Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n2:0 edu maha mänginud venelaste hokikoondis kaotas avamängu\n\n## Põhitekst:\n\nVenelased alustasid hästi, sest juba viiendaks minutiks juhiti Vladislav Gavrikovi ja Kirill Kaprizovi tabamustest 2:0. Perioodi lõpus suutis aga Slovakkia vähem kui kahe minutiga viigistada. Väravateni jõudsid Peter Olvecky ja Martin Bakos.\n\nPärast väravateta teist perioodi sai otsustavaks Peter Ceresnaki arvulisest ülekaalust visatud värav, kui mängida jäi veel 11 minutit ja 30 sekundit. Resultatiivse söödu andsid Bakos ja Marcel Hascak.\n\nTeises B-grupi kohtumises kaotas USA lisaajal Sloveeniale 2:3 (1:0, 1:0, 0:2, 0:1). Ka ameeriklased mängisid maha 2:0 eduseisu, milleni jõuti tänu Brian O'Neilli ja Jordan Greenway tabamustele.\n\nJan Urbas avas sloveenide väravaarve pisut vähem kui veerand tundi enne lõppu ning 1.37 enne normaalaja lõppu tegi Jan Mursak seisuks 2:2. Lisaaega mängiti vaid 38 sekundit, kuni Mursak viskas oma teise värava ja tõi nii sloveenidele võidu.\n\nA-grupis mängivad Kanada, Tšehhi, Šveits ja Lõuna-Korea ning C-grupis Rootsi, Soome, Norra ja Saksamaa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Olümpialipu all võistlev Venemaa meeste jäähokikoondis alustas PyeongChangi olümpiat kaotusega. B-grupi avamängus jäädi alla Slovakkiale 2:3 (2:2, 0:0, 0:1).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFide pangakontod suleti, kuna liidu president kuulub sanktsioonide nimekirja\n\n## Põhitekst:\n\nUSA rahandusministeerium lisas 2015. aastal Vene miljonäri Kirsan Iljumžinovi oma sanktsioonide nimekirja tema väidetavate sidemete tõttu Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsusega, vahendas BBC.\n\nFide teatas, et Šveitsi pank UBS sulges liidu kontod, kuna Iljumžinov on endiselt sanktsioonide nimekirjas.\n\nFide varahoidja Adrian Siegel tunnistas, et tegemist on tõsise probleemiga, mis on häirinud organisatsiooni äritehinguid.\n\n\"Pärast enam kui kaht aastat, mil Kirsan Iljumžinov on sanktsioonide nimekirjas, teatas UBS, et nad sulgevad kohe meie kontod,\" ütles Siegel pressiteate vahendusel.\n\n\"Oli vaid aja küsimus, mil me selle tõsise probleemiga vastamisi pidime seisma,\" märkis Siegel. Ta lisas, et probleemid ei olnud ootamatud.\n\nIljumžinovi kaitsemeeskond nimetas pressiteates süüdistusi ennekuulmatuks ja valeks. Kaitsjate sõnul ei olnud Iljumžinov teadlik, et UBS Fide pangakontod külmutas.\n\nIljumžinov eitab, et oleks midagi valesti teinud. Ta taandas ennast Fide juurest, et püüda probleem lahendada.\n\nFide veebilehel on Iljumžinov endiselt kirjas liidu presidendina. Iljumžinovi sõnul on temavastased süüdistused osa laimukampaaniast, mis on seotud sel aastal toimuvate juhivalimiste eel toimuva võimuvõitlusega.\n\n2017. aasta märtsis teatas Venemaa uudisteagentuur Tass, et Iljumžinovi sõnul püüab Fide teda organisatsioonist välja tõrjuda. \"Ma arvan, et siin on Ameerika käsi mängus ja ma arvan, et seda nimetatakse kokkumänguks,\" ütles ta.\n\nIljumžinov on endine ettevõtja ja poliitik, keda peetakse üsna ekstsentriliseks inimeseks. Näiteks on ta televisioonis väitnud, et on kosmoselaevas tulnukatega kohtunud.\n\nTa oli 17 aastat Venemaal Kaspia mere rannikul asuva Kalmõkkia Vabariigi president. Fide president on Iljumžinov olnud alates 1995. aastast. Ta on kulutanud kümneid miljoneid dollareid selleks, et muuta vaene vabariik maletajate mekaks, ehitades sinna rahvusvaheliste turniiride võõrustamiseks terve küla.\n\n2015. aastal paigutas USA rahandusministeerium ta aga sanktsioonide nimekirja, süüdistades teda Süüria valitsuse abistamises materiaalselt või tegutsemises Süüria valitsuse heaks.\n\nNimekirja kuulub ka vahendaja, keda süüdistatakse Süüria valitsuse naftaostude hõlbustamises ISIS-elt.\n\nFide teatel on Iljumžinov korduvalt edutult püüdnud end sanktsioonide nimekirjast kõrvaldada ning ka praegu ei paista, et see muutuks. Fide teatel on Iljumžinov mitu korda organisatsioonile kinnitanud, et ta kõrvaldatakse sanktsioonide nimekirjast lähiajal ning seetõttu hoidis UBS Fide kontosid siiani avatuna.\n\nUBS ütles ajalehele Telegraph, et ei kommenteeri, kas mõni inimene või organisatsioon on panga klient, kuid kinnitas, et järgib kõiki seadusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline maleliit (Fide) teatas, et selle Šveitsi pangakontod suleti pärast seda, kui liidu presidenti süüdistati Süüria valitsuse heaks tehingute tegemises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÕllest enam minnakse Lätti hoopis kange alkoholi järele\n\n## Põhitekst:\n\nLoomulikult teavad õlletootjad oma tootemahte ning seda, kui palju õlut on müüdud. Küll aga on näiteks Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul väga keeruline selgeks teha, kes täpselt alkoholi piiripoodidest ostab.\n\n“See on kõige hallim ala - kas selle koguse (mille õlletootjad välja tõid - toim.) on ostnud kohalikud lätlased, eestlased või hoopiski soomlased,” ütles Kutberg. Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringutulemused eestlaste alkoholitarbimise osas tulevad välja alles märtsi alguses.\n\nLisaks tuleb kriitiliselt suhtuda väitesse, et krediitkaartide kasutamise statistika kinnitab Lätis tehtud ostude järk-järgulist kasvamist näiteks alkoholi osas. Krediitkaartide info selle kohta, mida inimesed täpselt ostavad, ei ole avalik info.\n\nAlkoholisurmad vähenevad\n\nAlkoholitarbimise kasvamise või kahanemisega on tihedalt seotud rahva tervise näitajad: alkoholist tingitud haigused, surmad, õnnetusjuhtumid ja liiklusõnnetused. Need tulemused näitavad juba ette reaalset alkoholitarbimise tõusu. “Kuna eelmise aasta esialgsete andmete kohaselt alkoholisurmade ja õnnetusjuhtumite arv mullu langes, siis suure tõenäosusega ka alkoholi üldtarbimine peab olema langenud,” selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.\n\n“Isegi juhul kui õlletarbimine kasvab, siis see kasvab kange alkoholi arvelt. Sellega omakorda üldine 100 protsendilise absoluutalkoholi tarbimine väheneb,” rääkis Jesse. Kange alkoholi tarbimine on viimastel aastatel järjest vähenenud ja seda näitab ka konjuktuuriinstituudi viimane alkoholi tarbimise kohta käiv uuring.\n\nEestlased ei lähe Lätti õlle järele\n\nEestist ostetava lahja alkoholi aktsiis ei ole langenud, seega aktsiisirahast ilmajäämine ei sõltu õllest, siidrist või veinist. Küll aga on statistika järgi kange alkohol see, mille järele tõenäoliselt Lätti minnakse. Kange alkoholi turg oli Eestis 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga liitrites 33 protsenti väiksem ja nii jäi riigil selle pealt aktsiisitulu saamata üle 40 miljoni euro.\n\nSeega Saku õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi väide, et Eesti riik saab majanduslikus mõttes kõige valusamalt kahju lahja alkoholi aktsiisimäära kahekordistumise tõttu, ei pea paika. Muuhulgas ei saa ainult aktsiisi laekumise järgi müüki hinnata, kuna rahandusministeeriumi andmetel varusid kauplused enne aktsiisitõusu suurtes kogustes odavama hinnaga alkoholi. Ja justnimelt poed, mitte niivõrd tarbijad ise. Seega aktsiisi maksmine ei olnud eelmisel aastal kuude lõikes ühtlane.\n\nAlkoholitootja soovitus oli, et mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga. See on aga Jesse sõnul ilmselge õlletootjate äriline huvi, sest selles osas on meil õppida Soome kogemusest.\n\nAktsiisilangus oli kahjulik\n\nAastatel 2003-2005 argumenteerisid suured õllekorporatsioonid Soomes, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saab, siis peab Soome tuntavalt vähendama alkoholiaktsiisi, et tõkestada piirikaubandust, mis Soome ja Eesti vahel käima läheks.\n\nAktsiise alandati seal märkimisväärselt, kuid hinnavahe jäi ikka alles. Soomlased käisid sellegipoolest Eestis, kuid samal ajal alanesid hinnad ka nendele, kes Eestis ei käinud. Jesse sõnul tõusis nende arvelt hüppeliselt Soomes alkoholitarbimine ja ka alkoholist tingitud kahjud.\n\nSelline asi on tõenäoline ka meil, kuna Lätis ei käi alkoholi ostmas kõik tarbijad. Pigem teevad seda Läti piirile lähemal elavad inimesed ja need, kes saavad endale pikemaid, vaid alkoholi ostimiseks ette võetavaid, sõite teha. Odavama hinnaga alkoholi saaksid pärast aktsiisi langetamist jälle rohkem osta need, kel varem kallima hinnaga alkohol ostmata jäi.\n\nJesse ütles, et rahva tervise paranemine on pikk protsess ja alkoholi liigtarbimise kultuuri muutmine samuti aeganõudev tegevus, kuid edusamme on mitme meetme (mitte ainult aktsiisitõusu) koosmõjul märgata. “Terved inimesed on Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulikumad, kui ühe kaubandusartikli, alkoholimüügi tulu ja sealt saadud aktsiis,” rääkis Jesse, et alkoholi puhul on kaalukausil nii rahva tervis kui ka majandus. Ühe arvelt teist elavdada on suur dilemma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi alkoholitootjad väidavad, et eestlaste alkoholitarbimine on tänu piirikaubandusele tõusnud, siis tegelikult pole neil selle väitmiseks alust, sest tarbimisuuringute tulemusi pole veel avaldatud. Muuhulgas näitab statistika, et kange alkohol on see, mille järele Lätti minnakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJäätisega pihta saanud Itaalia kohtunik pääses tervelt\n\n## Põhitekst:\n\nLega B iganädalase distsiplinaarkaristuste raporti sõnul visati Palermo ja Foggia vahelises kohtumises tribüünidelt väljakule jäätisetops, mis tabas kohtunikku. Kohtunik juhtumis viga ei saanud.\n\n1:2 kaotanud Palermot trahviti intsidendi eest 10 000 euroga.\n\nSamas liigas mängivat Salernitanat trahviti 5000 euroga, kui nende fännid viskasid vastasmeeskonna poolehoidjaid ilutulestikurakettidega.\n\nIlutulestiku eest trahviti ka Veneetsia klubi. Alaliit määras klubile 1500 euro suuruse trahvi, kui klubi toetajad süütasid enda sektoris ilutulestikuraketi.\n\nPro Vercelli abipersonali liige Giorgio Bertolone sai hooaja lõpuni kestva osaluskeelu, kui mehe rusikahoobid tabasid kohtumises Bresciaga kahte vastasmeeskonna personaliliiget.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia esiliigaklubi Palermo sai liigakorraldajatelt trahvi, kui esmaspäevases kohtumises Foggiaga visati kohtumist vilistanud kohtunikku jäätisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHinnakäärid pealinna tanklates küündivad kuue sendini\n\n## Põhitekst:\n\nMööda Tallinna ringi liikudes võib tanklate hinnasiltidelt märgata, et kütuseliitri hind on samal ajal eri piirkondades täiesti isesugune.\n\nKolmapäeva pärastlõunal maksis bensiin 95 Tallinnas vahemikus 1,265 kuni 1,319 eurot liitrist, mis tähendab, et näiteks 60-liitrise paagitäie hinnaerinevus on sõltuvalt tankimiskohast 3,24 eurot. Diislikütuse hinnad kõikusid 1,222 eurost kuni 1,289 euroni liitrist ja selle puhul varieerus paagitäie maksumus 4,02 euro võrra.\n\nKaardile klõpsates näeb kütusehindu märgitud tanklates. Kaarti saab suuremalt näha siit. Kaart: Anette Parksepp.\n\nCircle K mootorikütuste hinnastamise juht Indrek Sassi ütles ERR-ile, et mootorikütuste hind võib tõepoolest jaamati erineda ja hinnavahed võivad küündida isegi kuni kuue sendini.\n\n\"Selliste erinevate hinnatasemete taga on väga teravaks muutunud konkurentsiolukord, kus kütusehinnad Eestis eri piirkondades võivad langeda mitu korda päevas ning loetud päevade jooksul võib tekkida märgatav hinnavahe,\" selgitas ta.\n\nSassi sõnul on ülitihedaks muutunud konkurentsi taga muutunud turuolukord - hinnatasemed täisteenindusjaamade ning automaatjaamade vahel on ühtlustunud ning aktsiisitõusude tagajärjel on suured transpordikliendid viinud tankimise Eestist välja.\n\n\"Kuna turul on liitreid vähemaks jäänud, siis püüab allesjäänud liitrite hoidmiseks nii mõnigi konkurent leida seda väikest hetke, mil teistest hinnaga natukenegi eristuda,\" tõdes ta.\n\nKa Alexela ja Neste esindajad olid sama meelt, et kütusehinnad on tanklates väga erinevad just tihedast konkurentsist tingitult.\n\n\"Suurema konkurentsiga piirkondades on ka kütusehindade muutused palju tihedamad, mis tagavad tarbijatele madalaimad hinnad. Seega suuremast turukonkurentsist tulenevalt on võit tarbijatele suurem. Tallinnas on madalaima hinnaga piirkonnaks olnud juba mitme aasta vältel Mustamäe, Kristiine ja Laagri piirkond,\" öeldi ERR-ile Alexelast.\n\nNeste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste märkis, et suuremad hinnaerinevused sõltuvad konkurentsist konkreetses piirkonnas.\n\n\"Kõik kütusemüüjad soovivad pakkuda oma klientidele parimat hinda ja see tekitab olukorra, kus hinnad viiakse võimalikult madalale tasemele kütusemüüjate enda marginaali arvelt. Kliendite jaoks on see kindlasti positiivne. Piirkondades, kus aga konkurents nii tihe ei ole, püsivad hinnad rohkem stabiilsena,\" nentis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnaosades erineb kütuse hind kuni kuue sendi ulatuses, kütusemüüjad põhjendavad seda tiheda konkurentsiga ning pealinnas on nende sõnul soodsaimad tankimispiirkonnad Mustamäe, Kristiine ja Laagri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased said parema aimduse, miks alkohol inimesed kurjaks muudab\n\n## Põhitekst:\n\nEelnevate uuringute põhjal on raskete kuritegude puhul alkoholi tarvitamine üheks kõige suuremaks riskiteguriks. Sõltuvalt kuriteoliigist on tarvitanud inimesed enne tapmist, vägistamist, raskete kehavigastuste tekitamist või koduvägivalla juhtumit uimastit 35–66 protsendil puhkudest.\n\nSeejuures on välja selgitatud, et alkohol pärsib eesajukoore tööd. Ajuosa seostatakse muu hulgas tegevuste planeerimise ja otsustusvõimega. Seeläbi ei tee inimesed enam heade ja halbade valikute vahel enam hästi vahet ning ei hooma oma tegude tagajärgi.\n\nSamas ei muuda alkohol inimesi vägivaldseks või õelaks vaid omal käel. Pigem mõjub see libestina, mis tõukab inimesi üle ääre juba niigi pingelistest olukordades ja vägivallakalduvuse korral. Thomas Denson tahtis kolleegidega teada, mis sellel hetkel ajus täpselt juhtub.\n\nSelleks värbas töörühm poolsada noort tervet meest. Katsealustel polnud alkoholiga varem probleeme olnud ja ei tarbinud seda ka kuigi sageli. Neist osadele joodeti sisse kaks viina sisaldavat jooki. Teised jõid enesele teadmatult jooki, mis tegelikult uimastit ei sisaldanud. Seejärel paluti meestel lebada nende ajuaktiivsuse jälgimiseks magnetresonantstomograafi alla ja mängida agressiivsustaseme mõõtmiseks loodud mängu.\n\nMängus said kõige parema reaktsiooniajaga mängija kostitada oma kahte kaaslast ebameeldiva häälega. Võitjad said määrata ka selle valjuse. Kuigi katses osalejatele öeldi, et nad mängivad inimeste vastu, võistlesid nad tegelikult arvutitega. Aja möödudes muutusid inimestest mängijad üha kättemaksuhimulisemaks.\n\nDenson märkas kolleegidega, et karistusena kasutatava heli valjuse üle otsustamise hetkel langes meeste eesajukoores nähtav aktiivsus hüppeliselt. Seda aga vaid juhul, kui uurimisalused olid enne katset joonud päriselt alkoholi. Lihtsalt öeldes mõjutas alkohol otseselt eesajukoores langetatavat otsust ja pärssis ajuosa pidurdusmehhanisme.\n\nUuritavad käitusid töörühma sõnul seetõttu impulsiivsemalt ja reageerisid nende poolt kogetule vahetumalt. Uuring pakub seega eksperimentaalset tuge varasematele teooriatele ja tähelepanekutele.\n\nAutorid nendivad ka ise, et uurimusel on mõned puudujäägid, millele võiks järgnevates töödes tähelepanu pöörata. Esiteks tehti uuringuid katsealustega, kellel alkoholiga probleeme ei olnud. Sagedamad vägivallatsejad vaevlevad aga sageli alkoholiprobleemide käes. Seetõttu tuleks võrdlusmomendi loomiseks kaasata edaspidi ka neid. Samuti polnud päris kindel, kas osalejate eesmärk oli oma kaasmängijatele heliga tõepoolest haiget teha.\n\nIgal juhul viitavad tulemused Densoni sõnul, et inimesi võib ähvardas või ebameeldivas olukorras muuta agressiivsemaks juba suhteliselt väike kogus alkoholi. Seega tasuks seda üldse mitte tarbida või teha seda vähemalt turvalisena tunduvas keskkonnas.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Cognitive, Affective & Behavioral Neuroscience.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alkohol muudab inimesi ja nende ajutegevust. Selles pole mingit kahtlust. Austraalia teadlased on saanud nüüd aga parema aimduse, miks viib see mõnikord eriliselt vastiku ja isegi vägivaldse käitumiseni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKeskkriminaalpolitsei pidas kinni tuntud ärimehed Hirve ja Gammeri\n\n## Põhitekst:\n\nERR-ile teadaolevalt kahtlustatakse kinnipeetuid kuritegelikku ühendusse kuulumises, ühenduse juhtimises kahtlustatakse Hirve ja Gammerit.\n\nVäidetavalt sisaldab kahtlustus maksupettuste ja omastamise episoodi, kokku vähemalt üle miljoni euro, samuti üle kolme miljoni USA dollari väljapressimise katset ühelt ettevõtjalt.\n\nKeskkriminaalpolitsei pidas teiste hulgas kinni ka oma kunagise kolleegi, rahapesu andmebüroos üle 10 aasta töötanud Aivar Orukase, samuti kunagise kaitsepolitseiniku Viljar Subka.\n\nLisaks eelmistele on kahtlustatavate hulgas ka tuntud vandeadvokaat Viktor Särgava. Samuti võttis keskkriminaalpolitsei kinni Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevi, kes kahtlustuse kohaselt tegi etteasteid seoses väljapressimise katsega.\n\nTeisipäeval alustas keskkriminaalpolitsei avalikke menetlustoiminguid kriminaalasjas, mis käsitleb ühe kuritegeliku ühenduse tegevust ning kuriteos kahtlustatavatena peeti kinni ja kuulati üle enam kui 10 inimest ning otsiti läbi kahtlustatavate elu- ning töökohti peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, aga ka mujal Eestis, ütles riigiprokuratuuri pressiesinaja Kaarel Kallas ERR-ile.\n\n\"Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on aastaid tegutsenud kuritegelik ühendus toime pannud erinevaid majandusalaseid ning varavastaseid kuritegusid eesmärgiga teenida ühenduse juhtidele ning liikmetele varalist kasu. Lisaks füüsilistele isikutele kasutati kuritegude toimepanemiseks ka erinevaid juriidilisi isikuid. Kuritegelikul teel saadud tulu täpne suurus on väljaselgitamisel,\" märkis Kallas.\n\nRiigiprokurör Eve Olesk ütles ERR-ile, et teisipäeval esitati kahtlustused kuritegeliku ühenduse juhtidele ning erinevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele.\n\nKolmapäeval taotleb prokuratuur kohtult osa kinnipeetute vahistamist.\n\n\"Kuivõrd kahtlustuse järgi oli kinnipeetud isikute tegevus suunatud ebaseadusliku tulu teenimisele, siis pööratakse edaspidise menetluse käigus ka suurt tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja arestimisele,\" lisas Olesk.\n\nKeskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere märkis, et kui seni on kuritegelikud ühendused tegelenud eelkõige narko- või vägivallakuritegudega, siis seda ühendust iseloomustab eelkõige valgekraeline kuritegevus.\n\n\"Ühendusel oli püsiv ja süsteemne ülesehitus, mille iga liige andis oma panuse kriminaaltulu teenimiseks,\" ütles ta.\n\nKriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhib riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskkriminaalpolitsei pidas sel nädalal kinni tuntud ärimehed Hubert Hirve ja Pavel Gammeri ning veel ligi 10 nendega seotud inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPariisis sai noarünnakus vigastada kuus inimest\n\n## Põhitekst:\n\nIntsident leidis aset Pariisi põhjaosas 18. linnaosas Gare du Nordi raudteejaamast põhjas.\n\nVigastatud viidi haiglasse, kuid keegi eluohtlikke vigastusi ei saanud, sõnas anonüümseks jäänud politseiallikas.\n\n\"Väga purjus\" olekus ründaja vangistati kaks tundi hiljem 10. linnajaos, lisas allikas.\n\nPariisi julgeolekujõud on kõrges valmisolekus pärast mitmeid islamiäärmuslaste terrorirünnakuid viimase kolme aasta jooksul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa pealinnas Pariisis jõudis mees teisipäeva õhtul enne vahistamist noarünnakus vigastada kuut inimest, teatas julgeolekuallikas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMartti Nõmme tegi treeningul ühe väga hea hüppe\n\n## Põhitekst:\n\nAvavoorus sooritas ta paremuselt 48. (109 meetrit; 21,2 punkti) ja kolmandas 52. hüppe (114; 30,5).\n\nArtti Aigro sai kirja vastavalt 46. (108,5; 22,4), 57. (101,5; 13,1) ja 47. (116,0; 36,2) tulemuse. Kevin Maltsev oli 53. (102,5; 15,9), 58. (102,0; 12,4) ja 56. (106,5; 20,9).\n\nAvatreeningu parim oli norralane Robert Johansson, kes võitis kaks vooru kolmest. Seejuures teises voorus sai ta päeva pikimana kirja 138-meetrise õhulennu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suure mäe suusahüpete esimesel treeningul oli eestlastest parim Martti Nõmme, kes teises voorus sai kirja 128,5 meetrit ja 51,4 punkti, mis andis kokkuvõttes 25. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu südalinna parkimismaja kerkimine sõltub ettevõtjate huvist\n\n## Põhitekst:\n\nTartu südalinna plaanitav parkimismaja on linnas kõneainet pakkunud juba enam kui aasta. Kui algul räägiti rohkem sellest, kas parkimismaja linnaraamatukogu ja Emajõe vahele sobib, siis hiljem on linnavalitsuses tekkinud küsimus, kas ettevõtjatel selle rajamiseks üldse huvi on.\n\nPraegu on Vabaduse Puiestee 6 krundil parkla, kuhu mahub umbes 80 autot. Kui sinna kerkiks parkimismaja, peaks seal linnavalitsuse hinnangul olema vähemalt 200 parkimiskohta.\n\nSellise tingimuse seadis linnavalitsus ka eelnõusse, mille alusel peaks volikogu lähiajal välja kuulutama hoonestusõiguse enampakkumise.\n\nEttevõtjate huvi võib aga varjutada võimaliku parkimismaja hind. Nimelt tavaline, rampidega maja jääks plaanitud parkimiskohtadele liialt kitsaks, rääkis läinud kuul Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.\n\n\"Seda 200 parkimiskohta on võimalik tõenäoliselt saavutada üksnes siis, kui see parkimismaja on ehitatud laosüsteemis või on liftidega parkimine. Me nimetame seda ka nutiparklaks. Selliselt, et autojuhid ei pea ise sinna sõitma vaid autod viiakse liftidega oma kohale,\" rääkis Ahven.\n\nVähemate parkimiskohtadega maja poleks aga linna vaatest mõtet lubada, ütles Tartu abilinnapea Reno Laidre. Siiski vaatab ta eesootavale enampakkumisele optimismiga.\n\n\"Olenevalt selle lahenduse nutikusest, millega ettevõtjad välja tulevad, on võimalik sinna juurde ehitada ka büroopindasid. Ja me arvame, et see võikski muuta selle parkimismaja ehituse erasektorile atraktiivsemaks,\" prognoosis Laidre.\n\nSee, millal konkurss välja kuulutatakse, pole veel selge, ning selge pole ka see, mis võib atraktiivsest kesklinna krundist edasi saada, kui konkurss ebaõnnestub.\n\n\"Siis avame diskussiooni ja otsime ka paremat rakendust või jätame lähitulevikus sootuks selle olukorra sarnaseks, nagu ta täna seal on. Aga see saab ka olema väga keeruline, sest surve parkimiskohtadele kesklinnas lähiaastatel kasvab,\" lisas Laidre.\n\nSiiski, Vanemuise tänava juures võib parkimissurvele ka leevendus paista. Nimelt liiguvad linnavalitsuse mõtted juba mõnda aega selles suunas, et parkimismaja võiks ehitada ka Vanemuise teatri juures olevale platsile.\n\n\"See projekt ise-enesest on küll väga põnev, kuna Vanemuise tänav on väga suure kaldega tänav. Ja arhitektuurselt oleks võimalik sinna luua olukord, kus korrusmaja parkla erinevatele korrustele ei sõideta sisse mööda kaldteid või mingeid muid lahendusi vaid saabki otse tänavalt erinevatel kõrgustelt sõita ja kasutada kogu see pind ära parkimiseks,\" rääkis abilinnapea.\n\nLisaks soovib linn, et parkimismaja kerkiks ka kesklinna vaates teisele poole jõge, ehk rajatava Holmi kvartali juurde. Selle peaks valmis ehitama tervisekeskust arendavad ettevõtjad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu linn hakkab otsima ettevõtjat, kes ehitaks valmis kesklinna linnaraamatukogu taha plaanitud parkimismaja. Ettevõtjate huvi hoonestusõiguse vastu võib lahjendada võimaliku hoone kõrge hind.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa kelgutajad kerkisid taas kullale\n\n## Põhitekst:\n\nKolmandana tõusid pjedestaalile taas sakslased, kui võitjatest 0,290 sekundit kehvema aja said Toni Eggert ja Sascha Benecken. Neile järgnesid veel üks Austria, Kanada ja Läti kelgupaar.\n\nKokku lõpetas võistluse 20 paari.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängude meeste kahekelgul kordasid oma Sotši olümpiavõitu sakslased Tobias Wendl - Tobias Arlt, kes edestasid kahe sõidu summas 0,088 sekundiga austerlasi Peter Penzi ja Georg Fischlerit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kaks sünget tundi ajaloolist populismi\n\n## Põhitekst:\n\nKui Cristopher Nolani lavastatud \"Dunkirk\" möödunud suvel maailma kinoekraanid vallutas, sai enneolematule vaatemängule osaks pea ühehäälne kiidukoor. Taustalt kostnud kriitilisemad keeled hüüdsid selle aga nn Brexiti-järgse kino esimeseks pääsukeseks. Filmide nagu \"Dunkirk\" ja \"Their Finest\" tuules ilmunud \"Süngeim tund\" kinnitab, et pead tõstab tõesti end Euroopast ära lõikavate brittide vankumatusele ja iseseisvusele oodi laulvate linalugude aeg.\n\nSee on juba teine aasta jooksul ilmavalgust näinud Winston Churchilli biograafia. \"Churchillis\" mängis legendaarset briti peaministrit Brian Cox, \"Süngeimas tunnis\" astub suurkuju sussidesse ja paksu grimmikihi alla Gary Oldman. Oldman on paljude arvates oma põlvkonna andekamaid ja võimekamaid näitlejaid ning fakti, et mees on vaid kahel korral Oscarile nomineeritud, võib pidada parajaks kurioosumiks. Olukord muutub ilmselt juba märtsi esimestel päevadel, sest sel korral on kauaoodatud meespeaosa preemiale tema nimi sisuliselt juba praegu peale graveeritud.\n\nGary Oldmani Churchill on võimsa ekraanivalitsemisega. Sõnakas, enesekeskne, kohati raevukas, siis jälle haavatav, ebakindel, kahtlev. Arvestades, kui tsiteeritud ja mütologiseeritud karakteriga on tegemist, on ajaloolisele suurkujule inimliku näo andmine igati vajalik. 1940. aastal paljukirutud lepitusmeelselt Neville Chamberlainilt valitsusjuhi ameti üle võtnud Churchillil tuli sõjapilvede varjus teha üks keeruline otsus teise järel – otsustada Hitleri ja Mussolini pakutud rahukõneluste üle, otsida tuge Euroopas toimuvat distantsilt jälgiva Roosevelti Ameerika Ühendriikidega ja vaadata tõtt kogu briti armee hävinguga Dunkirki ja Calais'i rannaribadel.\n\nVaevalt keegi valjult vaidlema kipub, et Oldman oma kuldmehikest igati väärib, \"Süngeima tunni\" enda sattumine üheksa parima filmi Oscarile nomineeritud linaloo sekka näib aga pigem ajastu märgina – lõhestumise ja ühiskondlike pingete tingimustes otsitakse võidukaid ja heade kangelaste triumfiga lõppevaid lugusid.\n\nKuigi filmi esimene pool näeb tublisti vaeva, et Churchilli isikule rohkelt tahke luua, ei suuda lavastaja Joe Wright kuidagiviisi mitte järele anda ka tema varasemaid filme (\"Lepitus\", \"Reis Eikunagimaale\") vaevanud sentimentaalsetele klišeedele ning otsesõnu populismile. Eesmärgiks ei saa ajalooliste seikade ja sündmusahelate dekonstruktsioon ega analüüs, vaid ikkagi vaataja rusikaga võidukalt õhku vehkima suunamine.\n\nEhk ei saaks seda üksi filmile pahaks panna, kui valitud vahendid emotsiooni saavutamiseks poleks kunstiliselt nii labased. Ühel hetkel otsustab Churchill valitsuskabineti seinte vahelt tavainimeste tasandile laskuda ning metrooga sõita. Rongivagunis viib ta läbi eksprompt turu-uuringu, kas töölisklassi britid tahavad natsidega rahu teha või on valmis kasvõi saepuru sööma, et Aadule trääsa näidata. Briti südametunnistuse eest kõneleb hambaid pulbriks kiristama sundiva stseeni tipuks väike tütarlaps, tagades Churchillile vankumatu moraalse autoriteedi minna ja Saksamaa õhurünnakuteks valmistuma asuda.\n\n\"Dunkirki\" päästis propagandasildist paljuski fakt, et Nolani filmis puudusid rõhutatud kangelased. Sõda möllas ümberringi allumatu loodusjõuna ning enamik paljudest tegelastest püüdis teha, mis parasjagu vähegi käepärane näis, et kuulivalangute ja pommirahe keskelt elunatukesega koju pääseda. \"Süngeim tund\" ei vaeva ennast suurt ei kümnete tuhandete hukkunud sõdurite, laiemate eetiliste dilemmade ega sõdu eskaleeriva poliitilise süsteemiga. See on kõige pesuehtsam ajalooline populism, kus hetkeks nurka surutud suurkujul tuleb keerulises olukorras selg sirgu ajada ning maailm päästa. Sellele kõigele takistab aga kaasa elamast tundmus, et pommivarjendites kaarte vahtivad ja tervete rahvaste eest otsustavad vanad jõukad aristokraadisugu valged mehed on saatnud läbi ajaloo hukku lugematu arvu näotuid soldateid, kelle ohverduste arvelt üldse annab tulevastele põlvedele sääraseid propagandamaiguga linateoseid vorpida.\n\nTehniliselt näeb \"Süngeim tund\" võrdlemisi üheülbaline välja. Mõningane tonaalne tumedus on stiililise valikuna arusaadav, kuid jääb ka igavaks. Vähesed eriefektid on näotud, stseenid parlamendist üle dramatiseeritud, ainus tõeliselt meeldejääv kaader lisaks mitmele peategelase tiraadile on autoaknast paistvatest Hitleri maskide taha varjunud jõmpsikatest.\n\nKahtlane, kas vaataja \"Süngeimast tunnist\" midagi uut teada saab. Ka meelelahutusliku elamusena jääb ta sügavalt keskpäraseks. Antagu Oldmanile südamerahuga see Oscar, ent muus osas ei küündi \"Süngeim tund\" samuti aasta parimale filmile nomineeritud meistriteostele nagu \"Kutsu mind oma nimega\", \"Kolm reklaamtahvlit linna servas\" ega isegi \"Dunkirk\" ei tehnilise silmapaistvuse, moraalse keerukuse ega üldise huviväärsuse osas isegi lähedale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film\n\n\"Süngeim tund\" (Darkest Hour)\n\nLavastaja Joe Wright\n\nOsades Gary Oldman, Lily James, Kristin Scott Thomas\n\n5/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLauljakarjäärist loobumisele mõelnud Alen Veziko avaldas uue singli\n\n## Põhitekst:\n\n\"Unustus\" räägib nendest eluhetkedest, mil saab selgeks, et mingid asjad on jäädavalt käest libisenud – toimunut ei saa enam muuta ja sõnad enam ei maksa.\nLugu on kirjutatud ja lindistatud 2016. aasta sügisel, mil Alenit kimbutas loomekriis ja ta kaalus isegi laulmisest loobumist. Nüüdseks aga tegeleb Alen taas muusika kirjutamise ja salvestamisega ning valmistab stuudios uut plaati ette.\n\nLaul on autorite hinnangul omamoodi nukker hümn täitmata soovidele, loobumistele ja tehtud vigadele.\n\n9. märtsil annab Alen koos oma ansambliga eksklusiivse kontserdi Saku mõisas, millest valmib ka kontsertsalvestus ja videoülesvõte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alen Veziko uus singel \"Unustus\" on esimene singel muusiku kevadel ilmuvalt albumilt \"Nüüd on nii\", mis koosneb üheksast varem salvestamata ja avaldamata laulust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon esitas EL-i lähituleviku eelarvet analüüsivad dokumendid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eelarve koostamine ei ole pelgalt raamatupidamine, vaid prioriteetide ja ambitsioonide väljendus. Eelarve tõlgib meie tuleviku arvude keelde. Rääkigem siis esmalt, millist Euroopat me tahame. Seejärel peavad liikmesriigid panema oma ambitsioonide toetamiseks välja ka vastava hulga raha. Ja kuigi me kõik peame mõistma, et vanamoodi jätkamine ei ole selles eelseisvas arutelus üks laual olevatest variantidest, usun ma kindlalt, et meil õnnestub imet teha ja leppida kokku eelarves, kus kõik on netosaajad,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pressiteate kohaselt. (Pressiteatele on lisatud ka aruteludokumendid - Toim.)\n\nOma kohtumisel 23. veebruaril arutavad Euroopa Liidu juhid, kuidas saaks prioriteetidele, mis nad on liidule seadnud (16. septembril 2016 Bratislavas ja 25. märtsil 2017 Rooma deklaratsioonis), tagada piisava rahastuse, et neid oleks võimalik ellu viia. Mõlemad elemendid, nii ühiste prioriteetide kindaks määramine kui ka liidule nende rakendamiseks vajalike vahendite andmine, on teineteisest lahutamatud.\n\nKomisjon osaleb selles olulises arutelus kolmel viisil. Esiteks esitab ta vajalikud faktid ELi eelarve, selle eeliste, saavutuste ja lisaväärtuse kohta. Teiseks koostab ta stsenaariumid, mis selgitavad erinevate võimalike poliitikavariantide finantsmõju. Kolmandaks näitab ta, millised oleks tagajärjed üliõpilaste, teadlaste, taristuprojektide ja palju muu jaoks, kui ELi uue eelarve vastuvõtmine viibiks.\n\nKui arutluse all on ELi tegevuse ambitsioonikus sellistes valdkondades nagu ELi välispiiride kaitse, tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu toetamine, Euroopa digiülemineku hoogustamine või ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika tõhustamine, on juhtide jaoks oluline teha kindlaks, mida nende valikud ELi tasandi rahastamise näol konkreetselt tähendavad. Tänases komisjoni dokumendis tegeldaksegi just sellega – näidatakse mitmesuguste võimalike poliitikavalikute finantsmõju arvudes.\n\nTegemist ei ole komisjoni enda ettepanekutega, vaid näidetega, mis põhinevad avalikus arutelus sageli esitatud ideedel. Nende otstarve on hoida mõtted kõige olulisemal, elavdada arutelu ja pakkuda kindlat faktilist alust eelseisvate tähtsate valikute tegemiseks. Näiteks kui juhid lepivad kokku, et täidavad sageli antud lubaduse parandada ELi välispiiride kaitset, läheks see seitsme aasta jooksul maksma 20-25 miljardit eurot, kogu ELi hõlmava piirihaldussüsteemi loomine aga 150 miljardit eurot.\n\nKomisjon esitab ka variandid, kuidas ELi eelarvet saaks nüüdisajastada, sealhulgas võimaluse korral tugevdada seost ELi eelarve eesmärkide ja eelarve rahastamise viiside vahel. Lisaks on selles esitatud võimalused, kuidas tugevdada seost ELi-poolse rahastamise ja ELi põhiväärtuste järgimise vahel – seost, mida sageli nimetatakse tingimuslikkuseks.\n\nKiire poliitiline kokkulepe uue ja tänapäevase ELi eelarve kohta on oluline, näitamaks, et liit on valmis täitma Bratislavas ja Roomas kokku lepitud positiivset poliitilist tegevuskava. Kiire kokkuleppimine ei ole mitte ainult poliitiliselt soovitav, vaid ka praktiliselt vajalik. Partnerid ja ELi vahendite saajad alates üliõpilastest ja teadlastest kuni taristu-, tervishoiu- ja energiaprojektideni, aga samuti riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, väärivad ja vajavad rahalist ja õiguskindlust. Komisjon juhib juhtide tähelepanu konkreetsetele näidetele selle kohta, millist kahjulikku mõju põhjustaks viivitused kogu ELis kodanikele ja ettevõtetele.\n\n\"2013. aasta kurba kogemust, kui ELi praegune eelarve võeti vastu suure hilinemisega, ei tohi korrata. Kui selline viivitus peaks taas juhtuma, jääks õigeaegselt alustamata rohkem kui 100 000 ELi rahastatud projekti sellistes olulistes valdkondades nagu ettevõtluse toetamine, energiatõhusus, tervishoid, haridus ja sotsiaalne kaasatus. Samuti ei saaks sajad tuhanded noored osaleda 2021. aastal Erasmus+ vahetuses,\" selgitas eelarvevolinik Günther H. Oettinger.\n\nKomisjon esitab oma ametliku ettepaneku ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta hiljemalt 2018. aasta mai algul. Seni aga jätkab komisjon kõigi sidusrühmade kuulamist, sealhulgas ELi prioriteetide teemaliste avalike konsultatsioonide kaudu, mis algatati jaanuaris 2018.\n\nSamuti esitas Euroopa Komisjon kolmapäeval ettepanekud Euroopa Liidu töö tõhustamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon tutvustas kolmapäeval erinevaid variante, milline võiks olla uus ja moodne ELi pikaajaline eelarve, mis aitaks ka pärast 2020. aastat tõhusalt liidu eesmärke saavutada. Liikmesriikide juhid arutavad neid oma 23. veebruaril toimuval mitteametlikul kohtumisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFrenzel: ainus variant oli minna ette ja teha ise oma sõitu\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on uskumatu. Tunnen end suurepäraselt. See oli tuule tõttu üsna raske võistlus ning viimasel ringil, viimastel meetritel ja viimasel tõusul oli mu plaaniks kõvasti pingutada,\" lausus hüppevooru järel viienda positsiooni sisse võtnud sakslane.\n\n\"Nii et lõpuks oli ainus viis minna ette ja teha ise oma sõitu. Päeva lõpuks olen oma võidu üle väga-väga õnnelik.\"\n\n\"Ma usun, et olin pärast hüppevooru tõesti heal positsioonil,\" lisas Frenzel. \"Teadsin, et see on hea hüpe. Mul vedas veidi tuulega - see [tuul] oli üks peapõhjuseid, miks täna oli õnne vaja.\"\n\nWatabe mõistis oma sõnul viimase 50 meetri jooksul, et kulda ei õnnestu võita. \"Olen rahul ka hõbedaga. Samas olen kullast ilmajäämise tõttu natuke õnnetu ka. Enne viimast tõusu mõtlesin, et võin võita ka kulla, aga vahe osutus liiga suureks.\"\n\nHüppevooru järel kolmanda koha sisse võtnud Watabe plaaniks oli Frenzel ja hiljem pronksile jõudnud austerlane Lukas Klapfer järele oodata. \"Tahtsin eelnevalt olukorraga tutvuda, sest tuul oli väga tugev. Nii osutus ka positsioon grupis väga oluliseks ja tahtsin jätta endale mitmeid võimalusi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängude normaalmäe kahevõistluses teenis esikoha sakslane Eric Frenzel, kes edestas lõpuspurdis jaapanlast Akito Watabet. Kaht parimat jäi lõpuks lahutama 4,8 sekundit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurem osa NATO riike ei tea endiselt, kuidas kahe protsendi tähiseni jõuda\n\n## Põhitekst:\n\nNATO teatab käesoleval nädalal Brüsselis toimuva kaitseministrite kohtumise raames, et alliansi Euroopa liikmed on panust riigikaitsesse suurendanud. Paraku juhib üldine kulude kasv tähelepanu kõrvale asjaolult, et paljudel liikmesriikidel pole endiselt plaane, kuidas täita eelmisel aastal USA survel antud lubadust kasvatada riigikaitsekulutusi NATO poolt soovitud tasemele, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.\n\nSamal ajal on USA teatanud märkimisväärsest kaitsekulude kasvust ja seda ka seoses panustamisega Euroopa julgeolekusse. USA kaitseminister James Mattis peab kolmapäeval Brüsselis ka kõne, milles tunnustab seniseid Euroopa riikide pingutusi kaitsekulude suurendamiseks, kuid rõhutab ka seda, et soovitud tasemeni jõudmiseks on vaja teha rohkem.\n\nUSA presidendi Donald Trumpi eestvedamisel nõudis NATO, et lõppenud aasta lõpuks peab iga riik tegema plaani, kuidas 2024. aastaks alliansi poolt soovitud kahe protsendi tasemeni.\n\nParaku esitas osa riike oma kava vaid järgmise kolme aasta kohta, osa liikmeid on teinud plaane ka aastani 2024, kuid ka siis pole ette näha kaitsekulutuste tõusu kahe protsendini SKP-st.\n\nAmetnike teatel on kokku 14 liikmesriigil olemas plaan, kuidas eelpool mainitud tähtajaks kahe protsendini jõuda. Paraku pole nende riikide hulgas Euroopa suurimat majandust Saksamaad ning Belgiat, kus asub NATO peakorter.\n\nNATO kinnitusel on hetkel üle kahe protsendi või selle lähedal olevateks riikideks USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Rumeenia ja Leedu. Plaan, kuid eesmärgini jõuda, on olemas Prantsusmaal, Türgil, Ungaril, Slovakkial, Bulgaarial ja Montenegrol.\n\nKahel NATO riigil, kõrge SKP-ga Taanil ja Norral, on plaanid kaitsekulutuste oluliseks suurendamiseks, sealhulgas ka hävituslennukite F-35 hankimiseks, kuid kahe protsendini nad ilmselt ei jõua.\n\n\"Meil ei ole päris kaht protsenti,\" selgitas Taani suursaadik NATO juures Michael Zilmer-Johns ja rõhutas, et kaks riiki täidavad nad kõiki muid olulisi tingimusi, eelkõige neid, mis puudutavad NATO võimekust puudutavaid eesmärke. \"Need on need asjad, milles tegelikult küsimus on.\"\n\nOlukorra teeb keerulisemaks ka see, et Euroopa majandus on tõusuteel ja võib mõned riigid nagu näiteks Poola ja Rumeenia nn kahe protsendi klubist välja lükata.\n\nEelmise aasta mais kritiseeris president Trump liitlasi vähese panuse eest, pärast seda on ta kaitsekulutuste kasvu enda saavutusena esile toonud.\n\nKokkulepe kasvatada kümne aastaga kaitsekulutusi kahe protsendini SKP-st sündis juba 2014. aastal. Washington pidas juba eelmise administratsiooni ajal seda eesmärki kindlaks lubaduseks, samas on mitmed ametnikud Euroopas rõhutanud, et tegelikult oli see mittesiduv hea tahte avaldus kaitsekulutusi kasvatada.\n\nKui eelmisel aastal nõustusid liikmesriigid kaitsekulutuste suurendamise plaanide esitamisega, teatas NATO, et riikide plaane hinnates võetakse arvesse ka missioonidesse panustamist, alliansi võimekuse suurendamist (näiteks eelpool mainitud Norra ja Taani teema) ja ka seda, kui suure osa kaitsekulutustest moodustab uue varustuse hankimine.\n\nDiplomaatide sõnul kulutab 23 liikmesriiki uue varustuse hankimiseks oma kaitse-eelarvest 20 protsenti või üle selle.\n\nSamuti on allianss liigitanud erinevalt neid liikmesriike, kes soovitud eesmärgini ei jõua.\n\nKuigi Hispaania ja Portugal tähtajaks kahe protsendini SKP-st ei jõua, on mõlemad riigikaitsesse panustamist märkimisväärselt suurendamas ja nad teevad seda ka NATO üldist võimekust tõstes. Näiteks Hispaania suurendab oma riigikaitsesse panustamist lausa 80 protsenti ehk seniselt 0,9 protsendilt jõutakse seitsme aastaga 1,6 protsendini SKP-st.\n\nOsa riike pole aga suutnud detailseid plaane esitada ning nende riigikaitsesse panustamine - eriti arvestades mõne riigi suhtelist jõukust - märkimisväärselt madal. Selles kategoorias mainitakse kõige rohkem Belgiat - praegu kulutab Belgia riigikaitsele 0,9 protsenti SKP-st, aastaks 2030 jõutakse aga vaid 1,3 protsendini SKP-st.\n\nBelgia kaitseministeeriumi pressiesindaja Laurence Mortier selgitas, et praegused plaanid sisaldavad ka uute hävituslennukite hankimist. \"See, kui palju me riigikaitsele kulutame, on poliitiline otsus,\" rääkis ta. \"Meil oli kokkulepe 1,3 protsendi kohta. Kui Mattis ütleb meile, et me peame tegema rohkem, siis see peab olema poliitiline diskussioon, kui me teeme rohkem ja kuidas me seda teeme.\"\n\nTrumpi kriitikat on kõige rohkem aga pälvinud Saksamaa, sest USA presidendi hinnangul ei maksa Euroopa suurim majandus oma nö NATO-arvet. Saksamaa ametnikke on need jutud märkimisväärselt ärritanud.\n\nÄsja lõpule jõudnud võimekõneluste käigus sündinud koalitsioonilepe näeb ette kaitsekulutuste suurendamist, kuid mitte ilmtingimata mahus, mida Washington soovib.\n\nBerliin on juhtinud tähelepanu sellele, et 2015. aastast saadik on riik kaitsekulutusi tõstnud ja seeläbi kasvatanud ka Euroopa üldist panust. Samuti on Saksamaa üks suuremaid panustajaid NATO missioonidesse.\n\nHetkel on seega veel ebaselge, kas Saksamaa nõustub kaitsekulutuste kasvatamisega kahe protsendini SKP-st. Tugev majanduskasv on tähendanud paratamatult ka seda, et suured investeeringud riigikaitsesse pole olnud näha SKP-protsentides.\n\nKokkuvõtteks saab öelda, et käesoleval aastal kasvatab NATO kaitsekulutusi kõige suuremas mahus pärast külma sõda. Samas on Euroopa riigid USA kõrval endiselt kääbused, sest Pentagoni käesoleva aasta eelarve on 716 miljardit dollarit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vähem kui pool NATO 29 liikmesriigist on teinud plaane, kuidas jõuda alliansi soovitud tasemele ehk olukorrani, kus riigikaitsekulud moodustaksid vähemalt kaks protsenti SKP-st.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus uus Olle Lauli\n\n## Põhitekst:\n\n„Kuristik\" on paljuhäälne jutustus, mis puudutab viie põlvkonna elusaatusi ja saab alguse 1923. aasta maihommikul, kui Prokop Jefimovitš Lõkovit tabab rongireisil kole kõhuvalu, mis sunnib ta tundmatus Vapnjarka küla raudteejaamas vagunist maha astuma. See, mida Prokop ise plaanis, mille poole teel oli, on sestpeale tähtsusetu.\n\nSaatus, jumal, päritolu ja rahvus on romaani läbivad teemad. Küsimus mõiste-tamatust, hoomamatust väest, mille ees inimene on abitu ja väeti. Miski, mis võib omatahtsi paisata ukrainlase ja venelase Pirita-Kosele või Narva, mis võib Eestis sündinud Nõukogude sõjaväelase lapsest teha USA illegaali või sundida läbi ja lõhki eesti rahvusest naise kodumaalt lahkuma. Kui riigipiirid muutuvad ja ajalugu tähendab ühele üht, teisele teist, muutub üha tungivamaks vajadus leida midagi, millele lõpuni kindel olla. Ja selgemaks saab ka arusaamine, kui keeruline see on.\n\nTegelaste lood on edasi antud teadvuste intensiivsete peegeldustena, keskendudes hetkile inimeste elus, kus väike on silmitsi suurega. Põhjatuga. Välja kooruvad küsimused, millest valdavamaid me enam ei leia. Milleks see kõik? Ja kuigi on küsimused, pole vastuseid võtta. Nende asemel on tumm meeheide, viha ja vaikimine. Vahel ka leppimine ning alistumine.\n\n„Kuristik” on Olle Lauli kolmas romaan. Varem on ilmunud „Niguliste õpilased\" (2007) ja kulkai aastapreemiaga pärjatud „Kodutus” (2011).\n\n„Lauli on nii temaatiliselt kui stilistiliselt selgelt isikupärane autor, suveräänne hääl,\" ütleb kirjanik Jan Kaus. \"Keegi teine ei kirjuta praeguses Eestis sellise kannatlikkusega inimhinge kannatustest. „Kuristik“ jätkab Laulile omasel moel eksistentsiaalsest, otsekui paratamatust kannatusest võrsuva lunastusvõimaluse otsimis-ega, ent lisab sellele esmakordselt ajaloolise mõõtme.”\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2012. võitis Olle Lauli romaan \"Kodutus\" Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta proosapreemia. Eesti ühelt omanäolisimalt kirjanikult ilmus nüüd uus romaan: \"Kuristik\", mille andis välja kirjastus Gallus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium kavandab elatise miinimummäära vähendamist\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteeriumi esialgsete plaanide kohaselt peaks alaealisele lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramise mudel arvesse võtma kohustatud vanema sissetulekut, ülalpidamist saavate laste arvu ja vanust ning lapsetoetust, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ERR-ile.\n\n\"Ettepanekute tulemusel väheneks kehtiva süsteemiga võrreldes elatise summa, mida peaks maksma miinimumpalka saav vanem, kuid suureneks summa, mida peaks maksma kõrgepalgaline vanem,\" tõdes Rammus.\n\nRammus märkis, et ministeerium esitas memo ettepanekutega valitsusele juba mullu detsembris ning kui valitsus selle heaks kiidab, siis hakkab ministeerium teemat põhjalikumalt analüüsima ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu jaoks väljatöötamiskavatsust koostama.\n\n\"Hetkel on meil juba käimas elatise asjade kohtupraktika analüüs ning sel teemal on toimunud ka mitmeid kohtumisi teiste ministeeriumide esindajatega,\" ütles Rammus.\n\nSeni kehtiva seaduse kohaselt on ühes kuus ühele lapsele makstavaks elatisraha miinimumiks vähemalt pool alampalgast ehk 250 eurot kuus.\n\nKa riigikohus on leidnud, et elatisraha miinimummäär on kerkinud liiga kõrgele ning elatisraha suurus tuleks miinimumpalgast lahti siduda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Justiitsministeerium kavandab alaealisele lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramiseks uue arvutamismudeli väljatöötamist, mis arvestaks rohkem elatist maksma kohustatud inimese reaalsete võimalustega ning vähendaks seega miinimumpalka saava vanema kohustust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti bänd Holy Motors on jõudnud välismaise muusikapressi huviorbiiti\n\n## Põhitekst:\n\nHoly Motors jõudis esimese albumini küll alles 2018. aasta alguses, kuid nad on tegutsenud juba alates 2013. aastast. Nende esimesed lood jõudsid Soundcloudi 2014. aastal ning samal aastal esinesid nad ka näiteks Tallinn Music Weekil ja Schillingul, nende kõige esimene esinemine oli aga kinos Sõprus enne Jim Jarmuschi linateose \"Mystery Train\" seanssi. Ansambli nimi tuleneb samuti filmist - samanimelisest Leos Carax'i linateosest, mis jooksis ka Eesti kinodes.\n\nBändi kuuluvad laulja Eliann Tulve, kelle vanemad on kusjuures Helena ning Jan-Eik Tulve, trummar Kaspar Kiinvald ning kitarristid Hendrik Tammjärv, Lauri Raus ja Gert Gutmann.\n\nNende debüütalbumi andis välja Ameerika indie -plaadifirma Wharf Cat. Tegemist ei ole suure plaadifirmaga - alates loomisest 2011. aastal on nad andnud välja põrandaalust elektroonikat, psühhedeeliat ja äärealade rokkmuusikat. Lisaks \"Slow Sundownile\" on sama plaadifirma alt ilmunud ka kaks Holy Motorsi seitsmetollist vinüülisinglit, 2015. ja 2017. aastal.\n\nHoly Motorsi värske plaadi produtsendiks on Carson Cox, kes on produtsent bändidele Merchandise, mis esines 2014. aastal ka festivalil Schilling, ning Priests, kelle möödunud aastal ilmunud debüütalbum jõudis mitmete muusikaväljaannete aastakokkuvõtetesse.\n\nTänu Ameerika plaadifirmale on aga Holy Motors jõudnud tänaseks mitmete välismaiste muusikaväljaannete veergudele. Möödunud nädalal valis muusikaportaal Stereogum albumi \"Slow Sundown\" nädala plaadiks, tuues välja, et \"kuigi album \"Slow Sundown\" ehitab end üles ameerikalikest kõladest, siis vaatamata sellele tekitab nende muusika minus soovi külastada Eestit\". Möödunud reedel valis \"Slow Sundowni\" päeva plaadiks ka Bandcampi blogi, öeldes, et \"kõige haavatavamatel hetkedel uurib nende muusika üksindust ja isolatsiooni\".\n\nTänaseks on ilmunud ka esimesed arvustused. Oluline muusikaportaal Pitchfork, kus ei ole seni ilmunud veel ühegi teise Eesti muusiku plaatide arvustused peale Arvo Pärdi ja Maria Minerva, andis plaadile 6,1 punkti 10-st, tuues välja, et \"Eesti bändi debüütalbum kõlab nagu pikk ja üksildane sõit kuuvalgel ööl koos ohtra reverb 'iga\". AllMusic 'us sai \"Slow Sundown\" 7 punkti 10-st ning sealne kriitik tõi välja bändi spagetivesterni kõlasid ning võrdles Holy Motorsit Mazzy Stari ja Angelo Badalamentiga.\n\nAlbumi ilmumine viib Holy Motorsi ka tuurile, mille raames andsid nad 10. veebruaril kontserdi ka Von Krahlis. Edasi lähevad nad aga Varssavi, Berliini, Vilniusesse ning Krakovisse, jõudis märtsis isegi SXSW festivalil Ameerikas. Eestis kuuleb neid aga sel reedel saates \"Muusikanõukogu\", kus on külaliseks bändi laulja Eliann Tulve.\n\nKuula albumit \"Slow Sundown\" siit:\n\nSlow Sundown by Holy Motors\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud reedel andis Eesti ansambel Holy Motors välja esimese täispika albumi \"Slow Sundown\", mis on toonud nendele rohkem tähelepanu isegi välismaal kui Eestis. Nendest kirjutavad olulised muusikaportaalid ja ilmunud on ka esimesed arvustused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert sai Omaani velotuuri etapil 26. koha, võit Katjuša ratturile\n\n## Põhitekst:\n\nHaas edestas finišispurdis sama aja saanud belglast Greg van Avermaeti (BMC) ja kasahh Aleksei Lutsenkot (Astana). Kangert lõpetas võitjale 38 sekundit kaotanud grupis.\n\nKokkuvõttes tõusis Haas üldliidriks, tema edu van Avermaeti ees on neli sekundit. Kolmandat kohta hoiab Lutsenko (+0.06). Kangert asub 26. positsioonil (+0.48).\n\nOmaani velotuuril sõidetakse kokku kuus etappi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Omaani velotuuri teise etapi (167,5 km) võitis austraallane Nathan Haas (Katjuša-Alpecin), kes tõusis ka üldliidriks. Tanel Kangert (Astana) lõpetas 30. kohal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÕde ja vend Triinu ja Taavi Paomets esinevad esmakordselt ühisel laval\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad mängivad kitarri juba väga noorest east ning on laulnud veel kauem. Esimest korda tulevad nad kokku, et ühiselt muusikat luua.\n\nLaupäeva õhtul täitub Hopneri maja ilusa kitarrimuusika ning Paometsadele omapärase lauluhääle ning sarmiga\n\nLepatriinu ehk Triinu Paomets sai oma seni suurima tõuke olles Noortebänd 2016 finalist, tänu millele oli järgnev aasta esinemisi täis - Jazzkaar, Augustibluus, Intsikurmu festival, Positivus ning kontsert Tom Odelli soojendusesinejana Tallinna kultuurikatlas.\n\nTaavi Paomets on kirjutanud ning produtseerinud muusikat juba üle kümne aasta. Ta on teinud koostööd paljude Eesti artistidega ning pälvis koosseisuga Avoid Dave Eesti muusikaauhindade galal 2016. aastal aasta elektroonikaalbumi tiitli.\n\nÜhiselt astutakse lavale juba 17. veebruaril Hopneri majas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval toimub Hopneri majas erakordne kontsert, kus astuvad üles õde ja vend Triinu Paomets ehk Lepatriinu ning Taavi Paomets ansamblist Avoid Dave.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMaria Kõrvitsa uudisteose esiettekanne on Piteås\n\n## Põhitekst:\n\nHelilooja Maria Kõrvits võitis 2016. aasta maikuus Wrocławis peetud 63. rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria oma orkestriteosega \"langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi\". Maailma tähtsaima nüüdisheliloomingu foorumi võiduga kaasnes uudisteose tellimus Rahvusvaheliselt muusikanõukogult (IMC) ja Rootsi Raadiolt.\n\nLisaks võimaldati heliloojale residentuur Rootsi silmapaistva nüüdismuusikaansambli Norrbotten NEO juures, kelle esituses toimub uue teose esiettekanne Põhja-Rootsi moodsaimas ja rohkete võimalustega kontserdimajas Studio Acusticumis. Ansambli liikmete ja kontserdipaigaga avanes Kõrvitsal võimalus esmakordselt tutvuda 2016. aasta sügisel, et koguda mõtteid ja inspiratsiooni uudisteosega alustamiseks. Käesoleval nädalal osaleb helilooja ansambli proovides Piteås.\n2007. aastal loodud Norrbotten NEO on ainus riiklikult toetatud professionaalne nüüdismuusikale keskenduv kammeransambel Rootsis. Hooaja jooksul annab seitsmeliikmeline kollektiiv arvukalt kontserte nii kodumaal Rootsis kui ka mujal ning tellib kaasaegsetelt heliloojatelt uudisloomingut. 2012. aastal pälvis Norrbotten NEO Rootsi Heliloojate Liidu interpretatsioonipreemia.\nHelilooja Maria Kõrvits tunnistab, et on erakordne võimalus teha koostööd sellise ansambliga nagu Norrbotten NEO. \"Nad on professionaalne koosseis ja mänginud palju repertuaari. On kuulda, et nad on kaua koos mänginud ja saavutanud ühtse hingamise,\" ütleb Kõrvits.\nUudisteos \"through\" (tõlkes läbi või läbiminek) ongi kirjutatud ja pühendatud ansamblile Norrbotten NEO.\n\"Teose aluseks on kõige üldisemas ja avatumas mõttes läbiminek. Selliseid protsesse on ka kirjeldatud Virginia Woolfi romaanis \"Lained\", mille katkendid on olnud inspiratsiooniallikaks ka minu kahele varasemale teosele. See tekst kirjeldab mingit protsessi, mis on vaadeldav erineva nurga alt, antud teoses olen viinud fookuse just aeglasele ja pidevale transformatsioonile.\" (Maria Kõrvits)\nKlassikaraadio teeb koostöös Rootsi Raadio P2 kanaliga kontserdist otseülekande ning see jõuab Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) vahendusel eetrisse veel mitmetes raadiojaamades. Kontsert on Klassikaraadio eetris neljapäeval, 15. veebruaril kell 20.\nMaria Kõrvits (sündinud 1987) alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe klassis. Aastatel 2006-2012 õppis ta heliloomingut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Helena Tulve ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel ning täiendas end 2007-2008 vahetusüliõpilasena Fabio Niederi juures Triestes, Itaalias. Kõrvits on osalenud Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Erkki-Sven Tüüri, Ole Lützow-Holmi, Adriana Hölzky, Louis Andriesseni ja Rafael Reina meistrikursustel. 2011. aastal võttis ta osa Ensemble Moderni ja Péter Eötvösi meistriklassist Frankfurdis.\nMaria Kõrvits on kirjutanud peamiselt ansambliteoseid ja koorimuusikat. Samuti on ta loonud filmi-, tantsu-, näituse- ja installatsioonimuusikat. Kõrvitsa looming on kõlanud festivalil Eesti Muusika Päevad ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sügisfestivalil, samuti Soomes, Itaalias, Sloveenias, Saksamaal ja Kanadas. Tema teoseid on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Kammernaiskoor Sireen, Segakoor HUIK!, SaxEST jt. Kõrvits on teinud koostööd ka Eesti Kunstiakadeemiaga ning mitmete kunstnike ja koreograafidega.\nMaria Kõrvitsa teoste põhiteemad on loodus ja looduslikud protsessid. Tema muusikale on iseloomulik tunnete ja kogemuste kirjeldamine, olekute märkamatu vaheldumine ning laiendatud tehnikad, keskendumine kõlavärvidele, heterofoonia ja polüfoonia põimumine.\nOrkestriteos \"langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi\" võitis 2016. aastal Wrocławis rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria. Eduka loomingulise tegevuse eest pälvis ta 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Alates 2012. aastast on Maria Kõrvits Eesti Heliloojate Liidu liige.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval, 15. veebruaril toimub Põhja-Rootsis, Piteås helilooja Maria Kõrvitsa uudisteose \"through\" esiettekanne. Rootsi Raadio ja Rahvusvahelise muusikanõukogu tellimusel loodud teose kannab ette tunnustatud Rootsi nüüdismuusikaansambel Norrbotten NEO.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPublikut väravaga rõõmustanud Korea hokinaiskond langes konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nKorea alustas olümpiaturniiri kahe 0:8 kaotusega, kui esmalt jäädi alla Sotši olümpiapronksile Šveitsile ning seejärel Rootsile. Täna mindi vastamisi Jaapaniga ning kuigi vastastel lubati endale visata neli väravat, jõudis Korea ka ise ühel korral sihile.\n\n\"Kindlasti ei ole ma kangelane,\" vahendab Reuters ajaloolise tabamuse autori Randi Heesoo Griffini sõnu. \"See oli päris jama värav, mis põrkas enne joone ületamist mitmel korral ringi.\"\n\nKorea lõpetas alagrupiturniiri seega kolme kaotusega ja väravate vahega 1:20. Edasi pääsesid nii Šveits kui Rootsi, kes jäävad vastaseid ootama homme toimuvatest A-alagrupi kohtumistest. A-grupist pääsevad edasi nii Kanada, USA, Soome kui neutraalsed venelased, kaks esimest naiskonda pääsevad otse poolfinaali ning kaks alumist naiskonda mängivad veerandfinaalis Rootsi ja Šveitsi vastu. Korea turniir lõppeb mängudega 5.-8. koha peale.\n\n\"See on olnud seiklus,\" tõdes Korea naiskonna peatreener Sarah Murray. \"Me teadsime turniiri alustades, et edasipääs saab olema väga keeruliseks ülesandeks. Sellegipoolest lootsime, et kui me näitame head koostööd, suudaksime ehk võita. Pärast kahe esimese mängu kaotamist olime täna näljased, aga ometi kaotasime ja sellega on väga raske leppida. Tüdrukud on väga löödud.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi taliolümpiamängudel lõppes Põhja- ning Lõuna-Korea ühise jäähokinaiskonna tee alagrupifaasis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMarek Tamm. Rahvuste tegemine\n\n## Põhitekst:\n\nArutelu rahvusest ja humanitaarteadustest eeldab kõige muu kõrval sissevaadet rahvuse mõistesse, selle kriitilis-ajaloolist eritlust. Kus­juures just rahvuse ja rahvusluse määratlemisel ilmneb kõige selgemalt uurija ilmavaateline asend. Me võime endamisi loota, et rahvusi on võimalik analüüsida õpetlaslikult positsioonilt, olümposlikult kõrguselt, ent tegelikult tehakse esimesed otsustavad valikud juba mõistete defineerimisel. Rahvus ei ole mõiste, mida saaks praegu juba distantsilt uurida (nagu näiteks hõimu või seisust), rahvusriik on endiselt meie igapäevane poliitiline reaalsus ja rahvuslus laialt levinud argimõtlemise viis. Rahvuse uurimine on seega tahes-tahtmata p o l i i t i l i n e teema. Seda poliitilist mõõdet ei pea humanitaarid aga pelgama, humanitaarteaduste üks ühiskondlikke rolle on ikka olnud enesestmõistetavaks peetava küsimuse alla seadmine, kahtluse istutamine sinna, kus kõik tundub loomulik või paratamatu. Humanitaaria ülesanne on uurida kõike inimesse puutuvat, inimese tehtut ehk inimlikke fakte (lad factum ’tehtu, tegu’). Rahvused on kindlasti üks suurejoonelisemaid inimloome vilju. Kuigi rahvusi on kerge näha igaveste või loomulikena, on need siiski inimeste endi tehtud. Rahvuste loomine on osa XVIII sajandil alguse saanud Euroopa moderniseerumise protsessist, mis kulmineerus rahvusriikide rajamisega XIX ja XX sajandil. Inimkond ei ole end alati rahvusteks jaganud, tegemist ei ole „loomuliku” organiseerumisviisiga, vaid ühes kindlas aegruumis sündinud kombega, mis on kummati osutunud väga edukaks, ja seda algkodust kaugemalgi – pole liialdus pidada rahvusluse ideoloogiat üheks Euroopa kõige edukamaks eksportkaubaks viimasel paaril sajandil.\n\nRahvuste, rahvusluse ja rahvusriikide uurimine on pälvinud teadlaste ulatuslikku tähelepanu ja pannud praeguseks aluse mahukale erialasele raamatu­kogule (vt ülevaatlikult Özkırımlı 2005, 2010; Breuilly 2013; eesti keeles Lokk 2015: 25–78). Käibel on väga mitmeid, tihti omavahel lahknevaid teoreetilisi mõisteid ja määratlusi, mis püüavad rahvusi ja rahvuslust eri nurga alt mõtestada. Seega pole imestada, et nii mõnedki õpetlased on jõudnud järeldusele, et rahvuslus on praeguseks tähendusest tühjaks voolanud, kasutu mõiste, mis pigem eksitab, kui seletab. Kui ma tosin aastat tagasi tegin intervjuu kahe teeneka rahvusluse uurija, Miroslav Hrochi ja György ­Schöpfliniga, siis tõrjusid mõlemad seda terminit. Esimene tõdes ühemõtteliselt: „Paljud arukad õpetlased istuvad tunde ja päevi laua taga ning uurivad mitmeid olulisi teemasid, ent nad kõik on selle „rahvusluse” mõiste vangid, mida igaüks mõistab isemoodi või ei mõista üldse. See on tüüpiline näide mõistest, mis ei aita seletada tegelikkust.” Teine sekundeeris talle samas vaimus: „Ma leian samuti, et „rahvuslus” on muutunud teaduslikus uurimistöös kasutuks mõisteks. Poliitilises kontekstis on sellel mõistagi endiselt suur kaal, mis tegelikult teebki selle termini teadusliku pruugi problemaatiliseks.” (Tamm 2005)\n\nSiinses essees on mu eesmärk osundatud hoiatuste kiuste pakkuda üks võimalik vaade rahvuste tegemise köögipoolele, sooviga veidi avada nende ajaloolist iseloomu. Sealjuures pööran põhitähelepanu erinevatele k u l t u u r i l i s t e l e rahvusloome praktikatele, täie teadlikkusega, et need ei ripu õhus, vaid eeldavad poliitilist ja sotsiaalset seljatagust. Hollandi ajaloolane Joep Leerssen, kes on kõige põhjalikumalt uurinud Euroopa rahvusliku mõtte kultuuriajalugu, on siinses seoses asjakohaselt rõhutanud, et rahvuslus algab alati „kultuuri rahvuslikust kultiveerimisest” (ingl national cultivation of culture), et iga rahvuslus on vältimatult kultuurirahvuslus (Leerssen 2006a, 2006b: 186–203).\n\nSelguse huvides määratlen kohe alguses käsitluse keskse mõiste – rahvus – ja tuletan meelde selle kujunemisloo. Tänapäeva Euroopa keeltes levinud rahvuse mõiste on tuletatud ladina sõnast natio (< nasci ’sündima’), mis Vana-Roomas viitas enamasti välismaalastele, st inimestele, kes ei olnud sünni­pärased roomlased. Keskajal hakkas natio tähendama inimrühma, keda sidus ühine piirkondlik päritolu ja ühine keel (murrak). Rahvakeeltesse ilmus see termin keskaja lõpul, poliitilise sisu omandas rahvus alates XVII sajandist, viidates enamasti inimestele, keda valitses sama valitseja ja kes olid allutatud ühistele seadustele. Mõneti teise sisu omandas rahvus (sks Nation) uusaegsel Saksamaal, kus seda seoti rohkem ühise keele ja kultuuri, vähem seaduste ja territooriumiga (vt Kemiläinen 2001).\n\nTänapäevases tähenduses rahvusest kõneldes võtan aluseks määratluse, mis põhineb Briti rahvusluseuurija Anthony D. Smithi töödel, mille järgi saab rahvuse all mõista sellist inimeste kooslust, mis kannab sama nime, elab ajaloolisel territooriumil, on ennast ise rahvusena defineerinud ja mille liikmed kultiveerivad jagatud müüte, mälestusi, sümboleid, väärtusi ja traditsioone (Smith 2005). Rahvuse loomise eelduseks on Smithi järgi oluline küll teatava etnilise identiteedi olemasolu, st rahvust ei saa luua tühjale kohale, ent etniliste rühmade ja moodsate rahvuste vahel ei saa siiski tuvastada kausaalset suhet.\n\nRahvusest rääkides on oluline pidada silmas selle protsessuaalset loomust; rahvuslus avaneb pigem tegemises, mitte olemises. Rahvusriik on alati n-ö rahvustav riik (ingl nationalizing state, vt Brubaker 1996, 2011), kus „ei nähta vaeva mitte üksnes sellega, kuidas arendada välja funktsioneeriv administratiivaparaat ning tagada territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis sageli on killustunud” (Lokk 2015: 8). Rahvuste tegemise protsessis on esmatähtis see, kuidas muuta rahvuse idee konkreetseks, „tegelikuks”, inimestele emotsionaalselt hoomatavaks, seda nii ajalises kui ka ruumilises perspektiivis. Rahvus peab selle osalistele mõjuma loomuliku ja pidevana, pakkuma teatud kogemusühtsust ja ühist tulevikuvaadet. Ühtlasi vajab rahvuslik identiteet pidevat ülekinnitamist ja edasi arendamist, st rahvusloome on pidev töö, isegi kui selle intensiivsus ajas erineb. Lihtsuse mõttes võib eristada rahvuste tegemise juures kahte peamist etappi: kui esimeses, aktiivses („kuumas”) rahvusloome faasis on oluline ühise minevikukäsituse, mälu­kultuuri, sümbolite süsteemi, kollektiivsete toimingute jms väljatöötamine, siis teises, passiivses („külmas”) rahvusloome faasis on tähtsam rahvuse taastootmine igapäevastes praktikates, olgu nendeks spordisündmused, rahvuslikud tähtpäevad, poliitikute meie-vormis kõned, rahvussümboolika kasutamine, massimeedia jms. Seda viimast rahvusluse vormi on Michael Billig nimetanud tabavalt „banaalseks rahvusluseks”: „Banaalne rahvuslus toimib proosaliste, rutiinsete sõnade toel, mis võtavad rahvust enesestmõistetavana ja mis sel moel rahvustunnet võimendavad. Rohkem kui suured unustamatud fraasid aitavad väikesed sõnad pidevalt meelde tuletada kodumaad, muuta „meie” rahvuslik identiteet unustamatuks.” (Billig 1995: 93)\n\nJärgnevas pööran tähelepanu ennekõike rahvusloome aktiivsele perioodile, nendele peamistele tegevustele, mille tulemusena muudetakse rahvused „reaalseks”. Mõistagi on tegemist kompleksse protsessiga, mille igakülgne analüüs ei ole siinkohal mõeldav. Piirdun vaid kolme peamise aspekti eristamise ja nende põgusa lahtikirjutamisega, vaadates järgemööda seda, kuidas rahvusi on tehtud jutustamise, etendamise ja kujutamise käigus. Kokkuvõtte asemel peatun rahvuste tegemisel uurimise käigus, täpsemalt „rahvus­teaduste” ajalool Eestis ja nende tänapäevasel rollil.\n\nRahvuse jutustamine\n\nRahvust aitavad luua ja koos hoida innustavad lood, rahvus on põhiolemuselt narratiivne kogukond, mille identiteet tugineb suurel määral „lugudele, mille järgi elatakse”. Või täpsemalt – narratiivsetele mustritele, mis lubavad rahvusel käsitada ennast iseäraliku ja järjepidevana, siduda eraldiseisvad sündmused üheks tähenduslikuks tervikuks, selmet näha neid vaid juhuslike sattumuste summana. Need mustrid pole sealjuures mõistagi ajatud ega universaalsed, vaid igale rahvusele iseomased ning ajas teisenevad.\n\nRahvuse kõige olulisemad narratiivid on seotud selle minevikuga (vt Tamm 2017). Rahvuslik identiteet põhineb olulises osas sidusal narratiivil rahvusest kui ajaloolava püsivast peategelasest. Saksa ajaloolane Stefan ­Berger kirjutab selles seoses tabavalt: „Rahvuse loojad on olnud kõikjal ühel nõul: nende rahval peab olema ajalugu – mida pikem ja uhkem, seda parem. Rahvusliku ajalooteadvuse loomist on peetud sageli laiema rahvahulga seas tõelise rahvus­tunde tekitamise kõige olulisemaks eeltingimuseks, sest nii rahva etniseerimine kui ka sakraliseerimine võtab kuju vaid ajaloo ja pärandi taustal.” (Berger 2007: 1) Ajaloolased on seega olnud rahvuste sepistamise tähtsad osalised, rahvusloome ja ajalookirjutus on ikka käinud käsikäes, rahvuslus on olnud üks peamisi tegureid, mis on tekitanud uut huvi ajaloo vastu, ja ajalugu on olnud tähtis aines, millest luua rahvuslikku identiteeti (Lawrence 2013; Berger, Conrad 2015). Miroslav Hroch (2015) tõdeb põhjendatult: „Rahvuslik ajalugu oli XIX sajandil üks kõige levinumaid argumente, et saavutada ühe rahvusrühma mobiliseerimine (ja ühiskondlik harimine) ning et õigustada ühe etnilise rühma eksisteerimist rahvusena.” Rahvuslik ajalookirjutus lubas lugejatel arendada meie-tunnet ja näha ennast pika auväärse mineviku edasikandjatena. Hroch jätkab: „Rahvuslikud ajalood pakkusid personaalset kindlustunnet surelikkuse aseainena. Need lubasid üksikisikutel tunda, et nad jagasid oma esinevanemate elusid ja olid osa ühe rahvuse minevikust („meie oleme...”, „meie võitsime...”, „meie kannatasime...”).”\n\nNiisiis on igal rahvusel mingi piiratud kogum narratiivseid mustreid, mis toetavad rahvuslikku identiteeti ja teatud mõttes mäletavad rahvuse enese eest. Ameerika kultuuripsühholoog James Wertsch on näidanud, kuidas vene rahvuslik identiteet toetub suuresti narratiivsele mustrile „välisvaenlaste väljatõrjumisest”, mida on kasutatud väga paljude Venemaa minevikuepisoodide mõtestamiseks keskajast Teise maailmasõjani (Wertsch 2002). Eesti rahvuslik ajaloonarratiiv seevastu on lahutamatult seotud iseseisvuse ja vabadus­võitluse mõistega. Alates esimestest katsetest Eesti ajalugu liigendada, on seda ikka tehtud seoses vabaduse kaotamise ja võitmisega. Eestlaste ajalugu algab „muistse priiusega”, mis eelneb XIII sajandil alanud Saksa-Taani vallutusele, sellele järgneb „700-aastane orjaöö”, nagu väidab populaarne kujund, mille juured ulatuvad XIX sajandi keskpaika, siis aastail 1918–1940 uus iseseisvus sõltumatu vabariigina, seejärel Saksa ja Nõukogude okupatsioon, millele tegi lõpu iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Seda ajaloo liigendamist toestab narratiivne muster, mis on üles ehitatud erinevate lahingute ja ülestõusude sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest. Olen seda mustrit nimetanud Eesti ajaloo „suureks vabadusvõitluseks”, mis kätkeb sajanditepikkust võitlust vabaduse eest ja sakslaste vastu. Selles narratiivses mustris lõppesid sajandeid kõik sakslastevastased väljaastumised küll kaotusega, ent need olid vaid ajutised, ja 1919. aasta juunis saavutati Vabadussõjas baltisaksa väeosade üle Võnnu all viimaks „suure vabadusvõitluse” üldvõit. See narratiivne muster on avatud iseloomuga, mis tähendab, et sellesse võib sobitada väga mitmeid konflikte (Tamm 2008, 2012: 48–64).\n\nKuid ajaloolaste rolli rahvuse jutustamisel ei tohi kindlasti ülehinnata, sest vähem tähtis pole olnud selles töös kirjanike ja publitsistide panus. Kirjandusteadlane Ann Rigney (2001) on veenvalt näidanud, et ajalookirjanikud olid tihti ajaloolastest edukamad ja veenvamad jutustama rahvuse ajaloolisest kogemusest, sest neid ei sidunud vajadus põhistada oma jutt tõenditega. Eriti puudutab see hääle andmist möödaniku tavainimestele, kelle vastu kutselised ajaloolased hakkasid huvi tundma alles XX sajandi teisel poolel. Kuid vähem oluline pole seegi, et ajaloojutustused levisid märksa laiemalt kui ajaloouurimused, samuti oli nende emotsionaalne ja esteetiline mõju märgatavalt suurem. Rigney toob põhjenduseks, et ajalookirjandus on omalaadi hübriidne žanr, mis põimib faktilist ja fiktiivset informatsiooni, kasutab nii ajaloo­allikaid kui ka autori fantaasiat. Lugejad lugesid ajaloojutte mineviku aseainena, eristamata enamasti tegelikku ja väljamõeldut, kusjuures tihti innustas ajalookirjanduse paratamatu subjektiivsus või lünklikkus lugejaid uutele tõlgendustele või teisi kirjanikke pakkuma alternatiivseid minevikupilte. Eesti on selles seoses suurepärane näide, sest rahvusliku ajalookultuuri põhilised kujundajad olid siin eeskätt kirjanikud ja ajakirjanikud, ajaloolaste roll piirdus peamiselt ava­likkuses käibivate käsituste teaduslikus lihvimises, allikate ja autoriteetidega toestamises (vt Laanes, Kaljundi 2013; Kaljundi jt 2015). Eespool mainitud „suure vabadusvõitluse” narratiivne muster sündis põhilises varaste ajalookirjanike ja -publitsistide sulest ning hiljem võttis akadeemiline ajalookirjutus selle vaikimisi ja mugandustega omaks.\n\nRahvuse etendamine\n\nRahvuslikku identiteeti ei meisterdata aga ainult tekstide toel, vaid tähtsat rolli etendavad niisamuti kõikvõimalikud kollektiivsed praktikad ehk see, mida võib nimetada rahvuse etendamiseks. Briti antropoloog Paul Connerton nendib, et rahvuslik narratiiv „on midagi enamat kui jutustatud lugu, see on etendatud kultus. Minevikupilti, isegi kui see on narratiivse mustri vormis, kantakse edasi ja kinnistatakse rituaalsetes toimingutes” (1989: 70). Rahvuse suured jutustused saavad küll enamasti alguse ajalookirjutusest ja -kirjandusest, ent sageli ületavad need peatselt kirjasõna ahtad piirid ja saavutavad täie toimeväe erinevates etenduskunstides ja avalikes rituaalides. Rahvuse vaatenurgast oluliseks peetavate tähtpäevade, sündmuste ja isikute etendamine on üks rahvusidentsuse nurgakive, üks tähtsamaid viise kollektiivselt kinnitada arusaama rahvuslikust järjepidevusest. Ühtlasi liidab rahvuslikes ühisüritustes osalemine rahvuse liikmeid, kinnistab inimeste mällu teatud väärtushinnanguid ja käitumismustreid, kinnitab indiviidi kuulumist ühisesse kogukonda, toetab selle minevikukäsituse jagamist ja edasikandmist. Koos kogetud emotsionaalsed hetked on reeglina mõjusamad kui üksi loetud tekstid.\n\nMiroslav Hroch (2015) on pakkunud välja väikese tüpoloogia rahvuse kollektiivse etendamise peamistest viisidest, mida on tema hinnangul kokku kuus:\n\n1) tähtpäevad, mis teadlikult või ebateadlikult põhinevad varasematel religioossetel, dünastilistel või rahvalikel pidustustel;\n\n2) rahvusliku ajaloo tähenduslike sündmuste meenutamine;\n\n3) rahvusliku ajaloo oluliste isikute aastapäevad ja nende monumendid;\n\n4) rahvuskangelaste matused;\n\n5) poliitilised kogunemised, mis väljendavad poliitilisi nõudmisi;\n\n6) sportlikud (ja sõjaväelised) pidustused.\n\nKäesolevas pole võimalik süveneda igasse rahvuse etendamise põhitüüpi, peatun vaid esimesel kahel, mida võib pidada võtmelisteks. Rahvusi ehitatakse enamasti varasemate etniliste või folkloorsete traditsioonide pinnasele, see aitab ülal hoida veendumust rahvuse iidsusest ja apelleerida inimeste emotsionaalsele mälule. Suur osa neist traditsioonidest liigitub ajalooliselt siiski nende hulka, mida Eric Hobsbawm on nimetanud „leiutatud traditsioonideks”. Ta kirjutab seletuseks: „„Leiutatud traditsiooni” all pean silmas toimingute kogumit, mis on tavaliselt allutatud avalikele või varjatud reeglitele, millel on sümboolne iseloom ning mille eesmärk on kordamise teel juurutada teatud väärtusi ja käitumisnorme, mis automaatselt tingivad järjepidevuse minevikuga. [---] Kuigi neis on viidatud ajaloolisele minevikule, siis „leiutatud” traditsioonide eripära on see, et järjepidevus minevikuga on neis suuresti fiktiivne.” (Hobsbawm 1983: 1–2) Eestis ja Lätis pakuvad hea näite leiutatud traditsioonide etendamisest 1860. aastate lõpus alguse saanud regulaarsed laulupeod, mida rahvuslikus kultuurimälus seostatakse eestlaste või lätlaste muistse ühislaulmise kombega, ent mida tegelikult hakati korraldama saksa laulu­pidude eeskujul. Kui esialgu domineerisid repertuaaris pigem vaimulikud laulud ja kinnitati truudust senisele poliitilisele korrale, siis õige pea muutusid laulupeod väga oluliseks rahvusloome praktikaks, üha enam ­sigines kavva patriootlikke laule ja kõnedes viidati aina julgemalt rahvusliku ise­olemise ideele. Laulupeod andsid seega tugeva tõuke rahvusliku identiteedi kujunemisele Eestis ja Lätis ning on toiminud rahvustunde toetaja ja virgutajana kõikide poliitiliste režiimide ajal tänapäevani välja.\n\nRahvuse etendamise selgroog on riiklik tähtpäevakalender, mis lubab regulaarselt meenutada ja tähistada neid minevikusündmusi, mida peetakse rahvuslikule identiteedile kõige olulisemateks. Kalender pakub rahvusele omalaadi performatiivse rütmi, suuremad pidustused vahelduvad väiksematega, intensiivsemad perioodid rahulikumatega. Michael Billig täheldab selles seoses: „Moodsa rahvuse aastakalender kopeerib vähendatud kujul selle pikemat poliitilist ajalugu: rahvuslike emotsioonide lühikesed ajahetked vahelduvad pikemate perioodidega, mil valitseb vaikus ja mil rahvuslus näib olevat silmapiirilt kadunud” (Billig 1995: 45). Eriline roll on rahvuse etendamisel olnud iseseisvuspäeva tähistamisel, mis on võimalus regulaarselt ja rituaalselt kinnitada rahvuslikku ühtekuuluvust (McCrone, McPherson 2009).\n\nRahvuslikud rituaalid on üldjuhul hoolega lavastatud, minevikusündmusi elatakse uuesti läbi ja põlistatakse aastast aastasse sama stsenaariumi järgi korduvates kõnedes või lauludes, tantsudes või paraadides. Kuid rahvuse etendamine võib mõnel juhul võtta ka vabamaid vorme, nagu on tõdenud rahvuslike argirituaalide uurija Tim Edensor: „[Rahvuslikud] etendused on sotsiaalselt ja ruumiliselt reguleeritud erineval määral. Lava võib olla hoolega valmis seatud ja osaliste tegevus koreograafiliselt rangelt fikseeritud või täpselt juhendatud. Veelgi enam, etenduste kulgu võivad kontrollida kaasosalised, et vähendada igasuguseid kõrvalekaldeid lavastuse tavapärasest koodist. Kuid samuti võivad lava piirid olla hägusad, osalised mängida erinevaid ja omavahel segamini rolle, stseenid võivad vahelduda, kavast kõrvale triivida, nendesse võivad sekkuda juhuslikud seigad, lavale võib siseneda mitme nurga alt, soodustades improviseeritud sooritusi.” (Edensor 2002: 70) Rahvuse kollektiivne mäletamine tähtpäevadel on omakorda uute mälestuste lähtekohaks. Rituaalides osalejad saavad hiljem jagada oma muljeid ja kogemusi, sidudes isikliku mälu rahvuse kollektiivse mäluga. Sel moel toimub argitasandil rahvusliku identiteedi taastootmine.\n\nRahvuslike tähtpäevade tähistamise kõrval aitavad rahvuslikku identiteeti kinnistada ja arendada ka väiksema mastaabiga ja ebaregulaarsed ettevõtmised. Tähtis roll, eriti „banaalse rahvusluse” põlistamisel, on traditsiooniliselt olnud etenduskunstidel, eriti ajaloolistel näitemängudel, mis on aidanud valitud minevikusündmustel rahvuslikus mälus edasi kesta. Mõnel juhul võivad need näitemängud võtta populaarkultuurile iseloomulikke vorme või muutuda turistide atraktsiooniks. Eriti viimastel kümnenditel on selline rahvuslike rituaalide ja rahvusvahelise tarbimiskultuuri põimumine võtnud üha ulatuslikumaid vorme, muutunud globaalse turismitööstuse oluliseks osaks.\n\nRahvuse kujutamine\n\nTekstide ja tegevuste kõrval tuleb kolmandana esile tuua sümbolite suurt tähtsust rahvuste tegemise protsessis. Sümbolid on rahvusloomes olulised, sest need suudavad endasse koondada ja talletada rahvusele olulisi väärtusi ja informatsiooni. Sümbolid täidavad tihti kondenseeritud kultuurimälu rolli, mida on võimalik uutes kontekstides uuesti aktualiseerida. Juri Lotman on välja toonud, et sümbolite võimuses on määrata kultuuri rahvuslikke piire: „Domineerivate sümbolite põhikogumi ühtsus ja nende kultuuri­line eluiga määravad suuresti kultuuride rahvus- ja areaalipiirid” (1999: 224). Sümbolil on Lotmani käsituses omalaadi topeltiseloom: ühest küljest teostab ta kultuuri­kihistusi läbides oma invariantset olemust, teisest küljest aga korreleerub aktiivselt uute kultuurikontekstidega, sealjuures ise nende mõjutamise käigus teisenedes (vt Tamm 2013). Kokkuvõttes ilmneb sümbol rahvusliku identi­teedi kontekstis niisiis otsekui „semiootiline kondensaator”, mis panustab korraga nii väärtushoiakute säilitamisse kui ka nende edasiarendamisse.\n\nTaas on Miroslav Hroch (2015) välja pakkunud kasuliku rahvussümbolite tüpoloogia, tuginedes nende kasutamise kontekstile ja vormile:\n\n1) avalikud tegevused (paraadid, pidustused, matused, kogunemised);\n\n2) sõnalised pöördumised (motod, deklaratsioonid, laulud, hümnid);\n\n3) ikonograafilised sümbolid (pildid, portreed, ajaloomaalid, lipud, margid, plakatid);\n\n4) monumendid;\n\n5) „rahvuslik” maastik ja selle osad.\n\nPeatun siinkohal veidi pikemalt vaid kolmandal sümbolitüübil, mis etendab keskset rolli selles rahvuse tegemise viisis, mida võib nimetada „rahvuse kujutamiseks”. Kui kollektiivsed toimingud annavad rahvustundele kogetava mõõtme, siis kujutav kunst pakub rahvuslikule identiteedile visuaalse vormi, muudab rahvuse selle liikmetele otsekui silmaga nähtavaks. Visuaalkunstnike roll on tõlkida abstraktne rahvuse idee kergesti haaratavasse ja emotsionaalselt laetud kujundikeelde. Anthony Smith, kes on seni kõige huvitavamalt uurinud rahvuse loomist visuaalsete vahenditega, sedastab kokkuvõtlikult: „Visuaalkunstide, maali, skulptuuri ja arhitektuuri, ent hiljem ka filmi, televisiooni ja reklaami vahendusel saab rahva silme ette manada rahvuse, selle iseloomu, ajaloo ja saatuse, lasta sel paista elava, nähtava ja käegakatsutavana” (Smith 2013: 9).\n\nKui tänapäeval, „banaalse rahvusluse” perioodil, on kõige tähtsamad meediumid rahvuse kujutamisel televisioon ja film, siis ajalooliselt, rahvusloome varases faasis, oli põhiroll ajaloopiltidel. Pildid aitasid panustada rahvusliku genealoogia konstrueerimisse, rahvuslike tähtpäevade ja kangelaste kaanoni kujunemisse. Konkreetsemalt maalikunstis saab eristada kahte põhižanri, mis on mänginud kõige olulisemat rolli rahvuste tegemises: ajaloo- ja maastiku­maal. XIX sajandil mitmel pool Euroopas suure populaarsuse võitnud ajaloomaal lubas esimest korda anda ajaloonarratiividele visuaalse vormi, muuta ajalookangelased otsekui luust ja lihast inimesteks, tuua tähenduslikud minevikusündmused uuesti inimeste pilgu alla, nii eeskujuks kui ka innustuseks. „Ajalooliste stseenide kujutised,” kinnitab Hroch (2015), „on saatnud rahvusliku liikumise algusest peale ajaloonarratiive ja need on olnud väga tõhusad rahvusliku agitatsiooni vahendid.” Kuid mõneti ootamatult ei jäänud XIX sajandil ajaloomaalile tähtsuselt alla maastikumaal, mis kujundas arusaamasid rahvuslikest maastikest, rahvuse „loomulikust” keskkonnast. Kui ajaloomaal sidus rahvust ajalises perspektiivis, siis maastikumaal panustas rahvuse ruumilisse lõimimisse, või Anthony Smithi sõnadega, „kui maastiku­maalijad aitasid rahvuslikku kogukonda ja selle ajalugu „naturaliseerida”, siis ajaloomaalijad soovisid rahvust „historiseerida” ja varustada seda teatud kindla ajaloolise iseloomuga” (2013: 82).\n\nHea võrdleva ülevaate visuaalkultuuri tähtsusest rahvuste tegemisel pea kahekümnes Euroopa riigis pakub Monika Flacke koostatud koguteos „Rahvuste müüdid: Euroopa panoraam” (1998), mis põhineb tema 1998. aastal Berliinis kureeritud esinduslikul näitusel. Ühtlasi joonistub raamatust hästi välja, et pildid ei ole etendanud eri rahvuste tegemisel ühesugust rolli, on piirkondi, kus rahvuslik identiteet tugines ulatuslikult visuaalkultuuril, ent ka neid, kus pildid ei tõusnud kunagi tekstide ja rituaalidega samale pulgale. Eestiski on ajaloopiltidel olnud rahvusloome protsessis võrdlemisi väike roll, kuigi seda ei saa kindlasti pidada olematuks (vt Kreem 2015).\n\nRahvuse uurimine\n\nRahvuste jutustamise, etendamise ja kujutamise kõrval ning nendega põimitult on rahvusloomes mänginud olulist rolli rahvuste uurimine, see valdkond, mida oleme eesti keeles harjunud nimetama rahvuslikeks või rahvusteadusteks. Tõtt-öelda ma ei tea, millal see tõenäoliselt saksa keelest (nationale Wissenschaften), (1) kuid võimalik, et hoopis soome keelest (kansalliset tieteet) (2) laenatud nimetus eesti keeles käibele tuli, ent vähemalt 1930. aastate alguseks oli see avalikes arutlustes võrdlemisi kodunenud. (3) Tollest ajast pärinevad ka esimesed katsed uut mõistet määratleda ja põhjendada. Nii sedastas etnoloog Ferdinand Linnus rahvusteaduste eesmärgina „oma” ja „võõra” eristamise: „Rahvuslikud teadused annavad [---] vastuse küsimusele, mis meie kultuurvarades on võõrastelt laenatud ja mis oma algupära ja annavad meile seega mõõdupuu meie kultuuri üksiknähete suhtelise väärtuse hindamiseks.” (Leinbock 1933: 50) Mõni aasta hiljem selgitas keeleteadlane Julius Mägiste (1937: 358), et kuigi rahvuslikeks teadusteks võib liigitada kõiki Eestisse puutuvaid teadusvaldkondi, siis „selle nimetuse kitsamas, tavalises mõttes meil mõistetakse ainult teatavaid humanitaarteaduste alasid, mis kõige otsemalt teotsevad meie maa ja rahvuskultuuri mineviku ning oleviku uurimisega, ja need on: Eesti ajalugu ja sellele lähedane muinasteadus (arheoloogia), eesti rahvateadus (etnograafia), eesti rahvaluuleuurimine, eesti keele ja sugukeelte uurimine ja eesti kirjandusteadus”. (4) Juba uutes oludes, 1943. aastal, sekundeeris talle etnoloog Gustav Ränk: „Laiemas mõttes võib rahvusteaduste hulka lugeda kõik teadused, mida üks rahvas oma intellektuaalsete jõududega omal maal arendab, kuid tavaliselt piiritletakse meil rahvusteaduste hulka ainult osa humanitaarteadusi, mille uurimisalaks on rahvakultuur oma eri avaldusvormidega – keele, luuleloomingu, traditsioonide ja kultuuri aineliste mälestusmärkidega kui ka selle rahva ajalugu, kirjandus- ja kunstiajalugu.” (Ränk 1943: 3)\n\nMõneti avarama vaatenurga pakkus 1936. aastal välja antropoloog Juhan Aul: „[---] rahvuslikeks teadusiks me nimetaksime need teadused, mille objektiks on kõik see, mis rahva juures ja tema eluruumis on ainulaadne, eriilmeline, kordumatu mujal – rahvas ise kui looduslik tervik, rahva eluavaldused kogu nende mitmekesisuses, nii ruumilises kui ka ajalises, rahva eluruum kogu selle rikkuses jne.” (Aul 1936: 206) Samuti tavapärasest avaramast, maiskondlikust printsiibist lähtus keemik Jaan Kalviste, kelle hinnangul tuleb teha rahvuslikel ja rahvusvahelistel teadustel vahet territoriaalselt. Esimeste hulka kuuluvad need, kes „kasutavad oma uurimise objektiks eeskätt kodumaist ainestikku. Siia kuuluvad reaalaladel geograafia, geoloogia, zooloogia jt., humanitaaraladel ajalugu, keeleteadus, rahvaluule-teadus jt.” (Kalviste 1936: 78) Teiste hulka liigitab ta aga näiteks matemaatika, füüsika, astronoomia ja keemia. Samas peab ta oluliseks täpsustada, et ei soovi sugugi „alahinnata rahvusliku teaduse tähtsust rahvusvahelise kultuuri tegurina” ja et „rahvuslik teadus, seistes rahvusvahelise teaduse tasemel, moodustab tähtsa lüli universaalses teaduses ja täidab olulist osa universaalse inimkultuuri arengus” (Kalviste 1936: 79). Oma arutluse lõpetab ta üldise järeldusega, et „rahvuslike ning kodumaiste teaduste ülesandeks on eeskätt meie rahvast ja kodumaad puutuva ainestiku käsitlemine, nendega seoses olevate probleemide uurimine ja saavutatud tulemuste kättesaadavaks tegemine ning lisandamine kogu inimkonna kultuurisaavutiste varaaita.” (5) Siin tasub tähele panna tsitaadis figureerivat mõistet „kodumaised teadused”, mis oli 1930. aastatel rahvuslike teaduste rööpnimetusena üsna laialt käibel. Samas leidus ka autoreid, kes neil kahel mõistel vahet tegid, nii näiteks arheoloog Richard Indreko: „Nagu üldiselt teada, kuuluvad rahvuslike teaduste alla keeleteadus, etnograafia, rahvaluule, ajalugu, muinasteadus, antropoloogia, genealoogia j. m. Ka kodumaiste teaduste haru on kaunis laialdane, nimetades tähtsamatena neist geoloogiat, botaanikat, maateadust, zooloogiat jne.” (Indreko 1937: 11)\n\nRahvuslike või rahvusteaduste mõiste ajalugu vaadates torkab silma, et seda on sobinud kilbile tõsta iga poliitilise korra ajal. Nagu nägime, oli see tähtis teema sõjaeelses vabariigis, ent kui napi ainese pealt saab üldistada, siis tundub, et rahvusteaduste kaart ei olnud minetanud oma väärtust ka Saksa okupatsiooni ajal. Sellest annab aimu Gustav Ränga Tartu Ülikoolis 24. veebruaril 1943 peetud aulakõne „Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal”, kus ta viitab rahvusteaduste erilisele vajalikkusele olukorras, kui idast ähvardab taas hädaoht: „Nagu eile, nii vajab rahvas täna ja hommegi tugevat mineviku traditsioonidel põhjenevat eneseteadvust, ja siin on asendamatu osa täita meie rahvusteadustel. Eriti viimased saatuslikud aastad eesti rahva ajaloos on selgesti näidanud, kus peituvad rahva enesesäilitamise eod: rahvalt võidakse röövida kõik, tema varandus, tegutsemisvõime, isegi ta au, kuid millele ükski võim juurde ei pääse, see on rahva ajalooline enesetunnetamine ja selt põhjalt võrsuv usk tulevikku.” (Ränk 1943: 3)\n\nRänga kõne taustal on kõnekas, et Nõukogude Eesti ideoloogid hindasid ise oma panust rahvusteaduste arendamisse väga kõrgelt. Tehes Nõukogude tagalas kokkuvõtet esimesest nõukogude aastast Eestis, kirjutab ENSV hariduse rahvakomissar Nigol Andresen: „Nõukogude Eestis olid intensiivse uurimise osalisteks eesti rahvuslikud teadused – eesti ajalugu, eesti keel, eesti kirjandus, eesti etnograafia. Neile aladele koondati kõik uurimisvõimelised töötajad. Seni tööta olnud noored teadlased tõmmati tööle ja juba osutasid nad esimesi hiilgavaid tulemusi töös.” (Andresen 1943: 43) Kolm aastat hiljem, kui Eesti oli uuesti Nõukogude Liiduga liidetud, tõdes Andreseni mantlipärija Jüri Nuut, kutselt matemaatik, samas vaimus: „Nõukogude Eestis omavad suurt eritähtsust eesti rahvuslikud teadused, keelelised uurimused, eesti folkloor, eesti rahva ajaloolise arenemiskäigu küsimused. Seepärast ongi arusaadav, et just selles teaduste tsüklis Nõukogude Eesti teadlased on ainulaadsed ja peavad sammuma esirindel.” (Nuut 1946: 414) Tõsi, tundub, et pärast esimest entusiasmi vajus nimetus unarusse, eriti pärast 1950. aasta EK(b)P KK märtsipleenumit (mille üheks ohvriks olid ka mõlemad osundatud rahva­komissarid), kui rahvusteadused mõneks ajaks jälle sahtlisse pandi; seda sõnaühendit kohtab nõukogude kirjasõnas võrdlemisi harva (ent vt nt Laas 1980: 7). Kui aga majandusteadlane Arno Köörna pakkus 1986. aastal lühi­ülevaate Eesti NSV teadusest, siis ei unustanud ta mõneti üllatavalt käsitlemast ka rahvusteadusi (peatükis „Rahvusteaduste kiire progress”), mille alla ta ­liigitas ajaloo, arheoloogia, keeleteaduse, kirjandusteaduse, etnograafia, folkloristika ja kõik kunstiteadused. Ajastu dialektilise retoorika hea näitena õigustas ta teemavalikut järgmiselt: „Rahvuskultuuri ja nõukogude rahvaste internatsionaalse kultuuri vahel on dialektiline seos – esimese uurimine aitab sügavamalt ja paremini mõista ka teist” (Köörna 1986: 24). (6)\n\nNagu hästi teada, on mõiste rahvusteadused teinud uuel sajandil uue tähelennu, seda peaasjalikult seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega 2005. aastast, mis kehtestas rahvusteaduste kategooria teadusasutuste baasfinantseerimise korras ja ministeeriumi initsiatiiviga rahastada alates 2012. aastast Tartu Ülikooli juures kümmet nn rahvusprofessuuri (vt Rahvusvahelised rahvusteadused… 2014). Ma ei peatu siinkohal nendest algatustest sündinud elaval arutelul, sest seda on piisava põhjalikkusega eritlenud Urmas Sutrop (2012) oma artiklis „Kuidas me mõistame rahvusteadust”. Ei salga, et rahvusteaduste võidukas naasmine avalikku keelepruuki on üllatav, sest kui see termin oli omal kohal sõjaeelsel perioodil, aktiivse rahvusloome tingimustes, ja selle propagandistlikku väärtust on lihtne taibata võõrvõimu kontekstis, siis tänapäeva teaduspildis on selle kasutamine kaunis kummaline. Nii on viimasel viieteistkümnel aastal maailmas aktiivset arutelu põhjustanud küsimus „metodoloogilisest rahvuslusest” (ingl methodological nationalism), (7) st sellisest metodoloogilisest lähenemisest, mis võtab rahvust (rahvusriiki) ühiskonna käsitlemise loomuliku alussüsteemina, lähtudes eeldusest, et „rahvus kujutab endast püsivat vaatlusüksust läbi kõigi ajaloo vältel toimuvate muutuste” (Wimmer, Glick Shiller 2002: 305). Metodoloogilise rahvusluse kriitikud toovad põhjendatult välja, et rahvust ja rahvusriiklust ei saa käsitada igavese või etteantuna, vaid ajas teiseneva nähtusena, mis vajab sellisena ise historiseerimist. Selle suuna heaks näiteks siinse essee kontekstis on uurimused teaduse ja rahvusluse keerulistest vahekordadest XIX ja XX sajandil (vt nt Jordanova 1998; Jessen, Vogel 2002). Rahvusteadusi tundub seega kõige adekvaatsem käsitleda kindla ajaloolise nähtusena, mis kuulub aktiivsesse, „kuuma” rahvuste tegemise perioodi, ja on tänapäeval huvitav ja tänuväärne ajaloolise uurimistöö objekt.\n\nPraegusel, „banaalse rahvusluse” ajastul, mida uhuvad üleilmastumise lained, on küllap kohasem rääkida kas kitsas mõttes Eesti uuringutest (ingl Estonian studies), st teadusvaldkonnast, mis tegeleb Eestiga seotud ainese uurimisega (sõltumata distsiplinaarsest vaatenurgast) või siis üldiselt humanitaar- ja sotsiaalteadustest kui n-ö tagasisideteadustest, mille üks missioone on ikka olnud kultuurile enesemõistmise võime tagamine (Torop 2011: 8) ja kus uurija kultuuriline ning sotsiaalne identiteet on uurimisteemaga paratamatult põimunud.\n\nEssee aluseks on EV100 kunstinäituse „Riik ei ole kunstiteos” (Tallinna Kunsti­hoone, kuraator Katerina Gregos) kataloogi jaoks kirjutatud tekst, mida on käesolevas arendatud ja täiendatud. Tööd toetas Eesti Teadusagentuuri grant IUT18-8.\n\nEssee ilmus ajakirja Keel ja Kirjandus veebruarinumbris 2018.\n\nSaksa nationale Wissenschaften väike värdvorm oli Natsi-Saksamaal viljeletud völkische Wissenschaften’i (’rahvateaduste’) kontseptsioon, mille juured ulatuvad tagasi XIX sajandisse (vt Weindling 2017; Puschner 2017).\nSellele viitab näiteks tõsiasi, et Digaris eesti artiklite seas tehtud sõnaotsing pakub kõige vanema rahvusteaduste vastena ühe 1926. aasta 4. juulil Postimehes ilmunud arvustuse soomekeelsest entsüklopeediast „Suomi. Maa. Kansa. Waltakunta, III”, kus muuseas seisab: „Eestkätt pakuvad palju huvitavat meilegi ülevaated n.n. rahvusteaduste (soome-ugri keeleteadus, etnograafia, arheoloogia jne.), millised Soomes kõrgele arenenud ja mille areng Eesti vastavate teadusharudega mitmeti seotud.” Ja kui aasta hiljem teeb August Annist Eesti Kirjanduses ülevaate Soomes ilmunud uudiskirjandusest, mainib ta, et Soome akadeemilises ilmas on „rahvuslikud teadused” aktiivsemalt viljeletud kui „üldteadused” (Annist 1927: 127). Huvitav on veel selles seoses täheldada, et 1939. aasta juuni alguses korraldati Helsingis Soome-Eesti „rahvuslikkude teaduste kongress”, kust võttis osa u 80 teadlast, neist 20 Eestist (Uus Eesti 2. VI 1939, lk 1). Plaan oli aasta pärast sama kongress Tallinnas korraldada, ent mõistetavatel põhjustel ei saanud sellest asja. Ka Julius Mägiste (1973: 235) on pakkunud, et soome kansalliset tieteet olid eeskujuks eesti „rahvuslike teaduste” terminile. „Rahvusteaduste” kontseptsiooni ajaloost Soomes vt Fromm 1999.\nSamas kohtab seda siin-seal juba ka 1920. aastatel, näiteks figureerib see mitmel korral Veljesto koguteoses „Mõtteid valmivast intelligentsist” (Annist 1923: 38, 48; Moora 1923: 64), vt ka eelmine viide.\nArtikli aluseks oli 24. veebruaril 1934 Tartu Ülikoolis peetud ettekanne „Rahvuslikkude teaduste arengust eesti ülikoolis” (vt Vaba Sõna 28. II 1934, lk 6).\nMõned aastad varem eristas maiskondlikkuse põhimõttel ka Eesti Vabariigi haridusministeeriumi teaduse ja kunsti osakonna juhataja Gottlieb Ney (1934: 9) ülejäänud teadustest „rahvuslikud või kodumaised teadused”.\nOlgu veel osundatud üht huvitavat rahvusteaduste tõlgendust 1983. aastast, mille pakkus ajaloolane Juhan Kahk ühes intervjuus, kus ta kommenteeris ENSV Teaduste Akadeemias toimunud arutelu rahvuskultuuri uurivate teaduste olukorrast ja ülesannetest: „Teaduse internatsionaalse põhiolemuse tõttu puudub teadussüstemaatikas mõiste „rahvusteadus(ed)”. Kuid samal ajal on teadus- ja kultuurielu praktikas kujunenud teatud teadusharude rühmitus, millel on eriline tähendus rahvuskultuuri arengu seisukohalt. Rahvuslikku kultuuri, selle ajaloolisi juuri ning peamist kandjat – keelt – uurivad ajaloo- ja filo­loogiateadused võib tinglikult viia ühise nimetaja alla – rahvuskultuuri uurivad teadused. Siia kuuluvad lingvistika ja kirjandusteadus kõigi oma alajaotustega; etnograafia, folk­loristika; ajalugu koos arheoloogiaga ning kõik kunstiteadused (kujutava kunsti, muusika, teatri- ja filmikunsti ajaloo ja nüüdisprotsesside uurimine). Neis valdkondades arendatavad uurimused kuuluvad orgaaniliselt üleliidulise ja ülemaailmse teaduse koosseisu ning ­kohalike ülesannete lahendamisel tuleb püüelda selle poole, et anda panus internatsionaalsesse teadusesse. Nimetatud teaduste peamine ülesanne on aidata kaasa rahvuskultuuri optimaalsele arengule, kindlustada arengu järjepidevus ja vastastikku viljastavad kontaktid vennasrahvaste ja internatsionaalse kultuuriga.” (Kahk 1983: 2) Pean tõenäoliseks, et eespool mainitud Köörna raamatu peatükk rahvusteaduste progressist ENSV-s võlgneb nii mõndagi Kahkile.\nEesti riigiteadlased on seda ingliskeelset terminit tõlkinud ka kui metodoloogiline ­rahvusriiklus (vt Kalev jt 2015).\n\nKirjandus\n\n[Andresen, Nigol] 1943. Haridus ja kultuur Nõukogude Eestis. ENSV Hariduse Rahvakomissari Nigol Andreseni raadiokõne ENSV kolmanda aastapäeva puhul. – Nõukogude Eesti 3. aastapäev (1940–1943). Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, lk 41–45.\n\nAnni[st], August 1923. Meie ilmast ja meie ilmavaatest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 7–53.\n\nA[nnist], A[ugust] 1927. Märkmeid hõimu ja maailmakirjanduse alalt. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 124–128.\n\nA u l, J[uhan] 1936. Intensiivsemale loomingule rahvuslike teaduste alal. – ERK, nr 9–10, lk 205–211.\n\nB e r g e r, Stefan 2007. Introduction: Towards a Global History of National Historio­graphies. – Writing the Nation. A Global Perspective. Toim S. Berger. Basingstoke: Palgrave Macmillan, lk 1–29.\n\nB e r g e r, Stefan, C o n r a d, Christoph 2015. The Past as History: National Identity and Historical Consciousness in Modern Europe. Basingstoke: Palgrave Macmillan.\n\nB i l l i g, Michael 1995. Banal Nationalism. London: SAGE Publishing Ltd.\n\nB r e u i l l y, John (toim) 2013. The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Oxford: Oxford University Press.\n\nB r u b a k e r, Rogers 1996. Nationalism Reframed: Nationhood and the National Question in the New Europe. Cambridge: Cambridge University Press.\n\nB r u b a k e r, Rogers 2011. Nationalizing states revisited: Projects and processes of nationalization in post-Soviet states. – Ethnic and Racial Studies, kd 34, nr 11, lk 1785–1814.\n\nC o n n e r t o n, Paul 1989. How Societies Remember? Cambridge: Cambridge University Press.\n\nE d e n s o r, Tim 2002. National Identity, Popular Culture and Everyday Life. Oxford–New York: Berg.\n\nF l a c k e, Monika (toim) 1998. Mythen der Nationen, Bd. 1: Ein europäisches Panorama. Berlin: Koehler & Amelang.\n\nF r o m m, Hans 1999. Der Weg der „nationalen Wissenschaften” durch die finnische Geschichte über 150 Jahre. – Zur Geschichte und Problematik der National­philologien in Europa: 150 Jahre Erste Germanistenversammlung in Frankfurt am Main (1846–1996). Toim Frank Fürbeth, Pierre Krügel, Ernst Erich Metzner, Olaf Müller. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, lk 157–168.\n\nH o b s b a w m, Eric 1983. Introduction: Inventing traditions. – The Invention of Tradition. Toim E. Hobsbawm, Terence Ranger. Cambridge: Cambridge University Press, lk 1–14.\n\nH r o c h, Miroslav 2015. European Nations: Explaining Their Formation. London: Verso.\n\n[Indreko, Richard] 1937. Rahvuslike ja kodumaiste teaduste arendamisest. (Kokku­võte mag. R. Indreko poolt kitsamas ringis peetud ettekandest). – Akadeemia, nr 1, lk 11–16.\n\nJ e s s e n, Ralph, V o g e l, Jakob (toim) 2002. Wissenschaft und Nation in der europäischen Geschichte. Frankfurt am Main: Campus Verlag.\n\nJ o r d a n o v a, Ludmilla 1998. Science and nationhood: Cultures of imagined communities. – Imagining Nations. Toim Geoffrey Cubitt. Manchester: Manchester University Press, lk 192–211.\n\n[Kahk, Juhan] 1983. Rahvuskultuuri uurimisest. [Intervjuu ENSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemik-sekretäri Juhan Kahkiga]. – Sirp ja Vasar 30. III.\n\nK a l e v, Leif, V e t i k, Raivo, J a k o b s o n, Mari-Liis 2015. Metodoloogiline rahvusriiklus ja selle kriitika. – Acta Politica Estica, nr 6, lk 20–36.\n\nK a l j u n d i, Linda, L a a n e s, Eneken, P i k k a n e n, Ilona 2015. Introduction: Historical fiction, cultural memory and nation building in Finland and Estonia. – Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia. Toim L. Kaljundi, E. Laanes, I. Pikkanen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 26−75.\n\nK a l v i s t e, J[aan] 1936. Rahvuslike teaduste tähtsusest ja nende ülesannetest. – ERK, nr 3–5, lk 78–81.\n\nK e m i l ä i n e n, Aira 2001. „Nation”: A survey of the term in European languages. – Encyclopedia of Nationalism. Toim Athena Leoussi. New Brunswick, NJ–London: Transaction Publishers, lk 203–208.\n\nK r e e m, Tiina-Mall (koost) 2015. Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil. (Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5 (10).) Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.\n\nK ö ö r n a, Arno 1986. Teadus rahva teenistuses. Tallinn: Perioodika.\n\nL a a n e s, Eneken, K a l j u n d i, Linda 2013. Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika. Sissejuhatuseks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 561−578.\n\nL a a s, Jaan 1980. Kultuuriloome katkematus voolus. – Sirp ja Vasar 27. VI.\n\nL a w r e n c e, Paul 2013. Nationalism and history writing. – The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Toim John Breuilly. Oxford: Oxford University Press, lk 713–730.\n\nL e e r s s e n, Joep 2006a. Nationalism and the cultivation of culture. – Nations and Nationalism, kd 12, nr 4, lk 559–578.\n\nL e e r s s e n, Joep 2006b. National Thought in Europe: A Cultural History. Amsterdam: Amsterdam University Press.\n\nL e i n b o c k [= Linnus], F[erdinand] 1933. Eesti rahvusteaduste areng: Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel. – Eesti rahvuskultuur: koguteos Eesti Vabariigi 15. aasta juubeliks. Tartu: Eesti Rahvus­kultuuriline Ühing, lk 50–55.\n\nL o k k, Reigo 2015. Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\n\nL o t m a n, Juri 1999. Sümbol kultuurisüsteemis. – J. Lotman, Semiosfäärist. Tlk Kajar Pruul. Tallinn: Vagabund, lk 221–236.\n\nM c C r o n e, David, M c P h e r s o n, Gayle (toim) 2009. National Days: Constructing and Mobilising National Identity. Basingstoke: Palgrave Macmillan.\n\nM o o r a, Harri 1923. Eesti praegusest rahvuslusest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 61–67.\n\nM ä g i s t e, Julius 1937. Rahvuslike teaduste edust Eestis [1. osa]. – Looming, nr 3, lk 358–361.\n\nM ä g i s t e, Julius 1973. Eesti rahvuslikest teadustest paguluses. – Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastaraamat I. Stockholm, lk 235–253.\n\nN e y, Gottlieb 1934. Eesti teadus ja teaduslik töö Eestis. – Eesti vaimse kultuuri saavutusi: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade puhul 23. II – 25. II 1934. a. Tallinn: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade Peakomitee kirjastus, lk 7–26.\n\nN u u t, J[üri] 1946. Progressiivse teaduse ülesandeid Nõukogude Eestis. – Eesti Bolševik, nr 6, lk 408–415.\n\nP u s c h n e r, Uwe 2017. Verwissenschaftlichung der Weltanschauung. Völkische Aspirationen, Strategien und Rezeptionen in der langen Jahrhundertwende. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 9–18.\n\nRahvusvahelised rahvusteadused 2014. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.\n\nR i g n e y, Ann 2001. Imperfect Histories: The Elusive Past and the Legacy of Romantic Historicism. Ithaca, New York: Cornell University Press.\n\n[Ränk, Gustav] 1943. Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal. Prof. dr. Ränga kõne vabaduspäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas. – Postimees 25. II.\n\nS m i t h, Anthony D. 2005. The genealogy of nations: An ethno-symbolic approach. – When is the Nation? Toim Atsuko Ichijo, Gordana Uzelac. London–New York: Routledge, lk 94–112.\n\nS m i t h, Anthony D. 2013. The Nation Made Real. Art and National Identity in Western Europe, 1600–1850. Oxford: Oxford University Press.\n\nS u t r o p, Urmas 2012. Kuidas me mõistame rahvusteadust? – Akadeemia, nr 7, lk 1155–1177.\n\nT a m m, Marek 2005. Rahvuste loomisest ja uurimisest. Vestlus Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga. – Sirp 26. VIII.\n\nT a m m, Marek 2008. History as cultural memory. Mnemohistory and the construction of Estonian nation. – Journal of Baltic Studies, kd 39, nr 4, lk 499–516.\n\nT a m m, Marek 2012. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. – Loomingu Raamatukogu, nr 28–30. Tallinn: SA Kultuurileht.\n\nT a m m, Marek 2013. Juri Lotman ja kultuurimälu teooria. – Akadeemia, nr 10, lk 1747–1770.\n\nT a m m, Marek 2017. Euroopa rahvuslik ajalookirjutus võrdlevas vaatluses. – Tuna, nr 2, lk 128–138.\n\nT o r o p, Peeter 2011. Tõlge ja kultuur. Tartu–Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.\n\nÖ z k ı r ı m l ı, Umut 2005. Contemporary Debates on Nationalism. Basingstoke: Palgrave Macmillan.\n\nÖ z k ı r ı m l ı, Umut 2010. Theories of Nationalism. A Critical Introduction. Second Edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan.\n\nW e i n d l i n g, Paul 2017. Volk und Forschung: eine Wissenschaft für die Nation. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 1–8.\n\nW e r t s c h, James V. 2002. Voices of Collective Remembering. Cambridge: Cambridge University Press.\n\nW i m m e r, Andreas, G l i c k S c h i l l e r, Nina 2002. Methodological nationalism and beyond: Nation-state building, migration and the social sciences. – Global Networks, kd 2, nr 4, lk 301–334.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Humanitaarteaduslik vaade", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsari koduülikooli lõpuspurdist jäi järjekordselt väheks\n\n## Põhitekst:\n\nGamecocks oli kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu kaotusseisus 59:68, kuid seejärel visati kaheksa punkti järjest ning Frank Bookeri korv tõi South Carolina 36 sekundit enne lõpusireeni veel punkti kaugusele, seejärel oli aga täpne üleplatsimehena 22 punkti visanud Grant Williams. Viimasel rünnakul oli Kotsari koduülikoolil veel võimalus viigistada, kuid Justin Minaya kaugvise jäi lühikeseks.\n\nEsimesel poolajal kolm viga kogunud Kotsar pääses väljakule kümneks minutiks, selle aja jooksul tabas eestlane ühe kaugviske, noppis kaks lauapalli ning andis resultatiivse söödu. Frank Bookeri arvele jäi Gamecocksi parimana 19 silma.\n\nOma konverentsis nelja võidu ja üheksa kaotusega 12. kohale langenud South Carolina võõrustab laupäeval kümne võidu ja kahe kaotusega konverentsi liidripositsiooni hoidvat Auburni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpalluri Maik-Kalev Kotsari koduülikool South Carolina kaotas üliõpilasliigas NCAA kuuenda järjestikuse mängu, kui teisipäeval jäädi 67:70 alla Tennesseele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHolland teenis kiiruisuhallis järjekordse kulla\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastasele hollandlannale oli see juba kolmandaks olümpiakullaks, sest nelja aasta eest Sotšis triumfeeris ta 1500 meetri distantsil ja kuulus ka Hollandi võidukasse võistkonda.\n\nPyeongChangis mahtusid pjedestaali madalamatele astmetele jaapanlannad Nao Kodaira (+0,26) ja Miho Takagi (+0,42).\n\nKaheksa sekka jõudsid veel ameeriklanna Brittany Bowe (+0,80), austerlanna Vanessa Herzog (+0,91), hollandlanna Marrit Leenstra (+1,29), tšehhitar Karolina Erbanova (+1,39) ja ameeriklanna Heater Bergsma (+1,59).\n\nSotšis sama ala võitnud hiinlanna Hong Zhang oli seekord alles 11. (+2,11), toona hõbedale tulnud hollandlanna Ireen Wüst lõpetas pisut kõrgemal (üheksas koht; +1,76).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängude kiiruisuhallis saatis taas edu Hollandit, kui naiste 1000 meetri distantsil võidutses Jorien Ter Mors olümpiarekordit tähistava ajaga 1.13,56.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNelja riigi mäluasutused toetasid kommunismikuritegude keskuse loomist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Mälu Instituut korraldas Tallinnas visiooniseminari, millest võtsid osa Läti Okupatsioonide muuseumi, Leedu Genotsiidiohvrite muuseumi, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse ja Poola Rahvusliku Mälu Instituudi esindajad, kes tutvusid ka Patarei vangla kompleksiga, edastas instituudi esindaja.\n\nMäluasutuste esindajad allkirjastasid teisipäeval avalduse, mille toetavad Tallinnasse loodava kommunismikuritegude teaduskeskuse ja muuseumi rajamist ning kinnitasid, et on valmis andma panuse selle rahvusvahelise projekti elluviimisesse.\n\n\"Vajadus pädeva ja objektiivse kommunismikuritegusid uuriva teaduskeskuse järele on suur, sest see valdkond on rahvusvahelises plaanis katmata. Patarei vangla hoone ja kommunismikuritegude muuseumi idee avaldas ekspertidele muljet. Instituut tegeleb muuseumi kontseptsiooni arendamisega, ent lõplikud otsused hoone kohta peab riik alles langetama. Patareis on kannatanud nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu režiimi ohvrid, mis teeb sellest erilise mälestuspaiga,\" ütles teaduskeskuse ja muuseumi arendamisega tegeleva Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.\n\nVoki sõnul on mäluasutuse ambitsiooniks rahvusvahelise koalitsiooni loomine, mis tegeleks kõigi kommunismi all kannatanud rahvaste kogemuse uurimise ja ajalooteadmiste populariseerimisega ülemaailmselt.\n\nSaksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktori Anna Kaminsky sõnul on rahvusvahelise teaduskeskuse ja Patarei muuseumi algatus väga väärtuslik. \"See võimaldab integreerida kommunistlike diktatuuride ja kuritegude uuringuid 20. sajandi sündmuste ja totalitaarsete režiimide ajaloo pikas jadas. Kommunistlike kogemuste sisseviimine Euroopa ühise mälestamise konteksti on hästi oluline,\" ütles ta.\n\nRohkem infot Patarei vangla muuseumi ideekonkursi kohta saab lugeda aadressilt: https://redterrormuseum.com/\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu juhtivate mäluasutuste esindajad kirjutasid alla avaldusele, milles toetavad kommunismikuritegude teaduskeskuse loomist Tallinnasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml ei tea Süürias hukkunud Vene palgasõduritest endiselt midagi\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel päevadel on meediaväljaanded suhelnud mitmete Venemaa inimestega, kes on kinnitanud, et nende sugulased või tuttavad võitlesid Süürias palgasõduritena ning hukkusid 7. veebruaril Deir Ezzori provintsis USA poolt Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) toetuseks korraldatud õhurünnakutes. Allikad on rääkinud, et Süüria valitsuse poolel sõdivaid Vene palgasõdureid võis kokkupõrke käigus hukkuda kümneid.\n\nMoskva on neid väiteid seni eitanud või öelnud, et neil puudub selle kohta informatsioon, sest ülevaadet omatakse vaid Süüriasse saadetud kaadrisõjaväelastest. Samas on teateid Süürias hukkunud venelastest laekunud meediasse üha rohkem. Ukraina meedia toob omakorda välja ka selle, et Süürias hukkus palgasõdureid, kes olid varem tegutsenud Kremli-meelsetes üksustes Donbassis.\n\nKui varem jõudis nimeliselt avalikkuse ette kaks väidetavat hukkunut, siis praeguseks on meedias levimas juba rohkem nimesid. Samuti kerkib esile kurikuulus palgasõdurite üksus ehk nn Wagneri grupp.\n\nPõhjalikud lood on avaldanud näiteks Znak, kus ilmus intervjuu ühe Süürias langenud palgasõduri abikaasaga, ning Novaja Gazeta, kus on artiklis nimega \"Viga või reetmine?\" püstitatud ka oluline küsimus.\n\nNimelt olid USA ja Venemaa esindajad lahingu ajal omavahel otseliini vahendusel ühenduses ning Vene pool oli kinnitanud õhurünnakut kavandanud USA esindajatele, et USA liitlasi ründavas üksuses venelasi pole ning et üleüldse polevat sellel juhtumil Venemaaga midagi pistmist. Ometi hukkus õhurünnakus vähemalt 13 Venemaalt pärit võitlejat, nentis Novaja Gazeta ja küsis, kas Venemaa relvajõud olid Vene palgasõdurite tule alla jäämisest teadlikud või mitte.\n\nKremli pressiesindaja Dmitri Peskov kordas kolmapäeval oma eelmise päeva avaldust, mille kohaselt Kremlil sellistest hukkunutest informatsioon puudub. Samuti selgitas ta, et üksikute ja Venemaa relvajõududesse mitte kuuluvate kodanike viibimist Süürias ei saa välistada.\n\nVenemaa välisministeeriumi allikas aga teatas varem kolmapäeval uudisteagentuurile RIA Novosti, et jutt Süürias hukkunud venelastest olevat \"klassikaline desinformatsioon\".\n\nUSA juhitud koalitsioon kaitses oma liitlasi\n\nPentagon teatas eelmisel nädalal, et ajavahemikus 7. veebruari õhtust ja 8. veebruari hommikuni lõid USA juhitud ISIS-e vastane koalitsioon ning selle kohalikud liitlased (SDF) Deir Ezzori provintsis tagasi Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste koordineeritud rünnaku.\n\nUSA ametniku kinnitusel võttis vastase poolt ilma igasuguse provokatsioonita alustatud pealetungist osa umbes 500 võitlejat, keda toetasid tankid ja suurtükkide, miinipildujate ja raketiheitjate tuli. Vastulöögi, eelkõige USA juhitud koalitsiooni õhurünnakute, tagajärjel hukkus rohkem kui 100 Süüria valitsuse poolel sõdivat võitlejat.\n\nSüüria ja Venemaa mõistsid USA tegevuse hukka ja nimetasid seda agressiooniks. Nii Damaskus kui ka Moskva on märkinud, et võitlejate näol oli tegu valitsuse poolel sõdivate paramilitaarsete üksustega. Venemaa on kusjuures maininud, et Moskvaga need võitlejad oma tegevust ei koordineerinud. USA keskväejuhatus (CENTCOM) tegi ka avalduse, milles nimetas kokkupõrke vastaspoolt \"Süüria režiimi meelseks\" üksuseks.\n\nUSA kaitseminister James Mattis ütles hiljem, et kuigi ta ei usu, et hukkunute seas oli venelasi, ei saa Pentagon seda võimalust ka välistada.\n\nUSA kasutas kogu kokkupõrke ajal Vene poolega sisse seatud otseliini ja rõhutas, et neil on kavas pealetungijate vastu õhurünnakuid korraldada. Vene pool kinnitas, et Vene sõdureid pealetungijate seas ei ole.\n\nUSA ametniku hinnangul üritasid president Bashar al-Assadi liitlased vallutada SDF-i käest positsioone, mille viimased eelmise aasta detsembris ISIS-e käest ära võtsid. Täpsemalt huvitas pealetungijaid piirkond, kus asuvad Khushami naftaväljad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kreml teatas kolmapäeval, et kuigi Moskva ei välista Venemaa kodanikest isikute viibimist Süürias, pole nendel inimestel mingit seost nimetatud riigis missioonil viibivate Venemaa relvajõudude üksustega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sulgpallurid näitasid EM-il Lätile koha kätte\n\n## Põhitekst:\n\nEesti esinumber Raul Must kohtus Läti esinumbri Niks Podosinoviksiga ja võitis mängu kahes geimis, tulemusega 21:17, 21:18. Ka Mihkel Laanes vastasele Andis Berzinsile lootust ei andnud ja võitis kohtumise 16-minutilises mängus 21:9, 21:13.\n\nMeespaaris üllatusi ei tulnud ja eestlased tegid platsil puhta töö, kui võitsid mõlemad Läti meespaarid kindlalt kahes geimis.\n\nViimase üksikmängu punkti tõi oma meeskonnale Rainer Kaljumäe, kelle mäng Arturs Akmensiga kujunes päeva pikimaks. Kolmegeimilises kohtumises jäi peale Kaljumäe ning võitis mängu 18:21, 21:8, 21:18.\n\nHomme, kell 09.00 ootab Eestit ees alagrupi kolmas mäng Norraga ja kell 17.00 alagrupi viimane kohtumine Türgiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti sulgpallimeeskond alistas täna Kaasanis Euroopa meistrivõistlustel teises alagrupikohtumises Läti. Lõunanaabritele mingit võimalust ei antud ja kohtumine võideti 5:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAasa väitel aitavad Rohelised Keskerakonnal muutuda\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud kohalikel omavalitsuste volikogude valimistel kogusid Rohelised üle-eestiliselt toetust 0,8 protsenti ning Tallinnas 2,4 protsenti.\n\nEsimeses valimiste järel tehtud Turu-uuringute AS-i küsitluses tõusis Roheliste toetus Tallinnas kuuele protsendile, detsembris oli see näitaja neli ning tänavu jaanuaris viis protsenti.\n\nÜle-eestiliselt on Roheliste toetus olnud veidi madalam: mullu novembris ja detsembris kolm protsenti ning tänavu jaanuaris neli protsenti.\n\nKeskerakonda toetas jaanuaris üle-eestiliselt 27 ning Tallinnas 40 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Taavi Aas tõi kolmapäeval ERR-i veebisaates \"Otse uudistemajast\" välja, et Roheliste kaasamine linnavõimu juurde on üheltpoolt aidanud Keskerakonnal endal muutuda ning teisalt on see tõstnud ka Roheliste toetust, eriti Tallinnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLõikusel käinud Porzingis sellel aastal väljakule ei pääse\n\n## Põhitekst:\n\nPorzingis rebestas põlve ristatisidet Knicksi 6. veebruaril toimunud mängus Milwaukee Bucksi vastu.\n\nEnne vigastust viskas lätlane oma kolmandal NBA-hooajal keskmiselt 22,7 punkti mängu kohta, samuti oli ta keskmiselt 2,4 viskeblokeeringuga liiga liider. Tänu headele esitustele nimetati Porzingis esmakordselt ka NBA tähtede mängule, tema koha võttis LeBron Jamesi meeskonnas üle Charlotte Hornetsi tagamängija Kemba Walker.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New York Knicksi lätlasest suur äär Kristaps Porzingis käis teisipäeval Manhattanil põlvelõikusel ning peab tõenäoliselt korvpalliväljakutelt eemale jääma kümneks kuuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuur ülevaade \"Suud puhtaks\" eel: kus asub Eesti Euroopa sünnituskaardil?\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeva õhtul tuleb \"Suud puhtaks\" saates arutlusele, kuidas sünniks rohkem lapsi, et Eesti Vabariik võiks tähistada ka 200. sünnipäeva. Vaatame saate eel, kus asub Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide sündimusega.\n\nEesti väheneva rahvastikuga rinda pistmiseks on riigikogus moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mis tuleb märtsi alguses välja rahvastikupoliitika põhialuste dokumendiga.\n\nKomisjoni juht Siret Kotka-Repinski ütles, et dokument vaatab rahvastikukriisi mitme nurga alt, alates sündimusest, vananemisest ja tervisest kuni regionaalpoliitika ja kultuuriruumini. Suurt rõhku paneb dokument hargmaisusele ehk sellele, kuidas hoida sidet väliseestlastega.\n\nMõned lahendused pakub dokument välja ka sündimuse toetamiseks, olgugi et Kotka-Repinski sõnul on perepoliitika üks paremini arendatud valdkondi Eestis, võrreldes näiteks rände või tervisepoliitikaga. Näiteks on riigikogulase sõnul Eesti vanemahüvitise süsteem ülejäänud Euroopaga võrreldes väga hea.\n\n\"Inimestel on täna keskmiselt üks kuni kaks last, aga kui nende käest küsida, mitu last nad tegelikult sooviksid, siis nad soovivad reeglina kaht või kolme last. Alusdokument peakski leidma motivatsiooni, et inimesed ei sünnitaks üht või kaht last, vaid sünnitaksid kaks või kolm,\" selgitas ta praegust olukorda.\n\nDokumendis nähakse lahendustena paremat töö- ja pereelu ühitamist, isade rolli tähtsustamist, millega on riik juba alustanud, ning lasteaia- ja hoiukohtade ehk tugivõrgustiku parandamist. \"Ja millega ei ole Eestis üldse tegeletud, aga mis on meie komisjonis mitu korda välja tulnud, et vanemad seda tegelikult vajaksid, on erinevad nõustamis- ja teraapiasüsteemid — need on kõik veel puudulikud või välja arendamata,\" lisas Kotka-Repinski.\n\nKodunõustajad õpetavad juhtmeid ja keemiat paigutama\n\n\"Ma toon ühe lihtsa näite: kuna mul on endal pisikene laps, siis kui me räägime lastest ja väikelaste õnnetustest, siis me oleme tegelikult Euroopas number üks, kus toimub kõige rohkem õnnetusi väikelastega. Need põhilised õnnetused on tegelikult tekkinud hooletusest, näiteks kukkumine või põletused või keemiaga ümber käimine,\" loetles ta.\n\nPraegu töötatakse Kotka-Repinski sõnul välja süsteemi, kus päästjad või tervisetöötajad hakkaksid käima inimeste kodudes või andma muudmoodi nõu, kuidas lastega kodudes käia ümber näiteks juhtmetega või kui kõrgele asetada kodukeemia.\n\n\"Või kui laps neelab tõesti alla pesumasina kapsli, siis mida teha,\" jätkas ta. \"Samas, kui laps on juba suurem ja tekivad mingid suhtlemise probleemid, erimeelsused vanematega, siis ka selleks oleks vaja nõustamissüsteem välja arendada. Meil on nõustaja juures käimine tihti seotud eelarvamustega, aga mujal maailmas on see tegelikult väga tavapärane, et kui peres on probleem, siis minnakse nõustaja juurde ja saadakse sealt head praktilist nõu, kuidas suhteid inimeste vahel parandada.\"\n\nSündimusega rahvaarvu ei kasvata\n\nNeist meetmetest hoolimata tõdeb Kotka-Repinski, et Eesti rahvaarvu pole võimalik üksnes sündimuse abil kasvatada ning pigem peab olema eesmärk säilitada rahvaarvu praegusel tasemel. \"Kui me prognoose ja lihtsat statistikat vaatame, siis ega see väga positiivne ole. Aastaks 2035 on näha, et sündimiste arv jääb 12 000 piirimaile, aga positiivne külg võiks olla see, et elanike keskmiselt elatud aastate arv pikeneb: teisisõnu võiks öelda, et ehk ei tule nii kuhjaga surmasid peale, aga see vahe jääb ikka -3000 kuni -4000,\" selgitas ta.\n\nSeega tuleb sündimust vaadata ikka käsikäes rändega. Riigikogu probleemkomisjon paneb erilist rõhku tagasirändele ning uute sisserändajate ühiskonda seostamisele, et nad tahaksid Eestis elada.\n\n\"Vaja on kaht asja, et inimesed Eestist ära ei läheks.\" nimetas Kotka-Repinski. \"Esiteks peab majanduskasv kasvama ehk palkadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Ja punkt kaks: maakondadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Kui me praegu midagi ei tee, siis aastaks 2035 jääb piltlikult öeldes järele ainult kaks maakonda: Harjumaa ja Tartumaa.\" Probleemkomisjoni juhi sõnul tuleb selle trendi peatamiseks kaaluda erinevaid maksusoodustusi ja ümber mõtestada palgapoliitika.\n\n\"Suud puhtaks\" arutleb sündimuse üle 14. veebruari õhtul kell 20.45 ja 21.40. Kaasa saab rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #suudpuhtaks ning ERRi uudisteportaali õhtuses otseblogis ja selle avatud kommentaariumis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti inimarengu aruanne on andnud riigile selleks sajandiks viis rahvastikuprognoosi, millest vaid ühe korral suudaks Eesti oma praegust rahvaarvu hoida ja pisut isegi tõsta — selleks on vaja segu suurest sisserändest ja kõrgest sündimusest. Vaatame statistiliselt otsa neist teisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident andis tulevasele kaitseväe juhile kindralmajori auastme\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaitseväe juhataja 5. veebruari 2018 ettepanekul annan brigaadikindralitele Martin Heremile ja Indrek Sirelile kindralmajori sõjaväelise auastme,\" seisab presidendi käeskkirjas.\n\nValitsus kinnitas jaanuari keskel otsuse, millega kaitseväe juhatajaks saab selle aasta 5. detsembrist Herem. Vastavalt seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.\n\n44-aastane Herem alustas teenistust Eesti kaitseväes 1992. aastal ja on praegu kaitseväe peastaabi ülem. Varem on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana.\n\nLisaks töötamisele erinevatel juhtivatel ametikohtadel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja Tartu üksik-jalaväepataljonis, on ta osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka.\n\nIndrek Sirel on praeguse kaitseväe juhataja Terrase asetäitja. Terrase ametiaeg lõpeb detsembris.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "President Kersti Kaljulaid andis kolmapäeval tulevasele kaitseväe juhatajale Martin Heremile kindralmajori auastme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nDeborah Kara Unger: Catherine'i roll \"Kokkupõrkes\" on minu vastand\n\n## Põhitekst:\n\nDeborah Kara Unger on Ameerika Ühendriikides resideeriv Kanada näitleja. Pärast Austraalia Rahvusliku Draamainstituudi lõpetamist töötas ta Austraalia filmides ja teleseriaalides kõrvuti selliste tähtedega nagu Nicole Kidman ja Russell Crowe. Pärast Ühendriikidesse saabumist mängis Unger David Lynchi miniseriaalis „Hotellituba” ja mängufilmis „Surematu” koos Christopher Lambertiga. Oma läbimurderolli tegi ta David Cronenbergi lavastatud erootilises draamas „Kokkupõrge”, mis räägib inimeste grupist, kes naudib autoõnnetuste läbielamist. Seejärel osales ta David Fincheri trilleris „Mäng” koos Michael Douglase ja Sean Penniga. See film uurib liigse karjäärile keskendumisega kaasnevat emotsionaalset isolatsiooni. 1990-ndatel mängis Unger muu hulgas veel koos Mel Gibsoniga märulis „Arved klaariks”, Denzel Washingtoniga tõsi­elusündmustel põhinevas draamas „Orkaan”, mis räägib alusetult vangistatud mustanahalise poksija üleelamistest, ja István Szabó lavastatud ajaloofilmis „Päikesepaiste”, mis avab juudi ajalugu läbi kolme põlvkonna. Kassahittide ja suurfilmide kõrval on Unger osalenud ka mitmes iseseisvas filmis, nagu näiteks Rodrigo García lavastatud ja naiste elule keskenduv draama „Kümme väikest armastuslugu”, murdeea probleeme käsitlev „Kolmteist” koos Holly Hunteriga ja kuhtuva kirjaniku lõppu jälgiv „Armastuslaul Bobby Longile” koos John Travolta ja Scarlett Johanssoniga. Näitlemisele lisaks on Unger kirjutanud filmistsenaariume ja olnud seotud Oldenburgi filmifestivali korraldamisega. Pimedate Ööde filmifestivalil esitles Unger provokatiivset filmi „Mõte ekstaasist”, kus ta on osatäitmise kõrval ka produtsent.\n\nIntervjuu ilmus Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris.\n\nTe olete osalenud lugematutel filmifestivalidel — esitlenud neil oma uusi filme, olnud žüriiliige ja programmikonsultant. Nüüd olete pühendanud terve nädala osavõtule Pimedate Ööde filmifestivalist. Oma kohalolekuga paistate toetavat ühtviisi nii rahvusvaheliselt tuntud kui ka väiksemaid festivale. Kas see on teile omamoodi missioon, et anda oma sümboolne panus filmifestivalidesse ja neil esitletavatesse filmidesse, mis on tihti üpris erinevad peavoolukinost?\n\nSee on minu kirg ja mul on suur au olla osa sellest protsessist. Ma vaimustun filmidest, mis esindavad filmikunsti uusi suundi ja visioone. Seitse aastat tagasi kutsuti mind Oldenburgi rahvusvahelisele filmifestivalile, mida mitmed nimekad väljaanded on nimetanud Euroopa Sundance’iks. Ma kohtusin festivali juhi Torsten Neumanniga ja me oleme sellest ajast peale olnud koos nii festivalitöös kui eraelus. See festival ei ole suunatud filmitööstusele, vaid pakub viit intiimset päeva, mis keskenduvad suurepärastele retrospektiividele, kuid pakuvad võimalusi ka alles alustavatele filmitegijatele. Mul on olnud õnn olla üks sealse võistlusprogrammi peakuraatoritest. Seega vaatan ma kuni 4000 filmi aastas ja olen väga õnnelik, kui leian nende hulgast paar täiesti ainulaadset. Mõned aastad tagasi toimus Oldenburgi festivalil filmi „Sädemed” („Embers”) rahvusvaheline esmaesitlus ja ajakiri Indiwire pidas seda aasta avastuseks. Nüüd on filmi režissööril Claire Carrél kuuldavasti leping Netflixiga. On suur rõõm avastada uusi julgeid vaatenurki, millel tihti ei ole kinosüsteemis veel õiget kohta. Nende filmide eelarved võivad olla üpris väikesed ja tihti puudub neil korralik levitaja. Meile saadetakse filme üheksakümnest riigist ja on väga huvitav näha, mida erinevad filmitegijad teevad. Need on filmitegijad, kes ei taha loo jutustamisega üksnes raha teenida ja kes tunnevad hästi klassikalist kino, mille elemente nad oma loomingus uues vormis kasutavad. Kuigi öeldakse, et lood, mida kino jutustab, on üldjoontes alati samad, siis tegelikult on iga lugu tähtis, kuna kõik nad näevad maailma mõnevõrra isemoodi. Mida isiklikum lugu, seda suurem on selle võimalus olla universaalselt oluline.\n\nMinnes nüüd tagasi teie karjääri algusesse — õppisite esialgu filosoofiat ja majandust ja teil puudub meelelahutusmaailma taust; teie ema on teadlane ja isa arst. Sellele vaatamata õppisite esimese kanadalasena Austraalia Rahvuslikus Draamainstituudis. Kuidas te jõudsite kunstide juurde?\n\nMa olen seda lugu ka varem rääkinud, ent kuna see on tõsi, siis siin see on. Kui ma olin laps, mängisin poolkogemata Charles Dickensi „Jõululaulus proosas” Scrooge’i. Ma olin väga häbelik, kuid mulle jäi tekst hästi meelde ja ma aitasin oma sõbral Scrooge’i rolli ette valmistada. Etendusepäeval oli mu sõber aga haige ja mina ainuke, kellel Scrooge’i roll peas. Mu esimene roll oli seega transvestiidist Scrooge. See oli väga hirmutav kogemus, kuid pärast seda võeti mind laste näitetruppi, mis lõbustas pühade ajal vanureid ja lastekodulapsi. Carrie-Anne Moss oli samuti selles rühmas. Võimalus näitlemisega teistele rõõmu valmistada mõjutas mind tugevasti. Hiljem sain ma mitmeid stipendiume, et oma annet edasi arendada. Austraaliasse sattusin seetõttu, et olin armunud fotograafi, kes pidi minema sinna ajakirja National Geographic jaoks tööd tegema. Draamainstituuti olid sisseastumised samal ajal ja nii ma leidsin suurepärase võimaluse olla koos oma toonase kallimaga. Tema reis jäi paraku ära, aga mina sain sisse kõrgkooli, kuhu võetakse igal aastal vastu vaid tosinkond üliõpilast. Pärast lõpetamist sai minust tuntud talendiagendi Ed Limato (kes esindas sellal näiteks Mel Gibsonit, Richard Gere’i ja Michelle Pfeifferit) viimane klient. Limato märkas mind Jean Genet’ näidendis „Sirmid” ja kutsus kohe Los Angelesse, mis on päris uskumatu edulugu alles alustava näitleja jaoks. Minu isa ei mõistnud mu kutsumust ja küsis, kas ma ei saa kodus piisavalt tähelepanu, et kaamera ette kipun. Kuid ma selgitasin talle, et mõnes mõttes on näitleja kõige nähtamatum amet, kuna näitleja on teiste ees alati rollis. Keegi ei tunne teda. Lisaks tegeleb võtteplatsil igaüks oma tööga ja keegi ei märka sind. Ma armastan lugude jutustamise kunsti, olen suur lugeja ja mulle meeldib, et saan näitlemise kaudu elada läbi erinevaid elusid.\n\nEnt enne Ühendriikidesse asumist mängisite mitmeid rolle ka Austraalias, kõrvuti näitlejatega nagu Nicole Kidman, Hugo Weaving ja Denholm Elliott.\n\nMitte väga palju. Ma mängisin ühes miniseriaalis, „Bangkok Hilton”.\n\nKuid ka filmis „Verevanne” koos Russell Crowe’ga ja veel kahes Austraalia osalusega filmis?\n\nÕige jah, see oli suurepärane projekt. Irooniline küll, aga mina olin selles filmis peaosas ja tema kõrvalosas. Meil oli väga meeldiv koostöö. Mulle meeldis Austraalia ja pärast ülikooli lõpetamist olin kindel, et jään sinna elama-töötama. See film põhineb tõsielusündmustel ja räägib Teise maailmasõja sõjavangidest Amboni saarel ning nende väärkohtlemisest Jaapani vägede poolt. Mina mängin filmis meditsiiniõde ja selle rolli jaoks pidin ma harjutama austraalia aktsenti. Režissöör tahtis, et kõik oleks võimalikult tõetruu, ja nii avastas Russell enda suureks üllatuseks alles võtete käigus, et ma olen tegelikult kanadalane. Pärast seda narris ta mind pidevalt, et kõik, mis ma ütlen, kõlab liiga kanadalikult.\n\nKuidas te sellise talendiagendi otsa sattusite? Kas tänu oma prestiižsele haridusele?\n\nAgendid käivad vaatamas Rahvusliku Draamainstituudi üliõpilaste proove ja etendusi ning Bill Shanahan, kes esindas Mel Gibsonit, valis välja kolm üliõpilast, kelle hulgas olin ka mina. Tal oli sidemeid filmimaailmas ja see oli tema soovitus. Ma kindlasti ei läinud Austraaliasse mõttega Ühendriikidesse jõuda. See lihtsalt juhtus nii.\n\nVarsti pärast seda olite juba USAs ja osalesite kahes väga erinevas projektis — kunstkino klassiku David Lynchi „Hotellitoas” ja populaarset kino esindavas filmis „Surematu III”. Paistab, et juba oma karjääri varajases faasis olete edukalt balansseerinud iseseisvate ja meelelahutuslike filmide vahel. Kas see on olnud teie teadlik valik?\n\nMinu esimene Ameerika film oli „Sosistused pimedas” koos Alan Alda ja Annabella Sciorraga. See film oli mulle Ameerikas alustades pöördelise tähtsusega. Mulle meeldis nii see projekt kui ka minu roll. Tulles konkreetse küsimuse juurde, siis ma mõtlesin, et kui Sean Conneryl sobib „Surematus” mängida, siis ei tohiks ka minul midagi selle vastu olla. Muidugi oleksin ma meelsamini teinud midagi sellist nagu „Elizabeth”, aga ma nautisin elu ja mängisin nende kaartidega, mida see mulle jagas. Nii võib saada takistusest võimalus. Stsenaariumi lugedes tundus minu tegelaskuju mulle veider, kuid õnneks oli režissöör lahkelt valmis mõningaid aspekte mulle sobivamaks kohendama. Pealegi meeldivad mulle hobused ja selles filmis saan ma palju ratsutada. Võttekohad olid samuti fantastilised — elada üle kuu aja lossis, kus teenijad käivad öösel su kingi viksimas! Ma ei olnud sellega üldse harjunud ja püüdsin neile selgeks teha, et ma ei ole aristokraat ja tahaksin oma toa ukse ööseks lukku panna. Me käisime öistel mägismaaretkedel ja kuulsime lugusid Šotimaa ajaloost, mis kindlasti rikastasid mind inimesena.\n\nKogemus Lynchiga oli napim, aga unikaalne ja elamusterohke. Absoluutselt teine lähenemine. Mu esimene niinimetatud autorisse armumine ja jätkuv austus kuulub muidugi David Cronenbergile.\n\nSee ongi mu järgmine küsimus. Catherine’i roll David Cronenbergi filmis „Kokkupõrge” on vaieldamatult olnud teie karjääris väga oluline. Rääkige natuke sellest julgest osatäitmisest ja selle mõjust teie karjäärile.\n\nMa olin üllatunud, et ta seda rolli minule pakkus. Ma olen üpris häbelik ja kinnine inimene. Ma kannaksin praegu kümmet kampsunit, kui see võimalik oleks. Ma küsisin temalt, kuidas ta küll minus Catherine’it näeb. Minu arvates oli see tegelaskuju minu karakteri täielik vastand. Näitlejana pean ma edasi andma ka need kohad raamatust, kus tegelane midagi ei ütle. Siin aitas mind minu huvi kabuki-teatri vastu, kuna iga hetk filmis on tähendusega, nagu värvitäpp puäntillismis. David Cronenberg on sellistes asjades nii täpne. Mind inspireeris ka Genet’ „Sirmid”, kus ma samuti kasutasin kabuki-teatri elemente. Mul ei ole eraelus isegi trikood; ma ujun kahe T-särgi ja lühikeste pükstega ja olin seega šokeeritud, kui endale määratud garderoobi nägin. Me vestlesime režissööriga sellest, kuidas J. G. Ballard nägi antud loos hoiatust tehnoloogia uimastava mõju eest. Selles mõttes oli see materjal oma ajast ees. Samal ajal käis ka „Romeo + Julieti” filmimine ja meie kostüümiproovid toimusid samas paigas. Catherine Martin, kellega me käisime koos draamakoolis ja kes on võitnud mitmeid Oscareid, oli selle filmi kunstnik-lavastaja ja üks produtsentidest. Reaalsus jõudis mulle kohale siis, kui ma oma kostüüme nägin — paar püksikuid, mõned rinnahoidjad ja üks seelik. Aga kuigi ma olen selles filmis praktiliselt alasti, ei tundu see üldse nii, kuna minu tegelaskuju alastus ei objektista teda. See ei ole erootiline film, vaid armastuslugu. Me naljatlesime, et see on Cronenbergi „Tuulest viidud”. Minu tegelase soovis metalliga ja masinatega üheks saada avaldub tema iha saada ühendust oma mehega. David Cronenbergiga oli meeldiv koos olla ja seda mitte ainult intellektuaalses ja filosoofilises, vaid ka praktilises mõttes. Ma kutsun teda „vaikseks heliloojaks”, kuna ta ei ole iial didaktiline, kuid saavutab ikka täpselt sellise tulemuse, nagu soovib. Ma olen õnnelik, et minu tööde hulgas on üks film, mida võib pidada klassikaks.\n\nTeie järgmine film, David Fincheri „Mäng” on mõnes mõttes alahinnatud klassika. Mis tunne oli filmimaailmas läbi lüüa ja mängida kõrvuti Michael Douglase ja Sean Penniga? Ja ka sellise suurusjärgu tähtedega rollide pärast võistelda?\n\nMa ei teinud „Mängu” jaoks prooviesinemisi; ma lihtsalt kohtusin David Fincheriga ja ta pakkus mulle rolli. Sarnaselt Stanley Kubrickuga on ta perfektsionist, kes on valmis tegema võte võtte järel, et saada soovitud tulemust. See ei tähenda, et stseenist kaoks loomulikkus, aga tal on väga täpne silm. Hiljuti võttis minuga ühendust ajakirjanik, kes tegi Fincherist artiklit, ja tema arvates oli „Mäng” Fincheri kõige alahinnatum film. Ma nõustun, et see kuulub tema parimate filmide hulka, ja mul oli au olla osa sellest. Pärast seda mängisin ma Mel Gibsoniga filmis „Arved klaariks” ja Denzel Washingtoniga „Orkaanis”. Suurepärased kogemused.\n\nTe olete mänginud ka päriselu staare, nagu näiteks Ava Gardnerit.\n\nMa armastan seda rolli. Ma maandusin esmakordselt Hollywoodis päeval, mil Ava Gardner suri. Mul ei olnud aimugi, et aastaid hiljem uurin ta elu ja mängin teda.\n\nSee mind just huvitabki, et kas päriselul baseeruva tegelase mängimine nõuab spetsiaalset ettevalmistust.\n\nAbsoluutselt. Ma kuulasin lõputult helisalvestisi, millele on talletatud tema hääl. Ettevalmistus oli eriti oluline, kuna ma esinen „Rat Packis” ainult ühes stseenis ja tahtsin tema olemust võimalikult täpselt edasi anda. Ray Liotta oli suurepärane ja vaatamata sellele, et tegu on vaid ühe stseeniga, filmisime seda üheksateist tundi järjest. See oli väga nõudlik ülesanne, kuna ma tundsin suurt vastutust kehastada Gardneri isiksust väärikalt. Filmi esilinastus oli Las Vegases, kuhu kogunesid Gardneri veel elus olevad sõbrad-tuttavad, kes minu osatäitmise heaks kiitsid; see oli suur tunnustus. Sellega seostub mul veel üks lugu — paar aastat pärast Hollywoodi saabumist läksin kuulsasse Formosa kohvikusse ja tellisin viski puhtalt, mille peale baarmen ütles: „Ava jõi ka alati seda.” Nii et jah, see oli raske ülesanne tabada tema tämbrit ja olemust ilma seda karikatuurseks muutmata.\n\nTe olete mänginud mitmes ajaloolises filmis, nagu näiteks István Szabó „Päikesepaiste”.\n\nMa armastan „Päikesepaistet”. István Szabó on täielik džentelmen ja ma nautisin võimalust jalutada temaga mööda Budapesti tänavaid ja viisi, kuidas ta pööras mu tähelepanu detailidele nagu kuuliaugud majaseintes. Taas väga omanäoline režissöör ja eriti veel kuna see lugu juudi perekonnast läbi kolme põlvkonna on tema jaoks nii isiklik. Meie jalutuskäikude ajal ütles ta mõnikord, et selles või teises majas elas tema sõber, ja nendele sõnadele polnud vaja midagi lisada, sest oli niigi selge, mis nende sõpradega juhtunud oli. Ta oli minuga suheldes imeline, vaatamata sellele, et paljud peavad teda nüüd spiooniks. Kahjuks lõigati minu stseenist Ralph Fiennesiga palju välja. Mängin kommunisti, kes ei usu jumalat ja kes armastab Fiennesi tegelaskuju. Algses kolmetunnises versioonis on mõjuv stseen, kus minu tegelane mõistab, et Fiennesi tegelane on usklik, ja ma hakkan nutma ja palun tal oma usust loobuda. Ma ei ole midagi sellist kinos varem näinud ja mul on kahju, et see stseen tuli terviku huvides eemaldada ja jäi montaažiruumi põrandale, sest see on üks minu lemmikuid kogu mu loomingus.\n\nOlete mänginud ka mitme peategelasega filmides, nagu Rodrigo García „Kümme väikest armastuslugu”. Kuidas erineb sellise filmi võtteprotsess näitleja perspektiivist traditsioonilisemast filmist? Kas teie meelest on seal tegu rohkem nagu lühifilmiga ja kas te näete kaasnäitlejaid esimest korda alles filmi esmaesitlusel?\n\nMulle pakuti monoloogi, mida võisin tõlgendada, nagu ise soovisin. Ma valisin vähihaige rolli ja tohtisin selle panna ükskõik millisesse konteksti. Nädalaid ettevalmistust ja kaks võtet. Lõpptulemust ei ole ma näinud. Ma ei vaata oma filme, kui just ei pea. See on täpselt nii nagu prooviesinemistega, kus sa töötad koos fantastiliste talentidega ja kus protsess ise ongi tihti eesmärk, sest on palju rolle, mida sa ei saa. Pole mõtet olla sellises olukorras võitlushimuline, kuna see, kes välja valitakse, sõltub nii paljudest pisidetailidest. Mulle pakuti rolli Al Pacinoga, sest ta oli näinud mind mingis teises filmis. Ma mängisin koos Sophia Loreniga, keda ma jumaldan, kuna tema poeg, kes lavastas filmi „Võõraste keskel”, märkas mind fotoraamatus „Naised enne kümmet”. Seega võib rolle saada väga kummalisi teid pidi.\n\nMilline kogemus on teil „Tähesõdade” arvutimängude tegelasele SCORPIOle hääle andmisega? See on olukord, kus peate toetuma ainult oma hääle ekspressiivsusele.\n\nMa armastan seda tööd väga. Ma annan oma hääle nii SCORPIOle kui ka Gemini kaptenile ja ma olin mängu meeskonnaga koos alles kolm nädalat tagasi. Ise ma arvutimänge ei mängi, kuid sa pead neis väga kõrgel tasemel olema, et minuga kohtuda, kuna minu tegelane valitseb kogu universumit. Me oleme juba kuus aastat koostööd teinud ja see on väga lõbus protsess. Mulle meeldib oma häälega tööd teha ja meeldib ka kogu see „Tähesõdade” perekond. See ettevõtmine ei ole enam George Lucasega seotud, aga tema geniaalsus on seal säilinud.\n\nSzabó „Päikesepaiste” juures töötades tegin oma osa alguses prantsuse aktsendiga, kuid siis otsustas Szabó inglise aktsendi kasuks. Saada nüüd juba üles filmitud ja prantsuse aktsendiga suukuju ingliskeelse dubleeringuga ühtima oli paras pähkel. Me saavutasime soovitud tulemuse, kuid see nõudis palju vaeva. Mulle meeldib aktsentidega tööd teha ja ma nautisin seda juba draamakooli ajal.\n\nFilmis „Stander”, mis põhineb politseinikust pangaröövli Andre Standeri elul, pidin ma matkima Pretoria aktsenti, mis on üpris keeruline. Filmi esilinastusel sai meile osaks ovatsioon ja nad ei uskunud, et ma ei ole Lõuna-Aafrika näitleja. Suurim kompliment oli see, et minu tegelase vanemad kiitsid minu osatäitmise ja nende tütre sellisel viisil kujutamise heaks. See on mulle väga oluline, sest kui mind või mu pereliikmeid kujutataks filmis, siis ma loodaksin siiralt, et seda tehakse maitsekalt ja et loomingulise vabadusega ei minda üle piiri. Kõrvalmärkusena võin öelda, et filmi „Suured silmad” tegelased on minu perekonnaga seotud. Walter Keane oli minu tädi endine abikaasa ja minu nõod on tema lapsed. Seega ma kasvasin üles suurte silmadega maalide keskel. Ma hindan väga selle filmi režissööri Tim Burtonit, kuid film tõlgendab mõningaid asju nii, et see võib asjaosalistele haiget teha. Walter ei olnud kaugeltki täiuslik, aga see on delikaatne probleem, kui eraelu kohtub kunstiga. Seetõttu on mul hea meel, et Becky Standeri pere kiitis minu osatäitmise heaks, kuna filmid mõjutavad paljusid inimesi ja nendes ei tohiks valetada.\n\nEestil on olnud keerdkäike täis ajalugu ja seega on siin samuti peetud debatte, kellel ja mil viisil on õigus ajalugu kujutada. Kas seda peaks tegema rahvusvaheliselt mõistetavamal moel või eelistama detailitruudust, riskides kitsama mõistetavusega?\n\nNeed küljed tuleb ettevaatlikult tasakaalustada, sest lugu võib jutustada suurte metafooride kaudu, aga samas leidub ka nii palju moonutavaid kujutusviise. Ma tunnen kaasa noortele sakslastele, kes näevad ühe põlvkonna kujutamist valdavalt ühesainsas tonaalsuses, kuigi ka sõja ajal elas palju häid inimesi, suurepäraseid mõtlejaid ja kunstnikke. Ma ei taha kommenteerida Hitleri, Stalini või Trumpi tegemisi, sest ka Ameerikas on jätkuvalt häid inimesi, isegi kui idiootsuse tekitatud vaakum lasi rahval valida presidendiks minu arvates lausa koletise.\n\nFilm „Mõte ekstaasist”, mida te PÖFFil esitlete, uurib avalikult iha olemust. Kas see on mingil viisil ka tagasipöördumine „Kokkupõrke” juurde?\n\n„Kokkupõrge” on filmi „Mõte ekstaasist” režissööri RP Kahli üks lemmikfilme. Projektiga ühinedes ma seda ei teadnud. Seega teatud mõjusid võib seal näha, kuid mina ei saa režissööri eest rääkida. Ma olin näinud tema filmi „Voodiviisid”, mida pidin mitu korda vaatama, enne kui seda nautima hakkasin. Ma pidin ületama mitmed oma eelarvamused. RP Kahli algne inspiratsiooniallikas oli Georges Bataille ja peategelase Franki (RP Kahl) rännak on lugu enesehävitamisest. Torsten Neumann on RP Kahli kõrval filmi kaasstsenarist ja tema kirjutas filmi sisse minu rolli kui jutustaja hääle. See film on keeruline filosoofiline rännak. Me filmisime Los Angeleses Trumpi valimise eel ja võtsime osa 750 000 inimesega meeleavaldusmarsist. See avaldas mõju ka filmile, muutes filmimaailma nii poliitilises kui vaimses mõttes ahermaaks, düstoopiliseks paigaks suurest müürist põhja pool. Me ei näinud ette ahistamisvastast „mina ka” kampaaniat, kuid Torsten on minu karjääri tõttu väga teadlik sellest, mis toimub meelelahutusmaailmas. Ma olen lõpetanud koostöö mitme stuudioga, mille juhid on mulle ebasündsalt lähenenud. Üks nendest on praegu suurtes raskustes ja ma olen kindel, et uurimine paljastab peagi ka teise stuudio. See on alles jäämäe tipp ja oma avameelsusega toetan ma seda liikumist. Sellele vaatamata ei pea ma õigeks nõiajahti ja leian, et süüdistusi tuleb enne avaldamist põhjalikult kontrollida. Arusaadavalt leidub ka naisi, kes võimu kuritarvitavad. See film on ka kättemaksu lugu, kus naised tegelikult kontrollivad neid maskidega mehi, kes neid näiliselt kuritarvitavad. Selles filmis võimaldab naiste seksuaalset kuritarvitamist asjaolu, et kaamera filmib tegevust ja seetõttu ei saa toimuvat juriidilises mõttes prostitutsiooniks pidada. Sellele vaatamata kontrollivad naised olukorda ja maksavad meestele kätte. Film paljastab tõe — mitte ainult meelelahutustööstust, vaid erinevaid eluvaldkondi puudutava tõe —, mis resoneerib „mina ka” liikumisega. Tegu on kokkuvõttes naiste võimestumise looga. Film ütleb, et tõde ei saa lõplikult alla suruda, kuigi on kummaline, et ahistamissüüdistused tulevad just nüüd üksteise järel avalikkuse ette, kuigi see kõik on kulisside taga aset leidnud juba vähemalt kakskümmend aastat.\n\nMeelelahutus on samuti väga oluline, sest tervendav on naerda ja põgeneda viivuks oma probleemide eest, kuid ma usun, et meie kohus on tuua need lood avalikkuse ette. Ja mind häirib, kui loen arvustusi, mis nimetavad seda filmi pornograafiliseks, kuna siin on tegu hoopis teise žanriga. RP Kahl on täielik džentelmen ja filmi seksistseenides ei ole näitlejad muidugi päriselt armuühtes. Lisaks on need stseenid tahtlikult venitatud nii pikaks, et nende suhtes tekiks võõristus. See on pigem antierootiline film, mille peategelane on õnnetu mees, kes hävitatakse. Peategelane vaevleb lõpuks hallutsinatsioonide küüsis, jahtides võimatut, ja minu tegelane aitab hea meelega kaasa tema lõpule, nagu ta aitaks kaasa ka iga inimese paranemisele, kes on teistele kurja teinud, et ta mõtleks oma tegevuse ringi, paraneks ja teeks edaspidi paremaid otsuseid.\n\nLõpetuseks lühidalt, teil on kaks projekti praegu eeltootmises. Millest need räägivad ja kuidas töö edeneb?\n\nSee toob ebaõnne, kui rääkida projektidest enne nende valmimist. Asjad ei pruugi minna nii, nagu plaanitud, kuid jah, kaks filmi on praegu töös ja siis on veel üks, mille juures ma olin kaasstsenarist ja mille stsenaarium märgiti ära Saksa filmiakadeemia auhinna LOLA eelvalikus. Umbes kaks aastat tagasi ma kirjutasin seda ja võtan selle projekti ehk peagi uuesti käsile. See räägib armeenlaste genotsiidist ja ma võtan selle ette, kui olen Istanbulis ära käinud, sest muidu ei suudaks ma sinna ehk enam iial minna. Siis on mul veel üks stsenaarium, mille tegevus leiab aset Bosnias. Elame-näeme.\n\nNäitlemine on pakkunud mulle fantastilisi võimalusi. Kuna mulle meeldib pildistada, sattusin ma kord Belgradis vangi, sest mind peeti Ameerika spiooniks. Kui nad olid mu tausta uurinud ja mu kongist välja lasid — mul nutetud nägu peas —, tahtis politseipealik minuga endise Jugoslaavia maakaardi ees pilti teha. Ise rõõmsalt hüüdes: „Mick Douglas filmis „Mäng”!” Niisiis on näitlemine mind isegi vanglast välja aidanud. On väga kurb, et paljudel ameeriklastel ei ole ligipääsu kvaliteetsetele uudistele. Filmidel on seega võimalus avardada mõtlemise, olemise ja nägemise viise. Seetõttu pakubki uute režissööride avastamine mulle sellist rõõmu. Maailm on nii rikkalik, et seda võiks kujutada detailitruumalt. Meil ei ole vaja veelgi rohkem Disneyt ja eskapismi. Steven Spielbergi ja paljude teiste filmid on suurepärased, kuid meil on vaja pisut rohkem inimestevahelist ühendust. Me ei räägi üksteisega piisavalt ega märka, kui sarnased me tegelikult oleme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teet Teinemaa intervjuu filminäitleja ja viimasel PÖFFil osalenud mängufilmi „Mõte ekstaasist” produtsendi Deborah Kara Ungeriga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSihtasutus loodab eesti keele majadele märtsiks juhid leida\n\n## Põhitekst:\n\nKandidaadid, kellelt sihtasutus ootab muu hulgas sihikindlust, sallivust ja eetilisust, ent ka tugevat akadeemilist vundamenti ja varasemat juhikogemust, loodab sihtasutus välja valida juba märtsis.\n\n\"Loodame, et umbes maist on majade juhid tööl ja saavad hakata tegelema nii tegevuse käimalükkamise kui ka järgmise meeskonna valikuga,\" ütles Käosaar ERR-ile.\n\nTallinna eesti keele majale on tema sõnul ruume lihtsam leida ja seetõttu plaanitakse selle tegevuse algusajaks sügist, Narvas aga avab maja uksed tuleva aasta jaanuaris koos Integratsiooni Sihtasutuse kolimisega Narva.\n\nMajade eesmärk on Käosaare sõnul tõhustada eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele õpet.\n\n\"Loodame, et nende majade abil saame liikuda inimesele lähemale, pakkuda individuaalset tuge, seal majas saaks kohe nõustada, keeletaset testida ja pakkuda sobivat keeleõppeviisi - kursust, keelekohvikut või mõnd muud võimalust,\" kirjeldas ta. \"Saame riigieelarvest toetust eesti keele õppeks juurde\".\n\nKäosaare sõnul on seni olnud tavaline, et kui eesti keele kursuse kohta info avaldatakse, täituvad kõik 600 õppekohta 15 minutiga.\n\n\"Praegused vahendid on niisugused, et saame kaks korda aastas kuulutada välja eesti keele kursusi ja pakkuda keelekohvikuid, aga seda on liiga vähe. Eesmärk on nii tekitada juurde võimalusi eesti keelt õppida kui ka neid võimalusi mitmekesistada, et poleks alati ainult kursus, vaid ka klubi vormis, suhtlustasandil jne. Majade roll saab olema ka kohalikus keskkonnas eestikeelsuse ja -kultuursuse kandjaks olemine,\" lisas sihtasutuse juht.\n\nValitsus on eesti keele majadele riigieelarvest eraldanud kaks miljonit eurot ja selle summa sees on Käosaare sõnul nii tööjõukulud kui ka kogu administratiivpoole ülesehitamine, aga ka päris palju mahtu reaalsele tegevusele ehk keeleõppele. Kõik kursused on soovijatele eesti keele majades tasuta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja konkursi Tallinna ja Narva eesti keele maja juhi kohale ja loodab sobivad isikud välja valida märtsis. Sihtasutuse juhi Irene Käosaare sõnul peaks maja Tallinnas tööd alustama sügisel, Narvas aga tuleva aasta hakul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö aitab järvede hooldamisel kasutada riigi raha tõhusamalt\n\n## Põhitekst:\n\nLea Tuvikene selgitas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.\n\nTuvikene uuris, kuidas hinnata madalate järvede ökoloogilist seisundit, kui looduslike tegurite, nagu veetaseme kõikumine ja sesoonsus, mõju traditsioonilistele veekvaliteedi näitajatele, nagu taimtoitained ja vee läbipaistvus, ületab inimmõjust tingitud muutlikkuse. Eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks.\n\nUuringute käigus töötati välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele. Sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires seni veel kasutatud.\n\nTöös analüüsiti Võrtsjärve kümne seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust. Teadlased leidsid, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused.\n\nJärve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90 protsenti tema pindalast.\n\nTuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht.\n\nLea Tuvikese doktoritööd \"Loodusliku muutlikkuse mõju madalate järvede ökoseisundi hindamisele\" juhendas juhtivteadur maaülikooli Peeter Nõges ning oponent prof Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Cottbus-Senftenberg).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui saame järvede seisundit hinnata võimalikult täpselt, saame kasutada riigi raha parimal viisil veekogude seisundi parandamiseks ja hoidmiseks. Järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks töötas Eesti maaülikooli doktorant Lea Tuvikene välja mudeli, mida kaitseb sel reedel doktoritööna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVärskes TMKs: Deborah Kara Unger, Maria Kõrvits, Renate Keerd\n\n## Põhitekst:\n\nTeater. Muusika. Kino veebruarinumbris mõtestavad Meelis Oidsalu ja Kai Valtna Kultuurkapitali aastapreemia laureaadi Renate Keerdi lavakeele näitel füüsilise teatri olemust, Kaja Kann õpetab viimase draamamaa.weekendi põhjal orienteeruma kaasaegse etenduskunsti maailmas, Kaire Nurk analüüsib raamatu semiootilist ja performatiivset aspekti Tiit Palu lavastuses „Põlenud mägi” ja Peeter Sauter arvustab Jaan Toominga „Hamletit” Elva LendTeatris.\n\nJanika Oras kaardistab pärimusmuusika hetkeseisu ja tulevikku, Maria Kostakeva arutleb sotsialistliku realismi ideoloogilise tausta üle muusikas, Tiia Teder tähistab EBU rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva ning Ines Reingold-Tali kirjutab oma seekordses sound art ´i ja muusika käsituses elektroakustilisest visuaalsusest. Vabariigi aastapäeva puhul meenutame laulja ja diplomaadi Leonhard Neumani saja aasta tagust arutlust sellest, kas töölistel on kohane laulda „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.\n\nTõnis Kark arvustab Sulev Keeduse dokumentaalfilmi „Sõda”, Indrek Tenno Nikolai Dostali mängufilmi „Munk ja kurat”, Filipp Kruusvall lühifilmikassetti „Paha lugu” ja Peeter Sauter 2017. aasta „Eesti lugusid”. Tõnu Virve meenutab Jüri Sillartit.\n\nPikas intervjuus „Vastab” vestleb Teet Teinemaa filminäitleja ning viimase PÖFFi võistlusprogrammis osalenud filmi „Mõte ekstaasist” produtsendi Deborah Kara Ungeriga, „Persona gratana” portreteerib Mirje Mändla helilooja Maria Kõrvitsat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame Teater. Muusika. Kino veebruarinumbrit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa majandus kasvas neljandas kvartalis 0,6 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nNeljandas kvartalis panustas eksport kasvu enam kui kolmandas, teatas riigi statistikaamet.\n\nEratarbimine püsis kvartalivõrdluses stabiilsena, samas kasvas valitsussektori kulutamine. Investeerimine kapitalikaupadesse kasvas, kulutused ehitusele aga langesid.\n\nEsimeses kvartalis kasvas majandus 0,9 protsenti, teises 0,6 protsenti ja kolmandas 0,7 protsenti. Kokku oli aastapeale kasvuks 2,2 protsenti.\n\nKäesolevaks aastaks prognoosib Saksa majandusministeerium veidi suuremat kasvu, ehk 2,4 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa majandus kasvas neljandas kvartalis 0,6 protsenti; aastaga kasvas riigi majandus 2,2 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTiia Teder: Euroraadio, maailma suurim kontserdisaal\n\n## Põhitekst:\n\nPildid raadio ümber koondunud inimestest hinge kinni hoides uudiseid või muusikat kuulamas tunduvad kauge ajaloona. Ja seda nad ongi. Kuid praegu läbib õhku palju rohkem raadiolaineid ja satelliitidelt alla põrkavat muusikat kui möödunud kümnenditel.\n\nKäesolevas hetkes sündival muusikal on väga palju kuulajaid väljaspool kontserdisaale. Nad saavad kontserdist osa tuhandeid kilomeetreid eemal autos, kodus või kõrvaklapid peas tänaval kõndides. Need on raadiokuulajad, kes otsivad ja leiavad eetrist uusi ideid, energiat, vaatenurki. Umbes samamoodi, nagu 1940ndatel ootasid kuulajad raadiost elutähtsaid teateid või nagu 1980-ndatel avastas plaadiprodutsent pikal autosõidul mõne erakordse helilooja muusika. Eetris võib alati kohtuda millegi senikuulmatuga.\n\nHiljuti tähistas maailma suurim meediaühendus EBU (European Broadcasting Union, Euroopa Ringhäälingute Liit) rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva. See kõlab tavalise, statistilise ja natuke igava faktina, aga sellel sündmusel on eriline sisu. Nähtamatu, kuid kõrvaga hoomatav niidistik on pool sajandit ühendanud rahvaid, maid ja kultuure ning kandnud inimesteni erksaid hetki muusikas. Kõlab nagu klišee, kuid muusika ei tunne tõesti keelebarjääre ja on otsekui loodud rahvusvaheliseks koostööks. EBU raadio-osakonna Euro­raadio peamine töövaldkond ongi kontserdiülekanded, muusikamaterjali vahetamine ja temaatiliste muusikapäevade tähistamine. Euroraadio kaudu jõuavad kuulajateni Euroopa suurimad muusikafestivalid, tähtsaimate ooperiteatrite etenduste otseülekanded või lindistused, raadio-orkestrite kontserdihooajad, suur valik džässi- ja etnoõhtuid. Ühiseid ettevõtmisi koordineerib EBU muusikagrupp ja igal aastal kohtuvad muusikaeksperdid aastakoosolekul, et vahetada kogemusi ja infot ning kavandada järgmisi ettevõtmisi.\n\nKuigi muusikaülekannete peamine eesmärk on aktiivsem kultuurivahetus ja suurem mitmekesisus raadioeetris, on koostööl ka majanduslik külg. Euro­raadio muusikavahetus toimib nagu musketäride põhimõte „üks kõigi, kõik ühe eest”. Organisatsioon, mis kontserdisalvestuse rahvusvahelisele areenile välja pakub, kannab esitajate, salvestamise ja kirjastuse kulud kõigi EBU liikmete eest. Vastutasuks avaneb tal võimalus mängida eetris kõigi teiste pakutud kontserdisalvestusi. Üksinda tegutsedes ei saaks väikeste riikide raadio-organisatsioonid kunagi võimaldada oma kuulajatele otseülekandeid näiteks La Scala hooaja avaetendusest või Viini Filharmoonikute uusaastakontserdist.\n\nEBU ühendab 73 organisatsiooni 56 riigis mitmel mandril ja enamik selle liikmeid osaleb aktiivselt rahvusvahelises muusikavahetuses. Koostöö maht on suur — aasta jooksul pakuvad Euro­raadio liikmed üksteisele umbes 3000 kontserdisalvestust ja ülekannet. Lõviosa on klassikalise muusika kontserdid, aga vahetusprogrammis liigub ka umbes 400 popmuusikaprojekti, 300 džässkontserti ja mitukümmend folk- ja maailmamuusika sündmust. Projektid on erinevad, kuid keskmiselt saab iga Euroraadios vahendatud muusikasündmus eetrisse seitsmes raadiojaamas ja kogub kaks miljonit kuulajakontakti. Kõige populaarsemaid ülekandeid vahendab üle 40 raadio, kusjuures populaarsustabeli tipus on Viini uusaastakontsert, mida 1. jaanuaril kantakse üheaegselt üle peaaegu kogu Euroopas.\n\nRaadiote muusikavahetuse tänase vundamendi rajas 1960. aastatel raadiomeeste grupp, mille liidriks oli BBC muusikategelane Hans Keller. Praegu räägitakse raadiost kui „vana meedia” platvormist, aga raadio päevad kuulutati loetuks juba 1960. aastatel, mil televisioon massideni jõudis. Võimalik, et televisiooniajastu algus sundis raadio-organisatsioone rohkem koos tegutsema ja jõude ühendama. Just muusika vahendamise poolest on raadio läbi aegade olnud televisioonist külluslikum ja efektiivsem.\n\n1950. aastatel Euroopa alles toibus sõjajärgsetest haavadest; õhus oli lootust koostööks ja kogu maailma ühendamiseks. Sündisid mitmed olulised organisatsioonid ja Šveitsis, Euroopa südames, asutati 1950. aastal Euroopa Ringhäälingute Liit, mis ühendab avalik-õiguslikke raadioid ja televisioone. Avalik-õiguslik tähendab institutsiooni olemisvormi, kuulumist avalikkusele ja tegutsemist üldistes huvides „ühiskondliku kokkuleppe” raames tasakaalustamaks kommertsmeediat, mille tegevuse eesmärk on kasum ja omaniku huvid. 1960. aastatel arendas EBU jõudsalt oma töövorme: asutati töögruppe ja peeti regulaarselt nõupidamisi kogemuste ning info vahetamiseks. Liikmemaksudest kogutud rahaga kasvatas organisatsioon oma struktuuri ja laiendas tegevust. Eurovisiooni lauluvõistlus, millest on saanud EBU kõige tuntum üritus, sai alguse 1956. aastal.\n\nRaadiote esimesel ühisel kontserdihooajal sooviti lasta sügisest kevadeni igal kuul eetrisse üks muusikasündmus mõnest maailma kontserdimajast. Esimest hooaega valmistas EBU muusikagrupp ette mitu aastat. Projekti algataja Hans Keller (1919–1985) oli Austria päritolu briti muusikateadlane ja ajakirjanik. Teda paelusid muusikapsühholoogia ja sotsioloogia. Keller oli suur Viini klassikute spetsialist, Schönbergi ja Britteni asjatundja ja nüüdismuusika tutvustaja. Talle on pühendanud oma teoseid mitmed tuntud briti heliloojad. Kuid Keller kutsuti kommenteerima ka muud muusikat. Näiteks esitles ta BBC telesaates „The Look of the Week” 1967. aastal tuliuut ansamblit Pink Floyd, mis oli siis andnud vaid kaks kontserti.\n\nAvara vaate ja tohutu energiaga visionäär Hans Keller suutis 1960. aastate primitiivsete sidevahenditega kokku leppida kuue kontserdiga raadioülekannete hooaja ja seda koordineerida. Tema idee oli tuua Euroraadio eetrisse võimalikult paljud tollased klassikalise muusika tähed, kõige kuulsamad dirigendid, orkestrid ja solistid. Mitu tippu jäi kahjuks välja — ajagraafikud ei sobinud või kokkulepped ei kehtinud. Teiste seas langesid ära Prantsuse Raadio kontserdid, kuhu olid plaanitud Emil Gilelsi, David Oistrahhi ja Mstislav Rostropovitši esinemised; samuti jäi programmist välja Pierre Boulez.\n\nEuroraadio esimese hooaja avakontsert oli kirju kavaga; mängisid Inglise Kammerorkester ja Amadeuse kvartett, dirigeeris Benjamin Britten. Mozarti „Sinfonia concertantes” esitasid solistipartiisid kvarteti muusikud, Britteni „Nokturnides” oli solistiks Peter Pears. Kelleri arvates oli põnev idee ühendada kammer- ja sümfooniline muusika, mis tema meelest andis kontserdile uue perspektiivi ja oli vaheldusrikas. Kontsert toimus Londonis samal aastal avatud uues modernses saalis, Queen Elisabeth Hallis 27. novembril 1967. Huvitav on kõrvalepõikena märkida, et saalis ei tohtinud suitsetada ja vahekäikudes polnud lubatud istuda ega seista, nagu võis lugeda kontserdi kavalehelt.\n\nVastavalt ideele ühendada Euroopat muusika abil pidi raadiokontsertide hooaja teine kontsert toimuma raudse eesriide taga Varssavis. See oli noorte virtuooside galakontsert. Kahjuks olid sideliinid aga nii kehvad, et otseülekanne katkes poole pealt. Euroraadio ühissarja kuulus ka 1968. aasta uusaastakontsert Lääne-Berliinist Berliini Filharmoonikutelt maestro Herbert von Karajaniga, kavas Beethoveni 9. sümfoonia. Järgnesid kaks kontserti Taanist ja viimane kontsert läks eetrisse Strasbourg’ist. Nendes kavades domineeris nüüdismuusika. Hooaega vahendasid oma kuulajatele kolmteist ringhäälingut ja kuuldel oli suur osa tollasest Lääne-Euroopast: Austria, Belgia, Suurbritannia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Norra, Hispaania, Rootsi, Šveitsi ja lisaks veel Türgi raadio.\n\nEuroraadio 50. aastapäeva paiku on BBC arhiivid välja toonud Hans Kelleri kirjatöid ja mälestusi; lehekülgi neist avaldas ka BBC Music Magazine’i 2017. aasta detsembrinumber. Materjalidest on näha, et pool sajandit tagasi tehti tööd enam-vähem samamoodi kui praegu. Raadiod salvestasid kontserte ja tegid ülekande, planeerisid eetriaega, testisid ülekandeliine, jagasid rahvusvahelisse levisse kontserti puudutavat lisamaterjali. Raadiote muusikatoimetajad olid nõus ühiselt pingutama.\n\nHans Keller püstitas oma tollastes esseedes ka teemasid, mis praegu pole enam aktuaalsed. Kas väärtmuusika sobib raadiosse? Kas helikunst ei kaota oma väärtust pikal teekonnal kuulajani? Kas kunstilisi saavutusi võetakse massikommunikatsioonivahendi kaudu vääriliselt vastu või muutub muusika taustaks igapäevaelule? Hooaja avakontserti ette valmistades veenis Hans Keller Benjamin Brittenit, et raadioülekanne on suur ja vägev võimalus muusikat kuulajateni tuua. Ta oli tõsiselt raadiousku ja muusikale pühendunud mees. EBU kontserdihooaja sissejuhatuses meenutas Keller õhtut oma lapsepõlvest, mil haigevoodis raadiost kuuldud J. S. Bachi „Matteuse passioon” muutis ta elu ja pani ta muusikaga tegelema.\n\nEuroraadio kontserdisari läks 1967. aastast hoogsalt käima. Sestpeale on piire ületavad raadioülekanded saanud peaaegu igapäevaseks. Lisaks igakuistele ja hiljem juba iga nädal korraldatud raadiokontsertidele sündis mitmeid teisi algatusi ja ühiseid ettevõtmisi. Eestvedajateks olid BBC, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania raadiojaamad; üsna aktiivselt tegutsesid juba 1960. aastatest ka põhjamaade raadiod. Euroraadio ühendas iga aastaga järjest rohkem Ida- ja Lääne-\nEuroopat.\n\nÜks suurprojekt, mille Hans Keller EBU muusikagrupi juhina 1970-ndatel käivitas, oli keelpillikvartettide konkurss. Konkurss kutsuti ellu selleks, et raadiotes kõlaks rohkem kammermuusikat, ja seetõttu tehti konkursi kõigist voorudest liikmesmaadesse ülekanded. Hans Keller pani mängu oma diplomaadivõimed, et osalisi tuleks ka idabloki maadest. Yleisradio tollane muusikajuht Antero Karttunen on meenutanud 1978. aasta konkurssi Helsingis, kus tekkis üks omapärane probleem. Konkursi reglement ei näinud ette esimese, teise ja kolmanda koha väljakuulutamist, sest EBU muusikagrupile ja konkursi ideoloogile Hans Kellerile tundus muusikaliste kvaliteetide reastamine sobimatu. Samas olid neil jagada erineva suurusega rahalised preemiad ja need olid üsna arvestatavad summad. Ühe preemia sai NSVL Riikliku Sümfooniaorkestri kvartett. Järgmisel päeval pärast finaalkontserti teatas kvarteti juht, Borodini kvarteti liige Andrei Abramenkov, et neil on siiski vaja näidata kodumaal ette ametlik diplom konkursi teise preemia kohta, sest nad ei saa ilma selleta kvalifikatsioonipunkte ja preemiaraha konfiskeeritakse. Häda oli selles, et teised žüriiliikmed olid selleks ajaks juba minema sõitnud. Et oleks olemas mingigi paber, tellis Antero Karttunen Soome Televisiooni tiitrikunstnikult kujundatud diplomi ja kirjutas sellele ise alla. Teistele žüriiliikmetele ei söandanud ta fiktiivse diplomi juhtumist rääkidagi.\n\n1980-ndatel sai alguse mitu tänaseni kestvat projekti, muu hulgas EBU folkfestivalide traditsioon. Igal aastal toimub mõne suure folgipeo raames EBU Folk Festival. Kontserdid salvestatakse või vahendatakse otseülekandes umbes kolmekümnesse raadiojaama üle kogu maailma. 2016. aastal toimus EBU festival Eestis, Viljandi pärimusmuusika festivalil. See on ühtlasi suurim EBU üritus peale Eurovisiooni lauluvõistluse 2002. aastal, mis Eestis aset on leidnud. Eesti artistidest on EBU folgil üles astunud Mari Kalkun, Maarja Nuut ja duo Puuluup. Viljandis toimunud EBU festivali ametlikus programmis oli seitse Eesti muusikute kontserti.\n\nKooriliikumise hoogustamiseks algatas EBU 1965. aastal rahvusvahelise konkursi „Let The Peoples Sing”, mis toimub iga kahe aasta tagant mõnes Euroopa pealinnas. Eesti koorid on konkursil korduvalt silma paistnud ja rändkarikas Silver Rose Bowl on praegugi Eesti koori valduses — 2017. aasta septembris toimunud konkursi võidu pälvis Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel.\n\nMozarti päevaga 1991. aastal said alguse Euroraadio eripäevad — kontserdimaratonid, kus igal täistunnil algab otseülekanne mõnest kontserdisaalist maailma eri paikades. Päevapikkustest raadiokontsertide maratonidest on kuulsaim Euroraadio jõulumuusika päev, mis toimub regulaarselt juba alates 1994. aastast.\n\nEuroraadio ooperihooaeg sai alguse 1980. aastate lõpus. Ooperiülekanneteks on laupäeva õhtu. Praegusel hooajal hõlmab projekt 90 ooperiülekannet maailma ooperimajadest, kaasatud on kõik suured ooperikeskused. La Scala avaõhtut ja Metropolitan Opera etendusi vahendavad paljud raadiod kogu maailmas.\n\nRahvusvaheliste kontserdiülekannete õhtuks oli algusest peale esmaspäev sel lihtsal põhjusel, et esmaspäeviti ei toimunud enamikus riikidest kohalikke kontserte ega raadios nende otseülekandeid. Esmaspäev valiti rahvusvahelise kompromissi tulemusel, millel olid omad plussid ja miinused. Publikul polnud harjumust ega soovi esmaspäeviti kontserdil käia ja orkestrite töögraafikus eeldas esmaspäevane kontsert proove nädala lõpus. Sellele vaatamata toimus veel 1990-ndatel enamik Euroraadio ühishooaja kontserte esmaspäeva õhtuti Kesk-Euroopa aja järgi kell 19.30 tõepoolest otseülekandes ja paljudes raadioprogrammides on see aeg kontserdiülekandeks ikka veel säilinud.\n\nSuur osa rahvusvahelisel raadioareenil pakutust on raadiote sümfooniaorkestrite kontserdid. Paljudes Euroopa riikides on raadio-orkestrid ühtlasi kõige tähtsamad rahvuslikud sümfooniaorkestrid (Soome Raadio Sümfooniaorkester, Prantsusmaal Or­chestre Philharmonic de Radio France, Saksamaa mitmed orkestrid — Baieri Raadio Sümfooniaorkester ehk Symphonieorchester des Bayerischen Rundfunks, Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkester ehk NDR Elbphilharmonie Orchester). Ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester sündis raadio-orkestrina 1926. aastal ja tegutses palju aastaid raadio juures. 2000. aastatel on raadio-orkestrite arv oluliselt vähenenud ja orkestrid orienteeruvad rohkem kontsertidele kui stuudiotööle.\n\nEuroraadio kontserdihooaja koostamisel on lähtutud mitmesugustest põhimõtetest. Kontserte on grupeeritud ja organiseeritud temaatilisteks seeriateks — „Missad”, „Euroopa kultuuripealinnad”, „Müüdid”, „Folgi mõjud klassikas” jt; on loodud heliloojate tähtpäevi märkivaid sarju. Praegu on Euroraadio põhiprojekt „Premium concerts”, mis pakub iganädalast gurmeed liikmesraadiote tippkontsertidest.\n\nEesti Raadio ja hiljem Klassikaraadio on osalenud rahvusvahelises muusikavahetuses juba rohkem kui veerand sajandit. Esimesed kontaktid EBU raadiojaamadega tekkisid põhjamaade initsiatiivil. 1980. aastate lõpus külastasid Eesti Raadiot Yleisradio muusikajuht Antero Karttunen ja Rootsi raadio toimetaja Sven Åke Landström, et kavandada koostööd. Eesti Raadio tollane muusikajuht Paul Himma ja arendusdirektor Hannes Valdma olid rahvusvahelise silmaringiga raadiomehed ja 1989. aastal toimus nende eestvedamisel esimene kontserdiülekanne Eestist Euroopasse. Eesti Rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor Ellerhein esitasid 34 Euroopa riigi raadiopublikule koorimuusika klassikat ja Eesti autorite loomingut. Ametlikult oli see kontsert OIRTi ja EBU ühisprojekt. OIRT oli sotsialismimaade rahvusvaheline raadiote ja televisioonide organisatsioon, mille täheühend tuleneb prantsuskeelsest nimest Organisation Internationale de Radiodiffusion et de Télévision. Liidu mõjukaim osapool oli mõistagi tema suurim liige Nõukogude Liit ja organisatsiooni kuulusid lisaks Ida-Euroopa maadele veel Kuuba, Süüria, Vietnam ja Jeemen. Niisiis, suure muutuse ajal lähenesid ida ja lääs teineteisele kiiresti ja Eesti koorimuusika kontsert oli selles protsessis üks silda ehitav sündmus.\n\nEBU ja OIRT ühinesid 1993. aastal. Järgmine kontsert toimuski juba vabast Eestist EBU täieõigusliku liikmena samal aastal — Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid hiiglaslikule Euroopa raadiopublikule Arvo Pärdi teose „Te Deum”. Sestpeale on Eesti Raadio osalenud Euroraadio sarjades ja projektides igal aastal.\n\nVäga suur oli huvi Eesti muusika vastu 1990. aastate alguses, mil areenile kerkisid Ida-Euroopa riigid ja nende muusikast oodati uut ja erilist energiat. Paljudes vana Euroopa raadiote spetsiaalsetes saatesarjades esitleti uusi liikmesmaid ja nende muusikuid. Teema „Uued hääled Euroopa orkestris” muutus teist korda aktuaalseks 2004. aastal, kui Eesti ja mitu teist Ida-Euroopa riiki said Euroopa Liidu liikmeks.\n\nKlassikaraadio on igal aastal pakkunud Euroraadio muusikavahetusse üle 20 kontserdisalvestuse ja otseülekande. Mitmesugustes Euroraadio ühissarjades on Eesti poolt musitseerinud ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis ja teised Eesti parimad muusikud. Miljonite raadiokuulajateni on jõudnud nii „Jazzkaare” kui Viljandi pärimusmuusika festivali ja Pärnu Muusikafestivali kontserdid, samuti valik Tallinn Music Weeki sündmusi Raadio 2 vahendusel.\n\n2017. aasta sügisel tähistas Euroraa­dio ühiste raadiokontsertide 50. aasta­päeva kontserdiga, mis oli osaliselt ajaloolise, kõige esimese kontserdi re­konstruktsioon. Juubelikontsert toimus Londonis St Luke’i muusikakeskuses täpselt samal kuupäeval, 27. novembril. Peateosena kõlas Mozarti „Sinfonia concertante”, mis oli olnud kontserdi keskmes ka pool sajandit varem. Tähistamissündmuse kandvaks jõuks oli BBC kontsertorkester, üks Briti ringhäälingu viiest orkestrist. Dirigeeris Johannes Wildner. „Sinfonia concertante” solistideks olid 10. Sibeliuse konkursi võitja, Ameerika-Korea viiuldaja Esther Yoo ja BBC uue põlvkonna artistide programmi muusik, Norra aldimängija Eivind Holtsmark Ringstad. Avapalana kõlas maailmaesiettekandes bulgaarlanna Dobrinka Tabakova kompositsioon „Orfeuse komeet“, kus oli kasutatud Euroraadio signatuuri fanfaaride kujundit, mis on omakorda pärit Claudio Monteverdi ooperist „Orpheus”. Pavel Kolesnikovi soleerimisel kõlanud Beethoveni Klaverikontserdi nr 5 „Imperaator” valisid raadiokuulajad kontserdi kavasse veebihääletusel. Kontserti vahendas rekordarv raadiojaamu — 44 raadiot 36 riigis. See oli sümboolne ja eriline muusikaõhtu, millega liitusid kuulajatena miljonid inimesed.\n\nRaadio loob ja tugevdab rahvastevahelist harmooniat. Muusika teeb selle võimalikuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris: Tiia Teder EBU rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäevast", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Sadama dividendimakse täpsustub aktsiate esmaemissiooni prospektis\n\n## Põhitekst:\n\nMajandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et valitsus kinnitab dividendide jaotuse kevadel.\n\nEttevõtte nõukogu esimees Aare Targa sõnul lähevad ettevalmistused Tallinna Sadamast kolmandiku börsileviimiseks plaanipäraselt.\n\nAvaliku aktsiatepakkumise korraldamise tõttu ei saa Targa sõnul ka praegu öelda, kui palju tänavu Tallinna Sadam riigile dividende maksab.\n\nKa ettevõtte finantsjuht Marko Raid ütles ERR-ile, et kuna Tallinna Sadama dividendimakse on osaliselt seotud ka ettevalmistamisel oleva aktsiate avalik esmaemissiooniga (IPO) , siis saame selle kohta avaldada täpsema informatsiooni alles IPO prospektis.\n\nKüsimusele, kas dividendi maksmiseks võib ettevõtte kaasata ka laenuraha, vastas Raid: \"IPO tulemustest sõltub ka see, kas üldse või kui palju Tallinna Sadam täiendavat laenukapitali 2018. aastal vajab.\"\n\nValitsus kiitis aasta alguses heaks riigivaraseaduse muutmise eelnõu, mis tagab riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemise.\n\nRiik taandab end Tallinna Sadam omanikuna teiste aktsionäridega samasse inforuumi ehk riigil ei saa võrreldes teiste aktsionäridega olla eelisõigust ettevõtja mitteavalikule teabele, sealhulgas nõukogu materjalidele ja pikaajalistele finantsprognoosidele. Samuti kaob õigus küsida mistahes avalikkusele mittekättesaadavat infot.\n\nSeadusemuudatuse kohaselt ei saa valitsus küsida börsile viidud ettevõtte mitme aasta strateegiat ja finantsplaane ega otsustada valitsuse tasandil iga-aastase dividendimakse üle.\n\nViimasel kolmel aastal on riik börsile viidavast Tallinna Sadamast võtnud kokku 114 miljoni eest dividende, millele lisandus tulumaks. Dividende saaks riik ka sadama börsil olles, kuid siis peab neid maksma ka teistele aktsionäridele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi 2018. aasta riigieelarvesse on planeeritud Tallinna Sadama dividendimakseks ligi 48 miljonit eurot, täpsustub summa riigiettevõtte osalise börsilemineku käigus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Ilves saavutas OM-il 16. koha, kuld taas Frenzelile\n\n## Põhitekst:\n\n104 meetrit hüpanud ning liidrist 1.11 hiljem rajale läinud Ilves heitles murdmaavõistluse viimases osas ameeriklase Bryan Fletcheriga ning suutis teda lõpujoonel edestada. 16. finišisse jõudnud Ilves kaotas teist olümpiat järjest kuldmedali võitnud Eric Frenzelile 2.11,9.\n\nNõnda, nagu Sotšis, pidi ka PyeongChangis teise kohaga leppima jaapanlane Akito Watabe, kes kaotas seekord Frenzelile 4,8 sekundit. Sotšis oli meeste vahe 4,2 sekundit. Pronksi võitis täna austerlane Lukas Klapfer. Hüppevõistluse järel 11. kohal olnud Johannes Rydzek võitles ennast küll kõrgemate sekka, kuid medaliheitlusse sekkuda ei suutnud. Ta kaotas neljanda koha saanud norralasele Jarl Magnus Riiberile 5,4 sekundit, Frenzelist jäi ta maha 27,9 sekundit.\n\nKarl-August Tiirmaa tuli rajale 43. ning samal positsioonil jõudis ta ka finišisse. Kuldmedali võitnud sakslasele kaotas Tiirmaa 5.13,8.\n\nKahevõistlejad on taas võistlustules 20. veebruaril, kui toimub suure mäe võistlus.\n\nEnne suusasõitu:\n\nKarl-August Tiirmaa tulemuseks jäi 87 meetrit ja 68,9 punkti, rajale läheb Tiirmaa 43. ning liidrist 4.07 hiljem. Alpensia suusakeskuses puhuv tugev tuul sundis Tiirmaad korraks ka poomilt maha tulema, enne, kui mees sai oma võistlushüppe sooritada.\n\nHüppevoorus näitas suurepärast tulemust austerlane Franz-Josef Rehrl, kelle hüpe kandus 112 meetri kaugusele. Tema järel läheb 15 sekundit hiljem rajale 111 meetrit hüpanud norralane Jarl Magnus Riiber, kolmandana 105,5 meetri kaugusele kandunud jaapanlane Akito Watabe, kes stardib 28 sekundit pärast austerlast.\n\nOlude tõttu läksid lörri sakslase Johannes Rydzeki ning norralaste Jan Schmidti ja Jörgen Graabaki hüpped. Rydzek läheb liidrist rajale 1.26 hiljem, norralased vastavalt 2.47 ja 2.28 hiljem.\n\nKahevõistluse 10 km murdmaadistants algas Eesti aja järgi kell 11.00.\n\nUudis täieneb jooksvalt.\n\nEnne võistlust:\n\nKahevõistlejatel on PyeongChangis esimene võistluspäev, kuid Alpensia suusakeskuses puhuv tugev keerutav tuul ei lubanud sportlasi planeeritud ajal hüppetorni. Proovivoor pidi hakkama Eesti aja järgi kell 6.45, kuid see lükati edasi 7.15 peale. Esimene sportlane tegi enda hüppe kell 7.20.\n\nKristjan Ilves hüppas 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. Parim oli jaapanlane Akito Watabe, kes hüppas 105 meetrit ja teenis 59,9 punkti, teine oli sakslane Johannes Rydzek, kes teenis 105,5-meetrise õhulennu eest 58,1 punkti.\n\nKarl-August Tiirmaa sai kirja 87 meetrit ning teenis 20,3 punkti, mis andis talle proovivoorus 35. koha.\n\nVõistlusvoor lükati pool tundi edasi ja see peaks nüüd algama Eesti aja järgi kell 8.30 ning 10 km murdmaasõit kell 10.45. Kui aga tuul lubab sportlastel täna vaid ühe hüppe teha, võidakse murdmaarajale minna ka proovivooru tulemuste põhjal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi taliolümpial sai normaalmäevõistluse järel üheksandana suusarajale läinud kahevõistleja Kristjan Ilves 16. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa kohus: Facebooki nn tegeliku nime nõue on ebaseaduslik\n\n## Põhitekst:\n\nKohtu hinnangul peab Facebook kümme aastat kehtinud Saksamaa privaatsusseaduse kohaselt tagama, et kasutajatel oleks võimalus registreerimisel ka pseudonüüme kasutada, vahendasid Reuters ja The Verge.\n\nBerliini regionaalkohus tegi nimetatud otsuse juba eelmisel kuul, kuid selle sisu sai teatavaks alles nüüd, kui esialgse hagi esitanud tarbijakaitseorganisatsioone ühendav liit VZBV selle avalikustas.\n\nFacebook teatas kommentaariks, et neil on kavas kohtuotsus edasi kaevata. Samas plaanib ettevõtte ka mõningaid muudatusi, et viia oma äritegevus paremini kooskõlla juunis kehtima hakkavate Euroopa Liidu privaatsusreeglitega.\n\n\"Me teeme palju tööd tagamaks, et meie kasutusjuhised oleksid selged ja lihtsalt mõistetavad ning et Facebooki poolt pakutavad teenused oleksid täielikult seadusega kooskõlas,\" selgitas Facebooki kõneisik.\n\nVZBV hinnangul näitas kohtuotsus seda, et Facebooki tegelike nimede reegel on tegelikult varjatud viis, kuidas saada kasutajatelt luba oma kodanikunimede jagamiseks. Ehk Facebook pole kasutajate nimede jagamiseks viimastelt õigel viisil nõusolekut küsinud.\n\nSamuti leidis kohus, et Facebook ei pakkunud kasutajatele selget valikuvõimalust ka teiste tüüpseadete puhul - näiteks asukoht veebivestluse ajal või profiilipiltide kasutamine Facebooki poolt kommertseesmärgil.\n\nVZBV tunnistas, et mõnedes küsimustes nad siiski kohtus võitu ei saavutanud. Näiteks väitis VZBV, et Facebooki poolt on eksitav väita, et nende poolt pakutav teenus on tasuta, sest tegelikult maksavad kliendid teenuse eest oma andmetega. Selle küsimuse otsustas kohus siiski Facebooki kasuks. Selle ja veel mõnede privaatsust puudutavate teemade tõttu soovib ka VZBV kohtuotsuse edasi kaevata.\n\nKuna tegu oli piirkondliku kohtu otsusega, mille kõik osapooled kavatsevad vaidlustada, on ebatõenäoline, et vaidlusalused küsimused oleksid Saksamaal lõplikult lahendatud. Ometi on tegu Facebooki jaoks halva uudisega, sest suures osas jäädi kohtus alla tarbijakaitseorganisatsioonile, kelle arvates on Facebooki privaatsusreeglid ettevõtte suunas liiga kaldu.\n\nFacebook on Euroopa riikides ja EL-i tasandil juba aastaid privaatsusreeglite teemal vaielnud, sest Euroopas on nõudmised palju kõrgemad, kui ettevõtte kodumaal Ameerika Ühendriikides. Ning kui esialgu ehk õnnestubki Facebookil riigiti oma tegevust paindlikumaks muuta, siis Euroopa võitlus tarbijate huvide eest võib tuua tehnoloogiahiiu jaoks kaasa ka ülemaailmseid tagajärgi ja nõudmisi oma poliitika ümber vaadata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa kohus otsustas, et sotsiaalmeedia teenust pakkuva ettevõtte Facebooki reegel, mille kohaselt peavad kasutajad end õige nimega registreerima, on ebaseaduslik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAlar Varraku klubi jõudis Leedus üllatuslikult poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nVeel kolme päeva eest liigamängus Neptunaselt kindla 63:81 kaotuse saanud Dzukija näitas täna paremat minekut ja tasavägine heitluse kestis kogu kohtumise vältel. Oma paremus pandi maksma viimasel veerandajal, mis võideti 26:20, vahendab Korvpall24.ee.\n\nVõitjate eest tegi suurepärase mängu tagamängija Perry Petty, kes kogus 17 punkti, 11 lauapalli, andis kuus korvisöötu ning tegi kuus vaheltlõiget. Teda toetas 20 punktiga Nikolaos Stylianou. Neptunase eest tõi 13 silma ja 12 lauapalli Edgaras Zelionis, sama palju punkte sai enda arvele ka Vytautas Sulskis.\n\nPoolfinaalvastase saab Dzukija teada täna Vilniuse Lietuvos Rytase ja Utena Juventuse paarist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alar Varraku juhendatav Alytuse Dzukija valmistas Leedu karikasarjas suurüllatuse, kui skooriga 85:77 võideti Klaipeda Neptunast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Läbinisti eestipärane klarnetiõhtu\n\n## Põhitekst:\n\nVõrdsest kohtlemisest kõneldakse praegusajal küll tülpimuseni, ent suhtumises muusikainstrumentidesse on selle juurutamisel käia veel pikk tee. Seda tõestab lihtne katse. Avagem eesti artiklite digiandmebaas Digar ja trükkigem otsingusõnaks “klaveriõhtu”, mõneti vanamoodne saksa keelest laenatud mõiste, mis tähendab soolokontserti. Vasteid tuleb üle tuhande. Seejärel sisestagem võrdluseks “klarnetiõhtu”. Selgub, et seda määratlust on eesti ajakirjanduses tarvitatud kõigest paar korda, viimati rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. On tõesti tagumine aeg, et teenimatult tundmatu sõna “klarnetiõhtu” au sisse tõsta ja klarnetistide verbaalsele allasurumisele lõpp teha.\n\nHaruldane pole loomulikult mitte üksnes sõna, vaid ka nähtus ise. Meenutamaks, millal Tallinnas klarnetiõhtu viimati aset leidis, tuleb hoolega mälusoppides ja otsingumootoris sobrada. Seda rohkem väärib tähelepanu Marten Altrovi ja Johan Randvere hiljutine kava. See vastab igati klarnetiõhtu määratlusele, olles seejuures veel läbinisti eestipärane. Ligikaudu tunni ja veerandi kestnud kava sisaldas kümmekond omamaist klarnetimuusika näidet, alates Aadu Regist (“Kolm pala”, 1956) kuni Erkki-Sven Tüüri (“Saltatio borealis”, 2012) ja Sander Pehkini (“Nishida kanali ääres I”, 2014).\n\nPuhkpillidele loodud concertante- või kammerteosed on siinmail üsna hiline nähtus. XX sajandi esimesest poolest on ette näidata kaduvvähe. Toonaste heliloojate põhiprobleem oli selles, kuidas kehtestada end tagantjärele XIX sajandi vormide ja žanride peavoolus, mistõttu puhkpillid kui ajalooliselt teisejärguline valdkond pidi ootama oma aega. Klarneti vastu tärkas huvi õieti alles 1950-ndatel ja 1960-ndatel, kui Eestis kodunes mõnevõrra hilinenult uusklassikaline väljenduslaad koos sellele omase puhkpille tähtsustava kõlaesteetikaga. Džässmuusika oli veel üks oluline mõjutegur.\n\nVanakooli klarnetimängijad armastavad ikka öelda: “Pilli tuleb puhuda nii, et laest krohv kukub ja kopsust tükid lendavad”. Altrovi ja Randvere küllalt nõudlik kava pakkus selle agenda täitmiseks palju võimalusi. Ester Mägi sonaadi tõlgenduses jooniti alla pigem selle tõtlik-postminimalistlikku kui mõtlik-dramaatilist või rõhuvalt maadligi aspekti. Nii ongi ilmselt õige. Ka Hillar Kareva sonaat nr 1 oli eestipärasest raskejalgsusest põhjendatult vaba. Altrovi põhiolemuselt lüüriline-fraasitundlik mängulaad ja Randvere rütmitäpne-konkreetne pianism moodustasid neis palades sobiva koosluse. Mustpeade maja akustika toob detailid hästi esile, rõhutades pianissimo’s ehk liigagi klarneti keskregistri mõningaid loomuomaseid kõlaküsitavusi. Tervikuna oli kava siiski stabiilselt tugev ja pakub siinsetele klarnetiõppijatele väärt repertuaariideid. Käputäie sonaate (Valter Ojakäär, Lembit Veevo ...) ja mitu käputäit lühipalu leiab eesti heliloojate toodangust veel, mistõttu arvatavasti pole jätkukontsert välistatud.\n\nIlmunud ajakirjas Muusika nr 2 2018.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Marten Altrov (klarnet) ja Johan Randvere (klaver) 13. I Mustpeade majas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPuidet pidi põlvevigastuse tõttu Jämtlandi võidumängu pingilt vaatama\n\n## Põhitekst:\n\n“Vasaku põlvega on trauma. Põlv paistetab üles ning jooksmisel ja hüppamisel valutab. Tänases mängus anti puhkust, et taastuda. Hetkel ei tea öelda, mis täpne diagnoos on, kuna alles neljapäeval lähen arsti juurde. Siis olen targem,” kommenteeris Puidet portaalile Korvpall24.ee.\n\nJämtlandi poolel viskas Brandon Taylor parimana 22 punkti ja hankis lisaks ka 7 lauapalli, Toni Prostran tõi 18 silma ja William Paul kogus 15 punkti ja 15 lauapalli.\n\nJämtland Basket (10-11) on liigatabelis nüüd koos kolme konkurendiga võrdsete punktidega jagamas 4.-6. kohta, Boras Basket (11-10) on kolmandal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsi korvpalli kõrgliigas sai Jaan Puideti koduklubi Jämtland teisipäeval tabelisse koduvõidu, kui 90:74 alistati tabelis neist ees paiknev Boras Basket. Eestlasest tagamängija vaatas kohtumist pingilt, kuna teda vaevab põlveprobleem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanuaris registreeriti 1189 sündi ja 1490 surma\n\n## Põhitekst:\n\nSündide arv on aastaga suurenenud ja surmade arv vähenenud, sest 2017. aasta samal perioodil registreeriti 1058 sündi ja 1708 surma.\n\nKaksikuid registreeriti jaanuaris 24 paari, neist kümme paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.\n\nTallinnas registreeriti 440 sündi, Harjumaal 132, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 101, Jõgevamaal 20, Järvamaal 23, Läänemaal 15, Lääne-Virumaal 59, Põlvamaal 24, Pärnumaal 72, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 169, Valgamaal 20, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 20 lapse sünd.\n\nJaanuaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Eva, Sofia (8), Emma, Mia (7), Eliise, Emily, Laura, Maria, Milana, Olivia ja Saara (6). Poistele pandi enim nimeks Rasmus, Robert (8), Henri, Hugo, Kevin, Robin (7) Mark ja Timur (6).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siseministeerium registreeris jaanuaris 1189 sündi, neist 588 tütarlast ja 601 poisslast, ning 1490 surma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid\n\n## Põhitekst:\n\nPreemaid jagunesid järgnevalt: parimaks lavastuseks valisid kolleegid lavastuse \"Macbeth\", lavastajaks Antti Mikkola. Parima kujunduse preemia pälvis Kristjan Suits lavastuse \"Kaks vaest rumeenlast\" lava-, video- ja valguskujunduse eest. Parimaks lavastust toetavaks kujunduseks hindasid kolleegid Tiiti Hynnineni video- ja valguskujundust lavastusele \"Macbeth\".\n\nSel aastal anti välja koguni kaks parimat naisnäitleja ja meesnäitleja preemiat. Naisnäitleja preemiad pälvisid Hele Kõrve Leedi Macbethi rolli eest lavastuses \"Macbeth\" ning Džiina rolli eest lavastuses \"Kaks vaest rumeenlast\" ja Sandra Uusberg Ljubov Andrejevna Ranevskaja rolli eest lavastuses \"Kirsiaed\". Parima meesosatäitja auhinnad said Alo Kõrve Macbethi rolli eest lavastuses \"Macbeth\" ning Jepidohhovi rolli eest lavastuses \"Kirsiaed\" ja Kaspar Velberg Lopahhini rolli eest lavastuses \"Kirsiaed\" ja Seytoni rolli eest lavastuses \"Macbeth\". Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja tiitli pälvis Argo Aadli.\n\nLisaks lavastustele ja rollidele said tunnustatud ka teised teatritöötajad. Parimaks lavastusala töötajaks valisid kolleegid vanemhelitehnik Haar Tammiku. Parimaks maja töötajaks kuulutati trupijuht Triinu Sillaste. Eripreemia pälvis haldusjuht Rain Raabel Hobuveski restaureerimistööde ning oluliste ehitustööde vedamise eest. Tallinna Linnateatri juhtkond tunnustas 2017. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Epp Eespäeva ja Indrek Ojarit.\n\nJuhtkonna preemiad pälvisid turundusjuht Margus Küppar ning vanemvalvelauatöötaja Kaja Klein.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "13. veebruaril tähistas Tallinna Linnateater oma 52. sünnipäeva. Traditsiooniliselt jagati õhtusel üritusel kolleegipreemiaid ning kuulutati välja ka publiku lemmiknäitleja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjuta Eestile | Me juba oleme viie rikkaima hulgas\n\n## Põhitekst:\n\nEestlast peetakse üsna enese sisse elavaks ning üksinda hakkama saavaks. Millegipärast tunnen mina eestlasena hoopis (isegi meeleheitlikku) soovi olla osa millestki. Ma tahan kuuluda seltskonda, luua sidemeid, tekitada traditsioone ning kujundada teatavat kultuuri.\n\nTihti võib kuulda lauset „Eesti on nii väike!“ On jah! Äärmiselt vahva minu arvates. Kas ei ole põnev ette kujutada, et märkad mõnd huvitavad inimest kuskil Haapsalu keldriantikvariaadis ja mõne kuu pärast võite kokku põrgata Peipsi peal kala püüdes?\n\nMõeldes nüüd ükskõik millise riigi struktuuri peale, kirjeldaksin selle juurestikku järgmiselt: riigi tervikliku pildi määrab kultuur, kuid ka selles tunnetatavad emotsioonid. Kultuuri omakorda kujundavad rahvas ja keel.\n\nEesti kultuur on rikas, sellele ei saa keegi vastu vaielda. Ma pole kunagi aru saanud sellest viie rikkaima riigi hulka pääsemisest. Me juba oleme ju seal. Meie rikkus on inimesed, kes loovad oma olekuga kõike ümbritsevat. Iga inimene, absoluutselt iga persoon annab mingigi mõjutuse ühiskonnale. Olgu see siis positiivne või negatiivne, ei olegi tähtis, jälg on jälg ning just selline nagu see olema peab.\n\nEestlane võib uhkusega ette võtta oma sugupuu ning riburadapidi sealt oma esivanemaid ette lugema hakata: F. R. Kreutzwald, A. H. Tammsaare, J. Hurt, V. Panso, E. Hermaküla, E. Abel, L. Laats, S. Reek, B. Alver, L. Ulfsak... Mõelda vaid, mida kõik nad oma mõtete, ideede ja eelkõige julgusega on korda saatnud.\n\nTänapäeva noortel on nõnda hea varamu ees, et oleks patt selline eeskuju ja võimalused kasutamata jätta. Õnneks on ka 21. sajandi noored julged. Muidugi on mul ääretult suur austus praeguste suurte ja kogenud tegijate vastu, kuid veelgi suurema uhkusega vaatan ma oma põlvkonna rahvast.\n\nMitte et peaksin meid eelnevatest põlvedest paremaks. Oleme küll selle maailma tulevik, kuid ei, paremaks end nimetama ei hakka. Kuid vaadates vanemaid inimesi tekib mul endalgi motivatsioon jõuda kuhugi nõnda kõrgele, teha ära midagi teiste jaoks, riigi jaoks – aga puutudes kokku omavanustega näen ma, milleks iganes keegi on võimeline ning et ma juba olen ka siin, elades nendega sama ajajärku, kuigi võib-olla mitte astudes samu radu.\n\nMa näen kõrvalt, kui andekad võivad nad olla muusikas, spordis, teaduses, kunstis ning ka mina elan praeguses hetkes oma võimete piiril. Mul on respekt nende noorte inimeste vastu, kellest – ma tunnen – ei saa üle olla ja kes arenevad pidevalt koos minuga, ikka sinna meie klassikute poole sammudes.\n\nArmastus pidavat tekitama mingit kohati kirjeldamatut tunnet, kuskilt natukene kõditama, veidikene seest soojaks tegema, vahel panema kõhuõõnsuses lausa kõrvetavalt tundma. See on selline tunne, et süda on paha, aga nii paha, et enam paremaks ja toredamaks minna ei saa.\n\nMuidugi olen ka mina paaril juhul seda tundnud mõne üksikisiku puhul, kuid midagi selletaolist tunnen ma iga kord rääkides oma kodumaast. Kui ma näen, millega minu inimesed hakkama saavad, milline on loodus- ja linnakeskkond me ümber, milliste ulmeliste ideedega välja tullakse, millist muusikat luuakse, millist kirjandust kirjutatakse, kui ma näen, kuidas lehvib sinimustvalge.\n\nSee tunne on mul iga aasta 24. veebruari hommikul, kui ma külma trotsides Eesti hümni laulan ja pingsalt ootan sinimustvalge ilmumist Pika Hermani torni. Laul, mis tekitab minus alati teatava värina, on „Eesti lipp“. Selle ajal tundub, nagu tunneksingi isiklikult igaüht oma kõrval. Nagu ma olekski olnud osa sellest, kui meie maa sai vabaks.\n\nIlmselt ma olengi, me kõik oleme. Ma soovin juubeli puhul – ja muidu ka – kõigile veel rohkem selliseid hetki, kus nad tunnevad end tükina puslest, rajana teest ning inimesena rahvast. Armastavad seda rahvast, kultuuri ja keelt, sest tõeline ja õiglane armastus on võib-olla üks neist ainsatest asjadest, mis loob rahu! •\n\nTegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Olen viimastel kuudel kuulanud peamiselt eestikeelset muusikat. Suur roll on Rujal, aga ka täitsa ärkamisajale lähenevatel lugudel. Kõnnin õhtupimedas mööda Hiiu tänavaid rongijaamast kodu poole ning kuulan. Kuulan, kuidas meie – eestlased – end vabaks laulsime. Õigemini ma ise küll polnud füüsiline osa sellest aktsioonist, kuid oma emotsioonides tunnen end siiski killuna sellest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | James vedas uue väljanägemisega Cavaliersi taas võidule\n\n## Põhitekst:\n\nLeBron James viskas Cavaliersi võidumängus 37 punkti, neist 17 kolmandal veerandajal. Lisaks jäi Cavaliersi staari arvele kaheksa lauapalli ning ka kaheksa resultatiivset söötu. Thunderi nelik Paul George (25 silma), Carmelo Anthony (24), Steven Adams (22) ja Russell Westbrook (21)viskas kokku 92 punkti, Westbrook jagas ka 12 korvisöötu ning Adams panustas 17 lauapalliga.\n\nCavaliersile oli see George Hilli, Rodney Hoodi, Jordan Clarksoni ning Larry Nance Jr'i meeskonda lisandumise järel teiseks järjestikuseks võiduks, viimati alistati Boston Celtics 121:99.\n\n\"Keskkond on muutunud ja uued mehed proovivad sellest kasu lõigata,\" rääkis James kohtumise järel reporteritele. \"Varem siin olnud mängijad üritavad uute jaoks sisseelamist võimalikult mugavaks teha.\"\n\nHouston Rockets alistas Minnesota Timberwolvesi võõrsil 126:108 ning võttis üheksanda järjestikuse võidu, kuus kaugviset tabanud James Harden tõi võitjatele 34 punkti ja 13 resultatiivset söötu.\n\nTeised tulemused:\nToronto Raptors - Miami Heat 115:112\nMilwaukee Bucks - Atlanta Hawks 97:92\nDallas Mavericks - Sacramento Kings 109:114\nDenver Nuggets - San Antonio Spurs 117:109\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ookeanitaguses korvpalliliigas NBA sai uuenduskuuri läbinud Cleveland Cavaliers neljanda järjestikuse võidu, kui Oklahoma City Thunder alistati võõrsil 120:112.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKutser ja Tallinna linn töövaidluses kompromissi ei saavutanud\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna ringkonnakohus andis detsembris pooltele kompromissi sõlmimiseks aega kuni 14. veebruarini.\n\nKuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis teeb ringkonnakohus Kutseri kaebuses otsuse 7. märtsil, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.\n\nKutser tahab ringkonnakohtult mullu suvel tema kahjuks Harju maakohtus langetatud otsuse tühistamist ja uue otsusega tema hagi rahuldamist ja linnalt 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.\n\nHarju maakohus ei rahuldanud mullu 19. juunil Kutseri hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mullu kevadel Tallinna linnapea nõuniku kohalt vabastatud Priit Kutser ja linn töövaidluses kompromissi ei saavutanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla korvpallimeeskond täieneb tuttava leegionäriga\n\n## Põhitekst:\n\n2014/2015 hooajal Raplale esimese meistriliiga medali teenida aidanud Bubalo on vahepealsete aastate jooksul mänginud Šiauliais, Pärnu Sadamas ja Thessaloniki Iraklises.\n\nNeist viimase Kreeka meeskonnaga liitus ta selle hooaja alguses, kuid erinevatel põhjustel ta võistkonnas jätkata ei soovi ning on nüüd ringiga taas tagasi Rapla korvpallimeeskonna juures.\n\n\"Bubalo nime ei ole treenerid lasknud mul ära unustada alates sellest ajast, kui ta 2015 jõulude eel Raplast Šiauliaisse läks,\" lausus Rapla mänedžer Jaak Karp pressiteate vahendusel. \"Seekord saime vihje tema keerulise olukorra kohta Kreekas ligi kaks kuud tagasi ja alates sellest ajast olen regulaarselt temaga ühenduses olnud ja nö kätt pulsil hoidnud.\"\n\n\"Meil olid ka teised rauad tules, aga me väga lootsime, et saame Domagoj kui mängija, keda treenerid väga hästi tunnevad. See teeb sisseelamise meeskonda kindlasti sujuvamaks ja me teame, milliste võimete ja oskustega mängija me saame.\"\n\nBubalo jõuab Eestisse neljapäeva hilisõhtul ning liitub meeskonna treeningutega esimesel võimalusel, et juba 28. veebruaril Tartu vastu Balti liiga esimeses play-off kohtumises väljakule joosta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskonna viimaseks kauaoodatud täienduseks on paljudele korvpallisõpradele tuttav horvaadist keskmängija Domagoj Bubalo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Loto otsib konkursiga juhti\n\n## Põhitekst:\n\nKandidaadilt eeldatakse kõrgemat haridust, äriühingu juhtimiseks vajalikke isikuomadusi ning juhtimiskogemust, seisab kuulutuses.\n\nKandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 28. veebruar.\n\nEesti Lotot juhib 2009. aastast Heiki Kranich. Eelmine konkurss uue juhi leidmiseks korraldati 2015. aastal ja selle tulemusena sõlmiti Kranichiga uus leping.\n\nKranich kandideerib uuesti Eesti Loto juhiks\n\nSenine Eesti Loto juht Heiki Kranich kandideerib uuesti juhatuse liikme ametikohale.\n\nSeda kinnitas ERR-ile Kranich ise. \"Eesti Lotos on pooleli suur uuendus ja seda pooleli jätta oleks nadi,\" põhjendas Kranich.\n\nKäimas on nimelt Eesti Loto kesksüsteemi vahetamine. Uus süsteem võimaldab Kranichi sõnul Eesti lotol toodete portfelli laiendada ja muuta mängija jaoks pileti ostmise protseduur turvalisemaks ja kaasaegsemaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riiklik hasartmängufirma AS Eesti Loto nõukogu kuulutas välja konkursi juhatuse liikme ametikohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSemiootika saab olla abiks kaubamärkide kaitsel\n\n## Põhitekst:\n\nKaubamärkide kaitsmise all mõeldakse üldjuhul kaht aspekti. Neist esimene on kaubamärgi registreerimine. Teine on selle kaitsmine potentsiaalsete rikkujate eest ehk lihtsamini öeldes: rikkumistele reageerimine. Kuidas semiootika selles praktikas välja näeb, selgitab semiootik Tiit Kuuskmäe.\n\nKuid on veel üks aspekt, mis väärib käsitlust: kaubamärk kui selline. Teisisõnu, millest üldse jutt käib, kui midagi registreeritakse või midagi kaitstakse. Praegune Euroopa Liidu praktika lähtub kaubamärgivaidluste puhul soovitusest kasutada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) suuniseid, milles öeldakse, et kaubamärkide võrdlemisel tuleb lähtuda nende visuaalsest, kontseptuaalsest ja foneetilisest aspektist.\n\nEsiteks on see pelgalt soovitus. Keegi ei kohusta vaidluse osapooli nendest suunistest lähtuma ning praktikas seda mõnikord ka ei tehta. Teiseks ei ütle nimetatud suunised midagi selle kohta, milliste nähtustega on kaubamärkide puhul teaduslikus mõttes tegemist.\n\nMis need kaubamärgid siis on?\n\nEnnekõike on kaubamärgid märgid. Ameerika semiootikateoreetik Charles Sanders Peirce (1839-1914) on tõdenud, et „ miski pole märk, kui seda ei tõlgendata märgina “. Inimesed tõlgendavad kaubamärke märkidena nende kandjate sotsiaalsest staatusest, ideoloogilistest, religioossetest ja seksuaalsetest sättumustest.\n\nKuid kaubamärke on võimalik uurida ka struktuurselt. Eriti oluliseks muutub struktuurne külg rikkumistele reageerimisel ehk kaubamärgivaidlustel. Üldjuhul koosneb kaubamärk kahest eraldiseisvast komponendist: visuaalsest ja sõnalisest poolest.\n\nVisuaalset komponenti tuntakse logona. Sõnaline pool, mis mõningates käsitlustes võib olla osa logost, on üldjuhul ettevõtte või toote nimi. Võib ka juhtuda, et need kaks aspekti on ühendatud kompaktseks tervikuks.\n\nSemiootilises käsitluses, kus kaubamärk on märk, võib visuaalset komponenti (logo) või olenevalt olukorrast lahendust tervikuna vaadelda kas ikooni, indeksi või sümbolina ning sõnalist komponenti (nime) keelemärgina. Mis tolku on sellisest lähenemisest?\n\n1) EUIPO suunistest võib jääda mulje, et seal esitatud kriteeriumeid on võimalik vastavalt vajadusele ja kaasusele asjakohaselt kombineerida, samas kui teadusliku käsitluse raames moodustavad nimetatud kriteeriumid teatud kindlat tüüpi struktuure, põhimõttel „nii ja mitte teisiti“.\n\nEsimesena mainitud, uurija suval põhinev lähenemine võib viia valede või tendentslike tõlgendusteni. Semiootilisest seisukohast vaadates ei ole võimalik visuaalseid, kontseptuaalseid ja foneetilisi aspekte käsitleda võrdväärsete kriteeriumite reana. Näiteks keelemärgi semiootilisest määratlusest lähtudes on siin tegemist kahe erineva märgi kui sellisega.\n\nEsiteks suulises vestluses edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja foneetilise aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ja foneetiline pool on tähistaja. Märgi visuaalsel aspektil pole siin otsest puutumust.\n\nTeiseks, kirjalikul kujul edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja visuaalse aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ning visuaalne pool on tähistaja. Viimasega tuleks kõrvuti käsitleda ka esimest juhtu, sest tarbija püüab kas valjusti või mõtetes loetut hääldada.\n\nNagu näeme, pakub semiootiline käsitlus märksa struktureerituma ja tegelikkusele lähedasema vaate sellele valdkonnale, mida seni käsitletakse erinevate aspektide summaarse reana, milles puudub tähtsus, kust alustada ja millega lõpetada.\n\n2) EUIPO suuniste kohaselt on oluline kaubamärgi „tervikmulje“. EUIPO suuniste ja erinevate kaasuste argumentatsiooni jälgides pole aga sugugi selge, mida „tervikmulje“ all mõeldakse. Sellises olukorras ei saagi jääda muud muljet kui see, et igaüks võib „tervikmulje“ sisustada oma parimate arusaamadega sellest sõnast. Selline lahendus oleks õigustatud, kui puuduksid teaduslikud vahendid „tervikmulje“ käsitlusest.\n\nÕnneks on „tervikmulje“ semiootika abil metoodiliselt käsitletav ning peaks sarnaste eelduste korral andma võrdväärseid tulemusi.\n\n3) EUIPO juhistes räägitakse üksjagu kaubamärkide „eristusvõimest“. Ka siin jäetakse osapooltele vabad käed „eristusvõime“ teaduslikuks sisustamiseks. Enamikus praegustes kaubamärgivaidlustes sisustavad patendivolinikud ja advokaadid selle omaenda parimate arusaamadega näiteks sellest, kas mingi sõna „kirjeldab“ või „ei kirjelda“ kaubamärgiga seotud toodet või teenust.\n\nOn ütlematagi selge, et selline olukord ei soodusta ühise mõistmise teket, vaid üksnes suurendab segadust. Semiootika käsitlused märgi väärtusest aitaksid siinkohal laiendada ühist pinda erinevate olukordade lahendamiseks.\n\nLaias laastus on võimalik eristada kaht viisi, kuidas kaubamärkide kaitsmisel tegutseda. Neist esimene on intuitsioonil ja argiteadmistel põhinev vabas vormis kirjeldus, isegi juhul, kui see kirjeldus on allutatud mingitele formaalsetele nõuetele, nagu näiteks kaubamärgi visuaalse, semantilise ja foneetilise külje eritlemine.\n\nTeiselt poolt on võimalik võtta appi teaduslikul metoodikal põhinev kirjeldus koos hüpoteeside, teoreetiliste raamistike, empiiriliste uuringute ja selgelt piiritletud nõuetega uurimise protseduuridele. Sellist lähenemist saab kaubamärkide kaitsmisel pakkuda semiootika.\n\nTiit Kuuskmäe on semiootik ja partner ettevõttes, mis tegeleb kohtusemiootika kaasustega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Adibass, Reedbok - kas tulevad tuttavad ette? Need on tuntud kaubamärkidele sarnanevad võltstoodete kaubamärgid. Kui keegi teeks näiteks kaubamärgist Novaator oma teadusväljaande Noviaator, peaks asja arutama kohtus. Ja kohtus saab tulla appi semiootika.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves: oleks tahtnud rohkem hüpata, aga olude tõttu tuleb rahul olla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tuulepoiss, mis siin muud ikka,\" naljatas Ilves pärast oma hüpet. \"Otsa peal jäin võib-olla natukene hiljaks, aga tuul muutub ja õhuauke on terve mägi täis. Oleks nõks rohkem tahtnud hüpata, aga pole hullu, olud on sellised, et võib ükskõik mida saada. Tuleb õnnelik olla sellegi üle.\"\n\nProovivoorus hüppas Ilves samuti 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. \"Proovihüpe oli tehniliselt kõige parem siin mäel, praegu käis tuulepuhang läbi ja lõi hoovõtu kõikuma,\" iseloomustas Ilves olusid. \"Vaatasin, et kiirus oli ka proovihüppega võrreldes 0,6 km/h kehvem. See on ilm ja selle vastu ei saa. Pole hullu, suusasõit on veel ees. Täna on taktikaliselt vaja hästi sõita.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängudel sai Kristjan Ilves normaalmäe hüppevoorus kirja 104 meetrit, mis andis talle 112,8 punkti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron: kui Süürias keemiarelva kasutatakse, oleme valmis ründama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me ründame kohta, kust neid rünnakuid teostati või organiseeriti. Kuid praegusel hetkel pole meie teenistused leidnud tõendeid, et keemiarelvi oleks tsiviilisikute vastu kasutatud,\" lisas Macron.\n\nKeemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitas möödunud nädalal, et uurib kõiki usaldusväärseid väiteid keemiarelvade kasutamisest Süürias. OPCW uurimisrühm ülesandega selgitada välja mürgiste kemikaalide kasutamise väited puudutavad faktid uurib kõiki usaldusväärseid väiteid, kirjutati organisatsioon avalduses, väljendades uute teadete üle muret.\n\nUSA teatas eelmise nädala esmaspäeval, et viimastel nädalatel on Süürias mitmes rünnakus, seal hulgas Ida-Ghoutas kasutatud relvana kloorgaasi. USA valitsus nõudis ühtlasi, et Süüria režiim ja Venemaa väed peataksid õhurünnakute kampaania Süüria tsiviilelanike vastu.\n\n\"Need rünnakud peavad viivitamatult lõppema,\" sõnas USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa alustab rünnakuid, kui laekub tõendeid keemiarelva kasutamise kohta Süüria režiimi poolt, ütles teisipäeval president Emmanuel Macron.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTiirmaa: peas suutsin oma asja teha, aga küljetuul on liiga tugev\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sooritus ei olnud kehv, aga tahaks seda videot näha - ma ei tea, mis see tuul õhus tegi,\" rääkis Tiirmaa võistluse järel. \"Küljetuult oli tunda, aga täna ongi nii.\"\n\n\"See, et poomilt tagasi kutsutakse, mind ei mõjuta. Peas suutsin teha enda asja, aga tuul mõjutab nii, et töllerdad õhus ja pole midagi teha.\"\n\nHüppevõistlus veel jätkub.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängudel hüppas kahevõistleja Karl-August Tiirmaa 87 meetrit, mis andis talle 68,9 punkti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste laskesuusavõistlus lükati tänaselt homsele\n\n## Põhitekst:\n\nKui esialgu pidi algama võistlus Eesti aja järgi täna kell 13.05, siis nüüd proovitakse võistlus läbi viia homme, 15. veebruaril Eesti aja järgi kell 10.15. Homme kell 13.30 on kavas meeste võistlus.\n\nEesti naistest on starti oodata Johanna Talihärma, meestest võiks rajale oodata nelja meest viiest: Kauri Kõiv, Roland Lessing, Kalev Ermits, Rene Zahkna, Johan Talihärm.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Algselt tänasele planeeritud PyeongChangi olümpiamängude laskesuusatamise naiste tavadistants lükati edasi homsele, andsid korraldajad teada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNUKU teatris esietendub lavastus väikelapse kasvamisest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Päris mängu\" peategelane on poisipõnn, kelle noored vanemad viivad hoida vanaisale puutöökotta. Tema puutöökojas ärkavad ellu puuhaamer, liigendjoonlaud, vinkel, höövel ja kõiksugu muud tööriistad. Need õpetavad lapsele, kuidas pöörata, roomata, seista ja astuda.\n\nNoori lapsevanemaid kehastavad ning laps-nukku manipuleerivad hooaja alguses trupiga liitunud Getter Meresmaa ja Mihkel Vendel, vanaisa mängib Andres Roosileht. Lavakujunduse, mis kujutab vanaisa puutöökoda, ning kostüümid kujundas Marion Undusk, nukkpeategelase, keda näeme lavastuses kolmes erinevas vanuses, lõi nukukunstnik Rosita Raud. Helilooja ja muusikalise kujunduse autor on Ardo Ran Varres.\n\n\"Päris mäng\" esietendub 25. veebruaril NUKU teatri ovaalsaalis, etendusi antakse kuni juuni alguseni ning ka järgmisel hooajal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "25. veebruaril esietendub NUKU teatris väikelastele mõeldud lavastus \"Päris mäng\", mille autor ja lavastaja on NUKU teatriga sügisel liitunud Leino Rei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjuta Eestile | Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti on nii kaunis riik, kus kultuur on unikaalne ja tähtsustatud. Tantsimine, laulmine, saunad ja metsad – kõik on siin olemas ja kõik on eriline.\n\nKuigi ma kasvasin üles Austraalias, tuhandeid kilomeetrid Eestimaalt eemal, tunnen tugevat ühendust Eestiga ja eesti kultuur on kindlasti minu südames. Austraalias on suur Eesti kogukond ja me õpime Eesti rahvatantsu, laule, keelt ja iga aasta meil on eesti laste laager. Seetõttu on mu jaoks eesti kultuur justkui minu lapsepõlv.\n\nMulle meeldib väga, et väike riik on nii mitmekesine. Eestis elab miljoneid meeldivaid mälestusi ja tal on võime hoida inimeste mõtteid endal ka tuhandeid kilomeetreid eemal. Ilus loodus on iga päev mu ümber ja unikaalsed traditsioonid on jätkuvalt kõrvuti keerulise tehnoloogiaga.\n\nEesti on päris kaunis ja eriline riik. Iga kord, kui ma kuulen seda sõna Eesti, mäletan ma vanaema armsaid lugusid tema kodumaalt. Lisaks annab see sõna mulle võimaluse tunda lõkke magusat suitsulõhna ja kuulda ilusaid eesti laule. Ma maitsen metsmustikaid ja näen valget lund, mis mähib endasse ka pikad puud.\n\nAsjaolu, et eesti kultuur elab teisel pool maailma, näiteks Austraalias ja Kanadas, näitab, et Eesti on eriline riik, mille üle eestlased on uhked. Seepärast väärib Eesti sünnipäev tähistamist täna ja tulevikus.\n\nEdu Sulle, Eesti, tulevikuks! Sina oled armastatud üle maailma. Ükskõik, kus eestlased elavad, neil on tugev seos nende kodumaaga. See on põhjus, miks peaks iseenda üle uhke olema.\n\nPalju õnne sünnipäevaks, Eesti! •\n\nTegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Olen alates selle aasta jaanuarist Eestis vahetusõpilane. Ma elan Austraalias, aga mul on Eesti juured. Mina olen siin sellepärast, et ma tahtsin õppida oma vanavanemate kodumaal. Ma tahtsin harjutada eesti keelt, kogeda eesti traditsioone ja uurida mitmekesist Eesti loodust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuper Hot Cosmos Blues Band avaldas uue loo \"Su pilk on väär\"\n\n## Põhitekst:\n\nBändi solisti Janno Reimi sõnul on \"Su pilk on väär\" kiire ja lõbus tantsulugu veidi kurvemapoolsete sõnadega. \"Siis, kui valmis saab,\" ei tahtnud Reim avaldada, millal bändi uus album ilmumas on.\n\nSuper Hot Cosmos Blues Bandi koosseisusu kuuluvad Janno Reim, Erki Reim, Mati Sütt ja Ilja Šarapov.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ansambel Super Hot Cosmos Blues Band andis välja värske singli \"Su pilk on väär\", mida nad esitlesid \"Terevisiooni\" eetris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReintam tegi ungarlastega viigi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise keskkaitsja Mikk Reintami koduklubi Trinec kohtus Ungari esiliigasse kuuluva Szeged 2011 võistkonnaga ja leppis nendega 1:1 viiki, kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi kaasa terve kohtumise.\n\nTšehhi esiliiga naaseb puhkuselt märtsi alguses. Trinec on tabelis hetkel teisel kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mitmed Kesk-Euroopa jalgpalliklubid sisustavad oma talve endiselt treeningkohtumistega, väljakule sai ka eestlane Mikk Reintam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMiks Tartu ülikooli keeleteadlased keelele klemme kleebivad?\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese teadusliku katse teeb sellega tänavu kevadel doktorant Anton Malmi, kes sai eksperimendile äsja heakskiidu ka eetikakomiteelt.\n\nAnton Malmi uurib eesti keele palatalisatsiooni ehk peenendust.\n\nPalataliseeritud kaashäälikute hääldamisel tõuseb keel rohkem suulae poole ja see annab häälikule pehmema i-lise varjundiga kõla. Paljudel juhtudel eristab palataliseeritud ja palataliseerimata hääldus ka sõna tähendust, nagu näiteks sõnades palk, hall või mats.\n\nAnton Malmi uurib doktoritöös vene emakeelega eestimaalaste hääldust.\n\nPeale selle analüüsib Malmi oma doktoritöös ka vene emakeelega eestimaalaste hääldust.\n\n“Teadupärast on juba Aristest [ keeleuurija Paul Ariste – toim. ] peale kirjeldatud eesti keele palatalisatsiooni nõrgemana vene keele omast, aga siiamaani ei ole tehtud ühtegi empiirilist võrdlevat uurimust,” avab Malmi uuringu tagamaid.\n\n“Palatalisatsioon on põnev nähtus,” jätkab Malmi, “tavaliselt tekitab palatalisatsiooni kaashääliku järel olev täishäälik i, kuid me hääldame palatalisatsiooniga ka sõnu, mille nimetavas käändes on tänapäeva eesti keeles i ära kadunud. Näiteks sõnad vann või pann, mida peabki hääldama peenendusega, muidu kõlaksid need väga võõrapäraselt.”\n\nPalatalisatsioon on huvitav ka selle poolest, et see eristab päris paljudes sõnades tähendust. Kirjapildis on sõnad samasugused, kuid kontekst annab meile viite, kuidas õige hääldusmall valida.\n\nLisaks annavad katse tulemused uusi teadmisi selle kohta, kuidas eestis elavad vene keelt emakeelena kõnelevad eestlased moodustavad neid pealtnäha samasuguseid sõnu ja kuidas eesti keele õppimise aeg mõjutab nende sõnade hääldamist.\n\n“Katse tulemused annavad meile uusi teadmisi selle kohta, millised on need kõlalised ja häälduslikud parameetrid, mis eristavad palataliseeritud sõnu palataliseerimata sõnadest,” lubas Malmi.\n\nNeed sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.\n\nNeed sõnad, kus peenendus eristab tähendust, on tihti olulised sõnad, mida peab igapäevases vestluses kasutama selleks, et end arusaadavaks teha. Näiteks palgast või tulpidest rääkimisel on õigel hääldusel tähtis roll.\n\nMalmil on kavas teha ka tajukatse, milles uurib, kas vene keelt emakeelena kõnelejad tajuvad, et peenendusega ja peenenduseta sõnade vahel on kõlaline erinevus.\n\n“See on motiveeritud sellest, et teist keelt õppides lähtume me oma emakeelest ja kuuleme maailma läbi emakeele filtri. Kui palatalisatsioon on eesti ja vene keeles olemuslikult erinev, võib oodata, et mõningatel juhtudel ei tajugi vene emakeelega kõnelejad eesti palatalisatsiooni.”\n\nTänu Malmi doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.\n\nTänu tema doktoritööle saame rohkem teada peenenduse hääldamisega seotud kitsaskohtadest, millest võiks kasu olla eesti keele õpetajatele või õppijatele.\n\nMida EMA teeb?\n\nMalmi juhendaja Pärtel Lippuse sõnul on elektromagnetartikulograaf (EMA), suhteliselt spetsiifiline seade, millega saab uurida häälikute hääldamise ehk artikulatoorset foneetikat. Selleks jälgib seade keelele ja huultele kinnitatud sensorite liikumist magnetväljas.\n\n“Sensorid liimitakse katseisiku keele, huulte ja/või lõua peale,” täpsustas Lippus, “seejärel saab nende liikumist kõnelemise ajal koos heliga salvestada.”\n\nSarnane masin on olemas ka Tallinnas tehnikaülikooli (TTÜ) foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris, kus töötab Malmi teine juhendaja, TTÜ vanemteadur Einar Meister, ja kus Malmi samuti katseid teeb.\n\nEsimene avaldatud eesti keele uurimus, kus EMA-t kasutati, viidi läbi aga hoopis Helsinki ülikoolis, ja see ilmus eelmisel sügisel.\n\nLippus selgitab, et nad uurisid selles eesti kolme välte hääldamist.\n\n“Me leidsime, et hoolimata sellest, et meil on kolm väldet, ei jagune kolmeks meie hääldusliigutused. Teine järeldus, mis me tegime, oli see, et häälduses on oluline kontekst.”\n\nFor this Christmas the #unitartu #phoneticslab received a shipment of new equipment. With our brand new articulograph and eye tracker we can study the full scope of phonetics from articulation and acoustics to speech perception. Photos from training sessions posted by Pärtel Lippus, Senior Research Fellow in Phonetics of Estonian Language. Justkui jõulukingina saabusid foneetikalaborisse ASTRA projekti raames hangitud uued seadmed, seal hulgas artikulograaf, mille abil saab jälgida keele ja huulte liikumist, ning pilgujälgija, millega saab teha mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente. Postitas Pärtel Lippus, eesti foneetika vanemteadur. #science #teadus #eyelink #saccadesandfixations #ag501 #epiglu #phonetics #phoneticscience #articulatoryphonetics\n\nA post shared by University of Tartu (@unitartuscience) on Dec 17, 2017 at 9:36am PST\n\nKlõpsa fotol, et näha rohkem pilte foneetikalaborist ja uutest seadmetest.\n\nKuidas on seotud keel ja pilk?\n\nTartu ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA raames, mida rahastab Euroopa Liit, hangiti lisaks EMA-le ka pilgujälgija, millega keeleteadlased hakkavad tegema mitmesuguseid keele töötlemist uurivaid eksperimente.\n\nFoneetikalaboris on pilgujälgija paigaldatud salvestuskabiini, tänu millele saavad teadlased katseid kombineerida nii, et lisaks pilgu jälgimisele katseisik loeb või vastab midagi kõva häälega ja uurijad salvestavad tema kõne müravabas keskkonnas.\n\nLippuse sõnul tehakse keeleteaduses pilgujälgimiskatseid üsna palju.\n\n“Näiteks eelmise aasta detsembris kaitses Kanadas Alberta ülikoolis doktoritööd Kaidi Lõo, kes uuris pilgujälgimiskatse abil, kuidas mõjutab sõna morfoloogiline keerukus ja esinemissagedus lugemiskiirust. Osa doktoritöös käsitletud katsest viis ta läbi Tartu ülikooli foneetikalaboris, kuid siis oli tal Kanadast kaasas portatiivne pilgujälgija.”\n\nPilgujälgimisseadmeid leiab ka teistest Eesti laboritest. Näiteks on need olemas Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboris.\n\nMetsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.\n\n“Tegime koos psühholoogidega pilgujälgijaga ka ühe eesti keele väldet analüüsiva katse,” räägib Lippus.\n\n“Me oleme harjunud mõtlema, et eesti keelt kirjutatakse häälduspäraselt, kuid on väga palju sõnu, mille puhul käände erinevust märgib ainult välde, mida aga kirjapilt ei märgi. Näiteks sõna metsa omastav kääne on teises vältes ja osastav kääne kolmandas vältes.\n\nKatses uuriti, kas selliste sõnade lugemisel on vaja rohkem konteksti, kui siis, kui kirjapilt on üheselt tõlgendatav, näiteks mõte ja mõtte. Me alles töötleme tulemusi, aga esmamulje on, et hüpotees leidis kinnitust: metsa -tüüpi sõnade lugemisel tehti rohkem vigu kui mõte -tüüpi sõnade puhul.”\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu ülikooli keeleteadlased ostsid foneetikalaborisse uued seadmed. Peene nimega artikulograaf võimaldab neil rääkimise ajal tundlike sensoritega jälgida keele ja huulte liikumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMerepinna tõus kiireneb\n\n## Põhitekst:\n\nNad kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et merepind kerkib praegu umbes kolm millimeetrit aastas, kuid igal aastal kerkib merepind keskmiselt 0,08 millimeetrit rohkem kui eelnenud aastal. Kiirenemise põhjuseks peavad Nerem ja kolleegid peamiselt Gröönimaa ja Antarktika jääkatte hoogustuvat sulamist.\n\nKui nii edasi läheb, siis tõuseb merepind sajandi lõpuks 60 sentimeetri võrra, mida on umbes kaks korda enam kui enamasti ennustatakse. Selline tõus tooks paljudes rannikuäärsetes linnades kaasa veelgi sagedasemaid üleujutusi. kui seni arvatud.\n\nVõib juhtuda, et kannatada saab ka Tuvalu saareriik, mille kohta esmaspäevases teadusuudises ütlesin, et sealsete saarte pindala on viimastel aastakümnetel hoopis kasvanud, hoolimata merepinna üldisest tõusust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailmamere pind üha tõuseb, ja mitte ühtlases tempos, vaid kiirenevalt. Nii väidab teadlasrühm eesotsas Steve Neremiga Ameerika Ühendriikidest Colorado Boulderi ülikoolist, kes analüüsisid 25 aasta jagu satelliitvaatluste andmeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhja-Korea uisupaar tegi PyeongChangis meeldejääva olümpiadebüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nTribüünidel viibinud Põhja-Korea fännid lehvitasid riigilippe ning skandeerisid esimeste Põhja-Korea sportlastena PyeongChangi OM-ile pääsenud uisutajate nimesid, grupp üliõpilasi lehvitas loosungit kirjaga \"PyeongChangi haldjas Ryom Tae-Ok, hüppa [Koreade] ühendamise poole!\"\n\n\"Meil ei ole Lõunas esinenud mingeid ebameeldivusi,\" rääkis Kim reporteritele. \"Me tundsime Korea inimeste jõudu ja energiat.\"\n\nPaar püstitas 69,40 punktiga isikliku rekordi ning pääses üheteistkümnendana esitama ka vabakava. Lühikava järel haarasid liidriohjad Hiina paar Sui Wenjing ja Han Cong (82,39), teisel kohal on neutraalse lipu all võistlevad venelased Jevgenia Tarassova - Vladimir Morozov (81,68). Eestist pärit Natalja Zabijako sai koos paarilise Aleksandr Enbertiga kaheksanda koha.\n\nKimi ja Ryomi vabakava isiklik rekord on 119,90, nende kanadalasest treeneri Bruno Marcotte'i sõnul sihib paar neljapäeval tulemust üle 125 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "PyeongChangi olümpiamängude iluuisutamise paarissõidu lühikavas tulid publiku ette ka Põhja-Korea sportlased Ryom Tae-Ok ning Kim Ju-Sik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjuta Eestile | Minu elu\n\n## Põhitekst:\n\nMa olen Janet. Ma olen eestlane. Või noh, tegelikult on minus 12,5 protsenti vene verd. See ei ole täpne arv, sest kuigi minu vanaema poolsed sugulased on pärit Venemaalt, siis me ei saa isegi tänapäeval täpselt mõõta kellegi põlvnemist. Mitte keegi meist ei ole tegelikult täiesti puhtalt ühest rahvusest.\n\nAga nii mina kui mu vanemad oleme Eestis sündinud ja Eestis kasvanud. Mina tunnen end igatahes eestlasena.\n\nMa olen Janet. Ma olen 17-aastane. Ma käin 11. klassis ja kirjutan oma uurimistööd … vähemalt peaksin seda kirjutama. Olen koolis käinud kauem, kui olen elanud koolis käimata. Kuigi õppida mulle meeldib, siis koolis käia ma enam ei jaksa.\n\nMa olen Janet. Ma olen noor. Tänase seisuga oletatakse, et meie generatsiooni eluiga on kõrgem kui kunagi varem. Sellisel juhul on mul terve pikk elu veel ees. Ma ei karda seda, pigem ootan. Maailmas on nii palju, mida avastada, mida kogeda.\n\nMa olen Janet. Ma tahan minna välismaale. Nagu teisedki Eesti noored, soovin ma avastada maailma. Tahan õppida teisi kultuure, näha uusi inimesi ning koguda huvitavaid mõtteid. Tahan tunda päikest oma nahal, kogeda polaarööd ning tutvuda liikidega, keda Eestist ei leia. Tahan elada elu väljaspool Eestimaad.\n\nMa olen Janet. Ma ei tea, kas ma tahan pärast seda kõike tulla tagasi Eestisse. Tunnen paljusid inimesi, kes samuti ootavad hetke, kui nad saavad siit riigist lõplikult minema. Ära. Mujale. Igaveseks. Ükskõik kuhu, aga mitte siia.\n\nMiks? Miks ometi Eestist ära?\n\nAga mis üldse on Eesti? Kas see on see maapind, millel seisame, need metsad, sood, linnad, majad? Kas see on rahvus, eestlased? Või hoopis kõik need, kes elavad Eesti riigi piirides, olgu nad mistahes rahvusest? Kas see on meie riik kui konstitutsioon, oma lipu, territooriumi, valitsusega? Kas see on eesti kultuur või eesti keel, mida oleme eestlastena kohustatud säilitama?\n\nVõi äkki on see mõte Eestist, mis igaühel on enda oma ja erineb teistest?\n\nMa ei usu, et keegi meist vihkaks SEDA Eestit. Mitte seda mõtet, mitte päriselt.\n\nKuid kui me ei vihka Eestit, siis miks ära? Mis on see tegur, mis kihutab meid kui noori Eestist minema?\n\nMateriaalne põhjus on kõige lihtsamini tuvastav. Raha paneb siin maailmas rattad liikuma. Nii kalevipojad Soomes kui IT-spetsialistid Ameerikas on tihti oma teekonna Eestist välja ette võtnud just suurema palgasumma lootuses. Ja mitte ainult selle. Ka väiksemate hindade ja üleüldiselt parema elujärje.\n\nValetaksin, kui ütleksin, et Eesti on väga rikas riik. See pole tõsi. Eestis elab statistikaameti andmetel iga viies inimene suhtelises vaesuses. Samal ajal tõusevad poodides hinnad kordades ja palgad ainult minimaalselt. Miks peaks inimene sellisel juhul jääma siia, kus ta saab sama töö eest, mis mujal maailmas tagab korraliku elustandardi, mitu korda vähem palka?\n\nPaljud noored lähevad välismaale õppima. Seda põhjusel, et väikese Eesti kõrgemadki õppeasutused ei suuda konkureerida nende võimalustega, mida leiab rahvusvahelistest kõrgkoolidest Euroopa Liidus või Ameerikas. Mujale õppima minemises ei ole tegelikult midagi halba, kuid paljud ei tunne pärast õpinguid enam vajadust tagasi tulla. Targale inimesele on ilmselgelt huvitavam olla ümbritsetud sarnaste võimetega inimestest, kui olla pea ainukene omasugune ühes pisikeses riigis. Pole ime, et meie tipptegijad elavad kõik välismaal.\n\nVeel on tunda inimestes suurt pettumust. Oleme pettunud oma riigis, valitsuses, valitud poliitikutes. „Kas sellist Eestit me siis tahtsimegi?“ Siseriiklikud tülid ja probleemid on kasvanud mäekõrgusteks ja konsensust tuleb tikutulega taga otsida.\n\nMe oleme väsinud sellisest demokraatiast, kus pealtnäha miski ei parane ning poliitikud tavarahvast aina kaugenevad. Kui inimene tunneb end mahajäetuna ja nähtamatuna, siis ei suuda ka kõige tugevam isamaa-armastus tekkinud lõhesid parandada. Midagi tuleb ette võtta enne, kui on liiga hilja ja tulvavesi pääseb pragunenud tammist läbi.\n\nMa olen Janet. Ma olen eestlane. Ma olen 17-aastane. Ma olen noor. Ma tahan minna välismaale ja elada oma elu. Ma ei karda enda ega oma tuleviku pärast. Vahel aga kardan ma oma riigi, oma rahva pärast.\n\nMa tahan, et mul poleks põhjust karta. Ma tahan, et mul oleks põhjus, miks Eestisse jääda, põhjus miks Eestisse naasta. Aga kõige enam soovin ma et mul oleks põhjus ütlemiseks: „Minu elu ongi Eestis.“ •\n\nTegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ma olen Janet. Mul on rahvusvaheline nimi. Google ütleb, et mu nimi tähendab Jumala kingitust. Vene keeles tähendab see otsetõlkes: „Mina ei ole.“", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Rooste. Valentinipäev\n\n## Põhitekst:\n\nseda ma tean\n\nmis on VALE\n\nmis on valus\n\nmis on võlts\n\nma tean\n\nseda ma tean\n\nmis on PÄEV\n\nmis on valge\n\nkui on valgus:\n\nseda on vähe\n\nseda mis on\n\nNTINI ma veel\n\nei tea kuigi\n\nsel on kahtlane\n\nsarnasus puutiniga\n\nmeie eestlased\n\nselliseid asju ei\n\ntähista ei lähista\n\nendale kedagi\n\nsee on ju vale\n\nsee on kuidagi\n\nvõlts öelda et\n\narmastad kedagi\n\nsee on raske\n\nnii palju raskem\n\nkui nende libe\n\nliibe või laav\n\nvõi ljuboov\n\naga kraadikese\n\nvähem kare kui\n\nrakkaus\n\nja kellel neid\n\nsõpru ikka vaja\n\non – kellele nad\n\nhääd teind on –\n\nütle mulle kes\n\non su sõbrad ja\n\nma tean sust kõik\n\nkui sul on sellised\n\nsõbrad siis pole\n\nvaenlaseid vajagi\n\n(ütles martin helme\n\nkaur kenderi kohta\n\nses mihkel raua\n\nsaates kusnad rääkisid\n\ntoomas hendrik ilvesest\n\nilusat vale-\n\nntinipäeva\n\nkõigile\n\nilusatele\n\nmeestele)\n\naga see armastus või\n\nrakkaus see ei anna\n\nrahu see on nagu kirvega\n\ntahutud me olemisse\n\nme kujusse me vihmamorni\n\ntujusse – ujusse halli mis\n\nhommikul katab me eest\n\nme eestimaa kalli\n\nnii et jah – mõistus ütleb\n\nsee on õige ja tulebki\n\nboikottida seda ameerika\n\nturunišisitta – plastikaatsüdameid\n\nmillesse delfiinid ja albatrossid\n\npärast lämbuvad\n\naga süda – see lihaseline see raju\n\nsee ütleb\n\net\n\nikka\n\nju\n\nhoiad\n\nja juba sul ongi käes\n\nkõige koledam\n\nsüdamekujuline\n\nkommikarp ja lillenuustak\n\nja sa oled reetnud isamaa\n\naga pääsend ehk\n\nsammukese lähemale\n\noma tulavaste laste\n\nema\n\nkeelele\n\nma tunnen valet\n\nja tunnen päeva\n\nja küll ma kunagi\n\nselle ntini\n\nka selgeks saan\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kirjanik Jürgen Rooste saatis kirja: \"Ja kus on siis sõbrapäevaluuletus, küsite teie? Kuhu see jäi, Jürgen? Ja siin ta on!\"", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFrankie Animali Eesti Laulu võistlusloole ilmus video\n\n## Põhitekst:\n\n\"\"Misty\" video on selle loo \"teine tulemine\" ning ellu äratamine pildi näol. Kuna lugu räägib armuvalust, südamevalust, siis video kannab seda ideed sõna otseses mõttes pildis edasi. See on selline kurb \"Murtud südame lugu\", säilitades samas kerge eneseiroonilise alatooni,\" kommenteeris bänd.\n\nSolisti Marie M. Vaigla sõnul oli \"Misty\" video esimesi mõtteid lausa kolm. \"Lõplik idee sündis aga üheskoos Muuduga (produtsent Martin Kuut). Suureks abiks oli ka operaator CJ Kask,\" ütles ta ja sõnas, et peaosalise Henrik Kalmeti sattumine videosse oli küll pooljuhuslik. \"Peas tundus just tema sinna rolli sobivat, järgmine hetk nägime teda juhuslikult linna peal, küsisime, kas ta tahab meie videosse tulla ning imekombel ta oligi nõus.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "17. veebruaril saab Frankie Animali näha Eesti Laulu teises poolfinaalis looga \"(Can't Keep Calling) Misty\", mille värskelt avaldatud video peaosas on näitleja Henrik Kalmet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjuta Eestile | Aeg ei ole ruumist tähtsam\n\n## Põhitekst:\n\nMeie kodumaa on tõepoolest üks imeline ja ainulaadne paik. Vahel aga tundub mulle, et aeg on saanud ruumist tähtsamaks. Meie saladuslikud sood ja muinasjutulised metsad on muutunud justkui enesestmõistetavaks. Me ei näe enam puude taha, kus peidavad end eesti rahvajuttudest tuntud töntsakad karud ja kavalad rebased, kus kasvavad võluväega hiiepuud ning kust kord aastas võib leida sõnajalaõit.\n\nMe oleme suureks kasvanud, tõesti, juba saja-aastased, kuid kuhu on siiski kadunud meie lapsemeelsus? Miks on saanud meie endi minevik, olevik ja tulevik tähtsamaks meie ühisest kodust ja tema käekäigust? Miks arvame me, et Eesti riik tähendab vaid Eesti inimesi, mitte aga Eesti loodust?\n\n„Kui ma oleksin šamaan ja saaksin ühte mõttesse panna kogu ugriliku jõu, siis ma ütleksin ainult ühe maagilise sõna. Ainult ühe, kus kõik on sees: mets.“ Just nii on oma raamatus „Lingvistiline mets“ semiootik Valdur Mikita kirjeldanud eestlaste loodususku.\n\nMets on meie jaoks kõik. See on justkui tavaline osa elust, kuid samas alati ka tavatu, kui sinna ennast otsima läheme. Alati leiame me midagi uut, ürgset, midagi oma esivanemate lapsepõlvest. Me oleme loodusrahvas, kuigi tihtipeale – kasvõi käesolevate sündmuste ja otsuste taustal – kipume seda miskipärast unustama.\n\nAntoine de Saint-Exupéry raamatus ütleb rebane Väikesele Printsile: „Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.“ Tuues selle mõtte Eesti ja eestlaste konteksti, võiksime öelda, et kui veel paar sajandit tagasi oli maavalla loodus taltsutanud maarahva ning vastupidi, on tänapäeva eestlased taltsutanud Eesti looduse ühepoolselt. Vähemasti enda arvates.\n\nKuid kas keegi ka vastutab? Ma loodan südamest, et meie kodumaale ei lasku ealeski hääletud, linnulauluta kevaded, nagu on sellest kirjutanud Rachel Carson 1940.-1950. aastate keemiarevolutsiooni valguses. Põhjused on teised, kuid mured samad. Ilmekas näide on kasvõi tõsiasi, et viimase 30 aasta jooksul on igal aastal Eesti metsadest kadunud ligikaudu 60 000 linnupaari.\n\nArmsad kaasmaalased, millal jalutasite teie viimati metsas? Olenemata sellest, kas käisite retkel eelmisel nädalavahetusel või mõni kuu tagasi, soovin, et te mõtleksite nii vabariigi aastapäeval kui ka mõnel muul päeval korraks Eesti peale. Täpsemalt just selle Eesti peale, mida me muidu nii enesestmõistetavaks peame.\n\nMingem loodusesse ning proovigem tunnetada ühendust oma maa ja juurtega. Tähistagem sadat, proovides viivuks ette kujutada ka aega, mil meil veel midagi sellist tähistada ei olnud, aega, mis sõltus ainult ümbritsevast ruumist.\n\nKaunist juubeliaastat! Elagu Eesti! •\n\nTegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Armas Eesti, head kuulajad! Peatselt on käes Eesti Vabariigi aastapäev, üks suur ja oluline tähtsündmus eestimaalaste ajateljel, mil möödub täpipealt sada aastat meie riigi loomisest. Minu, 18-aastase tütarlapse jaoks tundub see tahes-tahtmata hoomamatult pikk aeg. Ent sama mahukas ja mitmekesine kui on olnud aeg, peab olema ka ruum, Eesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTaavi Eilat: \"Pealtnägija\" toob vaatajateni väga julma kuriteo\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selle loo puhul ei oskagi kasutada muid sõnu - julm, karm, võigas,\" rääkis Eilat Vikerraadio hommikuprogrammis.\nEilati sõnul räägib telelugu sellest, kuidas üks koolipoiss läheb tänavale, tapab ühe vastutuleva inimese ära ning kannab seda sotsiaalmeedia vahendusel üle oma sõpradele.\n\n\"Noormees on praeguseks muidugi süüdi mõistetud,\" ütles Eilat ja lisas, et tegemist oli pealtnäha täiesti tavalise noorega.\n\nEilat märkis, et ühes väikelinnas toimunu kohta andis vihje politseile inimene, kes nägi neid videosid või fotosid juhtumist ja siis hakkas politsei asja uurima.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajakirjanik Taavi Eilati sõnul toob kolmapäeva õhtul ETV saade \"Pealtnägija\" vaatajateni väga julma loo koolipoisist, kes tapab inimese ja näitab seda sotsiaalmeedia vahendusel oma sõpradele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kulutab nelja aastaga laskemoonale 200 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKaitseministeeriumi valitsemisala 2019.–2022. aasta arengukavast selgub, et järgmise nelja aasta jooksul kulub laskemoonale üle 200 miljoni euro, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nSellest, et töökorras laskemoona hulgaga on kohati probleeme, andis märku juba praeguse valitsuse eelmisel aastal tehtud otsus luua eraldi kaitseinvesteeringute programm ning selle kaudu kulutatakse peale juba nimetatud 200 miljoni euro üksnes laskemoonale 60 miljonit eurot.\n\nKaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on Eesti laskemoona investeerinud viimased viis aastat ja peab edasi investeerima. \"2012. aastal oli Eestis 120 mm miine vaid 30. Sellega ei sõdi,\" nentis ta.\n\nLehele teadaolevalt nähakse kaitseministeeriumis, et plaanitav 200 miljoni eurone investeering aitab kaitseväe laskemoonavarud seatud miinimumile lähemale.\n\n\"Laskemoonale ei ole võib-olla piisavalt tähelepanu pööratud, sest laskemoon ei ole suur ja särav investeering, seda ei ole võimalik paraadil kastidega tassida,\" märkis kaitseminister Jüri Luik.\n\n2019.–2022. aastani kulutab kaitseministeerium ladudele natuke üle üheksa miljoni euro, mõned laod on ehitamisel juba praegu ja neid planeeritakse ilmselt veel järgmisse nelja-aastasesse arengukavasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmise nelja aasta jooksul kulutab kaitseministeerium laskemoona ostmiseks 200 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKahe auto kokkupõrkes sai kaks inimest viga\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 7.40 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 11. kilomeetril, kus 59-aastane mees kaldus Suzuki SX4-ga kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Subaru Foresteriga, mida juhtis 26-aastane mees.\n\nSuzuki juht ja samas autos olnud 46-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Harjumaal Raasiku vallas sai teisipäeva varahommikul kahe auto kokkupõrkes kaks inimest vigastada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTootjad: eestlased ostsid kolmandiku joodud õllest mullu Läti piirilt\n\n## Põhitekst:\n\nEhkki alkoholitootjad avalikustavad ametlikud aastased alkoholitootmise ja -tarbimise näitajad ühiselt veebruari teises pooles, kinnitavad kaks suuremat õlletootjat juba, et kui võtta arvesse ka Läti piiril ostetud kogused, siis möödunud aastal eestlaste õlletarbimine kasvas.\n\n\"Teisel poolaastal müüsime kindlasti üle kolmandiku lõunapiirile. Detsembris müüsime üle 40 protsendi, sellega lõime rekordi. Aastaga on müük piiril olnud pidevalt tõusvas tempos. Aasta algas 10-11 protsendiga, aasta lõpuks tõusis üle 40 protsendi.\" ütles A. Le Coq'i juht Tarmo Noop ERR-ile.\n\n„Piirikaubandus endiselt kasvab kiires tempos,” kinnitas ka Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Vikerraadio saates \"Uudis+\".\n\nSeda kinnitab ka krediitkaartide kasutamise statistika, mille kohaselt ostud Lätist kuu-kuult üha kasvasid, jõudes senisesse tippu detsembrikuus.\n\nNõudlus kasvab, piiripoode laiendatakse\n\nEest-Läti piiril asub neljas piiripunktis kokku kaheksa alkoholipoodi. Kaks piiripunkti on peamised ja nendes asub neli suuremat kauplust. Ehkki kauplusi on arvult vähe, müüakse neis õlletootjate sõnul nüüdseks juba kolmandik Eestis tarbitavast alkoholikogusest.\n\nPraegu, kui on nn madalhooaeg, vurab Saku õlletehasest Läti piiripoodidesse igapäevaselt neli-viis veokitäit õlut. Suvel aga, kui õlletarbimine teeb hüppelise kasvu, võib see ulatuda juba 30 rekatäieni toodetavast sajast, prognoosib Härms.\n\nEhkki ka Läti tõstab märtsist alkoholiaktsiisi, jääb vahe siis ikka möödunud aasta tasemele, kuivõrd Eestis tõusid aksiisid aastavahetusega taas. Nõudlus Läti hindadega alkoholi järele on kasvavas trendis, mistõttu plaanivad kõik piirikauplused end laiendada.\n\n„Järjekorrad on nii pikad, et puhtfüüsiliselt ei jõuaks maha müüa kõike, mida tahaks,\" kirjeldas Härms piiripoodides valitsevat olukorda. \"Kes on käinud korra ja saanud rahalisest vahest maitse suhu, lähevad uuesti, ja need, kes pole veel käinud, käivad samuti ära. Kaubanduspinda on aasta lõpuks topelt nii palju kui 2017. aastal, ja kasvab edasi.\"\n\nHärmsi kinnitusel ei ole õlletootmine Eestis vähenenud, sest aktsiisitõus on mõjunud vastupidiselt: alkoholi ostetakse üha enam, lihtsalt mitte enam Eestist. \"Hinnavahe on väga suur, inimesed on ekstaasis, kindlasti on lahja alkoholi tarbimine kasvanud,\" põhjendab ta Läti kaubanduse fenomeni.\n\nEesti kaupmehed on iga aktsiisitõusu eel aga varunud vana hinnaga alkoholi ladudesse üha vähem, sest pelgavad, et inimesed ei osta kalli hinnaga varusid ära ning nii jääb raha pikalt soetatud alkoholi alla kinni.\n\nAktsiisilaekumise prognoos ebareaalne\n\n\"Kõige valusamalt saab pihta Eesti riik, ja majanduslikus mõttes on aktsiisimäärade - eriti lahja alkoholi - kahekordistamine andnud kindlasti negatiivseid tulemusi ja olnud vale samm. Eesti riik kaotab väga palju maksutulu läbi eestlaste, kes ostavad lisaks alkoholile juba palju kaupu Lätist, ja lisaks kaotab Soome turiste,\" tõdes Härms.\n\nTema arvutuste kohaselt on soomlaste alkoholiostud Eestist vähenenud omakorda kolmandiku, samuti on vähenenud põhjanaabrite visiidid Eestisse.\n\nAlkoholitootja nõuanne rahandusministeeriumile, mis sel nädalal ka ametlikult välja käiakse, on mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga.\n\nRiigieelarve strateegiasse plaanitud aktsiisilaekumist peab ta aga ebareaalseks prognoosiks. \"Seal on ära toodud numbrid, mis mitte kunagi ei laeku,\" on Härms hinnangutes karm.\n\nMöödunud aastal jäi riigieelarvesse laekumata 88 miljoni euro jagu aktsiisi, sellest 55 miljonit vähemmüüdud alkoholi arvelt. Ehkki alkoholitootjad hoiatasid sellise stsenaariumi eest, ei võtnud riik neid kuulda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti õlletootjad kinnitavad, et kui arvesse võtta ka Läti piirilt ostetud õlu, siis mullu eestlaste õlletarbimine võrreldes aasta varasemaga kasvas. Aasta keskmisena osteti Lätist kolmandik kogu õllest, detsembris püstitati piiril müügirekord enam kui 40 protsendiga kogutarbimisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Šveitsi koondislased peletavad OM-il igavust humoorikal moel\n\n## Põhitekst:\n\nÜhel videol sõidab koondise liige Fabian Bösch eskalaatoril üles sellel rippudes, teisel imiteeritakse kahveltõstukil sõites aga bobikelgutajaid. Mäesuusatajad Wendy Holdener, Michelle Gisin, Loic Meillard ning Gino Cavizel veedavad aega jalgpalliga žongleerides, kuigi tulemused pole just kõige paremad.\n\nEscalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe\n\nA post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST\n\nEscalator Korean Style?! ???? athlete: @buhsch fiilmer: @jonashunziker #pyeongchang2018 #teamSUI #allin4pyeongchang #rollträppe\n\nA post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 12, 2018 at 1:34am PST\n\nYou don't see the Swiss team fighting, do you? You don't see the Swiss team drinking and carrying on and such. And you don't see the Swiss team smiling neither. @jamaican_bobsled_team ????\n\nA post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 12:43am PST\n\nRace cancelled ➡️ work on others skills ... at least try ????! @wendyholdener @michellegisin @loicmeillard @g_caviezel ⚽️ #swissskiteam #teamsui #playinginthecold #planb #allin4pyeongchang\n\nA post shared by Swiss Ski Team (@swissskiteam) on Feb 12, 2018 at 8:10am PST\n\nyesss we made it to korea! ???? #teamfullsend ???? #teamSUI #pyeongchang2018 #allin4pyeongchang\n\nA post shared by Swiss Freeski (@swissfreeski) on Feb 10, 2018 at 8:19am PST\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Šveitsi freestyle suusatajad on PyeongChangi olümpiamängudel sotsiaalmeediasse postitatud humoorikate videotega pälvinud rahvusvahelist tähelepanu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeniste sai mängida Puskase akadeemia vastu\n\n## Põhitekst:\n\nTeniste tegi Videotoni noortemeeskonnaks oleva Puškase akadeemia vastu kaasa esimese poolaja, mille järel oli seis veel 0:0. Võiduvärav löödi kohtumise lõpus 81. minutil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nMullu Norra kõrgliigas viienda koha saanud Brann alustab uut hooaega 10. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Taijo Teniste uus koduklubi Brann jätkas hooajaks ettevalmistumist Ferenc Puskase akadeemia vastu ning noortest ungarlastest saadi jagu 1:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlm segab mäesuusavõistluste läbiviimist, ROK ei näe muretsemiseks põhjust\n\n## Põhitekst:\n\nTekkinud on küsimus, kas mitmete võistluste edasilükkamise tõttu on võimalik kõik alad täismahus läbi viia ning kas korraldajatel on graafikus piisavalt vabu päevi, kuhu võistlusi edasi lükata.\n\nRahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) ei näe veel põhjust muretsemiseks. Kolmapäevasel pressikonverentsil, mis toimus küll enne naiste slaalomi edasilükkamist reedeks, kinnitas ROK-i kommunikatsioonijuht Mark Adams, et mäesuusavõistluste läbiviimisega probleeme ei ole.\n\n\"Päevi, kuhu võistlusi edasi lükata, on piisavalt. Kui tugev tuul jätkub veel järgmised 15 päeva, siis kujuneb see muidugi probleemiks, kuid momendil on kõik kontrolli all,\" ütles Adams pressikonverentsil.\n\nTa lisas, et otsuseid võistluse toimumise ja edasilükkamise kohta langetab rahvusvaheline suusaliit (FIS). \"Nagu oleme varem öelnud, siis FIS-il on kogemusi, kuidas saada võistluse korraldamisega hakkama rasketes oludes: kui puhub liiga tugev tuul, kui sajab liiga palju lund, kui ei ole piisavalt lund, kui sajab vihma jne.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rasked ilmaolud on sundinud PyeongChangi olümpiamängudel edasi lükkama mitmeid mäesuusa- ja lumelauavõistlusi. Viimati lükati tugeva tuule tõttu edasi naiste slaalom, mis pidi algselt aset leidma kolmapäeval, kuid peaks nüüd toimuma reedel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmanda kulla võitnud Shaun White tegi olümpiaajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nWhite tuli rennisõidus olümpiavõitjaks ka 2006. aastal Torinos ja neli aastat hiljem Vancouveris, Sotšis jäi ta esimesena medalita. USA-le oli see ajaloo sajandaks taliolümpiamängude kuldmedaliks.\n\nPyeongChangis teenis White kohe esimeses sõidus 94,25 punkti, kuid teise vooru järel möödus temast jaapanlane Ayumu Hirano, kelle sooritust hindasid kohtunikud 95,25 punktiga. Viimasel katsel tegi aga White taas suurepärase sõidu, saades 97,75 punkti.\n\nHõbeda võitis Hirano, pronksile sõitis austraallane Scotty James esimesel katsel teenitud 92 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meeste lumelaua rennisõidus võidutses PyeongChangi olümpial ameeriklane Shaun White, kes tegi võiduga ka ajalugu – tegemist on 31-aastase White’i kolmanda rennisõidu kuldmedaliga ja ta on ainus sportlane, kes on lumelauasõidus ühel alal kolm kulda võitnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTugev tuul lükkas naiste slaalomi reedele\n\n## Põhitekst:\n\nAlgselt Eesti aja järgi kell 3.15 algama pidanud võistlus lükati kõigepealt 3.45 peale ning siis veel tunni võrra edasi. Seejärel teatasid korraldajad, et uus võistluse toimumise aeg on reede, 16. veebruar.\n\nJõgeva pidi olümpiadebüüdi tegema esmaspäeval suurslaalomis, kuid ka see tõsteti tugevate tuulte tõttu neljapäevale ning peaks toimuma Eesti aja järgi kell 3.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mäesuusataja Anna Lotta Jõgeva peab enda olümpiadebüüti PyeongChangis veel ootama, kuna naiste slaalomi start lükati tuule tõttu edasi reedele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKurjategija lasi Chicagos maha kõrge politseiametniku\n\n## Põhitekst:\n\nEsialgsetel andmetel jälitas 53-aastane politseikomandör Paul Bauer kahtlaselt käitunud meest.\n\nJärgnenud tulevahetuses sai Bauer mitu kuulitabamust ja suri haiglas haavadesse.\n\nKahtlusaluse isikuandmeid pole avaldatud, kuid politseiülema Eddie Johnsoni kinnitusel on mees kinni võetud ja tema relv leitud.\n\n\"See on meile kõigile väga raske päev,\" ütles Johnson pressikonverentsil pisaratega võideldes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Chicago kesklinna valitsushoones sai teisipäeval pärast tulevahetust surma kõrge politseiametnik, teatasid USA võimuesindajad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi peaministri umbusaldamine ei läinud läbi\n\n## Põhitekst:\n\nUmbusaldamise poolt andis hääle 43 ja vastu oli 101 rahvaesindajat.\n\nHollandi Vabaduspartei asutajast parlamendisaadik Geert Wilders algatas umbusaldushääletuse seoses välisminister Halbe Zijlstra skandaaliga.\n\nUmbusaldushääletusele eelnes pikk arutelu, kus Ruttele pandi süüks, et ta ei teavitanud skandaalist parlamenti juba varem, kuigi sai valetamisest teada juba 29. jaanuaril.\n\n\"See oli minu poolt valearvestus. Ma ei arvanud, et sel valel on sellised poliitilised tagajärjed. Alahindasin selle vale mõju,\" tõdes Rutte.\n\nVenemaa presidendi võõrustatud kohtumisel osalemise kohta valetanud ja seetõttu kriitikatule alla sattunud Hollandi välisminister Zijlstra teatas teisipäeval ametist lahkumisest. Minister tegi lahkumisavalduse mõned tunnid enne seda, kui pidi alustama töövisiiti Moskvasse.\n\nZijlstra ütles 2016. aasta mais oma erakonna VVD kongressil, et osales energiafirma Shell töötajana kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putini maaresidentsis, kus Putin olevat öelnud, et peab Valgevenet, Ukrainat ja Baltimaid \"Suur-Venemaa\" osaks.\n\nMöödunud nädalavahetusel tunnistas Zijlstra, et ei osalenud kohtumisel, vaid kuulis lugu kelleltki kohtumisel osalenult. Zijlstra tahtis enda sõnul sedasi oma allikat kaitsta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollandi peaministri Mark Rutte umbusaldushääletus ei läinud teisipäeval parlamendis läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRonaldo jaks käis Messist üle, ManU langes konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nKahe ehk kõigi aegade parima jalgpalluri teisipäevane mõõduvõtt otsustas, kumb meeskond võidab G-alagrupi. Juventus läks juba 20. minutiks 2:0 juhtima, kui Ronaldo realiseeris esmalt 13. minutil penalti ja seitse minutit hiljem suurendas ameeriklane Weston McKennie akrobaatilise sooritusega külalismeeskonna eduseisu.\n\nVähem kui kümme minutit pärast teise poolaja algust mängis Clement Lenglet oma karistusalas käega ja Ronaldo oli 52. minutil taas penaltipunktilt täpne. 75. minutil sahistas Juventus juba neljandat korda võõrustajate võrku, kuid Giorgio Chiellini oli väravaolukorras suluseisus ja tema tabamus ei lugenud.\n\nJuventuse 3:0 võiduga kohtumine ka lõppes ja nõnda võitis Itaalia klubi katalaanide ees G-grupi, teises teisipäevases matšis oli Kiievi Dinamo 1:0 üle Ferencvarosist.\n\nH-grupis minetas edasipääsulootuse Manchester United, kes jäi Leipzigi vastu samuti kiirelt 0:2 kaotusseisu ning lubas endale 69. minutil lüüa kolmandagi värava, enne kui Bruno Fernandes ja Paul Pogba külaliste kaotusseisu minimaalseks vähendasid. Enamaks aga suutelised ei oldud ja Leipzig kindlustas koos Pariisi Saint-Germainiga grupist edasipääsu.\n\nPrantsusmaa meeskonna kohtumine Basaksehiri vastu jäeti rassistliku intsidendi tõttu avapoolajal pooleli.\n\nE-grupis olid edasipääsejad teada juba enne teisipäevast mängupäeva, grupi võitis Chelsea, kes leppis Krasnodariga 1:1 viiki. Nende järel teise koha saanud Sevilla alistas 3:1 Rennes'i.\n\nF-alagrupi võitis Dortmundi Borussia, olles viimases voorus 2:1 üle Peterburi Zenitist. Teisena sai edasi Rooma Lazio, kellele piisas Club Brügge vastu 2:2 viigist. Võit oleks grupist edasi viinud belglased.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimati kaks ja pool aastat tagasi üksteise vastu mänginud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo läksid teisipäeval omavahel taas vastamisi, kui Barcelona võõrustas Meistrite liiga raames Torino Juventust. Portugallane lahkus väljakult kahe löödud väravaga, 3:0 võiduga ning alagrupi esikohaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga liider kaotas jälle tagumise otsa meeskonnale\n\n## Põhitekst:\n\nKolmandal veerandajal tuli Barcelona välja 11-punktilisest kaotusseisust, aga Aaron Harrisoni tugev kaitsemäng ja Kostas Sloukase tabav kaugvise 38 sekundit enne lõpusireeni viisid Olympiakose siiski püüdmatusse kaugusesse.\n\nHassan Martin viskas Olympiakose parimana 17 punkti ja noppis kaheksa lauapalli, Sloukas lisas 15 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Barcelona resultatiivseim oli 16 punkti visanud Nikola Mirotic.\n\nBarcelonale oli see käesoleval Euroliiga hooajal esimeseks kaotuseks koduses Palau Blaugranas, samuti polnud ükski teine meeskond sel hooajal Kataloonia hiiu vastu veel nii palju punkte visanud. Kaks nädalat tagasi jäi Barcelona alla tabelis eelviimasel kohal olevale Lyonile.\n\nBarcelona jätkab üheksa võidu ja kolme kaotusega Euroliiga liidrina, Moskva CSKA-l on teisena sama saldo, Müncheni Bayernil on tabelis kaheksa võitu ja neli kaotust. Olmypiakos on kuue võidu ja viie kaotusega kümnendal kohal.\n\nTeised tulemused:\nMoskva Himki - Milano Olimpia 93:102\nAnadolu Efes - Lyon-Villeurbanne 72:68\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Euroliigas sai tabeliliider Barcelona viimase kolme mängu jooksul teise kaotuse, kui jäi koduväljakul 88:96 alla Olympiakosele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani vabandas 70 aastat hiljem Gröönimaa laste äraviimise eest\n\n## Põhitekst:\n\nAastal 1951 valiti Gröönimaalt, mis 1953. aastani oli Taani koloonia, välja 22 last. Neile lubati paremat elu Taanis eesmärgiga viia nad hiljem assimileeritud taanlastena tagasi Gröönimaale. Seal pidanuks nad moodustama tulevase eliidi, mis toimiks sillana Kopenhaageni ja Gröönimaa pealinna Nuuki vahel.\n\nTaanis jäeti nad ühendusest sugulastega ilma ning Gröönimaale naastes ei taasliidetud neid vanematega, vaid pandi orbudekodusse. Paljud neist ei näinud oma vanemaid enam kunagi.\n\n\"Me ei saa muuta toimunut. Kuid me saame võtta vastutuse ja vabandada nende ees, kelle eest me pidanuks hoolitsema, kuid seda ei teinud,\" ütles peaminister Mette Frederikseni avalduses.\n\n\"Ma olen jälginud seda teemat palju aastaid ja olen endiselt sügavalt puudutatud selles sisalduvatest inimlikest tragöödiatest,\" lausus Frederiksen, kes on kirjutanud kuuele veel elusolevale tollasele lapsele.\n\nÜks neist, Helene Thiesen, kes oli Taani saatmise hetkel seitsmeaastane, ütles, et tema on vabandusest tröösti leidnud.\n\n\"Ma tunnen kergendust, et see vabandus lõpuks esitati. See on väga, väga oluline. See tähendab kõike. Ma olen selle nimel võidelnud aastast 1998,\" vahendas tema sõnu uudisteagentuur Ritzau.\n\nAmetlikule vabandusele eelnes uurimus, mis käsitles laste saatust.\n\nGröönimaa peaminister Kim Kielsen ütles valitsuse avalduse kohaselt, et oli laste kannatustest liigutatud. Tema sõnul \"koostöö Taani ja Gröönimaa vahel kõvasti arenenud. Täna me oleme võrdsed, vaatame oma ajaloole tagasi koos\".\n\nTohutu suurel alal laiuv Gröönimaa on praegu autonoomne territoorium Taani kuningriigi sees. Selle võimud on öelnud, et näevad tulevikku täielikus iseseisvuses, kuigi mingit ajakava ei ole seatud.\n\nGröönimaa sõltub endiselt Taanist valuuta, välissuhete ja kaitsepoliitika valdkonnas, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud.\n\nSamas tähendaks lahkulöömine iga-aastase, eelarvest 60 protsenti moodustava 480 miljoni euro suuruse toetuse kaotust.\n\nUmbes 90 protsenti Gröönimaa elanikest on seal sündinud inuitid ja taanlased, ülejäänud mujal, peamiselt Taanis, sündinud.\n\n21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, \"isevalitsus\" (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on siiski endiselt laialt levinud.\n\nElanikke on sellel enam kui kahe miljoni ruutkilomeetrisel saarel veidi üle 56 000.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Taani valitsus vabandas teisipäeval ametlikult 22 gröönimaalase ees, kes toimetati 1950. aastatel Taani ja lõigati ära oma perekondadest, et püüda siluda kultuurilist lõhet tollase kolooniaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia ja EL jõudsid Põhja-Iiri küsimuses kokkuleppele\n\n## Põhitekst:\n\nBrexiti-ettevalmistusi juhtiv minister Michael Gove ja Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefcovic teatasid pärast kohtumist Brüsselis, et jõudsid piiri osas põhimõttelisele kokkuleppele.\n\nSelle tulemusena kõrvaldab London kolm paragrahvi parlamendis arutusel olevast vastuolulisest siseturu seadusest, mis võtnuks Brüsselilt sõnaõiguse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelise kaubanduse korraldamises.\n\nEelnõu on õõnestanud vastastikust usaldust kõnelustel Brexiti-järgse kaubandusleppe üle ja Brüssel on vaidlusaluste paragrahvide tõttu Londoni vastu kohtusse läinud.\n\nPiiri tahetakse iga hinna eest avatuna hoida vastavalt 1998. aasta Põhja-Iiri rahuleppe tingimustele.\n\nPeaminister Boris Johnson kohtub Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga Brüsselis, et üritada saavutada läbimurret, mis on kaubanduskõnelustel tulemata jäänud juba mitu kuud. Ühendkuningriik väljub Euroopa Liidu ühisturult kolme nädala pärast.\n\nKumbki pool pole iseäranis lootusrikas, kuigi kokkulepe Põhja-Iirimaa asjus annab põhjust optimismiks peamiste vaidlusteemade – muu hulgas kalavete ja konkurentsi – lahendamisel.\n\n\"Ma olen alati lootusrikas, kuid pean olema ka aus, olukord on hetkel keerukas,\" ütles Johnson.\n\nNeljapäeval toimub Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide tippkohtumine.\n\nEuroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Briti ametivend David Frost kohtusid teisipäeval Brüsselis, et valmistada ette järgmisi samme.\n\nÜhendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril, kuid aasta lõpuni kestab üleminekuperiood, mil riik on seotud bloki ühisturu ja tolliliiduga. Kui leppeni ei jõuta, hakkavad kahepoolsele kaubandusele kehtima tollimaksud ja muud piirangud, mis tooks kaasa suurt majanduskaost.\n\nÖkonomistide hinnangul oleks leppeni mitte jõudmine Briti majandusele laastavam kui Euroopa Liidu omale, kuivõrd pool riigi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga.\n\nBoris Johnson ja Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval\n\nBriti peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kohtuvad kolmapäeval Brüsselis, et püüda välja murda ummikust Brexiti kaubanduskõnelustel.\n\nDowning Street märkis, et Johnson õhtustab von der Leyeniga, et jätkata arutelu Ühendkuningriigi ja EL-i tulevaste suhete üle.\n\n\"Ma ootan kannatamatult Ühendkuningriigi peaministri @BorisJohnsoni võõrustamist homme õhtul,\" kirjutas Twitteris Euroopa Komisjoni juht.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia ja Euroopa Liit jõudsid teisipäeval kokkuleppele Brexiti-järgses kaubandusreeglites Põhja-Iirimaaga, millest saab järgmisest aastast Ühendkuningriigi ainus maismaapiir blokiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa VK langes tasavägise kohtumise järel eurosarjast\n\n## Põhitekst:\n\nPingeline kohtumine kestis mõni minut vähem kui kaks tundi. Avageimi võitsid võõrustajad 25:20, Saaremaa oli teises parem sama skooriga. Kolmandas geimis oli Horodok külalistest üle 25:22 ning Saaremaa 25:23 võiduga lõppenud neljanda geimi järel selgus veerandfinaali pääseja otsustavas geimis, mille kodumeeskond võitis 15:13.\n\nSaaremaa meeskonna resultatiivseimana tõi Hindrek Pulk 23 punkti (+21), 17 punkti (+8) lisas Evandro Dias de Souza ja 12 punkti jäi nii Keith Puparti kui Wennder Lopese arvele (+7 ja +8). Saaremaa vastuvõtt oli teisipäeval 60 protsenti, rünnakuid lahendati 51-protsendiliselt, blokipunkte teeniti viis ja servil löödi neli ässa (eksimusi tehti pallingul 17).\n\nHorodoki meeskond kohtub sealsamas peetavas veerandfinaalis kolmapäeval Praha Lvõviga (Tšehhi), kes alistas teises kaheksandikfinaalis teisipäeval 3:1 (21:25, 26:24, 25:23, 25:15) Lissaboni Sportingu (Portugal).\n\nSaaremaa pääses ilma mänguta kaheksandikfinaali, sest nende avaringi vastane Lausanne UC loobus koroonaviiruse leviku tõttu sarjas mängimisest.\n\nVastaste loobumise tõttu mängudeta veerandfinaali jõudnud Pärnu Võrkpalliklubi CEV Challenge Cupi \"mull\" lükkus veebruari. Pärnu vastane tuleb paarist Ankara Ziraat Bankasi (Türgi) ja Nicosia Omonia (Küpros).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saaremaa Võrkpalliklubi kaotas CEV Challenge Cupi kaheksandikfinaalis võõrsil Ukraina klubile Horodok Epitsentr-Podoljanõ 2:3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO ekspert nõuab Assange'i vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nWikiLeaksi asutaja peaks ootama otsust USA-le väljaandmise kohta vabaduses, ütles ÜRO inimõiguste ekspert Nils Melzer.\n\nAustraallane peeti esimest korda kinni kümne aasta eest 7. detsembril 2010.\n\nTeda hoitakse Belmarshi vanglas Londonis ning ta ootab oma järgmist istungit, mis peaks toimuma 4. jaanuaril. Istung puudutab USA nõuet Assange'i väljaandmiseks.\n\n\"Briti võimud pidasid härra Assange'i esmakordselt kinni vahistamismääruse alusel, mille Rootsi väljastas seoses seksuaalse väärteo süüdistustega, millest on praeguseks ametlikult loobutud asitõendite puudumise tõttu,\" ütles Melzer.\n\n\"Hetkel hoitakse teda üheselt preventiivsetel põhjustel,\" ütles piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise eriraportöör Melzer.\n\n\"Härra Assange ei ole süüdimõistetud kurjategija ja ei kujuta endast ohtu kellelegi, seega pole tema pikendatud üksikvangistus rangete turvameetmetega vanglas vajalik ega proportsionaalne ja on selgelt õigusliku aluseta.\"\n\nÜRO inimõiguseksperdid ei räägi ametlikult ÜRO nimel, vaid esitavad maailmaorganisatsioonile oma raportid.\n\nAssange seisab USA-s silmitsi 18 süüdistuspunktiga, mis puudutavad 500 000 salastatud faili lekitamist WikiLeaksis USA sõjategevuse kohta Afganistanis ja Iraagis. Austraallast ähvardab Ühendriikides kuni 175 aastat vangistust.\n\nAastal 2012 pages kautsjoni vastu vabanenud Assange Ecuadori saatkonda Londonis, kuhu ta jäi seitsmeks aastaks, mille jooksul Rootsi süüdistustest loobuti.\n\nPärast Ecuadori valitsuse vahetumist anti ta 2019. aasta aprillis üle Briti politseile.\n\nAssange'ile tekitatud üha süvenevad kannatused ei kujuta endast mitte üksnes meeleavaldset kinnipidamist, vaid ka piinamist ja muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistust, ütles Melzer.\n\nSamuti on Assange`il varasem hingamisteid puudutav tervisehäire, mis seab ta vanglas kõrgendatud koroonaviiruse ohtu, ütles ÜRO raportöör, kes tõi välja võimaluse toimetada Assange koduaresti. \"Tal tuleb lasta elada normaalset pere-, sotsiaal- ja tööelu.\"\n\nAssange'i õigusi on tõsiselt rikutud enam kui kümme aastat, märkis Melzer. Teda ei tohiks anda USA-le välja tõsiste inimõigusi puudutavate murede tõttu, lisas ekspert.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO inimõiguste ekspert kutsus teisipäeval Suurbritanniat vabastama Julian Assange pärast kümme aastat kestnud väidetavalt \"meelevaldset\" kinnipidamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra suusatajad koroonaohu tõttu Tour de Skil ei osale\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Rahvusvaheline Suusaliit FIS kinnitas teisipäeva hommikul, et on korraldajamaade valitsustelt Tour de Ski toimumiseks saanud rohelise tule, ei soovi Norra suusatajad suusatuurist siiski osa võtta.\n\n\"Tour de Skile reisimisega ja seal viibimisega seotud nakatumisoht ei ole varasemate hinnangutega võrreldes oluliselt muutunud,\" teatas Norra suusaliit pressiteates. \"Pandeemia ajal kannab Euroopa riikide vahel reisimine endaga jätkuvalt kaasas lubamatult kõrget nakatumisohtu.\"\n\n\"Murdmaasuusatajate jaoks on sel hooajal esmatähtsaks Oberstdorfis toimuv MM,\" kinnitas Norra suusakoondise pealik Espen Bjervig.\n\nTour de Ski algab 1. jaanuaril Šveits Val Müstairis ja lõppeb 10. jaanuaril Itaalias Val di Fiemmes. Enne seda peetakse MK-sarjas veel Davosi ja Dresdeni etapid, Norra suusatajad on koroonaviiruse leviku ohule viidates loobunud neistki.\n\nMeestest võidutses eelmisel Tour de Skil venelane Aleksandr Bolšunov, naiste seas kroonitakse järgmisel kuul aga üle seitsme aasta esimene mitte-norralannast võitja. Alates hooajast 2013/14 on Tour de Ski kolm korda võitnud Therese Johaug, kaks korda Heidi Weng ning korra Marit Björgen ning Ingvild Flugstad Östberg. Hooajal 2013/14 saavutasid Norra suusatajad kolmikvõidu nii meeste kui naiste arvestuses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra suusaliit teatas teisipäeval, et nende sportlased ei võta koroonapandeemia tõttu osa 1. jaanuaril algavast murdmaasuusavõistlusest Tour de Ski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondis võõrustab Belgiat septembris, Walesi oktoobris\n\n## Põhitekst:\n\n27. märtsil on Eesti võõrsil vastamisi Valgevenega, 2. septembril A. Le Coq Arenal Belgiaga ja 8. septembril võõrsil Walesiga. Oktoobris on kavas kaks kodumängu: 8. oktoobril Valgevenega ja 11. oktoobril Walesiga. Valiksarja viimased kohtumised on 13. novembril võõrsil Belgiaga ja 16. novembril võõrsil Tšehhiga.\n\n2022. aasta MM-valiksarja Euroopa tsooni E-alagrupi kalender (kõik algusajad Eesti aja järgi)\n\n24.03.2021 kell 21.45* Eesti - Tšehhi Vabariik, A. Le Coq Arena\n27.03.2021 kell 19.00 Valgevene - Eesti\n02.09.2021 kell 21.45* Eesti - Belgia, A. Le Coq Arena\n08.09.2021 kell 21.45 Wales - Eesti\n08.10.2021 kell 21.45* Eesti - Valgevene, A. Le Coq Arena\n11.10.2021 kell 21.45* Eesti - Wales, A. Le Coq Arena\n13.11.2021 kell 21.45 Belgia - Eesti\n16.11.2021 kell 21.45 Tšehhi Vabariik - Eesti\n\n*Kalendri koostas UEFA. Vastavalt UEFA reeglitele on Eestil võimalik taotleda kodumängude algusaja muutmist kella 19.00 peale, kui vastased on sellega nõus. Eesti Jalgpalli Liit soovib kodumängudega alustada kell 19.00.\n\nKoroonaviirusest tingitud olukorra tõttu ei alusta Eesti Jalgpalli Liit praegu piletimüüki järgmise aasta MM-valikmängudele. Piletimüük algab esimesel võimalusel ja sellest teavitatakse eelnevalt avalikkust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste jalgpallikoondise jaoks algab uus MM-valiksari 24. märtsil 2021 A. Le Coq Arenal, kus kohtutakse Tšehhiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLätti reisijaid ähvardab ankeedi täitmata jätmisel trahv\n\n## Põhitekst:\n\nLäti piirivalve andis PPA-le teada, et ligi pooled eestlased ei ole Lätti saabudes täitnud elektroonilist ankeeti, mis on Lätti minnes kohustuslik täita. Ankeedi puudumine on toonud kaasa esimesed trahvid ning Läti piirivalve kontrollib neid ka edaspidi erilise hoolega.\n\n\"Kui minek on vältimatu, siis on oluline teada, et 7. detsembrist tugevdas Läti piirikontrolli ning KÕIGIL saabujatel on kohustus täita elektrooniline ankeet veebiaadressil covidpass.lv,\" teatas PPA.\n\nElektrooniline ankeet tuleb täita kõigil Lätti saabujatel kuni 48 tundi enne piiriületust ning seda hoolimata, kas saabutakse era- või ühistranspordiga, ollakse läbisõidul, teostatakse kaubavedu või muud.\n\nEestist Lätti minnes kehtib ühtlasi 10-päevane eneseisolatsiooninõue, välja arvatud erandjuhtudel, näiteks on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine.\n\nEnne sõidu planeerimist on oluline ka teada, et Lätis kehtib 11. jaanuarini eriolukord, mis tähendab rangeid piiranguid: 2+2 reegel, maski kandmise kohustus siseruumides, avalikud üritused on keelatud ja meelelahutuskohad suletud, nädalavahetustel ja pühadel on avatud vaid toidupoed ja apteegid ning keelatud on müüa alkoholi ja tubakatooteid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti tugevdas esmaspäevast piirikontrolli ning neid, kes riiki saabuvad ilma kohustuslikku ankeeti täitamata, hakatakse trahvima, hoiatas Eesti politsei- ja piirivalveamet (PPA).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViimaseks etapiks naasta ihkavat Hamiltoni ootab võidujooks ajaga\n\n## Põhitekst:\n\nHamilton andis positiivse proovi 1. detsembril, Sakhiri GP-l asendas Mercedeses teda Williamsi sõitja George Russell. Seitsmekordne maailmameister peab andma negatiivse proovi, enne kui võib Bahreinist karantiinist lahkuda.\n\n\"See on olnud üks raskemaid nädalaid, mille olen viimasel ajal pidanud läbi elama,\" rääkis Hamilton sotsiaalmeediasse postitatud videos. \"Olen keskendunud taastumisele ja enda vormis hoidmisele.\"\n\nHamiltoni sõnul tundis ta end teisipäeval hästi ja tegi esimese diagnoosijärgse trenni. \"Tahtsin kõigile teada anda, et minuga on kõik korras ja loodan, et saan peatselt autosse naasta,\" lisas britt\n\nIsegi kui Hamilton annab õigeks ajaks negatiivse koroonatesti, peab ta Ühendemiraatide võimudelt riiki sisenemiseks saama eriloa, sest vormelikarusselliga seotud inimestel oli Bahreinist Abu Dhabisse lubatud reisida vaid spetsiaalselt selleks puhuks mõeldud esmaspäevaste lendudega.\n\nAbu Dhabis peaks Hamilton enne Mercedese boksi siirdumist viibima veel 48 tundi karantiinis, F1 reeglite järgi ei pea ta osalema vabatreeningutel, kuid põhisõidule pääsemiseks peab ta kindlasti sõitma laupäevases kvalifikatsioonis.\n\nKui britt õigeks ajaks ei parane, keerab ka hooaja viimasel etapil Mercedese rooli Russell.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusega nakatunud ja seetõttu Sakhiri GP vahele jätnud vormel-1 maailmameister Lewis Hamilton loodab hooaja viimasel etapil Abu Dhabis taas Mercedese rooli keerata, kuigi selleks on vaja täita karmid nõuded.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tulevikulootus on Madridi Reali duubelmeeskonnas kanda kinnitanud\n\n## Põhitekst:\n\nHispaania tugevuselt neljandas sarjas ehk EBA liigas mängiv võistkond on hooaega alustanud suurepäraselt ning jätkab nelja vooru järel täiseduga. Järgemööda on alistatud Pozuelo (101:95), La Matanza (94:81), Guadalajara Basket (90:89) ja Tenerife Nautico (86:61), vahendab Korvpall24.ee.\n\nEelmise aasta septembris Hispaania tippklubi noortesüsteemiga liitunud Veesaar on seni kaasa teinud kõigis neljas liigamängus, kus tema arvele on jäänud keskmiselt 16 minutit, 5,0 punkti ja 2,8 lauapalli.\n\nDuubelvõistkonna kõrval kuulub eestlane endiselt ka Madridi Reali U-18 meeskonna nimekirja ning võib osaleda Euroliiga noorteturniiril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "16-aastane Eesti korvpallur Henri Veesaar pallib tänavusel hooajal Madridi Reali duubelmeeskonna ridades.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmar Kullami stipendiumi teenis Esko Tõnisson\n\n## Põhitekst:\n\nVarem aastaid Eesti Maaülikooli Spordiklubis tegutsenud Tõnisson omab sporditeaduste magistrikraadi ning korvpallitreeneri V kategooria kutsetaset. Stipendiumi eest soovib Tõnisson ennast täiendada Tartu Ülikooli meistriliiga meeskonna juures.\n\n\"Tänu pikaajalisele töökogemusele treenerina oman head arusaama treeneritööst ja hindan oma võimalust end Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treenerite juures täiendada. Näen, et Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna juures on olemas parimad võimalused enesetäiendamiseks, millest on tulevikus kasu nii mulle kui ka Eesti korvpallile. Lisaks suudan õpitud teadmiste ja kogemusega tuua lisandväärtust Eesti korvpallile,\" kirjutas Tõnisson enda motivatsioonikirjas.\n\nLegendaarse korvpallitegelase Ilmar Kullami (15.06.1922 –2.11.2011) fond on asutatud 2008. aastal Eesti Korvpalliliidu poolt eesmärgiga toetada noortega tegelevaid perspektiivikaid korvpallitreenereid – treenereid, kelle juhendamisel on sirgunud mitmed noorte või täiskasvanute koondise mängijad ja kes omavad algatus- ning õppimisvõimet, on eeskujuks mängijatele ning teistele treeneritele nii treeningsaalis kui väljaspool seda. Stipendiumi suurus on 1300 eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu teenis perspektiivikale korvpallitreenerile suunatud Ilmar Kullami stipendiumi Delta Spordiklubis noortekorvpalli arendav Esko Tõnisson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAnts Orase nimelise kirjanduskriitika preemia pälvis Märt Väljataga\n\n## Põhitekst:\n\nArvustuses on vaatluse all Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetus (\"Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940\" (I–II) Koost. Paul Rummo).\n\nŽürii hinnangul on Märt Väljataga laia haardega päevakriitik: ta tunneb hästi nii eesti kirjanduslugu kui maailmakirjandust, filosoofilisi süsteeme ja värsiõpetuse nüansse, kuid samas ei jää ei võidutekstis ega teisteski arvustustes konteksti liialt kinni, vaid on tähelepanelik, kriitiline ja detailne lugeja. \"Johanneste ilmutused\" esindab Väljataga haaret ja seosteloomet aga iseäranis eredalt.\n\nSA Kultuurileht väljaannete toimetajate asutatud auhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta avaldatud parima arvustuse või ülevaate autorile. Auhinna suurus on 2000 eurot ning see pärineb Eesti Kultuurkapitalilt. Žüriisse kuulusid Hanna Linda Korp, Brita Melts, Indrek Mesikepp, Kajar Pruul ja Maia Tammjärv.\n\nAnts Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna on varasematel aastatel pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee ja Tiit Hennoste.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "8. oktoobril kuulutati välja Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat, preemia pälvis Märt Väljataga Sirbis ilmunud arvustus \"Johanneste ilmutused\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHanna Linda Korp: tänu Värskele Rõhule on noorte kriitikute pealekasv väga hea\n\n## Põhitekst:\n\nHanna Linda Korp sõnas, et žüriitöös lähtusid nad paljudest kriteeriumitest. \"Esiteks muidugi isiklikest maitse-eelistustest, olgu need nii subjektiivsed kui tahes, aga kriitika on ka paratamatult subjektiivne,\" ütles ta ja lisas, et samuti jälgisid nad, kas jõutakse mingi üldisema järelduse või sünteesini. \"Suurema mõtteni, mis annaks lugejale hea tunde selle raamatu kohta ning paneks samas ka edasi mõtlema.\"\n\n\"Kriitikat ei ole võimalik objektiivselt hinnata, sest sellel on nii palju erinevaid funktsioone,\" tõdes Korp ja mainis, et ühelt poolt peab kriitik andma hinnangut, aga teisalt paigutama teose kirjandusajaloolisesse konteksti. \"Seetõttu ei saa mingi hindamismaatriki järgi arvustust hinnata, aga samas saab uurida seda, kas inimene on jõudnud järelduseni, kas ta oskab sõnaga ümber käia ning kas arvustus on sidus tervik.\"\n\n\"Ma olen üsna kindel, et Ants Oras jääks nende nominentide arvustusega rahule,\" tõdes ta ja kinnitas, et kindlasti rõõmustaks Orast ka see, et nendel on teist aastat valikus ka mitteilukirjanduse ja tõlketeoste arvustused. \"See muudab panoraami veel laiemaks ja näitab meie kriitikuid parimatest külgedest.\"\n\nKorp rõhutas ka, et tänu noore kirjanduse ajakirjale Värske Rõhk on ka noorte kriitikute pealekasv väga hea. \"Kindlasti ka tänu Müürilehele ja teistele väljaannetele, kus otsitakse nooremaid ja teiste kogemustega autoreid.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel aastal pälvis Ants Orase nimelise kirjanduskriitika preemia Märt Väljaga. Žüriiliige Hanna Linda Korp selgitas ERR-ile, milline on praegune kirjanduskriitika tase.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiakeelu saanud Lukašenko lubas ROK-i kohtusse kaevata\n\n## Põhitekst:\n\nLukašenko on juba 1997. aastast olnud Valgevene olümpiakomitee presidendiks, tema poeg Viktor täidab asepresidendi kohuseid. Augustis võitis Lukašenko enda sõnul riigi presidendivalimised ja alustas oma kuuendat ametiaega, opositsiooni sõnul olid tulemused võltsitud ja samal meelel on ka rahvusvaheline üldsus.\n\nMitmed Valgevene sportlased on ROK-i poole pöördunud palvega võtta Lukašenko küsimuses konkreetne seisukoht. Esmaspäeva õhtul teatas organisatsioon, et Lukašenko, tema poeg ning veel kaks riikliku olümpiakomitee ametnikku pole ROK-i egiidi all toimuvatele võistlustele oodatud.\n\n\"ROK on jõudnud järeldusele, et praegune valitsus ei ole Valgevene sportlasi poliitilise diskrimineerimise eest piisavalt kaitsnud ei riigi olümpiakomitees, alaliitudes ega spordiliikumises üldiselt,\" sõnas ROK-i president Thomas Bach. \"See on vastuolus olümpiaharta peamiste printsiipidega ja seetõttu kahjustab olulisel määral olümpialiikumise mainet,\" lisas ta.\n\nBachi sõnul ei mõjuta sanktsioonid Valgevene sportlaste võimalusi kvalifitseeruda Tokyo suve- ega Pekingi taliolümpiamängudele. ROK peatas Valgevene olümpiakomiteele igasuguste maksete tegemise, olümpiaks valmistuvatele sportlastele makstakse stipendiume nüüd otse ROK-ilt, mitte läbi riigi alaliidu.\n\n\"Peame minema kohtusse ja laskma [Thomas] Bachil ja kogu ROK-i jõugul tõestada, mida ma teinud olen,\" rääkis Lukašenko teisipäeval. \"Kas see on seetõttu, et kaitsen oma riiki? Miks peaksin mina karistada saama? Ma ei ole nendel üritustel 25 aastat osalenud, seega saan sellega hakkama. Kuid kas see küsimus on esitatud kogu olümpiakomiteele? Kõik liikmesriigid, enam kui sada, kas nad on seda arutanud? Nad on juba otsuse teinud!\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline olümpiakomitee ROK teatas esmaspäeval, et keelab Valgevene presidendil Aleksandr Lukašenkol ja tema pojal olümpiamängude väisamise. Lukašenko lubas ROK-i seepeale kohtusse anda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTULE registreeris end ametlikult erakonnana\n\n## Põhitekst:\n\nTULE sündis Elurikkuse Erakonna ja Eesti Vabaerakonna ühinemise tulemusel.\n\nLäbirääkimised ühinemiseks algasid kevadel ning partei teatel tekitas viivituse erakonnaks saamisel bürokraatia. \"Alles kohtu poolt tehtud õiglased otsused andsid rohelise tee uue erakonna registrisse kandmiseks,\" märkis TULE.\n\nJärgmise aasta alguses plaanib TULE pidada oma esimese üldkoosoleku, kus valida erakonnale uus juhatus, esinduskogu ja president.\n\nTULE teatel väljendavad erakonna poliitilist kreedot kolm K-d: keskkond, kogukond, kodanik. Praegu on erakonnal TULE ühinemisaegne miniprogramm, kuid lähiajal on plaanis koostada ka täisprogramm.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Tulevikuerakond (TULE) on alates teisipäevast ametlikult parteina äriregistris registreeritud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWTA nimetas aasta parimaks mängijaks Sofia Kenini\n\n## Põhitekst:\n\nKenin alistas Melbourne'is poolfinaalis maailma esireketi Ashleigh Barty ja finaalis kahekordse slämmivõitja Garbine Muguruza. Samuti jõudis Kenin finaali Prantsusmaa lahtistel, aasta lõpetas ta maailma edetabeli neljanda reketina.\n\n22-aastane Kenin on kaheksas USA tennisist, kes nimetatud aasta parimaks naismängijaks. Enne teda on tunnustuse osaliseks saanud Serena Williams, Martina Navratilova, Lindsay Davenport, Tracy Austin, Chris Evert, Venus Williams ja Jennifer Capriati.\n\nWTA enim arenenud mängijaks nimetati 19-aastane poolatar Iga Swiatek, kes alistas Kenini Prantsusmaa lahtiste finaalis, parima tagasituleku teinud mängijaks valiti endine esireket Viktoria Azarenka. 31-aastane valgevenelanna lõpetas augustis neli aastat kestnud tiitlipõua, kui võidutses Cincinnati turniiril, samuti jõudis ta US Openi finaali ja maailma edetabelis tagasi 20 parema sekka.\n\nAasta duo auhinna teenisid prantslanna Kristina Mladenovic ja ungarlanna Timea Babos, kes võitsid paarismängu nii Austraalia kui Prantsusmaa lahtistel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste tennise katusorganisatsioon WTA valis aasta parimaks mängijaks Austraalia lahtistel karjääri esimese slämmitiitli võitnud ameeriklanna Sofia Kenini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVene tarbijakaitse: vaktsineerimine nõuab karskust\n\n## Põhitekst:\n\nAlkoholist loobumisele pärast vaktsineerimist ärgitas ka asepeaminister Tatjana Golikova, kuid tema rääkis vaid alkoholipruukimise piiramisest.\n\nPopova sõnul ei tohi napsu võtta ei enne ega pärast vaktsineerimist, samuti selle ajal, sest alkoholi tarbimisel koondab organism kogu oma puhastussüsteemi väe alkoholi vastu, mis pärsib immuunsuse tekkimist.\n\nTarbijakaitse juht ütles, et organismil tuleb lasta tekitada pärast vaktsiini manustamist kaitsereaktsioon.\n\n\"Vähemalt kaks nädalat enne immuniseerimist tuleb täiesti kindlalt lõpetada alkoholi pruukimine. Immuunsuse kujunemine, see on 21 päeva esimese ja teise süsti vahel ja veel 21 päeva pärast teist süsti, kokku 42 päeva. Ja peab selgelt meeles pidama, et need 42 päeva esimesest süstist kuni viimaseni on immuunsuse kujunemise aeg ja selle vältel tuleb end veel hoida,\" ütles Popova Komsomolskaja Pravda raadioeetris.\n\nVenemaal on registreeritud kaks koroonaviiruse vaktsiini: Gamaleja-nimelises keskuses loodud Sputnik V ja laboris Vektor loodud EpiVakKorona. Tšumakovi-nimelises keskuses on valmimas veel kolmaski.\nVenemaal on koroonaviirusesse nakatunud 2,5 miljonit inimest. President Vladimir Putini korraldusel algas riigis möödunud nädalal ulatuslik vaktsineerimine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene tarbijakaitseameti juht Anna Popova ütles, et kaks nädalat enne koroonaviiruse vastu vaktsineerimist tuleb loobuda alkoholist ning karskust tuleb pidada veel kuus nädalat pärast esimest süsti (kokku tuleb neid teha kaks), kirjutab teisipäeval ajaleht Kommersant.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTomas Jermalavicius: Leedu uus välispoliitika lubab oodata uusi pingeid\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu uus valitsus keskendub ennekõike sisepoliitikale, eriti reformidele hariduses, tervishoius, riigivalitsemises ja majanduses. Valitsuse välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikas on oodata kõige vähem muutusi, sest neis valitseb lai parteideülene üksmeel, olgu see siis Venemaa ohjeldamine või Ukraina, Gruusia ja Moldova toetamine või transatlantiliste suhete ja mitmete regionaalsete strateegiliste partnerluste tugevdamine.\n\nSiiski on tõenäoline, et mõned rõhuasetused ning välispoliitiline keel ja stiil muutuvad ning see võib kaasa tuua mõningaid - nii eeldatavaid kui ka ettenägematuid - kõrvalmõjusid.\n\nUus valitsus seab esikohale ja välispoliitilise tegevuse keskmesse väärtused nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja vabadused. Lisaks senisele karmile hoiakule Venemaa ja Valgevene suhtes võib nende väärtuste toetamine ning nende võtmine oma riiklike huvide aluseks viia diplomaatiliste konfliktideni autoritaarse ja globaalselt üha agressiivsema Hiinaga.\n\nLeedu uue valitsuse programm paneb suurt rõhku poliitiliste ja majandussuhete edendamisele Ida-Aasia demokraatiatega, teiste seas kindlasti ka Taiwaniga. See halvendab veelgi suhteid Pekingiga, kuid ei peaks saama suureks probleemiks, arvestades et Lääneriikide ja Hiina suhted on niigi halvenemas.\n\n\"Vajadus Varssavi kui tugeva julgeoleku- ja majanduspartneri järele võib põrkuda Vilniuses taasleitud väärtuskeskse välispoliitikaga.\"\n\nSamal ajal peaks tugevalt väärtuspõhine välispoliitika tekitama mõningaid dilemmasid ja pingeid kodule lähemal, eelkõige strateegilise partnerluse süvendamises Poolaga, mille valitsust kritiseeritakse sageli demokraatiast ja õigusriigist kaugenemise pärast. Vajadus Varssavi kui tugeva julgeoleku- ja majanduspartneri järele võib põrkuda Vilniuses taasleitud väärtuskeskse välispoliitikaga.\n\nSamuti võib seda ohustada uue valitsuse väljendatud püüe arendada senisest agaramalt suhteid Pariisi ja Berliiniga, mis saavad pärast Brexitit Euroopa Liidu veduriteks, kuid mis on sageli olnud vastuolus praeguse Poola valitsusega.\n\nArvestades, et tööd alustavas Leedu valitsuses on koos ultraliberaalid ja ultrakonservatiivid, võivad nii teatud pragmatismi vajadus, möödapääsmatud kompromissid välis- ja julgeolekupoliitikas, aga ka koalitsioonis valitsevad erinevad väärtused sotsiaalküsimustes viia märkimisväärsete poliitiliste pingeteni ning põhjustada isegi lõhesid valitsuses.\n\nUus valitsus püüdleb ka veelgi lähemate ja sügavamate suhete poole Ameerika Ühendriikidega. Keskendumine kahepoolsetele suhetele võib mõnikord toimuda USA kui Balti piikonna geostrateegilise jõu kaasamise arvelt ning võib viia tavapärase Balti riikide konkurentsini, selle asemel, et teha koostööd kindlustamaks Ameerika Ühendriikide pühendumine meie regioonile.\n\nSamal ajal annab Vilnius märku, et soovib tõesti tugevdada Balti riikide strateegilist partnerlust. Suurem keskendumine Lätile võib viidata sellele, et Eesti eelistab tihedamaid suhteid Soomega ning nii jääb Balti partnerlus rohkem bilateraalseks kui trilateraalseks suhteks.\n\nTugevam pragmatism Tallinna ja Riia suhtes hoiab Vilniust valvsana ja võib vallandada isegi tugevama reaktsiooni, kui kaasnes näiteks president Kersti Kaljulaidi Moskva-visiidiga. Mõnes küsimuses nagu näiteks Valgevenes asuv Astravetsi tuumajaam, muutub Leedu isegi veel karmimaks ja jäigemaks.\n\nLeedu uus valitsus võib näiliselt pakkuda võimalusena uueks alguseks Balti koostöös, kuid me ei tohiks lootusi sujuvaks ja probleemide vabaks suhteks liiga kõrgeks kruvida. Uue valitsuse välispoliitika võib muutuda liialt enesekindlaks ning hakata Riiale ja Tallinnale ülevalt alla vaatama - justkui oldaks oma Balti naabritest paremad geopoliitiliste arengute mõistmisel ja nendega toimetulekul.\n\nUuendatud välispoliitika lubab õigustatult panustada rohkem Leedu pehme jõu tugevdamisele välismaal, kuid see ei pruugi olla piisav, et üleolevat suhtumist ja selle mõju kolme pealinna suhetele hüvitada.\n\nInglise keelest eesti keelde ümber pannud Mait Ots.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedu uue valitsuse väärtusi rõhutav välispoliitika võib kaasa tuua suhete teravnemise mitme riigiga. Ka \"tõeline strateegiline partnerlus\" Läti ja Eestiga ei pruugi minna ladusalt, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht Tomas Jermalavicius.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalkomisjon toetas e-apteekides volitusega ravimite ostmise võimalust\n\n## Põhitekst:\n\nKomisjon otsustas muudatuste kiireks korraldamiseks saata kirjad sotsiaalministrile ja justiitsministrile.\n\nE-apteegid peatasid eelmisel nädalal andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse tõttu võimaluse osta retseptiravimit teisele inimesele interneti vahendusel.\n\nSotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölder (Keskerakond) ütles, et kuigi inspektsioon peatas e-apteekides võõraste kehtivate retseptide kuvamise võimaluse, peab praeguses tervisekriisi olukorras siiski olema võimalik vaadata teise inimese isikukoodiga tema retsepte ning talle ravimeid tellida.\n\n\"See võimalus ei saa olla loomulikult absoluutne, kuid lähedaste ja näiteks üksi elavate naabritest vanurite abistamiseks peab see võimalus olema. Sest alternatiivi, kus karantiinis või muul põhjusel pandeemia tõttu igapäevaelust ära lõigatud inimesed jääksid ravimiteta, ei soovi keegi,\" ütles Mölder.\n\nMöldri sõnul aitaks probleemi lahendada lihtne volitamise võimalus. \"See võimalus on tegelikult praegugi läbi digiloo olemas, kuid see on keerulisem lähenemisviis retseptidele niinimetatud kaitstuse seadmisel ja sellest ei teata ülemäära palju. Volitamine aga peab olema lihtne ja me oleme vajadusel valmis seadustes vajalikud muudatused piltlikult öeldes juba homme tegema,\" ütles Mölder.\n\nSotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt (SDE) sõnas, et praegune olukord on juba riskirühma inimestele ning nende lähedastele ravimite kättesaamisel segadust ja probleeme põhjustanud ja kõik ootavad kiiret lahendus.\n\n\"See on halb üllatus ja küsimusi tekitav olukord ajal, kus soovitame eakatel võimalikult vähe rahvarohketes kohtades ja kaubanduskeskustes ehk apteekide asukohtades liikuda. Just praegu peaksid sotsiaal- ja avahooldustöötajad saama oma hoolealustele ravimeid osta. Õige on see, et igasugune isikuandmete kuritarvitamine peab olema välistatud ja tuvastatav, kuid selle tõttu ei saa ravimite kättesaadavus väheneda neile, kes seda kõige rohkem vajavad,\" rääkis Kütt.\n\nKüti sõnul on praegu ainuõige kiiresti välja töötada lahendus, et näiteks lapsevanematel või vanurite hooldajail oleks võimalik volitatud isikuna hooldatavale ravimeid osta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu sotsiaalkomisjon leidis teisipäevasel istungil, et e-apteekides peaks olema lihtne võimalus volitada teist inimest volitaja retsepte vaatama ja retseptiravimeid ostma ning võimalus seda kontrollida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenezuela president Maduro teatas valimiste võitmisest\n\n## Põhitekst:\n\nViimased parlamendivalimised annavad Maduro juhitud režiimile enamuse rahvuskogus, teatas The Times.\n\nRežiimi kontrollitav Venezuela valimisamet teatas, et Maduro juhitud sotsialistlik partei sai 67 protsenti häältest.\n\nUuteks Venezuela parlamendi liikmeteks pääsesid ka Maduro abikaasa Cilia Flores ja tema poeg Nicolas Maduro Guerra.\n\n\"See on kahtlemata suur demokraatia võit,\" teatas Maduro teleülekandes pärast tulemuste selgumist.\n\n\"Täna ärkab Venezuela uue rahu, rõõmu, ühtsuse ja demokraatlike institutsioonide tugevdamise koidikuga,\" lisas Maduro hiljem Twitteris.\n\nVenezuela opositsiooniliider Juan Guaido teatas sel esmaspäeval, et ei tunnista viimaste parlamendivalimiste tulemusi ja plaanib võitlust Maduro vastu jätkata.\n\nLääneriigid pole samuti Venezuela viimaseid parlamendivalimisi tunnistanud ja kahtlevad nende legitiimsuses.\n\n\"Me ei tunnista Venezuela viimaseid valimisi, need on võltsitud ja me jätkame Juan Guaido toetamist,\" teatas Suurbritannia välisminister Dominic Raab.\n\n\"Illegaalselt võimul olev Maduro varastas valimised 2018. aastal ja tegi seda nüüd uuesti,\" ütles USA välisminister Mike Pompeo.\n\nEuroopa Liit ütles, et valimised ei vastanud rahvusvahelistele miinimumstandarditele.\n\nGuaido teatas eelmisel aastal, et parlamendi esimehena on ta õiguslik ajutine president. Läänemaailm ja enamus Lõuna-Ameerika riike tunnistasid Guaidot Venezuela presidendina, Madurot jäid suurriikidest toetama Hiina, Venemaa ja Türgi.\n\nVarem on Maduro lubanud parlamendi laiali saata, mis on tekitanud kartusi, et Venezuela muutub Kuuba sarnaseks ühe partei süsteemiga riigiks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venezuela president Nicolas Maduro teatas parlamendivalimiste võitmisest, peamised opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi ja kuulutasid need pettuseks. Valimisi ei tunnista ka lääneriigid.", "role": "assistant" } ]