Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit jõudis kindla võiduga poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit jäi murdega taha, aga võitis seejärel neli geimi järjest ja asus juhtima 5:2 ning võitis seti esimeselt settpallilt 6:3.\n\nTeises setis murdis Kontaveit kohe kaks Kalinina pallingut ja asus juhtima 4:0. Üks servigeim õnnestus Kalininal päästa, aga Kontaveit võitis kohtumise teise matšpalli abil 6:3, 6:1.\n\nVeidi enam kui tunni kestnud kohtumises lõi Kontaveit esimest servi sisse 63 protsendiga (Kalinina 53,2%). Esimeselt servilt võttis eestlanna 75% ja teiselt 55,6% punkte. Kalininal olid vastavad näitajad 56% ja 36,4%.\n\nSeitsmest murdepallist viis võitnud Kontaveit lõi ka viis serviässa vastase ühe vastu. Kui eestlanna tegi ühe topeltvea, siis Kalininal kogunes neid matši peale kolm. Kontaveit teenis äralöökidest 26, ukrainlanna aga vaid neli punkti. Lihtvigu kogunes Kontaveidil 32 ja Kalininal 25.\n\nCluj-Napoca turniiri poolfinaalis ootab Kontaveiti rootslanna Rebecca Peterson (WTA 99.), kes oli veerandfinaalis üle ukrainlannast Lesia Tsurenkost (WTA 127.) 6:2, 3:6, 6:3.\n\nAnett Kontaveit - Anhelina Kalinina:\n\nEnne mängu:\n\nTänavu sügisel sisetingimustes kaks turniiri – Ostravas ja Moskvas – võitnud Kontaveit on sees võitnud 12 mängu järjest, üldse on ta enda viimasest 25 matšist võitnud 23. Cluj'is sai ta avaringis 6:3, 7:5 jagu läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud serblanna Aleksandra Krunicist (WTA 140.) ning teises ringis alistas 6:3, 6:4 belglanna Alison van Uytvancki (WTA 61.).\n\nKalinina oli avaringis kindlalt 6:1, 6:1 parem hollandlanna Lesley Pattinama Kerkhovest (WTA 152.) ning teises ringis alistas ta kolmapäeval 6:2, 6:2 sakslanna Anna-Lena Friedsami (WTA 137.).\n\nOmavahel pole 25-aastane Kontaveit ja 24-aastane Kalinina varem vastamisi olnud. \"Ma pole kunagi temaga mänginud. Pean sellest treeneriga rääkima. Võtan mäng-mängu haaval, ma isegi ei teadnud, kellega ma mängin, aga kindlasti on mul homseks mänguplaan,\" ütles Kontaveit neljapäeva õhtul pärast Van Uytvancki alistamist.\n\nKalininale on see karjääri teine WTA veerandfinaal, Kontaveidile aga hooaja üheksas.\n\nKalinina näitas tänavu head mängu liivaväljakuil, teenides 31 võitu ja vaid neli kaotust. Ukrainlanna võitis neli ITF-i turniiri. Kõva kattega väljakuil pole tal aga nii hästi läinud, enne Rumeeniasse saabumist oli ta sel väljakukattel sel sügisel võitnud vaid kolm matši. Korra on Kalinina sel aastal eestlannaga juba mänginud – USA lahtiste eel pidi ta Chicago turniiril avaringis tunnistama Kaia Kanepi 3:6, 6:2, 7:5 paremust.\n\nMaailma jooksvas edetabelis kümnendal kohal paiknev Kontaveit vajab Rumeeniast turniirivõitu, et kindlustada koht WTA finaalturniiril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Anett Kontaveit (WTA 14.) alistas Cluj-Napocas toimuval WTA 250 taseme tenniseturniiril ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 59.) ja pääses poolfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEurosaadikud andsid Euroopa Komisjoni õigusriigi põhimõttega seoses kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu palutud parlamendi resolutsioonides, esitas meie õigusteenistus Euroopa Komisjoni vastu (Euroopa) Kohtus hagi seoses suutmatusega rakendada tingimuslikkuse reeglit,\" ütles parlamendi spiiker David Sassoli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament läks reedel Euroopa Komisjoni vastu kohtusse, süüdistades viimast tahtmatuses rakendada mehhanismi, millega seotakse EL-i rahastus liikmesriikidele õigusriigi põhimõtte järgimisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liigas mängitakse viimase ringi kohtumised\n\n## Põhitekst:\n\nPremium liiga on jõudmas lõpusirgele. Liigatabel on poolitatud ning viimaste kohtumistega selgub nii tänavune meister kui ka meeskond, kes langeb liigast..\n\nVooru esimene kohtumine peetakse laupäeval, 30. oktoobril, kui liigatabelis kolmandla kohal olev Paide Linnameeskond võõrustab viiendal positsioonil paiknevat Tallinna JK Legioni. Kuigi meeskonnad pole oma ambitsiooni sel hooajal realiseerinud, siis on matemaatiliselt mõlemal klubil endiselt võimalus tabelis koha võrra kõrgemale kerkida.\n\nSelle hooaja omavahelised mängud on kujunenud tasavägiseks. Esimeses vastasseisus lepiti viiki ning kahel korral sai Paide võidupunktid kirja üheväravalise eduga. Paide linnastaadionil kõlab avavile kell 13.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.\n\nLaupäeva teises kohtumises lähevad vastamisi Pärnu JK Vaprus ja Viljandi JK Tulevik. Mõlemad meeskonnad paiknevad liigatabeli alumises pooles, mis tähendab, et hooaja lõpuni on neil jäänud veel vaid kolm kohtumist. Eriti kaalukad punktid on seega mängus Vapruse jaoks, kes on hetkel 15 punktiga viimasel kohal ning jääb üleminekumängudele pääsu tagavast eelviimasest reast maha nelja punktiga.\n\nEsimeses omavahelises vastasseisus leppisid meeskonnad väravateta viiki ning seejärel on Tulevik kirja saanud 3:1 ja 1:0 võidud. Kohtumine Pärnu Rannastaadionil algab kell 16.00, otsepilti vahendab Soccernet.\n\nLaupäeva viimane vastasseis peetakse Tartus, kus sealne JK Tammeka võõrustab FC Kuressaaret. Tammeka vajab sellest vastasseisust kindlaid võidupunkte, et kindlustada oma kohta üleminekumängudel.\n\nSel hooajal on meeskonnad omavahel kohtunud neljal korral ning võidud on jagunenud pooleks. Laupäevase vastasseisu avavile kõlab Tartu Tamme staadionil kell 19.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.\n\nPühapäevase mängupäeva avab JK Narva Transi ja Tallinna FC Flora vastasseis. Trans pääses tabeli poolitamisel viimasena ülemisse kuuikusse ning saabuval kodumängul soovitakse kindlasti end tõestada. Floral eksimisruumi enam ei ole – kui tahetakse oma meistritiitlit kaitsta ja seejuures konkurentide eksimustele mitte lootma jääda, tuleb kõikides eesootavates mängudes oma paremus maksma panna.\n\nSelle hooaja neli omavahelist vastasseisu on kujunenud üsna ühepoolseks: Floral on kirjas vaid võidud, väravate vahe on 14:3. Narva Kalev-Fama staadionil algab kohtumine kell 13.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.\n\nPühapäeval lähevad vastamisi liigatabelis neljandal kohal olev Nõmme Kalju FC ja liigatabeli liider Tallinna FCI Levadia. Levadia on Premium liiga tabelit juhtinud alates maikuust, ent võimsat minekut tuleb hoida lõpuni välja, sest tiitlit ajab taga ka mullune meister Flora.\n\nOmavahelises kolmes liigamängus on maksimaalsed punktid kirja saanud Levadia. Kui juulikuus võeti kindel 4:1 võit, siis esimeses ja viimases omavahelises mängus kindlustati võidupunktid napi üheväravalise eduga. Põnevuskohtumine peetakse Sportland Arenal algusega kell 15.00 ning kohtumist on võimalik jälgida ETV2 vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalavahetusel mängitakse Premium liigas viimase ringi kohtumised. Pühapäevast kohtumist Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia vahel vahendab otsepildis ETV2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHuawei kolme kvartali käive kahanes 32 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nHuawei on olnud USA-Hiina kaubandus- ja tehnoloogiasõja risttules alates sellest, kui ekspresident Donald Trump kuulutas firma julgeolekuohuks.\n\nFirma käive kukkus aasta esimesel üheksal kuul 32 protsenti 61,1 miljardi euroni.\n\nHuawei ei avaldanud oma finantstulemuse üksikasju, kuid firma esimees Guo Ping ütles, et nutitelefonide ja muude seadmete äri oli \"märkimisväärselt mõjutatud\".\n\n\"Mobiilsideoperaatori segmendis püsis tulemus stabiilne ja firma on kindel oma võimes jätkata klientidele praktilise väärtuse pakkumist\", lisas Guo Ping.\n\nÜhendriigid ei ole esitanud konkreetseid tõendeid väitele, et Huawei on julgeolekuoht, kuid on keelanud firmal hankida Ameerika päritolu osiseid nagu mikrokiibid, samuti kasutada Google'i operatsioonisüsteemi Android.\n\nKaubandussõjast tingitud raskuste tõttu on Huawei olnud sunnitud liikuma kiirelt uutesse ärivaldkondadesse, muu hulgas isesõitvad autod ja tarkvara.\n\nHuawei on maailma suurim võrguseadmete tootja ja oli kord suurim nutitelefonide tootja Apple'i ja Samsungi kõrval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina telekomihiid Huawei teatas reedel, et selle käive langes aasta esimeses kolmes kvartalis 32 protsenti. Firma kannatab jätkuvalt USA sanktsioonide all, mis mõjutab nutitelefonide müüki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKaotuseta püsiva Florida Panthersi peatreener lahkus ametist\n\n## Põhitekst:\n\nJoel Quenneville oli Florida Panthersi peatreener alates 2019. aastast ning meeskond alustas käesolevat hooaega seitsme järjestikkuse võiduga. 63-aastane Quenneville pani ameti maha seoses Chicago Blackhawksi seksuaalse ahistamise skandaaliga.\n\nNimelt oli Quenneville Chicago Blackhawksi peatreener 2010. aastal, kui meeskonna abitreener Brad Alrich seksuaalselt ahistas ühte Blackhawksi mängijat. Sel nädalal NHL-i poolt avaldatud raportist ilmnes, et Quenneville oli intsidendist teadlik, ent ei reageerinud vahejuhtumile vastava kiiruse ega tõsidusega.\n\nNHL-i avaldatud raporti kohaselt leidsid meeskonna tippjuhid 2010. aastal, et kuna Blackhawks oli intsidendi toimumise ajal play-off mängudel, siis üritati meeskonna sisekliima hoidmiseks vahejuhtumiga võimalikult kaua mitte tegeleda.\n\nRaporti kohaselt alustas Blackhawks sisejuurdlust kolm nädalat pärast vahejuhtumit. Ühtlasi ilmnes raportist, et ahistatud mängijat mõnitasid ning solvasid mitmed tiimikaaslased, kes olid intsidendist teadlikud.\n\nSelle nädala teisipäeval määras NHL Chicago Blackhawksile \"ebaadekvaatse sisejuurdluse\" tõttu kahe miljoni dollari suuruse rahatrahvi ning klubi peadirektor Stan Bowman lahkus vahejuhtumi tõttu samuti ametist.\n\nQuenneville võitis Chicago Blackhawksi peatreenerina kolm Stanley Cup karikat (2010, 2013, 2015) ning on varasemalt juhendanud ka St. Louis Blues ja Colorado Avalanche meeskondasid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL Florida Panthersi peatreenerina töötanud Joel Quenneville pani neljapäeva hilisõhtul ameti maha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia hoiatas Prantsusmaad kalatüli ähvarduste pärast\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa pidas neljapäeval kinni Suurbritannia kalalaeva, mis väidetavalt kalastas Prantsusmaa vetes. Teisel laeval lubati lahkuda.\n\nPrantsusmaa võimud selgitasid, et kinni peetud kalalaeval Cornelis-Gert Janil ei olnud püügiluba. Seda eitas aga laeva omanik Macduff Shellfish. Euroopa Liidu teatel võttis Suurbritannia laeva püügiloa tagasi 1. märtsil, vahendas BBC.\n\nPrantsuse võimude teatel astub laeva kapten järgmise aasta augustis kohtu ette.\n\nPrantsusmaa ähvardab, et keelab Briti laevadel oma sadamatesse sisenemise, kui kalapüügiõiguste tüli teisipäevaks ei lahene. Samuti on Prantsusmaa ähvardanud täiendatava piirikontrollidega Suurbritannia tarbekaupadele, Briti laevade turvakontrolli tugevdamisega ning Suurbritanniasse minevate ja sealt tulevate raskeveokite sagedasema kontrollimisega.\n\nEustice nimetas Prantsuse võimude keelekasutust kalatülis provokatiivseks. Ta ütles, et tõstatab küsimuse Euroopa Komisjoniga. Prantsusmaa suursaadik on aga Suurbritannias vaibale kutsutud.\n\n\"Esialgu me ei hakka vastama viisil nagu Prantsusmaa on teinud. Me tõstatame küsimuse Komisjoniga ning läbi diplomaatiliste kanalite Prantsuse suursaadikuga, kuid me jätame endale õiguse astuda rohkem samme, kui Prantsusmaa otsustab oma ähvardustega edasi minna,\" ütles Eustice.\n\nBriti peaminister Boris Johnson kohtub nädalavahetusel Roomas G20 tippkohtumise kõrval Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, teatas peaministri pressiesindaja.\n\nTa lisas, et Prantsusmaa on jätkuvalt Suurbritannia lähedane ja tugev liitlane.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia hoiatas, et võib vastata Prantsusmaale samaga, kui viimane oma ähvardused seoses Brexiti-järgse kalapüügiõiguste tüliga täide viib, teatas Briti keskkonnaminister George Eustice.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGreen Bay andis Arizonale esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nGreen Bay Packers alistas võõrsil Arizona Cardinalsi 24:21 ning teenis hooaja seitsmenda võidu. Esimesel veerandajal tegi mängus esimesena skoori Arizona jooksja Chase Edmonds, kes viis kodumeeskonna 7:0 juhtima.\n\nTeise veerandaja alguses viigistas seisu Green Bay jooksja Aaron Jones. Green Bay võitis poolaja 10:7.\n\nKolmandal veerandajal skoorisid mõlemad meeskonna ühe touchdown 'i ning viimase veerandaja alguses suurenes Green Bay edu kümnele punktile, kui Aaron Rodgersi söödu püüdis Randall Cobb.\n\nArizona suutis James Conneri touchdown 'iga vahe taas vähendada kolmele punktile ning kodumeeskonnal oli 12 sekundit enne kohtumise lõppu võimalus ka juhtima minna. Paraku said Arizona mängujuht Kyler Murray ja püüdja AJ Green teineteisest valesti aru ning Murray sööt lendas Green Bay kaitsja kättesse.\n\nRASUL DOUGLAS INTERCEPTS MURRAY. #GoPackGo pic.twitter.com/ZIDly9m0Bc\n\n— NFL (@NFL) October 29, 2021\n\nGreen Bay võitis kohtumise 24:21 ning teenis seitsmenda järjestikkuse võidu. Arizona Cardinalsil on samuti kirjas seitse võitu ja üks kaotus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameerika jalgpalliliigas NFL peeti Eesti aja järgi reede varahommikul kaheksanda nädala esimene mäng. Green Bay Packers alistas seni kaotuseta olnud Arizona Cardinalsi 24:21.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: kolmandik Läti valijatest leiab, et Lembergs sobiks peaministriks\n\n## Põhitekst:\n\nUuring viidi läbi oktoobris ja selles osales 933 Läti kodanikku, teatas LSM.\n\nLembergs on kõige populaarsem meessoost valijate seas. Samuti on Lembergs populaarne venekeelsete valijate seas.\n\nLembergs juhtis Ventspilsi 1994. aastast. Kohus määras talle 22. veebruaril korruptsiooni eest karistuseks viieaastase vabadusekaotuse, vara konfiskeerimise ja 20 000 eurose trahvi. Lembergsi kaasuse kohtuotsuse täistekst on üle 1900 lehekülje pikk.\n\nPeaminister Krišjanis Karinši toetus oli uuringus 33, 9 protsenti. Karinši toetus oli kõige suurem kõrge sissetulekuga valijate hulgas. 69,5 protsenti inimestest leidis, et tervishoiuminister Daniels Pavluts ei sobiks peaministriks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti uuringufirma SKDS küsitlusest selgus, et 36 protsenti Läti valijatest peab endist Ventspilsi linnapead Aivars Lembergsi sobivaks peaministri ametisse. Lembergs viibib hetkel vanglas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus: Keskerakond peab Midfieldile tagastama keelatud annetuse\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna ringkonnakohus tühistas reedel tehtud otsusega Tallinna halduskohtu 29. jaanuari otsuse osaliselt ja seda osas, millega tühistati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutus nr 77 tervikuna.\n\nRingkonnakohus rahuldas MTÜ Eesti Keskerakonna kaebuse osaliselt, tühistades komisjoni ettekirjutuse osas, millega Keskerakonda kohustati tagastama Midfield OÜ-le keelatud annetuse koos käibemaksuga, seisis kohtuotsuses.\n\n\"See tähendab, et kohus kokkuvõtlikult rahuldas kaebuse osaliselt ja keelatud annetus tuleb tagastada, kuid seda ilma käibemaksuta,\" teatas Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu.\n\nERJK-l tuleb ettekirjutuses märgitud keelatud annetuse ilma käibemaksuta summa arvutada välja 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning teha see teatavaks Keskerakonnale.\n\nERJK 2019. aasta 8. aprillil tehtud ettekirjutusega nr 77 kohustati Keskerakonda tagastama Midfield OÜ-le keelatud annetus ca üks miljon eurot.\n\nVaidluse all oli ettekirjutus, millega kohustati kaebajat tagastama Midfield OÜ-le keelatud annetus. ERJK pidas keelatud annetuseks Midfield OÜ poolt kaebajale osutatud reklaamiteenuseid, mille eest ei ole Midfield OÜ kaebajale arveid esitanud ega tasu nõudnud.\n\nEttekirjutuse põhjenduste kohaselt korraldas Midfield OÜ perioodil 2009–2015 kõik Keskerakonna valimiskampaaniad, kuid on jätnud neile olulises osas arved esitamata.\n\nRingkonnakohus nõustus ERJK-ga leides, et kui juriidiline isik pakub erakonnale kaupu või teenuseid tingimustel, mis ei ole samadel tingimustel kättesaadavad teistele isikutele, on tegemist keelatud annetusega.\n\nRingkonnakohtu hinnangul oli vaidlustatud ettekirjutus formaalselt õiguspärane ning materiaalselt õiguspärane osas, milles keelatud annetus ja selle suurus arvutati välja brutokasumi marginaali alusel. Ettekirjutus oli ringkonnakohtu hinnangul aga õigusvastane osas, millega kaebajat kohustati tagastama keelatud annetus kolmandale isikule koos käibemaksuga.\n\nKohus märkis, et käive tekkis aastatel 2009–2015, mil Midfield OÜ pakkus kaebajale teenuseid ja kaupu seoses valimistega ja seega käibedeklaratsioon ja selle lisad tulnuks esitada maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kohtu hinnangul puudusid ettekirjutuses põhjendused selle kohta, et kujunenud olukorras oleks riigil nüüd enam võimalik aastatel 2009–2015 toimunud käivet tagantjärele maksustada ning seetõttu võiks summa tagastamine koos käibemaksuga olla Midfiled OÜ-le alusetu rikastumine.\n\nKassatsioonkaebuse võib esitada riigikohtule hiljemalt 29. novembril.\n\nKeskerakonna esimees Jüri Ratas ei soovinud veel öelda, kas Keskerakond kaebab otsuse edasi.\n\n\"Me kõigepealt tutvume selle otsusega, see tuli ju täna. Analüüsime seda ja kujundame oma seisukoha,\" lausus Ratas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab Keskerakond tagastama miljon eurot ilma käibemaksuta keelatud annetuse Midfield OÜ-le.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSpice Girls avaldas eksklusiivse versiooni singlist \"Wannabe\"\n\n## Põhitekst:\n\nJuubeli eel jagas tüdrukutebänd enda debüütalbumi kordusväljaannet. Samuti ilmus uus video singlile \"Wannabe\".\n\nUus \"Wannabe\" video filmiti Londoni hotellis St Pancras Renaissance, kus võeti üles ka 1996. aasta \"Wannabe\" muusikavideo.\n\nVaata \"Wannabe\" originaalvideot ja selle uusversiooni:\n\nSelle aasta alguses ilmus Spice Girlsi seni kuulmata lugu \"Feed Your Love\", et tähistada bändi debüütsingli \"Wannabe\" 25. aastapäeva.\n\nKuula ka debüütalbumi kordusväljaannet:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia popbänd Spice Girls tähistab 4. novembril 2021 25 aasta möödumist albumi \"Spice\" ilmumisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia meedia: Renet Vanker on siirdumas Euroopa tippliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nSelveri peatreeneri Andres Toobali sõnul pole 23-aastase Vankeri üleminek veel sugugi kindel. \"Tean, et Reneti kohta on küsitud, kas tal oleks variant välismaale siirduda, aga konkreetset pakkumist pole talle minu teada tehtud. Ka klubiga pole ühendust võetud. Hetkel on minul vaid see info, et agent on Reneti kohta maad uurinud ja tema mänguvideoid küsinud,\" ütles Toobal Võrkpall24.ee -le.\n\nJuhul kui üleminek peakski tõeks saama, oleks Selveril uue mängija leidmisega kiire, sest klubi teine sidemängija on alles 17-aastane Sander Pärna.\n\nKevadel Itaalia esiliiga võitnud ning uut hooaega kõrgliigas ühe võidu ja kaotusega alustanud Tarantos mängib tänavu Läti koondise temporündaja Gustavs Freimanis, kes aitas eelmisel hooajal Jekabpilsi Luši meeskonna Credit24 Balti liigas pronksile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia meedia andmetel on Eesti võrkpallikoondise ja Tallinna Selveri sidemängija Renet Vanker lähedal Taranto klubisse siirdumisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid: ei meenu, et mõne võimuliidu läbirääkimised oleks olnud avalikud\n\n## Põhitekst:\n\nTabasin teid just praegu Tallinna koalitsioonikõneluste pausilt, millised on kõige värskemad sõnumid? Milles olete Keskerakonnaga kokkuleppe saavutanud?\n\nMe oleme kokku leppinud mõlemapoolselt selles, et me kommenteerime kõneluste sisu ja tulemusi siis, kui me oleme lõpptekstis kokku leppinud. Täna me ei ole selleni veel jõudnud, nii et praegu sisusse väga palju minna ei saa.\n\nMiks te sellise kokkuleppe tegite?\n\nSellepärast, et linna areng on ju tervik ja linna juhtimisele tuleb läheneda terviklikult. Üksikuid teemasid kontekstist välja rebides võib tekkida infomüra ja vale arusaam. Ma arvan, et on ka tallinlastele oluline, et juhul kui see võimuliit sünnib, siis nad näeksid, mis on selle võimuliidu plaan tervikuna mitte ei keskenduks ka avalik debatt siis ühele või teisele üksikküsimusele.\n\nErinevate koalitsiooniläbirääkimiste puhul on ikka tavaks olnud, et kokkulepitud punktidest antakse avalikkusele teada. Kas praegu ei või avalikkusele jõuda segased signaalid, et justkui ei olegi milleski kokku lepitud või siis ei leita ühist keelt?\n\nLõppkokkuvõttes ongi ju nii, et ega milleski ei ole kokku lepitud, kuni ei ole kokku lepitud kõiges. Ehk me liigume edasi mõlemapoolselt sooviga jõuda sellise leppe lõpptekstini, millele nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond kui Keskerakond, meie juhatused, piirkondade juhatused ja ka meie saadikud volikogus ühiselt on nõus alla kirjutama ja selle plaani elluviimist toetama. Ja enne, kui me seda dokumenti enda ees tervikuna ei näe, ei olegi kokkuleppeid. Enne seda on delegatsioonide ja läbirääkimistel osalevate inimeste nägemus, milline see kokkulepe võiks olla. Me mõlemapoolselt peame seda ju ratifitseerima.\n\nKeskerakond on ilmselt välja käinud oma tähtsad teemad, millega ta soovib Tallinnas edasi minna, ilmselt on teinud sama ka sotsiaaldemokraadid. Mis on need teemad, mis kahe erakonna puhul kattuvad, mis vaidluse objektiks ei ole ja millega kindlasti edasi minnakse?\n\nKindlasti on ka selliseid punkte, mis olid meil valimiseelsetes programmides sarnased või vähemalt samasuunalised, mille ümber vaidlusi on vähem. Aga tegelikult ka küsimustes, kus on küllalt suur konsensus läheme me väga sisusse ja täpsustame, et me saaksime ka ühtemoodi aru sellest, milles kokku lepitakse. See on ka väga oluline, et hilisemas töös ei tekiks tõrkeid, et üks pool on tõlgendanud mõnda punkti ühel viisil ja teine pool teisel viisil. Nii et tegelikult absoluutselt igas punktis on vaja vastastikku vahetada seisukohti ja vahetada mõtteid. Ja on küsimusi, mida tuleb ka täpsustada, nende finantspoolt või juriidilist poolt või mille juurde tuleb hiljem tagasi tulla.\n\nKas teie jaoks on see normaalne, et sisuliselt on praegused koalitsiooniläbirääkimised salastatud? Mida see räägib läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse kohta?\n\nMa ei mõista, mida te peate silmas sellega, et on salastatud. Ma ei ole kuulnud küll, et Eestis oleks kunagi mõnda võimuliitu kas siis riigi tasemel või ka omavalitsustes moodustatud selliselt, et see kogu läbirääkimiste protsess oleks olnud avalik. Rääkida saab ikkagi kokkulepetest. Ja loomulikult, kui need kokkulepped sünnivad, siis nendest kokkulepetest me räägime täiesti avalikult. Mitte midagi salajast ei ole üldse mõeldavgi, et ühe sellise kokkuleppe juures saab olla. Selles mõttes on see 100 protsenti avalik ja läbipaistev protsess, lihtsalt võtab pisut aega, enne kui me jõuame Tallinna linna väga paljude erinevate valdkondade arengu küsimustes ühisosani.\n\nErinevate võimuliitude läbirääkimiste vaheetappidest on ikkagi räägitud ja on antud lausa pressikonverentse- Viimane näide kasvõi praegu valitsuse moodustamise käigust. Pidevalt olid valitsuspoliitikud kaamerate ees ja andsid aru, milles parasjagu kokkuleppele jõuti. Eestis ei ole sugugi tavapärane olnud, et alles nii-öelda finišis avaldatakse, mille üle üldse läbi räägiti.\n\nSee on täiesti asjakohane võrdlus, võrrelda suurusjärke ka eelarve mõttes Tallinna linna puhul ja riigieelarve puhul. Tallinn sisuliselt võttes ongi nagu üks riigi suur tegevusvaldkond. Piltlikult öeldes, kui me vaatame eelarvet, siis Tallinn oleks nagu kogu majandus- ja ettevõtlusvaldkond. Selles mõttes ei ole mingit erinevust. See on lõppkokkuvõttes kõige mõistlikum, et me näeme kogu tervikpilti ja näeme seda kontekstis. Ma arvan, et nii on kõige arukam sellega edasi minna. Igal juhul see väldib infomüra ja väldib ka seda, et tekib mingeid valesid arusaamu.\n\nLinnapea Mihhail Kõlvart on öelnud, et läbirääkimised võtavad aega arvatust kauem. Mida see tähendab?\n\nLoomulikult need ei ole lihtsalt läbirääkimised, arvestades juba Tallinna mastaapi ja olulisust. Tallinn on siiski Eesti pealinn, sellel on eriline tähendus. Ja Tallinna linna eelarve maht on suur. Linnal on palju tegevusvaldkondi ja nendel otsustel, mis Tallinnas tehakse, on ka suur mõju. See, et see protsess võtab mõnevõrra aega, on eelkõige seotud sellega, et me läheneme küsimustele väga sisuliselt ja väga põhjalikult. Mõlemale poolele on tähtis mitte ainult rääkida, vaid ka teist poolt kuulata ja mõista ja aru saada, millised on need ratsionaalsed argumendid siis ühe või teise ettepaneku taga. Ja kolmandaks ka see, et kui riigi koalitsioonilepped vahel on ka olnud peaaegu läbivalt deklaratiivsed, siis omavalitsuse juhtimine on ikkagi palju konkreetsem ja seal on jalad rohkem maa peal. Kui midagi tehakse, siis see peab kajastuma ju ka omavalitsuse eelarves, eelarve strateegias. Selliseid lihtsalt ilusaid sõnastusi või ilusaid lauseid, mida me leiame riigi koalitsioonilepetest ei ole mõtet lihtsalt omavalitsuse tasemel väga leppesse panna.\n\nAga kas tulevikus, kui see koalitsioon sünnib, siis on oodata sarnast linna juhtimise stiili, just ka läbipaistvuse poole peal, et kommunikeerima hakatakse eelkõige valmis otsuseid ja avalikkuse kaasamine jääb tahaplaanile?\n\nMa ei arva, et sotsiaaldemokraatide puhul on küll põhjust karta, et inimeste kaasamine või kogukondade kaasamine meil kuidagi tahaplaanile jääks. Me oleme seda oma programmi koostamisel teinud väga palju. Oleme väga paljude kogukondade, ühingute, inimestega pidanud nõu. Ja samuti kui sotsiaaldemokraadid on varasemalt olnud riigi tasemel valitsuses või seal, kus me oleme omavalitsustes võimul, on üldiselt sotsiaaldemokraadid alati olnud väga, väga avatud ja väga kaasavad. Seda, kui palju enne otsuste langetamist peab nende üle vaidlema läbi meedia?\n\nMe näeme seda praegu ju viimastel aastatel vabariigi valitsuse tasemel, kus koroonameetmete ümber on kohutavalt palju segadust ja seda ühtset sõnumit peaaegu kunagi ei ole. Ja mitte ainult, et erinevate institutsioonide vahel on seda segadust, vaid ka tegelikult nende institutsioonide seest tuleb avalikkusele erinevaid signaale, nii et lõpuks inimesed ei saa enam üldse aru, millised otsused on langetatud ja millised nõuded kehtivad.\n\nMa arvan, et siin peab olema mõistlik tasakaal. Rääkida saab ikkagi konkreetsetest asjadest. Ja sellist infomüra on mõistlik vältida.\n\nMitu korda veel kohtute Keskerakonnaga, enne kui koalitsioon sünnib?\n\nMe oleme leppinud kokku kohtumiste aegu järgmisesse nädalasse, aga see, kui palju lõppkokkuvõttes on vaja läbirääkimisteks aega, sõltub sellest, kui kiiresti me jõuame kõigis olulisemates punktides ja valdkondades kokkulepetele. Mina küll arvan, et olulisem on see, et asjad on sisuliselt läbi räägitud ja tulevases juhtimises, kui nii kaugele jõutakse, tekib vähem probleeme. Selleks tuleb aega võtta nii palju kui vaja.\n\nAga kui võtta skaala, siis kus läbirääkimised oma järguga praegu on, kas alguses, keskel või lõpusirgel?\n\nMe oleme kahtlematult algusest edasi liikunud, aga me ei ole veel jõudnud lõppu. Kus me selles vahemikus asume, on väga raske öelda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees Raimond Kaljulaid ütles ERR-ile antud intervjuus, et ei pea imelikuks, et Tallinna võimukõneluste käekäigust läbirääkijad avalikkusele midagi ei räägi. Kaljulaiu sõnul võib läbirääkimistel kokkulepitut avaldades tekkida infomüra ning valearusaamad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannias leiti keskaegse kiriku varemetest antiikaja skulptuurid\n\n## Põhitekst:\n\n\"See avastus oli suur üllatus. Sellised kujud on Suurbritannias haruldased,\" ütles väljakaevamisi juhtinud arheoloog Rachel Wood.\n\nArheoloogid avastasid väljakaevamiste käigus ka kuusnurkse kannu, mis pärineb samuti antiikajast.\n\nKujud kaevati välja Stoke Manveville'i küla Saint Mary kiriku varemete juurest. Väljakaevamised kestsid pool aastat, vahendas The Guardian.\n\nKirik ehitati 1080. aastal. 1880. aastal jäeti kirik maha ja 1966. aastal tunnistati see varisemisohtlikuks ning lammutati. Eksperdid eeldavad, et enne kirikut oli samas kohas Rooma impeeriumi mausoleum.\n\nWoodi sõnul võib Inglismaa keskaegsete külakirikute all olla veelgi rohkem Rooma impeeriumi aegseid esemeid.\n\nRongisõit Londonist Stoke Manveville'i kestab umbes tund aega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Arheoloogid avastasid Suurbritannias mahajäetud keskaegsest kirikust Rooma impeeriumi ajastust pärit skulptuurid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVeel üks Venemaa triatleet sai kolmeaastase võistluskeelu\n\n## Põhitekst:\n\nBrjuhhankov andis positiivseks osutunud testi 19. juunil Austrias Kitzbühelis peetud EM-il, tema uriinist leiti EPO jälgi.\n\n15. septembril andis Rahvusvaheline Triatloni Liit talle teada, et kuna Brjuhhankov ei palunud B-proovi avamist, määratakse talle võistluskeeld. 34-aastane Brjuhhankov nõustus rikkumise ja karistusega ning seetõttu vähendati tema karistust aasta võrra – muidu oleks karistuseks nelja-aastane võistluskeeld.\n\nKõik tema tulemused, mis on tehtud pärast 19. juunit, on tühistatud, näiteks jäi ta ilma Venemaa meistrivõistlustel teenitud pronksist. Lisaks peab ta tagastama kõik auhinnarahad, mis ta alates 19. juunist on saanud.\n\nBrjuhhankov saab võistlustulle naasta 2024. aasta 26. augustil, kuna tema võistluskeeld hakkas tagasiulatuvalt kehtima päevast, kui talle määrati ajutine keeld.\n\nAlles eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Triatloni Liit, et EPO tarvitamisega jäi vahele venelane Igor Poljanski, kellele määrati samuti kolmeaastane võistluskeeld.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline Triatloni Liit määras Venemaa triatleedile Aleksandr Brjuhhankovile EPO tarvitamise eest kolmeaastase võistluskeelu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis esineb taas USA punkansambel Gogol Bordello\n\n## Põhitekst:\n\nGogol Bordello on rahvusvaheline üheksaliikmeline grupp, mida juhib Ukrainast pärit Eugene Hütz. Oma muusikas segavad nad punk-kitarre, Ida-Euroopa lõõtspille ja Ladina-Ameerika gruuvi.\n\nBändi praegused ja endised liikmed on pärit üle kogu maailma: Ukraina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Ecuador, Etioopia, Iisrael, Rumeenia, Inglismaa. Neid riike on veelgi.\n\nGogol Bordello missioon on nende endi sõnul \"provotseerida publikut postmodernistlikust esteetilisest mülkast neooptimistlikule kogukondlikule liikumisele uute autentsete energiaallikate poole\".\n\nNad on välja andnud seitse täispikka albumit, millest viimane kannab nime \"Seekers and Finders\".\n\n2022. aasta kontsertturnee kannab nende uusima loo \"Roaring 2020s\" nime.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "12. juunil 2022 astub Tallinnas klubis Helitehas lavale Ameerikast pärit mustlaspungi ansambel Gogol Bordello.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina langes Kasahstanis veerandfinaalis välja\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses setis oli Malõgina kahel korral murdega taga, aga seisult 3:4 võitis kaks vastase servigeimi ja sellega ka avaseti. Kuid alates teisest setist hakkas Abduraimova regulaarselt oma servigeime võitma, kuid Malõgina enam pallinguga hakkama ei saanud. Ta ei suutnud ka kuidagi päästa murdepalle, vastane võitis neid kümnest kaheksa. Malõgina esimese servi protsent (75) oli väga kõrge, aga ta võitis esimesel pallingul ainult 50 protsenti punktidest, vahendab tennisnet.ee.\n\nSiiski on mängimine 25-tuhandelistel turniiridel tulnud Malõginale kasuks, sest Karagandas jõudis ta kahel korral veerandfinaali, mis annab rohkem punkte (13) kui 15-tuhandelise turniiri võit (10).\n\nW25 turniiridel osalesid sel nädalal ka Maria Lota Kaul ja Maileen Nuudi, aga nemad otse põhitabelisse edetabelikohaga ei pääse ning kvalifikatsioonist läbi ei tulnud. Mõlemad kaotasid napilt. Kaul jäi Kiryat Motzkini (Iisrael) turniiril Polina Bahmutkinale (Venemaa) alla 7:5, 2:6, 9:11 ja Nuudi kaotas Istanbulis Anastassia Poplavskale (Ukraina) 3:6, 6:1, 6:10.\n\nAnet Angelika Koskel mängis Antalyas W15 turniiri kvalifikatsioonis ning sai seal 6:3, 6:2 võidu Maria Maksimova (Venemaa) üle, kuid kaotas teises ringis valikturniiril kolmandana asetatud Lavinia Tanasiele (Rumeenia) 6:7, 2:6.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elena Malõgina (WTA 531.) kaotas Kasahstanis Karagandas ITF-i 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril veerandfinaalis Nigina Abduraimovale (Usbekistan, WTA 486.) 6:4, 2:6, 1:6.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEurotsooni majanduse taastumist veavad Prantsusmaa ja Itaalia\n\n## Põhitekst:\n\nEuroala majandus kasvas Eurostati kiirhinnangu kohaselt kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,7 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes oli kasv 2,2 protsenti.\n\nSaksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on euroala suurimad majandused. Prantsusmaa sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas kvartaliga kolm protsenti. Aastases võrdluses kasvas Prantsumaa majandus 3,3 protsenti. Itaalia majandus kasvas kvartaliga 2,6 protsenti.\n\nSaksamaal oli kasv oodatust aeglasem. Saksamaa majandus kasvas kvartaliga 1,8 protsenti. Aastases võrdluses kasvas Saksamaa majandus 2,5 protsenti.\n\nEuroala majanduse taastumist pidurdavad tarnehäired ja energiahindade tõus. Tootmistegevus on piiratud, kuid inflatsioon kiireneb. Kõige rohkem on häiritud Euroopa suurima tööstusriigi Saksamaa majandus. Berliin vähendas hiljuti ka selle aasta kasvuprognoosi 0,9 protsendi võrra.\n\nPrantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire kirjeldas riigi majanduskasvu kui erakordset tulemust. Prantsusmaa eksport kasvas kolmandas kvartalis 2,3 protsenti. \"Riik on õigel teel,\" ütles Le Maire.\n\nItaalia majandusminister Mario Draghi ütles neljapäeval, et majandus kasvab sel aastal rohkem kui kuus protsenti. See oleks kiireim tempo alates 1976. aastast.\n\nUSA majandus ületas pandeemiaeelse taseme juba teises kvartalis. Euroala peaks pandeemiaeelse taseme ületama alles aasta lõpus, vahendas Financial Times.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eurotsooni majandus jätkas kolmandas kvartalis taastumist. Kasvu vedasid Prantsusmaa ja Itaalia, tarnehäired piirasid aga Saksamaa majanduse taastumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKylie Minogue ja Jessie Ware avaldasid loo \"Kiss Of Life\"\n\n## Põhitekst:\n\nLaulja Kylie Minogue avaldab 12. novembril uue albumi \"Disco: Guest List Edition\". Värskelt plaadilt on pärit ka reedel avaldatud lugu \"Kiss Of Life\", mis sündis koostöös lauljaga Jessie Ware. Uus album on järg Kylie eelmisel aastal ilmunud kauamängivale \"Disco\".\n\nOktoobris avaldas Kylie Minogue bändiga Years & Years singli \"A Second to Midnight\", mis samuti pärit uuelt albumilt.\n\nLoo \"Kiss Of Life\" kirjutasid Kylie Minogue, Jessie Ware, James Ford, Danny Parker ja Shungudzo.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kylie Minogue ja Jessie Ware avaldasid koostööloo \"Kiss Of Life\", mis ilmub ka Minogue'i uuel albumil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUued volikogud saavad tööd alustada ilmselt novembri alguses\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praeguseks on uute kaebuste esitamise tähtaeg üldjoontes möödunud, sest hääletamistulemused tehti omavalitsustes kindlaks 18. ja 19. oktoobril. Küll aga on juba esitatud rida kaebusi. Valimistulemusi ei saa enne välja kuulutada, kui esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse ja see lõplik lahendus võib saabuda ka riigikohtus,\" ütles Koitmäe ERR-ile.\n\nKoitmäe rääkis, et valimiskomisjon vaatas teisipäeval läbi rea kaebusi ning nendel kaebajatel on võimalik riigikohtusse pöörduda. \"Need puudutavad Haljala valda, Tartu linna, Otepääd, Maardu linna ja Narva linna. Ja lisaks on riigikohtus veel menetluses, üks kaebus, millega heidetakse riigi valimisteenistusele ette seda, et valimiste vaatlemise kohta esitatud info oli puudulik ja see puudutab kogu Eestit. Lisaks on ka veel üks kaebus Tallinna linna valimisjaoskondade hääletamistulemuste kohta riigikohtus praegu läbi vaatamisel,\" sõnas Koitmäe.\n\nKoitmäe märkis, et riigikohus vaatab kaebuse läbi seitsme tööpäeva jooksul. \"Kui riigikohus on otsuse teinud, siis pärast seda need omavalitsused, kelle kaebus ei ole esitatud saavad hakata valimistulemusi välja kuulutada ja seejärel seitsme päeva jooksul koguneb volikogu esimesele istungile.\"\n\nEnne valimistulemuste väljakuulutamist ei saa volikogud oma tööd alustada.\n\nKohalike omavalitsuste volikogude valimised toimusid 17. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemused kuulutatakse kaebuste tõttu tõenäoliselt välja novembri esimeses pooles ja seejärel saavad alles alustada tööd värskelt valitus volikogud, ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKoolikord uuel nädalal: testimine alates 1. klassist ja maskisoovitus\n\n## Põhitekst:\n\nKui algse plaani järgi pidanuks koolides kasutusele võetama nn pulgakommi meetod, mis nõudnuks lapselt vaid tampooni lutsutamist, siis esmaspäevast tulevad kasutusele siiski kiirtestid, mida tehakse ninasõõrmest õpetaja juhendamisel.\n\nHaridusministeeriumi juhendi järgi jagab õpetaja tunni alguses testid ja 15 minutit peale proovi võtmist peaks tulemus käes olema. Samu sertifitseeritud teste kasutatakse õpilaste testimiseks koolides ja kodudes ka Austrias, märkis ministeerium.\n\nErivajadustega laste testimine on soovituslik ja sõltub konkreetse lapse seisundist. Ministeerium soovitab testida esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel esimese tunni alguses.\n\nMinisteeriumi teatel on peale koolivaheaega oluline testida kõiki koolis viibijaid, et avastada koroonaviirusega nakatunud võimalikult kiiresti ja pidurdada koolikollete teket. Esimesel kahel vaheajajärgsel nädalal testivad end kõik õpilased, õpetajad ja koolitöötajad hoolimata vaktsineeritusest või läbipõdemisest kolmel korral nädalas. Edasine testimine vaadatakse üle vastavalt kujunevale olukorrale.\n\nHaridusministeerium palub koolidel endil esimesel võimalusel teavitada testimisest 1.-12. klassi õpilaste vanemaid ning koondada tagasiside nende kohta, kes ei soovi, et ta laps koolis kiirtesti teeks.\n\n\"Juhul kui vanem ei nõustu oma lapse testimisega, tuleb tal sellest kooli teavitada, nõustumise korral lapsevanemal midagi teha ei tule. Kui lapsevanem testimiseks luba ei anna, siis vaatamata sellele saab haigustunnusteta laps koolis kontaktõppes jätkata,\" seisab ministeeriumi juhendis.\n\nTesti kasutamist demonstreeriv video\n\nLisaks palub ministeerium pärast koolivaheaega kogu kooliperel, nii õpetajatel kui õpilastel, kanda ühiskasutatavates ruumides maski. Õpetajad võiks maski kanda ka klassitunnis.\n\n\"Koolikorralduses soovitame kasutada nn koduklasside põhimõtet, kus klasside vahel liiguvad õpetajad. See aitab vähendada koolimajas erinevate klasside omavahelist kokkupuudet. Lisaks tuleks võimalusel hoida klassis kindlaid istekohti, et vajadusel saaks hõlpsamini määratleda lähikontaktseid,\" juhendab ministeerium, kuidas koole ohutumalt kontaktõppel hoida.\n\n1. novembrist uueneb lihtsustatud karantiini kord ning laieneb huviharidusse ja noorsootöösse. Koroonaviirusega nakatunuga üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvitegevuses või noorsootöösasutuses lähikontakti sattunud kuni sel õppeaastal 19-aastaseks saaval õpilasel tuleb teha PCR-test alates kontakti neljandast päevast. Kuni testitulemuse selgumiseni tuleb õpilasel koju jääda. Negatiivse testitulemuse korral võib jätkata kontaktõppes ja osaleda huvitegevuses või noorsootöös. Lähikontakti korral ei pea testima haigustunnusteta vaktsineeritud või koroona hiljuti läbipõdenud õpilased.\n\nVeel rõhutab ministeerium, et võtmetähtsusega on nii õpilaste (alates 12. eluaastast) kui õpetajate vaktsineerimine. Haridustöötajatel, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas kuus kuud, soovitatakse teha tõhustusdoos, et kaitset tugevdada.\n\nJätkuvalt tuleb haridusasutustel tähelepanu pöörata õppehoonete ventilatsioonile, pidevalt ruume õhutada ning mõõta võimalusel õhu CO2 sisaldust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haridus- ja teadusministeerium alustas reedel antigeeni kiiretestide laialisaatmist koolidesse, et vaheajalt naasvad 1.-12. klassi õpilased ja õpetajad, samuti teised koolitöötajad saaks hakata koolis kiirtestidega end testima. Ühtlasi soovitab ministeerium viiruse leviku tõkestamiseks kanda üldkasutatavates ruumides maski, õpetajatel ka klassiruumis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nInter lubab EM-il infarkti saanud Eriksenil soovi korral klubist lahkuda\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane Eriksen sai 12. juunil Kopenhaagenis Parkeni staadionil peetud Taani-Soome alagrupikohtumise esimese poolaja lõpuminutitel infarkti ja kukkus kokku. Arstidel läks tema elustamiseks vaja defibrillaatorit, hiljem paigaldati talle haiglas ka südamestimulaator.\n\nJust südamestimulaatori tõttu ei luba Itaalia jalgpalliliit Eriksenil Serie A-s mängida.\n\nKlubi teatas aga, et on valmis lubama Eriksenil karjääri mujal jätkata. \"Mis puudutab mängijaõigusi, siis seoses juunis EM-finaalturniiril juhtunuga pole mängijal ajutiselt lubatud sel hooajal Itaalias sporditegevusega tegeleda,\" teatas Inter. \"Kuigi praegustel tingimustel ei vasta mängija Itaalias tervisenõuetele, võib tal olla võimalik enda sportlaskarjääri mõnes muus riigis jätkata.\"\n\nMillised riigid südamestimulaatoriga jalgpalluril mängida lubaksid, pole aga teada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia jalgpalliklubi Milano Inter teatas, et suvisel jalgpalli EM-finaalturniiril infarkti saanud Christian Eriksenil pole lubatud sel hooajal Itaalias mängida ning seetõttu on nad valmis lubama taanlasel klubist lahkuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuur ülevaade: mida koroonahaigetega Eesti haiglas tehakse?\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei väsi ütlemast, et siia jõudes paranevad vaktsineeritud vaktsineerimata haigetest oluliselt kiiremini.\"\n\nNõnda on vaktsineerimine riskide maandamiseks endiselt parim lahendus. \"Viimasel ajal väidetakse palju, et vaktsineerimisest pole kasu, sest ka vaktsineeritud satuvad haiglasse. Ma ei väsi aga ütlemast, et siia jõudes paranevad nad vaktsineerimata haigetest oluliselt kiiremini,\" sõnas Ehrlich.\n\nIsegi kui koroonavastaste antikehade hulk on vaktsineerimisest möödunud aja tõttu langenud, kulgeb haigus kergemalt. Olemasolevad antikehad aitavad kehal nakkuse kiiremini kontrolli alla saada.\n\nKoduseinte vahelt haigevoodisse\n\nVaatamata uutele tüvedele põeb suurem osa nakatunutest koroonat kodus ega pea haiglasse pöördumagi. Tüüpiliselt kulgeb see tavalise viirushaigusena: haigeid kimbutab palavik, nõrkustunne, peavalu ja/või köha.\n\nHaiglasse jõuavad enamasti need haiged, kellel on tekkinud juba mõõdukas või raske kopsupõletik. \"Näeme kliiniliselt, kuidas neil on tekkinud veres hapnikupuudus. Tavaliselt inimesed tunnevad juba seda rasket õhupuudustunnet ja kutsuvad kiirabi,\" selgitas Hans-Erik Ehrlich. Kui mõõtmiste põhjal on vere hapnikuga küllastatus tõesti madal, päädib see hospitaliseerimise ja lisahapniku manustamisega.\n\nLisaks raskekujulise koroona tõttu haiglaravi vajavatele patsientidele on haiglas rida inimesi, kes sattusid sinna mõnel teisel põhjusel, kuid olid nakatunud ka koroonaviirusega.\n\nSarnaselt koroonahaigetega tuleb nad teistest haigetest rangelt isoleerida. Tüüpiliselt on nende prognoos siiski parem. \"Covid-osakonnas kindlasti jälgitakse, kas neil tekib kopsupõletik või mitte. Sageli nad sellest ikkagi pääsevad, põevad tüüpiliste viirushaiguse sümptomitega kui sedagi. Pärast seda käib põhihaiguse ravi edasi,\" sõnas intensiivraviarst.\n\nKopsupõletiku faas\n\nHaiglasse sattunud patsientide puhul saab eristada kahte faasi. Kui haigetel on pelgalt kopsupõletik ja tsütokiinitormi sündroomi veel tekkinud pole, saab kasutada viirusvastaseid preparaate. Paraku on siinkohal arstide valikud endiselt piiratud.\n\n\"Paranemisaeg (remdesiviiriga) lüheneb, kuid suremusele mingit mõju ei ole. Seda ei soovitata ka väga kõrge hinna tõttu.\"\n\nEsimeste ravipäevade jooksul on näidatud, et remdesiviir on tõhus valitud haigetel. \"Paranemisaeg lüheneb, kuid suremusele mingit mõju ei ole. Seda ei soovitata ka väga kõrge hinna tõttu – ravikuur maksab tuhandeid eurosid,\" märkis Ehrlich. Eestis kasutatakse remdesiviiri madalama etapi haigetel.\n\nSeptembri lõpus teatas ravimihiid Merck, et kliinilistes katsetes vähendas märkimisväärselt võimalust haiglasse sattumiseks ja surmariski ka nende loodud viirusvastane ravim molnuripaviir. Ettevõte on otsinud seni heakskiitu USA ravimi- ja toiduametilt ning oma hindamisprotsessi alustas sel nädalal ka Euroopa ravimiamet.\n\nEhrlich soovitas ära oodata ravimifirma täpsed tulemused ja veel mitte kohe rõõmustada. \"Kui leitakse tõhus ja odav ravim, mida on võimalik võtta ka varases faasis, mis ennetab raske haiguse teket, oleks see muidugi kindlasti tervitatav,\" sõnas intensiivraviarst.\n\nÜldiselt on kõigile haiglasse jõudnud patsientidele näidustatud ka toetav või sümptomaatiline ravi. Kergemate haigete puhul piisab lihtsamast hapnikumaskist ja nn ninavuntsidest.\n\nKeha võitleb vastu\n\nRaskekujulise koroona taga pole enamasti mitte sedavõrd koroonaviirus ise, vaid inimese enda immuunsüsteemi liiga tugev vastureaktsioon. Selle alla surumiseks on arstidel mõnevõrra rohkem võimalusi. Isegi end kõige paremini tõestanud ravimi mõju on aga pigem tagasihoidlik. Olulisena on deksametasoon odav ja laialt kättesaadav.\n\n\"Deksametasoon on end põletikureaktsiooni alla surumisel väga hästi tõestanud, kuid see ei ole imeravim.\"\n\n\"See on end põletikureaktsiooni alla surumisel väga hästi tõestanud, kuid see ei ole imeravim. Esimene uuring, mis deksametasooni toimet tõestas, oli RECOVERY. Seal leiti, et 28 päeva suremus langes umbes 12 protsendi võrra kõige raskematel haigetel,\" sõnas Hans-Erik Ehrlich.\n\nVastavat Eestile keskenduvat uuringut pole tehtud. Samas suurusjärgus mõju võib oodata siiski ka siingi. Terve maailma peale kokku on päästetud ravimiga sadu tuhandeid inimesi.\n\nSarnaselt teiste glükokrotikosteroididega seondub deksametasoon immuunrakkudega ja pärsib nende tegevust. Sellega surutakse alla nii rakulist kui ka humoraalset immuunsust.\n\nParaku on mündil ka teine külg – kui keha võitleb viiruse vastu, kasvab bakteriaal- ja seennakkuste risk. \"Üldiselt me kasutame paljudel haigetel empiiriliselt kergemaid antibiootikume, et teiseste infektsioonide teket vältida. Eskaleerime ravi vastavalt bakterikülvi tulemustele,\" lisas intensiivraviarst.\n\nRaskema haiguse korral süveneb ka õhupuudus. \"Kui maskiga pakutavast hapnikust enam ei piisa, kasutame kõrge pealevooluga hapnikuseadet,\" märkis Ehrlich. Suhteliselt uudse seadmega saab anda patsientidele minutis 10–12 liitri hapniku asemel isegi kuni 100 liitrit hapnikku.\n\nÜhtlasi tekitab see hingamisteedes ka kerge ülerõhu, hoiab kopsudes alveoolid lahti ja parandab hapniku jõudmist verre. Seadmega tulevat hapnikku soojendatakse ja niisutatakse, et säilitada neelu- ja limaskesta tervist.\n\nKui tavaravist ei piisa...\n\nIntensiivravi patsientidel näevad arstid sageli tsütokiinide tormi ehk radikaalse immuunvastuse teket, süsteemset põletikureaktsiooni, septilist šokki ja hulgiorganpuudulikkust. Liiga tugev immuunvastus võib tekitada ka kopsukahjustuse. Üks konkreetne Covid-19 põletikureaktsiooniga seostatav tsütokiin on interleukiin-6, mille taset haigete veres regulaarselt mõõdetakse.\n\nTsütokiini pärssimiseks kasutatakse Eestis totsilizumabi. Ravim on jõudnud paljudesse ravijuhenditesse ja on Eestis hästi kättesaadav. Selle kasutamisega on seotud siiski omad riskid.\n\n\"Paljudel Covidi-haigetel näeme me teiseseid infektsioone bakteritega.\"\n\n\"Paljudel Covidi-haigetel näeme me teiseseid infektsioone bakteritega. Kui inimese immuunsüsteemi reaktsiooni alla surume totsilizumabiga, võib neist mõni väljuda immuunsüsteemi kontrolli alt ja põhjustada omakorda tõsise põletiku,\" tõdes Hans-Erik Ehrlich. Seetõttu soovitatakse kasutada totsilizumabi ainult väga kiire kuluga haigetel ja ravi alguses, kus on teiseste nakkuste risk madalam.\n\nTäiendavaid võimalusi on ka toetava ravi jaoks. Kui kõrge pealevooluga hapnikuseadmest pole enam kasu, saab järgmise sammuna võtta appi mitteinvasiivse ventilatsiooni. \"See tähendab, et kasutame hermeetilist maski, mis katab patsiendi näo ja suu, või terve patsiendi pea suletud kiivrina. Saame sellega tagada pideva rõhu hingamisteedes, mis hoiab hingamisteed lahti,\" selgitas intensiivraviarst. Ühtlasi saab anda sellega patsientidele hingamistuge.\n\nPatsiendil on taolisi maske ja mitteinvasiivseid seadmeid võrdlemisi raske taluda. \"Kuna nina ja suu on alati kaetud, tekivad takistused rääkimise ja söömisega. See ei ole kahjuks väga pikaajaline lahendus, mida kasutada,\" selgitas Ehrlich.\n\nKõige raskemad juhud\n\nPraktika on näidanud, et mitteinvasiivsest ventilatsioonist jääb väheseks peaaegu kõigi intensiivravile sattunud haigete jaoks ja tarvis on juhitavat hingamist. \"Nii esimese kui ka teise laine ajal on olnud mitteinvasiivsel ventilatsioonil haiged pigem tavaosakondades või teise astme intensiivides. Kolmanda astme intensiivravile jõudnud haiged on vajanud ikka kõik invasiivset hingamist,\" kinnitas Hans-Erik Ehrlich.\n\nReedese seisuga oli Põhja-Eesti Regionaalhaiglas juhitaval hingamisel 13 patsienti. Tüüpiliselt kasutakse selleks intubatsiooni ehk läbi neelu pannakse hingetorusse toru. Kui arstid näevad juba ette, et haige paranemine võtab rohkem aega, kasutatakse trahheostoome. Hingetoru avatakse kirurgiliselt kaela kaudu ja toru pannakse läbi selle.\n\nPositiivsena saab jätta sellisel juhul suu ja neelu vabaks ning haigel on seeläbi oluliselt kergem kunstlikku hingamist taluda. Lisaks on näidatud, et sellisel juhul on ka vähem teiseseid nakkusi hingamisteedes.\n\n\"Läbi sellise kunstliku hingamise on võimalik võtta haige hingamine täielikult üle. Põhimõtted on samad, rakendame pidevat rõhku hingamisteedes, pakume positiivse rõhuga hingamismahtusid. Vastavalt kopsukahjustuse arengule me reguleerime ventilatsiooni,\" selgitas intensiivraviarst. Kui kopsupõletiku tõttu kopsumaht väheneb, tuleb režiimi tõsta. Ühtlasi pööratakse sellisel juhul haiged kõhuli, sest kopsu selgmised osad on suurema ruumalaga. Gravitatsiooni toimel väljub paremini ka kopsudest eritis.\n\n\"Mida rohkem hingab aparaat inimese eest ja mida vähem inimene ise hingab, seda kiiremini kopsulihaste kärbumine juhtub.\"\n\nOmad kahjulikud kõrvalmõjud on ka kunstlikul hingamisel. Lisaks kõrgenenud nakkusriskile hakkavad inimese enda kopsulihased kärbuma.\n\n\"Mida rohkem hingab aparaat inimese eest ja mida vähem inimene ise hingab, seda kiiremini see juhtub. Pikalt juhtival hingamisel olnud patsientidel on hiljem ise hingamisega raske harjuda. See nõuab pikka taastumist,\" märkis Ehrlich. Nõnda hoitakse viimastel aastatel patsiente võimalikult pindmises narkoosis. Torust tingitud ebamugavust nad sellisel juhul ei tunne, kuid patsiendid saavad algatada ise hingetõmbeid.\n\nKui ka juhitavast hingamisest enam kasu pole ehk kopsud ei suuda peaaegu üldse hapnikku omastada ja süsihappegaasist vabaneda, võetakse viimases hädas appi kehaväline membraanoksügenisatsioon. Esimest korda kasutati neid Eestis seagripi pandeemia ajal 2009. aastal. \"See on intensiivravi tippklass, Eestis on 12 sellist masinat. Me saame selle kasutamise ajal anda kopsudele positiivsest inspiratoorse rõhuga hingamisest puhkust,\" selgitas intensiivraviarst.\n\nTehnilises mõttes pumbatakse patsiendi veri läbi oksügenaatori, väikestest kapillaaridest koosneva seadme. Veri puutub kokku gaasivooluga, hapnik difundeerub verre ja süsihappegaas verest omakorda gaasivoolu sisse.\n\nSamas on ka sellel omad riskid. Verd kehast välja viies kasvab võimalus selle hüübimiseks. \"Kui manustame verevedeldajaid, tekib aga veritsusrisk. Rasketel haigetel oleme seda siiski kasutanud ja saavutanud sellega mitmel juhul haige paranemise,\" sõnas Ehrlich.\n\nImerohtu pole olemas\n\nHoolimata ikka ja jälle alternatiivmeedias ning mõne poliitiku suust kõlavatele väidetele, kuidas koroona raviks on lihtsaid ja ülitõhusaid lahendusi, rõhutas Hans-Erik Ehrlich, et tõendus- ja teaduspõhiselt pole need kinnitust leidnud.\n\nNäiteks pandeemia esimestel kuudel kasutati Covid-19 raviks ka Eesti haiglates sidekoehaiguste ja malaaria raviks kasutatavat hüdroksüklorokviini. Põhjuse selleks andsid katseklaasis tehtavad katsed, kus see koroonaviirust tõhusalt hävitas. Sama oli eelnevalt nähtud SARS-Cov-1 viiruse puhul. \"Nüüd leiti samamoodi katseklaasis, et ravim toimib samamoodi uue koroonaviiruse vastu. Seda võeti kui imeravimit ja hüdroksüklorokviin pandi paljudes riiklikes juhistesse,\" meenutas intensiivraviarst.\n\nRavimile anti erakorraline kasutusluba nii USA-s kui ka Euroopas. \"New Yorgis sai esimese laine ajal seda kasutada 60 protsenti haiglatest. Ka meil võeti hüdroksüklorokviin kiiresti kasutusele, kuid kindlasti ei saanud seda esimese laine ajal kõik haiged,\" lisas Ehrlich.\n\nIn vitro uuringud ei tõlgendu aga reeglina sirgjooneliselt kliinilisse kasutusse. Katseklaasis on kergem saavutada õiges kohas viiruse hävitamiseks piisavalt kõrgeid ravimi kontsentratsioone. Inimorganismis võib see viia kahjulike kõrvaltoimeteni, mida nähti ka hüdroksüklorokviini puhul. Südame QT-intervall pikenes ja tekkis eluohtlike rütmihäirete risk.\n\nBrasiilias tehtud katsetes tekkis ravimi ekslikult kõrge kontsentratsiooni tõttu kuuel protsendil patsientidest eluohtlik ventrikulaarne tahhükardia. Ühelt poolt süüdistas riigi president neid hea ravimi saboteerimises, kuid teisalt said teadlased vihastelt inimestelt kõrvaltoimete pärast tapmisähvardusi.\n\nSuuremahuline kliiniline katse RECOVERY näitas lõpuks, et kliiniliselt kasutatavate dooside juures polnud hüdroksüklorokviinil 28 päeva suremuse juures mingit mõju. \"Vastupidi, kontrollrühma suremus oli isegi madalam. Tulemuse peale peatati erakorraline kasutusluba, lõpetati kõik käimasolevad uuringud ja tänapäeval me isegi ei räägi hüdroksüklorokviiniravist koroona puhul,\" sõnas intensiivraviarst.\n\n\"Kuna uuringuid veel tehakse, siis tänasel hetkel on ussirohu soovitamine koroonahaigele kuritegelik. Igal juhul ei soovita ka Eesti arstid selle võtmist ega ei kasuta seda ka ise.\"\n\nSama nähakse praegu ivermektiiniga. Katseklaasis toimib ravim kõrgete kontsentratsioonide puhul väga hästi. Inimorganismis pole selle mõju suudetud endiselt tõestada. \"On olemas mõned uuringud, kus on leitud imeline paranemine ivermektiini manustamise järel, kuid need on tehtud väga raskete metoodikavigadega,\" rõhutas Ehrlich. Näiteks kasutati samal ajal teisi ravimeid, alati polnud kindel, et haigetel oli koroonaviirus ja eri katserühmadesse kaasati eri raskusastmega haigeid.\n\nJuulis ilmunud arstide jaoks kuldstandardiks loetavas Cochrane'i ülevaates järeldati 14 kliinilist uuringut analüüsides, et nende kõigi kvaliteet on väga madal. Nii suremus, voodipäevade arv kui ka viirusest paranemise aeg, juhitava hingamise vajadus võis neis nii pikeneda kui ka lüheneda.\n\n\"Seetõttu kindlasti ei saa ka täna soovitada ivermektiini kasutamist. Kuna uuringuid veel tehakse, siis hetkel on ussirohu soovitamine koroonahaigele kuritegelik. Igal juhul ei soovita ka Eesti arstid selle võtmist ega ei kasuta seda ka ise raviks,\" lisas intensiivraviarst.\n\nEhrlich nentis, et ka arstide jaoks on tõejärgses ühiskonnas elamine keeruline. \"Igaüks võib avaldada arvamust, igaühel on õigus ja me puutume kokku paljude väidetega, millel pole taga teaduslikku tagapõhja, aga mida julgetakse avaldada väga suurele kuulajaskonnale. Ka arstide jaoks on see uus olukord, et sellist desinformatsiooni levitatakse,\" laiendas intensiivraviarst oma mõtet.\n\n\"Igaüks võib avaldada arvamust ja me puutume kokku paljude väidetega, millel pole taga teaduslikke tagapõhja, aga mida julgetakse avaldada väga suurele kuulajaskonnale. Ka arstide jaoks on see uus olukord.\"\n\nSeejuures pani ta inimestele südamele, et raskekujulise koroonaga võivad kaasneda püsivad tervisekahjustused.\n\n\"Haigus ise võib põhjustada kopsude sidekoestumist, mis tähendab, et pärast haigusest paranemisest jääb püsima hingamispuudulikkus. Seal on kindlasti taastusravi vaja. Paljudel juhtudel jäävadki haiged sõltuma lisahapnikust ka edaspidi, kui nad pole enam haiged ning peavad saama kodust hapnikku kondensaatoritega,\" viitas Hans-Erik Ehrlich.\n\nMõnel üksikul juhul läheb tarvis ka kopsusiirdamist. Ka Eestis on Covid-19 järgselt kopsusiirdamist vaja läinud.\n\nReede hommiku seisuga oli Eesti haiglates 536 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Haiglasolijatest 370 vajas haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ligi kaks aastat pärast koroonapandeemia puhkemist on arstide valikud koroonahaigete ravis endiselt piiratud. Kuigi mõned ravimid aitavad suremust tõenduspõhiselt vähendada, on nende mõju väiksemapoolne, misläbi tuleb leppida eeskätt koroonahaigete sümptomite leevendamise ja nende hingamise toetamisega, nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivraviarst Hans-Erik Ehrlich.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHanneli Rudi: valitsus teeb 12-aastastele ülekohut\n\n## Põhitekst:\n\nMu laps saab lähipäevil 12-aastaseks. Seni pole riik talle sünnipäeva puhul kingitust teinud, aga tänavu küll. Ja veel millise kingi. Nimelt otsustas valitsus neljapäeval, et esmaspäevast peavad koroonapassi esitama ka 12-aastased (tänavu oktoobris saab 12-aastaseks 1241 last). Kui koroonapassi pole, on nõutav meediku tehtud tasuline test. Meie puhul, kes me elame väljaspool pealinna, tähendab see paarikümnekilomeetrist sõitu Tallinna, sest kodulinnas testida ei saa.\n\nKui juuli keskel küsisin terviseministrilt, et kui ollakse mures madala vaktsineerimistempo pärast, siis miks Eestis ei kehti koroonapassi nõue nagu Skandinaavias ja Lõuna-Euroopas.\n\nToona öeldi mulle, et selline nõue pole proportsionaalne. Paar kuud hiljem aga peetakse igati põhjendatuks nõuda vaktsineerimistunnistust lapselt, kellel pole reaalselt olnud võimalust end lasta kaitsepookida.\n\nKaalusime lapse vaktsineerimist pikalt ja otsustasime selle siiski ette võtta, kuigi lähikondsed on vaktsineeritud ja mõnel juba tõhustusdooski käes. Kui koolivaheajal uurisin vaktsineerimisvõimaluste kohta, siis öeldi mulle, et 11-aastaseid ei vaktsineerita, isegi kui neil on sünnipäevast mõni päev puudu.\n\nAga isegi kui sünnipäeva hommikul esimese asjana süst ära teha, siis kehtiva koroonapassi saamiseks kulub vähemalt paar kuud, sest lapsi võib kaitsepookida vaid kahedoosiliste vaktsiinidega, lisaks tuleb pärast teist süsti oodata paar nädalat täisvaktsineerituse staatuse saamist. Kusjuures eelduslikult peab sel ajal ta end kolm korda nädalas koolis testima.\n\nKindlasti on Eestis lapsi, kes koolikohustust ei täida, aga üldiselt viiendikud ja kuuendikud pole veel ranitsat nurka visanud ja tunnist poppi ei tee.\n\nVaatasin augustis hämminguga pealt, kuidas paar tuttavat sotsiaalmeedias radikaliseerusid, kui algas jutt laste massilisest koolides vaktsineerimisest. Nüüd saan neist aru, sest ka minus tekitas valitsuse otsus trotsi.\n\nMa tõesti ei saa aru olukorrast, kus mu laps võib käia kodust kilomeetri kaugusel asuvas ujulas treeningutel, aga nädalavahetusel perega samasse kohta ujuma minna ei saa, ilma et selleks tuleks ette võtta paarikümne kilomeetri pikkune retk pealinna testima.\n\n\"Ma jätkuvalt ei saa aru, miks kimbutatakse teismelisi, selmet vaktsineerimata eakatele sõnaselgelt välja öelda: lähiajal on teil reaalne oht jääda ravita.\"\n\nJah, ma tean, milline on olukord Eesti haiglates ja ma ei üllatu, kui varsti pannakse kinni kõik needki kohad, kus praegu koroonapassi nõutakse. Aga ma jätkuvalt ei saa aru, miks kimbutatakse algajaid teismelisi, selmet vaktsineerimata eakatele sõnaselgelt välja öelda: lähiajal on teil reaalne oht jääda ravita.\n\nKoroonapandeemia ajal pandi haiglate jaoks paika kliinilise eetika tegevuspõhimõtted, mille järgi inimesi aidati. Toona oli olukord hull, aga nüüd on seis veelgi raskem.\n\nNeid põhimõtteid ei ole veel uuendatud, kuid juba räägivad tohtrid ääri-veeri, et võib-olla lähiajal, kui tuleb valida, kas aidata vaktsineeritut ja mittevaktsineeritut, langeb kaalukauss selle kasuks, kes ise on enda heaks midagi teinud ehk vaktsineerinud. Ühest küljest tundub see ebaeetiline, aga samal ajal on see mõistetav, sest ütleb ju vanasõnagi, et hoia ennast ise, siis hoiab sind ka jumal.\n\nPS. Selle nädala alguses oli haiglate n-ö keskmine koroonapatsient 69-aastane vaktsineerimata inimene.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ma tõesti ei saa aru, miks mu laps võib käia kodust kilomeetri kaugusel asuvas ujulas treeningutel, aga nädalavahetusel perega samasse kohta ujuma minna ei saa, ilma et selleks tuleks ette võtta paarikümne kilomeetri pikkune retk pealinna testima, kirjutab Hanneli Rudi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusega on haiglates 536 inimest, ööpäevaga suri 11 patsienti\n\n## Põhitekst:\n\nHaiglasolijatest 370 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 260 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 110 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, teatas terviseamet. Ööpäeva jooksul avati haiglates 72 uut haigusjuhtu.\n\nNeljapäeval oli haiglates koroonaviirusega 542 inimest.\n\nÖöpäeva jooksul suri üksteist koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaheksa olid vaktsineerimata, üks vaktsineeritud ning kahe lahkunu vaktsineerimisstaatus on täpsustamisel: 54-aastane mees, 54-aastane mees, 70-aastane mees, 78-aastane naine, 81-aastane naine, 82-aastane mees, 83-aastane naine, 83-aastane mees 84-aastane naine, 89-aastane naine ja 98-aastane mees. Kõigil lahkunutel olid kaasuvad haigused.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7625 testitulemust, millest 1679 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 1010 vaktsineerimata ja 669 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 9307 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2220. Reede hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 37 237 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reede hommiku seisuga on haiglates 536 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Ööpäevaga suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"House Of Gucci\" sai teise treileri, Gucci perekond filmi heaks ei kiida\n\n## Põhitekst:\n\nLady Gaga kehastab filmis Maurizio Gucci eksnaist Patrizia Reggianit. Marurizio on Guccio Gucci lapselaps, kes pani aluse luksuslikule moebrändile. Maurizio tulistati surnuks 1995. aastal. 1998. aastal mõisteti Patrizia süüdi tema mõrva planeerimise eest. Vanglast vabanes naine 2014. aastal.\n\nUues treileris näeb Patrizia kohanemist Gucci perekonnaga ja vaenulikkust Maurizio onu Aldo Gucci (Al Pacino) poolt, kui naine proovis pereettevõttesse sisse trügida.\n\nFilm on Gucci pere poolt tugeva kriitika alla sattunud. Guccio Gucci järeltulija Patrizia Gucci sõnul on terve pere filmi pärast tõsiselt pettunud. \"Nad röövivad meie pere identiteeti, et Hollywoodi süsteemile raha teenida. Me võime rääkida paljudest asjadest, aga on piir, mida ei saa ületada,\" sõnas ta.\n\nFilm põhineb Sara Gay Fordeni 2000. aastal avaldatud raamatul \"The House Of Gucci: A Sensational Story Of Murder, Madness, Glamour, And Greed\".\n\n\"House Of Gucci\" jõuab Suurbritannia kinodesse 26. novembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ridley Scotti uuest tõsielul põhinevast krimifilmist \"House Of Gucci\" avaldati uus treiler. Filmis mängivad põhirolle Lady Gaga, Adam Driver ja Jared Leto.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUued piirangud on Flora ja Partizani mängu kohale toonud tumedad pilved\n\n## Põhitekst:\n\nFlora ja Partizani kohtumine algab praeguse seisuga kell 22.00 ehk mäng saaks seega läbi napilt enne südaööd. Eurosarjade mängude algusajad on paika pandud Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA poolt ehk klubi neid omaalgatuslikult muuta ei saa.\n\n\"Oleme alustanud suhtlemist UEFA-ga, et proovida tõsta kohtumise algusaega varasemaks,\" sõnas Delfi Spordile Flora pressiesindaja Rünno Mahl. \"Kui UEFA-lt tuleb eitav vastus, siis taotleme riigilt eriluba.\"\n\nPraeguses seisus loodetaksegi, et UEFA või valitsus teeb neile erandi. Kui mõlemalt poolt peaks aga eitav vastus tulema, siis on ilmselt veel paar võimalust, kuidas mäng ära pidada. Ilmselt võib võimalik olla kohtumise toimumine suletud uste taga. Kõige viimaseks variandiks oleks tõenäoliselt matši pidamine neutraalsel väljakul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti valitsuse uued piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tähendavad muuhulgas seda, et spordivõistlused peavad olema lõppenud hiljemalt kell 23-ks. See tekitab aga probleeme FC Florale, kes võõrustab 25. novembril Konverentsiliiga alagrupikohtumises Belgradi Partizani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina tühistas Covid-19 tõttu sadu lende\n\n## Põhitekst:\n\nPekingi kahes lennujaamas tühistati reedel pea pooled lennud.\n\nHiina on suutnud viiruse levikut ohjeldada tänu pandeemia algusest peale rakendatud nulltolerantsile, mis seisneb piiride sulgemises, nakkuskollete lukustamises ja pikkades karantiiniperioodides.\n\nNüüd on aga tekkinud kümmekonnas piirkonnas turistidega seotud nakkuspuhangud, mistõttu on võimud andnud miljonitele inimestele käsu kodus püsida. Piiratud on provintsidevahelist liikumist ja laiendatud testimist.\n\nNakkusjuhtude arv on paljude maailma riikidega võrreldes väga väike. Reedel teatati 48 inimese nakatumisest, nädalaga on koroonadiagnoos pandud vähem kui 250 inimesele.\n\nVõimud ei kavatse aga midagi juhuse hooleks jätta ja nii said Pekingis pärast käputäie nakkusjuhtude tuvastamist kümned tuhanded inimesed käsu koju jääda.\n\nReedel vonklesid pealinna meditsiinikeskuste uste taga pikad järjekorrad, sest kõigil tuleb läbida koroonakontroll nii rongisõiduks kui ka ka eksamiteks.\n\nNeljapäeval peatasid raudteevõimud kaks Pekingisse suunduvat kiirrongi ja saatsid üle 450 reisija testima, sest ühel raudteetöötajal tuvastati kontakt nakatunuga.\n\nNakkuspuhangu hirmus on koroonareegleid karmistanud ka teised linnad.\n\nKirde-Hiina Heilongjiangi provintsi pealinna Harbini võimud hoiatasid 10 miljonit elanikku linnast välja reisimise eest ja tühistasid kolmandiku väljalendudest.\n\nÜle Hiina on liikumispiirangud kehtestatud umbes kuuele miljonile inimesele, seal hulgas neljale miljonile inimesele riigi loodeosas Lanzhou linnas ja 35 000-le Sise-Mongoolias Ejinis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pekingi lennujaamad tühistasid reedel sadu lende, sest üle Hiina on kehtestatud koroonaviiruse epideemia tõttu reisipiirangud. Hiina pealinn valmistub taliolümpiamängudeks ja kompartei tahab viiruse levikut kontrolli all hoida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSeletuskiri: valitsus põhjendab piiranguid, muu hulgas üldist maskikohustust\n\n## Põhitekst:\n\nMuu hulgas toob valitsus seletuskirjas piirangute põhjendusena välja, et Eestis on koroonaviiruse riigisisene epideemiline levik ning võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Paralleelselt suure haigestumisega on Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid.\n\nRiigisekretäri allkirjastatud seletuskiri viitab teadusuuringutele, kus on esile toodud, et piiratud vaktsineerituse olukorras on põhjendatud kasutada lisameetmeid, nagu hajutatus, desinfitseerimine ning kaitsemaski kandmine. Vaktsineeritute maskikandmise kohustust õigustab valitsuse sõnul asjaolu, et ka vaktsineeritud kannavad teatud määral viirust edasi, mistõttu võib kontrollitud tegevusel nakatunu levitada viirust mittevaktsineeritute hulgas muudes keskkondades, näiteks pereringis.\n\nKorralduse ja seletuskirjaga saab tutvuda siin:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus avalikustas reedel korralduse ja seletuskirja, kus on täpsemalt lahti kirjutatud neljapäeval otsustatud uued piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, muu hulgas alates reedest kehtiv üldine maskikohustus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: roheelektri eest maksmise asemel võiks riik toetada akude ostu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui me arvutame välja, kui palju toetust keskeltläbi makstakse ühele päikesepargi omanikule ja kui palju selle toetuse eest saaks toetada hoopis akupanga ostu, siis selline toetus muutub koduomanikule mõistlikuks,\" ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Heiki Lill.\n\nOma doktoritöös pakkus ta välja võimaluse, kuidas salvestada kohapeal toodetud taastuvenergiat elumajades. Selleks soovitab Lill paigaldada liginullenergiahoonete tuule- ja päikeseparkidele ülikondensaatorid, mis talletaks kõvema tuule või vahelduva pilvisusega, kuid muidu päikeselise ilmaga tekkinud elektrienergia endasse ja suunaks ülejäägi akupanka. Kuna akupangad on kallid, võiks riik Lille sõnul taastuvenergia eratootjaid nende ostul toetada.\n\nTeel parima säästlikkuseni\n\n\"Ülikondensaator on energiatõhususe saavutamiseks selles lahenduses väike osa,\" märgib Heiki Lill. Ehkki tema sõnul vältab juba mitu aastat majadele päikesepaneelide paigaldamise buum, pole energiaülejääk vaid päikest püüdvate hoonete mure. Päikesest veel ennustamatum on tuulegeneraatorite püütav tuul.\n\n\"Kui tuleb tuulepuhang ja generaator toodab oodatust suurema koguse elektrienergiat, siis näiteks akupank, mis sinna külge on ühendatud, ei suuda seda kõike vastu võtta. Osa toodetud elektrist läheb raisku,\" kirjeldab Lill.\n\n\"Leidsime, et akupanga ja kondensaatori optimaalne piir võiks olla 1/1440-le elektrimahtuvuse poolest.\"\n\nSiinkohal tulebki kodusele päikese- või tuulepargile appi ülikondensaator, mis tipphetkel toodetud energia endasse salvestab. \"Kui tuulepuhang on mööda läinud, siis energia läheb sealt aegapidi edasi kas tarbimisse või akupanka,\" sõnab Lill.\n\nEhkki sarnaseid lahendusi on maailmas pakutud ja tehtud varemgi, oli nooremteaduri eesmärk arvutada välja võimalikult tõhus akupanga ja ülikondensaatori mahutavuse suhe. \"Me võime ju panna hulga päikesepaneele oma maja külge ja meeletult suure akupargi sinna juurde. Saame öelda, et akupark varustab meid järgmised seitse nädalat, aga see on häbematult kallis lahendus,\" osutab ta.\n\nSamuti pole selline massiga löömine Lille sõnul mõttekas, kui olemas on ka optimaalne võimalus. \"Leidsime, et akupanga ja kondensaatori optimaalne piir võiks olla 1/1440-le elektrimahtuvuse poolest,\" ütleb ta.\n\nRiik saab rohetootjad rohelisemaks muuta\n\nPraegu maksab riik päikesepargi omanikele kompensatsiooni võrku müüdud elektrienergia eest. Oma töös pakkus Heiki Lill, et riik võiks toetada roheenergiat tootvaid majaomanikke hoopis akupankade ostul. \"Päikesepargi rajajad on kasutanud ka võrku kui akupanka, aga see on tegelikult mitme teraga kirves,\" põhjendab ta.\n\nNäiteks võib juhtuda, et päikesepargi omanik peab oma toodangut roheliseks ja puhtaks elektriks ning müüb selle võrku. Mahamüüdu asemele ostab ta tarbimiseks hoopis põlevkivijaamas toodetud elektri. \"Päikesepaneeli omanik mõtleb, et ta on väga roheline ja tänu temale saab maailm päästetud, aga reaalsuses see päris nii ei ole,\" osutab Lill.\n\n\"Päikesepaneeli omanik mõtleb, et ta on väga roheline ja tänu temale saab maailm päästetud, aga reaalsuses see päris nii ei ole.\"\n\nTema sõnul oleks palju mõistlikum, kui päikesepaneeliga toodetud elekter tarvitataks ära kohapeal. Selleks on majapidamises vaja mõnd energiasalvestusseadet, millest lihtsaim lahendus oleks akupank. Paraku on akupangad Lille sõnul väga kallid. \"Kui hakata seda puhtalt turuhinnaga ostma, siis tihtilugu tavainimesed, kes praegu rajavad endale päikeseparke, ei jaksa seda teha,\" osutab ta.\n\nNii võikski riik nooremteaduri sõnul ära kaotada võrku müümise toetuse ja asendada see võrreldavas mahus akupangatoetusega. Nagu öeldud, toetavad ka võrdlevad arvutused, et koduomanikule tuleks see lahendus kasulik. \"Siin tuleb mängu ka see, et akude hind on hakanud natuke langema,\" lisab Lill.\n\nTeisisõnu toodaks iga majapidamine roheenergiat eeskätt enda vajadusteks. \"Kui siis midagi jääb üle, tuleks see võrku müüa,\" soovitab Lill. Majapidamiste isevarustatus on tema sõnul väga oluline ka julgeoleku seisukohalt: praegu tabavad tormide aegu eriti just maapiirkondi elektrikatkestused. \"Lahendus peaks siiski olema süsteemne ja läbi mõeldud, et majapidamises oleks tagatud julgeolek vähemalt 24 tunniks,\" ütleb nooremteadur.\n\nElekter ahju!\n\nTöö käigus otsis Heiki Lill akupanga kõrval teisi lahendusi, kuhu energiat salvestada. Ta pakkus välja lahenduse, mis hiljem osutus Soomes ja väikesel määral ka Eestis järeleproovituks: kütta elektriga ahju. \"Mõte, et hakkame elektriga kütma tavalist küttekollet, pole esmapilgul kuigi ratsionaalne,\" muigab Lill. \"Reaalsus on aga see, et kui seda teha mõistlikult, siis nii võib isegi raha teenida.\"\n\nLahendus ei puuduta niivõrd koduseid elektritootjaid kui suuri tuuleparke. \"Tuult inimene ei saa teadupärast kontrollida ja kui seda on väga palju, siis elektri hind hakkab langema,\" selgitab Lill, mööndes, et see puudutab eeskätt tuulepargirikkaid maid. Kui tuulepuhang elektri odavaks ajab, panevad teistsugused elektrijaamad tootmise mõneks tunniks seisma. \"Selle kombinatsioonina tekib moment, kus energiatootjatel on mõistlikum maksta tarbijatele peale, et nad tarbiksid energiat,\" selgitab nooremteadur.\n\n\"Lahenduse poolt on ka väide, et kui ahju on salvestatud energia, siis ta ei tule sealt kohe välja.\"\n\nNii võikski inimene paigaldada oma ahju sisse elektrisauna kütteelemendi ehk tenni. Viimasega koos tuleks ahjuga ühendada tark juhtimissüsteem, mis võtab pidevalt Nord Pool Spotist elektrihindade kohta infot. \"Kui hetkel on elektri hind näiteks negatiivne, siis süsteem lülitab tenni automaatselt sisse vastavalt sellele, kas välistemperatuur langeb kütteperioodil või sisetemperatuur vajab reguleerimist,\" kirjeldab Lill.\n\nJuba sisseehitatud tenn ei riku ahju välisilmet. Muinsuskaitsealustes hoonetes võib tenn anda funktsiooni tagasi eeskirjade tõttu alles jäetud, aga muidu kasutuseta ahjule. \"Lahenduse poolt on ka väide, et kui ahju on salvestatud energia, siis ta ei tule sealt kohe välja,\" lisab Lill. Kui köetud ahi jahtub rusikareeglina 24 tundi, jätkub elektriga küttes toasooja kauemaks.\n\nSamuti ei välista ahju sisse ehitatud tenn tingimata puiduga kütmist. Siiski, võrreldes omavahel kohaliku küttepuidu ja elektrikütte hinda, võiks Lille sõnul puidult elektrile üle minna ka juhul, kui elekter on puudega sama kallis või odavam. \"Kui puuküttega ahjutäie ära kütame, läheb suur osa sellest korstnast välja. Kui elektriga küttes ennem lükkame siibri kinni, võime eeldada, et sealt läheb välja minimaalne kogus,\" võrdleb ta. Elektrikütte tõhusus küündib tema sõnul seega 99 protsendini. \"Ses suhtes elektriga kütmine tundub justkui rohemõtlemine,\" muigab Lill veel.\n\nPraegune kõrge elektrihind ei takista\n\n\"Ma olen mõelnud, et peaks tegema uued arvutused,\" märgib Heiki Lill töö valmimise ajaga võrreldes praeguseks kõrgeks kerkinud elektrihinna valguses. Hinnatõus on tema sõnul mitme otsaga asi, sest need, kes praegu enda toodetud roheenergiat võrku müüvad, saavad suurema kasumi. Üldiselt hindab ta siiski, et kohapeal tarbitud ja võrku müüdud elektri osakaal jääb samaks.\n\n\"Viimased aastad vastavalt erinevatele määrustele peavad kõik ehitatavad hooned olemagi liginullenergiahooned.\"\n\n\"Siiamaani on arvestatud, et 75 protsenti normaalse päikesepargi toodangust läheb võrku müüki ja 25 protsenti tarvitatakse kohapeal ära,\" kirjeldab ta. Ehkki Lille sõnul jätab mõni inimene kindlasti mõne lambi süütamata, ta siiski suuri muutusi ei näe. Ühtlasi leiab ta viimaste aastate Eesti elektrihinna kõikumiste valguses, et negatiivsed hinnad tulevad veel tagasi.\n\nEnd ise päikese- või tuuleenergiaga varustavaid majapidamisi tuleb Lille sõnul aga üha juurde. \"Viimased aastad vastavalt erinevatele määrustele peavad kõik ehitatavad hooned olemagi liginullenergiahooned,\" ütleb ta. Samuti renoveeritakse üha enam energiatõhusaks vanemaid hooneid.\n\nOponent: teemale tähelepanu juhtida on tänuväärne\n\n\"Selles mõttes on see väga hea töö, et taastuvenergiate areng ja kasutamine – alates meretuulepargist ja lõpetades minu maja katusel oleva ühe päikesepaneeliga –, sõltub salvestamise võimalusest ja -tehnoloogiatest,\" ütleb doktoritöö kohta Heiki Lille oponent Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg.\n\nLill lahendab tema sõnul kahest aspektist olulist probleemi. \"Esiteks on detsentraliseerimine elektritootmises vajalik. See toimub ja peabki toimuma,\" märgib ta. Teiseks ootaks Hamburg riigilt rohkem regulatsioone, kuidas kohalikku elektritootmist võiks korraldada. \"Aksioomi, et tooda ja salvesta täpselt nii palju kui sul endal vaja läheb, polegi ehk vaja püstitada,\" pakub ta, \"on vaja ka võrku müüa. Ainult et nüüd tuleb see koostöö võrguga püsivamalt ära vormistada.\"\n\nTöös pakutud meetod on tema sõnul üks võimalikest, kuidas taastuvenergia tarbimist ja tootmist omavahel tasakaalu viia. \"Kui ma oma kodus toodan elektrit eelkõige päikesega või ka tuulega, siis ma ei tarbi seda sama graafiku järgi, nagu toodan. Ma tarbin nii, nagu minu tarbimise vajadused on,\" selgitab ta.\n\n\"Selles mõttes on see väga hea töö, et taastuvenergiate areng ja kasutamine – alates meretuulepargist ja lõpetades minu maja katusel oleva ühe päikesepaneeliga –, sõltub salvestamise võimalusest ja -tehnoloogiatest.\"\n\nMõte elektriga ahju kütta pole Hamburgi sõnul aga midagi uut. \"Ma olen 70 aastat vana ja kui ma olin kümme aastat vana, siis tegime sama vigurit,\" meenutab ta. Elektrivõrgus töötades panid tema kolleegid samuti tennid ahju ja kütsid ruumid soojaks. \"Elektri hinnaregulatsiooni järgi tarbimine toimus juba 50 aastat tagasi,\" jätkab oponent. Tennid pandi ahju just siis, kui elekter oli odav: üldiselt maksis see neli, kohati kaks ja kolhoosile ühe kopika kilovatt-tunni kohta.\n\n\"Täna võib täpselt sama mõtet arendada. Muidugi elektriga kütmine tänase hinna juures ei pane muigama, vaid see paneb nutma,\" tõdeb Hamburg. Tema hinnangul mullune elektrihind 35 eurot kilovatt-tunni kohta tagasi ei tule. \"Ma olen päris veendunud, et elektri hind jääbki umbes 80 euro peale püsima,\" leiab ta ja lisab, et selles valguses muutub Lille pakutud tootmise ja salvestamise viis majanduslikult põhjendatuks.\n\n\"Kui nüüd natuke tõrva tilgutada sellesse töösse, siis on seal natukene vanad andmed,\" toob Hamburg esile kitsaskoha. Lille arvutused põhinevad 2018. ja 2019. aastal. \"Kui ta oleks võtnud näiteks 2020. aasta andmed, oleks ta saanud tulemuse märksa ilusama,\" pakub oponent.\n\nÜldiselt leiab ta siiski, et taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimaluste populariseerimine laiemale avalikkusele on tänuväärne. \"Ükskõik, kas te olete oma maja omanik või mõne ettevõtte omanik, võimalusi on mõlemale olemas,\" ütleb Hamburg.\n\nEesti Maaülikooli Tehnikainstituudi doktorant Heiki Lill kaitseb doktoritöö\"Erinevate energia salvestustehnoloogiate uudsed rakenduspõhimõtted liginullenergiahoonetes. Novel application principles for energy storage technologies in nearly zero energy buildings. \" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduse erialal 29. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üha enam Eesti majapidamisi toodab roheenergiat näiteks päikesepaneelide abil ise. Praegu müüvad nad oma toodangu sageli võrku ja ostavad asemele põlevkivielektrit. Eesti Maaülikooli doktoritöö soovitab riigil toetada koduomanikke just akupankade ostul, mis tagaks varustuskindluse ka tootjale endale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Homme saabub paradiis\" võitis Eco filmifestivali parima lühidokumentaali auhinna\n\n## Põhitekst:\n\nAnna Hintsi dokumentaalfilm \"Homme saabub paradiis\" räägib loo emade kogukonnast, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Film esilinastus sel aastal dokumentaalfilmide sarjas \"Eesti lood\".\n\n\"\"Homme saabub paradiis\" on sündinud koostöös toidupäästjate kogukonnaga, kuhu ma ka ise kuulun. Usun, et kunstil on võime maailma muutusi luua ning mul on \"Homme saabub paradiisi\" peale mõeldes kõige suurem rõõm ning tänulikkus sellest, et film on tõesti toonud toiduraiskamise osas teadlikkust,\" rääkis Hints.\n\n\"Mulle on kirjutanud sõna otseses mõttes sajad inimesed, kes on kirjeldanud, kuidas nad arvasid, et Eestis toitu ei raisata ning tänu filmile nende silmad avanesid ning nad on oma tarbimisharjumusi muutnud.\"\n\nTa tõdes, et tema jaoks on parim auhind siiski muutused, mis on inimeste teadvuses tekkinud, probleemi teadvustamine ning lahenduste otsimine.\n\n\"Külluse paradiis, milles me elame, kannab silti \"kõlblik kuni\", sest selline raiskav maailmakord pole jätkusuutlik. Visata kõlblikke toiduaineid ja valmistoitu prügikasti on katastroof nii sotsiaalses ja rahalises mõttes kui ka keskkonnale.\"\n\nPärast filmi eetrisseminekut ja teema tõstatamist on Anna Hintsi kutsutud koolidesse ja lasteaedadesse toiduraiskamisest rääkima, sündinud on mitmed uued toidupäästjate kogukonnad üle Eesti. Samade kogukondadega koostöös toimus Arvamusfestivalil toiduraiskamise teemaline debatt. Asutati ka MTÜ Homme Saabub Paradiis, et viia rohujuure tasandilt ellu toidupäästmisega seotud ühiskondlikke muutuseid.\n\nFilmi režissöör on Anna Hints, operaator Erik Põllumaa, helikunstnik Ekke Västrik, monteerija Marion Koppel ja produtsendid Evelin Penttilä ja Johanna Maria Paulson. Filmi on tootnud Stellar Film.\n\nFilm on linastunud juba ka mitmete teiste filmifestivalide programmides, rahvusvahelisel haridusfilmide festivalil ning Armastuse ja Anarhia festivalil Soomes, MakeDoxil Põhja-Makedoonias, Jihlava rahvusvahelise dokumentaalfilmide festivali filmiturul Tšehhis.\n\nFilmi näeb ERR-i platvormil Jupiter.err.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Anna Hintsi dokumentaalfilm \"Homme saabub paradiis\" võitis Kuala Lumpuri Eco filmifestivalil parima lühifilmi auhinna. Festival toimub sel aastal 24.–30. oktoobrini. Malaisias aset leidva festivali fookuses on eelkõige keskkonnateemalised filmid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlemiste ühisterminali planeering valmib aasta lõpus\n\n## Põhitekst:\n\nÜlemiste ühisterminali detailplaneering on praegu koostamisel, kavas on see vastu võtta veel selle aastanumbri sees ning kehtestamine peaks toimuma järgmise aasta hiliskevadel, ütles ERR-ile Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul.\n\nProjekti mahajäämus graafikust, millele juhtis hiljuti tähelepanu ka riigikontroll, pole mõjutanud ühisterminali ehitamise plaane ning ehitustöödega on plaanis alustada järgmise aasta suvel, ütles Pruul. Esimesed tööd on seotud terminali põhjaväljaku, maa-aluste kommunikatsioonide, trammitee ning 1520 mm raudtee ümberehitamisega.\n\nPraeguste plaanide järgi valmib ühisterminal hiljemalt 2026. aastal.\n\nBussijaama saatus pole veel selge\n\nÜhisterminali detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et alale on kavas ehitada bussijaam, kus hakkaksid käima ka kaug- ja rahvusvaheliste liinide bussid. Tallinna bussijaama tegevjuht Airika Aruksaar ütles juunis ERR-ile, et nemad ei näe, et bussijaam peaks kolima Ülemistele ning lisaks on bussijaama omanikud plaanimas suurt uuendustööd.\n\nPruuli sõnul on detailplaneeringuga nähtud ette kaugliinide bussijaama rajamise võimalus rongiterminali kõrvale.\n\n\"Praeguste plaanide järgi ei ehitata bussijaama täismahus esimeses etapis välja vaid terminali juurde rajatakse kaugliinide, kohalike liinide ja linnatranspordi liinide bussidele kuus peatuskohta ning eraldi busside parkimisala,\" lausus ta.\n\nÜlemiste terminali arhitektuurivõistluse võitnud projekt \"Light Stream\". Autor/allikas: Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan\n\nÜhisterminali planeeringulahenduse aluseks on 2019. aastal korraldatud Ülemiste reisiterminali arhitektuurse ideekonkursi võidutöö \"Light Stream\", mille autorid on Zaha Hadid Architects ja Esplan.\n\nTerminalihoone hakkab paiknema mõlemal pool olemasolevat raudteed ning kulgeb kõrgemate korruste osas üle raudteeharude. Terminalihoone põhja- ja lõunapoolne osa on plaanis ühendada lisaks raudteealuse tunneli kaudu.\n\n\"Terminali oluliseks osaks on Peterburi teest kuni planeeringuala lõunaservani ulatuv sidus ja esinduslik avalik linnaruum, mis tagab reisiterminalile otstarbekad ja esinduslikud juurdepääsud, vaadeldavuse ja leitavuse, loob vajalikud hajumis- ja kogunemisalad ning seob kogu piirkonna ühtseks linnaruumiliseks ja logistiliseks tervikuks,\" märgitakse detailplaneeringu seletuskirjas.\n\nRaudtee alla ja mõlemale poole raudteed on planeeritud terminalihoonega seotud avalik ruum, sealhulgas jalakäijate väljakud. Põhja- ja lõunapoolne väljak on planeeritud omavahel siduda raudtee alt umbes 80 meetri pikkuse kergliiklustunneli kaudu, mis moodustab osa Euroopa väljakust.\n\nKergliiklusala on arenguplaanides kavas jätkata Euroopa väljaku nime all kuni lennujaamani. Põhja poolt on kergliiklustee ette nähtud ühendada Peterburi tee ja Majaka tänava kergliiklusteedega. Lisaks on kavandatud kergliiklustunnel planeeringu maa-ala lääneserva, et muuta mugavamaks liikumine T1 kaubanduskeskuse ja Ülemiste keskuse vahel. Üks raudteealune kergliiklustunnel on kavandatud veel planeeritud ala idaserva ühendamaks terminali lõuna poolt Ülemiste City tänavavõrguga.\n\nPeterburi tee ja Keevise tänava trammitunneli vahelisel alal on trammiteele kavandatud uus asukoht, millega muutub trammitee lühemaks. Piki trammiteed, läbi Keevise tunneli peavad saama sõita ka bussid.\n\nAlale on planeeritud ka üheksakorruseline ärihoone. Plaanis on rajada ka kaks uut tänavat.\n\nEhituse esimeses etapis krunte ei hoonestata – siis rajatakse auto- ja bussiparklad, busside peatumiskohad, varikatused. Kruntide hoonestamine toimub eeldatavalt pärast Ülemiste kaubajaama kolimist, tõenäoliselt kolib kaubajaam Tapale alates 2024. aastast, märgiti seletuskirjas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rail Balticu Ülemiste ühisterminali detailplaneering on praegu kooskõlastusringil ning kehtestamiseni peaks see jõudma järgmise aasta mais.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm Soome ajakirjanikku said süüdistuse saladokumentide avaldamises\n\n## Põhitekst:\n\nMinimaalne karistus julgeolekusaladuse paljastamise eest on neli kuud vanglakaristust. Maksimaalne karistus aga hoopis neli aastat vanglakaristust. Siiski on ebatõenäoline, et ajakirjanikke võib oodata reaalne vanglakaristus, teatas Yle.\n\nSüüdistuse said Helsingin Sanomate poliitikatoimetuse endine juhataja Kalle Silfverberg ning loo autoriteks märgitud Laura Halminen ja Tuomo Pietiläinen.\n\nAjakirjanikud eitavad kuriteo toimepanemist.\n\nVõimud alustasid uurimist juba 2017. aastal. Helsingin Sanomat avaldas siis loo Soome kaitseväe signaalluurekeskusest. Nimelt kasutas leht signaalluurekeskuse tegevust avalikustades mitmel korral kõrgeima salastatuse astmega dokumente, mis käsitlesid nii luurekeskuse hinnanguid Venemaa relvajõududele, aga ka Soome enda luurevarustuse tehnilisi üksikasju.\n\nSoome kaitseministeerium tegi avalduse keskkriminaalpolitseile, kus alustati uurimist riikliku turvalisusega seotud saladuse avaldamise paragrahvi alusel.\n\nEeluurimisel selgus, et Helsingin Sanomat ei hankinud informatsiooni ebaseaduslike vahenditega. Seetõttu on süüdistus piiratud ainult salastatud teabe avaldamisega.\n\nPolitsei uurib eraldi ka, kuidas salastatud materjal üldse ajakirjanike kätte sattus. Selles asjas on kahtlustatav kaitseväe endine luurejuht admiral Georgij Alafuzoff, teatas Yle.\n\nAlafuzoff ise eitab kuriteo toimepanemist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome prokuratuur esitas süüdistuse kolmele Helsingin Sanomate ajakirjanikule. Neid süüdistatakse Soome kaitseväe julgeolekusaladuse paljastamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ratastoolikurlingu võistkond pääses Pekingi paraolümpiamängudele\n\n## Põhitekst:\n\nPekingi paraolümpiamängude punkte jagati kolme MM-i tulemuste põhjal. Eesti ratastoolikurlingu võistkond selle aasta MM-il ei võistelnud, kuid paraolümpiamängudele pääsemiseks piisas Eestil 2019. ja 2020. aasta MM-ilt kogutud punktidest.\n\n\"Oleme uhked, samas tunneme ka väga suurt vastutust, et esindada Eestit võimalikult hästi ja olla paraolümpial parimas sportlikus vormis. Paraolümpiamängude vastased on tugevad ja kergeid võite ei ole loota, kuid kõik võistkonnad on meie jaoks võidetavad – pühendame viimased kuud võistkonna ettevalmistusele, et olla Pekingis parimas vormis,\" sõnas Eesti koondise kapten Andrei Koitmäe.\n\nEesti pääsemine paraolümpiamängudele sõltus Itaalia ja Ameerika Ühendriikide tulemustest selle aasta MM-il. Itaalia võistkonnal ei õnnestunud MM-ilt koguda piisavalt punkte, et edestada Eesti esindust. Eestist möödus punktide arvestuses USA, kuid varem kogutud kvalifikatsioonipunktidest piisas, et Eesti kvalifitseeruks 12. riigina paraolümpiale.\n\n\"Eesti ratastoolikurlingu võistkond alustas treeninguid 2015. aasta jaanuaris ning kõigest seitsme aastaga jõuti maailma 12 parema hulka, edestades ka palju kogenumaid vastaseid. Üle 20 aasta jõuab Eesti lipp taaskord taliparaolümpiamängudele ning see on Eesti paraspordi jaoks suur saavutus ja inspiratsioon,\" sõnas Eesti Paralümpiakomitee president Monika Haukanõmm.\n\nViimati osales Eesti taliparaolümpiamängudel 2002. aastal, kui Eestit esindas Salt Lake Citys kelguhoki meeskond.\n\nEesti ratastoolikurlingu koondise kandidaatideks on Andrei Koitmäe, Mait Mätas, Ain Villau, Lauri Murašov, Kätlin Riidebach ja Signe Falkenberg. Eesti koondise treeneriks on kanadalane Chris Bowden.\n\nRatastoolikurlingu turniir Pekingi paraolümpiamängudel toimub 2022. aastal 4.–13. märtsini. Lisaks Eestile pääsesid paraolümpiale Hiina, Venemaa, Norra, Korea, Šotimaa, Kanada, Slovakkia, Rootsi, Läti, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide koondised.\n\nRatastoolikurlingus liigutakse jääl ringi ratastoolis ja kivid saadetakse teele spetsiaalsete keppidega. Kuna erinevalt tavakurlingust jää harjamist ei toimu, peavad mängijate visked olema väga täpsed. Ratastoolikurlingut mängitakse viieliikmelistes segavõistkondades, vähemalt üks liige peab olema vastassugupoolest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pekingis toimuvatel ratastoolikurlingu maailmameistrivõistlustel selgusid viimased kaks 2022. aasta paraolümpiamängudele pääsejat. Kuigi Eesti koondis MM-il ei osalenud, kindlustati kokkuvõttes koht 12 riigi hulgas Pekingi paraolümpiamängudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Rebase mängufilm \"Tulilind\" linastub nii kinos kui ka veebis\n\n## Põhitekst:\n\n\"On palju inimesi, kes praegusel ajal ei saa või ei söanda minna kinno. Samas on iga autori soov, et tema loomingut saaksid kogeda kõik soovijad ja just seetõttu teeme täna omamoodi ajalugu ning \"Tulilind\" on alates 29. oktoobrist kättesaadav ka veebis,\" ütles filmi režissöör Rebane, kelle sõnul Eestis sellisel moel varem ühtegi mängufilmi vaatajate ette toodud ei ole.\n\n\"Muidugi on \"Tulilind\" tehtud suure ekraani jaoks ja pakub vaatajale võimsama elamuse justnimelt kinos, kus ma seda vaadata soovitan, kuid praeguses olukorras on kodune variant paljude jaoks turvalisem,\" selgitas Rebane, kelle hinnangul on koroonakriis muutnud inimeste kultuuritarbimise harjumusi.\n\n\"Ma arvan, et hetkel on oluline pakkuda inimestele erinevaid valikuid. Näen veebis vaatamist kui lisavõimalust, mitte konkurenti kinoelamusele. Pidevate piirangute tingimustes on võimalus saada ka koduseinte vahel osa kultuurist inimese jaoks oluline viis maandada stressi, kogeda uusi emotsioone ja unistada helgemast tulevikust,\" arutles Rebane.\n\n\"Firebird\" (\"Tulilind\") on romantiline põnevusfilm, mille tegevus leiab aset 1970.aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis. Reamees Sergei loeb kannatamatult demobilisatsioonini jäänud päevi, kui ta elu pöörab pahupidi lennuväkke saabunud kartmatu hävituslendur Roman. Uudishimust ajendatult kompavad Sergei ja Roman omavahelise sõpruse piire, kui nende ja baasiülema sekretäri Luisa vahel tekib ohtlik armukolmnurk. Sergei on sunnitud silmitsi seisma oma minevikuga. Romani karjäär satub ohtu ning Luisa püüab kõige kiuste oma perekonda koos hoida. KGB uurimise alla sattudes riskivad nad oma elude ja vabadusega. Film põhineb tõestisündinud lool.\n\nVeebis saab filmi vaadata \"Firebird\" kodulehel.\n\nFilmile on ka äsja valminud uhiuus treiler, mida näeb siit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Tulilind\" on esimene suur mängufilm Eestis, mis jõuab alates 29. oktoobrist vaatajate ette samaaegselt nii kinodes kui veebis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgasid Lillepaviljoni restaureerimistööd\n\n## Põhitekst:\n\nHoone restaureerib 1Partner Ehitus. Kuivõrd tegemist on kaitsealuse arhitektuurimälestisega, taastab ettevõte kõik ajastutruult ning võimalikult palju originaaldetaile säilitades.\n\n\"1960. aastal valminud Lillepaviljon oli omal ajal täiesti uue arhitektuuri teetähis, mida kajastati mitte ainult Nõukogude Liidus vaid ka Soome ja Rootsi erialastes väljaannetes,\" sõnas 1Partner Ehitus juht Üllar Hinno.\n\n\"Vahepeal rääma jäänud klassik saab nüüd lisaks täielikule värskendusele ka silmale märkamatud moodsad tehnosüsteemid.\"\n\nTa lisas, et insenerina vaadates on hoone konstruktsioon siiani hästi säilinud ja olemuselt lihtsalt geniaalne.\n\n\"Paar õhulist punasest kärgtellisest posti mere pool, paar posti maja keskel ja sisehoovi pool põrandast katuseni klaasfassaadid. Ka tänastele inseneridele oleks sellise hoone rajamine väljakutse.\"\n\nHinno sõnul on kõige keerulisem ehitustehniliselt mahukama ja sügavama keldritaseme rajamine, kuhu tuleb esinduslik üle kolme meetri kõrguse laega fuajee.\n\n\"Ajalool on omadus korduda, põhimõtteliselt rajame uuesti Lillepaviljoni teises etapis Valve Pormeistri enda projekti järgi rajatud maa-aluse osa.\" Ta lisas, et nad üritavad kunagiste arhitektide ja inseneride mõtetest aru saada.\n\nPirita tee 26 aadressil asuvale Lillepaviljonile rajati 1964.–1966. aastatel juurdeehitusena kõrvale kohvik Tuljak ning kaks hoonet moodustavad omavahel ühtse arhitektuurse ansambli. Ka Tuljaku restaureeris 2015. aastal 1Partner Ehitus.\n\nLillepaviljoni krundil asetsevad tänini kunagiste näituste aegadest mitmed skulptuurid, millest neli on kaitse all.\n\nHoone taastamistööd saavad valmis 2022. aasta lõpuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pirital algasid Valve Pormeistri projekteeritud Lillepaviljoni restaureerimistööd 300-kohaliseks peo- ja üritustekohaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKatsuta teeb ka järgmisel aastal Toyota koosseisus kaasa täishooaja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Takamoto Katsuta jätkab enda arengut järjekordse täishooajaga autoralli MM-sarjas 2022. aastal, sõites uhiuue Toyota hübriidautoga GR Yaris WRC Rally1,\" teatas Toyota enda pressiteates.\n\n2019. aasta hooaja lõpus WRC-debüüdi teinud 28-aastane Katsuta on sel hooajal kahel korral saanud neljanda koha, Keenia rallil teenis ta enda esimese pjedestaalikoha, lõpetades teisena. MM-sarja üldarvestuses on jaapanlane praegu seitsmes.\n\nKatsuta hakkab sõitma uues tiimis, Toyota GAZOO Racingu alla kuuluvas TOYOTA GAZOO Racing World Rally Team Next Generation ning tema kaardilugejaks saab Aaron Johnston. Kolm aastat oli Johnston Oliver Solbergi kaardilugeja, kuid nende teed läksid lahku tänavu septembris ja viis päeva hiljem teatati, et ta istub Soome rallil Katsuta kõrvale.\n\n\"See hooaeg on minu jaoks väga hea olnud, tulemused läksid üha paremaks ja lõpuks jõudsin Keenias pjedestaalile. Pärast seda on natuke keerulisem olnud, aga õpin rasketest olukordadest väga palju,\" ütles Katsuta. \"Ootan juba järgmist aastat ja uue generatsiooni autot, kindlasti on see väga põnev ja ka paras väljakutse.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Toyota rallimeeskond teatas, et jaapanlane Takamoto Katsuta teeb nende ridades ka järgmisel aastal kaasa kogu hooaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOhustatud kotkad said esimest korda isaste abita tibusid\n\n## Põhitekst:\n\nKalifornia kondor (Gymnogyps californianus) kuulub maailma kõige ohustatumate liikide sekka. Teadlased on püüdnud teda väljasuremisohust päästa aastakümneid. Aastal 1982 oli kalifornia kondoreid maailmas alles vaid 22. Ligi 30 aastat hiljem on nende arvukus teadliku paaritamise ja loodusesse tagasilaskmise järel ületanud 500 isendi piiri, kirjutab National Geographic.\n\nVangistuses elavate lindude paaritamine nõuab talitajatelt hoolikat valikut, millised isas- ja emaslinnud üheskoos terveid järglasi annaks. Kalifornia kondorit püüavad aidata ka San Diego loomaaia loodusühingu töötajad. Viimased täheldasid oma hoolealuste geeniandmetes aga midagi iseäralikku.\n\nNimelt märkasid teadlased, et kaks isaslindu uuringukoodidega SB260 ja SB517 polnud oma isalt pärinud mingisugustki geenimaterjali. Teisisõnu tulid need linnud ilmale fakultatiivse partenogeneesi ehk neitsisigimise teel. Sugulisel teel paljunevad liigid võivad mittesuguliselt neitsisigida juhul, kui emaslooma muna teatud rakud käituvad seemneraku kombel ja viljastavad emase muna.\n\nSelgroogsetel esineb neitsisigimist harva, kuid seda tuleb aeg-ajalt ette haide, raide ja sisalike seas. Teadlased on täheldanud iseviljastumist ka mõnel vangistuses peetaval linnuliigil, näiteks kalkunitel, kanadel ja ida-sinivuttidel. Tavaliselt juhtub see siis, kui emaslinde peetakse ilma ühegi isaseta. Kalifornia kondorite puhul on tegu esimese teadaoleva juhtumiga.\n\nUuringu autori ja San Diego loomaaia looduskaitseühingu looduskaitsegeneetika juhi Oliver Ryderi sõnul teeb juhtumi eriti kummaliseks tõsiasi, et linnud SB260 ja SB517 pärinesid eri emadelt. Mõlema linnu emasid oli peetud samas ruumis koos isaslindudega. Pealekauba oli mõlema linnu ema ka enne ja pärast oma neitsisigimist edukalt isastega paaritunud.\n\nRyder ei oska juhtunut seletada. Küll aga on tema sõnul selge, et isaste abita sigis mitu emaslindu mitmel korral. Sestap usub Ryder, et kalifornia kondorid võivad neitsisigida ka edaspidi.\n\nVõimalus ellu jääda?\n\nUSA-s California, Arizona ja Utah' osariigis elab vabas looduses praegu umbes 300 kalifornia kondorit. Nii väikese asurkonna puhul võib liik kasutada neitsisigimist lihtsalt kui võimalust ellu jääda, oletab uuringuga mitte seotud Mississippi Osariigiülikooli sigimispsühholoog ja mikrobioloog Reshma Ramachandran.\n\nTeiste liikidega saadud kogemus osutab samuti, et partenogenees võib osutuda häda korral mõnele liigile päästepaadiks. Näiteks kasutab seda nõksu äärmiselt ohustatud väikehammas-saagrai (Pristis pectinata), kui ta loodusest partnerit ei leia.\n\nPäästepaaditeooria ei pruugi aga kalifornia kondorite puhul paika pidada. Esiteks lävisid vangistuses peetavad emaslinnud pidevalt isastega. Teiseks ei elanud kumbki neitsisigimise teel ilmale tulnud lind piisavalt kaua, et ise järglasi saada. SB260 suri teise eluaasta jooksul ja SB517 enne kaheksa-aastaseks saamist. Võrdluseks võivad mõned kalifornia kondorid elada ka 60 aastat.\n\nTeadlased seiravad sigimisedu nimel hoolikalt vangistuses peetavate lindude geene, et sealt võimalikke pärilushäireid leida. Seepärast on Oliver Ryderi sõnul võimalik, et iseviljastumise teel ilmavalgust näinud linnud viis varakult hauda mõni geenimutatsioon.\n\nCalifornia Ülikooli evolutsioonigeneetiku Jacqueline Robinsoni sõnul on idee partenogeenesist kui katsest liiki päästa huvitav, kuid veel on vara öelda, mida neitsisigimine liigi arengu ja säilimise jaoks tähendab. Selleks on Robinsoni sõnul teada lihtsalt liiga vähe juhtumeid.\n\nTänavu varem avaldasid Robinson, Ryder ja kolleegid põhjaliku kalifornia kondori täisgenoomi uuringu. Töö pakub väärtuslikke geeniandmeid, mis võib Robinsoni sõnul aidata teadlastel tulevikus paremini mõista ka kondorite iseviljastumist.\n\nEi midagi nii erilist?\n\nEriti hämmastab teadlasi võimalus, et neitsisigimine on seni arvatust palju levinum. Reshma Ramachandran, kes avaldas lindude partenogeneesi uuringu 2018. aastal, märgib, et kuigi nähtust kirjeldatakse peamiselt vangistatud loomadel, ei näe ta põhjust, miks seda ei võiks ette tulla ka looduses.\n\nNii Ramachandran kui ka Oliver Ryder eeldavad, et neitsisigimise juhtumeid tuleb üha juurde. Ryder lisab, et kondorite juhtumit osati seletada ainult tänu varasematele üksikasjalikele geeniuuringutele. Olgu lugu lugeja akna taga lendavate lindude sigimisega, kuidas on, pakub loodus Ryderi sõnul igal juhul üllatusi.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Journal of Heredity.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuleb välja, et emased kalifornia kondorid ei vajagi paljunemiseks ilmtingimata isaseid. Sellega said neist haide, raide ja sisalike kõrval järgmised olendid, kes on võimelised neitsisigimiseks, osutab USA looduskaitsjate ja teadlaste uuring.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nInsigne realiseeris Napoli võidumängus kaks penaltit\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt oli täpne Fabian Ruiz, kelle kauglöök maandus ristnurgas. Poolaja lõpus määrati kodumeeskonna kasuks ka 11 meetri karistuslöök, mille Lorenzo Insigne realiseeris, vahendab Soccernet.ee\n\n61. mänguminutil pidi VAR sekkuma, kui Ibrahima Mbaye tegi kastis Victor Osimheni vastu vea. Tulemuseks mängu teine penalti, mille Insigne ka realiseeris. Ühtlasi viis see tabamus ta selle hooaja penaltistatistika lõpuks positiivsele poolele: neli penaltit seitsmest on võrku läinud.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia kõrgliiga 10. vooru viimases kohtumises oli Napoli kindlalt 3:0 üle Bolognast. Päevakangelaseks tõusis Lorenzo Insigne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nApple'i kvartalikasum tegi järsu tõusu\n\n## Põhitekst:\n\nIPhone'i tootja sõnul tulenes tema 20,5 miljardi dollari suurune puhaskasum 83,4 miljardi dollarisest rekordilisest tulust septembris lõppenud kvartalis. Analüütikud eeldasid tuluks siiski 84,3 miljardit dollarit.\n\n\"Püstitasime uued tulurekordid kõigis oma geograafilistes segmentides ja tootekategooriates, seda hoolimata jätkuvast ebakindlusest makrokeskkonnas,\" ütles Apple'i finantsjuht Luca Maestri.\n\n\"Tarbijate nõudlus on väga tugev. Ootame pühadehooajal rekordilist müüki. Loodame, et suudame tarbijate nõudlust rahuldada,\" lisas Maestri.\n\nApple'i veebiteenuste äri kasvas aastases võrdluses 25,6 protsenti. Kokku kasutab firma tasulisi veebiteenuseid 745 miljonit inimest. Tegemist on telefonimüügi järel kõige kiiremini kasvava üksusega, vahendas Financial Times.\n\nApple'i juhi Tim Cooki sõnul mõjutas müüki globaalne kiibipuudus. Koroonaviiruse epideemia tõttu on Kagu-Aasias hulk tehaseid suletud.\n\n\"Oodatust suuremad tarnehäired läksid ettevõttele kolme kuu jooksul maksma kuus miljardit dollarit,\" ütles Cook.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA tehnoloogiafirma Apple teatas neljapäeval kvartalikasumi suurest kasvust tänu tohutule müügitulule, mis siiski jäi alla analüütikute ootustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOmniva teenis üheksa kuuga pea 13 miljonit eurot kasumit\n\n## Põhitekst:\n\nOmniva juhatuse esimehe Mart Mägi sõnul kasvas koduturu e-kaubanduse maht sedavõrd palju, et ettevõtte käive jätkas jõudsalt kasvamist hoolimata kolmandale kvartalile suurt mõju avaldanud rahvusvaheliste pakimahtude langusele.\n\n\"Euroopa Liidus 1. juulist jõustunud kolmandatest riikidest tellitud postipakkide käibemaksumuudatus tõi kaasa ligikaudu 40-protsendise rahvusvaheliste pakimahtude vähenemise. Selle eest on positiivne, et Eesti ja Baltikumi e-kaubandus on seda tugevamini kasvanud,\" ütles Mägi.\n\nÜheksa kuuga kasvasid Baltikumi pakiteenuste tulud aasta varasemaga võrreldes 25 protsenti. Lisaks Eesti pakiteenustele jätkasid tugevat kasvutrendi ka Omniva äritulud Lätis ja Leedus, mis kasvasid aasta varasemaga võrreldes vastavalt 58 ja 49 protsenti.\n\nKontserni rahvusvaheline äri kasvas vaatamata EL-i maksumuudatuste mõjule aasta varasemaga võrreldes viis protsenti. Neljandaks kvartaliks prognoositakse kõigi aegade pakimahtude rekordit, märkis Omniva pressiteates.\n\nInfoäri teenuseid osutab grupis tütarettevõte Finbite OÜ ning kolmandas kvartalis kasvasid infoäri tulud võrreldes aasta varasemaga 19 protsenti.\n\nÄrinime Omniva kandev Eesti Post Eesti riigile kuuluv äriühing. Kontsernis töötab 2300 inimest üle Baltikumi ning 2020. aasta käive oli 135,6 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Omniva kontserni äritulu oli 2021. aasta üheksa kuuga kokku 105,8 miljonit eurot, mis on üle 10 miljoni rohkem kui eelmisel aastal samas perioodis. Kontsern teenis esimese kolme kvartaliga 12,9 miljonit eurot kasumit, mis on ligi neli korda enam kui aasta varem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHoly Motors astub üles Twin Peaksi teemalisel Halloweeni õhtul\n\n## Põhitekst:\n\nAastal 2013 loodud ja Leos Carax' fantaasiafilmi järgi nime saanud Holy Motors on Eesti americana -hõnguline unistamispopi bänd, kes teinud ka koostööd The Brian Jonestown Massacre ninamehe Anton Newcombe'iga. Mullu sügisel ilmus plaadifirma Wharf Cat Records alt nende seni viimane kauamängiv \"Horse\".\n\nBriti ühemehebänd The Lunacy Of Flowers on eksperimentaalse post-pungi ja industriaalmuusika segu Briti projekt, kes astunud üles ka kohalikel suvistel festivalidel ning jõuab nüüd Terminali teisele Halloweenile.\n\nMuusikaliste etteastete kõrvale valib palu Sander Varusk. Õhtu dresscode on Twin Peaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Telliskivi kvartalis asuvast Terminalist saab üheks õhtuks Roadhouse, mille lava vallutavad kaks David Lynchi armastavat artisti: Holy Motors (EE) ja The Lunacy Of Flowers (UK).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMadis Müller: keskpankade pandeemia rahasüstid võiksid kevadel lõppeda\n\n## Põhitekst:\n\nEuroala majandus tervikuna on jätkuvalt tugeva taastumise kursil. Selge on aga ka see, et probleemid tarneahelates ja kõrged energiahinnad mitte üksnes ei hoia lähiajal kiirena hinnatõusu, vaid võivad mõnevõrra pidurdada ka euroala majanduse taastumist koroonakriisist. Küsimus on selles, kui suur osa praegu kiiret hinnatõusu põhjustavatest teguritest euroalal muutuvad püsivaks?\n\nProbleeme tarneahelates tajume me kõik läbi mitmete kaupade hinnatõusu ja tarneaegade pikenemise, kuid eriti vahetult on see puudutanud tootmisettevõtteid, millest suur osa ei pole saanud seetõttu oma tegevust täiel mahul käivitada.\n\nSamal ajal tunnevad tarbijad end suuremaid oste tehes järjest kindlamalt ja töötajate vaatenurgast on selgelt paremaks muutunud olukord tööturul. Kindlustunde paranemisele on kaasa aidanud kogu Euroopas järjest kasvanud vaktsineeritud elanikkonna osakaal ja sellega kaasnev võimalus erinevaid koroonaviiruse leviku pidurdamiseks seatud piiranguid leevendada.\n\nIntressimäärad, millega valitsused raha laenavad, on viimase kuu jooksul küll mõnevõrra tõusnud, kuid üldjoontes saab vaieldamatult väita, et laenutingimused on jätkuvalt väga soodsad kõigile laenusoovijatele. Seda eriti, kui mõõdupuuna kasutada reaalintressi, mis võtab arvesse ka kiirenenud hinnatõusu mõju.\n\nEuroopa Keskpanga jaoks on laenuraha hinda mõjutavate otsuste tegemisel esmaseks kriteeriumiks hinnatõusu kiirus ja hinnang selle kohta, kas euroalal tervikuna on hinnatõus jõudmas püsivalt kahe protsendini. See on tase, mida peetakse majanduse pikaajalist arengut kõige enam soosivaks ja mis on seetõttu euroalal hinnatõusu eesmärgiks ka keskpankade jaoks.\n\nTarbijahindade tõus ulatus euroalal septembris juba 3,4 protsendini ja tõenäoliselt kiireneb veel aasta lõpuni. Hindu on järsult kergitanud kolm peamist tegurit: energiahindade järsk kallinemine, kriisist taastumise ja majanduste ebaühtlase avamisega seotud tõrked tarneahelates ning ka eelmise aasta madal võrdluspunkt, mis statistiliselt inflatsiooninumbrit mõjutab.\n\nVõtmeküsimus euroalal on, kas hinnatõus toob kaasa palgatõusu kiirenemise või käivitab muud tegurid, mis viivad hinnatõusu üle kahe protsendi pikemaks ajaks? Kui see nii peaks minema, siis mõistagi ei saa keskpank kaua jätkata suurte võlakirjaostude ja negatiivsete intressimäärade poliitikaga. Lähematel kuudel toimuv annab selles osas eeldatavasti järjest suuremat selgust.\n\nSeda kõike arvesse võttes ei muutnud me sel nädalal Euroopa Keskpanga nõukogus seniseid otsuseid, mis mõjutavaid laenuraha hinda. Küll aga julgen praegusest teadmisest lähtudes eeldada, et Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid (ametliku nimega pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava) võiks küll juba kevadel lõppeda.\n\n\"Kuna COVID-i vastu vaktsineerimisega oleme Euroopa keskmise tasemega võrreldes selgelt kehvemas seisus, ei ole meil võimalik ka rääkida piirangute leevendamisest.\"\n\nKui tavaliselt on mul olnud võimalik öelda, et Eesti arengud peegeldavad üldjoontes Euroopa majanduses toimuvat, siis praegu see kahjuks päris nii ei ole. Kuna COVID-i vastu vaktsineerimisega oleme Euroopa keskmise tasemega võrreldes selgelt kehvemas seisus, ei ole meil võimalik ka rääkida piirangute leevendamisest.\n\nMadal vaktsineeritus Eestis seab ohtu paljude inimeste elu ja muudab üleüldiselt ravi kättesaadavuse halvemaks. Lisaks sellele mõjutab terviseolukorra halvenemine mõistagi turismi- ja meelelahutusettevõtete käekäiku.\n\nKüll on meil aga sarnaselt ülejäänud Euroopaga ja samadel põhjustel ka Eestis hinnatõus väga kiire, ulatudes septembris lausa 6,6 protsendini.\n\nÜlejäänud euroalast kiirema hinnatõusu põhjusi on mitu. Eelkõige on energiakuludel suurem osakaal Eesti inimeste tarbimiskorvis. Lisaks jõuavad hinnamuutused Eestis kiiremini tarbijateni ja seetõttu peegeldub elektri börsihinna kallinemise palju kiiremini eestlaste kodustes elektriarvetes.\n\nKolmas põhjus on selles, et Eesti majandus on euroalaga võrreldes taastunud kriisist kiiremini ning kiire majanduskasvuga käib kaasas kiirem hinnatõus. Samuti mõjutab hinnatõusu kiirust ka euroalast seni veel madalam keskmine hinnatase.\n\nKonkreetsemaid otsuseid selle kohta, kui kiiresti Euroopa Keskpank täpsemalt tuge võlakirjaturgudele leevendama saab hakata, on oodata Euroopa Keskpanga nõukogu järgmiselt istungilt detsembri keskpaigas.\n\nKommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võtmeküsimus euroalal on, kas hinnatõus toob kaasa palgatõusu kiirenemise või käivitab muud tegurid, mis viivad hinnatõusu üle kahe protsendi pikemaks ajaks? Julgen eeldada, et Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid võiksid küll juba kevadel lõppeda, kirjutab Madis Müller.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Miks revolutsioon sööb oma lapsi?\n\n## Põhitekst:\n\nVene-ameerika sotsioloogi ja kulturoloogi Pitirim Sorokini (1889-1968) nimi on mulle meelde jäänud kunagi loetud Lenini teostest: väsimatu Iljitš pühendas talle lausa eraldi artikli. 1 Maailmakuulsa, ent raskelt \"nõukogudevastase\" mõtleja esmatutvustusena eesti keeles ilmutati \"Meie ajastu kriis\" (2017) 2. Vastne, tunduvalt mahukam \"Revolutsiooni sotsioloogia\" avardab meie teadmisi kõikvõimalikest revolutsioonidest läbi kogu ajaloo.\n\nRefleksid ja märatsemine\n\nTavakujutluse järgi võiks olla ka \"positiivseid\" revolutsioone, kuid Sorokin ajaloost selliseid ei leia. Seejuures loetleb ta ilmatu hulga suuremaid ja väiksemaid revolutsioone alates juba muistsest Egiptusest (2000-1600 e. Kr.), Roomast ja Kreekast (kus leidis aset \"lõputu ja metsik märatsemine\", lk 89); püüdsin algul neid kokku lugeda, aga siis lõin käega, mingi kolmekohaline arv ei ütleks suurt midagi.\n\nKõigi nende revolutsioonide negatiivsed ühisjooned ja laastavad tagajärjed on aga tõepoolest silmatorkavalt sarnased.\n\nSorokini raamatu pealkirjaks võiks sama hästi olla ka \"Revolutsiooni anatoomia\", sest teoses räägitakse väga palju revolutsioonilistest kirgedest haaratud inimese refleksidest ja instinktidest.\n\nAutori põhiline järeldus on läbinisti pessimistlik: \"... on selge, et terror ja diktatuur on revolutsiooni vältimatud tagajärjed. Kes tahab viimast, peab tahtma ka esimesi. Kes \"revolutsiooni\" süvendab, see valmistab ette ka terrori ja diktatuuri piiramatut märatsemist\" (lk 106).\n\n\"Märatsemine\" ongi üks teoses kõige sagedamini kasutatavaid sõnu. Kohati lausa täppisteaduslikult refleksidest rääkiv tekst kaldub teisalt sageli lennukate kirjanduslike kujundite poole: \"Revolutsiooni pöörase kose poolt kaasa haaratud indiviidid...\" (lk 71), \"Oma ahelad purustanud inimene moondub orkaaniks, külvates enda ümber mõttetut hävingut, surma ja purustamist\" (lk 240).\n\nOmaette huvitav teema on revolutsioonide ja näljahädade lahutamatu seos (autor on kirjutanud näljahädadest ka eraldi raamatu), siin on esitatud rohkesti statistilist andmestikku ja mitmesuguseid tabeleid, mis peaksid veenma ka kõige paadunumat optimisti.\n\nSuurte sõnade varjus\n\n\"Erinevalt loomadest viib inimene tapmise harva läbi ilma vastava õilsa sõnalise põhjendamiseta (Jumala, progressi, Allahi, õigluse, hinge päästmise, demokraatia, revolutsiooni saavutuste, sotsialismi, vabariigi, vendluse, võrdsuse, vabaduse, rahva õnne jne. nimel)\" (lk 75).\n\nÄrevatel aegadel on kerge masse üles kütta, teha suuri sõnu vabadusest, kuid niisama kerge – ja ahvatlev – on asuda teisitimõtlejaid maha suruma ja peagi ka \"likvideerima\".\n\nNagu kunagi oma suurepärastes \"Harala elulugudes\" kirjutas Mats Traat:\n\nPrantsuse ja küllap ka teiste\n\nrevolutsioonide põhimõte oli:\n\nkui lüüa vaenlased maha,\n\njäävad järele sõbrad.\n\nKuid imelikul kombel on pärast\n\npooltest sõpradest saanud jälle\n\nvaenlased, nii et neid on tulnud\n\nasuda likvideerima.\n\nMuidugi võib lugejale siinkohal meenuda meie enda veretu laulev revolutsioon. Aga kui võtame kätte näiteks Paavo Kanguri ja Jüri Leesmendi raamatu \"Mässav vabaduslaulik\" (2018), siis seal korduvad lausa refräänina väited: \"Ega me muidugi osanud eales aimata, et (laulev) revolutsioon oli asunud juba sööma oma lapsi. Õigemini olid need lapsed asunud õgima üksteist\" (lk 113–114); \"Laulev revolutsioon sõi oma lapsed\" (lk 125); \"Laulev revolutsioon õgis oma kangelased nii piltlikult kui ka reaalselt\" (lk 142). Keegi võiks sellegi kohta kirjutada põhjaliku uurimuse.\n\nRevolutsiooni küpseimad viljad\n\nSorokini uurimus on kirjutatud aastatel 1922–25, nii ei leia siin käsitlemist vene revolutsiooni kõige küpsemad viljad, suur terror aastatel 1937–38. Ning ka aastal 1925 ei saanud olla kuigivõrd täielikku ülevaadet punasest terrorist (ja seda pole veel paljude suletud arhiivide tõttu õieti praegugi!). Seda enam tuleb hinnata autori illusioonivaba läbinägelikkust.\n\nNii võiks Sorokini raamatule lisaks soovitada lugeda üht uuema aja suurteost, vene päritolu USA ajaloolase Juri Sljozkini (Yuri Slezkine, sündinud 1956) \"Valitsuse maja. Vene revolutsiooni saaga\" inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik, Varrak 2020, 1072 lk), mis on Jaak Alliku hinnangul kõige \"täiuslikum ja sügavaim analüüs, mida on bolševistliku Vene revolutsiooni, tema ideeliste juurte ja hävingu põhjuste kohta eales avaldatud.\" 3\n\nSelles teoses kirjeldatakse, kuidas Moskvas asuva tippnomenklatuuri hiigelhoone 505 korteri asukaist mõne aasta jooksul arreteeriti üle 800 ning hukati 344 inimest. Mitmed Sljozkini filosoofilised arutlused (nt peatükis \"Usk\" lk 86–130) haakuvad hästi Sorokini teosega.\n\nMind ennast jahmatasid omal ajal kõige enam arvud, mis Hruštšovi valitsusaja lõpul imekombel korraks avalikult ära trükiti ja mida koolipoisina lugema juhtusin: pärast partei 17. kongressi aastal 1934 hävitati kongressi 1966 delegaadist 1108 ning partei keskkomitee 139 liikmest ja liikmekandidaadist 98.4\n\nMiks revolutsioon ikkagi nii isukalt sööb oma lapsi, selle kohta leiab Sorokini teosest rikkalikku mõttematerjali.\n\n1 V. Lenin, \"Pitirim Sorokini väärtuslikud ülestunnistused\" [Pravda, nov. 1918] – Teosed, 28. kd.\n2 Pitirim Sorokin, \"Meie ajastu kriis\", tõlkinud Simo Runnel, järelsõna: Henn Käärik, sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, Tartu 2017, 352 lk\n3 Jaak Allik, \"Verise aja ja maja saaga\" – Sirp 29. jaanuar 2021, nr 4, lk 16\n4 Философская энциклопедия, 3. kd., Moskva 1964, artikkel \"Культ личности\", lk 116\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pitirim Sorokin\n\n\"Revolutsiooni sotsioloogia\"\n\nVene keelest tõlkinud Simo Runnel\n\nSari Avatud Eesti raamat\n\nIlmamaa 2021\n\n904 lk", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nStockmann suurendas kolmandas kvartalis kasumit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seoses vaktsineerimise määra tõusuga kasvas kolmandas kvartalis ka klientide hulk,\" ütles Stockmanni juht Jari Latvanen.\n\nStockmann Gruppi kuuluv rõivakett Lindex saavutas ajaloo parima kvartalitulemuse.\n\n\"Lindexil läks väga hästi. Müük kasvas kõigil turgudel ja ärivaldkondades. Kasv jätkus ka veebimüügis,\" ütles Latvanen.\n\nStockmanni kaubamajade üksus suurendas kolmandas kvartalis müüki viie miljoni euro võrra ja jõudis esimest korda pärast 2019. aasta lõppu kasumisse. Kaubamajade korrigeeritud ärikasum oli kolmandas kvartalis 0,1 miljonit eurot.\n\nKaubamajade külastajate arv kasvas kolmandas kvartalis märkimisväärselt.\n\nStockmanni kontserni käive oli kolmandas kvartalis 237, 8 miljonit eurot.\n\nStockmanni teatel edeneb firma saneerimiskava plaanipäraselt. Stockmann taotles ettevõtte restruktureerimist 2020. aasta kevadel. Selle aasta veebruaris Helsingi ringkonnakohus kinnitas firma saneerimiskava, vahendas Helsingin Sanomat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Stockmann Grupp suurendas kolmandas kvartalis kasumit. Soome jaekontserni kasum kasvas 33,3 miljoni euroni, eelmisel aastal samal perioodil oli see summa 16,5 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Hurricanesil on käsil klubiajaloo parim hooaja algus\n\n## Põhitekst:\n\nKuuest mängust kuus võitnud Hurricanesile on see klubiajaloo parim hooaja algus, senine parim oli viis järjestikust võitu, millega alustati 2019. aasta sügisel.\n\nHurricanesi eest tegid skoori Tony DeAngelo, Nino Niederreiter ja Andrei Svetšnikov, Frederik Andersen tõrjus 33 pealeviset ja sai kirja hooaja esimese nullimängu.\n\nTulemused:\n\nCarolina – Boston 3:0\nPittsburgh – Calgary 0:4\nTampa Bay – Arizona 5:1\nSt. Louis – Colorado 3:4\nAnaheim – Buffalo 3:4\nSeattle – Minnesota 4:1\nVancouver – Philadelphia 1:2\nLos Angeles – Winnipeg 2:3\nSan Jose – Montreal 0:4\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL alistas Carolina Hurricanes kodujääl 3:0 Boston Bruinsi ja jätkab kaotuseta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nABBA läheb pärast albumi \"Voyage\" valmimist pensionile\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi popbänd ABBA annab 5. novembril välja uue stuudioalbumi \"Voyage\", mis ilmub pärast bändi 40-aastast pausi.\n\n2022. aasta kevadel toimub Londonis ABBA suurejooneline kontsert, kuid bändiliikmete asemel näeb laval lauljate virtuaalseid versioone.\n\nBändi liige Benny Andersson on intervjuus The Guardianile öelnud, et pole kunagi maininud, et ABBA enam kunagi ei korduks. \"Nüüd ma võin öelda, et on kõik,\" kinnitas Andersson.\n\nUuelt albumilt on ABBA avaldanud singlid \"I Still Have Faith In You\", \"Don't Shut Me Down\" ning \"Just A Notion\".\n\nKuula bändi singlit \"I Still Have Faith In You\":\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ABBA teatas, et suundub pärast albumi \"Voyage\" ja sellega kaasnevate kontsertide väljaandmist lõplikult pensionile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCuomo sai süüdistuse naisalluva seksuaalses ahistamises\n\n## Põhitekst:\n\nCuomo suhtes esitati kaebus Albani linnakohtusse. Hulk naisi väidab, et Cuomo käperdas neid kohatult, teatas The Times.\n\nAjaleht New York Post teatas, et Cuomo vahistatakse eeldatavasti järgmisel nädalal. Süüdijäämise korral võib endist kuberneri oodata aasta vangistust.\n\nNew Yorgi osariigi peaprokurör Letitia James teatas juba augustis, et Cuomo ahistas seksuaalselt praegusi ja endisi New Yorgi osariigi töötajaid, puudutades neid soovimatult ja ilma nõusolekuta ning tehes hulgaliselt seksuaalselt kahemõttelise alatooniga vihjeid, mis lõi naiste jaoks vaenuliku töökeskkonna.\n\nEelmise aasta lõpus süüdistas Cuomo endine nõunik Lindsey Boylan meest seksuaalses ahistamises. \"New Yorgi kuberner Andrew Cumo ahistas mind seksuaalselt ja paljud on selle tunnistajad. See toimus mitu aastat ja töökeskkond oli ülimalt mürgine,\" kirjutas ta sotsiaalmeedias.\n\nLisaks Boylanile süüdistas Cuomot ahistamises veel mitu naist. Süüdistajad töötasid kuberneri juures Albanys või ajal, mil Cuomo töötas president Bill Clintoni administratsioonis.\n\nCuomo ise on eitanud kellegi sobimatut puudutamist, kuid on öelnud, et tal on kahju, kui ta tegi kellegi olukorra ebamugavaks.\n\nVeel aprillis ütles Cuomo, et prokuratuuri uurimine ei leia tõendeid, et ta oleks kedagi seksuaalselt ahistanud.\n\nCuomo sai New Yorgi osariigi kuberneriks 2010. aastal. Ta valiti ametisse kaks korda tagasi. Enne oli ta New Yorgi peaprokurör. Cuomo sai rahvusvaheliselt tuntuks pandeemia alguses.\n\nEndine kuberner kasutas televisiooni, et edastada vaatajatele teavet epideemia olukorrast. Cuomo esines tihti telekanalis CNN, kus teda intervjueeris tema vend Chris Cuomo.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine New Yorgi osariigi demokraadist kuberner Andrew Cuomo sai ametliku süüdistuse oma naisalluva seksuaalses ahistamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTsitsipas langes Viinis juba teises ringis konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril kõrgeimat paigutust omanud Tsitsipas kaotas veidi alla kahe tunni kestnud kohtumises 6:3, 3:6, 4:6 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud ameeriklasele Frances Tiafoele (ATP 49.). Seejuures jäi Tiafoe otsustavas setis 0:3 taha, aga võitis siis viis geimi järjest ja jäi lõpuks peale 6:4.\n\nSee oli Tsitsipasele tänavu teine kaotus Tiafoele – ameeriklane oli temast parem ka Wimbledoni avaringis. Tokyo olümpial aga jäi peale Tsitsipas.\n\nVeerandfinaalis läheb Tiafoe vastamisi 8. asetatud argentiinlase Diego Schwartzmaniga (ATP 16.), kes sai 7:6 (5), 4:6, 6:2 jagu prantslasest Gael Monfilsist (ATP 21.).\n\nTurniiril teisena asetatud Alexander Zverev (ATP 4.) alistas 6:2, 3:6, 6:2 austraallase Alex De Minauri (ATP 32.) ja teenis enda karjääri 300. võidu.\n\nPääsu eest poolfinaali mängib Zverev kanadalase Felix Auger-Aliassime'iga (ATP 12.), kes päästis Cameron Norrie (ATP 14.) vastu kolm matšpalli ja võitis 2:6, 7:6 (6), 6:4.\n\nPeterburis peetaval ATP turniiril langes välja äsja Moskva turniiri võitnud venelane Aslan Karatsev (ATP 19.), kes jäi 3:6, 2:6 alla austraallasele John Millmanile (ATP 57.).\n\nMoskva finaalis Karatsevile kaotanud horvaat Marin Cilic (ATP 35.) aga sai Peterburis 6:4, 6:7 (1), 6:4 jagu venelasest Karen Hatšanovist (ATP 30.). Seega on ainsa venelasena Peterburis võistlustulle jäänud turniiril 1. asetust omav Andrei Rubljov (ATP 6.), kes kohtub veerandfinaalis hollandlase Botic Van De Zandschulpiga (ATP 69.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meeste tennise maailma edetabelis kolmandal real paiknev kreeklane Stefanos Tsitsipas piirdus Viinis peetaval ATP tenniseturniiril teise ringiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Demokraatia videvikust kliimakriisi teejuhini\n\n## Põhitekst:\n\nAnne Applebaum \"Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu\" (Varrak)\nInglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik\n\nAnne Applebaum on kirjutanud mitmeid asjalikke raamatuid. See siin on vast natuke isiklikum. Selles isiklikkuses on nii raamatu võlu kui ka küsitavused. Autoril on probleem. Paarikümne aastaga on temast lahku kasvanud mitmed omaaegsed sõbrad, kes kuidagi märkamatult on triivinud poliitilise spektri teisele tiivale. Misläbi on otsa saanud ka sõprus.\n\nMiski tundus siin kohe väheke võõristav. Arvan, et sain aru, mis. Võõristus oli eestlaslik – siin väikeses ühiskonnas vist ei saa poliitiliste meeldumuste muutumisel sõpradest naljalt loobuma hakata, kellelgi ei jääks nõnda ju kedagi järgi. Olen tähele pannud, et enamiku inimestega on võimalik vägagi hästi läbi saada läbi aastakümnete ja see, mäherdused on nende poliitilised vaated, ei puutu enamasti sugugi asjasse. Ja vastupidi – kui on ikka vastik tüüp, siis võib ta olla ilmavaatelt väga lähedal, aga koostööst ei saa ikkagi asja. Suurematel rahvastel on asjalood vist teistsugused. Nojah, mõne suure riigi suur partei on üksi juba rahvarohkem kui kogu Eesti riik kõigi oma erakondade ja kogukondadega kokku. Mis siin imestada.\n\nMuidu on raamat igati huviga jälgitav arutlus paljudest põhjustest, miks tänases maailmas jõujooned nõnda kulgevad, nagu nad kulgevad ja kuhu see kõik viia võib, ehkki ei pruugi. Kel harjumuseks ühiskondade muutumise üle mõtteid mõlgutada, leiab selle teosega kindlasti ühise keele. Kel asjaomane harjumus puudub, tehku selle kujundamisega algust. Applebaum aitab rõõmuga.\n\nChristiana Figueres, Tom Rivett-Carnac \"Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis\" (Rahva Raamat)\nTõlkinud Lauri Liiders\n\nSee on üks arukamaid kliimateemalisi raamatuid, mis viimasel ajal lugemislauale jõudnud. Ta mõistab nimelt arukas olla nii sisu kui serveeringu suhtes. Ei kuku ideoloogilisse kõmistamisesse, küll aga pakub ohtrasti võimalusi kaasa mõelda ja näitab kätte mitmeidki võimalusi, kuidas väikeste muudatuste kaudu suurteni jõuda.\n\nKliimast ja selle muutumisest ja inimese osast selles on aastakümneid väga palju kõneldud ja kirjutatud. Ja õige ka. Kui ei muud, on tegu põneva mõttemänguga, mille päriseluline tulemus suuresti ennustamatu. Õnne peab ka olema. On omaette imestus- ja imetlusväärne, et inimkond on sedavõrd lühikese ajaga nondele asjadele osiselt mõtlema suutnud hakata. On rõõmus oht, et mõtleb välja üht-teist toimivat ja loovat. Mittetoimiva ja lagastava väljamõtlemine osutus liigagi lihtsaks.\n\nMuidugi on kasinama elujärje ja inimkonna ellujäämise probleemistikku keerukas müüa inimesele, kes muudsugust elujärge näinudki pole ja kel isikliku ellujäämisegagi piisavalt igapäevast tegemist. Kuid see võib olla võimalik, sest see on vajalik ja pihta hakata võiks enne, kui vastikud vältimatused ees seisavad. Olen üsna kindel, et poole väiksemat inimkonda tänaste ja tulevaste teadmiste ja oskuste juures suudab planeet rahulikult kanda.\n\nNii et kui seada eesmärgiks vähem inimesi, ent sellevõrra targemaid, siis see peaks täiesti tehtav olema. Sealjuures ilma sõdade ja tõbedeta. Saja aasta pärast on valdav enamus täna elus olijaist niikuinii kusagil mujal kui elus. Saagu meid vähem, saagu me head. Viimase sajandi megaiive on niikuinii toiminud peamiselt paikades, kuhu on juba jõudnud meditsiin ja toiduabi, aga mitte veel haridus ja heaolu. See muutub. Ja Eesti saab jälle olla teenäitaja kestliku kahanemise osas. Nii hoida!\n\nTargemaks muutumise jätkamiseks soovitan optimisti teejuhti julgesti. Lõpus on kirjas hulk raamatuid, mida huvi korral lisaks lugeda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitas sel nädalal kaht raamatut: Anne Applebaumi \"Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu\" ja Christiana Figueres ning Tom Rivett-Carnac \"Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAnsambel Lonitseera avaldas debüütalbumilt esimese singli \"Kicced\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kicced\" on lugu staatilisusest. Mõni asi jääb paigale ja julgusest jääb puudu. Õpid seda nägema teisiti siis, kui kasvad ühest olekust teise,\" rääkis loo autor ja laulja Kaisa Kuslapuu.\n\n\"Vastvalminud lugu on mäng selle tunde ümber, mingi lohutav vaatepunkt, ettevaatlikkuse valideerimine, isegi kerge draama nautimine. Ja see paneb nõksuma,\" lisas Kuslapuu.\n\nOma suurimateks mõjutajateks peab Kaisa Kuslapuu statsionaarset kruusahunnikut sünnikodu ees ja lapsepõlves ohtrasti tarbitud eestikeelset levimuusikat.\n\nLonitseera on Tartu-põhine alt-popi ansambel.\n\nLisaks klaverile kuuleb albumilt veel flööti, kontrabassi ja löökpille. Lonitseerasse kuuluvad lisaks Kaisal Kuslapuule veel Katariina Tirmaste, Kristin Kaha, Mart Nõmm ja Tõnis Kirsipu.\n\nLonitseera debüütalbum \"Tapeet\" ilmub 2022. aasta kevadtalvel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "29. oktoobril avaldas alt-pop ansambel Lonitseera oma varakevadel ilmuvalt debüütalbumilt \"Tapeet\" esimese singli \"Kicced\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nReoveeuuring: viiruse hulk Eestis purustab endiselt rekordeid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ega siin midagi väga rõõmsat pole. Kui vaatame üldist Eesti seisu, siis on natuke halvemaks läinud igal pool,\" sõnas uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.\n\nViirust leidub ülejäänud Eestiga võrreldes veidi vähem veel Hiiumaal ja Saaremaal, kuid mujal on Tensoni sõnul olukord samaks jäänud või halvenenud. \"Kuigi sellenädalasel kaardil on väga suurt viirusekogust märkiva punase värviga asulaid jäänud justkui vähemaks, on paljudes kohtades olukord üsna piiripealne. Kaardil punasena püsivates asulates on viirust nii palju, et see kergitab ka Eesti keskmist indeksit,\" selgitas Tenson.\n\nProfessor kinnitas, et nii kõrget viiruse kontsentratsiooni pole reoveeuuring seni näidanud. Osalt võib tema sõnul rekordi taga olla ka uus viiruse variant. \"Nüüd me näeme delta tüve ja seda võib-olla on inimese kohta reovees natuke rohkem kui tüvesid, mis meil jaanuaris-veebruaris liikusid,\" võrdles ta.\n\nViirusekogus reovees on kasvanud pidevalt augusti algusest alates. Praeguseks on see Tensoni sõnul ületanud senise suurima koguse, mis mõõdeti tänavu märtsis, eelmise nakkuslaine kõrgpunktis. Võrreldes mulluse veebruariga on viiruseleiuga asulaid professori sõnul praegu umbes kaks korda rohkem.\n\nKolmanda laine alguspunktis Lõuna- ja Kagu-Eestis viiruse hulk reovees pigem kasvab kui kahaneb. Lõuna-Eesti tõusu veab Põlva, mis on ka terviseameti statistikas olnud elanikkonna suurust silmas pidades uute nakatumisjuhtumite poolest esirinnas. Tensoni sõnul on Põlva näitajad tõusnud pikemat aega ja järjekindlalt.\n\nÜlejäänud Eestile on järele jõudnud ka Tallinn ja Ida-Virumaa. \"Viimased nädalad on meil olnud just nimelt Ida-Virumaa suure tõusuga ja eks see jätkub,\" ütles Tenson. Tema sõnul pole Eesti üldise olukorra leebumist lähinädalail loota. \"Kiireim tee viiruse leviku pidurdamiseks on üksnes vaktsineerimine,\" ütles ta.\n\nReoveeuuringu tulemused 25.–29. oktoobril. Autor/allikas: Tartu Ülikool\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrreldes eelmise nädalaga on koroonaviiruse kogus reovees kas samaks jäänud või suurenenud kõikjal üle Eesti. Tõus oli suurim Lõuna-Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAtletico kaotas punkte, Simeonele näidati punast kaarti\n\n## Põhitekst:\n\nAtletico asus võõrsil juba 12. minutil Antoine Griezmanni väravast juhtima, kuid 37. minutil viigistas Enis Bardhi penaltist seisu. Uuesti pääses Atletico ette 76. minutil Matheus Cunha väravast, aga 90. minutil teenis Levante taas penalti, mille Bardhi ka realiseeris.\n\nSeejuures näitas mängu peakohtunik Atletico peatreenerile Diego Simeonele mängu lõpus kohtunikega vaidlemise eest esmalt kollast kaarti, kuid kuna ka see argentiinlast ei rahustanud, teenis juhendaja punase kaardi.\n\nÜheksandal üleminutil teenis ebasportliku käitumise eest teise kollase kaardi ka Levante mängumees Rober Pier.\n\nLiigatabelis on vaid ühe punkti juurde teeninud Atletico nüüd 19 punktiga kuues, sama palju punkte on ka neist ühe mängu rohkem pidanud Rayo Vallecanol, kes on viies ja Osasunal, kes on seitsmes. Levante jätkab kuue punktiga eelviimasel kohal.\n\nTabeli lõpuosas paiknevad Granada ja Getafe mängisid 1:1 viiki.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas pidi Madridi Atletico liigatabeli eelviimase Levante vastu leppima 2:2 viigiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEd Sheeranil ilmus album \"=\"\n\n## Põhitekst:\n\nVarem on uuelt albumilt ilmunud juba superhittide staatusesse jõudnud singlid \"Bad Habits\" ja \"Shivers\" ning Sheerani kadunud sõbrale pühendatud kaunis muusikapala \"Visiting Hours\".\n\nVärskelt saabunud stuudioalbum \"=\" on neljas plaat, mille on Sheeran nimetanud sümboli järgi. Albumilt leiab kogumi lugusid, mis on kirjutatud nelja viimase aasta jooksul ning mis toovad hästi esile uuendusmeelsele artistile omased elemendid, olgu selleks ballaad, kitarrisoolod või võimsa kulminatsiooniga produktsioon.\n\nAlbumi kujunduses on esikohal värvikirev liblikate kollaaž, mis sümboliseerib uut elu ja taassündi. Liblikate taustal on kasutatud Sheerani enda loodud abstraktset maaliteost.\n\n\"See album on minu jaoks väga südamelähedane ja olulise tähendusega. Mu elu on viimaste aastate jooksul palju muutunud – ma abiellusin, sain isaks, kogesin kaotust – ja ma peatun albumi lugude jooksul kõigil neil läbielamistel. Ma ei jõua ära oodata, et seda uut peatükki teiega jagada,\" rääkis Ed Sheeran.\n\nAlbumi uueks fookussingliks on \"Overpass Graffiti\", millele ilmub muusikavideo 29. oktoobril kell 16 Youtube'is.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ed Sheerani oodatud uus album \"=\" (Equals) on lõpuks ometi saabunud. Jäädes endale truuks, on Sheeran albumisse põiminud lugusid, mis inspireeritud nii isiklikest sündmustest kui ka igapäevaelust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti valitsusliit toetas Pavlutsi ametis jätkamist\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister arutas Pavlutsi lahkumise küsimust individuaalselt iga koalitsioonipartneriga. Hiljem toimus ka ühine koalitsiooni koosolek, teatas LSM.\n\nVõimuparteid leidsid, et patuoina otsimine võib riigi viia veel sügavamasse kriisi.\n\n\"Olukorras, kus garaažid muudetakse haiglate vastuvõtuosakondadeks, on viimane probleem see, kes võiks selles olukorras olla parem minister. See on hädavajalik, et poliitikud ja arstid teeksid koostööd,\" ütles koalitsioonipartei Arengule/Poolt! juht Juris Puce.\n\nKarinš tegi neljapäeval ettepaneku koalitsiooni ja meditsiiniorganisatsioonide esindajate kohtumiseks. Eesmärk on arendada dialoogi ja leida lahendusi riiki räsivale koroonakriisile.\n\nPavluts teatas kolmapäeval , et on Läti Arstide Liidus pettunud ja kutsus neid üheskoos kriisist jagu saama.\n\n\"Olen pettunud Läti Arstide Liidu ootamatus nõudes, et ma tagasi astuksin. Ma mõistan rahulolematust valitsuse tegevusega pandeemia ajal, see on arstide jaoks erakordselt raske aeg. Kutsun kõiki meid üheskoos kriisist jagu saama,\" ütles minister kolmapäeval.\n\nLäti on kehtestanud range Covid-19 lukustuse, mis kestab 21. oktoobrist 15. novembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti Arstide Liit teatas kolmapäeval, et nõuab tervishoiuminister Daniels Pavlutsi tagasiastumist. Peaminister Krišjanis Karinš kohtus neljapäeval koalitsioonipartneritega, kus leiti, et Pavluts peab ametis jätkama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReket avalikustas uue loo \"Kirsikivi\" koos vertikaalse muusikavideoga\n\n## Põhitekst:\n\nKui alles möödunud nädalal üllatas Reket oma fänne uue looga \"Eikellegi Ma\", siis tööka artistina teeb ta seda jälle. \"Peab tunnistama, et vahepeal oli minu soolomuusikas pikem paus, mil kogusin uusi mõtteid. Paus on läbi saanud ning valmis ka teine lauluke,\" kommenteeris artist.\n\nÄsja ilmunud lugu \"Kirsikivi\" räägib sellest, kui hindamatu väärtusega võivad olla videojäädvustused. Loo sõnumis on rõhku pandud inimestevaheliste suhete ebakõlale ning salapärastele tunnetele.\n\nUue loo muusikavideo puhul on tegemist teadaolevalt Eesti esimese vertikaalse muusikavideoga. \"Tänapäeval veedavad paljud aega oma mobiiltelefonides, mistõttu tundus ka loogiline filmida muusikavideo vertikaalis,\" lisas Reket.\n\nVideos kehastavad peategelasi näitleja Steffi Pähn ja artist Reket. Režissöör ja monteerija on Joosep Kask ning operaator Mart Vares.\n\nLoo on produtseerinud Noyade ning miksinud ja masterdanud Vallo Kikas.\n\nAlles möödunud nädalal andis reket välja uue loo \"Eikellegi Ma\", mis võeti vastu väga soojalt ning on vallutamas täna ka Eesti Spotify ja YouTube'i edetabeleid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "29. oktoobril andis reket enda plaadifirma alt välja uue loo koos muusikavideoga, mis kannab nime \"Kirsikivi\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElina Bornil ilmus pärast kaheaastast pausi uus lugu \"Linnuteid\"\n\n## Põhitekst:\n\nLaulu autoriteks on lisaks Elinale endale ka produtsendid Gevin Niglas ja Karl Killing ning Nublu.\n\n\"Linnuteid\" peegeldab nii sisus kui ka videos Elina suhtlust iseendaga. \"On oluline, et aktsepteeriksin end sellisena nagu olen - võin põgeneda ükskõik kuhu või kui kaugele, kuid lõpuks pean ikkagi elama iseendaga. Võtan end omaks täielikult, kõigi oma heade ja halbade külgedega! Tihti on meie sees justkui veel keegi, kes tahab välja tulla ja ennast näidata, aga meie oma alter ego d ja ebakindlused hoiavad tagasi,\" rääkis artist.\n\nKaasakiskuvale loole vändati muusikavideo Vene teatris ja see kujutabki \"Linnuteid\" olemust, kus Elina sees elavad erinevad Elinad ta ümber piiravad ja nurka suruvad.\n\nElina on uue loo ilmumise üle väga elevil. \"Kogu protsess on olnud päris pikk, loo kirjutasime tegelikult juba suvel. Avalikus mõttes olen muusikast päris pikalt eemal olnud - viimane soolosingel \"Kordumatu\" ilmus üle kahe aasta tagasi. Vahepealne aeg on siiski olnud tegus ja täis muusikat - pidevad stuudiosessioonid ja laulukirjutamislaagrid ja olen vahepeal teinud koostööd väga erinevate muusikutega nii Eestist kui välismaalt. Nende kahe aasta kirsiks on ehk eelmisel kevadel ilmunud \"Niiea\" koos Villemdrillemiga,\" sõnas Elina Born.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti naisartist Elina Born naasis muusikamaailma pärast kaheaastast pausi soolosingliga \"Linnuteid\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech asus veerandfinaali Tallinna Ülikooli vastu juhtima\n\n## Põhitekst:\n\nTalTechi edukaim oli 18 punktiga (+15) Kevin Saar, 13 punkti (+7) panustas Rasmus Meius ja 12 (+8) Matej Šmidl. Esimest korda käis TalTechi eest sel hooajal platsil nende uusim täiendus, libero Alari Saar (vastuvõtt 67%), vahendab volley.ee.\n\nTalTechi vastuvõtt oli 56%, rünnakuid lahendati 62-protsendiliselt, blokipunkte saadi kaheksa nagu ka servipunkte (eksiti 12 pallingul).\n\nTallinna Ülikooli poolel kogus Karl Maidle 9 (+0) punkti, Sander Steinberg lisas kuus punkti (-4). Tallinna Ülikooli vastuvõtt oli 54%, rünnak 37%, blokipunkte kogunes kaks, servil ei löödud ühtegi ässa ja eksiti 12 servil.\n\nKorduskohtumine peetakse 9. novembril kell 19.00 TalTechi spordihoones.\n\nSelle paari võitja kohtub poolfinaalis Tallinna Selveri ja Viljandi Võrkpalliklubi vahelise veerandfinaali võitjaga. Avamängu võitis 3:0 Selver.\n\nEdasipääseja selgub kahe mängu kokkuvõttes – kui mõlemad võistkonnad saavad ühe võidu, siis loetakse esimesena punkte. 3:0 ja 3:1 skoorid annavad võitjale 3 punkti, 3:2 võit annab võitjale 2 ja kaotajale 1 punkti. Kui kahe mängu kokkuvõttes on ka punktide arv sama, siis selgub järgmisesse ringi pääseja kuldse geimiga.\n\nVeerandfinaalpaarid:\n\nTallinna Ülikool – TalTech 0:3\nEesti Maaülikool – Pärnu VK\nAB Premium/Rae vald – Tartu Bigbank 0:3; 0:3\nTallinna Selver – Viljandi VK 3:0\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrkpalli Aadu Luukase karikavõistluste veerandfinaali avamängus TalTechi ja esiliigaklubi Tallinna Ülikooli vahel võttis kindla 3:0 (25:13, 25:18, 25:18) võidu TalTechi meeskond.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAnts Laaneots: Venemaa agressiivsuse lätted\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa presidendi Vladimir Putini ja tema oligarhidest abiliste valitsemisest, keda vene opositsiooni ja välisriikide poolt rahvusvahelises pressis nimetatakse KGB huntaks, on möödunud kakskümmend aastat. Nende aastate jooksul pole hiiglaslikule 17,4 miljoni km2 suuruse territooriumiga Venemaale olnud ühegi võõrriigi vägede kallaletungi. Viimase kümne aasta sündmused Euroopas ja Venemaal on muutnud aga põhjalikult kontinendi julgeolekuolukorda.\n\nPutin alustas tööd presidendina 1. jaanuarist 2000 üpris energiliselt. Oma meeskonna moodustas ta usaldusväärsetest eriteenistuste töötajatest, vahetades välja Jeltsini-aegse nomenklatuuri. Üsna pea hakkasid Venemaa sise- ja välispoliitilises käitumises toimuma järsud muutused.\n\nKohe pärast presidendi ametisseasumist taastas Putin riigihümnina endise stalinliku Nõukogude Liidu hümni, muutes selles ainult mõned laused. Varsti hakkasid Kremlist üle riigi levima ka teated, et Venemaa Föderatsioonil on maailmas eriline ajalooline missioon, vene rahvas on eriline ja vene riik kujutab endast iseseisvat tsivilisatsiooni.\n\nAlgas neostalinismi taassünni kampaania, mille käigus toimus laialdane NSVL-i ja selle järglase Venemaa Föderatsiooni ajaloolise tähtsuse ja suuruse propageerimine; Stalini rolli ülistamine riigi muutmisel maailma suurvõimuks; kiiresti taastati ka NSVL-i ja Teise maailmasõja ajaloo moonutatud kajastamine (vt ka: Ants Laaneots, \"Teise maailmasõja kaks ajalugu\", ERR).\n\nMetsiku kapitalismi perioodi ja majanduslikke raskusi üle elava riigi sisepoliitikas väljendusid need uuendused eelkõige Putini karmikäelises sisepoliitilise olukorra stabiliseerimises ja riigi kaosesse viinud kohaliku nomenklatuuri ning Moskva ees \"patustanud\" oligarhide korrale kutsumises.\n\nTiivustatuna riigi majanduse kiirest edust tänu energiakandjate gaasi ja nafta ekspordile läände oma esimesel ja teisel valitsemisperioodil (Venemaa SKT kasvas 2000 -2008 aastatel peaaegu kahekordselt) asus Putin vallutama maailma.\n\nFinantskriisi mõjud\n\nAastatel 2007-2008 maailma tabanud finantskriis halvendas rängalt nii poliitilist, majanduslikku kui ka rahva olukorda Venemaal ja Ukrainas. Kahju mõlema riigi majanduses oli suur. Venemaal langes SKT 7,9 protsenti, Ukrainas veelgi enam, 15,2 protsenti. See viis Venemaa kui suurriigi üldise konkurentsivõime järsu vähenemiseni.\n\nVenemaa ja Ukraina kannatasid ja kannatavad siiani raskete sotsiaal-majanduslike tagajärgede all. Putini kunagise kaastöötaja, opositsiooni läinud ja nüüd välismaal resideeruva vene poliitiku Andrei Illarionovi andmetel on Venemaa sisemajanduse kogutoodang pidevalt langenud.\n\nLondonis asuva Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi aastaraamatu \"The Military Balance 2021\" järgi oli 2013. aastal Venemaa SKT veel 2,3 triljonit dollarit, 2020 aga vaid 1,4 triljonit dollarit. Võrdluseks; USA SKT oli 2020. aastal 20,8 triljonit dollarit, Hiinal 15,2 triljonit, Saksamaal 3,31 triljonit, Kanadal 2,16 triljonit.\n\nMaailma vallutamisse takerdunud Venemaa juhtkonnas valitseb siiani peataolek, kuidas lahendada kriis. Kaos majanduses ja ühiskonnas süveneb, riigi üldine olukord halveneb aeglaselt, kuid järjekindlalt.\n\nDiktatuuri kalduv ja maailma valitsemisest unistav president Putin ei suuda koos abilistega leida lahendust, kuidas väärikalt raskest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast välja tulla.\n\nOskamatute juhtide poolt tupikusse aetud olukorras soovib president Putin kõige rohkem, et tema isiklik erinevates maailma pankades hoitav raha ja isiklik heaolu jääksid alles, aga ka, et Venemaa autoriteet säiliks ja riik tervikuna jääks maailmas ka edaspidi suurvõimu staatusesse. Kuid asi ei laabu, edu ei tule. Toimub kõrgklassi kuuluvate venelaste massiline emigreerumine Lääne-Euroopasse, USA-sse, Skandinaaviasse, Kanadasse ja teistesse riikidesse.\n\nHalveneva majandusolukorra taustal tegi Venemaa juht oma tegevuses ootamatu kannapöörde. Teda ei huvitanud enam niivõrd riigi majanduse olukord ja rahva heaolu, vaid eelkõige toorele jõule tuginev sõjaline ekspansioon, teiste riikide ning maade vallutamine ja okupeerimine.\n\nPutin on veendunud, et maailma probleeme saab lahendada ainult sõjaväega, mida toetavad vajadusel riigi tuumarelvad. Venemaale peamisteks vaenlaseks peab Putin USA-d ja NATO-t, Ukrainat ja Poolat ning veel mõningaid teisi riike.\n\nKreml alustas oma relvajõudude reorganiseerimist pärast kallaletungi Gruusiale 2008. aasta suvel, mil Moskvas, vaatamata grusiinide lüüasaamisele avastati, et vene relvajõud on ebaefektiivsed, teistest riikidest arengus maha jäänud ja omavad ainult kümne protsendi ulatuses kaasaegset relvastust, tehnikat ja varustust.\n\nLeiti, et ebaefektiivsed on ka kaasaja sõjaks ettevalmistatavad ajateenijate üksused. Vene relvajõududes käivitus sügisel 2008 pikaajaline laiapõhjaline reform, mille eesmärgiks oli saavutada 2020. aastaks olukord, et vähemalt 70 protsenti sõjaväe relvastusest, tehnikast, varustusest, infrastruktuurist ja õppeväljadest oleks kaasaegne.\n\n\"Mõistes, et naabreid on võimalik alistada vaid jõuga, otsustas Putin samal 2009. aastal lahkuda Euroopa relvastuse piiramise leppest.\"\n\nPutini ja tema kindralkonna peaeesmärk oli põhjalikult suurendada ja moderniseerida sõjaväge ning tõsta selle võimsus parimaks maailmas. Vene kindralstaap alustas üksuste intensiivse väljaõppega, suurendades järk-järgult õppuste suurust ja osalejate arvu. Mõistes, et naabreid on võimalik alistada vaid jõuga, otsustas Putin samal 2009. aastal lahkuda Euroopa relvastuse piiramise leppest.\n\n2009. aastast hakkasid Venemaal toimuma ka järjest suureneva mastaabiga operatiiv- ja strateegilise tasandi 120 – 200 tuhande osavõtjaga õppused. Balti regioonile lähimad strateegilised õppused Zapad toimusid juba igal neljandal aastal Lääne sõjaväe ringkonnas hiiglaslikul maa-alal Põhja merest kuni Balti mereni ja Kaliningradi oblastini. Kõik tundemärgid näitasid, et Kreml valmistub suureks sõjaks läänega.\n\nVenemaa suhete pingestumine Lääne-Euroopaga intensiivistus 2015. aastal strateegiliste õppuste Zapad 2017 eel. Kremli plaan nägi ette luua riigi läänepiiri lähedale täiendavalt olemasolevatele väekoondistele ka kolm uut diviisi, igas neist 11 000-12 000 sõdurit ja ohvitseri.\n\nVastuseks NATO otsusele paigutada Balti riikidesse ja Poolasse NATO üksused, kinnitas president Putin dekreedi, mis pidi suurendama vene rahuaja sõjaväge kahekordselt. Venemaa relvajõududes olemasolevale 900 000 sõjaväelasele kavatseti lisada veel samapalju inimesi, suurendades rahuaja koosseisu 1 830 000 võitlejani.\n\nSee presidendi fantaasiast tulenev armee suurendamine ei võimaldanud Moskval rahapuudusel inimesi, relvastust ja varustust, sõjaväelinnakuid ning kõige muu vajalikku hankida või ehitada.\n\nHiljem selgus, et need diviisid lääne potentsiaalsel sõjatandril ikkagi loodi. Neist kavatseti õpetada välja keerulises operatiivolukorras tegutsemiseks vajalikud nn kiirreageerimisjõud. Vene press teatas, et loodav väegrupp mehitatakse, relvastatakse ja varustatakse ning peab olema 2020. aastal valmisolekus pealetungioperatsioonide läbiviimiseks naaberriikides.\n\nKuid Venemaal kriis jätkub ja riik vajub järjest sügavamale majanduslikku ja poliitilisse kaosesse. Jätkub ka riigi elanikkonna vaesumine. Venemaa statistikaameti Rosstat uuringu kohaselt suutis 2018. aasta teises kvartalis 48,2 protsenti Venemaa perekondadest lubada endale vaid toitu ja riideid, neil polnud võimalik teha mingeid suuremaid väljaminekuid, näiteks osta mööblit, nutitelefoni või külmkappi.\n\nVeidi hiljem avaldas Rosstat veelgi laiema ja süngema pildi, avastades, et täiendavate uuringute tulemusena ligi 72 protsenti Venemaa elanikkonnast elab kas vaesuse piiril või allpool seda. Venemaa elanike seas ringleb siiani anekdoot Putini sõbra, endise presidendi Dmitri Medvedevi legendaarseks muutunud vastusest rahvale: \"Raha pole, kuid te pidage vastu\".\n\nSüvenev vaesus on viimastel aastatel liikuma pannud vene rahvamassid. Peaaegu kõikides Venemaa suurtes linnades, kaasa arvatud Siberis asuvates, toimuvad üha suuremad rahva demonstratsioonid, protesteerides valitsuse saamatuse ja riigi süveneva vaesuse vastu.\n\nEriti vihased on vene Kaug-Ida venelased. Aastakümneid toimuv, vene Kaug-Ida oma ajalooliseks kodumaaks pidavate hiinlaste rahumeelne invasioon ja kohaliku võimu ülevõtmine ning Moskva poolt seal täielikult unustatud venelaste olukord, keda uued asukad aeglaselt, kuid järjekindlalt välja tõrjuvad, on venelased raevu ajanud.\n\nRäägitakse kardinaalsest otsusest luua seal oma iseseisev ja Moskvale mitte alluv vabariik. Ka mitmed teised Venemaa Föderatsiooni kuuluvad väikerahvad ja nende autonoomsed vabariigid mõlguvad mõtteid eraldumiseks \"suurest isast\".\n\nVägede koondamine Ukraina piiride taha\n\nTavalistele tööinimestele raha maksta pole, kuid 31. augustil 2018 teatas Venemaa sõjalaevastiku ülemjuhataja admiral Vladimir Koroljov, et 1.-8. septembrini 2018 üheaegselt suurõppustega Vostok-2018 Ida-Siberis, milles osaleb ligi 290 tuhat vene sõjaväelast, toimuvad laevastiku ja õhukaitse õppused ka Vahemeres.\n\nAdmirali sõnul osalevad selles Põhja, Balti, Musta mere laevastikud ja Kaspia flotilli laevad ning kaugpommituslennuväe lennukid. Kokku võtab manöövritest osa 26 lahingulaeva, sh kaks allveelaeva, ja 34 sõjalennukit. Lipulaevaks on Põhjalaevastiku raketiristleja Marssal Ustinov.\n\nTa märkis ka, et õppuste raames toimuvad strateegiliste pommitajate Tu-160, allveelaevade tõrje lennukite Tu-142 ja Il-38, samuti hävitajate Su-33 ja Su-30SM lennud reaalse sõjaolukorra tingimustes.\n\nKüsimustele õppuse eesmärkidest merel selgitas Koroljov, et harjutatakse \"allveelaevade vastase võitluse ja õhukaitse, merekommunikatsioonide kaitse, piraatluse vastase võitluse ning hädas oleva laeva abistamise probleeme ja toimuvad rakettide ja suurtükkide lahinglaskmised\". Koroljov kinnitas ka, et õppustes osalevad alused pöörduvad pärast nende lõpetamist tagasi oma baasidesse.\n\nSel kevadel läks seis päris pingeliseks. Mõned lääneriikide analüütikud ennustasid Venemaa vägede lööki Ukrainale eesmärgiga purustada Ukraina peajõud ja sundida riik kapituleeruma agressori esitatud tingimustes.\n\nPärast Krimmi annekteerimist valis Putin oma järjekordseks ohvriks Ukraina, kavatsedes laia pealetungiga seal likvideerida Moskvale opositsiooniline võim. Tema käsul paigutati 18. aprillil 2021 Krimmi poolsaarele suured 58. armee üksused, Pihkvas asuva 96. dessantründediviisi kontingent ja pikamaa õhutõrje raketiüksused.\n\nVägede koondamine poolsaarele oli nii suur, et olemasolevad üksused reorganiseeriti enam kui 30 000-meheliseks armeekorpuseks, mis on võimeline Ukrainat ründama lõunast. Samal päeval, 18. aprillil teatas vene kindralstaabi ülem, et Venemaa koondab õppuste sildi all järgmise nädala jooksul Ida-Ukraina piiride lähistele 86 000 - 120 000-mehelise väekontingendi. See toimus üsna kiiresti.\n\nHiljem selgus, et Putin oli koondanud Ukraina vastu 58. armee Lõuna sõjaväeringkonnast, äsjaloodud 41. armee Kesk sõjaväeringkonnast, 76. dessantründediviisi Pihkvast, 96. õhudessantdiviisi Rjazanist ja Ukraina idapiiri läheduses asuva, äsja formeeritud 8. armee. Ida-Ukrainas, venelaste poolt okupeeritud Donetski oblastis asus nende 1. armeekorpus ja Luganski oblastis 2. armeekorpus. Seega kallaletungiks Ida-Ukrainale oli Kremli käsul pühapäevaks 25. aprilliks 2021 koondatud kokku ligi 110 tuhat vene sõdurit.\n\nUkraina oli suures mures venelaste oluliselt kaasaegsema relvastuse ja tehnika ülekaalu pärast ning suurendas oma relvajõud parimate, Ida-Ukrainas võidelnud üksuste arvelt 250 000 võitlejani, kuid vananenud, Nõukogude Liidu pärandist maha jäänud tehnikaga oli vaenlase vastu raske võidelda.\n\nAppi tulid USA ja Suurbritannia. USA kaks tiibrakettidega Tomahawk (laskekaugus kuni 1600 km) relvastatud fregatid Donald Cook ja Roosevelt läbisid 20. aprillil 2021 Bosporuse väina ja alustasid Mustal merel liikumist põhja suunas. Nendele järgnesid tiibrakette kandvad briti fregatid, mis julgelt lähenesid Krimmi poolsaarele, mis de jure ei kuulu Venemaale.\n\nLegendaarse kuulsuse sai tiibrakette kandev briti fregatt Defender, mis sisenes Kremli poolt ühepoolselt deklareeritud territoriaalvetesse, möödudes okupeeritud Krimmi poolsaare rannikust 24 kilomeetri kaugusel reageerimata venelaste hüsteerilistele ähvardustele kasutada relvi, mille paugud jäidki brittidel kuulmata.\n\nSamaaegselt USA ja Suurbritannia fregattide reidiga jõudis lõunast Bosporuse väina sissepääsu lähedusse ka USA lennukikandja lahingugrupp, mis peatus olles täielikus lahinguvalmisolekus, et vajadusel lasta käiku oma hävitus- ja ründelennukid, tiibraketid, õhutõrjevahendid ning allveetõrje laevad.\n\n\"Ukraina relvajõudude õppekeskustes käivitus ukrainlaste uue relvastuse ja tehnika väljaõpe kasutamiseks lahinguolukorras.\"\n\nUkrainas toimus samal ajal USA sõjaväe transpordilennukite usin liiklemine ja ameeriklaste intensiivne uue relvastuse, varustuse ning sõjatehnika juurdevedu. Riiki ilmusid ka USA sõjaväelased ja eriüksuslased. Ukraina relvajõudude õppekeskustes käivitus ukrainlaste uue relvastuse ja tehnika väljaõpe kasutamiseks lahinguolukorras. Ukrainasse ilmusid USA eriüksuslased ja väljaõppeinstruktorid.\n\nPinge Moskvas suurenes, Putin mõistis, et mängib tulega, millel võivad olla rasked tagajärjed. 22. aprillil 2021. teatas presidendi lähim abi kaitseminister Sergei Šoigu pressile, et Venemaa hakkab alates homsest viima toimunult õppustelt ära oma Ukraina piiri lähedal asuvaid vägesid. Šoigu sõnul naasevad üksused oma baasidesse 1. maiks 2021. Mustal merel algasid kohe ka NATO suurõppused allianssi 32 sõjalaeva osavõtul.\n\nValgevene presidendi ootamatu kannapööre.\n\nAleksandr Lukašenko ja Putini suhted hakkasid järsult halvenema pärast Venemaa kallaletungi Gruusiale 2008. aastal. Uue hoobi andis suhtele kallaletung Ukrainale 2014. aastal, Krimmi annekteerimist ja Ukraina idaosas Donetski ja Luganski oblastite okupeerimist.\n\nNaabermaade vallutamise iha Moskvas kasvas veelgi. 2014. aasta suvel arutas Krimmi veretust annekteerimisest eufooriasse sattunud riigi juhtkond tõemeeli, kas võtta Kasahstanilt ära venelastega tihedalt asustatud alad ja liita need Venemaaga. See ehmatas ja vihastas väga kasahhe, kes asusid aega kaotamata ehitama piiri Venemaaga.\n\nMoskvas hakati uuesti valjusti rääkima ka Alaska tagasinõudmisest USA-lt. Selle olevat Vene tsaar Aleksander II ebaseaduslikult 1867. aastal müünud ameeriklastele 7,2 miljoni dollari eest. Moskvas moodustati isegi juristide töögrupp, mis pidi leidma juriidilise aluse sellele nõudele.\n\nLukašenko ja Nursultan Nazarbajev said aru, et Putinile pole püha ükski rahvusvaheline liit, seadus ega kokkulepe. Kreml talitab nii nagu heaks arvab, kõhklemata jõu kasutamisest ka oma SRÜ liitlaste vastu.\n\nMõlemad riigipead keeldusid 2014. aastal ühinemast Putini hiiglasliku föderatsiooniga, õigemini hingusele läinud NSVL-i meenutava Euraasia Liidu loomise plaaniga. Venemaast suure majandusliku sõltuvuse tõttu piirdusid mõlemad riigid sunnitult vaid Euraasia majandusliiduga. Lukašenko on järjekindlalt toetanud Ukraina territooriumi terviklikkust, olnud vastu selle idaosa okupeerimisele ja Krimmi annekteerimisele.\n\nKahe diktaatori suhted läksid viimaks nii halvaks, et Lukašenko keeldus Putini tungivatele nõuetele vaatamata andmast luba Vene õhujõudude baasi loomiseks Valgevenes ja ei osalenud esmakordselt ka 2017. ning 2021. aastal võidupüha pidustustel ja paraadil Moskvas.\n\nPutin oli sunnitud võõrustama 9. mai 2021 paraadil Moskvas vaid üht riigipead, Tadžikistani president Emomali Rahmoni. Valgevene president keeldus ka sõitmast Venemaale Euraasia majandusliidu riikide tippkohtumisele, tekitades seal suure segaduse. Lukašenko ei toetanud ka Moskvast pakutud katseid võtta OSCE Parlamentaarse Assamblee päevakorrast maha Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamise resolutsiooni.\n\nValgevenes toimuv ei olnud Kremlile vastuvõetav, Putini arvates oli vasall hakanud mässama. Moskvas hakati valjusti rääkima Valgevenest kui olematust riigist. Venemaa strateegiliste uuringute instituudi direktor Leonid Rešetnikov ütles: \"Sõltumatut riiki Valgevene Vabariik ei tohi olla maailma kaardil. See on Venemaa osa\".\n\nMuuseas, samalaadset mõtet väljendas järjekindlalt president Putin ka Ukraina suhtes. Enamik vene šovinistlikust eliidist peabki valgevenelasi ja ukrainlasi vene rahva loomulikuks osaks, kes räägivad omapärast murrakut.\n\nJaanuaris 2017 taastas Putin tollikontrolli Vene-Valgevene piiril, vähendades järsult Venemaale tulevate kaupade hulka, ehkki Euraasia majandusliidu lepe näeb ette tollivaba kaubavahetuse liikmesriikide vahel. Poole aasta pärast järgnes Vene piirivalvurite saabumine kahe riigi piirile ning piirikontrolli kehtestamine.\n\nVenemaa kontrolli all olev Euraasia pank keeldus Minskile andmast krediiti, mida too hädasti vajas. Seejärel kinnitas Putin dekreedi, mis keelas mitme miljoni tonni nafta andmise Valgevene kahele olemasolevale naftatöötlemistehasele. Riigi majandus sattus suurtesse raskustesse.\n\nValgevene on Venemaast majanduslikult väga tugevas sõltuvuses. Lukašenko üritas küll 2018. aasta sügisel pöörata riigi välispoliitilist vektorit lääne poole ning aktiveerida majandussuhted Saksamaa ja teiste Euroopa riikidega, kuid see ei aidanud tal saada kaelast ränkrasket Venemaa majandussilmust.\n\nValgevene SKT langes 2016. aastal 48,1 miljardi dollarini, 2015. aastal oli see 54,6 miljardit. 2020. aastani oli Valgevene president teinud küllaltki palju, et eraldada oma eriteenistused ja relvajõud Vene omadest, kasutades selleks seadusandlikke akte ja üsna omapärast liitriigi lepete täitmist, suure rõhuga iseseisvusele.\n\nMinskit juunis 2017 külastanud riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetele kinnitasid nii Valgevene parlamendiliikmed kui ka kaitseministeeriumi tippametnikud üksmeelselt, et Valgevene ei soovi näha oma territooriumil alaliselt paiknevaid Vene vägesid ja ka pärast õppusi Zapad 2017 ei jäänud Valgevenesse ühtki vene sõdurit.\n\nSellist suhtumist tajuti ja vastavalt \"hinnati\" ka Moskvas. Paljud sõltumatud eksperdid ei välistanud selle tõttu ka Venemaa-poolset sõjalist ohtu Valgevenele ja selle juhile. Mitmetest Venemaa infoallikatest oli tulnud teateid, et Kreml on otsustanud vabaneda ebamugavast, isekast ja sõnakuulmatust, pidevalt probleeme tekitavast partnerist.\n\nValgevene poliitiku Dmitri Bondarenko sõnul sai Lukašenko teada, et Kreml kavandab Valgevenes riigipööret, mis viiakse ilmselt läbi hübriidsõja strateegia kohaselt, nõnda nagu see toimus Krimmis.\n\nMinskis arvati, et Moskva seisukohalt on seda kõige lihtsam teha just suurõppuste ajal, kasutades vajadusel ära selleks Valgevenesse õppustele Zapad saadetud Vene üksused. Ka 2008. aasta Gruusia kallaletungile eelnesid Vene relvajõudude suurõppused Kavkaz 2008.\n\nViimaste käigus mängiti läbi eelseisva sõjalise operatsiooni plaan ja paigutati selles osalevad üksused lähtepositsioonidele. Sarnane stsenaarium leidis aset ka 2014. aasta algul enne kallaletungi Ukrainale ja Krimmi annekteerimist, kui Vene kaitseministeerium ja meedia leierdasid Rostovi oblastis, naaberriigi piiri vahetus läheduses läbiviidavast suurõppusest.\n\nPutin oli ilmselt otsustanud Valgevene majanduslikult niivõrd ära kägistada, et riigis tekiks sisepoliitiline kriis ja rahva rahulolematus võimuga ning Lukašenko oleks kas sunnitud ise vabatahtlikult ametist lahkuma või toimuks see mingil muul, näiteks vägivaldsel moel.\n\nValgevenesse kavatseti paigutada Vene sõjaväebaasid ja riigist saanuks siis üks sõnakuulelik Venemaa osa. Kremli ettekäänded selliseks tegevuseks võisid olla standardsed, et näiteks NATO ohustab vennalikku liitlast ja Venemaa Kaliningradi enklaavi oma vägede paigutamisega alliansi idapoolsete partnerite territooriumile ning valmistub agressiooniks Venemaa vastu. Või näiteks, et Valgevene tunnetab agressiooni ohtu riigi läänepiiri lähedusse paigutatud NATO üksuste poolt ja Minsk palub abi oma julgeoleku tagamiseks.\n\nOotamatu pöörde Valgevenes tõid 2020. aastal toimunud presidendivalimised. Oma võidus kindel Aleksandr Lukašenko kukkus valimistel läbi ja presidendiameti võitis hoopis populaarne ning rahvale lähedane Svetlana Tihhanovskaja.\n\nValimisi jälginud Marko Mihkelson kirjeldas olukorda järgmiselt: \"Seekordsete presidendivalimiste lähenedes oli selge, et Valgevene ühiskonnas on toimunud vaikselt muutus, mida justkui keegi pole tähele pannud. Kümnete tuhandete inimeste vaba meelsusavaldus üle riigi näitas, et Lukašenko ajastu hakkab lõppema.\"\n\nPresidendivalimised suure tõenäosusega võitnud Svetlana Tihhanovskaja sunniti ähvarduste tõttu riigist oma laste turvalisuse nimel lahkuma Leetu.\n\nHäda ajab härja kaevu. Tunnetades suurt ohtu oma karjäärile ja pöörates selja Balti riikidele, Ukrainale ja Poolale sai Lukašenkost ootamatult valimistega pealesunnitud Putini suur sõber ja kaasvõitleja ning oma naabrite Ukraina, Poola, Leedu ja Läti vaenlane.\n\nVenemaa-Valgevene õppused Zapad\n\nEsimesed Vene-Valgevene ühised strateegilised manöövrid Zapad viidi Valgevenes läbi 2009. aastal. Vene infoagentuuri Interfax-AVN andmetel osales nendes 12 500 sõjaväelast, sh 6000 vene sõdurit. Osalejate arv oli tegelikult palju suurem kui Euroopa riikide õppuste suuruse piiramislepe seda lubas.\n\nSeejärel muutusid õppused regulaarseteks ja toimuvad nüüd vaheldumisi iga kahe aasta tagant kas ainult Venemaal või korraga mõlemas riigis. Neljal korral (2009, 2013, 2017 ja 2021) toimusid õppused Valgevenes. 2013. aastal osales õppustel juba ligi 22 000 Vene ja Valgevene sõjaväelast.\n\nLääneriigid ja NATO suhtusid Euroopa idapiiride lähistel toimuvatesse sõjamängudesse kahjuks üpris kergekäeliselt, panemata tähele, et need toimuvad Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel asuva nn Suwalki koridori vahetus läheduses.\n\n\"Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti.\"\n\nÕppustel Zapad 2013 avastasid Balti riigid, et venelased harjutavad selle koridori sulgemist. Valgevenes olevad vene üksused liikusid Suwalki koridori piirile mõlemalt, nii Kaliningradi kui ka Valgevene poolt, mängides läbi selle läbilõikamist ja blokeerimist oma üksustega, tagades nii püsiva maismaa läbipääsu Valgevenest Kaliningradi oblastisse. Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti.\n\nNATO juhtkond reageeris üpris kiiresti Balti riikide valjuhäälsele informatsioonile Suwalki probleemi osas ja hoiatas Moskvat selle lubamatusest. Zapad 2017 ja hiljuti lõppenud Zapad 2021 õppustel Suwalki koridori lähistel Vene üksusi ei ole enam ei nähtud.\n\nTänavune Zapad oli sellest hoolimata märkimisväärne. 5. augustil andis pressile intervjuu Valgevene kindralstaabi esimene aseülem kindral Viktor Gulevitš. Ta teatas. et Vene-Valgevene strateegilise õppuse Zapad 2021 peamine tegevus leiab aset 10.-16. septembril nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Valgevene territooriumil.\n\nKindral rõhutas, et \"ühised strateegilised õppused Zapad-2021 näitavad üksuste väljaõpet ja kaitseiseloomu tugevdamaks Valgevene regionaalset julgeolekut ning ustavust liitlasriikide vastastikele kohustusele. Nende läbiviimine ei kanna mitte mingit ohtu nii Euroopa ühiskonnale ega ka naaberriikidele.\"\n\nValgevenes pidi kokku olema 12 800 sõjaväelast koos 2500 vene sõjaväelase ja 50 sõduriga Kasahstanist. Gulevitš rääkis, et õppustel kasutatakse Valgevenes nelja õppekeskust, sh 230. maaväe polügooni Obuz-Lesnovski, 174-t õppepolügooni lennuväele ja õhukaitsele Domanovski, 210. lennuväe polügooni Ružanski ja Brestski polügooni.\n\nVastates ajakirjanike küsimustele ütles kindral, et õppuste stsenaarium näeb ette ka võimaliku konflikti teket Valgevene ja Vene Föderatsiooni vastu, kuna on oht, et õppusi võivad provotseerida terroristid ja separatistid.\n\nVenemaa Lääne sõjaväeringkonna juhtkond tegi 2. septembril 2021 omakorda ülevaate algavatest õppustest. Ajakirjanikke informeeriti, et manöövrid toimuvad neljateistkümnel polügoonil Venemaal ja Valgevenes ning Balti merel ja et õppustest võtab osa kuni 200 000 inimest, enam kui 80 lennukit ja helikopterit, kuni 760 ühikut sõjatehnikat, enam kui 240 suurtükki, reaktiivsüsteeme ja miinipildujaid, kuni 15 sõjalaeva Balti merel.\n\nLääne sõjaväeringkonna esindajad kinnitasid ka, et Vene pool saadab Valgevenesse ühisõppustele 2500 vene sõdurit koos relvastuse ja tehnikaga ning ligi 2000 sõjaväelast Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist ja teistest sõbralikest riikidest. Ülejäänud õppustest osavõtjad harjutasid Venemaal oma relvajõudude koosseisus.\n\nVene kaitseministeerium teatas ka, et õppuste aktiivne faas toimub 10.-16. septembrini polügoonil Mulino, mis asub Nižni-Novgorodi oblastis. Õppuste ala ettevalmistust käis kontrollimas ka vene kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov.\n\nGulevitš selgitas, et suurõppuste stsenaariumi kohaselt tekkis konflikt kahe riikide grupi vahel. Ühelt poolt osalesid selles Põhjariigid - Polesje Liitriik ja Kesk-Föderatsioon, teiselt poolt Lääneriigid - Njanis, Mereriik, Polaarvabariik ning rahvusvahelised terroristide grupid.\n\nKindrali sõnul oli õppuste stsenaariumi järgi konflikti peamiseks põhjuseks Lääneriikide soov destabiliseerida olukord Polesje Liitriigis, vahetada selle juhtkond ja ühendada selle lääneosad Njanisega. Kindral selgitas: \"Kuna Lääneriigid oma eesmärki ei saavuta, vallandavad nad suuremastaabilise agressiooni Liitriigi vastu. See lüüakse tagasi.\"\n\nBriifingul teatati ka, et Valgevenes kaasatakse õppustele neli sõjaväe väljaõppe keskust, sh. 230. üldvägede polügoon Obuz-Lesnovskis, 174. Õhujõudude ja õhukaitse õppepolügoon Domanovskis, 210. Lennuväe polügoon Rožanslis ja Bresti polügoon. Venemaa territooriumi poolel osalevad Valgevenest 400 sõjaväelast ja enam kui 30 ühikut sõjatehnikat.\n\nViktor Gulevitš ütles, et Valgevene territooriumil harjutavad ligi 12 800 sõjaväelast, sh 2500 vene sõdurit ja 50 võitlejat Kasahstanist. Kuid ta vaikis paljutähendavalt sellest, et Valgevenes harjutavad ka vene eliitväekoondise, 1. kaardiväe tankiarmeesse kuuluva 4. kaardiväe Kantemirovi tankidiviisi üksused, mida möödaminnes mainiti vene pressis alles pärast õppuste lõppu.\n\nSelgituseks: tankiarmee oma enam kui 600 tanki ja tankidiviis oma 320 tankiga on disainitud vaenlase ründamiseks operatiivtasandil, manööverdamiseks, suuremastaabilisteks läbimurreteks sügaval vastaspoole tagalas, jõudes sageli sadade kilomeetrite kaugusele rinde eesliinist.\n\n10. septembril 2021 käivitus ka õppuste mobiilne osa Balti merel. Vene portaal Interfax teatas, et oma baasidest on merele õppustele väljunud 15 sõjalaeva ja kaatrit.\n\nVene kaitseministeerium selgitas, et vastavalt õppuste plaanile harjutavad lahingulaevad peamiselt Balti mere lõunaosas allveekaitse ja õhukaitse ülesandeid, miinitõrje harjutusi ja raketi ning suurtükilaskmisi erinevate mere asuvate sihtmärkide pihta. Vene press teatas, et merel tegutsevad õppuste raames suured dessantlaevad, korvetid, väikesed raketi- ja allveetõrje laevad, samuti õppuste toetusgrupi alused.\n\nPärast strateegiliste manöövrite lõpetamist 16. septembril jäi sõltumatute vaatlejate silmi asjaolu, et Valgevenes õppustel asuvad Vene üksused ei kiirustanud riigist lahkuma. Intriigi avalikustas 28. septembril uudisteagentuur TASS, mis teatas, et vene õhutõrje raketivägede üksused on saabunud Grodnosse, kus need loovad kahe riigiga ühise õhujõudude ja õhutõrje väljaõppe keskuse.\n\nIlmselt jääb Valgevenesse pikaks ajaks ka Baranovitši lennubaasi suurõppuse Zapad 2021 ajal sinna maandunud vene hävitajate Su-30SM üksus. Näib, et Valgevene diktaatorist on saamas Putini kannupoiss ja valgevenelastel on tõsine oht kaotada iseseisvuse ja oma iseseisva riigi.\n\nMis saab edasi?\n\nUurides kunagise Nõukogude Liidu kui hiiglasliku vangilaagri loomist Stalini režiimi poolt 1938 -1953. aastatel ning NSVL-i agressiivseid ponnistusi külma sõja perioodil levitada sotsialismi koos vallutustega üle kogu maailma, nimetas tolleaegne USA president Ronald Reagan Liitu kurjuse impeeriumiks. Tal oli õigus.\n\nKurjuse impeeriumid pikalt ei eksisteeri. Inimkonna ajalugu näitab, et vägivalla ja inimverega loodud impeeriumid ei ole igavesed. Krooniline majanduskriis ja riigi juhtkonna oskamatus on viinud Vene riigi tupikusse, kust väljapääsu pole näha.\n\nVenemaal kostavad üha valjemini vaesuva rahva väljakannatamatu eluga rahulolematud hääled, mis varem või hiljem viivad paratamatult järjekordse revolutsioonini või selle hiigelriigi lagunemiseni. See on ainult aja küsimus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Et täpsemat hinnata Vladimir Putini sel aastal ette võetud agressiivseid samme meie lähinaabruses, tuleb kõigepealt mõista tema režiimi valitsemise tausta, majanduslikku olukorda ja suhete arengut naaberriigi Valgevenega, kirjutab Ants Laaneots.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNOËP avaldas saksa lauljannaga uue singli ja muusikavideo \"Kids\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu toetab lõbus, ent sügavmõtteline muusikavideo, mille tegevustik toimub istungisaalis, kus peetakse kohut mõlemale artistile südamelähedasel keskkonnaprobleemide teemal. Video idee pärineb NOËPilt endalt, kes on ühtlasi ka muusikavideo režissöör.\n\n\"KIDS\" on värskeim singel NOËPi 26. novembril ilmuvalt debüütalbumilt \"No Man Is An Island\". Varem on albumi lugude hulgast avaldatud \"Head Out Of The Water\", \"Differences\" ja albumi nimilugu \"No Man Is An Island\".\n\nLoo autorid on Andres Kõpper alias NOËP, loos vokalistina üles astuv Emily Roberts ja produtsent Liam Mour.\n\nEmily Roberts, keda saatis hiljuti rahvusvaheline edu hitiga \"Bittersweet Symphony\", selgitas, et lugu räägib inimeste hirmudest võtta vastutus oma tegude eest.\n\n\"Esimesel kuulamisel võib jääda mulje, et \"Kids\" räägib enda sisemise lapse ja nooruslikkusega sideme loomisest. Mõnes mõttes kindlasti räägib ka, aga tegelikult on sel hoopis sügavam seos keskkonnateemadega, nagu ka minu teistel lugudel. Vahel võib tunduda, et täiskasvanud inimesed on justkui suured lapsed, kes ei näe tihtilugu oma ninaesisest kaugemale,\" rääkis NOËP.\n\nLoo \"Kids\" sõnum ja video idee jõudsid artistini kiirelt, kuid lugu ootas avaldamiseks oma õiget aega. \"Olles oma uue albumi pooleldi valmis kirjutanud, mõistsin, et tegelikult sobiks just see lugu albumi kontseptsiooniga ideaalselt kokku. Ootan huviga ka inimeste siiraid reaktsioone, sest loo peamine vokalist ei ole sel korral mina ise,\" lisas NOËP.\n\nNOËPi oodatud kauamängiv markeerib muusiku loomingulise teekonna uue peatüki algust. Albumi sügavam kõla on inspireeritud külmast ja pimedast Eestimaa talvest, mille jooksul album kirjutatud ja produtseeritud sai.\n\nAlbum \"No Man Is An Island\" jõuab kuulajateni juba 26. novembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ilmus NOËPi uhiuus singel \"Kids\" koos saksa-briti päritolu lauljanna Emily Robertsiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBenedict Cumberbatch mängib uues sarjas KGB agenti Aleksandr Litvinenkot\n\n## Põhitekst:\n\nAlan Cowelli raamatul \"The Terminal Spy\" põhinev sari räägib tõestisündinud loo Aleksandr Litvinenkost, KGB agendist ja hilisemast ülejooksikust, kes suri 2006. aastal Inglismaal mürgitamise tagajärjel.\n\nSarja režissöör ja tegevprodutsent on David Scarpa. Samuti on sarja üks tegevprodutsent Cumberbatch ise.\n\nBenedict Cumberbatch on oma karjääri jooksul kandnud mitmeid kõrgelt hinnatud telerolle. Üks kuulsamaid Cumberbatchi ülesastumisi on legendaarse detektiivi Sherlock Holmesi rollis BBC sarjas \"Sherlock\", mille eest teenis näitleja mitu Emmy ja BAFTA nominatsiooni.\n\nOscari nominatsiooni on Cumberbatch pälvinud filmi \"Imiteerimismäng\" peaosatäitja rolli eest. Ta on mänginud ka filmides nagu \"Lepitus\", \"1917\" ja \"12 aastat orjana\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Näitleja Benedict Cumberbatch hakkab mängima peaosa uues HBO sarjas \"Londongrad\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: vaimselt oli raske mängu alustada\n\n## Põhitekst:\n\n\"See oli väga raske matš keerulise vastasega,\" vahendab Delfi Kontaveidi sõnu. \"Tegin kohe esimeses servigeimis väga palju vigu. Vaimselt oli raske mängu alustada, keeruline oli olukorrale keskenduda. Mõtlesin, et nii pikk mäng on veel ees. Mingi hetk sain aga sellest üle ja paremini mängu sisse.\"\n\nJärjekordsel turniiril mängiv Kontaveit tõdes, et ülitiheda mängugraafikuga toimetulemine on paras katsumus. \"Käin füsioterapeudi juures ja püüan võimalikult palju puhata. Keha annab tunda, aga üritan endast parima anda. Motivatsiooni on mul palju,\" sõnas ta.\n\nHooaja jooksul üheksandat korda veerandfinaali jõudnud Kontaveit läheb seal vastamisi 8. paigutusega ukrainlanna Anhelina Kalininaga (WTA 59.), kes oli kolmapäeval teises ringis kindlalt 6:2, 6:2 parem sakslanna Anna-Lena Friedsamist (WTA 137.).\n\nKohtumine peetakse reedel algusega kõige varem kell 16.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 14.) jõudis Rumeenias peetaval WTA tenniseturniiril veerandfinaali, alistades teises ringis Belgia tennisisti Alison Van Uytvancki (WTA 61.) 6:3, 6:4.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola justiitsminister: me ei saa ega pea maksma EL-i trahve\n\n## Põhitekst:\n\nVarssavi ja Brüssel on tülis Poola vastuolulise justiitsreformi pärast, mille algatas Seaduse ja Õigluse partei valitsus.\n\nBrüsseli hinnangul ohustab reform demokraatlikke vabadusi, kuid Poola võimud põhjendavad seda vajadusega korruptsioon kohtusüsteemist välja juurida.\n\n\"Poola ei saa ega pea maksma ainsatki zlotti seoses Turowi söekaevandust puudutava ebaseadusliku karistusega või kohtusüsteemi muudatustega. Poola ei tohi seadusetusele järele anda,\" ütles neljapäeval justiitsminister Zbigniew Ziobro.\n\nPäev varem oli EL-i kõrgem kohus nõudnud Varssavilt miljon eurot päevas, kuna see ei ole peatanud kõrgeima kohtu vastuolulise distsiplinaarkoja toimimist, mis on Varssavi ja Brüsseli tüli keskmes.\n\nEuroopa Komisjon asus trahvi nõudma eelmisel kuul, kui Poola võimud ei olnud ellu viinud Euroopa kohtu juulis langetatud otsust distsiplinaarkoja tegevuse peatamiseks.\n\nPoola peaminister Mateusz Morawiecki ei ole täitnud lubadust sulgeda kohtukoda, milles kriitikud näevad vahendit kohtunike allutamiseks valitsuse tahtele.\n\nLisaks nõudis Euroopa Kohus septembris Poolalt päevas 500 000 eurot trahvi suure söekaevanduse sulgemata jätmise pärast, mis pahandab piirnevat Tšehhi Vabariiki.\n\nTüli on pannud küsimuse alla isegi Poola liikmesuse ühenduses.\n\nPoola põhiseaduskohus otsustas selle kuu alguses, et osati on Euroopa Liidu õigus Poola põhiseadusega ühitamatu.\n\nPeaminister Morawiecki ütles eelmisel nädalal EL-i riigijuhtide tippkohtumisel Brüsselis, et Poola on valmis dialoogiks, kuid ei allu survele ja väljapressimisele.\n\nMitu EL-i riigijuhti on nõudnud, et kuni probleem on lahendamata, ei peaks Brüssel välja andma 36 miljardit eurot pandeemia taastamiseks mõeldud raha, mida Poola hädasti vajab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poola justiitsminister ütles neljapäeval, et riik ei peaks maksma trahve, mille Euroopa Liidu kõrgeim kohus on määranud vastuolulise kohtureformi tõttu ja Varssavi suutmatuse pärast sulgeda suur söekaevandus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTeet Torgo: ravimivarude vajadus tuleb mõistlikult piiritleda\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Ravimihulgimüüjate Liit juhib tähelepanu, et Eesti strateegilise ravimivaru planeerimisel on oluline hoiduda tegevuste ja varude dubleerimisest, mis ei ole meie riigile, inimestele ega ettevõtetele võimete- ja taskukohased.\n\nStrateegiliste ravimi- ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamisega tegeleb paralleelselt ka Euroopa Liit, panustades järgmistel aastatel ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamisse miljardeid eurosid.\n\nKuna ressursid on piiratud igal pool, siis peame kindlasti arvesse võtma ka meie Euroopa kolleegide algatusi. Eestis tuleb igal juhul vältida olukorda, kus luuakse ebamõistlikult dubleerivaid ravimivarusid nii Euroopa kui ka meie riigi eri ametkondades või võetakse kohustusi, mille täitmiseks puuduksid piisavad ruumid ja vahendid. Tähtis on meeles pidada, et varude kohustus üksnes paberil ei aitaks mitte kedagi.\n\nRavimite hulgimüüjad esitasid on oma seisukohad varude loomisega seotud probleemide kohta riigile juba eelmise aasta augustis, uuesti ka 2021. aasta jaanuaris. Oma muresid tutvustasid ka ravimitootjad.\n\nSisuliste läbirääkimisteni osapooled veel ei jõudnudki, kui diskussioon peatus. Küll aga võttis riik juulis 2021 vastu uue seaduse, millega pannakse elanikkonna ravimivaru loomiseks üldine korraldusülesanne riigiettevõttele AS Eesti Varude Keskus. Kohtusime käesoleval sügisel ka nende esindajatega ning leidsime ühisosa edasisteks tegevusteks.\n\nSuured küsimused varudest ei piirdu siiski kaugeltki üksnes kompensatsioonimehhanismi kokkuleppimisega.\n\nEsmalt tuleb ka teiste riikide parimaid praktikaid kaaludes otsustada, kes ja mil moel üldse varude loomisega mõistlikult saab ja peaks tegelema. Eeskätt tuleb tagada, et varude pidajal oleks reaalselt võimalik need varud luua.\n\nPaberil kohustus jääkski pelgalt tühjaks deklaratsiooniks. Hulgimüüjad saavad aga varuda üksnes seda, mis neile kättesaadavaks on tehtud. Seepärast on näiteks Soome varude mudel loodud sel viisil, et varude olemasolu on pandud ülesandeks ravimitootjatele, kelle kulud riik kompenseerib ja kellele hulgimüüjad omalt poolt pakuvad varude säilitamisel tuge.\n\nVarumise kohustuse panemine hulgimüüjatele eeldaks seevastu selget kohustust ka ravimitootjatele täita hulgimüüjate tellimused, sest tihti tuleb praktikas probleeme ette ka siin. Kuna ravimi kättesaadavuse probleemid on eelkõige globaalsed ja ravimitootmise juurtega, siis ei pruugi pelgalt hulgimüüjate kohustamine soovitud tulemust anda. Varuks hoida ei saa aga midagi, mis ei ole kättesaadav. Ka riigikohus on tõdenud, et seaduse käsk, mida praktikas ei ole võimalik täita, ei saa olla põhiseaduspärane.\n\n\"Meie suuremate hulgimüüjate juures on igapäevaselt hoiul pea kuu aja varu ravimitest, mida hulgimüüja turustab.\"\n\nTeine oluline moment on arvestada Eestis juba olemasolevate varudega. Meie suuremate hulgimüüjate juures on igapäevaselt hoiul pea kuu aja varu ravimitest, mida hulgimüüja turustab. Meile teadaolevalt peaks võrreldavas suurusjärgus mõistlikud varud olema ka apteekidel.\n\nKui kohustused ja kulud kasvavad ebamõistlikult suureks, siis võib küll küllale liiga teha küll. Meenutame, et ka jätkuva tervisekriisi jooksul ei ole Eesti elanikkonna ravimitega varustamine kordagi katkenud. Kuigi tuntud käsimüügiravimi paratsetamooli puhul kehtestati ostupaanika ohjamiseks ravimi apteegist väljastamisele eelmisel kevadel ajutised piirangud, siis ei jäänud ükski inimene ravimist tegelikult ilma.\n\nKolmandaks tuleb rõhutada, et riigi esialgsete möödunudaastaste mõtete järgi juba olemasolevate varude kahe- kuni neljakordistamine nõuaks märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Räägime suurusjärgust mitukümmend kuni poolsada miljonit eurot. Üksnes ravimite hoidmise kulude takkajärgi kompenseerimine ei taga kuidagi investeeringuvajadust nende ravimite väljaostmiseks.\n\nNeljanda kriitilise punktina toome välja ravimite säilitamiseks vajamineva ruumi. 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal võtsid Eesti hulgimüüjad riigi palvel vabatahtlikult ülesande suurendada ajutiselt enda kulu ja kirjadega ravimite laokoguseid. Koos ülejäänud tervisesektoriga andsime endast parima, tegutsesime võimete piiril. Sel suvel tulime riigile viivitamatult appi ka terviseameti külmlao õnnetuse järel.\n\nPikaajaliselt selline lahendus ei tööta. Vajaminevaid ruutmeetreid, sealhulgas eritingimustele vastavaid külmruume, spetsiaalsete turvanõuetega hoiukohti narkootilistele ja psühhotroopsetele ravimitele, ei oleks varumahtude mitmekordistamiseks praegu piisavalt ning pelgalt käsuga paberil neid ei suurenda. Need tuleks alles planeerida, ehitada ja tänapäevase laosisseseadega varustada. Selleks vajaminevat aega ega ressurssi ravimite säilitamise kompensatsioonimehhanism katta ei saa.\n\nEelviimane tähtis otsustuskoht varude arutelus on kogutava sortimendi piiritlemine, piiritlemine mõistlikult vaid nende ravimitega, mille kättesaadavuse tagamine on igal ajahetkel elanikkonnale kriitilise tähtsusega ning mille puudumist ei ole kuidagi võimalik kompenseerida teiste ravimite või raviplaani muutmisega. Euroopa ja kogu maailma riikide aruteludes jõutakse tavapäraselt kuni paarisaja erineva nimetuseni.\n\nLõpuks tuleb varuplaanide ja tegevuste väljatöötamisel arvestada ka ravimite hoidmise kulude kompenseerimisega, nagu väga õigesti märgib sotsiaalministeerium.\n\nKuna varude loomise diskussioonides on jutuks võetud ka meditsiiniseadmed, siis paar sõna ka neist.\n\nRavimite ja meditsiiniseadmete valdkonnad paiknevad küll kõrvuti, kuid on ometi ka selgelt lahus, alustades tõsiasjast, et nende tootmise ja turustamisega tegelevad ettevõtted kattuvad omavahel üksnes osaliselt. Seepärast tuleb meditsiiniseadmete ja -tarvikute varu loomist käsitleda ravimitest eraldi, just nende toodete eriomaseid reegleid ja asjaolusid arvestades.\n\nSamade põhimõtete mehhaaniline ülekandmine ühest valdkonnast teisele ei oleks tark. Eesti ravimihulgimüüjate hinnangul on ravimivarude loomise plaan riigile üksi hetkel üle jõu käiv. Erasektori kaasamine ning olemasolevate ressursside optimaalse kasutamine on planeerimises ja eriti tervisekriisis vältimatu. Selles oleme riigile ka partneriks olnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elanikkonna ravimivarude vajadus tuleb mõistlikult piiritleda ning vältida tuleb ebamõistlikku ressursikulu, kirjutab Teet Torgo jätkuks ERR-i uudisele \"Eesti ravimivarud pole suurteks kriisideks valmis\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFF avalikustas programmi \"Põhjusega mässajad\" filmid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nende filmide eesmärk on üllatada ja äratada tardumusest etableerunud filmiladvikut,\" ütles PÖFFi juht Tiina Lokk.\n\nUSA režissööri Alicia J. Rose'i \"Eestpalve Bernie Madoffile\" on müstiline metamuusikal ühest maailma suurimast finantskelmusest. Belglane Harry Cleven kasutab oma arte povera -stiilis hübriidfilmis \"Ajast väljas\" nukke ja näitlejaid segamini, et jutustada inimkonnast, kes on kolinud elama Marsile. Filipiini eksperimentaalset punkooperit kujutab endast Khavni film \"Armastus on põrgukoer\".\n\nTraditsioonilisele žanrile – ajaloolisele draamale – läheneb innovatiivselt sakslane Benjamin Martins. Tema film \"Varjude tund\" toob ekraanile saksa kirjaniku Jochen Klepperi traagilise loo aastast 1942, kui ta pidi otsustama, kas jääda kokku oma juudist abikaasa ja kasutütrega. Poola režissöör Piotr Stasik teeb sama ellujäämisdraamaga – tema film \"Ööliblikad\" räägib poistest, kes põgenevad laagrist, kui internet välja lülitatakse.\n\nKirgiisi režissöör Marat Sarulu võitis 2014. aasta PÖFFil parima režissööri auhinna filmi \"Ümberasumine\" eest ja on nüüd tagasi uue tööga \"Tuhat unelmat\" – kunstnikust, kes loob maailmu, millesse ta iseennast ära kaotab.\n\nNäitlejana tuntud Sophie Lane Curtis esilinastab Tallinnas oma režiidebüüti \"Oleme teel\".\n\nKokku on pikkade filmide programmis seitse maailma-, kuus rahvusvahelist ja üks Euroopa esilinastus.\n\nPikad filmid:\n\n\"Eestpalve Bernie Madoffile\" (A Kaddish for Bernie Maddoff), rež Alicia J. Rose (USA)\n\"Ööliblikad\" (Ćmy), rež Piotr Stasik (Poola)\n\"Elupaik\" (Habitat), rež Luoping Zhang (Hiina)\n\"Varjude tund\" (Schattenstunde), rež Benjamin Martins (Saksamaa)\n\"Oleme teel\" (On Our Way), rež Sophie Lane Curtis (USA)\n\"Pimestav lumi\" (Uneori ninge cu zăpadă, alteori cu întuneric), rež Gabriel de Achim (Rumeenia)\n\"Minu vanemate lahutus\" (Le divorce de mes marrants), rež-d Anais Straumann-Lévy ja Romy Trajman (Belgia-Prantsusmaa)\n\"Ennekuulmatu\" (Unprecedented), rež Masaaki Kudo (Jaapan)\n\"Tuhat unelmat\" (Мин Кыял), rež Marat Sarulu (Kõrgõzstan)\n\"Mina ja koletised\" (Yo y las Bestias), rež Nico Manzano (Venezuela)\n\"Jaanuar\" (Януари), rež Andrey M. Paounov (Bulgaaria-Luxembourg-Portugal)\n\"Armastus on põrgukoer\" (Love is a Dog from Hell), rež Khavn (Filipiinid-Saksamaa)\n\"Tulevase maailma pale\" (Tiempos Futuros), rež V. Checa (Mehhiko-Peruu-Ecuador-Hispaania-Saksamaa)\n\"Ajast väljas\" (Zeria), rež Harry Cleven (Belgia)\n\nLühifilmid:\n\n\"Vadimi jalutuskäik\" (Вадим на прогулке), rež Saša Svirski (Venemaa\n\"Lefkamos\", rež Yorgos Tzikas (Kreeka)\n\"Kuidas Manilas noorelt surra\" (How to Die Young in Manila), rež Petersen Vargas (Filipiinid)\n\"Jalutuskäik\" (The Walk), rež Yoakim Bélanger (Kanada)\n\"Kassandra terav keel\" (Cassandra Bitter Tongue), rež Ana Moreira (Portugal\n\"Nad pidid ületama jõe\" (They Were to Cross the River), rež Faeze Karimpour (Prantsusmaa)\n\"Leidlaps\" (Babythump), rež Ian Killick (Suubritannia)\n\"Kuu\" (Ksiezyc), rež Tomek Popakul (Poola)\n\"Unustamisele määratud sündmused\" (Dogadjaji za zaboraviti), rež Marko Tadic (Horvaatia)\n\"Silmaaugud\" (Eyeholes), rež Paisley Valentine Walsh (Suurbritannia)\n\"Kehaosad\" (Delovi tela), rež Svetislav Dragomirović (Serbia)\n\"Ortodontia\" (Orthodontics), rež Mohammadreza Mayghani\n\"Vilisev tuul\" (Sucking Wind), rež-d David Kennedy ja Ruby Baker (USA)\n\nFilme hindab rahvusvaheline žürii ja välja antakse kaks auhinda, parima pika ja parima lühikese filmi eest.\n\nLühifilmid kuuluvad lühifilmide ja animatsiooni festivali PÖFF Shorts programmi.\n\n\"Põhjusega mässajate\" programmi pileteid saab osta alates 5. novembrist.\n\n25. Pimedate Ööde filmifestival leiab aset 12. novembrist 28. novembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "14 pikka ja 13 lühifilmi hakkavad Pimedate Ööde filmifestivalil võistlema kinematograafilist loovust ja otsingulisust esindava programmi \"Põhjusega mässajad\" auhindadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWarriors ja Bulls said hooaja esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nGolden State Warriors pidi kodusaalis lisaaja järel tunnistama Memphis Grizzliese 104:101 paremust.\n\nWarriors võitis poolaja 55:45 ja juhtis veel ka viimasel veerandajal kaheksa punktiga, aga Grizzlies ei andnud alla, pääsedes vahepeal ka ise kolme punktiga ette, seejuures viskas Ja Morant neljandal veerandil Grizzliese eest 15 punkti. Damion Lee kolmene viigistas seisu ning normaalaeg lõppes 98:98.\n\nLisaajal viis Kyle Anderson vabavisetes Grizzliese juhtima, Lee veel üks kolmene viis omakorda punktiga peale Warriorsi, kuid lisaaja lõpuminutid kuulusid külalistele – esmalt saadi De'Anthony Meltoni korvist taas punktiga ette ning lõppseisu vormistas Morant.\n\nVõitjate parim oli Morant 30 punkti, seitsme lauapalli ja viie resultatiivse sööduga. Desmond Bane lisas 19 ja Jaren Jackson Jr. 15 punkti. Warriorsi resultatiivseim oli Stephen Curry 36 punktiga, Andrew Wiggins lisas 16 ja Lee 14 punkti.\n\nWarriorsile oli see nelja võidu kõrvale esimene kaotus, mis paigutab nad läänekonverentsis teisele kohale. Grizzliesel on kirjas kolm võitu ja kaks kaotust ja nad on praegu viiendal kohal.\n\nEsimese kaotuse sai ka idakonverentsi liider Chicago Bulls, jäädes kodusaalis napilt 103:104 alla New York Knicksile.\n\nKnicks juhtis suurema osa mängust, vahepeal oli edu 13-punktiline, kuid viimase veerandi lõpuminuteil hakkas vahe sulama. Bulls lõpetas mängu 12:0 spurdiga ja mängida jäi veel 9,5 sekundit, aga selle ajaga rohkem korvini ei jõutud ja vastu tuli võtta napp kaotus.\n\nKemba Walker tõi Knicksile 21 punkti, RJ Barret lisas 20 silma. Bullsi parim oli Zach LaVine 25 punktiga, Nikola Vucevic lisas 22 ja DeMar DeRozan 20 punkti.\n\nDallas Mavericks alistas kodusaalis 104:99 San Antonio Spursi, võitjate parim oli Luka Doncic 25 punkti ja viie resultatiivse sööduga.\n\nTulemused:\n\nWashington – Atlanta 122:111\nPhiladelphia – Detroit 110:102\nChicago – New York 103:104\nHouston – Utah 91:122\nDallas – San Antonio 104:99\nGolden State – Memphis 101:104 la.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA pidid sel hooajal esimest korda kaotusekibedust tunnistama nii Golden State Warriors kui Chicago Bulls.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJaekauplustes kasvas müük septembris jõudsalt\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti juhtivanalüütik Jaanika Tiigiste tõdes, et kui augustis kasvas müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9 protsenti, siis septembris kasv kiirenes. \"Müügitulu kasvu mõjutasid septembris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügitulu kasvas 2020. aasta sama kuuga võrreldes 28 protsenti,\" lisas Tiigiste.\n\nTööstuskaupade kauplustest kasvas müügitulu kõige rohkem ehk 49 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Keskmisest enam ehk 35 protsenti suurenes müügitulu veel ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.\n\nToidukaupade kaupluste müügitulu kasvas aastaga kuus protsenti ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevatel ettevõtetel seitse protsenti.\n\nAugustiga võrreldes kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris kolm protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv kuus protsenti.\n\nSelle aasta esimese üheksa kuuga kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11 protsenti.\n\nJaepoodide äri liigub tõusvas joones Autor/allikas: Statistikaamet\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 791 miljonit eurot. Müügitulu kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 17 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMets ja Sofia CSKA pääsesid veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise avavärav sündis 22. minutil, kui Jordy Caicedo suunas nurgalöögist tulnud palli edukalt väravavõrku. 14 minutit hiljem oli sama mees täpne ning poolajapausile mindi 2:0 eduseisus. 55. mänguminutil pidi Sofia vasakkaitsja Bradley Mazikou punase kaardi tõttu väljakult lahkuma, vahendab Soccernet.ee.\n\nMets sekkus 75. minutil, kui kohtumise lõppseis oli juba vormistatud.\n\nSofia on võitnud Bulgaaria karika 21 korda ning on tänavu tiitlikaitsja rollis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bulgaaria karikavõistluste kaheksandikfinaalis oli Karol Metsa koduklubi, kui Arda alistati 2:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgava hundijahi käigus tohib esmalt küttida mullusest vähem loomi\n\n## Põhitekst:\n\nNovembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ning ennetamiseks, teatas amet.\n\nHundi küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures kuuele ohjamisalale – Alam-Pedja, Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Viljandi-Valga ja Põhja-Läänemaa – esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata. Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.\n\n\"Hundil läheb Eestis endiselt hästi. Praeguste vaatlusandmete põhjal on meil kindlalt teada 18 hundipesakonda üle Eesti, prognoosi järgi on aga tänavu Eestis 24–26 hundi pesakonda. Kehtiva kava järgi on eesmärk tagada Mandri-Eestis vähemalt 20 pesakonda ja populatsiooni võimalikult ühtlane jaotumine hundile sobilike elupaikade vahel,\" selgitas keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.\n\nKinnitatud küttimismahu esimeses osas lubatakse enim hunte küttida Harju (seitse), Põlva-Tartu (viis), Valga-Tartu (viis) ja Võru (viis) ohjamisaladel. Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele.\n\nTänavu on keskkonnaamet registreerinud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 lammast ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja viis koera.\n\nEelmlisel jahihooajal kütiti Eestis 129 hunti. Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaamet kinnitas novembrist algava hundijahi esmaseks küttimismahuks 50 isendit, mis on vähem kui eelmisel aastal, kuna hundi arvukus on pisut vähenenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBideni kärbitud majandusplaani läbiminek pole endiselt kindel\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Joe Biden suundus mitmepäevasele töövisiidile Euroopasse ja üritas enne seda jõuda esindajatekoja demokraatidega majandusplaanis kokkuleppele.\n\n\"Selle plaaniga tehakse ajaloolisi investeeringuid meie riiki ja inimestesse,\" ütles Biden.\n\nKompromissi saavutamiseks toodi majandusplaani hinda kõvasti allapoole. Varem kavatseti kulutada 3,5, nüüd aga 1,75 triljonit dollarit. Viimaste andmete järgi säilitatakse neid plaani osi, mis on seotud tervisekindlustuse hindade vähendamise, universaalse lastehoiu ja vanema või ülalpidaja maksusoodustusega. Samas loobutakse tasustatud lapsehoolduspuhkusest, retseptiravimite hinnareformist ja tasuta rakenduskõrgkooli haridusest.\n\n\"Mitte keegi ei saanud kõike, mida tahtis – sealhulgas mina. See ongi kompromiss,\" sõnas USA president.\n\nMajandusplaani eest tasumiseks kavatsetakse tõsta kõige jõukamate kodanike ja ettevõtete makse, kuid eraldi miljardäridemaksu seekord ei kehtestata. Need kärped on pahandanud demokraatide progressiivset tiiba, kes ei kavatse esindajatekojas hääletada erakondadeülese taristuplaani üle enne, kui on majandusplaani kompromissettepanekuga lähemalt tutvunud.\n\n\"See tekst on olemas, et saaksite selle üle vaadata, selle üle nuriseda, sellele lisada, seda kärpida – mida iganes soovite. Vaatame, mis konsensuseni seejärel jõuame,\" ütles USA esindajatekoja demokraadist liider Nancy Pelosi.\n\n\"See on demokraatide vana trikk – võtta eelnõu vastu, et saaksime seejärel teada, mida see täpselt sisaldas,\" kritiseeris vabariiklasest esindajatekoja liige Tom Cole.\n\nSamuti ei ole selge, kas pakutud hinnaalandus veenab senati mõõdukaid demokraate Joe Manchinit ja Kyrsten Sinemat majandusplaani toetama. Nende hääled on aga demokraatide jaoks otsustava tähtsusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kongressi demokraatidega mitu nädalat peetud läbirääkimiste järel tutvustas USA president Joe Biden kärbitud majandusplaani. Sotsiaalsetele tagatistele ja kliimamuutusele keskenduv kompromissettepanek on aga pahandanud demokraatide progressiivset tiiba, mistõttu pole endiselt selge, kas see suudetakse vastu võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nElektriteater näitab tummfilmi \"People on Sunday\" elava muusikaga\n\n## Põhitekst:\n\nAastaid enne suurteks Hollywoodi tegijateks saamist tegi kamp noori saksa filmitegijaid – nende hulgas tulevased film noir 'i meistrid Robert Siodmak ja Edgar Georg Ulmer ning tulevased Oscari võitjad Billy Wilder ja Fred Zinnemann – 1930. aastal koostööprojekti \"Inimesed pühapäeval\".\n\nTummfilmi alguspunkt oli küsimus: mida teevad tavalised noored inimesed ühel kaunil pühapäeval? Vastus oli lihtne ja äravahetamiseni sarnane tänapäevaga: nad flirdivad, mõnulevad ja naudivad oma vaba aega. Nii valitigi 1929. aasta suvel kaks noort meest ja kolm noort naist esindama noorsugu, kellega veeta üks helge nädalalõpp.\n\nLisaks tolleaegse noorsoo tundmaõppimisele annab see film võimaluse heita pilk sõdadevahelise Weimari ajastu Berliini tänavatele, selle arhitektuurile ja linnamelule. \"Inimesed pühapäeval\" valmis vahetult enne natsionaalsotsialistlikku mõju ning Saksa filmitööstuse ülevõtmist Joseph Goebbelsi propagandaministeeriumi poolt. Filmi võib vaadelda ka kui ajakapslit, mille abil heita pilk Euroopa ühele tähtsamale suurlinnale 1920. aastate lõpus. II maailmasõja jooksul hävis üle 30 protsendi Berliini keskusest, muutes seeläbi pöördumatult Berliini ja saksa rahva nägu.\n\nÜritusega jätkab Tartu Elektriteatri iga-aastast traditsiooni linastada tummfilmi koos saalis mängiva elava muusikaga ja tuua seekaudu publikuni tummfilme sarnasel viisil, nagu neid linastati 20. sajandi I poolel. Tänavuse tummfilmiõhtu muusikalise poole eest seisab üks Leedu nüüdisjazzi esinimedest, trio Sheep Got Waxed, mille instrumentaalne helikeel sobitub filmi \"People on Sunday\" otsingulise ja eksperimenteeriva vaimuga.\n\nTummfilmiõhtu kohta leiab lisainfot Tartu Elektriteatri kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Elektriteater näitab 20. septembril oma kodusaalis Tartu Ülikooli kirikus filmi \"People on Sunday\", mida saadab elava muusikaga Leedu post-jazz trio Sheep Got Waxed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAnier nägi Lõuna-Koreas kiirelt punast kaarti\n\n## Põhitekst:\n\nSuwon kohtus Lõuna-Korea esiliigas Anyangiga ning kohtumine lepiti viiki 1:1, kirjutab Soccernet.ee. Mõlemad väravad löödi teisel poolajal, kui Suwon oli Anieri kahe kollase tõttu vähemuse jäänud. Esimese kaardi teenis Eesti koondislane 27. minutil ning teise kõigest kaheksa minutit hiljem.\n\nPärast 22. vooru on tabel esiliigas endiselt väga tihe - kolmandal kohal oleval Anyangil on kirjas 36 punkti ning kuuendal positsioonil istuval Suwonil 31. Üleminekumängudele pääsevad teine, kolmas ja neljas koht.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anier pääses pühapäeval pärast 11. maid alles teist korda Suwoni põhikoosseisu, ent eemaldati mängust juba 35. minutil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJanika Lõiv jäi Itaalia MK-etapil maailmameistrile napilt alla\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste eliitklassis võidutses peale kevadist niudearteri operatsiooni esmakordselt Prantsusmaa meister ja endine maailmameister Pauline Ferrand Prevot, kes edestas finišiheitluses värsket Euroopa meistrit Jolanda Neffi. Kolmanda koha sai Rio olümpiavõitja Jenny Rissveds, kes kolm aastat tagasi loobus tippspordist, kuid otsustas nüüd võistlusradadele naasta. Eesti meister Janika Lõiv pidas maha tulise heitluse aga maailmameistri Kate Courtney'ga, kelle paremust tuli siiski veel kümne sekundiga tunnistada. Võitjale kaotas Lõiv viie minuti ja 22 sekundiga.\n\n\"Sõidu alguses sain päris kenasti minema, kuid mitmes kohas olid ummikud, kus pidin ikkagi maha tulema ja jooksma,\" rääkis Lõiv. \"Kuna tunne kõige parem ei olnud, siis võtsin sõidu keskosa pigem rahulikult ning üritasin leida oma rütmi. Lõpuosas nägin ees maailmameistrit ning proovisin talle järgi jõuda. See õnnestuski ning sain tõusul temast isegi mööda. Kahjuks laskumisel tegin vea ning kukkusin ja nii sai Kate minust mööda. Lõpuni sõitsimegi tema ees ja mina tema taga.\"\n\nMeeste klassis teenis esikoha värskelt maastikukrossi Euroopa meistriks kroonitud Mathieu van der Poel, kes edestas finišis šveitslasi Mathias Flueckigerit (+0.17) ja maailmameistrit Nino Schurterit (+0.53). Maailmameistrivõistlustelt jääb hollandlane Van der Poel tänavu aga kõrvale, sest otsustas põhifookuse suunata Suurbritannias toimuvale grupisõidu MM-ile. Väga korraliku sõidu tegi Val di Soles Eesti meister Martin Loo, kes jäi stardis kukkumise taha ja alustas sõitu seeläbi võistlejaterivi lõpust, kuid suutis lõpuks välja võidelda 37. koha. Kaotust kogunes Lool 24-aastasele hollandlasele kuus minutit ja 53 sekundit.\n\n\"Reaalselt sõitma sain hakata alates teisest ringist,\" tunnistas Loo sõidu järel. \"Proovisin end sõidu esimeses pooles mitte üle küpsetada ja see tuli välja. Viimased kaks ringi suutsin veel tempot juurde panna ja sõita välja korralikud ringiajad.\"\n\nKuni 23-aastaste ratturite seas võidutses 20-aastane sakslanna Ronja Eibl, kellele järgnesid britt Evie Richards (+0.42) ja austerlanna Laura Stigger (+1.19). Eesti kuni 23-aastaste ratturite meister Mari-Liis Mõttus pälvis oma maailma karika sarja parima tulemuse, kui lõpetas võistluse 12. kohal. Kaotust võitjale kogunes kuus minutit ja kuus sekundit.\n\nJärgmine MK-etapp sõidetakse nädala pärast Šveitsis Lenzerheides.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias Val di Soles sõideti nädalavahetusel MK-sarja viies etapp, kus Janika Lõiv sai naiste eliitklassis 18., Martin Loo meeste eliitklassis 37. ja Mari-Liis Mõttus kuni 23-aastaste ratturite seas 12. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nU-18 korvpallikoondis lõpetas B-divisjoni EM-i viienda kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nIndrek Visnapuu ja Heiko Rannula hoolealused alustasid mängu hästi ning Kaspar Kitsingu vedamisel võideti avaveerand 22:12. Teine veerand kujunes aga risti vastupidiseks ja poolajavileks oli seis viigis 34:34.\n\nKolmas veerandaeg möödus suuresti võrdsete heitluses, kuid viimane sõna jäi Eestile, kes tegi viimase kolme minutiga 10:0 spurdi ja pääses enne otsustavat neljandikku kuue punktiga ette (53:47). Viimane veerand möödus juba täielikult eestlaste juhtimisel.\n\nSuurima panuse võitu andis Kaspar Kitsing, kes viskas üleplatsimehena 22 punkti, võttis viie lauapalli ning jagas kaaslastele kaheksa resultatiivset söötu. Kahekohalise punktisummani jõudsid Eesti poolelt veel Markus Ilver ja Hugo Toom, kes viskasid vastavalt 15 ja 13 silma. Hannes Saar lisas üheksa silma ning Mait Petersoni arvele jäi seitse punkti ja 16 lauapalli. Portugali resultatiivseim oli 19 punkti visanud Andre Cruz.\n\nEesti koondise saldoks jäi EM-i B-divisjoni turniiril kuus võitu ja kaks kaotust. Turniiri võitja selgitavad täna õhtul Iisrael ja Poola, kolmanda koha mängus lähevad vastamisi Põhja-Makedoonia ja Tšehhi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kuni 18-aastaste noormeeste rahvuskoondis sai Rumeenias Oradeas peetaval Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni turniiril viienda koha. Viimases kohamängus alistati Portugal 76:66 (22:12, 12:22, 19:13, 23:19).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKalevi Jahtklubi meistrid selgusid külmas põhjatuules\n\n## Põhitekst:\n\nLaser Standard klassis sai viimasel võistluspäeval kaks sõiduvõitu Keith Luur, esimese kahe päeva sõitudes võidutsenud Karl-Martin Rammo võttis vanameistri kombel ikka raudselt tiitli. Laser Standardi purjetajad said pühapäeval kirja eelnenud neljale sõidule lisaks kolm sõitu. Esikohamehe Karl-Martin Rammo (7 punkti) järel on teisel kohal Keith Luur 18 ja kolmandana pjedestaalil Bo Aaron Kooser 18 punktiga.\n\nLaser Radiali purjetajad tegid kokku kuus võistlussõitu. Lätlane Roberts Stals-Buls võttis ülekaalukalt kulla 6 punktiga, tema järel on teisel kohal Elisa Tamm 12 ja kolmandal kohal Johannes Hubert Pukk 20 punktiga.\n\nLaser 4.7 klassis kuulus nii kuld kui hõbe lätlastele: seitsme sõidu kokkuvõttes võitis Elza Cibule 18 punktiga kaasmaalase Eduards Plavinsi 19 punkti ees. Kolmandal poodiumikohale pürgis end Sten-Markus Andresson 20 punktiga.\n\nZoom8 klassi juhtis võiduka tiitlini Romi Safin, kes püsis kõik seitse sõitu stabiilselt esiviisikus. Hõbedase medali teenis välja Henry-Mark Andresson 25 punktiga ja pronksiläikelise Katariina Roihu 32 punktiga.\n\nOptimistil võitis Kalevi Jahtklubi meistritiitli kogenud võistleja Mia Marin Lilienthal võrdse punktisumma skoorinud lätlase Emils Amsilsi ees. Pronksi pälvis Angeliina Maria Isabel Õunap.\n\nKalevi Jahtklubi meistrivõistluste formaat nägi ette kuni 11 võistlussõidust koosnevat fliidisõitude seeriat, millest halvima tulemus läheb mahaarvamisele juhul, kui peetud on vähemalt kaks sõitu.\n\nPurjetamise Eesti meistrivõistlused koosnevad kokku kümnest regatist:\n1) 31. mai – 2. juuni Saaremaa Merispordi Seltsi regatt (Roomassaare) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7\n2) 14.-16. juuni Pärnu Purjetamisnädal (Pärnu) – klassid Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 49er, F18\n3) 14.-16. juuni Baltic Cup Estonia (Pärnu) – klassid Techno 293, RS:X, Formula, Foil\n4) 12.-14. juuli Tallinn Race (Tallinn) – klassid RS Feva, 29er, 49er\n5) 2.-4. august Kalevi Jahtklubi meistrivõistlused (Tallinn) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard\n6) 9.-11. august Kärdla Cramo Race (Kärdla) – klassid RS Feva, 29er, 49er\n7) 30. august – 1. september Tallinna Jahtklubi karikavõistlused (Lohusalu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7, Laser Radial, Laser Standard\n8) 6.-8. september Pirita Surf (Tallinn) – klassid Techno 293, RS:X, Formula, Foil\n9) 13.-15. september Pärnu Sügisregatt (Pärnu) – klassid Optimist, Zoom8, Laser 4.7\n10) 20.-22. september Tallinna Nädala regatt (Tallinn) – klassid Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 49er, F18, Techno 293, Formula, Foil\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhjatuule suutsid Kalevi Jahtklubi meistrivõistlustel kõige paremini oma kasuks pöörata Karl-Martin Rammo Laser Standardi, Roberts Stals-Buls Laser Radiali ja Elza Cibule Laser 4,7 klassist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvak ja Tiisaar osalevad esmakordselt rannavõrkpalli EM-il\n\n## Põhitekst:\n\nNii naiste kui meeste arvestuses osaleb 32 paari, kes tagasid pääsu EM-ile maailma edetabeli põhjal.\n\nEesti paar kuulub G-alagruppi, kus nende vastasteks on Poola paar Piotr Kantor - Bartosz Losiak, tšehhid Ondrej Perusic - David Schweiner ning austerlased Martin Ermacora - Moritz Pristauz. Alagrupiturniir algab 6. augustil.\n\n\"Moskvasse läheme saama esimese EM-i kogemust. Eesmärgid on samad, mis igal teisel turniiril – avastada uusi nüansse oma mängus, teha parandusi ja areneda seeläbi edasi nii individuaalselt kui meeskondlikult. Sellisele turniirile pääsemine on juba iseenesest suurepärane saavutus ja tähendab meile palju,\" kommenteeris Kusti Nõlvak. \"Füüsiline vorm on meil stabiilne ja kehad terved ning mänguvalmis.\"\n\nEesti seni parim tulemus EM-ilt pärineb aastast 2007, mil Kristjan Kais ja Rivo Vesik tulid Hispaanias Valencias toimunud võistlusel neljandaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti ainus professionaalne rannavõrkpallipaar Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar pääses esmakordselt osalema rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustele. EM peetakse 5.-11. augustini Venemaa pealinnas Moskvas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKabulis sai rünnakus teletöötajate bussile surma kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSõidukitele sageli magnetitega kinnitatav pomm kärgatas umbes kell 17.30 (Eesti aeg kell 16), ütles siseministeeriumi pressiesindaja Nasrat Rahimi.\n\n\"Telekanali Khurshid TV töötajaid vedanud buss plahvatas Taimani piirkonnas,\" lausus Rahimi. Ta viitas Kabuli kesklinnas asuvale linnajaole.\n\nPlahvatus tappis bussijuhi ja ühe juhusliku mööduja. Veel kolm inimest - neist kaks telekanali töötajad - sai viga.\n\nSotsiaalmeedias avaldatud piltidest on näha valget väikebussi sodiks esiosaga.\n\nTelekanali ajakirjaniku Zabiullah Doorandishi sõnul sai kanal hiljuti julgeolekujõududelt hoiatuse, et äärmusliikumine Taliban võib neid rünnata.\n\nSeni pole keegi rünnaku eest vastutust võtnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Afganistani pealinnas Kabulis sai pühapäeval surma vähemalt kaks inimest, kui ühe Afgaani telekanali töötajaid vedanud bussi tabas pommiplahvatus, ütlesid ametnikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikooli korvpallimeeskond palkas Leedu noortekoondislase\n\n## Põhitekst:\n\n204 cm pikkune Vasiliauskas mängis mulluse hooaja alguse Leedu esiliigas Palangas ning poole hooaja pealt liikus samas liigas pallinud Jonavase meeskonda. Keskmiselt teenis ta Leedu esiliigas ligi 24 minutit mänguaega ja viskas selle ajaga 9,1 punkti ning võttis 4,5 lauapalli.\n\nVasiliauskas on esindanud kõikides vanustes ka Leedu noortekoondiseid ning võitnud tiitlivõistlustelt nii hõbedaid kui pronkse. Sel suvel oli Vasiliauskas Leedu U-20 koondise üks põhijõude ja kogus seitsme mänguga keskmiselt 11,3 punkti ja 6,1 lauapalli mängus.\n\nTartu Ülikooli meeskonna peatreeneri Priit Vene sõnul toob Vasiliauskas korvi alla jõudu juurde. \"Žalgiris soovitas tal silma peal hoida ja oleme seda ka teinud. Suvel tegi ta U-20 koondise eest korralikud numbrid ja meie süsteemi peaks ta hästi sobima. Ta võib mängida nii positsioon nelja kui viie peal ehk selline poolviis, kes meie korvialust kindlasti tugevdab,\" sõnas Vene pressiteate vahendusel.\n\nTartu Ülikooli meeskond on komplekteerimisega lõpusirgel – täitmata on veel põhitsentri koht ning selle nimel käib aktiivne töö. Lähiajal peaks ka selle töö vilju näha olema.\n\nSeptembris peab meeskond kontrollkohtumisi. Ametliku hooajaga alustatakse oktoobris ja esimeseks suuremaks proovikiviks on 2. oktoobri FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniringi kodumäng Kataja Basketiga. Kahe mängu kokkuvõttes parim, kes tagab koha sarja alagrupiturniiril, selgub nädal hiljem ehk 9. oktoobril Soomes Joensuus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli korvpallimeeskond sõlmis lepingu 20-aastase leeduka Grantas Vasiliauskasega, kes on kuulunud ka Kaunase Žalgirise süsteemi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni politsei kahtlustab teismelist lapse 10. korruselt allaviskamises\n\n## Põhitekst:\n\nPoiss toimetati kopteriga haiglasse ja tema seisund on kriitiline. Politsei võttis mõrvakatses kahtlustatuna kinni ühe 17-aastase poisi.\n\nTate Modern, mis asub Thamesi jõe kaldal, pani alguses uksed kinni, et keegi lahkuda ei saaks, kuid hiljem lasti inimestel minna.\n\n\"Politsei kutsuti 4. augustil kella 14.40 paiku (Eesti aeg kell 16.40) kohale teatega, et Tate Moderni 10. korruse vaateplatvormilt visati alla väike poiss,\" ütles politsei teates.\n\n\"Poisi seisund on kriitiline. Tema pere toetab politsei.\"\n\nPolitsei lisas, et kahtlusalune \"püsis avalikkuse liikmetega 10. korruse vaateplatvormil. Mitte miski ei viita, et ta oli ohvrile teada.\"\n\n\"Politseinikud pidasid teismelise kinni mõrvakatse kahtlustuse alusel.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Londoni politsei pidas pühapäeval kinni teismelise, kes väidetavalt viskas kunstigalerii Tate Modern kümnendalt korruselt alla ühe kuueaastase poisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKulla võitnud Johaug jooksis Norra kõigi aegade viienda tulemuse\n\n## Põhitekst:\n\nJohaugi järel teiseks tulnud Maria Sagnes Wagan sai kirja aja 34.47,35, pronks kuulub 35.26,25 jooksnud Runa Skrove Falchile. Nemad olid Johaugi konkurentidest ka ainsad, kes on oma karjääris 10 000 m staadionil jooksnud alla 34 minutiga.\n\n\"Mu jooksutehnika ei olnud täielikult paigas, ma pole staadionil treeninud üksteist aastat,\" kommenteeris Johaug võistlust NRK-le. \"Aga ma olen väga õnnelik. Oli väga huvitav teist spordiala proovida.\"\n\nNorra naiste kõigi aegade edetabelis on Johaugi võidutulemus viies (esikohal on Ingrid Kristiansen 30.13,74-ga), aga Norra meistrivõistlustel pole tema ajast kiiremini jooksnud ükski naine.\n\nJohaugi plaaniks oli avaring läbida 77 sekundiga, kuid 400 meetrit sai otsa juba 68 sekundi järel. \"Arvasin, et staadionikell on rikkis,\" naeris olümpiavõitja.\n\nAlates 1988. aastast Sirje Eichelmanni nimele kuuluvaks Eesti rekordiks on 32.47,86.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suusatamise olümpiavõitja Therese Johaug krooniti pühapäeval 10 000 meetri jooksus Norra meistriks. Tema võiduaeg 32.20,87 tähistab Norra kõigi aegade viiendat tulemust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa jalgpallihooaja esimese karika võitis Manchester City\n\n## Põhitekst:\n\nCity läks kohtumist juhtima 12. minutil, kui osavalt lahti mängitud karistuslöögi järel sahistas viielt meetrilt võrku Raheem Sterling. Veidi enne täistunni möödumist tabas Liverpool kahel korral väravaraame, kui esmalt raksatas Virgil van Dijki pealöök latti ja põrkas sealt väravajoonele ning seejärel saatis Mohamed Salah madala kauglööki Claudio Bravo vasakusse posti.\n\n77. minutil tõstis van Dijk Jordan Hendersoni karistuslöögi järel palli viiekasti, kus selle lükkas peaga väravasse Joel Matip. Salahil oli kohtumise kolmandal üleminutil võimalus Liverpoolile võit tuua, aga Kyle Walker päästis väravajoonelt palli akrobaatilise hüppega.\n\nPenaltiseerias tõrjus Bravo Georginio Wijnaldumi penalti, City realiseeris kõik viis lööki ning triumfeeris eelmise hooaja liiga- ja karikavõitja vahel peetavas kohtumises teist aastat järjest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli superkarika ehk Community Shield'i võitis teist aastat järjest Manchester City, kes alistas penaltiseeria järel 2:1 Liverpooli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMattias Männilaan avas Saksamaa klubi eest väravatearve\n\n## Põhitekst:\n\nKieli U19 meeskond kohtus hooajaeelsel miniturniiril RW Oberhauseniga, kellele kaotati 0:2, ning MSV Duisburgiga, kellest saadi 3:0 jagu, vahendab Soccernet.ee. Oberhauseni vastu kuulusid nii Seppik kui ka Männilaan algkoosseisu ning mängisid kuni 60. minutini, mil U19 meeskonna peatreener Dominik Glawogger vahetas välja kogu koosseisu.\n\nMängus Duisburgiga olid aastase laenulepingu alusel Florast Kieli kolinud eestlased omakorda nende seas, kellele algkoosseisumehed pidid 60. minutil väljakul ruumi tegema. Männilaan sai seejuures vaid kaks minutit pärast mängu sekkumist jala valgeks, tehes seisuks 2:0.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mõne nädala eest Saksamaa jalgpalli 2. Bundesligas ehk esiliigas mängiva Kieli Holsteini klubiga liitunud Markkus Seppik ja Mattias Männilaan valmistuvad koos U19 meeskonnaga liigahooaja alguseks. Männilaan on suutnud kontrollmängudes juba korra ka skoori teha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nWizz Airi otselendude algus Gruusiasse lükkus septembrisse\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene lend peaks väljuma 11. septembril.\n\nWizz Air tuli Eesti turule möödunud aasta juunis ning on poole aasta jooksul Eestis korralikult kanda kinnitanud. Tallinna Lennujaamast on Wizz Air lennanud seni kolm korda nädalas Kiievisse ja sama tihti ka Londonisse, nüüd lisas lennufirma kolmanda lennuliini Gruusiasse.\n\nWizz Airi alustas tegevust 2004. aastal ning on arenenud Euroopa üheks kiiremini kasvavaks odavlennufirmaks, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa turule ning teenindab 600 lennuliini kokku 25 lennujaamast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ungari odavlennufirma Wizz Air, mis pidi algse info järgi pühapäeval alustama lendamist Tallinna-Kutaisi liinil, teeb seda septembris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukas Marquez jõudis Tšehhis ümmarguse tähiseni\n\n## Põhitekst:\n\nValitsevast maailmameistrist hispaanlane edestas Brnos Ducatidel sõitvaid itaallast Andrea Doviziosot ja austraallast Jack Millerit.\n\nMootorrataste ringrajasõidu kõrgeimal tasemel on 50 etapivõitu kogunud veel vaid Valentino Rossi (89 võitu), Giacomo Agostini (68) ja Mick Doohan (54).\n\n\"Jah, see on tähtis, aga ma ei taha ennast selle spordiala legendidega võrrelda,\" rääkis 26-aastane hispaanlane võidu järel. \"Tahan lihtsalt edasi võidelda, olla sama ambitsioonikas võistluse algusest lõpuni.\"\n\nMarquez on sellel hooajal kogunud 210 punkti, millega edestab teisel kohal olevat Doviziosot 63 silmaga. Kolmas on Brnos kaheksanda koha saanud Danilo Petrucci 129 silmaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tšehhis Brnos toimunud MotoGP etapi võitis Marc Marquez (Honda), kellest sai ühtlasi alles neljas 50 etapivõiduni jõudnud sõitja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJohnson lubas Brexiti-lubaduse täitmiseks tervishoiule lisaraha\n\n## Põhitekst:\n\nJohnson lubas eesliinil olevatele teenustele viivitamatult 1,8 miljardit naela (2 miljardit eurot).\n\nSamm suurendas spekulatsioone, et ta valmistub ennetähtaegseteks parlamendivalimisteks.\n\nEuroopa Liidust lahkumise referendumi ajal lubas Johnsoni Vote Leave kampaania suunata Brexiti järel NHS-i 350 miljonit naela, mis kampaania väitel Ühendkuningriik iga nädal Euroopa Liitu saatis.\n\nVäide oli aga eksitav - ÜK nädalane sissemakse EL-i eelarvesse oli 350 miljonit naela, kuid sellest 85 miljonit naela sai ta tagasi.\n\nLehes Sunday Times avaldatud artiklis kiitis Johnson NHS-i töötajaid, kuid tõi välja \"surved, viivitused, tühistamised ning ilmselge vajaduse saata eesliinile rohkem raha\".\n\n\"Seepärast olen nii pühendunud täita nüüd 2016. aasta referendumikampaania lubadused. Mitte vaid rahva tahte austamiseks, vaid sellele suurepärasele riiklikule institutsioonile saadaoleva raha suurendamiseks,\" kirjutas ta.\n\nOpositsiooniline Tööpartei kahtles, kas raha üldse kunagi kohale jõuab. Partei sõnul ei suuda lubatud raha aastakümne jagu kärpeid tasa teha.\n\nMõttekoja Nuffield Trust sõnul on NHS-il tegemata hooldustööde järjekorras kuue miljardi naela jagu töid. Johnson oli lubanud kaasajastada ka 20 haiglat, kuid mõttekoja sõnul moodustab uus lubatud raha selleks vajalikust summast vaid \"murdosa\".\n\nKriitikud lisavad, et leppeta Brexiti korral ei täita ühtegi kulutusplaani.\n\nJohnson lubab viia ÜK EL-ist välja 31. oktoobril leppega või ilma.\n\nPaljud parlamendisaadikud lubavad tõkestada Johnsoni katse viia ÜK blokist välja leppeta, sest nad pelgavad selle mõju riigi majandusele.\n\nEL-i liidrid aga ütlevad, et nad ei kavatse Brexiti-lepet ümber rääkida. Seega on EL ja ÜK valitsus patiseisus ning paljud Briti poliitikud arvavad, et seda saab murda ainult ennetähtaegsete valimistega.\n\nJohnson andis nendele spekulatsioonidele oma esimestel päevadel peaministrina hoogu juurde mitmete sisepoliitiliste lubadustega. Lisaks tervishoiu rahastuse suurendamisele lubas ta varem suurendada ka politseile saadaolevat raha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti peaminister Boris Johnson lubas pühapäeval suurendada riikliku tervishoiuteenuse NHS rahastust, et täita 2016. aastal Brexiti kampaania käigus antud lubadust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHamilton pälvis rekordilise seitsmenda Ungari GP võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsikohalt startinud Verstappen sai hea stardi ning säilitas liidripositsiooni vaatamata Mercedese pilootide tugevale survele. Teiselt positsioonilt startinud Valtteri Bottas põrkas aga kokku esmalt tiimikaaslase Hamiltoniga ning seejärel Charles Leclerciga, mistõttu tuli tal teha plaaniväline boksipeatus ning jätkata võistlust viimaselt positsioonilt.\n\nPaarkümmend ringi enne võistluse lõppu survestas Hamilton Verstappenit väga tugevalt, kuid britil hollandlasest mööduda siiski ei õnnestunud. Seejärel otsustas Mercedes kutsuda tiitlikaitsja boksi, et värskete rehvidega etapivõitu püüda. See taktika õigustas end täielikult ning nii möödus Hamilton Verstappenist vaid kolm ringi enne võistluse lõppu. Verstappen tegi seejärel boksipeatuse ning lõpetas võistluse teisel kohal. Võitjaga samale ringile jäid veel vaid Ferrari piloodid Vettel ja Leclerc, kes jagasid omavahel kolmanda ja neljanda koha.\n\nHamilton teenis Ungaris hooaja kaheksanda etapivõidu ning jätkab kindlal esikohal ka kokkuvõtvas arvestuses. Ungaris mahtusid punktikohale ehk esikümnesse veel Carlos Sainz (McLaren), Pierre Gasly (Red Bull), Kimi Räikkönen (Alfa Romeo), Bottas (Mercedes), Lando Norris (McLaren) ja Alexander Albon (Toro Rosso).\n\nVormel-1 MM-sari teeb nüüd väikese puhkepausi ning jätkub 1. septembril Belgia GP-ga.\n\nEnne võistlust: Hungaroringil mõõdeti Verstappeni parimaks ringiajaks 1.14,572. Kui soomlane Bottas kaotas hollandlasele 0,018 sekundiga, siis mullu Ungaris võidutsenud viiekordne maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes) jäi Verstappenist maha 0,197 sekundiga.\n\nStardijärjestus:\n\n1. Max Verstappen (Red Bull)\n2. Valtteri Bottas (Mercedes)\n3. Lewis Hamilton (Mercedes)\n4. Charles Leclerc (Ferrari)\n5. Sebastian Vettel (Ferrari)\n6. Pierre Gasly (Red Bull)\n7. Lando Norris (McLaren)\n8. Carlos Sainz (McLaren)\n9. Romain Grosjean (Haas)\n10. Kimi Räikkönen (Alfa Romeo)\n11. Nico Hulkenberg (Renault)\n12. Alexander Albon (Toro Rosso)\n13. Daniil Kvyat (Toro Rosso)\n14. Antonio Giovinazzi (Alga Romeo)\n15. Kevin Magnussen (Haas)\n16. George Rusell (Williams)\n17. Sergio Perez (Racing Point)\n18. Daniel Ricciardo (Renault)\n19. Lance Stroll (Racing Point)\n20. Robert Kubica (Williams)\n\nVerstappen on viimasest kolmest MM-etapist võitnud kaks ning ihkab esikohta kindlasti ka Ungaris. Tiitlikaitsjal läks Saksamaa GP suuresti haiguse tõttu aia taha, kuid Ungaris kuuel korral võidutsenud Hamiltonil on kindlasti teadmisi, kuidas noorele hollandlasele konkurentsi pakkuda. Mullu lõpetasid briti järel teisel ja kolmandal kohal Vettel ja Räikkönen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-sarja Ungari GP võitis seitsmendat korda Lewis Hamilton (Mercedes), kes edestas põnevas lõpuheitluses Max Verstappenit (Red Bull) ning Ferrari piloote Sebastian Vetteli ja Charles Leclerci.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaas ringi astunud Gerd Kanter heitis Poolas 60 meetrit\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud aasta septembris hüvastijätuvõistlusega pikale ja edukale sportlaskarjäärile joone alla tõmmanud Kanter heitis laupäeval Poolas 60.06 (seeria 58.10 - 60.06 - X - X - 58.88 - 58.70) ja saavutas viienda koha.\n\nEsikoha võttis Kanteri treenitav Piotr Malachowski (65.35), teise koha saavutas Philip Milanov (64.55) ja 62.58 andis kolmanda koha Martin Kupperile (seeria 61.32 - 62.58 - X - 60.54 - 59.64 - X).\n\nOdaviskevõistlusel võidutses Marcin Krukowski 83.68-ga, kuulitõukes kordas Michal Haratyk 22.32-ga enda nimel olevat Poola rekordit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Olümpiavõitja Gerd Kanter astus pea aastase pausi järel taas kettaheiteringi, kui saavutas Poolas Wladyslawowos toimunud Kamila Skolimowska mälestusvõistlusel viienda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRoland Poom ja Ken Järveoja lõpetasid Soome MM-ralli JWRC kolmandal kohal\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval Poom – Järveoja autot kimbutanud mitmed tehnilised probleemid jätkusid ka pühapäeval. Seekord lakkas töötamast turbo. Laukaa ja Ruuhimäki esimestel läbimistel näitasid Poom – Järveoja kaheksandat ja seitsmendat aega.\n\nVõistluse 21. kiiruskatsel lõhkusid auto ja katkestasid JWRC arvestuses teist kohta hoidnud Dennis Radström – Johan Johansson. See tähendas seda, et Poom – Järveoja tõusid enne pühapäevaste katsete kordusläbimisi tagasi JWRC poodiumikohale. Korduvkatsetelt ilma turbota sõitnud eestlastele kuues ja seitsmes aeg.\n\nSoome MM-ralli Junior WRC arvestuse võidu võtsid Tom Kristensson – Henrik Appelskog, kes edestasid Jan Solans – Mauro Barreirot minuti ja 28 sekundiga.\n\nRoland Poom – Ken Järveoja lõpetasid hooaja neljanda JWRC etapi kolmandal kohal, mis tähendab, et eestlased on nüüd kahel korral sel aastal JWRC arvestuses poodiumile jõudnud.\n\nJWRC arvestuses Soome MM-ralli võitnud rootslastest jäid nad ralli lõpuks maha 11.54,8.\n\n\"Laupäeval näitasime head kiirust ja võitlesime katsevõitude eest. Pealelõunasel ringil olid teed juba väga katki ja väiksed R2 autod ei pidanud nendele tingimustele enam vastu. Kivides sõites läks meil tagasild ja õõtsad kõveraks ning käigukasti tuli auk. Kahjuks päeva lõpus tegin veel ka sõiduvea, mis maksis valusalt kätte,\" kommenteeris Poom pressiteate vahendusel võistluse käiku.\n\n\"Tänastel katsetel sõitsime ilma turbota, seega autol jõudu polnud. Väga palju on õppida sellest nädalavahetusest. Positiivne on see, et eile õhtul küll katkestasime kolmandalt kohalt, kuid täna lõpetasime ralli siiski samal positsioonil.\"\n\nSoome MM-ralli JWRC lõppjärjestus:\n\n1.Kristensson – Appelskog 2:55.17,9\n2.Solans – Barreiro +1.28,0\n3.Poom – Järveoja +11.54,8\n4.Röyhkiö – Mannisenmäki +13.25,2\n5.Johnston – Kihurani +13.42,3\n6.Oldrati – De Guio +19.38,4\n\nJunior WRC hooaeg jätkub oktoobris, kui 3.-6.oktroobrini sõidetakse Walesis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome MM-rallil Junior WRC klassis osalevad Roland Poom – Ken Järveoja (Ford Fiesta R2T19) pidid küll laupäeva viimasel katsel poodiumikohalt katkestama, kuid kuna laupäevane võistluspäev jättis raja äärde ka teisigi JWRC võistluspaare, siis alustasid eestlased pühapäeva neljandana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMick Schumacher võttis Ungaris karjääri esimese F2 etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\n20-aastane sakslane alustas lõppsõitu parimalt stardipositsioonilt ja juhtis lõpuni. F2-s oli möödunud aastal F3 sarjas triumfeerinud Schumacheri seniseks parimaks tulemuseks Austrias saavutatud neljas koht.\n\n\"See on väga eriline,\" rääkis noor sakslane. \"Mu ema, õde, tema poiss-sõber ja mu vanaema olid kõik siin. Olen väga rõõmus, et nad on mind toetamas. Kui oled võitnud, annab see järgmisteks sõitudeks enesekindlust. Me olime suure pinge all, sest me oleme hästi esinenud, aga mitte piisavalt punkte kogunud.\"\n\nSchumacher tõusis F2 arvestuses 11. kohale, sakslane on kogunud 45 punkti. Sarja juhib hollandlane Nyck de Vries 196 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Budapestis vormel-1 MM-etapi eel toimunud vormel-2 etapi võitis Mick Schumacher, kellele oli see karjääri esimeseks F2 etapivõiduks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina ja Narmonti võiduseeriad katkesid\n\n## Põhitekst:\n\nMalõgina alistas Savitaipales World Tennis Touri 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri avaringis 17-aastase Ella Haavisto 6:2, 6:2 ja teises ringis tasavägiselt alanud kohtumises 16-aastase Tšehhi tüdruku Natalie Augustinova 7:6 (3), 6:0, vahendab Tennis.ee. Veerandfinaalis oli vastaseks 20-aastane Ekaterina Kazionova (WTA 640.), kellel oli turniiri esimene asetus. Malõgina sai küll tublisti vastu, kuid pidi lõpuks 6:7 (1), 2:6 kaotust tunnistama.\n\nPaarismängus oli Malõgina paariliseks venelanna Polina Bahhmutkina, kellega koos mängiti ka aprillis Kasahstani turniiridel. Esimeses ringis alistati Anastasia Bursa - Arina Petrova 6:3, 6:1 ja teises ringis Tamara Bižukova - Vilena Petrova 7:6 (3), 6:1. Poolfinaalis oldi vastamisi veel ühe Venemaa paariga Eva Garkuša - Jekaterina Kazjonova, kuid neile jäädi pingelises kohtumises 7:6 (3), 6:7 (2), 5:10 alla.\n\nHelena Narmont (ITF 1666.) tegi karjääri parima võistluse Dublinis World Tennis Tour 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril, kus jõudis kvalifikatsioonist alustades veerandfinaali. Seal jäi ta paraku 3:6, 4:6 alla turniiril esimese asetuse teeninud 19-aastasele prantslannale Alice Robbele, kes paikneb WTA edetabelis 709. real.\n\nNarmont alistas teel veerandfinaali neli vastast: kohaliku 18-aastase Emma Brennani 6:2, 6:4, 17-aastase tšehhitari Kristyna Bedrnova 7:5, 6:3, 18-aastase slovakitari Sofia Milatova 6:3, 5:4 ret. ja rohkem kui tuhat kohta edetabelis eespool oleva 23-aastane itaallanna Giulia Crescenzi (ITF 301.) 7:6 (5), 6:4.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud nädalal näitasid häid esitusi Eesti tenniseneiud Elena Malõgina ja Helena Narmont, kes jõudsid vastavalt Savitaipales ja Dublinis üksikmänguturniiril veerandfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe ja Räime koduklubid värbasid uusi rattureid\n\n## Põhitekst:\n\n24-aastane sportlane on alates 2016. aastast esindanud Pro Continental klubi Sport Vlaanderen – Baloise. Oma ainsa võidu teenis van Gestel tunamullusel Fjordide velotuuril, kui oli parim avaetapil, vahendab Spordipartner.ee.\n\nMihkel Räime tööandja Israel Cycling Academy sõlmis kaheaastase lepingu viiendat hooaega Cofidise ridadesse kuuluva Hugo Hofstetteriga. 25-aastase prantslase nimel on üks võit – ta oli mullu kiireim Tour de l'Aini avaetapil. Israel Cycling Academy loodab, et Hofstetterist on suur abi ühepäevasõitudel.\n\n\"Vajasin uut väljakutset ja olen rahul, et sõlmisin lepingu Israel Cycling Academyga, sest tegemist on erineva kultuuriga,\" lausus Hofstetter. \"Tahan anda endast maksimumi klassikutel nagu Milano-San Remo ja Pariis-Roubaix ning sõita oma esimesel suurtuuril. Olen kõva võitleja. Mulle meeldivad rasked ja kurnavad võidusõidud.\"\n\nTaaramäe ja Räime praegused lepingud kehtivad aasta lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rein Taaramäe tööandja Team Total Direct Energie allkirjastas kahe aasta pikkuse lepingu belglase Dries van Gesteliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Naised, seks ja kahtlused tüdrukute elus\n\n## Põhitekst:\n\nEeldusel et Brigitta Davidjantsi nimi pole lugejale täiesti võõras, jätan autori tutvustuse meeleldi vahele. Mainin üksnes lühidalt, et peale nelja raamatu figureerib autor sageli sõltumatu feministliku veebiväljaande Feministeerium veergudel. Olles lugenud peamiselt Davidjantsi eelmainitud veebiväljaandes avaldatud kaastöid, arvasin aimavat, kuidas autor kirjutab. Seda suurem oli üllatus, kui \"Armastuseta\" (2019) kaante vahelt vaatas vastu täisvereline noortekas.\n\nMida selle all mõtlen? Pean täpseks noortekirjanduse definitsiooni \"Lastekirjanduse sõnastikus\" (2006), mille järgi on noortekirjandus, sh noorteromaanid, lastekirjanduse alaliik, mille lugejaskond jääb vanuselt 12–21 eluaasta vahele. Noortekirjanduse sihtrühmaks peetakse siiski peamiselt 12–16-aastaseid lugejaid. Siit ka eristus: murdeealiste kirjandus (ingl teenage) on mõeldud kuni 16-aastastele, noorte täiskasvanute kirjandus (ingl young adult) kuni 21-aastastele. Eelmainitu kirjanduslik eesmärk on aidata lugejaid murdeeast täiskasvanuikka siirdumisel, käsitletakse teemasid nagu suhted vanemate, ea- ja elukaaslastega, armastus, seks ning piiride katsetamine. Laiemalt akumuleerub noortekirjanduse tuum üheks suureks identiteediküsimuse lahendamiseks ja eneseleidmise protsessiks, mis murdeiga ennekõike ka on. Ühiskonnas toimuvate muutuste pärast teisenevad noortekirjanduse teemad ja väärtustekomplekt, niisiis on noortekirjandusel üpris aeguv \"kõlblik kuni\" märk küljes, mis tähendab, et iga põlvkond peab looma enda noortekirjanduse.1 Ave Mattheus jätkab osaliselt \"Lastekirjanduse sõnastikust\" lähtudes, et ähmastunud piirid põlvkondade vahel on muutunud noorte elluastumise varasemaga võrreldes märkimisväärselt keerulisemaks. Pere loomise ja laste saamise iga lükkub aina edasi ning pikeneb periood, mil ollakse noor ja elatakse läbi iseseisvaks saamise Ameerika mägesid. Seepärast nihkub Mattheuse järgi ka noortekirjanduse lugejaskonna vanus vanemaks, venitades sihtlugejate ea kohati lausa kahekümnendate lõppu.2 Vahest alahindab Mattheus hilisnoori, aga kirjandusteoreetiline sissejuhatus on tarvilik, et rääkida Davidjantsi raamatust, arvestades noorteromaanile omaseid tunnuseid, samuti pakub selline nurk võimaluse mõtelda teosest teiste omasuguste seas, upitamata seda täiskasvanutele mõeldud kirjanduse hulka, sest teose arvatav sihtrühm dikteerib sageli selle sisu, poeetika ja vahendid.\n\n\"Armastuseta\" on iseseisva teosena pidetu, tõtt-öelda on teos nii stiili kui ka sisu poolest pigem \"(Mitte just) armastusloo\", autori 2017. aastal ilmunud debüütromaani järg. Rebeka, kes toona oli põhikoolis, lõpetab nüüd keskkooli. Nelja aasta jooksul pole aga tegelases näha erilist arengut, ent aeg on uus: kassettide asemele on tulnud CD-d, lauatelefoni ääres ootusärevalt kallima kõne ootamise asemel saab Rebeka nüüd kasutada mobiiltelefoni, \"mille isa talle just ostis\" (lk 9) ning \"lõppeks algas just 21. sajand\" (lk 80). Kahekümne aasta tagusest ajast kirjutamine on kaval, ehkki õhukeseks jäänud võte. Poole tagumikuga ajasturomaani pingil istumine välistab teose aegumise – kõik toimuv on niikuinii praeguse lugeja jaoks ammuilma ajalugu.\n\nTeose keelelised vahendid ja nende kasutamine on lihtsustatud, tegelaste kirjeldused sageli pealiskaudsed ja sarnased. Näiteks kirjeldatakse Rebeka sõbrannat Mirjamit järgmiselt: \"Mirjam on tore. Ta on ka ilus ja tark ja alati valmis kuulama ja kaasa mõtlema, samas peaaegu eeterlikult pehme ja habras\" (lk 17). Rebeka õde aga nõnda: \"Ta on pikk ja ilus ja blond, õppis koolis viitele ja hiljem majandust\" (lk 45). Peategelase kallimat Arnot: \"Ja Arno on just selline, nagu ta endale soovib – hea muusikamaitsega, ilus ja pikk, naljakas ja hell\" (lk 65). Kui soovida naljatleda, võiks pakkuda, et kombinatsiooni \"ilus + tark + pikk\" taga seisab mingi semantiline abrakadabra või tähenduslik leitmotiiv.\n\nNii Sanna Kartau3 kui ka Silvia Urgase4 arvustuses Davidjantsi eelmisele romaanile esineb asjalikku kriitikat, mis sobib kirjeldama Davidjantsi värsketki raamatut. Arvustajad heidavad ette narratiivi ja tegelaste lihtsustatust ning kesist epohhi käitlemist, mis päädib ainiti olme kirjeldamisega, laveerides samal ajal mööda toonasest sotsiaalsest olukorrast, kuhu tegelased paigutuvad. Eelnevat arvestades ei pea ma vajalikuks esitatud seisukohti pikemalt lahata.\n\nOlen noortekirjanduse teoreetilisest sihtrühmast napilt välja kasvanud ega oska täpselt määratleda praegust noortekirjanduse lektüüri, mille hulka \"Armastuseta\" maandub, aga oluliste teoste nagu Aidi Valliku \"Kuidas elad Ann?\" või Silvia Rannamaa \"Kadri\" kõrval paistab \"Armastuseta\" justkui kunagises noorteportaalis Rate.ee avaldatud järjejutt. Nii tormiline, ebastabiilne, rabeda dialoogi ja lohakil narratiiviga, et teost võiks pidada mõne algaja kirjaniku ebalevaks romaanikatsetuseks. Davidjantsi eelmised teosed \"Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia\" (2010), \"Minu Armeenia: aus vastus\" (2017) ja paljud artiklid räägivad vastupidisest: Davidjants oskab kirjutada, sestap on \"Armastuseta\" keeleline äpardumine seda enam markantne. Paratamatult jääb mulje, et kehv fassaad hoiab koos mingit tähenduslikku tahku. Kas kohmakat keelekasutust võiks pidada autori ekspressiivseks võtteks, millega ta viitab otseselt, ent alusetult teismeliste hektilisele mõttemaailmale, kuhu mahuvadki tähtsusetud vahemärkused, ebaratsionaalne fookuse valimine ja vähene analüüsivõime?\n\nDavidjantsi noorteteoste narratiiv järgib kindlat fookust ja hülgab asjasse mittepuutuva. Ka \"Armastuseta\" kese on peamiselt Rebeka sise- ja välisilma kujutamine. Seepärast saab vaadata raamatut arenguromaani vaatevinklist. Nii rullub lahti justkui kaks lugu. Raamatu põhitegevus on üles ehitatud Rebeka elus toimuvale: kallimad, nende sõbrad, peod ja kool, mille vahel Rebeka Eppu Normaalit või Akvariumit kuulates töllerdab. Eespool nentisin, et välise loo teostusel on parajalt arenguruumi ja mitu nõrkust. Teine, varjatum, habraste kiududena avalduv ja paeluvam lugu on aga Rebeka sisemuses toimuvast taipamisest ja kasvuprotsessist, mis kätkeb suurema minapildi kokkupanemist, seksuaalse orientatsiooni avastamist. \"Armastuseta\" keskendub küll peaasjalikult Rebeka suhetele endast vanemate meestega, kuid just nende suhete kaudu avaldub Rebeka tegelik, ent varjul olev ja jõuliselt alla surutud identiteet.\n\nEmil Tode \"Piiririik\" pidi väidetavalt olema teos, mis aitab segaduses homoseksuaalsetel noortel identiteediküsimustega tegeleda. \"Armastuseta\" võiks käsitleda sama teemat, sest potentsiaali selleks tõesti on. Tegevusahela algatab \"(Mitte just) armastusloo\" ning \"Armastuseta\" vahele jäänud ajajärk, mis nüüd Rebekat ja tema käitumist juhib. Teose esimestel lehtedel kirjutab autor: \"Aga kui Maarjaga hakkasid kevadel asjad käest minema, tuli Ardo Rebekale üha tihemini meelde\" (lk 8). See pealtnäha suvaline lause kannab mälestust emotsionaalsest seisundist, mille juurde peategelane viisil või teisel romaani jooksul korduvalt naaseb. Viidatakse katkestusele, ajale, millest kummaski teoses ei kõnelda, aga mis dirigeerib edaspidist tegevust. Kerkib lihtne, ent otsustav küsimus: naised või mehed?\n\nNoorteromaanile iseloomulikult on teoses mitu pealiskaudselt ja kohmakalt kirjeldatud seksistseeni, milles väljendub üks ja sama tunne: vastumeelsus meeste suhtes. \"Kümme minutit hiljem on nad voodis. Ardo aina jätkab. Rebeka mõte läheb uitama. Ta püüab analüüsida, mida ta Ardo vastu tunneb. Aga tundeid nagu polegi. Ainult natuke kriipiv valu alakehas. Siis mõtleb ta koolist.\" (lk 10) \"Nad seksivad. Nagu ikka Rebeka justkui tahab, et asi selleni läheks. Aga kui nad sinnamaani jõuavad, on tal tunne, et ta ei viitsi. Mingi asi on puudu. See miski oli olemas Maarjaga, aga mida ei ole Ardoga.\" (lk 30) Võrdluseks samalaadne kogemus Maarjaga: \"Kui nad Maarjaga esimest korda voodisse läksid, ei läinud Rebeka mõte uitama. [---] Rebeka ei kujutanud ette, kuidas täpselt peaksid tüdrukud omavahel seksima. [---] Aga kui nad sel õhtul päriselt voodisse jõudsid, unustas ta hirmud ja küsimused ära.\" (lk 11) Pole päris selge, kas Rebeka püüab homoseksuaalsust alateadlikult vaigistada, kuid kahtlemata on ta rahutu. \"Vahel küll küsib Rebeka endalt, kus on iha. Sest iha ei ole olnud ega tulnud. See teeb Rebekale muret. Äkki ma suutsingi saada ainult Maarjaga, mõtleb ta vahel. Veel hullem, äkki ma olengi tegelikult lesbi ja seepärast ei saagi meestega?\" (lk 84) Suutmata uskuda, et seks meestega Rebekale ei meeldi, näeb tüdruk viga ainult endas ja hakkab end üha rohkem süüdistama: \"Aga ei, see pole loogiline, et viga võiks olla Arnos. [---] Et võibolla on ta [Rebeka] frigiidne.\" (lk 85)\n\nNäib, et kimbatust tekitab arusaam naiste vahekorrast meestega kui ainsast võimalikust normist. \"Rebeka arvas, et ainult meestega on päris suhe. Sest Rebeka arvas, et ta ei saa ju olla lesbi.\" (lk 157) Teose pöörab didaktikakurvi Rebekast aastaid vanem lesbi Regina, kellel on \"iseendaga nii äraütlemata mugav. Sest ta on naine, mõtleb Rebeka kadedusega, mitte koolitüdruk nagu meie.\" (lk 90) Ühtlasi pakutakse lugejale Regina kaudu põgus, ent hädavajalik sissevaade sajandivahetuse-eelsele lesbikogemusele. \"Sa arvad, et kui mina sinuvanune olin, siis mul oli lihtsam tüdrukut leida? Siis ei teadnud keegi üldse mitte midagi. Ma käisin isegi ülepäeviti trammipargis jõlkumas, sest kuulukate järgi pidid kõik trammijuhid lesbid olema.\" (lk 158) Regina teeb Rebekaga möödaminnes juttu naiste jututoast Mea Culpa, küsib, kas Rebeka ka seda kasutab: \"\"Kuidas sa aru said?\" – \"Ma olin ka kunagi seitseteist ja kapis,\" vastab Regina.\" (lk 99) Identiteediküsimuse lahenemise habras võrgustik hakkab sellest stseenist alates moodustuma ja lõppeb teose viimasel leheküljel.\n\nTeos meenutab ülesehituselt väga mõnd Hollywoodi noortefilmi, kus piiratud aja sisse peab mahtuma mitu draamat, emotsionaalset kaljul kõlkumist, roosamannavahust romantikamomenti ja pisaraid kiskuvat lahkuminekut. Filmi viimase viie minutiga laheneb kogu sasipundar ja vaatajale antakse koduteele kaasa lootusrikas ohe. \"Armastuseta\" järgib sellist kõverat päris vapralt. Teose lõpp on pöördeline, Rebekale laskub arusaam iseendast peale justkui südasuvine rahe – teravalt, külmalt, aga oh-kui-värskendavalt … Terve teose vältel neiu kaelas ripnenud kahtluseahelad purunevad kildudeks, ei-tea-kust ilmunud otsustusvõime ja -tahe laseb Rebekal lõpuks rahuneda ega kannusta teda rohkem ühest äärmusest teise tormama. \"Ta otsib endale hoopis nime. Siis läheb ta internetti, ühele lehele, ja toksib sisse kasutajanime – Margo. Nüüd on ta valmis.\" (lk 166)\n\nRebeka õhkab: \"Äkki siit tulebki armastus ..\" (lk 42) No ei tulnud! Veel. Aga arvestatav samm armastuse poole sai peategelase elus teose vältel astutud küll. Kui jätta välja teose põhitegevustik, on Rebeka sisemine arengulugu üpris haarav. Muidugi kahetsusväärne, et see triviaalse pealiini vahele ära kaob. Küllap oleme kõik kuulnud lugusid tüdrukutest, kelle põhiline marsruut on peolt peole, selles on uudsust vähevõitu. Palju haruldasemad, nagu Rebeka isegi romaanis mainib, on aga Jean Cocteau laadis kirjutatud raamatud suhetest naiste vahel. \"Armastuseta\" oleks võinud olla üks neist.\n\n1 Reet Krusten, Krista Kumberg, Mare Müürsepp jt. \"Lastekirjanduse sõnastik\" – Tallinn: Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, 2006, lk 134-135.\n\n2 Krista Kumberg, Ave Mattheus, Mari Niitra, Jaanika Palm. \"Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012\" – Eesti Lastekirjanduse Keskus, 2014, lk 127–130.\n\n3 Sanna Kartau. \"Mitte just armastuskiri ehk I want to believe\" – Värske Rõhk nr 54, 2017.\n\n4 Silvia Urgas. \"Mitte enam tüdruk, veel mitte naine\" – Müürileht, 14.03.2018.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\n\nBrigitta Davidjants\n\n\"Armastuseta\"\n\nTänapäev, 2019", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLjubov Sobol ERR-ile: Moskva valimised võivad mõjutada teisi Venemaa paiku\n\n## Põhitekst:\n\nMoskva Štšerbinski kohus tunnistas laupäeval Moskva kohalike valimiste registreerimata kandidaadi Soboli süüdi korduvas õigusrikkumises ja määras talle 300 000 rubla (4135 eurot) suuruse trahvi.\n\nIntervjuus Moskva ERR-i korrespondendile Anton Aleksejevile rääkis Sobol praeguse protestilaine väljavaadetest ja eesmärkidest.\n\nPraegu on 21. näljastreigi päev nõudmisega registreerida teid Moskva linna riigiduuma valimistel kandidaadiks. Kuid praegu ei kavatse võimud registreerida ei teid ega teie opositsioonikaaslasi. Mis sel juhul näljastreigi lõpetate?\n\nJätkan näljastreiki, see on üks minu poliitilise võitluse viise. Osalen tänavaprotestidel. Kasutan kõiki seaduslikke edasikaebamise mehhanisme. Lähipäevil kaalub keskvalimiskomisjon minu kaebust. Salvestan videoid YouTube'i kanalil, mis on meie meeskonna üks peamisi teabeallikaid\n\nMa räägin toetajatele toimuvast. Ma kasutan kõiki avaliku surve vahendeid ja näljastreik on vaid üks neist. See on üsna radikaalne ja kajastub juba mu tervises, mul pole eriti häid näitajaid. Kuid ma kasutan jätkuvalt kõiki võimalikke seaduslikke ja rahumeelseid viise õigluse saavutamiseks - oma lubamist valimistele iseseisva kandidaadina, Moskva ühiskonna olulise osa esindajana.\n\nMida aga teha, kui teid enne valimisi ei lubata?\n\nJätkan võitlust edasi, nagu praegu. Arvan, et elame Venemaal, kus otsuseid tehakse ettearvamatult. Me elame Venemaal, kus Navalnõi vangistamise otsuse tegid prokurörid, kes päev hiljem pärast massimeeleavaldusi kirjutasid oma käega Alakesi Navalnõi vabadusse vabastamise avaldused. Siin võib kõik juhtuda ühe päeva jooksul. Seetõttu ei kavatse ma alla anda ja võitlen edasi.\n\nKuid kui teid ei registreerita, kas siis näljastreigi lõpetate?\n\nOlen juba öelnud, et ma ei kavatse näljastreiki praegu lõpetada.\n\nAga siis te surete!\n\nMa saan teist aru. Kuid ma alustasin näljastreiki, mõistes, et seda võitlusmeetodit ei saa kasutada nälgides kaks või kolm päeva. See võitlusmeetod on üsna radikaalne. See pole nii radikaalne kui väljakul enesekehtestamine, milleks ma pole veel valmis (naerab - toim), kuid see on tõsine meetod ja sain sellest aru, kui näljastreiki alustasin.\n\nLõpuks, isegi kui teid registreeritaks, ei tähenda see sugugi garantiid, et võidaksite valimised. Miks siis ei luba võimud seda hästi teades teil ja teie opositsioonikaaslastel valimistel osaleda?\n\nIlmselt võidan, kui saan valimissedeli. Seda tunnistab isegi keskvalimiskomisjon, CEC-i liige rääkis mulle sellest omavahel. Ilmselt nad kardavad meid, inimesi, kes võidavad. Pean silmas Ühtset Venemaad, võimul olevat parteid, millel on praegu enamus linna duumas, kuid tegelikult ei naudi see Moskva elanike enamuse toetust.\n\nNende toetus on minimaalne ja nad kardavad kaotada.\nNad kardavad kaotada ressursse, oma volitusi. Ja nad kardavad kaotada illusiooni, et ühiskond toetab neid, mitte aga Moskva demokraatlikku opositsiooni. Need valimised võivad saada Moskva ühiskonnas toimunud muutuste lakmuspaberiks ja mõjutada nüüd Venemaa teisi piirkondi.\n\nMoskva linna duuma kohta, mitte ainult Eestis, vaid ka Moskvas, ei teadnud paljud midagi. Ja äkki said 45-kohalise linnaparlamendi valimised nii oluliseks? Miks?\n\nSest nagu ma ütlesin, saavad nad näidata Venemaa piirkondadele, et praegu on opositsioonil maksimaalne võiduvõimalus. Piirkondades ei lubata enne valimisi samu tehnoloogiaid ja haldustõkkeid kasutavaid sõltumatuid kandidaate. Moskva võib olla selline näide.\n\nNad kardavad hävitada müüti, et ühiskond toetab neid, mitte meid, et meil pole positiivset tegevuskava ja et ainult 2% elanikest on valmis meie poolt hääletama. Ilmselt see pole nii ja valimistel registreeritaks see ametlikult.\n\nMe räägime teiega 3. augustil loata protestiralli ees. Paljud inimesed kavatsevad välja minna, ehkki nädal tagasi saatis politsei samalaadse ralli laiali. Milline on tulemus - kas teie arvates on võimalik inimesi hirmutada?\n\nMa ei saa veel aru repressioonide tasemest, kuhu võimud on valmis minema. Nüüd näeb see rohkem välja kui hoiatus opositsiooniliidritele - Navalnõi mürgituse vormis kriminaalasjana, milles meid, sõltumatuid kandidaate, peetakse süüdistatavatena. Siiani tunnistajatena, kuid kõik võib muutuda ning mind ja teisi sõltumatuid kandidaate saab reaalselt kriminaalselt arreteerida, neil võib olla mingisugune füüsiline mõju.\n\nKuid see ei lahenda poliitilist kriisi. Sest see tekkis seetõttu, et inimestel pole õigust oma poliitilist esindajat valida. Neil pole õigust rahulikult välja minna ja koguneda. Neil pole õigust elada jõukas riigis, kus on iseseisvad kohtud, kus on majanduskasv. Seetõttu lahendatakse see kriis ainult mõne tõsise reformiga, mis hõlmab muu hulgas sõltumatute kandidaatide vastuvõtmist vähemalt Moskva linna duuma valimistele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Näljastreiki alustanud Moskva linnaduuma valimistel ühe tuntuma opositsioonikandidaadi Ljubov Soboli sõnul võivad eelseisvad valimised olla toimuvate muudatuste lakmuspaberiks Moskva ühiskonnas ja see võib mõjutada teisi Venemaa piirkondi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Autofiktsiooniline seenelkäik nõukogude romantikametsas\n\n## Põhitekst:\n\nDavid Vseviov\n\n\"Elulugu. Kaks esimest nädalat.\"\n\nTuum 2019\n\nNii nagu järjekordse dopingusaaga puhul veetakse kaamera ette Kristjan Port või tavalisest suuremaid rahemunasid kommenteerima Ain Kallis, on eestlased hakanud kogu vene ajalooga seostama David Vseviovi – ükskõik, kas on vaja teada Stepan Gili jalanumbrit või seda, kas Genrihh Jagodal oli kass. Kõige veidram on selle juures, et aktiivsemad fännid teevad sarnastest faktidest märkmeid ja räägivad neist tegelastest edasi nagu oma sugulastest. Kuid David Vseviovi uus raamat ei räägi Ivan Kalitast ega \"linnalähedasest suvilast\", vaid tegu on omapärase žanriteülese teosega, mille pealkirjas on juustuks hiirelõksus sõna \"Elulugu\" ja raamatu ilmumine ise ajastatud autori 70. sünnipäevaks.\n\nTegelikult see raamat muidugi ei ole elulugu, vaid kõige paremini mahub see vast kohmakavõitu termini \"autofiktsioon\" alla. Raamatu alapealkiri \"Kaks esimest nädalat\" annab kätte tegevuse konteksti: siin jälgitakse kahte nädalat autori sündimise eel ja järel. Ei ole raske näha kerget pilget vahepeal üsna üleprodutseeritud elulooraamatute tööstuse suunas, kuid ühtlasi on see andnud Vseviovile raamid teatud isiklike mälupiltide talletamiseks. Umbes pool raamatut jälgib päevi autori ema sünnitusele minekul ja sünnitusmajas viibimisel, teine pool pärast uue maailmakodaniku koju saabumist.\n\nVseviovi tekstil on kaks peamist tasandit, ühest küljest näeme siin perekonna ning nende lähiringi argiseid askeldusi, aga samas räägitakse ebaharilikult palju toonasest päevapoliitikast ja olustikust. Ei, need ei põhine isiklikel detailsetel märkmetel nagu Victor Klempereri mahukas päevik või Leelo Tungla \"Seltsimees lapse\" triloogia, mis on valdavalt kirjutatud vahetute mälestuste pealt. Ühe kindla aasta elupilte kajastavatest raamatutest on eesti keeles hiljuti ilmunud ka näiteks Florian Illiesi \"1913. Sajandi suvi\" ning Bill Brysoni \"Üks suvi. Ameerika 1927\". Vseviov on peale isiklike elu sündmuste selgelt võtnud ajaliseks skeletiks omaaegse perioodika, mis ajaloolase puhul on ka üsna ootuspärane lahendus.\n\nTihti loevad selle raamatu tegelased (Vseviovide pere liikmed, naabrid, sugulased, juhuslikud inimesed) midagi veidrat ajastuomases stalinistlikus kõrgstiilis ajalehest või plakatilt. Näiteks on üks tegelane alles hoidnud ajaleheväljalõike: \"\"Suure Teatri ooperikollektiivis täitsid esimestena normi rinnamärgi \"Õhu- ja keemiakaitse\" saamiseks NSVL rahvakunstnikud Barsova, Deržinskaja ja Stepanova. Eriti populaarne on Suures Teatris laskesport. 1939. aastal on siin ette valmistatud 315 esimese järgu ja 20 teise järgu Vorošilovi laskurit. Balletiartist sm. Larionova valmistub saama snaipriks. Balletiartist sm. Golovkina tuleb toime kuulipildujaga. Teatris on kaks autoasjanduse ringi ja granaadiheitjate ring.\" See kõlab ju üsna usutavalt ja ega väga ei imestaks, kui Vseviovil endal on selline väljalõige kõrvale pandud.\n\nSarnaseid ajastule omaseid ilmselt tõeseid faktinoppimisi tollasest igapäevaelust on veel terve rida. Neid kipuvad sagedamini tegema inimesed, kes loevad suuremal hulgal vanu arhiivimaterjale või perioodikat – lähed algselt otsima midagi hoopis muud, aga silma jääb nii palju muud naljakat, mida tahaks ka üles kirjutada või maha pildistada. Kogesin hiljuti sama raamatukogus 1960. aastate ajalehtedest üht fakti kontrollides – lehti sirvides jäi silma üha uusi veidrusi (näiteks 1969 loositi laulupeol osalejate vahel välja kannel ja vokk!), nii et suurem osa ajast kulus kindla fakti otsimise asemel hoopis muul teemal artiklite ja kuulutuste lugemisele. Selline lugemine on kirjanduslik seenelkäik – igalt uuelt seeneplatsilt paistab kaugemalt juba järgmine ja lõpuks võidki padrikusse ära eksida.\n\nKas Vseviov eksib seenelkäigul ära? Mitte väga hullusti, aga kohati on seda tüüpi fakte rohkem kui vaja, näiteks mitmetes sporditulemusi loetlevates katkendites: \"Mitte vähem vaimustav polevat olnud 4×60 meetri teatejooks, kui naiskond koosseisus Karilaid, Krass, Üti ja Viia jõudis ajaga 31,7 sekundit uue Eesti NSV rekordini, ületades senise, 1930. aastast pärineva 32,6 sekundilise tulemuse tervelt 0,9 sekundiga. Kuid kõige rohkem rõõmu olevat talle pakkunud naiskõrgushüppajad Huimerind, Raudsepp ja Bogdanova, kes ületasid kõrguse 1.40. Naiste kaugushüppe võitnud Krass aga oleks võinud hüpata kaugemale kui tema võidutulemuseks kujunenud 4.92.\"\n\nSporti on üldse raamatus üsna palju. Muuhulgas saame kaasa elada jalgpallile, maadlusele ja erinevatele kergejõustikualadele. See pole siiski ainult Vseviovi isiklik kiiks, vaid spordi jälgimine oligi tollal tihti metodoloogilisem ja sobib hästi ajastu vaimuga.\n\nKuigi ka sellistes anekdootlikes tsitaatides on oma lõbu olemas, on raamatu suurem väärtus eesti kirjanduses ebahariliku ajastu ja inimeste grupi käsitlemine. Ühe huvitava võrdlusmomendi annavad selles suhtes raamatus esinevad vilksatused hilisemast elust, näiteks Tartus õppimise aastatest ning ka 80ndate Tallinnast. Selle käigus kohtume näiteks trammis Juhan Viidinguga ning kuuleme Aleksander Mülleri kingitud banduurast. Tartu puhul mainitakse Vseviovist, Toomas Kallist ja Olev Remsust koosnevat sõpruskonda, mis on naljakas kokkusattumus, sest neil kõigil ilmus umbes kuu aja jooksul raamat (Toomas Kallil \"Paunvere lõpp\", Olev Remsul \"Buraševo hullud\"). Terava võrdluse annab siin üks varasem Remsu raamat, nimelt \"Supilinna poisid\", mis räägib peaaegu samast ajast. Kui Remsu raamat räägib elust Tartu aguli puumajas, siis Vseviovi perekond elab Tallinna ühes uhkemas majas, Pärnu mnt 10 nn Saarineni majas.\n\nAga elupinnast olulisemad on inimesed, sest Vseviovi lugu räägib eesti-vene-juudi perekonnast Stalini aja Eestis, mis on kahtlemata ebaharilik vaatepunkt. Raamatut lugema hakates eeldasin, et selles on kindlasti ka üsna palju rahvusküsimuse üle mõtisklemist, kuid kokkuvõttes oli seda üllatavalt vähe. Võib öelda, et see on lugu õnnelikust lapsepõlvest nõukogudemaa absurdi tingimustes. Pidevalt esineb väiksemaid jaburaid sekeldusi ning kohtumisi liialt tõsimeelsete indiviididega, kuid üldtoon on üsna rõõmus ja õnnelik.\n\nMeenutagem nüüd konteksti mõttes aga hetkeks seda, et tegu on 1949. aasta maiga ehk siis märtsiküüditamine on toimunud vaid napilt kaks kuud varem! Peab tunnistama, et olin raamatu läbilugemise järel pisut üllatunud, et peaaegu üldse ei mainitud (sünnitusmajas on küll Mari, kelle abikaasa on ära viidud), kuid seejärel hakkasin mõtlema, et kas tingimata peakski? Kas me ei või 1949. aastast küüditamist käsitlemata üldse kirjutadagi, nagu tol ajal pidi kohustuslikus korras igas sõnavõtus tingimata rahva suuri juhte ja õpetajaid tänama? \"Kumbagi vanaisa ma näinud ei ole. Ema isa suri noore mehena 1939. aastal. Ootamatult. Ilmselt süda. Isa vanemad koos kahe alaealise pojaga aga tapeti Kloogal 1941. aastal,\" resümeerib Vseviov suguvõsa kogemusi selles vallas.\n\nVseviov kirjutab, et tema kodu oli mitmekeelne, suheldi eesti keeles, aga loeti palju vene keeles ja ise läks ta venekeelsesse kooli. \"Vanaema, kes elas kümmekond aastat meie juures Lomonossovi tänava korteris, suhtles minu emaga saksa keeles, ja kuna need vestlused toimusid peamiselt köögis, koosnevad minu saksa keele alased teadmised valdavalt selles ruumis kasutatavast sõnavarast. Vanaema keelteoskus ja pealekäimine määrasid ka selle, et minu keskkooliaegseks võõrkeeleks sai valitud prantsuse keel (mille ma olen peaaegu unustanud).\" Kui siia lisada ka juudi päritolu, on tegu ebahariliku looga, mida ei saa tõsta tavapärase eestlaste kannatuskirjanduse ega ka okupantide lahtrisse.\n\nVseviovi isa oli trükikoja Kommunist direktor (ja kuna Eesti on väike riik – siis ühtlasi minu vanaisa ülemus), ema hilisem raamatukaupluse juhataja ja juba sellest tulenevalt teatud määral positsiooniga inimesed. Eesti kirjanduses on raskevõitu tuua selle kontekstiga sobivat paralleeli, kuid kui seda võrrelda mitme või kirjuma kultuurilise identideediga isikutega, siis on viimasest ajast lähimad näited Andrei Hvostovi \"Sillamäe passioon\" ja Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa \"Lasnamäe valge laev\".\n\nNeist kahest raamatust on Hvostovi raamatu ilukirjanduslik väärtus selgelt kõrgem, kuid ka Ladõnskaja-Kubitsa raamatus on mõningaid huvitavaid sissevaateid 1980-90 eestivenelaste siseheitlustega pikitud ellu. Vseviovi raamatus on rahvusküsimus üsna tühine ning selles plaanis me väga palju uut teada ei saa. Võib-olla näitab see seda, et inimesed ei mõelnud rahvusküsimusele nii palju, aga veel rohkem seda, et Vseviov ei soovinud siin raamatus sellele eriti rõhuda. Kõik muidugi sama moodi ei arvanud: mäletan näiteks, kuidas minu vanaema võis nõukogude ajal polikliinikus ukselt ringi keerata, kui arst osutus venelaseks.\n\nTegelaste hulgas esineb ideelisi kommuniste ja lihtsalt natuke ohmusid isikuid, kuid nende seas ei paista kurjust. \"Ma ei usu, et Makar Makarovitš oli trotskist, trotskistid on kavala näoga ja õõnestavad riiki, Makar Makarovitš ainult peksis naist.\" \"Siis on hea,\" leidis Aleksandra \"muidu küll ei tahaks Makari nimeks panna.\"\n\nKõige veidram rahvusteemat puudutav lõik on Mariast ja Vassilist, kes koos eesti keelt õpivad. \"Ja siis tekkiski Marial idee. \"Me hakkame eesti keelt õppima.\" Midagi sellist Vassili ei oodanud, kuid oma naist uuesti vihastada ta ei tahtnud, ning kuigi idee tundus jabur, vastas ta: \"Olgu, eks hakkame siis homme pihta.\" Lootes, et Maria ettepaneku unustab.\n\nKuid Maria ei unustanud. Järgmisel õhtul oli ta voodis juba enne Vassilit, ning kui mees imestunult tema kõrvale heitis, võttis naine salapäraselt naeratades padja alt ajalehed. Sellest ajast alates lugesid Maria ja Vassili voodis kõrvuti lamades \"Rahva Häält\" ja \"Sovetskaja Estonijat\" peaaegu igal argipäeval. Vaid mõnel korral, kui Vassilil oli plaanis varakult kalale minna, tegi ta naisele ettepaneku: \"Jätame täna vahele.\"\" Lugu on omamoodi armas, aga samas oleks nagu kopeeritud otse mõnest Ivan Orava loost!\n\nTeravate emotsioonide asemel on palju viiteid ajastu hüüdlausetele, filmidele ja iidolitele. Kõik, kes on kuulnud Vseviovi lugu turul nähtud Peemotist ning oskavad teda kahtlustada kassiarmastuses, võivad selles veenduda ka antud raamatut lugedes. Ja kui on rahuaeg, siis tahavad inimesed ka nautida, nii et üksjagu palju on juttu ka toidust, hapukurgist, tikritest ja viinast, ukraina pekist ja kartulipudrust. Nii kirjeldatakse ühe naabri kommet pikalt toitu mäluda ja seda vahepeal suust välja võtta ning autor ise pihib, et pole siiani harjunud moodsama aja kombega 50 grammi asemel viina 40 grammi kaupa serveerida.\n\n\"Elulugu. Kaks esimest nädalat\" ei ole elulugu, kuid mingi spetsiifilise ajastuhõngu suudab see edastada. See pildike on võrdlemisi erinev ajastu tavapärasest kannatusterohkest käsitlusest, mõne jaoks ehk ootamatultki muretu, kuid ilmselt see ongi teksti suurim väärtus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "David Vseviovi raamat \"Elulugu. Kaks esimest nädalat\" ei ole elulugu, kuid mingi spetsiifilise ajastuhõngu suudab see edastada. See pildike on võrdlemisi erinev ajastu tavapärasest kannatusterohkest käsitlusest, mõne jaoks ehk ootamatultki muretu, kuid ilmselt see ongi teksti suurim väärtus, kirjutab Tauno Vahter Vikerkaares.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAleksander Kreegi mälestusvõistlustel nägi tippude poolt tipptulemusi\n\n## Põhitekst:\n\nJuba kuuendat aastat kogunesid Lihula Gümnaasiumi staadionile Eesti paremad kuulitõukajad, et mälestada just sellest Lääne-Eesti väikelinnast pärit 1938. aasta Euroopa kuulitõukemeistrit Aleksander Kreeki.\n\nKuna tänavu möödub kuulisangari sünnist 105 aastat, oli tegemist juubeliüritusega ja võistlus kandis nime Aleksander Kreek105.\n\nJuubelivõistlusele oli tulnud Eesti meeste kuuliedetabeli esikuuikust koguni viis meest. Kohal oli Eesti parim naiskuulitõukaja ja paljud vabariigi parimad noored. Juubelivõistlusel oligi lisaks täiskasvanute võistlusele palju tähelepanu pööratud noortele. Neile oli kavas võistlused koguni kolmele vanuseastmele.\n\nKokku tuli kuuliringi 35 sportlast 17 spordiklubist või koolist.\n\nNaiste ja meeste võistlusel ei ole Aleksander Kreegi mälestusvõistlustel varasematel aastatel nii palju osalejaid olnud. Mõlemast võttis osa üheksa sportlast.\n\nMis peamine, kohal oli kogu Eesti paremik. Kahjuks pidi viimasel hetkel loobuma kaks nädalat tagasi Eesti rekordit parandanud ja eelmisel aastal just Lihulas esmakordselt üle 20 meetri tõuganud Eesti esinumber Kristo Galeta.\n\nNaiste võistluses ei olnud mõistagi vastast Kätlin Piirimäele. Koigi Kergejõustikuklubi sportlase võidutulemuseks mõõdeti 15.81. Ühtlasi püstitas ta sellega Lihula staadioni kuulitõukerekordi.\n\nPiirimäe seljataga käis aga väga tihe rebimine. Teiseks tõukas ennast uue isikliku rekordiga Sillaots ja kolmandaks Lihula sportlane Ene Siitsmann. Tulemused vastavalt 10.20 ja 9.29.\n\nAleksander Kreegi mälestusvõistluse kuueaastase ajaloo jooksul ei ole meesvõistlejate hooaja parima keskmine olnud kunagi nii tugev kui nüüd. Lisaks olid kuuliringis kõik kolm Euroopa juunioride meistrivõistluste lõppvõistluse meest – Kevin Sakson, Jander Heil, Kert Piirimäe.\n\nPärast avakatset juhtis võistlust Piirimäe 18.32-ga. Tema lähim jälitaja Jander Heil suutis 17.56 ja Fred Vali 15.97. Enne kolme viimast katset ja ühtlasi ka regrupeeringut juhtus aga nii mõndagi.\n\nFred Vali, 42-aastane Haapsalu KJK sportlane, lennutas kolmandas voorus kuuli sellisele kaugusele, mida ta mitte kunagi varem polnud suutnud – uueks isiklikuks rekordiks mõõtsid kohtunikud 17.30.\n\nViimased kolm vooru tõid aina häid tulemusi juurde. Karl Koha põrutas enda võistluse parimaks 15.43, siis Kevin Sakson 15.72 ja Raido Kalbach 16.18. Viiendas voorus pani aga staadioni rõkkama Jander Heil. Seitsmekilone raudmuna maandus 18 meetri ja 43 sentimeetri kaugusele. Kert Piirimäe, kellel olid kolm katset ebaõnnestunud, jättis viienda sootuks vahele. Hoidis vigastatud kätt kinni ja sidus sideme enda ja ühtlasi ka kogu võistluse viimaseks tõukeks korralikult kinni. Piirimäe viimase tõuke pikkuseks mõõdeti lõpuks 18.49 ehk kuue sentimeetriga võttis ta isikliku rekordiga esikoha.\n\nSeega läks nii naiste kui meeste esikoht ühte perekonda ning õde-vend Kätlin ja Kert Piirimäe laususid kui ühest suust: \"Väga hästi korraldatud võistlus. Siin oli hea hästi tõugata. Oleme väga rahul!\"\n\nTütarlaste võistluse võitis Lihula Gümnaasiumi sportlane Maarja Kolotšev, talle mõõdeti kahekilogrammise kuulikaare pikkuseks 7.25. Teine oli Anne-Marie Raudkivi Võrust ja kolmas Mirell raja Kõmsi Algkoolist. Tulemused vastavalt 6.76 ja 5.55.\n\nNoormeeste U-14 võistlusel tegid lisaks teistele kaasa Eesti noorte meistrivõistluste selle vanuseklassi kuues ja kaheksas, Ragnar Maripuu ja Kevin Leemets. Nende kahe noormehe vahel käis väga tihe rebimine. Läänemaa Kergejõustikuklubi Kevin Leemets tõukas kohe esimesel katsel 10.24 ja juhtis võistlust kuni viimase katseni. Siis sai SK Fortis spordipoiss Ragnar Maripuu aga kolmekilose kuuli hästi lendama ja tulemus 10.55 tähendas Aleksander Kreegi mälestusvõistluste võitu. Kolmandaks tuli Vatla sportlane Joonas Vestli tulemusega 9.22. Selle vanuseklassi sportlaste poolt sai näha viie isikliku rekordi sündi.\n\nNeiud ja noormehed vanuseklassis U-16 pakkusid pealtvaatajatele samuti viis isikliku rekordi parandust. Neidudest tõukas kolmekilost kuuli isiklikuks rekordiks 9.63 Eliise Kolotšev ja võitis esikoha. Läänemaa Kergejõustikuklubi sportlane tõuseb sellega ka hooaja edetabelis esimese 30 hulka.\n\nNoormeestest pani oma paremuse maksma Virtsu kooli õpilane Robert Idvani. Temale neljakilose kuuliga uueks isiklikuks margiks viimases voorus saavutatud 10.70. Võitja koolivend Tõnu Raudkivi suutis teisena 9.18 ja Läänemaa KJK sportlane Paul Lomp kolmandana 7.77. Ta edestas neljanda koha saavutanud Stefan-Lauri Mölderit kõigest kaheksa sentimeetriga.\n\nSelle võistluse kõige vanemas noorte vanuseklassis ehk U-18 klassis nägi nelja isikliku rekordi parandust ja mitmeid väga ilusaid kuulikaari. Noored sportlased pakkusid neli isiklikku rekordit ja nii mõnigi tegi Eesti hooaja edetabelis korraliku tõusu.\n\nNeidude vanuseklassis võitis kindla esikoha Taru Ülikooli ASK esindaja Kärt-Trinity Sillaots. Selle aasta Eesti noorte meistrivõistluste pronksmedalist ja Rukilillemängude võitja kettaheites tegi vägeva isikliku rekordi nüüd kuulitõukes. Tema parimaks mõõdeti selles võistluses 11.66. Maria Reks Läänemaa KJK-st tõukas samuti isikliku rekordi 9.47. Kolmas oli Virtsu Kooli sportlane Ly-May Raudkivi. Neiud tõukavad selles vanuses kolmekilost raudmuna.\n\nNoormeestest käis tihe rebimine Lihula Gümnaasiumi Kevin-Reidar Bachausi ja Noarootsi Gümnaasiumi Reno Põdersoni vahel. Bachaus läks avakatsel tõugatud 10.24-ga juhtima, kuid eelviimases voorus tõukas Põderson viiekilost kuuli 11.45 ja napsas võidu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lihulas toimusid laupäeval Aleksander Kreegi mälestusvõistlused kuulitõukes. Naiste seas võidutses Kätlin Piirimäe, meestest oli parem Kert Piirimäe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVips sai Budapestis ka teises sõidus neljanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nViiendalt kohalt startinud Vips tõusis 14. ringil kolmandaks, aga kolm ringi enne lõppu sai temast mööda britt Jake Hughes (HWA).\n\nEtapivõidu võttis esikohalt startinud Marcus Armstrong (Prema), kes edestas 12,670 sekundiga Vipsi meeskonnakaaslast Leonardo Pulcinit, Hughes kaotas kolmandana 18,984 sekundit ja Vips kaotas 24,401 sekundiga.\n\nMM-sarja liider Robert Shwartzman (Prema) põrkas 14. ringil kokku Felipe Drugovichiga (Carlin), mõlemad pidid sõidu katkestama.\n\nSarja üldarvestuses jätkab Shwartzman 124 punktiga liidrikohal, Vips kaotab talle teisena 12 punktiga. Kolmandal kohal on indialane Jehan Daruvala 104 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-3 hooaja viiendal etapil Budapestis sai Jüri Vips (Hitech) ka teises sõidus neljanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVihmann ja St. Johnstone said Celtic Parkil Kaljust suurema kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt sõitis Vihmanni uus tööandja St. Johnstone kohe avavoorus Celtic Parkile, kus neid võõrustas äsja Nõmme Kaljut kahe mängu kokkuvõttes 7:0 võitnud Glasgow Celtic, vahendab Soccernet.ee.\n\nKui Celtic Parkil lõi kodumeeskond Kalju võrku viis palli, siis St. Johnstone'il läks veelgi täbaramalt. Poolajaks oli seis 3:0, lõpuks võitis Celtic 7:0.\n\nVihmann tegi kolmeses keskkaitseliinis keskmise mängijana kaasa kõik 90 minutit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui Madis Vihmanni Šotimaa-karjäär algas kaotusega tugevuselt kolmanda liiga meeskonnale, siis vaat et veel hullema resultaadiga lõppes Eesti koondise keskkaitsja esimene mäng Šotimaa kõrgliigas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTiimid andsid rohelise tule: F1 MM-sari võib kasvada rekordilise 22 etapini\n\n## Põhitekst:\n\nMM-sarja õiguste omanik Liberty Media esitas tiimidele ettepaneku laiendada kalendrit seniselt 21 etapilt 22 etapile. Muudatuse vastuvõtmiseks on vaja tiimide nõusolekut, vahendab Reuters.\n\nTiimibossid arutasid Liberty Media ettepanekut laupäeval Hungaroringil. \"Põhimõtteliselt nõustusime 22. etapiga,\" sõnas Wolff ajakirjanikele pühapäeval. \"Peame laskma Libertyl nende tööd teha ja nende töö on MM-sarja arendada. Kui neil õnnestub korraldaja leida, siis tiimid toetavad neid.\"\n\n\"Tehnilisi reegleid ei tasu ühe lisasõidu pärast muuta. See oli meie põhiline arutelupunkt – lisasõitu ei tohiks niimoodi ära kasutada,\" lausus Wolff. \"Mõistagi peame mõtlema ka enda inimeste peale, võib-olla tekib olukord, kus meil pole võimalik enam niimoodi läbi ajada, et üks meeskond käib kõikidel võistlustel. Nii et sa see vajab pikas plaanis lahendamist.\"\n\n22 etappi võib MM-kalendris olla juba tuleval aastal, sest praegusele 21 etapile on juba lisaks planeeritud Vietnami ja Hollandi etapid, samas kui Saksamaa ilmselt järgmisel aastal MM-etappi korraldada ei taha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mercedese boss Toto Wolff avaldas, et vormel-1 meeskonna nõustusid MM-sarja kasvamisega 22 etapini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJörgen-Matthias Talviku sai EM-etapil Belgias 12. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonis näitas meie poistest parimat kiirust Talviku, kes teises grupis sõitis välja kolmanda ringiaja. Samas grupis olnud Martin Michelis pidi leppima 32. ajaga ning tema põhisõitudesse ei pääsenud. Esimeses grupis olnud Meico Vettik sai kirja 11. ringiaja.\n\nLaupäeval toimunud avasõidus tegi Eesti poistest parema alguse Vettik (KTM), kes stardi järel oli top20 piiril. Vettiku sõidu algus oli väga hea ning ta parandas kiiresti positsiooni ja tõusis korraks juba 12. kohale. Kahjuks sealt edasi läks tema sõit allamäge ning sisse tulnud sõiduviga langetas ta lõpuks 31. kohale.\n\nKehvema stardi teinud Talviku ei suutnud sõidu jooksul kuidagi oma tavapärast kiirust leida. Ta pidi pikka aega vaeva nägema, et top20 sisse esmalt tõusta. Sõidu teises pooles õnnestus tal veel mõned möödasõidud teha ning finišis oli Talviku viieteistkümnendana. Talviku kahjuks olid tema lähimad konkurendid aga kõik tasemel ja võtsid kõrgeimad kohad. Sõidu võitis sarja kindel liider Mattia Guadagnini (Itaalia, Husqvarna), teise koha teenis Simon Längenfelder (Saksamaa, KTM) ja kolmanda koha Tom Guyon (Prantsusmaa, KTM).\n\nPühapäevahommikuses teises sõidus tegi korraliku stardi Vettik, kes võttis koha sisse esikümne lõpus. Esimesed ringid oli Vettik väga kiire ning tõusis vahepeal juba seitsmendale kohale, kuid mida ring edasi, seda raskemaks tema sõit läks. Vettiku füüsis ei pidanud vastu ja ta hakkas kohti kaotama ning lõpuks langes 18. kohale.\n\nHooaja kokkuvõttes kõrge koha eest võitlev Talviku oli stardi järel top20 piiril. Kahjuks tegi ta kohe sõidu alguses vea ning kukkus ja langes kümme kohta tahapoole. Lootusetust seisust hakkas Talviku kõvasti võitlema ning iga ringiga suutis ta kohta parandada. Mõned ringid enne sõidu lõppu suutis Talviku juba top15 sisse tõusta. Kahel viimasel ringil tegi ta hullumeelset sõitu ja jõudis finišisse koguni üheksandana. Sõidu võitis Längenfelder, teise koha sai Guadagnini ja kolmanda koha Guyon.\n\nEtapi kokkuvõttes teenis Talviku 18 punktiga 12. koha. Vettik oli kolme punktiga 22. Etapivõidu teenis 47 punktiga Längenfelder, samade punktidega oli teine Guadagnini. Kolmanda koha sai 40 punktiga Guyon.\n\nEnne viimast etappi on Talviku 165 punktiga viiendal kohal. Kolmas koht hooaja kokkuvõttes on veel võimalik ja sellest lahutab Talvikut kümme punkti. Kolmandale kohale tõusis seekordse etapi võitja Längenfelder. Liider on 265 punktiga Guadagnini.\n\nViimane etapp toimub 25. augustil Rootsis Uddevalla krossirajal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "EMX125 klassi Euroopa meistrivõistluste eelviimane etapp toimus sellel nädalavahetusel Belgias ränkraskel Lommeli krossirajal. Hooaja kokkuvõttes pjedestaalikoha eest võitlev A1M Motorsport Husqvarna meeskonna sõitja Jörgen-Matthias Talviku teenis etapi kokkuvõttes 12. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Dokid mäe ja mere vahelt\n\n## Põhitekst:\n\nDokumentaalfilmifestival Icedocs, Akranes, Island. 17. – 21. VIII 2019.\n\nKui eestlased on uhked oma teeme-ära-mentaliteedi üle, mis lubab ühistegevusena pidada edukalt nii koristustalguid kui ka laulupidusid, siis võiks Island olla meile heaks eeskujuks, sest sotsiaalset aktivismi näikse seal viljeldavat eriti edukalt: 98% poolthäältega vastu võetud lahkulöömine Taanist ja Islandi vabariigi väljakuulutamine 1944. aastal, parlamendi tulemuslik tegutsemine suurte otsuste langetamisel, Islandi finantskriisi lahendamine pankurite kohtuliku karistamisega, palgalõhe ebaseaduslikuks muutmine mullu või sooneutraalsete perekonnanimede seadustamine tänavu juunis.\n\nNeed muudatused räägivad muutuvast maailmast ja nende teostamine on ilmselt lihtsam Islandi-taolises väikeses ühiskonnas. Muutusealtisse meelsusse sobis väga hästi ka tänavu oma avalöögi teinud uue Islandi dokumentaalfilmide festivali Icedocs kava, mida võikski pisut meelevaldselt üldistades klassifitseerida sotsiaalsest muutusest kõnelevaks programmiks.\n\nFestivaliprogrammis pälvib alati tähelepanu rahvusvaheline võistlusprogramm ja nii ka seekord. Korraldajate kiituseks tuleb öelda, et pikkade filmide võistlusprogrammi seitsme filmi hulgas ei olnud ühtki nõrka filmi. Huvitava valikuna oli otsustatud mitte kaasa joosta ülivärskete filmide tagaajamisega (ainult üks võistlusfilm oli tänavune), et saaks valida suurema hulga filmide vahel ja kokkuvõttes on kvaliteet parem. Võidufilm \"Bruce Lee ja Lindprii\"1 väärib preemiat juba sellesse panustatud aja ja energia ning rohke täiesti originaalse materjali pärast. Fotograaf Joost Vande­brug filmis kuue aasta vältel Bukaresti tänavalapsi ja põrandaaluse heidikute kogukonna kroonimata kuningat hüüdnimega Bruce Lee, kes oli mitme poisi – ka teise nimitegelase Nicu ehk Lindprii – isehakanud surrogaatisa. Filmis avaneb meile Bukaresti all laiuvate tunnelite võrgustik, kus elavad veidi postapokalüptilist elu need, kellele maa peal enam kohta ei leidu. Peaauhinna kõval anti välja ka teine auhind filmile \"Meemaa\",2 mille klassikaliselt üles ehitatud lugu vana mesiniku Hatidze ja tema naabrusse kolinud Türgi nomaadiperekonna täiesti erinevast maailmakäsitlusest – Hatidze tegutseb mesilaste ja loodusega harmoonias, rändpereisa Hussein aga tahab kasumit iga hinna eest maksimeerida – jookseb nii libedalt, et meenutab oma korralike süžeeliinidega kohati lausa mängufilmi. Režissööride väitel oli Husseini perekonna ilmumine nende filmimisareaali puhas jumalik juhus, mis andis filmile keskse liini ja vaatlevast dokist sai peen kapitalismikriitika.\n\nKui auhinnadokke iseloomustab eepilisus ja selge narratiivsus, oli ka kontseptuaalsema-kunstilisema käsitlusega filme, millest jäi uudse julge vaatenurga ja emotsionaalse kaalukuse poolest silma Serbia lavastaja Mladen Kovačevići \"4 aastat 10 minutiga\". 3 Film koosneb täielikult 18 aastat tagasi tehtud videokroonikast, kus on salvestatud esimese jugoslaavlasena Everesti tippu roninud Dragan Jaćimovići ülikeerukat liikumist tippu ja pärastisi tundeid. Kroonikale on peale monteeritud kirjanduslikud väljavõtted alpinisti päevikust ja kokku mõjub film nagu hüpnootiline põgenikutee ning seejärel ootamatult võimsa, aga diskreetse kommentaarina inimeksistentsile üldse.\n\nIcedocs on uue dokifestivalina end juba ava-aastal tõestanud kui hoolikalt kureeritud ja terava sotsiaalse närviga dokiüritus, mille perifeerse toimumiskoha esimene murdmist vajav barjäär on 40minutise autosõidu kaugusel olev Reykjavík, ja siis miks mitte ka ülejäänud maailm. Arkanesi väiksus ja asukoht lisavad Icedocsile unikaalse kogemusliku tasandi, sest sinna minnes pühendataksegi end täielikult festivalile ja seda ümbritsevale fluidumile. Piisab vaid silmad lahti teha ja vaadata vabalt valitud suunas – kas ookeanile või Akranesi taga kõrguvale Akrafjelli mäele –, et meenuks naljaga pooleks öeldud ütlus Islandi looduse kohta: pane Islandil kaamera käima ja juba ongi pool filmi valmis.\n\nIcedocs on märgi maha pannud ja näidanud, et väga tõenäoliselt kuuleme edaspidi neist järjest rohkem.\n\n1 \"Bruce Lee and the Outlaw\", Joost Vandebrug, 2018.\n\n2 \"Honeyland\", Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov, 2019.\n\n3 \"4 Years in 10 Minutes\", Mladen Kovačević, 2018.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Islandi uus dokumentaalfilmide festival Icedocs pakkus oma ava-aastal laia valikut sotsiaalse sõnumiga dokfilme unikaalses maalilises keskkonnas, kirjutab Tristan Priimägi Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti purjetajad said MM-il tüdrukute seas 46. koha\n\n## Põhitekst:\n\nMM koosnes üheksast kvalifikatsiooni- ja olenevalt grupist kuuest kuni kaheksast finaalsõidust. Kõik Eesti paatkonnad võistlesid kvalifikatsioonijärgselt tugevuselt neljandas grupis.\n\nHelen Pais ja Helen Ausman lõpetasid MM-i üldarvestuses 147. ning tüdrukute seas 46. tulemusega.\n\nRoger Rikberg ja Ingmar Olmaru said MM-regatil 158. lõpptulemuse.\n\nVõistluse vigastuse tõttu kvalifikatsiooniseeria keskel katkestama pidanud Veronika Kuvatova ja Hannah Tuulase lõppresultaadiks oli üldarvestuses 175. ning tüdrukute konkurentsis 58. koht.\n\nMaailmameistriteks tulid poiste arvestuses prantslased Aristide Girou ja Noah Chauvin, hõbemedalid võitsid Stephan Baker ja Ripley Shelley USA-st ning pronksile tuli Rootsi segavõistkond Alice Moss ja Carl Hörfelt. Tüdrukute seas aga on kullaomanikud rootslannad Martina Carlsson ja Amanda Ljunggren, teise koha saavutasid Antonia Schultheis ja Victoria Schultheis Maltalt ning kolmanda argentiinlannad Clara Videla ja Sofia Videla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poolas Gdynias peetud 29er klassi maailmameistrivõistlustel esindasid Eestit kolm paatkonda. 27 riiki esindanud 175 võistkonna tihedas konkurentsis olid eestlastest parimad Helen Pais ja Helen Ausman.", "role": "assistant" } ]