Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGazprom esitas Euroopa Komisjonile ettepanekud uurimise lõpetamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nGazprom ei avaldanud oma pakkumise üksikasju, kuid teatas, et plaan peaks lahendama Euroopa Komisjoni mured mõistlikus ja võimalikus ulatuses, vahendas Financial Times.\n\n\"Loodame et komisjon ja lõpuks ka turud vastavad meie ettepanekule positiivselt, võimaldades juhtumi lähitulevikus lõpetada,\" teatas ettevõte.\n\nKui komisjon peaks pakkumise vastu võtma, tähendaks see Gazpromile trahvidest ja tingimustest pääsemist. See võib aga pahandada Baltimaid ning teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike, mis on ettevõttele karmimat karistust nõudnud.\n\nELile teevad muret kolm küsimust: lepingutingimused, mis takistavad piiriülest gaasimüüki, gaasivarustuse sidumine investeeringutega gaasijuhtmetesse ning ebaõiglane gaasi hinnastamine Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.\n\nGazprom on juba teinud lepingutes muudatusi, et kõrvaldada gaasi edasimüümise piirangud ning loobuda eelistest, mis ta on saanud, muutes gaasitarne eeltingimuseks gaasijuhtmetega nõustumise. Muudatused on tehtud komisjoni survel, et suurendada konkurentsi Euroopa energiaturul.\n\nEuroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles oktoobris, et lepe peaks tagama gaasitarne Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse konkurentsivõimelise hinnaga.\n\nKomisjon lubas pakkumist põhjalikult uurida\n\nEuroopa Komisjon kinnitas, et on Gazpromilt pakkumise saanud ja kaalub seda põhjalikult. Protsessi kuulub ka nn turutest, mille puhul komisjon kuulab konkurentide ja teiste huvitatud osapoolte arvamusi.\n\nKokkuleppele jõudmine tähendaks Brüsseli ühe suurema ja kauem kestnud monopoliuurimise lõppemist. Protsess algas 2011. aasta septembris, mil kümne riigi 20 paigas korraldati etteteatamata reid.\n\nVarem on Eesti konkurentsiameti juht Märt Ots öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumisele peaks kahtlemata järgnema mingisugune trahv ning kui asi ilma sanktsioonideta lihtsalt ära lõpetatakse, ei oleks see õige.\n\nKa majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman on kommenteerinud, et kui rikkumine on toime pandud, peaksid sellele järgnema sanktsioonid.\n\n\"Kui me vaatame seda, et mis moodi hindab Euroopa Komisjon ja nende konkurentsi peadirektoraat seda, kui erinevad liikmesriigid [rikuvad] /.../ konkurentsieelise saamiseks riigiabi andmise reegleid, /.../ ja selle eest tuleb maksta trahvi, siis tekib küsimus, miks me ei peaks nii käituma kolmandate riikide ja nende ettevõtete suhtes,\" ütles Leppiman ERRile oktoobris, kui Financial Times esimest korda Gazpromiga leppe sõlmimise võimalusest kirjutas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Konkurentsireeglite rikkumises süüdistatav Vene energiahiid Gazprom on esitanud Brüsselile ettepanekud, millega üritab lõpetada viis aastat väldanud uurimist ning trahvist pääseda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL-i liiderklubi Pittsburgh Penguins teenis kaotusseisust võidu\n\n## Põhitekst:\n\nPenguins on 37 mänguga kogunud 53 punkti ning edestab Columbus Blue Jacketsit ühe silmaga, kuid seejuures on neil konkurendist koguni neli mängu rohkem peetud.\n\nKolmapäeval nähti ka ühte kübaratrikki, kui Robby Fabbri viskas kolm väravat 6:3 võidumängus Philadelphia Flyersi vastu.\n\nTulemused:\n\nFlorida - Toronto kv 2:3\nPittsburgh - Carolina 3:2\nTampa Bay - Montreal la 4:3\nSt. Louis - Philadelphia 6:3\nVancouver - Los Angeles 2:1\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hokiliigas NHL sai liiga punktiliider Pittsburgh Penguins kodujääl rasked võidupunktid, kui kaotusseisust alistati 3:2 (0:1, 1:1, 2:0) Carolina Hurricanes. Penguinsi poolel tegid skoori Sidney Crosby, Carl Hagelin ja Chris Kunitz.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNääme tahab riigikohtult enda süüdimõistmise tühistamist\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikohus ei ole veel otsustanud, kas võtab Nääme advokaadi esitatud kassatsioonkaebuse arutusele.\n\nRingkonnakohus jättis 20. septembril muutmata Harju maakohtu suvise otsuse, millega Nääme sai rahalise karistuse 6300 eurot.\n\nMaakohus mõistis Näämele sama karistuse, mida taotles talle kohtuvaidluses riigiprokurör Inna Ombler.\n\nRiigiprokuratuur süüdistab Näämet ametiisikuna ebaseaduslikult Tallinna linna eelarveliste vahendite kasutamises ligi 2800 euro ulatuses.\n\nSüüdistuse järgi korraldas Nääme mullu jaanuaris ja veebruaris kaks kontserti Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, mis olid osalejatele tasuta ning korraldatud selleks, et mõjutada kohalikke valijaid andma 2015. aasta riigikogu valimistel oma hääl temale.\n\nTallinna Kesklinna linnaosa vanem Nääme oli tollal Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal.\n\nNäämet süüdistatakse selles, et vältimaks valimiskampaaniaks isikliku raha kasutamist, korraldas ta ürituste kulude tasumise Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest.\n\nSüüdistuse järgi tasuti Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest ürituste üüri-, kuid ka transpordi-, toitlustamise-, muusika- ja tehnika rendi arveid.\n\nEeluurimisel kogutud andmete järgi korraldas Nääme Valga elanike kontsertidele kutsumise flaieritega, mis ühtlasi tutvustasid Näämet kui riigikokku kandideerijat, sisaldasid Keskerakonna sümboolikat ja kandidaadi valimislubadusi.\n\nNääme oli Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal.\n\nKriminaalasja uuris kaitsepolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linna raha omastamises süüdi mõistetud Kesklinna linnaosa keskerakondlasest vanem Alar Nääme tahab riigikohtult õigeksmõistmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAastahitt 2015 võitja Karl-Erik Taukar: eelmisel aastal võitis õige laul\n\n## Põhitekst:\n\n\"\"Segased lood\", mis eelmisel aastal võitis, oli igas mõttes hästi ajastatud ja sellele loole töötas väga hästi kaasa ka video. Usun, et eelmisel aastal võitis küll õige laul,\" tunnistas Taukar Raadio 2 saates \"Hommik\".\n\nTaukar lisas, et sel aastal on tema tugevaim lugu \"Tähti täis on öö\", mis ehk võidu toob. \"Kõigepealt on see muidugi tugev eeldus, et see võimalus üldse olemas on, aga ma julgeks arvata, et kui inimesed on piisavalt hääli andnud, siis ehk loo \"Tähti täis on öö\" poolt,\" ütles Taukar.\n\nMuusik kinnitas, et oma hittide esitamisest ta veel väsinud pole. \"Ma olen laulnud neid laule neli aastat Ivo Linna laulab sära silmas \"Kikilipsu\" veel 50 aastat hiljem. Mulle meeldivad enda laulud ka, need on ka head laulud,\" kiitis ta ja tunnistas, et andis aastahiti hääletusele ka ise oma panuse, kuid ei taha paljastada, kas tema hääl läks iseendale või hoopis ühele säravale naisartistile.\n\nKui muusika-aastat kokku võtta, tunnistas Taukar, et suured fenomenid Eesti muusikas pigem puudusid. \"Kõik teavad, et 2016 ei olnud muusikas eriti tore aasta, sest erakordselt paljud suured artistid on meie hulgast lahkunud. Vähemalt Eesti muusikas oli tore ja stabiilne aasta ja nii nagu ma mujalt olen kuulnud, siis üksikuid teravikke selles polnud, vaid pigem ühtlaselt tore aasta,\" tõdes Taukar. Välismaistest lauludest tõi Taukar esile The Chainsmokersi lugu \" Closer\". \"See on üks vähestest EDM-i lugudest, mis mulle meeldib,\" kiitis Taukar laulu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmise aasta Raadio 2 Aastahiti võitja Karl-Erik Taukar ei julge veel ennustada, kas ka tänavu võidab tema laul, kuid usub, et eelmise aasta pala \"Segased lood\" oli esikohta väärt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVIKTORIIN | Kui hästi tunned Eesti aasta sportlasi?\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu valiti Eesti aasta meessportlaseks 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, naissportlaseks kaugushüppaja Ksenija Balta, võistkonnaks sõudmise paarisaeruline neljapaat ja treeneriks paatkonna juhendaja Matti Killing. Kui hästi meie sangareid tunned? Testi oma teadmisi alljärgneva viktoriini abil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKoristamata heina toetused kaovad\n\n## Põhitekst:\n\nRiik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta heina maha alla kümne hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast kümne protsendi puhul. 2016. aasta taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel jätta niidetud hein koristamata kuni 15 protsendil nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.\n\n„Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kaalusime võimalike variantidena, kas kohustada edaspidi hekseldatud rohtu ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguma või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta. Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata.“\n\nOtsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu poolt kasutavad need, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.\n\nMaaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, et mitte suunata neid tootma vaid toetuse saamiseks, kuid kohati on sellest kujunenud omaette ettevõtlusvorm.\n\n„Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,“ ütles Tarmo Tamm. „Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast. Seepärast anname uue nõudega kohanemiseks kaheaastase üleminekuaja, et tootjad saaksid selle aja jooksul oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata.“\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse koristada põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohi. Otsus aitab suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTÜ raamatukogu taasavamise tähtaeg on senini teadmata\n\n## Põhitekst:\n\nTartu ülikooli remondis olev raamatukogu pidi külastajatele uksed avama 4. oktoobriks, siis lükkus see 30. novembrisse ja lõpuks 12. detsembrile. Rohkem kui kuu aega tagasi sõnas raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto et loodetavasti saavad tudengid sessi ajal nende majas õppida, vahendasid ERRi raadiouudised.\n\nReaalsus on siiski teine - raamatukokku niipea asja veel ei ole. Ehituse venimise põhjuseks toob ASi YIT Ehitus ehitusdirektor Toomas Rapp kirjas rahvusringhäälingule, et tööde käigus on selgunud hoone varjatud puudusi, mis mõjutavad veel tegemata tööde hindu ja tähtaegu.\n\nKa TÜ kantsler Andres Liinat sõnab, et ehitustehniliselt on küsimusi, kus tellija ja ehitaja on eri meelt. \"Ehitustehnilisi lahendusi otsime siin põrandatega seotud küsimustele ja üks murekoht on ka liftid. Sellest sõltub väga palju see, kuidas me saame kolida raamatuid ühelt korruselt teisele, et võtta ette ka järgmine etapp, mis puudutab hoidlaid,\" rääkis ta.\n\nEksamiperioodiks ei saa taotleda isegi raamatukogu osalist kasutusluba, sest eeldused loa saamiseks näiteks turvalisuse ja ohutuse poolelt on täitmata. Sellises olukorras on Liinati sõnul tudengite rahulolematus praeguse olukorraga mõistetav.\n\n\"Kõige suurem mure on siiski seotud üliõpilaste ja õppetööga. Nad on harjunud töötama raamatukogus. Teine on siiski raamatute väljastamine - kui nad on erinevates kohtades, teeb see teenuse kindlasti mõnevõrra ebamugavaks,\" nentis kantsler.\n\nAlternatiive ajutiste lugemissaalidena oleks justkui tudengitele õppimiseks loodud ning tudengid, kes käivad praegu Liivi tänaval või erialakogus, on Einasto sõnul selle võimaluse eest tänulikud, kuid räägivad ikkagi, et avage palun meie lemmikmaja kiiremini.\n\nAjutiste lugemissaalide küsimuseks on ka see, kui palju soovijaid need reaalselt mahutada saavad. Liinati sõnul saab ülikool kiiresti ja operatiivselt suurendada ajutise raamatukogu ruume. \"Samuti on kõikides olulisemates õppehoonetes, kus on haruraamatukogud, pikendatud lahtiolekuaegu ja raamatukogutöötajad teevad sisuliselt ületunde, et rahuldada õpilaste vajadusi,\" selgitas ta.\n\nUus tähtaeg, millal raamatukogu kasutajatele loodetakse avada, peaks selguma lähinädalate jooksul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi ülikoolides käivad eksamid, ei saa Tartu ülikooli raamatukogu oma uksi tudengitele avada, sest sügisel lõppema pidanud remont ei ole siiani valmis ning praegu pole teada ka seda, millal ehitajad töödega lõpule jõuavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRauno Nurger pani seitsme minutiga vastastele neli kulpi\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane sai mängida vaid 7 minutit, kuid kasutas selle aja korralikult ära, kui viskas 4 punkti (kahesed 2/3), hankis 5 lauapalli ja pani koguni 4 kulpi.\n\nWichita State'i parimana kogus Darral Willis jr. 25 punkti ja 10 lauapalli ning Marksi McDuffie arvele kanti 22 silma ja 7 lauapalli. Mõlema mehe jaoks oli tegemist senise karjääri parima esitusega.\n\nJärgmise mängu peab Wichita State 1. jaanuaril, kui koduväljakul võetakse vastu Bradley Braves (5-8).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rauno Nurger aitas USA üliõpilasliigas NCAA oma kodumeeskonna Wichita State Shockersi (11-3) kolmapäeval 80:72 võidule Indiana State Sycamoresi (6-7) vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHukkunuga avarii põhjustamises kahtlustatav mees jäi vahi alla\n\n## Põhitekst:\n\nViru ringkonnaprokuratuuri taotlusel pärast õnnetust varem korduvalt liiklusrikkumiste eest karistatud Jevgeni (37) vaidlustas vahi alla võtmise ringkonnakohtus, kuid edutult, kirjutab Põhjarannik.\n\nRänk avarii juhtus 26. novembril kell 10 Iisaku vallas Sõrumäel Jõhvi-Tartu maantee 24. kilomeetril, kus esialgsetel andmetel kaldus Jõhvist Tartu suunas liikunud Jevgeni juhitud Audi tagaosaga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu sõitnud Volkswageniga.\n\nÕnnetuses hukkus Audis tagaistmel olnud 68-aastane naine. Vigastada said Jevgeni ja tema autos olnud kaassõitja, 39-aastane mees ning Volkswageni juht, 21-aastane mees ja tema autos olnud 15-aastane nooruk ning 39-aastane naine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu ringkonnakohus jättis kuu aega tagasi Iisaku vallas hukkunuga liiklusavarii põhjustamises kahtlustatava autojuhi vahi alla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n5 uudist, mida täna hommikul teada\n\n## Põhitekst:\n\nTartu ülikooli raamatukogu uksed jäävad talviseks sessiks suletuks\n\nTartu ülikooli tudengid on rahulolematud, sest ülikooli raamatukogu jääb keerulisemaks osutunud remonttööde tõttu ka eksamiperioodiks suletuks.\n\nKui kuuaega tagasi oli õhus veel õrn lootuskiir, et eksamisessiooniks tudengid raamatukokku tagasi pääsevad, siis tänane reaalsus on teine - raamatukogu veel nii pea külastada ei saa. Ehitustööde läbiviia AS YIT ehitusdirektor Toomas Rapp toob venimise põhjuseks tööde käigus selgunud hoone puudused, mis mõjutavad tööde lõpphinda ja tähtaegu.\n\nTartu ülikooli kantsler Andres Liiand tõdeb, et praegu on ehitustehnilisi küsimusi, milles tellija ja tööde läbiviija on erinevat meelt. Lisaks ei saa paluda raamatukogu osalist avamist eksamiperioodiks, kuna selleks vajalikud ohutus- ja turvalisusnõuded on täitmata.\n\nUus tähtaeg, mil raamatukogu võiks tudengitele avaneda, peaks selguma lähinädalate jooksul.\n\nUuring: Eesti elanike usaldus kaitsevaldkonna vastu püsib kõrge\n\nEesti elanikud hindavad kõrgelt kaitseväge ja Kaitseliitu ning toetavad jätkuvalt nii ajateenistust kui ka NATO-sse kuulumist, selgus sügisel läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.\n\nEesti inimesed usaldavad kõige rohkem päästeametit ja politseid ehk toetus on vastavalt 95 ja 92 protsenti, neile järgnevad kaitsevägi 75 ja Kaitseliit 71 protsendiga.\n\nEestikeelsete vastajate hulgas on kaitseväe usaldusväärsus püsinud 90 protsendi juures viimased kümme aastat ja usaldus Kaitseliidu vastu 85 protsendi lähedal viiel viimasel aastal.\n\nEesti julgeolekuolukord on vastanute hinnangul järgmise kümnendi jooksul parem kui maailmas tervikuna. Olukorra jäämist samaks või muutumist turvalisemaks järgnevatel aastatel eeldasid 54 protsenti küsitletutest, turvalisuse vähenemist 29 protsenti.\n\nParlamendierakondadest kasvatas enim liikmeskonda Keskerakond\n\nEesti parlamendierakondadest on aastalõpu seisuga enim liikmeid Keskerakonnal, partei on aastaga oma liikmeskonda 766 inimese võrra kasvatanud, Isamaa ja Res Publica Liit on samal ajal juurde saanud vaid 12 liiget.\n\nAastaid suurima liikmeskonnaga partei kohta hoidnud Keskerakonda kuulub praeguse seisuga 14 617 inimest, kirjutab Postimees. Liikmete arvult järgneb Keskerakonnale Reformierakond 12 432 liikmega. Kolmandal kohal olevasse IRLi, kuhu kuulub 9177 inimest.\n\nParlamendierakondadest on kõige pisem 2014. aasta sügisel loodud Vabaerakond, kus on vaid 684 liiget.\n\nETFL: 2016 oli hea turismiaasta, siseturismile lausa rekordiline\n\nEesti Turismifirmade Liidu aastakokkuvõttest selgub, et 2016. aasta oli turismile soodne, stabiilselt suurenesid nii välis- kui ka siseturistide numbrid ning kasvu jätku võib prognoosida ka uueks aastaks, kirjutatakse ETFL-i pressiteates.\n\nTurismi esimese 10 kuu statistika näitab rohkem kui seitse protsenti kasvu nii majutatud välis- kui ka siseturistide arvus. 2015. aastal kukkunud välisturistide arv oli taas taas tõusuteel. Suurimad kuni 20 protsendised juurdekasvud tulid Euroopa suurtest riikidest, nagu Poola, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ja Holland. Kasvanud on ka Aasia riikidest pärit turistide arv.\n\n“Eesti peamistest ja olulisematest saatjaturgudest on stabiliseerunud eelmise aasta kukkumise suurim põhjustaja Venemaa ning kasvu näeme kõikide teiste peamiste saatjariikide osas. Kasvanud turistide arv kõikidest naaberriikidest,” ütles Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus. “Ka siseturism on teinud tubli tõusu ning kui uuel aastal 12 kuu lõplikud numbrid saabuvad, on need ilmselt kõigi aegade parimad.”\n\nETV aastavahetusprogrammi huumoriosa pahandas pilatavaid juba enne eetrit\n\nETV aastavahetusprogrammi huumoriosa on pahandanud pilaobjektiks sattunud tegelasi juba enne eetrissejõudmist - nii pole enda mainimisega \"Ärapanijas\" rahul kriminaaluurimise all olevad Toomas Lepp ja Mart Ummelas.\n\nLepp tegi enda ja Ummelase nimel avaliku pöördumise, et neid puudutav osa meelelahutussaatest välja jääks ning on andnud märku, et asjaga tegelevad advokaadid, kirjutab Õhtuleht.\n\nUmmelas tunnistas lehele, et pöördumine sai tehtud Lepa mahitusel. \"Ei minul pole küll plaanis kuskile kohtusse minna, mul pole selleks rahagi,\" tunnistas Ummelas.\n\nTänane ilm\n\nTäna on enamasti pilves ilm. Ennelõunal on vähest sadu kohati, pärastlõunal laialdasemalt, sajab vihma ja lörtsi, Ida-Eestis ka lund. Puhub edelatuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s, õhtul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb 0..+5°C-ni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siin on valik täna hommikustest uudistest", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoomakaitse selts soovitab loomad ilutulestiku ajal toas hoida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Enamik loomadest ei ole harjunud ootamatu müra ja valgussähvatustega. Seetõttu satuvad loomad aastavahetuse ilutulestiku ajal kergesti stressi, võivad end paanikahoos vigastada või põgeneda omanike järelevalve alt. Koerte puhul on müra üks levinumaid käitumishäirete põhjustajaid. Üht või teist laadi mürale reageerib hirmunult umbes 50 protsenti koertest,\" selgitas Eesti loomakaitse seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll.\n\nMäll soovitab viia koduloomad ja ka ketikoerad ilutulestiku ajaks tuppa, kuhu on müra vähem kosta. Hea oleks, kui loom ei peaks ilutulestiku ajal üksinda olema, sest ta tunneb end turvalisemalt, kui inimene tema juurde jääb ja teda vajadusel rahustab.\n\nKui loom paanikahoos siiski põgeneb, aitab lemmikut leida talle paigaldatud mikrokiip ja andmed lemmikloomaregistrites. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed riigiportaal eesti.ee kaudu ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse (LLR). Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu.\n\nJuhul kui loomal puudub mikrokiip, tuleks loomaomanikul kinnitada lemmiku kaelarihmale enda kontaktandmed. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.\n\nEesti loomakaitse selts palub kõikidelt inimestelt mõistvat ning ettevaatlikku suhtumist loomadesse, kes suunataju kaotanuna võivad liikuda ka sõiduteedel ning häirida liiklust. Omapäi hulkuvast koerast või kassist tuleks teavitada kindlasti lähimasse varjupaika.\n\nIlutulestikku tuleb süüdata lähedalasuvatest inimestest ja loomadest ohutus kauguses vältimaks võimalikke vigastusi ning ilutulestiku rakettidest alles jäänud tükid tuleb pärast tulevärki kokku korjata, et loomad neid kogemata ei sööks või nendega endale muul moel viga ei teeks. Kõige loomasõbralikum tegu on jätta koduhoovis raketid laskmata ja nautida hoopis kohaliku omavalitsuse pakutavat aastavahetuse ilutulestikku.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti loomakaitse selts hoiatab kõiki loomaomanikke aastavahetuse ilutulestikuga kaasnevate valgussähvatuste ja paukude eest, mis võib panna koduloomad ettearvamatult käituma ning soovitab hoida lemmikud turvaliselt toas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaardu võitis penaltitega Aastalõputurniiri Esiliiga turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nViljandi võitis oma alagrupis kõik neli mängu väravate vahega 16:2 ning samuti näidati võimsat mängu poolfinaalis, kui alistati 4:0 Infonet II, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSamuti oli poolfinaalis edukas alagrupis mulkide järel teiseks tulnud Maardu, kes alistas 1:0 Flora järelkasvumeeskonna.\n\nAlagrupis Maardust 3:1 üle olnud Viljandi läks 13. minutil tänu Indrek Ilvese väravale ka finaali juhtima. Vaid poolteist minutit hiljem viigistas Rain Aasmäe ning penaltiseerias oli täpsem Põhja-Eesti meeskond.\n\nTulemused:\n\nA-alagrupp: Viljandi JK Tulevik (12), Maardu Linnameeskond (9), Tallinna FC Levadia U21 (6), Vändra JK Vaprus (3), Nõmme Kalju FC (0)\nB-alagrupp: Tallinna FC Flora U21 (8), Tallinna FC Infonet II (7), Tartu FC Santos (7), JK Tallinna Kalev (3), Kohtla-Järve JK Järve (3)\n\nPoolfinaalid:\nViljandi JK Tulevik - Tallinna FC Infonet II 4:0\nTallinna FC Flora U21 - Maardu Linnameeskond 0:1\n\nIII koha mäng:\nTallinna FC Infonet II - Tallinna FC Flora U21 0:2\n\nFinaal:\nViljandi JK Tulevik - Maardu Linnameeskond 1:1, penaltitega 0:2\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aastalõputurniiri jooksul võimsat vormi näidanud Viljandi JK Tulevik ei suutnud finaali enda kasuks kallutada ning pidi Maardu Linnameeskonna järel leppima teise kohaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVastu pead lennanud šampusekork lükkab käima ETV aastavahetuse\n\n## Põhitekst:\n\n1987. aasta hakkab lõppema. Vanaaastaõhtu eel peavad Illar ja Ats oma baaris nõu, kuidas aastavahetuse peo pealt võimalikult palju teenida. Arutamise käigus saab Illar šampusepudeli korgiga vastu pead ja kõik järgnev on segasem kui unenäos. Igal juhul astuvad Kukekese baarist läbi nii Ivo Linna kui ka Karl-Erik Taukar, Anne Veski, Koit Toome jpt.\n\nVaata ka lühikest klippi, milline see suurejooneline pidu välja hakkab nägema:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "31. detsembri õhtul kell 21.10 saab ETV ekraanil hoo sisse meeleolukas uusaastapidu kooperatiivis Kukeke, kus jagub nii nalja kui ka laulu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nElektritarbimine kasvas novembris aastaga 11 protsenti, toodang 40 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nElektritootmine kasvas samal ajal 40 protsenti 1083 gigavatt-tunnini, toodang ületas tarbimist 290 gigavatt-tunni võrra ning Eestist eksporditud elekter liikus valdavalt Soome.\n\nTaastuvatest allikatest toodeti novembris elektrit 138 gigavatt-tundi, mis on üks protsent enam, võrreldes aasta varasemaga. Taastuvenergia kattis eelmisel kuul 15,4 protsenti kodumaisest tarbimisest.\n\nLätis toodeti tänavu novembris elektrit kokku 815 gigavatt-tundi, mida on aastataguse perioodiga võrreldes 43 protsenti rohkem. Läti elektritoodang oli viimati suurem 2011. aasta aprillis, kui see ulatus 943 gigavatt-tunnini.\n\nToodangut kergitas mullusest märkimisväärselt suurem hüdroressurss, mis tõstis Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodangu neljakordseks. Elektritarbimine kasvas Lätis viis protsenti ning novembrikuu elektribilanss oli seega 168 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.\n\nLeedus kerkis toodang 36 protsenti 329 gigavatt-tunnini ja tarbimine seitse protsenti 891 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit vähenes ning kohalikud elektrijaamad suutsid katta 37 protsenti tarbimisest.\n\nBalti riikide summaarne elektritoodang kasvas selle aasta novembris aastataguse perioodiga võrreldes 40 protsenti 2226 gigavatt-tunnini. Toodangu kasvu tingisid suuresti Põhjamaade defitsiit ning veerohkus Lätis.\n\nElektritarbimine kerkis sama perioodi võrdluses kaheksa protsendi võrra 2332 gigavatt-tunnini. Kolme riigi toodangu defitsiit vähenes seega möödunud aasta novembri 580 gigavatt-tunnilt 106 gigavatt-tunnini. Puudujääk moodustas elektritarbimisest viis protsenti.\n\nPõhjamaades kasvas elektritoodang kaks ja tarbimine samal ajal seitse protsenti. Rootsis vähenes elektritoodang kolm protsenti, Norras püsis stabiilsena, Taanis kasvas 23 ja Soomes üheksa protsenti.\n\nElektritarbimine kasvas kõigis neljas riigis. Tarbimise kasv ning mullusest madalam hüdroreservuaaride täituvus viis Põhjamaade elektribilansi 964 gigavatt-tunni ulatuses defitsiiti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elektritarbimine kasvas esialgsetel andmetel tänavu novembris aasta varasemaga võrreldes 11 protsenti 794 gigavatt-tunnini, kasvu üheks põhjuseks on mullusest jahedam õhutemperatuur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavani meeskonnakaaslane hirmutas Manchester City't: meil suudavad paljud mehed skoori teha\n\n## Põhitekst:\n\nLiverpool on Inglismaa kõrgliigas sel hooajal löönud 18 kohtumisega 45 väravat, mis on selles arvestuses parim näitaja. Seejuures on tabamused jagunenud paljude mängijate vahel, kellest edukaimad on olnud ründajad Sadio Mane, Divock Origi, Adam Lallana ja Roberto Firmino.\n\n\"See, kuidas me mängime ning see, kuidas me suudame eriti kodumängudes väravaid lüüa, ma arvan, et see peab vastaseid hirmutama. Meil on palju mängijaid, kes suudavad skoori teha ja mänge võita,\" vahendas Reuters hollandlase sõnu. \"Mitmekülgsus on hea, sest ühele väravalööjale toetudes võib tekkida probleeme - kui see üks mängija väravaid ei löö, siis mänge ei võida.\"\n\nManchester City on selles kategoorias samuti esirinnas, olles seni löönud kogu tiimi peale 39 väravat. Wijnaldum tunnistas, et mäng tuleb raske: \"Neil on palju häid mehi, kes võivad ohtlikud olla. Ka vahetusest tulevad mängijad, kes suudavad väravaid lüüa.\"\n\nLiverpool võõrustab Manchester City meeskonda vana-aasta õhtul ehk 31. detsembril kell 19.30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liverpooli jalgpallimeeskonna poolkaitsja Georginio Wijnaldum teatas hoiatas meedia vahendusel, et nende järgmine vastane Manchester City peab tema meeskonna ründevõimsusesse väga tõsiselt suhtuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nETV aastavahetusprogrammi huumoriosa pahandas pilatavaid juba enne eetrit\n\n## Põhitekst:\n\nLepp tegi enda ja Ummelase nimel avaliku pöördumise, et neid puudutav osa meelelahutussaatest välja jääks ning on andnud märku, et asjaga tegelevad advokaadid, kirjutab Õhtuleht.\n\nUmmelas tunnistas lehele, et pöördumine sai tehtud Lepa mahitusel. \"Ei, minul pole küll plaanis kuskile kohtusse minna, mul pole selleks rahagi,\" tunnistas Ummelas.\n\nErinevaid reaktsioone on tekitanud ka ETV otsus lasta teha aastalõpu intervjuu peaminister Jüri Ratasega koomikute Märt Avandi ja Ott Sepa poolt meelelahutuslikus formaadis.\n\n\"Otsuse ja ettepaneku aastalõpu intervjuu formaati muuta tegi ERR ja me võtsime selle vastu. Igaüks saab seda hinnata 31. detsembril,\" ütles valitsuse pressiesindaja Rasmus Kagge.\n\nERR-i juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles ajalehele, et poliitikud ja ühiskonnategelased ei peaks rahvustelevisiooni naljasaateid võtma surmtõsiselt, sest tegemist on poliitilise satiiriga. \"See on terve ja vaba ühiskonna tunnus,\" märkis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ETV aastavahetusprogrammi huumoriosa on pahandanud pilaobjektiks sattunud tegelasi juba enne eetrissejõudmist - nii pole enda mainimisega \"Ärapanijas\" rahul kriminaaluurimise all olevad Toomas Lepp ja Mart Ummelas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | NY Knicks kaotas Carmelo Anthony eemaldamise järel lisaajal Hawksile\n\n## Põhitekst:\n\nTeise veerandaja alguses sattusid rüselusse Knicksi staar Carmelo Anthony ja Hawksi kaitsespetsialist Thabo Sefolosha. Anthony kaotas enesevalitsuse ning lükkas vastast küünarvarrega näo piirkonda. Kohtunikud vaatasid olukorra videost üle ning otsustasid mehe mängust eemaldada.\n\nDennis Schröder viskas võitjate parimana 27 punkti ja jagas 5 söötu, Dwight Howard kogus 16 silma ja koguni 22 lauapalli. Knicksi poolel tõi Derrick Rose 26 punkti, 7 lauapalli ja 6 söötu ning Joakim Noah kogus 14 silma ja 16 lauapalli.\n\nChicagos tõusis kangelaseks Jimmy Butler, kes aitas sealsel Bullsil (16-16) tänu viimase sekundi viskele 101:99 alistada Brooklyn Netsi (8-23). Butleri arvele kogunes 40 punkti, 11 lauapalli, 4 söötu ja 4 vaheltlõiget. Kaotajate poolel tõi Brook Lopez 33 silma.\n\nÜllatavalt on oma hooaja alguse hea vormi kaotanud Los Angeles Clippers (22-12), kes sai võõrsil 98:102 kaotuse New Orleans Pelicansilt (13-21). Neljanda järjestikuse kaotuse saanud Clippersi edukaim oli Chris Paul 21 punkti, 8 lauapalli ja 6 sööduga ning võitjate poolel tõi Anthony Davis 20 punkti ja 5 lauapalli.\n\nWashingtonis jäi mängujuhil John Wallil kolmikduublist puudu vaid üks korvisööt, kui Wizards (15-16) alistas koduplatsil 111:105 Indiana Pacersi (15-18). Walli kontole kogunes 36 punkti, 11, lauapalli ja 9 söötu. Kaotajate edukaim oli Paul George 34 silmaga.\n\nKolmikduubli sai kirja aga Minnesota Timberwolvesi (10-22) noor keskmängija Karl-Anthony Towns, kes kogus 15 punkti, 11 lauapalli ja 10 korvisöötu, kui tema kodumeeskond kaotas võõrsil 103:105 Denver Nuggetsile (14-18). Kaotajate kasuks tõi Nikola Jokic 16 silma, 11 söötu ja 8 lauapalli.\n\nGolden State Warriors (28-5) sai koduväljakul 121:111 jagu Toronto Raptorsist (22-9). Kevin Durant kogus võitjate kasuks 22 punkti, 17 lauapalli ja 7 söötu ning Kyle Lowry vastas kaotajate poolel 27 silma, 11 söödu ja 6 lauapalliga.\n\nTulemused:\n\nOrlando - Charlotte 101:120\nWashington - Indiana 111:105\nAtlanta - New York la 102:98\nDetroit - Milwaukee 94:119\nChicago - Brooklyn 101:99\nNew Orleans - Clippers 102:98\nSan Antonio - Phoenix 119:98\nDenver - Minnesota 105:103\nPortland - Sacramento 102:89\nGolden State - Toronto 121:111\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA peeti kolmapäeval 10 kohtumist, kus mitmed mängijad tegid võimsad individuaalsed esitused. Väga tuliseks läks mäng Atlantas, kus sealne Hakws (16-16) sai lisaajal 102:98 jagu New York Knicksist (16-15).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUus aasta toob neljanda Tartu Talvemuusika Festivali\n\n## Põhitekst:\n\nKontsertidel kuuleb ooperisoliste, kontratenorit, vasekollektiive, keelpillimängijaid, akordioniste, klassikalist kitarri, flööti ja klarnetit. Kõlab nii klaverimuusika, orel kui ka haruldane teorb.\n\nKindlasti on tähelepanuväärsed Tartu vaskpillide koosseisud, noorte metsasarvede kvartett, Haagis õppiv vioolamängija Karen Kriit kui ka klarnetivirtuoos Tõnu Kalm, flöödimängijad Lande Lampe-Kits ning Helis Oidekivi.\n\nTartus elab ja töötab palju Eesti tipppianiste, kellest sel aastal saab Talvemuusika Festivalil kuulda Ebe Müntelit ja Jorma Tootsi, Andre Hinni, Margus Riimaad, Maila Laidnat ning noorukest konkursivõite noppivat Arko Naritsat, kes koos viiuldaja Saimi Kortelaineni ning tšellist Hanna Anett Peieliga pakuvad festivalile särtsaka triokava.\n\nTartus on ka tegusad tšellistid Heiki Palm, Armas Riives, Rasmus Perend ja Loo Arukask, kes toovad festivalile pianist Anne-Mai Palmi eestvedamisel põnevaid ansambleid.\n\nFestivali korraldab Luteeriuse Sõprade Ühing, festivali kunstiline juht on Jaani kiriku muusikajuht Elke Unt.\n\nVaata festivali kava siit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uue aasta esimesel nädalal pakuvad Tartu Talvemuusika Festivalil kauneid klassikakontserte Tartu interpreedid. 1. kuni 8. jaanuarini toimuvad Tartu Jaani kirikus päeva- ja õhtukontserdid ning muusikaveerandtunnid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTÄNA | Audentese spordihoones selguvad Eesti karikavõitjad võrkpallis\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäeval, 29. detsembril kell 16.00 selgitavad TTÜ/Tradehouse ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service Audentese spordihallis Eesti naiste karikavõitja, kolm tundi hiljem stardib sealsamas Selver Tallinna ja Pärnu Võrkpalliklubi osalusel meeste karikafinaal, teatas Volley.ee.\n\nNaiste karikafinaalis lähevad vastamisi vanad tuttavad, kes jagavad tiitli omavahel juba kolmandat detsembrit järjest. Üllatav fakt on seejuures, et neljandat aastat tegutsev Kohila Võrkpalliklubi on kodustes sarjades ja Balti liigas võitnud üheksast mängus olnud tiitlist seitse, ent karikavõistlustel on suudetud TTÜ üle mängida vaid korra. Ja sedagi poolfinaalis, kui 2013. aasta novembri lõpus oldi paremad 3:1. Eelmisel aastal jäädi Tehnikaülikooli naiskonnale 2:3 alla Pärnus toimunud finaalis ja aasta varem olid Tartus peetud matšis kaotusnumbrid 1:3.\n\nKäimasoleval hooajal on kahel korral kohtutud Balti liigas ja mõlemad mängud on lõppenud Kohila võiduga. Kohe avavoorus oldi koduväljakul edukamad 3:1 (25:21, 16:25, 25:14, 25:16) ja 17. detsembril Viljandis toimunud matšis 3:0 (25:19, 25:18, 25:18). Ühisliiga turniiritabelis on Kohila teine ja TTÜ/Tradehouse neljas, ent võistkondi lahutab teineteisest juba tosin punkti.\n\nPalju tihedamalt on koos Selver Tallinn ja Pärnu Võrkpalliklubi. Meeste karikavõitja selgitavad meeskonnad lõpetasid mõlemad Credit24 Meistriliiga põhiturniiri esimese ringi 11 võidu ja kahe kaotusega. Selveril on punkte 31, Pärnul üks enam. Küll on pealinna võistkonnal sellest hooajast kaukas ka neli eurosarja kohtumist.\n\nOmavahel läksid võistkonnad vastamisi kohe Credit24 Meistriliiga esimesel nädalavahetusel ja avaedu loovutanud Pärnu pidi koduväljakul leppima 2:3 (25:23, 25:23, 12:25, 21:25, 13:15) kaotusega. Küll tuleb arvestada, et vigastuste tõttu ei teinud selles kohtumises kaasa kaks suvepealinna põhikoosseisu liiget – keskblokeerija Tamar Nassar ja diagonaalründaja Hindrek Pulk.\n\nÜhtlasi tahab tiitlikaitsja, Pärnu Võrkpalliklubi kindlasti revanšeerida kevadise Eesti meistrivõistluste finaalseeria allajäämise, kus omavahel madistati maksimaalsed seitse kohtumist ja lõpuks kaotati otsustav kohtumine kodupubliku silme all.\n\nVaadates veidi karikavõistluste ajalukku, siis viimasel ajal on just need kaks klubi sarjas domineerinud. Viimasest seitsmeteistkümnest finaalist on karikas emmale-kummale läinud neljateistkümnel juhul. Oma sõna on saanud sekka öelda vaid Tartu (aastatel 2005 ja 2008) ja TTÜ (2013). Küll on sellel perioodil omavahel finaalis vastamisi mindud vaid neljal korral. Aastal 2004 lõpetas toona Audentese Ülikooli nime kandnud võistkond Pärnu viieaastase hegemoonia, juba Selver Tallinnana võideti suvepealinna esindust 2009. ja 2010. aasta lõpus. Revanši sai Pärnu 2012. aastal, tõmmates joone peale Selveri neljandale järjestikusele karikavõidule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel aastal on Eestis pidamata veel kaks tipptasemel võrkpallikohtumist, kus mõlemas on mängus ka tiitel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nParlamendierakondadest kasvatas enim liikmeskonda Keskerakond\n\n## Põhitekst:\n\nAastaid suurima liikmeskonnaga partei kohta hoidnud Keskerakonda kuulub praeguse seisuga 14 617 inimest, neist 766 on erakonnaga liitunud sel, 287 eelmisel ja 542 üle-eelmisel aastal, kirjutab Postimees.\n\nLiikmete arvult järgneb Keskerakonnale Reformierakond 12 432 liikmega ning tänavu on neist erakonda astunud 108, mullu 91 ja 2014. aastal 305 inimest.\n\nKolmandal kohal on liikmete arvu järgi IRL, kuhu kuulub 9177 inimest ning liikmeid sai juurde tänavu 12, eelmisel aastal 175, kellest 163 astusid parteisse kuu aja jooksul enne viimast suurkogu, kus toimusid nii esimehe kui ka eestseisuse valimised ning 2014. aastal liitus 254 inimest, kellest 97 liitus vahetult enne sisevalimisi.\n\nEesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel 8086 liiget, kellest 594 on erakonnaga ühinenud sel aastal, eelmisel aastal parteisse astunuid oli 359 ja 2014. aastal, mil EKRE polnud veel riigikogus, oli liitujaid 100.\n\nSotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub 5993 inimest, kellest 99 on erakonda astunud sel aastal, eelmisest aastast kuulub parteisse 80 ja üle-eelmisest aastast 178 inimest.\n\nParlamendierakondadest on kõige pisem 2014. aasta sügisel loodud Vabaerakond, kus on vaid 684 liiget, neist 48 on erakonnaga ühinenud sel ja 90 eelmisel aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti parlamendierakondadest on aastalõpu seisuga enim liikmeid Keskerakonnal ehk partei on aastaga oma liikmeskonda 766 inimese võrra kasvatanud, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on samal ajal juurde saanud vaid 12 liiget.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Eesti elanike usaldus kaitsevaldkonna vastu püsib kõrge\n\n## Põhitekst:\n\nEesti inimesed usaldavad kõige rohkem päästeametit ja politseid ehk toetus on vastavalt 95 ja 92 protsenti, neile järgnevad kaitsevägi 75 ja Kaitseliit 71 protsendiga, selgub uuringust.\n\nEestikeelsete vastajate hulgas on kaitseväe usaldusväärsus püsinud 90 protsendi juures viimased kümme aastat ja usaldus Kaitseliidu vastu 85 protsendi lähedal viiel viimasel aastal.\n\nEesti julgeolekuolukord on vastanute hinnangul järgmise kümnendi jooksul parem kui maailmas tervikuna. Olukorra jäämist samaks või muutumist turvalisemaks järgnevatel aastatel eeldasid 54 protsenti küsitletutest, turvalisuse vähenemist 29 protsenti.\n\nVastajatest rohkem kui kahe kolmandiku arvates on Eesti riigikaitset arendatud hästi, 81 protsendi vastanute arvates peaks Eesti säilitama süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.\n\n92 protsenti küsitletutest peab ajateenistust vajalikuks, 73 protsendi arvates peaksid ajateenistuse läbima ka väiksemate tervisehäiretega noormehed ning 65 protsenti vastanutest suhtub taunivalt ajateenistusest kõrvalehoidmisse.\n\n75 protsenti toetab naiste vabatahtlikku ajateenistust ning kaks protsenti küsitletutest sooneutraalset kohustuslikku ajateenistust.\n\nEesti kuulumist NATO-sse toetab 71 protsenti küsitletutest, 68 protsenti toetab ka NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis. 65 protsenti vastanute arvates osutaks NATO vajadusel Eestile sõjalist abi või hoiaks alliansi liikmestaatus sõjalise konflikti üldse ära.\n\nKaitseministeeriumi tellimusel viis selle aasta oktoobris riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu läbi Turu-uuringute AS, selle käigus küsitleti 1206 Eesti elanikku alates 15. eluaastast.\n\nUuring: eestlased on tuleviku ohtude suhtes murelikumad kui venelased\n\nEestlased hindavad Eesti ja maailma julgeolekuarenguid pessimistlikumalt kui venekeelsed elanikud, vahendas BNS uuringut.\n\nEestis eeldab ebaturvalisuse kasvu tulevikus 32 protsenti eestlastest ja 23 protsennti venekeelsetest vastajatest. Eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra samaks jäämist või jätsid sagedamini vastamata küsimusele, kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes.\n\nSamas tajutakse Eesti olukorda positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna, kuid ka selles küsimuses on eestlased pessimistlikumad, märgitakse uuringu kokkuvõttes.\n\nEestlastest näeb 67 protsenti maailma julgeolekuolukorda eeloleval kümnel aastal halvenevat, samas kui venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 52 protsenti. Võrreldes eestlastega usuvad venekeelsed rohkem, et olukord jääb endiseks - seda arvab 28 protsenti venekeelsetest eestlaste 17 protsendi vastu. Seda, et maailm võiks muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub 9 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest vastajatest.\n\nKõige olulisemate ohtudena maailmas tõstavad vastajad esile Islamiriigi ja terrorivõrgustike tegevust - vastavalt 66 ja 61 protsenti. Kindlasti peetakse maailmarahule ohuks ka sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse, seda näeb ohuna 58 protsenti ning sõjalist konflikti Süürias, mida nimetas 56 protsenti. Viimase kahe ohuteguri olulisust hinnatakse siiski võrreldes kevadega madalamaks, tunnistavad uuringu autorid oma ülevaates.\n\nEesti osas peavad enam kui pooled vastanud lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks kahe ohu realiseerumist. Organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu võib toimuda 69 protsendi elanike arvates, 59 protsendi hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Lisaks peab 51 protsenti vastanutest tõenäoliseks ohuks ulatuslikku merereostust.\n\nEestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises - seda arvab vastavalt 81 protsenti eestlastest ja 39 protsenti venekeelsetest. Oluliselt madalaks hindavad venekeelsed vastajad ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust Eestile - neid peab tõenäoliseks vastavalt 34 ja 32 protsenti eestlastest ning 17 ja 16 protsenti venekeelsetest.\n\nVenekeelsed usaldavad riigi institutsioone eestlastest märksa vähem\n\nEesti venekeelsete elanike usaldus pea kõikide riigi-institutsioonide ja välisorganisatsioonide vastu on märksa väiksem kui eestlastel, eriti suured on erinevused suhtumises NATO-sse, selgub kaitseministeeriumi tellimusel tänavu oktoobris läbi viidud uuringust.\n\n\"Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitteeestlastel. Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, välja arvatud päästeteenistused ja politsei,\" märgitakse uuringu kokkuvõttes.\n\nKui eestikeelsetest usaldab täielikult või pigem NATO-t 75 protsenti, siis venekeelsetest ainult 22 protsenti küsitluses osalenutest.\n\nKaitseväge usaldab 90 protsenti eestlastest ja 45 protsenti venekeelsetest vastajatest, kaitseliitu usaldab 86 protsenti eestlastest ja 36 protsenti muulastest.\n\nEuroopa Liitu usaldab 66 protsenti eestlastest ja 44 protsenti mitteeestlastest. President Toomas Hendrik Ilvest usaldas 63 protsenti eestlastest ja 19 protsenti venekeelstest, president Kersti Kaljulaidi usaldas 59 protsenti eestlastest ja 25 protsenti venekeelsetest.\n\nValitsust usaldas 49 protsenti eestlastest ja 32 protsenti venekeelsetest, riigikogu 47 protsenti eestlastest ja 35 protsenti mitteeestlastest ning peaministrit 45 protsenti eestlastest ja 18 protsenti muulastest.\n\nSuhteliselt sarnased olid mõlema keelekogukonna hinnangud politseile ja päästeteenistustele. Päästeteenistust usaldab 96 protsenti eestlastest ja 91 protsenti venekeelsetest, politseid usaldab 83 protsenti eestlastest ja 79 protsenti venekeelsetest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti elanikud hindavad kõrgelt kaitseväge ja Kaitseliitu ning toetavad jätkuvalt nii ajateenistust kui ka NATO-sse kuulumist, selgub kaitseministeeriumi tellimusel tänavu oktoobris läbi viidud uuringust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga 10 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 8.35 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maanteel Mustjõe bussipeatuse lähedal, kus selleks keelatud kohas joostes sõiduteed ületanud 59-aastane mees sai löögi Kia Ceedilt, mida juhtis 62-aastane naine. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.\n\nKell 12.09 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiestee ja Rännaku puiestee ristmikul, kus 28-aastane naine sõitis Mazda 6-ga vasakpööret sooritades ette peateel liikunud Suzuki Altole, mida juhtis 32-aastane naine. Suzuki juht ja temaga koos sõitnud kuue- ja kolmeaastane tüdruk said vigastada ja kiirabi viis nad Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Türi vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 81. kilomeetril, kus 70-aastane mees sõitis Mazda 3-ga tagant otsa ees pidurdanud Peugeot 308-le, mida juhtis 44-aastane naine. Kiirabi andis Mazda juhile kohapeal esmaabi.\n\nKell 16.06 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Orissaare vallas Tagavere-Kareda maantee teisel kilomeetril, kus seni tuvastamata juht sõitis Chrysler Sebringuga teelt välja mullavalli ja paiskus teele tagasi, rulludes teel üle katuse. Sõidukis viibinud 22-aastane mees ja 25-aastane mees toimetati Kuressaare haiglasse. Mõlemal olid alkoholijoobe tunnused, sõiduki juht on selgitamisel.\n\nKell 19.48 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Äksi-Kukulinna tee esimesel kilomeetril, kus 83-aastane mees kaotas kontrolli Volkswagen Passati üle ja sõitis järsus vasakkurvis paremale teelt välja vastu puud. Kiirabi viis viga saanud juhi Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 21.57 juhtus liiklusõnnetus, kui 19-aastane mees sõitis Tallinnas Toompuiesteel BMW 335-ga parklast väljumisel ette mööda Toompuiesteed liikunud Renault Lagunale, mida juhtis 49-aastane mees. Kokkupõrkest paiskus Renault vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku Volkswagen Passatiga, mida juhtis 55-aastane mees. BMW ja Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval sai üle Eesti juhtunud kuues raskemas liiklusõnnetuses vigastada kokku 10 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFSB otsis läbi Venemaa Ust-Luga sadama peakontori\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ust-Luga kontoris viiakse läbi operatiiv- ja uurimistoiminguid, mis ei ole ettevõttes esmakordsed,\" ütles Potšujev.\n\nPotšujev ei osanud täpsustada, millise kohtuasjaga on läbiotsimine seotud.\n\nKuulduste kohaselt on vahistatud ettevõtte juhtkonda kuuluv Valeri Izrailit.\n\nFSB pole toimuvat kommenteerinud.\n\nVenemaa Ust-Luga sadam käitles tänavu seitsme kuuga 36 miljonit tonni tankerilasti, mis on seitse protsenti rohkem kui aasta tagasi, teatas augustis sadamahaldusfirma AMP Baltic Sea.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) otsis läbi sadama Ust-Luga peakontori Peterburis, teatas neljapäeval uudisteagentuurile Interfax advokaat Aleksander Potšujev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump lubas tuhandete töökohtade Ühendriikidesse naasmist\n\n## Põhitekst:\n\nTrumpi kinnitusel toob näiteks mobiilvõrguettevõte Sprint välismaalt Ühendriikidesse 5000 töökohta ja võrgufirma OneWeb loob 3000 uut töökohta.\n\nTrumpi sõnul on selles osas saavutatud kokkulepe jaapanlaste ettevõtte Softbank tegevjuhi Masayoshi Soniga. Softbankile kuulub enamus Sprintist ja sel on investeeringud OneWebis.\n\nVarem sel kuul teatasid Trump ja Son kokkuleppest, et SoftBank investeerib Ühendriikidesse miljardeid dollareid ja üritab kokku luua ligi 50 000 töökohta.\n\nUSA tehnoloogiakontsern IBM lubas detsembri keskpaiku, et järgmise nelja aasta jooksul palgatakse 25 000 uut töötajat. Tehnoloogiahiiu tegevjuht Ginni Rometty ütles, et 6000 inimest palgatakse juba järgmise aasta jooksul.\n\nKontsernis töötas eelmise aasta lõpul 378 000 inimest.\n\nEttevõte tegi otsuse teatavaks päev enne seda, kui USA presidendiks valitud Donald Trump kohtub tööstusjuhtidega, keda on kutsunud üles leidma võimalusi majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks.\n\nTrump teatas mõned nädalad tagasi nõuandva kogu moodustamisest, kuhu hakkavad kuuluma üle kümne äri- ja tegevjuhi, kes hakkavad käsitlema töökohtade loomist ja majanduskasvu kiirendamist. Presidendi Strateegia ja Poliitika Foorum koguneb Valgesse Majja esmakordselt 2017. aasta veebruari esimesel nädalal, pisut pärast Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril.\n\nKogu hakkab juhtima investeerimisfirma Blackstone Group tegevjuht Stephen Schwarzman. Selle liikmete seas on General Motorsi tegevjuht Mary Barra, JPMorgan Chase'i tegevjuht Jamie Dimon, Wal-Marti poeketi tegevjuht Doug McMillon, IBM-i tegevjuht Ginni Rometty, BlackRocki tegevjuht Larry Fink ja Walt Disney tegevjuht Bob Iger.\n\nTrump lubas hoida töötleva tööstuse töökohad USA pinnal ja seada majanduskasvu sihiks neli protsenti aastas. See on viimastest aastatest umbes kaks korda suurem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA presidendiks valitud Donald Trump lubas, et tuhanded välismaa töökohad naasvad kodumaale, edastas kolmapäeval uudistekanal CNBC.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJanika Lõiv sai Nove Mesto MK-etapi avapäeval 22. koha\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse võitis ameeriklanna Haley Batten (23.35), kellele järgnesid prantslanna Loana Lecomte (23.51) ja rootslanna Jenny Rissveds (23.56), napilt jäi pjedestaalilt välja britt Annie Last.\n\nKokku lõpetas sõidu 38 naist.\n\nPühapäeval on Nove Mestos kavas olümpiakross. Tegemist on viimase OM-kvalifikatsioonivõistlusega ning lisaks Lõivule püüab olümpiapääset ka Mari-Liis Mõttus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti maastikurattur Janika Lõiv sai Tšehhis Nove Mestos peetaval MK-etapil lühirajavõistlusel 22. koha ajaga 25.20.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTreieri koduklubi hooaja lõpp on ühe kaotuse kaugusel\n\n## Põhitekst:\n\nVeneetsia meeskond oli parem nii kahepunkti-, kolmepunkti- kui ka vabavisetel. Lauavõitluse võitis Sassari 45:33 (ründelaud 15:2). Korvisööte andis Veneetsia rohkem 19:14 ja vaheltlõikeid tehti samuti rohkem 7:5, vahendab Korvpall24.ee.\n\nTreier teenis mänguaega viis minutit ja punktiarvet ei avanud. Lisaks võttis ta ühe lauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja isikliku vea.\n\nEthan Happ viskas Sassari parimana 14 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis kolm korvisöötu. Stefano Tonut oli võitjate resultatiivseim 25 punktiga.\n\nVeerandfinaalseeria kolmas mäng toimub pühapäeval, 16. mail. Kui Sassari sealt võitu võtta ei suuda, siis on hooaeg nende jaoks läbi.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo kohtus reedel Itaalia korvpalli kõrgliiga veerandfinaalseeria teises mängus Veneetsia Umana Reyeriga. Neljapäeval tuli lisaajal vastu võtta napp 91:92 kaotus ja nüüdki jäädi vastasele alla 78:83 (24:21, 23:16, 7:20, 24:26).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRait Ärm alustas Prantsusmaal neljanda kohaga\n\n## Põhitekst:\n\n120,4 km pikkune etapp kulges Illiers-Combrayst Brou'sse ja lõppes grupifinišiga, kus jäi peale sakslane Kim Heiduk (Team Lotto – Kern Haus). Ärmi edestasid veel ka tema tiimikaaslane, prantslane Paul Penhoet ning itaallane Filippo Fortin (Team Vorarlberg).\n\nKokku on velotuuril kavas kolm etappi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal alanud velotuuril Tour d'Eure-et-Loir (2.2) sai Rait Ärm (Groupama-FDJ kontinentaalmeeskond) avaetapil neljanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa kuulutas USA ja Tšehhi Vabariigi ebasõbralikeks riikideks\n\n## Põhitekst:\n\nVene valitsus avaldas peaminister Mihhail Mišustini allkirjaga määruse, millele oli lisatud nimekiri \"ebasõbralikest riikidest, mis on toime pannud ebasõbralikke samme\" Venemaa, Vene kodanike või Vene majandusüksuste vastu.\n\nEbasõbralike riikide nimekirja kuuluvate riikide saatkondadele piiratakse Vene kodanike palkamist, vahendas TASS.\n\nTšehhi saatkonnal lubatakse tööl hoida kuni 19 Vene kodanikku ning USA saatkonnal mitte ühtegi.\n\nKremli kõneisik Dmitri Peskov ütles reedel, et Moskva on valmis dialoogiks, rõhutades fakti, et Venemaal on praegu selles nimekirjas ainult kaks riiki.\n\nAprilli lõpus edastas Venemaa meedia, et välisministeerium koostatavasse ebasõbralike riikide nimekirja kuulub esialgu üheksa riiki: USA, Leedu, Läti, Eesti, Gruusia, Ukraina, Poola, Tšehhi ja Suurbritannia.\n\nViimastel kuudel on Venemaa ja lääne vahel süvenenud pinged mitmel teemal, nende seas on Vene vägede koondumine Ukraina piirile, sekkumine USA valimistesse ja teised tegevused, mida lääs peab vaenulikuks.\n\nVene-USA suhted on kiiresti halvenenud pärast seda, kui jaanuaris ametisse astunud president Joe Biden on suurendanud survet Kremlile.\n\nKui Biden võrdles Vene riigipead Vladimir Putinit tapjaga, kutsus Moskva oma suursaadiku ajutiselt USA-st kodumaale konsultatsioonidele ning teatas hiljem, et seda peab tegema ka USA saadik Venemaal.\n\nUSA saatkond Moskvas oli sunnitud peatama suurema osa konsulaarteenustest oma kodanikele ja peatas viisade väljaandmise.\n\nReedel teatas saatkond, et jätkab ajutiselt konsulaarteenuste osutamist USA kodanikele kuni 16. juulini.\n\nPinged on süvenenud ka Moskva ja Praha vahel, eriti pärast seda, kui Tšehhi süüdistas Vene sõjaväeluuret seotuses 2014. aastal aset leidnud laskemoonalao plahvatusega, mis nõudis inimohvreid.\n\nSeejärel teatasid Moskva ja Praha suure arvu diplomaatide vastastikusest väljasaatmisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa valitsus kiitis reedel heaks ebasõbralike välisriikide nimekirja, kuhu kuuluvad kaks riiki - USA ja Tšehhi Vabariik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNädala parimad lood | 5MIINUST, Leon Bridges, Nicki Minaj jt\n\n## Põhitekst:\n\nSkrillex \"Butterflies (feat. Four Tet & Starrah)\"\n\nPidin esialgu mitu korda lugema, aga see vastab tõele: üks tuntumaid EDM-i produtsente Skrillex ja autorielektroonika tipptegija Four Tet panid seljad kokku ja andsid välja ühise singli \"Butterflies\". Ja nii üllatav kui see ka pole, siis see lugu kõlabki just täpselt nii, nagu võiks kõlada nende koostöö. Four Tet poolt tuleb värvikirev ja rikkalik atmosfäär, kuhu siis Skrillex virutab veel peale nakkava vokaali ja põksuvad bassid.\n\nKoreless \"Black Rainbow\"\n\nAusalt öeldes olin jõudnud juba Walesi produtsendi Koreless täielikult ära unustada (tõsi, aeg-ajalt olen tema viimase aja remix 'idele ikkagi peale sattunud!), kuid tundub, et aastaid kestnud vaikus on end ära tasunud. Värske topeltsingel on tihe elektrooniline hullus, eriti hea aga just A-pool \"Black Rainbow\", mis mõjub oma rikkaliku ambientse helimaailmaga isegi filmilikult. Huvitaval kombel pole loos basse – kui siis vaid taustafoonil õhkõrnal kumisemas –, kuid sellele vaatamata saaks loo järgi vabalt ka ööklubis õõtsuda. Meistriteos.\n\nPalms Trax \"Petu (feat. Nonku Phiri)\"\n\nProdutsent Palms Trax asutas uue plaadifirma CWPT, esimese väljalaskena ilmub juuni algul tema enda EP \"Petu\", mille nimilugu on erakordselt mõnus troopiline house. Tegelikult ilmus samast loost juba möödunud aastal dub -versioon, kuid see oli ilma vokaalideta ning mõjus seetõttu lihtsalt funktsionaalse klubibängerina, originaalversioon koos Lõuna-Aafrika Vabariigi vokalisti Nonku Phiriga on palju parem.\n\nJorja Smith \"Weekend\"\n\nEi saa just öelda, et ma Jorja Smithi uue albumiga \"Be Right Back\" liialt rahule oleksin jäänud: paar varemavaldatud singlit olid kõige tugevamad lood plaadil, ülejäänu on üsna ühtlane ja küllalt konservatiivne neo-soul. Plaadil pole ka seda pehmet funk'i, mis Smithi esimeselt plaadilt meelde jäi, pigem on pooletunnine kauamängiv malbe ja võrgutav. Lõpuloost \"Weekend\" hakkab see sulnis lähenemine aga tööle ja Jorja Smithi vokaalsed võimed tulevad hästi esile.\n\nNicki Minaj \"Fractions\"\n\nNicki Minaj avaldas esmakordselt voogedastusplatvormidel oma 2009. aasta mixtape 'i \"Beam Me Up Scotty\" ning pani kaasa ka paar uut lugu. Põhisingel koos Drake'i ja Lil Wayne'iga on täiesti tühi ja banaalne, \"Fractions\" see-eest on väga tuumakas asi. Kõleda, veidi isegi grime 'liku biidi peale tulistab Minaj katkematut riimi. Tore meenutus sellest, millist muusikat ta kunagi tegi...\n\nOvermono \"If U Ever\"\n\nKui üldiselt on Londoni produtsentide duo Overmono teinud tumedamat tantsumuusikat, siis nende värske singel \"If U Ever\" on ootamatult päikseline. Taustal kõlab kume vokaalsämpel, mis on uputatud suvisesse biidimerre. Ilus suvemuusika, mis ei üritagi eksperimenteerida, vaid saab oma eesmärgiga – mõjuda väikese hea tuju plahvatusena – sajaprotsendiliselt hakkama.\n\nLoraine James \"Let's Go\"\n\nTaas näide sellest, et Loraine James oskab lõhkuda rütmid miljoniks kakofoonseks killuks, aga mingil imekombel paneb ta neist kokku ikkagi terviku, mis lummab ja lööb oma originaalsete vormidega pahviks. Singel \"Let's Go\" meenutab parimas mõttes Jlini loomingut: rütmimustrid on nende mõlema käes nagu plastiliin, mida annab kokku suruda, laiali venitada, kokku mätsida ja voolida sellest kujusid, millesarnaseid pole varem nähtud. Hulljulge tantsmuusika par excellence.\n\nLeon Bridges \"Motorbike\"\n\nAi kui ilusat muusikat Leon Bridges ikka kirjutada oskab. Kui karjääri algul heideti talle ikka ja jälle ette, et temas on mingit tolmust soul revival vaimsust, siis nüüd on see täielikult kadunud. Värske singel \"Motorbike\" on moodne neo-soul, mis on rikkalikult produtseeritud, aga pole samas detailidega üle kuhjatud. Särama hakkavad seetõttu just täpne vokaal ja minimalistlik jazzilik taust.\n\nLaura Mvula \"Got Me\"\n\nHuvitav on jälgida, millist transformatsiooni teeb läbi Laura Mvula looming. Värske singel \"Got Me\" pole pärit 21. sajandist, see on selgelt 1980. aastate staadionipop, mida iseloomustab vilkuv neoonvalgus, erksavärvilised retuusid ja lustivad diskokitarrid. Kui keegi ütleks, et see lugu on tegelikult ammuilma kadunud Madonna diskoeksperiment, noogutaksin mõistvalt kaasa ja tõdeksin: \"Vau, väga äge\". Häbitu retro, mis kõlab imehästi.\n\nMachinedrum \"Star (Shelley FKA DRAM Remix)\"\n\nOlen Machinedrumi mullu ilmunud albumi üht põhisinglit \"Star\" kuulanud kümneid ja kümneid kordi, mistõttu ei osanudki arvata, et seda saaks veel paremaks muuta. Üllataval kombel sobib aga Drami võrgutav vokaal sinna peale imeliselt hästi, see avab loos nurgataguseid, mida seal varem näha ei osanudki. Põhiolemus jääb ikkagi samaks, refrään on sama nakkav kui varem, lihtsalt paar kihti headust on veel juurde pandud!\n\n5MIINUST \"Gloria\"\n\nSõltumata sellest, kas mulle meeldib iga järjekordne eksperiment, millega 5MIINUST välja tuleb, väärib ikkagi imetlust, kui hästi nad valdavad kõikvõimalikke žanre. Värske singel \"Gloria\" on peenhäälestatud suvine disko, milles on olemas absoluutselt kõik selleks, et järgmised kolm kuud kuuleksime seda iga päev raadios 50 korda. Aga on selles tingimata midagi halba? Lugu on igati korralik ja nakkav, seega tingimata raadiojaama vahetama ei hakkaks.\n\nGorgon City \"Never Let Me Down (feat. Hayley May)\"\n\nMida lähemale suvi jõuab, seda vähem suudan ma vastu panna Briti raadio- house 'ile. See on trend, mis pole päriselt kunagi Eestisse jõudnud, millest on isegi veidi kahju. Suvehooajaks on raske leida paremat muusikat: see on elujaatav ja hoogne, muretu ja toob vägisi päikese pilve tagant välja. Gorgon City värske singel \"Never Let Me Down\" on lihtne ja üheplaaniline lugu, aga laisalt päikese käes lesides ei jaksagi midagi keerulisemat kuulata.\n\nMIKE \"Crystal Ball\"\n\nPole kunagi päris täpselt aru saanud, kuidas MIKE'i muusikat kirjeldada: ühest küljest teeb ta klassikalist underground hip-hop 'i, aga tema loomingus on sees ka seletamatu dissonants ja ebakõla, mis kallutab teda pigem spoken word 'i poole. Värske singel \"Crystal Ball\" on taas justkui suvaline rütmist mööda vuhisev sõnalaviin, kuid selle yachtrockiliku tausta ja tema laisa vokaali vahel tekib sel korral lummav kooskõla.\n\nMigos \"Straightenin\"\n\nMa ei jaksa end trap 'is toimuvaga iganädalaselt kursis hoida, kuid selle vähese põhjal, mis minu kõrvu jõuab, võib tänaseni vähemalt milleski kindel olla: Migose tüübid on nonsense -häälitsuste ja trapiliku põrkava flow täielikud meistrid ja nendes juba naljalt pettuma ei pea. Värske singel \"Straightenin\" pole kindlasti nende parim lugu, kuid siin on siiski piisavalt hoogu ja hullust, et korduvalt üle kuulata.\n\nElla Knight \"All Around\"\n\nNoor Nottinghami artist Ella Knight on küll avaldanud vaid paar singlit, kuid need kõik annavad kinnitust uuest ja põnevast häälest RnB maastikul. Värske singel \"All Around\" on pehme salongi- soul, mis sobib hästi ka kommertsraadiotesse, kuid see ei vähenda kuidagi loo väärtust. Popmuusika kerge jazziliku glasuuriga, millest paistab silma hea muusikaline tunnetus.\n\nPote \"Stare\"\n\nJuunil algul Ninja Tune'i alt ilmuv Pote album \"A Tenous Tale of Her\" lubab tulla midagi väga põnevat, kuna iga järgnev singel on näidanud uut külge. Värske lugu \"Stare\" on uskumatult tihe: lugu kaldub kuskile trip-hop 'i piirimaile, et muutuda sekund hiljem võrgutavaks RnB'ks ja plahvatada siis käima hoopis klõbiseva tantsubiidiga. Eklektika aga ei hakka mitte lugu lõhkuma, vaid moodustab sellest võluva terviku.\n\nFatima Al Qadiri \"Stolen Kiss of a Succubus\"\n\nSenegali-Kuveidi produtsent Fatima Al Qadiri on läbi kogu karjääri võtnud aluseks oma juured, kuid ta ei tee ka tingimata maailmamuusikat ega folktroonikat. Pigem on tema muusika täielik helikunst või eksperimentaalne autorielektroonika, mis ei allu ühegi žanri reeglitele. Ka värske Hyperdubi alt ilmunud album \"Medieval Femme\", milles tema muusikat saadavad Araabia luuletajate tekstid, jätkab sama rida: keskaegsed motiivid kaovad elektroonikaudusse, parimad hetked on need, kui biiti peaaegu polegi ning alles jääb lihtsalt hingemattev atmosfäär.\n\nSam Gellaitry \"Games\"\n\nKui aastaid oli Šoti produtsent tuntud pigem oma õhulise ja mitmekülgse elektroonika poolest, siis värskel EP-l \"IV\" hakkab ta ka laulma. Tema taustad on muutunud seeläbi pisut lihtsakoelisemaks, kuid sellest pole häda: värske materjal, eriti aga lugu \"Games\" on parimas mõttes moodne popmuusika, kus on head bassid ja nakkav vokaal. Huvitaval kombel katab kõiki uue lühialbumi lugusid ka mingi retroglasuur, justkui oleksid kõik saundid pärit 1990ndatest, kuid need on produtseeritud nii, et sobituvad igati praegusesse aega.\n\nLSDXOXO \"Baby\"\n\nXL Records alt ilmus produtsendi LSDXOXO lühialbum \"Dedicated 2 Disrespect\" ja see on täpselt selline, nagu esimesed kaks singlit lubasid. Muusika ülerahvastatud reivile, kus põrand kleepub maha valatud alkoholist, inimesed on kõiksugu mõnuainetest ekstaatilises kosmoses ja pole tähtsust, kas väljas on öö või päev, pidu kestab lõputult. Lugu \"Baby\" on naeruväärselt lihtne – tõhus reivibiit ja üks vokaalsämpel, ei muud –, kuid see viib hetkega mõttereisile peole, millesarnastel pole juba poolteist aastat õnnestunud käia...\n\nDiplo \"One by One (feat. Elderbrook & Andhim) (Sofia Kourtesis Remix)\"\n\nAprilli lõpus ilmunud Diplo singel \"One by One\" koos Elderbrooki ja Andhimiga oli suvehõnguline pop-house, mille kommertslikud taotlused paistsid ehk liialt läbi, kuid lugu polnud ka tingimata halb. Suvisele house 'ile spetsialiseerinud Berliini produtsendi Sofia Kourtesise värske töötlus annab aga loole juurde seda särtsu, mis sealt esialgu puudu jäi. Malbe ja pisut kammitsetud meeleolu sobib hästi näiteks raugeks pärastlõunaks päikese käes lesimise järel.\n\nEll Murphy & Tuff Trax \"Close\"\n\nEi pääse ka sel nädalal UK garage 'ist, haa! Produtsent Ell Murphy tilgutab viimasel ajal igal nädalal ühe mõnusalt kergemeelse UKG bängeri, sel korral siis singel \"Close\" koos Tuff Traxi, välja antud plaadifirma Shall Not Fade alt. Saundide mõttes on jäädud truuks UKG klassikale, ka vaikselt taustal tiksuv vokaal meenutab nullindate klassikuid. Viis minutit muusikalist suve, tehke aken lahti ja laske soojal tuulel näkku puhuda, siis on täiskomplekt.\n\nYoung Nudy \"You Ain't Hard\"\n\nEestis saab õudussaaga \"Saag\" järgmist osa \"Spiral\" näha alles juuni algul, Ameerikas jõudis linateos aga juba vaatajate ette. Filmimuusika eest vastutas 21 Savage, kes avaldas ka temaatilise EP, kuhu jõudnud neli lugu. Neist kõige huvitavam on Young Nudy \"You Ain't Hard\", kus täpne flow hoiab lugu mõnusalt võnkumas ega lase hetkekski tähelepanul hajuda.\n\nFred again.. \"Diana (You Don't Even Know)\"\n\nVäljavõte Jayda G värskelt DJ Kicks mix -albumilt. Muidugi soovitan kuulata plaati ka tervikuna, Jayda G on üks praeguse aja parima kõrvaga DJ-sid ja produtsente, kuid Fred Againi seni avaldamata singel väärib ka eraldiseisvalt tähelepanu. Mingil põhjusel jääb seda lugu kuulates mulje, et Fred võinuks midagi sellist teha valmis umbes viie minutiga: lihtsakoeline biit, paar nakkavat vokaalkatkendit ja voila! Trikk on aga selles, et Fred Again on täielik helivõlur, mistõttu kõlab see lugu kõigele vaatamata ikkagi kui tantsumuusika tipptase.\n\nBasic Rhythm \"Electric Labyrinth\"\n\nKui seni on produtsent Basic Rhythm teinud pigem Briti bassimuusika kuldaega igatsevat tantsumuusikat, siis värske Planet Mu alt ilmunud album \"Electric Labyrinth\" on palju abstraktsem ja müstilisem. Plaadi nimilugu ongi just täpselt see, mida pealkiri lubab: kolme minuti jooksul üritavad rütmid leida mingi mustri, kuhu pidama jääda, aga see jääbki lihtsalt otsinguteks, mingid loogilist tervikut ei tekigi. Pange see lugu peol käima ja vaadake, mida inimesed teevad. Teoreetiliselt on nende murtud rütmide järgi võimalik tantsida küll...\n\nNot Waving \"Hold On (feat. Marie Davidson)\"\n\nProdutsent Alessio Natalizia ehk Not Waving avaldas uue albumi \"How To Leave Your Body\", kus ta selgab julgelt popmuusikat autorielektroonikaga. Kui mitmete lugude puhul tekib küsitavusi, kas ikkagi päriselt need ideed ka kuulajani jõuavad, siis esiksingel \"Hold On\" koos Marie Davidsoniga on eriti põnev. Trance 'liku tausta peale on ehitatud kosmosepop, mis sobib samas valatult ka ilusaima suvepäeva taustaks.\n\nJ. Cole \"p r i d e . i s . t h e . d e v i l\"\n\nÜllatav, aga veel mõni aasta tagasi võis J. Cole'i vabalt nimetada üheks Ameerika suuremaks räppariks. Tänaseks on ta loominguliselt aga lahtunud: värske album \"The Off-Season\" kõlab kui kehvapoolne hip-hop 2011. aastast, siin pole midagi põnevat ja moodsat, pigem oleks see plaat justkui aastaid riiulil tolmu kogunud ja nüüd lihtsalt laisalt välja antud. Plaadi pea ainus põnev lugu on \"Prime is the Devil\", mille keskpärase flow päästab vähemalt suvine latiinovõnge.\n\nSons of Kemet \"Throughout the Madness, Stay Strong\"\n\nVõimalik, et Sons of Kemet 2018. aastal ilmunud album \"Your Queen Is A Reptile\" lükkas ootused liiga kõrgele, aga värske album \"Black To The Future\" tundub kuidagi ülemäära abstraktne ja laialivalguv. Londoni ansambel jätab kõrvale eelmist plaati iseloomustanud jõulised rütmid ja keskendub rohkem eksperimentaalsusele. Positiivseks erandiks on lugu \"Throughout the Madness, Stay Strong\", mis on detailirohke jazzhullus, lugu hoiab ennekõike käimas aga eriti mõnus bassiliin.\n\nSt. Vincent \"Down and Out Downtown\"\n\nOlen St. Vincenti viimaseid singleid kuulates püüdnud korduvalt sõnastada, kuhu ta muusikaliselt täpselt kuulub. Vokaali poolest on Annie Erin Clark muidugi loomutruu valge indie, selles pole kahtlustki, kuid tema muusikasse on vähehaaval trüginud sisse ootamatu psühhedeelne funk, mis tekitab vokaaliga tõsise dissonantsi. Imelikul kombel sobitub aga külm ja kalkuleeritud vokaal sõgeda funk- tausta peale väga hästi, eriti tugevalt kinnitab seda lugu \"Down and Out Downtown\".\n\nBad Boy Chiller Crew \"Get Out My Head\"\n\nMöödunud nädalal andis üle pika aja uue loo välja Briti naljaprodutsentide kamp Kurupt FM, sel nädalal tuli uue EP-ga välja Bad Boy Chiller Crew, kes on ka ikkagi ennekõike tuntud koomikutena. Seetõttu on ka raske mõista, kas lühialbum \"Charva Anthems\" üritab Briti bassimuusika üle nalja heita või on need lood ikkagi laias laastus tõsimeelsed. Lõpulugu \"Get Out My Head\" on sellele vaatamata mõnusalt pretensioonitu tantsumuusika, mis võiks vabalt isegi Briti edetabelitesse murda.\n\nMorcheeba \"Cut My Heart Out\"\n\nKahju kuulata, et oma kümnenda albumi avaldanud trip-hop ansambel Morcheeba on tänaseks täiesti mandunud. Pole enam särtsu ega originaalseid ideid, järele on jäänud vaid kest, mis pole ei popmuusika ega ka trip-hop. Vaid plaadi avalugu \"Cut My Heart Out\" meenutab bändi kunagist loomingut: siin on seksikust ja mõnusalt lohisevat biiti, mis on kastetud salongijazzi kastmesse.\n\nKuula kõiki lugusid:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Taaskord juhtus olema nädal, kui suure hulga singlite kõrval, mis kuulamist väärisid, ilmus ka üle kümne albumi, mis tähelepanu väärisid. Kõike huvitavat siia valikusse mahutada ei suutnud, aga üht-teist toon välja. Nagu ikka jagus näpuotsaga tantsumuusikat, veidi hip-hopi, pisut moodsat popmuusikat ja lisaks kõike, mis sinna vahele jääb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMetsa koduklubi võttis väravaterohkes mängus võidu\n\n## Põhitekst:\n\nDmitrijevi koduklubi Taldõkorgani Žetõsu sai napi kaotuse, kui 0:1 vannuti alla liigaliider Astanale. Kohtumise ainuke värav sündis juba neljandal minutil, kui täpne oli Marin Tomasov. 24-kordne Eesti koondislane tegi täismängu ning teenis 36. minutil mängu esimese kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.\n\nMetsa koduklubi Al-Ettifaq tuli täbarast olukorrast aga välja; nende vastane Al-Shabab asus kohtumist 22. minutiks kahe väravaga juhtima, mõlema tabamuse autoriks oli veel selle aasta veebruarini Manchester Unitedit esindanud Odion Ighalo. Al-Ettifaq ei andnud aga alla, tuli kaotusseisust välja ning asus 68. minutil juba 3:2 juhtima. Kuigi vastased suutsid seejärel veel mänguseisu viigistada, jäi lõppsõna eestlase koduklubile, kui Mohammed Al Kuwaykibi 83. minutil 4:3 võidu vormistas. Mets sekkus vahetusest mängu 87. minutil.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Artjom Dmitrijev ja Karol Mets käisid platsil vastavalt Kasahstani ja Saudi Araabia kõrgliigades. Võidurõõmu sai maitsta Mets, Dmitrijev pidi leppima allajäämisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased orienteerumisjooksu EM-il sprindi eeljooksudest edasi ei pääsenud\n\n## Põhitekst:\n\nEeljooksudes olid võistlejad jagatud kolme võrdsesse stardigruppi, igas 40 (mehed) või 35 (naised) võistlejat. Igast stardigrupist pääses veerandfinaali edasi 12 sportlast, kokku 36 meest ja 36 naist. Sealjuures startisid eespool maailma edetabeli kõrgematel kohtadel olevad võistlejad.\n\nKõige lähemale jõudsid edasipääsule Eesti meestest Kenny Kivikas, keda oma alagrupi viimasest edasipääsukohast ehk 12. kohast lahutas 28 sekundit (25. koht; 1.08 võitjale) ning naistest Evely Kaasiku, kel jäi 12. kohast puudu pisut üle 30 sekundi (21. koht; +1.19 võitjale).\n\nOodatult võitsid oma eeljooksud naistest Simona Aebersold ja Elena Roos (mõlemad Šveits) ning Andrine Benjaminsen (Norra). Meestest olid alagruppide kiireimad Yannick Michiels (Belgia), Matthias Kyburz (Šveits) ning Kasper Harlem Fosser (Norra).\n\nKui meeste veerandfinaalikohale jõudmiseks võis erinevas alagrupis kaotada võitjale 3,1 km ja 55 tõusumeetriga rajal vaid 33-40 sekundit, siis naiste arvestuses (rada 2,9-3,0 km, 50 m tõusu) piisas edasipääsuks 45-sekundilisest (3. alagrupis), 1.08 (1. alagrupis) ja 1.19 (2. alagrupis) kaotusest liidrile.\n\n\"Kahjuks läks üle ootuste kehvasti. Tagantjärele vaadates oleks pidanud tänane rada mulle ideaalselt sobima, kuid kuidagi ei saanud õiget rütmi sisse,\" nentis Kivikas. \"Tundsin seda, hakkasin kiirustama, ning kokkuvõttes kujunes sellest täiesti vastupidine orienteerumistegevus võrreldes tavapärasega. Ei jää midagi muud üle, kui pühapäeval korralik sooritus teha.\"\n\nOma jooksuga ei olnud lõplikult rahul ka Evely Kaasiku \"Raja esimeses pooles tuli sisse üks suurem viga, kui olin kaardilt valesti välja lugenud ühe tee asukoha võrreldes maja ja hekiga. Umbes poole raja peal jõudis mu taga startinud rootslane mulle juba sisuliselt järgi,\" rääkis Kaasiku. \"Ei tea, kas mõjus tema nägemine või mõnus jahe vihm, aga kuskilt tuli äkki jõud ja kergus. Ta ei saanud minust mööda, vaid pigem jooksin ise tal vahepeal eest ära. Hiljem selgus, et ta jooksis välja alagrupi teise aja. Kahju, et edasi ei pääsenud, kuid konkurents oli ka karm. Ka päris puhta jooksuga oleks ilmselt finaaljooksudesse pääsemine olnud keeruline.\"\n\nEesti meestest paremuselt teise soorituse tegi Sergei Rjabõškin, kes sai oma alagrupis 24. koha (+1.04, kaotus 12. kohale 0.29). Ats Sõnajalg kaotas liidritele rohkem kui neljapäeval ega pääsenud samuti edasi (26. koht, +1.20). Kristo Heinmanni jooks ebaõnnestus (+1.51; 34. koht).\n\nEesti naistest sai Marianne Haug 23. (+1.54) ja Teele Telgma 32. koha (+2.15). Marget Zimmermann läbis rajal vale punkti ning tema tulemus tühistati.\n\nLaupäeval on orienteerumisjooksu EM-il kavas knock-out sprindi veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal Eesti aja järgi kell 16-18 ning pühapäeval, 16. mail sprindivõistlus, kus on jälle võimalus Eesti koondislastele pöialt hoida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Šveitsis Neuchatelis peetavatel orienteerumisjooksu Euroopa meistrivõistlusel ei pääsenud ükski Eesti koondislane teisel võistluspäeval knock-out sprindi eeljooksudest edasi laupäevasesse veerandfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma esireket andis eduseisust loobumisvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nBarty juhtis 17-aastase ameeriklanna Coco Gauffi (WTA 35.) vastu 6:4, 2:1, kui kutsus arsti väljakule ja pärast ülevaatust otsustas edasisest mängimisest loobuda. Ametlikuks põhjuseks öeldi parema käe vigastus.\n\nBarty selgitas hilje, et tegemist on vigastusega, mis on teda juba aastaid kimbutanud ja sel korral läks valu mängu jooksul üha hullemaks. \"Valu muutus juba väljakannatamatuks, seetõttu oli targem enda keha kuulata, eriti teades, et kohe on slämm tulemas,\" viitas Barty kahe nädala pärast algavatele Prantsusmaa lahtistele.\n\nGauff pole kunagi varem WTA 1000 taseme turniiril poolfinaali jõudnud, ühtlasi pole ta varem punasel liival nelja parema sekka pääsenud, küll aga on ta 2018. aasta Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri võitja.\n\nViimase poolfinalisti selgitavad Roomas mullune Prantsusmaa lahtiste võitja, poolatar Iga Swiatek (WTA 15.) ja ukrainlanna Elina Svitolina (WTA 6.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril Roomas oli naiste maailma esireket Ashleigh Barty sunnitud veerandfinaalis andma loobumisvõidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLiimets: sarnased piiriületuse tingimused lihtsustavad Balti riikide vahel liikumist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on väga hea meel, et Läti otsustas vabastada vaktsineeritud isikud piirangutest. Sellega ongi Balti riikides tingimused ühe sammu ühtlustamisele lähemal, Eesti ja Leedu on juba varem vaktsineeritud ja ka läbipõdenud isikud piirangutest vabastanud,\" kommenteeris Liimets.\n\nTa lisas, et kolme Balti riigi koostöö on väga tihe ja hea. \"Sarnased piiriületuse tingimused ja reeglid lihtsustavad piirkonnas liikumist ja nagu aprilli lõpus, nii ka täna toimuvad konsultatsioonid seisukohtade koordineerimiseks,\" rääkis Liimets.\n\n\"Viiruse leviku näitajad liiguvad Balti regioonis eri suundades ja Läti ning Leedu on viimasel ajal pidanud tegelema suurenenud nakatumiste arvu probleemiga. Kui nakkuse levik pidurdub ja näitajad kõigis riikides paranevad, on realistlik piiranguid ja reegleid veelgi ühtlustada, et Balti riikide vahel liikumine oleks arusaadav ja lihtne,\" selgitas minister.\n\nLäti valitsus leppis neljapäeval kokku, et vaktsineeritud inimeste piiranguid hakatakse järk-järgult leevendama. Valitsuse plaani kohaselt ei pea vaktsineeritud inimesed riiki sisenemisel minema eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni nõue kaotatakse sel nädalal. Eelkõige puudutab isolatsiooninõuete muutmine lätlasi, kes saabuvad tagasi Lätti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Eva-Maria Liimets tervitas Läti valitsuse plaani, mille järgi ei pea vaktsineeritud inimesed riiki sisenemisel minema eneseisolatsiooni. Tema sõnul lihtsustavad ühtlased reeglid liikumist riikide vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDenis Grabe ja Mark Mägi võitsid piljardi paarismängu MM-il pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti esindajad näitasid väga kõrgetasemelist mängu ka poolfinaalis, kuid 7:2 eduseisust pääsesid Eesti sportlased järgmisel korral laua äärde, kui edu oli minimaalne, 7:6. Sellelt seisult andis küll Saksa meeskond eestlastele mõningad võimalused, kuid need jäid seekord realiseerimata.\n\n\"Nii mina kui usutavasti kogu Eesti spordipere on Eesti esindajatele äärmiselt tänulikud nende hetkede ja emotsioonide eest. Väikesel Eestil võita piljardi suurriike (Inglismaa, Filipiinid) ja võidelda ennast MM-il medalile spordialal, millega tegeletakse üle kogu maailma, on äärmiselt suur saavutus ja väga suure ning järjepideva töö vili!\" rõõmustas alaliidu esindaja Kristjan Kuusik. \"Kuldmedal jäi küll võtmata, kuid pronks võideti, mitte ei kaotatud! Selle tulemusega tegi Eesti piljardisport suure sammu edasi ja siit on hea ala arengut jätkata.\"\n\nSaksamaa liigub edasi finaali, kus neid ootab Inglismaa C-koondis, kellele tehti ettepanek turniiril osaleda Kanada meeskonna asemel (kanadalastel tekkisid reisiprobleemid turniirile jõudmisega) vaid kolm päeva enne turniiri algust. Inglismaa C-koondis (Darren Appleton ja Karl Boyes) tuli paarismängu maailmameistriks 2014. aastal.\n\nSeekordsele paarismängu MM-ile said kutse kogu maailmast vaid 32 paari.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti piljardimängijad Denis Grabe ja Mark Mägi pidid Milton Keynesis toimuval paarismängu MM-turniiril poolfinaalis tunnistama Saksamaa 9:7 paremust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Räim sai Ungari velotuuri kolmandal etapil viienda koha\n\n## Põhitekst:\n\nLõpusprindis võttis võidu sakslane Phil Bauhaus (Bahrain – Victorious), edestades fotofinišis Mike Teunisseni (Team Jumbo-Visma), kolmanda koha sai Bauhausi tiimikaaslane Fred Wrighti. Räimest eespool lõpetas veel ka Davide Martinelli (Astana – Premier Tech).\n\n\"Sõit oli suhteliselt kerge ja mängisime finišis minu peale, õnneks tiim abistas täna hästi. Finišis oli paar kukkumist ja sain heale positsioonile, aga natuke jäin toppama. 300 meetrit enne lõppu tahtsin paremalt minna, aga blokeeriti ära mind ja kaotasin veidi hoogu. Muidu oleks esikolmik olnud täna reaalne, jalga selleks oli,\" võttis Räim sõidulõpu kokku.\n\nBauhaus on ka tuuri üldliider, edestades 10 sekundiga Jordi Meeusi (Bora – Hansgrohe) ja 15 sekundiga Patryk Stoszi (Voster ATS Team). Räim kerkis 19 kohta ja on nüüd kokkuvõttes 36., kaotades liidrile 24 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ungari velotuuri kolmandal etapil (Veszprem – Tata; 141,9 km) sai Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski) viienda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmaspäevast ei pea Eestis liikumist piirama 11 Euroopa riigist saabujad\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.\n\nEestisse saabumisel rakendub kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.\n\nAlates 17. maist rakendub liikumisvabaduse piirang järgmistest riikidest saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti kümnepäevane liikumisvabaduse piirang.\n\nLiikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul: Iirimaa, Island, Malta, Monaco, Norra, Portugal, Rumeenia, San Marino, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik.\n\nVastavalt Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele kolmandate riikide kohta on Eestisse võimalik reisida Austraaliast, Iisraelist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Kümnepäevane liikumisvabaduse piirang kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ehk saabudes Lõuna-Koreast ja Taist.\n\nVaata välisministeeriumi veebilehelt täpsemat infot Eestisse saabujatele mõeldud piirangute kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäevast ei Eestis oma liikumist piirama 11 Euroopa riigist saabuvad reisijad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEwan teenis tänavusel Girol teise etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena alustas finišisirgel spurti Fernandi Gaviria (UAE Team Emirates), aga tal ei õnnestunud teistel eest pääseda. Ka tänavuse Giro viienda etapi võitnud Ewan ründas umbes 150 meetrit enne finišijoont ja alistas lõpusprindiga itaallase Davide Cimolai (Israel Start-Up Nation) ja belglase Tim Merlieri (Alpecin Fenix). Gaviria leppis lõpuks kuuenda kohaga.\n\nÜldarvestuses jätkab esikohal ungarlane Attila Valter (Groupama-FDJ), kes edestab 11 sekundiga Remco Evenepoeli (Deceuninck-QuickStep) ja 16 sekundiga Egan Bernali (Ineos Grenadiers).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia velotuuri seitsmenda etapi (Notaresco – Termoli; 181 km) võitis lõpusprindis austraallane Caleb Ewan (Lotto Soudal), kellele see on tänavuse Giro d'Italia teine etapivõit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKiik Nõgene kriitikast: numbreid saab alati meelevaldselt tõlgendada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Jah, numbreid saab alati meelevaldset tõlgendada. Kui rääkida faktidest, siis Pfizer/BioNTechi ja Modernat hoitakse laos täpselt nii palju kui on vajalik järgmise nädala teise doosi katteks,\" ütles Kiik.\n\nTa tõi välja, et laos peab kogu aeg hoidma ühe nädala varu, sest vaktsiinitarned on varem ebaühtlased olnud.\n\n\"Ainuke vaktsiin, mida on tõesti rohkem Eesti riigis kui reaalne nõudlus hetkel on, on AstraZeneca vaktsiin. Sarnast olukorda näeme tegelikult ka mitmel pool Euroopas,\" ütles minister.\n\nKiik täpsustas, et info ebaselguse ja õiguslike vaidluste tingimustes on kindluse mõttes AstraZeneca vaktsiine Eestisse kiirendatud korras taotletud. Ta tõi välja, et riigis on üle 65 000 inimese, kes AstraZeneca teist doosi vajavad.\n\n\"Jätkuvalt on vabu AstraZeneca aegu, on võimalus end selle vaktsiiniga vaktsineerida. Olen ka ise sellega vaktsineeritud, nii et kindlasti tegemist on tõhusa vaktsiiniga,\" lisas Kiik.\n\nSamas saab AstraZenecat vaktsineerida vaid 50+ vanuserühmale, kuid seal on Kiige sõnul juba üle poole inimestest vaktsineeritud või vaktsiiniaja broneerinud. Seetõttu pole vaktsiini järgi enam ka nii suurt nõudlust.\n\nAlgselt oli Eestis Pfizer/BioNtechi kahe süsti vahe kolm nädalat ning AstraZenecal kaheksa, siis aga pikendati süstide vahe maksimaalsele ajale, et saaks võimalikult palju esmaseid süste välja jagada, selgitas Kiik.\n\n\"Kui tahaksime veel intervalli muuta, siis ta pigem ei aitaks kaasa uute vaktsineerimiste puhul. Vaid see eeldaks, et me hakkame juba broneeritud teise doosi aegu muutma: tekitame kümnetele tuhandetele inimestele vajaduse terviseteenuse osutaja juures uue aja kokku leppida. Arvestades kogu segadust, ma ei pea seda antud hetkel põhjendatuks,\" ütles minister.\n\nTa tõi välja, et Soomega võrreldes on Eesti vaktsineerimisintervallide määramisel läinud n-ö keskteed ning hilisemat mõju saavad täpsemalt hinnata juba teadlased.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles Tallinki juhi Paavo Nõgene vaktsiinide mittesüstimise kriitika kohta, et arve võib tõlgendada alati oma soovi järgi, kuid tegelikult tasuks faktidele otsa vaadata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi jäi ka vormel-1 MM-etapist ilma\n\n## Põhitekst:\n\nKalender muutus veel ka nii palju, et Prantsusmaa etapp toodi nädala võrra ettepoole ja selle põhisõit on nüüd kavas 20. juunil, Austrias sõidetakse 27. juunil ja 4. juulil, vahendab Reuters.\n\n\"Ootasime kõik põnevusega Türgi etappi, kuid koroonaviirusest tingitud reisipiirangute tõttu ei saa me sinna juunis minna,\" ütles MM-sarja tegevjuht Stefano Domenicali.\n\nSuurbritannia pani eelmisel nädalal Türgi \"punasesse nimekirja\", mis tähendab, et sinna reisimine on lubatud ainult äärmisel vajadusel ja UK-sse naastes tuleb olla hotellis karantiinis. Vormel-1 MM-sarjas on aga kümnest tiimist seitsme baasid Inglismaal.\n\nTürgi etapp lisati kalendrisse alles eelmisel kuul Kanada etapi asemele.\n\nPaar päeva tagasi jäi Türgi ilma ka jalgpalli Meistrite liiga finaalist, mis viidi Istanbulist üle Portugali Portosse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-sarja korraldajad teatasid, et juunikuist Türgi etappi ei toimu ja selle asemel peetakse Austrias kaks etappi järjest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSorga koduklubi teenis hooaja teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nD.C. United alistas Chicago Fire'i 1:0. Värava lõi juba seitsmendal minutil peaga Peruu koondislane Edison Flores, vahendab Soccernet.ee.\n\nKolmes esimeses kohtumises põhikoosseisu kuulunud Sorga jättis treeningul saadud vigastuse tõttu teise mängu järjest vahele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Erik Sorga koduklubi D.C. United teenis Põhja-Ameerika profiliigas MLS kolme kaotuse kõrvale teise võidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUjujaid ootab ees Tokyo paraolümpiamängude peaproov\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on eelmisel aastal ära jäänud Euroopa meistrivõistlustega, kuid seekord on tegemist avatud meistrivõistlustega ning oodatakse sportlasi ka näiteks Argentinast, Brasiiliast, Tšiilist ja Usbekistanist.\n\nEesti ujujatest saab esimesena stardi Kaul, kes võistleb avapäeval, 16. mail 50 m vabaltujumises.\n\nEesti sportlaste võistluste ajakava:\n\n16. mai\nSusannah Kaul 50 m vabaltujumine\n\n17. mai\nSusannah Kaul 200 m kompleksujumine\n\n18. mai\nMatz Topkin 50 m liblikaujumine\nRobin Liksor 100 m liblikaujumine\n\n19. mai\nMatz Topkin 50 m seliliujumine\n\n20. mai\nMatz Topkin 50 m vabaltujumine\n\n21. mai\nSusannah Kaul 100 m vabaltujumine\n\n22. mai\nSusannah Kaul 100 m seliliujumine\nRobin Liksor 100 m rinnuliujumine\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval, 16. mail algavad Portugalis Madeiral paraujumise Euroopa meistrivõistlused, mis on viimane suurvõistlus enne Tokyo paraolümpiamänge. Koos Euroopa paremikuga astuvad võistlustulle ka Eesti ujujad Susannah Kaul, Matz Topkin ja Robin Liksor.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKodune kultuurisoovitus | \"Oxygen\" ehk kuidas teha ulmefilmi umbses kapslis\n\n## Põhitekst:\n\nSisu poolest liigitub \"Oxygen\" nende kümnete ja kümnete ulmefilmide ridadesse, mis küsivad: mis saab siis, kui elu Maal pole enam võimalik? Alexandre Aja värske linateos pakub lahenduseks suure hulga inimeste külmutamist krüogeenkapslites, mis saadetakse siis valgusaastate kaugusel olevale planeedile, kus elu peaks teoreetiliselt võimalik olema. Kahjuks ärkab aga Liz (Melanie Laurent) oma kapslis ootamatult üles ja avastab, et hapnikutase väheneb jõudsalt. Loetud minutitega peab ta leidma lahenduse, kuidas ikkagi ellu jääda.\n\nVaatamata sellele, et \"Oxygen\" ​–​ filmi pealkirja vormistatakse mõnedes allikates ka \"O2\", mistõttu arvasin mõni kuu tagasi filmipressist lugedes, et Netflix ostis ära samanimelise Eesti spioonifilmi –​​ on tõupuhas kosmoseulme, siis tänu Alexandre Aja kogemusele õudusfilmidega on oluline osa ka õõval ja vaimsel terroril. Seal ei näe siiski \"High Tensioni\" laadset veristamist ega \"Piranha 3DD\" tasemel jaburdamist, pinge on ikkagi ennekõike psühholoogiline, ent see ei tähenda, et film oleks kuidagi visuaalselt üheülbaline.\n\nKogu tegevus toimub klaustrofoobses kapslis, kuid kümnete võttenurkade, minevikumeenutuste ja tiheda montaaži abil ei teki kordagi tunnet, et vaatame tegelikult lihtsalt kapslis lesivat naist, kes räägib arvutiga juttu. Vastupidi, pingele kruvitakse minut-minuti järel vinti peale ja see väljendub ka visuaalselt: mida madalamale langeb kapsli hapnikutase, seda hüsteerilisemaks muutub ka pildikeel. Liz näeb alatasa nägemusi ning arvutiprogramm MILO antud sõnumid tekitavad kahtlusi, keda peaks ikkagi uskuma. Mitmed sisupöörded tasuvad end ära ning film kulmineerib võimsalt.\n\nRõõm on näha, et Netflixi jaoks ei tähenda žanrikino mitte lihtsalt B-kategooria trillereid ja odavaid põnevikke, vaid aeg-ajalt satub vahele ka päriselt tugevaid ulmefilme, mis kasutada täiel määral ära voogedastusplatvormi võlusid. Kas ma kujutaksin seda filmi ette kinolevis? Ilmselt mitte, \"Oxygen\" on peenhäälestatud toimima just koduselt teleriekraanilt, kuigi isiklikult ei ütleks ära ka suurelt ekraanilt vaatamisest. Mõnele žanrikino festivalile sobiks film tegelikult igati.\n\nÕudus- ja ulmefännide jaoks lausa kohustuslik vaatamine. Võimalik ka, et pärast \"High Tensionit\" üldse parim film, mille Alexandra Aja teinud on...\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Isoleeritus on teema, millega tegeleb pea iga kosmosefilm: olgu see siis \"Moon\", kus peategelase ainsaks kaaslaseks oli arvuti GERTY, või \"Gravity\", kus suurimaks hirmuks oli avakosmoses hõljumine. Prantsuse režissöör Alexandra Aja viib selle teema aga maksimumini, kuna kogu \"Oxygeni\" tegevus toimub krügoneenkapslis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse esmaspäeval kell 12: TLÜ uus rektor astub ametisse\n\n## Põhitekst:\n\nInaugureerimisel peavad teiste seas kõne president Kersti Kaljulaid, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja värskelt ametiketi kaela saanud Tõnu Viik ise.\n\nTänavu veebruaris rektoriks valitud professor Tõnu Viik kaitses doktorikraadi Hegeli kultuurifenomenoloogiast Emory Ülikoolis Atlantas (USA) 2003. aastal. Tema uurimistöö on pühendatud tähenduseloome protsesside uurimisele ning peamisteks uurimisvaldkondadeks on fenomenoloogia ja filosoofia ajalugu.\n\nTa on varasemalt olnud Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor ja Eesti Humanitaarinstituudi rektor.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval, 17. mail vannutatakse professor Tõnu Viik Tallinna Ülikooli uueks rektoriks. Inauguratsioonitseremooniat näeb algusega kell 12 otsepildis ERR-i uudisteportaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRobin Kivi jätkab Tartu korvpallimeeskonnas ka järgmisel kolmel hooajal\n\n## Põhitekst:\n\nTartu meeskonna mänedžeri Robert Petersoni sõnul on Kivi klubiga sidumine osa pikemast plaanist. \"Robin tegi lõppenud hooajal suure sammu edasi, nii nagu me temalt ka ootasime. Robiniga kolmeaastase lepingu tegemine on osa meie pikemast plaanist, mis kandub aastasse 2024, kui Tartu on Euroopa kultuuripealinn ja me mängime säravaimate medalite peale. Tema on ka suurepärane näide sellest, kuidas meie oma korvpallikooli kasvandik omandab meistriliiga tasemel korvpalli mängimise kõrvalt ka kõrghariduse, mis tagab edasises elus kõik võimalused,\" sõnas Peterson.\n\nKivi hinnangul on Tartu väga sobiv paik arenemiseks. \"Mulle meeldib Tartu kindel visioon liikuda võistkonna tasemega samm-sammult kõrgemale ja mul on suur rõõm selle visiooni täitumisele kaasa aidata. Tartus on väga head tingimused arenemiseks ja ootan juba huviga uut hooaega,\" ütles Kivi.\n\nKivi tegi lõppenud hooajal Tartu Ülikool Maks & Mooritsa särgis kaasa 39 kohtumist ja kogus neis keskmiselt 12,6 punkti, 2,7 lauapalli ja 2,1 korvisöötu. Väljakul viibis 196 cm pikkune mängumees keskmiselt 30 minutit. Heade esituste tõttu valiti ta esmakordselt ka meeste koondise kandidaatide sekka.\n\nKivi tegi oma debüüdi meistriliigas 16-aastasena hooajal 2015/2016. Lõppenud hooaja viimase mänguga täitus Tartu Ülikooli korvpallikooli kasvandikul ka Tartu meeste esindusmeeskonna eest 150 mängu.\n\nKorvpallurikarjääri kõrval õpib Kivi TalTechi Tartu kolledžis ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialal, mille viieaastasest õppest lõpetab Kivi sellel kevadel kolmanda aasta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikool Maks & Mooritsa meeskonna lõppenud hooaja kapten Robin Kivi sõlmis klubiga uue lepingu, mis seob 22-aastase tagamängija Tartu esindusmeeskonnaga järgmiseks kolmeks hooajaks ehk hooajani 2023/2024.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nE-piim müüb tootmisest veerandi hollandlastele\n\n## Põhitekst:\n\nE-piima juhatuse liige Jaanus Murakas ütles, et Hollandi Meirei B.V.-le müüaks E-piim Tootmises 24,99 protsenti. Kokku paigutavad hollandlased E-piima 20 miljonit eurot, millest osa on küll allutatud laen, märkis Murakas. Täpselt kui suur osa on laen ja kui suur osa investeering, ei soovinud ta avaldada.\n\nSaadud investeeringu eest plaanitakse rahastada pikalt planeeritud piimatehast. Piimatehase maksumus on 100 miljonit eurot ja lisaks Meirei investeeringule on E-piim jätkuvalt läbirääkimistes kolme pangaga, millest üks on ettevõtte kodupank LHV ja kaks välismaa pangad, rääkis Murakas. Lisaks on kavas kasutada PRIA toetust.\n\nEhituse ajakava on jätkuvalt sama ja ehitama plaanitakse hakata selle aasta suvel ja kokku 100 töökohaga tehas peaks valmima 2023. aasta teises kvartalis. Osaliselt on eeltöö juba tehtud. Hanked on läbi viidud, maa ostetud, liitumised tehtud, töö käib peatöövõtja Nordeconi ja sedamete hankijatega, rääkis Murakas.\n\nKoostöö hollandi Meierei B.V.-ga ei jää E-piimal ajutiseks, rääkis Murakas. E-piim plaanib hakata valmiva piimatööstuse tooteid hakata turustama ka läbi Meierei turustuskanalite.\n\nLisaks aitavad hollandlased oma oskusteabega. \"Meil väga hea meel selle koostöö üle, sest Hollandi firmad omavad väga suurt oskusteavet efektiivsete kaasaegsete piimatööstusse ülesehitamisel ja ka nende efektiivsele kaasaegsel käitlemisel,\" rääkis Murakas.\n\nOsaluse müük vajas konkurentsiameti nõusolekut ja see nõusolek ka reede õhtul saabus, vahendas BNS.\n\nHollandi ühing Meierei B.V., mis on põllumajandustoodete tootmise kontsernide Interfood B.V. ja A-Ware Dairy Trade B.V. ühise kontrolli all.\n\nE-piima emafirma SCE E-piima tütarühing AS E-piim Tootmine tegeleb piima varumise ning piimatoodete tootmise ja turustamisega. Peamiselt toodab ühing juustu, piimapulbrit, hapukoort, kohupiima ja võid ning tema koduturgudeks on Eesti ja Läti, kuid vähesel määral turustatakse kaupa ka mujal, sealhulgas Venemaal.\n\nSCE E-piim ettevõtete grupp tegeleb toorpiima varumise ja piimatoodete tootmise ning turustamisega. SCE on tekkinud Piimandusühistu E-Piim ja Läti Piimaühistu Piena Celš piiriülese ühinemise tulemusena. SCE E-piim teenis 2019. aastal 51,8 miljoni euro suuruse käibe juures miljon eurot kasumit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Piimatööstusettevõte E-piim müüb ligi veerandi tootmisettevõttest Hollandi ettevõttele Meierei B.V., rahastamaks 100 miljoni eurose piimatehase rajamist Paidesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVasakpoolsed kongressisaadikud kritiseerisid Iisraeli tegevust Hamasi vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mustanahalise naisena USA-s tean ma milline on politsei jõhkrus ja riiklikult lubatud vägivald. Meid on karistatud selle eest, kuidas me lihtsalt oleme. Palestiinlastele öeldakse sama, mida mustanahalistele USA-s,\" ütles kongressisaadik Ayanna Pressley.\n\nKongressisaadik Ilhan Omar kritiseeris Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut. Omari sõnul on Netanyahu paremäärmuslik rahvuslane.\n\nTeravalt kriitiline Iisraeli suhtes oli ka Rashida Tlaib.\n\n\"Palestiinlased ei lähe kuhugi, hoolimata sellest, kui palju rohkem raha Iisraeli apartheidivalitsusele saadate,\" ütles Tlaib.\n\nUSA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et Iisraelil on õigus ennast kaitsta, kuid pärast peaminister Benjamin Netanyahuga rääkimist loodab ta vägivalla peatsele vaibumisele.\n\nBiden rääkis, et USA diplomaatia on riiklike julgeoleku- ja kaitsepersonalidega tihedas koostöös ja pidevas kontaktis Lähis-Ida kolleegidega.\n\n\"Mitte ainult Iisraeliga, vaid ka kõigiga Egiptusest ja Saudia Araabiast kuni Araabia Ühendemiraatideni,\" kinnitas Biden.\n\nSaksamaa valitsus teatas kolmapäeval samuti , et Iisraelil on õigus ennast kaitsta Palestiinlaste raketirünnakute eest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA demokraatliku partei vasakpoolsed kongressisaadikud kritiseerisid neljapäeval teravalt Iisraeli viimaseid rünnakuid Hamasi vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLaupäevast saavad vaktsineerimisele aega broneerida ka üle 30-aastased\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruse vastu vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30-aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele.\n\nKa vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad, on piisavalt. Reedel kella 16 seisuga oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.\n\nEsmaspäeva õhtul kell 19 avaneb digiregistratuuris broneerimisvõimalus kõigile alates 16. eluaastast.\n\nEsmaspäeval avatakse koroona vastu vaktsineerimise võimalus pärast tööpäeva lõppu seetõttu, et sel päeval kinnitavad tootjad vaktsiinide tarnegraafikud, mis võimaldavadki õhtul avada uued vaktsineerimisajad juunikuusse.\n\n\"Soovime koormust digiregistratuurile vähendada päevasel ajal, mil seda rakendust kasutavad paljud inimesed ka muudel eesmärkidel peale vaktsineerimiseks aja broneerimise,\" selgitas Seer.\n\nTema sõnul on kindlasti nii laupäeval kui ka esmaspäeva õhtul ja teisipäeval taas oodata digiregistratuuris järjekordi, sest inimeste huvi vaktsineerimise vastu on suur.\n\n\"Eilne kogemus 40+ vanuserühmale broneerimise võimaldamisega näitas aga, et kui mõned tipptunnid välja arvata, siis aeg, mis inimesel tuleb digiregistratuuri sisse logimiseks oodata, on alla tunni. Ja õhtul ning järgmisel päeval sai juba rahulikult vaktsineerimiseks aega valida ilma igasuguse järjekorrata,\" lisas Seer.\n\nKeskmine ootejärjekord oli neljapäeval 30 minutit, pikim 104 minutit.\n\nEt koormust digiregistratuurile vähendada, paluvad vaktsineerimise korraldajad arvestada, et neil inimestel, kes on juba esimese doosiga vaktsineeritud, ei tule enam uut aega broneerida. Neile on teise kaitsesüsti tegemise aeg juba antud esimese doosi vaktsineerija juures. Ka neil, kes on koroonaviirust juba põdenud, pole samuti põhjust kiirustada, sest soovituslik on vaktsineerida ühe doosiga mitte varem kui kuus kuud pärast tervenemist.\n\nUued vaktsiinitarned saabuvad Eestisse iga nädal ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi koroonavaktsiini.\n\nReede hommiku seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga koroona vastu vaktsineeritud 391 119 inimest, mis on 36,42 protsenti täisealisest elanikkonnast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alates laupäevast saavad digiregistratuuris koroonviiruse vastu vaktsineerimiseks endale aja broneerida ka 30- kuni 39-aastased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm matšpalli päästnud Pliškova sai Ostapenkost jagu\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril 9. asetatud Pliškova (WTA 9.) sai kaks tundi ja 20 minutit kestnud kohtumises 4:6, 7:5, 7:6 (1) jagu lätlanna Jelena Ostapenkost (WTA 49.). Seejuures oli Ostapenkol otsustavas setis 5:4 eduseisus Pliškova servil kolm matšpalli, kuid tšehhitar suutis need kõik päästa ja lõpuks kiires lõppmängus kindlalt peale jääda.\n\nPliškova tegi mängu jooksul koguni 13 topeltviga, aga servis ka üheksa ässa.\n\nSee oli Pliškovale vähem kui kuu aja jooksul teine võit Ostapenko üle, Stuttgardi siseliival jäi ta peale 6:7 (7), 6:4, 6:3. Omavaheliste mängu arvestuses juhib Pliškova nüüd 5:3.\n\nRoomas läheb Pliškova poolfinaalis vastamisi Petra Marticiga (WTA 25.), kes alistas 7:5, 6:4 viimastel kuudel heas hoos olnud ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 31.).\n\nVarem on Martic ja Pliškova omavahel vastamisi olnud kuuel korral ja Pliškova juhib mängudega 4:2. Liival mängisid nad viimati 2019. aasta Prantsusmaa lahtiste kolmandas ringis, kus Martic jäi peale 6:3, 6:3.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril Roomas jõudsid esimestena poolfinaali tšehhitar Karolina Pliškova ja horvaatlanna Petra Martic.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal võttis Roomas Zverevilt revanši\n\n## Põhitekst:\n\nKui eelmisel reedel langes Nadal lõpuks Madridi Masters-sarja turniiri võitnud Alexander Zverevi tõttu veerandfinaalis turniirilt välja, sai sel reedel Nadal sakslaselt revanši.\n\n34-aastane hispaanlane alustas mängu nelja järjestikuse geimivõiduga ning pärast kaht geimi, kus Zverev peale jäi, lõpetas Nadal esimese seti 6:3 seisuga. Teine sett möödus tasavägisemalt ning mängijad vahetasid geimivõitusid kuni 2:2 seisuni, misjärel haaras initsiatiivi Nadal, kes võitis kaks järjestikust geimi. Seejärel vahetasid mängijad taas geime, kuni Nadal lõpuks otsustavalt teise seti 6:4 võitis.\n\nVõidukas hispaanlane lõi kaks tundi kestnud kohtumises neli ässa Zverevi üheksa vastu. Hispaanlane tegi kolm topeltviga, Zverevi arvele jäi topeltvigu viis.\n\nNadali pääs poolfinaali on tema karjääri 12. Rooma väljakutel. Varasemalt ei ole Nadal poolfinaalis kaotanud, üheksal korral on maailma neljas reket ka Roomas karikat tõstnud.\n\nNadal doing Nadal things @RafaelNadal is into the semi-finals in Rome after beating Zverev 6-3, 6-4. #IBI21 pic.twitter.com/OuTMESg4ue\n\n— ATP Tour (@atptour) May 14, 2021\n\nNadalile tuleb poolfinaalis vastu ameeriklane Reilly Opelka, kes alistas veerandfinaalis argentiinlase Federico Delbonise 7:5, 7:6. Opelka lõi veerandfinaalis tervelt 18 ässa ning tegi ainult ühe topeltvea.\n\nOpelka pole varem Mastersi turniiridel poolfinaali jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Roomas toimuva Masters-sarja tenniseturniiri veerandfinaalis alistas maailma kolmas reket Rafael Nadal temast täpselt nädal tagasi võitu saanud Alexander Zverevi 6:3, 6:4.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTäismahus: valitsuse uued koroonakorraldused\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse korraldus\n\nValitsuse korralduse seletuskiri\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis neljapäeva hilisõhtul heaks korralduse, mis teeb mitu muudatust senistes koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutes. ERR.ee avaldab muudetud korralduse ning selle seletuskirja, kus saab muu hulgas tutvuda asjaoludega, mis olid piirangute leevendamise ajendiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärt Uusberg Ester Mägist: imetlesin alati, et nii kõrges eas saab olla nii ereda vaimuga\n\n## Põhitekst:\n\nUusberg märkis, et tegelikult oli neil 2022. aasta laulupeo planeerimise algusest saati kavas Ester Mägi tema 100. aasta juubelil puhul laulupeol meeles pidada.\n\n\"Ester Mägi loomingust ei ole väga lihtne leida laulu, mis ka laulupeo raskusastmele vastaks. Aga segakooride liiki sai valitud tema \"Vaikne lauluke\", mis nüüd ongi kavas. See on üks väga ilus ja hõrk number,\" kirjeldas Uusberg \"Aktuaalsele kaamerale\".\n\n\"Ester Mägi on kirjutanud väga palju ilusat inspireerivat eestimaist koorimuusikat, aga nende kaare all laulmine – neid on varasemalt küll seal lauldud, \"Laulikutele\" ja \"Siin mu rõõmumaa\" – on alati olnud ka väike risk, kuna need on raskemad kui mõni laulupeo laul. Nad kõlavad paremini mõne väga hea koori esituses kontsertsaalis.\"\n\n\"Vaikset laulukest\" iseloomustab sama, mis Uusbergi sõnul iseloomustab kogu Ester Mägi loomingut.\n\n\"See on väga peen, läbikomponeeritud. Tunda on klassikalise heliloojahariduse ja -kogemusega inimese taju muusika kirjutamisel. Ta oli ju ühtlasi ka kauaaegne vormiõpetuse õppejõud. Tema teosed on tihtilugu väga hea vormiga. Kui sa hoiab käes \"Vaikse laulukese\" nooti, siis äratab see isu seda kohe juhatama hakata, kuna kõik on seal hästi delikaatne ja läbimõeldud.\"\n\nUusberg usub, et see on Mägi puhul suur pluss, et ta oli helilooja, kelle looming end ise nii kergesti ei ava ja keda tuleb avastada.\n\n\"Ta ei olegi mõnes mõttes nii avalik, selles on oma sissepoole ilu. Nii palju kui mina tema loominguga kokku olen puutunud, on mul olnud väga palju inspiratsioonihetki,\" tunnistas Uusberg.\n\n\"Näiteks meenub tema väga võimas meeskooriteos \"Kerkokell\" ja ka eelpool mainitud \"Siin mu rõõmumaa\", \"Laulikutele\" mõtisklused segakoorile. Need kõik on olnud huvitavad kogemused nende teostega töötamisel.\"\n\nUusberg tunnistas, et jõudis Mägiga põgusalt ka kohtuda. \"Need olid minu jaoks väga kirkad hetked. Imetlesin alati, et nii kõrges eas saab olla nii ereda vaimuga. Nii palju kui mina temaga kokku puutusin, oli ta inimesena kõige paremas mõttes lihtne ja loomulik. Kohtumised temaga lõid hästi sooja tunde.\"\n\nMägi lahkumise järel tuleb nüüd neil 2022. aasta laulupeo plaanid seoses Mägiga natuke ümber mõelda.\n\n\"Usun, et \"Vaikse laulukese\" juurde tuleb laulupeol ka mälestushetk. Kuidagi on nii sattunud, et kui 2017. aastal oli noortepidu, et siis oli noorte segakooride repertuaaris Veljo Tormise looming ja siis just Veljo Tormis lahkus,\" rääkis Uusberg.\n\n\"Nüüd on selles mõttes analoogselt, et on Ester Mägi looming on kavas, aga loojat ennast enam meie seas ei ole. Aga mulle tundub, et seda enam see \"Vaikne lauluke\" sobib väga ilusti teda mälestama,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel lahkus 99-aastaselt Eesti heliloojate liidu liige, helilooja Ester Mägi. Teda ja tema loomingut meenutas XIII noorte laulupeo peadirigent Pärt Uusberg, kes kirjeldas, et Mägi looming oli alati väga peen ja läbikomponeeritud ning ta imetles alati, kuidas nii kõrges eas saab olla nii ereda vaimuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester City kaitsja sai loa esindada Prantsusmaa asemel Hispaaniat\n\n## Põhitekst:\n\nLaporte sündis Prantsusmaal ja oli noorena erinevate Prantsusmaa noortekoondiste kapten, kuid täiskasvanute koondises tal mängida ei õnnestunud. Baski päritolu Laporte, kes kandis enne 2018. aasta jaanuaris Citysse siirdumist Athletic Bilbao särki, sai sel nädalal Hispaania kodakondsuse, vahendab Soccernet.ee.\n\nEelmisel aastal kehtestatud reeglimuudatuse tõttu lubab FIFA mängijatel koondist vahetada, kui nad ei ole esindanud eelnevat koondist rohkem kui kolmes kohtumises enne 21-aastaseks saamist ning kui nad ei ole koondises suurturniiridel mänginud.\n\nJuunis algavaks EM-iks on Hispaania ühte gruppi loositud Rootsi, Poola ning Slovakkiaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Manchester City keskkaitsja Aymeric Laporte sai FIFA-lt loa esindada Hispaania koondist. Luba hakkas kehtima koheselt ja võimaldab kaitsjal mängida Hispaania eest juba juunis algaval EM-finaalturniiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIntresside kasv suurendaks Soome laenukoormust miljardite võrra\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse hinnangul on riigivõlg 2021. aasta lõpus 137 miljardit eurot. 2025. aastal on võlaks planeeritud juba 167 miljardit eurot.\n\nMadalad intessimäärad suurendasid riikide laenuvõimalusi, vähendades kulutusi laenude teenindamisele.\n\nMärtsis prognoosis Soome valitsus, et valitsuse intressikulu langeb sel aastal 755 miljoni euroni. 2014. aastal oli intressikulu 1,7 miljardit eurot.\n\nMadalad intressimäärad ei pruugi aga püsida.\n\nÜldiselt intressimäärad tõusevad, kui majanduslik olukord on soodne. Selle tulemusena kasvaks ka Soome majandus ja kasvaks riigi maksutulu, teatas Iltalehti.\n\nProbleem tekiks siis, kui intressimäärad kasvavad, aga Soome majandus ei kasva. See muudaks riigi võlgade haldamise väga kulukaks.\n\nRahandusministeeriumi arvutus näitab, et isegi ühe protsendipunkti võrra intressimäärade kasv suurendaks märkimisväärselt valitsuse võlamakseid. Järgmisel aastal tuleks maksta 700 miljonit eurot rohkem.\n\nTäiendavad kulutused oleks tõsine löök kroonilises eelarvepuudujäägis olevale riigi rahandusele.\n\nRahandusministeeriumi tippametniku Juha Majaneni sõnul on Soome igast kriisist väljunud veelgi suurema võlakoormaga.\n\n\"Koroonaviiruse epideemia põhjustatud kriisile tuleb reageerida vastavalt vajadusele. Kriisi järel on oluline võlg kontrolli alla saada, et oleks võimalus ka järgmistes kriisides asjakohaselt reageerida,\" ütles Majanen.\n\nMajanen rõhutas ka, et riigi rahandus ei saa püsivalt põhineda madalatel intressimääradel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome riigi võlakoormus kasvab üha kiiremas tempos. Võla kasv jätkub järgmistel aastatel intensiivselt ja intressimäärade võimalik kasv suurendaks laenukoormust veelgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadusnõukoda olnuks valitsusest piirangute leevendamisel ettevaatlikum\n\n## Põhitekst:\n\nReede pärastlõunal avalikustatud teadusnõukoja teisipäeval valitsusele tehtud soovitustes on esikohal soovitus avada esmalt haridusasutused ning leevendada piiranguid ka välitingimustes.\n\n\"Teadusnõukoda soovitab valitsusel jätkuvalt mitte leevendada muid sisetingimustes kehtestatud piiranguid enne, kui keskmine päevane nakatumine Eestis viimase seitsme päeva jooksul on jõudnud stabiilselt alla 300 ning COVID-i tõttu haiglaravi vajavaid patsiente on alla 200 (mitte varem kui alates 24. maist). Ka siis tuleks sisetingimustes piiranguid leevendada järk-järgult, arvestades kõrge ja madalama nakkusriskiga tegevusi,\" leidis teadusnõukoda.\n\nNõukoda hoiatas, et sisetingimustes laiaulatuslike piirangute üheaegne leevendamine toob kaasa märkimisväärse kontaktide arvu kasvu, mis suurendab nakatamiskordajat R ning võib omakorda viia nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvuni.\n\nTeadusnõukoda uuendas ka kolme võimalikku prognoosistsenaariumit, mille realiseerumine sõltub nakatamiskordaja R edasisest muutumisest.\n\n1. stsenaarium\n\nNakatamiskordaja R jätkab tõusu ning jääb püsima üle 1. Selles stsenaariumis püsib nakatumine mõnda aega oranžil ehk kõrge riski tasemel ning tõuseb juuni alguses taas punasele ehk väga kõrge riski tasemele. See stsenaarium oleks tõenäoline, kui inimeste ohutaju jätkaks langust ning mobiilsus suureneks kiiresti, samal ajal vaktsineerimise mõju nakatumisele veel nii kiiresti ei avalduks.\n\n2. stsenaarium\n\nNakatamiskordaja R tõuseb lühiajaliselt üle 1, kuid jääb siis mõneks ajaks 1 piiresse. Sellises olukorras jääb uute nakatunute arv igapäevaselt keskmiselt samaks, varieerudes vahemikus 200-400 inimest. Nii püsib nakatumine mais ja juunis oranžil ehk kõrge riski tasemel. On tõenäoline, et mõne aja pärast võiks siiski tekkida viiruse hooajalisuse ja/või vaktsineerimise tulemusel pööre languse suunda, kuid vastav aeg ei ole prognoositav ja muutus ei pruugi juhtuda enne juuni lõppu.\n\n3. stsenaarium\n\nNakatamiskordaja R pöördub uuesti langustrendi ja jääb alla 1. Selles stsenaariumis stabiliseerub nakatumine mais oranžil ehk kõrge riski tasemel ning jõuab juuni teisel poolel oranži ja kollase ehk keskmise riski taseme piirile.\n\nTeadusnõukoja hinnangul jääb realistlikum optimistlik stsenaarium kahe viimase stsenaariumi vahele.\n\nValitsuse tehtud leevendused\n\nValitsuse korraldusega tohib alates 24. maist toitlustusasutuste siseruumides kohapeal süüa-juua arvestades 50-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.\n\n24. maist on lubatud viibida siseruumides muuseumites ja näitustel, samuti istekohaga üritustel nagu teatris, kinos, konverentsil, aga ka jumalateenistustel või muudel avalikel usutalitustel juhul, kui ruumitäitumus ei ületa 50 protsenti. Kindlaksmääratud istekohtadega ruumides seatakse osavõtjate piirarvuks 200 inimest, kelle hulka ei arvestata esinejaid ja ürituse läbiviimisega seotud inimesi, kes külastajatega vahetult kokku ei puutu.\n\nAlates 31. maist tohib avada uksed ka siseruumides saunadele, spaadele, veekeskustele ja ujulatele arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 50 protsenti ja osalejaid poleks korraga rohkem kui 200.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teadusnõukoda soovitas esmalt avada küll haridusasutused, kuid jäi muude sisetingimuste piirangute leevendamise osas valitsusest ettevaatlikumale seisukohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTeraapiakoera nunnutamine vähendab stressi mitmeks nädalaks\n\n## Põhitekst:\n\nWashingtoni Osariigiülikooli teadlased tegid oma esimese uuringu 2019. aastal, kus vaatlesid teraapialoomade mõju tudengitele. Toona jagasid uurijad enam kui 200 tudengit eri rühmadesse. Neist üks rühm sai paitada teraapiakoera või -kassi, teine looma lähedal viibida ja kolmas looma ekraanilt vaadata. Tudengitelt enne ja pärast katset võetud süljeproovid näitasid, et kõigi teistega võrreldes vähenes stressihormooni hulk just neil, kes said loomale päriselt pai teha, vahendab Gizmodo.\n\nKui 2019. aasta uuringus langes tudengite stressitase ka vaid 10-minutise loomapaitamise järel, siis nüüd võttis uurimisrühm ette ajamahukama katse. Seekord said tudengid suhelda teraapiakoertega neli nädalat kestnud stressiennetuse programmis. Tuli välja, et koerte rahustav mõju kestab nunnutaja jaoks veel vähemalt poolteist kuud.\n\nKoer või nõustamine?\n\nUus uuring kestis ühtekokku kolm aastat ja selles osales 309 vabatahtlikku tudengit. Põhikatsele eelnenud sõeluuring osutas, et umbes kolmandik tudengitest tundis oma õpingute või varasemate vaimse tervise murede tõttu teistest enam stressi.\n\nUurijad jagasid tudengid juhuslikkuse alusel kolme rühma, kus igale rühmale pakuti erinevat stressiga toimetulemise teraapiat. Ühisosana pakuti kõigile rühmadele igal nädalal nelja tunni pikkust koolitusseanssi, kus käsitleti stressiennetusega seotud teemasid. Muud tegevused olid rühmati erinevad.\n\nÜhe rühma vabatahtlikud said üksteist nõustades ja stressimaandamise tehnikaid õppides suhelda teraapiakoertega. Teise rühma tudengid tegid oma töötubades samu tegevusi, ent ei suhelnud koertega. Kolmandas rühmas suhtlesid osalejad poole ajast koertega ja osalesid teise poole ajast lühendatud töötubades. Enne ja pärast programmi algust tegid tudengid ka testi, kus uurijad mõõtsid nende vaimset võimekust või ajaplaneerimisoskust.\n\nEnamikul tudengitest jäid vaimsete võimete testi tulemused enne ja pärast programmi samaks. Uurijaid huvitasid aga eeskätt stressialtimad tudengid. Tuli välja, et neil stressis tudengitel, kes said võimaluse vahepeal üksnes koeri nunnutada, paranes vaimne võimekus võrreldes teiste stressis tudengitega. Veel enamgi, nende vaimsed võimed olid head ka veel kuus nädalat peale programmi lõppu.\n\nUuringu ühe autori Patricia Pendry sõnul paistab argine loomadega suhtlemine olevat üllataval kombel palju tõhusam stressipeletaja kui teaduspõhised stressiteemalised õpitoad. Pendry peab tulemust üllatavaks, sest tema sõnul võiks arvata, et stressis tudengid vajavad teaduspõhist nõustamist.\n\nSamas teab Pendry sõnul ilmselt iga loomasõber, et lemmiku lähedus on rahustav. Just see rahutunne võib aidata tudengitel ärevuseta oma mured läbi mõelda ja neid kaaslastega arutada.\n\nTulemused viitavad ühtlasi, et puhtakadeemilised lähenemised võivad tudengeid hoopis rohkem stressi ajada. Pendry sõnul võib meenutada õppetöö vormis teraapia õpistressis tudengitele nende pidevaid muresid. Nii ei taha tudengid õpitoas oma probleeme arutada ega nende lahendamise üle kaasa mõelda.\n\nEhkki tegu on juba teise uuringuga, mis viitab teraapiakoerte heale mõjule, hoidub Pendry tulemusi ületähtsustamast. Kuigi tegu on teraapiakoertega, ei peaks koera põgusat lävimist tudengitega ülikoolilinnakus tema sõnul teraapiaks nimetama. Kuna teraapiakoeri ja nende koolitajaid pole lõputult, peaks koertega suhtlemise programme pakkuma ainult tudengitele, kes seda päriselt vajavad, lisab ta.\n\nUuring avaldati ajakirjas AERA Open.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ehkki nii mõnigi lugeja võib leida, et teadis seda juba ammu, järeldasid USA teadlased äsjases uuringus, et teraapiakoerad on tõesti toredad. Nende tehtud katse näitas nimelt, et teraapiakoertega suhtlemine taastab stressis tudengite vaimset võimekust paremini kui stressimaandamise õpitoad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAnne Aavik: Ester Mägi seisab Eesti muusikas Tubina, Tambergi ja Tormise kõrval\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ester Mägi oli täiesti kordumatu muusik, aga eeskätt oli ta erakordne naine, kes kandis endas esimese Eesti aja väärtusi,\" tõdes Anne Aavik ja tõi välja, kuidas Mägi on ka ise rõhutanud, et tema muusika räägib emakeeles. \"Seetõttu kasutas ta ka palju rahvamuusikat.\"\n\nAaviku sõnul ei saa üle ega ümber sellest, et Ester Mägi kirjutas muusikat ligi 75 aasta jooksul. \"Tema esimesed teosed valmisid 1946. aastal,\" selgitas ta ja lisas, et tema tutvus Ester Mägiga noore koolitüdrukuna. \"Mäletan, et kui muusikaõpetaja andis meile laulda ühe Ester Mägi koorilaulu, siis seda lauldes ma arutasin, et ta peab olema üks väga noor helilooja, toona ma ei teadnud, et ta oli selleks hetkeks loonud muusikat juba üle 50 aasta.\"\n\nTema arvates on Ester Mägi looming ajatu, see kõlab alati värske ja uudsena. \"Samal ajal on seal palju ka kammerlikkust, intiimsust ja sissepoole pööratust, mis ei vähenga aga kuidagi selle emotsionaalset laengut,\" tõdes Anne Aavik ja sõnas, et Mägi seisab Eesti muusikas Tubina, Tambergi ja Tormise kõrval. \"Ta pole lihtsalt loonud nii võimsaid suurvorme, tema muusikavormid on väiksemad, aga kindlasti see ei vähenda tema muusika mõju.\"\n\n\"Näiteks Ameerika Seattle'is tegutseb juba üle kümne aasta kammerkoor, mis on nime saanud just Ester Mägi järgi, nad on väga palju just Mägi laule salvestanud ja ette kandnud nii Ameerikas kui ka mujal maailmas,\" mainis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusikaajakirjanik ning eluloofilmi \"Ester Mägi. Kadents ja teema\" toimetaja Anne Aavik ütles ERR-ile, et 99-aastasena meie seast lahkunud Ester Mägi oli erakordne naine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitseinvesteeringute keskust asub juhtima Magnus-Valdemar Saar\n\n## Põhitekst:\n\nSaar astub ametisse 17. maist, mil lõpeb praeguse direktori Kusti Salmi kaheaastane ametiaeg. Salm jätkab kaitseministeeriumi kantslerina.\n\nKusti Salmi sõnul on Saar kõige tugevam kaitsevaldkonna logistika ja tarneahela juhtimise asjatundja Eestis. \"Mul hea meel ja julge tunne, et saan keskuse juhtimise üle anda talle,\" ütles ta.\n\nMagnus-Valdemar Saar asus RKIK-i tööle 2017. aastal planeerimisjuhi kohtale. Aastatel 2018-2020 töötas ta kaitseministeerium kaitseinvesteeringute osakonna materjaliarvestuse valdkonna projektijuhina ning alates 2020. aastast kuni tänaseni on ta töötanud RKIK-i hangete osakonna juhatajana.\n\nSaar alustas karjääri KVÜÕA sõjakooli põhikursuselt ning tal on selja taga 18 aastat kogemust kaitseväe logistikaohvitserina. Muu hulgas on ta osalenud logistika planeerimises nii õppustel kui ka operatsioonidel, koolitanud logistika ohvitsere ja rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide logistika meeskondi.\n\nAastal 2009 teenis Saar rahvusvahelise sõjalisel operatsioonil Afganistanis rahvusliku toetuselemendi ülemana. 2015. aastal teenis ta Eesti, Läti ja Leedu ühise jalaväepataljoni Baltpati juures Eesti rahvusliku toetuselemendi ülemana.\n\nSaar on lõpetanud militaarlogistika eriala kursused Soome kaitsejõudude logistikakoolis ja Ameerika Ühendriikide Armee logistika ülikoolis. Tehnikateaduste magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnikaülikoolis, kus lõpetas tarneahela juhtimise õppesuuna cum laude.\n\nKaitseinvesteeringute keskus alustas tööd 2017. aasta 1. jaanuaril. Keskuse ülesanne on kaitsevaldkonna hangete läbiviimine ning taristu planeerimine, arendus ja haldus. Keskuse loomine vabastas kaitseväe mittesõjalistest ülesannetest ning tõi kogu hanketegevuse ning kinnisvara arenduse ja halduse ühtse efektiivse juhtimise alla.\n\nPraegu on keskuse läbi viidavate hangete maht üle 300 miljoni euro aastas, samuti on keskus Eesti riigiasutuste seas üks suuremaid kinnisvarahaldajaid. Keskuses töötab 172 töötajat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Kalle Laanet nimetas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) järgmiseks direktoriks RKIK-i hangete osakonna juhataja Magnus-Valdemar Saare.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKomisjon soovitab vaktsineerida läbipõdenuid ühe doosiga ja kuus kuud pärast tervenemist\n\n## Põhitekst:\n\n\"COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusena saadav kaitse kestab erinevate uuringute andmeil vähemalt kuus kuud ning korduv haigestumine on harv. Seega ei ole läbipõdenutel vaja end vaktsineerida enne kuue kuu möödumist ning ka siis piisab immuunsuse tõhustamiseks ühest doosist,\" ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar.\n\n\"Vaktsineerimiskuuri läbinute hilisema revaktsineerimise vajaduse kohta praegu veel andmed puuduvad,\" lisas ta.\n\nViiruse leviku pidurdamiseks on oluline, et võimalikult suur hulk elanikkonnast saaks COVID-19 haiguse vastu kaitstud esimesel võimalusel. Seetõttu soovitab ekspertkomisjon oodata nende inimeste vaktsineerimisega, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud vähem kui kuus kuud tagasi, sest neil on läbipõdemise järgne immuunsus.\n\n\"Nende inimeste jaoks ei ole vaktsineerimine praegu veel vajalik ja nii saab piiratud vaktsiinikoguste tingimustes võimaldada vaktsineerimist kiiremini nendele inimestele, kellel kaitse COVID-19 haiguse eest puudub,\" lisas Lutsar.\n\nKa siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Kui inimene haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks ning vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt kuuendal kuul pärast tervenemist.\n\nInimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse hiljem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi teha.\n\nKehtima jäi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha kahedoosilise vaktsiini puhul teine doos sama vaktsiinitootja vaktsiiniga. Erinevate vaktsiinitootjate ja erinevatel tehnoloogiatel põhinevate COVID-19 vaktsiinide kombineerimise efektiivsuse ja ohutuse kohta ei ole endiselt piisavalt andmeid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga alates kuuendast kuust pärast tervenemist. Erinevate vaktsiinide kombineerimist ekspertkomisjon jätkuvalt ei soovita.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSõõrumaa: otsime Patarei arendusele teisi finantseerimisviise\n\n## Põhitekst:\n\nAprillis teatas Sõõrumaa, et plaanib Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) esitada taotluse projekti tähtaja viieaastaseks pikendamiseks, mille tulemusel valmiks kogu arendus 2026. aasta asemel hoopis 2031. aastal.\n\nSõõrumaa ütles Vikerraadio saates \"Uudis +\", et pole veel RKAS-ile taotlust esitanud, kuid plaanib seda lähiajal teha.\n\n\"Seni kuni tegu puudutab miljoneid, sellega me saame ise hakkama, aga kui asi puudutab kümneid miljoneid, siis on vaja terviklikke finantseerimislahendusi,\" selgitas Sõõrumaa vajadust laenu võtta.\n\nEsmalt plaanis Sõõrumaa KredExi kaudu laenu võtta, kuid selgus, et projekt tingimustele ei vasta, sest KredEx enam suuri otselaene ei anna. Võimalus oleks KredExi kaudu saada kommertspankadelt käendust, kuid ka see võimalus ei tundu praegu tõenäoline.\n\n\"Kommertspankadel on oma normid, mis on kõikidele ettevõtjatele arusaadavad, kes on pangas käinud. Sul peaks olema vähemalt 30-40 protsenti usutavaid eellepinguid, usutav äriplaan ja omafinantseerimise osa ning siis kommertspank annabki laenu,\" selgitas Sõõrumaa.\n\nProjekti kogumaksumus on Sõõrumaa sõnul suurusjärgus 70-80 miljonit eurot. Ta selgitas, et oluline pole, palju raha puudu jääb, vaid see, kuidas laenuandmist lahendatakse.\n\n\"Eks me proovime leida ka teistsuguseid finantseerimislahendusi ja võibolla ka teatud mõttes teha töödejaotust. Meil on ju üks päris suur osa muuseum, mille peame korda tegema. Selle saab võibolla natuke eraldiseisvana korda teha,\" sõnas Sõõrumaa.\n\nTa selgitas, et ülejäänud hooneosad tuleb konserveerida, et need ei laguneks. Sõõrumaa lisas, et võibolla ei pea neid ka kiiremas korras täies mahus taastama.\n\n\"Merekindlus on eelkõige turismiga seotud objekt. Kõik, mis on turistile meelepärane, teda siia täiendavalt meelitab, on hea nii merekindlusele kui ka tervele Tallinnale ja Eestile tervikuna,\" ütles ärimees ja lisas, et tema hinnangul on tegemist Tallinna õige olulisema muinsuskaitseobjektiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Patarei merekindlust arendav ärimees Urmas Sõõrumaa otsib KredExi laenu saamata jäämisel Patarei merekindluse arendusele uusi finantseerimisvõimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavuses Eesti kriketi meistriliigas osaleb rekordarv meeskondasid\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Kriketi Liidu peasekretäri Mart Tammoja sõnul osaleb tänavu meistriliigas rekordilised 12 meeskonda ning oodata on kõrget konkurentsi. \"Sel hooajal osalevad meeskonnad, mis koosnevad eestlastest, siin resideeruvatest välismängijatest ning esmakordselt võistleb ka Briti NATO vägede sõjaväelaste Eaglesi nimeline meeskond Tapalt,\" ütles Tammoja.\n\n\"Peale meistriliiga on tänavuse kriketihooaja olulisemad sündmused Eestis toimuv Baltic Cup ja Põhjamaade Cup. Samuti komplekteeritakse Eesti koondis, mis esindab riiki erinevatel välisvõistlustel,\" lisas Tammoja.\n\nKriket on maailma populaarsemaid spordialasid ning huvi selle vastu on tõusmas ka Eestis. \"Paari aastaga plaanime jõuda vähemalt tuhande aktiivse harrastajani. Eraldi tegeleme noortele kriketi õpetamisega,\" ütles Tammoja.\n\n\"Võib julgelt öelda, et jää on hakanud liikuma. Eelmisel suvel avati Tallinna külje all Tiskres kaks uut kriketiväljakut. Mai alguses võeti Eesti Kriketi Liit Eesti Olümpiakomitee täieõiguslikuks liikmeks,\" sõnas Tammoja.\n\nKriketi Eesti meistriliiga mängud toimuvad igal nädalavahetusel ning võitjameeskond selgub septembris. Tänavu osalevad kriketi Eesti meistriliigas võistkonnad: Hippos, Riders, Tallinn United, Viking Stars, Tigers, Rising Stars, Tallinn Stallions, Tartu Kriketiklubi, Tallinn Strikers, Tartu Hundid, Tallinn Falcons, EFP Eagles.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval saab hoo sisse Eesti kriketi meistriliiga, milles osalevad rekordilised 12 meeskonda. Meeskonnad koosnevad seejuures nii eestlastest, Eestis elavatest välismängijatest kui ka NATO lahingugrupi Briti kontingendist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n3. maist 2+2 reegel väljas ei kehti\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus võttis koroonaviiruse levimise takistamiseks möödunud aasta augustis vastu valitsuse korralduse \"COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud\". Seda korraldust on valitsus vastavalt vajadusele muutnud.\n\nKui märtsi alguseni tuli Eestis sisetingimustes tagada 2+2 reegli täitmist, ehk liikudes maksimaalselt kahekaupa ja hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahet, kehtestas valitsus lisapiirangu. Alates 11. märtsist kehtestas valitsus sama piirangu ka avalikele kohtadele väljas.\n\nVälitingimustes 2+2 reegli kehtestamist tutvustati avalikkusele üsna laialt. Valitsus ütles oma 9. märtsi teates, et välitingimustes võib koos olla ja liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistega hoidma kahemeetrist vahemaad.\n\n22. aprillil otsustas valitsus, et välitingimustes 2+2 reegli kasutamisest võiks 3. maist loobuda. \"Põhiline põhjus on see, et õues ei ole see viirus nii nakkav. Nüüd on selgem, kuidas ta käitub. See teadmine paraneb siin iga nädalaga,\" ütles riigisekretär Taimar Peterkop.\n\nPiirangute leevendamine otsustati seega peale suuremaid valitsusevastaseid meeleavaldusi Toompeal ja Vabaduse väljakul ja paar nädalat enne 9. maid. Peterkop ütles, et piirangu mahavõtmine 9. maiga kuidagi seotud ei olnud.\n\nAvalikkuse teavitamise võtmes sõnaselget teadet, et väljas enam 2+2 reeglit täitma ei pea, ei edastatud. 22. aprilli valitsuse teates oli märgitud: \"Avalikus siseruumis liikumisele jääb kehtima 2+2 reegel ja maskikandmise kohustus. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on jätkuvalt vajalik hoida teiste inimestega distantsi ka väljas liikudes.\"\n\nValitsuse korraldusest kadus sinna märtsis tekkinud välitingimustes paiknevate avalike kohtade võrdsustamine avalike siseruumidega. Seega reaalselt 2+2 reegli väljas täitmise kohustus kadus. Avalikkust eraldi sellest aga ei teavitatud. Peterkop ütles, et eraldi plaani muutuse mittekommunikeerimiseks ei olnud. \"Kommunikatsioon on nii, nagu tavaliselt käinud,\" ütles Peterkop.\n\nIgal juhul 3. maist väljas liikudes 2+2 reeglist kinni pidama ei pea. Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.\n\nAvalik siseruum valitsuse korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui märtsi alguses kehtestas valitsus 2+2 reegli täitmise kohustuse ka välitingimustes, siis suurema kärata on see piirang 3. maist kehtivuse kaotanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMerivälja tee 33 arendaja tõmbas hooneplaane koomale\n\n## Põhitekst:\n\nPirital Merivälja tee 33 asuva hoone ehitus peatati möödunud sügisel, kui järelevalve tuvastas, et platsil toimuvad ehitustööd, mis ei olnud projektiga kooskõlas. Seepeale esitas arendaja Merivälja Realestate uue taotluse.\n\n\"Kui arendaja linnale esitatud taotlus lühidalt kokku võtta, siis soovib Merivälja tee 33 arendaja vähendada kavandatava hoone mahtu ja vaadata ümber hoonesisesed funktsioonid. Plaani kohaselt väheneks ehitisealune pind umbes 300 ruutmeetri võrra ning hoone läheks pisut madalamaks. Umbes 10 protsendi võrra suureneks haljastuse osa,\" teatas Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.\n\nHoone esimesele korrusele planeeritakse restoran, apteek, mitmesugused meditsiiniteenused ning ratturitele mõeldud pesemis- ja riietusruumid. Lisanduvad kaubanduspinnad ja kohalikule kogukonnale osutatavad teenused.\n\nEskiislahenduses on hoone keldrikorrusele planeeritud 74 parkimiskohaga autoparkla. \"See on endiselt Pirita linnaosa valitsuse nõudmine, et kinnistule planeeritaks linnale avalikuks kasutamiseks vähemalt 64 parkimiskohta. Ka ärihoones töötajate sõidukite parkimiskohad tuleks rajada osaliselt nullkorrusele,\" ütles Liinat.\n\nKui varasemas projektis oli hoone teisele korrusele plaanitud rajada haiglaplokk, siis uue eskiisprojekti järgi ehitatakse sinna büroo- ja teenindusruumid, nagu ilu- ja massaažisalong ning lastehoid.\n\nVõrreldes ehitusloa saanud projektiga on hoone maapealse osa fassaadilahenduse muudatused väikesed. Ka hoone väliskuju ja kasutatud viimistlusmaterjalid on jäänud samaks, mis olid ehitusloa saanud projektis.\n\nPirita linnaosa valitsus avalikustab Merivälja tee 33 projekteerimistingimuste eelnõu ja pärast avalikustamise tulemuste selgumist otsustab linnaplaneerimise amet projekteerimistingimuste väljastamise.\n\nPirital Merivälja tee 33 kinnistul kehtib Tallinna linnavolikogu 21. veebruari 2013 otsusega kehtestatud detailplaneering, milles määrati ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõigus kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Merivälja tee 33 kinnistu Merivälja Realestate OÜ-le.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Pirital, aadressil Merivälja tee 33 erahaiglat ja büroohoonet kavandanud arendaja on esitanud hoonele uue eskiislahenduse ja teinud linnaplaneerimise ametile projekteerimistingimuste taotluse, kus on vähendanud hoone mahtu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDisney voogedastuse platvormi klientide hulga kasv aeglustus\n\n## Põhitekst:\n\nDisney + teenust kasutab 103,6 miljonit klienti. Analüütikud ootasid, et klientide arv oleks mai keskel 109,3 miljonit, teatas The Wall Street Journal.\n\nDisney aktsiad langesid pärast uudise teatamist üle nelja protsendi.\n\nGlobaalne voogedastuse buum aeglustus.\n\nDisney + lõikas suurt kasu koroonaviiruse epideemia piirangutest. Inimesed tarbisid kodus rohkem meediat. Disney + tootis samuti viimaste aastate suurimad hittsarjad - Mandalorian ja WandaVision.\n\nViimastel nädalatel langes ka Netflixi aktsiahind. Netflix on maailma suurim voogedastuse teenuse pakkuja.\n\nDisney + tahab tulu suurendada. Disney tõstis märtsis Disney + kuupaketi hinda ühe dollari võrra. Disney + teenus maksab tarbijale nüüd kuus 7,99 dollarit.\n\nEelmisel aastal vähenes ka Disney lõbustusparkide ärikasum. Lõbustusparkide divisjon teatas 406 miljoni dollari suurusest ärikahjumist. Pargid olid enamuse aastast suletud. Disneylandi lõbustuspark Lõuna-Californias taasavati alles aprillis. Park oli suletud 412 päeva.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA meediafirma Disney teatas, et ettevõtte voogedastuse platvormi Disney + kasutajate arvu hulk kasvas viimastel kuudel 8,7 miljoni kliendi võrra. Analüütikud eeldasid suuremat klientide kasvu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRaiesteta mänginud Baskonia alistas kindlalt liigatabeli viimase\n\n## Põhitekst:\n\nEestlaseta mänginud Baskonia resultatiivseimaks tõusis Achille Polonara, kelle arvele jäi 23 punkti, 7 lauapalli ja 5 tulemuslikku söötu. Kahekohalise punktisummaga toetasid itaallast Rokas Giedraitis ja Pierria Henry, kes tõid võistkonna kasuks vastavalt 17 ning 14 silma, vahendab Korvpall24.ee.\n\nJärgmise kohtumise peab Hispaania kõrgliigas neljandal kohal paiknev Sander Raieste koduklubi (23-10) pühapäeval, 16. mail, kui kodusaalis võõrustatakse 11. positsioonil olevat Malaga Unicajat (15-18). Vigastusest taastuv Siim-Sander Vene leivaisa Fuenlabrada (11-22) hoiab liigatabelis 15. kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania meistriliigas sai neljapäeva õhtul võidurõõmu maitsta Sander Raieste koduklubi Baskonia, kui võõrsil saadi kindlalt jagu turniiritabeli viimasest San Sebastian Gipuzkoast 81:63 (29:9, 9:23, 14:9, 29:22).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Martin Sinijärve raamatusoovitused. Rutger Bregman ja Isaac Asimov\n\n## Põhitekst:\n\nRutger Bregman \"Inimkond. Paljutõotav ajalugu\" (Varrak)\nTõlkinud Tõnis Värnik\n\nTõesti, nii palju kirjutatakse inimloomusest. Just nagu sellest midagi teataks. Veel rohkem põhjendatakse, õigemini õigustatakse igasugu situtamist tollega, et see olla meil, inimestel, justnagu loomuses. No iga vabandus on hea vabandus ja ürgne väljavabandatamatus seda enam. Phäh.\n\nSiin on raamat, mis tõestab peaaegu ära, et meile ei ole sisse kodeeritud mingi algne pahalaseks olemine. Vastupidi. Inimloomus on üldse inimesed inimeseks loonud ainult ühise abi ja koostoimimise läbi. Need halvemad küljed tekivad teistmoodi, tekivad hulka hiljem, tekivad teatud põhjustel, ent mitte loomuldasa.\n\nIgal teoorial on head ja vead. Bregman on peaaegu veatu, ehkki teinekord langeb iseenda seatud lõksu. Tahab temagi näidata üht võimalikku võimalust ning lähevad temagi argumendid mõnikord üksiti vastuoksa. Mitte hullemini kui suuremas osas ajalooraamatutes ette tuleb, aga natuke ikka.\n\nAndestatagu talle see, sest ta lammutab hunniku harjumuspäraseid lollusi kaunil kombel laiali ning näitab täitsa ausalt ette ühe võimaliku tulevikuvaate. Eks neid tulevikukuulutajaid ole ennegi nähtud, aga Bregman laseb rahulikult mõelda paljugi seniteatu peale ning nügib neid teadmisarvamusi sõbralikult.\n\nMiks me ei võiks kasvatada omi mõtteid algatudes veendumusest, et tegelikult oleme me head ning pahadused on vead? Vigu saab parandada. Ma ise küll elaksin pigem selle nimel, et paremaks muutuda, kui et keerata jama, kuna olemus käseb. No teate. Ei käy!\n\nKui keegi tahab mõelda inimeseks olemise peale ja on ühtlasi huvitet ajaloost, siis sellest teosest mööda minna ei või. Pühale Augustinusele ja pärispatule öeldagu aga sõbralikult head ööd.\n\nIsaac Asimov \"Mina, robot\" (Fantaasia)\nTõlkinud Martin Kirotar ja Ain Raitviir\n\nJube uhke lugu, et Isaac Asimovi \"Mina, robot\" lõpuks täismahus ka maakeelsena kaante vahele jõudis. Suur osa tema tükikestest oli juba varem ära tõlgitud, omaaegne Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunu lausa enamvähem esimese ilmaulme kuldajastu materjalina sovetliku Eesti lugejatele, aga üliolulist raamjutustust ei olnud. Nagu mõndki tähtsat juttu.\n\nNüüd on kõik olemas ning, jummala eest, julgen soovitada isegi oma pojale, kes teeb esimesi suuri samme maailmakirjanduse lugemise alal. Soovitage oma lastele ja lastelastele, kel on koolis kästud näiteks mingi suvaline fantaasiaraamat vabal valikul läbi lugeda. Ja kes vigisevad, et liiga pikk on, kui te neile üheksa köidet mingit jama lauale panete. Andke õbluke Asimov ja öelge, et see koosneb lühijuttudest, kõiki ei pea lugema, kuigi võib. Trikk on selles, et ega nad paari jutuga ei piirdu. Loevad läbi ja küsivad juurde. Kontrollitud.\n\nSuurtel tasub samamoodi vaadata, kui täpne va klassik oli oma robotilugudes. Praegu, kui arutleme tehisintellekti ja kvantarvutite üle, on tark mõte lugeda lugusid aegadest, mil kõike seda alles mingil kombel ette kujutati. Juurte juurde minnes võib mõnel meist põrkuda mõttetilk, mis muudab tuleviku ajalugu.\n\nJa tuleviku ajalugu \"Mina, robot\" ongi. Kirjutatud minevikus, ometi erksa vaatega tulevikku. Kui me endale mingit elamisväärset tulevikku soovime, siis tasub Asimovi seltsis algust teha. Näeme, et tehnoloogilised probleemid on tühitähi, eetilised ja religioossed probleemid on parajad pähklid ning esteetiliste küsimuste juurde on meil veel pikk tee. Me oleme tuleviku alguses. Ja ometi ka tuletiku valguses, nagu riimis kõigi laste lemmikluuletaja Ilmar Trull peaaegu pool sajandit tagasi. Asimov kirjutas oma lood veel varem, ent nad toimivad tänini, nad on nii inimlikud. Ja robotlikud. Tulevik on teel.\n\nSeni lootkem, et meil on kunagi õnn hakata (est)eetiliselt muundatud organismideks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitas sel korral nii ajaloolase Rutger Bregmani teost \"Inimkond. Paljutõotav ajalugu\" kui ka ulmeklassiku Isaac Asimovi legendaarset kogumikku \"Mina, robot\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRandpere Ratase kulutustes korruptsiooni ei näe\n\n## Põhitekst:\n\nRandpere sõnul teevad teda skeptiliseks uurivad artiklid, mis avaldatakse peale inimese positsioonilt tagasi astumist. \"Samasugust asja me nägime Taavi Rõivase peaministriks oleku järel. Hakati otsima mingeid inimesi ja asju ja konflikte. Kui nad sel hetkel kuidagi välja ei ilmu kui nad toimunud on, siis äkki nad ei ole nii tõsised, kui tagantjärgi proovitakse üles tähendada,\" ütles ta.\n\n\"Muidugi paljud asjad saab ka teha koomiliseks nagu \"joogid autos\", mille kohta isegi meie komisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, kes ise on vist töötanud riigikantseleis, arvas, et see tähistab seda, millises transpordivahendis mingi pakk on, kui seda, et nüüd joogid autos peaministri, saatemeeskonna või isegi autojuhi poolt ära pruugiti,\" selgitas Randpere.\n\n\"Ma ei näinud seal mingit suurt korruptsiooni, ka väikest mitte. Mulle jättis see kohtumine Jüri Ratasega väga mõistliku mulje tema poolt, et ta oli valmis meiega nii kiiresti kohtuma ja on olnud ju ka valmis ajakirjandusele selgitusi andma,\" rääkis ta.\n\nRandpere lisas, et peaminister ei reserveeri endale ise hotelli, restorani ega kirjuta tšekkidele ise alla ja kõik osapooled teavad, et peaministri büroo kulutused on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all. \"Keegi meeskonnast on seda teinud ja oma parema äranägemise järgi. Mul on raske uskuda, et Eesti vabariigi riigikantseleis või peaministri büroos leiduks inimesi, kes oleks sinna tööle läinud korruptiivsete kavatsustega.\"\n\nRandpere märkis, et Ratas pole veel teatanud, kas ta soovib presidendiks kandideerida või mitte, küll aga on ta juba avalikkuse poolt nii-öelda läbi valgustatud.\n\n\"Kui ma ennast paneksin tema olukorda, siis mind see kindlasti mõjutaks. Ma iseenesest olen juba ammu ära otsustanud, et ei taha väga sellisele ametikohal Eestis kunagi asuda, mis tähendaks seda, et sul enam eraelu ja vaba aega üldse ei ole,\" rääkis ta.\n\nKorruptsioonivastase erikomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) Randpere kindla hinnanguga ei nõustu. Tema sõnul ei ole erikomisjon uurimisorgan, mis saaks anda hinnangu, kas faktidel on korruptsiooni tunnused või mitte.\n\n\"Vähemalt osa meedias avaldatust võib vihjata võimalikule korruptsioonile. Küsimusi tekitab nn kringlikampaania vahetult enne valimisi ja teatud valimisringkonnas, millest võtsid osa ka teised keskerakondlased. Või hinnalised kingitused sõpradele, erakonnakaaslastele ja arstidele,\" märkis Odinets.\n\n\"Jüri Ratas küll selgitas erikomisjonile, et need on osa peaministri tavapärasest rutiinist, kuid kahtlused jäävad siiski õhku,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe Valdo Randpere (RE) sõnul jätsid Jüri Ratase komisjoni ees antud selgitused peaministriks olemise ajal tehtud kulutuste kohta kohta siira mulje ja olid hästi põhjendatud. Randpere Ratase tegevuses korruptsiooni ei näe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUusim NHL-i tiim sõlmis lepingu klubi ajaloo esimese mängijaga\n\n## Põhitekst:\n\n30. aprillil maksis Seattle Kraken viimase osamakse liiga laiendustasust ning 650 miljonit dollarit hiljem sai hiiglasliku merekoletise järgi nimetatud klubi 32. NHL-i tiimiks.\n\nKraken osaleb järgmisel hooajal NHL-i läänekonverentsi vahemeredivisjonis ning mänge mängitakse endise NBA klubi Seattle Supersonicsi kunagises kodusaalis, mis pärast renoveerimistöid kannab nime Climate Pledge Arena.\n\nNHL-i draft võtab aset 23.-24. juulil, kuid sellele eelnevalt korraldatakse Krakeni jaoks laiendus- draft, milles klubi saab valida mängijaid kõikidest teistest klubidest peale Vegas Golden Knightsi, kes sarnaselt 2017. aastal jäähokiliigaga liitus. Klubid saavad \"kaitsta\" oma mängijaid draft' is valimise eest, kuid kõik peavad välja panema vähemalt kolm mängijat.\n\nKolmapäeval teatas Kraken, et on sõlminud lepingu 21-aastase ründaja Luke Henmaniga, kellest saab klubi ajaloo esimene mängija. \"Olen väga põnevil ja tunnen end austatult,\" ütles Henman. \"Mul on enda mängu usku ja mu põhifookus on teha küllalt tööd, et paremaks saada.\"\n\n2017. aastal NHL-iga liitunud Vegas Golden Knights on jõudnud igal hooajal põhihooajajärgsesse play-off 'i ning tiimi esimesel hooajal jõuti üllatavalt isegi finaalseeriasse, kus Golden Knights pidi tunnistama Washington Capitalsi 4:1 paremust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aprilli lõpus ametlikult jäähokiliiga NHL-iga liitunud Seattle Kraken sõlmis kolmapäeval lepingu klubi ajaloo esimese mängijaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVene meeskond sõidab kosmosesse filmi tegema\n\n## Põhitekst:\n\nPeresild ja Shipenko alustavad sõitu kosmosesse 5. oktoobril Baikonuri kosmodroomilt, vahendas BBC.\n\nFilmi nimi on \"Challenge\" ning vene kosmoseagentuuri Roscosmose sõnul soovitakse selle projektiga tuua kosmos laiemale publikule lähemale.\n\nVene Roscosmose filmiteade on algatanud aga spekulatsioonid, et nüüd on USA ja Venemaa vahel alanud uutmoodi võidusõit kosmosesse.\n\nKa USA kosmoseagentuur NASA koos näitleja Tom Cruise'ga teatasid mullu, et lähevad kosmosejaama filmi tegema. Lisaks on projekti kaasatud ka Elon Musk'i SpaceX raketifirma. Seni pole veel kindel, millal USA meeskond kosmosesse filmima plaanib minna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa on valinud näitleja Julija Peresildi ja režissööri Klim Shipenko, kes sõidavad meeskonnaga rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) filmi tegema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA väed lahkusid Afganistani Kandahari baasist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad ei ole baasi meile ametlikult üle andnud, aga ma võin kinnitada, et nad lahkusid baasist kolmapäeval,\" ütles Afganistani armee pressiesindaja Kandaharis Khoja Yaya Alawi.\n\nÜhendriigid on otsustanud 20-aastase Afganistanis viibimise lõpetada hoolimata sellest, et rahulepet valitsuse ja Talibani vahel ei ole ja lahingud maapiirkondades jätkuvad.\n\nUSA president Joe Biden teatas märtsis, et \"igavene sõda\" lõpetatakse ja Afganistani jäänud 2500 Ameerika sõdurit viiakse välja 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute 20. aastapäevaks.\n\nUSA väed tungisid Afganistani 2001. aasta oktoobris vastuseks 11. septembri terrorirünnakutele.\n\n20 aastat hiljem, kui sõjas on surma saanud ligi 2400 ameeriklast ja kümned tuhanded afgaanid, on lahkumine Bideni sõnul õigustatud, sest USA väed on taganud, et riigist ei saa enam Läänt ründavate džihadistide baasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA väed viisid lõpuni lahkumise Kandahari lennuväljalt Lõuna-Afganistanis, mis oli nende suuruselt teine baas riigis, teatasid Afganistani ametnikud reedel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTanja avaldas räpihõngulise laulu \"Paar sammu veel\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esimest korda elus ma räpin laulus, kuigi räpiks seda nimetada on siiski liiga palju\" naeris Tanja.\n\n\"Ma tahtsin luua midagi kerget, kus oleks oma koht nii väikesele naljale kui ka mõnusale tantsurütmile. Nii kirjutasimegi lauluteksti naeratusega suul,\" selgitas laulja.\n\nLaulu autorid on Tanja, Timo Vendt ja Mihkel Mattisen.\n\nVideo tegi Josh Twist, kes on animeerinud ka teistele artistidele nagu näiteks Nublu, Stefan, Karl-Erik Taukar, Lepatriinu jt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tanja avaldas koos animeeritud videoga värske suvise laulu, mis kannab pealkirja \"Paar sammu veel\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaty Perry avaldas Pokemoni 25. sünnipäeva puhul uue loo\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui ma Jaapanis tuuril olles Pokemoni kohvikut külastasin, viis nostalgia mu tagasi põhikooli aastatesse. Nii et kui mind kutsuti koos Post Malone'i ja J Balviniga 25. sünnipäeva tähistama, olin elevil. Laulu läbivad teemad –vastupidavus ja oma sisemise sära leidmine – on minu jaoks alati olulised olnud ja need kirjaldavad ka Pokemoni lugu ja karaktereid,\" vahendab Pitchfork Perry öeldut.\n\nLoole valmis ka muusikavideo.\n\n\"Pikachu on arenenud Pichust, mistõttu on muusikavideos näha nooremat mind Pichuga ja tänase päeva mind Pikachuga. Me mõlemad oleme arenenud, ent mingi mängulisus on meisse alles jäänud,\" sõnas Perry.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pokemoni 25. sünnipäeva puhul avaldas laulja Katy Perry uue loo \"Electric\", millele valmis ka muusikavideo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMotoGP Soome etapp jäetakse koroonaviiruse tõttu ära\n\n## Põhitekst:\n\nMotoGP sarja promootor Dorna Sports teatas reedel, et juulis toimuva pidav Soome etapp jäetakse koroonaviirusest tulenevate liikumispiirangute tõttu ära.\n\nSellegi poolest teatas promootor, et on sõlminud viieaastase lepingu 2019. aastal valminud KymiRing ringrajaga Soomes, kus toimuvad GP-etapid kuni aastani 2026.\n\nSoome etapi asemel peetakse 8. augustil Austrias Spielbergis. Nädal hiljem toimub samal ringrajal ka teine MotoGP etapp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse leviku tõttu jäetakse ära planeeritud mootorataste ringrajasõidu MM-sarja Soome etapp juulis ning selle asemel peetakse augustis kaks etappi Austrias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHeiko Maas: sakslased võivad suvel reisile minna\n\n## Põhitekst:\n\nMaas ütles reedel meediagrupile Funke, et loodab sel suvel normaalsemaid elutingimusi, mis tähendab ka suvepuhkust.\n\n\"Loomulikult on meie eesmärk teha reisimine võimalikuks, aga epideemia paneb piirid,\" lisas Maas.\n\nMaasi sõnul ei tule repatrieerimise lende, millega välisministeerium tõi pandeemia esimeses faasis koju võõrsile jäänud kodanikke.\n\n\"Kui epideemiaolukord peaks mõnes riigis halvenema, siis ei tohiks see täna, 2021. aastal enam kedagi üllatada nagu mullu,\" ütles Maas.\n\nSaksamaa on alustanud samme elu normaliseerimise poole, sest vaktsineerimine edeneb ja viimane nakkuslaine taandub.\n\nReedel langes nädala nakatumus 100 000 elaniku kohta esmakordselt pärast 20. märtsi alla saja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sakslased võivad sel suvel puhkuse ajal reisile minna, aga riik ei korralda nende kojutoomist nagu eelmisel aastal, kui mõnes riigis peaks tekkima koroonapuhang, ütles reedel Saksamaa välisminister Heiko Maas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDigilugu ei tunnista välismaal elavate ja töötavate eestlaste kaitsesüste\n\n## Põhitekst:\n\nSotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala selgitas ERR-ile, et arst saab küll infosüsteemi lisada epikriisi, et inimene on välismaal kaitsesüsti saanud, kuid selle põhjal ei saa ega tohi teha immuniseerimisteatist. See aga on aluseks Eesti QR-koodiga vaktsineerimistõendile ehk nn digipassile.\n\n\"Eesti tervise infosüsteemi usaldusväärsus põhineb faktil, et tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja kannab andmed enda tegevuse kohta tervise infosüsteemi kinnitades nende õigsuse,\" sõnas ta.\n\nDigiloos saab Joala sõnul teha vaktsineerimise märke, tuginedes patsiendi enda sõnadele ja välismaal vormistatud dokumentidele, kuid sellest ei piisa digipassi loomiseks.\n\nSeega kui inimene on saanud näiteks mõnes Euroopa Liidu riigis EMA heakskiidetud vaktsiiniga kaitsesüsti, ei saa talle immuniseerimisteatist tekitada, sest süsti pole teinud Eestis tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja, kes andmete õigsust kinnitada saab.\n\nDigipassi tulevik on aga otsustamata\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et digipassi hakkab koordineerima majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, eesotsas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Sutiga.\n\n\"Me ei saa selle alusel diskrimineerida ehk siis keegi ei saa eriõigusi, kõik on kõigile võimalik. Võibolla vaktsineerimistõendi olemasolul on mingid teenused mugavamad, kui seda tõendit ei ole. Neid punkte me alles arutame,\" selgitas peaminister.\n\nKa tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et potentsiaalselt võib digipassi vaja minna siis, kui on toimumas mingi suurüritus ja korraldajad paluvad valitsuselt sinna lubada kehtestatud piirarvust suuremat rahvahulka. Sel juhul võiks aga ühe variandina nõuda, et üritusele pääsevad digipassiga inimesed, kes on vaktsiini saanud või viiruse läbi põdenud.\n\nKiik aga sõnas, et veel pole kindel, millised piirarvud lähitulevikus üritustele tulevad ning kuidas suvel kõik muud piirangud üldse välja nägema hakkavad.\n\nJoala selgitas, et praegu toimubki Eesti-keskse lahenduse väljatöötamine ning selle integreerimine Euroopa rohelise digitõendi raamistikku, mis pole samuti veel valmis saanud.\n\n\"Hilisemates etappides tuleb vaadata ka kolmandates riikides vaktsineeritutele tõendite väljaandmist, kuid praegu me seda ei plaani ja inimene saab oma vaktsineerimistõendi seal riigis, kus ta ennast vaktsineeris,\" sõnas ta.\n\nJoala sõnul on ebavõrdsusest vara rääkida\n\nKuni vaktsineerimine ei ole kõigile kättesaadav, ei saa Joala hinnangul rääkida Eesti vaktsineerimise tõendite kasutamist muudel eesmärkidel. Ta selgitas, et välisriigis välja antud nõuetele vastavat vaktsineerimistõendit saab inimene kasutada ka Eestis.\n\n\"Kui konkreetses välisriigis, kus vaktsineerimine on tehtud, ei ole veel Eestile sarnast QR-koodil põhinevat lahendust kasutusele võetud, siis on võimalik Eestis vajadusel oma vaktsineeritust tõendada ka teises riigis väljastatud pabertõendiga. QR-kood on mõeldud vaktsineerimise tõendamise lihtsustamiseks,\" täpsustas ta.\n\nJoala lisas, et välisriigis vaktsineeritutel tuleb vaktsineerimise tõendi saamiseks pöörduda asutuse poole, kus nad kaitsesüsti said.\n\n\"Nende erisuste puhul, mida Eesti riik praegu annab mõlema doosiga vaktsineeritutele, sh isolatsioonivabastus riiki sisenemisel, aktsepteeritakse ka teistes riikides väljastatud pabertõendeid,\" rõhutas Joala.\n\nÕiguskantsler: ühegi piiranguga ei saa välistada immuuntõendita inimeste osalust\n\nÕiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile, et praegu on tõendi ettenäitamine oluline vaid piiriületamisel ning kuna edasist rakendamist veel välja töötatud pole, on seda ka raske kommenteerida.\n\n\"Immuuntõendi kasutuskorda töötatakse alles välja ja see mure on teada. Riikliku otsusega ei ole niikuinii kavas ühegi piiranguga välistada immuuntõendita inimeste osalust, seda ei saaks teha,\" sõnas Madise.\n\nTa rõhutas, et lahendus luuakse seesugune, kus kedagi ei diskrimineerita ning lisaks jääb Eestis kehtima ka vaktsineerimisvabaduse põhimõte.\n\nSeega ongi Eesti digipassi tulevik ja Euroopa ühise digitõendi kasutamine veel teadmata, kuid ametiasutuste sõnul käib pidev töö nende väljatöötamiseks.\n\nJoala lisas, et muu hulgas tegeleb ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) globaalse usaldusraamistiku loomisega, mille kaudu saab vertifitseerida kõiki maailma vaktsineerimistõendeid. Kuid ka see on alles väljatöötamisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Osa välismaal elavaid eestlasi on saanud või saab koroonaviiruse kaitsesüsti kätte riigis, kus on nende alaline elukoht. Kuigi tegemist on Euroopa ravimiameti (EMA) heakskiidu saanud vaktsiiniga, siis sellekohast immuniseerimisteatist digiregistratuuri üle kanda ei saa, mistõttu ei saa välismaal elavad ja töötavad eestlased ka Eesti koroonapassi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak Portugali ralli eel: peame sõitma paremini kui Horvaatias\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie eesmärk on pärast keerulist nädalavahetust Horvaatias tagasi vormi jõuda,\" kommenteeris Tänak Hyundai pressiteates. \"Portugalis on tavaliselt pehmed ja liivased teed, võib teisel läbimisel päris raskeks minna, sest kruus on iga auto läbimise järel aina häiritum.\"\n\nHyundai tiimipealik Andrea Adamo ütles, et tiimi eesmärk on näidata, et nad on tootjate arvestuses tegelikult võimsamad, kui sel hooajal seni. \"Me ei taha olla lihtsalt konkurentsis, vaid tahame demonstreerida oma tiitlikavatsusi,\" ütles Adamo.\n\n\"See on ralli, kus meil on eelnevalt edu olnud, aga see ei loe enam midagi. Peame ära tegema ja ma olen enesekindel, et meie tiim ja juhid teevad täpselt seda,\" lisas tiimipealik.\n\nHyundaid esindavad Portugalis lisaks Tänakule belglane Thierry Neuville ja hispaanlane Dani Sordo. Neuville on hooajatabelis Sebastien Ogier'i (Toyota; 61 punkti) järel teine (53 punkti), Tänak neljas (40 punkti) ja Sordo pärast ühte esitust kümnes (11 punkti).\n\n\"Portugali ralli on alati kalendri üks tipphetkedest olnud,\" ütles Neuville. \"See tuleb pikk ja väljakutsuv ralli. On palju kilomeetreid sõita ja lõpuks selgub ainult üks võitja, seega peame olema oma parimas vormis, kui paneme end konkurentsi.\"\n\nPortugali ralli toimub 21.-23. mail.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Portugali ralliga. Hyundai piloot Ott Tänak jäi Horvaatia rallil neljandaks, kuid on valmis eelmist etappi tahavaatepeeglisse panema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina kohus määras Kremli-meelse suurärimehe koduaresti\n\n## Põhitekst:\n\nKiievi Petšera ringkonnakohus lükkas tagasi prokuröride taotluse Medvedtšuki eelvangistamiseks. Selle asemel määrati ta koduaresti, teatas Rferl.\n\n\"Jätkame võitlust,\" ütles Medvedtšuk.\n\nMedvedtšukil on lähedased suhted Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Eelmisel nädalal algatati tema suhtes ametlik uurimine, mis on seotud riigireetmisega. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) otsis läbi ka tema kodu ja kontorid, teatas Rferl.\n\nMedvedtšuki sõnul on kõik süüdistused poliitiliselt motiveeritud.\n\nVeebruaris teatas Ukraina riiklik julgeolekunõukogu, et kehtestab Medvedtšuki vastased sanktsioonid. Medvedtšuki vara külmutati kolmeks aastaks ja tal keelati Ukrainas äritegevus.\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski valitsus kehtestas veebruaris sanktsioonid ka kolmele telejaamale, mis arvatavasti kuulusid Medvedtšukile.\n\nMedvedtšuk on Ukraina parlamendi suurima opositsioonipartei liider. Medvedtšuki tütre ristiisa on Vladimir Putin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kiievi kohus otsustas neljapäeval määrata Kremli-meelse Ukraina suurärimehe Viktor Medvedtšuki koduaresti. Medvedtšuki süüdistatakse riigireetmises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRektorid ühel meelel: kõrgharidus peab vähemalt osaliselt olema tasuline\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land selgitas ERR-ile, et kõikide rektorite esimene eelistus oleks see, et riik hakkaks adekvaatselt tõstma kõrghariduse rahastamist.\n\n\"Kõrghariduse rahastamine peaks tõusma 1,5 protsendini SKP-st, praegu on see alla protsendi,\" sõnas Land. Ta lisas, et kui riik on võtnud lubaduse tagada tasuta kõrgharidust, siis see peab olema kõigile kättesaadav ja kõrge kvaliteediga.\n\n\"Kui riik ei suuda seda tagada, see käib üle jõu, siis tuleb seda tunnistada. Selle alusel tulebki kokku leppida järgmised sammud, näiteks, kas kaasata eraraha ja mis tingimustel seda teha,\" ütles Land.\n\nLand ütles, et riik võiks võtta selge seisukoha, sest praegune määramatus rahastamise juures ei ole lubatav.\n\n\"See, et me ei tea, mis viie aasta pärast saab, ei ole õige,\" lisas ta.\n\nEsimene murekoht on kõrghariduse rahastamise osakaal riigieelarvest\n\n2013./2014. õppeaastal jõustus kõrgharidusreform, mille tulemusel tekkis Eesti õppuritele võimalus tasuta kõrgharidust omandada.\n\nKui kümme aastat tagasi oli kõrghariduse rahastamine riigieelarvest soovitud tasemel ehk 1,5 protsendi juures SKP-st, siis aastatega on rahastamine vähenenud.\n\nNäiteks leiab riigi eelarvestrateegiast (RES) aastateks 2022-2025, et 2019. aastal oli riigieelarvest kavandatud kulutuste tase teadus- ja arendustegevuseks 0,75 protsenti SKP-st. Muu hulgas on dokumenti märgitud, et riigieelarvest kavandatud kulutuste tase teadus- ja arendustegevuseks on aastatel 2022-2025 suurem või võrdne ühe protsendiga SKP-st.\n\nKui teaduse rahastamise kohta on info kirjas, siis ei leia kõrghariduse rahastamise taset ei RES-ist ega ühestki teisest strateegilisest dokumendist.\n\nKüll aga RES-is on välja toodud, et lähiaastatel tuleb analüüsida kõrghariduse rahastamise põhimõtteid ning töötada välja ettepanekud kõrgharidusõppesse eraraha suuremaks kaasamiseks. Pikemaid kavatsusi, tööplaane ja täpset rahastamise osakaalu suurust aga kirjas pole.\n\nSKP on kasvanud, aga õppejõudude palgad on seejuures vähenenud\n\nKui RES-i järgi üldhariduskoolide õpetajate palgad tõusevad, siis õppejõududele palgatõusu kuskilt ei terenda.\n\n\"Õppejõudude palgad jäävadki osaliselt alla üldhariduskoolide õpetajate palkadele. Seetõttu väheneb veelgi rohkem kogu kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikkus,\" sõnas Land.\n\nNäiteks tõi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja rektorite nõukogu ja riigikogu kultuurikomisjoni kohtumisel välja, et EMTA töötajate keskmine palk moodustas 2015. aastal 1,27 riigi keskmist palka. 2020. aastal oli see 1,06 keskmist palka.\n\n\"Akadeemiliste töötajate põhipalgad algavad 1242 eurost. Lektori palk on 1351 eurot ning sellele ametikohale kandideerijalt ootab akadeemia kas doktorikraadi või kõrgel tasemel loometegevust,\" sõnas Ilja kohtumisel.\n\nVõrdluseks: 2020. aastal on statistikaameti andmete järgi Eesti keskmine brutokuupalk 1448 eurot.\n\nLahendus oleks osaliselt eraraha kaasamine\n\nTartu Ülikooli rektor Toomas Asser tõi samal kohumisel välja, et tasuline kõrgharidus ei tähendaks täielikult õppuri omavastutust. Ta selgitas, et riigi panus võiks jääda 75-80 protsendi juurde.\n\nTallinna Ülikooli (TLÜ) rektori kohusetäitja Priit Reiska sõnas, et TLÜ-s on eestikeelsete õppijate arv viimase 11 aasta jooksul vähenenud rohkem kui kaks korda ning põhjuseks on just raha.\n\n\"Paradoks on selles, et tasulise õppe koordineeritud pakkumisega saaksid ülikoolid pakkuda enam ka tasuta õpet,\" lisas Reiska.\n\nNäiteks on juba Tartu Ülikool osaliselt seda teed läinud. Alates 2021./2022. õppeaastast peavad õigusteaduse magistrandid, kes õpivad sessioonõppes, hakkama oma ainepunktide eest tasuma. Ühe semestri hinnaks tuleb 1700 eurot.\n\nPraegu puuduvad aga adekvaatsed andmed selle kohta, kui palju oleksid koolilõpetajad ja lapsevanemad valmis Eestis kõrghariduse eest maksma. Asseri sõnul võiks vastava küsitluse läbi viia haridus- ja teaduministeerium.\n\nLeevendust tooks mikrokraadid ja ülikoolide omavaheline koostöö\n\nÜhe võimalusena hakkab Tartu Ülikool pakkuma mikrokraade, mis annavad inimestele võimaluse täiendõppeks, kuid ei anna terviklikku kraadi.\n\n\"Mikrokraadide loomine lisab süsteemile paindlikkust, et kiirelt kohaneda tööturu vajadustega,\" selgitas Land kontseptsiooni.\n\nAsseri sõnul tekitab praegune rahastusmudel ebavõrdse juurdepääsu kõrgharidusele ehk mida vähem on üliõpilasi, seda paremini ülikoolid elavad. Ülikoolidel, kes on üliõpilaste arvu teadlikult vähendanud, on palgakomponent paremas seisus, selgitas rektor.\n\nRektorid on seisukohal, et ülikoolid peavad tegema ka omavahel koostööd ning kaasama hariduse arendamisesse ka välismaa kõrgkoole. Üheks ideeks on ka University Estonia kontseptsioon, mille kaudu pakutaks välismaale e-kanaleid pidi ülikoolide koostöös valminud õppekavasid.\n\nNüüd on ka riigikogu kultuurikomisjon sügiseks suures saalis arutlemiseks ette valmistamas olulise tähtsusega riiklikku küsimust kõrghariduse rahastamise teemal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Praegune kõrghariduse rahastamise süsteem on rektorite nõukogu hinnangul positiivse mõju minetanud ning seda tuleks kiiremas korras muuta. Küsimus tuleb sügisel arutlusele ka riigikogu suures saalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri helilooja Ester Mägi\n\n## Põhitekst:\n\nEster Mägi lõpetas 1951. aastal professor Mart Saare õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Aastail 1951–1954 täiendas ta end Moskva konservatooriumi aspirantuuris, 1954–1984 oli Mägi Tallinna riikliku konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud, 1977. aastast alates dotsent. 1999. aastal valiti ta Eesti muusikaakadeemia audoktoriks.\n\nEster Mägi teosed on kõlanud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, USAs ja Austraalias. Tema orkestriteosed on kõlanud Neeme Järvi, Eri Klasi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Roman Matsovi, Nikolai Aleksejevi ja Emin Hatšaturjani juhatusel. Tema muusika salvestusi on välja andnud Melodija, Eesti Raadio, Raven Recordings, Finlandia Records, Alba Records, Antes Edition, MSR Classics jt. Ilmunud on neli autoriplaati: \"Ester Mägi. Bukoolika\" (Melodija, 1988), \"Ester Mägi. Ein musikalisches Porträt\" (Antes Edition, 1998) \"Ester Mägi. Laulupuu\" (Alba Records, 2005) \"Ester Mägi. Orchestral Music\" (Toccata Classics, 2007).\n\nEster Mägi on pälvinud loomingulise tegevuse eest Nõukogude Eesti preemia (1980), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1985), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1999), Eesti muusika aastapreemia (1991), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2001) ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2008). Talle on omistatud ENSV teenelise kunstitegelase (1971) ja ENSV rahvakunstniku (1984) tiitlid. Teda on autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998) ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2014).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "14. mail suri 99-aastaselt Eesti heliloojate liidu liige, helilooja Ester Mägi (10.01.1922-14.05.2021).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVeerand Narva õpilastest ei pääse ka esmaspäevast koolimajja\n\n## Põhitekst:\n\nOsalise kaugõppe jätkumine Narvas tuleneb epidemioloogilisest olukorrast, kuna haigestumine Ida-Virumaa suurimas linnas jätkuvalt kasvab ja selle märkimisväärset langust pole lähiajal ette näha, teatas linnavalitsus.\n\nTerviseamet soovitas Narva koolides lubada 17. maist kuni kuu lõpuni kontaktõppele korraga kuni 75 protsenti selles koolis käivatest õpilastest. Selle, millised klassid mis nädalapäevadel kooli kutsutakse, otsustab kooli juhtkond.\n\nPiirangu pikendamise, karmistamise või leevendamise vajadus vaadatakse üle mai viimasel nädalal lähtuvalt terviseameti andmetest, ohuprognoosist ja soovitustest. Kui olukord Narvas peaks veel halvenema, teeb amet koolidele ettepaneku õppetöö ümberkorraldamiseks.\n\nÜhtlasi soovitab terviseamet muu hulgas vältida õpetajate liikumist erinevate koolide vahel, lõpuklasside konsultatsioonid korraldada kellaajal, kui teised klassid on koolist lahkunud ning kord nädalas korraldada vaktsineerimata töötajate kiirtestimine.\n\n13. mail oli 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eestis tervikuna 334,02, ent Narva linnas oli vastav näit 986,97.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi alates esmaspäevast, 17. maist taastub Eestis kontaktõpe kõigile üldhariduskoolide õpilastele, lubavad Narva munitsipaalkoolid terviseameti soovitusel mai lõpuni kontaktõppele kuni 75 protsenti õpilastest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli EM-i lugude sari: mudaliigast Šotimaa kapteniks\n\n## Põhitekst:\n\nAnglofiilina on mind alati paelunud Suurbritannia ajalugu ja kultuur. Ühtpidi on tegemist osaga Euroopast, mis vaid mõne lennutunni kaugusel Tallinnast, ent teisalt on seal saarel asju alati aetud omamoodi, sooviga ülejäänud kontinendist erineda. Ometigi ei saa Suurbritanniale läheneda nii, nagu briti poissmehed kümmekond aastat tagasi Baltikumile – justkui oleks tegemist ühtse ebamäärase ja võõra kohaga teisel pool Euroopat. Rännates saareriigi põhjaossa, kus mäenukkide vahele on pikitud sügavad järved ning kohalike kõnepruuk paneb sind kahtlema enese inglise keele oskuses, leiab omalaadse kultuurilooga šotlased.\n\nKüllap on Eestis üksjagu vana kooli vutisõpru, kellele Šotimaa on südamelähedane jalgpalliriik. Oli Eesti ju 1996. aastal osaline kuulsas kummitusmängus, mis tõi MM-valiksarjas Kadrioru staadionile vaid ühe meeskonna ja selle fännid – there's only one team in Tallinn (Tallinnas on vaid üks meeskond), skandeerisid šotlaste Tartan Army liikmed toona. Farss Tallinnas päädis lõppkokkuvõttes uue mänguga neutraalsel pinnal, kui Monacos mängiti väravateta viiki. Neli silma, mis Šotimaa toona Eesti vastu kahe mänguga korjas, aitasid šotlastel kahe punktiga edestada Rootsit ja kindlustada edasipääsu MM-ile. 23 aastat tagasi peetud finaalturniir oli Šotimaa viimane enne tänavust EM-i.\n\nNende kahe kümnendiga on palju muutunud – Šotimaa sai taas oma parlamendi, korraldati läbikukkunud iseseisvusreferendum ning šotlased viidi vastu tahtmist Euroopa Liidust välja. Mõned asjad jäid aga samaks, nagu Šotimaa jalgpallikoondise pidev lati alt läbi jooksmine. Irvhambad Inglismaal tögavad, et nüüdki peavad šotlased oma EM-mängud Londonis ja Glasgows, et oleks hea lähedal pärast alagrupifaasiga piirdumist koju minna.\n\nKaader kultusfilmist \"Mike Bassett – England Manager\" kus \"vanad sõbrad\" inglased, šotlased ja iirlased lennujaamas kohtuvad.\n\nTõsi ta on, et Inglismaa, Horvaatia ja Tšehhiga ühte alagruppi kuuluva Šotimaa šansid edasipääsuks on ahtad. Kui poolakate lootused on superhoos oleval Robert Lewandowskil või Soomel nad finaalturniirile kõmmutanud Teemu Pukkil, siis šotlaste viimaseks maailmatasemel ründajaks võib pidada 1970. ja 1980. aastatel tegutsenud Liverpooli legendi Kenny Dalglishi. Ent omamoodi on Liverpoolis ja koondises legendi staatusesse tõusmas uus Glasgow päritolu mängumees – Šotimaa äärekaitsjast kapten Andrew (Andy) Robertson.\n\nJalgpallis saavad paratamatult rohkem tähelepanu mängijaid, kes löövad väravaid. Ka tänapäevaseid niinimetatud tuhkatriinulugusid meenutades tuleb vutisõbral tõenäoliselt esimesena silme ette näiteks Leicesteri ründaja Jamie Vardy võimas tähelend mudaliigadest Inglismaa meistriks, ent ka 27-aastase Robertsoni karjäär on kujunenud omalaadseid ja tähelepanuväärseid keerdkäike pidi.\n\nFännidele ja kolleegidele Robbona tuntud äärekaitsja kasvas üles tüüpilises Glasgow töölisklassi magalarajoonis ja ehkki noor Celticu fänn armastas majaesisel muruplatsil palli taga ajada, näis karjäär profijalgpallurina toona helesinise unistusena – lapsena saadud seljavigastuse tõttu oli Robertson sunnitud kandma vöökohast kaelani ulatuvat metallist tuge, mis seadis sportimisele omad piirid. Kuid Glasgow tänavail endale nime teinud Robbo pole allaandja tüüp, on tema endised ja praegused meeskonnakaaslased tõdenud. Tema visadus ja suisa jäärapäisus teevadki temast selle mängija, kes ta on täna.\n\nKodulinna suurklubi Celticu fännina oli noorele Robbole suur tagasilöök meeskonna U-15 võistkonnast väljaarvamine põhjusel, et teda peeti liiga väikseks. Tagantjärele võib seda aga näha ka mõningase õnnistusena, sest jällegi oli noor äärekaitsja sunnitud enda väärtust tõestama. Robertson siirdus Šotimaa neljandas divisjonis palliva Queen's Parki ridadesse, kus oli õige lähedal mängijakarjääri lõpetamisele ja ülikooliõpingutega alustamisele, enne kui ta 2012. aasta hooaja algul esindusmeeskonda kaasati.\n\nTänaseks jalgpalliringkondades legendaarseks saanud Robertsoni säuts tema Queen's Parki päevilt. Autor/allikas: Andrew Robertson/Twitter\n\nKuigi palganumber oli niru, teenis 18-aastane Robertson nüüd profileiba. Oma esimesel täishooajal sai ta kirja 40 mängu, mis ei jäänud tähelepanuta Šotimaa jalgpallipüramiidi kõrgeimal astmel. Juba järgmiseks hooajaks teenis Robertson lepingu Šoti meistriliigas mängiva Dundee Unitedi ridades, kuhu äsja neljanda divisjoni mudaväljakutel palli taga ajanud äärekaitsja osteti esimeseks valikuks. Muuseas, paralleelselt Robertsoniga mängis toona Šotimaa kõrgliigas Glasgow Celticu ridades teinegi tänane Liverpooli mängumees – maailma üheks parimaks keskkaitsjaks tituleeritud hollandlane Virgil van Dijk.\n\nPraegused meeskonnakaaslased Andrew Robertson ja Virgil van Dijk kerkisid mõlemad Inglise klubide huviorbiiti Šotimaal. Autor/allikas: Andrew Robertson/Twitter\n\nOotuspäraselt ei jäänud Robertson ka Dundeesse kuigi kauaks, sest Šotimaa paremad pojad korjavad üsna kiiresti üles jõukamad Inglismaa klubid. 2014. aastal nimetati 20-aastane Robertson Šotimaa hooaja parimaks noormängijaks ja juba sama aasta suvel liitus vasakkaitsja toona Inglismaa kõrgliigas mänginud Hull Cityga. Tuntud jojo klubi Hulliga kukkus Robertson kahel korral esiliigasse ent teistkordselt astme võrra madalamale langedes oli vasakkaitsjat äärejoone taga ootamas juba hulk kosilasi. Üheks neist oli Jürgen Kloppi juhendatav Liverpool.\n\nKui Andy Robertson 2017. aasta suvel kaheksa miljoni naela eest Liverpooli siirdus, olid ootused talle madalad. Kõigi silmad olid toona suure raha eest klubisse toodud Mohamed Salah'l ja Alex Oxlade-Chamberlainil ning Robertson näis justkui turvaline kõrgliiga kogemusega varuvariant. Ent siinkohal tasub silmas pidada, et Jürgen Kloppi ostud on harva – kui üldse – ilma selge plaanita – meenutagem kasvõi Ragnar Klavani aega Inglismaal. Sakslane nägi Hulli mängumehes lihvimata teemanti, kellest võiks saada ideaalne lahendus Liverpooli pikaajalistele probleemidele vasakkaitses. Sisuliselt oli Robbo näol tol hetkel tegemist talendikama versiooniga mängija-Kloppist – tohutu töötahe, muljetavaldav vastupidavus ning ikka see sama jäärapäisus.\n\nAndrew Robertsoni kuulus pressing Pep Guardiola juhendatava Manchester City vastu 2018. aastal.\n\nPiisas vaid Robertsoni debüütmängust selleks, et Liverpooli fännid hakkaksid ühismeedias nõudma šotlasele garanteeritud kohta algkoosseisus – niivõrd energiliselt ja ennastsalgavalt oli meeskonna uusim liige mänginud. Statistikud ja ebausu praktiseerijad kaevasid ajaloo annaalidest välja tuntud infokillu – Liverpool pole võitnud Inglismaa meistritiitlit ilma, et meeskonna ridadesse kuuluks mõni šotlane. Nüüd oli ta taas olemas.\n\nVaid aasta pärast Liverpooliga liitumist sai Robertsonist Šotimaa kapten. Jürgen Klopp oli pannud kokku liidritest koosneva meeskonna, kus igal mutril oli mängida oma roll. Võimalus meeskonnakaaslasi väljakul totaalselt usaldada, lubas nii mõnelgi mängijal teha oma arengus järgmise sammu, seal hulgas Robertsonil. Tänapäevase äärekaitsja ülesanne pole pelgalt grahamlikult liini järgida, vaid ka aktiivselt rünnakutel osaleda ning selles osakonnas on šotlaste kapten teinud märkimisväärse arenguhüppe – kui oma esimesel Liverpooli hooajal andis ta viis väravasöötu, siis järgmisel juba 11 ja ülejärgmisel 12. Ning edu polnud enam individuaalne – 2019. aastal sai Robertsonist 23-aastase vaheaja järel esimene väljakul viibinud šotlasest Meistrite liiga võitja ning aasta hiljem – nõnda, nagu ajalugu oli lubanud – tulid Robertson ja Liverpool Inglismaa meistriks.\n\nNüüd, pärast klubijalgpalli tähtsaimate karikate võitmist, on see sama Celticu jaoks liiga väike olnud Glasgow poiss viimas oma rahvuskoondist nende esimesele EM-ile pärast 1996. aastat – 43-kordne Šotimaa internatsionaal Robertson oli aasta ja kolme kuu vanune, kui tema rahvuskaaslased viimati Euroopa meistrivõistlustel mängisid. Olukord on mõistagi kõike muud kui lilleline, sest edasipääs tuli õige visalt: alagrupis saadi viis kaotust ning play-off 'ides vajati nii Iisraeli kui Serbia seljatamiseks penalteid. Kuid erinevalt oma lõunanaabritest, kes kroonivad Inglismaa meistriks juba enne avavile, ei oota Šotimaa fännid oma meeskonnalt imet. Küünilisus ja eneseiroonia on osa šotlaseks olemisest – peaasi, et saaks ühes \"kaaskannatajatega\" nautida Glasgow kõrvetavat 15-kraadist suvesoojust.\n\nEM-finaalturniiril kohtub Šotimaa 14. juunil Glasgows Tšehhiga, 18. juunil Londonis Inglismaaga ning 22. juunil taas Glasgows Horvaatiaga.\n\nLisaks kapten Andrew Robertsonile kuuluvad Šotimaa tähtsamate mängijate hulka veel Arsenali kaitsja Kieran Tierney, Manchester United poolkaitsja Scott McTominay, Aston Villa poolkaitsja John McGinn ning Newcastle Unitedi ründaja Ryan Fraser.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuuel jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile eelneval nädalal kirjutab ERR-i spordiportaal pikemalt ühest EM-il mängivast persoonist. Sel korral vaatleme enam kui 20-aastase vaheaja järel EM-il pallivat Šotimaad ja nende kaptenit Andrew Robertsoni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti majandusministriks saab parteitu ettevõtja Peteris Smidre\n\n## Põhitekst:\n\n\"Koalitsioonileppe kohaselt peab Karinš esitama Smidre kandidatuuri parlamendile,\" ütles KPV LV parlamendifraktsiooni esimees Maris Mozvillo.\n\nMozvillo märkis, et Smidre on sõltumatu kandidaat. KPV LV loodab, et tema ametisse nimetamine leevendab poliitilisi pingeid koalitsioonis.\n\nLäti peaminister Krisjanis Karinš andis kolmapäeval välja korralduse eelmise majandusminister Janis Vitenbergi ametist lahkumise kohta. Vitenbergsi ametist lahkumine jõustus reedel.\n\nEelmisel nädalal otsustas Vitenbergs vahetada erakonda. Vitenbergs läks KPV LV-st Rahvuslaste Ühendusse, mis on samuti valitsuserakond.\n\nKoalitsioonilepingu kohaselt kuulub majandusministri koht KPV LV-le.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti koalitsioonipartei KPV LV tegi reedel peaminister Krisjanis Karinšile ettepaneku, et uueks majandusministriks saaks parteitu ettevõtja Peteris Smidre.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Enola Holmes\" saab järje, peaosas taas Millie Bobby Brown\n\n## Põhitekst:\n\n\"Enola Holmes'i\" esimene osa jõudis vaatajateni mullu septembris ning sai rohelise tule teise osa filmimiseks pärast seda, kui esimest osa vaatas esimese 30 päeva jooksul üle 76 miljoni kasutaja, vahendab NME.\n\nFilm põhineb Nancy Springeri kuueosalisel novellisarjal, kus teismeline detektiiv asub Londonis oma ema otsima, kuid satub hoopis suuremate müsteeriumide keerisesse.\n\nFilmi teist osa asuvad tegema sama stsenarist, režissöör ja produktsioonitiim, kes olid ka esimese filmi taga. Enola Holmes'i mängib taas \"Stranger Things'ist\" tuntud Millie Bobby Brown ning tema venda Sherlock Holmes'i mängib Henry Cavill.\n\nBrown kinnitas uudist ka enda Instagrami kontol.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by @milliebobbybrown\n\nVaata ka \"Enola Holmes'i\" esimese osa treilerit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuulsa detektiivi Sherlock Holmesi väikese õe seikluseid jälgiv Netflixi film \"Enola Holmes\" saab teise osa, peaosades mängivad taas Millie Bobby Brown ja Henry Cavill.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAlar Heikla: mõistuspärase sideturvalisuse võimalikkusest Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval kõlas Vikerraadio saates \"Päevakaja\" süvitsi minev uudislugu Madis Hindrelt\"Valitsus ootab võimalust keelata sidevõrkudes kõrge riskiga tehnoloogia\", millest selgus, et Eesti juhtivate sideettevõtjate oodatav kahju võrgule seatavate laialdaste piirangute puhul ulatub kokku 112 miljoni euroni. Poliitikute arvamused läksid kompensatsiooni osas lahku. Kõlasid nii arvamus, et kompensatsioonimehhanismi pole vaja kui ka seisukoht, et teemat tuleb arutada.\n\nVeel paar nädalat tagasi elasime teadmisega, et telekomisektori kahju ulatub kokku 84 miljoni euroni. Näib, et ideed võrgu kõikide kihtide laialdaseks reguleerimiseks panid riigile ja telekomiettevõtetele kaasnevad kahjud pärmitaignana kasvama. Soome majandusanalüütiku Petri Ruovineni hinnangul ulatub majandusele tekkiv kogukahju 470 miljoni euroni.\n\nSeaduseelnõu arutelus mitme osaleja poolt rõhutati, et mõistlik oleks piirduda sidevõrgus riist- ja tarkvarale kasutusloa kehtestamisel üksnes võrgu tuumikfunktsioonidega. Selline lähenemine vähendaks tekkivat bürokraatiat, keskendudes võrgu osadele, millel on riigi julgeolekuga ka selge seos. Kogu sidevõrku hõlmava ükskõik kui pika üleminekuperioodi piisava pikkuse üle vaidlemine annaks Eesti kohtutele aastateks tööd. Võrkude turvalisus oleks samuti tagatud.\n\nEhkki Huaweil pole Eesti turul domineerivat positsiooni, tooks ettevõtte tasalülitamine riigile hiiglasliku ja ka mõttetu väljamakse, sest julgeolekuohtu ei ju tegelikult pole. Võrgud moodustavad läbi põimunud ökosüsteemi, mille toimimisest sõltub, kas internet on kõikjal Eestis kättesaadav.\n\nHuawei toetab sideteenuse riist- ja tarkvara regulatsiooni täpsustamist. Kuid leida tuleb tasakaalustatud lähenemine ning tagada, et regulatsioon tagaks objektiivselt sidevõrkude turvalisuse, kahjustamata olemasolevat toimepidavust ning konkurentsi.\n\nVäheste pakkujatega turult ühe tootja kõrvaldamine suurendaks julgeolekuriski. Tulevase regulatsiooni eesmärk peab olema olemasoleva turu olukorra säilitamine. Eesti sidevõrkude turvalisuse peavad tagama sideettevõtjad, kuid ei ole võimalik tegutseda efektiivselt, kui pole tagatud õiguskindlus ning ettenähtavus.\n\nProbleemi tõsidust rõhutas konkurentsiameti 2021. aasta märtsis avaldatud sideturu ülevaate, mille kohaselt takistavad turu arengut liigsed regulatiivsed nõuded, mille sätestamisel on jätkusuutlikkuse asemel lähtutud poliitilistest otsustest, mitte ekspertteadmistest.\n\nKahjuks muudavad majandusministeeriumi pingutused seaduse värskendamisel asja veelgi keerulisemaks, sest esitatud soovid kõlavad isegi ühe punkti raames vastuoluliselt.\n\nErakordsemaid vastuolusid ministeeriumi ettepanekutes seisneb selles, et ühes muudatusettepanekute punktis ei tohi sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- ja tarkvara ohustada riigi julgeolekut. Kuid sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib sidevõrgus kasutatav riist- ja tarkvara julgeolekut ohustada.\n\n\"Ettevõtetele tuleb tagada selge, õiguskindel ning piisavalt pikk üleminekuaeg, mille jooksul saab oma tegevuse riigi julgeolekuhuvidega kooskõlla viia.\"\n\nMinisteeriumi seletuskirja kohaselt sätestatakse üleminekuaeg, kuid muudatusettepanekud sõnastati nii, et nende rakendamisel üleminekuaega tegelikult ei teki. Ettevõtetele tuleb tagada selge, õiguskindel ning piisavalt pikk üleminekuaeg, mille jooksul saab oma tegevuse riigi julgeolekuhuvidega kooskõlla viia.\n\nSeadust kirjutavate ametnike kimbatusest võib aru saada. Sidevõrgus kasutatav riist- ja tarkvara areneb kiiresti ning ei ole võimalik määratleda, kas aastal 2030 sideteenuse osutamiseks kasutatav kõrge riskiga riist- ja tarkvara kujutab endast alati ohtu julgeolekule. Kui puudub ülevaade keelatavast riist- ja tarkvarast, siis puudub ka vajadus ning õigustus etteruttava keelu sätestamiseks seaduse tasemel.\n\nOht riigi julgeolekule ei teki kõrge riskiga riist- ja tarkvarast, vaid selle kasutamisest. Kasutamise asukoht selgub alles sideettevõtja poolt esitatud loa taotlusest ning etteruttavalt ei saa välistada, et sideettevõtja plaanitud asukohas riigile julgeolekuohtu ei tekki. Kui oht riigi julgeolekule puudub, ei ole põhjendatud ja vajalik ka seaduse tasemel sätestatud üldine keeld.\n\nVõrgu tuumikfunktsioonide kaitsmine riist- ja tarkvara kasutusloa nõudmisega kujuneb täiesti piisavaks. Julgeoleku tagamiseks peab olema päris risk, mida maandada soovitakse. Vastasel juhul ei ole seadusandjal võimalik hinnata meetme proportsionaalsust. Vastava hinnangu tegemine on keelu sätestamisel seadusandjale kohustuslik.\n\nKehtiv sidevõrkude turvalisuse regulatsioon ning Huawei osalusel rajatud sidevõrgud tagasid, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti olnud infotehnoloogia valdkonnas pioneeriks, olles näiteks esimese riike ühendava 5G kõne asukohaks.\n\nHuaweiga pole olnud ühtegi intsidenti ja riigi kehtestatud meetmed on olnud piisavad julgeolekuohu tõrjumisel. Kehtiva elektroonilise sideseaduse alusel on tarbijakaitseametil julgeolekuohu korral õigus sekkuda sidevõrkude toimimisse ning vajadusel võtta meetmeid riigi julgeoleku ohu kõrvaldamiseks.\n\nEesti sidevõrkudes on esindatud kõik kolm suuremat riist- ja tarkvara tootjat ning ühelgi neist ei ole olulist turujõudu. Puudub sõltuvus ühest konkreetsest tehnoloogiast.\n\nRegulatsioon peab tagama konkurentsi, sidevõrkude toimepidevuse ja turvalisuse. Otsese või kaudse survega ühe tootja turult välja tõrjumiseks suureneb sõltuvus allesjäänud riist- ja tarkvara tootjatest, mis omakorda võib suurendada ohtu riigi julgeolekule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu majanduskomisjon määrab lähinädalatel Eesti digitaalse käekäigu, kui otsustab sidevõrkude turvalisuse seaduse üle. Eesti sidevõrkude turvalisuse peavad tagama sideettevõtjad, kuid ei ole võimalik tegutseda efektiivselt, kui pole tagatud õiguskindlus ning ettenähtavus, kirjutab Alar Heikla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real hoidis unistust tiitlist elus\n\n## Põhitekst:\n\nMadrid läks võõrsil 17. minutil Luka Modrici väravast ette ning edule lisas veel värava Rodrygo esimese poolaja lisaminutitel. Kuigi 71. minutil suutis Jorge Molina Granada jaoks vahe ühele vähendada, lõid Alvaro Odriozola ning Karim Benzema viis minutit hiljem kahe minuti jooksul kaks väravat ja Real realiseeris 4:1 võidu.\n\nKaks vooru enne hooaja lõppu on Hispaania kõrgliiga liigatabeli tipus Madridi Atletico 80 punktiga. Madridi Real on teisel kohal 78 punktiga, neile järgneb Barcelona, kel on kogutud 76 punkti ja Sevilla, kes on 74 punktiga neljas. Vahe neljanda ning viiendal kohal oleva Real Sociedadi vahel liigatabelis on tervelt 18 punkti. Euroopa liiga kohale mahub veel Betis 55 punktiga.\n\nAtleticol on võimalus tiitel kindlustada juhul kui pühapäeval alistatakse kodus Osasuna ning Madridi Real kaotab võõrsil Bilbaole. Kolmandal kohal olev Barcelona on napilt veel tiitlijahis ning võõrustavad pühapäeval Celta Vigot.\n\nLiigas seitsmendal kohal paiknev Villareal alistas Valladolidi 2:0, Eibar ning Betis mängisid viiki.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas neljapäeval Madridi Real võõrsil 4:1 Granada ning säilitas sellega kaks mänguvooru enne hooaja lõppu teise koha liigatabelis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNagy Bögö avaldas loo \"Kaunim kahekesi\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu pärineb ansambli nädala pärast ilmuvalt täispikalt albumilt \"Erinevad maailmad\".\n\n\"\"Kaunim kahekesi\" on ühe armastuse lugu. Kui keskenduda vaid loo tekstile, võiks arvata, et tegemist on lihtsalt nunnu armastuslooga. Video aga loob kujutluspildi sellest, mis toimub tegelikult armunute sisemuses,\" sõnas Nagy Bögö laulja ja kitarrist Jaan-Eerik Aardam.\n\n\"Kaunim kahekesi\" tekst on pärimuslik, muusika on loonud Jaan-Eerik Aardam. Video teostasid Nojah Filmist Jürgen Volmer, Mihkel Kuusk ja Johanna Mägin. Osades Kristi Kimmel ja Rainer Elhi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Trad-indie-pop-ansambel Nagy Bögö avaldas uue loo \"Kaunim kahekesi\", millele valmis ka muusikavideo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPariis plaanib autoliiklust kesklinnas märkimisväärselt vähendada\n\n## Põhitekst:\n\nVolikogu koostas kava, mille kohaselt autoliiklus keelatakse neljas Pariisi kesklinna kvartalis. Linn tahab soodustada jalakäijate ja jalgratturite liiklemist. Samuti suurendatakse ühistranspordi osatähtsust, teatas BBC.\n\n\"Autoliikluse vähendamise tulemuseks on vähem saastunud, rohelisem, rahulikum ja turvalisem linn,\" teatas volikogu.\n\nLinnaelanikel ja ettevõtjatel oleks lubatud endiselt kesklinnas sõita. Kuid läbiv autoliiklus oleks keelatud.\n\nKoroonaviiruse epideemia ajal lisas Pariis sadu kilomeetreid jalgrattateid.\n\nLinnapea Anne Hidalgo valimiskampaania lubadus oli \"15-minutilise linna\" loomine. Selle eesmärk on tagada, et elanikud saaksid jalgratta või jalgsi linnateenustele ligipääsu 15-minutiga, teatas BBC.\n\n\"Jälgime teiste linnade, nagu Madridi, Nantes'i , ja Rooma eeskuju,\" ütles Pariisi abilinnapea David Belliard.\n\nPariis tahab taastada epideemiast räsitud turismisektorit.\n\n2019. aastal külastas Pariisi 19,1 miljonit turisti. Populaarsuselt jäädi alla ainult Suurbritannia pealinnale Londonile. Londonit külastas 19,6 miljonit inimest.\n\nPariisis toimuvad 2024. aastal ka suveolümpiamängud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pariisi linnavolikogu plaanib 2022. aastaks autoliiklust Prantsusmaa pealinnas märkimisväärselt vähendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga registreeriti 279 uut nakkusjuhtu\n\n## Põhitekst:\n\nSuri viis inimest: 61-aastane naine, 71-aastane naine, 75-aastane naine, 79-aastane mees ja 87-aastane naine. Eestis on alates pandeemia algusest viirusega surnud 1217 inimest.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 23 ning haiglaravil viibib 237 inimest. Seda on aga 11 võrra vähem kui neljapäeval. Intensiivravi vajab 32 patsienti ja juhitaval hingamisel on 19 inimest.\n\nKoju saadeti 21 inimest ja kaheksa inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 eluaastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 166 inimest ehk 70 protsenti. Haiglaravi on kokku vajanud 6,8 protsenti haigete üldarvust.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 116 inimesel. 88 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 70, Tartumaale 26, Pärnumaale 19, Valgamaale 13 ja Viljandimaale üheksa uut nakkusjuhtu. Jõgevamaale lisandus seitse, Järva- ja Saaremaale kolm, Lääne-, Põlva-, Rapla-, Võru- ja Lääne-Virumaale kaks uut positiivset testitulemust. Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kolme positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 327,5 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 7,1 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 12 948 vaktsiinidoosi, millest 5835 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 391 119 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 175 806 inimesel.\n\nÜle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 64 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.\n\nReedeks on haiglates lõpetatud 7465 COVID-19 haigusjuhtumit 7189 inimesega ning kokku on viirusest tervenenud 118 008 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel analüüsiti viimase ööpäeva jooksul 5089 koroonaviiruse tuvastamise testi, millest 279 ehk 5,5 protsenti osutus positiivseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmundi Borussia sai Saksamaa karikafinaalis kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nDortmund ei jätnud Leipzigile palju võimalust ja alustas skoorimist juba viiendal minutil, kui Jadon Sancho Leipzigi võrku sahistas. Sellele lisas 28. minutil veel Erling Haaland, Sancho lõi oma teise värava vahetult enne poolaja lõppu. 71. minutil suutis Leipzigi mängumees Dani Olmo oma koduklubile ühe värava tagasi teha, kuid Haaland lõi kolm minutit enne mängu lõppu veel oma teise ning Dortmund võitis koduse karika 4:1.\n\nTHE DFB-POKAL IS BACK IN DORTMUND!!! pic.twitter.com/I5Msu6Qik0\n\n— DFB-POKAL CHAMPIONS 2021 (@BlackYellow) May 13, 2021\n\nNeljapäevane võit on Dortmundi jaoks klubi viies karikas. Neist enam on karika võitnud veel Bremeni Werder, kes on võitnud 1935. aastal loodud karikasarja kuuel korral. Müncheni Bayern on karikat käes hoidnud 20 hooajal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Dortmundi Borussia alistas neljapäeva õhtul Saksamaa jalgpalli karikasarja finaalis RB Leipzigi 4:1 ning kindlustas klubi ajaloo viienda karikavõidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPaavo Nõgene: miks on jätkuvalt süstimata üle 100 000 vaktsiinidoosi?\n\n## Põhitekst:\n\nMe võime üldiselt rahul olla, meil on vaktsiine, neid tuleb riiki regulaarselt, inimesed saavad järjepanu kaitset. Lisaks on meil hulk inimesi, kes viiruse läbi põdenud, kaitse seeläbi saanud. Mõnel on see kaitse saamine kulgenud kergemalt, teisel raskemalt.\n\nLõputu on ka arutelu, kas Eesti valitud tee, teise süsti tähtaega fetišeerida, on olnud õige või vale. Soomes on tehtud 2,25 miljonit süsti, neist 12 protsenti on teine doos. Eestis on miljoni elaniku kohta surnud 917, Soomes 168 inimest. Kas ühe doosi poliitika ja nende numbrite vahel on seos, mina pole teadlane seda hindama.\n\nKindlasti on erinev olnud ka lähenemine piirangutele, samuti rahvastiku käitumine. Kas ühe doosi poliitika, haiglasse sattumise (Eestis tipphetkel 737 ja Soomes 313 inimest) ja nakatumisnäitajate erinevuse vahel on seos ja selle järeldamiseks ilmselt teadlane olema ei pea. Aga see selleks, see arutelu on lõputu.\n\nSealjuures on keeruline arutleda, kui üks arutelu osapool on kinni kinnisidees, et kõik väljastpoolt tulevad ideed on üldjuhul mittesobivad. Mäletate, kuidas Kuressaare haigla sai pahandada, et lõi õue drive-in testimispunkti ning see kästi esiti kinni panna? Neid näiteid on palju.\n\nEesti sai endale veidi aega tagasi vaktsineerimisjuhi. Kõik lootsid ja arvasid, et nüüd saab kõik korda. Tuleb tark, varasema tervishoiusektori kogemusega inimene ja lööb korra majja. Möödus mõni päev ja temagi oli ametnike poolt ära tinistatud nagu mitmed poliitikud varasemalt.\n\n\"Vanasti öeldi, et mida kauem ühte asja korrutad, seda usutavamaks see muutub. Mulle tundub, et nii ongi juhtunud ja paljudega juhtunud.\"\n\nMa võin eksida, aga kas me oleme näinud mõnda intervjuud, milles vaktsineerimisjuht Marek Seer ei räägi defitsiidist? Alles kaks päeva tagasi teatas ta \"Terevisioonis\", et järgmisel nädalal saab eapiirita vaktsineerimise käigus avada umbes 20 000 kohta esmasteks süstideks, kui vaktsiinitarned peavad. Vanasti öeldi, et mida kauem ühte asja korrutad, seda usutavamaks see muutub. Mulle tundub, et nii ongi juhtunud ja paljudega juhtunud.\n\nMa tegin talvel ettepaneku, et riik peaks avalikustama, kui palju vaktsiinidoose on Eestisse saabunud. Kui te vaatate terviseameti kodulehekülje väga head ülevaatlikku koroonakaarti, siis kõike muud te seal leiate, aga seda, mitu doosi riiki on saabunud, elik kui palju on mujal kui õlavarres, te sealt ei leia.\n\nSeda infot ei saadeta igal hommikul ka riigi poliitilisele juhtkonnale ega ametnikele, kes igal hommikul uute nakatumiste, vaktsineeritute arvu osas infot saavad. Ka selle kohta, milline on vaktsineeritute protsent teatud vanusegruppides jne.\n\nMida aga neile regulaarselt ei edastata, on see, kui palju on hetkel süstimata doose. Seetõttu peab seda tabelit pidama igaüks ise, kes moel või teisel info kokku koguda saab. Kui teavet hoitakse kiivalt terviseameti kinniste uste taga, siis hakataksegi uskuma seda, mida korduvalt rahvale tõsimeeli korrutatakse.\n\nLõpetuseks numbritest. Reede õhtuks on Eestisse jõudnud kokku 705 730 doosi vaktsiini. Reedeks on süstitud 566 109 doosi. Käesoleva nädala lõpuni on Eestis 139 621 doosi, mis ootavad oma aega ja kohta. Need doosid ei saabunud eile. Kui reedest pühapäevani süstitakse Eestis vähem kui 39 622 doosi, siis on kolmandat nädalat järjest Eestis esmaspäeva hommikul süstimata üle 100 000 doosi vaktsiini. Ja esmaspäeval tuleb jälle juurde (42 120).\n\nNagu ka varasemalt, öeldakse seepeale, et selle hulgas on teise doosi varud, AstraZeneca tarned on ebaühtlased, tarne tuli alles neljapäeval. Selge, kuid kui te ka kogu AstraZeneca laojäägi sellest 100 000 doosist maha arvutate, on kümned tuhanded doosid esmaspäeval ikka ootel, mitte õlavarres.\n\nMul on lihtsalt erakordselt kahju nendest inimestest, kelle lähedased on pidanud taluma selle viiruse väga ränka põdemist või lähedaste kaotust. Osaliselt seetõttu, et elementaarne töökorraldus lonkab.\n\nKommentaaris kasutatud andmed: https://ourworldindata.org/, terviseamet, sotsiaalministeerium.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmandat nädalat järjest on Eestis esmaspäeva hommikul süstimata üle 100 000 doosi koroonavaktsiini. Ja vaktsiine tuleb jälle juurde. Kui me ka kogu AstraZeneca laojäägi sellest 100 000 doosist maha arvutame, on kümned tuhanded doosid esmaspäeval ikka ootel, mitte õlavarres, kirjutab Paavo Nõgene.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPronksiaegne DNA paljastas stepirahvaste mõju Itaalia poolsaarele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme huvitatud rahvaste rändamisest, sellest, kust nad tulevad ja kuhu lähevad. Üleminek neoliitikumist pronksiaega on Euroopa ajaloos üks olulisemaid. Tänapäeva teadlased üritavad mõista, millised muutused sellel perioodil toimusid nii inimrühmade geneetikas kui ka kultuurilis-sotsiaalsel tasandil,\" sõnas uuringu kaasautor, Tartu ülikooli genoomika instituudi vana-DNA kaasprofessor Christiana Lyn Scheib.\n\n\"Rahvastikurännet antud perioodil on mitmel pool Euroopas juba üsna põhjalikult uuritud. Me tahtsime teada, kas sama toimus ka Itaalia poolsaarel,\" kommenteeris uuringu esimene autor Tina Saupe, kes on Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant ja vana-DNA nooremteadur.\n\nSaupe rõhutas, et uuringu tulemused pakuvad väärtuslikku geneetilist informatsiooni Itaalia kesk- ja põhjaosa demograafilise situatsiooni kaardistamiseks. \"Itaalia poolsaart on ka varem uuritud, aga meie olime esimesed, kes analüüsisid DNA proove, mis pärinevad pronksiajast,\" täpsustas Saupe.\n\nVana-DNA analüüs\n\nTeadustöö põhines inimsäilmetest eraldatud DNA analüüsil. \"Me kasutasime erinevaid skeleti osi, näiteks sisekõrva ümbritsevat kaljuluud. DNA eraldamiseks tuleb luutükk või hambajuur selleks ette nähtud puhvris lahustada,\" selgitas Saupe.\n\nSeejuures oli teadlaste jaoks oluline kindlaks teha, kui suur osa eraldatust on inimese DNA, sest arheoloogilistes säilmetes sisaldub suurel hulgal ka teiste organismide DNA-d, mis pärineb näiteks mullabakteritelt, aga ka inimese organismis elanud bakteritelt või viirustelt.\n\n\"Hästi säilinud vana-DNA leidmine on üksjagu keeruline. Antud uuringus me analüüsime 22 indiviidi DNA-d, mis olid teadustöö tegemiseks piisavalt hea kvaliteediga,\" kirjeldas Scheib.\n\nJärgmisena hindasid teadlased indiviidide geneetilist päritolu, vaadeldes, kuidas nad sobituvad teiste tollal Euroopas elanud rahvastikurühmadega. DNA analüüsi tulemused kinnitasid, et üleminekul pronksiaega tekkis vaadeldud piirkonna rahvastiku geneetilisse pilti Euraasia steppidest pärit populatsioonide jälgi. \"Me ei tea täpselt, kuidas stepirahvad Euroopasse tulid, aga me näeme, et sellel perioodil rahvastiku päritolu muutub,\" selgitas Scheib.\n\nSotsiaalsed ja kultuurilised muutused\n\nTeadlased tahtsid ühtlasi välja selgitada, kas stepi päritolu rahvastiku sulandumine Itaalia poolsaare rahvastikku kattub laiemate kultuuriliste nihetega, näiteks muutustega matmiskommetes.\n\nPronksiajal toimusid materiaalse kultuuri muutused, sest aina enam võeti kasutusele metallist tööriistu. Lisaks toimusid muutused ühiskondlikus korralduses ja matmiskommetes. \"Pronksiajal võtab kuju hierarhiline ühiskond, kus neoliitikumis domineerinud taluühiskonna asemel tekivad poliitilist võimu koondavad keskused. Samuti kerkivad esile ühiskonna eliidile suunatud matmiskohad, mis sisaldavad ohtralt väärtesemeid,\" lisas Scheib.\n\nGeneetika uurimine ei ütle otseselt midagi kultuurilis-sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Nende küsimustega tegelevad arheoloogid, kes olid samuti uuringusse kaasatud. Samas rõhutasid teadlased, et geneetika uurimine aitab siiski paremini mõista ka laiemaid sotsiaalseid-kultuurilisi muutusi.\n\n\"Näiteks tuvastasime ühe matmispaiga, kus neoliitikumi perioodil maeti kokku üksteisega sugulussuhtes olevad mehi, samas kui pronksiaja saabudes maeti samas matmispaigas kokku nii mehi kui ka naisi, kes ei olnud üksteisega suguluses,\" kirjeldas Scheib.\n\nScheib lisas, et neil raske hinnata, miks selline muutus toimus ja milline oli maetud inimeste sotsiaalne staatus. Küll aga saavad nad DNA uurimise kaudu kindlalt väita, et on toimunud muutus matmiskommetes. \"Koostöös arheoloogidega võib see aidata mõista, kuidas tollased ühiskonnad toimisid ja milline oli nende suhe surnutega,\" lisas Scheib.\n\nUuring ilmus ajakirjas Current Biology.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Varasemad uuringud on näidanud, et pronksiaja (2200-900 eKr) alguses ja sellele eelnenud perioodil segunes Euroopa rahvastik stepi päritolu populatsiooniga. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud ning DNA analüüsil põhinenud uuring andis uusi tõendeid selle kohta, et nimetud demograafiline muutus toimus ka Itaalia poolsaarel. Lisaks selgus, et muutused rahvastikus kattusid muutustega matusekommetes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Sõprade\" kokkutuleku episood sai linastuskuupäeva ja õrritusvideo\n\n## Põhitekst:\n\nUus episood kannab pealkirja \"The One Where They Get Back Together\" (\"Osa, kus nad saavad taas kokku\") ja see linastub voogedastusplatvormil HBO Max, kirjutab BBC.\n\nEpisoodis teevad kaasa kõik kuus sõpra – Matthew Perry (Chandler), Jennifer Aniston (Rachel), Courteney Cox (Monica), Lisa Kudrow (Phoebe), Matt LeBlanc (Joey) ja David Schwimmer (Ross).\n\nLisaks teevad kaasa ka mitmed kõrvalosatäitjad – Maggie Wheeler (Janice), James Michael Tyler (Gunther), Reese Witherspoon (Jill), Tom Selleck (Richard), Elliott Gould (Rossi ja Monica isa Jack) ja Christina Pickles (Rossi ja Monica ema Judy).\n\nOodata on ka üllatuskülalisi nagu David Beckham, Lady Gaga, BTS, Cara Delevingne, Mindy Kaling, James Corden, Malala Yousafzai ja Justin Bieber.\n\nKokkutuleku episood pidi esialgu vaatajateni jõudma juba eelmise aasta mais, ent koroonapandeemia tõttu lükati võttepäeva mitu korda edasi.\n\n\"Sõbrad\" oli eetris aastatel 1994–2004. Sarja viimast episoodi vaatas USA-s 52,5 miljonit inimest, mis teeb selle kõige vaadatuma seriaali osa 2000. aastatel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sarja \"Sõbrad\" (\"Friends\") tegelased saavad ekraanil varsti taas kokku – aprillis filmitud kokkutuleku episood jõuab vaatajateni 27. mail ning äsja ilmus ka uue osa õrritusvideo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPõnev mänguõhtu seadis paika Rooma veerandfinalistid\n\n## Põhitekst:\n\nItaallane Lorenzo Sonego (ATP 33.) alistas valitseva Ameerika lahtiste meistri Dominic Thiemi (ATP 4.) ligi kolm ja pool tundi kestnud kohtumises 6:4, 6:7, 7:6. Otsustavas setis päästis Sonego ühel korral matšpalli ning suutis siis mängu viia kiiresse lõppmängu, kus võitis 7:5.\n\n\"On lihtsalt hämmastav, uskumatult emotsionaalne hetk minu jaoks, sest ma olen Roomas, oma Itaalias koos fännidega kahe setiga,\" Sonego ütles pärast matši. \"Ma olen nii õnnelik selle võidu üle, selle mängu üle. Thiem on koos Nadaliga parim liivamängija maailmas.\"\n\nSonego kohtub reedel veerandfinaalis venelase Andrey Rubleviga (ATP 7.), kes seljatas kolmanda ringi kohtumises hiispaanlase Roberto Bautista Aguti (ATP 11.) 6:4, 6:4.\n\nPõnevusmatšis pääses Roomas veerandfinaali ka maailma kolmas reket Rafael Nadal, kes alistas kanadalase Denis Shapovalovi 3:6, 6:4, 7:6. Legendaarne hispaanlane päästis kahel korral kolmandas setis matšpalli ning viis lõpuks seti kiiresse lõppmängu, kus suutis 7:3 võidu võtta. Hispaanlase jaoks on Rooma turniiri veerandfinaali pääsemine tema karjääri 97. Masters-sarja veerandfinaal.\n\nNadali vastane veerandfinaalis on reedel sakslane Alexander Zverev (ATP 7.), kes äsja Madridis peetud Masters-sarja turniiri võitjaks tuli. Zverev pääses Rooma turniiris veerandfinaali, kui alistas teist korda kahe turniiri jooksul jaapanlase Kei Nishikori (ATP 45.) 4:6, 6:3, 6:4. Zverev ja Nadal kohtusid samuti Madridis, kus sakslasel õnnestus 4:6, 4:6 võiduga Nadal konkurentsist välja lülitada.\n\n\"Usun, et tingimustes on suur erinevus. Arvan ka, et meie füüsilises olekus on erinevus. Eelmine nädal ja nüüd see kohtumine toob kõik [reedel] kokku, aga anna endast siiski parima,\" ütles Zverev. \"Päeva lõpul on [Nadal] üks paremaid võistlejaid maailmas ja ma proovin ise samasugune olla.\"\n\nMaailma esireket Novak Djokovic alistas kolmandas ringis 6:2, 6:1 hispaanlase Alejandro Davidovich Fokina (ATP 48.). Djokovic tegi neljapäeval kiire töö ning lahendas 21-aastase sakslase tunni ja 11 minutiga. Esireketiga kohtub veerandfinaalis kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 5.), kes oli 6:4, 6:2 parem Matteo Berretinist (ATP 9.).\n\nViimases veerandfinaalis kohtuvad argentiinlane Federico Delbonis (ATP 64.) ning ameeriklane Reilly Opelka (ATP 47.). Delbonis alistas kolmandas ringis 20-aastase Felix Auger-Aliassime (ATP 21.) 7:6, 6:1 ning Opelka pääses veerandfinaali 7:6, 6:4 võiduga venelase Aslan Karatsevi (ATP 27.) üle.\n\nRooma Masters-sarja turniiri veerandfinaalid mängitakse reedel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Roomas toimuval Masters-sarja tenniseturniiri said neljapäeva õhtul paika veerandfinalistid. Põnevusmängudes liikusid edasi nii kohalik kangelane Lorenzo Sonego kui ka Rafael Nadal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTaastepaketi hääletuse venimine pole Soome parlamendis esmakordne nähtus\n\n## Põhitekst:\n\nSoome parlament arutas terve teisipäeva õhtu Euroopa Liidu taasterahastu heakskiitmist. Parlamendi arutelu kestis hiliste hommikutundideni. Lõpuks parlamendi juhataja Anu Vehviläinen peatas arutelu. Euroopa Liidu taasterahastu arutelu jätkub reede õhtul.\n\n\"Viivitamine parlamendis on pigem viis oma arvamuse avaldamiseks, kui tahe midagi otsustavalt muuta. Ajalooliselt pole selles midagi esmakordset,\" ütles Vares.\n\nSoome parlamendi ajaloos on mitu korda toimunud venitamisi. Varese hinnangul saab praegust taasterahastu arutelu võrrelda 1994. aastal toimunud Euroopa Liidu liikmelisuse aruteluga.\n\n\"1994. aastal tahtsid viivitajad konkreetset otsust edasi lükata. Oli pikki ettevalmistatud kõnesid, mille ainus eesmärk oli hääletamise edasilükkamine,\" ütles Vares.\n\nParlamendi ajaloos on teisigi näiteid, kus hääletus on veninud. Näiteks 1970. aastal toimus pikk arutelu uue ülikooliseaduse pärast. Parlament pidi siis oma istungjärgu lõpetama ja otsust ei olnud võimalik vastu võtta.\n\nSamuti näeb professor venitamise taktikas sarnasust USA senatis kasutusel oleva filibustertaktikaga.\n\nFilibuster on USA senati kodukorral põhinev menetlus, kus seadusandjad arutavad kavandatavat õigusakti. Arutelu eesmärk on õigusakti hääletust edasi lükata või takistada täielikult hääletamise alustamist. Sarnast taktikat kasutati ka juba Rooma impeeriumi senatis ja kohtutes.\n\n\"Soome parlamendis tahetakse viivitamisega siiski avaldada rohkem oma arvamust, mitte saavutada konkreetset muutust,\" ütles Vares.\n\nSoome põhiseaduskomisjon otsustas aprilli lõpus, et Euroopa stiimulipaketi heakskiitmiseks on vaja parlamendis kahekolmandikulist häälteenamust. Lihthäälteenamusest ei piisa. Seetõttu on vaja ka opositsiooni toetust.\n\nEL-i 750 miljardi euro suurune taasterahastu lepiti kokku eelmise aasta juulis. Paketile peavad heakskiidu andma kõik liikmesriigid.\n\nEuroopa Komisjonil ja liikmesriikidel puudub varuplaan, kui mõni liikmesriik taastepaketi tagasi lükkab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Turu ülikooli poliitilise ajaloo professori Vesa Varese sõnul pole taasterahastu hääletuse venimine esmakordne. Soome parlamendi ajaloos on sarnast taktikat varemgi kasutatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜlo Valk: paigutades paljud paranormaalsed juhtumid folkloori taustale, näeme neis korduvaid mustreid\n\n## Põhitekst:\n\nKui õppisin 1980. aastatel Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, käisin rahvaluule eriala üliõpilasena mitmel korral välitöödel: Pärnu-Jaagupi kandis, Helmes ja Kihnul. Juba siis pärisin mõnikord rahvausundi kohta, aga enamasti tulutult. Heal juhul jagati üksikuid mälestusi kaugest minevikust, kui vanarahvas oli veel \"ebausklik\". Kes mäletas vanaema jutustatud lugu metshaldja jälgedel eksimisest; kes tuletas meelde paar värssi hingesantide laulust; kes meenutas hoiatust, et \"Jeesuke viskab kivi pähe\" – nii öeldi ülekäte läinud lastele. Need olid pudemed millestki ununevast ja ebaolulisest, millel enamasti puudus kogemuslik sisu.\n\nUue aja rahvausund\n\nÜldpilt muutus kiiresti 1990. aastate algul, kui ateistlik riik oli kokku varisenud ja üleloomulikud teemad polnud enam tabu. Alguse said uued usuliikumised, massitiraažides avaldati esoteerilist kirjandust ja kujunes välja tänapäevane, uuest vaimsusest kantud rahvausund. Kindlasti pole kellelegi jäänud märkamata Eesti meediasse tunginud kummitused, poltergeistid, energiasambad ja UFO-kogemused, rääkimata selgeltnägijatest, meediumitest, nõidadest ja šamaanidest. Ka väljaspool meediakeskkonda on üleloomulik saanud kogemusliku sisu ja paljus folkloriseerunud, sest lugudes valdavad sarnased süžeed, ootused ja emotsioonid. Taaskäivitunud traditsiooni toetab varasem folkloor kui ammendamatu ressurss. Folkloristide avaldatud ja kommenteeritud tekstid on sageli leidnud uut rakendust ning läinud käibele uutes seostes, näiteks krati- ja pisuhännamuistendid meenuvad tihti UFO-kogemuste taustaks, sest juhtumeid seovad öötaevas nähtud valgusfenomenid. Kergema sisuga meediat lugedes tundub, et imelik pole enam see, kes vaimumaailma usub, vaid pigem see, kes ei tunne üleloomulikku maailma ega märka selle toimimist.\n\nKas need on teated teispoolsusest või midagi muud? Teaduslikus uurimisloos on ikka olnud valdavad ratsionaalsed, s.t kultuurilised seletused, sest pole raske osutada läbi ajaloo ringlevatele jutumotiividele, mis ilmuvad küll aina uutes seostes, aga on siiski äratuntavad. Arvestatav on psühholoogiline seletus, sest üleloomulik kogemus võib olla illusoorne ja seda võib põhjustada fenomen \"hirmul on suured silmad\". Jutte on lihtne edasi rääkida, aga ka välja mõelda, paigutades end peategelase rolli ja jutustades minavormis, mis on veenmistehnikana erakordselt tõhus. Kõige häälekamalt õõnestavad üleloomulike teemade tõsiseltvõetavust materialismiusku ateistidest \"skeptikud\", kes naeruvääristavad ebausku.\n\nMõrad materialistlikus maailmapildis\n\nJa siiski on üleloomulikes teemades suur annus selgusetust ja määramatust, mis osutavad mõradele materialistlikus maailmapildis. Kas teadus, mis ei julge kahelda üldkehtiva maailmapildi paikapidavuses, on üldse teadus või pigem dogmaatiline õpetus? On selgunud, et päris mitmel üleloomulikul teemal on kogemuslik sisu. Seda kinnitavad hämmastavad kokkulangevused väga kaugete kultuuride jututraditsioonides, mille otsesed kokkupuuted on välistatud. Üks selliseid argikogemusest hälbivaid seisundeid on uneparalüüs, kus inimene arvab, et on ärkvel, kuid ei suuda end liigutada ja tajub sageli mingi deemonliku vaimolendi kohalolu, keda eesti rahvausundis teatakse (luu)painajana. Muidugi kaasneb selle läbielamisega abitustunne ja hirm. Vastavaid kogemusjutte on võrdlevalt uurinud Pennsylvania ülikooli folklorist David J. Hufford, kelle professuur hõlmab nii humanitaarteadusi kui ka psühhiaatriat. Hämmastavaid kultuuridevahelisi ühisjooni on leitud ka surmaeelsetest kogemustest, näiteks valgustunneli läbimises ja, üllatav küll, ka surnute ilmumises elavatele surmale järgnevate nädalate jooksul. Psühhiaater Hufford kinnitab, et sedalaadi kogemused on sageli rahustavad ja meeldivad, mistõttu pole põhjust pidada neid patoloogiliseks.\n\nKogemuslikust aspektist on üleloomulikke teemasid uurinud ka Stanfordi ülikoolis töötav Tanya M. Luhrmann, kelle professuur hõlmab antropoloogiat ja psühholoogiat. Ajakirja Journal of the Royal Anthropological Institute läinud aastal ilmunud erinumber tutvustab Luhrmanni juhitud mitmeaastast uurimisprojekti, mis keskendus üleloomulike läbielamiste tekkemehhanismidele. Uurimisprobleemi keskmes oli küsimus taju ja mõtlemise omavahelistest suhetest. Kas see, kuidas inimene mõtestab oma vaimset olemist ja tajub oma isiksuse ning keha piire, on seotud võimetega suhelda vaimolendite ja jumalatega? Töörühma liikmete intervjuud toimusid Ameerika Ühendriikides, Ghanal, Tais, Hiinas ja Vanuatul ning selgus, et seosed on märkimisväärsed. Mida avatumalt tajub inimene oma sise- ja välismaailma piire, seda kaitsetum on ta nõiduse ees ning seda ootuspärasemad on vaimsed läbielamised, näiteks suhtlemine surnute või Jumalaga, mida sageli väärtustatakse. Tänapäeva eestlane kipub olema suletud, aga tuul tõmbab meist praegugi läbi, varjatud veesooned magamistoa põranda all rikuvad tervist, 5G-võrk tekitab ärevust ja energiavampiiride käest on nii mõnedki räsida saanud. Paljudel on olnud spontaanseid läbielamisi, mida on mõistuspäraselt raske seletada. Selline on näiteks kogemusjutt, mille rääkis mulle umbes 60-aastane naine 1991. aastal Põhja-Tartumaal. Nimetame teda siinkohal Salmeks. Tema jutust mahub siia vaid kokkuvõte koos ühe väljavõttega ammu tehtud kirjapanekust.\n\nSee juhtus siis, kui Salme oli 6–7-aastane tüdruk, niisiis 1930. aastate teisel poolel. Ta oli juba ärganud, aga polnud veel voodist üles tõusnud. Igatahes kuulis ta, kuidas ema praadis köögis kartuleid ja kutsus teda sööma. Äkki tundis Salme, et ei saa liigutada, ja samas ilmus voodi ette ilus noor naine. Tal olid pikad blondid juuksed, seljas valge maani kleit ja peas punane barett. Naine haaras sõnagi lausumata lapse sülle ja tassis teda kontsade klõbinal avatud akna poole. Salme tahtis ema appi hüüda, aga ei saanud häält teha. Järsku lasi võõras naine lapse sülest maha ja kadus – otsekui vari, mis tõusis üles lae poole ja vajus sinna laiali. Kuigi möödunud oli üle 50 aasta, oli Salmel sissetungija välimus ja nägu meeles – see oli luine, kitsa näoga ja hästi ilus naine, kes talle teraselt otsa vaatas. Salme mäletas pöörast hirmu ja seda, et alles tüki aja pärast suutis ta ema juurde kööki minna. Ka ema olla kuulnud kingakontsade klõbinat ja avaldas hämmeldust, kuidas võõras tuppa sai. Salme lõpetas jutu sõnadega: \"Mina mõtlen küll seda, et see pole muud kui UFO. Võib-olla näitas vaevalist elu ette, et ema sureb. Mina rääkisin pärast veel õpetajatele, rääkisime naabritele, aga siis keegi ei osanud midagi arvata. Neid UFOsid veel ei teatud.\"\n\nMõistagi on selles jutus võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Nii nagu rahvusvahelises folklooris, on ka eesti rahvajuttude kuradil mõnikord kombeks lapsi ära viia, et neid siis mööda ilma ringi tassida. Meelesegaduses laps leitakse hulga aja pärast kuskilt loodusest. Kuradile näib siin viitavat ilmumine inimkujul, samuti punast värvi riidedetail. Ometi ei nimeta jutustaja kuradit, vaid UFOsid, kelle suurem invasioon tabas Eestit millegipärast just siis, kui maa avanes ka kultuurilistele väliskontaktidele. Muidugi tekib siin seos tulnukate inimröövidega. Samas on lool prohvetlik kõrvaltähendus, sest see näib ette kuulutavat tulevasi kannatusi ja ema surma – ja see pigem nihutab tõlgendusraami UFOdest eemale. Kahtlemata paistab siit ka uneparalüüsi juhtum, millele viitab kannatanu unest ärkamine, suutmatus liigutada ja häält teha ning hirmuelamus, niisamuti vaimolendi ilmumine ja ruumis ümberpaiknemise taju.\n\nKultuurideülesed kogemused\n\nÜhel hiljuti toimunud e-konverentsil oli mul võimalik David Huffordi käest küsida, millised paranormaalsed kogemused võiks tema meelest veel kvalifitseeruda kultuuriülesteks, näiteks kas tulnukate inimröövid, mida on ju palju kirjeldatud, tuleks sellisena kõne alla? Ta vastas, et tema arvates on needki pigem uneparalüüsi erijuhtumid, mitte iseseisev fenomen. Ülaltoodud loo juures annab folkloristile aga tugevama juhtlõnga hoopis jutustaja kinnitus, kellele ja kui palju ta lugu juba varem rääkinud on. Kogemus oli juba ammu vormitud käepäraseks looks ja nii oli seda lihtne mäletada ning mullegi rääkida. Salapärane läbielamine saabki kultuurilise tähenduse siis, kui seda jagatakse, selle üle arutletakse ja sellele kinnistub tõlgendusraam. Kui paigutame paljud paranormaalsed juhtumid folkloori taustale, näeme neis korduvaid mustreid, millest nii mõnedki on kultuuriülesed. Aga tõlgendusraamid pole kivisse raiutud, vaid on muutlikud ja asendatavad. Valik nende vahel on vaba.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii lähem kui ka kultuuriülesem folkloor tunneb mitmeid hirmukogemuste narratiive – kasutatagu nende selgitamiseks siis tulnukaid, vaimolendeid või muid üleloomulikke nähtusi. Missugused on nende lugude mustrid ja kuidas neid teaduslikus uurimisloos tõlgendada? Missugused komistuskivid on sisse kirjutatud materialistlikku maailmapilti, küsib Ülo Valk Müürilehes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKauaoodatud lahing Joshua ning Fury vahel sai toimumisaja\n\n## Põhitekst:\n\nKaks rivaalitsevat, kuid mitte kunagi poksiringis kohtunud raskekaallast kohtuvad Saudi Araabias, teatas Joshua promootor Eddie Hearn. \"Saudi plaan on, et lubada ka rahvusvahelisi reisijaid. Kui pandeemia lubab, siis loodan, et Augustis on meil võimalus reisida Saudi Araabiasse selle matši jaoks,\" ütles Hearn.\n\nJoshua ning Fury on kokku leppinud kahes poksimatšis, mille eesmärk on selgitada välja esimene absoluutne tšempion raskekaaluklassis pärast 2000. aastat, kui selleks krooniti Lennox Lewis. Pärast teda on tiitlid olnud jagatud erinevate organisatsioonide vahel, kuid 14. augustil toimuvaks matšiks paneb Joshua joonele WBO, WBA ja IBF tiitlid, Fury tuleb omalt poolt kohtumisse WBC tiitlivööga.\n\nAnthony Joshua on karjääri jooksul pidanud 25 matši, millest on ta võitjana välja tulnud 24 korral, neist 22 on nokautid. Tema üks kaotus pärineb 2018. aasta detsembrist, mil mehhiklane Andy Ruiz Jr. alistas Joshua šokeeriva seitsmenda raundi nokaudiga. Joshua võttis Ruizilt aasta hiljem tiitlivöö domineeriva matšiga tagasi ning viimati võitles britt eelmise aasta detsembris, kui ta alistas bulgaarlase Kubrat Pulevi.\n\nTyson Fury on oma karjääris 31 peetud matšist võitnud 30, neist 21 nokaudi kaudu. Kuigi Fury ei ole karjääris kunagi kaotanud, on tema arvel üks vastuoluline viik, mille mees teenis tulises võitluses ameeriklase Deontay Wilderi vastu 2018. aasta detsembris. Fury ja Wilder kohtusid taas 2020. aasta veebruaris, mil Furyl õnnestus ameeriklane seitsmendas raundis kindlalt alistada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti raskekaalu poksijad Tyson Fury ja Anthony Joshua on jõudnud kokkuleppele, et nende kauaoodatud kohtumine, kus selgitatakse välja raskekaalu absoluutne tšempion, toimub 14. augustil Saudi Araabias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTerik ja Trei: riik on täpselt nii tugev kui on meie linnad ja vallad\n\n## Põhitekst:\n\nRiigi ja Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) 2022. aasta riigieelarve ja 2022-2025 riigi eelarvestrateegia läbirääkimised on lõppenud ning läbirääkimiste lõpp-protokoll allkirja saanud.\n\nVaatamata mõningatele tagasilöökidele toetusfondi osas, tuleb olla läbirääkimiste tulemustega üldjoontes rahul. Tuleb kiita sotsiaalministeeriumi, mis suurendas 300 000 euro võrra asendus- ja järelhooldusteenuse toetust omavalitsustele. Muutmata jäeti üksikisiku tulumaksu protsendimäär ja tasandusfondi suurus. Lisaks eraldati käesoleva aasta riigieelarve lisaeelarvest omavalitsustele 46 miljonit eurot.\n\nSamuti abistas riik 2020. aastal lisaeelarvega COVID-19 meetmega omavalitsusi summas 130 miljonit eurot, mille sees oli investeeringutoetus ning üldine tulubaasi stabiliseerimistoetus.\n\nLoodame, et valitsus ulatab omavalitsustele raskel hetkel oma abikäe nagu on viimastel aastatel tehtud, sest meie riik on täpselt nii tugev kui on meie linnad ja vallad.\n\nProovime mõista üldist riigirahanduse olukorda. Läksime riigieelarve läbirääkimistele vastu suuremate hirmude, aga ka ootustega. Järgmise aasta riigieelarves kohalike omavalitsuste tulubaasi kärbet ei tule, mis on hea sõnum omavalitsustele. Väga oluline on tagada omavalitsustele stabiilne tulubaas oma ülesannete täitmiseks.\n\nOmavalitsuste tulubaas ja finantsautonoomia\n\nLäbirääkimiste lõpp-protokoll on aluseks 2022. aasta riigieelarvest kavandatud eraldistele omavalitsuste tulubaasi. Linnade ja valdade tulude aluseks välja kujunenud juriidiline konstruktsioon ei võimalda rääkida traditsioonilisest omavalitsuse finantsautonoomiast, sest 1990. aastate keskpaigas vastu võetud ja praegu kehtiv kohalike maksude seadus sätestab küll mitmeid, kuid kahjuks mitte kõikjal omavalitsustes töötavaid makse (parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks).\n\nLäbirääkimiste protokollis on ühe liidupoolse ettepanekuna fikseeritud kohalike maksude süsteemi korrastamine ühes kohalike maksude seaduse täiendamisega (näiteks turismimaks). Kohalikud maksud moodustasid 2020. aastal 1,09 protsenti omavalitsuste maksutulu kogusummast.\n\nVõrreldes meie põhjanaabritega on see näitaja häbematult väike. Eesti omavalitsuste probleemiks on tulubaasi ja finantsautonoomia ahtus: linnadel ja valdadel puudub arvestatav omatulu ja need on väga suures sõltuvuses riigieelarvest. Sellest tulenevalt on väga oluline, et peame liiduna riigieelarve läbirääkimisi, et seista kohalike omavalitsuse tulubaasi ja finantsautonoomia eest.\n\nLäbirääkimiste põletavamad teemad\n\nOmavalitsuste jaoks on kindlasti väga oluline saada osa Euroopa Liidu järgmise perioodi 2021-2027 struktuurimeetmetest.\n\nHariduses on kitsaskohaks õpilaste arvu üldine langus ja selle mõju koolivõrgule ning õpetajate järelkasv. Aga ka kaasava hariduse kontseptsiooni rakendamine nii lasteaias kui ka koolis ning tugispetsialistide puudus. Õpetajate keskmine vanus ikka veel tõuseb ning mõnede ainete õpetajaid ei jätku.\n\nOmavalitsuste ootus on huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse jätkumine vähemalt senises mahus, et väärtustada kvalifitseeritud huvihariduse õpetaja ja huvitegevuse juhendaja töötasu.\n\nProbleemid töö, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tulenevad vananevast rahvastikust ja kasvavatest sotsiaalteenuste kuludest. Mure on perearstiteenuse kättesaadavuse tagamine võrdsetel alustel üle Eesti. Üldhooldusteenuse koha maksumus käib Eesti pensionärile üle jõu, mistõttu tuleb riigil suurendada asendus-, ava- ja järelhooldusteenuse korraldamise kulude katteks eraldatavat raha.\n\nUus teema on rohepööre ja jäätmete taaskasutuse suurendamine. Seetõttu võiks kaaluda tulevaste CO2-kvootide müügi raha suunamist omavalitsuste energiasäästlike hoonete renoveerimiseks ja valgustussüsteemide soetamiseks.\n\nOmavalitsustel oleks vaja lisaraha teedeehitusse, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja kergliiklusteede rajamiseks, sh Rail Balticu peatuste väljaehitamiseks ja selle sidumine regionaalse transpordivõrguga.\n\nKultuuri- ja spordivaldkonnas tuleb tagada riigipoolne omavalitsuste tegevustoetus laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimiseks, suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks, rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, transpordiks jms. Samuti tuleb tagada linnade ja valdade omandis olevate muinsuskaitseliste kultuuriväärtuste säilimine.\n\nOmavalitsustele on kriitiline infotehnoloogia arendamine, seetõttu hakkab ELVL haldama ja arendama KOV-ide infosüsteeme ning soovib kiire interneti jõudmist maapiirkondadesse.\n\nKokkuhoid hariduse arvelt\n\nKahjuks sattus 2022. aasta riigieelarves tehtavate kärbete alla \"Huvitegevuse ja huvihariduse toetus\", mis oli muutmata kujul olnud riigipoolse toetusena 14,25 miljonit eurot alates 2018. aastast. 2022. aastal on selleks planeeritud vaid 7,25 miljonit eurot. See konkreetne toetus on oluline eelkõige väiksematele ja tõmbekeskustest kaugemal asuvatele omavalitsustele, kus laste spordi- ja huvitegevusega tegelemise võimalused on piiratumad.\n\n\"Huvihariduse arvelt tehtav kokkuhoid toimub ajal, mil see valdkond on koroonakriisi vältel teinud läbi sama keerulise õppeaasta kui kõik muud haridustasandid.\"\n\nMainimata ei saa jätta ka meetme regionaalset ja sotsiaalset mõõdet. Toetuse vähenemine seab surve alla eriti väiksemate omavalitsuste eelarved. Võrdluseks ka suurlinna näide: Tallinnale tähendab see üle miljoni euro suurust kärbet. Huvihariduse arvelt tehtav kokkuhoid toimub ajal, mil see valdkond on koroonakriisi vältel teinud läbi sama keerulise õppeaasta kui kõik muud haridustasandid ja vajab õpilünkade täitmiseks tuge.\n\nMaapiirkondadesse on niigi keeruline noori peresid ja huviringide juhendajaid meelitada. Sellised otsused ainult soodustavad nende inimeste linna jäämist ja linnastumist.\n\nKuna riik on oma panust noorte huviharidusse vähendamas, teeme üleskutse, et kohalikud omavalitsused suhtuksid noortesse ka kui tulevikuvõtmesse. Huvihariduse toetamiseks tuleb asendust leida muude kulude arvelt, panustades täna noorte huvide ning teadmiste arengusse. Peame noortele andma usku ja teadmist, et kohalik omavalitsus arvestab ka nende olemasoluga, tegemist on potentsiaalsete tulevaste maksumaksjatega.\n\nKohalikud teed on vaeslapse rollis\n\nKohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti ehk 18 029 km maanteid ja 5252 km tänavaid.\n\nKriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest üle 40 miljoni euro, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt, jäädes aastatel 2020 ja 2021 veerandi võrra madalamale tasemele.\n\nParaku leiti läbirääkimistel, et riigi poolt eraldatud 29,3 miljonit eurot on piisav, et toetada omavalitsusi nende haldusterritooriumil asuvate teede korrashoidmisel. Liidu ettepanek oli eraldada järgmise aasta riigieelarve kohalike teede hoiuks vähemalt 45 miljonit eurot.\n\nVajadus on kindlasti veelgi suurem. Kui suur see täpselt on, selgitab sügisel valmiv teede inventeerimise analüüs. Selge on see, et teede ehituse hinnad suurenevad aasta-aastalt ning olemasolevate vahenditega saavad omavalitsused vähemal määral teid korras hoida. Erandiks oli aasta 2020, kui koos lisaeelarvega eraldati kohalike teede hoiu toetuseks 59,1 miljonit.\n\nSelleks, et elu maal oleks jätkusuutlik, on paljude jaoks olulised võimalused lastele ning toimiv infrastruktuur. \"On kool, aga pole huvitrenni. On tee, aga kohalikul omavalitsusel napib vahendeid aukude lappimiseks.\" Selle tõsiasja tõdemisel võib nii mõnigi pere otsustada jääda suurlinna, kus on võimalusi rohkem.\n\nTiit Terik (Keskerakond) on Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimees ja Jan Trei (Isamaa) on Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti omavalitsuste probleemiks on tulubaasi ja finantsautonoomia ahtus. Linnadel ja valdadel puudub arvestatav omatulu ja need on väga suures sõltuvuses riigieelarvest, kirjutavad Tiit Terik ja Jan Trei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool alistas võõrsil ManU, säilitas Meistrite liiga võimaluse\n\n## Põhitekst:\n\nManchester Unitedi kodusel Old Trafford staadionil mängitud mäng oleks esialgselt pidanud toimuma 2. mail, kuid fänniprotestite tõttu jäi toona mäng ära. Kuigi fännid kogunesid taas staadioni juurde, et avaldada meelt klubi omanike vastu, siis seekord see mängu toimumisele ette ei jäänud.\n\nKodutiim alustas mängu hästi ning Bruno Fernandes viis Unitedi 10. minutil ette. Liverpool vastas esimese poolaja lõpuks kahe väravaga, esimene neist Diogo Jota poolt 34. minutil, teise värava autoriks oli Roberto Firmino poolaja lisaminutitel. Eduseisul 2:1 poolajale läinud Liverpool tuli riietusruumidest hooga välja ning Firmino lisas juba teise poolaja teisel minuti väravalisa. Marcus Rashford lõi 68. minutil Unitedi teise, kuid kodutiim rohkem ei suutnud ja Mohamed Salah pani 90. minutil mängule punkti, andes Liverpoolile 4:2 võidu.\n\nVõit oli Liverpooli esimene Old Traffordil 2014. aastast ja tõstis tiimi ühtlasi Inglise jalgpalli kõrgliigas 60 punktiga viiendale kohale. Liigavõidu on juba kindlustanud Manchester City, kel on 80 punkti. Teisel kohal on Manchester United, kes on nelja punktiga (70) Leicesteri ees (66). Chelsea on liigatabelis neljas 64 punktiga, neile järgneb Liverpool 60 punktiga. Kuuendal kohal on West Ham 58 punktiga ja Tottenham on 56 punktiga seitsmes.\n\nSajad fännid kogunesid Old Traffordi staadioni juurde, et protestida Glazerite perekonda, kes Manchester Unitedit omavad. Joel Glazer omas suurt rolli aprillis avalikustatud Euroopa Superliiga projektis, kust United kolm päeva hiljem fännide, mängijate ning isegi Briti valitsuse surve tõttu väljus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglise jalgpalli kõrgliigas realiseeris Liverpool neljapäeva õhtul tähtsa 4:2 võidu Manchester Unitedi üle, mis jätab Liverpoolile veel võimaluse tulla koduses kõrgliigas neljandale Meistrite liiga kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump taastab oma suured rahvakoosolekud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Trump korraldab juunis kaks miitingut ja ilmselt juuli alguses ka kolmanda. Kolmas miiting peaks toimuma vahetult enne USA iseseisvuspäeva,\" ütles presidendi lähedane nõunik.\n\nKoosolekud on Trumpi esimesed suuremad esinemised pärast 6. jaanuari Kapitooliumi rahutusi. Trump ei osalenud 20. jaanuaril Joe Bideni inauguratsioonil.\n\nRahvakoosolekute asukohad pole veel selge.\n\n\"President soovib tagasi tegutsema hakata. Me saame palju pakkumisi,\" ütles nõunik.\n\nViimastel kuudel on Trump mitu korda vihjanud, et võib 2024. aasta presidendivalimistel uuesti kandideerida.\n\nTrump toetab juba mitmeid vabariiklaste kandidaate, kes kandideerivad 2022. aasta kongressi vahevalimistel.\n\nTrumpi naasmise ajastus pole juhuslik.\n\nUSA idaranniku osariikides kasvab autokütuse defitsiit. Teisipäevaks oli mitmes idaranniku osariigis juba terav puudus autokütusest. Bidenit kritiseeritakse tegutsematuse pärast.\n\nViimastel kuudel pole Trump poliitikas aktiivselt osalenud. Pärast Kapitooliumi rahutusi tema sotsiaalmeedia kontod blokeeriti.\n\nEelmisel nädalal lõi Trump isikliku veebisaidi, et taastada otsesuhtlus oma valijatega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA endine president Donald Trump korraldab järgmistel kuudel mitu poliitilist rahvakoosolekut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPhoenixil on pärast tasavägist võitu veel võimalus läänes esimeseks tulla\n\n## Põhitekst:\n\nLäänekonverentsis teisel kohal asetsev Phoenix Suns võõrustas neljapäeva ööl kodus Portland Trail Blazersit, kes on tulises heitluses läänekonverentsi viienda koha eest. Pärast viigiga lõppenud avaveerandit suutis Trail Blazers poolajaks avada minimaalse edu. Phoenix alustas teist poolaega üheksapunktise kolmanda veerandi võiduga, kuid Portland vastas neile otsustavas veerandis tuliselt. Vähem kui sekund enne mängu lõppu, punktilises kaotusseisus, suutis Sunsi noor täht Devin Booker meelitada välja vea ning viskas sisse mõlemad vabavisked, andes Phoenixile 118:117 võidu, mis säilitab veel nende šansse läänekonverentsis esimesele kohale tõusta.\n\nSunsi eest oli resultatiivseim mängujuht Chris Paul, kes viskas 26 punkti ja lisas seitse resultatiivset söötu. Portlandi parim oli Damian Lillard, kes pani tabloole 41 silma, andis viis resultatiivset söötu ning viis lauapalli.\n\nTihedas hooaja lõputurniiride konkurentsis sai hoobi idakonverentsi liider Philadelphia 76ers, kes kaotas Miami Heatile 94:106 (22:38, 19:22, 26:29, 27:17). Philadelphia hoiab küll idas esimest kohta, kuid Brooklyn Nets on neist kaks mängu enne hooaja lõppu ühe mängu kaugusel.\n\nÄsja pärast kaheksa-aastast pausi omale play-off' i koha kindlustanud New York Knicks alistas kodus läänekonverentsis kümnendal kohal paikneva San Antonio Spursi 102:98 (20:18, 26:25, 27:34, 29:21). Knicks ja Miami Heat on võrdsete võitudega samuti kaks mängu enne hooaja lõppu idas viiendal ning kuuendal kohal.\n\nNBA kõige pikemat aktiivset play-off põuda jätkab Sacramento Kings, kes kaotas ööl vastu reedet Memphis Grizzliesele 110:116 (32:36, 28:23, 23:30, 27:27). Sacramento jaoks on käesolev hooaeg 15. järjestikune, mil tiim ei ole jõudnud hooaja lõppturniirile.\n\nTeised tulemused:\n\nCharlotte - Los Angeles Clippers 90:113\nIndiana - Milwaukee 133:142\nAtlanta - Orlando 116:93\nChicago - Toronto 114:102\nMinnesota - Denver 103:114\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA peeti neljapäeva öösel vastu reedet üheksa kohtumist, millest nii mõnigi omas suurt tähtsust hooaja lõputurniiride paigutuses. Phoenix Suns alistas Portland Trail Blazersi 118:117, et säilitada veel võimalus läänekonverentsis esimeseks tulla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCurly Strings avaldas täispika stuudioalbumi \"Pidu meis eneses\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme seda muusikat loonud suure pühendumusega ligi kaks aastat. Kogu loomisprotsessi jooksul proovisime erinevaid meloodiaid, laulutekste, seademomente; harjutasime selgeks iga viimse kui noodi; süvenesime bändiga teineteise hingedesse ning panime selle, mis sealt vastu vaatab, oma lauludesse. Oleme kokku veetnud kollektiivselt tuhandeid tunde (ma lugesin need bändi kalendrist kokku!), et luua terve hulk uut muusikat, millest iga viimse kui pala üle tunneme määratut uhkust,\" kõneles ansambli solist Eeva Talsi.\n\nMandoliinimängija Villu Talsi lisas, et pikkade arutelude käigus jõudsid nad arusaamale, et Curly Stringsil on kaks pooolt.\n\n\"Ühest küljest meeldib meile tohutult mängida virtuoosseid lugusid, olla ise laval elevusest kikivarvukil ning esitada muusikat, mis paneb publiku energiast rõkkama. Teisalt sünnib meil ka omajagu süvenemist nõudvaid palasid, mille esitamisel võtab maad vaikus ning mõni poetab ehk pisaragi. Mõlemad pooled aga kannavad endas tugevat elujaatuse sõnumit ning läbi nende eriilmeliste palade me pühitsemegi elu oma kõigis varjundites. Sestap otsustasime anda välja topeltalbumi. Esimene osa ongi \"Pidu meis eneses\", mis pakatab nooruslikust energiast, kuid heidab vahel ka pilgu valguse varjudele. Topeltalbumi teine täispikk plaat ilmub aga selle aasta sügisel,\" rääkis ta.\n\nCurly Strings on värskelt helikandjalt välja andnud mitmeid singleid – \"Olge terved, tütrekesed!\", \"Taevas seab riidu\", \"Kannan kaasas kalleid\". Neist esimesel teeb külalissolistina kaasa räpitäht nublu, lisaks on albumil kuulda trummivõlur Tõnu Tubli rütmimängu ning ka ansambliliikmete seni varjul olnud andeid teiste pillide valdamise näol.\n\n\"Pidu meis eneses\" kontserttuur toimub 9.–20. juunil üle Eesti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel reedel ilmus ansamblil Curly Strings uus plaat \"Pidu meis eneses\". Tegemist on üle aastate esimese täispika stuudioalbumiga, kus on peal 12 värsket lugu.", "role": "assistant" } ]