messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden valis välja uue ülemkohtuniku\n\n## Põhitekst:\n\nJackson on 51-aastane, kes töötab praegu kohtunikuna USA pealinnas. Tema ametisse nimetamise peab kinnitama ka USA senat. Ülemkohtu kandidaadi kinnitamiseks on vaja senatis lihthäälteenamust. Demokraatidel on senatis tänu asepresident Kamala Harrise häälele õhkõrn ülekaal.\n\nWashingtoni föderaalkohtus tegeles Jackson aeg-ajalt kõrgetasemeliste kohtuasjadega. Mõned kohtuasjad olid seotud ka endise presidendi Donald Trumpi administratsiooni poliitikaga.\n\nJackson töötas varem USA karistuskomisjoni aseesimehena. See on sõltumatu agentuur, mis pakub föderaalkohtule karistuse määramise juhiseid, teatas The Wall Street Journal.\n\nJackson hakkab asendama ülemkohtus Stephen Breyerit, kes teatas hiljuti, et läheb pensionile.\n\nBreyeri nimetas ametisse 1994. aastal demokraadist endine president Bill Clinton. Vabariiklasest endine president Donald Trump nimetas ametisse kolm ülemkohtu kohtunikku. Seetõttu säilitavad konservatiivid ülemkohtus suure enamuse.\n\nBiden teatas juba varem, et nimetab järgmiseks ülemkohtunikuks mustanahalise naise.\n\nJackson sündis Washingtonis, kuid kolis noorena Miami piirkonda. Tema isa oli Miamis advokaat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Joe Biden valis reedel ülemkohtu uueks kohtunikuks Ketanji Brown Jacksoni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nColdplay kaverdas Kid Cudi lugu \"Day 'N' Nite\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Day \"N' Nite\" meeldis mulle juba siis, kui see välja tuli ning ma armastan seda siiani,\" ütles Coldplay laulja Chris Martin.\n\nColdplay sõnul oli tegemist esimese korraga, mil bänd võttis kaveri salvestamiseks korralikult aega. Nii tõdes Martin, et oma vaimusilmas kujutas ta räppari loost hoopis teistsugust versiooni ning loodab, et kaver suudab singli tugevuse veelgi paremini välja tuua.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ansambel Coldplay andis Spotifys välja kaks uut lugu. Esimeseks on bändi albumi \"Music of the Spheresi\" singel \"Let Somebody Go\" akustiline versioon. Teiseks kaverdas ansambel räppar Kid Cudi 2008. aasta lugu \"Day 'N' Nite\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nF1 sari loobus Venemaa etapist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jälgime arenguid Ukrainas kurbuse ja šokiga ning loodame praeguse olukorra kiiret ja rahumeelset lahenemist,\" kirjutati F1 sarja pressiteates.\n\n\"Neljapäeval arutasid vormel-1 sari, rahvusvaheline autospordiliit ja võistkonnad meie spordiala positsiooni ning lahendus on, et praegustes oludes on Venemaa GP pidamine võimatu.\"\n\nNeljakordne maailmameister Sebastian Vettel oli juba varem teatanud, et tema Venemaa GP-l osaleda ei kavatse. Ka valitsev maailmameister Max Verstappen sõnas, et sõdivas riigis sõitmine ei oleks õige.\n\nHaasi vormel-1 meeskond on eemaldanud praegusel testipäeval oma masinalt Venemaa lipuvärvid ja peasponsor Uralkali logod. Samuti on sattunud küsimärgi alla piloodi Nikita Mazepini jätkamine sarjas.\n\nVenemaa GP pidanuks olema hooaja 17. etapp. Praeguse kava kohaselt sõidetakse 11. septembril Monzas ja seejärel 2. oktoobril juba Singapuris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 sari loobus tänavu 25. septembrile Sotšisse planeeritud võistlusest ja nii lüheneb hooaeg 22-etapiliseks. Sotšile sai saatuslikuks 24. veebruari varahommikul alanud Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMarta Vaarik avab laste vaimset tervist puudutava näituse\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on aastas umbes 10 000 abivajavat last. Lasteabisse pöördus 2021. aastal 2653 last ja 470 noort, Eestis on aga ainult 275 lastekaitsetöötajat. Eestis on 2277 vanemliku hoolitsuseta last. 2020. aastal toime pandud perevägivalla juhtumitest toimus 27 protsenti lapse juuresolekul. 2021. aastal registreeriti 663 alaealise kannatanuga seksuaalkuritegu. Ohvri keskmine vanus oli 11 aastat.\n\nNeed on vaid mõned näited Eesti ühiskonna tegelikkusest.\n\nMarta Vaarik ei ole oma näituse ehitanud üles pelgalt sootsiumit puudutavatele faktidele ja suurtele probleemidele, vaid selles on esindatud kunstniku enda kogemus väikese poisi emana ning kokkupuude Kõpu, Tapa ja Kaagvere kinniste lasteasutuste nn keeruliste teismelistega.\n\nNäituse \"Hoia mind kaisus\" enamik teoseid – maalid, kollaažid ja neoontorudest installatsioonid on valminud koostöös nn keeruliste lastega. \"Nende kogemused on ekstreemsed, aga nad on tavalised toredad lapsed. Igal lapsel on heaoluks vaja kasvõi üht inimest, kes teda kuulab ja keda ta saab usaldada,\" seisab näituse kaastekstis.\n\nVabaduse galerii väljapanekus on vaatluse all rasked teemad, kuid kunstnik on nende edasiandmiseks valinud heledad, erksad ja isegi rõõmsad värvid.\n\n\"Hoia mind kaisus\" on Vabaduse galeriis avatud 26. veebruarist 2022 23. märtsini 2022.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Marta Vaarik avab laupäeval, 26. veebruaril Vabaduse galeriis näituse \"Hoia mind kaisus\", kus tegeleb praegusel stressirohkel ajal olulise teemaga – laste vaimse tervisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaasiku/Mistra külastab Balti liigas Põlvat ja Kehrat\n\n## Põhitekst:\n\nServitil on Balti liiga liidrina 36 punkti ja eelmisel laupäeval kindlustati koht kahe parema seas ja sellega otsepääse finaalturniirile. Viljandi jääb Eesti meistrist kahe silmaga maha, aga on ka mängu vähem pidanud. Seega põhiturniiri võidu eest läheb veel lahinguks, ehkki võrdsete punktidega lõpetades on omavahelistes mängudes eelis põlvalastel.\n\nEesti duo taga läheb põnevaks heitluseks\n\nViljandi vajab järelejäänud kohtumistest vaid kaht punkti, et sarnaselt Servitile koht finaalturniiril kindlustada. Nädalavahetusel kohtutakse Ludza SK Latgolsi ja HK Ogrega, keda oktoobris selgelt – vastavalt 22- ja 11-väravalise vahega – võideti.\n\nNelja meeskonna finaalturniir toimub 23. ja 24. aprillil ning korraldava linna ja klubi valib Balti liiga juhtkond pärast põhiturniiri lõppu. Ülejäänud kaks kohta mängitakse välja kaheosalistes veerandfinaalides, kuhu edenevad põhiturniiril kolmandale kuni kuuendale kohale platseerunud tiimid.\n\nHetkeseisuga pääseks veerandfinaali ainult Leedu klubid, aga viimastes voorudes võib tiheda tabeli tõttu veel muudatusi tulla. Vilniuse VHC Šviesal on 31 punkti (22 mängust), järgnevad Kaunase Granitas-Karys 27 (21), HC Vilnius 26 (20), Klaipeda HC Dragunas 25 (21) ja Läti meister Dobele ZRHK Tenax 23 (21) silmaga.\n\nNagu Viljandi, nii sõidab Ludzasse ja Ogresse sel nädalavahetusel ka SK Tapa. Oktoobris saadi seni punktita Latgolsist kodusaalis 31:23 jagu, ent HK Ogrele kaotati suures pommitamislahingus väga valusalt – 38:39. Tapa on liigatabelis kümnendal kohal 13 punktiga, vaid kolm silma maas kodusest konkurendist Kehrast.\n\nJüri Lepp: Balti liiga on väga äge!\n\nDebüüthooaega Balti liigas lõpetav Raasiku/Mistra on senise 20 vooruga kogunud üheksa punkti ning sõidab nüüd lisa hankima Põlvasse ja Kehrasse. Servitile on raasikulased sel hooajal kolm korda alla jäänud, ent viiest vastasseisust HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga üks võideti – novembrikuises koduliigamängus oldi 26:23 paremad.\n\n\"Lõpusirgel võib öelda, et punktisaagi suhtes lootsime ehk pisut enamat. Aga samas ei uskunud ma, et tase nii kõrge on. Balti liiga on tänapäeval väga äge, ühtlane ja meie meeskonnale kindlasti kasulik,\" tunnistas Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp.\n\n\"Teadsime, et meil saab raske olema. Kuna osales paaritu arv ehk 13 klubi, siis uustulnukana pidime läbi hooaja mängima pühapäeviti nii-öelda värske meeskonna vastu, kes päev varem oli mänguvaba. Koosseisus oli muutusi ja kohe algul ei loksunud kõik paika, aga oleme päris hästi ka tippudele vastu saanud,\" sõnas Lepp.\n\n\"Kui tasemest veel rääkida, siis Eesti ja Leedu klubid on selgelt viimaste hooaegadega juurde pannud, Lätis nii ühtlane seis pole. Koroonaviirus on muidugi seganud, aga meil on tugev püramiid ning oleme alati saanud noori juurde võtta ja neile kogemusi anda,\" analüüsis Kehra juhendajana kolm korda Balti liiga võitnud treener.\n\nEesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:\n\n26.02. 14:00 Ludza SK Latgols – Viljandi HC (Ludzas)\n26.02. 15:00 HK Ogre – SK Tapa (Ogres)\n26.02. 18:00 Põlva Serviti – Raasiku/Mistra (Põlvas)\n27.02. 13:00 Ludza SK Latgols – SK Tapa (Ludzas)\n27.02. 13:00 HK Ogre – Viljandi HC (Ogres)\n27.02. 14:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Raasiku/Mistra (Kehras)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli Balti liiga põhiturniiri eelviimane nädalavahetus viib võistlustulle jälle kõik viis osalevat Eesti meeskonda. Viljandi HC ja SK Tapa kohtuvad võõrsil Läti klubidega, samas kui Raasiku/Mistra külastab nii Põlva Servitit kui ka HC Kehra /Horizon Pulp&Paperit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves sai Lahtis toimuval MK-etapil proovivoorus teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nIlves hüppas 121,5 meetrit ja teenis kohtunikelt 121,9 punkti. Rehrl hüppas 131,5 meetrit ja sai 122,4 punkti.\n\nKolmanda koha sai norralane Espen Björnstad (128 m; 120,7 p) ning tema järel tuli ta kaasmaalane Jarl Magnus Riiber (113 m; 114,3 p).\n\nProovivooru tulemused lähevad arvesse siis, kui mingil põhjusel hüpete põhivõistlust läbi viia ei saa. Põhivõistlus on kavas pühapäeval kell 11.15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste kahevõistluse MK-etapil Soomes Lahtis sai Kristjan Ilves eelvõistlusel hüppevoorus teise koha. Esimeseks hüppas ennast austerlane Franz-Josef Rehrl.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Kalev täiendas kaitseliini ukrainlasega\n\n## Põhitekst:\n\nViimati Kasahstani klubis Maktraal mänginud keskkaitsja jõudis Eestisse möödunud teisipäeval ning liitus meeskonna treeningutega järgmisel päeval. Maktraali esindas Stepanenko 26 mängus, mille toel saavutati esiliigas esimene koht ja tõusti meistriliigasse.\n\nTallinna Kalevi hooaja esimene mäng toimub 1. märtsil, kui Sportland Arenal minnakse vastamisi eelmise hooaja võitja FCI Levadiaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu jalgpalli Premium liigas mängiv Tallinna Kalev andis oma sotsiaalmeedias teada, et klubiga liitus 23-aastane ukrainlane Valerii Stepanenko.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nGaasimüüjad: gaasi hind on Venemaa kallaletungiga muutunud prognoosimatuks\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval jõudis Euroopa gaasibörsil TTF gaasi järgmise kuu hind üle 137 euro megavatt-tunni (MWh) eest. Reede pärastlõunaks olid hinnad mõnevõrra langenud ja börsil kaubeldi 105 euroga MWh eest, ütles Marko Allikson Baltic Energy Partnersist.\n\n\"Turg üritab aru saada, kas ja kui palju võiks sõda mõjutada gaasivooge ja seda on hetkel väga keeruline adekvaatselt teha,\" märkis Allikson.\n\nAlexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ütles, et hinnad on praegu prognoosimatud ning sõltuvad nii lääneriikide sanktsioonidest kui reaalse sõjategevuse mõjust Ukrainas paiknevale taristule.\n\n\"Maagaasi maailmaturuhinnad on tõusnud ja jäänud väga volatiilseks pärast Venemaa sissetungi. Peamine põhjus hindade järsuks tõusuks on suur määramatus,\" märkis Kärsna.\n\nAlliksoni sõnul ei ole gaasivood praegu Ukraina kaudu vähenenud, vaid pigem on tarnitud rohkem, kuna Gazpromi kuuindeksite põhised lepingud on praegu soodsamad börsihindadest.\n\n\"Samas ei saa vist keegi sõjategevuse jätkudes kindlalt väita , et gaasivoogudega probleeme edaspidi ei teki. Palju sõltub ka sellest, kas uued kehtestatavad sanktsioonid või neile järgnev vastureaktsioon Venemaalt võivad takistada Gazpromi tarneid,\" lausus Allikson.\n\nAllikson märkis, et turg ootab gaasivarustuse seisukohast pingelist perioodi kuni järgmise talve lõpuni ning pakutavad hinnad on järgnevaks 12 kuuks kõik üle 100 euro MWh eest ja hinnalangust nähakse praeguse seisuga alates 2023. aasta teisest kvartalist.\n\nVeel veebruari alguses oli TTF-il gaasi hinnaks 75 eurot MWh kohta ning tulevikuhindade järgi maksis gaas nii aprillis kui mais 74 eurot MWh kohta.\n\nNafta hinna tõusu mõju pole väga suur\n\nVenemaa sissetung mõjutab ka teiste energiakandjate hindu. Näiteks Brenti toornafta hind jõudis neljapäeval 101,35 dollarini barreli kohta.\n\nAllikson ütles, et kuna enamik gaasiostu lepinguid on Euroopa indeksite põhised, siis naftahinna tõusu mõju on gaasile teataval määral piiratud.\n\n\"Sellegipoolest on Euroopas olemas ka naftahinnaga indekseeritud LNG (veeldatuid maagaas – toim.) või gaasiostuleppeid, mille hinda naftahinna tõus muidugi mõjutab hinnavalemist sõltuvalt kas koheselt või mingi viiteajaga,\" lausus ta.\n\nKärsna ütles, et kõigi energiakandjate hind sõltub sanktsioonidest, mida Euroopa riigid on Venemaale kehtestanud ja täiendavalt lisavad ning toornafta ja gaasi füüsilisest kättesaadavusest ehk torujuhtmete toimivusest.\n\n\"Venemaa on maailmas suuruselt kolmas nafta tootja ning kolmandik nii toornaftast kui ka valmistoodangust eksporditakse Euroopasse, mille kättesaadavusel on kindlasti arvestatav mõju hindadele Euroopas. Gaasihinnad sõltuvad kõikidel turuosalistel peamiselt maailmaturu hindadest,\" lausus Kärsna.\n\nGaasi kättesaadavus Venemaalt pole Ukraina kriisi ajal halvenenud, ütles reedel ERR-ile süsteemioperaator Eleringi juht Taavi Veskimägi. Sama kinnitas Kärsna.\n\n\"Põhivõrguettevõtjate sõnumitele tuginedes, võime kinnitada, et gaasitarned Eestisse mõjutatud ei ole,\" lausus ta.\n\nKa Eesti suurima gaasimüüja, Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov ütles, et siinse piirkonna gaasivarustus toimib praegu tavapärasel viisil.\n\nKotov lisas, et Eesti Gaasil on peale Gazpromilt ostetava torugaasi olemas varud Lätis gaasihoidlas ja leping Klaipedaga LNG terminaliga.\n\nKärsna aga märkis, et Alexelal on Paldiski LNG arendusprojekt ootel, et Eesti riigile huvi tekkimisel pakkuda nii gaasi- kui elektrihinnale pikaajaline hinnalagi. \"Ühtlasi tähendaks see Venemaast sõltumatut gaasivarustust,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Venemaa sissetung Ukrainasse tõstis neljapäeval järsult gaasi hinda, siis reedel hind langes. Mis saab lähitulevikus, on üsna prognoosimatu, ütlesid ERR-iga suhelnud Eestis gaasimüüjad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu: olen murelik sanktsioonide mõju pärast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me kõik elame Ukraina rahva võitlusele oma ja meie vabaduse eest kaasa. Samas, rääkinuna pangandusekspertidega olen väga murelik Valge maja ja Euroopa Liidu sanktsioonide mõju üle agressori taltsutamisel,\" kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.\n\n\"Sihik on suunatud pankadele ja finantsturgudele. Samas, USA pankadele suunatud sanktsioon korrespondenttarvetele hakkab kehtima alles kuu aja pärast ning Euroopa Liidu detailseid sanktsioone pole veel jõustatudki, langetatud on poliitiline otsus,\" lisas ta.\n\nPangandussanktsioonide mõju on pikaaegne, aga Reinsalu sõnul on vaja kohe jõustuvaid tegelikke sanktsioone, mis mõjutavad kogu Vene ühiskonda.\n\n\"Miks saavad Vene kodanikud läände reisida? Miks on avatud Vene lennukitele lääne õhuruum?\" küsis Reinsalu.\n\nReinsalu rääkis, et 40 miljonit inimest võitleb oma vabaduse eest keset Euroopat ja siiani pole kehtestatud kõikehõlmavat kaubandusembargot kurjategijariigile.\n\n\"Ukraina on kogu südamest palunud SWIFT ja Bosporuse sulgemist. Öeldakse, et vara veel, muidu pole Putinit enam millegagi hirmutada?\"\n\n\"Milleks vara? Sõda ju käib,\" märkis Reinsalu.\n\nSee oli Reinsalu sõnul suur viga ja läänemaailmal lasub nüüd moraalne kohustus seda rohkem tegutseda.\n\n\"Praegustel tundidel käib aga tavapärane üliaktiivne kaubavahetus loodusvarade ostmisel lääne ja Venemaa vahel ja kõrgemate hindadega, kuna Venemaa on oma sõjaga turgude hindu kergitanud,\" ütles Reinsalu.\n\n\"Me peame tegutsema ja nõudma liitlastelt samme, mis on Venemaale kohese mõjuga,\" ütles Reinsalu lõpetuseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine välisminister, riigikogu liige Urmas Reinsalu ütles, et ta on murelik, et praegused sanktsioonid ei pruugi omada piisavat mõju Venemaa taltsutamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLavrov õigustas jälle Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse\n\n## Põhitekst:\n\nLavrov kordas reedel Vladimir Putini sõnavõttu ja ütles, et Moskva ei taha Ukrainat okupeerida, vaid pigem \"demilitariseerida\".\n\nVene välisminister süüdistas ka lääneriike, et nad sekkusid endise Jugoslaavia, Iraagi ja Liibüa siseasjadesse. Lavrov väitis, et Ukraina \"peab nüüd ise oma tuleviku valima.\"\n\nLavrov väitis, et Moskva alustab läbirääkimisi alles pärast seda, kui Ukrainas on \"kord taastatud\". Tema sõnul valetab Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev on valmis läbirääkimisteks.\n\nEL-i ametniku sõnul külmutab Brüssel Putini ja Lavrovi valduses olevad Euroopa varad. Pole selge, kui palju neil ametlikult Euroopas varasid on.\n\nMeedias on varem pakutud, et Putini varanduse suurus võib olla kuni 200 miljardit dollarit. Putin teenib aastas ametlikult umbes 120 000 eurot. Lavrovi aastane teenistus on varanduse suurust arvestades samuti suhteliselt tagasihoidlik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisminister Sergei Lavrov andis reedel pressikonverentsi, kus ta väitis, et Ukraina pole demokraatlik riik ja süüdistas Kiievit venekeelsete inimeste halvas kohtlemises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona ja Zeniti kohtumine lükati edasi, Žalgiris Venemaale mängima ei lähe\n\n## Põhitekst:\n\nBarcelona teatas oma kodulehel, et Euroliiga korraldajad lükkasid Zenitiga Peterburis toimuma pidanud kohtumise edasi.\n\n❗ Game against Zenit Saint Petersburg postponed\nThe Euroleague has informed the Club of the postponement of Friday's game pic.twitter.com/rcmMJpsJGk\n\n— Barça Basket (@FCBbasket) February 24, 2022\n\nNeljapäeval teatas Kaunase Žalgiris, et ka nende meeskond sel hooajal enam Venemaal ei mängi. Žalgiris oleks pidanud CSKA-ga kohtuma 25. märtsil ning Zenitiga 8. aprillil.\n\nŽalgirise klubi direktor Paulius Motiejunas ütles klubi avalduses, et nad kutsuvad üles Lääne-Euroopa meeskondi Venemaal mitte mängima ning lisaks ka boikoteerima kõiki mänge Venemaa meeskondade vastu.\n\nZalgiris took the decision not to travel to Russia, where they were supposed to face CSKA Moscow and Zenit St. Petersburg.\nRead more: https://t.co/4F2erD10Jz. pic.twitter.com/cpqZFDqphX\n\n— BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiris) February 24, 2022\n\nNeljapäeval lükati edasi kaks Venemaa klubi osalusel planeeritud kohtumist ehk Müncheni Bayern - Moskva CSKA ja Baskonia - Kaasani Uniks ei toimunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas reedel, 25. veebruaril toimuma pidanud FC Barcelona ja Peterburi Zeniti vaheline kohtumine lükatakse edasi. Kaunase Žalgiris teatas, et nemad sel hooajal enam Venemaal ei mängi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa tugevdab oma sõjalist kohalolekut Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa on ettepoole nihutanud hävituslennukitest ja sajast sõjaväelasest koosneva õhuturbemissiooni saabumise Ämari lennubaasi. Varem planeeritud aprilli asemel saabuvad sõdurid ja lennukid Eestisse märtsis.\n\nHetkel teenib Eestis rotatsiooni alusel 300 Prantsuse sõdurit, kelle relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Selle kontingendi vahetavad märtsis välja taanlased, nagu rotatsioon ette näeb. Koju saadetavate Prantsuse sõdurite asemele saadab aga Prantsusmaa uue, enam kui 200 sõdurist koosneva mägiüksuse, mis hakkab samuti teenima Tapal.\n\nÜhendkuningriik panustab 800 sõduriga\n\nKokku on 2017. aasta kevadel Eestisse saabunud kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseva liitlaste lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast, teatas kaitseväe peastaabi esindaja Taavi Laasik.\n\nÜhendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90.\n\nLiitlaste eelpaigutatud üksuse koosseisu kuuluvad lisaks juba mainitud prantslastele ka taanlased ning Islandi esindaja, samuti on selle koosseisus varasemalt teeninud Belgia kaitseväelased.\n\nEestis esindatud ka USA eriväelased\n\nIseseisvat lahinguvõimet omaval lahingugrupil on olemas kogu soomusüksusele iseloomulik tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ja mitmesugused muud toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).\n\nÄmaris paikneva Belgia õhuturbeüksuse kooseisus teenib üle poolesaja Belgia kaitseväelase. Hetkel siin paiknev üksus kasutab hävitajaid F-16.\n\nTallinnas paikneva NATO staabielemendi (NFIU) koosseisus teenivad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Poolast, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist. NFIU-s teenib kokku ümmarguselt 40 inimest, ligi pooled neist liitlasriikidest.\n\nLisaks on Eestis esindatud USA eriväelased ning ligi sadakond Tartus asuvas Balti Kaitsekolledžis teenivat liitlas- ja partnerriikide kaitseväelast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse president Emmanuel Macron teatas neljapäeval, et saadab märtsis Eestisse sõjaväelasi ja lahinglennukeid. Hetkel on Eestis tegutseva liitlaste lahingugrupi suuruseks kokku 1200 kaitseväelast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVaba Lava jätab ära Peterburi teatripäevad Narvas\n\n## Põhitekst:\n\nNarva Vaba Lava juht Märt Meos tunnistas ERR-ile, et otsuse tegemine oli raske, kuivõrd neil on vene teatritegijate hulgas palju sõpru.\n\n\"Kui räägime, et meil oli plaanis sinna kutsuda Julia Augi lavastus Donbassist, siis kaks päeva tagasi oleksime võinud seda mängida ja poleks probleemi, aga alates eilsest [neljapäeva – toim] hommikust on see tekst juba vana. Seda ei ole mõtet enam mängida.\"\n\nMeos kinnitas, et see pole põhimõtteline otsus, vaid selle taga on palju praktilisi põhjuseid. \"Absoluutselt mitte, kui arvestada seda, et ühe lavastuse puhul on tekst juba tõesti eilse hommikuga väga vananenud.\"\n\nTa tunnistas, et teatripäevade korraldamine on nõudnud suurt eeltööd. Peterburi teatri päevade raames oleks pidanud Narva tulema 60 inimest. \"Aga me ei ole ju kindlad, kas teisipäevaks oleks näiteks nende viisad veel kehtinud. Me ei tea neid asju. Auto oli startimas, dekoratsioonid olid suurele rekale peale laaditud ja saime veel öelda, et ärge startige,\" rääkis ta.\n\n\"Meie poolt olid rider 'id läbi töötatud, asjad otsitud, kõik viisakutsed. Praegu on piir suhteliselt kinni. Kõik see paberite ja dokumentide toimetamine ja lepingute tegemine, et nad üle piiri saaksid – see töö oli kõik tehtud. See ei olnud sugugi kerge otsus.\"\n\nMajanduslikult on Narva Vaba Lava olukord olnud pikemat aega keeruline. Nüüd tuleb ka juba müüdud teatripäevade piletid tagasi osta. \"Kasumlik otsus see meile muidugi ei ole, aga mis me teeme, kui poliitika nii tugevalt meie tegevusse sekkub, siis meil ei ole midagi teha,\" tõdes Meos.\n\nPeterburi teatri päevad pidid esialgu toimuma 2021. aasta märtsis, kuid lükkusid maja sunnitud kinnioleku tõttu sama aasta novembrikuusse. Teatrimaja enda rahastusotsuse tõttu sulgusid uksed taas ka aasta viimaseks kolmeks kuuks ning seetõttu lükkusid teatripäevad veel kord edasi 2022. aasta märtsikuusse.\n\nMeos kinnitas, et jätkavad koostööd nende vene teatritegijatega, kes on nende sõbrad. \"Augustis oli ka Vabaduse festival, kus vene teatritegijad olid abis vestlusi korraldamas ning need olid väga avatud vestlused.\" Ta tunnistas, et ühtepidi tahaks oma kolleege Venemaal praegusel ajal aidata, kuid käed jäävad lühikeseks.\n\nTa märkis, et nad väga loodavad, et midagi Venemaal muutub, sest teatri mõttes on tegemist väga suurte traditsioonidega riigiga.\n\nPeterburi teatri päevad oli planeeritud toimuma 1.–5. märtsini Narvas. Teater ostab müüdud pileteid tagasi kuni 1.05.2022.\n\nKuigi Peterburi teatri päevad on tühistatud, siis toimub Narva Vaba Lava teatrikeskuses siiski esmaspäeval, 28. veebruaril R.A.A.A.M teatri esietendus \"Lotman\" ja 19. märtsil Vaba Lava teatri esietendus \"Ma võiksin sulguda pähklikoorde\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Vaba Lava teater teatas reedel, et seoses asjaoluga, et Venemaa kuulutas Ukrainale sõja, ei pea nad praegu Peterburi teatrite päevade korraldamist võimalikuks. Kuigi otsus ei olnud kerge, tingisid selle teatrijuhi sõnul nii sisulised kui ka praktilised põhjused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere teater jagas kolleegipreemiaid\n\n## Põhitekst:\n\nParimaks naisnäitlejaks tunnistasid kolleegid Anneli Rahkema Mary Smithi rolli eest lavastuses \"Oi, Johnny\" ja Anna rolli eest lavastuses \"Suvitusromaan\".\n\nParim meesnäitleja on Toomas Suuman – Edgar lavastuses \"Tants\", Võlur ja Minister lavastuses \"Tavaline ime\" ning Roote lavastuses \"Kasvatushoone\".\n\nParima lavastaja tiitlit kannavad lavastuse \"Ingel\" loojad Renee Nõmmik ja Tiina Ollesk.\n\nParimaks kunstnikuks pärjati lavastuse \"Suvitusromaan\" kunstnik Iir Hermeliin.\n\nParim etendust teenindav isik on grimeerija Maret Kongi, parim lavastust ette valmistav töötaja etendusteenistuse juht Indrek Apinis, parim korraldaja pearaamatupidaja Tuuli Jaansen ja parima teenindaja autasu kuulub kohviku teenindajale Katrin Kalametsale.\n\nMuidu imeline on teatrirahva hinnangul teatrijuht Velvo Väli, sihtasutuse kriisiaastatest läbijuhtimise eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere teater jagas oma 82. sünnipäeva puhul möödunud aasta töö ja loomingu eest kolleegipreemiaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi kutsus NATO-t võtma Ukraina sõja suhtes otsustavat seisukohta\n\n## Põhitekst:\n\nErdogani sõnul peaks NATO reaktsioon Venemaa sissetungi suhtes olema otsustavam. Erdogan lisas, et ainult sissetungi hukkamõistmisest ei piisa.\n\nTürgi välisminister Mevlüt Cavusoglu suhtles neljapäeval ka USA välisministri Antony Blinkeniga. Cavusoglu kordas, et Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas on rahvusvahelise õiguse tõsine rikkumine.\n\nCavusoglu rõhutas, et Türgi jätkab Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse toetamist.\n\nUkraina kutsus neljapäeval Türgit üles blokeerima Venemaa sõjalaevade sisenemist Mustale merele. Kiiev soovib, et Ankara sulgeks Moskva jaoks Dardanellide väina.\n\n1936. aasta rahvusvahelise lepingu kohaselt kontrollib Türgi Dardanellide väina. Lepingut nimetatakse Montreux' konventsiooniks. Leping annab Türgile õiguse teatud tingimustel blokeerida teiste riikide sõjaväelaevade sisenemist Mustale merele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi kinnitas reedel oma pühendumust Ukraina iseseisvusele, president Recep Tayyip Erdogan kutsus NATO-t üles võtma sõja suhtes otsustavat seisukohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKonverentsiliiga: Celtic jäi alla Bodö/Glimtile, PAOK alistas Taani klubi\n\n## Põhitekst:\n\nGlasgow Celtic jäi neljapäevases kohtumises 0:2 alla Bodö/Glimtile. Väravate autoriteks olid üheksandal minutil Ola SolBakken ja 69. minutil Hugo Vetlesen. Bodö/Glimt oli 2:0 parem ka eelmises omavahelises mängus ning pääses seega edasi seisuga 4:0.\n\nBelgradi Partizan oli 2:1 parem Praha Spartast (7., 24. Ricardo Gomes - 85. Adam Hložek). Kahe mängu kokkuvõttes jäi Partizan peale 3:1.\n\nPAOK-i ja Midtyllandi kohtumine oli ainuke Konverentsiliiga kaheksast mängust, mis lisaajale läks. Taanlased võitsid avakohtumise 1:0, kuid võõrsil jäädi juba 20. minutil kaotusseisu, kui täpne oli Andrija Zivkovic. Kuus minutit hiljem lõi PAOK-i teise värava Vieirinha. 80. minutil suutis Midtyllandi Daniel Hoegh ühe tagasi lüüa ning mäng läks lisaajale. Lisaaeg aga väravaid ei toonud ning penaltiseerias oli parem PAOK.\n\nTulemused:\n\nBelgradi Partizan - Praha Sparta 2:1\nBodö/Glimt - Glasgow Celtic 2:0\nRanders - Leicester City 1:3\nBaku Karabahh - Olympique' Marseille 0:3\nTel Avivi Maccabi - Eindhoveni PSV 1:1\nPraha Slavia - Fenerbahce 3:2\nVitesse - Viini Rapid 2:0\nPAOK - Midtjylland 2:1\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks jalgpalli Euroopa liigale jagati edasipääsupileteid ka Konverentsiliigas. Tippklubidel Marseille'l ja Leicesteril sellega raskusi ei olnud, kuid Glasgow Celtic pidi alla vanduma Bodö/Glimtile. 16 parema sekka jõudsid ka PSV, Partizan, Thessaloniki PAOK, Praha Slavia ja Arnhemi Vitesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmateenistus andis Harjumaale ja Lääne-Eestile tormihoiatuse\n\n## Põhitekst:\n\nIlmateenistuse prognoosi järgi tugevneb reede ennelõunal saartelt alates edela- ja läänetuul 15, puhanguti 23 meetrini sekundis, saartel ja rannikul 15 kuni 22, puhanguti 28, lühiajaliselt kuni 31 meetrini sekundis. Õhtul tuul vaibub.\n\n\"Selleks, et võimalikke tormikahjusid vältida, tasub aiast ja terrassilt korjata kokku aiamööbel, batuudid ja kõik muud esemed, mis võivad tugeva tuulega lendu minna. Samuti tuleb arvestada sellega, et tugev tuul võib põhjustada tormimurdu ja sulgeda teid, mõneks ajaks võib tormi tõttu katkeda ka elektriühendus,\" ütles päästeameti vastutav korrapidaja Martin Lambing.\n\nKella 13.50 seisuga oli Elektrilevi andmetel pea 11 000 klienti elektrita, enim Pärnumaal, 6260.\n\nElektrilevi teatas, et Saaremaal on viis Elektrilevi rikkebrigaadi rikkeid likvideerimas, kuid kuna tuulepuhangud on ikka veel väga tugevad, tehakse võimalikult palju ümberlülitusi ja lokaliseerimisi ära, et kui tuul vaibub ja on ohutu tööd teha, saaks kiiresti rikked likvideeritud.\n\nTranspordiamet: teedel on juba murdunud puud ja oksad\n\nTugev tuul on reedel mitmel pool üle Eesti langetanud teedele puid ja murdnud oksi, seetõttu tuleb liiklejatel olla eriti tähelepanelik, teatas transpordiamet.\n\nTeateid teele kukkunud puudest on tulnud Saaremaalt, Pärnu- ja Raplamaalt. Transpordiamet soovitab liikluses olla väga ettevaatlik ja arvestada võimaliku tugeva külgtuulega. Eriti tähelepanelik tuleb olla väiksematel kõrvalteedel, kus kohati on teele langenud puud sulgenud täielikult liikluse.\n\nTeele langenud puudest ja okstest tasub teada anda telefonil 1247. Kui tegemist on liiklusohtliku olukorraga, siis telefonil 112.\n\nTranspordiameti partnerid ja päästjad tegelevad murdunud puude teelt eemaldamisega. Kuna esimene prioriteet on läbitavuse tagamine teel, siis jäävad esialgu eemaldatud puud tee äärde ning liiklejatel tuleb ka nende suhtes tähelepanelik olla.\n\nKõige värskema info tee- ja sõiduolude kohta leiab portaalist Tarktee.ee.\n\nPäästeameti soovitused:\n\nEnne tormi:\n\nkorja õuest kokku tuulega lendu tõusta võivad esemed;\npargi sõiduk lagedale või garaaži;\narvesta võimalike elektrikatkestustega: varu koju piisavalt toitu ja jooki;\ntangi auto kütusepaak täis.\n\nTormi ajal:\n\npüsi siseruumides;\nväldi autosõitu. Kui sõit on vältimatu, vali sobiv sõidukiirus ning arvesta teele langeda võivate puude või muude takistustega;\nhoia eemale maha langenud elektriliinidest. Teavita neist Elektrilevi rikketelefoni numbril 1343 ja eluohtlikest olukordadest häirekeskust numbril 112;\nelektrikatkestusest või ohtlikust olukorrast saab teada anda ka veebirakenduses MARU. Samuti saab sealt infot rikke likvideerimise prognoositava aja kohta;\nvõimalusel väldi ahju kütmist – korsten võib tugeva tuule tõttu tagurpidi käima hakata ja suitsu tuppa puhuda;\ninimvigastuste ja otsest ohtu põhjustavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.\n\nJuhul kui elekter peaks katkema, siis:\n\nteavita sellest ka elektriettevõtteid;\nelektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid;\njälgi infokanaleid täiendavate prognooside ja käitumisjuhiste saamiseks: abiks on patareidega raadio või autoraadio;\ntunne huvi, kas sinu tutvuskonna vanemate inimestega on samuti kõik korras.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi ilmateenistus andis Harjumaale, Hiiumaale, Saaremaale ning Lääne ja Pärnu maakonnale reedeks teise taseme tormihoiatuse. See tähendab, et ilm on ohtlik, tuleb olla tähelepanelik ja valmistuda ka tormist tingitud ebameeldivusteks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVene räppar Oxxxymiron jätab Ukraina toetuseks ära Venemaa kontserdid\n\n## Põhitekst:\n\nRäppar Oxxxymiron oli üks mitmetest avaliku elu tegelastest riigis, kes kutsus üles sõda lõpetama.\n\n\"Ma tean, et enamik inimesi Venemaal on selle sõja vastu ja ma olen kindel, et mida rohkem inimesed räägivad oma tõelisest suhtumisest sellesse, seda kiiremini suudame selle õuduse peatada,\" ütles Oxxxymiron.\n\nRäppari sõnul ei suuda ta inimestele meelelahutust pakkuda ajal, mil Venemaa pommid langevad Ukrainale.\n\nSõja lõpetamist nõuavad ka teised tuntud Vene staarid, nende seas näiteks Maxim Galkin, Evgenia Medvedeva, Ivan Urgant ning mitmed teised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa populaarne räppar Oxxxymiron on määramata ajaks tühistanud kuus välja müüdud kontserti Moskvas ja Peterburis, protesteerides president Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA luureallikad: Kiiev võib lähipäevade jooksul langeda\n\n## Põhitekst:\n\n\"USA esialgne hinnang enne invasiooni oli, et Ukraina pealinn langeb ühe kuni nelja päeva jooksul,\" ütlesid luureallikad.\n\nVenemaa väed tegutsevad Kiievi äärelinnades, kus toimuvad ka lahingud. Ametnike sõnul kohtab Venemaa tugevamat vastupanu, kui Moskva enne sissetungi eeldas.\n\nLuureametnike sõnul tahab Kreml Ukrainas paika panna enda jaoks sõbraliku valitsuse. Pole veel selge, kas Moskva tahab oma väed jätta püsivalt Ukraina territooriumile, vahendas CNN.\n\nKongressisaadik Ruben Gallego ütles reedel, et kui Venemaa peaks Kiievi vallutama, siis USA peab relvastama riigis vastupanuvõitlejaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA luureametnikud ütlesid telekanalile CNN, et Venemaa väed võivad lähipäevade jooksul Ukraina pealinna Kiievi vallutada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVeskimägi: elektri- ja gaasiühendused Venemaaga toimivad tavapäraselt\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeva varahommikul alanud Venemaa sissetung Ukrainasse ning sellele järgnenud lääneriikide reaktsioon pole seni avaldanud mingit mõju Eesti elektri- ja gaasisüsteemide toimimisele, kinnitas Veskimägi. Tema sõnul töötavad võrgud tavapäraselt kogu Baltikumis.\n\n\"Kõik on praegu täpselt nii, nagu oli eile, üleeile või kaks nädalat tagasi. Praegu elektri- ja gaasisüsteem talitlevad täiesti tavapäraselt,\" ütles Veskimägi.\n\nVeskimägi sõnul ollakse igapäevases suhtluses Venemaa süsteemioperaatoritega ning miskit muutust pole toimunud. \"Hetkel täiesti tavapärane töö ja tavapärane igapäevane suhtlus juhtimiskeskuste vahel elektrisüsteemi koordineeritud juhtimiseks,\" nentis ta.\n\nVeskimägi sõnul ei tähendaks ühenduste katkemine Venemaaga, et Eesti elektri- ja gaasisüsteemid lakkaksid töötamast. \"Täpselt nii kaua, kui vaja,\" vastas ta küsimusele, kui kaua peaksime vastu ilma Venemaalt tuleva elektrita.\n\n\"Oleme viimased kümme aastat töötanud selle nimel, et luua nii elektris kui ka gaasis paralleelne, Venemaast sõltumatu taristu. See on võimaldanud rajada alternatiivse elektri- ja gaasitalitluse. Kui elektri- ja gaasiühendused Venemaaga peaksid mingil põhjusel katkema – ja hetkel ei ole küll ühtegi märki, et see nii läheb –, siis oleme selleks valmis ja suudame Balti-Soome elektri- ja gaasisüsteeme hoida kenasti töös,\" lausus Veskimägi.\n\nVeskimägi sõnul pole Vene elektrisüsteemiga koostalitlus midagi, ilma milleta Baltimaade elektrisüsteem, rääkimata elektrikaubandusest, hakkama ei saaks.\n\nViimastel päevadel on elektriimport Venemaalt olnud 500 megavati juures, kuid elektrikaubandusest on olulisem sageduse hoidmine Baltimaade elektrisüsteemis, märkis Veskimägi.\n\n\"Me hoiame täna koos Venemaa ja Valgevenega Baltikumis sagedust elektrisüsteemis. Oleme aastate jooksul tegelenud sellega, et luua võimekus, et olla vajadusel Baltikumis valmis elektrisüsteemi sagedust juhtima. Jumal tänatud, meil on tänaseks välja ehitatud nii alalisvooluühendused, avariivõimekused kui ka valmisolek sünkroniseerida elektrisüsteem erakorraliselt Mandri-Euroopaga,\" lausus Veskimägi.\n\nSiemens Energy on Eleringi tellimusel praegu ehitamas kolme elektrisüsteemide sagedusstabiilsust tagavat sünkroonkompensaatorit.\n\n\"Kindlasti on veel asju, mis on veel töös, sest tavapärane plaan oli end Vene elektrisüsteemist lahti ühendada 1. jaanuaril 2026, aga kriitilisemad aspektid on täna juba valmis ja iga päev siit edasi meie võimekus elektrisüsteemi iseseisvalt juhtida kasvab,\" lausus Veskimägi.\n\nUkraina elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast oli pikalt plaanis\n\nNeljapäeval, kui algas Venemaa sissetung, ühendas Ukraina oma elektrivõrgu lahti Vene elektrisüsteemist. Veskimägi märkis, et tegu kokkusattumusega ning et Ukraina võrgu lahtiühendamine oli 24. veebruariks pikalt ette planeeritud.\n\n\"See oli pikalt ette planeeritud, et Ukraina täieliku eralduskatse teeb. Euroopa poole pealt me Ukrainaga töötasime juba pikalt sellega, et kui Ukraina peaks end Venemaast lahti ühendama, siis mis selline saartalitluskatse nende jaoks tähendab. Ja kui venelased ei peaks tagasi sünkroniseerima Ukraina elektrisüsteemi Venemaa elektrisüsteemiga, siis mida see tähendab, kas Ukraina on võimalik erakorraliselt sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga,\" rääkis Veskimägi.\n\nVeskimägi sõnul on praegu tõenäoline, et Venemaa ei kavatse vähemalt seda elektrivõrgu osa, mis on endiselt Ukraina valitsuse käes, tagasi sünkroniseerida.\n\n\"Kindlasti on see lähipäevade küsimus, kuidas Ukraina elektrisüsteem edasi talitleb, kas iseseisvalt, saarestunult või sünkroniseeritakse Mandri-Euroopaga,\" märkis Veskimägi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaaga ühendatud elektri- ja gaasisüsteemid töötavad praegu täiesti tavapäraselt ja Venemaa poolt pole tulnud signaali, et miski muutuks, ütles ERR-ile elektri ja gaasi süsteemihalduri Eleringi juht Taavi Veskimägi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFIS tühistas Venemaal toimuma pidanud MK-etapid\n\n## Põhitekst:\n\n\"FIS on otsustanud kõigi osalejate ohutuse huvides ja maailma karika aususe säilitamiseks, et ära jäetakse kõik ülejäänud Venemaal toimuma pidanud võistlused kuni hooaja lõpuni. Mõned võistlused viiakse üle teistesse riikidesse,\" seisis FIS-i avalduses.\n\n\"Sportlased on juba kohal kahel maailma karika etapil, mis olid kavandatud selleks nädalavahetuseks. FIS teeb tihedat koostööd teiste organisatsioonidega, et tagada sportlaste kiire ja ohutu tagasipöördumine koju.\"\n\nNädalavahetusel pidid Venemaal Sunny Valleys ja Jaroslavlis toimuma suusakrossi ja vigurhüpete MK-etapid.\n\nMärtsis pidid Venemaal toimuma ka kaks suusahüpete maailma karika etappi ning murdmaasuusatamise MK-etapp.\n\nReedel teatasid Jaapani, Austraalia ja Kanada sportlased, et ei osale Venemaal toimuval suusakrossi MK-etapil ning lahkuvad riigist esimesel võimalusel. Kahe suusakrossi kvalifikatsioonivõistluste ametlikest tulemustest on näha, et võistlemas olid vaid Venemaa sportlased. Teiste riikide juures on märge, et nad ei startinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viis Venemaal toimuma pidanud Rahvusvahelise suusaliidu (FIS) kavasse kuuluvat maailma karika etappi on tühistatud või üle viidud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRežissöör Sean Penn teeb dokumentaalfilmi Venemaa sissetungist Ukrainasse\n\n## Põhitekst:\n\nPenn osales neljapäeval, 24. veebruaril Kiievis toimunud pressikonverentsil. Küll aga oli tal juba varem soov Ukraina kriisi kajastada. Võtetega tegi Penn algust 2021. aasta novembris, mil külastas riigi sõjaväelasi.\n\nUkraina presidendi kantselei avaldas neljapäeval Facebookis avalduse Penni viibimise kohta Ukrainas ja kiitis näitlejat tema töö eest. \"Režissöör tuli spetsiaalselt Kiievisse, et jäädvustada Ukrainas praegu toimuvad sündmused ja rääkida maailmale tõtt Venemaa sissetungi kohta meie riiki. Sean Penn on üks neist, kes täna Ukrainat toetab. Meie riik on talle tänulik sellise julguse ja aususe näitamise eest,\" seisis avalduses.\n\nPenn on ka varem kajastanud katastroofipiirkondade elu. Näiteks võttis ta luubi alla Haiti sündmused 2010. aasta maavärina ajal. Samuti sõitis ta 2005. aastal pärast orkaan Katarinat New Orleansi, et aidata kohalikke päästetöödel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA näitleja ja režissöör Sean Penn on end sisse seadnud Ukrainas, et teha dokumentaalfilm sealsest olukorrast ning jälgida sõja kulgu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Plekktrummi\" külaline on Marek Tamm\n\n## Põhitekst:\n\n28. veebruaril on ühe tuntuma Eesti humanitaarteadlase Juri Lotmani 100. sünniaastapäev. Milline võiks olla Lotmani läkitus tänasele maailmale?\n\n\"Plekktrummi\" külaline on Lotmani üks uurijatest, kultuuriajaloolane Marek Tamm.\n\n\"Plekktrumm\" on eetris esmaspäeval, 28. veebruaril kell 21.30 ETV2-s.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Plekktrummi\" saatekülaline on esmaspäeval kultuuriajalooline Marek Tamm.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suursaadik lahkus Kiievist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Suursaadik on hetkel Kiievist lahkunud, saatkonnas on väga väike meeskond praegu. Suursaadik liigub ohutusse kohta, kus pannakse püsti alternatiivne saatkond,\" ütles Murulaid ERR-ile.\n\nReporter Indrek Kiisler küsis Murulaiult, milline olukord on Kiievis, kui kell oli 11.30 Eesti aja järgi.\n\n\"Kiievi kesklinnas on olukord üsna rahulik, rahvast on vähe, sest paljud on lahkunud, ühistransport töötab. Aga mõnes kohas äärelinnas käivad lahingud, suurt sõda siin veel ei ole,\" vastas Murulaid.\n\nMurulaid rääkis, et Kiievi-lähedased lennujaamad on praegu ukrainlaste kontrolli all. Ta lisas, et ukrainlased osutavad tugevat vastupanu ja Venemaa sõjavägi ei ole väga palju edasi liikunud.\n\nSuursaadik Kuusk: saatkonna asukoht on selgumas\n\nIntervjuus raadiosaatele Uudis+ ütles suursaadik Kaimo Kuusk, et otsus Kiievist lahkuda võeti vastu reede hommikul, kui õhuhäired pealinnas sagenesid. Tänaval liikunud saatkonnatöötajatel tuli varjuda keldripoodidesse. \"Ühe keldripoe kõrvalruumis oli ennast sättinud sisse üks perekond: kolm väikest last, vanaema ja vanemad,\" rääkis Kuusk.\n\nSuursaadik on hetkel liikumas lääne suunas. Otsus, kuhu jääb Eesti saatkond, võetakse vastu jooksvalt.\n\n\"Venelaste pealetungid jätkuvad, ukrainlased panevad vastu. Osa Vene üksusi on Kiievi äärelinnas ja see tähendab linnalahingute algust,\" kirjeldas suursaadik olukorda Ukrainas reede keskpäeval. \"Ukrainlased alla ei anna, seega need lahingud võivad kesta päris kaua,\" ütles Kuusk.\n\nTema sõnul lähenevad venelased pealinnaga külgnevate oblastite kaudu. \"Tulevad põhjast, idast pole läbimurret saavutatud,\" rääkis Kuusk.\n\nUkraina inimesed on keldris varjendites, varjuda saab ka metroodes. \"Raadios loetakse ette metroopeatused, kuhu minna. Metrood on siin väga ohutud, Kiievis on maailma sügavaimad metroopeatused,\" rääkis Kuusk.\n\nEesti kodanikel soovitab Kuusk liikuda läände, võimalusel hästi kiiresti. \"Kuid kui on õhusireen, siis tuleb varjuda, siis ei tule kuhugi enam tormata,\" sõnas Kuusk.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaitseatašee Ukrainas, kolonel Vahur Murulaid ütles, et Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk on Kiievist lahkunud, et panna püsti saatkond turvalisemas kohas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti talvistel meistrivõistlustel on stardis kergejõustiku sisehooaja tipud\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmisel kuul Belgradi sise MM-ile sõitvad sportlased Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) asuvad starti oma põhialadel, vastavalt 60 m jooksus ning 60 m tõkkejooksus. Mitmevõistleja Karel Tilga (Tartu SS Kalev) tuleb oma MM-i eelset vormi testima kaugushüppes ning kuulitõukes.\n\n60 m jooksus tulevad Nazarovile konkurentsi pakkuma U-23 vanuseklassi sportlased Henri Sai (Pärnu SK Altius) ja Ats Kivimets (Audentese SK), kurtide maailmameister Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport) ning lisaks näeme stardis Karl Robert Salurit (Tartu SS Kalev). Neid kõiki näeme veel ka 200 m jooksu stardis.\n\nVeebruari alguses mitmevõistluse Eesti meistriks kroonitud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) teeb kaasa kolmel alal: 200 m jooksus, kaugushüppes ning teivashüppes. Kahel viimasel alal tuleb ta starti favoriidina.\n\nMitmevõistlejad Risto Lillemets (KJK Saare), Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport) ning Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev) tulevad kõik starti 60 m tõkkejooksus. Lillemets ja Tšernjavski teevad mõlemad kaasa veel teivashüppes ning Rosenberg asub võistlustulle kuulitõukeringis.\n\nHiljuti Eesti siserekordit 300 m jooksus parandanud Lukas Lessel (TÜASK) asub starti 400 m jooksus. Naiste 300 m siserekordit parandanud Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) tuleb starti nii oma põhialal 400 m jooksus kui ka poole lühemas 200 m jooksus.\n\nNaiste sprindidistantsidel MM normile väga lähedale jõudnud Kreete Verlinit (SK Fortis) näeme nii 60 m, 60 m tõkke- kui ka 200 m jooksus. Tõkkesprindis on üles antud ka Diana Suumann (TÜASK).\n\nKõrgushüppes tõotab tulla põnev ja kõrgetasemeline võistlus U-20 Eesti meistri Elisabeth Pihela (Audentese SK) ja U-18 parimate Karmen Bruusi (Tartu SS Kalev) ning Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev) vahel.\n\nNaiste kuulitõukes astub favoriidina võistlustulle Kätlin Piirimäe (Koigi KJK). Meeste kuulitõukes pretendeerib meistritiitlile Jander Heil (Viljandi KJS Sakala), kellele tuleb peale pikemat pausi konkurentsi pakkuma Kert Piirimäe (Koigi KJK).\n\nKokku on starti oodata üle 200 võistleja 35 klubist.\n\nVõistlused algavad laupäeval, 26. veebruaril kell 15:00 ning pühapäeval, 27. veebruaril kell 13:00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel nädalavahetusel, 26.-27. veebruaril, selgitatakse Lasnamäe kergejõustikuhallis välja talvised Eesti meistrid kergejõustikus. Stardiprotokollist leiame sisehooaja tipud: Hausenberg, Nazarov, Pedriks, Lillemets, Tilga, Lessel, Verlin, Kleemeier ja paljud teised. Lisaks tulevad tippudele konkurentsi pakkuma eelmisel nädalavahetusel noorte Eesti meistrivõistlustel häid tulemusi näidanud sportlased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas kutsub erakonnajuhte sisepoliitilist sõjakirvest maha matma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegin neljapäeval parlamendierakondade esimeestele ettepaneku istuda maha ja matta sisepoliitiline sõjakirves maha. Arutame seda reedel kell 14.30. Meil on ühiskonnas palju pingeid ja ehk saame kokkuleppele, et me teatud pingeid ei võimenda. Arvestades, et meil on praegu vaja hoida rahvana kokku ja olla teineteisele toeks,\" rääkis Kallas valitsuse erakorralisel pressikonverentsil.\n\nSeoses sõja puhkemisega Ukrainas ja ühiskondlike pingete hüppelise kasvuga otsustas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) peatada pikettide korraldamise Toompeal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas kutsus reede pärastlõunal Stenbocki majas kokku parlamendiparteide esimeeste kohtumise eesmärgiga Ukraina sõja ja julgeolekukriisi tõttu matta maha sisepoliitilised vastuolud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev Stoicescu: Putini režiimi agoonia\n\n## Põhitekst:\n\nUkraina riikluse ja ukrainlaste rahvustunde hävitamine on Vladimir Putini kinnisidee. Venemaa valmistus aastaid 24. veebruari varahommikul käivitatud otsustavaks agressiooniks.\n\nEttevalmistused nägid ette siseriikliku opositsiooni täielikku elimineerimise, et vältida seda, mis praegu alles hakkab toimuma Venemaa suurlinnades. Valgevene meeleavalduste jõhker mahasurumine Kremli otsese abiga eelmisel aastal oli karm hoiatus Venemaa rahvale: ärge isegi mõelge võimu vastu välja astuda.\n\nValgevene \"integreerimine\" tegi Poola idanaabrist Venemaa oblasti, sobivaima platsdarmi Kiievi ründamiseks ning kuriteo osalise. Isegi Nord Stream 2 oli osa sellest plaanist: teenida miljardeid ja ning suurendada Saksamaa ja teiste riikide sõltuvust Venemaa gaasist.\n\nPutin teatas, et tema eesmärk ei ole Ukraina okupeerimine. Tõsi, Moskval pole selleks jõudu, mistõttu agressori relvajõud ründavad kõikjal Ukraina piiridel Venemaaga ja Valgevenega, ka Mustalt merelt, et Ukraina jõude hajutada ja kurnata, kuid peamine löögisuund on Kiievile.\n\nPutini ja tema sõjamasina barbaarsus on eksponeeritud tervele maailmale, kuid mitte veel kogu Venemaa rahvale, keda püütakse meeleheitlikult ajuloputada ja indoktrineerida ning välistest infoallikatest ära lõigata.\n\nUkraina rahvale mõne päevaga põhjustatud trauma on palju sügavam, kui kaheksa aastat kestnud sõjaga tekitatud haavad. See trauma kandub lõpuks üle ka Venemaa rahvale.\n\nMida kiiremini tulevad venelased Moskva, Peterburi ja teiste Venemaa linnade tänavatele, mitte sadades ja tuhandetes, vaid kümnetes ja sadades tuhandetes, seda kiiremini lõpeb Putini hullumeelne ja koletislik sõda. Üksnes Venemaa rahvas saab Putini peatada.\n\n\"Putini ajaloole pühendatud kõne tegi selgeks, et eesmärgiks on hoopis Venemaa impeeriumi taastamine.\"\n\nHull keiser teatas juba aastaid tagasi, et tema eesmärk ei ole Nõukogude Liidu taastamine. Tõsi, Putini ajaloole pühendatud kõne tegi selgeks, et eesmärgiks on hoopis Venemaa impeeriumi taastamine. Et mitte korrata Lenini poolt tehtud vigu – rahvaste vangla asukatel ei tohi olla isegi sümboolset riiklust, rääkimata õigusest lahku lüüa, ega rahvuslikku uhkust.\n\nPraegust dünaamikat arvestades, kui Putin peaks oma eesmärke saavutama Ukrainas, asub ta viivitamatult tegutsema teistes suundades, et mitte lubada läänel ennast koguda ja paremini ette valmistuda.\n\nTerve Euroopa on ohus, eeskätt NATO ja Euroopa Liidu idatiiva riigid. Kreml ähvardas Ukraina toetajaid tuumalöögiga.\n\nPutini režiimi agoonia on jõudnud otsustavasse faasi. Nad võitlevad oma elu eest. Ukrainas käib verine võitlus elu ja surma peale, mis võib jõuda lääne koduõuele, kui me ei astu otsustavaid samme.\n\nKonsensuse puudumine Venemaa väljalülitamiseks SWIFT-süsteemist ja isegi mure luksuskaupade turu kaotamise pärast on vesi Putini veskile. Millele või kellele me veel loodame? Mis on lääne väärtused? Raha või vabadus ja demokraatia?\n\nSanktsioonid ei peata enam Venemaad Ukrainas, kuid võivad veel aidata kollektiivset läänt, nõrgestades Venemaad. On viimane aeg sellest aru saada. Ameerika Ühendriikide president Joe Biden on seda mõistnud ja välja öelnud. Kas ka eurooplased?\n\nPutin on paaria. Temaga pole enam mõtet ega moraalset alust enam suhelda. Tuleb kõnetada - nii palju, kui see on võimalik - Venemaa rahvast, taotleda rahu. Putini koht on Rahvusvahelises Kriminaalkohtus Haagis, isegi kui ta ei jõua sinna mitte kunagi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mida kiiremini tulevad venelased Moskva, Peterburi ja teiste Venemaa linnade tänavatele, seda kiiremini lõpeb Vladimir Putini hullumeelne ja koletislik sõda. Üksnes Venemaa rahvas saab Putini peatada, kirjutab Kalev Stoicescu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa keelas Suurbritannia lennufirmadel oma õhuruumi kasutada\n\n## Põhitekst:\n\nSuurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles reedel, et tegemist on Moskva kättemaksuga. London keelas neljapäeval Venemaa lennufirmal Aeroflot oma territooriumil maanduda.\n\nSuurbritannia lennufirma British Airway peatas oma lennud Moskvasse. Firma teatas, et suunab oma lennud ümber, mis toob kaasa pikemad lennuajad. See mõjutab eriti Aasiasse suunduvaid lende.\n\n\"Vene õhuruumi vältimine lisab Põhja-Aasia sihtkohtadele juurde umbes 20 protsendi ulatuses lennuaega,\" ütles ajalehele Financial Times lennunduse ekspert Robert Boyle.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa keelas reedel Suurbritannia lennufirmadel maanduda oma lennujaamades või kasutada riigi õhuruumi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMeistrite liiga finaal toimub Peterburi asemel Pariisis\n\n## Põhitekst:\n\nMeistrite liiga finaal pidi toimuma 28. mail Peterburis, kuid pärast reedest kohtumist kinnitas UEFA, et matši seal ei mängita. Selle asemel otsustas Euroopa jalgpalliliit, et see viiakse üle Pariisi.\n\nSamuti keelas UEFA Venemaal UEFA sarja klubi- ja koondisemängude korraldamise. Mõistetavalt ei ole sõja tõttu võimalik Ukrainas praegu klubi- ja koondisemänge pidada.\n\nUEFA täitevkomitee jätkab olukorra jälgimist ja analüüsimist ning on valmis uuesti erakorraliselt kogunema järgmisteks otsusteks.\n\nNeljapäeval kirjutasid EL-i seadusandjad UEFA-le kirja, kus palusid esimesel võimalusel muuta Meistrite liiga finaali toimumispaika. Lisaks toimumispaiga muutmisele palusid nad oma kirjas UEFA-le lõpetada ka Venemaa linnade valimine rahvusvaheliste jalgpallivõistluste korraldamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aasta jalgpalli Meistrite liiga finaal peetakse pärast Peterburilt korraldusõiguse ära võtmist Pariisis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Pur Muddi uus lugu \"Oh God\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"On hetki mil leiame end olukordadest, kus juhtuvad rasked ning ebameeldivad asjad nii meiega, kui ka meie ümber. Lugu on justkui palve Jumalale, kellele saab end igas hetkes avada.\" rääkis Pur Muddi liikmed.\n\nLugu väljastati Hollandi plaadifirma Soave Recordsi alt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Duo Pur Mudd avaldas 25. veebruaril uue singli \"Oh God\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUuringud: neljas koroonavaktsiini doos aitab eakaid, noori vaid pisut\n\n## Põhitekst:\n\nRamat Ganis asuva Sheba meditsiinikeskuse teadlased eesotsas Gili Regev-Yochayga värbasid uuringu tarbeks 274 tervishoiutöötajat. Neist osi vaktsineeriti vähemalt neli kuud pärast esimese tõhustusdoosi saamist Modernaga, teisi Pfizeri vaktsiiniga. Analüüsi põhjal kasvas seepeale kõigi osaliste veres leiduvate antikehade hulk.\n\nSamas ei ületanud see kolmanda doosi järel mõõdetut taset. Teisisõnu aitab neljandat korda vaktsineerimine korvata aja möödumisest tingitud antikehade hulga vähenemist. Viirust neutraliseerivate antikehade hulka pole võimalik aga lõputult kasvatada.\n\nImmuunvastuse täpsemaks hindamiseks tegi töörühm katseid 25 uurimisaluse vereplasmaga. Sarnaselt eelnevatele uuringutele leidus tõhustusdoosi järel selles omikroni blokeerimiseks piisavalt antikehi, kuid need kaitsesid rakke mõnevõrra kehvemini kui delta variandi eest. Neljas doos viis küll omikroni variandi tõhusama neutraliseerimiseni, kuid vahe delta variandiga säilis.\n\nViimane võiks selgitada, miks ei vähenda neljas vaktsiinidoos nooremate ja tervete inimeste nakatumisriski märkimisväärselt. Jaanuari lõpuks oli neli korda vaktsineeritutest nakatunud koroonaga 52 uurimisalust, kolm korda vaktsineeritutest aga 73.\n\nErinevaid rühmi täpsemalt vaadates leidis töörühm, et Moderna neljas doos vähendas võrreldes kolme doosiga nakatumisriski 11 protsenti ja Pfizeri neljas doos 30 protsenti. Väikeste uurimisaluste arvu tõttu ei pruugi olla see aga lõplik sõna.\n\nLisaks rõhutab töörühm, et teise tõhustusdoosi tegemine on ilmselt kasulik vanemaealistele ja teistele nõrgema immuunsusega inimrühmadele. Kuna nende uuringus vähendas neljas doos sümptomitega nakatunute osakaalu, võiks väheneda ka täiendavalt haiglasse sattumise ja surmarisk. Praegu pakuvad riskirühmadele neljandat doosi teiste seas Rootsi, Iisrael ja Tšiili.\n\nJäreldusele lisab kindlust teine Iisraeli andmetel põhinev eelretsenseerimata töö. Enam kui 60-aastaste ja neljandat korda vaktsineeritute seas oli vähemalt kaks nädalat pärast vaktsineerimist nakatumisrisk kaks korda väiksem kui kolm korda vaktsineeritud vanemaealiste hulgas. Võimalus raske haiguse tekkimiseks oli aga umbes neli korda väiksem.\n\nMõlemad töörühmad nendivad tulemuste põhjal, et tulevikku vaadates ei saa jääda lõputult tõhustusdoose tegema koroonaviiruse algse variandi vastu mõeldud vaktsiiniga. Lahendus võiks peituda spetsiaalselt uute viirusvariantide vastu suunatud vaktsiinides. Seejuures peab lisaks arvestama, et vaktsiinide liigse sarnasuse korral võib hakata immuunsüsteem ka uut vaktsiini kasutades valmistama algse viiruse variandi vastu suunatud antikehi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljandat korda vaktsineerimine kergitab küll veres koroonaviirusevastaste antikehade taset, kuid ei vähenda võrreldes ainult ühe tõhustusdoosi tegemisega nakatumisriski kuigi palju, vihjab Iisraelis tehtud uuring. Samas võib veel eelretsenseerimata töö autorite hinnangul lõigata neljandast doosist kasu riskirühmad ja vanemaealised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: koerad võivad leinata surnud liigikaaslasi\n\n## Põhitekst:\n\nUuringu autorid küsitlesid Itaalia elanikke, kes pidasid mitut koera. Küsitlus näitas, et kui peres üks koer sureb, kipuvad ülejäänud koerad omanike sõnul oma tavapärast rõõmsat meelt vaos hoidma. Ehkki see ei pruugi koerasõbrale olla mingi uudis, kujutab uuring endast sammu loomade tundemaailma parema mõistmise suunas, vahendab ScienceAlert.\n\nMilano Ülikooli veterinaari Frederica Pirrone juhitud töörühm kirjutab, et koeral võivad lähedase liigikaaslase surma korral ilmneda leinaga seotud käitumis- ja tundemustrid. Samas võivad need olla seotud koeraomaniku enda emotsionaalse seisundiga.\n\nInimesed, kellel pole kunagi lemmiklooma olnud, võivad uurijate sõnul mõelda, et milles küsimus: muidugi on loomadel rikkalik ja sügav tundeelu. Samas on loomade tundeid hakatud teaduslikult uurima ja kirjeldama alles hiljaaegu.\n\nLein on uurijate jaoks eriti huvitav tunne, sest see võib anda aimdust looma tajudest, millised need aga igaühe isikliku kogemuse põhjal ei paistaks. Konkreetselt lemmikloomade leina uurimine võib samas aidata inimestel mõista oma hoolealuste emotsionaalseid vajadusi.\n\nVäheuuritud lein\n\nLeinakäitumist on täheldatud varem erinevatel loomaliikidel, sealhulgas inimahvidel, elevantidel ja delfiinidel. Koerlaste kohta leidub leinateemalist teaduskirjandust väga vähe. Vabalt looduses elavate koerlaste kohta on selliseid teateid vaid mõni üksik ja kodukoerte kohta ei ühtegi.\n\nSestap püüdsidki Frederica Pirrone ja kolleegid selliseid juhtumeid leida. Nad kutsusid uuringusse osalema 426 inimest, kellega elas koos vähemalt kaks koera. Kõigil uuritavatel oli ka vähemalt üks koer nende elu jooksul surnud. Neil paluti anonüümselt täita küsimustik selle kohta, kuidas nende allesjäänud koerad peale liigikaaslase kaotust käitusid.\n\nÜhtlasi paluti osalejatel kirjeldada lemmikute omavahelist läbisaamist ja nende eneste reaktsiooni koera surmale. Uurijaid huvitas seegi, kas inimeste meenutusi lemmikute leinakäitumisest mõjutas soov mälestusi omaenda leinaperioodi kannatustest alla suruda.\n\nOmanikud täheldasid peale teise koera surma enamike koerte käitumises muutusi. Vastajatest ütles 86 protsenti, et nende koer hakkas käituma märgatavalt vaoshoitumalt või nõudis peremehelt rohkem tähelepanu.\n\nViimast tuli ette ka kõige sagedamini ehk kahel kolmandikul juhtudest. Vastajatest 57 protsenti mainis vähenenud mängulisust, 46 protsenti aga loomade üldist väiksemat aktiivsust. Samuti märkis 35 protsenti vastajaid, et koerad magasid kauem ja kartsid rohkem, kolmandik vastajatest täheldas koertel isu langust ja 30 protsenti kirjeldas tavatult rohket niutsumist või haukumist.\n\nPeaaegu kõik leinavatest koertest olid elanud kadunukesega koos üle aasta. Koos elanud koerad olid ligi 70 protsendil juhtudest sõbralikult läbi saanud. Uurijad märkasid aga, et koerte koos elatud aeg ei mõjutanud allesjäänud koera käitumist.\n\nKüll aga olid omavahel seotud allesjäänud kutsu käitumine ning koerte omavaheline läbisaamine ja omaniku tunded. Kui koerad olid olnud sõbrad ja omanik leinas raskelt, käitus ellujäänud lemmik tõenäolisemalt kartlikult, passiivselt ja püüdis tavapärasest rohkem omaniku tähelepanu.\n\nUuringu põhjal pole autorite sõnul siiski võimalik teha selget järeldust, et koerad oma sõpru leinavad. Koerte käitumist võivad nimelt mõjutada muud asjaolud. Uurijad kirjutavad, et kuna inimese ja koera vaheline side võib mõjutada koera vaadet oma surnud liigikaaslasele, on kindlat käitumismustrit koerale keeruline omistada.\n\nUurijate sõnul võib omanik peegeldada ühest küljest enda tundeid koerale, aga teisest küljest võib koer hakata surnud sõbrale tähelepanu pöörama just omaniku eeskujul. Autoreid ei üllataks seegi, kui tunded nagu stress lihtsalt omanikult koertele üle kanduvad. Tulemused võivad uurijate sõnul viidata, et koerte käitumist muudab rohkem kaaslase kaotus kui viimase surm.\n\nOlgu sellega kuidas on, uurijate sõnul paistavad koerad ikkagi midagi tundvat. See tähendab nende sõnul, et kui täiendavad uuringud aitavad koeri rõõmsamaks ja tervemaks muuta, tasub teemat edasi uurida.\n\nUuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimese parima sõbra surm on omanikule kurb sündmus, kuid uue rahvusvahelise uuringu järgi ei pruugi surnud kutsut leinata vaid inimesed. Kui peres on veel koeri, võib olla neilgi oma leinaperiood.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nZverevile määrati rünnaku eest esialgu rahatrahv\n\n## Põhitekst:\n\nZverev sai karistada pärast seda, kui ta oma reketit korduvalt vastu peakohtuniku pukki lõi, ähvardades kohtuniku jalgu tabada. Saksamaad esindav tennisist sai rahatrahvi verbaalse sõnavõtu ja ebasportliku käitumise eest. Lisaks kaotab ta enam kui 27 000 eurot auhinnaraha ja kõik Acapulcos üksik- ja paarismängus teenitud edetabelipunktid.\n\nATP, kes teatas, et 24-aastasele Zverevile määratud trahv on iga rikkumise kohta maksimaalne, alustab ka intsidendi põhjalikku läbivaatamist, mis võib tuua tennisistile veel rohkem karistusi.\n\nZverev vabandas oma käitumise pärast sotsiaalmeedias, öeldes, et kahetseb tehtut väga ning seda poleks tohtinud juhtuda.\n\n2019. aastal määras ATP pärast 100 000-eurost trahvi austraallasele Nick Kyrgiosele pärast sisejuurdlust 16-nädalase mängukeelu ja täiendava rahatrahvi\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise maailma kolmas reket Alexander Zverev, kes eemaldati sel nädalal ATP 500 kategooria turniirilt Acapulcos, sai lisaks 36 000-eurose trahvi ning järgneda võivad ka veel karmimad karistused.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmar Raag: südamelt ja igatsusega\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel ilmus algselt portaalis Edasi.\n\nI peatükk – Julgus vaadata endale otsa\n\nMa teenisin Nõukogude armees glasnosti aastail, kui ootamatult vabanenud vene ajakirjandus hakkas kirjutama stalinismi kuritegudest. Olin rabatud ja samas tundsin uhkust venelaste üle, kes julgesid tunnistada oma rahva vigu. Tol hetkel tundus, et ka meie, eestlased, võiksime venelastest õppust võtta, sest kui Sa usud, et Sinu rahvas on alati olnud vaid ohvriks, siis kordad Sa tingimata vanu vigu.\n\nKunagi hiljem küsisin ühelt väga targalt vene naiselt, milline on patukahetsuse tähendus vene õigeusu kirikus. Ta vaatas mind üllatunult. \"Aga see ju ongi kogu kristluse alus?\" ütles ta. Kristus tuli maa peale ju selleks, et inimkonna pattusid lunastada, aga selle eelduseks on inimkonna valmidus ka ise oma eksimusi tunnistada.\n\nII peatükk – Venemaa on ilus\n\nÜhed kõige õnnelikumad aastad minu elus on seotud filmiga: \"Ma ei tule tagasi.\" Mitte ainult vene näitlejad, filmi meeskond, vaid ka kõik need inimesed, keda kohtasin filmi võtete ajal, täidavad mu mõtteid igatsuse ja õrnusega.\n\nMa olen käinud Siberis, Moskvas, Peterburis ja mujal, ning alati arvanud, et ma suudan mõista oma sealseid sõpru poolelt sõnalt. Te ju teate, kui tähtis on leida inimesi, kes on justkui teistsugused, aga mõtlevad täpselt nii nagu Sa isegi. See on kirjeldamatu õnnetunne.\n\nJah, minu maailmas kehtivad mõned arusaamad, nii et võin öelda järgmist:\n\nVene intellektuaalid on ühed maailma kõige läbinägelikumad ja targemad. (Tõsi, ainult need, kes on humanistid.)\n\nVene kirjanikud on suutnud panna näpu peale olemise alati vastuolulisele saladusele.\n\nVene heliloojad on märgistanud minu elu.\n\nÜlikooli esimesel kursusel sattus mulle kätte Bulgakovi \"Meister ja Margarita\". Sel öösel ma ei maganud, sest see raamat ei lasknud mind lahti enne viimase lehekülje lugemist. Siis tulid Bunin, Solženitsõn, Dostojevski ja teised. Vene filme, mis on mind vorminud, ei jõua üle lugeda.\n\nKord aga sattusin päriselt Volga kaldale. Täpselt nii nagu seda on filmides näidatud. Ja see oli justkui klišee, sest sealne vaade mattis mu hinge. Umbes samamoodi, kui kunagi keskkooli ajal sügisel sattusin Mihhailovskojesse, kus giid rääkis keerulises vene keeles Puškini luulest, aga mind kõnetas mets ise: \" Унылая пора! Очей очарованье!\"\n\nMa olin armunud ka vene tüdrukusse, kes ei olnud mitte lihtsalt ilus, aga kelle hing oli kirjeldamatult kaunis. Ma võisin temaga vaielda, aga tema eetiliste tõekspidamiste ees võisin ma ainult kummarduda.\n\nIII peatükk – Mis on tähtis?\n\nLõpuks meeldisid mulle need pikad maailmaparandamised köögilaua taga. Kui me rääkisime Suurest Isamaasõjast, siis mu vene sõpradel jäi lõpuks pärast pikki vaidlusi alles vaid üks veendumus. Ei ole tähtis, et Su valitsus võib olla vale ja riigikord diktaatorlik, kuid kui sinu maale astub relvaga võõras mees, siis tuleb temaga võidelda.\n\nSel võõral ei ole rahvust, sest relv kustutab rahvuse. Alles jääb vaid mingi sõimusõna – fašist, imperialist või lihtsalt vaenlane. Ja karta ei tohi, sest siis kaotad kõigepealt au ja seejärel kõik ülejäänu. Kas teie, eestlased, olete nii julged?\n\nSee kõik viib mind vaid ühe kokkuvõtteni\n\nJust nende õppetundide pärast on mul nüüd tunne, nagu sõda oleks kuulutatud ka mulle. Eestlasena olen ma alati umbusaldanud deržava't ja vene imperialismi, aga tegi V. V. Putin minust ukrainlase.\n\nMu vene sõbrad, ma tean, et te olete seal kusagil olemas. Seepärast ütlen teile, et ma armastan teid endiselt. Kui te olete mu sõbrad, siis te ju mõistate, miks need mehed, kes ületasid sel nädalal relvadega Ukraina piiri, on minu vaenlased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ma tahtsin öelda, et armastan Venemaad, aga pean ütlema, et armastan üht teist Venemaad, kirjutab Ilmar Raag.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSolarises avatakse Naumovsi, Künnapu ja Kruusmäe ühisnäitus \"Jungles\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sõna \"Jungle\" kõlal on mitmeid tähendusi erinevates keeltes ja ka sümbolina. Enamasti viitab see millegi metsiku vohamisele, täpsemalt sellele, et taimed võtavad üle mingi ala looduses,\" kommenteeris näituse kuraator Meelis Tammemägi, kelle sõnul vaadatakse väljapanekul džunglile erisugustest vaatenurkadest. \"Võib näha, kuidas Brasiilia favelas on putkade labürint võtnud üle mäekülje või pilvelõhkujate meri kunagised New Yorki alad.\"\n\nKunstnik Aleksejs Naumovs (sündinud 1955) on omanud umbes 65 isikunäitust Lätis, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Eestis, Taanis, Itaalias, USA-s jne.\n\nAutori puhul on tegemist tänapäeval haruldaseks muutunud vabaõhumaalijaga, kes läheb suureformaadilised lõuendid kaenlas loodusesse või linnakeskkonda, suleb hetkeks silmad, tunnetab koha vaimu ja energeetikat ning kannab selle seejärel hoogsate pintslitõmmetega lõuendile. Kunstnik on innukas rännumees – nõnda sünnivad tema teosed kaunites ja kaugetes paikades üle maailma ning vahel ka väga ekstreemsetes tingimustes.\n\nNaumovsiga ühinevad Eestis Vilen Künnapu ja Liisa Kruusmägi.\n\nNäitus \"Jungles\" jääb Solarise galeriis avatuks kuni märtsi lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "25. veebruaril kell 19 avatakse Solaris galeriis läti maalikunstniku Aleksejs Naumovsi loomingul põhinev näitus \"Jungles\". Näitusele lisavad temaatilist koloriiti eesti maalikunstnikud Vilen Künnapu ja Liisa Kruusmägi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i sanktsioonid mõjutavad Vene pangandussektorit 70 protsendi ulatuses\n\n## Põhitekst:\n\n\"See pakett sisaldab finantssanktsioone, mis katkestavad Venemaa juurdepääsu kõige olulisematele kapitaliturgudele. Oleme sihikule võtnud 70 protsenti Venemaa pangandussektorist, sihime veel ka suuri riigifirmasid,\" ütles von der Leyen.\n\nThe package of massive and targeted sanctions approved tonight shows how united the EU is.\nFirst, this package includes financial sanctions, targeting 70% of the Russian banking market and key state owned companies, including in defence. https://t.co/iKVGfnafKp\n\n— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) February 25, 2022\n\nVon der Leyeni sõnul kiirendavad need sanktsioonid Venemaal inflatsiooni ja mõjutavad järk-järgult kogu Venemaa tööstust.\n\n\"Sanktsioonide teine osa puudutab energiasektorit. Meie sanktsioonid muudavad Venemaa rafineerimistehaste moderniseerimise võimatuks,\" ütles von der Leyen.\n\nEL-i sanktsioonide hulka kuulub ka keeld müüa Venemaa lennufirmadele lennukiosi ja seadmeid. Von der Leyeni sõnul toodeti Venemaal kasutatavad reisilennukid Euroopas ja USA-s.\n\nKomisjoni juhi sõnul mõjutavad sanktsioonid ka Venemaa diplomaate ja ärimehi. \"Neil pole enam privilegeeritud juurdepääsu Euroopa Liitu,\" ütles von der Leyen.\n\nPrantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire ütles reedel, et EL tahab Venemaa ära lõigata maailma finantssüsteemist.\n\n\"Me tahame Venemaad rahaliselt isoleerida. Tahame katkestada kõik sidemed Venemaa ja ülemaailmse finantssüsteemi vahel,\" ütles Le Maire.\n\nLe Maire sõnul on ainuke strateegiline majandusprobleem maagaas. \"Peame suurendama gaasivarude mahtu ja mitmekesistama tarneallikaid,\" ütles Le Maire.\n\nSaksamaa rahandusminister Christian Lindneri sõnul kahjustavad Moskva-vastased sanktsioonid Vene rahvast ja takistavad tõsiselt riigi majanduse arengut.\n\nUSA rahandusministeeriumi teatel mõjutavad uued Moskva-vastased sanktsioonid Sberbanki, VTB-d, Sovcombanki ja Otkritie panka. Alates 26. märtsist ei tohi USA finantsasutused osaleda tehingutes , kus osaleb Sberbank. VTB lõigati aga täielikult välja USA finantssüsteemist.\n\nUSA sanktsioonid takistavad Venemaal firmadel kaasata ka USA investoreid. Ameerika investorid ei tohi enam osta Gazpromi, Rostelecomiz, Venemaa Raudtee ja Alfa-Banki uusi aktsiaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu (EL) uus sanktsioonide pakett mõjutab Venemaa pangandussektorit 70 protsendi ulatuses, ütles reedel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvaheline kriminaalkohus võib alustada Ukrainas genotsiidi uurimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tuletan kõigile Ukraina territooriumil vaenutegevust korraldavatele osapooltele meelde, et minu büroo võib teostada oma jurisdiktsiooni Ukraina territooriumil toime pandud genotsiidi või sõjakuritegude üle ja neid uurida,\" ütles ICC prokurör Karim A.A. Khan.\n\n\"Minu büroo jätkab Ukraina olukorra tähelepanelikku jälgimist. Oleme pühendunud kuritegude ennetamisele ja tahame tagada, et kõik kuritegusid sooritanud isikud võetakse vastutusele,\" lisas Karim A.A. Khan.\n\nVenemaa pole ICC liige ja on varemgi kohtu tööd takistanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) teatas reedel, et jälgib sõjategevust Ukrainas ning võib alustada seal sõjakuritegude ja genotsiidi uurimist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona võttis suure võidu, Borussia Euroopa liigas ei jätka\n\n## Põhitekst:\n\nFC Barcelona võitis Diego Maradona nimelisel staadionil peetud kohtumises 4:2 Napolit. Barcelona lõi kolm oma väravatest juba esimesel poolajal, kui skoori tegid kaheksandal minutil Jordi Alba, 13. minutil Frenkie de Jong ning 45. minutil Gerard Pique. 23. minutil lõi Napoli ühe värava vastu, kui penalti realiseeris Lorenzo Insigne. Barcelona neljanda värava lõi Pierre-Emerick Aubameyang 59. minutil. Napoli eest sai värava kirja ka Matteo Politano 87. minutil. Kahe mängu kokkuvõttes pääses edasi Barcelona (5:3).\n\nReal Betis mängis koduväljakul 0:0 viiki Peterburi Zenitiga. Järgmisesse vooru sai edasi Real Betis (3:2)\n\nDortmundi Borussia ei suutnud Glasgow Rangersi vastu imet korda saata ning kukkus Euroopa liigast välja. Neljapäevases mängus mängiti 2:2 viiki (22. ja 57. James Tavernier – 31. Jude Bellingham, 42. Donyell Malen), kuid kahe mängu kokkuvõttes võitis Rangers 6:4.\n\nBraga ja Šeriffi kohtumises nähti aga nii lisaaega kui ka penaltiseeriat. Edasipääsu kindlustas Braga meeskond.\n\nTulemused:\n\nNapoli – Barcelona 2:4\nReal Betis – Peterburi Zenit 0:0\nGlasgow Rangers – Dortmundi Borussia 2:2\nBraga – Tiraspoli Šeriff 2:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Euroopa liigas selgusid viimased kuueteistkümnendikfinaali pääsejad. Tiitli nimel jätkavad võitlemist FC Barcelona, Real Betis, Glasgow Rangers ja Braga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSuuremad Eesti toidukauplusteketid eemaldavad valikust Vene tooted\n\n## Põhitekst:\n\nOma otsusest tooted müügilt eemaldada teatasid kauplusteketid neljapäeval ja reedel. Põhjuseks nimetavad jaeketid Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas.\n\nRimi poodides Eestis, Lätis ja Leedus hakati vene ettevõtete toodetud kaupu tootevalikust eemaldama neljapäeval. Rimi Baltic teavitas ka oma varustajaid, et lõpetab Venemaa päritolu kaupade hankimise.\n\nVene kauba osakaal on Rimis olnud väike. \"Hetkel on Eesti Rimides müüdavast kaubast umbkaudu üks protsent Venemaa päritolu. Ehkki see moodustab meie sortimendist väga väikese osa, lõpetame praeguse kriisi valguses vene päritolu kaupa hankimise ja müügi oma kauplustes,\" sõnas Rimi Eesti juht Vaido Pajumäe.\n\nSamuti tegi Rimi otsuse lõpetada kaupluste reklaamimine Venemaa telekanalites. \"Meie ettevõttes töötavad koos eri rahvusest, eri vanuses inimesed eri kultuuriruumidest. Hindame ja austame eri arvamusi ning toetame igati rahulike lahenduste leidmist mis tahes konfliktiolukorras,\" sõnas Pajumäe. \"Seega on koostöö lõpetamine Venemaa ettevõtetega meie jaoks loogiline ja tänases olukorras vajalik samm.\"\n\nCoop ja Maxima eemaldavad ka Valgevene tooted\n\nKauplustekett Coop lõpetab samuti Venemaa ja Valgevene kaupade müügi ja reklaamid Venemaa kanalites.\n\n\"Leiame, et praeguses olukorras ei ole põhimõtteliselt võimalik jätkata koostööd riikidega, kes on nii brutaalselt otsustanud vastu astuda demokraatlikule maailmakorrale. Otsus Venemaa telekanalites reklaami lõpetamiseks sündis juba enne sõjategevuse algust teisipäeval, 22. veebruaril, kuid toidu- ja esmatarbekaupade müümise lõpetamise tingis reaalse sõjategevuse algus neljapäeval, 24. veebruaril,\" teatas teatas Coopi kommunikatsioonispetsialist Martin Miido.\n\nNii nagu teised suuremad ketid, eemaldab ka Maxima Venemaa ja Valgevene kaubad tootevalikust. \"Tulenevalt sõjalisest olukorrast Ukrainas otsustas Barbora koostöös suurpartner Maximaga eemaldada sortimendist kõik Venemaa ja Valgevene päritoluga toidu- ja esmatarbekaubad,\" rääkis Barbora tegevjuht Kirke Pentikäinen.\n\nMaxima tootevalikust eemaldatakse valmis kuiv- ja kiirtoidud, kastmed, karamelli maiustused, teevalik, erinevad kuivained (sh nt päevalilleseemned), Valgevene kalatooted, hematogeen ning alkohoolsed ja alkoholivabad joogid. Eemaldatavate toodete täpset nimekirja koostatakse ning alates 25. veebruarist on nende riikide tootevalik Barbora sortimendist eemaldatud.\n\nBarbora lõpetab Venemaa ja Valgevene toodete edasimüügi kõikides riikides, kus ettevõte tegutseb ehk Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.\n\nBoikotiga ühinesid ka Selver ja Meie toidukaubad\n\nSelver teatas, et on lõpetanud Venemaa ja Valgevene kaupade sisseostu. Nendest riikidest Selver ise kaupu sisse ei osta, kauplustesse jõuavad need läbi kodumaiste maaletoojate.\n\nVenemaa telekanalitel lõpetas Selver reklaami edastamise veebruari alguses, ütles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski.\n\nVenemaa ja Valgevene kaupade müügi lõpetamisest teatas reedel ka Meie toidukaupade kett.\n\n\"Oleme seisukohal, et meil on võimatu teha koostööd Ukrainale kallale tunginud riikidega – Venemaa ja Valgevenega. Süngetel aegadel peame tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat ja mõista üheselt hukka agressorite tegevus,\" sõnas ettevõtte juht Rein Reinvee.\n\nMeie toidukaupade omanikule AS RR Lektusele kuulub enam kui kuuskümmend toidukauplust, mis tegutsevad valdavalt maapiirkondades.\n\nReedel teatas tehnilise järelevalve amet teatud Vene telekanalite taasedastamise keelamisest Eesti territooriumil. Nendes kanalites reklaamisid enda tooteid ka Eesti toidukaubaketid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rimi, Coop, Maxima ja Meie toidukaubad eemaldavad oma sortimendist Vene päritolu tooted ja loobuvad reklaamist Vene telekanalites. Selver teatas, et on lõpetanud Venemaa ja Valgevene kaupade sisseostu kohalikelt maaletoojatelt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFilmi \"Soo\" muusikast ilmus album\n\n## Põhitekst:\n\n\"Soo\" helilooja Mick Pedaja sõnul inspireeris teha muusikat kirjutades filmi elulisus, lugu ise ning Eesti loodus. \"Eesti loodusel on minu loomingus suur roll. Metsa sõites soovin kogeda rahu ja õnnetunnet, ürgsust. Juba \"Soo\" filmi algmaterjali lugedes tekkisid visuaalid ja vaated, et edasi muusikat luua.\"\n\nPedaja sõnul on ta alati soovinud filmidele muusikat kirjutada. \"Olen õnnelik, et saan seda teha. Žanre on filmimaailmas pea sama palju kui muusikamaailmas. Seega oskus luua erinevas žanris muusikat tuleb kasuks.\"\n\nMick Pedaja on kirjutanud muusikat ka kodumaistele mängufilmidele \"Talve\" ja \"Skandinaavia vaikus\", varsti esilinastuvale dokumentaalfilmile \"Sellest saab meie suvi\", lühifilmidele ja sarjadele, näiteks \"Reetur\", \"Valguses ja varjus\" ning \"Tulejoonel\".\n\nLisaks Spotifyle saab \"Soo\" muusikat kuulata ka Fairmus platvormil.\n\nFairmus platvormi looja, muusik Reigo Ahven lausus, et mängufilmi \"Soo\" muusika kasvas tema südame külge juba jaanuaris Palamusel toimunud filmi eellinastusel, kus sai selgeks, et film ja muusika hingavad algusest lõpuni uskumatult ühes taktis.\n\nFairmus muusika kuulamise platvorm on loodud selleks, et inimesed üle planeedi saaksid kuulata kohalikku muusikat ning Fairmusi kaudu kuulatud muusika võimaldaks ka autoritele väärikat sissetulekut. \"Uuenduslik on see, et muusikud ei pea selle eest maksma, et nende looming platvormile jõuaks ja seal oleks. Iga kasutaja kuumaksest läheb raha ainult nendele artistidele, keda ta kuulab.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti nägi ilmavalgust uus kodumaine mängufilm \"Soo\". Linateosele lõi muusika Mick Pedaja ning nüüd on see kuulatav kõigile huvilistele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 11.30: valitsuse erakorraline pressikonverents\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsil kommenteerivad peaminister Kaja Kallas ning teised ministrid Venemaa agressiooniga seotud küsimusi.\n\nOtseülekannet saab jälgida siit:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel kell 11.30 toimub Stenbocki majas valitsuse erakorraline pressikonverents. ERR.ee teeb pressikonverentsist otseülekande.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaske koroonaga on haiglaravil 328 patsienti, suri kaheksa inimest\n\n## Põhitekst:\n\nRaske Covidi tõttu haiglas viibijatest 198 ehk 60,4 protsenti on vaktsineerimata ja 130 ehk 39,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 2,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 7,2 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 61 uut haigusjuhtu, millest 25 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 43 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.\n\nIntensiivravil on 24 patsienti, neist üheksa juhitaval hingamisel.\n\nSuri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest neli olid vaktsineerimata: 71-aastane naine, 76-aastane mees, 80-aastane naine, 82-aastane naine, 86-aastane mees, 89-aastane mees, 90-aastane naine, 93-aastane mees ja 94-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 2204 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8116 testitulemust, millest 5015 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 304,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 465,5 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nEesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 5550,3.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 146 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 16. Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 428 012 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedehommikuse seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil 328 patsienti, kokku on haiglates 675 koroonaviirusega nakatunud inimest. Ööpäevaga suri kaheksa nakatunut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAvril Lavigne andis välja stuudioalbumi \"Love Sux\"\n\n## Põhitekst:\n\nUuelt albumilt leiab 12 lugu, mille hulgas on mitmeid koostööprojekte, sealhulgas muusikutega nagu Blackbear, MGK, Mark Hoppus ja Travis Barker.\n\nAlbumi värskeimaks fookussingliks on \"Love It When You Hate Me (feat. blackbear)\".\n\nLavigne on karjääri jooksul saavutanud oma lugudega mitu rahvusvahelist esikoha positsiooni, kaheksa Grammy nominatsiooni ja müünud 40 miljonit albumit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusik Avril Lavigne'i andis välja oma seitsmenda stuudioalbumi \"Love Sux\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTimberwolves alistas Grizzliesi, Suns võttis kaheksanda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nViimasest 11 mängust kaheksa võitu teeninud Timberwolvesi kasuks viskas D'Angelo Russell 37 punkti, neist 23 neljandal veerandajal. Karl-Anthony Towns lisas 22 punkti ja võttis 11 lauapalli. Grizzliese parim oli Jaren Jackson 21 punkti ja 11 lauapalliga.\n\nPhoenix Suns võttis oma kaheksanda järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati 124:104 Oklahoma City Thunder. Devin Booker sai Sunsi eest kirja 25 punkti ja 12 resultatiivset söötu. Cameron Johnson ja Mikal Bridges lisasid mõlemad 21 punkti. Oma esimeses mängus pärast 28. jaanuarit viskas Shai Gilgeous-Alezander Thunderi eest 32 punkti.\n\nDeMar DeRozan viskas 37 punkti ning viis Chicago Bullsi 112:108 võidule Atlanta Hawksi üle. DeRozan viskas üheksandat mängu järjest rohkem kui 30 punkti. Zach LaVine lisas 20 punkti. Hawksi eest tegi Bogdan Bogdanovitš hooaja parima mängu ja viskas 27 punkti.\n\nGolden State Warriors alistas 132:95 Portland Trail Blazersi. Warriorsi Stephen Curry andis hooaja parimad 14 resultatiivset söötu ja viskas 18 punkti. Klay Thompson lisas samuti 18 punkti. Trail Blazersi kasuks viskas Anfernee Simons 24 punkti.\n\nTulemused:\n\nDetroit – Cleveland 106:103\nBrooklyn – Boston 106:129\nChicago – Atlanta 112:108\nMinnesota – Memphis 119:114\nOklahoma City – Phoenix 104:124\nSacramento – Denver 110:128\nPortland – Golden State 95:132\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA alistas Minnesota Timberwolves 119:114 Memphis Grizzliesi. Phoenix Suns võttis oma kaheksanda järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati Oklahoma City Thunder.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRaamatukoguhoidjate ühing kuulutas välja aastapreemiate laureaadid\n\n## Põhitekst:\n\nÜhingu teenetepreemia pälvis Katrin Niklus, kes ligi neljakümne Rapla keskraamatukogus töötatud aasta jooksul on aktiivselt ja edumeelselt arendanud raamatukogundust nii oma maakonnas kui ka ühingu liinis üleriigiliselt.\n\nAastapreemiaga tunnustatakse Lääne-Virumaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjat Lea Lehtmetsa järjekindla raamatukoguhoidjate koolitusalase töö korraldamise eest nii Lääne-Virumaal kui ka ümberkaudsetes maakondades.\n\nParimat noort raamatukoguhoidjat Irina Möldret tunnustatakse silmapaistva panuse eest noortepärase lugemiskultuuri edendamisse ja erinevate noortele suunatud lugemisürituste korraldamise eest Tartu linnaraamatukogus. Ka aasta lasteraamatukoguhoidja Anu Amor-Narits töötab Tartu linnaraamatukogus.\n\nAasta maaraamatukoguhoidja Jaana Toss juhib ja koordineerib Ida-Virumaa Alutaguse valla kaheksa raamatukogu tööd. Lugemise edendamiseks käivitati raamatute veebitutvustuste sari \"Raamatute kirju maailm\", kus valla raamatukogutöötajad ja -lugejad tutvustavad ning loevad ette katkendeid oma lemmikraamatutest.\n\nAasta kooliraamatukoguhoidja Ingrid Kustavus on Viljandi kesklinna kooli raamatukoguhoidja 1.-4. klasside raamatukogus.\n\nAasta tegu linnaraamatukogus läks jagamisele Tallinna keskraamatukogu tööriistalaenutuse ning Tartu linnaraamatukogu kirjanduslikke jalutuskäikude vahel.\n\nAasta tegu erialaraamatukogus on Tallinna tervishoiu kõrgkooli raamatukogu uued väljakutsed ja suunad, toetamaks õppetööd kõrgkoolis ning üleminek RFID-süsteemile.\n\nBibliograafia auhinnaga pärjati väljaanne \"Ankruketi lõpp on bibliograafia algus\", kuhu on koostajad Jaan Malini ja Aino Tamjärv koondanud kogu Ilmar Laabani kirjutatud või tema kohta käiva trükis ilmunud materjali.\n\nRaamatukogude Sõber on Poola Suursaatkonna avaliku ja kultuuridiplomaatia spetsialist Slawomira Borowska-Peterson, kes on aastaid korraldanud ja vahendanud Eesti raamatukogudesse lugematul hulgal raamatuesitlusi ja näitusi. Raamatukogusõbra tiitliga tunnustatakse inimest või organisatsiooni, kes on aidanud kaasa raamatukogude hea maine kujundamisele, lugemiskultuuri väärtustamisele ja sidususele kogukonnaga.\n\nAjakirjandusauhinnaga tunnustatakse ajakirjanikku, kes on märkimisväärselt kajastanud raamatukogude olukorda avalikkusele. Möödunud aasta töö eest pälvis tunnustuse Klassikaraadio vastutav toimetaja Lisete Velt, kes külastas suvesarjas \"Raamatuhoidja\" Eesti väikelinnade ja külade raamatukogusid ning tutvustas erilisi raamatukogusid ja nende hoidjaid.\n\n\"Eesti raamatukoguhoidjad on südamega töötavad nutikad inimesed, kes tihtipeale ei pea enda esiletõstmist oluliseks, iga päev töötatakse pühendumusega, eesmärgiks pakkuda lugejaile parimat. Peame oluliseks neid inimesi ja nende tööd esile tõsta ning väärtustada. 2022. aastal tähistatav raamatukogude aasta on suureks toeks raamatukoguhoidjatele edasi püüdlemiseks, ka riik märkab meie tegemisi ja peab neid oluliseks,\" rõhutas ERÜ juht Tuuliki Tõiste.\n\nEesti raamatukoguhoidjate ühing tähistab sel aastal oma 99. tegutsemisaastat, raamatukoguhoidjaid on tunnustatud järjepidevalt alates 1990. aastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti raamatukoguhoidjate ühing ja kultuuriministeerium tunnustavad 28. veebruaril 2021. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid. Laureaadid valis esitatud kandidaatidest ERÜ juhatus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Florence + The Machine'i uus lugu \"King\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"King\" tähistab Florence + The Machine'i selle aasta esimest uut lugu. Mullu ilmus bändil singel \"Call Me Cruella\", mis kõlas Disney filmis \"Cruella\".\n\nLugu \"King\" nägi ilmavalgust koos muusikavideoga, milles laulja Florence Welch kehastab valitsejannat, kelle ümber tantsivad õukonnaliikmed. Video režissöör on Autumn de Wilde.\n\nBändi viimane album \"High as Hope\" ilmus 2018. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglise indie rock i ansambel Florence + The Machine andis välja uue loo \"King\". Singlile ilmus ka muusikavideo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Rööp: Eesti kaitsevõime vajab rätseplahendusi ja talupojatarkust\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa agressiooni valguses on oluline pidada silmas tõsiasja, et meie idanaabri ambitsioonid ei piirdu Ukraina idaaladega, lisaks Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale asuvad menüü tagumises osas ka teised endised Nõukogude Liidu liikmesriigid, sealhulgas meie koos Läti ja Leeduga.\n\nSee seab meid aga teatud sundvalikute ette, milleks on kõrged kaitsekulud ja vajadus teha asju (sealhulgas kulutada raha) vastasest targemalt.\n\nKuigi Eesti kaitsevõime tugevdamine on oluliseks teemaks olnud meie iseseisvuse taastamisest alates, on kaitseteemade aktuaalsuse tõus olnud peamiselt seotud meie idanaabri tegevusega. Esimene raputus läbis meid (ja maailma) 2008. aastal, mil Venemaa Föderatsioon tungis Gruusiasse. Teine, maailma veelgi rohkem ehmatanud operatsioon algas 2014. aastal Ukraina vastu. Nüüd, kaheksa aastat hiljem, nähakse Venemaa Ukraina ründamises ohtu valla päästa kolmas maailmasõda.\n\nEelarve koostajate jaoks on see olnud see äratuskellaks, \"tänu\" idanaabri agressiivsele käitumisele on 2015. aastast meie kaitsekulud (või teisisõnu investeeringud vabadusse) ületanud kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Aastal 2022 tähendab see tõsiasja, et riigi kaitsevõime hoidmiseks ja tugevdamiseks läheb ligi 750 miljonit eurot.\n\nKindlasti ei ole see Eesti jaoks väike raha. Eriti arvestades tõsiasja, et kogu riigi kulude osa 2022. aasta eelarvest on ümmarguselt (koos lisaeraldistega) ligi 14 miljardit eurot.\n\nVähema raha eest tuleb osta parimaid lahendusi\n\nPealtnäha tundub, et oleme selles vallas igati eeskujulikud. Eestit ootavad lähitulevikus ees järjekordsed suured kaitsealased investeeringud, lisaks juba allkirjastatud rannakaitse rakettide ostule saab Eesti kaitsevägi lähiaastatel väga suure tõenäosusega enda kasutusse nii mitmelasulised raketiheitjad (MLRS-süsteem) kui ka keskmaa õhutõrje.\n\nKuid võime ehitamine, säilitamine ja kasutamine on märksa keerulisem saia või vorsti ostmisest, on oluline, et suudaksime siinkohal minevikus tehtud vigadest õppida ning hankida endale relvad, mis pikas perspektiivis sobivad nii meie majanduslike kui sõjaliste vajadustega.\n\nSoome koomikutel oli kunagi vahva škets, milles kuueprotsendilise palgatõusu saanud mees nõutult poes kaupu otsis, mille eest saaks protsentides maksta. Sest tema loogika kohaselt teenis ta tööl palka nii rahas kui ka protsentides, mida tööandja juurde lubas maksta.\n\nSama mure on ka Eestil, oma 2,3 protsendiga SKT-st oleme kaitsekulude osas küll NATO pailaps, kuid paraku tänu oma väiksusele rahameestena siiski võrdlemisi tagasihoidlikud. Võrdluseks: Ameerika Ühendriikide kaitse-eelarve suurus on ligi 780 miljardit dollarit (ehk siis 700 miljardit eurot). Soome kulutab enda kaitsmiseks sel aastal aga enam kui viis miljardit eurot ehk ligi seitse korda rohkem kui Eesti.\n\nVajame rätseplahendusi\n\nEesti peab arvestama tõsiasjaga, et väike rahvaarv toob kaasa ka vähese inimressursi, mistõttu peaksime eelistama lahendusi, mis on nii opereerimise, tulevõime kui ka väljaõppe seisukohalt meie jaoks optimaalsed.\n\nSeega ei saa me relvastuse soetamisel \"letilt\" esimest ettejuhtuvat lahendust, väikeriik peab teistest hoolikamalt arvestama kaasneva püsikulu ja opereerimiseks vajamineva ressursiga, uus süsteem vajab ju instruktoreid, remondibaasi, laskemoona ning kasutajate väljaõpet.\n\nKõik see paneb meid olukorda, kus iseseisvat riigikaitset tuleb üles ehitada targalt, säästlikult ja põhimõttel. et vähese raha eest tuleb palju kaitsevõimet saada.\n\nOrkestri ja kaplanaadi asemel paremad riigihanked\n\nMäletame hästi üllatust ja pahameelt, kui kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem otsustas kaitseväe orkestri ja kaplanaadi kaotada, sest \"need ei tee ju pauku\". Sellisest toimimisest jääb mulje, nagu oleks kaitsesektoris iga sent piinliku täpsusega arvel ning kus iga senine otsus on olnud nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes parim võimalik.\n\nOmeti ole saladus, et Eesti seniste kaitseinvesteeringute osas on siit-sealt kostunud kriitikat. Näiteks on Hollandist ostetud CV9035 jalaväe lahingumasinad ju omas klassis igati asjalikud, kuid tanke omamata on neist meie potentsiaalse vastase vastu pea sama palju (või vähe) kasu kui soomustranspörtööridest. Ja ometi maksime nende eest kokku 138 miljonit eurot olukorras, kus meil puudusid tankid, keskmaa õhutõrje ja suure laskeulatusega mitmelasulised raketiheitjad.\n\nVõiks ju väita, et soomusvõimekuse ehitamist peab kusagilt alustama, kuid maja ehitamine kulgeb reeglina siiski vundamendist katuseni. Vastupidises järjekorras võib asju ju üritada teha, kuid tulemus saab olema oluliselt vaevarikkam, kallim ja vildakam.\n\nSamuti võiks ju arvata, et ehk osutusid BAE Systemsi toodetud CV90-d riigihanke käigus lihtsalt parimaks. Kuid paraku osteti 44 soomusmasinat hanketa, mistõttu jäävad ostu tagamaad, sealhulgas kõrge hind, mõnevõrra salapäraseks.\n\nLisaks vajasid masinad sageli miljonite eurode eest \"kohandamist\" ning Scoutspataljoni kolmest elukutselist jalaväekompaniist, kes olid \"vile peale\" suutelised oma SISU-soomukitega mistahes ohu peale reageerima, jäi alles vaid üks elukutseline kompanii. Ja seegi peab nüüd enda tehnika liigutamiseks teede säästmise tõttu kasutama treilereid.\n\nOlukorda ei tee paremaks ka teadmine, et sel ajal, kui meie saime hollandlastelt 138 miljoni euro eest 44 \"mängutanki\", ostis Soome 200 miljoni euro eest Hollandilt 100 \"päristanki\" Leopard 2A6.\n\nMilliseid süsteeme me vajame?\n\nVaadates meie igas mõttes nappi ressurssi, peame me sarnaselt soomlaste protsendiostjaga oma 2,3 protsendi eest SKT-st eest saama parimaid lahendusi. Peame arvestama, et Eesti kaitsevõime püsib reservarmeel, mis saab oma väljaõppe kaheksa- ja 11-kuulise ajateenistuse ajal. Sõja korral peavad need endised ajateenijad alla suruma ärevuse ja suutma õpitut lahinguolukorras rakendada.\n\nSeega peavad meie relvad olema võimalikult lihtsalt kasutatavad, vajama vähest inimressurssi ning olema sealjuures efektiivsed. Meil peab olema korralik laskemoona tagavara, samuti ei tohiks lisalaskemoona ostmine olla keeruline.\n\nHeaks (või halvaks) näiteks on selle kohta Ühendriikidest hangitud Javelini tankitõrjerelvad, mille rakette saame juurde osta USA kongressi otsuse alusel. On selge, et praeguses olukorras me ostuks loa saame, kuid kui ohjad võtab üle mõni Putini-lembene poliitik, võime sattuda väga raskesse olukorda.\n\nJa seda olukorras, kus uue tankitõrjesüsteemi juurutamine (valimine, ostmine, väljaõppe korraldamine ja taktikalise kasutamise põhimõtete väljatöötamine) kulutab aega ja ressurssi, mida meil pole.\n\nEestiga sarnaste valikute ees on ka meie põhjanaabrid, kellel on oma kaitsevõime ehitamiseks meiega võrreldes küll oluliselt rohkem aega ja raha olnud. Teatud mõttes meenutab Soome Iisraeli, mis vaenlastest ümbritsetuna on iseseisva kaitsevõime ehitamisel arvesse võtnud just nii vaenlase arvuka ülekaalu kui ka tarviduse oma ressurssi säästlikult kasutada.\n\n\"Sellised süsteemid sobivad soomlastele peamiselt seetõttu, et nende arendamisel on arvestatud reservarmee eripäradega.\"\n\nIlmselt just paljuski tänu sellele paralleelile leiame soomlaste relvastusest nii Iisraeli päritolu tanki- kui ka laevatõrje raketid. Ka soomlaste rannakaitsesüsteem on pärit Iisraelist (Israel Aerospace Industriesi toodetud Gabriel). Sellised süsteemid sobivad soomlastele peamiselt seetõttu, et nende arendamisel on arvestatud reservarmee eripäradega ning tõsiasjaga, et vaenlase armee on oluliselt suurem kui kaitsja oma.\n\nIisraeli relvasüsteemide kasuks räägib ka tõsiasi, et need on loodud kasutaja säästmiseks. Heaks näiteks on Merkava tank, millel on ainsana maailmas paigaldatud mootor mitte kere tagumisse, vaid esimesse sektsiooni. Miks? Põhjus on lihtne: Iisraeli insenerid soovisid meeskonnale anda lisakaitset, sest meeskonna elusalt kättesaamine on mootori kaitsmisest olulisem. See on filosoofia, mis kahtlemata meile kui väikeriigile sobib.\n\nOstame Eestile parimad süsteemid\n\nLoodan siiralt, et suudame mineviku vigadest õppida ja hankida kaitseväele relvad, mis meie vajadusi parimal moel täita suudavad. Alati ei pruugi selleks olla suurriigile sobilik relvasüsteem, mille põhilised kasutuseelised on seotud näiteks eelkõige ekspeditsioonivägede vajadustega.\n\nSamuti peame mõistma, et sõjalise võime planeerimine peab olema pikaajaline ega tohi lähtuda hetkeemotsioonist.\n\nNäiteks tekib küsimus meie kaudtuletoetuse arendamise põhialustest: kui juhitavate rakettidega relvasüsteemid suudavad anda kiiret ning kordades tõhusamat ja kuluefektiivsemat tuld kui liikursuurtükid, siis miks ostsime me endale kõigepealt ülikallid liikursuurtükid K9 ega rajanud oma kaudtulevõimekust kohe raketiheitjate peale? Sest nüüd oleme me ju ometigi rajamas endale ka MLRS võimet.\n\nVabaduse säilitamiseks peame suutma õppida tehtud vigadest ning kuulama kaitseväe eksperte, sest just nemad omavad ülevaadet nii sellest, mis meil on, kui ka sellest, mida edukaks kaitsetegevuseks vajame.\n\nKindlasti ei tohi alahinnata iseseisva kaitsevõime vajalikkust ega rajada kõike vaid lootusele, et küll meile meile appi tullakse. On igati arusaadav, et kuigi meie liitlased on võimelised meie võimelünki täitma, saame rünnaku algfaasis loota vaid iseendale. Ning kui me selles faasis hakkama ei saa, ei pruugi liitlaste abi enam meieni jõuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaduse säilitamiseks peame suutma õppida tehtud vigadest ning kuulama kaitseväe eksperte, sest just nemad omavad ülevaadet nii sellest, mis meil on, kui ka sellest, mida edukaks kaitsetegevuseks vajame, kirjutab Priit Rööp.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hind jätkab Ukraina sõja tõttu tõusmist\n\n## Põhitekst:\n\nBrenti toornafta hind tõusis neljapäeval 2,9 protsenti ja on nüüd 101,35 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 94,40 dollarit barreli kohta. Nafta hind on praegu volatiilne, Brenti hind jõudis neljapäeval koguni 106 dollarini.\n\nVolatiilne on ka gaasi hind. Euroopa gaasibörsi TTF-hind tõusis vahepeal 142 euroni megavatt-tunni kohta. Praegu on see hind 112 dollarit megavatt-tunni kohta.\n\nVene väed tungivad Ukraina pealinna Kiievi suunas. Tarnehäirete tõttu tõusis nisu hind 13 aasta kõrgeimale tasemele. Chicago nisuhinnad tõusid neljapäeval 2,8 protsenti. Ukraina ja Venemaa moodustavad kokku kolmandiku maailma nisuekspordist.\n\nWall Streeti aktsiaindeks S&P 500 langes neljapäeval 2,6 protsenti, enne kui sulgus 1,5 protsenti kõrgemal. Investorid eeldavad, et sõja tõttu aktsiahinnad langevad. Langesid ka Aasia riikide aktsiaindeksid. Üleeuroopaline aktsiaindeks STOXX 600 langes neljapäeval 3,3 protsenti, vahendas Financial Times.\n\nVenemaa 22 rikkamat miljardäri kaotasid neljapäeval 39 miljardit dollarit.\n\nJaapan teatas, et piirab kiipide eksporti Venemaale. Maailma suurim kiibitootja TSMC teatas samuti, et järgib USA sanktsioone.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sõda mõjutab ülemaailmset nafta- ja gaasiturgu, rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind jõudis 101,35 dollarini barreli kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTunjovita mänginud Carrarese võttis võidu\n\n## Põhitekst:\n\nCarrara linna esindusklubi jäi küll ajalooliselt edukama klubi vastu kiiresti kaotusseisu, kuid sellest tuldi teisel poolajal edukalt välja. Siena võrku sahistati 48., 74. ja 86. minutil ning lõppkokkuvõttes võetigi oluline 3:1 võit. Carrarese kerkis sellega tabelis üheksandaks ehk mööda justnimelt Sienast ja Vis Pesarost. Kümme vooru enne hooaja lõppu on seega vahe üleminekumängudest välja jätva 12. kohaga neli punkti, vahendab Soccernet.ee.\n\nEesti koondislane Tunjov, kes lõi kuu alguses tabeli tipus olevale Reggianale iluvärava, jätkab vigastuspausi. Nooruk vahetati 11 päeva tagasi vigastuse tõttu välja ning järgnevas kolmes matšis pole ta koosseisu mahtunud.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kolmandas divisjonis palliv Carrarese alistas koduväljakul ACN Siena, kes mängis aastatel 2003-2013 üheksa hooaega Itaalia kõrgliigas. Eestlasest ääremängija Georgi Tunjov jäi taas vigastuse tõttu mängust eemale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAnsambel Oopus andis välja uue singli\n\n## Põhitekst:\n\n\"Torupillil on võimas jõud: vanasti oli õige pidu ainult torupilliga, seda kasutati ka vaenlaste hirmutamiseks ja omade innustamiseks. Uue looga tahtsime tuua kuulajateni rõõmu, mis meil on oma kodumaast, selle inspireerivast kultuuriloost ja panna kõik pidupäeval Eesti oma torupilli helide järgi tantsima,\" kirjeldas uut lugu bändi muusik ja loo autor Mari Meentalo.\n\nOopus on folktroonikabänd, mille liikmed armastavad eesti pärimusmuusikat, elektroonilist tantsumuusikat ja valgusinstallatsioone. Nad ühendavad oma loomingus eesti torupilli, regilaulud, klassikalised acid sündid TR-09 ja TB-03 ning viivad kuulaja techno ja acid radadele.\n\nBändi liikmed on muusikud Mari Meentalo ja Johannes Ahun ning valguskunstnik Aleksander Sprohgis.\n\nAnsambli teine kauamängiv \"Folk On Acid\" ilmub sel aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "24. veebruaril avaldas ansambel Oopus oma uue singli \"Happy Piper\". Liikmete sõnul on see omamoodi kummardus nii kodumaa kultuuriloole kui ka 2000. aastate reivimuusikale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSõda Ukrainas: ETV toob eetrisse \"Esimese stuudio\" ja \"UV Faktori\" erisaate\n\n## Põhitekst:\n\nKell 9.30 on ETV eetris \"Esimese stuudio\" erisaade, kus Andres Kuusk arutleb Ukrainas toimuvast president Alar Karisega. Saade on kordusena eetris pärast õhtust \"Aktuaalset kaamerat\", kordussaade on varustatud subtiitritega.\n\nKell 20.00 on ETV eetris \"UV Faktori\" erisaade, mille fookus on samuti Ukraina sõjal.\n\nTelekavades võib päeva jooksul tulla teisigi muudatusi.\n\nERR-i uudistetoimetus vahendab Ukrainas toimuvat eesti, vene ja inglise keeles läbi päeva ERR.ee portaalis ja selle alamportaalides rus.err.ee ja news.err.ee. Ukrainas toimuvat vahendavad operatiivselt ka raadiouudised ning Vikerraadio ja Raadio 4 saated läbi päeva.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV lisab täna kavasse \"Esimese stuudio\" erisaate Alar Karisega ja Ukraina teemadele keskenduva \"UV Faktori\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTTJA keelas viie Vene telekanali edastamise Eesti territooriumil\n\n## Põhitekst:\n\nTTJA tuvastas, et nimetatud telekanalite eetris oli 24. veebruaril Vene Föderatsiooni presidendi kõne, mida saab pidada tervikuna sõjalise rünnaku õigustamiseks, sellele üleskutsumiseks ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks, millega rikutakse meediateenuste seaduse nõudeid, teatas amet.\n\nSeega on ameti teatel audiovisuaalmeedia teenuse edastamine loetletud telekanalites rikkunud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist ning kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.\n\n\"Erakordne aeg nõuab otsustavat tegutsemist – leiame, et praegusega on konkreetsete telekanalite poolt Eesti inforuumi valulävi ületatud. Viivitusest tuleneva ühiskonna turvalisusele tekkida võiva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja tegutseda koheselt,\" ütles TTJA peadirektor Kaur Kajak.\n\nEttekirjutus kehtib 12 kuud.\n\nTTJA jälgis seni kõiki Vene kanaleid, kuid viimati olid täpsema vaatluse all kaheksa, nende seas RTR-Planeta, RTVI, Rossija 24, REN TV, NTV Mir ja PBK.\n\n\"Vene propagandakanalid on ju pidevalt õhutanud vaenu ja teinud propagandat, ka sõjapropagandat,\" märkis Kajak.\n\nErinevus varasemate olukordadega on aga selles, et propagandal on selge tulem, selgitas Kajak. \"Ehk on olnud üleskutse otsesele sõjategevusele ja sellele on ka saabunud reaalne tagajärg, mis annab meediateenuste seaduses selle koosseisu kindlasti kokku.\"\n\nTelia teatas reede esimestel minutitel, et peatab TTJA ettekirjutuse alusel osade venekeelsete kanalite edastamise.\n\n\"Olukorrast tulenevalt lõpetab Telia 25. veebruari öösel telekanalite RTR Planeta, NTV Mir, Rossia 24 ja TV Centre International (TVCI) edastamise oma TV-teenuse klientidele. Kuvame selle kohta teleekraanile ka vastava teavitussõnumi,\" kinnitas Telia.\n\nElisa teatas reedel kell 8.30, et peatab ettekirjutuse alusel venekeelsete kanalite RTR Planeta, TVCi, Belarus 24 ja NTV Mir näitamise.\n\n\"Elisa peatab kanalite edastamise täna hommikul,\" teatas ettevõte. \"Kliendile kuvatakse teleekraanil sõnum kahes keeles: Kanali edastamine Eestis on peatatud riikliku ettekirjutuse alusel.\"\n\nVarem olid Telia ja Elisa teatanud otsusest lõpetada PBK, REN TV ja NTV Miri edastamine, kuid seda alles aprillist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tegi sideettevõtetele ettekirjutuse lõpetada viie Venemaa ja ühe Valgevene telekanali taasedastamine Eesti territooriumil: RTR Planeta, NTV Mir (ka NTV Mir Baltic), Belarus 24, Rossia 24 ja TV Centre International (TVCI).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKriisa viis kolmikduubliga Arizona võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt viskas Kriisa 21 punkti, nende seas seitse kaugviset, võttis kümme lauapalli ja andis kümme korvisöötu. Viimati sai kolmikduubliga hakkama Andre Iguodala 2004. aastal, visates 14 punkti, võttes 11 lauapalli ja andes kümme korvisöötu.\n\nTRIPLE DOUBLE! @KerrKriisa becomes the seventh player in Arizona history -- and first since 2004 -- to record a triple-double!\n| | pic.twitter.com/EkrEIMhiKi\n\n— Arizona Basketball (@ArizonaMBB) February 25, 2022\n\nLisaks sai Kriisast esimene I divisjoni mängija NCAA-s kümne hooaja jooksul, kes on ühes mängus teinud kolmikduubli ja tabanud seitse kolmepunktiviset.\n\nKERR KRIISA FROM HALF COURT!!! @KerrKriisa 's SEVENTH three of the half!\n@FS1 pic.twitter.com/njboA5IX6m\n\n— Arizona Basketball (@ArizonaMBB) February 25, 2022\n\nArizonal on nüüd tabelis 15 võitu ja üks kaotus, mis hoiab neid endiselt PAC-12 konverentsi esikohal. Utah on tabelis nelja võidu ja 14 kaotusega eelviimasel real.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpalluri Kerr Kriisa koduülikool Arizona Wildcats alistas kodusaalis 97:77 (53:33) Utah Utesi. Algviisikusse kuulnud Kriisast sai Arizona ülikooli ajaloo seitsmes mängija ja esimene pärast 2004. aastat, kes on teinud kolmikduubli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSalm: Kremli sõjategevuse eesmärk Ukrainas on valitsuse vahetus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ratsionaalne oleks arvata, et Venemaa tahab saavitada poliitilist edu, vahetada valitsus venemeelse vastu,\" ütles Salm. \"Seda on raske ette kujutada. Märke Ukraina kaitsetahte nõrgenemisest pole, vastupidi.\"\n\nSõjaudu on palju, tõdes Salm.\n\nUkrainale see rünnaku käik pole olnud üllatus, taktika oli teada, ütles Salm. Venemaa on tema sõnul andnud lööke õhust ja maalt ballistiliste ja tiibrakettidega, rünnates õhutõrje objekte, radareid, lennuvälju, muud sõjalist taristut, et vastupanu maha suruda. Raketilöökide vastu on raske õhutõrjet kasutada.\n\n\"See on täiemahuline sõda, esimene pärast Teist maailmasõda Euroopas, see on suuremahuline, mitte mingi operatsioon,\" lisas Salm.\n\n\"Lennuväljade vallutamine on sõdurite lihtsamaks juurdetoomiseks, maad mööda Kiievini liikumine toob kaotusi,\" selgitas Salm. \"On andmeid terve hulga Venemaa lennukite ja kopterite allalaskmisest.\"\n\n\"Eile tuli teateid, et Javelini rakettidega on puruks lastud 15 venelaste tanki. Eks meil sellel eesmärgil ongi Javelinid ostetud, et tanke puruks lasta,\" viitas Salm Eesti poolt eelmisel nädalal Ukrainale saadetud tankitõrjerakettidele.\n\nRahvusvaheline toetus Ukrainale Venemaad Salmi hinnangul heidutanud pole, aga see annab sõnumi Vene rahvale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa sõjategevus Ukrainas on suunatud poliitilise edu saavutamisele, milleks oleks venemeelse valitsuse ametisse saamine, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm reede hommikul ETV hommikusaates viimase ööpäeva sündmusi hinnates.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nERM-i kogudest jõuavad külaliste ette aksessuaarid ja kotid\n\n## Põhitekst:\n\nERM-i avatud hoidla toob külaliste ette kogudesse kuuluvaid esemeid, mis on hoolega hoitud ja tavapäraselt külastajate silme alla ei satu. Avatud hoidla annab võimaluse eksponeerida korraga sadu kui mitte tuhandeid üht liiki või temaatiliselt kokku kuuluvaid esemeid. Varasematel aastatel on avatud hoidlas näidatud postiajaloo väljapanekut \"Postiljoni oodates\" ning toodud külastajate ette ERM-i suur õllekappade kogu.\nERM-i direktor Kertu Saks on avatava näituse üle uhke: \"Kottide väljapanek avatud hoidlas näitab meie esivanemate rikkalikku ilumeelt ning on heaks sisendiks ja inspiratsiooniks ka kõigile rahvakultuuri, moekunsti ja disainihuvilistele. Hea meel on, et näitust saab külastada ja inspiratsiooni leida kahe aasta jooksul.\"\n\nÜhed vanimad esemed näitusel on rahvariiete juures kantud ja rikkalikult kaunistatud lahttaskud ja tubakakotid. Eksponeeritakse aga ka nõukogude perioodile iseloomulikke kilekotte ning saab näha käekottide moe muutumist eelmise sajandi teises pooles. Seega saab hea pildi aksessuaaridest ja kottidest kahe viimase sajandi jooksul.\nERM-i kogudest pärinevate kottide näitus avatud hoidlas on avatud kuni 24.02.2024.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Rahva Muuseumi avatud hoidlas on 24. veebruarist eksponeeritud ligikaudu 1500 ajaloolist aksessuaari ja praktilist kotti: alates raha- ja käekottidest kuni uuritaskute ja vadsakottideni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia ääreründaja viibib SPAL-is testimisel\n\n## Põhitekst:\n\n2004. aastal sündinud Luts on Levadias mänginud viimased neli aastat. Ääreründaja tegi oma esimesed sammud meeste jalgpallis eelmisel hooajal, kui pääses koduklubi duubelrivistuse eest platsile 16 mängus. Novembris õnnestus Lutsul esmakordselt ka koondisesse mahtuda, kui U-18 võistkond saatis ta üheks poolajaks Malta vastu väljakule. Seejuures lõi nooruk tolles mängus eestlaste ainsa värava, vahendab Soccernet.ee.\n\nTartust pisut suuremas linnas on nüüdseks läbi käinud mitu eestlast: esimesena jõudis SPAL-i praegugi klubi nimekirja kuuluv (kuid Carrareses laenul olev) Georgi Tunjov.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsev meister FCI Levadia jalgpalliklubi teatas oma sotsiaalmeedias, et nende 18-aastane kasvandik Daniel Luts viibib hetkel Itaalias Ferrara SPAL-is testimisel. Nooruk on klubi U-18 ja U-19 võistkondade juures 27. veebruarini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKatrin Siska ja Triinu Kivilaan lahkuvad Vanilla Ninjast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on südamest kahju, et meie bänditeekond koos Katrini ja Triinuga on saanud lõpu,\" ütlesid Vanilla Ninja liikmed Lenna Kuurmaa ja Piret Järvis-Milder. \"Me jääme väga taga igatsema seda kirjeldamatut sünergiat, mis meie nelja vahel on alati olnud ja mis oli jätkuvalt olemas veel ka nüüd, aastaid hiljem, kui oma tagasituleku albumit \"Encore\" tegime.\"\n\nKa bändist lahkuv Triinu kinnitas: \"Ma vaatan meie ühisele ajale tagasi hea tundega, kuna oli tore tüdrukuid pärast nii pikka aega näha ja jälle koos muusikat teha. Täpselt sama feeling oli olemas nagu varem… Võib-olla isegi parem kui varem, kuna kõik on vanemaks saanud ja huvitav oli tükikesi oma eludest üksteisega jagada.\"\n\n\"Mul on hea meel, et omal ajal käisime bändiga tipus ära - jagasime lava koos Lenny Kravitzi, Enrique Iglesiase ja paljude teiste suurepäraste staaridega. Praegu tegelen juba uute tööprojektidega,\" põhjendas Katrin oma otsust bändist lahkuda. \"Jätkan muuhulgas tervisliku toitumise, treeningute ja igavese vitaalsuse radadel. Kellel soov olla terve, kaalu langetada ja nooruslik välja näha, tulgu minu sotsiaalmeedia kanalitest tõhusaid võtteid järgi proovima. Piretile, Lennale ja Triinule soovin edaspidiseks parimat ja jään põnevusega uue koosseisu kontserti ootama!\"\n\n14 aastat Šveitsis elanud Triinu selgitas oma lahkumise tagamaid: \"Otsustasin Vanilla Ninjast lahkuda, kuna argipäevase töö kõrvalt ei jää mul kahjuks piisavalt aega bändiga tegelemiseks.\" Triinu kinnitas, et edasi minnakse sõpradena: \"Soovin oma ninja-õdedele edaspidi palju edu ja tuult tiibadesse!\"\n\nKatrini ja Triinu asemel võtab bändis koha sisse uus muusik, kelle nimi saab avalikuks järgmisel reedel, kui ilmub Vanilla Ninja uus video singlile \"Encore\". Video on teinud noored režissöörid Romet ja Raul Esko ehk Eskobros.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastal taas ühinenud ja 15-aastase pausi järel uue plaadi välja andnud Vanilla Ninja ridades toimuvad olulised muudatused. Klahvpillimängija Katrin Siska ning laulja ja bassist Triinu Kivilaan lahkuvad bändist ning kooslusega liitub uus muusik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEhitusmaht Eestis suurenes eelmisel aastal 10 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted kokku 3,6 miljardi euro eest, sellest hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,1 miljardi euro eest. Võrreldes 2020. aastaga ehitati hooneid 12 protsenti ja rajatisi (teid, sildasid, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid) neli protsenti rohkem.\n\nStatistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas 2021. aasta ehitusturgu nii eelnenud aasta madal võrdlusbaas kui ka viimaste aastate suurem materjalide hinnatõus.\n\n\"Suudeti ületada ka seni parima ehk 2019. aasta tulemust,\" lausus Sinisaar.\n\nKohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine. Rohkem ehitati nii uusi hooneid kui tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste mahtude kasv oli eelkõige seotud remondi- ja rekonstrueerimistöödega.\n\nVälismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid eelmise aastaga võrreldes viis protsenti. Vähem tehti nii hoonete kui ka rajatiste ehitustöid. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli viis protsenti, aasta varem oli see kuus protsenti.\n\nEhitisregistri andmetel lubati kasutusse 6735 uut eluruumi ehk 11 protsenti vähem kui aasta varem.\n\nSuurem osa (62 protsenti) uutest eluruumidest asub korterelamutes. Populaarseim elamutüüp oli kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, see on ka ainuke elamutüüp, mille osakaal on viimastel aastatel uute elamute hulgas suurenenud. Enim valmis kahe- ja neljatoalisi eluruume.\n\nKui neljatoalised eluruumid on olnud ülekaalus aastaid, siis mullu suurenes ühe- ja kahetoaliste eluruumide osa ja vähenes kolmetoaliste eluruumide osa.\n\nUute eluruumide pind oli keskmiselt 91 ruutmeetrit. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.\n\nEhitusluba väljastati 8773 eluruumi ehitamiseks, mida on 0,7 protsenti vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.\n\nKasutusse lubati 1136 mitteelamut kasuliku pinnaga 638 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao,- tööstus- ja transpordihoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.\n\nEhitusettevõtted ehitasid 2021. aasta neljandas kvartalis 1,0 miljardi euro eest, mida oli 2020. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem. Hooneid ehitati 12 protsenti ja rajatisi kolm protsenti rohkem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku üheksa protsenti rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10 protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina diplomaat: Tšernobõli tuumajaama töötajad on Vene vägede vangid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eriüksused vallutasid Tšernobõli tuumajaama, neil pole ähmast aimugi, kuidas seda jälgida ja hallata ning sellest tuleb mõõtmatu katastroof,\" ütles Korsunski.\n\nKorsunski sõnul juhtub katastroof juba siis, kui Vene sõdurid suletud tuumajaama haldamisega hakkama ei saa. Veel hullem on lugu aga juhul, kui Vene sõjaväelased tuumajaamas omapäi tegutsema ning selle mingeid osi torkima hakkavad.\n\nAinsa võimalusena katastroofi ära hoida näeb Korsunski Vene invasiooni üldist peatamist Ukrainas.\n\nKorsunski sõnul on Ukraina väed sissetungija vastu edukad olnud ning tulistanud alla seitse vastase lennukit. Nüüd aga pärsib vastupanu õhutõrjelaskemoona puudus. Suursaadiku sõnul vajab Ukraina hädasti õhutõrjerakette ning ka raketiheitjaid, et taastada kontroll oma õhuruumi üle. Laskemoona ja raketiheitjaid loodab Ukraina hankida oma liitlastelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõik Tšernobõli tuumajaama valvurid ja töötajad on vahistatud ning sisuliselt Vene vägede pantvangid, ütles Ukraina suursaadik Jaapanis Sergii Korsunski.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome peaministri hinnangul on Euroopa liiga sõltuv Venemaa energiast\n\n## Põhitekst:\n\n\"On tähtis, et me ei oleks tulevikus mingilgi viisil sõltuvad Venemaa energiatarnetest, sellist pöidlakruvi ei tohi Venemaale lihtsalt jätta,\" ütles Marin reedel Soome telekanalile MTV3. Marini sõnul on praegune olukord ülimalt problemaatiline.\n\nMarini sõnul ei tohi EL olla kuidagi sõltuv või seotud Venemaa-taolise riigiga, mis tegutseb praegusel viisil agressiivselt, tungides suveräänse riigi territooriumile, tegutsedes seal rahvusvahelise õiguse vastaselt, ohustades sellega kogu rahvusvahelist õigussüsteemi, millel lääneriikide tegutsemine praegu tugineb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid on küll igaüks eri viisil, kuid kõik koos väga sõltuvad Venemaalt imporditavast energiast, mis on EL-i väga suur nõrkus, ütles Soome peaminister Sanna Marin.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti peaministri sõnul nõuab Putin sõda iga hinna eest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sõjale Ukrainas pole mitte mingit põhjendust, need põhjendused eksisteerivad vaid Vladimir Putini peas ja on tingitud tema väga ühekülgsest ja perverssest ajalootõlgendusest,\" ütles Karinš. Läti peaministri sõnul saadab Putin täiesti mõistusevastaselt surma ka oma riigi sõdurid. Karinš tuletab meelde, et II maailmasõda vallandus suuresti samuti ühe autokraadist diktaatori kinnisideede tõttu ning paralleelid praeguse olukorraga on ilmsed.\n\nLäti peaministri sõnul on rängalt eksinud kõik need, kes arvasid, et Venemaa president tahab rahu. Nüüd aga tuleb Putinile selgeks teha, et tema tegevus pole mingilgi viisil vastuvõetav ja ta tuleb mitmesuguste sanktsioonide abil senisest veelgi enam isoleerida. Sanktsioonide puhul peab Karinš oluliseks, et need oleks EL-i, USA ja kogu ülejäänud demokraatliku maailma vahel hästi koordineeritud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin tahab Ukrainas sõdida ilma mingite mõjuvate põhjendusteta, leiab Läti peaminister Krisjanis Karinš.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nERR Brüsselis: EL-i liidrid nõuavad sanktsioone ka Putinile ja Lavrovile\n\n## Põhitekst:\n\nAjal, mil Kiievis tormasid inimesed raketirünnakute eest pommivarjenditesse, otsustasid Euroopa liidrid Venemaa sanktsioonide üle. Ent kohtumise ajal võeti ühendust ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Peaminister Kaja Kallase sõnul oli see tõeliselt dramaatiline kõne.\n\n\"Ta oli kuskil pommivarjendis ja ütles, et ta ei kavatse Kiievist lahkuda ja et \"Ukraina on jäetud üksi, aga me võitleme ja meil on abi vaja ja võib-olla ma räägin teiega viimast korda\",\" kirjeldas Kallas kõne sisu.\n\nUkraina aitamiseks mõeldud suur saktsioonide pakett lepiti kokku sisuliselt kohe.\n\nKuigi detailide kallal peavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid veel vaeva nägema, riigijuhid nõudsid, et senistele sanktsioonidele tuleb veel tugevust peale keerata, sealhulgas sanktsioonid Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja välisminister Sergei Lavrovile.\n\n\"Ümber laua oli valdav arvamus see, et nad peavad olema seal nimekirjas. Isegi kui jätame dialoogiks ukse lahti, et me ei pane neid reisikeelu alla, siis on võimalik kehtestada siiski sanktsioone, mis puudutavad nende vara. Selles tundus olevat valdav üksmeel. Aga nagu ma ütlesin, detailides läheb see veel tagasi Euroopa Komisjoni,\" ütles Kallas.\n\nSanktsioonide struktuuri selgitas lahti Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\n\n\"Nüüd peame olema ülesannete kõrgusel. Me paneme Kremli selle eest maksma. Massiivne ja sihitud sanktsioonide pakett, mille Euroopa liidrid täna heaks kiitsid, demonstreerib seda selgelt. Sellel on Venemaa majandusele ja poliitilisele eliidile maksimaalne mõju. See koosneb viiest sambast: finants-, energia-, transpordisektorist ning ekspordikontrollist ja viisapoliitikast,\" ütles von der Leyen.\n\nEuroopa jaoks on neljapäeval alanud sõda selle sajandi pimedaim hetk. Kaja Kallase sõnul võib see olla ilmselt murranguline.\n\n\"Mulle tundub küll, et praegu on kõigil pilk löönud klaariks. Seal laua taga ka nii mõnedki tunnistasid, et on olnud Venemaa suhtes naiivsed, tegelikult ei ole kasutanud seda aega, mis oli eelmistest rünnakutest 2008. aastal, 2014. aastal, selleks, et ehitada vastupanuvõimet või endale tööriistu, kuidas sellistele agressioonidele vastu astuda ja see ongi andnud Putinile võimaluse minna kogu aeg sammukese edasi. Nüüd tõesti tundus, et see on nüüd täiesti muutnud kogu pilti,\" rääkis Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reede öösel Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogul kinnitasid liidrid ära Venemaa vastaste sanktsioonide paketi. Täpsemad detailid selguvad reede jooksul, sest liidrid nõudsid veel karmimaid sanktsioone, mis puudutaks ka Vladimir Putinit ja Sergei Lavrovi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUkrainlased protestivad mitmel pool maailmas Venemaa invasiooni vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"On võimatu ette kujutada, et 21. sajandil tungib Vene karu Ukrainale kallale,\" ütles Los Angeleses meelt avaldanud Orõsja Prokopovitš, kelle sõnul on Venemaa selgelt valinud kurjuse poole.\n\nLos Angelese meeleavaldajate sõnul näevad nad, et Euroopa riigid alanud võitluses Ukrainat eriti toetada ei taha. Protestijad loodavad, et USA suudab oma otsustava käitumisega korvata Euroopa riikide vähese panuse.\n\nWashingtonis kirjutasid protestijad Venemaa saatkonna müürile spreivärvidega sõna \"mõrtsukas\".\n\nEuroopas toimusid suured meeleavaldused Poolas, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias, kus tänavaile olid tulnud tuhanded inimesed. Protestijate sõnul on selge, et Venemaa tahab Ukraina loobumist oma armeest, oma julgeolekust ja lõpuks ka oma riigist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaal elavad ukrainlased on asunud agaralt meelt avaldama Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse, viimased suuremad meeleavaldused korraldati mitmel pool Ladina-Ameerikas ja Californias.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUus-Meremaa kehtestab Venemaale ulatuslikud sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa on valinud tee, millele pööramist oleks saanud täiel määral ära hoida,\" ütles Ardern.\n\nUus-Meremaa peaministri sõnul on Venemaa tegevus juba kaasa toonud paljude süütute inimeste hukkumise.\n\nUus-Meremaa kutsub Venemaad üles sõjategevust viivitamata katkestama ning oma vägesid kohe Ukrainast välja tõmbama, et edasist katastroofi ära hoida.\n\nArdern lisas, et praegused sanktsioonid ei jää kindlasti viimasteks, kui Venemaa oma käitumist ei muuda. Peaministri sõnul on Uus-Meremaa valmis rakendama nii karme sanktsioone, kui tema võimuses üldse on.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus-Meremaa kehtestab reisikeelu kõigile Venemaa ametiisikutele, kes on seotud invasiooniga Ukrainas, samuti igasuguste kaupade ekspordi Venemaa sõjaväele ja julgeolekujõududele ning lõpetab kõik kahepoolsed kõnelused Venemaaga, teatab peaminister Jacinda Ardern.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBlinken: Venemaa püüab Ukraina valitsust kukutada\n\n## Põhitekst:\n\nBlinken rääkis seda teleintervjuus ABC Newsile, kui temalt küsiti hinnangut Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärkide kohta.\n\n\"Ta on selgelt öelnud, et soovib taastada Nõukogude impeeriumit, peale selle tahab ta uuesti kinnistada oma mõjusfääri neis riikides, mis kunagi kuulusid Nõukogude blokki,\" sõnas Blinken.\n\nMinister lubas, et NATO seisab Putini lõppeesmärkidel ees. \"Mis puudutab ohtu väljaspool Ukraina piire, siis seal seisab tema teel ees midagi väga võimsat. See on NATO artikkel viis, rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu,\" lisas ta.\n\nVarem ütles Blinken, et seniste tõendite järgi kavatseb Venemaa Kiievi ümber piirata. Ta lisas, et USA andmeil on Moskval välja töötatud plaanid ulatuslikeks inimõiguste rikkumisteks Ukraina rahva vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisministri Antony Blinkeni sõnul on ta veendunud, et Venemaa püüab Ukraina valitsust kukutada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome välisminister on pettunud Venemaa käitumises\n\n## Põhitekst:\n\n\"On selline tunne, et raudeesriie on Euroopas taas langenud ja Venemaa tung tekitada endale satelliitriike või alluvaid riike on kasvanud,\" ütles Haavisto.\n\nVälisministri sõnul ilmutas Venemaa mõjusfäärimõtlemist juba varem Valgevene osas ning nüüd taas Ukraina puhul.\n\nHaavisto sõnul on ta kõige rohkem pettunud selles, et Venemaa valmistas rünnakut ette ajal, mil diplomaatilised kõnelused alles avalikult käisid.\n\nHaavisto mainis, et selline käitumine on suureks pettumuseks kogu rahvusvahelisele üldsusele, Saksamaa liidukantslerile Olaf Scholzile ja Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile.\n\nSoome välisminister avaldas lootust, et Venemaaga on edaspidi uuesti võimalik läbirääkimiste laua taha naasta, kuid usaldus Venemaa vastu on nüüd tema sõnul järsult vähenenud.\n\nVenemaa invasiooni eesmärgiks peab Haavisto Ukraina demokraatlikult valitud valitsuse kukutamist ja Venemeelse nukuvalitsuse ametisseseadmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome välisminister Pekka Haavisto on pettunud Venemaa kahepalgelisuses ja tegutsemises partnerite selja taga, teatas Soome telekanal MTV3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO eraldab humanitaarabiks Ukrainas 20 miljonit dollarit\n\n## Põhitekst:\n\nGuterres ütles, et ÜRO ja selle partnerid jäävad appi, et toetada hädas inimesi.\n\n\"Hukkunute arv kasvab ja me näeme pilte hirmust, ahastusest ja terrorist igas Ukraina nurgas. Inimesed - süütud tavainimesed - maksavad alati kõrgeimat hinda,\" sõnas Guterres.\n\nÜRO humanitaarabi juht Martin Griffiths ütles, et 20 miljoni dollariga toetatakse erakorralist tegevust Donetski ja Luganski oblastis kontaktjoonel, samuti mujal riigis. Sellega pakutakse inimestele tervishoidu, peavarju, toitu ja vett.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO peasekretär Antonio Guterres teatas, et organisatsioon eraldab kohe 20 miljonit dollarit, et tugevdada ÜRO humanitaartegevust Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPutiniga telefonis vestelnud Macron nõudis sõja viivitamatut lõpetamist\n\n## Põhitekst:\n\nMacron ütles vahetult enne Euroopa Ülemkogu kohtumist Putinile, et viimane on teinud kõik, et tema vastu kehtestataks massiivsed sanktsioonid, vahendas Reuters.\n\n\"Pärast vestlust Ukraina presidendiga ning koordineeritult temaga helistas president (Macron) Vladimir Putinile, et nõuda Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut lõpetamist, märkides, et Venemaa riskib ulatuslike sanktsioonidega,\" teatas Macroni kantselei.\n\nMacron ütles reede varahommikul pärast Ülemkogu kohtumist pressikonverentsil, et helistas Putinile, kuna Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus seda, sest viimane ise ei saanud Putiniga ühendust.\n\nKremli teatel andis Putin Macronile \"ammendava selgituse\" Venemaa tegevuse põhjuste kohta.\n\nKremli teatel toimus telefonikõne Macroni algatusel ning nad leppisid Putiniga kokku, et hoiavad ka edaspidi ühendust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa liider Vladimir Putin vestlesid neljapäeval telefonitsi ning Macroni sõnul nõudis ta sõjalise operatsiooni kohest lõpetamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHäkkerid väidavad, et alustasid küberrünnakuid Venemaa veebilehtede vastu\n\n## Põhitekst:\n\nAnonymous väitis Twitteris, et võttis maha ka uudisteagentuuri RT veebilehe. Leht oli maas vaid ajutiselt.\n\nSamuti väitis Anonymous, et lõid rivist välja Vene internetiteenuste pakkujate lehed Com2Com, PTT-Teleport Moscow, RELCOM ja Sovam Teleport.\n\n\"Anonymous osaleb praegu operatsioonides Vene Föderatsiooni vastu. Meie operatsioonide sihtmärk on Venemaa valitsus. On vältimatu, et tõenäoliselt mõjutab see ka erasektorit,\" seisis Anoni Twitteri-kontol.\n\n\"Meie, kollektiivina tahame vaid rahu maailmas. Me tahame tulevikku kogu inimkonnale,\" lisab konto, rõhutades, et grupi tegevus on suunatud vaid Venemaa valitsuse ja president Vladimir Putini vastu.\n\nTeine Anonymouse konto väitis, et lõi rivist välja Vene valitsuse ja kaitseministeeriumi veebilehe.\n\nHäkkerid kasutavad teemaviiteid OpRussia või OpKremlin, kui teatavad tegevusi Vene veebilehtede vastu.\n\nThe Anonymous collective is officially in cyber war against the Russian government. #Anonymous #Ukraine\n\n— Anonymous (@YourAnonOne) February 24, 2022\n\n❗️Anonymous reported that they brought down the propaganda website Russia Today\nAlso, the website of the #Russian Ministry of Defense does not open pic.twitter.com/gCojrOKCZH\n\n— NEXTA (@nexta_tv) February 25, 2022\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Häkkerite rühmitus Anonymous teatas, et lõid neljapäeva õhtul ajutiselt rivist välja mitu Venemaa valitsuse veebilehte, sealhulgas kaitseministeeriumi oma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOSCE viib oma töötajad Ukrainast ära\n\n## Põhitekst:\n\nEvakuatsioonist teatas OSCE peasekretär Helga Maria Schmid, öeldes, et see toimub lahingute ning halvenenud julgeolekuolukorra tõttu Ukrainas.\n\nOSCE pressiesindaja kinnitas CNN-ile, et evakueeritakse ka erivaatlusmissiooni (SMM) liikmed.\n\n\"OSCE töötajate pühendumus ja vaprus on kiiduväärne. OSCE lõi 2014. aastal kiiresti erivaatlusmissiooni ning selle missiooni pühendunud mehed ja naised on olnud meie erapooletud silmad ja kõrvad kogu riigis,\" ütles Schmid teates.\n\nTema sõnul ei tulnud evakueerimise otsus kergelt. Ta lisas, et töötajate ümberpaigutamine on ajutine. \"Meil on riigis pärand, mille üle uhke olla. Me ootame oma missioonide jätkamist, kui asjaolud seda võimaldavad,\" ütles Schmid.\n\nTa lisas, et OSCE töötajate ohutus on hädavajalik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) teatas, et viib kiiresti ajutiselt kõik oma rahvusvahelise missiooni liikmed Ukrainast ära.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMis on armastus? Väike teaduslik selgitus\n\n## Põhitekst:\n\nKõige lõppeesmärgiks on muidugi järeltulijate saamise kaudu oma geenide levitamine. Üldistades võib armumise ja armastuse juures eristada kolme staadiumi. Eri etappidel mängivad kandvat rolli erinevad ajuosad ja hormoonid.\n\n1) KIRG\nPaaritumiskihu tekitamise eest vastutab suuresti hüpotalamus. Ajuosa reguleerib suguhormoonide testosterooni ja östrogeeni tootmist, mis leiab aset munandites ja munasarjades. Testostroon tõstab nii meeste kui ka naiste sugutungi. Östrogeenitase mõjutab naiste paaritumissoovi. Kõige kõrgem on östrogeenitase ovulatsiooni ajal. Ajaperioodil, kus on võimalus munaraku viljastumiseks kõige suurem.\n\n2) KÜLGETÕMME\nKirest sõltumatult eksisteerib külgetõmme. Selle juures on kõige tähtsamad rahuldustunnet tekitavad närvivõrgustikud. Intensiivse romantilise armastuse tekkimise algust iseloomustab kõrge noradrenaliini- ja dopamiinitase ning madal serotoniinitase.\n\nArmunule tema armastatu pilti näidates võib ajukuvapiltidel näha isegi, kuidas aju mõnukeskused särama löövad. Juhuslike inimeste pilte nähes on aktiivsus nendes piirkondades tagasihoidlikum. Muutunud ajukeemia peegeldub otseselt käitumises. Armunud pakatavad eufooriast ja energiast, kui kõik kulgeb ladusalt. Tagasilöökidele järgnevad seevastu drastilised meeleolumuutused.\n\nPaika peab rahvatarkus, et armastus ei lase süüa ega magada. Ühelt poolt on selle taga madal serotoniinitase. Sarnast muutust on täheldatud nende inimeste ajus, keda vaevab obsessiiv-kompulsiivne häire. See on viinud teadlased mõttele, et just see on intensiivset armastust iseloomustava ihaluse ja igatsemise taga.\n\nÜhtlasi stimuleerib dopamiin testostreooni eritumist. See kasvatab armastatu järele täiendavat iha. Noradrenaliin on olulisel kohal \"võitle-või-põgene\" reaktsiooni juures, kasvatades inimeste erksust.\n\nKõigele lisaks on leitud, et äsja armunud iniemste ajus leidub rohkem närvirakkude kasvufaktorit (NGF). Selle hulk kehas näib olevat otseselt seotud romantiliste tunnete intensiivsusega.\n\n3) KIINDUMUS\nIha ja romantilise armastuse etapp kestab kuni kaks aastat. Sealt edasi sõltub suhte püsimajäämine eestkätt kiindumuse tekkest. Erinevalt ihast ja romantilisest armastusest on see oluline ka lapse ja vanema omavaheliste suhete, sõpruse ning üleüldse südamlike suhete tekkimise juures. Antud juhul on kiindumustunde tekkimise peamiseks eesmärgiks panna vanemad koos elama vähemalt senikaua, kuni nad on koos saadud järeltulija üles kasvatanud.\n\nVõtmerolli mängivad sel ajavahemikul oksütotsiin ja vasopressiin. Mõlemat hormooni toodetakse hüpotalamuses ja talletatakse ajuripatsis. Suuremas koguses vallandub oksütotsiini seksi, lapse sünnitamise ja tema rinnaga toitmise ajal. Ühisnimetajana eelnevad kõik tegevused suhete tugevnemisele. Teisisõnu aitab hormoon võimendada positiivseid tundeid nende inimeste suhtes, keda nad niigi armastavad või neile meeldivad.\n\nSeksi järel suures kogueses vallanduv vasopressiin kontrollib eeskätt janutunnet. Inimestele sarnase elulaadiga preeria-uruhiirtega tehtud katsetes leiti, et see on oluline ka paarisuhete alal hoidmiseks. Hormooni mõju blokeeriva ravimi peale kaotasid isashiirega oma partneri vastu kohe igasuguse huvi ja ei tõrjunud enam isegi emasele ligitükkivaid kosilasi.\n\n4) VARJUPOOL\nKuigi armumist ja armastust võib pidada heaolutunnet tekitavate hormoonide vabanemise tõttu eeskätt positiivseks emotsiooniks, on sel oma varjukülg. Ebaratsionaalsus, kadedus ja petmine on vaid mõned näited probleemidest, mida needsamad hormoonid tekitada võivad.\n\nNäiteks suur osa dopamiini puudutavatest uuringutest haaravad just sõltuvuskäitumist, sh kokaiinisõltuvust. Seetõttu on ehk mõistetav, et armastatust eemalolek põhjustab võõrutusnähtudele sarnanevaid sümptomeid, mille leevendamiseks otsitakse abi erinevatest uimastitest.\n\nPatust täielikult puhas pole isegi oksütotsiin. Hormooniga seonduv liigne heaolutunne, nagu tekib see narkootikume MDMA ja GHB tarbides, võib panna inimesed käituma hooletult ja ümbritsevast keskkonnast distantseerumiseni. Suhteid tugevdav roll võib soodustada nimeste võõrandumist teistest kultuurirühmadest ja neist, kellega polnud eelnevalt sõlmitud suhted sedavõrd tugevad.\n\nIha tekkimine ja seksuaalne erutus pärsib sõna otseses mõttes nende eesajukoores asuvate piirkondade tööd, mida seostatakse ratsionaalse käitumise, eneseteadlikkuse ja kriitilise mõtlemisega. Armastus teeb tõepoolest rumalaks.\n\nHead valentinipäeva!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üleilmse armunute päeval on kohane meelde tuletada, et teaduslikus mõttes pole armastus ei midagi enamat kui ajukeemia. Jääb igaühe enda otsustada, kas see muudab nähtust imepärasemaks või kaotab osa selle võlust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool hävitas võõrsil Porto, Real alistas põnevuskohtumises PSG\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool asus mängu juhtima kohtumise 25. minutil, kui Porto väravavahi jäme eksimus kinkis Sadio Manele tema kolmanda värava käimasoleval Meistrite liiga hooajal. Georginio Wijnaldumilt söödu saanud Mane sooritas karistusalas pealelöögi, mille Porto väravavaht Jose Sa eksikombel keha alt läbi lasi.\n\nPea sama koha pealt kust Mane skooris, sooritas James Milner 29. minutil löögi, mis tabas posti. Postist põrkas pall aga Mohamed Salahile, kes saatis osava pallikontrolli järel mänguvahendi väravasse, tehes nõnda seisuks 2:0.\n\nTeist poolaega ründavalt alustanud Portole maksis agressiivsem taktika peagi kätte, kui kiirete vasturünnakute poolest tuntud Liverpool pääses 53. minutil ründele. Salahi täpne läbisööt leidis värava ees Firmino, kelle löögi Sa küll osavalt tõrjus, kuid õnnetult otse Sadio Mane jalge ette, kes tegi seisuks 3:0.\n\nVäravalööjate sekka pääses ka Liverpooli kuulsa ründetrio kolmas liige, kui James Milneri täpne sööt karistusalla leidis Roberto Firmino, kes tegi 70. minutil seisuks 4:0.\n\n85. minutil lõi Sadio Mane enda kolmanda ja Liverpooli viienda värava, vormistades ühtlasi enda esimese kübaratriki Liverpool värvides.\n\nHaigusest paranenud Ragnar Klavan Liverpooli tänasesse koosseisu ei kuulunud.\n\nPõnevuskohtumises Madridi Reali ja Pariisi Saint-Germaini vahel läksid mängu esmalt juhtima külalised, kui Kylian Mbappe tsenderduse jättis Neymar osavalt Adrien Rabiot'le, kes palli Keylor Navase selja taha virutas.\n\n44. minutil teenis Toni Kroos karistusalas kukkumise järgselt Realile penalti, mille Cristiano Ronaldo kindlalt Pariisi klubi võrku saatis, tehes seisuks 1:1.\n\nReal jättis võidu vormistamise mängu lõppu: 83. minutil kasutas värava ees tekkinud segaduse ära taaskord Ronaldo, kes viis Madridi klubi 2:1 juhtima. Vaid kolm minutit hiljem tegi äärekaitsja Marcelo pärast ilusat söödumängu seisuks 3:1.\n\nMõlema paari korduskohtumised leiavad aset 6. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäevastes Meistrite liiga kaheksandikfinaali kohtumistes olid võidukad Ragnari Klavani koduklubi Liverpool ja Madridi Real: Liverpool lõi võõrsil Portole koguni viis vastuseta väravat, Real alistas kodus PSG 3:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis on 50 siseterviserada, mis ühendavad igapäevaselt 55 000 inimest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Terviseradade ehk kodulähedaste liikumisvõimaluste loomine on olnud meie eesmärk juba 13 aastat ning EV100 puhuks on meil 100 rada kingituseks Eestile. Et liikumine veelgi lähemale tuua ja loomulikuks päeva osaks muuta, oleme juba 3 aastat võtnud ette ka hoonetesisesed liikumisvõimalused, kus täna saame rõõmustada juba 50 hoone inimesi üle Eesti. Liikumisrõõmu nakatamine on meie igapäevatöö,\" ütles Eesti Terviserajad SA juht Alo Lõoke.\n\nSiseterviserajad sobivad nii koolidesse, lasteaedadesse, kontoritesse, SPA-desse, haiglatesse kui ka raamatukogudesse. Eesti Rahvusraamatukogu siseterviseraja \"RRRADA\" loomist eest vedanud Tormis Laanisto väljendas heameelt, et RR sellise raja sai. \"Panime rõhku sellele, et meie siseterviserada pakuks midagi nii kehale kui ka vaimule,\" sõnas Laanisto ja tõi näiteks, et rajal saab mängida malet ning kabet. Laanisto sõnul annab siseterviserada raamatukogule lisaväärtust, sest peale raamatute ja ürituste pakub RR nüüd lugejatele midagi sootuks teistsugust.\n\n\"Regionaalhaigla soovib lisaks patsientide eest hoolitsemisele panustada tööandjana ka oma töötajate tervisesse ning seetõttu tegeleme järjest enam tervisedendusega töökohal. Terviseraja avamine andis selleks suurepärase võimaluse, sest lisaks toitumisele on oluline tähelepanu pöörata ka liikumisele. Siseterviserada annab võimaluse kasutada virgutuspausiks ära meie haigla pikad koridorid ja trepid ning kuna liikumine ühendab, on rajal olles hea võimalus lisaks liikumisele öelda ka \"Tere!\" oma kolleegidele või pidada kõnnikoosolekuid,\" ütles Regionaalhaigla personalispetsialist Maimu Saska.\n\nJärgmised siseterviserajad on rajamisel AS Ensto Ensek Keila tehasesse, Tallinna Laagna Gümnaasiumisse, Ahja Kooli, Kullamaa Keskkooli, TTÜ Virumaa Kolledžisse, Kohila LA Sipsikusse, Eesti Töötukassa Tallinna kontorisse ja paljudesse teistesse majadesse üle Eesti.\n\nEesti Terviserajad SA on kolme suure ettevõtte: Merko Ehitus, Eesti Energia ja Swedbank 2005. aastal alanud ühine panus tasuta aastaringsete kodulähedaste liikumisvõimaluste loomisel üle Eesti. Eesti Vabariik 100 puhuks on 100 rada kingituseks Eestile. 2015. aastal alustati siseterviseradade rajamist, mille arv on tänaseks jõudnud viiekümneni. 2017. aastal alustati linnasiseste liikumisradade arendamisega tänavatel ja linna südames, kus inimesed on lihtsalt jalutamas harjunud käima ning neid on hetkel neli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Terviserajad SA eestvedamisel on hoonetesse üle Eesti maha märgitud juba 50 siseterviserada, mis kutsuvad inimesi rohkem liikuma. Hoonetesisesed rajad on igapäevaselt kättesaadavad juba 55 000 inimesele, kes neis majades liiguvad. Uued siseterviserajad avati täna Eesti Rahvusraamatukogus ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Korea maksab Põhja-Korea delegatsiooni viisidi eest olümpiamängudele\n\n## Põhitekst:\n\nVisiit maksab 2,86 miljardit woni ehk 2,15 miljonit eurot ning see eraldatakse Lõuna-Korea ühendamisministeeriumi eelarvest, vahendas BBC.\n\nPeamiselt makstakse kinni delegatsiooni majutuse ja toidu eest.\n\nPyeongchangi taliolümpiamängudele on saabunud enam kui 400 Põhja-Korea toetajat ja esinejat. Reutersi andmetel ööbis enamik põhjakorealastest luksushotellides Soulis ja Pyeongchangi olümpia majutuskohtades.\n\n22 Põhja-Korea sportlase eest maksab Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK).\n\nOsad lõunakorealased peavad visiiti aga vastuoluliseks, kuna kahtlevad Põhja-Korea pühendumises leppimisele.\n\nPõhja-Korea osalemine taliolümpiamängudel tuli üllatusena, kuna pinged Pyongyangi ja rahvusvahelise kogukonna vahel möödunud aastal kasvasid.\n\nLõuna-Korea valitsus kutsus Põhja-Koread olümpiamängudele, öeldes, et see annab võimaluse dialoogiks ning pingete leevendamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Korea kiitis heaks plaani, mille kohaselt maksab ise Põhja-Korea delegatsiooni visiidi eest taliolümpiamängudele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKiievi kohus keeldus Paeti ja tema kolleege tunnistama kutsumast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõnealustel isikutel on diplomaatiline puutumatus ja kaitse ei esitanud kinnitust nende nõusoleku kohta tunnistada,\" ütles kohtunik Vladislav Devjatko kolmapäeval Interfaxi teatel.\n\nJanukovitši advokaatide sõnul võiksid Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier, tema Poola ja Prantsuse kolleeg Radosław Sikorski ja Laurent Fabius, Paet ning toonane Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton anda infot 2014. aasta 21. veebruari kriisi lahendamiseks allkirjastatud kokkuleppe kohta.\n\nAshtonit sooviti küsitleda Maidani sündmuste asjus, sest ta suhtles siis opositsiooniaktivistidega, kes hiljem võimule tulid. Samas seoses taheti kohtusse kutsuda ka toonane Eesti välisminister Paet. Advokaatide väitel võinuks Ashton ja Paet esitada üksikasju telefonivestlustest, mis puudutasid aktivistide tapmist Maidanil.\n\nPaeti ja Ashtoni telefonikõne salvestus lekkis YouTube'i 2014. aasta märtsi algul. Vestluses uuris Ashton Paeti käest, mida ta 25. veebruaril Kiievis käies nägi. Vestlus toimus päev pärast seda.\n\nTundliku sisu lekkimist uuris prokuratuuri algatusel Eesti kaitsepolitsei.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiievi kohus keeldus rahuldamast Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovõtši advokaatide soovi küsitleda mitme riigi endisi välisministreid, teiste seas ka Eesti endist välisministrit Urmas Paeti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTabeli viimase kindlalt alistanud Reval-Sport/Mella taastas liidrikoha\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi kohtumine algas Mella 3:0 spurdiga, särasid peagi tablool viiginumbrid 3:3. Seejärel viskasid külalised aga 12 vastuseta väravat ning hoidsid teisel poolajal turvalist edumaad. Mängu lõppskoor 26:13 sarnases avaringi kohtumisega, kus Mella võttis 27:13 võidu.\n\nSeekord olid Mella resultatiivseimad mängijad Antonina Baljakina kuue ning Jekaterina Tšerneštšuk ja Anastassia Volkova viie tabamusega. Tallinna suurimateks skooritegijateks osutusid Merit Moro viie ja Anneta Jefimova kolme väravaga.\n\nTabeliseis: Reval-Sport/Mella 10 (kuuest mängust), Reval-Sport/Padise 8 (5), AMV House/Põlva SK 6 (5), SK Tapa 2 (5), HC Tallinn 0 (5) punkti.\n\nMeistrivõistlused jätkuvad 18. veebruaril, kui Reval-Sport/Padise võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 18.00 AMV House/Põlva SK-d. Naiskondade esimese omavahelise kohtumise võitis Põlva 30:27.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel tõusis taas liidriks Reval-Sport/Mella, kes alistas võõrsil turniiritabeli punase laterna HC Tallinna 26:13 (16:4).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva Trans täiendas ridu 21-aastase Esiliiga väravakütiga\n\n## Põhitekst:\n\nInfoneti kasvandik asus klubiotsingutele tänavu talvel, kui Infoneti esindusmeeskond FC Levadiaga liideti. Jaanuaris ühines ta Narva Transi treeningutega ja nüüd sõlmis aastase lepingu, kirjutab Soccernet.ee.\n\nGolovljov sai Premium liigas debüüdi juba 2013. aastal, kui vaid 16-aastasena lõi vahetusmehena kolm väravat. Kui Esiliigas on ta end tõestanud, siis Infoneti esinduses ta läbimurret ei teinud, jäädes peamiselt vahetusmehe rolli. Eelmisel hooajal kuulus ta Infoneti koosseisu 31 mängus, ent platsile sai vaid 22 kohtumises, millest algkoosseisus vaid viies. Mänguaega kogunes seega vaid 665 minutit, ent sellega suutis ta lüüa kuus väravat.\n\nViimase viie aastaga on ta Eesti kõrgliigas teeninud 2135 mänguminutit, mis on veidi vähem kui 24 täismängu. Selle ajaga on ta kirja saanud 14 väravat. Nagu öeldud, siis Esiliigas on ta viimase kolme hooajaga mänginud 71 mängus ja löönud 100 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase kolme hooajaga Esiliigas kokku täpselt 100 väravat löönud 21-aastane ründaja Eduard Golovljov liitus täna Premium liiga mulluse viienda klubi Narva Transiga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Zimbabwe opositsioonipartei liider Morgan Tsvangirai\n\n## Põhitekst:\n\n65-aastasel Tsvangirail oli väidetavalt käärsoolevähk, vahendasid Reuters ja BBC.\n\n\"Ta suri täna õhtul. Perekond teatas sellest mulle,\" ütles Mudzuri.\n\nTsvangirai on Zimbabwe endine peaminister. Tema karjääri tähistas pikaajaline poliitiline võitlus endise presidendi Robert Mugabe vastu. Tsvangiraid oli korduvalt pekstud ja vangistatud.\n\nVäidetavalt lõhestas Tsvangirai haigestumine MDC parteid, mille osad parteiliikmed püüdsid saada tema järglaseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Zimbabwe peamise opositsioonipartei liider Morgan Tsvangirai suri Lõuna-Aafrika Vabariigis, teatas tema partei MDC asepresident Elias Mudzuri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nStoltenberg: NATO loob kaks väejuhatust ja küberoperatsioonide keskuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Külma sõja lõpus oli NATO-l 33 väejuhatust, mille alluvuses töötas 22 000 inimest,\" sõnas Stoltenberg Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumise esimese töösessiooni järel pressikonverentsil. \"Tänaseks on juhtimistruktuur kahenenud 7000 inimeseni seitsmes väejuhatuses.\"\n\nPeasekretäri sõnul on Euroopa julgeolekukeskkond muutunud, mistõttu peab NATO sellele vastama.\n\nKaitseministrid leppisid kolmapäeval kokku luua Atlandi ühendväejuhatus, mille ülesanne on kaitsta merelisi kommunikatsiooniliine Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, ning logistika, abivägede ja sõjalise liikuvuse väejuhatus eesmärgiga tõhustada vägede ja varustuse liigutamist, lausus Stoltenberg.\n\nTema sõnul kavatseb NATO luua maavägede jaoks paar uut peakorterit, mis parandab veelgi alliansi vägede koordineerimist ja kiirreageerimisvõimet, ning loob Euroopa liitlasvägede peakorteri (SHAPE) juurde küberoperatsioonide keskuse.\n\nStoltenberg lausus, et kaitseministrid langetavad juunis otsuse uute väejuhatuste loomise ajakava, asukohtade ja personalivajaduste kohta.\n\nJuulis toimub Brüsselis NATO tippkohtumine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO kaitseministrid kiitsid heaks alliansi sõjalise juhtimisstruktuuri moderniseerimise, mis hõlmab ka kahe uue väejuhatuse ja küberoperatsioonide keskuse loomist, teatas peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa sai Selveri üle raske võidu\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt novembris peetud eelmisele omavahelisele liigamängule oli liidermeeskond Saaremaa suures hädas, ent suutis seekord viiegeimilise lahingu enda kasuks pöörata. Saaremaa edukaimaks tõusis 18 punktiga (+10) Rauno Tamme, 14 punkti (+2) panustas võitu Siim Põlluäär. Saaremaa vastuvõtt oli 60,5%, rünnak 47,5%. Blokist teeniti 11 punkti, servilt 8 (eksiti 13 pallingul).\n\nSelveri resultatiivseimaks tõusis 20 punktiga (+5) Oliver Orav, Taavi Nõmmistu arvele kogunes 13 punkti (+3). Selveri vastuvõtt oli 56,7%, rünnak 39,5%. Blokipunkte saadi 12 (neist 5 tõi Orav), servil löödi 2 ässa (vigu tehti 15).\n\nLiigatabelis on Saaremaa jätkuvalt liidrikohal, 21 mänguga on kogutud 55 punkti. Selveril on peetud 22 mängu ning punkte teenitud 46. Nende vahele mahuvad Pärnu VK (53 punkti, 21 mängu) ning Bigbank Tartu (48 punkti, 20 mängu). Viiendat kohta hoiab Läti klubi Jekapbilsi Luši (44 punkti, 20 mängu) ja kuues on Rakvere VK (38 punkti, 20 mängu).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval toimus Credit24 Meistriliigas üks kohtumine, kui Kuressaares läksid vastamisi liidrikohal paiknev Saaremaa VK ning tabeli neljanda koha meeskond Selver Tallinn. Kohtumine lõppes võõrustajate 3:2 (25:16, 22:25, 25:17, 25:27, 15:12) võiduga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSõle jalgpallihall vajus taas kokku\n\n## Põhitekst:\n\nSõle spordikeskuse juht Alar Nääme ütles Delfile, et temale teadaolevalt tekkis pneumohalli ülespanekul tehniline rike või lasksid Sloveenia spetsialistid ise hallis rõhu liiga kõrgele. \"Ma sain aru, et see nii-öelda keevitatud koht rebenes uuesti,\" ütles Nääme.\n\nKui kaua halli parandamine aega võib võtta, ei osanud Nääme täpselt öelda, kuid arvas, et nädalaga peaks see parandatud saama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sõle spordikeskuse juures asuv jalgpalli pneumohall vajus täna taas kokku, tõenäoliselt on põhjuseks vana vigastuse uuesti lahti rebenemine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi HC sai neljanda võidu järjest ja jätkab teisena\n\n## Põhitekst:\n\nViljandis asusid võõrustajad peamiselt Kristo Voika eestvedamisel kiirelt eduseisu ja juhtisid veerandtunnise mängu järel 8:4. Coopi peatreener Kalmer Mustingu võetud mõttepaus näis toimivat ja põlvalased vähendasid vahe kahele väravale. Ent mitmed kaheminutilised karistused enamat ei lubanud ja mulgid läksid vaheajale 17:12 eduseisus.\n\nViljandi vasakäär Mikk Varik alustas teist poolaega kolme väravaga ja viis meeskonna juba kaheksaga ette. Coop suutis vahe paaril korral viiele väravale viia, kuid mitte väiksemaks. Lõpuminutitel kasvas viljandlaste eduseis kahekohaliste numbritenigi, kuid neljas järjestikune liigavõit tuli lõpuks tulemusega 37:28.\n\nValgevenelasest paremääre Andrei Hapali arvele jäi üheksa, Voika viskas kaheksa, Varik kuus ja Kristo Järve viis väravat. Kaotajate poolel oli täpseim Tõnis Kase kuue tabamusega, Alfred Timmo lisas viis ning Mihkel Muld ja Mathias Rebane neli väravat.\n\nKohtadele 5.–8. peetava vaheturniiri avamängus tundusid püssid paarinädalasest pausist roostes olevat, sest Aruküla/Audentes viskas avavärava viiendal ja HC Tallinn avas oma skoori alles üheksandal minutil ning poolaja keskpaigaks oli tablool 4:2 seis. Seejärel said külalised pealinnast hoo sisse, viskasid neli vastuseta väravat ja enam võõrustajaid ette ei lubanud.\n\nVaheajaks juhtis Tallinn 13:9 ja oli turvalisena tunduvas kolme- kuni viieväravalises eduseisus ka esimesed 15 minutit teisest pooltunnist. Siis tabas Karl Martin Kiis kahel korral ja peagi vähendas Andreas Parve vahe minimaalseks – 22:23. Seitse minutit enne lõpuvilet oli Raigo Pennula kord kaks väravat visata, kuid Aruküla/Audentes polnud alla andnud.\n\nDuubel Markus Kaselt ja viimast minutit alustas Tallinn 26:25 eduseisus. Kohtumise viimase värava viskas siiski Markus Viitkar ja HC Tallinn sai 2018. aasta esimese võidu tulemusega 27:25. Pennula ja Jorma Käsper skoorisid võitjate kasuks viiel, Robin Oberg ja Enrico Anton kolmel korral. Kaotajatest viskas Markus Oliver Mädo seitse, Kiis ja Kask neli väravat.\n\nTugevamal vaheturniiril on liidriks homme kodus HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga kohtuv Põlva Serviti 28 punktiga. Viljandil on 23, Kehral 19 ja Coopil 16 silma. Teises nelikus kindlustas juba koha veerandfinaalis Tallinn, kel 16 punkti. Järgnevad HC Viimsi/Tööriistamarket 10, Aruküla/Audentes 3 ja SK Tapa 1 punktiga.\n\nVaheturniiride 1. vooru mängud neljapäeval:\n\n15.02. 19:00 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper\n\n15.02. 19:00 HC Viimsi/Tööriistamarket – SK Tapa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsipalli meeste meistriliigas tehti algust vaheturniiridega: tugevamas nelikus sai Viljandi HC kodusaalis jagu Põlva Coopist 37:28 (17:12), teisel vaheturniiril kirjutas HC Tallinn tabelisse 2018. aasta esimese võidu, alistades võõrsil 27:25 (13:9) Aruküla/Audentese meeskonna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTLÜ/Kalev noppis põneva lõpuga mängus Pärnu vastu võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesed kaks veerandit võitnud võõrustajad andsid kolmandas veerandis initsiatiivi käest, lubades tallinlased tagasi mängu. Kolmanda veerandi napilt võitnud Kalev haaras mängu eduseisu neljandas veerandis, kuus ja pool minutit enne kohtumise lõppu. Viimases veerandis jätkus tasavägine mäng, kui kord juhtis Pärnu, kord Kalev. Minut enne lõppu tõi Mihkel Kirves tabloole 65:65 viiginumbrid, kuid juhtima ei suudetud minna. Kalev viskas veel viis punkti ja kuigi Saimon Suti kolmene tõi Kalevi kaheksa sekundit enne lõppu kahe punkti kaugusele, siis Bamba Falli vabavisked vormistasid külaliste 72:68 võidu.\n\nKalevi parimana viskas 30 minutit kirja saanud Kristo Saage 23 punkti, neist 18 kolmepunktivisetest. Martin Jurtom ja Bamba Fall said kumbki kirja 11 punkti.\n\nKaotajate poolelt sai enim punkte enda nimele Mihkel Kirves, 17. Saimon Sutt lisas 10 silma.\n\nTabeliseis: 1. BC Kalev/Cramo 18-1, 2. Tartu Ülikool 12-6, 3. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 10-8, 4. Rapla Avis Utilitas 10-8, 5. Tallinna Kalev/TLÜ 8-9, 6. Pärnu Sadam 7-12, 7. TTÜ KK 3-14, 8. G4S Noorteliiga 0-10.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpalli meistriliiga ainsas tänases kohtumises alistas Tallinna Kalev/TLÜ võõrsil Pärnu Sadama 72:68 (14:16; 18:22; 14:11; 26:19).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSulgpallinaiskond alistus alagrupimängus Venemaale\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste üksikmängus kohtus Kristin Kuuba Venemaa esinumbri Evgenia Kosetskajaga, kes asub eestlannast maailma edetabelis 80 kohta kõrgemal. Kui esimene geim oli tasavägine ja pinget jagus, siis teises geimis hoidis venelanna mängu oma kontrolli all ja võitis kohtumise 21:18; 21:12.\n\nGetter Saar pidas pika ja tasavägise kohtumise Anastasia Pustinskajaga, mis kestis kokku koguni 55 minutit. Kolmas geim libises Saarel napilt käest ja punkt läks taaskord Venemaale, seisuga 21:17; 12:21; 21:19.\n\nPaarismängus olid esimeses kohtumises väljakul mõlema riigi esinumbrid, sealjuures Venemaa naispaar Anastasia Tšervjakova – Olga Morozova asuvad maailma edetabelis kõrgel 24. kohal. Esimene geim kulges tasavägiselt, kuni venelannad noppisid lõpusirgel kuus punkti ja võitsid kohtumise 21:15. Pingelises teises geimis viigistasid 17:20 kaotuseisust välja tulnud Helina Rüütel ja Kristin Kuuba seisu küll 20:20, aga venelannade närv oli seekord kindlam ja teine geim võideti 23:21. Venemaa naiskond võitis kohtumise 5:0.\n\nHomme kell 13.00 mängib Eesti alagrupi viimases mängus Türgiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile Läti naiskonna alistanud Eesti sulgpallinaiskond kohtus tänases mängus Venemaaga, kellelt tuli vastu võtta 0:5 kaotus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Suud puhtaks\": haritud naistel on vaja sünnitamiseks rohkem otsustusõigust\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas panna eestlasi rohkem lapsi saama? Riigikogulane Siret Kotka-Repinski tõi välja, et kui Eestis kehtestati vanemapalk, viis see iibe vaid korraks positiivseks. Arutlejad jõudsid saate jooksul järeldusele, et vanemahüvitis pole võluvits, mis aitaks rohkem sünnitada, vaid vaja on pikaajalisemaid lahendusi.\n\nMinister Iva sõnul saab perede otsust toetavad vahendid jagada üldjoontes kolmeks: majanduslikud, sh toetused, paindlikkust ja turvatunnet loovad meetmed ning kolmandaks ühiskonna hinnang.\n\nSuurpered tõid välja, et viimasega on Eesti ühiskonnas veel probleeme, kuivõrd on näiteks perepiletid üldjuhul mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele ning majutusasutustes mahub terve suurpere harva ühte tuppa.\n\nIva sõnul soovibki riik luua perele turvalist keskkonda, et neil oleks kindlustunne viia ellu veel ühe lapse saamise soov: selleks aitavad tema sõnul head peresuhted, hoolduskoormuse jagamine peres ja võimalikult paindlikud võimalused perele. Eriti oluline on, et Eesti haritud naistel säiliks paindlikkus ja eneseteostusvõimalus.\n\nTartu linnavolikogu liige ja feminist Gea Kangilaski: lisas, et paindlikkus peaks olema ka ühiskondlik: näiteks paindlikud ajad laste viimiseks lasteaeda ja sealt tagasi koju toomiseks, selle asemel et ema saab varasema toomise asemel pahandada.\n\nEesti Puuetega Inimeste Koha tegevjuht Anneli Habicht märkis, et Eestis on erivajadusega lapsi umbes sama palju kui aastas sünnib uusi lapsi ehk umbes 12 000. Kui esimene laps on raske või sügava puudega, siis on järgmise lapse saamise otsus palju rohkem kaalutud. Habicht tõi välja, et kui tavalisi lastetoetusi on viimasel ajal tõstetud, siis puuetega laste toetused on aastast 2006 samad. \"Kas me mõtleme ainult kvantiteedile või mõtleme sellele, kuidas saavad hakkama lapsed, kellel ei lähe nii hästi?\" tõstatas ta küsimuse.\n\nSaate proloogis rääkis perekond Leemets suurpere rõõmudest ja raskustest, leides et esimesi on siiski rohkem. Loobuda on tulnud kahekohalistest ilusatest autodest ja vanematel on keeruline leida ühist aega rahvatantsutrenniks.\n\nViimasel paarikümnel aastal on Eestis sündivate laste arv teinud läbi suure muutuse. Laulva revolutsiooni aegsest beebibuumist, kui aastas sündis üle 20 000 lapse, oleme maandunud vahemikku 13 000 kuni 15 000 uut põnni aastas.\n\nSamas rütmis on kukkunud summaarne sündimuskordaja, mis näitab mitu last sünnib naise kohta. Rahvastiku taastootmiseks peaks sündimuskordaja olema 2,1, kuid meil on see olnud pikemat aega pigem 1,6. Sellise sündimuskordaja püsimine toob kaasa rahvastiku dramaatilise vähenemise, kui madalat sündimust ei kompenseeri eluaea kasv ja senisest suurem sisseränne.\n\nParteide jaoks on rahvastiku- ja pereteemad olnud tähtsaks valijate võitmise vahendiks ning tehtud on erinevaid katseid sündimust mõjutada. Kõige suurem perepoliiitline samm oli vanemahüvitise kehtestamine 2004. aastal. Eelmine aasta tõi konkreetse rahalise lisatoetuse kolme ja enama lapsega peredele.\n\nArutelu jooksul ilmunud otseblogi saab lugeda ka tagantjärele.\n\nEndiselt saate kaasa rääkida Twitteris, kui lisate oma postitusele #suudpuhtaks.\n\n#Suudpuhtaks Tweets\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on ühed Euroopa haritumad naised: mida haritumad on naised, seda enam hindavad nad paindlikkust ja eneseteostuse võimalust. Seega, kui me tahame, et haritud naised hakkaksid sünnitama, peame andma neile rohkem otsustusõigust, leidis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva saates \"Suud puhtaks\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste korvpallikoondis kaotas suurelt ka Türgile\n\n## Põhitekst:\n\nKui esimese veerandi järel kaotasid Eesti naised Türgile vaid viie punktiga, siis teise veerandi lõpuks kasvatasid võõrustajad eduseisu juba 19 punktile. Eesti ainsaks puntilisaks teisel veerandil jäi Merike Andersoni kolmepunktivise. Kolmanda veerandi võitis B-grupi liider juba numbritega 65:28.\n\nEesti parim oli 25 minutit mänginud Merike Anderson, kes viskas 11 punkti ja sai kirja ühe resultatiivse söödu. Talle järgnes Maarja Bratka, kes viskas kaheksa silma ja võitis viis lauapalli. Eestlaste visketabavus oli 26 protsenti.\n\nVõitjate poolelt viskas Cansu Köksal 14 punkti, 10 punkti lisasid nii Bahar Caglar kui ka Tugce Canitez.\n\nEesti koondis on valiksarjas kaotanud kõik neli seni peetud kohtumist. Viimased kaks mängu peab Eesti novembris, kui esmalt võõrustatakse Valgevenet ja siis külastatakse Poolat.\n\nGrupiseis: 1. Türgi, 8 p; 2. Valgevene 7 p; 3. Poola 5 p; 4. Eesti 4p\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste korvpallikoondis kohtus täna 2019. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükli raames võõrsil Türgiga, kellelt tuli vastu võtta suur 48:86 (16:21; 3:17; 9:27; 20:21) kaotus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigid lubasid Iraagi ülesehitamiseks 30 miljardit dollarit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Konverentsil oli selgelt tunda rahvusvahelise kogukonna pühendumust,\" ütles Kuveidi välisminister Sheikh Sabah al-Khaled Al-Sabah, lisades, et abilubadusi andis 76 riiki, arvukalt rahvusvahelisi fonde ja ülemaailmseid organisatsioone.\n\nBagdadi teatel vajatakse kümneaastase plaani raames 88,2 miljardit dollarit, et üles ehitada sõjas hävinud koolid, kodud, haiglad ja majandustaristu. Sellest 22 miljardit on riigi teatel vaja kohe.\n\nÜhendkuningriik lubas Iraagile ekspordikrediidina miljard dollarit aastas järgmise kümne aasta vältel. Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu lubas riiki toetada aga 5 miljardi ulatuses laenude ja investeeringutega.\n\nPärsia lahe riigid eesotsas kolmepäevase konverentsi võõrustaja Kuveidiga lubasid ekspordikrediidi, investeeringute ja laenudena 5 miljardit dollarit.\n\nIraani asevälisminister ütles, et nemad on valmis toetama riigi stabiliseerimist läbi erasektori, kuid rahalisi lubadusi ta ei andnud.\n\nPeaminister Haider al-Abadi valitsus loodab rahvusvaheliselt kogukonnalt konkreetseid rahalubadusi, kuid investeerimisüleskutseid tumestab asjaolu, et Iraagi kohus mõistis mõne päeva eest riiklike institutsioonide laimamise eest vangi Iraagi-Ameerika korruptsioonivastase aktivisti.\n\nNii tuli Abadil Al-Kuwaytis hajutada võimalike doonorite kartust, et raha läheb lokkava korruptsiooni tõttu kaduma.\n\n\"Me ei lakka võitlemast korruptsiooniga, mis ei ole terrorismist vähem tähtis. Tõttöelda on see üks põhjusi, miks terrorism pead tõstis,\" ütles peaminister.\n\nIraak pakub rahvusvaheliste investorite ligimeelitamiseks välja sadu projekte naftatöötlustehastest elamuehituse ja transpordini.\n\nRiikliku investeerimiskomisjoni esimees Sami al-Araji lubas, et ehkki investoreid ootavad Iraagis ees kõrged riskid, tõotavad need ka suurt tulu.\n\nKa ÜRO peasekretär António Guterres kutsus riike Iraaki toetama, et näidata üles tänu ja solidaarsust võitluse eest ISIS-ega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigid üle maailma lubasid kolmapäeval toetada 30 miljardi dollari ulatuses laenude ja investeeringutega Iraagi ülesehitamist pärast kolm aastat väldanud laastavat sõda äärmusrühmitusega ISIS, teatas doonorkonverentsi võõrustanud Kuveit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRääbis ja Jakovlev liitusid Kaleviga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on väga hea meel, et Kevin ja Ioan on meie klubiga end sidunud. Kevin ja Ioan annavad meie ründemängule lisavalikuid ja võimalusi varieerida erinevate taktikate vahel,\" kommenteeris Kalevi peatreener Argo Arbeiter klubi kodulehele. \"Samuti annab nende tulek meie ründajatele arenguks vajalikku konkurentsi. Neil mõlemal on hea kvaliteet nii mängija kui inimesena.\"\n\nKevin Rääbise sõnul on Kalevil palju potentsiaali. \"Mul on hea meel liituda Tallinna Kaleviga. Näen selles meeskonnas palju kvaliteeti ja perspektiivi, et saavutada edu. Meeskonnas on ühtehoidev atmosfäär ja tunnen, et see annab meile hooajal palju juurde. Minu eesmärk on aidata meeskonda, olla meeskondlikult edukad, võita mänge ja anda endast parim.\"\n\nIoan Jakovlev: \"Ma olen väga rõõmus Kaleviga ühinemise üle. Ma annan klubile endast parima ja olen kindel, et saavutame meeskonnana nii mõndagi. Olen väga rõõmus, et saan töötada väga heade treeneritega ja klubiga ning olen väga tänulik selle võimaluse eest.\"\n\nEelmisel hooajal pikema vigastuspausi pidanud rääbis lõi hooaja teises pooles Tammeka eest Premium liigas ühe värava ja sai kirja kolm väravasöötu. Jakovlev lõi mullu Narva Transi värvides kaks väravat ning andis viis resultatiivset söötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "JK Tallinna Kalev teatas, et nendega liitub endine Narva Transi äärepoolkaitsja Ioan Jakovlev ja senine Tartu Tammeka ründaja Kevin Rääbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKoljuluumõra saanud Inglise koondislane on sunnitud karjääri lõpetama\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Mason sai vigastada mulluses liigamängus Chelseaga, kui põrkas peadpidi kokku Gary Cahilliga. Mason toimetati toona haiglasse, kus teda opereeriti. Pärast operatsiooni veetis Hull City poolkaitsja veel nädal aega haiglas, kuid alustas mais taas jalgpallitreeningutega.\n\nMasoni sõnul tuli otsus karjääri lõpetamisest raskelt, kuid ta järgis mitmete neuroloogide ja neurokirurgide soovitusi, mille kohaselt on mängimisega seotud riskid liiga suured.\n\nMason sai profikarjääri jooksul kirja 143 mängu ja 14 väravat. Esimese ja ainsa koondisemängu sai Mason kirja 2015. aastal Itaalia vastu, kus andis Andros Townsendi 1:1 viigiväravale ka väravasöödu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2015. aastal Inglismaa jalgpallikoondises debüteerinud pikaaegne Tottenham Hotspuri jalgpallur ja viimati Hull City värve kandnud Ryan Mason on sunnitud mullu liigamängus Chelseaga saadud koljuluumõra tõttu karjääri lõpetama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomlaste salarelv olümpial – kudumine\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sellest on minu jaoks saanud hobi,\" ütles lumelaudurite treener Antti Koskinen Reutersile. \"Ma teen seda iga nelja aasta tagant. See on selline mõnus Soome asi – pole tarvis asjatult rääkida.\" Koskineni sõnul tegelevad kudumisega umbes pooled 102-st Soome olümpiasportlasest.\n\nSoomlaste kudumiskomme sai alguse Sotši taliolümpial ning jätkus kaks aastat hiljem Rio olümpiamängudel.\n\n\"Seekord me koome tekki meie presidendi lapsele,\" rääkis Koskinen. \"Kõik koovad väikse ruudu ja siis me ühendame nad suureks tekiks. Ma sattusin natuke hoogu, nii et mul tuli ruudu asemel ristkülik...\"\n\nHoogu sattus ka 20-aastane suusahüppaja Eetu Nousiainen, kelle ruudust sai pikk sall. \"Võib olla saab minu oma presidendi koer kasutada,\" naeris Nousiainen.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome olümpiakoondis PyeongChangi taliolümpial on endi jaoks avastanud tõelise salarelva – nimelt maandatakse võistluste käigus kuhjuvaid pingeid kudumisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIisraeli opositsioon tahab Netanyahu tagasiastumist\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus esitada ametlik süüdistus peaministrile on nüüd prokuratuuri kätes.\n\nPolitsei sõnul võttis Netanyahu kingitustena kahelt miljardärilt vastu ligi 300 000 dollarit.\n\nNetanyahu valitsuse ministrid on pärast politsei avaldust väljendanud peaministrile toetust.\n\nOpositsioonipoliitikud nõuavad aga Netanyahu tagasiastumist ja ärgitavad tema koalitsioonipartnereid valitsusest välja astuma. Opositsioonilise Töölispartei juhi Avi Gabbay sõnul peavad Netanyahu suurimate koalitsiooniparteide liidrid rahandusminister Moshe Kahlon ja haridusminister Naftali Bennett valima peaministri või seadusliku korra kaitsmise vahel.\n\n\"Minu silmis on selge, et praegune valitsus peab minema valimistele. See pole võimalik, et see valitsus jätkab nii nagu enne,\" ütles Gabbay Iisraeli Armeeraadiole. \"Peaminister, kes tegeleb oma politsei ja korrakaitsjate ründamisega, ründab lihtsalt iseennast ja riiki,\" ütles ta.\n\n\"Valitsuses tõepoolest eksisteerib korruptsioonikultuur,\" lisas Gabbay.\n\nNetanyahu süüdistas teisipäeval politseid nõiajahis, lubas jääda ametisse ning kandideerida ka uutel valimistel.\n\nNetanyahut kahtlustatakse jõukatelt toetajatelt, sealhulgas ammuselt sõbralt, ärimehelt ja Hollywoodi produtsendilt Arnon Milchanilt hinnaliste kingituse vastuvõtmises. Samuti kahtlustatakse teda Austraalia miljardärilt James Packerilt kingituste vastuvõtmises. Politsei teatel on neil juurdluse käigus kogunenud piisavalt asitõendeid, et esitada peaministrile ametlik süüdistus.\n\nTeine korruptsioonijuurdlus puudutab kahtlust, et Netanyahu tahtis sõlmida suuretiraažilise päevalehega Yediot Aharonot kokkulepet soodsa meediakajastuse saamiseks. Arvatakse, et tehing ei saanud teoks, kuid selle tingimused näinuks ette Yedioti konkurendi, samuti Netanyahut toetava tasuta jagatava ajalehe Israel Hayom tegevuse kitsendamist.\n\nPolitsei hinnangul on neil piisavalt asitõendeid, et esitada nii Milchanile kui Yediot Ahronoti väljaandjale Arnon Mozesile süüdistus altkäemaksu andmises.\n\nNetanyahu: Iisraeli valitsuskoalitsioon on stabiilne\n\nIisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kritiseeris kolmapäeval politseid seoses tema vastu algatatud korruptsioonijuurdlusega ning kinnitas, et valitsuskoalitsiooni seisund on stabiilne.\n\n\"Ma kinnitan teile, et koalitsioon on stabiilne,\" sõnas Netanyahu üritusel Tel Avivis. \"Ei mul ega mitte kellelgi teisel pole valimiste kava. Me jätkame koostööd Iisraeli kodanike heaks ametiaja lõpuni,\" sõnas ta.\n\nNetanyahu kritiseeris Tel Avivis ka politsei soovitust esitada talle ametlik süüdistus korruptsioonis.\n\n\"Politsei soovitus on auke täis nagu Šveitsi juust,\" sõnas peaminister. Samuti kritiseeris Netanyahu politsei raportit, mis on tema sõnul eksitav ning loogika ja tõega vastuolus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli opositsioonijuhid kutsusid kolmapäeval peaminister Benjamin Netanyahut tagasi astuma pärast seda, kui politsei soovitas esitada valitsusjuhile korruptsioonisüüdistus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMirjam Nikolai lõpetab pärast tänast mängu koondisekarjääri\n\n## Põhitekst:\n\n31-aastane Nikolai on Eesti naiste meistriliigas pallinud juba alates 2001. aastast, mil alustas Lasnamäe võistkonnas. Nikolai on mänginud ka Rootsi kõrgliigas, kui 2005/2006 hooajal esindas ta Rootsi kõrgliigas Sundsvall Dambasketi naiskonda.\n\nTänavusel hooajal kuulub 178-sentimeetri pikkune mängija Tallinna Ülikooli naiskonna ridadesse, kus Eesti-Läti Ühisliigas on ta 18 mängus keskmiselt toonud 10,8 punkti, 5,5 lauapalli ja 2,5 söötu.\n\nEesti koondises tegi Nikolai enda parima turniiri 2015. aastal, kui naiskond mängis 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste pääsu nimel. Tema keskmised näitajad neljas valikmängus olid 34 mänguminutit, 12,2 punkti, 6 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu.\n\nKäesolevas valiktsüklis on tema seni parimaks esituseks jäänud kohtumine kodusaalis Türgi vastu, kui Nikolai tõi 86:51 kaotusmängus 11 minutiga neli punkti.\n\nTürgi ja Eesti vaheline kohtumine algab täna kell 18.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänane Eesti naiste rahvuskoondise 2019. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmäng võõrsil Türgiga jääb viimaseks kauaaegsele mängijale Mirjam Nikolaile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Karulin: kultuuripoliitika põhialuste dokumendis aastani 2020 jääb puudu suurest pildist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle tundub, et see aruanne on päris hea sissejuhatus nendele poliitikutele, kes kultuuripoliitikast eriti midagi ei tea, aga kellele meeldib sel teemal sõna võtta. Kuna juba esialgses dokumendis on lubaduste andmisega oldud üsna konservatiivsed ja pigem tagasihoidlikud, siis ei ole ka eriti keeruline seda täita. See, millest mina puudust tunnen, on üldpõhimõtted ja et oleks mõtestatud mismoodi need suunavad iga konkreetse alavaldkonna tegevusi,\" rääkis Karulin.\n\n\"Kui vaadata seda aruannet, siis esimese n-ö kõige põhimõttelisema punkti juures on kirjas, et tegemist on üldise põhimõttega, mida igal pool järgitakse, aga kuidas seda järgitakse, see tegelikult aruandest välja ei tule,\" lisas ta.\n\nKüsimusele, kas Karulin seab seega kahtluse alla, kas sellist dokumenti üldse vaja on ja millisel juhul see end õigustaks, vastas Karulin, et esmalt tuleks küsida, et kuivõrd detailne see aruanne üldse olema peab ja kas me suudaksime leida suured teemad, mis ei puuduta ainult kultuuriministeeriumi haldusala, vaid kogu Eesti riiki.\n\n\"Võib-olla piisakski ainult ühest eesmärgist, mis on võrdne ligipääs. Seda nii kultuuri kogejate mõttes, sõltumata siis sellest, kus nad parasjagu elavad, mis on nende emakeel, milline on nende liikuvus jne. Aga ka need, kes kultuuri teevad – kas on võimalik, vaatama sellele, kus keegi on sündinud, jõuda kutselise kunstniku elukutseni või selle staatuseni?\" märkis Karulin.\n\n'\"See muidugi tähendab, et järgmise kultuuripoliitika alusdokument ei saa olla ainult kultuuriministeeriumi dokument. See peaks kaasama kõiki ministeeriume, kindlasti haridus- ja teadusministeeriumi, aga ka sise- ja sotsiaalministeeriumi\", lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Indrek Saar tegi riigikogus ettekande kultuuripoliitika põhialuste elluviimise kohta aastani 2020. Dokumendis jääb puudu suurest pildist ja see dubleerib kultuuriministeeriumi arengukava, ütles Sirbi peatoimetaja Ott Karulin.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMatrossov hoidis ametlikul debüüdil värava puhtana\n\n## Põhitekst:\n\nHudžand kaotas võõrsil AFC Cupi mängus Turkmenistani liiga neljandale Ahalile 0:1. Ainus värav löödi 18. minutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKordusmäng peetakse 20. veebruaril Tadžikistanis. Paari võitja pääseb Aasia jalgpalli arengumaadele mõeldud võistluse alagrupiturniirile, seega on turniiri süsteem sarnane Euroopa Meistrite liiga omale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Narva Transi väravavaht Aleksei Matrossov tegi Tadžikistani kõrgliiga mulluse teise Hudžandi aasta esimeses võistlusmängus kaasa 90 minutit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigihalduse minister kehtestas Rail Balticu maakonnaplaneeringud\n\n## Põhitekst:\n\nAab selgitas, et kehtestatud on kõik kolm valitsuse algatatud maakonnaplaneeringut, millega kavandatakse Rail Balticu raudteeliini.\n\nMinisteeriumi kinnitusel kaasati planeeringuprotsessi kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati ministeeriumi teatel protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sealhulgas erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati.\n\nKokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.\n\nPlaneering on aluseks raudtee projekteerimisele. Raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga.\n\nKuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi ning senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda.\n\nRail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti riigi Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere transpordikoridori osa.\n\n1435 mm rööpmelaiusega kaherajaline elektrifitseeritud raudtee on kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse minister Jaak Aab kehtestas Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud, mille eesmärk on leida sobivaim asukoht Rail Balticu raudteetrassi koridoridele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meistrivõistlustel osaleb ka MM-iks valmistuv Ksenija Balta\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks teevad tippudest kaasa Tony Nõu, Robin Nool, Jaak-Heinrich Jagor, Tiidrek Nurme, Roman Fosti jt. Üksikaladel panevad end proovile mitmevõistlejad Janek Õiglane, Hans-Christian Hausenberg, Karel Tilga, Taavi Tšernjavski jt. Kokku on starti oodata 262 sportlast 41 klubist.\n\nMärtsi alguses Inglismaal Birminghamis toimuvatel sisemaailmameistrivõistlustel osalev Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev) teeb oma sisehooaja esimese võistluse kaugushüppes. Talle pakuvad konkurentsi Tähti Alver (Nõmme KJK) ja Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel sisehooajal saanud kirja vastavalt 6.31 ja 6.25. Tähti Alver on lisaks Merilyn Uudmäele (Audentese SK) üheks favoriidiks kolmikhüppes.\n\nEttearvamatuks võib kujuneda meeste 60 m sprint, kus on meistritiitlit jahtimas Kaspar Mesila (Audentese SK), Richard Pulst (Audentese SK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Dmitri Mosendz (Audentese SK). Sel hooajal on kõige kiiremini sprintinud Pulst ja Mesila, kes mõlemad on 60 m läbinud ajaga 6,89.\n\nNaiste 60 m jooksus on võistlejate nimekirja tipus Marje Nurk (Individuaalvõistleja, sel hooajal jooksnud 7,53), Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi, sel hooajal 7,56) ja Diana Suumann (TÜ/ASK, 7,59).\n\nMeeste 60 m tõkkejooksus on õhus Eesti noorsoo siserekord, sest stardis on Johannes Treiel (KJK Saare), kes on sel aastal siserekordit (senised rekordnumbrid 7,93 kuuluvad Tarmo Jallai ja Keiso Pedriksi nimele) juba korranud. Stardinimekirjast leiab ka mitmevõistlejad Janek Õiglase (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev) ning vanameister Andres Raja (SK Raesport).\n\nTony Nõu (Audentese SK) teeb kaasa meeste 400 m jooksus ja ka 200 m jooksus. 400 meetris on stardis ka vennad Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev) ja Erik Jagor (Audentese SK) ning Sten Ander Sepp (Audentese SK).\n\nMeeste 3000 meetri jooksus panevad end proovile maratoonarid Tiidrek Nurme (TÜ/ASK) ja Roman Fosti (Sparta SS). Sel sisehooajal on antud distantsi kõige kiiremini (ajaga 8.33,21) läbinud Olavi Allase (KJK Järvala). Naiste samal distantsil teeb kaasa Jekaterina Patjuk (TÜ/ASK).\n\nMeeste teivashüppes läheb favoriidina võistlema Robin Nool (SK Elite Sport). Naistest on sel hooajal saanud teivashüppes parima tulemuse kirja Reena Koll (KJK Visa), kes sai talvistel karikavõistlustel jagu kõrgusest 4.25.\n\nSilma tasub peal hoida ka käimisel, kus naiste 3000 m distantsil on stardis äsja Eesti rekordeid uuendanud Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe).\n\nVõistluste avamine toimub laupäeval kell 15.00, pühapäeval tehakse esimene start kell 11.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "17.–18. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel EV100 Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel tuleb oma põhialal kaugushüppes starti ka sisemaailmameistrivõistlusteks valmistuv Ksenija Balta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa valitsus: tasuta ühistransport on kõigest üks võimalik meede\n\n## Põhitekst:\n\nTasuta ühistransport oli kõigest üheks meetmeks Saksa valitsuse kirjas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Karmenu Vellale õhusaaste piiramise kohta linnades.\n\n\"See sõltub omavalitsustest endist, kas nad tahavad seda proovida või mitte,\" sõnas Saksa keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Stephan Gabriel Haufe kolmapäeval.\n\n\"Omavalitsused peaksid ise tulema meie jutule ettepanekuga kohalikust tasuta ühistranspordist ja siis me uuriksime, kas see on mõeldav,\" sõnas ta.\n\nBerliin üritab vältida Euroopa Liidu Kohtu ette astumist EL-i lämmastiksaaste ja õhu peenosakeste piirangute rikkumise tõttu.\n\n\"Kõigepealt tahame kuulda, mida Euroopa Komisjon nendest meetmetest arvab,\" ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert.\n\nKuigi Berliini kirjas toodi välja viis linna, kus tasuta ühistransporti esimesena proovitakse, siis nendest mitte ükski hetkel tasuta transpordi projekti ei aruta, ütles Haufe.\n\nNad võivad ka võtta kasutusele mõned teised ettepanekud nagu autojagamine, piirangud busside ja taksode heitgaasidele või emissioonipiirangutega tsoonide loomine, rõhutas ametnik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa valitsus täpsustas kolmapäeval ettepanekut hakata pakkuma tasuta ühistransporti, nimetades seda kõigeks ühest võimalikuks meetmeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaakašvili saabus Hollandisse\n\n## Põhitekst:\n\nKunagisel Odessa kuberneril, kellel pole hetkel ei Gruusia ega Ukraina kodakondsust, on plaanis taotleda Hollandi võimudel elamisluba. Seda soovi kinnitas ka tema advokaat Oscar Hammerstein, vahendas Politico.\n\nHammerstein selgitas ringhäälingule NOS, et tema kliendi viibimine riigis on \"korraldatud ja heaks kiidetud\" Hollandi võimude poolt.\n\nSaakašvili abikaasa on hollandlanna Sandra Roelofs ning eelmisel aastal teatas Hollandi justiitsministeerium, et on valmis Gruusia endisele riigipeale võimaldama riigis viibimist perekonna taasühendamist puudutava seadusesätte alusel.\n\nSaakašvili Varssavis: tulge järele, viige mind tagasi Ukrainasse\n\nSaakašvili korraldas teisipäeval Varssavis pressikonverentsi, kus andis teada, et tal on kavas oma Ukraina kodakondsus taastada. Ta kordas oma avaldust, et tal on plaanis Ukrainasse naasta ja teha seda seaduslikul viisil.\n\nSamuti oli tal hulgaliselt küsimusi enda riigist välja saatmise asjaolude kohta, vahendas Unian.\n\n\"Kas mu üles siis mõistetakse Ukrainas kohut või mitte? Kuidas ma nüüd Ukraina kohtu ette ilmun? Või tahate mind nüüd tagaotsitavaks kuulutada?\" rääkis Saakašvili.\n\n\"Aga siin ma olen!\" rõhutas ta. \"Ma räägin teile: tulge, viige mind tagasi Ukrainasse. Ma tahan, et mu üle Ukrainas kohut mõistetaks. Kuidas diplomita prokurör nendele küsimustele vastab?\"\n\nSaakašvili märkis, et inimest ei visata lihtsalt riigist välja, kui teda samal ajal süüdistatakse riigipöördes.\n\nSaakašvili pressikonverents Varssavis:\n\nSaakašvili palus varem abi Euroopa Liidult ja Merkelilt\n\nEsmaspäeval Ukraina võimude poolt tagasi Poola saadetud Gruusia ekspresident ja Odessa endine kuberner Mihheil Saakašvili teatas, et palub abi Euroopa Liidult ning et tal on kavas veel seaduslikult viisil Ukrainasse naasta.\n\nUute Jõudude Liikumise juht, kellel hetkel pole ühegi riigi kodakondsust, selgitas, et soovib praegu abi Euroopa Liidult ja Saksamaa liidukantslerilt Angela Merkelilt, vahendasid Unian, Bild ja Deutsche Welle.\n\n\"Kiievi kohvikus ründasid mind maskides mehed, nad röövisid mu, ähvardasid mind ja viisid mind eralennukiga Poola. Selle tegevuse eest vastutab Ukraina korrumpeerunud president Petro Porošenko,\" rääkis Saakašvili esmaspäeval Varssavis ajalehele Bild.\n\nKui EL ja Merkel midagi ette ei võta, tabab Ukrainat krahh, teatas Saakašvili. \"Porošenko hävitab seda riiki ja üritab minust lahti saada, sest ma paljastan korruptsiooni,\" rääkis ta ja kinnitas, et tal on kavas seaduslikult viisil Ukrainasse naasta. \"Me võidame selle lahingu,\" lubas Saakašvili.\n\n12. veebruaril võtsid võimuesindajad Saakašvili kinni Kiievis asuvas restoranis Suluguni, tema kaaslaste sõnul viidi mees teadmata suunas.\n\nHiljem kinnitas Ukraina piirivalve, et kohtuvaidluse kaotanud Saakašvili saadeti tagasi Poola ehk riiki, mille kaudu ta möödunud aasta septembris koos oma toetajatega üle piiri Ukrainasse tungis.\n\nPiirivalve pressiesindaja Oleh Slobodjan lisas, et poliitikut kinni pidama saabunud võimuesindajaid ründasid Saakašvili kaaslased ning seetõttu pidid piirivalvurid kasutama kinnipidamisel ka jõudu.\n\nPiirivalve kinnitusel saadeti Saakašvili tagasi Poola vastavalt kõigile juriidilistele nõudmistele ning Poola oli valmis teda tagasi võtma.\n\nKodakondsuseta Saakašvilit kahtlustab Ukraina mitmes kuriteos, Gruusias on ta tagaselja süüdi mõistetud\n\nKunagi Porošenko liitlasena Odessa kuberneriks olnud Saakašvilit kahtlustavad Ukraina võimud praegu mitmes kuriteos, sealhulgas kuritegelikku rühmitusse kuulumises ja plaanis koostöös Venemaaga seotud Ukraina ärimeestega kukutada võimult president Porošenkot.\n\nMadalama astme kohus oli andnud korralduse Saakašvili uurimise ajaks vabastada, kuid Kiievi apellatsioonikohus otsustas osaliselt rahuldada prokuratuuri taotluse pidada ta uurimise ajaks kinni.\n\nEelmisel nädalal jättis Ukraina apellatsioonikohus jõusse madalama astme kohtuotsuse, mille kohaselt ei kvalifitseeru Saakašvili täiendava kaitse saamiseks. See omakorda tähendas, et võimud said kodakondsusetu Saakašvili riigist välja saata.\n\nSaakašvili seisab silmitsi tagasi saatmisega Gruusiasse, kus teda ootab vanglakaristus. Nimelt mõistis Thbilisi linnakohus ekspresidendi jaanuari alguses tagaselja süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning mõistis talle kolmeaastase vangistuse.\n\nGruusia võimupartei rahvasaadik Aleksander Kantaria juba kinnitas meediale, et kui Saakašvili Poola jääb esitavad Gruusia võimud kindlasti taotluse ta välja anda.\n\nUkraina peaprokuratuur jätkab uurimist, presidendi administratsiooni juures oli põgus kähmlus\n\nUkraina presidendi administratsiooni juures puhkes esmaspäeva õhtul ka lühike kähmlus politseinike ja meelt avaldama saabunud umbes 50 Saakašvili toetaja vahel.\n\nUkraina peaprokuratuuri teatel oli Saakašvili väljasaatmine neile üllatuseks ning hetkel pooleli olevad menetlustoimingud jätkuvad hiljutistest sündmustest hoolimata.\n\nSamal ajal on meediasse jõudnud veel üks video Saakašvili kinnipidamisest Kiievi restoranis, vahendas Ukrainska Pravda.\n\nSamal ajal eitab presidendi administratsioon meedias esitatud väiteid, justkui kuuluks Saakašvili Poolasse viinud lennuk Porošenko offshore -firmale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gruusia ekspresident Mihheil Saakašvili, kelle Ukraina võimud esmaspäeval tagasi Poola saatsid, saabus kolmapäeval Hollandisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMargus Allikmaa: Vene teater peab tegema tõhusamat müügitööd\n\n## Põhitekst:\n\nMillised on teie plaanid ja visioon seoses Vene teatriga?\n\nSuurtest plaanidest ja visioonidest on natuke vara rääkida. Kõik on käinud liiga kiiresti. Nii ruttu suuri plaane teha ei ole võimalik, aga teistpidi - teatril on oma repertuaariplaan olemas, uuslavastused, mis eeloleva aasta jooksul peavad välja tulema, on enam-vähem kõik teada. Minu soov on kindlasti see, et vaadata üle kui hästi on müügitöö korraldatud ja kas seda saab natuke paremaks timmida, kas turunduse poolt saab natuke paremaks teha. Saalis ju kohti on, mida välja müüa ja peab ikkagi selle nimel vaeva nägema, et saalis maksimaalselt täis oleks.\n\nTeiseks tuleb vaadata seda, et venekeelset publikut on ka mujal, kui Tallinnas. Ida-Virumaa ja Narva. Tuleb leida võimalused selleks, et teatriga palju rohkem välja sõita. Ega Ida-Virumaa inimesed suure hulgakesi Tallinnasse ei sõida, peab ikkagi katsuma teatri sinna viia, seal publikut on. Lõppkokkuvõttes on iga tegevjuhi ülesanne see, et võimalikult soodsad tingimused luua näitlejatele ja lavastajatele ning kunstnikele, ehk nendele inimestele, kes teatrit tegelikult teevad.\n\nKuidas teatri külastajate arvu Tallinnas tõsta? Kas langetada piletihindu või teha turundustööd teistmoodi?\n\nAktiivset müügitööd tuleb teha. Tuleb piletimüük viia sinna, kus on ostjad, kaubanduskeskustes ja veel terves reas kohtades. Lasnamäelt sõita kesklinna piletit ostma on suhteliselt tüütu ja kindlasti paljud teatrivaatajad ei ole veel ikka omandanud seda nippi, et internetist saab pileti osta. Publikuga tuleb tööd teha.\n\nIda-Virumaale väljasõitude tegemine on mõnevõrra komplitseeritud ka seetõttu, et seal on väiksem ostujõud ja tehniliselt keerulisemaid tükke ei saa sinna viia, sest lihtsalt pilet oleks liiga kallis. Milliseid lahendusi te näete, et Ida-Virumaal etenduste andmisel võiks rakendada?\n\nSee on tõsi, et enamus etendusi on ju suhteliselt keerulise lavakujundusega ja nende välja viimine ei ole kindlasti lihtne, aga siin tuleb lihtsalt lavastajate ja kunstnikega maha istuda, aru pidada. Lõppkokkuvõttes, mis siis parem on? Istuda Tallinnas pooltühjas saalis või katsuda natuke lavastust kohendada ja sättida nii, et saab seda mängida ka teistel lavadel. Tuleb motiveerida lavastajaid ja kunstnikke niimoodi mõtlema, et nad oleksid nõus pöördlavale pandud asjad viima ka lihtsamale lavale. Neid võimalusi tuleb otsida. Ma vanast ajast mäletan, see oli võimalik.\n\nMillised plaanid on seoses Vaba lava avamisega Narvas?\n\nVaba lavaga kindlasti tuleb väga palju koostööd otsida. See on kindlasti uus koht ja tänu sellele on publik palju parema meelega valmis sinna minema ja seda tuleb ära kasutada ning ka Vene teatri repertuaari seal tutvustada.\n\nKas peate võimalikuks ka suvelavastusi Vene teatri poolt?\n\nTeadupärast Vene teatril sel aastal on üks suvelavastus plaanis Sagadi mõisas. Ega rohkem kui ühe suvelavastuse sel suvel kindlasti ei jõua teha, aeg on natuke lühikeseks jäänud, et seda veel ette valmistada. Ma seda rohkem ei oska lubada ja see teema on ka natuke rohkem loomingulise juhi teema. Aga kindlasti peab ka Vene teater suvel välja minema, see on päris selge. Eks järgmiseks suveks peab neid plaane natuke rohkem tegema.\n\nSamas minu jutust ei tohiks kindlasti välja lugeda praegu seda, et Vene teater siiani on kuidagi kehvasti toimetanud või et kõik asjad hakkavad üleöö hoopis teistmoodi käima ja hirmus palju paremini. Vene teater on ka siiani vägagi tubli olnud. Aga uue hooga ehk õnnestub natuke rohkem välja pigistada.\n\nTeie ametite vahele jäi vahepeal parasjagu aega, millega te seda sisustasite? (Allikmaa töötas 10 aastat ERR-i juhatuse esimehena. 2017. aasta juunis lõppes tema ametiaeg - toim.)\n\nMa tegelesin väikeste ja lihtsate asjadega. Tore puhkus oli. Sai päris korralikult hinge tõmmata. Ma ei ole tõenäoliselt üle 20 aasta korralikult puhata saanud, see kulus nüüd päris hästi ära.\n\nMilline saab olema teie palganumber Vene teatri tegevjuhina?\n\nMa ei tea seda isegi veel. Eks ta paari-kolme tuhande vahel kuskil on. See on veel pisut minu jaoks teema, millega tuleb tegeleda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene teatri vastne tegevjuht Margus Allikmaa ütles intervjuus ERR-ile, et teater peab hakkama tegema tõhusamat müügitööd. Samuti arvas ta, et tuleks leida võimalusi rohkem Ida-Virumaale jõudmiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLennukatastroofi üle nalja teinud fännid teenisid klubile rahatrahvi\n\n## Põhitekst:\n\nJaanuaris toimunud Copa Libertadorese karikasarja kohtumises Nacionali ja Brasiilia klubi Chapecoense vahel tegid Nacionali poolehoidjad nalja 2016. aastal toimunud lennukatastroofi üle, kui mõned fännid imiteerisid enda käsi kasutades lennuõnnetust. Nacional määras kohtumise järgselt kahele nõnda žestikuleerinud fännile staadionikeelu ning vabandas Brasiilia klubi ees.\n\n2016. aasta novembris aset leidnud Chapecoense lennukatastroofis Kolumbias hukkus 71 inimest, seal hulgas suur osa klubi mängijatest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Ameerika jalgpalliliit (CONMEBOL) trahvis Uruguay klubi Nacionali 80 000 dollariga ning määras klubi toetajatele järgmiseks kolmeks rahvusvaheliseks kohtumiseks tribüünikeelu, kui Nacionali fännid tegid nalja Chapecoense lennukatastroofi üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.