Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDirtFish: Breen ja Sordo jagavad tuleval aastal Hyundai kolmandat masinat\n\n## Põhitekst:\n\nHyundai põhisõitjad Ott Tänak ja Thierry Neuville lõpetasid tänavuse hooaja vastavalt kolmanda ja neljanda kohaga, Sordo osales kolmel ning Breen kahel MM-etapil. Ka eelmisel aastal sai Breen Hyundaiga sõita kahel MM-etapil, neist esimese, Soome ralli alguseks, polnud iirlane MM-karussellis osalenud üheksa kuud.\n\n\"Viskasime ta Soomes sisuliselt pea ees vette,\" rääkis Hyundai tiimipealik Andrea Adamo DirtFishile. \"Ta sõitis Soomes suurepäraselt, Suurbritannias mitte nii hästi [Soomes oli iirlane seitsmes, Walesis kaheksas, kuid keeras seal masina katusele]. Ütlesin talle siis: nüüd on sul Rootsis uus võimalus\". Seal läks tal nii ja naa [Breen oli tänavusel Rootsi rallil seitsmes], aga Eestis oli ta jällegi hiilgav [suvisel Rally Estonial sai iirlane Tänaku järel teise koha].\"\n\n\"Seega arvan, et ta väärib seda võimalust, seda ka seetõttu, et ta oli nõus Hyundai eest tegema teisigi asju - ta osales ralli EM-il, arendas rehve, testis. Ta oli alati keskendunud ja meie jaoks olemas. Ma ei ole seda veel kinnitanud, aga kui see juhtub, on see teenitud võimalus,\" lisas Adamo.\n\n\"Ma ei tea midagi,\" vastas Breen DirtFishi arupärimisele diplomaatiliselt. \"Andrea ja Alainiga [Hyundai mänedžer Penasse] on olnud mõned jutuajamised, aga midagi kindlat ei ole praegu rääkida.\"\n\nUuel aastal sõidetakse MM-sarjas 12 etappi, Rally Estonia on kavas hooaja seitsmenda etapina ja see toimub 15.-18. juulini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ralliportaali DirtFish sõnul teatab Hyundai rallimeeskond lähipäevil, et tiimi kolmandat masinat hakkavad tuleval hooajal jagama iirlane Craig Breen ja hispaanlane Dani Sordo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nETV uued saated jõudsid eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli esikümnesse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üle noatera\" uue hooaja esimene saade jäi edetabelis saate \"Hommik Anuga\" kuuendat ja seitsmendat kohta jagama, teatas Kantar Emor.\n\nMõlemad saated köitsid 150 000 televaataja pilgud, kaheksanda koha saavutanud \"Eesti Laulu\" kogus aga 148 000 vaatajat.\n\nVaadatuim saade oli taas \"Pealtnägija\", mis meelitas ekraanide ette 218 000 inimest. Teise koha saavutas 201 000 vaatajaga \"Maskis laulja\" ja kolmanda 182 000 vaatajaga \"Aktuaalne kaamera\".\n\nLisaks jõudsid edetabelisse \"Telelegendide lahing\", \"Õnne 13\", \"Ringvaade\" ja \"Maski taga\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmise nädala vaadatuimate telesaadete edetabeli esikümnesse jõudis kaks uut ETV saadet – \"Üle noatera\" ja \"Eesti Laul. 2021. Start\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Mässumeelne pianist Marcin Masecki\n\n## Põhitekst:\n\nArvatavasti on pea iga klassikalist muusikat õppinud noor tundnud mingil hetkel soovi sellest näiliselt jäikade piiridega maailmast välja murda ja avastada teiste žanrite piirimaid. Hinnatud Poola pianist ja helilooja Marcin Masecki esindab seda avastamishimu suurepäraselt. Tema lai ampluaa ja tuntud klassikaliste palade uudne tõlgendamisoskus teeb temast kaasaegse pianisti, kes ei tahagi hästi žanripiiridesse ära mahtuda.\n\nTa seikleb, avastab ja laseb kõigel seguneda. Temast õhkus teatud mässumeelsust juba siis, kui ta lavale astus ja pianistile omase uhke ülikonna asemel tagasihoidlikku igapäevarõivast kandis. Väike nüanss, mis ütleb publikule – võib-olla olen ma kohe muutmas seda, kuidas sa klassikalist muusikat näed ja kuulad.\n\nMasecki võttis 19. sajandi klaveripoeedi Frederic Chopini nokturnid ja tegi need enda omaks. Olnud noore klaveriõpilasena harjutanud Chopini pähekulumiseni, õppis ta nokturne mängima kuulmise, mitte noodi järgi. See andis talle ruumi mängeldes uidata kaugemale klassikalise muusika piiridest ja põigata ka näiteks jazzi eksperimentaalsetele maadele. Kuid ta ei läinud kunagi liiga kaugele, vaid jättis oskuslikult alles selle, mis Chopini nokturnidele omane.\n\nChopini loomingus on esikohal meloodia. Nagu Masecki seda kirjeldas – klaver, mis laulab. Need laulvad meloodiad viivad kuulaja rännakule nii muusikalises mõttes, aga ka inimese arengut jälgivas võtmes. Chopin kirjutas oma nokturnid 19 aasta jooksul, kasvades 20-aastasest noormehest pea 40-aastaseks küpseks heliloojaks. Me kõik teame, et kahe dekaadi jooksul muutub inimene palju, aga kuidas kõlab see muusikasse panduna? Ilus oli tõdeda, et kuigi nüansid, tempo ja meloodiad muutuvad, jääb tuum samaks. Nagu muusika, nõnda elu.\n\nMasecki on artist, kes läheb muusikasse sisse, kuid ei unusta sealjuures publikut. Lisaks meisterlikule klaverimänguoskusele oli imetabane tema vaba suhtlus publikuga ning siiras soov jutustada, seletada ja õpetada. Panna inimesi mõistma tema enda ning ka Chopini lugu, tema loomingut ja pärandit. Vaid mõne minutiga suutis ta tuua klaverimuusika ja Chopini lähemale neile, kelle jaoks võib-olla mõlemad olid siiani kaugeks jäänud.\n\nPaistab, et Masecki on mõistnud, et klassikalise muusika kontseptsioon võib paljusid kuulajaid hirmutada. Selle kohal ripub justkui stigma, et see on keeruline žanr ning mitte igaüks pole loodud seda mõistma ja nautima. Mis seal salata, ka jazzi kohta võib sarnaseid mõtteid kuulda. Seda tänuväärsemad on artistid, kes nendele uskumustele vastupidist tõestavad ning ka Jazzkaar, kes neid muusikuid ikka ja jälle külla kutsub. Marcin Masecki viis oma mässumeelsusega kuulajad muinasjutulisele rännakule läbi žanrite ja näitas, et muusikal pole piire.\n\nPianist ja helilooja Marcin Masecki esitas Chopini nokturne jazzilikus võtmes Jõulujazzi raames 6. detsembril Kumu auditooriumis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Puhas klassikaline muusika on Jazzkaarel pigem harv nähtus, kuid kui seda esineb, on see eksperimentaalsele festivalile omaselt siiski vimkaga. Chopini \"Nokturnid\" Jõulujazzil polnud selles osas erand, kirjutab Kaisa Potisepp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev Kallo asemel läheb Tallinna volikokku Anton Stalnuhhin\n\n## Põhitekst:\n\nArvestades Jaak Juske (SDE) avaldust lõpetas Tallinna valimiskomisjon tema volitused linnavolikogu liikmena. Juske asemel nimetati linnavolikogu liikmeks Siim Tuisk.\n\nSamuti lõppesid linnavolikogu liikme Kalev Kallo (Keskerakond) volitused, tema asemel nimetati linnavolikogu liikmeks Anton Stalnuhhin, teatas volikogu pressiteenistus.\n\nKorruptsioonis lõplikult süüdi jäänud Kallo lahkus ka riigikogust, kus tema asendusliikmeks sai Imre Sooäär.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavolikogu koosseisus toimus muudatusi, uuteks linnavolikogu liikmeteks nimetati Siim Tuisk ja Anton Stalnuhhin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nProfijalgpalliga hüvasti jätnud Tarmo Kink jätkab Levadia abitreenerina\n\n## Põhitekst:\n\n35-aastane Kink, kes alustas tööd Levadia esindusmeekonna abitreenerina tänavu sügisel, tunnistas intervjuus klubi kodulehele, et võtab profijalgpalliga hüvasti jätmist ning treeneritööle pühendumist rahulikult.\n\n\"Aja jooksul sai selgeks, et ma ei saa enam profina jätkata, sain ennast pikalt ette valmistada. Amatöörina mängin jalgpalli edasi, kuid minu puhul on see varasemaga võrreldes 20-protsendiline sooritus. Üleminek treeneritööle oli igati loomulik asjade käik,\" sõnas Kink, kes osaleb koos mitmete teiste koondislastega Eesti Jalgpalli Liidu UEFA A litsentsi kursustel.\n\nFCI Levadia peatreener Vladimir Vassiljev loeb Kinki meeskonna treenerite tiimile suurepäraseks täienduseks, eelkõige oodatakse temalt abi ründajate arendamisel.\n\n\"Tarmol on meie treenerite tiimis väga oluline roll, oma kogemustega aitab ta meid palju ründemängijate arendamisel ning taktika kujundamisel. Tarmo tulek mõjus meeskonnale väga hästi: ta toob meie igapäevatöösse palju positiivseid emotsioone, aitab meeskonna tuju üleval hoida ning väljendab end häälekalt mängude ajal,\" ütles Vassiljev.\n\n\"Mängija jaoks on kõik väga lihtne ja selge – treeningute, mängude ja puhkepäevade kalender antakse treenerite poolt ette. Seevastu treenerina tuleb kogu protsess väga pikalt ja põhjalikult ette mõelda. koordineerida, vajalikud kalenderplaanid ja treeningute graafikud koostada. Õpin suure huviga ja tunnen, et mul on veel väga palju õppida,\" ütles Kink.\n\nPremium liigas jäi ründaja arvele 137 mängu ja 47 väravat, Eesti koondises 82 mängu ja kuus väravat. Pika väliskarjääri jooksul mängis ta Venemaal (Moskva Spartak), Ungaris (Györi ETO, Kaposvari Rakoczi, Mezökövesd), Inglismaal (Middlesbrough), Ukrainas (Lvivi Karpatõ), Itaalias (Varese Calcio), Šotimaal (Inverness Caledonian Thistle) ja Soomes (SJK).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine Eesti jalgpallikoondise ründaja Tarmo Kink sõlmis FCI Levadiaga töölepingu, jätkates esindusmeeskonna abitreenerina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEL hakkab inimõiguste rikkujate puhul rakendama oma Magnitski seadust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sanktsioonid võimaldavad Euroopa Liidul karistada üksusi, asutusi ja üksikisikuid, kes on süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes, ükskõik kus need toimusid,\" ütles Euroopa Nõukogu oma avalduses.\n\nEuroopa Liidu mehhanism sarnaneb Ameerika Ühendriikides 2012. aastal vastu võetud Magnitski seadusega, mis lubas alguses karistada Venemaa ametnikke. USA laiendas hiljem Magnitski seadust ka teiste riikide kodanikele.\n\nSergei Magnitski oli venelasest USA informaator, kes suri peale piinamisi 2009. aastal Moskva vanglas.\n\nEuroopa Liidu uus seadus ei asenda olemasolevaid sanktsiooniprogramme, mis juba käsitlevad inimõiguste rikkumisi Süürias, Valgevenes ja Venezuelas.\n\nEuroopa Liit hakkab sanktsioone kehtestama selliste tegude eest, nagu genotsiid, inimsusevastased kuriteod, piinamine, orjus, kohtuvälised tapmised ja meelevaldsed arreteerimised.\n\nÜhtegi asutust või indiviidi koheselt ei sanktsioneerita, kuid esimene must nimekiri peaks valmis saama 2021. aasta alguseks.\n\nEuroopa Liidu uus seadus, mis lubab varade külmutamist ja viisakeelde, hakkab kehtima ametlikult inimõiguste päeval 10. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit võtab kasutusele USA Magnitski seadusega sarnaneva süsteemi, mis võimaldab kogu maailmas sanktsioneerida inimõiguste rikkujaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus mõistis Anders Tsahkna õigeks\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Tsahknat (46) usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises, kuid kohus mõistis ta õigeks.\n\nVandeadvokaat Paul Keres ütles, et ta peab kohtuotsust õigeks ja põhjendatuks. \"Kohus rajas oma lõppjäreldused väga suurele tõendite massiivile ja varasematele kohtuotsustele tsiviilasjades, mis kõik kinnitasid, et Anders Tsahkna ei ole abistanud Leho Tamveret ebaseaduslike tegude toimepanemisel,\" märkis ta.\n\n\"Liiatigi leidis kohus, et ka Leho Tamvere poolt tehtud tehingud ja toimingud ei olnud õigusvastased, mistõttu ka Tsahkna osaluse korral ei oleks alust heita talle ette kuriteo toimepanemist,\" selgitas Keres.\n\nKohtu hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, et Leho Tamvere rikkus OÜ Sillen Konsultatsioonid juhatuse liikmena 2012. aasta 4. juunil käenduslepingu sõlmimisel seaduses sätestatud kohustusi.\n\n\"Samuti ei ole kriminaalasjas tõendatud, et Anders Tsahkna oleks aidanud kaasa Tamvere tegevusele selle käenduslepingu sõlmimisel,\" tõdes kohus.\n\nKohtu hinnangul on Tamvere poolt 25. juulil 2012 sõlmitud kokkulepe käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena, millega kinnitati OÜ Sillen Konsultatsioonid olemasolevat kohustust ja mis ei ole OÜ Sillen Konsultatsioonid majanduslike huvidega vastuolus. \"Seetõttu ei ole Tamvere rikkunud kokkuleppe sõlmimisel lojaalsuskohustust, mistõttu puudub tahtlik õigusvastane täideviimistegu,\" märkis kohus.\n\nKohus leidis, et järelikult tuleb Anders Tsahkna talle esitatud süüdistuses ehk eelnevale kaasa aitamises õigeks mõista.\n\nTamvere osas oli menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud juba 2017. aastal.\n\nTsahkna sai Põhja ringkonnaprokuratuurilt süüdistuse kriminaalasjas, mis puudutas Tallinnas Laste tänav 1 kinnistut omava osaühingu välja viimist AS-i varakoosseisust, mistõttu viimane pankrotistus.\n\nSüüdistuse kohaselt sõlmis Tamvere OÜ Sillen Konsultatsioonide, PJV Hiiu Ravikeskus AS-i ja SA PJV Hooldusravikeskuse juhatuse liikmena 2012. aastal erinevaid lepinguid, millega võttis OÜ Sillen Konsultatsioonidele rahalisi kohustusi 3,5 miljoni euro ulatuses.\n\nProkuratuuri hinnangul rikkus Tamvere seadusest tulenevat teise isiku varaliste huvide järgimise kohustust, millega tekitati suur varaline kahju ning Tsahknat selles, et ta aitas Tamvere tegevusele kaasa.\n\nLisaks süüdistati Tamveret selles, et ta võõrandas Vainola kaasabil PJV Hiiu Ravikeskus AS-i varaks olnud OÜ Sillen Konsultatsioonide osa ja põhjustas sellega PJV Hiiu Ravikeskuse maksevõime olulise vähenemise.\n\nKeskkriminaalpolitsei käivitas kriminaaluurimise 2012. aasta lõpus ning uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus mõistis teisipäeval meditsiiniäris tegutseva ekspoliitikust ettevõtja Anders Tsahkna õigeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi nädalane nakatumiste arv tõusis taas esimest korda pärast oktoobrit\n\n## Põhitekst:\n\nAmetnike sõnul oli koroonajuhtumite arv Hollandis nädalaid languses, vahendas Reuters.\n\n8. detsembriga lõppenud nädala arvestuses registreeriti Hollandis kokku 43 103 koroonaviirusesse nakatumise juhtumit. 1. detsembriga lõppenud nädalal tuvastati 33 949 koroonajuhtu.\n\nEelmisel nädalal muutis Holland siseruumides maski kandmise kohustuslikuks. Uus meede kehtib vähemalt kolm kuud ning seda kohustust eiravad inimesed võivad saada kuni 95 eurot trahvi.\n\nKogu oktoobri jooksul purunesid Hollandi päevased koroonaviiruse rekordid, pärast seda on nädalaid olnud uute nakatunute arv stabiilselt umbes 5000 juures.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollandis tõusis nädalane uute koroonaviiruse juhtumite arv taas esimest korda pärast oktoobrit, teatas terviseamet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalligala läheb 20. detsembril eetrisse telesaatena\n\n## Põhitekst:\n\nJalgpalligalal kuulutatakse välja ja autasustatakse parimaid jalgpallureid ning võistkondi, toimub Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) teenetemärkide ja Albert Vollrati nimelise aasta treeneri auhinna üleandmine. Galal saavad pärjatud saalijalgpalli ja madalamate liigade edukamad, aktiivsemad kohtunikud, parimad staadionid ja ausa mängu arvestuse parimad. Jalgpalligalat ilmestavad põnevad vahepalad.\n\n\"Oktoobris täitus 100 aastat Eesti meeste koondise ajaloo esimesest mängust. Sümboolselt läheb tänavune Jalgpalligala eetrisse A. Le Coq Arenalt, meie koondise praegusest kodust,\" lausus EJL-i peasekretär Anne Rei.\n\nGala pealtvaatajad asuvad sel korral kodudes üle Eesti ja üle kogu maailma, kuhu jõuab otsepilt EJL-i YouTube'i ja Facebooki kanali vahendusel. EJL arvestab auhindade üleandmisel koroonaviiruse levikust tulenevate ohutusnõuetega, näiteks korraldatakse saate salvestamine nelja päeva jooksul.\n\n\"Autasustamise formaat telesaatena on pidulik ja tunnustab väärikalt aasta parimaid. Hooaja lõpp tuleb teisiti ja ka hooaeg ise oli tavapärasest erinev ja just seepärast vajavad kõik – mängijad, treenerid, klubijuhid, kohtunikud – erilist tänu,\" märkis Rei.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavune traditsiooniline Jalgpalligala läheb 20. detsembril kell 18 eetrisse A. Le Coq Arenalt telesaatena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli meistriliiga: Serviti sõidab euromängude eel külla Kehrale\n\n## Põhitekst:\n\nMeistriliiga esikolmik on pidanud kümme mängu, Põlva Serviti on need kõik võitnud, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC järgnevad 12 punktiga. Tallinnal on kuus silma, aga kolm kohtumist vähem peetud, SK Tapa/N.R. Energy on kümne mänguga kogunud neli punkti ning Raasiku/Mistra pole veel punktiarvet avanud.\n\nKolmapäeval võõrustab 11-kordne Eesti meister Kehra kolm kulda enam võitnud Servitit. Vaid kümme päeva tagasi kohtuti samuti Kehras ja siis võtsid põlvalased pärast viigilist avapoolaega 25:22 võidu. Ka hooaja esimene vastasseis Põlvas lõppes Serviti võiduga, siis tulemusega 26:24.\n\nKehra viimasest võidust Serviti üle saaks 19. detsembril juba kaks aastat. Vahepeal on põlvalased saanud seitse võitu ning aasta tagasi lõppes üks kohtumine Kehras viigiga. Kodumeeskonnal on all kolmemänguline võiduseeria ja laupäeval alistati võõrsil karikavõistluste veerandfinaalis Tallinn 30:23.\n\n\"Karikamäng oli positiivne etteaste, loodan et Serviti vastu teeme samasuguse. Hoidsime viimati põlvalased 25 värava peal ja nüüd Tallinna 23 peal – seega kaitse toimib päris hästi. Vigastatud on peaaegu kõik rivvi naasnud, vaid Janar Mägiga läheb veel mõni nädal aega,\" teavitas Kehra peatreener Mart Raudsepp.\n\n\"Kehras mängimine on meile alati motiveeriv. Vastased on korralikult komplekteeritud sel hooajal ja võib-olla pole neil sama pikk pink kui meil, aga kvaliteeti on küllaga. Võrreldes eelmise vastasseisuga on Vladislav Naumenko tagasi ning see lisab võrdsust ja pinget juurde,\" hindas Serviti peatreener Kalmer Musting.\n\n\"Täna pole veel selge, kas Praha Dukla tuleb nädalavahetusel Põlvasse euromängudele või mitte. Aga sellest hoolimata läheneme Kehra-sõidule kui rutiinsele liigakohtumisele. Iga võistlusmäng on tähtis, isegi kui oleme konkurentidest lahti rebinud. Praeguses hooajafaasis ei pea aga tabeliseisule liigset tähelepanu pöörama,\" arvas põlvalaste juhendaja.\n\nNeljapäeval vastamisi minevad Tapa ja Viljandi on tänavu juba kolmel korral kohtunud ning mulgid on iga kord lahingust võitjana väljunud. Kui hooaja avamängus sai Viljandi minimaalse eduga võidu, siis kümmekond päeva tagasi murti tapalased nende kodusaalis juba avapoolajal ning võeti lõpuks 26:19 (16:7) võit.\n\nSelle nädala mängud Eesti meistriliigas:\n\n9.12. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti\n10.12. 19.00 SK Tapa/N.R. Energy – Viljandi HC\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Käsipalli meistriliiga järjekordne voor toob vähem kui paarinädalase vahega tänavuse kolmanda klassikalise vastasseisu HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Põlva Serviti vahel. Lisaks võõrustab SK Tapa/N.R. Energy neljapäeval Viljandi HC-d. Tallinna ja Raasiku/Mistra vaheline kohtumine lükati seoses pealinlaste euromängudega järgmisse nädalasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNeljapäeval kõlab 37 raadiojaama eetris Max Richteri uus teos\n\n## Põhitekst:\n\nBBC Radio 3 otseülekannet edastatakse 34 riigis, teatas EBU.\n\nTeost \"Voices\" esmaesitles Richter selle aasta veebruaris Londonis. \"Kui nüüd esmaesitluse ajale tagasi mõelda, tundub see justkui teise maailma külastamine. On privileeg, et ka praegusel segasel ja äreval ajal saame pandeemiale vaatamata inimõiguste päeval oma tööd uuesti esitleda,\" rääkis Richter.\n\nAastal 1948 võttis Ühendatud Rahvaste Organisatsioon vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille koostasid Eleanor Roosevelti kutsel kokku tulnud filosoofid, kunstiinimesed ja mõtlejad. Roosevelt hääl kõlab ka Max Richteri uues teoses.\n\nKlassikaraadios algab ülekanne 10. detsembril kell 22.00 ja seda saab kuulata siit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "10. detsembril jõuab inimõiguste päeva puhul Klassikaraadio ja veel 36 raadiojaama eetrisse helilooja Max Richteri uus teos \"Voices\", mille kandev idee pärineb inimõiguste deklaratsioonist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeelo Tungal Heljo Männist: klassikud tegelikult ei sure\n\n## Põhitekst:\n\nTungal tõdes, et Heljo lahkumine oli tõepoolest kurb üllatus, kuigi tema kõrget iga teades ei peaks see üllatus olema.\n\n\"Ta oli üsna hiljuti veel väga toimiv, tegus ja tubli kirjanik. Ta ei käinud muidugi juba aastaid kirjanike liidu üritustel, aga me kõik teadsime, et seal on seal Nõmmel Kaare tänaval olemas ja kirjutab. Nagu tal ikka kombeks oli – kell kuus ärgata ja kirjatööd teha.\"\n\nTungal, kes töötas kunagi lühikest aega Männiga koos Tähekese ja Pioneeri toimetuses, märkis, et Heljo oli alati väga elurõõmus ja valmis kõikide lugusid kirja panema.\n\nTa nentis ka, et kuigi Heljo oli pikka aega olnud vabakutseline, on Eesti lastekirjanike pikaealisus – mitte ainult vanuse, vaid ka loomingu poolest –, vastupidavus ja erksus üks imeline asi.\n\nKokku kirjutas Heljo Mänd üle saja teose. Heljo parimateks teosteks peab Tungal ise varast mudilastele kirjutatud luulet, nagu \"Oakene\" (1957) ja \"Pillerpall\" (1973).\n\n\"Need jäävad ikkagi meie lastekirjanduse varamusse. Praegustel noortel on kindlasti huvitav ka lugeda tema \"Toomas Linnupoega\", mis omal ajal oli väga populaarne. Samuti tema oma memuaarset teost \"Väikesed võililled\".\"\n\nHeljo Männi loomingu universaalseks väärtuseks, mis võimaldas kõnetada nii mitmeid põlvkondi, peab Tungal asjaolu, et ta vaatas ringi erksa ja tähelepaneliku pilguga ja oli alati huvitatud kõigest, mis ümberringi toimus.\n\n\"Lisaks see, et põhiväärtused jäävad ju samaks. Hea küll, suhtlemisviisid muutuvad – internetti ja mobiiltelefoni ei võinud \"Toomas Linnupoja\" kirjutamise ajal ette kujutadagi – aga laste ja täiskasvanute omavahelised suhted on samad,\" kirjeldas Tungal.\n\n\"Nii konfliktid, leppimised kui ka tahtmine, et säiliks üksteisest lugupidamine ka siis, kui teisest väga aru ei saada. Seda kindalasti hindab iga sugupõlv,\" lisas ta.\n\nNeile, kes tahavad just Heljo lapsepõlvest rohkem teada saada, soovitab Tungal lugeda juba eelmainitud, 1983. aastal ilmunud raamatut \"Väikesed võililled\", mis toob välja erksamad punktid Männi lapsepõlvest.\n\n\"See on kindlasti huvitav siiamaani, sest ka mina ei tea esimese Eesti aegsete laste lapsepõlvest midagi. Aga seal on kirjeldatud just ennesõjaaegset elu ja seda, et laps jääb ikkagi lapseks ning vanematega on konfliktid olnud läbi aegade, kuigi alati paistab, et eelmise põlvkonnaga oli elu kergem,\" kirjeldas ta.\n\n\"Ega klassikud ju tegelikult ei sure. See on nii hea, et raamatud ikkagi jäävad ja Heljost jääb muidugi lapsi ja lapselapsi, kes samuti on andekad ning huvitavad inimesed. See muidugi lohutab, et nad ikkagi igaüks jätkab oma rada,\" lisas Tungal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval lahkus meie seast 94-aastasena kirjanik Heljo Mänd. Lastekirjanik Leelo Tungal märkis oma meenutuses ERR-ile, et Heljo Männi sugused klassikud tegelikult ei sure, sest üks, mis jääb, on nende raamatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPostimees Grupi telekanalid liiguvad uue äriühingu alla uuest aastast\n\n## Põhitekst:\n\nMM Grupp teatas toona veel, et teleäri omanikeringi lisanduvad strateegiliste partneritena telemeedia eksperdid Jüri Pihel ning Risto Rosimannus.\n\nNüüdseks ongi esitanud Duo Media Networks, mille juhatusse kuuluvad Pihel, Rosimannus ja MM Grupi juhatuse liige Kristel Volver tarbijakaitse- ja tehnilise järelevale ametile taotluse Kanal 11 programmi edastamiseks, mida tegi seni Postimees Grupp.\n\nEttevõte plaanib asuda programmi edastama tuleva aasta 4. jaanuarist.\n\nMeediateenuste seadusest lähtuvalt annab amet tingimusjuurdepääsuga teleteenuse osutamise loa taotluse alusel ilma konkursita, teleteenuse osutamise tefevusloale võib aga määrata kõrvaltingimusi ning amet palub ministeeriumilt otsustada kõrvaltingimuste kehtestamise vajadus tänavu 23. detsembriks.\n\nPostimehe omanikfirma MM Grupp säilitab siiski teleäris kontrollosaluse ning televaldkond jääb tegema koostööd Postimees Grupiga, säilib ka ühine reklaamimüügi struktuur.\n\nPlaanide kohaselt liiguvad jagundamise käigus grupist välja lisaks Kanal 11-le ka suurim kommertskanal Kanal 2, samuti Kanal 12, My Hits ja Eesti Kanali nime kandvad kanalid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Margus Linnamäe investeerimisfirma MM Grupp teatas oktoobris, et loob teleäri arendamiseks uue ettevõtte ja seni Postimees Grupi nime all tegutsenud telekanalid liiguvad uude äriühingusse. Praeguseks on esitanud Duo Media Networks taotluse võtta Postimees Grupilt üle Kanal 11 edastamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ teadlaste loodud koroonakiirtest võib tulemuse anda pea 15 minutiga\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Tehnikaülikooli teadlaste välja töötatud koroonaviiruse kiirtest annab tulemuse palju kiiremini, võrreldes kasutusel olevate PCR-testidega. \"Ajaliselt on võit väga suur. Praktiliselt saab perearst tulemust näha kümne-viieteist minutiga,\" lausus Novaatorile TTÜ vanemteadur Andres Öpik. Uus kiirtest ongi mõeldud eelkõige perearstidele, mitte koduseks kasutamiseks.\n\nUus meetod annab umbes sama täpseid tulemusi kui Synlabi PCR-test. \"Meie oleme Synlabi positiivset proovi kontrollinud oma meetodiga ja saanud täpselt samasuguse kontsentratsiooni nivoo võrreldes negatiivse prooviga – see korreleerub hästi Synlabi tulemusega,\" rääkis Öpik.\n\nErinevalt PCR-testist, võimaldab uus meetod määrata ka SARS-CoV-2 kontsentratsiooni, kuid Öpik täpsustas, et viiruse kontsentratsiooni määramise võimalus on uuringu lisatulemus.\n\nKuidas uus meetod toimib?\n\nPatsient annab näiteks perearsti juures ninaneelu proovi, millest tehakse lahus. Viirusvalgu suhtes tundlik sensorkiip pannakse lahusesse, kus see peab umbes veerand tundi olema. Seejärel pannakse sensorkiip indikaatorlahusesse ja ühendatakse kaasaskantava potentiostaadiga, mida juhitakse tahvelarvutis või mobiiltelefonis oleva tarkvara abil. Sealt saamegi teada, kas patsiendil on koroonaviirus või mitte.\n\nTestimise protsess Autor/allikas: TTÜ\n\nTeadlasrühm uurib, kas meetodit saab kasutada lisaks ninakaape proovile ka sülje- või vereproovide analüüsimiseks. Veel on vaja välja töötada lahendus, et valmistada sensorkiipe kiiresti ning suurtes kogustes.\n\nUus lähenemine põhineb Tallinna Tehnikaülikooli biofunktsionaalsete materjalide teaduslaboratooriumis välja töötatud molekulaarse jäljendamise tehnoloogial.\n\nNiisuguse testimise reaalsesse kasutusse võtmiseni läheb veel aega. Teadlased peaksid COVID-19 sihtgrandi kohaselt tulemuseni jõudma järgmise aasta lõpuks. Öpik arvab, et tõenäoliselt õnnestub tulemuseni jõuda varem. Enne on aga vaja teha täiendavaid katseid, samuti peab terviseametilt taotlema testile kasutusluba.\n\nTallinna Tehnikaülikool ja SYNLAB Eesti OÜ sõlmisid koostöölepingu uute diagnostikameetodite ja seadmete väljatöötamiseks. Koostöö eesmärk on eelkõige SARS-CoV-2 viirusnakkuse kliiniliste ja patsiendimanuste kiirtestide väljatöötamine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uue meetodiga koroonaviiruse kiirtest muudab testimist eelkõige kiiremaks, ent reaalsesse kasutusse see niipea ei jõua, kuna teadlased peavad tegema veel täiendavaid uuringud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Üks kõnetav kulgemise lugu\n\n## Põhitekst:\n\nSee on mahukas, sisukas ja vägev lugu Eesti karate loojast, taiji meistrist ja kunstnikust Rein Siimust, tema viljakast võitluslikust teest läbi pika tegusa elu. Elavas kaasahaaravas sõnastuses kajastab värvikas kogumikteos, kuidas lootusetult haigeks tunnistatud lapsest sirgus tugev ja teotahteline isiksus, kes osutus suuremaks oma saatusest. Lugeja saab osa suurtest unistustest, põhjapanevatest algatustest, peadpööritavatest seiklustest, valusatest tragöödiatest ja muhedast huumorist. See on mitmekülgse andeka karakteri eneseotsingute, arengute ja muutumise rada, läbi triumfide ja tagasilöökide.\n\nRaamat on toredasti jagatud osadeks, mis vahendavad temaatiliselt ajastute ehedaid peegeldusi. Lisaks autori ladusale kirjeldavale tekstiosale saavad paljudel lehekülgedel sõna mitmed peategelase kaasteelised läbi aegade, oma meenutuste ja kommentaaride kaudu. Nende hulgas üldsusele tuntud teenekad inimesed. Meeldivalt ilmestavad ja täiendavad lugemise lusti arvukad filosoofilised tsitaadid klassikutelt ja meenutatavalt endalt. Maailma laialt haaranud multitalent Rein Siim esineb oma raamatuteekonnal nii Eestis, Soomes kui ka kaugemates kohtades, sest otsiv ja liikuv hing ei püsinud vaid ühes kindlas punktis.\n\nLapsena raske diagnoosi saanud Rein püüdis sisustada oma kingituseks saadud elu maksimaalsete saavutustega, sest tema arvates ei võinud päevagi raisata. Lugeja silmadele avanevad kirkad pildid, kuidas entusiasmist pakatav noor atleetlik kunstnik ladus nõukaaja algelistes tingimustes kindla vundamendi Eesti karate edukale traditsioonile. Siin saame kaasa elada taluvuse piiril teostatud jõulise võitluskunsti treeningutele, kus higi lendas ja valu välja ei näidatud. Samuti tunneme rõõmu Eesti hakkajate karatekade esimestest magusatest võitudest ja nende kuulsusest omaaegses suletud ühiskonnas. Trükikirja mõnusale voolule lisatud fotodel elavad oma aegumatut kunstilist elu Rein Siimu maalid ning unikaalsed ajaloolised dokumendid.\n\n\"Siingi rajas ta tugeva taiji koolkonna, koolitades välja nooremad õpetajad, järjepidevuse kestmiseks. Seda selleks, et aidata Eesti rahval saada vägevamaks, tugevamaks, tervemaks.\"\n\nKaratega kindla pinna jalge alla saanud ja läbi korduvate katsumuste lõpuks Soome emigreerunud raudse tahtejõuga teeline avastas enda jaoks iidse energiaharjutuse taiji, mis lisaks tervise ja elujõu edendamisele ka mõningaid ülivõimeid välja tuua aitas. See pehmem väekunst vormis ajapikku pehmemaks ka tema enda olemust. Nauditavas loos ilmneb, kuidas taoistlikule harjutusele pühendunu käivitas innukalt taiji õpetuse esmalt Soomes ja hiljem, Eesti taasiseseisvumise järel tõi selle ka sünnimaale. Siingi rajas ta tugeva koolkonna, koolitades välja nooremad õpetajad, järjepidevuse kestmiseks. Seda selleks, et aidata Eesti rahval saada vägevamaks, tugevamaks, tervemaks.\n\nMissioon kahel pool Läänemere kallast õnnestus ja oma maisest elust lahkumise hetkel võis meister rahus sulanduda suurde loodusesse, sest tema kulgemine selles maailmas oli jätnud maha kuldsed jäljed. Sellest kõigest ja paljust muust soovitan lugeda detailsemalt faktipõhisest, emotsioonidega rikastatud raamatust, kus täpsustavalt avatud ka karate ja taiji olemus, eesmärgid ning soovitused õigeks harjutamiseks harrastajatele. Lugejana tundsin juba raamatu esimeses osas, et see laia haardega sütitav teos sobib suurepäraselt nii peategelase põlvkonna kaasteelistele kui ka tänasele nooremale generatsioonile, sest motiveerib ja inspireerib elama täistuuridel kõiki, sõltumata elueast ja positsioonist. Julgustab sünnitama võimsaid visioone ja neid järjekindlalt realiseerima, ka vihases vastutuules.\n\nMa olen tänulik, et minu enda elu kulg suunas mind umbes viisteist aastat tagasi Tallinnas Rein Siimu Taiji Kooli, kus tollal toimusid harjutused Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas. Sellest harjutamise perioodist on eredad mälestused legendaarsest vanameistrist, kes käis Soomest pisteliselt siin eritreeninguid läbi viimas. Ja olen eriliselt tänulik, et vitaalse, elutarga ja mõõdukalt müstilise olekuga õpetaja mälestus sai kaante vahele ning praegusel keerulisel ajal õnnelikult raamatupoe lettidele jõudis. Suur töö on sooritatud, suure elu hoidmiseks. Ajaloo tõmbetuultes karastunud Rein Siimu elusaatuse jäädvustamine on väga tänuväärne, mis teeb autorile Marion Pajumetsale ja väljaandjale MTÜ Taiji Seltsile suurt au.\n\nKindlasti toetab see raamat meid kõiki ürgse julgustava väega ka hetkelises heitlikus ajas, kus me oleme ja millest peame läbi minema.\n\nTaiji oli võti, mis teatud hetkel avas minu loomingulise potentsiaali. Sellest on nüüdseks sündinud neli raamatut ja palju artikleid. Käib võitlus ühe suurema kirjandusliku projekti õnnestumise nimel, toetudes siinkohal meistri mõttele, et kõik on võimalik.\n\n\"Ja näeme jälle!\" tavatses mustas kimonos naeratav Rein Siim öelda oma lõpusõnad taiji harjutuse järgsel rivistusel, pärast vastastikku kummardust õpilastega.\n\nNüüd, kus Reinu kulgemise lugu saab elama füüsiliselt, väärikas asendis ja alati avatavana paljude tema järgijate ja kõigi lugejate riiulis, saame vahel kasvõi mõttes teha kummarduse nende kõvade kaante suunas ning öelda tänulikult: \"Ja näeme jälle!\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu novembris Eesti karate 50. sünnipäeva puhul ilmunud Eesti karate vaimseks isaks loetava Rein Siimu elulooraamat \"Rein Siim. Kulg.\" on laia haardega sütitav teos, mis sobib nii peategelase põlvkonna kaasteelistele kui ka tänasele nooremale generatsioonile, kirjutab Siimu kunagine õpilane Andre Tamm raamatuarvustuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAgent: Pogba on Manchester Unitedis õnnetu ja peab klubi vahetama\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane Pogba, kelle leping Unitediga vältab 2022. aasta juunini, on sel hooajal kaasa teinud kümnes liigamängus. Prantslane on algkoosseisu kuulunud vaid viiel korral, oma hooaja esimese värava lõi poolkaitsja eelmisel laupäeval.\n\n\"Paul on õnnetu. Ta ei saa end enam väljendada nõnda, nagu ta tahaks. Ta peab meeskonda vahetama, tal on vaja uut keskkonda,\" kommenteeris Raiola Itaalia meediale. \"Tal on veel poolteist aastat lepingut, aga ma arvan, et mõlemale osapoolele oleks kasulikum ta järgmises üleminekuaknas maha müüa.\"\n\nRaiola lisas, et Pogba ei plaani oma kehtivat lepingut pikendada ning et prantslase aeg ManU-s on läbi. \"Pole mõtet heietada. Tuleb olla konkreetne, vaadata tulevikku ja aega mitte raisata.\"\n\nPrantsusmaaga tunamullu maailmameistriks tulnud Pogba liitus Manchester Unitediga 2016. aastal Torino Juventusest 105 miljoni euro eest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Manchester Unitedi poolkaitsja Paul Pogba agendi Mino Raiola sõnul on Prantsusmaa koondislane oma praeguses koduklubis õnnetu ja vajab keskkonnavahetust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis ja Leedus registreeriti uued koroonasurmade rekordid\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus tuvastati viimase ööpäevaga 1388 uut koroonaviirusega nakatunut, suri 36 koroonahaiget. Lätis registreeriti 584 uut nakatunut ja suri 16 koroonahaiget. See on mõlemas riigis suurim ühe päeva jooksul COVID-19 tõttu surnute arv alates pandeemia algusest, teatasid riikide tervishoiuvõimud.\n\nLeedulased ei järgi piiranguid\n\nLeedu terviseameti pressiesindaja Justina Petravičiene sõnul näitab nii suur surnute arv, et inimesed käituvad endiselt vastutustundetult. \"Me ei taha inimesi hirmutada, ega neist surmadest pidevalt rääkida, aga see on väga selge signaal sellest, et vastutustundetul käitumisel on rängad tagajärjed,\" ütles Petravičiene.\n\nTema sõnul kasvas surnute arv eriti järsult just Kaunase maakonnas, kus koroonaviiruse tõttu suri üheksa inimest. Samuti suri riigis ühe ööpäevaga viis alla 60-aastast COVID-19 haiget, kellel olid siiski kaasnevad haigused, lisas terviseameti esindaja.\n\nKokku on Leedus koroonaviiruse tõttu surnud 673 inimest, veel 336 nakatunut on surnud muudel põhjustel.\n\nLeedus on haiglas 2154 koroonahaiget, neist 161 on intensiivravis. Kokku saab lisahapnikku 1160 patsienti, neist 93 on kunstlikul hingamisel. Kõigist Leedu haiglate 16 000 võimalikust voodikohast on praegu hõivatud umbes pooled, intensiivravi käsutuses olevast 672 voodikohast on hõivatud 402.\n\nLeedus on pandeemia algusest nakatunud 77 426 inimest, neist 32 399 on paranenud, 44 020 on endiselt haiged.\n\nViimase ööpäevaga testiti 7045 inimest, pandeemia algusest on kokku testitud 1,34 miljonit leedulast.\n\nLätis samuti rekordid\n\nLätis tehti möödunud ööpäeval rekordilised 9764 testi, millest koroonaviirus tuvastati 584 korral, teatas Läti terviseamet. Viimase 24 tunniga suri 16 inimest, mis kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Eelmine surmade rekord pärines 2. detsembrist, kui teatati 14 koroonasurmast. Samuti pärineb eelmine testimiste arvu rekord 2. detsembrist, kui analüüsiti 9002 proovi.\n\nKaks surnut oli vanuserühmas 45-55 eluaastat, kolm vanuses 55-65, neli vanuses 65-75, ülejäänud vanemad.\n\nLätis viidi koroonaviiruse tõttu ööpäeva jooksul haiglasse 143 inimest, mida on umbes kaks korda rohkem kui sealt välja kirjutati või suri, teatas terviseamet.\n\nKokku on Läti haiglates 709 koroonapatsienti, kelles 42 on raskes seisundis. Eelmisel ööpäeval kirjutati haiglast välja 75 tervenenud koroonapatsienti.\n\nLätis on pandeemia algusest alates registreeritud 22 104 koroonahaiget, surnud on 288 koroonapatsienti.\n\nEuroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) teisipäevaste andmete kohaselt oli Leedu 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 1045, millest suurem on see Euroopa riikidest ainult Luksemburgis ja Horvaatias. Läti sama näitaja oli 431,5.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii Leedus kui Lätis registreeriti viimase ööpäevaga rekordarv koroonaviiruse tõttu surnuid - Leedus suri COVID-19 tõttu 36 ja Lätis 16 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus mõistis Oleg Martovoi pikaks ajaks vangi\n\n## Põhitekst:\n\nKohus karistas 55-aastast Oleg Martovoid üheksa-aastase, 46-aastast Eduard Košljakovi üheksa-aastase, 35-aastast Timofei Solomatovit kuue aasta, kuue kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, 53-aastast Aleksei Karpovit viieaastase ja 42-aastast Aivar Tartut viieaastase vangistusega, mis loeti kaetuks talle eelmise kohtuotsusega mõistetud 13 aasta, 11 kuu ja ühe päeva pikkuse vangistusega.\n\nRiigiprokurör taotles kohtuvaidluses Martovoile 14-aastast vangistust ja Košljakovile 12-aastast ning teistele samas suurusjärgus, mis kohus meestele mõistiski.\n\nKeskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ja Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse töötajad pidasid Oleg Martovoi ja veel seitse meest kinni 2018. aasta märtsis.\n\nRiigiprokuratuur süüdistab mehi kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis tegeles narkootikumide ning salaalkoholi käitlemisega.\n\nSüüdistuse kohaselt moodustasid Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov 2016. aasta septembri lõpus kuritegeliku ühenduse, mis tegeles Baltikumis ja Skandinaavias salaalkoholi käitlemisega ning suures koguses narkootikumide müümisega.\n\nLisaks eelmistele said süüdistuse Marko Süvaoja, Oleg Martovoi vanem vend Sergei Martovoi, Aleksei Karpov, Timofei Solomatov ja Aivar Tartu.\n\nJuba 2018. aasta novembris läksid Sergei Martovoi ja Marko Süvaoja prokuratuuriga kokkuleppele ja kohus karistas neid vastavalt karistusleppele osaliselt reaalse ja osaliselt tingimisi vangistusega. Tänavu kevadel läks prokuratuuriga kokkuleppele 36-aastane Albert Tsoi, keda kohus karistas viie aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega.\n\nÜhtlasi konfiskeeris kohus Sergei Martovoilt veidi üle 20 000 euro ja Süvaojalt ligi 12 000 eurot.\n\nRiigiprokurör Sigrid Nurm ütles pärast teisipäevast kohtuotsust, et kohus saatis selge signaali, et kuritegeliku ühenduse tegevuse eest karistatakse Eestis ka siis, kui oma tegevus maskeeritakse legaalse äritegevuse varju või pannakse süüteod toime väljaspool Eestit.\n\n\"Kuritegelik ühendus, mis oma olemasoluga ohustas õiguskorda ja legaalset majanduskeskkonda, pälvis tänase kohtuotsusega pikkade vanglakaristuste näol üheselt range hukkamõistu. Prokuratuuril on hea meel, et kohus konfiskeeris ka suures ulatuses kriminaaltulu. Riik saatis täna taas ühese sõnumi, et kuritegude toimepanemine ei tasu end Eestis ära,\" ütles ta.\n\nKriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus mõistis teisipäeval Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Oleg Martovoi ja tema kaaslased narkoäri eest vangi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJevgeni Ossinovski: valitsus on viiruse teises laines totaalselt läbi kukkunud\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval oli riigikogus esimeste haiguspäevade hüvitamise ettepanek. Lõpuks ometi, aga valitsus on esimeste haiguspäevade hüvitamisega mitu kuud hiljaks jäänud.\n\nMuudatus jõustub 1. jaanuarist, kui haiglad juba ägavad ülekoormuse all, mistõttu ei ole sel muudatusel enam vajalikku ennetuslikku mõju, sest selleks oleks see pidanud jõustuma hiljemalt oktoobris. Ma tõesti ei saa aru, kuidas on võimalik õigustada seda süsteemitut sussilohistamist valitsuse poolt.\n\nVõiks ju öelda, et haiguspäevad on vaid üksikküsimus. Tõsi, ent see sobib näitlikustama valitsuse totaalset läbikukkumist viiruse teises laines.\n\nEksperdid soovitasid alates septembrist kiiret lahendust haiguspäevade osas, aga valitsus muudkui kaalus ja mõtles. Viirus aga tegi oma laastavat tööd rahulikult edasi.\n\nValitsus ei saa ka öelda, et neid poleks hoiatatud ning süsteemset tegutsemist nõutud. Terviseametil läks kontaktide jälitamine käest oktoobri lõpus ning valitsusele näidati 5. novembril esimesi prognoose epideemia leviku kohta. Selle järgi oli tänane 300 inimest haiglas kõige mustem stsenaarium.\n\nValitsus kuulas ära, tegi paar kosmeetilist muutust ja läks edasi tegelema abielureferendumi, homode Rootsi saatmise, ametiauto kuritarvitamiste ja muu sellisega. Ei usutud teadlaste prognoose.\n\n26. novembril näidati valitsusele uut prognoosi, mille kohaselt on 400 haiglapatsienti detsembri keskpaigaks pigem optimistlik prognoos, kui rakendatakse tõsiseid meetmeid. Kui aga ohjad edasi samal viisil lohisevad, siis võime aasta lõpuks näha ka 600-800 haiglas. Kuulati, tehti tõsist nägu ja otsustati piirata kõrtside lahtiolekuaega lausa keskööni (vabandage sarkasmi eest).\n\nÜks minister räägib, et spordisaalis tuleb käia immuunsust tõstmas, neid ei saa kinni panna; teine aga ütleb, et kõrtse ei saa sulgeda, sest neil on juba niigi raske. Ja maski tuleb tingimata kanda, kui sa sellega muidugi nõus oled ja oled asja tõsiselt kaalunud, aga tegelikult ei pea see olema mask ja kui nüüd päris hoolega kuulad, siis otsest kohustust ka maski kanda siiski ei ole (vabandan veel kord!).\n\nÜhena vähestest kohalike omavalitsuste juhtidest mõistis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart asja tõsidust ning valitsuse saamatust, mistõttu rakendas Tallinnas täiesti adekvaatseid meetmeid, aga hakkas valitsuse käest selle eest sõimu saama.\n\n\"Kui sotsiaalsed kontaktid oluliselt ei vähene (kas siis vabatahtlikult või piirangutega kombineeritult), jookseb detsembris Eesti haiglasüsteem kokku.\"\n\nAga mida see teadlaste 26. novembri haiglaravi vajaduse sõnum tähendas? Kui sotsiaalsed kontaktid oluliselt ei vähene (kas siis vabatahtlikult või piirangutega kombineeritult), jookseb detsembris Eesti haiglasüsteem kokku. Nii lihtne see ongi. Seda on öelnud dr Starkopf ja dr Sule ja dr Talving ja dr Popov. Meie ületöötanud meedikud ja haiglavõrk ei suuda lihtsalt enam plaanilist ravi osutada, kuna nad tegelevad koroonahaigetega. See on erakordselt tõsine asi.\n\nNimelt tähendab see, et lisaks koroonasurmadele hakkame nägema surmasid ja püsivat tervisekahju hoopis teiste diagnooside puhul, kuna inimesed ei saa õigeaegselt tavapärast arstiabi. Eriti, kui haiglasüsteemi ülekoormus kestab mitu kuud.\n\nNüüd on prognoosidest järk-järgult saanud kurb reaalsus. Haiglas on nädala pärast 350 koroonanakatunut ja nende arv kasvab edasi. Ida-Virumaa nakatumisnäit on üks Euroopa (ja sellega ka maailma) kehvemaid ning haiglakohad on maakonnas sisuliselt täitunud, positiivsete koroonatestide osakaal on mõnel päeval olnud ligi 20 protsenti.\n\nTÜ värske seireuuring näitab: varjatud levikut on oluliselt juurde tulnud, nii et testimise ülevaade võib olukorda tegelikust paremana näidata.\n\nTeadusnõukoda on teinud ettepaneku karmistada oluliselt Ida-Virumaa piiranguid, aga valitsus on otsustanud taaskord mitte otsustada. Tuleb arutada ja nõu pidada ja mõelda ja äkki teeme selle asemel mõne teavituskampaania, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.\n\nHalloo, mis peab juhtuma, et valitsus adekvaatselt käituma hakkaks? Mida te ootate, sõbrad?\n\nMe teame ju kevadest, et selle viiruse puhul peame suutma kaks nädalat ette vaadata. Teadlased on vajaliku taustatöö ära teinud. Jõuluaeg saab valitsuse juhtimisvigade tõttu olema niikuinii Eesti rahvale väga õõvastavalt isoleeritud ning kannatusterohke.\n\nPraegu on kaalul see, kas uue aasta algus võiks tuua leevendust. Iga venitatud päev viib selle hetke kaugemale. Ja maksab inimelusid.\n\nKommentaar ilmus algselt Jevgeni Ossinovski Facebooki-lehel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine sotsiaalminister, nüüdne riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) nimetab Eesti valitsuse tegevust koroonakriisi teises laines süsteemituks sussilohistamiseks ja totaalseks läbikukkumiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIsamaa ja Keskerakond ei toeta abielureferendumi otsustamise vabaks andmist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab kinni koalitsioonilepingust ja toetab rahvahääletuse menetlemist täiskogu istungil. Keskerakond on seisnud otsedemokraatia eest ja peame oluliseks koalitsiooni töövõimet,\" ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu teisipäeval ERR-ile.\n\nKa Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et ei toeta hääletuse vabaks andmist, mööndes samas, et mitmed Isamaa saadikud on nagunii juba lubanud koalitsioonileppele vastupidiselt käituda.\n\n\"Ma ei saa sellest loogikast lõpuni aru, sest enamasti on ju niiviisi, et inimesed valivad vastavalt oma vabale tahtele ja armastust täis südamele erakonna, kuhu nad kuuluvad ja mille seisukohti nad toetavad,\" rääkis Sibul. \"Ja siis on ju ülimalt loogiline, et sa räägid kaasa erakonna programmiliste seisukohtade kujundamisel,\" lisas ta.\n\n\"Ja kui on küsimused, mis hääletusele tulevad, siis loomulikult me ju räägime läbi ja see minu meelest toimib alati,\" rõhutas Sibul.\n\nTema sõnul tundub teema veidi ülemüstifitseeritud. \"Ma ei tea, kas on mingid küsimused siiamaani olnud, kus erakonnad või fraktsioonid oleks arutanud, et vaat nendes küsimustes me ei käitu vastavalt sellele nagu on kokku leppinud või nii nagu programmis ette nähtud. Ma ei kujuta ette, et kui sedapidi minema hakata, siis kuna ja kuhu ja kuidas välja jõutakse?\" rääkis Sibul. \"Ma ei saa sellest loogikast lõpuni aru,\" tõdes ta.\n\nRiigikogu erakonnad võiks abielureferendumi teema hääletused oma liikmetele vabaks anda, et saadikud saaks hääletada vastavalt oma südametunnistusele, ütles Keskerakonna nimekirjas asendusliikmena riigikokku saanud parteitu Imre Sooäär. Ta põhjendas seda osalt sellega, et erakondade valimisprogrammides enne 2019. aasta riigikogu valimis ei olnud punkti, milles nad oleksid sellist rahvahääletust lubanud.\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valimisprogrammis on küll punkt, milles öeldakse: \"Määratleme abielu põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna.\"\n\nEKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonileppes öeldakse:\"Viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust\nmääratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Antud riigielu küsimuse hääletuse viime läbi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal. Juhul kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna ja Isamaa fraktsiooni juhid ei toeta äsja riigikogu liikmeks asunud Imre Sooääre ideed, et erakonnad võiks oma liikmetele abielu rahvahääletuse üle otsustamise parlamendis vabaks jätta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK 2021. aasta eelarveks kinnitati 14,4 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nSuurim osa EOK 2021. aasta eelarvest moodustab 7,2 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, toetus spordiorganisatsioonidele moodustab üle 5,5 miljoni euro. Lisaks läheb noorteprojektidele 275 400 eurot ning haridus- ja teadusprojektidele 145 000 eurot.\n\nEOK president Urmas Sõõrumaa avaldas lootust, et järgmisel aastal võimaldab elu täiel rinnal spordi juurde tagasi pöörduda. \"Alates juulist toimub kaheksa kuu jooksul kolm olümpiaüritust: Tokyo suveolümpiamängud, noorte olümpiafestival Vuokattis ning Pekingi taliolümpiamängud. Usun, et meie sportlased suudavad häid tulemusi näidata,\" ütles Sõõrumaa.\n\nSõõrumaa avaldas imestust, et EOK ja sport laiemalt pole saanud riigilt täiendavat rahasüsti liikumisharrastuse edendamiseks. \"EOK on käivitanud tervist edendavale liikumisharrastusele suunatud suuri pikaajalisi programme, mis puudutavad kõiki eestimaalasi. Kahjuks ei näinud meie riigi otsustajad, kes teevad keerulisel ajal kergelt miljardite eest otsuseid, võimalust riigieelarvest meie pikaajaliste eesmärkide rahastamiseks. Kuid lootus saada tuge järgmise aasta alguses on veel õhus,\" lisas ta.\n\nEOK spordidirektor ja Eesti delegatsiooni juht Martti Raju märkis, et pandeemia tõttu 2021. aastasse lükatud Tokyo suveolümpiamängude korraldusmeeskond on kinnitanud, et olümpiamängud toimuvad ning sinna on võimalik kvalifitseeruda juuli alguseni. \"Kõik kvalifikatsioonid, mis pidid lõppema ja lõppesid enne pandeemia algust, jäid jõusse. Kosmeetilisi muudatusi on normatiividesse tulnud, aega normide täitmiseks on veel seitse kuud,\" ütles Raju.\n\nHetkeseisuga Eestile kuuluvad kümme olümpiapiletit jagunevad viie spordiala vahel. Kergejõustikus on normitäitjaid neli: kümnevõistluses Maicel Uibo ja Johannes Erm, odaviskes Magnus Kirt ja maratonis Tiidrek Nurme. Maadluses on Eestile olümpiakoha taganud kreeka-rooma maadluses (-130kg) Heiki Nabi ning naistemaadluses (-76kg) Epp Mäe, purjetamises RS:X purjelaual Ingrid Puusta ja Laser Standardil Karl-Martin Rammo. Meeste jalgratta maanteesõidus on tagatud kaks kohta nii grupi- kui ka eraldistardis. Raju hinnangul võib Eesti koondise suuruseks kujuneda 35 sportlast.\n\nTäiskogu kinnitas ka Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsiooninormid, mis siiski võivad pandeemia tõttu lähiajal muutuda. \"Rahvusvaheliste alaliitude töörühmad said volituse jooksvalt normatiive muuta, et vältida sportlaste ebavõrdsesse olukorda sattumist. Teisalt on muudetud osadel spordialadel üldsportlaste arvu ning ROKi eesmärk on, et olümpiamängudel võistleks võrdne arv nii nais- kui meessportlasi,\" selgitas Raju.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval virtuaalselt kogunenud Eesti Olümpiakomitee (EOK) esindajate kogu kinnitas Eesti spordi katusorganisatsiooni 2021. aasta eelarveks 14,4 miljonit eurot. Samuti kinnitati Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsiooninormid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKristi Raik: Venemaa kardab USA poliitika karmistumist\n\n## Põhitekst:\n\nJoe Bideni administratsioonilt võib oodata karmimat Venemaa-poliitikat võrreldes nii Donald Trumpi kui ka Barack Obamaga, kuid võimaluste piires aktiivsematki diplomaatiat. USA võib ette võtta uusi jõupingutusi Ukraina konflikti lahendamiseks, kuid sel teemal ei ole alust oodata kiiret edu.\n\nUSA peatselt ametisse astuv uus administratsioon tunneb hästi Euroopat, sh Ida-Euroopat ja Venemaa ohtu regionaalsele julgeolekule. Biden toetas aktiivselt Ukrainat olles Obama asepresident ja külastas riiki mitmeid kordi. Tal on selge arusaam Ukraina tähtsusest Euroopa julgeolekule.\n\nPresidendina Bidenil on vaevalt aega Ukrainale pühenduda, kuid tema välisministrikandidaat Antony Blinken jagab sarnast vaadet Venemaale ja Ida-Euroopale ning on neil teemadel samuti kogenud. Nii asepresident Biden kui ka Blinken, kes tollal töötas julgeolekunõunikuna, toetasid USA tugevaid vastusamme, kui Venemaa 2014. aastal annekteeris Krimmi ja asus pidama sõda Ida-Ukrainas.\n\nObama positsioon oli pehmem ja ettevaatlikum, kuigi temagi mõistis hukka Venemaa tegevuse. Võimalik, et Lääne teravam reaktsioon Venemaa-poolsele jõukasutusele kohe Ukraina kriisi algfaasis oleks pidurdanud Kremli edasisi samme.\n\nNii Bidenil kui ka Blinkenil oli oluline roll Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisel. Mõlemad nõudsid ka Ukraina toetamist kaitseotstarbeliste relvadega, kuid Obama soovis vältida USA osalust relvastatud konfliktis.\n\nIroonilisel kombel oli see lõpuks president Trump, kes kiitis heaks algselt Bideni poolt tehtud ettepaneku müüa Ukrainale tankitõrjerakette Javelin, kuigi Trump on hoidunud kritiseerimast Venemaa tegevust Ukrainas ja üleüldse.\n\nBideni kriitiline hoiak Venemaa suhtes toetub arusaamale rahvusvaheliste reeglite ja demokraatlike väärtuste tähtsusest USA välispoliitikas. Kuna Venemaa rikub Ukrainas keskseid rahvusvahelise julgeoleku norme, tuleb tema tegevusele jõuliselt reageerida.\n\nToetus Ukrainale on samal ajal ka toetus demokraatiapüüdlustele, mis on viimaste aastakümnete jooksul korduvalt toonud massilisi meeleavaldusi Kiievi Maidanile. See on ka osa Venemaa autoritaarse režiimi mõjutustegevuse tõrjumisest, mis on üks Bideni välispoliitika prioriteetidest.\n\nBiden on tõstnud demokraatia toetamise ja tugevdamise - ka Lääneriikides – üheks oma tähtsamatest eesmärkidest. Väärtuste roll välispoliitikas, mis Trumpi võimuloleku ajal pea olematuks kahanes, tuleb jõuliselt tagasi. Siin peitub ka Ukraina nõrk koht. Ukraina ei ole seni suutnud tõhusalt piirata korruptsiooni ega tagada kohtute sõltumatust.\n\nAsepresidendi rollis nõudis Biden häälekalt nende probleemide lahendamist. USA ja ka Euroopa Liidu toetus Ukrainale võiks olla tugevam, kui viimane suudaks oma sisereformidega tõhusamalt tegutseda.\n\n\"Dialoogi lisamine ei tähenda iseenesest oma seisukohtade pehmendamist.\"\n\nVenemaa kardab põhjendatult USA sanktsioonide karmistumist ja muid vastusamme Kremli püüdlustele oma mõju Ida-Euroopas, aga ka Lähis-Idas säilitada või tugevdada. Samal ajal väärib tähelepanu see, et mitmed USA välispoliitika eksperdid on viimastel kuudel esinenud avaldustega, mis kutsuvad üles Venemaaga aktiivsemalt suhtlema ja konfliktide lahendamise nimel uusi jõupingutusi tegema. Siinkohal on oluline märkida, et dialoogi lisamine ei tähenda iseenesest oma seisukohtade pehmendamist.\n\nÜks valdkond, milles tuleb kiiresti tegutseda ja on ka mingit lootust edu saavutada, on USA ja Venemaa vahelised relvastuskontrolli läbirääkimised. Joe Biden soovib pikendada tuumarelvi puudutava uue START-lepingu kehtivust, mis praeguse seisuga lõpeb juba veebruaris. Samas on oodata, et USA püüab käivitada laiemad läbirääkimised nii tuuma- kui ka tavarelvi hõlmava relvastuskontrolli tugevdamiseks.\n\nVaevalt leitakse Ukraina konfliktile lahendust nii kaua kui Venemaa eesotsas jätkab Vladimir Putin, kes on järjekindlalt keeldunud tunnustamast Ukrainat suveräänseks riigiks. USA ja Euroopa riigid ei tohiks kiirustada lahenduse otsimisega.\n\nUkraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmine on endiselt Euroopa julgeolekule suure põhimõttelise tähtsusega. Venemaale ei peaks andma signaale, mida too võib tõlgendada kui Lääne valmisolekut mööndusteks. Ukraina jätkab oma iseseisvuse kaitsmist; talle vastu tahtmist peale surutud lahendus ei saaks olla jätkusuutlik. Konflikti lahendamine eeldab Venemaa hoiaku muutumist ja teistelt osalistelt pikka meelt.\n\nKommentaar ilmus algselt Soome ajalehes Kaleva.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Joe Bideni võit USA presidendivalimistel võeti Kiievis vastu rõõmu ja kergendusega, aga Moskvas mure ja pettumusega, kirjutab Kristi Raik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de Ski sai toimumiseks rohelise tule\n\n## Põhitekst:\n\nEhkki vahepeal oli õhus võimalus, et Tour de Ski raames peetavad seitse MK-etappi jäävad koroonaviiruse pandeemiast tulenevate piirangute tõttu ära, on FIS-i sõnul kõik kaasatud osapooled jõudnud võistluse korraldamise asjus kokkuleppele.\n\n\"Kõigil osapooltel lasub vastutus tagada MK-etapi võistluspaigas osalejate turvalisus,\" kommenteeris FIS-i murdmaasuusatamise valdkonna võistlusdirektor Pierre Mignerey pressiteates. \"Üleüldiselt on korralduskomiteed saanud oma tööga, tagamaks võistluspaikades turvaline keskkond, suurepäraselt hakkama.\"\n\nTour de Ski algab 1. jaanuaril Šveits Val Müstairis ja lõppeb 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes. Enne seda peetakse MK-sarja veel Davosi ja Dresdeni etapid, millest aga mitmed suured suusariigid nagu Norra, Rootsi ja Soomes on koroonaviiruse leviku ohule viidates loobunud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uue aasta alguses Šveitsis ja Itaalias peetav murdmaasuusavõistlus Tour de Ski sai korraldajamaade valitsustelt toimumiseks rohelise tule, teatas Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) teisipäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti filmide esilinastused nihkuvad: \"Öölapsed\" liikus uude aastasse, \"Vee peal\" veebruari\n\n## Põhitekst:\n\nPriit Pääsukese \"Öölapsed\" pidi esialgse plaani kohaselt jõudma vaatajate ette alates 18. detsembrist, kuid filmi esilinastus otsustati lükata üle kuu aja edasi: uute plaanide kohaselt jõuab film kinolevisse 22. jaanuaril. Levitaja Katre Valgma kinnitas, et nad soovivad pakkuda turvalist ja muretut kinoelamust kõigile filmisõpradele üle Eesti. \"Film \"Öölapsed\" on elujaatav noortekomöödia, mida on kindlasti kõige lõbusam vaadata kambakesti koos sõpradega.\"\n\n\"Paraku näitavad kinokülastuste numbrid, et viimasel kuul suurenenud viiruse leviku riski ja 50% istekohtade piirangu tõttu käiakse kinos ettevaatlikumalt,\" tõdes Valgma ja rõhutas, et filmi autorite ning levitaja ühine soov on tuua film kinodesse ajal, millal seda saab nautida suurem publik.\n\n\"Vee peal\" produtsent: ei soovinud filmi ka otse voogedastusse panna\n\nPeeter Simmi uus mängufilm \"Vee peal\" esilinastus küll juba Pimedate Ööde filmifestivalil ning mõnel seansil oli võimalik filmi juba näha, kuid kinolevisse jõuab film uue plaani kohaselt alles 5. veebruaril, esialgne plaan oli tuua linateos vaatajate ette juba jaanuari alguses.\n\n\"Saalid on praegu tühjad ja peaks andma inimestele võimaluse filmi vaadata,\" ütles produtsent Marju Lepp ja sõnas, et filmi peaksid saama tulla vaatama ka need, kes on praegu haiged või isolatsioonis. \"Me ikka loodame, et veebruaris on olukord juba parem, kui me ei loodaks, siis poleks võimalik midagi teha,\" tõdes ta, lisades, et selleks ajaks on loodetavasti olemas ka koroonavaktsiin, mis leevendab olukorda.\n\nSamas rõhutas Lepp, et välistatud pole ka uus edasilükkamine. \"Mingeid garantiisid praegu ei ole, kõike võib juhtuda,\" ütles ta ja mainis, et film on loodud suurele ekraanile, mistõttu soovivad nad esialgu linastuda ikkagi kinodes. \"Seetõttu ei tahtnud filmi ka otse voogedastusse panna.\"\n\nTanel Tatter: kurb reaalsus on see, et inimesed ei käi praegu kinos\n\nEsilinastuskuupäevi nihutasid ka \"Eesti matus\" ja \"Soo\", mis jõuavad vaatajate ette vastavalt 19. veebruaril ja 19. märtsil. Produtsent Tanel Tatter kinnitas, et need olid tegelikult ka nende esialgsed kuupäevad, kus nad plaanisid välja tulla. \"Me olime lihtsalt tublimad ja mõtlesime, et tuleme siis natukene varem, aga nüüd otsustasime ikkagi niiviisi,\" selgitas ta ja mainis, et see otsus tuli kiirelt ära teha, sest turundus ja muu filmiga seonduv töö vajab planeerimist. \"Filme tahaks muidugi juba jagada, ega me neid endale sahtlisse tee.\"\n\n\"Kurb situatsioon on see, et inimesed ei lähe praegu kinno,\" tõdes Tatter ja kinnitas, et küsimus ei ole enam ammu selles, kas film on hea või halb. \"Asi on hirmus ja selles, mis meie ümber toimub,\" selgitas ta, lisades, et inimesed ei tööta ühe filmiga mitu aastat selleks, et seda mitte keegi vaatama ei läheks, mistõttu on edasilükkamine praegu parim lahendus. \"Kui vaatasin praegu viimaste nädalate vaatajanumbreid, siis selliste numbrite pealt enam järgmist filmi teha ei saaks.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusesse nakatunute arvu kasvu ning kinosaalidele seatud piirangute tõttu on ka muutunud mitmete Eesti filmide esilinastused. Priit Pääsukese \"Öölapsed\" liikus uude aastasse, \"Vee peal\" nihkus jaanuarist veebruari ning ka \"Eesti matus\" ja \"Soo\" on leidnud uued esilinastuskuupäevad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võrkpallinaiskonna EM-valikmängud peetakse mais\n\n## Põhitekst:\n\nAinsana pidi 2021. aasta jaanuaris valikmänge pidama A-alagrupp, kuhu kuuluvad Eesti, Šveits ja Valgevene.\n\nTurniir pidi jaanuari alguses toimuma Valgevenes, ent Šveitsi koondis ei tahtnud koroonaviiruse leviku tõttu jaanuaris siiski mängida ja Šveitsi alaliit saatis CEV-i vastavasisulise palve. Nii otsustaski CEV ka A-alagrupi mängud edasi lükata.\n\nCEV soovib, et kõik mängud saaksid kindlasti toimuda ning finaalturniirile pääsemise võimalused oleks kõikide riikide jaoks võrdsed ja ei peaks kasutama edetabeli alusel kvalifitseerumist.\n\nKõik valiksarja alagrupimängud peavad olema peetud 16. maiks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Võrkpalli Föderatsioon (CEV) otsustas teisipäeval, et kõik naiste 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängud toimuvad mais.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSlipknot esineb järgmisel aastal Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nViis aastast kestnud pausi järel rõõmustas Slipknot 2019. aastal kuulajaid uue albumiga \"We Are Not Your Kind\", mis jõudis ka Billboardi edetabeli Top 200 parima hulka.\n\nBändi solist Corey Taylor on öelnud, et tema jaoks on \"We Are Not Your Kind\" tõeline meistriteos. \"Olen meie kõigi üle väga uhke, et me lubasime endal loominguliselt just sinna rännata, sest see on nii personaalne,\" ütles ta ja lisas, et nad näevad palju vaeva, et end mitte korrata.\n\nAnsambel Slipknot esineb Eestis esmakordselt, 2016. aastal andsid nad kontserdi Vilniuses. Eestis on esinenud bändi solisti Corey Taylori ansambel Stone Sour.\n\nKuula Slipknoti viimast albumit \"We Are Not Your Kind\":\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Saku suurhallis esineb 9. augustil 2021 Ameerika nu-metal bänd Slipknot, kes annab oma uue kontserttuuri \"We Are Not Your Kind\" Baltikumi ainsa kontserti just Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAdamo: viietunnine arutelu pärast Mehhiko rallit oli meie hooajale määrav\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu hinnangul peitub põhjus, miks me teistkordselt maailmameistriks tulime, Mehhiko rallile järgnenud arutelus,\" rääkis Adamo Hyundai pressiteates, viidates MM-hooaja kolmandale etapile, kus Hyundai ekipaaže tabasid avapäeval tehnilised probleemid. \"Meil oli põhjalik arutelu, kus rääkisime kõigest, mis meil tol hetkel valesti oli. See diskussioon kestis umbes viis tundi.\"\n\n\"Kaardistasime selle käigus kõik murekohad, tuvastasime tarvilikud täiendused ning mõtlesime välja, kuidas anda meie sõitjatele selline auto, mida nad vajavad. See oli aus mõttevahetus, mis päädis karantiini ajal kodukontoritest tehtud põhjaliku tööga. Naasime Eestis rallikarussellile kahe pjedestaalikohaga, mis illustreeris meie töö vilju,\" lausus Adamo, tundes rõõmu Ott Tänaku ja Craig Breeni kaksikvõidust Rally Estonial.\n\nEhkki individuaalarvestuses jäi Hyundail taaskord meistritiitel võitmata, teeniti hooaja vältel kolm etapivõitu: Monacos võidutses Thierry Neuville, Eestis Ott Tänak ja Sardiinias Dani Sordo. \"Parim asi mis sellest aastast kaasa võtta, on meie ralliekipaažide koostöö. Nad on jaganud on teineteisega enda muljeid ja kogemusi, töötamaks üheskoos selle nimel, et ehitada veelgi parem auto. Mul on hea meel, et nad kõik hästi läbi said.\"\n\nAutoralli tänavuseks maailmameistriks krooniti seitsmendat korda prantslane Sebastien Ogier (Toyota), kes edestas tiimikaaslast Elfyn Evansit kaheksa punktiga. Ott Tänak sai kokkuvõttes kolmanda koha, kaotades võitjale 17 silmaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõppenud autoralli MM-hooajal kaitses edukalt mullust konstruktorite meistritiitlit Hyundai rallitiim. Meeskonna pealiku Andrea Adamo sõnul on ta võistkondlikult tegutsenud hoolealustega rahul, leides, et eduka hooaja taga on Mehhiko rallile järgnenud konstruktiivne diskussioon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i välisministrid arutasid Türgi-vastaseid sanktsioone\n\n## Põhitekst:\n\nKreeka ja Türgi vaheline gaasitüli algas augustis, kui Ankara saatis uuringulaeva vetesse, mis Kreeka väitel kuulub neile, teatas Deutsche Welle.\n\n\"Jõudsime kokkuleppele, et Türgi ei ole Vahemere idaosa vaidlusalustes vetes oma uurimispoliitikat muutnud,\" ütles Kreeka välisminister Nikos Dendias.\n\n\"Türgi-poolseid provokatsioone on olnud liiga palju ja see teeb Ankara ja Ateena vahelised otseläbirääkimised võimatuks,\" teatas Saksamaa välisminister Heiko Maas.\n\nTürgi president Recep Tayyip Erdogan kutsus esmaspäeval üles jätkama läbirääkimisi.\n\n\"Me saame lahendada Vahemere idaosa probleemid, kui kõik osalejad koonduvad ühe laua taha. Siiski me ei aktsepteeri plaane, mille eesmärk on Türgi merepiiri kitsendamine teiste riikide poolt\".\n\nPrantsusmaa ja Euroopa Parlament kutsusid Türgile sanktsioone kehtestama juba 26. novembril, väites, et Ankara kasutab piirivaidlust sisepoliitilistel eesmärkidel.\n\nLõplik sanktsioonide kehtestamise otsus tehakse 10. detsembril Euroopa Nõukogu tippkohtumisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu välisministrid kohtusid sel esmaspäeval, et arutada Türgi-vastaseid sanktsioone, mis on seotud gaasitüliga Vahemerel. Võimalike sanktsioonide hulgas kaalutakse relvaekspordi külmutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEsiliiga novembri parimaks valiti Viimsi liidriks vedanud viskekahur\n\n## Põhitekst:\n\nAlates hooajast 2016/17 Viimsi värve esindav Evart kogus novembris peetud neljas kohtumises keskmiselt 28.8 punkti, 8,5 lauapalli, 4,3 resultatiivset söötu ja 2,3 vaheltlõiget. Tema keskmine efektiivsusnäitaja oli 40, vahendab Basket.ee.\n\nOma parima etteaste tegi 192 sentimeetri pikkune mängumees Viimsi 93:78 võidumängus Eesti Maaülikool/Skarconi vastu, kogudes 38 mänguminutiga 35 silma, 12 lauapalli, neli resultatiivset söötu ja kolm vaheltlõiget. Liiga skooritegijate tabelis on ta tänase seisuga kolmandal kohal (21,9 silma mängu kohta). Viimsi ei kaotanud novembris ühtegi kohtumist (4-0) ning on tõusnud liigatabeli esikohale.\n\nAastatel 2009-2016 mängis Evart ka Eesti meistriliigas ning seda Tartu Ülikooli, Pärnu ja Valga meeskondades.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli meeste esiliiga möödunud kuu kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti KK Viimsi/Noto 30-aastane tagamängija Kristjan Evart.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigi sulgemine pani ameeriklased rohkem jooma\n\n## Põhitekst:\n\nÄsjases uuringus küsitlesid Texase Ülikooli teaduskeskuse rahvatervise kooli teadurid ligi 2000 USA täiskasvanud elanikku. Küsitlus jõudis osalejateni märtsis ja aprillis ehk pärast 19. märtsil USAs kehtestatud riiklikku koduspüsimise nõuet.\n\nVastuste põhjal jaotasid uurijad osalenuid alkoholisõltlasteks, mitte-alkoholisõltlasteks ning mittejoojateks. Osalejate juures jälgiti eneseisolatsioonis veedetud aja pikkust, leibkonna suurust ja koosseisu, varasemaid või samaaegseid depressioonijuhtumeid ning kriisi mõju leibkonna majanduslikule olukorrale.\n\nUurimisrühm leidis seose alkoholi kuritarvitamise ning koroonakriisi ja riigi sulgemise põhjustatud stressi vahel.\n\nEnim seadis riigi sulgemine ohtu regulaarsete napsitajate tervise. Mehed, kes jõid varem kahe tunni jooksul ära vähemalt viis jooki, ning naised, kes jõid sama ajaga ära vähemalt neli jooki, jõid nüüd sama ajaga veel rohkem. Täpsemalt jõid nad iga kodus veedetud nädalaga 19 protsenti varasemast rohkem.\n\nRegulaarsed napsitajad jõid riigi sulgemise ajal 60 protsenti tõenäolisemalt rohkem kui varem. Seda on kaks korda enam võrreldes alkoholiprobleemita elanikega, kelle alkoholitarbimine kasvas 28 protsenti tõenäolisemalt. Eriti suur alkoholi kuritarvitamise tõenäosus ohustas depressioonis või varem alkoholisõltuvuses olnud inimesi.\n\nUuringu olulisemate tulemustena leiti, et koroonapandeemia ajal jõid alkoholisõltlased ühes joomisolukorras keskmiselt neli jooki. Võrdluseks jõid joomisprobleemita inimesed sama ajaga ära vaid umbes kaks jooki.\n\nUuringus osalenud alkohoolikud jõid ühes joomisolukorras ära kuni seitse jooki. Inimesed, kes alkoholi ei kuritarvitanud, jõid samal ajal ära keskmiselt kuni kaks jooki.\n\nLastega koos elavad inimesed langesid riigi sulgemise ajal alkoholi küüsi vähemalt 26 protsenti väiksema tõenäosusega.\n\nKeskmiselt oli iga vastaja olnud eneseisolatsioonis neli nädalat, veetes umbes 21 tundi ööpäevast koduseinte vahel. Suurem osa ehk 72 protsenti osalenutest ei lahkunud sel ajal töö jaoks kodust.\n\nKokku tunnistas alkoholi liigtarvitamist umbes kolmandik ehk 32 protsenti küsitletuid, misjuures jõid niigi alkoholilembesed inimesed varasemast rohkem.\n\nTeadustöö valguses otsivad uurijad nüüd võimalusi, kuidas sekkuda eneseisolatsioonis inimeste alkoholi kuritarvitamisse, ja kuidas seda ennetada. Vastasel korral võivad napsisõbrad uurijate sõnul kahjustada oma tervist pikaks ajaks.\n\nUuringu autorite sõnul tuleks edasistes koduspüsimise ja liigjoomise vahelise seose uuringutes arvestada ka depressioonisümptomite mõjuga sellele seosele. Lisaks tuleb nende sõnul uute uuringute valguses luua parem ravi alkoholisõltlastele, kes võivad olla tõsistele tervisetagajärgedele vastuvõtlikumad.\n\nSamal teemal on vaja täiendavaid uuringuid, sest praegusel juhul lähtusid uurijad inimeste endi ütlustest. Samuti ei täpsustatud liigjoomise küsimuses alkoholi tarvitamise ajaraami. Lisaks oli 70 protsendi ehk enamiku küsitletute sissetulek üsna kõrge – see seostub aga juba eos suurema alkoholitarvitamisega.\n\nUuringu tulemused avaldati ajakirjas American Journal of Drug and Alcohol Abuse.\n\nEestis seisab 2020. aasta alkoholitarbimise uuring alles ees. Eesti konjunktuuriinstituudi teadur Elmar Orro sõnul algab iga-aastane uuring uue aasta algul ning esimesi tulemusi on oodata alates aprillist. \"Kindlasti on müük vähenenud turistide arvelt ning teisalt on ära kukkunud Läti piiri tagant ostmine,\" märgib ta ja lisab, et Eesti inimeste koduse alkoholitarbimise kohta on veel vara järeldusi teha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USAs tehtud uuring osutab, et regulaarsed alkoholi liigtarvitajad jõid riigi sulgemise ajal veel rohkem kui varem. Alkoholiprobleemita inimesed jõid aga eneseisolatsioonis sama palju kui enne. Eestis seisab 2020. aasta alkoholitarbimise uuring alles ees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJupiter ja Saturn moodustavad haruldase \"jõulutähe\"\n\n## Põhitekst:\n\nTartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv ütles Novaatorile, et põhimõtteliselt näeb seda ka Eestis, kui on täidetud kaks tingimust: selge taevas ja vaba horisont. \"Kahjuks on planeedid üsna madalal edelataevas ja neid näeb vaid tunni-pooleteise jooksul pärast päikeseloojangut.\"\n\n21. detsembril, kui on nii suur lähenemine, et nad võivadki paista ühe planeedina, loojuvad Saturn ja Jupiter juba 18.00 paiku. \"Nii et peab valvas olema ja leidma koha, kus silmapiir on maani vaba. Kui siis ilm ka juhtub hea olema, võib näha tõelist Petlemma tähte,\" lausus Leedjärv.\n\nNähtust on iseenesest võimalik vaadata ka palja silmaga, kuid paremini saab \"jõulutähte\" vaadata binokli või teleskoobi abiga.\n\nViimati oli selline nähtus Euroopas teoreetiliselt võimalik 1623. aastal, aga siis olid need planeedid Päikesele liiga lähedal. Reaalselt võidi niisugust lähenemist näha 1226. aastal.\n\nMuidugi ei saa Jupiter ja Saturn päriselt kokku, nende kaugus Maast jääb ikka väga erinevaks. Jupiteri keskmine kaugus päikesest on 779 miljonit kilomeetrit, Saturni asub Päikesest umbes 1,4 miljardi kilomeetri kaugusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti – Jupiter ja Saturn mööduvad üksteisest nii, et Maalt vaadatuna moodustavad need justkui topeltplaneedi, mida astronoomid nimetavad ka \"jõulutäheks\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLastekirjanduse uurija Jaanika Palm: Heljo Mänd vaimustus eesti keelest\n\n## Põhitekst:\n\nJaanika Palm kinnitas, et Heljo Mänd on üks neid Eesti lastekirjanikke, kellel on olnud pikk ja ilus karjäär. \"Ta on avaldanud üle 150 teose ja ta on olnud väga mitmekülgne, tema teoste hulgas on midagi nii päris väikestele, murdeealistele ning loomulikult ka täiskasvanutele.\"\n\n\"Ta on avaldanud luulet, proosat ja näidendeid, tema raamatutest on tehtud palju telelavastusi alates \"Mõmmi ja aabitsast\" lõpetades \"Nõiakiviga\",\" tõdes ta ja kinnitas, et Heljo Männi esimesed luuletused olid mõeldud just väiksematele lastele, kuid hiljem on ta kirjutanud ka noorsooromaane ja hilisemas elus keskendunud just mälestuste kirjutamisele.\n\n\"Algusperioodi raamatud olid väga kontsentreeritud ja lühikese sõnaga, kuid hiljem on kohe näha, kuidas ta on sõnaga rohkem tööd teinud, kuidas ta on vaimustunud eesti keelest,\" tõdes Palm.\n\nPalmi arvates on \"Karu aabits\" selline põnev raamat, mille on välja antud kokku 12 trükki, viimane neist 2016. aastal. \"Terved põlvkonnad on sellega üles kasvanud ja see on üks raamat, mis on ilmselt kõigil eestlastel läbi loetud,\" ütles ta ja mainis, et teose fenomen on lihtsuses, siiruses ja nendes väikestes tarkuseterades, mis neist lugudest esile tulevad. \"Need on kõik sellised lood, mis igaühel elus ette tulevad.\"\n\nKuigi Heljo Männi teoseid laenutatakse ka palju, siis usub Jaanika Palm, et põhiliselt tahavad inimesed neid endale just koju osta. \"Olen kuulnud \"Karu aabitsa\" puhul, et otsitakse antikvariaatidest neist vanu trükke, mis ei ole tehtud läikiva kaanega, et saaks anda lapsele seda omaaegset elamust, aga neid on vähe liikvel.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "6. detsembril lahkus meie seast 94-aastasena kirjanik Heljo Mänd. Eesti lastekirjanduse keskuse uurija Jaanika Palm selgitas ERR-ile, mis on Männi loomingu iseloomulikud jooned.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nGepardite elu keskmes on looduslikud \"baarid\"\n\n## Põhitekst:\n\nGeparditele meeldib, kui neil on oma isiklik territoorium, kus jahti pidada. Emastel on need maa-alad suuremad, isastel väiksemad. Õigupoolest mahuvadki ühe emase territoorumile mitme isase territooriumid. On ka üksikuid isaseid, kes rändavad oma piirkonna otsinguil ringi.\n\nJoerg Malzheimeri juhitud uuringu raames kinnitati enam kui sajale Namiibia gepardile kaela ümber jälitusseadmed, mille abil jälgiti kiskjate liikumist ühe aastakümne jooksul. Trajektoore analüüsides ilmnes, et gepardite jaoks on mõned kohad olulisemad kui teised, kirjutab väljaanne Science.\n\nTeatud puutüvesid ja suuri kive käiakse nühkimas ja kraapimas märgatava regulaarsusega. Alati märgistavad paiga ära need isased, kelle territooriumi keskmes see puu või kivi on ja ka need emased, kel parasjagu innaaeg. Isased, kel oma territooriumi pole, piirduvad vaid teiste jäetud märgistuste nuusutamisega.\n\nKui mõni maatükk pideva konkurentsi tingimustes omanikku vahetab, ei võeta kasutusele uut maamärki, vaid lihtsalt vahetub see isend, kes paika oma kehavedelikuga õnnistamas käib.\n\nTeadmine nende looduslike \"baaride\" kohta, mille ümber gepardite sotsiaalne elu keerleb, võib aidata ka ohustatud liiki paremini kaitsta. Viimaste aastakümnete jooksul on Aasia gepardid praktiliselt välja surnud, Aafrikas aga on nende arvukus poole võrra vähenenud. Arvatakse, et praegu on looduses alles ligikaudu 7000 isendit.\n\nÜheks suurimaks ohuallikaks on inimene, kes kipub gepardeid küttima, et kaitsta oma kariloomi. Näiteks vasikad on suurele kiskjale üsna kerge saak.\n\nAndmestikku uurinud teadlastele tundusid gepardite maamärgid nende sotsaalses elus sedavõrd kesksel kohal olevat, et kui sundida neid valima, loobuksid nad pigem kariloomade küttimisest kui oma \"kassibaaridest\".\n\nHüpotees leidis kinnitust ning mitmed piirkonna farmerid on oma karjamaade nihutamise abil nuhtlusest pääsenud. Gepardid aga omakorda pääsevad tänu sellele farmerite kättemaksuaktsioonidest.\n\nPikemat usutlust uuringu läbi viinud teadlase ja tema kolleegidega leiab väljaandest Science.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aafrika gepardite liikumistrajektoore uurinud teadlased avastasid, et suurte kaslaste sotsiaalne elu keerleb ümber teatud suurte puude ja kivide. Sinna saavad postitada teateid nii indlevad emased kui piirkonda haldavad isased, mistõttu gepardite teed kipuvad üha uuesti viima just nende looduslike \"baaride\" juurde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMuljetavaldava nädala teinud Böckler valiti konverentsi parimaks\n\n## Põhitekst:\n\n19-aastane ja kahemeetrine viskav tagamees aitas oma ülikoolitiimi eelmisel nädalal mõlemas peetud kohtumises võidule, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nNicholls'i kolledži vastu tabas Böckler mõlemad kolmepunktivisked ja mõlemad vabavisked ning kogus pingilt alustades 12 minutiga kaheksa silma.\n\nTexas Southerni vastu tegi Böckler aga oma lühikese USA karjääri parima esituse, kui tõi Saint Mary's Gaelsi parimana 20 punkti (sealhulgas kolmesed 6/7). Avapoolaja lõpus 80 sekundi sees neli kolmest tabanud ja esimesel poolajal kaugelt 5/5 visanud Böckleri kontsert viis Gaelsi otsustavalt juhtima ja teisel poolajal edu enam käest ei antud.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saint Mary'se ülikool andis esmaspäeva hilisõhtul teada, et eestlasest tagamängija Leemet Böckler valiti Lääneranniku konverentsi (West Coast Conference) nädala parimaks esimese aasta korvpalluriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa plaanib koroonaviiruse piiranguid karmistada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lühike ja kõikehõlmav lähenemine on tõenäoliselt kõige edukam ja me peame seda järgmistel nädalatel arutama,\" ütles Saksamaa tervishoiuminister Jens Spahn.\n\nSaksamaa kehtestas osalised koroonaviirusest tingitud piirangud novembri keskpaigas, mille käigus suleti restoranid. Poed ja koolid jäid avatuks, teatas Reuters.\n\nSaksamaa poliitikud väidavad, et koroonaviiruse esialgsed piirangud takistasid nakkuse edasist eksponentsiaalset kasvu. Viimastel nädalatel on nakatunute arv siiski kasvanud, eelmisel nädalal suri koroonaviiruse epideemia pärast Saksamaal 487 inimest, mis on suurim arv alates pandeemia algusest.\n\nSpahn ei välistanud, et koroonaviiruse piirangud võivad mõjutada ka jaemüüjaid, teatas Saksamaa avalik telekanal Phoenix.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik Saksamaa plaanib koroonaviiruse epideemiast tingitud piiranguid lähinädalatel karmistada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikokku minekuga astus Imre Sooäär ebakindlasse tulevikku\n\n## Põhitekst:\n\nKeskerakonna nimekirjas 2019. aasta parlamendivalimistel parteituna kandideerinud ja 349 häält saanud Sooäär pääses riigikogusse nüüd asendusliikmena, sest Keskerakonna kunagine finantsjuht Kalev Kallo jäi nn Savisaare protsessil lõplikult süüdi korruptsioonikuritegudele kaasa aitamises. Jõustunud kohtuotsus lõpetas Kallo riigikogu liikme volitused.\n\n\"Põhimõte on see, et asendusliikmeid ei määrata kellelegi personaalselt. Alati lahkub viimasena asendusliikmete nimekirja alusel riigikokku saanud liige,\" selgitas riigi valimisteenistuse pressinõunik Kristi Sobak.\n\nÜleriigilise asendusega on kaks keskerakondlastest ministrit: Jüri Ratas ja Anneli Ott. Nende Riigikokku naasmisel peavad parlamendist lahkuma Andrei Korobeinik ja Imre Sooäär.\n\nEnt kuna Sooäär sai riigikokku pärast Korobeinikut, ehk viimasena, siis peab tema lahkuma esimesena.\n\nKui Sooäär soovib tagasi pöörduda välisministeeriumi, kus viimati töötas, peab ta sinna uuesti kandideerima, sest töökohta talle niisama ei hoita.\n\nIse põhjendas ta enda otsust loobuda turvalisest ametnikukohast parlamendiliikme ebakindla ameti vastu esmaspäevases emotsionaalses sõnavõtus, mis eelnes riigikogu liikme vande andmisele.\n\n\"Eesti riigi huvid on mulle tähtsamad, kui isiklikud huvid,\" ütles ta. \"Tulen siia sellel pimedal ajal oma valgust ja armastust tooma, nii palju, kui seda õnnestub teie südametesse ja erinevatesse seadustesse tähetolmuna külvata.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisministeeriumi kindlalt ametnikutöölt riigikogu liikmeks läinud Imre Sooäär võttis suure riski – kui valitsus peaks vahetuma või mingil muul põhjusel naasevad parlamenti praegune peaminister Jüri Ratas või riigihalduse minister Anneli Ott, tuleb Sooäärel lahkuda Toompealt vähemalt alguses ei kuhugi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVaiko Eplik avaldas kogumiku kõigi seni ilmunud sooloplaatidega\n\n## Põhitekst:\n\nKogumikku kuuluvad:\n\nVaiko Eplik ja Eliit – \"1\" (Mortimer Snerd OÜ, 2006)\nVaiko Eplik ja Eliit – \"2: Aastaajad\" (Mortimer Snerd, 2007)\nVaiko Eplik ja Eliit – \"3: Kosmoseodüsseia\" (Mortimer Snerd, 2008)\nVaiko Eplik – \"Neljas\" (Mortimer Snerd, 2009)\nVaiko Eplik – \"V ehk tants klavessiini ümber\" (Mortimer Snerd, 2011)\nVaiko Eplik – \"6: Varielu\" (Mortimer Snerd, 2012)\nVaiko Eplik – \"7: Nõgesed\" (Mortimer Snerd, 2014)\nVaiko Eplik – \"8: Nelgid\" (Mortimer Snerd, 2014)\nVaiko Eplik – \"9: Kirevase\" (Mortimer Snerd, 2016)\nVaiko Eplik – \"10: Uus karjäär uues linnas\" (Mortimer Snerd, 2018)R\nVaiko Eplik – \"11: Sireleis\" (Mortimer Snerd, 2019)\n\nLisaks 11 albumile leiab karbist Vaiko Epliku poolt 2020. aastal Vanemuise teatri lasteballeti \"Tilda ja tolmuingel\" jaoks loodud muusikast koosneva plaadi ja paari ametlikke fännisokke.\n\nKõik CD-komplektid on signeeritud ja nummerdatud, maksimaalselt on ühel isikul võimalik tellida 2 komplekti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusik Vaiko Eplik andis välja kogumiku, kuhu on koondatud kõigi tema seni ilmunud albumite CD-d.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPoki ja Pulga koduklubi sammub Bundesligas võidult võidule\n\n## Põhitekst:\n\nVõistkondlikult mänginud Kelterni suurimateks korviküttideks olid Krystal Vaughn 14 ja Andrijana Cvitkovic 13 punktiga, kirjutab Korvpall24.ee. Janne Pulk viskas pea 16 minuti jooksul kuus punkti, võttis ühe lauapalli ja jagas ühe korviga lõppenud söödu. Mailis Pokk viskas veidi enam kui 15 minutiga kaks punkti ja noppis kaks lauapalli.\n\nKelterni Rutronik Stars jätkab Bundesliga liidrina, olles võitnud 5 ja kaotanud 1 mängu.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa korvpalli kõrgliiga kuuendas mänguvoorus võõrustas Mailis Poki ja Janne Pulga koduklubi Kelterni Rutronik Stars Marburgi naiskonda. Kõik veerandajad mõne punktiga võitnud Keltern kirjutas tabelisse 66:54 (19:17, 16:11, 14:13, 17:13) võidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 285 koroonapositiivset, suri kolm inimest\n\n## Põhitekst:\n\nPositiivsete testide osakaal oli seega ligi 6,9 protsenti.\n\nViimase ööpäevaga suri kolm koroonaviirusesse nakatunud inimest - 66-aastane naine, 87-aastane mees ja 89-aastane naine. Kokku on koroonaviirus alates pandeemia algusest nõudnud Eestis 137 inimese elu.\n\nHaiglaravil oli teisipäeva hommikuse seisuga 262 inimest, mida on ühe patsiendi võrra enam kui ööpäev varem. Juhitaval hingamisel oli 14 patsienti, mida on samuti ühe patsiendi võrra enam kui esmaspäeval.\n\nEnim uusi nakatumisi tuli juurde Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 171 inimesel. Neist Tallinnas 124 inimesel.\n\nViimaste nädalate võrdluses langes Ida-Virumaa ööpäevane nakatumine - maakonnas tuvastati möödunud ööpäevaga 28 nakatumist. Pea sama palju, 27 nakatumist tuli juurde Tartumaale.\n\nNii Pärnumaale kui ka Raplamaale lisandus 14 nakatunut. Kaheksa nakatunut tuli juurde Lääne-Virumaale ja kuus Viljandimaale.\n\nValgamaale, Läänemaale ja Hiiumaale lisandus kaks nakatunut ning Saaremaale ja Võrumaale üks nakatunu. Üheksal nakatunul puudus rahvastikuregistris registreeritud elukoht.\n\nKolmes maakonnas - Jõgevamaal, Põlvamaal, Järvamaal - uusi nakatumisi ei lisandunud.\n\nEesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta kerkis esmakordselt üle 400, täpsemalt oli see teisipäeva hommikuse seisuga 402,79.\n\nTerviseameti jälgimisel on üle 27 400 inimese\n\nPõhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 934 inimese, kellest 2563 on nakatunud.\n\nIda regionaalosakonna jälgimisel on üle 6600 inimese, kellest nakatunud on 1411.\n\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4900 inimese, kellest 787 on nakatunud (nakatunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid).\n\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1000 inimese, kellest 177 on nakatunud (nakatunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 4120 koroonatesti, millest positiivsed olid 285. Suri kolm inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirus jõudis Koluvere eakatekoju\n\n## Põhitekst:\n\n\"Neil võivad olla erinevad nakkusallikad, kuid võivad olla ka samad,\" ütles terviseameti Lääne regiooni juht Kadri Juhkam.\n\nHooldekodu juht Kristo Priimägi lisas, et mõlemad nakatunud olid viimati tööl eelmise nädala kolmapäeval ning ühelgi teisel elanikul ega töötajal haigussümptomeid ei ole.\n\nTõenäoliselt võetakse hooldekodu 150 inimeselt proovid teisipäeval.\n\nPriimägi selgitas, et hooldekodus on kevadest saadik kasutatud isikukaitsevahendeid ja hoonet desinfitseeritud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaks Läänemaal Koluveres asuva Lossipargi eakatekodu töötajat on nakatunud koroonaviirusega, lähipäevil võetakse kõigilt hooldekodus proovid, kirjutas maakonnaleht Lääne Elu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMario Balotelli karjäär jätkub Itaalia esiliigaklubis\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu suvel lepingu lõppemisel oma kodulinnaklubist Bresciast lahkunud 30-aastane Balotelli on olnud ligi pool aastat vabaagent. Esiliigas üheksandat kohta hoidvas Monzas ootab teda ees teinegi endine AC Milani mängija, Kevin-Prince Boateng.\n\nOma värvika karjääri jooksul on Balotelli esindanud teiste seas Euroopa hiide nagu AC Milan, Milano Inter, Manchester City, Liverpool, Marseille ja Nice. Itaalia koondise särgis on ta 36 mänguga löönud 14 väravat.\n\nVeel eelmisel hooajal kolmandas divisjonis mänginud Monza kuulub alates 2018. aastast endisele Milani omanikule Silvio Berlusconile. Kolm aastat varem oli meeskond pankroti tõttu kukutatud neljandasse divisjoni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pikaaegne Itaalia jalgpallikoondise ründaja Mario Balotelli sõlmis hooaja lõpuni kestva lepingu Itaalia esiliigas palliva Monza meeskonnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRobert Lõvi ja Liisi Koikson avaldasid ühise singli\n\n## Põhitekst:\n\nAlbumile \"Ainult udu\" üle kahe miljoni kuulamise kogunud Robert Lõvi sai uue loo puhul inspiratsiooni Liisi Koiksoni loost \"Sinu hääl\".\n\nLoo andis välja plaadifirma Royal Records.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusikud Robert Lõvi ja Liisi Koikson andsid välja ühise singli \"Ära kauaks jää\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArgentina senaator tahab Maradona riigi rahatähtedele trükkida\n\n## Põhitekst:\n\nTuhandepeesosel kupüüril, mis on väärt umbes kümme eurot, oleks ühel küljel kujutatud Maradona nägu ja teisel pool tema üht kuulsaimat väravat, selgitas Durango Argentina kongressile.\n\nNovembris südamerabandusse surnud Maradona karjääri kaks kuulsaimat väravat sündisid 1986. aasta MM-veerandfinaalis Inglismaa vastu. Esimese, \"jumala käe\" all tuntud värava lõi ründaja rusikaga ning teise, sajandi väravaks tituleeritud tabamuse triblades mööda pooltest Inglismaa mängijatest.\n\n\"Asja iva ei seisne pelgalt meie ühe suurima iidoli mälestamises – sellel on ka majanduslik kasutegur. Leiame, et kui turistid siia tulevad, tahavad nad ühe \"Maradona\" endaga kaasa võtta,\" lisas Durango.\n\nEhkki La Pampa provintsi senaator ei öelnud otseselt välja, kumba Inglismaale löödud väravatest kupüüri tagaküljel kujutatud oleks, tekitas idee käega löödud tabamusest riigi rahatähel argentiinlaste seas vastakaid tundeid, sest seda võidakse näha kui illegaalse tegevuse propageerimist.\n\n\"Soovime Maradonat mälestada nii heas kui halvas. Ta on maailma kõige tuntuim argentiinlane. Projekti toetavad paljud, olgugi, et on ka neid, kes sellega ei nõustu,\" lausus Durango.\n\nPraegusel Argentina tuhandepeesosel kupüüril on kujutatud riigi rahvuslindu R ufous hornerot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Argentina senaator Norma Durango esitles esmaspäeval kongressis ettepanekut lisada jalgpallilegend Diego Maradona riigi rahatähtedele. Seejuures näeks plaan ühe võimalusena ette ründaja \"jumala käega\" löödud värava kupüüril kujutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu uus valitsus tahab Eesti ja Lätiga \"tõelist strateegilist partnerlust\"\n\n## Põhitekst:\n\nVälispoliitikas on põhimõtteks parandada, mis on lõhutud, seisab valitsuse 123-leheküljelises tegevusprogrammis, mille heakskiitmise üle Leedu seim lähipäevil peaks hääletama. Valitsus lubab oma välispoliitikas lähtuda neljast aluspõhimõttest.\n\n- Leedu kui vabaduse ja demokraatia arengu keskpunkt\n\nValitsus kavatseb toetada kõiki, kes maailmas vabaduse eest võitlevad. Samas kinnitatakse oma toetust Valgevene demokraatiat nõudvatele protestijatele ning naaberriigi kodanikuühiskonnale.\n\n- Euroopat tugevdades saada ka ise Euroopas tugevamaks.\n\nLeedu uus valitsus nimetab Pariisi ja Berliini Euroopa Liidu võtmekeskusteks, millega tuleb suhteid tugevdada. Samas kutsutakse üles \"tõeliseks strateegiliseks partnerluseks\" Balti riikide vahel ning lubatakse toetada Euroopa Liidu laienemist.\n\n- Leedu kui kaitse eesliin\n\nValitsuse tegevuskavas tõdetakse, et julgeolekuolukord on Venemaa tegevuse tõttu halvenenud ja seepärast peab Leedu tugevdama transatlantilisi suhteid Ameerika Ühendriikidega, strateegilist partnerlust Poolaga, tihendama koostööd Ühendkuningriigiga ja seal elava välisleedulaste diasporaaga. Leedu peab saavutama oma ressursside strateegilise mitmekesistamise, arendama välispoliitika spetsialiseerumist ja suurendama kriisijuhtimise võimekust.\n\n- Leedu pehme jõud mitmekordistab poliitilist jõudu\n\nValitsus soovib, et Leedu tegutseks rahvusvahelisel areenil tugevamana kui eeldab tema suurus ning kasutaks selleks ära oma ajaloonarratiivi, levitaks ideed Leedust kui vabaduse kaitsjast, kes võtab vastu poliitilisi pagulasi ja rõhutaks innovatsiooni Leedu majanduses, mis muudab Leedu rohemajandusega riigiks. Selleks plaanitakse luua agentuur, mis peaks Leedusse meelitama väliseksperte ja -investeeringuid.\n\n- Välisteenistus uuesti prestiižseks\n\nDiplomaatiline teenistus on tänu konkurentsivõimetutele palkadele ja suurele töökoormusele muutunud väheatraktiivseks, leitakse valitsuse tegevuskavas. Seepärast plaanib uus valitsus parandada diplomaatide töötingimusi. Lisaks plaanitakse välisteenistus depolitiseerida, võttes ministrilt võimaluse oma soosikuid diplomaatilisse teenistusse nimetada.\n\nLeedu president Gitanas Nauseda kinnitas esmaspäeval oma dekreediga uue valitsuse eesotsas peaminister Ingrida Šimonytega. Valitsuses on üheksa liiget erakonnast Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid, kolm Vabaduserakonnast ja kaks Liberaalsest liikumisest.\n\nLeedu uueks välisministriks sai Gabrielius Landsbergis, kes on Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu (2014-2019) liige ja kuulub erakonda Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Tema vanaisa on legendaarne poliitik Vytautas Landsbergis, kes kuulus europarlamenti aastatel 2004-2014.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedus esmaspäeval ametisse kinnitatud peaminister Ingrida Šimonyte valitsus lubab aktiivset ja väärtuspõhist välispoliitikat ning muuhulgas ka \"tõelist strateegilist partnerlust\" Balti riikide vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Vallimäe: haridus ja demokraatia\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti ilmus Sirbis ja ERR-i portaalis Tõnis Saartsi artikkel pealkirjaga \"Haritlasdemokraatia. Tänan, ei\". 1 See pakub värske tulevikuvaate poliitilise maailma küsimustele ja arengule. Kuid käsitletud teemade ja järelduste kohta tuleb teha mõned täpsustavad märkused.\n\nArtikli pealkiri tõmbab endale tähelepanu. Meil on kaks positiivset mõistet, haritlane ja demokraatia, kuid öeldakse, et kokku on need midagi halba. Loo kesksel kohal on Mark Bovensi ja Anchrit Wille nn haritlasdemokraatiast rääkiv raamat. 2\n\nNad väidavad, et kui demokraatia ideaali järgi on igal kodanikul teistega võrdne õigus kandideerida poliitilistele kohtadele, võrdne sõnaõigus, siis haritlasdemokraatia tingimustes domineerivad kõrgharidusega kodanikud.\n\nEnamikku demokraatiaid – täpsustuseks, uurijad keskenduvad Lääne-Euroopale – juhib valitud rühm hea haridusega kodanikke. Nad domineerivad poliitilistes institutsioonides, poliitareenil, parteides, parlamentides ja valitsuskabinettides, arutluskanaleis.\n\nHaridustaust toimib neis raamides nagu varem klass, religioon, päritolu, tekitades sotsiaalseid ja poliitilisi lõhesid. Selles olukorras, nn meritokraatias, on nii võim kui osaluskanalid ligipääsetavad vaid neile, kes seda väärivad, ehk neile, kellel on kõrgharidus ja kraad. Nad on uusaristokraatia.\n\nDemokraatiat ei parandata, vaid tagajärjeks on kasvav võõrandumine ja polariseerumine, levib tunne, et väiksema hariduse saanu pole täisväärtuslik kodanik. Nii et kui \"XX sajandi jooksul hakkas klassi- ja päritolu mõju poliitikas vähenema, siis XXI sajandil ahendab haritlasdemokraatia taas demokraatlikke osaluskanaleid\". 3\n\nSellele lisandub elustiili, poliitiliste eelistuste ja väärtusmaailmade erinevus: haritlased on kosmopoliitsed, sallivad, madalama haridusega rahvale aga on iseloomulik võõraviha, euroskeptilisus, sallimatus ja natsionalism. Autorid nendivad, et vähem haritud ongi seoses globaliseerumise ja suurenenud sisserännuga kaotanud – nende töökohtadele on konkurents suurenenud ja palgad seetõttu madalaks jäänud.\n\nHaritlased aga on avatud piiridest võitnud, saanud juurde välismaal õppimise ja töötamise võimalusi. See vähem haritute tõrjutuse ja jõuetuse tunne on olnud soodus pinnas Brexitile, Trumpi omaaegsele võidule, parempopulismile – näiliselt on nende mured käsile võetud.\n\nLahendusena soovitavad Bovens ja Wille tõhustada koolides kodanikuhariduse andmist, kuna teismeeas arenevad välja poliitilised hoiakud, kodanikuaktiivsus või passiivsus. Ka nimetavad nad kohustuslikku hääletamist, mis tooks väiksema haridusega inimesed valimiskastide juurde, ja arutleva demokraatia mooduseid, kuhu on tõhusalt kaasatud kõik kodanikud.\n\nNad kaaluvad kvoote kesk- ja põhiharidusega inimestele, nagu seda on sookvoodid. Mainivad ka otsedemokraatiat, kuigi möönavad selle ohte. Kõik need reformid peaks käivitatama ühes paketis. Silmatorkavaim järeldus on aga see, et \"[ü]ldine haridustaseme tõstmine pole nende meelest lahendus. See viivat lõppkokkuvõttes veelgi kõrgemate barjääride ja standarditeni\". 4\n\nI\n\nNagu öeldud, on tegemist värske käsitlusega, mille mõttekäik on arusaadav ja veenev. Siiski kerkib küsimusi seoses just viimase, üldise haridustaseme tõstmise suhtes tehtud skeptiliste järeldustega.\n\nPidades silmas hariduse ja väärtusmaailma seoseid on tõsi, et rasked ajad on hea pinnas populismile, kui selle all laias laastus silmas pidada poliitika tegemise viisi, mis lihtsustava loogikaga jagab ühiskonna üksikuteks leerideks, enamasti kaheks – rahvas ja eliit, töölised ja kapitalistid, põlisrahvas ja võõrad jne – ning tegelike lahenduste otsimise asemel keskendub populist patuoina otsimisele, milleks on teine leer või teised leerid.\n\n\"Tihti on vastupidi, eliit ise ässitab rahvast enda huvides üles, lihtrahvas aga läheb sellega kaasa.\"\n\nSeetõttu ei ole populismipuhangute puhul tingimata nii, et lihtrahval on mured, keegi neid ei kuula, kuid siis ilmub keegi, kes hakkab nendega tegelema. Tihti on vastupidi, eliit ise ässitab rahvast enda huvides üles, lihtrahvas aga läheb sellega kaasa. Nii on aegade jooksul raskustes süüdi olnud vale usu järgijad, välisriigid, kes pidevalt õõnestavad, üleilmsed vandenõud, millele on alati mugav toetuda.\n\nKeskajal näiteks süüdistati katku levitamises mõnel pool juute. Levinud on lood, et käsitöölised ja talupojad sepitsesid müüte juutidest, kes olevat toonud katku, mürgitades kristluse hävitamiseks ojasid ja kaevusid, või et alamad klassid korraldasid juutide hävitamiseks massimõrvu.\n\nSelle asemel võib väita, et hoopis eliit ise ehk \"kastellaanid, ülikud, piiskopid ja arvukad saksa kroonikud, kes pärinesid kirikuhierarhia kõrgematest astmetest, õigustasid juutide saatust, kuna need sihipäraselt mürgitasid kaevusid ja toitu\". 5 Eliit üldiselt ka ei sekkunud, et juute kaitsta.\n\nKa tänapäeval ei ole nii, et sisserändajate vastasus, euroskeptitsism jms oleksid ennekõike vähem haritute teemad, nende tegelike huvide väljendus. Osa neist vaadetest toetab Lääne-Euroopas mitmesugustel, iseäranis poliitilistel eesmärkidel, ka teatud hulk haritud inimesi, nagu Eestiski seda teevad paljud diplomi poolest kõrgharidusega inimesed. Madalama haridusega inimene on populismile vastuvõtlikum.\n\nKui kõnealuste autorite hinnangul ei ole haritlased tervikuna olnud kaotajad avatud piiride tõttu, sest neil on rohkem võimalusi, siis õigem oleks objektiivselt võttes ju soovitada igaühel ennast harida, et ei peaks kartma konkurentsi taksojuhi, koristaja, toidukulleri jt madalapalgaliste kohtade pärast.\n\nSee, kas neid kohti põlisrahvas, ka väheharitud, üldse tahabki – Eestis oli selles küsimuses maasikakorjamise alane debatt –, on omaette küsimus.\n\nSee on inimeste tegelikke huvisid ja võimalusi puudutav põhjendus, miks ei saa nõustuda Bovensi ja Wille järeldusega, et üldist haridustaset pole vaja tõsta. Teiseks aga, kuivõrd väidetakse, et haridus määrab väärtused, s.t mida haritum, seda sallivam inimene tavaliselt on, ning autorid näivad sallivust kõrgelt hindavat, siis tuleks ka selles küsimuses just, vastupidi, soovitada üldist haridustaset tõsta, mis inimese kokkuvõttes sallivamaks muudab.\n\nII\n\nTeiseks tekitab küsimusi haridustaseme ja poliitilise võimu vahekorra käsitlus haritlasdemokraatia analüüsis. Ettepanek, et vähem haritud võiksid esindamiseks kvoodid saada, on huvitav. Kuid üldiselt on teadmiste ja poliitiliste õiguste vahekorda ajaloos kaalutud enamasti niipidi, et targematel võiks olla rohkem võimu.\n\nViidatud autorid mainivad haritlasdemokraatia olemuslikku sarnasust Platoni ideaaliga, mille kohaselt valitsema peaksid filosoofid, s.o targemad. Kuid on ka argumentide poolest kergemini mõistetavaid uuemaid näiteid.\n\nNäiteks liberalismi ideoloogia arendaja John Stuart Mill leiab XIX sajandi keskpaigas, et kui kahel isikul, kel on mingis asjas ühine huvi, on erinev arvamus, siis arukama isiku otsustus on kaalukam. Sellest saab inimene aru, kui ta näeb, et teine tunneb ühist huvi pakkuvat teemat paremini kui ta ise.\n\nMill arutleb ka selle üle, kuidas niisugust printsiipi rakendada. Kas see tähendab ühes valimisringkonnas kaks häält või õigust häälele kahes valimisringkonnas? Või ehk anda teatud haridustaseme omandanutele topelthääl jne? Kuid ta ei pea neid küsimusi põhimõtteliseks eeldusel, et eristusi ei tehta meelevaldselt, vaid nii, mida üldiselt on võimalik mõista ja heaks kiita.\n\nMill peab lubamatuks, et valimisõigus peaks kuuluma isikule, kes ei oska lugeda, kirjutada, ei saa hakkama lihtsamate matemaatikatehetega. Kuid nende oskuste omandamine peab olema igaühele kättesaadav kas tasuta või nii, et ka kõige vaesem inimene saab seda endale lubada. Ja kui see on tagatud, siis \"inimesed ei leiaks rohkem seda, et valimisõiguse peaks andma inimesele, kes ei oska lugeda, kui seda, et selle peaks andma lapsele, kes ei oska rääkida; ning teda ei välistaks ühiskond, vaid ta oma laiskus\". 6\n\nNii siiski läinud ei ole ning praegu ei sõltu poliitilised õigused haridustasemest ega teadmistest. Milli näide on selles mõttes tähelepanuväärne, et teda on üldiselt loetud kuuluvaks liberaalidest utilitaristide koolkonda, mida tuntakse teesi järgi \"üks inimene, üks hääl\", mille Mill ise on omistanud teisele tähtsale utilitaristile Jeremy Benthamile. 7\n\nIII\n\nBovensi ja Wille väitel tunnevad vähem haritud inimesed end kõrvale jäetuna: osal on diplom ja nad ei arvesta nendega, kellel see puudub. Taas: ajaloost on rohkem teada vastupidine variant, s.t inimesel võib olla haridus ja teadmised, kuid see ei loe, loevad muud näitajad nagu sünnipära, jõukus, nahavärv, sugu jne. Ja see on halvem kui haritlasdemokraatia, nagu seda esitatakse.\n\nKui Isaiah Berlin räägib romantismi juurtest, siis tuues näite, kuidas haridustaseme ja võimupositsioonide mittevastavus põhjustab rahulolematust, teeb ta seda Preisimaa juhtumi põhjal.\n\nKuigi liberaalsete vaadetega Friedrich Suur oli XVIII sajandil teinud Preisimaa jõukaks ja tugevaks, ei läinud madalamatel klassidel hästi ning ühiskondlikul redelil ülespoole tõusmine oli keeruline. Ja kui romantiline liikumine, vastuseis olemasolevale korrale Saksamaal tugevnes, olid eestvedajad tihti just Preisimaalt pärit.\n\nNad olid enamasti vaimulike ja riigiametnike lapsed, kes \"said hariduse, mis andis neile teatud intellektuaalsed ja emotsionaalsed ambitsioonid; mille tulemus oli see, et kuna liiga paljud ametikohad Preisimaal olid heast perest pärit isikute käes ning ühiskondlikke vahesid säilitati kõige rangemal moel, ei leidnud nad oma ambitsioonidele täielikku väljendust ja muutusid seepeale rahulolematuks, hakates sigitama kõikvõimalikke fantaasiaid\". 8\n\n\"Haridust on arenenud riikides tänapäeval põhimõtteliselt võimalik igaühel omandada, heasse perre sündimist ise mõjutada ei saa.\"\n\nVõrreldes haritlasdemokraatiaga oli see hullemgi, sest oli igast küljest vaadatuna teenimatu. Haridust on arenenud riikides tänapäeval põhimõtteliselt võimalik igaühel omandada, heasse perre sündimist ise mõjutada ei saa.\n\nAlguses mainitud järeldustest jääb mulje, et kuivõrd kõrghariduse suurem levik ei ühildu demokraatia ideaaliga anda igaühele võrdne ligipääs võimule, sest osa hakkab teisi diplomi abil kõrvale tõrjuma, siis pole \"üldist haridustaseme tõstmist\" vaja.\n\nSee ei ole mõistlik seisukoht. Sest kui üks hea asi ei too kaasa teist head asja, ei tule tingimata esimesest loobuda, sellel võib olla muid häid külgi. On palju poliitikast lahus valdkondi, kus kõrgem haridustase suurendab võimalusi edu saavutada ja paljudel juhtudel ka edu tagab.\n\nMuidugi käib jutt põhimõttelisest suhtumisest hariduse propageerimisse, mitte rakendamisega seotud küsimustest nagu kõrghariduse kättesaadavus, massikõrghariduse probleemid vs. varasema elitistlikuma olukorraga kaasnenud miinused, neoliberalismi sissetung ülikoolielu korraldamisse jne. 9\n\nSiin vaatluse all olnud haritlasdemokraatia teoreetikute käsitlus mõjub värskendavalt ning on hea, et teemat on Eestis tutvustatud. Ometi kõlab selle keskne vastandus – ühelt poolt vähem haritud kõrvale tõrjutud rahvas ning teiselt poolt kõrgelt haritud uusaristokraatlik eliit, kes rahvast ei kaasa – juba ise nagu populism.\n\nRahva pärast muretsemine mõjub ebasiiralt, kui keskne soovitus näib olevat, et pole mõttekas inimesi \"liiga palju\" harida. Niiviisi võib seletada vähem haritute hingeelu, kuid põhimõtte või tegevuskavana on see küsitav.\n\n1 Tõnis Saarts, Haritlasdemokraatia. Tänan, ei. – Sirp 30. X.\n2 Mark Bovens, Anchrit Wille, Diploma democracy. The Rise of Political Meritocracy. Oxford University Press, 2017.\n3 Saarts 2020.\n4 Ibid.\n5 Samuel Cohn, The Black Death and the burning of Jews, Past & Present, 196 (1), 2007, lk 3–36.\n6 John Stuart Mill, Considerations on Representative Government. 8. ptk (\"Of the Extension of the Suffrage\"). Cambridge University Press, Cambridge 2010.\n7 Ingl \"everybody to count for one, nobody for more than one\". Vt J. S. Mill, (1863/1998). Utilitarianism. Roger Crisp (toim.), Oxford: Oxford University Press, 5. ptk (\"On the Connection between Justice and Utility\").\n8 Isaiah Berlin, The Roots of Romanticism. 2. tr, H. Hardy (toim), J. Gray (eessõna). Princeton University Press, New Jersey, lk 272-273.\n9 Mõnda neist teemadest puudutab hiljutine põhjalik artikkel: Ene Grauberg, Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes. – Sirp 20. XI.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahva pärast muretsemine mõjub ebasiiralt, kui keskne soovitus näib olevat, et pole mõttekas inimesi \"liiga palju\" harida, kirjutab Tanel Vallimäe algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 11: raport COVID-19 mõjudest majandusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Raport otsib vastust küsimustele, kui pikaajalised on pandeemia mõjud majandusele ja kas see toob kaasa majandusstruktuuris püsivaid muutusi,\" ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.\n\nUuringu eesmärk oli kirjeldada nii peamisi kriisiga kaasnevaid arengutrende kui ka tegureid, mille edasise arengu osas on üleval suuri küsimusi ning koondada nende alternatiivsed tulevikurajad stsenaariumideks.\n\nRaport \"COVID-19 mõju arengusuundumustele\" sisaldab ülevaateid viiruskriisi mõjude kohta 17 majandusvaldkonnale, samuti võimalikke arengustsenaariume järgmise kümnendi jooksul rõhuasetusega majanduse olukorral ja selle muutumisel.\n\nRaportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ja kommenteerib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.\n\nArenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Arenguseire Keskus avaldab teisipäeval raporti \"COVID-19 mõju arengusuundumustele\", mis vaatleb koroonaviiruse esimese laine mõju Eesti majandusele ja võimalikke tulevikustsenaariumeid aastani 2030. Kell 11 algavat raportiesitlust saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVAR tõusis Inglise kõrgliigas taas tähelepanu keskmesse\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäevane Brightoni kohtumine Southamptoni vastu oli suundumas tasapisi viigisadamasse. Brighton läks 26. minutil taas ühest Pascal Grossi penaltist juhtima, kuid Jannik Vestergaard viigistas avapoolaja viimasel minutil seisu, vahendab Soccernet.ee.\n\nKümmekond minutit enne kohtumise lõppu tegi aga Solomon March Kyle Walker-Petersile väikse vea, mille peale David Coote esialgu karistuslöögiga piirdus. VAR vaatas selle üle ning kuivõrd viga leidis nende arvates aset karistusala joone kohal, siis tuli tagantjärele targana anda penalti.\n\nWas Solly March's challenge on Kyle Walker-Peters in the box?\nVAR decided it was... #BHASOU pic.twitter.com/Bal2JtSlHV\n\n— Amazon Prime Video Sport (@primevideosport) December 7, 2020\n\nKordust näidati ka staadionil ning kodumeeskonna mängijad läksid seda vaadates silmnähtavalt endast välja, kuid Coote jäi resoluutseks. Penaltil oli Danny Ings resultatiivne ja lõi värava juba neljandat mängu järjest.\n\n2:1 võit tõstis Southamptoni tabelis juba viiendaks, ent Brighton jätkab 16. kohal ehk vahetult Arsenali selja taga.\n\nLoe pikemalt Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas on videokohtunike süsteemi, ehk VAR-i keerisesse sattunud Brighton & Hove Albion, kelle kahes viimases kohtumises on olnud põnevat jutuainest pakkuvaid otsuseid. Eelmisel nädalal Brightoni kasuks, seekord kahjuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVassiljev Eesti grupist: hetkeseisu arvestades polnud koosseisul suurt vahet\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eesti rahvuskoondise praegust seisu silmas pidades polnud kuigivõrd palju vahet, kes meie alagruppi loositakse,\" kommenteeris Vassiljev venekeelsele ERR-ile. \"Me pole ammu Walesi ja Tšehhiga mängud, ma arvan, et see saab huvitav olema. Belgia puhul ootavad meid ees aga väga raske mängud. Nad on suurepärane meeskond.\"\n\n\"Valgevenega kohtusime alles hiljuti,\" lausus Vassiljev, viidates lõppenud Rahvuste liiga hooajale. \"Oleks tore neilt Tallinnas saadud kaotuse eest revanš võtta. Hetkel on keeruline ennustusi teha, kuid on selge, et meie grupp ei saa olema lihtne,\" lisas Eesti koondise poolkaitsja.\n\nEesti jalgpallikoondis läks Belgiaga vastamisi ka viimasel MM-valikturniiril. Brüsselis jäädi toona alla 1:8, Tallinnas 0:2. Walesiga on Eesti kohtunud kaks korda, 1994. ja 2009. aastal. Tšehhiga mängisid sinisärgid 2000. aastal EM-valiksarjas, 2004. aastal peeti maha maavõistlus. Valgevenega kohtus Eesti viimati EM-valiksarjas: Minskis mängiti viiki, Tallinnas kaotati lõpuminutite väravast 1:2.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste jalgpallikoondis kuulub 2022. aasta jalgpalli MM-i valikturniiril ühte alagruppi Belgia, Walesi, Tšehhi ja Valgevenega. Meeskonna kapten Konstantin Vassiljev tunnistab, et pidades silmas võistkonna hetkest taset, saavad kõik mängud olema rasked.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIda-Virumaa plaanib maski kandmise propageerimise kampaaniat\n\n## Põhitekst:\n\nPäästeameti Ida päästekeskuse juhitud regionaalne kriisikomisjon ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit nendivad, et Ida-Viru maakonnas on jätkuvalt COVID-19 positiivsete isikute kasv ning ka tervishoiusüsteem on kriitilises seisus. Pöördujad leiavad, et maakonnas tuleb suurendada elanikkonna teadlikkust ning juhtida isikliku eeskujuga tähelepanu maskide kandmise täitmise kohtusele.\n\n\"Ida-Virumaa kohalikel omavalitsustel ja regionaalsetel riigiasutustel on plaan läbi viia nädal aega kestev maski kandmist propageeriv kampaania, vestelda nende inimestega, kes maski ei kanna ning anda neile tasuta mask. Oleme seisukohal, et nädal aega maski kandmisele tähelepanu juhtides suudame kaasa aidata viiruse leviku peatamisele Ida-Virumaal,\" kirjutasid Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juht Eve East.\n\nNad kirjutasid peaminister Jüri Ratasele ja riigihalduse minister Anneli Otile, et valitsus toetaks Ida-Virumaa maski kandmise propageerimise kampaaniat ja eraldaks täiendavalt Ida-Viru maakonnale 20 000 ühekordset maski.\n\n\"Selline tegevus näitaks väga selgelt riigi panustamist hetkel Eestis kõige keerulisemas olukorras olevasse piirkonda,\" nentisid Holzmann ja East.\n\nEsmaspäeva hommikuse seisuga oli Ida-Virumaa nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eesti maakondadest kõige suurem - 978,7.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa omavalitsuste liit tahab teha maakonnas maski kandmise\npropageerimise kampaaniat, milleks soovib valitsuselt tuge, et see eraldaks täiendavalt Ida-Viru maakonnale 20 000 ühekordset maski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHiline võiduvärav tõstis Desna kolmandaks\n\n## Põhitekst:\n\nAinus värav sündis karistuslöögi järel neljandal üleminutil, kui käimas olid kohtumise viimased sekundid. Maksim Degtjarevi pealöök ületas väravajoone, enne kui puurivaht selle tõrjus. Jätkupalli virutas veel igaks juhuks võrku Tamm, vahendab Soccernet.ee.\n\nEesti keskkaitsja tegi kaasa terve kohtumise ja aitas oma värava puhtana hoida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Joonas Tamme koduklubi Tšernigivi Desna võitis Ukraina jalgpalli kõrgliiga 12. voorus Poltava Vorsklat 1:0 ning tõusis liigatabelis vastastest mööda, kolmandale kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVeeavarii sulges osaliselt liikluse Tallinnas Suur-Ameerika tänaval\n\n## Põhitekst:\n\nSeoses veeavariiga Tallinnas Suur-Ameerika 35 juures on tänaval liiklusele suletud kolmest sõidureast kaks. Kohapeal reguleerivad liiklust reguleerijad.\n\nTallinna Vesi soovitab liiklemiseks Suur-Ameerika tänavat vältida ja valida alternatiivne sõiduteekond.\n\n\"Kõrvaldame veeavarii eelduste kohaselt õhtuks, kuid taastetööde tõttu võib liikluse ümberkorraldus kesta ka homseni. Palume liiklejatel juhinduda ajutistest liiklusmärkidest ja palume vabandust ebamugavuste pärast,\" teatas ettevõte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liiklus Tallinnas Suur-Ameerika tänaval on 8. detsembril veeavarii tõttu osaliselt suletud, mistõttu tuleks ummikute vältimiseks kasutada alternatiivset sõiduteekonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: koroona esimene laine viis ettevõtete käibest 3,5 miljardit eurot\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teiste riikidega võrreldes on koroonapandeemiast tingitud majanduslangus [Eestis] olnud mõõdukas, kuid tööhõive on Euroopa Liidu riikidest kahanenud Eestist enam vaid Hispaanias, Ungaris ja Iirimaal,\" ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov pressiteate vahendusel.\n\nTema sõnul on enim kriisis kannatanud tööjõumahukad teenussektori harud, samas kui töötlev tööstus on hoidnud majandust toimimas. \"Lähiaastatel edenevadki paremini viiruskindlamad majandusharud nagu näiteks infotehnoloogia ja finantssektor, aga ka puidu- ja elektroonikatööstus,\" leidis Danilov.\n\nKeskmisest haavatavamates sektorites luuakse 14 protsenti lisandväärtusest ja neis töötab 21,2 protsenti töötajatest. \"Kõigis majandussektorites kokku on ettevõtete käive olnud märtsist-oktoobrini aasta varasemaga võrreldes 7,8 protsenti ehk 3,5 miljardit eurot väiksem,\" ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. \"Majandussektorite lõikes on viiruse esimese laine mõjud Eestis olnud väga erinevad.\"\n\nArenguseire Keskus esitleb teisipäeval ülevaadet kriisi mõjude kohta 17 majandusvaldkonnale, samuti võimalikke arengustsenaariume järgmise kümne aasta jooksul. Raportit tutvustavad kell 11 veebis üle kantaval seminaril Danilov ja Varblane ning kommenteerib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub teieipäevale esitletavast Arenguseire Keskuse raportist \"Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nERR Brüsselis: Johnson teeb von der Leyeniga viimase katse kokkulepe saavutada\n\n## Põhitekst:\n\nJohnsoni saabumises Brüsselisse Brexiti kaubanduslepet sõlmima näevad ilmselt kõik Euroopa Liidu asjadega tegelevad inimesed viimast lootust kokkuleppele jõuda.\n\nHetkel pole veel selge, millal Johnson Brüsselisse saabub, kuid välja on öeldud, et lähematel päevadel. See on tulemus, milleni jõudsid esmaspäeva õhtul, pärast kolmveerand tundi kestnud telefonikõnet Briti valitsusjuht ja Euroopa Komisjoni president.\n\nViimane nädal on läbirääkimistel olnud dramaatiline. Euroopa liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Ühendkuningriigi ametikaaslane David Frost kohtusid eelmise nädala teises pooles, et kokkulepe saavutada. Kui reede õhtul tulemuseni ei jõutud, siis tehti läbirääkijate kõnelustesse paus, et lavale saaksid astuda mõlema poole juhid.\n\nLaupäeval jätkasid läbirääkimisi telefoni vahendusel Johnson ja von der Leyen, kuid tulemuseni samuti ei jõudnud. Ent nende kõne resultaadina otsustati, et läbirääkimisi jätkavad taas Barnier ja Frost pühapäeval. Nii ka läks, kuid samuti tulutult.\n\nEsmaspäeva hommikul andis Barnier ülevaate hetkeseisust ka Euroopa Liidu institutsioonide võtmeisikutele. See tõi ka mõnevõrra selgust majja, sest näiteks nädalavahetusel teatas rahvusvaheline ajakirjandus, et kalanduses ollakse kokkuleppele lähedal. See osutus aga valeks, sest Barnier sõnul on erimeelsused endiselt kolmes teemas: kalandus, võrdne konkurents ja vaidluste lahendamine tulevikus.\n\nEsmaspäeva õhtul pidasid Johnson ja von der Leyen taas telefonivestluse, kuid erimeelsused jäid ikkagi õhku. Selle kõne tulemusena tehtigi otsus: Johnson tuleb Brüsselisse.\n\nFinancial Times'i andmetel kohtub ta Euroopa Komisjoni presidendiga ilmselt kolmapäeval. Päev enne Euroopa Ülemkogu. Ajakirjandus on seda kohtumist jõudnud nimetada juba \"kõik või mitte midagi\" momendiks.\n\nKui kolmapäeval lepet ei tule, siis on ülimalt tõenäoline, et Euroopa Liit alustab valmistumist kaubandusleppeta Brexitiks. Seda juba sel põhjusel, et Euroopa Komisjoni poliitiline kapital sellega venitamiseks saab lihtsalt otsa. Nimelt on riigid seda juba nädalaid nõudnud, kuid Komisjon edasi lükanud, et brittidele mitte halba sõnumit saata.\n\nNüüd on aeg need head või halvad sõnumid vastu võtta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidasid esmaspäeva õhtul veel ühe ringi läbirääkimisi, kuid kaubandusleppeni nad ei jõudnud, küll aga kokkuleppeni, et Johnson sõidab täna-homme Brüsselisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden nimetab kaitseministriks erukindral Lloyd Austini\n\n## Põhitekst:\n\nIraagi ja Afganistani konfliktide 67-aastasest veteranist saab senati heakskiidu korral esimene mustanahaline sellel ametikohal.\n\nCNN, Politico ja The New York Times viitasid otsusega kursis olevatele allikatele pärast seda, kui Biden esmaspäeval ütles, et avalikustab kaitseministri nime reedel.\n\nAustin vajab ametissesaamiseks senati kinnitust. Tal on vaja ka senati eriluba seoses föderaalseadusega, mille kohaselt peavad ohvitserid errumineku järel seitse aastat ootama, enne kui Pentagoni saavad juhtida.\n\nSelle seaduse juured on arusaamas, et kaitseminister peaks olema üksnes tsiviilisik.\n\nEriluba on antud varem kaks korda – viimati 2017. aastal Donald Trumpi esimesele kaitseministrile Jim Mattisele.\n\nKuid senaatorid nõustusid toona vastumeelselt ja nii mõnedki ütlesid siis, et ei soovi seda uuesti teha.\n\nKasuks ei tule ka Austini sidemed kaitsetööstusega. Pärast erruminekut 2016. aastal ühines ta ühe Pentagoni suurima lepingupartneri Raytheon Technologies direktorite nõukoguga.\n\nWest Point sõjaväeakadeemia lõpetanud Austin teenis sõjaväes neli aastakümmet.\n\n2010. aastal asus ta juhtima USA vägesid Iraagis ja kaks aastat hiljem keskväejuhatust, mis vastutab Pentagoni operatsioonide eest Lähis-Idas ja Afganistanis. Selles ametis koordineeris ta ka võitlust Islamiriigi vastu.\n\nSel ajal võitis ta ka Bideni usalduse, kes oli tollal asepresident.\n\nAlgselt peeti peasoosikuks endist abikaitseministrit Michèle Flournoyd, kuid Biden on sattunud üha suurema surve alla nimetada oma kabinetti rohkem vähemuste esindajaid. Flournay vastu oli ka mitu progressiivset rühmitust.\n\nLäinud nädalal hoiatasid nad avalikus kirjas Bidenit pistrikuks peetava Flournoy eest, viidates tema väidetavalt halbadest nõuannetest lähtunud poliitilistele otsustele, eriti suhetes Saudi Araabia, Jeemeni ja Afganistaniga, ning läbipaistmatule tegevusele erasektoris.\n\nÜheks võimalikuks kandidaadiks kaitseministri kohale peeti ka Barack Obama aegset sisejulgeolekuministrit Jeh Johnsonit, kes samuti on mustanahaline.\n\nBidenile lähedalseisev esindajatekoja demokraat Bennie Thompson lausus Politicole, et oleks rahul nii Austini kui Johnsoni valimisega Pentagoni juhiks.\n\n\"Hulk inimesi ootab kannatamatult, milline kabinet välja näeb, kui see on lõplikult kokku pandud, kuid samas tuleb tähele panna tõsiasja, et afroameeriklasi peab olema rohkem kui neid on seal praegusel hetkel,\" tõdes ta.\n\nBideni meeskond näeb Austinit turvalise valikuna, ütles üks üleminekuga lähedalt seotud kaitseametnik, lisades, et erukindral arvatakse olevat hea sõdur, kes viib ellu valitud presidendi agendat.\n\nKaitse- ja julgeolekukogukonna naised on väljendanud pettumust, et kõrvale jäeti suurepärase kvalifikatsiooniga Flournay, kellest oleks saanud kõigi aegade esimene naiskaitseminister, kirjutas uudisteagentuur AFP.\n\n\"Kogu austuse juures Lloyd Austini vastu saadab järjekordse hiljuti erru läinud neljatärnikindrali valimine, kes vajab kongressi luba, halva sõnumi,\" lausus Georgetowni ülikooli juuraprofessor Rosa Brooks, kes on töötanud ka Pentagonis.\n\nSel nädalal peaks Biden nimetama ka justiitsministri kandidaadi. Tõenäoliste valikutena on nimetatud Jeh Johnsonit ja samuti Obama aegset justiitsministri asetäitjat Sally Yatesi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA presidendiks valitud Joe Biden nimetab kaitseministri kandidaadiks keskväejuhatuse (CENTCOM) endise ülema, erukindral Lloyd Austini, vahendas esmaspäeval USA meedia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuhu kaovad õed?\n\n## Põhitekst:\n\nEestis töötab umbes 8200 õde. Seda on vähe. Rahvusvahelise standardi järgi võiks meil olla üheksa õde tuhande elaniku kohta (OECD riikide keskmine on 8,8). On aga üksnes 6,2. Üheksa on eesmärk, mille Eesti on endale 2030. aastaks seadnud. See tähendab, et eesmärgist on puudu umbes 3500 õde.\n\nEi, see poleks luksus. Põhjamaisest standardist oleks Eesti jätkuvalt maas ka selle eesmärgi saavutamisel. Luksus on 17,8 õde tuhande elaniku kohta, nagu on ette näidata jõukal Norral, kuhu ka Eestist on suur hulk õdesid aastate jooksul ära läinud. Taanis ja Rootsis on õdesid vastavalt 9,9 ja 10,9 tuhande elaniku kohta. Leedus on olukord jupp maad parem ja Lätis veel kõvasti kehvem kui Eestis.\n\nIgavene rahaküsimus\n\n\"Selle saavutamine on võimalik üksnes juhul, kui saaksime tõsta õdede vastuvõtuarve umbes saja võrra aastas ja tervishoiuasutustel õnnestub hoida oma senist personali,\" ütleb sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Vootele Veldre.\n\nEnt tema hinnangul ei suudaks Eesti tervishoiuasutused täiendavale 4000 õele palka maksta.\n\n\"Kui on räägitud, et on 4000 õde puudu, on see selgelt väär. Kui täna oleks 4000 õde ukse taga, ei oleks võimalik neile seda palka maksta. Kui tuleb õdesid juurde, siis need, kes on seni teinud ületunde, seda teha enam ei saa. Kui oleks võtta 600 õde juurde, siis sadadel õdedel kahaneb selle võrra töötasu, sest nad ei saa enam teha ületunde,\" põhjendab Veldre. \"4000 on siht, mille poole püüelda, aga praktikas see tähendab oluliselt rohkem raha, mida tuleks tervishoidu suunata.\"\n\nMinisteerium on arvutanud, et täiendavad 4000 õde tähendaks tervishoiu jaoks ainult palgakulus kaheksakümnemiljonilist lisakulu, ilma taristukulusid - töökohad, nende sisseseadega kaasnev - arvestamata.\n\n\"Oleme tervishoiukuludega kuue protsendi peal SKP-st. Kui tahaks seda kümne protsendi peale tõsta, võimaldaks see õdede hulka kasvatada ja pakkuda skandinaavialikku tervishoidu. Aga seda peab sihtide poole pürgimisel arvestama, et maksumaksja maksab selle kõik kinni. Täna me ei suuda seda kinni maksta,\" tõdeb Veldre.\n\nTäpne ülevaade puudub\n\nÕdedest on Eestis juba aastaid terav põud. Madal palk, pingeline töö ja kehvad töötingimused sundisid õdesid piiri taha tööle minema kohe, kui Eesti Euroopa Liitu vastu võeti ja tööjõu vaba liikumise põhimõte meilegi kättesaadavaks sai.\n\nViimased umbes viis aastat ei ole aga välismaa enam peamine lahkumise põhjus olnud. Jah, lahkujaid on igal aastal ikka olnud, ent aastas pigem mõniteist, mitte enam mõnisada. Kuni selle aastani.\n\nSotsiaalministeerium tunnistab, et nad ei tea, kui palju õdesid tervishoiusüsteemist välja langeb ning kuhu nad kaovad.\n\n\"Palju õdesid välismaale kaob, on asjaolu, mida tahame täpsemalt teada saada. Täna on see info pigem spekulatsiooni tasemel. Aus vastus on: me ei tea seda. Suured lahkumiseaastad olid vahetult EL-iga liitumise järel, me räägime sadadest. Seejärel langes see kümnetesse. Pärast seda, kui õdede palgatingimusi on järjest parandatud, räägime kuni 20-st lahkujast viimasel viiel aatal keskmiselt,\" ütleb Veldre.\n\nTerviseameti andmetel on tänavu küsinud 11 õde oma haridust tõendavad dokumendid registrist välja, et välismaal oma kvalifikatsiooni tõendada. See ei tähenda, et rohkem välismaale mindud ei ole.\n\n\"Soome on üks riikidest, kes Eesti haridussüsteemi usaldab ning nii arstide kui õdede puhul võtavad soomlased meilt töötajaid vastu ka ilma selle tõendita,\" ütleb Veldre.\n\nÕdede liidu statistika on teistsugune. \"Viimase nelja aasta jooksul oli seis selline, et üks-kaks inimest läks välismaale. Praegu näeme kevadest alates, et neid on üks-kaks inimest kuus,\" ütleb õdede liidu president Anneli Kannus, tuues põhjuseks kasvanud koormuse.\n\nÕed töötavad koroonapandeemia tõttu võimete piiril ja kuna ka palju tervishoiutöötajad on haigestunud või lähikontaktsed, tuleb töö ära teha ka teiste eest.\n\n\"Oleme praegu olukorras, kus õed ei näe väga seda, et valitsus ja ühiskond mõistaks, et see töö on tehtav juba viimase piiri peal. Kui tuleviku suhtes pole aasta jooksul positiivseid sõnumeid tulnud, siis inimesed lihtsalt väsivad ära,\" ütleb Kannus.\n\nTa lisab, et auk on tekkinud nii ammu, et ükskõik, kui palju praegu õdesid lisaks koolitada, see läheb kõik kui kuumale kerisele, nii et ressursi lisandumisest ei saa arugi.\n\n\"Põhipõhjus pole enam, et õed lähevad ära. Arutatakse, et peaks neid väevõimuga kinni hoidma, kui on riigilt tasuta õppe saanud. Aga nad kõik teevad tööd!\" ütleb Kannus.\n\nTurism ja iluteenindus meelitasid ära\n\nEnt lahkutakse ka mujale kui välismaale. Kuhu ja kui palju, asub ministeerium alles välja selgitama.\n\n\"Tahame selles lähiajal selgust luua. Koolide sõnul 90 protsenti neist, kes õpivad, juba töötavad. Rõhuv enamik jääb samasse kohta ka tööle. Aga seda hulka, kes läheb mujale tööle, peab tunnistama, me ei tea hetkel,\" ütleb Veldre.\n\nSelleks on plaanis terviseameti all hoitava tervishoiuregistri vastav IT-arendus.\n\n\"Loodame, et kahe aasta perspektiivis peaks see info kõrgkooli lõpetamise ja töötamise kohta hakkama meile operatiivselt kokku jooksma. Praegu peavad tervishoiutööandjad andma oma andmed nii terviseametile eraldi kui ka tervishoiutöötajate registrisse. See võiks olla aga ühekordne liigutus: kui registrisse on andmed juba kantud, ei peaks terviseametile enam eraldi andma,\" leiab Veldre.\n\nSeni aga tuleb andmete saamiseks sünkroniseerida omavahel hariduse infosüsteem (EHIS) ja töötamise register, et selgitada välja, kellel on töökoht tervishoiuasutuses, kellel kusagil mujal või kellel pole üldse töötamise kohta mingit märget. See viimane lubab oletada, et inimene on kas läinud välismaale tööle või jäänud lastega koduseks.\n\nSamuti on viimastel aastatel mindud palju teistesse sektoritesse tööle - näiteks turismi või iluteeninduse valdkonda, kus ei pea tegema valveid ja saab käia tööl kellaaegadel, mis võimaldavad ka lapsi kasvatada.\n\nTervishoiutöötajate keskliidu president Iivi Luik hindab sektorist lahkujate suuruse neljandikule. Ta on täheldanud, et kes juba kooli kõrvalt erialasel tööl käivad, need üldiselt ka tervishoidu jäävad. Kes aga alles praktika käigus õetööd tegelikkuses näevad, ehmatavad mõnikord ära ja loobuvad. Luige hinnangul peaks seetõttu soodustama õpingute kõrvalt töötamist, sest väljaõpe on kulukas ja õdesid n-ö tänavalt ei palka.\n\nTallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits nimetab õe kutset kõige kutsekindlamaks. St selle haridusega saab igal juhul tööd.\n\n\"Lõpetajad annavad vahetult enne lõpetamismt tagasisidet. Umbes 84 protsenti ütleb, et tal on töö või on käsil läbirääkimised. See ülejääk 16 protsenti ütleb, et veel mõtleb, kuhu tööle läheb,\" ütleb Ernits. \"Aasta pärast lõpetamist on meditsiini tööle läinutest 90 protsenti jätkuvalt seal tööl.\"\n\nPalk motiveerib, töötingimused mitte\n\nEt erialaliidud on aasta-aastalt pidanud tööandjatega pingelisi kollektiivlepingu läbirääkimisi, on madalalt tasustatud õdede ja arstide palgad jõudnud tasemele, mis enam suurtel kiirustel ja hulga kaupa välismaale tööle ei aja.\n\nÕdede palka on tõstetud igal aastal (v.a 2009) ja viimaste aastatega on see jõudnud Eesti keskmise kanti. Keskmine põhikuupalk (st ilma lisatasudeta) on õdedel tänavu 1422 eurot brutos. Koos ületunni- ja valvetasudega teenivad õed keskmiselt 1697 eurot kuus. Ent see tähendab töötamist meeletu lisakoormusega, paljud töötavad ka mitmes kohas.\n\n\"Eks see mõjutabki väljarännet ka. See on tase, mida peaksime püüdma hoida. Kui peaks ka majanduskriis tulema, on eesmärk hoida kramplikult seda saavutatud keskmist. Kutsealaliitudelt on tulunud sõnum, et kui olukord peaks oluliselt halvenema, siis väljaränne kohe ka kasvab. Aga töötasu mõttes on põhjust olla pigem rahul,\" ütleb Vootele Veldre.\n\nEnt töötasu pole kõik. Koormus ja töötingimused on need, mis õdesid heidutavad ja muu hulgas ka taas välismaa poole vaatama sunnivad.\n\n\"Inimsed ei soovi ületunnitööd teha, sest igapäevane töö on piisavalt intensiivne puhtfüüsiliselt, ei taheta ennast surnuks töötada. Personalipuudus tekitab stressi ja pingeid ka tööl. Ka kodune elu peaks olema normaalne, mitte et lähed nagu laip töölt koju,\" ütleb tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik, lisades, et just praegusel koroonaajal tulevad haiglate täitmata töökohad eriti teravalt esile.\n\nLuik nimetab suure probleemina ka asjaolu, et õdede töönorme - mitu patsienti oleks ühe töötaja kohta normaalne - pole kollektiivlepinguga paika pandud. Üksnes intensiivravis on koormus täpselt reguleeritud.\n\nÕdede liidu juht Anneli Kannus lisab praeguse koormuse iseloomustamiseks: \"Kui me need normid täna kehtestaks, peaks mingid osakonnad kinni panema.\"\n\nVootele Veldre usub, et töökultuuri normeerimine seisab veel ees.\n\n\"Ilmselt need vaidlused seisavad veel ees, kas 24-tunnised vahetused on parim lahendus, milline on töökultuur haiglas, mis on palka toetavad meetmed. Näiteks koroonakriis avas diskussioon vaimse tervise toetamisest. Meditsiiniasutused jõudsid äratundmisele, et tervisetöötajatele pakutakse stressi korral psühholoogilise nõustamise võimalust osana tavapärasest tööst. Tundub, et murrang on toimunud ja pärast koroona taandumist tagasiminekut pole,\" usub Veldre.\n\nVeldre tõdeb, et riigi käed jäävad selle korraldamisel ja suunamisel lühikeseks: \"Võime nimetada neid pehmeteks väärtusteks, aga need mõjutavad, kas õde otsustab jääda senise tööandja juurde või mitte. Tööandjad kujundavad töökultuuri, mis hoiaks õdesid tööpostil, et nad ei peaks minema paremate muude tingimuste juurde, kui palk on sama.\"\n\nKoroonapandeemia on kõigis riikides meditsiinisüsteemi proovile pannud. Seetõttu on nii Suurbritannia kui ka Soome tõstnud oma tervishoiukulutusid ja tegelevad värbamisega välismaalt. Ka Eesti õdesid on just neisse riikidesse selle tulemusel minemas.\n\n\"Noored, kes on lastest ja laenudest ja muudest kohustustest veel vabad, neil on võimalus minna ja teenida lisaraha,\" mõistab õdede liidu president Anneli Kannus minejaid. \"Küsimus pole ainult palgas, vaid pigem töötingimustes. Soomes võtab õde kindlal kellaajal 15-minutilise kohvipausi, mis on püha. Aga meie haiglates on töötempo selline, et pärast 12-tunnist valvet koju minnes saavad nad selle päeva jooksul esimest korda süüa. See lihtsalt ei ole normaalne.\"\n\nTervisekeskused tõmbavad ära\n\nKonkurents õdede üle ei käi üksnes Euroopa Liidu riikide vahel. Ka Eesti sees on konkurents terav.\n\n\"Kui haigla asemel on valida tervisekeskus, eelistatakse seda,\" teab õdede liidu juht Anneli Kannus.\n\nPõhjus on lihtne: normaalsed töötunnid ja -ajad, nädalalõputi ja öösiti tööd tegema ei pea. Ka palk on kõrgem.\n\n\"Paljud tervisekeskused on kokku leppinud, et näiteks 12-12.30 on lõunapaus, vastuvõtte sel ajal ei ole. Nad on mõelnud, kuidas seda tööd korraldada. Seal on palju väikeseid tegureid,\" põhjendab Kannus.\n\nSeetõttu ongi kõige teravam õdedepõud just haiglates ja eeskätt Tallinna haiglates. Kõik haiglad on omavahel konkurendid ja kui keegi kõrgemat palka pakub, minnakse kõhklematult üle.\n\n\"Kõigis neljas Tallinna haiglas on palju täitmata ametikohti. Kui üks haigla tõstab tunnitasu näiteks 25 senti, liigutakse sinna,\" toob Kannus näiteks.\n\n\"Kui muidu räägime, et meil ei ole üldse maapiirkondades õdesid, siis suvel oli tore kuulutus, kus otsiti ühe Lõuna-Eesti linna lähedale maale pereõde. Arst kirjutas kohe, et pakub 2000 eurot palka õele, kes tuleb temaga sinna maale tööle. Loomulikult ta leidis selle õe!\" ütleb Kannus.\n\nTellimus kasvab\n\nEestis tegutseb kaks tervishoiu kõrgkooli koos oma filiaalidega mitmetes linnades. Igal aastal on jõudnud diplomini umbes 320 õde. Et olukorda leevendada, sõlmiti 2017. aastal kokkulepe, mille järgi haiglad neile praktikale suunatud tulevaste õdede pealt koolidelt enam juhendamistasu ei küsi, nii et kõrgkoolid saavad selle võrra rohkem vastu võtta.\n\nNii võeti 2017. aastal vastu 460 õpilast. See esimene suurendatud lend õdesid hakkab peatselt lõpetama. Kui umbes 90 protsenti neist lõpetab ja enamik ka õena tööle läheb, annab see juba vähemalt 400 lisaõde.\n\nJärgmistel aastatel peaks diplomeeritud õdede arv veelgi kasvama.\n\n\"Järgmistel aastatel peaks see kasvama 500 lähedale. Pikas perpektiivis on soov, et jõuaks pigem suurusjärku pisut alla 600,\" ütleb Veldre.\n\nEnt ta tõdeb, et praegu on gümnaasiumi lõpetamas nn madalad aastakäigud, mis tähendab, et soovijaid ei pruugi jaguda nii palju, kui on koolitustellimus. Või ei ole nende tase nii hea, sest valikuvõimalus on väiksem. Olukorda päästavad nn teise ringi õppurid.\n\n\"Üha rohkem soovib õeks õppima, kes on teisel karjääriringil, 30ndates inimesed, kes pole varasema karjäärivalikuga rahul ja soovivad teha midagi muud. Nende 25-30-aastaste õppurite tõttu on konkurss hea ja võimalus numbreid kasvatada veel olemas, aga see ajaaken võib hakata sulguma, kui vaadata demograafilist lainetust. Madalad aastakäigud on veel tulemas,\" selgitab Veldre.\n\nLisaks ümberõppijatele päästavad olukorda ka teistest valdkondadest tagasipöördujad. Turism ju praegu töötajaid ei vaja.\n\n\"Oleme rakendanud \"Õed tagasi tervishoidu\" projekti. Seni on olnud põhirõhk õdedel, kes on õe eriala lõpetanud, aga pole õena pärast lõpetamist töötanud. Uus plaan on laiendada täienduskoolitust õdedele, kes on küll töötanud õena, aga on näiteks viimased kaks-kolm aastat olnud eemal. Suurusjärgus 40-60 õde võiks selle programmi toel õppesse tulla ja tagasi tervishoidu jõuda,\" ütleb Veldre.\n\nKa töötukassaga käib koostöö. Kui konsultandid märkavad kliendi CV-s õeharidust, suunatakse neid muu hulgas algselt õpitud eriala poole pöörduma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti tervishoiuasutustes saaks kohe rakendust 500-600 õde, kümne aasta perspektiivis on plaan kasvatada nende hulka 3500 võrra. Igal aastal lõpetab meditsiinikooli üle 300 diplomeeritud õe, ent põud kestab. Kuhu nad siis süsteemist kaovad?", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump tõstab tollimakse Hiina kaupadele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaubanduskõnelused Hiinaga jätkuvad, kuid liiga aeglaselt, sest nad tahavad uuesti läbi rääkida. Ei!\", kirjutas Trump Twitteris.\n\n\"Kümme kuud on Hiina maksnud USA-le 25 protsenti tariife kõrgtehnoloogiale 50 miljardi dollari väärtuses ning 10 protsenti muudele kaupadele 200 miljardi dollari väärtuses,\" kirjutas säutsus Trump. \"See 10 protsenti tõuseb reedel 25 protsendile,\" lisas ta.\n\nAjaleht New York Times kirjutas pühapäeval, et Trump kavatseb juba lähiajal laiendada tollimakse pea kõikidele riiki Hiinast toodavatele kaupadele. Ajalehe andmetel kavatseb Trump ähvardustega sundida Hiina võime kaubandusleppe võimalikult kiiresti heaks kiitma.\n\nMullu kehtestasid maailma kahe suurima majandusega riiki kahepoolsele kaubandusele 360 miljardi dollari jagu tariife. Washington süüdistab Hiinat katses saavutada tööstuslik liidripositsioon ebaõiglaste kaubandustavade kaudu.\n\nEnt Trump ja Hiina liider leppisid detsembris kokku vaherahus, et vältida edasist eskaleerumist.\n\nUSA rahandusminister Steven Mnuchin ütles nädala alguses, et kaubanduskõnelused maailma kahe suurima majanduse vahel on otsustavas faasis, mis määrab leppe võimalikkuse. \"Arvan, et mõlemal poolel on suur tahe näha, kas me saame selle lõpuni viia või edasi liikuda,\" ütles Mnuchin usutluses Fox Business Networkile.\n\n\"Me loodame kahe järgmise vooruga jõuda punktini, kus me kas soovitame presidendil sõlmida lepe või soovitame seda mitte teha,\" ütles ta.\n\nMnuchin kaitses ühtlasi Trumpi agressiivset kaubanduspoliitikat ja ütles, et tariifid on olulised inimeste läbirääkimislaua taha toomiseks.\n\nWashington nõuab, et kaubandusleppe oleks jõustatav ja sellel oleks karmid kontrollmehhanismid. Mnuchini sõnul ollakse selles osas leppele lähedal ja see vajab vaid peenhäälestamist.\n\nLeppega tahetakse paremini kaitsta ka USA tehnoloogiat ja ärisaladusi ning avada Hiina turgu välisinvesteeringutele, ütles Mnuchin.\n\n\"Kõige olulisem on see, et meil oleks tasakaalus majandussuhe. USA on nende investeeringutele ja kaupadele avatud olnud. Me tahame vastastikust kaubandussuhet,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump teatas pühapäeval, et Ühendriigid tõstavad tollimaksud 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele 10 protsendilt 25 protsendile, kurtes sealjuures edu puudumist kaubanduskõnelustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜllatusele ligidal olnud Cagliari kaotas Napolile\n\n## Põhitekst:\n\nPärast tabamusteta avapoolaega viis Leonardo Pavoletti 64. minutil külalised juhtima, aga Dries Mertensil õnnestus 85. minutil viigistada.\n\nÜleminutitel õnnestus Napolil ka võit vormistada. Üks Cagliari kaitsjatest mängis oma karistusalas palli käega ja VAR-ist asja üle kontrollides vilistas kohtunik penalti, mille Lorenzo Insigne ka realiseeris.\n\nKlavan Cagliari koosseisu ei kuulunud.\n\nTabelitipp: 1. Juventus 89 punkti (35 mängust), 2. Napoli 73 (35), 3. Inter 63 (35), 4. Atalanta 62 (35), 5. AS Roma 59 (35), 6. Torino 57 (35), 7. AC Milan 56 (34), 8. Lazio 55 (35), ..., 12. Cagliari 40 (35).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas oli Ragnar Klavani koduklubi lähedal üllatusvõidule võõrsil Napoli üle, aga kaotas viimaste minutite väravatest siiski 1:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJõesaare klubi kaotas Meistrite liiga finaalis\n\n## Põhitekst:\n\nTenerife paremad olid Tim Abromaitis 18 ja Colton Iverson 11 punktiga. Jõesaar meeskonna koosseisu ei kuulunud.\n\nEurosarja võitnud Bologna resultatiivsemad olid Kevin Punter 26 ja Amath M'Baye 16 punktiga.\n\nKolmanda koha kohtumises oli Belgia klubi Antverpeni Telenet Giants üle Bambergist 72:58 (15:18, 22:8, 14:16, 21:16).\n\nEesti korvpallurid Kristian Kullamäe ja Henri Drell Bambergi koosseisu ei kuulunud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondislase Janari Jõesaare koduklubi Tenerife kaotas Meistrite liiga finaalis Itaalia meeskonnale Bologna Virtusele 61:73 (8:20, 16:18, 20:20, 17:15).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kongress soovib küsitleda Muellerit 15. mail\n\n## Põhitekst:\n\nEsindajatekoja õiguskomisjoni demokraadist liige David Cicilline ütles pühapäeval telesaates \"Fox News Sunday\", et kuigi puudub absoluutne garantii Robert Muelleri valmisoleku kohta tunnistada, on Valge Maja seni märku andnud, et ei kavatse sellesse sekkuda.\n\nUSA president Donald Trump avaldas pühapäeval arvamust, et eriprokurör Robert Mueller ei peaks kongressi ees tunnistusi andma.\n\n\"Polnud mingit kuritegu, välja arvatud teisel poolel (mida uskumatult raportis ei kajastatud) ja mingit takistamist. Bob Mueller ei peaks tunnistama,\" kirjutas Trump sotsiaalmeedias.\n\nUSA kongress soovib küsitleda 15. mail Muellerit, kes pea kaks aastat juhtis uurimist Venemaa väidetavast sekkumisest Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimistesse.\n\nEsindajatekoja õiguskomisjoni demokraadist liige David Cicilline ütles pühapäeval telesaates \"Fox News Sunday\", et kuigi puudub absoluutne garantii Robert Muelleri valmisoleku kohta tunnistada, on Valge Maja seni märku andnud, et ei kavatse sellesse sekkuda.\n\nTrump on öelnud, et Muelleri mahukas raport mõistis ta kokkumängus Venemaaga õigeks, kuid demokraadid soovivad Muellerilt küsida tõendeid, kas president takistas õigusmõistmist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kongress soovib küsitleda 15. mail meest, kes pea kaks aastat juhtis uurimist Venemaa väidetavast sekkumisest Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimistesse, ütles pühapäeval seadusandja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÕppereaktiivlennuk lendas Pärnumaa kohal lubatust madalamal\n\n## Põhitekst:\n\nÕhuvägi kinnitas Pärnu Postimehele, et pühapäeval lendas Eesti õhuväe õppereaktiivlennuk L-39 Pärnumaa kohal lubatust madalamal. Lennuvahend oli täitmas ülesandeid kaitseväe õppuse Kevadtormi raames, kuid piloot eksis kõrguse määramisega.\n\n\"Õhuvägi on alustanud lennuohutuslikku uurimist ja vabandab juhtumi pärast,\" kommenteeris õhuväe teavitusspetsialist Sigrid Paula Pukk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeva õhtul postitas Facebooki kasutaja foto ja video sellest, kuidas üks reaktiivlennuk Paikuse kandis liiga madalalt üle hoovi sõitis. Videost võis näha, et see lendas umbes 20 meetri kõrgusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nChelsea jõuab Meistrite liigasse, Man United mitte\n\n## Põhitekst:\n\nChelsea oli pühapäeval eelviimases voorus kodus 3:0 üle Watfordist. Väravateni jõudsid Ruben Loftus-Cheek (48. minutil), David Luiz (51.) ja Gonzalo Higuain (75.).\n\nNeljandat vooru järjest võiduta jäänud Manchester United viigistas võõrsil Huddersfield Towniga 1:1. Scott McTominay viis Man Unitedi kaheksandal minutil ette, aga kodumeeskonnale tõi 60. minutil punkti Isaac Mbenza (60.).\n\nKolmandas pühapäeval peetud kohtumises viigistasid Arsenal ja Brighton 1:1 (9. pen Pierre-Emerick Aubameyang - 61. pen Glenn Murray).\n\nEsmaspäeval lõpetavad vooru Manchester City ja Leicester City.\n\nTabelitipp: 1. Liverpool 94 punkti (37 mängust), 2. Manchester City 92 (36), 3. Chelsea 71 (37), 4. Tottenham 70 (37), 5. Arsenal 67 (37), 6. Manchester United 66 (37), 7. Wolverhampton 57 (37), 8. Everton 53 (37).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas tagas pühapäeval koha järgmise hooaja Meistrite liigas Londoni Chelsea. Kindlasti aga ei pääse Euroopa tugevamaisse klubisarja Manchester United.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJanika Lõiv võitis Hispaania karikasarja etapi ja jätkab liidrina\n\n## Põhitekst:\n\nLõiv finišeeris ajaga 1:31.32. Teisena lõpetas Lara Lois Garcia, kes kaotas Eesti meistrile viie minutiga ning kolmanda koha pälvis Maria Rodriguez Navarrete (+7.15). Ühtlasi jätkab Lõiv Hispaania karikasarja üldtabelis kindla liidrina.\n\n\"Kuna jõudsin võistluspaika alles hommikul, siis rajaga tutvumiseks jäi vähe aega,\" rääkis Lõiv võistluse järel. \"Seepärast otsustasin esimesed paar ringi rahulikumalt võtta ja pigem teiste tuules sõita, et oludega paremini tutvuda. Sellele vaatamata õnnestus mul konkurentidega vahe kohe sõidu alguses sisse teha ja iga järgneva ringiga kasvatada.\"\n\nPäev varem võistles eestlanna Põhja-Hispaanias toimunud võistlusel Copa Catalana Barcelona, kus saavutas viienda koha. Esikoha pälvis Githa Michiels ajaga 1:16.17, teise koha sai Loana Lecomte (+2.57) ja kolmanda Malene Degn (+3.27). Lõiv kaotas võitjale viie minuti ja nelja sekundiga.\n\n\"Võrreldes eelmise aastaga oli rada muudetud. Tänavu meenutas see pigem cyclo-crossi ringi, mis tiirutas palju väikese ala peal ja oli ainult paari lühikese tõusuga,\" kirjeldas Lõiv võistlusolusid. \"Terve sõit kulges väga intensiivselt. Esimesed neli naist pääsesid küll kiiresti eest ära, aga ülejäänud kohtade peale käis pidev võitlus. Sõidu teises pooles suutsin esimestega vahet vähendada, aga päris kätte neid enam ei saanud.\"\n\nJärgmisena stardib Lõiv 19. mail MK-etapil Saksamaal Albstadtis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti maastikukrossi meister Janika Lõiv võitis pühapäeval Hispaania karikasarja etapi Open Espana BTT XCO en Caudete ning jätkab ka üldarvestuses liidrina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAvaveerandil endale lausa 40 punkti visata lasknud Kalev/Cramo kaotas Uniksile ka teise mängu\n\n## Põhitekst:\n\nUniks haaras kindlalt ohjad kohe mängu alguses, minnes juhtima 5:0, 19:2, 23:3 ja visates avaperioodil Eesti klubi korvi lausa 40 punkti(!).\n\nEnam kui paarikümnepunktise edu saavutanud Uniks lasi teisel veerandajal Kalev/Cramo aeg-ajalt 17 punkti kaugusele, aga võitis poolaja ikkagi 26 punktiga.\n\nTeisel poolajal ei suutnud Kalev/Cramo mängu käiku pööret tuua - kuni lõpuni oli kaotusseis pidevalt mõni punkt üle või alla 20 silma.\n\nKalev/Cramo paremad olid Arnett Moultrie 16, Branko Mirkovic 14 ja Chavaughn Lewis 13 punktiga. Moultrie võttis ka kümme lauapalli ja Lewis jagas kaheksa resultatiivset söötu.\n\nUniksile tõi ääremängija Maurice Ndour 23 ja tagamees Errick McCollum 16 punkti. Ndour haaras ka tosin lauapalli.\n\nSeeria kolmas kohtumine peetakse kolmapäeval, 8. mail Tallinnas. Külaliste edu korral jääb see ka viimaseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "BC Kalev/Cramo kaotas korvpalli VTB ühisliigas võõrsil Kaasani Uniksile 84:108 (13:40, 20:19, 33:31, 18:18) ja jäi kolme võiduni peetavas veerandfinaalseerias taha null-kaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nToompea loss ja ära viidud Euroopa Liidu lipud\n\n## Põhitekst:\n\nLäti parlamendi suures istungisaalis on kaks lippu – vasakul Läti Vabariigi puna-valge-punane ja paremal Euroopa Liidu tähelipp. Eesti riigikogu hoone esinduslikus valges saalis oli veel kümmekond päeva tagasi neli lippu – kaks Eesti Vabariigi sini-must-valget ja kaks Euroopa Liidu oma. Riigikogu uus esimees, rahvuskonservatiiv Henn Põlluaas andis korralduse Euroopa Liidu lipud ära viia ja ka nende asemele panna Eesti lipud.\n\nSee kõik juhtus mõned päevad enne seda, kui Eesti tähistas 15 aasta möödumist meie ühinemisest Euroopa Liiduga. Võib-olla juhus, aga igatahes tähelepanuväärne kokkusattumus.\n\nRiigikogu hoone siseelu korraldab riigikogu kantselei ja tähtsamates küsimustes parlamendi juhatus, kuhu lisaks EKRE Henn Põlluaasale kuuluvad kaks riigikogu aseesimeest – Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast. Riigikogu juhatus Euroopa Liidu lippude rullikeeramist ja valgest saalist ära viimist ei arutanud, see oli Põlluaasa ainuotsus. Kui juhatus oleks arutanud, jäänuks lipud alles, sest juhatus otsustab konsensuslikult ja Siim Kallas ei nõustunuks sellega.\n\nNüüd tahabki Kallas esmalt arutelu riigikogu juhatuses ja kui seal otsust ei sünni, on ta edasi valmis viima Euroopa Liidu lippude küsimuse hääletuseks parlamendi suurde saali.\n\nMilliste tühiste asjadega riigikogu tegeleb, vaadaku parem ääremaastumise, sotsiaalse kihistumise, inimeste toimetulemise poole, võib selle peale öelda.\n\nAga lipp on sümbol. Lipu toomine on jõuline sümbol ja lipu äraviimine veelgi jõulisem. See võib omandada märgilise tähenduse, mille peale keegi tunneb kahjurõõmu, et nii ongi \"neile\" vaja, ja keegi ängistust, et kuhu Eesti nüüd pöördub.\n\n\"Ma ei arva, et Eestis on midagi pea peale pööratud,\" ütles peaminister Jüri Ratas KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – kohta. Ratase kinnitusel hoiab Eesti jätkuvalt sama kurssi välis- ja julgeolekupoliitikas.\n\nPeaminister ei saagi midagi muud öelda. Pealegi on peaministril suur mure. Tema teise valitsuse ametisse asumine läheb keerulisemalt kui see on olnud seni ükskõik millise varasema valitsuse puhul.\n\nKüsimus pole praegu vaid üks ööpäev välismajanduse ja infotehnoloogiaministrina töötanud Marti Kuusiku lahkumises, sest tema kohale tõusid perevägivalla kahtlused. Küsimus pole praegu ka president Kersti Kaljulaidi soovimatuses õnnitleda riigikogu suures saalis 29. aprillil äsja ametivande andnud uusi ministreid.\n\nKüsimus on põhimõtete ja väärtuste vundamendis, millele toetub Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus.\n\nÄrme räägi siin mõtete ja lausete viimistletud kogumist, mida nimetatakse koalitsioonilepinguks, vaid märkidest ja sümbolitest, mida see valitsus – ka iga võimuerakond eraldi, millest kokku saabki kogu valitsuse poliitika – oluliseks peab.\n\nSeni on iseseisvuse taastanud Eesti valitsustele olnud selleks ka euroopalikkus, mida sümboliseerib Euroopa Liidu lipp, mis nüüd riigikogu hoone valgest saalist ära viidi.\n\nLoodetavasti tuuakse need lipud meie rahvusliku võimukantsi, Toompea lossi valgesse saali, sini-must-valge kõrvale tagasi. Ja miks mitte lisada neile siis ka NATO lipp? Euroopa Liit ja NATO on ühendused, millega Eesti inimeste enamus on tahtnud liituda, mis on kaitsnud meie julgeolekut ja edendanud üldist heaolu ning millesse kuulumist toetab praegu kolm neljandikku elanikest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mida tähendab Euroopa Liidu lippude äraviimine riigikogu hoone valgest saalist, küsib nädalakommentaaris ajakirjanik Toomas Sildam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti epeemehed olid GP-etapil Kolumbias edutud\n\n## Põhitekst:\n\nKahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov (11. asetus) kaotas Puero Rico esindajale Hector Maisonetile (54.) 14:15.\n\nPeeter Turnau (37.) jäi alla jaapanlasele Masaru Yamadale (28.) 12:15 ja Sten Priinits (46.) Iisraeli esindajale Ido Harperile (19.) 12:15.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Epeevehklemise GP-etapil Kolumbias Calis ei pääsenud ükski kolmest Eesti mehest individuaalturniiril 64 hulgast edasi 32 sekka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Kuuse muusikakroonika: Eesti muusikud maailma lavadel aprillis\n\n## Põhitekst:\n\n2.04 USAs Columbuse (CA) Coca-Cola Space Science Centeris on kavas Arvo Pärdi teosed \"Peegel peeglis\", \"Summa\", \"The Deer's Cry\". Ianthe Marini juhatusel on ettekandjaiks Jefferson Downs (tšello) ning Columbus State University Singers. * USAs, kontserdipaigaks North Little Rocki (AR) St. Luke's Episcopal Church, kõlavad Pärdi teosed \"Peegel peeglis\" ja \"Fratres\", mängivad Andrew Irvin (viiul)ja Julie Cheek (klaver). * Londonis (UK, St. Stephen Walbrook) tuuakse ettekandele Arvo Pärdi \"Da pacem Domine\", \"Magnificat\", \"Nunc dimittis\" ning \"Tribute to Caesar\", esineb Chandos Chamber Choir, juhatab James Davey.\n\n2.04 Annely Peebo laulab ViiniVolksoperis etenduvas Wagneri ooperis \"Lendav hollandlane\" Mary osa, dirigent on Marc Piollet ja lavastaja Aron Stiehl.\n\n2.04 EMTA koorijuhtimiseriala tudeng (Tõnu Kaljuste klass) Nele Erastus saab II aldirühma lauljaks Maailma Noortekooris. Žürii valib koori uue koosseisu 250 kandidaadi hulgast, 56 lauljat 27 maalt. Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 14. VII - 4. VIII 2019 Lõuna-Prantsusmaal. Kümnepäevasele prooviperioodile järgneb kontserdireis vaimuliku muusika festivalile Portugalis Lissaboni Sylvanèsi kloostris. Sessioon lõpeb \"Choralies\" festivaliga Prantsusmaal Provence'i Alpides Vaison-la-Romaine'is.\n\n2.–5.04 Eduard Tubina Kontrabassikontserdi harukordne ettekannete rida, mis olnud märtsis, nüüd aprillis Saksamaal neljal kontserdil Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri orkestri Niederrheinische Sinfoniker (peadirigent Mihkel Kütson) kavades, solistiks Bogusław Furtok, juhatab Friedemann Layer. Kontserdid leiavad aset 2. ja 5. IV Krefeldi Seidenweberhausis ning 3. ja 4. IV Mönchengladbachi teatri kontserdisaalis. Märtsi kaks Tubina esitust toimusid Saksamaal Mannheimis ning üks veel USAs Horshami orkestrilt keskuses The Capitol.\n\n2.-26.04 Jazzpianist Kristjan Randalu 15 esinemist Saksamaal, Šveitsis, Venemaal, Ungaris ja Poolas. 2.-7. IV bassisti ja helilooja Petros Klampanise trioga, trummidel Bodek Janke: 2. IV Müncheni 'Unterfahrt', 5. IV Berliini 'Silent Green', 6. ja 7. IV Šveitsis Muri linnas Caspar Wolfi muuseumi avamisel kavaga \"Musig im Pflegidach\"; 13.-18. IV Bodek Jankega tema uue plaadi \"Song\" esitlusreisil, ansamblis veel Shishani (laul, kitarr) ja Josh Ginsburg (bass), kokku 8 kontserdiga Venemaal: 13. IV kaks esinemist Butmani klubis Moskvas, 14. ja 15. IV neli kontserti klubis 'White Rabbit' Tšeljabinskis ning 16. IV kaks kontserti Jekaterinburgi klubis 'Everjazz'. 18. ja 19. IV mängib Randalu duos USA saksofonisti Dave Liebmaniga, esinetakse Budapesti kevadfestivalil Budapesti Music Centeri kontserdimajas ning 19. IV samas salvestamas, kava \"Lost Pictures at an Exhibition\" (Mussorgski \"Pildid näituselt\" põhjal); 26. IV astub Randalu üles koos Poznańi Filharmoonia orkestriga Adam Mickiewiczi ülikooli auditooriumis, ta mängib solistina Krzysztof Komeda mälestusaasta projektis \"Café Komeda\", dirigendiks Patryk Piłasiewicz.\n\n3.04 USAs Saint Pauli (MN) Muusikakonservatooriumis mängib klaveriduo Oleg Levin ja Ivan Konev Arvo Pärdi teose \"Pari intervallo\".\n\n3.-6.04 Noor laulja, viiuldaja ja helilooja Marianne Leibur tuleb võitjaks rahvusvahelisel jazz-artistide konkursil (lauljad ja pianistid) Riga Jazz Stage, saavutades lauljate esikoha ja Raimonds Paulsi poolt väljaantava eripreemia.\n\n3.-7.04 Eesti kultuuri päevad New Yorki Eesti Majas: kontsertide hulgas on sh 6. IV Grete Paia ja Uku Suviste kava \"Ma tahan olla öö\", kus tuleb esitusele Eesti levimuusika paremik, lauljaid saadab kitarrist Oliver Mazurtshak. 7. IV toimub kontsert \"Kummardus Laulupeole\" Immanuel Lutheri kirikus, kus eeloleva laulupeo laule esitavad Grete Paia, Raahel Pilpak ja Uku Suviste ning New Yorki Eesti segakoor Maaja Roosi juhatusel.\n\n3.–17.04 Olari Eltsi kontserdid Soomes ja Jaapanis. Oma kauaaegse partneri Kymi Sinfonietta ees seisab Elts 3. IV Kotka kontserdimajas, 4. IV Kouvola Kuusankoskitalos ja 5. IV Helsinki Temppeliaukio kirikus, sündmuseks Erkki-Sven Tüüri teose \"Phantasma\" maailma esiettekanded, samas kõlamas ka Kalevi Aho Viiulikontsert nr. 2 (solistiks Elina Vähälä) ja Beethoveni Sümfoonia nr. 1. 11. IV dirigeerib Olari Elts Vaasa Linnaorkestri ees Vaasa kaupungintalos: kavas Mozarti Klaverikontsert nr. 20 d-moll KV 466, solistiks Irina Zahharenkova, ettekandel veel Peter Eötvösi \"Dialoogid Mozartiga – Da capo\", Valentin Silvestrovi \"The Messenger\" ja Mozarti Sümfoonia nr. 40 g-moll KV 550. 17. IV seisab Elts Yomiuri Nipponi sümfooniaorkestri ees Tokyo Suntory Hallis, kus Tüüri \"Phantasma\" saab ka Jaapani esiettekande, samuti on kavas Stravinski Viiulikontsert D-duur, solistiks norralanna Vilde Frang, Takemitsu \"Star-Isle\" ja Sibeliuse Sümfoonia nr. 5. Tüüri uusteose on tellinud ühiselt Kymi Sinfonietta, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Yomiuri Nipponi sümfooniaorkester. Eestis kõlab Tüüri uus teos 4. X tema 60. sünnipäeva puhul autorikontserdil Estonias.\n\n4. ja 7.04 Risto Joost dirigeerib Tšehhimaal ja Šveitsis. 4. IV leiab aset Joosti kontsert Ostrava Janáčeki filharmoonia orkestriga Ostrava linna kultuurikeskuses, kavas Dvořáki \"Scherzo capriccioso\" op. 66, Prokofjevi Klaverikontsert nr. 5 G-duur op. 55 (solistiks Denis Kozhukhin), Bartóki Süit balletist \"Võlumandariin\" ning Liszti \"Prelüüdid\". 7. IV on Joostil kontsert Lausanne'i kammerorkestri ees, ta juhatab Salle Metropole'is Mozarti teoseid, Viiulikontserti nr. 3 (solist Alexi Kenney) ja Sümfooniat nr. 35.\n\n5.04 Saksamaal Hannoveri Sprengeli muuseumis on ettekandel Arvo Pärdi \"Stabat Mater\". Esitajad: Ania Vegry (sopran), Marlene Gaßner (alt), Uwe Gottswinter (tenor) ning Flex Ensemble'i keelpillitrio: Kana Sugimura (viiul), Anna Szulc-Kapala (vioola), Martha Bijlsma (tšello).* Portugalis Lissaboni St. Roque kirikus on ettekandel Pärdi \"Adam's Lament\", esitavad Coro e Orquestra Gulbenkian Tõnu Kaljuste juhatusel, samas on kavas ka Tigran Mansuriani \"Requiem\", solistideks Cecília Rodrigues (sopran) ja Armando Possante (bariton).* Itaalias Oropa Basilico Santuarios kõlab Pärdi \"Stabat Mater\", ettekandjaiks Zsuzsi Tóth (sopran), Barnabás Hegyi (kontratenor), Olivier Berten (tenor) ning Goeyvaerts String Trio. Pärdi teos on samal koosseisul ka Challenge Classic plaadile mängitud.\n\n5.–7.04 Anu Tali dirigeerib USAs Sarasota Orkestri ees selle peadirigendina kolm kontserti pealkirjaga \"Peace and Joy\" Sarasota Van Wezel Performing Arts Hallis. Ettekandele tulevad Schönbergi \"Friede auf Erden\" ja Beethoveni Sümfoonia nr. 9, kaastegevad on Choral Artists of Sarasota, solistideks Elizabeth Baldwin (sopran), Blythe Gaissert (alt), Miles Mykkanen (tenor) ja Branch Fields (bass).\n\n5.-10.04 Schumann Quartetti esinemised, vioolal mängib Liisa Randalu, 5. IV Saksamaal Bruchsali lossi kammersaalis, 6. IV Šveitsis Zug'i Theater Casinos, järgmised kõik Saksamaal: 7. IV Düsseldorfis Museum Kunstpalasti Robert-Schumann-Saalis, 8. IV Berliini Filharmoonia kammersaalis, 10. IV Schweinfurti linnateatri suures majas. Kavades Mendelssohni kvartett nr. 1 Es-duur, Beethoveni kvartett nr. 15 a-moll, Janáčeki kvartett nr. 2 \"Intiimsed kirjad\", Weberi Klarnetikvintett B-duur op. 34 (kaastegev klarnetil Andreas Ottensamer).\n\n6.04 Arvo Pärdi muusikat: USAs New Yorkis (Level 2 Gallery, Hudson Yards' Art Center) avatakse keskus The Shed Arvo Pärdi, Steve Reichi ja Max Richteri muusikaga. * Šveitsis Lugano kirikus Evangelica Riformata mängib organist Alessandro Passuello Pärdi teose \"Annum per annum\". * Poolas Krakowi Częstochowa Jumalaema kirikus kantakse ette Pärdi teosed \"Berliner Messe\", \"Stabat Mater\" ja \"Trisagion\", esitajaiks Cracow Singers ja Sinfonietta Cracovia, dirigendiks Jurek Dybał. Kontsert on pühendatud apostel Johannes Paulus II esmakordsele visiidile Poolasse. * Saksamaal Wiesbadeni Evangelische Bergkirches kantakse ette Pärdi \"Passio\", üles astuvad Kantorei der Bergkirche, Kammerorchester Capella Montana ja kuus vokaalsolisti, juhatab Christian Pfeifer. * Šveitsis Aarau kultuuri- ja kongressikeskuses kõlab Pärdi \"Cantus …\", mängib Kammerorkester 65, juhatab Alexandre Clerc. Kava kordub 7. IV Wettingenis (Musiksaal Margeläcker).\n* Hollandis Breda Sacramentskerkis esitab teose \"Kanon pokajanen\" Kamerkoor Kwintessens, juhatab Ralf Boesten.\n\n6. ja 12.04 Hollandis tegutsev sopran Aile Asszonyi laulab nimiosa Richard Straussi ooperi \"Elektra\" kahel etendusel Saksamaal Bonni teatris, uuslavastuse teeb Enrico Lübbe, dirigeerib Dirk Kaftan.\n\n6.–20.04 Mihkel Kütson juhatab Saksamaal Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri peadirigendina 6. IV Francis Poulenci ooperit \"Karmeliitide dialoogid\", lavastuse teeb Beverly Blankenship, ning 18. ja 20. IV Mussorgski ooperit \"Boriss Godunov\", mille lavastajaks on Agnessa Nefjodov.\n\n6.-7.04 ERRi segakoor esineb kahe kontserdiga Peterburis. Esimese kava laulab koor Peterburi etnograafiamuuseumi soome-ugri saali treppidel, kus publik saab kontserdist osa Muhu ja Saami rahvarõivaste kõrval. Teine kava lauldakse Jaani kiriku täissaalile, esitamisel Eesti muusika, ja enamus lugusid eelseisva lalupeo repertuaarist, dirigentideks Hirvo Surva ja Mai Simson.\n\n6.-27.04 Kadri Voorandi esinemised duos koos bassist Mihkel Mälgandiga: 6. IV Saksamaal Münchenis, Unterfahrt Jazz Clubis (siin mängis 2. IV ka Kristjan Randalu), 12. IV Šveitsis Radio RSI Luganos, samal päeval ka Itaalias Milanos Rosetum Jazz festivalil, 27. IV Soomes Espoos, 33. festivalil April Jazz, Jazz & Blues Club (Soome Instituudi toetusel).\n\n6.-30.04 Ooperibass Koit Soasepp laulab Verdi \"Aida\" uuslavastuses Soome Rahvusooperis Egiptuse kuninga osa, kokku 6 etendust, lisaks kaks veel maikuul. Dirigendiks on Patrick Fournillier, lavastaja Georg Rootering, nimiosa laulab Põhja-Osseetia sopran Veronika Džihhojeva, Amnerist Soomes töötav venelanna Anna Danik.\n\n7.04 Arvo Pärdi muusika esitusi. Kanadas Brockville'is (St. John's United Church) mängib Philip Chiu Arvo Pärdi teose \"Aliinale\". * USAs Saint Paulis (MN, Central Presbyterian Church) kõlab Arvo Pärdi \"Berliner Messe\", Jennifer Andersoni juhatusel esitab selle Central Presbyterian Church Choir. * USAs New Yorkis (Warburg Lounge, 92Y) esitavad Pärdi teose \"Fratres\" Jun Lin (viiul) ja Eri Kang (klaver). * Hollandis Hilversumi Regenboogkerkis mängib Pärdi pala \"Pari intervallo\" organist William Hill. * USAs Charlotte'is (NC, St. Ann Catholic Church) on ettekandel sarjas Gaudium Musicae Pärdi \"Passio\", esitajaks VOX ja The Firebird Arts Sinfonia, juhatab David Tang. \"Passio\" kordub veel samal õhtul St. Patrick Cathedralis, 14. IV aga Charlotte'i Sharon Presbyterian Churchis * Saksamaal Müncheni St. Benno kirikus on 7. IV ettekandel \"Fratres\". Mängib Freies Landesorchester Bayern, dirigendiks Anton Wiener. Pärdi teos kõlab kavas kõrvuti Mozarti \"Requiemiga\". * Pärdi sama teos on ettekandel ka Šveitsis Zürichi Neumünsteri kirikus, viiulisolistiks Sergio Marrini, mängib Neumünster Orchester Zürich, juhatab Christoph Rehli. * Bulgaaria duo Jitka Hosprova (vioola) ja Ivo Varbanov (klaver) mängib Pärdi \"Fratrest\" Tšehhis Praha Smetana muuseumis.\n\n8.04 Saksamaal Bremeni Sendesaalis toimub sarjas \"Residenz at Sendesaal\" Erkki-Sven Tüüri autorikontsert, kus tema kammermuusikat mängivad Signum-Quartett, Yxus Trio (Harry Traksmann - viiul, Leho Karin - tšello, Marrit Gerretz-Traksmann - klaver), viiuldaja Florian Donderer ja tšellist Tanja Tetzlaff. Selles kavas kõlavad \"Fata Morgana\", \"Synergie\", \"Lost Prayers\" ja \"Lichttürme\".\n\n9.04 Austrias Tirooli lihavõttefestivalil mängib Ensemble Recherche Helena Tulve teose \"Stream\", kontsert Salzlager Hallis.\n\n10.04 Itaalias L'Aquila Auditorium del Parcos on ettekandel Arvo Pärdi \"Fratres\". Mängivad Daniele Orlando (viiul) ja I Solisti Aquilani. Dirigeerib Amaury du Closel.\n\n10.-14.04 Paavo Järvi kontserdid Zürichi Tonhalle-Orchesteriga, 10.-12. IV Zürichis Tonhalle Maag'is (sh 11. IV kaks kontserti) ning 14. IV külaliskontsert Varssavi Filharmoonia kontserdisaalis. Kavas Messiaeni \"L'Ascension\", Beethoveni Klaverikontsert nr. 3, solistiks Arcadi Volodos, ning Beethoveni Sümfoonia nr. 4.\n\n11.04 Rootsis Göteborgi Kristus Konungeni kirikus esitatakse Arvo Pärdi \"Passiot\". Ettekande teevad Mats Persson (Kristus), Johan Christensson (Pilatus), Karin Lundström, Maria Palmquist, Martin Thörnquist, Torbjörn Tällberg Martins, Kristus Konungens Vokalensemble, instrumentalistid Göteborgi sümfooniaorkestrist. Juhatab Samuel Eriksson. * Roomas Teatro Argentinas kõlab Arvo Pärdi \"Fratres\". Ettekande teevad Mario Brunello (tšello), Gabriele Rampogna (löökpillid) ning Coro del Friuli Venezia Giulia, juhatab Cristiano dell'Oste.\n\n11. ja 12.04 Kristiina Poska dirigeerib Rootsis kaht Nordiska Kammarorkesterni kontserti kahe Eesti teosega kavas – Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr. 8 ja Helena Tulve \"Anastatica\", veel on ettekandel Schumanni Tšellokontsert a-moll op. 129, solist Antonio Hallongren, kontserdipaikadeks Sundsvalli Tonhallen ja Sollefteå kultuurikeskus Hullsta Gård. Lisaks juhatab Poska Londonis Inglise Rahvusooperis Coliseumis Lehári operetti \"Lõbus lesk\" (lavastajaks Max Webster), etendused toimuvad kahasse dirigent Martin Fitzpatrickuga 1., 4. ja 13. IV.\n\n12.04 Akordionist ja folkmuusik Tuulikki Bartosik esineb koos WoJa (World Jazz Music) muusikute, bassist Lauri Antila ja klarnetist Peter Bothéniga Rootsis Haninge kommuuni Brandbergen Centrumis, kavas sh Michel Bismut jt.\n\n12.04 Arvo Pärdi muusikaga: UK-s Oxfordi Merton Chapelis kõlab Pärdi \"Da pacem Domine\", esitab The Riga Vocal Quartet, juhatab Christopher Walsh Sinka. Kava pealkirjaks on \"Exile Meditations\". * Taanis Kopenhaageni Trinitatis Kirkes on etttekandel Arvo Pärdi \"Most Holy Mother of God\", laulab Ars Nova Copenhagen, juhatab Paul Hillier. * Poolas Gdanski Oliwa katedraalis mängitakse Pärdi teost \"Fratres\", soleerib viiulil ja juhatab Robert Kwiatowski, koos temaga Orkiestra Polskiej Filharmonii Baltyckiej. * Austraalias Melbourne'is Brightoni St. Andrew'si kirikus tuleb ettekandele \"Passio\", esitavad The Song Company, Choir of Trinity College Melbourne, dirigendiks Christopher Watson. Kava korratakse 13. IV Melbourne'is Parkville'i Trinity College Chapelis * USAs Bostonis (MA) New England Conservatory Jordan Hallis on ettekandel Pärdi \"Silouan's Song\", selle esitajaks on 15-liikmeline vokaal-instrumentaalgrupp A Far Cry. * Hollandis Leideni Stadsgehoorzaalis kõlab \"Stabat Mater\", solistideks Keren Motseri (sopran), Eesti lauljatar Kai Rüütel (metsosopran), Erik Slik (tenor), mängib New European Ensemble.\n\n12.–18.04 Metsosopran Kai Rüütel soleerib Pärdi ja Pergolesi teostes Hollandis. Ta astub üles New European Ensemble'iga 12. IV Leideni Stadsgehoorzaalis, 13. IV Haagi Nieuwe kerkis, 14. IV Heerlenis Parkstad Limburg Theateris ning 16. IV Den Boschi Willem II kontserdimajas. Kavas \"Stabat Mater\" kõlavad kõrvuti Arvo Pärdi \"Stabat Mater\" (1985) ja Giovanni Battista Pergolesi samale tekstile 250 aastat varem loodud \"Stabat Mater\". Soleerivad veel Keren Motseri (sopran) ja Georgi Sztoyanov (tenor). 18. IV esitatakse Pärdi \"Stabat Mater\" Amsterdami Concertgebouw's kõrvuti Sofia Gubaidulina teostega \"Pilgrims\" ja \"Sotto voce\".\n\n13.04 Arvo Pärdi loomingu esitusi. USAs Alexandria (VA) St. Mary basiilikas kannab St. Mary Schola Cantorum David Ellioti juhatusel ette Arvo Pärdi teose \"Stabat Mater\". * Malta saarel Floriana Robert Samut Hallis laulab KorMalta Pärdi teost \"Magnificat\", juhatab Michelle Castelletti. * UK-s Londonis St. Pancrase kirikus laulab East London Chorus oma kavas \"Da pacem Domine\", juhatab Jessica Norton. Kava pealkirjaks on \"Songs of Devotion\". * UK-s Farnhami St. John's Church on kontserdipaigaks, kus kõlavad \"Cantus Britteni mälestuseks\" ja \"Fratres\", need esitab Stoke Poges Chamber Orchestra Andrew Langley juhatusel. * Šotimaal Edinburgh's\n\n(St. Mary's Episcopal Cathedral) tuuakse publiku ette Pärdi \"Passio\", esitajaiks Reid Consort ja Instruments of the Reid, juhatab Cole Bendall. * Hollandis Haagi Nieuwe Kerkis etendatakse Pärdi \"Stabat Materit\", esinevad Keren Motseri (sopran), Kai Rüütel (metsosopran), Erik Slik (tenor) ning New European Ensemble. * Hollandis Haagi Scheveningeni Oude Kerkis esitatakse suurteost \"Kanon pokajanen\", üles astub Kamerkoor Kwintessens, juhatab Raoul Boesten.\n\n13.04 Eesti Naislaulu Seltsi kooride kontsert \"Meie arm – Meidän armo\" Helsinkis Alppila kirikus. Kontserdiga märgitakse Eesti 150-aastast laulupeotraditsiooni. Üles astuvad Haapsalu neidudekoor Canzone (dirigent Ulrika Grauberg), Tallinna Reaalkooli tütarlastekoor (dirigent Heli Roos), Pärnu Muusikakooli neidudekoor Argentum Vox ja Noorte naiste koor Leelo Vol2 (dirigent Toomas Voll), kontsertmeistriteks Eneken Viitmaa, Õnne-Ann Roosvee ja Rain Rämmal. Kokku on laval ca 130 lauljat, kavas eestikeelne koorimuusika traditsioonilisemast repertuaarist kuni viimase aja uuemate autoriteni. Kontserdi kunstiline juht on Toomas Voll.\n\n13.04 Ansambel Curly Strings esineb Soomes Espoos rahvamuusika festivalil JuuriJuhla RotFest 2019 (5.-13. IV) selle lõpupäeval Leppävaara sellosalis.\n\n13.-24.04 Eesti bariton Lauri Vasar esineb Don Carlose osa täitjana Prokofjevi ooperis \"Kihlus kloostris\", mille uuslavastus on publiku ees 13., 17. ja 22. IV Berliini Riigiooperis. Ooperi dirigent on teatri muusikadirektor Daniel Barenboim, lavastuse teinud Dmitri Tcherniakov.\n\n14.04 Kristiina Rokashevich mängib soolokontserdi Saksamaal Hamburgi konservatooriumis, kavas Debussy, Ravel, Janáček, Thomas Adesi Kolm masurkat op. 27, Kodály. Sama harukordset ning tuumakat kava mängib ta enne Londonis 5. IV ja 9. IV (Imperial College ja Linklaters Auditorium) ning pärast 25. IV Hamburgis Desy Auditoriumis.\n\n14.04 Arvo Pärdi \"Credo\" kõlab Hispaanias Valencias, esitajaks Orquestra Simfònica de la Ribera, dirigendiks Júlia Oltra. * USAs Mishawaka (IN) St. Monica katoliku kirikus on palmipuudepüha kontserdil kavas Pärdi \"Stabat Mater\", esitavad Sacred Music at Notre Dame'i muusikud, juhatab Zen Kuriyama. * USAs Blufftonis (SC) kõlab Pärdi \"Peegel peeglis\", esitajaiks Chee-Yun (viiul), Edward Arron (tšello), Jeewon Park (klaver), Andrew Armstrong (klaver), kontserdipaigaks on University of South Carolina Beaufort. * Saksamaal Freiburgi Ludwigskirches kõlab Pärdi \"Passio\", esitajaiks Herdermer Vokalensemble koos kuue vokaalsolistiga, juhatab Stefan Poll. * Saksamaal Stuttgarti Leonhardskirches on kavas Pärdi \"Adam's Lament\", esitavad Stuttgarter Choristen, Südwestdeutsches Kammerorchester Pforzheim, Stuttgarter Bläservereinigung. Dirigeerib Hendrik Haas, kontsert palmipuude pühaks.\n\n14.04 Tšehhimaal Brnos leiab lihavõttefestivalil (Velikonocni Festival) aset Toivo Tulevi uue teose \"So Shall He Descend\" solistidele, koorile ja orkestrile esiettekanne. Kontsert toimub Brno Peeter-Pauli katedraalis festivali avaõhtul. Uudisteose on tellinud Brno Filharmooniaorkester selle festivali jaoks, esitajaiks solistid Ivana Rusko, Bettina Schneebeli, Jaroslav Březina ja Jiří Hájek, coro piccolo: naishääled Aneta Bendová Podracká, Jana Vondrů ja Pavla Radostová, segakoor Ars Brunensis (dirigent Dan Kalousek) ning Brno Filharmooniaorkester dirigendikuulsuse Dennis Russell Daviese juhatusel. Enne kontserti, 10. ja 11. IV, toimuvad Tulevi loengud oma muusikast Brno Masaryki ülikooli kunstide teaduskonnas.\n\n14. ja 16.04 Šoti-Eesti duo, viiuldaja Michael Foyle ja pianist Maksim Štšura, mängib kaks kava Hollandis. 14. IV antakse 'kohvikontsert' Delfti linnas Theater de Veste's ning 16. IV Groningenis kultuurikeskuse De Oosterpoort väikeses saalis. Korraldajaks Groningsche Muziekvereeriging. Kontserdid on pühendatud saja aasta möödumisele Esimesest maailmasõjast (\"The Great War Centerary\"). Ettekantavate heliloojatena on aprilli kavades Beethoven, Janáček ja Prokofjev, pm sonaadid, varasemates kavades veel ka Elgar, Debussy, Respighi, kes kõik on noil aegul elanud. Sama pealkirjaga CD kohta (firma Challenge Classic, müügil al. 11. XI 2018) on ilmunud kiitvad arvustused: see oli nädala plaat (NPO Radio 4), ajakirja BBC Music Magazine 2019 veebruarinumbris, Hollandi ajakirja Luister Magazine kõrgeim hinne 10. Duo teine CD Penderecki ja Lutoslawski kammerteostega (firma Delphian Records, 25. I 2019) toodi kiitvalt esile ajakirja Gramophone Magazine märtsinumbris jne.\n\n14. ja 21.04 Erkki-Sven Tüüri Viiulikontsert nr. 2 kõlab Hugo Ticciati esituses ja juhatusel 14. IV koos rootsi kammerorkestriga O/Modernt Lätis Pēteris Vasksi festivalil \"Lonely Angel\" Vidzeme kontserdisaalis Cēsises. 21. IV tuleb Viiulikontsert nr. 2 ettekandele ka Ukraina Rahvusliku kammeransambli Kiievi Solistid kontserdil Ukraina Rahvusliku Filharmoonia saalis Kiievis, taas solistiks ja dirigendiks Hugo Ticciati.\n\n15.04 USAs Lamonis (IA) mängitakse Arvo Pärdi teoseid \"Arbos\" ja \"Fratres\". Kontserdipaigaks on Carol Hall Shaw Centeris, Gracelandi ülikoolis. Mängib Graceland University Band Chee Weng Yimi käe all. Kontserdi pealkiri \"Poetic Beauty\". * Itaalias Cuneo's Sacro Cuore di Gesù kirikus kõlab Arvo Pärdi \"Salve Regina\". Esitajaiks on Cuneo konservatooriumi üliõpilased ja Umberto Bo orelil, juhatab Daniele Bouchard.\n\n15. ja 17.04 Itaalias elav metsosopran Külli Tomingas osaleb solistina kahel kontserdil oma kodulinnas Milanos. Esitamisel on Pergolesi \"Stabat Mater\", mil sopranisolistiks on Aurora Tirotta, koostöös Ensemble Nuova Cameristica, kontserdipaikadeks Chiesa Santa Maria del Suffragio ja Chiesa del Rosetum.\n\n15.-28.04 Eesti noor sopran Mirjam Mesak laulab Baieri Riigiooperis Münchenis Tšaikovski ooperi \"Jolanta\" uuslavastuses nimiosa. Etendused toimuvad 15., 18., 20., 22., 25. ja 28. IV. Ooperit dirigeerib Alevtina Ioffe, lavastajaks on Axel Ranisch.\n\n16.04 Taanis Kopenhaageni Trinitatise kirikus on esitamisel Arvo Pärdi \"Stabat Mater\", selle kannb ette Trinitatis Ensemble. * Iirimaal Dublinis Rahvuslikus kontserdimajas on ettekandel Arvo Pärdi \"Cantus Benjamin Britteni mälestuseks\", mängib RTÉ Concert Orchestra Jonathan Bloxhami dirigeerimisel.\n\n17.04 Rootsis Stockholmi Gustaf Vasa kirikus on kavas Arvo Pärdi \"Passio\", esitavad Niklas Engquist (Pilatus), Mattias Nilsson (Jeesus), Evangelistid: Jessica Bäcklund, Mia Lundell, Love Trunner, Rickard Collin, Gustaf Vasa Kammarkör, Kungliga Hovkapellet instrumentalistid, Maria Fredén ja Olof Andersson (orel), dirigeerib Lars Fredén.\n\n18.04 Vokaalansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel esitab Arvo Pärdi suurteose \"Passio\" (\"Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem\") Belgias Antwerpeni kontserdikeskuses Amuz. * Pärdi \"Passio\" on ettekandel ka Saksamaal Frankfurti/M Heiliggeistkirches. Teose esitavad Florian Küppers (Jeesus), Christian Rathgeber (Pilatus), Jasmin Maria Hörner (sopran), Christian Rohrbach (alt), Erik Reinhardt (tenor), Richard Logiewa (bass), Swantje Hoffmann (viiul), Martin Letz (oboe), Anna-Lena Perenthaler (tšello), Erik Messmer (fagott), Petra Morath-Pusinelli (orel) ning Monteverdi ja Bachi kogu kooriloomingut tundev Bachchor Mainz peadirigent Ralf Otto juhatusel.* Šveitsis St. Galleni St. Fideni katoliku kirikus on ettekandel Arvo Pärdi teos \"An den Wassern zu Babel sassen wir und weinten\", esitab Collegium Musicum Ostschweiz, Andrea Jäckle orelil, juhatab Eckart Manke. Kava korratakse 19. IV Teufeni Evangelische Kirches.\n\n18. ja 20.04 Eesti noor lauljatar Tuuri Dede esineb Mozarti \"Reekviemi\" ettekandel metsosopranisolistina Kopenhaageni kontserdisaalis Taani Rahvusliku sümfooniaorkestriga. Juhatab ka lauljana tuntud Barbara Hannigan, teised solistid on Ylva Stenberg (sopran), Elgan Thomas (tenor) ja Erik Rosenius (bass), kaastegev on DR (Taani raadio) kontsertkoor. Kavas veel Bergi Viiulikontsert (solist Veronika Eberle) ning Luigi Nono \"Djamila Boupacha\".\n\n18.-28.04 Ansambli Ewert and The Two Dragons esinemised Hollandis, Belgias, Ssaksamaal, Ungaris ja Tšehhis: 18. IV Hollandis Amsterdami Paradiso, 19. IV Groningeni kultuurikeskuses De Oosterpoort, 20. IV Utrechtis Tivoli Vredenburg, 23. IV Belgias Antwerpeni Bonfire Lakes I Trix, 24. IV Hamburgis Nochtspeicher, 25. IV Berliinis festivalil Musik & Frieden, 27. IV Ungaris Budapesti A38 Hajo (välja müüdud), 28. IV Tšehhimaal Prahas klubis NoD.\n\n19.04 Saksamaal Burghauseni Heilig-Kreuz-Kirches tuleb ettekandele Arvo Pärdi \"Passio\", esinevad Benjamin Sattlecker (Jeesus), N.N. (Pilatus), Maria Ladurner (sopran), Yasuyo Asano (alt), Bernhard Teufl (tenor), Georg Klimbacher (bass), Helmut Lorenz (viiul), Julia Ammerer (tšello), Katja Lauter (fagott), Hideki Machida (oboe), Alexandra Helldorff (orel) ja Ensemble SÆSCH Chor, dirigeerib Michael Frohnmeyer. * Arvo Pärdi \"Vater unser\" on esitamisel Itaalias Sienas Chigi-Saracini palees, esitajaks Coro della Cattedrale di Siena \"Guido Chigi Saracini\", juhatab Lorenzo Donati. * Arvo Pärdi \"Passio\" on ettekandel ka Singapuris Esplanade Concert Hallis, esinevad Choir of St. James'i solistid ning Sydney Schola Cantorum Singapore, dirigeerib Michael Leighton Jones.\n\n20.04 Arvo Pärdi teose \"Peegel peeglis\" esitavad David Garrett (tšello) ja Gregory Norton (orel), kontserdipaigaks USAs Pasadena (CA) First United Methodist Church. * Saksamaal Alpirsbachis mängib Süddeutsche Camerata Carmen Jauchi juhatusel Arvo Pärdi teose \"Fratres\", kontserdipaigaks Evangelischen Kirchengemeinde Alpirsbach. * Arvo Pärdi pala \"Aliinale\" mängib oma klaverikavas ameeriklanna Sakurako Kanemitsu, esinemispaigaks USAs San Francisco (CA) Center for New Music.\n\n21.04 Arvo Pärti mängitakse ka Hiinas Pekingis: teose \"Peegel peeglis\" mängivad Rahvusliku Sümfooniaorkestri liikmed. Kontsert toimub Pekingis keskuse National Centre for the Performing Arts kammersaalis.\n\n21.04 Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli õpilaste kevadkontsert New Yorki Eesti Majas, esitamisel tantsu- ja laulunumbreid Broadway kuulsamatest muusikalidest ning Eesti heliloojate poolt muusikalavastustele ja filmidele loodud palu.\n\n21. ja 29.04 Annely Peebo etendused Viini Volksoperis Offenbachi \"Hoffmanni lugudes\" (Antonia ema hääl). Ooperi dirigent on Alexander Joel ja lavastuse teinud Renaud Doucet.\n\n23.04 Argentinas Buenos Airese Teatro Colóni kammersaalis El Dorado mängib oma soolokavas Arvo Pärdi teose \"Aliinale\" pianist Alexandra Sostmann.\n\n23.04 Tõnu Kõrvitsa \"Lageda laulude\" USA esiettekanne New Yorkis Carnegie Hallis Isaac Sterni Auditoriumis, esitajaks Lõuna-Mississippi Ülikooli koor ja orkester. Teost juhatab Gregory Fuller. Kontserdil laulab ka Voorhees Choir Rutgersi Ülikoolist (dirigent Brandon Williams). Kontserti esitleb New Yorki kontserdiagentuur National Concerts, mille juures Tõnu Kõrvits on resideeriv helilooja.\n\n25.04 Hongkongis City Concert Hallis kõlavad Arvo Pärdi teosed \"Silouan's Song\" ja \"Missa brevis\" (esiettekanne Aasias). Mängib ansambel Cellistra. Ürituse korrraldab 2007. aastal asutatud Hongkongi rahvusvaheline tšelloühing.\n\n25.04 Organist ja klavessinist Marju Riisikamp astub üles soolokavaga \"Visioni dall'Estonia\" kahel kontserdil Itaalias Bolognas – kell 20.45 St. Agata kirikus ja pärast seda St. Lorenzo kirikus. Tema kavades on Giovanni Gabrieli, Bernardo Storace ja Bernardo Pasquini teosed ning Schuberti, Rahmaninovi, Gerhard Lagrange, Dom Paul Benoît' ja Johann Sebastian Bachi muusika.\n\n25.–30.04 Eesti Festivaliorkester (EFO) teeb Aasia-debüüdi, mängides kuus kontserti esmakordselt Jaapanis oma kunstilise juhi Paavo Järvi käe all. Kontserdid igal päeval, need leiavad aset mainekates saalides: Hamamatsu City Concert Hall, Fukui Harmony Hall, Nagoya Aichi Arts Center, Osaka Festival Hall, Hiroshima Bunka Gakuen Hall ning Tōkyō Suntory Hall. Paavo Järvi kavades on Eesti heliloojad Arvo Pärt (\"Cantus in Memory of Benjamin Britten\" igal kontserdil) ja Erkki-Sven Tüür (\"Incantation of Tempest\"/\"Tormiloits\" Osakas ja Tōkyōs). Euroopa suurest klassikast on ettekandel Tšaikovski Sümfoonia nr. 5, Sibeliuse Sümfoonia nr. 2, Viiulikontsert ja \"Finlandia\", Prokofjevi Viiulikontsert nr. 1 D-duur, solistiks on Midori. EFO kavade lisapaladeks on Sibeliuse \"Valse triste\", Alfvéni \"Karjusetüdruku tants\" ja Lepo Sumera \"Kevadine kärbes\". Jaapanisse sõidab Eesti Festivaliorkestri 84-liikmeline koosseis, esimeste viiulite rühmas on kuusteist mängijat. Eesti päritolu muusikuid on selles koosseisus 31, kes elavad ja tegutsevad Eesti kõrval Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Ühtekokku on orkestris muusikuid 23 maalt. EFO kontsertmeistriks on Florian Donderer, kes ühtlasi on ka pikka aega Järvi käe all tegutsenud Deutsche Kammerphilharmonie Bremen'i kontsertmeister. Reisi sealpoolne organiseerija on Japan Arts Corporation, korraldajaks Euroopast briti management Harrison/Parrott, toetajaiks sh Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium.\n\n26.04 Belgia kammeransambel Trio O³, koosseisus Eugénie Defraigne (tšello), Léna Kollmeier (klaver) ja Lydie Thonnard (flööt) annab kontserdi Belgias Grimbergeni Sint-Servaas-basiilikas, kavas Erkki-Sven Tüüri \"Dedication\", Tõnu Kõrvitsa \"Thulemaa laulud\" ning Kaija Saariaho ja George Crumbi teosed.\n\n27.04 Arvo Pärti esitamas: Oregon Repertory Singers laulab USAs Portlandi First United Methodist Churchis kaks kontserti Arvo Pärdi loomingust. Kavas pealkirjaga \"White Light\" tulevad ettekandele \"Berliini missa\", \"Te Deum\" ja \"The Woman with the Alabaster Box\". Koori juhatab Ethan Sperry, kava korratakse samas 28. IV. Kontserdid orkestri 45. hooaja lõpetuseks sarjas \"White Light\". * 27. IV San Francisco Bay Area Chamber Choir esitab Arvo Pärdi \"Da pacem Domine\", juhatab Ofer dal Lal, kontserdipaik on Berkley St. Mark's Episcopal Church (CA); kava korduspaik 28. IV Old Mission San Jose, Fremont (CA). * Norras Bergeni Johannese kirikus esitavad Pärdi muusikat Ole Bull Kammerkor ja Kammerkoor Venus, juhatab Jon Flydal Blichfeldt: \"Bogoróditse Djévo\", \"Virgencita\", \"Ja ma kuulsin hääle ...\" (esiettekanne Norras), 28. IV korratakse kava Norheimsundi kirikus. * USAs taas Pärdiga: \"Berliner Messe\" esitatakse Waukeshas (WI) Carroll University Shattuck Auditoriumis, laval on Carroll Chamber Singers ja Chamber Strings. * \"Mozart-Adagio\" ettekande teeb Trio Rodin Hispaaniast, see on külaliskontsert Iirimaal Wexfordi St. Iberiuse kirikus. * USAs Portlandis (OR) laulab Oregon Singers Ethan Sperry juhatusel Pärdi teosed \"Berliner Messe\", \"Te Deum\", \"The Woman with the Alabaster Box\", kontserdipaik on First United Methodist Church. * USAs San Francisco Lensic Performing Arts Centeris mängib Santa Fe Pro Musica Pärdi teose \"Trisagion\", dirigeerib Gemma New.\n\n27.04 Eesti pianist Hando Nahkur annab sooloõhtu USAs oma kodulinnas Dallases (TX) Kawai Piano Gallerys, ettekandel John Adamsi, Erkki-Sven Tüüri ja Liszti loomingut. Kontsert kuulub sarja Dallas Goethe Center Concert Series.\n\n28.04 Belgias Leuveni College'is mängib José Nuñez Ares oma klaverikavas Arvo Pärdi \"Partita\". * Šotimaal Aberdeeni St. Machari katedraalis on ettekandel Pärdi \"The Beatitudes\", esitajaiks Aberdeen Bach Choir, David Gerrard (orel) ja Roger Williams (orel), dirigeerib Peter Parfitt. Kava pealkirjaks on \"I Was Glad\".\n\n28.04 Ühenduse Creative Europe programmi kuuluva Üle-euroopalise noorte heliloojate konkursi Discovering Young Composers of Europe (DYCE) finaalkontserdil Creative Europe esitavad neli ansamblit neljas linnas neljast Euroopa piirkonnast valitud kolm parimat teost. Eestit esindab teoste ettekandjana Ansambel U:, kelle kontsert Tallinnas Kanuti Gildi saalis toimub elavas ettekandes. 28. IV, kolme ülejäänud kooslust (Ansambel Cikada Oslost, Divertimento Ensemble Milanost ja ansambel Taller Sonoro Sevillast) saab publik kuulata videoülekannete vahendusel samas saalis. Kõigi nelja kontserdi publiku hääletusel selguvad tulemused ning võitnud heliloojatelt tellitakse uus teos aastaks 2020. Nüüdsele konkursile on saadetud 143 partituuri, millest neljas regioonis on välja valitud 12 partituuri ja heliloojat. Eestiga samas regioonis on veel Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Ukraina. Meie regioonist välja valitud heliloojad oma teostega on poola autorid Piotr Peszat ja Pawel Siek ning soome helilooja Juhani Vesikkala.\n\n28.04 USAs elav ja töötav tšellist Silver Ainomäe osaleb kammerkontserdil Minnesota Orchestra Halli Target Auditoriumis, publiku ees Brahmsi Klarnetikvintett, esitajaiks Gabriel Campos Zamora (klarnet), Susie Park (viiul), Sarah Grimes (viiul), Jenni Seo (viola) ja Silver Ainomäe (tšello).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusikaajakirjanik Priit Kuusk vaatas seekordses muusikakroonikas tagasi aprillile ja kogus kokku Eesti muusikute tegemised maailma lavadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas Keilas liinibussi roolist tugevas joobes juhi\n\n## Põhitekst:\n\nLääne-Harju politseijaoskonna politseinikud peatasid bussi Keila linnas kella 15 ajal.\n\nBussi juhtinud 64-aastane mees oli nii tugevas alkoholijoobes, et tema suhtes alustati kriminaalmenetlust.\n\nBussis viibis sõiduki peatamise hetkel 20 inimest.\n\n\"Kahtlase sõidustiiliga bussijuhist andsid meile teada nii üks bussis viibinud noor reisija kui ka üks kaasliikleja, kellele jäi silma, et bussijuht eiras punast foorituld. Mees peeti kinni ning peale kainenemist jätkatakse temaga menetlustoiminguid. Suur tänu tähelepanelikele kodanikele, tänu teie märkamisele kõrvaldasime liiklusest ohtliku roolikeeraja!\" teatas politsei sotsiaalmeedias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei tabas pühapäeval Keilas liinibussi roolist juhi, kes oli tugevas alkoholijoobes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Vahetusest sekkunud Zenjov lõi Dmitrijevi klubile kaks väravat\n\n## Põhitekst:\n\nZenjov sekkus vahetusest 61. minutil, kui tema tööandja Karagandõ Šahtjor oli Artjom Dmitrijevi koduklubi Okžetpese vastu 0:1 kaotusseisus. Tema tabamused (73. ja 84. minutil) viigistasid seisu kaks korda, mäng lõppes tulemusega 2:2. Dmitrijev tegi kaasa terve kohtumise, vahendab Soccernet.ee.\n\nOkžetpes ja Šahtjor on mõlemad kogunud üheksa vooruga 11 punkti ning jagavad seitsmendat kohta.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sergei Zenjov oli Kasahstani kõrgliigas teist vooru järjest resultatiivne, lüües seekord lausa kaks väravat, kuigi sai mängida ainult viimase pooltunni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHiinas on puhkenud tööstuskanepi kasvatamise buum\n\n## Põhitekst:\n\nLigi pool kogu maailma tööstuses kasutatavast kanepist tuleb Hiinast, ehkki kanepi müümise eest võidakse seal surma mõista.\n\nNew York Times'i andmetel on nõudmine kanepi järele toonud hädavajalikke investeeringuid eeskätt Lõuna-Hiina Yunnani maakonda, kus kliima soosib kanepi viljelemist.\n\nEconomist kirjutab, et uimastikanepi legaliseerimine Kanadas ja mõnes USA osariigis on andnud tõuke tööstuskanepi tootmisele. Eriti järsult on tõusnud nõudmine seemnete, lehtede ja õite järele.\n\nHiina Hanma Investment Groupi juhi Tan Xini sõnul on valdkond väga perspektiivikas, vahendab NYT.\n\nHanma tütarfirma Hempsoul juhataja Tian Wei sõnul võib põllumees teenida poole hektari suuruselt kanepikasvatuselt 260 eurot. See on palju rohkem kui sama suurelt rapsi- või linapõllult.\n\nKanepist saadavat kannabioidi (CBD) kasutatakse ka õlides, aerosoolides, palsamites ja kosmeetikas. NYT andmetel on kannabioidi kasutamine Hiinas keelatud.\n\nMõnuaine peamine psühhoaktiivne komponent tetrahüdrokannabinool THC on paljudest tööstuskanepi liikidest pea täielikult kõrvaldatud.\n\nVeel mõne aasta eest oli igasuguse kanepi viljelemine Hiinas seadusega keelatud. Praegu ei ole lubatud kasvatada ega kasutada uimastikanepit. Sellega äritsemise eest võib saada koguni surmanuhtluse.\n\nNew York Timesi andmeil on Hiina ametiisikud otsustanud karmistada järelevalet praegu lubatud tööstuskanepi tootmise üle. Hempsouli tehasesse on paigaldatud kümneid valvekaameraid, mis lähetavad otsepilti kohalikele korrakaitseorganitele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Narkootikumidesse ülirangelt suhtuvas Hiinas on puhkenud tööstuskanepi kasvatamise buum, kirjutab ajaleht New York Times (NYT).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTanel Kangert lõpetas Romandia velotuuri 17. kohaga, võit Roglicile\n\n## Põhitekst:\n\nRoglic võitis ka velotuuri viimase etapina kavas olnud 16,85-kilomeetrise eraldistardist temposõidu ajaga 19.58. Talle järgnesid belglane Victor Campenaerts (Lotto Soudal; +0.13) ja itaallane Filippo Ganna (Ineos; +0.15).\n\nTanel Kangert (EF Education First) oli täna 30. (+1.13) ja velotuuri kokkuvõttes 17. (+3.12).\n\nPunktiarvestuse võitis Roglic, noorte seas üldarvestuses viienda koha saanud prantslane David Gaudu (Groupama - FDJ) ja mägedekuningaks krooniti šveitslane Simon Pellaud (Swiss Cycling Team).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Romandia velotuuri võitis teist aastat järjest sloveen Primož Roglic (Jumbo-Visma; 15:25.11), kes edestas portugallast Rui Costat (UAE-Team Emirates; +0.49) ja britt Geraint Thomast (Ineos; +1.12).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti opositsioon: usk Maysse on kadunud\n\n## Põhitekst:\n\nMay on kutsunud Tööpartei juhti Jeremy Corbynit üles oma eriarvamused kõrvale jätma ja Brexiti-leppega nõustuma, vahendas BBC.\n\nMcDonnell aga kommenteeris, et May on vilistanud läbirääkimiste konfidentsiaalsusele ja need ohtu seadnud.\n\nMay kirjutas Mail on Sundays, et Corbyn peaks kuulama, mida valijad neljapäevastel kohalikel valimistel ütlesid - nii valitsevad konservatiivid kui ka opositsiooniline Tööpartei pidid tunnistama läbikukkumist. Peaminister süüdistas kaotustes just Brexitiga seotud patiseisu.\n\nMcDonnell nõustus, et valimiste sõnum on see, et Brexitiga tuleks juba ühele poole saada ning jõuda kiiresti kokkuleppele.\n\nSamas märkis ta, et kuigi konservatiivide ja leiboristide kõnelused jätkuvad teisipäeval, on neid õõnestanud Sunday Times'is ilmunud artikkel, milles on välja toodud valdkonnad, kus May on valmis kompromisse tegema, näiteks tollides ja töötajate õigustes.\n\nAjaleht kirjutab ka, et May võib pakkuda välja plaani ajutiseks tollikorralduseks Euroopa Liiduga kuni järgmiste üldvalimisteni.\n\nMcDonnell ütles BBC-le, et Tööpartei on jäänud konfidentsiaalseks, sest neilt on seda palutud.\n\n\"Me ei ole meediat informeerinud. Seetõttu valmistab pettumust, et peaminister on seda murdnud,\" ütles ta.\n\n\"Ma saan nüüd täielikult aru, miks ta ei saanud meie Euroopa partneritega läbi rääkida korralikku lepet, kui ta niiviisi käitub,\" lisas McDonnell.\n\nAjakirjanik küsis McDonnellilt, kas ta usaldab peaministrit. \"Ei. Vabandust. Mitte pärast seda nädalavahetust, kus ta on minema visanud konfidentsiaalsuse, mis meil oli. Ja ma arvan, et ta on seadnud läbirääkimised ohtu iseenda kaitsmiseks,\" rääkis ta.\n\nSuurbritannia pidi esialgu Euroopa Liidust lahkuma 29. märtsil, kuid tähtaeg lükati 31. oktoobrini edasi, sest Briti parlament ei jõudnud lahkumisleppes kokkuleppele.\n\nMay viis Euroopa Liiduga kokkulepitu kolm korda Briti parlamendi ette, kuid ei ole saanud siiani alamkojas sellele toetust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tööpartei varirahandusminister John McDonnell ütles, et ta ei usalda peaminister Theresa Mayd pärast seda, kui Brexiti üle peetavate parteide kõneluste detailid meediasse lekkisid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLouis Garrel: ma ei vaata üldse telesarju, sest filmegi on nii palju nägemata\n\n## Põhitekst:\n\nLouis Garrel on tõeline prantsuse uuema põlvkonna filmiaristokraat: vanaisa Maurice oli näitleja, onu Thierry tegutseb eduka produtsendina ja isa Philippe Garrel on filmilavastajana pälvinud preemiaid nii Veneetsias kui ka Cannes'is veel 2017. aastal. Ka Louis astus karjääri algul üles mitmes oma isa filmis, kuid staari tegi temast Bernardo Bertolucci \"Unistajad\" 1, millele on järgnenud hulgaliselt häid osatäitmisi. Viimasest ajast on ehk meelde­jäävam Jean-Luc Godard'i roll filmis \"Aukartust äratav\" 2.\n\nElava loomu ja uudishimuliku olekuga Garrel ilmub kohtumisele ühemillimeetrise vangisoenguga, sest lõpetatud film on juba minevik. Uued väljakutsed on ees: sedapuhku on tal siis pooleli võtted Roman Polanski filmiga \"Ma süüdistan\" 3, mis peaks valmis saama juba tänavu. Garrel mängib seal peaosalist, ajaloolist tegelast kapten Alfred Dreyfusi, kes mõistetakse süütuna süüdi spionaažis ja eluajaks vangi.\n\nTõelise filmifännina ei ole aga Garrel jäänud vaid näitlemise juurde: \"Truu mees\" 4 on ta teine mängufilm lavastajana. Selles petlikult lihtsas armukolmnurgaloos on tema partneriteks ta praegune abikaasa Laetitia Casta ja Johnny Deppi tütar Lily-Rose Depp. Garrel on \"Truu mehega\" ette võtnud keerulise ülesande mängida enda lavastatud filmis ühtlasi peaosalist, olla filmis keerukas suhtes oma tegeliku abikaasaga. Prantslasliku elegantsiga on ta sellega väga hästi toime tulnud.\n\nLavastajana on filmivõtted mingil määral kogu aeg teie kontrolli all. \"Truus mehes\" jäetakse teie mängitud tegelaskujule Abelile ekslik mulje, et ta valitseb olukorda, aga tegelikult see nii ei ole.\n\nTeil on õigus, lavastajana pean kõige üle valvama ja kõik on minu vastutusel. Mängin tõesti Buster Keatonit meenutavat tegelast, kellele tahaks ka ilma erilise põhjuseta mõne kõrvakiilu anda ja kes kulgeb sündmustikust läbi ise midagi ette võtmata. Tema passiivsuses ongi tema tugevus.\n\nMe panime selle tegelase nii kokku, kuna stsenarist Jean-Claude Carrière töötas noorena koos Pierre Étaixiga 5. Too oli kloun ja ka näitleja, nii et me püüdsime ette kujutada meest, kes on andnud oma saatuse naiste kätte. Jean-Claude'iga on meil mõlemal sama tunne: naised otsustavad tegelikult kogu aeg kõige üle. Nii et selles osatäitmises on omajagu masohhismi, mõnuga segunenud kannatamist. Mulle meeldib see tunne, kui filme vaatan. Ja mulle meeldib see ka selle rolli juures.\n\nMu tegelane Abel muidugi ka manipuleerib teistega. Marianne'iga (Laetitia Casta) juhtub filmis täpselt nii: ta võtab mehe tagasi, kuna teab, et too viha ei pea. Abel ei lõhu oma suhteid lõplikult, nii et teda saab alati tagasi kutsuda.\n\nKas oli väga kummaline mängida sellist rolli koos oma abikaasa Laetitia Castaga?\n\nKui tunned kedagi hästi eraelus, ei tähenda see veel seda, et tunneksid seda inimest ka avalikus elus. Nii et mulle tähendas see avastada Laetitia uuest küljest, näha teda teesklemas kedagi teist: kostüüm, meik, näitlemine – ja temast saigi keegi teine, Marianne.\n\nVõib-olla tema seda muutumist ei tajunud, sest kodus tegime kogu aeg proovi. Talle oli see keeruline ja töine aeg ja ta ei mõelnud nendele asjadele. Näideldes on üldse selline tunne, nagu paneksid maski näo ette. Godard'i mängides oli see paks mask, kuid selles filmis on see läbipaistvam ja mitte nii märgatav, aga ka see on mask – mina pole Abel. Ja Laetitialgi on mask ees. Kui näitled koos kellegagi, keda hästi tunned, siis on see nagu klaverimäng – tead teise tooni. Seetõttu meeldib mulle väga temaga koos töötada. See on ka seotud sellega, et olen vaimustatud John Cassavetesest. Kui tema oma näitlejatega töötab, siis tunneb ta nende vastu suurt sümpaatiat. Kuna kõik tunnevad üksteist väga hästi, saadakse koos töötades mingi eriline tulemus – tema filmides on nagu midagi veel. Me ei tea, mis, aga midagi seal on. Tema filmid on kiindumust täis, see on minu arvates nende filmide võti. Tegin \"Truud meest\" ka heade sõprade seltsis ja olen selle üle väga õnnelik.\n\nKuidas te Godard'i rollist üldse välja tulite?\n\nKui avaneb võimalus mängida nii paksu maskiga rolli, siis on ka see nauditav. Nooremana arvasin, et tõelised on ainult need filmid, mis on kuidagi seotud lavastaja eluga. Hiljem sain aru, et lavastaja saab iseendast oma filmides rääkida ka kunstlikumalt ja lugude kaudu, mis pole otseselt tema eluga seotud. Sama lugu on näitlejana. Mulle meeldis osutada endale kui autobiograafilisele näitlejale. Kui varjun kunstlikkuse, paruka või maski taha, on mul suurem vabadus mängida ja suurem distants iseendaga. Ma nautisin seda. Mängisin näiteks äsja ka Robespierre'i filmis Prantsuse revolutsioonist 6.\n\nMainisite küll Cassavetest, aga mulle tundub selles filmis olevat palju ka prantsuse uue laine tegijate Eric Rohmeri ja François Truffaut' mõjusid. Kas läksite teadlikult selle paralleeli peale välja?\n\nJah, ennekõike tuleb kõne alla Truffaut, sest tema oli esimene lavastaja, kelle filmidega ma tundsin 14-15aastaselt väga tugevat sidet. Ma olen tema filmidest ja viisist, kuidas ta lugusid jutustab, väga sisse võetud. Ta mängib filmikunstiga, aga ta filmid on ka väga seotud kirjandusega. Ta vist tahtis saada kirjanikuks, nii et ta filmid on räägitud tuntavalt kirjanduslikust lähtepunktist. Ta on täiuslik jutuvestja ja räägib lugusid küll semantiliselt uudsel, aga klassikalisel moel. Truffaut' looming on nagu modernismi ja klassitsismi segu – ja mulle meeldib see väga.\n\nTihti vastandatakse teda Godard'iga, aga Godard on hävitaja ja Truffaut on märksa pehmema lähenemisega. Ja ma armastan Godard'i, aga mul pole aimugi, kuidas peaksin teda imiteerima. Ja ega ma tea sedagi, kuidas Truffaut'd järele teha, aga ma tunnen suuremat lähedust tema karakteriloomega, ja näen seal ka seost Jean Renoir'ga ja tema inimlikkusega.\n\nJa isegi kui Truffaut oli prantsuse filmitraditsiooni vastane, siis miski kandus ka üle, näiteks väiksemate osatäitmiste ekstsentrilisus. See meeldib mulle tema filmides väga.\n\nKas \"Truul mehel\" on mingi seos ka teie isa filmidega?\n\nMu isa filmid on alati mehest ja naisest, kes räägivad mingis toas, enamasti on need ka tugevalt autobiograafilised ja seotud sündmustega ta elus. \"Truu mees\" on midagi hoopis muud. Mu isa ei teeks kunagi humoorikat filmi, minu film oli aga algusest peale komöödia. Philippe on ka rohkem poeet, mida mina ei ole üldse. Nagu ütles Claude Chabrol: on olemas kaht tüüpi filmitegijaid ehk poeedid ja jutuvestjad. Mina olen kindlasti jutuvestja tüüpi, kes alustab oma filmi sõnadega \"Elas kord …\", et püüda vaataja tähelepanu.\n\nKa Laetitia Casta on intervjuus maininud, et nägi tänu teie lavastajarollile teid uuest küljest: te olite olnud väga intensiivne.\n\nMa loodan, et ta ei pidanud pettuma. Võib-olla pole ma eraelus otsustamisel kuigi tugev, aga võtteplatsil tuleb seda teha: peab otsustama, sest kõik ootavad sinu järel.\n\nNäitlejatel on minu kui lavastaja ja näitlejaga ilmselt keerulisem töötada, kui on mul lavastaja ja näitlejana nendega, sest ma olen ju tegelikult amatöör. Nendega koos stseenis mängides näevad nad mu näos vahel kriitikat või rahulolematust, kuna ma ei suuda oma rolle piisavalt hästi lahus hoida. Mulle muidu meeldib filmi nii kirjutada kui ka lavastada. Isegi kui see on vahel keeruline. Ja isegi kui ma pole Orson Welles.\n\nKas olukorda valitseva režissööri ja selle üle kontrolli kaotanud näitleja rolli vahetada on ka keeruline?\n\nMa nautisin seda. Koomiline efekt tekib ju tihti just vastasplaanist. Keegi ütleb midagi väga kaalukat ja siis tuleb näidata vastasplaani. Sel momendil projitseerivad vaatajad oma reaktsiooni tegelastele ja nende ootustega on võimalik mängida. Püüdsime Jean-Claude'iga huumori alati mängu võtta. Huumorimeel oli üks selle stsenaariumi kirjutamise võtmeelemente, kusjuures huumor ei tulene naljadest, vaid sellest, et stseenid pööravad ootamatus suunas. Püüdsime publiku ootustega pidevalt mängida.\n\nKuidas üldse oli töötada legendaarse Jean-Claude Carrière'ga, kes on muu hulgas kirjutanud 1970ndatel ka terve rea Luis Buñueli tippude hulka kuuluvaid filme koos temaga?\n\nOlin väga häbelik, sest istusin samas toolis, kus olid enne mind istunud Buñuel, Miloš Forman ja Louis Malle, aga ta on väga helde – terane. Ta vihkab psühholoogiat, mis mulle võib kohati täitsa meeldida. Nii et vahel oleme ka konfliktis.\n\nTalle ei meeldi psühholoogia loogika. Ta ütleb mulle alati, et ära ole nii loogiline. Tõde on märksa kummalisem, kui osatakse ette kujutada. Me küll vaidlesime kõvasti, pidime mõlemad oma mõtteid kaitsma ja täpsustama. Vahel tundus, et ta on minuga võrreldes liiga kogenud, aga leidsime minu arvates hea tasakaalu. Filmiski on mitmeid kummalisi momente, mida ma pole varem näinud. Loomulikult olen näinud selliseid armastuslugusid, aga detailides on tihti ka midagi uut. See on originaalne.\n\nNaljakas on ka see, et Abelil on ainult auto ja ta pendeldab kahe naise vahel, kellel on oma korter.\n\nJah, tal on üksnes auto ja neli jalgratast. Meil oli alguses mõte teha selline filmiplakat, kus ta seisab seljaga meie poole ja tema ees hargneb kaks teed.\n\nKas see on iroonia Abeli aadressil?\n\nJah, ta peab valima kahe naise vahel, aga ka suure korteri ja väikese korteri vahel. Iroonia muidugi, aga Abel ise on siiras. Ta on Marianne'ile mõttes truu ka siis, kui too palub tal olla truudusetu. Mõte oli siirus ja iroonia samasse stseeni kokku tuua.\n\nKas mehed on praegu teie meelest ühiskonnas keerulises olukorras?\n\nMina küll ei ole. Ma tean küll mõnda meest, kellel on raskusi, aga meie põlvkonnas selliseid eriti pole. Ma kasvasin üles koos emaga (Brigitte Sy – toim), kes oli veendunud aktivist: ta lavastas vanglas ühe näidendi jne. Mu ema oli alati väga tugev ja võimas. Ja ma olen ka olnud alati ümbritsetud naistest. Paljud mu sõbrad on üliaktiivsed naised, kellel on pauerit rohkem kui mul. Ma ei näe sugude vahel nii suurt vahet.\n\nTeile tõi tuntuse Bernardo Bertolucci ja film \"Unistajad\". Mida meenutate koostööst temaga?\n\nSee oli nüüd juba … ma ei mäletagi, millal see oli. Ma hoidsin temaga ühendust: iga kord Roomas käies külastasin ka teda. Kummaline, et ma ei olnud tuttav tema filmograafiaga, aga vaatasin ta filmid samm-sammult järele. Tundsin end õnnega koos olevat, et saan temaga rääkida pärast mõne sellise filmi vaatamist nagu \"Konformist\" või \"1900\" 7. Minu meelest räägivad kõik ta filmid sensuaalsusest. Mind võluvad ta teosed väga, isegi \"Viimane valitseja\" 8. Vaatasin seda eelmisel suvel koos lastega ja nad olid sellest samuti täiesti võlutud. Ta oskab operetlikult liikuda – ja väga sensuaalselt.\n\nKui palju te üldse filme vaatate ja kas kavatsete end filmiajalooga kurssi viia?\n\nMa ei ole filmihull. Võin vahel ka mitu tükki järjest vaadata, aga kui pole juba mitu päeva midagi vaadanud, tunnen süümepiinu. Mõnikord kohtad mõnda, kes on näinud väga palju filme ja räägib ainult neist. Siis vaatad ja mõtled, et inimene on küll kõike näinud, aga ei suuda enam keskenduda ühelegi asjale. Iga jutuots toob mitu uut filmiviidet – nagu oleks supermarketis.\n\nViimati vaatasin suurel linal Agnès Varda \"Ilma varjualuse või seaduseta\" 9 – väga ilus film. Püüan olulised asjad ära vaadata … Ma ei vaata üldse telesarju, sest filmegi on nii palju nägemata. Mõnikord tunnen end rumalana sõpradega õhtustades, sest nemad teavad kõiki sarju ja mina ei tea mõhkugi. Mõnikord olen nende soovituse peale mõne sarja ette võtnud, aga paari päeva pärast hakkavad nad mulle rääkima, et ärgu ma seda vaadaku, sest juba on mingi uus väljas – kogu aeg on uus väljas. Sarju vaadates on pidev ühenduse kadumise tunne.\n\nAga suured Hollywoodi filmid?\n\nJaa. Näiteks \"Täht on sündinud\" on väga-väga ilus 10.Mulle meeldis väga, kuidas lavastaja ja meespeaosatäitja Bradley Cooper vaatas Lady Gagat terve filmi aja, see, kuidas ta teda nägi. Suurepärane. Gaga mängis eriti hästi stseenis, kus ta esimest korda suurele lavale satub ja on otsekui šokeeritud iseenda häälest. Ja Bradley Cooper oli ka väga hea. Kui ta end auhinnatseremoonial täis laseb, oleks tahtnud karjuda, et ära tee seda!\n\nKuna ma elan lastega koos, pean muidugi ka igasugused Marveli filmid ära vaatama. \"Tasujad. Igaviku sõda\" 11 oli hea. Kaootiline, aga hea.\n\nKas teile läheb filmifännina korda ka vaidlus digiplatvormide ja kino eeliste üle?\n\n14aastasena lähed igal juhul kinno, et näha filme, aga mitte ainult. Ka selleks, et püüda võrgutada mõnd neiut või noormeest, kes on sinuga koos, ja puudutada tema kätt. Ma olen kindel, et kinod jäävad alles just sel põhjusel. Ja ma tean, et Itaalias võidakse küll kinosid kinni panna, aga Hiinas ehitatakse neid juurde. Nii et võib-olla läheb kinokülastus küll üsna kalliks koos lennupiletiga Hiina, aga … Olen kindel, et suures ruumis koos filmi vaatamise elamus jääb olukorra võimaliku erootilisuse tõttu alati alles. Teise kätt võib muidugi ka kodustes oludes otsida, aga see pole seesama.\n\nKas vaatate ka oma filme koos publikuga?\n\nJaa, kindlasti. Üksi ma ei suuda seda teha. Ja kindlasti püüan seda teha ka eri riikides. \"Truu mehe\" esimene linastus oli Torontos ja ma ootasin kinosaali ukse taga, kas inimesed hakkavad naerma või mitte. Ja kui nad juba naersid, siis teadsin, et kõik on korras. On suurepärane tunne, kui su Pariisis kirjutatud ja üles võetud väikese filmikese peale naeravad inimesed Torontos.\n\n1\"The Dreamers\", Bernardo Bertolucci, 2003.\n\n2\"Le Redoutable\", Michel Hazanavicius, 2017.\n\n3\"J'Accuse\", Roman Polanski, 2019.\n\n4\"L'homme fidèle\", Louis Garrel, 2018.\n\n5 Prantsuse kloun, koomik ja filmitegija Étaix ja Carrière said 1963. aastal koos ka Oscari parima lühifilmi kategoorias filmiga \"Head aastapäeva\" (\"Heureux Anniversaire\", Pierre Étaix, 1963).\n\n6\"Rahvas ja nende kuningas\"/\"Un peuple et son roi\", Pierre Schoeller, 2018.\n\n7\"Il conformista\", Bernardo Bertolucci, 1970; \"1900\", Bernardo Bertolucci, 1976.\n\n8\"The Last Emperor\", Bernardo Bertolucci, 1987.\n\n9\"Sans toit ni loi\", Agnès Varda, 1985.\n\n10\"A Star is Born\", Bradley Cooper, 2018.\n\n11\"Avengers: Infinity War\", Anthony Russo, Joe Russo, 2018.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tristan Priimägi tegi Sirbis intervjuu Prantsuse näitleja ja lavastaja Louis Garreliga, kelle värske linateos \"Truu mees\" on hetkel ka Eesti kinolevis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMarquez võitis Jerezi etapi ja kerkis MM-sarja liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nMarquez haaras liidrikoha kohe stardis ega lasknud enam kedagi endast mööda. Ühtlasi sai temast esimene motomees, kes jõudnud sel hooajal MM-sarjas kahe etapivõiduni.\n\nA dominant victory for @marcmarquez93! ????\nLeading from start to finish he goes back to the top of the World Championship standings by a single point! ???? #SpanishGP???????? pic.twitter.com/BgZS9V9fkH\n\n— MotoGP™ ???????? (@MotoGP) May 5, 2019\n\nKehvasti läks esimeselt kohalt startinud ja kõigi aegade noorimaks kvalifikatsioonivõitjaks tõusnud prantslasel Fabio Quartararol (Yamaha), kes pidi tehnilise vea tõttu teiselt kohalt katkestama.\n\nHeartbreak for @FabioQ20! ????\nMechanical misfortune robs the @sepangracing rider of a maiden #MotoGP podium! ???? #SpanishGP???????? pic.twitter.com/MNdLwZpKbl\n\n— MotoGP™ ???????? (@MotoGP) May 5, 2019\n\nJerezisse sarja liidrina tulnud itaallane Andrea Dovizioso (Ducati) oli kvalifikatsioonis neljas ja lõpetas samal kohal ka sõidu lõpuks. Kaotust Marquezile kogunes 2,804 sekundit.\n\nÜhtlasi pidi ta üldarvestuse esimese koha vahetama kolmanda vastu, kuid seis on tihe: esimene on nüüd Marquez 70 punktiga, teine Rins 69 ja kolmas Dovizioso 67 silmaga.\n\nNeljandat kohta hoiab Itaalia legend Valentino Rossi (Yamaha), kes Jerezis startis 13. kohalt, aga lõpetas kuuendana (+7,547). Tal on punkte kokku 61.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaanias Jerezis peetud MotoGP hooaja neljandal etapil teenisid kolmikvõidu kohalikud tsiklimehed Marc Marquez (Honda; 41.08,685), Alex Rins (Suzuki; +1,654) ja Maverick Vinales (Yamaha; +2,443).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAnier lõi Lõuna-Korea liigas esimese värava\n\n## Põhitekst:\n\nPõhikoosseisu kuulunud Anier jõudis sihile avapoolaja lisaminutitel, viigistades seisu 1:1-le. Lõpuks Suwon võitis 3:1. Eesti ründaja vahetati välja 61. minutil, kui kõik väravad olid löödud, vahendab Soccernet.ee.\n\nSuwon paikneb liigatabelis kümne vooru järel neljandal kohal. Anier on mänginud seni täpselt pooltes kohtumistes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suwoni ründaja Henri Anier lõi Lõuna-Korea esiliiga kümnendas voorus oma esimese värava, olles täpne Seouli E-Landi vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaane supermäng vedas Ippokratise võidule ningplay-off'i lootus elab\n\n## Põhitekst:\n\nIppokratis võõrustas lähikonkurenti Diagorast ja kätte saadi 88:80 (24:28, 19:9, 25:20, 20:23) võit. Rait-Riivo Laane tegi kaasa 31 minutit ja viskas üleplatsimehena 24 punkti (vabavisked 8/9, kahesed 2/4, kolmesed 4/4), vahendab Korvpall24.ee.\n\nPsychiko sai võõral väljakul 76:66 (17:11, 15:23, 16:14, 18:28) jagu Kavala võistkonnast. Martin Paasoja viibis väljakul 36 minutit ja viskas selle ajaga 20 punkti (vabavisked 1/3, kahesed 8/14, kolmesed 1/6).\n\nIraklis alistas koduplatsil 75:44 (12:16, 24:9, 24:8, 15:11) Amyntas Dafnise. Sten-Timmu Sokk sai mänguaega ligi 17 minutit ning viskas 10 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 2/4).\n\nPoolfinaalis on kindlasti Iraklis (23-6), kes kindlustas põhiturniiri teise koha juba mitu vooru tagasi. Ippokratisel (16-13) sõltub play-off'i pääs viimasest voorust, Psychikol (14-15) enam varianti pole esiviisikusse tõusta.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kreeka korvpalli esiliigas olid laupäeval võidukad kõik seal pallivate eestlaste koduklubid Thessaloniki Iraklis, Kosi Ippokratis ja Ateena Psychiko. Suurpärase etteastega paistsid silma nii Rait-Riivo Laane kui Martin Paasoja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVihmanni koduklubi sai Norra kõrgliigas valusa kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nKodumeeskonna viimase rünnaku peatamisega jäi hätta pea kogu Stabäki kaitseliin, teiste seas Vihmann, kes ei jõudnud takistada madalat tsenderdust, mille Sondre Liseth lükkas tagumise posti juures mõnelt meetrilt võrku, vahendab Soccernet.ee.\n\nStabäk on kahe võidu, ühe viigi ja kolme kaotusega liigatabelis kuue vooru järel 16 meeskonna seas 12. kohal.\n\nBulgaaria kõrgliigas jälgis Bogdan Vaštšuk pingilt, kuidas Levski Sofia sõi võõrsil 3:1 jagu Plovdivi Botevist.\n\nŠveitsi esiliigas oli Winterthur kodus 2:0 üle Wilist, Mark Anders Lepik meeskonna koosseisu ei kuulunud.\n\nNaiste Soome meistriliigas kaotas Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United kodus 0:1 JyPK-ile.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra kõrgliigas sai ülivalusa kaotuse Madis Vihmanni koduklubi Stabäk, jäädes võõrsil 0:1 alla Mjöndalenile. Mängu ainus värav sündis kolmandal lisaminutil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuperenduro vallutas esmakordselt Tartu lauluväljaku\n\n## Põhitekst:\n\nKahes klassis võitis seitsmendat korda toimunud võistluse peakorraldaja Riho Kollist (KTM, Sõmerpalu MK). Varem Tartu kesklinnas peetud ürituse tõi ta esmakordselt laululavale, kus kõik toimuv oli publikule otsekui peo peal. Rajaelementidena võeti kasutusse trepid nii publikuistmete vahel kui laulukaare all, kaare esine jpm. Ekstreemsust lisasid palgid, rehvisektsioon, jt takistused.\n\nPro klassis sai Kollisti järel teise koha klubikaaslane Elary Talu (KTM). \"Siin ei ole mõtet hullu panna, parem on vaikselt lasta,\" ütles järgmisel nädalavahetusel teisele Euroopa meistrivõistluste etapile suunduv Talu. Pro klassi kolmas oli Martin Kohv (KTM, Tartu Enduro Klubi).\n\nSeenior 40+ klassis püüdis Kollistile konkurentsi pakkuda Rene Jerbach (KTM, RedMoto Racing), kuid takistustel said kahjustada pidurikettad ja tal tuli kõigis kolmes sõidus toime tulla praktiliselt piduriteta. \"Teistmoodi rada ja võistlus, täitsa äge,\" ütles teiseks jäänud Jerbach. Tema klubikaaslane Jarko Metsis (Husqvarna) oli selles klassis kolmas.\n\nÜlejäänud klasside esikolmikud. Hobi: Aare Pere (KTM, RedMoto Racing), Sander Luiga (KTM, Tartu Enduro Klubi), Edward Rafter (Beta, Hispaania). Algajad: Laur Mägi (KTM, Tartu Enduro Klubi), Ergo Põder (Husqvarna), Silver Sellis (KTM, Tartu Enduro Klubi). Trial: Klaus Somelar (Scorpa, Tartu Enduro Klubi), Meelis Mangusson, Maron Mangusson (mõlemad GasGas, Motospordiklubi GasGas).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval toimus Tartu laulukaare all esmakordselt atraktiivne superenduro võistlus, mis vallutas kogu lauluväljaku territooriumi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTammemaa supermäng viis Maaseiki võidu kaugusele Belgia meistritiitlist\n\n## Põhitekst:\n\nImelise mängu tegi Maaseiki ridades Timo Tammemaa, kes kogus lühikesest mänguajast hoolimata temporündaja kohta suurepärased 10 punkti (+8). Saarlane realiseeris kuuest tõstest neli (66%), lisaks tõi ta kolm punkti nii servi kui blokiga, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nKeith Pupart ja Andri Aganits olid samuti mänguks üles antud, ent väljakul ei käinud.\n\nKolme võiduni peetav finaalseeria jätkub eestlaste koduklubi 2:1 eduseisult kolmapäeval Maaseikis.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maaseiki Greenyard alistas Belgia meistrivõistluste finaalseeria kolmandas mängus Roeselare Knacki võõrsil kindlalt 3:0 (16, 19, 23) ja on ühe võidu kaugusel meistritiitlist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti maadlejad said Põhjamaade noorte meistrivõistlustel neli esikohta\n\n## Põhitekst:\n\nKokku osales 215 noormaadlejat Lätist, Leedust, Norrast, Rootsist, Soomes, Taanist ja Eestist.\n\nEesti sportlastest tulid Põhjamaade meistriteks naistemaadluses Kahty Carmela Klassen (kadetid, - 43 kg, EMÜ SK), vabamaadluses Markus Kriiskütt (kadetid, -92 kg, MK Lapiti) ning kreeka-rooma maadluses Richard Karelson (kadetid, -92 kg, MK Nelson/Audentese SG/ Tallinna Spordikool) ja Ott Heliste (kadetid, -110 kg, TÜ ASK).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lätis Daugavpilsis toimusid Põhjamaade noorte meistrivõistlused maadluses. Eestlased saavutasid neljas kategoorias esikoha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPille-Riin Larm: kleepige see luuletus harvesterikabiinidesse\n\n## Põhitekst:\n\nNad saabusid aprillikuu viimasel päeval. Nagu ikka reisilt tullakse: kohvrid musta pesu ja taskud vidiitkaarte täis. Veidi ärevalt kõõlusid nad aampalgil, tunnistasid rehetuppa kogunenud külalisi ja kuulasid:\n\nOlõ viimäne vana puu.\nMu ümbre oll´ kunagi kõivisto,\npihlap ni haavisto,\ntammik, niinemõts, vahtrik,\nkuusisto, palo.\n\nNõnda algab Kauksi Ülle luuletus \"Imäpuu\", mis sai Juhan Liivi luuleauhinna.\n\nMis on suitsupääsukesel vanast puust ja kõivistost? Otse võib-olla ei olegi, tema hoiab rohkem inimese hoonete ligi. Teistel lindudel seevastu küll, kõigil, kellel praegu pesitsusaeg. Lühikesel teekonnal Tartust Rupsile oli, jumal paraku, otse tee ääres näha mitu langetustraktorit ja hulk raielanke, kõige suurema juures hoiatusmärk \"RMK raietööd\".\n\n\"Kui seda metsa ees ei oleks!\" unistas Villu jutustuses \"Vari\" Peipsi järve nägemisest. Mida arvaks selle soovi nõnda äraspidisest täitumisest jutustuse autor nüüd? Küllap saame varsti kõik järvevaadet nautida, Tartus, Pärnus, Viljandis. Mis on inimesel enam puudest või raierahust, nn mitteinimlikest mittekodanikest ja vaikivatest kokkulepetest?\n\nMis on puul inimesest? Mida võib tunda \"viimäne kõvõrik puu\", kelle ümbert lõigatud sõsarad, velled ja lapsedki?\n\nKas sai näist pordelli sängüjalots\nvai kontori arvudilaud,\npürokraadilõ kirstulaud?\nKuis tull´ näile ots?\nKüsümüs üles kakk halu.\n\nMis on inimesel luulest? Midagi on, miks ta muidu seda kirjutab ja loeb. Liivi luuleauhind antakse aasta jooksul esmatrükis ilmunud silmapaistvale eestikeelsele luuletusele, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinnale kandideerisid peale Kauksi Ülle ka Eda Ahi, Kalju Kruusa, Mathura, Triin Paja ja Aleksandra Tšoba tekstid. Milline on see eriline liivilik vaimsus, on raske sõnastada, aga ei ole kahtlust, et Kauksi Ülle luuletus täpselt niisugune ongi – valus ja võimas. Ilmselt ei ole juhus, et Kauksi Ülle esimene luuleraamat oli lapseeas just Juhan Liivi raamat, millesse ta võltsis Liivi allkirja … Raamatu pani marjakorvi, korviga läks metsa lugema.\n\nEhk päästaks see mõne elu, kui raierahu rikkujad luuleraamatu metsa ühes võtaksid?\n\nEsimest korda läks Liivi luule­auhind lõunaeestikeelsele luuletusele. Žürii liikme Mart Velskri sõnul ei ole see siiski peamisem. \"\"Imäpuu\" võtab minu meelest väga veenval viisil ühte kujundisse kokku kaks võimalikku tõlgendust. Ühest küljest siin nagu räägitaks konkreetsest vanast puust ja sellest, kuidas ta on metsade hõrenedes üksikuks jäänud. Teisest küljest on võimalik ette kujutada ka seda, et keegi Kauksi Ülle moodi inimene ongi see \"viimäne vana puu\", kes kõigest hoolimata ärkab jälle, kui kevadel ärkab kõik.\"\n\nKüll keväjä heränes kõik,\nkui tsibihärbläne hõik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pille-Riin Larm kirjutas Sirbis, kuidas on omavahel seotud Juhan Liivi luuleauhinna võitnud Kauksi Ülle luuletus ning raierahu rikkumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNapid võidud võtnud Boston ja San Jose asusid taas seeriaid juhtima\n\n## Põhitekst:\n\nIdakonverentsi poolfinaalis sai Bruins kodujääl Columbus Blue Jacketsist jagu 4:3. Seejuures tõeline väravatesadu oli viimasel kolmandikul, kus mõlemad meeskonnad viskasid kolm väravat. Bruinsi võiduvärava viskas poolteist minutit enne normaalaja lõppu David Pastrnak, kellele see oli mängu teine värav.\n\nBoston juhib nüüd nelja võiduni peetavat seeriat 3:2, järgmine kohtumine peetakse Blue Jacketsi kodujääl.\n\nLäänekonverentsi poolfinaalis oli San Jose Sharks samuti kodus 2:1 parem Colorado Avalanche'ist. Sharksi mõlemad väravad viskas Tomas Hertl, neist viimase kolmanda kolmandiku alguses.\n\nSharks asus samuti seeriat 3:2 juhtima, järgmine mäng peetakse Colorados.\n\nTulemused:\n\nBoston – Columbus 4:3\nBoston juhib seeriat 3:2.\n\nSan Jose – Colorado 2:1\nSan Jose juhib seeriat 3:2.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähoki Stanley karikavõistlustel oli konverentside poolfinaalseeriates võidukad Boston Bruins ja San Jose Sharks, minnes mõlemad taas seeriates juhtima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCeltic tuli kaheksandat aastat järjest Šotimaa meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nCelticu eest skoorisid Mikael Lustig, Jozo Simunovic ja Odsonne Edouard.\n\nLiigatabelis edestab Celtic teisel kohal paiknevat Rangersit nüüd 12 punktiga, kuid kuna Rangersil on mängida veel kolm mängu ehk neil on maksimaalselt võimalik teenida üheksa punkti, pole neil enam võimalik Celticut püüda.\n\nTänavu ka liigakarika võitnud Celtic võib kolmandat aastat järjest teha kolmikduubli, kui 25. mail suudetakse karikavõistluste finaalis alistada Hearts.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval võõrsil 3:0 Aberdeeni alistanud Glasgow Celtic kindlustas võiduga kaheksanda järjestikuse Šotimaa meistritiitli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla vallas hukkus laaduri alla jäänud mees\n\n## Põhitekst:\n\n4. mail kella 22.15 ajal teatas juhuslik möödasõitja, et Rapla vallas Lipa-Lipametsa-Raikküla tee 7. kilomeetril on laadur kraavis. Kohale saabunud politseinikud leidsid kraavist laaduri, mis oli esialgsetel andmetel liikunud Raikküla poolt Lipametsa poole ning kaldunuid seni tuvastamata põhjustel vasakule poole kraavi külili. Juht jäi laaduri kabiini alla ning hukkus sündmuskohal.\n\nLääne prefektuuri välijuht Janno Juuriku sõnul selguvad õnnetuse kõik täpsemad asjaolud kriminaalmenetluses.\n\n\"Politseinikud tuvastasid, et laadurit juhtis 35-aastane mees, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Politseinikud suhtlesid ka firma esindajaga, kellele laadur kuulub ning selgus, et laadur oli firmast võetud omavoliliselt,\" lisas välijuht.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eile hilisõhtul toimus Rapla vallas raske liiklusõnnetus, milles hukkus laaduri alla jäänud 35-aastane mees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Spordipühapäevas\" tuleb juttu jäähokist, sõudmisest ja koolispordist\n\n## Põhitekst:\n\nTondiraba jäähallis peetud maailmameistrivõistluste I divisjoni turniir tõi Eesti meeste jäähokikoondise kõige tähtsamad mängud üle aastate kodurahva ette. Kuidas koondis lisandunud vastutusega toime tuli ja milliseks võib hinnata lõppresultaati?\n\nTänavustel sõudmise maailmameistrivõistlustel jagatakse välja suur osa olümpiakohtadest. Eesti koondis on hooajaks valmistunud varasemast erineva mudeli alusel, sel nädalal peeti Viljandis katsevõistlusi. Lisaks koondise liikmetele räägime sõudmise praegusest seisust Viljandi Sõudeklubi treeneri Ruth Vaariga.\n\nOtepää võõrustas koolinoorte orienteerumise MM-i. Selgitame saates rahvusvahelise koolispordiliikumise eesmärke ja uurime nii Eesti kui välisdelegatsioonide võistlusmuljeid.\n\n\"Spordipühapäeva\" panevad kokku Ragnar Kaasik, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru. Kuulake saadet Vikerraadios pühapäeval, 5. mail kell 18.15.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vikerraadio saates \"Spordipühapäev\" käsitletakse sel nädalal kolme suuremat teemat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoolinoorte orienteerumise MM lõppes rahvustevahelise teatejooksuga\n\n## Põhitekst:\n\nMinutilise kaotusega jäid teiseks prantslane Quentin Andrieux, uusmeremaalane Thomas Brendolise ja soomlanna Matilda Latvala (26:16). Kolmandaks tulid segavõistkondlikus teatejooksus ukrainlanna Daria Berezhna, soomlane Atte Ikola ja uusmeremaallane Aidan Skinner (26:27).\n\nParim eestlasega segavõistkond koosseisus Mihkel Mahla, belglanna Gaëlle Fronhoffs ja hiinlanna Caiyao Guo (29.44) saavutas 14. koha.\n\nTegu oli teatejooksuga, kus tund enne võistlust anti võistkondadele kätte orienteerumiskaardid ja enne starti oli neil võimalus oma teekonnad ja valikud kokku leppida. Kell 11 anti kõigile tiimiliikmetele ühisstart. Kohustuslikus kolmes punktis pidid kõik kolm eri rahvusest tiimikaaslast korraga kontrollpunkti läbima.\n\nEsikolmikusse jooksnud võistlejad sõnasid, et edu tagas kõigi tiimiliikmete tugevustega arvestamine, nende kasutamine ja strateegiline eeltöö.\n\n2021. aastal toimuvad koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused Serbias Belgradis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval toimus Otepääl koolinoorte orienteerumise MM-i viimane võistlus, kus kolmeliikmelised võistkonnad orienteerusid kiiruse peale läbi linna. Kiireima ajaga – 25 minutit ja 16 sekundit – saabusid finišisse prantslane Julien Vuitton, sloveenlanna Zala Zavrl ja hispaanlane Adrian Tamarit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Saar teatas sotside esimeheks kandideerimisest\n\n## Põhitekst:\n\nSellest teatas Saar pühepäeva hommikul sotsiaalmeedias.\n\n\"Vahel võib üksi õnnestuda, sagedasti aga vaid üheskoos. Eduks poliitikas on vaja sageli õnnestuda. Ma tean, et meil on väga head inimesed ja mul oleks suur rõõm koos nendega esimehe rollis meie erakonda ehitada. Ikka selleks, et Eesti ja maailm oleksid sõbralikud paigad,\" kirjutas Saar.\n\nSaar kirjutas, et sotsiaaldemokraatia põhiolemus on otsida ühiskonnas tasakaalu, märgata ja hoolida kõigist ühiskonnaliikmetest ning toetada neid, kes vajavad ning kaitsta neid, keda rünnatakse.\n\n\"Eesti edu ei peitu selles, et õigesti valida, kas edukalt saaks tegutseda start-up või põllumees, end vabalt väljendada räppar või laulukoor, kas head haridust saab Harju-või Võrumaal. Vastupidi- sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et meie vahel oleks vähem \"või\" ja rohkem \"ja\". Vähem olukordi, kus ühe heaolu vastundub teisele ja rohkem neid, kus kõigi heaolu kasvab. Sellist mõtteviisi on Eestile vaja, eriti tänases kiiresti muutuvas, tihti segases ja vastuoludest tulvil maailmas,\" kirjutas Saar.\n\nSotside juhiks kandideerib praeguse seisuga ka Lauri Läänemets. Senine parteijuht Jevgeni Ossinovski ütles, et tema enam sotsiaaldemokraatide esimeheks ei pürgi.\n\nSotsiaaldemokraatide üldkogu toimub 9. juunil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraat Indrek Saar teatas, et kandideerib juunis toimuval üldkogul erakonna esimeheks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAndrei Liimets: õudusfilmide renessanss\n\n## Põhitekst:\n\nEi juhtu sageli, et kevadeks näib aasta olulisim film juba ekraanidele jõudnud olevat. Veelgi märkimisväärsem, kui selleks juhtub olema žanrifilm ja mitte lihtsalt žanrifilm, vaid sageli vähem väärt filmikategooriasse arvatava õudusžanri esindaja.\n\nAimu sellest, miks Jordan Peele'i \"Meie\" 1 sedavõrd suuri sõnu väärib, võib aimata juba silmapaistva kunstilise teostusega filmi alternatiivset reklaamplakatit silmitsedes. Valgel taustal on kaks musta kujundit, mida võib kaugelt pidada tindiplekkideks. Lähemalt vaadates osutuvad need kaheks raskesti eristatavaks näoks, mis moodustavad kokku käärisangad (kääridel on filmis läbivalt tähtis osa). Mustvalgsus, duaalsus, vastandlikkus, kujundlikkus ja tõlgendusvalmidus justkui Rohrschachi testis, kus uuritavad annavad abstraktsetele kujunditele hinnanguid, mida psühhoanalüütiliste meetoditega analüüsitakse – seda kõike peegeldab ka \"Meie\" tervikuna. Tegemist on täieliku vastandiga sellele, mida õudusfilmidele sageli ette heidetakse. Need on lihtsus, odavus, ettearvatavus, banaalsed vahendid vaataja ehmatamiseks ja madal kunstiline tase.\n\nÜhe pere kohtumisest oma verejanuliste teisikutega rääkiv \"Meie\" pole üksik erand. Eelmisel aastal enim laineid löönud filmide sekka kuuluvad näiteks \"Pärilik\" 2 ja \"Vaikne kena kohake\" 3. Veebiveergudel on hakatud rääkima õudusfilmide renessansist, uueks kuld­ajastust, žanri taastärkamisest. Odava sadistliku ekspluatatsiooni juurest on liigutud keerukate psühholoogiliste portreede ja ühiskondlike valupunktide juurde, sest nende mõjusaks avamiseks kipuvad teiste žanrite vahendid tömbiks jääma.\n\nÜhiskonna peegel\n\nTegelikult peaks üllatavalt mõjuma hoopis õudusfilmide sageli labane maine. Tean seda omast käest hästi – veel aastaid viis tagasi kortsutasin isegi kulmu, kui silme ette ilmus esimesena mõni järjekordne kirvemõrvar. Miks peaksin end ometi säärasest sadismist ja kannatusest läbi immutama? Õnneks annab õudusfilmide paremik rohkem häid vastuseid, kui esmalt arvata võib.\n\nÕudusžanri lähtepunktiks on hirm, ja hirm on evolutsiooniliselt üks tugevamaid ja inimsaatust määravamaid tundeid, mille eesmärgiks on ellujäämine. Hirm on üks universaalsemaid nähtusi, mida me kõik kogeme eri puhkudel ja eri vormides ning mille mõistmine peaks toimuma nii isikliku psühhohügieeni kui ka ühiskonna terve toimimise huvides. Hirmude abil on võimalik inimest manipuleerida ja suunata, hirm mõjutab lähisuhteid, hirm kannab poliitilisi valikuid – seega kulub hirmuga sina peale saamine iseenda mõistmiseks ja juhtimiseks hädasti ära.\n\nFilmikunstis on hirmudega tegeletud õudusžanri kaudu algusaegadest peale. Kuigi lätetest võib rääkida juba XIX sajandi lõpust, algavad vähesed väärtfilmiantoloogiad ilma \"Doktor Caligari kabineti\" 4 ja \"Nosferatuta\" 5. 1920ndaid ja 1930ndate algust peetaksegi õudusfilmi esimeseks kuldajastuks, mil ekraanidele jõudsid paljude eelmise sajandi fantaasia­romaanide ekraniseeringud.\n\nEhkki omaaegne vastuvõtt ei olnud kummagi mainitud filmi puhul üheselt soodne, tabasid need ära midagi palju enamat üksnes vaatajani jõudva loo kontuuridest. Nii visuaalne ekspressionism kui ängistav meeleolu on peegeldused toonases Weimari vabariigis levinud lootusetust meeleolust. Esimene maailmasõda oli küll läbi, ent selle halastamatu vari ei olnud kuhugi kadunud, hüperinflatsioon oli alles algamas ja ühe Austria päritolu vuntsikandja manifest ootas kirjutamist, et Euroopa taas pimedusse suruda.\n\nXX ja XXI sajandi esimesi kümnendeid on palju võrreldud ja nende allhoovusi haarab ühiskondlikest meeleoludest endasse ka \"Meie\", mille sotsiaalsed teemad on ühtaegu peidetud rohketesse kujunditesse, ent väljenduvad palju otsesemalt ja nähtavamalt. Jordan Peele'i film väljendab klassi- ja rassiängi, lõhesid ja lootuse kadu. Seda väljendavad nii üldine atmosfäär kui ka tugeva laenguga popkultuurialased viited. Heaks näiteks on stseen filmi algusest, mil väike tüdruk uitab 1986. aastal California rannaribale, seljas Michael Jacksoni \"Thrilleri\" särk. Toonase popikooni ja üleilmse sensatsiooni pärand on nüüdseks vastu­oludest paksult puretud ja pedofiilias kahtlustatud mehe seostamine lastega enam kui problemaatiline. Teine tasand on siin aga Jacksoni vastuoluline tähendus afroameeriklastele, kellele on muusiku pärandi läbi kümnendite järjepidev lammutamine sümboliseerinud valge Ameerika katseid teise nahavärviga elanikkonna popikoon mutta trampida.\n\nKui õudusžanri seostatakse ennekõike väliste hirmudega, pööningul luuravate vaimude ja inimkonda tapma saabunud kollidega – kõige sellega, mis teeb pimeduses häält –, siis õudusfilmi uue tuleku ühiseks nimetajaks on pilgu pööramine sissepoole. Viimaste aastate parimad õudusfilmid ei räägi niivõrd väljastpoolt tulevast kurjusest, vaid vaime, kolle ja kurjameid kasutatakse rohkem kujundlikult. Hea-halva vastandusest ja üheselt mõistetavusest olulisem on ambivalentsus ning süvitsiminek sinna, kust kogetud hirm ja pained üldse alguse saavad. Välisvaenlase otsimisest keerukam on leppimine võimalusega, et kurjus tuleb iseenda seest. \"Meie\" sissetungijad oleme meie ise.\n\nMis teeb pimedas häält?\n\nMaailma kogemise keerukuse ning füüsilises maailmas ja meie peades toimuva ambivalentsusega mängib edukalt näiteks paljukiidetud \"Nõid\" 6, milles usklik perekond otsustab fundamentalistliku isa eestvedamisel 1630ndate Uus-Inglismaal asunike hulgast lahkuda. Üksi keset metsi jäetuna hakkavad perekonda kummitama salapärased jõud, imikueas perepoeg kaob ning tekib kahtlus ega tema õde ole nõid.\n\nLavastaja Roger Eggersi kunstiliselt muljetavaldav ja detailselt ajastutruu debüütfilm ei tegele niivõrd üleloomulike jõudude kui sellisega, vaid annab edasi pealtnäha minevikku jäänud maailmatunnetust, kus tundmatu ja hirmutava maailma mõtestamiseks annavad peamise, kui mitte ainsa, juhtnööri religioosne dogma ja halva endega müüdid. Samasugusest kratipõhisest ja maagilisest maailmakogemisest räägib õigupoolest ka näiteks Rainer Sarneti \"November\" 7, kus samuti õudusžanri vahendeid oskuslikult rakendatakse.\n\nÕudusžanr pakubki vahendeid, kuidas anda edasi psühholoogilisi ja tunnetuslikke tasandeid, mis muidu jääksid kõrvaltvaatajale aimamatuks ja kättesaamatuks. Mitte üksnes minevikus, vaid siin ja praegu. Viimase kümnendi üheks hinnatuimaks õudusfilmiks kerkinud \"Babadook\" 8 on pealtnäha sirgjooneline kolli- horror, kus üksikema ja tema poega asub kiusama müstiline varjudes luurav olend härra Babadook. Hirm, äng ja segadus on siin tõepoolest eesmärgiks, aga mitte lihtsalt vaatajale teravate kogemuste pakkumiseks, vaid tugeva empaatiaharjutusena. \"Babadookis\" räägitakse mitte niivõrd vastasseisust kurja välise olendiga, vaid heitlusest sisedeemonitega. Filmi õõv – tegemist on tõesti viimaste aastate ühe kõige vahetumalt luudeni hirmutava linalooga – peegeldab ennekõike peategelase peas toimuvat. See on lugu üksindusest, depressioonist, sisepingest halvatud saamisest. Film annab mõjusalt edasi, kuivõrd raske ja hirmutav on vaimsete probleemidega või lihtsalt kohutava koormaga üksi jäetud inimese maailm, kellesarnaseid kipub ühiskond liiga sageli kas tähelepanuta jätma või hoopis ala- ja naeruvääristama.\n\n\"Babadookil\" on tugev soopoliitiline tahk, mida filmis küll ei rõhutata, kuid mida on kerge märgata, arvestades, kui palju kannatavad naised koduvägivalla, füüsilise ja vaimse terrori käes. Nendele radadele on veelgi julgemalt astunud iraani päritolu Babak Anvari HÕFFilgi linastunud \"Varju all\" 9, kus räägitakse samuti ema ja tütre heitlusest kurjade vaimudega. Sellest, mis, on veelgi olulisem see, kus ja millal. Film leiab aset 1980ndatel Saddam Husseini juhitud Iraagi pommitamise alla sattunud Teheranis. Ehkki taustamütoloogia jutustab tuulega saabuvatest ja inimelude kallale kippuvatest džinnidest, on filmi teemad käegakatsutavalt maised – sõjaolukorrast tekkinud trauma, poliitiline repressioon, peategelase hirmude eiramine patriarhaalses ühiskonnas.\n\nVärskeks näiteks sellesarnaste teemade käsitlemisel on tänavusel HÕFFil linastunud \"Tuul\" 10, mis viib vaataja XIX sajandi lõpuaastate Metsikusse Läände, kus naine jääb üksinda keset kõledaid preeriatuuli. Taas on välistest ohuallikatest olulisem see, mis toimub seespool – eraldatus, paranoia, sünnitusvastutuse ja kohusekoormaga üksi jäämine, aeglaselt murenev psüühika.\n\nHiilgus ja langus\n\nTasub tähele panna, et neli viimati nimetatud filmi on kõik lavastaja­debüüdid. Koomikuna tuntust kogunud Jordan Peele'ile on \"Meie\" aga alles teine lavastaja­töö. Õudusest ongi saanud tänu truule žanripublikule ja võimalusele oma änge väljendada noortele lavastajatele atraktiivne uks filmitööstusse. Õudusfilmi kerkiva maine kiuste on raskem näha end juba kehtestanud nimede, filmimaailma cristophernolanite ja stevenspielbergide liikumist õudusžanri juurde.\n\nOmeti oli see tavaline õudusžanri teiseks kõrgajaks peetavatel 1970.–1980ndatel, mil valmisid teiste seas William Friedkini \"Vaimude väljaajaja\" 11, Tobe Hooperi \"Texase mootorsaemõrvad\" 12, Brian De Palma \"Carrie\" 13, Ridley Scotti \"Tulnukas\" 14 ja Stanley Kubricki \"Hiilgus\" 15. Ehkki ajastu märksõnadeks olid teispoolsuse vaimud ja \"Texase mootorsaemõrvad\", mis juhatasid teed võigaste rapperite lainele, ühendab neid filme tugev psühholoogiline ja sotsiaalne tunnetus, mis taastas pärast külma sõja paineid väljendavate kolliõudukate aegu mõneks ajaks õudusfilmide intellektuaalse ja kunstilise tõsiseltvõetavuse.\n\nTagantjärele tuleb nentida, et žanrile tegi lõpuks tahtmatu karuteene kultushitiks kujunenud John Carpenteri \"Halloween\" 16, mis on saanud kahekohalise arvu lamedaid järgesid ning kordades rohkem veelgi odavamaid kopeerijaid. Friedkini-Kubricki vormimeisterlikkuse ja psühholoogilise mitmetasandilisuse asemel said populaarseks kõiksugu maskis-tüüp-ajab-noori-tüdrukuid-noaga-taga lood. Hoolimata oma mõjukusest ei ole ka esimene \"Halloween\" mingi meistriteos ja mõjub üsna üheplaanilise sadismina, koopiad vastutavad aga suuresti žanri maine liikumisest väärtlavastajate lemmikpaigast rämpsžanri alla.\n\n1990ndatel andsidki selles žanris tooni pikaks venitatud ja suuresti teismelisele publikule rihitud seeriad, pisut tõsiseltvõetavama näitena \"Karje\" (\"Scream\", neli osa ja telesari) ja vähem tõsiseltvõetavama näitena \"Ma tean, mida sa tegid eelmisel suvel\" (\"I Know What You Did Last Summer\", kolm osa). Korraks lõi kaardid pisut sassi toona ülišokeerival moel ehedalt mõjunud \"Blairi nõiafilm\" 17, mis tõi aga omakorda kaasa terve kümnendi jagu üha banaalsemaid käsikaameraga filmitud katsetusi, nt \"Paranähtuste\" seeria (\"Paranormal Activity\", kuus osa). Sinna vahele veel hulk tarbetuid uusversioone pea igale kunagisele kultus- horror 'ile, sealhulgas \"Texase mootorsaemõrvadele\". Olgu lisatud, et \"leitud materjali\" (found footage) alamžanr võimaldas vähemalt väljaspool Hollywoodi, Hispaanias saada maha ülikõheda zombimäruliga \"Rec\" 18, mis aga on nüüdseks saanud – ära arvasite! – kolm tarbetut järge.\n\nÕigupoolest ei ole üha ja üha samu vaimu- ja mõrtsukalugusid taaskäitlev, kopeeriv ja seeriatena tootev osa õudusžanrist kuhugi kadunud. Värskeim (üldiselt hästi vastu võetud, siinkirjutaja meelest maitselagedalt julm) \"Halloweengi\" tuli alles eelmisel aastal. Üle ootuste edukaks on aga osutunud näiteks \"Patu­kahetsuse\" seeria (\"Purge\", neli osa ja telesari). Ainuüksi selle seeria sees võib vaid mõne aasta lõikes näha, kui palju tõsisemaid ambitsioone on õudusfilmidesse taas tekkinud. Klassikalise sissetungipõnevikuga alanud seeria on kujunenud Ameerika ühiskonnakriitiliseks satiiriks, kus tänu iga-aastasele politseivabale päevale saab igaüks välja elada oma kõige tumedamaid tunge. Järjed on suunanud tähelepanu üha enam päevasündmustele, poliitilisele populismile ning massidega manipuleerimisele.\n\nHädavajalik žanr\n\nIlmselt dikteeribki ümbritseva maailma kasvav ärevus – viimaste aastate märksõnadeks on polariseerumine, lõhestumine, tsensuur, äärmuslus, diktatuurihirm – suuresti õudusfilmide üha päevakajalisemaid teemasid ja ühiskonnakriitilisemaid kihte. Kui muus osas on kõigi uue põlvkonna õuduslavastajate vahel raske seoseid leida, mingist liikumisest pole siin juttugi, siis seob nende filme ennekõike siiras huvi enda ümber ja inimeste sees toimuvat lahti mõtestada. Taas on parimaks näiteks sellest Jordan Peele, kellest on kujunenud äkitselt žanri eestkõneleja.\n\nTema debüüt \"Kao ära\" 19 rääbib tuttavliku struktuuri kaudu kõike muud kui žanris tuttavatel ja turvalistel teemadel. Tegu oli üllatavalt mitmekihilise ja nutika Ameerika rassisuhete satiiriga, kus ei lepita vaenlasekuju otsimisega \"lõunaosariikide rassistlike matside\" seast, vaid peegeldatakse end progressiivseks pidavate liberaalide silmakirjalikke hoiakuid. Kui sügiseste väärtfilmide ja suviste popkornimärulite vahel žanrifilmi hüppelauaks saanud kevadperioodil linastunud film lõpuks parima filmi Oscarile nimetati ning stsenaariumipreemia ka võitis, oli see kui aastaid oodatud sümboolne kinnitus, et žanri­skeptiline filmitööstus on andnud oma tunnustuse õudusfilmi uuele tulekule.\n\nÕigupoolest on õudusfilmi vahendeid ja mõju igal pool – juba mainitud \"November\", Darren Aronofsky identiteedist ja lõhestumisest rääkiv draama \"Must luik\" 20, sama lavastaja ökoallegooria \"ema!\" 21 või ühe alkohoolikust vanema naise maailmakogemust kujutav draama \"Krisha\" 22. Viimase autor Trey Edward Shults lavastaski muide järgmiseks põneviku \"See saabub öösel\" 23, kus vaadatakse populaarset apokalüpsise-pandeemia-zombižanri läbi äärmiselt realistliku, kõheda filtri, kus kõigi väliste hirmutajate asemel on inimesele hundiks ikkagi ennekõike teine inimene.\n\nNäib, et ehkki odavalt toodetud rapperid on alati menukad olnud, hakkab publik ka suurema kunstilise ambitsiooniga õudusfilmiga vaikselt kaasa tulema. Oma eelarve mitmekümnekordselt tasa teeninud \"Meie\" purustas USA kinokassas kõigi aegade avanädalavahetuse tulurekordi algupärandist õudusfilmi kohta. PÖFFil sai möödunud aastal ühe kahest publikupreemiast tugevate õudussugemetega Poola draama \"Libahunt\" 24 – film, kus räägitakse koonduslaagrist vabanenud lastest, kes satuvad mõisahoones vastamisi karja verejanuliste huntidega. Kogu tumeduse juures on tegemist ühe eelmise aasta kõige väestavama ja vabastavama vaatamisega, mis sundis tegelased vastamisi kõige kohutavama mõeldava trauma, kõige sügavamate hirmudega ning sellest tugevamana väljuma.\n\nJa kes arvavad, et õudusfilm peab olema üksnes tõsine, siis tänavuse HÕFFi avas kodumaine lühifilm, visuaalselt nutikas ja läbivalt vaimukas \"Karv\" 25 ning lõpetas möödunud filmiaasta üks eredamaid elamusi, iseseisvale filmitegemisele kummardav leidlik ja hirmnaljakas \"Las kaamera käib – zombid!\" 26.\n\nParimad õudusfilmid ei võtagi eesmärgiks vaatajat kartma panna, temas hirmu tekitada, nagu paljud õudusskeptikud pelgavad. Parimates õudusfilmides ei ole hirm eesmärk, vaid vahend rääkida millestki muust, olgu ühiskonnas peituvatest pingetest, psühholoogilistest probleemidest, traumast või kohtumistest meile tundmatu, võõristava, hirmsa, teistsugusega. Sellega tuleb elus tegeleda kogu aeg, filmid pakuvad aga võimaluse neid olukordi oma peas võrdlemisi ohutult läbi mängida, teistsuguseid perspektiive näha. Väga võimalik, et kõige madalama žanri asemel on õudusfilm tänapäeval kõige vajalikum žanr.\n\n1\"Us\", Jordan Peele, 2019.\n\n2\"Hereditary\", Ari Aster, 2018.\n\n3\"A Quiet Place\", John Krasinski, 2018.\n\n4\"Das Cabinet des Dr. Caligari\", Robert Wiene, 1920.\n\n5\"Nosferatu, eine Symphonie des Grauens\", Friedrich Wilhelm Murnau, 1922.\n\n6\"The Witch\", Robert Eggers, 2015.\n\n7\"November\", Rainer Sarnet, 2017.\n\n8\"The Babadook\", Jennifer Kent, 2014.\n\n9\"Under the Shadow\", Babak Anvari, 2016.\n\n10\"The Wind\", Emma Tammi, 2018.\n\n11\"The Exorcist\", William Friedkin, 1973.\n\n12\"The Texas Chain Saw Massacre\", Tobe Hooper, 1974.\n\n13\"Carrie\", Brian De Palma, 1976.\n\n14\"Alien\", Ridley Scott, 1979.\n\n15\"The Shining\", Stanley Kubrick, 1980.\n\n16\"Halloween\", John Carpenter, 1978.\n\n17\"The Blair Witch Project\", Daniel Myrick & Eduardo Sanchez, 1999.\n\n18\"[Rec]\", Jaume Balaguero & Paco Plaza, 2007.\n\n19\"Get Out\", Jordan Peele, 2017.\n\n20\"Black Swan\", Darren Aronofsky, 2010.\n\n21\"mother!\", Darren Aronofsky, 2017.\n\n22\"Krisha\", Trey Edward Shults, 2015.\n\n23\"It Comes at Night\", Trey Edward Shults, 2017.\n\n24\"Wilkolak\", Adrian Panek, 2018.\n\n25\"Karv\", Oskar Lehemaa, 2019.\n\n26\"One Cut of the Dead\", Shin'ichirô Ueda, 2018.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pärast mitut tõusu ja langust on õudusfilmidel alanud uus kuldajastu ja neist on võimatu mööda vaadata ka žanrikaugel publikul, kirjutas Andrei Liimets Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseminister Luik: Kevadtorm on erakordselt oluline õppus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu arvates on tegu erakordselt olulise õppusega. Me saame siin harjutada nii staabi tööd kui juhtimist, sest selliste suurte väeüksuste puhul on juhtimine ning lahingvälja haldamine need teemad, mida on kõige lihtsam just säärast tüüpi õppuse puhul harjutada,\" ütles kaitseminister Jüri Luik tänasel visiidil Kevadtormi õppuse aladele.\n\n\"Lisaks saame harjutada kõike seda, mida peab tegema kriisiolukorras Eesti kaitsevägi ja sama oluline, me saame ka harjutada koostööd meie liitlastega. Liitlased on siin samuti väga massiivse osavõtjaskonnaga, erinevate väeliikide ja tehnikaga,\" ütles kaitseminister kinnitades, et õppus Kevadtorm peab kindlasti ka tulevikus jätkuma.\n\nÕppust külastanud peaminister Jüri Ratas avaldas omalt poolt tänu ka kõigile nendele peredele, kelle pereliikmed on õppusel vabatahtlikult. \"Olen tänulik ka nendele tööandjatele, kes on lubanud oma inimesed ära. Siin ei saa kindlasti mainimata jätta ka tänu maaomanikele, kes lubavad selliseid õppuseid üldse korraldada,\" ütles Ratas lisades, et ka liitlaste osavõtt õppusest on märgiline.\n\n\"See näitab seda, et Eesti on kaitstud ja Eesti inimesed saavad elada rahulikult ja rahus, sest meil on endal väga tublid, maailma parimad võitlejad ja sõdurid ning meil on ka tugevad liitlased. Ja see on ju NATO peamine soov, et tagada rahu ning muidugi on väga hea näha siin ka oma lähimaid naabreid soomlaseid,\" lisas peaminister.\n\nEsimene õppuse nädal on peagi seljatatud ning kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul on see möödunud plaanipäraselt. \"Etapp, mis puudutab praegu staapide väljaõpet, ma arvan on õnnestunud. Õppus ise läheb hästi ja nagu plaanitud,\" ütles kindralmajor Herem.\n\nÕppust Kevadtorm külastasid peaminister Jüri Ratas, riigikogu kaitsekomisjoni liikmed, diplomaadid, kaitseatašeed, liitlaste kõrged esindajad, kaitseminister Jüri Luik, kaitseväejuhataja kindralmajor Martin Herem, kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk jpt.\n\nEsmaspäeval alanud õppusel Kevadtorm osaleb kokku üle 9000 kaitseväelase ligikaudu 17 erinevast riigist. Õppusesse panustavad nii maavägi, õhuvägi kui merevägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.\n\n29. aprillist kuni 17. maini kestva kaitseväe õppuse Kevadtorm 2019 põhiraskus langeb eelkõige Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimub Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel külastasid kaitsevaldkondade juhid Kevadtormi õppuse alasid ning rõhutasid oma sõnavõttudes kõigi elanike panust õppuse edukaks toimumiseks ning kuidas avaldab see mõju Eesti kaitsejõu arengule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHeas hoos Raieste aitas Baskonia duubli neljanda järjestikuse võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus alustanud Raieste teenis võitjate ridades 29 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta kümme punkti (kahesed 4/11, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2), võttis seitse lauapalli, jagas kaaslastele neli resultatiivset söötu ja tegi kolm vaheltlõiget. Negatiivse poole pealt tegi 20-aastane Eesti koondislane kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nBaskonia duubelmeeskond hoiab nüüd üks voor enne põhihooaja lõppu tugevuselt kolmanda liiga ehk LEB Plata alumises grupis 12 võidu ja üheksa kaotusega viiendat kohta. Menorca on 13 võidu ja kaheksa kaotusega kolmandal kohal.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sander Raieste koduklubi Baskonia duubelmeeskond sai laupäeval Hispaania tugevuselt kolmandas liigas neljanda järjestikuse võidu, kui võõrsil mängiti 75:66 üle Menorca.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavu on liikluses elu kaotanud 19 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nJaanuarist aprillini juhtus 344 rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada 435 inimest ja hukkus 19. Surma saanutest seitse olid jalakäijad, vigastatute hulgas oli neid 87. Neist omakorda 23 olid jalgratturud.\n\nAasta varem juhtus jaanuarit aprillini 347 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus 20 ja said vigasdtada 449 inimest.\n\nPolitseikapten Sirle Loigo sõnul on ilusad ilmad on toonud liiklusesse erinevas vanuses jalgrattureid, kuid kahjuks näitab liiklusõnnetuste statistikast, et autojuhid ja jalgratturid ei oska tihtipeale teineteisega teel arvestada.\n\n\"Aprillis hakkab silma eelkõige kaherattalistega toimunud liiklusõnnetuste rohkus eelmise aasta aprilliga võrreldes. Kokku sai aprillikuus kannatada 17 jalgratturit, kelle hulgas oli kuus last vanuses 6-13 aastat, ja ka 12 mootorratturit,\" ütles Loigo BNS-ile.\n\n\"Kaherattaliste hooaeg on alles alanud ja pikk suvi on ees, seega palume nii autojuhte kui ka rattureid olla tähelepanelikud ja viisakad liikluses, eriti väikeste liiklejate suhtes, kes ei oska alati kõike teel toimuvat tähele panna,\" lisas Loigo.\n\nTema sõnul on oluline roll kokkupõrke vältimises piirkiirusest kinnipidamine ja mitte tegelemine kõrvaltegevustega roolis, et ootamatu olukorra tekkimisel oleks piisavalt aega pidurdada ja kõige hullemat ära hoida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu esimese nelja kuuga kaotas liikluses elu 19 inimest ehk ühe võrra vähem kui aasta varem sama ajaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 teemaõhtu tähistab Ain Lutsepa 65. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lutsepa lugu\"\n5. mail kell 19:30\n\nAin Lutsepp on Eesti rahva mällu sööbinud eelkõige Tõnissonina. Tänaseks on see suurepärane näitleja aga jõudnud juba üle kahekümne aasta teatripublikut rõõmustada, lisaks veel aukartustäratav arv filmirolle. Sellele vaatamata on Ain tagasihoidlik mees ega armasta intervjuusid anda. Seekord ta siiski räägib. Räägib oma lugu ja seda lugu täiendavad tema kolleegid, sõbrad ning perekonnaliikmed. Režissöör Anu Aun. Tootja Luxfilm OÜ.\n\n\"Kui me Moonsundi Vasseliga pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta\"\n5. mail kell 20:30\n\nEesti Draamateatri etendus. Komöödia perest, kes on pähe võtnud keset tühja välja seisvasse vanasse mõisamajja hotelli ehitada ja vanameestest, kes tulevase hotelli ees kotitäit kreeka pähkleid maha müüa püüavad. Madis Kõivu komöödia lavastaja ja muusikakujundaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Airi Eras. Esietendus Eesti Draamateatri suures saalis 9. juunil 1999.\n\n\"Lutsepapäev\"\n5. mail kell 22:50\n\nSee, et Ain Lutsepp on mänginud võimsaid rolle Priit Pedajase lavastustes on üldteada. Mida need mehed aga omavahel ja ilma tekstiraamatu vahenduseta räägivad, pole teatriseinte vahelt siiani kaugemale jõudnud. Lutsepapäeval avanevad nii mõnedki teatrikulissid ja meil on võimalus olla kui kärbes seinal.\n\n\"Odav spetsialist\"\n5. mail kell 23:20\n\nLugu koolidirektorist, kes tütre nõudmisel soovib paigaldada oma majja soojaveesüsteemi. Lõpuks õnnestub tal naabri abiga hankida üksiküritajast töömees, kes teeb odavaima pakkumise. Martti Joenpolvi samanimelise novelli põhjal seadis televisioonile Anja Kolehmainen, tõlkis Endel Mallene, muusika autor Tony Edelmann. Osades Ain Lutsepp, Ago-Endrik Kerge ja Katariina Lauk. Režissöör Jukka Sipilä, toimetaja Hanneli Reili.\n\n\"Teatriaasta 12 kuud: Draamateater\"\n6. mail kell 00:10\n\nKusagil sosistavad seinad, kusagil surisevad õmblusmasinad, kusagil pannakse lava üles, kusagil aetakse eesti asja, kusagil tehakse proove, kusagil müüakse pileteid, kusagil ekperimenteeritakse, kusagil grimmeeritakse, kusagile koguneb rahvas, kusagil sünnivad staarid, kusagil on igal õhtul õhus väike ime. Kõik ühes majas - Eesti Draamateatris. Dokumentaalfilmi Eesti Draamateatrist panid kokku Anneli Saro ja Marje Jurtšenko. Produtsent Kaspar Kaljas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "6. mail saab Ain Lutsepp 65-aastaseks ning seetõttu on ka 5. mail ETV2 teemaõhtu pühendatud just temale. Näitamisele tulevad nii temaga tehtud intervjuusaated kui ka telelavastused, kus ta on kaasa löönud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNoored Eesti kabetajad võitsid EM-ilt seitse medalit\n\n## Põhitekst:\n\nTurniir algas välkkabega, kus U-14 vanuseklassis saavutas Priit Lokotar Nõmme Kabeklubist kolmanda koha, sama tulemuse sai U-17 vanusegrupis Triinu Jalg Jõgeva kabeklubist ning U-19 vanuses saavutas samuti Jõgeva Kabeklubisse Merilii Jalg teise koha.\n\nVõistlus jätkus kiirkabega, milles eestlased olid samuti edukad. Priit Lokotar ning Triinu Jalg võitsid mõlemad pronksmedalid.\n\nViimasena leidis aset pika ajakontrolliga turniir, kus nii Lokotar kui ka Jalg võitlesid välja hõbemedalid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bulgaarias Kranevos peetud noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises kabes esindas Eestit neli noorsportlast – Armin Ademar Tiido, Priit Lokotar, Triinu Jalg ning Merilii Jalg –, kes saavutasid kokku seitse auhinnalist kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeelis Oidsalu: põhiõigused ei ole maailmavaate küsimus\n\n## Põhitekst:\n\nMeelis Oidsalu teame me küll vist eelkõige üsna terava sulega teatrikriitikuna, aga ta võtab ajakirjanduses sõna ka päevakajalistel teemadel. Ennekõike on ta aga riigiametnik, kes on täitnud juba alates 2000. aastast kaitseministeeriumi erinevaid (aga üha kõrgemaid) ametikohti. Kohe endise NO99 maja kõrval avanevadki mulle \"süvariigi\" hästi turvatud väravad ning pikad trepid ja koridorid toovad mind lõpuks kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri kabinetti.\n\nKäisid märtsis rahvusringhäälingu eetris, et kommenteerida Juhan Ulfsaki teatriauhindade üleandmisel peetud ühiskonnakriitilist kõnet. Sa olid selles saates üllatavalt kriitiline ja avameelne meie lähituleviku suhtes. Mil määral sa oled pidanud oma poliitilisi väljaütlemisi tööl kooskõlastama või selgitama?\n\n\"Ringvaate\" saatesse kutsuti mind teatrikriitikuna näitleja poliitilist avaldust kommenteerima. Ka enda poliitiliste avalduste puhul on minu n-ö vangist-vabaks-kaart olnud kriitikustaatus. Samas on mulle kriitikuna teinekord nina peale visatud, et Oidsalul on hea laiata, ta ei pea kultuuriinimestega iga päev koos töötama. Saates avaldust tehes oli vist esimest korda olukord, kus ka mul endal oli midagi kaalul. Tõsi, pärast Kenderi protsessil osalemist küsiti mu ülemuselt, et mida teie asekantsler seal kohtus teeb, miks ta niimoodi riigi vastu tunnistab, aga ma arvan, et inimõigused on teema, mille eest avalik teenistuja mitte ainult ei või, vaid peab rääkima, isegi kui tema avaldus läheb poliitiliseks.\n\nNii et sinu jaoks ei ole nende rollide vahel – kust lõppeb kriitik ja algab ametnik, kust see, kes ühiskondlikel teemadel avameelselt sõna võtab – vastuolu?\n\nOtseselt ma vastuolu ei näe. Minu arust toimib see umbes samamoodi, kui oled näiteks poemüüja. Sul on oma poliitilised vaated, mida sa avaldad kuskil aktiivse ühiskonnaliikmena, aga kui hakkad kohtlema poes kliente vastavalt oma meeldimistele, siis varem või hiljem saad kinga ja ka asja eest, sest isegi poemüüjalt oodatakse, et ta suhtuks klientidesse võrdselt ega alandaks inimesi. Igal bürokraadil on oma poliitilised eelistused, aga need ei tohi kallutada tema otsuseid. Siin on tegelikult pretsedent olemas: Toomas Mattson riigikontrolli kommunikatsioonijuhina. Tema peale kaevati, kuna ta kommenteerib oma Facebooki lehel poliitilisi teemasid, et kuhu see kõlbab. Rahandusministeeriumi eetikakomisjon aga otsustas, et see on normaalne, kui ametnikul on oma arvamus ja ta väljendab seda. Küsimus on selles, kas ta on oma töös erapooletu. Julgen öelda, et mina olen.\n\nEKRE viimaseaegseks meelissõnaks on kerkinud \"süvariik\" (varasemate \"kartellierakondade\" asemele ja \"peavoolumeedia\" kõrvale). Kas sina tead, mida see uus süvariigiametnikust \"vaenlane\" endast kujutab?\n\nKui termini kasutaja peab silmas, et mingid ametkondade tasemel tehtud otsused ei ole olnud piisavalt läbipaistvad või et ametkonnad varjavad infot, mis peaks olema seaduse järgi avalik või avalikkuse huvides varjamatu, siis, by all means, tulebki süvariiki paljastada ja peksta. Eesti haldusaparaat on piisavalt suur, et ka siin võiks selliseid tendentse avalduda. Ka bürokraadid teevad vigu, aga selleks ongi mõeldud kohus ja kaebemenetlused. Hoopis teine olukord on see, kui mõiste kasutaja väidab, et riigiasutus olemuslikult või riik kui selline on kahtlane üksus, mida ei tohiks üldse usaldada, või et kaebeõigused on pelgalt formaalsed ja kohtuid ei tohiks usaldada. Usaldussuhete süsteemne lõhkumine ja paranoia külvamine ei ole sama mis riigi toimimises läbipaistvuse nõudmine. Need on kaks vastandliku suunitlusega tegevust.\n\n\"Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile.\"\n\nKui aga küsida, kui kõvasti saab EKRE nüüd seda \"süvariiki\" lammutama hakata, siis ma ütleks, et Eestis on tekkinud pärast taasiseseisvumist esimest korda olukord, kus võimude lahususe põhimõte pannakse tõenäoliselt senisest märksa enam proovile. Samas on meie seadustes selliseid tekkida võivaid probleeme mingil määral ette nähtud, sest ka ametnikel on poliitikute üle järelevalvekohustus. Näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse §53 (\"Kantsleri pädevus\" – toim.) sätestab, et mitte minister ja poliitik ei tee ainult järelevalvet ametniku üle, vaid ka kantsleril on kohustus jätta ministri määrus või korraldus kooskõlastamata, kui see on ebaseaduslik või vastuolus põhiseadusega, ning edastada ka õiguskantslerile info, et minister ei käitu seadus- või põhiseaduspäraselt. Ametkonnad peavad hakkama seda kohustust endale rohkem teadvustama. Mina arvan, et kõik Eesti kantslerid ei ole selleks valmis.\n\nKas tulevik on tume?\n\nEi, seda ma ei ütleks, pigem on probleem selles, et poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg. Tutvusin hiljuti lähemalt Edgar Valteri \"Pokuraamatuga\". Pokudel hakkab nimelt ebamugav seal, kus nad elavad (naerab). Metsavälult kaob vesi ära ja nad ei saa enam varbaidpidi vees olla, nad ei saa enam toitaineid kätte, ja siis nad lähevad endale uut kodu otsima. Nende retk näeb välja selline, et nad peatuvad aeg-ajalt mõne järjekordse välu ääres ja vaatavad, kas tuleb \"see tunne\" peale või mitte, vaatavad üksteisele otsa. Seal oli tore lause, et pokurahvas kuulas pokurahvast. Nad kuulasid iseennast, et kas see on koht, kus me peame olema. Mulle tundub, et meil on ka mõnes mõttes varbad ja tallaalused kuivale jäänud ning nüüd kõik kihelevad kuhugi, aga Jüri Ratase valitud välu ei ole päris kindlasti see metsavälu, kuhu oleks mõtet järgmiseks neljaks aastaks pidama jääda, lootes, et piisaval hulgal pokudel tuleb peale õige meie-tunne.\n\nJüri Ratase puhul on probleem see, et ta käitub ja mõtleb endiselt nagu omavalitsuse juht. Eestis on mingil seltskonnal olnud alates Euroopa Liiduga liitumisest kogu aeg mentaliteet, et meie võime siin Eestis ju endale natukene seda tormi veeklaasis lubada, küll nad seal Läänes hoiavad meid õigel teel. Märt Väljataga rääkis ka hiljuti, et kuskil oleks justkui mingi kaitselüliti; küll seal Brüsselis on lüliti, et kui siin Maarjamaal päris nihu läheb, siis nad juhatavad meid tagasi õigele kristlikule rajale. Jüri Ratas ei saa aru, et linnapeana võis ta Savisaarevaimus sellist paralleel-Eestit katsetada – võib-olla ongi hea, kui sul on suurema sees mingi väiksem n-ö katseühiskond ja saad seal erinevaid poliitikaid inkubeerida –, aga kui oled juba peaminister, siis räägime hoopis teisest tasemest – tasemest, kus nende tormide tekitamine on märksa suurema mõjuga. Eesti kui riik on üks euroopluse tuleviku mõjutajaid, Euroopa poliitilise kontinendi saatuse ja näo kujundajaid. Minu meelest ei ole Ratas aru saanud, et tal pole vastutus mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ees. Riiki juhtides ei saa mõelda nagu omavalitseja.\n\nKõige traagilisem on paljude jaoks vist just see, et toimuv ei ole demokraatia sees paratamatu.\n\nEi olegi, see on teadlik valik! Ja kõige naljakam on asja juures see, et just Ratase erakond koos tema endaga kaotab sellest kõige rohkem. See, et ta sidus kohaliku omavalitsuse valimised EKRE nõudmisel hääletusega abielu traditsioonilisuse küsimuse üle, on ju puhtalt EKREle kaartide kättemängimine ka kohalikeks valimisteks. Kas ta arvab, et vene tiib jääb siin kogu asja lõpuni kaasa mängima, kui Helmed üha rohkem räuskavad? See seltskond ei kavatsegi oma räuskamist maha keerata, sest puudub igasugune poliitiline loogika, miks nad peaksid seda tegema. Nad kütavad edasi. See kõik on vesi nende veskile – selles mõttes ei näita Ratas end kogenu ja targana.\n\nJa minus tekitab see pingeid ka minu ametikohast lähtuvalt. Meil on Tapal vahelduva eduga 800–1000 briti sõdurit. Britid on saatnud (rõhutab iga sõna eraldi), püsivalt, siia, terve pataljoni. Raskesti relvastatud, tankide, helikopterite ja muu ilusaga. Kui ma küsiksin näiteks sinu käest, et kuule, kuidas oleks, kas tahaksid Tapale tööle minna?\n\nNo Tapa ei oleks geograafiliselt mu esimene valik.\n\nNo just, aga nüüd me järsku näeme, et meie liitlased on siin. Nad on hambuni relvastatud. Selle kõige siin hoidmine maksab Suurbritannia valitsusele tohutuid summasid. Meil endal ei ole lihtsalt raha, et sellist suurt mehhaniseeritud jalaväepataljoni püsivas valmiduses hoida. Ja kui sa küsid, miks nad siin on, siis see ei ole ju tingitud sellest, et Eesti on nii äge koht ja Tapa on selle ägeda koha kõige ägedam nurk või et siin on palju naftat või Lääne strateegilised huvid, et kui selle nüüd kaotame, siis on puuks. Siin ei olda ka raha pärast, et kaitsta mingite ettevõtete huvisid. Nad on siin ainult seetõttu, et paikneme ühes väärtusruumis ja brittide jaoks on need väärtused nii olulised, et nad toovadki pataljoni siia, et Eesti saaks selles väärtusruumis püsida. Kui hakkame nüüd järsku avalikult räuskama, et kuule, me tegelikult ei taha vist üldse selles väärtusruumis olla, siis… Piinlik oleks, kui ühtäkki selgukski, et meie liitlased usuvad meisse rohkem, kui me ise julgesime seda teha.\n\nKas nelja aastaga saab teha riigile nii palju kahju, et meid võidakse sellest väärtusruumist välja arvata?\n\nEi, nelja aastaga ei saa, juba põhiseaduse muutmine võtab nii palju aega. Põhjus, miks EKRE asju nii julgelt väljendab, on ju see, et nad tajuvad ise ka, et neil ei lasta kõike seda teha, mida nad räägivad. Selles mõttes on neil turvaline räusata – see ei ole nende jaoks justkui päris. Aga see on turvaline ainult neile.\n\nSeesama omavalitsuse sündroom?\n\nTäpselt, et küll riigi tasandil asi kuidagi ära klatitakse. Seda läbinähtavam peaks aga Ratase jaoks olema ka see oportunism, sest taolisel käitumisel on Euroopas ja maailmas oma hind. Kui on kriis, kui on päris sõda, siis nägime ju Ukraina ja isegi Gruusia puhul, et suuresti tulenes ettevaatlikkus seoses nende riikide aitamisega sellest, et kohe oli vabandus varnast võtta: aga nad ise käitusid ebastabiilselt, nad ise ei olnud kõige õilsamal väärtuskursil. See tuleb ülikergelt.\n\nKas see paistab nüüd ka meie suhtes juhtuvat; et me ei ole enam kõige õigemal kursil?\n\nNo täpselt, kui me nii jätkame ja kui see jõuab rahvusvahelisele tasandile – veel ei ole jõudnud, aga kui see jõuab sinna –, siis mingil hetkel öeldaksegi, et kuulge, minge metsa. Mis eristab meid siis kokkuvõttes PutiniVenemaast, kui me peaks hakkama kunagi EKRE sõnade järgi elama? Mis see on siis? Venemaal on ka väga palju liberaale, inimesi, kes hindavad vabadusi, aga režiim on selline, nagu ta on. Meil võivad ka põhimõtteliselt moodustada 90% valijaskonnast liberaalid, aga kui valitsus on selline, siis sa satud ikkagi ühel hetkel ühte potti Putini režiimiga.\n\nEero Epner osutas hiljutises intervjuus, et paljud kultuuriinimesed tunnevad kergendust pärast seda, kui selgus, et kultuuriministeerium läheb Isamaale, mitte EKREle. Samas on tulevane rahandusminister juba ähvardanud, et ei ole siin midagi, rahakott on meie käes. Kas ohutunde möödumine on liiga ennatlik?\n\nMa jätaksin sõna \"oht\" sellest diskussioonist välja – minu valdkonda ja julgeolekuasutusigi süüdistatakse tihti selles, et me hakkame iga asja puhul ohust rääkima. Rahastuse äravõtmine on riigivalitsemises täiesti legitiimne ja tavaline praktika, me teeme igal aastal riigi eelarvestrateegiat ja nelja aasta rahastusperspektiivi ümber, see on täitsa tavaline, et ühelt ettevõtmiselt raha ära võetakse, et teistele juurde anda või lihtsalt kulusid kokku hoida.\n\nJah, aga praegu paistab olevat küsimus selles, mille alusel see raha ähvardatakse ära võtta.\n\nKüsimus on selles, kuidas seda põhjendada. Kui põhjendus ei ole kooskõlas põhiseadusega, ei peaks ka otsust sellele vastavaks pidama. Sellisel juhul tuleb aga inimestel oma õiguste eest hageda ja minnagi kohtusse. Mina usun, et meie õiguskaitse ja kohtusüsteem – hoolimata Kenderi protsessi traumaatilisest kogemusest – on tegelikult vägagi hästi toimiv.\n\nNiisiis, kas inimestele peaks praegu meelde tuletama, et lähiajal võib siin hagemisõigust vaja minna ja seda peaks ka kasutama?\n\nSeda tuleb kasutada, jah. Enese väiksemaks tegemine või nende hagemisvõimaluste eiramine, enese ette ohvriks pidamine ei ole ka õige. Kui võtame Langi ja Kenderi juhtumi, siis kuidas erines see põhimõtteliselt sellest, mida on öelnud Helmed? Võeti samamoodi ideoloogiline hoiak, et lööme Sirbis platsi puhtaks, toome sinna radikaalse värskenduse, aga see ei õnnestunud, kuna suudeti tekitada kogunisti selline surve, et inimene pidi tagasi astuma. Rein Lang ei oleks elu sees arvanud, et ta peab sellise asja pärast tagasi astuma. Ta alahindas kultuuriringkondade võimu.\n\n\"Poliitiliselt on parempopulistide võimulesaamine olnud tühikäik kõikide nende riikide jaoks, kes on selle valiku teinud. See on raisatud aeg.\"\n\nSee lugu näitab ühtlasi, et tegelikult ollakse suutelised väga hästi mobiliseerima. Ja mulle käib närvidele, et kultuuriavalikkus, kes seal oma suid kinni kleepis, on mingites teistes ühiskondlikes küsimustes täiesti vait. No seesama NO99 ja Madison, noh! Seesama asi, et teatriliit ei võtnud sõna, kui oli vaja. NO99 tundis ennast selles olukorras tegelikult väga üksi. Nad ootasid, et tuleks midagigi, toetusepiukski, aga ei tulnud ja see oli kurb.\n\nKas sa oskad öelda, miks on just teater see, mille kallale minnakse või mida ähvardatakse nii Ungaris kui ka nüüd meie näitel?\n\nTeater valdab ju väga hästi populistlikke tehnikaid. Ja selles mõttes on ta ohtlik. Ja ennustamatu. Aga Ungari puhul, nagu ka Ulfsak rääkis, võib ju tuua ka vastupidiseid näiteid, paljude teatrite juhtkonnad on just pigem režiimiga kaasa läinud. Kultuur tervikuna on ühtmoodi nii represseerimisvahend kui ka vabaduse kants. Sellised vabadusvälgatused või kodanikuõiguste apologees üldse ei ole kultuuris väga levinud. Suurem osa kultuurist on inertne ja introvertne, suunatud oma identiteedi kinnitamisele. Seda on ka vaja teha – et inimestes ärevust maandada. Aga ennatlik on omistada kultuurile iseenesest mingisugust headust või hüvelisust.\n\nKas kultuur või poliitika peaks vaikiva eeldusena vabadust suurendama või on kultuuri ja vabaduse inherentne seos pigem mingisugune klišee?\n\nMa isegi ei tahaks sellele vastata, sest me keskendume vaidlustes liialt sellele, milleks ja mil määral me peaksime olema vabad. Ma ei oska öelda, mis on ja milleks on vabadus, aga ma oskan öelda, mis on selle puudumine. Vabaduse puudumine on see, kui sind ahistatakse või halvustatakse nende omaduste pärast, mida sa ei ole saanud valida, näiteks puue, sugu, seksuaalne sättumus või nahavärv. Minu arvates ei ole riigi ülesanne seotud kuidagi vabaduse määra maksimeerimisega – see küsimus on juba maailmavaatelise debati objekt –, aga riik peab tagama, et ühiskonnas oleksid olemas ja rakendatud põhiõigused, vajadusel sunniviisiliselt. Meil on need kaks küsimust kuidagi omavahel sõlme läinud – riigi kohustust tagada kodanikule põhiõigused käsitletakse praegu kui mingit maailmavaatelist suva.\n\nKui tulla tagasi Jüri Ratase valiku juurde, on minu meelest ka vastutustundetu, et meil on selline arusaam – ja seda on ka kuvatud nende äärmusgruppide puhul –, et kogu n-ö üleüldine põhiõigustele keskendunud mõtlemine on olnud kuidagi hegemooniline ja igavene. \"Vaba maailma\" eestkõneleja USA oli veel 60–70ndatel sisuliselt apartheidiriik. 90ndatel toimus Euroopa südames genotsiid, päris genotsiid. Kogu see põhiõiguste teema on nii habras. See ei ole purunematu monoliit, mida võib ulakalt taguda. Selline vabadus on nii habras ja nii noor nähtus, puhtalt maailmaajaloolisest vaatepunktist on üdini vale minna Euroopa praeguses kriisiolukorras seda paati kõigutama.\n\nVabaduste piiramise küsimus on aga õhus n-ö mõlemal poolel. Meie siin räägime või mina räägin ohustkultuurivabadusele, väljendusvabaduse piiramisega ähvardamisest, aga äärmusgrupid tunnevad samamoodi, et nende vabadusi piiratakse, seesama vana hea, et neegri kohta ei tohi enam öelda \"neeger\" ja nii edasi. Kas meie ühiskond ongi äkki niisuguse reguleerimisega liiale läinud?\n\nMinu arust pole need, kes räägivad võidukalt, kuidas \"neeger\" ei ole eesti keeles solvav, isegi mingid rassistid, vaid lihtlabased kiuslikud inimesed, kellel pole ilmselt oma ajaga midagi muud targemat teha, kui sedasi muigvelsui seletada, kuidas meie \"neeger\" erineb kõikidest teistest maailma \"neegritest\". See on laensõna, selle säilitamisega ei kaitse me eesti hinge ega ürgkeelt. Oleks see siis mingisugune juursõna: keegi nägi kiviajal mustanahalist ja ütles, et näe, \"neeger\"; et see on eht eesti sõna, ainult eestlased on osanud nii nimetada (naerab) ja sellest loobumine on tohutu sõnavabaduse ründamine. Ja siis me ütleme, et see on meie sõnavabaduse piiramine. Seda olukorras (rõhutab iga sõna), kus me teame, et sellel sõnal, sellel laensõnal, sellessamas kõlas on räme rassismitaak. Kui see ei ole kius, siis mis see on? Minu arust on see suuremeelsuse ilming, kui mul on mustanahaline sõber, kelle kohta ma tean, et ta tunneb ennast ebamugavalt, kui ma realiseerin seda oma äsja avastatud väljendusvabadust, ja ma loobun sellest sõnast, sest ma olen suure hingega inimene ja see ei võta mult ühtegi tükki küljest. Ja saan meie keele ühe laensõna võrra puhtamaks.\n\nKas sulle ei tundu, et programmilist ebaviisakust aetakse meil sageli segamini tõerääkimisega?\n\nMinu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus. Mina räägin praegu suuremeelsusest, sellest, kas me oleme heatahtlikud, suure hingega inimesed. See ongi kogu asja tuum, mitte mingi viisakus või n-ö väljendusvabadus, et kas ma võin seda rassistlikku laensõna kasutada või mitte, olemata isegi rassist. Samas torkas mulle paar nädalat tagasi silma Eesti Päevalehe suur artikkel \"Tere tulemast soovabasse maailma!\", mis oli esitatud sellise… tegelikkust programmiliselt moonutava karjatusena. Räägiti, kuidas sood on üldse mineviku teema ja nii edasi. Ma lugesin ja otsisin sealt mingit vimkat, et millal puänt tuleb ja öeldakse, et ma meelega tõmbasin üle, aga seda ei tulnudki! Päevalehest sellist teksti lugedes tekkis minus küll ebamugavus, et mis nüüd toimub, kas mõned on täiesti ära kamminud. No milleks selliseid tekste üllitada?\n\nJa siis ma saan aru, miks liberaalidel on raske oma sõnumit edasi viia. Nad pannakse ühte patta nende karjatuste autoritega, kelle üldistuspäästik on nii hell, et kõik erandid on nende jaoks üldkehtiv tõde. See on jumala okei, kui keegi ütleb ise, mis soost ta on. Mul on ka viimasel ajal selline eluetapp, kus ma tunnen, et olen vist sootu, aga ma ei tee selle põhjal üldistusi teiste kohta, eriti kui puuduvad üldistamiseks põhjust andvad uuringud.\n\nKas hea kultuur või ka kitsamalt teater saab olla mittepoliitiline?\n\nEi, selles mõttes ei saa, et iga etendus kannab ju endas alati mingeid hoiakuid. Ka passiivsus on poliitilisuse ilming. Kui sa rebidki meelega ainult igavikulist kunsti või teed ainult meelelahutust sõltumata sellest, mis ümberringi toimub, siis ka see on seisukohavõtt. Mingite asjade tegemata jätmine on samuti poliitiline.\n\nMa olen siiski üllatunud, et näiteks veel hiljutise kultuuriministri reaktsioon EKRE tõusule oli nii loid. Pigem tehakse siin n-ö paremalt leebet, aga agarat tuletoetust, näiteks Mihkel Mutt on EKREle tükk aega pehmet libestamist teinud. Pigem võib-olla vanema põlvkonna kultuuriringkonnad polegi väga rõõmutud EKRE võimulesaamise üle. Mutt ju valmistab otseselt EKRE-sugustele pinda ette.\n\nKui Maarja Kangro ütles hiljuti intervjuus Vilja Kiislerile, et kultuuriinimesed ei ole selle koalitsiooni suhtes mitte kriitilised, vaid täiesti eitavad, täiesti vastu, tekkis sellest Facebookis suur pahameel, sest päris paljud kultuuriinimesed leidsid, et neile on selle üldistusega liiga tehtud.\n\nJaa, ma vaatasin seda intervjuud ja ta oli seal tõesti resoluutne, mul tekkis sama küsimus. Tegelikult see ei ole representatiivne, meie kultuuriüldsusest moodustavad suure osa ka need, kes tunnevad ennast kuidagi kaotajate, allasurututena. Aga Kunnuse argument, et EKRE on parem kui Reformierakond, sest reformarid on samuti kari sitapäid, on ka üsna libe tee, kuna sellega öeldakse justkui, et keegi võib teha mingit pättust, sest keegi teine on juba teinud. Loogika peaks toimima vastassuunas, sest trade 'ima peaks alati ülespoole, meie aga trade'ime allapoole – selle loogikaga, et keegi on n-ö allakäigutrepile viiva ukse juba avanud. Riigijuhtimine peaks lähtuma vastupidisest eeldusest: me ei anna alla, ei ütle, et kõige madalam ühisnimetaja ongi meie ühiskonna keskne väärtus, millest me peame lähtuma. See on vanglamentaliteet ja vanglamoraal. Enne me kurtsime, et poliitikud ainult räägivad, aga ei tee midagi ehk nad ei käitu oma sõnade järgi, aga nüüd on ka see retoorikavalitsemise tava kadunud – me käitume sitasti ja räägime ka sitasti. Kuidas on see õiglasem ja autentsem?\n\nKas sulle ei tundu, et meil nähakse \"karmi\" või lajatavat kriitikat – mille esindajaks oled olnud omal ajal minu meelest ka sina ja on olnud Mihkel Kunnus – sageli millegipärast radikaalselt tõesemas rüüs kui kriitikat, millele heidetakse ette kas liigset pehmust, viisakust või sõbramehelikkust?\n\nJah, selles mõttes küll. Olen näiteks täheldanud – see on selline harrastusantropoloogi tähelepanek –, et kui näed inimesi, praktikuid või ka lihtsalt tuttavaid mõnel esietendusel omavahel kohtumas, esmalt õnnitletakse lavastajat ja öeldakse, et oi kui äge ja nii edasi, aga hiljem kuuled neid inimesi omavahel arutlemas, mida nad tegelikult asjast arvavad, siis need kaks juttu võivad ikka väga jõledalt erineda! Selle kohta, mille puhul öeldi otse näkku, et oi kui tore, tehakse tagaselja üsna julmi märkusi. See on pannud mind küll mõtlema, et viisakussunnist valetamine on juba eos vale, sest see tekitabki lühiühenduse, justkui me arvaksime, et tõerääkimine on ebaviisakas ja seetõttu on meie kohustus ilustada või valetada. Ka selles sotsiaalselt üsna ettenähtud olukorras, et sa ei pane õrnale inimesele, kes on just lavastusega välja tulnud ja küsib sinu muljeid, väga puid alla, on võimalik natukenegi pingutades öelda ausalt, aga sõbralikult, mida sa asjast arvad. See teadmine on ülioluline, et ei tekiks väära mõistetepaari \"viisakas = vähem tõene\" ja \"ropp = sulatõsi\".\n\n\"Minu arust minnakse viisakusega just üle võlli, viisakus on nagu kohustus.\"\n\nMu enda parim sõber on Paavo Piik, kes toob ju samuti asju lavale. Temaga suheldes olen ma küll esmajoones väga hoolas, et ma lähedasele inimesele haiget ei teeks, aga leian ikkagi mingi mooduse, kuidas rääkida asjadest nii, et ma ei peaks kompromisse tegema. Kui me teeme selles viisakusele sundivas olukorras kompromisse, siis tegelikult me juba libastume, kaugeneme üksteisest. Ja seda ei tohi olla. Aga kirjutades olen ma küll provokatiivset tooni kasutanud, et kirjutatule tähelepanu tõmmata; et sõnum leviks.\n\nKas sa teadvustad seda põhjust?\n\nMa teadvustan seda, jah, aga enamasti on see n-ö karmus ebateadlik, sest ma olen veidi autistlike või sotsiopaatlike kalduvustega. Ma ei kutsu endale külalisi koju, ma ei käi külas, sugulasi peaaegu ei näe, ma ei pea enda sünnipäevi ega mäleta teiste omi, minu jaoks tekitab romantiline läheduse kontseptsioon ärevust. Ma ei uhkusta sellega, see on lihtsalt viis, kuidas mina olen osanud elada. Ma ise olen mõelnud, et mul on vist isolatsioonitalumise geen. Kui sa oled kriitik, siis pead riskima sellega, et inimesed ei räägi sinuga pärast, või kui räägivad, siis nad on su vastu vaenulikud. Mul on olnud neid hetki ka praktikutega.\n\nAga kui sa teed oma arvustusega kellelegi potentsiaalselt haiget, siis kas see kõigutab sind?\n\nVäga ei kõiguta. Ma mäletan väga hästi esimest arvustust oma raamatule. See ei olnud tegelikult üldse halvustav, aga ma mäletan oma tundlikkust. Helistasin kirjastuse juhile Eva Kollile ja küsisin, et kuidas nii saab, kas ta üldse luges seda, see on ju lahmimine (naerab). Ta vastas, et kuule, Meelis, võta rahulikult, esiteks on see suur asi, kui keegi viitsib üldse kellegi esimesest raamatust kirjutada, ja teiseks, loe see läbi, tegelikult on see ju täitsa okei. Minul oli kriitikataluvuse õpikõver järsk, registreerisin ära, töötlesin läbi, see võttis mul ühe päeva. Aga kiuslik ei tohiks kriitik küll olla. Mul pole see alati õnnestunud, teinekord loen ikka tagantjärele oma tekste, et näe, võib-olla poleks pidanud nii rämedalt ütlema.\n\nKui sa 2006. aastal oma esimese luuleraamatu välja andsid ja kaks aastat hiljem veel väga aktiivseks teatrikriitikuks hakkasid, siis kas sa ei tundnud oma päevatööd silmas pidades muret oma nime all n-ö pehmete teemadega lagedale tulemise pärast?\n\nOlen näinud ise lähedalt emotsionaalset köögipoolt, kui näiteks lavastaja oma asja välja toob. See on karm maailm. See, kuidas saad kas või kiusliku tehniku oma tahtmist tegema panna. See nõuab isikuomadusi, mida on vaja näiteks ka kaitseväes üksuste juhtimiseks või asekantslerina kindralitega suhtlemiseks. See kõik on hard core, see ongi raske – kunstitegemine ei ole mingi pehme valdkond. Inimesed panevad sellesse nii palju iseendast, see nõuab rohket pühendumist ja ka pikaaegset edutuse talumist. Kaitsevaldkonna inimestest ei pea keegi kultuuriinimesi mingiteks pehmodeks. Neid näiteid on ju meil valitsemisalas veel: Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev on endine välisluureameti töötaja, Leo Kunnas on edukas kirjanik, kes kirjutab väga tundlikult ja samas julmalt, soovitan lugeda tema \"Kustumatu valguse maailma\", see läks mulle väga hinge. Kaitsevaldkonnas on mul selles mõttes vedanud. Põhjus, miks ma siin üldse nii kaua töötanud olen, ongi see, et siin on värvikad ja huvitavad natuurid. Nagu ka kultuurimaailmas. Ja loovus mängib mõlemas sfääris suurt rolli.\n\nMa arvan, et loovus mängib peaaegu igal pool väga suurt rolli.\n\nJah, tänapäeval on hakatud seda märkama, mina nimetan seda loovuse demokratiseerumiseks. Mis ongi õige. Suhtumine, et meil on loovust ainult väga tillukestes kogustes kuskil idufirmades või reklaamibüroodes, kirjanike ja kunstnike liidus või lavakoolis, on kuritegelik, sest nii tekibki inimestel arvamus, et loovus on miski, mis vajab kuidagi jumalikku ettehoolt ja on väga haruldane anne. Ei ole, me kõik oleme väga loovad, lihtsalt meie haridussüsteem ei eelda loovuse arendamist.\n\nMinu esimene reaalne loovust innustav hariduskogemus tuli hoopis sõjakoolist, Balti kaitsekolledžist, mis oli tõesti üles ehitatud läänelikule õppemudelile, kus põhiosa ei olnud mitte auditoorsel tööl, vaid sa õppisid koolis õppima, iseseisvalt materjali omandama. Sisuline tegevus algas siis, kui üritasid neid omandatud teadmisi grupis rakendada. Seda ma kogesin ka USA maaväe kolledžis. Sa ei mõtle mitte üksi asju välja, vaid pead leidma lahendusi koos teistega ja suutma samas kõiki selliseid pingeid maandada, mis inimestel sotsiaalses koosolus ikka tekivad. Kui ma tulin kaitseministeeriumisse tööle, enam-vähem otse koolipingist, siis mul puudusid need sotsiaalsed oskused. Koostöötamise oskus, võime organiseerida, enda vajadusi ja tundeid väljendada ning ka loovalt tülitseda! Eestlastele on üldse omane konflikti vältimine, see on küll koolist kaasa tulnud.\n\nKas sina ei väldi konflikte?\n\nTüli võib olla tervistav ja lähendav asi ka kolleegide vahel, kui seda osatakse pidada ja hinnata. See võib olla nauditav. Meil oli eelmine neljapäev kaitseväe juhataja ja peastaabi ülemaga üks kena itaalia peretülikene ja me kõik lahkusime lähedastematena kui varem, kasutasime mina-tunnen-keelt, nagu psühholoogid õpetavad.\n\n(Muigab) Selle tüli juures oli äge, et kõik tõid hoolimata mingitest hoiakutest ja kogunenud frustratsioonist lauale oma sisetunde ja näitasid, mis neile närvidele käib, üritasid sõnastada – nii halvasti kui eesti mehed oskavad –, mis neid häirib või kuidas nad ennast selles hetkes tunnevad. See oli nii ilus, kuidas me ei andnud alla, me väärtustasime seda suhet piisavalt, et julgeda tülitseda. Sellist tervistava tülitsemise kultuuri on Eestis vähe, seda peaks rohkem olema, ka avalikus sfääris ei tohiks vältida neid tülisid, mis meil tuleb maha pidada, kaasa arvatud seda tüli, mis ilmselt tuleb siin nüüd maha pidada. Seetõttu ei ole minu jaoks probleem minna \"Ringvaatesse\" ja rääkida, kuidas ma ennast selles olukorras tunnen, isegi kui olen kõrge riigiametnik ja pean hakkama seda valitsust teenima. Muidugi ma teenin seda valitsust, sest bürokraadina teen ma seda, mida seadus ette näeb, pidades sealjuures silmas, et kõik teised järgiksid samamoodi seadust ja et kõiki koheldaks võrdselt.\n\nKuidas seda praegusesse olukorda üle kanda? Kas meil oleks vaja ühiskonnana tervistavamalt ja/või rohkem tülitseda?\n\nMa olen mõelnud selle kohta nii, et praegune ei ole selles mõttes tervistav tülitsemine, et me alustame sellest, et ütleme, et sina ei ole selles tülis üldse osaline; tõmba minema siit, lilla, ma ei kavatsegi sinuga asju arutada. Tervistav tülitsemine oleks see, kui… ütled, et noh, mina tunnen ennast, noh, sinusuguste inimeste juuresolekul – mis on võib-olla ka juba sildistamine, aga ma siiski ütlen ausalt – ebamugavalt. Või et ma tunnen, et see kooseluseaduse asi, see kuidagi, noh, see kuidagi mõjutab minu suhete kindlust. Ja siis teine pool saab su käest vastu küsida, et okei, aga räägi sellest, mis selle põhjus on. Praegu me ei lähe isegi seda teed, et kasutaksime mina-keelt, et mina tunnen nii, mitte et sina oled lilla ja mine tuppa ja ole seal! Selline räuskamine on tegelikult lihtsalt üks tülitsemise vältimise moodus. Pinged ise on ju ühiselu tavaline osa, konflikti lahendamine eeldab aga võrdseid pooli. Kui sind ei lubata isegi tülli, siis see ei ole miski, mis oleks kooskõlas põhiseaduse vaimuga, sest põhiseadus näeb ette tülipoolte võrdsust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maia Tammjärv tegi Müürilehes intervjuu Meelis Oidsaluga, kellega tuli juttu nii sellest, mis juhtub, kui riiki hakatakse juhtima nagu omavalitsust, ning miks on Euroopa praeguses poliitilises olukorras \"paadi kõigutamine\" eriti ohtlik, aga ka viisakusest ja tõest, kiusust ja tervistava tülitsemise vajalikkusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNele Labi: kaasavast haridusest on kasu kõigile\n\n## Põhitekst:\n\n12. aprillil ilmus Õpetajate Lehes artikkel \"Kaasav haridus kiiresti muutuvas infoühiskonnas\". Ühest küljest pani see kaasa elama õpetajatele, kelle roll ühiskonnas on muutunud mitte ainult tähtsamaks, vaid ka keerukamaks. Teisalt artikkel ehmatas, sest kõlama jäi idee lahendada haridusvaldkonna väljakutseid, lammutades alles valmimisjärgus olevat kaasava hariduse süsteemi.\n\nTänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. Mind kirjutama ajendanud artiklis pakuti välja, et õpetajate ja ülejäänud laste õiguste tagamiseks peab koolil olema õigus kaaluda nende laste eriklassidesse ja -koolidesse suunamist, ning seda ka vanemate nõusolekuta.\n\n\"Võimalus lapsi senisest hõlpsamini \"ära saata\" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam.\"\n\nJah, eriklass või -kool on vahel lõpuks tõesti vajalikud, kuid lapse edasist eluteed sedavõrd muutva otsuse tegemisel peame olema veendunud, et valik on vältimatu ning ükski teine viis ei aita. Võimalus lapsi senisest hõlpsamini \"ära saata\" võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam. Kas ei või nii juhtuda, et eraldame koos tuge vajavate lastega ka ebamugavad lapsed?\n\nKaasav haridus ei ole kellegi uitmõte, vaid väärtushinnang, mis on kasvanud koos meie ühiskonnaga. See on saanud aluse mõistmisest, et teistmoodi lapsed kasvavad suureks ja saavad oluliseks osaks ühiskonnast.\n\nKui me täna eraldame ühe neljandiku lastest hirmus, et nende kaasamine võib mõjutada negatiivselt ülejäänud kolme neljandiku laste heaolu, siis täiskasvanuna on tööturul, perekondades, kas või poejärjekorras koos inimesed, kes ei oska teineteisega toime tulla. Jätkusuutlikum on koos kasvada, teineteiselt ja teineteisega toime tulemist õppida kogu koolitee vältel.\n\nLaps on pereliige, mitte ühiskonna omand\n\nOhtlik mõtterada on ka vanemate otsustusõiguse piiramine. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.\n\nLapsevanem on see, kes oma lapse eest vastutab – mitte ükski komisjon. Selle otsustusõiguse ja vastutuse vanematelt ära võtmine eeldab ühiskonna väärtuste kujunemist suunas, et laps on ühiskonna omand, mitte enam perekonna liige. Kuni väärtused selles suunas muutunud pole, ei saa me lapse eest otsustamise õigust normina vanematelt ära võtta.\n\nÜhelegi lapsele pole kasu sellest, kui tema kodu, perekonna väärikust on riivatud, kui teda on peetud mitte piisavalt pädevaks otsustama omaenda elu üle. Väga kurb on vaadata last ja tema peret, kes tunnevad, et nad pole soovitud. Millise õpimotivatsiooniga tuleb see laps kodust kooli?\n\nLapse jaoks parim lahendus sünnib tema eest seisvate osapoolte võrdse koostöö tulemusena. Koostööni jõuda ei pruugi olla kerge, kuid peab olema eesmärk. Kui tahame, et meie lapsed õpiksid koostööd tegema, peame seda neile eeskuju najal õpetama.\n\nKaasamine toimib, kuid vajab veel aega\n\nKaasamise definitsioon ei vaja muutmist, sest ka praegu tähendab see võimetekohast õpet kõigile õpilastele, paindlikkust ja personaalsust õpetamises üleüldiselt.\n\n\"Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist.\"\n\nKas mäletate oma kooliajast poisse tagumistes pinkides, kes ei töötanud tunnis kaasa? Kas vastab tõele, et hilisemates klassides liikus nende seltskonda ka paar päris terast tüdrukut? Miks see nii läks? Sest õpetatu ei köitnud neid – kellele oli see liiga keeruline, kellele liiga lihtne või igav. Selline ongi mittekaasava hariduse tulemus. Kaasamisest ei võida ainult tuge vajavad lapsed, vaid ka andekad ning enamik, sest ühel või teisel hetkel vajab iga õpilane pisut rohkem tähelepanu ja mõistmist.\n\nKas olete märganud, et noored on palju sallivamad kui keskealine põlvkond? Seegi on üks esimesi kaasava hariduse, kooskasvamise vilju! Väga-väga harva kuuleme Rajaleidja võrgustikus, et tuge vajav õpilane on seganud klassikaaslasi sedavõrd, et need kurdavad.\n\nEmpaatia on mitme riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevuse aluskomponent – me mõistsime ju haridusstrateegiaid tehes, et see on oluline. Ja vaikselt ongi see just meie laste seas kasvamas.\n\nRiin Seema ja Õnne Uusi välja pakutud lahendustest paljud on juba käigus ning vajavad lihtsalt hoogu ja aega juurdumiseks. Hindamisel ja soovituste andmisel saab ja peabki arvestama kogu lapse võrgustikku ja võimalusi. Koolidel on õigus klasside suurusi ise määrata, vaid eriklasse ei tohi vajalike hindamiste ja lapsevanema soovita teha. PGS-i 2018 muudatused on loonud palju paindlikumad tingimused, isegi haridussoovitusi saab anda alternatiividena, eri võimalusi kirjeldades.\n\nHariduses tehtud muudatuste tulemused tulevad alati aeglaselt. Eesti haridus on hea, suund õige, me vajame vaid aega selle rakendamiseks.\n\nTehnoloogiast on kaasavale õpetajale kasu\n\nMuidugi nõuab erinevate õpilaste ootuste, võimete ja vajadustega kohanemine õpetajalt täiendavat tähelepanu – aega, kannatust, teadmisi, oskusi. Mõne lapse kaasamisest loobumine pole aga lahendus, vaid allaandmine. Lahendusena võiksime tekkinud diskussiooni valguses rääkida edasistes artiklites hoopis õpetaja senisest parema toetamise meetmeist, näiteks rakendatakse praegu veel vähe õpetaja abi või abiõpetajat.\n\nMingil põhjusel on 12. aprilli artiklis toodud kaasavat haridust takistava nähtusena välja tehnoloogia areng. Just tehnoloogia areng on üks olulisi tänaseid ja tulevasi õpetaja abilisi kaasava hariduse korraldamisel.\n\nDigilahenduste kasutamine annab õpetajale suuremad võimalused õppetööd diferentseerida. Häireid, mille puhul teatud ekraanide vaatamine on vastunäidustatud, on väga vähe. Tehisintellektist (AI) võib teatud erivajaduste korral suisa imetegija saada, kuna AI kannatus õpetamisel ei katke, tema metoodikapagas, ülesannete korduste arv ja õppetööks saadaolev aeg on piiramatud. Tehnoloogia peaks suurendama ka šanssi lapse andekus üles leida ja seda toetada.\n\nMillest õpetajale abi ei ole, on diagnoosile keskendumine. Sageli ei ütle diagnoos lapse eripära ega talle sobilike õppemeetodite kohta mitte midagi. Diagnoos on üldistus, mille ületähtsustamisega võib konkreetne laps jääda pandud sildi tagant nägemata.\n\nKokkuvõttes soovin meile kõigile vähem vastandamist (HEV vs. mitte-HEV, kool vs. kodu, õpilane vs. lapsevanem), vähem eraldamist ning rohkem arusaamist, et me kõik oleme osa ühest suurest tervikust.\n\nLoodan, et leiame aega ja tahtmist kirjutada rohkem kaasava hariduse edulugudest – olgu siis erikoolist, eriklassist, paindlikust koolikorraldusest või imeliste õpetajate kogemustest.\n\nHeade kogemuste jagamisest on meile kõigile kasu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laste kergekäeline erikoolidesse ja -klassidesse suunamine ning lapsevanema otsustusõiguse piiramine on ohtlik tee, mida mööda me minna ei tohi, kirjutab Nele Labi algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Kändler: elagu tõeväänamisvägivallatu Eesti!\n\n## Põhitekst:\n\nElagu esimene mai! Ja teine mai ja kolmekümne esimene mai ka! Tunnistan nüüd, viimaks, ilma igasuguse häbita, veel vähem uhkuseta, et olen kannatanud koduvägivalla all. Kaks naist, kellega elasin, on mind kunagi tugevalt, väga tugevalt löönud, korduvalt. Ma ei räägi sellest psüühilisest vägivallast, mida nad olid suutelised rakendama.\n\nMa ei oska öelda, kas olen psüühiliselt mõnda naist vägivaldselt kohelnud. Ammugi ei kavatse ma minna ja üles anda need, kes on mind peksnud. Tühiste asjade eest ja kaine peaga. Kindlasti ei kehti see kõigi naiste kohta. See juhtus ammu, mu noore mehe eas.\n\nMina ei ole oma elus löönud ühtki naist ega meest, ei kodus, ei tööl, küll oma väikseid poegi, mille üle mul ka häbi ei ole, sest olen nendega sel teemal rääkinud ja nad ei mäletagi. Aga mina mäletan ja üha enam imestan, kust võtavad meie poliitikud selle justkui automaatse tõe, et koduvägivalla all kannatavad ainult naised. Nad valetavad. Või leebemalt öeldes: väänavad tõde. President on tõeväänaja, naisõiguslased on tõeväänajad.\n\nInimese mälu on moonutav, see on ilmselge. Punkt. Ma ei hakka siin tooma viiteid hulgalistele uuringutele. Mida kaugem on sündmus, seda erinevamalt selles osalenud inimesed seda näevad. Kes on näinud Claude Lelouch'i filmi \"Mees ja naine\", see teab, millest räägin. Kogu väärtkirjandus on rajatud tegelikult mälule kui tegelikkust moonutavale organile.\n\nAjaleht The Guardian kuulutas viie aasta eest, et üks kolmest Euroopa naisest väidab, et teda on alates 15. eluaastast füüsiliselt või seksuaalselt vääralt koheldud. Kaheksa protsenti on kogenud kuritarvitamist viimase 12 kuu jooksul. Taanis alates 15. eluaastast kinnitab kuritarvitamist (abuse) Taanis 52, Soomes 47, Rootsis 46, Poolas aga 19 protsenti naistest.\n\nVaat nõnda. Jutt on üldvägivallast. Kas me teame, kui palju esineb seal koduvägivalda? Meil väidavad tõeväänajad, et kõik see ongi koduvägivald. Muidugi mitte. Ei, me ei tea seda ja ei hakka ka teada saama. Piisab sellestki.\n\nMida kaugem minevik, seda õudsemad tunduvad asjad olnud olevat. Kõige õudsem on naiste elu Taanis, Poolas on lausa lust ja lillepidu! Kas tõesti? Mida ütleks selle peale Czesław Miłosz? \"Näib sedamoodi, et Looja, kelle eetilistes motiivides on inimesed õppinud kahtlema, juhindus eelkõige soovist, et oleks võimalikult ilus ja lõbus.\"\n\nSalgavad ja valetavad\n\nSelle peale ma nõuan, et meie president lõpetaks ometi tõeväänamisvägivalla! Minu ja minu rahva kallal. Ma ei saa nõuda, et selle lõpetaks ära Kaja Kallas või veel vähem Jevgeni Ossinovski. Sest sotsialismile on sisse kirjutatud vale, seda tean ma ilmselgelt. Nii teoreetiliselt kui kahjuks ka praktiliselt.\n\nSotse ei hääletatud sedapuhku maha mitte niivõrd õllepoliitika tõttu – kuigi ka see näitab nende valelikkust, sest aktsiise tõsteti ikka raha saamiseks, mitte kellegi tervise kaitsmiseks, vaid eelkõige seetõttu, et välisminister Sven Mikser valetas rahvale rändelepingu kohta. Salgas ja valetas. Ja salgavad siiamaani. Ning valetavad siiamaani.\n\nKui ei oleks olnud Isamaad, oleksid sotsid saanud vale seljas edasi sõita, nagu nad on ilmselt seni teinud. Me ei teagi, milliseid leppeid ja kellega Mikser on kokku mäkerdanud. Mul on häbi, et ka president ühines salgajate kambaga. See on fakt, mitte see, et mina istun ja ootan peret, mille liikmetega saaksin vägivallatseda.\n\nMa võin seda kõike kõnelda, sest mulle on õndsal sotsialismi ajal pistetud nina alla tühi paber, keeratud rautatud uks kinni ja kästud kirjutada oma kontaktidest. Paber jäi mõttetühjaks, ei tea, ei mäleta, kirjutasin.\n\n\"Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval.\"\n\nMind on lõputult mõnitatud igasugustes komsomoli- ja parteikomiteedes (ehkki olin ka ise komsomolis, seda nüüd küll). Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval. Mind on selle eest ülikoolist välja visatud, ainult et selgus, et olen juba sealt cum laude väljunud.\n\nMind kaitses Endel Lippmaa oaas, vaba mõtlemise oaas, sest nõuti mu töölt vallandamist. Ma ei soovi mingeid \"meetmeid\", ärge olge absurdsed. Kristlasena olen andestanud. Kuid Kristus ei nõudnud, et peab unustama, ja ma ei kavatsegi unustada seda, mida sotsid meie rahvaga on teinud ja tahavad teha edaspidigi.\n\nMuidugi on sotsialism nakatav, ja see ongi nakatanud reformierakondlasi, seda enam, et ajalooline pinnas on soodne. Nüüd te ütlete, et mis ma jaman, Soomes ja Hispaanias ja kus veel on just sotsid pääsenud võimule.\n\nÄrge tulge mulle rääkima Soomest ja Hispaaniast. Soome YLE oli kommunistlik nagu Eesti Raadio (tollal veel õnneks mitte rahvusraadio). Mida ütles Mika Waltari oma \"Riigi saladuse\" viimases lauses? \"Ma oli näinud ristilöödud Jeesust kahe röövli vahel. Aga tema riiki seal enam ei olnud.\"\n\nMis Hispaaniasse puutub, siis nemad võivad katsetada, tegid seda isegi kodusõjas. Me meenutame George Orwelli nägemust \"1984\", kuid tema \"Ülistus Katalooniale\" on hoopis vägevam. See oli raamat, milles Orwell loobus olemast sots ja pöördus näoga inimese poole.\n\nÄrge siis imestage, et EKRE on pääsenud rusikatega vehkima! Kas arvate, et mulle see meeldib? Muidugi mitte. Ent selle eest vastutavad sotsid, reform ja president. Mina olen edumeelne konservatiiv ja ei arva, et loodusteadus tuleks ümber kirjutada mingite tüüpide tahtel, olgu siis nad presidendi või parteijuhtide nahas.\n\nKliimapagulus on täielik nonsenss\n\nMa avaldan teile saladuse: kliima muutub. Kuid kuidas, seda meie ei tea ja saame teada alles takkajärele. Ja kui palju on selles inimese teenet, seda ei saa teada saamagi! Pole mõtet kõike maailma hädasid kliimamuutuse kaela määrida. Kliimapagulus on täielik nonsenss, kliimamuutusest suurenenud katastroofide arv samuti.\n\nSee on nagu astroloogia, kuid faktiväänamine ei ole astroloogia. Lugege ometi midagi, lugege rootsi arstiteadlase Hans Roslingi möödunud aastal ilmunud raamatut \"Faktitäius\", milles Rosling näitab meile võluvalt, kui vähe me tegelikult maailma suundumustest teame.\n\nMe arvame teadvat, et teame, isegi kõige tähtsamat otsustajad oma Davosis ei tea. \"Kümme põhjust, miks me arvame maailmast valesti – ja miks asjad on paremad kui arvate,\" lubab Rosling.\n\nParemad? Jah, paremad: me ei teagi, et enamik inimesi elab keskmise sissetulekuga maades (hõiskame, et meie oleme seal!), et oodatav keskmine eluiga maailmas on 70 aastat (hõiskame, et meil on), et looduskatastroofides hukkunute arv on saja aastaga kaks korda vähenenud, et tiigrid, pandad ja valged ninasarvikud ei ole enam ohustatud loomad, et 80 protsenti inimestest saab ligi elektrile, et maailmas vaktsineeritakse 80 protsenti üheaastastest lastest.\n\nJa et koduvägivalla hiiglaslik hulk on üsna tõenäoliselt mälu moonutus. Mitte, et see oleks talutav, loomulikult mitte, ent sellega ei saa hakkama tõeväänajate erakonnad ega ametkonnad.\n\n\"Paistab sedamoodi, et me oleme murrangu ajajärgu tunnistajad ja osalised, samasuguse nagu paganlusest kristlusesse üleminek Rooma impeeriumis,\" kirjutas Miłosz 1. veebruaril 1988. Ja oma Nobeli kõnes aastal 1980 ütles ta: \"Hea on sündida väikesel maal, kus loodus on inimlikku mõõtu, kus aastasadu on külg külje kõrval eksisteerinud eri keeled ja usutunnistused.\" Ta pidas silmas Wilnot ja Leedumaad. Mina Eestit. Tõeväänamiseta Eestit. Elagu esimene mai. Ja teine ja kolmekümne esimene ka!\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tiit Kändler arutleb oma kommentaaris tõeväänamise üle, mida kohtame nii koduvägivalla üle arutledes, poliitikas kui ka kliimaküsimustest kõneldes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ja Rootsi politseinikud uurivad vägistamist Tallink Silja laeval\n\n## Põhitekst:\n\nStockholmi politsei eestkõneleja kinnitas informatsiooni meediale.\n\nPolitsei informatsiooni kohaselt on ohvriks Rootsi päritolu naine. Kahtlusalune seevastu lahkus laevalt Soomes.\n\n\"Meile laekunud info kohaselt toimus laeval öösel vägistamine. Ohvriks on rootslanna ja kahtlusalune lahkus laevalt Soomes,\" ütles politsei pressiesindaja.\n\nAftonbladeti andmetel on Soome politsei pidanud juhtunuga seoses kinni kaks kahtlusalust. Ajaleht kirjutas, et kuriteo ohvriks langes 25-aastane naine.\n\nTallink Silja esindaja ütles Aftonbladetile, et ettevõte on juhtunust teadlik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome ja Rootsi politseinikud uurivad ööl vastu laupäeva Tallink Silja laeval aset leidnud vägistamist, teatas väljaanne Aftonbladet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKuusk läbis GP-etapil alagrupi kaotuseta, Embrich edasi ei pääsenud\n\n## Põhitekst:\n\nTänu edetabelikohale pääsesid Katrina Lehis ja Julia Beljajeva otse põhitabelisse ehk 64 sekka.\n\nAlagrupiturniiril võitis Kristina Kuusk kõik kuus kohtumist ja tagas kindlalt edasipääsu. Nelli Differt võitis küll kuuest kohtumisest viis, aga kaotas seejärel Veronika Zuikovale ja lõpetas etapi 67. kohaga.\n\nZuikova võitis alagrupis kuuest kohtumisest kolm ja oli seejärel 15:4 parem Andnrea Campos Esquivelist, otsustavas matšis alistas ta Differti 12:11.\n\nIrina Embrich võitis vaid kaks matši ja lõpetas etapi 134. koha jagamisega. Sama palju võites sai alagrupis ka Erika Kirpu ja tema pääses edasi vehklema, alistades esmalt napilt 15:14 ungarlanna Kata Mihaly ning otsustavas matšis 15:12 itaallanna Alice Clerici.\n\n8. asetatud Lehise vastane avaringis on ukrainlanna Anastassia Spas, 11. asetusega Beljajeva alustab turniiri ameeriklanna Isis Washingtoni vastu. Zuikova läheb vastamisi 6. asetatud ameeriklanna Kelley Hurleyga, Kuusk vehkleb itaallanna Alberta Santuccioga ja Kirpu kohtub teise asetusega Hong Kongi vehkleja Man Wai Vivian Kongiga.\n\nMeeste seas pääses otse 64 parema sekka Nikolai Novosjolov, läbi kvalifikatsiooniturniiri võitlesid koha välja Sten Priinits ja Peeter Turnau.\n\nNii Priinits kui Turnau võitsid alagrupis kuuest kohtumisest viis, pääsuks 64 parema sekka alistas Priinits 15:11 sakslase Niklas Multereri ja Turnau 15:7 jaapanlase Yohito Masuda.\n\nJüri Salm sai alagrupis neli võitu ja alistas seejärel 15:13 Kanada esindaja Seraphim Hsieh Jarovi, kuid pidi otsustavas kohtumises tunnistama hiinlase Lan Minghao 15:11 paremust. Salm lõpetas etapi 76. kohaga.\n\nTurnau läheb põhiturniiri avaringis vastamisi jaapanlase Masaru Yamadaga, Priinits vehkleb Iisraeli esindava Ido Harperiga ja 11. asetatud Novosjolov kohtub puertoricolase Hector Maisonetiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolumbias Calis peetaval epeevehklemise GP-etapil pääsesid põhitabelisse viis Eesti naisvehklejat ja kolm meesvehklejat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaubanduskoja aumärgi sai kaheksa Eesti ettevõtlusesse panustajat\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese klassi aumärgi said eriliste teenete eest ettevõtluse pikaaegsel arendamisel AS-i M.V.Wool juhataja Mati Vetevool, Hekotek AS-i juhatuse esimees Heiki Einpaul, Lemeks AS-i juhatuse esimees Jüri Külvik ja Neinar Seli, kes on Estiko AS-.i nõukogu esimees.\n\nTeise klassi aumärgi said Harju Elekter Kiinteistöt OY tegevdirektor Simo Puustelli, samuti välisministeeriumi kantsler Rainer Saks eriliste teenete eest Eesti välisdiplomaatia ja äridiplomaatia arendamisele kaasaaitamisel.\n\nKolmanda klassi aumärgi said rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov eriliste teenete eest Eesti ettevõtlus- ja maksupoliitika edendamisel ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson eriliste teenete eest Eesti ehitussektori edendamisel ning valdkonna ühistegevuse edendamisel.\n\nEesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubanduskoja austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel. Kaubanduskoda tunnustab aumärkidega märkimisväärseid inimesi juba aastast 1999. Esimese klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele või ettevõtjale, teise klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale või ettevõtte tegevjuhile ning kolmanda klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale, ettevõtte tegevjuhile või koja tegevpersonali esindajale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tunnustas laupäeval traditsioonilisel kevadballil esimese, teise ja kolmanda klassi aumärkidega kaheksat inimest, kes on mänginud olulist rolli Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning kelle isiklikke saavutusi ettevõtluses saab seada eeskujuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRockets sai lisaajal Warriorsist jagu\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel veerandajal oli Rocketsil pidevalt mõnepunktiline edu, enim oldi ees nelja punktiga, lõpuks suutis aga Warriors seisu viigistada ja normaalaeg lõppes 112:112. Lisaajal ei andnud Rockets kordagi juhtohjasid käest ja võitis lõpuks viie punktiga.\n\nVõitjate parim oli James Harden 41 punkti ja üheksa lauapalliga, Eric Gordon lisas 30 punkti. Üleplatsimees oli Warriorsi eest 46 punkti visanud Kevin Durant, Draymond Green lisas 19 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu, Stephen Curry panustas 17 punktiga.\n\nWarriors juhib nelja võiduni peetavat seeriat 2:1, neljas kohtumine mängitakse samuti Houstonis.\n\nTulemus:\n\nHouston – Golden State 126:121 la.\nGolden State juhib seeriat 2:1.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA avas Houston Rockets läänekonverentsi poolfinaalseerias võiduarve, saades esimeses kodumängus lisaajal Golden State Warriorsist jagu 126:121.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiametnike palgaandmetest ilmneb kurioosseid preemiasummasid\n\n## Põhitekst:\n\nMuutuvpalgaks arvestatakse ametnikule makstud tulemuspalka, preemiat ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest. Riigi ametiasutuste palgaandmed näitavad, et mulluste väikseimate muutuvpalgasummade \"edetabelis\" troonivad politsei- ja piirivalveamet ning vanglad.\n\nNäiteks PPA-s eelmisel aastal ühe kuu töötanud liikluspolitseinik, kes sai põhipalgaks 1246,49 eurot, teenis sellele lisaks muutuvpalka kolm eurot.\n\nTartu vangla neljanda üksuse valvur, kes aastaga teenis 19 037,62 eurot, sai sellele lisaks neli eurot muutuvpalka, teist sama vangla valvurit premeeriti kaheksaeurose lisatasuga. Tallinna vangla teise üksuse valvur on saanud 6,65 eurot muutuvpalka, mitu Viru vangla järelevalveosakonna töötajat aga 8,40 eurot.\n\nKümneeurose muutuvpalgaga on palgatabelis esindatud ka näiteks päästeamet, kelle ridadest sai niisuguse summa endale üks meeskonnavanem.\n\nLisaks muutuvpalgale lisandub ametnike põhipalgale ka lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest, valveaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest ning ka tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel seoses teenistusülesannete täitmisega. Kõiki neid nimetatakse palgaarvestuses koondinimega \"muu tulu\".\n\nSellelt realt leiab ametnike palgaandmetest keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektorile makstud 1,86 euro suuruse lisatasu.\n\nPPA on oma patrulligrupi, üldsüütegude grupi ja teenindustalituse töötajaile maksnud lisatasu näiteks summades 2,78, 3,54 ja 3,09 eurot. Alla kümneeurost lisatasu on saanud ka maksu- ja tolliameti, rahvusarhiivi ning Tartu ja Viru vangla ametnikud.\n\nKõige suuremat lisatasu ületunnitöö, öötöö jms eest said aga samuti vanglaametnikud: näiteks Viru vanglas teenis üks vanemvalvur 24 726-eurose aastapalga juures 25 461 eurot muud tulu. Tallinna ja Viru vanglas said kolm töötajat üle 18 000 euro lisatasu ning 11 ametnikku said lisatasuna 15 000 kuni 18 000 eurot.\n\nPalgatabeli kõige kopsakamate lisatasude poolelt leiab maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori Valdur Laidi, kes 73 800-eurose aastapalga juures teenis muutuvpalgana 14 500 eurot.\n\nHaridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku 49 834-eurosele aastapalgale lisandus muutuvpalgana 14 368 eurot ning PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp sai jaanuarist kuni 9. veebruarini tehtud töö eest 3645 eurot, ent 14 000 eurot muutuvpalka.\n\nÜle 10 000 euro suurust muutuvpalka said mullu ka MTA tollipoliitika nõunik Svetlana Raudonen, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, patendiameti peadirektor Margus Viher, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe ning siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Avaliku teenistuse seaduse järgi võib ametniku põhipalgale maksta aasta jooksul juurde muutuvpalka, mille suurus on kuni 20 protsenti tema aastasest põhipalgast. Riigiametnike palgaandmed paljastavad aga, et leidub ka näiteks asutus, kes on maksnud ametnikule 1 euro ja 86 senti lisatasu.", "role": "assistant" } ]