Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRally Estonia korraldaja: Tänak peab homme osalema testil\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluste korraldaja Urmo Aava sõnul ei lubanud mehe tihe programm Tänakul kaasa teha kogu Rally Estoniat. \"Tänak peab homme osalema testil, mis on vajalik WRC-sarjas edukaks esinemiseks ja seetõttu ei saa ta meie rallil osaleda,\" ütles Aava Vikerraadiole. \"Teisest küljest tuli ta korraldajatele vastu, kui oli nõus laupäevasel Elva linnakatsel krosskardiga sõitma.\"\n\nReedel algavad Rally Estonia tegevused juba kell 13.00, kui sõidetakse kvalifikatsioonikatse Vana-Otepääl. Tartus, Raekoja platsil asuval poodiumil tasub olla juba kell 17.30, kui sealt sõidavad üle Historic autod. Kell 18.00 valivad prioriteediga sõitjad kvalifikatsioonikatse tulemuste alusel endale stardikoha, kell 18.15 on sõitjate avalik pressikonverents ja kell 18.30 autogrammide jagamine. Kell 19.00 sõidab esimene FIA ERC sarja võistleja üle stardipoodiumi.\n\nElva linnakatse start on laupäeval, 16. juulil algusega kell 20.00. 1,66 kilomeetrise katse start on Pargi tänavalt ja finiš Turuplatsi tänaval.\n\nauto24 Rally Estonia sõidetakse 15.-17. juulil Tartus, Elvas ja Lõuna-Eesti teedel ning see on FIA ERC Euroopa autoralli ja FIA European Historic Sporting Rally meistrivõistluste etapp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalavahetusel peetakse Rally Estonia, kus laupäevasel Elva linnakatsel teeb krosskardil kaasa Poola MM-rallil teise koha saanud Ott Tänak.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKeset kaost kukkunud Froome'ile anti liidrisärk tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nFroome edestab pärast etapi lõppu liidriks kuulutatud kaasmaalast Adam Yatesi (Orica-BikeExchange) 47 ning Kolumbia ratturit Nairo Quintanat (Movistar) 54 sekundiga. Tanel Kangert (Astana) kaotab Froome'ile 23.07, millega hoiab 23. positsiooni.\n\n\"Intsidendis kukkunud Froome ja austraallane Richie Porte (BMC) saavad sama aja, mis hollandlane Bauke Mollema (Trek - Segafredo),\" seisis Prantsusmaa velotuuri korraldajate avalduses. \"Kollane särk jääb Froome'ile.\" Nimelt oli Mollema kolmas osaline, kes kukkus koos Froome'i ja Porte'iga.\n\nKohtunike otsusega olid päri ka Froome ja Yates. \"Kohtunikud tegutsesid õigesti, selle eest tänud neile ning korraldajatele,\" sõnas Froome. \"Ma olen rahul, sest sellisel moel poleks ma endale kollast liidrisärki tahtnud,\" lisas Yates.\n\nSeis 12/21 etapi järel:\n\n1. Chris Froome GBR 57.11.33\n2. Adam Yates GBR + 0.47\n3. Nairo Quintana COL + 0.54\n4. Bauke Mollema NED + 0.56\n5. Romain Bardet FRA + 1.15\n6. Alejandro Valverde ESP + 1.32\n7. Tejay van Garderen USA + 1.32\n8. Fabio Aru ITA + 1.54\n9. Daniel Martin IRL + 1.56\n10. Joaquin Rodriguez ESP + 2.11\n23. Tanel Kangert EST +23.07\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa velotuuri 12. etapi lõpus rajal peatunud kaameramehe mootorrattale otsa sõitnud ja kukkunud britt Chris Froome (Sky) kaotas intsidendi tõttu liidrisärgi, mille sai hiljem tänu kohtunike otsusele tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva Serviti osaleb ainsa Eesti klubina eurosarjas\n\n## Põhitekst:\n\nSeptembris algava turniiri paaride loosimine toimub 19. juulil. Serviti võimalikud vastased on Chambery Savoie HB, Csurgoi KK, US Creteil Handball, FC do Porto, CSU Poli Timisora, GRK Varazdin 1930, Dinamo Astrahan, HC Prilep, HC Dukla Praha, Haukar, ZTR Zaporižžja, HC Vojvodina, A.C.C Filippos Verias, Maccabi S. Rishon Lezion, OCI-Lions.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Algaval hooajal osaleb ainsa Eesti klubina eurosarjades Põlva Serviti, kes lööb kaasa EHF-i karikasarjas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nISIS kinnitas ühe oma juhi hukkumist Iraagis\n\n## Põhitekst:\n\nTeated Gruusia päritolu Shishani hukkumise kohta ringlesid meedias juba varem, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\nNüüd kinnitas terrorirühmitus mehe hukkumist Mosuli lähistel, kus Iraagi väed peavad äärmuslastega juba mitmendat kuud lahinguid.\n\n2013. aastal ISIS-ega liitunud Shishani oli organisatsiooni üks võtmefiguure ja olulisemaid sõjaväelisi juhte.\n\nPooleteise aastaga on ISIS kaotanud varem nende käes olnud territooriumist umbes kolmandiku.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Terrorirühmitus ISIS kinnitas ühe oma juhi, Omar Shishani hukkumist Iraagis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nFotod: Jõgevamaal hukkus autolt löögi saanud jalgrattur\n\n## Põhitekst:\n\nTäna kella 15.15 paiku teatati häirekeskusele raskest liiklusõnnetusest Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 123. kilomeetril.\n\nEsialgsetel andmetel kaldus Tallinna suunas liikunud sõiduauto Audi teepervele, kus sõitis tagant otsa samas suunas liikunud jalgratturile. Kokkupõrke järel ei saanud masin jätkuvalt pidama, vaid sõitis üle vastassuunavööndi teelt välja ning peatus alles põllumaal.\n\nJalgrattaga sõitnud ja autolt löögi saanud 35-aastane naine sai õnnetuses nii raskelt viga, et tema elu päästa ei olnud võimalik. Audit juhtinud 83-aastane mees ja kaasreisija viidi tervisekontrolliks haiglasse.\n\nPolitsei selgitas sündmuskohal, et autoroolis olnud 83-aastane mees oli kaine ning omas juhtimisõigust.\n\nLõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk ütles, et kõik üksikasjad selgitatakse uurimise käigus, kuid praegu teadaolevalt ei märganud autojuht mingil põhjusel jalgratturit piisavalt aegsasti. \"Tegu on sirge teelõiguga, kus nähtavus on hea, teeperv hooldatud, asfalttee heas seisus ning kuiv. Need ja teisedki liiklusohutust suurendavad tegurid ei asenda aga liiklejate endi valvsust ja valmisolekut ootamatutele olukordadele kiiresti reageerida ning ohtu ennetada,\" selgitas ta.\n\nÕnnetuse üksikasjade väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.\n\nTänavu on Eestis juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud 34 inimest, ka mullu samal ajaperioodil hukkus avariides 34 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jõgevamaal Põltsamaa vallas juhtus Tallinna-Tartu maanteel traagiline liiklusõnnetus, milles hukkus autolt löögi saanud 35-aastane jalgrattaga sõitnud naine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nStaadionimaratonil osaleb üle saja jooksja\n\n## Põhitekst:\n\nKolm aastat tagasi grupi entusiastide poolt poolteise kuuga ideest Baltimaade esimeseks staadionimaratoniks vormitud üritus on kasvanud üheks Eesti omapärasemaks jooksuvõistluseks, mille raames on sel aastal erandkorras kavas Eesti esimene 24 tunni jooks.\n\nTuleval neljapäeval-reedel toimuv jooksuüritus algab neljapäeval kell 15 laste- ja noortejooksudega. Kell 16 stardivad rajale ultrajooksjad, kelle eesmärk on 24 tunni jooksul läbida võimalikult palju 400meetriseid staadioniringe. Parima isikliku rekordiga on tulemas starti 52aastane valgevenelane Vladimir Kandõbo, kelle tulemus 208,077 km on joostud aga juba üle 20 aasta tagasi. Sellest aastast on tal kirjas kuu aega tagasi Vinnitsas joostud 144,961 km.\n\n24 tunni jooksu favoriidina tuleb starti kaks aastat tagasi Espoos isikliku rekordi 204,153 km püstitanud pealinlane Aivar Luud (45), kes on ööpäevajooksjate unelmatepiiri 200 km ületanud ka 2007. ja 2015. aastal. 24 tunni jooksule on tulemas ka seitse vaprat naist, 24 tunni jooksu tulemuse on neist edetabelisse saanud saarlane Raili Rüütel, kes eelmisel aastal Torinos sai tulemuseks 124,884 km.\n\nKolmest kavas olevast maratonist esimese start antakse kell 16.15. Maratoonarid lähevad 105 ringi ja 195 meetrit läbima veel neljapäeva öösel kell 23.15 ja teise võistluspäeva hommikul kell 10. Lisaks on kavas ka veerandmaraton, mille raames fikseeritakse 10 000 meetri ehk klassikalise staadionijooksu aeg.\n\n102 registreerunust 48 on end kirja pannud vähemalt ühele maratonile, kusjuures viis jooksjat plaanivad kirja saada kõigi kolme kavas oleva maratoni tulemuse. 15 inimest on Iisakusse staadionimaratonile võistlema tulemas kolmandat korda, 24 jooksjat on staadionimaratonil osalemas teist korda.\n\nJooksjate päritolukaart on meeldivalt kirju ja sinna kuuluvad: Alliku, Avinurme, Bobruisk, Helsingi, Iisaku, Illuka, Jõgeva, Jõhvi, Kadrina, Kassinurme, Kiikla, Kiili, Kohtla, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, Kose (nii Võrumaal kui Harjumaal), Kuressaare, Lüganuse, Lükati, Narva, Ogre, Paide, Peetri, Peterburi, Põlva, Pärnu, Püssi, Rae, Rakvere, Räpina, Sillamäe, Sosnõvõi Bor, Tallinn, Tartu, Toila, Tudulinna, Vaimastvere, Valga, Viimsi, Viljandi, Vinni-Pajusti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädala aja pärast Iisakus kolmandat korda toimuvale Ida-Virumaa staadionimaratonile registreerus 102 inimest Eestist, Soomest, Lätist, Venemaalt ja Valgevenest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Vene Rosatom võidakse kanda sanktsiooninimekirja\n\n## Põhitekst:\n\nKommersandi küsitletud jurist hoiatas, et sellega võtab Rosatom riski sattuda sanktsioonide alla.\n\nEt sanktsioone vältida ei ole seadmete tarnimise kohta avaldatud ametlikke dokumente.\n\nJuhul kui Rosatomit tabavad sanktsioonid, tekivad probleemid Soomel, kuna Rosatom hakkab ehitama Fennovoima tuumaelektrijaama, kirjutas Yle.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa riiklik tuumaenergiakontsern Rosatom võidakse kanda lääne sanktsioonide nimekirja, kuna see on võitnud Krimmi poolsaarel hankekonkursi ja valmistub tarnima sinna seadmeid, kirjutab Kommersant.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaali 12 soovitust Positivus festivaliks\n\n## Põhitekst:\n\nHO99O9\n\n15. juuli kell 16:30 Nordea laval\n\nFestivali oleks ikkagi mõnus alustada pauguga, muusikalise jalaga näkku. Festivalipohmell ei ole veel kallale roninud ning pea on värske, seega HO99O9 on täpselt õige valik. Päevasel ajal jõuab Nordea laval kuulajate ette alternatiivne müra-räpp, mis toob vägisi meelde Death Gripsi. HO99O9 ei ole ehk küll nii eksperimenteeriv ning hullumeelne, kuid külmaks ei tohiks nad jätta.\n\nVäga meeldiv on ka näha, et Positivus hakkab kümnendaks sünnipäevaks saama välja enda indie -huinamuina mullist ning lavale astub eklektiline räpigrupp. Ei taha halba ilma paluda, aga vihmaga oleks see kontsert veel eriti pöörane.\n\nMinor Victories\n\n15. juuli kell 20:00 Nordea laval\n\nTegelikult ei ole Minor Victories kohta kuigi palju vaja öelda. Debüütalbumi välja andnud supergrupp, mille moodustavad Rachel Goswell bändist Slowdive, Justin Lockey Editors'ist, Stuart Braithwaite Mogwai'st ning James Lockey Hand Held Cine Club'ist. 2016. aasta üks põnevamaid albumeid, millel on korraga shoegaze 'ilikku kulgemist, post-rock 'ilikku raiumist ning üllataval kombel paistab selle tumeduse-hämaruse vahelt ka mõni päikesekiir. Või siis on need päiksekiired lihtsalt üks pettemanööver, mille järel industriaalsed sündid vaiba jalge alt ära tõmbavad? Eks ole näha.\n\nTõmbab pisut tuure maha, kuid hoogu ei tohigi liiga suureks ajada. Kaks päeva on veel ees, võtame rahulikult.\n\nHot Chip\n\n15. juuli kell 21:00 Lattelecom laval\n\nPärast salakavalat kulgemist võiks äkki pisut möllata? Alati on tore, kui igavleva indie vahele jõuab ka värvilist-mitmetahulist tantsumuusikat. Hot Chip on end kuue albumiga tänaseks elavalt tõestanud ning nende kontsertesitused peaksid olema äärmiselt väljapaistvad. Laivbänd on võimas ning kuigi plaatidel tundub nende muusika tihti justkui lihtne ja primitiivne, siis laivis see nii ei ole. Instrumentatsioon muudab tiksuva house 'i laivis pigem eriilmeliseks big beat 'iks.\n\nVähegi ilusa ilma korral on nende muusika ka suurepärane kaaslane Positivusele sõitmiseks. Soovitan võtta kaasa viimase plaadi \"Why Make Sense\" ning romantilise \"Made in the Darki\".\n\nRichard Hawley\n\n15. juuli kell 22:15 Nordea laval\n\nSel aastal on üllatavalt kombel Positivusel väga palju rahulikku ning ootamatut alternatiivi. Päikseline raadiopopp on asendunud pigem nohikumuusikaga. Päikselisus ning soojus ei tulene mitte sellest, et artist karjuks laulus iga teise sõnaga \"sunny\", vaid meeleolu on suviselt kerge ning mõnus. Veidi aega Pulpi ridadesse kuulunud Richard Hawley astubki Positivuse esimese päeva õhtupimeduses Nordea lavale, et lasta kõlama enda pehme kammerpopp. Peaks olema hea lõpetus esimesele päevale, niiviisi vaikselt ja rahulikult.\n\nTema viimane plaat \"Hollow Meadows\" on midagi sellist, mida isegi ei kujutaks otseselt suvemuusikaks ette, kuid sealt tekib kindlasti põnev kontrast. Tasub kohale minna.\n\nBaio\n\n16. juuli kell 15:45 Lattelecom laval\n\nAastaid sai oodatud, et Positivusele jõuaks Vampire Weekend, kuid seda ei ole seni juhtunud. Sel aastal oleme me sellele aga kõige lähemal, kuna üle astub bändi bassimees Christopher Baio enda sooloprojektiga. See ei ole tõepoolest niivõrd mõjus ning kontsentreeritud. Baio muusikas ei kuula lapselikku toterdamist ega näe kõrvuni naeratust, millega on Vampire Weekendi looming üle valatud, kuid ta on sellele vaatamata äge karakter. Kammerlik ja akadeemiline, kuid sealjuures kergesti kuulatav ning maitsekas.\n\nKui oleks olemas žanr nimega Positivus-ballaad, siis tema sobiks täpselt sinna alla. Unesegasena hommikukohvi kõrvale kahtlemata hea kaaslane.\n\nLiima\n\n17. juulil kell 19:15 Palladium laval\n\nEfterklang on sooja suvise tuulena Positivusest juba üle käinud, kuid sellest ei tasu end morjendada lasta. Värske bänd Liima ühendab endas veelgi enam nende toonast soojust, sest kampa on võetud ka Soome instrumentalist Tatu Rönkko. Nad lindistasid enda sooloplaadi \"ii\" materjali nelja nädala jooksul Soomes, Berliinis, Istanbulis ja Madeiral, mis annab tunda ilmselt ka kontserdil - seal on korraga pisut põhjamaist kargust, vaikset magamistoaproduktsiooni ja õhulist popphõngu.\n\nVõib-olla ei täidaks nad ära ühtki Positivuse põhilava, kuid just seetõttu tasubki neid vaatama minna - nad astuvad üles Palladium telgis, kus andis kaks aastat tagasi täiesti hullumeelse kontserti Ameerika elektropopi duo Cherub. Usun, et Liima on vähemalt sama pöörane. Kui mitte enam...\n\nMercury Rev\n\n16. juuli kell 22:30 Nordea laval\n\nTaaskord üks klassik, kelle jõudmine Positivusele on täielik üllatus. 1989. aastal avalikkuse ette jõudnud art-rock 'i suurkuju Mercury Rev on aastate jooksul korduvalt saanud uue näo - esimesel kahel albumil oli bändiga kaasas laulja David Baker, kes andis bändile omapärase noise-pop meeleolu. Tänaseks on see aga pea täielikult minetatud (neid laule nad näiteks kontsertidel enam väga ei mängi) ning meeleolu on jäänud sarnaseks sellele, mis saavutati 1998. aasta plaadiga \"Deserter's Songs\". Õrn ja mõtlik, kuid sealjuures suurejooneline ning detailirohke.\n\nNende viimased albumid (\"The Light in You\", \"Snowflake Midnight\") on olnud küll ehk pisut ambitsioonitud ja väljapaistmatud, kuid see ei vähenda ootusärevust. Sel õhtupoolikul saab näha ilmselt kontserti, mis astub sama jalga tänapäevase \"ma-olen-nii-emotsionaalne\" poppmuusikaga, kuid teeb seda tõsisel ilmel. Keel ei ole hammaste vahel, vaid nad rebivadki end inimeste eest lõhki. Valusalt võimas.\n\nM83.\n\n16. juuli kell 23:30 Lattelecom laval\n\nKui kolmanda päeva õhtul jõuab kuulajate ette Air, siis saab end juba päev varem Prantsuse elektroonika lainele viia. Anthony Gonzaleze juhitud mastaapne popp-orkester uputab kuulaja piirideta muusika ookeani - seal võib kuulda nii nende teiselt plaadilt \"Dead Cities, Red Seas & Lost Ghosts\" pärit udust shoegaze 'i, eelmiselt albumilt \"Hurry Up, We're Dreaming\" kuuldud öist autosõidumuusikat või värske kauamängiva \"Junk\" pisut totrat süntpoppi. Õhtu täis ootamatusi, see on kindel.\n\nSarnaselt Hot Chipile tasub ka nende puhul tähelepanu pöörata just kontserdi instrumentatsioonile - see on nüansirohke ning täpne, pakkudes tihedaid helimaastikke ja sulnist kulgemist.\n\nKui te suurt huvi nende vastu ei tunne, siis tasub juba puhtalt \"Midnight City\" pärast kohale tulla. See popp-plahvatus paneb ilmselt rahva hulluma.\n\nCharles Bradley & His Extraordinaires\n\n17. juuli kell 16:15 Lattelecom laval\n\nJuba aastaid on näha, et soul ning funk -muusika on Positivuse korraldajatele südamelähedased, kuid ühelgi korral ei ole sellest midagi suurt välja tulnud, Publikuhulk lava ees on kesine ning meeleolu kuigi kõrgele ei küündi. Ma olen aga kindel, et sel aastal läheb teisiti.\n\nCharles Bradley on suurkuju, kelle kontserdi mahamagamine oleks patt - teda ei huvita, et inimeste telefonides on Pokemon GO, tal on ükskõik, kas raadios lõugab Nick Jonas või Carly Rae Jepsen. Ta elab siiani mõnekümne aasta taguses ajas ning teeb souli niiviisi, nagu teeks seda praegusel hetkel veel James Brown või Otis Redding. Ta jätkab kogu südame ning hingega seda muusikat, mis päev-päevalt enam unustusehõlma vajub.\n\nRäägitakse, et kui ta laval eriti hoogu satub, siis tal hakkavad pisarad voolama...\n\nAir\n\n17. juuli kell 20:00 Lattelecom laval\n\nEsinemine, millest ei oska midagi oodata. Tõesti, päris ausalt, ma ei tea, mis sealt tuleb. Airi debüütalbum \"Moon Safari\" on üks viimase paarikümne aasta tugevamaid tervikteoseid, mis paistab korraga silma nii originaalse tantsulisuse, tähelepaneliku meloodilisusega ning teerajajaliku enesekindlusega. Sealt on nad edaspidi aga langenud tihti pigem ambienti võrku - nad tegid heliriba Sofia Coppola teosele \"Virgin Suicides\" ning helindasid ka Georges Méliès kultusfilmi \"Reis kuule\". Neid kõiki ühendab airilik puudutus, kuid meeleolu ning tempo on üsna erinevad.\n\nSealt võib oodata seega kas prantslaslikku hull-elektroonika plahvatust või ambientset kulgemist. Ma panustaks sellele esimesele. \" Kelly watch the stars\" kummitab juba praegu.\n\nNing kui nende muusikast üldse midagi ei tea, siis tasub heita pilk värskele kogumikplaadile \"Twentyears\", mida Valner Valme ka arvustas.\n\nGrimes\n\n17. juuli kell 21:30 Nordea laval\n\nClaire Elise Boucher ehk Grimesi esinemine Positivusel saab olema kindlasti ssekordse festivali üks tipphetki. Tema muusika ei püsi paigal, see on ülepingutatud ning -doseeritud poppmuusika, mis liigub hullumeelsest steampunk 'ist kuni vaikseima magamistoapopini. Tema ülesastumist Glastobury festivalil peeti üheks ürituse tipphetkeks ning see tõotab ainult head - ta on laval koos taustatantsijatega ning muusika tuleb fonogrammilt, kuid keda huvitab.\n\nGrimesi muusika ei ole selline, mida kuulata võrkkiigest - kargamiseks, möllamiseks ning moshpit 'ideks võib vaimu kindlasti valmis panna. Sellest ei pääse.\n\nIggy Pop\n\n17. juuli kell 22:30 Lattelecom laval\n\nFestivali lõpetab sel korral täielik vanameister - sama juhtus ka eelmisel aastal, kui viimaseks esinejaks oli valitud Robert Plant, kuid tema unemuusikana toimiv vanamehe-folk ei kerkinud kuidagi esile ning lahkusin enne lõppu.\n\nIggy Pop on aga 69-aastane ning ma olen kindel, et kui tema astub lavale, siis publikul igav ei hakka. Ta rebib kindlasti laval seljast särgi (õnneks lubas pühapäevaks Lätti ligi 20 kraadi, seega kopsupõletikku ei tohiks ta saada) ning esitab muusikat enda mastaapset diskograafiast, mis ulatub tänaseks ligi 20 albumini.\n\nKui te ei ole varem Iggy Popi kuulanud, siis kõike te nii või naa enam läbi ei jõua töötada, aga kolm albumit võiks kindlasti ette võtta. The Stoogesi omanimeline debüütplaat, Iggy Popi teine sooloalbum \"Lust for Life\" ning sel aastal avalikkuse ette jõudnud \"Post Pop Depression\". Antud kolmik annab hea läbilõike sellest, mis aastatega muutunud on.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "15. juulil saab alguse Baltikumi üks olulisemaid muusikasündmuseid, kui kolmeks päevaks kogunevad Salacgrīva linna Lätis muusikafännid, nautimaks Positivus muusikafestivali. Kava on aga tihe ning artiste on seal meeletult, seepärast andis kultuuriportaal 12 juhist, millele festivalil tähelepanu pöörata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPorošenko tööd hindab halvaks pea pool ukrainlastest\n\n## Põhitekst:\n\nKüsimusele, kuidas nad hindavad Porošenko tööd presidendina, vastas 47,7 protsenti, et ei kiida üldse heaks ja 27,6 protsenti pigem ei kiida heaks.\n\nPresidendi tegevuse kiidab täielikult heaks 2,6 protsenti, veel 17,8 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 4,3 protsenti küsitletutest.\n\nGroismani tööd ei kiida üldse heaks 46,5 protsenti vastanutest, 23,9 protsenti pigem ei kiida heaks, 1,9 protsenti kiidab täielikult heaks, 16,2 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 11,5 protsenti küsitletutest.\n\nAndri Parubi tööd raada esimehena ei kiida üldse heaks 52,9 protsenti vastanutest, 23,5 protsenti pigem ei kiida heaks, 1 protsent kiidab täielikult heaks, 10,2 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 12,4 protsenti küsitletutest.\n\nKüsitluse kohaselt arvab 42,4 protsenti vastanutest, et Ukraina liigub ilmselgelt vales suunas, 33,6 protsenti – pigem vales suunas, 1,9 protsenti – ilmselgelt õiges suunas, 15,7 protsenti – pigem õiges suunas. Vastamisega jäi kimpu 6,4 protsenti küsitletutest.\n\nKüsitlus toimus 29. juunist 8. juulini kõikides oblastites peale sisside käes olevate Donetski ja Luganski oblasti rajoonide ning okupeeritud Krimmi. Küsitleti isikliku usutluse käigus 2001 täisealist. Veamäär ei ületa 2,2 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kindlalt halvaks hindab president Petro Porošenko tööd 47,7 protsenti küsitletud Ukraina elanikest, peaminister Volodõmõr Groismani tööga ei ole üldse rahul 46,5 protsenti, selgus sotsiaaluuringute keskuse Sofia küsitluse tulemustest neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi keskmaajooksja pääses dopingusüüdistustest\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Aregawi põrus käesoleva aasta veebruaris meldooniumi kasutamisega. Etioopias sündinud, kuid nüüd Rootsit esindav ja kolm aastat tagasi 1500 meetri jooksus maailmameistriks kroonitud Aregawi ei võtnud kordagi dopingusüüdistust omaks.\n\nRootsi kergejõustikuliidu presidendi Stefan Olssoni sõnul oodati otsust sügisel ja algselt Rio de Janeiro olümpiakoondisesse valitud Aregawi arvati dopingusüüdistuste tõttu sealt välja. Kas Aregawi Riosse pääseb, seda otsustavad Rootsi kergejõustikuliit ja olümpiakomitee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsi dopingukomisjon vabastas jooksja Abeba Aregawi dopingusüüdistustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaul ja Roosma tulid F18 katamaraanil seenioride Euroopa meistriteks\n\n## Põhitekst:\n\n„EM-il osales 50 meeskonda 14 riigist. Peeti 14 rajasõitu ja üks 20-meremiiline rannikusõit. Tuuled olid võistluse kestel tugevad – 8-12 m/s, äkiliste kuni 18 m/s ulatunud pagidega,” sõnas Roosma Brestis valitsenud olude kohta.\n\nÜldarvestuses tulid Andres Laul ja Ain Roosma (NYCS) 26. kohale. Teine Eesti meeskond August Luure ja Erki Laur (NYCS) lõpetasid EM-i 41. tulemusega.\n\nSeenioride seas saavutasid teise koha britid Tim Neal ja Bob Fry ning kolmanda prantslased Birgit Krahe ja Christian Roux. Üldarvestuses said Euroopa meistri tiitlid belglased Patrick Demesmaeker ja Gilles Tas, hõbemedalid läksid hollandlastele Jolbert Vandijkile ja Frank De Waardile ja pronksised autasud viimaste kaasmaalastele Elke Delnoozile ja Jeroen Van Leeuwenile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal Brestis toimunud F18 katamaraaniklassi Euroopa meistrivõistlustel saavutasid Andres Laul ja Ain Roosma seenioride arvestuses esikoha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool/Rocki tagamängija on siirdumas Kreekasse\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane ja 188 cm pikkune Žabas viskas Eesti liigas keskmiselt 16,5 punkti, võttis 4,2 lauapalli ning andis 3,2 resultatiivset söötu mängus. Europe Cupil olid mehe näitajad 13,4 punkti, 3,8 lauda ja 3,4 söötu ning Balti liigas 12,9 punkti, 3,0 lauda ja 4,3 söötu kohtumise kohta, vahendas Eurobasket.\n\nAegean, kus aastatel 2013/2014 mängis Gregor Arbet, sai lõppenud hooajal Kreeka meistrivõistluste kõrgliigas põhiturniiril kaheksanda koha, kuid kaotas veerandfinaalis mängudega 0:2 hilisemale meistrile Pireuse Olympiakosele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mullu Tartu Ülikool/Rocki esindanud Leedu korvpallur Evaldas Žabas on liitumas Kreeka kõrgliigaklubiga Rethymno Aegean.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti politsei pidas kinni Eesti firmasid kasutanud riiulipanga pidajad\n\n## Põhitekst:\n\nLäbi riiulipanga käisid suured rahasummad, kuni mitu miljonit eurot päevas. Politsei on alustanud kriminaalasja ning juhtumiga seoses kinni pidanud kolm inimest, ütles Läti politseiameti pressiesindaja Dairis Anučins LETA-le.\n\nLisaks kinni peetud inimestele olid riiulipangaga seotud ka mitmed inimesed, kes tegid nii-öelda tehnilist tööd ehk kirjutasid valmis fiktiivsed lepingud, korraldasid rahaülekandeid, pakkusid IT-tuge ning muud.\n\nEnda illegaalse tegevuse varjamiseks kasutasid grupeeringu liikmed Anučinsi sõnul mitmeid ettevõtteid ning nende ettevõtete pangakontosid Lätis, Eestis, Poolas, Venemaal ja teistes riikides.\n\nKõik kolm kinni peetud isikut on Läti politsei andmetel välisriigi kodanikud. Grupeeringu kontorit läbi otsides konfiskeeris politsei olulisi tõendeid, mis peaksid uurimist aitama, muuhulgas salvestusseadmed, sularaha ja dokumente.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti politsei majanduskuritegude talitus pidas kinni grupi välisriigi kodanikke, kes käitasid politsei andmetel Riias riiulipanka, mis enda tegevuse varjamiseks kasutas muuhulgas Eesti ettevõtteid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi pärimusmuusika festival toob kokku Eesti peosarjad\n\n## Põhitekst:\n\nViljandisse tulevad juulikuu viimaseks nädalavaheteks peosarjad, mida enamasti on võimalik nautida vaid Tallinnas. Nii näiteks on kohal üks populaarseim klubiõhtusari Haigla, peamiselt Studios tegutsev Flavours ning rahvusvahelise muusikakoolitusprogrammi Red Bull Music Academy vilistlased Madis Nestor, DJ Quest ja Dave Storm.\n\nProgrammi kuuluvad ka Kalamari Union, Still Out, MK (Raadio 2, Urbanism), Tarrvi Laamann (Raadio 2, Bashment FM), Don Erikson (Raadio 2, Etnokonservid) ja DJ Philgood (Yo!Hoov).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "28-31. juulil toimub Viljandis klubis Cheers \"Cheers Folk Weekend\", kus saavad kokku mitmed Eesti peosarjad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi peaminister Boris Johnsoni kohta: Jumal aidaku ja kasvatagu teda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Türgi ei ole Euroopa jaoks oht. Tegemist on suure riigiga, mis võtab enda kanda suure osa Euroopa koormast,\" märkis Yildirim viidates näiteks rändekriisile.\n\nKüsimusele, mida ta ütleks Johnsonile, vastas Türgi valitsusjuht järgnevalt: \"Jumal aidaku ja kasvatagu teda. Ma loodan, et ta ei tee rohkem vigu ning üritab türklastega ära leppida.\"\n\n\"May God help him and reform him\" Turkish PM's message to UK Foreign Secretary @BorisJohnson https://t.co/5CRcemKpft\n\n— BBC HARDtalk (@BBCHARDtalk) July 14, 2016\n\nSuurbritannia uus peaminister Theresa May nimetas eile õhtul Londoni endise linnapea ja Brexiti-kampaania juhtfiguuri Boris Johnsoni välisministriks. Kui osa analüütikuid peab seda jahmatavaks otsuseks, siis teised näevad selles kavalat käiku, mille abil May on pannud oma konkurendi väga ebamugavasse olukorda. Täna levis sotsiaalmeedias ka video Johnsoni esimesest tööpäevast välisministrina ning näha on, et ta ei tundunud olevat oma tavapärases optimistlikus meeleolus.\n\nNew foreign secretary @BorisJohnson seemed unable to find his car when he left his house this morning https://t.co/kDx7J6W8XF\n\n— Sky News (@SkyNews) July 14, 2016\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "BBC saatele \"HARDtalk\" intervjuu andnud Türgi peaminister Binali Yildirim ütles, et äsja Briti välisministriks saanud Boris Johnson tegi vea, kui kasutas Brexiti kampaania ajal negatiivset kuvandit Türgist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMourinho iseloomustas Ibrahimovici kolme sõnaga\n\n## Põhitekst:\n\nPortugallasest treener suutis sel suvel Old Traffordile meelitada endise Barcelona, Milani ja Paris Saint-Germaini 34-aastase mängija Ibrahimovici ja iseloomustas teda kolme omadussõnaga, vahendas Soccernet.ee.\n\n\"Ta on võitja, ta on väravalööja ja ta on naljakas - ta on vahva sell,\" ütles Mourinho, kes on varasemalt Ibrahimoviciga koos töötanud Milano Interi päevilt.\n\n\"Sa pead teda mõistma. Ta on naljakas sell ja kui sa ei tunne teda, siis võib-olla jääb mulje, et mõned tema ütlesed tunduvad ülbed,\" selgitas Mourinho. \"Ma olin õnnelik, et suutsin ta enda meeskonda tuua ja ilmselt on ka tema õnnelik, et saab minu käe all töötada.\"\n\nMourinho ja Ibrahimovici esimene ametlik mäng Manchester Unitedi eest leiab aset 7. augustil kui superkarikas kohtutakse möödunud hooaja Premier League'i võitja Leicester Cityga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho iseloomustas endist Rootsi koondise ründajat Zlatan Ibrahimovici kolme sõnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa tahab suhetes Suurbritanniaga uut lehekülge\n\n## Põhitekst:\n\nSuurbritannia uus peaminister Theresa May määras eile uueks välisministriks Boris Johnsoni, vahendas Reuters.\n\nZahharova märkis, et \"Moskva ei jää igatsema\" Johnsoni eelkäija Philip Hammondi ametist lahkumist.\n\nKreml on tervitanud Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Pressiesindaja Dmitri Peskov ütles varem, et suhted Suurbritanniaga on seni olnud ebakindlad. \"Me loodame, et uue reaalsusega võtab võimust arusaamine, et meie riigiga on vaja häid suhteid,\" ütles ta pärast referendumi tulemuste selgumist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moskva ootab Venemaa-Suurbritannia suhetes uue lehekülje pööramist, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti püsib innovatsiooninäitajate poolest Euroopa keskmike hulgas\n\n## Põhitekst:\n\nTäna avaldatud iga-aastases tulemustabelis on liikmesriigid keskmise innovatsioonitaseme alusel jagatud nelja rühma. Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja Madalmaad on innovatsiooniliidrid, kelle innovatsioonitase ületab märkimisväärselt Euroopa Liidu keskmist. Iirimaa, Belgia, Ühendkuningriik, Luksemburg, Austria, Prantsusmaa ja Sloveenia on tugevad innovaatorid, kelle innovatsioonitase ületab ELi keskmist või on selle lähedal.\n\nEesti kuulub nn mõõdukate innovaatorite hulka, kelle näitajad jäävad ELi keskmisest allapoole. Samas rühmas on Eestist paremad tulemused vaid Küprosel. Kõige tagasihoidlikumad innovaatorid on Bulgaaria ja Rumeenia, kelle innovatsioonitase on ELi keskmisest oluliselt madalam. Kõige kiirem on innovatsiooni areng olnud Lätis, Maltal, Leedus, Madalmaades ja Ühendkuningriigis.\n\nEesti paistab eelkõige silma soodsate rahastamistingimuste poolest, olles selles valdkonnas Soome järel teisel kohal. See näitab avaliku sektori valmisolekut toetada teadus- ja arendustegevust ning riskikapitali kättesaadavust eraettevõtetele uue tehnoloogia arendamiseks. Teisel kohal Saksamaa järel on Eesti ka ettevõtete investeeringute valdkonnas, mis tähendab et Eesti ettevõtted investeerivad teistega võrreldes enam innovatsiooni, sh seadmetesse ja masinatesse, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.\n\nKomisjoni sõnul on innovatsiooni vallas juhtpositsiooni saavutamise eelduseks tasakaalustatud innovatsioonisüsteemi olemasolu, kus oleks ühendatud nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, äri- ja teadusmaailma toimiv partnerlus, tugev hariduslik aluspõhi ja tipptasemel teadustöö. Innovatsiooni majanduslik mõju peab avalduma nii uuenduslike toodete müügis ja ekspordis kui ka töökohtade tekkes.\n\n„Juhtivad riigid ja piirkonnad toetavad innovatsiooni laiahaardeliselt: nii investeeringute, hariduse, paindlike töötingimuste kui ka selle kaudu, et tagavad riigiasutustes ettevõtlust ja innovatsiooni väärtustava suhtumise,“ märkis teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon avaldas täna 2016. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli, milles Eesti asub sarnaselt eelmise aastaga 14. kohal,\nLiidriks on taas tõusnud Rootsi ja kõige kiiremini kasvav innovaator on Läti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTorino Juventus hankis Müncheni Bayernist kaitsja\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastasel Maroko koondislasel, kes mullu esindas Bayernit 23 korda, on Itaalias vaja veel läbida arstlik kontroll.\n\nBenatia on oma 11-aastase profikarjääri jooksul kuulunud ka Marseille Olympique, Toursi, Lorent'i, Clermont'i, Udinese ja AS Roma rivistusse. Bayernisse siirdus mees pärast nelja Itaalias veedetud hooaega 2014. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsev Itaalia jalgpallimeister Torino Juventus täiendas meeskonna rivistust Saksamaa meistri Müncheni Bayerni kaitsja Medhi Benatiaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUngari sulges ajutiselt tuumajaama reaktori\n\n## Põhitekst:\n\nReaktorile, mis lõpetas rikke tõttu automaatselt töö, ohtu ei ole, vahendas BBC.\n\nTuumajaama pressiesindaja Antal Kovacsi sõnul võib reaktor taas tööle hakata reedel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ungari sulges ajutiselt Paksi tuumajaama reaktori juhtimisseadme rikke tõttu, teatas riigi aatomienergia asutus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTükid Jüri Arraku teosest saadeti üle maailma laiali\n\n## Põhitekst:\n\nSprayPrinteri meeskond printis Arraku pildist pop–punk repro ja lõikas selle siis postkaartideks. Nii tänas ettevõte neid, kes rahvusvahelisel Indiegogo platvormil SprayPrinteri vaid idee baasil ostsid.\n\nJüri Arrak ütles, et näeb tehnoloogias huvitavat väljendusvahendit ning lisas, et vaja on leida vorm, mis sellele meetodile vastaks.Varem on SprayPrinterit väljendusvahendina katsetanud kunstnikud Edward von Lõngus ja Sänk.\n\nSprayPrinteriga piltide trükkimiseks on vaja aerosoolpurgile spetsiaalset otsikut, nutitelefoni ja SprayPrinteri mobiilirakendust. Nii saab spreiprintida enda pilte, kuid läbi rakenduse on võimalik osta ka valmiskujundusi.\n\nEttevõte paneb esimese partii printereid kokku enda Tartu töökojas.\n\nSprayPrinter on juhtmevaba printer, mis kodustest tingimustes trükib pildid või kujundused nutitelefonist mistahes seinale. Seadme kasutamiseks on tarvis SprayPrinterit, äppi ning nutitelefoni. Kasutaja valib välja, mida soovib seinale kanda, ühendab printeri klassikalise aerosoolvärvipurgiga ning kannab disaini vaba käega pikselhaaval seinale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "SprayPrinter saadab juuli lõpus välja printerid esimestele ostjatele. Enne üllatas ettevõte aga esimesi toetajaid tükiga Jüri Arraku teose spreiprinditud reprost.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMuusikaloojad nõuavad Euroopa Komisjonilt õiglast rahajagamist\n\n## Põhitekst:\n\nEnam kui tuhande allkirjaga pöördumises, millele on alla kirjutanud paljud muusikamaailma suurkujud nagu Andrea Bocelli, Daniel Buren, Klaus Meine, samuti Kristiina Ehin, Mikk Targo ja Erkki Sven Tüür Eestist, soovivad loojad, et valitsused lõpetaks nende huvide ja õiguste allasurumise ning võimaldaks läbi seadusemuudatuste interneti kaudu levitatava muusika ja filmide tasudest osa saada ka neil.\n\nKiri, milles muusikud paluvad ühtlasi kiiret kohtumist Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeriga, on mitmeid etteheiteid praeguse üha massilisemaks muutuva trendi suhtes, kus suured tehnoloogiafirmad nagu Youtube, Spotify ja teised vahendavad läbi interneti loomingut tarbijani, kuid on keeldnud aktsepteerimast loojate autoriõigusi. “Veelgi hullem sellest, et need platvormid pääsevad tasude maksmisest, on see, et see tegevus tõmbab jätkuvalt allapoole kogu loomingu turuväärtust, kuni on selle viinud täiesti põhja,” seisab kirjas.\n\nAutorid, kelle seas on nii lauljaid, heliloojaid, filmiloojaid, ja palju teisi nendivad, et enam ei ole aega seaduste kosmeetiliseks parandamiseks, vaid nüüd on viimane aeg panna tehnilised platvormid vastutama ka autoriõigustega kaitstud tegevuste eest.\n\nEesti Autorite Ühingu juhi Kalev Rattuse sõnul on selgemast selgem, et olukorras, kus üle 90 protsendi internetis levitatava sisu eest kogutud rahast rändab üksikute suurfirmade taskusse ning muusikamaailmas on muusika plaadistamine muutunud luksuseks ja turunduslikuks veidruseks sadadele tuhandetele muusikutele ja autoritele, on midagi väga paigast ära.\n\n“Me võime ju kiita imetabast digiajastut, et küll on tore, kui kõike lahedat saab kätte tasuta, kuid me peaks ka suutma mõelda paarkümmend aastat ette ja küsima, kas ja kes tahab tulevikus meile neid südamlikke ja haaravaid kunstiteoseid luua, kui nad peavad seda tegema muu töö kõrvalt pisku eest, millel on enamuse jaoks selgelt vaid eneseteostuslik väärtus. Ja kui lisada, et samal ajal teevad mõned gigandid sellesama “väärtusetu” loominguga kauplemisel sadu miljoneid ja miljardeid eurosid kasumit, siis saame ju aru, et see tasakaalupunkt vajab kiiret korrektsiooni,\" lisas Rattus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa muusikaloojad, nende hulgas mitmed tuntud muusikategijad Eestist, pöördusid Euroopa Komisjoni poole, kuna peavad autoritasude praegust jagunemist ebaõiglaseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAssad: Venemaa pole kunagi minu võimult lahkumisest rääkinud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad ei ole kunagi öelnud ühtki sõna selle kohta,\" ütles Assad NBC Newsile, viidates vestlustele president Vladimir Putini ja ametnikega. Assadi sõnul otsustab vaid Süüria rahvas, \"millal on aeg tulla ja millal minna\", vahendas BBC.\n\nAssadit kuritegudes süüdistav USA ütleb, et konfliki lõpetamiseks ja poliitiliseks üleminkuks on vajalik tema võimult lahkumine.\n\nVenemaa toetab Süüria valitsust võitluses mässulistega nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt, kuid Putin on öelnud, et vaid poliitiline lahendus võib konflikti lõpetada.\n\nUSA välisminister John Kerry valmistub lendama Moskvasse, et pidada läbirääkimisi Süüria üle.\n\nAssad ütles, et ta ei ole mures selle pärast, et Washington ja Moskva lepiksid kokku milleski, mis sisaldaks tema ametist lahkumist.\n\n\"Sest Venemaa poliitika ei põhine lepete tegemises. See põhineb väärtustel,\" ütles ta.\n\nAssadi sõnul läheb aega vaid mõni kuu, kui ta taastab kogu kontrolli Süürias. Ta lisas, et terrorism Süürias tõugati tagasi alles siis, kui Venemaa sekkus. USA-l ei ole tema sõnul ISIS-ega võitlemisel tõsi taga.\n\n\"Me tahtsime neid terroriste alistada, samas kui USA tahtis tegeleda nende gruppidega selleks, et Süüria valitsust kukutada,\" ütles Assad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Süüria presidendi Bashar al-Assadi sõnul ei ole Venemaa kunagi rääkinud tema võimult lahkumisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMerepäevadel viib projekt “Erilised purjetajad” erivajadusega inimesed merele\n\n## Põhitekst:\n\nErivajadusega purjetamishuvilistele antakse pühapäeva õhtul Noblessneris ülevaade ohutusest, paadi ehitusest ja lihtsamatest manöövritest ning pakutakse neile võimalust omandatut kogenud juhendajate käe all ka merel praktiseerida.\n\nProjekti eestvedaja Külli Haava sõnul on parasportlased maailmas purjetamises võistelnud pea kolmkümmend aastat. “Eestis ei ole purjetamissport erivajadustega inimesteni veel jõudnud, ent loodame sel nädalavahetusel leida neid invasportlasi, kes sooviksid alustada regulaarsete treeningutega ning miks mitte võtta sihiks ka võistlussportlase karjäär,” rääkis Haav. Tema sõnul saavad füüsilise erivajadusega inimesed väga edukalt iseseisvalt purjetamisega hakkama.\n\n“Korraldame projekti sedavõrd rahvarohkel sündmusel muuhulgas ka selleks, et erivajadusega inimeste nägemine linnapildis ja spordimaastikul muutuks üha tavapärasemaks vaatepildiks, mida viltu vaatamise asemel hoopis toetatakse ja julgustatakse,” kinnitas Külli Haav.\n\nKõik parasportlased on oodatud projektis osalema pühapäeval kell 18.00 Noblessneri sadamasse. Vajalik on eelregistreerimine. Täpsemat infot leiab sündmuse Facebooki lehelt \"Erilised Purjetajad\".\n\nPurjetamine toimub kahemehepaatidega, milles kapteniks võistluspurjetaja, eelnevalt kaldal instrueerimine ja päästevahendite jagamine. Purjetamishuvilisi juhendavad Noblessneri purjetamiskooli treener Jaak Lukk ja kogenud parapurjetaja Anre Nõmme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesootaval nädalavahetusel toimuvate Tallinna Merepäevade raames tutvustavad Eesti Paraolümpiakomitee ja Noblessneri Purjetamiskool erivajadusega inimestele purjespordi võimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaamaülem võttis Itaalia ajalehes vastutuse traagilise rongiõnnetuse eest\n\n## Põhitekst:\n\nApuulia maakonnas Bari ja Barletta vahelisel raudteel põrkas eile kohaliku aja järgi kell 11.30 kokku kaks reisirongi. Tegemist oli ülitugeva laupkokkupõrkega, sest mingil põhjusel olid vastassuundadest tulevad rongid sattunud samale rongirajale. Hukkus vähemalt 23 inimest, kuid võimalikke surnukehi otsitakse sündmuskohalt endiselt, vahendas The Local.\n\nProkuratuur on alustanud kriminaalmenetlust kuritahtlikku surma põhjustamist puudutava paragrahvi alusel.\n\nKohaliku ajakirjanduse väitel on raudteetaristu piirkonnas vananenud ning selle moderniseerimiseks saadi aastatel 2007-2013 ka Euroopa Liidu toetus, kuid remonditöödega pole veel eriti kaugele jõutud. Seega uurib prokuratuur lisaks konkreetsele õnnetusele ka seda, miks Euroopa Liidu rahastatud projekt nii kaua veninud on.\n\nNäiteks on praeguseks selgunud, et vastassuunas liikuvate rongide jaoks mingit automaatset hoiatussüsteemi polnud ning jaamaülemad teavitasid üksteist ja rongijuhte liikluse kohta mobiiltelefonide abil.\n\nEsialgsetel andmetel pidi üks rongidest ootama jaamas nii kaua, kuni teine rong mööda sõidab, kuid jaamaülem andis mingil põhjusel loa jaamast lahkuda varem kui ette nähtud.\n\nÕnnetus juhtus Andria ja Corato vahelisel raudteelõigul ning Andria jaamaülem Vito Piccarreta on ajalehele La Stampa juba tunnistanud, et võis segaduse ja rongide hilinemise tõttu loa liiga vara anda. Jaamaülem on kohalikus raudteevõrgus töötanud 24 aastat ja on juhtunu tõttu ise samuti tõsises šokis. Samas rõhutas ta, et teda ei saa pidada juhtunu ainsaks süüdlaseks.\n\nRongiliini haldab eraettevõte Ferrotramviaria, mingeid varasemaid ohutusnõuete rikkumisi pole firmal olnud. Ferrotramviaria on üks umbes kolmekümnest erafirmast, mis tegelevad Itaalia kohaliku tähtsusega rongiliinidega, mida riiklik operaator Trenitalia ei halda.\n\nViimati juhtus Itaalias suurem rongiõnnetus 2009. aastal, kui propaani vedanud kaubarong Viareggio linnas rööbastelt maha sõitis ja plahvatas. Siis hukkus 29 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia meedia andmetel on teisipäeval Apuulia maakonnas toimunud rongiõnnetuse üks süüdlastest kindlaks tehtud. Tegemist olevat jaamaülemaga, kes andis rongijuhile valel ajal loa jaamast välja sõita ning kes on oma süüd juba enne juurdluse lõppu meediale tunnistanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJustice avaldas uue loo\n\n## Põhitekst:\n\nPariisist pärit Justice on andnud vihjeid uue materjali kohta mitmel korral - mõned kuud tagasi liikus Twitteris pilt, kus duo sõlmis lepingut Prantsuse plaadifirmaga Because Music, vahendas NME. Samuti sai värske loo \"Safe and Sound\" fragmenti kuulda ka Sonar muusikafestivalil - Ed Banger House Party DJ-sett algas tundmatu looga, mida üks fännidest Shazam'ist otsis ning leidis, et tegu on Justice'i nimetu palaga.\n\nVeel puuduvad aga andmed, et oleks oodata Justice'i kolmandat albumit.\n\nKuula värsket lugu siit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse elektroonikaduo Justice avaldas uue loo \"Safe and Sound\", mis on esimene singel viie aasta järel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKiri: Soomes elavad eestlased võiks rohkem kokku hoida ja oma rahvuse üle uhkemad olla\n\n## Põhitekst:\n\nLugesin artilklit ” Jaak Kiviloog: häbi või teabepuudus – miks eestlane Soomes eestlast (ja eestlust) väldib? ”. Olen Helsingis klaveri- ja akordioniõpetajana ning laste hommikuringi ja muusikaringide juhendajana tegutsenud poolteist aastat.\n\nVõin öelda, et nende kõige pisemate muusikahuviliste (1,4-2-aastaste) vanemad on küll väga ühtehoidvad. Enne tundide algust lapsed mängivad ja vanemad saavad omavahel jagada muljeid ja nii see toimub iga nädal. Suuremate laste puhul see nii ei avaldu enam, pigem on vanematel kiire (lapsed on 30 min või 45 min tunnis, vanemad käivad sel ajal poes või mujal). Kui tund lõpeb, aitab iga vanem lapse riidesse ja siis koju. Omavahel suhtlemist pole enam niimoodi märgata, nagu nooremate puhul.\n\nVenelaste puhul näen küll rahvuslikku ühtekuuluvust palju, palju rohkem. Nad peavad lugu oma rahvusest, on uhked selle üle, et on venelased. Eestlased tõesti mõnikord justkui kardavad näidata ja öelda, et on eestlased. Pigem üritatakse rääkida vigast soome keelt, selle asemel et rääkida emakeelt – eesti keelt. (Muidugi on see ametiasutustes enesestmõistetav, et Soomes elades ja töötades räägime soome keelt.)\n\nTänavapildis ja ühistranspordis eestlased vahel küll endast head muljet ei jäta: väga ropp sõnavara, väga valju kõnemaneer jm. Muidugi võib seda tihti märgata ka soomlaste (kahjuks ongi see vahest neilt üle võetud käitumine) ja veel mõnede teiste rahvuste puhul. Sellest hoolimata on siin aga palju väga tublisid eestlasi.\n\nMinu arust peaksid eestlased rohkem kokku hoidma ja uhked olema, et meid on nii palju Soomes elamas ja töötamas. Tuleks väärtustada oma juuri, õpetada ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima meie pisike rahvus ja kaunis emakeel. Omalt poolt püüan küll muusikaringides sellele igati kaasa aidata.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes elavad eestlased peaksid väärtustama oma juuri ning õpetama ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima rahvus ja emakeel, tõdeb muusikaõpetaja Enni Mardiste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapani keisrikoda tõrjub teateid Akihito tagasiastumisplaani kohta\n\n## Põhitekst:\n\nJaapani ringhääling (NHK) teatas kolmapäeval viitega tundmatuks jääda soovinud allikatele, et Jaapani keiser Akihito on väljendanud soovi mõne aasta pärast loobuda troonist oma vanima poja kasuks.\n\nViimati loovutas Jaapani elusolev keiser võimu 200 aastat tagasi. Jaapani seadustes puudub juriidiline mehhanism troonist loobumiseks ning keisri tagasiastumine eeldaks seaduse muutmist.\n\nMonarhide valitsusorgan eitas plaani kategooriliselt.\n\n\"See pole üldse tõsi,\" sõnas esindaja Shinichiro Yamamoto kolmapäeva õhtul.\n\nKeiser on \"hoidunud pikka aega süstemaatiliste küsimuste arutamisest, võttes arvesse tema majesteedi põhiseaduslikku positsiooni,\" lisas ta.\n\nVarem jumalikustatud keisri positsioon Jaapani ühiskonnas on pärast kaotust Teises maailmasõjas suuresti tseremoniaalne.\n\nViimastel aastatel on Akihito viidanud korduvalt oma kõrgele eale ja keisrikoda on soovitanud tema ametlike kohustuste hulka piirata.\n\nÜks Akihito poegadest levitas 2011. aastal keisrite erruminekuks süsteemi loomise võimalust pärast oma isa üht haigushoogu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaapani keisripalee lükkas neljapäeval tagasi meedias levinud väited keiser Akihito tagasiastumisplaani kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViis Eesti paari jätkab tudengite rannavolle MM-il võitlust esikoha nimel\n\n## Põhitekst:\n\nNapilt jäid alagrupi esimesest kohast ilma rannavolle paar Kusti Nõlvak/Mart Tiisaar, kes kaotasid alagrupi esikoha määranud matšis austraallastele Maximilian Guehrer/Zachery Schubert 19:21, 21:13, 9:15. Juhul, kui maakera kuklapoolelt pärit paari oleks võidetud, oleks meie mehed pääsenud otse kaheksandikfinaali ja saanud endale vaba õhtupooliku.\n\n„Teises geimis meie side-out töötas, esimeses ja kolmandas mitte. Lisaks olid nad blokis head ja mängisid ka kaitses hästi,” sõnas Kusti Nõlvak pressiteate vahendusel. Küll andis pallur fännidele märku, et muretsemist ja motivatsioonilangust pole kaotuse järel põhjust karta. „See kaotus läheb kuue minuti pärast meelest ja siis on juba kõik taas korras,” ütles ta.\n\nTeise ja kolmanda koha omanikud peavad nüüd täna pärastlõunal esimese play-off ringi mängu, selgitamaks, kes pääsevad kaheksandikfinaalidesse. Alagrupis neljandaks jäänud paarid alustavad 25.-32. koha mängudega\n\nNaistest asuvad edasipääsu jahtima Anett Hollas ja Juudit Kure Pohhomov ning Heleene Hollas ja Liisa Soomets. Neist esimesed alistasid alagrupist kolmanda edasipääseja selgitanud matšis Küprose duo Erika Zembyla/Katerina Zakchaiou kindlalt 21:14, 21:12. „Võit tuli, aga hea mäng see ei olnud. Kui tahame kuhugi jõuda, siis peame kindlasti paremini mängima,” sõnas Anett.\n\nJärgmisena lähevad nad kell 15:30 Credit24 peaareenil vastamisi valgevenelannade Viktoria Siakretova/Viktoria Šalajeuskavaga, kes võistsid tänavu U20 vanuseklassi EM-il pronksmedalid ja olid U21 MM-il üheksandad. Alagrupis olid nad Julija Mõnnakmäest ja Kristi Nõlvakust paremad 21:14, 21:15.\n\nHeleene Hollas ja Liisa Soomets alustasid seni täiseduga olnud šveitslannade Laura Caluori/Elena Steinemanni vastu väga hästi, tulles avageimis välja 18:20 kaotusseisust ning võitsid 25:23. Paraku jäid vastased ka alagrupi järel puhaste paberitega, meie paar kaotas kaks järgmist geimi 18:21, 13:15. „Kaitsemäng jäi kripeldama, servist lahendasime ära, aga kontrapalle ei saanud enam üles,” sõnas Soomets. Pääsu eest 16 parema sekka seisab nende teel Saksamaa paar Yanina Weiland ja Sandra Ittlinger. MK-sarjas on nad tänavu saanud 33. ja 41. koha.\n\nMeeste seas saavutas rannavolle paar Dmitri Korotkov ja Siim Ennemuist rahvusvahelisel tasemel oma esimese võidu, alistades ellujäämismatšis Kanada duo Devon Dunn/Dallas Keith 21:18, 21:10.\n\nMarkus Uuskari ja Stefan Kaibald lõpetasid oma alagrupi teisena, võites viimases matšis tasavägises mängus USA duo Christopher Orenic/Lucas Yoderi 15:21, 21:16, 15:13. „Saadud võit on päris tähtis, sest saame nüüd järgmiseks ringiks palju kergema vastase. Arvatavasti sai lõpuks otsustavaks meie suure tahtmine,” sõnas duo.\n\nSelle, kes meie meespaaridele 24 parema seas vastu tuleb, selgitab peagi algav loosimine.\n\nAinsa meie duona on MM-il kuldmedali püüdmine lõppenud Julija Mõnnakmäe ja Kristi Nõlvaku jaoks. Alagrupi viimases mängus jäid nad Hiina paarile Wei Xu/Binhong Qule alla 17:21, 18:21. „Meie mängu ilmestas ebstabiilsus. Väga palju oli tõuse ja langusi,” sõnas Nõlvak. Oma rolli mängis ka tugev alagrupp. Valgevenelannadest oli juba eelnevalt juttu, Prantsusmaa duo kuulus jällegi Kontinentaalkarikasarjas viienda koha saanud võistkonda.\n\n„Hiinlannad mängisid Valgevenega samuti 1:2 ja kaotasid viimase geimi alles 13:15. Kui oleksime rohkem rannas trenni teinud, eks siis oleks saanud rääkida ka suurematest lootustest,” ütles Mõnnakmäe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pärnus toimuval tudengite rannavolle MM-il pääsesid viis Eesti paari alagrupist edasi ja asuvad täna pärastlõunal jahtima pääsu kaheksandikfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFotomuuseumi galeriis näeb haruldasi fotogravüüre\n\n## Põhitekst:\n\nOve Maidla on fotograaf, kes on juba aastaid eksperimenteerinud fotograafia eritehnikatega, mänginud oma loomingus graafika ja fotograafia piiril. Ikka otsides maalilisi lahendusi, mis oleksid sammukese kaugemal meile juba nii igapäevaseks saanud kaamerast tulevast pildikeelest. Maidla on ka üks vähestest eestlastest, kes valdab fotograafias broomõlitehnikat.\n\nMaidla kirjeldab fotogravüüride saamisprotsessi järgnevalt: \"Fotopolümeerprotsess on sügavtrükimeetodi võimalus, mille kasutamine hoogustus 1990ndatel aastatel. Selle käigus prinditakse fotokujutis kilele, seejärel paigutatakse kile koos polümeerplaadiga vaakumraami, plaati valgustatakse ultraviolettvalguses ning kantakse peale raster. Kogu ülejäänud protsess toimub vees – kujutist ei söövitata nagu traditsioonilises gravüüris, vaid see saavutatakse veega töödeldes. Tulemuseks on trükiplaat, millele kantakse värv. Seejärel trükitakse pilt paberile nagu sügavtrükitehnikatele omane. Polümeerfotogravüür paigutub fotograafia ja graafika vahepeale ja lõpptulemus on sarnane akvatinta, ofordi, metsotinto ja teiste sügavtrüki kujutistega.\"\n\nNäitusel on eksponeeritud ühtekokku 26 fotogravüüri.\n\nKohtumine autoriga toimub Fotomuuseumis homme kell 16.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänasest on Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi galeriis avatud Ove Maidla fotogravüüride näitus, mis jääb avatuks kuni 8. augustini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti juuniorid astuvad Rally Estonial vastu Euroopa tippudele\n\n## Põhitekst:\n\nNiinemäe ja Valter on valitsevad Eesti meistrid ja juhivad ka sellel aastal Eesti meistrivõistlusi R2 autode klassis. Eelmisel aastal olid nad Rally Estonia ERC Junior arvestuses kolmandad, sellele kohale kukkusid nad viimasel katsel tehnilise probleemi tõttu, enne seda olid nad kindlalt teisel kohal.\n\n„Poodiumile tahame kindlasti jõuda ja kõrgeim eesmärk on loomulikult võit ERC Junior arvestuses. Osad sõitjad, kes selles sarjas sõidavad, eriti Opel Motorsport meeskonnad, on ka eelmisel aastal siin sõitnud ja neile on nüüd olud tuttavamad. Saab kindlasti põnev olema,“ rääkis Niinemäe\n\nGustav Kruuda ja Ken Järveoja sõidavad Rally Estonial esimest korda liitrise turbomootoriga esiveolise Ford Fiestaga, seni on nad sõitnud 1,6 liitrise vabalthingava mootoriga Ford Fiestaga.\n\n„See on meil esimest korda sõita turbomootoriga Fiestaga, kindlasti on see kiirem ja saame seda enne rallit ka korralikult testida. Oleme kahe hooaja vahel teinud kõvasti tööd ja tulemused näitavad, et liigume õiges suunas, rääkis Kruuda enne rallit.\n\nSarja liider on enne Rally Estoniat Chris Ingram (Opel Adam R2), kelle kaardilugejaks on Elliott Edmondson. „Rally Estonia on meie jaoks olulise tähtsusega. Oleme tänavusel kolmel etapil lõpetanud teisena ja nüüd tahaksime ka võita. Eesti kiiretelt teedelt on mul eelmisest aastast kogemusi. Tahan siin võita ja kindlasti tulevad siin põnevad lahingud eeskätt kohalike sõitjatega,“ rääkis Ingram.\n\nERC Junior arvestuse teisel kohal on Marijan Griebel-Pirmin Winklhofer (Opel Adam R2) ja kolmandad Lukasz Pieniazek-Przemyslaw Mazur (Opel Adam R2). Kõik esikolmiku sõitjad on Opeli tehasemeeskonna sõitjad.\n\nReedel algavad ralli tegevused juba kell 13.00, kui sõidetakse kvalifikatsioonikatse Vana-Otepääl. Tartus, Raekoja platsil asuval poodiumil tasuba olla juba kell 17.30, kui sealt sõidavad üle Historic autod. Kell 18.00 valivad prioriteediga sõitjad kvalifikatsioonikatse tulemuste alusel endale stardikoha, kell 18.15 on sõitjate avalik pressikonverents, kell 18.30 autogrammide jagamine ja kell 18.45 pidulik ralli avamine. Kell 19.00 sõidab esimene FIA ERC sarja võistleja üle stardipoodiumi.\n\nTartu kesklinnas toimuvale linnakatsele stardib reedel, 15. juulil esimene FIA ERC sarja sõitja kell 20.00. Start on 1,33 kilomeetrisel katsel Raekoja tagant, Ülikooli tänavalt ja finiš Vallikraavi tänaval. Laupäeval sõidetakse 9 katset, päeva lõpetab Elva linnakatse. Pühapäeval sõidetakse 6 kiiruskatset. Kokku tuleb 16 kiiruskatse peale 212,73 katsekilomeetrit. Ralli finišipoodium Tartus Raekoja platsil on pühapäeval kell 17.00.\n\nauto24 Rally Estonia sõidetakse 15.-17. juulil Tartus, Elvas ja Lõuna-Eesti teedel ning see on FIA ERC Euroopa autoralli ja FIA European Historic Sporting Rally meistrivõistluste etapp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "15.-17. juulil sõidetav auto24 Rally Estonia on FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp ja selle raames ka ERC Junior klassi etapp. Eestis on stardis selle klassi Euroopa meistrivõistluste esikolmik, kellele pakuvad kodustel teedel konkurentsi kaks Eesti meeskonda – Miko Niinemäe ja Martin Valter (Peugeot 208 R2) ning Gustav Kruuda ja Ken Järveoja (Ford Fiesta R2T).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSester: struktuurse tasakaalu nõuet pole võimalik eirata\n\n## Põhitekst:\n\n\"Riigieelarve struktuurse tasakaalu nõue tuleneb seadusest ja seda pole võimalik eirata,\" ütles Sester ERR-i uudisteportaalile.\n\n\"Valitsuse eelarveesmärgid on kirjas riigi eelarvestrateegias ja need on meile aluseks otsuste tegemisel, tehes vajadusel korrektuure nii tulu- kui ka kulupoliitikas. Oleme viimastel aastatel oma eesmärke mitte ainult täitnud, vaid ka positiivselt ületanud. Seda nii struktuurses kui ka nominaalses positsioonis. Ka 2017. aastaks planeerime struktuurset ülejääki 0,2%,\" märkis Sester.\n\nSester rääkis, et uus majandusprognoos, mis valmib augusti lõpus, annab viimase parima teadmise vahetult enne riigieelarve kokkupanekut. \"Kui peaks olema vajadus, saame lähtudes majandusprognoosist teha täiendavaid eesmärgist tulenevaid korrektuure,\" rõhutas minister.\n\nMis puutub raha igapäevasest ringlusest kõrvaldamisse ja reservidesse kogumisse, siis tuleb reservidesse Sesteri sõnul raha panna siis, kui majanduses on ülekuumenemise oht ja on vajalik majandust jahutada. \"Hetkel on Eesti majanduskasv nii meie kui rahvusvaheliste ekspertide analüüsile tuginedes pigem allpool potentsiaali,\" lausus Sester.\n\nRiigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Sven Sester ütles, et struktuurse eelarvetasakaalu nõuet ei ole võimalik eirata, sest see on seadusesse sisse kirjutatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Kesklinna suvemuusika\" toob kontserdid erinevatesse Tallinna parkidesse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viime sel suvel mõnusa õhustikuga pargikontserdid meie elanikele veelgi lähemale, erinevatesse asumiparkidesse. Nii toimuvadki kontserdid seekord näiteks Kadriorus, Koidu pargis ja Politseiaias. Kontserdisari lõpeb siiski traditsiooniliselt Toompargis,\" selgitas Kesklinna vanema asetäitja Helen Lausma-Saar.\n\nAlates 7. augustist saab kuni septembri esimese pühapäevani kell 18.00 nautida kaunist muusikat looduse keskel. Tasuta kontserdile eelneb samas pargis kell 17.00 algav etendus lastele: kolmel korral nukulavastus \"Kaval-Ants ja Vanapagan\" Tallinna Lasteteatrilt ning korra Kolme Põrsakese teadusshow.\n\n\"Meie suveürituste sari on tore just sellepärast, et terve pere saab koos aega veeta – alguses vaadata lasteetendust ja seejärel kuulata head muusikat Eesti artistidelt. Sellist mõnusat ajaviidet lähedaste seltsis ei saa rikkuda isegi ilm,“ usub Lausma–Saar.\n\nSamuti jätkub sel suvel Kesklinna traditsiooniline ekskursioonisari oma kodulinna lähemaks tundmaõppimiseks. Asjatundliku giidi juhendamisel seisab ees tutvumine vanalinna parkide ja linnamüüri väravatega, linnahalli ja Russalka piirkonnaga. Ekskursioonid on samuti tasuta ja toimuvad augusti neljapäevadel algusega kl 18. Teavet saab telefonil 645 7213.\n\nKesklinna tasuta kontserdisarja ja lasteetenduste kava:\n\n7.08 Kadrioru pargis kell 17 \"Kaval-Ants ja Vanapagan\", kell 18 Trio Comodo\n\n14.08 Koidu pargis kell 17 \"Kaval-Ants ja Vanapagan\", kell 18 Mikk Mäe\n\n21.08 Lembitu pargis kell 17 \"Kaval-Ants ja Vanapagan\", kell 18 Alen Veziko\n\n28.08 Politseipargis kell 17 Kolme põrsakese teadusshow, kell 18 Laura\n\n4.09 Falgi pargis kell 12 \"Kaval-Ants ja Vanapagan\". Toompargis kell 18 The Ilves Sisters\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Augustis algav kontserdisari \"Kesklinna suvemuusika\" toimub Tallinnas tänavu neljandat korda. Kui varasematel aastatel on suviseks kontserdipaigaks olnud üksnes Snelli tiigi äärne Toompark, siis seekord toimuvad suvekontserdid Kesklinna erinevates parkides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnud tulevad linna hea elu peale\n\n## Põhitekst:\n\nEesti linnad on lindudele üldiselt turvalised kohad, siin ei ole arvukalt röövlinde ega maismaakiskjaid. Mujal maailmas on täitsa tavaline, et ka röövlinnud on juba linnades.\n\nVäikeste lindudega – varblased, tihased, punarinnad, musträstad – inimestel tavaliselt probleeme ei ole. Aga vareslased ja kajakad nihkuvad selgelt negatiivse kuvandi poole, kuna nad teevad lärmi ja kiusavad väiksemaid linde, rääkis Mägi.\n\n\"Kui soovitakse linde kortermajadest eemal hoida, tuleks varakevadel, kui linnud rändelt saabuvad, lamekatuseid iga paari päeva tagant kontrollimas käia. Kui linnud on hakanud sinna pesa ehitama, tuleb see ära koristada ja teha seda lolli järjekindlusega, kuni linnud otsustavad mujale pesitsema minna,” õpetas Mägi raadio Kuku saates \"Loodusajakiri\". \"Seda võib teha niikaua, kui lindudel ei ole mune pesas. Niipea, kui on tekkinud munad, rakendub lindudele seaduslik kaitse ja neid ei tohi enam segada.\"\n\nTartu kesklinnas on igal aastal probleeme hakkide ja künnivareste kolooniatega, kelle tõrjumiseks on nüüd paigaldatud linnupeletid – hädakisa mängivad kõlarid.\n\n\"Kui seda kisa pikaajaliselt ette mängida, siis lindudele jõuab ehk kohale, et see on ebameeldiv piirkond pesitsemiseks ja nad kolivad mujale ümber,” kirjeldas Marko Mägi. \"Seda lootust, et nad Tartust päris ära lähevad, ei ole, aga tõenäoliselt nad paiknevad linnaruumis natuke ümber ja hajuvad ära. Ühe aasta tulemused näitavad, et suund on küll sinnapoole, et linde on natukene vähemaks jäänud.\"\n\nMägi sõnul näitab maailmapraktika, et linnavareslastega võitlemine on nagu tuuleveskitega võitlemine. Mõjusid võib küll leevendada, aga lõplikult lahti lindudest ei saa. \"Ma ei tea maailmapraktikast ühtegi näidet. Isegi kui neid on massiliselt tapetud, ei ole neist suudetud lahti saada,” ütles Mägi.\n\nKui aga vareslased ja tiirud ründama kipuvad, siis selle vastu head nõu ei olegi, tuleb lihtsalt olla valvsam ja võimalusel seda piirkonda paari nädala jooksul mai lõpus ja juuni alguses vältida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii nagu inimesed tulevad linna hea elu peale, tulevad linnadesse ka linnud – siin on külluses toitu, varitsus- ja pesitsuskohti. Linnalindudega võitlemine on pikaajaline protsess ja päris lahti neist ei saagi, rääkis Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMati Sepa tiim tõusis Match Race maailma edetabelis 11. kohale\n\n## Põhitekst:\n\n„Tõusule aitas kaasa hiljuti võidetud kõrgetasemeline grade 2 regatt Itaalias Ledro järvel. Järgmine võistlus on meie võistkonnal kavas 10.-14. augustil, kui Taanis selguvad Euroopa meistrid Match Race purjetamises,” sõnas Sepp pressiteate vahendusel.\n\nEsisaja sisse mahub veel 70. kohal olev Aleksander Karboinov.\n\nEdetabelit juhib USA Neitsisaarte purjetaja Taylor Canfield briti Ian Williamsi ning uus-meremaalase Philip Robertsoni ees.\n\nMatch Race üleilmsest paremusjärjestusest leiab kokku ligi 1400 tiimi.\n\nMatch Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada Grade’i omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Purjetamisliidu värskes matšvõistluse maailma edetabelis on Mati Sepa juhitav tiim tõusnud eestlaste jaoks seni ajaloo kõrgeimale, 11. positsioonile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump teeb reedel teatavaks võimaliku asepresidendi nime\n\n## Põhitekst:\n\nAnalüütikute arvates on asepresidendikandidaadiks kas Indiana kuberner Mike Pence või endine esindajatekoja spiiker Newt Gingrich, vahendas Reuters.\n\nReedel saabuva otsuse kohta andis Trumpt teada oma Twitteri kontol.\n\nI will be making the announcement of my Vice Presidential pick on Friday at 11am in Manhattan. Details to follow.\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 14, 2016\n\nSamuti kohtus Trump eile Indianapolises nii Pence'i kui Gingrichiga.\n\nSamas rõhutavad kampaaniaga seotud allikad, et Trump võib ka viimasel minutil oma meelt muuta ning mõne teise kandidaadi kasuks otsustada - üks neist oleks näiteks New Jersey kuberner ja endine konkurent Chris Christie. Lisaks on võimalused ka Alabama senaatoril Jeff Sessionsil, kellega Trump samuti eile Indianapolises kokku sai.\n\nJärgmisel nädalal algab Clevelandis vabariiklaste parteikongress, kus Trump tõenäoliselt ametlikult (kuigi paljude poolt üsna vastumeelselt) presidendikandidaadiks kinnitatakse.\n\nTrumpi nõunik Ed Brookover ütles varem CNN-ile, et presidendikandidaat otsib enda kõrvale eelkõige poliitikut, kellega tal on \"hea keemia\" ning kes aitaks tal valitseda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vabariiklaste tõenäoline presidendikandidaat Donald Trump teeb oma asepresidendikandidaadi nime teatavaks reedel New Yorgis, Eesti aja järgi kell 17 õhtul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVabavisetel \"saianaist\" viskav NBA pallur: mind ei huvita, mis teised arvavad\n\n## Põhitekst:\n\nKahe käega alt visatud vabavisked olid korvpallis tavalised umbes pool sajandit tagasi ning modernses korvpallis on paljud superstaarid keeldunud seda stiili kasutamast, kuna on kartnud sattuda naerualuseks.\n\nLouisville'i ülikoolist NBA-sse valitud Onuaku aga oma imidži pärast ei karda: \"Ma jõudsin endas arvamusele, et mind ei huvita, mis teised arvavad. Kui see stiil aitab mul võistkonnale punkte tuua, siis on kõik korras.\"\n\n\"Arvan, et teised mängijad peaksid endalt küsima, miks nad alt ei viska. Mina lükkasin oma uhkuse alla, et vabaviskeid tabada. Mind ei huvita, mis teised inimesed sellest arvavad ja miks nad seda ei kasuta. See on kõigest üks viskestiil,\" lisas noormees väljaandele The Vertical.\n\nKolledžis õnnestus Onuakul pärast viskestiili vahetamist tõsta oma vabavisete tabavusprotsent 46,7 % pealt 58,9 % peale.\n\nHetkel suveliigas Rocketsi põhikoosseisu koha eest heitleva Onuaku stiilinäidet saab vaadata SIIT.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu suvel korvpalliliiga NBA draftis 37. valikuna võetud 19-aastane ja 208 cm pikkune keskmängija Chinanu Onuaku viskab vabaviskeid tänapäeval sellel tasemel harvanähtava stiiliga, mida maakeeli on nimetatud \"saianaiseks\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMuusikamaitse kujunemist mõjutavad lapsepõlve helid\n\n## Põhitekst:\n\nEile ajakirjas Nature avaldatud uuringust selgub, et muusikalised eelistused kujunevad välja ennekõike lapsepõlves kogetud kultuuriliste muusikakogemuste toel ning neil on oluliselt suurem mõju kui bioloogilistel teguritel.\n\nArtikli tulemustes toovad autorid välja, et sellel, kuidas inimene tajub harmoonilisi ja dissonantseid ehk lahkkõlalisi helisid, on sügav kultuuriline taust.\n\nUuringu juhtivautori Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teaduri Josh McDermoti sõnul võib selle uuringu tulemuste põhjal oletada, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed ilmselt kuulevad helisid erinevalt.\n\nKuidas see siis päriselus väljendub? Kuna õhtumaade kultuuriruumi muusika tugineb peamiselt harmoonilistel kokkukõlavatel helidel, siis selles kultuuris üles kasvades hakkavad inimesed meeldivaks pidama just selliseid helisid.\n\nVarasemates uuringutes on püütud otsida inimeste muusikamaitsele ja musikaalsusele bioloogilisi põhjusi. Näiteks on välja toodud, et muusikalised intervallid aktiveerivad korraga paljusid kuulmisega seotud närvirakke ning meeldivad helid kannavad endas rakkude jaoks rohkem infot ja seetõttu on harmoonilised helid kõrvale meeldivamad.\n\nVärske uuringu tulemused aga esitavad neile bioloogiale tuginevatele uuringutele väljakutse. Paraku on väga raske uurida, kuidas tajuvad lääne kultuuri muusikat, kes pole sellega oma lapsepõlves kokku puutunud.\n\nLääne muusikast puutumata\n\nAga siiski: MIT teadlased võtsid väljakutse ning otsisid üles ühe väikese tsimanedeks kutsutud põlisrahva Boliivia vihmametsas. Neil tõesti ei olnud helilist (ega ilmselt ka muud) kokkupuudet USA või Euroopa popmuusikaga. Kontrollgrupideks olid aga boliivlased, kes olid oma elu jooksul kuulnud küllaldaselt lääne muusikat.\n\nTeadlased mängisid tsimanedele ja kontrollgruppidele ette harmoonilisi ja dissonantseid helisid ning mõõtsid siis nende reaktsioone ehk kas heli meeldis või mitte.\n\nTulemused näitavad, et tsimaned kuulevad akustilisi erinevusi samaväärselt nendega, kes on harjunud neid kuulma lääne muusikas. Kui enamik inimesi muidu eelistab harmoonilisi helisid, siis tsimanedel puudus selle osas eelistus ehk et nende jaoks ei olnud vahet, kas heli kõlab harmooniliselt või dissonantselt.\n\n„See välistab veenvalt argumendi, et muusikalised eelistused on kaasasündinud,“ märgib McDermott. Duke'i ülikooli neurobioloog Dale Purves lisab, et kultuuril on meie muusikamaitsele selge mõju: „Me armastame muusikat, millega me üles kasvasime.“\n\nAga ahvid...\n\nSamas on aga erinevate koolkondade neuroteadlased erineval seisukohal, mil määral siiski mõjutab kultuuriline keskkond ning kui palju määrab seda kaas antud bioloogiline potentsiaal. Montrealis asuva McGilli ülikooli neuroteadlane Robert Zatorre toob näiteks makaagid, kellel puudub muusikakultuur, kuid neil on aju kuulmiskeskuses neuronid, mis suudavad eristada intervalle.\n\nZatorre artikkel ilmus koos McDermotti artikliga Nature uudiste ja vaadete rubriigis.\n\nSiiski nõustub Zatorre sellega, et kultuurikogemusel on mõju sellele, kuidas inimene muusikat teadvustab. Inimeste ajud ja närvisüsteemid on küll kaasa sündinud, kuid oluliselt mõjutatavad. Selle näiteks on kasvõi uuring, milles kõrvutati keelte tonaalsust muusikaliste helidega ning tuvastati, et heliliselt kõlavad keeled erinevalt nagu muusikagi. Teine tunnistus sellest on fakt, et lastel arenevad häälikud lähtuvalt sellest, millises keeleruumis nad kasvavad. Näiteks jaapanlased ei õpi kuulma erinevust r ja l häälikute vahel, osa saarlastest ei õpi ütlema õ häälikut, kuna nende laste varases keelekeskkonnas seda ei esine.\n\nVideo: Josh McDermott selgitab helilõikude toel, kuidas uuring tehti ja milliste tulemusteni jõuti\n\nArtikkel on refereeritud MIT uudisvoost.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Miks on mõnel inimesel halb muusikaline maitse, teisel jällegi väga hea? Iseasi, muidugi, kuidas mõõta, mis on halb ja mis hea, kuid teadlased on püüdnud välja selgitada, miks osale inimestest meeldib biitlite muusika, teistele Gregoriuse koraal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEL esitas Google'le kolmanda süüdistuse\n\n## Põhitekst:\n\nUurimise alla võetakse reklaamiturg ehk kas Google takistab konkurentidel kolmandate osapoolte veebilehekülgedele reklaami ülespanekut.\n\nVarem on Google'it kahtlustatud selles, et ta kasutab ära oma positsiooni netiostude otsingumootorina ja operatsioonisüsteemi Android kasutamisel.\n\nEuroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles, et Google'il ei ole õigust takistada teistel firmadel konkureerimast ja innovaatiliselt tegutsemast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit (EL) esitas neljapäeval USA tehnoloogiafirmale Google kolmanda süüdistuse, taas kahtlustab Euroopa Komisjon USA firmat oma domineeriva positsiooni ärakasutamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavu juulis peetakse esimene 378 km pikkune Kalevipoja kangelasjooks\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on kuue päevase mütoloogilise ultrajooksuga, kus Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg“ ainetel läbitakse 378 kilomeetrine teekond, mis tutvustab Eestimaa loodusmaastikke ja Eestimaa kohalikku kultuuri.\n\n„Kalevipoja Kangelasjooksu“ iga päev on temaatiliselt erineva häälestuse ning ülesannetega, iga päeva lõpus ootab jooksjaid põhjalik taastuspakett füsioteraapia, saunade, massaažide, tervisliku toidu ning ka vaimu kosutava kultuurilise programmiga.\n\nSündmusel esinevad aukülalised, kes oma teadmiste ja väega toetavad teekonnal olevaid ultrajooksjaid, sellel aastal kuuluvad aukülaliste nimekirja Indrek Tammoja (Ansambel Rändaja), Vilmar Schiff (Gongimeditatsioon), ansambel Linnutajad ja Silva Soobik (Tiibeti meditsiinikeskus).\n\n17.-22. juulil toimub sündmus pilootprojektina, kus osalevad kutse saanud 7 ultrajooksjat, kellel kõigil olemas rahvusvaheline ultrajooksukogemus. Pilootprojekti raames valmib dokumentaalfilm, mis tuuakse vaatajateni sellel sügisel ning ühtlasi avatakse registreerimine järgmise aasta Kalevipoja kangelasjooksule.\n\nKalevipoja Kangelasjooksu korraldab MTÜ Elujooks meeskond. Organisatsioon loodi aastal 2009, mil asutajaliige Kristjan Puusild jooksis ümber Eesti ja otsustas oma jooksukogemust jagada. Selleks on aastast 2010 toimunud iga-aastaselt 10-päevased Elujooksu laagrid, kus on osalenud üle 150 jooksuhuvilise. Tänaseks on organisatsioonil 30 aktiivset liiget, kes organisatsiooni arengustrateegia põhiselt jooksukultuuri Eestimaal edendavad.\n\nSündmuse kohta leiab põhjalikuma ülevaate koduleheküljelt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sellel pühapäeval algab Nõva looduskeskusest Kalevipoja kangelasjooks, mis lõppeb 22. juulil Soomaa Looduskeskuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIa Remmel: Eesti klaverite fenomen\n\n## Põhitekst:\n\nHelilooja ja muusikauurija ning Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees Alo Põldmäe on Eesti imelist ja saladuslikku klaverimaastikku ja klaverimarkide rohkust uurinud juba pikemat aega. Nagu ta ise on öelnud, on see olnud ülipõnev teekond, kust ikka ja jälle on välja tulnud uskumatuid avastusi ja leide.\n\nEesti klaveriehituse ajalugu on ka üks väikese Eesti imesid. Selle algus ulatub 236 aasta taha ning aegade jooksul on Eestis valmistatud üle 80 margi klavereid. Kui sinna lisada veel klaverite eriliigid – tahvelklaver, pianiino, kabinetklaver, kontsertklaver –, siis on markide arvuks enam kui 130. Raamatu eessõnas ütleb Alo Põldmäe: “Aastast 2000, Eesti klaveriloo aktiivsema uurimise algusest on igal aastal õnnestunud avastada kaks kuni kolm seni tundmatut või ametlikes annaalides fikseerimata klaverit. Olen olnud nagu arheoloog, kes lööb labida maasse ja loodab siit-sealt midagi avastada. [---] Seni on teadaolevalt vanim säilinud Eesti klaver 1817. aastal Tallinnas valmistatud haamerklaver Ehrig, mis praegu kuulub Teatri- ja Muusikamuuseumile. Veel varasemasse aega on viitamas 2010. aasta leid, tahvelklaver C. L. Ammende. Selle valmistamisaasta täpsem selgitamine seisab alles ees. Ammende avastamisega sai Pärnust Tartu, Tallinna, Kuressaare, Valga, Otepää ja Narva kõrval seitsmes klaverivalmistamise linn Eestis.” Ja veel: “Eesti klaverid on kvaliteedi poolest aastakümneid konkureerinud Euroopa suurimate tootjatega. Sellest seisukohast vääriksid Eesti klaverid suuremat tähelepanu, seda enam, et paljude pillide taga on olnud tolle aja eesrindlikuimad klaveriehitustehnoloogiad ja oma ala tipud – Hans Heinrich Falck, Friedrich Wilhelm Hasse, Jaan Rässa, Jaan ja Tõnis Olbrei, Hermann Romm, Hans Orntlich, Eugen Sprenk-Läte koos heliloojast venna Aleksander Lätega, Hermann Jurak, Oskar Heine ja muidugi meie klaveriehituse grand old man Ernst Hiis.”\n\nAlbumi projektijuhi ulatuslikku tööd tegi Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, tema võetud on ka paljud albumi fotod. Eraldi peab peatuma albumi kujundusel ja kunstnikutööl, mis on selle hiiglasliku ja põneva teema vääriline. Eesti klaverid läbi ajaloo ei olnud mitte ainult kvaliteetsed ja head instrumendid, vaid sageli ka nagu kunstiobjektid oma detailirohkete ja peente kaunistustega. Andres Tali, raamatu kujundaja, on ka saanud inspiratsiooni neist erilistest detailidest ning kujundanud raamatust kunstipärase terviku, mis annab suurepäraselt edasi ajastu ja pillide hingust.\n\nSilmatorkavamad klaverid albumis on Hans Heinrich Falcki tahvelklaver 1830. aastatest, kauni kujundusega Hasse klaver oma ornamentika ja lüürakujulise pedaalihoidjaga. Muljet avaldavad on Rathke kabinetklaver pitsilise nikerdatud puldiga ning Rathke pianiino oma nikerdatud jalgade ja peenelt töödeldud küünlahoidjatega. Siis juugendstiilis pianiino Lyra Valgast, eestipäraste ornamentidega Rässa klaver ja valge pianiino Astron. Hulk lehekülgi on pühendatud Ernst Hiisile ja Estonia klaverite algusele. Raamatu lõpetabki Estonia klaveri tänapäev, klaverivabrik “Estonia”, mis Indrek Laulu juhtimise all on väga edukas ja traditsioone uhkelt jätkanud. Üks erakordsemaid instrumente selles albumis on aga Saaremaalt Koimla külast pärit Mihkel Salongi, hiljem pikka aega Peterburis töötanud meistri kunstiteoselaadne pianiino, mida kaunistab ülipeen ornamentlik moonide kompositsioon. See tundub olevat inspireerinud ka kunstnik Andres Talit, kes valis selle albumi läbivaks kujundiks. Võluvad on ka Orntlichi ja Hermanni päikesemotiiviga kaunistatud klaverid, mida mainib autor Alo Põldmäe ka oma eessõnas.\n\nRaamatu esitlusel 14. aprillil Kadrioru lossis avaldati lootust, et see raamat võiks saada üheks Eesti tutvustajaks ja visiitkaardiks maailmas (kuna on ka paralleelselt ingliskeelse tõlkega) ja et Eesti klaver võiks maailmas olla üks meie ainulaadsuse saadik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aprillikuus ilmus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning kirjastuse SE&JS (Sirje Endre) ühistöös üks tähelepanuväärne raamat, Alo Põldmäe “Eesti klaver. Estonian pianos” - Ia Remmel uuris ajakirjas Muusika seda teost lähemalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMikser: Jõksil pole sotside valdavat toetust\n\n## Põhitekst:\n\n\".. lugesin eilsest Ekspressist Allar Jõksi mitmekordset kinnitust, et tegelikult toetavat kõik sotsid hoopis teda. Ma ei välista, et mõni ehk toetab, nagu ilmselt toetab mõni reformierakondlane Nestorit ja mõni keskerakondlane Helmet,\" kirjutas Mikser neljapäeval sotsiaalmeedias. \"Aga olles ise üks neist sotsiaaldemokraatidest, kes riigikogus ja võimalik et ka valimiskogus riigipead valima asuvad, võin kinnitada, et sotsiaaldemokraatide valdavat toetust Jõksil ei ole.\"\n\nKui Jõks soovib sotside toetust kunagi saavutada, \"siis on selleks kindlasti paremaid moodusi, kui taolise alusetu väitega avalikult kelkimine\", märkis Mikser.\n\n\"Teine asi, mis mind (ja imselt mitte ainult mind) sügavalt häirib, on Jõksi enesekindel väide, et tema on tänaste presidendikandidaatide hulgast \"kõige vähem riiki varastanud ja kõige vähem kommunist\". Omistada kõigile konkurentidele justkui muuseas nii korruptsioonikuritegusid kui ihalust totalitaarse ideoloogia järele on edevus ja populism,\" kirjutas Mikser. \"Populism on ka seni peamiselt Keskerakonna ja EKRE suust kõlanud lubadus hakata riiki valitsema rohkete referendumite abil - lubadus, mille külge on end nüüd haakinud ka Jõks.\"\n\nValimisloosungil \"julgen võtta populaarseid positsioone\" on Mikseri sõnul üks oluline miinus - see ei ütle, kuidas võib kandidaat riigipeaks saades käituda olukorras, kus on vaja võtta, kaitsta ja selgitada seisukohti, mis ei ole rahva seas spontaanselt populaarsed.\n\n\"Tean omast käest, et valimiskampaania ajab kandidaadil adrenaliini üles. Värskelt poliitikasse tulnu puhul on erutus ilmselt eriti kõrge. Et aga mitte iseenda retoorikast liigselt süttides põletada sildu, millest ise hiljem tahaks üle kõndida, tuleks aeg-ajalt hoogu pidada ja hetkeks iseendasse vaadata. Sest nagu on kirjutanud Miguel de Cervantes: iseenda tundmine pakub inimesele kõige paremat kaitset edevuse eest,\" lisas Mikser.\n\nEesti Ekspress kirjutas kolmapäeval, et Allar Jõksi väitel olid sotside juhid eesotsas esimees Jevgeni Ossinovskiga algselt valmis hoopis teda toetama. \"Siis ilmus ootamatult välja [Eiki] Nestori kandidatuur. Jõksi tiim kahtlustabki siin Reformierakonna karvast kätt,\" seisab lehes. Kui sotsiad Nestoriga välja ei lähe, siis tulevat sotsid Jõksi hinnangul taha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endise sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu SDE fraktsiooni liige Sven Mikser kinnitab, et IRL-i presidendikandidaadil Allar Jõksil ei ole põhjust loota sotside valdavale toetusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Levadia leidis Florasse siirdunud treenerile asendaja\n\n## Põhitekst:\n\n“See minu jaoks uus väljakutse,” ütles täna Maarjamäel U-21 meeskonna peatreenerina esimese treeningu läbi viinud Vassiljev klubi kodulehe vahendusel.\n\n“Olen Argo Arbeiteri kõrval kaks aastat meeskonna abitreener olnud ning tunnen kõiki poisse väga hästi. Olen ambitsioonikas ja mul on edasiseks tööks palju mõtteid.”\n\n“Meil on väga hea ja tugev meeskond – paljud poisid võiksid juba Premium Liigas mänguminuteid saada, näiteks Cristofer Kuusma ja Magnar Vainumäe valmistuvad koos esindusega mänguks Praha Slavia vastu. Üritan oma teadmiste ja kogemustega noortele mängijatele palju juurde anda. Siit on meil ainult edasi minna,” rääkis Vassiljev.\n\nFC Levadia U-21 peab oma esimese kohtumise Esiliigas uue peatreeneri juhendamisel eeloleval laupäeval, 16. juulil kell 13:00 Maardus sealse Maardu Linnameeskonna vastu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Esiliigas mängiva FC Levadia U-21 noortemeeskonna peatreeneriks on alates tänasest Vladimir Vassiljev. Ühtlasi jätkab Vassiljev FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuhina ning 2004. aastal sündinud poiste (U-13) võistkonna treenerina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa koondise koosseisus sõidab olümpiale viis NBA mängijat\n\n## Põhitekst:\n\nKõige suurema üllatusena jäi peatreener Vincent Collet' poolt nimetatud valikust eemale Orlando Magicu tagamees Evan Fournier.\n\nSellele vaatamata on prantslaste koosseisus tublisti NBA kogemust, kui olümpiale sõidavad Tony Parker (San Antonio), Nicolas Batum (Charlotte), Boris Diaw (San Antonio), Rudy Gobert (Utah) ja Joffrey Lauvergne (Denver).\n\nPrantsusmaa koosseis: Nicolas Batum (Charlotte), Nando De Colo (Moskva CSKA), Boris Diaw (San Antonio), Antoine Diot (Valencia), Mickael Gelabale (Le Mans), Rudy Gobert (Utah), Thomas Heurtel (Anadolu Efes), Charles Kahudi (Villeurbanne'i ASVEL), Joffrey Lauvergne (Denver), Tony Parker (San Antonio), Florent Pietrus (Nancy) ja Kim Tillie (Vitoria Laboral Kutxa).\n\nPrantsusmaa kuulub Rio olümpiaturniiril A-alagruppi koos USA, Venetsueela, Serbia, Hiina ja Austraaliaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Väskelt Manilas toimunud kvalifikatsiooniturniiril Rio de Janeiro olümpiapileti kindlustanud Prantsusmaa korvpallikoondis nimetas 12-mehelise koosseisu olümpiamängudeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon tahab tõkestada varjupaigataotlejate rändamist liikmesriikide vahel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me tahame kehtestada varjupaigataotlejate jaoks selged nõudmised ja kohustused, et vältida sekundaarset migratsiooni ja asüüliprotseduuri kuritarvitamist,\" selgitas migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos Komisjoni uusi ettepanekuid tutvustades.\n\nVoliniku sõnul oleks plaani jõustumise korral nii, et varjupaigataotleja, kes ei oota ära varjupaigamenetluse lõppu esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus, või ei tee kohalike võimudega koostööd, riskib sellega, et tema taotlust tühistatakse automaatselt.\n\nEelmisel suvel Euroopasse saabunud varjupaigataotlejatest jõudis suurem osa lõpuks Saksamaale või Skandinaavia riikidesse, kuigi nad olid enne seda läbinud mitmeid Euroopa Liidu liikmesriike.\n\nKomisjoni hinnangul aitab asüülireeglite ühtlustamine kaasa sellele, et varjupaigataotlejatel kaoks võimalus Euroopa riikide vahel soodsaimat valikut teha.\n\nEttepaneku peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.\n\nKomisjon: samad tagatised kõigis liikmesriikides\n\nEile välja saadetud pressiteates märgiti, et tõhusama ja järjekindlama varjapaigasüsteemi loomiseks esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse ühine menetlus ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi ja kaitset käsitlevad ühtsed standardid. Samuti soovib Komisjon veelgi ühtlustada vastuvõtutingimusi EL-is.\n\nNeed ettepanekud lihtsustavad ja lühendavad varjupaigamenetlust ning otsuste tegemist, hoiavad ära varjupaigataotlejate teisest rännet ja parandavad selliste isikute integratsiooniväljavaateid, kellel on õigus saada rahvusvahelist kaitset.\n\n\"EL vajab tõhusat ja kaitsvat varjupaigasüsteemi, mis põhineb ühistel normidel, solidaarsusel ja kohustuste õiglasel jagamisel. Kavandatavad reformid tagavad nii selle, et rahvusvahelist kaitset tõeliselt vajavad isikud saaksid selle kiiresti ja et need, kellel puudub õigus EList kaitset saada, saadetakse kiiresti tagasi,\" märkis Komisjoni asepresident Frans Timmermans.\n\nKomisjon teeb ettepaneku asendada varjupaigamenetluse direktiiv määrusega, millega luuakse täielikult ühtlustatud ühine EL-i menetlus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Sellega lihtsustatakse, selgitatakse ja lühendatakse varjupaigamenetlusi. Üldmenetlust lühendatakse ja ühtlustatakse, et otsused tehtaks hiljemalt kuue kuu jooksul.\n\nVarjupaigataotlejatele kindlustatakse samad tagatised kõigis liikmesriikides. Neile antakse õigus isiklikule vestlusele ning tasuta õigusabile ja esindajale juba haldusmenetluse käigus. Eraldi tagatised antakse erivajadustega varjupaigataotlejatele ja saatjata alaealistele. Viimastele tuleks määrata eestkostja hiljemalt viis päeva pärast taotluse esitamist.\n\nKuritarvitustega võitlemiseks kehtestatakse uus kohustus teha ametiasutustega koostööd ning ranged meetmed juhuks, kui seda ei täideta.\n\nKomisjon selgitab ka turvaliste riikide põhimõtet ja muudab selle põhimõtte kasutamise kohustuslikuks. Ettepaneku kohaselt asendataks liikmesriikide nimekirjad turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide kohta Euroopa Liidu nimekirjaga viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist.\n\nKaitsestandardite ühtlustamiseks ELis ning teisese rände ja soodsaima varjupaigariigi valimise lõpetamiseks teeb komisjon ettepaneku asendada praegune miinimumnõuete direktiiv uue määrusega. Sellega ühtlustatakse heakskiidetud varjupaigataotluste arvu ning kaitse liike. Samuti kehtestatakse rangemad normid teisese rände eest määratavate karistuste kohta. Viieaastane periood, mille möödudes oleks rahvusvahelise kaitse saajatel õigus saada pikaajalise elaniku staatus, algab uuesti iga kord, kui isik tabatakse liikmesriigis, kus tal ei ole õigust viibida või elada.\n\nTegu on järjega eelmistele ettepanekutele\n\nTäpsustatakse rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi ja kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabiga ning teatavat liiki sotsiaalabi kättesaadavuse võib muuta sõltuvaks osalemisest integratsiooniprogrammides.\n\nSelleks et tagada inimväärsed ja ühtlustatud vastuvõtutingimused kogu EL-is ning hoida ära teisest rännet, teeb Komisjon ettepaneku muuta vastuvõtutingimuste direktiivi. Muuhulgas võimaldatakse liikmesriikidel määrata varjupaigataotlejatele kohustuslik elukoht või kehtestada aruandluskohustus, et nad oleksid kättesaadavad ega põgeneks. Juhul kui varjupaigataotleja rikub kohustust elada talle määratud kohas ja kui on oht, et ta põgeneb, võib liikmesriik teda kinni pidada.\n\nSamuti selgitatakse ettepanekus, et vastuvõtutingimusi pakub ainult vastutav liikmesriik, ja kehtestatakse selgemad normid selle kohta, millal on võimalik piirata õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele ja millal võib rahalisi toetusi asendada mitterahaliste materiaalsete vastuvõtutingimustega.\n\nJuurdepääs tööturule antakse varem ja soodsamatel tingimustel (hiljemalt kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist) ja täies kooskõlas tööturu standarditega.\n\nTäna esitatud seadusandlikud ettepanekud on järg esimestele ettepanekutele, mille Komisjon võttis vastu 4. mail, et reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, nagu on kirjeldatud Euroopa rände tegevuskavas ja Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises.\n\n6. aprilli teatises seati samuti eesmärgiks vähendada ebaseadusliku rände voogusid, luues muu hulgas abivajajatele turvalise ja seadusliku võimaluse ELi jõudmiseks. Sellega seoses esitas Komisjon eile ka ettepaneku luua ELi ümberasustamisraamistik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjonil on kavas muuta varjupaiga taotlemise reeglid EL-is rangemaks ning üheks suureks eesmärgiks on takistada varjupaigataotlejate liikumist ühest liikmesriigist teise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHolsmer: valitsus ei tagane struktuursest tasakaalust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Struktuursest tasakaalust kinnipidamine on oluline ning pole põhjust kahelda, et valitsus sellest taganeks. Eesti riigi rahandus on Euroopa Liidus üks korrektsemaid ning riigi eelarvepositsiooni nõnda mustades toonides kirjeldada pole põhjust,\" kommenteeris Holmser Sõerdi mõtteid ERR-i uudisteportaalile.\n\nHolmseri sõnul on loomulik, et kõiki uusi riske nagu Brexit tuleb hinnata ja see kajastub rahandusministeeriumi sügiseses majandusprognoosis.\n\n\"Mulle natuke tundub, et härra Sõerd tahaks praegusel suvisel ajal kokteilis nii õlut, viina kui siidrit, sest ta räägib korraga reservide suurendamisest, ülejäägis struktuursest eelarvepositsioonist ja no et makse peaks ka langetama. Kõike korraga aga ei saa, kuskil on tasakaal ja eks selle leidmine ongi eelarve kokku panijate peen töö. Mõistlik oleks riskide ja hirmude kirjeldamise kõrval rääkida ka konstruktiivsetest ettepanekutest, mida teha,\" rääkis Holsmer.\n\nMis puudutab reservide kogumist, siis võimalike riskistsenaariumite realiseerumisel majanduses, on Holsmeri sõnul olulisim töötukassa reservide olemasolu. \"Esimesed märgid majanduse jahtumisel ilmnevad tööjõuturul ja töötukassasse kogutud reservid, mis selle aasta lõpuks on ligi 700 miljonit eurot, tagavad selles osas kindlustunde,\" sõnas Holsmer.\n\nTa märkis, et riigil on veel täiendavalt erakorralisteks juhtudeks mõeldud 400 miljoni euro suurune stabiliseerimisreserv ning ca 800 miljoni suurune likviidsusreserv.\n\nRiigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vastupidiselt Aivar Sõerdi kartustele kinnitas tema erakonna- ja komisjonikaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer, et riik ei kavatse struktruursest eelarvetasakaalu põhimõttest taganeda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavakorvpall toob laupäeval Pärnusse 3x3 korvpalli tipud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eliit sarja võistkonnad tulevad siia Vilniusest Moskvani vaid ühe eesmärgiga - tulla Pärnu etapil 3 parema sekka, kes sel suvel saavad viimastena pääsme 30. juulil Tallinnas, Vabaduse väljakul toimuvale lõppvõistlusele,\" selgitas võistluste korraldaja Reigo Kimmel. \"Tallinn Open on Baltikumis ja Põhjamaades ainus 3x3 turniir, mille võitja pääseb FIBA 3x3 maailmaturneele, sellest ka suur huvi,\" rääkis Kimmel.\n\nFIBA 3x3 korvpalli maailmaturnee võimaldab kõikidel võistkondadel tõusta 3x3 korvpalli maailma tippu ning saada osa sel aastal üle 300 000 dollarilisest auhinnafondist. Pärnus toimuvast eelvoorust pääsevad 3 paremat võistkonda Tallinnasse, millest vaid parim sõidab maailmaturnee osavõistlusele Prahas. Osavõistluse võitja pääseb edasi Abu Dhabis toimuvale finaalvõistlusele, selle võitja omakorda Dohas toimuvale 3x3 All-Star turniirile. Eelmisel aastal Ovidius Varanauskase poolt juhitud Leedu võistkond võitis nii Tallinn Open turniiri kui ka Lausannes peetud FIBA 3x3 maailmaturnee osavõistluse ning jõudis välja maailmaturnee finaalvõistlusele.\n\nPärnus näeb palliplatsil ka aastaid tänavakorvpalli mänginud Mario Poluskit, kelle sõnul on tänavakorvpalli tase aastatega märgatavalt tõusnud. \"Pärnu etapi tase on täna oluliselt kõrgem kui mõned aastad tagasi Tallinn Open finaalturniiri oma\", hindas Polusk.\nLisaks eliit sarjale selguvad Pärnus parimad veel 10 võistlusklassis alates 13-aastastest poistest kuni 35+ aastaste seenioriteni. Mängud Martensi väljakul algavad laupäeval kell 11:00 sega- ja noortesarjades, eliit sari ning vanemad võistlusklassid alustavad mängudega kella 13:30-st. Finaalmängu algus on kell 16:45.\n\nVõistlustele saab registreerida veel täna kella 18:00-ni aadressil www.tanavakorvpall.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel laupäeval Pärnus toimuval Sprite 3x3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste hooaja viimsest põhiturniirist võtavad lisaks Eesti parimatele osa ka võistkonnad Lätist, Leedust, Soomest ja Venemaalt. Võistluste favoriidiks on Kristjan Kanguri klubikaaslase Ovidius Varanauskase võistkond Leedust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Vikerhommik\" tutvustas täna hommikul esmakordselt koomikseid\n\n## Põhitekst:\n\nOma teekonnal kohtusid Taavi Libe ja Madis Kimmel mitmete inimestega, aga tegid ka tavapärast tööd – lugesid ilmateadet, õnnitlusi ning tutvustasid värskeid ajalehti. \"Täna on selline ajalooline päev, et saame teile ka koomiksitest rääkida,\" ütles Libe.\n\nElektriautoga sõitmine polnud saatejuhtidele just kuigi positiivne kogemus. \"Meie esimese peatuseni on jäänud 19 kilomeetrit,\" ütles Kimmel esimeses Facebooki otseülekandes, \"ja meie auto akut on jäänud kuskil 8 kilomeetrit.\" Laitse lossi juurde jõudes rääkisid saatejuhid, et olid auto navigatsioonisüsteemile andnud käskluse leidmaks lähim laadimispunkt, aga sattusid hoopis sama ringi sõitma. \"Sõidab hästi, aga kütust võtab jube palju,\" ütles Libe elektriauto kohta.\n\nTeel kohtuti ka näiteks elektriauto omanik Silviga, kes jagas meestele näpunäiteid ja külastati Ruila Talle ja Saidafarmi.\n\nRuila Tallides kohtusid saatejuhid endise laskesuusataja Martten Kaldvee ja ratsutaja Urmas Raagiga. \"Eesti ratsaspordi eesmärgiks on, et Tokyos 2020 oleks ratsasportlane esindatud,\" sõnas Kaldvee. Raag seevastu ei pidanud seda võimalikuks. \"Kuna Eesti riik on väike ja kvalifikatsioonisüsteemid on nii keeruslieks tehtud.\" ütles Raag. \"Võime normid ära täita, aga reaalne pääs sõltub rahakoti suurusest ja raha meil tegelikult pole,\" lisas ta.\n\n\"Vikerhommik\" külastas ka Saidafarmi, kus räägiti Juhan Särgavaga ning vaadati loomad üle.\n\nOtseülekandena filmitud saate puhul tundsid vaatajad muret saatejuhtide turvalisuse üle, mille peale Kimmel näitas, et turvavööd on kinnitatud ning lisas: \"Seadus ei ütle, et autoroolis ei tohi raadiot teha,\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Vikerhommiku\" saatejuhid Taavi Libe ja Madis Kimmel alustasid täna hommikul kell 5.30 raadiomaja juurest sõitu ELMO elektriautoga. Nende eesmärgiks oli saate lõpuks jõuda Pärnusse või vähemalt selle lähistele. Saatele sai kaasa elada ka Facebookis, kus edastati live- videot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nElektriteatri suvine välikino toob Tartu eri paigus vaatajateni väärtfilmid\n\n## Põhitekst:\n\nJuulist septembrini toimub kokku 18 filmiseanssi, mis toovad vaatajani nii pärle tänavusest filmisaagist kui end tõestanud filmiklassikat. Linastuvad näiteks \"Rahutu veri\" ja \"Põlgus\" prantsuse filmiklassikast, biitlite esimene mängufilm \"A Hard Day’s Night\", kodumaine dokumentaal \"Moest väljas\", muusikal \"Ameeriklane Pariisis\" ja kogupere seiklusfilm \"Supilinna Salaselts\". Kõigi täispikkade filmide ette näidatakse Eesti lühianimatsiooni. Välikino rändab Tartu erinevais paigus, põigates kesklinna, Karlovasse, Annelinna ning Supilinna.\n\n\"Elektriteater on välikinost unistanud algusest peale ja meil on väga hea meel, et see nüüd teoks saab,” kommenteeris Elektriteatri visionäär Andres Kauts. \"Hooandjate ja kaasaelajate entusiasm näitab, et inimestel huvi on. Loodame, et igaüks leiab programmist endale midagi.\"\n\nVälikino seansid on publikule tasuta. Kaasa tuleb vaid võtta oma istumisalus ja nutitelefon või taskuraadio, millest oma kõrvaklappide abil filmiheli kuulata. Varsti jõuavad kohale ka toolid ja kõrvaklapid, mida soovijaile kohapeal tasu eest renditakse.\n\nVälikino saab teoks tänu Tartu linnale, 422 hooandjale, Ameerika Ühendriikide suursaatkonnale Tallinnas, Prantsuse Instituudile, tööriistalaenutus Cramole ning trükikojale Kroonpress.\n\nFilmi \"Mees, kes jäi ellu\" linastus on 16. juulil kell 23. Publikut oodatakse juba kell 21, mil avab uksed kultuuribaar Naiiv, et pakkuda kosutust nii kõhule kui keelele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu väärtfilmikino Elektriteater alustab 16. juulil esimese seansiga vabas õhus. Kalmistu liivakivipaljandil linastub Oscaritega pärjatud seiklusfilm “Mees, kes jäi ellu\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome majandus kasvas eelmisel aastal 0,2 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nEsialgsete andmete kohaselt oli kasv 0,5 protsenti.\n\nKaupade tootmisel ja teenuste pakkumisel loodud lisandväärtus oli 209 miljardit eurot. Enim kasvas see andmetöötlusteenustes, keemia-, metsa- ja metallitööstuses.\n\nMajanduskasvu toetas põhiliselt tarbimine. Eratarbimise kulud kasvasid 1,5 protsenti.\n\nErainvesteeringud suurenesid 2,2 protsenti ja avaliku sektori investeeringud vähenesid 5,1 protsenti. Eksport vähenes 0,2 protsenti ja import kasvas 1,9 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome statistikaameti neljapäeval avaldatud lõplike andmete kohaselt kasvas Soome sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmisel aastal 0,2 protsenti, kirjutab Taloussanomat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondis langes FIFA edetabelis koguni 22 kohta\n\n## Põhitekst:\n\nTabeli esimesed viis kohta on jäänud muutumatuna: teise koha säilitas EM-i veerandfinalist Belgia, kolmas on Kolumbia, neljas Saksamaa ja viies Tšiili. Kuuendaks tõusis värske Euroopa meister Portugal (+2 kohta), nende kannul on seitsmendal real Prantsusmaa (+10). Hispaania ja Brasiilia andsid ära kaks kohta ning on nüüd vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal, Itaalia (+2) lõpetab esikümne, kirjutab Soccernet.ee.\n\nEuroopa meistrivõistluste finaalturniiri poolfinalist Wales tõusis 15 koha võrra tabelis 11. kohale ning Island (+12) on nüüd maailma 22. jalgpalliriik. Muljetavaldava tõusu tegid ka Horvaatia (+12) ja Poola (+11), kes nüüd tabelis vastavalt 15. ja 16. kohal.\n\nEesti koondis asub värskes edetabelis 116. kohal (-22). Meie naabritest on Venemaa 38. (-9), Soome 65. (+2), Läti 109. (-5) ja Leedu 127. kohal.\n\nMeie valikgrupist on kõrgeimal kohal on teisel real asuv Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina on maailmas 29. (-9), Kreeka 52. (-12) ja Küpros 85. (-1) kohal. Värskel FIFA liikmel Gibraltaril hetkel edetabelikoht puudub.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval avalikustatud FIFA edetabelit kroonib jätkuvalt Copa America finaalis kaotusevalu tundma pidanud Argentina. Eesti jalgpallikoondis elas läbi koguni 22-kohalise languse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti purjelaudurid korjasid Lätis toimunud finaaletapilt mitmeid poodiumikohti\n\n## Põhitekst:\n\nFormula klassis võitis Baltic Cup Läti etapi lätlane Janis Preiss. Teise koha saavutas John Kaju (Saaremaa Surfiklubi) ja kolmandaks tuli Rytis Jasiunas Leedust.\n\nKogu sarja võitis Janis Preiss, teiseks tuli John Kaju ja kolmandaks Janis Rencis Lätist. Igati väärika tulemuse saavutas ka Erno Kaasik, kes Lätis oli 6. ja sarja kokkuvõttes 7.\n\nMeie noored formulistid Läti etapil ei osalenud, kuid sarja kokkuvõttes poiste kõrged positsioonid säilisid. U-20 esikoha saavutas Karl-Erik Saarm ja kolmanda koha Tristen Erik Kivi.\n\nTechno 293 klassis osales eestlastest finaaletapil Raul Mihkel Anton, kes saavutas U-17 poiste seas neljanda koha. Sarja kokkuvõttes säilitasid eestlastest väljapaistvad positsioonid U-15 vanusearvestuse tüdrukud. Esimese koha saavutas Lola Maria Pärna, teise Marili Ringo ja kolmanda koha Margaret Kalm. Kõik tüdrukud on Tallinna Purjelauakooli noored.\n\nPoistest säilitasid kõrged positsioonid vennad Schneiderid. Daniel Schneider saavutas U-15 vanusearvestuses kolmanda koha ja Gregor Schneider tuli U-17 seas kolmandaks. Poisid on samuti Tallinna Purjelauakooli noored.\n\nPurjelaua olümpiaklassis RS:X saavutas sarja esikoha leedukas Karolis Zakauskas. Teise koha saavutas Rainer Kasekivi (TPLK) ja kolmanda koha Marcus Pertelson (TPLK). Naiste arvestuse võitis Ingrid Puusta (NYCS), järgnesid Keitija Birzule Lätist ja Keit Järve (NYCS).\n\nU-19 vanusegrupi parimaks tuli Roomet Riho Pung (TPLK). Teist ja kolmandat kohta jäid võrdsete punktidega jagama Keitja Birzule ja Rasmus Pertelson (TPLK).\n\nLohede Formula Kite klassis saavutas finaaletapi esikoha ja sarja võidu Madis Kallas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavune Baltic Cup finaaletapp peeti Lätis Liepajas. Võistlus langes seekord mitme surfi suursündmusega samale nädalavahetusele, mistõttu osalus oli tavapärasest pisut tagasihoidlikum. Kuid enamik favoriite olid kohal, sest augusti alguses peetakse samades vetes Formula Euroopa meistrivõistlused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti politsei abistab Salacgrivas toimuval festivalil kaasmaalasi\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt varasematele aastatele on Eesti politsei esindatud lõunanaabrite suurimal muusikafestivalil Positivus, mis kestab Salacgriva linnas reedest pühapäevani.\n\nFestivali ajal on Eesti politseinikud ööpäevaringselt valmis kaasmaalasi ja Läti kolleege abistama, kokku on festivali ajal tööl neli Eesti politseinikku, kes töötavad kahes vahetuses.\n\nVarasemate aastate kogemused ütlevad, et suuremate probleemide vältimiseks tuleks osalejatel leida aega tutvuda Positvus festivali kodukorraga, mis on inglisekeelsena saadaval ürituse kodulehel: https://www.positivusfestival.com/en/festival-info/apmekletajiem/noteikumi/ .\n\n\"Kuigi festivalil on Eesti politseinikud, kelle ülesanne on hätta sattunud kaasmaalasi aidata ja vajadusel tõlgi rollis olla, ei tähenda see, et külastajatele nende teadmatust kohalikest seadustest või kehtivast kodukorrast lihtsamini andestataks,\" ütles Pärnu politseijaoskonna liiklusjärelevalve- ja patrullitalituse juht Sander Peremees.\n\nTema sõnul tuleb külastajatel probleemide vältimiseks end kurssi viia festivali ootustega külastajate käitumisele ja läbi lugeda reeglid. \"Kindlasti pööravad Läti korrakaitsjad sarnaselt varasematele aastatele rõhku narkootikumide leviku ja tarvitamise tõkestamisele,\" märkis Peremees.\n\nLäti poole suunduvatel kaasmaalastel peab olema kaasas ID-kaart või pass. Sõidukiga festivalile minejatel peab kindlasti olema kaasas juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistus.\n\nLäti kolleegid Eesti ID-kaardi abil juhtimisõigust ei tuvasta, mistõttu peab olema kindlasti esitada juhiluba ning soovitavalt võiks kaasas olla ka roheline kaart, mis liiklusõnnetuse korral hõlbustab asjaajamist.\n\n\"Sõidukirooli on ohutu istuda alles siis, kui tervis on peost täielikult taastunud. Arvestada tuleb võimaliku joobekontrollidega nii Eesti kui ka Läti poolel,\" märkis Peremees.\n\nKaasa võetud dokumentide ja väärisesemete turvaline hoidmine on äärmiselt oluline ning seetõttu on mõtekas liigne sularaha ja mittevajalikud dokumendid koju jätta.\n\nSalacgriva ümbruses kehtivad festivali ajal mitmed liikluspiirangud, mis puudutavad ennekõike parkimist ja piirkiirust. Neist tuleb kinni pidada ja arvestada, et Läti politsei suhtub kõikidesse rikkumistesse täie tõsidusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel Lätis Salacgrivas algaval festivalil Positivus abistab eestlastest külastajaid Eesti politsei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real pole enam maailma kõige väärtuslikum spordiklubi\n\n## Põhitekst:\n\nKolmel järjestikusel aastal selles tabelis esikohta hoidnud Real lasi tänavu endast mööda ameerika jalgpalli profiliiga NFL-i meeskonna Dallas Cowboysi.\n\nAastaga 25-protsendilise tõusu teinud Cowboysi väärtuseks hindas Forbes 4 miljardit dollarit. Tänavu Meistrite liiga võitjaks kroonitud Madridi Reali väärtus tõusis 12 protsenti ning klubi koguväärtuseks hinnatakse 3,65 miljardit dollarit.\n\nTabelis tõusis kolmandale kohale teine Hispaania suurklubi Barcelona (3,55 miljardit), neljas oli NFL-i meeskond New York Yankees ning viies inglaste Manchester United.\n\nMaailma kõige vaadatum profispordisari NFL jätkas tabelis üldist valitsemist, kui 50 kõige väärtuslikuma klubi hulgas oli koguni 27 NFL-i meeskonda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandusajakiri Forbes pani taaskord pingeritta maailma kõige väärtuslikumad spordiklubid. Pikalt esikohal püsinud Hispaania hiid Madridi Real pidi sel korral liidrikoha loovutama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHinnang: May andis Johnsonile piisavalt nööri, et viimane saaks end üles puua\n\n## Põhitekst:\n\nEile õhtul, kohe pärast kuningannalt volituse saamist, tegi May teatavaks uue valitsuse olulisemad ametikohad, vahendavad The Guardian, BBC, The Daily Telegraph, Foreign Policy jt.\n\nPeaministrist tähtsuselt järgmise ametikoha, ehk rahandusministri portfelli sai senine välisminister Philip Hammond (60). See tähendas ka seda, et David Cameroni lähedaseks liitlaseks olnud George Osborne pidi valitsusest lahkuma. Hammondit peetakse usaldusväärseks ja kindlaks valikuks, kelle nimetamist on mitmel pool finantsringkondades juba tervitatud. Enne Brüsselist saadud mööndusi oli Hammond küllaltki euroskeptilisel positsioonil, kuid enne referendumit toetas ta Euroopa Liidus jätkamist.\n\nHammondi asemel saab välisministriks vastuolulise kuulsusega Boris Johnson (52) - Londoni endine linnapea ja Brexiti-kampaania üks juhtfiguure. Johnson oli pärast referendumi tulemuste selgumist ka ise tooride juhiks ja peaministriks pürgimas, kuid oli sunnitud loobuma pärast seda, kui tema lähedane liitlane, justiitsminister Michael Gove samuti peaministriks kandideerida otsustas. Johnson pole varem kunagi ministriametis olnud, samuti on ta oma väga vaba sõnavalikuga väljaütlemistega jõudnud solvata juba mitmeid maid ja riigijuhte, kellega tuleb tal nüüd suhtlema hakata. Samas on mitmed eksperdid ja teda tundvad inimesed rõhutanud, et Johnsoni näol on tegu väga intelligentse persooniga, kelle senine avalik kuvand on teadlikult valija ning meedia hullutamiseks võetud roll.\n\nMay asemel saab siseministriks Amber Rudd (52), kes on seni olnud energeetika ja kliimamuutuste minister. Enne referendumit toetas ta Euroopa Liidus jätkamist.\n\nEesti jaoks ilmselt kõige olulisemal ametikohal ehk kaitseministri toolil jätkab Michael Fallon (64) ehk mees, kes on osalenud senises koostöös nii kahepoolselt kui ka NATO raames. Enne referendumit toetas Euroopa Liidus jätkamist ning teda peetakse sarnaselt Hammondile kindlaks ja usaldusväärseks valikuks.\n\nValitsuses on loodud ka uus ametikoht ehk nn Brexiti-minister, kelleks sai Euroopa Liidust lahkumist toetanud rahvasaadik David Davis (67). Tegemist on veteranpoliitikust euroskeptikuga, kes pole varem ministriametis olnud (küll aga on olnud erinevates rollides varivalitsustes). 2005. aastal kaotas tooride juhi valimistel David Cameronile.\n\nRahvusvahelise kaubanduse ministriks sai euroskeptik ja EL-ist lahkumist toetanud Liam Fox (54). Tegu on samuti uue ministrikohaga. 2010. aastal nimetati ta Cameroni poolt kaitseministriks, kuid ta pidi juba 2011. aastal tagasi astuma seoses süüdistustega, et ta lasi oma sõbra ja lobby-tegija Adam Werritty kaitseministeeriumi tööprotsessile liiga lähedale. Pürgis äsja taas kord tooride juhiks, kuid ta elimineeriti juba esimeses hääletusvoorus.\n\nOsav poliitiline manööver Brexiti-kampaania poliitikute tasalülitamiseks\n\nKõige suuremat vastukaja sai Johnsoni nimetamine. Paljusid jahmatas asjaolu, et mees, kelle tegevus on põhjustanud suure osa käesoleva hetke probleemidest, saab autasuks välisministri portfelli. Ning oma hämmeldust tõttasid väljendama suur osa opositsiooni poliitikutest.\n\nJohnsoni puhul väärib äramärkimist, et lisaks regulaarsele sõimule Euroopa Liidu aadressil on ta öelnud rohkem kui inetuid asju ka teiste riikide ja poliitikute aadressil.\n\nNäiteks võitis ta esikoha väljaande Spectator võistlusel, mille eesmärgiks oli Saksa humoristiga seotud skandaali valguses leida kõige ropum luuletus Türgi president Recep Tayyip Erdogani kohta. Varem samas väljaandes töötanud Johnson osutus edukaks täna vemmalvärsile, mis vihjas Erdogani seksuaalsuhetele kitsega.\n\nUSA presidendi Barack Obama kohta on ta öelnud, et tegu on pooleldi keenialasega, kellel on oma päritolu tõttu vimm Suurbritannia vastu. Hillary Clinton aga meenutavat talle \"sadistlikku medõde mõnest vaimuhaiglast\".\n\nKirjeldades kunagi leiboristide sisetülisid, mainis Johnson, et tooride erakond on juba harjunud \"Paapua Uus-Guinea stiilis kannibalismi ja pealikuhukkamisega ning seetõttu vaatab ta rõõmsa rahuloluga seda hullust, mis Tööparteis maad on võtnud\". Hiljem ta vabandas ning teatas, et lisab Paapua Uus-Guinea hea meelega oma \"rahvusvahelise vabandamisturnee nimekirja\".\n\nEuroopa Liidu kohta on ta aga väitnud, et sellel on Adolf Hitleri omadele sarnanevad eesmärgid ning et Ukraina kriisis olevat samuti süüdi Euroopa Liit.\n\nSamas rõhutavad mitmed ajakirjanikud ja analüütikud, et kuna Theresa May pidi Leave-kampaaniat vedanud tooridele mingeid kohti andma, siis otsustas ta seda teha võimalikult kavalalt.\n\nEsiteks lõi ta kaks uut ametikohta - Brexiti ministri ja rahvusvahelise kaubanduse ministri, mis muudavad välisministri portfelli senisest palju tähtsusetumaks. Kõik mainitud ametikohad andis May Brexiti toetajatele ning kõik need ametikohad on ka seotud Brexiti reaalse rakendamisega. Seega ei õnnestunud Johnsonil kõrvalt vaadata, kuidas teised tema tekitatud olukorda lahendavad, vaid tal ja ka Foxil ning Davisel on suurepärane võimalus praktikas demonstreerida, kuidas enne referendumit valijatele antud lubadused kuidagi paika ei pea. Samas pole ükski neist nii võimsal positsioonil, et saaks mingi suurema probleemi tekitada, mida peaminister ise lahendada ei suudaks.\n\nNing kui peaks siiski aset leidma mingi teine referendum (hetkel on May selle küll välistanud ja kinnitanud, et Brexit tähendab Brexitit), erakorralised valimised või siis otsustab parlament referendumi tulemust ignoreerida, on kunagised Brexiti-kampaania esindajad oma senise sära valijate silmis tõenäoliselt kaotanud.\n\nBriti ajakirjanduse hinnangul polnud Johnson eile Downing Streetilt lahkudes eriti rõõmus ning võis seega mõista, et talle on peaminister May poolt mürgikarikas ulatatud. Nüüd tuleb Johnsonil suhelda kõigi nendega, keda ta oma varasema karjääri jooksul solvanud on. Tuleb käia Euroopa pealinnades ja selgitada Brexitit. Samuti peab ta viibima palju Suurbritanniast eemal, mille üle on Mayl ilmselt samuti hea meel.\n\nVäidetavalt suutis May oma eilse kõnega esitada ka tõsise väljakutse sisetülide käes vaevlevale Tööparteile, sest tema lubadused ja sõnakasutus rõhutasid just tsentristlikku hoiakut ja kinnitust, et tal on kavas seista \"tavalise töölisklassi perekonna\" eest.\n\nMay võimuvangerduste negatiivseks pooleks on aga see, et endiselt on tooride seas märgata hasartmängu meeleolu, kus parteipoliitilistel eesmärkidel riskitakse kogu riigiga - ehk sama probleemiga, mis viis lõpuks Brexitini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia uus peaminister Theresa May alustas juba eile õhtul ministriportfellide jagamist ning eriti palju tähelepanu pälvis tema otsus anda välisministri ametikoht Brexiti-kampaania juhtfiguurile Boris Johnsonile. Kui paljud on sellest valikust hämmelduses, siis osa analüütikuid peavad seda geniaalseks poliitiliseks manöövriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHaldusreformi põhiseaduslikkuse kontrolli taotleb riigikohtult üle 10 valla\n\n## Põhitekst:\n\nKambja vallavanem Ivar Tedremaa ütles ERR.ee-le, et praegu on taotlus riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile ettevalmistamisel. \"Ühiselt on selleks advokaadibüroolt analüüsi tellinud Kambja, Ülenurme, Nõo, Luunja, Pala ja Rakke vallad,\" märkis ta ning lisas, et suusõnalised kokkulepped on veel mitmete valdadega.\n\nVaivara vallavolikogu esimees Heiki Luts ütles ERR-ile, et volikogu liikmed ja vallajuhid on riigikohtusse pöördumist mitteametlikes vestlustes arutanud. \"Kindlaks eesmärgiks me seda seadnud ei ole. Praegu on puhkuste aeg ja volikogu koguneb augusti lõpus,\" sõnas Luts.\n\nNarva kõrval asuv 1750 elanikuga Vaivara vald saab Lutsu sõnul majanduslikult hakkama, mistõttu ei pea nad alla 5000 elanikuga valdade sundliitmist - nagu äsja vastu võetud seadus ette näeb - õigeks.\n\nIda-Virumaal on mõelnud haldusreformi seaduse vaidlustamiseks riigikohtusse pöördumisele ka Illuka vald.\n\nKõpu vald pöördus juuni lõpus riigikohtusse taotlusega kontrollida hiljuti riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, kuna leiab, et see on põhiseadusega vastuolus. Teisipäeval andis riigikohus Kõpu vallale oma taotluse juures puudunud dokumendi lisamiseks aega kuni 25. juulini.\n\nRiigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil on taotluse lahendamiseks aega neli kuud.\n\nRiigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformi seadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sarnaselt Kõpu vallaga tahavad haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele riigikohtus kontrollida veel üle 10 valla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Eesti lapsevanemad on laste nutitelefonide kasutuse osas passiivsed\n\n## Põhitekst:\n\nOn ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv kasvab sel aastal umbes 2,16 miljardi inimeseni. Kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis on uurimustöö autor Rine Pent arvamusel, et mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.\n\nSee omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam nn ekraaniaega nutitelefonis. Pent kirjeldas, et Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1–2 tundi päevas, alla 2aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeva kiire tehnoloogia ja rakenduste areng on soovitusi aga muutnud, sest täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik.\n\nTähelepanu soovitatakse pöörata hoopis ekraaniaja õigele kasutusele ja lapsevanemate suuremale rollile nutitelefonide kasutamise eeskuju näitamisel.\n\nUurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest: 122 last vanuses 8–10 ning 122 lapsevanemat. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.\n\nAndmete analüüsist selgus, et laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.\n\nKuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas oluliselt positiivseks eeskujuks. Lapsevanemad on juhendamisel ja reeglite kehtestamisel pigem passiivsed. \"Seda on näha sellest, kui vähe veedetakse ühist aega ekraaniseadme taga või kui vähese loovusega on lähenetud lapse nutiseadme taga veedetava aja reguleerimisele,\" tõdes Pent.\n\nUuringu autor ütles, et kõige tähtsam on lastega näost-näkku suhtlus ja osalus nende tegevustes: \"Tähtsam kui aja piiramine on tegevuse sisu jälgimine. Selle asemel, et piirata aega, mis laps seadme taga veedab, tuleks hoopis mõelda, mida laps selle ajaga teeb. On ju palju suunavaid tegevusi, nagu näiteks huviringid, kohustused või ühised lõbusad ja mängulised tegevused, mis lapse tähelepanu teistel asjadel hoiavad.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu ülikooli psühholoogia instituudis tehtud uurimus näitas, et Eesti lapsevanemad on passiivsed oma lapse tegevuse suhtes nutitelefonides. Vanemad tõdesid, et lapsed võiksid nutitelefonides vähem aega veeta. Sama arvasid ka lapsed oma vanemate kohta, mis näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSõerd kahtleb, kas valitsus suudab eelarve koostamisel struktuurse tasakaalu põhimõttest kinni pidada\n\n## Põhitekst:\n\nSõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et vastuse annab augustis valmiv uus rahandusministeeriumi prognoos. Seni aga oleme tema sõnul juba näinud eelarvestrateegias taganemist varasemast ülejäägi eesmärgist.\n\n\"Samuti on rahandusministeerium loobunud varasemast eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel. See aga pole õige valik. Kui me nii jätkame, siis on küsitav, kas me suudame toime tulla võimalike tuleviku kriisidega,\" küsis Sõerd.\n\n\"Mitte ainult ülejäägi eesmärgi, aga ka struktuurse tasakaalu täitmisega võib minna keeruliseks, kui Euroopast tulenevate riskide, sealhulgas Brexiti tõttu aeglustub majanduskasv ja peatub senine kiire palgatõus ja hoogne sisetarbimine, tänu millele on meil seni olnud väga hea tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu laekmine,\" lisas Sõerd.\n\nStruktuurne tasakaal - mis see on?\n\nSõerd selgitas ka, mida struktuurne eelarvetasakaal tähendab. Tegemist on uue mõistega, mis tuli päevakorda just nendesamade uute eelarvereeglite rakendamisel, mille täitmisel praegu Hispaania ja Portugal hädas on.\n\n\"Struktuurse tasakaalu arvutamiseks on keerulised makroökonoomika valemid ja näitajad. Väga üldistatult, erinevalt nominaalsest eelarvetasakaalust jäetakse ära ühekordsed tulud või kulud. Näiteks erakorralised tulud riigi osalusega ettevõtete dividendidelt. Või mingite reformide rakendamisel tehtud ühekordsed kulud. Teiseks arvestatakse antud hetke majandustsükliga. Kui on majanduses kõrgkonjunktuur, siis on nõutav eelarveülejääk, kui on madalseis majanduses, siis on lubatud väike puudujääk,\" seletas Sõerd.\n\nStruktuurse tasakaalu puhul on Sõerdi sõnul puuduseks, et see tugineb hinnangutel majanduse seisule ja näitajatele, aga ekspertide hinnangud võivad erineda.\n\n\"Samas need hinnangud võivad ajas muutuda, näiteks tänast olukorda hinnatakse mõne aasta pärast hoopis erinevalt. Lisaks veel see, et hindamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlvas esietendub Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal\n\n## Põhitekst:\n\nKuuendat korda peetaval lõõtspillipeol Harmoonika esietendub kodumaine algupärane lõõtsamuusikal \"Lõõtspillihullus\". Kontserdi teises osas astuvad üles lõõtspillimängijad üle kogu Eesti ja oma lauludega soojendab publiku südameid armastatud Ivo Linna.\n\nEsietenduva lõõtsamuusikali libreto kirjutas Jan Rahman, kelle sulest pärinevad ka eesti ühe uuema aja \"rahvalaulu\" \"Kõnõtraat\" sõnad, aga ka paljud teised võrukeelsed laulusõnad, luuletused ja näitemängud.\n\nMuusikali ja kogu peo lavastaja on mitmete filmide ja telesarjade stsenarist ja režissöör Ain Mäeots. \"Võib öelda küll, et olen lõõtspillihulluse pisikese pisiku külge saanud, muidu ma siin ju ei oleks,\" sõnas Mäeots, kes on Harmoonika pidusid lavastanud nende algusest peale.\n\n\"Lõõtspillihulluse“ muusikaline kujundaja ja muusika autor on Tiit Kikas, kelle nimi muusikasõpradele tutvustamist ei vaja. See suurepärane viiuldaja ja helikunstnik on kaasa löönud mitmete ansamblite tegemistes, loonud helitaustu erinevatele teatrietendustele, filmidele ja raadiosaadetele ning andnud välja ka kaks sooloalbumit, millest viimane (\"101 Clowns\" ehk \"101 klouni\") on leidnud märkimist mitmel pool Euroopas. Sooloartistina Tiit Kikas väga tihti kontserte ei anna, kuid on lubanud Harmoonika kontserdil siiski ka viiuliga lavale tulla.\n\nMuusikali peaosades teevad kaasa mitmed noored talendid, kes mängivad samahästi nii pille kui laulavad: lõõtsakuningas Richard Ott Leitham, lõõtsaässad Henrik Hinrikus ja Raul Roosiväli, trummimängijad Tormi Sõber ja Betti Vals, lauljad Kadri Niine, Brigita Joosing ja Maria Tšerepaha. Ühes rollidest astub üles noor ooperisolist Reigo Tamm, kes on oma esinemistega mitmeid lavasid ja südameid vallutanud ning on ka suurepärane koomik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval, 16. juulil esietendub Põlvas lõõtspillipeol Harmoonika Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal \"Lõõtspillihullus\". Libreto on kirjutanud Jan Rahman, lavastab Ain Mäeots ja muusikaline kujundaja on Tiit Kikas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia veteran pikendas Astana meeskonnaga lepingut\n\n## Põhitekst:\n\n„Scarponi on väga tugev ja usaldusväärne abiline. Ta tegi Girol suurepärast tööd,“ lausus Astana juht Aleksandr Vinokurov. „Oleme väga õnnelikud selle lepingu üle. Loodame, et järgmisel hooajal jätkab Scarponi samamoodi tiimi liidrite abistamist, kui ta seni on teinud.\"\n\nAlates 2014. aastast Kasahstani klubi koosseisu kuuluv Scarponi tippsaavutuseks on 2011. aasta Giro võit, tähtsamate esikohtade hulka kuuluvad Kataloonia tuuri, Tirreno-Adriatico ja Giro del Trentino üldvõidud, kirjutab Spordipartner.ee.\n\n„Kui Aleksandr Vinokurov palus mul veel üheks aastaks Astanasse jääda, olin meelitatud, sest see tähendab, et olen head tööd teinud ja aidanud suuri võite saavutada. Järgmine hooaeg on mu 15. aasta professionaalsel tasemel ja usun, et suudan oma kogemusi noortele talentidele ja meeskonnale edasi anda ning miks mitte püüda ka isiklikult mõningast edu,“ rääkis Scarponi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tanel Kangerti koduklubi Astana pikendas järgmise aasta lõpuni lepingut Michele Scarponiga. 36-aastane itaallane etendas olulist rolli Vincenzo Nibali Giro d'Italia üldvõidus. Käesoleva hooaja ainsa võidu on Scarponi saanud Trentino tuuri avaetapil, kui Astana oli parim meeskonnasõidus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPopidiot: tänapäevane pop ei üllata enam mitte mingil moel\n\n## Põhitekst:\n\nKas idioot olla on pop?\n\nVäga hea küsimus ning peab ausalt nõustuma.\n\nVanasti seostus popiga naiivsus ja julgus. Erilisus mingil viisil. Tänapäevane popp on aga viimaseni lihvitud, produtseeritud ja poleeritud, mis ei üllata enam mitte mingil moel. Sära puudub.\n\nMis te vahepeal tegite? Eelmisest plaadist on seitse aastat möödas, näha on olnud vaid mõnd singlit.\n\nOh, see on pikk lugu. Igaüks on tegelenud hoogsalt erinevate projektidega. Hendrik valmistab käsitöökokteile Punch. Matti alustas oma naisega rõivabrändi Whitetail ja Rein on juhtinud plaadifirmat Seksound ning tegelenud aktiivselt oma bändiga Imandra Lake.\n\nSamas terve muusikaturg muutus nii palju, et me ei saanud kohe aru, mis toimub. ????\n\nKas on õige öelda, et teie muusikas on mingi teatav retrovarjund?\n\nEks ikka. Retro all vist mõeldakse, et luuakse midagi uut, mis otseselt viitab kunagi varem ilmunud teemadele või motiividele. Ehk me ei saa vastu väita, et kaheksakümnendate alguse post-punk ja terve kaheksakümnendate synth-pop ei oleks tihti meie inspiratsiooniallikaks olnud. Teisest küljelt oli see aeg muusika mõttes väga pöörane ja ideerikas, kui ilmus palju häid asju ja sündis uusi stiile.\n\nSamas, kas tänapäeval on olemas muusikat, mida poleks varem tehtud või mis ei meenutaks varasemat?\n\nMis teie muusikas on tänaseks midagi muutunud? Kas te olete sama Popidiot, kes viimasel albumil?\n\nTäna eelmist plaati \"Antenna of Love\" kuulates on seal kindlasti rohkem ärevust ja hektilisust kui tänase päeva Popidioti loomingus. Oleme nüüd ikkagi natuke vanemad ja targemad. Ärevus on endiselt olemas, aga teostus on lihvitum.\n\nKuidas teie bänditegemise protsess üldse välja näeb? Kujutan ette, et teil ei ole aktiivset prooviperioodi?\n\nLood ja partiid valmivad igaühe arvutis omal ajal ja lõpuks üks meist produtseerib loo lõpuni. Proove teeme siis, kui laiviks valmistume. Eks seda võib nimetada prooviperioodiks.\n\nPopidioti muusika on mingis pööratud mõttes ülimalt tantsuline. Kas see on teie muusika esimene eesmärk või kuidas te enda materjali loote?\n\nOsad lood on rohkem tantsulised kui teised. Samas laivile mõeldes on ikkagi tore, kui rahvas saab korralikult hüpata ja hullata ning ma arvan, et see ongi meie lõplik eesmärk.\n\nSagedasti sünnivad lood tantsumuusikale kohaselt biidist või bassikäigust. Sageli seondub sellega ka mingi varem kuuldud lugu. Siis see varasem idee ja uus käik hakkavad koos moodustama midagi täiesti uut, mis lõpuks kõlabki nagu Popidiot.\n\nKas teist võib varsti rohkem kuulda? Mis teil loominguliselt toimumas on?\n\nKindlasti on meist kuulda, kui rahvas ja fännid soovivad. Lõpuks elavad muusikud ikkagi esinemisest.\n\nLoodame, et Punases Majas rahvas hullab ja tantsib täiega. Siis teame, et Popidioti on endiselt vaja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üle pika aja on taaskord veidi kuulda Popidiotist, kes astub üles Telliskivi Punases Majas. Uurisime neilt selleks puhuks, mida nad vahepeal teinud on ning mis nende muusikas tänaseks päevaks muutunud on.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Karl-Erik Taukari uus singel “Tähti täis on öö”\n\n## Põhitekst:\n\nTihedast esinemisgraafikust hoolimata käib uue plaadiga juba aktiivne töö. Kuna debüütalbumi edu ületas kõiki ootusi, on ka uue plaadi suhtes standardid kõrgele seatud\n\nKarl-Erik Taukar ise kommenteerib värske loo sisu järgmiselt: \"Lugu kannab selgelt hedonistlikku sõnumit. Suveöös peitub palju nauditavat, eriti koos hea kaaslasega,kellega seda veeta.”\n\n\"On levinud arvamus, et kui muusikat elus pillidega salvestada, kõlab see automaatselt aegunult ja vanamoodsalt. Minu meelest pole see tõsi - mängisime nii trummid, bassi, kitarri kui ka klahvpillid live’is sisse ning jäime tulemusega väga rahule,\" kirjeldab Karl-Erik salvestusprotsessi.\n\nLoo on kirjutanud Stig Rästa, Gustaf Svenungsson, Galina Bosaya, Fred Krieger ja Eric Kammiste.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Tähti täis on öö\" on Karl-Erik Taukari juba sel sügisel ilmuva albumi esimene singel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSerbia koondise tsenter loobus NBA klubi pakkumisest ja siirdub Itaaliasse\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane ja 213 cm pikkune serblane mängis mullu Kreeka suurklubis Ateena Panathinaikoses, kuid veetis enne seda poolteist aastat NBA meeskondades Milwaukee Bucksis ja Minnesota Timberwolvesis.\n\nKorvpalliportaali Sportando andmetel pakkus Washington Raduljicale miinimumpalgaga lepingut. Milanoga allkirjastatava tehingu järgi võib keskmängija aga ühe aasta pärast sobiva pakkumise korral ikkagi ookeani taha siirduda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Serbia korvpallikoondise keskmängija Miroslav Raduljica keeldus NBA klubi Washington Wizardsi lepingupakkumisest ning allkirjastab hoopis 2-aastase tehingu Itaalia klubiga Milano EA7 Armani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHollande: Prantsusmaa lõpetab oktoobris sõjalised operatsioonid Kesk-Aafrika Vabariigis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaitseminister Jean-Yves Le Drian läheb oktoobris Kesk-Aafrika Vabariiki, et kuulutada operatsioon Sangaris ametlikult lõppenuks,\" lausus Hollande kaitseministeeriumis vastuvõtul.\n\nPrantsusmaa alustas operatsiooni Sangaris 2013. aasta detsembris eesmärgiga suruda maha kristlaste ja islamimässuliste vägivald, mille tagajärjel hukkus tuhandeid ja pidi kodu maha jätma üle poole miljoni inimese.\n\nOperatsiooni kõrghetkel teenis KAV-is üle 2000 Prantsuse sõduri. Prantsuse väekontingendi arvu merepiirita riigis on järk-järgult vähendatud ning juunis tegutses endises Prantsuse koloonias 350 Prantsuse sõdurit.\n\nÜRO saatis sektivägivalla peatamiseks riiki rahuvalvemissiooni MINUSCA, mis koosneb 12 000 välisriikide politseinikust ja sõdurist, ning 500 välisriikide tsiviiltöötajat.\n\nKrooniliselt ebastabiilses riigis on vägivalla tase alates juuni keskpaigast taas tõusnud ning sundinud naaberriikidesse Tšaadi ja Kameruni põgenema umbes 6000 inimest, selgub ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) andmeist.\n\nMärtsis ametisse astunud president Faustin-Archange Touadéra hoiatas pühapäeval, et KAV on jätkuvalt \"ohus\" ning riigis on suured alad relvarühmituste valduses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse president François Hollande teatas kolmapäeval, et Prantsusmaa lõpetab oktoobris sõjalise operatsioonis Kesk-Aafrika Vabariigis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLas Vegase NHL-i meeskond nimetas ametisse klubi esimese peamänedžeri\n\n## Põhitekst:\n\nLas Vegas kinnitati ametlikult NHL-i 31. meeskonnaks 22. juunil, kuid on seni ilma tiiminime ning logota. McPhee saab nüüd endale ülesandeks hakata täiesti nullist kokku panema meeskonna mängijate nimekirja.\n\n\"Meie ülesanne siin on selge - me hakkame ehitama organisatsiooni ja klubi, mille üle Nevada ja Las Vegase inimesed saaksid väga uhked olla,\" vahendas Reuters värske peamänedžeri sõnu.\n\n\"Me teeme seda kiiresti ja sihime Stanley karikat. Nii lihtne see ongi,\" ei jäänud McPhee tagasihoidlikuks.\n\n58-aastane McPhee töötas aastatel 1997-2004 Washington Capitalsi peamänedžerina ning viimati oli New York Islandersi juures tööl nõunikuna.\n\nLas Vegas saab esialgse koosseisu kokku panna järgmisel juunil, kui neil on laiendusdraftis õigus igast NHL-i meeskonnast endale valida üks mängija.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL 2017/18 hooajal debüüdi tegev Las Vegase meeskond nimetas klubi ajalooliseks esimeseks peamänedžeriks George McPhee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaskete tagajärgedega elektriõnnetuste arv on vähenenud\n\n## Põhitekst:\n\n2015. aastal toimus 21 õnnetust, milles oli 1 hukkunu ja 3 raskelt vigastatut. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.\n\nEnamus õnnetusi (81%) toimus kodudes või nende lähiümbruses, 19 % juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed ja isikukaitsevahendite puudumine.\n\nPiirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis- Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (76% õnnetustest).\n\nVanuselises jaotuses toimus enim õnnetusi kuni 10-aastaste lastega (33% õnnetustest). Tüüpiliseks põhjuseks oli siin esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2016. aasta I poolaastal 21 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai tõsisemaid vigastusi 2 ja kergemaid vigastusi 19 inimest, hukkunuid ei olnud. 2015. aasta sama perioodiga võrreldes on õnnetuste arv jäänud sarnasele tasemele, kuid vähenenud on raskete tagajärgedega õnnetuste arv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTaevarestoran pakub alates homsest eredaid maitse- ja muusikaelamusi\n\n## Põhitekst:\n\nSel suvel kümnendat juubelit tähistava unikaalse restorani mereteemalise menüü on loonud tipptasemel külaliskokk Filip Langhoff. Taevakontsertidel pakuvad muusikalisi elamusi Chalice ja Laura.\n\n\"Dinner in the Sky annab võimaluse tõeliselt hetke nautida ja unustada kõik ümbritsev, tulgu taevast või vihma ja rahet. Olla üheaegselt 50 meetri kõrgusel taeva all, nautida privaatset kontserti ja head toitu – see kõik on lummavalt põnev nii artistile kui kuulajatele,\" ütles ka korra varem Dinner in the Sky taevarestoranis üles astunud artist Laura Põldvere.\n\nTänavune külaliskokk Filip Langhoff on tunnustatud tippkokk, kes peab Helsingis 2014. aastal Michelini tärni pälvinud hubast restorani Ask. Oma töös kasutab ta kohalikku ning väiketaludest ja mahepõllumajandusest pärit toorainet.\n\nDinner in the Sky ootab huvilisi Vanasadama Jahisadama alale toitu ja muusikat nautima ühe nädala jooksul - 15.-21. juulil. Tänavu esmakordselt Merepäevadega samal ajal toimuv Dinner in the Sky annab võimaluse saada hea ülevaade Merepäevadel toimuvast, seal hulgas ka ilutulestikust. Rohkem infot restorani kohta leiab kodulehelt www.dinnerinthesky.ee\n\nDinner in the Sky sai alguse Belgias 2006. aastal ning on nüüdseks kanda kinnitanud 55 riigis. Kümnenda juubeli puhul tõsteti Brüsselis Atomiumi ees esmakordselt üheaegselt kõrgustesse kümme lauda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Homme, 15. juulil Tallinna Vanasadamas nädalaks taevarestorani avav Dinner in the Sky kutsub nautima head toitu ning taevakontserte", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMuhu Väina regati Kärdla-Näkimadala etapil olid soodsad ilmastikutingimused ja allatuule start\n\n## Põhitekst:\n\nPeavõistlusjuhi Andres Taltsi sõnul olid ilmastikuolud purjetamiseks soodsad. Tuult oli täpselt prognoosi järgi, keskmiselt 5 m/s ning puhanguid 6-7 m/s. Jahid pidid startima allatuules, mida purjetamisvõistlustel tavaliselt ei tehta. Üldjuhul on allatuule starte aastas ehk vaid paar-kolm ning Muhu Väina regati neljanda etapi start andis nendest nüüd ühe. Võistlus kestis kokku ligi viis tundi – algas kell kümme hommikul ja viimane jaht finišeeris kell 15.08.\n\nNeljanda etapi võitja ORC I grupis on Kalev Jahtklubi jaht Forte, kapteniks Jaak Jõgi. Teisena lõpetas Pärnu Jahtklubi jaht Lady Bird, kapteniks Johannes Puussepp ning kolmandaks tuli Kalev Jahtklubi jaht Sylvia, kapteniks Aare Kööp. Üldarvestuses hoiab Forte tugevalt kinni esikohast, järgnemas Tuule Pärnu Jahtklubist ja kolmanda-neljanda koha heitlus käib Lady Birdi ja Sylvia vahel.\n\nORC II grupi parim neljandal etapil oli Kalev Jahtklubi jaht Cherie, kapteniks Ivar Aru. Pärnu Jahtklubi jaht Merepärl Alari Akkermanni meeskonnaga oli teine ning kolmandana lõpetas siin grupis Kalev Jahtklubi jaht Silva, roolis kapten Jaanus Talp. Siin grupis juhib suure eduga Merepärl, teisel kohal on Cherie ja kolmandal Harles Liivi juhtimisel Adele (Baltsail JK).\n\nESTLYS 1 grupi paremad olid tänasel etapil Kalev Jahtklubi jahid. Esimesena lõpetas jaht Fanatic kapten Ain-Eke Jalasto meeskonnaga, veidi enam kui kahe minutiga kaotas teiseks tulnud Alar Ivansoni juhitud jaht Tessa ning kolmandana kapten Hando Sutteri juhtimisel jaht Berta. Koondkokkuvõttes tõusis liidriks Fanatic, järgnemas Venemaa jaht Mir Sergey Bruzga meeskonnaga ning kolmas on Tessa.\n\nESTLYS 2 grupis lõpetas täna esimesena Saaremaa Merispordi Seltsi jaht Elli, kapteniks Margus Hiet; teise tulemuse sai kapten Mikk Metstaki juhitud Brigitta Kalev Jahtklubi jaht ning kolmandaks tuli kapten Mart Alliku juhitud Lili Marleen Pärnu Jahtklubist. Pärast nelja etappi juhib siin grupis Priit Jürioja jaht Windwalker Pärnu jahtklubist, järgneb Elli ja kolmas on Brigitta.\n\nESTLYS 3 grupis lõpetas esimesena Pille Kaasi juhitud, Haapsalu Jahtklubi jaht Aurora. Teise tulemuse sai Margus Tasa poolt juhitud Saarema Merispordi Seltsi jaht Mercurius ning kolmanda koha sai Toila Jahtklubi jaht Jorjen II, kapteniks Mikk Põdra. Koondkokkuvõttes juhib samuti Aurora, järgneb Kalev Jahtklubi jaht Kristi, roolis Janno Luurmees ning kolmandal kohal on Mercurius võrdse arvu punktidega neljandal kohal oleva Salme-Augustega Kalev Jahtklubist, mille kapteniks Kaupo Paal.\n\nFolkboot klassi parim oli neljandal etapil Jaanus Nõgisto juhitud Muinasjutukuningas Kalev Jahtklubist, kaks minutit kaotas Nõgistole Olev Oolupi jaht Bacchus Haapsalu Jahtklubist ning kolmanda koha sai 36 sekundit maha jäädes Kalev Jahtklubi jaht Tee Chee Peeter Välkmanni juhtimisel. Üldarvestuses on esikolmik Kalev Jahtklubi jahtide käes. Juhib Muinasjutukuningas, järgneb Tiit Riisalo Lind ja kolmas on Pertti Neero Linda.\n\nÕhtul toimus Kärdla sadamas siis kahe etapi – Loodusinvest Haapsalu-Kärdla ja Postimees Kärdla Näkimadala regati – autasustamine. Hiidlased olid välja pannud ka väga lustaka auhinna – Santsu kasti – kiireimale ja tugevaimale vandiraiujale. Praktilise võistluse käigus osutus võitjaks saarlane Margus Hiet, jahi Elli kapten.\n\nKärdlasse jäävad regatilised kuni neljapäeva pärastlõunani. Päeval saavad purjetajad end proovile panna \"Vanade kalade\" regatil, kus hakkama tuleb saada algajatele mõeldud väiksel Optimistil. Kell 16 pärastlõunal tuleb hakkama saada suurtel jahtidel ja vastu pidada pikim, osalt ka öösel purjetatav A. Le Coq 59. Muhu Väina regati neljas, Musto Kärdla-Tallinn etapp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "A. Le Coq 59. Muhu Väina regati neljas võistluspäev algas Kärdla sadamas. Kolmapäeva hommik tervitas purjetajaid päikeselise ilmaga. Enne Postimees Kärdla Näkimadala regati, ehk siis neljanda etapi starti, kogunesid kaptenid hommikusele koosolekule, kus tehti teatavaks ka harva kasutatav taganttuule start.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\n5 sündmust, mida teada täna hommikul: katkuohus seafarmide saatus, USA uued teraslinnud Baltikumis, Ionas töötab\n\n## Põhitekst:\n\n1. Väikefarmid peavad seakasvatuse lõpetama?\n\nKaart: seakatk liigub Lääne-Eesti poole. Taudistunud alad Eestis 13. juuli seisuga. Allikas: veterinaar- ja toiduamet.\n\nSuve alguses hoidsid ametnikud ja farmipidajad hinge kinni, et ehk ei ole suvine seakatku laine niivõrd ulatuslik kui mullu. Paraku on avastatud uusi katkukoldeid, seda just väikestes talupidamistes ja farmides. Maaeluministeerium paneb ette, et kuni 50 seaga farmid peaks seakasvatusest loobuma, sest katkuoht suureneb üha ja sellega ka kulutused.\n\nTäna arutatakse Maaelu Edendamise SA nõukogu istungil, kuidas probleemiga tegeleda ja milline korraldus anda.\n\nLisalugemist: Seakatk liigub Lääne-Eesti poole\n\nSuurtootjad soovivad riigilt väikeste seapidajate ülesostmist\n\n2. Uued NATO teraslinnud Baltikumi õhuruumis\n\nLockheed Martin F-35 Lightning on viimase põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja. Foto: Reuters/Scanpix\n\nUSA võib paigutada Balti riikidesse oma uusimatest varghävitajatest F-35 koosneva üksuse, kohe pärast seda, kui need on aasta teises pooles ametlikult kasutusse võetud.\n\nKindral Herbert Carlisle ütles ajakirja The National Interest veebiväljaande teatel, et F-35 ülesandeks oleks anda sõnum potentsiaalsele vastasele nagu Venemaa.\n\nTÄNANE ILMATEADE\n\nAllikas: Ilmateenistus\n\n3. Ionas taas sõiduvees!\n\nPaari nädala jooksul saabus sageli teateid Virtsu-Kuivastu liinil sõitva Parvlaeva riketest. Eile, 13. juulil naasis Ionas liinile ning paistab, et selleks korraks on rikked kõrvaldatud.\n\nVäinamere Liinide teatel jätkab Ionas reisijate teenindamist tavapärase graafiku järgi.\n\n4. Hispaanlased hädas tülitsevate poliitikutega\n\nHispaania parlamendihoone Madridis.\n\nHispaania valitseval peaministril Mariano Rajoyl ei õnnestu uut valitsust moodustada, sest teised parteid keelduvad tema konservatiivse Rahvaparteiga koalitsiooni tulemast. Samuti on teised parteid teatanud, et ei hääleta usaldushääletusel Rahvapartei valitsuse poolt. Alles juuni lõpus korraldati kordusvalimised, sest sügisesed valimised ei andnud tulemusi. Nüüd paistab, et ka uus parlament on töövõimetu.\n\n5. Margus Hundi sünnipäev ja Prantsuse revolutsiooni aastapäev\n\nMargus Hunt. Foto: Cincinnati Bengals\n\n14. juulil 1789. aastal vallutasid pariislased Bastille' kindluse, mis tollal oli vangla. Seda sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks, mil prantslased astusid rahulolematusest välja pillava kuningavõimu vastu. 1791. aastal võeti Prantsusmaal vastu esimene põhiseadus, millega kuulutati, et seadused on kuningast ülemlikumad.\nERR.ee saadab sünnipäevaõnnitlused üle ookeani Margus Hundile! Ameerika jalgpallur saab täna 29. aastaseks. Toredat pidupäeva!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tere hommikust! Teeme põgusa ülevaate neist teemadest, millest täna kindlasti ajakirjanduses kirjutatakse-räägitakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLondak ja Rosenborg alistasid Meistrite liigas Vaikla ja Norrköpingu\n\n## Põhitekst:\n\nMeistrite liiga teise eelringi avamängus mängisid Pavel Londak ja Andreas Vaikla mõlemad 90 minutit, kui esimese koduklubi Rosenborg oli Norrköpingust üle tulemusega 3:1, kirjutab Soccernet.ee.\n\nRosenborg haaras teise poolaja algul 1:0 eduseisu ning paraku ei ole süüst puhas Vaikla, kes üsna nõrka pealööki tõrjuda ei suutnud. 62. minutil löödi pall taas Vaikla selja taha, sedapuhku kauglöögist. Kolmas tabamus 19-aastase Vaikla puuri oli paar minutit hiljem juba tõeline iluvärav, kui Yann-Erik de Lanlay palli kauglöögist taha nurka saatis.\n\nSiiski löödi 70. mänguminutil üks pall ka Pavel Londaku selja taha, ent eestlast selles olukorras süüdistada ei saa. Sebastian Andersson jäi nurgalöögiolukorras värava ees täielikult valveta ning suunas palli kindlalt võrku.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Meistrite liiga teise eelringi avamängus seisid mõlemas väravas eestlased, kui norralaste Rosenborg oli üle Rootsi klubist Norrköpingust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEllie Goldingu asemel esineb Positivuse pealaval Mark Ronson\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks Läti etteastele mitmed teised lähiajal plaanis olnud esinemised tühistanud Ellie Goulding saatis oma Baltikumi fännidele sõnumi: \"Mul on väga kahju, et ma ei saa seda nädalavahetust veeta koos teiega. Ma ei tunne end hästi ning arstid ei soovita mul lähiajal lennureise ette võtta. Loodan teid kindlasti järgmisel aastal külastada.\"\n\n1990ndatel aastatel New Yorgi tantsuklubides plaadikeerutajana muusikalist teekonda alustanud Mark Ronson on nii produtsent, DJ kui ka laulukirjutajana, kes arveldab sundimatult kogu popmuusika stiilinüanssidega hiphopist elektroonikani ja funk’ist alternatiivrokini.\n\nRonsonit on tunnustatud nii Grammy kui Brit Awards muusikaauhindadega ning ta on GQ ajakirja poolt valitud Ühendkuningriigi stiilseimaks meheks. Ta on teinud koostööd artistidega nagu Paul McCartney, Adele, Lana Del Rey, Duran Duran, Boy George, Bruno Mars, Ghostface Killah, Chic, Nile Rodgers, Stevie Wonder, Tame Impala jpt. Eeskätt seostatakse Ronsoni nime aga varalahkunud Amy Winehouse’i läbilöögialbumi \"Back to Black\" (2008) nelja Grammyga pärjatud produktsiooniga. Oma nime all on mees üllitanud neli kauamängivat albumit, sealhulgas mulluse megamenuki \"Uptown Special\", mille osade sõnade autoriks on Pulitzeriga pärjatud kirjanik Michael Chabon. Plaat veetis tervelt neliteist nädalat Billboard Hot 100 edetabelis ning selle tuntuim lugu, Bruno Marsi lauldud megahitt \"Uptown Funk“, võitis Briti muusikaauhindade galal aasta singli tiitli ja noppis Grammy galal nii aasta plaadi kui parima kontsertesituse auhinnad.\n\n2011. aastal oma bändiga The Business Intl Positivusel esinenud Mark Ronson lubab Salacgrivasse naasta eepilise haardega DJ-setiga, mis on pühendatud spetsiaalselt festivali 10. aastapäevale. Ronsoni etteaste leiab aset Positivuse Lattelecomi laval reedel, 15. juulil algusega kell 23:30.\n\nPositivuse 15. juuli päevapileti just Ellie Goldingu kontserdi pärast ostnuile pakutakse võimalust pilet kuni neljapäeva, 14. juuli südaööni tagastada või kasutada seda soovi korral 16. või 17. juulil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "15.-17. juulil toimuva Baltimaade suurima muusikafestivali Positivus esinejate nimistust haigestumise tõttu välja langenud superstaari Ellie Goldingu reede õhtusse plaanitud etteastet asendab briti tähtprodutsendi Mark Ronsoni esinemine. Reede, 15. juuli hilisõhtul esitab Ronson Positivuse Lattelecomi pealalaval festivali 10. juubelit pühitseva suurejoonelise DJ-seti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIda-Tallinna keskhaigla reumatoloogid ja neuroloogid võtavad patsiente vastu Kuressaare haiglas\n\n## Põhitekst:\n\nReumatoloogid alustavad Kuressaare haiglas vastuvõtte 14. juulil, neuroloogid 25. juulil, kuid arsti vastuvõtule pöördumiseks on patsiendil vaja perearsti või eriarsti digisaatekirja.\n\n\"Tegemist on väärtusliku haiglatevahelise koostöövormiga. Meil on väga hea meel, et Ida-Tallinna Keskhaigla arstid alustavad vastuvõttudega ka Kuressaares. Sealsete patsientide jaoks tähendab see uuendus head võimalust saada kodulähedases haiglas tunnustatud spetsialistide vastuvõtule. ITK-l on olemas ka varasem kogemus Kuressaares eriarsti vastuvõttudega, millest tulenevalt loodame uue töökorralduse sujuvusele ja toimimisele,\" ütles Ida-Tallinna keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder.\n\nPatsiendid saavad vastuvõtule pöördumiseks aja broneerida Kuressaare haigla registratuuri telefonil 45 20 115.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saarlastel on võimalus alates neljapäevast pöörduda Kuressaare haiglas Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogide ja neuroloogide vastuvõtule Kuressaare haiglas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: SIM-kaardita telefonidel Eesti mobiil-ID säilitamiseks veel lahendust pole\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu on mobiil-ID krüptograafia võti SIM-kaardi peal, mis on sertifitseerimiskeskuse kontrolli all, kuid virtuaalset SIM-kaarti ei ole sertifitseerimiskeskusel võimalik seni veel turvaliselt paigutada, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nMajandusministeeriumi (MKM) pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on ministeerium sel teemal kontaktis nii ettevõtete, riigi infosüsteemi ameti kui ka Euroopa Komisjoniga.\n\n\"Õigupoolest on eSIM-i senise süsteemiga ühilduvuse teema väljakutse mitte ainult Eesti jaoks, vaid teistele riikidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele samamoodi – Eesti ei pea lahenduse leidmiseks vankrit üksi vedama,\" ütles Loide.\n\nTema sõnul ei tähenda esimese e-SIM-iga telefoni müügile tulek veel praegusel kujul mobiil-ID ega mobiilse digiallkirjastamise kadumist.\n\nSertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihli sõnul mingit väga kiiret lahendust oodata ei ole, kuigi mobiil-ID kui riiklikult välja antav dokument peab eelistama tehnoloogilisele eesrindlusele garanteeritud turvalisust. Pihl märkis, et Euroopa regulatsiooni järgi tuleks edaspidi võtta iga konkreetne telefonimudel, panna sinna peale mobiil-ID rakendus ja viia see sertifitseerimisele.\n\nRiigi infosüsteemi ameti pressiesindaja Kati Tamm ütles, et praegu otsitakse riigi- ja erasektori koostöös lahendusi, kuidas e-SIM vastaks allkirjaseadmete sertifitseerimise standarditele, kuid ühtlasi uuritakse ka alternatiive.\n\nTehnoloogiaportaal Geenius kirjutas juuni alguses, et uba sel aastal peaks müügile jõudma esimene SIM-kaardita telefon, milleks usutavasti on iPhone 7, kuid sellistes telefonides muutub kasutuks praegune üle 75 000 kasutajaga Eesti mobiil-ID, mida kasutatakse pangaülekanneteks, digiallkirjastamiseks ja isikutuvastuseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti ametiasutustel pole lahendust, kuidas paigaldada turvaliselt mobiil-ID rakendus peagi müügile saabuvatesse nutitelefonidesse, milles on virtuaalne SIM-kaart.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJärjekordne Eesti võrkpallikoondislane siirdub mängima välismaale\n\n## Põhitekst:\n\nVõrust pärit 24-aastane Treial on mänginud seni Valio Võrus (2008-2012) ja Tartu Bigbankis (2012-2016), Eesti koondise kandidaatide hulka kuulus ta esmakordselt tunamullu, kirjutab Delfi Sport.\n\n\"Koondise peatreener (Gheorghe Cretu) soovitas tal välismaale minna ja karjääris järgmise sammu teha,\" sõnas meeskonna peatreener Jiri Novak klubi kodulehele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti võrkpallikoondise temporündaja Henri Treial mängib uuest hooajast Tšehhi neljandas klubis Karlovarskos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVene eksperdid: Moskva ja NATO naasevad külma sõja mudelite juurde\n\n## Põhitekst:\n\n\"See, mis praegu Venemaa ja alliansi vahel toimub, on kontaktide normaliseerimine. Ettepanekud riskide minimeerimiseks õhus ja merel ei tähenda suhete paranemist, vaid nendega konstateeritakse, et suhteid iseloomustab vastasseis. Kui vastasseis juba eksisteerib, siis tuleb sellesse suhtuda tõsiselt ning vaja läheb mudeleid, mis olid kokkupõrgete vältimiseks kasutusel külma sõja ajal,\" ütles Interfaxile välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juhatuse esimees Fjodor Lukjanov.\n\n\"NATO on kõige järgi otsustades selliseks päevakorraks valmis. Kuid mitte enamat,\" märkis ekspert, kelle sõnul oleks viga hinnata Venemaa ja alliansi esindajate kohtumist läbimurdena.\n\n\"Mingit läbimurdeks see kohtumine ei kujunenud. Suhetes Venemaa ja NATO vahel ei saa olla mingeid läbimurdeid. Lõplikult on fikseeritud sisuline vastasseis, sest allianss peab Venemaad kui mitte enamaks, siis ohjeldamise objektiks. Liitlaste kaitsmise ettekäändel rakendatakse Venemaa vastu meetmeid. Venemaa peab allianssi samuti ohuks,\" märkis ta.\n\nPoliitilise ekspertiisi rahvusvahelise instituudi direktor Jevgeni Mintšenko on samuti seisukohal, et Venemaa ja NATO dialoogi jätkumise peamine väärtus seisneb võimaluses määratleda konkreetsed mehhanismid, mis võimaldavad ära hoida mõlema poole sõjaväelaste kokkupõrkeid.\n\n\"NATO Varssavi tippkohtumise järel jõudsid Venemaa ja alliansi suhted sisuliselt külma sõja seisundi ametliku kinnistamiseni. Aga kui suhted on just sellised, tähendab see, et vaja on täiendavaid sidekanaleid, reageerimise protokolle. Viimasel ajal on kasvanud mõlema poole lennukite ja laevadega aset leidnud vahejuhtumite hulk,\" ütes Mintšenko.\n\nTema hinnangul võimaldavad sisulised konsultatsioonid Moskva ja alliansi vahel kõrvaldada sõjalise iseloomuga probleemid.\n\n\"On vaja kindlalt välja töötada kommunikatsionisüsteem seda laadi probleemsete olukordade jaoks. Praegu on see võtmeküsimus,\" lausus Mintšenko.\n\nTema sõnul on juba selge, et \"NATO teeb seda, mida teeb, Moskva aga rakendab vastumeetmeid, ent on tähtis, et poliitiline komplitseerumine ei pöörduks mingiteks kokkuprõkevariantideks\".\n\n\"Sisuliselt naasevad Venemaa ja allianss nende formaatide juurde, mis olid kasutusel külma sõja ajal,\" tähendas ekspert.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Õhkkond NATO-Vene nõukogu Brüsseli kohtumisel, kus pöörati tähelepanu ohtliku lähenemise riskide minimeerimisele nii merel kui õhus, tähendab, et Moskva ja allianss kalduvad külma sõja perioodil kasutusel olnud mudelite poole, märgivad Vene politoloogid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVladimir Ivanov on taas teel kolme Eesti meistritiitli suunas\n\n## Põhitekst:\n\nEilne ilus ilm oli kingitus meistrivõistluste korraldajatele. Võistlused lükkusid küll hommikuse vihmasahmaka tõttu paar tundi edasi, kuid kõik olulised kohtumised said peetud.\n\nMeeste üksikmängud kulgesid suhteliselt ühepoolselt. Vladimir Ivanov võitis Siim Tuusi 6:3, 6:3, 6:2, Anton Pavlov Alan Braschinskyt 6:3, 6:0, 6:3 ja Markus Kerner Daniil Glinkat 6:1, 6:3, 6:2. Pisut elevust tekitas Mattias Siimari ja Morten Ritslaidi vaheline kohtumine, mis lõppes Siimari kasuks 7:6, 6:0, 6:7, 6:0.\n\nNaiste veerandfinaalid samuti otsustavaid sette ei vajanud. Liina Suurvarik võitis Katriin Saart ja Sofia Tšeklistova Simone Pärna, loovutamata ühtegi geimi. Maria Lota Kaul sai Anette Mäeltist jagu tulemusega 6:1, 6:4. Kõige tasavägisem oli Tuule Tani ja Julia Skripniku vaheline kohtumine, kui tulemusega 6:4, 7:5 napsas poolfinaalikoha Tani.\n\nMeeste paarismängu finaali mängisid end Vladimir Ivanov - Markus Kerner, kes alistasid Anton Pavlovi - Morten Ritslaidi 6:2, 7:5 ja Mattias Siimar - Kristofer Siimar, kellel läks Kristjan Tamme - Dmitri Sitaki võitmiseks vaja otsustavat setti 6:2, 4:6, 6:4.\n\nPäeva põnevaim mäng oli naiste paarismängu poolfinaalis, kus üle kahe tunni kestnud mängus võitsid Saara Orav - Katriin Saar napilt Tuule Tani - Teele Tani 3:6, 6:4, 7:5, kusjuures otsustavas setis polnud seisuni 5:5 keegi suutnud oma servi hoida. Finaalis on neidude vastaseks kogenud Liina Suurvarik - Piret Ilves, kes kolmapäeval võitsid Anette Mäelti - Julia Skripnikut 6:4, 6:3.\n\nNeljapäeval algab Kalevi Tenniseklubis päev kell 12 üksikmängude poolfinaalidega. Naiste finalistid selguvad kohtumistest Liina Suurvarik ja Tuule Tani ning Maria Lota Kaul ja Sofia Tšeklistova. Meeste poolfinaalpaarid on Vladimir Ivanov ja Anton Pavlov ning Mattias Siimar ja Markus Kerner.\n\nPärastlõunal (mitte enne 15:30) on põnevad hetked paarismängu finaalides. Kas Vladimir Ivanov - Markus Kerner suudavad tiitlit kaitsta ja Piret Ilves - Liina Suurvarik üle seitsme aasta taas Eesti meistriks saada? Päeva lõpuks mängitakse segapaari poolfinaalid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimastel aastatel tennise Eesti meistrivõistlustelt kolmikvõidud saanud Vladimir Ivanov on ka tänavusel turniiril senini võitnud kõik mängud kindlalt ja jõudnud meespaaris finaali ning üksikmängus ja segapaaris poolfinaali. Ilma kaotuseta jätkab ka tema suurim ohustaja Mattias Siimar. Nende esimene omavaheline lahing peetakse täna meespaari finaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNestor: EKRE presidendikandidaat Mart Helme ei saaks tööga hakkama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ühte kandidaati ma kindlasti ei toeta, arvan, et ta ei saaks selle tööga absoluutselt hakkama. See on EKRE kandidaat Mart Helme,\" ütles Nestor usutluses Eesti Päevalehele.\n\nNestori sõnul on Eestist 25 aasta jooksul saanud avatud vabade ja loomulike inimeste demokraatlik riik.\n\n\"Helme tiriks meid tagasi sinna, kust me õnneks välja saime. Ühiskonda, kus valdavad tunded olid kadedus ja kättemaks ning inimene kuulutati vaenlaseks ainult seetõttu, et ta teistest erines. Kui mees ei saa aru, millises ilmakaares elavad meie sõbrad, siis ta ei sobi presidendiks,\" leidis Nestor.\n\nNestori sõnul pole seni keegi kuskil kellegi kandidaadi kohta midagi kokku leppinud ning ta ei usu, et enne augustit presidendivalimise osas kokkuleppele jõutakse.\n\n\"Augustis arutavad erakonnad presidendivalimistega toimuvad ja ma loodan, et siis jõutakse järeldusele, kes võiks olla kandidaat, kes saaks vähemalt 68 häält,\" ütles Nestor.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimees ning SDE presidendikandidaat Eiki Nestor leiab, et kõigil seitsmel presidendikandidaadil on omad plussid ja miinused, kuid ainsana ei toetaks ta EKRE kandidaati Mart Helmet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmme Kaljul seisab neljapäeval Iisraelis ees raske katsumus\n\n## Põhitekst:\n\nKui eelnevatel hooaegadel on Kaljule teise ringi vastasteks tulnud näiteks Poznani Lech, Viktoria Plzen ja FC Vaduz, siis palju kergemini ei läinud ka tänavu. Vastu loositi hooajal 2009-2010 Meistrite liiga alagrupiturniiril Juventuse ja Müncheni Bayerni vastu mänginud Haifa Maccabi, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKalju vastane on ajalooliselt Iisraeli jalgpallis olnud üks kandvamaid jõude. Maccabi on teeninud 12 liigatiitlit (neist viimane aastal 2011) ning tänavu mais võideti kuuendat korda Iisraeli karikavõistlused.\n\nOlles Tel Avivi Maccabi, Tel Avivi Hapoeli ja Jerusalemi Beitari kõrval üks Iisraeli jalgpalli neljast suurimast klubist, ei ole Haifal seni viimase liigatiitli järel eriti edukalt läinud. Korra võideti küll koduliigas hõbemedalid ning kaks korda on külastatud edutult Euroopa liiga alagrupiturniiri, kuid liigas on lepitud kolmel korral viienda kohaga ning viimasel hooajal kindlustati neljanda kohaga kahe aastase vaheaja järel koht Euroopa liiga eelringis.\n\nKohtumine algab Iisraelis, Netanya staadionil neljapäeval kell 20.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nõmme Kalju on Eesti klubile ainulaadselt juba neli hooaega järjest suutnud eurosarjas esimesest tõkkest üle astuda. Seni ei ole aga rohkemaks suutelised oldud ning klubi ajaloo tegemisel seisab seekord ees Iisraeli suurklubi Haifa Maccabi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVetelpäästja päästis Emajõest uppumisohtu sattunud koolieeliku\n\n## Põhitekst:\n\nKell 18.30 märkasid vetelpäästjad ranna ujumisala piiril vees siplevat nelja-viie aastast tüdrukut, kes ei pääsenud jõevoolus kaldale ning jõe ääres ootas teda teine, umbes sama vana tüdruk, kes oli suutnud ise madalamasse vette ujuda, saanud jalad põhja ja tulnud veest välja, teatas G4S pressiesindaja Esme Kassak ERR.ee-le.\n\nEelnevalt oli ta püüdnud teist last kaasa sikutada, kuid see ei õnnestunud. Vette jäänud lapsel oli käes pisike ujumisrõngas, mille abil ta suutis end pinnal hoida. Tüdrukud ise olukorra tõsidusest aru ei saanud ning kaldale pääsenud tüdruk ajas sügavas vees hulpivat last hoopis naerma.\n\nVetelpäästja jooksis tüdrukule kohe appi ja tõi ta kaldale. Vesi oli selles kohas, kuhu jõevool lapse kandis, isegi vetelpäästjale üle pea.\n\nPäästetud tüdruk oli natuke vett kurku tõmmanud, kuid esmaabi ei vajanud ja jäi juhtunu juures ise rahulikuks.\n\nVetelpäästja asus otsima laste vanemaid ning selgus, et tüdrukute ema istus veepiirist 50 meetrit eemal pinkide peal ja sai juhtunust teada alles siis, kui rannavalvur lapsed talle üle andis.\n\nNatuke aega hiljem tulid kaks tüdrukut G4S rannavalve torni juurde, et vetelpäästjat tänada ja kallistada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeva õhtul päästis vetelpäästja Tartus Emajõe linnaujula rannas uppumisohust umbes nelja-viie aastase tüdruku, kes oli jõevoolus sügavasse vette sattunud ja ei pääsenud enam kaldale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus jättis relvaosade smugeldamises kahtlustatavad vahi alla\n\n## Põhitekst:\n\nTapa väeosas relvade hoolduse ja remondi eest vastutav nooremveebel Rauno Udeküll ja temaga väidetavalt kuritegelikus skeemis osalenud Raivo olev ja Martin Tanning vahistati juuni teisel nädalal ning nende jätkuvat vahi all pidamist pidas vajalikuks riigiprokurör Laura Vaik, kellega nõustus ka kohus, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nMehi kahtlustatakse osalemises ulatuslikus relvaäris, mille käigus viidi väeosa territooriumilt relvaosi välja.\n\nKokku on kriminaalasjas kahtluse all kuus meest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna ringkonnakohus jättis vahi alla Tapa väeosast kahtlustuse kohaselt kuude kaupa relvade osi välja smugeldanud mehed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSeeder: haldusreformi seadus ei kuulu riigikogu parimate pärlite hulka\n\n## Põhitekst:\n\n\"Haldusreformi seadus ei kuulu kindlasti riigikogu parimate pärlite hulka. Selles puudub terviklik käsitlus ja terve hulk juriidilis probleeme on lahendamata,\" ütles Seeder usutluses Maalehele.\n\nSeeder avaldas lootust, et valitsus esitab sügisel riigikogule vigade paranduse. \"Mitte ainult omavalitsuste tulubaas ja ülesanded pole probleemiks, vaid haldusreform omab siirdeid eluvaldkondadesse ja need on ette valmistamata,\" märkis ta.\n\nSeederi sõnul on riigireformi alused esialgu veel süsteemitu eklektiline materjal, mis pole tõsiseks aruteluks küps ning maanteeameti soleerimine võib kavandatava riigireformi üldse läbi kukutada, kuna amet alustas oma ümberkorraldusi teenuste kättesaadavuse piiramisega.\n\n\"Selline vastutustundetu start riigi ümberkorraldamisel häälestab kohalikud inimesed, ettevõtjad ja omavalitsusjuhid ümberkorralduste vastu, ja õigustatult,\" ütles Seeder.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (IRL) leiab, et üleriigiline tsentraliseerimine, inimeste ja raha ühte kohta koondamine osutavad tervikpildi puudumisele, mis mõjutab valusalt kogu Eestit ning ka haldusreformi seaduses on hulk probleeme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nParvlaev Ionas naasis liinile\n\n## Põhitekst:\n\nParvlaeva Ionas rikete põhjused selgusid tänu kohale kutsutud diiselgeneraatorite valmistajatehase esindajale ning see annab lootust, et laev juuli tipphooajal ja sealt ka edasi teenindab täisvõimsusel nii nagu graafik ette näeb.\n\nSaaremaa ja mandri vahel kehtib kolme laeva graafik, kus põhilaevana on liinil parvlaev Hiiumaa ning lisalaevadena parvlaevad Mercandia ja Ionas. Viimased sõidavad vastastikku tööpäevadel teisipäevast-neljapäevani kell 10-20 kumbki 12 reisi, esmaspäeval ja laupäeval kell 9-21 on mõlemal 14 reisi, reedel ja pühapäeval kell 9-23 teeb kumbki laev 16 reisi.\n\nKokku on Kuivastu-Virtsu liini täisvõimsusel sõiduplaanis esmaspäeval ja pühapäeval 62 reisi ööpäevas, teisipäevast neljapäevani 56 reisi, reedel 64 ja laupäeval 60 reisi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tehniliste rikete tõttu remondis olnud parvlaev Ionas naasis kolmapäeva õhtul liinile ning alustas reisijate teenindamist Virtsu-Kuivastu liinil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFilipiinid kutsusid Hiinat vahekohtu otsust austama\n\n## Põhitekst:\n\nFilipiini välisminister Perfecto Yasay osaleb reedel algaval kahepäevasel Aasia ja Euroopa (ASEM) tippkohtumisel Mongoolias, kus on kohal ka Hiina peaminister Li Keqiang.\n\n\"Välisminister Yasay arutab ASEM-i päevakorra kontekstis Filipiinide rahumeelset ja reeglitel põhinevat lähenemist Lõuna-Hiina mere küsimusele ja osapoolte vajadust austada hiljutist otsust,\" teatas Filipiini välisministeerium avalduses.\n\nÜRO Alaline Vahekohus (PCA) teatas teisipäeval kauaoodatud otsust avaldades, et Hiinal pole õiguslikku alust nõuda Lõuna-Hiina merel ajaloolisi õigusi. \"Tribunal otsustas, et Hiina väidetel ajaloolistest õigustest merealadel nn üheksa kriipsu joone sees puudub õiguslik alus,\" teatas Haagis asuv kohus.\n\nKohus otsustas ühtlasi, et Hiina rajatud tehissaartel ei ole õigust eksklusiivsele majandustsoonile, ning et Hiina on rikkunud Manila majandustsoonis sekkumise läbi Filipiinide suveräänsust.\n\nHiina on teatanud, et ei aktsepteeri ega tunnusta kohtu otsust ning et see on kehtetu.\n\nKolmapäeval ähvardas Peking kehtestada Lõuna-Hiina merel õhutõrje tuvastustsooni, mis annaks sellele sõjalised volitused välisriikide lennukitega tegelemiseks.\n\nEsmaspäeval ütles Hiina, et territoriaalvaidlus ei tohiks olla ASEM-i päevakorras.\n\nHiina peab pea kogu strateegilist Lõuna-Hiina merd, mille põues usutakse olevat rikkalikud gaasi- ja naftavarud, endale kuuluvaks. Osa sellest nõudlevad endale ka Filipiinid, Vietnam, Malaisia, Taiwan ja Brunei.\n\nHiina väited toetuvad 1940. aastatest pärinevale kaardile, kus Hiina mandriosast lõunasse kulgev katkendlik joon katab pea kogu Lõuna-Hiina mere.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Filipiinid kutsusid neljapäeval Hiinat austama rahvusvahelise vahekohtu otsust, milles lükati tagasi Hiina nõuded suuremale osale Lõuna-Hiina merest, ja lubasid tõstatada küsimuse regionaalsel tippkohtumisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: fiasko oli parvlaevade hankesse juba sisse kirjutatud\n\n## Põhitekst:\n\nPostimees kirjutab enda käsutuses olevatele AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosolekute protokollidele 2013. aasta lõpust ja 2014. aastast tuginedes, et laevade õigeaegsesse valmimisse pole asjaosalistest keegi uskunud juba algusest peale ja mingit üllatust praeguseks kujunenud olukorras ei ole.\n\nLeht nendib, et ometi mindi protsessiga nui neljaks edasi ega püütud tegelikult leida kompromissi praeguse vedajaga.\n\nToonane Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand kinnitas 2014. aasta märtsis, et Saaremaa Laevakompaniil on parem võimekus kui AS-il Tallinna Sadam ja operaatori vahetumisel ei pruugi senine teenuse kvaliteet säilida.\n\nLehe kinnitusel aitavad kogu segasesse ja ulatusliku altkäemaksuskandaaliga lõppenud protsessi selgust tuua sadama nõukogu koosolekute protokollide väljavõtted, milles käsitletakse ka parvlaevade soetamist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Juba mais selgus, et Poolas ehitatavad parvlaevad, mis pidanuks oktoobrist suursaarte ja mandri vahel sõitma hakkama, jäävad vähemalt kolm kuud hiljaks ning eelmine nädal selgus, et uued laevad ei jõua õigel ajal Eestisse ka Türgi tehasest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nZverev jõudis Viinis poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAlexander Zverev alistas Viini turniiri veerandfinaalis Felix Auger-Aliassime 6:4, 3:6, 6:3 ning kohtub laupäevases poolfinaalis hispaanlase Carlos Alcaraziga (ATP 42.). Zverev on turniiril järele jäänud mängijatest kõige kõrgema asetusega ning suurfavoriit ka turniirivõidule.\n\n18-aastane Carlos Alcaraz vormistas Viini turniiril üllatuse, kui ta alistas 6:1, 6:7, 7:6 tulemusega itaallase Matteo Berrettini (ATP 7.). Alcaraz alistas eelmises ringis endise maailma esireketi Andy Murray (ATP 156.).\n\nViini ATP turniiri teised poolfinalistid selguvad Frances Tiafoe (ATP 49.) ja Diego Schwartzmani (ATP 16.) ning Casper Ruudi (ATP 8.) ja Jannik Sinneri (ATP 11.) omavahelistest vastasseisudest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise maailma edetabelis neljandal kohal paiknev Alexander Zverev alistas Viini turniiri veerandfinaalis Kanada esindaja Felix Auger-Aliassime (ATP 12.) ning kindlustas koha poolfinaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgiris kaotas Euroliigas tiitlikaitsjale\n\n## Põhitekst:\n\nKaunase Žalgiris kaotas võõrsil Istanbuli Anadolu Efesile 60:94 ning teenis seitsmenda järjestikuse kaotuse.\n\nAnadolu Efesi parimana viskas Tibor Pleiss 17 punkti ja haaras seitse lauapalli. Žalgirise parimatena viskasid Arturas Milaknis ja Lukas Lekavicius mõlemad 14 punkti. Anadolu Efesil on nüüd seitsmest kohtumisest kirjas kaks võitu ja viis kaotust.\n\nSander Raieste koduklubi Baskonia kaotas võõrsil 54:83 Peterburi Zenitile. Zeniti parimana viskas Jordan Loyd 20 punkti ja haaras kaheksa lauapalli. Baskonia resultatiivseim oli Jayson Granger 13 punktiga. Sander Raieste ei teinud kohtumist vigastuse tõttu kaasa.\n\nKaasani Unics alistas koduväljakul Madridi Reali 65:58. Unicsi parimana viskas Mario Hezonja 13 punkti ja haaras kaheksa lauapalli, Reali parimana viskas Walter Tavares 15 punkti ja haaras seitse lauapalli.\n\nAS Monaco alistas koduväljakul 97:80 Moskva CSKA. Monaco parimana viskas Donta Hall 17 punkti ja haaras 10 lauapalli, CSKA eest viskas Will Clyburn 19 punkti ning Aleksei Shved 15 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaunase Žalgiris kaotas korvpalli Euroliigas seitsmenda järjestikuse kohtumise, kui võõrsil jäi Leedu suurklubi alla möödunud hooajal Euroliiga võitnud Istanbuli Anadolu Efesile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPoksi saatus Pariisi olümpiamängudel on veel lahtine\n\n## Põhitekst:\n\nThomas Bachi sõnul on nii Rahvusvaheline Poksiliit (AIBA) kui ka Rahvusvaheline Tõsteliit (IWF) viimaste aastate jooksul kaotanud palju usaldusväärsust, vahendab Prantsusmaa väljaanne L'Equipe.\n\n\"ROK on poksimise ja jõutõstmise pärast mures, sest mõlema spordiala föderatsioonidega on viimastel aastatel olnud mitmeid probleeme. Lähiajal teeme otsuse, kas need spordialad lisatakse Pariisi suveolümpiamängude kavasse või mitte,\" rääkis Bach.\n\nKäesoleva aasta septembris avaldas Kanada advokaadi Richard McLareni juhitud sõltumatu uurimisrühm raporti, millest ilmnes, et 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel peeti mitmeid kahtlaseid poksimatše.\n\nRaporti kohaselt manipuleerisid pokstimatše vilistanud kohtunikud kohtumiste tulemustega ning olümpiamängude eel \"harjutati\" poksimatšide manipuleerimist 2016. aasta olümpia kvalifikatsiooniturniiril.\n\n2019. aastal ilmnes, et Rahvusvahelise Tõsteliidu president Gafur Rakhimov oli USA rahandusministeeriumi sõnul seotud organiseeritud kuritegevusega ning Rakhimovi peetakse Usbekistani suurimaks heroiinikäitlejaks.\n\nPariisi suveolümpia toimub 2024. aasta 26. juulist kuni 11. augustini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) presidendi Thomas Bachi sõnul langetatakse lähiajal otsus, kas poksimine ja jõutõstmine kuuluvad 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängude kavasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMoldova ja Gazprom jõudsid gaasitarnetes kokkuleppele\n\n## Põhitekst:\n\nMoldova kuulutas välja eriolukorra ning sõlmis esimest korda gaasitarneleppe Poolaga.\n\nReedel teatasid Venemaa ja Moldova, et on leppinud kokku oma varasema leppe pikendamises viieks aastaks. Tarned algavad 1. novembrist.\n\n\"Pooled jõudsid kokkuleppeni hinnavalemis, Moldova-Gazi võla auditeerimises ja edasises dialoogis tagasimaksete kohta,\" ütles Moldova välisministeeriumi pressiesindaja Daniel Voda avalduses.\n\nGazprom teatas eraldi avalduses, et pikenduses lepiti kokku mõlemale kasulikel tingimustel.\n\nKokkulepe saavutati pärast kõnelusi Peterburis, kus asub Gazpromi peakorter, Moldova asepeaministri Andrei Spinu ja Gazpromi juhi Aleksei Milleri vahel.\n\nMoldova gaas on tulnud traditsiooniliselt Venemaalt läbi Ukraina ja separatistliku Transnistria piirkonna.\n\nVoda ütles reedel, et Moldova lepet Gazpromiga pikendati viieks aastaks Moldova poole välja pakutud hinnavalemi järgi, kuid konkreetseid arve ta ei esitanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moldova ja Vene energiahiid Gazprom teatasid reedel, et pikendasid kokkulepet gaasi tarnimise kohta pärast seda, kui Vene hinnatõusu järel seisis Moldova silmitsi gaasi puudujäägiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVigastus sunnib Jõesaare mitmenädalasele võistluspausile\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval mängisid FIBA Europe Cup'i raames omavahel Janari Jõesaare koduklubi Bayreuth ja Inglismaa klubi London Lions.\n\nKohtumise teisel poolajal sai vigastada Eesti koondislane Janari Jõesaar, kes hüppelt maandudes kukkus vastasmängija jala otsa ning vigastas oma pahkluud. Reedel teatas Bayreuth, et Jõesaar peab vigastuse tõttu palliplatsilt mitmeks nädalaks eemale jääma.\n\nJõesaare vigastus on oluline ka Eesti korvpallikoondist silmas pidades, sest 2023. aasta esimesed MM-kvalifikatsioonimängud peetakse novembri lõpus. 25. novembril kohtub Eesti võõrsil Saksamaaga ja 28. novembril Saku Suurhallis Iisraeliga.\n\nOktoobri alguses pidi Jõesaar eemale jääma mitmest Bayreuthi kohtumisest, kuna eestlane andis liigamängu eel positiivse tulemusega koroonatesti ning saadeti kodusesse karantiini.\n\nBayreuth on eesolevaks liigamänguks Müncheni Bayerni vastu hädas vigastustega. Lisaks Jõesaarele ei tee tõenäoliselt nädalavahetusel Bayerni vastu kaasa ka Bastian Doreth, Kay Bruhnke ja Philip Jalalpoor.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal Bayreuthi korvpalliklubis mängiv Janari Jõesaar sai vigastada kolmapäevases eurosarja kohtumises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli meistriliigas teenis võidu Viljandi HC\n\n## Põhitekst:\n\nViljandi eest ei saanud kohtumist kaasa teha Sten Maasalu, Oliver Ruut ja Hendrik Koks. HC Tallinn läks mängule parimas koosseisus, mis tähendas ka, et viiest välismaalasest kaks – valgevenelane Vladislav Barõlov ja ukrainlane Vitali Gorovõi – tegid debüüdi Eesti meistriliigas.\n\nKohtumise toon pandi paika kohe avaminutitest – mõlemad meeskonnad tegutsesid kaitses jõuliselt ja agressiivselt. Rünnakul tehti ohtralt tehnilist praaki ning kaheksaminutilise mängu järel oli seis vaid 2:2.\n\nMikk Variku viskest tuli 23. minutil seisuks 10:9. Veel kolm korda sai Viljandi juhtima, aga Tallinnal olid vastused olemas ning Gorovõi tabamuse järel mindi puhkepausile seisul 12:12.\n\nVladislav Barõlov viis teise pooltunni algul Tallinna ette, aga järgnevate minutite märksõnad olid eemaldamised ja Ott Varik. Võõrustajad mängisid neli minutit vähemuses ning Varik viskas neli väravat järjest, realiseerides kolm karistusviset. Kristo Voika ja Mihkel Lõpp lisasid ühe tabamuse ning Viljandi oli 39. minutil eduseis 18:13.\n\n45. minutil vähendas vahe 20:18 seisule Dmõtro Turtšenko, ent kahe-kolme peal püsiski Viljandi edu järgmised kümme minutit ning lõpuks teenis Viljandi 31:26 võidu.\n\nOtt Varik tabas Viljandi eest kümme väravat, Kristo Voika ja Mihkel Lõpp kuus ning Mikk Varik neli korda. Tallinna 26-st väravast koguni 23 jäi võõrleegionäride arvele – Vladislav Barõlov viskas kuus, Dmõtro Turtšenko ja Aleksei Štšerbak viis ning Igor Skiba neli väravat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste käsipalli meistriliigas kohtusid reedel Viljandi HC ja HC Tallinn. Pingelise kohtumise võitis Viljandi HC 31:26 (12:12).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHalep võitis, Raducanu langes veerandfinaalis konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenia tenniseturniiril kõige kõrgema asetusega mängiv Simona Halep alistas veerandfinaalis kaasmaalase Jaqueline Cristiani (WTA 105.) 6:1, 6:1.\n\nRumeenlannade omavaheline kohtumine kestis napilt alla 70 minuti ning endine maailma esireket Halep jõudis esmakordselt poolfinaali pärast maikuus saadud säärevigastust.\n\nSeptembris USA lahtised võitnud Emma Raducanu kaotas veerandfinaalis ukrainlannale Marta Kostyukile 2:6, 1:6. Poolfinaalis mängib Kostyuk Simona Halepi vastu.\n\nCluj-Napoca turniiri teises poolfinaalis mängib Anett Kontaveit (WTA 14.) rootslanna Rebecca Petersoniga (WTA 99.). Kontaveidi mäng Petersoni vastu algab laupäeval kell 15.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Cluj-Napocas toimuval WTA 250 taseme tenniseturniiril pääses poolfinaali kodupubliku lemmik Simona Halep (WTA 18.). USA lahtised võitnud Emma Raducanu (WTA 23.) pidi veerandfinaalis tunnistama ukrainlanna Marta Kostyuki (WTA 55.) paremust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola parlament kiitis heaks turvatara ehitamise Valgevene piirile\n\n## Põhitekst:\n\nTurvatara läheb maksma hinnanguliselt 353 miljonit eurot ning on rohkem kui 100 kilomeetrit pikk.\n\nPoola president Andrzej Duda lubas seaduse piiritara ehitamisest lähipäevil allkirjastada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poola seadusandjad kiitsid reedel heaks plaani ehitada Valgevene piirile turvatara vastuseks migrantide ja põgenike lainele sellest riigist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Pruus lõpetas hooaja viimase võistluse teise kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nPruus lõpetas hooaja Araabia Ühendemiraatides peetud võistlusel Hero Dubai, kus pälvis Tšehhi ratturi Martin Stošeki järel teise koha. Kolmanda koha teenis sakslasest maailmameister Andreas Seewald.\n\n\"Olin üsna motiveeritud. Tahtsin hooaja ilusal noodil lõpetada. Viimasel ajal on olnud palju ebaõnne ja sestap polnud ma nende vendade vastu väga enesekindel. Mõtlesin, et mis siin ikka kaotada ning esikolmikusse jõudmine oli kindel eesmärk,\" rääkis Pruus. \"Olin teise kohaga täitsa rahul. Niimoodi on hea puhkusele minna,\" lisas Pruus.\n\nNaiste klassis jõudsid esikolmikusse šveitslannad Ariane Lüthi ja Ramona Forchini ning leedulanna Katazina Sosna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peeter Pruus lõpetas hooaja Araabia Ühendemiraatides peetud võistlusel, kus ta teenis teise koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jõutõstjad võitsid MM-il kuus medalit\n\n## Põhitekst:\n\nHjalmar Mäe oli parim varustusega surumises kuni 120-kiloste 40-49-aastaste meeste seas tulemusega 280 kilo. Järgnesid Ayush Otgonbayar (Mongoolia) 255 kiloga ja Akihisa Takemura (Jaapan) 247,5 kiloga.\n\n\"Võitsin küll loodetust natuke tagasihoidlikuma tulemusega, kuid tiitel on ajalukku kirjutatud. Kolmandaks katseks sai peale pandud maagiline 300 kilo, mis kahjuks tehniliselt välja ei tulnud, kuid kang oli kerge. Hästi korraldatud võistlus, nii lava taga kui ka lava peal. Kõik sujus. See annab lootust seda numbrit realiseerida lähiajal,\" ütles Mäe.\n\nRaul Randmäe (+120 kg) võitis varustusega surumises tulemusega 130 kilo üle 70-aastaste meeste seas.\n\n14-17-aastaste seas võistlev Eliise Mikomägi sai hõbemedali varustusega ja pronksmedali klassikalises ehk varustuseta surumises, tulemused vastavalt 100 ja 80 kilogrammi. Marelin Jüriado võitis Mikomäe järel varustusega surumises pronksi 90 kilogrammiga.\n\nMarkus Lehtla (+120 kg) võitis hõbemedali klassikalises surumises 14-17-aastaste seas tulemusega 162,5 kilo. \"Lõpuks jõudis kätte see suur päev, kus ma sain oma jõudu näidata maailmameistrivõistlustel. Minu jaoks oli see vägev, kuna sain peale nelja kuud oma piire proovida. Kolmas katse oli super, kuna tehnika oli hea ja surusin arvatust rohkem,\" sõnas Lehtla.\n\nEestit esindasid veel Liisa Peri, Tarmo Pärna ja Karl Michael Valk. Kuni 74-kiloste täiskasvanute varustusega surumises 5. koha saanud Valk läks võistlustele kindla eesmärgiga püstitada isiklik rekord ja loodetavasti parandada ka Eesti rekordit, milleks on 212,5 kilo.\n\n\"Kang oli käes raske, kuid viimasel katsel suutsin siiski kõva võitlusega alistada 220 kilo. Nüüd tuleb veel kuu aega vastu pidada ja novembris Euroopa meistrivõistlustel loodetavasti tulemust parandada,\" lausus Valk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestlased võitsid Leedus toimunud lamades surumise maailmameistrivõistlustel kuus medalit. Hjalmar Mäe ja Raul Randmäe võitsid kuldmedalid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse lütseum ja Tallinna reaalkool jätkavad kontaktõppega\n\n## Põhitekst:\n\nNõmme gümnaasiumi direktor saatis varem lapsevanematele kirja, et nende kool esmaspäeval distantsõppele ei lähe. Direktor Riho Uulma sõnul sündis otsus lastevanemate nõudmisel ning samuti oli kooli lahti hoidmisega päri kooli hoolekogu, kirjutab Delfi.\n\n\"Alates esmaspäevast jätkub kõikidel klassidel kontaktõpe. Tungivalt soovituslik on kanda kooli ruumides maski,\" seisis kirjas. \"Meile on väga oluline meie laste normaalse sotsiaalse arengu ning õpikeskkonna tagamiseks hoida koolid avatuna! Ainult stabiilses kontaktõppes saame õpilasi paremini toetada ja aidata ka distantsõppel tekkinud õpilünkasid tasandada. Ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, nt haiguse ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC), OECD, Maailmapank, UNESCO ja UNISEF on kinnitanud, et koolide avatuna hoidmine on viiruse leviku ajal väga oluline,\" seisis direktori kirjas kooliperele.\n\nReede õhtul, kui vahepeal oli linnapea Mihhail Kõlvart kontaktõpet kavandavate koolide otsust tauninud, said lapsevanemad aga uue info, et Nõmme gümnaasium läheb siiski pärast vaheaega distantsõppele.\n\nKontaktõppega jätkamise otsusest teatas lapsevanematele Tallinna prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak. Ta põhjendas otsust õiguskantsleri värske seisukohaga, kus on märgitud, et otsuse õiguspärasuse eest vastutab kool.\n\n\"See tähendab, et mina koolijuhina pean olema veendunud, et see, mida teen, on hea, õige ja õiguspärane. Meie kodukorra lisana kehtestatud e-õppe kord ütleb nii: \"Ühe või mitme klassi õppetöö vormi muudatuse koolihoones toimuvalt õppelt e-õppe vormis toimuvaks kaugõppeks otsustab direktor, lähtudes pädevate asutuste korraldustest ja teatades sellest e-kooli kaudu kõigile lapsevanematele.\" See tähendab, et mul peab olema pädeva asutuse korraldus. Kodukorra punkt on meelega sõnastatud laialt, sest pädev asutus võib olla näiteks valitsus, terviseamet või muu institutsioon. Praegu ei ole mul sellist korraldust,\" põhjendas Pedak oma otsust.\n\nTa tõdes, et koolis on ligi sada protsenti õpetajatest kas vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, neist üle 40 said eelmisel nädalal kolmanda doosi. Üle 12-aastastest õpilastest on vaktsineeritud 77 protsenti. Lisaks on koolil kaks maja ja koduklasside süsteem, mis aitavad nakkusohutust madalal hoida, kõrvuti muude meetmetega.\n\n\"Kuigi oluline põhimõte on ka koolidevaheline solidaarsus, ei aita kahjuks meie kooli (osaline) sulgemine saavutada immuunsust mõnes teises koolis. Mina pean koolijuhina tegema seda, mis on minu lastele parim, ja ma päriselt arvan, et kaugõpe on halb. Kõike seda arvestades jätkab lütseum järgmisel nädalal tööd tavapäraselt,\" seisis direktori läkituses kooliperele.\n\nKa Tallinna reaalkool jätkab pärast vaheaega kõigis kooliastmetes kontaktõppes. Direktor Ene Saar selgitas reede õhtul lapsevanematele saadetud kirjas, et kool lähtus oma otsuses haridusministeeriumi ning terviseameti seisukohtadest.\n\n\"Kujunenud olukorras pöördus Tallinna reaalkool terviseameti poole vastava päringuga. Terviseameti Põhja regionaalosakonna nõuniku/ Põhja regionaalosakonna juhi ülesannetes Kalle Kitsingu vastus koolile oli, täna, so 29.10 järgmine: \"Terviseameti hinnangu kohaselt võib kool jätkata õppetegevust talle sobival viisil. Otsest epidemioloogilist põhjendust Tallinna reaalkoolis distantsõppele üleminekuks terviseamet ei näe. Meie soovitus on, et kontaktõpe võiks jätkuda kõikides klassides.\",\" kirjutas Saar.\n\nDirektori sõnul on reaalkoolis õpetajate ja õpilaste vaktsineerituse tase väga kõrge ning viimase kahe nädala jooksul ei ole terviseamet kooli teavitanud ühtestki uuest nakatumise juhtumist.\n\n\"Tallinna reaalkool, olles põhjalikult analüüsinud kooli valitsevat olukorda, Tallinna haridusameti ja terviseameti seisukohti ning ka õpilaste hariduslikke vajadusi, on otsustanud jätkata koolis alates 01.11.2021 kõikides koolisastmetes, sh 4. - 8. klassides tavapärast kontaktõpet,\" seisab direktori kirjas.\n\nReaalkooli korraldatavad huviringid kontaktõppe vormis järgmisel nädalal ei toimu.\n\nTallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-ile, et üheltki lapsevanemalt esialgse õiguskaitse taotlust Tallinna otsuse vastu koolid ajutiselt distantsõppele suunata esitatud ei ole.\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart kommenteeris, et teoreetiliselt on koolidel õigus ise kaugõppele mineku üle otsustada olemas, kuid ta nimetas seda halvaks pretsedendiks.\n\n\"See ei ole okei. Kõik koolid osalesid [linna] ühisel koosolekul, kõigile oli antud sõna. Kui mingi kool otsustab teistmoodi, me kooliga sõdima loomulikult ei hakka. Kool võtab vastutuse selle otsuse eest, aga minu arvates see pole õige. Meil on ühine süsteem, Tallinn on koolipidaja, me peame ühiselt otsustama,\" ütles Kõlvart. \"Mitte ainult meie, vaid ka terviseameti seisukoht oli, et peab olema ühine lähenemine. See on väga halb pretsedent. See oli ka koolijuhtide väga suur palve – teeme ühtemoodi, anname ühe signaali, kuidas Tallinna koolides see asi peab olema korraldatud. Otsus on vastu võetud – ühes regioonis tuleb tegutseda ühiselt. Ka Tallinnas läheme ühiselt üle osalisele distantsõppele.\"\n\nKõlvart avaldas lootust, et rohkem selliseid juhtumeid Tallinnas ette ei tule, kuid kinnitas, et koolijuhi sanktsioneerimisega linn hetkel ei tegele.\n\n\"Praeguses kriisiolukorras me ei hakka tegelema sanktsioonide rakendamisega. Hakkame siis suhtlema ja arutama koos,\" lisas Kõlvart.\n\nKoolijuhid kohtuvad uuesti järgmise nädala teisipäeval, et otsustada, kas pikendada kaugõppe kestust pealinnas veel nädala võrra. Kõlvart ütles, et tema pooldanuks kohe kahenädalast kaugõppeaega, aga see ei leidnud koolijuhtide seas piisavalt toetust.\n\nLinnapea sõnul arutati koolijuhtidega kaugõppele üleminekut esimest korda juba kuu aega tagasi, ent siis see ei leidnud toetust, ehkki tema nägemus oli juba siis, et sellest pole pääsu.\n\n\"Koolidirektorid arvasid siis, et see pole veel põhjendatud. Mina küll arvan ja ütlesin ka siis, et ennetusmeetmeid tuleb rakendada selleks, et maja ei läheks põlema, mitte siis, kui maja juba põleb,\" ütles Kõlvart.\n\nTa lisas, et terviseametiga toimus linnadel ja valdadel koosolek nädal tagasi, kus ameti esindaja väljendas seisukohta, et praeguses olukorras on koolide distantsõppele viimine põhjendatud. Samuti on terviseameti hädaolukorra staabi juht öelnud, et olukorra üle peavadki otsustama omavalitsused ise. Just sellest linn otsust tehes ka lähtus.\n\nTallinna erakoole linnavalitsuse otsus distantsõppe kohta ei puuduta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna prantsuse lütseum on otsustanud eirata Tallinna otsust kõik pealinna munitsipaalkoolid järgmisest nädalast osalisele kaugõppele viia. Nõmme gümnaasium, kes varem plaanis samuti kontaktõppega jätkata, otsustas reede õhtul siiski ringi. Koole, kes kontaktõppe valivad, võib lisanduda veel. Linnapea Mihhail Kõlvart nimetab selliseid otsuseid halvaks pretsedendiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGuardiola: Xavi on Barcelona jaoks valmis\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval avaldas Hispaania meedia, et Qatari kõrgliiga klubi Al Saddi peatreener Xavi on favoriit Barcelona peatreeneri ametikohale. Reedel kinnitas Barcelona president Joan Laporta, et Hispaania tippklubi on alustanud kõnelusi Xaviga, et klubi endisest poolkaitsjast ja kaptenist saaks uus Barcelona peatreener, vahendab Eurosport.\n\nBarcelonaga toimuva kohta jagas oma arvamust ka Manchester City peatreener ja endine Barcelona peatreener Pep Guardiola.\n\n\"Xavi puhul ma ei oska öelda, mis hakkab juhtuma. Kui temast saab Barcelona peatreener, siis ma ei kahtle tema võimetes. Ta on Barcelona jaoks valmis. Xavi teab jalgpallist väga palju, omab meeletult kirge jalgpalli vastu ning ma olen kindel, et tal on rohkem kogemusi, kui minust sai Barcelona peatreener,\" rääkis Guardiola.\n\nRonald Koemanist rääkides märkis Guardiola, et tippklubide peatreenerite elu on äärmiselt pingeline. \"Ronald ja mina ise teame mõlemad väga hästi, kui palju meie töökindlus sõltub tulemustest. Kui ootustele vastavaid tulemusi ei tule, siis leitakse uus treener. Kõik, mida ma saan öelda, on see, et Koeman on minu sõber ja soovin talle edaspidiseks ainult head,\" lisas Guardiola.\n\nBarcelona kaotas kolmapäeval Hispaania liigakohtumises 0:1 Rayo Vallencanole ning möödunud pühapäeval kaotas Barcelona koduliigas põlisele rivaalile Madridi Realile. Barcelona hoiab hetkel Hispaania liigatabelis üheksandat kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeva hilisõhtul vallandas Barcelona jalgpalliklubi peatreeneri Ronald Koemani ning vabanenud kohale on suureks favoriidiks endine Barcelona poolkaitsja ja kapten Xavi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kardisportlased stardivad nädalavahetusel maailmameistrivõistlustel\n\n## Põhitekst:\n\nAlgselt Brasiilias toimuma pidanud, kuid Covidi tõttu Euroopasse toodud maailmameistrivõistlused on kardimaailma aasta tippsündmus.\n\nTänavuste otseveoliste klasside maailmameistrivõistluste 185 võistlejat jagunevad viie kontinendi ja 44 riigi vahel ning enim on sõitjatega esindatud võõrustajamaa Hispaania (23). Eestit esindavad võistlusel Markus Kajak, Carmen Kraav, Robin Särg ja Mark Dubnitski.\n\n\"Eelmisel nädalavahetusel tegime tiimiga tugeva esituse ning usun, et oleme algaval MM-l parimas löögihoos,\" kommenteeris Kajak oma valmisolekut MM-iks. \"Rajaolud on mõne päevaga siiski üpris palju muutunud, kuid kohanema peavad kõik - seega pole see probleemiks,\" sõnas Kajak.\n\n\"Rada on äge ja väga meeldib mulle. Oleme siiani tegelenud peamiselt tehnikaga ja õppinud rada tundma,\" rääkis Robin Särg. \"Eks esimesed trennid kuluvad paljuski kohanemisele, kuid loodetavasti kulgeb kõik sujuvalt ning suudan konkurentidele eelsõitudes kõva lahingu anda ja finaali jõuda,\" lisas Särg.\n\nMaailmameistrivõistlustel sõidetakse reedel ajasõidud, laupäeval eelsõidud ning pühapäeval finaalid. Võistluse otsepilti ja tulemusi on võimalik jälgida aadressil fiakarting.com.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalavahetusel sõidetakse Hispaanias, Campillose kardirajal kardispordi klasside OK ja OK-Junior tänavuse hooaja maailmameistrivõistlused. Eesti kardisportlastest on stardis Markus Kajak, Carmen Kraav, Robin Särg ja Mark Dubnitski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNetflix avaldas sarja \"The Witcher\" teise hooaja treileri\n\n## Põhitekst:\n\nNetflix avaldas sarja \"The Witcher\" teisest hooajast videoklipi, milles näeb uusi koletisi ja teisi maagilisi vaenlasi, kellega koletisekütt Geralt (Henry Cavill), noor printsess Cirilla (Freya Allan) ning teised nõiad peavad silmitsi seisma.\n\nSarja \"The Witcher\" teine hooaeg linastub Netflixis 17. detsembril. Sarja esimene hooaeg ilmus pea kaks aastat tagasi.\n\nJuba on teada, et sarjale ilmub ka kolmas hooaeg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Netflixi sarja \"The Witcher\" teist hooaega saab näha detsembris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: tundsin, et suutsin oma taset tõsta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tundsin, et suutsin täna oma taset tõsta. Mul oli vastas tugev mängija. Teadsin, et pean olema valmis pikemaid pallivahetusi mängima ja olema agressiivne,\" rääkis Kontaveit pärast mängu, vahendab Delfi Sport.\n\nÜhtlasi sõnas Kontaveit, et viimaste aastate areng on seotud järjepideva tööga füüsise kallal. \"See on olnud pidev protsess. Olen oma mängu ja füüsise kallal tööd teinud ja see on läinud järjest paremaks. Mul on alati olnud head löögid, aga viimastel kuudel olen olnud stabiilsem ja väljakul olemist nautinud,\" ütles Kontaveit.\n\nEestlanna on kahe võidu kaugusel, et mööduda maailma edetabelis tuneeslannast Ons Jabeurist (WTA 8.) ja tagada koht Mehhikos toimuvale ATP aastalõputurniirile.\n\nClub-Napoca turniiri poolfinaalis ootab Kontaveiti rootslanna Rebecca Peterson (WTA 99.), kes oli veerandfinaalis üle ukrainlannast Lesia Tsurenkost (WTA 127.) 6:2, 3:6, 6:3.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Anett Kontaveit (WTA 14.) alistas Cluj-Napocas toimuval WTA 250 taseme tenniseturniiril ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 59.) ja pääses poolfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDjokovic osaleb mainekal Pariisi turniiril\n\n## Põhitekst:\n\nUSA lahtiste finaalis venelasele Daniil Medvedevile (ATP 2.) 4:6, 4:6, 4:6 kaotanud Djokovic pole suure slämmi turniiri finaalmängust saadik ühelgi võistlusel osalenud.\n\nJärgmisel nädalal Pariisi Mastersi turniiril osalev Djokovic on turniiri viiekordne võitja, Boris Becker ja Marat Safin on Pariisi turniiril võidutsenud kolmel korral.\n\nJuhul kui Djokovic Pariisi turniiri võidab, oleks see serblasele karjääri 37. Masters 1000 turniiri võit. Djokovic ja Rafael Nadal (ATP 5.) on mõlemad 36. korral võidutsenud Masters 1000 turniiridel.\n\nLisaks Djokovicile osalevad Pariisi turniiril ka USA lahtised võitnud Medvedev, Stefanos Tsitsipas (ATP 3.), Alexander Zverev (ATP 4.) ning Andrei Rublev (ATP 6.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meeste tennise esireket Novak Djokovic mängib esimest korda pärast USA lahtiseid Pariisis toimuval Masters turniiril.", "role": "assistant" } ]