messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liit väljendas muret USA Iraani sanktsioonidega seoses\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalal teatas USA, et ei pikenda Iraani naftat importivatele riigile sügisel tehtud pooleaastast erandit, mistõttu rakenduvad sanktsioonid näiteks Indiale, Hiinale ja Türgile, kui nad peaksid Iraani naftat ostma.\n\n\"Kuulasime kahetsuse ja murega USA otsust,\" kirjutati EL-i avalduses.\n\nIraani president Hassan Rouhani kutsus laupäeval rahvast ühinema ja USA survele vastu astuma, nimetades seda \"lootuse sõjaks\".\n\nUSA president Donald Trump lahkus aasta eest suurriikide ja Teherani tuumaleppest ning taaskehtestas Iraanile sanktsioonid.\n\n\"Ameerika loobub sellest mängust ainult siis, kui ta taipab, et ei saavuta midagi. Meil ei ole muud võimalust kui vastu hakata ja koonduda,\" ütles Rouhani televisioonis edastatud kõnes.\n\nSanktsioonide taastamine on andnud Iraani majandusele tugeva hoobi. Inflatsioon on järsult tõusnud, valuuta kurss langenud ja import oluliselt kallinenud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit väljendas laupäeval muret USA Iraani vastu suunatud sanktsioonide karmistumisega seoses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKreegi koduklubi võitis Prantsusmaa esiliiga ja tõusis kõrgliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nAvamängu võõrsil 1:3 kaotanud, kuid seejärel teise kohtumise kodus 3:1 võitnud Pariisi klubi võttis otsustavas mängus kindla võidu – esimene geim võideti 25:17, teine 26:24 ja kolmas 25:15.\n\nÜleplatsimees oli Pariisi ridades 22 punkti toonud Jose Gonzalez, Kreek panustas kuue punktiga.\n\nPariisi Volley langetati esiliigasse maksupettuste tõttu, järgmisel hooajal saavad nad aga taas kõrgliigas mängida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võrkpallikoondise temporündaja Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley alistas Prantsusmaa esiliiga kolmandas finaalmängus Saint-Nazaire'i 3:0 ja tõusis uueks hooajaks tagasi kõrgliigasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNädal piiri taga: Enard võitis tiitli, Kiisk säras Soomes\n\n## Põhitekst:\n\nEesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enard krooniti pühapäeval Saksamaa superkarika võitjaks, kui tema juhendatav Berliini Recycling Volleys alistas finaalis 3:0 (29:27, 25:22, 25:22) Frankfurdi United Volleys´e. Kahe diagonaalründajata (ameeriklase Benjamin Patchi ja brasiillase Dfavy Moraesita) mänginud Berliini edukaim oli 18 punktiga Timothée Carle, Daniel Malescha tõi Frankfuridle 17 silma. Liigamängudega tehakse algust sel nädalavahetusel, avamängus kohtuvad eestlaste Martti Juhkami (VfB Friedrichshafen) ja Karli Alliku (Königs Wusterhauseni Netzhoppers) koduklubid, vahendab Volley.ee.\n\nPrantsusmaa meeste meistriliigas sai Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete teise kaotuse, kui tunnistati Poitiers´i 3:2 (25:23, 17:25, 26:24, 18:25, 17:15) paremust. Kreek kuulus algkoosseisu ja tõi viie geimiga 8 punkti (+4). Nädala teises mängus teeniti esimene võit, kui 3:2 (13:25, 25:16, 25:22, 22:25, 15:13) saadi jagu Kreegi eelmisest koduklubist Pariisi Volleyst. Eestlaselt selles kohtumises samuti 8 punkti (+2). Tabelis asub Sete 3 punktiga kuuendal kohal.\n\nPrantsusmaa naiste meistriliigas kaotas Le Cannet (peatreener Lorenzo Micelli, temporündaja Liis Kullerkann) 0:3 (30:32, 20:25, 23:25) Mougins´le. Kullerkannult kolme geimiga 8 punkti (+7). Kristiine Miileni koduklubi Nancy Vandoeuvre pidi tunnistama Chamaliers´ 3:1 (25:14, 25:14, 25:27, 25:20) paremust, Miilen sai enim mänguaega teises geimis ja kogus 1 punkti. Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville´i Florange alistas 3:1 ( 25:20, 17:25, 26:24, 25:17) Pariisi Saint-Cloudi, Eesti koondislane tõi 2 punkti (+0). Koondise abitreeneri Alessandro Orefice juhendatav Pays D´Aix Venelles kaotas 0:3 (16:25, 23:25, 27:29) Mulhouse´ile. Liigatabelis on Terville kaheksas, Nancy 11., Venelles 12. ja Le Cannet 14.\n\nHispaania meistriliigas teenis Mart Naabri koduklubi CV Teruel teise võidu, kui 3:0 (25:22, 25:17, 25:23) saadi jagu Ibiza meeskonnast. Naaber kuulus algkoosseisu ja kogus kolme geimiga 8 punkti (+6). Tabelis on Teruel kuue punktiga kolmas.\n\nKataris SC Police´i ridades mängiv Oliver Venno ei suutnud meeskonda aidata praegu peetava 2019/2020 hooaja karikafinaali, kui poolfinaali otsustav mängus tuli tunnistada Al-Ahli 3:1 (20:25, 25:21, 26:24, 25:21) paremust. Statistika pole kahjuks saadaval.\n\nRobert Viiber ja tema tööandja Pribram said möödunud nädalal Tšehhi kõrgliigas kaks kaotust. Esmalt jäädi Ustile alla 0:3 (23:25, 24:26, 17:25), eestlasest sidemängija sai kirja täismängu ja tõi ka 7 punkti (+6). Seejärel jäädi tulemusega 2:3 (25:18, 28:26, 16:25, 15:25, 11:15) alla ka Prahale. Viiber tegi kaasa kõik viis geimi ja tõi lisaks oma põhitööle ka 3 punkti (-1). Tabelis on Pribram 1 punktiga viimasel kohal.\n\nSoome meeste meistriliigas teenis võidulisa Akaa-Volley (peatreener Oliver Lüütsepp, sidemängija Markkus Keel), kui 3:1 (23:25, 25:20, 25:19, 25:20) alistati Loimaa Hurrikaani. Keel tegi kaasa kogu kohtumise ja panustas ka 2 punkti. Tabelis on Akaa 6 punktiga teine.\n\nSoome naiste meistriliigas aitas heas hoos olev Ingrid Kiisk LiigaPloki naiskonna kahe võiduni. 3:1 (26:24, 25:17, 23:25, 25:18) saadi jagu Pijo Woolleyst, Kiisk tõi mängu parimana 19 punkti (+6). Seejärel oldi samuti 3:1 (25:21, 22:25, 25:19, 25:23) üle Rovaniemi naiskonnast, eestlannalt 9 punkti (-6). Tabelis ollakse 6 punktiga kolmandad.\n\nPoola kõrgliigas aitasid Robert Täht ja Timo Tammemaa Rzeszówi Asseco Resovia 3:2 (25:22, 19:25, 22:25, 25:18, 15:12) võiduni Stal Nysa üle. Mõlemad eestlased sekkusid vahetusest ja tõid vastavalt 7 ja 6 punkti (efektiivsus vastavalt +3 ja +4). Tabelis on Resovia 6 punktiga viiendal real.\n\nKertu Laak ja Chieri kaotasid Itaalia kõrgliigas 2:3 (26:28, 29:27, 25:23, 21:25, 11:15) Cuneole. Laak sai mänguaega napilt ja tõi 1 punkti. Tabelis on Chieri naiskond 4 punktiga kaheksas.\n\nBelgias avas hooaja Hanna Pajula, kelle tööandja Michelbeke Saturnus kaotas avamängu pärast tasavägist heitlust 2:3 (25:18, 25:27, 26:24, 23:25, 15:17) Charleroi´le.\n\nLuksemburgis ei suutnud Anu Ennok ja Merlin Hurt VC Mameri naiskonda kaotusest päästa, kui 2:3 (23:25, 25:23, 23:25, 25:21, 9:15) jäädi alla RSR Walferile. Tabelis ollakse 2 punktiga kuuendal positsioonil.\n\nAustria naiste meistriliigas kaotas Anett Hollase koduklubi Bisamberg/Hollabrunn Unionvolleys 0:3 (12:25, 16:25, 16:25) Linz/Segile, kogu kohtumise kaasa teinud eestlannalt 8 punkti (+3). Laura Parts ja VC Tirol kaotasid 0:3 (21:25, 23:25, 19:25) TI-abc-fliesen-volleyle, Parts tõi kolme geimiga 9 punkti (+3). Liigatabelis on Hollase tööandja viimasel kohal, Parts ja Tirol asuvad kaheksandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädal piiri taga oli Eesti võrkpallurite ja koondise treenerite jaoks tihe ja edukas, lisandus ka üks tiitel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar ja Hamburg jätkavad Saksamaal võitmatuna\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus alustanud Kotsar sai mänguaega ligi 19 minutit, mille jooksul viskas viis punkti (kahesed 1/4, vabavisked 3/4), hankis neli lauapalli (sh kolm ründelauast) ja andis ühe resultatiivse söödu. Kirja läks ka kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Iga Bundesliga vastane mängib erinevalt ja me peame vastavalt sellele kohanema. Juba sel põhjusel oli see hea proovikivi,\" ütles suvel Hamburgi klubi peatreeneriks saanud Pedro Calles kohtumise järel ja lisas, et meeskond läheb iga päevaga aina paremaks.\n\nMullu koroonaviiruse pandeemia tõttu katkestatud põhiturniiri viimase ehk 17. kohaga lõpetanud Hamburgi klubi alustab Saksamaa kõrgliiga hooaega 8. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maik-Kalev Kotsari uus koduklubi Hamburgi Towers püsib hooajaeelsetes kontrollmängudes alistamatuna. Võidetud on kõik viis sõpruskohtumist, viimati alistati kodusaalis liigarivaal Braunschweigi Löwen tulemusega 95:86 (24:27, 21:16, 22:13, 28:30).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i riigid võtavad vastu viiruse valgusfoorisüsteemi\n\n## Põhitekst:\n\nTagamaks, et liikmesriigid ei korda märtsis nähtud kaost, kus üksteisele piire suleti, tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga ühiseks süsteemiks, mille vastuvõtmist on oodata teisipäeval.\n\nSelle keskmes on haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse nakkuskaart, kus Euroopa regioonid on liigitatud roheliseks, kollaseks ja punaseks sõltuvalt haiguspuhangute raskusastmest.\n\nPunased alad on sellised, kus 14-päevasel perioodil on üle 50 uue nakkusjuhu 100 000 elaniku kohta ja positiivsete testide osakaal on vähemalt neli protsenti.\n\nPunaseks liigitatakse ka piirkonnad, kus positiivsete testide määr on madalam, kuid on rohkem kui 150 nakkust 100 000 elaniku kohta.\n\nVõttes arvesse väga kõrget nakkusmäära üle terve mandri, liigitatakse kollaseks või punaseks ilmselt suurem osa EL-ist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigid valmistuvad vastu võtma ühist niinimetatud foorisüsteemi reisimise reguleerimiseks koroonaviiruse pandeemia ajal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJõesaareta mänginud Manresa kaotas tasavägise kohtumise\n\n## Põhitekst:\n\nSeni vaid kolmandas mängudevoorus korralikud minutid saanud 26-aastane Jõesaar väljakule ei pääsenud ja pidi ainsa mängijana oma võistkonnast toimuvat pingilt jälgima, vahendab Korvpall24.ee.\n\nManresa poolelt tõid enim punkte Seth Hinrichs ja Juan Pablo Vaulet, kelle arvele jäi vastavalt 13 ning 10 punkti. Võitjate resultatiivseim oli kohtumise parim korvikütt Clevin Hannah, kes viskas 23 silma.\n\nKahe võidu ja kolme kaotusega liigatabelis 11. positsiooni hoidev Manresa jätkab hooaega 17. oktoobril, kui külla sõidetakse Siim-Sander Venele ja Fuenlabradale (0-4).\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Janari Jõesaar ja Manresa teenisid Hispaania meistriliigas kahe võidu kõrvale kolmanda kaotuse, kui koduväljakul peetud tasavägises kohtumises jäädi alla Andorra Morabancile numbritega 64:69 (14:20, 18:9, 16:17, 16:23).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n125 partiid järjest kaotuseta püsinud Magnus Carlseni seeria katkes\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mingil hetkel pidi see juhtuma,\" lausus mustadega mänginud Carlsen pärast allajäämist maailma edetabeli 15. numbrile. \"Aga igal juhul valmistas see väga-väga suure pettumuse.\"\n\nEelnevalt oli Carlsen kaotanud viimati 2018. aasta juulis aser Šahrijar Mamedjarovile ehk kaks aastat, kaks kuud ja kümme päeva oli norralane tunnistanud vaid võite ja viike.\n\n\"Mõistagi olen väga rõõmus. Ma ei oodanud üldse, et selle mängu võidan,\" lausus Duda pärast partiid veebiküljele Chess24.\n\n\"Ma ei olnud oma mänguga väga rahul ja arvasin, et kaotus Magnusele ei oleks üldse kohutav. See rahustas mind, mõeldes, milliseid partiisid olin sel turniiril varem mänginud.\"\n\nCarlsen sai siiski üsna pea revanši, sest kuuendas voorus kohtusid mehed uuesti ja valitsev maailmameister vormistas võidu 26. käigul.\n\nStavangeris reedeni toimub turniir on esimene koroonaviiruse pandeemia järgne tippturniir, kus maletajad kohtuvad näost näkku, mitte arvutiekraani vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitseva male maailmameistri Magnus Carlseni 125 partii pikkune kaotuseta seeria klassikalises males lõppes nädalavahetusel, kui ta pidi kodusel turniiril tunnistama poolaka Jan-Krzystof Duda paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi sõudjad näitasid EM-il võimu\n\n## Põhitekst:\n\nHolland teenis EM-il kolm esikohta meeste seas, neli naiste hulgas ja ühe ka parasõudmise segapaaride paarisaerulise kahepaadi klassis. Lisaks tuli üks hõbe ja kaks pronksi.\n\nSamuti teenis 11 medalit Itaalia, kuid kuldasid oli neist vaid neli. Samuti sai neli kulda Rumeenia koondis. Saksamaa, Ukraina, Iirimaa, Prantsusmaa, Norra ja Taani piirdusid ühe esikohaga.\n\nKui Eesti meeste paarisaeruline neljapaat pidi pronksiheitluses tunnistama Leedu paremust, siis leedukate kõrval oli põhjust rõõmustamiseks ka Lätil, kuigi naiste ühepaadi tšempion Sanita Pušpure esindab juba aastaid Iirimaad.\n\nNaiste ühepaadi finaalis tõusid Pušpure (7.36,04) järel medalitele ka austerlanna Magdalena Lobnig (7.38,46) ja kreeklanna Anneta Kyridou (7.39,97).\n\nMeeste ühepaadi Euroopa meistriks krooniti mullune MM-hõbe Sverri Sandberg Nielsen (6.50,22). Taanlasele järgnesid poolakas Natan Wegrzycki-Szymczyk (6.51,23) ja norralane Kjetil Borch (6.51,63).\n\nKuninglike kaheksapaatide seas võitis meestest Saksamaa (5.31,15), kellele järgnesid Rumeenia (5.32,93) ja Holland (5.34,21). Naiste seas oli esikolmik Rumeenia (6.14,75), Saksamaa (6.16,95) ja Holland (6.17,38).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Poznanis kulmineerunud sõudmise Euroopa meistrivõistlustel näitasid kõige edukamat minekut Hollandi sportlased, kes noppisid 22 kullast koguni kaheksa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondises toimus Armeeniaga mängu eel muudatusi\n\n## Põhitekst:\n\nSiim Luts alustas mängu Põhja-Makedoonia vastu algkooseisus, kuid vahetati avapoolajal välja, sest ta tegi haiget hüppeliigesele. Pühapäeval varumeestepingil olnud Markus Soomets jääb järgmisest kohtumisest eemale külmetushaiguse tõttu.\n\nTallinna FC Flora 23-aastane poolkaitsja Martin Miller on Eesti koondist esindanud üheksas mängus ja löönud ühe värava. Eesti pole üheski mängus, kus Miller platsil on käinud, kaotusevalu tundnud. 2016. aastal Antigua ja Barbuda vastu debüüdi teinud Miller lõi oma esimese värava A-koondises 2017. aastal võõrsil 2:0 võidumängus Fidži vastu.\n\nEesti – Armeenia kohtumine toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kell 21.45 A. Le Coq Arenal.\n\nEesti koondise koosseis:\n\nVäravavahid\n\n1 Artur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FCI Levadia 27/0\n\n22 Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 4/0\n\n12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 3/0\n\nKaitsjad\n\n23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Bergeni Brann (NOR) 80/0\n\n21 Nikita Baranov (19.08.1992) – Karmiotissa FC (CYP) 41/0\n\n3 Artur Pikk (05.03.1993) – Kuopio Palloseura (FIN) 37/1\n\n2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 4/0\n\n13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 4/0\n\n16 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 3/0\n\n18 Henri Järvelaid (11.12.1998) – Vendsyssel FF (DEN) 3/0\n\n17 Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\n14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 122/25\n\n4 Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 30/5\n\n15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 28/4\n\n11 Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 20/3\n\n19 Pavel Marin (14.06.1995) – Viljandi JK Tulevik 11/2\n\n20 Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – FK Lviv (UKR) 11/0\n\n10 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 9/1\n\n5 Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 6/0\n\n9 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 4/0\n\n7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 3/0\n\n8 Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Tallinna FC Flora 2/0\n\n6 Edgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond 1/0\n\nPeatreener: Karel Voolaid\n\nAbitreenerid: Mario Hansi, Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev\n\nVäravavahtide treener: Mart Poom\n\nKehalise ettevalmistuse treener: Ott Meerits\n\nArst: Kaspar Rõivassepp\n\nFüsioterapeudid: Helvis Trääder, Marius Unt, Siret Kalbus\n\nMänedžer: Miko Pupart\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste jalgpallikoondise koosseisus toimusid enne kohtumist Armeenia vastu sunnitud muudatused, kui laagrist lahkusid Siim Luts ja Markus Soomets ning liitus Martin Miller.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHoly Motors esitleb kinos Sõprus oma teist albumit\n\n## Põhitekst:\n\nAnsambel esitleb uut albumit täies mahus, lisaks kuuleb muusikat bändi varasema loomingu hulgast. Bändiga liituvad laval Craig Dyer ja Leonard Kaage Berliinis tegutsevast ansamblist The Underground Youth, kellega koostöös uus album 2020. aasta alguses salvestati.\n\nHoly Motors on 2013. aastal alguse saanud ansambel, kes kirjeldab oma loomingut kui segu shoegaze 'ist, americana 'st, tumedast twang 'ist, reverb 'ist ja dream pop 'ist. Holy Motorsi esimene album \"Slow Sundown\" ilmus Wharf Cat Recordsi alt 2018. aastal.\n\nUksed avanevad 7. novembril kell 20.30, kontsert algab kell 21.00. Kontserdile ei ole lubatud inimesed, kes on nakatunud COVID-19-sse või olnud kontaktis COVID-19 nakatunutega. Samuti palub Holy Motors ja kino Sõprus koju jääda kõigil, kes tunnevad end haigena.\n\nHoly Motorsi uus album \"Horse\" ilmub 16. oktoobril. Plaadi annab välja New Yorgi plaadifirma Wharf Cat Records. Albumist on juba kirjutanud ERR kultuuriportaali toimetaja Kaspar Viilup.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dream country ansambel Holy Motors esitleb laupäeval, 7. novembril kinos Sõprus oma teist albumit \"Horse\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmele akadeemiku kohale on üheksa kandidaati\n\n## Põhitekst:\n\nMatemaatika ja matemaatilise statistika akadeemiku kohale esitati kandidaatideks Krista Fischer ja Jaan Janno.\n\nMetsanduse ala akadeemiku kohal soovitakse näha Asko Lõhmust, Arne Sellinit või Veiko Uri.\n\nTeatrikunsti ala akadeemiku kohale on esitatud kandidaatideks Luule Epner, Merle Karusoo, Anu Lamp ja Elmo Nüganen.\n\nAkadeemia üldkogu valib uued akadeemikud 2. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti teaduste akadeemia kolmele vabale akadeemiku kohale on esitatud kokku üheksa kandidaati.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjoni finantsteenuste volinikuks sai Mairead McGuinness\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Parlament kiitis McGuinnessi nominatsiooni heaks läinud nädalal ning esmaspäeval kinnitasid ta ametisse määramise EL-i nõukogu ja komisjoni president Ursula von der Leyen.\n\nMcGuinness on varem olnud Euroopa Parlamendi asepresident. Volinikuks nimetati ta pärast Iirimaa eelmise voliniku Phil Hogani tagasiastumist seoses koroonaviiruse ohutusnõuete rikkumisega.\n\nHoganil oli kaubandusvoliniku portfell, mis anti komisjoni lätlasest asepresidendile Valdis Dombrovskisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni uueks finantsteenuste volinikuks määrati esmaspäeval iirlanna Mairead McGuinness.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTammiku koduklubi sai Hispaania kõrgliigas esimese võidu\n\n## Põhitekst:\n\nTammik sekkus mängu 81. minutil, kui Santa Teresa naiskond sai teises voorus kirja võidupunktid, alistades 2:1 Real Betisi. Santa Teresa asus võõrsil kohtumist juhtima 25. minutil, kui värava sai kirja Belén Martínez Sousa ning teise tabamuse lõi 70. minutil Alba Zafra. Real Betis vähendas 81. minutil oma kaotusseisu, kuid Santa Teresa suutis siiski võidust kinni hoida. Kahe kohtumisega on Tammiku koduklubi kogunud neli punkti ning liigatabelis jagatakse 18 naiskonna konkurentsis neljandat kuni seitsmendat kohta.\n\nRenate-Ly Mehevets sai Belgia kõrgliigas kirja esimese täismängu, kui Charleroi Sporting pidi neljandas voorus tunnistama Club Brugge 3:1 paremust. Charleroil on hetkel kirjas üks punkt ning sellega ollakse eelviimasel ehk üheksandal kohal.\n\nItaalia kõrgliigas tuli Napolil vastu võtta neljas kaotus, kui võõrsil jäädi 89. minuti penaltist alla Florentia naiskonnale. Vlada Kubassova sekkus mängu 41. minutil. Tabelis on Napoli langenud viimasele kohale, kui 11. positsioonil olevast San Marinost jäädakse maha kahe punktiga.\n\nFerencvaros teenis Ungari karikavõistluste kolmandas ringis suure võidu, kui tugevuselt teises liigas mängiv Hatvan alistati 13:0. Avapoolajal saatis Ferencvaros vastaste võrku neli palli ning teise kolmveerandtunni jooksul löödi veel üheksa vastuseta väravat. Hiljuti vigastuspausilt naasnud Inna Zlidnis kuulus võidukas kohtumises küll vahetusmängijate hulka, kuid väljakul ei käinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalal olid erinevates välismaa liigades võistlustules mitmed Eesti naiste jalgpallikoondise mängijate koduklubid. Head uudised tulid Hispaania kõrgliigast, kus Lisette Tammiku koduklubi teenis hooaja esimese võidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOgier'le ei meeldi Hyundai ja Belgia ralli seotus\n\n## Põhitekst:\n\nAutoralli MM-sarja hooaja lõpuni jääb kaks etappi ja Belgias toimuva Ypres'i ralli võib saada tiitliheitluse osas kaalukausiks. Praegu on Elfyn Evansil (Toyota) 111, Ogier'l (Toyota) 97, Thierry Neuville'il (Hyundai) 87 ja Ott Tänakul (Hyundai) 83 punkti.\n\nOgier teatas pärast nädalavahetusel lõppenud Sardiinia rallit, et ei tea Belgias valitsevatest teeoludest midagi. \"Loomulikult ei tohi me katsetele minna,\" sõnas prantslane. \"Ma loodan vähemalt, et olukord on kõigi jaoks ühesugune.\"\n\nKui Toyota sõitjalt paluti täpsustust, lisas Ogier\" \"Noh, ma ei tea, lihtsalt [Hyundai] tiimi mänedžer [Alain Penasse] on ralli organisaator. See on pisut imelik.\"\n\n\"Aga ma ei soovi siinkohal diskussiooni alustada. Valmistume nii hästi kui võimalik, kasutades vahendeid, mis meil käes on ja eks näis, mida suudame,\" lõpetas prantslane.\n\nPenasse kommenteeris Ogier' sõnu DirtFishi vahendusel järgnevalt: \"Kõik teavad mu tööd ja suhteid Ypres'iga, nii et siin polnud midagi uudisväärtuslikku.\"\n\nBelgia MM-ralli sõidetakse 20.-22. novembril. Kolme päeva jooksul läbitakse 23 kiiruskatset kogupikkusega 289,54 kilomeetrit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuuekordset autoralli maailmameistrit Sebastien Ogier'd pani kulmu kergitama fakt, et Hyundai meeskonna palgaline Alain Penasse on ühtlasi ka Ypres'i ralli organiseerija.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJanek Kraavi. Minu teatrielu\n\n## Põhitekst:\n\n04.02.2019 [1]\n\n\"Kinoteatri ja Von Krahli Teatri koostöös sündiv lavastus \"Monument\" (autor Marius von Mayenburg) on ühest küljest lihtne perelugu, teisest küljest vaimukas kokkuvõte ummikust, kuhu praegune väärtuste dialoog Euroopas on jõudnud – omamoodi õhtumaa allakäigu kirjeldus.\" Lavastaja Priit Võigemast. Seda võib nimetada ka koomilisemas laadis realiseerunud depressiivseks realismiks, võti antakse kohe alguses, kus hoiatatakse, et depressiivsust tuleb varjata või kuidagi ümber ütelda; järjest võetakse ette kõik tabud (piirid), mis abielu ja keskklassi katte taga varjul, ning antakse kolmas perspektiiv kunstniku näol, kes peaks seda kõike peegeldama või seletama, aga kellest ka midagi peale naeruvääristamise tolku ei ole, lõpuks päästab maailma ikka \"tavaline inimene\"; minimalistlik ja abstraktne lavakujundus, mille keskmes on sanitaartehnika (puhutuse ja räpasuse antropoloogia), samas haakub sellega ka koristaja troop ja hilisem sitaloopimine – nõnda tõstetakse koristamine omaette metafüüsilisele ja psühholoogilisele tasandile, sinna, kus on mõtted, suhted ja esteetika.\n\n05.02.2019\n\nKinoteatri võimukomöödia \"Titaanide heitlus\" (lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paavo Piik) on meheliku poliitikamaailma elementide kataloog, kus oluline osa on jõhkral füüsilisusel ja vaimse ülimuslikkuse ideel, mida esitatakse kohati päris vaimukate kujundite kaudu (käesurumine kui maadlus, akrobaatilised figuurid valimisloosungite ja -retoorika ilmestamiseks jms); kõik rollid või tüübid luuakse oma nime all, aetakse taotluslikult segamini isiklik ja mõne poliitiku avalik kuvand, mille pinnalt tehakse ka üpris vaimukaid või värskena mõjuvaid nalju poliitilise elu retoorika ja visuaalia aadressil, samas ometi jääb kõik see kokkuvõttes natuke revüülikuks ja meelelahutuslikult ohutuks.\n\n11.02.2019\n\n\"Gesamtkunstwerk\". Kinoteater. Tekst trupp ja Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik. Tegemist oli hoolikalt konstrueeritud ja sümmeetrilise dramaturgiaga, kunsti mõju uuringuga, žanri mõttes metanarratiiviga, kus \"uurijate\" metakommentaarile anti sügavam sisu erinevatest kunstidest (muusika, popmuusika, näitlemine, kujutav kunst, kirjandus) pärit näidetega, kusjuures neid osasid ühendavaks teemaks oli armastus või suhted; ikooniliste skulptuuride vestlus oli vahest kõige vaimukam; probleem oli aga selles, et see \"uuringu\" sisu jäi mõnevõrra hõredaks või ohutuks ja sellest kõigest kõneldi natuke lihtsakoeliselt, publikusse palju seda mõjuteemat ei projitseeritud (Springsteeni laulu põhikäiku oleks võinud 15–20 min järjest mängida, siis oleks sõnum ka füsioloogiale mõjuma hakanud).\n\n15.02.2019\n\nStella Kruusamägi soololavastus \"Holy Rage\" kõneles ju klassikalisest teemast, ühest primaarsest instinktist s.o vihast või raevust, mis ometigi ajastuti erineval määral avalikkuses ja isiklikes suhetes avaldub, kuid kindlasti on see praeguse ühiskonnaelu üks sümbolemotsioone, mida lavastus väga valusalt meelde tuletas; Stella Kruusamägi esituses ei olnud mingeid \"näitlemise\" vahefiltreid, vaid täiesti ehedalt saali jõudev energia, kus ei antud armu iseendale ega publikule (keegi sai natuke isegi toolijupiga pihta, sisuliselt otsis ta ka vaatajatega füüsilist kontakti) – kõik see mäng toimus väga kunsti \"piiride lähedal\", seda tõestavad mõned poole pealt lahkunud pealtvaatajad; kõige taustaks võimendatud kitarririfid, drone 'ile lähenev taust kinnitas seda sisemist negatiivset ja purustavat jõudu veelgi; lavastuse finaali kummastav lahendus oli korraga esireast püsti tõusnud tüdruku esitatud ladinakeelne kirikulaul Jeesuse vaimust ja vabanemine viha köidikutest (teibist); selline ligimesearmastuse idee on ehk natuke liiga lihtsakoeline dramaturgiline lahendus, aga omajagu ka üllatuslik, ja lõpuks – võimalik; pärast oli lihtsalt väga hea olla.\n\n16.03.2019\n\nAutor Bert Valter. \"Peaministri punane joon\". ERRis lavastatud ja Eero Epneri kirjutatud kuuldemäng on poliitiline satiir või virtuaalse NO teatri \"aktsioon\", kus oma jao saavad kõik parteid ja poliitika kujundajad; palju vaimukaid võrdlusi, parajalt kummastavaid kujundeid, kinnistavaid kordusi ning seda kõike unejutu formaadis; aga järjest enam tundub, et kultuuriinimeste poliitiline intellektuaalne metafoor ja sõnum, mis toimis veel viis-kuus aastat tagasi, sellisel kujul enam ei tööta, põhjuseks ilmselt tugevalt võimendunud äärmuslikud meeleolud ja kultuurivaenulikkust produtseeriv narratiiv, mille foonil varasemad võtted jäävad nõrgaks või tühistatakse juba ette sotsiaalmeedias ja avalikes foorumites massiivsete trolliaktsioonide toel.\n\n26.03.2019\n\n\"Peks mõisatallis\" (trupitöö, lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paul Piik) on obsessiivse tööeestluse, iseseisvusajal kultuslikuks saanud suhtumise metafoor. Kuid samas uuriti kujundi põhja ehk minevikukogemust võrdlemisi põgusalt ja sellest on natuke kahju; keskne oli füüsiline pingutus ja füüsise mängupanek (nt sünnitamise stseen), mille pinnalt kogu intensiivsus, aga ka ideeline tõsiseltvõetavus üldse tekkiski; vaimukate kohtade kõrval oleks võinud mõnd stseeni veel edasi arendada või varieeruvust lisada, kuigi samas on orjuse olemuses korduse ja rutiini mõõde sisuliselt kõige kesksem; kuigi lavaruutu täitnud turvast kasutati suhteliselt loovalt, siis ometi jäi puudu osutusest, et ilmselt on see pinnas ja turvas eriti üks kõige iidsemaid ja \"omasid\" asju Eesti looduslik-kultuurilises koosluses üldse, samas võib seda siiski ka üldises plaanis ja kujundaja esmase valiku eeldusena iga vaataja ise järeldada; lavastus oli terviklikuks komponeeritud ja taasiseseisvusaja mentaliteete meelde tuletav ja nende kordumise eest hoiatav, sellega ka kindlasti lavastuse sihtrühma ehk noori kõnetav.\n\n12.04.2019\n\nkadrinoormetsa \"Mobiilsed definitsioonid\" – ruum, kuhu sisenetakse pärast uksekella helistamist, on korraga kodu (diivanid) ja galerii (maalid), nõnda algab kodanliku diivanites kehastuva mugavuse, mida esindab ka kassi motiiv, ja esteetilise mõtte kokkuklapitamine ja kohandamine, nii et vaatajat viiakse ühe maali \"alt\" teise juurde, eesmärgiga tekitada mingi üllatav või sobiv seos maali koloriidi, teema jms ning vaataja riietuse, soo vms vahel; see on korraga nii vaatamise ja perspektiivi muutmine (maali vaatamise mõttes), aga ka kunsti omamise tunde tekitamine (maal minu elutoas, ostmisvõimalus ja hinnad kavalehel), mis viib veel üldisemalt minu ja kunsti vahelise sideme otsimisele, kunsti rollile minu elus, kunsti väärtuse ja hinna küsimusele jne; see sissejuhatav palgi sissetoomine ja tagasiviimine kohe alguses võis olla kriitika moodsa installatiivse kunsti aadressil, aga ka viide kunstiteose vastuvõtu raskusele või ka kunsti tegemise dilemmadele või raskusele üldiselt; metatasandil (vaatamise, osalemise) olid asjad kompaktselt lahendatud, aga selle sees oleva loo tasand (suhte lugu, minade lugu) jäi kuidagi liiga abstraktseks ja lõpumonoloogi metafüüsika seda ei päästnud, kokkuvõttes kogemus, kus installatiivsed elemendid ja osalemine olid huvitavad, aga neid efektselt siduv materjal jäi küsitavamaks, mis ilmselt oligi asja mõte.\n\n30.08.2019\n\nSAAL Biennaal 2019: Madlen Hirtentreu. \"Kliinik pärast paati\". Francesca Grilli \"Sparks\". Mette Ingvartsen \"21 pornographies\". Florentina Holzinger \"Apollon\". Mere äärest, endisest allveelaevatehasest alanud ja läbi Kalamaja kesklinna kulgenud festivalipäev oli muidugi kurnav, aga lõpuks seda pingutust väärt: postapokalüptiline obsessiivsus sai jätku kohtumises tulevikku ennustavate lastega, läks edasi markii de Sade'i ja pornograafiat naise perspektiivist vaatleva lavastusega ning lõppes intensiivselt maskuliinseid stereotüüpe lammutava füüsilisuse ja purkisittumise klišeega. Oli väga tore päev.\n\n11.09.2019\n\n\"Performance Genis\"[2]. Sõltumatu Tantsu Lava. Lavastajad Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov. Päris vaimukas erinevaid etendavaid kunste põimiv teos; selles oli isiklikkust (lavastajate rahvuse küsimus), mida raamis alguses \"Tuljaku\" kirjeldus koos \"moodsalt tantsimisega\" ja lõpus puändiks seinale kuvatud laulukaare all istuva lavastaja kehastuses küllalt humoorikas üldistus, vahepeale mahtus veel muid fragmentaarselt esitatud teemasid tantsu ja keha tähendusest, seal oli keskkonnateema kile, penoplasti ja kõrte näol, mis lõpuosas installatiivse objekti kokkukukkumise kujul ka mitte eriti originaalse lahenduseni jõudis; piiride kokkuvarisemine etenduskunsti esteetikas tervikuna, st siin oli nii sõna kui installatsiooni, laulmist kui tegevuskunsti, inimskulptuuri jne, viis vältimatult ka publiku ja etendajate vahelise piiri ületamiseni ja nii sai oma sõna sekka öelda 11. septembri etendusel olnud Rein Lang, ja kui tavaliselt mõjub piiriületus lõpuks kõigile piinlikult, siis seekord leiti vaatajate sealt juhuslikult ka üks Viljandi kultuuriakadeemia värskelt lõpetanud tüdruk, kes küsimuse peale, kas ta midagi laulda ei tahaks, esitas superhästi peaaegu terve laulu; võibolla Raido Mägi ja Oliver Kulpsoo \"roll\" jäi natuke tagasihoidlikuks või ehk oleks selles rohkem \"tähendust\" võinud olla, praegu jäid nad tavalise lavastuse refleksiivsuse või köögipoole \"märkideks\"; Kai Valtnalt samas irooniline ja truppi kokkusulatav esitus; kohati oli ka tühja ruumis kooserdamist ja seletamist liiga palju, lõpp läks sellepärast natuke venima.\n\n13.09.2019\n\n\"Fantoomvalu\". Tartu Uus Teater. Lavastaja Jaanus Kaasik. Sisulisel tasandil hauntoloogia troobil töötav teos, st keskne küsimus on isikliku minevikulise kogemuse ja aegruumi kummituslik kohalolu, muutumise ja märkamise mittemateriaalne mõõde, aga see pole niivõrd traumaatiliste sündmuste unustusse lükatud paine (kuigi ka see kuulub sinna), kuivõrd eksistentsi enda vaibumatu ja vahel vallanduv valu; see esitatakse narratiivse kõnni vormis, mis kulgeb vahepeatustega üle Toomemäe ja läbi kesklinna; \"kõnelused\" ja \"näitlemine\" esitatakse samal ajal paralleelselt jalutamisnarratiivi täiendava kuuldemänguna ja kohaspetsiifiliste helide seeriatena ja kuna etendus reaalselt algab ja lõpeb teatrisaalis, siis muutub linnaruum vahepeal kunsti ruumiks ja \"lavaks\", kus kõndivad inimesed on osatäitjad ja maastik ja majad dekoratsioonid klappidest kostvale loole ja helidele; meenus ka Janet Cardiffi ja George Bures Millneri Londonis tehtud rännaknarratiiv, eksperiment, kus raamatukogust Discmani, CD ja kõrvaklapid laenutanud huviline saadeti tänavatele uitama, aga instruktsioonid kuhu minna ja mida vaadata olid salvestatud keskkonnahelide vahele; Tartu variandis näitas suuna kätte sinuga kaasa saadetud tüdruk, kes ilmselt üldises narratiivis pidi olema ingli rollis: kui see nii oli mõeldud, siis oli see igal juhul ilus mõte.\n\n14.09.2019\n\n\"JAIK\". Lavastaja Peeter Jalakas. Teatrina turustatud film või seriaal, mille teaterlikkus peaks ilmselt paremini töötama Von Krahlis, kuna kõik võtted olid tehtud sealsetes ruumides ja Krahlis juhatab selle sisse ka \"teatritöötaja\"[3]; filmiliku tinglikkuse võti antakse kohe avastseenis näidatava mänguautoga; põhiliseks poeetikavõtteks on klassikaline küberpungi troop, kus tulevikku tänase maailma edasiarendusena kujutatakse suuresti simulatsioonil ja digitaalsusel töötavana, samas on see katse luua eesti oma originaalutoopiat, \"e-toopiat\" või \"es-toopiat\", kus nahkade (identiteedivahetuse rakendused), e-residentide, simulatsioonide ja päris jaikide vahelised barjäärid lõhutakse, st masinate ja inimeste ja looduse kooseksisteerimist, armastust, loovust jne; lõpp seda küll tugevalt rõhutab, kuid see tuleb kuidagi liiga äkki, kui eelnevalt tumedalt küberpungi režiimilt jõutakse armastuse, lunastuse ja lootuseni; vormiesteetika on efektne ja vonkrahlik, kuigi selle kaudu ei looda mingit sidusat iseseisvat maailma – see ongi paljuski ikka stiilist lähtuv tugeva atmosfääriga teos, b-filmi stilistika on siin kõige silmatorkavam, aga see viib paratamatult mitte n-ö \"originaali\", vaid pastišipoeetika radadele; siin on palju viiteid teatri kahekümne viie aastasele ajaloole, vihjeid erinevatele lavastustele, siin on vaimukaid sõnamänge ja paroodiat, nt kaheteistkümne juhatuseliikme tõstmine kristliku narratiivi kaheteistkümneks apostliks, on efektset elektroonilist ja popmuusikat, mis atmosfääri toetab ja jutustuse ja tegelaste sisemist segadust väljendab; siin on paksu grimmikihti ja cool 'i näitlemist – stiililoome ja atmosfääri kujundamine domineerivad sisulise sõnumi selguse ees või muudavad selleni jõudmise raskeks.\n\n28.09.2019\n\n\"Lageda laulud\" (lavastaja-koreograaf Wang Yuanyuan, muusika autor Tõnu Kõrvits) Vanemuises põimis balletikeelde nüüdistantsu elemente: punaste joonte tõmbamise või piiride tekkimise ja kadumise kujund, aga ka päris lõpus mägede moodustumist ja liikumist \"kehastav\" inimskulptuur; tervikuna pakkus koreograafia vähe üllatusi; hämar ja gootilik atmosfäär hoitakse peaaegu samal nivool kogu lavastuse vältel, seda rõhutas ja kinnitas videoprojektsioon, aga eelkõige varjukujudena mõjuv koor, mille liikumine ja sulatamine tantsijatega oli kohati leidlik, kohati kohmakas; materjalis oli draamat ja eepilist pinget küll, aga selle väljendamine jäi minu maitsele liiga vähehäirivaks ja akadeemiliseks.\n\n12.10.2019\n\n\"Orestes in Mosul\". Lavastaja Milo Rau, tekst Milo Rau ja trupp; Genti teatri külalisetendus Kaaitheateris, Brüsselis. Klassika adapteerimine tänapäeva poliitilisse kriisipiirkonda, nõnda, et ISISe purustatud Mosulist on saanud Trooja, kuid nüüd alles kättemaks ja veritasu ahel käima tõmmatakse; varemed, purustatud perekond ja vägivald on teemadering ja kujundiloome alusmaterjal, kuigi traagilisest ja masendavast materjalist kasvavat lugu ei esitata teab kui ekspressiivse stilistika või üliefektsete ja värviliste metafooride abil, pigem klassikaline sisseelamine ja kohe selle võõritus, vägivalda ja vereojasid ei esitata kuigi graafiliselt, pigem rõhutatud tinglikkusega, kusjuures seda toetab ka asjaolu, et mäng käib korraga kahel tasandil: laval toimuv sünteesitakse dialoogiks Mosulis filmitud materjaliga, milles teevad kaasa ka Iraagi näitlejad, kellel oma isiklikud traumaatilised lood rääkida; aga ometi ei olnud see mäng mängus lavastus mingi eksperimentaalne tour de force, vaid esteetiline juhtumiuuring – traumaga töötamine draamavormis; Eesti teatri panus lavastusse oli Risto Kübar Orestese rollis, mis lahendati samuti topeltmänguna: korraga ollakse eestlane Risto, kes on geivaenulikust Ida-Euroopast oma traumadele lahendust otsides lahkunud ning selle kaudu võimendatakse ja topeldatakse sallimatuse ja šariaadi teemat Euroopas tervikuna, nii et Orestese geiorientatsioon ja suhe Iraagi noormehega oli ka lavastuse üks nüüdisajast nopitud aktuaalseid kõrvalteemasid; kokkuvõttes väga professionaalne, huvitava, läbimõeldud ja täpse struktuuriga lavastus, kus dramaatiline ja emotsionaalne on väga täpselt välja mõõdetud – võetagu seda siis kiituse või kriitikana.\n\n19.10.2019\n\n\"LÄVI\". Lavastaja Renate Keerd. Tartu Uus Teater. Keerdi loomingulist mõtet iseloomustab risoomsus, s.t teos (või lugu) areneb mitte põhjusliku lineaarsuse või hierarhilisuse baasil, vaid kõrvalepõigetena, keha ja keha või keha ja materjali (või asjade) ootamatute kontaktidena, nt üksteisest väljakasvamise, kokkusobitumise või konflikti kaudu, nõnda, et kõik tasandid on korraga võimalikud ja loogilised; samas on selles protsessis siiski tasakaalus üksikepisoodide fantaasia ja tervikut vormiv analüütiline mõtlemine; konkreetset lavastust raamivad sünd ja surm, mälestused ja valu, mis ometi ei keskendu niivõrd konkreetsetele siirdehetkedele (lävedele), vaid pigem tervete eluperioodide kujutamisele; võibolla on see liiga avaralt ja kõikehõlmavalt püstitatud ülesanne, sest lavastuse esimeses kolmandikus oli siiski omajagu hõredust ja heledat tühja ruumi, seevastu viimases kolmandikus, mille juhatas vaimukalt sisse male metafoor (intervjuu Paul Keresega) ja kus valgus muutus järjest hämaramaks, taastus visuaalne ja narratiivne pinge, ning lõpuosa, mis ühes kohas vähemalt mulle \"Salatoimikute\" painavat atmosfääri meenutas, oli muidugi võimas surma kohtumine ja võitlus mälestustega, visuaalselt efektne ja emotsionaalselt ülev.\n\n22.10.2019\n\n\"Pidusöök\". Kinoteatri ja Endla Teatri koostöölavastus, autorid ja lavastajad Paavo ja Paul Piik ning Hendrik Kalmet. Kontrolletendus. Filosoofiaklassika lavaletulek on üksnes tervitatav, kuigi siin asetati Platoni mõttekäigud laiemalt Kreeka ajaloo ja teatri konteksti, mida omakorda esindas eestlastele ajaloo ja ajaloolase sünonüümiks muutunud David Vseviovi salvestatud hääl; see metatasand või vikipeediline narratiiv võib vaatajale ajastu mõistmisel abiks olla, aga esteetilise terviku seisukohalt see lavastusele midagi ei lisanud, kuigi harvadel hetkedel, kui näitlejad sellele reageerisid, tekkis ajastutevahelise dialoogi võimalus, mida küll eriti ei kasutata; lavastus üldiselt (näitlejatööd, minimalistlik lava jne) oli väljapeetud, maitsekalt ja võibolla isega natuke liiga steriilselt tehtud, kuigi teise vaatuse tantsustseen kõikus ohtlikult, kuigi huvitavalt camp -esteetika piiril; sisuline pool keskendus Platoni hüve- ja armastusekäsitlusele, kuigi kummalisel kombel jäi kuidagi nõrgaks Sokratese positsioon selles arutluses; õpetus erose astmelisest ja hierarhilisest olemusest, mis algab armastusest kehade vastu ja tipneb metafüüsilise armastusega ideede tasandil, mis lõpuks ongi kõige kõrgem armastuse vorm, kulmineerus sellega, et Sokrates annab sõna kunagi kohatud Sparta naisele, kes ütleb välja tõe erose ja ideede seotusest – hea leid oli see, et seda esitaski naishääl, mis tuli kusagilt ülevalt (rõdult); natuke probleemselt Euroopa mõtteloo lavaletoomine algas ja loodetavasti jätkub Platoni \"Riigi\", Kanti \"Praktilise mõistuse kriitika\" ja Heideggeri \"Olemise ja aja\" dramatiseeringutega.\n\n24.10.2019\n\nThe Biofilm Sisters. \"All That Goes Right\". Autorid-esitajad: Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere; dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg. Kanuti Gildi SAALi külalisetendus Genklubis. Tantsulavastus, mille teemaks on grupimentaliteedi tekkimine kaasaegse parempoolse populismi laialdase leviku foonil (all that goes right), kuigi seda teemat ei uurita mitte otseselt poliitilise agenda kaudu, vaid väga intiimsest higi ja higistamise motiivist lähtudes, samas on kehavedelikud, sh higi alati olnud suurem või väiksem tabu, mis isikliku-intiimse keha ja avaliku ruumi seoseid (räpane ja puhas) väljasulgevalt proovile panevad: higi on tõrjumise objekt (või peenema sõnaga abjekt), mille kaudu võib allegooriliselt rääkida ka üldisest välistamise mehhaanikast; lavastuse ülesehitav tehniline element oli \"rääkiv tantsija\", st sõna ja liikumise samaväärsus, kuid siiski mitte \"näitlemine\", vaid isikliku kogemuse väljendamine vestluses, taustaks natuke krobeliselt sünkroonsed liigutuste ja kehaliste harjutuste seeriad ja higistamise eesmärgil ka pikem tantsuosa; publiku kaasamine (nuusutamine, saalile adresseeritud laused ja lõpuks läbi publiku murdmine) oli dramaturgiliselt teemaga haakuv ja loogiline; kõigele katuseks Oliver Kulpsoo valguslahendus – väga cool.\n\n25.10.2019\n\nMart Kangro soololavastus \"Enneminevik\". Sarnaselt Renate Keerdi lavastusega tegeldakse ka siin mäletamise või möödunuga, alustatakse füüsilise kujundiga kinniolevast või vabaks saamise suunas püüdlevast kehast ning autobiograafiline keha jääb muidugi läbivalt lavastuse üheks teljeks, aga seda oleks võinud enamgi esile tõsta, praegu jääb sõnaline tasand mõnevõrra domineerima, kuigi karismaatilise kunstnikuna on Kangrol ka väga hea draamateksti esitaja tunnetus; teose struktuuri seisukohalt on kaks keskset võtet kordused ja loeteluline jutustamine: esimene on oluline ka jutustuse sisuplaanis, st eksistentsi olemusliku osana, millest võluva krüptilisusega on kirjutanud nt Gilles Deleuze (\"Erinevus ja kordus\"), kuid mõjuvam on sarnase liigutuse kordamine kehalise omaeluloo tasandil, millisena see haakub omal moel ka lavastuse avakujundiga, takerdunud või kinniseotud olekuga; pigem ongi Kangro meenutamine unustamise uuring, seda kinnitavad mälueksitused, saalitoolidele laotatud katte alla kadumine ja ruumi teisest uksest taasilmumine, ähmased kujutised ja manuaalselt tekitatud varjud diapositiivide asemel, nii et lõpuks jääbki enam meelde pigem mittemäletamise protsess; huvitavaid tegevuskunsti elemente oli selle kõrval etenduse jooksul piisavalt, et draama või verbaalse kammitsasse mitte kinni jääda; laiema taustana võiks autobiograafilise või reaalsusnälja poeetika kõrval vormilises kontekstis näha seda lavastust ka Kangro, Ulfsaki ja Epneri \"Workshopiga\" Eesti nüüdisteatris kehtestatud keele lihvimise või täiendamisena.\n\n30.10.2019\n\n\"Valgete vete sina\". Idee autor, lavastaja ja kunstnik Renate Keerd. Laval EMTA lavakunstikooli XXIX lennu üliõpilased. Diplomilavastus, mille eesmärk oli ilmselt füüsilise teatri alase võimekuse testimine (vrd eelmise lennu \"Nodvenatsat\"), seekord Keerdi vaimuka ja fantaasiarikka lavastajanägemuse raames; teemad kõik väga kaasaegsed: meelde jäid grupimentaliteedi ja individuaalse kokkupõrge (mesilassülemi kujund jms), soostereotüüpide probleem, looma vaatepunkti kasutamine (vähemalt mulle tundus see nii) jne; liikumisi ja kehalist poolt toetas seekord sõna ja dialoog, mis kohati ka toimis, aga enamjaolt oli selle eesmärgiks lihtsalt verbaalse vaimukuse taotlus; lõpuosas võimendunud abstraktsus ja hämarus tipnes hüppega kuldse tuleviku poole, mis ometi jääb eneseirooniliselt \"õhku\" rippuma või mille lõpp mattub pimedusse ja teadmatusse – mõjuv metafoor, mis võttis tänase maailma perspektiivi ammendavalt kokku.\n\n09.11.2019\n\nPostinstrumentum esines Aparaaditehases ürituste sarja \"Helikoosolek\" raames. Teose pealkiri \"Doomsday Tantra\" andis sisulise orientiiri lahkelt kätte: viimsepäeva natuke kulunud kujundisüsteemi lisandus esoteeriline ja erootiline motiiv, mis oli küll irooniline, aga näitas selgelt, kuidas viiruki järele lõhnav maailmalõpp (meie olevikuline kujutlus maailmalõpust) on äärmusteni maskuliinne masinlike tungide maailm, kuid see on ka leidlike masinaehitajate ja brikolööride maailm; industriaalne müra on teose helilise poole kirjeldamiseks võib-olla liiga avar määratlus, kasutati erinevaid omaloomingulisi masinaid ja kaadervärke, mis töötasid kummaliste võimenduste, ühenduste, katkestuste ja asenduste põhimõttel ja kokku tekkis helitugevuse, tämbri, rütmi loova korduste baasil kohati päris kaasa- või sissetõmbav maailm; kohati meenutas Einstürzende Neubauteni ja Sogo Ishii koostööprojekti \"Halber Mensch\", kokku süvaeksperimentaalsus, mida väga tihti avalikult ei näe ega kuule.\n\n22.11.2019\n\n\"Ilusad inimesed\". Lavastaja Piret Jaaks. Teema kuulub tänapäeva argikultuuri klassikasse: me kõik tajume üleseksualiseeritud kultuuri paineid, ilutööstuse ja reklaami survet enesehinnangule, suhtlemisele, karjäärile jne; suurkorporatsioonide defineeritud ideaalid kujundavad meie minapilti, ihasid ja hirme; lavastus kahjuks sellele teadmisele ja kogemusele midagi juurde ei lisanud: probleemi erinevaid tahke kujutavad stseenid olid sisult ja ülesehituselt etteaimatavad ja tegelaskujud väga tüüpilised; ma nägin kõigile teadaolevaid tagajärgi, aga vastust küsimusele, kuidas need mehhanismid toimivad, kahjuks ei tulnud; näitlejad tegid oma parima (Katrin Pärn eriti), kuid ülejäänud lavastuse komponendid jäid kõik rohkem või vähem mõjuta; kui lõpp pidi tähendama sisemise ja välise ilu konflikti, mida ühe seina ääres esindas raamatut lugev mees ja teisel pool peegli ees istuv naine, siis see ei ole kindlasti lahendus, pigem stereotüüpi kinnitav, nõnda tundub \"sisemise ilu\" metafoori sobitamine ilu kui sotsiaalse sunni konteksti poeetiliselt vananenud võttena, me ei usu seda enam.\n\n26.11.2019\n\n\"Anonüümne igatsus\". Autor Eero Epner, lavastaja Eva Klemets. Netikomentaaride draamaversioon, mis üritas eepiliselt kujutada rahva alateadvust ja meeleolusid, kusjuures välja olid jäänud viimaste aastate parteiliste trollivabrikute toodetud kommentaarid ning keskenduti teatud teemadele ning valdkondadele; lavastuslikult üsna lihtne, aga professionaalne, mingit suurt ruumilist või visuaalset lavastuskujundit ei olnud ja seepärast jäi netikommentaaridega kaasnev sotsioloogiline perspektiiv ka käsitlemata, samas oleks olnud aktuaalne ekraani kui tööriista ja kanali küsimus, ning kõik kokku mõjus seepärast natuke liiga romantiseeritult või netiräusku heroiseerivalt jne; vaimukaid seoseid kõrvuti minoorsete kohtadega toetas rahvast kujutav koor, kes etenduse teises pooles eeslavale nihkudes tähendust juurde sai; kõrge ja madala sünteesimine teose põhivõttena õnnestus, kuid painama jäi ikka see, et teravust ja kriitilist kujundit tundus natuke puudu jäävat.\n\n13.12.2019\n\n\"Paratamatus elada ühel ajal\" (lavastaja Lauri Lagle, Von Krahl) oli tänapäevases kunstikeeles räägitud ja nüüdissuhete laiast ampluaast kõnelev teos: lennukist kujundati ühiskonnamudel ja lennuõnnetusest üldisem persekursil liikuva maailma metafoor; oli palju häid lavastuslikke leide, vaheldusrikast rütmitaju, vaatajale mõtlemisruumi jätvat abstraktset ja fragmentaarset väljenduslaadi ja jutustamist, mida jäi kinnistama kümme minutit laval ümarlauana pöörelnud maakera seiskumine ning ümberpööratud lauast seinale projitseeritud tuumaseene kujutis, klassika. Kõike seda arvestades väljusin teatrist siiski segaste tunnetega – varahommikul tuli minna Ülemistele, et alustada oma elu teist transatlantilist lennureisi.\n\nLõpp\n\n\"Aasta täis draamat\". Režisöör Marta Pulk. Kinoteatri filmiprojekt on võit, mille kultuurkapitali aastaauhinna rahast pool läheb aasta aega kutselise teatrivaatajana töötanud Alissijale, Eesti marginaaliast pärit vene tüdrukule, kes sisuliselt kümne minutiga võidab vaataja südame, st tekitab nii tugeva emotsionaalse sideme, et sellest vabanemine ei õnnestu ka päevi hiljem, või kui üldse enam kunagi; filmi mõju tagasid eelkõige teatrivälised teemad ja motiivid: eesti-vene kogukond, perevägivald, trööstitu tulevik, erootika ja eksistentsiaalsed küsimused – kunsti ja teatri üheks funktsiooniks on neid küsimusi võimendada, meid eneses peegeldada, nüüd ja edaspidi.\n\n1 Siin ja edasipidi märgib kuupäev etenduse vaatamise päeva.\n2 Originaalis \"Performance STLis\".\n3 Janek Kraavi vaatas lavastust festivalil Draama 2019. Mängukoht Tartus oli Eesti Rahva Muuseumi Hurda saal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Janek Kraavi teatripäevik aastaraamatust \"Teatrielu 2019\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTsihhanovskaja: mu ainus soov Putinile on mitte sekkuda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme kogu aeg rääkinud, et me ei ole Venemaa vastu ning usun, et seda mõistetakse ka Venemaal. Aga minu, see tähendab valgevenelaste läbirääkimised Putiniga ei saa olla sellised, et teie koristate ära Lukašenko, meie anname teile riigi. Ei, mitte mingil juhul,\" rääkis Tsihhanovskaja usutluses Valgevene sõltumatule väljaandele TUT.by. \"Need läbirääkimised peaks olema selle üle, et Venemaa ei segaks ennast Valgevene asjadesse, annaks meile võimaluse ise oma tuleviku üle otsustada. Valgevene ei kao Venemaa kõrvalt kuhugi, müüri me ju ei ehita,\" rääkis opositsiooni presidendikandidaat, kes kandideeris 9. augusti valimistel.\n\nTsihhanovskaja vastas küsimusele, kuidas teda praeguses olukorras peaks nimetama, et ei pea ennast Valgevene presidendiks, ehkki mõned ta toetajad soovitasid sellist nimetust kasutada. Ta rõhutas, et ehkki mõningatel hinnangutel võitis ta presidendivalimised, ei saa seda tõestada.\n\n\"Maksimum, mis ma enda kohta saan öelda, ma olen vabaduse sümbol. Sest minu poolt ju hääletati. Aga inimesed ei hääletanud minu kui tulevase presidendi, vaid ülemineku-persooni poolt, kes oleks pidanud korraldama uued valimised. Seepärast olen nõus olema sümbol,\" rääkis ta.\n\nTsihhanovskaja ütles, et ei toeta ideed moodustada pagulasvalitsus, kuna leiab, et praegu kujunenud olukorras, mis ise on ebaharilik, tuleb ka sellega toimetulekuks leida originaalne lähenemine. Ta soovitas ka enda esindajaid ja Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu liikmeid, kes on riigist pidanud lahkuma, mitte nimetada pagulasvalitsuse liikmeteks. Tema sõnul on tegemist töögruppide juhtidega, kelle on üles seadnud koordinatsiooninõukogu liikmed ja tema meeskond.\n\nTsihhanovskaja eitas lõhet opositsioonis ning kinnitas, et ta kohtub koordinatsiooninõukogu presiidiumi liikme Pavel Latuško ga perioodiliselt ning neil on ühine eesmärk - uued valimised.\n\n\"Samuti on Valeri ja Veronia Tsepkaloga - nad kohtuvad palju teistes riikide, räägivad meie olukorrast. Ei pea alati õlg-õla-kõrval töötama - peamine on, et läheksime üheskoos uutele valimistele. Keegi kellegagi ei tülitse, me kõik töötame ühe eesmärgi nimel. Maria Kolesnikova meeskonna inimesed on ka meiega pidevas ühenduses,\" rääkis Tsihhanovskaja.\n\nTema sõnul on opositsiooni strateegia Valgevene võimude survestamine dialoogi alustamiseks ning lõppkokkuvõttes uute presidendivalimiste korraldamiseks.\n\nTsihhanovskaja rääkis pikemas intervjuus ka oma kohtumistest Euroopa riigijuhtidega ning tööst, mida ta oma praeguses positsioonis iga päev teeb.\n\nPresidendivalimiste järel riigist lahkuma sunnitud Tsihhanovskaja elab koos lastega Leedus, tema abikaasa Sergei Tsihhanovski, kelle asemel ta presidendivalimistel kandideeris, on Valgevenes vangis.\n\nVilniusesse saabumise järel on Tsihhanovskaja kohtunud Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Saksa kantsleri Angela Merkeli, Slovakkia presidendi Zuzana Čaputova, Leedu peaministri Saulius Skvernelise, Bulgaaria, Austria, Kreeka ja paljude teiste Euroopa Liidu välisministritega, esinenud Saksa parlamendis Bundestagis ja video vahendusel Prantsuse Rahvusassamblees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja kinnitab, et soovib jätkuvalt kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning esitada talle ainult ühe soovi - hoiduda sekkumast Valgevene asjadesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTrad.Attack! jõudis Grammyde eelvalikusse\n\n## Põhitekst:\n\nJalmar Vabarna kinnitas, et kuigi nad on jõudnud eelvalikusse, pole neil tegelikult aimugi, kas valikusse kuulub 10, 100 või 1000 albumit. \"Seda me teame, et päris sõltumatud muusikud sinna ei pääse, selleks on ikkagi vaja kontakte,\" selgitas ta ja mainis, et nemad pääsesid eelvalikusse tänu festivali Folk Alliance ühele juhile. \"Me esinesime seal festivalil 2016. aastal ning uuesti 2019. aastal, seega kontakt on tekkinud läbi järjepideva tegevuse.\"\n\n\"Ainuüksi see on juba suur asi, et me jõudsin eelvalikusse,\" tõdes Vabarna ja rõõmustas, et kusagil on inimesed, kes on valmis sind aitama. \"See on ainuüksi võit, aga kui juba saaks ka nominatsiooni ja saaks enda albumi kohta öelda \"Grammy nominated\", see oleks muidugi täiesti uskumatu.\"\n\nGrammy võitmiseks on tema sõnul vaja aga palju muid tegureid paika seada. \"Sosistatakse, et selleks peaks olema näiteks hea PR-meeskond, aga need on spekulatsioonid, seega me loodame lihtsalt, et õnn naeratab meile,\" kinnitas Vabarna.\n\nAnsambli Trad.Attack! kolmas täispikk album \"Make Your Move\" ilmus 2020. aasta kevadel. Singlis \"Armasta mind\" lööb kaasa ka Vaiko Eplik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Trad.Attack! teatas, et tänu muusikafestivalil Folk Alliance saadud kontaktile jõudsid nad tänavu Grammy muusikaauhindade eelvalikkuse. Parima kaasaegse folkalbumi nominatsiooni nimel võistleb nende album \"Make Your Move\", parima singli nominatsiooni eest aga lugu \"Armasta mind\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüüs: koroonaviirus ei näi levivat lennukis kuigi hästi\n\n## Põhitekst:\n\nDavid Freedman ja Annelies Wilder-Smith kõrvutasid ülevaateuuringus 18 lennureisi kirjeldavat juhtumiuuringut, milles keskenduti COVID-19 levikule. Uuritud lennud toimusid vahemikul 22. jaanuarist kuni 4. juulini, ent teadlaste sõnul polnud uuringud oma meetoditelt ja valimilt põhjapanevate järelduste tegemiseks piisavalt hästi võrreldavad.\n\nUuringutes leitu järjestati allpool olevasse tabelisse. Tabelis on lennud järjestatud ülalt alla nakatumiste hulga ja leviku kindluse järgi. Lennud pole ajalises järjekorras, sest pandeemia ulatus erines lähteriigiti suuresti.\n\nKuigi kinnitatud lennureisil saadud COVID-19 viirusega nakatumiste arv on teadlaste sõnul rõõmustavalt väike, ei tähenda see kindlalt, et lennureisijad on viiruse eest kaitstud. Pandeemia ajal oli riikidevaheline andmevahetus paraku raskendatud. Seetõttu polnud võimalik teha ka võrreldavate tulemustega uuringuid.\n\nSamas paistab maskidest praeguste uuringute põhjal viiruse leviku tõkestamisel abi olevat. Teadlaste hinnangul olekski vaja järgmisi uuringuid, mis kaardistaks viiruse levikut range maskikohustusega lendudel. Ühtlasi loodavad nad, et uuringuid avaldatakse ka maskikohustuseta lendude kohta.\n\nRaport koos põhjalikuma võrdlustabeliga ilmus ajakirjas Journal of Travel Medicine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teaduskirjandusest leiab seni vaid üksikuid näiteid, kus koroonaviirus kandus lennukis ühelt inimeselt teisele. Lendamist ei saa kuulutada siiski ohutuks, sest uuringuid napib ja need pole tihti omavahel võrreldavad, selgub Oxfordi Ülikooli teadlaste ülevaatest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Hõbevalge\" vene keelde tooja: tähtis on üksteisele kasvõi millimeetri jagu lähemal olla\n\n## Põhitekst:\n\nEestlaste jaoks on \"Hõbevalge\" oluline raamat. Ka teid on see juba aastaid köitnud. Miks?\n\nLennart Meri nägi palju vaeva, et see raamat üldse sünniks. Selles on palju ajaloolist inimeste kohta, kes neil aladel varasel keskajal elasid. Arvan, et kui soovida mõista ajalugu, kultuuri, nende inimeste vaimu, kes siis elasid, peaks seda raamatut lugema. Kultuuri mõistetakse läbi ajaloo ja vaimsust läbi kultuuri. See raamat on väga hea näide sellest. Mul soovitas \"Hõbevalget\" lugeda mu eesti keele õpetaja, kui tahtsin lisaks keele õppimisele uurida ka ajaloo kohta. Pole just palju raamatuid, mis oleks pühendatud Eesti varasele keskajale. Ma hakkasin \"Hõbevalget\" otsima muidugi vene keeles, sest eesti keeles oli neil teemadel mul siiski keeruline lugeda. Ja \"Hõbevalge\" kohta öeldi, et seda on veel eriti raske lugeda, kuna see on keeruline raamat…\n\n... lugeda venelasena eesti keeles?\n\nJah, originaalkeeles. Kuid siis tuli välja, et raamatut pole vene keelde tõlgitudki. Ma ei tea, miks. Mõistan muidugi osaliselt, et Nõukogude perioodil ei tõlgitud, aga seda ei tehtud ka hiljem, kui iseseisvus taastati. Otsustasime selle ära teha ja organiseerisime tõlkeprojekti.\n\nÜtlesite, et eesti keeles on \"Hõbevalget\" keeruline lugeda. Ilmselt ka tõlkimine vene keelde on paras pingutus?\n\nTõlkijad tunnistasidki, et see oli üks nende karjääri keerulisemaid töid.\n\nMiks siiski? Kas Lennart Meri keel on nii keeruline?\n\nRaamatus on palju folkloorimaterjali. Näiteks 16. sajandist. Seda on väga raske tõlkida. Tõlkijad pöördusid mõnede sõnade puhul ka Eesti Keele Instituudi poole ja said vastuse, et isegi nemad ei tea, kuidas neid tõlkida. Selliseid probleeme oli tõlkimise ajal palju. Seepärast otsustati Lennart Meri vanema poja Mart Meri loal teksti vene lugejate jaoks kohandada. Mõned osad jäeti originaalversioonist välja ja raamat kohandati nii, et seda oleks lihtsam lugeda ja sellest aru saada. See on teksti kohandatud versioon.\n\nMart Meri kirjutas venekeelsele väljaandele ka eessõna.\n\nJah. Ning andis ka fotod perekonnarhiivist, mida varem pole avaldatud.\n\nNii et ka tema arvates oli oluline see raamat vene keelde tõlkida?\n\nJah, ta toetas seda igati.\n\nKui räägime arusaamatustest eestlaste ja venelaste vahel, siis paljud neist põhinevad, minu arvates, vähestel teadmistel üksteisest. See raamat läheb süvitsi eestluse südamesse.\n\nJah. Usun, et on tähtis üksteise kultuuri mõista ja olla selle abil üksteisele lähemal, kasvõi millimeetri jagu. Ma usun, et sellised projektid aitavad sellele kaasa. Olen kuulnud, et sellel raamatul põhineb ka ooper \"Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas.\" See on ajalooline raamat ja sellest oli ilmselt paras väljakutse ooperit teha.\n\nKui lugesite \"Hõbevalget\", mis oli kõige hämmastavam asi, mida teada saite?\n\nRaamat jutustab väga paljutahuliselt tolleaegsete inimeste igapäevaelust. Neil oli merega väga suur side — kuidas nad ehitasid paate ja laevu ja kuidas rajasid kaubateid. Hõbevalge tee oli vana kaubatee Euroopast Bulgaariasse. Eesti territoorium oli selle tee keskel Läänemere ääres. Selle kaubatee tähtsus kadus, kui Bulgaaria 13. sajandil hävitati ja kaubateed mujale suunati. Aga tollel ajal, varasel keskajal, oli see tähtis osa Euroopa kaubateede võrgustikust. Kõik eestlased, kes siin elasid, olid nende protsessidega tihedalt seotud.\n\nKust teie raamatut osta saab?\n\nEsiteks, me jagame seda tasuta kõigile vene koolidele Eestis. Nii saavad vene noored sellega soovi korral tutvuda. Teiseks müüme raamatut muidugi poodides ja internetis. Kõik tulud lähevad Lennart Meri fondile.\n\nTänapäeval, kui räägitakse palju kasumist — ja ka teie firma Admiral Markets on ju tulusast ärist huvitatud — on märkimisväärne, et sellest raamatu-projektist teie kasu ei ootagi?\n\nRahalist kasumit ei saagi…\n\n… ainult hea tunde, et saate tutvustada tollast eestlaste kultuuri ka teistele?\n\nJah. See pole kasumi teenimiseks, see on kultuuriprojekt. Ma arvan, et see aitab siin elavatel inimestel pisut paremini aru saada kultuurist ja ajaloost ning riigist, kus me kõik elame.\n\nMul tekib ajakirjanikuna ikkagi küsimus, et kas te tahate \"Hõbevalge\" avaldamisega oma firmale uusi kliente või paremaid äri tegemise võimalusi saada, oma mainet avalikkuse silmis tõsta?\n\nEi, muidugi mitte. See on väga spetsiifiline projekt ja me ei ürita uusi kliente meelitada. See on puhtalt panus ühiskonda ja kultuuri.\n\nOlen pikalt USA-s elanud. Wall Streeti firmad teevad taolisi heategevusprojekte sageli. See on prestiiži küsimus. Ei ole kuulda, et Eesti investeerimisettevõtted tihti sellist heategevust teeksid. Olete pioneerid?\n\nSeda on hea meel kuulda. Jah, oleme huvitatud sellistest kultuuriprojektidest. Arvan, et ühiskonda peab panustama, panustama sellesse, et Eestis kaks kogukonda teineteisele lähemale tuua.\n\nLühidalt ka Admiral Marketsist. Millega teie ettevõte tegeleb?\n\nSee on investeerimisplatvorm. Meil on 8000 kauplemisinstrumenti, 7000 neist tavalised aktsiad üle maailma — USA turult, Euroopa turult, Austraalia turult, Aasia turult. Oleme ehitanud silla, mis annab võimaluse kaubelda aktsiatega üle maailma. Lisaks indeksid, kaubad, kuld, hõbe, fossiilkütused. Kaubelda saab kõigega, mis maailmaturul olemas on. Me kasutame internetiplatvormi, mis on mugav ja soodne. Meil on väga madalad vahendustasud.\n\nJa kõik see asub Eestis?\n\nPeakontor on Eestis, aga kontoreid on 20 riigis, kliente 120 riigist.\n\nLennart Meri raamatu pealkiri on \"Hõbevalge\", seepärast küsin: kas hõbe on praegu hea investeering?\n\nJah, ikka. Praegu väga populaarne. See on nagu kuldgi turvaline investeering. Keerulistel aegadel, nagu koroonaviiruse pandeemia ajal, on kõik väärismetallid head investeeringud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennart Meri teost \"Hõbevalge\" saab nüüd lugeda lisaks itaalia- ja soomekeelsele tõlkele ka vene keeles. Uus tõlge on ärimees Alexander Tsikhilovi ja tema firma Admiral Markets heategevusprojekt. Raamatu andis välja kirjastus Alexandra. Tsikhiloviga vestles Neeme Raud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPaul Scholes astub taas peatreeneri kingadesse\n\n## Põhitekst:\n\n45-aastane Manchester Unitedi legend on koos omaaegsete meeskonnakaaslaste David Beckhami, Nicky Butti, Ryan Giggsi, Gary ja Phil Neville'iga klubi omanikeringis.\n\nKuigi Salford pole tänavu kaotanud ainsatki liigamängu, siis viiest kohtumisest on kirjas kaks võitu ja see hoiab meeskonda tabelis viiendal positsioonil.\n\nAmbitsioonika ja selle taseme kohta rahaka klubi juhtkond teatas senise peatreeneri Graham Alexanderi lahkumisest, kelle asemele Scholes nüüd asubki.\n\nTegemist pole endise poolkaitsja jaoks uue väljakutsega, sest ta oli Salfordi peatreeneri kohusetäitja ka 2015. aastal. Lisaks juhendas ta mullu lühikest perioodi Oldham Athleticut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpallilegend Paul Scholes asub ajutiselt tugevuselt neljanda liigataseme ehk League Two klubi Salford City peatreeneriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKonkurentsiamet ministeeriumile apteegituru tehinguid ei avalda\n\n## Põhitekst:\n\nSotsiaalministeerium saatis kuu aega tagasi konkurentsiametile pika kirja, kus palub uurida nii apteegireformi kui ravimite hulgimüügiturgu puudutavaid tehinguid, et selgitada välja, kas kellelgi ravimiärimeestest on turgu valitsev seisund.\n\nKonkurentsiamet leiab 12. oktoobril läkitatud vastuses, et ka pärast 1. aprillist jõustunud apteegireformi on apteegid hulgimüüjatega endiselt erinevate lepingute kaudu tihedalt seotud, ent need ei ole võrdsustatavad valitseva mõjuga.\n\nKonkurentsiamet hindas ravimiameti taotlusel, kas sadakonnal apteegil võib olla turul valitsev mõju. Neist ühelgi juhul ei tuvastanud konkurentsiamet, et proviisor ei oma tegelikku võimu apteegi üle või et apteek oleks ravimite hulgimüüjaga seotud keelatud viisil.\n\nSamas möönab amet, et on palunud valdkonna ettevõtjatel muuta sõlmitud lepinguid ja põhikirju, sest need olid vastuolus nii ravimiseaduse kui ka konkurentsiseadusega.\n\n\"Seda on ka tehtud,\" kinnitab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oma kirjas sotsiaalministeeriumile.\n\nSotsiaalministeerium palus, et konkurentsiamet annaks neile ülevaate tehingutest, mis apteegireformi käigus tehti, kus apteegi tegevusload omanikku vahetasid. Konkurentsiamet aga keeldub seda infot ministeeriumile väljastamast.\n\n\"Selgitame, et info kõnealuste tehingute kohta on ärisaladuseks, mille avaldamine konkurentsiameti poolt ei ole võimalik. Konkurentsiamet on analüüsinud lepinguid ja tehingute tingimusi üksnes valitseva mõju kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis valitseva mõju esinemist konkurentsiamet tuvastanud ei ole,\" selgitab Ots oma kirjas.\n\nKuigi spetsiifilistes apteegiturgu puudutavates küsimustes suunab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumi ravimiametilt hinnagut küsima, tõdeb Ots siiski, et osa üldapteegi tegevusloale esitatavatest nõuetest on liialt laialt sõnastatud - näiteks see, et tehingud peavad olema kooskõlas ravimiseaduse eesmärkidega -, mis omakorda võib kaasa tuua hulganisti vaidlusi nõuete põhjendamises.\n\n\"Ravimiseaduse üldised eesmärgid /---/ on ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning ravimite sihipärane kasutamine. Need eesmärgid ei ole üheselt mõistetavalt seotud apteegireformile seatud eesmärkidega,\" selgitab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile.\n\nMinisteerium soovis ka hinnangut, kas oleks mõistlik reguleerida, et apteegi tegevusloa omaja võib üksnes otse ruumide omanikult neid rentida, mitte aga olla allrentnik senise tegevusloa omaja hõivatud ruumides mõnes kaubanduskeskuses.\n\nKonkurentsiamet soovitab ministeeriumil viia end kurssi olukorraga kaubandusmaastikul, et selgitada välja, kui lihtne on leida sobivaid ruume, mida mõni varasem apteegi tegevusloa omaja juba ei rendi. Nemad allrendi vastu ei ole.\n\n\"Juhime tähelepanu, et allrendi keelamisel tuleb arvestada riskiga, et apteekrite võimalused iseseisvalt tasuvates kohtades ruume rentida võivad väheneda, samuti võivad halveneda renditingimused, sh hind, mis võib omakorda kajastuda ravimite jm apteegikaupade hinnatõusus. Seega muudatuse tegelikud mõjud võivad osutuda loodetust erinevaks. See omakorda seab kahtluse alla piirangu proportsionaalsuse,\" põhjendab konkurentsiamet.\n\n\"Kuigi allrendilepingud võivad soosida põhirentnikku ja apteekril ei pruugi olla tingimuste jms osas kuigi palju kaasarääkimisõigust, siis ruumide allrentimine ei too kaasa apteegi valitseva mõju kaudu seotust frantsiisiandjaga/hulgimüüjaga,\" lisab amet.\n\nKonkurentsiamet ei pea frantsiisi, mille alusel apteegid kaubamärgihoidjaga seotud on, iseenesest halvaks koostöövormiks, küll aga näeb selles apteekide koostöö kontekstis ohte.\n\n\"Frantsiisiketiga liitunud apteekri otsustusvabadus on frantsiisiandja huvide kaitseks piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse,\" tõdeb amet, ent lisab, et valitsevat mõju frantsiisileping automaatselt ei tekita.\n\nFrantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat ei loeta valitseva mõju kaudu automaatselt seotud ettevõtjateks, ent seda üksnes tingimusel, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist riski.\n\n\"Seega on oluline, et lepingus kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud frantsiisile. Just seda ongi konkurentsiamet frantsiisilepingute puhul valitseva mõju hindamisel siiani kontrollinud,\" toob amet esile.\n\nKonkurentsiamet selgitab, et vertikaalsete konkurentsipiirangute kasutamine on kõikides majandusvaldkondades laialt levinud.\n\n\"Need ei too kaasa valitsevat mõju ja need on keelatud ainult teatud turuvõimu olemasolul. Selline konkurentsiõiguslik regulatsioon kehtib kogu Euroopas, mistõttu on taoliste piirangute keelamine riigisiseselt problemaatiline, kuna siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust,\" põhjendab amet.\n\nKonkurentsiamet on valitseva mõju väljaselgitamise käigus täheldanud, et sageli on apteegiteenuse tegevusluba omava ettevõtte juhatuse liikmeks määratud advokaat või mõni frantsiisiandja töötaja. Ent seegi pole otseselt keelatud, ehkki läheb vastuollu apteegireformi eesmärgiga.\n\n\"See ei too jällegi kaasa valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ning konkurentsiametil puuduvad hoovad selle keelustamiseks, samas apteegireformi eesmärkidega läheb see ilmselt vastuollu,\" tõdeb amet.\n\nSeetõttu võiks ravimiseadus sätestada amet ettepanekul nõude, et apteeker peaks olema samaaegselt nii apteegi 51 protsendi omanik kui ka juhatuse liige.\n\n\"Samas tooks selline nõue kaasa selle, et apteeker peab kohustuslikus korras oma erialatöö arvelt tegelema ettevõtte juhtimisega,\" möönab amet.\n\nKonkurentsiametis valmis paar kuud tagasi mahukas analüüs ravimite hulgimüügituru ja ravimimüüjate seotuse kohta. Amet kaasas analüüsi kümme ravimitootjat ja kolm hulgimüüjat, kellelt küsis välja koostöölepingud ja mõne aasta tagused omavahelised arveldused. Samas tõdeb amet, et nn tagasimaksete skeemidele nad ei keskendunud, kuid möönab, et selline süsteem on hulgimüüjate seas levinud.\n\nSotsiaalministeerium ootas hinnangut ka sellele, kas Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ oli seotud teiste ravimite hulgimüüjatega ja kas on võimalik, et tegelik konkurentsiolukord nende vahel puudub.\n\nNimelt kuulub Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 47 protsendi ulatuses Aivar Linnamäele, kes on Eesti ühe mõjukama ärimehe Margus Linnamäe vend, kellele muuhulgas kuulub teine ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical. Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 49 protsendi tegelik kasusaaja pole teada, selle omanik on varjatud välismaise juriidilise keha taha.\n\nPeatselt pärast selle päringu saatmist konkurentsiametile teatas aga Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, et lõpetab 1. novembrist 2020 tegevuse.\n\nSeetõttu vastas konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile, et kuna ettevõte on teatanud tegevuse lõpetamisest, siis pole neil põhjust enam nende tegevust, tururosa ja seotust teiste hulgimüüjatega analüüsida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Apteegireformi käigus tegevuslubadega tehtud tehinguid puudutav info on ärisaladus, mistõttu ei saa konkurentsiamet seda sotsiaalministeeriumile avaldada, selgub ameti vastuskirjast ministeeriumile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKiik: teen valitsusele ettepaneku isolatsiooniperioodi lühendada\n\n## Põhitekst:\n\nKiik ütles, et teeb teisipäeva hommikul toimuval kabinetinõupidamisel ettepaneku kohustusliku isolatsiooniperioodi lühendamiseks. Ta lisas, et esitab valitsusele ka teadusnõukogu ja terviseameti hinnangud.\n\n\"Kindlasti on tervisevaldkonna mõttes nakkusohutum lühendada perioodi välismaalt saabumise korral /---/, aga keerulisem on küsimus lähikontaktsete puhul ehk inimestel, kellel see tõenäosus, et nad on nakkuse saanud, on kõrgem,\" sõnas minister.\n\nKiik tõi välja, et erinevad Euroopa riigid on sellele küsimusele lähenenud mitut eri moodi. Näiteks Soome terviseameti (THL) teatel lüheneb nii vabatahtlik karantiin kui ka arsti poolt määratud isolatsioon seniselt 14 päevalt kümnele.\n\n\"On riike, kes on mõlemale, nii välismaalt saabujatele kui ka lähikontaktsetele lühendanud isolatsiooni. On riike, kes käsitlevad neid erinevalt. Siis on ka riike, kus käsitletakse erinevalt lähikontaktseid, kes on töökaaslane ja kes on pereliige. Ütleme nii, et jällegi lihtsal küsimusel on mitu tahku,\" selgitas Kiik.\n\nMinister rõhutas, et valitsus langetab oma otsuse toetudes teadusnõukogu ja terviseameti hinnangule.\n\nLisaks võib karantiiniperioodi lühendamine Kiige sõnul olla kasuliku mõjuga nii Eesti majandusele kui ka tööturule. Ta selgitas, et kui nakkusohutud inimesed kiiremini tööle lasta, panustab see majanduskasvu.\n\n\"Pole mõtet koormata tervisehoiuressurssi teostamaks järelevalvet inimeste üle, kes on nakkusohutud,\" sõnas Kiik.\n\nTestimismetoodikat pole enne usaldusväärset analüüsi mõtet vahetada\n\nLätis tehakse Kiige sõnul süljepõhiseid koroonateste pilootprogrammi raames. Ta ütles, et süljetestid võivad teatud olukordades, näiteks väikelaste puhul olla põhjendatud.\n\n\"Eestis on samamoodi erinevaid teste analüüsitud ja katsetatud /---/ me lihtsalt usaldame tervisevaldkonna ekspertiisi. Test peab olema usaldusväärne ja kvaliteetne, teadus- ja tõenduspõhine,\" ütles Kiik testimismetoodika muutmise kohta.\n\nTa lisas, et Eestis jätkub sarnaselt suuremale osale maailmast PCR-testide tegemine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval tuleb valitsuse kabinetinõupidamisel arutlusele teatud juhtudel kohustusliku eneseisolatsiooni lühendamine 14 päevalt kümnele, kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia teismelisest võib saada esimene millenniumi põlvkonna pühak\n\n## Põhitekst:\n\nCarlo Acutis suri 2006. aastal 15-aastaselt leukeemia tõttu. Teda nimetatakse tema tegevuse tõttu interneti kaitsepühakuks, vahendas BBC.\n\nLaupäeval kuulutati Acutis Itaalias Assisi linnas toimunud tseremoonial õndsaks. Sellega astuti samm lähemale poisi pühakuks kuulutamisele.\n\nAcutis salvestas internetis väidetavaid imesid ning aitas pidada katoliiklike organisatsioonide veebilehti.\n\nTeismelise pühakuks kuulutamise protsess algas pärast seda, kui Vatikani hinnangul päästis ta imekombel teise poisi elu. Nimelt väitis kirik, et Acutis sekkus 2013. aastal taevast, et ravida terveks Brasiilia poiss, kes põdes haruldast pankrease haigust.\n\nSelleks, et Acutis saaks pühakuks, peab Vatikan kinnitama tema nimele teise ime.\nKa Eesti võib lähiaastatel saada oma esimese katolikupühaku. Vatikanile on edastatud peapiiskop Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamiseks vajalikud dokumendid.\n\nSaksamaal sündinud Eduard Profittlich, kellest sai Eesti katoliku kiriku peapiiskop, suunati Eestisse preestriks 1930. aastal. 1941. aasta juunis arreteeriti ta Tallinna Peeter Pauli katedraalis ning deporteeriti otse altari eest Kirovi vanglasse, süüdistatuna Nõukogude vastases tegevuses, ning mõisteti surma.\n\nÕndsakskuulutamine toimub Eestis ja see on esimene samm pühakuks kuulutamisele.\n\nPühakuks kuulutamised toimuvad Vatikanis Püha Peetruse väljakul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia teismeline Carlo Acutis, kes internetis oma usku levitas, võib saada katoliku kiriku esimeseks millenniumi põlvkonnast pärit pühakuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHTM-i ja EOK haridusstipendiumit taotles rekordarv sportlasi\n\n## Põhitekst:\n\nOlümpiakomitee projektijuht Natalja Inno sõnul on sportlased kõrgharidust alati väärtustanud. \"Tavapärasest veel suuremas huvis haridusstipendiumite vastu on tunda koroonaviiruse poolt meie ellu tehtud korrektiivide mõju. Tippsportlased, kes on tuntud oma sihikindluse poolest eesmärkidele pürgimisel, seadsid endale ajal, kui treening- ja võistlusvõimalused on piiratud ning enamik tiitlivõistlusi edasi lükatud, uued kõrged sihid hariduses,\" rääkis Inno EOK pressiteate vahendusel.\n\nSel sügisel Tallinna Ülikoolis antropoloogiaõpinguid alustanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes tuli Pyeongchangi olümpiamängudel neljandaks, kinnitas, et otsus asuda kõrgharidust omandama oli tingitud olukorrast, kus kogu maailm, sealhulgas sport, on sügavates muutustes. \"Me kõik võime loota helgele tulevikule, aga parem on luua selleks ise eeldused. Kõik sportlased ei ole NBA korvpallurid või Inglise liiga jalgpallurid ehk peame mõtlema oma tuleviku kindlustamise peale. Teadmiste laiendamine ei tule kunagi kahjuks,\" lausus Alusalu.\n\nSamuti võttis taas koha ülikoolipingil sisse elukutseline korvpallur Tanel Sokk, kelle haridusretk jäi aastaid tagasi pooleli. \"Olen ammu otsinud aega ja võimalust, et haridusteed jätkata. Jätkan oma ülikooliõpinguid tänu sellele, et sattusin õigesse keskkonda, mis julgustab ja soosib edasiõppimist. Minu jaoks on see hea ja loogiline valik – alustasin oma kõrgharidusteed TTÜ-s ja loodetavasti lõpetan TalTechis. Oleks tõeline au olla sellise ülikooli vilistlane. Soovin ka oma kooliteed alustanud lapsele eeskuju näidata, et õppida ja areneda tuleb terve elu. Ma olen väga tänulik haridusstipendiumi eest ning loodan tulevikus sportlaskarjääri lõpetades tänu EOK panusele otsida endale uusi ja huvitavaid väljakutseid,\" rääkis Sokk.\n\nKolmekümnest stipendiumi pälvinud sportlastest üle poole on korduvtaotlejad, kaheksa on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku rahuldati taotlusi summas 25 711 eurot. Toetatavad sportlased on seekord 22 spordialalt:\n\nSaskia Alusalu (kiiruisutamine)\nKaidi Elmik (kurling)\nGrete Gaim (laskesuusatamine)\nMari-Liis Juul (pararattasport)\nStefan Kaibald (võrkpall)\nChristopher Kalev (murdmaasuusatamine)\nMihkel Kalja (jalgrattasport)\nJoosep Karlson (aerutamine)\nKristjan Koll (murdmaasuusatamine)\nToomas Kollo (murdmaasuusatamine)\nKristin Kuuba (sulgpall)\nArmin Evert Lelle (ujumine)\nSander Maasing (jalgrattasport)\nAslanbeg Magomedkerimov (judo)\nRobin Nool (kergejõustik)\nAnts Oscar Pertelson (judo)\nHan Hendrik Piho (kahevõistlus)\nKätlin Piirimäe (kergejõustik)\nPiret Pormeister (murdmaasuusatamine)\nMariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)\nMartin Remmelg (laskesuusatamine)\nHenri Sai (kergejõustik)\nKatrin Smirnova (laskmine)\nAnna Sokk (karate)\nTanel Sokk (korvpall)\nMaria Susi (iluvõimlemine)\nLembi Vaher (kergejõustik)\nLise Anette Vaher (mäesuusatamine)\nKarolin Valdmaa (rühmvõimlemine)\nJasmiin Üpraus (veemootorisport)\n\nHaridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Sisekaitseakadeemia, väljaspool Eestit IMC Fachhoochshule Krems, London South Bank University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks ja University of Memphis.\n\nKaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.\n\nHaridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tippsportlaste haridusstipendiumite konkursile laekus alanud sügissemestril tavapärasest koguni veerandi võrra rohkem taotlusi - kokku 40.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Ratas: valitsus ei jäta strateegiat \"Eesti 2035\" riiulile tolmu koguma\n\n## Põhitekst:\n\nSeda strateegiat on koostatud nüüdseks enam kui kaks aastat ja siia on andnud oma panuse ligi 17 000 inimest, sest Eesti pikaajaline vaade väärib laiapindset arutelu. Nende kahe aasta jooksul on toimunud üle Eesti ligi 30 töötuba, kus on saanud oma arvamuse välja öelda lisaks poliitikutele, ametnikele ja vabakonna esindusorganisatsioonidele paljud Eesti inimesed.\n\n\"Eesti 2035\" koostamise protsess on olnud avatum kui poliitikadokumentide puhul tavapärane ja ma loodan, et selline koosloome saab edaspidi uueks normiks. Turvaline ja inimestega arvestav Eesti riik on kõigi ühine eesmärk.\n\n\"Eesti 2035\" on igas mõttes põhialus meie järgmise 15 aasta otsustele. See on valitsuse ja riigikogu koostööd toetav strateegia, mis seob tervikuks nii kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise kui ka nende rahastamise põhimõtted.\n\n\"Eesti 2035\" on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Arengustrateegia eesmärk on, et Eesti oleks ka tulevikus demokraatlik ja turvaline riik, kus on tagatud eesti keele, rahvuse ja kultuuri elujõulisus.\n\nKui me viisime \"Eesti 2035\" koostamise osana läbi üleriigilise arvamuskorje, kus osaleti nii veebi vahendusel kui ka näiteks raamatukogudes ankeete täites, siis saime me kinnitust, et Eestimaa inimene tahab elada riigis, mis on turvaline, vaba, looduslik, avatud ja inimesekeskne.\n\nJust need soovid on sõnastatud \"Eesti 2035\" aluspõhimõtete ja strateegiliste sihtidena, mida saame alati otsuseid tehes meeles pidada. Ka siis, kui meile tundub, et mõne otsuse mõju on lühiajaline, või kui otsustamiseks on väga vähe aega, sest ootamatusi, ennenägematuid olukordi tuleb ikka ette, on oluline hoida silme ees pikka vaadet.\n\n\"Eesti 2035\" seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.\n\nEesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest sihtidest mööda vaadata. Raske oleks ka vastu vaielda sellele, et me soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.\n\nNeed pole aga pelgalt suured sõnad, vaid tõepoolest sihid, mida otsuseid tehes meeles pidada. Nii valitsuses kui ka riigikogus.\n\n\"Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane.\"\n\nEesti on vaba ja turvaline riik, aga peeglisse vaadates peame me tunnistama, et näiteks tervist hoidvate elukeskkonna lahenduste ja inimeste riskikäitumise osas on meil veel üksjagu vaja ära teha, et lõhe meie tervena elatud eluaastate ja oodatava eluea vahel ei oleks enam kui 20 aastat. Samuti peame me olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond – 15 aasta pärast on iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane.\n\nNeed on just nimelt võimalused, kui me õigeaegselt, see tähendab kohe praegu, mõtestame oma valikud selliselt, et need arvestavad tulevikuga. Et meie valikud mitte ainult ei vii meid tulevikku, vaid viivad meid sinna ettevalmistunult ja enesekindlalt. Eesti inimene väärib konkurentsivõimelist, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega riiki.\n\n\"Eesti 2035\" ei lahenda muidugi kõiki probleeme, millega me järgmisel 15 aastal silmitsi seisame, aga ma olen veendunud, et selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste ja riigina jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades. Need tulevikku suunatud sihid aitavad meil pöörata proovikivid võimalusteks.\n\nMa soovin riigikogule kaalutletud ja kaalukat arutelu \"Eesti 2035\" üle. Omalt poolt luban, et valitsus ei jäta \"Eesti 2035\" riiulile tolmuma, vaid arvestab sellesse arengustrateegiasse koondatud Eesti inimeste – meie – eesmärkidega.\n\nMeie ettepanek on, et iga minister annab kord aastas riigikogule ülevaate sellest, kuidas on tema valdkonnas \"Eesti 2035\" sihtideni jõudmine edenenud. Ka mina peaministrina jagan teiega oma parimat teadmist meie edusammudest – ja ka järeleaitamist vajavatest teemadest – nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist riigikogule.\n\nStrateegia \"Eesti 2035\" viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.\n\nMa loodan väga, et teie arutelu \"Eesti 2035\" üle saab olema sisukas. Eesti väärib seda, et tema tulevikku kirjeldavasse strateegiasse kirjutatakse mõtted, mis on kõige edasiviivamad, kõiki Eestimaa inimesi arvestavad ning tugevdavad meie riigi mõjukust laias maailmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste ja riigina jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades, ütles peaminister Jüri Ratas riigi pikaajalise arengustrateegia \"Eesti 2035\" üleandmisel riigikogus tehtud poliitilises avalduses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWHO: liikumiskeeld ei peaks olema esmane meetod koroonaviiruse ohjeldamisel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie WHO-s ei toeta täielikku liikumiskeeldu (inglise keeles lockdown) kui esmast vahendit koroonaviiruse leviku piiramisel,\" ütles David Nabarro usutluses väljaandele The Spectator. Ta lisas, et WHO soovitab riikidel kasutada viiruse ohjeldamisel teisi meetmeid.\n\nNabarro seisukoht tekitab küsimusi, kas WHO on pärast seda, kui koroonaviirus on juba mitmeid kuid maailmas levinud, taganenud oma varasematest seisukohtadest, märkis sõnavõttu kajastanud Austraalia väljaanne abc.net.au.\n\n\"Ainus olukord, kui me peame liikumiskeelu kehtestamist põhjendatuks on siis, kui on vaja võita aega, et ümber korraldada ja uuesti tasakaalustada oma ressursid, kaitsta väljakurnatud tervishoiutöötajaid,\" märkis Nabarro. \"Kuid üldiselt me pigem ei teeks seda,\" lisas ta.\n\nNabarro viitas turismist elatuvate vaeste väikeriikide raskustele ning vaesuse suurenemisele, mis on peamised karmide koroonapiirangute tagajärjed.\n\n\"Täielikul liikumiskeelul on üks tagajärg, mida ei tohiks kunagi alahinnata - see teeb vaesed inimesed veelgi vaesemaks,\" rääkis WHO eriesindaja.\n\nNabarro avaldas hiljuti ka artikli, milles kutsub valitsusi leidma tasakaal piirangute kehtestamise ja normaalse elu lubamise vahel.\n\n\"Liiga palju piiranguid kahjustab inimeste toimetulekut ja tekitab rahulolematust,\" kirjutas ta. Artikli kohaselt soovitab Nabarro meetmeid, mis hõlmavad karmi isikliku hügieeni, nakatunute kontaktide jälgimist ja haigestunute isloeerimist.\n\n\"Kuid täielik liikumiskeeld ainult külmutab viiruse, ega aita kaasa selle kaotamisele,\" tõdes ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) erisaadik COVID-19 küsimustes seadis kahtluse alla täieliku liikumiskeelu kehtestamise riikides koroonaviiruse ohjeldamise põhilise meetmena.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeediaväljaannete tasuliste digitellimuste arv tõusis rekordtasemele\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt ütles ERR-ile, et viimase aastaga on digitellimuste arv pidevalt kasvanud.\n\n\"Number on selgelt, trendina ja üheselt igakuiselt kasvand rohkem kui aasta. Terav kasvunurk tuli koroonaajaga, aga kasv on jätkunud ka suvel ning sügisel, erinevalt mõnest teisest riigist, kus kasv piirdus kevadise koroonaajaga,\" sõnas Viirmaa-Treifeldt.\n\nMida aeg edasi, seda rohkem inimestel Viirmaa-Treifeldti sõnul ka digiväljaannete vastu usaldust ja kogemust nende kasutamisega tekib. Lisaks ütles liidu tegevjuht, et enamike meediaettevõtete tuludest tuleb praegu ca 70 protsenti digiärist.\n\n\"Ise tahaks mõelda nii, et tellijad jäid alles pärast proovitellimusi, see kasv on n-ö hinnang sisule,\" sõnas ta.\n\nTegevjuhi hinnangul võib ka lähikuudel tellimuste numbrites olla näha kasvu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Septembris oli erinevatel meediaväljaannetel kokku pea 114 000 tasulist digitellimust, möödunud aastal samal ajal oli tellimusi kokku ligikaudu 77 000, selgub meediaettevõtete liidu statistikast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGrauberg Lepiku koduklubi sai järjekordse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nGrauberg Lepik tegi kaasa terve kohtumise. Värava lõid vastased 32. ja 63. minutil, Nyköping mängis alates 52. minutist arvulises vähemuses, vahendab Soccernet.ee.\n\nNyköping on teeninud viimase 13 liigamänguga ainult kolm viigipunkti ning on hetkel neli kohtumist järjest kaotanud.\n\nAugustis meeskonnaga liitunud Grauberg Lepik on löönud kaheksa mänguga kolm väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristoffer Grauberg Lepiku koduklubi Nyköping kaotas Rootsi tugevuselt kolmandas liigas Örebro Syrianskale 0:2 ning jätkab seitse vooru enne hooaja lõppu viimasel tabelireal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSakkovi järglaseks RKK juhi kohale kandideerib kolm inimest\n\n## Põhitekst:\n\nRKK nõukogu esimees ja kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles ERR-ile, et tähtajaks ehk 9. oktoobriks esitas avalduse kolm inimest.\n\nPrikk lisas, et uue juhi valib RKK nõukogu ning eesmärgiks on valik langetada võimalikult kiiresti. Täpset kuupäeva, mil uus direktor selgub, Prikk öelda ei osanud.\n\nSenine direktor Sakkov oli ametis alates 2017. aastast. Selle aasta septembris nimetas president Sakkovi aga Eesti uueks suursaadikuks Soomes.\n\nRahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esimene juhataja alates selle asutamisest märtsis 2006 oli Kadri Liik.\n\nAugustis 2011 asus keskust juhtima Martin Hurt. 1. märtsil 2012 asus keskust juhtima Matthew Bryza. Aastatel 2015–2017 oli keskuse direktor Jüri Luik, alates 1. septembrist 2017 Sven Sakkov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) senise juhi Sven Sakkovi lahkumisega Eesti suursaadikuks Soome, otsib keskus uut direktorit - sõelale on jäänud kolm inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKlaas: Pauluse kiriku rahastamine pole Jõgeva kirikuga võrreldav\n\n## Põhitekst:\n\nKlaas ütles ERR-ile, et kahte kirikuhoonet ei ole korrektne niiviisi võrrelda.\n\n\"Pauluse kirikuhoone rekonstrueeriti projekti \"Pauluse kiriku atraktiivsuse tõstmine turismiobjektina\" tulemusena. Projekti kogumaksumus oli 6 737 705,91 eurot. Sellest summast saadi EAS-i \"Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise\" programmist 3 195 582,43 eurot, millele lisandus omafinantseering 1 682 795,75 eurot ning abikõlbmatud kulud summas 1 859 327,73 eurot,\" ütles linnapea.\n\nKlaasi sõnul sai kirik raha läbi põhjaliku ja põhjendatud taotluse, mis läbis EAS-i hindamise.\n\n\"Arvestades kirikuhoone kui silmapaistva sakraalehitise turismi- ja kultuurialast tähtsust (kontserdisaal) on EAS-i heaks kiidetud projekti omafinantseeringu kulusid kaetud Tartu linna ja riigieelarvest,\" selgitas Klaas.\n\nPauluse kiriku hoone rekonstrueerimist korraldas EELK Tartu Pauluse koguduse ja Tartu linna poolt 2005. aastal asutatud Sihtasutus Tartu Pauluse kirik, lisas linnapea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvastikuminister Riina Solman ütles ERR-i uudistesaates \"Aktuaalne kaamer. Nädal\", et sarnaselt Jõgeva kirikule sai eriloaga riigilt raha ka Tartu Pauluse kirik. Tartu linnapea Urmas Klaas täpsustas, et tegelikkuses sai Pauluse kirik raha rekonstrueerimiseks läbi taotluse, mis esitati EAS-ile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool vähendab võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohtade arvu\n\n## Põhitekst:\n\n2018. aastal asus võõrkeelsete õppekavade tasuta õppekohtadele õppima 220 inimest, kes ei olnud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Sel aastal oli selliseid tudengeid 162. Lähiaastatel plaanib ülikool tasuta kohtade arvu veelgi vähendada kuni umbes saja kohani.\n\nÜlikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et õppekohtade arvu vähendatakse eri põhjustel.\n\n\"Peamiselt seetõttu, et kõrghariduse rahastus pole kasvanud proportsionaalselt SKP kasvu ja elukallidusega. Seetõttu peame vaatama üle, mida suudame tasuta pakkuda. Oleme ka otsustanud, et eestikeelses õppes ei saa me tasuta vastuvõttu kasvatada, mida varasemalt tegime. Lihtsalt raha ei jätku,\" selgitas Valk.\n\nÕppeprorektor tõi välja, et õppekohti vähendatakse ka seetõttu, et ülikool on n-ö rahvusvahelistumises väikse läbimurde saavutanud.\n\n\"Meid tuntakse ning siia tahetakse tulla õppima. Me ei pea seda enam sellises mahus toetama. Rahvusvahelistumise peamine eesmärk on olnud läbivalt õppekvaliteedi tõstmine, sh ka väga heade tudengite värbamise abil,\" sõnas Valk.\n\nValk selgitas, et kohtade vähendamisel tegelikkuses väga suurt majanduslikku mõju ei ole. Ta tõi välja, et kui praegustest pakutavatest tasuta kohtadest tahetakse ligikaudu 60 ära kaotada, ei saa eeldada, et needsamad kohad tasulises õppes täituks.\n\n\"Kui need täituvad, siis tähendab see ümardatult ca 300 000 (eurot – toim.) aastas. Kahe aasta kohta, mis magistriõpingud kestavad, 600 000. See on alla ühe protsendi ülikooli õppe-eelarvest, seega suurt rahavõitu me ei saa. Lisaks peame osa sellest rahast nüüd kulutama täiendavale turundustegevusele,\" ütles Valk.\n\nSamas on tema sõnul hinnata raskem mõju õppetööle, sest kui tasuta kohti üldse poleks, võivad mõned väiksemad õppekavad kokku kukkuda.\n\n\"Teine kardetud mõju on heade üliõpilaste arvu langus. Pakume tasuta kohti, et saaksime võimekaid kandidaate, kel on võimalus eri ülikoolide vahel valida. Kui tasuta kohti üldse pakkuda ei saa, siis kaotame olulise argumendi võimekate värbamiseks. See aga mõjutab ka neid, kes ise tasuta kohale ei saa. Piisav grupp tugevaid kandidaate mõjutab kogu õppegrupi vaimsust ja tulemuslikkust. On oluline, et kasvõi väike osa oleksid tipud, ütles Valk.\n\nTTÜ-s on ingliskeelsetel õppekavadel õppimine tasuline\n\nTallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et ingliskeelsed õppekavad on tasulised, kuid võimekamatele tudengitele pakutakse sihtstipendiume, mis õppemaksu sisuliselt katavad.\n\n\"Kas me 2021/2022 õppeaastaks sihtstipendiume anda tohime, sõltub riigikogu otsusest, kas kõrgharidusseadust muudetakse. Kui riigikogu otsustab, et sihtstipendiume enam kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele anda ei tohi, siis me neid alates järgmisest õppeaastast uutele tudengitele ei paku,\" selgitas Voll.\n\nVoll tõi välja, et viimastel aastatel on ülikool sihtstipendiumite arvu iga-aastaselt 15 protsendi võrra vähendanud.\n\n\"Eesmärgiks on jõuda niikaugele, et pakume igal aastal kolmandatest riikidest vastuvõetavatele motiveeritud ning andekatele tudengitele sada sihtstipendiumit,\" sõnas õppeprorektor.\n\nNäiteks oli möödunud õppeaastal 212 sihtstipendiumi, sel õppeaastal on neid 185 ning järgmiseks õppeaastaks on neid planeeritud 163.\n\nKa TLÜ-s ei ole võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti\n\nTallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll ütles ERR-ile, et võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti pole, kuid saavad tudengid näiteks välisministeeriumist stipendiumit taotleda. Oll tõi välja, et sel aastal sai ministeeriumist stipendiumi viis välisüliõpilast.\n\n\"Tasuta õppimise võimalus tekib üliõpilastele, kes on /.../ saanud hea õppeedukuse puhul soodustuse. Tavaliselt ei ole sellisel juhul kogu õppimine tasuta, vaid soodustust tehakse õppemaksu mingis osas. Soodustuste tegemise maht sõltub akadeemilise üksuse eelarvelistest võimalustest,\" lisas Oll.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikool plaanib lähiaastatel vähendada võõrkeelsetel õppekavadel tasuta õppekohtade arvu umbes saja kohani.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSajand täis draamat. Intervjuu teatrijuhtidega\n\n## Põhitekst:\n\nÜhelt poolt on teater justkui keskmine firma: on juhid, on alajuhid, on eelarve, on kliendid. Teisalt on enamik töötajaid kunstnikud, kelle töövahendiks on nende enda keha. Kas on midagi sellest veel isiklikumat? Publik käib igal õhtul nende tööd vaatamas, teater ise kutsub kriitikuid oma töötajate tööd avalikult arvustama. Võib eeldada, et lava taga on sama palju draamat kui laval. Kes küll sooviks sellist asutust juhtida? Draamateatris on selle ülesande endale võtnud kaks näitlejat – Rein Oja ja Hendrik Toompere jr. Ühiselt minnakse vastu Eesti Draamateatri juubelihooajale.\n\nPea kõigil eestlastel on Tallinna kesklinnas paikneva Eesti Draamateatriga või siin töötavate inimestega seoses mingi mälestus. Milline on teie esimene mälestus Eesti Draamateatrist?\n\nOja: Minu kõige esimene mälestus on Ilmar Tammuri lavastatud Goethe \"Faust\". Aasta oli siis 1968. Ma olen hiljem kuulnud, et kriitika tampis selle maapõhja, aga minul on see senimaani emotsionaalselt väga hästi meeles. Mefistot mängis Kaarel Karm, Fausti Mati Klooren ja Ita Ever Margaretat. Ma olin siis umbes 12. See oli muide esimene kord, kui laval näidati filmi. Ita Ever ilmus esmalt hõljudes ekraanile ja alles siis tuli ise lavale. Nii et videot kasutati teatris juba 60ndatel. Hendrik on vist lapsest peale siin jooksnud?\n\nToompere: Minu esimene mälestus Draamateatrist on väga traumaatiline. Martin Veinmann ajas mu isa köiega laval taga ja peksis teda. Mina istusin saalis ja nutsin. See oli nii kohutav. Hiljem ma sain teada, et see ei ole päriselt. Et see on töö. Et nad lihtsalt jätavad laval sellise mulje, et see on päriselt. Et mu isa saab sellise asja eest isegi palka. Ma õppisin juba varakult, et teatris saab nii nutta kui naerda. Kui mu isa lavastas Kivirähki \"Atentaati\" (1997), siis laval oli kaheraudne püss. Mina võtsin pausi ajal selle püssi ja läksin sellega teatri koridori. Seal olid paukpadrunid sees. Koridoris jalutas Ene-Liis Semper. Mina lasin koridoris ilge paugu. Ene-Liis ehmatas väga naljakalt. Ma sain kõvasti naerda. Pärast seda sõimas ta mul näo niimoodi täis, et ma sain kõvasti nutta.\n\n11. oktoobril tähistab teater oma 100. sünnipäeva. Kuidas teie mõtlete Draamateatri esimestest päevadest ja kuidas tunnetate sidet teatri rajajatega?\n\nToompere: Meie teatri alguspunkti üle on aja jooksul vaieldud. Draamateatri maja oli ju tegelikult juba varem olemas ja siin tegutses Saksa teater. Meie loeme Draamateatri alguseks 11. oktoobrit 1920, sest siis kogunes esimest korda Paul Sepa juhitud noorte teatristuudio ning just sellest stuudiost kasvas välja esimene Draamateatri trupp.\n\nOja: Meist on vanemaid teatreid. Endla, Estonia, Vanemuine – kõik on vanemad kui Draama. Tähenduslik on aga see, et Draamateater on algusest peale olnud pretensiooniga \"koolist, haridusega, professionaalsusega\". Draama pole näitemänguseltsidest välja kasvanud, vaid latt asetati kohe professionaalsuse juurde.\n\nToompere: Draama on professionaalne eestikeelne sõnateater. Tänaseks on see täiesti iseenesestmõistetav ja loomulik. Me oleme sisuliselt rahvusteater. See omakorda tähendab, et 100 aastaga on suudetud ennast nii tugevalt kehtestada, on loodud nii palju silmapaistvat teatrit, et me saame väita – ükskõik, mis ka juhtub, siis Eesti Draamateater jääb püsima. See on kõigi meile eelnenute teene.\n\nKas möödunud põlvede mõjutusi võib veel praegugi Draama laval aimata? Kas näitlejad on \"varastanud\" oma kogenud kolleegidelt, kannavad edasi ametisaladusi?\n\nToompere: Kindlasti. Meie majas on alati erinevad põlvkonnad koos töötanud ja see on üks Draamateatri suuremaid tugevusi. Kui Ita Ever, kes on siin majas töötanud üle 60 aasta, mängib laval koos meie kõige noorema trupiliikmega, siis see kandub edasi. Asi pole ainult selles, mida nad laval koos teevad, vaid selles, mida nad garderoobis räägivad, kuidas inimesed omavahel teatrist vestlevad ja seda mõtestavad. Need vestlused on siin alati toimunud. Näiteks Malmsten ja Krjukov olid garderoobikaaslased ja kui vaadata tänaseid Maidu tegemisi, siis see on väga sarnane sellega, mida Krjukov omal ajal tegi. Näitlejad on päris palju üle võtnud, eelmisi põlvkondi endale eeskujuks seadnud. Praegused noored vaatavad juba Maitu ja nii see edasi läheb.\nOja: Ehk kui kokku võtta: \"Elu on lõputu tsiteerimine.\" Ja siin majas on, keda tsiteerida.\n\nDraamateatri maja on suisa 110-aastane, rajatud vastavalt oma aja normidele ja vajadustele, teatrikunst on aga tunduvalt muutunud. Kuivõrd maja defineerib selle, millist teatrit siin tehakse?\n\nOja: Ajad on tõesti muutunud. Selline maja, kus on klassikaline itaalia lava, on muutunud nišiks. Black box'e on nüüd terve Eesti täis. Tallinna ainus itaalia lavaga eestikeelne sõnateater ongi ainult Eesti Draamateater. Väga tore on seda nišši täita. Ja nagu ajalugu käib – spiraalipidi –, siis on võimalik, et oleme jõudnud olukorda, kus just selline teater on jälle olulisem. Meil on oma majaga väga vedanud. Meie 400 istekohaga suur saal on sõnateatri jaoks ideaalilähedane. Läti Kunstiteatri juht Juris Žagars käis hiljaaegu siin ja ütles: \"Küll te olete õnnelikud, me peame 1000-kohalist saali sõnateatriga täitma. Näitlejad karjuvad viimasesse ritta, kes ikka midagi ei kuule ja samal ajal esimesed read hoiavad kõrvu kinni.\"\n\nToompere: See maja on omal ajal väga hästi ehitatud ja teatri tegemiseks läbi mõeldud. Tal on hea akustika ja iseloomult on ta justkui väike ja suur saal koos. Publikuga on võimalik saavutada väga hea intiimsus ja lähedus. Kui vaadata ka meie teatri praegust repertuaari, siis on selge, et siin majas on võimalik teha väga eriilmelist teatrit – komöödiat, suursugust klassikat, aga samas ka kaasaegsete video ja valguslahendustega väga konkreetselt tänase päevaga tegelevaid lavastusi.\n\nKas Draamateater kavatseb oma juubelit ka mingite eriüritustega tähistada?\n\nToompere: Ma arvan, et igaüks, kes sel hooajal meie maja külastab, saab meie juubelist aimu. Hetkel valmistatakse ette fotonäitust meie näitlejate portreedest. Need pildid hakkavad kaunistama meie maja fuajeed. Kindlasti on tulemas Draamateatri juubelit kajastav OPi erisaade. ERRiga on veel mitu põnevat koostööprojekti plaanis, kuid kahjuks ei saa ma neist veel avalikult rääkida.\n\nOja: Mida ma teatrihuvilistele kindlasti soovitan – hooaja jooksul korraldame me lavastatud lugemisi, kus loeme ette olulisemaid siin laval kõlanud tekste. Tähtsaid tekste on oluliselt rohkem kui lugeda jõuame, kuid üritame ära katta kõik ajastud, mida see maja on näinud.\n\nToompere: Pearõhk on aga sellel, et tähistada juubelit võimalikult heade uuslavastustega. Esmalt toome välja need lavastused, mis koroona tõttu kevadel välja toomata jäid. Esimene esietendus toimus juba suvel Viinistul – Mari-Liis Lille ja Andra Teede \"Esimene armastus\", mis võeti väga hästi vastu ning mis nüüd sisehooajaks maja väiksesse saali kolis.\n\nSisehooaja avamine toimus aga 9. septembril, kui esietendus \"Lehman Brothers\", mida ma ise lavastasin. Seejärel esietendus lavastus pealkirjaga \"Millest tekivad triibud?\" Vilde muuseumis Kadriorus. Lavastaja ja autor Urmas Vadi. Loodud Eduard Vilde juubeli tähistamiseks. Sügisel tähistame veel ühe olulise kirjaniku juubelit – Andrus Kivirähk 50. Selle tähistamiseks otsustas Andrus ise lavastada üht oma teksti – \"Keiserlik kokk\", mis tuleb väikses saalis välja 7. novembril. Sügishooaja lõpetab suurejooneliselt aga detsembris esietenduv Dostojevski \"Kuritöö ja karistus\", lavastajateks Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.\n\nHooaja avalavastus \"Lehman Brothers\", mida sa, Hendrik, ise lavastasid, on mahukas, isegi eeposlik materjal. Omamoodi võtab see kokku kogu lääne panganduse ajaloo. Kas koroonaviirus ja terendav finantskriis on andnud tükile ka mingi uue vaatenurga?\n\nToompere: Jah ja ei. \"Lehman Brothersi\" üks teemadest on tõesti pangandus – kolm venda lähevad Saksamaalt Ameerikasse, asutavad seal panga, millest rohkem kui 100 aastaga kujuneb globaalne finantskeskus. Kuid eelkõige on tegu ikkagi perekonna looga. Lugu sellest, kuidas iga põlvkond alustab suure tahtmise ja innovaatiliste ideedega, kuid mõned aastad hiljem avastavad, et ka neist on saanud konservatiivid, kes lõpuni ühiskondlikku progressi ei mõista ja oma lastel tee peal ees seisavad. Ühiskondlikul tasandil räägib lavastus Lehmanite näitel, kuidas kriisid ikka ja jälle meie ühiskonnas tulevad ning kuidas inimesed need paratamatult üle elavad ja edasi lähevad. Kuidas iga kriis on kellelegi võimalus. Nii ka praegune.\n\nKui vaadata Lehmanite loo viimast vaatust – aastakümnete pikkuse suure tööga rajatud äriimpeerium puhutakse kokku nagu üks liivamandala – siis selles on ka mingi vabadus. Võib-olla inimestel oli ka praegust kriisi vaja, et aeg korraks maha võtta. Võib-olla oligi enne elutempo juba hullumeelselt kiireks läinud. Ei tea. Need järeldused tulevad alles väga pika aja pärast.\n\nTe olete tänaseks koos teatrit juhtinud kaks hooaega, algab kolmas. Ametisse asudes olete intervjuus öelnud, et soovite tõsta teatri kvaliteeti. Eriolukorra ajal jagati suhteliselt märkamatult teatriaasta auhindu ja Draamateater sai rohkelt nominatsioone ja preemiaid. Selle järgi tundub, et eesmärk on täidetud. Kuidas ise hindate?\n\nOja: Juhtkond saab ainult luua tingimused, ime sünni ja läbikukkumise eest pole aga keegi kaitstud. Möödunud hooaeg oli tõepoolest edukas, kui kasutada seda väga levinud väljendit. Kõik lavastused, mis eelmisel aastal välja tulid, olid ühes või teises kategoorias nomineeritud. Aga nominatsioonide ja preemiate kõrval on mul isiklikult väga hea meel selle üle, et noored näitlejad, kes siia otse koolist on tulnud (Teele Pärn, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer), on kõik saanud võimaluse end näidata, on saanud piisavalt väljakutsuvaid ülesandeid ja nad on need võimalused ära kasutanud.\n\nToompere: Palju head on sündinud, aga ma ütleks, et töö veel käib. Me oleme kuskil poole peal. Anname endast parima, et tingimused kogu aeg paremaks läheks. Enne meid on juhte olnud, tuleb pärast ka. Draamateater on alati suurem kui tema juhid. Meie ülesanne on anda teater ühel hetkel järgmistele üle ja loodetavasti nad saavad parema teatri.\nKuidas Eesti kultuuripoliitika seis praegu on? Teatrit ikka jätkuvalt toetatakse?\n\nOja: Ma arvan, et kõigil on keerulised ajad. Seestpoolt vaadates tundub alati, et toetust on vähe. Kusagil maailmas ei tule teater toime ilma riigi toetuseta. Kui võrrelda enamuse maailmaga, siis Eesti on väga kultuuri toetav riik. Mõnikord on aga selle suure toetamisega tunne, et toetus hajub laiali. Kui toetada korraga kõike, siis justkui ei toeta mitte midagi. Riigi kultuuripoliitika seisneb riigipoolsetes valikutes.\n\nToompere: Täpselt. Vahest oleks mõistlik teravikke seada? Tuleb arvestada, et tipud on kallimad. See on Eesti kultuuripoliitikas parandamise koht. Juba mõned aastad on räägitud, et Eesti teatris on tipud puudu. Samas maailma tippude tasemel kõrgkvaliteet paratamatult maksab ka vastavalt. Võrdluseks võib tuua, et kui meil töötab õhtuti ühe suure saali etenduse ajal neli lavameest, siis suurtes riikides on neid kuni 20. Kõik need asjad seavad omad piirangud. Ma mõistan, et raha kuskilt juurde ei tule. Aga nagu Rein ütles – küsimus on riigipoolsetes valikutes ja prioriteetides.\n\nOja: Puht statistiliselt vaadates, siis aastas antavate etenduste arvu ja publiku külastatavuse poolest on Draamateater juba aastaid töötanud maksimumi lähedal. Ligi 500 etendust aastas tähendab, et kui puhkepäevad välja jätta, on meil majas iga päev kaks etendust. Füüsiliselt suuremaks pole võimalik kasvada. Ainus kasvamise suund ongi – sügavamaks.\n\nToompere: On üks teema, millega ma tahaksin tulevikus veel tegeleda. Mujal maailmas on suuremate rahvusteatrite kõrval ja küljes väiksemaid rakukesi, kes tegelevad puhtalt eksperimentaalsemate teatrivormidega. Praktika on näidanud, et alternatiivne teater vajab üldjuhul ka alternatiivset ruumi ja keskkonda, kuid nad vajaksid ka tehnilist ja administratiivset tuge. Me saaksime seda pakkuda. National Theatre Londonis ja teised maailma suured näitavad, et see on toimiv mudel ning rikastab oluliselt ka seda, millist teatrit n-ö peamajas tehakse. Kõik võidaks. Kui muidu on meie repertuaar väga lai ja mitmekülgne, siis julgelt eksperimentaalse suunaga on veel tööd teha.\n\nOja: Jah. Mitte kõigile kõike, vaid igaühele midagi.\n\nMida kevadine eriolukord teatrile õpetas? Näitas see ka midagi teatri olemuse kohta?\n\nToompere: See kriis on tõestanud ja kinnitanud, et elus kontakt on teatri olemus ja nii jääb. Paljud otsisid, mingil määral ka meie ise, uusi vorme, kuidas teatrit teha. Katsetati digilahendustega, aga teatri jaoks ühtegi alternatiivset lahendust küll ei avastatud.\n\nOja: Aastakümneid on räägitud, et mis kõik hakkab teatrit asendama – televisioon, multimeedia. Nüüd selgus, et päriselt ei asenda seda mitte miski.\n\nToompere: Elus kontakt, siin ja praegu – see jääb kehtima ja ma usun, et seda väärtustatakse nüüd isegi veel rohkem.\n\nOja: Suvel mängisime Viinistul ja see näitas selgelt – inimesed tahavad teatrisse tulla. Nad on teatrit igatsenud. Selles mõttes on see kriis olnud teatrile positiivne. See on tõstnud teatri väärtust.\n\nToompere: Kõik need ekraanil olevad teatri alternatiivid – need on juba ju tegelikult leiutatud. On film, on seriaal, on saade. Need ongi ekraanile loodud ja need on väga toredad žanrid. Aga teatriks neid nimetada on kummaline.\n\nOja: Film on valmis. Teatri teeb eriliseks võimalus eksida. Eksimused annavadki inimliku mõõtme. See ongi isikupära. Kuuldavasti on leiutatud muusika loomise programmid, mis arvutavad inimliku vea kõlapilti sisse. Arvutis on võimalik kokku panna minu hääl, sinu nägu ja tema liikumine. Aga elavat esitust ei asenda miski.\n\nToompere: Ühte asja näitas koroona veel. Kuna pidime kümneid tuhandeid pileteid kas ümber vahetama või tagasi ostma, siis suhtlesime otse väga paljude siia pileti ostnud inimestega. See oli suur töö. Kiidan kõiki, kes meie majas sellega tegelesid. Aga ühtlasi saime teada, et meie publik on väga mõistev ja toetav. Aitäh. Loodame teie kõigiga peagi teatrimajas kohtuda.\n\nIntervjuu on ilmunud Draamateatri lehes.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"On üks teema, millega ma tahaksin tulevikus veel tegeleda. Mujal maailmas on suuremate rahvusteatrite kõrval ja küljes väiksemaid rakukesi, kes tegelevad puhtalt eksperimentaalsemate teatrivormidega./---/ Kui muidu on meie repertuaar väga lai ja mitmekülgne, siis julgelt eksperimentaalse suunaga on veel tööd teha,\" räägib Hendrik Toompere jr. Draamateatri juhid Rein Oja ja Hendrik Toompere jr mõtisklevad juubeliintervjuus teatri minevikust, olevikust ja tulevikust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJaak Valge: aus referendum pole Capulettide ja Montecchide vastasseis\n\n## Põhitekst:\n\nMa pole mingi teatriarvustaja ning pole ka Aare Toikka käest küsinud, miks ta \"Romeo ja Julia\" lavastamise VAT teatris ette võttis. Küll aga võin jagada mind ennast selle vapustava etenduse ajal tabanud äratundmist.\n\nSee Capulettide ja Montecchide suguvõsade vastastikkuse vaenamise lugu, mis tapab kahe noore inimese armastuse, haakub selgelt Eesti ühiskonna praeguse vastasseisuga.\n\nMidagi ei andestata, kokkuleppeid ei sõlmita ning kõiki tegevusi hinnatakse tegija isiku järgi. Esindusdemokraatia, kus otsused peaksid väljendama valitute proportsiooni alusel kujunevat poliitikavektorit, ei toimi, sest opositsiooni taktikaks ei ole tõsiste alternatiivide pakkumine, vaid lihtsalt võimuliidule teisejärguliste küsimuste püstitamisega kaigaste kodaratesse loopimine, millele võimuliit vastab omalt poolt opositsiooni ettepanekute rutiinse eiramisega.\n\nRiigikogu arutelud ei ole sisulised, kus vastaspoolt veenda suudetaks või seda isegi loodetaks. Täiskogu sõnavõtud ja küsimused seisnevad primitiivse ühepoolse sõnumi edastamises. Tulemuseks pole diskussioon, vaid piinlik monoesinemistega kõnekoor. Mudaliiga, kui Urmas Reitelmanni sõnu kasutada.\n\nOptimistina ütleksin, et taandarenemisruumi siiski veel jätkub, aga ajaloolasena võin täie kindlusega väita, et nii madalal pole Eesti parlamendikultuur kunagi olnud. Kahe maailmasõja vaheline demokraatlik parlament, kus tõesti Eestile olulisi otsuseid tehti, näeb praeguse parlamendi sisuga võrreldes välja nagu Kuu kuuepennise kõrval.\n\nEnt parlament on vaid jäämäe veepealne tipp, täpsemalt võib-olla tagurpidi pööratud jäämäe alumine osa. Vaevalt, et arutelukultuur terves ühiskonnas sedavõrd alla käinud on, aga samasugused monokõnekoorid on kujunemas ka sotsiaalvõrgustikes ning võimalik, et üha enam inimeste peades.\n\nMillal ja miks see algas?\n\nAare Toikka on märkinud, et temal mõlkus \"Romeo ja Julia\" lavastamise mõte meeles alates 2015. aastast. Kui eeldada, et Toikkat juhtisid samad äratundmised, mis mindki, siis tõepoolest - 2014. aastal võeti Eestis vastu rakendusaktideta kooseluseadus ja 2015. aastal lubas Angela Merkel seniseid liikmesriikide kokkuleppeid rikkudes Euroopa Liitu üle miljoni illegaalse immigrandi.\n\nNende sammude küsimärgistajaid hakati Eesti peavoolupoliitikute ja -meedia poolt sildistama homofoobideks, rassistideks, populistideks ja äärmuslasteks, kellega ei saagi dialoogi pidada. Nii on see ka jätkunud ja nendes tingimustes pidigi arutelukultuur känguma. Ühiskonda ühendama kutsutud ja seatud president on omalt poolt teinud kõik, et konflikt ikka teravam saaks.\n\n\"Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad.\"\n\nSarnased protsessid, aga teiste päästikutega toimusid üle maailma. Vilja Kiisler arvab arutelukultuuri languse alguseks 2016. aasta, ning põhjuseks Donald Trumpi võit USA presidendivalimised ja Brexiti hääletus, kust tema sõnul alanud populismilaine üle ilma rullinud. Nõus, Trump ja Brexit olid kindlasti vastasseisu üleilmsed maamärgid, aga pigem tulemuste, mitte põhjuste omad.\n\nKui küsida, kes selles süüdi on, siis on loogiline, et mitte need, kes enne ei teadnud, et oma varem tavaliseks peetud hoiakuga on nad nüüd äkki homofoobid, rassistid, populistid ja äärmuslased. Vaid ikka need, kes vastasseisu lõid.\n\nIdeoloogiat, mis sellistele konfliktidele ässitab, tuntakse kultuurimarksismi nime all. Selle mõttevoolu kohaselt eksisteerib igavene \"süsteemne\" konflikt ühelt diskrimineerivate privilegeeritute ja rõhujate ning teisalt diskrimineeritud rõhutute ja mitteprivilegeeritute vahel. Hetero- ja homoseksuaalsete vahel, põlis- ja immigrantrahvastiku vahel, meeste ja naiste, valge- ja mustanahaliste vahel.\n\nSee ideoloogia on pinda leidnud, sest kui ikka mõnele ühiskonnagrupile agressiivselt sisendada, et teda on aastasadu \"süsteemselt\" diskrimineeritud, siis võidakse seda ka uskuma jääda, leides persooniti nii võib-olla ühtlasi õigustuse ka iseenda ebaõnnestumistele.\n\nRahvuskonservatiivide ühiskonnavaade on teistsugune - nimelt käsitletakse ühiskonda rahvustervikuna, mille osad on üksteisega harmoonilises kooskõlas. Loomulikult on see tervik ka muutumises, muutuvad soorollid, muutuvad hoiakud erinevate vähemuste suhtes. Aga need muutused peaksid toimuma läbi orgaanilise ja sujuva arengu, mitte läbi tigeda vastasseisu, mida agressiivselt õhutavad mõnd vähemusgruppi isehakanult esindama asunud aktivistid.\n\nVõrdsed rahvusriigid peaksid aga omakorda moodustama tasakaalulise maailma. Seetõttu ei saa rahvuskonservatiivid provotseeritavates konfliktides asuda nn rõhujate, st meeste, valgete, hetereoseksuaalide jne poolele. Ehkki see kiusatus võib tekkida, tuleb üritada provokatsioonidele mitte alluda.\n\nÜhine identiteet ja sellel põhinev ühistegevus on üks meie DNA-sse kuuluv element, mis on aastatuhandete vältel omandatud, sest see on aidanud meil edukas olla. Iga arutelu ja ka demokraatia eeltingimuseks on lähtumine ühiselt identiteedialuselt ja leppimine sellega, kui kilbile jäänud enamuse otsus ei ühti vähemusse jäänute huvi või kujuteldava huviga.\n\nKui sellist leppimist ei ole, on kaks võimalust - kas otsuseid üldse mitte teha, ehk mõne aja pärast langeda kaosesse, või kehtestada diktatuur, kus otsuste tegemisel kodanikega ei arvestata ning otsustega rahulolematud lihtsalt jõhkralt maha surutakse.\n\nInimeste võrdsuse tunnistamine\n\nDemokraatia eelduseks on ka inimeste võrdsuse tunnistamine. Kultuurimarksistlikust perspektiivist on aga võrdsus iseenesest \"süsteemselt\" kallutatud, seega tuleks minusuguste, keda Vilja Kiisler nimetab \"vaimselt väsinud doktorihärradeks\", hääli summutada.\n\nNii on selle loogika kohaselt ka kavandatav abielureferendum lõhestav, niigi diskrimineeritud vähemust veelgi diskrimineeriv ning \"süsteemseid\" hoiakuid süvendav.\n\nEnt seega, kui tunnustada kultuurimarksistide vaadet, et enamus ei tohi otsustada vähemuse üle, ning teadvustada, et ühiskond koosnebki erinevatest vähemustest ning otsuseid tuleb sellest hoolimata teha, siis tuleb järeldada, et vähemus peab otsustama enamuse üle.\n\nEhk teisisõnu, nagu üks irvhambast sõber on täiesti loogiliselt tuletanud - parlamendi- või rahvahääletusi tuleks korraldada selleks, et teada saada, kumb pool jääb vähemusse ja siis see vähemuse soovitud otsus ellu viia. Üsna tabav, eks.\n\nIgatahes on hoiak, kus kokkuleppeid ei sõlmita ega tunnustata ka võimalust demokraatlikult ausalt rahvahääletusel otsustada, üheselt kultuurimarksistlik, st ühiskonda eri jooni pidi purustav.\n\nReferendumid ei ole tõepoolest võimalikud heterogeensetes impeeriumides, kus eri huvidega ühiskonnagruppe jõuga vaos hoitakse, ega ka kompromissitutes veritasuga klanniühiskondades, kus toimetasid Capulettid ja Montecchid.\n\nMina ei arva, et mul kui mehel, kes ma olen Vilja Kiislerist vanem ja haritum, peaks olema suurem õigus otsustada kui temal. Aga ka väiksem mitte. Nende vaatel, kes tunnustavad ühiskonna ühist identiteedialust, on referendum demokraatia kroon. Ning need ei ole ainult rahvuskonservatiivid, vaid neid on ühiskonnas võimas enamus.\n\nPäevakorral oleval juhul ei ole referendum kuidagi seotud LGTB+ kogukonna, ega muudel juhtudel mõne teise vähemuse diskrimineerimisega, vaid määratleb demokraatlikult ühiskonna liikumissuuuna. Eesti on demokraatlik rahvusriik, kus aus ühisotsustamine ei lahuta, vaid liidab, st tagab, et meist ei saa kunagi Capulettisid ja Montecchisid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui tunnustada kultuurimarksistide vaadet, et enamus ei tohi otsustada vähemuse üle, ning teadvustada, et ühiskond koosnebki erinevatest vähemustest ja otsuseid tuleb sellest hoolimata teha, siis tuleb järeldada, et vähemus peab otsustama enamuse üle, kirjutab Jaak Valge.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigi tööjõukulud kerkivad 28 miljoni euro võrra\n\n## Põhitekst:\n\nTööjõukulude kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Kui ministeeriumis endal läheb tuleval aastal tarvis umbes 370 000 lisaeurot, siis kaitseväes on summad oluliselt suuremad. Ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitas, et tegevväelase palk peaks olema vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise. Kuna keskmine palk tuleval aastal ilmselt oluliselt ei tõuse, pole ka lisanduvad 7,9 miljonit eurot mõeldud palgakasvuks.\n\n\"Me räägime palgakulude kasvust vaid kaitseväe kasvamise mõttes. Näiteks ajateenijaid tuleb aasta-aastalt juurde. See tähendab lisa kasvõi toitlustamise ja tegevväelaste osas. See kõik tähendab kasvu,\" ütles Rannaveski.\n\nKaitsevägi plaanib tuleval aastal juurde värvata 50 tegevväelast ja umbes 60 tsiviilteenistujat.\n\nSiseministeeriumi valitsemisalas kasvavat tööjõukulud kokku umbes 3,3 miljoni euro võrra. Sellest kõige suurema osa võtab politsei- ja piirivalveamet, mis saab tööjõukuludeks juurde üle kahe miljoni euro. Oluline on küll märkida, et politseil kulub tööjõule juba praegu üle 130 miljoni euro, ehk juurde saab amet raha alla kahe protsendi.\n\nErinevalt kaitseministeeriumist märgib siseministeerium riigieelarve seletuskirjas, et võimalusel proovitakse leida kohti ka palgakasvuks. Midagi kindlat siseminister Mart Helme veel lubama ei hakka.\n\n\"Esiteks ei ole riigieelarve vastu võetud. Teine asi on see, et täiendavad kulud on mõeldud võimaluse korral sisemiste ümberkorralduste tegemise puhul palkade tõstmiseks. Põhimõtteliselt on ikka olemas otsus, et tööjõukulusid ei suurendata. Ja see on nii üle kogu vabariigi valitsuse ala,\" ütles Helme ERR-ile..\n\nHelme selgitas politsei- ja piirivalveameti näitel, kui keeruline on tema haldusalas palkade muutmine.\n\n\"Näiteks politseis on ülimalt keeruline palgaastmete süsteem. Pluss seal on inimesi, kes saavad väljateenitud aastate tasu ja siis on seal inimesed, kes saavad eripensioni ja need inimesed, kes seda ei saa. Ja me tegeleme praegu selle korrastamisega ja selle raames kindlasti ka mingis ulatuses nende palgakulude ümbertõstmisega.\"\n\nHelme lisas, et ministrina ei saa ta ka ühte asutust oluliselt teisele eelistada. Raha vajaks nii politsei, päästeamet kui ka sisekaitseakadeemia.\n\nTerviseamet saab raha palgatõusuks\n\nTerviseamet on ainus asutus, mille kohta öeldakse ka riigieelarve seletuskirjas, et osa 2,2 miljonist eurost, mis tööjõukuludeks juurde antakse, läheb seniste töötajate palgatõusuks. Kellel ja kui palju palku tõstetakse, terviseameti uus juht Üllar Lanno veel öelda ei oska.\n\n\"Meil toimub riigis inspektsioonide ja ametite vahel oleva palgauuringu kaudu võrdlustegevus selleks, et aru saada, millised meie palgad kindlalt peaksid tõusma. Need palgad kindlasti ka tõusevad,\" sõnas Lanno.\n\nSamas ta lisas, et oluline osa täiendavast rahast on mõeldud uute töötajate värbamiseks. Lanni selgitas, et oluliselt oleks vaja tõsta terviseameti analüüsivõimekust.\n\n\"Selles suunas me kasutame nii kõrgmatemaatikute abi ja tegevusi. Oleme reaalselt inimeste otsimist selleks juba alustanud. Aga teisalt lähtume ka suurandmestiku analüüsi sees tekkivatest iseõppimisvõimalustest, et me saaksime tervishoiusüsteemis liikuvate andmete abil anda juhiseid nii valitsusele kui oma tööd paremini korraldada.\"\n\nLanno ütles, et lisajõudu vajab terviseamet ka inimeste ja asutuste paremaks teavitamiseks. Ta selgitas, et erinevaid juhismaterjale on amet tootnud päris palju. Samas on tarvis, et need juhised ka päriselt kohale jõuaks.\n\n\"Koolituskorralduse parandamine, inimeste reaalne saatmine hooldekodudesse, õppeasutustesse, suurettevõtetesse, tehes seda ühes või teises keeles kujul, et ta reaalselt efekti hakkaks andma, see on kindlasti asi, millele me tahame rohkem tähelepanu pöörata,\" ütles Lanno.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki valitsus on kokku leppinud, et avaliku sektori palgad tuleval aastal ei kasva, kerkivad riigiasutuste tööjõukulud kokku umbes 28 miljoni euro võrra. Suurem osa tõusust toob paksemaks muutuv riigiaparaat, kuid mõni riigitöötaja võib loota ka palgalisa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu: on avanenud aken Balti mulli taastamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nReinsalu suhtles Balti mulli võimalikust tulevikust pühapäeva õhtul Läti välisministri Edgars Rinkevicsi ja Leedu välisministri Linas Linkeviciusega.\n\nOktoobri alguses ütles Reinsalu ERR-ile, et Balti mulli taastamine eeldab ühtsele platoole jõudmist. Esmaspäevase seisuga on Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 46,5. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC andmetel on nakatumisnäitaja Lätis 51,8 ja Leedus 62,2.\n\n\"Ma ennustasin, et see ühtlustumine aset leidab ja ilmselt on mõtet teha katse seda Balti mulli uuesti taastada ja öelda, et kui meil on sarnane epidemioloogiline olukord, siis me komakohtade järgi me üksteisele ei hakka karantiine kohaldama,\" ütles Reinsalu.\n\n\"Praegu on see nagu fotofiniš, kus ühel päeval on ühel karantiin ja teisel päeval teisel karantiin. Ma arvan, et see lihtsalt ei ole mõistlik,\" sõnas Reinsalu.\n\nReinsalu sõnul pakkus ta välja lähemate päevade jooksul Balti mulli mudelit reformida. \"Võtta aluseks meie tänane tase ja näha seal ette mingisugune ujuvkoridor, mille puhul on teada, et kui päris pööraseks ühes riigis eraldivõetuna ei lähe, siis säilitame selle Balti mulli,\" ütles Reinsalu.\n\nMillisesse vahemikku see nn ujuv nakatumisnäitaja võiks jääda, ei tahtnud Reinsalu veel öelda. Tema sõnul peaks asja arutama esmalt ka riikide terviseeksperdid.\n\nReinsalu rääkis, et retooriliselt on kõik Balti riigid väljendanud valmisolekut Balti mulli taastamiseks, aga seni on takistuseks saanud liigne nakatumisnäitajate järgimine. \"Me oleme olnud nagu selle numbri pantvangid. Kui numbrid on erinevad olnud erinevate riikide vahel, siis on ka raske seda ühtset mudelit saavutada. Nüüd on minu meelest see võimaluste aken käes ja seda tuleks proovida,\" sõnas Reinsalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles ERR-ile, et kolme Balti riigi nakatumisnäitajate samale tasemele jõudmine on avanud võimaluste akna Balti mulli taastamiseks. Ta ei osanud siiski öelda, millal konkreetsete poliitiliste otsusteni jõutakse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Koppel uurib gnostitsismi ja Tupperware'i kaudu suvilaarhitektuuri\n\n## Põhitekst:\n\nIdeed, et maailm on ebanormaalne olukord, kannab Iraani hellenistlikust juutlusest pärit gnostitsism. Negatiivse mateeriaga maailma looja on langenud jumalik kuri olend Demiurg. Hermeetilisi plastikust toidukarpe toidu säilitamiseks ja ladustamiseks toodab üks maailma suurimaid otsemüügifirmasid Tupperware. Vee ja õhukindlatest erineva kujuga karbikestest on saanud olmekultuuri osa, kirjeldab Koppel näituse saatetekstis.\n\nHüljatud Nõukogudeaegsetes suvilates on hermetiseerinud sotsiaalne utoopia. Modernistlik idee, millest kanduvalt suvilad ehitati, kandis endas funktsionalistliku arhitektuuri inimlikustamist. Suvilad olid mõeldud pakkuma inimestele ülimalt ratsionaalset puhkeruumi, suvilates väljendusid Nõukogude Eesti tollased moesõnad nagu orgaaniline arhitektuur ja karniisarhitektuur. Koppeli hinnangul on korra ja puhtuse asemele on suvilatesse sisse tunginud midagi sellist, mida seal varem poleks tohtinud olla. Haigused ja surm.\n\nPeremeesteta tühjad hüljatud ruumid elavad edasi. Kes on külmade ilmade saabudes mõnda hüljatud hedonistlikku päikesetemplit lähedalt vaadelnud, näeb, et kondensatsioonivesi ilmub hoonete akendele. Selliseid tummi omaniketa, oma sise-ja välistemperatuuriga mängivaid suvilaid leiab näituse autori sõnul kogu Eesti põhjaranniku ulatuses.\n\n\"Hakkasin seda vaimset ja füüsilist reostust, mida tekitab aeg modernistlikule väljendusvormile, tähele panema pikkadel jalutuskäikudel. Suvilad ei sobi turumajandusse,\" räägib Koppel. \"Arhitektuurselt maitsekaid hooneid on püütud kohendada või konserveerida odavate ehitusmaterjalidega, palju on lammutatud. Tihti ehitatakse kruntidele asemele elumaju, seda lõdvenenud planeerimisseaduste tingimustes.\"\n\nNäitus \"Demiurgi Tupperware\" on Koppeli sõnul paranoiline vaade suvilate näitel Eesti lagunevale arhitektuuripärandile. Aeg on armutu ja Demiurg on selle kuratlik ainuvalitseja. Kui kedagi ei ole enam ruumis, siis kes seal on? See on Demiurg, Demiurgi enda õhukindlas säilituskarbis. Kui tahta rääkida arhitektuuri luhtumisest, on lihtsaim alustada nõukogude suvilast. Oma range geomeetriaga on ta selgepiirilisem organiseeritud ruum, mida vaadelda. Ja Demiurg irvitab. Nüüd ja igavesti.\n\nLauri Koppel (sünd. 1986) kasutab teostes enamasti graafika ja foto vahendeid. Ta on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafika osakonna magistriõppe 2012. aastal. Kunstnik on offset -litograafia töökoja \"Ubu Noir\" liige.\n\nNäitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2020.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Draakoni galerii avab teisipäeval, 13. oktoobril Lauri Koppeli isiknäituse \"Demiurgi Tupperware\", mis uurib suvilaarhitektuuri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipalli esiliigas alustab üheksa meeskonda, Valga naaseb kaardile\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi tegemist on tugevuselt teise sarjaga, siis osalejate hulgas on mitmeid tituleeritud meeskondi. HC Viimsi võitis Eesti meistrikulla 1997. aastal, Tallinna Oskar on viiekordne medalist ja kahekordne Eesti karikavõitja. HC Tallas võitis oma nime all Eesti kõrgliigas pronksi 2004 ning täiskasvanute sarja naasval Valga käsipallil on ette näidata taasiseseisvumisjärgne esimene meistrikuld Maret-Spordi nime all.\n\nValga Kävali treener: poisid on tahtmist täis\n\nÜheksa osalevat võistkonda on: Põlva/Arcwood, Tallinna Oskar, Tartu Ülikool, HC Tallas/Tallinna Spordikool, Põlva Coop, HC Tallinn 2, HC Kehra/Primend, HC Viimsi/Tööriistamarket ja Valga Käval. Viimane naaseb täiskasvanute liigadesse pärast viieaastast eemalolekut.\n\n\"Mõte hakkas siin suvel vaikselt idanema. Kolisin ise kodulinna tagasi ja Andris Uibo pakkus, et hakkaksin asja vedama. Kui algul saime kümmekond nime paberile ja olime valmis vastu võtma Jüri Lepa pakkumise pealinnast abijõude kasutada, siis lõpuks tuli kokku 21-liikmeline koosseis,\" selgitas Kävali peatreener Veiko Luik meeskonna naasmislugu.\n\nKäval esindas viimati Valgat meistriliigas hooajal 2014/15, kui põhiturniiril saadi viies koht. Aasta varem võideti tänase koondislase Andris Celminši 224 värava toel esiliiga, meeskonda kuulusid toona ka Veiko ja Lauri Luik ning Ingmar Kasuk, kes nüüdki moodustavad Kävali kogenuma osa. Luik mängis ise vahepeal Viljandis ja HC Tallinnas, Kasuk esindas Kehrat.\n\n\"Valgas on andekaid pallureid peale kasvamas ning meie eesmärk on olla eeskujuks, et noored näeksid, kuhu võimalik pürgida. Poisid on tahtmist täis ja kuigi hetkel ei oska tulemuslikult midagi oodata, siis ambitsiooni meil jagub. Tähtis on, et mänguisu jääks alles ja kõik naudiksid käsipalli – siis võib mõne aasta pärast näiteks finaalturniiri eesmärgiks seada,\" arvas Luik.\n\nPõlva/Arcwood läheb hooajale vastu ülipika kaotuseta seeriaga\n\nViimati lõpetatud esiliiga hooaja ehk 2018/19 võitis Põlva/Arcwood ning ka märtsis juhtis tiitlikaitsja põhiturniiri. Viimati maitses Põlva/Arcwood kaotusekibedust 2018. aasta kevadel, kui esiliiga poolfinaalis HC Tallinn 2 vastu ühe väravaga alla jäädi. Sealtpeale on kaotuseta püsitud juba 30 kohtumist järjest.\n\n\"Selle jada peale me liigselt ei mõtle, algul võtame mäng korraga ja liiga kaugeid eesmärke ei sea,\" tunnistas Põlva/Arcwoodi peatreener Romet Oone. \"Mõned tiimid on tugevnenud, mõned päris uued ja meistriliiga pallurite mittekasutamine paneb kindlasti noori pead tõstma. Meilt läksid Mario Karuse ja Siivo Sokk tagasi Servitisse, aga muidu on koosseis sama ning mängunälg suur.\"\n\nOmamoodi meeste käsipalli naasja on ka HC Tallas/Tallinna Spordikool. Ehkki Tallase klubisüsteemi kuuluvad ka meistriliigas pallivad Tallinn ja Raasiku/Mistra, siis oma nime all Tallas mullu ei osalenud. Nüüd tullakse lahingusse peamiselt noortest koosneva meeskonnaga, mida juhendab legendaarne Jüri Lepp.\n\n\"Kuna sel hooajal paralleelselt meistri- ja esiliigas mängijaid kasutada ei tohi, siis kaalusime tükk aega osalemist. Aga pallureid on meil piisavalt ja selle küllaltki noore tiimiga on ainsaks eesmärgiks õppida ja omandada kogemusi. Tundub, et sportlikus mõttes võib tulla päris hea liiga ning noortele kuluvad need mänguminutid meeste vahel marjaks ära,\" sõnas Lepp.\n\nEsiliiga 1. voor:\n\n13.10. 19.30 Tartu Ülikool – HC Tallinn 2\n15.10. 19.00 Valga Käval – Põlva Coop\n15.10. 19.00 HC Viimsi/Tööriistamarket – HC Kehra/Primend\n18.10. 18.15 Tallinna Oskar – HC Tallas/Tallinna Spordikool\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval alustab pärast pikemat ootust käsipalli Eesti meistrivõistlustel meeste esiliiga. Tänavu on osalejate seas nagu mullusel pooleli jäänud hooajalgi üheksa meeskonda, sel korral Tallinnast, Põlvast, Tartust, Viimsist, Kehrast ja üle pika aja ka Valgast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVanemuise ja Ugala teatrid ning TÜVKA sõlmivad kolmapäeval koostöölepingu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Peer Gynti\" loomingulise tuumiku moodustavad lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits ja muusikaline kujundaja Vaiko Eplik. Lavastuses põimitakse tervikuks näidendi autori Henrik Ibseni pillav fantaasia ning tänapäeva folkloor, millest sünnib sürrealistlik kabaree.\n\nKahe teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöölavastuse trupis on 20 näitlejat – Martin Mill, Luule Komissarov, Aarne Soro ja Janek Vadi Ugala teatrist, Riho Kütsar ja balletiartistid Külli Reinkubjas ja Walter Stuart Isaacson Vanemuisest ning TÜ VKA teatrikunsti 14. lennu näitlejatudengid.\n\nTÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktori Juko-Mart Kõlari sõnul on haridusasutuste ja tulevaste tööandjate vaheline koostöö väga vajalik. \"On hea meel tõdeda, et kultuuriakadeemia etenduskunstide üliõpilased saavad juba õpingute ajal osaleda projektis, mis võimaldab koos töötada nii Ugala kui Vanemuise teatri oma ala tippudega. Akadeemia tudengite jaoks on lavastuses \"Peer Gynt\" osalemine hindamatu väärtusega,\" lausus Kõlar.\n\nLavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks märkimisväärsemaid oli \"Peer Gynt\".\n\n\"Ida Urbeli panust ja tähtsust Eesti tantsuteatrile on raske alahinnata. Samas on tõsi, et mälu tuhmub, kui sellelt tolmu ei pühita. Seetõttu on eriti tänuväärne, et Ida Urbeli jaoks kaks olulist teatrit on jõud ühendanud ja kaasanud ka TÜVKA noored, kes oskavad tema panust seeläbi rohkem hinnata ja omakorda edasi mäletada. Pole kahtlust, et sellest lavastusest ja koostööst sünnib midagi erakordset!\" leiab Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar.\n\nKoostöölavastus \"Peer Gynt\" esietendub 7. novembril Ugala teatri suures saalis ning 12. novembril Vanemuise teatri väikeses majas. Sügishooajal jõuab lavastus ka Tallinnasse, etendudes 16. novembril Rahvusooperis Estonia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel kolmapäeval, 14. oktoobril allkirjastatakse Ugala kammersaalis koostööleping Vanemuise ja Ugala teatrite ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vahel, et novembri algul tuua ühiselt välja suurlavastus \"Peer Gynt\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMadis Ligema: millal üldse on midagi piiramisega saavutatud?\n\n## Põhitekst:\n\nUue Lainega läks kohe alguses päris nukralt. Te avasite uksed veebruaris ja märtsis pidite eriolukorra tõttu juba taas sulgema.\n\nSelle kohaga on läinud päris huvitavalt, elus on väljakutseid omajagu ja see on üks suurtest väljakutsetest. Me olime seda kohta korrastanud seest üksjagu aega, aga uksed avasime 20. veebruaril, kui siin esines ka Prantsuse ansambel Nouvelle Vague. See oli väga tore, kohal oli palju inimesi, kogu ruum oli täis rõõmu, kilkeid ja naeru.\n\nMe ei tahtnud teha klubi kui sellist, kuhu inimesed tuleksid ja tantsiksid, vaid tahtsime luua koha, kus saaks tulla kokku ja rääkida lihtsalt juttu. Mul on tunne, et kui sa vaatad, mis maailmas toimub, siis inimesed sumbuvad üha enam tehnoloogiasse ja nutimaailma. Tahtsime inimesi reaalselt kokku tuua, et sa tunneksid seda n-ö küünarnukitunnet, et keegi on sinu lähedal. Sealt me hakkamegi ehitama kogukonda ja Eestit lõpuks üles.\n\nSamuti mõtlesime, et pidude ja kontsertide asemel võiksid olla ka aruteluõhtud, luuleõhtud või midagi, mis tooks kogukonna Kalamaja foorumist siia arutama nende teemade üle, sest siis ei ole enam seda viha. See oleks uus laine, kuidas nende asjadega tegeleda.\n\nMa ei tahaks öelda, et fookus on alkoholil või sellel, et peame siin tingimata kella viieni-kuueni hommikul pidutsema, pigem on kõige olulisem see, et inimesed saaksid kuidagigi omavahel koos olla.\n\nAga siis tuli koroona ja sinna need plaanid mõneks ajaks läksid.\n\nMa mäletan seda hetke suhteliselt hästi, see oli kolmapäev, 11. märts, ma istusin baaripuki peal, meil oli muusikaviktoriin tol õhtul, esimene üritus tol nädalal. Üksjagu inimesi kogunes siin, lauad olid juba täis ja ma mõtlesin, et täitsa lõpp, see toimib. See koht juba elab, inimesed tänavalt leidsid üles ja astusid sisse.\n\nSamal ajal olime suhteliselt ärevad, mõtlesime, et ootame ära, mis erakorraline väljaütlemine tuleb neljapäeval Riigikogust selle teema kohta. Aga kui peaminister tegi Ratast ja ei öelnud mitte midagi, siis otsustasime ise, et paneme koha kinni. Kõik asjad lükkasime edasi.\n\nKujuta ette, et sa avad uue koha, sul on üksjagu investeeringuid, sa oled pannud kogu oma korterifondi ja vaba raha siia alla, et süüa järgmised pool aastat, aasta või kaks aastat tatart, aga korraga sa oled olukorras, kus tatart on ka raske saada. Kui mingisugustes sektorites tulid meetmed, et töötajad saaksid raha, siis me oleme huvitavas olukorras, kus meie puhul ei kehti justkui ükski meede. Kõik meetmed makstakse välja eelmise perioodiga võrreldes, aga kuna me ei olnud eelmisel aastal veel avatud, siis kultuuriminister vaatab ja ütleb: teil läheb ju väga hästi, võrreldes eelmise aastaga on teil ju kõik väga hästi.\n\nMis te mõtlesite sel hetkel? Kas tekkis kohe ka mingi plaan, et nüüd tuleb end ümber fokusseerida? Nüüd tuleb midagi teistmoodi tegema hakata?\n\nSee on hea küsimus, sest kui eelmine majanduskriis oli, siis eestlane defineeris enda jaoks ümber restoranid ja restoranis käimise. Kui enne seda restoran oli valge laudlinaga, kus peal olid kahvel ja nuga, see oli justkui pidulik väljaminek, siis pärast 2010. aastat läksid inimesed F-Hoonesse. Võib vist öelda, et F-Hoone murdis selle diskursuse, tekitas mingisuguse uue koha, kus saaks käia aega veetmas, õhtuti söömas, niisama.\n\nMeil oli väga palju mõtteid, kuidas peaks ümber orienteeruma ning ilmselt läbi selle kriisi me seda ka teeme. Aga kuidas sa tunned ära, mis see on? Me oleme päris palju teinud siin kinnistele seltskondadele firmaüritusi ja on ka selline omamoodi meediamaja kontseptsioon ehk meil on päris palju live -ülekandeid siit olnud. Selle kõige jaoks peaks aga piltlikult jälle kellegi tatraraha või korterifondi ära võtma ja siis sisse panema, et saaks investeerida jälle.\n\nIdeid jagub, oleks vaid aega ja vahendeid. Aga varem või hiljem mõtleme selle kindlasti välja.\n\nMinu arust see, kuidas Eestis suhtutakse ööelusse, meenutab paljuski 1990. aastaid, kui Briti tärkavat tantsumuusikat suretati aktiivselt valitsuse tasemel välja, kuna selles nähti selget ohtu. Praegu on sama, et teatrid on meil lahti, öeldakse, et seal inimesed istuvad vaikselt, samuti kinodes ei nähta probleemi, aga sellised kohad nagu Uus Laine on ohtlikud. Kas sa saad aru, millest ma räägin?\n\nMa saan väga hästi aru ja me peaksimegi rääkima nendest asjadest. Klubi Hollywoodi juhil Rauno Otsepal on hea mõte, et näiteks Tallinna linnateatril ja Estonia teatril oli 2018. aastal umbes sama palju külastajaid kui nende ööklubil.\n\nAga miks inimesed käivad klubis? Keegi pole neid sinna väevõimuga ajanud, keegi pole sellele nii suurt reklaami teinud kui teatritel, aga paraku inimesed käivad seal. Ma ei tea, miks, aga nad käivad seal. Ilmselt seetõttu, et see on neile midagi olulist, seega me ei tohiks seda piirata, vaid peaks hoopis võimendama. Või siis laskma sellel olla.\n\nKui kultuur pulbitseb ja elab kuskil, siis miks me tahame seda represseerida ja eraldada selle nii-öelda peavoolukultuurist, öeldes, et see ei vääri kultuuri tiitlit? Praegu öeldakse, et see on lihtsalt mingi noorte joomine ja laaberdamine ning see kleebitakse kohe negatiivsete siltidega. Aga kas nii pole olnud kogu ajaloo vältel? Kui sul on mingi äge asi, mis areneb, siis seda tahetakse oma lollusest piirata. See piiramisevajadus on praegu ka nii väga olemas, aga millal kunagi on midagi saavutatud piiramisega? Minu arust mitte kunagi. Harilikult tähendab see, et asi liigub nähtavusest ära ja lõppude-lõpuks tekitavad võimuesindajad endale probleeme juurde.\n\nÖöelul on kindlasti väga oluline roll ühiskonnas tervikuna, just see, milliseid mõtteid inimesed siit kaasa võtavad ja mida nad siin arutavad. See on kindlasti märksa sotsiaalsem koht kui teater, kus sa istud enamuse ajast tasa, kui sa tuled siia, siis ma tahan, et sa räägiksid võimalikult paljude inimestega.\n\nKas Uus Laine jääb sellele kõigele vaatamata ellu? Või on sulgemisemõte ka kuskil kuklas olemas?\n\nMa pean tunnistama, et raske on, aga kui ei oleks raske, siis me ei areneks edasi. Igasuguseid variante on laua peal. Kas paneme uksed nii-öelda ametlikult kinni ja jätkame toimetamist siin? Samas ma arvan, et kinni küll ei pane, aga kuidas me selle üle elame, on hea küsimus. Eks seda näitab aeg.\n\nTore oleks, kui keegi märkaks, et okei, sellised tüübid on ka, neid peaks ka kuidagi aitama. Ühelt poolt sul tulevad piirangud, aga miks ma peaks neid piiranguid järgima, kui keegi minust tegelikult ei hooli? See on nõme, lihtsalt nõme. Tunned ennast natukene üksi.\n\nTeiselt poolt ma ei saa aru ka nendest Tallinna linna alkoholipiirangutest, mis järgmisel aastal jõustuvad. Tallinnal oleks võimalus linnana särada ja olla midagi unikaalset, midagi sellist, mida ei ole Helsingis ega Stockholmis, aga samas pole ka lõunapool, kus kõik on reglementeeritud. Me võiksime olla nagu omamoodi ida-Berliin, aga selle asemel, et oma erinäolisust tõsta ja võimendada, me hoopis suretame selle välja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriklubi Uus Laine juhatuse liige Madis Ligema andis ERR-ile intervjuu, kus tuli juttu nii koroonaviirusest tingitud keerulisest ajast kui ka Tallinnas 2021. aastal jõustuvatest alkoholipiirangutest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Patrick Lauk teenis Prantsusmaal järjekordse võidu\n\n## Põhitekst:\n\n130,5 km pikkuse võidusõidu teine koht kuulus samuti Laugi meeskonnakaaslasele Thomas Chassagne klubist Team Pro Immo Nicolas Roux, kolmas oli Jeremy Roma (Paris Cycliste Olympique).\n\n\"Alguses oli sõit üpris rünnakuterohke, aga suutsime tiimiga kõik rünnakud kontrolli all hoida ja sattus nii, et saime umbes 30 km peale starti ca 10-12 mehega minema ja natuke hiljem tuli kolm,neli meest veel järgi. Minuga koos oli veel kaks tiimikaaslast. Enamasti üritasime lihtsalt peagrupiga vahet hoida või võimalusel kasvatada, aga vahet hoiti siiski piisavalt väiksena, ehk pidime kõvasti vaeva nägema selleks, et ees püsida ja meid kinni ei püütaks,\" kommenteeris Lauk.\n\n\"Peale viimast mäefinišit hakati juba natuke lollitama ja vaatama üksteisele otsa, et mis edasi saab. Sealt jäi umbes 20 km lõpuni ja teadvustasin, et punt hingab kuklasse ja ees on mehed küpsed või ei soovi enam tööd teha. Valisin sobiva koha ja panin plagama teadmata, mis mind ees ootab. Suutsin tempo vajalikes kohtades hästi üleval hoida, üksi sõites parima trajektoori valida ja tõusunukkidel, mis olid lõpuni jäänud, korralikult üles pressida, ilma et oleksin ennast ära küpsetanud. Tänu sellele tulin lõpus umbes minutilise eduga, mis lubas viimased 500m rahulikult võtta ja üle joone veereda,\" lisas Lauk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Karl-Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas Roux) teenis nädalavahetusel järjekordse võidu, kui saavutas esikoha Prantsusmaal toimunud amatööride ühepäevasõidus Boucle du Pays de Troncais.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaproovide arv väheneb päev-päevalt\n\n## Põhitekst:\n\nKui suvel oli viirus kontrolli all, oli tavaline, et päevas testiti vähem kui 500 inimest. Augustis hakkas aga nakkus taas rohkem levima ning alates septembrist tegi testimine tugeva hüppe ülespoole - nädala sees andis esmase koroonaproovi enamasti üle 2000 inimese. Oma panuse andis ka sadamates, lennujaamas ja maismaapiiri ületanute testimine.\n\nSeptembri keskpaigast alates hakkasid testid kompama ööpäevas juba 3000 piiri, ületades seda mitmel korral.\n\nEnt möödunud nädalast alates on testide hulk ja sellega koos ka tuvastatud nakatunute hulk hakanud taas vähenema. Esmaspäeval-teisipäeval oli teste veel napilt üle 2000, ent alates kolmapäevast kukkus see 1500 piirimaile ja jäi mitmeks päevaks 1500 ja 2000 vahele. Nädalavahetusel, nagu tavaks, testiti alla tuhande inimese päevas.\n\nMillest siis selline muutus, arvestades, et käsil on ometi klassikaline viirustehooaeg?\n\nTerviseamet põhjendab seda seireuuringu lõppemisega oktoobri esimese nädala lõpuks - sellesse kaasatud kajastusid samuti esmaste testide statistikas. Näiteks osales viimases seireuuringus kokku umbes 5000 inimest, kelle testimine jaotus paari nädala peale. Seega võis ainuüksi uuringu lõppemine vähendada alates möödunud nädalast testide hulka 400-500 võrra päevas.\n\nSamas möönis terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp ka ise, et madalamad testimiste arvud on pälvinud nendegi tähelepanu.\n\n\"Kui homme on testide arv jätkuvalt sama madal, on ilmselt lahti midagi süsteemset, mida peame uurima,\" tunnistas Kingsepp. Ta ei välistanud, et vähenenud on ka piiril võetud koroonaproovid.\n\nPiiril testimine tõusuteel\n\nPiiril testimine on aga, vastuoksa, teinud oktoobrist hüppe ülespoole.\n\nSadamates, lennujaamas ja mööda maismaad välismaalt Eestisse reisinud inimesi asuti testima 1. septembrist. Esimese testimiskuu jooksul võttis Synlab seal 16 300 proovi, millest 64 osutus positiivseks.\n\nOktoobrit on olnud vaid dekaadi jagu, ent juba esimese 11 päevaga on piiridel tehtud 8400 testi ehk pool septembrikuu hulgast. Positiivseid leiti 37. Seega on positiivsed testid testide hulgaga kooskõlas - mida enam teste, seda rohkem positiivseid.\n\nPiiridel testimised andsid septembris keskmiselt 550 testi päevas, oktoobris aga juba üle 750 testi ööpäevas ehk umbes pool kõigist testidest.\n\nKordustestile ei ilmuta\n\nKuigi terviseameti igapäevane testide mantra räägib esmastest proovidest, on tegelikult seal sees ka piiridel testitute kordusproovid.\n\nPiiridel testimist korraldav Synlab tõdeb, et kordusproovidele ei kipu inimesed enam välja ilmuma. Nimelt peab pärast reisilt saabumist tegema esimese negatiivse testi järel nädal hiljem kordustesti. Ent inimestel pole motivatsiooni kordustesti teha, kui esimene proov oli negatiivne.\n\nTeoorias peaks kordusteste olema peaaegu sama palju kui esmaseid piiril antud teste. Aga kui septembris anti lennujaamas, sadamas ja maismaapiiri ületuse järel kokku 10 751 esmast testi, siis kordustestile ilmus vaid 5509 inimest ehk peaaegu kaks korda vähem. Väike nihe testide hulgas peaks tulema vaid sellest, et viimase seitsme päeva testitute kordustestid on toimumas lähema nädala jooksul.\n\nOktoobris on olukord paranenud - 11 päeva jooksul võeti piiridel 4229 esmast testi, kordustesti on teinud 4200 inimest (neist positiivse tulemuse andis 20 proovi).\n\nLigi kolmveerand kõigist piiril võetud esmastest testidest on tehtud lennujaamas, maismaad pidi tulijad teevad viiendiku ja sadamate kaudu tulijad annavad ligi kuus protsenti testidest.\n\nKui lennujaamas ja sadamas pääsevad reisilt saabunud testima ilma varasema broneeringuta, siis maismaapiiril testimispunkti ees ei oota - testimine tuleb paar päeva enne saabumist juba kokku leppida ja siis broneeritud ajal kokkulepitud kohta testile minna. Rekajuhid kipuvad seda nõuet aga eirama ja ilmuvad suvalisel ajal ise vabalt välja valitud testimispunkti kohale, mis on üsna ühtlaselt Eesti maakondade vahel jaotunud.\n\nOoteaeg on lühenenud\n\nSynlabi kommunikatsioonijuhi Gerly Kedelauki hinnangul kasvas üldine testimiste hulk septembris seoses koolide algusega ja ka paljud asutused-ettevõtted, mis seni olid korraldanud oma tööd kodukontorites, kutsusid töötajad taas tööruumidesse, mistõttu mindi pärast väikestes ruumides kokkupuutumist ja haigestumist igaks juhuks proovi andma. Nüüd aga istutakse tõbisena lihtsalt kodus ja oodatakse haigusnähtude möödumist, arstile pöördumata ja testile minemata.\n\nInimesed võivad peljata liiga pikka ooteaega testile pääsemiseks, ent Kedelauk kinnitab, et mõne ändala tagune mure järjekordadega on möödanik - nüüd helistatakse kuni 70 protsendile inimestest testimisaja kokkuleppimiseks samal päeval, kui perearstilt saatekiri tuleb ja enamik neist kutsutakse juba järgmiseks päevaks ka proovi andma. Üksnes väikelinnades tuleb teinekord oodata kaks päeva, sest testimisbussid käivad seal külakorda ülepäeviti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui septembri keskel kompasid tehtud koroonaproovid pidevalt 3000 piiri ööpäevas, siis viimase nädala jooksul on testide hulk langenud alla 2000, nädalalõputi alla tuhande.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLutsar: vähenenud viirusejuhud ei näita trendi\n\n## Põhitekst:\n\nMillega te selgitate viimaste päevade madalate numbrite kontekstis meie koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda?\n\nIlmselt on mingid kolded saadud kontrolli alla.\n\nMulle tundub, et Tallinnas on viimastel päevadel olnud vähem nakatunuid, Ida-Virumaal ikkagi tuleb neid uusi juhtumeid juurde.\n\nKas selles kontekstis on tulemust andnud võib-olla mõned kehtestatud piirangud, näiteks üleriigiline alkoholimüügi öine piirang?\n\nMa ei ole seda detailselt uurinud. Ma ei oska öelda. Võib-olla mingil määral on ta seda pidutsemist vähemaks võtnud.\n\nMingil määral on inimesed ka tunnetanud, et haigus ei ole kuhugi kadunud, haigus on meil tagasi. Ja ehk nad haigena tööle ei lähe. Aga sellest, et mõni päev on vähem [nakatunuid], ma küll suurde vaimustusse ei satuks.\n\nTe selles siis trendi ei näe?\n\nJah. See on väga tore, et viimased päevad on natuke vähem nakatumisi olnud, aga Ida-Virumaal minu meelest ei ole väga suuri muutusi, kui nendele numbritele otsa vaadata. Seal ikka lisandub uusi, küll õnneks juba teadaolevatesse kolletesse, uusi koldeid ei ole lisandunud. Aga minu meelest tuleb seda asja hoolega vaadata ja mitte teha põhjapanevaid järeldusi väiksest langusest - ega ka väiksest tõusust.\n\nKuidas te võrdleksite Eesti olukorda Läti olukorraga, kus viimasel nädalal on see tõus olnud veelgi jõulisem?\n\nIlmselt on igal riigil oma infektsiooni kulg. Pole ju ükski riik jäänud puutumata.\n\nKevadel küsiti minult mitu korda, et miks meil ei ole nii nagu Tšehhis. Nüüd jällegi me keegi ei tahaks, et meil oleks nagu Tšehhis. Ja on Lätis oma kulg, on Soomes oma kulg.\n\nSiin ei ole nagu ühte retsepti, et see, mis töötab Lätis, tingimata töötab ka Eestis ja vastupidiselt. Kõik riigid peavad ikkagi vaatama, missugune on kõige õigem tee nende riigile.\n\nJa me oleme Eestis väga selgelt ära deklareerinud, et meie eesmärk on hoida nakatumine niisugusel madalal tasemel, et meie meditsiinisüsteem üle ei kuumeneks ja peaks vastu nii koroonahaigetele, aga samas oleks ka meditsiiniabi kõigi teiste haiguste korral kättesaadav.\n\nMa olen üsna kindel, et ka Läti saab oma puhangu kontrolli alla. Ilmselt tekkiski niisugune suur haigestumine ja praegu nad püüavad seda kontrolli alla saada.\n\nKas võib öelda, et kuigi riikides, nagu Eesti, Läti ja ka Soome, on tingimused ja olud sarnased, siis väga suur roll koroonaviiruse levikul on juhusel?\n\nEi, ma ei taha öelda, et kõik on nagu juhus. Eestis ei ole ju suurlinnu. Tallinn on küll suur linn, aga Tallinn ei ole suurlinn.\n\nKui me vaatame riike, mis on praegu väga hädas, Hispaania, Belgia, Holland, siis seal inimesed elavad palju tihedamalt koos kui näiteks Eestis. Võimalik, et nii Eesti, Läti kui ka Soome eripära ongi võrreldes Kesk-Euroopa või mõnede Lääne-Euroopa piirkondadega see, et meil on rahvastiku tihedus väiksem.\n\nMe oleme väiksem riik ja meie terviseamet on teinud ikka super tööd. Väga paljud riigid ütlevad, et me ei jõua lihtsalt kontakte jälgida ja see on ka arusaadav.\nEt nendes suurtes riikides on nii palju nakatunuid, et nad enam lihtsalt ei jõua igat kontakti jälgida. Eestis mulle tundub, et meie terviseamet on sellega väga suurepäraselt hakkama saanud.\n\nKas te oskate ka mingit hinnangut anda sellele, miks Lätis ja ka Soomes on viirus levima hakanud koolides, aga mitte niivõrd Eestis?\n\nKui viirus levib koolides, siis see pigem näitab seda, et viirus levib selles kogukonnas. Me Eestis näeme ka väga hästi, et viirus levib koolides nendes kogukondades, kus kogukonnas on nakatumist rohkem.\n\nNäiteks Ida-Virumaal on päris mitmes koolis nakatunuid, aga nendes piirkondades, kus meil nakatumist on vähe, on ka koolid vähem pihta saanud.\n\nMa tahaks ka öelda siinjuures, et koolide profülaktiline kinni panemine ei ole kindlasti koroonaviiruse ennetamise praktika. Koolidesse on ikkagi see nakkus toodud kogukonnast. See pigem näitab seda, et nendes kogukondades levib viirus, mitte pelgalt ainult koolides.\n\nJah, koolides on lapsed ja õpetajad tihedalt koos, aga võib-olla seda kooli tuuakse nagu ekstra välja, teised töökohad lähevad ju lihtsalt nimetuse alla \"töökohad\". Kui me Tallinnas vaatame, siis Tallinnas ei olnud koolides rohkem puhanguid, kui oli teistes töökohtades.\n\nNüüd alates sellest nädalast on reisipiirangud lõdvemad kui varem. Kuidas te seda hindate, kas sealt võib tulla uusi viirusjuhtumeid?\n\nTeadusnõukoda on ju kogu aeg öelnud, et otselennud on ohutumad, kui ümberistumistega lennud ja tegelikult ilmselt on see mõttekas. Ei ole mõtet reisilt tulevat inimest testida, kui ta tuleb riigist, kus on oluliselt madalam nakatumine kui Eestis. Meil on ka hea süsteem pandud püsti lennujaamas. Seal saavad inimesed ju ka testida. Ilmselt on küllaltki ohutu lubada riiki inimesi kohtadest, kus nakatumine on väiksem kui Eestis.\n\nAga ma peame ka seda meeles pidama, et see on ka lokaalne haigus. Võib olla, et mõne riigi nakatumisnäit ei olegi väga kõrge, aga inimene võib tulla selle riigi piirkonnast, kus nakatumine on kõrge. Võib-olla see järgmine etapp võiks olla, et me me vaataksimegi pigem piirkondi, mitte ainult tervet riiki, eriti mis puudutab suurriike.\n\nJa kuidas te nüüd algava nädala konteksti silmas pidades edasist viiruse olukord prognoosite?\n\nPraegune olukord on rahulikum, aga me ei tohi valvsust minutikski kaotada. Kõik need asjad, mis me oleme selgeks õppinud - haigena tööle ei tule, pesen käsi, suletud ruumides, kus distantsi hoidmine on raske, panen maski - me neid praegu küll ära unustada ei tohiks.\n\nJa kui inimesed reisivad ja nad tulevad piirkonnast, kus nakatumine on kõrge, siis mina soovitan neil inimestel ennast lennujaamas ära testida ja veenduda, et nad ei too haigust sisse. Kui on koroonapositiivne inimene kellegi kodus perekonnas, siis tuleb väga mõelda perekonnas läbi, et kuidas me saame takistada viiruse levikut eriti just vanematele inimestele ja inimestele, kes töötavad sellistes riskikohtades, nagu on haiglad, hooldekodud.\n\nNeed, kellel on väikesed haigussümptomid, ärge palun minge tööle, vaid tehke test ära. Veenduge, et te ei ole olnud kellegiga kontaktis. Ja alles siis, kui teil on negatiivne test ja perearstiga koos olete otsustanud, et ei ole tegemist koroonaviirusega, alles siis võib tööle minna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles intervjuus ERR-ile, et viimaste päevade positiivsete koroonatestide arvud on küll väiksed, aga ei saa öelda, et tegemist oleks langustrendiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValner Valme: ketas pöörleb ja lint sahiseb\n\n## Põhitekst:\n\nEnne teatud jama räägiti muusikatööstuses juba mitu aastat süvenevast suunast: plaadimüügi kahanedes sai artistidele järjest tähtsamaks anda kontserte, sest sealt tuli ka põhiline raha.\n\nRäägiti ka voogedastuse võidukäigust ja aegajalt on juba viisteist aastat imbunud uudiseid sellest, et vinüül on tagasi, vinüül kasvab ja vinüül on taas uus keskteeformaat.\n\nViimastel aastatel on olnud märke ka kasseti naasmisest ning umbes viimase aasta jooksul on öeldud välja, et CD on tagasi või tuleb tagasi.\n\nOli aga selge, et see kõik oli ornamentika, kõik need formaadid on ilusad asjad, aga enamus inimesi ikkagi striimib ja sealtkaudu saavad artistid vaid kopikaid.\n\nSamas kui plaadimüük, olgu siis vinüül või CD või lausa kassett, on ainult pühendunud melomaanidele, järelikult ei piisa sellest artistidele äraelamiseks.\n\nOlen kontsertidel juba ammu märganud, et inimesed hüplevad ekstaatiliselt lava ees, aga ei lähe pärast lava kõrvalt sellesama esineja plaate ostma. Ehk ei mahu plaat kontserdipileti kõrval eelarvesse, aga teisest letist ostetud õlu mahub, ja võibolla on plaat juba enne olemas, ega ei tea, aga silma on torganud. Ja kui, siis ostetakse pigem artisti T-särk.\n\nVahepeal lavaelu takerdus ning näiteks Ameerikas on plaadimüük kasvanud. Nüüd on kontserdid justkui tagasi, aga tegelikult maailmas see eluala kas seisab või kiratseb, sõltuvalt riigist. Eestis korraldatakse kontserte ja festivale, ent ilma välisartistideta, kes ei reisi.\n\nNeil muusikahuvilistel, kel sissetulek säilinud, jääb kontserdipileti raha alles - kuigi see on illusioon, raha ei jää kunagi alles. Igal juhul on inimestel võimalus ja huvi plaate osta, mida näitab ka taas hoogustunud järelturg, Eestis näiteks Plaadituru-nimeline ettevõtmine.\n\nNendes tingimustes on ainult hea meel mitmete Eesti artistide võidukäigu üle haiges maailmas. Vaid paar näidet moodsama popmuusika poolelt.\n\nMart Avi tuleva albumi \"Vega Never Sets\" arvustamise vastu on huvi tundnud mitu kaalukamat rahvusvahelist väljaannet, singleid \"Spark/ Soul ReaVer\" on maininud ja kiitnud juba Mojo, Crack, Louder Than War, Mixmag, BBC6, Saksa Rolling Stone ja Simon Reynolds.\n\nHoly Motorsi uus album \"Horse\" ilmub 16. oktoobril New Yorki firmast Wharf Cat, kust ilmus kahe aasta eest ka nende avaplaat \"Slow Sundown\" ning mis sai ohtralt tunnustavat tagasisidet maailma juhtivatelt muusikaportaalidelt nagu näiteks Stereogum ja Pitchfork.\n\nMaarja Nuudil tuli läinud nädalal välja album koos Los Angelese eksperimentaalmuusik Sun Araw'ga: \"Fantasias For Violin & Guitar\", produtseerinud on selle mainekas Tapes. Maarja Nuudi varasemad neofolgi plaadid on saanud kajastust ajakirjades nagu Mojo ja Uncut.\n\nJuba kümmekond aastat maailmas tähelepanu äratanud Maria Minerva uus plaat \"Soft Power\" tuli taas välja maailma ühest mõjukamast elektroonikaplaadifirmast 100 % Silk. Ja nii edasi.\n\nVaimse tervise huvides on mitte sulgeda end ära, vaid käia kinos ja kunstinäitustel, kontsertidel ja teatris ning lugeda ka muud peale koroonanumbrite. Aga ikkagi on lahe, et salvestatud muusika jõuab üksikutest lugudest albumiteni ning albumid on muutunud kuulajate koduses interjööris ja kultuurielus üldse jälle tähtsamaks kui nad veel hiljuti olid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiratsev kontserdielu tõstab füüsiliste plaatide ja albumiformaadi tähtsust, ütleb Valner Valme raadiouudiste kultuurikommentaaris ja toob näiteid Eesti artistide värsketest plaatidest, mis maailmas tähelepanu äratanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sulgpallurid astuvad võistlustulle tippturniiril Taanis\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi turniiril on tugev mängijate koosseis, ei jätnud viirus ka sellele võistlusele mõju avaldamata. Esialgselt võistlejate nimekirjas olnud mitmete Aasia riikide tipud siiski Taani ei sõida. Nii pakuvad parimatele eurooplastele konkurentsi Aasiast eeskätt Jaapani mängijad.\n\nEestlastest osalevad Denmark Openil Kristin Kuuba üksikmängus ning Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel naiste paarismängus. Helina Rüütel lööb kaasa ka segapaarismängus koos Mihkel Laanesega.\n\nEsialgu tõi loos Kristin Kuuba (BWF 59.) esimeseks vastaseks turniiril parima paigutusega ja maailma edetabelis kolmandal kohal asuva Akane Yamaguchi Jaapanist. Yamaguchi hiljem aga võistlemast loobus ja nüüd selgub Kuuba esimene vastane vahetult turniiri eelõhtul, kui loositakse tabelisse reservis olnud mängijad.\n\nKuuba sõnul on võistluse eel peamine ootus, et see toimuks: \"Pooleaastane võistluspaus ei ole olnud vaimselt kerge. Võistlusnälg kasvas iga nädalaga. Samas andis paus aega arendada nii üldfüüsilist kui sulgpalli poolt.\"\n\nNaiste üksikmängus on Yamaguchi loobumise järel kaks tugevama asetusega mängijat maailma edetabeli neljas ja endine maailmameister Nozomi Okuhara Jaapanist ja olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister Carolina Marin Hispaaniast.\n\nNaispaar Marran ja Rüütel võivad loosiõnne üle pigem rõõmustada. Nemad kohtuvad esimeses ringis prantslaste Vimala Heriau ja Margot Lambertiga. Maailma edetabelis 73. kohal olevatel eestlastel ei tule 60. kohta hoidvate prantslastega kindlasti kerge mäng, kuid naispaaride nimekirja vaadates, oleks võinud loos tuua esimeses ringis vastu ka hulga nimekamaid vastaseid.\n\nSegapaarismängus on Rüütelit ja Laanest avakohtumises ootamas maailma 67. paar Victoria Williams ja Gregory Mairs Inglismaalt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval algab Taanis Danisa Denmark Open võistlus, mis on esimene sulgpalli suursündmus pärast märtsis alanud koroonaviirusest tingitud pikka pausi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEelkoolist saadav edumaa kaob kooli minnes kiiresti\n\n## Põhitekst:\n\nUSA koolisüsteemis algab lapse haridustee enamikes osariikides 5–6-aastaselt kohustusliku lasteaiaga, mis on suuresti võrreldav Eesti esimese klassiga. Nii USAs kui ka Eestis viib üha rohkem vanemaid oma lapsi enne kohustusliku koolitee algust eelkooli. Seni polnud aga selge, kui pikaks ajaks etteõpetamine lapsele haridusteel edumaa annab.\n\nKüsimusse selguse toomiseks uurisid psühholoogid suures ja paljurahvuselises USA maakonnas elavat 2581 lasteaialast. Kõik osalenud lapsed pärinesid madala sissetulekuga peredest ning said sestap võimaluse osaleda mõnes riiklikult toetatud eelkooliprogrammis. Uuritud lastest jõudis päriselt eelkooli 1334 last ehk veidi rohkem kui pooled.\n\nUurijad hindasid laste akadeemilisi oskusi ehk kirjaoskust ja arvutamist, aga ka täidesaatvaid funktsioone ehk mälu, paindlikku mõtlemist ja enesejuhtimist. Lisaks uurisid teadlased, kui kaugele on arenenud lastel akadeemilise edu saavutamiseks vajalikud suhtlusoskused ja tundetaip. Lapsi hinnati kahel korral: sügisel lasteaia alguses ja kevadel lasteaia-aasta lõpus.\n\nUuringu juhtivautori Ohio osariigi ülikooli teaduri Arya Ansari sõnul selgus, et eelkoolis käinud laste akadeemilised oskused ehk lugemine, kirjutamine ja arvutamine oli paremal järjel. Sama kehtis ka laste mälu ja paindliku mõtlemise kohta, kuid suhtlemises ja tundetaibus lasteaiaõpetajad laste vahel erinevusi ei täheldanud.\n\nAnsari sõnul näitas kevadel tehtud kordushindamine, et vahe etteõpetatud ja etteõpetamata laste vahel vähenes juba ühe õppeaastaga. Etteõpetamata lapsed ammutasid esimesel õppeaastal õpitust lihtsalt rohkem uusi teadmisi, kui nende eelkoolis käinud eakaaslased ning arenesid selle ajaga rohkem.\n\nTeadur täpsustab, et eelkoolist saadav hariduslik edumaa oli erinevate oskuste puhul erinev. Näiteks vähenes vahe eelkoolitatud ja eelkoolitamata laste kirjaoskuses kevadeks 80 protsenti. Samas oli vahe arvutamisoskuses ainult 55 protsenti ning sõnavaras ja üldteadmistes 45 protsenti.\n\nUuringusse võeti osalema ainult vaesematest peredest pärit lapsi, kuna varasemate uuringute järgi on nad lasteaeda minnes akadeemiliste oskuste poolest teistest lastest maha jäänud. Ansari sõnul on vaesemate perede laste järeleaitamiseks tehtud USAs suuri riiklikke investeeringuid, mis võimaldaks pakkuda ka neile lastele eelkoolihairdust. Samas tuleb käesoleva uuringu tulemustesse uurija sõnul suhtuda ettevaatlikult, sest need ei pruugi kehtida rikkamate perede laste puhul.\n\nAnsari sõnul näitas uuring sedagi, et laste kogemused klassiruumis ei olenenud sellest, kas nende eelkoolist saadud eelised aitasid neid või mitte. Ehkki eelkooli tõttu võivad lapse oskused kiiremini areneda, mõjutavad nende lõpptaset hoopis teised tegurid. Ta lisab, et eelkooli peaks võtma kui investeeringut tulevikus võrdsemate võimaluste loomiseks.\n\nAnsari sõnul peaksid teadlased tulevastes uuringutes keskenduma sellele, miks omandavad eelkoolis käinud lapsed ametliku haridustee alguses teistega võrreldes vähem uusi oskusi.\n\nUuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Developmental Psychology.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelkoolis käinud lapsed arvutavad, loevad ja kirjutavad teistest eakaaslastest paremini. Esimese klassi lõpuks on see edumaa aga pea poole võrra vähenenud, selgub Ameerika psühholoogiaühenduse teadlaste uuringust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViimased päevad parima leidmiseks: sügislaulule on antud üle 8000 hääle\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäevaks on antud üle 8000 hääle ning nende põhjal on selgunud juba (juhuslikus järjekorras) kümme enim valitud lugu:\n\nGunnar Graps \"Sügisõhtu blues\"\nUrmas Alender \"Võta mind lehtede varju\"\nJaak Joala \"Kui kustund päikese naer\"\nER meeskvartett \"Rohelised niidud\"\nTõnis Mägi ja Ultima Thule \"Aed\"\nApelsin \"Sügistuuled\"\nIvo Linna \"Taas punab pihlakaid\"\nJaak Joala ja Virmalised \"Naer\"\nDND \"Sel aastal jõudis sügis pisut vara\"\nER meeskvartett \"Sügisesed kirjad\"\n\nKui sinu lemmikut nimekirjas pole, siis veel on võimalik tabeliseisu muuta. Hääletada saab kolmapäeva hilisõhtuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio parima sügislaulu hääletamiseks on veel paar päeva jäänud, kuid juba on näha, millised laulud on teistest ette rebinud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVägeva esituse teinud Treier aitas Sassari võõrsil suure võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nSassari oli visketabavuses parem nii kahepunktivisetes (48,5% – 46,9%) kui ka kolmepunktivisetes (45,5% – 35,7%). Vabaviskeid tabati samuti paremini 75,0% – 57,1%. Lauavõitluses oldi selgelt paremad 44:28 (ründelaud 16:8). Korvisööte jagasid vastased rohkem 20:16 ning pallikaotuseid tegi Sassari rohkem 13:12, vahendab Korvpall24.ee.\n\nVahetusest sekkunud Kaspar Treier teenis 27 minutit mänguaega, mille jooksul viskas 15 (vabavisked 2/2, kahesed 2/3, kolmesed 3/6) punkti. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike ja kolm isiklikku viga.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli kõrgliigas teenis Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo pühapäeval suure võidu, kui võõral väljakul alistati 92:72 (21:10, 23:13, 18:21, 30:28) Rooma Virtuse meeskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus lisandus 126 koroonapositiivset\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu rahvusringhäälingu LRT andmetel kerkis nakatunute koguarv riigis 6248-ni. Isolatsioonis on Leedus praegu 33 000 inimest.\n\nKoroonaviirus on Leedus nõudnud 103 inimese elu, veel 22 inimest on surnud muudel põhjustel, kuid neil oli ka koroonaviirus.\n\nEuroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse ECDC teatel on Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 62,2.\n\nSoomes 214 uut koronaviirusnakkust\n\nSoomes diagnoositi viimase päeva jooksul 214 uut koroonaviirusesse nakatumist, vahendas Helsingin Sanomat.\n\nUutest nakatumistest tuli Helsingis 59 ja 45 Vaasas, millest viimane on olnud viimastel nädalatel Soome suurim nakatumise kolle.\n\nEspoos lisandus 27 ja Vantaas 20 koroonapositiivset. Turus ja Jyväskyläs tuli mõlemasse juurde 12 nakatumist.\n\nSoome kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 34,4-le\n\nLäti avastati ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut\n\nLätis avastati viimase ööpäevaga 95 uut koroonaviirusega nakatunut, testiti kokku 2169 inimest, teatas riigi haiguste kontrolli ja ennetamise keskus.\n\nSuur osa nakatunutest on seotud Riia Natalija Draudzina keskkooliga, lisas keskus. Haiglasse viidi viimase ööpäeva jooksul koroonaviirusega viis patsienti, kokku on samal põhjusel haiglas nüüd 65 inimest, kellest kuue seisund on raske.\n\nLäti kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kerkis ECDC tabelis 51,8-le.\n\nKokku on Lätis tehtud 364 012 testi, 2765 inimest on COVID-19-ga haigestunud ja 1325 sellest paranenud. 247 inimest on haiglast välja kirjutatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedus lisandus möödunud ööpäevaga 126 positiivse koroonatesti andnud inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetusel selgusid Eesti meistrid kabes\n\n## Põhitekst:\n\nVälkkabes võidutses naiste konkurentsis 15 punktiga Kaari Vainonen, teine ja kolmas olid 13 punktiga Triinu Jalg ja Merilii jalg.\n\nMeestest tuli välkkabes 41 punktiga esimeseks Andrus Tull. Teine oli 37 punktiga Arno Uutma, kolmandat koha jagasid Raivo Rist ja Konstantin Selli. Parem lisakriteerium andis medali Ristile.\n\nKiirkabes läks läks esikoht võrdselt jagamisele Piret Viirma, Merilii Jalg, Kaari Vainonen ja Triinu Jalg vahel.\n\nMeestest jagasid kiirkabes 12 punktiga esikohta Arno Uutma ja Raivo Rist, parem lisakriteerium andis esikoha Uutmale. Kolmandat ja neljandat kohta jagasid 11 punktiga Heinar Jahu ja Urmo Ilves. Parem lisakriteerium andis medali Jahule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppenud nädalavahetusel toimusid Eesti meistrivõistlused välk- ja kiirkabes, seda 64-ruudulisel laual (vene kabes).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLux Express soovib reisijatelt alatest teisipäevast maski kandmist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lux Expressi jaoks on meie reisijate ja bussijuhtide turvatunne esmatähtis, mistõttu maskide muutmine tungivalt soovituslikuks on meie panus ühise ohutuse tagamiseks. Loodame, et kõik reisijad mõistavad olukorda ja panustavad oma vastutustundliku käitumisega, et linnadevaheline reisimine saaks muretult jätkuda meie uues paratamatus reaalsuses,\" rõhutas Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg esmaspäeval pressiteate vahendusel.\n\nEttevõte teatas, et on soetanud kuuajase meditsiiniliste maskide varu ning pakub tasuta maski kõikidele oma reisijatele, kes bussi sisenemisel juba oma isiklikku maski ei kanna.\n\n\"Järjekorras juba viienda ohutusmeetme rakendamine Lux Expressi bussides on sündinud koostöös meie vastutustundlike reisijatega, kes ise tajuvad väga hästi, et ainult üheskoos pingutades suudame me pidurdada viiruste levikut. Kui varem oli maski kandmine väga erakordne, siis praegu on see paljude jaoks juba iseenesestmõistetav. Seejuures jagub ka selliseid valvsaid reisijad, kes küsivad bussijuhilt maske ka kaasreisijate jaoks,\" tõdes Ritsberg.\n\nReisijate ja bussijuhtide ohutuse huvides on maski kandmine Lux Expressis tungivalt soovituslik kogu sõidu vältel.\n\nRitsberg lisas, et ettevõte on koostöös oma partneriga töötanud välja viiruse leviku minimeerimiseks spetsiaalse uue busside ventilatsioonisüsteemi juhtimise tarkvara, mille abil jõuab bussi salongi oluliselt rohkem värsket õhku, vähendades omakorda tarbitud ja salongis ringluses olnud õhu osakaalu.\n\nLisaks kaalub firma oma busside ventilatsioonisüsteemi UV-filtrite lisamist, mis elimineerivad viiruseosakesed õhust.\n\nRitsbergi sõnul on Lux Express oma ohutusmeetmed viinud lennunduses tuttavale tasemele, desinfitseerides kõik bussid pärast igat reisi. Lisaks on busside esimese ja keskmise ukse juures käte desinfitseerimise vahend ning privaatsemaks reisimiseks saab inimene osta oma koha kõrval oleva istme poole hinnaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettevõte Lux Express soovib, et alates teisipäevast, 13. oktoobrist kannaksid kõik reisijad firma bussides koroonaviiruse ohjeldamiseks maski.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAugusti maksulaekumine kasvas võrreldes mullusega\n\n## Põhitekst:\n\nKaheksa kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine, märgiti rahandusministeeriumi teates.\n\nAugustis kahanes töötajate arv 4,7 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Töötasu hüvitise mõju palkadele lõppes juulis, vaatamata sellele püsis augusti keskmise palga kasv juulikuise taseme lähedal. Palgafondi kasvu vedas augustis tervishoid (11,5 protsenti), väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side (9,6 protsenti).\n\nSotsiaalmaksu tasuti augustis 2,2 protsenti enam kui möödunud aastal.\n\nFüüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas 6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga, seda toetas riigiettevõtete (Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam) tulumaks jaotatud kasumilt 13,8 miljoni euro ulatuses.\n\n2020. aasta esimese kaheksa kuu maksutulud. Autor/allikas: Rahandusministeerium\n\nAlkoholiaktsiisi laekumine vähenes ja väheneb ka edaspidi\n\nAktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti.\n\nKui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.\n\nDeklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Kiveste sõnul peitud põhjus välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus.\n\n\"Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab ka valitsuse otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trendi jätkumist,\" märkis Kiveste.\n\nAlkoholiaktsiisi laekumine 2020. aastal võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium\n\nKäibemaksu tasuti vähem\n\nTänavu on käibemaksutulu kokku langenud 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Augustikuus kasvas käibemaksu tasumine 1,6 protsenti, mis oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse (maksuvõla) vähenemisest. Käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) jäi eelmise aasta tasemele.\n\nKäibemaksu tasumine on kahanenud eelkõige suuremates sektorites, nagu mootorsõidukite müük (18,9 protsenti) ja hulgikaubandus (10,7 protsenti). Lisaks on negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldanud augustikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 7 protsenti ning diislikütusel koguni 24 protsenti.\n\nAugusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini SKP-st ehk 935 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ligikaudu 880 miljoni võrra suurem. Maksulaekumine on vähenenud ligikaudu 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga.\n\nKriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis, märkis Kiveste.\n\nKäibe muutus ettevõtlussektorites võrreldes mullusega. Autor/allikas: Rahandusministeerium\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 674,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta kaheksa esimese kuuga on lisaeelarvest täidetud 70,5 protsenti, teatas rahandusministeerium.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLakersi peatreener: James on kõigi aegade parim\n\n## Põhitekst:\n\n35-aastane James võitis Los Angeles Lakersiga enda karjääri neljanda meistritiitli, olles varasemalt triumfeerinud kahel korral Miami Heati ning korra Cleveland Cavaliersiga. Ehkki sageli aegade parimaks peetav Michael Jordan tuli meistriks kuuel korral, usub alates 2019. aastast Lakersit juhendav Vogel, et parima tiitlit väärib James.\n\n\"Ta on kõigi aegade parim mängija, keda korvpalliuniversum on näinud,\" lausus Vogel pärast finaalseeria kuuendat mängu reporteritele. \"Isegi kui sa arvad seda teadvat, siis tegelikkuses ei tea sa seda enne, kui oled näinud teda igapäevaselt treenimas ja meeskonda juhendamas,\" kiitis Vogel seeria kuuenda mängus kolmikduubliga säranud Jamesi.\n\nKiiduavaldustega liitus ka Jamesi meeskonnakaaslane Kyle Kuzma. \"Ta pole mitte ainult NBA, vaid kogu spordi üks suurimaid liidreid. Ta kannustab pidevalt teisi tagant, räägib grupivestlustes ning vaatab, et kõigil läheks hästi. Ta nõuab, et kõik annaksid endast maksimumi. Kõik vastutavad. Tal on kõik omadused, mida liidris näha tahad.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värske NBA meistri Los Angeles Lakersi peatreener Frank Vogel usub, et esimese mängijana kolme erineva klubiga finaalseeria väärtuslikuima mängija tiitli pälvinud LeBron James on kõigi aegade parim korvpallur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMargit Hiiet: aeg anda haridusele hoogu\n\n## Põhitekst:\n\nTeame juba oodata häid PISA-tulemusi koolidest, eelmisel aastal saime kinnitust ka oma lasteaialaste headele tulemustele. Ma usun, et praegused tulemused nii koolis kui ka lasteaias oleme saavutanud tänu sellele, et meie õpetajad ei saa õpetajaks peale lühiajalist koolitust vaid õpivad õpetajaks ülikoolis.\n\nVõime ju tõdeda õpetajate puudust, aga seda olukorda tuleb lahendada teisiti kui õpetajate kvalifikatsiooninõudeid vähendades. Ent just see plaan jäi mul silma uudisest riigi eelarvestrateegia 2021-2024 kohta.\n\nMa usun, et meil on läinud järjest paremini, sest õpetajakutset on teadlikult püütud atraktiivsemaks muuta nii erinevate programmide kui ka kokku lepitud kindla palgatõusuga. Õpetajaametit ei valita suure palga lootuses, aga sellest ametist lahkutakse sageli liiga madala palga tõttu. Ühel hetkel saab palganumber siiski oluliseks.\n\nNimetatud uudises oli ka kirjas, et õpetajate palgad külmutatakse neljaks aastaks. Miks on tarvis lõhkuda edu toonud kokkuleppeid? Mis sai plaanist, et õpetaja palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast? Jah, Eesti ja kogu maailm on keerulises olukorras ja raskel ajal tulebki säästlikumalt majandada aga viime siin ikka oma sõnad ja teod kokku.\n\nLoen, et haridus on prioriteet ja seejärel seda, et näiteks avaliku sektori töötajate palgad külmutatakse kriisiajaks, seega aastaks. aga õpetajate palgad neljaks aastaks. Miks peab õpetaja ka peale kriisi palgatõusuta jääma?\n\n\"Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada.\"\n\nMa arvan, et me läheneme asjale täiesti valest küljest. Just praegust aega ja kriisi tulekski ära kasutada selleks, et õpetajaamet päriselt atraktiivseks muuta. Et õpetaja ametikoht oleks selline, kuhu soovijaid oleks rohkem kui kohti, kus tekiks võimalus valida asjatundjate seast parimad. Kus juba mitmendat aastat pensionile ihkavat õpetajat ei peaks augustikuus taaskord \"ära rääkima\", et ehk ta jaksab veel ühe (ausõna!) viimase aasta. Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada\n\nMõtleme hetkeks – kui eesmärgiks on tark ja tegus rahvas, siis tarkus ei tule asjadest, tarkus tuleb inimestest. Seda ei tohiks ka riigi eelarvestrateegias unustada.\n\nMeil on vaja inimest, mõned kinnisvaraprojektid saab ju mõneks aastaks edasi lükata. Ja kui sellega võidame selle, et meie järjest hõrenevad õpetajate read saavad täiendust ja uue põlvkonna valikuid suunavad parimatest parimad professionaalid, on see kõik seda väärt.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ma olen uhke Eesti hariduse üle. Lasteaiast alates. Loomulikult on oluline keskkond, kus laps õpib, aga olulisem veel on õpetaja, kirjutab Margit Hiiet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti flöödimängijad saatsid Kalesnikavale muusikalise käepigistuse\n\n## Põhitekst:\n\nLäinud nädalal möödus kuu Valgevene rahvaliikumise ühe juhi Maria Kalesnikava salapärasest 12-tunnilisest kadumisest ja katsest toimetada ta vastu tahtmist riigist välja. Kui Kalesnikava sunniviisilisel piiriületusel Valgevene-Ukraina piiril oma passi puruks rebis, arreteeriti ta ametlikult.\n\nKuna naine oli varem professionaalne flötist, mängisid Eesti Flöödiühingu liikmed sisse muusikapala, millega soovitakse äratada üldsuse tähelepanu Valgevenes ülekohtuselt vangistatud Maria Kalesnikava toetuseks.\n\nLegendaarse vene bändi KINO loole \"Muutused\" lõi ainulaadse seade Siim Aimla. Eesti Flöödiühingu ühe eestvedaja Mihkel Peäske sõnul hoiavad muusikud üksteist sedavõrd, et kui ka muud ei suuda, siis vähemalt muusikalise käepigistuse jaksavad Valgevene kolleegi heaks ikka saata. Ükski jõud ega režiim saa inimese kõrvu ja südant muusika ees sulgeda.\n\nEesti flötistide video on saanud populaarseks ka Valgevene meedias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Flöödiühing saatis videotervituse Valgevene vangistatud rahvaliikumise juhile Maria Kalesnikavale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaroliina Kruusmaa: personaalmeditsiini kampaanias võib märgata üleskiitmist\n\n## Põhitekst:\n\nPersonaalmeditsiin on innovaatiline valdkond, mis annab inimestele lootust elada pikemat ja täisväärtuslikumat elu. Paljulubava tulevikuvisioonina on käidud välja, et juba pärast lapse sündi või isegi looteeas suudetakse kindlaks teha olulisemad haigusriskid, et oleks võimalik nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks võimalikult vara sekkuda.\n\nÜle maailma on personaalmeditsiini arendamiseks algatatud riiklikke projekte ja koostatud strateegilisi dokumente, millega on lisandunud juurde mitmeid sotsiaalseid ja poliitilisi aspekte. Sestap ei ole personaalmeditsiin ainuüksi teadusprojekt. Uudne valdkond vajab lisaks tohututele investeeringutele ka poliitiliselt soodsat pinda ja ka avalikkuse toetust.\n\nKa Eestis on personaalmeditsiin muutunud vaid mõne aastaga riiklikul tasemel oluliseks prioriteediks, mistõttu uurisin oma bakalaureusetöös, kuidas on personaalmeditsiini avalikkusele ja olulistele sidusrühmadele esitletud. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad tähelepanekud, mille üle võiks tõstatuda laiem arutelu.\n\nLubaduste edasilükkamine\n\nKuigi on selge, et personaalmeditsiinil on suur potentsiaal muuta meditsiin kaasaegsemaks, võib selles kampaanias märgata üleskiitmist ehk nii-öelda haipi – kõrged ootused ja lootustäratavad lubadused on varjutanud võimalikud probleemkohad ja riskid. Kõige kriitilisemalt suhtuksin seejuures pidevalt antud lubaduste edasilükkamisse, mida võib näha korduvat selge mustrina juba 2000ndate algusest.\n\nMõned näited. 2002. aastal lubas toonane Eesti geenikeskuse nõukogu esimees Jaanus Pikani: \"Olukord on muutumas ja lähiaastatel võetakse laiemalt kasutusele individuaalsed ravimid, mis arvestavad inimese geneetilist eripära.\". 2016. aastal uskus geeniteadlane ja toonane Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu: \"Arvan, et järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul toimub läbimurre ja personaalmeditsiini hakatakse laialdasemalt kasutama.\".\n\nTänaseks pole personaalmeditsiini areng veel nii kaugele jõudnud, et seda saaks laialdaselt meditsiinipraktikas rakendada, rääkimata personaalsetest ravimitest. Samas ei saa väita, et professor Andres Metspalu välja käidud visioon juba järgmise paari aasta jooksul ei täituks.\n\n\"Samuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu.\"\n\nSamuti näitas meediakajastuse uurimus, et aastate möödudes on välja käidud üha uusi tähtaegu. Tervise arengu instituudi kodulehe järgi on hiljutisim lubadus antud aastaks 2023, mil peaksid valmima esimesed arendused, mis aitavad tuvastada, missugused ravimid inimestele sobivad ning mis võimaldavad teada saada rinnavähi ja südame- ja veresoonkonna haiguste riske. Kuigi optimistlikud lubadused paremast tervishoiusüsteemist ja haiguste ennetamisest aitavad tekitada valdkonna vastu positiivset hoiakut, põhjustab antud lubaduste pidev edasilükkamine ja oodatavate tulevikukasude kõrval ebakindlusest ja riskidest mitte rääkimine üleskiitmist.\n\nEksitavad faktid\n\nLisaks leidus personaalmeditsiini avalikus kommunikatsioonis mitmeid sõnumeid, mille faktiline tõsikindlus tekitas kahtlusi. Näiteks 2013. aasta Novaatori artiklis ütles geeniteadlane Andres Metspalu: \" On uuritud, et 75 protsenti inimesi muudab oma elustiili, kui neile öeldakse, millised on nende personaalsed geneetilised riskid.\".\n\nTõepoolest, järjest enam tõuseb inimeste terviseteadlikkus ning paljud meist teeksid haigusriskidest teadasaamisel oma tervisekäitumises korrektuure, kuid väide, et kolm neljandikku meist pikaajaliselt oma seniseid harjumusi selliselt muudaks, pole teaduskirjanduses seni veel kinnitust leidnud. Üks kõige levinum näide, mida võiks siinkohal võrdluseks tuua, on suitsetamine, mille tagajärjena suureneb kopsuvähi risk, kuid see teadmine ei ole kõigi jaoks piisavalt veenev käitumise muutmiseks.\n\nParadoksaalne ongi see, et juba täna oskavad arstid jagada üsna kindlaid nõuandeid elustiilihaiguste vältimiseks – toituge tervislikult, liikuge piisavalt ning vältige meelemürke – kuid paljud meist ei tegutse igapäevaselt nende soovituste järgi. Siinkohal võib vastu vaielda, et personaalsetest haigusriskidest teadmine võib mõjuda tugevama impulsina tervise eest hoolitsemiseks kui üldine risk.\n\n\"Personaalsetest haigusriskidest teadmine võib kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine.\"\n\nKüll aga ei ole teadusuuringud veel laialdaselt kinnitanud käitumise pikaajalist muutumist erinevate inimgruppide seas. Samuti võib personaalsetest haigusriskidest teadmine kaasa tuua uusi probleeme, nagu liigne stress ja muretsemine, tõenäosuste valesti tõlgendamine või küsimus, kellel on õigus neist riskidest teada. Seega, pealtnäha lihtsa ja loogilise potentsiaalse kasuteguri all peituvad mitmed uued aspektid.\n\nTeise sõnumina edastati järjekindlalt, et personaalmeditsiin muudab tervishoiusüsteemi odavamaks. Näitena võib tuua tsitaadi 2015. aastal ilmunud intervjuust toonase geenivaramu juhatuse esinaise ja tervisetehnoloogiate arenduskeskuse personaalmeditsiini arengusuuna juhi Krista Kruuv-Käoga:\"Kruuv-Käo on arvutanud, et kui genoomianalüüsi tulemusel selgitatakse välja, kas inimesel on suurem oht haigestuda, ja alustatakse ennetavat ravi, siis võiks aastas õnnestuda vältida 175 surma, mis on aset leidnud müokardi infarkti tõttu. Kui need riskirühmas inimesed elaksid kasvõi kümme aastat, tähendab see majandusele hinnanguliselt 70 miljoni euro suurust võitu. Ühe inimese ravile kuluks aga umbes kolm eurot kuus.\".\n\nPole kahtlustki, et personaalmeditsiini abil oleks võimalik teatud haigusi varem avastada ja seega neid ka ennetada. Sellegipoolest on taaskord näitena toodud tsitaadis kasutatud väidet, millele kriitiline lugeja ei saa faktilist kinnitust. Konkreetsed numbrid lisavad küll usaldusväärsust, kuid eelnevat arvutuskäiku analüüsides näib see liialt lihtsustatuna.\n\nLubadus hoida kokku tervishoiukulusid, on personaalmeditsiini ühe kasutegurina toodud välja ka mujal maailmas, kuid mitmed kriitikud leiavad, et see fakt on küsitava väärtusega, arvestades, kui palju erinevaid etappe tuleb personaalmeditsiini praktikasse rakendamiseks läbida, alates andmete kogumisest ja töötlemisest kuni uute tervishoiuteenuste ja otsustustugede arendamiseni.\n\nMajanduskasude rõhutamine\n\nLisaks lootusrikka tulevikupildi loomisele käsitletakse personaalmeditsiini tihti kui majandusvaldkonda, mille arendamine pakuks võimalust järjest tihenevas rahvusvahelises konkurentsis silma paista. Lisaks eelnevalt mainitud ravikulude kokkuhoiule on lubatud, et personaalmeditsiini arendamisega kaasneksid suured välisinvesteeringud.\n\nNäiteks võib tuua Ain Aaviksoo, kunagise Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri nägemuse 2015. aastast: \"Asekantsler loodab aga, et genoomide sekveneerimisest on huvitatud rahvusvahelised partnerid või ettevõtted, kellel on n-ö kommertsväljundiga teadus- ja arendusprojekte, mida tahaksid Eestis läbi viia või eestlastele kättesaadavaks teha.\".\n\nVõttes eesmärgiks rahvusvahelise tuntuse ja majandusliku kasu, võivad tagaplaanile jääda tervishoiusüsteemi vaatenurgast teised olulised aspektid, nagu tavainimeste või meditsiinitöötajate vajadused ning kasutajasõbralikkus. Paralleele võib tõmmata mingil määral tänase tervise infosüsteemiga (Digilugu), mida tuuakse küll mujal maailmas eeskujuks, kuid mis saab portaali kasutajate ehk patsientide ja arstide poolt tugevat kriitikat.\n\nÜleskiitmise paratamatus\n\n\"Personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist.\"\n\nEelnevalt välja toodud näited viitavad sellele, et personaalmeditsiini kommunikatsioonis on esinenud teatud määral üleskiitmist. Kriitiliselt vaadates võib pikemas perspektiivis selle tagajärjeks olla personaalmeditsiini maine kahjustumine. Kui lisaks oodatavatele kasudele ei kommunikeerita seejuures välja kaasnevaid ebakindlusi ja võimalikke piiranguid, võib avalikkus seada valdkonnale liiga optimistlikud ja ebarealistlikud ootused. Aja möödudes ja kõrgete ootuste mittetäitumisel on oht, et lakatakse sootuks uskumast pidevalt antavaid uusi lubadusi. Avalikkuse usalduseta võidakse kaotada investeeringud, mistõttu ei suudeta seatud eesmärke täita ka kaugemas tulevikus.\n\nKirjeldatud potentsiaalset ohtu näitlikustas olukord 2004. aasta alguses, kui Eesti geenivaramu tulevik rippus juuksekarva otsas. Kuna erainvestorite lühiajalised ootused ei täitunud ning nende kommertshuvid läksid konflikti geenipanga eestvedajate pikaajaliste ja eeskätt teadustööga seotud eesmärkidega, kaotati suur osa investeeringuid ning kogu projekti jätkumine oli küsimärgi all.\n\nTeisalt aitavad optimistlikud lubadused pöörata olulisele valdkonnale rohkem tähelepanu, saada laiemat avalikkuse toetust ja rahastust. Kaugemale vaadates on see ainus viis, kuidas valdkond saab luua ühiskonnale väärtust. Seega võib järeldada, et nii-öelda haip on mõningal määral innovaatilise valdkonna kommunikatsioonis paratamatu.\n\nÜhe asutuse kampaania\n\nLisaks näitas uurimus, et sisuliselt ei ole avalikku arutelu personaalmeditsiini teemal toimunud, vaid see on peamiselt suunatud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu poolt. Kuna personaalmeditsiini projekti panustavad ka mitmed teised institutsioonid, on kahetsusväärne, et domineerivad vaid geenivaramu huvid.\n\nNäiteks võiks avalikus debatis võtta julgemalt sõna tervise arengu instituut, millele eraldatakse personaalmeditsiini arendamiseks perioodil 2019–2022 riiklikest vahenditest viis miljonit eurot. Seega võib personaalmeditsiini arendustööd pidada justkui pikaajaliseks geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi.\n\nKuna personaalmeditsiini kommunikatsioonis domineerib selgelt valdkonna arendamisega seotud osapoolte vaatenurk, võib pidada ootuspäraseks, et võimalikke ebakindlusi tuuakse välja vähesel määral. Siinkohal aitakski tasakaalustava jõuna laiem avalik debatt, kus arutellu tooksid kriitilist vaadet ka sõltumatud osapooled. Samuti võiks geenivaramu lähtuda edaspidi avalikus kommunikatsioonis lisaks turunduslikele eesmärkidele, nagu seda oli näiteks 100 000 geenidoonori kogumine, ka eesmärgist suurendada inimeste teadlikkust geneetikast, misläbi potentsiaalselt mõjutada nende tervisekäitumist.\n\nKaroliina Kruusmaa kaitses selle aasta kevadel Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö \" Retoorilised raamistikud personaalmeditsiini arendustöö dokumentides ja meediakajastuses\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Personaalmeditsiini arendustööd võib pidada justkui pikaajaliseks Eesti geenivaramu kampaaniaks, mille eesmärk on olnud esitleda personaalmeditsiini kui olulist ja innovaatilist valdkonda, mis muudab revolutsiooniliselt kogu tervishoiusüsteemi, leiab Karoliina Kruusmaa, kes uuris oma bakalaureusetöös personaalmeditsiini kommunikatsiooni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLili Milani: geenivaramu loomisel oli ennatlik anda suuri lubadusi\n\n## Põhitekst:\n\nMäletan, kuidas professor Andres Metspalu esialgne personaalmeditsiini visiooni tutvustus 2013. aastal tõi kaasa mõne haiglajuhi ja juhtiva arsti kriitika, vt Urmas Siiguri, Ralf Allikvee ja Toomas Asseri arvamusartikleid. Sellele vaatamata ei tekkinud laiemat ühiskondlikku arutelu personaalmeditsiini üle.\n\nGeenidoonorid on tõesti pidanud kaua ootama oma tulemusi. Kuigi visionäär peab oma lubadustele pakkuma mingi ajaraami, tuleb tõdeda, et Geenivaramu loomisel sajandi alguses oli tõesti ennatlik anda suuri lubadusi peatselt saabuvast revolutsioonist tervishoius. Vaatamata sellele on geeniuuringutega tegelevatel teadlastel viimase aastakümnega kogunenud väga palju tõendeid selle kohta, et geeniandmed täiendavad meditsiini ning päästavad ja parandavad inimeste elusid olulisel määral. Ehk siis professor Metspalu visioon on tegelikult täitumas.\n\nViimastel aastatel on Eestis mitmed onkoloogid ja kardioloogid ühinenud patsientide geenipõhiste riskihindamise uuringutega. Oleme koos suutnud teadustulemusi olulisel määral tervishoiusüsteemile lähemale tuua. Tartu Ülikooli genoomika instituudi, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadlastest arstide koostöös on läbi viidud perekondliku hüperkolesteroleemia ja rinnavähi uuringud, kus kõrge geneetilise riskiga geenidoonorid said tagasisidet ja otsest kasu oma tervise hoidmiseks.\n\nEnam kui pooltel uuringus osalejatest olid need haigusriskid seni tuvastamata, kuigi praegused ravijuhised peaksid võimaldama neid välja sõeluda. Mõlemad eelnimetatud projektid on arenenud edasi, et hinnata sadade geenide koosmõju rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele. Selleks on lisauuringutele kutsutud kokku 3000 erineva geneetilise riskiga geenidoonorit.\n\n\"Kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud\"\n\nEsialgsete tulemuste põhjal on leitud olulisel määral täna veel haigustunnusteta ja diagnoosita isikuid, kes aga vajaksid ennetavat meditsiinilist sekkumist. Lisaks on geeniriskide teada saamine motiveerinud uuringus osalejaid märkimisväärselt oma tervisekäitumist muutma ning näiteks kehakaalu langetama. Seega, kuigi geenidoonorid pole veel tõesti massiliselt tagasisidet saanud, on esimesed pilootprojektid juba käivitatud ja vilja kandnud. Nende põhjal valmivad soovitused arstidele patsiendikäsitluseks vastavalt uutele riskihinnangutele.\n\nSuurele osale geenidoonoritele võib seega tunduda, et oleme personaalmeditsiini üleskiitnud. Kuid reaalsus on see, et geenipõhist meditsiini on Eesti tervishoiusüsteemis praktiseeritud juba pikalt – haruldaste haiguste diagnoosimiseks ja ka teatud määral vähkkasvajate ravis. Lisaks on tänaseks tekkinud olulisel määral tõendeid selle kohta, et geeniinfost on abi ka laiemale elanikkonnale, alates haigusriskide prognoosimisest kuni ravimite sobivuse hindamiseni.\n\nOn rõõmustav, et sotsiaalministeerium on võtnud selge suuna geeniandmete laialdasemaks kasutuseks tervishoiusüsteemis, näiteks GenMed projekt (2019–2022) keskendub IT-lahenduste arendamisele, et esimesed geenipõhised tööriistad jõuaksid arstide töölauale. Esimene prioriteet on ravimite sobivuse hindamise abivahendite kättesaadavaks tegemine ja edasi geeniriskide integreerimine kliiniliste andmetega haiguste koondriski hindamiseks.\n\nOleme töö käigus kokku puutunud mitmete eetiliste, juriidiliste ja IT-arhitektuuriliste küsimustega, mille lahendamine on osutunud üsna keeruliseks. Need on olulised küsimused, mis mõjutavad nii tänaste kui tulevate geenidoonorite privaatsust ja nende terviseandmete turvalisust. Peame neile vastuseid otsides olema põhjalikud, mis võtabki aega.\n\nMõtlesime algselt üsna kitsalt, kuidas võiksid geenidoonorite andmed jõuda arsti töölauale, kuid praegu on selgunud, et luuakse meditsiiniteenus, mis peaks olema kättesaadav kõigile ja sellega kaasnevad kümned uued küsimused. Üks esile kerkinud ja lahendamist vajav teema puudutab seda, et geenidoonoritel tekiks justkui eelisolukord parema tervishoiuteenuse saamisel. Edasi peaks toimuma laiem arutelu, kas geenidoonor peaks näiteks patsiendiportaali kaudu teada saama oma vähiriskist või liigub info patsiendiportaali alles pärast arsti vastuvõtul käimist?\n\nIgal juhul on oluline, et inimene ei jääks üksi geeni- ega terviseinfoga ja et looksime paralleelselt ka häid terviseharjumusi toetava keskkonna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleb tõdeda, et personaalmeditsiini teemal laiem arutelu ja debatt on jäänud pidamata. Tervis on inimestele üks olulisemaid väärtusi ning seetõttu vajavad arengud tervishoius laiapõhjalist arutelu patsientide ning nende esindusorganisatsioonide, arstide, teadlaste, riigi ja paljude teiste osalusel, leiab Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTreenerivahetus viis Sorga põhikoosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nVarasema 16 vooru jooksul Ben Olseni käe all oli Sorga algrivistusse mahtunud ainult ühe korra. Ööl vastu esmaspäeva mängis ta Chicago Fire'i vastu 59 minutit, vahendab Soccernet.ee.\n\nFire läks juba kolmandal minutil standardolukorrast juhtima. Minut hiljem lükkas Chicago poolkaitsja Alvaro Medran palli Sorga jalge vahelt läbi ja virutas kauglöögi posti. Avapoolaja lõpus tegi Fire nurgalöögist seisuks 2:0.\n\nD.C. United vähendas 56. minutil tänu vastaste omaväravale kaotusseisu minimaalseks, aga mäng lõppes 1:2 kaotusega. Idakonverentsi tabelis jätkab D.C. viimasel kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Chad Ashton pani oma esimeses liigamängus D.C. Unitedi peatreeneri kohusetäitjana Eesti jalgpallikoondise ründaja Erik Sorga põhikoosseisu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNoorsooteatri raamaturiiulist võeti Ilmar Trulli luulekogu\n\n## Põhitekst:\n\nLuulekogumiku autor Ilmar Trull kõneleb, kuidas tema luuletused sünnivad ning millised nendest lõpuks kogumikesse jõuavad. Lisaks räägib Trull luuletuste illustreerimisest.\n\nÜheskoos loetakse ette luuletusi kogumikust \"Pori kärbes ja tori hobu\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saates \"Eesti Noorsooteatri raamaturiiul\" loetakse seekord Ilmar Trulli luulekogu \"Pori kärbes ja tori hobu\". Autoriga vestleb näitleja Getter Meresmaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEstravel protesteerib reisimise \"demoniseerimise\" vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimasel ajal on valitsuse poolt tugevnenud surve Eesti ühiskonnale hoiduda igasugusest reisimisest, eriti puhkusereisidest. Estravel leiab, et sellel üleskutsel on poliitiline tagapõhi ja see on mõeldud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõningatelt puudujääkidelt valitsuse siseriiklikus tegevuses Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks,\" teatas ettevõte.\n\nVastutustundlik reisimine on Estraveli hinnangul võrreldes tavaeluga Eestis 3,4 korda väiksema riskiga ning seda tõestavad selgelt septembri testimistulemused Eestis:\n\nEstravel märgib, et hoolimata faktist, et risk Eestis olles nakatuda on üle kolme korra suurem kui vastutustundlikult reisides, on Eestis endiselt jõus karantiinikohustus oma riigi kodanikele riiki saabudes.\n\nEstravel toonitas, et sellist kohustust ei ole üheski Põhjala riigis (Soome, Rootsi, Norra, Taani), kuna seda loetakse põhiseaduse vastaseks. Neis riikides on isolatsioon oma riigi kodanikele ja alalistele residentidele ainult soovituslik.\n\n\"Kui Eesti kuulub samasse õigusruumi kui Põhjamaad, siis peaks ka Eesti valitsus käituma samamoodi. See tähendab: piirama ja ennetama tegelikke viiruskoldeid kodumaal, mitte karistama oma riigi kodanikke välismaal käimise eest kohustusliku karantiiniga, olgu see siis leevendatud vormis või mitte,\" märkis reisibüroo.\n\nEstravel on Baltimaade vanim lennuagentuur, hotelliagentuur ja reisibüroo, millel on tütarfirmad ja filiaalid kuues riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Austraalias ja USA-s. Ettevõte annab tööd kokku ligi 200 inimesele ja põhineb Eesti kapitalil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suur reisibüroo Estravel tegi esmaspäeval avalduse, kus leiab, et reisimise ohud koroonaviiruse leviku osas on tugevalt üle paisutatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia teadlased: koroonaviirus võib pindadel püsida kuni neli nädalat\n\n## Põhitekst:\n\nAustraalia teadusagentuuri CSIRO esmaspäeval avaldatud uuringust selgus, et viirus SARS-COV-2 püsib siledatel pindadel nagu klaas või plastik, mis on näiteks nutitelefonide korpuses, 20-kraadises temperatuuris nakkavana 28 päeva. See on pikem aeg, kui seni arvatud. Näiteks gripi A-tüvi püsib elus ainult 17 päeva.\n\n\"See rõhutab kätepesu ning pidade puhastamise olulisust seal, kus võimalik ning mis võivad viirusega kokku puutuda,\" ütles uuringu juht Shane Riddell.\n\nAjakirjas Virology Journal avaldatud artiklist selgus, et viirus püsis kauem elus madalamatel tempertuuridel - katses uuriti selle säilivust 20, 30 ja 40 kraadi juures. Samuti säilis see paremini siledatel pindadel, mitte karedatel nagu näiteks riie. Samas püsis see paberkupüüridel kauem kui plastikrahatähtedel.\n\n\"Seega, minnes vastu suvele, on oluline teada, et viiruse ei pea soojemas õhus nii kaua vastu,\" märkis Riddell. Lõunapoolkeral asuvas Austraalias on praegu kevad ja peagi algamas suvi.\n\nKõik katsed viirusega viidi läbi pimedas, et kõrvaldada ultraviolettkiirguse mõju, kuna teadaolevalt päikesevalgus tapab koroonaviiruse.\n\n\"Seega oleks reaalses elus viiruse eluiga lühem kui meie näitasime,\" märkis Riddell usutluses Reutersile.\n\nTeadlased leidsid ka, et inimkehal leiduvad proteiinid ja rasv võivad tõsta viiruse eluspüsimise aega järsult, millega võib seletada selle laiemat levikut jahedates ruumides nagu näiteks lihakombinaadid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigust COVID-19 põhjustav koroonaviirus võib erinevatel pindadel nagu klaas, rahatähed või roostevaba teras elus püsida kuni 28 päeva, leidsid Austraalia teadlased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallileegion: Soome naasnud Kristo Voika kiidab kohaliku liiga arengut\n\n## Põhitekst:\n\nLäbi aegade populaarseim eestlaste mängupaik ehk Soome meistriliiga – kus tänavu osaleb põhiturniiril ka HC Tallinn – pole meie pallurite klubidele eriti edukalt alanud. Liigatabeli kolm viimast on hetkel Siuntio IF, Helsingi IFK ja HC Tallinn.\n\nAvavõidu toonud mängus valiti parimaks Voika\n\nViieaastase pausi järel Soome naasnud Kristo Voika aitas kolmapäeval Helsingi IFK hooaja esimese võiduni, visates üheksa väravat ja teenides kohtumise parima tiitli 30:23 (18:14) võidumängus Åbo IFK üle. Laupäeval jäädi aga selgelt, 20:36 (10:19) alla linnarivaal Dickenile, Voika sai kirja viis tabamust.\n\n\"Pärast seiklusi Türgis, Saksamaal ja Tšehhis sai nagu mõeldud, et tuleks kodule lähemale. Novembri lõpul peaks meie perre sündima esiklaps, nii et seegi oli lisapõhjuseks. Olen soomlastega head sidemed säilitanud ning lepinguni HIFK-iga jõudsin kiirelt,\" selgitas Riihimäe Cocksiga 2014. ja 2015. aastal Soome meistriks tulnud Voika.\n\n\"Võin öelda, et Soome liiga on nende aastatega suure hüppe edasi teinud. Need mängijad, kes minu esimesel Soome \"tuuril\" juuniorid olid, on nüüd tõsised mängumehed. Klubid on läinud professionaalsemaks ja ka Cocks pole enam üksi tipus, nagu aastaid oli,\" arutles 29-aastane mängujuht.\n\n\"Koduklubi seis on hetkel raske, meid kimbutavad mitmed vigastused. Tegime siiski nii Cocksi kui ka Siuntio vastu head partiid, kuid natuke jäi puudu. Nüüd saime avavõidu kätte, aga Dickeni vastu jõudu ja teravust ei jätkunud,\" tunnistas Voika, kes HIFK-is täidab vajadusel kõiki rolle, aga enim tegutseb hetkel vasaksisemisena.\n\nSiuntio IF sai sel nädalal tabelisse teise võidu, kui laupäeval alistati kodus HC Tallinn 26:25 (13:14). Ott Varik viskas võitjate kasuks ühe värava. Soome liigat juhib täisedu kuue võiduga Helsingi Dicken, kus abitreeneri rollis Eesti ekskoondislane Valdar Noodla.\n\nPatrail ja Roosna jätkavad Saksamaal täiseduga\n\nSaksamaa Bundesligas sai nädalaga kaks võitu juurde ning jätkab täiseduga Rhein-Neckar Löwen. 26:24 (14:13) võidumängus Ludwigshafeni Euleni üle viskas Mait Patrail ühe värava, kuid tegi pühapäeval senise parima etteaste \"lõvide\" särgis, tabades kolm viset, andes kaks resultatiivset söötu ning lisades vaheltlõike ja bloki, kui Esseni TuSEM alistati 33:27 (16:15).\n\nSarnaselt Patrailiga on hooaega Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas alustanud Karl Roosna. Tema uus koduklubi 1. VfL Potsdam sai teises voorus teise võidu, alistades liiga põhja-ida tsoonis TSV Altenholzi 27:22 (16:11). Roosna jäi pühapäeval väravata.\n\nVenemaa kõrgliigas tegi hea mängu Dener Jaanimaa, kuid Moskva CSKA vandus kodusaalis kõige napimalt alla Peterburi Lesgaft-Nevale 25:26 (11:11). Mullune Eesti parim käsipallur viskas viis väravat ja andis kolm resultatiivset söötu, ent mängu parimana pommitas endine Põlva Serviti pallur Pavel Turajev piiterlaste heaks üheksa kolli.\n\nRumeenia meistrisarja maraton-turniiril kujunes Martin Johannsoni ja Bukaresti Steaua teekond arvatust kergemaks – kahes mängus saadi loobumisvõit, sest vastaseid ei lubatud koroonaviiruse tõttu platsile. Kolmest ülejäänud mängust võitis Steaua ühe ja kaotas kaks, Johannson viskas kokku viis väravat.\n\nKarl Toomilt 7+7, Alina Molkovalt 14 väravat\n\nHea nädal oli kahe Eesti koondislase koduklubil HK Varbergil Rootsi kõrgliigas, sest pärast nelja kaotust nopiti kaks võitu. IFK Ystad HK 28:24 (11:13) alistamisel oli võimsas hoos Karl Toom, kes tabas seitse korda ja lisas sama arvu resultatiivseid sööte.\n\nVarbergi 30:29 (13:12) võidumängus OV Helsingborg HK üle jõudis Toom visata kaks väravat, enne kui enda ees punast kaarti nägi. Armi Pärt sai kahe mänguga kirja ühe tabamuse. Varberg tõusis 15 meeskonna konkurentsis viimaselt astmelt 13. kohale.\n\nRootsi esiliigas jätkavad võidulainel Hendrik Varul ja Hammarby IF. Viies võit tuli tulemusega 31:25 (14:12) Skånela IF-i üle ja Varul viskas kaks väravat. Robin Oberg jäi haiguse tõttu eemale, kui Stockholmi AIK kaotas Amo HK-le 27:36 (15:17) ja jätkab punktita.\n\nKaks eestlast teenisid eelmisel nädalal viigipunkti ja viskasid mõlemad sealjuures kolm väravat. Martin Grištšuk ja Praha HC Dukla mängisid Tšehhimaa meistriliigas HK FCC Mesto Lovošicega 28:28 (14:12) ning Jürgen Rooba ja Nice'i Cavigal Handball tegid 30:30 (12:14) viigi Prantsusmaa esiliigas Strasbourg Schiltigheim AHB-ga.\n\nNädala uskumatuima tulemuse eest hoolitses Alina Molkova. Tema tööandja CHEV Diekirch alistas Luksemburgi kõrgliiga autsaideri HB Bettembourgi kodusaalis koguni 57:13 (32:5). Molkova tulistas Eesti käsipallurite tänavuse hooaja skoorirekordiks 14 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervikuna möödus eelmine nädal meie võõrleegionäridele hästi, sest 19 Eesti käsipalluri osalusel toimunud mängust kaotati vaid viis ning võideti 12. Lisaks püstitati ka mitu tänavuse hooaja rekordit, sealhulgas Alina Molkova visatud 14 väravat Luksemburgi naiste kõrgliigas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 18 koroonapositiivset, nakatumisnäit kukkus alla 50\n\n## Põhitekst:\n\nHaigestumus viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on esmaspäeva seisuga 46,50.\n\nKõige rohkem ehk kaheksa positiivset testi lisandus Ida-Virumaale. Harjumaale lisandus neli, Jõgevamaale kaks ning Tartumaale üks nakatunu. Kolme positiivse testi puhul puudus inimesel rahvastikuregistris elukoht.\n\n12. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 32 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati üks. Intensiivravi vajab viis patsienti.\n\nKoroonakaart.ee andmetel langes aktiivsete haigusjuhtude arv 48 võrra ning on nüüd 618.\n\nUusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest.\n\nMaakondades on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta kõige suurem Ida-Virumaal (146,0). Järgnevad Võrumaa (50,8), Harjumaa koos Tallinnaga (48,1) ja Saaremaa (33,3). Väikseim on haigestumusnäitaja Järvamaal (0,0), Pärnumaal (8,1) ja Tartumaal (9,8).\n\nIda-Virumaa uutest juhtumitest viiel juhul saadi viirus koolist, kahel juhul saadi nakkus pereliikmelt ning ühel juhu toodi haigus sisse Venemaalt.\n\nKokku on ida regiooni tööpiirkonnas seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa. Jõhvi kooli koldega on seotud kaheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 18 haigestunut (13 klienti ja viis töötajat). Sillamäe kooli koldega on seotud 27 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud 10 Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.\n\nIda regionaalosakonna jälgimisel on 967 inimest, kellest on haigestunud 203.\n\nHarjumaa uutest juhtudest neli on Tallinnas. Ühel juhul on tegemist perekondliku nakkusega ja ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.\n\nKokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kuut kollet, neist suuremad on haigla kolle 42 inimesega ja Tallinna kooli kolle 39 inimesega. Esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning pere- ja tutvuskonna koldega viis haigusjuhtu. Kolmandas töökoha koldes on seitse haigestunut.\n\nPõhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on 1798 inimest, kellest 288 on haigestunud.\n\nJõgevamaale ja Tartumaale lisandunud juhtumid oli varasemate haigestunute lähikontaktsed. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 346 inimest, kellest 39 on haigestunud.\n\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks kolle – töökoha kolle 24 inimesega.\n\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on 129 inimest, kellest 27 on haigestunud. Regionaalosakonna jälgimisel on üks perekondlik kolle Saaremaal (kuus nakatunut).\n\nPühapäeval registreeriti 19 uut nakatumisjuhtu, nakatumisnäitaja oli 50,11.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 882 koroonaviiruse esmast testi, millest 18 testi tulemus osutus positiivseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNäitleja David Suchet sai kuninganna Elizabeth II käest rüütlitiitli\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on väga suur au ja minus on palju tänutunnet nii kuninganna, oma riigi kui ka oma ameti vastu,\" vahendab Royal Central Sucheti öeldut.\n\n74-aastane Suchet on enim tuntud oma detektiivi Hercule Poirot rolli eest, mida ta mängis aastatel 1989–2013.\n\nNäitlemisega alustas ta aga juba 16-aastaselt. 1973. aastal, mil ta oli 27-aastane, liitus Suchet kuningliku Shakespeare'i näitetrupiga. Selleks ajaks oli ta aga juba mitmeid telerolle teinud.\n\nSuchet on pikalt tegelenud ka heategevusega, toetades haigeid ja erivajadustega lapsi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuninganna Elizabeth II andis näitleja David Suchetile rüütlitiitli pika näitlejakarjääri ja heategevuse eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaura Lizette Sander tuli Rootsis viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nMeesjuunioride arvestuses tuli Frank Aron Ragilo üheksandaks ja Lauri Tamm 11. Ragilo kaotas hollandlasest võitjale Bailey Groenendaalile ligi kolm minutit ja Tamm ligi viis minutit, vahendab Spordipartner.ee.\n\nSuperprestige'i sarja Gietenis peetud avaetapi võitis Toon Aerts (Telenet Baloise Lions), 24 sekundit kaotas Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal) ja 41 sekundit Laurens Sweeck (Pauwels Sauzen-Bingoal).\n\nNaistest oli teistest üle valitsev maailmameister ja Superprestige'i üldvõitja Ceylin del Carmen Alvarado (Alpecin-Fenix), poodiumile jõudsid veel MK-sarja üldvõitja Annemarie Worst (777) ja Lucinda Brand (Telenet Baloise Lions).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Stockholmis peetud UCI kalendrisse kuuluval cyclo-crossi võistlusel sai Laura Lizette Sander naiste eliitklassis viienda koha. Võitis Suzanne Verhoeven (Belgia), järgnesid Mascha Mulder (Holland) ja Mie Björndal Ottestad (Norra).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevene käivitas Astravetsi tuumajaamas ahelreaktsiooni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vastavalt tuumajaama laadimise graafikule on esimeses reaktoris käivitatud edukalt ahelreaktsioon, reaktor on viidud minimaalsele juhitavale tegevusvõimsusele,\" teatas Valgevene energeetikaministeeriumi pressiteenistus pühapäeval. \"Sellega on pandud alus reaktori elutsüklile,\" lisati teates.\n\nMinisteerium teatas, et lähiajal toimuvad reaktoris uurimistööd, millega selgitatakse välja kõigi juhtimissüsteemide ning ohutusmeetmete töökindlus.\n\nJärgmiseks etapiks Astravetsi tuumajaama käivitamisel saab esimese reaktori ühendamine Valgevene elektrisüsteemiga.\n\nAstravetsi tuumaelektrijaam asub samanimelise linna lähistel Grodno oblastis. Jaam on ehitatud Vene aatomielektrijaamade tüüpprojekti ВВЭР-1200 alusel ning see koosneb kahest 1200 MW võimsusega reaktorist. Ehituse peatöövõtja on Vene tuumaenergeetika ettevõtte Rosatom allüksus Atomstroieksport ning ehitus on toimunud Venemaa antud riikliku krediidiga.\n\nJaama esimene plokk plaanitakse kasutusse võtta järgmise aasta esimeses kvartalis, teine 2022. aastal.\n\nValgevene liider Aleksandr Lukašenko teatas hiljuti, et esimese reaktori ametlik käivitamine toimub 7. novembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene käivitas Astravetsi aatomielektrijaama esimeses reaktoris ahelreaktsiooni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRaieste ja Baskonia said viimaste sekundite heitluses valusa kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nRaieste alustas mängu algviisikus ja viskas pea kuue minutiga kaks punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/1), võttis ühe lauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.\n\nValitseva Hispaania meistri kasuks tõid enim punkte Rokas Giedraitis ja Luca Vildoza, kelle arvele jäi vastavalt 19 ja 18 silma. Võitjate resultatiivseim oli Dejan Kravic, kes viskas 16 punkti. Kolm sekundid enne kohtumise lõppu ründelaua noppinud ja otsustava viske tabanud Jasiel Rivero viskas 13 silma ja võttis kaheksa lauapalli.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sander Raieste ja Baskonia said Hispaania korvpalli meistriliigas valusa kaotuse, kui viimaste sekundite heitluses tuli tunnistada Burgose 89:91 (16:23, 22:25, 31:18, 20:25) paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvuste liiga: Inglismaa sai Belgialt revanši, Soome teenis võidupunktid\n\n## Põhitekst:\n\nBelgia haaras juhtohjad 16. minutil, kui enda teenitud penalti realiseeris Romelu Lukaku. Jordan Henderson teenis mõned minutid enne poolajavilet Inglismaale penalti, mille realiseeris Marcus Rashford. Teisel poolajal skooris Inglismaa eest Mason Mount, vahendab Soccernet.ee.\n\nHolland leppis A-divisjonis võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga 0:0 viiki. Horvaatia alistas kodus Nikola Vlašici ja Andrej Kramarici väravatest 2:1 rootlased, kelle eest skooris Marcus Berg.\n\nB-divisjonis teenisid võidud Soome ja Norra, kes alistasid kodus vastavalt Bulgaaria 2:0 ja Rumeenia 4:0. Norra poolel säras kübaratrikiga Erling Braut Haaland, kes on nüüd koondisesärgis pidanud kuus mängu ja löönud kuus väravat.\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa koondis sai jalgpalli Rahvuste liiga A-divisjonis revanši, kui alistas kodus Belgia 2:1. Samad koondised kohtusid eelmisel MM-finaalturniiril koguni kaks korda, kui alagrupiturniiril olid belglased paremad 1:0 ja kolmanda koha mängus alistati inglased 2:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Kangur: rohelise pealinna tiitel mängiti taas maha\n\n## Põhitekst:\n\nOn äärmiselt kahetsusväärne ja piinlik, et meie looduslike olude juures ei ole Tallinna linnavalitsuse erinevad koosseisud suutnud juba pikemat aega sellel konkursil edukalt osaleda. Veelgi piinlikumaks muudab olukorra asjaolu, et rohelise pealinna konkursi idee on omal ajal välja käinud just Tallinna linnapea.\n\nKui laul on ikkagi kehva, siis ka kõva promotsiooniga Eurovisioonilt tiitlit ära ei too. Kui aga konkursil osalemist kasutada õppimiseks ja saadud kogemuste põhjal muutusi ellu viia, muutub kogu muusikaelu riigis mõnusamaks. See kehtib ka rohelise pealinna konkursi kohta.\n\nTallinn on osalenud sellel konkursil juba mitmendat korda, kuid saadud tagasisidest pole õpitud. Pigem on linn järjekindlalt liikunud vastupidises suunas sellele, millisena teaduspõhiselt nähakse head elukeskkonda, turvalisi liikumisvõimalusi ja energiatõhusaid lahendusi pakkuvaid linnu.\n\nMeie linnajuhid arvavad tõsimeelselt, et auto on staatuse sümbol ja autoga sõitvad inimesed käivad tööl. Jalutavad ja rattaga sõidavad inimesed ju lihtsalt niisama. Linnajuhid leiavad endiselt, et tasuta ühistransport on tohutult keskkonda hoidev lahendus, kuigi selle väite toetuseks pole mingit tõsiseltvõetavat statistikat.\n\nKui arvatakse, et Tallinna esinduspargist maantee läbi ehitamine muudab elukeskkonna kuidagi rohelisemaks, siis sellega võib ära veenda ehk mõne Pirita elaniku, aga mitte rahvusvahelist komisjoni.\n\nKuigi see on vaid üks näide rohelisusest kaugenevast Tallinnast, tuleb paratamatult meelde tuletada, et Reidi tee valmimine pidi olema tingimus, et saaks ellu viia peatänava projekti. Kui Reidi tee saadi selle lubadusega läbi surutud, siis leiti kiirelt uus põhjendus, miks ei saa peatänava projektiga iseenda koostatud lähteülesande põhjal edasi liikuda.\n\nNüüdseks on ka Kaubamaja ristmiku tunneli rajamise plaan ära langenud, jääb vaid oodata mis on järgmine põhjendus peatänava projekti peatamiseks.\n\nLinn ongi asfaldi ja betooni jaoks - nii kõlab tihti ka elanike eneste arvamus. Sageli viibivad selliselt arvajad ise nädalavahetustel oma maakodudes ja linn on nende jaoks vaid läbisõiduhoov, kus tööpäeviti magada.\n\nLaiemaid autoteid nõuavad inimesed, kes on oma elukoha Tallinnasse registreerinud vaid sellepärast, et oma laps kesklinna kooli vedada. Linnas päriselt elavate inimeste jaoks saab tänapäevaste standardite kohaselt linna planeerides olla elu sama hea ja roheline nagu maal, sealjuures ilma maaelu ebamugavusteta.\n\n\"Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast.\"\n\nKui linna planeerida autokeskselt, siis autod me omale linna ka saame. Paraku kannatavad sellest kõige enam autojuhid ise. Ummikutes istuvad autojuhid ikkagi teiste autode, mitte jalakäijate või jalgratturite pärast.\n\nOn täiesti naeruväärne, et inimesed, kes peavad oma asjaajamiste tõttu autot kasutama, istuvad ummikutes autojuhtide pärast, kes ei pea autoga sõitma. Kui need inimesed, kellel pole auto kasutamine vajadus vaid võimalus, loobuksid auto kasutamisest ühistranspordi või kergliikluse kasuks, poleks meil ka ummikuid.\n\nMeil on olemas teadmised ja tehnoloogiad, kuidas linna muuta mugavamaks elukeskkonnaks, kus inimeste liikumine on sujuv ja turvaline. Meil on olemas teadmised, kuidas loodusel põhinevate lahendustega saab muuta linna inimeste tervist ja heaolu hoidvamaks, sealjuures madalamate püsikuludega.\n\nTeadmised ja oskused, kuidas linna rohelisemaks ning inimeste heaolu hoidvamaks muuta, on olemas ka väga paljudel linnaametnikel. Lisaks toimetavad Tallinnas ülikoolid, kus töötavatelt teadlastelt võib nõu küsida, samuti nagu seda nõu saab ka välispartneritelt. On vaid poliitiliste valikute küsimus, miks me taas rohelise pealinna tiitlist ilma jäime.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal selgus taas, et Tallinn ei ole roheline pealinn. Asjaolu, mis on Tallinnas elavatele inimestele erineval moel arusaadav, sai kinnitust rahvusvahelise komisjoni poolt, kirjutab Mihkel Kangur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaimond Kaljulaid: selle linnavalitsusega ei saa Tallinn iialgi roheliseks\n\n## Põhitekst:\n\nKordan üle, mida tuleb teha, et Tallinn oleks ka tegelikult roheline pealinn. Mitte tiitli pärast, vaid inimeste pärast, kes selles linnas elavad.\n\nJa rõhutan: need pole nõudmised praegusele Tallinna linnavalitsusele. Praegune linnavalitsus ei tee neid asju mitte kunagi. Iialgi ei tee. Meie teeme. Linna opositsioon peab tegema. Uus linnavalitsus hakkab tegema.\n\nAutod jäävad, aga nende kasutus peab kindlasti vähenema. Autostumise kasv tuleb peatada ja siis tagasi pöörata vähenemise suunas. Selleks:\n\nLõpetame ära üha uute läbimurrete ja mitmetasandiliste ristmike ehitamise, millele kulub kümneid miljoneid eurosid ja kasu pole neist absoluutselt mitte midagi. Teeme selle asemel korda meie tänavad, eriti väiksemad tänavad, mida inimesed kasutavad iga päev. Teeme need korda selliselt, et nendel tänavatel on väga mugav, ohutu ja tore liigelda jala (kõnniteed) kõigil - lastel, täiskasvanutel aga ka eakatel ja liikumispuudega inimestel.\nRajame korraliku ja ohutu rattateede võrgustiku, kus rattad ja kergliikurid on autodest ja jalakäijatest eraldi. Asfaldile tõmmatud jooned ei aita tagada kellegi ohutust. Elektritõukerattad ja muud taolised lahendused on tulnud, et jääda. Nüüd ehitame linna, kuhu kõik lahedalt ära mahuvad.\nÄrme sunni arendajaid ehitama juurde parkimiskohti. Rohkem parkimiskohti, laiemad teed = rohkem autosid. Selle asemel toetame kõigiti hoopis rattaparklate rajamist elumajade ja koolide juurde.\nTallinna ühistranspordi juhtimine tuleb korda teha. Kuni selle juht saab enamikest riigiametitest kuus korda kõrgemat kuupalka linnapea valimiskampaania korraldamise eest ja taevas teab, mille eest veel, ei ole asjad korras. Korralik juhtimine, professionaalne asjaajamine on ainus võimalus.\nTallinn peab väga selgelt ütlema riigile ka seda, et ühel või teisel viisil tuleb tulevikus maksustada autosid. Kas siis läbi automaksu, teekasutustasu, Tallinnasse sissesõidutasu kehtestamise või muul moel.\n\nJa viimane asi: linna peavad juhtima inimesed, kes ise ka kasutavad erinevaid liikumisviise. See peab olema organisatsiooni kultuuri osa. Linnajuhid peavad sõitma tööle bussiga, tulema jala, tulema rattaga. Peavad ise nägema ja kogema, mis on valesti. Alles siis midagi muutub.\n\nTegelikult on muutused juba möödapääsmatud. Järgmine sügis ja kohalikud valimised toovad need kindlasti kohale. Keskerakonna ainuvõimu aeg Tallinnas saab kindlasti läbi. Kuid see ei tähenda, et opositsioon võib magada. Vastupidi. Opositsioon peab töötama kaks korda rohkem, kaks korda targemini ja kaks korda paremini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn jäi Euroopa rohelise pealinna tiitlist ilma väga lihtsal põhjusel. Ei ole võimalik rohelisena näidata linna, kus pole mugav ja ohutu liigelda jala, ühistranspordiga, jalgrattaga, kergliikuriga - selle asemel panustatakse enim vahendeid autotranspordi arendamisse, kirjutab Raimond Kaljulaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa lahtised võitnud poolatar tõusis maailma edetabelis 37 kohta\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese Poola tennisistina slämmiturniiri võitnud Swiatek möödus teiste seas ka Eesti esireket Anett Kontaveidist, kes langes seetõttu ühe koha võrra ja asub nüüd 22. tabelireal. Kaia Kanepi langes kolm kohta ja jätkab 109. positsioonil.\n\nMaailma esikümnes vahetasid kohad Prantsusmaa lahtiste ameeriklannast finalist Sofia Kenin ning samal turniiril teise ringiga piirdunud tšehhitar Karolina Pliškova, asudes nüüd vastavalt neljandal ja kuuendal tabelireal. Kolm kohta kerkis Pliškova kaasmaalane Petra Kvitova, kes on kaheksas. Maailma esireketina jätkab austraallanna Ashleigh Barty.\n\nMeeste maailma edetabeli liidrina jätkab Prantsusmaa lahtiste finaalis Rafael Nadalile allajäämisest hoolimata Novak Djokovic. Kümne parema sekka kerkis Pariisis poolfinaali jõudnud argentiinlane Diego Schwartzman, kes tõusis kuue koha võrra ja asub kaheksandal tabelireal.\n\nSuure tõusu tegi meeste edetabelis Prantsusmaa lahtistel tasavägises heitluses veerandfinaalis Rafael Nadalile kaotanud noor itaallane Jannik Sinner, kes kerkis 29 koha võrra, asudes nüüd 46. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskes naiste tennise maailma edetabelis tegi suure tõusu Prantsusmaa lahtistel naiste üksikmängus triumfeerinud 19-aastane poolatar Iga Swiatek, kes asub nüüd 17. positsioonil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLykke Li avaldas uue singli \"Bron\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu valmis koostöös Rootsi produtsendi ja helilooja Ludwig Göranssoniga, kes on võitnud Oscari filmi \"Must panter\" muusika eest, kirjutab Consequence of sound.\n\nViimati avaldas Li originaalmuusikat kaks aastat tagasi, mil ilmus tema album \"so sad, so sexy\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsist pärit laulja Lykke Li avaldas uue rootsikeelse singli \"Bron\", mis eesti keeles tähendab silda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE kell 15.40: poliitikute debatt gaasituru tulevikust\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsil tuleb arutlusele kaks suuremat teemaplokki – gaasikütuste tulevik transpordisektoris ning gaasi osakaal energiatarbimises laiemalt. Valdkonna minister, eksperdid, poliitikakujundajad ning ettevõtete esindajad püüavad leida vastuseid muuhulgas, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel saab biometaan asendada maagaasi ning mida see keskkonnale tähendab.\n\n\"Eesti nagu ka kogu Euroopa on võtnud suuna saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, see tähendab vältimatuid muudatusi nii transpordisektoris kui soojatootmises ning senistele fossiilkütustele asenduse leidmist. Maagaas saab olla vahelüli uue põlvkonna rohekütustele üleminekul, kuid on oluline hakata juba täna otsima alternatiive ja analüüsima gaasi rohestamise võimalusi, sealhulgas biometaani ja vesiniku abil,\" ütles konverentsi eel majandus- ja taristuminister Taavi Aas.\n\nEesti Gaasiliidu juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et juba täna on ettevõtted aktiivselt oma äristrateegiaid ümber kujundamas ning kohanevad uue olukorra ja riikide võetud saaste vähendamise kohustusega.\n\nPäeva võtab kokku paneeldiskussioon, kus suuremate erakondade esindajad arutlevad, millised maksumuudatused on rohepöörde tegemiseks vajalikud; kui palju saab ja peab riik toetama taastuvenergia kütuste tootmist ja tarnimist või kasutamist; kuidas tagada energiajulgeolek ka tulevikus; millal saabub aeg fossiilkütustest loobumiseks.\n\nKonverents kestab kl 10-17.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval toimub Tallinnas gaasituru aastakonverents, mille paneeldiskussiooni teemal \"Gaasituru tulevik kliimaneutraalses Euroopas - kuidas edasi?\" saab ERR.ee vahendusel jälgida otseülekandes. Paneelis osalevad Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Siim Kiisler (Isamaa),\nErki Savisaar (Keskerakond), Robert Kiviselg (Konservatiivne Rahvaerakond) ja Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOma punktid ära toonud Henri Drell aitas Pesarol võiduarve avada\n\n## Põhitekst:\n\nPesaro oli lähivisetel parem 57,7% – 47.6% ja ka kaugelt tabati selgelt edukamalt 48,1% – 25,0%. Vabaviskeid tabati täpsusega 81,3%, vastastel oli sama näitaja 78,6%. Lauavõitlus kuulus Pesarole 39:33 (ründelaud 13:10 Veneetsiale). Korvisööte andsid võõrustajad rohkem 22:18 ning pallikaotuseid kogunes rohkem Pesarol 14:9, kirjutab Korvpall24.ee.\n\n13 minutit mänguaega teeninud Henri Drell viskas Pesaro eest viis punkti (vabavisked 1/2, kahesed 2/3, kolmesed 0/1). Veel andis ta ühe korvisöödu ja tegi kolm isiklikku viga.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia korvpalli kõrgliigas oli Henri Drelli koduklubi Pesaro Victoria Libertas pühapäeval võõrsil vastamisi Veneetsia Umana Reyer võistkonnaga, kelle üle saadi kindel 90:72 (19:23, 22:15, 23:17, 26:17) võit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nANALÜÜS | Turismis on töö kaotanud tuhanded\n\n## Põhitekst:\n\nTurismisektori koondamiste ja pankrottide kohta adekvaatset infot koguda on keeruline. Töötukassa möönab, et kuna tegevusalade klassifikatsioonis turism kui selline puudub, on keeruline otsustada, milline ettevõte tegeleb turismiga otseselt või kaude. Nimelt on toitumisahel turisminduses pikk - turismist sõltub nii toitlustusettevõtja, öömaja pakkuja kui ka transporditeenuse pakkuja, kes kliente sõidutas ja pesumaja, kes majutujate linu ja rätikuid pesi, rääkimata suveniirimüüjatest jms. Kõik nad tegutsevad klassifikatsiooni järgi erinevates valdkondades.\n\nTöötukassale teatavad ettevõtted ainult kollektiivsetest koondamistest, mistõttu on statistika ka sedapidi poolik. Jupiti või väiksemas mahus koondamised ettevõtete kaudu statistikasse ei jõua, mistõttu on tegelik pilt märksa süngem. Inimesed saavad end ka ise töötuna arvele võtta ja sedasi on koondatute arv juba suurem. Aga poolte kokkuleppel lahkunud ei ole pruukinudki endast märku anda.\n\nKes neist turismis või seda toetavas valdkonnas tegutses, ei oska töötukassa täie kindlusega öelda. ERR tegi siiski katset hoomata selles sektoris tegevuse lõpetanud ettevõtete ja tööta jäänud inimeste hulka.\n\nPankrotte veel kuigi palju olla ei saa, sest eriolukorra ajaks ja sellele järgnenud kaheks kuuks külmutati pankrottide väljakuulutamise võimalus. Lisaks töötas valitsus välja ajutise meetme, millest ka turismiettevõtteid paari kuu jooksul toetati, et nad inimesi koondama ei asuks ja tegevust ei lõpetaks. Ent suvega toetus lõppes ja kuna välismaa turiste sel suvel eriti tulla ei jõudnudki ning nüüd on käes sügis, mil neid kindlasti enam ei tule, on paljudel ettevõtetel viimnegi rasv ära kulutatud.\n\nPankrotte ongi seetõttu jõutud välja kuulutada minimaalselt. Need on sageli pikaajalised ja vaevalised protsessid, aega on veel liiga vähe möödas.\n\nNäiteks on pankrotti läinud üks käsitööjäätisi valmistanud ja müünud kohvik Tallinnas, Kristiine Keskuses keemilist puhastust pakkunud ettevõte, peamiselt Soome klientuurile orienteeritud soliidne juuksuri- ja iluteenuste salong Viru väljaku ääres ning vanalinnas ja selle servas kolme nelja- ja viietärnihotelli ja mitut hinnatud restorani pidanud ettevõte. Aga ka üks Tallinnasse registreeritud kaubaveoga tegelnud ettevõte, üks söögi- ja meelelahutuskoht Tartus ja üks tööjõurendi ettevõte Võrumaal.\n\nKaudselt võib Soome klientuuri ärakadumise taga olla ka ühe meditsiiniinstrumente tootnud ettevõtte pankrot Narvas. Kokku esialgu vähemalt kümmekond ettevõtet. Teisisõnu, raske on tõmmata piiri, kus lõppeb turismi ärakadumise mõju. Ja me ei tea, kui palju pankrotiprotsesse on alles käimas või kohe-kohe algamas.\n\nNeed napid ja poolt tõde näitavad kiretud numbrid ütlevad, et alates 12. märtsist, mil Eestis kuulutati seoses pandeemiaga välja eriolukord, on kollektiivsest koondamisest andnud teada 29 ettevõtet, mis tegelesid majutuse või toitlustusega. Neis kaotas koondamise tõttu töö 1219 inimest. Lisaks viis kollektiivse koondamise läbi üheksa veonduse või laondusega tegelnud ettevõtet, kus see puudutas 207 inimese töökoha koondamist. Need on siis kollektiivse koondamise tulemused.\n\nKoondatuid on mõistagi rohkem. Praeguseni on töötukassas võetud arvele kokku 14 608 koondamise tõttu töötuks jäänud inimest. Neist 2060 töötas majutuse või toitlustusega tegelnud ettevõtetes ning 937 veonduses või laonduses. Kokku 2997 inimest.\n\nKaks kolmandikku majutuse või toitlustuse vallas koondatutest töötas Harjumaal. Järgnevad Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Hiiu- ja Järvamaad on selle valdkonna koondamised seni kõige vähem puudutanud (vastavalt kuus ja kaheksa inimest).\n\nKa veonduses-laonduses on pilt sarnane: ligi kaks kolmandikku koondatutest töötas Harjumaal, järgnesid Ida-Virumaa ja Tartumaa. Taaskord koondati Hiiumaal kõige vähem (kuus inimest).\n\nMärtsis oli koondamisi veel vähe. Aprill oli aga suurima koondamiste hulgaga kuu - majutuses-toitlustuses kaotas siis töö enam kui veerand kõigist seni koondatutest, ka maikuu ei jäänud oma viiendikuga palju maha. Ent kõrge oli valdkonnas koondatute hulk ka juunis ja juulis - ajal, mil muidu selles sektoris just enim töökäsi vaja läheb. Augustis koondati pisut vähem, ent septembris hakkas koondatute hulk majutuses-toitlustuses taas tõusma - kümnendik on oma töö kaotanud just esimesel sügiskuul.\n\nVeonduses-laonduses on tendents sarnane - aprillis suurim koondatute hulk (ligi veerand kõigist seni koondatutest), ent stabiilselt palju ka mais-juunis-juulis. Kuu-kuult on koondatute hulk seal siiski vähenema hakanud.\n\nSuurim hulk kadunud töökohti\n\nStatistikaameti andmetest joonistub selgelt välja, kuidas majutuses ja toitlustuses on alates eriolukorra väljakuulutamisest töökohad kõige kiiremini ja järsumalt ära kadunud. Põhi saabus maikuus, mil võrreldes jaanuariga oli majutuses ja toitlustuses töökohti 17 protsenti vähem. Suvekuudel olukord mõnevõrra taastus, ent jaanuariga võrreldes oli töökohti ikka kümnendiku võrra vähem. Niipea, kui august lõppes, kukkus töökohtade arv taas, olles nüüdseks jälle maikuu tasemele jõudnud - võrreldes jaanuariga on töökohti 16 protsenti vähem.\n\nMullu sama ajaga võrreldes oli juunis majutuses ja toitlustuses veerandi võrra vähem töökohti ja praegu 17 protsenti vähem töökohti.\n\nVõrdluseks: teistes valdkondades jääb kadunud töökohtade hulk maksimaalselt kolme protsendi sisse. Põllu- ja metsamajanduses on töökohtade arv aga hoopis tohutu hüppe teinud - juuliks oli töökohti 15 protsenti rohkem kui jaanuaris, praeguseks on töökohti kaheksa protsenti enam. Mõistagi on põllumajanduses käsil ka tipphooaeg, mis tähendab, et peatselt hakkab nende hulk jälle vähenema, ent traditsiooniliselt on suvi ka majutuses-toitlustuses tipphooaeg. Tänavu jäi see ära.\n\nTöötukassa andmetest nähtub, et üldine registreeritud töötute arv kasvas eriolukorra alguses hüppeliselt. Suvel olukord tööturul stabiliseerus, septembris on taas näha mõningast töötuse kasvu.\n\n\"Tulemas on ka kollektiivsed koondamised. Nendest antakse meile varem teada, kuid inimesed koondatakse hiljem. Nii saatis Tallink esmase teate kollektiivsest koondamisest septembris, kuid koondamise tähtajaks on pandud detsember,\" toob töötukassa pressiesindaja Jana Rosenfeld näiteks.\n\n\"Kollektiivne koondamine on pikem protsess, mis algab esmase teatega, millele järgnevad läbirääkimised ja lõplik teade. Seetõttu näeme töötute arvu tõusu ilmselt alles mõne kuu pärast. Kui suureks need arvud täpselt kujunevad, on raske prognoosida. Tööturul on tänaseni palju määramatust,\" tõdeb Rosenfeld, prognoosides seetõttu arvudes suuremat muutust juba mõne kuu pärast - praegu need veel statistikas hästi välja ei joonistu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapandeemia jooksul on töötukassas võetud arvele ligi 15 000 inimest, kes on kaotanud töö kollektiivse koondamise käigus. Neist vähemalt 3000 on kas otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga, kuid tegelik turismiga seotud töö kaotanute arv on veelgi suurem.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHarjumaa bussiliinidel taastatakse esmaspäevast piletimüük\n\n## Põhitekst:\n\nMTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus teatas, et tulenevalt nakatumise stabiliseerumisest avatakse alates 12. oktoobrist kõikidel maakonna ja maakonda läbivatel avalikel liinidel sõidukite esimesed uksed taas sisenemiseks ja taastatakse piletimüük.\n\nEt vähendada juhtide kokkupuuteaega sõitjatega suletakse määramata tähtajaks reisijatele kasutamiseks esimene istmerida. Reisijad saavad kasutada istumiseks kohti alates teisest istmereast.\n\nÜhistranspordikeskus palub inimestel bussiga sõita vaid terve olles ning teiste kaitseks võimalusel kasutada ka isikukaitsevahendeid – mask ja desinfitseerimisvahendid.\n\nÜhistranspordikeskus sulges Harju maakonna avalike liinide bussidel esiuksed ja peatas piletimüügi 5. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates esmaspäevast avatakse Harjumaa bussiliinidel taas busside esimesed uksed ja taastatakse piletimüük.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLukas: kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõrgharidusega ja muud kvalifitseeritud kultuuritöötajad ootavad õigusega iga-aastast palgatõusu. Loodetavasti saame järgmisel aastal maksulaekumised paremaks, majandus taastub ja palgakasv samuti,\" ütles Lukas intervjuus Eesti Päevalehele.\n\n\"Tegevuskulud üldisemalt ja selle sees palgakulud ei tõuse. See aga ei tähenda, et asutused ei saa oma asutuse sees palgaotsuseid vastu võtta. Eeldust jah riik ei saa tekitada,\" rääkis Lukas.\n\nRääkides kultuurielu toimimisest majanduskriisi ja koroonaviiruse tingimustes, ütles minister, et kui kriis peaks jätkuma lisakitsendustega, on asi hapu ning siis tuleb mõelda täiendava abipaketi peale.\n\nLukase sõnul võiks rohkem kaasata erasponsoreid, luues neile soodsamaid tingimusi: maksusoodustusi ja tulumaksuvabastust sponsorisummadelt.\n\n\"See, kui eraraha kultuuri tuleks, annaks leevendust ka riigieelarvele,\" sõnas Lukas.\n\nLukas pakkus välja, et MTÜ-dele, kes tegelevad kultuurivaldkonnas võiks tõsta annetuste tegemisel riigi poolt tehtava soodustuse piiri 1200-lt 6000 peale. \"Teiseks võiksid kultuurkapitalile antud eratoetused olla tulumaksuvabad,\" ütles Lukas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles, et praeguses majandusolukorras ei saa riik tekitada eeldust kultuuritöötajate üldiseks palgatõusuks. Samas loodab ta, et see on taas võimalik järgmisel aastal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLätti sõites tuleb täita elektrooniline ankeet\n\n## Põhitekst:\n\nAnkeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.\n\nAnkeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule piirikontrolli või pistelise kontrolli puhul.\n\nAlaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.\nEestist Lätti sisenemisel kehtib reisijatele 10-päevane eneseisolatsiooninõue.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeerium annab teada, et alates esmaspäevast peavad kõik Lätti reisijad täitma kuni 48 tundi enne piiriületust elektroonilise ankeedi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes lüheneb koroonakarantiini ja eneseisolatsiooni aeg\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseameti reeglite kohaselt lüheneb eneseisolatsioon ja nakkushaiguste arsti määratud karantiin 14 päevalt 10-le.\n\nEneseisolatsiooni pikkus kerge koroonanakkuse korral lüheneb 14 päevalt seitsmele. Kergeks nakkuseks on olukord, mille puhul ei ole vaja hospitaliseerimist. Kodust isolatsiooni võib lõpetada pärast kaht sümptomiteta päeva.\n\nMuudatused puudutavad ainult uusi karantiini ja isolatsiooni otsuseid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes lüheneb esmaspäevast koroonakarantiini ja eneseisolatsiooni aeg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nStrache partei sai Viini kohalikel valimistel rängalt lüüa\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeva õhtul näitasid osalised valimistulemused, et Strache uus partei Meeskond HC Strache – Liit Austria Eest kogus ainult 3,6 protsenti häältest, millega ei ületanud Viini linnavolikokku pääsemiseks vajalikku viieprotsendist valimiskünnist.\n\nStrache endise erakonna Austria Vabaduspartei (FPÖ) toetus kukkus aga 2015. aasta 23,3 protsendilt 7,7 protsendile.\n\nValimistel saatis edu taas sotsiaaldemokraate, kes kogusid üle 40 protsendi häältest. Nende võimalikud koalitsioonipartnerid on rohelised, konservatiivid või liberaalid.\n\nViin on üks üheksast Austria liidumaast. Pühapäeval valiti nii linnavolikogu kui ka 23 piirkonna meerid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paremäärmuslased said pühapäeval Austria pealinna Viini kohalikel valimistel rängalt lüüa, valmistades pettumuse endisele asekantslerile Heinz-Christian Strachele, kes püüdis naasta suurde poliitikasse pärast korruptsiooniskandaali eelmisel aastal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUngari opositsioon ei suutnud murda Orbani partei superenamust\n\n## Põhitekst:\n\nEdu Borsodis korraldatud valimistel oleks lõpetanud valitseva Fideszi kahekolmandikulise enamuse parlamendis ja andnud hoogu opositsioonile enne 2022. aastale kavandatud üldvalimisi.\n\nFideszi kandidaat Zsofia Koncz võitis 51 protsenti häältest opositsiooni esindaja Laszlo Biro vastu, keda toetas 46 protsenti hääletanutest, näitasid esialgsed valimistulemused.\n\nUngari opositsiooniparteid on ühinenud, et püüda murda Orbani 10 aastat kestnud võimu, seades valimistel üles ühiskandidaadid. Opositsioon kurdab range kontrolli all oleva meedia kallutatust ning ebaõiglast mänguruumi, arvestades võimupartei kontrolli riiklike ressursside üle.\n\nPärast pühapäevaseid valimisi säilitab Fidesz 199-kohalises Ungari parlamendis 133 kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari opositsioon ei suutnud teha lõppu peaminister Viktor Orbani partei superenamusele, kaotades pühapäeval riigi idaosas järelvalimistel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi saadab uurimislaeva taas Vahemere idaossa\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi merevägi teatas rahvusvahelisele merehoiatussüsteemile NAVTEX, et Oruc Reis teeb alates esmaspäevast kuni 22. oktoobrini tööd Vahemere idaosas, seal hulgas Kreeka saarest Kastellorizost (Megistist) lõunas, ütles telekanal.\n\nUurimislaeva saadavad sidelaev Ataman ja puksiir Cengiz Han.\n\nVahemere idaosa gaasivarude uurimise küsimus viis kaks NATO-sse kuuluvat liitlasriiki Türgi ja Kreeka terava tülini.\n\nKonflikt jõudis haripunkti, kui Türgi saatis 10. augustil uurimislaeva ja seda eskortivad sõjalaevad vaidlusalustesse vetesse Küprose ja Kreeka saarte Kastellorizo ja Kreeta vahel.\n\nKui Türgi kuu aega kestnud missiooni lõpetas, väljendasid pooled valmisolekut läbirääkimisteks.\n\nTürgi ametnikud rõhutasid tookord, et laev naaseb koju ainult hooldustöödeks ning suundub siis uuesti Vahemere idaossa oma tööd jätkama.\n\nKolmapäeval peaks Ankarat külastama Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa välisminister Heiko Maas ning olukord Vahemere idaosas on kindlasti üks keskne kõneluste teema, edastas Türgi rahvusringhääling TRT.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi uurimislaev Oruc Reis läks pühapäeval taas merele ja võttis suuna Vahemere idaossa, et jätkata Kreekaga tüli tekitanud geoluure tegevust, teatas ööl vastu esmaspäeva telekanal TRT Haber.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat hakkab arutama Barretti kinnitamist ülemkohtu kohtunikuks\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Donald Trump esitas Barretti ülemkohtu kohtuniku kandidaadiks septembri lõpus, et täita koht, mis jäi vakantseks pärast Ruth Bader Ginsburgi surma.\n\nBarretti võimalik ametisse määramine toimub vahetult enne USA presidendivalimisi 3. novembril ja on võimalik, et ülemkohtul tuleb sekkuda olukorras, kus demokraatide kandidaat Joe Biden või Trump ei aktsepteeri valimistulemusi.\n\nBarrett on katoliiklasest seitsme lapse ema, kes on kindlalt vastu abordile, mis on üks Ühendriikide kultuurilise lõhe keskseid küsimusi.\n\nEhkki Barrett on Indiana Notre Dame'i ülikoolis 15 aastat juurat õpetanud, on tema kogemus kohtunikuna piiratud. Kohtunikuks sai ta alles 2017. aastal, kui Trump ta föderaalsesse apellatsioonikohtusse määras.\n\nBarrett on öelnud, et teeb oma usul ja ametiülesannetel kohtunikuna vahet, kuid kriitikud pole selles veendunud. Apellatsioonikohtunikuna on ta otsustanud relvaõiguste kasuks ja seisnud vastu migrantidele ning abordile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senat hakkab esmaspäeval arutama Amy Coney Barretti kinnitamist ülemkohtu kohtunikuks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAutoliisingu intressid on kolme aastaga veerandi võrra tõusnud\n\n## Põhitekst:\n\nAutoliisimisel on intressimäärad kasvanud tasapisi, ent kindlalt.\n\nKui veel kolm aastat tagasi, 2017. aasta augustis oli liisingfirmade keskmine intress 2,21 protsenti, siis aasta hiljem, 2018. aasta augustis 2,26. Seega oli aastane intressi kallinemine kaks protsenti.\n\nVeel aasta hiljem, 2019. aasta augustis oli liisinguintress juba 2,66 protsenti. See tegi aastaseks hinnatõusuks ligi 18 protsenti ja kaheaastaseks hinnatõusuks 20 protsenti.\n\nEnt hinnatõus on jätkunud ka viimase aasta jooksul. Eriolukord mõjutas ka autoliisinguintresse, kõige kulukam oli autot liisida tänavu aprillis-mais, mil intressid küündisid 2,84 protsendini.\n\nSuvel intressid pisut taandusid, ent augustist hakkasid taas tõusma. Tänavu augustiks oli liisinguintress 2,78 protsenti, mis teeb aastaseks hinnatõusuks ligi viis protsenti. Kolme aasta hinnatõus on aga ligi 26 protsenti.\n\nEesti Pank ei soovinud intresside kallinemisele muu majanduskeskkonnaga võrreldes kommentaari anda.\n\nAS-i Swedbank Liising juhatuse liige Heli Silluta kommenteeris, et nende liisinguintresse turu üldine statistika hästi ei peegelda. Tema sõnul püsisid Swedbanki sõidukiliisingu intressid ligi viis aastat samal tasemel, enne kui nad intresse 2019. aastal tõstsid.\n\n\"Selle suurusjärk oli mitu korda väiksem turu keskmisest intressitõusust,\" lisas Silluta. \"Intress on seotud kliendiga, liisitava vara väärtusega ning sissemakse suurusega. Samuti oleneb intress sellest, kas tegemist on uue või kasutatud sõidukiga, viimastel on intress mõnevõrra kallim.\"\n\nKa praegu vastab Swedbanki keskmine autoliisingu tase pigem kaks aastat tagasi valitsenud turu keskmisele tasemele, milleks on 2,29 protsenti + kuue kuu EURIBOR.\n\nKa autoliisingut pakkuva Kreditexi esindaja ütles ERR-ile, et praegu on neil keskmine liisinguintress 2,33 protsenti, väites, et viimase kolme aastaga see sisulieslt muutunud ei olegi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Auto liisimine on eraisikust tarbijale kolme aastaga kulukamaks muutunud - liisinguintressid on paisunud veerandi võrra.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNädalavahetusel selguvad Elvas Põhjamaade meistrid avaveeujumises\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldustiimi liikme Bruno Nopponeni sõnul on Põhjamaade avaveeujumise meistrivõistluste korraldamisõigus Lõuna-Eestile heaks väljakutseks. “Eesti ujumise jaoks on sellise ürituse korraldamine väga oluline,” lausus Nopponen. “Suuri tiitlivõistlusi Eestis varem korraldatud ei ole ja avaveeujumisega on hea ots lahti teha,” lisas ta. “Sobilikke veekogusid meil Eestis jagub ja avaveeujumises tiitlivõistluse korraldamine on kindlasti teerajajaks järgmiste suurvõistluste korraldamiseks.”\n\nViie kilomeetrisel distantsil startiva Martin Liivamägi sõnul on avaveeujumine põnev, sest rolli mängib taktika ja tark ujumine. “Alati ei pruugi võita kõige kiirem ujuja,” ütles Liivamägi. “Avaveeujumine on basseini võistlusest erineva iseloomuga. Võidab see, kellel on parim taktika ja hea suunatunnetus,” lisas ta.\n\nLiivamägi sõnul on avaveeujumine basseinis ujumisele mõnusaks vahelduseks. “Minu viimasest avaveeujumise võistlusest on päris mitu aastat möödas,” lausus Liivamägi. “Noorena oli suvel rohkem aega ja siis sai ikka avaveeujumise võistlustest tihedamalt osa võetud.” Elvas peetavat võistlust proovib ta aga eelkõige täiel rinnal nautida. “Eesmärgiks olen seadnud võistlust nautida ja noortega võimalikult kaua samas tempos püsida,” ütles ta.\n\nSamal distantsil on startimas ka Kätlin Sepp, kelle sõnul proovib ta suvel vähemalt paaril avaveeujumise võistlusel osaleda. \"Basseinis edasi-tagasi ujumine muutub mingil hetkel ühekülgseks ja avaveeujumine on hea võimalus, kuidas igapäevasest rutiinist pääseda,\" lausus Sepp. “Kuna tegemist on Põhjamaade meistrivõistlustega, siis on stardis ka välismaalased ja see teeb võistluse kindlasti põnevamaks.”\n\nAlgselt Anne kanalis planeeritud võistlus viidi halva vee kvaliteedi tõttu üle Elvasse. “Anne kanalis on sooleenterokokkide hulk üle normi,” lausus võistluse peakorraldaja Kristiina Arusoo. “Sportlaste ohutus on meile aga kõige tähtsam ja nii otsustasime võistluse pidada Verevi järves,” lisas ta. Arusoo sõnul otsiti asenduspaigaks eelkõige veekogu, mis on Tartule lähedal. “Kuna ujujad peatuvad enamasti Tartus, siis oli lähedus üheks märksõnaks, et sportlastel oleks võimalikult mugav sinna liikuda,” lausus Arusoo. “Lisaks on Verevi järves ka varasemalt avaveeujumise võistlusi korraldatud.”\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "16.-17. juulini toimuvad Elvas Põhjamaade- ja Eesti meistrivõistlused avaveeujumises. Verevi järves võetakse mõõtu nii 3, 5 kui ka 10 kilomeetrisel distantsil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNymburki loobumise järel kahaneb Ühisliiga klubide arv 14 peale\n\n## Põhitekst:\n\nSoomlaste Loimaa Bisons ja grusiinide Tbilisi Vita tõmbuvad tagasi majanduslike raskuste tõttu. Lõppenud hooajal ainsa mitte-Venemaa klubina play-offi jõudnud tšehhide Nymburk tõi loobumise põhjuseks tiheda mängugraafiku.\n\nKuna ülejäänud 13 klubi jätkavad, siis ühele vabale kohale kandideerivad Južno-Sahhalinski Sahhalin, Permi Parma ja Samaara. Kõige paremaks peetakse Parma võimalusi, kes mullu võitis Venemaa karikavõistlused ning sai kohalikus Superliigas kolmanda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ajalehe Izvestija andmetel mängib tuleval hooajal korvpalli VTB Ühisliigas senise 16 meeskonna asemel 14 klubi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMarianne Haug sai orienteerumise juunioride MM-i lühirajal 22. koha\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste 3,3 km ja 18 KP-ga rajal saavutas kindla võidu Simona Aebersold Šveitsist, kes lõpuajaga 24.06 edestas järgnevaid ligi kahe minutiga. Marianne Haug jooksis hästi ja lõpetas 22.kohaga, ent üks minutiline hooletusviga maksis lõpuprotokollis 5-6 kohta.\n\nMeeste 3,6 km ja 17 KP-ga rajal läks võit samuti Sveitsi,. Võitis Thomas Curiger ajaga 24.21. Heino Ollin ei suutnud vigadeta orienteerumissooritust teha ja ka jooksukiiruses tuli konkurentide paremust tunnistada ning lõpptulemuseks jäi 46.koht, aeg 31.11.\n\nÜlejäänud Eesti juuniorid jooksid B-finaalides, kus nede tulemusteks olid 35.Marie Tammemäe, 38. Janek Piirisild, 42. Lauri Pähn, 49. Emily Raudkepp.\n\nHomme võistluste viimasel päeval joostakse teatejookse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis toimuvatel orienteerumise juunioride MMil joosti täna lühiraja finaaljookse. Eestlastest pääsesid A-finaali jooksma Heino Ollin ja Marianne Haug.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaubandus-tööstuskoda toetab firmaautode võimsuspõhist maksustamist\n\n## Põhitekst:\n\nKaubanduskoda toetab rahandusministeeriumi ettepanekut hakata firmaautosid maksustama nende võimsuse järgi ning kaotada kohustus pidada sõidupäevikuid, teatas koda sotsiaalmeedia vahendusel.\n\nKoja hinnangul vähendab selline süsteem ettevõtete halduskoormust - see on kõigile lihtsam ja selgem ning paremini saaks olema tagatud ka maksu ühetaoline kehtimine. \"Peale konkreetse eelnõuga tutvumist saame kindlasti arutada ka detailide üle,\" lisas koda.\n\nVarasemalt on rahandusministeeriumi kava toetanud sarnastel põhjustel ka Eesti Tööandjate Keskliit.\n\nValitsus arutas möödunud nädalal rahandusministri Sven Sesteri kava siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega ning loobuda nii äritegevuses kui eraotstarbel kasutatavate autode sõidupäevikute nõudest.\n\nRahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt asenduks kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hind saaks olema 1,96 eurot. Seega saaks erisoodustuse maksukohustus olema 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.\n\nVaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul oleks ettepaneku kohaselt kohustuslik sõidupäevikut pidada, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Täielikult ettevõtluses kasutatavad sõiduautod tuleks ettepaneku kohaselt edaspidi märgistada vastava kleebisega. Sester on sotsiaalmeedia kaudu kinnitanud, et antud piirang kehtiks ka avalikule sektorile.\n\nEesti Kaubandus-Tööstuskoda on ettevõtjate esindusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet, mis annavad kokku umbes 40 protsenti Eesti firmade kogu netokäibest\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kaubandus-tööstuskoda toetab rahandusministeeriumi plaani siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega, sest see hoiaks koja hinnangul kokku ettevõtete halduskoormust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvak/Tiisaar pääsesid MM-il kuueteistkümne parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nRannavolle paar Gerardo's Toys Kusti Nõlvak/Mart Tiisaar läksid 24 seas vastamisi Ondřej Perušiči ja David Schweineriga Tšehhist. Matši algus oli tasavägine ja avageimis oli meie paar isegi 7:9 taga, ent pärast seda olid juhtohjad meie duol. Avageim võideti 21:17 ja teine 21:16, vahendas Volley.ee.\n\nKaheksandikfinaalis tulevad Nõlvak/Tiisaarele vastaseks austerlased Martin Ermacora/Moritz Pristauz-Telsnigg. Duo on tänavu olnud korra MK-sarjas 25. ja kahel etapil 41. Kohtumine algab Credit24 peaareenil kell 12.40.\n\nSel hooajal Fuzhou MK-etapil 17. koha saanud Daniel Bergerudi ja Svein Solhaugiga vastamisi läinud Siim Ennemuist ja Dmitri Korotkov andsid norrakatele võimsa lahingu. Avageimi võitis meie paar 21:17, ent teises olid juhtohjad kindlalt vastaste peos. Geim lõppes 21:13. Otsustavas startis meie paar 6:4 ette, ent Norra pallurid spurtisid 7:1 ja olid lõpuks paremad 15:12. \"Otsustavaks sai meie side-out, püsisime mängus tänu vastaste eksimustele. Samamoodi ei õnnestunud meil nende rünnakuid pidurdada, Dima mõne palli tõi kaitses üles, aga blokiga me vist punkte ei saanudki,\" lausus Ennemuist.\n\nAlagrupis teise koha saanud Stefan Kaibald ja Markus Uuskari läksid play-off’i esimeses ringis vastamisi USA paariga. Branden Clemens ja Brendan Duff kontrollisid kindlalt avageimi, võites selle 21:17. Teises oli meie paaril küll 6:2 eduseis, ent keskapaigaks (10:10) jõudsid ameeriklased järele ja olid lõpuks 21:18 paremad.\n\nNaisteturniiril meie paarid play-off ’i esimeses ringis geimivõiduni ei küündinud. Heleene Hollas ja Liisa Soomets läksid vastamisi valgevenelannade Viktoria Siakretova/Viktoria Šalajeuskavaga, kes võistsid tänavu U-20 vanuseklassi EM-il pronksmedalid ja olid U-21 MM-il üheksandad. Tasavägine matš lõppes Viktoriate 21:18, 21:19 võiduga.\n\nAnett Hollase ja Juudit Kure-Pohhomvi medalijaht lõppes 6:21, 17:21 allajäämisega Saksamaa paarile Yanina Weiland/Sandra Ittlinger. „Arvan, et me ei uskunud endasse piisavalt ja kartsime vastast. Sisemuses oli mingi hirm, kuna nad on tõesti väga hea võistkond. Meie kõik lahendused olid ettevaatlikud ja kartsime, et eksime. Ja kui nii lähed mängima, siis eksid tavaliselt veel rohkem. Tuleb hästi enesekindlalt peale minna, millest meil jäi puudu. Nagu see, kuulus Eesti lause on – sometimes lose, always win – seega, igast mängust on midagi õppida,” üritas Anett Hollas kaotuses ka positiivset leida.\n\nHomme kell üheksa hommikul seisab kohe ees põhimõtteline heitlus, kui kaks Eesti paari peaareenil omavahel vastamisi lähevad.\n\nJulija Mõnnakmäe ja Kristi Nõlvak, kes jäid alagrupis neljandaks ja püüdsid seega maksimaalselt 25. kohta, jäid alumise kaheksa esimeses mängus 19:21, 21:9, 9:15 alla Küprose paarile Erika Zembyla/Katerina Zakchaiou.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viiest tudengite rannavolle MM-il alagrupist edasi pääsenud Eesti duost jõudsid ainsana teise ringi ehk 16 parema sekka meie esinumbrid, Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavu on metsapõlenguid võrreldes eelmise aastaga märksa rohkem\n\n## Põhitekst:\n\n\"2016. aastal on esimese kuue kuuga metsatulekahjusid olnud umbes 11 protsenti rohkem kui 2015. aastal 12 kuu jooksul kokku,\" teatas Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.\n\n2016. aasta esimesel poolaastal oli 113 metsapõlengut, 2015. aastal kokku oli 102 metsatulekahju. Suurem arv põlenguid on ilmselt tingitud kevadel olnud pikast kuivaperioodist, märkis Tammets.\n\n\"Päästeamet juhib tähelepanu, et metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö,\" rõhutas Tammets. \"Metsatulekahju kustutustööd lõhuvad palju kustutamisel kasutatavat tehnikat ning varustust, kuna põlengukohtades puuduvad suures ulatuses teed ja ligipääs on raskendatud,\" lisas päästekeskuse kommunikatsioonijuht.\n\n\"Tuletame meelde, et suvisel ajal, ja eriti kuivaperioodil, on metsades tuleoht väga kõrge. Kõrge tuleohuga ajal võib mets ja maastik kergesti süttida halvasti kustutatud lõkkest või maha visatud suitsukonist, ATV-st, traktorist või muust liikumisvahendist väljalennanud sädemest või mootorist, leegitorul põlema läinud prahist, mis rapub pinnasele ja süütab selle,\" selgitas Tammets.\n\n\"Inimeste õige ja tuleohutu käitumine metsas on see, mis hoiab ära raskete tagajärgedega tulekahjusid ega lase hävitada meie loodust,\" pani Tammets inimestele südamele.\n\nNeljapäeval selgus, et tänavune suurim metsapõleng, Illuka vallas Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustööd läksid maksma 63 700 eurot ning nendega oli hõivatud 219 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu on Eestis olnud metsatulekahjusid märksa rohkem kui eelmisel aastal, ütles päästeameti esindaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHiinas nõudis troopiline torm 69 inimelu\n\n## Põhitekst:\n\nSupertaifuun Nepartak laastas eelmisel nädalal Taiwani, sundides oma kodud maha jätma üle 15 000 inimesel. Tegemist oli sajandi tugevaimate tormituultega saarel.\n\nNepartak nõrgenes laupäeval Hiina Fujiani provintsis maabudes troopiliseks tormiks.\n\nTorm paiskas ümber autosid, põhjustas hoonetele purustusi ja täitis linnad mudavoogudega.\n\nSelleks neljapäevaks on provintsis evakueeritud üle poole miljoni inimese. Hävinenud on umbes 8300 kodu. Torm sundis ühtlasi sulgema rohkem kui 200 tehast. Kahjud ulatuvad praegusel hinnangul umbes miljardi dollarini.\n\nTaiwanis hukkus Nepartaki tõttu kolm ja sai viga üle 300 inimese.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiinas on troopilises tormis hukkunud 69 ja jäänud kadunuks kuus inimest, teatasid võimud neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNiinistö: NATO-Vene usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda\n\n## Põhitekst:\n\nLäänemerel valitsevast usaldamatuse nõiaringist tuleb välja pääseda, sõnas ta.\n\n\"Selline väljavaade, et usaldamatus stabiilselt aina kasvab ja kasvab, on küll üsna halb,\" ütles Niinistö.\n\n\"Balti riikides kardetakse Venemaad, Venemaal peetakse NATO-t ohuks. Samas kinnitavad nii NATO kui Venemaa, et nad ei ohusta kedagi. Oleme usaldamatuse nõiaringis,\" sõnas Soome president.\n\nNiinistö tõdes, et tema Vene presidendile Vladimir Putinile pakutud idee lennuohutuse suurendamisest Läänemere regioonis on suunatud usalduse suurendamisele. Venemaa on hakanud nimetama seda \"Niinistö-kokkuleppeks\".\n\nSoome presidendi sõnul ei ole tal midagi selle vastu, et tema nime kasutatakse.\n\nNiinistö ütles, et tõstatas niinimetatud \"pimedate\" lendude turvalisusriski küsimuse juba eelmisel sügisel venelastega kõnelusi pidades. Nüüd andis Putin sellele Kultaranta kohtumisel positiivse hinnangu ning lubas, et Venemaa tõstatab teema kohtumisel NATO-ga.\n\nTransponderite kasutamine sõjalennukitel Läänemere kohal lennates oligi üks teemadest kolmapäeval Brüsselis toimunud NATO ja Venemaa nõukogu istungil. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et lennuohutuse suurendamiseks tuleb selle valdkonna teemadest rääkida laiemalt.\n\nSoome president avaldas heameelt, et dialoog NATO ja Venemaa vahel jätkub kõigest hoolimata.\n\n\"Hea, kui nüüd räägivad. Me jälgime seda eemalt, kuhu suunas suured liiguvad,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO ja Venemaa vahelist sügava usaldamatuse õhkkonda tuleb sihiteadlikult tõrjuda, ütles Soome president Sauli Niinistö uudisteagentuurile STT neljapäeval antud intervjuus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmme Kalju naaseb Iisraelist viigiga Haifa Maccabi vastu\n\n## Põhitekst:\n\nKalju asus kohtumist Janar Toometi 47. minuti tabamusest juhtima, kuid Maccabi viigistas 70. minutil, kui värava lõi Gil Vermouth.\n\nTeise Eesti klubina täna võistlustules olnud Tallinna Levadia alistas kodus Praha Slavia 3:1 (35. Rimo Hunt, 67. Marcellin Gando, 90. Ilja Antonov - 63. Ruslan Mingazov).\n\nMõlemas paaris peetakse korduskohtumised neljapäeval, 21. juulil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liiga teise eelringi avakohtumises tegi Nõmme Kalju võõrsil Iisraelis 1:1 viigi Haifa Maccabiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPeruus röövisid kurjategijad Amazoni jõel reisinud turiste\n\n## Põhitekst:\n\nJõepaat lahkus Iquitose linnast kolmapäeval. Paadis oli umbes 30 peamiselt Ameerika turisti, kes soovisid näha jõe kaldal asuvaid linnu, vahendas BBC kohaliku meedia teadet.\n\nÜhe peatuse ajal tungisid paadile aga relvastatud kurjategijad ja röövisid umbes 20 000 dollari väärtuses esemeid.\n\nKaptenit lõid kurjategijad püstoliga, kuid tema vigastus ei olnud tõsine. Ükski turist viga ei saanud.\n\nSündmuskohale jõudnud politsei evakueeris turistid turvalisse kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peruus röövisid kaheksa maskeeritud kurjategijat turiste, kes nautisid luksuspaadil reisi mööda Amazoni jõge.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBaltic Summer Cupi avapäeval teenis Kullo Kender kolm esikohta\n\n## Põhitekst:\n\nPäevale punkti pannud suure ringi sõidus kõrgusel 140 cm triumfeeris Kender hobusel Acer. Talle järgnesid Ebbe-Liisa Sõnajalg (Trooja) ning Andres Udeküll (Henrietta). Takistused eksimuseta läbinud Kenderi ja Sõnajala konkurentsis tõi esimesele kõrgema koha üheksa kümnendiku võrra parem aeg.\n\nKender oli edukas ka keskmise ringi sõidus, kus tõkete maksimaalseks kõrguseks 130 cm. Seal oli tema hobuseks Astrid L. Teise koha pälvis Katrin Pill (Carlotta) ja kolmanda Susan Kaleta (Aga Flamenco Von Feicht).\n\nKolmanda esikoha sai Kender väiksel ringil kuni 120 cm parkuuridel. Ka siin oli tema hobuseks Astrid L. Poodiumile pääsesid veel Kertu Klettenberg (D. Lady) ja leedulane Erlandas Mikenas (Concordia).\n\n“Täna tõesti õnnestus kõik. Eriti viimases sõidus, kus oli ka õnne, sest kõik ei tulnud päris nii välja, nagu oleks pidanud,” ütles Kender. “Hobused on praegu väga heas vormis, mida nad tõestasid ka eelmisel nädalal Soomes, kuid siis ei olnud meil üldse õnne.”\n\nNoorte hobuste takistussõidu kaks kõrgemat kohta kuulusid lätlastele Laura Penelele (Flipperboy) ja Girts Bricisele (Berlini). Hanno Ellermann koos Jacoba Stud Fumosaga oli kolmas.\n\nKuni 25-aastaste ratsutajate seas oli parim leedulane Matas Petraitis (Daliante M), Helen Rätsepa (Calderon) ja soomlanna Pinja Laine (A Relius) ees.\n\nCavalor Baltic Summer Cup 2016 jätkub reede hommikul kell 8.00. Päeva jooksul on kavas on U-25, noorte hobuste ja parkuuride 120 cm ja 130 cm ümberhüpped, koolisõidu MK-etapi esimene sõit ja koolisõidu väike ring.\n\nCavalor Baltic Summer Cup 2016 tippsündmused on koolisõidu maailma karikavõistluste finaalvõistlus, mis algab laupäeval, 16. juulil kell 11.00, ja takistussõidu Grand Prix, mis algab pühapäeval, 17. juulil kell 15.30. Nelja päeva jooksul paneb end proovile üle 230 hobuse ja 200 ratsanikku kuuest riigist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest pühapäevani vältava Baltimaade ratsaspordi tähtsündmuse Cavalor Baltic Summer Cup esimesel päeval võitis Kullo Kender kolm sõitu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia võttis avamängus Slavia üle kaheväravalise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nTallinlased asusid kohtumist Rimo Hundi tabamusest 35. minutil juhtima, kuid Ruslan Mingazov viigistas 63. minutil. Neli minutit hiljem viis Marcellin Gando võõrustajad taas ette ning lõppseisu 3:1 vormistas mängu viimasel minutil Ilja Antonov.\n\nTäna on võistlustules ka Nõmme Kalju, kes kohtub võõrsil Iisraelis Haifa Maccabiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liiga teise eelringi avakohtumises sai Tallinna Levadia kodus 3:1 jagu tšehhide Praha Slaviast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe lõpetas Poola velotuuri kolmanda etapi peagrupis\n\n## Põhitekst:\n\nItaallasele järgnesid sama ajaga hollandlane Moreno Hofland ja sloveen Luca Mezgec. Samuti peagrupis lõpetanud Katjuša proff Rein Taaramäe sai 53. koha.\n\nKokkuvõttes juhib velotuuri Kolumbia rattur Fernando Gaviria Rendon, kes edestab Bonifaziot kuue ja austraallast Caleb Ewanit kaheksa sekundiga. Taaramäe on 25 sekundi suuruse allajäämisega liidrile 89. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola velotuuri 240 km pikkuse kolmanda etapi Zwierciest Nowy Saczi võitis Nicollo Bonifazio 5:46.12-ga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIlluka valla metsapõlengu kustutamine läks maksma ligi 64 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustöödel osales kokku 219 inimest, tegevuskulud sellel sündmusel olid 63 699,82 eurot,\" ütles Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.\n\nMetsatulekahju ajal moodustati sündmuskohal staap, kust tööd juhiti ning korraldati. Sündmusele kaasati ka politsei- ja piirivalveameti helikopter ja Punamäe kordoni kaater. Kustutustöid juhtisid vahetustega Ida regiooni vastutav korrapidaja või Jõhvi operatiivkorrapidaja, selgitas Tammets.\n\nKustutustöödel osales koos vastava varustusega üheksa päästekomandot: Jõhvi, Iisaku, Narva, Rakvere, Väike-Maarja, Sillamäe, Tapa, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu. Lisaks tegutsesid vabatahtlikud päästjad Avinurme vabatahtlikust päästekomandost, Jaama ja Mäetaguse vabatahtlikest komandodest.\n\nKustutustöödele oli lisaks kopterile ja kaatrile kaasatud Iisakult metsakonteiner, pumbajaam ja amfiibsõiduk, Rakvere kondost metsakonteiner; Jõhvist kaks ATV-d, neist üks kastiga ja samuti metsakonteiner, roomikmasin Pandvagn, lisaks paakautod ja kustutusautod.\n\n\"Ükski inimene regioonis sel ajal küll päästmata ei jäänud - õnnetusjuhtumites hukkunuid sel periood Lääne- ja Ida-Virumaal ei olnud, kuid märkimist väärib, et suurte metsatulekahjude kustutamisega hõivatud päästeressursi tõttu võib päästjate reageerimine teistele kiiret abi vajavatele õnnetustele kannatada,\" märkis päästekeskuse pressiesindaja.\n\nIlluka vallas Kuningakülas lõõmanud tulekahju süttis 4. juunil ja see suudeti kustutada 9. juunil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juuni algul Ida-Virumaal Illuka vallas toimunud metsatulekahju kustutamine läks päästeametile maksma ligi 64 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetnik: Läti Raudtee asjas süüdistuse vähendamise eest pakuti miljon eurot\n\n## Põhitekst:\n\nJurašsi sõnul pakuti talle miljon eurot, et ta vähendaks Läti raudtee (LDZ) endise juhi Magonise vastu altkäemaksu võtmise tõttu esitatud süüdistuse ümber süüdistuseks mõjuvõimuga kauplemises, mille eest oleks võimalik karistus oluliselt väiksem. Ametnik andis altkäemaksu pakkumisest teada KNAB-i juhile Jaroslavs Streļčenoksile, kuid ametlikku uurimist ei järgnenud, rääkis Jurašs intervjuus ajakirjale Ir.\n\nOn keeruline öelda, kas altkäemaksu pakkuja on võimalik ka kätte saada, kuid seda informatsiooni oleks saanud ja pidanud kontrollima, märkis Jurašs. Ta lisas, et vestlustes KNAB-i juhtidega jäi talle mulje, et kedagi ei huvitanud, et talle altkäemaksu pakuti.\n\nSee ei ole olnud esimene kord, kui Jurašsile on altkäemaksu pakutud, kuid eelnevatel kordadel on pakkujad kinni peetud ja ka süüdi mõistetud.\n\nKuna Streļčenoks on puhkusel, ei õnnestunud ajakirjal Ir temalt Jurašsi väidetele kommentaari saada.\n\nStreļčenoks otustas teisipäeval vallandada alates 15. augustist pikaajalise KNAB-i kriminaaljälituse osakonna juhi Juris Jurašsi. Pärast KNAB-i ümberstruktureerimist ei vasta Jurašsi kutsekvalifikatsioon ega ka kogemused mistahes uue või vaba ametikoha nõuetele, seisis käskkirjas.\n\nAlates 2003. aastast büroos töötanud ning 2005. aastast kriminaaljälituse osakonda juhtinud Jurašs on olnud üks suuremaid Streļčenoksi kriitikuid. Jurašs ütles LETA-le, et plaanib vallandamise kohtus vaidlustada.\n\nStreļčenoks allkirjastas 8. juulil käskkirja, mis karistaks distsiplinaarkorras tema asetäitjat Juta Strīķet, kes peaks selle alusel ametist lahkuma väidetavate töölt puudumiste eest möödunud aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses. See on neljas kord, kui Streļčenoks üritab viimase kahe aasta jooksul Strikest lahti saada. Varasemalt on Strike alati saavutanud tööle ennistamise, viimati läbi kohtuotsuse.\n\nLäti raudtee korruptsiooniasjas pidasid Läti ametivõimud möödunud aasta suvel kinni Läti raudtee endise juhi Uģis Magonise, kelle vastu on nüüdseks esitatud süüdistus 500 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmise eest. Altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud suure tõenäosusega Eesti ettevõtja Oleg Ossinovski, kes soovis selle eest, et Läti raudtee tütarfirma LDz Ritosa Sastava Serviss ostaks tema ettevõtte Skinest käest mitme miljoni euro eest neli vana vedurit.\n\nAdvokaadid: Läti KNAB-i ametnikule LDZ asjus pistist ei pakutud\n\nLäti Raudtee (LDZ) altkäemaksujuhtumi kaks peamist kahtlusalust, kompanii endine juht Uģis Magonis ja Eesti ärimees Oleg Ossinovski ei pakkunud Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) kriminaaljälituse osakonna vallandatud juhile Juris Jurašsile mingit altkäemaksu, ütlesid advokaadid neljapäeval LETA-le.\n\nMagonise advokaat Janis Rozebergs ja Ossinovskit esindav Saulvedis Varpins ütlesid, et nende kliente ei ole küsitletud seoses pistisega, mida Jurašsi väitel olevat talle pakutud, vähendamaks raudtee eksjuhi vastu esitatud süüdistust.\n\nRozenbergs märkis, et miljoni euro suuruse pistise pakkumises Jurašsile ei oleks olnud mingit mõtet, kuna KNAB-i kriminaaljälituse osakonnal ei ole volitusi muuta kirminaalsüüdistusi.\n\nSeda saab teha palju väiksemate kuritegude korral ainult juhtumi eest vastutav uurija.\n\n\"Ossinovskit ei ole Jurašsi nimetatud faktiga seoses küsitletud. Ta ei ole pakkunud (Jurašsile mingit pistist) ega instrueerinud kedagi sellist pakkumist tegema. Ossinovski usub, et polnud mingit põhjust teha sellist pakkumist, kuna ta kinnitab ka seda, et ei ole pakkunud altkäemaksu Magonisele,\" ütles Varpins.\n\nLäti raudtee korruptsiooniasjas pidasid Läti ametivõimud möödunud aasta suvel kinni Läti raudtee endise juhi Uģis Magonise, kelle vastu on nüüdseks esitatud süüdistus 500 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmise eest. Altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud suure tõenäosusega Eesti ettevõtja Oleg Ossinovski, kes soovis selle eest, et Läti raudtee tütarfirma LDz Ritosa Sastava Serviss ostaks tema ettevõtte Skinest käest mitme miljoni euro eest neli vana vedurit.\n\nJurašsi sõnul pakuti talle miljon eurot, et ta vähendaks Läti raudtee (LDZ) endise juhi Magonise vastu altkäemaksu võtmise tõttu esitatud süüdistuse ümber süüdistuseks mõjuvõimuga kauplemises, mille eest oleks võimalik karistus oluliselt väiksem. Ametnik andis altkäemaksu pakkumisest teada KNAB-i juhile Jaroslavs Streļčenoksile, kuid ametlikku uurimist ei järgnenud, rääkis Jurašs intervjuus ajakirjale Ir.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) kriminaaljälituse osakonna vallandatud juhi Juris Jurašsi sõnul pakuti talle seoses Läti Raudtee altkäemaksuasjaga miljon eurot, et ta vähendaks raudtee eksjuht Uģis Magonise vastu esitatud süüdistust, millega on seotud ka Oleg Ossinovski. Advokaadid lükkasid need väited ümber.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti matš: U-18 koondised sõitsid turniirile\n\n## Põhitekst:\n\nTäna lõpetasid meie koondised treeninglaagri Kilingi-Nõmmes, kus muu hulgas peeti ka kaks maavõistlusmängu Rootsi eakaaslastega. Kui neiud jäid kahel korral alla, siis noormehed said kirja kaks toredat võitu. Teises mängus seejuures tuldi viimasel veerandil välja kümnepunktisest kaotusseisust.\n\nNoormeeste ajakava on järgmine: reedel kell 15.15 ollakse vastamisi Türgiga, laupäeval kell 19.45 Leeduga ning pühapäeval kell 12.15 Lätiga.\n\nNeiud mängivad reedel 13 Türgiga, laupäeval on Leedu mäng kell 17.30 ning pühapäeval Läti mäng kell 14.30.\n\nU-18 noormeeste koosseis Balti matšil: Ron-Arnar Pehka (185 cm), Sten Saaremäel (186), Kristian Kullamäe (193), Robin Kivi (194), Ander Talu (188), Märt Rosenthal (190), Marek Ruut (195), Karl-Joosep Lüüs (201), Riivo Siimon (195), Hendry Engelbrecht (200), Matthias Tass (208), Jaanis Sirkel (200).\n\nKuni 18-aastaste noormeeste EM B-divisjoni turniir peetakse 29. juuli-7. august 2016 Skopjes, Makedoonias. C-alagrupis on Eesti vastaseks Tšehhi, Island, Luksemburg, Taani, Holland\n\nU-18 neidude koondis Balti matšil (nimekirjas veel 13 mängijat): Sofia Kosareva (169), Polina Ignatjeva (178), Sandra Tael (181), Kätrin Varik (175), Mariann Adelbert (186), Eleriin Vaino (179), Siiri Kliimson (200), Annabel Aer (178), Astrid-Mai Kaadu (177), Ege-Ly Viirmaa (170), Anette Lasemägi (185), Ludmila Neimark (168), Sandra Reinvald (180).\n\nKuni 18-aastaste neidude EM B-divisjoni turniir toimub 23. juuli-31. juuli 2016 Sarajevos, Bosnia & Hertsegoviinas. C-alagrupis on Eesti vastaseks Kreeka, Iirimaa, Inglismaa, Makedoonia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EM-i peaprooviks U-18 vanuseklassi Eesti korvpallikoondistele saab Balti matš, mis peetakse tänavu Klaipedas. Reedest-pühapäevani on meie koondiste vastasteks Türgi, Läti ja Leedu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nClintoni ja Trumpi toetus on võrdsustunud\n\n## Põhitekst:\n\nTäna avaldatud New York Times/CBS küsitluse kohaselt toetab nii Clintonit kui ka Trumpi 40 protsenti vastanuist, vahendas CNN.\n\nMõlema kandidaadi toetus on 36 protsenti, kui võtta arvesse ka Libertaarse Partei kandidaati Gary Johnsonit, keda toetab 12 protsenti küsitletuist.\n\nCNN-i Polls of Pollsi viimase viie küsitluse analüüsi kohaselt on Clintonil jätkuvalt Trumpi ees 4-protsendipunktine edu, kuid nädal tagasi oli edu veel 7 protsendipunkti.\n\nFBI lõpetas uurimise seoses Clintoni elektronpostkasti kasutamisega välisministriameti ajal. Küsitluse kohaselt usub aga 67 protsenti vastanuist, et Clinton ei ole usaldusväärne. Vaid 28 protsenti küsitletuist peab teda usaldusväärseks.\n\n46 protsenti vastanutest arvavad, et Clintoni tegu välisministriametis oli ebaseaduslik.\n\nUue AP-GfK uuringu kohaselt kardab 81 protenti ameeriklastest Clintoni või Trumpi võidu pärast, sealhulgas neljandik vastanuist ütles, et nende jaoks pole tähtis, kumb valimised võidab, sest nad kardavad mõlemat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Värske küsitluse kohaselt on demokraadi Hillary Clintoni ja vabariiklase Donald Trumpi toetus enne parteide kongresse võrdsustunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.