messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan soovib Prantsusmaaga kõnelusi arusaamatuste klaarimiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui seal oli vääritimõistmisi seoses pommivandenõuga, siis me saame ikkagi maha istuda ja sellest rääkida,\" ütles Iraani välisministeeriumi eestkõneleja Bahram Ghasemi.\n\nIraan tõrjus varem päeval Prantsusmaa väiteid, et Islamivabariigi diplomaadid olid seotud väidetava pommirünnakukavaga Pariisis.\n\n\"Me eitame süüdistusi ja mõistame jõuliselt hukka Iraani diplomaatide arreteerimise ja kutsume neid koheselt vabastama,\" teatas Iraani välisministeerium avalduses.\n\nSüüdistuste näol on tegemist vandenõuga \"saboteerida Iraani iidseid ja pikaajalisi suhteid Prantsusmaa ja teiste oluliste Euroopa riikidega,\" lisati avalduses.\n\nIraani võimud tegid avalduse mõni minut enne seda, kui Prantsuse diplomaatiline allikas ütles AFP-le, et nurjatud rünnakukavas süüdistatakse Iraani luureministeeriumi.\n\nPrantsusmaa teatas teisipäeval, et külmutas kahele Iraani mehele ning Iraani peamisele luureametile ehk luure- ja julgeolekuministeeriumile kuuluvad varad väidetava pommirünnakukava pärast.\n\nPrantsuse võimude väitel plaaniti pommirünnakut Pariisi lähistel 30. juunil toimunud Iraani opositsioonirühmituse kogunemisel.\n\nPrantsusmaa põhjaosas Dunkerque'i sadamalinna eeslinnas toimus teisipäeval terroritõrjeoperatsioon, mille raames otsis umbes 200 politseinikku läbi ühe ühenduse peakorterit ja tosinat kodu.\n\nPolitsei teatel olid politseinikud Grande-Synthe'i eeslinnas ning läbiotsimiste keskmes on vähetuntud šiiaislami ühendus Centre Zahra France, mis olevat seotud just nimelt Iraaniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraan soovib Prantsusmaaga kõnelusi võimalike arusaamatuste klaarimiseks seoses väidetava pommivandenõuga Pariisi lähedal, teatasid teisipäeval võimuesindajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKas meestel on rohkem vara kui naistel? Tallinna ja Tartu teadlased asuvad uurima\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene eesmärk on selgitada välja, kui suured on Eestis erinevused meeste ja naiste varade väärtuses. TTÜ professori Tairi Rõõmu kinnitusel on kavas hinnata näiteks finants- ja pensionivarade soolisi lõhesid.\n\n\"Kui soolise palgalõhe teemat on Eestis palju uuritud, siis varade lõhed on veel kaardistamata territoorium. Tegemist on uudse ja vähekäsitletud uurimisteemaga, mille kohta ka mujal maailmas on ilmunud vaid mõned üksikud uuringud,\" rõhutab professor Rõõm. Kuna sissetulekud on meestel kõrgemad kui naistel, siis võib eeldada, et ka varade erinevus on Eestis meeste kasuks. Uurimuses hinnatakse, kui suured on varade lõhed mitte ainult keskmiselt, vaid ka nende jaotuse erinevates osades. Samuti analüüsitakse, millest on varade erinevused põhjustatud, kasutades selleks kvantiilregressioonide meetodit.\n\nUurida naiste ja meeste vahelist palgalõhet\n\nTairi Rõõmu sõnul on Eesti palgalõhe jätkuvalt suur, seda isegi vaatamata selle vähenemisele viimastel aastatel. \"Ehkki seda teemat on käsitletud üsna mitmetes uuringutes, on meil endiselt vähe teadmisi selle kohta, mis Eesti kõrget soolist palgalõhet põhjustab,\" nentis Rõõm.\n\nTavapäraste põhjustega, nagu näiteks meeste ja naiste vahelised erinevused haridustasemes ja erialavalikutes, ametikohtades ja tööajas, saab Eestis selgitada vaid väikest osa soolisest palgalõhest. Seetõttu on meeste ja naiste palgaerinevuse uurimine jätkuvalt oluline.\n\nNeed kaks uurimisteemat on omavahel tihedalt seotud, kuna soolised lõhed varades on suures osas põhjustatud erinevustest sissetulekutes.\n\nUuring aitab loodetavasti palgalõhet vähendada\n\nUuringu tulemusena tuleb teadlastel teha ettepanekuid, kuidas rakendada veebilahendusi, et tõsta teadlikkust majanduslikust soolisest ebavõrdsusest ning vähendada sissetulekute ja varade erinevusi meeste ja naiste vahel.\n\nHorizon2020 projekt \" Income, wealth and gender: study and practical web tool for understanding gender pay and pension gaps in Estonia - the country with the biggest gender pay gap in the European Union\" kestab kaks aastat. Projekti läbiviijad on Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo (projektijuht Liisa Pakosta), Tartu Ülikooli majandusteaduskond (projektijuht dr. Jaanika Meriküll) ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (projektijuht professor Tairi Rõõm).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased hakkavad koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga uurima soolisi lõhesid nii jõukuses kui sissetulekutes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFBI uurimine Kavanaugh' süüdistuste asjus võib varem valmis saada\n\n## Põhitekst:\n\nAjalehe New York Times andmetel võib FBI esitada uuringutulemused senatile juba kolmapäeval.\n\nValge Maja andis süüdistusi uurivatele FBI agentidele loa küsitleda keda iganes nad soovivad.\n\nValge Maja väljastatud uue juhisega kursis olev allikas ütles uudisteagentuurile Associated Press, et muudatus tehti nädalavahetusel pärast seda, kui demokraadid ning meedia asetasid küsimärgi alla uurimise piiratud ulatuse.\n\nPresident Donald Trump ütles esmaspäeval, et soovib FBI-lt \"kõikehõlmavat\" uurimist, kuid rõhutas, et uurimise ulatuse määravad senati vabariiklased.\n\nFBI on seni küsitlenud Kavanaugh vastu esitatud süüdistuste kohta nelja inimest. Nende seas on mehed, kes California ülikooli professori Christine Blasey Fordi sõnul olid kohal 1982. aastal toimunud peol, kus naise sõnul Kavanaugh teda seksuaalselt ründas.\n\nNaise advokaadid aga imestavad samal ajal selle üle, et endiselt ei ole FBI küsitlenud näiteks Fordi ennast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurimine ülemkohtunikuks kandideeriva Brett Kavanaugh' vastu esitatud seksuaalse väärkohtlemise süüdistuste asjus võib ennetähtaegselt valmis saada, teatas teisipäeval kohalik meedia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nToomi koduklubi jäi kohe alguses uustulnuka rongi alla\n\n## Põhitekst:\n\nEmsdetten oli kogu kohtumise tagaajaja rollis, meeskonna leegionäri Karl Toomi nime taha protokolli ühtegi märget ei tehtud, vahendab Käsipall24.ee.\n\nKolm eelmist matši võitnud Emsdetten on viiest mängust teenitud kuue punktiga kaheksandal kohal. Bayer hoiab seitsmest kohtumisest kogutud seitsme silmaga seitsmendat positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa käsipallimeistrivõistluste esiliigas jäi TV Emsdetten kodus 29:37 (12:22) alla uustulnuk Dormageni TSV Bayerile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu 2024 eelvooru taotlus \"Ellujäämise kunstid\" jõudis rahvusvahelise žürii ette\n\n## Põhitekst:\n\nTartu 2024 kandidatuurimeeskonna vastutav projektijuht Erni Kask usub, et valminud eelvooru taotlus on lahendusi pakkuv ja omanäoline. \"Tartu taotlusse on seni panustanud aega, energiat ja loomingulisust juba ligi 600 inimest,\" selgitas Kask, \"See on alles algus, sest lõppvooru jõudes seisab suurem töö ees.\"\n\nKase sõnul seisavad Tartu, Lõuna-Eesti, Euroopa ja terve planeet oluliste sõlmküsimuste ees. \"Meie juhtmõte \"Ellujäämise kunstid\" kutsub üles suhtuma vastutustundlikult elukeskkonda ja tegeleb kunstide, inimlike oskuste, kogukondlikkuse, isemõtlemise ning kultuurilise mitmekesisuse abil sotsiaalsete ja vaimsete küsimustega,\" kirjeldas projektijuht Tartu 2024 pakutavaid lahendusi.\n\nKokkuvõte Tartu eelvooru taotlusest ilmub novembri algul. Enne seda on taotlusele hinnangu andnud Tallinnas kogunev Euroopa kultuuripealinnade žürii. Novembri keskpaigast aasta lõpuni esitletakse kõigile huvilistele kandidatuuri juhtmõtteid ka Tartu linnaruumis.\n\nTartu 2024 kandidatuuritiimi projektijuht Kalle Paas rõhutab, et kandideerimisprotsess toetab linna arengu- ja kultuuristrateegiates esitatud Tartu suurte väljakutsete lahendamist ning kultuuripealinnaks pürgides on olulisel kohal eesmärgistatus. \"Kui Tartu 2024. aasta kultuuripealinnaks peaks saama, on võimalik mõõta, kui palju suureneb meie elanike heaolu, kui palju kasvab linna atraktiivsus talentide, investorite ja ettevõtjate silmis, ning mil määral paranevad ühendusteed Euroopaga,\" selgitas Paas.\n\nTartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Kandidatuurile on volikogu tasandil toetust avaldanud ka Pärnu linn.\n\n2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku eelvoor lõpeb 22.-23. oktoobril Tallinnas, kui kandideerivate linnade 10-liikmelised esitlusmeeskonnad kaitsevad taotlusi 12 sõltumatu žüriiliikme ees. Parimate taotlustega linnad kutsutakse lõppvooru. 2019. suve lõpus külastab tiitlile kandideerivaid linnu rahvusvaheline žürii ja esitlusmeeskonnad kaitsevad täiendatud lõppvooru taotlusi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu esitas 1. oktoobril Kultuuriministeeriumile 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna konkursi eelvooru taotluse. Tartu kandidatuuriraamat kannab pealkirja \"Ellujäämise kunstid\" (\"Arts of Survival\"). Taotlus koosneb kunstilisest kontseptsioonist ning ideedest, kuidas seda sündmuste ja projektide kaudu teostada. Eelvooru taotlust hindab oktoobri lõpus rahvusvaheline žürii.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse president võttis vastu siseministri lahkumisavalduse\n\n## Põhitekst:\n\nMacron palus peaministril uue siseministri ametissenimetamiseni ministri tööülesanded üle võtta.\n\nCollomb teatas juba septembris, et loobub siseministri ametikohast, sest tahab 2020. aastal kandideerida uuesti Lyoni linnapeaks. Sestsaadik on ta olnud surve all otsekohe ametist lahkuda.\n\nAjalehe Le Figaro andmetel tahtis Collomb lahkuda juba esmaspäeval, kuid Macron keeldus tagasiastumispalvet rahuldamast.\n\n\"Rünnakute valguses ministri vastu alates sellest ajast, kui ta kinnitas kandideerimist, väljendas vabariigi president uuesti oma usaldust tema vastu ja palus tal jääda täielikult pühendunuks missioonile hoida Prantsusmaa turvalisena,\" teatas presidendiamet AFP-le.\n\nCollomb ütles teisipäeval pärast esialgse lahkumisavalduse tagasilükkamist, et kavatseb endiselt lahkuda, tekitades Prantsuse poliitilises eliidis segadust.\n\n\"Gérard Collomb on uuesti tagasi astunud. Kui kauaks jääb see episood kestma?\" küsis Rahvusrinde liider Marine Le Pen.\n\nPeaminister Édouard Philippe tühistas pärast presidendi palvet sekkuda kavandatud visiidi Lõuna-Aafrika Vabariiki, teatas peaministri kantselei.\n\nCollomb avaldas soovi ministriametist lahkuda ja kohalike valimiste kampaaniale keskenduda pärast Euroopa Parlamendi valimisi järgmise aasta mais.\n\nCollomb (71) oli 16 aastat Lyoni linnapea, enne kui Macron veenis ta siseministriks hakkama.\n\nCollombi peetakse Macroni üheks lojaalsemaks ministriks ning tema valitsuse raskekaallaseks.\n\nViimastel kuudel on tagasiastumisest teatanud Macroni valitsuse kaks populaarset ministrit - keskkonnaminister Nicolas Hulot ja endisest olümpiavõitjast spordiminister Laura Flessel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron võttis teisipäeval vastu siseminister Gérard Collombi lahkumisavalduse, teatas presidendipalee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti-Läti korvpalliliiga jätkub kolmapäeval nelja mänguga\n\n## Põhitekst:\n\nValmiera - Tartu Ülikool\n03.10.2018 kell 19.00, Valmiera, Vidzemes Olimpiskais Centrs\n\nEelmisel hooajal Läti teises divisjonis mänginud ja tänavu Valmiera/ORDO asemel linna esindusmeeskonnaks tõusnud Valmiera alustas Eesti-Läti Korvpalliliigat 88:84 koduvõiduga Valga-Valka/Maks & Mooritsa üle. Avamängu resultatiivseimad olid tagamängijad Janis Kaufmanis ja Edmunds Elksnis, kes tõid vastavalt 20 ja 19 punkti. Korraliku mängu tegi ka endine raplalane ja valgalane Maris Ziedins, kes viskas eelmise tööandja vastu kuus silma ja võttis kümme lauapalli.\n\nVõiduga alustas ühisliigat ka Tartu Ülikool, kes alistas laupäevases kohtumises Jurmala 79:59. Suve jooksul mitmest kogenud mängijast loobunud ning tublisti noorenenud koosseisuga meeskond noortega ka võitis: 19-aastane tagamängija Märt Rosenthal viskas 30 ja aasta noorem Arnas Velicka 23 punkti. Hea mängu tegi eelmise hooaja keskel Tartu Ülikooliga liitunud ning tänavu meeskonna kapteniks nimetatud Julius Kazakauskas, kes panustas võitu 13 silma, 14 lauapalli ja kolme korvisööduga.\n\nBC Valga-Valka/Maks&Moorits - BK Jurmala\n03.10.2018 kell 19.00, Valga, Valga Spordihoone\n\nHooaja esimese mängu Valmierale kaotanud Valga võõrustab oma teises kohtumises Jurmalat, kelle treeneripingil istub valgalaste endine juhendaja Kristaps Zeids. Augustis Valga ohjad haaranud lätlane Armands Misuse saab kolmapäevases kohtumises loota avamängus 18 silma ja kuue lauapalliga panustanud kaasmaalasest keskmängijale Guntis Sipolinsile ja 16 punkti toonud Timo Eichfussile. Samuti on uue peatreeneri käsutuses septembri keskel liitunud ameeriklased Dashawn King ja Carl Anthony Montgomery, kes laupäeval viskasid vastavalt 21 ja kümme punkti.\n\nOma esimest võitu Eesti-Läti korvpalliliigas jahib ka avamängus Tartu Ülikoolile alla jäänud Jurmala esindus. Kaotusmängus 59 punktiga piirdunud meeskonna resultatiivseimad mängijad olid Kristaps Mediss 17 ja Endru Davids Smits 12 punktiga. Jurmala kogenuim mängija, endine Läti koondislane Edgars Jeromanovs, panustas üheksa silma ja kaheksa lauapalliga. Lauavõitluses tuleb Valgal arvestada ka avamängus seitse lauapalli võtnud 208 cm pikkuse Ilja Gromovsiga, kes kahel varasemal hooajal kuulus Riia VEF-i hingekirja.\n\nBK Ventspils - Pärnu Sadam\n03.10.2018 kell 19.00, Ventspils, Olimpiskais centrs \"Ventspils\"\n\nKahe päeva jooksul kaks kohtumist pidanud ning kaotuse ja võiduga Eestist naasnud Läti meisterklubi Ventspils ootab hooaja esimeses kodumängus kindlat võitu. Peatreener Roberts Štelmahersi hoolealustest soovivad kindlasti head seeriat jätkata ka mõlemas seni peetud kohtumises kahekohaliste punktisummadeni jõudnud Jonathan Arledge, Anthony Beane, Maris Gulbis, Ingus Jakovics ja Rihards Lomazs.\n\nVentspilsis Taavetina väljakule astuv Pärnu esindusmeeskond tuleb kohtumisele võõrsil saadud 74:99 kaotusega Ogrele. Kaotusmängu resultatiivseim oli üleplatsimeheks tõusnud keskmängija Karl-Martin Kask 17 punktiga. Soliidse mängu tegid ka viimastes MM-valikmängudes Eesti koondist esindanud Mihkel Kirves ja Saimon Sutt, kes kogusid vastavalt 16 ja 12 silma. Mõlema värske koondislase arvele kirjutati ka kuus lauapalli. Kahekohaliste punktisummadeni jõudsid veel kanadalane Drew Urquhart 11 ja armeenlane Arkadiy Mkrtychyan kümne punktiga. Kindlasti loodab parema mängu teha vahetult enne hooaja algust vigastada saanud mängujuhi Siim-Markus Posti asenduseks toodud leedulane Deividas Sabeckis, kes oma debüüdil piirdus vaid kolme punkti ja kahe korvisööduga.\n\nBK Ogre - BC Kalev/Cramo\n03.10.2018 kell 19.30, Ogre, Ogres 1. vidusskola\n\nKindla autsaideri rollis on kolmapäevases kohtumises ka hooaja avamängus Pärnu Sadama alistanud Ogre, kes läheb vastamisi Kalev/Cramoga. Peatreener Arturs Visockis-Rubenis saab mängus Eesti meistri vastu loota meeskonna talismanile, kelleks on laupäeval 16 punkti visanud Läti rahvuskoondise veteran Kaspars Berzins. Samuti on Visockis-Rubenise käsutuses Eesti Korvpalli Meistriliiga kogemusega tagamängijad Edgars Lasenbergs ja Rinalds Sirsninš.\n\nKahe võiduga turniiritabelis Riia VEF-iga esikohta jagaval Kalev/Cramol avaneb kolmapäeval võimalus tõusta Eesti-Läti Korvpalliliiga ainuliidriks. Hooaja avamängus Ventspilsi võitnud ning Liepajat koguni 40 punktiga alistanud Eesti meister sõidab kohtumisele kindla favoriidina, kuid tiheda mängugraafiku tõttu võib peatreener Donaldas Kairys otsustada anda puhkust mitmele seni põhiraskust kandnud mängijale. Esmaspäevases kohtumises paistis enim silma 27 punktiga üleplatsimeheks tõusnud Ivan Almeida. Temale järgnesid Landen Lucas ja Branko Mirkovic 13 ning Janari Jõesaar 11 silmaga. Kaheksa korda Eesti aasta korvpalluriks valitud Kristjan Kangur sai Jurmala vastu kirja neli punkti ja viis korvisöötu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Läti korvpalliliiga naaseb ühepäevaselt puhkuselt kolmapäeval, kui peetakse neli kohtumist. Võistluspäeva ainus Eestis toimuv kohtumine leiab aset Valgas, kus BC Valga-Valka/Maks&Moorits üritab avada võiduarvet BK Jurmala vastu. Lätimaale sõidavad aga Pärnu Sadam, Tartu Ülikool ja BC Kalev/Cramo, kes püüavad oma vastavalt esimest, teist ja kolmandat hooaja võitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTuru raamatumessil tähistakse Eesti 100. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nTuru messikeskuses toimuva Turu raamatumessi avab 5. oktoobril Eesti riigikogu esimees Eiki Nestor. Järgneva kolme päeva vältel on messikülastajatel võimalus kogeda mitmekülgset kultuuriprogrammi, mille fookuses on eelkõige tänapäevane Eesti tõlkekirjandus. Külalistena astuvad üles soome keelde tõlgitud teoste autorid, Eesti kirjanikud Kai Aareleid, Jaak Jõerüüt, Paavo Matsin, Valdur Mikita ja Andrei Ivanov.\n\n\"Eesti 100 on Soomes tekitanud sooja huvi lõunanaabrite tegemiste vastu. Hea on tõdeda, et juubeliaastal on tähtsal kohal ka Eesti kirjandus. Sel aastal on varasemast enam ilmunud tõlketeoseid soomekeelsetena. Turu Raamatumessil, mida võib pidada EV100 ürituste tippsündmuseks Soomes, on hea võimalus tutvuda nende teoste ja autoritega,\" sõnas Eesti Instituudi Soome esinduse juhataja Sanna Immanen.\n\nEsmakordselt tutvustatakse raamatumessil Lydia Koidula esimest soome keelde tõlgitud kogumikku, mis on Soome tõlkijate kingitus 100-aastasele Eestile. Lisaks on raamatumessil võimalus näha suurt Soome-Eesti luulekava raamatumessi programmijuhi Jenni Haukio juhatusel.\n\nMessi kõrvalprogrammina toimub reedel, 5. oktoobril Eesti-Soome karaokeõhtu, kus tuleb esitamisele mitmeid tuntud laule Mikko Savikko kogumikust \"100 laulua. Laulamme yhdessä – 100 laulu. Laulame koos\". Laupäeval, 6. oktoobril leiab aset Eesti-teemaline klubiõhtu, kus lavale astub ansambel Au-ensemble koosseisus Asko Künnap (luule), Adam Cullen (viiul) ja Kivi Larmola (kitarr). Pärast seda esitavad lavaluulet Kai Aareleid, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff, Mika Keränen ja Kauksi Ülle. Õhtu lõpetab Gogoli disko (Paavo Matsin). Lisaks on kogu messi toimumise ajal võimalik külastada Turu linnaraamatukogus näituseid \"Eesti ajalugu piltides\" ja \"Teekond pilvedesse\".\nTuru raamatumess, mis on toimunud alates 1971. aastast, on Soomes hästituntud üritus, mis toob igal aastal kokku ligikaudu 700 esinejat, 500 esitlust, sadu eksponente, suurimad kirjastused ning kümned tuhanded kirjandushuvilised. Raamatumessil saab näha mitmeid huvitavaid arutelusid päevakajalistel teemadel ning kohtuda kirjanikega.\n\nTuru raamatumessi Eesti programm on osa ametlikust EV100 välisprogrammist. Messi programmi kohta leiab lisateavet Turu messikeskuse veebilehelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel, 5.–7. oktoobril toimuva Turu raamatumessi peateema on 100. sünnipäeva tähistav Eesti. Kolmepäevase messi jooksul toimuvad vestluspaneelid, kus kohtuvad tuntud Eesti ja Soome kirjanikud ning kirjandusega seotud inimesed, teiste hulgas Andrus Kivirähk, Kairi Look ja Sirje Olesk. Lisaks kuulub Eesti-teemalisse programmi Eesti luule, muusika, karaoke ja näitused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNortal ostis USA-s pilvetehnoloogia ettevõtte Dev9\n\n## Põhitekst:\n\nNortal LLC presidendi ja grupi juhatuse liikme Oleg Shvaikovsky sõnul on Dev9 USA kontekstis küll võrdlemisi väike ettevõte, kuid suure potentsiaaliga tipptegija pilveteenuste ja suurandmete vallas.\n\n\"Näeme kasvupotentsiaali USA-s nii Dev9 põhiäris ehk pilveteenustes kui ka selle kombineerimises meie teiste olemasolevate teenustega ning pikaajalise kogemusega digitaalsete teenuste arendamisel ja keeruliste, laia mõjuga reformide läbiviimisel nii Euroopas kui ka Lähis-Idas,\" lisas Shvaikovsky.\n\nDev9-i klientide hulka kuuluvad mõned maailma tuntuimad ettevõtted tehnoloogia, meedia ja meelelahutuse, jaekaubanduse, turismitööstuse, tervishoiu ja telekommunikatsiooni valdkonnas.\n\n\"Tegu on Fortune 500 listi ettevõtetega, kellega koostöö on tõeline kvaliteedimärk,\" lisas Shvaikovsky.\n\nPilveteenused on Shvaikovsky sõnul suure tulevikupotentsiaaliga ning üha kasvava tähtsusega erinevates valdkondades, mängides olulist rolli nii asjade interneti (IoT), virtuaalreaalsuse kui ka tehisintellekti arengus.\n\nNortal ja Dev9 liidavad oma praeguse juhatuse ja tiimid USA-s. Dev9 juhatuse esimees Matt Munson jääb juhtima Dev9 tiimi Nortal Groupi koosseisus.\n\nDev9-s töötab pisut üle 70 inimese, mis tähendab, et Nortal Groupi töötajate arv kasvab ühinemise järgselt enam kui 800 inimeseni.\n\nTehingu finantseerimiseks viis Nortal Balti riikides ning Soomes läbi võlakirjaemissiooni, kus osalesid olulisel määral ka Swedbanki ja SEB pensionifondid.\n\nOleg Shvaikovsky. Autor: Nortal\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal laiendas tegevust USA-s, ostes tunnustatud pilveteenustele spetsialiseerunud tarkvara- ja konsultatsiooniettevõtte Dev9.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCyclo-crossi MK-etapi teadustaja mõnitas naisi\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse promootor John Meehan möönis, et Longo väljaütlemised ületasid hea maitse piiri ja olid ründava iseloomuga, mis ei olnud kooskõlas peredele mõeldud ürituse atmosfääriga, kirjutab Spordipartner.ee. \"Teavitasime teadustajat probleemist ja andsime talle teada, et ta ei saa enam Jingle Crossil teadustaja olla,\" lisas Meehan. \"Kahetseme juhtunut ning vabandame ratturite, pealtvaatajate, fännide ja külaliste ees.\"\n\nCyclo-crossis loodi meeste MK-sari 2002. aastal, naised hakkasid samas sarjas võistlema kümme aastat hiljem. Rattaspordi sügistalvine ala on sellest ainult võitnud ja cyclo-cross kogub ülemaailmselt järjest suuremat populaarsust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikides Iowas toimunud cyclo-crossi MK-etapp jättis halva maigu just naisvõistlejatele, kes pidid kolme päeva vältel taluma erinevatel võistlustel teadustaja Larry Longo halvustavaid ja seksistlikke kommentaare.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOjamaa ja Pika klubikaaslane sai mänguks Eestiga kutse\n\n## Põhitekst:\n\nSoomlaste peatreeneri Markku Kanerva valik on sisuliselt sama, mis oli septembris. Uue ja kõige põnevama nimena liitub koondisega ründaja Petteri Forsell, eestlaste Henrik Ojamaa ja Artur Pika klubikaaslane Legnica Miedzist, kirjutab Soccernet.ee.\n\nLisaks teenisid kutse poolkaitsja Glen Kamara (Dundee) ja kaitsja Juha Pirinen (HJK). Võrreldes septembris Eesti 0:1 kaotusega lõppenud matšiga ei teeninud kutset Ats Purje koduklubi KuPS-i kaitsja Henri Toivomäki ning poolkaitsjad Simon Skrabb (Norrköping) ja Joni Kauko (Esbjerg).\n\nSoome kõrgliigast kuulub Kanerva valikusse lisaks Pirinenile vaid KuPS-i ründaja Rasmus Karjalainen. Eesti koosseisus on kuus Veikkausliiga mängijat: Mihkel Aksalu, Marko Meerits, Marek Kaljumäe, Artjom Dmitrijev, Henri Anier ja Ats Purje.\n\nEesti ja Soome kohtuvad 12. oktoobril Tallinnas. 15. oktoobril kohtub Eesti kodus Ungariga ja Soome kodus Kreekaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui teisipäeval teatas Martin Reim Eesti jalgpallikoondise koosseisu järgmisteks Rahvuste liiga mängudeks, siis eestlaste esimene vastane Soome avaldas samuti oma rivistuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSiiri Sisask: tahtsin viia EKRE-sse uut tuult\n\n## Põhitekst:\n\nMiks te tahtsite tagasi minna poliitikasse, kus olite Res Publica erakonnas riigikogu liikmena aastatel 2003-2007?\n\nÕppisin siis tundma Eestit hoopis teisest küljest, õppisin Eestit nägema nagu klaasmaja – korruseid, talasid ja sarikaid, omavahelisi suhteid ja sidemeid, kuidas riik on omavahel seotud. See teadmine tekitab vastutustunde. Ei ole saanud seda endast kuidagi välja.\n\nJa veel, olen lapsest saati inimestele öelnud, et ärge tulge saabastega tuppa, sest maaperes olin mina see, kes põrandaid pesi. Mulle meeldib kord ja meeldib selgus. See oli põhjus, miks ühinesin Res Publicaga, kes rääkis \"Vali kord!\", ja see on minusse jäänud. Näen asju, kus saaksin kaasa rääkida, kus mul on konkreetsed ideed ja kui teen enda arvates mõistlikke ettepanekuid, mida eiratakse, siis ei taha ometi vaiki või eemale jääda.\n\n2003-2007 nägite erinevaid perioode – alguses oli Res Publica võimu tipus ja tema parlamendifraktsiooni liikmed said midagi mõjutada ning siis oli opositsiooni vajumine ja allakäik.\n\nSiis ma nägin lähemalt kui nii mõnigi teine ka neid põhjusi, miks see vajumine tuli.\n\nMiks Res Publica langes?\n\nLoosungid olid, aga sisu ei olnud. Kõik me võime teha suuri sõnu, aga kui sisu nende taga ei ole, tuleb see varem või hiljem välja. Kui Res Publica ja Isamaaliit ühinesid, tekkis IRL. Ütlesin, et kui seeme saab olema nii vildakas, siis see puu jääb kiduraks, siit ei tule head puud. Olid inetud üksteisest ülesõitmised, traagelniitidega pandi see kokku... Operatsioon oli veidi vildakalt teostatud. Nüüd annab see tunda, jälle on vaja järgmist nime, kuigi ei ole vaja nime vahetamist, vaid sisu vahetust.\n\nToomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR\n\n2017 kevadel, lindude pesitsusajal, võeti teie maja tagant mets maha ja järele jäi köndistunud maa. Kas siis käis sisemine jõnks, et lähen poliitikasse tagasi ja aitan vastu võtta seadused, mis sellist raiet välistavad?\n\nJah, see oli nii, nagu te ütlesite. Kui kuulsin pärast metsa langetamist lindude hädakisa, kes otsisid oma pesi. Mul tulevad praegugi seda meenutades pisarad silma. Kui vaatasin rasketest metsaveoautodest segamini songitud raiesmikku, kus turritasid puude vedamisel katkenud trosside jupid...\n\nAga mul oli ka teisi teemasid, mis tõukusid heategevuslikust mittetulundusühingust \"Saagu Valgus\", kus tegelesime alla vaesuspiiri elavate peredega. Kõik parlamendierakonnad käisid meie juures Raplas, arutasime neid asju, kõigile meie ideed meeldisid, kuid sinna aruteludesse need jäidki. Tundsin, et kui keegi teine ei tee, tuleb endal teha.\n\nKeskkonnateemad, lapsed ja noored võiksid olla minu teemad – olen seda ikka öelnud. Aga ehk nad [riigikogus] teevad nüüd linnurahu ise ära ja mind ei olegi sinna vaja.\n\nSelgitage, mis on linnurahu?\n\nMetsaraie keelamine lindude pesitsusajal. Ja ega ainult linnud pesitse, pesad on ka loomadel. Sel ajal peaks olema looduse häirimises puhkeperiood, loodusele ruumi andmise periood. Kui teie tahaksite vana õunapuu maha saagida, siis te ei teeks seda ju õunapuu õitsemise ajal?\n\nEi.\n\nÕige.\n\n\"Kui on must, näita ust.\" Kas te teate, kes on niimoodi öelnud?\n\nEi tea... Kui olen ka teadnud, olen tahtnud selle unustada. Ühe vitsaga ei tohi inimesi lüüa. On neid, kes põgenevad pommide eest. Ka mina põgeneksin, kui mul oleksid lapsed, ka mina otsiksin rahu ja vaikust, kus saaksin lapsi edasi kasvatada. Kui kõik paneksid ukse kinni, oleks see äärmiselt ülekohtune. Sel perioodil, kui inimene vajab tõsiselt abi, tuleb teda aidata. Mitte keegi ei taha oma kodumaalt heal meelel ära minna. Aga kes tuleb laisklema, käsi pikal, et anna mulle kõik hüved, mis teie rahvas on teeninud, tema ees lööksin ka mina ukse kinni, olgu ta roheline, kollane, must või punane.\n\n\"Kui on must, näita ust,\" ütles EKRE üks juhtpoliitikuid Martin Helme viis aastat tagasi, lisades toona: \"Ma tahan, et Eesti oleks valge riik.\"\n\nOi, aga ma arvan, et Martinil on selliseid libastumisi nooruse tõttu võibolla palju. Pane kümme aastat talle juurde ja võibolla ta enam niimoodi ei ütleks, arvan ma.\n\nKas te teate, kes ütles mulle tänavu jaanuaris: \"Meie front ei ole homoabielud, eutanaasia ja muu seesugune pläma, mida kuuleme n-ö euroopalike väärtuste nime all.\"\n\nKujutan ette, kes seda võis öelda.\n\nSee oli EKRE esimees Mart Helme pikas intervjuus ERR-ile.\n\nKujutan ette.\n\nToomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR\n\nKas te teate, kes tahtis selle aasta eelarvest võtta teatrilt NO99 245 000 eurot riigi toetust, sest see teater \"tegeleb kultuuritootmise asemel vasakradikaalse propagandaga, mille vajalikkus ja esteetiline tase Eesti maksumaksjale on raskesti põhjendatav\"?\n\nSeda ma arvan ka, et tean, kes niimoodi võis öelda.\n\nSee oli EKRE parlamendifraktsioon.\n\nJa-jah... Aga... Irvhamba meelelahutus ka mulle väga ei meeldi. Näiteks võtta Savisaar märklauaks ja temaga pileteid müüa, see tundus ebaeetiline. Tehke kultuuri, aga ärge solvake kedagi.\n\nAusalt, Toomas, mulle tegi ka haiget, kuidas Varro Vooglaidu vana-aasta õhtul [satiirilises telesaates] notiti. Tal on ka lapsed, kes käivad koolis. Nii lihtsalt ei tehta, samaga samale ei vastata. Ei ole mõtet vehkida selliste mõõkadega. Isegi kui inimene on oma väljaütlemistes terav, ei pea samaga vastama.\n\nJa kas riik peab toetama projekte, kus kedagi armutult tümitatakse, selles ma nii veendunud ei ole.\n\nKuidas ristusid nüüd teie ja EKRE teed?\n\nNeed ristusid ammu, sest nad on varemgi teinud mulle ettepaneku nendega liituda, aga mul olid siis teised tegemised. Seekord oli huvi mõlemapoolne. \"Saagu Valgus\" muutus sihtasutuseks ja mina olen jäänud vaid nõukogu liikmeks, tõmmanud end tahaplaanile ja aega on ka muuks.\n\nSee ei olnud nii, et mina läksin koputama sinna [EKRE] uksele, et võtke mind ka, olen kõigega nõus. Ütlesin ühes seltskonnas, et jah, võibolla mul ei olekski midagi EKRE-ga liitumise vastu. Seepeale tuli EKRE pakkumine. Saime kevadel kokku ja huvi oli mõlemapoolne.\n\nKas \"Saagu Valgus\" on saanud parlamendierakondadelt nn katuseraha, mida nad koos riigieelarve vastuvõtmisega oma äranägemise järgi jagavad?\n\nEi ole. Aga meile on pakutud katuseraha ühe erakonna poolt, kelle nime ma ei ütle, sellise ettepanekuga, et alguses peaksime lubama \"Saagu Valgus\" keskuses avada nende valimiseelse nn kontori, kus levitada selle partei infot allavaesuse peredele, kes loodetavasti siis ka hääletaksid selle partei poolt. Mina ei olnud nõus ja katuseraha jäi meile tulemata.\n\nPäris julm olukord.\n\nJulm on see, et tegin sisulisi ettepanekuid, et avada raskete perede noortele koolid, toetada huviharidust, aga see päädis taolise pakkumisega.\n\nIse tegite ju mullu detsembris ettepaneku, et kõik erakonnad võiksid katuseraha anda maapiirkondade kultuurimajadele klaverite soetamiseks.\n\nJah, pluss helitehnika, mis on paljudes kohtades alla igasuguse taseme. Aga seegi ettepanek ei jõudnud kuhugi.\n\nMa ei taha tehingut, et jaga valimistel meie huvides pastakaid, siis anname sulle kultuurimajja klaveri. Mage. Mina sellistes asjades osaleda ei taha ja olen öelnud kõigile taolistele pakkumistele \"ei\". Mis on maksnud mulle selle, et pole saanud toetusi ja pidime panema Rapla keskuse kinni, ometi käis seal tõhus ja ilus töö laste ja peredega, keda suutsime tegelikult aidata.\n\nToomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR\n\nMiks oli vaja Rapla keskus sulgeda?\n\nHoone, milles me tegutsesime, läks erakätesse ja üür kasvas meeletuks – pidime maksma kuus 1800 eurot. Raha teenisime aga ainult pisikese taaskasutuspoega, kus olid müügil kahe- või kolme-eurosed või isegi 50-sendised asjad. Lisaks üürile maksime ka oma keskuse inimeste palgad, koos maksudega. Sain hakkama nii kaua, kui suutsin, ka tänu eratoetajatele.\n\nMinu mõte oli, et \"Saagu Valgus\" näitab riigile, kuidas neid inimesi on võimalik aidata. Eks oli muret ka ametnikega, kes arvasid, et olen tulnud nende territooriumile nende alusmüüre sikutama. Aga meie ei tahtnud kunagi õõnestada kellegi tegevust. Mina tahtsin näidata, et oleme neile toeks, aga kui vastu tuleb külm tuul, siis kaua sa jaksad. Aga me jaksasime. Muutsime end sihtasutuseks, teeme koostööd omavalitsuste ja sotsiaalministeeriumiga, kaasatud on eksperdid Tartu Ülikoolist. Uuest aastast tahaksime avada uued keskused neljas maakonnas, Viljandi on juba kindel, seal on maja ja inimesed olemas.\n\nKui olite valmis EKRE-ga ühinema, kas teile tuli meelde ka Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik? Tema teatas EKRE-ga liitumisest augusti alguses ja 20 päeva hiljem loobus sellest, sest poeg ja tütar pidid kogu aeg kuulma jutte \"Su isa on rassist!\" ning vastama küsimustele \"Kas su isa on rassist?\"?\n\nMulle ei ole keegi öelnud, et olen rassist. Mina tahtsin oma mõtetega viia EKRE-sse veidike uut tuult, paindlikkust. Üks erakond ei pea 100 protsenti koosnema ühesugustest mütsidest ja erakonna väärtus kasvab sellega, et teatud küsimustes antakse inimestele õhku. Eriti inimväärikusega seotud küsimustes. Et iga isiksus jääb isiksuseks. See on mulle tähtis. Ja kui seda ei hinnata, pole midagi teha.\n\nAga kui lugesin neid [Jaan Männiku] väljaütlemisi, millele küsimus viitas, siis mõtlesin, et kui palju ta oli selle kõik endale läbi mõelnud. Mulle tuli ka sõpradelt teravaid kirju, et kas sa ei mõtle, milline arvamus nüüd sinust tekib. Aga kui lähtuda ainult sellest, milline on inimeste arvamus, siis ei saaks midagi teha, sest arvamusi on a-st kuni ü-ni. Sa pead ise teadma, mida tahad teha ja mille nimel lähed seda tegema.\n\nKui läbi mõelnud olite teie EKRE-sse astumise?\n\nMina olin väga läbi mõelnud. Ja ma ei arvanud, et see [samasooliste paaride toetamine] saab komistuskiviks, olin ju läbi arutanud, et mul on kooseluseaduse suhtes erimeelsus [EKRE ametliku joonega], nad teadsid seda.\n\nMõistan, et nüüd on EKRE-l kerge ummikseis. Sellest tuleb väljuda väärikalt igale osapoolele. Mina ei hakka ennast vastanduma, aga ütlen, et nad olid teadlikud...\n\nNad teadsid, et teie ei poolda kooseluseaduse tühistamist, mis on EKRE üks tüvinõudmisi?\n\nJah, olin seda öelnud.\n\nKellega te EKRE-st rääkisite?\n\nMart Helmega, olin saatnud kirja ka [EKRE kommunikatsiooninõunik] Holger Bergile. Ütlesin konkreetselt: see on minu kompromiss, et ma ei hakka vastu võitlema, aga te teate minu seisukohta ja poolthäält kooseluseaduse tühistamiseks te minult ei saa.\n\nToomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR\n\nMulle meenusid laulusõnad: \"Mis maa see on, kus halastus on ohus, / Kus vabadus on maasse kaevatud...\"\n\nVabadus siiski ei ole maasse kaevatud. Vabadus on iga inimese väärikuses. Ja kui sa lähed edasi millegi nimel, siis mõtle, et sa teistele liiga ei tee. Teiste inimeste, ükskõik kelle, ka omasooliste paaride naeruvääristamine ei ole kooskõlas minu veendumustega.\n\nMillist kohta ja kus EKRE teile oma riigikogu valimisnimekirjas lubas?\n\nMina ise küsisin ja saavutasin ka selle. Tahtsin saada Harju- ja Raplamaal nimekirjas teist kohta. Mart [Helme] imestas, et miks ma ei taha esimest kohta, aga mina ei ole seda erakonda üles ehitanud ja see, kes on seni panustanud, olgu ka esinumber. Üldnimekirjas pidi mul olema positsioon, mis kindlustanuks pääsu riigikogusse.\n\nKas mõtlesite EKRE-ga liitumise puhul ka riigikogu liikme majanduslikule kindlustatusele?\n\nOlen vabakutseline kunstnik, elan päev korraga, kuid siiani olen saanud üpris hästi hakkama. Ehitasin [elumaja kõrvale vanasse viljakuivatisse] teise korruse. \"Saagu Valgus\" on minu lavalauad küll lühemaks lõiganud, aga ega kontserttasu mul ka väga väike ole, teinekord on mõnes väikses kohas isegi piinlik seda summat küsida. Kuid sellised on Eestis kontsertide hinnad ja alla selle ei taha ka tööd teha. Mina saan oma rahakotiga hakkama, ravikindlustus ja muu on olemas. Samas olen juba selles eas, kus ei ole vaja enam last kasvatada, on oma mõningane \"rasvakiht\", mul ei ole vaja viite huulepulka või kümmet autot õue peale.\n\nTeisalt, ega riigikogu liikme palk niiväga suur ole – teades, millises tules põled, millises katlas keed, milline on sinu töömaht, kui tahad seda tööd tõesti teha. Rahulikum on elada ilma selleta, teha kontserte. Elab ära, ilma et peaks tules kõrbema või olema seina peal, kus igaüks võib sinu pihta nõela visata.\n\nMillal on teie järgmine kontsert?\n\nAvalik kontsert on 25. oktoobril, Tartus ERM-i fuajees, kui esitan Valgusfestivalil Uku Masingu tekstidele loodud laule. Koos Robert Jürjendali ja Peedu Kassiga.\n\nLaupäeval teatas EKRE teie liitumisest nendega ja teie ütlesite intervjuus Delfile, et \"koos võivad elada ka samasoolised, lapsi samuti kasvatada ka samasoolised\". Kuivõrd kujutasite ette, milline torm sellest EKRE sees puhkeb?\n\nMinul soovitati selle teemaga hoida madalat profiili. Enda arvates hoidsingi, sest seda saaks öelda ka märksa teravamalt. Rääkisin täpselt nii nagu minu mõistus ja arusaam lubab rääkida. Kui ajakirjanikud minult konkreetselt küsisid, siis ma ei hakanud ajama kommi-juttu, vaid ütlesin, mis on minu seisukoht. Et see oli EKRE-l omavahel kommunikeerimata, ei tähenda, et mina oleksin midagi valesti teinud või kellelegi valetanud. Ei ole. Selles küsimuses jään ma endale kindlaks, et riigi juhtimine ei tegele [samasooliste paaride] nõiajahiga.\n\nJa te ei saanud aru, milline sisemine torm sellest EKRE-s algab?\n\nMa ei tea siiamaani, milline torm seal [EKRE] sees oli. Erakonnas on 8500 inimest, ei kujuta ette, et kõik 8500 on täpselt ühe meelelaadiga. Olen veendunud, et seal on ka teistsuguse mõttemaastikuga inimesi. Millised on nende võimalused erakonnas üldse kaasa rääkida, kui juba praegu tekkis niisugune asi? Väga hea, et tekkis, see pesi nende enda erakonda seestpoolt.\n\nToomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR\n\nSellele järgnes teie kiri EKRE liikmetele, milles kordasite tolerantset suhtumist omasooliste koosellu, kuid kinnitasite, et ei hakka \"kooselu küsimuses erakonnale vastu töötama\" ja kui teid valitakse riigikogusse, siis hääletate nii, nagu EKRE fraktsioon kokku lepib.\n\nSee viimane ei ole minu lause. Mina ei ole kunagi nii öelnud või kirjutanud. Mitte kunagi. See rida on sinna lisatud. Mardile ütlesin telefonitsi, et minu poolthäält [kooseluseaduse tühistamisele] erakond ei saa ja selles jään ma erapooletuks.\n\nMis te tegelikult oma kirjas kirjutasite?\n\nEt EKRE-s on samasooliste kooselude küsimuses nii ja naapidi mõtlejaid, mina kuulun nn naapidi mõtlejate hulka ning arvan, et parem on kasvada lapsel siiski kodustes tingimustes, kui et lastekodus või üldse tänaval, olgu vanemateks need või nood, peaasi, et mõistlikud inimesed. Et minu seisukoht seega on omasooliste kooselude suhtes tolerantne. Küll aga ei tolereeri ma varases lapsepõlves selliste teadmiste ja õpetuste edastamist kooliõpikute kaudu, samuti ei tolereeri ma pealesurutud sellealase temaatika kohaldamist lasteaialastele.\n\nLisasin, et kuna minu maailmavaatelised seisukohad kattuvad enamikes programmilistes punktides EKRE seisukohtadega, ei hakka ma ka nendes küsimustes erakonnale vastu töötama. Kuid siiski minu seisukoht jääb minu seisukohaks.\n\nKuidas toimus teie lahkuminek EKRE-ga?\n\nTeisipäeva hommikul helistasin, et võtan oma kandidatuuri [riigikogu valimistelt] tagasi ja leppisime kokku, et saadan neile selle kohta avalduse. Rohkem ei ole me suhelnud.\n\nRääkisite Martin Helmega?\n\nMardiga. Olen kogu aeg suhelnud Mardiga. Martin on minule avalikkuse ees olnud nii radikaalne.\n\nNüüd on nende erakonna siseasi, kuidas nad seda lahendavad. Mul on ka kahju, et tekkis niisugune segadus. Aga mina ei ole enda arvamust peitnud.\n\nKas nüüd olete enda poliitilisele tulevikule kriipsu peale tõmmanud?\n\nEi, kindlasti mitte. Võtan päev korraga ja vaatan, millised jõujooned kokku jooksevad.\n\nKui mõni erakond peaks praegu ütlema, et toetab linnurahu kehtestamist ja keelustaks raietööd aprillist juuni-juulini, kas oleksite valmis nendega liituma?\n\nLoodan, et nüüd toetavad seda kõik erakonnad. (Naerab) Siis ei olekski mul vaja seda küsimust enam [üleval] hoida. Aga teemasid on teisigi, mis on valusad ja vajavad sügavuti lahendamist. Näiteks, miks noored on tänavatel, kuidas [nende] vägivallale piir panna. Neid võimalusi on, \"Saagu Valgus\" aitas neid läbi mõelda, sest olen näinud, kuidas asjad toimivad.\n\nVaatame, mida elu edasi toob, mida mulle pakutakse või kellega satun ühiseid mõtteid mõlgutama.\n\nToomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR\n\nTe ei välista, et siiski kandideerite järgmistel parlamendivalimistel?\n\nEi, ma ei välista seda. Olen mõelnud ka üksikkandidaadi peale, mida olen ennegi teinud.\n\nSaite kevadel kaheksa aastat tagasi 771 häält.\n\nTookord oli üksikkandidaadile suur vastuseis, kõik parteid selgitasid, et üksikkandidaadil ei ole mingeid võimalusi. Aga oleneb inimesest. Indrek Tarand oli üksikkandidaadina [Euroopa Parlamendi valimistel kaks korda] väga edukas, alles nüüd on ta [sotside] erakonnas.\n\nTähendab, te ei ole viimastel päevadel niivõrd haiget saanud, et oleksite riigikogusse pääsemise plaanid maha matnud?\n\nEi. Mul on paks nahk kasvanud, sest tean, et ka minu muusika ei meeldi kõigile. Ja ei saagi kõigile meeldida. Aga kui on olulised asjad, mis tuleks riigis ära teha, siis ei pea vaiki olema. Paljusid asju ei saagi ainult jutu tasemel korda, mõnikord tuleb seadust muuta, et pilt oleks teine.\n\nJulgustate erakondi teiega ühendust võtma?\n\nOn kindlasti erakondi, kellega ma ei saaks koostööd teha, kellega mul oleks väga põhimõttelised erimeelsused või kui näen minu jaoks tõusiklikku, liiga väikekodanlikku suhtumist ühiskonda. Nagu näha, ei sobi ma oma mõtteavalduste ja meelelaadiga kõigisse erakondadesse.\n\nEnda põhimõtete ja alusväärtuste vastu ei ole ma olnud ebaaus, pole valetanud ega enda jaoks midagi valesti teinud. Mul on siiralt kahju, et EKRE-ga niimoodi läks, et osad inimesed on pidanud minus ainult selle ühe asja [kooseluseaduse] tõttu niivõrd pettuma, et ei leidnud enam ühist punkti edasi minekuks. Mul olid väga head mõtted, mida võiks ja peaks Eesti riigis tegema. Kahju, et see vett vedama läks, aga mis teha. Mina ei saa selga keerata mulle olulistele väärtustele. Nii ongi.\n\nPaljudel inimestel on ka hea meel, et Siiri Sisask ei liitunud EKRE-ga?\n\n(Paus) Jah, võibolla.\n\nTeeme nüüd lõplikult selgeks: on siis põhjust teistel erakondadel teie poole pöörduda, kui nad oleksid valmis kehtestama linnurahu ja pakkuma lahendusi nn rasketele perekondadele?\n\nNii tark ma juba olen, et hammustan läbi, kas huvi on tegelik ja tõsine, kas mure nende teemade üle on sisuline. Kui mure ei ole sisuline, ei ole mõtet minu poole pöörduda. Tahaksin sisulist koostööd, et need inimesed seisaksid oma mõtete taga, päriselt. Kui see peaks juhtuma, siis täiesti võimalik, et liitungi kellegagi.\n\nNeed mõned viimased päevad Siiri Sisaski elus võib vist kokku võtta ridadega laulust \"Mis maa see on\" – \"Kuid siinne rahvas täis on imeväge / Ja kummalised nende laululood.\"\n\nJah, just. Täpselt. Lõpetame sellega.\n\nToomas Sildami intervuu Siiri Sisaskiga Autor: Priit Mürk/ERR\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulja ja muusik Siiri Sisask teatas laupäeval, et läheb EKRE-ga parlamendivalimistele. Aga pani kohe EKRE seinad värisema, sest ütles, et samasoolised paarid võivad lapsi kasvatada. EKRE toibus kolm päeva, siis lükkas Siiri Sisaski endast eemale. Kuidas see kõik oli? Ajakirjanik Toomas Sildam käis eile Raplamaal, külas Siiri Sisaskil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Saar ei välista sotside esimeheks pürgimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma olen nii veendunud selle maailmavaate toetaja, et kui on situatsioon, kus mul on vaja seda teha, siis ma ei pane vastutuse eest plehku,\" ütles Indrek Saar usutluses Eesti Päevalehele.\n\n\"Me oleme üksmeelselt otsustanud kokku kutsuda üldkogu, mille päevakorras on detsembri keskel valimisnimekirjade kinnitamine. Seal ei ole juhtorganite valimist. Aga juhtorganite valimised tulevad lähema aasta jooksul niikuinii,\" selgitas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar ei välista erakonna esimeheks pürgimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu: Euroopa Prokuratuur võiks uurida piiriüleseid rahapesu juhtumeid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rahapesu ja finantskuritegevuse suhtes peab Euroopa Liidus valitsema nulltolerants. Tuleb katkestada kuritegelike organisatsioonide juurdepääs rahastamise allikad, sest see jätab nad ilma sissetulekust, mis muudab terrorismi ja tõsise kuritegevuse vastase võitluse lihtsamaks,\" märkis Reinsalu.\n\nReinsalu palus volinikul kaaluda võimalust anda Euroopa Prokuratuurile piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetluste juhtimine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis Euroopa Komisjoni volinikule Vera Jourovale ettepaneku, et ulatuslike piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust juhiks tulevikus riikideüleselt Euroopa Prokuratuur.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÄripäev: Eesti rikkaimad on TransferWise asutajad Käärmann ja Hinrikus\n\n## Põhitekst:\n\nÄripäeva edetabeli kolmandal kohal on eelmise aasta võitja, pelletitootja Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen.\n\nEsiviisikusse mahtusid veel Taxify omanik Markus Villig ja ravimiketi Magnum omanik ja meediaäris tegutsev Margus Linnamäe.\n\nÄripäev reastas oma edetabelis ettevõtjad nende varade väärtuse järgi ning hindas Käärmanni vara vääärtuseks 258,2 miljonit eurot, Hinrikusel 238,6 miljonit eurot, Kirjanenil 212,6 miljonit eurot, Villigil 202,6 miljonit eurot ja Linnamäel 189,7 miljonit eurot.\n\nÜhtekokku on edetabelis 500 ettevõtjat, kelle vara maht oli eelmise aasta andmetel kokku 13,2 miljardit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äripäev koostas tänavuse Eesti rikaste edetabeli ning hindas selles rikkaimaks idufirma TransferWise asutajad Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kohus vahistas USA taotlusel Eesti kodanikust ärimehe\n\n## Põhitekst:\n\nEesti politsei pidas Kosmatšovi (66) USA väljaandmistaotluse alusel kinni 12. septembri hommikul ja järgmisel päeval võttis Harju maakohus ta kuni väljaandmise otsustamiseni vahi alla, kirjutab Õhtuleht.\n\nUSA kohtumaterjalidest selgub, et Kosmatšoviga seotud ettevõtted ostsid USA tootjatelt aastail 2012–2015 mikroelektroonika komponente, mis kuuluvad kahese kasutusega toodete nimekirja, see tähendab, et neid on võimalik kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliste seadmete valmistamisel.\n\nKosmatšov esitas USA võimudele väidetavalt valeandmeid ja vedas elektroonikat salaja Venemaale, rikkudes sellega Ühendriikide ekspordiseadusi.\n\nSeetõttu süüdistab USA teeda salakaubaveos, strateegilise kauba ebaseaduslikus veos ja rahapesus.\n\nKosmatšovi kaitsja Vladimir Sadekov ütles kohtus, et tema klient ei tunnista end kuritegudes süüdi.\n\n\"Ta pole kuritegusid toime pannud ei Eestis, USA-s ega Venemaal,\" kinnitas Sadekov.\n\nRiigiprokurör Piret Paukštys selgitas, et väljaandmise asjades on vahistamine ainus võimalik tõkend ja kohus peab otsuse langetama üsna nappide materjalide põhjal. \"Sisuliselt on tegemist USA taotluse tunnustamisega, kus Eesti kohtul väga palju tõendeid pole,\" märkis Paukštys\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika Ühendriikide taotlusel vahistas kohus Eesti kodanikust ärimehe Valeri Kosmatšovi, keda kahtlustatakse USA elektroonikakomponentide salakaubaveos Venemaale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 21.28 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Peipsiääre vallas Tähemaa külas Luunja-Kavastu-Koosa tee 21. kilomeetril, kus 30-aastane mees sõitis Nissan Qashqaiga teelt välja vastu puud. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 21.32 juhtus liiklusõnnetus Tartus Võru tänaval, kus alkoholijoobes 33-aastase mehe juhitud Citroen C4 Picasso kaldus vastassuunda ja põrkas kokku Mazda 323-ga, mida juhtis 47-aastane naine. Mazda juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval juhtus kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kaks inimest. Politsei tabas autoroolist 11 joobes juhti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA välisminister kohtub Kimiga pühapäeval\n\n## Põhitekst:\n\nVälisministeeriumi eestkõneleja Heather Nauerti täpsustuse kohaselt külastab Pompeo ühtlasi Jaapanit, Lõuna-Koread ja Hiinat.\n\nPõhja-Korea hoiatas teisipäeval Ühendriike, et Korea sõda lõpetavat rahudeklaratsiooni ei tohiks käsitleda tuumakõnelustel läbirääkimishoovana.\n\nPyongyang on rakendanud tähtsaid meetmeid vaenulike suhete lõpetamiseks Ühendriikidega, kuid USA püüab riiki sanktsioonide kaudu \"endale allutada\", vahendas Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA.\n\nDeklaratsioon aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõja lõpetanud nüüdseks 65 aastat vana relvarahu asendamiseks \"ei ole kõigest ühe mehe kingitus teisele\", edastas agentuur.\n\nLõuna-Korea ühinemisminister Cho Myoung-gyon ütles esmaspäeval, et Souli hinnangul on Põhja- Koreal 20-60 tuumarelva. Cho lisas vastuses parlamendisaadiku küsimusele, et see teave tuleb luureametitelt. Tema sõnavõtt parlamendis oli esimene kord, kui mõni Lõuna- Korea kõrge valitsusametnik rääkis Põhja-Korea tuumaarsenali suurusest avalikult.\n\nÜhinemisministeerium täpsustas teisipäeval, et Cho seisukoht ei tähenda, et Lõuna-Korea aktsepteerib Põhja- Koread tuumariigina. Arvatakse, et sellega üritas ministeerium anda mõista, et Lõuna-Korea jätkab püüdlusi saada Põhja-Korea tuumarelvavabaks.\n\nRiiklik luureteenistus ehk Lõuna-Korea peamine luureamet seni Cho avaldust kommenteerinud pole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Mike Pompeo kohtub Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga pühapäeval, et liikuda edasi kõnelustega, mille eesmärgiks on Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine, teatas välisministeerium.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/TLÜ ei jätnud Noorteliiga meeskonnale sõnaõigust\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate kasuks viskasid nii Djordje Dzeletovic kui Bambale Osby 19 punkti. Osby lisas ka 12 lauapalli, 13 punkti visanud Bamba Falli arvele jäi üheksa lauapalli. Noorteliiga parim korvikütt oli Leemet Loik 17 punktiga.\n\nG4S Noorteliiga meeskond on kaotanud kõik seitse seni peetud kohtumist ja on tabelis viimane, Kalev/TLÜ on viie võidu ja viie kaotusega neljandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kalev/TLÜ alistas Alexela korvpalli meistriliiga teisipäevases ainsas mängus G4S Noorteliiga 94:63.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTusk: Brexiti kõnelused on võidujooks ajaga\n\n## Põhitekst:\n\nTusk kutsus EL-i liidreid näitama üles ühtsust, kui nad püüavad läbi rääkida tulevase suhte üle Suurbritanniaga ning üleminekutingimuste üle, vahendas BBC.\n\n\"See saab olema äge võidujooks ajaga, mille võti on taas meie ühtsus,\" ütles Tusk teisipäeval EL-i liidreid tippkohtumisele kutsuvas ametlikus kirjas.\n\nEL peaks sel nädalal otsustama, et siiani on tehtud piisavalt edusamme selleks, et liikuda Brexiti-kõnelustega edasi teise faasi. EL on Suurbritanniat hoiatanud, et see ei taganeks eelmisel nädalal kokku lepitud nn lahutusleppe tingimustest.\n\nSuurbritannia peaks EL-ist lahkuma 2019. aasta märtsis ehk kaks aastat pärast seda, kui peaminister Theresa May esitas ametliku lahkumisavalduse.\n\nMõlemad osapooled loodavad jõuda 2018. aasta oktoobris lõpliku leppeni, mis määrab ära Suurbritannia ja Euroopa Liidu tulevase suhte, sealhulgas kaubandussuhte. Nii Suurbritannia ja Euroopa Liidu riikide parlamendid peavad leppe üle hääletama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski sõnul seisab Suurbritannia ja Euroopa Liidu ees pöörane võidujooks ajaga, et lõpetada Brexiti kõnelused enne 2019. aasta märtsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKallaste andis väravasöödu, Vassiljev mängis üle 80 minuti vähemuses\n\n## Põhitekst:\n\nKallaste kuulus Korona põhikoosseisu ja söötis 22. minutil Jacek Kielbile, kes saatis kauglöögi ristnurka ja viigistas seisu, kirjutab Soccernet.ee. Eesti vasakkaitsja vahetati välja 58. minutil 1:3 kaotusseisus.\n\nKonstantin Vassiljevi koduklubi Gliwice Piast pidi teisel kohal paikneva Varssavi Legia vastu alates 7. minutist vähemuses mängima, kuna väravavaht Jakub Szmatula teenis kiire punase kaardi. Piast kaotas 0:1, ainus värav löödi avapoolaja lõpus penaltist.\n\nVassiljev tegi kaasa terve kohtumise. Eelviimasel minutil oli tal suurepärane viigivõimalus, kuid ta tulistas veereva palli umbes kümnelt meetrilt üle värava. Üleajal lõi ta 30 meetrilt karistuslöögi mööda. Vassiljev läbis kohtumise jooksul 12,34 kilomeetrit, olles selle näitaja poolest mängu esimene.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ken Kallaste andis Poola kõrgliiga 20. voorus oma kolmanda resultatiivse söödu, aga tema koduklubi Kielce Korona kaotas Bialystoki Jagielloniale 1:5.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Bigbank võttis karikasarja poolfinaali avamängus kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate resultatiivseimana tõi Curtis Stockton 17 punkti (+14), Samuel Joseph Walker lisas 15 punkti (+11), vahendab volley.ee. TTÜ edukaim oli 12 punktiga (+3) Dmitri Korotkov. Tartu vastuvõtuprotsent oli 75,6, rünnak 49,4, TTÜ samad näitajad olid vastavalt 56,5 ja 36,6 protsenti. Blokist teenis Bigbank kümme ja TTÜ kolm punkti. Servil eksis Tartu 11 korral, ent lõi ka kaheksa ässa, TTÜ tegi kaheksa serviviga ja lõi ühe ässpallingu.\n\nKorduskohtumine toimub reedel, 15. detsembril kell 18.30 TTÜ spordihoones. Teel poolfinaali sai Bigbank karika veerandfinaali avakohtumises Pärnult 2:3 kaotuse, ent võitis korduskohtumise 3:1 ja pääses seega edasi. TTÜ oli kahel korral 3:0 üle esiliigameeskonnast LotusTimber/Neemeco SK-st.\n\nTeises poolfinaalpaaris on esimene vaatus juba peetud ja seal alistas Saaremaa VK 3:0 (25:18; 25:23; 25:17) Rakvere VK.\n\nSaaremaa ja Rakvere paari korduskohtumine peetakse neljapäeval, 14. detsembril kell 19.00 Kuressaare Spordikeskuses. Karikafinaal toimub 29. detsembril. Veerandfinaalis lülitas Rakvere konkurentsist esiliigameeskonna TTÜ/Kiili (avamäng võideti 3:0, kordusmäng samuti 3:0). Saaremaa alistas kahel korral tulemusega 3:0 Selver Tallinna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval jätkusid Eesti meeste karikavõistlused, kui poolfinaali avamängu pidasid Bigbank Tartu ja TTÜ meeskonnad. Poolfinaali asus juhtima kodusaalis mänginud Tartu, võttes kindla 3:0 (25:20, 25:16, 25:15) võidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia kuulutas välja gaasisektori eriolukorra\n\n## Põhitekst:\n\nUudisteagentuuri Reuters andmetel tõusis gaasi hind õnnetuse tagajärjel Itaalias pea 215 protsenti. Riigi valitsus teatas samal ajal, et gaasi defitsiiti korvatakse Itaalia reservidega.\n\n\"Täna hommikul oli Austrias häiritud Vene gaasi import, pärast põlengut Gas Connecti hallatavas võrgustikus,\" teatas Itaalia valitsus. \"Gaasipakkumine Itaalia klientidele tagatakse suurenenud tarnega riigi maaalustest reservidest.\"\n\n\"Ametivõimud jälgivad koos operaatoritega olukorda, et hinnata millal tarned taastuvad,\" lisati avalduses.\n\nAustrias Slovakkia piiri lähedal asuvas maagaasirajatises toimus teisipäeval plahvatus, mille tagajärjel hukkus inimene ja 21 sai vigastada.\n\nRajatis on Austria suurim ja Euroopa üks suuremaid maagaasi sõlmpunkte, kuhu jõuavad gaasijuhtmed teiste seast Norrast ja Venemaalt.\n\nRajatisse jõuab aastas umbes 40 miljardit kuupmeetrit gaasi ja sealt jagatakse see mujale Euroopasse, kaasa arvatud Saksamaale ja Põhja-Itaaliasse. Esialgu pole teada, kui kaua võtab aega tarnete täiest mahus taastamine.\n\nVenemaa Gazprom Export teatas, et üritab tagada tõrgeteta tarned klientidele.\n\n\"Kui tarned ei suhteliselt kiiresti ei taastu ja külmad ilmad jätkuvad, siis püsivad hinnad kõrgel kogu talve,\" hoiatas konsultatsiooniettevõtte Wood Mackenzien analüütik Massimo Di-Odoardo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia kuulutas teisipäeval välja gaasisektori eriolukorra pärast tarnehäireid seoses Austrias ühes Euroopa suurimas maagaasi sõlmpunktis toimunud plahvatusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingi linnaruumikomisjon ei toetanud suurmošee projekti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Komisjoni otsus oli üksmeelne,\" kinnitas aseesimees Risto Rautava uudisteagentuurile STT.\n\nPõhjuseks toodi muu hulgas projekti suurus ja sellega kaasnevad lahtised küsimused nagu rahastamise algupära ja võimalikud rahastusallikate mõjud.\n\nKomisjon märkis, et peab oluliseks seda, et Helsingi moslemikogukondade tegevuse eest hoolitsetakse võrdväärse osana Soome ühiskonnast. Rautava sõnul on siiski just rahastuse osas liialt palju lahtisi küsimusi. Rautava arvates on komisjoni hinnangul oluline mõju ka linnavalitsuse tulevasele otsusele.\n\nKomisjoni esimees Anni Sinnemäen ja selle liige Atte Kaleva rõhutasid samuti, et otsus puudutab vaid just seda Bahreini päritolu rahastusega kavandatud mošeekompleksi.\n\n\"Pean tähtsaks, et Helsingis saab igaüks olla see, kes ta on. Selle hulka kuulub ka võimalus harrastada oma usku, kui selleks soov,\" kirjutas Sinnemäki.\n\nJuba varem teatati, et mošee projektiga kaasneks hulk rangeid tingimusi, sealhulgas rahastamise kohta.\n\nSamuti seati tingimuseks, et suurmošee projekti peab hakkama juhtima uus selleks eesmärgiks loodud sihtasutus.\n\nLinnavalitsus hakkab projekti edasist saatust arutama järgmisel esmaspäeval ja langetab siis otsuse.\n\nKui linnavalitsuse otsus on positiivne, saab põhimõtteliselt alustada ka arhitektuurikonkursiga, mis tuleb kuulutada välja kuue kuu jooksul pärast linnavõimu otsust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi linnaruumikomisjon ei toetanud teisipäeva õhtul Soome pealinna planeeritava suurmošee projekti, teatasid soomlaste rahvusringhääling YLE ja uudisteagentuur STT.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAlabama valimised iseloomustavad jõujooni Vabariiklikus Parteis\n\n## Põhitekst:\n\nErakorraliste valimiste põhjuseks on see, et seni osariiki USA senatis esindanud Jeff Sessionsist sai käesoleva aasta alguses president Donald Trumpi administratsiooni justiitsminister.\n\nValimistel on vastamisi vabariiklasest endine kohtunik Roy Moore ning Demokraatlikku Parteid esindav endine prokurör Doug Jones.\n\nValimised on olulised eelkõige seetõttu, et analüütikute hinnangul võib valimistulemus iseloomustada nii praegusi jõudude vahekordi Vabariiklikus Parteis kui ka valijaskonna hinnangut president Trumpile laiemalt.\n\nPeamiseks vaidlusküsimuseks on kandidaat Moore'i isik, sest end kristlasest konservatiiviks nimetav poliitik on silma paistnud sagedaste vastuoluliste ja lausa vihakõneks peetud avaldustega.\n\nEriti teravat vastukaja saanud teemaks on aga see, et tema vastu on mitmed naised esitanud süüdistusi ahistamises - väidetavad juhtumid leidsid aset aastaid tagasi, mil naised olid veel teismelised ning Moore omakorda 30. eluaastates jurist. Ühel juhul oli tema poolt väidetavalt ahistatud tüdruk vaid 14-aastane.\n\nSamuti on meedia tsiteerinud kunagisi politseinikke ja elanikke, kelle sõnul olid korrakaitsjad omal ajal teadlikud, et Moore liigub kaubanduskeskustes noori tüdrukuid piidlemas. Hiljem on teised allikad need väited omakorda tagasi lükanud.\n\nMoore'i avalduste ja eelkõige tema vastu esitatud süüdistuste tõttu on suur osa vabariiklastest kutsunud teda üles kandideerimisest loobuma, kuid kuna ta pole seda teinud, pole erakonnas olnud ka piisavalt üksmeelt, et mingit kindlat alternatiivset ehk nö kolmandat kandidaati välja käia. Moore'i toetab endiselt suur osa Alabama vabariiklasi, kellest paljud suhtuvad kriitiliselt oma erakonna Washingtonis viibivatesse esindajatesse.\n\nMoore toetuseks on teinud aktiivselt kampaaniat Valge Maja endine nõunik ja veebilehe Breitbart juht Steve Bannon, kelle jaoks on see osaks suuremast plaanist tõrjuda Washingtonist välja vabariiklaste senise peavoolu poliitikud ja asendada nad oluliselt äärmuslikumate rahvasaadikutega. Just Bannoni aktiivne tegevus oli väidetavalt see, miks Moore'il õnnestus omal ajal vabariiklaste eelvalimistel võita partei peavoolu esindavat Luther Strange'i.\n\nEelvalimiste ajal toetas Trump Strange'i ning pärast Moore'i võitu ja eriti viimase vastu esitatud ahistamissüüdistuste järel hoidus ta teemat pikka aega üldse kommenteerimast. Hiljem, kui hakkas esile kerkima võimalus, et pikka aega vabariiklaste käes olnud koht võibki skandaali tõttu demokraatide kätte sattuda, asus Trump siiski Moore'i ka avalikult toetama, kuigi aktiivset kampaaniat ta ise Alabama osariigis ei teinud.\n\nTrump põhjendas oma toetust eelkõige sellega, et Moore on tema vastu esitatud süüdistusi eitanud ning et senatikoha kaotus ohustaks vabariiklaste jaoks olulisi hääletusi ja presidendi poliitiliste eesmärkide elluviimist.\n\nNende valimiste ebatavalisust peegeldavad ka arvamusküsitlused, mille tulemused on andnud sageli üsna vastupidiseid tulemusi. Kui mõni uuring on näidanud, et Jones on Moore'i ees juhtimas, siis teised küsitlused näitavad Moore'i edu püsimist. Samas on juba iseenesest erakordne see, et vabariiklaste kantsiks peetud Alabamas on demokraadist kandidaadil tekkinud mingilgi määral realistlik võiduvõimalus.\n\nAnalüütikud on veendunud, et valimised näitavad esiteks seda, kuivõrd on vabariiklaste valijad valmis Trumpi poolt toetatud kandidaati valima ja tegema seda ka olukorras, kus nimetatud kandidaadi vastu on esitatud niivõrd tõsiseid süüdistusi - ehk kas tugevamaks osutub erakondlik lojaalsus presidendile või üldised põhimõtted.\n\nSamal ajal peegeldab see ka seda, kas demokraatidel õnnestub vabariiklasi ja nende presidenti räsivaid skandaale ka kuidagi reaalselt.\n\nLisaks on valimised ka oluliseks lahinguks vabariiklaste kodusõjas, kus ühel poolt on Bannon ja radikaalsemad seisukohad ning teisel pool partei eliit ja erakonna senised põhimõtted.\n\nMoore saabus hääletama hobusel\n\nRoy Moore saabus teisipäeva hommikul valimisjaoskonda hobusel Sassy. Moore vältis ajakirjanike küsimusi erinevatel teemadel, vahendas The Daily Beast.\n\n\"Ma tulen senatisse ja me lahendame oma probleemid seal,\" ütles Moore ajakirjanikele, kui tal paluti saata sõnum senati enamuse liidrile Mitch McConnellile, kes on olnud tema kandidatuuri vastu.\n\nMoore keeldus pärast hääletamist vastamast ka küsimustele, mis puudutasid väiteid ahistamiste kohta.\n\n\"Ma ei räägi täna süüdistajatega. Ma räägin Alabama inimestega. Inimesed vastavad neile väidetele täna õhtul hääletades. Lõpetame nüüd sellega,\" ütles ta.\n\nDispatch from Gallant, AL >> Roy Moore Arrives to His Alabama Voting Station on a Horse Named ‘Sassy’ https://t.co/zzP64C9GUM #ALSEN\n\n— Andrew Desiderio (@desiderioDC) December 12, 2017\n\nOlulisemaid detaile:\n\n* Voxi ülevaade kaootilisi tulemusi andnud arvamusküsitlustest. Eelkõige on küsimus selles, kes reaalselt ikkagi hääletuskastide juurde tuleb.\n\n* Politico hinnangul on viis olulist asja, mida nende valimiste puhul jälgida, järgnevad: kas mustanahalised valijad tulevad Jonesi valima, kuidas jagunevad haritud valgete hääled, kas maapiirkondade konservatiivid jäävad Moore'ile kindlaks, kas write-in kandidaat kahjustab Moore'i, kuidas reageerib Vabariiklik Partei valimistulemusele.\n\n* Teine Alabamat esindav senaator, vabariiklane Richard Shelby teatas avalikult, et ta ei hääletanud Moore'i poolt, sest \"Alabama ja Vabariiklik Partei väärivad paremat\". Samas rõhutas ta, et ei hääletanud ka Jonesi poolt, vaid kirjutas valimissedelile lihtsalt ühe lugupeetud vabariiklase nime.\n\n* Moore kõrvaldati omal ajal kahel korral kohtuniku ametist, sest ta astus põhiseadusega vastuolus olevaid samme, mis ühel juhul puudutasid usuvabadust ja teisel juhul ülemkohtu samasooliste abielu puudutava otsuse rakendamist. Kui põhiseadusest lugu pidavate juristide jaoks oli ta teadlikult, demonstratiivselt ja isiklikku kuulsust taotlevalt põhiseaduse vastu, siis paljud tema toetajad tõlgendasid tema tegevust kui põhimõttelist konservatiivsete väärtuste kaitsmist.\n\n* Politico pikem ülevaade sellest, kuidas Trump lõpuks Moore'i toetama asus.\n\n* Paljud konservatiividest ajakirjanikud ja ka vabariiklased nagu Bob Corker on välja toonud, et Moore oli juba enne ahistamissüüdistusi senati kandidaadiks sobimatu ning tema näol polevat tegu ka isikuga, kes tegelikult konservatiivseid põhimõtteid omaks. Sellest kirjutavad näiteks National Review ja Federalist.\n\n* Moore on näiteks öelnud, et 11. septembri terrorirünnakud leidsid aset seetõttu, et ameeriklased on kaugenenud jumalast; et ta on isiklikult arvamusel, et president Barack Obama ei sündinud USA-s; et moslemil peaks olema keelatud kongressi liikmeks saada; et USA-s on kogukondi, kus kehtib šariaat; et võib-olla on Putinil geidevastase seisukoha tõttu õigus ja et tal on Venemaa presidendiga veel teisigi sarnaseid seisukohti ning et see oli \"jumala käsi\", mis Trumpi Valgesse Majja juhatas.\n\n* Mustanahalise inimese küsimusele vastates teatas Moore ka seda, et \"Ameerika oli great siis, kui perekonnad olid ühtsed, mis siis, et sellel ajal valises ka orjapidamine\". Sarnaseid mõtteid orjapidamise ja USA põhiseaduse teemal on ta avalikult mõlgutanud ka mujal.\n\n* Vox ja New Yorker on teinud ka reportaaže, kus saavad sõna valijad, kes on kõigest hoolimata Moore'i toetama jäänud.\n\n* Mitmed väljaanded - näiteks Wall Street Journal ja Politico - on leidnud, et demokraatidel on nendel valimistel võimalik ainult võita, sest kaotuse korral oleks Moore'i saabumine senatisse vabariiklaste jaoks palju suuremaks probleemiks. Ka vabariiklasest senaator Lindsey Graham rõhutas, et kui Moore võidab, tähendab see sisuliselt seda, et demokraatidel on 2018. aasta valimisteni võimas relv, mida iga päev vabariiklaste kritiseerimiseks kasutada.\n\n* Mother Jones aga kirjutab, kuidas Vene propagandistid aktiiselt Moore'i võidu nimelt tööd teevad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval leiavad Alabamas aset valimised, kus selgitatakse välja teine osariiki esindav poliitik USA senatis. Kuigi need puudutavad justkui ainult üht osariiki ja üht kohta USA senatis, võivad need iseloomustada üsnagi hästi kogu USA poliitika hetkeseisu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKlubide MM-il pääses esimesena finaali Lõuna-Ameerika meister\n\n## Põhitekst:\n\nBrasiilia meeskonna ainsa värava lõi viis minutit pärast lisaaja algust vahetusmees Everton. Kümme minutit enne lisaaja lõppu jäi Pachuca väljakule kümnekesi, kui teise kollase kaardi sai Victor Guzman.\n\nKahe nädala eest võõrsil Argentina klubi Lanus 2:1 alistanud ning 3:1 koondskooriga Lõuna-Ameerika tähtsaima klubiturniiri Copa Libertadorese võitnud Gremio kohtub finaalis Madridi Reali ning Al-Jazira vahelise matši võitjaga. Kolmapäeval Eesti aja järgi kell 19 algavat kohtumist näeb otsepildis ka ETV2 vahendusel.\n\nViienda koha mängus oli Jaapani klubi Urawa Red Diamonds 3:2 üle Maroko Casablanca Wydadist. Kaks väravat lõi Mauricio Antonio.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlustel pääses esimese meeskonnana finaali Lõuna-Ameerika meister Gremio, kes alistas lisaajal Mehhiko klubi Pachuca 1:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit\n\n## Põhitekst:\n\nHelme rääkis ETV saates \"Foorum\", et nii Isamaa ja Res Publica Liidus kui sotsiaaldemokraatide ridades on terve rida juhtfiguure, kellel on maaeluga seotud ettevõtmised.\n\n\"Selles mõttes on see probleem lausa laiem,\" tõdes Helme.\n\nDebatis sotse esindanud Jaanus Marrandi ütles, et tema on ise üks neid, kellel on otsene seos põllumajandustootmisega. \"Olen enda jaoks selgeks mõelnud, kus on küsimus üksikus ja kus üldises. Kuidas üldse saab mingit poliitikat teha, kui ei suuda üldisi norme tekitada?\" küsis ta.\n\nMarrandi sõnul ei saa väita, et Simson on osalenud oma elukaaslasele või tema lähedastele toetuste määramisel.\n\n\"Ka mina osalesin nendel läbirääkimistel, tõsi küll, võib-olla mitte kõige tipmises osas, aga põllumajandusvaldkonna tundjana ma tean, et need toetused olid üsna paljuräägitud ja vajalikud,\" kinnitas ta.\n\nHaukanõmm: Vabaerakond pole Simsoni umbusaldamist otsustanud\n\nMonika Haukanõmm Vabaerakonnast märkis, et nemad ei ole veel otsustanud, kas toetavad Simsoni umbusaldamist, mille Reformierakond on lubanud riigikogus algatada, kuid otsustavad selle üle jooksvalt.\n\n\"Kahtlemata on Kadri sattunud olukorda, kus korruptsioonimaik on tegevusel juures,\" tõdes ta.\n\nSamuti ütles Haukanõmm, et selliste teemade puhul, kus on oht huvide konflikti tekkeks, peaks poliitik nende arutamise ajaks ruumist lahkuma.\n\nReformierakonda esindanud Jürgen Ligi ütles, et Simson ei vääri osatamist ega kriitikat selles osas, mida on teinud tema elukaaslane. \"Küll aga hakkab kriitika peale sellest, et selle sigadusetoetuse raha jõudis tema perekonda esimeses järjekorras,\" selgitas ta.\n\nJustiitsminister Urmas Reinsalu IRList märkis, et ta pole küll maaeluvaldkonna ekspert, aga toetuste määramine oli mõistlik otsus. Küsimusele, kas ta toetab Simsonit, vastas Reinsalu, et koalitsioonis oma ministreid toetatakse.\n\nSimson: toetusi sai kogu sektor\n\nKadri Simson rõhutas omaltpoolt, et toetusi andes ei eelistatud üht firmat teisele, vaid seda sai kogu sektor. \"Arvan, et see oli ainuõige tegu, mida teha,\" lausus ta.\n\nSimsoni sõnul osales ta erinevates töörühmades ja pidas igal pool silmas Keskerakonna põhimõtteid. Ka põllumajandustoetuste osas oli otsus tehtud Keskerakonna volikogus ning seaduseelnõusid oli selle kohta tehtud opositsioonis olles.\n\n\"Nii et ei olnud midagi uut - oleme aastaid rääkinud, et eelmine valitsus eiras muresid, mis põllumajanduses olid,\" lausus majandusminister.\n\nReformierakond teatas teisipäeval, et plaanib algatada Simsoni umbusaldamise, sest ministri usaldusväärsus sai nn sigade afääriga tugeva hoobi, aga on mõjutatud ka muudest Simsoni valitsusaladesse jäävatest teemadest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võrkpallikoondised osalevad uuenenud Euroopa liigas\n\n## Põhitekst:\n\nNii meestele kui naistele loodi kaks tugevusgruppi, vastavalt European Golden League ja European Silver League. Loodud liigades hakkavad mängima nii Eesti rahvusmeeskond kui rahvusnaiskond.\n\nEuropean Golden League 'is osalevad Euroopa edetabeli 12 paremat riiki (nii meestest kui naistest), kes ei mängi tuleval hooajal Maailmaliiga järglases FIVB Volleyball Nations League 'is. Teiste seas Eesti meeskond, kes kuulub A-alagruppi koos Belgia, Slovakkia ja Rootsiga.\n\nAlagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis. Võitja pääseb üleminekumängudele, et võidelda koha eest uues FIVB Volleyball Nations League 'is. Alagrupimängudega alustatakse 20. mail.\n\nEuropean Silver League 'is osaleb nii meeste kui naiste turniiril kaheksa riiki. Eesti rahvusnaiskond kuulub A-alagruppi koos Šveitsi, Rootsi ja Kosovoga.\n\nEesti Võrkpalli Liidu peasekretär Helen Veermäe tundis heameelt, et juba mõnda aega väga heal tasemel olevale meeste koondisele saab ka rahvusnaiskond uue väljundi. \"Naised astuvad sama rada pidi nagu mehed ja rõõm on tõdeda, et reformitud Euroopa liigas teevad kaasa mõlemad meie koondised. Naiskond on viimastel aastatel mänginud tõusvas joones ja üha enam mängijaid pallib välisliigades. See on arengu perspektiivis ainuõige ja loogiline samm,\" sõnas Veermäe.\n\nAlagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis. Neli paremat pääsevad Final Four turniirile ja liiga võitja tõuseb järgmiseks aastaks European Golden League 'i. Golden League 'i viimane langeb aga astme võrra madalamale.\n\nNaiskonna peatreeneri Andrei Ojametsa sõnul on ta avanenud võimaluse üle tänulik. \"Väga hea meel on, et selle võimaluse saame, see on naiskonnale väga kõva motivatsioon. Rootsiga mängisime eelmisel suvel EM-i eelkvalifikatsiooni raames. Samas, eks Rootsi on praeguseks mõneti muutnud, aga meie samuti. Fakt on see, et meie mängijaid on praegu rohkem välismaal ja just tugevates liigades. Kadi Kullerkann on Türgis väga heas hoos, Julija Mõnnakmäe mängib Poolas ja veel mitmed teised tõstavad pead ka koduses liigas. Igal juhul on üldpilt meie jaoks positiivne. Šveitsi koondisest ma palju ei tea, aga kindlasti oleme nendega võimelised mängima. Kosovost ei tea üldse midagi. Ilmselt on Kosovo kõige nõrgem tiim selles grupis,\" analüüsis Ojamets. \"Igal juhul tahaks väga Final Four 'ile jõuda,\" sõnas juhendaja eesmärkide kohta.\n\nSeejuures peetakse Eesti meeste ja naiste koondiste kodumängud samal päeval, täpsed mänguajad on veel paika panemata. Mängudega tehakse algust 20. mail.\n\nMeeste Golden League'i alagrupid:\n\nA-alagrupp: Belgia, Eesti, Slovakkia, Rootsi\n\nB-alagrupp: Sloveenia, Holland, Türgi, Ukraina\n\nC-alagrupp: Soome, Tšehhi, Portugal, Hispaania\n\nNaiste Silver League´i alagrupid:\n\nA-alagrupp: Šveits, Eesti, Rootsi, Kosovo\n\nB-alagrupp: Iisrael, Austria, Gruusia, Albaania\n\nNaiste Silver League'i alagrupid:\n\nA-alagrupp: Šveits, Eesti, Rootsi, Kosovo\n\nB-alagrupp: Iisrael, Austria, Gruusia, Albaania\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Võrkpalli Liit oli üheks eestvedajaks ideele, mille teostumisel reformitakse senine võrkpalli Euroopa liiga uueks tugevaks Euroopa esindusliigaks. Täna kinnitas Euroopa Võrkpalliliit (CEV) ametlikult liiga uue formaadi ja nime.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVastastel 119 punkti visata lubanud Tartu sai Balti liigas suure kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nPoolaja kaotasid tartlased 33 punktiga (29:62). TÜ tegi kohtumise jooksul 21 pallikaotust Pasvalyse üheksa vastu. Enim, kuuega, patustas Vytenis Cizauskas. Tartu resultatiivseim oli Kristjan Kitsing 16 punkti ja seitsme lauapalliga, Cizauskase ja Janar Taltsi arvele jäi 15 silma.\n\n65-protsendiliselt viskeid tabanud Pasvalyse kasuks viskas kuus meest kahekohalise arvu punkte, kõik 11 viset läbi korvirõnga saatnud Vjatšeslav Bobrov oli 21 punktiga Leedu klubi resultatiivseim.\n\nPieno žvaigzdes jätkab kuue võiduga B-alagrupi liidrina, Tartul on neli võitu ja kaks kaotust, millega ollakse grupis kolmandal kohal.\n\nOgret võõrustanud TTÜ kaotas 66:90, lätlased võitsid viimase veerandaja 18 silmaga. TTÜ eest debüüdi teinud Matthias Tass viskas üheksa punkti, Martin Giese oli 15 silmaga Eesti klubi resultatiivseim.\n\nKahe kaotuse kõrvale neljanda võidu saanud Ogre tõusis TÜ ette teiseks, TTÜ-l on kaks võitu ja neli kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli võistkond kaotas korvpalli Balti liigas võõrsil Leedu klubile Pasvalyse Pieno žvaigzdes koguni 72:119.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAstronoomid otsivad tähtede vahelt saabunud asteroidilt tulnukate tehnikat\n\n## Põhitekst:\n\nVaatlusprogrammi esimeses faasis jälgivad astronoomid kümne tunni vältel nelja raadiosagedust. Kuigi Breakthrough Listen töörühm pidas intelligentse elu olemasolule viitavate märkide leidmist vähetõenäoliseks, pidasid nad vaatluste tegemist siiski kohaseks.\n\nKahe aasta eest alanud projekti raames otsitakse elu olemasolule viitavaid raadiosignaale miljoni Maale kõige lähemal asuva tähe lähistelt. Projekti veab Londoni Kuningliku Selts ning rahastab Vene filantroop ja ettevõtja Juri Milner.\n\n\"Kui sellest kuulsin, oli mu esimene mõte, et tegu on reklaamitrikiga nende enda tööle ja tegevusele tähelepanu juhtimiseks. Ma ei arva, et nad leiavad midagi ebatavalist.\" Robert Weryk, asteroidi esmaavastaja\n\n\"Kui sellest kuulsin, oli mu esimene mõte, et tegu on reklaamitrikiga nende enda tööle ja tegevusele tähelepanu juhtimiseks. Ma ei arva, et nad leiavad midagi ebatavalist,\" nentis asteroidi esimesena silmanud Robert Weryk, Hawaii ülikooli astronoom ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.\n\nAlgatuse üks juhtfiguure, Berkley SETI uurimiskeskuse direktor Andrew Siemion märkis aga, et teleskoobiaeg ei lähe raisku isegi juhul, kui vaatlustel ei täheldata midagi tehislikku. Asteroidi jälgitakse lainesagedustel, millel pole varem objekti uuritud. Nii võidakse selle käigus leida tõendeid näiteks veejää olemasolust või asteroidi ümbritsevast gaasipilvest.\n\n'Oumuamua püüdis astronoomide tähelepanu esmakordselt oktoobri keskpaigas. Objekti kiirus ja trajektoor vihjas, et see pärineb väljaspoolt Päikesesüsteemi. Esialgu peeti 'Oumuamuat komeediks. Vähemalt eeldati seda planeedisüsteemide tekkimist kirjeldavate teooriate põhjal.\n\nMida kaugemal asuvad objektid süsteemi kesksest tähest, seda altimalt neid sealt suuremate planeetide gravitatsioonilist vastastikmõjude tõttu välja lennutatakse. Päikesesüsteemis on nendeks komeedid. Täiendavad vaatlused näitasid, et tegu on asteroidiga. Järgnenud nädalatel ei täheldatud selle taga komeedilikku auru- ja tolmupilve – koomat ehk saba.\n\nTäpsemate mõõtmiste kohaselt ulatub 'Oumuamua pikkus 400 meetrini. Teises suunas on selle läbimõõt aga kümme korda väiksem. Päikesesüsteemi asteroidivööst sedavõrd väljavenitatud objekte ei leia. Tuntud protsessid soosivad pigem kerajate vormide moodustumist. Teisisõnu puudub teadlastel väga hea ettekujutus, kuidas sai 'Oumuamua oma praeguse kuju.\n\nSelle kõrval on teada, et asteroid peab koosnema sitkest materjalist. 'Oumuamua pöörlemisperiood on keskmiselt seitse tundi, mistõttu lendaksid üksteisega nõrgemalt seotud kivitükkidest ja tolmust koosnevad kehad laiali. Objekt suutis trotsida ka selle lähikohtumist Päikesega, mil kasvas selle kiirus ajutiselt 87,7 km/s.\n\n\"Ma ei ütle, et ükski neist (omadustest) oleks suitsev tukk või ülipõnev, aga arvan, et see põhjendab SETI vaatenurgast selle põhjalikku uurimist,\" sõnas Milner väljaandele The Atlantic.\n\nWeryk rõhutas, et seniste vaatluste põhjal on selgelt tegu loodusliku objektiga. \"Vastupidise uskumiseks pole mingit põhjust. Taoliste objekti olemasolu ennustati juba kümneid aastaid enne seda, kui me Pan-STARSS-iga 'Oumuamua leidsime. See liigub täpselt nii, nagu väljavenitatud asteroidid peaksid liikuma ja teeb seda kindlal fikseeritud hüperboolsel orbiidil,\" laiendas astronoom.\n\nEsimestel vaatlusöödel paistis see täiesti tavalise Maa-lähedase asteroidina, lisas Weryk. Mõned astronoomid on juba jõudnud välja pakkuda ka igavamaid hüpoteese, kuidas selle kuju ikkagi selgitada.\n\nNädala alguses asus 'Oumuamua Maast ligikaudu kahe astronoomilise ühiku kaugusel, kaks korda kaugemal, kui tiirleb Maa Päikesest. 2022. aastaks möödub asteroid Päikesesüsteemi välisplaneedi Neptuuni orbiidist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rühm astronoome suunab sel nädalal teisest planeedisüsteemist pärineva asteroidi 'Oumuamua poole maailma ühe suurema raadioteleskoobi. Objekt asub Maale veel piisavalt lähedal, et Green Banki teleskoobiga oleks võimalik täheldada isegi seda, kui keegi üritaks kasutada selle pinnal mobiiltelefoni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba ja JYP pidasid vastu ning pääsesid Meistrite liiga poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAvamängus Tšehhi klubiga kodujääl 3:3 viiki mänginud JYP haaras täna suure eduseisu juba esimesel kolmandikul, kui kümne minuti jooksul visati kolm vastuseta jäänud väravat. Esimesena oli viiendal minutil täpne Jarkko Immonen (söödupunktid Jani Tuppurainenile ja Joonas Nattinenile), 13. minutil viskas värava Juuso Puustinen (Antti Suomela + Jerry Turkulainen) ning minut hiljem Janne Kolehmainen.\n\nMinut enne teise kolmandiku lõppu viskas arvulises ülekaalus olnud Kometa Luboš Horky tabamuse näol ühe värava tagasi, otsustava kolmandiku seitsmendal minutil taastas Nattinen (Immonen + Tuppurainen) Soome klubi kolmeväravalise edu, kuid Kometa vähendas Martin Necase (Horky) ja Tomaš Svoboda (Necas + Jakub Krejcik) toel vahe 3:4 peale. Viimastel minutitel proovis Kometa viigiväravat jahtida ilma väravavahita, kuid tühja võrgu leidis üles hoopis Nolan Yonkman (Immonen).\n\nRooba viibis väljakul kuus minutit ning sooritas selle ajaga ühe pealelöögi. Poolfinaalis tuleb JYP-i vastaseks tõenäoliselt Tšehhi klubi Trineci Ocelari, kes alistas avakohtumises rootslaste Brynäsi 3:1 ning on korduskohtumises viimase kolmandiku eel 3:2 eduseisus.\n\nEnne kohtumist:\n\nKehvade ilmastikuolude tõttu viibis JYP-i meeskonna lend, algselt 18.30 algama pidanud kohtumine lükati pool tundi edasi ning algab uue kava järgi 19.00. Sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otsepildi vahendusel.\n\n16 parema hulgas alistas Eesti jäähokikoondislase tööandja kahe mängu kokkuvõttes koduse liigarivaali Tampere Tappara 5:4. Ainsa Soome klubina Meistrite liigas konkurentsi jäänud Jyväskylä vastane Brno Kometa on äärmiselt tehniline meeskond, kus mitmetel mängijatel on suur NHL-i ja KHL-i mängude kogemus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba ja tema koduklubi Jyväskylä JYP alistasid Meistrite liiga veerandfinaali kordusmängus võõrsil Brno Kometa 5:3 (3:0, 0:1, 2:2) ning pääsesid koondskooriga 8:6 nelja parema sekka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTillerson: Venemaa sekkumine USA valimistesse oli hübriidsõda\n\n## Põhitekst:\n\nUSA luureagentuuride hinnangul püüdis Kreml kallutada USA valijate otsust propaganda ja küberrünnakute kaudu.\n\nPresident Donald Trumpi on aga ärritanud mõte, et Venemaa toetus talle mängis rolli tema napis võidus demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni üle.\n\nTillerson ütles teisipäeval 2017. aastast kokkuvõtet tehes välisministeeriumi ametnikele, et Trump on korduvalt märkinud, kui tähtis on kahe suurriigi nagu USA ja Venemaa jaoks olla produktiivses suhtes.\n\n\"Täna ei ole see nii ja me kõik teame miks. Venemaa otsustas tungida suveräänsesse riiki, Ukrainasse,\" ütles Tillerson.\n\n\"Venemaa otsustas hübriidsõja kaudu sekkuda siin demokraatlikesse protsessidesse ja on teinud seda ka teistes riikides,\" lisas ta.\n\nTillerson märkis, et Washington ja Moskva on leidnud teatud ühisaluse jõupingutustes leida Süürias rahu, kuid on teistes küsimustes endiselt teineteisest kaugel.\n\nUSA välisminister rõhutas, et Venemaa sekkumine Ukrainasse on peamine takistus suhete soojenemisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa sekkumine eelmisel aastal USA presidendivalimistesse oli hübriidsõda, ütles Ühendriikide välisminister Rex Tillerson teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK tõstab C-taseme olümpiaettevalmistustoetusi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Olümpiakomitee tippspordikomisjoni esimees Tõnu Tõniste sõnul käib pidev töö olümpiaettevalmistustoetuste süsteemi täiustamiseks. \"Mullu sügisel juurutatud uus toetuste süsteem on end õigustanud ning pakub sportlastele suuremat selgust ja stabiilsust. Meie tippude seis on väga hea, olümpiaettevalmistussüsteem tagab neile korraliku sissetuleku. Tänavu septembris viisime ellu uue süsteemi olümpiaettevalmistusprogrammi kuuluvate sportlaste treenerite toetamiseks ning laiendasime toetust saavate treenerite ringi. Nüüd jõudsime C-taseme toetuste tõstmiseni,\" rääkis Tõniste.\n\n\"C-tasemel on sportlased, kellel säravat tulemust tiitlivõistlustelt pole viimasest kahest aastast ette näidata, kuid kelles näeme potentsiaali kõrgete kohtade saavutamiseks. Nemad hakkavad 1. jaanuarist saama ettevalmistustoetusena 600 eurot kuus, mida on senisega võrreldes 20 protsenti enam. Aastase toetuse tõstab see 6000 eurolt 7200 eurole, mis on juba tuntav vahe,\" märkis Tõniste.\n\nOlümpiaettevalmistuse toetuste eesmärk on tagada olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivatele tippsportlastele treeningettevalmistuse kulude katmine, ettevalmistust juhtivate treenerite toetamine ja meditsiinilise teenindamise süsteemi ning antidopingualase tegevuse toimimine. Toetuse taseme määravad viimase kahe aasta jooksul saavutatud tulemused:\n\nA-tasemele, kus igakuine palgafond on 2500 eurot ja ettevalmistustoetus 2200 eurot, pääseb olümpiamängude ja MM-i medaliga ja Euroopa meistritiitliga, kusjuures olümpiavõitjate ja maailmameistrite igakuine palgafond on 4000 eurot.\nPääsemaks B-tasemele, kus igakuine palgafond on 1600 eurot ja ettevalmistustoetus 1400 eurot, tuleb saavutada olümpial koht esikümnes, MM-il esikaheksas või võita EM-il hõbe- või pronksmedal.\nC-taseme toetuse 600 eurot määrab EOK tippspordikomisjon üheks aastaks sportlastele, kellel tiitlivõistlustelt kõrgeid kohti pole, kuid kelles nähakse potentsiaali uuele tasemele jõudmiseks. Tänase seisuga on määratud 48 C-taseme toetust, mis jagunevad 54 sportlase vahel.\n\nEesti Olümpiakomitee tagab olümpiaettevalmistuse Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja Eesti Olümpiakomitee omavahendite abil, hasartmängumaksust laekuvate vahendite ja riigieelarveliste toetuste abil. Kuni 2018. aasta taliolümpiani on suve- ja taliolümpiamängude ettevalmistuse toetusprogrammides erinevusi. Suvealadel kehtivad uued toetuspõhimõtted käesoleva olümpiatsükli algusest - 2016. aasta septembrist, talialad lähevad sellele süsteemile üle pärast PyeongChangi olümpiamänge.\n\nEsindajate kogu andis ka EOK täitevkomiteele volituse kinnitada 26. jaanuariks Eesti olümpiadelegatsiooni lõplik koosseis. Tänase seisuga oleks PyeongChangi koondises 18 sportlast seitsmel alal: laskesuusatamine, mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, kahevõistlus, suusahüpped, freestyle-suusatamine ja kiiruisutamine.\n\nSamuti kinnitas esindajate kogu EOK eelarve järgmiseks aastaks – 2018 eelarve saab olema 5,96 miljonit eurot, mis on tänavusega võrreldes 4 protsenti suurem. Eelarve kujuneb EOK eratoetajate, rahvusvahelise olümpialiikumise ja Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusest.\n\nEsindajate kogu on EOK esindusorgan, mis koguneb täiskogude vahelisel perioodil. Esindajate kogusse kuuluvad 65 liiget, kellest enam kui pooled on olümpiaalade alaliitude esindajad. Esindajate kogu täidab kindlaid ülesandeid, näiteks kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande ning kinnitab EOK järgneva aasta eelarve.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee kinnitas teisipäeval toimunud esindajate kogul C-taseme olümpiaettevalmistustoetuste tõstmise 600 eurole kuus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRakveres jäi ligi 2000 majapidamist elektrita\n\n## Põhitekst:\n\nElektrilevi kodulehe andmetel kadus vool kella 18.19 ajal ning põhjuseks oli rike.\n\nKella 19.30 paiku olid paljud majapidamised elektri tagasi saanud ja vool puudus veel 786 kodust.\n\nKui esialgu teatas Elektrilevi, et vool loodetakse kõikjal taastada kahe tunni jooksul, siis tegelikkuses oli rike kõrvaldatud juba enne kella 20.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres jäi teisipäeva õhtul elektrita üle 1900 majapidamise, enne kella 20 oli aga vool taastatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nErakoolide toetust puudutav eelnõu läheb teisele lugemisele\n\n## Põhitekst:\n\nToetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu.\n\nEraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik toetust taotleda juhul, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes.\n\nSamuti näeb toetuse saamine ette, et koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda ning kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud.\n\nToetust soovival koolil ei tohi olla riigi ees maksuvõlga või peab selle maksmine olema ajatatud ning tegevuskulu toetuse eraldamiseks koolile peab nõusoleku andma kooli asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.\n\nEelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel haridus- ja teadusministeeriumil siiski õigus toetust anda ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud.\n\nEelnõu tuleb riigikogu täiskogu istungil teisele lugemisele 20. detsembril.\n\nKultuurikomisjon saatis teisele lugemisele ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamist muutva eelnõu. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.\n\nKomisjoni esimees Aadu Must ütles, et mõlemat eelnõu on põhjalikult arutatud ja sealjuures on esmane roll olnud selgitustööl.\n\n„Hirmul, et alates uuest aastast hakkavad kõik erivajadustega lapsed õppima tavakoolides, ei ole alust. Seaduse vastuvõtmine jätkab koolivõrgu korrastamist ja aitab kaasa tugispetsialistide paremale kättesaadavusele,“ lausus Must.\n\nEelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.\n\nPeale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuurikomisjon saatis riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele eelnõu, mille järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse saamiseks ei tohi keskmine õppemaks õpilase kohta ületada kuus veerandit töötasu alammäärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNigeeria kasutas keelatud mängijat, koht MM-finaalturniiril jäi alles\n\n## Põhitekst:\n\nNigeeria eest jooksis väljakule Abdullahi Shehu, kes oleks pidanud mängu kollaste kaartide tõttu vahele jätma. \"Sanktsioon ei mõjuta maailmameistrivõistluste valiksarja lõppjärjestust, sest Nigeeria oli juba enne matši algust koha finaalturniiril kindlustanud ning Alžeeria oma võimaluse minetanud,\" seisis FIFA avalduses.\n\nNigeeria võitis B-valikgrupi seega 13, mitte 14 punktiga, edestades teiseks jäänud Sambiat viie silmaga. Alžeeria jäi grupis viimaseks. MM-il on Nigeeria alagrupikaaslasteks Argentina, Island ja Horvaatia.\n\nFIFA kinnitas teisipäeval ka Aasia jalgpallikonföderatsiooni otsust, kes annuleeris 29 Ida-Timori koondise mängu, sest võistkond kasutas üheksat Brasiilias sündinud mängijat. Ühtlasi ei või Ida-Timor osaleda 2023. aasta Aasia karikavõistlustel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA kinnitas teisipäeval, et Nigeeria jalgpallikoondis kasutas MM-valikmängus Alžeeria vastu võistluskeelu all olnud mängijat ning määras 1:1 viigiga lõppenud mängu ametlikuks tulemuseks Alžeeria 3:0 võidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakond plaanib algatada Kadri Simsoni umbusaldamise\n\n## Põhitekst:\n\nPevkuri sõnul plaanib Reformierakond esmalt tuleb konsulteerida Vabaerakonna ja EKRE-ga ning küsida ka Keskerakonna koalitsioonipartnerite IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna arvamust.\n\n\"Algselt tundus, et pole põhjust umbusalduseks. Et on vaja hoida lahus inimese töö ja pereelu. Aga nüüd tundub, et põhjusi on küll ja veel,\" ütles Pevkur.\n\nReformierakonna esimehe sõnul on laiemalt küsimus ministri usaldusväärsuses, mis sai tugeva hoobi nn sigade afääriga, aga on mõjutatud ka kaudselt ühistranspordi ja muude Simsoni valitsemisalasse jäävate teemadega.\n\n\"Peaminister küll ütles, et Kadri Simson ei osalenud koalitsioonikõnelustel vastava peatüki juures, aga siis selgus, et ikka osales. Ja et Teet Soormi ettevõtted on saanud maksimumabi.\"\n\nMillal Reformierakond Simsoni umbusaldamise algatab, ei osanud Pevkur veel täpselt öelda. Tema sõnul tahab Reformierakond kutsuda ka majandus- ja taristuministri enda fraktsiooni aru andma ning sama soovivat ka teised opositsioonierakonnad.\n\nUmbusaldusavalduse algatamiseks on riigikogus vaja vähemalt 21, avalduse läbiminekuks ehk ministri umbusaldamiseks aga vähemalt 51 häält. Opositsioonilisel Reformierakonnal on parlamendis 30, samuti opositsiooni kuuluval Vabaerakonnal kaheksa ja EKRE-l seitse kohta.\n\nSimson: Postimees levitab valeväiteid\n\nSimson kirjutas sotsiaalmeedias, et soovib klaarida ära mõned ebakorrektsed, kui mitte öelda valefaktid ja -väited, mida Postimees on levitanud.\n\n\"Esiteks: ajaleht ei ole midagi paljastanud, nagu oleksin kellelegi seakasvatustoetusi „kätte mänginud“. Lihtsalt infoks – olin juures pea kõigil kohtumistel koalitsiooniläbirääkimistel, mis tahes teemadel, ja seega võiks „paljastada“, et mängisin kätte ka kõik teised koalitsiooni lubadused,\" teatas minister.\n\nTa lisas, et põllumajandusblokis polnud tema ka pealäbirääkija. Sellel teemal oli Keskerakonna poolt eestvedajaks Siret Kotka-Repinski.\n\n\"Keskerakond kaitses läbirääkimistel oma pikaaegseid seisukohti, taotledes põllumeestele suuremaid riigipoolseid toetuseid, sealhulgas üleminekutoetuste taastamist, kriisiabi väljamaksmist maksimaalses lubatud määras ning seakatku tagajärjel tugevalt kannatanud seakasvatajate toetamist. Sektor vajas toetust!\" rõhutas Simson.\n\nTema sõnul osales läbirääkimistel alati ka vastava valdkonna eksperte ning palju ettepanekuid esitati kirjalikult. Põllumajanduse küsimustes oli läbirääkimistel kaalukas roll Põllumeeste Keskliidu, Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 2016. aasta novembri keskel tehtud ühispöördumisel loodavale valitsusliidule – nende nõudmiseks oli üleminekutoetuste täies mahus maksmine, kriisiabi piimakarja- ja seakasvatussektorile kiirelt ja täies mahus ning tõuaretuse toetamine.\n\n\"Teiseks: minu elukaaslane ei ole sentigi toetust saanud. Mitte sentigi. Postimees on korduvalt üritanud seesugust väidet levitada, väites koguni, et Teet Soorm oli suurim kasusaaja kogu toetuste jagamisel. Tegemist on valega. Teet Soormil puuduvad ettevõtted, mis oleks toetusi saanud,\" lausus majandusminister.\n\nTa möönis, et Soormi isa vähemusosalusega ettevõte taotles toetust, aga kaugeltki mitte maksimummahus, nagu mõned väljaanded väidavad.\n\n\"Mingisugust maksimaalmahus toetuse maksmist, mis sõltuvat emiste vanusest, samuti ei eksisteerinud. Seda on kinnitanud toetuse väljamaksja, kelleks oli Eesti Tõusigade Aretusühistu. Postimees väidab täna, et riik maksis sigade aretusega seotud ettevõtetele toetust, tegelikkuses eraldas valitsus selleks vahendid, kuid toetuste suurused ja konkreetsed ettevõtted, kes toetuseid said, tulid läbi aretusühistu,\" lausus Simson.\n\nKolmandaks juhtis ta tähelepanu sellele, et OÜ Linnamäe Peekon, mis pole tema elukaaslase ettevõte, soovis enda esindaja sõnul aretusühistuga liituda juba maikuus, mil nad farmi soomlaste Atrialt ostsid. Siis ei olnud juttu ühestki toetusest, koalitsiooni vahetumisest ja läbirääkimistest.\n\n\"Farmi esindajate sõnul läks maist novembrini kulunud aeg, mil ettevõte liitus jõudluskontrolli ja aretusühistuga, vajalike asjatoimetuste elluviimiseks. Valitsusläbirääkimistel ei olnud kohe kindlasti detailselt juttu sellest, kuidas toetusi makstakse ning kas toetuse saamiseks peab ettevõte kuuluma jõudluskontrolli või aretusühistusse,\" selgitas Simson.\n\n\"Seega polnud Linnamäe Peekonil ka toetuste saamise ootuses mingisugust põhjust ootamatult nende instantsidega liituda. Seesuguse toetuste jagamise korra otsustas hiljem maaeluminister enda määrusega,\" lisas ta.\n\nSimsoni sõnul leiab ta endiselt, et seakasvatajate toetamine raskel ajal oli õige otsus. Alternatiiv oleks importliha ja meie ühe põhilise põllumajandusharu hääbumine.\n\n\"Postimees on viimase nädala aja jooksul avaldanud korduvalt valefaktidega lugusid ning ei ole valedele tähelepanu juhtimise korral avaldanud ühtegi vabandust. Postimehe valeväidetele on korduvalt tähelepanu juhitud. Postimehel on aeg oma viga tunnistada, sest nende valeväidete pinnalt teevad opositsioonipoliitikud juba edasisi otsuseid,\" nentis Simson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond plaanib algatada majandus-ja taristuminister Kadri Simsoni umbusaldamise, ütles ERR-i raadiouudistele erakonna esimees Hanno Pevkur. Simsoni sõnul on tema vastu esitatud valeväiteid ja tema elukaaslane Teet Soorm pole tegelikult sentigi toetust saanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTyson Fury võib poksikarjääri jätkata\n\n## Põhitekst:\n\nFury viimaseks matšiks enne litsentsi kaotamist jäi võit Vladimir Klitško üle 2015. aasta novembris. Klitško ja Fury pidid uuesti kohtuma 2016. aasta suvel, kuid Fury lükkas matši vigastuse tõttu edasi, enne, kui UKad avaldas, et Fury on jäänud vahele nandrolooni kasutamisega. Hiljem kinnitas britt, et tarvitas depressiooni küüsi sattununa ka kokaiini.\n\nBBC sõnul nõustus Fury UKad-i poolt kinnitatud tagasiulatuva kaheaastase võistluskeeluga, otsusega oli rahul ka Suurbritannia poksijate litsentsiõiguste eest vastutav organisatsioon BBBofC.\n\n@anthonyfjoshua where you at boy? I'm coming for you punk ent no1 blocking my path now!????????\n\n— TYSON2FASTFURY (@Tyson_Fury) December 12, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine raskekaalu maailmameister Tyson Fury jõudis Suurbritannia Antidopinguga (UKad-iga) kokkuleppele ning võib taas poksiringi naasta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAbruka saab 77 000 euro eest kiire interneti\n\n## Põhitekst:\n\nLääne-Saare abivallavanem Urmas Sepp ütles, et Saaremaalt Abrukale tuleb raadiolink ja Abruka saarel jagatakse ühendus laiali juba kaabliga.\n\n\"Olemasoleva elektritaristu posti otsa läheb ka internetikaabel. Kõik soovijad saavad kaabli liitumispunktini välja,\" lausus Sepp.\n\nAbivallavanema sõnul kuulutab Lääne-Saare vald ehitushanked välja 2018. aasta alguses ning tööd peaksid lõppema järgmise aasta sügiseks.\n\n\"Suvel saab asja valmis ehitada ja järgmise aasta sügiseks on tõenäoliselt projekt valmis,\" rääkis ta.\n\nEAS toetab projekti 62 000 euroga, projekti kogumaksumus on 77 000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Abruka saarele rajatakse kiire internetiühendus ja raadiosidevõimekus, 77 000 eurot maksma minevast projektis 62 000 eurot tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nProfiklubi Orica-Scott muudab nime\n\n## Põhitekst:\n\n2012. aastast seda meeskonda rahaliselt toetanud Orica otsustas järgmisel hooajal rattaspordi tippseltskonnast lahkuda ning meeskonna omanik Gerry Ryan otsustas puuduoleva raha tuua meeskonda oma veiniärist Mitchelton, kirjutab Rattauudised.ee.\n\nUue peasponsori saabumisega muutub ka särgi põhivärv – senise sinise asendab must.\n\nIt's all about the coordination and we love what @GiordanaCycling have done to match up with our @bikeonscott???????????????? pic.twitter.com/a8iWxTxbNi\n\n— ORICA-SCOTT (@OricaScott) December 11, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalias registreeritud professionaalne rattameeskond Orica-Scott hakkab järgmisel aastal kandma nime Mitchelton-Scott.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i investeerimiskava pikendati ja suurendati 500 miljardi euroni\n\n## Põhitekst:\n\nEFSI loodi 2015. aastal, et toetada majanduse taastumist. Nüüd pikendati selle kestust 2020. aastani ning ühtlasi eraldati fondile Parlamendi täiskogu otsusega lisaraha, teatas Parlament.\n\nParlamendi teatel suurendatakse uute eeskirjadega Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osatähtsust ning selle tegevus muutub kohalikul tasandil nähtavamaks. Lisaks sellele delegeerib Euroopa Investeerimispank (EIB) võimaluse korral väikeste projektide valimise ja jälgimise riiklikele tugipankadele.\n\nEeskirjade kohaselt võib EIB ka erandkorras toetusesaaja kulusid vähendada, kui turupinged võivad projekti realiseerimist takistada.\n\n\"Soovisime EFSI kaasajastada ja võimaldada selle laiemat kasutamist piirkondades, kus investeeringutest on kõige suurem puudus. Nüüd on meil ka objektiivne hindamismehhanism kõige paremate projektide tuvastamiseks,\" ütles Parlamendi eelarvekomisjoni raportöör José Manuel Fernandes.\n\n\"Kokkuleppe saavutamine oli keeruline, aga see on hea kokkulepe. See toob endaga kaasa selliste projektide rahastamise, millel on tõeline lisaväärtus ja mis toetavad majanduskasvu ja loovad töökohti,\" sõnas majandus- ja rahanduskomisjoni raportöör Udo Bullmann.\n\n\"EFSI abil on mobiliseeritud juba rohkem kui 250 miljardit eurot ning see on aidanud luua 600 000 töökohta ja toetanud 400 000 väikese- ja keskmise suurusega ettevõtet,\" lisas ta.\n\nEuroopa Investeerimispanga hallatav EFSI loodi 2015. aastal algselt kolmeks aastaks, et investeerida reaalmajandusse 315 miljardit eurot. Nüüd tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada fondi kestust praeguse EL-i mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2020. aastal ning suurendada investeeringute kogusummat 500 miljardi euroni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament teatas teisipäeval Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tegevuse pikendamisest 2020. aastani ja selle vahendite suurendamisest 500 miljardi euroni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalliliit tunnustas parimaid staadione\n\n## Põhitekst:\n\nNaturaalmurudest hinnati kõrgeimalt Kuressaare linnastaadionit. Kunstmurukattega väljakutest sai auhinna Sepa jalgpallikeskus.\n\nJalgpalliliidu staadionite komisjon on välja töötanud kriteeriumid, mille põhjal erinevaid väljakuid jälgitakse ning hooaja jooksul hindavad mängu inspektorid koostöös kohtunikega, kuidas staadionid vastavad antud punktidele. Hindeid jagatakse viiepallisüsteemis.\n\nEsmakordselt anti auhinnad välja eelmisel aastal, kui naturaalmuru kategoorias hinnati parimaks Kadrioru staadion ja kunstmuruväljakutest teenis tunnustuse Tartu Annelinna kunstmuru.\n\nAuhindade jagamise eesmärgiks on arendada ja parandada väljakute seisukorda ja kvaliteeti ning tunnustada staadionite hooldajate ja omanike head tööd.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavusel jalgpalligalal andis Eesti Jalgpalli Liit teistkordselt välja auhinnad parimatele väljakutele. Auhinnad jagati välja kahes kategoorias - parim naturaalmuruga staadion ja parima kunstmurukattega staadion.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva annab Türgile laenu, et NATO riik Venemaalt rakette ostaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mitte kõik, vaid osa,\" vastas Vladimir Kožin küsimusele, kas laen katab terve lepingu.\n\nTa ei välistanud, et laenuleping võidakse sõlmida sel nädalal.\n\n\"Arutatakse tehnilisi küsimusi, protsendimäära. Kõik on rahandusministeeriumis,\" ütles Kožin.\n\nEsmaspäeval, kui Venemaa president Vladimir Putin oli Ankaras visiidil, ütles Vene rahandusminister Anton Siluanov, et Türgile S-400 ostmiseks antava laenu tingimused on kooskõlastatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgile eraldatav laen raketisüsteemide S-400 ostmiseks katab tehingu osaliselt, mitte täies ulatuses, ütles Venemaa presidendi nõunik teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJõuluüllatus: riigiametite pealinnast ärakolimine käib tagaselja\n\n## Põhitekst:\n\nRiigihalduse minister Jaak Aab saatis 9. detsembril kaasministritele kirja, milles teavitab neid, et 5. detsembril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel selgus, et ministeeriumite ettepanekud üle tuhande töökoha pealinnast väljaviimise kohta ei ole regionaalselt jaotuselt ootuspärased.\n\nTeisisõnu, Aab annab teada, et üksnes Tartu- ja Pärnu-suuruste linnadega opereerides \"rahuldavat\" hinnet ülesande eest ei saa ning annab korralduse viia Tallinnast välja 11 ametit täielikult ning kaks osaliselt, vastavalt kokkuleppele valitsuskabinetis.\n\n\"Jätkuvalt on meil mõned linnad (Kuressaare, Kärdla, Haapsalu, Jõgeva, Paide, Valga, Võru, Põlva), kuhu me ei ole kavandanud piisavas mahus väljaviidavaid töökohti,\" heidab minister ette.\n\n\"Peame koos pingutama, et pidurdada ääremaastumist ning tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti. Seetõttu otsustas valitsus lisaks esitatud tuhande töökoha ettepanekule leida regioonidesse viimiseks veel täiendavaid töökohti,\" seisab ministri kirjas.\n\nKirjas seisab, et otsustati seada eesmärgiks viia Tallinnast välja järgmiste sobivate asutuste keskkontorid: sotsiaalkindlustusamet (osaliselt), tervise arengu instituut (osaliselt), SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, maa-amet, keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), riigimetsa majandamise keskus (RMK), SA Innove, andmekaitse inspektsioon, tööinspektsioon, Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA).\n\n\"Palun teil suhtuda tehtud otsustesse täie tõsidusega ning esitada rahandusministeeriumile 15. jaanuariks 2018 tegevuskavad, kuidas on võimalik nimetatud keskkontoreid Tallinnast välja viia. Palun teil analüüsida muuhulgas väljaviimisega kaasnevaid kulusid, et saaksime neid valitsuskabinetis arutada 2018. a. aprillis riigi eelarvestrateegia raames,\" annab Aab kirjaga ministritele ülesandeks.\n\nMinister tõdeb kirjas ka seda, et maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste reformi tulemusel on keskvalitsuse töökohtade arv väljaspool pealinna vähenenud üle 600, ent ääremaastumise vältimiseks on vajalik tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti.\n\n\"Kuulen seda esmakordselt teie käest\"\n\nEnamik 13 riigiametist, kelle poole ERR kommentaari saamiseks pöördus, et uurida nende valmisolekut keskkontor pealinnast välja kolida, teatab, et info on nende jaoks uus. Mõni on saanud korralduse sel nädalal ministeeriumilt, ent Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Agu Laius tunnistab, et kuuleb sellisest plaanist alles ajakirjanikult.\n\n\"Sain teie käest teada,\" tunnistab Laius ning leiab, et kui ministeerium midagi otsustanud on, võiks vähemalt neid teavitadagi.\n\n11 töötajaga KÜSK-i jaoks ei ole teema päevakorral esimest korda. Mõni aasta tagasi, kui asutuste Tallinnast väljakolimine esimest korda üles kerkis, pakkus siseministeerium välja, et KÜSK oleks sobiv kandidaat pealinnast väljakolimiseks. Kuna aga KÜSK-is käivad mittetulundusühingud koosolekul koos üle Eesti, sai ministeerium kiiresti aru, et nende kolimine pole hea plaan ning loobus mõttest. Seda, et nad uuesti kolijate nimekirja on sattunud, on just seetõttu Laiuse jaoks hämmingut tekitav.\n\nTookord arutati nii Võru kui Paide kandidatuuri, millest viimane tundus loogilisem, ent just kehva transpordiühenduse tõttu jäi see plaan soiku.\n\n\"Paidesse reisimine eeldab väga paljudest Eestimaa nurkadest vähemasti kahepäevast lähetust, sest lihtsalt ei ole võimalik praeguse transpordisüsteemiga nii, et hommikul tulen, õhtul lähen Paidest, kui inimene on Narvast, ja saartelt ammugi mitte. See asi tuleb ka läbi mõelda,\" ütleb Laius. \"Ega me sõrgu vastu ei aja, kui sobilik koht välja pakutakse.\"\n\nLaius ei ole põhimõtteliselt kolimise vastu, küll aga ei meeldi talle viis, kuidas seda praegu tehakse. \"Ma eeldan alati arutamist asjade üle, ehkki jõuga võib muidugi ka kõike alati teha,\" tõdeb KÜSK-i juht.\n\n\"Praegu tundub, et eesmärk on täita tühjaks jäävaid maavalitsuste hooneid.\"\n\nLaius leiab, et esmalt peaks riik endale selgeks tegema, mis on kogu protsessi eesmärk, sest lihtsalt malenuppude liigutamine efekti ei anna.\n\n\"Praegu tundub, et efekt on täita tühjaks jäävaid maavalitsuste hooneid – see paistab olevat eesmärk ja proovitakse jõuga lahendama hakata, et need majad ei jääks väga tühjaks või üldse tühjaks,\" ütleb Laius.\n\nKa SA Innove juhatuse liige Birgit Lao tunnistab, et kuulis uudist kolimisest alles meedia vahendusel ning nendega ei ole seda arutatud, mistõttu puudub neil info, milline analüüs või andmekorje otsusele eelnes.\n\nSamas ütleb Lao, et Innove ei töötagi keskkontori põhimõttel.\n\n\"Me omame kaugtöö märgist ning meie värbamispoliitika lähtub kaasaegsest põhimõttest - värbame isiku asukohaga seal, kus ta elab, mitte seal, kus on kontor. Olgu siis inimese elukohaks Viljandi, Läti või mõni teine riik maailmakaardil. Lisaks oleme andnud oma töötajatele võimaluse, et olenemata keskusest kus töötatakse või teenusest mida pakutakse, on tal soovi korral võimalik liikuda tööle omale sobivasse maakonda,\" ütleb Lao.\n\n\"SA Innove teenuste puhul tuleb aga ka arvestada, et nii Rajaleidja võrgustiku kui Tallinna Euroopa Kooli teenused on selgelt asukohapõhised. Samuti peavad eksamid ja testid toimuma seal, kus asub enamus testitavaid, eksamisooritajaid. Teenus peab olema kättesaadav seal, kus on ka valdav arv õpilasi ning haridusasutusi ehk kliente,\" lisab ta samas.\n\nInnove on esindatud 15 maakonnas, neist Ida-Virumaal lausa kahes asukohas - Jõhvis ja Narvas.\n\n\"Oleme suunanud ca 41 protsenti koosseisust väljapoole Innove Lõõtsa tänava kontorit [Tallinnas] ning viimas veel 30 töökohta maakondadesse (peamiselt Tartu, Viljandi, Haapsalu, Kärdla),\" loetleb Lao.\n\nÜlesannet pole antud\n\nHariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan on üks paljudest, kes ütleb, et neid pole ministeerium kolimisplaanist veel teavitatud, mistõttu ei saa neil olla ka seisukohta.\n\n\"HITSA töötajatest märkimisväärne osa töötab juba praegu väljaspool Tallinna. Meie Tartu kontoris töötab 40 protsenti HITSA töötajatest (23 töötajat 58st). Lisaks kaasame projektide vajadustest tulenevalt võlaõiguslike kokkulepete alusel oma tegevusse inimesi üle Eesti,\" ütleb HITSA juht.\n\nKeskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhataja Veiko Kaufmann ütleb samuti lakooniliselt, et info on nende jaoks uus, mistõttu pole võimalik veel detailset seisukohta esitada.\n\n\"Tegeleme teemaga ja esitame oma seisukoha 15. jaanuariks,\" ütleb Kaufmann kommentaariks.\n\nKeskkonnaameti peadirektor Andres Onemar tõdeb, et peakontori väljakolimise ülesannet ega selle kaalumist pole neile seni antud, kuid nad on tegelnud töökohtade pealinnast väljaviimisega varasema kava alusel ning see protsess jätkub.\n\n\"Kuna me pole peakontori kolimise varianti kaalunud, siis ei saa rääkida asukohast ja arvudest. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Harjumaa ja Tallinna inimesi ning ettevõtjaid teenindavad teenistujad on mõistlik ikkagi klientidele lähemale jätta. Meie teenistujate töö on ka asukohapõhine,\" ütleb keskkonnaameti peadirektor.\n\n\"Oli kokkulepe 16 ametikoha Tallinnast väljaviimise kohta ja see on suuremas osas tehtud ning ka edasine on kokku lepitud. Enamus keskkonnaameti teenistujatest töötabki väljaspool Tallinna. Meil on igas maakonnas oma esindus ja nii on ka kavas jätkata. Uute töötajate värbamisel oleme juba aastaid, juhul, kui töö pole väga asukohaspetsiifiline, lähtunud seisukohast, et eelistatud on töökoht väljaspool Tallinna või Tartut,\" ütleb Onemar.\n\nÜlejäänud keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad ametid viitavadki, et kommenteerida saab vaid ministeerium ise.\n\nSiiski tõdeb ka keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp, et plaanid on alles pooleli.\n\n\"Mis puudutab eelmise nädala valitsuskabineti otsust, siis analüüs asutuste väljaviimise kohta on meil alles töös ning hetkel on veel vara öelda, kas ja milliseid asutusi ja mis ulatuses saab Tallinnast välja viia. Mingeid täpsemaid mõtteid ei ole,\" ütleb Lamp.\n\nLigi pooled ministeeriumi haldusala töökohtadest asuvad juba praegu Tallinnast väljaspool, ent ükski keskkontor tervikuna ära kolinud pole.\n\n\"Oleme Tallinnast töökohtade väljaviimisega toimetanud seni kokku lepitud plaani järgi, mille kohaselt tuleb keskkonnaministeeriumi haldusalas pealinnast välja viia kokku vähemalt 90 töökohta. Oleme praeguseks otsuse teinud SA Erametsakeskuse 25 töökoha Raplasse kolimise kohta. Ülejäänud keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste osas toimub töökohtade väljaviimine järk-järgult,\" ütleb Lamp.\n\nVara vastata\n\nEnamik ülejäänud ameteid, keda otsus puudutab, leiab, et uudis kolimisest on liiga värske, et midagi adekvaatset veel kommenteerida.\n\n\"Praegu on nendele küsimustele veel vara vastata. Võib öelda, et riigihalduse ministri kiri tuli üllatusena. Keskkonnainspektsiooni senine plaan näeb ette, et viime paari aasta jooksul keskuse 48 peamaja töötajast 19 üle maakondadesse ja seda plaani me praegu juba täidame. Edasine sõltub analüüsi tulemustest ja selle põhjal tehtavast otsusest,\" ütleb keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, kes peaks samuti kogu keskkontori Tallinnast välja kolima. \"Tegutseme nii, kuidas riigile vajalik ja kasulik,\" lisab ta samas.\n\nKa tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tunnistab, et uudis ameti kolimisest on väga värske.\n\n\"Oleme asunud tegema kalkulatsioone, mida tähendaks Tallinnast väljakolimine, seda enam, et vaid mõni kuu tagasi alles kolisime Tallinna kontori Mustamäele,\" viitab Maripuu olukorra ootamatusele.\n\n\"Meil ei olegi keskkontorit klassikalises mõttes. Meie 115 teenistujast töötab väljaspool Tallinnat 64,\" tõdeb Maripuu, et nende töötajad on igas maakonnas esindatud ning uute töötajate värbamine lähtub juba ammu teenistujate asukohast.\n\n\"Uutele teenistujatele oleme taganud töötamise võimaluse just\nselles kontoris, mis on nende elukohale kõige lähemal. Viimaste aastate jooksul on valdav enamus uutest teenistujatest tööle asunud väljaspool pealinna, sest Ttööinspektsiooni töötasud ei ole pealinnas konkurentsivõimelised,\" tõdeb Maripuu.\n\nTööinspektsiooni Tallinna teenistujatest on 35 tööinspektorid, juristid ning töövaidluskomisjonide teenistujad, kes Tallinna ja Harjumaa ettevõtteid inspekteerivad ja nõustavad ning töövaidlusi lahendavad.\n\n\"Teatavasti on siin piirkonnas valdav enamus ettevõtteid ning Tallinnas asuvad ametnikud jõuavad siit kiiremini järelevalvet tegema, aga ka vihjetele reageerima ning töötajaid ja tööandjaid nõustama,\" põhjendab Maripuu nende asumist pealinnas.\n\nMaripuu sõnul asub Tallinnas neli töövaidluskomisjoni, mille ärakolimine poleks mõistlik, sest suur osa töövaidlusi toimub just seoses Tallinna ja Harjumaa ettevõtetega ning töötajate ja tööandjate sõidutamine teise linna vaidlusi lahendama oleks ülisuur aja- ja rahakulu.\n\n\"Juba täna on liikumine pigem vastupidine, teiste piirkondade komisjonid käivad Tallinna ja Harjumaa vaidlusi lahendamas Tallinnas,\" lisab Maripuu.\n\nInimesteta pole ka asutust\n\nVastavalt Jaak Aabi kirjale peaks sotsiaalkindlustusamet ja tervise arengu instituut (TAI) ainsatena 13 ametist välja kolima osaliselt.\n\nSiiski ei soovi ka TAI plaanide üle veel spekuleerida, kuivõrd tegemist on alles ettepanekuga. Mida tähendaks nende jaoks osaline kolimine, pole instituudi direktori Annika Veimeri sõnul nendega arutatud.\n\n\"Meie kõige suurem vara on inimesed – teadus- ja arendusasutusena on meil aasta alguse seisuga tööl 27 doktorit ja 83 magistrit, neist enamus omab kraadi väga spetsiifilistel erialadel, mis on nõutud kogu maailmas. Lisaks on TAI-s mitmeid laboreid, nendest 222 m 2 suurusel viroloogialaboril on väga kõrged turvalisuse nõuded,\" ütleb TAI direktor Annika Veimer.\n\n\"Eeldusel, et raha lugema ei peaks, võib meile maja ehitada ükskõik kuhu, loomulikult silmas pidades meie registritele, laboritele ja hoonele esitatavaid turva- ja erinõudeid. Aga kui meie inimesed sinna kaasa ei tule, siis ei ole enam ka asutust,\" ütleb Veimer.\n\nVeimeri hinnangul takistaks ka osaline kolimine teaduse ja terviseedenduse integreeritust ja omavahelist sünergiat, mis oli üks olulistest põhjustest, miks kunagi TAI mitme asutuse liitmisel üldse loodi.\n\nSotsiaalkindlustusameti personalijuht Kadri Kütimaa tõdeb, et üle poole nende töötajatest on juba praegu väljaspool Tallinna, esindused asuvad 17 linnas.\n\nAmet plaanib viia 39 töökohta pealinnast välja 2019. aastaks, neist üheksa on juba viidud.\n\n\"Me lähtume põhimõttest, et pakume kompetentsetele inimestele töötamise võimalust seal, kus on nende elukoht. Näiteks on meil jaanuaris lastekaitse osakonda tööle tulemas kaks inimest, kes hakkavad oma tööd tegema Vormsi saarelt,\" ütleb Kütimaa. \"Ennekõike lähtume siiski sellest, et kompetentsed inimesed saaksid töötada seal, kus nad töötada soovivad.\"\n\nSamas lisab Kütimaa, et kuna valitsuse viimase otsuse täpset sisu ei tea, siis selles osas ühtegi otsust tehtud ei ole.\n\nJaak Aab: nimekiri sündis ministrite ettepanekul\n\nRiigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et nimekirja koostamise taga pole ainuisikuliselt tema, vaid see on kokku pandud ministrite endi ettepanekul. Seega, kui allasutustele tuli nende väljakolimise otsus üllatusena, on järelikult jäänud info toppama ministeeriumi tasandile.\n\nNimekiri sündis seetõttu, et varasemat plaani lihtsalt tuhande riigipalgalise töökoha pealinnast väljaviimisest peeti väheambitsioonikaks ning kõik ministrid olid täiendava plaaniga päri.\n\n\"See ei ole mingi kampaania, see peab olemagi jätkuv protsess,\" ütleb Aab, ehkki 13 ameti keskkontori väljakolimise tähtajaks on 2019. aasta lõpp.\n\nKuhu täpselt ametid kolima peaks, on just see info, mida Aab 15. jaanuariks ministritelt ootab. Ning kui mõne allasutuse puhul esineb kolimisel takistusi, tahab ta kuulda objektiivseid põhjuseid.\n\n\"Tahan, et väiksemad maakonnakeskused saaksid rohkem ettepanekuid,\" on Aabi peamine eesmärk täiendava kolimiskavaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse ministri Jaak Aabi (KE) kiri ministritele, mis annab korralduse esitada 15. jaanuariks kava nende allasutuste Tallinnast ärakolimise kohta, tuli 13 riigiametile endale üllatusena, sest mäng on siiani käinud üle nende peade, ministrite tagaselja ettepanekul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAltar ja klassituba: kuidas vaba, kuid vaene talupoeg kooli jõuab\n\n## Põhitekst:\n\nUuringu autor on Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur Irina Paert, kelle teadustöö paneb ajalooallikate põhjal kokku pildi sellest, kuidas ligi 200 aasta eest hakati siinmail teadmisi omandama õigeusu koolides, millised olid koolid, millised õpetajad ja õpilased. On huvitav, et nii mõnigi asi pole tänapäevalgi sugugi teist moodi.\n\nTalupoeg jõuab kooli\n\nOn aasta 1819. Talupojad vabanevad pärisorjusest. See annab neile küll isikuvabaduse, kuid majanduslikult ja sotsiaalselt sõltuvad ja jätkuvalt mõisnikust. 1840. aastal tabab Euroopat ikaldus ja ühes sellega näljahäda. Tõsi, talupoeg on nüüd küll vaba, kuid vaene ja rentnik ning teda tabab kriis kõige valusamalt.\n\nKuna talupoeg polnud enam mõisniku pärisori, ei tunne ta end ka talurahva eest vastutavana. Vaesunud talurahvas kaotab lootuse kohalikult aadlilt abi saada.\n\nSiis aga hakkab levima kuuldus, et Vene tsaar annab õigeusu vastuvõtnutele kaua ihaldatud maad ning need, kes tulevad õigeusku, pääsevad ka luteri kirikule kümnise maksmisest.\n\nNii algabki talurahva omal algatusel usuvahetusliikumine, mis omal moel väljendab sotsiaalset protesti.\n\nSamal ajal aga mõistab keiser, et kuidas see talurahvas õigeusust üldse aru saab, kui keegi talle õpetust ei jaga. 1846. aasta 26. jaanuaril annab keiser Nikolai I korralduse, millega tuleb Liivimaa kubermangus igas vasttekkinud õigeusukoguduses asutada kihelkonnakool. Juba sama aasta juunis tuleb käsk hakata tõlkima eesti ja läti keelde jumalateenistusraamatuid.\n\nÕigeusklike maaharitlaste käänuline tee\n\nIrina Paerti projektis töötav doktorant Toomas Schvak on uurinud seda, kuidas 19. sajandi lõpul tekkisid õigeuskliku hariduse toel talupoegadest haritlaskond. Selgub, et see on olnud üks käänuline tee, mida on saatnud võitlused luterliku kiriku ja rahvusliku liikumisega.\n\nEesti õigeusu haritlaskond kujuneb madalama haridusega maaintelligentsist, peamiselt maakoguduste preestritest ja köstritest-koolmeistritest. Nad olid peamiselt kultuuri levitajad, ehkki veel mitte selle loojad. Päris intelligentsiks neid pidada ei saanudki, sest haridus oli neil enamasti napp luterliku külakooli oma ning õpetada oskasid nad natuke kirjaoskust ja usutõdesid.\n\nToomas Schvak jagab 19. sajandi õigeuslikud maaharitlased kolme põlvkonda.\n\n1. põlvkond\n\nEsimesteks õigeusklikeks maaharitlasteks võib pidada 1830.–1840. aastatel sündinuid, kes kasvasid algselt luterlikes peredes, kuid kelle vanemad ilmselt usuvahetuse käigus hakkasid saama õigeuslikku kasvatust. Nende haritlaste hulgast leiab peamiselt hilisemad vaimulikud, kuna tee ilmalikesse ülikoolidesse oli neile veel suletud. Ometi olid nemad need talupoegade lapsed, kes suuresti tänu õigeusukoolide odavusele ja haridusele ligipääsu tõttu, said minna õppima Riia vaimulikku kooli ja seminari, kus maarahvas sai samuti õppida tasuta.\n\n2. põlvkond\n\nTeine põlvkond õigeuslikke maaharitlasi sündis 1840. aastate keskpaigast kuni 1850. aastate keskpaigani. Nemad sündisid juba õigeusklikesse peredesse ning said hariduse õigeusu koolides. Nende töö- ja loomeperiood algas enne 1880. aastate venestamispoliitikat. Erinevalte eelmisest põlvkonnast on neil rohkem võimalusi, näiteks võimalus jätkata õpinguid ilmalikes ülikoolides. Selle põlvkonna aktiivsesse töö- ja loomeperioodi jääb eesti rahvusliku ärkamise periood, kus loodi näiteks Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1870), mis oli rahvuslikult meelestatud kõrgharitlaskonna üheks peamiseks taimelavaks. Viimane fakt on märgiline, kuna õigeusklikke EÜSi ridadesse ei võetud. Nii jäid selle ukse taha näiteks ka tulevane Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, samuti õigeusliku kooliharidusega. EÜSi ei võetud samal põhjusel ka jurist Jaan Poskat, kellest hiljem sai Eesti Vabariigi esimene välisminister.\n\n3. põlvkond\n\nNemad sündisid 1850.–1860. aastatel ning nende aktiivset töö- ja loomeperioodi iseloomustas Alexander III venestamispoliitika, mis algas 1885. aastal. Selle põlvkonna õigeusklike haritlaste hulgast leiab hulgaliselt neid, kelle haridustee kulges õigeusklikust alusharidusest edasi mitte vaimulikku seminari, vaid ilmalikku ülikooli Tartus või Peterburis.\n\nValus küsimus: õigeusk ja venestamine?\n\nNii Toomas Schvak kui Irina Paert toovad välja, et õigeusu haritlaskonna erinevate põlvkondade hulgas oli hulgaliselt neid talupoegade lapsi, kellele luterlik kooliharidus polnud oma hinna tõttu kättesaamatu, kuid kes õigeusukoolides siiski selle said. Kuid on veel teinegi aspekt.\n\n19. sajandi viimasel veerandil on aga rahvuslikult meelestatud lapsevanemaid, kelle otsus panna võsuke õigeusu kooli on teadlik valik. Õigeusus nähti võimalust vastanduda saksa kultuurile ning edendada sellisel moel rahvuslust.\n\nKindlasti oli õigeusukoolide kasvandike hulgas neid, kelle hilisema rolli üle venestamisele kaasa aitamises on arutatud mitut moodi. Kuid on näiteid, kus õigeusu taustaga on võrsunud tugevaid eesti keele ja kultuuri arendajaid. Siinkohal on paslik näide Jaan Jõgever, kes 1883. aastal lõpetas Tartu ülikooli, töötas seejärel Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis vene keele õpetajana ja sai 1889. aastal Tallinna ja Rakvere ringkonna rahvakoolide inspektoriks.\n\nTegelikult on Eesti haritlaskonna ja rahvusliku ärkamise ajaloos õigeusklike roll põhjalikult läbi uurimata. Irina Paerti ja tema kolleegide viimase kolme aasta vältel tehtud uuring on seni ilmselt üks terviklikumaid sellealaseid teadustöid.\n\nIrina Paerti teaduslikku uurimistööd “ Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914 ” on rahastanud Eesti Teadusagentuur personaalse uurimistoetusega, teisisõnu on see töö valminud maksumaksja toel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sinne artikkel on populaarteaduslik eellugu mahukale teadustööle, mis kannab pealkirja “Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870–1914”.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKoolielu 19. sajandil – polegi nii erinev tänapäevast?\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks pannakse kirja ka see, kui palju on ühel lapsel koolis ruumi ning milline on akende ja põranda suhe. Viimane, muide, annab aimu sellest kui palju on klassiruumis valgust. Huvitav on ehk teada, et õigeusklike koolide klassiruumid on toona valgusküllasemad kui luterlike koolide omad.\n\nPraeguseks on selle 1911. aasta loenduse andmed üks ülevaatlikum statistiline ülevaade hariduselust 20. sajandi alguses. Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur Irina Paert lisas sellele statistilisele uuringule veel suure hulga arhiivimaterjale, et panna kokku kild ajaloost – milline oli siinse rahva haridustee iseseisvuse saavutamisele eelnenud poolsajandil.\n\nMilline oli koolielu Balti kubermangudes, Eestis?\n\nPraegu, 2016/17. õppeaastal, on Eestis 535 kooli, millest tosin on riigigümnaasiumid. Aga rändame tagasi ülemöödunud sajandi keskpaika – kui palju oli koole ja millised nad olid?\n\nNagu teame, annab keiser Nikolai I 1846. aasta 26. jaanuaril korralduse asutada Liivimaa kubermangu igasse vasttekkinud õigeusukogudusse kihelkonnakool.\n\nKoolide eesmärgid on peamiselt kiriklikud: kasvatada lapsi õigeusus. Siiski tekivad küladesse enne kihelkonnakoole ja vahel isegi enne kogudusi abikoolid. Nii näiteks avatakse Saaremaal Laimjala koguduses 1846. aastal kaks kooli, kuid Laimjala kogudus registreeritakse ametlikult alles 1848. aastal, pühakoda saab püsti alles 1873. aastal.\n\nSarnase näite leiab Viljandi praostkonnast Suislepa kogudusest, kus enne kihelkonnakooli asutamist 11. novembril 1880 jõutakse asutada kaks abikooli, vastavalt 1. oktoobril 1861 ja 15. novembril 1879. See näitab, et abikoolide asutamisega tehti mõnel pool algust varemgi kui kihelkonnakoolide loomisega. Võib oletada, et esimestes õigeusukoolides õpetasid õigeusku pöördunud koolmeistrid.\n\nLõuna-Eestis on õigeusukoolid juba 1840. aastate keskpaigast paljude laste peaaegu ainus võimalus algharidust saada. Neid koole kutsutakse „vene usu koolideks“.\n\nKoolid jagunevadki abikoolideks ja kihelkonnakoolideks. Abikoolis on üldjuhul õpetaja, kihelkonnakool on aga juba kraadi võrra kangem: umbes sama moodi nagu praegu kohalik külakool ning riigigümnaasium. Kui abikoolis on tavaliselt üks õpetaja, seegi mõni kord õpetajaametis rohkem seepärast, et kroonuaega lühendada, siis kihelkonnakoolis on lisaks pastorile veel köster ning palgatud õpetajad.\n\nSaab õppida erinevaid keeli ja õppeainete valikki on laiem. Umbes sama moodi nagu tänapäeva koolides õppesuundadega – maakoolides valikuid vähem, riigigümnaasiumides rohkem.\n\nMillal läheb laps kooli ja kui kaua ta seal käib?\n\nÜhe-klassilistes õigeusu-kihelkonnakoolides käivad lapsed koolis neli aastat, kaheklassilistes viis aastat. Abikoolides käivad lapsed tavaliselt kolm talve. 1870. aastal vastu võetud seaduse järgi peavad lapsed kooli minema 10-aastaselt. Pärast 1880. aastat hakatakse kooliiga langetama.\n\nÕppeaasta kestab 1. novembrist kuni 1. aprillini. Jõuluvaheaeg algab millalgi ajavahemikul 19.–22. detsembril ja kestab 19. jaanuarini.\n\nKüllalt sarnane praegustele koolidele, kus iga kool määrab, millal on vaheaeg, oli olukord ka toona.\n\nÕppetöö alguse ja lõpu määrab iga kool ise, isegi samas kihelkonnas võib õppeaasta kestus kooliti üks-kaks nädalat erineda. Kooliaasta alguse ja lõpu määravad tavaliselt karjalaskeaja algus ja lõpp, mis sõltuvad ilmastikuoludest. Siiski algab mõnes kihelkonnakoolis, näiteks Kuressaare Vennasteseltsi koolis, õppetöö juba suve lõpul. Seal jõuavad õpilased omandada rohkem materjali kui külakoolides.\n\nAga mida ja mitu tundi nädalas õpitakse?\n\nAga kui laps ei saagi kooli minna…\n\nTänapäeval on raske ette kujutada, et mõni laps võib jääda ilma alghariduseta ega oska lugeda-kirjutada. Siiski on olnud aegu, mil lastevanemate nõusse saamine lapse kooli andmiseks on olnud raske ülesanne.\n\n19. sajandi lõpu vaeste taluperede lapsed, ka tüdrukud, osalevad majapidamises sellega, et teenivad võõraste juures karjastena, mistõttu kooli jõuavad nad alles pärast karjalaskeaja lõppu. Paljud pidid hoolitsema väikeste õdede-vendade eest. Kehvikpered ei ole sageli võimelised oma lapsi koolis käimiseks riiete ja toiduga varustama.\n\nVanemate koolisuhtumine muutub aga pärast 1885/1886. õppeaastat, mil võetakse käibele väeteenistussoodustused. Õigeusu-kihelkonnakoolide kasvandikud saavad eksamitulemuste alusel õiguse teenida lühemat aega. Kihelkonnakooli lõpetamise järel võib saada abikooli õpetaja koha. Edukas õppimine algkoolis avab teisigi võimalusi. Üks olulisemaid on võimalus minna õppima Riia Vaimulikku Seminari, kus küll koolitatakse eeskätt vaimulikke, kuid mis avab uksed ülikooli - peamiselt Tartusse või Peterburi.\n\nKoolivalik – põhimõtteline küsimus?\n\nVõiks arvata, et kui enamik koole on ühe või teise usuvoolu koolid, siis peavad lapsevanemad seisma küllaltki põhimõttelise valiku ees: kas panna võsuke õigeusu või luteri kooli? Kuigi tänapäeval sõltub näiteks kristlike erakoolide puhul see sageli vanemate usulistest vaadetest või erakooli eelistamisest, siis sel ajal on valiku taga sootuks pragmaatilisem põhjus.\n\nKuivõrd õigeusukoole rahastab 19. sajandil tsaaririik, mõistagi eesmärgiga levitada vene keelt ja kultuuri, saavad õigeusu koolid ka riigilt toetust. Lapsevanemate jaoks tähendab see, et õigeusukoolid on odavamad. Seega üks valikukriteerium on õppemaks ning õigeusu kooli kasuks räägib soodsus.\n\nLihtsalt öeldes: 19. sajandi lõpul ei ole koolivalik ainult usuküsimus.\n\nKuid õigeusukoole eelistab osa vanematest teiselgi põhjusel. Sealsed karistused on leebemad kui luterlikes koolides.\n\nIrina Paert selgitab, et koolis karistamise teema oli ühiskonnas sama aktuaalne kui praegugi. Õpilaste kirja pandud mälestustes tuleb tihti ette just karistustest kirjutamist. “Õpilastel oli oma eneseväärikus - nad ei võtnud karistamist kui normi. Neis oli teatud ootus koolihariduse suhtes, et peaks õpetaja lapsi kohtlema austuse ja väärikusega,” räägib Paert.\n\n1860. aastatel hakkavad Euroopas ja Venemaal levima pedagoogika alusteadmised, milles karistamist peetakse halvaks. Eeldatakse, et õpilased on õpetaja suhtes aupaklikud.\n\nÕpetajad satuvad kitsikusse\n\nPärast 1890. aastaid ei pea Pühim Valitsev Sinod, kes seni on tasunud õigeusukoolide õpetajate palga, piirkonna õigeusuhariduse arengut enam riigipoliitika prioriteediks. Üldkohustusliku alghariduse kehtestamise ja luteri usu koolide rahvaharidusministeeriumi alluvusse üleminekuga satuvad Eesti ja Läti õigeusukoolid ainelisse kitsikusse.\n\nPaljud koolid rendivad endiselt õppetööks kõlbmatuid ruume, paljud õpetajad, iseäranis abikooliõpetajad, saavad üsna väikest palka; 40–100 rubla aastas. Seetõttu on nad sunnitud koolitundidest vabal ajal muu tööga lisa teenima.\n\nMõtlemapanev sarnasus praegusega on seegi, et toona viib koolide konkurents selleni, et seminariharidusega õpetajad ei jää tööle õigeusukoolidesse, vaid siirduvad gümnaasiumidesse või ministeeriumikoolidesse, kus palgad kõrgemad.\n\nMilline on õpetajate igapäev maarahva haritlaskonna tärkamise ajal, saab lugeda artikliseeria järgmisest osast.\n\nIrina Paerdi teaduslikku uurimistööd “ Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914 ” on rahastanud Eesti Teadusagentuur personaalse uurimistoetusega, teisisõnu on see töö valminud maksumaksja toel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "On 18. jaanuar 1911. aastal. Vene tsaaririigi koolidesse tulevad loendajad. Üle loetakse kõik õpilased, õpetajad, klassiruumid, õpikud. Uuritakse, kui palju lapsi langeb koolist välja – ärge üllatuge, toonane koolist väljalangevus oli oluliselt suurem kui tänapäeval, pigem lõpetas kooli väiksem osa õpilastest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi Raadio sai jälile, kuidas asüülitaotlejatele sobiv taust luuakse\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi Raadio on uurinud kolme sellist \"teenust\" pakkuvat veebilehte. Lisaks aitavad nimetatud veebilehed sarnasel moel ka viisataotlusi vormistada, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.\n\nSarnaseid teenuseid pakutakse ka neile, kes soovivad pääseda Ameerika Ühendriikidesse, Suurbritanniasse või Saksamaale. Hetkel pole siiski veel selge, kuivõrd ulatuslik selline ebaseaduslik äritegevus on ja kui sageli sellise libainformatsiooni kasutamine ka reaalselt taotlemisel kasuks tuleb.\n\nRootsi Raadio ajakirjanikud esinesid ka \"klientidena\" ning suhtlesid ka teenuste vahendamisega seotud Rootsi kodanikuga.\n\nNäiteks pakkus see kontaktisik Rootsi ajakirjaniku poolt välja mõeldud iraanlasest vennale võimalust, et talle luuakse raha eest põhjalik taust varjupaigataotluse jaoks.\n\nNäiteks lubati sisestada internetti võltsitud tõendeid selle kohta, et ajakirjaniku poolt välja mõeldud noormees on tuntud aktivist, kes on Iraani valitsust avalikult kritiseerinud. Samuti tehtaks iraanlasele koolitus, kuidas oma väiteid varjupaigataotlust esitades veenvamalt välja tuua. Lisaks korraldatakse talle ka viisa, et ta kõigepealt üleüldse Rootsi pääseks.\n\nKogu paketti hind oli kontaktisiku sõnul 60 000 Rootsi krooni ehk umbes 6000 eurot.\n\nKontaktisik pakkus aktiivselt teenuseid hoolimata sellest, et kliendiks kehastunud ajakirjanik mainis korduvalt, et tema \"vennal\" pole tegelikult mingit reaalset alust varjupaika saada.\n\nRootsi migratsiooniameti pressiesindaja Fredrik Bengtsson tunnistas, et ametnikud on teadlikud, et selline äri eksisteerib. Samas rõhutas ta, et hetkel ei tasu väga kaugele ulatuvaid järeldusi teha, sest pole kaugeltki selge, kuivõrd levinud ja eelkõige kuivõrd edukad sellised vahendid varjupaigamenetluses on.\n\nSoome migratsiooniameti varjupaigaosakonna juht Esko Repo kommenteeris, et niivõrd süsteemseid skeeme pole Soome puhul täheldatud. Küll on aga tulnud välja, et taotlejad on omavahel arutanud, mida tasub varjupaigataotlust esitades Soome ametnikele rääkida.\n\nSamas pole Rootsi uudis Repo jaoks mingiks üllatuseks, sest varjupaigataotlejate ümber käib tema sõnul mitmesugust ebaseaduslikku äritegevust, mida viivad läbi nii smugeldajad, \"reisikorraldajad\" kui ka dokumentide võltsijad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi Raadio on uurinud ebaseaduslikku skeemi, mille raames müüakse riiki pürgivatele migrantidele võltsitud taustainformatsiooni, mille abil edukamalt varjupaigataotlusi esitada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Terevisioon\" muutub uuel aastal pikemaks ja jätkab nelja saatejuhiga\n\n## Põhitekst:\n\nKui varem lõppes \"Terevisioon\" hommikul kell 8.55, siis alates jaanuarist on saade kümme minutit pikem ja hommikuprogrammi lõpetavad kell 9.00 eetrisse jõudvad uudised. Uudislikkus on uueneva \"Terevisiooni\" peamine märksõna ja ka saates kajastatavate vestlusteemade fookus muutub senisest päevakajalisemaks.\n\n\"\"Terevisioon\" on väga paljude jaoks päeva alustajaks. Siit peaks inimene saama kindluse, et maailm on jätkuvalt alles. Et päike tõuseb ka täna ja midagi hullu pole selles, kui ta nutitelefonis polegi veel oma Facebooki kontot avanud,\" rääkis ERRi päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala.\n\n\"Me soovime, et inimesed saaksid \"Terevisioonist\" teada tänaste peamiste uudiste tausta ja tagamaad, ees ootavate sündmuste kommentaarid ja ka head nõu, mida algava päevaga peale hakata. Ebaoluline ei ole ka annus meelelahutust, et päevale mõnus foon anda. Usun ja loodan, et \"Terevisiooni\" tiim saab sellega kenasti hakkama, et hommikuti teleriekraanilt teid tervitavad inimesed on teile heaks ja sõbralikuks kaaslaseks,\" lisas ta.\n\nUuenenud \"Terevisioon\" on ETV ekraanil alates 8. jaanuarist argihommikuti kell 6.55. Saadet juhivad Katrin Viirpalu, Piret Järvis-Milder, Reimo Sildvee ja Martin Veisman.\n\nViies senine saatejuht Heli Luik jätkab \"Terevisiooni\" muusikatoimetajana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates uuest aastast muutub ETV hommikusaade \"Terevisioon\" senisest kümme minutit pikemaks ning lisandub üks uudisteplokk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Antidoping toetab raamatute kinkimise abil valdkonna teadustööd\n\n## Põhitekst:\n\nSihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu esimehe Indrek Oro sõnul on vajalik teaduspõhiselt läheneda nii testimises kui ka haridustöös ja ka dopingainete leviku tõkestamisel. \"Meil puudub igasugune teadmine, kui laialt on dopingained Eestis levinud, milliste sihtrühmade seas ning millised on erinevate sihtrühmade hoiakud,\" lisas sihtasutuse juhatuse liige Elina Kivinukk. Raamatute kättesaadavus aitaks võimalikke uurimishuvilisi tudengeid enam antidopingu valdkonda süveneda.\n\nKinkimiseks valiti ekspertide abiga 16 teaduspõhist ja rahvusvaheliselt tunnustatud raamatut, mis pakuvad antidopingu valdkonnast hea ülevaate või lähenevad antidopingu teemadele mingi laiema nurga alt. Ka rahvusvaheline dopinguorganisatsioon WADA näeb eelarve kasvus järjest suuremat protsenti teadustöö arendamisele.\n\nRaamatud kingitakse koolidele ja ülikoolidele, kus õpetatakse kehakultuuri ja teisi spordivaldkonna erialasid või organisatsioonidele, kus on rohkem inimesi, kes võiksid teha antidopingu teemalisi uurimistöid. Teosed antakse üle teiste seas Tallinna ja Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskondadele, Audentese Spordigümnaasiumile, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumile ning Riigikogule. Raamatute soetamist toetab Eesti Kultuurkapital.\n\n2017. aastal tähistab Eesti Antidopingu (EAD) oma 10. sünnipäeva. Organisatsiooni missioon on seista Eestis koostöös riigi, ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega puhta spordi eest, kasutades ning arendades erialaseid teadmisi ja oskusi. Asutusel on kolm tegevussuunda: dopingukontrollide tegemine, dopinguvastane koolitus- ja teavitustöö ning kohalik ja rahvusvaheline dopinguvastane koostöö.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "10. sünnipäeva tähistav Eesti Antidoping kingib mitmetele organisatsioonidele antidopingu teemalisi raamatuid. Kokku kingitakse 16 rahvusvaheliselt tunnustatud erialast raamatut, millega soovitakse toetada antidopingu alaseid teadustöid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogus alkoholireklaami arutelul: alkoholism on lõbusalt kulgev haigus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alkoholireklaam televisioonis on viidud veel hilisemale ajale, mil näiteks lapsed seda näha ei saaks. Kogu see selline tegevus, mida sageli oleme tähele pannud, et alkoholi tarbimist kujutatakse lõõgastava ja meeldiva tegevusena: lokkavad viinamarjaaiad, lõbusad kenad naised, kes vaadis seda viinamarja puruks tallavad, või vahuselt keerutav õlu jne. Kõik sellised meeleolu loomised peaksid reklaamist olema välja võetud.\" (Jaanus Marrandi, SDE.)\n\n\"Kui me võtame ajaloos tagasi, täna on meil kodanikuühiskond hästi aktiivne ja me seda hindame kõrgelt, siis esimesed seltsid Eestis olid ikkagi ka karskusseltsid. Täna karskusseltsid on pigem sõimusõna.\" (Helmut Hallemaa, KE.)\n\n\"Sotsiaaldemokraatide ideoloogiasse kuulub riigi ja rahva juhtimine keeldude ja käskude kaudu, nagu ka see eelnõu. Sellega alavääristatakse rahvast, tema otsustusvõimet, tema vastupanuvõimet igasugustele kiusatustele – see tuleb rangelt seadustega paika panna, sest teie olete ju targemad kui rahvas.\" (Henn Põlluaas, EKRE.)\n\n\"Kas meil ka võiks – sellele ei saa muidugi nii äkki üle minna – hakata sellele mõtlema ja seadusandlust ette valmistama, et minna üle ka suuremates asulates ja linnades spetsialiseeritud alkoholikauplustele, et toiduainetepoest üldse alkohol välja viia ja spetsialiseeritud kauplustes alkoholiga kaubelda?\" (Arno Sild, EKRE.)\n\n\"Tegelikult paneb mind imestama kõigi minu kolleegide selline väitlus, et me ei tohiks justkui tegelda keeldude ja käskudega. Kui vaadata seadusi üldplaanis, siis me võime ju konstateerida seda, et tegelikult iga seadus ju teatud asju keelab, teatud asju sätestab, reguleerib jne. Nii et me teeme seda tööd tegelikult iga päev kogu aeg ja see ongi meie ülesanne.\" (Inara Luigas, SDE.)\n\n\"Alkoholitarbimise piiramine noorte hulgas, salakaubavedu ja Läti on need teemad, millele tuleks rõhuasetus panna. Aga panna ettevõtjatele kohustusi, teadmata, milline on see positiivne mõju alkoholitarbimisele, see ei ole mõistlik. (Toomas Kivimägi, RE.)\n\n\"Üks konkreetne stsenaarium oli see, kus alkoholi müüakse leti taga. Leidsime ühiselt, et selline müügiviis on kõige parem. See piirab kõige enam emotsioonioste, kuna seda alkoholi tuleb küsida. Ja selline müük on lubatud niimoodi, et alkoholipudelid on müüja selja taga letil.\" (Erki Savisaar, KE.)\n\n\"Te kõik saate ju isiklikult aru, et kui teil on kodus alkoholivaru, siis ei ole midagi lähemat, kui minna diivani pealt sinna kappi või keldrisse ja võtta see välja. Ja kui keegi väidab, et see mõjub tervislikult ükskõik millisele Eesti inimesele, siis see on lihtsalt jabur jutt. (Urmas Kruuse,RE.)\n\n\"Ei ole võimalik seada eesmärke, et me midagi lõputult karmistame, sest siis me teeme ühel hetkel vea või läheme üle piiri, toimub murrang ja antud juhul on küsimus muidugi asenduskaupades ja asenduskanalites. Tuleb muu solk ja uimasti alkoholi asemele. Noorte alkoholi tarbimise vähenemise taga on kindlasti osa ka narkootikumidel.\" (Jürgen Ligi, RE.)\n\n\"Vabaerakond ei ole muidugi nii vaba, et ta arvaks, et alkoholipoliitika peab päriselt vaba olema, aga üksnes piirangute ja karistustega seda ühiskonda juhtida ei ole võimalik. \" (Andres Herkel, Vabaerakond.)\n\n\"Oli karsklusliikumise esindaja, ma ei mäleta, mis ta täpne nimetus oli, ja see oli minu jaoks üllatus, kui ta siin uhkusega rääkis, olles ise 42-aastane, et ta on 42 aastat olnud kaine. Väga asjakohane. Kui seal räägiti sellest, kuidas alkohoolikutel on äärmiselt raske, kui nad näevad kuskil viinapudelit ja oi, nad elavad hirmsasti läbi. Ütlen ausalt siinkohal, ma ei ole 50 aastat aborti teinud ja seega ma võiksin järgmisel konverentsil rääkida abordi nendest tüsistustest.\" (Tarmo Kruusimäe, IRL.)\n\n\"Ma tsiteerin Anton Hansen Tammsaare \"Tõe ja õiguse\" teist osa. Hundipalu Tiit räägib viinast ja õllest talle linnast külla tulnud Indrekule. Ja Hundipalu Tiit ütleb nõnda: \"Karskust ma küll ei kannata, sest ma tahan ometi pühade ajalgi jänu õlut juua, ja kui ma lauakirikust tulen, siis tahan vesise südame peale paraja käraka võtta. Ilma selleta ei või ma elada.\" Täna Hundipalu Tiitu alkoholipoliitika vastasena tsiteerida ei saa.\" (Toomas Jürgenstein, SDE.)\n\n\"Ma ise olen seda kogenud, et Eestis piinlik moment ei ole mitte see, kui sa võtad klaasi vastu ja jood ta tühjaks, vaid piinlik moment on see, et kui sa ütled, et tänan, ma ei joo. Siis hakkavad inimesed spekuleerima selle üle, kas sa oled haige või sa oled endine joodik. Ka mina olen mõned korrad joonud klaasikese ära lihtsalt selleks, et vältida jutte sellest, et mul on ampull jalas või et mul magu ja maks haige – mida iganes. Mul ei ole mitte midagi viga. Ma lihtsalt ei joo.\" (Valdo Randpere, RE.)\n\n\"Aitab kasvatus ja aitab võib-olla õigesti jooma õpetamine – kuidas juua nii, et see on mõõdukas, et see ei ole üleliia. Igasugune absoluutne keelamine tekitab vastureaktsiooni ja see elutarkus ei ole pärit mitte eelmisest sajandist, eelmisest või üle-eelmisest aastatuhandest, vaid see tarkus on kümneid ja sadu tuhandeid aastaid vana. Nii et minu ettepanek on: selleks, et saada paremaid tulemusi, ei pea mitte igale asjale punast risti peale tõmbama, vaid tuleb rääkida oma lastega, õpetada neid ja koolitada neid eluterves vaimus, et nad ei sirutaks oma kätt selle keelatud õuna järele veel isukamalt, kui see muidu on.\" (Laine Randjärv, RE.)\n\n\"Olen 68 aasta vanune ja elanud pika mitmekesise seiklusrikka elu, millest 22 aastat möödus pillimehena. Ja üks mu toonaseid kolleege ja praeguseid erakonnakaaslasi armastas sel ajal öelda, kui me napsi võtsime, et alkoholism on raske haigus, mis õnneks kulgeb lõbusalt /.../ Erinevalt paljudest targutajatest ma tean, millest ma räägin. Ma tean, kui ohtlik sõber on alkohol.\" (Mart Helme, EKRE.)\n\n\"Käisin nädalavahetusel Lätis. Mis te arvate? Kell kaheksa oli Alko1000 juba eestlasi paksult täis. Seesama, mida kõik teavad siin, tegelikult see joon, kus inimeste kodudes on alkoholikogused, mitte enam Lõuna-Eestis, mitte ainult Valgamaal, Tartumaal, vaid see läheneb juba Harjumaale.\" (Peeter Ernits, KE.)\n\n\"Mõõdukas vein söögi kõrvale ei ole kõige hullem, mõned ütlevad, et see on tervisele väga hea. \" (Aivar Kokk, IRL.)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas teisipäeval valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille keskne eesmärk on algatajate teatel kaitsta lapsi ja noori pealetükkivate alkoholireklaamide eest ning vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud tervise- ja majanduskahjusid. Arutelu läks kohati sama hoogseks kui õllelauas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskvas vahistati CIA-ga koostöös kahtlustatav\n\n## Põhitekst:\n\nRosbalti andmetel kahtlustatakse Žitnjuki USA Luure Keskagentuurile (CIA) salajaste mereväeluure andmete edastamises, vahendas Meduza.\n\nŽitnjuk võeti kinni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) erioperatsiooni käigus.\n\nAllikad ütlesid Rosbaltile, et FSB hinnangul on järsult tõusnud luureandmete kogumine USA poolt Venemaal, Euroopas ja endistes Nõukogude Liidu riikides.\n\nŽitnjuki vahistamisest teatati 11. detsembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva kohus vahistas 30. novembril Vene kodaniku Aleksei Žitnjuki, süüdistades teda riigireetmises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi ahistamises süüdistavad naised nõuavad kongressilt uurimist\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgis toimunud pressikonverentsil süüdistas kolmik Trumpi käperdamises, silitamises, vägisi suudlemises, alandamises ja ahistamises, vahendas BBC.\n\nJessica Leeds, Samantha Holvey ja Rachel Crooks kirjeldasid oma süüdistusi lühidalt tele-eetris. Naised olid oma tunnistustega lagedale tulnud juba enne mulluseid USA presidendivalimisi, aga kui tänavu oktoobris tulid ilmsiks USA produtsendi Harvey Weinsteini ahistamisepisoodid, tõusid uuesti tähelepanu keskmesse ka teised samalaadsed skandaalid.\n\nEsmaspäevases NBC uudistesaates ütles Holvey, et kui ta 2006. aastal USA missivõistlusel osales, vaatas Trump teda iharal pilgul.\n\n\"Ta rivistas meid kõiki üles ja vaatas mind nagu oleksin kõigest lihatükk,\" kirjeldas naine. \"Mulle jäi sellest väga vastik tunne\".\n\nHolvey sõnul oleks õiglane, kui süüdistusi hakkaks uurima USA kongress.\n\nPraeguseks 70. eluaastates Leeds ütles, et istus 38-aastasena lennukis esimeses klassis New Yorki lennates Trumpi kõrval ning mees ahistas teda seksuaalselt. Leedsi sõnul tegi ta asja avalikuks seepärast, et tahab inimestele teada anda, millise perverdiga on Trumpi näol tegu.\n\nCrooks väitis, et Trump suudles teda Trump Toweris lifti juurdes huultele, kui ta töötas seal kinnisvarafirma vastuvõtulauas. \"Ma olin šokeeritud,\" lausus ta. \"Muserdatud\".\n\nValge Maja teatel on tegu valeväidetega, mis enamikul juhtudel on tunnistajate poolt ümber lükatud. Väidete motiivid on Valge Maja hinnangul poliitilised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidenti Donald Trumpi seksuaalses ahistamises süüdistavad kolm naist nõuavad, et asja hakkaks uurima kongress.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nFacebook'i endine töötaja tunneb ettevõtte pärast süüd\n\n## Põhitekst:\n\nPalihapitiya liitus Facebooki meeskonnaga 2007. aastal ning sai ettevõtte asepresidendiks kasutajate kasvu valdkonnas, vahendas The Verge.\n\n\"Minu arvates me oleme loonud tööriistad, mis kisuvad lõhki ühiskonna sotsiaalset struktuuri,\" rääkis ta Stanfordi ärikoolis publikule ja soovitas inimestel teha sotsiaalmeediast paus.\n\nPalihapitiya kriitika ei olnud suunatud ainult Facebooki, vaid laiemalt veebi ökosüsteemi vastu. Ta ütles, et sotsiaalmeedia loodud suhtlusvormid, näiteks erinevad emotikonid, on hävitamas seda, kuidas ühiskond toimib.\n\n\"Pole inimlikku suhtlust, pole koostööd; valeinfo, ebatõde. Ja see ei ole ameeriklaste probleem, see ei ole seotud venelaste reklaamidega. See on globaalne probleem,\" sõnas ta.\n\nPalihapitiya kirjeldas juhtumit Indias, kus WhatsAppis jagati võltssõnumeid inimröövidest ning see viis seitsme süütu inimese hukkamiseni.\n\n\"See on see, millega meil on tegu. Ja kujutage ette selle äärmust, kus halvad inimesed saavad nüüd manipuleerida suurt hulka inimesi tegema ükskõik, mida nad tahavad. See on väga halb asjade seis,\" rääkis ta.\n\nPalihapitiya sõnul püüab ta kasutada Facebooki nii vähe kui võimalik ning tema lastel on keelatud seda kasutada.\n\nSamas lisas Palihapitiya, et usub, et Facebook üldiselt teeb maailmas head.\n\nVarem on sarnaseid avaldusi teinud teisedki inimesed, kes on olnud osalised Facebooki loomisel.\n\nNovembris ütles investor Sean Parker, et temast on saanud sotsiaalmeedia vastane ning et Facebook ja teised on saavutanud edu, kasutades ära inimpsühholoogia haavatavust.\n\nEndine Facebooki tootejuht Antonio Garcia-Martinez on öelnud, et ettevõte valetab oma võimekuse kohta mõjutada inimesi, kasutades nendelt kogutud andmeid. Ta kirjutas enda tööajast ettevõttes ka raamatu \"Chaos Monkeys\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Facebooki kunagise juhtivtöötaja Chamath Palihapitiya hinnangul on sotsiaalmeedia ühiskonda lõhki kiskumas. Palihapitiya sõnul tunneb ta tohutut süüd ettevõtte pärast, mida ta aitas luua.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nROK-i karistused jätkuvad: eluaegse olümpiakeelu sai kuus hokimängijat\n\n## Põhitekst:\n\nSotši mängude dopingupattude eest sai karistada ka Venemaa koondise kapten ja resultatiivseim mängija Jekaterina Smolentseva. Lisaks kuuluvad nimekirjaVen veel Inna Djubanok, Jekaterina Lebedeva, Jekaterina Paškevitš, Anna Šibanova ja Galina Skiba.\n\nROK on novembri algusest alates dopinguproovidega manipuleerimise tõttu tühistanud 31 Venemaa sportlase tulemused Sotši olümpial ja määranud neile eluaegse olümpiakeelu.\n\nVenemaa naiskond võitis olümpia B-alagrupi turniiril kõik kolm kohtumist, aga kaotas siis veerandfinaalis A-alagrupi viimasele ehk Šveitsile. Lõppkokkuvõttes teeniti kuues koht, millest nüüdse otsusega ilma jäeti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline olümpiakomitee määras kuuele Venemaa naiste hokikoondise mängijale eluaegse olümpiakeelu ja tühistas ka koondise 2014. aasta Sotši olümpia tulemuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNikita Andrejev jätkab FCI Levadias\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane Venemaa kodakondsusega Narvast pärit Andrejev on Levadia jaoks klubis treenitud mängija ehk KTM, kirjutab Soccernet.ee. Lõppenud hooajal osales ta Tallinna Levadia koosseisus 27 Premium liiga mängus, lõi 11 väravat ning andis viis väravasöötu. Lisaks lõi ta Evald Tipneri karikavõistlustel kolme mänguga kaks väravat ning aitas meeskonnal kevadisse veerandfinaali jõuda.\n\n\"Jätkan hea meelega mängimist FCI Levadia meeskonnas. Läheme uuele aastale vastu uue treeneri ja tugeva meeskonnaga,\" vahendab Soccernet Andrejevi sõnu. \"Loodan, et võidame järgmisel hooajal meistritiitli ja karika ning esineme edukalt UEFA Euroopa Liigas. Annan enda poolt kõik, et meeskond saavutaks oma eesmärgid.\"\n\n“Mul on väga hea meel, et sõlmisime Nikitaga uue lepingu ning täitsime seeläbi väga olulise koha esindusmeeskonna ründeliinis,\" sõnas Levadia spordidirektor Sergei Pareiko. \"Paneme Nikitale uueks hooajaks väga suured lootused.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna FCI Levadia sõlmis uue töölepingu ka mullu Levadiat esindanud ründaja Nikita Andrejeviga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Hiina on rajamas Põhja-Korea piiri lähistele põgenikelaagreid\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena kirjutas teemast Financial Times ning New York Times ja Guardian on väiteid edasi uurinud.\n\nVäidetavad põgenikelaagrid on kavas ehitada Põhja-Koreaga piirnevasse Jilini provintsi.\n\nKui Guardian teema kohta Hiina välisministeeriumist kommentaari küsis, ütles sealne kõneisik, et tal pole sellise dokumendi kohta andmeid. Samas ei eitanud ta otsesõnu laagrite ehitamist.\n\nAjalehe poolt intervjueeritud eksperdid usuvad, et laagrite ehitamine annab märku murest, mida Peking Põhja-Koreaga seoses tunneb.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehed New York Times ja Guardian kirjutavad Hiina Rahvavabariigi riiklikust telekomifirmast China Mobile lekkinud dokumendile viidates, et Peking paistab valmistuvat ebastabiilseks olukorraks Põhja-Koreas, sest piiri äärde on plaanis ehitada vähemalt viis uut põgenikelaagrit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas jäädvustas end koos Schwarzeneggeri, Gatesi ja Mayga\n\n## Põhitekst:\n\nValitsusjuht avaldas sotsiaalmeedias ka selfie, kus on näha, kuidas ta istub ühes lauas koos California endise kuberneri Arnold Schwarzeneggeri, Briti peaministri Theresa May ja Microsofti rajaja Bill Gatesiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti peaminister Jüri Ratas võttis teisipäeval osa Pariisis toimuvast kliimakohtumisest One Planet Summit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIsade vanemapuhkusel olemine mõjub hästi nii lapsele kui vanemale\n\n## Põhitekst:\n\nRootsis on vanemapuhkuse süsteem üks arenenumaid maailmas. Seal saavad mõlemad vanemad võtta välja vanemapuhkuse, kuid tingimus on, et maksimaalse aja saab lapsehoolduspuhkusel olla vaid juhul, kui ema ja isa võtavad puhkust võrdse aja.\n\nNäiteks üks juba 2009. aastal tehtud uuring näitaski, et emad, kelle kaasad on lapsega kodus lapsehoolduspuhkusele sama kaua kui nemad, on rahulolevamad.\n\n2013. aastal andis OECD välja raport i, milles selgus, et neil isadel, kes olid imikuga kodus vähemalt kaks nädalat või kauem pärast sündi, osalesid lapse elus rohkem ka edaspidises elus. Sel võib olla positiivne mõju ka lapse kognitiivsele ja käitumuslikule arengule. Nende laste, kelle isad olid nendega imikueas kodus, said kognitiivsete võimete testides paremaid tulemusi.\n\nSealjuures toonitatakse, et mitte ainult lapsega aja veetmine vaid koos veedetud aja kvaliteet ja sisukus mängivad olulist rolli. Sama kinnitas ka tänavu novembris avaldatud Taani teadlaste uuring.\n\nTaanis tehtud uuringust selgus, et isapuhkusel olevad isad tunnevad end laste eest hoolitsedes võrdses positsioonis emadega, mis tähendab, et isade lapsehoolduspuhkusel viibimine toob rohkem võrdsust ka peredes. Samas täheldati selles uuringus ka asjaolu, et noored isad näevad end emade kõrval natuke varjus olevatena ning selliste „praktilisi asju tegevate meestena“.\n\nViimase osas soovitavad teadlased perekondadel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et isad saaksid lastega tegeledes teha sisulisemaid tegevusi kui lihtsalt töömehe või kodu korras hoidmist. Seda iseäranis põhjusel, et lapse imikuajal loodud peresuhted kanduvad tulevikus üle ka muudele peresuhetele.\n\nImikueal on oluline roll ka vanemate ja laste vaimsele ja füüsilisele tervisele, nagu selgub USAs ja Euroopas tehtud uuringust, mis avaldati tänavu sügisel. Isadele võimaldab lapsehoolduspuhkusel olemine luua lapsega side, mis on oluline tegur vaimse ja kehalise tervise tagamiseks. Sealjuures märgivad aga teadlased, et nii meestele kui naistele on oluline saada vanemapuhkuse ajal ka hüvitist, vastasel juhul vanemad pigem ei kaalu lapsega koju jäämist.\n\n2000. aastal tehtud uuringust selgub, et vanemahüvitisel on mõju ka laste suremusele, õigupoolest selle vähenemisele. Uuringus vaadati 16 riigi andmeid ajavahemikul 1969–1994. Selgus, et nendes riikides, kus vanemahüvitist sai pikema perioodi vältel ning saadav summa oli suurem, vähenes laste suremus.\n\nLõppeval aastal ilmunud Austraalias tehtud meediauuringust selgus aga mõndagi vastuolulist. Selgub, et isapuhkusele jäämist julgustavatel kampaaniatel võib olla ootamatu mõju meeste ja naiste vahelise võrdsuse taotlemisele ja seda mõju analüüsiti ajakirjanduses ilmunud tekstide põhjal.\n\nSelgus, et meedias kiputakse mehi näitama rohkem peamise hooldaja rollis, kiputakse võrdlema kunagisi ja praegusi rolle ning käsitletakse takistusi, mis piiravad isade osalemist lapse eest hoolitsemises. Taoline meedias kujutamine võib aga pigem kaasa aidata lapse eest hoolitseja rollistereotüübi kinnistumisele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isade jäämist lapsehoolduspuhkusele kasutab üha suurem hulk Eesti mehi. Lääneriikides, kus seda võimalust on aastakümnete jooksul võimaldatud, on püütud eesmärgiks seada sugudevahelise võrdsuse saavutamist, kuid teadusuuringutest selgub, et nn isapuhkusel on palju teisigi häid tulemusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMarkus Toompere protsendiseadusest: tihti jääb see ühekordseks kunstiostuks\n\n## Põhitekst:\n\nArhitektuuriaastat võib arhitektide liidu juhatuse liikme Peeter Pere sõnul võtta kokku tõdemusega, et igas Eestimaa nurgas on kraanad püsti, vahendasid ERR'i raadiouudised. Kui riigi poolt ehitatakse või renoveeritakse hoone, siis kaasneb sellega ka kohustus tellida sinna kunsti ühe protsendi ehitise maksumuse ulatuses. Küll aga on seaduse täitmisel ilmnenud kitsaskohti.\n\nKuigi seadus on siiani Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehe Markus Toompere sõnul hästi toiminud, on esile kerkinud ka selle puudused. \"Suurele hulgale asutustele jääb see ühekordseks kunstiostuks, ega nad tihti midagi tarka sellega edasi peale ei oska hakata ning see on lihtsalt kusagil fuajees,\" sõnas ta ja tõi välja, et tihti ei mõisteta, et kavand ja päriselu ei pruugi üks-ühele vastata.\n\nJust nii juhtuski skulptorite Mari-Liis Tammi ja Eero Liivrandiga, kes lõid teose Lasnamäe Mehaanikakooli. Räägib Mari-Liis Tammi. \"Kui me selle töö teostamise osas isegi jõudsime kõikides tehnilistes lahendustes vastaspoolega ühele arusaamale, et need ei ole probleemsed, siis põhipretensioonid, mis tellijale jäid, olid pigem kunstilised,\" kinnitas Tammi ja lisas, et ilmselt ei vastanud lõpptulemus tellija ettekujutusele. \"Me tegime lõpplahenduses kunstilise järelandmisi ning palusime, et sellelt töölt eemaldatakse meie kui autorite nimed.\"\n\nKultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre väitel on sarnaseid juhtumeid veelgi. Just hiljuti alustati kokkuleppe saavutamist tellija poolt kunstiteose autoritega, et loobuda nende tööst. Sellisel puhul tuleb Soomre sõnul korraldada asutusel uus konkurss.\n\nToompere leiab, et vaja oleks keskset institutsiooni, kes nõustaks mõlemaid osapooli, lisaks jälgiks, et juba loodud kunstiteosed oleksid hooldatud.\n\nSoomre ütles, et hetkel pole kultuuriministeerium kindel, kas sellisele institutsioonile tööd jaguks. Viimastel kuudel on aga seaduse mittetäitjate osakaalu analüüsitud; arusaam, kui palju on seda pahatahtlikult tehtud, võtab aega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunsti tellimise seaduse täitmisel on tekkinud mitmeid arusaamatusi teoste tellijate ja loojate vahel. Konflikte aitaks lahendada ja isegi vältida Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimehe Markus Toompere sõnul keskse institutsiooni loomine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ ja Tartu Bigbank peavad karika poolfinaali avalahingu\n\n## Põhitekst:\n\nTartu meeskonna peatreener Oliver Lüütsepp sõnas pressiteate vahendusel, et kuigi seniste tulemuste põhjal langeb favoriidikoorem tartlaste õlule, siis kerget jalutuskäiku ta ei oota ega looda. „Seniseid tulemusi vaadates võtame favoriidirolli enda peale, aga nagu hooaeg on näidanud, siis liiga esimese ja tagumise otsa vahe pole ülemäära suur ning heal päeval võivad kõik kõiki hammustada. Usun, et antud olukorras tulevad TTÜ noored mängule peale julge riskeeriva mängu ja suhtumisega, et kaotada pole midagi. Teravaid löögimehi jagub neil rohkem kui põhikoosseisu mahub ja Tauno Lipu tulekuga on lisandunud kogemust ja stabiilsust mängu ülesehitamisel. Meie ülesanne on seda lõhkuda hea serviga ja pidurdada kvaliteetse blokiga. Kõik mehed on terved ja mänguvalmis, et end finaali murda,“ kommenteeris Lüütsepp avamängu eel.\n\nTTÜ peatreener Janis Sirelpuu teab, et väga hästi komplekteeritud Tartu vastu tuleb neil riske võtta. TTÜ lõpetas lõppenud nädalavahetuse Credit24 Meistriliigas kahe võidu ja hea emotsiooniga ning nii minnakse ka karikamängudele vastu optimistlikult. „Jõulupausile on ikka hea võitude pealt minna. Samas Tartu on teisest puust meeskond, kui meie viimased vastased ja meil tuleb ilmselt rohkem riske võtta. Nad on korralikul tasemel meeskond, kes mängib väga distsiplineeritult,“ ütles Sirelpuu. Suur abi on TTÜ-le olnud hiljuti lisandunud kogenud sidemängijast Tauno Lipust, kes on juhendaja sõnul meeskonda hästi sisse elanud. „Poisid on Tauno hästi vastu võtnud ja vastupidi ka. Temast on mulle treenerina suur abi, mul on nüüd üks kogenud võrkpallur, kellega asju arutada saan,“ lisas juhendaja.\n\nMäng Tartu Ülikooli spordihoones algab kell 19.00. Korduskohtumine toimub reedel, 15. detsembril kell 18.30 TTÜ spordihoones.\n\nSeejuures pole Bigbank ja TTÜ sel hooajal veel omavahel kohtunud, nende Credit24 Meistriliiga novembris toimuma pidanud kohtumine peetakse jaanuaris.\n\nKarika veerandfinaali avakohtumises sai Bigbank Pärnult 2:3 kaotuse, ent võitis korduskohtumise 3:1 ja pääses seega edasi. TTÜ oli kahel korral 3:0 üle esiliigameeskonnast LotusTimber/Neemeco SK-st.\n\nSaaremaa ja Rakvere paari korduskohtumine peetakse neljapäeval, 14. detsembril kell 19.00 Kuressaare Spordikeskuses. Karikafinaal toimub 29. detsembril. Veerandfinaalis lülitas Rakvere konkurentsist esiliigameeskonna TTÜ/Kiili (avamäng võideti 3:0, kordusmäng samuti 3:0). Saaremaa alistas kahel korral tulemusega 3:0 Selver Tallinna.\n\nKarikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. 29. detsembril peetavas finaalis selgub võitja ühe mänguga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jätkuvad Eesti meeste võrkpalli karikavõistlused, kui poolfinaali avamängu peavad Tartu Bigbank ja TTÜ meeskonnad. Teises poolfinaalpaaris on esimene vaatus juba peetud ja seal alistas Saaremaa VK 3:0 (25:18; 25:23; 25:17) Rakvere VK.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKadunuks jäänud mees elas kaks kuud metsas autos\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalavahetusel andis tähelepanelik Kanepi jahiseltsi jahimees politseile teada Põlvamaal metsast leitud autost. Sõiduk pälvis jahimehe tähelepanu, kuna see oli nähtavalt mõnda aega ühe koha peal seisnud: masina juures ei olnud värskeid sõidujälgi näha. Auto juurde jõudnuna avastas ta, et masinas istub habetunud mees. Jahimehele tundus mehe olekust ja napisõnalisusest, et ta võib abi vajada.\n\nSündmuskohale saabunud patrull selgitas, et tegu on oktoobris Tartumaal kodust lahkunud mehega, keda aktiivselt taga otsiti. „Selgus, et mees lahkus kodust isiklikel põhjustel ja soovis mõnda aega omaette olla. Nii sõitis ta autoga raskesti ligipääsetavasse metsatukka, ostis söögipoolist külapoest ning soojendas küünaldega autot, kus ta ööbis,“ kirjeldas Kagu jaoskonna politseimajor Madis Soekarusk. Kiirabi kontrollis mehe tervisliku seisundi üle ja ta anti lähedaste hoole alla\n\nSel aastal on politseile laekunud 3744 abipalvet leidmaks inimest, kelle asukohta lähedastel endil pole õnnestunud kiirelt selgitada. Mõnedel juhtudel on samad inimesed korduvalt kadunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobris Tartumaal kodust lahkunud ja politsei osalusel taga otsitud mehe leidis juhuslik jahimeest Põlvamaa metsas autost.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nETV saated vallutasid teletabeli tipu\n\n## Põhitekst:\n\nNädala vaadatuim saade oli \"Pealtnägija\" 173 000 televaatajaga, teatas Kantar Emor. Tabeli teisel kohal oli seriaal \"Õnne 13\" 144 000 vaatajaga ja kolmandal kohal jutusaade \"Hommik Anuga\", mida jälgis 142 000 inimest.\n\nETV saadetest mahtus vaadatuimate saadete esikümnesse veel \"Aktuaalne kaamera\" 119 000 vaatajaga.\n\nTeletabel Autor: Kantar Emor\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädala vaadatuimate saadete esikolmiku moodustasid ETV saated.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmapank lõpetab 2019. aastast nafta- ja gaasiprojektide toetamise\n\n## Põhitekst:\n\n\"Maailmapanga kontsern ei finantseeri pärast 2019. aastat enam nafta ja gaasi maardlate uurimist ega kaevandamist,\" teatas organisatsioon Pariisis toimunud kliimakohtumisel.\n\nEL-i kliimavolinik kutsus USA-d liituma pöördega puhtamale energiale\n\nÜlemaailme nihe puhtamate kütuste kasutamisele on \"pöördumatu\" ja sellega peaks ühinema ka USA valitsus, ütles teisipäeval Euroopa Liidu kliima- ja energiavolinik.\n\nMiguel Arias Cañete ütles Pariisi kliimatippkohtumisel, et äärmuslikud ilmaolud USA-s on märk, et kliimamuutused \"ei säästa kedagi\".\n\n\"Võitlus kliimamuutuste vastu on globaalne väljakutse ja selles peab osalema kogu maailm,\" ütles Cañete vastuseks USA presidendi Donald Trumpi otsusele Pariisi kliimaleppest lahkuda.\n\nEL peaks teatama kliimatippkohtumisel reast meetmetest investeeringute soodustamiseks puhtamasse energiasse.\n\nMacron kutsus kliima kaitseks mobiliseeruma \"palju jõulisemalt\"\n\nPrantsuse president Emmanuel Macron kutsus teisipäeval Pariisi kliimatippkohtumisel \"palju jõulisematele\" sammudele võitluses kliimamuutustega.\n\n\"Me oleme väga kaugel Pariisi kliimaleppe eesmärgist piirata temperatuuritõusu kahele kraadile Celsiuse järgi,\" ütles Macron usutluses ajalehele Le Monde.\n\n\"Ilma palju jõulisema mobilisatsioonita ning oma tootmis- ja arenguvahendeid muutmata me edu ei saavuta.\"\n\nPariisis avati rahvusvaheline kliimakohtumine\n\nMaailma liidrid avasid teisipäeval Pariisis kliimakohtumise üleskutsega, et kogu üleilmne rahandussüsteem peaks liikuma kiiremini energia ja ettevõtluse suunas, mis kliimamuutusi ei halvendaks.\n\nFidži peaminister Frank Bainimarama ütles kohtumise avasõnas, et rikkad ja vaesed riigid on keskkonnaküsimustes \"samas kanuus\" ning rahalised lubadused peaksid kiiremini ja süsteemsemalt liikuma, et midagi oluliselt muuta.\n\nJaapani välisminister Taro Kono rõhutas oma sõnavõtus, et Jaapan investeerib kliimaseiresse ja vesinikenergiasse, kuid tunnistas, et teha saaks \"rohkem ja paremini\".\n\nPrantsuse välisministri Jean-Yves Le Driani sõnul on tippkohtumise eesmärk muuta pingutused kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel \"usaldusväärsemateks\".\n\nTippkohtumise kaaskorraldajad on ÜRO, Maailmapank ja Prantsuse president Emmanuel Macron ning see toimub Pariisi kliimaleppe sõlmimise teisel aastapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailmapank lõpetab 2019. aastast nafta- ja gaasimaardlate uurimise ja kaevandamise rahastamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTriksterkunstniku trükis võtab kokku tema loomingu\n\n## Põhitekst:\n\nOma uusimal isikunäitusel pühitseb triksteriks kutsutud kunstnik talle omases vaimukas laadis inimeste poolt alustatud, aga seejärel kohe hüljatud argihetki. Näitusel esitletud uus videoteos tõukub Richard Wagneri kuulsast \"Valküüride lennust\". Seda ooperist \"Nibelungide sõrmus\" pärit pala on kasutatud sadade filmide ja seriaalide dramaatiliseks illustreerimiseks. Säre videos põimub kontsertülesvõte Wagneri muusikat esitavast ERSOst jäädvustustega väikestest argihetkedest, mis on justkui tema varasemate esteetiliste masinate elulised analoogid.\n\nTekstid on koostanud Marika Agu, Janar Ala, Johannes Lõhmus, Siim Preiman, illustreerinud Ann Pajuväli, graafilise disaini autor Carl-Robert Kagge ja tõlkinud Priit Silm.\n\nNäituse kuraator on Siim Preiman. Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2017.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval, 13. detsembril kell 18.00 esitletakse Hobusepea galeriis Johannes Säre isikunäituse raames ilmunud trükist. Lisaks käesolevat näitust käsitlevatele autoritekstidele annab raamat visandliku ülevaate ka Säre varasemast loomingust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTelekaamerate vaateväljast eemale jäetud snuukri eksmaailmameister pahandas\n\n## Põhitekst:\n\n2006. aastal maailma parimaks kroonitud Dott kaotas esimeses ringis inglasele Rory McLeodile, aga kaotus ei olnudki pärast kohtumist tema põhiteemaks.\n\n\"Ma mängin oma kodulinnas Glasgow's kui endine maailmameister ning ikkagi ei määrata mind telelauale. Ma leian, et see on vastuvõetamatu,\" heitis šotlane Facebooki vahendusel ette.\n\n\"Waleslased saavad Walesis telelauad ja iirlased Iirimaal, aga see on hästi teada, et WSA ega televisioon mind ei austa ja tänane tõestab seda.\"\n\n\"Inimesed võivad küsida: kes siis telelaual oli? Ronnie O'Sullivan? John Higgins? Vastus on, et mitte keegi - see oli tühi. Raske on end mitte ohvrina tunda. Suurim laks, mille olen saanud. Täielik austuse puudus,\" kirjutas Dott.\n\n40-aastane šotlane pääses hiljuti UK Championshipis küll neljandasse ringi, aga on turniiridel valdavalt varem välja langenud. Veel 2010. aastal MM-finaali jõudnud Dott pole pärast seda ühelgi reitinguturniiril nii kaugele jõudnud. Hetkel hoiab ta maailma edetabelis 28. kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri eksmaailmameister Graeme Dott kurjustas otsustajatega, kes ei määranud Šoti lahtistel tema avaringi mängu telekaameratega lauale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBussifirmad Tallinna-Tartu liinil tühje busse ei karda\n\n## Põhitekst:\n\nKui 2014. aasta jaanuaris sõitis Tartust Tallinna ühe argipäeva jooksul 33 bussi, siis täna saab reisija valida 57 bussi vahel. Suurema muutuse tõi turule novembri alguses turule AS Go Bus. Mõlemal suunal pandi sõitma 15 bussi. Go Busi arendusjuhi Kaur Sarve sõnul on neil seni hästi läinud.\n\n\"Täituvus on esimese kuu kohta juba päris kena. Parimad tulemused on reedeti ja pühapäeviti ning nagu arvata oli, siis sada protsenti. Teistel päevadel on täituvus poole kandis. Teisalt on november ka selline vaiksem kuu. Eks me detsembris näe, mis on tulemas ja kuidas inimeste liikumine pihta hakkab,\" ütles Kaur Sarv.\n\nSelleks, et bussiveod ettevõttele ka raha sisse hakkaks tooma, peaks busside keskmine täituvus olema üle poole. Päris selleni pole Go-buss veel jõudnud.\n\n\"Hetkel oleme sellega arvestanud, et see võtab aega. Tuleme ju sellele liinile põhjalikult ja täis vormis esimest korda. Seetõttu on ka ajaline varu sinna sisse arvestatud,\" märkis Sarv.\n\nEhkki Tallinna ja Tartu vahel sõidavad ka mõned väiksemad tegijad, algavad või lõppevad nende sõidud pigem kaugemal Lõuna-Eestis. Nii et sisuliselt tuli Go Bus turule, mida enne valitses AS Motors Grupp oma kaubamärkide Lux Expressi ja Simpel Expressiga.\n\nNende turuosa Lux Expressi teatel vähenenud ei ole ning detsembri alguses pani ettevõte liinile veel busse juurdegi. Lisaks sõidab täna Tartust Tallinna poole veel üheksa rongi. AS Lux Expressi juhatuse esimees Andrus Treier ütleb, et turg peaks selginema lähikuudel.\n\n\"Meie bussid on ka välja müüdud, mis on meie jaoks selline murekoht. Arvan küll, et siin ruumi on ja niipea selliseid täitsa tühje busse ei näe. Inimesed on autodest meelitatud bussidesse ja ma usun, et Lux Expressil on siin oma suur roll,\" sõnas Treier.\n\nRongide kasuks räägib kiirem sõiduaeg, aga Lux Express ja Go Bus konkureerivad peamiselt mugavuses ja hinnas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Tallinna ja Tartu vahel sõidab täna rohkem busse kui kunagi varem, on bussifirmad kindlad, et vaatamata karmistunud konkurentsile tühje busse liinidel ei näe ning pigem tuleb auto bussisõidu vastu vahetanud reisijaid juurdegi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml käsitleb Trumpi säutse USA presidendi ametlike seisukohtadena\n\n## Põhitekst:\n\nPeskov selgitas, et see pole tema ülesanne kommenteerida Trumpi samme, kuid rõhutas Reutersi teatel järgmist: \"Igal juhul kõike, mis on avaldatud tema Twitteri-kontol, käsitletakse Moskvas kui tema ametlikku avaldust.\"\n\n\"Loomulikult kantakse sellest Putinile ette koos muu informatsiooniga, mis puudutab poliitikute ametlikke avaldusi,\" lisas ta.\n\nPeskov täpsustas, et president Putin ise Twitterit ei kasuta.\n\nTrumpi vastuolulised postitused on nii enne kui ka pärast võitu presidendivalimistel korduvalt rahvusvahelist ja sageli kriitilist vastukaja saanud.\n\nNäiteks novembri lõpus tekitas Suurbritannias skandaali tema otsus postitada edasi Briti paremäärmuslaste jagatud islamivastaseid ja osaliselt ka sisuliselt eksitavaid videomaterjale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval, et Moskva käsitleb USA presidendi Donald Trumpi Twitteri-postitusi ametlike seisukohtadena ning et neid loeb ka Venemaa riigipea Vladimir Putin.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVärvikas NBA meister lõpetas 37-aastaselt karjääri\n\n## Põhitekst:\n\nBarnes valiti NBA draftis aastal 2002 alles 46. valikuna, kuid NBA lepinguna jõudis ta alles kaks aastat hiljem, kui mehe korjas üles Los Angeles Clippers.\n\nEnnast NBA tasemel mängumeheks üles töötanud Barnes oli hinnatud kaitsemängija, kellel agressiivse mängustiili poolest tekkis tihti probleeme vastasmängijatega.\n\nBarnes ei hoidnud ka platsiväliselt probleemidest eemale, kui tema kohta on korduvalt esitatud erinevaid süüdistusi.\n\nTa mängis kokku 1014 NBA kohtumist ning sai kirja keskmised näitajad 8,2 punkti, 4,6 lauapalli ja 1,8 korvisöötu.\n\nOma ainsa NBA meistritiitli võitis Barnes tänavu kevadel Golden State Warriorsi ridades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA tõmbas oma profikarjäärile joone alla 37-aastane ääremängija Matt Barnes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNii ta ütles: Ratas vastas PBK-lt saadete ostmise küsimusele\n\n## Põhitekst:\n\nIndrek Kiisler: \"Teisipäevases Postimehes viitab Raul Rebane uuringule, milles vaadeldi Vene meedia käsitlust Euroopa Liidust ja idapartnerlusest. Rebane teeb järelduse, et Vene kanalitest reklaami ja saateid osta ei tohi. Mis ikkagi õigustab Tallinna linna ja riigiasutuste reklaamiaja ostmist nendest kanalitest?\"\n\nJüri Ratas: \"Ma arvan, et see on seotud eeskätt sellega, et nähakse - kui jutt on ma arvan Pervõi Baltiski Kanalist või siis PBK-st -, et küsimus on selles, et need Eestis elavad emakeelt vene keelena kõnelevad isikud, missugust kanalit nad kõige rohkem vaatavad, missuguseid uudiseid vaatavad. Minu teada PBK teeb eraldi uudiseid Eesti kohta. Kui ma vaatan vabariigi valitsuse pressikonverentse, siis erinevate peaministrite, erinevate valitsuste ajal on PBK seal käinud. Käinud seal üsna usinasti ja aktiivselt ja kajastanud neid uudiseid, mida Eesti valitsus ja mida Eestis tehakse. Ja ma ei jälgi PBK-s tõesti neid uudiseid, mis on seotud Vene föderatsiooniga, aga need ajakirjanikud, kes annavad edasi Eestis toimuvat, teevad seda kindlasti aktiivselt.\"\n\nKiisler: \"Raul Rebane ütleb, et kui nende argumentidega, mida te praegu välja tõite, siis Tallinnas elab tuhandeid soomlasi, siis miks Tallinna linnavalitsus ei osta Soome televisioonist endale eetriaega?\"\n\nRatas: \"No siis te peaksite helistama Tallinna linnavalitsusse. Jüri Ratas ei tööta Tallinna linnavalitsuses. Aga see, et me riigi tasandil püüame uudiseid anda välja eesti keeles, inglise keeles ja ka vene keeles, see vastab tõele. See, et Soome, meie lähedane partner, et me teeksime siin paremat koostööd ka ajakirjanduse ja uudiste ja ütleme meediumi leviku alal. Seda me ju näeme, et nii mõnelgi väljaandel on kas siis erikorrespondendid või üsna usinasti käiakse ühes või teises riigis, kas siis Soomes või Eestis uudiseid kajastamas.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i raadiouudiste juht Indrek Kiisler esitas Raul Rebase ettepanekust ajendatuna Keskerakonna esimehele, peaminister Jüri Ratasele küsimuse, miks Tallinna linn ostab PBK-st saateid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEndlas algab seikluslik \"Operatsioon Kintsutükk\"\n\n## Põhitekst:\n\nHelju Rammo legendaarses lasteloos tegutsevad vapper jänkupoiss Nöps, kes unistab kaugetest maadest ja reisimisest, tema õde Topsu, kes soovib, et ema ja isa juba koju jõuaksid, metsseaneiu Röh-Rõõsk, kes unistab imeilusast kapsapeast, ning orav Nik-Näk, kes tahaks mõistlikke sõpru. Kui need neli sõpra kohtuvad aga ühel ilusal päeval metsalagendikul Rebase ja Hundiga, on tulemuseks pöörane ja lustlik seiklus koodnimetusega operatsioon Kintsutükk.\n\nJulgusest ja sõprusest rääkiva muusikalise lasteloo on lavastanud Enn Keerd, värvilise lavakujunduse loonud Liina Tepand, muusika ning laulusõnade autoriks on Feliks Kütt, laulusõnade autoriks lisaks Ott Arder, liikumisjuhiks Carolina Tagobert ning lauluõpetajaks Toomas Voll. Laval Ireen Kennik, Carmen Mikiver, Kati Ong, Ott Raidmets, Jaanus Mehikas ja Risto Vaidla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "13. detsembril kell 11 esietendub Endla suures saalis muusikaline lastelavastus \"Operatsioon Kintsutükk\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIntervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel\n\n## Põhitekst:\n\nOmandasid 1980. aastal ERKI-s (tänane EKA) lavakujunduse ja maali eriala, kuid rohkem tuntakse sind maalijana. Oled uussürrealistliku rühmituse \"Para 89\" asutajaliige. Samal aastal said noortekoondise aastapreemia, 1990. aastal määrati sulle Konrad Mäe maalipreemia. Sul on olnud maalijana väga hoogne algus.\n\nSattusin \"Para 89\" liikmeks pooljuhuslikult, jäin 1988. aasta näituselt rühmituse algatajatele silma, selle sama näituse tööde eest määrati mulle ka Konrad Mäe medal. See oli see taasiseseisvumise alguse aeg, minu töödes olid tollal sellised libahundid ja kratid ja muud kummalised tegelased. Tegime rühmitusega Tallinnas ka üheskoos suure näituse. Kuid seal olid rohkem sürrealistid, kes on tänaseni sürrealistid. Ma väga täpselt ei teagi, miks mind sinna kutsuti, ma jäin ise selle rühmituse tegevusest kõrvale kuna minu isiklikus elus oli segane aeg ja lapsed olid väikesed, siis minust sellist teises linnas seltsielus osalejat ei saanud. See ei olnud minu jaoks ka programmiline tegevus.\n\nSee oli aeg kui kõik alustasid midagi ja tegid manifeste, ka Viljandi kunstielu sai neil aegadel uue hoo...\n\nJah, see oli see taasiseseisvumise tuul, mis tagantjärele mõeldes hakkas puhuma juba 80ndate algul. Mina tulin Viljandisse kohe peal kunstiinstituudi lõpetamist 1980.aastal. Aasta hiljem valmis ju uus Ugala teatrihoone. 1983. aastal kujundasin Ugalas Mikk Sarve etendust \"Kalevala\". Tänu Mikule puutusin esmakordselt kokku pärimuse teemadega.\nMiku maailmapilt oli nii lummav, see kannab mind tänaseni, see on imeline, ta on ju keeleinimene, kes tõlgitseb sõnu ja leiab sealt tagant seda nö eestlase ürgset maailmapilti. Viimati just kuulasin ööülikoolis \"Ristirahva tuulekaared\", kus Mikk ütleb, et eestlane ei ole mitte kristuse rahvas vaid ristirahvas, rist kui märk, kuidas see keeles mängib ja ilmneb, mida Mikk selgitab, see on ju jumala müstika! Miku maailmapilt on järjest arenenud ja täienenud. Ma olen küll käinud tema šamaani rännakutel, aga ma ei puutu tema filosoofiaga nii palju kokku enam, kui tookord seda Kalevala tehes. See vaimustas mind tookord pööraselt, kuidas ta kogu Kalevala loo seostas taevapildis toimuvate liikumistega. Linnutee oligi nagu Sampo, mis siis kildudeks kukkus ja mis jällegi uuesti üles ehitatakse nii nagu Linnutee tõuseb ja loojub ning käib ringi ümber Põhjanaela. Selle Kalevala lavastusega Mikk nagu šamaan tinistas mu ära eluks ajaks. Mikita on öelnud, et šamaan on inimene, kes loob sellise maailma kuhu teised inimesed tahavad elama kolida. Mikk oli just täpselt selline šamaan, kes lõi maailma, kuhu ma tahtsin elama kolida, see oli väga tähtis minu jaoks ja on siiamaani.\n\nEnne \"Kalevala\" etendust oli ju Toominga \"Rahvasõda\" (1981), see oli ju veel sügav nõukogude aeg, kuid tuldi juba väga jõuliste tükkidega. Muidugi seljataga oli 70ndate teatriuuendus ...\n\nOma riigist oskasid sel ajal väga vähesed mõelda. Aga ma ei tea, kas see oli juhus või need protsessid hakkasid ikkagi varem peale - 1960. lõpul, kuigi 70ndate algul see väline surve tugevnes, aga ikkagi see 60ndate laine ja see hipindus, mis suruti alla, see minu meelest elas ikka tugevalt oma elu edasi. See oli nagu ikka kõikide mõtlevate inimeste tegelikkus. See kuuekümnendate vaim jõudis läbi kosmose ikka meieni (naerab). Näiteks muusikas biitlid, lehes ju midagi sellest ei kirjutatud, sellist muusikat sai kuulata plaatidelt, mida inimestele saadeti. Mind ennast see siiski väga ei mõjutanud, palju maisemad ja lapsikumad probleemid olid minu igapäeva elus. Ma väga palju ei teadnud ja ei teadvustanud seda.\n\nSamas ka 1970ndate Toominga lavastused olid kõik väga tähenduslikud, allegooriliste sõnumite ja sümbolitega?\n\nTegelikult oli see reaalne paralleelmaailm, õigemini sotsialistlik maailm kujunes pigem juba paralleelmaailmaks sel ajal. Tegelikult me mõtlesime ja teostasime ennast selles maailmas, mida ametlikult ei olnud olemas. Viidingu pealt tuli eriti teravalt see konflikt välja. Mina nagu ei dramatiseerinud enda jaoks kumbagi maailma üle. 1980. aastal tegin Viidinguga koos lavastust \"Olevused\". See oli mu lõputöö, olin selle etenduse kujundaja. Selles etenduses on samuti sees tollane alternatiivne mõtlemine, kuid mina olin sel ajal veel liiga vähe informeeritud, ma olin huvitatud sellest nn vabast mõttest ja kõigest aga minu jaoks see tegelikkuse ja vabaduse vaheline vastuolu ei olnud nii dramaatiline nagu Viidingul.\n\nMul oli plaanis sinuga vestelda kui maalikunstnikuga, kuid selgub, et teatrikunst on sind tugevasti mõjutanud?\n\nTeatrikunst on mind küll mõjutanud, kuid järjest rohkem olen ma iseendale selgema pilguga otsa vaadanud ja aru saanud, et ma olen ikkagi selline paras autistlik introvert, ma ei ole väga hea meeskonnamängija. Lavastuskunstnik peab hästi teiste ideedega kaasa minema, sest see on ikka kollektiivne kunst. Ma tegin ikka väga vähe tükke ja kui ma 1994. aastal läksin EKA-sse õpetama Aime Undi juurde, siis tema kaudu sain ma mitu lavastust kujundada, aga minu meelest ma tegin kehvasti, lavastajad ei olnud sugugi rahul.\n\nSiiski, mida sa pead oma kõige õnnestunumaks lavakujunduseks, millega sa ise jäid rahule ja teised ka?\n\nVõib-olla seesama Viidingu ja Rätsepa lavastus \"Olevused\". See kuidagi tuli mingil võluväel, aga ma ütleks siiski, et ma ei olnud adekvaatne. Ma ise täpselt päris kõigest aru ei saanud, aga seal oli ka see Viidingu tinistus. Mul on hästi välja tulnud inimestega, kes on viitsinud mind ära tinistada.\n\nKui me tuleme pärimusmuusika festivali ja hansapäevade kujunduste juurde, kuidas sa oled seal ennast tundnud ja hakkama saanud?\n\nSee oli midagi muud, sest seal ei olnud kedagi, kelle mõtteid ma oleksin pidanud ellu viima, ma sain ise teha, mida ma tahtsin. Olen pikalt tegelenud selles sfääris, kus ma saan ise teha ja ei ole pidanud väga palju teistega arvestama.\n\nFestivalide kujundusi oled sa teinud juba õppejõuna. Töötad kultuuriakadeemias 1995 aastast, üle 20 aasta. Sa oled kunagi öelnud, et oled tänu pedagoogitööle jõudnud lähemale rahvakunstile, oled hakanud paremini mõistma, et rahvakunsti ornamendid ja mustrid on tegelikult igavikuliselt täiuslikud.\n\nMikk Sarve mõjul tekkis mul selline üldine pilt, aga kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnas töötades on see süvenenud ja paneb rohkem teada saama, uurima edasi.\n\nFestivalid on seotud ajaloo ja pärimusega, kuid neis on olemas ka oma kommertslik tegur. Kuidas oled suutnud ühendada rahvakunsti ja kultuuritarbimise loogikat?\n\nKommertsiga on niimoodi, et pärimusmuusika festivali põhisisu ja idee on ju siiani veel olemas, minu jaoks see kommertsi aspekt on ikka selles, et see festival saaks elus olla. Kuid festival on minu jaoks ikka usu ja filosoofia küsimus. Muusika, ornament ja pärimus on minu jaoks ikka üks tervik, üks maailm, regilaul ja ornamendid on ühe maailma eri aspektid.\n\nSa oled seal toimetanud puhtalt kunstnikuna, sa ei ole siin pidanud arvestama publiku maitsega?\n\nEi, esimesed folgid kui nad tulid sain kohe aru, et just siia läheks see ornamentide geomeetria ja selle igavikulised mõõtmed ja seda peaks olema võimalik teha kuidagi nähtavaks. See idee, mida Anu Raud kandis ja mida ta tol korral kultuuriakadeemias algatas, see sobis kõik ka rahvamuusikaga. See algas ju nii, et sina mind Andole soovitasid, kes selle peale ütles, et tead raha meil ei ole, aga sa võid teha, kui sa tahad ja seal ei olnud ju mingit kommertsi, see oli püha üritus. Minu jaoks on folk siiamaani püha üritus ennekõike. Tore, et seal nüüd liigub ka raha, meil on materjali ostmiseks nüüd paremad võimalused ja me oleme saanud kaasata palju inimesi. Esimesel korral ei julgenud ma teistelt abi paluda, ma ei saanud minna inimeste juurde, et hakkame tegema, kuid ma ei saa teile selle eest tasuda, et meil ei ole tegelikult millestki teha, aga hakkame nüüd tegema. See ei olnud võimalik. Taevaisa saatis mulle selle jalaluu murru tol esimesel korral, selle tõttu tulid inimesed appi, keegi ei küsinud raha, kõik pühendusid, me müttasime kõik koos. Saime selle eest küll särgid ja priilt festivalile.\n\nKas folk on tänaseni sinu jaoks üks suur püha üritus, kui kunst?\n\nAbsoluutselt!\n\nSa oled ka Tartu hansapäevi kujundanud, siin on vist vahe sees?\n\nJah nii see on. Mind kutsuti tõenäoliselt selle folgi tõttu. Keegi ütles ära, kiiresti oli vaja, ju siis keegi soovitas. Seal oli hoopis keerulisem, ma ei osanud arvestada töömahtu ja muid korralduslikke asju. Seal tekkis palju rahalisi probleeme. Kui mul ei oleks olnud partnerina Edith Hermanni, oleks ma sellest loobunud, tema võttis selle materiaalse löögi enda peale. Kuigi ka sellel festivalil on tore idee – Euroopa erinevad linnad, ajaloolised sidemed ja traditsioonid, aga selle juurikas on ikkagi laat ja kommerts. Ta on ikka kaubalinnade üritus. Seal see püha üritus ei kanna ilma rahata. See on see erinevus folgiga.\n\nNeed erinevad festivalid on samas suured avaliku ruumi üritused. Oled osalenud ka XIX Tantsupeo “Puudutus” (2014) kujundamisel\n\nLaulu- ja tantsupeo kujunduse idee autor tekstiilikunstnik Anu Raud pakkus mulgi kaaruspaela, super idee. Punane kaaruspael pidi kaitsma kurjade vaimude eest, nendesse sõlmedesse ja keerdudesse pidi ju vanakurat ära eksima … mõte väga hea, täiesti imeline, nöör kui ühendaja samas. Mind paluti seda suurepärast ideed teostama. Mina pakkusin materjali ja tehnilise teostuse. Visuaalselt oli seda raske teostada.\n\nOn sul peale pärimusmuusika festivali veel mõni avaliku ruumi kujundamise idee või unistus?\n\nMa tahtsin teha Kondase Keskusesse irreaalsete taimede ja loomade objektide aeda. Mul on hea sõbra Silvi Kardi juures aiamaalapp, mis on kujunenud tasapisi mulle natuke müstiliseks kohaks. Aed, kui selline on läbi ajaloo olnud kummaline asi. Ta on ka nagu kunstiteos, ta on ju inimese poolt kujundatud koostöö loodusega. Seal on ka ju salapära, seda ei ole mina esimesena avastanud ja märganud. Seal on nii müstikat ja samas praktilist hoolt, mida jälgid iga päev, see seostub sinu enda eluringi ja elu mõtestatusega, sealt tuleb nii palju aspekte, kui sa sellega kogu aeg tegeled. Mul oli selline mõte, et see võiks olla muinasjutuline aed ja seal võiksid elada päkapikud, kuid ümberpööratult. Selle aia objektid oleksid hästi suured ja inimesed oleksid seal nagu päkapikud muinasjutu aias. Need objektid oleks ka valgustatud ja varustatud igasuguste sensoritega, et siis nad nagu häälitseksid. Selline nägemus oli mul selles aiast.\n\nSa ju oled midagi sellest ideest ka juba teostanud tähistades sel viisil Kondase keskuse aias oma 65 sünnipäeva objektiga \"Aiapäkapikk\".\n\nJah, kuid leiti et see ei ole ikka päkapiku moodi, ametlikuks nimetuseks sai \"Dekoratiivne aiavalgusti\". See on sellest muinasjutu aiast teostatud üks objekt. Üks mõte on mul teha lindude söögimaja, kuhu saaks rasvapallikesi riputada. Ühesõnaga väga kreisi idee suurtest valgustatud objektidest, kes sahistavad, teevad helisid, kus saavad linnud sööma tulla, kus kellukesed helisevad, selline nõiduslik metsaaed. Kuid juba üks objekt läks väga kalliks. Aega ja jõudu jäi ka väheseks. Eks ta üheks teostamata unistuseks jääb. Ma katsun seda ideed sublimeerida vähem kulukatesse ja vähem ühist ruumi nõudvatesse väljunditesse (naerab).\n\nSa oled objektikunsti suunas liikunud kõrvuti oma maaliloominguga. 2012. aasta näitusel \"Minu sügis Viljandis\" Kondase keskuses esinesid sa veel nn puhta maaliloominguga, kuid 2015 aasta näitusel \"Värvilised metafoorid\" olid akrüülmaalide kõrval ka juba butafoorsed suured värvilised struktuursed objektid. Seekordne objekt Aiapäkapikk oleks nagu eelmise näituse järg?\n\nJah ma olen kogu aeg pendeldanud mingite vormide ja maalide vahel. Kunstnike Liitu astusin (1990) ma ju ka tegelikult keraamikaga, pisiplastikaga. See oli see 90. ostu-müügi aeg, kogu näituse eksponaadid osteti ära, vaid üks ese osteti kunstifondile, mul ei jäänud selles ajast ühtegi fotojäädvustust. Mul kipuvad asjad jääma episoodiliseks, samas jääb nagu midagi õhku. See sama aiapäkapikk ei meenuta siiski eelnevast loomingust midagi, ta ei klassifitseeru kusagile. Kui neid aiapäkapikke oleks veel, hakkaks ta juba kõnelema millestki, üksinda on ta lihtsalt üks imelik valgusobjekt.\n\nTaasiseseisvumise esimesel kümnendil osalesid aktiivselt rahvusvahelistel näitustel. Sinu viimased näitused on toimunud peamiselt Viljandis, oled sa kursis, mis toimub praegu kunstimaailmas laiemalt?\n\nÕppejõuna olen palju otsinud oma eriala tõttu materjali internetist, kuna analüüsime nii abstraktset kui ka realistliku kunsti, nii valguse kui varju küsimusi. See mis toimub, toob Google koju kätte, viimse kui kunstnikuni, kes kusagil maailmas millegagi tegeleb, see pildimaterjal, mis on kättesaadav tänapäeva maailmas, see on meeletu. Kuna seda kõike on metsikult palju, ma ei oskakski tuua välja mingisugust valitsevat stiili või suunda. Tegemist on võrgustikulise kultuuriga, see kunstipilt on ka nagu üks suur pilt, kus mitte midagi pole enam olulisem, kõik on lõputu ja võrdne, suuri erisusi ei ole enam. Natuke väljapaistvamaid tipukesi tuleb läbi kuraatorite, kes oma kontseptsioone või pilti teostavad ja sellest teevad näitusi, aga see on ikka osa võrgust.\n\nKas kapital ei mõjuta seda pilti? Me elame ikka sellises 200 protsenti kapitali maailmas, rohkem kui kunagi varem, finantsmajandus on ju praegu kõige alus.\n\nMinu meelest raha ei jaotu ju praegu selgelt ideoloogiate järgi ja seetõttu ei ole ka mingisugused kunstiliigid domineerivad või prioriteetsed. Kui sa vaatad kogu seda kunsti, mis internetis kättesaadav on, siis eksisteerivad kõrvuti tohutult erinevad nägemused ja viisid ning kõik ju elab ja toimib. Võib olla kusagil on kübeke rohkem raha, kõige suurem raha liigub ju endiselt vanas kunstis.\n\nSee mida sa näed Google`is, kas seda saab samastada ka eesti kunstis toimuvaga?\n\nMingeid asju on, kuid mingeid asju on eriti vähe, peaaegu olematud. Me oleme ikka nii pisikene killukene, paljusid nähtusi ei ole meil üldse, need mis ei ole meie kultuurile omane, näiteks rikkalikku naivismi on meil vähe. Katoliiklikes maades on väga oluline visuaalne, seal on tohutu hulk kunstnikke, kus naivismi tehakse samuti metsikult palju, sellist pidulikku ja ilusat naivismi. Meie kui luterlased siin sellele visuaalile niisugust rõhku ei pane, seetõttu seda ei ole siin nii palju, vaid üksikud kunstnikud on vaid. Kuigi maailm on avatud, kõike võiks olla, kuid ta on ikka kultuuris kinni.\n\nSa olid 1993. aastal üks Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt algatajaid, meil läks see päris hästi käima, me tegime seda kõike õhinapõhiselt, ka sponsorid tulid meelsasti appi. Tänaseks on aktiivne Viljandi kunstnike seltsi- ja kunstielu vaibunud. Jäänud on küll aktiivne näituste elu, kuid viljandlastest kunstnike roll on siin tagasihoidlik. Miks?\n\nMa ei ole sinuga nõus. Sulle tundub see nii, kuna sa ei ole Facebookis, sealt näeb tegelikku Viljandi kunstielu. Meil on tulnud terve rida uusi kunstnikke, me oleme üksteise töödega kursis FB vahendusel. Näiteks Kadri Kangilaski, noor graafik ja raamatukujundaja on tulnud Viljandisse. Laste Kunstikooli on tulnud ka nooremaid tegijaid, skulptor Erik Alalooga teeb üritusi, muusikat ja skulptuuri. Mina olen nii vana juba, ma ei viitsi enam õhtul kodunt välja tulla, ma ei tea kui palju nad suhtlevad omavahel füüsiliselt, aga väga tihedalt suhtleme me kõik FB-s.\n\nSa siiski ei tea palju kunstiüritusi on, kas see on vaid FB elu või on see ka reaalne elu?\nIkka reaalseid üritusi on ka, näiteks vinoteegis Mulks korraldatakse palju üritusi, mis toob kokku erineva taustaga kunstirahvast nii haridusest, teatrist kui ka mujalt.\n\nViljandi kunstielu on suubunud teise vormi, ei ole vaid pidulikud näituse avamised?\n\nVinoteegi Mulks omanik Villem Varik korraldab oma tillukesel pinnal näitusi, teeb seal viktoriine, seal käivad ka meie õppejõud, kunstnikud, kunstielu on täiesti teistmoodi. See on väga aktiivne, minu meelest järjest aktiivsemaks läheb. Alles üks noor disainer Kärt kolis oma perega siia, tema kirjas selle LAYK stuudiokohviku maja, mille ümber askeldab omaette seltskond, seal oli alles hiljuti meie endise üliõpilase Andre Saviaugu näitus. Meil on ju kasvanud ka kultuuriakadeemia käsitöö tudengite hulk, metallitöö eriala tõttu on tulnud ka metalli- ja ehtekunstnikke. Viljandi kunstielu on tohutult mitmekesistunud, see ei ole enam vanaaegsetes vormides.\n\nKas võib nii öelda, et suuresti on seda kunstielu elavdanud kultuuriakadeemia?\n\nJah, kus on sinna tuleb ju juurde. Kuna kunstnik loob aktiivselt ka omale vajalikku keskkonda, siis ta vajab ka kriitilist massi – inimeste hulka, et sinna hakkaks veelgi juurde tulema. Minu meelest Viljandis on juba saavutatud see, et rahvast tuleb aina juurde.\nJõudsimegi tagasi kultuuriakadeemia juurde, kus suuresti sinu organiseerimisel ja Kalju Komissarovi (1946 -2017) initsieerimisel loodi teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala. Hetkel töötad maalimise õppejõuna. Kaks täiesti erinevat töövaldkonda, kuidas need on mõjutanud sind kui õppejõudu?\n\nSee on olnud kahe tooli vahel pendeldamine, ma nüüd olen väga rõõmus, et ma saan keskenduda ühele valdkonnale, et mul ei ole administratiivseid ülesandeid. Ma olen tõeliselt õnnelik selle üle. Visualtehnoloogiasse on läbi multimeedia tulnud juurde uusi inimesi, kogu see valdkond on arenenud, me oleme sellega tugevasti kaasas käinud, uus osakonna juhataja Taavet Jansen ühendab oma multimeedia hariduse ja tantsu. Minu nägemuses oli see ka, kuid mul puudusid tollal selleks vajalik taust ja vahendid. Meil on ka tugev programmijuht Eve Komissarovi näol, kes suudab olla ka teatritehnilise liidu esinaine. Meil on ka koostöö Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooliga.\n\nMikitat parafraseerides võiks küsida, et kas me oleme loonud kultuuriakadeemiasse sellise paralleelmaailma, kuhu ka teised inimesed tahavad elama kolida?\n\nEi, see on osa reaalmaailmast, mille abil luua paralleelmaailma. See on tehniline varustus ja superinimesed. Minu visuaaltehnoloogia õppekava algus oli ikka põlve otsas tegemine. Me tegutsesime tollal vanas Ugalas, meil ei olnud isegi laudu ja toole, me istusime lausa põrandal. Praegu on täiesti ideaalne olukord.\n\nOled pikaaegse kogemusega kultuuriakadeemia õppejõud, õpetad hetkel maalimist nii tasemeõppe üliõpilastele kui ka erineva elualadega inimestele täiendusõppes, mida oled pidanud oluliseks õpetamisel? Mis on see kõige tähtsam?\nKõige rohkem selle 22 aasta jooksul olen ma ise õppinud. Kunsti, maalimist, elu ja inimesi, kõike. Ma õpin pidevalt juurde. Kui ma enam midagi juurde ei õpi, siis on mul aeg minna koju pensionile. Õpin läbi õpetamise situatsioonide. Ma pean näiteks praegu toime tulema ühe mitme Facebooki toel toimuva maalikursusega, FB on meil ju võlumaailm! Mul on siin mitu e-toega maalikursust. Õpetan FB-s maalimist.\n\nKas see on su end välja töötatud metoodika või oled sa kusagilt šnitti saanud?\n\nMa ei ole seda kusagilt saanud, ikka ise, elu sunnib. See meetod ei ole mul veel päris valmis, ma leiutan järjest edasi. Mul on siin etapiviisilised ülesanded, teen ise näidised, riputan üles. Ma teen nendesamade tööde näidised, mis neilgi teha tulevad. Ma mudeldan oma aine tükkidena valmis visuaalsete näidetena, mudeldan ka vead, mida teha võidakse. Kuna aeg on nii lühike, me ei saa kõiki eksimusi tunnis läbi käia, ma mängin eksimused ise läbi, näitan ja seletan.\nMul on ju avatud ülikooliga vaid neli kohtumist, seega aega on väga vähe. Ma mõõdan (hoian aega kokku) aega nii, et ma lasen neil alusmaali foto järgi hele-tumedusega kodus ära teha. Siin paneme kohe toonid peale ja hakkame laikudega möllama. Nad näevad internetis valmis tööd, tegemise etappe nad otseselt ei näe, kuid ma saadan oma tehtud etappide näidised, ka negatiivsed näited, mille järgi siis igaüks omamoodi ülesande ära lahendab. Küsimused esitavad üliõpilased online režiimis kui vaja. Kahjuks meil ei ole aega lasta kogeda väga palju vigu, sellepärast ma pean kõige tavalisematele vigadele ise osutama. Neil on küll aega iseseisvaks tööks, kuid ka see peab olema juhendatud läbi interneti, et neil ei kuluks palju tühja aega eksiradade peale.\n\nKuna see õppetamise viis on ajanappuse tõttu sunnitud käik, paneb see küsima, et kuidas on see õpetamise tehnoloogia ennast õigustanud, on sellest ikka kasu?\n\nMulle tundub praegu, et sellest on kasu. Kui meie omal ajal õppisime, siis vähemalt 80 protsenti oli see õppija vastutus, mida ta tahtis õppida või oli võimeline õppima, õppejõu vastutus ei olnud nii oluline, sa olid ise tulnud õppima. Õppejõud olid muidugi toredad ja vastutusvõimelised, aga seal oli sinu enda motivatsioon ja tegemise prioriteet väga tugev. Ei olnud kombeks, et õpetaja sulle nii palju midagi seletab. Tohutu suur oli ju tundide maht, sul oli aega harjutada, avastada ja ka grupi mõju oli hästi suur. Iga päev oli joonistamine ja maalimine, kuude ja aastate kaupa. Täna on vastupidi, aega on vähe. Tegelikult eks ta ole ikka kahepoolne see vastutus, aga õpetaja vastutus on tunduvalt suurenenud. Sa pead tagama mingi tulemuse ja siis sa peadki leiutama midagi või vähemasti üritama leiutada. Õpetaja on rohkem mentor kui kunagi varem. Selle asja juures on tohutult huvitav see, et ma ka ise õpin kogu aeg, kuidas oma oskusi ja teadmisi uut moodi edasi õpetada. See on parim asi, see õpetamine ja ma olen tänu sellele kohtunud imeliste inimestega, see on kõige suurem õnn, mis mind elus on tabanud, et ma sattusin siia kooli õpetajaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere sai helkuriallee\n\n## Põhitekst:\n\nHelkurite hulgas on nii uusi kui ka vanu, nii poe omasid kui selleks sündmuseks spetsiaalselt laste endi meisterdatuid.\n\nTeatri helkurpuude allee aktsioon sai inspiratsiooni talvelavastusest \"Tagassi inglite juure\", mille raames luuakse valgusinstallatsioonid Rahvaaeda. Installatsioonid teevad märgatavaks selle, mis igapäevaselt jääb varju, kuid võib-olla süvenedes ja lähemalt vaadates, on ääretult ilus. Kastani puiestee on allee, mida mööda liikleb palju inimesi, kuid pimedal ajal on ta üsna märkamatu ja mattunud hämarusse. Kinnitades puudele helkureid, mis säravad vastu autotuledes, on võimalus luua midagi silma haaravat ja köitvat.\n\nMööduvatel inimestel, kel endal puudub helkur, on võimalus valida meelepärane ja riputada endale külge ning olla pimedal ajal nähtavam olla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere teater korraldas Rakveres valgustusaktsiooni, mille raames kinnitati Kastani puiestee puude külge ligi 1300 helkurit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKataloonia üllatusklubil Gironal on eurosari käeulatuses\n\n## Põhitekst:\n\nVägagi võrdselt kulgenud vastasseisus valdas Espanyol küll rohkem palli, aga Girona sooritas kokkuvõttes enim pealelööke. Girona sai oma tahtmise poolaja viimastel sekunditel, kui nurgalöögi järgselt ei suutnud Espanyoli mehed palli ära klaarida ning poolkaitsjale David Timorile ei valmistanud probleemi paarilt meetrilt mänguvahend võrku suunata, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKülalised suutsid oma seljataguse puhtana hoida ja kohtumise üleminutitel oli neil hea võimalus teha seisuks ka 2:0. Keskväljamehe Portu löök tabas aga latti ja Girona teenis napi võidu.\n\nEelmine hooaeg veel aste madalamas liigas pallinud klubi lahutab hetkeseisuga vaid üks punkt Euroopa liiga play-off kohast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliiga 15. vooru lõpetasid omavahelise mänguga kaks Kataloonia meeskonda Espanyol ja Girona, kellest viimane teenis napi 1:0 võidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelasest maailmameister: faktid tõendavad, et dopingusüsteem eksisteeris\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma võin oma järeldustes eksida, aga avalikkusele esitatud faktid kinnitavad, et dopingut tarvitati suurtes kogustes,\" lausus 37-aastane Brõzgalov väljaandele Sport-Ekspress.\n\n\"Ma ei tea, kas see oli või ei olnud riiklik programm. Kui vaadata, kuidas see algas... kergejõustiklane [Julia Stepanova], kes põgenes riigist koos abikaasaga, kes töötas RUSADA [Venemaa antidopingu] laboris.\"\n\nVenemaa dopinguskandaali keskne vilepuhuja on Grigori Rodtšenkov, Moskva antidopingulabori endine juht ja töötas vastutavas rollis ka Sotši olümpiamängudel. \"Mõistagi võib Rodtšenkovi sõnades kahelda - öelda, et ta laimab -, aga kui proovid avati, tulid paljud faktid päevavalgele, mis väidavad vastupidist. Palju on ümberlükkamatuid tõendeid.\"\n\nKarjääri jooksul pikki aastaid NHL-is mänginud Brõzgalov loetles: \"Kriimustused pudelitel, kõrge soolasisaldus proovides. Kui sa annad ära kõrge soolasisaldusega proovi, siis pead proovi uuesti andma,\" jätkas 2009. aasta maailmameister, kelle sõnul viitavad need asjaolud mahhinatsioonidele. \"Ma võin eksida, aga avalikkusele teadaoleva informatsiooni analüüs näitab, et süsteem töötas.\"\n\nIse mängijana 2002. aastal Salt Lake Citys osalenud ja seal Venemaa koondisega pronksile tulnud väravavaht usub, et Venemaa sportlased peaksid neutraalse lipu all olümpiale pääsema. \"Lipuga või ilma - me teame, et nad on venelased,\" sõnas Brõzgalov, kelle sõnul tuleks muidugi vältida dopingujamades olijaid. \"Puhastelt sportlastelt, kes on teinud ausat tööd, ei saa olümpiat ära võtta.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine jäähoki väravavaht Ilja Brõzgalov ei ole veendunud, kas Venemaal eksisteeris Sotši taliolümpiamängude aegu riiklik dopingupoliitika või mitte, aga tõendeid süsteemsest keelatud ainete tarvitamisest siiski esineb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmet: tarbijad saavad Tallinna Veelt nõuda kümneid miljoneid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nõudeõigus on tarbijatel alati olemas, aga neid ei reguleeri tänane ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Selleks peavad tarbijad ikkagi pöörduma ettevõtte vastu tsiviilkorras,\" ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots BNS-ile.\n\nÜkski teine amet või asutus Otsa sõnul tarbijate eest antud küsimuses seista ei saa ja nad peavad hüvitise saamiseks kohtusse pöörduma. \"See tähendab seda, et kui tarbijad leiavad, et neile on liiga tehtud, kui nad on liialt kõrget hinda maksnud, siis nad peavad pöörduma tsiviilkohtusse.\"\n\nOtsa hinnangul oleks tarbijatel, kes hüvitist saada tahavad, mõistlik kokku koonduda ja ühiselt kohtusse pöörduda. \"Kui võtta üksik tarbija, siis tema nõude suurus ei ole ilmselt väga suur. Korteri tarbija maksab ilmselt kuus mõne euro juurde. Kui me võtame kõik tarbijad kokku, siis ilmselt tegemist on kümnete miljonite eurodega.\"\n\nKui palju võiks võimalikud nõuded kokku olla, ei ole otseselt selge, sest see sõltub paljudest asjadest, rääkis Ots. \"Sõltub kus kohast see alguspunkt võtta. Tallinna Vesi tänane tariifirežiim on aastast 2001. Minna ajaloos 20 aastat tagasi on väga keeruline. Kui võtta alguspunktiks 2011, millal hakkas kehtima uus tariifirežiim, ehk sellest ajast kui konkurentsiameti pidi hakkama hindu kooskõlastama, tuleks teha väga täpsed arvutused.\"\n\n\"Teatavasti sisendihinnad on mingil määral muutunud. Teine fakt on see, et kaalutud keskmine kapitali hind ehk intressi määrad on langenud, siis sellest tulenevalt peaks põhjendatud veeteenuse hind langema,\" rääkis Ots. \"Selle kahju suurusjärgu saab enam vähem võtta, mida Tallinna Vesi on hagenud rahvusvahelisest arbitraažikohtust. See oli suuruses 70 või 90 miljonit eurot. Siis saab enam-vähem selle suuruse teada.\"\n\n\"Selleks, et täpset numbrit teada saada, peavad tarbijad kohtusse pöörduma ja siis tuleb täpsed numbrid välja arvutada. Mina saan öelda siin ainult suurusjärke,\" lisas Ots.\n\nLisaks võimalikule kahjunõudele tarbijate poolt ootab konkurentsiamet teisipäevase otsuse valguses viie nädala jooksul Tallinna Vesi AS-ilt uut hinnataotlust veetariifi kehtestamiseks, rääkis Ots. \"Kohus on väga selgelt öelnud, et tänane hind ei ole kulupõhine.\"\n\nVeefirma asub ettekirjutust täitma\n\nTallinna Vesi teatas teisipäeva pärastlõunal börsile, et kohtuotsusega seonduvalt kaotas kehtivuse õiguskaitse, mille Eesti kohtud määrasid konkurentsiameti ettekirjutuse osas tariifide langetamiseks.\n\n\"Tallinna Vesi alustab ettevalmistusi ettekirjutuse täitmiseks viisil, mis tagab Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise Tallinna Vesi aktsionäride huve võimalikult kaitsval viisil. Muuhulgas on ettevõttel kavas kohtuda ka konkurentsiameti esindajatega,\" seisis börsiteates.\n\nRiigikohtu halduskolleegium jättis teisipäeval olulises osas rahuldamata AS Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu ning otsustas, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.\n\nRiigikohus leidis, et konkurentsiamet ei pea linna ja vee-ettevõtja vahel veeteenuse hindade osas kokkulepitut järgima. Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaksmääramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast. Seetõttu ei saanud konkurentsiamet AS Tallinna Vesi hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks, ehk langetamiseks.\n\nLisaks vaidlustele Eesti kohtutes, mis teisipäeval lõpule jõudsid, esitas Tallinna Vesi 2014. aasta mais riigi vastu nõude eraldi rahvusvahelisse arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.\n\nEelmise aasta juuli lõpus hindas Tallinna Vesi enda nõude esialgselt 90 miljonilt eurolt alla 73 miljonile eurole ning novembrikuus jõudis summa 67,5 miljonile eurole. Nõude suurust arvutab veefirma tarbijahinnaindeksi väärtuse järgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik teisipäevase kohtuotsuse järgselt nõuda aktsiaseltsilt Tallinna Vesi kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti perearstid pole rahul \"Põrsas Peppa\" käsitlusega tervishoiust\n\n## Põhitekst:\n\nPerearst Catherine Bell, kes vaatab oma lapsega tihti \"Põrsas Peppa\" multikat, usub, et Peppa perekonna põhjendamatud käigud perearsti juurde innustavad fänne sama tegema, vahendas BBC.\n\nMultifilmis on Peppa perekonna perearstiks härra Pruun Karu, kes seaperele arstiabi annab. Doktor Belli kurvastab, et Peppa perekond pöördub härra Karu juurde ka kõige väiksemate probleemide puhul, kui näiteks köha ja külmetuste puhul soovitatakse Suurbritannias arsti juurde minemata jätta.\n\n\"Kui multifilmi teema puudutab tervist, soovitaksin mina järgmine kord väiksemate probleemide korral ennast ise ravida, mitte sõita doktor Karu juurde,\" ütles Bell.\n\nBelli sõnul loob multikas praegu ebarealistlikke ootusi tervishoiu osas. Seda, et Peppa tuleks üldse ära keelata, doktor Bell ei arva. \"Sel juhul oleks mul tegemist oma kahe-aastasega. Peppa püüab vajalikku tähelepanu,\" tõdes Bell.\n\nMultifilmi \"Põrsas Peppa\" tootjafirma on kommentaaridest keeldunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti perearstid pettusid menukas multifilmis \"Põrsas Peppa\", mis õhutab nende sõnul ebavajalikke visiite arstile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Manivald\" valiti Clermont-Ferrandi võistlusprogrammi\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma suurima lühifilmifestivali valikukomisjonile saadeti seekord rekordarv Eesti lühifilme ja 39 filmist pääses rahvusvahelisse võistlusprogrammi Chintis Lundgreni animatsioon \"Manivald\". Rahvusvahelisse võistlusprogrammi valiti 6621 filmi hulgast 75 filmi 48 riigist.\n\nViimati osales Eesti lühifilm Clermont-Ferrandi rahvusvahelises võistlusprogrammis läinud aastal, kui festivalile valiti Riho Undi nukufilm \"Isand\".\n\nRahvusvaheline Clermont-Ferrandi lühifilmifestival on maailma suurim omataoline ning Cannes'i järel suuruselt teine filmifestival Prantsusmaal. Eelmisel aastal külastas festivali linastusi ligikaudu 163 000 vaatajat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "12. detsembril avaldati Clermont-Ferrandi rahvusvahelise filmifestivali põhiprogrammidesse pääsenud lühifilmide valik, mille hulka kuulub ka Chintis Lundgreni \"Manivald\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Räim: Girol startimine oleks midagi erilist\n\n## Põhitekst:\n\n“Teadsin, et võisin spurtides edukas olla olukorras, kui on mägi ja alles on jäänud 14-15 ratturit. Tänavu sain aga võite suurtes grupifinišites ja see oli mulle suureks üllatuseks,” vahendas Rattauudised.ee Räime sõnu.\n\n“Tahan oma sprindi kallal rohkem vaeva näha, et kiirem olla. Sel hooajal polnud sprint minu prioriteet. Mul olid munakivisõidud, klassikud ja ühepäevasõidud, kuid nüüd tundub, et suudan ka sprinti hästi teha.”\n\nVõimalik, et 2018. aastal saab Räime näha Giro d’Italia stardis. “Väiksena ei unistanud ma kunagi Girost. Ma ei tea, miks,” sõnas Räim. “Minu jaoks oli ainult Tour de France number üks. Kaks kuud tagasi mõtlesin, et kui Giro algab Iisraelis, siis on meil võimalus starti pääseda ning kui ma peaksin osutuma väljavalituks, siis oleks see midagi erilist. Hoian kaks jalga maa peal ja vaatame, kuidas kõik läheb.”\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Israel Cycling Academy rattur Mihkel Räim tunnistas portaalile cyclingnews.com antud intervjuus, et käesoleva hooajani ei pidanud ta end puhtaks sprinteriks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIsapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas\n\n## Põhitekst:\n\nPärt Ojamaa elab Tartus ja on kahe lapse isa. Esimese lapsega jäi 1,5 aastaks koju tema abikaasa Maarja. Küsimus, kes jääb koju teise lapsega, tabas paari ootamatult. \"Merje (perekonnatuttav – toim) küsis, kumb meist lapsega koju jääb. Me polnud sellele tegelikult tõsisemalt mõelnud, aga sel hetkel saime mõlemad aru, mis on selle küsimuse kõige loogilisem vastus,\" selgitas Ojamaa.\n\nSelleks, et abikaasa ei peaks tekkinud tööalaseid pakkumisi ära ütlema ning töösuhete loomist edasi lükkama, jäi koju isa. Ojamaa meenutas, et kogu kollektiiv võttis tema otsuse vastu aplausiga. Asendaja leidmine jäi küll tema enda õlule, kuid selleks, et parim asendaja leida, oli see tema hinnangul loogiline valik. Ajutise töökoha sai üks äsjastest praktikantidest.\n\n\"Tööandja saab praktikantide seast lapsehoolduspuhkuse ajaks noore inimese tööle võtta ja praktikal ennast heast küljest näidanud noor saab reaalse tasustatud töökogemuse,\" toonitas Ojamaa nn win-win olukorda, mida võiks teisedki ära kasutada.\n\n\"Tööturult eemale jäämist tuleks lapse saamise kontekstis näha teatava paratamatusena. Aga paratamatusena, mille kompenseerib uue inimese ilmumine,\" sõnas Ojamaa ja nentis, et just tööturult eemal viibimine oli tema esimene suurem hirm enne isapuhkusele jäämist. \"Jääda maha erialalises arengus, unustada mõned oskused, minna n-ö rooste, nüristuda jms. Praegu võin öelda, et kartused olid asjatud.\"\n\nTallinnas elava Lauri Koorti peres tuli otsus isapuhkusest juba lapseootuse ajal: see oli majanduslikult kasulikum ning tema elukaaslane ei soovinud huvitavast tööst kauaks kõrvale jääda. \"Loomulikult tehti alguses idee peale natuke suuremad silmad,\" meenutas Koort hetke, mil ta tööandjale otsusest teatas. Suures plaanis aga suhtus kollektiiv toetavalt.\n\nMõlemad isad leiavad, et paberimajanduslikult sujus kõik kenasti – esitamata jäänud dokumentide osas võttis sotsiaalkindlustusamet ise ühendust ning emapuhkuselt isapuhkusele üleminek toimus ladusalt.\n\n\"Minu kõige suurem hirm oli, et ma jään lapse tõttu kõrvale minu jaoks olulistest tegevustest, kuid seda pole juhtunud,\" rääkis Koort, kes on leidnud viise, kuidas last näiteks jooksma minnes kaasa võtta. Planeerimist muutes on mahtunud lapse kõrvalt ellu siiski ka sportimine. Praeguseks kaks kuud lapsega kodus olnuna märgib ta, et lisaks lapse kasvamise kõrval olemisele on ta õppinud aega väga palju paremini organiseerima.\n\n\"Esimesed paar nädalat olid keerulisemad kohaneda. Elukaaslane mitu korda küsis, kas olen ikka [valikus] kindel, kuna olin tavalisest mornim. Tegelikult olin lihtsalt tavalisest olulisemalt väsinum,\" sõnas Koort.\n\n\"Kas lastega jalgsi poes käimine on nii suur vägitegu, et koju naasnud vanemat tuleks kohelda kui kangelast või on see elementaarne, sest poes käiaksegi?\" – Pärt Ojamaa\n\nVäsimus, kuhjuvad kodused kohustused, nagu majapidamise korras hoidmine, lapse üha suurem tähelepanuvajadus ja abikaasa tööstress, moodustavad aga ühel hetkel ootamatu väljakutse, milleks tuleb Ojamaa hinnangul valmis olla ja mida ehk \"puhkuse\" alguses aimatagi ei osanud.\n\nTa leiab, et ideaalis võikski mõlemad lapsevanemad võrdsel määral tööelust kõrval olla, sest siis mõistetakse võrdselt ka seda, mida n-ö pere ökosüsteemi hoidmiseks vaja on.\n\n\"Kas pesu pesemisel piisab musta pesu masinasse panemisest ja masina käivitamisest või võiks \"pesu pesemise\" alla kuuluda ka pesu sorteerimine, masinast välja võtmine ja kuivama panemine (sest masinas üle öö seisev niiske pesu läheb haisema ja siis tuleb seda uuesti pesema hakata)? Millal ja kui palju korraga peab millist lille kastma (et abikaasa haruldane lemmikpotilill lihtsalt ülekastmisesse ära ei upuks)? Kas lastega jalgsi poes käimine on nii suur vägitegu, et koju naasnud vanemat tuleks kohelda kui kangelast või on see elementaarne, sest poes käiaksegi? Mida ja kuidas teha süüa nii, et kogu aeg ei peaks ostma uusi produkte, samas kui eelmised kapis hapuks hallitavad?\" loetles Ojamaa küsimusi, mida ei saa tema hinnangul mõista enne, kui pikemat aega kodus olles.\n\nTa usub ka, et kui isapuhkus oleks populaarsem, läheks vähem perekondi katki. \"Viimasel ajal olen palju mõelnud üksikemade peale. Sotsiaalministeeriumi algatus isade hulgas lapsehoolduspuhkust võtta on muidugi hea ja tore, aga me ei tohiks kuidagi läbi sõrmede vaadata olukorrale, kus väga paljudes peredes ei olegi isa. Võtan kõik oma mütsid maha nende naiste ees, kes üksi oma lapsi kasvatavad,\" arutles Ojamaa.\n\n\"Minu sõnum teistele isadele, kelle elukaaslased päevast päeva lastega tegelevad: kinkige oma kaasadele aega, te kujuta ette kui tänulikud nad teile on! - Lauri Koort\"\n\nKoort märgib, et peab olema tänulik selle eest, et kaaslasega teineteisele toeks jaksatakse olla. \"Päeva kirjeldades võib jääda mulje, et kõik on väga lihtne, aga tegelikult olen ma väga õnnelik, kui elukaaslane koju jõuab. Kahekesi on kohe poole kergem. Seega on minu sõnum teistele isadele, kelle elukaaslased päevast päeva lastega tegelevad: kinkige oma kaasadele aega, te ei kujuta ette, kui tänulikud nad teile on!\"\n\nOjamaa vastab: \"Minu soovitus on: ärge kujutage endale liiga palju ette. Lapse kõrvale ei maksaks endale võtta muid maailmaparanduslikke projekte – lapsed ongi meie maailmaparanduslik projekt number üks.\" Ja lisab veel:\n\n\"Pöörake lapse kõrval tähelepanu ka oma elukaaslasele. Need on kaks eraldi armastust, millel tuleb tuld all hoida. Õigemini võib lapse vastu tekkinud armastust plahvatusena kirjeldada. Armastus abikaasa vastu on selle foonil nagu küünlaleek. See ähvardab selle plahvatuse kõrval ära hääbuda, aga seda tuleks põlemas hoida – pärast plahvatust jääb järgi palju hõõguvaid tükke, aga tule saab üles küünlast.\"\n\nPäevikud täies mahus:\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigifirma EVR Cargo on viimase kahe kuu lõikes kasumis\n\n## Põhitekst:\n\nViimase kahe kuu, oktoobri ja novembri puhaskasum on olnud 719 000 eurot. Aasta kolme eelneva kvartali madalate kaubamahtude ja viivitusega vastu võetud vagunite rendiotsuste tõttu on oodata kogu aasta tulemiks siiski kahjumit.\n\nEttevõtte jooksvasse kasumisse jõudmisele aitas kaasa tõusnud kaubaveo maht. Vagunite renditulude kasv on samuti kasvatanud ettevõtte kasumlikkust.\n\n\"Vagunite rendi äri on üks osa EVR Cargo tegevusstrateegiast, mille kohaselt liigume ärisuundade iseseisva arendamise kursil,“ ütles EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõtte EVR Cargo jõudis käesoleva aasta neljandas kvartalis jooksvasse kasumisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRündaja punane kaart pani aluse Lazio kaotusele\n\n## Põhitekst:\n\nPoolaeg lõppes kahe meeskonna vahel seisuga 0:0, kuid enne seda juhtus veel palju draamat. Lazio ründaja Ciro Immobile näitas kohtuniku suunas rahulolematust üles ja itaallase teele sattus ette vastaste poolelt Nicolas Burdisso. Kergemat sorti õlaga löök lõppes kõigi üllatuseks hoopis punase kaardiga ning Immobile mäng oli selleks korraks läbi, kirjutab Soccernet.ee.\n\nTeisel poolajal hakkas järk-järgult Torino oma ülekaalu ära kasutama. Esmalt tegi seda 54. minutil Alex Berenguer ja kümme minutit hiljem Tomas Rincon. Kuigi Luis Alberto tõi võõrustajad mängu tagasi, jäi viimane sõna Simone Ederale ja Lazio kaotas kokkuvõttes väärt punkte.\n\nVõidu korral oleksid nad tõusnud esinelikusse ja möödunud seejuures ka linnarivaalist AS Romast, kuid nüüd ollakse 32 silmaga 5. kohal. Torino on kogunud 23 punkti ja hoiab 8. positsiooni.\n\nVooru viimases mängus lähevad täna vastamisi Genoa ja Atalanta. Kohtumine pidi toimuma samuti eile, kuid halbade ilmastikuolude tõttu lükati see edasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas peeti esmaspäeval ära 16. vooru eelviimane kohtumine, milles kodumeeskond Lazio hävis Torinole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIKTORIIN | Keda spordikuulsustest on need näitlejad kehastanud?\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mõni aeg tagasi lõppes Pimedate Ööde filmifestival, eile said teatavaks Kuldgloobuse nominendid ja kuna ilm ei paku välitingimustes tegevusteks ülearu soodsaid võimalusi, siis filme vaadatakse neil päevil usutavasti keskmisest enam. Sel põhjusel on ka tänane viktoriin keskendunud spordile kinolinal. Millist tuntud sporditegelast on üks või teine näitleja suurel ekraanil kehastanud?",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgas Tallinna Linnateatri arhitektuurne ideekonkurss\n\n## Põhitekst:\n\nIdeekonkursi eesmärgiks on saada Tallinna Linnateatri tänaseid ja tulevikuvajadusi rahuldav parim ruumiline terviklahendus võistlusülesandes piiritletud alale ja programmile, seisab konkursi dokumentatsioonis.\n\nLinnateatri arenduskontseptsioonis seisab, et eesmärgiks on Laia ja Aida tänava vahelise kvartali välja ehitamine. Kavas on Põrgulava laiendamine, kus praegune publiku istekohtade arv suureneb 200 kuni 400.\n\nPõrgulava kõrgus kasvatatakse praeguselt viielt meetrilt kuni kümne meetrini, mille eesmärgiks on tagada paremad tingimused etenduste läbiviimiseks.\n\nPraegusesse lavaauku ehitatakse Põrgulava publiku- ja abiruumide rajamine. Sealhulgas ehitatakse 200 ruutmeetri suuruse proovisaal, mida on võimalik liita Põrgulavaga.\n\nLisaks säilitatakse Linnateatri ainulaadne sisehoov, kus saab jätkata populaarsete\nsuvelavastuste läbiviimist, rajatakse Aida tänavale uushoonestus, kus hakkavad paiknema abiruumid ja sisehoovi publikut teenindavad ruumid.\n\nVastavalt tellija plaanidele lammutatakse kõik 1980. aastate ehitustegevuse käigus ehitatud betoonist hooneosad, teatrisse rajatakse liftid ja tagatakse invaliididele liikumisvõimalus.\n\n2018. aasta riigieelarvesse on hoonekompleksi projekteerimiseks planeeritud 700 000 eurot.\n\nPeaminister Jüri Ratas ütles riigieelarve üleandmisel riigikogus, et järgnevatel aastatel toetab riik Linnateatri juurdeehitust veel ligikaudu üheksa miljoniga ning esialgsete prognooside kohaselt on vajalike ehitustööde maksumus aastatel 2018–2020 hinnanguliselt 20 miljonit eurot, millest ligi pool katab riik ning ülejäänud Tallinna linn.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnavaraamet kuulutas välja Tallinna Linnateatri arhitektuurse lahenduse ideekonkursi, aega sellel osalemiseks on veebruari keskpaigani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKuulsused jagavad sotsiaalmeedias koolikiusu ohvrile toetust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad naeravad minu nina üle ja ütlevad, et ma olen kole. Nad ütlevad, et mul pole sõpru,\" kirjeldas Jones seda, millega ta igapäevaselt koolis kokku puutub. Poiss küsib ema filmitud videos, miks teised lapsed nii käituvad. \"Inimesi, kes on teistsugused, ei pea seetõttu kritiseerima, nad ei ole selles ise süüdi,\" rääkis poiss läbi pisarate, vahendas Huffington Post.\n\nPoisi ema filmis video kooli lõunapausi ajal, sest Jones kartis koolis süüa, rääkides, et õpilased viskavad teda toiduga.\n\nVideot on poisi ema Facebooki lehel vaadatud üle 18 miljoni korra. Keatoni ema Kimberly Jones kirjutas postituses, et tema poeg on hea laps ning innustas kõiki vanemaid oma lastega kiusamisest rääkima.\n\nVideo koolikiusamise ohvrist levib nüüd interneti teel üle kogu maailma, pälvides ka kuulsuste tähelepanu.\n\nNäitlejad Chris Evans, Millie Bobby Brown ja Patricia Arquette on vaid mõned kuulsused, kes on Twitteri teel poisiga ühendust võtnud.\n\n\"Sel ajal, kui need jõmpsikad püüavad selgusele jõuda, millised inimesed nad siin maailmas olla tahavad, kuidas meeldiks sulle ja sinu emale tulla järgmisel aastal Los Angelesse \"Tasujate\" esilinastusele,\" saatis Evans poisile kutse.\n\nNäitleja Hailee Steinfeld kutsus poisi filmi \"Lauluässad\" teise osa esilinastusele. Ameerika jalgpallur Delanie Walker saatis Jonesile ja ta perele aga kutse uusaasta mängule Jacksonville'is.\n\nStay strong, Keaton. Don’t let them make you turn cold. I promise it gets better. While those punks at your school are deciding what kind of people they want to be in this world, how would you and your mom like to come to the Avengers premiere in LA next year? https://t.co/s1QwCQ3toi\n\n— Chris Evans (@ChrisEvans) December 10, 2017\n\nKeaton, this is so accurate. Why do people do this? I think your sooo cool Keaton! I wanna be your friend ( but srsly) ur freakin awesome ❤️ https://t.co/LD7Q762bL9\n\n— Millie Bobby Brown (@milliebbrown) December 9, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Knoxville'ist pärit Keaton Jones pälvis kogu maailma tähelepanu, kui tema ema postitas pojast internetti video, kus koolipoiss räägib oma loo kiusamise ohvriks olemisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa valitsus ja olümpiakomitee toetavad olümpiasportlasi täielikult\n\n## Põhitekst:\n\nKa Venemaa Olümpiakomitee kinnitas presidendi Aleksander Žukovi näol, et sportlastele pakutakse igakülgset abi. Milline see abi saab olema, arutatakse tema sõnul kindlasti \"tõsiste jutuajamiste\" tulemusena Rahvusvahelise Olümpiakomiteega läbi.\n\nŽukov sõnas ka seda, et paljud Venemaa sportlased soovivad olümpial kindlasti võistelda ning seda isegi juhul kui tornis ei lehvi Venemaa lipp.\n\nROK otsustas mäletatavasti eelmisel nädalal keelata Venemaa sportlastel oma riigi lipu all PyeongChangi olümpial võistlemise, kuna riigis toimusid kõige kõrgemal tasemel süstemaatilised dopingurikkumised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa valitsus andis teisipäeval peetud pressikonverentsil ametlikult teada, et riik toetab igati sportlasi, kes soovivad neutraalse lipu all uuel aastal Lõuna-Koreas toimuvale taliolümpiale võistlema minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtla-Järvelt pärit mees ärandas Venemaal auto koos selles olnud naisega\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i venekeelne uudisteportaal kirjutab, et Kohtla-Järvelt pärit kodakondsuseta Vladimir (50) ärandas SsangYongi, mille juht oli läinud korraks sigarette ostma.\n\nÄrandajat ei seganud isegi see, et autos istus juhi naasmist oodanud 88-aastane naine.\n\nVldaimir sõitis ärandatud autoga Peterburi suunas ning tegi vahepeatuse, et protesteeriv kaasreisija autost välja vista.\n\nLiikluspolitsei pidas ärandaja kinni.\n\nVladimir teatas politseile, et tahtis Peterburis kohtuda president Vladimir Putiniga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene politsei pidas teisipäeva hommikul Ivangorodis kinni Kohtla-Järvelt pärit mehe, kes ärandas seal auto ning seda vaatamata sellele, et selles ootas juhti kaasreisija, 88-aastane naine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAlbert Prosa peab Maltal oma debüüti veel ootama\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt teatas Valletta oma kodulehel, et tulenevalt üleminekureeglitest tohib Prosa oma uue klubi eest mängida alles jaanuaris. Seega jätab Prosa vahele ka järgmisel nädalavahetusel toimuva matši Mosta vastu, misjärel Malta kõrgliigas jõulupuhkusele suundutakse. Oma debüüdi võib ta teha alles uue aasta kuuendal päeval, kui võõrustatakse Senglea Athleticut, kirjutab Soccernet.ee.\n\nNädalavahetusel kaotas Valletta 1:2 Nõmme Kalju ründaja Liliu endisele klubile Gzira Unitedile, kes seeläbi Vallettaga võrdsetele punktidele tõusis. Gzira on tabelis nüüd teine ja Valletta kolmas. Liidrist Balzanist jäävad nad 13 vooru järel maha kolme punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval pidas Eesti jalgpallikoondise ründaja Albert Prosa (27) uus koduklubi Valletta FC oma esimese mängu pärast eestlasega lepingu sõlmimist, kuid debüüt jäi mehel veel tegemata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJõulud ERR-is: \"Jõulutunnel\", intervjuu presidendiga ja südamlikud pühadesaated\n\n## Põhitekst:\n\nJõuluprogramm saab ETV ekraanil alguse 23. detsembril. Päeval saab näha 1999. aastal Viini kontserdimajas salvestatud suurejoonelist jõulukontserti, kus astus üles kolm tenorit - José Carreras, Placido Domingo ja Luciano Pavarotti. Viini sümfooniaorkestrit juhatas Steven Mercurio.\n\nÕhtupoolikul pakub magusat jõulumeeleolu saade \"Püha piparkook\". Keskajal Saksamaal jõulumaiuseks kujunenud piparkook ilmus eestlaste peolauale 19. sajandi lõpul ja paljudes peredes pärandatakse piparkoogitaigna retsepte põlvest põlve. Kunstnik Mari-Liis Laanemaale on lapsest saati meeldinud piparkooke vabakäeliselt vormida ja kaunistada. Aastatega on ta sütitanud oma kaasa ja paljud teised avastama piparkoogi võlumaailma.\n\nÕhtul kell 20.10 on eetris intervjuu president Kersti Kaljulaiuga, intervjueerib Anu Välba.\n\nKell 20.45 jõuab vaatajateni \"Jõulutunnel 2017\" sissejuhatav lugu, mis sai alguse kirjadest, mille kirjutas Tallinna lastehaiglast oma abikaasale enneaegsena sündinud tütre ema. Ta oli oma lapse kõrval, kui arstid beebi ellujäämise eest võitlesid. Oma kirjadesse on ta pannud kõik, mida tunneb ja mõtleb selles olukorras ema. Tänaseks on tütar ise ema. \"Jõulutunneli\" saatejuhid on Margit Kilumets ja Urmas Vaino.\n\n24. detsember on täis jõulumeeleolu. Hommikul kell 9.05 on vaatajate ees \"Prillitoosi\" erisaade, mis võtab kokku sisuka aasta. Seejärel, kell 9.45, jõuab ekraanile \"Prillitoosi\" heategevusprojekt \"Soojalt ja südamest\", millega on kogutud hulganisti kaunist käsitööd, et valmistada rõõmu suurperedele. Usinad televaatajad on hoolega kudunud, õmmelnud ja meisterdanud kingitusi, mis antakse pidulikult üle Kernu Mõisas. Saatejuht on Reet Linna.\n\nKell 10.00 on eetris \" Jõuluhommik Anuga“. Televaatajaid kõige rohkem liigutanud ja ärritanud külalised on taas Anu stuudios, et aasta oma värviliste sõnumitega kokku võtta. Kell 11.30 saab aga näha Vahur Kersna mastaapset käsitlust \"Alo. Surematu\", mis jutustab loo Alo Mattiiseni elust, loomingust ja saatusest.\n\nKell 15.00 saavad televaatajad nautida Eeva Talsi ja tema sõprade muusikat ning kell 16.00 jõuab ekraanile jõuluõhtu jumalateenistus EELK Keila Miikaeli kirikus. Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kaasa teenivad Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots ja diakon Lev Lekarkin. Muusikaliselt teenivad koguduse vokaalansambel \"Miikael\", solist Marika Pabbo, orelil Pille Metsson, vioolal Kristjan Kannukene.\n\nKell 19.55 pakub muusikat \"Jõulutunnel 2016\" kontsert. Eelmise aasta jõulu esimesel pühal laulsid paljud armastatud lauljad Niguliste muuseumis \"Jõulutunneli\" algatusel liikumispuudega inimeste toetuseks. Kontserdil kõlanud laule esitavad Birgit, Pearu Paulus, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Tallinna poistekoor, Jüri Pootsmann, Tanja ja Mikk Saar, Beyond Beyond ning vokaalansambel “Others”. Lauljaid saadab ansambel Swingers.\n\nJõuluõhtusse mahub ka kultusfilm \"Viimne reliikvia\" ning kolme jõuluvana tegemisi jälgiv saade \"Telli jõuluvana\".\n\nJõulu esimesel jõulupühal kell 10.00 on taas eetris heategevusprogramm \"Jõulutunnel\". Tänavu kogutakse annetusi Tallinna lastehaigla heaks, et aidata kaasa perekeskse intensiivravi üksuse loomiseks sügavalt enneaegsetele vastsündinutele ning nende vanematele. Kogutud annetuste eest ostetakse seadmed ja aparatuur, mis on vajalik beebide seisundi jälgimiseks ning nende kasvamiseks ja arenemiseks vastava keskkonna loomiseks. Stuudiosse tulevad vestlema toredad külalised, teemakohased videolood on \"Jõulutunneli\" jaoks ette valmistanud Margit Kilumets, Urmas Vaino, Christel Karits, Anna Gavronski, Kristo Elias jt., musitseerivad Ott Lepland, Ivo Linna ja Birgit Õigemeel, Tanel Padar, Elephans From Neptune, I Wear* Experiment, Traffic, Evelin Samuel, Hedvig Hanson jt.\n\nAnnetustelefonid avati 1. detsembril ning need jäävad avatuks 31. detsembri südaööni. Helistades numbrile 900 7701 saab annetada 5 eurot, numbrile 900 7702 annetatakse 10 eurot ja numbrile 900 7703 annetatakse 25 eurot. \"Jõulutunnel\" on eetris kahel päeval: 23. detsembril kell 20.45 ja 25. detsembril läbi päeva - saade alustab hommikul kell 10 ja kokkuvõtted tehakse õhtul pärast \"Aktuaalset kaamerat\". Saatejuhid on Margit Kilumets ja Urmas Vaino.\n\nKell 11.30 saab ETV vahendusel osa esimese jõulupüha jumalateenistuses t RKK Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Kell 13.30 jõuab ekraanile\"Jõuluime\". Gustav, Mirtel ja Marta leiavad mänguhoos võlutähekese, mis tõmbab nad enneolematusse seiklusesse Tallinna vanalinnas. Oma teel kohtavad nad tuntud Eesti artiste, kelle lauluviis meelitab tähekesest välja uusi vihjeid, mis juhatavad Lenna, Ivo Linna ja teiste armastatud muusikuteni.\n\nKell 14.40 jõuab ekraanile kaunis \"Talve imemaa\". Samal ajal kui linnas liiguvad ringi jõuluvanad ja levib jõulutoitude hõng, jõuab metsas kätte raske aeg. Oravatel, metssigadel, ilvestel ja teistel metsloomadel on kõigil oma strateegia, kuidas külma aega üle elada. Hämmastavast kohanemisvõimest hoolimata käib karm võitlus elu eest ja vahel läheb vaja ka inimeste abi. Film viib vaataja reisile läbi talvise Saksamaa lumiste maastike, mille taustal hargnevad lahti liigutavad loomalood.\n\nÕhtul kell 17.30 on ETV ekraanil verivärske portreesaade \"Kahe näoga mees\". Enamus inimesi tunneb Alvar Tiislerit kui säravat spordireporterit teleekraanilt, kes oskab lisada pulbitsevaid emotsioone nii jalgpallikommentaaridele kui ka meeleolukat muhedust diktoritööle spordiuudiste otse-eetris. Veidi vähem inimesi on aga kursis Alvari teise tööga, mida ta teeb niisama suure innuga kui spordiajakirjaniku oma. Alvar on tipptasemel laulja ja ooperinäitleja, kelle esinemised sooloartistina on Eesti kõrval hinnatud ka mujal maailmas, näiteks Moskvas ja Tel Avivis. Saates selgub, milline on ühe sellise mehe elu, kel mitu vaimustavat superoskust mantli hõlma alt võtta.\n\nKell 18.40 tutvustab saade \"Jõulud tulid ikka\" seda, kuidas paistavad jõulupühad Eestimaal, kui lugeda 80, 90 ja 100 aastat vanu ajalehti või vaadata vana kinokroonikat. Näeme, kui palju on seda pühadetunnet hinges ja kui palju saab sellele tuge laadalt, köögist, kingikotist.\n\nKell 20.30 tutvustab Kaidor Kahar saates \"Käärid pimeduses\" üht toredat perekonda, kes elab oludes, mis tunduvad 2017. aastal lausa jahmatavad. Esimese jõulupüha õhtusse mahub ka mängufilm \"Eestlanna Pariisis\".\n\n26. detsembri õhtul jõuab ETV ekraanile mängufilmi \"Teesklejad\" teleesilinastus. Anna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maajamas puhates oma suhteid parandada. Nad pakuvad öömaja tormi kätte jäänud paarile, kes peab neid maja omanikeks. Anna ja Juhan haaravad kinni uutest rollidest ning alustavad mängu, mis viib neid hävingu äärele.\n\nKa ETV2 pakub jõulupühadel mitmekülgset programmi. Ekraanile jõuavad südamlikud jõululood, aga ka filmiklassika säravaid tähti ja toredaid lastesaateid.\n\nVikerraadios selguvad jõulude eel kõige tüütumad jõululaulud. Jõulumuusika on valdavalt kaunis, kuid võib juhtuda, et mõni lugu tüütab ära. Vikerraadio palus kuulajatel teada anda, milline on kõige tüütum jõululaul ning 18.-21. detsembri \"Vikerhommikutes\" kaverdavad tuntud Eesti artistid neli kõige tüütumat jõululaulu.\n\n21. detsembril kell 14.05 on Vikerraadio eetris saade \"Andmisrõõm\", kus on külas inimesed, kellel ükski päev ei sarnane teisega. Kas kõigi hädalisteni jõudmine, neile hoole ja armastuse jagamine võib viia ka läbipõlemiseni? Oma tööst ja jõuluajast räägivad päästearmee Võru korpuse juht Inge Ojala, juhi assistent Timo Pihlaja ning päästearmee sõdur Tanel Gabtšenko. Kuuleme ka Tanel Gabtšenko laule. Külalistega ajab juttu Haldi Normet-Saarna.\n\n26.-29. detsembril kell 11.30 loeb Indrek Sammul ette Antoine de Saint-Exupéry juttu \"Väike prints\".\n\nKlassikaraadios kõlab jõuluajal kõige kaunim ja klassikalisem jõulumuusika. Klassikaraadio vahendab Eesti rahvusmeeskoori jõulukontsert i 23. detsembril kell 15 ning kell 19 kontsertsarja \"Oratorio\" Estonia kontserdisaalist, kus esinevad Filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester dirigent Kaspars Putninši juhatusel. Jõulude ajal pakub mõnusat jõulumuusikat ka Raadio 2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõulud toovad ETV ekraanile rohkesti südamlikke pühadesaateid, heategevusprogrammi \"Jõulutunnel\" ja palju muud, mis läheb hinge ning lahutab ka meelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Ilves sai küberturvalisuse maailmaliidri auhinna\n\n## Põhitekst:\n\nBoston Global Forumi eestvedaja, kuberner Michael Dukakis ütles Ilvesele antud auhinda kommenteerides, et jõupingutus, mida Ilves on teinud nii oma ametiajal kui pärast presidentuuri lõppemist selle nimel, et muuta mitte üksnes Eesti, vaid kogu maailm kübervallas turvalisemaks, on märkimisväärne.\n\n“Tema presidentuuri jooksul tõusis Eesti kübervaldkonna liidrite hulka. Alates 2007. aastast, mil Eesti seisis silmitsi esimese ulatusliku küberrünnakuga, on president Ilves võtnud nii Eestis kui Euroopas liidrirolli, kaitsmaks ühiskondi küberrünnakute eest ning laiendamaks riikide digitaalset võimekust.”\n\nPresidendiametist lahkumise järel on Toomas Hendrik Ilves Stanfordi ülikooli Hooveri instituudis töötades keskendunud riikide digitaalsetele arengutele ning sellega kaasnevatele ohtudele, muu hulgas demokraatlike riikide valimisi ohustavatele küberrünnakutele.\n\n2015. aastal said maailmaliidri auhinna Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Jaapani peaminister Shinzo Abe, ning 2016. aastal toonane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Boston Global Forum ning Michael Dukakisi juhtimise ja innovatsiooni instituut andis teisipäeval president Toomas Hendrik Ilvesele USA-s Harvardi ülikoolis üle küberturvalisuse maailmaliidri auhinna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJaagup Kreem: kui Elmar lahkus Terminaatorist, kukkus mu maailm kokku\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui Elmar Liitmaa teatas üks päev, juba kaheksa aastat tagasi, et nüüd aitab ja mina lähen bändist minema, siis minu maailm kukkus täiesti kokku. Lisaks sellele, sealsamas bändi koosolekul Harmo Kallaste ütles, et ahah, Elmar läheb minema, ma lähen ka ja siis ma mõtlesin, et tohoh, nüüd on päris pahasti,\" rääkis Kreem Vikerraadio saates \"Stuudios on Sten Teppan\".\n\n\"Ma olin väga suures masenduses, ahastuses ja depressioonis.\"\n\nKreem tõdes, et kahe mehe lahkumine bändist mõjust talle rängalt. \"Ausalt öelda ma olin väga suures masenduses, ahastuses ja depressioonis. Siis ütlesid meie trummar Roll ja bassimees Henno, et oota, me teame üht noort Taavi Langi nimelist tüüpi. Nii kui ta bändi tuli, sain ma aru, et asendamatuid inimesi ei olegi olemas. Läks suure hurraaga edasi ja väga mõnus oli teha,\" tõdes Kreem.\n\nNüüd, aastaid hiljem Liitmaaga rääkides, ütles Kreem, et endine bändiliige ei igatse tagasi kitarri taha, vaid jättis selle kapi otsa seisma. \"Elmar nautis laval olemist väga-väga. Ta oli tohutu perfektsionist, istus ööd läbi stuudios, kui me olime juba ära läinud. Tal ei olnud midagi juhuslikku. Ausalt öelda, mina küsisin Elmari käest õrritades eelmise aasta lõpus, käisin tal külas, tegime sauna ja rääkisime juttu, et tunnista üles, et sa hirmsasti tahaksid tegelikult mängida. Ta ütles, et päriselt ka, mul sai see etapp elust otsa ja mul ei ole mingisugust kibelust tagasi. Ma olin üllatunud ja solvunud natukene,\" naeris Kreem.\n\n\"Ta ütles, et see etapp tema elust sai otsa ja tal ei ole mingisugust kibelust tagasi.\"\n\nTänavuse 30 juubeli puhul andis Liitmaa Terminaatoriga kolm kontserti, kuid aasta lõpul on Terminaatoriga laval Sulev \"Sulliwan\" Müürsepp.\n\nHoolimata bändiliikmete vahetusest pole Terminaatori hoog pidurdunud. \"Senikaua kui sa ise usud sellesse, mida sa teed, ja ise naudid seda, siis seda on välja paista. Meile meeldib seda bändi teha, meile meeldib neid lugusid mängida ja neid aeg-ajalt ka muuta natukene. Seni, kuni on isu ja säde põleb sees, senikaua tuleb seda teha. Olen poistele öelnud, et sel hetkel, kui ma ütlen, et enam ei jaksa, tuleb ka kohe ära lõpetada, muidu juhtub nii nagu on juhtunud nii mõnegi bändiga,\" avaldas Kreem.\n\nKuigi Terminaatori viimane kontsert sel aastal toimub 22. detsembril ja pühadeaeg tuleb pigem rahulik, siis uus aasta on esinemisi täis. \"Mul on kalender nii tihe, minu meelest aina tihedamaks ja tihedamaks läheb,\" kinnitas Kreem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel aastal tähistab eestlaste armastatud rokkbänd Terminaator 30. tegutsemisaastat. Solist Jaagup Kreem meenutas, et läbi aastate on bändis mänginud mitmeid erinevaid muusikuid, kuid Elmar Liitmaa lahkumine mõjus eriti rusuvalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJäävihm muutis teeolud eriti halvaks Lõuna-Eestis\n\n## Põhitekst:\n\n„Meie hooldepartnerid on suunanud kogu oma tehnika puistama, kuid sellest hoolimata võib Lõuna-Eestis kuluda veel kuni viis tundi, et kõik teed saaksid puistatud,“ sõnas maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.\n\nLõunaks oli enim probleeme Lõuna-Eestis Haanja lähiümbruses.\n\nMõttus kinnitas, et teehooldajad on üle Eesti väljas ning tegelevad jää tõrjumisega, ent tegemist on väga keeruliste ilmastikuoludega.\n\nHommikul juhtus mitu kannatanuga liiklusõnnetust\n\nPolitsei avariigrupi välijuht Tanel Pajumaa ütles hommikul ERR-i raadiouudistele, et sõiduteedel on kohati jäidet ning võib olla vahelduva eduga ka lund, mis on toonud juba mitu inimkannatanutega liiklusõnnetust ja rohkem plekimõlkimisi.\n\nPajumaa sõnul on õnnetusi põhjustanud ebaõige sõidukiirus ja \"Anna teed\" liiklusmärgi eiramine.\n\n\"Silmas peaks pidama seda, et lõigul suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustuslik sõidukiirus,\" märkis ta.\n\nPajumaa soovitas sõidukijuhtidel ja ka jalakäijatel arvestada liiklusoludega ning olla tähelepanelik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva hommikul alanud jäävihma sadu muutis teed üle Eesti libedaks, eriti keeruline on olukord Lõuna-Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe poseeris uute tiimikaaslastega\n\n## Põhitekst:\n\nKuna pildil kaabu ja palja ülakehaga olevat Taaramäed seob aasta lõpuni leping Katjuša-Alpeciniga, ei saa ta veel Direct Energie vormi selga tõmmata. Küll olid tal jalas tulevase tööandja püksid. Teeningutel on Taaramäe selga tõmmanud Eesti koondise vormi, kirjutab Rattauudised.ee.\n\n???? Retour sur le stage en Guadeloupe avec nos 3 vidéos en immersion ! #2018isComing #TeamDirectEnergie https://t.co/lA7YJOsz0L pic.twitter.com/PYZenGxmLr\n\n— Team Direct Energie (@TeamDEN_fr) December 7, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üks paremaid maanteerattureid Rein Taaramäe tegi koos oma uue koduklubi Direct Energiega kaasa esimese treeninglaagri Guadeloupe’il. Muude asjatoimetuste kõrval leiti mahti, et teha ka ühispilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTopsis hakkab igakuiselt toimuma magnetisööride öö\n\n## Põhitekst:\n\nVeronika Vallimäe, Marko Martinson ja Jürgen Rooste kohtusid ühel õhtul Kalamaja baaris Tops ja leppisid kokku, et korra kuus peaks seal aset leidma \"Magnetisööride öö\", kus astuvad üles kunstnikud-luuletajad-maailmaparandajad.\n\n\"Õhus on tulerõngad, suitsupilved ja sõnapeeglid, sünteesia-poeesia, pettus ja tõde, igavene armastus: aga kõike ainult maitsmise jagu,\" ütles Jürgen Rooste ja tõi välja, et esimesel korral kompavad nad noort jääd ja annavad sõnale ja helile ruumi. \"Edaspidiseks on taskus paar kavalamat trikki ja mõttemängu.\"\n\n13. detsembtri õhtul astuvad üles Kalev Vapper, Adam Cullen, Lill Volmer, Erki-Andres Nuut, Linda-Mari Väli, Kaarel Künnap, Henri Künnap, Kaarel Kressa, Marko Martinson, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Lilli-Krõõt Repnau.\n\nLisaks on avatud \"vabade magnetisööride mikrofon\" kuhu võib sõnu või üminaid valada! Registreerima end ei pea, tuleb lihtsalt kohapealt teada anda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korra kuus hakkab Topsis aset leidma luule ja muusika sündmus, mille eesmärgiks on noorte muusikute-luuletajate-kunstnike sidumine, et nad saaksid koos midagi uut luua. Esimene üritus toimub 13. detsembril kell 20.00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nInimõiguste aastaaruandes nimetatakse EKRE-t paremäärmuslikuks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht ja juhatuse liige Martin Helme ründas 20. märtsil 2017 riigikogu ees peetud kõnes pretsedenditult kohtuvõimu sõltumatust ning konkreetseid kohtunikke, sest ta polnud rahul ühe Tallinna ringkonnakohtu kohtulahendiga,\" kirjutatakse teisipäeval avalikustatud aruandes.\n\nHelme väljaütlemise mõistsid hukka kui demokraatliku õigusriigiga kokkusobimatu teiste hulgas president Kersti Kaljulaid, Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, endine Riigikohtu esimees Märt Rask ja justiitsminister Urmas Reinsalu.\n\nPeatüki \"Õigus õiglasele kohtupidamisele\", kus EKRE-t paremäärmuslikuks nimetatakse, autor on Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.\n\nEKRE juhatuse liige Jaak Madison ütles ERR-ile, et selline avaldus pole kuidagi üllatav Käsperi poolt.\n\n\"Pole saladus, et antud isik on vasakäärmuslike vaadetega ja on varemgi sotsiaalmeedias korduvalt sildistanud konservatiive ja rahvuslasi, kuna ei suuda aktsepteerida erinevaid seisukohti,\" lausus Madison.\n\nNäiteks oktoobris kohalike omavalitsuste valimiste päeval tegi Käsper Madisoni sõnul avalduse, et põhiseadusest tähtsam on hoopis õigus saada valimiste infot teistes keeltes peale eesti keele.\n\n\"Seega tema arvates on põhiseadus tühine ja põhiline vaid isiklik arusaam multikultuursusest. Selline organisatsioon sellise juhiga on selgelt ühiskonda lõhestav ja riigieelarvest sellise organisatsiooni toetamine kas või ühe sendiga on maksumaksja raha raiskamine,\" väitis Madison.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Inimõiguste Keskuse teisipäeval avalikustatud aruandes \"Inimõigused Eestis 2016-2017\" nimetatakse Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) paremäärmuslikuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: kas RMK peakontor ikka peab asuma pealinna kallil pinnal\n\n## Põhitekst:\n\nRiigihalduse minister Jaak Aab saatis ministritele kirja, et jaanuari keskpaigaks tuleb esitada tegevuskava, kuidas viia Tallinnast välja 13 riigiameti keskkontor, kuid ametite juhtidele tuli see väidetavalt üllatusena, sest varem on räägitud vaid nende osalisest kolimisest.\n\nNäiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht Aigar Kallas rääkis Äripäevale, et ta pole keskkontori kolimisest midagi kuulnud.\n\nPeaminister Jüri Ratas ütles ERR-i raadiouudistele, et keskkontorite kolimine oli eelmisel nädalal valitsuskabinetis kõne all, kuid tema sõnul kiirustamisest rääkida küll ei saa.\n\n\"Valitsuskabinet andis riigihalduse ministrile ülesande, et ta räägiks läbi erinevate valdkondade ministritega. Mis puudutab RMK küsimust, siis võib ju vastu küsida, kas RMK peab asuma pealinnas? Kesklinnas ühes kõige väärtuslikumal ja hinnaliselt kallimal pinnal? Või võiks RMK asuda seal regioonis, kus tal igapäevaselt on kõige rohkem tööd?\" küsis peaminister Ratas.\n\nRMK peakontor asub täna Tallinnas aadressil Toompuiestee 24.\n\nPeaministri sõnul peab riigihalduse minister peab lähima kuu jooksul vastava valdkonna ministritega ning ühtegi otsust ei langetata kiirustades ja analüüsita.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul ei toimu riigiasutuste peakontorite Tallinnast välja kolimine kiirustades ning näiteks RMK puhul on õigustatud küsimus, kas selle peakontor ikka peab asuma Tallinna kesklinnas ühel kõige hinnalisemal pinnal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Korea spetsialistid avastasid uue \"supervaleraha\"\n\n## Põhitekst:\n\nKEB Hana panga võltsinguspetsialistid tegid kindlaks, et novembris panga Souli kontoris avastatud sajadollarine on võltsitud, kuid seda on ehtsast rahast peaaegu võimatu eristada.\n\n\"Tegemist on esimese maailmas leitud uut tüüpi supervõltsinguga,\" ütles panga valerahakeskuse juht Yi Ho-joong.\n\nVarasemad \"supervõltsingud\" pärinevad aastatest 2001 ja 2004, uus valeraha on valmistatud 2006. aastal.\n\n\"Sellise kvaliteediga võltsraha tootmiseks läheb vaja umbes 100 miljoni dollari väärtuses tehnikat ning ükski kuritegelik võrgustik ei investeeri nii palju raha libadollarite tegemiseks,\" ütles Yi.\n\n\"Ainult riikliku tasandi organisatsioonid saavad endale lubada sellist tehnikat,\" lisas ta.\n\nMeedia hinnangul viitab leid, et Põhja-Korea võib olla jätkanud \"supervaleraha\" valmistamist, et minna mööda riigile kehtestatud sanktsioonidest. Põhja-Korea diplomaatidelt on varem leitud kõrgetasemelisi võltsinguid.\n\nYi rõhutas, et uue valeraha ja Põhja-Korea vahele seose tõmbamiseks tõendeid pole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Koreas avastati uus ülikvaliteetselt võltsitud sajadollarine rahatäht, teatasid pangaametnikud teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti valitsus võib peagi sotsiaalmeediafirmad sisu eest vastutama panna\n\n## Põhitekst:\n\nSeega peaks juhul, kui sotsiaalmeediafirma ei eemalda oma keskkonnast äärmuslikku, rassistlikku või laste seksuaalset väärkohtlemist vahendavat sisu, ootama ettevõtteid ees trahvid või kuriteosüüdistused, kirjutab leht.\n\nSisuliselt tähendab see seda, et ebaseadusliku sisu eest sotsiaalmeedias vastutab lisaks postitajale ka teenusepakkuja ning ettevõttel poleks enam võimalik väita, et nad on loonud lihtsalt platvormi, mille sisu üle neil aga mingit kontrolli ei ole. Sotsiaalmeediafirmade vastutus muutuks seega sarnaseks kirjastajate ja väljaandjatega.\n\nCommittee on Standards in Public Life on mõjuvõimas komisjon, mis nõustab Briti peaministrit eetikaküsimustes ning seega pole tegu lihtsalt ühe arvamusega paljude seas. Komisjon ei anna oma ettepanekus küll suuniseid, milliseid võiksid olla eksinud sotsiaalmeediafirmade vastu rakendatavad sanktsioonid, kuid ekspertide hinnangul võivad rakendusmeetmete hulka kuuluda ka konkreetsete kuriteosüüdistuste esitamine.\n\nSamuti on valitsus selle teemaga juba nagunii tegelemas ning komisjoni ettepanek on osa laiemast diskussioonist, mis sai osaliselt alguse juurdlusest, mis puudutab käesoleva aasta valimistel kandidaatide suhtes tehtud ähvardusi. Näiteks on juba pikemat aega arutatud selle üle, milline peaks olema mõistlik aeg, mille jooksul tuleb sotsiaalmeediafirmal eemaldada ähvardusi või vihakõnet sisaldavaid postitused.\n\nKa May ise ning näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron on avalikult rääkinud sellest, et neil on kavas uurida võimalusi, kuidas sotsiaalmeediafirmasid nende keskkondades toimuva eest rohkem vastutama panna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe The Times teatel soovitab sõltumatu eetikakomitee Theresa May valitsusel töötada välja seadusemuudatused, millega tuleks sotsiaalmeediateenuseid pakkuvaid ettevõtteid käsitleda kui kirjastajaid ja seega panna nad vastutama ka nende keskkonnas avaldatud ebaseadusliku või ebasobiva sisu eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondise ründaja siirdub Soome kõrgliigaklubisse\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane Aarna mängis viimased neli hooaega Soome naiskonnas Kuopio Pallokissat, kus ta 90 liigamänguga lõi koguni 45 väravat.\n\nAarna käis Alandis testimas ka aastal 2012 ning klubi pakkus talle toona ka lepingut, kuid eestlanna otsustas jääda veel kodumaale mängima.\n\n\"Olen väga õnnelik, et Aland United usub minusse ning tahab mind uueks hooajaks enda naiskonda. Kui minuga ühendust võeti, siis ma ei pidanud kaua mõtlema, sest sain aru, et see on võimalus, mida ei tohi käest lasta,\" sõnas Aarna oma uue koduklubi kodulehe vahendusel.\n\nAlandi naiskonna keskkaitses on aastaid pallinud teine Eesti koondislane Pille Raadik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome naiste jalgpalli kõrgliigas palliv klubi Aland United teatas oma kodulehel, et uueks hooajaks on leping sõlmitud Eesti koondise ründaja Signy Aarnaga. Lepingus on punkt, mis lubab mängijal seda veel aasta võrra pikendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrima Vista toob kevade südamesse tulevikumuusikat\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali patrooni Hasso Krulli sõnul tuleb tulevik meile kätte nii nagu me mineviku väge valdame ja hoiame. Seepärast tuleb olla mässumeelne, rõhutab ta. „Mässake, noored ja vanad, mässake, lapsed ja lapselapsed, mässake, memmed ja taadid! Juba on kuulda tuleviku tulemist, mühinal saabuvat tulevikumuusikat, see kostab nagu kauge kõmin sügavalt maa alt,“ kirjutab Krull festivali tervitustekstis.\n\nTulevikumuusikas sisaldub lootusrikas ootus, sestap innustab viieteistkümnes Prima Vista iseäranis noori ja nooruslikku mõttelendu. Kirjandusfestival ärgitab koolinoori jagama oma tulevikuvisioone Tartust, Eestist ja maailmast, et aidata kaasa Tartu pürgimisele 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.\n\nOma panuse tulevikuteemalistesse mõttearendustesse annavad ka meie küpsed kirjanikud lavastusliku ettevõtmise „EV 200“ raames. Festivali traditsiooniliste sündmuste nagu Raamatu ja roosi päev, raamatulaat, pargiraamatukogu ja noortekas jt kõrval on kavas konverentsid „Kirjandus ja tehnoloogia“ ja „Psühhodisko“, ühislavastusi, üllatusaktsioone - sadakond sündmust üle terve Tartu linna.\n\nTartusse koguneb kokku enam kui poolsada fantastilist lugude ja luuletuste loojat Eestist ja laiast maailmast. Tulemas on XXI sajandi Proustiks nimetatud Alexander Genis USA-st, jubelugude meister Christian Kössler Austriast, kataloonia prosaist Eduardo Mendoza ja paljud teised.\n\nFestivali eelüritused ja põhiprogramm pakuvad kaasaelamisvõimalusi ka lastele ja ainest õpetajatele tundide läbiviimiseks. Huvipakkuvat leiab nii kirjandusteadlane kui tavalugeja. Eelüritused algavad 23. aprillil Raamatu ja roosi päevaga.\n\nRahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista on Tartu kui UNESCO kirjanduslinna maineüritus. Möödunud aastal käis festivalil hinnanguliselt ligi 10 000 kultuurihuvilist.\n\nFestivali peakorraldajad on MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kirjanduse Selts.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjandusfestivali Prima Vista tänavune peateema „Tulevikumuusika“ hõlmab nii ehtinimlikku huvi selle vastu, mida tulevik toob, kui ka arutlusi tehnoloogiliste arengute ja kirjanduse tuleviku üle. Prima Vista nädal Tartus vältab 7.-12. maini, partnerlinnas Jõhvis on festival kohal päev varem, 6. mail.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu muusikakooli lapsed võitlevad kontserdiga koduvägivalla vastu\n\n## Põhitekst:\n\nÜritus on suunatud kõikidele, kes soovivad veeta ühe mõnusa õhtu seltskonnas. \"Soovime selle kontserdiga tulla kokku ning nautida jõulueelset perioodi ja teha\nüheskoos midagi head,\" lausus kontserdi idee autor Edmar Tuul. \"Tegemist saab olema hubase kontserdiga, kuhu kutsume kõiki oma pereliikmeid, sõpru ning tuttavaid nii Pärnumaalt kui ka mujalt üle Eesti. Soovime veeta üheskoos mõnusalt aega piparkookide, glögi ja hea muusika saatel ning aidata neid, kes abi vajavad,\" lisas Tuul.\n\nÜllatusesinejad avalikustatakse alles kontserdil ja kogutud piletitulu on suunatud\nheategevuseks koduvägivalla all kannatavate laste toetuseks. \"Oleme lastega seadnud eesmärgiks kokku koguda tuhat eurot, et sellega aidata üht kindlat\nperet, kes abi väga vajab,\" ütles Tuul.\n\nKontserti aitab korraldada ja heategevust koordineerida Pärnu Zonta klubi. \"On tähendusrikas, et just lapsed on need, kes tulevad ja aitavad oma eakaaslasi. Me väga loodame, et sellest tekib traditsioon,\" ütles Pärnu Zonta klubi esinaine Hiie Päit.\n\nKontsert \"Üheskoos\" toimub Pärnus 16. detsembril kell 19 Nooruse majas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval annavad heategevuskontserdi \"Üheskoos” Pärnu muusikakooli keelpilliorkester ja tütarlastekoor Argentum Vox. Esitusele tulevad traditsioonilised jõululaulud ja tuntud filmimuusika. Dirigendid on Edmar Tuul ja Toomas Voll.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.