Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNoormeeste jalgpallikoondiseid ootab ees tihe hooaeg\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viirusest tulenevalt tekkis mullu palju ootamatusi ning oli pikk periood, mil puudusid võimalused treeningkogunemiste läbi viimiseks. Julgen öelda, et 2021. aasta ei ole olnud lihtsam, sest viirus jätab jätkuvalt jälje noortekoondiste kalendrisse. Möödunud aastal oli pärast meistrivõistluste jätkumist meie fookus klubijalgpallil ja nii meil kui ka mujal valitsenud olukord ei lubanud mängida sügisesi noortekoondiste valikturniire,\" sõnas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild.\n\nU-21 koondis on uue peatreeneri Roman Kozhukhovskyi käe all korra kogunenud, kui Tallinnas oldi treeninglaagris 22.–30. märtsini. Koondise jaoks algab valiksari tänavu 8. juunil võõrsil Austria vastu ja lõpeb aasta hiljem Horvaatia vastu. Samas alagrupis pallivad ka Norra, Soome ja Aserbaidžaan. U-21 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub 2023. aasta suvel Gruusias ja Rumeenias ning sinna pääseb kokku 16 riiki. Võõrustajate noortekoondised teenivad otsepääsme finaalturniirile.\n\nU-21 koondises on Kozhukhovskyi abilisteks Sander Post ja Igor Morozov, väravavahtide juhendajaks Aiko Orgla ja kehalise ettevalmistuse treeneriks Karel Kübar. Samad treenerid juhendavad vajadusel ka Eesti U-23 koondist.\n\nEsialgu oli U-21 koondisel plaanis juunikuine Balti turniir. \"Tänaseks on selge, et Läti ei osale, mistõttu on võimalik, et valikturniiriks valmistumisel mängime maavõistluse Leeduga,\" selgitas Kivisild.\n\nKui U-21 koondis pidas mullu valikmänge, siis koroonapandeemia jättis jälje nooremate vanuseklasside võistlustele. Eelmisel aastal jäi Eestis ära U-17 EM-finaalturniir, sama vanuseklassi koondis pidi sügisel alustama uue formaadiga valiksarja. Uus süsteem nägi ette sarnast lähenemist UEFA Rahvuste liigaga, kus turniiride vahel paigutatakse meeskonnad taas ümber seonduvalt eelmise turniiri paremusjärjestustega. UEFA teatas, et uus formaat alustab 2022. aastal, kui selle süsteemiga hakkavad mängima jalgpallurid sünniaastaga 2005 ja nooremad.\n\nKuna ära jäi ka U-19 EM-valikturniir, siis lisaks 2003. aastal sündinud poistele jäi rahvusvaheline kogemus saamata arvukatel 2002. aastal sündinud poistel, kellel ei õnnestunudki Martin Klaseni käe all U-19 vanuseklassis noortekoondises mängida, sest lisaks valikturniirile jäi ära ka Balti turniir. U-17 vanuseklassil õnnestus mullu Balti turniiri mängida.\n\nU-19 ja U-17 noormeeste koondised teavad oma vastaseid 2021/2022. aasta EM-valikturniiridel ning kohtumised toimuvad sel sügisel Ungaris. U-19 koondist esindavad mängijad sünniaastaga 2003 ja nooremad ning U-17 koondises pallivad mängijad, kes sündinud 2005. aastal või hiljem. 2003. aastal sündinud noortekoondislased mängivad Martin Reimi käe all. Endise A-koondise peatreeneri Reimi abiliseks on Mikhail Artyukhov ning meeskonna väravavahtide treeneriks Andrus Lukjanov. U-17 koondise treeneritiimi eesotsas on Marko Pärnpuu, keda abistab Alex Sander Sepp ja väravavahtide treener on Ats Kutter.\n\n\"Esialgu oli plaan mängida U-17 vanuseklassi Balti turniiri Soomes, aga oleme tänaseks veendunud, et see nii ei lähe. Kas õnnestub see pidada Leedus? Eks aeg näitab ning oleme sel teemal teadlikumad juunikuu alguses. U19 koondise puhul taas Balti turniiri pole, sest selle vanuseklassi kogunemised on seotud ametlike koondiseakendega, kuid U-17 puhul on võimalik olla veidi paindlikum,\" lisas Kivisild.\n\nU-19 koondise vastasteks on valikturniiril Austria, Ungari ja Valgevene. Selle vanuseklassi finaalturniir peetakse 2022. aasta suvel Slovakkias ning sinna pääseb lisaks võõrustajatele veel seitse riiki. U-17 koondis hakkab neljandas alagrupis heitlema Ungari, Islandi ja Gruusiaga ning praeguse seisuga peetakse need mängud oktoobri lõpus. Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub 2022. aasta mais Iisraelis ning koos võõrustajatega pääseb sinna 16 võistkonda.\n\nU-18 koondis plaanib oma esimest treeningkogunemist juunikuu algusesse. Eesti U-18 koondise peatreeneriks on Alo Bärengrub, keda abistab Jan Harend ning väravavahtide juhendajaks on Rait Oja.\n\nU-16 koondis soovib koguneda Tallinnas kahe nädala pärast. Kui tavaliselt on kevadel peetud treeningkohtumisi Lõuna-Soome esindusega, siis tänavu neid kohtumisi ei peeta. Augustisse planeeritakse kahte rahvusvahelist maavõistlust Põhja-Iirimaa vastu, kuid arusaadavatel põhjustel on nende kohtumiste toimumine veel selgumisel. U-16 koondise peatreener on Ats Sillaste ning väravavahtide treeneriks Karli Kütt.\n\nU-15 koondise peatreener on jätkuvalt Ludvig Tasane, abitreener Aivar Lillevere, kehalise ettevalmistuse treener Karel Kübar ning väravavahtide treener Mairon Pihor. Noortekoondis võtab taas osa U-17 Eliitliigast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Noortekoondistel üle maailma on nii selja taga kui ka käsil keeruline periood, sest koroonapandeemia tõttu on mitmed turniirid ära jäänud. Kuid juunikuus algab noormeeste U-21 koondise jaoks valiktsükkel ning mitmed teisedki noortekoondised ootavad tänavusi kogunemisi ja kohtumisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangerti meeskonna direktor kõrvaldati Girolt autoõnnetuse tõttu\n\n## Põhitekst:\n\nPieter Serry oli juhtgrupi tagumises otsas, kui tema kõrvale ilmus reporterite auto. Kui belglasest rattur hoo maha võttis, sõitis talle tagant sisse aga Team BikeExchange'i spordidirektori poolt juhitud saateauto. Serry tõusis mehaanikute abil kiirelt püsti ning jätkas velotuuri ja lõpetas neljapäevase etapi 61. kohal.\n\nPärast sõitu otsustasid Giro d'Italia volinikud tiimi spordidirektori ja saateauto juhi Gene Batesi velotuurilt kõrvaldada, kõrvalistujale ning tiimi kaasdirektorile Matt White'le määrati 2000 Šveitsi franki suurune rahatrahv.\n\nSee on teine kord sel rattahooajal, kui Serry on sõiduki tõttu kukkunud. Kataloonia tuuri pidi belglane varakult lõpetama, kui avaetapil sõitis talle sisse mootorratas. \"See on lihtsalt kurb tunne, sest kuu aega tagasi juhtus Kataloonias sama mootorrattaga,\" ütles Serry. \"Mu selg valutab väga ja olen ka veidi emotsionaalselt häiritud.\"\n\nTeam BikeExchange ning Serry postitasid pärast sõitu sotsiaalmeediasse, et spordidirektor Gene Bates ning Serry on kõnelenud ja rattur on vabanduse vastu võtnud.\n\nPieter Serry is hit by the BikeExchange team car on the final climb of stage 6 of the #Giro d'Italia! Luckily he's back up and running on the summit finish pic.twitter.com/JDyC7UG6cu\n\n— Cyclingnews.com (@Cyclingnewsfeed) May 13, 2021\n\nItaalia velotuuri kuuenda etapi võitis šveitslane Gino Mäder (4:17.52; Bahrain - Victorious), üldliidriks kerkis ungarlane Attila Valter (Groupama - FDJ).\n\nEestlastest sai Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) neljapäeval 23. (+1.14) ja Tanel Kangert (BikeExchange) 33. koha (+2.15). Kokkuvõttes langes Taaramäe 15. kohale (+1.32) ja Kangert tõusis 27. positsioonile (+4.44).\n\nGiro d'Italia jätkub reedel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pärast õnnetust neljapäevasel Giro d'Italia kuuendal etapil, kus Tanel Kangerti tiimi Team BikeExchange'i saateauto sõitis tagant sisse Deceuninck–Quick-Step tiimi ratturile Pieter Serryle, kõrvaldati Itaalia velotuurilt BikeExchange'i spordidirektor Gene Bates.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus toetas patsiendikindlustusega edasi liikumist\n\n## Põhitekst:\n\nKoos kindlustuse loomisega on kavas kaasajastada ka patsiendiohutuse süsteemi, et soodustada ravivigade registreerimist ja nende ennetamist, teatas sotsiaalministeerium. Valitsuskabineti liikmed toetasid minister Kiige ettepanekut süsteemi loomisega edasi liikumiseks.\n\n\"Arstiabi on Eestis väga kõrgel tasemel, kuid paraku tuleb ka meil ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt. Kindlustuse loomisega saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud ning süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi,\" ütles Kiik. \"Ka arstid vajavad kindlust, et neid tahtmatute eksimuste eest süüdi ei mõisteta. Raviasutustel ja tervishoiutöötajatel võimaldab süsteemi loomine edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida.\"\n\nUue patsiendikindlustussüsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või raviasutusega väideldes.\n\nPatsient saaks edaspidi juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele haiglale kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.\n\nKolm aastat pärast kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi käivitumist on kavas analüüsida vastutuskindlustuse toimimist ning järgmise sammuna luua vajadusel patsiendikindlustusfond. Nii võib patsientidel tekkida edaspidi võimalus pöörduda kindlustusandjate moodustatava patsiendikindlustusfondi poole.\n\nPraegu saab inimene, kes ei ole rahul osutatud tervishoiuteenusega, pöörduda kaebusega raviasutuse poole või terviseametisse järelevalve teostamiseks. Samuti on võimalik tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonist saada juhtumile eksperthinnang. Rahalise kahjunõudega on võimalik pöörduda kas samasse raviasutusse või kohtusse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel loodava patsiendikindlustuse süsteemi põhimõtteid, kinnitades soovi protsessiga edasi liikuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTäismängu teinud eestlannad aitasid Aland Unitedi vägeva võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nMullu riigi parimaks kroonitud Aland ei ole tänavust hooaega sama edukalt alustanud: esimese viie matši sees on teenitud üks viigipunkt ning korra jäädi alla tabelirivaal TiPS-ile. Täna jätkati aga taas tšempionitele kohaselt ehk uustulnuk HPS-ile löödi 67. minutiga viis väravat. Kuigi vastased said ühe ka tagasi löödud, siis suures plaanis see midagi ei muutnud, vahendab Soccernet.ee.\n\nVastavalt kümnendat ja neljandat hooaega Alandis pallivad Raadik ja Aarna tegid taaskord täismängu. Kui ründajana palliv Aarna on tänavu löönud juba kolm väravat, siis korduvalt kaptenipaela kandnud Raadik pole seni veel ühegi liigamängu algkoosseisust välja jäänud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome kõrgliigas teenis oma hooaja kolmanda võidu Aland United, kes alistas üle-eelviimase HPS-i lausa 5:1. Nii Signy Aarna kui ka kapten Pille Raadik püsisid väljakul poolteist tundi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tarbijate inflatsiooniootus kasvab\n\n## Põhitekst:\n\nTarbijahinnaindeks pöördus jaanuaris aastases võrdluses taas plusspoolele ning on sestsaadik pidevalt kasvanud. Kui mullu aprillis kahanes indeks koroonakriisi mõjul aasta lõikes 0,8 protsenti, siis tänavu aprillis kasvas see 1,9 protsenti.\n\nEesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul näitab nende koostatav tarbijabaromeeter, et viimastel kuudel on kiiresti kasvanud nende hulk, kelle arvates hindade kasv lähiajal jätkub.\n\nJosingu sõnul on Euroopas näha, et toormehindade tõus maailmaturul ning tarneahelate probleemid hakkavad vaikselt jõudma toidu- ja tarbekaupade hindadesse.\n\nSelle taustal jätkavad keskpangad leebet rahapoliitikat.\n\nHinnakasv euroalas pole Josingu sõnul aga selline, mis ajendaks Euroopa Keskpanka äkilist muutust tegema.\n\nEesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul võib Eestis kiiremat hinnakasvu näha ilmselt kogu aasta vältel, kuna kriis hakkab lõppema ja majandusaktiivsus kasvab. Ta lisas, et eelkõige toidutoormete hinnakasvu tõttu võib arvata, et tarbijahinnaindeks kasvab tänavu tõenäoliselt üle kahe protsendi.\n\nKahe protsendi lähedast või seda pisut ületavat hinnakasvu võib Kattai sõnul pidada Eesti majandusele kohaseks.\n\nSamas jääb aga palgakasv Kattai sõnul hinnatõusust kiiremaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijabaromeeter näitab, et viimastel kuudel on kiiresti kasvanud nende inimeste hulk, kelle arvates lähiajal hindade kasv jätkub. Inflatsioon on kiiresti tagasi tulnud koroonakriisist väljuvatel suurtel turgudel nagu USA.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nCNN: Colonial Pipeline maksis häkkeritele lunaraha\n\n## Põhitekst:\n\nKanali andmetel nõudis kuritegelik rühmitus pea viis miljonit USA dollarit. Esialgu pole teada, kui suure summa ettevõte tasus.\n\nEsimesena edastas neljapäeval uudise lunaraha tasumisest Bloomberg.\n\nColonial Pipeline teatas kolmapäeval, et ettevõtte töö on taastumas. Energiafirma hoiatas samas, et kulub veel mitmeid päevi, kuni kütusetarned suudetakse taastada normaalsele tasemele.\n\nFirma peatas laupäeval küberrünnaku tõttu ligi 8900 kilomeetri pikkuse naftatorustiku töö, mille kaudu liigub umbes 45 protsenti kogu idarannikul kasutatavast kütusest.\n\nKompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärsetest naftatöötlustehastest idarannikule.\n\nVenemaa tõrjus teisipäeval USA süüdistusi, et riigi idarannikut kütusega varustava Colonial Pipeline'i naftatorustiku rivist välja löönud lunavararünnaku taga oli Venemaal baseeruv rühmitus.\n\nUSA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et pole tõendeid Venemaa võimude seotuse kohta küberrünnakuga Colonial Pipeline'i torustikule, kuid on viiteid, et rünnakuks kasutatud lunavara \"asus Venemaal\".\n\nFöderaalse Juurdlusbüroo (FBI) teatel oli rünnaku taga kuritegelik rühmitus DarkSide, mis ilmus välja läinud aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA energiafirma Colonial Pipeline maksis häkkeritele lunaraha, teatas neljapäeval mitmetele asjaga kursis olevatele allikatele viidates telekanal CNN.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlissoomlased on jätkuvalt Soome kõige populaarsem partei\n\n## Põhitekst:\n\nMuutunud pole ka teiste erakondade populaarsusjärjestus.\n\nPõlissoomlasi toetas 21,6 protsenti küsitletutest.\n\nTeisel positsioonil on peaminister Sanna Marini Sotsiaaldemokraatlik Partei 19 toetusprotsendiga ehk langus möödunud kuuga oli 0,7 protsendipunkti.\n\nPopulaarsuselt kolmandal kohal on Koonderakond 17 protsendiga, mille tõus oli 0,8 protsendipunkti.\n\nEsikolmikule järgneb 11,1 protsendiga Keskerakond. Roheliste toetus püsis muutumatuna 10 protsendil.\n\nUuringus küsiti, millise erakonna poolt vastaja hääletaks, kui parlamendivalimised toimuksid praegu.\n\nUuringufirma Kantar TNS korraldatud küsitluses osales umbes 2460 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Opositsioonierakond Põlissoomlased on jätkuvalt Soome kõige populaarsem partei, selgus reedel ajalehe Helsingin Sanomat tellitud värske küsitluse tulemustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPedagoogid on õpihuvi laagrite suhtes skeptilised\n\n## Põhitekst:\n\nHaridusministeerium otsustas eraldada suviste õpihuvilaagrite korraldamiseks kuus miljonit eurot. Eesmärk on taastada kaugõppega kadunud õpihuvi ja koolirõõmu ning tasandada tekkinud õppelünki. Teisisõnu, laagrid on suunatud eeskätt neile, kel õpimotivatsioon kaduma ja järg käest läks.\n\nLaagrid on vabatahtlikud ja neid võivad korraldada kõik, kes peavad kas kooli või huvikooli, tegelevad noorsootöö või noorte nõustamisega, alustades MTÜ-dest ja lõpetades kohalike omavalitsustega. Laager võib kesta kolm kuni viis päeva, maksta kuni 120 eurot osaleja kohta ning peab olema lastele tasuta. Noorsootöö osakaal peab moodustama vähemalt kolmandiku laagri kestusest.\n\nLaagritesse peaks suve jooksul jõudma vähemalt 50 000 õpilast.\n\nKuigi õpihuvilaagreid kavandavad ka mitmed üldhariduskoolid, on pedagoogide seas skeptikuid, kes seavad laagrite eesmärgipärasuse kahtluse alla, leides, et tegemist on pigem lihtsakoelise meelelahutusega, mille peale riik mõttetult raha raiskab. Raha, mida võiks kasutada eesmärgipärasemalt ja suunata koolidele otse kasvõi laste mahajäämusega tegelemiseks.\n\nEsiteks tekitab küsimust, kes need inimesed on, kes õpirõõmu kaotanud lastesse seda süstima hakkavad, kui oma õpetajad seda suutnud pole.\n\n\"Kes on laagris need väga kompetentsed pedagoogid, kes motivatsiooni ja õpihuvi neis lastes suvel tekitavad?\" küsib üks klassijuhataja, kes on kogu kaugõppeperioodi hariduslike erivajadustega noori taga ajanud, et nood oma töödega joonel oleksid ja kooli vaateväljast ära ei kaoks.\n\n\"Sügavalt kahtlen, et need, kes päriselt abi ja tuge vajavad, sinna laagrisse jõuavad. Neid ei saa ju kuidagi kohustada selleks. Koolikohustus on olemas, aga laager on vabatahtlik ja need, kellele kooliga seostub kõik negatiivne, ei ole väga motiveeritud suvel sinna minema,\" muretseb õpetaja.\n\nÕpetaja ei välista, et õpihuvi laagreid võib olla ka väga huvitavaid, kuid kaldub arvama, et nende kvaliteet on väga kõikuv või sisu pedagoogilisus kohati küsitav ning pigem jõuavad sinna lapsed, kel kodu tugi ja huvi õppimise vastu juba niigi olemas, mitte aga need, keda mõte koolist ja õppetööst ükskõikseks jätab.\n\nÕppekäigud vanemate rahakotil\n\nNäiteks kui haridusminister kutsub koole üles õuesõpet ja õppekäike korraldama, võinuks selle raha anda otse kas koolidele või muuseumidele, et klassid näitustel ja arhiivides tasuta käia saaksid. Praegu lähevad kõik õppekäigud lapsevanemate taskust, kuigi kirjade järgi on Eestis tasuta haridus.\n\n\"Selle kuue miljoni eest oleks pool Eestit saanud kuu aega käia tasuta õppekäikudel,\" ütleb klassijuhataja.\n\nTeise võimalusena pakub ta välja õppetöös maha jäänud lastele tasandusõppe korraldamise koolides, makstes õpetajate lisaraha otse koolidele. Selle asemel käivad aga õpetajad suvel lisaraha teenimas küll kunstküünte panemise, kabanossi tegemise või maasikakorjamisega, kuigi võiksid teha erialast lisatööd oma õpilastega.\n\nKa Tõrva gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere on õpihuvilaagrite suhtes skeptiline.\n\n\"Näis, kuidas need reaalselt toimima saavad, aga arvan, et seda eesmärki, mida arvatakse täitvat, nad täita ei suuda,\" ütleb Hanvere.\n\nKa tema peab nõrgimaks lüliks laagrite läbiviijaid ehk neid, kes lastega kokku hakkavad puutuma, et koolirõõmu taastada.\n\n\"Kes on need õpetajad, kes hakkavad neid lapsi siis seal õpetama? Õpetajad on kooliaastast nii tüdinud ja väsinud, et nad ei taha näha ka seda laagrit. Siis need peaksid olema hoopis muud inimesed. See nõuab ka korralikku tasustamist, et leida kedagi, kes oma suve sinna paneb,\" on Hanvere kahtlev, et õpetajaid sinna kaasata õnnestub.\n\nSeda, et õppetöös maha jäänud lapsi õnnestuks laagritesse meelitada, peab Hanvere ebausutavaks.\n\n\"Praegu ajame me taga neid lapsi. Meil on ju kogu aeg olnud võimalus kutsuda kooli neid, kes pole distantsõppes oma asju ära teinud. Ajame neid osaliselt väevõimuga kooli, politsei abiga,\" ütleb direktor. Ta leiab, et kuna õpihuvilaager pole kohustuslik, lähevad sinna ilmselt need lapsed, kel on niigi kodu toetus taga ja õpimotivatsioon olemas ning kes ise tahavad end arendada.\n\n\"Kel õpimotivatsiooni ja õpiharjumust pole, need ei tööta ei tava- ega distantsõppes, kel need aga on, töötavad igas õppes,\" ütleb Hanvere. \"Mul on tunne, et sellega on jälle nii, tahtsime kõige paremat, aga välja tuli nagu tavaliselt.\"\n\nHanvere ütleb, et Tõrva gümnaasium on valinud oma õppekäike KIK-i rahastatud projektide seast, sest nõnda on need olnud lastele tasuta.\n\n\"Aga need toetussummad muudkui vähenevad. Midagi pole endal valida ka, sest aastast aastasse hakkavad need korraldajad korduma, kellele riik peale maksab ja mis on Euroopa Liidu rahadega püsti löödud. Toetust saavad ühed ja samad objektid, aga õpilaste kontingent nii tihti ei vahetu, nii et lõpuks saab õpilastel villand igal aastal ühes ja samas kohas käimisest,\" ütleb Hanvere.\n\nTa toob esile, et ministeerium võiks koole ja kohalikke omavalitsusi rohkem IT-vahendite hankimisel ja arendamisel toetada, just korralikest õppevahenditest on koolidel nappus.\n\nLaagrid huviharidust ei asenda\n\nJüri gümnaasium kavatseb ka ise raha mitmeks laagriks taotleda. Õpetajatel on palju ideid, nüüd asutakse neid kokku kirjutama, räägib direktor Liina Altroff. Ta ise usub, et õpihuvi saab tõsta eeskätt praktiliste tegevuste abil.\n\nAltroff usubki, et laagritest on rohkem kasu siis, kui lapsi juhendavad nende enda õpetajad, mitte aga võhivõõrad, kes lastega esimest korda kokku puutuvad. Eriti juhul, kui tegemist on lastega, kel silm pedagoogi peale särama ei lähe, aga just nemad peaksid olema taoliste laagrite sihtrühm.\n\n\"Kui laagrit veab oma õpetaja, kes tunneb seda õppijat, siis on nädala jooksul motiveerivate tegevustega võimalik õpihuvi mingil moel taastada ja õppetöös jäänud lünki täita. Kui see on lihtsalt üks inimene, kes seda last võib-olla esimest korda näeb, siis see ilmselt pole nii tõenäoline,\" ütleb Altroff.\n\nAltroff ise pooldab pikemaid ja eesmärgipärasemaid tegevusi, nagu huviringid, kus noored püsivalt käivad. Ent just need jäid nüüdsama riigi täiendavast rahastusest ilma.\n\n\"Kui me räägime sellest, et see raha, mis neile laagitele on antud, on natuke ära võetud laiapõhisemalt järjepidevalt huvitegevuselt, siis pean seda huviharidust olulisemaks, sest selle mõju on oluliselt suurem kui neil laagritel,\" arutleb Altroff. \"Haridus ei ole koht, kus tuleks raha ühest potist teise tõsta, nagu praegu natuke on tehtud. Sellega me hariduse üldist kvaliteeti ei paranda.\"\n\nSamas leiab Altroff, et niisugune laagri formaat on parem, kui lihtsalt kooliaastat pikendada.\n\n\"Laager on kindlasti parem kui suvetöö. Koolid ei taha ka jätta neid pikemaks õppima, seda järeleaitamist on neile tehtud kogu aeg. Kes on hädas, on kogu aeg saanud koolis käia - oleme neid kooli kutsunud, kätt pulsil hoidnud, et aineteadmiste lünk suuremaks ei käriseks,\" ütleb Altroff. \"Ainealased teadmised on väga kiiresti taastatavad, ühelgi hetkel pole liiga hilja mingit fakti õppida, aga probleemkoht distantsõppel on sotsiaalsusel, toe puudumisel, see on just see, mida lapsed koolist saavad.\"\n\nAltroff ütleb, et lisaraha vajavad eeskätt õpetajad - nende töökoormus on koroonaajal olnud meeletu ja kolmeprotsendiline palgatõus pole tema hinnangul piisav.\n\n\"Õpetajad on koroonaajal väga palju hoolinud lastest, kes hädas on olnud, teinud meeletus koguses ületunde. Õpetajate palgad on teema, millele päriselt peaks suuremat rõhku pöörama,\" leiab Altroff.\n\nMinister: õpilünkade tasandamiseks tuleb lisaraha\n\nHaridus- ja teadusminister Liina Kersna ütleb pedagoogide kriitika peale, et raha suunamine on alati valikute küsimus ja koolid saavad ise otsustada, kuidas nad oma eelarveraha kasutavad.\n\nKersna arvates hindavad koolid õpihuvilaagreid eeskätt õpilünkade tasandamise vaatevinklist, kuid laagrite peamine eesmärk on taastada koolihuvi noortel, kellel see on kaugõppega kaotsi läinud, mitte niivõrd neid õppetöös järele aidata.\n\n\"Koolide rahuloluküsitluse esmastest tulemustest nähtus, et pea 40 protsenti 8. klassi lastest ütleb, et neil on kõigest kõrini; 11. klassis pea 50 protsenti ütleb, et neil on kõigest kõrini. Ka eelmise kevade kogemus näitab, et laste motivatsioon ja eneseusk kodus õppimisel langeb. Laagritega on meil soov anda enne kooliaasta algust sellist positiivset emotsiooni õppimisega seoses, et sügisel minna tõsise õppetööga edasi,\" ütleb Kersna.\n\nMinister loodab, et üldhariduskoolid ise haaravad võimalusest kinni ja panevad huvihariduskoolide või teadusasutustega seljad kokku, et teha põnev programm, mis lastel silma taas särama paneks. Näiteks AHHAA keskuse abil võiks kokku panna reaalainete atraktiivsemaks tegemise programmi või kaasata muusikakoole, loodusmaju - koostöös üldhariduskoolidega saaks sedasi mitmekesise ja sisuka laagrikava.\n\nSeda, et laagrid õpihuvi kaotanud noori köita ei suuda, Kersna ei ennusta.\n\n\"Igal lapsel, kes koolis jääb hätta, on mingi huvi millegi vastu – kellel bioloogia, kellel muusika või muu vastu. Nende huvidega ongi olnud väga keeruline distantsõppel tegelda. Lapsed on pidanud kodus tegelema ainult kooliprogrammi läbimisega, vähe on saadud tegelda sellega, mis tegelikult huvitab. Kui aga lapsed saavad sealt laagrist eduelamuse – mul tuleb välja, see teema huvitab mind -, siis see annab neile enesekindluse tagasi, neil tekib tunne, et ma saan hakkama, mulle meeldib õppida,\" ütleb minister.\n\nJust seetõttu ongi oluline, et laagreid oleks võimalikult erinevast nišist, et iga laps leiaks endale sobiva.\n\nKersna möönab, et süsteemselt tuleb tegelda ka lastega, kes on õppetöös maha jäänud ning kinnitab, et ka selleks on koolidele eraldi toetus tulemas.\n\n\"Selleks aastaks on eraldatud kuus miljonit eurot, iga lapse peale 40 eurot, et koolid saaksid nendega tegelda, kes on maha jäänud. Neil kahel meetmel on erinev sihtrühm,\" toonitab Kersna võrdluses õpihuvilaagritega.\n\nÕpilünkade tasandamise lisaraha koolidele eraldatakse enne sügist, lubab minister.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mitmed õpetajad ja koolijuhid on haridusministeeriumi rahastatavate suviste õpihuvilaagrite suhtes skeptilised, leides, et need ei pruugi täita oma eesmärki. Selle asemel võinuks laagriraha suunata otse koolidele mitmete lünkade tasandamiseks, leiavad pedagoogid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPicasso teos leidis oksjonil ostja 103,4 miljoni dollari eest\n\n## Põhitekst:\n\n1932. aastal valminud maali pakkumised lõppesid 90 miljoni dollari juures. Hind jõudis tasude ja vahendustasude lisamisel 103,4 miljoni dollarini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pablo Picasso teos \"Naine aknal\" (\"Woman sitting by a window\"/\"Marie-Therese\") leidis New Yorgis enampakkumisel ostja 103,4 miljoni USA dollari eest, teatas neljapäeval oksjonimaja Christie's.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO Julgeolekunõukogu arutab Iisraeli ja Palestiina konflikti laupäeval\n\n## Põhitekst:\n\nTeade järgnes uudisele, mille kohaselt sisenesid juudiriigi maaväed Gaza sektorisse, kuid mille Iisraeli armee hiljem ümber lükkas.\n\nUSA välisminister Antony Blinken kinnitas neljapäeval, et USA ei soovinud ÜRO Julgeolekunõukogu reedese kohtumise ärajätmist, vaid selle edasilükkamist järgmisesse nädalasse.\n\nHiina esinduse pressiesindaja teatas varem päeval, et ÜRO Julgeolekunõukogu reedene kohtumine Iisraeli-Palestiina vahel puhkenud lahingute üle jääb ära.\n\n\"USA ei tõkesta nõukogu kohtumist, vaid soovib selle korraldamist veidi hiljem. Ma arvan, et kuskil järgmise nädala alguses. Loodetavasti annab see aega diplomaatia mõjulepääsemiseks,\" seletas Blinken.\n\n\"Toetame alati avatud arutelu ÜRO-s,\" kinnitas Blinken Washingtonis ajakirjanikele.\n\nIisraeli armee kinnitusel pole väed Gazasse sisenenud\n\nIisraeli armee teavitas reede varahommikul, et juudiriigi väed pole Gaza sektorisse sisenenud ja süüdistas segaduses sisekommunikatsiooniprobleeme.\n\nMitmed meediakanalid teatasid kesköö paiku sõjaväeallikatele tuginedes, et Iisraeli maaväed sisenesid ööl vastu reedet õhujõudude toetusel Gaza sektorisse. Seda kinnitas ka armee pressiesindaja Jonathan Conricus ja ühtlasi levis sotsiaalmeedias Iisraeli armee vastavasisuline lühisõnum.\n\nEsialgu pole segaduse põhjustanud kommunikatsiooniprobleemide üksikasjad teada.\n\nMeedia andmetel on sektorit siiski ägedalt pommitatud. Ajaleht Times of Israel kirjutas, et Hamasi väitel sooritati vaid mõne minuti jooksul enam kui 150 õhurünnakut.\n\nTimes of Israel edastas ühtlasi, et piiri lähedal elavatel kodanikel soovitati pommivarjenditesse minna. Soovitus anti kõigile, kes elavad nelja kilomeetri kaugusel piirist.\n\nVarem päeval oli Iisrael paigutanud piirile lisavägesid ja tanke.\n\n\"Oleme valmis ja jätkame end erinevate stsenaariumide jaoks ettevalmistamiseks,\" ütles armee pressiesindaja, kes lisas, et maavägede sissetung on üks võimalikest lahendustest islamiliikumise Hamas raketitule lõpetamiseks.\n\nIisraeli kaitseminister kiitis neljapäeval heaks võitluses Hamasiga veel 9000 reservväelase tegevteenistusse kutsumise.\n\nGaza sektoris on viimase nelja päeva jooksul Iisraeli õhulöökides hukkunud üle 100 inimese, teatasid neljapäeval palestiinlaste võimuesindajad. Gaza tervishoiuministeeriumi andmetel on tapetute seas 27 last ja 11 naist. Haavata on saanud 580 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Iisraeli ja Palestiina konflikti laupäeval, kuigi USA soovis kohtumise edasilükkamist järgmisesse nädalasse, teatasid neljapäeval diplomaadid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlane saavutas Alaska esktreemtriatlonil teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval samal ajal, kui kõikide Eesti triatleetide pilgud ja mõtted olid Tartu triatloni EM-i lainetel, ujus Sepp jääkülmas Alaskas 4200 m, sõitis jalgrattal 184 km ja jooksis 42,2 km kokku ajaga 12:18.45. Võistluse võitis kohalik mees Will Ross tulemusega 11:33.06. Kolmas koht kaotas Sepale enam kui poole tunniga, vahendab jooksuportaal Jooksja.ee.\n\n\"Ujumine läks väga valusalt – 4200 m vastutuule ja lainetusega maksimaalselt 12-kraadises vees, millest kaks 300 m lõiku olid ligi seitse kraadi. Väga külm,\" tõdes Sepp. Rattadistantsil kogunes 2200 tõusumeetrit. \"Esimesel 50 kilomeetril langes temperatuur isegi nelja kraadini. Edasi hakkas päev aina soojemaks ja päikeseliseks minema. Kui rattatreeninguid on sel aastal mul vaid 3000+ kilomeetrit, siis samas tempos päris lõpuni enam ei jaksanud,\" tunnistas Sepp. Kuidagi venitas ta end viiendana vahetusalasse.\n\nMaratonidistantsi jooksma hakates tõusis Sepp kiiresti teiseks, aga viimased 15 km mägedes tulid talle väga vaevaliselt ja õhutemperatuur tõusis +31 kraadi peale. \"Jõime jõest vett ja jahutasime end lumega. Õnneks selja tagant ohtu polnud ja esimese püüdmiseks jõudu ei jätkunud ning sai rahulikult lõpuni tuldud. Kokkuvõttes olen väga rahul, trenni pole väga aega olnud tänavu teha. Noorim laps on alles kolmekuune. Neid magamata öid on kuhjunud ning pole seda värskust enam,\" märkis Sepp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ekstreemtriatleet ja Norsemanil osaleja Heiko Sepp saavutas Alaskaman Extreme Triathlon võistlusel teise koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona ja Madridi Real alustavad hooaega tabelikeskmikute vastu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest korda otsustas Hispaania jalgpalliliit panna kõik voorud paika loosimise alusel. Varasemalt loositi vaid esimene poolaasta ning teine mängiti samas järjekorras. Esimeses voorus tuleb kohe üks suur mäng, kui omavahel kohtuvad eelmise hooaja teine ja neljas ehk vastavalt Madridi Atletico ja Valencia, vahendab Soccernet.ee.\n\nEl Clasico toimub 28. oktoobril Camp Noul ning 3. märtsil Santiago Bernabeul. Lisaks nendele kohtumistele tasub kindlasti vaadata Sevilla derbit, kus mängivad linnanime kandev Sevilla ning Real Betis. Eelmisel hooajal suutsid tiimid kahes mängus kokku lüüa 12 väravat. Need matšid toimuvad 2. septembril ja 13. aprillil. Ei tasu ka unustada Madridi klubide kohtumisi, mille esimene vaatus toimub Tallinnas UEFA Superkarika raames. Liigas kohtuvad Madridi Atletico ja Real 30. septembril ning 10. veebruaril.\n\nEelmise hooaja järel langesid liigast välja Malaga, Las Palmas ning Deportivo La Coruna. Neid asendavad Huesca, Rayo Vallecano ning Real Valladolid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval selgusid Hispaania kõrgliiga kohtumiste ajad ning mängudega alustatakse 19. augustil. Kaks suurt Barcelona ja Madridi Real alustavad liigat vastavalt Deportivo Alavesi ja Getafe vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Liidripositsioonilt üle kiviaia lennanud rattur katkestas Touri\n\n## Põhitekst:\n\nGilbert aidati seejärel küll kraavist välja ja ta lõpetas võidusõidu 142. kohal ligi pool tundi peale meeskonnakaaslasest võitjat Julian Alaphilippi, aga finišijärgselt selgus tõsiasi, et kukkumises kannatada saanud põlv ei luba ratturil järgmisel päeval startida.\n\nEtapi lõpus sai Gilbert käia veel ka pjedestaalil, kuna pälvis etapi kõige aktiivsema ratturi auhinna. Peale meedikute külastamist jõudis 36-aastasele Gilbertile kohale, et võidusõit on tema jaoks selleks aastaks lõppenud ja meeskonnabussis vallandusid alles ratturi emotsioonid täielikult. Põlv, millele võidusõitja vaevu toetuda saab, vaadatakse üle kohalikus haiglas. Õnnetuse hetkel oli Gilbert kasvatanud oma edu lähimate jälitajate ees ühele minutile.\n\nKukkumise hetkel hoidsid paljud fännid hinge kinni, sest samal laskumisel suri 1995. aastal õnnetu kukkumise tagajärjel Fabio Casartelli.\n\nWe've all been very scared, but @PhilippeGilbert is ok and will go back on the bike. ????\nAprès une grosse frayeur, @PhilippeGilbert semble aller bien et va repartir. ???? #TDF2018 pic.twitter.com/Xtrjyw3QSf\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n\nBravo à ???????? @PhilippeGilbert qui remporte le Prix de la Combativité pour la 3ème fois ! ???????????? ???? #PrixAntargaz pic.twitter.com/xTcWwUne5I\n\n— Prix Antargaz (@PrixAntargaz) July 24, 2018\n\n???? The most aggressive legs!\nLes jambes du plus combatif du jour @PhilippeGilbert???? #PrixAntargaz #TDF2018 pic.twitter.com/voJCdF1zHN\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n\nHe suffered an impressive crash but @PhilippeGilbert wins the combativity prize ! ????????\nVictime d'une chute spectaculaire, @PhilippeGilbert remporte le prix de la combativité ! ???????? #TDF2018 pic.twitter.com/Bd3azxzQOD\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tour de France'i 16. etapil liidripositsioonilt laskumisel teepiirdesse sõitnud ja seejärel kuristikku lennanud belglane Philippe Gilbert (Quick-Step Floors) on sunnitud Tour de France'i katkestama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFBI avaldas dokumendid, mille abil sooviti Trumpi kunagist nõunikku jälgida\n\n## Põhitekst:\n\nKui Trumpi toetajad väidavad, et FBI toetus jälitusloa taotluses (SIIN ja SIIN) endise Briti luureametniku kahtlast päritolu toimikule, siis Trumpi vastased rõhutavad, et toimik ei olnud ainus tõendusmaterjal, et FBI ja kohus järgisid taotlust tehes ja luba andes reeglitepäraselt ning et esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees on Trumpi huvides teadlikult valeandmeid esitanud ja peaks seetõttu komitee juhi kohalt lahkuma.\n\nVälisluure jälitusseaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act ehk FISA) alusel erikohtule esitatud taotluse dokumendid, mida on kokku 412 lehekülge ja kus mitmed kohad on juurdluse huvides ja allikate kaitseks kinni kaetud, avaldati pärast seda, kui ajaleht New York Times ja parempoolne valitsusasutuste järelevalvega tegelev organisatsioon Judicial Watch dokumentide avalikustamise nimel kohtukaebuse esitasid. Dokumentide peamiseks sisuks on FBI taotlus saada 2016. aasta oktoobris luba USA kodaniku Carter Page'i pealtkuulamiseks.\n\nTegemist on esimese korraga, kui FISA alusel esitatud taotluse dokumendid avalikustatakse, nendib Vox oma ülevaates.\n\nDokumendis tuuakse välja põhjendused jälitusloa saamiseks ehk põhjused, miks FBI arvas, et Page'i on vajalik jälgida kui võimalikku välisriigi mõjuagenti. FBI kinnitab dokumentides veendumust, et Page on Venemaa valitsuse poolt värvatud esmärgiga mõjutada USA presidendivalimisi 2016. aastal. FBI toob välja Page'i lähedased suhted Venemaa riigiametnike ning luuretöötajatega. FBI ametnike sõnul on Page teinud Venemaa valitsusega koostööd ning ka Venemaa valitsus olevat oma sekkumist koordineerinud Page'iga ja võimalik, et veel kellegagi, kes on seotud Trumpi kampaaniameeskonnaga.\n\nEtteheited FBI-le ja Trumpi toetajate seisukohad\n\nJudicial Watch väidab dokumente kommenteerides, et taotlus FISA-kohtule oli vastuoluline, sest kohtule ei öeldud, et peamine informatsioon taotluses tugines nn Steele'i toimikule, mille oli koostanud eraluurefirma Fusion GPS esialgu Trumpi vabariiklastest konkurentide ja seejärel Hillary Clintoni kampaaniameeskonna ning Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) tellimusel. Samuti on tähelepanuväärne, et kohus andis loa Carter Page'i jälgimiseks vaid nädalad enne presidendivalimisi.\n\nJudicial Watch leiab, et avaldatud dokumendid toetavad vabariiklaste juhitud USA esindajatekoja luurekomitee poolt käesoleva aasta veebruaris avaldatud memo hinnangut, mille kohaselt toetus taotlus olulisel määral Steele'i toimikule, milles sisalduvad väited on aga tõendamata ning mille eest oli maksnud vastaskandidaadi meeskond.\n\nAjaleht Wall Street Journal leiab oma juhtkirjas, et dokumendid näitavad, miks FBI oli pikka aega vastu nende avaldamisele.\n\n\"Isegi tugevalt redigeeritud kujul kinnitavad taotluse dokumendid, et FBI toetus kahtlastele kallutatud tõenditele õigustamaks loa saamist ning jättis kohtu eest varjule olulist informatsiooni,\" kirjutab ajaleht.\n\nSamuti väidab Wall Street Journal, et märkimisväärne osa dokumentidest keskendub tehnilistele küsimustele ja Venemaa valimistesse sekkumise ajaloole ning Page'ist endast on vähe juttu ning seegi koosnevat peamiselt teadetest tema suhtlusest venelastega, tema enda reaktsioonidest sellele, et ta on uurimise all, ning väga redigeeritud kokkuvõttest. Otseselt tõendeid puudutav osa taotlusest paistab aga ajalehe sõnul toetuvat peaaegu täielikult Steele'i toimikule.\n\nWall Street Journal rõhutab, et isegi FBI endine direktor James Comey on öelnud, et nn Steele'i toimiku sisu pole kinnitust saanud ning et ka keegi teine pole esitanud tõendeid toimiku kõige tõsisemate süüdistuste toetuseks.\n\n\"Ometi selle tõendamata ja konkureeriva kampaaniameeskonna tellitud dokumendi alusel süüdistas FBI USA kodanikku välisriigi agendiks olemises ja soovis õigust teda pealt kuulata,\" kirjutas ajaleht.\n\nVäljaanne National Review toob end ülevaates samuti välja selle, et FBI justkui väitis kohtule, et taotluses mainitud tõendid on kinnitust leidnud, kuid nii Comey, tema asetäitja Andres McCabe ja ka toimiku koostajaks olnud endine Briti luureametnik Christopher Steele ise on öelnud, et suur osa toimiku andmetest on tõendamata või polegi neid võimalik sisuliselt tõendada. Steele on rõhutanud ka seda, et toimiku näol oli tegu nn luurealase toormaterjaliga, mis seega polnudki mõeldud kellegi avalikult süüdistamiseks või kohtus tõendina esitamiseks.\n\nEtteheited Nunesile ja Trumpi kriitikute seisukohad\n\nTrumpi kriitikud - nii demokraadid kui ka mitmed vabariiklased - tunnistavad, et kuigi suure osa taotlusest moodustasid Steele'i toimiku andmed, ei olnud kindlasti tegu ainsate tõendite ja põhjendustega, miks Page'i peeti vajalikuks jälgida.\n\nSamuti ei ole Trumpi kriitikud üldse nõus väitega, et FBI ei rääkinud kohtule taotlust esitades Steele'i toimikust ja oma kahtlustest selle sisu osas. Kuigi ühtegi nime taotluses ei mainita - Trump on näiteks mainitud kui \"kandidaat 1\" ja Clinton \"kandidaat 2\" jne. - , andis FBI kohtule ülevaate sellest, et osa tõenditest pärineb allikalt (Steele), kelle tööd rahastas esialgu konservatiivne veebileht Washington Free Beacon ja seejärel demokraadid. Samas märkis FBI, et see sama allikas on andnud USA luurele varem usaldusväärset informatsiooni.\n\nSeega rõhutatakse selle seisukoha puhul asjaolu, et FBI ja USA justiitsministeerium ei rikkunud taotluse puhul ühtegi reeglit. Samuti olid jälitusloa andnud FISA-kohtus kõik neli kohtunikku vabariiklaste poolt ametisse määratud ehk seega on Trumpi toetajate jutt mingist demokraatide vandenõust kohatu.\n\n\"Ma ei usu, et nad tegid midagi valesti. Mulle tundub, et nad läksid kohtusse, veensid kohtunikke seda heaks kiitma, esitasid kogu informatsiooni ja seal oli palju põhjusi, miks nad tahtsid Carter Page'i uurida ja mis ei ole seotud (Steele'i) toimikuga,\" selgitas näiteks senati luurekomitee liige, vabariiklasest senaator Marco Rubio CNN-i telesaates \" State of the Union\".\n\nTaotlusdokumentide avalikustamise eestvedajaks olnud New York Timesi ajakirjanik Charlie Savage on lisaks oma artiklile toonud ka oma Twitteri-kontol punkt-punktilt esile Trumpi toetajate olulisemad väited ja selle, mis FBI dokumentides kirjas on.\n\nKui esindajatekoja luurekomitee esimees Devin Nunes teatas veebruaris FBI-d kritiseerivas memos (ja nagu nüüd seisab ka näiteks Wall Street Journali juhtkirjas), et FBI varjas FISA-kohtu eest Steele-i toimiku sünni asjaolusid, siis taotlusdokumentidest tuleb selgelt välja, et FBI andis kohtule teada, et isikud, kes Steele'i toimikut koostama palkasid, olid poliitiliselt motiveeritud. Ehk kohus oli otsust tehes täiesti teadlik, et tõendid on pärit vastaskampaania poolt tellitud toimikust.\n\nThe Dem rebuttal said the court *was* told that the person who hired Steele was politically motivated. We can see that is the truth: the court was clearly told why Steele was looking into Trump-Russia ties. /6 pic.twitter.com/nDerp9Xe2l\n\n— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018\n\nSamuti ei pea paika ka väide, et kuna taotluses kandidaatide nimesid ei mainitud, polevat kohus ka mõistnud, kellest jutt käib. Näiteks on taotluses kirjas ka üks tõeliselt bürokraatlik lause: \"2016. aasta 8. novembril või selle lähistel valiti kandidaat #1 presidendiks.\"\n\nPart of the complaint is that the court should have been told it was DNC/Clinton campaign, by name, that funded Steele. We see that the practice of FISA applications is to bend over backwards not to name Americans. Here's a renewal \"masking\" Trump's identity, for example. /7 pic.twitter.com/lBA1eGK2oy\n\n— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018\n\nLisaks ei pea paika kriitika, et FBI lisas Page'i vastaste tõendite hulka meedias ilmunud artikleid. Taotlusdokumenditest tuleb hoopis välja, et mainitud meedias ilmunud artikkel lisati vaid kohtu informeerimiseks, et Page ise eitab koostööd Venemaa valitsusega.\n\nDemocrats in February said that was misleading because the purpose of including the article was instead to tell the court that Page had denied the allegations about his meetings in the July 2016 Moscow trip. And that is indeed how the application presents that material: /10 pic.twitter.com/8L8Avzkqg8\n\n— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018\n\nKa ei olnud nn Steele'i toimik ainus informatsioon, mille alusel FBI jälitusloa soovi põhjendas, ning esialgne Venemaa juurdlus ei alanud mitte Steele'i toimikust, nagu paljud vabariiklased on väitnud, vaid ikkagi Trumpi nõunikuna tegutsenud või selleks pürginud George Papadopoulose avameelitsemisest. Praeguseks on uurijatega koostööle läinud Papadopoulos tunnistanud, et valetas FBI-le oma Venemaa-sidemete kohta.\n\nVäljaanne Lawfare Blog toob välja selle, et kui Nunesi memo peamine argument oli see, et FBI ei toonud kohtule taotlust esitades välja Steele'i toimiku tausta ehk täpsemalt selle tellijate poliitilisi motiive, siis lükkavad avaldatud dokumendid selle ümber ja Nunesi memo kallutatus on isegi varem arvatust hullem.\n\nEndisest kõrgest justiitsametnikust autor nendib, et sisuliselt üritas Nunesi veebruarikuine memo avalikkust petta viisil, milles ta samal ajal süüdistas FBI-d.\n\nRiikliku julgeolekuagentuuri (NSA) luureseaduste valdkonna endine juht April Doss rõhutab oma ülevaates omakorda seda, et FISA-taotlustes pole kunagi eesmärgiks esitada tõendeid, mis sobiksid ka kohtuprotsessil süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Tõendid peavad olema piisavad veenmaks kohtunikke, et tegemist on küsimusega, mida tuleb veel põhjalikumalt uurida.\n\nFirst, Title I only permits surveillance of a U.S. person when there's probable cause to believe that the person is an agent of a foreign power. What the FBI put together in its submission was proof of PC. Remember, PC is not the same as proof beyond a reasonable doubt. 4/\n\n— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018\n\nIt's not supposed to be. A FISA app doesn't have to meet the standard for criminal conviction. The app is just supposed to let an independent arbiter - a federal judge - decide whether there's enough evidence for a court order to allow the government to investigate further. 5/\n\n— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018\n\nAnd that's exactly what the 412 pages of these applications (initial and 3 renewals) did. They laid out a detailed case before a judge explaining why there was preliminary and ongoing cause to believe there was enough evidence for the government to continue investigating. 6/\n\n— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018\n\nTema sõnul esitati taotluses piisavalt informatsiooni selle kohta, et argumentidena kasutatud andmed võivad olla poliitiliselt kallutatud, ja seega on faktiline valeväide, justkui polnud FBI, justiitsministeerium ja FISA-kohus sellest asjaolust teadlikud.\n\nSo the idea that DoJ, FBI, or FISC didn't know there could be bias in the info is factually inaccurate. And the idea they wouldn't've been able to assess the reliability of the info is: a) not true, and b) a red herring to detract from important facts showing probable cause. 8/\n\n— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018\n\nAxios ja MSNBC edastavad, et eelpool mainitust lähtudes süüdistavad demokraadid, eriti esindajatekoja luurekomitee juhtiv demokraat Adam Schiff, esimees Nunesit otseselt valetamises ja nõuavad, et ta luurekomitee esimehe kohalt lahkuks või taandataks. Samas on kõlanud üleskutseid, sealhulgas konservatiivide poolt, et Nunes peaks üleüldse esindajatekojast lahkuma.\n\nErinevalt senati luurekomiteest, mis on suutnud enam-vähem parteiüleselt tegutseda, on esindajatekoja luurekomitee olnud Venemaa-juurdluse algusest saadik parteiliselt lõhestunud. Demokraadid on süüdistanud selle esimeest Nunesit selles, et ta ei soovi mitte tõde välja selgitada, vaid ta tegutsevat käsikäes Valge Majaga, et Trumpile ja tema toetajatele meedias nö jutupunkte tekitada.\n\nSenati luurekomitee vabariiklasest esimees Richard Burr tegi hiljuti avalduse, mis on täpselt vastupidine Nunesi seisukohale, ja leidis, et FISA jälitusloa andmine oli Page'i puhul igati põhjendatud.\n\nMida on Carter Page ise öelnud?\n\nPage on algusest peale eitanud igasugust valesti käitumist, seaduserikkumisest või Venemaa mõjuagendiks olemisest rääkimata.\n\nPühapäeval CNN-i saatele \" State of the Union\" intervjuu andnud Page nimetas FBI taotluses sisalduvaid kahtlustusi naeruväärseteks ja eksiteele viivateks.\n\nKui saatejuht Jake Tapper küsis temalt selle kohta, et ta on end varem tutvustanud Venemaa valitsuse mitteametliku nõunikuna, vastas Page, et see on liialdus ning et ta olevat omal ajal vaid paaril kohtumisel maha istunud.\n\nSamas ei jõudnud Page'i seostamine Venemaaga omal ajal avalikkuse ette mitte FBI huvi tõttu, vaid kõigepealt pälvisid meedia tähelepanu aastaid Venemaal töötanud Page-i enda avaldused.\n\nPage liitus Trumpi kampaaniameeskonna välispoliitika nõunike sektskonnaga 2016. aasta märtsis. Varem oli ta silma paistnud energeetikainvestorina ning ta oli töötanud ka Venemaa energiakontserni Gazprom nõunikuna. Muuhulgas on ta ka ise väitnud, et talle kuulub Gazpromi aktsiaid. Pärast seda, kui ta Trumpi nõunikuks sai, tegi ta korduvalt - sealhulgas ka Venemaal käies - avaldusi ja pidas kõnesid, kus ta tegi maatasa Washingtoni senist Venemaa-suunalist poliitikat, võttis sõna sanktsioonide vastu ja vihjas, et Trumpi presidendiks saades muutuksid suhted USA ja Venemaa vahel palju lähedasemateks.\n\nHiljem, kui süüdistused Trumpi meeskonna väidetavate Venemaa suhete teemal rohkem tähelepanu pälvima hakkasid, lahkus ka Page kampaaniameeskonnast. Tema liitumise ja lahkumise täpsemad asjaolud on endiselt mõnevõrra ebaselged, sest esiteks oli tema näol tegu vabatahtlikuga, kes väidetavalt palka ei saanud, ja ta ilmus esimest korda Trumpi meeskonna orbiidile juba 2015. aastal ehk ajal, mil kinnisvaraärimeest veel eriti tõenäoliseks valimiste võitjaks ei peetud.\n\n2017. aasta novembris kongressis tunnistamas käinud Page rääkis protokolli kohaselt, et kohtus 2016. aasta juulis Moskvat külastades Vene presidendi administratsiooni liikmetega ning riikliku naftahiiu Rosneft investorsuhete juhiga.\n\nSamuti õnnitles Page Trumpi meeskonna välispoliitikatiimi 2016. aasta 14. juulil suurepärase töö eest Ukraina parandusega - ta viitas nimelt kampaania otsusele sekkuda, et vabariiklaste Ukraina-platvormi paranduse sõnastust leebemaks muuta ehk loobuda seal otsesõnu soovist Ukrainale nn surmavat relvastust tarnida. (Praeguseks on Trumpi administratsioon küll teinud täiesti vastupidise ja Obamast palju jõulisema otsuse ehk Ukrainale on tarnitud surmavat relvastust nagu näiteks Javelini-rakette - Toim.)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud nädala laupäeval avaldas USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) dokumendid, mille alusel taotleti 2016. aastal kohtult luba Donald Trumpi kampaaniameeskonna kunagise välispoliitika nõuniku Carter Page'i jälgimiseks. Paraku pole see samm toonud kaasa üksmeelset tõlgendust, vaid nii Trumpi toetajad kui ka vastased on leidnud nendest dokumentidest detaile oma seniste seisukohtade toetuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUCI president: Team Sky treener ei tohiks õli tulle valada\n\n## Põhitekst:\n\nVäljavilistamiste kõrval on rajaäärsed fännid tiitlikaitsjat Froome'i ka mitmeid kordi tahtlikult löönud. Kui Froome ei meeldi pealtvaatajatele salbutamooli juhtumi pärast, siis Thomast vilistatakse välja põhjusel, et Sky on alates 2012. aastast Touri liialt domineerinud.\n\nEsmaspäevasel pressikonverentsil vihjas Brailsford, et see näib tulenevat Prantsusmaa kultuurist. Prantslasest UCI president, keda Brailsford on varasemalt süüdistanud liiga prantslalikus käitumises, palus kohalikes fännides vaenulikus õhutamata jätta.\n\n\"Esiteks, velotuuri ei vaata raja äärest vaid Prantsusmaa fännid. Siia on tuldud kaasa elama üle kogu maailma. Seepärast ma arvan, et sellist käitumist ei saa külge pookida vaid ühele rahvusele,\" ütles Lappartient. \"Me proovime fänne rahustada, et nad austaksid kõiki sõitjaid. Sellised väljaütlemised valavad aga vaid õli tulle juurde.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal peetaval velotuuril Tour de France on korduvalt välja vilistatud Team Sky rattureid, teiste seas Chris Froome'i ja kollases liidrisärgis sõitvad Geraint Thomast. Team Sky treener Dave Brailsford nimetas sellist käitumist lihtsalt Prantsusmaa kombeks. Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) president David Lappartient kutsus Brailsfordi üles Prantsusmaa fänne mitte solvama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNorths Bears sai Dorbekuta mängides võidulisa\n\n## Põhitekst:\n\nTänavusel hooajal oma klubi parimaks korvikütiks olev Dorbek mängus kaasa ei teinud. Võitjate parimaks kerkis Anatoly Bose 27 punkti ja seitsme lauapalliga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nLiigatabelis on Norths Bears 14 võidu ja nelja kaotusega teisel kohal, Central Coast Crusaders (9-10) on kuuenal real. Liidri Newcastle Huntersi saldo on 15-3.\n\nDorbeku klubil on põhiturniiri lõpuni jäänud veel kaks vooru.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austraalia poolprofessionaalses Warath League'is jätkas Erik Dorbeku koduklubi Norths Bears nädalavahetusel võidukalt, kui 88:79 mängiti üle Central Coast Crusaders.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevene lubab välisturistidel 30 päeva viisavabalt riigis viibida\n\n## Põhitekst:\n\nPresident Aleksandr Lukašenko allkirja saanud määrus annab sellise õiguse 80 riigi, nende seas 39 Euroopa riigi, USA, Austraalia ja Jaapani kodanikele. Määrus jõustub selle avaldamise järel riiklikus väljaandes.\n\nOtsuse eesmärk on edendada Valgevene turismisektorit ja muuta riik veelgi atraktiivsemaks spordiürituste ja festivalide korraldajana.\n\nSamuti soovitakse edendada nn meditsiiniturismi, et välisriikide kodanikud võiksid end ravida riigi arvukates sanatooriumides.\n\nViisavabadus kehtib neile turistidele, kes saabuvad ja lahkuvad Minski rahvusvahelise lennujaama kaudu.\n\nViisavabadus ei kehti välismaalastele, kes saabuvad või lahkuvad Venemaale, kuna kahe riigi vahel puudub piirikontroll.\n\nHiinlaste suhtes hakkab augustist kehtima eraldi viisakokkulepe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valgevene teatas teisipäeval, et välisturistid võivad viibida riigis viisavabalt senise viie päeva asemel 30 päeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona napsas Roma nina alt 21-aastase brasiillase\n\n## Põhitekst:\n\nRoma oli lähedal lepingu sõlmimisega 21-aastase Bourdeaux' mängija Malcolmiga, ent Barcelona napsas brasiillase nende nina alt. Malcolm on Barcelonas kolmandaks uueks tulijaks sel suvel. Varasemalt on klubiga lepingud sõlminud veel Arthur ja Clement Lenglet.\n\nBarcelona sõlmib Malcolmiga lepingu viieks aastaks ja käib tema eest välja 41 miljonit eurot.\n\nPrantsusmaa kõrgliigas lõi Malcolm viimasel hooajal 12 väravat 35 kohtumises. Brasiilia MM-finaalturniiri koondises jäi mees paraku välja.\n\n???? ???????? Bem-vindo Malcom! Welcome!\n⚽️ #EnjoyMalcom\n???????? #EnjoyBarça pic.twitter.com/nnxVK3hZt4\n\n— FC Barcelona (@FCBarcelona) July 24, 2018\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Barcelonaga liitus brasiillasest ääremängija Malcom, kes oli sõlmimas lepingut AC Romaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina investeerib LAV-i 14 miljardit dollarit\n\n## Põhitekst:\n\nRamaphosa lubas veebruaris võimule tulles majandust elavdada ja investoreid riiki meelitada. Tema eelkäija Jacob Zuma üheksat ametiaastat iseloomustasid korruptsiooniskandaalid, majanduskasvu aeglustumine ja tööpuuduse tõus.\n\n\"Me allkirjastasime mitu kokkulepet ja üksteisemõistmise memorandumit, mille eesmärk on suhteid veelgi süvendada,\" ütles LAV-i president ja lisas, et Hiina võttis endale kohustuseks teha 14 miljardi dollari väärtuses investeeringuid.\n\n\"Hiina rakendab aktiivseid meetmeid Lõuna-Aafrika Vabariigi impordi suurendamiseks, et toetada sealset valitsust,\" sõnas Hiina president.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina investeerib Lõuna-Aafrika Vabariiki 14 miljardit dollarit, teatas president Cyril Ramaphosa teisipäeval pärast Hiina riigipea Xi Jinpingiga kohtumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPirlo: Ronaldo võib Juventusele Meistrite liiga tiitli tuua\n\n## Põhitekst:\n\nRonaldo liikus Torinosse juulikuu alguses, kui ta otsustas peale üheksat hooaega Madridi Realist lahkuda ning liituda uue klubiga. 33-aastase portugallase ostis 100 miljoni euro eest endale Itaalia hiid Juventus, kirjutab Soccernet.ee.\n\nTehingut kommenteeris Itaalia legend Andrea Pirlo: \"Cristiano Ronaldo saab tuua midagi juurde, mida Juventus vajab. Ma olen rõõmus, et osav meister liitus Juvega. Ronaldo on selline mängija, kes muudab mängu ning võib aidata Juventusel võita Meistrite liiga trofee. Ta on üks parimatest maailmas, ta toob muutuse ning me näeme midagi võrratut.\"\n\nKunagine keskväljamaestro teenis ise ka leiba kunagi Bianconeri ridades. Kokku mängis ta seal 119 matši ning lõi 16 kolli. Meistrite liiga tiitel on tal samuti olemas ning lausa kaks tükki, kuid need on teise Itaalia suurklubiga, AC Milaniga. Viimati pallis Mozarti hüüdnime kandev mängija New York City FC klubis, kuid sealt ta lahkus aastal 2017 ning otsustas õppida treeneriks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "39-aastane itaallane, kes ise on juba mängijakarjääri lõpetanud, teatas, et Cristiano Ronaldo on väga hea pallur ning võib Juventusesse midagi uut tuua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMay juhib edaspidi ise Brexiti kõnelusi\n\n## Põhitekst:\n\nSiiani on kõnelustel mänginud tähtsat rolli Brexiti ministeerium, vahendas Reuters.\n\n\"Mina juhin läbirääkimisi Euroopa Liiduga,\" ütles May parlamendile saadetu kirjalikus avalduses.\n\n\"DExEU (EL-ist väljumise ministeerium) jätkab valitsuse ettevalmistuste juhtimist: sisemaised ettevalmistused nii leppega kui ka leppeta stsenaariumi jaoks, kogu vajalik seadusandlus ning ettevalmistused Tuleviku Raamistiku rakendamiseks,\" lisas May.\n\nMay: Suurbritannia allub 2020. aasta lõpuni EL-i seadustele\n\nBriti peaminister Theresa May riskib ärritada Brexiti pooldajaid avaldusega, et Ühendkuningriik allub 2020. aasta lõpuni Euroopa Liidu seadustele, kirjutas ajaleht Financial Times.\n\nLahkulöömise pooldajad on juba kuulutanud 2019. aasta 31. märtsi \"iseseisvuspäevaks\", sest ametlikult on see kuupäev, mil Suurbritannial tuleb EL-ist lahkuda.\n\nTeisipäeval avaldati aga uus dokument, milles öeldakse, et tuleb tagada EL-i seaduste kehtimine Ühendkuningriigis üleminekuetapi rakendumisperioodi jooksul 2019. aasta märtsist 2020. aasta detsembrini.\n\nSaksamaa pakub brittidele topeltkodakondsuse plaani\n\nSaksa välisministeerium teeb ettepaneku, et enne Brexiti üleminekuperioodi lõppu Saksa kodakondsust taotlevad britid võiksid säilitada mõlema riigi passid, kinnitas ministeerium teisipäeval ajakirja Politico teateid.\n\nPolitico tugines Brexiti üleminekuaktiks nimetatud eelnõule, milles tehakse ettepanek kohelda Suurbritanniat 30. märtsist 2019 kuni kavandatava üleminekuperioodi lõpuni 31. detsembril 2020 Saksa siseriiklikel eesmärkidel Euroopa Liidu riigina.\n\nKehtivate reeglite järgi peaksid britid loobuma UK kodakondsusest, kui neile antakse pärast üleminekuperioodi Saksa kodakondsus.\n\nKavandatav seadus võtaks arvesse taotluse esitamise aja, nii ei jääks inimesed bürokraatlike takistuste tõttu kodakondsusest ilma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti peaminister Theresa May teatas teisipäeval, et edaspidi juhib Brexiti-kõnelustel Euroopa Liiduga riiki tema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIisrael tulistas Golani kõrgendike kohal alla Süüria sõjalennuki\n\n## Põhitekst:\n\nIisraeli kaitsevägi (IDF) teatas varem teisipäeval, et neil tuli tegutseda seoses Süüria sõjalennuki sisenemisega Iisraeli-kontrollitud õhuruumi, vahendas Reuters.\n\nTeate kohaselt lasid Iisraeli sõdurid Süüria sõjalennuki vastu käiku kaks õhutõrjesüsteemi Patriot raketti.\n\nSüüria riigimeedia teatas omakorda, et Iisrael oli võtnud sihikule Süüria õhuruumis asunud lennuki. Seda, kas Iisrael lennukit tabas või mitte, Süüria riigimeedia ei maininud.\n\nDamaskusele lähedane allikas ütles Reutersile, et Süüria sõjalennuki piloot sai surma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iisraeli armeeraadio teatel tulistasid riigi relvajõud Golani kõrgendike kohal alla Süüria sõjalennuki. Piloodi saatuse kohta polevat hetkel veel midagi teada, kuid esialgsetel andmetel kukkus lennuk alla Süüria poolel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFIFA avaldas kümne maailma parima jalgpalluri nimed\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel kahel aastal tiitli pälvinud Ronalso aitas tänavu Madridi Realil võita kolmanda järjestikuse Meistrite Liiga tiitli. Uuel hooajal jätkab portugaallane Juventuse ridades.\n\nArgentiinlane Messi võitis Barcelonaga kolmanda La Liga tiitli ja 34 löödud väravaga leiab ta parimate väravaküttide tabeli tipust.\n\n19-aastane Mbappe, kes pallib igapäevaselt koos Paris St Germainiga, näitas tugevat esitlus MM-finaalturniiril. Temast sai teine teismeline mängija, kes on värava löönud MM-finaalturniiri finaalis. Esimesena sai sellega hakkama Pele.\n\nVõitja tehakse teatavaks Londonis toimuval tseremoonial, mis peetakse 24. septembril.\n\nKõik kandidaadid: Cristiano Ronaldo (Portugal / Madridi Real / Juventus), Kevin De Bruyne (Belgia/Manchester City), Antoine Griezmann (Prantsusmaa / Atletico Madrid), Eden Hazard (Belgia/Chelsea), Harry Kane (Inglismaa / Tottenham Hotspur), Kylian Mbappe (Prantsusmaa / Paris Saint-Germain), Lionel Messi (Argentina/Barcelona), Luka Modric (Horvaatia / Madridi Real), Mohammed Salah (Egiptus/Liverpool) ja Raphael Varane (Prantsusmaa / Madridi Real).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "FIFA kuulutas välja aasta parima mängija kandidaadid, kelle seas on viimasel kümnel aastal omavahel trofeed jaganud Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi kui ka tänavu Liverpooli klubi särgis säranud egiptlane Mohamed Salah ja värskelt maailmameistriks tulnud 19-aastane prantslaste täht Kylian Mbappe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Fantastiliste elukate\" järje teine treiler on väljas\n\n## Põhitekst:\n\nAlapealkirja \"Grindewaldi kuriteod\" kandva filmi režissöör on David Yates ning selles teevad kaasa veel Eddie Redmayne, Katharine Waterston, Dan Fogler, Alison Sudol, Zoe Kravitz, Jude Law ja Johnny Depp.\n\nStsenaariumi autoriks on J.K Rowling ning filmi toimub samas võlumaailmas, kus \"Harry Potter\". Treilerite põhjal on alust arvata, et peagi linastuvas teises osas kohtab mitmeid kuulsast võlurisaagast pärit elemente. Kokku on selles seerias plaanis vändata viis filmi.\n\n2016. aastal jõudis kinodesse filmi esimene osa, mille tegevus leidis aset aastal 1926. Uues filmis keskendutakse aastale 1927 ning selle tegevus toimub peamiselt Pariisis ja Inglismaal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel San Diegos toimunud Comic-Conil avalikustati filmi \"Fantastilised elukad ja kust neid leida 2\" teine treiler. Kinodesse jõuab film 16. novembril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Alaphilippe teenis Touril teise etapivõidu, Kangert 42.\n\n## Põhitekst:\n\nAlaphilippe kuulus 47-mehelisse jooksikute gruppi, mis sõitis eest ära 113 kilomeetrit enne finišit. Lõputõusu (1. kat) otsa jõudis esimesena küll Yates, kuid kuus kilomeetrit enne finišit kukkus ta laskumisel. Temast möödus lähim jälitaja Alaphilippe, kellele keegi enam järele ei jõudnud ja nii teenis ta finišis tänavuselt tuurilt teise etapivõidu ajaga viis tundi, 13 minutit ja 22 sekundit. Peagrupp lõpetas päeva võitjast hiljem kaheksa minutit ja 52 sekundit.\n\nKollases liidrisärgis jätkab Geraint Thomas (Team Sky), kellele kaotab ühe minuti ja 39 sekundiga klubikaaslane Christopher Froome ja 1.50 jääb maha hollandlane Tom Dumoulin (Team Sunweb). Kangert langes kokkuvõttes 21. positsioonile (+22.40).\n\nHomme sõidetakse velotuuril lühim, 65-kilomeetrine etapp, mille jooksul ületatakse kaks esimese kategooria tõusu ja sõit lõpeb Col du Portet' (HC kat.) otsas.\n\nSõidu käik: Võistlus algas mitmete erinevate äraminekukatsetega. 218 kilomeetri pikkuse etapi 29. kilomeetril ootas rattureid ees aga ebameeldiv üllatus, kui kohalikud farmerid loopisid protesti märgiks rajale heinapalle. Neid püüdsid ohjata pisargaasiga politseinikud. Võistlus neutraliseeriti seetõttu kahel korral, esmalt farmerite pärast ja seejärel võistlejate tohterdamiseks, kuna pisargaas lendas võistlejatelegi silma. Sõidu jätkumisel jätkusid ka erinevad äraminekukatsed, kuid tõsisem neist leidis aset alles 113 kilomeetrit enne finišit, mil eest sõitis ära koguni 44 ratturit, kellega liitus hiljem veel kolm. 68 kilomeetrit enne finišit ründas tõusul belglane Philippe Gilbert, kes on näidanud aktiivsust üles eelmistelgi etappidel võidu pälvimiseks ja kasvatas oma edu seejärel minutini. Laskumisel kaotas Gilbert oma ratta üle juhitavuse ja sõitis teelt välja.\n\nWe've all been very scared, but @PhilippeGilbert is ok and will go back on the bike. ????\nAprès une grosse frayeur, @PhilippeGilbert semble aller bien et va repartir. ???? #TDF2018 pic.twitter.com/Xtrjyw3QSf\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n\n???? @PhilippeGilbert???? #TDF2018 pic.twitter.com/MlKHZ1I0UU\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n\n47-liikmeline jooksikute grupp jäi järjest väiksemaks ning 25 kilomeetrit enne lõpujoont ja mõned kilomeetrit enne viimase tõusu (1. kat) algust oli võidu nimel heitlema jäänud veel 17 ratturit. 8,3 kilomeetri ja keskmiselt 7,1 %-se tõusu otsa jõudis esimesena Adam Yates, kes alustas suurtuuri kindlate võidumõtetega, ent langes kõrgest mängust juba esimesel nädalal. Tõusul kasvatatud edu kadus, kui Yates laskumisel kukkus ja temast möödus seejärel parima ronija särgis sõitev Julian Alaphilippe, kes enam juhtpositsiooni käest ei andnud ja teenis kodupubliku rõõmuks juba teise etapivõidu.\n\n???? - 6 km @AdamYates7 crashes !!! ????\nAdam Yates a chuté !!! ???? #TDF2018 pic.twitter.com/QVJaEqi2I4\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n\n. @AdamYates7 crashes and now chasing @alafpolak / Chute d' @AdamYates7 qui repart derrière @alafpolak! #TDF2018 pic.twitter.com/FKkYMQ2lwk\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n\nSecond win for @alafpolak on this Tour! ????????\nDeuxième victoire pour Julian Alaphilippe sur ce Tour ! Quel panache ! ???????? #TDF2018 pic.twitter.com/BoHOVGp4EX\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n\n???? Relive @alafpolak 's second stage win in Bagnères-de-Luchon! ????????\n???? Revivez la deuxième victoire d'étape de Julian Alaphilippe à Bagnères-de-Luchon ! ???????? #TDF2018 pic.twitter.com/UxfqbjCwIS\n\n— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tour de France'i 16. mägisel etapil teenis teise etapivõidu kodupubliku rõõmuks parima ronija särgis sõitev Julian Alaphilippe (Quick-Step Floors), kes edestas 15 sekundiga Gorka Izagirre't (Bahrain Merida Pro Cycling Team) ja lõpulaskumisel kukkunud Adam Yatesi (Mitchelton-Scott). Tanel Kangert (Astana Pro Team) lõpetas 42. kohal, kaotades võitjale 9.56.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri tunnustatud tehnikateadlane Enn Mellikov\n\n## Põhitekst:\n\nEnn Mellikov sündis 1. aprillil 1945, lõpetas Pärnu 4. keskkooli 1963. aastal ja Tallinna tehnikaülikooli cum laude 1968. aastal.\n\nKogu tema teaduselu möödus Tallinna tehnikaülikoolis. Ta alustas vaneminsenerina 1968, tõusis vanemteaduriks 1972, töötas pooljuhtmaterjalide tehnoloogia aseprofessori ja professorina aastatel 1992-2016 ning oli vastutav materjaliteaduse instituudi eest selle direktorina aastatel 2003-2014. Alates 2016. aastast panustas ta jõudumööda emeriitprofessorina.\n\nLisaks õppe- ja teadustööle osales Mellikov kogu Eesti teaduse ja teadussüsteemi arendamises nii ühiskondlikel alustel Eesti materjaliteaduse ühingu esimehena (1995-2005) kui ka riigi vajadusteks palju aastaid teaduskompetentsi nõukogu, teaduspreemiate komisjoni ja Eesti teadusagentuuri hindamiskomisjoni liikmena.\n\nKoos rühmakaaslastega pani Enn Mellikov Tallinna polütehnilise instituudi füüsikalise keemia kateedris 1960. aastate lõpul aluse pooljuhtmaterjalide uuringutele. Nii teaduste kandidaadi (1977, tänapäeva PhD) kui ka teaduste doktori kraadi (ebatavaliselt noorena 1988) kaitses ta NSVL teaduste akadeemia Uurali teaduskeskuses Sverdlovskis. Seal testitud tulemused ja tehnoloogia kujunesid heaks vundamendiks Eesti teadusele keerulistel aegadel.\n\nEesti riigi taasiseseisvumisel viis töö ja elutee Enn Mellikovi kokku saksa teadlastega. Ühiselt realiseeriti idee siduda tema ja ta kolleegide uurimistöö päikeseenergia kasutamisega. See sai tema teaduselu sisuks. Eesmärk oli sõnades lihtne, kuid sisuliselt ja tehniliselt äärmiselt keerukas: luua odavad ja laialt kättesaadavatest materjalidest tehtud elastsed päikesepatareid.\n\nEnn Mellikov ignoreeris kogu oma elu jooksul arvamusi, nagu miski oleks võimatu sellepärast, et see on lihtsalt võimatu ning oli seisukohal, et unistused peavad olema alati suuremad kui inimene saavutab. Rootsi kolleegid järeldasid näiteks 1992. aastal, et Eestis ei ole võimalik edu saavutada sellises kõrgtehnoloogilises mikroelektroonika materjalide valdkonnas nagu päikeseenergeetika. Enn Mellikov tõestas vastupidist, viies selle valdkonna maailmateaduste teravaimasse tippu.\n\nJärgmine evalveerimine 2002. aastal leidis eest uudse ja originaalse teaduslabori ning üle kogu maailma kuulsa koolkonna.\n\nEnn Mellikov läheb selle valdkonna ajalukku maailmas ainulaadsete pulbrist valmistatud päikesepatareide väljatöötajana. Tema loodud nn monoteraliste päikesepatereide tehnoloogiat arendab mitmesugusteks unikaalseteks toodeteks rahvusvaheline tehnoloogiafirma Crystalsol.\n\nEnn Mellikov andis ka oma kaaluka panuse teadlaste ja inseneride uute põlvkondade kasvatamisse nii igapäevase õppetöö, kaheksa doktoritöö juhendamise kui ka oma erialal Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli ühise rahvusvahelise magistrikava loomise kaudu.\n\nTema tööd tunnustati kõrgelt kõigi riigikordade ajal. Ta on kolmekordne riikliku preemia laureaat. 1985. aastal sai ta Eesti NSV preemia ning 1998. aastal ja 2006. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia. Akadeemik Mellikovi saavutusi tunnustati 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.\n\nTema panust teadusesse kroonis 2013. aastal nn elutööpreemia (ehk riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest). Seda vastu võttes ütles Enn Mellikov: \"Teadus on vältimatu vahend inimeste elamise ja riigi arengueelduste täiustamiseks. Teadmistepõhine majandus on mitte ainult Eesti konkurentsivõimelisuse tagatis, vaid ilmselt ka ainus võimalus Eesti Vabariigil ellu jääda riigina.\"\n\nEnn Mellikov saadetakse viimsele teekonnale 2. augustil teaduste akadeemia saalist.\n\nAkadeemik Jaan Aarik: Enn Melliku entusiasm ja aktiivsus oli piiritu\n\nAkadeemik Jaan Aariku sõnul oli Enn Mellikov üks päikeseenergeetika-alaste teadusuuringute alustajatest ja selle uurimissuuna eestvedajatest Eestis.\n\n\"Tema juhtimisel töötati välja ja võeti kasutusele uudne tehnoloogia päikesepatareide valmistamiseks, mis põhineb monokristallilistest teradest koosnevate monokihtide rakendamisel päikesepatareide kõige olulisemas osas, nn absorberkihis. See meetod lihtsustas oluliselt päikesepatareide valmistamist ja lubas seejuures teha ka painduvaid päikesepatareisid,\" selgitas Aarik.\n\nTa lisas, et Enn Mellikov andis olulise panuse päikeseenergeetika-alase rahvusvahelise teaduskoostöö ja ettevõtluse arendamisse.\n\n\"Väga suur oli tema roll pooljuhtide, eriti päikeseenergeetikamaterjalide, tehnoloogia ja teadusuuringute seadmepargi arendamisel Tallinna tehnikaülikoolis kui ka riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri objekti NAMUR loomisel. Piiritu oli tema entusiasm ja aktiivsus uute eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel. Väga austav oli tema kaastöötajate suhtumine temasse kui juhti ja õpetajasse.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval suri 73. eluaastal teaduste akadeemia liige, tehnikateadlane Enn Mellikov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlexela ostab elektrimüügifirma 220 Energia\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alexela soovib pakkuda oma klientidele terviklikke energialahendusi, laienenud elektriportfell võimaldab meil olla hea partner veelgi rohkematele klientidele. 220 Energia on ennast tõestanud energiaturul tubli tegijana, kellel on oma välja kujunenud kliendibaas. 220 Energia klientide ja koostööpartnerite jaoks antud tehing muudatusi kaasa ei too – ettevõte ja kaubamärk jäävad alles, samuti toimivad edasi koduleht ning kõik senised kontaktid,\" ütles Alexela juht Maria Helbling pressiteate vahendusel.\n\n\"Jaeturul meie hetkel ühtegi teist tehingut ei planeeri. Aga turuosaliste nimekiri on üsna pikk ja see tundub üsna ebaefektiivne, ehk loogiline võiks olla konsolideerumine,\" ütles Helbling BNS-ile. Ühinenud ettevõtete turuosa ulatub Helblingi sõnul 7 protsendini.\n\n220 Energia juhatuse liikme Marko Alliksoni hinnangul on energiaturg jõudnud küpsemasse konsolideerumise faasi, kus edasiseks kiireks kasvuks on vaja omandada uut turuosa, mis on pannud turuosalised otsima koondumisvõimalusi. Alliksoni sõnul otsustati 220 Energia aktsiad müüa just Alexelale ettevõtete sarnase väärtuspakkumise tõttu, mis loob aluse olemasolevate klientide jätkuvale rahulolule.\n\n\"Alexela on 220 Energiaga väga sarnane elektri- ja gaasimüüja ning koondumine ühtsesse kontserni annab 220 Energia tänastele klientidele lisaväärtust – meie kliendid saavad osa Alexela pakkumistest ning suureneb tervikuna ettevõtte pikaajaline võimekus pakkuda konkurentsivõimelist alternatiivi võrguettevõtjatega seotud endistele elektri- ja gaasimonopolidele,\" ütles Allikson.\n\n220 Energia on Eesti erakapitalil põhinev elektrimüügi ettevõte. Ettevõtte käive kasvas möödunud aastal 2,3 protsenti 7,1 miljoni euroni, ettevõte jõudis seejuures tunamullusest 100 400-eurosest kahjumist 60 200 euroga kasumisse.\n\nAlexela on Eesti kapitalil põhinev valdusfirma, mis koondab viimase paarikümne aasta jooksul ühtse omanikeringiga seotud ettevõtted ühisesse struktuuri. Ettevõte annab tööd enam kui 1000 inimesele ning tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja põlevkivikeemia.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Energiakontsern Alexela ostab elektrimüügifirma 220 Energia; tehingu hinda osapooled ei avalda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool tahab seitsme mängija eest 100 miljonit saada\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel hooajal Inglismaa kõrgliigas neljandaks tulnud klubi on enda ridadesse toonud Brasiilia põhiväravavahi Alisson Beckeri, Monaco poolkaitsja Fabinho, noore guinealase Naby Keita ning Stoke Cityga Inglismaa paremuselt teise liigasse langenud Xherdan Shaqiri. Klubist on ära läinud sama palju pallureid, kuid ainult ühe eest on midagi teenitud - Danny Ward müüdi Leicesteri 14 miljoni euro eest, kirjutab Soccernet.ee.\n\nÜleminekuid kommenteeris peatreener Jürgen Klopp Liverpool Echole: \"Ega see, et meeskonnas on 35 mängijat, pole jah kõige loogilisem, kuna arenevad pallurid peavad aru saama, et neid on vaja. Ma olen päris kindel, et midagi veel juhtub, kuid täpselt mida, näitab ainult aeg. Kui kõik on tagasi koos, siis on meid liiga palju, kuid kõik mängijad vajavad minuteid. Siis on see selge, et teised klubid võivad soovi avaldada, milleks me ka avatud oleme.\"\n\nLisaks sellele avaldas Liverpool Echo nimekirja, kus oli nimetatud seitse mängijat, kellest klubi tõenäoliselt soovib vabaneda. Mängijad olid järgmised: Marko Gruijc, Divock Origi, Danny Ings, Sheyi Ojo, Lazar Markovic, Simon Mignolet ja Pedro Chirivella. Nende eest soovitakse kokku saada umbes 100 miljonit eurot, et meeskonna ostude ja müükide kogusumma oleks enam-vähem sama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ragnar Klavani koduklubi Liverpool on sel suvel üpriski aktiivne olnud - ostetud on lausa 165 miljoni euro eest, kuid müügitulu on teenitud vaid ligi 14 miljonit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNostalgia ärkab taas Tapa rongijaamas ellu\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu on ürituse põhirõhk nostalgilistel eesti filmidel: jaamahoones linastuvad näiteks \"Naksitrallid\", \"Lammas all paremas nurgas\" ning \"Nipernaadi\". Lisaks on võimalik avastada rongijaama ruume, kaeda üles pandud näituseid ja osaleda ööorienteerumisel. Sel aastal on programmis tegevusi ka lastele – neil on võimalus küpsetada vanaaegseid vahvleid ning võtta osa aaretejahist.\nÕhtul esilinastub Tapa gümnaasiumi õpilaste dokumentaalfilm \"Mälestusjaam\" Tapa rongijaamast. Pärast seda saab näha tummfilme, millele loob kohapeal filmimuusika kuulus helilooja ja pianist Olav Ehala.\n\nHilisõhtul seavad end plaate keerutama Tapa linna melomaanid – Alari Kirt, Elmu Koppelmann, Ave Pappe ja Heili Pihlak. Nostalgilise punkti paneb üritusele ansambel \"Heldene aeg\" ning seda jäävad lõpetama DJ Mortheus ja Dave Swan.\n\nÜritus \"Nostalgialaks\" on välja kasvanud eelmisel aastal kohalike noorte initsiatiivil korraldatud üritusest \"Tapa rongijaama elluärkamine\". Üritusega soovitakse juhtida tähelepanu linna südameks peetavale hoonele, mis on hetkel suletud, lagunemas ning millele ei ole siiani püsivat rakendust leitud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "10. augustil avatakse Tapa rongijaamas üritus \"Nostalgialaks\", et väärtustada lähiminevikku ja ajaloolist rongijaama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSamoa petukõnesid oli üle 170 000\n\n## Põhitekst:\n\nTelia klientidele tehti öösel vastu esmaspäeva umbes 95 000 vastamata kõnet Samoa suunakoodiga numbritelt, Elisa kliendid said enam kui 70 000 kõnet Samoast, lisaks tabas 5000 Elisa klienti Nauru suunakoodiga kõne ja poolteist tuhat sai Tonga suunakoodiga kõnesid. Tele2 ei öelnud BNS-ile, kui paljud tema kliendid Vaikse ookeani kaugetest saareriikidest kõnesid said, kuid nende andmetel võttis 60 klienti Samoast tulnud kõne vastu, keegi ise tundmatule numbrile tagasi ei helistanud.\n\nTelia riskijuhtimise osakonna juhataja Andreas Meister ütles teisipäeval BNS-ile, et suunakoodiga +685 numbritelt laekunud 95 000 kõnele vastas umbes 2000. \"Enamasti said Samoa numbrile tagasi helistanud inimesed pettuskeemist kohe aru ja kõned katkestati. Seetõttu jäävad nende kõnede maksumused enamasti paarikümnest sendist paari euroni,\" märkis Meister.\n\nElisa esindaja Marge Sillaots ei öelnud, kui paljud nende kliendid õngitsuskõnedele tagasi helistasid, kuid tema sõnul maksab Elisa hinnakirja kohaselt Samoa suunakoodiga telefoninumbrile helistamisel kõneminut 1,66 eurot.\n\n\"Telia soovitab suhtuda äärmiselt skeptiliselt tundmatutelt välismaa numbritelt tulnud kõnedesse ja sõnumitesse, kus palutakse tundmatule välismaa numbrile tagasi helistada või teavitatakse ootamatust võidust. Kindlasti tuleks enne tundmatule välismaa numbrile tagasi helistamist hoolikalt mõelda, eriti juhul, kui kõnet välismaalt oodata ei ole. Samuti ei ole soovitatav selliseid kõnesid vastu võtta,\" ütles Meister.\n\nElisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann soovitab inimestel üle vaadata telefoni sätted, et näiteks MMS sõnumeid automaatselt alla ei laetaks. Avada ei tohiks ka SMSides sisalduvaid linke, kuna need võivad suunata ebausaldusväärsetele veebilehtedele või peita endas pahavara, mis kopeerib telefonist isiklikke andmeid ja edastab need soovimatutele isikutele.\n\nTele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on eestlaste teadlikkus on kasvanud. \"Veel aasta tagasi läks ikka mõni selliste kõnede õnge. Antud pettuse valem on, et kuskil sajusaartel on registreeritud ülisuure hinnaga tasuline number, millelt tehakse vastamata kõne. Petturite eesmärk on, et inimene tasulisele numbrile tagasi helistaks. Praegu said õnneks hoopis petturid ise kahju,\" ütles Seliov pressiteate vahendusel.\n\n\"Tundmatult välismaa numbrilt tulnud kõnet klient pelgama ei pea, ei vastamata kõnet ega kõnele vastamist, kuniks viibitakse koduvõrgus, sest arvet see ei suurenda. Taolisi kõnesid tuleb lihtsalt ignoreerida, SMS-id kustutada ning uudishimule mitte voli anda. Kalliks läheb kõne vaid sel juhul, kui otsustatakse tagasi helistada. Juhul, kui ikkagi tagasi helistatakse, maksab Elisa ehk koduvõrgust helistades kõne välismaale hinnakirja kohaselt,\" märkis Sillaots.\n\nNädalavahetusel said paljud Eesti mobiiltelefoninumbrite kasutajad, olenemata operaatorist, kahtlaseid kõnesid Samoast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti mobiiltelefonikasutajatele tehti nädalavahetusel üle 170 000 petukõne, selgub sideoperaatorite BNS-ile esitatud andmetest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTOD | Tokyo olümpiamängudeni on jäänud täpselt kaks aastat\n\n## Põhitekst:\n\nJaapani pealinnas särasid tele- ja vaatetorn Tokyo Tower ning 240 meetri kõrgune DoCoMo Yoyogi Building. Lisaks tähistasid Tokyo olümpiamängudeni kahe aasta jäämist Goryoaku Tower, Fukuoka Tower ja Tokyo Skytree, mis on tituleeritud maailma kõrgeimaks torniks oma 634-meetrise kogupikkusega. Autor: Reuters/Scanpix\n\nSelle sündmuse auks peetud tseremoonial süütasid koolilapsed, sportlased ja auisikud 731 paberist mälestuslaternat. Igaüks neist tähistas ühte päeva, mis on jäänud avamistseremooniani. Osalejad kirjutasid laternatele ka oma soovid.\n\nAutor: Reuters/Scanpix\n\nAutor: Reuters/Scanpix\n\nAutor: AFP/Scanpix\n\nAutor: AFP/Scanpix\n\nTokyo olümpiamängud algavad 24. juulil 2020. aastal ja lõpevad sama aastal 9. augustil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängudeni on jäänud täpselt kaks aastat. Selle auks värvusid kuulsad Jaapani vaatamisväärsused olümpiarõngaste värvidesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRestoran NOA avab salmonelloosipuhangu järel taas uksed\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseamet andis NOA-le loa uksed avada juba eelmise nädala neljapäeval, kuid restorani juhtkond otsustas lisaettevaatusabinõuna restorani suletuna hoida. Nüüdseks on nakkusoht likvideeritud.\n\n\"Terviseameti tingimus restorani taasavamiseks on see, et restoran peab tagama nakkuse edasise leviku tõkestamise. Sealhulgas peavad restorani töötajad läbima täiendava tervisekontrolli ja naasmisel tööle peavad nende laboratoorsete uuringute tulemused olema salmonella tekitaja suhtes negatiivsed. Andsime loa restoran avada juhul, kui NOA-l on piisav arv töötajaid, kelle proov on negatiivne,\" ütles terviseameti pressinõunik Simmo Saar.\n\nVeterinaar- ja toiduameti esindaja Elen Kurvits kinnitas, et külastajate haigestumise põhjustanud toit on tuvastatud. \"Suure tõenäosusega on tegemist toidu kaudu levinud nakkusega,\" märkis Kurvits.\n\nNOA peakoka Tõnis Siiguri sõnul otsustati restoran avada, sest omalt poolt on tehtud kõik, et nakkuseoht likvideerida.\n\n\"Esmalt vabandame veelkord siiralt ja südamest kogu NOA kollektiivi poolt. Oleme väga kurvad, et oma klientidele ja töötajatele niivõrd suuri ebameeldivusi põhjustasime,\" sõnas Siigur.\n\n\"Oleme saanud kätte Synlabist oma töötajate analüüside tulemused, desinfitseerinud Ecostern ja professionaalide abiga kogu restorani ja terrassi viimse millimeetrini, vahetanud välja kogu majas oleva tooraine, likvideerinud menüüst toorest liha ja muna sisaldavad road ning saanud loa restoran avada. Ükski teid teenindav NOA töötaja pole viirusekandja ja meie restoran ei kujuta teile ohtu,\" kinnitas Siigur.\n\nTema sõnul on endiselt keeruline öelda, kuidas haigusetekitaja NOA restorani sattus. Veterinaar- ja toiduameti võetud proovide tulemused selguvad lähiajal, kuid ka nende tulemusel on keeruline sajaprotsendiliselt väita, kust nakkus alguse sai.\n\n\"Kinnitame, et oleme iga päev teinud rohkem kui meilt nõutakse, et restorani puhtus ja hügieen vastaks tingimustele. Lisaabinõuna oleme otsustanud uuendada ja saata täiendavasse üldisesse tervisekontrolli kõik oma töötajad, oleme teinud väga põhjaliku auditi seoses tooraine päritoluga ning töötame ka edaspidi iga päev selle nimel, et NOA-st saadud kogemus oleks laitmatu,\" lisas Siigur.\n\nNOA restoranist alguse saanud salmonelloosi haigestus üle 30 inimese.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmise nädala kolmapäeval salmonelloosikahtluse tõttu suletud restoran NOA avab teisipäevast taas uksed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAsendatakse 25. juuli \"Mehed, meri, maa ja naised\" etendus\n\n## Põhitekst:\n\nAugust Strindbergi 1900. aastal kirjutatud \"Surmatants\" on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.\n\nSoovi korral ostetakse \"Mehed, meri, maa ja naised\" 25. juuli etenduse piletid selle nädala jooksul tagasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Näitleja haigestumise tõttu jääb äraestraadietenduse \"Mehed, meri, maa ja naised\" (lavastaja Ingomar Vihmar) homne, 25. juuli Suure saali etendus. Selle asemel toimub Endla Küünis romantika/komöödia/draama \"Surmatants\" (lavastaja Ingomar Vihmar). Piletid tuleb enne etendust Endla kassas ümber vahetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDeschamps ja Zidane on favoriidid maailma parima treeneri tiitlile\n\n## Põhitekst:\n\nDeschamps vedas Prantsusmaa koondise maailmameistriks. 20 aastat tagasi, mil Prantsusmaa esmalt maailmameistriks krooniti, kuulus Deschamps meeskonda mängijana. Tema tollane meeskonnakaaslane Zidane aitas Madridi Realil võita aga kolmandat aastat järjest Meistrite Liiga.\n\nNominentide hulka kuuluvad veel Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Gareth Southgate, kes aitas rahvuskoondisel jõuda MM-finaalturniiri poolfinaali 28-aastase vaheaja järel ja Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli peatreener Jürgen Klopp.\n\nVõitja tehakse teatavaks Londonis toimuval tseremoonial, mis peetakse 24. septembril.\n\nKõik kandidaadid:\n\nAasta peatreener: Massimiliano Allegri (Juventus), Stanislav Cherchesov (Venemaa), Zlatko Dalic (Horvaatia), Didier Deschamps (Prantsusmaa), Pep Guardiola (Manchester City), Juergen Klopp (Liverpool), Roberto Martinez (Belgia), Diego Simeone (Madriidi Atletico), Gareth Southgate (Inglismaa), Ernesto Valverde (Barcelona), Zinedine Zidane (Madridi Real).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps ja endine Madridi Reali peatreener Zinedine Zidane on peamised favoriidid FIFA parima peatreeneri tiitlile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKodulaenude keskmine intressimäär jõudis nelja aasta kõrgeimale tasemele\n\n## Põhitekst:\n\nKeskpanga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär aasta algusest alates pisut tõusnud ja jõudis juunis 2,5 protsendini.\n\n\"See on küll viimase nelja aasta kõrgeim tase, aga pikemas vaates võib seda pidada endiselt madalaks. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad, ja võib seetõttu olla küllaltki muutlik. Juunis langes see kahe protsendini,\" lausus ta.\n\nSEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen põhjendas kodulaenuintresside kerkimist sellega, et kinnisvara hinnad on tõusnud, turg on aktiivne ning see on kaasa toonud elamuasemelaenudega seotud võimalike riskide suurenemise.\n\n\"Tõenäoliselt kajastab keskmise intressimäära tõus selles segmendis suurenenud riske,\" lausus ta.\n\nLHV jaepanganduse finantseerimisosakonna juhataja Marko Kiisa ütles intressitõusu kohta, et panga hinnangul on tegemist tavapärase volatiilsusega. \"Pikemas vaates võib tänaseid pika tähtajaga eluasemelaenu intressitasemeid endiselt madalaks pidada,\" lausus ta.\n\nSuur nõudlus on autoliisingu järele\n\nEluasemelaenude kasvutempo püsis juunis Eesti Panga teatel varasemate kuudega võrreldes sama. Uusi eluasemelaene võeti 117 miljoni euro väärtuses ehk 12 protsenti suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Kasv tuleneb nii kallinenud kinnisvarast ja keskmise laenusumma kasvust kui ka suuremast tehinguarvust. Viimasel poolaastal on eluasemelaenude portfelli aastakasv püsinud seitsme protsendi läheduses.\n\nMajapidamised laenasid juuniski väga aktiivselt ning eriti suur püsis nõudlus autoliisingute järele. Uusi autoliisingulepinguid sõlmiti juunis 30 protsenti suuremas summas kui aasta tagasi ja autoliisingute portfelli aastakasv ulatus 20 protsendini. Ka muud tarbimislaenud kasvasid endiselt kiiresti, aastas ligi üheksa protsenti.\n\n\"Tarbimislaenude hoogne kasv peegeldab nii praegust soodsat majanduskeskkonda kui ka suurenenud pakkumist. Tarbimislaenude ja liisingu osatähtsus kogu majapidamiste laenu- ja liisinguportfellis on ligikaudu 20 protsenti,\" märkis Raudsaar.\n\nEttevõtete laenukasv on vähese investeerimisaktiivsuse tõttu olnud tagasihoidlikum kui majapidamiste oma. Siiski suurenes teises kvartalis ka ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatest pankadest. Sealjuures kasvas aastataguse ajaga võrreldes uute laenude maht kõigil suurematel tegevusaladel ja ka laenuportfelli kasv on olnud suhteliselt ühtlane.\n\nAktiivse laenutegevuse kõrval kasvasid tempokalt ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete hoiused. Hoiuste maht pankades suurenes aasta võrdluses ligi 12 protsenti ehk 13,8 miljardi euroni.\n\nPangandussektori puhaskasum 2018. aasta teises kvartalis pisut vähenes. Kvartali puhaskasumiks kujunes kokku 82,5 miljonit eurot, mida on kolm protsenti vähem kui aasta tagasi. Samal ajal oli puhas intressitulu ligi kolm protsenti suurem kui möödunud aasta samas kvartalis – peamiselt väiksemate intressikulude mõjul. Kasvasid ka teenustasutulud, aga samuti palga- ja halduskulud.\n\nÜhekordsete asjaoludena toetasid kasumit varasemate allahindluste tagasipööramine ja dividendid tütarettevõtetelt. Aasta alguses kehtima hakanud uue tulumaksukorra tulemusena arvestasid pangad teises kvartalis tulumaksukuluks ligikaudu 8 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on aasta algusest alates veidi tõusnud ning jõudnud viimase nelja aasta kõrgeima tasemeni, selgus Eesti Panga juunikuisest pangandusstatistikast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetnikud: Vene häkkerid tungisid USA elektrivõrgu kontrolli keskustesse\n\n## Põhitekst:\n\nAmetnikud selgitasid, et Vene häkkerid pääsesid suhteliselt lihtsalt ligi kommunaalettevõtete turvatud või isoleeritud võrkudele, tungides esmalt energiafirmasid usaldanud võtmetarnijate võrkudesse, vahendas The Wall Street Journal.\n\nMinisteeriumi tööstuste kontrollisüsteemide analüüside juht Jonathan Homer ütles, et häkkerid pääsesid nii kaugele, kus nad oleksid võinud ka \"lüliteid välja vajutada ning energiavoolu häirida\".\n\nMinisteerium on alates 2014. aastast hoiatanud kommunaalettevõtete juhtkondi häkkerite võimalikust ohust taristule. Esmaspäeval andis ministeerium aga esmakordselt detailsemat infot, paljastamata samas ohvrite nimesid. Ministeeriumi kinnitusel oli aga ohvreid sadades.\n\nMõni ettevõte ei pruugi siiani teada, et nende süsteemidesse on tungitud, sest ründajad kasutasid võrkudesse pääsemiseks firma enda töötajate nimesid. Seetõttu võib olla sissetungijaid keerulisem avastada.\n\nEksperdid on samuti juba mõnda aega hoiatanud ettevõtteid Vene häkkerite ohust. \"Nad peavad Lääne vastu varjatud sõda,\" ütles endine kaitseministri asetäitja Michael Carpenter, nüüdne Pennsylvania ülikooli Penn Bideni keskuse direktor.\n\nVenemaa on eitanud kriitiliste infrastruktuuriüksuste võrkude ründamist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa heaks töötavad häkkerid pääsesid eelmisel aastal USA elektrivõrku kontrollivatesse keskustesse, kus nad oleksid võinud tekitada ulatuslikke katkestusi, väitsid USA sisejulgeoleku ministeeriumi ametnikud. Nende hinnangul selline kampaania tõenäoliselt kestab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump kaalub vastusamme teda kritiseerinud eksjulgeolekuametnikele\n\n## Põhitekst:\n\nValge Maja pressisekretär Sarah Huckabee Sanders ütles esmaspäeval, et president \"uurib mehhanisme\", jätmaks sellest loast ilma Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor John Brennan ja veel viis isikut, kes on olnud kõige tundlikumatel ametikohtadel valitsuses - endine Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey, riikliku luureameti endine direktor James Clapper, endine CIA direktor Michael Hayden, endine riiklik julgeolekunõunik Susan Rice ning endine FBI asedirektor Andrew McCabe.\n\nSanders süüdistas neid salastatud teabele juurdepääsulubade politiseerimises \"alusetute süüdistuste\" esitamisega nagu oleks Trumpi administratsioonil olnud kohatuid kontakte Venemaaga või olnud mõjutatud Venemaast.\n\n\"Fakt, et need juurdepääsulubadega inimesed on esitanud neid alusetuid süüdistusi, annab kohatu legitiimsuse süüdistustele, millel pole tõendeid,\" sõnas Sanders.\n\nEsindajatekoja luurekomitee kõrge liige, California demokraat Adam Schiff märkis, et \"juurdepääsulubade politiseerimine vastulöögi andmiseks endistele riikliku julgeoleku ametnikele, kes kritiseerivad presidenti, looks uue kohutava pretsedendi\".\n\nSihtmärkide sõnul on tegu tähtsusetu kättemaksuga\n\nValge Maja nimekirjas mainitud eksametnikud aga teatasid kommentaariks, et tegemist on madalas stiilis kättemaksuga kriitika alla sattunud presidendi poolt ning osa neist juhtis tähelepanu sellele, et nende juurdepääsuluba salastatud informatsioonile lõppes paralleelselt töösuhtega ning seega pole Trumpil midagi, mida saaks neilt üleüldse ära võtta, vahendasid Axios ja Hill.\n\n\"See on väga, väga madal asi, mida teha,\" nentis endine luuredirektor (DNI) Clapper CNN-i intervjuus. \"Poliitilistel põhjustel on see madal kättemaksuviis. Tundub, et selle eest, et oleme presidendi vastu sõna võtnud, mis minu meelest on kõigi puhul ajendatud meie siirast murest president Trumpi pärast.\"\n\n\"Aga juurdepääsuloal salastatud informatsioonile pole midagi pistmist sellega, kuidas mina või keegi meie seast presidenti suhtun. Ja ma ei saa mingeidbriifinguid. Ja mul ei ole ligipääsu salastatud informatsioonile. See on otseselt olnud lihtsalt viisakus, et kunagistel kõrgetel ametnikel on säilitatud juurdepääsulubasid.\"\n\nNSA endine direktor Michael Hayden omakorda lausus Twitteris: \"Ma ei käi salastatud briifingutel. Sellel pole mingit mõju sellele, mida ma ütlen või kirjutan.\"\n\nFBI endise asedirektori Andrew McCabe'i kõneisik Melissa Schwartz rõhutas, et McCabe'i juurdepääsuluba tühistati kohe pärast töölt lahkumist ja FBI kinnitusel on see tavapärane praktika. \"Võiks arvata, et Valge Maja kontrollib enne FBI-st üle, kui hakkab ajakirjanikele säravaid asju pilduma...\"\n\nKa FBI eksjuht James Comey kinnitas väljaandele Lawfare Blog, et mingit juurdepääsuluba, mida Trump tühistada saaks, tal pärast töölt lahkumist ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump kaalub kuuelt endiselt kõrgelt julgeolekuametnikult salastatud informatsioonile juurdepääsuloa äravõtmist, kuna nad on kritiseerinud tema administratsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTokyo olümpia korraldajad leiutavad uusi meetmeid kuuma ilmaga võitlemiseks\n\n## Põhitekst:\n\nJaapanit on tabanud kuumalaine ja esmaspäeval näitas termomeeter Tokyos koguni 41,1 ° C. Jaapani pealinna keskmine temperatuur jääb suvel tavaliselt 30 ° C juurde ja seetõttu otsitakse ohutusmeetmeid kuuma ilmaga võitlemiseks kahe aasta pärast toimuvate olümpiamängude tarbeks. Kasutusele plaanitakse võtta nii udupihustid kui ka muid soojust blokeerivad tehnoloogiad.\n\n\"Viimastel päevadel on Tokyos elamine olnud võrreldav saunas viibimisega,\" ütles Tokyo kuberner Yuriko Koike. \"Nii sportlaste kui ka pealtvaatajate hea tervisliku seisundi tagamiseks plaanimegi kasutusele võtta uusi meetmeid. See on üks sammudest, et 2020. aasta mängud edukad oleksid.\"\n\nJaapanlaste jaoks tähendab kuumalaine enamasti looduskatastroofi. Seepärast plaanitaksegi rohkem kui 100 kilomeetrit teid, kus peetakse ka maratoni ja kõndimise võistlused, pritsida üle uduspreiga, mis vähendab kuumuse ja ultraviolettkiirte jõudmist asfaltini. See tähendab, et kuumus ei jõuaks asfaltile ja selle läbi muutuks temperatuur jahedamaks. Lisaks kaalutakse maratonile stardi andmist hommikul kell 7 kohaliku aja järgi.\n\n\"Me oleme välja töötanud nanoosakestega pritsimisvahendid, mis blokeerivad soojust,\" rääkis Koike. \"Kui sportlased saavad kasutada võistlemiseks kuumakindlat asfalti, siis võib temperatuuri langus olla umbes kaheksa kraadi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpia korraldajad plaanivad 2020. aasta mängudel kasutusele võtta uusimad tehnoloogiad, mis aitavad lahendada erinevaid kuumaga tekkivaid probleeme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNicaragua president tagasi astuda ei kavatse ja uute valimistega ei nõustu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valimiste ettepoole toomine tekitaks riigis ebastabiilsust, ebakindlust ja muudaks olukorra vaid hullemaks,\" sõnas Ortega haruldases intervjuus telekanalile Fox News\n\nOrtega märkis, et ei tema ega ta abikaasa Rosario Murillo, kes on ka riigi asepresident, ei proovi alust panna dünastiale ning et järgmine valitsus valitakse korrapäraselt aastal 2021, vahendas Reuters.\n\nKümned tuhanded Nicaragua elanikud on alates aprillist tänavatel meelt avaldanud – kui alguses protesteeriti uue sotsiaalkindlustust puudutava seaduse vastu, siis seoses meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega politsei ja poolsõjaväeliste valitsusmeelsete gruppide poolt on juba nädalaid protesteerijate pahameel suunatud otseselt Ortega vastu.\n\nOrtega tuli esmakordselt võimule 1979. aastal, mil ta Sandinista mässajatega Somoza diktatuuri kukutas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ligi 300 inimest on saanud surma nädalaid väldanud protestides Nicaragua presidendi Daniel Ortega vastu. Meeleavaldajad nõuavad riigipea tagasiastumist või vähemalt 2021. aastal toimuvate valimiste ettepoole nihutamist, kuid Ortega hinnangul tekitaksid ennetähtaegsed valimised riigis hoopis suuremat ebastabiilsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi pärimusmuusika festivalil on kohal ka ERR-i raadiojaamad\n\n## Põhitekst:\n\nKlassikaraadio saade \"Suveduur\" läheb 26. ja 27. juulil eetrisse otse folgimelu keskelt. Muljeid, meeleolusid, üllatusi ja elavat muusikat – seda kõike vahendavad Viljandist toimetajad Lisete Velt ja Ivo Heinloo.\n\n\"Tänavuse festivali programmis on ebaharilikult palju noori tegijaid nii Eestist kui paljudest paikadest üle kogu maailma – Põhja-Ameerikast Hiinani ja Aafrikast Skandinaaviani. Tuleb tõeline noortepidu,\" lubas Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg.\n\nSaates \"Suveduur\" saab folgifestivalil toimuvast osa neljapäeval, 26. juulil kell 14-15 ja reedel, 27. juulil kell 12-14.\n\nOtseülekandes jõuavad raadioeetrisse festivali avakontsert Kaevumäel ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas. Esinevad Udmurdi-Eesti kollektiiv Ar-God, ülipopulaarne ja alati üllatusvõimeline Puuluup, Duo Malva & Priks, ansamblid Päri Päri ja Rüüt ning folgihuviliste seas palavalt armastatud pärimusmuusikud Cätlin Mägi ja Mari Kalkun soolokontsertidega.\n\nReedel, 27. juulil on Viljandi Folgilt otse-eetris ka Vikerraadio. Kella 15-18 vahendavad pärimusmuusika festivali muljeid Arp Müller ja Tarmo Tiisler.\n\nKell 19.30 saab Viljandi Folgist ülevaate ka Raadio 4 vahendusel, samuti ka laupäeval kell 15.05.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vabariik tähistab oma sajandat sünnipäeva ning ka XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks tänavu on \"Sajaga!\". Neljapäevast laupäevani jõuab Viljandi folgilt Klassikaraadio otse-eetrisse kaheksa kontserti. Lisaks on kavas otsesaated ka Vikerraadios ja Raadio 4-s.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOsa Eestist tabas tugev vihmavaling, äike hakkab rahunema\n\n## Põhitekst:\n\nIlmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar kinnitas kella 15.45 paiku ERR-ile, et vihmapilved liiguvad Virumaalt Tallinnasse, kuid väga suuri üleujutusi kaasa tuua ei tohiks.\n\n\"See kellaaeg on ehk möödas. Pilv on natukene nõrgemaks jäänud. Tunda on ikka, märjaks teeb ikka,\" sõnas Pedassaar.\n\nTa selgitas, et tegemist on intensiivsemate hoovihmapilvedega, mille sees on ka kohati äikest, kuid suurem äike on juba rahunemas.\n\n\"Tundub, et päris äike rahuneb juba maha. Ta on Virumaal ennast maha laadinud kuumas päikeses. Pilved liiguvad idast lääne-edela suunas kaarega, piki rannikujoont. Õhtuks vajuvad ära,\" rääkis sünoptik.\n\nPedassaare sõnul said suurema sajuhulga teisipäeval ka Viljandi ja Türi. \"Türi jaam on fikseerinud üle 20 mm sadu ennelõunal. Seal on metsade tuleoht väga, väga kõrge, ehk see sai natuke leevendust, vähemalt pool Järvamaad,\" rääkis ta.\n\nMärkimisväärne sadu oli ka Viljandi- ja Pärnumaal, aga ametlik kogus on fikseerimata. \"Aga paarkümmend millimeetrit on kindlasti, võib-olla isegi 30 mm on täna tulnud. See on väga suur hulk, juba 10 mm on täiesti arvestatav kogus.\nTallinnas on kindlasti 5-10 mm, aga mitte enam seda 20 mm. Pilv on natuke nõrgem. Kui Tuukri tänavale läheb, siis uputab seal ka,\" rääkis Pedassaar.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ilmateenistuse andmetel tabas teisipäeva esimeses pooles Virumaad ning Järva- ja Pärnumaad suurem vihmasadu. Tallinnani jõudes on pilved nõrgemaks jäänud ning pealinnas suurt uputust kaasa ei tohiks tuua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBoroditši palga salastamine on Tallinna ettevõtete puhul uus trend\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval kinnitas Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) uue juhi ametisse, kuid tema palka nõukogu esimehe Kalle Klandorfi sõnul ei avalikustata.\n\nTLT eelmise juhi Enno Tamme palk oli avalikustatud. Tema teenis kuus 5500 eurot.\n\nTallinna linnapea Taavi Aasa meedianõunik Priit Simson ütles teisipäeval ERR-ile, et linna poolt hallatavate äriühingute palkade konfidentsiaalsus või avaldamine on äriühingu enda suveräänne otsus.\n\nSamas on avalikud olnud näiteks Linnahalli AS-i juhatuse esimehe ja Ida-Tallinna Keskahaigla (ITK) esimeeste palgad. Linnahalli juhatuse esimees teenib 3500 eurot kuus ning ITK juht on varem teeninud keskmiselt 5600 eurot kuus.\n\nLinnavalitsuse 2015. aasta aprilli istungi protokollis on ära toodud, et kõige kõrgemalt on linna haldavate äriühingute ja sihtasutuste juhatuste esimeestest tasustatud TLT, ITK ning Lääne-Tallina keskhaigla juhid, kelle kuutasu jääb 3000-6500 euro vahemikku. Kolm aastat tagasi oli Linnahalli AS-i juhi palk märgitud vahemikku 1200-2500 eurot.\n\nSeega saab Boroditši palganumbri üle ainult spekuleerida.\n\nEsimeses intervjuus TLT juhina ütles Boroditš esmaspäeval ERR-ile, et tema soov on, et ettevõttes oleks kõik läbipaistev ja selge.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui varem on Tallinna Linnatranspordi AS-i juhi palk olnud sarnaselt paljudele teistele pealinnale kuuluvatele ettevõtetele avalik, siis nüüd on äriühing otsustanud palganumbri jätta konfidentsiaalseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHerol Riiberg naaseb Viljandi Tuleviku ridadesse\n\n## Põhitekst:\n\nTuleviku peatreener Sander Post tervitas saavutatud kokkulepet ning lausus, et Riibergi mullused esitused Tuleviku särgis näitasid, et tegemist on kvaliteetse mängumehega. \"Ta on väga loominguline mängija, hea tehnilise baasiga ning loodan, et Herol suudab ka tänavu meile seatud eesmärkide saavutamisel abiks olla,\" ütles Post.\n\nFC Flora spordidirektor Norbert Hurt tõi laenulepingu sõlmimise tõukejõuna esile mängumehele tuttava keskkonna. \"Heroli praegust arengut silmas pidades leidsime üheskoos, et tal on mõistlik uuesti meie juurest laenule minna ja teenida võimalikult palju mänguaega,\" kommenteeris Hurt. \"Viljandis on Herolile tuttav keskkond ning mullu loodi talle seal kõik jalgpallile pühendumiseks vajalikud tingimused.\"\n\nRiiberg ise kinnitas, et ootab uut aega Viljandis põnevusega. \"Mängunälg on suur,\" kinnitas ta. \"Nüüd tuleb trennides uuesti Viljandi rütmi sisse elada ja end tõestada – Sander Posti käe all ma ju mänginud ei ole. Usun, et teeme Tulevikuga hea hooaja teise poole,\" avaldas ta veendumust.\n\nMöödunud hooaja teisel poolel Viljandi Tulevikku esindanud Riiberg lõi Tuleviku eest 22 mängus kuus väravat ja andis neli resultatiivset söötu. Tänavu hakkab Herol Viljandi meeskonnas kandma särki numbriga seitse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Selle nädala alguses Tallinna FC Flora ja Viljandi jalgpalliklubi Tulevik vahel sõlmitud laenulepingu alusel esindab ründav poolkaitsja Herol Riiberg ka tänavuse hooaja teisel poolel Viljandi esindusmeeskonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank soovitab inimestel igaks juhuks sularaha kaasas kanda\n\n## Põhitekst:\n\n12 tundi, mille jooksul tuleb hädaolukorra seaduse kohaselt rikke korral taastada kaardimakse- ja pankade vahelise tehingud, on Eesti panga riskijuhi sõnul määratud kriisiolukordadeks, nagu küberrünnakud ja terroriaktid.\n\nTehniliste rikete korral on see aeg märksa lühem, selgitas Kukk ning lisas, et pühapäevase juhtumi puhul ületati taastamise ajalimiit, mil ei suudetud poolteise tunni jooksul süsteemi taastada.\n\n\"Me elame ajastul, kus kasutame üldjuhul tavapäraselt elektivalgust, aga samas meil ikkagi on kusagil küünlajupp või tikud varuks. Nii minu meelest tuleks ka suhtuda elektroonsete maksevahendite propageerimisse,\" kommenteeris Kukk.\n\nKukk lisas, et tarbijaid tuleb teavitada sellest, et elektroosete maksevahendite ja sidekanalite puhul võivad ilmneda tõrked.\n\nLahenduseks võiks olla sularaha kaasas kandmine.\n\nSumma, mida sularahas ednaga kaasas kanda sõltub inimese enda tarbmimis- või kulutamisvajadusest, selgitas Kukk.\n\n\"Ütleme, et inimesel võiks olla kaasas nii palju sularaha, kui ta päeva jooksul tarbib,\" ütles Kukk.\n\nKukk ütles, et pühapäevane intsident puudutas hinnanguliselt 70 000 tehingut, mis tavapäraselt sel ajal läbi Nets Estonia käib.\n\n\"Kõik võtmeisikud peaksid olema asendatavad, nad peaksid suutma puhkuse või asenduse ajal täita kõiki neid funktsioone, mis põhivõtmeisik tavaliselt teeb. Nii et see pole normaalne olukord kindlasti,\" ütles Kukk selle kohta, et Nets Estonia ei saanud põhjalikult tegutseda, sest paljud töötajad olid puhkusel.\n\nHädaolukorra seaduse kohaselt saab sellisel puhul, kui 12 tunni jooksul ei taastatud maksesüsteeme, karistada elutähtsa teenuse osutajat kuni 20 000 euro suuruse trahviga, ütles Kukk, kuid lisas, et Nets Estonia ei ole elutähtsa teenuse osutaja.\n\nKukk ütles, et kriise on väga raske ette ennustada ning tegutsemisplaan sõltub olukorrast. Kui selline maksekriis peaks pikaajaliselt ilmnema, siis soovitatakse inimestel kasutada kas mõnda töötavat kanalit või sularaha, lisas Kukk.\n\nSiis püütakse ka inimestele rohkem sularaha väljastada, kuid võib ennustada, et tekivad järjekorrad ja sularaha kättesaadavus muutub halvemaks, kirjeldas Kukk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inimesed võiks igaks juhuks endaga kaasas kanda sularaha juhuks, kui ilmneb mõni makseterminalide tõrge, ütles Eesti Panga riskijuht Aalo Kukk Vikerraadio saates \"Uudis +\" pühapäevase kaardimakserikke kommentaariks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPeking nõuab USA lennufirmadelt Taiwani nimetamist Hiina osaks\n\n## Põhitekst:\n\nTähtaeg seda teha on kolmapäev.\n\nHiina nõuab, et USA lennukompaniid nimetaksid oma veebiküljel Taiwani kui \"Taiwan, Hiina\".\n\nVälisministeeriumi kõneisiku Geng Shuangi sõnul loodab Hiina, et USA valitsus kutsub kompaniisid täitma Hiina nõudmisi. Ta ei täpsustanud, kas ja kuidas Hiina karistab nõudmist eiravaid lennufirmasid.\n\n\"Ootame-vaatame,\" ütles ta.\n\nValge Maja on nimetanud Hiina nõudmist \"orwellilikuks jaburuseks\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina teatel ei ole \"mingit ruumi läbirääkimisteks\" nõudmise üle, et USA lennukompaniid nimetaksid Taiwani Hiina osaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTOD | Protestivad põllumehed peatasid Tour de France'i etapi\n\n## Põhitekst:\n\n218 kilomeetri pikkuse etapi 29. kilomeetril loopisid kohalikud farmerid rajale heinapalle, misjärel vastasid korda ohjanud politseinikud pisargaasiga. Paraku viis tuul pisargaasi velotuuri rajale, misjärel pidid mitmed ratturid peatuma, et silmi veega puhastada. Abi vajanud ratturite sekka kuulusid teiste seas kollast liidrisärki kandev Geraint Thomas ning maailmameister Peter Sagan.\n\nProtestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: Reuters/Scanpix\n\nProtestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: AFP/Scanpix\n\nProtestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: AFP/Scanpix\n\nProtestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: AFP/Scanpix\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa velotuuri 16. etapp tuli veerand tunniks peatada, kui protesteerivate põllumeeste kokkupõrkel politseiga sattus rajale pisargaasi ja heinapalle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallinoored said EM-il valusa kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemal meeskonnal on enne viimast vooru neli punkti, Eesti kohtub otsustavas lahingus neljapäeval Leeduga, fäärlastele astub vastu Valgevene.\n\nTõnis Kase viskas Eesti kasuks neli, Sander Sarapuu ja Mathias Rebane kolm, Otto Karl Kont, Marken Järv ja Ülljo Pihus kaks väravat, Alfred Timmo, Vahur Oolup ja Markus Viitkar lisasid ühe tabamuse. Tabeliseis: Valgevene 6 (3-st mängust), Eesti ja Fääri saared 4 (4), Soome ja Leedu 3 (3) punkti, Kreeka jätkab nulliga. Teisipäeva pärastlõunal kohtuvad 4. vooru mängudes veel Soome – Valgevene ja Leedu – Kreeka.\n\n\"Võitu me ilmselt täna ei väärinud, viiki meile pakuti, aga me ei võtnud vastu,\" sõnas Eesti koondise peatreener Kalmer Musting. \"Skoorisime täna laiapõhjaliselt, üheksa mängijat said käe valgeks, ent selgest liidrist tundsime rünnakul puudust. Peaasjalikult jäi tänane mäng realiseerimise taha, jätsime nii palju sajaprotsendilisi võimalusi kasutamata.\"\n\nLisaks tõi Musting välja tehnilise praagi rohkuse: \"Valesöödud olukordades, mis annavad vastasele kiirrünaku, on andestamatud. Mõlemad tiimid rõhusid täna tugevale kaitsele ja jooksid kiirelt tagasi. Rünnakujoonise saime avapoolaja lõpus paika, aga nii tihedas ja väravatevaeses mängus tuleb paremini oma võimalused ära kasutada. Katki midagi pole, puhkepäeva järel vajame Leedu vastu võitu!\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kuni 20-aastaste noormeeste käsipallikoondis jätkas alagrupimänge Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniiril Makedoonias. Teisipäeval jäädi napilt alla Fääri saarte koondisele 19:20 (11:10).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDaniel Tamm. Positivuse tõus ja langus\n\n## Põhitekst:\n\nTagasihoidlikult alustanud ent eestlastele kiiresti südamelähedaseks saanud Positivusest on välja kasvanud üks suurimaid ja oodatuimaid üritusi Baltikumis, kuid juba aastaid on üleval olnud jutud selle peatsest ja paratamatust allakäigust. Oht omaenda raskuse all kokku vajuda ähvardab aga iga indie -festivali, kuivõrd indie on juba definitsiooni järgi väike ja iseseisev ning ei ela liigset tähelepanu üle.\n\nIkla piiripunktist loetud kilomeetrite kaugusel aset leidev festival elavdas piiriäärset elu juba ammu enne alkoralli algust, kuid on karta, et \"iga-aastane Põhja-Läti invasioon\" jääb edaspidi pigem viimasega seostuma. Tuginedes vestlustele põliste fännidega ja isiklikule kogemusele, julgen väita, et festivali kõrghetk jäi vahemikku 2012-2014. Pärast seda on sihtgrupist järjepidevalt kaugenetud ning muusika- ja kunstielamuste asemel on rõhutud peomelule. Alternatiivsena alustanud festival on liikunud peavoolu.\n\nSamas on esinejate nimistu viimaste aastatega pigem lahjemaks jäänud, selle asemel et festivali kuulsusega proportsionaalselt kangust koguda. Samamoodi on kahanenud festivali- ja telklaala ning näib, et kokku on hakatud hoidma nii metsaaluse dekoreerimise kui meelelahutuse arvelt. Positivus on minetamas oma eripära, mis kajastub ka Eesti publiku leigenevas huvis.\n\nOma osa on siin mängida konkureerivatel üritustel, mida on lähiaastatel aina juurde siginenud. Näiteks 2013. aastal alustanud Intsikurmu, mis on täna rohkem Positivuse nägu kui Positivus ise. Või peagi Tallinnas esimest korda toimuv Sweet Spot festival, mis ülesastujate prestiiži poolest tänavusele Positivusele paljuga alla ei jää. Kaudses mõttes võib Positivuse rivaaliks pidada ka Weekendi. Juba see võrdlus annab aimu, kuhu Positivus suundunud on.\n\nKuid ma usun, et kõik need kodumaised festivalid poleks Positivuseta jalgu alla saanudki. Mõnes mõttes näitas lätlaste festivali siinne menu kohalikele korraldajatele tänuväärselt kätte suuna, mis Eesti turul kurnamata oli. Selgus, et eestlastel on nii vastavat huvi kui ka rahakotiraskust, et muusikafestivale väisata.\n\nÄramainitud ürituste trio katabki ära kõik nišid, mis olid enne Positivuse päralt. Intsikurmu pakub looduslähedust ja õdusat äraolemist (nagu ka I Land Sound). Sweet Spot peibutab eeskujuliku staariparaadiga, eristudes eelmis(t)est trammisõidu kauguse asukohaga. Weekend võimaldab aga kõige käredamatel huvilistel end välja elada. Pealekauba leiab kõik see aset kodumaal, Läti tõmbab veel vaid oma odava alkoholiga.\n\nSeega ei tohi Positivusele hingekella lüües unustada selle panust Eesti festivalimaastiku edendamisel, mis on Positivuse tähelennu tuules korralikult edasi arenenud. Samuti pole välistatud, et Positivus endale uue niši leiab ja tuhast tõuseb, kuigi ilus oleks olnud lõpetada 2016. aasta juubelifestivaliga, oma võimete tipul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud nädalavahetusel tõmmati joon alla tänavusele Positivus festivalile, mis oli järjekorras juba 12. Eesti muusikamaastikul korralikult kanda kinnitanud üritus ähvardab aga väsida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRaplamaal hukkus rongi all mees\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 12.25 Hertu külas umbes kaks kilomeetrit Keava peatusest Rapla poole, ütles BNS-ile Lääne prefektuuri pressiesindaja. Esialgsetel andmetel märkas rongijuht raudteel liikuvat inimest, andis signaali ja pidurdas, kuid rongi polnud võimalik nii kiiresti peatada. Pressiesindaja sõnul pole mehe isik veel tuvastatud.\n\nRongis olnud inimesed vigastada ei saanud ja rong jätkas veidi aja pärast teekonda, kuid õnnetus põhjustas rongiliikluses häireid.\n\nRapla politseijaoskonna välijuht Anti Šapkin ütles, et juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel. \"Rongi kiiresti peatada pole võimalik ja raudtee läheduses liikudes tuleb jalakäijail veenduda, et rongi lähenemas pole,\" lisas Šapkin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Raplamaal Kehtna alevikus sai teisipäeva lõuna ajal raudteel kõndinud mees Viljandist Tallinna suundunud reisirongilt löögi ja hukkus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMošnikov loodab siirduda Kasahstani\n\n## Põhitekst:\n\nMošnikov jäi klubita pärast seda, kui ta senine leivaisa Leczna Gornik möödunud hooaja järel Poola esiliigast välja langes. Alates eelmisest nädalast on keskväljamees testimisel Kasahstani kõrgliiga mulluse seitsmenda meeskonna Karagandõ Šahtjori juures. Klubi peaks Mošnikovi osas otsuse tegema sel nädalal, kinnitas palluri agent Andrei Stepanov Soccernet.ee -le.\n\nKaragandõ on kahel korral (2011 ja 2012) tulnud Kasahstani meistriks, korra on võidetud kohalik karikasari. Käimasoleval hooajal hoitakse 19 vooru järel 12 meeskonna seas tihedas konkurentsis 17 punktiga 11. kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondise 30-aastane poolkaitsja Sergei Mošnikov loodab omale uue tööandja leida Kasahstanist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa julgeolekuteenistus: Iraani kübervõimekus on üha ohtlikum\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval avaldatud raport viitas kasvavale Iraani päritolu küberrünnakute arvule alates aastast 2014, vahendas Reuters.\n\nLisaks oli raportis kirjas, et 2017. aastal olid paljude selliste küberrünnakute fookuses Saksa päritolu sihtmärgid.\n\nIraan langes ise 2012. aastal mitme küberrünnaku ohvriks. Samas on ka USA luure hoiatanud, et Iraan korraldab iga päev küberrünnakuid. Lisaks tõi USA välja ka Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea nende riikides seas, kes Ameerika Ühendriike ründavad.\n\nBfV ehk Bundesamt für Verfassungsschutz on Saksamaa julgeolekuteenistus, mille iga-aastates raportides kirjutatakse põhiseadusevastastest tegevustest Saksamaal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa julgeolekuteenistus BfV kirjutas oma iga-aastases raportis, et Iraan on suurendanud oma küberrünnakute korraldamise võimekust ning see ohustab Saksamaa firmasid ja teadusasutusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIraani staabiülem USA-le: te riskite kahetsusväärse vastusega\n\n## Põhitekst:\n\nIraani relvajõudude staabiülem kindralmajor Mohammad Bagheri ütles, et USA ähvardused toovad endaga kaasa \"tugeva, mõeldamatu ja kahetsusväärse\" vastuse Teheranilt, vahendab Reuters.\n\nTrump kirjutas esmaspäeval läbivat suurtähte kasutades Twitterisse: \"Iraani presidendile Rouhanile: ära iialgi ähvarda Ühendriike uuesti või sind tabavad tagajärjed, millesarnased on ajaloos tabanud vaid väheseid. Me pole enam riik, mis kannatab ära sinu dementsed sõnad vägivallast ja surmast. Ole ettevaatlik!\"\n\nTo Iranian President Rouhani: NEVER, EVER THREATEN THE UNITED STATES AGAIN OR YOU WILL SUFFER CONSEQUENCES THE LIKES OF WHICH FEW THROUGHOUT HISTORY HAVE EVER SUFFERED BEFORE. WE ARE NO LONGER A COUNTRY THAT WILL STAND FOR YOUR DEMENTED WORDS OF VIOLENCE & DEATH. BE CAUTIOUS!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 23, 2018\n\nTeheran oli varem teatanud, et USA peab lõpetama nende ähvardamise.\n\n\"Ameerika peab hästi mõistma, et rahu Iraaniga on kõikide rahude ema ja sõda Iraaniga on kõikide sõdade ema,\" ütles Iraani president Hassan Rouhani pühapäeval.\n\nTänavu mais taganes Trump tuumaleppest Iraaniga ning on taaskehtestanud mitmeid sanktsioone.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ähvardas esmaspäeval Iraani, et Teheran Ameerika Ühendriikide ähvardamise lõpetaks ja sellele vastas Iraan teisipäeval uue hoiatusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nErdogan: Iisraeli juhtkonnas valitseb \"Hitleri meelelaad\"\n\n## Põhitekst:\n\nIisraeli parlament kiitis eelmise nädala neljapäeval heaks uue seaduse, mis määratleb selle maa juudi rahvusriigina. Seadus, mis võeti vastu 62 poolt- ja 55 vastuhäälega, annab heebrea keelele riigikeele staatuse ning märgib, et juudiasunduste loomine on riiklikes huvides. Varem samuti riigikeelena määratletud araabia keelele jäeti üksnes eristaatus.\n\nSeaduse kriitikute sõnul võib see viia araablastest kodanike diskrimineerimiseni.\n\nErdogan pidas teisipäeval Õigluse ja Arengu Partei (AKP) rahvasaadikutele kõne, milles mainis ka Iisraeli teemat, vahendas Reuters.\n\nTürgi riigipea märkis, et palestiinlasi tankide ja suurtükkidega rünnanud Iisrael on näidanud end terroririigina. Samuti leidis, et Iisraeli juhtkonnas on taas esile kerkinud \"Adolf Hitleri meelelaad\".\n\nSamuti kinnitas Erdogan oma sõnavõtus, et Türgi jätkab oma piiride lähistel julgeolekuoperatsioonide teostamist. Lisaks lausus ta, et mitte kellelgi pole õigust kritiseerida valitsuse poolt kavandatavat uut terrorismivastast seadust.\n\nEelmisel nädalal lõppes eriolukord, mis oli kehtinud alates 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatsest saadik. Opositsiooni esindajad on teatanud, et valitsuse terrorismivastase seaduse eelnõu annaks Erdoganile äärmiselt ulatusliku võimutäiuse julgeolekuküsimustes.\n\nNetanyahu: \"suure demokraadi\" kriitika on meile suurimaks komplimendiks\n\nIisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lükkas Türgi presidendi kriitika tagasi ja süüdistas omakorda Türgit süürlaste ja kurdide vastastes veresaunades.\n\nIisraeli peaministri hinnangul on Türgist saamas \"sünge diktatuur\".\n\n\"Erdogan tapab süürlasi ja kurde ning paneb vangi tuhandeid oma rahva esindajaid. Selle suure demokraadi kriitika rahvusriigi seaduse vastu on suurim võimalik kompliment,\" sõnas Netanyahu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas teisipäeval võimupartei liikmetele peetud kõnes, et äsja Iisraelis vastu võetud rahvusriigi seadus legitimiseerib rõhumist ning näitab, et Iisraeli näol on tegu fašistliku ja rassistliku riigiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nErdogan: Özili kohtlemine on rassistlik\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegemist on noore mehega, kes on andnud endast Saksa koondisele kõik, mis tal anda on. Selline rassistlik kohtlemine tema usu põhjal on täiesti lubamatu,\" kommenteeris Erdogan Türgi juurtega Özili olukorda.\n\nNelja aasta eest Saksamaa jalgpallikoondisega maailmameistriks tulnud Mesut Özil teatas pühapäeva õhtul, et lõpetab koondisekarjääri. Sotsiaalmeediasse postitatud pikas avalikus kirjas süüdistas keskväljamees Saksamaa jalgpalliliitu rassismis, sõnades: \"olen sakslane, kui me võidame ja ma olen immigrant, kui me kaotame\".\n\nMais sattusid Saksa koondislased Özil ja Manchester City's palliv Ilkay Gündogan kriitikatulva alla, kui kohtusid Londonis riigivisiidil olnud Erdoganiga. Toona kinkis Gündogan Türgi riigipeale enda koduklubi särgi, kus oli kirjas \"austusega minu presidendile\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnul on Saksamaa koondisekarjääri lõpetanud Mesut Özili kohtlemine rassistlik ning seeläbi lubamatu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLidl investeeris mullu Eestisse 6,7 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud majandusaastal ehk mullu märtsist tänavu veebruari lõpuni soetas Lidl Eestis kolm kinnistut ning alustas läbirääkimisi ka teiste kinnistute omanikega, märkis ettevõtte juhatus majandusaasta aruandes.\n\nEttevõtte kahjum oli mullu 984 000 eurot, mis kaetakse järgmiste aastate kasumi arvelt. Lidl Eesti plaanib tänavu jätkata kinnisvaraobjektide väljaarendamise ja omandamisega, sealhulgas ka detailplaneeringute koostamise ja hoonete projekteerimisega.\n\n2017. aasta investeeringute finantseerimiseks suurendas ettevõtte osanik CE-Beteiligungs-GmbH ettevõtte osakapitali viie miljoni euro võrra ning maksis muudesse reservidesse viis miljonit eurot kavatsusega tulevikus osakapitali tõsta.\n\nKeskmiselt töötas majandusaastal ettevõttes neli täistööajaga töötajat, kelle palgakulu oli 108 000 eurot. Juhatuse liikmetele eraldi tasu ei makstud. Juhatus koosneb kolmest liikmest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Varasemalt MMS Property Solutions OÜ nime kandnud Lidl Eesti OÜ investeeris mullu Eestisse 6,7 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa toll leidis laeva lastiruumist surnud Eesti meremehe\n\n## Põhitekst:\n\nTolliametnikud leidsid 49-aastase mehe surnukeha 16. juulil laeva rutiinse ülevaatuse käigus, vahendab Postimees Wismari politsei pressiesindaja teadet. Surnukeha lebas laeva lastiruumis, kus oli puidulaadung.\n\nEsialgsetel andmetel põhjustas mehe surma hapnikupuudus, kuna ta leiti lastiruumi osast, kus tuleb liikuda hapnikumaskiga.\n\nSchwerini prokuratuur alustas Eesti meremehe surma põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksa tollitöötajad leidsid eelmisel nädalal Wismari sadamas kaubalaeva lastiruumist surnud Eesti meremehe, tema surma põhjuse selgitab välja ekspertiis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAnvelt nimetas riigikontrolöri kriitikat piiriehituse osas alusetuks\n\n## Põhitekst:\n\n\"2015. aastal sai siseminister valitsuselt mandaadi idapiiri väljaehitamiseks ning vastavalt valitsuse tegevusplaanile on siseminister andnud kuni käesoleva ajani regulaarselt ülevaateid piiri ehitamise arengutest ning alates 2015. aastast on piiriprojekti arutatud valitsuses kokku üheksal korral, kusjuures rõhutan, et riigikontrolöri juuresolekul,\" kirjutas Anvelt oma vastuses Holmile.\n\n\"Seega ei saa nõustuda väitega, et valitsusel ega riigikontrolöril ei ole olnud piisavalt informatsiooni. Samuti ei ole varem riigikontrolörilt laekunud siseministeeriumile ühtegi arupärimist piiriprojekti osas. Sellest tulenevalt olete oodatud idapiiri projekti auditeerima,\" lisas siseminister.\n\n\"Et jutt on väga suurtest investeeringutest, siis palun Teid teha idapiiri väljaehitamise materjalidesse täiendused, mis avaks kavandatava idapiiri lahenduse valiku tagamaid ja põhjendusi ning esitaks ühe või teise probleemi lahendamise alternatiivid koos nende maksumuse ja efektiivsusega,\" ütles Holm eelmisel teisipäeval oma kirjas siseminister Aveltile. Riigikontrolöri sõnul teeb talle muret valitsuskabinetile esitatud materjalide sisuline pool, mis ei ava kabineti liikmetele, miks on vaja välja ehitada just nimelt selline idapiir ja milline on eesmärgi saavutamiseks piirirajatiste ühe või teise lahendusvariandi efektiivsus koosmõjus maksumusega.\n\nAnvelti sõnul kaaluti idapiiri taristu väljaehitamist planeerides esmalt nelja lahendust. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) koostas 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta alguses, enne indikatiivse eelarve koostamist, mitu erinevat lahendust ehk idapiiri arendusvisiooni. 2014. a tegevust alustanud töörühm alustas vajaduste kirjeldamisest, peale mida sõnastati kolm erinevat arengusuunda. Neljanda võimalusena jäi praeguse olukorra säilimie minimaalse tegevusega piiriribal, kirjeldas Anvelt oma vastuses Holmile.\n\nSamas esitas siseminister ka kõigi nelja lahenduse kirjeldused ning hinnangud nende väljaehitamise mõju kohta piiri valvamise kvaliteedile.\n\nSiseministri sõnul toetab tänaseks väljavalitud lahendust rahvusvaheline kogemus, mis on saadud Kreeka-Türgi, Bulgaaria-Türgi ja Ungari-Serbia piirilt. \"Lähtudes nende riikide piiri valvamise kogemusest, on massilise sisserände olukorras kõige tõhusam ebaseaduslike piiriületuste ennetamise ja tõkestamise moodus kombineeritud tehnilise valvekorralduse süsteem ehk variant C,\" ütles Anvelt viidates väljavalitud lahendusele.\n\n\"Piiriprojekti üks eesmärke on välispiiri katmine sajaprotsendiliselt tehnilise valvega, mis tagab piiriolukorrast teadlikkuse. Täiendava isikkooseisu värbamisega ei ole võimalik saavutada sellist olukorrateadlikkust, kuna ainuüksi välispiiri maismaa osa pikkus on 136 kilomeetrit. Samuti ei kao ära vajadus patrullteede, juurdepääsuteede, purrete jms järele. Piirivahejuhtumitele kiireks reageerimiseks ja piiririkkujate tabamiseks on patrullradade ja juurdepääsuteede korralik võrgustik hädavajalik,\" selgitas siseminister oma kirjas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siseminister Andres Anvelti sõnul on alusetu riigikontrolör Janar Holmi eelmisel nädalal tehtud kriitika, et piiritaristu rajamise plaanid on väheinformatiivsed, kuna neis pole esitatud alternatiivseid võimalusi ja nende maksumust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPiltuudis: mupo patrullib ATV-dega mööda Tallinna\n\n## Põhitekst:\n\nKaks ATV-d kuuluvad mupole juba eelmisest aastast. Neid kasutatakse patrullimisel sellistes kohtades, mis jäävad jalgsi kaugeks ja kuhu on autoga keeruline ligi pääseda, selgitas munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere ERR-ile.\n\nToompere sõnul on ATV-d tööd efektiivsemaks teinud, sest nende pealt kuuleb ja näeb paremini.\n\nATV-d anti Toompere sõnul mupole üle eelmisel aastal, enne olid ATV-d seisnud kriisilaos ning olid mõeldud eriolukordadeks.\n\nMupo remontis paigalseisnud ATV-d ära ning Toompere sõnul kasutatakse neid muu hulgas ka lasteüritustel ja jooksuvõistlustel turvamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna munitsipaalpolitsei on linna peale patrullima pannud kaks ATV-d, näiteks käivad nad kõnniteel parkijaid korrale kutsumas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi läheb Moskvas vastamisi noore serblannaga\n\n## Põhitekst:\n\nDanilovic alistas 750 000 dollari suuruse auhinnafondiga Moskva turniiri avaringis slovakitar Anna Schmiedlova (WTA 83.) 6:2, 6:4. Kanepi oli avaringis parem venelanna Vera Zvonarjovast (WTA 133.) 6:2 6:2.\n\nKanepi ja Danilovici omavaheline teise ringi kohtumine peetakse kolmapäeval, 25. juulil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moskva WTA tenniseturniiri avaringis võidutsenud Kaia Kanepi (WTA 49.) läheb kohtub järgmises matšis 17-aastase Serbia tennisisti Olga Daniloviciga (WTA 187.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Utøya, 22. juuli\" ei üritagi ühtki seisukohta võtta\n\n## Põhitekst:\n\nÜks tõsiasi, millega tänapäeval kinokunsti juures tuleb leppida, on filmid kõikvõimalikest katastroofidest. Kui veel kümme aastat tagasi tähendas katastroofifilm seda, et tulnukad hakkasid maalasi maha nottima või hiidlaine neelas Ameerika suurlinnad, siis nüüd on suunatud pilk tõsielule ja reaalsetele õnnetustele.\n\nMuidugi, mingil määral on seda alati olnud, aga varsti pole enam ühtki suurt õnnetust, millest ei sünniks kassahitti. Filmilegend Clint Eastwood on järgemööda teinud linalood piloot Chesley Sullenbergeri maandumisest Hudsoni jõkke ja terrorirünnakust Pariisi rongis. Peter Berg tegi filmid Deepwater Horizoni naftapuurtorni õnnetusest ja Bostoni maratoni pommitamisest. Juba on töös linateos Tais koopasse kinni jäänud poistest ja tegelikult sobitub sinna samasse ritta Erik Poppe \"Utøya, 22. juuli\", esimene mängufilm Breiviku julmast veretööst.\n\nFilmi lähenemisnurk on kummaline. Erik Poppe on teadlikult hoidunud seisukohtadest, selgitustest ja hinnangutest - ta valis loo jutustamiseks thrilleriformaadi, näidates terrorirünnakut väljamõeldud karakteri, 18-aastase Kaja silme läbi. Breiviku nime mainitakse vaid algustiitrites, edaspidi näeb teda mõnel korral vaid kauguses mõneks hetkeks, töötades ilma mingi taustateadmiseta nagu slasher -õudusfilm.\n\nÜhelt poolt on see väga emotsionaalne, kuna pikk katkematu kaader (vähemalt sellist muljet üritatakse jätta) ei anna vaatajale kordagi lootusetust olukorrast puhkust. Seda toetab ka peategelast kehastava Andrea Berntzeni suurepärane näitlejatöö - temast kiirgab korraga nii ääretut paanikat kui empaatiat ja hoolivust. Filmis on mitu momenti, mille peale tuleb ilmselt ka kõige külmemal inimesel pisar silma, selles pole kahtlustki.\n\nTeisest küljest tekitab selline lahendus põhjendamatult palju küsimusi. Võin aru saada, et sarnaselt vaatajaga ei teadnud ka Utøya saarel hüsteerias ringi jooksvad noored mitte midagi, kuid see ei ole põhjendus - seitse aastat pärast viimase kümnendi üht suurimat terrorirünnakut oleks vaja teha selgitustööd. Vastasel juhul jääb pinnale üks põhiline küsimus: miks?\n\nDokumenteeriv lähenemine, mille režissöör valis, ei anna Utøyal juhtunule mitte midagi juurde. Film ei ava uusi tahke, mida me varem ei teadnud, samuti ei ole see julge sõnavõtt äärmuslaste teemal, vaid lihtsalt ümberjutustus toimunust. Kõige üllatavam seejuures on, et kui välja arvata paar selgitavat lausekest enne ja pärast filmi, siis ei maalita Breivikust filmis isegi antikangelast. Ta tapab saarel hulga inimesi, aga kas ta on paha? Äkki sellel on põhjus? Kes teab, sest seda ei öelda. Mitte midagi ei selgitata.\n\nMaailm on täis totaalseid värdjaid ning ma olen enam kui kindel, et mõni neist võib sellest filmist pigem innustust saada. See on võimalus, mille peaks nii delikaatse teemaga tegelev lavastaja igal juhul välistama. Poppe proovis seda teha selgitavate tekstidega enne lõputiitreid, aga sorri - see on kõige mõttetum lahendus, kuidas filmis sõnumit edasi anda. Kui tahan lugeda, siis teen lahti uudisportaalid ja loen vanu lugusid, film peaks suutma enda ideid siiski pildikeele abil edasi anda.\n\nÄkki võiks \"Utøya, 22. juuli\" olla näiteks sellest, et mõned katastroofid peaks jätma veel pikaks ajaks riiulile seisma. Või siis vähemalt tuleks tugevalt läbi mõelda, kuidas sellist asja suurel ekraanil näidata võiks. Antud juhul rullub lihtsalt lahti üks põnevik, mis ilma lisakontekstita on Skandinaavia kinokunsti arvestades kvaliteetne ja vaatamist väärt. Julma taustalugu arvestades on tegemist siiski tõsise lati alt läbijooksmisega, mis kisub seitsme aastaga kinni kasvanud haavad uuesti lahti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film\n\"Utøya, 22. juuli\"\nRežissöör: Erik Poppe\nOsades: Andrea Berntzen, Aleksander Holmen, Brede Fristad\nKinodes alates 20. juulist\n5/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ teenis ülikoolide Euroopa mängudel teise järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval oldi 81:53 paremad Aveirost ning turniiri avamängus tuli vastu võtta 69:72 kaotus Niši Ülikoolilt, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nMäng algas tasavägiselt, aga veerandaja lõppedes oli TTÜ 22:19 juhtimas. Poolajaks tehti aga 13-punktiline vahe sisse ning pausile mindi seisult 46:33. Järgmise kahe veerandajaga kasvatati eduseisu veelgi kuue silma võrra, mis andis kokkuvõttes 19-punktilise võidu.\n\nTTÜ poolelt viskasid võrdselt 15 punkti Oliver Metsalu, Norman Käbin ja Sander Viilup. Levan Maskhulia lisas kümme ning Levi Martin Giese üheksa silma. Vastaste resultatiivseimad olid Stephan Kreutzer ja Leo Padberg võrdselt 11 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Portugalis Coimbra linnas toimuvatel Ülikoolide Euroopa mängudel sai TTÜ korvpallimeeskond kirja teise võidu, kui 81:62 alistati Münsteri Ülikool.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump ähvardas taas Euroopat autode imporditolliga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad tulevad siia kolmapäeval ja me vaatame, kas me suudame mingi lahenduse välja mõelda,\" vahendas Politico president Trumpi sõnu Valges Majas toimunud USA toodetele pühendatud üritusel. \"Vastasel juhul peame me midagi tegema seoses nende miljonite autodega, mida nad igal aastal siia saadavad. Võib-olla saame me mingi lahenduse leida.\"\n\nKolmapäeval ehk 25. juulil külastab Washingtoni Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.\n\nTrump on juba varem teatanud, et kaalub Euroopa Liidus toodetud autodele ja autoosadele 20-protsendilise imporditolli kehtestamiseks. Selline samm astutaks lähtudes seadusest, mis sätestab, et imporditolle ja muid kaubanduspiiranguid saab kehtestada, kui USA kaubandusministeerium leiab, et selliste toodete import USA-sse ohustab riiklikku julgeolekut. Sellist vastuolulist ettekäänet Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite täitmiseks kasutas administratsioon ka alumiiniumile ja terasele imporditolle kehtestades.\n\nHetkel on Euroopa Liit kehtestanud 10-protsendilise imporditolli välismaistele sõidukitele, samas kui USA puhul on välismaistele sõiduautodele kehtestatav imporditoll 2,5 protsenti. Sellist olukorda on Trump korduvalt ebaõiglaseks nimetanud, samuti on ta rääkinud Euroopa Liidust kui \"vaenlasest\".\n\nEuroopa Liidu ametnikud on selgitanud, et kuigi Euroopa Liidu imporditollid sõiduautodele on suuremad kui USA omad, on Ameerika Ühendriikide imporditollid paljudele teistele kaupadele, sealhulgas veoautodele jälle omakorda kõrgemad. Seega on EL juba aastaid olnud seisukohal, et sellised probleemid tuleks lahendada laiema vabakaubandusleppe sõlmimisega.\n\nEsmaspäeval mainis USA president ka kaubanduskõnelusi Mehhikoga ja ütles, et oli sellel teemal pikemalt telefonis rääkinud ka Mehhiko uue presidendi Andrés Manuel López Obradoriga.\n\n\"Me räägime nendega millestki, mis oleks meie riikide jaoks väga dramaatiline, väga positiivne,\" selgitas Trump.\n\nMärkimisväärne on see, et rääkides kaubandusest Mehhikoga ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Lepingust (NAFTA) ei maininud Trump kordagi Kanadat.\n\nPresident on juba varem selgitanud, et soovib sõlmida kõigepealt Mehhikoga eraldi leppe NAFTA teemal ehk juba 24 aastat kehtinud kolmepoolse vabakaubandusleppe uued asjaolud tuleks Trumpi hinnangul kokku leppida eraldi ja kahepoolselt. Samas on nii Obrador kui ka Kanada kinnitanud, et NAFTA peab jääma endiselt kolmepoolseks leppeks.\n\nSaksa välisminister: Euroopa ei allu kaubandusähvardustele\n\nSaksamaa välisminister Heiko Maas teatas teisipäeval, et EL ei kavatse alluda USA kaubandusähvardustele ning soovib erimeelsused lahendada läbirääkimiste abil.\n\n\"See on hea, et Jean-Claude Juncker on homme Washingtonis kõnelusi pidamas ja lahendust otsimas, kuid me ei lähe läbirääkimistele püstolitoru rinna vastas. Ma ei usus, et ähvardused tooksid meid lahendusele lähemale,\" selgitas välisminister Reutersi teatel.\n\n\"Meie Euroopas peame ühte hoidma... Ma loodan, et meil õnnestub lahendada see läbi konsensuse, kuid me ei allu ähvardustele ega taandu lihtsalt,\" rääkis Maas teleintervjuus.\n\nMaas külastab peagi Jaapanit ja Lõuna-Koread ning sealsed autotootjad tunnevad samuti muret USA imporditollide pärast.\n\nSaksa välisminister lausus, et mitte keegi pole huvitatud uutest ja kõrgematest imporditollidest.\n\n\"Lõppude lõpuks kaotaksid kõik, ka ameeriklased,\" lisas ta ja avaldas lootust, et ka USA ametnikud mõistavad seda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ähvardas esmaspäeval taas Euroopa Liitu autodele kõrge imporditolli kehtestamisega ning märkis, et EL olevat olnud Ameerika Ühendriikide suhtes olnud \"väga karm\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNetflixi troon on kukkumisohus\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi veel on vara rääkida kriisist, peab Netflix oma järgmised sammud siiski hoolikalt läbi mõtlema, kirjutab The Guardian. Äsja langes Netflixi aktsiate väärtus 14% võrra, kui teises kvartalis liitus nendega prognoositust miljoni võrra vähem inimesi. Seni on nende ärimudel tuginenud suuresti agressiivsele laienemisele, kuid Lääne turg on ennast juba ammendamas ning iga uue kliendi nimel tuleb üha enam pingutada.\n\nLisaks filmide ja sarjade vahendamisele toob Netflix turule ka originaalloomingut, mille tootmiseks on neil kasutada ligikaudu kaheksa miljardit dollarit aastas. Viimastel aastatel on selleks eraldatav summa aina tõusnud, kuid tõenäoliselt jääb Netflix juba tänavu kolme kuni nelja miljardiga kahjumisse. Teenuse osutamise pealt laekuv tulu (ligi 16 miljardit dollarit aastas) ei suuda enam katta reklaamile, litsentsidele ja oma sisu tootmisele kuluvaid summasid.\n\nEsialgu oli Netflixil hõlbus telesarjade ja filmide õigusi kokku osta, kuna nende tänased konkurendid ei osanud ette näha, kui mõjuvõimsaks voogedastus kujuneb. Samas on loodud esimesed murettekitavad pretsedendid. Eelmisel aastal otsustas näiteks Disney, et korjab Netflixist ära kõik oma linateosed ja üritab luua konkureerivat voogedastusplatvormi. Sama plaani hauvad ka Amazon ja Apple.\n\nTraditsioonilisest telekanalitest on Netflix endiselt üle, kuid üha enam peavad nad rinda pistma teiste moodsate tegijatega. Eeskätt valmistab peavalu Youtube. BCC läbi viidud uuringust selgus, et ligi pooled ameeriklastest vanuses 5-15 kasutavad Netflixi, samas kui 80% nendest on ka agarad YouTube'i külastajad. Kokku veedab see sihtgrupp BCC andmetel internetis keskeltläbi 15 tundi nädalas.\n\nNetflixi peamine trump on selle soodne hind, mis tähendab aga seda, et kasutajad eelistavad selle soetada kõigele muule lisaks ning ei katkesta Netflixi tõttu lepingut kaabeltelevisiooni pakkujaga. Seega kui Netflix tahab oma tähelendu jätkata, peab ta tõstma hindu ja/või jõulisemalt telekanalite mängumaale sisenema. See tähendaks näiteks spordi ja uudiste üle kandmist, mis seni Netflixi repertuaarist puuduvad. Kindel on aga see, et praegune kurss vajab korrigeerimist.\n\nEesti turule sisenes Netflix 2016. aasta alguses, kuid tänavu selgus, et Eesti Netflixi vaatajani jõuab vaid murdosa sellest, mida näeb USA vaataja. Olukorda tõotab aga parandada kevadel vastu võetud direktiiv, mille kohaselt on Netflix ja teised voogedastusprogrammid kohustatud pakkuma Euroopas vähemalt 30% ulatuses siin valminud filme ja sarju.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Netflixi edulend on muutnud tervet telemaastikku ja õõnestanud ka Hollywoodi jalgealust, võib õhus märgata esimesi ohumärke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRunö mootoririkke oletatavad põhjused lähevad omavahel vastuollu\n\n## Põhitekst:\n\nRuhnu vallavanem Jaan Urvet ütles ERR-ile, et Runö mootoririkke üks peamiseid põhjuseid oli ülekoormus.\n\nUrvet selgitas, et mootorite võimsus ei ole sobilik sellele merele, lainele ja koormustele.\n\nUrveti sõnul on suvisel tipphooajal laeval lisaks inimestele ka ehitusmaterjalid ja toidukaubad, mis laeva liigselt koormavad.\n\n22. juunil toimunud rikke ajal oligi laevale laine vastu, pardal oli palju reisijaid ja kaupa ning see oli mootorile liiast, selgitas Urvet.\n\n\"Selle laeva manuaalis on väga selgelt kirjas, et tohib võtta viis tonni kaupa lisaks peale, aga lihtsalt see mootor ei ole arvestatud sellisele koormusele,\" ütles Urvet.\n\nVallavanem lisas, et praegu on läbirääkimisel ka idee panna Roomassaarest Ruhnu sõitma laev, mis veaks ainult kaupa, mitte inimesi, et Runö koormust vähendada.\n\nLaeva operaator eitab ülekoormust\n\nRiigile kuuluvat laeva käitava AS-i Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles ERR-ile, et kindlasti polnud mootoririke tingitud ülekoormusest.\n\n\"Tegelik põhjus pole selgunud,\" ütles Laasma ning lisas, et rikke võisid põhjustada erinevate asjade kokkusattumused.\n\nLaasma selgitas, et keegi mootorit teadlikult üle koormanud ei ole ning suvisel hooajal tulebki sõita masinate suhteliselt kõrgel režiimil.\n\nLaasma ütles, et rikke põhjuseks peeti alguses halba mootoriõli kvaliteeti, kuid ka seda ei saa peamiseks süüdlaseks tuua.\n\n\"Mootor töötas standardrežiimil, nagu ta on teinud seda kuus aastat,\" kommenteeris Laasma mootori seisukorda rikke ilmnemisel.\n\nLaasma ütles, et rikke uurimisega tegeles hooldusettevõte, kuid Kihnu Veeteedele ei ole antud rikke kindlat põhjust.\n\nVeeteede amet, kellele laev kuulub, ei soovinud Runö mootoririket kommenteerida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "22. juunil läks mootoririkke tõttu pea kolmeks nädalaks Ruhnu liinilt maha katamaraan Runö. Tegelik rikke põhjus pole siiani teada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKeila koolis puudub 40 õpetajal kutsetunnistus\n\n## Põhitekst:\n\n2009. aastal erakätesse läinud Keila koolist sai ülemöödunud aastal taas munitsipaalkool. Tänavu veebruaris läksid kooli haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud ning algas korraline haldusjärelevalve. Muu hulgas uuriti ka seda, kas õpetajatel on tööks vajalik kutse ja 40 õpetaja puhul tõdesid ametnikud, et kutset tuleb alles taotlema hakata. Kusjuures tegemist pole uute õpetajatega, vaid mõned neist on pedagoogiametit pidanud juba aastakümneid.\n\nHaridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid selgitas ERR-ile, et mure tekkis 2013. aastal muutunud ja õpetajatele kvalifikatsiooninõudeid seadva määrusega. Nimelt pandi seal paika uued nõuded, aga kehtima jäid ka eelmises määruses seatud nõuded. Niisiis tuli iga õpetaja puhul läbi uurida terve hulk dokumente.\n\n\"Tuli uurida, kas õpetaja töötas käesoleva määruse jõustumise ajal kooli või ei töötanud, siis on vaja teada, kui ta töötas, kas tema kvalifikatsioon vastas eelmises määruses kehtestatud nõuetele. Ja selle kvalifikatsiooni vaatamisel oli vaja minna sinnamaani, et näiteks eelmises määruses oli nõue, et õpetaja peab omama ettevalmistust õpetatavas aines ja ainevaldkonnas. Ehk oli vaja vaadata näiteks ka seda, kas matemaatikaõpetaja matemaatika valdkonnas töötas või mitte,\" rääkis Voolaid.\n\nEhk segadust on palju ja tegelikult polegi järelevalve veel läbi saanud. Keila kooli direktori Mait Tõitoja sõnul on kõige kummalisem lugu nende pedagoogidega, kes enne 2013. aastat ikkagi õpetajana töötasid, aga just määruse kehtestamise hetkel midagi muud tegid. Näiteks tema ise oli juba toona koolijuht, mis tähendab, et nüüd tundide andmise jaoks peab ta oma kutsetunnistuse hankima just uute, 2013. aasta reeglite järgi.\n\n\"Kui ma nüüd tahan kehalise kasvatuse õpetajana jätkata, siis ma pean minema ka kutset taotlema. Täpselt samamoodi on kahe minu asetäitjaga, õppealajuhatjaga siin majas ja nii edasi. Õppealajuhatajana ta küll vastab, aga tunde anda enam ei või, sest vot sel momendil ei andnud ta tunde,\" kirjeldas olukorda Tõitoja.\n\nSama lugu on ka näiteks nendega, kes just 2013. aastaks olid mõneks ajaks näiteks lasteaeda tööle läinud. Tõitoja ütleb, et ehkki koolile ja õpetajatele toob kutsete taotlemine ja paberimajandus parasjagu tüli, siis õpilased sellest kannatada ei tohiks. Nendega, kellel õpetajakutset ei ole, tehakse lihtsalt teistsugused lepingud, ehk hariliku töölepingu asemel võetakse nad palgale ajutiselt, aastase lepinguga. Niimoodi tehakse reeglina juhul, kui kool õpetajat ei leia ja tarvis on palgata keegi, kes paberite järgi õpetajaks ei sobi. Küll aga peab niisugusele palkamisele eelnema luhtunud konkurss.\n\nPikas plaanis püüab Keila Kool siiski paberid korda ajada nii, et kõigil õpetajatel ka ametlik määruses nõutud kutse oleks. Voolaid ütleb, et Keila koolis paistab probleem silma puhtalt seetõttu, et seal ongi palju õpetajaid. Aga ise-enesest tuleb järelvalvel õpetajaid kutset omandama saata ka mujal.\n\n\"Põhjuseks, mis meil vestlustes järelevalves välja on tulnud, on olnudki juhtide teadmatus sellest, et õpetajakutse on nüüd kutset omistava organi poolt antav kutse või ülikoolist eraldi peale õpetajakoolitust antav kutse.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veebruaris avastas haridus- ja teadusministeerium, et Keila koolis pole tarvilikku kutsetunnistust koguni 40 õpetajal, kes nüüd peavad selle endale muretsema. Seniks saavad nad õpetajana töötada ajutise lepinguga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Argiste asjade armastus\n\n## Põhitekst:\n\nTeinud mullu valikkoguga \"Ühe inimese elu (pooleli)\" oma luuletajateel mõttelise vahepeatuse ja vaadanud tagasi läbitud kilomeetritele ehk pooleteisekümne aasta jooksul kirja pandule, viskab Kalju Kruusa värske värsiraamatuga \"Kümme kükki\" koti uuesti üle õla ja läheb edasi. Tegelikult on ta juba mõnda aega rännanud: uus kogumik sisaldab luuletusi alates 2010. aastast. Nagu alapealkirjas osutatud, on algupärased tekstid siin taas vaheldumisi tõlgetega.\n\nKruusa jätkab tuttavat rada mööda. Suur osa tema originaalloomingust käib \"Kümnes kükiski\" mõiste \"argiluule\" alla. Selle on luulekogu \"ing·veri·tee\" (2013) arvustuses lahti seletanud Rebekka ja Miikael-Aadam Lotman: \"[Kruusa värssides] avalduv argisus pöörab [---] arusaama luule \"sügavast omadusest\" pea peale; tühiasjad ei kujuta tähendusloome toorest materjali, mille alusel viidatakse üldisele tähtsusele, vaid hoopis terminus ad quem 'i ehk seda, millele luules osutatakse. Sõnad annavad sealjuures m ä r k u lihtsatest tõikadest, mis moodustavad tegelikult nii luuletaja kui lugeja elude pärisosa.\" 1 Kruusa kirjutab mähkmetest ja lapsevankritest, söögitegemisest ja ujulakülastustest, rahamuredest ja loomevaevadest – igapäevastest, ent, või õigemini, just sellepärast elulistest asjadest. Täpse sünnipäeva ja -kohaga tähistatud ning ajaliselt järjestatud tekstid annavad \"Kümnele kükile\" ehk rohkem kui ühelegi teisele Kruusa teosele poeetilise päevaraamatu ilme.\n\nLuulekogu keskne teema on isadus. Kruusa jälgib oma tütre Meeli sirgumist \"pooleaastasest pisikesest piimatootest / oma esimese / kübekese kyrvitsa ja ahjuyuna lisandiga\" (lk 14) rüblikust koolieelikuks, jäädvustab tema mänge ja jonni ning lapsevanemaks olemise rõõmu ja valu. Väike Meeli pole seejuures ainus, kes läbi luuletuste kasvab. Ka Kruusa ise areneb, muuhulgas paneb tütre sünd teda ümber mõtestama oma suhet kodumaa ja maailmaga laiemalt: \"varem ma kuidagi laperdasin ja logisesin / läksin lappama / mingi loks mingi lŏtk oli sees / praegu olen kindlalt / kinni naelutatud // elu on paigal / elu on paigas\" (lk 109). Laps ei too isa ellu üksnes palju uut, vaid sunnib ka vana värske pilguga vaatama.\n\nEelnevast võib jääda mulje, nagu kirjutaks Kruusa valimatult kõigest, mis pole aga kaugeltki tõsi. Ta püüab paberile igapäevaelu kirkaid hetki, momente, mil argine paistab äkki erakordne: \"midagi on elamises vahel / tajutavalt erilist / see ilmub tavalise elu keskel / tavalise aja kestel / [---] / ja järsku joonistub üks lĕik hetkede jada / kuidagi ajast välja / kuidagi tavatult selgeks\" (lk 100). Nii muutuvad tähenduslikuks näiteks rongi unustatud kinnas ja selle edasisest kulumisest pääsev paariline, mida vaadates meenub autorile äkki tema noorelt surnud vend (lk 71–73). Või hetk, mil isa avastab, et lapsuke on juba päris suureks kasvanud: \"Pisitütre kŏrval hiidnaiseks osutunud elukaaslane / on märkamatult / tavamĕĕtudesse taandunud\" (lk 118).\n\nKogumikku mahub ka üksikuid looduspilte ja veidi ühiskonnakriitikat, samuti enesevaatlust ja -analüüsi ning mõtisklusi ajast ja luulest. Eriti väärivad esile tõstmist just seotud kõne olemust vaagivad tekstid. Kruusa võrdleb värsse lumega: \"luulehelbed tekkivad / inimkogemuse / kristalliseerumisest / sõnade ja lausete kujule / ja saavad luule / vormis ainulaadseks\" (lk 8). Veetilgakesed, millest lumi tekib ja milleks varem või hiljem tagasi muutub, on see-eest kõik ühesugused, mistõttu on luulehelbedki hästi õrnad: \"aga lugeja käes / võivad nad sulada / kuna inimkogemused / on väga sarnased\" (ibid.).\n\nKuid nagu kondenseerunud veeaur pole sama mis lumesulamisvesi, ei ole ka tahenenud ja uuesti üles sulanud luuleaines oma algkujuga päris identne. Mis tahes kirjutise iga tõlgendus on teataval määral meelevaldne ning mida kujundlikumat keelt on kasutatud, seda hõlpsamad on tekkima vääritimõistmised. Mõni tekst võib sootuks suletuks jääda. Kruusa kurdab: \"Jaapani luuletaja Isikawa Takuboku / pidi sada aastat tagasi / et ta naine ja ema ta sirgeldisi lugeda ei oskaks / [---] / \"Latina kirjas päevikkut\" pidama / tänapäeval on asjad lihtsamad / piisab lihtsalt / tavalist luuletust kirjutamast / vŏib isegi raamatu avaldada / vŏib täiesti kindel olla / et siseheitlused jäävad / teiste silmade eest / kaitstuks // saladused tasub / luuleks vormistada / luule ongi oma murega / üksi olemine\" (lk 64). Tema enda loomingugi kontekstis tähendab püüd lihtsuse poole harva täielikku läbipaistvust; vastupidi, rohked viited, vihjed ja teravdatud huvi keele vastu muudavad Kruusa tekstid mõnikord äärmiselt kihiliseks.\n\nNii ei puudu uusimastki värsikogust humoorikad sõnamängud. Vahel teeb Kruusa otsekui möödaminnes mõne viguri, näiteks luuletuses \"avalikust raamatukogust\", kus leidub rida \"oma kăige paremate tanikawatsustega\" (lk 50) või katkendis \"olen iseenda taandanud / enda tühistanud inimene / olen kăik saavutanud / loobumise hinnaga // vorstiviiluta / vŏileiva hinnaga\" (lk 52). Sellele lisanduvad puhtalt kalambuuridele üles ehitatud lühipalad, nagu \"mu valulävi pole kunagi varem nii madal olnud – / ta on lävimise käigus / madalamaks tallutud\" (lk 18), \"viin ja nali – / vŏta üht ja viska teist\" (lk 95) ning \"aja surnuks löömiseks / kärab hästi ajaleht\" (lk 103). Sõnu uuritakse samasuguse lusti ja imestusega nagu argielu pisiasju, tundes rõõmu sellest, mis tavaliselt tähelepanuta jääb ning tajudes ühtlasi tarvidust see nähtava(ma)ks teha. Kruusa tuletab lugejale meelde, et elu ja keel on ka oma kõige argisemal kuju palju rikkamad, kui esiti tundub – küllust tuleb vaid osata märgata.\n\nLisaks Kruusa originaalloomingule sisaldab \"Kümme kükki\" hulka välisluule eestindusi, kusjuures vaid kaks autorit on esindatud rohkem kui ühe tekstiga (jaapani kirjanikud Tanikawa Shuntarō kahe ja Kuroda Saburō kolmega). Enim on tõlkeid hiina, jaapani ja ameerika valdavalt 20. sajandi luulest. Autorite seast leiab maailmakirjanduse klassikuid (Seamus Heaney, Octavio Paz, Robert Frost, Thomas Hardy, Hermann Hesse), ent suurema osa moodustavad eesti lugejale vähetuntud või tundmatud nimed.\n\nTõlkeluule valik on kirju: siin on loodus- ja argielukirjeldusi, Ida filosoofiast kantud värsse, mõlgutusi poeesiast, inimloomusest ja -kehast ning kaduvusest. Kokkulangevused Kruusa omaluule teemaderingiga on ilmsed. Erinevusi esineb tekstide stiilis ja tonaalsuses, tõlgete seas on enam lüürilisi ja minoorse kõlaga värsse. Disharmooniat siiski ei teki – raamatusse võetud autorite näol on tegu, nagu rõhutatakse teose tutvustuses, Kruusa \"sugulashingedega\", mispärast kõneldakse pigem koos ja kokku kui üksteisele vastu. Kruusa ei pelga teistelt kirjanikelt laenata, vahel neid isegi matkida (vt nt lk 29–30). 2\n\n\"Kümme kükki\" ei paku suuri üllatusi ega määratle kaljukruusalikkust ümber. Pigem joonistub tema nägemus ilmast ja asjadest iga kogumikuga aina selgemini välja. Kruusa ei ürita maailma muuta ega end selle eest peita, vaid kulgeb rahumeeli eluga kaasa. Ta keskendub väikesele ja sageli esmapilgul vähetähtsale, mis tegelikult moodustab olemise põhiosa. Teise nurga alt uudistatakse ka keelt, mida tavakasutuses iseloomustab samuti tihtilugu pinnapealsus. Tõlkidagi eelistab Kruusa, olgu siis teadlikult või mitte, marginaalsemaid autoreid või kuulsate kirjanike vähemteatud tekste. Ta on argiste asjade ja olevikulise olemise poeet, varju jääva valgustaja.\n\nAinest on sellisel luuletajal lõputult, iseasi, kui kaua on nii võimalik enda ja eelkõige tujuka, alatasa uut ja põnevat ihaleva publiku huvi üleval hoida. On Kruusa värsid üldse seesugustele kärsitutele lugejatele? Või mekivad need vaid tema mõttekaaslastele? Kruusa sunnib üha kasvava hulga asjade ja aiva harilikumana mõjuva maailmaga silmitsi seisva raamatusõbra peatuma ning järele mõtlema, mida ta õieti luulelt, aga ka kirjanduselt üldisemalt tahab ja vajab: kas abi ümbritseva selgitamisel ja seletamisel, oskust igapäeva väärtustada või hoopis puhkust sellest? Isegi kui ta peaks leidma, et Kruusa looming ei vasta tema ootustele ja soovidele, on ta \"Kümme kükki\" kätte võttes end ja maailma natuke paremini tundma õppinud ning kas see mitte polegi tegelikult kunsti peamine eesmärk?\n\n1 Rebekka Lotman, Miikael-Aadam Lotman \"Üks imetleb kuud, teine imeb näppu\". – Keel ja Kirjandus 2014, nr 4, lk 304–308.\n\n2 Vt samal teemal pikemalt Alari Allik \"Igavese ahelluuletaja tagasitulek\". – Vikerkaar 2013, nr 7–8, lk 139–143.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\nKalju Kruusa\n\"Kümme kükki. Oma luulet ja tuttavat\"\nKirimiri\n127 lk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitsepolitsei saatis Semilarski kriminaalasja materjalid prokuratuuri\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmine samm on kaitsjale materjalidega tutvumise võimaldamine. See saab võimalikuks, kui prokurör on materjalid veel kord üle vaadanud, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.\n\nKahtlustuse kohaselt osales Valvo Semilarski Tartu abilinnapeana otsustes, millega seoses olid tal isiklikud majanduslikud huvid.\n\"Sellistes otsustes osalemist keelab korruptsioonivastane seadus ning ametnik peab end nendes otsustes osalemisest taandama,\" märkis Sinkevicius.\n\nKahtlustuse järgi pani Semilarski toime toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses.\n\nSamuti kahtlustavad Lõuna ringkonnaprokuratuur ja kaitsepolitsei teda altkäemaksu võtmises ning ärimees Aivo Pärna talle altkäemaksu andmises.\n\nERR-i raadiouudised teatasid mullu sügisel, et kaitsepolitsei ja prokuratuur leiavad, et Tartus Pirogovi platsi rekonstrueerimishanke ja Rahu tänava sotsiaalmajja liftirajamishanke menetluses oleks Semilarski pidanud ennast taandama.\n\nSemilarski rääkis toona ERR-ile, et ehitusettevõte Eviko ühe juhatuse liikmega on ta isiklikult hea tuttav ja tema ettevõttega seovad teda varasematest perioodidest laenutehingud.\n\n\"See laenutehing toob siis mängu seotud osapoole. Kinnitan, et mul ei ole seotust osaluse näol Eviko ettevõttega ega sellega seotud ettevõtetega,\" kinnitas ta.\n\nSemilarskil ja Evikol on ühine tütarfirma, mille kohta Semilarski ütles, et see ettevõte enam aktiivselt ei tegutse, kuid tõdes, et oleks võinud end ikkagi Evikoga seotud otsustest taandada.\n\n\"Siin mul polnud alust selle peale tulla, et vanad laenusuhted seavad üles sellise kahtlustuse,\" nentis Semilarski.\n\nTeine episood, milles Semilarskit kahtlustatakse, puudutab kaht linnale kuulunud kinnistut - Võru tänava kinnistu, mille enampakkumise võitis kütusefirma Olerex vara haldav Aqua Marina AS, ning Mõisavahe tee ääres asuv kinnistu.\n\nKahtlustuse järgi tegi just Semilarski ettepaneku nende kinnistute müügiks ja selleks olevat teda mõjutanud seesama Aqua Marina AS.\n\nKolmas kahtlustus puudutab juba kaua segadust tekitanud Tartu linna bussiveohanget ehk Semilarskit kahtlustatakse selles, et ta olevat altkäemaksu eest mõjutanud hanketingimuste seadmist nii, et need oleksid kasulikumad ettevõttele MRP Linna Liinid.\n\n\"Seda ma kindlasti teinud ei ole. See iseenesest pole ka võimalik, sest hanketingimused on kunagi kokku pannud ühistranspordi komisjon. Rõhutan veelkord, et ma ei ole koostanud bussihanke tehnilisi tingimusi. Samuti on konsulteeritud ka teiste bussihankel osalejatega,\" rääkis Semilarski.\n\nNii kinnistute müüki paneku kui Tartu bussihankega seotud kahtlustused jõuavad otsapidi välja Turu 21 aadressil asuva hooneni.\n\nSemilarski selgitas, et kui ta Turu tänava hoone 2015. aastal maha müüs, jäi lepingusse punkt, mis lubas tal hoone kolme aasta jooksul tagasi osta. Kusjuures tagasiostmine pidi toimuma 50 000 eurot kallimalt.\n\nHoone ostis toona ettevõttele Rand ja Tuulberg kuuluv OÜ Wipestrex Kinnisvaraarendus. Seda aga seostavad uurijad Aivo Pärnale kuuluva ettevõttega Wipestrex Grupp.\n\nKuna Semilarski sai hoone tagasi mitte 50 000, vaid 30 000 eurot kallimalt, siis need 20 000 eurot hindavadki uurijad altkäemaksuks ning selle olevat Semilarskile andnud just Aivo Pärn.\n\n\"Ma ei ole võtnud kelleltki altkäemaksu,\" kinnitas Semilarski.\n\nEnda sõnul sai ta väiksema juurdehindlusega kinnistu tagasi seetõttu, et kolme aasta asemel oli hoone esmasest müügist möödunud ainult üks aasta.\n\nTuru 21 hoone ja enampakkumisel olnud Võru tänava kinnistu on seotud nii, et pärast Wipestrex Kinnisvaraarenduselt hoone tagasiostmist müüs Semilarski selle hoone edasi Aqua Marina AS-ile ehk sellele samale ettevõttele, mis kahtlustuse järgi palus Semilarskil Võru tänava kinnistu müükipanekut suunata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaitsepolitsei lõpetas Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski kriminaalasja uurimise ning saatis materjalid prokuratuuri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNõlvaku - Tiisaare hooaeg jätkub MK-etapiga Tokyos\n\n## Põhitekst:\n\nTokyo MK-etapi puhul on tegemist tugevuselt 3* etapiga, vahendab Volley.ee.\n\nSama tasemega etapil osalesid Nõlvak - Tiisaar ka eelmisel nädalal Hiinas Haiyangis, kus said 9. koha.\n\nTaas saab Eesti esiduo alustada otse põhiturniirilt ning alustab mängudega neljapäeval, 26. juulil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti rannavõrkpallipaar Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar jätkab oma hooaega maailmakarika etapiga Jaapanis Tokyos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ansambel Poets of the Fall esineb veebruaris Eestis\n\n## Põhitekst:\n\n2003. aastal Helsingis alguse saanud bändi Poets of the Fall moodustasid Marko Saaresto (vokaal, kitarr), Olli Tukiainen (kitarr) ja Markus \"Captain\" Kaarlonen (klahvpillid). Oma stuudios valminud esimene lugu \"Late Goodbye\" leidis koha arvutimängu \"Max Payne 2\" soundtrack il. Samas sai loost ka esimene singel 2005. aasta alguses ilmunud debüütalbumilt \"Signs of Life\". Album tõusis Soome müügitabelis kohale number 1 ja bänd võitis hiljem parima debüütalbumi ja parima uustulija auhinnad Emma galal.\n\nAasta hiljem ilmunud \"Carnival of Rust\" tõi bändile aga rahvusvahelise läbimurde viies nad paljudele tuuridele ning tõi endaga kaasa ohtralt tunnustust kriitikute poolt. Järgnesid albumid \"Revolution Roulette\", \"Twilight Theater\", mis lennutasid bändi järjest uutesse kõrgustesse - kontserdid Euroopas, Aasias ja USA-s.\n\nTänaseks päevaks on bänd välja andnud seitse täispikka albumit. Märtsis teatas bänd, et järjekorras kaheksas kauamängiv näeb ilmavalgust oktoobris ja saab kandma nime \"Ultraviolet\". Jaanuaris 2018 ilmus lugu \"False Kings\", mis annab aimu uue albumi suunast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "20. veebruaril annab klubis Rock Cafe kontserdi soomlaste melanhoolise rokkmuusika üheks imelapseks tituleeritud Poets of the Fall.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA edelaosa tabas kurnav kuumalaine, eriti raske on Phoenixis\n\n## Põhitekst:\n\nArizona pealinnas Phoenixis juba ületati senine kuumarekord, kui termomeetrinäit kerkis 46 kraadini, vahendas Associated Press.\n\nSeetõttu jagasid päästeametnikud ja linnaametnikud Phoenixi kesklinnas liikuvatele inimestele päikese eest kaitsvaid peakatteid, lehvikuid ja jahutavaid kaelarätikuid ning soovitasid inimestel võimaluse korral siseruumides püsida.\n\nKuumahoiatus puudutas suuremat osa Arizona osariigist, sealhulgas ka Grand Canyoni rahvusparki, ja piirkondi Nevadas ja California lõunaosas.\n\nKuuma ilma eest hoiatasid ametlikult ka Texase lääneosa ja New Mexico edelaosa võimud. Ka seal näitasid Fahrenheiti skaala termomeetrid mitmel pool kolmekohalist tulemust ehk õhusooja oli rohkem kui 37, mõnikord ka üle 40 kraadi Celsiuse järgi.\n\nLisaks anti kuumahoiatus ka paaris Utah' osariigi piirkonnas, kus käesolev nädal võib tuua kuni 43 soojakraadi.\n\nUSA riiklik ilmateenistus kasutab keerulist mudelit, mille alusel riigi erinevates piirkondades kuumahoiatust välja anda, mis tähendab, et üks ja sama termomeetrinäit ei pruugi erinevates piirkondades sama kategooria ametlikku hoiatust esile kutsuda.\n\nNagu eelpool mainitud, on kõige tõsisem olukord Arizonas, mille lõunaosas peaks kolmapäeval õhutemperatuur jääma 44 ja 48 soojakraadi vahele. Võimude suurt tähelepanu nõuab ka see, et lähipäevil on kõige kuumemat ilma oodata just 1,6 miljoni elanikuga Phoenixis, mis on rahvaarvu poolest USA suuruselt viies linn.\n\nSeetõttu rõhutavad päästeametnikud, et inimesed peaksid palju vett jooma ning püsima võimaluse korral jahedates siseruumides.\n\nKohaliku päästeteenistuse juht Jake Van Hook tunnistas, et häirekeskus saab päevas kümneid teateid otseselt kuumusega seotud tõsistest terviseprobleemidest.\n\nEelmisel aastal suri Phoenixis kuumast ilmast tingitud tervisehäda tõttu 155 inimest.\n\nSamas on lootust, et nädalavahetuseks saabub Phoenixisse idast juba niiskem ja jahedam ilm. Sellega aga võivad peagi kaasneda teised probleemid - nimelt tekitavad suvised mussoonvihmad sageli ohtlikke üleujutusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA edelaosa on tabanud taas kurnav kuumalaine. Esmaspäeval lähenes õhutemperatuur mitmel pool 48 soojakraadile ning ilmaprognoosi kohaselt võib käesoleval nädal tuua selle aasta kuumarekordi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMourinho: MM-i formaat sobis Pogbale\n\n## Põhitekst:\n\nMourinho sõnul aitas Pogba headele esitustele kaasa turniiri sobiv formaat. \"See on kuu aega kestev võistlus, kus ta saab ainult jalgpallile mõelda. Ta on enda meeskonnaga treeninglaagris ja eraldatud muust maailmast. Selline keskkond mõjub talle ilmselgelt motiveerivalt.\"\n\n\"Liigahooajal on mõni mäng suurema tähtsusega, teine jälle väiksemaga. Niiviisi on kerge fookus kaotada,\" lisas 55-aastane portugallane. \"MM-il on iga järgmine mäng üha suurema tähtsusega ja see mõjub motiveerivalt – sa oled pidevalt keskendunud. Selline keskkond sobib talle (Pogbale) ideaalselt.\"\n\nManchester United alustab uut hooaega 10. augustil, kui kodus mängitakse Leicester City'ga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Manchester Unitedi peatreeneri Jose Mourinho sõnul peab poolkaitsja Paul Pogba Inglismaal jäljendama enda MM-i esitusi, mis aitasid Prantsusmaal maailmameistriks tulla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViis praktilist tervisesoovitust: kahe trennikorra ja 10 000 sammu müüt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu hinnangul jagunevad eestlased mitmesse gruppi. Ilmselt on neid, kes tegelevad spordiga justkui järjest rohkem, sest meedias ja kampaaniates näeme rahvaspordiüritusi ja spordiga tegelemist rohkem. Aga teisest küljest kui vaadata üldist tervise statistikat ja ka lapsi ja noori. Siis üldiselt liikumise ja spordiga tegeldakse pigem vähem,\" ütleb Jorgen Matsi.\n\nERR Novaatori ja Vikerraadio suvises teaduspõhises podcast is rääkis toimetaja Linda Eensaar sel korral keha ja vaimu karastamisest talisupluse ja treenimise seisukohalt. Podcast i ehk taskuhäälingu saab alla laadida siit:\n\nKuna käibetõest \"me peaksime rohkem liikuma\" ei ole sõnades kasu, toome välja konkreetsed väikesed sammud, mida teha, et olla aktiivsem.\n\nKahest trennikorrast nädalas ei piisa, liikuma peab iga tund ja mitmekesiselt\n\nEelmainitud kampaaniatel ja meediakajastustel on siiski ka positiivne mõju – teiste eeskuju motiveerib rohkem liikuma. Teistpidi toob Jorgen Matsi välja kampaaniate miinuse: näiteks soovitus teha kaks korda nädalas trenni võib mõne inimese jaoks tähendada, et kui kaks korda trennis käidud, siis rohkem liikuma ei peagi. Samas on vaja just üldist pidevat liikumist, trepist kõndimist, jalgsi liikumist, sest meie igapäevane eluviis sunnib meid rohkem istuma ja vähem liikuma.\n\n\"Aga istumine iseenesest või istumise vältimine ei ole mingisugune maagiline asi. Muidu oleksid need, kes töötavad püsti kõige tervemad inimesed maailmas,\" märgib Matsi. Istumine on halb, kuna tuleb enamasti meie muu liikumise arvelt, selgitab Matsi. Samuti on halb ka lihtsalt üsna ühes asendis seismine, mis tähendab näiteks, et kontorites kasutusele võetud püstijalatöökohad ei suurenda automaatselt meie liikumist ega paranda tervist.\n\nMatsi selgitab, et me peaksime kasutama oma keha erinevat tüüpi liikumiseks: jalgrattasõiduks, kõndimiseks, jooksmiseks. Seega on soovitus \"liikuge rohkem\" ebamäärane ning vajab täpsemaid näpunäiteid liikumise, ja siinkohal just trennivälise liikumise mitmekesistamiseks.\n\nSoovitused kontoritöötajatele võiksid olla näiteks püsti seistes või sammudes töötamine (jah, on olemas trenažööriga varustatud kontorilauad). Samuti on hea teha kord 25 või 50 minuti järel vastavalt viie- või kümneminutiline paus – selle jaoks on sobib hästi aktiivsusmonitor või mobiilirakendus, mis peab graafikut töötamise ja liikumispauside üle.\n\n10 000 kõnnitud sammust ei piisa ja unusta e-pood!\n\n\"Internsiivsus peaks ka olema mitmekesine,\" sedastab Matsi. See tähendab, et käibetõde teha päevas 10 000 sammu muutub meie tervisele kasulikuks alles siis, kui selle 10 000 sammu sees on ka mingi osa, mis paneb meid hingeldama ehk on aktiivne. Selleks sobib näiteks treppidest või mäest üles liikumine.\n\nKui meie esivanemad pidid toidu saamiseks liikuma, et midagi korjata, jooksma kellegi järel, et kedagi püüda või ellu jäämiseks kellegi eest ära põgenema, siis meil neid vajadusi ei ole. Töö tegemiseks ei ole vaja kuigi palju liikuda, toit tuleb kergesti kätte, tänapäeval isegi pole vaja ise poodi minna. Nii jääb rohkem aega, et istuda ja süüa, mis mõjub tervisele halvasti.\n\nSellest võiks aga õppida ning mõelda pigem sellele, et e-poest toidu tellimise asemel tuleks poodi kõndida ja toit sealt käe otsas ära tassida. Nii saate liikuda, saate raskust tassides aktiivset koormust ning ei lähe ka ostlemisega liiale, sest ostate vaid nii palju kui kanda jaksate.\n\nPoes aga tasub silmas pidada psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa soovitust: eelistage müüjaga suhtlemist ostuvahenditele, sest see mõjub meie vaimsele tervisele hästi.\n\nPane sotsiaalmeedia enda trenni heaks tööle\n\nKui 50-aastaselt, või tegelikult ka varem, ei ole loomulikku liikumise harjumust tekkinud, siis seda keskeas luua on kindlasti juba väga raske. Ehkki inimesed saavad just selles vanuses ihuhädade järgi aru, et liikuma peaks. Aga kui varasem liikumisharjumus puudub, siis on ennast motiveerida veel raskem.\n\nJorgen Matsi selgitab, et inimestel võib kuklas olla teadmine, et peaks rohkem liikuma, peaks midagi tegema, vähem telekat vaatama. \"Aga sellise väikse süümõttena istub see kuklas ja siis me unustame jälle ära ning käitumise muutust see kaasa ei too. Inimestena me tahame alati saada häid asju kohe ja hästi palju. Seal tuleb proovida leida vähemalt see mõte, et mida see käitumise muutus annab mulle siin ja praegu.\"\n\nKui olete söönud taldrikutäie kvaliteetset ja mitmekesist toitu, mis teie toidusedelit oluliselt tervislikumaks muutub, siis kiitke ennast ja laske teistel end kiita. Sama lugu on liikumisega. Oli see tempokas kõnd või jooksudistants – jagage seda sotsiaalmeedias. Iga tunnustav like innustab teid järgmist sarnast postitust tegema.\n\n\"Otsige üles see kiitus, kui te muudate oma käitumist, kui te muudate end tervislikumaks, siis otsige see kes teid kiidab. Ja kõige olulisem on kiita ise. Mul peab olema võime endale õlale patsutada ka siis, kui mu higise otsmikuga tehtud jooksupilt saab millegipärast äkki 10 laiki kui varem sai 50. Muidu on häda, et kui väline tunnustus otsa saab, siis see käitumine seal lõppebki.\"\n\nTee esimesest tervislikkuse sööstust rutiin\n\n\"Kui kindlasti tahta oma elu muuta, siis tuleks kohe esimesest päevast hakata mõtlema ka selle käitumise jätkusuutlikkusele,\" sedastab Jorgen Matsi.\n\nUuringutest on teada, et toitumise ja liikumise osas oma käitumist muuta pole probleem. Küsimus on selles, kuidas sellest muutusest pika aja jooksul kinni pidada. Näiteks seades eesmärgi joosta läbi poolmaraton või võtta kaalus alla X arv kilogrammi, tekib oht, et eesmärgi saavutamisel tervislike eluviisidega ei jätkata.\n\nSelleks, et tekiks järjepidevus, millel on meie tervisele üldine hea mõju, on vaja tekitada tervislikest elumuudatustest rutiin.\n\nJorgen Matsi ütleb, et selleks tuleb otsida see lahendus, mis muudab pingutuse enda jaoks meeldivaks ning tunnustavaks. Näiteks mõnele inimesele võib raske treeningu järel olla preemiaks mõnus saun terviseklubis või täiesti iseendale pühendatud tund kiire elutempo kõrval.\n\nPreemia võib olla ka sõpradega koos veedetud aeg, seda eriti nende spordialade puhul, mida harrastatakse koos teistega. Meeskondlikud alad jalgpallist rahvatantsuni on ühtlasi sotsiaalsed, eeldavad läbikäimist teiste inimestega ning tagavad selle kaudu nii sõpruskonna kui ka kohusetunde meeskonna ja treeningu ees. Meeskonnaaladega tegelevatel lastel tekib liikumisharjumus kergemini ning seda on kergem säilitada terve elu vältel.\n\nKui libastud, ära jää pikali, vaid tõuse püsti ja jätka!\n\nOletame, et sõidate maanteel autoga ning autol puruneb rehv. Pettumusest ei löö te ju ka ülejäänud nelja rehvi katki, vaid vahetate katkise rehvi ära ja sõidate edasi.\n\nTervisekäitumise puhul kipuvad inimesed aga ühe libastumise korral ka kõigele muule käega lööma – ühe ebatervislikult toitutud päeva järel tuleb järgmisel päeval end taas kokku võtta ning kindlasti ei peaks loobuma sealjuures liikumisest.\n\n\"Tagasilangemisi ja eksitusi tuleb ette nagunii. Neid tuleb algusest peale normaliseerida ja nendega arvestada. Kui alustad suure hurraaga jõusaalis, on võimalik, et ühel päeval tuleb see päev kui sa üldse ei taha minna, igav on. Siis on hea kui on plaan valmis, mida ma siis teen kui see päev tuleb.\"\n\nSeega tasub enda jaoks mõelda plaan b – mida teha siis, kui jõusaali ei viitsi minna? Kas lihtsalt sel korral ei viitsi minna või on äkki see treeninguvorm end ammendanud ning tasub otsida uus ala? Või on tegu ühekordse tagasilangusega ning jõusaali minemise asemel lähed sel korral lihtsalt jooksma?\n\n\"Kui rehv läheb katki, siis on ka häda, kui peab kindlaks ajaks Tallinnasse jõudma. Aga kui siht on väärtuspõhine ja eesmärgiks on tervis või üldine heaolu, siis selliste väärtuspõhiste tegutsemiste siht ei ole ju kahe tunni pärast või kahe päeva pärast, see eesmärk ei saagi kunagi otsa.\"\n\nJorgen Matsi soovitus on, et pärast eksimist tuleb lihtsalt keskenduda, et kursile tagasi saada.\n\nLinda Eensaar vestles spordipsühholoogi Jorgen Matsi ning talisuplejate Risto Metsa ja Mart Nöpsi suvises raadiosaates \" Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha\". Nii seda kui teisi sarja saateid saab kuulata taskuhäälinguna:\n\nTeaduspõhine elustiilisaade \"Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha\" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaator on Maris Tombach.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liikuge rohkem ja sööge vähem ning mitmekesiselt – need on teooriasoovitused, mis ilma tegevusplaanita on kasutud. Sellepärast küsis ERR Novaator spordipsühholoogilt ja sportlaselt Jorgen Matsilt jõukohaseid praktilisi näpunäiteid, mida igaüks saab kohe kasutada ning millest on rohkem kasu kui eelmainitud käibetõdede kordamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nReoveehais Tartu biogaasitehase lähistel häirib ümbruskonna elanikke\n\n## Põhitekst:\n\nIhaste linnaosas kohatud inimesed haisu pärast muret ei tundnud, aga Ropka linnaosa inimesed tunnistasid, et halb lõhn on neile väga tuttav.\n\nTartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul ei saa midagi teha, sest mahutid on lahtised ja hais on reovett puudutavate protsesside loomulik osa.\n\n\"Seda tuleb vaadelda kahes osas. Suurem probleem ehk muda töötlemine sai ära lahendatud 2013. aastal, kui siis rajati tänane biogaasitehas, kus töödeldakse muda ja suurem osa haisu on kadunud. Küll aga, kui inimene läheb uuelt rajatud ringteelt läbi veepuhasti lähedalt, siis ta läbib reoveepuhasti kuja ja mõnikord töötlemise käigus tekib ühte või teistsugust mõju või haisu, see on täiesti normaalne, loomulik protsess,\" rääkis Kapp ERR-ile.\n\nEesti Maaülikooli veemajanduse professor Mait Kriipsalu ütles, et Tartu Veevärk on vee puhastamist ja reoveesette käitlemist arendanud väga hästi, sest biogaasijaamas saab suurest osast varem loodusesse lastud orgaanilisest ainest biogaas. Alles on aga käärimisjääk, mille haisuvabam käitlemine pakub Kriipsalu sõnul mõtteainet.\n\n\"Me võime haisu tõrjeks reoveesette käitlemise panna katuse all, sest ainult katusealuses on võimalik haisu koguda ja eraldi hävitada, et ta linnarahvast ei segaks, aga see maksab palju. Ja kas me oleme täna nõus maksma selle eest, et leevendada haisu, mis esineb võib-olla mõnel päeval aastas. See on valus küsimus ja see on sama küsimus kõigile reoveepuhastitele Eestis,\" ütles Kriipsalu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Tartu Veevärk alustas 2013. aastal reovee puhastamist uue tehnoloogiaga, tunnevad veevärgi biogaasitehase lähistel elavad inimesed siiani aeg-ajalt ebameeldivat lõhna. Veemajandusteadlase hinnangul nõuaks olukorra parandamine suuri investeeringuid ja veepoliitika kohandamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpooli keskkaitsja jättis vigastuse tõttu sõprusturniiri pooleli\n\n## Põhitekst:\n\nKameruni mängumees Matip sai vigastada Liverpooli mängus Dortmundi Borussiaga sõprusturniiri International Champions Cup raames. Mängu 22. minutil oli keskkaitsja jalalihase vigastuse tõttu sunnitud väljakult lahkuma ning nüüd teatas klubi, et Matip naaseb USA-st Liverpooli taastusravile. Matip naases äsja pikalt vigastuspausilt, kui sai tänavu aprillis vigastada ja jäi hooaja lõpuni palliplatsilt kõrvale.\n\nLiverpoolil jääb sõprusturniiril mängida veel Manchester City ja Manchester Unitediga. Augustis peab Ragnar Klavani koduklubi kontrollmängud veel Napoli ja Torinoga, pärast mida alustatakse 12. augustil Inglismaa kõrgliiga uut hooaega kodus West Ham Unitedi vastu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskonnakaaslane Joel Matip jättis Liverpooli USA turnee vigastuse tõttu pooleli ning naaseb Inglismaale taastusravile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Korea kavatseb põhjapiiril vahipostide arvu kärpida\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteerium märkis parlamendikomisjonile esitatud raportis, et esialgse testfaasi raames on kavas kaotada vaid mõned vahipostid ja kärpida natuke varustust ning kaaluda seejärel kärpe rakendamist ka mujal piiritsoonis, vahendas Reuters.\n\nVahipostide vähendamine on seotud aprillis ajalooliselt tippkohtumisel sõlmitud kokkuleppega, millega Põhja-Korea juht Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in seadsid muuhuglas eesmärgiks muuta demilitariseeritud tsoon \"rahutsooniks\".\n\nKaitseministeerium raporti sisu meediale täpsemalt kommenteerinud ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Korea kaitseministeerium teatas teisipäeval, et kavatseb piiril Põhja-Koreaga ehk nn demilitariseeritud tsooni (DMZ) juures vähendada vahipostide ja varustuse hulka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaelukomisjon koguneb erakorraliselt põuakahjusid arutama\n\n## Põhitekst:\n\nKomisjoni esimees Aivar Kokk rääkis ERR-ile, et mure on piimakarja kasvatajatel, kuna pole saadud varuda talveks piisavalt heina, köögiviljakasvatajatel on tulnud kapsad ja porgandid maa sisse künda, kuna need pole kasvanud, samuti on kartulisaagiga lood kehvad.\n\n\"Ning kui mullu hakati vilja lõikama augusti keskpaigas, siis tänavu on kombainid juba praegu põldusel. Mured on tõsised,\" lausus Kokk. \"Tuleb laua taha istuda, võib-olla riiklikult raha leida ja ka Euroopa Komisjoni kaudu.\"\n\nSamuti on Koka sõnul vaja lahendada küsimus nende põllumeestega, kel on pankade ees kohustusi. \"Tuleb proovida, et pangad ootaksid.\"\n\nKomisjoni kogunemiseks tegi ettepaneku endine maaeluminister Urmas Kruuse.\n\n\"Riik peab andma erakorralist abi põuakahjude käes vaevlevatele põllumajandustootjatele, et vältida kriisi tekkimist põllumajandussektoris,\" ütles Kruuse, kelle sõnul on valitsus pannud kõik lootused ulatuslike põuakahjude tagajärgede kõrvaldamisel Euroopa Liidule, mis pole aga piisav.\n\n\"Valitsus peab kriisi ennetamiseks tegutsema kiiremini ja töötama välja lahendused kõige enam kannatanud tootjate toetamiseks,\" märkis Kruuse. \"Valitsuse passiivsus võib panna löögi alla sajad väikese ja keskmise suurusega talud üle Eesti. Lätis ja Leedus on valitsused saanud olukorra tõsidusest adekvaatselt aru ning juba tegutsevad.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu maaelukomisjon koguneb järgmisel esmaspäeval koos põllumajandusorganisatsioonide esindajatega, et arutada põuasest ilmast tingitud probleeme ja sellega seotud majanduslikke kahjusid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitsja tahab baaritülis meest kätte tulistanud Taavi Sõnajala vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnakohus arutab Sillari määruskaebust Harju maakohtu 2. juuli vahistamismäärusele kolmapäeval.\n\n30. juunil kell 9.15 tulistas Taavi Sõnajalg (34) oma seaduslikust püstolist Pärnu maanteel asuva baari Café VS juures tänaval 26-aastast meest käsivarde. Mees toimetati kiirabiga haiglasse. Praeguseks on mees kodusel ravil.\n\nProkuratuur käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist, mis on toime pandud tulirelvaga.\n\nKriminaalasja uurib Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskond ning uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vandeadvokaat Sven Sillar taotleb Tallina ringkonnakohtult juuni lõpus Tallinna kesklinnas baaritülis meest kätte tulistanud Taavi Sõnajala vahi alt vabastamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nReim: Vassiljevi olukord on murettekitav\n\n## Põhitekst:\n\n33-aastane Vassiljev on pallinud Piastis alates 2017. aastast ning Eesti koondislasel on lepingut veel kaks aastat, kuid klubi poolkaitsjaga ei arvesta: Vassiljevit uueks hooajaks meeskonda ei registreeritud ning on treeningutelt külmutatud. Eesti koondise peatreener Martin Reim muretseb Vassiljevi vähese mängupraktika pärast: \"Olukord on väga tõsine, sest mängupraktika puudumisel hakkab tase langema,\" kommenteeris Reim ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.\n\n\"Plaanin Vassiljeviga rääkida ja uurida, mis on tema plaanid antud olukorras. Rahvuste liiga mängudeni on jäänud vaid poolteist kuud ja ma väga loodan, et ta leiab koha kus ta saab mängida ja treenida,\" lisas Reim.\n\nReim ei välista, et Vassiljev võib ka vähese mängupraktika tõttu koondisest välja jääda. \"Kui jalgpallur ei saa mängida ja meeskonnaga isegi mitte treenida, siis pole tema koondisest eemale jäämine välistatud – samas ma ei ütle, et see kindlasti juhtub. Vassiljev on meie meeskonna üks liidritest. Heas vormis on ta meeskonnale väga oluline, kuid on liiga vara öelda, kas ta pääseb koondisesse või mitte.\"\n\nEesti koondis alustab Rahvuste liiga mängudega 8. septembril, kui Tallinnas minnakse vastamisi Kreekaga. Gruppi kuuluvad veel Soome ja Ungari.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim ei välista, et Poola kõrgliigaklubi Gliwice Piasti juures keerulisse olukorda sattunud poolkaitsja Konstantin Vassiljev võib mängupraktika puudumisel rahvusmeeskonnast välja jääda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSatelliidifotod: Põhja-Korea hakkas lammutama olulist raketirajatist\n\n## Põhitekst:\n\nMonitooringugrupi ülevaade Sohae raketiplatvormist annab alust arvata, et vähemalt mingil määral on Pyongyang täitmas lubadusi, mille riigi liider Kim Jong-un andis juunis Singapuris USA presidendi Donald Trumpiga kohtudes. Trump ise on öelnud, et Kim on lubanud hävitada ühe raketimootorite testimise baasi, kuid USA president ei täpsustanud selle objekti nime, vahendas BBC.\n\nPuongyang on varem kinnitanud, et Sohae platvormi kasutatakse ainult satelliitide orbiidile saatmiseks, kuid USA ametnikud on veendunud, et seda baasi kasutab Põhja-Korea ballistiliste rakettide katsetamiseks.\n\nSingapuris toimunud kohtumisel allkirjastasid Trump ja Kim deklaratsiooni, mille kohaselt liigutakse Korea poolsaare täielikult tuumavabaks muutmise suunas. Samas tabas seda kokkulepet terav kriitika, sest dokumendi sõnastus oli üsnagi pealiskaudne ning seal ei olnud kirjas, millal ja kuidas tuleb selle eesmärgini jõuda.\n\nArvamust, et Põhja-Korea üritab taas USA-d ja teisi lääneriike eksiteele viia ning aega viita, on võimendanud ka meediasse jõudnud väiteid, mille kohaselt on Põhja-Korea ametnikud USA poolega kohtudes vähest koostöövõimet üles näidanud või üldse kohtumistest loobunud.\n\nTrump on enda sõnul Põhja-Korea protsessi arenguga väga rahul\n\nTrump kritiseeris esmaspäeval taas meediat ja kinnitas, et tema on olukorra arenguga väga rahul.\n\n\"Põhja-Korea ei ole üheksa kuud ühtki raketti välja lennutanud. Samuti pole olnud ühtki tuumakatsetust. Jaapan on rahul, kogu Aasia on rahul,\" säutsus USA president.\n\n\"Aga võltsuudised ütlevad minult küsimata (alati anonüümsed allikad), et ma olen vihane, sest asjad ei edene küllalt kiiresti. Vale, ma olen väga rahul!\"\n\nA Rocket has not been launched by North Korea in 9 months. Likewise, no Nuclear Tests. Japan is happy, all of Asia is happy. But the Fake News is saying, without ever asking me (always anonymous sources), that I am angry because it is not going fast enough. Wrong, very happy!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 23, 2018\n\nTrump viitab ilmselt pühapäeval Washington Postis ilmunud artiklile, milles väidetakse, et presidenti häirib käegakatsutavate edusammude puudumine Põhja-Korea tuumadesarmeerimisprotsessis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Satelliidifotod annavad alust arvata, et Põhja-Korea on asunud demonteerima riigi loodeosas asuvat olulist rakettide stardiplatvormi, teatas USA monitooringugrupp 38 North.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNimekad Hollywoodi staarid kaitsevad \"Galaktika valvurite\" režissööri\n\n## Põhitekst:\n\nJames Gunni toetuseks on kogutud juba umbes 150 000 allkirja, et mees saaks filmi lavastajana jätkata, vahendas Independent.\n\n\"Ta on teinud vigu. Me kõik oleme. See ei ole minu jaoks okei, mis temaga praegu tehakse,\" ütles \"Galaktika valvurite\" staar Dave Bautista režissööri kaitseks.\n\nVeebilehel Change.org käivitati petitsioon, kus kogutakse allkirju Gunni ametisse tagasivõtmiseks. Mehe toetuseks on kogutud juba 150 000 allkirja ning teiste seas on oma toetust avaldanud ka nimekad Hollywoodi staarid.\n\nNäitleja Selma Blair kirjeldas Gunni hea inimesena. \"Kui inimesi karistatakse nende muutumisest hoolimata, siis mida see teistele oma vigadest õppimise ja arenemise kohta õpetab,\" säutsus ta.\n\n\"Galaktika valvurite\" näitleja Chris Pratt asus samuti Gunni kaitsma, tsiteerides piiblist, lõiku, kus kutsub viha tagasi hoidma.\n\n\"Understand this, my dear brothers and sisters. Let every person be quick to listen, slow to speak, slow to anger.\"\nJAMES 1:19\n????♥️\n\n— chris pratt (@prattprattpratt) July 22, 2018\n\nGunn postitas säutse pedofiilia ja vägistamise teemadel Twitterisse aastatel vahemikus 2008 ja 2012.\n\n\"Nendele solvavatele kommentaaridele ja seisukohtadele, mis Jamesi Twitteri kontol avaldati, pole põhjendust. Need ei lähe kokku meie stuudio väärtustega, mistõttu katkestasime temaga koostöö,\" seisis Disney ametlikus teadaandes möödunud reedel.\n\nGunn kirjutas stsenaariumi ja lavastas kaks varasemat \"Galaktika valvurite\" filmi, kus lõid kaasa näitlejad nagu Chris Pratt, Zoe Saldana ja Bradley Cooper. Esimene osa oli Marveli filmistuudio üks edukamaid filme, mille kassatulu oli üle 771 miljoni dollari. Gunn on töötanud ka menukate \"Tasujate\" osadega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud nädalal vallandas Disney filmistuudio \"Galaktika valvurid Vol. 3\" režissööri James Gunni aastatetaguste Twitteri säutsude pärast. Nimekad Hollywoodi staarid on Gunni kaitseks välja astunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPikand teenis Euroopa meistrivõistlustel 20. koha\n\n## Põhitekst:\n\nLoketisse oli kummaski klassis kohale sõitnud 40 sõitjat, kes pidid eelnevalt neljas Euroopa regioonis peetud etappidel kokkuvõttes kümne parema sekka saama. Kirde regioonis võistelnud eestlastest pääsesid 85 klassis võistlema Romeo Karu, Mikk-Martin Lõhmus, Martin Michelis (kõik KTM) ja Tristan Uiga (Husqvarna) ning 65-stel Ragnar Paat ja Romeo Pikand ning Mark Peterson (kõik KTM), kes pääses võistlusele ootelistilt, kuna üks konkurent ei saanud Loketis võistelda.\n\nEMX65 klassi teises võidukihutamises tegi hea sõidu Pikand, kes peale tagasihoidlikku starti oli alles kolmanda kümne lõpus, kuid sõidu edenedes kerkis lõpuks 16. kohale. Paat lõpetas sõidu 24. ja Peterson 28. kohal.\nEuroopa meistrivõistlustel võttis kulla itaallane Brando Rispoli (KTM, 41 p), hõbeda sai taanlane Jakob Madsen (KTM), kes kogus võrdselt 40 punkti hollandlase Damian Knuimaniga (KTM), kellele kuulus pronks. Pikand sai viie punktiga 20. koha, Paat ja Peterson jäid seekord punktideta ning nendele märgiti kohad 30. ja 31.\n\nJärgmine MM-etapp sõidetakse 5. augustil kuulsal Lommeli rajal Belgias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõppenud nädalavahetusel sõideti Tšehhis Loketi krossirajal lisaks motokrossi MM-etapile ka EMX65 ja EMX85 klasside Euroopa meistrivõistluste finaaletapp. Eestlastest tegi seal parima tulemuse EMX65 klassis osalenud Romeo Pikand, kes sai 20. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPool miljonit kaadrit tutvustab väike-konnakotka pesaelu saladusi\n\n## Põhitekst:\n\nOluline linnu pesitsusedukust määrav tegur on saabumine pesitsusalale, veel olulisem aga pesitsuse algus ehk esimese muna munemise aeg. Arvukad uuringud erinevatel linnuliikidel tõendavad, et varem pesitsema hakkavad linnud on edukamad, teistest hiljem lennuvõimestuvad noorlinnud aga viletsamad ja nende elujäämus on väiksem, kirjutav Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatlejas.\n\nÄsja avaldas Eesti Maaülikooli vanemteadur Ülo Väli tulemused aastatel 2011–2017 Jõgevamaa, Tartumaa ja Valgamaa väike-konnakotkaste (Aquila (Clanga) pomarina) saabumisest pesitsusaladele ja munemise alguse kohta.\n\nMahuka andmestiku kogumiseks paigutati enne lindude Lõuna-Aafrika talvitamisaladelt naasmist pesade lähistele nii interneti-, video- kui ka rajakaamerad, samuti koguti teavet lindude selga paigutatud GPS-saatjatega.\n\nAndmed näitasid, et seadusega määratud liikumispiirangu periood registris olevate pesade ümbruses on piisav. Kuid näiteks raierahu, mis kaitseb ka ornitoloogidele teadmata pesi, on liiga lühike ja lõpeb ajal, mil kotkatibud on väikesed ja häirimistundlikud.\n\nÜlo Väli sõnul oli kaamerate kasutamise üks eesmärk kontrollida seniste pesakaitsemeetmete piisavust: \"Andmed näitasid, et seadusega määratud liikumispiirangu periood registris olevate pesade ümbruses on piisav. Kuid näiteks raierahu, mis kaitseb ka ornitoloogidele teadmata pesi, on liiga lühike ja lõpeb ajal, mil kotkatibud on väikesed ja häirimistundlikud.\"\n\nAastate jooksul salvestasid kaamerad 85 väike-konnakotka pesitsuse 578 000 fotol, mille abil oli võimalik määrata nii lindude saabumine pesale kui ka esimese muna munemise kuupäev.\n\nLisaks analüüsiti väike-konnakotkaste pika ajaperioodi (aastate 1957–1996) rändeandmestikku, leidmaks vastust kliimamuutuse võimalikust mõjust liigi rändefenoloogiale.\n\nEnamasti saabusid linnud pesitsusalale aprilli kolmandal nädalal. Munemist alustasid nad kaks nädalat hiljem (seejuures sõltus munemise aeg teisena naasnud partnerist) ning pojad koorusid juuni esimesel poolel. Väike-konnakotka pesas kooruvad sageli mõlemad munad, kuid augusti esimesel poolel lennuvõimestub õvetapu tõttu vaid esimesena koorunud poeg.\n\nKuigi rändelt saabusid väike-konnakotkad aastate lõikes eri aegadel (näiteks kõige hiljem 2015), siis pikaajalises saabumisaegade analüüsis olulisi muutusi ei täheldatud. Kui pesitsusalale saabusid emas- ja isaslinnud peaaegu samal ajal, siis septembri kolmandal nädalal algavale sügisrändele asusid emased isastest oluliselt varem.\n\nKuna lindude lahkumine talvitamisaladele toimub lühema aja jooksul kui saabumine, nähakse sügisrändel olevaid väike-konnakotkaid lühemal ajaperioodil: näiteks Gruusiat läbival rändeteel loendatakse 90% väike-konnakotkastest 16. septembrist 9. oktoobrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Interneti ülekanded, rajakaamerad ja GPS-seadmed pakuvad lindude, sealhulgas vähearvukate liikide, näiteks kotkaste, pesitsuse üksikasjade kohta teavet mahus, mille kogumine varem ei olnud võimalik. Enne seda oli ainus viis andmete kogumiseks töömahukas ja ebaefektiivne pesa jälgimine varjest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapanis suri eelmisel nädalal kuumarabandusse 65 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKeskus hakkas koguma andmeid kuumarabandusse surnud ja kuumarabanduse tõttu haiglaravile võetud inimeste arvust 2008. aasta juulis. Sestsaadik pole kumbki arv olnud nii suur kui eelmisel nädalal, ütlesid ametnikud.\n\nJuuli algusest on Jaapanis vältava kuumalaine tõttu surnud kokku 80 inimest ja haiglasse on kuuma tõttu toimetatud üle 35 000 inimese.\n\nJaapani meteoroloogiaamet peab vältavat kuumalainet loodusõnnetuseks.\n\n\"Me täheldame mõnedes piirkondades enneolematut kuumataset,\" ütles ameti juht Motoaki Takekawa esmaspäeva hilisõhtul.\n\nAmet hoiatas, et suuremas osas riigis ületab õhutemperatuur 35 kraadi piiri kuni augusti esimeste päevadeni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaapanis suri eelmisel nädal kuumarabandusse vähemalt 65 inimest ja kuumarabanduse tõttu võeti haiglaravile 22 647 inimest, teatas riiklik kriisikeskus teisipäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMM-tiitlit kaitsev epeenaiskond alistas avamatšis Jaapani\n\n## Põhitekst:\n\nMullu Saksamaal maailmameistriks tulnud epeenaiskond jäi küll kohe alguses 1:3 kaotusseisu, kuid juba teises minimatšis viigistas Irina Embrich seisu 6:6-le. Tänavusel naiste individuaalturniiril parima eestlasena seitmenda koha teeninud Katrina Lehis viis seejärel eestlannad 12:9 juhtima, pärast mida enam eduseisu ei loovutatud – tasuks kindel 43:32 võit.\n\nVeerandfinaalis lähevad MM-tiitlit kaitsvad eestlannad vastamisi seitsmenda asetusega USA naiskonnaga, kes oli kaheksandikfinaalis parem Hong Kongist 45:30. Edu korral ootab Eesti naiskonda poolfinaalis ees Venemaa ja Poola omavahelise matši võitja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Katrina Lehis ja Kristina Kuusk alistas Hiinas Wuxis peetavatel maailmameistrivõistlustel kaheksandikfinaalis Jaapani 43:32.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIlma Vassiljevita Piast alustas tugevalt\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel hooajal napilt püsima jäänud Piast alustas hooaega küll tagasihoidlikult, sest esimene poolaeg kaotati 0:1. Teisel löödi aga kaks väravat ning 80. minuti tabamusest kindlustati ka võit. Esimese vooru järel hoitakse kolmandat kohta, vahendab Soccernet.ee.\n\nVassiljevil on Piastiga lepingut veel kahe hooaja jagu, aga tema seis on sant. Piast Eesti koondislasega ei arvesta ning nii ei registreeritud teda liigasse ega mahutatud ka meeskonnapildile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Konstantin Vassiljevita Poola jalgpalli kõrgaliiga uuele hooajale vastu läinud Gliwice Piast võitis avamängus Sosnowieci Zaglebiet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmateenistus hoiatab äikese eest\n\n## Põhitekst:\n\nÄikesega kaasnevad kohati tugevad sajuhood, tuulepuhangud ja võimalik on ka rahe.\n\nÕhutemperatuur ulatub täna 23-29 °C-ni.\n\nÄikese liikumist saab jälgida ilmateenistuse kodulehel radaripildilt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ida-Eesti kohal tekkinud äikesepilved liiguvad teisipäeva päeva jooksul lääne poole ja muutuvad eelkõige Kesk- ja Lääne-Eestis intensiivseks, hoiatab ilmateenistus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontroll kinnitas: enamik turumüüjaid annab kauba kohta õiget infot\n\n## Põhitekst:\n\nAmetnikud kontrollisid juunis ja juulis kõrgendatud tähelepanuga puu- ja köögiviljade päritolu esitamist ning kauba dokumentatsiooni korrektsust müügikohtades.\n\nKokku kontrolliti seitsme maakonna turgudel 52 müügikohta. Neist neljakümne neljal (85 protsenti) olid saatedokumendid nõuetekohased, tagatud toidu jälgitavus ning esitatud tõene teave toote päritoluriigi kohta.\n\nKaheksal müügikohal (15 protsenti) esines seevastu mainitud nõuete täitmisel puudusi. Rikkumised olid seotud saatedokumentidega ning sellisel juhul müük peatati või kaup kõrvaldati.\n\nVeterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lambi sõnul võib tulemustega rahule jääda.\n\n\"Uuringud näitavad, et tarbija jaoks on toidu päritolu oluline ning ta tunneb selle vastu huvi. Nõue esitada lahtiselt müüdava puu- ja köögivilja müügikohas päritoluriigi teave aitab teha inimesel teadliku tootevaliku ning ostuotsuse. On rõõmustav, et valdav enamus kauplejatest seda mõistab ja reeglitest kinni peab,\" ütles ta.\n\nLambi sõnul kohustub värske puu- ja köögivilja müüja tagama, et toote nimetus ja päritoluriik oleksid müügikohas kõigi toodete juures nähtavalt ja loetavalt kirjas. Samuti peab kaupleja olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust või laost) müüdav puu- ja köögivili pärineb.\n\nSelleks peab tal (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi) olema esitada saatedokument vajalike andmetega, muu hulgas päritoluriigi infoga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veterinaar- ja toiduameti ning põllumajandusameti kontroll turgudel müüdavate puu- ja köögiviljade päritolu jälgitavuse osas kinnitas, et suurem osa kauplejaid täidavad kehtivaid nõudeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÕpilasuurimus: mobiilikõne kvaliteet võib sõltuda ka telefoni hoidmisest\n\n## Põhitekst:\n\nJoonas Salu Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist sattus lugema uudist uute mobiiltelefonide levikvaliteedi uuringust, kus oli toodud välja, et Apple iPhone 6S on kõige kehvema levikvaliteediga. Autor oli just endale saanud sellise mobiiltelefoni ja sellest tekkis ka soov uurida erinevate mobiiltelefonide levikvaliteeti. Uurimus ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.\n\nMobiiltelefon on väikese võimsusega raadiosaatja ja -vastuvõtja. Mobiiltelefonide side toimimiseks on vaja mobiilsidevõrku, mis koosneb tugijaamadest ehk mobiilimastidest, mis on omakorda ühendatud kiire andmesidevõrguga. Mobiiltelefon ja tugijaam vahetavad omavahel andmeid, kasutades raadiolaineid, mille sagedus on vahemikus 380–3700 MHz.\n\nMobiiltelefoni levikvaliteedi mõjutavad mitmed tegurid:\n\nnäiteks see, kuidas telefoni käes hoida,\ntelefoni antenni kvaliteet,\nmobiilimasti kaugus mobiilist,\nfüüsilised takistused,\nkasutajate hulk lähipiirkonnas,\nilmastikuolud.\n\nNendest probleemidest ülesaamiseks võiks teha suure kiirgusvõimega mobiiltelefoni, aga see ei pruugi olla hea tervisele ning riigid on reguleerinud, kuivõrd võimsaid raadiolaine saatjaid tohivad mobiiltelefonide tootjad oma telefonides kasutada.\n\nMobiiltelefoni levikvaliteeti on võimalik kirjeldada erinevate parameetritega. Telefonist lähtuva signaali tugevust iseloomustatakse kogu kiirgusvõimsusega, mis kirjeldab, kui suurt võimsust kiirgab telefoni antenn. Signaali vastuvõtu võimet iseloomustatakse isotroopse tundlikkusega, mis kirjeldab, kui väikese võimsusega signaali suudab mobiiltelefon veel vastu võtta.\n\nNende parameetrite mõõtmiseks on vaja spetsiaalset laborit ja seadmeid, mida antud uurimistöös kasutada ei olnud võimalik. Uurimistöös kasutati levikvaliteedi mõõtmiseks telefonini jõudva ehk vastuvõetava raadiosignaali tugevust, mis annab infot antenni kohta, aga ei anna infot selle kohta, kui nõrga signaali korral on telefon on veel kasutatav. Seda väärtust mõõdab mobiiltelefon ise ning on võimalik telefonist välja lugeda ilma lisaseadmeid kasutamata.\n\nJoonas Salu võttis oma uuringusse oma kodus leidunud seitse nutitelefoni. Telefonid olid erineva vanuse ja hinnaklassiga ning pärinesid neljalt telefonitootjalt: Apple, LG, Motorola ja Samsung. Autor valis mõõtmiste tegemiseks välja üheksa mõõtmiskohta nii siseruumides kui ka välistingimustes Tartu linnas ja selle lähiümbruses ning viis kõigis neis punktides läbi mõõtmised kõigi seitsme nutitelefoniga.\n\nAutor leidis, et uuringus osalenud uuemad telefonid, iPhone 6S ja Samsung Galaxy A5, omasid parimat vastuvõtulevi. Samas vahe parimate ja kehvimate telefoni mudelite vahel ei olnud suur ning levikvaliteet sõltus pigem kasutamise kohast ning ümberkaudsete kasutajate rohkusest kui konkreetsest telefonimudelist.\n\nLevikvaliteet oli parim vabas õhus, väheste kasutajatega piirkonnas ja mobiilimasti läheduses, nii nagu eeldada võikski, ning kehvim rahvarohkemates kohtades ja siseruumides. Samuti leidis ta, et levikvaliteet ei sõltunud sellest, kummas käes telefoni hoida.\n\nAutori soovitus uue telefoni ostjale on, et antenni kvaliteedile tasub tähelepanu pöörata eelkõige siis, kui telefoni kasutatakse peamiselt kehva leviga piirkonnas. Sellistes piirkondades tuleks esiteks võrrelda erinevate mobiilsideoperaatorite signaalitugevusi ning seejärel valida telefon.\n\nJoonas Salu uurimistööd juhendasid Tõnis Eelma ja Einike Reinvelt. Tööd on võimalik täispikkuses lugeda õpilasteaduse ajakirjast Akadeemiake.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mobiiltelefoni kasutajale võib aeg-ajalt tunduda, et kõnekvaliteet on kehv ja raske on ühendust saada. Tavaliselt arvame, et süüdi on operaator, aga mõnikord võib olla probleem hoopis mobiiltelefonis, selgub Tartu koolipoisi õpilasuurimusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAnier Taanis ei jätka ja võib naasta Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\nThistedi direktor kaalus küll 25-aastasele ründajale uue aastase lepingu pakkumist, aga Anier otsustas sellest loobuda. \"Hoian iseseisvalt vormis ennast ja ootan-vaatan, mis saab. Kerge ei ole, aga alla ei anna,\" lubas Anier, et loobumise mõtteid ei ole, vahendab Soccernet.ee.\n\nAnier ise usub, et teda võib varsti taas näha mängimas Eestis. \"Kindlasti kaalun seda ja olukorda arvestades on see reaalne. Viimased aastad ei ole eriti hästi läinud,\" sõnas ta. Viimati mängis ta Eestis eelmisel hooajal, kui tuli FC Floraga meistriks.\n\nAnieri klubisse kuulumise ajal pidas Thisted 14 kohtumist, aga ei suutnud võita ühtegi. Eestlase kontosse kogunes 260 minutit, aga kahjuks mitte ühtegi väravat. Taanis sai Anier algul küll arvestatavalt mänguaega, aga lõpp läks pärast treeneri Joakim Mattssoni vallandamist nässu. Viimases neljas kohtumises eestlane platsile ei pääsenud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aasta esimese poole Taani jalgpalli esiliigas Thistedis veetnud Hannes Anier seal ei jätka ning tõenäoliselt võib teda kohata edaspidi Eesti vutiväljakutel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKanada politsei tuvastas Torontos inimesi tulistanud mehe\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei avalikustas, et inimesi tulistas 29-aastane Faisal Hussain, vahendas Yle.\n\nToronto politseijuht Mark Saunders nentis, et tulistamise motiiv on seni selgusetu.\n\nTulistaja perekonna väitel oli mees vaimuhaige.\n\nTulistamine toimus pühapäeval kohaliku aja järgi kell 22 populaarses kohvikute ja restoranide piirkonnas Greektowni kvartalis, haavata sai 14 inimest, kellest kaks suri.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kanada politsei tuvastas Torontos pühapäeva õhtul inimesi tulistanud ja seejärel enesetapu teinud mehe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRukki kanali süvendaja leidmata\n\n## Põhitekst:\n\nVeeteede amet kuulutas välja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinile jääva Rukki kanali hooldussüvendamise hanke. Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks oli madalaim hind ning pakkumiste esitamise tähtaeg oli juba 5. juulil.\n\nHiiu Lehele teadaolevalt esitas pakkumise vaid üks ettevõte.\n\nKüsimusele, kes kanalit süvendama hakkab, vastas veeteede ameti välissuhete juht Tarmo Ots reedel, et jätkuvalt pole süvendaja kohta otsust tehtud.\n\nRukki kanali hooldussüvendustööd peaksid algama 1. augustil ja lõppema 15. oktoobriks.\n\nMadala veetaseme puhul on tähtis Rukkirahu kanali sügavuse iga sentimeeter, kuna sellest sõltub, kas laevad sõita saavad. Seetõttu katkes parvlaevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel tänavu talvel mitmel korral.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Juba järgmise nädala lõpus peaksid algama Rukki kanali süvendustööd, aga endiselt pole teada, kes töid teostab, kirjutab Hiiu Leht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlane K2 tipus: kaheksa tundi surmahirmu\n\n## Põhitekst:\n\nKaasik on Alar Siku kõrval eestlastest ainus, kes on vallutanud kõigi seitsme mandri kõrgeimad mäetipud ning lisaks sellele on ta nüüdsest ainus eestlane, kes on jõudnud maailmas kõrguselt teise mäe, ohtliku K2 tippu, kirjutab Postimees.\n\nKohaliku aja järgi pühapäeva varahommikul tippu tõusnud Kaasik jõudis tagasi baaslaagrisse päev hiljem, koos temaga jõudsid ameeriklase Garrett Madisoni juhtimisel tippu alpinistid Jaapanist, Iirimaalt, USAst ja Mehhikost.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alpinist Andras Kaasik viis esmaspäeval lõpuni juba 2015. alustatud, kuid toona pooleli jäänud ettevõtmise ning tõusis esimese eestlasena 8611 meetri kõrguse K2 tippu, Godwin Austeni ehk Chhogori mäkke Aasias Karakoramis Hiina ja Pakistani piiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga 11 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 7.58 juhtus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 127. kilomeetril, kus 26-aastane purjus mees sõitis Ford Mondeoga ette peateel liikunud veokile Scania R420, mida juhtis 57-aastane mees. Fordis olnud 39-aastane mees, 33-aastane mees ja 34-aastane mees toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Valdeku tänaval, kus 31-aastane naine sõitis Audi A6-ga tagant otsa tema ees peatunud haagisega veokile Scania, mida jutis 51-aastane mees. Audi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 9.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Moonalao tänaval, kus jalgrattaga sõitnud 66-aastane mees kukkus. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 11.06 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maanteel, kus 53-aastase mehe juhitud trammile keeras ette vasakpööret teinud veok Scania P310, mida juhtis 55-aastane mees. Veokijuht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.\n\nKell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Türil Paide tänaval, kus ülekäigurajal teed ületavale 76-aastasele naisele sõitis otsa sõiduauto Ford Focus, mida juhtis 62-aastane mees. Jalakäija toimetati Järvamaa haiglasse.\n\nKell 16.25 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Saarde vallas Metsaääre-Tõitoja teel, kus 15-aastane nooruk sõitis registreerimata mootorrattaga Jawa Sport ja põrkas kokku Volkswagen Passatiga, mida juhtis 51-aastane mees. Mootorrattur ja tema kaasreisija, 15-aastane nooruk toimetati Pärnu haiglasse tervisekontrolli.\n\nKell 21.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Maidla külas Kiisa-Maidla tee 5. kilomeetril, kus 54-aastane mees sõitis Audi A4-ga teelt välja vastu vastu puud. Juht ja autos olnud 46–aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval juhtus üle Eesti seitse liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 11 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIMF: Venezuela aastainflatsioon võib ulatuda miljoni protsendini\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me prognoosime inflatsiooni kasvu 2018. aasta lõpuks 1 000 000 protsendini, mis näitab, et olukord Venezuelas on sarnane sellele, mis oli Saksamaal 1923. aastal või Zimbabwes 2000-ndate lõpus,\" ütles IMF-i läänepoolkera osakonna juhataja Alejandro Werner.\n\nVenezuela majandus peaks prognooside kohaselt tõmbuma sel aastal kokku 18 protsenti. See on kolme protsendipunkti võrra rohkem kui prognoositi mais. Tegemist on kolmanda järjestikuse aastaga, kui majanduse kokkutõmbumine on olnud üle 10 protsendi.\n\nOPEC-i andmetel on Venezuela naftatoodang vähenenud viimase 30 aasta madalaimale tasemele, juunis oli see 1,5 miljonit barrelit päevas. Samal ajal on Venezuelal maailma suurimad toornaftavarud.\n\nVenezuela kriitiline olukord tõmbab alla ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kasvu. Kui mais prognoositi regiooni majanduskasvuks veel 2,0 protsenti, siis praegu vaid 1,6 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Finants- ja humanitaarkriisis vaevlevas Venezuelas võib hüperinflatsioon võtta tohutud mõõtmed ja jõuda aasta lõpuks miljoni protsendini, hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKõrgesse seltskonda naasnud Parma alustab miinuspunktidelt\n\n## Põhitekst:\n\n18. mail saatis varem Spezias mänginud Calaio Spezia ja Parma vahelise kohtumise eel oma endistele meeskonnakaaslastele Filippo de Colile ja Claudio Terzile \"kahtlase sisuga\" sõnumeid, mängu 2:0 võitnud Parma tagas kolme punkti toel koha kõrgliigas.\n\nIntsidenti uurinud prokurörid ei leidnud, et tegemist oleks olnud kokkuleppemänguga, kuid Itaalia jalgpalliliit pöördus föderaalkohtu TFN-i poole ning TFN määras ründajale kahe-aastase võistluskeelu, 20 000 euro suuruse trahvi ning võttis Parmalt hooaja alustuseks ära viis punkti.\n\n2015. aastal pankrotistunud Parma langes Itaalia tugevuselt neljandasse liigasse Serie D-sse, aga tõusis kolmel järgnenud hooajal astme võrra kõrgemale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia jalgpalliklubi Parma alustab Serie A hooaega viie miinuspunktiga, meeskonna ründajale Emanuele Calaiole määrati kaheaastane võistluskeeld.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile\n\n## Põhitekst:\n\nUSA välisministeerium langetas otsuse, mis lubab müüa Eestile kuni kuus HIMARS-i raketisüsteemi ja sellega seonduvat varustust.\n\nDSCA teatas, et raketisüsteemide müük toetab USA välispoliitikat ja NATO liitlaste turvalisust. Samuti toetab see Eesti kaitseväe eesmärke.\n\nRelvasüsteeme valmistab Lockheed Martin.\n\nPoola on teatanud, et plaanib HIMARS-i süsteeme osta ligikaudu 500.\n\nKaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles möödunud nädalal intervjuus Eesti Ekspressile, et Eesti plaanib tänavu kirjutada alla lepingule mitmikraketiheitjate hankeks.\n\n\"Tõenäoliselt on need HIMARSid, aga praegu veel valik toimub. Mis tähendab, et me ulatame lasta 70 ja tegelikult isegi 350 km kaugusele. Lisaks sellele hangime omale seda varitsevat õhuründe moona, mille laskekaugus on mitukümmend kilomeetrit,\" ütles Herem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kaitse- ja julgeoleku koostööagentuur (DSCA) teatas, et riigi välisministeerium andis heakskiidu Eestile kuni kuue M142 HIMARS raketisüsteemi müügiks, mille maksumus ulatuks 500 miljoni dollarini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Malsroos jõudis rattaorienteerumise MM-il esikuuikusse\n\n## Põhitekst:\n\n19,9 km pikkusel orienteerumistehniliselt nõudlikul ja palju erinevaid teevaliku etappe sisaldanud rajal õnnestus varasemalt 10 tiitlivõistluste medalit võitnud eestlasel tihedas konkurentsis teha väga korralik sooritus.\n\nMM-tiitel läks mägirattasõidu MM-võistlustelgi teatesõidu medali võitnud Krystof Bogarile Tšehhist ajaga 52.15. Hõbemedali võitis 58 sekundilise kaotusega soomlane Samuel Pökälä, kes on oma karjääri jooksul võitnud muuhulgas ka Tartu Rattaralli. Pronksmedalile sõitis reedel end mitmekordne varasem juunioride maailmameister, tšehh Jan Hašek (+1.39).\n\nMalsroos lõpetas võistluse kuuendana (+2.01). Esikolmikukohast jäi ligi tunni pikkusel võistlusel eestlasel puudu vaid 22 sekundit ning neljanda ja viienda koha omanikud edestasid teda seejuures vaid nelja ja ühe sekundiga. Malsroosi sõnul oli tal kahele esimesele väga tugevatele ratturitele raske vastu saada, kuid pjedestaalikoht jäi mõne kehva teevaliku ja keerulisel rajal ette tulnud väikeste eksimuste taha.\n\nTeistest eestlastest tegid küll enda kohta korralikud sooritused Sander Pritsik ja Marek Karm, kuid MM-võistluste karmis konkurentsis platseerusid nad 44. ja 45. kohale. Eesti koondise debütant Mihkel Järve saavutas 74 mehe seas 61. koha.\n\nNaiste seas saavutas kolmest stardis olnud eestlannast parimana 30. koha Mari Linnus, kes mullusel juunioride MM-il võitis samal distantsil hõbemedali. Piibe Tammemäele 32. ja Eleri Hirvele 36. koht. Mullusel MM-il teatesõidus naiskonnaga kuuenda koha saavutanud eestlannadest polnud reedel kellelgi kuigi hea päev, kuid laupäevases teatesõidus minnakse taas püüdma esikuuiku kohta. Naiste seas võidutses noor taanlanna Nikoline Splittorff.\n\nSamas kohas aset leidnud juunioride maailmameistrivõistlustel sõitis eestlastest kõrgeima, 14. koha välja vaid 17-aastane Liis-Marii Kaso, kes suutis debütandina teha kohe väga korraliku sõidu.\n\nMeesjuunioride seas ei suutnud Eesti esinumber, tänavustel juunioride Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha saavutanud Mihkel Mahla end maksimaalselt realiseerida ning lõpetas lühiraja 16. kohaga. Vaid 16-aastane Timo Kudre, kes võitis tänavu noorte Euroopa meistrivõistlustelt kaks medalit, saavutas endast kuni neli aastat vanematega heideldes 27. koha. Kolmas eestlane, Raul Viitmaa, lõpetas tänase lühirajavõistluse 36. tulemusega.\n\nJuunioride seas võidutsesid Kaarina Nurminen Soomest ja Hannes Hnilica Austriast.\n\nLaupäeval on MM-võistlustel kavas teatesõidud, kus Eesti on esindatud nii meeskonna, naiskonna kui ka meesjuunioride võistkonnaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsis, Falunis alanud tänavustel rattaorienteerumise maailmameistrivõistlustel jõudis Eesti koondise esinumber Lauri Malsroos kolme-aastase pausi järel taas suurvõistluste esikuuikusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTaimsoo näitas Balti meistrivõistlustel ühepaadil võimu\n\n## Põhitekst:\n\nTaimsoo teenis võidu ajaga 7.09,1, teiseks tulnud leedulane Paulius Cernevicius kaotas talle 8,7 sekundiga. Kolmanda koha pälvis leedulane Martynas Vaitkevicius (+14,6).\n\nEestile tulid kaksikvõidud nii kahepaadi M2- kui ka M2x arvestuses. M2- klassis noppisid esikoha Martin Rahuoja ja Margus Kodasma (7.01,4), nende järel saavutasid teise koha Karl-Joosep Raudkivi ja Raiko Taave Tammjärv (+3,2). M2x arvestuses võidutsesid Artjom Holostõhh ja Mihhail Netšajev (6.37,6), kes jõudsid finišisse 7,1 sekundit enne Hugo Mengelit ja Hannes Arumäed.\n\nW4x klassis võttis võidu Eesti paatkond koosseisus Rachel Kõllo, Grete Alttoa, Annabel Aron ja Helene Dimitrjev (6.48,2). W4- klassis olid parimad Erli Mat, Kristel Tohu, Liisu Mitt ja Kreete Koovit (7.27,6). Meeste neljapaadi klassides tegid parima tulemuse Theodor Jalakas, Kaarel Kiiver, Markus Uibo ja Rein Muda, kes tulid M4- arvestuses teiseks (+9,0). Võit läks Leedu nelikule Deimantas Romeris, Benas Volkovas, Valdas Venckus ja Jonas Šaparavicius (6.29,0).\n\nKõikide klasside tulemuste eest jagati esikolmikutele ka punkte ning võistluse lõpuks troonis võistkondlikus arvestuses esikohal Eesti (58 punkti), teiseks tuli Läti (51 p) ja kolmanda kohaga pidi leppima Leedu (34 p).\n\nLaupäeval ja pühapäeval on Viljandis kavas Eesti meistrivõistlused, kuhu on Eesti sõudeliidu kutsel oodatud osalema ka Leedu ja Läti sõudjad. Medaleid jagatakse 18 võistlusklassis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Päev enne Viljandis peetavaid Eesti meistrivõistlusi andis konkurentidele hoiatuse Kaspar Taimsoo, kes võttis mäekõrguse eduga sõudmise Balti meistrivõistlustel ühepaadil võidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noored jõudsid U-20 rannavõrkpalli EM-il alagrupist edasi\n\n## Põhitekst:\n\nC-alagruppi kuulunud Kuivonen ja Jürgenson võitsid esimeses mängus 2:1 (21:18, 13:21, 15:13) tulemusega Saksamaa duo Annika Berndt ja Lilly Faross. Teises mängus kaotasid meie neiud 1:2 (21:19, 16:21, 12:15) resultaadiga Natalia Ann Binimelis Nicolaule ja Carolina Fernandez Da Silvale (Hispaania), vahendab Volley.\n\nAlagrupi viimases voorus olid Kuivonen ja Jürgenson kindlalt 2:0 (21:16, 21:7) paremad Yllka Jasharist ja Melirona Avdullahust (Kosovo). Alagrupi teise kohaga play-off 'i ehk 24 parema sekka jõudnud eestlannad mängivad järgmisena belglannade Annelore Bexi ja Jade Van Deuniga, kes lõpetasid D-alagrupi kolmanda kohaga.\n\nTäht ja Stog püüdsid play-off kohta B-alagrupis, kus vastasteks olid Belgia esindus Joppe Van Langendonck ja Kyan Vercauteren, Itaalia võistkond Theo Hanni ja Andrea Armellini ning Rumeenia duo Stefan Valentin Anton ja Daniel Stelian Milcica. Eesti noormehed asusid kohtumist Belgia võistkonna vastu esimese geimi 21:18 paremusega juhtima, kuid teises geimis jäädi vastasele 18:21 ja kolmandas 10:15 resultaadiga alla.\n\nKa teises kohtumises pidid Täht ja Stog leppima napi kaotusega, tunnistades Hanni ja Armellini 2:1 (21:12, 14:21, 18:16) paremust. Alagrupi viimases voorus mängisid eestlased Rumeenia duo 2:0 (24:22, 21:15) tulemusega üle, millega jõuti play-off 'i. Eesti paarid jätkvad turniiri laupäeval.\n\nNeidude tulemused on leitavad siin ja noormeeste tulemused siin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel jätkati Türgis Izmiris U-20 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustega, kus Eestit esindavad kaks võistkonda. Noormeeste turniiril mängivad Tristan Täht ja Jan Stog ning neidude turniiril Eva Liisa Kuivonen ja Liisa-Lotta Jürgenson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKiiev: 70 protsenti Vene raketirünnakutest on suunatud tsiviiltaristu vastu\n\n## Põhitekst:\n\nOluline 15. juulil kell 22.24:\n\n- Mõkolajivi oblasti juht teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta;\n\n- ISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel;\n\n- Zelenski tahab Venemaa kuulutamist terroristlikuks riigiks;\n\n- OSCE: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina;\n\n- Sadu Uk raina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt.\n\n- Kiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse;\n\n- Vene allikad kinnitasid, et HIMARS-i rünnakus hukkus mitmed kõrgeid Vene sõjaväelasi;\n\n- Ukraina päästeteenistuse teatel hukkus neljapäeval Vinnõtsja pihta tehtud rünnakus 23 inimest, sh 3 last.\n\nKaitseministeeriumi esindaja: 70 protsenti venelaste sihtmärkidest on rahumeelsed linnad\n\nUkraina kaitseministeeriumi kõneisiku sõnul on 70 protsenti Venemaa rünnakutest suunatud sihtmärkide puhta, mis ei ole sõjaväega seotud.\n\nOleksandr Motuzjanõki sõnul on vaid 30 protsenti Venemaa sihtmärkidest sõjalised.\n\n\"Ülejäänud 70 protsenti rünnakutest teevad venelased sihikult rahumeelsete linnade pihta. Venemaa peab kuulutama terroristlikuks riigiks,\" ütles ta. \"Ainus viis, kuidas see terror peatada, on peatada raketid, mille Venemaa Ukrainasse saadab.\"\n\nMotuzjanõki sõnul töötasid õhutõrjesüsteemid rünnakus Vinnõtsja vastu nii hästi kui võimalik. \"Kaks raketti viiest tulistati alla. Kui meil oleks rohkem kaasaegseid õhutõrjesüsteeme, suudaksime hävitada rohkem Vene rakette,\" ütles ta.\n\nVitali Kim teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta\n\nOblasti juht Vitali Kim teatas, et Venemaa ründas kahte Mõkolajivis asuvat ülikooli. Rakette oli Kimi sõnul vähemalt 10 kümme.\n\nToday russia-Terrorist attacked 2 biggest Universities in Mykolayiv. At least 10 missiles. Now they attack our education. I'm asking Universities of all democratic countries to claim russia what it is really is- the Terrorist pic.twitter.com/VNiRxNbT89\n\n— Віталій Кім / Vitaliy Kim (@vitalij_kim) July 15, 2022\n\nMõkolajivi piirkonnanõukogu juhi Hanna Zamazeijeva teatas reede õhtul, et vigastada sai vähemalt neli inimest, vahendas CNN.\n\n\"Rünnak toimus kohaliku aja järgi 7.50 hommikul, seega ei olnud eriti palju inimesi liikvel,\" sõnas Mõkolajivi linnapea Oleksandr Sienkevitš.\n\nDonetski separatistid väidavad, et Venemaa toetatud separatistlikus piirkonnas suri Briti kodanik\n\n\"Suurbritannia kodanik Paul Johnson Anthony Dominic Urey vahistati aprillis ja talle esitati süüdistus palgasõdurina tegutsemises. Tal diagnoositi mitu kroonilist haigust. Talle osutati meditsiinilist abi, kuid arvestades haiguse tõsidust ja stressi, suri ta 10. juulil,\" teatas separatistide ametnik.\n\nDonetski separatistid tegutsevad Venemaa toetusel Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas, vahendas CNN.\n\nSuurbritannia kutsus reedel välja Venemaa suursaadiku.\n\n\"Olen šokeeritud, kuuldes teateid, et Briti abitöötaja Paul Urey sai surma, kui ta viibis Ukrainas Vene-meelsete võitlejate vahi all. Venemaa peab kandma selle eest täielikku vastutust,\" ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.\n\nKiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse\n\nUkraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas reedel sotsiaalmeedias, et M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse. M270 suudab tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kauguselt.\n\nISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel\n\nRahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul jätkab Venemaa vähemalt praegu pausi maavägede edasiliikumises, et hiljem alustada suuremat pealetungi. Konkreetset võimalikku ajaraami ISW mõttekoja eksperdid välja ei too.\n\nVene väed jätkavad püüdlusi Siverski ründamisel, kuid nende edusammude määr pole selge. Vene väed jätkasid eile raketirünnakuid elamupiirkondadele Vinnõtsjas, Harkivis ja Mõkalajevis.\n\nSõjaline olukord Ukrainas ISW andmetel Autor/allikas: ISW kaart, mille autoriteks George Barros, Kateryna Stepanenko, Noel Mikkelsen ja Daniel Mealie\n\nZelenski tahab, et Venemaa kuulutataks terroristlikuks riigiks\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski nõudis neljapäeva õhtul tehtud avalduses, et Vene Föderatsioon kuulutatakse terroristlikuks riigiks. Neljapäeva toimus ka Vene raketirünnak Vinnõtsja linnale, mis asub Kesk-Ukrainas ja kus puuduvad teadaolevad sõjalised sihtmärgid.\n\nZelenski sõnas, et kui keegi teeks raketirünnaku USA-s Dallase linnale või Saksamaa Dresdeni linnale, siis sellised inimesed kuulutatakse terroristideks ning samasugune põhimõte peaks kehtima ka Venemaa puhul.\n\nUkraina president kinnitas oma sõnavõtus ka vajadust luua eritribunal Vene sõjakuritegude uurimiseks. Sama ettepanekuga tuldi välja ka neljapäeval Haagis Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise konverentsil.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeva õhtul Autor/allikas: Ukraina presidendi büroo\n\nUSA välisministeerium on neli riiki lisanud terrorismi toetavate riikide nimistusse, millesse lisamise korral järgnevad karmid sanktsioonid välisabi, kaitsekoostöö, kaubandussuhete ja finantsküsimuste osas. Praegu on selles nimekirjas Kuuba, Põhja-Korea, Iraan ja Süüria.\n\nOSCE raport: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina\n\nEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) avaldas neljapäeval oma teise raporti Ukrainas toime pandud sõjakuritegude kohta, mis katab perioodi 1. aprilli ja 25. juuni vahemikus. Muuhulgas külastasid OSCE eksperdid Ukraina linnu Butšat ja Irpini, mis raporti sõnul ilmestasid rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Genfi konventsioonide rikkumist ning on seetõttu kõhkluseta sõjakuriteod.\n\nLisaks juba varem kindlaks saanud tsiviilisikute tapmistele sai OSCE tõendeid piinakambritest ja tsiviilisikute kasutamisest inimkilbina Vene vägede poolt. Raporti sõnul oli osade leitud inimsäilmete puhul märke piinamisest, sh olid välja tõmmatud hambad ning ära lõigatud kõrvad. Samuti oli ulatuslikke tõendeid naiste ja laste vägistamisest Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel.\n\nSadu Ukraina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt\n\nÜRO teatel hoitakse sadu Ukraina poliitikuid Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel vastu nende tahtmist vangistuses ning mitmeid neist piinatakse, vahendab BBC.\n\nÜks Ukraina poliitik kinnitas BBC-le, et teda isiklikult piinati Vene vägede poolt kolm päeva füüsilise vägivallaga, elektrivoolu ja külma veega.\n\nÜRO inimõiguste voliniku teatel on Ukrainas tõendatud 65 kohaliku taseme poliitiku inimrööv alates 24. veebruari invasioonist. ÜRO teatel on nendeni samuti jõudnud info tsiviilisikute tapmisest okupeeritud Mariupoli linnas.\n\nVene allikate teatel hukkus HIMARS-i rünnakus mitmed kõrged Vene sõjaväelased\n\nVene allikad on kinnitanud, et Ukrainas on hukkunud Vene polkovnik Aleksei Gorobets, kes pandi juhtima hiljuti taasloodud 20. motoriseeritud laskurkorpust. Samuti on järjest tulnud teateid teiste kõrgete Vene sõjaväelaste hukkumisest.\n\nVarasemalt teatasid ukrainlased, et Hersonis tabas Ukraina HIMARS-i rünnakuga 20. diviisi staapi. Ukrainlaste teatel sai surma Venemaa 20. laskurkopruse juht, staabiülem, operatsioonide staabi ülem, suurtükiväe ülem ning Vene 22. armeekorpuse staabiülem.'\n\nPoolakad koguvad raha ja tahavad Ukrainale saata 20 hulkurdrooni\n\nPoola vabatahtlikud koguvad raha, et saata Ukraina armeele 20 hulkurdrooni. Eesmärk on koguda 831 440 dollarit. Kahe päevaga on kogutud umbes 13 000 dollarit, vahendas NV.\n\nUkraina päästeteenistuse teatel otsitakse rusudest veel 39 inimest\n\nViimastel andmetel sai Vinnõtsja linna pihta tehtud rünnakus surma 23 inimest, sh 3 last. 66 inimest tuli saata haiglaravile ning 34 inimest on raskes seisus, 5 veel kriitilises, teatas Ukraina päästeteenistus.\n\n#Вінниця (інформація станом на 22:00)\nзагинуло 23 особи (з них 3 дитини)\nзвернулося за допомогою 117 осіб\nгоспіталізовано 66, у тому числі 3 дитини\nу важкому стані перебуває 34 особи\n5 осіб у критичному стані\nтриває пошук 39 осіб зв'язок з якими відсутній. pic.twitter.com/fkepniDPaz\n\n— DSNS.GOV.UA (@SESU_UA) July 14, 2022\n\nBriti kaitseministeerium: Vene vägede järgmine eesmärk tõenäoliselt Siversk\n\nÜhendkuningriigi luure hinnangul on Vene väed Donbassis aeglaselt edenenud suundudes Slovjanski ja Kramatorski poole. Tõenäoliselt on Vene vägede järgmine eesmärk Siverski linn, mis asub Donetski oblasti Bahmuti rajoonis.\n\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 July 2022\nFind out more about the UK government's response: https://t.co/CavbXUM9Hx\n#StandWithUkraine pic.twitter.com/aez855Jsau\n\n— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 15, 2022\n\nUkraina hinnang Venemaa kaotustele\n\nUkraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:\n\n- elavjõud umbes 38000 (võrdlus eelmise päevaga + 130);\n\n- tankid 1672 (+0);\n\n- jalaväe lahingumasinad 3866 (+3);\n\n- lennukid 220 (+1);\n\n- kopterid 188 (+0);\n\n- suurtükisüsteemid 842 (+2);\n\n- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)\n\n- õhutõrjesüsteemid 109 (+0);\n\n- operatiivtaktikalised droonid 681 (+0);\n\n- tiibraketid 155 (+0);\n\n- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2731 (+11);\n\n- laevad / paadid 15 (+0);\n\n- eritehnika 67 (+0).\n\nVene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski suunal.\n\nUkraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et umbes 70 protsenti Venemaa raketirünnakutest on tahtlikult suunatud Ukraina linnade pihta. Moskva jätkab Ukraina linnade pommitamist, sel nädalal korraldas Venemaa raketirünnaku Vinnõtsja linna pihta, milles hukkus 23 inimest.", "role": "assistant" } ]