohvi. Täna läheb tal juba kuues tass, käed värisevad:\n\n\"See on väga hea kohv! See on väga hea kohv!\"\n\n…………..\n\nTaaskasutus\n\nJuba lapsest saati oli ahnitsemine ja raiskamine olnud talle vastumeelt. Evelin sõi alati taldriku tühjaks, toast lahkudes kustutas enda järel tule, iialgi ei lasknud ta kraanist veel niisama voolata. Kui tema teadvusse jõudis selline mõiste nagu globaalne jalajälg, soovis ta, et see oleks võimalikult väike. Eluks pole ju palju vaja.\n\nOma riided ostis ta second-hand'idest, kui asju oli võimalik veel vähegi parandada või edasi taaskasutusse anda, siis seda Evelin ka tegi. Ehk läks ta sellega veidi liialegi, aga ta soovis näidata, kui vähesega on võimalik hakkama saada.\n\nEvelini kõnnak muutus aasta-aastalt aina tasasemaks, ta justkui libises mööda tänavat oma väikeste sammudega, hingas kas poole suuga või ühe ninasõõrmega, mõnikord ei avanud silmigi. Evelin avastas, et on võimalik ka tundeid taaskasutada ja nendega mitte priisata. Kui on vähe armastust, siis on vähe valu, vähe rõõmu, vähe kurbust, vähe lootust, vähe pettumust. Jah:\n\n\"Võtame elust miinimumi!\"\n\n…………..\n\nLuuletaja Ivar Sild läheb oma kodupoodi, ei teagi, mida täna õhtusöögiks teha. Ta käib poes edasi-tagasi, kord peatub lihaleti juures, siis silmitseb leivariiulit, võtab puuviljaosakonnas õuna, tõstab korvi, aga paneb selle siiski varsti tagasi, mingi imelik tunne on viimasel ajal peal, nagu midagi ei toimuks, nagu kõik läheks mööda. Viimaks jõuab Ivar Sild piimatoodeteni, ja ilma et ta isegi seda endale teadvustaks, võtab kätte pärmipaki ja loeb sellelt järjest koostisaineid, viimaks nendib:\n\n\"Jälle pole mind kutsutud.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kirjanik Urmas Vadi viibis kolm aastat Pettunud inimeste külas ja kirjutas sealsete inimeste elust kroonika. \"Elu mõttetusest\" ilmub 25. novembril. Avaldame sealt juba mõne loo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetusel tantsivad Tallinnas maailma tipp-paarid\n\n## Põhitekst:\n\nTallinn Openi raames näeb võistlemas nii maailmameistreid Konstantin Gorodilov – Dominika Bergmannova ja Madis Abel – Aleksandra Galkina kui ka teisi maailma tippe 18 riigist.\n\nVõistlustules on kahel päeval 12 maailma TOP 50 tantsupaari. Võistlejaid hindavad kohtunikud 20 riigist.\n\n23. novembril peetakse Tallinnas ka laste Põhjamaade meistrivõistlused.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "23. ja 24. novembril peetakse Tallinnas Kalevi Spordihallis MK-etapp tantsuspordis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes algas Alma Media tegevjuhi kohtuprotsess\n\n## Põhitekst:\n\nProkuratuur süüdistab Alma Media tegevjuhti Kai Telannet tööalases diskrimineerimises ajalehe Aamulehti peatoimetaja ametikoha töökonkursil, vahendasid Yle, Pohjalainen ja Helsingin Sanomat.\n\nAlma Media juhile nõuab prokuratuur rahatrahvi 50-60 päevamäära ulatuses. Prokuröri hinnangul on muuhulgas see, et Telanne on juba varem tööalases diskrimineerimises süüdi mõistetud. Lisaks on kohtu all ka Alma Media personalijuht Virpi Juvonen. Teda soovib prokuratuur karistada rahatrahviga 30-40 päevamäära ulatuses.\n\nTäpsemalt puudutab kohtuprotsess 2017. aastal toimunud konkurssi, kus Alma Media otsis peatoimetajat Tampere ajalehele Aamulehti.\n\nPraegu riigiametis kommunikatsioonijuhina töötav Päivi Anttikoski oli jõudnud Aamulehti peatoimetaja konkursil edasi, kuid tema palkamine oli takerdunud tema perekonda puudutavate asjaolude tõttu.\n\nNimelt oli Anttikoski tunnistanud Telannele, et tema perekond ei koliks Tampere linna, vaid jääks elama edasi Helsingisse. Väidetavalt oli Telanne seejärel teatanud Anttikoskile, et asjaolu, et naine elaks oma lastest nii kaugel, raskendaks tema pühendumist tööülesannetele. Aamulehti peatoimetajaks valiti lõpuks Jussi Tuulensuu.\n\nProkuratuuri hinnangul jäeti Anttikoski konkursil kõrvale oma soo tõttu ning prokuröri sõnul ei olnud konkursi võitnud Tuulensuu selgelt sobivam valik sellesse ametisse.\n\nTelanne ja Juvonen pole end süüdi tunnistanud ning ka Alma Media on väited diskrimineerimises tagasi lükanud. Alma Media hinnangul oli tegu vääriti mõistmisega ning Anttikoski perekondlikud asjaolud ei mõjutanud kuidagi konkursi tulemust.\n\nAnttikoski rääkis 2018. aasta suvel ajalehele Suomen Kuvalehti, et tema teekond töökonkursil lõppes seetõttu, et ta on ema. Anttikoski rõhutas, et ta ei olnud ise üldse kandideerinud, vaid Alma Media ise kutsus ta töövestlusele, kui konkursi esialgne tähtaeg lõppes.\n\nAnttikoski oli valmis kolima Tampere linna, kuid tema mees ja 10-aastane laps oleksid jäänud Helsingisse. Selline variant polevat Telannele sobinud. \"Telanne vastas, et kuule, 10-aastane laps ei saa ilma emata hakkama. Sain emaks olemise eest trahvi,\" nentis Anttikoski.\n\nKusjuures Anttikoski ise mingit Telanne karistamist ei nõudnud, vaid politsei alustas menetlust ise.\n\nAastal 2015. mõistis Soome kõrgeim kohtuaste Alma Media tegevjuhi Telanne süüdi tööalases diskrimineerimises. Tookord seisnes kohtuprotsessi sisu selles, et ajalehe Lapin Kansa peatoimetajaks valitud Johanna Korhoneni töösuhe lõpetati pärast seda, kui Telanne sai teada, et Korhoneni abikaasa on samuti naissoost.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pirkanmaa esimese astme kohtus algas neljapäeval kohtuprotsess, mis puudutab süüdistust, et meediakontsernis Alma Media leidis aset tööalane diskrimineerimine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPehka tähistas sünnipäeva punktirekordiga, võidukad olid ka Tass ja Ehala\n\n## Põhitekst:\n\nÜliõpilasliiga NAIA teises divisjonis võttis Ron Arnar Pehka kodumeeskond Trinity International Trojans kindla 91:74 võidu külla sõitnud Roosevelt Lakersi üle, vahendab Korvpall24.ee.\n\nAlgkoosseisus alustanud Pehka viibis väljakul 35 minutit ja viskas selle ajaga üleplatsimehena 24 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 5/7, vabavisked 3/3). Oma 21. sünnipäeva tähistanud tagamängija senine punktirekord NAIA-s oli 22.\n\nPehka koduülikoolil on nüüd kirjas kaks võitu ja neli kaotust, oma konverentsis on nad kogunud ühe võidu ja kaks kaotust.\n\nMatthias Tassi kodumeeskond Saint Mary's Gaels alistas NCAA kõrgeimas divisjonis Fresno State Bulldogsi 68:58. Algviisikus alustanud Tass teenis võitjate ridades 31 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta neli punkti (kahesed 2/5), võttis kolm lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi ühe vaheltlõike.\n\nAnna-Helena Ehala kodunaiskond Cal Poly Mustangs teenis NCAA kõrgeimas divisjonis kolme kaotuse kõrvale esimese võidu, alistades külla sõitnud Sacramento State Hornetsi 62:43.\n\nEhala pääses väljakule vaid mängu viimaseks 47 sekundiks, mille jooksul ta pealeviskeni ei jõudnud, kuid võttis ühe lauapalli.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Erinevates USA üliõpilasliigades said võidurõõmu tunda kõik kolm väljakul käinud eestlast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Salmonite\" uusversioon ootab huvilisi taustanäitlejateks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Salmonid. 25 aastat hiljem\" salvestus toimub pühapäeval Tallinnas restoranis Gloria.\n\nVõttele oodatakse inimesi, kes:\n* on vanuses 25+\n* valmis osalema stseenides nii õues kui ka siseruumis\n* saab tulla võttele pidulikus riietuses.\n\nVõttemeeskond tagab:\n* filmirolli massisteenis (nt ajakirjaniku või gala külalisena)\n* põneva võttepäeva Eesti näitlejatega\n* kutse filmi pidulikule esilinastusele 01.04.2020\n\nRohkem infot ja registreerida saab SIIN.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval, 24. novembril on kõigil huvilistel võimalus lüüa kaasa kunagise menuseriaali \"Salmonid\" uusversioonis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kavatseb suure osa Global Hawki vaatluslennukitest vanarauaks teha\n\n## Põhitekst:\n\nMehitamata (UAV) vaatluslennuk Northrop Grumman RQ-4 Global Hawk on olnud kasutusel juba 18 aastat ning see on kasutamist leidnud Lähis-Idas, Afganistanis, Aasia idaosas ning Põhja-Aafrikas. Üks Global Hawki droon maksab 130 miljonit dollarit, kirjutab Times.\n\nGlobal Hawki tulevik sattus aga kahtluse alla, kui käesoleva aasta juunis tabas üht neist Iraani rakett. Teherani väitel viibis mehitamata luurelennuk Iraani õhuruumis, Washington omakorda on selle süüdistuse tagasi lükanud.\n\nJuhtum tõi aga kaasa selle, et Pentagon pidi hakkama pikalt kasutusel olnud vaatluslennuki turvalisust ja võimekust ümber hindama. Global Hawki nõrkuste analüüs toimub kusjuures ajal, mil USA relvajõud keskenduvad oma plaanides üha rohkem suurjõudude nagu Venemaa ja Hiina ohjeldamisele ega piirdu enam terrorismivastaste operatsioonidega nagu vahepealsetel aastatel.\n\nVäljaandega Foreign Policy rääkinud ametnikud märkisid, et USA õhuväe juhtkond on teinud ettepaneku, mille kohaselt läheb 35 vaatluslennuki seast mahakandmisele 25. See otsus olevat ka sees juba kaitseminister Mark Esperi poolt riigieelarvetaotluses.\n\nGlobal Hawkist loobumist on sarnaselt mehitatud luurelennukist U-2 loobumisele kaalutud ka varem, kuid mõlemad on tänu kongressis tekkinud vastuseisule endiselt kasutusele jäänud.\n\nOlukorras, kus Hiina ja Venemaa arendavad moodsamaid rakette, uurib Pentagon võimalusi, kuid vaatluslennukid neid suurtes kõrgustes paremini vältida saaksid. Northrop Grumman on juba välja töötanud süsteemi RQ-180, millel peaks olema parem võimekus vaenulikele radaritele nähtamatuks jääda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA võib loobuda suuremast osast Global Hawki vaatluslennukitest pärast seda, kui üks neist Iraani poolt alla tulistati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump: Hiina ei ole teinud kaubanduskõnelustel piisavalt järeleandmisi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma võin öelda teile seda. Hiina tahab kaubandusleppe sõlmimist palju enam kui mina,\" ütles Trump ajakirjanikele ringkäigul tehases, mis toodab arvuteid Apple'ile. \"Ma ei arva, et nad on jõudnud tasemele, mida mina tahan.\"\n\nWall Street liikus kolmapäeval rekordilistelt kõrgustelt hoogsalt miinusesse seoses investorite pessimismiga kaubandusvaidluse lõppemise osas.\n\nTrump teatas 11. oktoobril \"esimese etapi\" kokkuleppest USA kaebuste lahendamisel Hiina kaubandus- ja valuutapraktika osas. Kuid enam kui kuu ega hiljem ei näi osapooled olevat grammigi lähemal ükskõik millise lepingu lõpliku teksti sõnastamisele.\n\nHiina on nõudnud olemasolevate tariifide tagasivõtmist, millega Trump aga pole nõus. Ameerika ametiisikud omalt poolt soovivad USA põllumajandustoodete ulatuslikku ostmist, mis ei pruugi olla vastuvõetav aga Pekingile.\n\nTrump ütles, et uurib Apple'i võimalikku vabastamist Hiina tariifidest, kuid lisas, et see võib olla ebaõiglane Samsungi suhtes, arvestades USA vabakaubanduslepet Lõuna-Koreaga.\n\n\"Me peame kohtlema Apple'i kuigivõrd samasugustel alustel, nagu me kohtleme Samsungi,\" märkis president.\n\nHiina võime on vihastanud ka USA seadusandjate sel nädalal vastu võetud seadus inimõiguste kaitseks Hongkongis.\n\nUSA-Hiina kaubandusmured viisid Wall Streetil aktsiad langusse\n\nUSA tähtsamad aktsiaindeksid liikusid kolmapäeval miinusesse seoses investorite murega, et Ühendriigid ja Hiina ei jõua kaubanduskokkuleppeni enne järgmist aastat.\n\nKõige rängemini mõjutas see tehnoloogiasektorit.\n\nLaiapõhjaline S&P 500 langes 11,72 punkti ehk 0,4 protsendi võrra, lõpetades kauplemispäeva tasemel 3108,46 punkti.\n\nTööstusindeks Dow Jones kukkus 112,93 punkti ehk 0,4 protsenti 27 821,09 punktini ja tehnoloogiaindeks Nasdaq 43,93 ehk 0,5 protsenti 8526,73 punktini.\n\nVäikeettevõtete indeks Russell 2000 langes 6,68 punkti ehk 0,4 protsenti tasemele 1591,61 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et Peking ei ole teinud kaubanduskõnelustel piisavalt järeleandmisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia ja Hispaania tagasid Davis Cupil koha veerandfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia juhtis üksikmängude järel Belgia vastu 2:0, kui Nick Kyrgios alistas Steve Darcise 6:2, 7:6 (9) ja Alex de Minaur oli 6:0, 7:6 (4) parem Belgia esinumbrist David Goffinist.\n\nPaarismängus jätsid austraallased John Peers ja Jordan Thompson avageimis mängu pooleli ja nii läks Belgiale tabelisse kirja 6:0, 6:0 võit.\n\nAustraalia läheb veerandfinaalis vastamisi Kanadaga.\n\nKodupubliku ees mängiv Hispaania oli 3:0 parem tiitlikaitsja Horvaatiast. Roberto Bautista Agut alistas Nikola Mektici 6:1, 6:3 ning Rafael Nadal oli Borna Gojost parem 6:4, 6:3. Nadal mängis koos Marcel Granollersiga ka paarismängu, kus 6:3, 6:4 alistati Ivan Dodig ja Mate Pavic.\n\nHispaania veerandfinaalivastane on veel lahtine.\n\nF-alagrupis kustutas USA Itaalia edasipääsulootused, saades 2:1 matšivõidu. Fabio Fognini alistas küll 6:4, 6:7 (4), 6:3 Reilly Opelka, kuid seejärel sai Taylor Fritz tasavägises mängus 5:7, 7:6 (5), 6:2 jagu Matteo Berrettinist. Otsustavas paarismängus alistasid Sam Querrey ja Jack Sock Simone Bolelli ja Fognini 6:7 (4), 7:6 (2), 6:4. Seejuures lõpetati paarismäng kohaliku aja järgi kell 4.04 hommikul ehk Eesti aja järgi kell 5.04!\n\nÜlejäänud veerandfinalistid selguvad neljapäeva hommikuses programmis, õhtul peetakse juba esimene veerandfinaal Austraalia ja Kanada vahel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise Davise karikasarja uuenduslikul finaalturniiril kindlustasid koha kaheksa parema seas võõrustajamaa Hispaania ja Austraalia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSirbis: keskkonnavaen, postisüsteemi kadu, Taani panga vaip\n\n## Põhitekst:\n\nKAAREL TARAND: Jonniga vastuvoolu\n\nKliimapoliitiline pööre maailma panganduses jätab Eesti gaasi- ja põlevkiviunistused kuivale.\n\nÜhel pimedal novembriõhtul nädalake tagasi löödi Luxembourgis Eesti valitsuse koalitsioonilepingu kirstukaande järjekordselt tugevad naelad. Euroopa riikide ühise ja ühtlasi maailma suurima avaliku panga ehk Euroopa Investeerimispanga (EIB) direktorite nõukogu kiitis heaks panga uued laenupoliitika põhimõtted energiasektoris. Kaua oodatud ja aktivistide nõutud otsus lõpetada laenuandmine fossiilkütuseid kasutavatele projektidele, olgu nendeks elektri- või soojusjaamad, torustikud, terminalid vms, kukkus kompromissina välja loodetust pisut pehmem ja paari väikese tagauksega. Sellele vaatamata on see vahetult enne Madridis toimuvat ÜRO järjekordset kliimakonverentsi seni kõige kõvem muutustele teed rajav sõna rahamaailmast.\n\nMARGUS OTT: Vehm I. Keskkonnavaenulikkus\n\nVehmanduse võit tähendaks kõige tõenäolisemalt nii ühiskonna kui ka keskkonna kollapsit.\n\nKes on vehm?\n\nOn üks kooslus, mida võiks nimetada vehmanduseks. \"Vehm\" on lühend sõnadest valge eesti hetero mees, mis on selle koosluse ühed tüüpilised, aga kaugeltki mitte ranged tunnused: mitte kõik valged hetero eesti mehed pole vehmad ning vehmade seas on küllaga mittevalgeid, homosid, mitteestlasi ja naisi. Vahe on lihtsalt selles, et kui muidu on inimesele tema kunatised tunnused (sugu, rahvus, seksuaalne orientatsioon jne) antusteks, mille vahendusel ja millelt tõukudes ta ümbruse ja ümbritsejatega suhestub, siis vehma puhul on need tunnused sulgumise, eraldumise ajend ning hirmu ja vaenu allikas. Vehm on see, kelle identiteet vajab näiteks aafriklaste, homode, venelaste, naiste, feministide vm vaenamist, alandamist või naeruvääristamist. See on aluseks sellele, mida prantsuse filosoof Henri Bergson nimetab (\"Moraali ja religiooni kahes allikas\") suletud ühiskonnaks. Tegemist võib olla määra küsimusega, igaühes võib olla mingil määral vehma. Määraerinevus puudutab nii intensiivsust kui ka objektivalikut: vaen võib olla intensiivsem või mahedam ning mõnel vehmal on vaen suunatud rohkemate, mõnel vähemate vastaste pihta.\n\nTARMO SOOMERE: Muutuvate interpretatsioonide mälu\n\nÜks inimeseks olemise keskseid jooni on mälu ja enesetunnetuse tihe seos.\n\nKunstimuuseumi suurtel tähtpäevadel kõneldakse juba traditsiooniliselt teadusest ja selle tähendusest. Teadus on viimase poolteise sajandi jooksul mastaapselt muutnud inimeseks olemise mõistet ja selle sisu. Kuigi sellised muutused võivad teha ettevaatlikuks, on sellegipoolest ühiskonnas kombeks olla teaduse ja teadlaste suhtes hästi meelestatud. Arenenud maades usaldab teadust ja teadlasi 80–90% elanikest. Teadlaskond on sellega kahtlemata väga rahul. Kui aga lähemalt vaadata, siis ühiskond mitte nii väga. Usaldamatus tuleb välja siis, kui inimesele läheneda teistmoodi. Kui küsida, kas mõni konkreetne teaduse ja tehnoloogia saavutus inimesele korda läheb või vastukarva on, võivad vastused olla ootamatud. Imperial Collegeʼi mõne aasta vanuse uuringu alusel on 41% prantslastest arvamusel, et vaktsineerimine on ohtlik. Kui järeldada, et need 41% teadust ei usalda, tuleb prantslasi kokku üle 120 protsendi Prantsusmaa elanikest.\n\nJÜRGEN ROOSTE: Kogukond, võim, nauding\n\nMuuseum on nagu kaitstud pind, kus valikud on juba tehtud, külastaja ülesanne on valikuid hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole kaos või geriljasõda, vaid institutsioon.\n\nKevin Costneri 1997. aasta filmis \"Postiljon\" (\"Postman\") võtab postapokalüptilisel tühermul uitav mees maast postikoti ja vormimütsi ning esitleb end esimeses ettejuhtuvas asulas postiljonina ja kinnitab, et postisüsteem on taastamisel. See on muidugi valejutt, aga inimesed jäävad uskuma ja lõpuks see juhtubki. Nii-öelda tsivilisatsioon tuleb tagasi.\n\nTsivilisatsiooni oleme harjunud pidama heaks, millegipärast. Praegu on suurem jagu maapostkontoreid Eestis kadunud, linnas leiab kaubakeskusest mingi teeninduspunkti. Mingis mõttes oli see suur viga, postisüsteem on nagu turvavõrk. Kui elekter ära kaob, kui telefon ei sõnumda ja ei näita pilti ... Postkontoritest saanuks teha sotsiaalkeskused, need saanuks ühendada maaraamatukogudega jne.\n\nMATI HEIDMETS: Juured ja kodutunne lagedal gloobusel\n\nKuidas olla kodus maailmas, kuhu iga päev lisandub tuhandeid uusi ressursirõõmsaid tegijaid, kes on oma perest, klannist ja paikkonnast välja libisemas?\n\nMõned mu ameerika sõbrad peavad USA senaatorit Ben Sasse'i üheks intellektuaalselt võimekamaks senati liikmeks. Eelmisel aastal avaldas Sasse raamatu pealkirjaga \"Nemad. Miks me üksteist vihkame ja kuidas terveks saada?\" Raamatu sõnum on lihtne: ameeriklasi sajandeid toestanud kuuluvusgrupid (suurpered, naabruskonnad, kogukonnad) murenevad. Selle tulemusena närbuvad nii paikkondlikud kui ka sotsiaalsed juured ning üksindus on üha tavalisem nähtus. Just katkuna leviv üksindus on Sasse'i arvates Ameerikat kõige rohkem lõhkuv jõud.\n\nJOONAS KIIK: Mis ajad need küll on?\n\nTänavusel PÖFFil on filme, mida ise kindlasti tahaks näha, võib-olla vähem, aga neid on ikkagi piisavalt selleks, et mitte ainult pimesi ja vedamisele lootes kinno minna.\n\nÖeldakse, et suurus loeb ja arve vaadates on Pimedate Ööde filmifestival tõepoolest suur. Kuigi festival kestab omalaadsete seas erakordselt kaua, üle kahe nädala, ei saa keegi selle aja jooksul ära vaadata kõiki linastuvaid sadu filme. Keegi ei saa seda vaadelda ja ammendavalt kirjeldada, iga vaade sellele on paratamatult piiratud inimliku vastuvõtuvõime ja vaateväljaga. Paralleelselt toimuvaid seansse pole füüsiliselt võimalik külastada, tuleb teha valik, seega on iga festivalikogemus ainulaadne. Neid kogemusi kõrvutades, ühisosa ja erinevusi eritledes saame mingi üldisema pildi. Nii sünnib enesevaatlus, refleksioon, mida on kultuuri olemasoluks ja toimimiseks vältimatu osa ka siis, kui festivali juhti vaatajate kogemused ja arvamused ei huvita. Mind kui vaatajat huvitab teiste vaatajate arvamus küll, nii et pean mõistlikuks eeldada, et leidub neidki, keda huvitab minu oma. Neile kirjutangi.\n\nSUSANN KIVI: Kuidas halbade kommetega Eesti rikkus ära Taani panga vaiba\n\nNii Eesti, rahvusvaheline kui ka Taani ajakirjandus vaatasid Danske Banki kommunikatsioonitrikkidest mööda sama kindlalt nagu peakontor Eesti harus toimunust.\n\nPoolteist kuud tagasi likvideerimismenetlust alustanud Danske Banki Eesti harukontor on Taani emapangale peagi vaid ebameeldiv minevikuseik, kus halbade kommetega Eesti haru rikkus ära Taani suurima panga elutoa vaiba. Ehkki Eesti haru peremeheõigused kuulusid Taani pangale, on harukontoris väidetavalt musta raha pesnud Danske Bank kogu möödunud aasta jooksul veel mustemat mainet pestes joonistanud pilti \"Eesti juhtumist\", kus panga peakontor oli ohver, kel puudus voli ja võim oma tuba korras hoida. Kopenhaageni ülikoolis tehtud magistritöö raames Danske Banki peakontori avalikku kommunikatsiooni uurides jõudsin järeldusele, et peakontor ei pidanud kõneväärseks rääkida Taani emapanga vastutusest – kõneväärt oli see, miks Kopenhaageni peakontor vastutav ei olnud.\n\nALARI PURJU:Pingutuse mõttekus sõltub sellest, kui palju haridust on teistel\n\nNobeli pälvinud vaesuse uurijad: \"Kui ei ole kindel, et jõuate suuri oskusi nõudvale tööjõuturule, siis on hea hariduse omandamine aja raiskamine. Vaestes riikides on inimesed sellest sageli intuitiivselt aru saanud.\"\n\nRootsi panga Alfred Nobeli mälestusauhind majandusteaduses läks 2019. aastal kolmele USAs töötavale majandusteadlasele, kelle uurimisvaldkonnaks on vaesuse probleemid. Massachusettsi tehnoloogiaülikoolis (MIT) töötavad Abihijt Banerjee ja Esther Duflo on USAsse jõudnud doktoriõpingute kaudu. Banerjee on sündinud Indias Mumbais ning kõrghariduse sai Calcutta ülikoolist ning Jawaharlal Nehru ülikoolist, doktorikraad on tal USA Harvardi ülikoolist. Esther Duflo on pärit Prantsusmaalt, kus omandas Pariisis majandusalase kõrghariduse sealses tippülikoolis École normale supérieure. Doktorikraad on tal MITst. Arenguökonoomika vastu hakkas ta oma sõnul huvi tundma 1990. aastatel, mil töötas vahetusüliõpilasena Venemaal Jeffrey Sachsi assistendina. Töötab koos Banerjeeriga MITs. Michael Kremer töötab Harvardi ülikoolis, kust on ka ta doktorikraad.\n\nKARLI LUIK: Veel üks kaubamaja\n\nRävala galerii arhitektuurivõistlus andis tulemuseks korraliku ja kiretu, kuid kahtlemata viielise lahenduse.\n\nKaubanduspinda on Tallinnas aastaid juurde tulnud ning Eestis on jõutud juba tasemeni 1,54 ruutmeetrit elaniku kohta, millega oleme Euroopas esirinnas ning läheneme jõudsalt USA tasemele, kel maailmameistrina on see näitaja u kaks ruutmeetrit. Seal räägitakse juba tükk aega üleküllastatusest – ruumi on isegi kuni kaks korda liiga palju . Võhikule tundub, et Tallinnaski hakkaks justkui mõõt täis saama: värske T1 on endiselt osaliselt tühi, keskus esialgu kahjumis ning pigem kuuleb pidevalt poodide sulgemisest, ehkki arendaja sõnul laabuvat kõik enam-vähem ja keskus arenevat tasapisi.\n\nRENEE PUUSEPP: Tallinna mustermaja\n\nMilline võiks olla Tallinna uus tüüpmaja – puidust kortermaja, mis sobiks nii kesk- kui ka äärelinna?\n\nKunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas alustati moodul- ja kohandatud hoonete ehk muutmoodulmajade väljatöötamist. Need on taskukohase hinnaga ja kohandatavad keskkonna ja elanike vajaduste järgi. Kuni seitsmekorruselised masskohandatavad korterelamud peavad olema ka keskkonnasõbralikud ning arvestada tuleb Euroopa peamiste tootmis-, transpordi- ja koostepiirangutega.\n\nJUHANI SALOKANNEL: Avatud paopaik\n\nXX sajandi alguses idüllilise Tuusula järve äärde koondunud loomeinimesed kaitsesid oma liberaalseid ideaale, uuendades loomevallas soome kultuuri.\n\nXX sajandi alguseks Tuusula järve äärde koondunud rahvusromantilisi kunstnikke peetakse soome rahvusliku identiteedi ja aate visuaalse keele loojaks. Järve kallastele kolinud kunstnike sidemed kujunesid erakordselt tihedaks. Näiteks Eero Järnefelti õde oli Jean Sibeliuse abikaasa ja Venny Soldan-Brofeldt kirjanik Juhani Aho abikaasa. Tihe omavaheline läbikäimine ei tähendanud ainult jutuajamisi kohvitassi ääres, vaid koos teiste kunstnike peredega loodi terve uus maailm.\n\nLoe lisaks Adamson-Ericu muuseumi näituse \"Külaskäik. Eero Järnefelt ja Venny Soldan-Brofeldt\" arvustust!\n\nARDO RAN VARRES: Keegi ei taha olla palgaline plagiaator\n\nRichard Harvey: \"Ma ei taha teha suurt Hollywoodi filmi. Süda tilgub verd, kui teed midagi, millesse usud, ja siis visatakse see lihtsalt filmist välja, sest kontrollpublik eelistas temp track 'i.\"\n\n– 27. XI aset leidev PÖFFi eriprogramm \"Muusika kohtub filmiga\" (\"Music Meets Film\" ehk MMF) toob teiste filmimuusika spetsialistide seas Tallinna Briti helilooja Richard Harvey, kelle tuntumate tööde seas on näiteks filmid \"Väike prints\" ja \"Da Vinci kood\", mille ta on teinud koos pikaaegse koostööpartneri Hans Zimmeriga. Muide, Richard Harveyl on valmimas uus plaat, mille on Nigulistes salvestanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. MMFi kava kureerib\n\nÄLI-ANN KLOOREN: Mis on muusika?\n\nUdo Kasemets oli väsimatu avangardmuusika eest võitleja: ta tegi seda suure järjekindlusega ja kutsus noori muusikuid uue muusikalise mõtlemise nimel barrikaadidele tõusma.\n\nArvustamisel\n\nElena Ferrante \"Minu geniaalne sõbranna. Lapsepõlv, noorus\" ja \"Lugu uuest perekonnanimest\"\n\nAija Sakova \"Elamise julgus. Kirjad Käbile\"\n\nTallinna Linnateatri \"Gorge Mastromase rituaalne tapmine\", Endla teatri \"Kummitused\", Vaba Lava \"Lõhe/Pазлом\"\n\nnäitus \"Külaskäik. Eero Järnefelt ja Venny Soldan-Brofeldt\"\n\nlaste ja noorte muusikafestival \"Big Bang Tallinn 2019\"\n\nkontsert \"Eesti Rahvusmeeskoor 75. Sügav rahu\"\n\nRävala galerii\n\nNorra telesari \"Ajapõgenikud\" ja sõjafilm \"Midway\"\n\nEmilia Nielseni \"Disrupting Breast Cancer Narratives: Stories of Rage and Repair\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame 22. novembri Sirpi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kurlingunaiskond sai EM-il olulise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti tegi küllaltki tasavägiselt alanud duellis vahe sisse viiendas voorus, mis võideti 3:0. Seitsmendas ja üheksandas voorus oli Eesti parem 2:0.\n\nEesti kurlingunaiskonnas mängivad EM-il kapten Marie Turmann, abikapten Kerli Laidsalu, Heili Grossmann, Erika Tuvike ja Liisa Turmann. Võistkonna treener on Nicole Strausak (Šveits).\n\n\"Taani vastu mängisime hästi ning võidu üle on meil väga hea meel. Kõik on veel võimalik. See, et me ei võitnud Rootsit ja Šveitsi, on ootuspärane, sest nende tase on maailma tippklass, kuid jäime oma kohtumistega valitsevate olümpiavõitjate ja maailmameistrite vastu rahule. Vastased olid väga tugevad, kuid suutsime neile vastu seista ja õppisime nendest mängudest väga palju,\" kommenteeris Turmann.\n\nKuna kõrgemasse divisjoni jäävad püsima kaheksa paremat, oli võit Eestile äärmiselt oluline, kuna praegu jagatakse Tšehhi, Taani ja Norraga kuuendat kohta, kõik neli naiskonda on saanud kaks võitu ja kuus kaotust.\n\nEesti lõpetab turniiri tugeva Šotimaa vastu, kes on koha poolfinaalis juba taganud. Lisaks šotlannadele jõudsid poolfinaali Venemaa, Šveits ja korraldajamaa Rootsi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsis Helsingborgis jätkuvatel kurlingu Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti naiskond olulise võidu, alistades 9:4 Taani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtseülekanne lõppenud: koomiksikirjanduse vestlusring\n\n## Põhitekst:\n\n\"Harjumuspärase kirjanduse varjus visalt oma rida ajav kodumaine koomiks on viimasel ajal hakanud laiemale kultuuripublikule huvi ja kõneainet pakkuma. Samuti tõlgitakse tasapisi eesti keelde koomiksivaldkonna rahvusvahelisi tähtteoseid ja soovijatel pole kuigi keeruline hankida neid ka näiteks inglise keeles. Ometi ei tea laiem avalikkus Eestis koomiksite maailmast siiani ülearu palju,\" rääkis koomiksikirjanduse levikust Mari Laaniste.\n\nVestlusringis arutlevad Eesti koomiksikunstnikud kodumaise koomiksikirjanduse elujõulisuse üle. Millisele lugejale on koomiksiraamatud mõeldud? Millist erilist elamust suudab koomiks ilukirjanduse, filmi või arvutimängudega konkureerides publikule pakkuda. Millest võiks alustada inimene, kes tahaks oma silmaringi koomiksitega avardada?\n\nPaepealse raamatukogus asub Eesti suurim koomiksikogu, mis sisaldab rikkalikku valikut koomikseid, mangasid ja graafilisi romaane nii eesti, vene kui ka muudes keeltes. Paepealse raamatukogu on koomiksikogu ja -kultuuri tutvustamiseks läbi viinud erinevaid projekte, töötubasid ning korraldanud kohtumisi kommiksikunstnike, illustraatorite ja animaatoritega nii Eestist kui välismaalt. Paepealse raamatukogu juhataja Piret Martinov julgustab koomikseid laenama ja lugema: \"Koomiksid laiendavad noorte sõnavara, kuna pildid toetavad sõnade tähendust. Koomikseid saab kasutada ka keeleõppes, kuna pildid hõlbustavad lugema õppimist ja kontekstist arusaamist\".\n\nVestlusringi korraldamist toetavad Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital. Osavõtt on tasuta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval, 21. novembril kell 11 toimus Paepealse raamatukogus (P. Pinna 8) koomikirjanduse vestlusring noortel, kus osalesid koomiksikunstnikud Joonas Sildre ja Meelis Kupits, animaator ja karikaturist Ave Taavet, kirjanik ja kunstnik Asko Künnap. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMerekaitsja: kalad võivad peagi ookeanist kaduda\n\n## Põhitekst:\n\nMis motiveeris sind ühinema Sea Sheperdiga?\n\nEsmakordselt sain Sea Sheperdist aimu aastal 2000, mil mu Hollandi televisioonis töötav sõber läks nende pardale dokumentaalfilmi tegema. Toona asus organisatsiooni esimene laev Ocean Warrior Amsterdamis. Nägin neist videot, kuulsin kapten Paul Watsoni loengut ning olin rabatud, et sellist tööd tegev ühendus on ülepea olemas. Mäletan, et lehvitasin kail seistes Amsterdamist lahkuvale laevale järele ja mõtlesin: ma peaksin tegelikult ise sellel laeval olema.\n\nKaks aastat hiljem müüsin korteri, lahkusin töölt ja nautisin laeval oma esimest elumuutvat aastat. Pärast seda jäingi käima ja veetsin laeval kuus aastat järjest. Siis juhtisin Galapagose saare projekti ja viimased viis aastat olen ametis Sea Sheperdi tegevdirektorina. See on olnud justkui sõit ameerika mägedel, sest enne töötasin kirjastuses graafilise disaineri ja skaneerimisoperaatorina.\n\nMillised on sinu ja Sea Sheperdi jaoks olnud kõige olulisemad teetähised?\n\nOleme saavutanud päris palju võite, kuid kogenud ka tagasilööke. Iga liik või loom, keda meil ei õnnestu päästa, on meie jaoks kaotus. Oleme Jaapani vaalapüüdjatega pidanud Arktikas tohutuid lahinguid ja päästnud üle 5000 vaala.\n\nTänu meie kampaaniale ei jõua Euroopasse enam Kanadas kütitud hüljestest tehtud tooted. Suureks võiduks peame iga juhtumit, kui meil õnnestub peatada mõni haiuimi küttiv alus.\n\nMäletan alatiseks oma esimest päeva, mil päästsin võrkudest kilpkonna ja kaks haid. Lõpuks on asi ikkagi numbrites ehk mida rohkem loomi me päästame, seda parem on see planeedile. Lisaks on oluline teada, et ühe looma päästmine annab sulle tolle loomaga isikliku sideme. Kui viime oma meeskonna abivajavasse kohta, siis suudame olukorda ka tegelikkuses muuta.\n\nPalju võite on nüüdseks saavutatud, kuid kahjuks käib teiselt poolelt ka hävitustöö edasi. See on lahing, mida tuleb intensiivistada, aga õnneks on Sea Sheperd üha kasvamas. Nüüdseks on meil juba kolmeteist laeva ning kasv jätkub. Ma tõesti loodan, et kümne aasta pärast on meil kõikjal maailmas oma laevad ning teeme kõikide valitsustega koostööd. Vaid niimoodi saame peatada hävitustöö.\n\nKuivõrd oled sa teisi olendeid päästes oma elu ohtu pannud?\n\nMõnikord arvavad inimesed, et tegelen ohtliku asjaga, kuid see pole päriselt nõnda. Ma pole kunagi tundnud, et oleksin surma veerel või pannud oma elu tõsiselt ohtu. Muidugi on ka riskid, sest laevaga ookeanile minek on alati risk. Laev võib sattuda tormi kätte ja uppuda, see risk on tõesti olemas. Aga samas riskivad mõned inimesed eluga selle nimel, et kaitsta naftapuurauke ja raha.\n\nMeie läheme välja, et kaitsta elu ookeanis ja seda pean ma üllaks põhjuseks. Ohu asemel on see pigem lõbus, sest tööd tehes kohtan paljusid särava mõistusega inimesi, kes jagavad samu eesmärke ja usuvad, et asjad peavad muutuma. Kuna nad hoolivad planeedist ja maailmamerest, siis annab see ka mulle jätkamiseks energiat.\n\nMillise taustaga on Sea Sheperdi liikmed?\n\nLaevade meeskonnad on erineva taustaga. Võtame vastu inimesi kõigilt elualadelt ning pardal on olnud arstid, traumakirurgid, õpetajad, puusepad ehk kokkuvõttes on oodatud kõik. Samuti otsime kvalifitseeritud meremehi, kel on inseneripaberid, navigatsioonioskused ja varasem ookeanikogemus. Selliseid inimesi on raske leida, sest nad saavad kommertslaevanduses palju rohkem raha.\n\nSamas maksame vanemmehhaanikule täispalka, sest neid on tasuta võimatu leida. Pühendume ka tiimi koolitamisele ja innustame neid osalema kursustel, mille kinni maksame. Nõnda jõuavad meie ridadesse nii vajalikud insenerid ja kaptenid. Minu kui kapteni õpetajaks oli kapten Paul Watson ning olen oma oskused ja teadmised teistele edasi andnud.\n\nMillised on Sea Sheperdi peamised eesmärgid?\n\nPeamine eesmärk on peatada looduskeskkonna ja ookeanide hävitamine. Kui võtame kolm põhilist ohtu, siis esimene on ebaseaduslik kalapüük. Teiseks globaalne soojenemine, mis on suur probleem, ehkki selle ennetamine või kasvuhoonegaaside vähendamine pole otseselt meie temaatika.\n\nTeisalt on meie laevadel ainult veganmenüüd, sest nii aitame planeeti ja saame selgitada selle valiku olulisust ka inimestele. Kolmas suur probleem on plastireostus ja seda mitte ainult ookeanis hulpivate kilekottide tõttu, vaid ka hüljatud püügivahendite ja kalavõrkude pärast. Kogu maailmas sureb igal aastal hüljatud võrkudes umbes 200 000–300 000 mereimetajat. Seega tuleb eelkõige plasti osas midagi ette võtta.\n\nOled öelnud, et inimkond pole seni maailmamerd reostava plasti probleemi suurust tajunud? Miks nii?\n\nMure on selles, et inimesed ei pea seda üldiselt probleemiks. Kui maa peal oleva plastprahi hulk paneb inimesi tegutsema, siis ookeanis hulpivat plasti ei panda tähele. Boyan Slat tuli välja Vaiksest ookeanist prahi koristamise ideega ja ehkki see on vaid tõesti n-ö tilgake ookeanis, saavutas ta sellega tähelepanu. Inimesed mõistsid, et ookeanis ujub reaalne prahisaar.\n\nSuurem probleem on mikroplast, mis on lagunenud nii väikseks, et seda on võimatu avastada. See põhjustab praegu palju rohkem kahju ning jõuab kalade toiduahelasse, sealt omakorda aga tarbija seedesüsteemi. Põhimõtteliselt me lämmatame ookeani plastiga.\n\nKui mõelda, et plasti on kaubanduses kasutatud vaid viimased 60 aastat, siis oleme lühikese ajaga suutnud terve ookeani tuksi keerata ja see on väga šokeeriv.\n\nKas plasti probleemile meres on häid lahendusi?\n\nInimestele tuleb selgitada ökoloogilise jalajälje vähendamise tähtsust. Siis püüavad nad mõju keskkonnale vähendada ja ostavad kohalikke või mahetooteid. Samuti saavad inimesed uurida, kuidas asju toodetakse. Ka tuleks püüda vähendada ostetava plasti kogust.\n\nProbleem on riikides nagu India ja Hiina, kus on väga vähe taaskäitlemist ning nende plastitoodang ületab koguselt selle, mis Euroopas ja Põhja-Ameerikas taaskäideldakse. Indias ja Hiinas on terved plastijõed, mis saavad alguse tänavaile jäetud prahist.\n\nMeil on vaja üleilmset teadlikkuse tõstmise kampaaniat, et inimesed tajuks, kuivõrd ohtlik on plast ookeanile. Õnneks saab üha enam inimesi sellest teadmisest äratust.\n\nNägime Loomuse ja Eesti Vegan seltsi korraldatud Taimetoidumessil videosid, millest ilmnes, et viimase 42 aastaga on merest kadunud pool elustikust. Kuidas kommenteerid seda fakti?\n\nKalanduse põhiprobleem on selles, et meile on sajandeid räägitud, justkui pakuks ookeanid piiramatut valgu allikat. Et me võime jätkata kalapüüki nii, nagu kala ei saaks kunagi otsa. Aga tegelikult saab – kui me praegust praktikat jätkame, siis on ookeanid 30 aasta pärast kaladest tühjad.\n\nMe oleme nad kõik ookeanist välja õngitsenud... See on ühtaegu hämmastav ja häiriv teadmine. Tõsiasi, et juba sel sajandil võib meri tühjaks jääda, paneb tegutsema. Inimesed küll ütlevad, et ma ei taha kala söömisest loobuda, aga minu sõnum on see, et varsti tuleb sellest nagunii loobuda, kui me praegust seisu ei peata.\n\nMillele võiksid inimesed eelnevat juttu silmas pidades mõelda?\n\nSageli usuvad inimesed, et teevad heateo, kui hakkavad liha asemel kala sööma. See ei ole hea valik, sest kala võib varsti merest täiesti otsa saada. Kui me ei muuda oma tarbijakäitumist, võib varsti olla liiga hilja. Kas sa muide teadsid, et süües liha sööd sa samaaegselt ka kala, sest paljusid lihaloomi ja kanu toidetakse kalatööstuse ülejääkidega?\n\nSeega algab muutus igast inimest endast?\n\nVäga oluline on anda inimestele teada, et tarbijad saavad ja peaksidki oma tarbimismustreid muutma, kui me vähegi soovime sel planeedil ellu jääda. Ja seda vist tahavad kõik?\n\nPlaneedil on päris palju inimesi ning me ei saa jätkata eelmisest sajandist pärit menüüga. See on keskkonnale talumatu ja sestap tuleks väga tõsiselt võtta üleminekut taimsetele toitudele, enne kui on liiga hilja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui inimkond jätkab senist katastroofilist kalapüügipraktikat, pole meil 30 aasta pärast meres enam ühtegi kala. Selle sünge hoiatuse andis mulluse Taimetoidumessi peaesineja Alex Cornelissen, kes on kurikuulsa merekaitseorganisatsiooni Sea Sheperd eesotsas juba aastaid maailmamere eri paigus päästnud tuhandeid vaalu, kilpkonni ja teisi olendeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Aeg\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad valitsuse selle nädala otsuseid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTauts ja Maryville Saints jõudsid USA üliõpilasliiga finaalturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nSaints lõpetas Great Lakes Valley (GLV) konverentsi kolmanda kohaga ning pääses oma konverentsi play-off 'i, et selgitada välja liiga võitja. Saints alustas veerandfinaali 2:1 võiduga Illnoisi Springfieldi üle, kuid poolfinaalis jäädi 1:2 alla Bellarmine'ile, kes lõppkokkuvõttes ka võitis. Sellest hoolimata pääses Saints NCAA teise divisjoni finaalturniirile, vahendab Soccernet.ee.\n\n1/16-finaalis minnakse vastamisi Tiffiniga, kellega mängitakse 24. novembril. Võidu korral võib kaheksandikfinaalis neile vastaseks tulla GLV konverentsi võitja Bellarmine.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA üliõpilasliiga NCAA teises divisjonis mängiv 22-aastane äärepoolkaitsja Rasmus Tauts pääses Maryville Saintsiga oma konverentsist edasi finaalturniirile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti keti näituse viimane vestlusõhtu annab sõna noortele\n\n## Põhitekst:\n\n22. novembril kell 18 toimuv Tegusate Eesti Noorte korraldatud arutelu võtab vaatluse alla vabas ühiskonnas üles kasvanud noorte vastutustunde oma riigi ees. Vestlusõhtul mõtiskletakse, mida saab lumehelbekeste põlvkond aastakümnete pärast meenutada ning tõdeda, et see tõi kaasa muudatusi ühiskondlikus elus ja suurendas põlvkonna ühtekuuluvustunnet. Arutelus osalevad Eesti Noorteühenduse Liidu esimees Roger Tibar, isetekkelise tantsupeo peakorraldaja Antero Noor ning kliimastreikide korraldaja Kristin Siil. Modereerib riigikogu liige Jaak Juske.\n\"Balti ketist rääkimine on äärmiselt oluline, sest noored ei tohi unustada seda võimast julgustükki, mille eest vastutavad meie emad, isad, vanaemad ja vanaisad,\" ütles Tegusate Eesti Noorte juhatuse liige Jan Robert Janson. \"Tänu kõigile vapratele eestlastele, lätlastele ja leedukatele, kes too päev, 1989. aastal õlg õla kõrval seisid, saame meie elada vabades ning demokraatlikes riikides. Me võlgneme neile oma vabaduse,\" lisas Janson.\nSellel sügisel möödus 30 aastat Ida-Euroopa vabanemisest ning Balti ketil on sealjuures tähtis roll. \"Balti kett oli märgiline sündmus ning kooliõpilastele on see tuttav ennekõike ajalootunnist. Seekordse vestlusõhtuga aga tuleme ajaloost tänapäeva\", rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. \"Milline ühiskondlik vastutus on meil täna? Millisel juhul oleksid eestlased uuesti valmis külg külje kõrval seisma? Ning kuidas üldse Balti keti näide nooremaid põlvkondasid kõnetab? Just sellised küsimused on tuleval reedel luubi all,\" lisas Telve.\n30. novembril uksed sulgev elamusnäitus \"Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu\" räägib regiooni elanikkonna suurimast püüdlusest iseseisvuse ja vabaduse poole. Liigutavatel meenutustel ja helisalvestistel põhinev näitus on pühendatud kõikidele inimestele, kes sel päeval Balti ketis osalesid või sündmusele eemalt kaasa elasid. Kuni 30. novembrini on näitus avatud iga päev kell 12–18.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veel viimased kümme päeva on võimalik külastada okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu näitust \"Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu\". Näituse viimane publikuprogramm lõpetab väljapaneku tulevikku vaatava vestlusringiga \"Mis on lumehelbekeste generatsiooni Balti kett?\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDenis Grabe teenis piljardi Balti liiga üldvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nBalti liiga finaaletapile pääsevad 32 Baltikumi parimat piljardisportlast ning seda läbi nelja kvalifikatsiooniturniiri. Grabe võitis väga kindlalt kõik kuus vastast ning võitis ka esikoha. Kolmanda koha saavutasid Valgevene esindajad Vladislav Tsirikov ja Vladislav Šopik.\n\n\"Loodame, et Eesti piljardisport areneb õiges suunas. Seda näitab ka asjaolu, et kui Leedu piljardisportlasi pääses finaaletapile vaid kaks, siis Eesti piljardisportlasi pääses 32 parema hulka lausa 15,\" ütles Eesti alaliidu esindaja Kristjan Kuusik. \"Grabe võistlusvorm ja suurepärased saavutused viimastel rahvusvahelistel suurturniiridel andsid lootust, et Grabe ka Balti liiga finaaletapil ei eksi. Tore, et mees ei vääratanud ja sai teenitud võidu.\"\n\nSamal ajal toimusid finaaletapid ka naiste, seenioride ja juunioride (U-15) arvestuses. Naiste arvestuses pälvis kolmanda koha Eesti esindaja Aleksandra Sinilnikova. Kaksikvõidu võtsid venelannad – esikoha saavutas Viktoria Gurova ja teiseks tuli Olga Mitrofanova.\n\nSeenioride arvestuses saavutas viienda koha Janno Piilbaum. Juunioride arvestuses sai teise koha Sander Kont ning kolmandaks tuli Karl Gnadeberg.\n\nJärgmisena saab Eesti paremikku näha Eesti meistrivõistlustel, mis leiavad aset Tallinnas Hill Hill Piljardiklubis 23. ja 24. novembril (14.1 ja 10-palli format) ning 28. ja 29. novembril (8- ja 9-palli formaat). Esmakordselt Eestis toimub 9-palli formaadi finaalkohtumine 30. novembril Eesti Rahvusringhäälingu neljandas stuudios. Finaali näeb otseülekandes ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis. Teiste seas on võistlustules ka maailma edetabelis 18. real paiknev ning Euroopa edetabelis teist kohta hoidev Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Denis Grabe saavutas Leedus Kaunases peetud Balti liiga 2019. aasta hooaja finaalturniiril esimese koha, kui alistas finaalis väga kindlalt (seisuga 10:3) Leedu piljardisportlase, Europa edetabelis endast 46 kohta tagapool paikneva Pijus Labutise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri karikaturist Hugo Hiibus\n\n## Põhitekst:\n\nHiibuse surmast teatas kolmapäeva hilisõhtul sotsiaalmeedias tema lapselaps Sten-Erik Jantson.\n\nHiibus sündis Pärnumaal Halinga vallas Arase külas 6. jaanuaril 1929. 1949. aastal lõpetas Pärnu 1. keskkooli. Aastatel 1949–1955 õppis Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas graafika erialal.\n\nTa töötas aastatel 1955–1957 ajalehe Rahva Hääl toimetuses ja 1957–1959 ajakirja Pikker kunstilise toimetajana. Aastatel 1971–1984 töötas ajalehe Kodumaa toimetuses. Hiibus on teinud kaastööd Soome ajalehtedele Turun Sanomat ja Uusi Suomi. Oli Eesti NSV Kunstifondi (1961) liige. Oli Rameto meelelahutussaate ja samanimelise ajalehe \"Meelejahutaja\" kujundaja ja karikaturist. Kokku on ta joonistanud Wikipedia andmeil üle 20 000 karikatuuri ja šarži ning üle 1200 eksliibrise.\n\nEsimene karikatuur ilmus juba instituudi ajal 1950. aastal Pärnu ajalehe karikatuurikonkursil, kus sai esikoha. Hiibus on olnud aktiivne eksliibrise- ja plakatikunstnik ning raamatuillustraator. Hugo Hiibuse karikatuure on avaldatud praktiliselt kõikides Eestis ilmunud väljaannetes. Hiibus on nii Eesti Kunstnike Liidu (1960) kui ka Ajakirjanike Liidu liige (1958). Samuti kuulus ta Eesti Huumoriliidu juhatusse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "90-aastaselt suri karikaturist Hugo Hiibus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPlaan siduda elatisraha ja lasteaiatasu alampalgast lahti pole tulemusteni jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nKui praegu on Eestis alampalk täistööaja puhul 540 eurot, siis teisipäeval võtsid Eesti ametiühingute keskliidu ja Eesti tööandjate keskliidu esindajad vastu riikliku lepitaja ettepaneku, et tuleval aastal kerkib see 584 euroni.\n\nPerekonnaseaduses on paika pandud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalgast ehk 2019. aastal on see 270 eurot kuus. Alampalk on aga keskmisest palgast märksa kiiremini kasvanud ja justiitsministeerium on saanud nii asutustelt kui inimestelt tagasisidet, et miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur.\n\nMöödunud aastal teatas justiitsministeerium plaanist muuta elatisraha maksmise süsteemi kardinaalselt, nii et see arvestaks vanemate tegelikku võimekust ja annaks ka kohtutele selged kriteeriumid, mille alusel elatist arvestada. Lisaks oli plaanis luua elatiskalkulaator ja siduda elatise summa ülalpeetavate laste vanusega.\n\n2018. aasta suve alguses valmis seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus ja toona lootis justiitsministeerium, et eelnõu võiks jõustuda 2020. aastast. Praeguseks on selge, et nii kiiresti see ei juhtu. Tänavu kevadel otsis ministeerium hankega miinimumelatise analüüsi läbiviijat.\n\n\"Hanke võitsid Tartu Ülikool RAKE ja PriceWaterhouse Coopers ühispakkujatena,\" ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ERR-ile. \"Hetkel on analüüs veel koostamisel ja see valmib loodetavasti jaanuari lõpuks, mil saame juba täpsemalt analüüsi tulemustest rääkida.\"\n\nPärast analüüsi valmimist tõstatakse uuesti teema ka huvirühmadega ja seejärel oskab ministeerium Rammuse sõnul täpsemalt hinnata, millised on järgmised sammud.\n\nLasteaia kohatasus muudatusi ei kavandata\n\nLasteaia kohatasu kehtestab seaduse järgi valla- või linnavolikogu ning see ei tohi ületada 20 protsenti alampalgast. Näiteks Tallinnas on selleks 12,2 protsenti kehtivast alampalgast ja Tartus 15 protsenti, ehkki Tartus lähtutakse arvutamisel möödunud aasta miinimumpalgast. Seega tõuseb Tallinnas lasteaia kohatasu uuest aastast 66 eurolt 71 euroni.\n\nJuba 2015. aastal ütles võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, et lasteaia kohatasu ja alampalga automaatne sidumine pole õiguspärane. Haridusministeerium lubas möödunud sügisel vaadata kohatasud üle siis, kui hakatakse koostama alushariduse seaduse eelnõu, samal ajal arutas küsimust ka riigikogu kultuurikomisjon.\n\nHaridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa tagel ütles, et lapsevanema osalustasu kehtestamine on praegu kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevuses ning praegu pole selles osas muudatust kavandatud.\n\n\"Enamus KOV-e ei ole kehtestanud lapsevanema osalustasu suhtes maksimummäära. KOV võib osalustasu vastavalt vajadustele diferentseerida ja seda ka enamus KOV-e teeb, lähtudes laste arvust peres, lapsevanema sotsiaalmajanduslikust taustast ja paljudest muudest asjaoludest,\" märkis Tagel.\n\nAmetiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles septembris, et lasteaiatasu ja elatisraha on alampalgaga seotud põhjusel, et see on mugav ning seni on olukorra muutmiseks jäänud puudu poliitilisest tahtest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuleval aastal 584 euroni kerkiv alampalk toob muu hulgas kaasa nii elatisraha kui ka paljude lasteaedade kohatasu tõusu, ehkki plaanist need alampalgast lahti siduda on räägitud juba aastaid. Justiitsministeerium ootab enne elatise teemaga edasi liikumist analüüsi valmimist, haridusministeerium aga lasteaia kohatasu alampalgast lahtisidumist praegu ei kavanda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis on lumikattega päevi oluliselt vähemaks jäänud\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafid avaldasid äsja uuringu, millest selgub, et Eesti lumeolud on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Kui meie vanaisad ja vanaemad said oma lapsepõlves sageli veel aprilli alguseski kelgutada, siis praegusel ajal võivad mudilased kelgud kokku pakkida juba märtsi keskpaigas. Lund lihtsalt ei ole. Uuringu tulemused võiks huvi pakkuda ka teehooldajatele, sest piirkonniti on lume paksus ja kestus muutunud erinevalt.\n\nKliima muutumine ja selle tagajärjed on aktuaalsed, mis sütitavad meeli ja millest räägitakse palju. Teadlaste sõnul põhinevad aga paljud arusaamad kahjuks arvamustel, mitte faktidel, ja seepärast on teaduslikud uurimused väga vajalikud.\n\nEeldusel, et kliima soojenemine jätkub, saab toimunud muutusi analüüsides teha usaldusväärseid prognoose lumikatte seisundi kohta tulevikus.\n\nLumikate sõltub õhutemperatuurist. Lumikate kestab kui temperatuur püsib nulli lähedal, mis on Eesti kliimale üsna iseloomulik. Kuna Eestis on keskmine õhutemperatuur viimastel aastakümnetel oluliselt tõusnud – sõjajärgsete aastatega võrreldes ligi kahe kraadi võrra –, siis on loomulik, et samal ajal on toimunud ka märgatav lumikatte vähenemine. Eeldusel, et kliima soojenemine jätkub, saab toimunud muutusi analüüsides teha usaldusväärseid prognoose lumikatte seisundi kohta tulevikus.\n\nTartu Ülikooli doktorant Birgit Viru ja professor Jaak Jaagus analüüsisid Eesti lumikatte kestuse, püsiva lumikatte saabumiskuupäeva ja lõpukuupäeva viimastel aastakümnetel. Veel vaadati ka lumikatte paksuse ajalis-ruumilist ja hooajalist muutlikkust ning pikaajaliste muutuste suundi. Algandmetena kasutati 22 ilmajaama lume paksuse ööpäevaseid mõõtmistulemusi perioodist 1950/51–2015/16.\n\nAjakirjas Theoretical and Applied Climatology avaldatud tulemused kinnitasid seda, mida on paljud juba ilmselt isegi täheldanud – lumikatte kestus ja paksus erineb piirkonniti ning aastati.\n\nIlmajaamade lumikatte kestuse mediaanväärtus oli 112 päeva, mis varieerus üksikutes jaamades 61-st päevast (Vilsandi) kuni 130-ni päevani (Piigaste).\nEesti rannikualadel, eriti Saaremaa läänerannikul, on lumikatte kestus olnud oluliselt väiksem kui mujal Eestis.\nKõige pikemalt on lumi maas püsinud Kagu-Eesti kõrgustikel ja Põhja-Eestis sisemaal.\nLumikatte kestuse aastatevaheline varieeruvus on rannikul ligemale kaks korda suurem kui Ida-Eestis; kõige pikemalt on lumi maas püsinud 168 päeva (mõõdetud 1956. ja 1966. aastal).\n\nMida aga tavainimene ei pruugi hoomata, on pikaajalised muutused lumikatte kestuses ehk lumikattega päevade arvus – selle teadasaamisek on vaja analüüsida ilmajaamade aegridu. Lume paksuse hooajaline dünaamika on keskmiselt olnud selline, et alates detsembrist muutub lumikate järjest paksemaks, saavutades maksimumi veebruari lõpus ja märtsi alguses. Seejärel, märtsi teises pooles või aprilli alguses, toimub lume kiire sulamine.\n\nLumikatte kestus (päevades) Tooma ja Vilsandi ilmajaamades ning Eestis keskmiselt. Pidevad trendijooned tähistavad statistiliselt olulist muutust. Autor/allikas: Jaak Jaagus\n\nEestis on 66 aastaga lumikatte periood lühenenud keskmiselt 27 päeva võrra.\n\nEesti ilmajaamade aegridade andmed näitavad, et 16-s jaamas 22-st on lumikatte kestus märkimisväärselt kahanenud. See on põhiliselt tingitud lume varasemast sulamisest kevadel. Nii on Eestis 66 aastaga lumikatte periood lühenenud keskmiselt 27 päeva võrra. Enim on lumikatte kestus lühenenud Mandri-Eesti kesk- ja lääneosas. Lääne-Eesti saarestikus ja Ida-Eestis on muutused olnud väiksemad.\n\nUurijad leidsid, et Mandri-Eestis algab püsiva lumikattega periood keskmiselt 19. detsembril ja lõppeb 18. märtsil, saartel ja rannikul aga püsivat lumikatet sageli üldse ei esine.\n\nHuvitavad on ka muutused püsiva lumikatte perioodi alguses ja lõpus – püsiva lumikattega perioodi algus on mitmel pool vaid veidi hilisemaks jäänud, samas kui kevadine lume sulamine on 66 aasta jooksul nihkunud 10–30 päeva varasemaks. See trend on statistiliselt oluline kõigis jaamades, välja arvatud Narvas.\n\nKõige sügavam lumi on talvel olnud Kagu-Eesti kõrgustikel. Piigastes oli lume paksuse mediaan uuritud perioodil 38 sentimeetrit. Rannikul on lume paksus palju väiksem, kõige vähem Sõrves (mediaan 13 cm).\n\n66 aasta andmed näitavad, et jaanuari keskpaigast märtsi keskpaigani on lumikate Eestis märkimisväärselt õhemaks jäänud: keskmiselt on lume paksus kogu perioodi jooksul vähenenud 2–9 sentimeetrit.\n\n66 aasta andmed näitavad, et jaanuari keskpaigast märtsi keskpaigani on lumikate Eestis märkimisväärselt õhemaks jäänud: keskmiselt on lume paksus kogu perioodi jooksul vähenenud 2–9 sentimeetrit.\n\nLumikatte kestuse lühenemine (päevi kümne aasta kohta, tähistatud numbriga) 1951–2016. Ümmargused punktidega tähistatud jaamades on muutus statistiliselt oluline, kolmnurgaga tähistatud jaamades ei ole olulist muutust toiminud. Autor/allikas: Jaak Jaagus\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vaatamata viimase aja kehvadest sportlikest saavutustest suusarajal, peavad eestlased end siiski suusarahvaks – Tartu Maratoni läbimine on sadadele iga-aastane rutiin, suusa- ja kelgumõnusid naudib eestlane talve jooksul vähemalt korra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAmnesty: Facebooki ja Google'i ärimudel ohustab inimõigusi\n\n## Põhitekst:\n\nInimestele veebis tasuta teenuseid pakkudes ja seejärel nende andmeid raha teenivate reklaamide suunamiseks kasutades seavad need ettevõtted ohtu terve rea õigusi, sealhulgas arvamus- ja väljendusvabaduse, tõdeb organisatsioon.\n\n\"Pakutavate teenuste tegelikust väärtusest hoolimata tuleb Google'i ja Facebooki platvormide eest maksta süsteemset hinda,\" seisab Amnesty raportis \"Jälgimishiiud\" (\"Surveillance Giants\").\n\n\"Ettevõtete jälgimisel põhinev ärimudel sunnib inimesi faustlikule kauplemisele, mille tõttu nad saavad oma inimõigusi nautida üksnes veebis, alludes süsteemile, mis rajaneb inimõiguste rikkumisel.\"\n\nLondonis baseeruva õigusrühmituse hinnangul on kaks veebihiidu kõikjaleulatuva jälgimisega suutelised koguma tohutul hulgal andmeid, mida saab kasutada nende klientide vastu.\n\nSelline ärimudel aga on \"oma olemuselt ühitamatu õigusega privaatsusele\".\n\nRaportis kutsutakse valitsusi üles jõustama poliitikat, mis tagab juurdepääsu internetiteenustele, kaitstes samal ajal kasutajate privaatsust.\n\n\"Valitsustel on kohustus kaitsta inimesi inimõigusrikkumiste eest korporatsioonide poolt,\" leiab Amnesty.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Andmete kogumisel põhinev Facebooki ja Google'i ärimudel ohustab inimõigusi kogu maailmas, kirjutas kolmapäeval oma raportis Amnesty International.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBaskonia üllatas Euroliigas Moskva CSKA-d\n\n## Põhitekst:\n\nBaskonia alustas juba avaveerandit paremini, kui viskas 24 punkti Moskva CSKA 19 vastu. Teisel poolajal tulid külalised küll kaks punkti järele, kuid võõrustajad alustasid teist poolaega siiski 45:42 eduseisust. Kolmandal veerandil viskasid mõlemad meeskonnad 17 silma. Otsustaval neljandikul viigistas Moskva CSKA seisu 66:66-le ja läks seejärel kolme silmaga juhtima. Baskonia viigistas taas seisu 70:70-le ning pööras mängu lõpu enda kasuks.\n\nVõitjate parim oli 22 punktiga Tornike Shengelia. 12 silma lisas meeskonnale Luca Vildoza. Moskva CSKA eest olid resultatiivseimad 17 punktiga Mike James ja Janis Strelnieks.\n\nTeises kohtumises alistas Barcelona koduväljakul Fenerbahce 89:63 ning tõusis tabeliliidriks. Moskva CSKA (6-2) hoiab neljandat kohta, Baskonia (3-5) tõusis 11. positsioonile ja Fenerbahce (2-7) on 17. kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Euroliigas sai Baskonia koduväljakul jagu Moskva CSKA-st tulemusega 80:70.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit naasis võidukalt pikalt võistluspausilt\n\n## Põhitekst:\n\nAvasetis oli Hsiehil juba esimeses geimis kaks murdepalli, lõpuks sai ta murde kätte viiendas geimis, minnes 3:2 juhtima. Kontaveit võitis aga seejärel kolm geimi järjest, minnes ise 5:3 juhtima. Setivõidu eest servides jäi eestlanna enda pallingul 0:40 taha ja Hsieh saigi murde kätte, aga järgmises geimis kasutas Kontaveit esimese võimaluse ära ja võitis seti 6:4.\n\nTeises setis päästis Kontaveit kolmandas geimis neli murdepalli ja sai järgmises geimis hoopis ise murde kätte, minnes 3:1 juhtima. Hsiehil oli veel eestlanna servil üks murdepall, aga ka seda ei saanud ta kätte ja Kontaveit võitis seti kindlalt 6:1.\n\nKohtumine kestis tund ja kümme minutit. Kontaveit servis kaheksa ässa ja tegi kaks topeltviga, Hsieh sai kirja viis topeltviga ja ühe ässa.\n\nKontaveit päästis hästi murdepalle – Hsieh realiseeris 11 murdevõimalusest vaid kaks, eestlanna ise aga võitis kuuest murdepallist viis. Murekohaks oli aga teine serv, eestlanna võitis 21 teise servi punktist kõigest kuus ehk 29 protsenti.\n\nMängitud punktidest võitis Kontaveit 69 ja Hsieh 50.\n\nTeises ringis läheb Kontaveit vastamisi turniiril kuuendana asetatud hollandlanna Kiki Bertensiga (WTA 9.). Bertensiga oli Kontaveit vastamisi ka Brisbane'i paarismänguturniiri avaringis, kui Kontaveit ja Anastassia Pavljutšenkova pidid tunnistama Bertensi ja Ashleigh Barty paremust kolmes setis.\n\nANETT KONTAVEIT - SU-WEI HSIEH 6:4, 6:1\n\nEnne mängu:\n\nEnne Kontaveidi ja Hsiehi mängu on samal väljakul kavas veel kaks kohtumist, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 3 öösel, ehk eestlannat võib võistlustulle oodata umbes kuue-seitsme paiku hommikul.\n\nLaupäeval 34. sünnipäeva tähistanud Hsieh käis üksikmänguturniiride raames väljakul viimati septembri lõpus, kui kaotas Pekingi turniiri avaringis Šveitsi tennisistile Belinda Bencicile. Naiste aastalõputurniiril Shenzhenis jõudis ta koos Barbora Strycovaga paarismängus finaali, kus jäädi alla Timea Babosile ja Kristina Mladenovicile. Eestlanna mängis viimati augusti lõpus US Openil.\n\nKontaveit on 34-aastase Hsiehiga kohtunud varasemalt kahel korral. Mullu Miami turniiril alistas Eesti esireket Taiwani esindaja veerandfinaalis tulemusega 3:6, 6:2, 7:5 ning 2015. aastal sai Kontaveit Hsiehist jagu Guangzhou turniiril tulemusega 6:1, 6:3.\n\nEdu korral ootaks Kontaveiti teises ringis ees kas kuuenda asetusega hollandlanna Kiki Bertens või ukrainlanna Dajana Jastremska (WTA 22.).\n\nKontaveidiga samas tabelipooles mängivad veel kolmanda asetusega jaapanlanna Naomi Osaka ja teise asetusega Karolina Pliškova.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Enam kui neljakuuliselt võistluspausilt naasnud Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) alustas uut tennisehooaega Brisbane'is, alistades avaringis 6:4, 6:1 Taiwani tennisisti Su-wei Hsiehi (WTA 33.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReuters: USA teatas Iraagile, et viib väed riigist välja\n\n## Põhitekst:\n\nAgentuurid toetusid kirjale, kus märgitakse, et USA väed viiakse Iraagist minema lähinädalatel, vahendasid AFP ja Reuters.\n\nKirja saatis välja USA juhitavate koalitsioonivägede brigaadikindral William H. Seely. Selles seisab, et vägesid hakatakse liigutama lähipäevadel ja nädalatel, et \"valmistuda edasiliikumiseks\".\n\nReutersi järgi kinnitatakse kirjas, et koalitsioonivägede juhtkond tunnistab sellega Iraagi otsust, millega sooviti liitlasvägede lahkumist riigist.\n\nIraagis on 5000 USA sõjaväelast.\n\nReutersi teatel oli juba esmaspäeva õhtul kuulda Bagdadi kohal tihedat helikopterite liiklust. Kirjas märgiti, et koalitsiooniväed kasutavad Iraagist lahkumiseks helikoptereid.\n\nReutersi teatel on Iraagi kaitseministeeriumi ametnik kinnitanud kirja olemasolu ja sisu.\n\nUSA kaitseminister eitas vägede väljaviimise kavatsust\n\nUSA kaitseminister Mark Esper ütles esmaspäeval Reutersi uudist kommenteerides, et neil pole mingit kavatsust Iraagist vägesid välja viia.\n\n\"Meil pole mingit otsust Iraagist lahkumiseks,\" ütles Esper Pentagonis ajakirjanikele ning lisas, et samuti pole antud käsku hakata lahkumiseks ettevalmistusi tegema.\n\n\"Ma ei tea, mis kiri see on. Me uurime, kust see kiri pärit on ja mis see on,\" ütles Esper, vahendab BBC.\n\nKõrge USA kindral Mark Milley ütles ajakirjanikele, et tegu oli eksitusega ning kiri poleks kunagi tohtinud avalikkuse ette jõuda, sest tegu oli allkirjastamata tööversiooniga.\n\n\"See oli viga. Seda kirja poleks pidanud saatma,\" rõhutas Miller.\n\nTelekanal CNN täpsustas, et segadust põhjustanud kiri tähendab pigem seda, et armee teeb igaks juhuks ettevalmistusi selleks, kui vastasisuline otsus peaks tõepoolest langetatama, mis pole haruldane. Viimastel andmetel oli tegemist üldse kirja mustandiga, mis poleks pidanud avalikkuse ette jõudma ja saadeti edasi kogemata.\n\nIraak soovib koalitsioonivägede lahkumist\n\nIraagi parlament kutsus pühapäeval peetud erakorralisel istungil valitsust lõpetama USA juhitava rahvusvahelise koalitsiooni üksuste viibimine riigis.\n\n\"Parlament hääletas kohustamaks Iraagi valitsust tühistama oma taotlus rahvusvaheliselt koalitsioonilt abi saamiseks võitluses ISIS-e vastu,\" ütles parlamendi spiiker Mohammed Halbusi.\n\nIraagi peaminister Adel Abdul Mahdi ütles parlamendi ees, et välismaiste üksuste lahkumine riigist oleks kasulik nii Iraagile kui USA-le.\n\nIraagi parlament kutsus ka valitsust keelama võõrvägedel kasutada Iraagi õhuruumi, samuti maismaad ja merepiirkondi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA armee teatas Iraagile, et nad teevad ettevalmistusi oma vägede äraviimiseks Iraagist, vahendavad uudisteagentuurid AFP ja Reuters. USA kaitseminister Mark Esper siiski eitas, et Ühendriikide sõjaväelased on Iraagist lahkumas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTähe hiilgav partii aitas Perugia Poola tippklubi vastu võidule\n\n## Põhitekst:\n\nVarasemalt Perugias varumängija rolli täitnud Tähele usaldati esmaspäeval koht algkoosseisus ning eestlane kasutas avanenud võimaluse suurepäraselt ära, kirjutab Postimees.\n\n26-aastane võrukas kerkis 22 punktiga meeskonna parimaks, lahendades rünnakuid 78-protsendilise resultatiivsusega. Mängu lõppedes pärjati nurgaründajat ka kõige väärtuslikuma mängija tiitliga.\n\nJärjekorras esimesel Trofeo Monini karikal osalesid siiski vaid täna väljakul käinud meeskonnad. Samas on Belchatowi näol tegu tugeva klubiga: Poola liigas hoitakse hetkel kolmandat kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti koondise nurgaründaja Robert Täht aitas koduklubil Perugial sõprusturniiril 3:1 (25:27, 25:22, 25:22, 25:11) alistada tugev Poola klubi Belchatowi Skra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValga-Valka alustas aastat järjekordse kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nKülalismeeskond Läti Ülikool hoidis avaveerandil initsiatiivi ja kolmel korral oli nende eduseis seitsmepunktiline. Vladimir Bulatovic vähendas Valga-Valka jaoks vahe aga viiele punktile ning Timo Eichfussi vabavisete järgselt juhtisid võõrustajad kolme minuti möödudes pärast teise veerandaja algust 28:26. Vastased tegid seejärel 9:2 spurdi, kuid kodumeeskond püsis ühe viske kaugusel. Poolajaks viis Rendijs Feikners Läti Ülikooli 40:35 juhtima.\n\nDupree McBrayer vähendas kolmanda veerandaja alguses Valga-Valka kaotusseisu 37:40 peale, aga sealt edasi lagunes meeskond koost. Läti Ülikool tegi 14:3 spurdi ja Renars Birkansi lähiviskest oli peagi seis 59:41 ja viimane neljandik algas külaliste 19-punktilisest eduseisust. Emils Kruminši ja Bulatovici kaugvisete toel õnnestus Valga-Valkal viie minuti möödudes veel 14 punkti kaugusele tulla ja Eichfuss vähendas vabavisetest kaotusseisu kümnele punktile. Mõned hetked hiljem langes Eichfuss viie veaga aga pingile, vastased tegid 7:0 spurdi ja võitjas enam kahtlust polnud.\n\nVisketabavuses jäi Läti Ülikool peale 44% - 30%. Lauavõitlus kuulus samuti Läti Ülikoolile 45:43 (ründelaud 15:13 Valga-Valkale) ja korvisööte anti rohkem 19:14. Pallikaotuseid tegi Valga-Valka rohkem 16:12.\n\nRendijs Feikners viskas Läti Ülikooli parimana 17 punkti. Renars Birkans lisas 16 silma ja 12 punkti, kuus lauapalli ja viis korvisöötu sai kirja Karlis Zunda. Edvards Reinis Mežulis tegi kaksikduubli 11 punkti ja 11 lauapalliga ning Anrijs Miska kogus kümme punkti.\n\nEesti-Läti liigas kõik 15 senist mängu kaotanud Valga-Valka resultatiivseimad olid Emils Kruminš ja Filipp Gafurov 14 punktiga, kellest viimane võttis ka kaheksa lauapalli. Vladimir Bulatovic järgnes 12 punkti ja kümne lauapalliga, Timo Eichfuss tõi kaheksa punkti, võttis kuus lauapalli ja andis seitse korvisöötu ning Julii Kalinin lisas seitse punkti. William Kenneth Wise III nimele jäi kuus punkti ja Dupree McBrayer kogus viis punkti. Mängus ei teinud erinevatel põhjustel kaasa Rain Raadik, Ricards Daniels Vanags, Davis Denafs ja Rodrigo Bumeisters.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti-Läti korvpalliliiga uue aasta esimeses mängus kaotas BC Valga-Valka/Maks&Moorits koduplatsil Läti Ülikoolile 66:81.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRosma ristimets võeti riikliku kaitse alla\n\n## Põhitekst:\n\nVana ristilõikamise traditsioon on unikaalne matusekombestiku osa, mis praeguseks on elus vaid Kagu-Eesti aladel. Kultuuriloolane Marju Kõivupuu selgitas, et tegu on omapärase matusekombega.\n\n\"Kui inimest viimsel teel saadetakse kalmistule, siis lõigatakse lahkunu mälestuseks puusse rist,\" ütles ta.\n\nKõivupuu sõnul võib 21. sajandil rääkida risti lõikamise traditsioonist kui kultuuripärandist. \"Väga unikaalsest kultuuripärandist, sest erinevail põhjustel Soomes, Lätis see komme hääbus majandustegevuse tõttu,\" lausus ta.\n\nRistimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja. Laiem avalikkus sai Rosma ristimetsast teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus võeti maha 20 ristipuud.\n\n\"Ühest küljest ma vaatan, et värsked ristid on puudel ja uurija ütleb minus, et traditsioon jätkub, aga nende kommetega seotud inimene ütleb, et taaskord on üks elu siinkandis vähem. Need ristipuud või metsatukad, kus on palju puid, kus on riste peal, on märgiks sellest, et Lõuna-Eesti küla on väljasurnud – et nüüd viidi siit külast välja viimane inimene. Ja kui need ristid jutustavad külade hääbumise lugu, siis on mul valus,\" rääkis Kõivupuu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rosma ristimets Põlvamaal tunnistati kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks. Riikliku kaitse alla võtmine hoiab looduslikke pühapaiku kahju eest, mis võib sündida nii inimeste teadmatusest kui ka hoolimatusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva Trans jäi ilma veel ühest põhimehest\n\n## Põhitekst:\n\nMihhailov on Transi enda kasvandik, kes oma Premium liiga debüüdi tegi 2014. aastal veel 15-aastasena. Kõrgliigas jäi tema arvele 134 mängu ning kuus väravat, vahendab Soccernet.ee.\n\n\"Tahan tänada kogu Narva Transi klubi nende paljude aastate eest. Suured tänud klubi juhatusele, samuti Aleksei Jagudinile - minu esimesele treenerile, kes tõi mind seitsmeaastasena klubisse,\" sõnas Mihhailov, tänades veel spetsiaalselt Oleg Kurotškini.\n\nTransist on juba lahkunud Tanel Tamberg ning mitmed aasta tagasi klubiga liitunud põhimängijad eesotsas Marko Meeritsa, Eric McWoodsi ja Joseph Salistega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Premium liiga võistkond Narva Trans teatas esmaspäeval, et klubist lahkub 21-aastane paremkaitsja Vadim Mihhailov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmameister De Rossi tõmbas ootamatult karjäärile joone alla\n\n## Põhitekst:\n\nPea kogu senise jalgpallurikarjääri AS Romas veetnud De Rossi liitus möödunud juuli lõpus Argentina tippklubiga Boca Juniors, kuid sai nende eest vigastuste tõttu väljakul käia vaid viies kohtumises. Tema leping oleks kehtinud käesoleva aasta juuni lõpuni. Argentina kõrgliigahooaeg on poole peal, Boca hoiab Argentinos Juniorsi järel tabelis teist kohta.\n\n\"Tegemist ei ole tõsise vigastuse ega mingi suure probleemiga,\" sõnas De Rossi pressikonverentsil meediale. \"Tunnen lihtsalt, et pean tagasi pere juurde kolima. Igatsen väga oma tütart ja tema igatseb mind. Olen oma otsuse teinud ja see on lõplik. Lõpetan ka oma mängijakarjääri, kuid jätkan jalgpallis töötamist.\"\n\n36-aastane De Rossi esindas koondist 117 mängus, Roma eest käis ta kõigi sarjade peale kokku väljakul 616 korda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2006. aastal Itaalia jalgpallikoondisega maailmameistriks kroonitud Daniele De Rossi teatas esmaspäeval, et lõpetab sportlaskarjääri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKubacki võitis Norra üllatusmehe ees Nelja hüppemäe turnee\n\n## Põhitekst:\n\nKubacki näitas pikimat õhulendu mõlemas hüppevoorus (143 ja 140,5 meetrit) ning kogus 300,9 punkti, teiseks tulnud sakslane Karl Geiger (140 ja 136 m) sai temast 9,9 punkti vähem. Kaks eelmist osavõistlust võitnud 21-aastane norralane Marius Lindvik oli 289,4 punktiga kolmas.\n\nKahekordne maailmameister, kes sai möödunud aastal Nelja hüppemäe turneel neljanda koha, kogus seekord võitjana 1131,6 punkti. Üllatusmees Lindvik saavutas 1111 punktiga teise koha, 1108,4 punkti kogunud Geiger oli kolmas. Mullu nii Nelja hüppemäe turnee kui ka MK-sarja üldvõidu teeninud jaapanlane Ryoyu Kobayashi sai seekord kokkuvõttes neljanda koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austrias Bischofshofenis toimunud Nelja hüppemäe turnee viimase etapi võitis poolakas Dawid Kubacki, kes kindlustas ühtlasi turnee üldvõidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri 1966. aasta MM-finaalis mänginud väravavaht\n\n## Põhitekst:\n\nTilkowski kaitses Lääne-Saksamaa väravat 1966. aasta MM-finaalis võõrustajariigi Inglismaa vastu ning pidi võrgust noppima neli palli. Inglismaa võitis oma seni ainsa MM-tiitli tulemusega 4:2.\n\n1962. aasta MM-il Tšiilis koondise varuväravavahiks olnud Tilkowski mängis aastatel 1952-70 klubijalgpalli Hame Westfalia, Dortmundi Borussia ja Frankfurdi Eintrachti eest.\n\nMõned päevad enne jõule lahkus elavate hulgast ka Martin Peters, kes lõi Wembleyl MM-finaalis Tilkowski selja taha teise värava.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud nädala lõpus suri 84 aasta vanusena endine Lääne-Saksamaa jalgpallikoondise väravavaht Hans Tilkowski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia võimud hoiatavad hiigeltulekahju tekkimise eest\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval saadeti kolme osariiki põlengutega võitlema uued reservväed, tuletõrjujatega on liitunud meeskonnad USA-st ja Kanadast. Saabunud vihm ja temperatuuride langemine suurendab võimalusi kontrolli alt väljunud põlengute ohjamiseks, nädala teiseks pooleks ennustatakse taas temperatuuri tõusu.\n\nVihma sadas esmaspäeval Austraalia idarannikul Sydney`st Melbourne`ini, mõnes Uus-Lõuna-Walesi piirkonnas teatati lausa joana alla sadavast vihmast, kirjutab BBC.\n\nKuid juba pühapäeva õhtul hoiatasid kohalikud ametnikud, et Victoria ja Uus-Lõuna-Walesi osariigis möllavad tulekahjud võivad kokku saada ning tekkida võib hiigeltulekahju (\" mega blaze\"). Esmaspäeva hommiku seisuga oli kahe tulekahju vahemaa vaid kümme kilomeetrit.\n\nUus-Lõuna-Walesi osariigi kuberner Gladys Berejiklian hoiatas, et paari jahedamat ja vihmasemat päeva peab kasutama selleks, et tulekahjudest taastuda ja elukoha kadunud inimestele elupaikade leidmiseks.\n\nVaatamata temperatuuride leevenemisele on õhu saastatus endiselt ohtlikult kõrgel tasemel. Näiteks Melbourne`is oli esmaspäeval nähtavus vähem kui kilomeeter.\n\nEsmaspäeval alandati põlengupiirkondades ka ohutaset. Victoria osariigi ametnikud hoiatasid siiski, et ilm läheb paari päevaga taas kuumemaks ning tulekahjud muutuvad suuremaks.\n\nAustraalia ajaloo suurima reservväelaste kogunemise käigus saadeti meeskonnad päästeteenistusele appi kahjusid hindama, taastama elektriühendust ning toimetama toitu, vett ja kütust tulest äralõigatud kogukondadele.\n\nEsmakordselt riigi ajaloos saatis Austraalia valitsus katastroofimeditsiinirühma kodumaale evakueerituid abistama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi esmaspäeval sadas paljudes maastikupõlengute all vaevlevates piirkondades vihma, tõuseb nädala teises pooles taas õhutemperatuur ning tulekahjud võivad muutuda veel hullemaks, hoiatasid ametnikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSvitolina ja Kerber langesid Brisbane'is kiirelt konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\n2018. aastal Brisbane'is võidutsenud ukrainlanna Svitolina (WTA 5.) jäi avaringis 1:6, 1:6 alla ameeriklannale Danielle Collinsile. Maailma edetabelis 27. kohal olev ameeriklanna võitis mängu 56 minutiga.\n\nKodupubliku ees mängiv Samantha Stosur oli sakslannast Kerberist üle 7:6 (5), 7:6 (4). Koha teises ringis on kindlustanud ka ameeriklannad Alison Riske ja Sofia Kenin, tšehhitarid Karolina Pliškova ja Barbora Strycova ning kohalikud Ashleigh Barty ja Ajla Tomljanovic.\n\nEesti esireket Anett Kontaveit alustab Brisbane'i turniiri Taiwani tennisisti Su-Wei Hsiehi (WTA 32.) vastu, ERR-i spordiportaal vahendab teisipäeva varahommikul toimuvat kohtumist otseblogis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Brisbane'i tenniseturniiri avaringis kaotasid esmaspäeval nii neljanda asetusega Elina Svitolina kui endine maailma esireket Angelique Kerber.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora sõlmis lepingu Eesti noortekoondislasega\n\n## Põhitekst:\n\nFC Flora spordidirektor Norbert Hurt kinnitas, et 18-aastane poolkaitsja on klubi radaril olnud juba pikemat aega. \"Me oleme Henri arengut jälginud mitu aastat. Tegemist on tehnilise ja aruka mängijaga kes toob meie keskväljale kvaliteeti juurde. Lisaks on tegemist hea persooniga, kes sobib hästi meie nõudlikku töökeskkonda,\" selgitas Hurt FC Flora kodulehele.\n\n\"Mul on väga hea meel liituda mitmekordse Eesti meistri FC Floraga,\" lausus Välja. \"See on mulle paras väljakutse panna end proovile Eesti tippvõistkonnas. Flora oma mängustiili ja formatsiooniga sobib mulle hästi. Tuleb põnev hooaeg, kus üritame meistritiitlit kaitsta ning Euroopas veel järgmise sammu edasi astuda,\" lisas ta.\n\nNõmme Unitedis jalgpallihariduse saanud Välja liitus Paide Linnameeskonnaga 2018. aasta algul ning mängis end kohe esimesel Premium liiga hooajal kindlalt pildile, kogudes 15 mänguga neli väravat ja kolm väravasöötu.\n\nU-21 koondise eest tegi Välja mullu kaasa seitsmes kohtumises, alustades neist neljas algkoosseisus. 2:1 võidumängus Läti eakaaslaste vastu sai ta kirja ka väravasöödu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsev Eesti jalgpallimeister Tallinna Flora sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu seni Paide Linnameeskonda esindanud poolkaitsja Henri Väljaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPelosi: USA kongress hääletab Trumpi sõjavolituste piiramise üle\n\n## Põhitekst:\n\nDemokraat Pelosi teatas plaanist vabariiklasest presidendi volitusi piirata pühapäeva hilisõhtul kolleegidele saadetud kirjas.\n\n\"Meede taaskinnitab kongressi ammu paika pandud järelevalvekohustust nõudmisega, et kui kongress ei otsusta teisiti, lõppeks valitsuse sõjaline vaenutegevus Iraani suhtes 30 päeva jooksul,\" ütles Pelosi.\n\nTrump andis läinud nädalal käsu tappa Iraani revolutsioonikaardi eliitväe Quds juht Qasem Soleimani, kes oli Iraani juhtkonna üks mõjukamaid liikmeid.\n\nPelosi sõnul seadis Soleimani kõrvaldamine ohtu USA sõjaväelased ja tsiviilelanikud, ähvardades pingeid Iraaniga tõsiselt eskaleerida.\n\nDemokraadid on heitnud Trumpile ette, et ta ei konsulteerinud enne rünnakukäsu andmist kongressi liidritega, nende seas Pelosiga. Samuti rõhutavad demokraadid, et ainult kongress saab sõda kuulutada.\n\n\"Kongressi liikmetena on meie esmane kohustus kaitsta ameeriklaste elusid,\" ütles Pelosi kirjas. \"Sel põhjusel oleme me mures, et valitsus astus selle sammu kongressiga konsulteerimata ja austuseta kongressi sõjavolituste vastu, mille on sellele andnud põhiseadus,\" lisas ta.\n\nIraan on lubanud Soleimani tapmise eest kätte maksta. Trump on ka ise raevukalt sõna võtnud ja öelnud kongressile, et tema Iraani-teemalisi sotsiaalmeedia postitusi tuleks pidada seadusandjate teavitamiseks.\n\nPelosi sõnul esitab resolutsiooni kongressile esindajatekojas Michigani esindav endine Luure Keskagentuuri (CIA) analüütik Elissa Slotkin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kongress hääletab lähipäevil sõjavolituste resolutsiooni üle, millega tahetakse piirata president Donald Trumpi voli viia Ühendriike Iraaniga sõtta, ütles esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei hoiatab järjekordade eest idapiiril\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui tavapäraselt ületab Narvas piiri ligikaudu 12 000 inimest ööpäevas, siis ainuüksi 3. jaanuaril ületas piiri 22 755 inimest. See on pea 4000 inimest rohkem kui eelmise aasta 3. jaanuaril. Varsti hakkavad Eestisse pühi tähistama tulnud inimesed tagasi sõitma,\" teatas prefektuur sotsiaalmeedias.\n\nPolitsei teatel on piiripunktide ametnikud sellisteks olukordadeks valmistunud ja annavad endast maksimumi, kuid kui on palju turiste, on ka järjekorrad vältimatud.\n\nIda prefektuur soovitab piiriületajatel broneerida varakult aeg veebilehel eestipiir.ee ning aega varuda. Samuti soovitatakse võimalusel kasutada Luhamaa või Koidula piiripunkti.\n\n\"Kui teil on väliskülalisi, kes kavatsevad välispiiri ületada, siis paluge neil varakult broneerida piiriületusaeg ja tuletage neile meelde, et Eestist väljumisel on ooteala läbimine kohustuslik,\" soovitab Ida prefektuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ida prefektuur hoiatab, et kuivõrd tänavu on Eestis rohkem turiste Venemaalt, võib see lähipäevadel tähendada idapiiri ületamisel Narvas märksa pikemat ooteaega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAasa hinnangul võibki maanteede neljarajaliseks ehitamisele kuluda 15 aastat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna on meil Narva, Tartu ja Pärnu suunal neljarealisi teid kokku 145 kilomeetrit. Vaja on ehitada veel umbes 366 kilomeetrit. See on väga suur maht ning selle õnnestumiseks vajame rohkem projekteerijaid, ehitajaid ning ehitusmaterjale. 15-aastane programm on vajalik, et projekteerijaid ja ehitajad jõuaksid koolitada välja vajalikud insenerid ja töötajad ning ehitajad jõuaksid selle ajaga teha karjääride uuringud ja hankida kaevandusload,\" ütles Aas esmaspäeval ERR-ile.\n\n\"Juhul, kui averuse rakendamine võimaldab ehituse aega lühendada on see väga tervitatav,\" lisas Aas\n\nMaanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi ütles Teelehele antud intervjuus, et Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteede neljarajaliseks ehitamine läheks avaliku ja erasektori koostöös (PPP ehk averus) maksma 1,7 miljardit eurot, tööd võtaks aega 15 aastat ning maanteeametisse tuleks juurde palgata 50-60 inimest.\n\nKommenteerides Lengi hinnangut, et juba ainuüksi teede projekteerimine ja ehituse ettevalmistamine võtab viis aastat, nõustus Aas ka sellega. \"Nii ta paraku kipub olema. Kui teemaplaneering on olemas, kulub seadusest tulenevalt kavandatava teelõigu ainuüksi keskkonnamõju hindamisele pisut üle kahe aasta. Selle aja sees koostatakse ka teelõigu eelprojekt. Sama palju aega kulub ka maade võõrandamise protsessile, mille pikkus sõltub konkreetsele teelõigu trassile jäävate kinnistuste arvust. Sinna juurde lisandub projekteerimisele ja hanke väljakuulutamisele minev aeg,\" selgitas minister Aas. \"Aja kokkuhoiu kohad on väga piiratud,\" lisas ta.\n\nMinister märkis täiendava personali vajadusest rääkides, et see sõltub nii valitsuse otsustest kui ka projektide edenemise kiirusest. \"Suuremahuliste taristuobjektide ehitamisel on personali vajadus väga suur mitte ainult töövõtja poolel vaid ka tellija poolel. PPP projektide elluviimine vajab senisest enam juriidilist kui ka insenertehnilist kompetentsi. Kui suureks kujuneb täpne personalivajadus sõltub kas valitsuse sellkohasest otsusest ja PPP projektide elluviimise mahust ja tempost,\" ütles Aas.\n\nValitsus kiitis avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte, heaks oma eelmise aasta viimasel kabinetinõupidamisel 19. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas (Keskerakond) möönab, et suurte maanteede neljarajaliseks ehitamine on väga mahukas ettevõtmine ja see võibki võtta umbes 15 aastat nagu ütles hiljutises intervjuus maanteeameti strateegilise planeerimise direktor.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNeste: Iraani konflikt tõstab tõenäoliselt kütusehindu ka Eestis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pinged USA ja Iraani suhetes on kahtlemata pannud pingesse ka kütuse maailmaturu hinnad, kuid täna on veel raske prognoosida, kas ja kui palju sellest hinnad Eesti tanklates kerkivad. Kerget tõusu maailmaturul oli märgata kohe peale uudiste avaldumist ning sisseostu hindasid arvestades peaks tõus avalduma ka Eesti tanklates,\" ütles Sülluste.\n\n\"Seda on aga seni tagasi hoidnud tugev siseturu konkurents ning mõneti ka euro tugevnemine dollari suhtes. Edasine hinnaprognoos on väga spekulatiivne ning sõltub eelkõige, kas pinged kahe riigi vahel eskaleeruvad või taanduvad,\" lisas ta.\n\nNaftahinnad tõusid esmaspäeva hommikul pärast USA ja Iraani pingete teravnemist enam kui kaks protsenti. Põhjamere Brenti hind tõusis kauplemispäeva alguses 2,4 protsenti 70,24 dollarini. New Yorgis kerkis West Texas Intermediate 2,2 protsenti 64,42 dollarini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neste turundus- ja kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul jõuab Iraani ja USA vahel lahvatanud konfliktist alguse saanud kütusehindade tõus ilmselt ka Eestisse, kuid praegu hoiab seda tagasi äärmiselt tihe konkurents.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic aitas Serbia ATP karikaturniiril kaheksa parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt oli Djokovic 6:3, 6:2 üle Prantsusmaa esinumbrist Gael Monfilsist, võit oli talle Monfilsi üle juba 16. sama paljudest mängudest. Eelnevalt oli Benoit Paire 6:2, 6:7 (6), 6:4 alistanud Dušan Lajovici, mis tähendas, et kohtumise võitja otsustas paarismäng.\n\nSeal võitsid Djokovic ja Viktor Troicki 6:3, 6:7 (5), 10:3 Nicolas Mahut - Edouard Roger-Vasselini ja üle-eile Lõuna-Aafrika 3:0 alistanud Serbia kindlustas A-grupist ka edasipääsu. Nii Lõuna-Aafrikal kui Prantsusmaal on üks võit ja üks kaotus.\n\nHispaania võttis Uruguay üle kindla 3:0 võidu, kui Roberto Bautista Agut oli Franco Roncadellist üle 6:1, 6:2 ning Rafael Nadal alistas Pablo Cuevase 6:2, 6:1. Paarismängus võitsid Pablo Carreno Busta ja Feliciano Lopez kolmes setis Ariel Behari ja Juan Martin Furneaux'd. B-grupis on nii Hispaanial kui Jaapanil kaks võitu, esikoha võitja otsustab riikide omavaheline mäng.\n\nE-grupis oli Horvaatia 2:1 üle Poolast ja on võitnud mõlemad mängud, Austria (1-1) seljatas Dominic Thiemi toel Argentina (1-1).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esimest korda toimuval ATP tennise karikaturniiril Austraalias oli Novak Djokovic esmaspäeval võidukas kahes mängus ja aitas Serbial kindlustada edasipääsu kaheksa parema sekka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma 500 parema ratturi seas on seitse eestlast\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma 500 parema ratturi sekka kuulub lisaks Räimele veel kuus eestlast. Rein Taaramäe on 211., tippspordist taandunud Alo Jakin 250., Tanel Kangert 296., Aksel Nõmmela 307., Norman Vahtra 338. ja Martin Laas 425. Riikide edetabelis on Eesti 27., juhib Belgia Itaalia ees.\n\nUCI edetabelis on esikohal möödunud hooajal Vuelta võitnud sloveen Primož Roglic (Jumbo-Visma), kellele järgnevad prantslane Julian Alaphilippe (Quick-Step) ja taanlane Jakob Fuglsang. Tour de France'i võitnud Egan Bernal (Ineos) on neljas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) värskelt avaldatud aasta esimeses maanteeratturite maailma edetabelis on Mihkel Räim parima eestlasena 202. kohal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAastalõputurniirist võttis osa 3958 mängijat\n\n## Põhitekst:\n\nJuba 25. korda toimunud võistlusel käisid erinevates vanuseklassides ja liigades 13 võistluspäeva jooksul väljakul nii poisid, tüdrukud, harrastajad, fännid kui ka tippliigade mängijad. Kokku peeti 734 mängu, mida on võrreldes eelmise aastaga 79 võrra rohkem. Tegemist oli väga resultatiivse turniiriga, kui kokku löödi 2210 väravat.\n\nAastalõputurniiril peetud mängudest toodeti ligikaudu 184 tunni jagu otsepilti Soccernet.ee, jalgpall.ee ja Eesti jalgpalli Facebooki lehe vahendusel.\n\nEnim esikohti noppis turniiril JK Tabasalu, kes oli edukaim U´-19 Eliitliiga, Esiliiga B ning tüdrukute U-17 ja U-13 arvestuses.\n\n\"Esmane tagasiside osalejatelt ja pealtvaatajatelt on positiivne – formaadi muudatusega oldi rahul ja turniir õnnestus. Suur tänu kõigile, kes 25. Aastalõputurniiril kaasa tegid! Aitäh kõigile korraldajatele ja koostööpartneritele ning muidugi Kalevi spordihallile meie võõrustamise eest,\" lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud aasta viimastel nädalatel peetud traditsioonilisel jalgpalli aastalõputurniiril osales 305 võistkonda ja 3958 mängijat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjanike muuseumid tõstavad esile staaresemed\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõige paremini saab ehk staareseme ideest aru Louvre'i ja \"Mona Lisa\" võrdlust tuues,\" selgitas projekti üks eestvedajaid Egle Adams. \"Inimesed lähevad sinna muuseumisse ennekõike selle ühe maali pärast, aga vaatavad kokkuvõttes ka palju teisi kunstiteoseid. Meie tahame samuti kutsuda inimesi üles tulema ennekõike vaatama seda üht, erilise loo ja auraga eset, aga sellega koos saama terviklikumat pilti kirjanikust ja temaga seonduvast.\"\n\nIgast staaresemest valmis videoklipp. Nendes astuvad üles tuntud kirjanikud, näitlejad ja ühiskonnategelased, näiteks õiguskantsler Ülle Madise, näitlejad Priit Loog ja Ain Lutsepp, kirjanikud Vahur Afanasjev, Eda Ahi, Mart Juur jt.\n\nLühiklipid hakkavad ka ETV ja ETV2 kultuuriteadete all jooksma.\n\nÜhtlasi tehti pikem lavastuslik klipp, kus Toomas Nipernaadi kutsub kirjanikele külla.\n\nProjekti teostas Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing kultuuriministeeriumi toel.\nVideoklippide tekstide autor on Kaupo Meiel. Videod teostasid Raido Pedak ja Sten Kaalma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Käivitus Eesti kirjanike muuseumide ühisprojekt \"Staarese\", mis seab igas kirjaniku muuseumis fookusse ühe eseme, mida võib pidada muuseumi eriliseks aardeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDener Jaanimaa: aitab jutust, peame võitma hakkama!\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kohtub 16. jaanuaril võõrsil Luksemburgiga ning kolm päeva hiljem Põlvas sama vastasega. Põhivalikturniirile pääseb kahe mängu kokkuvõttes parem meeskond.\n\nMullu neljandat korda Eesti parimaks käsipalluriks valitud Dener Jaanimaa ühineb koondisega Euroopa Meistrite liiga klubi Zaporožje HC Motor juurest, kus sügishooaega alustas Ukraina superkarikavõiduga. Lisaks edeneti otse veerandfinaali tugevas SEHA-liigas ning treenerivahetuse järel tuli punktilisa Meistrite liigaski.\n\n\"Viimane mäng oli Ukrainas 18. detsembril, nii et sain mõnusalt puhata. Jõulud veetsin kodus ja aastavahetuse sõpradega reisil. Nüüd on nii keha kui vaim valmis Eesti esindamiseks. On hea, et saame pikalt valmistuda ja neljapäevases Kääriku-laagris kambavaimu kasvatada,\" õhkus Jaanimaast Eesti käsipalliliidu pressiteate vahendusel positiivsust.\n\n\"Luksemburgil on hoopis teine lähtekoht, sest neil on nädal varem kolm MM-valikmängu. Ma ei usu, et see neid füüsiliselt liigselt väsitab, sest tänapäeval osatakse kiirelt taastuda. Aga kui nad Slovakkia, Leedu ja Fääri saarte vastu tulemusi ei saa, võib see kindlasti mängijatele mentaalselt mõjuda,\" arutles Eesti koondises ligi 300 väravat visanud paremsisemine.\n\n\"Samas saavad luksemburglased mängupraktikat ja vahetult kohtumiste järel puudujääke analüüsida. Meil sellist võimalust pole, ehkki rahulikult vaid kaheks mänguks valmistumine on jälle omamoodi hea. Seega võib tihe mängugraafik olla vastastele nii kasuks kui kahjuks,\" hindas Jaanimaa.\n\nEesti koondis pidas viimased ametlikud mängud oktoobri lõpul Türgis, kus toimus 2021. aasta maailmameistrivõistluste valikturniir. Avamängus kaotati võõrustajatele 29:33 (14:18) ning päev hiljem jäädi alla Belgiale 20:25 (9:11) ning edasipääsuuks sulgus.\n\n\"Sügisel olime Türgi vastu pidevalt mängus sees, aga mõned rumalad vead kallutasid kohtumise vastasele. Belgiaga võin isiklikust seisukohast öelda, et olin eelmise päeva suure koormuse järel lihtsalt täiesti tühi. Peame suutma stabiilselt – isegi kui mitte päris 60 minutit, siis lihtsalt pikemad perioodid – head mängu näidata,\" sõnas Jaanimaa.\n\n\"Aitab jutust, et kui nüüd hästi ei lähe, küll siis järgmine kord. Peame hakkama võitma! Kui Luksemburgist kahe mänguga jagu ei saa, oleks pettumus ikka väga suur. Eriti ootan teist kohtumist Põlvas, kus käsipallifännid loodetavasti saali täidavad. Vajame kodupubliku toetust, see lisab adrenaliini ja paneb jalad kiiremini liikuma,\" ootab Jaanimaa fänne 19. jaanuaril Mesikäpa halli.\n\nEesti koondis EM-valikmängudeks: Eston Varusk, Henri Sillaste, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti), Robin Oberg, Armis Priskus, Kaspar Lees, Markus Viitkar, Rainer Kelk (kõik HC Tallinn), Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Armi Pärt (HIF Karlskrona), Jürgen Rooba (Nice'i Cavigal Handball), Kristo Voika (Nove Veseli TJ Sokol), Rasmus Ots (SG VTB/Altjührden), Mait Patrail (TSV Hannover-Burgdorf)*, Dener Jaanimaa (Zaporožje HC Motor), Hendrik Varul (Hammarby IF), Karl Roosna (HSG Krefeld), Karl Toom (TV Emsdetten), Andris Celminš (Velenje RK Gorenje). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman.\n\n* Patrail ühineb koondisega nädal hiljem Tallinnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval kogunes Käärikul Eesti käsipallikoondis, et alustada ettevalmistust järgmisel nädalal peetavateks 2022. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlluaas: loodan, et Putin Tartusse ei tule\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esiteks ma ei usu hästi, et ta siia tuleb. Teiseks on mul väga kahju, et president (Kersti Kaljulaid - toim) üldse sellise sammu astus ja Putini siia kutsus. Vaieldamatult on praeguse Putini režiimi ajal käimas üks jõhkramaid väikeste rahvaste, ka soome-ugri rahvaste venestamine. Kui tema tuleks nüüd siia kongressile, oleks see näkkusülitamine kõigile väikerahvastele, keda ta represseerib. Ma loodan, et ta ei tule siia ja [Eesti] president oleks pidanud sellele mõtlema,\" rääkis Põlluaas.\n\nRiigikogu esimees avaldas ka arvamust, et Eesti on tervik Euroopa Liidu ja NATO-ga ning et eraldi dialoogi pidamine Venemaaga on täiesti mõttetu.\n\nKaljulaidi ja Putini eelmise aasta kohtumisse suhtus Põlluaas samuti kriitiliselt.\n\n\"Ja mis tulemus siis president Kaljulaidi kohtumisel Putiniga oli? Null. Mitte mingisugust tulemust ei olnud. Sellisel asjal pole mõtet. Peame ikka seisma selle eest, et EL ja NATO oleksid Venemaa-poliitikas ühtsed, et Venemaa agressioonide ees ei pigistataks silmi kinni – seal saame palju rohkem kaasa rääkida ja protsesse mõjutada. Kui lunime endale audientsi Putini juurde, siis anname signaali, justkui oleks tegemist rahvusvaheliselt austatud riigi esindajaga, kellega probleeme ei ole. Me võime seista kasvõi pea peal, sellest meie suhted heaks ei muutu. Heade suhete võti on Kremlis,\" leidis Põlluaas.\n\nToomas Sildami pikka intervjuud Henn Põlluaasaga saab lugeda teisipäeva hommikul ERR-i portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) leiab, et president Kersti Kaljulaid tegi vea, kui kutsus eeloleval suvel Tartus toimuvale soome-ugri rahvaste maailmakongressile Venemaa presidendi Vladimir Putini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nElisa ajaviitekanal pakub aeglast televisiooni\n\n## Põhitekst:\n\nElisa kaabelteenuse klientideni jõudis käesoleval nädalal uus ajaviitekanal – Elisa telekanal. Uuel kanalil näeb Elisa originaalseriaalide esimesi osi ning Elisa Huubi ja videolaenutuse sisu tutvustavaid klippe. Esimest korda Eestis näeb Elisa telekanalilt ka lõõgastavaid ajaviiteklippe ehk slow- TV-d.\n\n\"Skandinaaviast alguse saanud nn aeglane televisioon on maailmas juba aastaid laineid löönud. Elisa telekanaliga saab edaspidi lõõgastuda vaadates kajakisõite avamerel ja jõgedel, praamisõite Eesti saartele või jalgrattal kulgemist kaunitel Lääne-Eesti teedel,\" sõnas Elisa sisuhankespetsialist Triin Lember. Ajaviiteklippe lisandub telekanalile järjest juurde ning tulevikus jõuavad kanalile ka ülekanded ja salvestused valitud spordi- ja meelelahutussündmustelt.\n\nElisa rahvusvahelisest omatoodangust on eetris Elisa originaalsarjade nagu \"Kõik patud\", \"Ivalo\", \"Rusikas\" jt esimesed osad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teleteenuse pakkuja Elisa tuli välja uue ajaviite telekanaliga, kus näeb Elisa originaalsarju, saab jälgida slow -TV-d ning tutvuda Elisa Elamuse telesisuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Sander Vene aitas Varese hooaja teise võõrsilvõiduni\n\n## Põhitekst:\n\nEestlase arvele kogunes üheksa punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/4, vabavisked 1/2), kuus lauapalli, viis resultatiivset söötu, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga.\n\nMängu möödus mõlema tiimi jaoks tõusude-mõõnadega, kuid viimasel perioodil olid külalised pidevalt mõne punktiga ees. Treviso vähendas lõpus vahe ühele silmale (79:80), aga rohkemaks Vene tiimi vastu võimelised ei oldud.\n\nVarese parim oli 30 punkti visanud Jason Clark. Treviso parima David Logani nimele kirjutati 25 silma.\n\nVarese on võitnud-kaotanud nüüd kaheksa mängu, millega jagatakse turniiritabelis kaheksandat kuni kümnendat kohta. Treviso jätkab kuue võidu ja kümne kaotusega.\n\nHenri Drelli klubi Pesaro kaotusteseeria jätkus kodus mänguga Trieste vastu, kus jäädi alla 76:82 (27:25, 20:23, 17:16, 12:18). Eestlane koosseisu ei kuulunud.\n\nPesaro on kaotanud kõik 16 selle hooaja mängu, Trieste on viie võidu ja 11 kaotusega eelviimane.\n\nItaalia kõrgliiga kolm esimest on Bologna Virtus (14-2), Sassari (13-3) ja Brescia (11-5).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia korvpalli kõrgliigas alistas Siim-Sander Vene klubi Varese võõrsil Treviso meeskonna 84:79 (23:17, 14:27, 22:11, 25:24).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaarja Vaino: väide, et Tammsaare varastas Lutsult, on otsitud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui võtta aluseks \"Tõde ja õigus\" ja \"Kevade\" sari, siis see seos on pisut otsitud,\" ütles Maarja Vaino. \"Kui hakata kahe kirjaniku teoseid selle pilguga, kuidas üks või teine kirjanik on teist mõjutanud, siis ma vaataksin pigem romaanide \"Vaikne nurgake\" ja \"Ma armastasin sakslast\" poole.\"\n\nOskar Lutsu \"Vaikne nurgake\" ilmus aasta varem Anton Hansen Tammsaare teosest \"Ma armastasin sakslast\" ja Vaino sõnul tekivad tõsised paralleelid, kus Tammsaare on üritanud Lutsu \"Vaikset nurgakest\" enda meelest paremini üle kirjutada.\n\nKüll ei saa aga Vaino hinnangul teha kandvaid järeldusi tõigast, et Tammsaarel on samuti töö ja kraavikaevamine esile tõstetud, see oli pigem ajastu märk. \"Töö oli juba Tõnissonil teemaks,\" tõdes Vaino. \"Ja veel vähem saab väita, et Lutsu mõnest nüansist on Tammsaare kirjutanud terve pentaloogia. Sellistel väidetel ei ole alust. Samas võib karakterivõrdluses näha paralleele Kõrboja Anna ja Raja Teele puhul, ja ka Arno ja Indreku vahel. Küsitav, kas need on Tammsaarel inspireeritud just Lutsust, aga sel juhul on see pigem huvitav kirjanduslik intertekstuaalne seos, mitte näppamine.\"\n\nMaarja Vaino nentis, et mitte ainult Lutsul ja Tammsaarel, vaid üldse nende põlvkonna, Teise maailmasõja eelsetel autoritel on sarnasusi, sest nad elasid sarnases maailmas.\n\nTiit Hennoste ütles ERRile, et temal tekkis seos täiesti kindlal pinnal. \"Kui ma leidsin \"Tootsi pulmast\" lause \"Töö on see, mis meid päästab.\",\" sõnas Hennoste. \"Tali ütleb seda pärast välismaalt tagasitulekut sõber Lestale. Ja see kõlas kahtlaselt sarnaselt lausele \"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.\"\n\nMuid sarnasusi ei pidanud Hennoste otsima, need torkavad tema sõnul otse silma. \"Näiteks et Toots ja Pearu on sarnased triksterid või trikitajad või mängurid, kes keeravad teistele inimestele käkke kokku. Seejärel tulin selle peale, kuidas olulised kohad raamatutes sarnanevad: Kiir lõhub Tootsi pulmas nõusid, Andres peksab jõulu ajal koera. Minnes natuke \"Tõest ja õigusest\" välja, siis nii Kõrboja Anna võtab endale mehe kui Raja Teele võtab mehe ja mehe võtmine oli tollal ikka haruldane asi.\"\n\n\"Ega ma ei väida, ma vihjan, need on põnevad paralleelid,\" muheles Hennoste. \"See ei pea olema isegi laenamine, vaid võib olla autori puhul ka alateadlik.\"\n\nHennoste lisas seoseid, mida Õhtulehes ei olnud: \"Luts kirjutas ju kihelkonnakoolist ja selle järel Tootsi peremeheks kasvamise loo, Tammsaare kirjutas tagurpidi, kõigepealt maaga võitlemise loo ja siis kooliloo.\"\n\nLisaks tõi Hennoste välja seose \"Kõrboja peremehe\" ja \"Suve\" teise osa vahel: \"Luts kirjutab romaani sellest, kuidas Tootsist saab uus peremees, ja see on kirjutatud Eesti Vabariigi algushetkil, Tammsaare vihjab aga sellele, et seda peremeest ei ole veel Eestis olemas ja see tuleb alles kasvatada.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kirjandusteadlane Tiit Hennoste väitis Õhtulehes, et Tammsaare varastas \"Tõde ja õigust\" kirjutades üht-teist Lutsu \"Kevade\" sarjast. Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino kommenteeris ERRile, et võib rääkida kirjanduslikest seostest, aga mitte näppamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästjad ei pea enam madalama ohutasemega väljakutsetele minuti jooksul reageerima\n\n## Põhitekst:\n\nOhuhinnangute alusel ja erineva operatiivsusastmega reageerimine on seni olnud kasutusel eelkõige kiirabil ja politseil ning alates homsest võetakse analoogsed põhimõtted kasutusele ka pääste- ja demineerimissündmuste lahendamisel.\n\nHäirekeskus hakkab väljakutseid reageerimiskiiruse järgi eristama madala ohutasemega sündmusteks ja kõrgema ohutasemega sündmusteks. Madala ohutasemega sündmused on eelkõige sellised, kus kellegi elu ei ole vahetus ohus ja sündmuse olustik ei eskaleeru, näiteks lindude/loomade päästmised ja tuulega murdunud puud, mis kellegi elu ei ohusta. Hinnanguliselt võib muudatus puudutada ligi 20 protsenti kõigist väljakutsetest.\n\nSeni kehtinud põhimõtete järgi tuli päästemeeskondadel pärast väljasõidukorralduse saamist komandost välja sõita 60 sekundi jooksul olenemata sündmuse liigist ja ohutasemest. Edaspidi lisab häirekeskus väljasõidukorralduse juurde ka prioriteetsusastme ehk reageerimise operatiivsus tagatakse vastavalt konkreetse sündmuse ohuhinnangule.\n\n\"Päästetööd on keerulised ja ohtlikud ning peame sellega arvestama, et õnnetuskohale kiirustades võib juhtuda õnnetusi. Kõige tähtsam on aga see, et meie päästjad jääksid terveks, jõuaksid sündmusele alati kohale ja ei paneks ennast ega kaasliiklejaid liigsesse ohtu. Statistika ja praktika on näidanud, et teatud sündmuste puhul ei ole liigse kiirustamisega võetud risk otstarbekas,\" ütles päästeameti päästetööde osakonna valmisoleku talituse juht Leho Lemsalu. Ta lisas, et kohtadesse, kus kellegi elu vajab päästmist, ja muudele ajakriitilistele sündmustele sõidetakse päästekomandost välja jätkuvalt kuni 60 sekundi jooksul ning vilkurite ja sireenide saatel.\n\nKui kellegi elu on ohus, siis reageerivad päästemeeskonnad sellisele sündmusele lähtudes kiirema abi printsiibist. Kiireima abi printsiip tähendab, et spetsiaalne programm paneb sekundiga kokku info: kus asub sündmus, mis liiki abi sinna vaja on, kus asub lähim vaba ressurss, milline on teekond ressursside juurest sündmuskohale. Päästemeeskondade paiknemist ja hõivatust jälgitakse reaalajas.\n\nPäästeamet suudab Eestis tagada igale sündmusele esimese päästeauto kohale jõudmise üldiselt maksimaalselt 15 minutiga.\n\n2019. aastal juhtus päästjatega 52 tööõnnetust, neist raskeid kümme. Väljakutsele reageerimisega seotud tööõnnetusi oli kuus. Päästeameti masinapargis on ligikaudu 500 sõidukit ning aastas satub neist avariisse keskmiselt 15.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alates 7. jaanuarist reageerivad päästemeeskonnad madalama ohutasemega päästesündmustele senise ühe minuti asemel kuni kolme minuti jooksul. Reageerimisaja pikendamise eesmärk on vähendada sündmustele kiirustamise käigus tekkivaid tööõnnetusi ning hoida ära alarmsõidu käigus toimuvaid liiklusõnnetusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti autoralli meistrivõistluste algus lükkub edasi\n\n## Põhitekst:\n\nTalviste olude puudumise tõttu otsustasid korraldajad ralli kuu võrra edasi lükata ning see plaanitakse läbi viia 21.-22. veebruaril.\n\n\"Selle otsuse tegemine oli raske kuid õige. Meie eesmärk on korraldada korralik talveralli ning seetõttu peame ootama veebruarini,\" sõnas ralli korraldusmeeskonna liige Renārs Salaks.\n\n\"Meil lasub vastutus võistlejate ja pealtvaatajate ees, kuid sel aastal me jaanuaris talviseid tingimusi kahjuks pakkuda ei suuda. Loodame siiski veebruaris läbi viia korraliku talveralli, kuhu on kõik oodatud.\"\n\nKui ilmaolud lubavad, siis saavad Eesti, Läti ja Leedu autoralli meistrivõistlused alguse 8. veebruaril sõidetava Sarma ralliga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti ja Läti autoralli meistrivõistluste hooaeg 2020 pidi alguse saama järgmisel nädalavahetusel Lätis, kuid kehvade ilmaolude ja sobimatute rajatingimuste tõttu jääb 17.-18. jaanuaril Aluksne ralli sõitmata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskerakond esitas plaani, kuidas suurest eelarvemiinusest välja tulla\n\n## Põhitekst:\n\nEhkki erakondade 2019. aasta neljanda kvartali majandustulemused on veel avalikustamata, saab Keskerakonna kirjale lisatud Excel tabelist teada, et partei lõpetas 2019. aasta 550 000 euro suuruse netovara miinusega.\n\nKeskerakond plaanib 2020. aasta lõpuks sellest välja tulla nii, et erakonna tulud igas kvartalis saavad olema ligi 140 000 eurot suuremad kui kulutused. Seda eesmärki aitab saavutada asjaolu, et 2020. aastal Eestis valimisi ei toimu, mis on parteide jaoks peamine lisakulu allikas.\n\nKonkreetselt arvestab Keskerakond 2020. aastal igas kvartalis 341 925 euro suuruse riigitoetusega, 100 000 euro suuruste annetustega ja liikmemaksudest loodab partei koguda igas kvartalis 16 250 eurot. Kvartalis on need kolm tuluallikat kokku ligi 460 000 eurot.\n\nKulutada plaanib Keskerakond 2020. aastal igas kvartalis 320 000 eurot, millest 140 000 on mõeldud majandamiskuludele, 120 000 tööjõukuludele ja 60 000 poliitilise tegevuse kuludele.\n\nSelle plaani järgi peaks Keskerakonna netovara 2020. aasta lõpuks praeguse 550 000 euro suuruse miinuse asemel jõudma plussi 2700 euroga.\n\nSoovitud eesmärki on Keskerakonnal sellevõrra lihtsam saavutada, et 2020. aastal Eestis valimisi ei toimu. Näiteks 2019. aasta esimeses kvartalis, mil toimusid riigikogu valimised, olid Keskerakonna kulud üle 1,4 miljoni euro, kuid teises ja kolmandas kvartalis 315 000-330 000 eurot.\n\nEhk kui valimisi ei toimu, on 320 000 euro suurune kulude suurusjärk 2020. aasta igas kvartalis üsna realistlik.\n\nKa planeeritud tulude pool ei tohiks Keskerakonnal üle jõu käia. Peamine sissetulekuallikas ehk üle 340 000 euro suurune riigieelarveline toetus on kindel. Ka planeeritud 100 000 euro juurde jäävad annetused kvartalis on reaalsed, kui võtta aluseks 2019. aasta valimistele järgnenud ehk teise ja kolmanda kvartali annetused, mis olid vastavalt 170 000 ja 150 000 eurot.\n\nSenist maksedistsipliini arvestades on mõnevõrra küsitavam kõige väiksem tuluallikas ehk liikmemaksud. Kui Keskerakond lubab 2020. aastal igas kvartalis koguda 16 250 eurot ja aasta peale 65 000 eurot liikmemakse, siis võrdlusena 2019. aasta kolme kvartaliga koguti kokku veidi üle 18 000 euro liikmemakse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb esitas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) finantsplaani, kuidas kavatseb Keskerakond oma praeguse suure netovara miinuse 2020. aasta lõpuks plussi viia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes lõpetas tegevuse kriminaalseks kuulutatud United Brotherhood\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad grupeerinud loobuvad nii klubiruumidest kui nende eraldusmärgiks olevatest logoga vestidest, särkidest ja teistest asjadest, vahendas Postimees portaali mtvuutiset.fi.\n\n\"Meie kohta esitatakse pidevalt alusetuid väiteid ja meie peal kasutatakse vägivalda. Üks neist väidetest on, et meie grupeering asutati eesmärgiga panna toime kuritegusid. See ei vasta tõele,\" selgitas United Brotherhoodi esindaja Ville Jaatinen.\n\nPolitsei on liigitanud jõugu ja selle tütarjõugu organiseeritud kuritegevusega tegelejateks.\n\nJaatineni arvates on politsei ja teised võimusesindajad kasutanud jõuguliikmete peal vägivalda ja sunnimeetmeid. Ta selgitas, et politsei on otsinud läbi nii nende liikmete kodusid, kuid ka nende inimeste kodusid, kes ei ole United Brotherhoodiga otseselt seotud.\n\n\"Politsei peab ohtlikuks isegi seda, kui jõuguliige on käinud külas sõbral, kes ei kuulu jõuku. Võimuesindajate arvates ohustab meie klubi demokraatliku ühiskonna julgeolekut. Kui ühiskonnas ei ole turvaline, siis ei ole ja nii ongi, sellel ei ole meiega midagi pistmist,\" jätkas jõugu esindaja.\n\nUnited Brotherhoodil olid organisatsioonid Lahtis, Joensuus, Tamperes, Jyväskyläs ja Helsingis, kogunemiskoht asus Tuusulas.\n\nJaatineni sõnul on nende klubid lõpetanud tegevuse, välja arvatud Tamperes, kus see kauem aega võtab. Ta lisas, et nad ei kavatse mingi teise nime all uut grupeeringut luua.\n\n22 aastat United Brotherhood ja Rogues Gallery jõukudes olnud Jaatinen lisas, et tema aeg sellistes ühendustes on läbi saanud ja ta keskendub oma elus teistele asjadele.\n\nSoome keskkriminaalpolitsei teatas 2019. aasta septembris, et nad plaanivad saata United Brotherhoodi ja selle kõrvalharu Bad Unioni ametlikult laiali ning keelata nende tegevuse, kuna need jõugud kontrollivad üha enam vanglaid ja vange.\n\nRingkonnaprokurör ja politseiamet esitasid Ida-Uusimaa ringkonnakohtule lailaisaatmisehagi.\n\nPolitseiamet teatas, et United Brotherhoodi on kohtus määratletud kui organiseeritud kuritegevusrühmitust, mille liikmed on pannud toime raskeid kuritegusid.\n\nUnited Brotherhoodi liikmed ja selle kõrvalharu liikmed on sel kümnendil olnud kahtlusalused enam kui 1300 kuriteos.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome motojõugud United Brotherhood ja Bad Union teatasid pressiteatega, et lõpetavad tegevuse, kuna nad on pidevalt politsei ja võimude märklauaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nApollo raamatumüügi edetabelis troonivad Mihkel Raud, Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla\n\n## Põhitekst:\n\nRohkem kui ühe teosega jõudsid tabelisse näiteks Eesti autorid Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu, välismaistest autoritest Yuval Noah Harari ja J. K. Rowling. Tabelist allpool saate otsida, kas teie tänavune lemmikraamat ja -autor jõudis samuti tabelisse.\n\nEdetabel on koostatud Apollo kaupluste ja veebipoe müügi põhjal. Edetabelisse ei ole arvestatud müüki raamatukogudele ning ostukeskustele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Apollo 2019. aasta jaemüügi tipp-100 edetabelis on esikohal Mihkel Raua \"Isa\", teisel kohal Andrus Kivirähki \"Tont ja Facebook\" ja kolmandal kohal Indrek Hargla \"Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit pidi paarismängus tunnistama maailma esireketi paremust\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses setis murdsid Kontaveit ja Pavljutšenkova kahel korral vastase servi, aga jäid seejärel kohe ise murdega taha. Kiires lõppmängus läksid Barty - Bertens 2:0 juhtima, kuid järgmisest kaheksast pallivahetusest võitsid Kontaveit ja Pavljutšenkova kuus ning esimese seti kolmandalt sett-pallilt 8:6.\n\nTeist setti alustasid Kontaveit ja Pavljutšenkova kohe oma servi kaotamisega ning uuesti juhtus sama asi üheksandas geimis. Kolmandas setis mängiti üksnes punkte: Barty - Bertens asusid juhtima 4:1, jäid taha 5:6, võitsid kolm pallivahetust järjest ja realiseerisid seisult 9:8 esimese matšpalli.\n\nÜksikmänguturniiri alustab Kontaveit teisipäeval. Tema esimene vastane on Taiwani tennisist Su-wei Hsieh (WTA 32.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Anett Kontaveit (WTA 26.) ja venelanna Anastassija Pavljutšenkova (WTA 31.) kaotasid Brisbane'i tenniseturniiri paarismängu avaringis üksikmängu maailma esireketile Ashleigh Bartyle ja hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 9.) 7:6 (8:6), 3:6, 8:10.", "role": "assistant" } ]