messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFederer läheb taas operatsioonile, kuid plaanib väljakutele naasta\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal 40. sünnipäeva tähistanud Federer käis mullu kahel põlveoperatsioonil, kuid tänavu andis vigastus Wimbledoni slämmiturniiril taas tunda.\n\n\"Pärast seda, kui end muruhooajal vigastasin, olen arstidega teinud mitmeid uuringuid. Paraku ütlesid nad mulle, et selleks, et end pikemas perspektiivis paremini tunda, pean minema operatsioonile,\" rääkis šveitslane oma Instagramis.\n\n\"Olen mitu nädalat karkudel ning tennisest eemal mitu kuud. See saab olema raske, aga samas tean, et see on õige otsus, sest tahan olla terve. Tahan jätta endale võimaluse võistluskarussellile naasta,\" lisas Federer.\n\nFederer käis mullu lõikuslaual veebruaris ja mais, pärast seda on ta mänginud viiel turniiril, kõik tänavu. Viimati võistles ta Wimbledonis. \"Olen realistlik; tean, kui raske on sellises vanuses minna järjekordsele operatsioonile. Aga tahan terveneda ja taastuda kindla eesmärgiga, kui olen veel tegevmängija,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsi tenniselegend Roger Federer andis pühapäeval teada, et läheb järjekordsele põlveoperatsioonile ning peab mitmeks kuuks väljakutelt eemale jääma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJuba eelmisel aastatuhandel Eesti meistriks kroonitud Argo Arak võitis taas tiitli\n\n## Põhitekst:\n\nHollas – Soomets alistasid teel finaali veerandfinaalis 2:0 Liina Kaisi – Kadi Kalmu ning poolfinaalis samuti 2:0 Liisa-Lotta Jürgensoni – Laura-Liisa Maiste, kirjutab Volley.ee.\n\nFinaalis olid Eesti esiduo vastaseks suurimad kodused konkurendid Renate Pikk – Juudit Kure-Pohhomov. Ka selle kohtumise võitsid Hollas – Soomets 2:0 (21:18, 21:11) ning kogu turniiri peale ei loovutatud vastastele geimigi.\n\nPõnevas pronksimatšis alistasid U-20 vanuseklassi kuuluvad Liisa-Lotta Jürgenson ja Laura-Liisa Maiste alles U-18 vanuseklassi kuuluvad Karlotta Kattai – Grete Jürgensoni 2:1 (15:21, 21:15, 18:16). See oli Jürgensonile ja Maistele esimene täiskasvanute meistrivõistluste medal.\n\nMeeste turniir oli väga tasavägine ja ettearvamatu, sest Kusti Nõlvaku – Mart Tiisaare puudumisel ühte suurt favoriiti polnud. Ka Eesti teisest duost oli esindatud üks liige, sest Dmitri Korotkov mängis koos Karl Rinaldoga.\n\nFinaali jõudsid Urmas Piik ja Argo Arak ning Kaspar Pomerants ja Rauno Tamme. Tasavägises finaalis läks võitja selgitamiseks vaja kolme geimi ja lõpuks võtsid 2:1 (21:23, 21:13, 15:10) võidu Piik – Arak. Arak tuli seejuures esimest korda Eesti meistriks koguni 24 aastat tagasi ja viimati üheksa aastat tagasi, Piik võitis oma kauaoodatud esimese meistritiitli.\n\nPoolfinaalis said Piik – Arak 2:0 jagu Kaarel Kaisist ja Rein Tiisaarest, Pomerants – Tamme olid 2:1 üle Dmitri Korotkovist ja Karl Rinaldost. Samuti kolmegeimiliseks kujunenud tasavägises pronksimatšis jäid lõpuks peale Kais – Tiisaar.\n\nMeestest teenis turniiri MVP tiitli Kaarel Kais, naistest Liisa Soomets.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paides selgusid pühapäeval rannavõrkpalli Eesti meistrid, kui meestest krooniti võitjaks Urmas Piik ja Argo Arak ning naistest Heleene Hollas ja Liisa Soomets.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas: NATO arutab Afganistani olukorda esmaspäeval\n\n## Põhitekst:\n\nKallas kirjutas, et Afganistanis toimuvat kaost ning inimeste hirmu oma elude ja vabaduse kaotamise ees on äärmiselt raske vaadata igal demokraatlikus ühiskonnas elaval inimesel.\n\n\"Olulisim diplomaatiline siht on peatada inimõiguste rängad rikkumised ja vägivald. Mõistagi peame koos rahvusvahelise kogukonnaga vältima, et üksi jäetud riik ei muutuks terrorismi kasvulavaks ja seega ohuks meile endile. NATO-s arutame olukorda esmaspäeval ja loodetavasti koguneb lähiajal Eesti eestvedamisel sel teemal ka ÜRO Julgeolekunõukogu,\" sõnas peaminister.\n\nTema sõnul on oluline ei ei jäetaks maha neid, kes on Eestit Afganistanis aidanud.\n\n\"Selleks peavad EL-i ja NATO liikmesriigid ühiselt pingutama, see on meie moraalne kohus. Sel teemal on käimas arutelud liitlastega ja uuel nädalal Vabariigi Valitsusega,\" kirjutas Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et NATO arutab Afganistanis toimuvat olukorda esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRullituuri kolmandal etapil olid taas parimad lätlased\n\n## Põhitekst:\n\nZnotis võitis 40-kilomeetrise maratoni ajaga üks tund, kuus minutit ja 20 sekundit. Teise koha teenis Kaspar Kaljuvee (1:07.57) ja kolmanda Lauris Bitenieks (1:09.44). Snotis krooniti ühtlasi Läti ja Kaljuvee Eesti meistriks. Hõbemedali sai kaela üldarvestuses viiendana lõpetanud Gerth Kivima (1:10.58) ja pronksi kuuendana finišeerinud Mart Markus (1:11.01).\n\nEsimese naisena finišisse jõudnud Undresti võiduajaks oli üks tund, 14 minutit ja üheksa sekundit. Pjedestaalile pääsesid veel Laura Jankovska (1:15.57) ja Patricija Elizabete Snikere (1:20.17). Eesti meistriks krooniti neljandana lõpetanud Tuuli Vaher (1:20.17), kes edestas Keiu Orast (1:24.10) ja Elisabeth Jõgit (1:29.23).\n\n23,2-kilomeetrisel poolmaratonil teenis põneva võistluse järel esikoha Ralfs Konrads ajaga 47.18, edestades Rodrigo Saudinsi kahe ja Gustavs Vacietist kaheksa sekundiga. Naiste seas oli kiireim Anna Krumina (47.43).\n\nFilter Rullituuri neljas ja ühtlasi viimane etapp toimub 29. augustil, kui peetakse Elva rulluisumaraton.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filter Rullituuri kolmandal etapil, Tallinna 10. Rahvasõidul pälvisid maratondistantsil esikohad Reinis Znotins ja Agate Priedite. Eesti meistriteks krooniti Kaspar Kaljuvee ja Tuuli Vaher.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKanada peaminister kuulutas välja ennetähtaegsed valimised\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus tuli suuremale osale opositsiooniparteidest jahmatusena.\n\n\"Kanadalased peavad otsustama, kuidas me lõpetame võitluse COVID-19-ga ning kuidas me (riigi) uuesti ja paremini üles ehitame. Alustades sellest, et teha ära vaktsineerimine, et omada inimeste toetust kuni selle kriisi lõpuni,\" lausus Trudeau.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanada peaminister Justin Trudeau kuulutas pühapäeval 20. septembriks välja ennetähtaegsed valimised, et taotleda uut mandaati riigi väljumiseks koroonakriisist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Man City kaotas ka liigahooaja avamängu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondislase Maksim Paskotši koduklubi ainsa värava lõi 55. minutil soolorünnaku järel Heung-Min Son. Sealjuures ei kuulunud Tottenhami koosseisu Inglismaa koondise kapten Harry Kane, keda City soovib peatselt endi ridades näha.\n\nManchester City alustas hooaega eelmisel laupäeval, kui superkarikamängus jäädi 0:1 alla Leicesterile.\n\nPäeva esimeses mängus oli West Ham võõrsil 4:2 üle Newcastle'ist. Külalismeeskonna eest tegid skoori Aaron Cresswell, Sain Benrahma, Tomaš Soucek ja Michail Antonio.\n\nEsimese vooru järel on Premier League'i liidriks Manchester United, kes oli laupäeval 5:1 üle Leedsist. Neile järgnevad 3:0 võidu teeninud Chelsea ja Liverpool.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsev Inglismaa jalgpallimeister Manchester City alustas uut liigahooaega kaotusega, kui pühapäeval jäädi võõrsil 0:1 alla Tottenham Hotspurile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKiirelt kaotusseisu jäänud Kalju sai siiski Viljandist jagu\n\n## Põhitekst:\n\n89 pealtvaataja ees toimunud kohtumist läks juba teisel minutil juhtima külalismeeskond Viljandist, kui Alex Matthias Tamme nime taha kanti omavärav.\n\nKaks minutit enne poolaja lõppu viigistas Kalju Kaspar Pauri väravast seisu ning kindlustas Aleksandr Kulinitši 65. ja Pavel Marini 71. minuti tabamuste toel kolm punkti.\n\nKolmanda järjestikuse võidu teeninud Kalju on 20 mänguga kogunud 35 punkti ja jääb kolmandal kohal olevast Paide Linnameeskonnast maha viie silmaga. Tulevikul on 17 punkti, mis asetab nad tabelis seitsmendale kohale.\n\nPäeva esimeses mängus leppisid Pärnu Vaprus ja Paide suvepealinnas 1:1 viiki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga 20. voorus peeti pühapäeval kaks kohtumist, neist teises oli Nõmme Kalju 3:1 üle Viljandi Tulevikust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna rahvasõidu võitis Joosep Mesi\n\n## Põhitekst:\n\nSoolosõitu teinud Mesi pälvis 117,5-kilomeetrises sportsõidus esikoha ajaga kaks tundi, 39 minutit ja 42 sekundit. Pelotoni rattur edestas 15 sekundiga Madis Mihkesli ja Vahur Valvast. Esimese kuue parema hulka jõudsid veel Romet Pajur, Gert Kivistik ja Aaron Aus.\n\n85,2 kilomeetri pikkusel harrastussõidul teenis väikesest grupifinišist esikoha Tanel Lillesaar. Teise ja kolmanda koha said Kaupo Raag ja Rainer Sildvee. Samas grupis lõpetanud Kurmo Neemela, Ove Lillmaa ja Mart Vainre pidid leppima vastavalt neljanda – kuuenda kohaga.\n\nVäiksemat grupifinišit nägi ka 52,9-kilomeetrisel rahvasõidul, milles oli kiireim Alar Nigul. Teise koha sai parima naisratturina lõpetanud Carol Kuuskman ja kolmanda Jaanus Prükkel. Naiste arvestuses pälvis teise koha neljandana finišeerinud Birgit Tito ja kolmanda koha sai üldarvestuses 13. positsioonil lõpetanud Kate Macleod.\n\nNoortesõidul, millel oli samuti pikkust 52,9 kilomeetrit, võidutses Karl Kurits, edestades Martti Lenziust ja Virgo Mitti.\n\nMaanteekarikasarja viies ja ühtlasi viimane etapp toimub 29. augustil, mil peetakse Filter Elva 36. rattapäev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filter Maanteekarikasarja neljandal etapil, Tallinna 11. Rahvasõidul pälvis esikoha uhkes üksinduses lõpetanud Joosep Mesi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-17 käsipallineiud said EM-turniiril kuuenda koha\n\n## Põhitekst:\n\nEesti naiskond pidi viimases mängus hakkama saama Inga Bušinata, sest ääremängija vigastas reedeses võidumängus Luksemburgi üle karistusviset teenides ja kukkudes kätt. Kohtumise algus midagi head ei tõotanud, eestlannad tegid ohtralt tehnilist praaki ja Itaalia sai nelja minutiga 5:0 edu.\n\nSiis aga leiti kahel korral joonel Beata Gajevskaja, kümneminutilise mängu järel oli seis 7:3 ja viis minutit hiljem pärast Simona Koppeli ääreläbimurret 9:4. Napilt esinelikust välja jäänud Itaalia aktiivne 5-1 kaitse viis pallikaotuste ja vaheltlõigeteni ning kui viskele saadigi, seisis hästi ees väravavaht Maddalena Cabrini.\n\nViimane kehastus ka söödumeistriks ning vastaste kiirrünnakud olid läbi turniiri Eestile mürgiks. 24. minutiks juhtis Itaalia juba 16:5, aga alla eestlannad veel ei andnud. Kogu varupingi valjuhäälse \"võitle Eesti, võitle\" saatel tehti avapoolajale tugev lõpp. Kiirrünnakud realiseerisid Laura Kärner ja Karina Kuul ning Koppel seadis tabloole numbrid 17:8.\n\nSama hoog kahjuks pärast poolajapausi ei jätkunud. Kui positsioonikaitses saadi kohati kenasti hakkama ja Darja Belokurova tegi mitu head tõrjet, siis rünnak jooksis täiesti umbe. Esimest väravat pidi ootama üle kaheksa minuti, kui Marta Vinogradova viskas seisuks 21:9. Järgmise tabamuseni läks veelgi kauem aega ning Itaalia libises püüdmatult eest.\n\nEesti sai viimases mängus turniiri suurima kaotuse tulemusega 12:37. Kaks väravat viskasid Gajevskaja, Kuul, Koppel ja Angelina Samoilova, ühe lisasid Kärner, Vinogradova, Aleksandra-Jennifer Mednikova ja Elle-Liis Liivas. Kohtumise parimateks hinnati korraldajate poolt väravavahid – Belokurova ja Cabrini.\n\n\"Tänast mängu mõjutas meie avamängu suur allajäämine Itaaliale. Oli näha, et tüdrukud ei uskunud, et siit võiks midagi tulla. Ettevõtmise vastutust veeretati pidevalt edasi. Selle pealt tuli väga palju praaki ja Itaalia viskas 15-16 väravat kiirrünnakutest. Tasemevahe tuli kahjuks selgelt välja,\" tunnistas Eesti koondise peatreener Ella Kungurtseva.\n\n\"Tervikuna saime EM-ilt siiski palju positiivset ning oleks väga oluline saada veel sarnaseid tugevaid turniire ja mänge. Tüdrukute tahtmine ja õppimishimu on suur. Gruusias nägid nad nüüd ka selgelt, kui palju on vaja veel õppida ja tööd teha,\" kinnitas Kungurtseva.\n\nEesti U-17 neidude koondis EM-il: Milana Leoke-Bosenko, Karoliine Vijard (mõl HC Kehra), Laura Kärner, Elle-Liis Liivas, Simona Koppel, Gertu Jõhvikas, Johanna Kalgan, Hannah Mänd (kõik HC Tabasalu), Inga Bušina, Marta Vinogradova, Valeria Sohhina, Darja Belokurova, Angelina Samoylova, Beata Gajevskaja (kõik SK Reval-Sport), Karina Kuul (SK Tapa) ja Aleksandra-Jennifer Mednikova (Aruküla SK). Peatreener Ella Kungurtseva, treenerid Ragnar Põldma ja Kaupo Liiva, füsioterapeut Allar Lamp, delegatsioonijuht Mihkel Jürisson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Gruusias jõudis pühapäeval lõpule kuni 17-aastaste käsipallineidude Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniir. Viimasel päeval pidas Eesti koondis kohtumise 5.–6. kohale ja pidi tunnistama Itaalia 37:12 (17:8) paremust. Eesti sai EM-il ühe võidu ja neli kaotust ning lõpetas kuuenda kohaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: me ei saanud soovitud tulemust, aga vähemalt oli tiim edukas\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on olnud palju väljakutseid pakkuv ralli, väga hea lisandus WRC kalendrisse,\" sõnas laupäeval rehvipurunemise tõttu aega kaotanud Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. \"Keegi ei suutnud sellel nädalavahetusel Thierry ja Martijni tempole vastata, palju õnne neile. Nüüd oleme aga neid radu näinud ja neil sõita saanud, peame olema valmis, kui siia naaseme.\"\n\n\"See on unikaalne asfaldiralli, me ei saa seda Horvaatia või Katalooniaga võrrelda, seega on olnud tähtis neid teid omal käel õppida. Me ei saanud soovitud tulemust, aga vähemalt oli ralli tiimi jaoks edukas,\" lisas Tänak.\n\nNeuville'i ja karjääri esimese võidu saanud Wydaeghe järel lõpetasid teisena Hyundaile kaksikvõidu toonud Craig Breen - Paul Nagle. Iirlased said teise koha ka viimasel WRC etapil, Rally Estonial.\n\n\"Meil on viimastel kuudel olnud palju pingeid, seega on see tulemus tervitatav,\" tõdes Hyundai pealik Andrea Adamo. \"Olen üritanud tiimi - oma inimesi - võimalikult palju pinge eest varjata, sest nad ei vääri stressiolukorras töötamist. Nad on situatsioonile väga hästi ja professionaalselt reageerinud, käitunud tiimina. Olen nende üle uhke. On hiilgav esimest korda siin olla ja näha Thierry'd ning Martijni võitmas.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda autoralli MM-sarja kuulunud Belgia ralli võitis koduradadel Thierry Neuville (Hyundai), kelle kaardilugejale Martijn Wydaeghele oli see karjääri esimeseks WRC võiduks. Ott Tänak ja Martin Järveoja said kuuenda koha ning olid nobedaimad punktikatsel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Sildam: mitte keda, vaid mida me valime?\n\n## Põhitekst:\n\nUue presidendi kandidaadi otsimist juhtivad Reformi- ja Keskerakonna tipud Kaja Kallas ja Jüri Ratas on viimasel ajal rääkinud valdavalt sellest, kas kellelgi on hääled koos ja kes oleks \"tehtav\". Oleks hea ja õige, kui presidenti ei \"tehta\", vaid ta valitakse nii, et kuuleb erinevaid ideid ja visioone, kuid praegu on tahaplaanile jäänud küsimus, milline peaks järgmine riigipea olema.\n\nVastuoludest tulvil maailmas on oluline teada, mida arvab tsivilisatsioonide murdejoonel asuva Eesti president nii riigisiseselt polariseerivatest küsimustest kui ka sellest, milline peaks olema Eesti hoiak ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena Afganistani-teemalisel erakorralisel arutelul ja kuidas peaks Eesti aitama meie rahastatud haridusprojekte kohapeal toetanud afgaane, kelle turvalisust Talibani võimuletulek ohustab.\n\nNõnda kuulubki nädala üks kuldlauseid endisele ministrile Kaimar Karule, kes pakkus ise end presidendi kandidaadiks, kuid ütles seejuures teraselt, et \"otsime presidenti Eestile, mitte riigikogule\".\n\nTõepoolest, praegu on uue riigipea otsijad käitunud 101 piires rehkendavate noorte matemaatikutena. Samas on tõsi, et ilma 68 hääleta parlamendis presidenti ei vali ja vähemalt kolme erakonna toetuse leidmine on keeruline.\n\nEhk nagu ütles tabavalt Eesti 200 juht Kristina Kallas Paide arvamusfestivalil, et ühelt poolt segab suur erakondlik või teatud poliitikute egoism ja teisalt segadus juhtimises, et kuidas presidendi kandidaadi sõelumise protsess välja näeb.\n\nKaimar Karu võimalused pole teab mis suured, praegu pigem kesised. Nagu ka Estonia klaverivabriku juhil Indrek Laulul, kes saatis riigikogu liikmetele kirja, milles arutles presidendi institutsiooni, välismajanduse, ekspordi ja välissuhtluse üle.\n\nKas see tähendab, et favoriit on uuesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, Keskerakonna esimehe esitatud kandidaat, kes ütles ajalehele Stolitsa/Pealinn, et \"riigipea peab oma isikliku arvamuse sügavale matma\"? Tema riigipeaks valimisele saatsid ühise toetuskirja mitmed kultuuritegelased, teadlased ja merendusega seotud inimesed.\n\nSoomere ei pruugi saada vajalikku toetust riigikogus. Küll oleks Reformi- ja Keskerakonnal jõudu ta kahekesi ära valida valimiskogus ning teema lõpetada. Aga kummagi erakonna parlamendifraktsioonis on neid, kes arvavad, et presidendi kandidaati peaks edasi otsima. Teisalt oleks ainult koalitsiooni toetusega president nõrga kandepinnaga, vähemalt ametiaja alguses.\n\nKas see tähendab kandidaadi otsimisega algusesse minekut? Ja katset ümber veenda näiteks endine kaitse- ja välisminister, suursaadik Jüri Luik, kes seni on poliitikutele \"ei\" öelnud? Või naasmist mitmekordse rektori, riigikontrolöri ja nüüdse Eesti Rahva Muuseumi juhi Alar Karise juurde? Või siiski poliitikute leppimist, et valime Soomere riigipeaks ja asi tehtud? Või hoopis praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi teist tulemist? Või mõne üllatuskandidaadi esile astumist?\n\nJa kas selles segaduses üldse jääb otsustajatel aega ka küsida: mida me valime?\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahe nädala pärast, 30. augustil, alustab riigikogu Eestile uue presidendi valimist. \"Olulisem on teada, mida me valime, mitte keda me valime,\" ütles eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves Eesti Päevalehele. Praegu ei tea me kumbagi, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBinderi vapper sõit tõi KTM-ile kodusel Austria GP-l hooaja teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäevase GP viimastel ringidel hakkas sadama tugevat vihma ning esiviisik läks boksi, et alla panna märjale rajale mõeldud rehvid. 26-aastane Binder jäi aga teele, pidas raskete tingimuste kiuste vastu ja ületas finišijoone karjääri teise võiduga MotoGP sarjas.\n\n\"Mõnikord soosib elu julgeid ja täna see töötas,\" sõnas õnnelik Binder pärast finišit. \"See oli tõeliselt jube, viimased kaks ringi olid väga rasked. Esimesel [vihmasel] ringil sain veel tugevalt suruda, aga niipea kui rehvid maha jahtusid, oleksin kui jääl sõitnud. Arvan, et keegi seal üleval hoidis mind, sest paar korda mõtlesin tõesti, et nüüd on kõik.\"\n\nKoduradadel võidutsenud Austria tootjale KTM-ile oli see hooaja teiseks triumfiks, Binderile järgnesid 9,9 sekundit kaotanud itaallane Francesco Bagnaia (Ducati Lenovo) ja 11,5 sekundit maha jäänud Jorge Martin (Pramac; Ducati).\n\nJulge otsuse vastu võtnud Binder sai kiita ka rivaalidelt. \"Brad tegi täna midagi imelist, sest sellistes tingimustes sõites on siledate rehvidega rajale jäämine nii-nii keeruline,\" tunnistas Bagnaia.\n\nMM-sarja üldliidriks on 181 punkti kogunud prantslane Fabio Quartararo (Yamaha), tema kaasmaalasel, teisel kohal oleval Johann Zarcol (Pramac; Ducati) on 132 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mootorrataste ringrajasõidu MotoGP sarja pühapäevase etapi Austrias võitis Lõuna-Aafrika Vabariigi sõitja Brad Binder (Red Bull KTM Factory Racing).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKalamaja tänavatel näeb näitust õuemängudest\n\n## Põhitekst:\n\nKalamaja muuseum on enne oma hoone avamist saanud valmis järjekordse näituse Kalamaja tänavatel. Seekord on tähelepanu all kohalikud mängud ja mängimise lood aastatel 1930–1970.\n\nMäng on väikese inimese töö ja seda on ka kõikide eeslinnade lapsed alati usinasti teinud. Kui emad-isad teenisid oma igapäevast leiba vabrikutes, kontorites, turul ja mujal, siis nende võsukesed põgenesid igal võimalusel kitsastest korteritest hoovidesse ja tänavatele, et koos teiste omavanustega pidada tuliseid rahvastepallilahingud, kolistada kularatastega mööda asfalti või turnida üle plankude ja läbi keldrite, luurates üksteise kampade järele.\n\nKalamaja muuseumi loojatega on inimesed jaganud siinsest elust oma mälestusi ja lugusid, millest paljud on seotud lapsepõlve ja mängudega. Lisaks mälestustele saab näitusel lugeda mängude kirjeldusi, et neid siis ka kohe ise järele proovida.\n\nNäitust näeb kolmes kohas Kalamajas: Kalamaja kalmistupargis, Kalamaja põhikooli aial (Vabriku 18) ja Kalamaja muuseumi hoovis (Kotzebue 16). Lisaks leiab Kalamaja tänavatelt toredaid kalakujulisi keksukaste.\n\nNäituse kujundas Kristina Tort.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kalamaja muuseum avab 17. augustil Kalamajas välinäituse \"Uka-Uka, mina prii. Õuemängud Kalamajas\"",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Saksa jalgpallilegend Gerd Müller\n\n## Põhitekst:\n\nKarjääri kodulinnas Nördlingenis alustanud Müller liitus 21-aastaselt Müncheni Bayerniga, kus mängis järgmised 15 aastat ning krooniti klubi ridades neljakordseks Saksamaa meistriks. Bayerniga võitis ta ka kolm Euroopa karikat, nimetati 1970. aastal Ballon d'Or'i laureaadiks ning 1967. ja 1969. aastal Saksamaa parimaks jalgpalluriks.\n\nLääne-Saksamaa jalgpallikoondise eest lõi Müller 62 mänguga 68 väravat, aidates meeskonna 1972. aastal Euroopa meistriks ja 1974. aastal MM-tiitlini. Neli aastat varem oli ta MM-finaalturniiri suurimaks väravakütiks.\n\n1970. ja 1974. aasta maailmameistrivõistlustel lõi \"Der Bomber\" kokku 14 väravat, millega on kõigi aegade arvestuses sakslase Miroslav Klose (16) ja brasiillase Ronaldo (15) järel kolmas. Bayerni eest käis ta väljakul 605 ametlikus mängus, kus lõi 563 väravat.\n\n\"Täna on Bayerni ja klubi fännide jaoks kurb, must päev. Gerd Müller oli kõigi aegade parim ründaja ja hea inimene,\" sõnas klubi president Herbert Hainer pressiteate vahendusel. \"Ilma Gerd Müllerita ei oleks Bayern klubi, mida me armastame. Tema nimi ja mälestus temast jääb elama igavesti.\"\n\nFC Bayern are mourning the passing of Gerd Müller.\nThe FC Bayern world is standing still today. The club and all its fans are mourning the death of Gerd Müller, who passed away on Sunday morning at the age of 75.\n\n— FC Bayern English (@FCBayernEN) August 15, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval suri 75 aasta vanuselt Saksamaa jalgpalli suurkuju, 1970. aasta Euroopa parim jalgpallur ning 1974. aasta maailmameister Gerd Müller.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlaste koduklubidest oli võidukas vaid Kreida tööandja\n\n## Põhitekst:\n\nMattias Käidi koduklubi Domzale jäi Sloveenia kõrgliigas 0:2 alla Bravole. Käit sekkus mängu 69. minutil. Domzalel on kolme mänguga kirjas üks punkt ja tabelis hoitakse sellega viimast kümnendat kohta.\n\nJoonas Tamm mängis Ukraina kõrgliigas Vorskla eest 90 minutit, kui tema tööandja viigistas 1:1 Rivne Veresiga. Vorskla on alustanud hooaega hästi ja nelja vooru jooksul pole nad kaotuskibedust pidanud tundma ning kahe võidu ja kahe viigiga ollakse hetkel neljandal kohal.\n\nVlasi Sinjavski meeskond MFK Karvina läks küll Tšehhi kõrgliigas kohtumist 2:0 juhtima, aga pidi lõpuvile kõlades võtma vastu valusa 2:3 kaotuse. Sinjavski pääses väljakule 79. minutil, kui seis oli 2:2. Karvinal on tabelis kaks punkti ja sellega ollakse 16 meeskonna konkurentsis alles 14. kohal.\n\nRootsi esiliigas läksid vastamisi Kristoffer Grauberg Lepiku ja Vladislav Kreida koduklubid Akropolis ning Helsingborg. Kindla võidu võttis sedapuhku Kreida tööandja, kes 3:0 võidu võttis. Grauberg Lepik pääses väljakule 60. minutil, kui tema võistkond oli 0:2 kaotusseisus ning Kreida sekkus Helsingborgi poolelt 84. minutil, kui kõik väravad olid juba löödud. Helsingborg jätkab tabeliliidrina ning Akropolis hoiab 16 tiimi seas 14. kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaal mängivatest Eesti jalgpallurites olid võistlustules Mattias Käit, Joonas Tamm, Vlasi Sinjavski, Kristoffer Grauberg Lepik ja Vladislav Kreida, kes ainsana sai oma koduklubiga võidurõõmu maitsta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJanika Lõiv sai maastikuratta EM-il kõrge kuuenda koha\n\n## Põhitekst:\n\nTokyo olümpiamängude naiste maastikurattasõidus 17. koha saavutanud Janika Lõiv sai Serbias toimunud EM-il kuuenda koha.\n\nLõiv alustas sõitu rahulikult, kuid parandas tasapisi võistluse käigus oma positsiooni ja sõidu lõpuks oli ta tõusnud kõrgele kuuendale kohale kaotades võitjale kahe minuti ja 14 sekundiga.\n\nEuroopa meistriks tuli prantslanna Pauline Ferrand Prevot, hõbe ja pronks läksid hollandlannadele Anne Terpstrale ja Anne Tauberile, kelle kaotus võitjale oli vastavalt 1.19 ja 1.38.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti parim maastikurattur Janika Lõiv sai Serbias toimuval EM-il maastikurattakrossis (XCO) kuuenda koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMuhammad Ali lapselaps oli oma esimeses profimatšis võidukas\n\n## Põhitekst:\n\n21-aastane Ali Walsh võitis matši kiirelt, lüües Jordan Weeksi juba 70 sekundi järel nokdauni ning kohtunikud otsustasid jube enne esimese raundi lõppu kohtumise lõpetada.\n\n\"See on olnud väga emotsionaalne teekond. See vastas täpselt sellele, mida ma olin ette kujutanud. Loomulikult olen selle teekonna jooksul palju mõelnud oma vanaisa peale ja ma väga igatsen teda,\" rääkis Ali Walsh.\n\nMuhammad Ali võitis poksi raskekaalu maailmameistritiitli kolmel korral ja tema legendaarsuse tõttu valiti ta BBC poolt 1999. aastal sajandi sportlaseks. Legendaarne poksija lahkus meie seast 2016. aastal pärast pikka võitlust Parkinsoni sündroomiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muhammad Ali lapselaps Nico Ali Walsh võitis oma esimese profimatši ja soovis võidu järel austust avaldada oma vanaisale, kellelt saadud poksikinnastega ta oma esimese võidu võttis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMM-sarja punktiseis: Neuville ja Evans on pärast Belgia rallit viigis\n\n## Põhitekst:\n\nNeuville oli terve Belgia ralli vältel kiire ja pälvis kokku 28 punkti. Punktikatse võitis eestlane Ott Tänak (Hyundai), kes sai rallilt kokku 13 punkti.\n\nMM-sarja punktiseis:\n\n1. Sebastien Ogier (Toyota) 162 punkti\n2. Elfyn Evans (Toyota) 124\n2. Thierry Neuville (Hyundai) 124\n4. Kalle Rovanperä (Toyota) 99\n5. Ott Tänak 87 (Hyundai)\n6. Takamoto Katsuta (Toyota) 66\n7. Craig Breen 66 (Hyundai)\n8. Gus Greensmith 34 (M-Sport)\n\nSeis tootjate arvestuses:\n\n1. Toyota 348 punkti\n2. Hyundai 307\n3. M-Sport 135\n4. Hyundai 2C Competition 44\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimest korda autoralli MM-sarjas toimunud Belgia ralli võitis kodustel teedel sõitev Thierry Neuville (Hyundai), kes on nüüd Elfyn Evansiga (Toyota) hooaja punktiseisus teisel kohal 124 punktiga viigis. Sebastien Ogier edestab neid 38 punktiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEbras teenis Poolas esikoha, Tasane kindlustas Eestile kaksikvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nEbrase võiduajaks oli kaheksa minutit ja kümme sekundit. Tasane kaotas kaasmaalasele 21 sekundiga. Kolmanda koha pälvis poolakas Agata Kowalska, kaotades Ebrasele 24 sekundiga. Kirke Reier (8.53) oli kuues.\n\nKuni 23-aastaste ratturite seltskonnas sai Kristel Sandra Soonik (8.19) kaheksanda ja Silvia Türkson (9.13) 16. koha. Võidu teenis kodupubliku rõõmuks Karolina Kumiega (7.33). Liis Jääger (8.44) lõpetas eliitnaiste seas 30. positsioonil. Parim naine oli poolatar Aurela Nerlo ajaga 7.29, mis teeb keskmiseks kiiruseks 44,8 km/h.\n\nLaupäeva õhtul peetud 17-kilomeetrises grupisõidus, millest suurem osa oli mäkke, pälvis esikoha poolatar Dorota Przezak (36.07). Pjedestaali madalamatele astmetele kerkisid Monika Brzezna (+0.13) ja Agniesz Skalniak-Sojka (+0.41).\n\nEbras kaotas võitjale viie minuti ja kahe sekundiga, kuid sai naisjuuniorite seas poolataride Julia Wudniaki ja Agata Kowalska järel kolmanda koha, kaotades neile vastavalt 34 ja viie sekundiga. Tasane (+5.28) oli viies ja Reier seitsmes (+8.24) naisjuunior.\n\nSoonik (+5.14) sai kuni 23-aastaste ratturite seas 12. ja Türkson (+7.46) 16. koha. Jääger (+5.08) pälvis eliitnaiste seas 26. tulemuse.\n\nKokkuvõttes jätkab Ebras naisjuunioride seas neljandana, Tasane viiendana ja Reier üheksandana. Soonik on kuni 23-aastaste ratturite arvestuses 13. ja Türkson 14. positsioonil. Jääger hoiab eliitnaiste hulgas 24. kohta.\n\nPoolas oli võistlustules ka Eesti pararattur Mari-Liis Juul, kes sai 17-kilomeetrises grupisõidus 21. koha, kaotades võitjale Kamil Gromnickile 12 minuti ja 44 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poolas alanud velotuuril Sowiogorski Tour pälvis Elisabeth Ebras 5,6-kilomeetrises temposõidus juunioride seas esikoha. Kaksikvõidu kindlustas Eesti maanteeratturite koondisele Elina Tasane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNeuville võitis Belgia ralli, Tänak kiireim punktikatsel\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeva esimese katse võitis soomlane Kalle Rovanperä (Toyota), aga ülejäänud kolm katset kuulusid tunamullusele maailmameistrile Ott Tänakule (Hyundai), kes laupäevase rehvipurunemise tõttu aga üldarvestuses esikohtadele ei konkureerinud.\n\nKodustel Belgia teedel kihutav Thierry Neuville (Hyundai) jäi viimasel päeval esikolmikust välja ainult ühel katsel ning tähistas pärast punktikatset Spa-Francorchampsi ringrajal kodupubliku ees etapivõitu sõõrikuid tehes.\n\nHyundai saavutas Belgia rallil kaksikvõidu, sest Craig Breen lõpetas ralli üldarvestuses teisena, Neuville'ist 30,7 sekundit aeglasemalt. Kolmandana lõpetas äsja Rally Estonial karjääri esimese võidu pälvinud soomlane Kalle Rovanperä (+43,1 sekundit). Neljandaks jäi Elfyn Evans (+49,6; Toyota), viies oli Sebastien Ogier (+55,8; Toyota) ja Ott Tänak jäi kuuendaks (+55,8; Hyundai), aga eestlane pälvis punktikatselt viis punkti.\n\nWRC2-klassis jäi keerulise ralli viimaseks päevaks alles vaid kaks sõitjat ning soomlane Jari Huttunen pälvis võidu, edestades teiseks jäänud Nikolai Gräzinit ligi 44 minutiga. WRC3-klassis sai etapivõidu prantslane Yohan Rossel.\n\nJuunioride WRC arvestuses jäi eestlane Robert Virves kolmandaks ja kaotas teisel kohal lõpetanud Sami Pajarile 1.00,6-ga ning võitjale Jon Armstrongile 1.21,7-ga.\n\nMM-sarja punktiseis:\n\n1. Sebastien Ogier (Toyota) 162 punkti\n2. Elfyn Evans (Toyota) 124\n2. Thierry Neuville (Hyundai) 124\n4. Kalle Rovanperä (Toyota) 99\n5. Ott Tänak 87 (Hyundai)\n6. Takamoto Katsuta (Toyota) 66\n7. Craig Breen 66 (Hyundai)\n8. Gus Greensmith 34 (M-Sport)\n\nLaupäevane võistluspäev:\n\nLaupäeva esimesel katsel purunes Ott Tänaku ja Martin Järveoja (Hyundai) rehv, mille sõitjad kohe raja kõrval ära vahetasid. Nad pidid seda tegema ilma tungrauta, sest ka see oli katki. Kolmandal kohal päeva alustanud eestlased kaotasid seetõttu palju aega ning langesid WRC arvestuses rallis seitsmendale kohale, pea kaks minutit Takamoto Katsuta (Toyota) taha.\n\nLaupäevase võistluspäeva esimene pool jätkus sarnaselt avapäevale Hyundai ülemvõimul, aga 11. katsel sai Toyota enda esimese katsevõidu, kui Elfyn Evans kõige kiirema aja sõitis. Hoolduspausile läksid siiski võidukalt Hyundai ja kohalik kangelane Thierry Neuville, kes sai 12. katsel võimsa võidu.\n\nRalli kümnes katse peatati, kui teisena rajale asunud Takamoto Katsuta (Toyota) rajalt välja sõitis ja õnnetusse sattus. Selle tagajärjel kukkus tee ääres olnud elektripost risti üle tee, aga katsega jätkati mõne aja pärast, kui rada oli puhtaks tehtud. Nii Katsuta kui ka kaardilugeja Keaton Williams pääsesid õnnetusest vigastusteta.\n\nVõistluspäeva teisel poolel sai suurepärase hoo sisse kaitsev maailmameister Sebastien Ogier (Toyota), kes võitis hoolduspausilt tulles kolmest katsest kaks. Ülejäänud kaks katset võistluspäeva teisel poolel võitis Neuville, kelle saldol on seitse katsevõitu Belgia ralli 15 lõpetatud katsest.\n\nÜldarvestuses on teise võistluspäeva järel esimene Neuville, kes edestab tiimikaaslast Breeni 10,1 sekundiga. Kolmandal kohal asetseb Evans (+42,4 sekundit), kellele järgnevad tiimikaaslased Kalle Rovanperä (+45,7) ja Ogier (+49,4). Tunamullune maailmameister Ott Tänak on kuuendal kohal ja kaotab liidrile 3.55,2-ga. WRC arvestuses on viimasel kohal Gus Greensmith, kes kaotab liidrile 43.32,1-ga, sest kaotas avapäeval teelt välja sõitmisega palju aega.\n\nWRC2 arvestuses on alles jäänud vaid kaks autot ning esikohta hoiab 19-aastane rootslane Oliver Solberg, kes pidi lõviosa päevast sõitma ilma roolivõimuta. Ta on ainus sõitja võistlusklassis, kes pole kahe päeva jooksul teelt välja sõitnud, seega juhib Jari Huttuneni ees 3.36,1-ga.\n\nJuunioride WRC arvestuses püsis eestlane Robert Virves terve päeva vältel teisel kohal, kuid kaotas päeva eelviimasel katsel aega ning ühtlasi ka teise koha üldarvestuses. Juunioride seas on esimesel kohal kindlalt Jon Armstrong, kes edestab Sami Pajarit ja Virvest enam kui minutiga.\n\nReedene võistluspäev:\n\nBelgia ralli avapäev möödus Hyundai meeskonna ülemvõimuga ning seitsmest lõppenud katsest võttis meeskond ka seitse võitu, neist esimese pälvis Ott Tänak, misjärel sai Craig Breen kaks järjestikust katsevõitu ning päevale pani hüüumärgi Thierry Neuville, kes võitis neli järjestikust katset.\n\nÜldarvestuses hoiab avapäeva järel esikohta Neuville, kes juhib teisel kohal asetsevat Breeni 7,6 sekundiga. Kolmandal kohal on seitsme kiiruskatse järel tunamullune maailmameister Ott Tänak, kes kaotab liidrile 31,2 sekundiga. Tänak ütles pärast kuuendat katset, et tal on mootoriga ja autol jääb vajaka võimsusest.\n\nTänak ütles avapäeva järel, et mootoriprobleemidele vaatamata oli teine pool päevast nauditavam. \"Pealelõunal muidu enesetunne oli okei, aga [hoolduspausist] jäi veel mingi probleem külge. Ei olnud täit minekut, aga oleme siin ja saame korda, õnneks väga palju ei kaotanud. Saame homme vast uuesti võidu sõita,\" ütles tunamullune maailmameister.\n\nTema kannul on äsja Rally Estonial enda karjääri esimese võidu pälvinud Toyota sõitja Kalle Rovanperä (+32,6 sekundit) ja tema tiimikaaslane Elfyn Evans (+33,4).\n\nPetlikud asfaltteed nõudsid ohvreid ka WRC2-klassis, kus seitsmendal katsel jättis sõidu pooleli Tom Kristensson (M-Sport) ja purunenud rehviga veeres üle finišijoone tema tiimikaaslane Teemu Suninen, kes oli päeva jooksul klassi üldarvestuses liider olnud. Selle tagajärjel hüppas enne seitsmendat katset kolmandal kohal olnud Oliver Solberg (Hyundai) esimeseks ja juhib Jari Huttuneni ees 2.48,7-ga.\n\nJuunioride WRC arvestuses on eestlane Robert Virves (M-Sport) üldarvestuses teisel kohal ja kaotab liidrile Jon Armstrongile (M-Sport) 49,9 sekundit. Virvesele järgneb soomlane Sami Pajari, kes kaotab liidrile 56,8 sekundit.\n\nEnne rallit:\n\nYpres' ralli on Euroopa võistluskalendri üks populaarsemaid üritusi juba alates 1965. aastast ning oleks pidanud toimuma juba eelmisel hooajal, kuid oktoobri lõpus teatasid korraldajad koos WRC-ga, et koroonaviirusest tingitud ohu tõttu jäetakse etapp ära.\n\nWRC naases sel hooajal Belgiasse aga uue ringiga ning võistlustulle asutakse juba reedel. Ott Tänak (Hyundai) otsib enda pettumusrohke hooaja teist võitu, aga ennustas, et tuleb keeruline nädalavahetus.\n\n\"Olen näinud kaadreid Ypres'ist ja see on loomulikult väga kuulus ralli,\" ütles Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. \"Kuigi see tee tundub kohati väga sirge, on seal siiski sügavad kraavid, mis teevad sõitmise väga keeruliseks. Saime seal eelmisel aastal enne ärajäämist ühe päeva harjutada ja tundsime, et tuleb keeruline nädalavahetus.\"\n\nEestlane lisas, et see on tema ja kaardilugeja Martin Järveoja jaoks esimene ralli asfaldil alates Horvaatia rallist, mis ei olnud paari jaoks kuigi edukas. \"Meil on sellest ajast olnud aega autot kasutada Alba rallil, seega loodame Ypres'il paremat tunnet,\" lisas Tänak.\n\nSõitjate edetabelis kolmandal kohal asetsev Thierry Neuville (Hyundai) nõustus Tänakuga ralli keerulisuse osas ja ütles, et ootab sõitu väga ärevalt, sest võitis seal 2018. aastal. Belglane lisas, et ootab kohalikelt fännidelt hea õhkkonna loomist, aga ütles portaalile DirtFish, et kuigi tal on hulgaliselt rohkem kogemust Belgia teede ja Ypres' ralliga, ei pea ta ennast mingil moel favoriidiks.\n\n\"Loodetavasti suudan olla natuke rohkem ohutum, kui [teised sõitjad],\" kommenteeris Neuville enda kogemust. \"Mul pole õiget sõna selle seletamiseks, aga olen natuke rahulikum ja peaksin kasutama ära oma teadmisi sellest piirkonnast.\"\n\nNeuville'i võit oleks Hyundaile oluline, et vähendada edu, mille Toyota sõitjad Sebastien Ogier (148 punkti) ja Elfyn Evans (111 punkti) pärast seitset etappi ehitanud on. Neuville on sõitjate üldarvestuses kolmandal kohal 96 punktiga, talle järgneb Kalle Rovanperä (Toyota) 82 punktiga ja viiendal kohal on Ott Tänak 74 punktiga.\n\nYpres' asfaldiralli viib sõitjad kitsastele ja libedatele teedele, kus nad kohtuvad mitmesuguste erinevate asfaldikatetega. Samuti oodatakse sõitjatelt kiireid läbimisi kurvidest, kus õnnestub teeäärseid kraave kasutades kiirust koguda. Viimasel päeval läheb võistlustrass ka legendaarsele Spa-Francorchamps ringrajale, kus sõidetakse ka ralli punktikatse.\n\nKokku läbitakse kolme päeva ja 20 kiiruskatsega 295,78 kilomeetrit.\n\nYpres' ralli ajakava:\n\nPühapäev\nSS17 Stavelot 1 (9,05 km) 9.30\nSS18 Francorchamps 1 (11,21 km) 10.08\nSS19 Stavelot 2 (9,05 km) 11.40\nSS20 Francorchamps 2 (11,21 km) 13.18\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel autoralli MM-sarjas esimest korda ametliku etapina toimuv Belgia ralli sai pühapäeval lõpu ja üldarvestuses krooniti võitjaks kodustel teedel sõitev Thierry Neuville (Hyundai). Viimased kolm katset, millest üks oli punktikatse, võitis Ott Tänak (Hyundai)",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nElva triatloni võitsid Johannes Sikk ja Anette Zukker\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval toimus CREO Eesti Triatloni karikasarja kaheksas etapp, Elva triatlon. Elva kostitas sel korral osalejaid ja pealtvaatajaid väikeste vihmahoogudega, mis viimase stardi lõpuks asendus päikesega. Elva triatlon toimus tänavu juba 36. korda.\n\nEsimesena startisid keskpäeval lapsed, kel tuli läbida 150m ujumist, 5km rattasõitu ja 1,25km jooksu. Laste üldarvestuses kuulusid tüdrukute esikolmikusse Adele Roop (Ujumise Spordiklubi), Aleksandra Kurs (Orca) ja Evamaria Albert (21CC). Poistest olid distantsi kiireimad Karl-Eric Ott (Ujumise Spordiklubi), Kalmer Kiiver (Yess) ja Gustav Karl Metspalu (Yess) .\n\nJärgmisena startisid noored A ja B ning harrastajad, kel oli distantsiks supersprint (375m ujumist, 10km rattasõitu ja 2,5km jooksu). Supersprindidistantsi võit läks neidudest Liis Kaptenile (21CC/Tr1Hards), talle järgnesid Meri-Lill Plagnaud (HiKoTri) ja Hanna-Liisa Värik (Tabasalu Triatloniklubi).\n\nLiis Kapteni tagasivaade oma võistlusele: \"Üldkokkuvõttes jäin võistlusega täitsa rahule, ujumine läks plaanipäraselt ning sain rattale esimesena. Rattasõidus suutsin vahet kasvatada, kuigi üksinda vastutuules oli kohati veidi raskem. Teises vahetusalas läks natuke pusimiseks - ei saanud ratast esimese korraga õigesse kohta. Jooksus peale hingamise paika saamist läksin juba edasi tugevalt, kuid mõnuga.\"\n\nNoormeestest võitis supersprindidistantsi Rasmus Boisen (Ujumise Spordiklubi), kellele järgnesid Gert Martin Savitsch (Tabasalu Triatloniklubi) ja Oskar Hein (Tabasalu Triatloniklubi). Rasmus enda etteastest: \"Sportlaste starti kutsumise ajal oli mõttes kaks asja - et ma saaksin stardist kiiresti minema ja et mu tulemus peaks olema meeltrahuldav. Ujumise alguses sain suhteliselt hästi minema. Ujumine oli mõnus ja tunne oli kogu distantsi hea. Rattas tegin koostööd koos Gert Martin Savitschiga. Teisele rattaringile minnes tõmbasin kurvis drifti, kuna kurv oli märg. Tagumisel pundil ei õnnestunud meid kinni püüda ning vahetusalasse läksime koos Gerdiga kahekesi. Jooksma minnes oli hea tunne ning see tunne kestis kuni jooksu lõpuni. Kindlasti oli suureks motivatsiooniks Alex Artur Märtmaa, kellega oleme juba pikalt koostööd teinud.\"\n\nElva triatloni põhivõistlus peeti sprindidistantsil (750m ujumist, 20km rattasõitu ja 4,8km jooksu), kus kogu võistlust dikteeris Johannes Sikk (21CC/Tr1Hards). Johannesele üritasid vastu hakata Armin Angerjärv (Yess/Tr1Hards) ja Risto Holtsmeier (Ujumise Spordiklubi/Tr1Hards), kuid tulutult. Sikk võttis kindla võidu Angerjärvi ja Holtsmeieri ees. Johannes lausus pärast võistlust: \"Tahtsin väga kodulinna radadele võistlusele tulla. Kuna Henryt ja Kevinit ei olnud, siis põhikonkurentideks olid Armin ja Risto. Salaplaan oli kõikidel aladel kiireim olla, mis läks ka nii. Ujumises tulin esimesena veest välja, mille üle on hea meel, sest trennides on Armin ja Risto näidanud, et on head ujujad. Tore oli, et napsasin esikoha ära, rattas oli alguses natuke raske käima saada, aga edasi läks juba väga hästi. Teised tulid oma grupisõidu ratastega ja mul oli eraldistardiratas, millega sain vahet päris kõvasti suurendada. Jooksus proovisin gaasi mitte maha võtta, vaid ikka kiireima jooksuaja ära võtta. Tunne oli hea ja mõnus ning kokkuvõttes täitsa tore võistlus.\" Johannes Sikk stardib järgmisena Soome meistrivõistlustel.\n\nNaistest väljus Merili Mai Kivimets (Tabasalu Triatloniklubi) esimesena veest, kuid tugeva ratturina tuntud Anette Zukker (Yess) püüdis Kivimetsa kinni ning jookma minnes oli tal turvaline edu. Nii võttiski Zukker kindla esikoha Kivimetsa ja Kerttu-Liis Laane (Team Enervit Estonia) ees. Zukkeri kokkuvõte oma võistlusest: \"Ujumine läks mul täna päris hästi, õnnestusin. Kaotasin ujumises küll esimesele naisele üle minuti, aga see on päris tavaline sel aastal. Teadsin, et rattas tuleb kõvasti pingutada ja ratas on mul endiselt kõige tugevam ala. Juba kaheksandal kilomeetril sain liidri kätte, tegin tööd lõpuni. Joostes tuli koht lihtsalt ära hoida. Täna õnnestus kõik!\"\n\nJärgmine CREO Eesti Triatloni karikaetapp toimub 22. augustil Karksi-Nuias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Elvas toimunud Eesti karikasarja kaheksandal etapil võttis meeste seas võidu Johannes Sikk ning naistes oli parim Anette Zukker.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Raadik jätkab uuel hooajal mängimist TalTechis\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane Raadik tegi oma debüüdi Eesti kõrgliigas 17-aastaselt, kui 2007/2008 hooajal esindas ta Pärnu esindusmeeskonda. Viie aasta järel Pärnus liitus 202 sentimeetri pikkune Raadik BC Kalev/Cramoga, kus ta mängis kõigest poolteist aastat enne kui Pärnusse naases.\n\nHooajal 2014/15 siirdus ta Tallinna Tehnikaülikooli meeskonda, kus mängis katkematult viis hooaega. Head esitused tõid Raadikule ka esimese välislepingu Rootsi kõrgliigaklubis Jämtlandis, kust mees liikus edasi Norrasse ja sealt omakorda Rumeenia kõrgliigasse. Seejärel naases mees Eestisse Tartu Ülikooli meeskonda, kuid 2021. aasta alguses jõudis tagasi TalTechi ehk vana nimega Tallinna Tehnikaülikooli meeskonda.\n\n\"Järgmisel hooajal ootan palju positiivseid emotsioone, mida saaks jagada ka fännidega ja pealtvaatajatega,\" ütles suure ääre positsioonil mängiv Raadik TalTechi Facebooki lehe vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TalTechi korvpallimeeskond andis oma Facebooki vahendusel teada, et uuel hooajal jätkab meeskonnas mängimist Toomas Raadik, kes liitus tiimiga 2021. aasta alguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Eesti vanim tegutsev pressifotograaf Arvo Tarmula\n\n## Põhitekst:\n\nArvo Tarmula (11. mai 1937 - 15. august 2021) oli Eesti vanim tegutsev pressifotograaf ja Lääne Elu toimetuse liige üle 30 aasta.\n\nPärnus sündinud, lõpetas Tarmula 1956. aastal Pärnu 2. keskkooli. 1970. aastast elas ta Haapsalus, 1989. aastast oli Tarmula ajalehe Lääne Elu fotograaf.\n\nAastal 2006 sai ta Haapsalu vapimärgi, aastal 2013 Valgetähe V klassi teenetemärgi, aastal 2015 EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööl vastu pühapäeva suri 84-aastasena ootamatult Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGrete Maria Savitsch sai triatloni juuniorite Euroopa karikaetapil 15. koha\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenias peeti järjekordne Euroopa karikaetapp, kus distantsiks oli 400 meetrit ujumist, 11 kilomeetrit rattasõitu ja 2,5 kilomeetrit jooksu. Eestlastest oli ainsana võistlustules Grete Maria Savitsch. Võistlus toimus 19-kraadises õhusoojas, kuid veetemperatuur oli 25 kraadi, mis tähendas kalipsota ujumist. Grete Maria sai 30 lõpetaja hulgas 15. koha.\n\nOma võistluse kohta ütles Grete Maria: \"Tänane võistluspäev algas minu jaoks kell 5:30 ja start anti naisjuunioritele kell 8:00, mis on tavamõttes väga vara. Ujumine läks hästi, aga alati saab paremini. Esimesse rattapunti ma ei jõudnud, sõitsin lõpuni teise pundiga. Nagu tavaliselt, ei viitsinud ka täna keegi tööd pundis teha ja nii sõitsime lõpuni kõik koos. Jooksu alustasin omas tempos ja varsti hakkasid konkurendid selg ees vastu tulema. Kokkuvõttes jäin võistlusega rahule. Hea meel on, et jooks õnnestus hästi ja hingamisega probleeme ei tekkinud. Mul on hea meel, et saan ka tiimide võistluse kaasa teha. Tiimi kuuluvad poolakas, soomlane, itaallane ja mina.\"\n\nSegateatetriatlon toimub Izvoranis homme.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenias Izvoranis peeti järjekordne triatloni juuniorite Euroopa karikaetapp, kus Eesti neiu Grete Maria Savitsch sai 15. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPSG jätkas Prantsusmaal võidukalt, Messi vaatas mängu kõrvalt\n\n## Põhitekst:\n\nPSG, kes suvel kõvasti meeskonda on täiendanud võttis teises voorus 4:2 võidu Strasbourgi üle. Kõikide PSG väravate autoriks olid erinevad mehed: võrgu panid sahisema Mauro Icardi, Kylian Mbappe, Julian Draxler ja Pablo Sarabia.\n\nStrasbourgi poolelt olid täpsed kogenud Kevin Gameiro ja Ludovic Ajorque.\n\nLaupäevast mängu vaatas kõrvalt jalgpallimaailma suurim täht Lionel Messi, kes PSG peatreeneri Mauricio Pochettino sõnul vajab veel veidi aega, et mänguvormi jõuda. Samuti ei mänginud kaasa Messi hea sõber Neymar, Reali legend Sergio Ramos ja suvel EM-i parimaks mängijaks valitud Gianluigi Donnarumma, kes kõik PSG aukartust äratavasse nimekirja kuuluvad.\n\nEnne mängu esitas PSG suvel liitunud mängumehi ka oma fännidele, kes uued mängijad suurte ovatsioonide ja võimsa aplausi saatel vastu võtsid.\n\nNew signings presentation ❤️\nExcited? #NewDiamondsInParis pic.twitter.com/1n9kLNjj5J\n\n— Paris Saint-Germain (@PSG_English) August 14, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas Ligue 1-s jätkus teine voor, kui suvel kõvasti meeskonda täiendanud PSG oli 4:2 skooriga parem Strasbourgi meeskonnast. Äsja Prantsusmaa suurklubiga liitunud Lionel Messi veel PSG koosseisu ei kuulunud ja vaatas mängu kõrvalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Spordipühapäevas\" tuleb juttu autorallist, võrkpallist ning e-spordist\n\n## Põhitekst:\n\nPärast juulis toimunud Rally Estoniat jätkub autoralli MM-sari Belgias toimuva Ypres'i asfaldiralliga. Ott Tänakut sel võistlusel suuremate soosikute hulka ei arvata, kuid mida näitab ralli ise?\n\nSaaremaa Võrkpalliklubi kadumine on Eesti tippvõrkpalli jaoks halb uudis. Šokina see siiski ei tulnud. Milles klubi eksida võis? Miks ei kaasatud meeskonna arendamisse kohalikke noormängijaid? Sõna saavad Saaremaal töötav noortetreener Ene Kask ja võrkpalliajakirjanik Karl Rinaldo.\n\nArvamusfestivalil peeti arutelu selle üle, kas e-sportlane on ikka õige sportlane. Mitme Eesti e-sportlase kõrval osales vestluses ka teenekas korvpallitreener ja endine tippmängija Jaak Salumets. Millest Paides räägiti ja kuhu välja jõuti?\n\n\"Spordipühapäev\" alustab Vikerraadios pühapäeval, 15. augustil kell 18.15. Saate panevad kokku Johannes Vedru ja Ragnar Kaasik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vikerraadio saates \"Spordipühapäev\" tuleb sel korral pikemalt juttu autoralli MM-sarja Belgia etapist, Saaremaa Võrkpalliklubi kadumisest ja e-sportlase olemusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRein T. Rebane ja Henry Laks avaldasid ühise loo \"Laula ilus rahvas\"\n\n## Põhitekst:\n\nMuusika loole kirjutas Rein T. Rebane ja sõnad Henry Laks.\n\nTegemist on muusikute esimene ühiselt salvestatud lauluga, mis avaldatakse ka Rein T. Rebase sügisel ilmuval sooloplaadil \"Kui lõppeb maa\".\n\nLoo \"Laula ilus rahvas\" mängisid lisaks Reinule ja Henryle stuudios sisse veel Sven Valdmann, Eimel Kaljulaid, Petri Lapintie, Andrus Kanter, Heigo Kumm ja Margus Alviste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muusikud Rein T. Rebane ja Henry Laks andsid välja kahasse valminud laulu \"Laula ilus rahvas\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViimase ööpäevaga tuvastati 203 koroonaga nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\nÖöpäevaga lisandunud nakatunutest 79,3 protsenti olid vaktsineerimata ja 20,7 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Haiglaravi vajavatest patsientidest 82,3 protsenti on vaktsineerimata.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 82 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 51 tuli Tallinna. Tartumaale lisandus 20, Saaremaale 19, Võrumaale 15, Pärnumaale 14, Põlvamaale ja Valgamaale 13, Jõgevamaale 7, Ida-Virumaale ja Raplamaale 3, Järvamaale ja Viljandimaale 2, Läänemaale 1. Hiiumaal ja Lääne-Virumaal uusi nakkusjuhtumeid ei tuvastatud. Üheksal juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 250,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,9 protsenti.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates üheksa uut haigusjuhtumit ning haiglaravi vajab 79 patsienti. Hetkel haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 65, mis moodustab 82,3 protsenti koroonaga nakatunud patsientidest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat. Kõikidest haiglas viibivatest patsientidest on üle 60-aastasi 49 ehk 62 protsenti. Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 4623 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 689 863 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 596 548 inimesel. Üle 60-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 69,6 protsenti. Vanusegrupis 60+ on kõikides maakondades vaktsineeritud üle 65 protsendi, erandiks on vaid Harjumaa 62,7 protsendi ja Ida-Virumaa 44,5 protsendiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4447 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid proove oli 203 ehk 4,6 protsenti testide koguarvust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMerle Karro-Kalberg: omavalitsustel puudub linnahaljastuse visioon ja arengukava\n\n## Põhitekst:\n\nArtikkel ilmus Sirbis.\n\nHaapsalus raiuti maha suured pärnad ja alles siis, kui üle Eesti juhtunut lahkama asuti ning selgus, tulekul on tormiline reaktsioon, jagati selgitusi, miks nii oli otsustatud: tänavakatet on vaja uuendada, puujuured lõigatakse läbi, puud ilmselt ellu ei jää ja seepärast istutatakse tänavale väiksemad puud, sest nood ei varja vaadet ajalooliste hoonete fassaadidele.\n\nNüüd tabab sama saatus ka Viljandi Uue tänava puid. Kuigi detailplaneeringus on kõrghaljastus määratud säilitatavaks, nähakse tänava rekonstrueerimisprojektis ette, et puud tuleb maha võtta. Nädala alguses valgustati puud mälestustalituseks. Raie põhjenduseks tuuakse jalgrattatee rajamise vajadus. Mõlemas linnas raiutakse, et teha ruumi. Suured puud tahetakse asendada madalamatega, et ei varjaks vaadet hoonetele, ei jääks ette ja üleüldse, poleks nii tülikad.\n\nÜRO hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu kuumalaine siinkandis ning üleujutused ja põlengud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada.\n\nTeoorias oleme tugevad ja saame aru küll, kuid kui asi puudutab isiklikku mugavust, on olukord täbar. Teame, et maailma päästmiseks on igaühel vaja prügi sortida, plastist loobuda, poes käia oma kotiga jne. Ühiskonnale vajalikke otsuseid tehes aga jääme hätta, ei seosta, et puudel ja põõsastel on ökosüsteemis oma kindel osa. Jah, mõistame, et linnades aitab haljastus kliimat parandada, kuid kui on valida pügatud muru ja naadi vahel, kipume eelistama esimest. Kui seisame valiku ees, kas auto või puu, võidab enamasti esimene. Juhtumid, kus parkla pargiks kujundatakse, peaaegu puuduvad. Liigirikka tühermaa parklaks tegemine on laialt levinud nähtus. Läbimõeldud vaheldusrikas haljastus on aga üks linnade ülekuumenemise ja soojasaareefekti vähendamise meede.\n\n2018. aasta uuring näitas, et igal aastal raiutakse linnades 36 miljonit puud ja kõvakattega kaetakse ligi 70 000 hektarit maapinda. 2015. aasta uuringust selgus, et Maa metsadest on kadunud 46 protsenti. Pole põhjust loota, et nüüd mõni aasta hiljem on need näitajad väiksemad.\n\nPuud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad linlased hindavad kuumal päeval rohelust. Kaubanduskeskuse parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad.\n\nLinnad on hakanud koostama kliimakavu, kuid haljastust ja puude osa seal ei käsitleta. Omavalitsustel puuduvad linnahaljastuse visioon ja arengukava. Juhiseid ja tegevusplaane koostatakse küll miljööväärtuslikele aladele, transpordile, kergliiklusteedele, kõrghoonetele ja paljule muule, kuid mitte linnahaljastusele. Üldjuhul arvatakse, et puid ja metsa on ka linnast väljas, kuid linnade ümber laiuvad monokultuursed põllud ning väikesed metsalapid ei aita linnal ökosüsteemina paremini toimida. Ka arengukavade, plaanide ja planeeringutega on vaja rohkem mõelda rohelusele. Vaja on teha tegevusplaan, kuidas suurendada linnade elurikkust, taastada biotoope, kuidas tagada rohevõrgustiku säilimine ja tuua loodus linna tagasi. Seejärel on plaanide süsteemseks elluviimiseks tarvis tahet ja vahendeid. Siis on ehk lootust, et apokalüpsist ennustav seier punasest oranži poole nihkuma hakkab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti väikelinnu näib olevat tabanud mingi viirus. Ei, ma ei räägi siin koroonast, vaid pea sama nakkavast tõvest, mis tekitab arusaamatut vimma tänavapuude vastu ja viib linnaruumi uuendamisel nende maharaiumiseni. Hiljuti sai postuumselt üle riigi kuulsaks Haapsalu Posti tänava pärnapuude allee. Nüüd lüüakse hingekella Viljandis Uue tänava puudele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHongkongis Hiina-vastaseid meeleavaldusi korraldanud ühendus lõpetas tegevuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kodanikuühiskond on silmitsi enneolematult ränga proovilepanekuga,\" nentis Kodanikuõiguste Rinne laialiminekuteates.\n\nHiina on asunud Hongkongi omaenda autoritaarse palge järgi ümber kujundama ning viib linnas läbi suurpuhastust kõigist isikutest ja rühmitustest, keda Peking peab ebalojaalseks või mittepatriootlikuks.\n\nKodanikuõiguste Rindel oli võtmeroll 2019. aastal Hongkongis mitu kuud kestnud demokraatiaprotestidel.\n\nRühmitus teatas, et Pekingi pidev surve demokraatia toetajatele ning mis tahes protestide ja erimeelsuste sisuline keelamine võttis neilt tuleviku.\n\nLaialiminekuteates öeldakse, et CHRF-i omandusse jäänud 1,6 miljonit Hongkongi dollarit (205 000 USA dollarit) annetatakse teistele rühmitustele.\n\nHongkongis puhkesid 2019. aastal suurprotestid vastuseks seadusele, mille alusel võis poolautonoomse Hongkongi elanikke autoritaarsele Hiinale välja anda.\n\nPeagi paisus vastuhakk palju suuremate nõudmistega demokraatiaprotestiks, mida võimud pisargaasi ja kummikuulidega püüdsid laiali ajada.\n\n2002. aastal asutatud CHRF edendas vägivallatut vastupanu ja suutis pidevalt tänavatele tuua sadu tuhandeid inimesi. Mõne hinnangu järgi kogunes 7,3 miljoni elanikuga Hongkongis tänavaprotestidele ühekorraga kohati üle miljoni inimese.\n\nHiina vastus toimuvale oli mitte midagi kuulda võtta ning kujutada meeleavaldajaid välisriikide käsilastena, kes tahavad kodumaad destabiliseerida.\n\nEelmisel aastal Hongkongile kohaldatud Hiina julgeolekuseadus kriminaliseeris eriarvamused ning enamus demokraatialiikumise juhtidest pandi kas vangi või nad pagesid välismaale.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hongkongi Kodanikuõiguste Rinne (CHRF), mis korraldas kaks aastat tagasi enneolematu ulatusega demokraatiameeleavaldusi, teatas nüüd, et taandub Hiina mahasurumispoliitika ees ja läheb laiali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTakistussõidu Eesti meistrivõistlustel peeti ära esimesed osavõistlused\n\n## Põhitekst:\n\nReedel võeti mõõtu neljas parkuuris, põhisõiduks oli rajameister üles seadnud 135 cm raja. Avalöök anti võistlusele 100/105 cm handicap rajaga, kust viis võidu koju Birgit Adler ratsuga Domingo. See võidukas paar noppis võidu ka 115 cm puhtus-kiirus parkuuris. 125 cm rajal võtsid võidu Laura Neemlaid ja Emireta. Reedese võistluspäeva lõpetas 135 cm parkuur, kus napi eduga saavutaisid esikoha Hanno Ellermann ja Ilord.\n\nTäna jätkus võistluspäev juba meistrivõistluste klassidega, esimese osavõistluse sõitsid poni ja lasteklassi ratsanikud, juuniorid, noored, seeniorid ning harrastajad ja amatöörid.\n\nPrix de Cavalor handicap 105/110 cm parkuuris noppis esimese osavõistluse võidu Kätrin Kristelle Nõmm (Tondi RSK) ponil Romanesca. Prix de Pet City 115 cm lasteklassi esimese osavõistluse parima tulemuse saavutas poniklassis kolmandale kohale tulnud Maria Espenberg (Valgeranna RSK) hobusel Rolex. Juuniorite esimese osavõistluse 130 cm kõrgune parkuur oli puhtus-kiirussõit, kus olid edukaimad Mia Mai Laisaar (Tallinna RK) hobusel Dynamit. Puhtad ja kiired pidid olema ka noored ratsanikud, kel esimesel osavõistlusel takistuste kõrguseks 135 cm. Selle parkuuri parimad olid Elizabeth Põder (RK Ruila Tall) ja Piccolina.\n\nSeeniorite Eesti meistrivõistluste arvestuses esimesel kohal lõpetas Urmas Raag (Tartumaa RSK) ja Van Damme. Homme hüpatakse kahevooruline sõit ja medalid jagatakse peale teist osavõistlust.\n\nPäeva lõpetasid harrastajad ja amatöörid. Harrastajate klassis hoiab peale esimest osavõistlust esikohta Kadri Vatsa (Nõo RK) hobusel Carra Steady Cruise ja amatööride arvestuses Krsistiina Raudnagel (Märjamaa SK) hobusega Aga Flamenco von Feicht.\n\nEesti meistrivõistluste sõitudest saab vaadata otseülekannet Hobumaailmas pühapäeval algusega kell 09.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "13. augustil sai avalöögi Ruilas toimuv võistlus, mille raames selgitatakse ka Eesti parimad takistussõidus. Reedel olid kavas avatud arvestused, laupäeval algas võistluspäev juba Eesti meistrivõistluste esimeste osavõistlustega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReal Madrid lõi vastasele neli väravat ja võttis avavoorus kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nSuvel naasis Reali treeneripingile Carlo Ancelotti, kes viimati juhendas meeskonda kuus aastat tagasi. Avapoolajal veel Real liiga hästi enda asju toimima ei saanud ja nii lõppeski esimene poolaeg väravateta,\n\nTeisel kolmveerandtunnil näitas Real klassi, kui esmalt viis Karim Benzema nad 48. minutil juhtima ja seejärel duubeldas Nacho Fernandez kaheksa minutit hiljem eduseisu. See andis Madridi meeskonnale veelgi hoogu juurde ja 62. minutil sai taas jala valgeks suvel Prantsusmaa koondisega EM-il põrunud Benzema.\n\nAlaves siiski päris nulli peale ei jäänud, sest 65. minutil realiseeris Joselu penalti, mille teenis rootslane John Guidetti. Penalti olukorras eksis halvasti Reali keskkaitsja Eder Militao, kes andis väravavaht Thibaut Courtoisile nõrga tagasisöödu, mille Guidetti vahelt lõikas. Courtoisil ei olnud muud varianti, kui ründaja maha võtta. Lõppseisu 4:1 vormistas Vinicius Junior, kes realiseeris väravaks Reali suvise täienduse David Alaba täpse tsenderduse.\n\nKõik ülejäänud laupäevased Hispaania liiga mängud lõppesid viigiga: Osasuna ja Espanyol väravaid ei löönud, Cadiz ja Levante skooriks jäi 1:1 ning Mallorca ja Betis leppisid samuti 1:1 viigiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli meistrivõistlustel alanud uuel hooajal võttis üks tiitlisoosikuid Real Madrid Alavesi üle kindla 4:1 võidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAndreas Ventsel: mis on see presidendiametiga kaasnev sümboolne võim?\n\n## Põhitekst:\n\nViimase aasta-pooleteise jooksul on presidendi valimiste teema püsivalt taas meedia tähelepanu keskmes olnud. Arutletakse näiteks, milline on selle ametiga kaasnev poliitiline võim, kas presidendi peaks valima riigikogu või oleks aeg anda võimalus presidendi otsevalimistele, või millised isikuomadused peaksid kandidaadil olema.\n\nSekka leidub ka mõtteavaldusi, kus soovitakse presidendiinstitutsioon Eestis üldse ära kaotada või asendada riigivanema ametikohaga, \" kes erakonnavälise ametiisikuna juhiks ka riigikogu\", või nagu üks hääl rahva seast pakkus: \" minu meelest võib sinna panna ka lamba\".\n\nMiks mitte, pidas ju Alaska osariigi väikelinna Talkeeta linnapea ametit rohkem kui 15 aastat kass Stubb, kuna linlased pettusid kõigis linnapeaks kandideerivais inimestes. Tõsi, sel korral niimoodi vist ikkagi ei lähe, sest ka kassi peab keegi presidendikandidaadiks üles seadma ja see tähtaeg hakkab kohe täis saama.\n\nKindlasti ei ole presidendiamet riigi toimimise seisukohast paratamatu. Teadupärast ei olnud esimese Eesti Vabariigi algusaastatel presidendi ametikohta. Lähtume järgnevalt siiski seisukohast, et põhiseaduse järgi on Eestis presidendi institutsiooni ette nähtud ja ametiga kaasnevad võimupiirid on samas tekstis kenasti kirjeldatud.\n\nÜks enimrõhutatud aspekt, mis nendest võimupiiridest välja jääb ja mida ka ajakirjanduses presidendiametiga enim seostatakse, on presidendiameti sümboolne võim. Järgnevalt arutlemegi pisut, mis see sümboolne võim on, sest tihti kostub arvamusi, et sümboolne võim polegi justkui mingi võim.\n\nPresidendiga kaasnevad sümbolid\n\nLaias laastus võiksime rääkida kolme liiki sümboolse võimu aspektist: riigivõimu sümbolid, võimust sümbolite üle ja võimu sümboolsest toimimisest.\n\nPresidendiamet koondab neid kõiki kolme aspekti. Presidendi institutsioon on riigivõimu üks sümboleid, funktsioneerides koos teiste presidendiametiga kaasnevate sümbolitega, olgu selleks auvahtkond presidendilossi ees, kindlad reglemendid audientsiks või presidendi ametiraha.\n\nNeed moodustavad teatud sümbolisüsteemi, mis rohkemal või vähemal määral käib kaasas ka iga teise (riigi)ametiga. Enamasti kaasneb kõrgema positsiooniga ka kõrgem sümboolne väärtus ja rangem sümbolisüsteemi reglementeeritus. Riigi igapäevase toimise seisukohast – näiteks seaduste väljatöötamine, vastuvõtmine ja elluviimise tagamine – ei pruugi see praktilist väärtust omadagi. Kuid seda üksnes juhul, kui me praktilist väärtust väga kitsas, kaupmehelikus tähenduses \"raha sulle, kurgid mulle\" mõistame.\n\nKuna meie igapäevane praktiline tegevus toetub vähemal või rohkemal määral ka identiteedile ehk sellele, kuidas me ennast maailmaga suhestame, siis saavad need sümbolid hoopis teise kaalu. Presidendi institutsiooniga kaasnevad sümbolid loovad inimese identiteedi seisukohalt emotsionaalse sideme minu kui kodaniku ja riigi, kuhu ma kuulun, vahel. Need annavad vajaliku kogukonnatunde, mis on igasuguse ühiskondliku tegevuse piiritlemise ja elluviimise jaoks hädavajalik eeltingimus. 1\n\n\"Presidendi institutsiooniga kaasnevad sümbolid loovad inimese identiteedi seisukohalt emotsionaalse sideme minu kui kodaniku ja riigi, kuhu ma kuulun, vahel.\"\n\nSageli tajutakse \"riket\" sümbolisüsteemis riivena kodaniku ja riigi väljakujunenud sideme suhtes. Kui president Kersti Kaljulaid tuli dressipluusis uut riigikogu ametisse vannutama või nähti teda rätiku ja kummikutega praamil, siis tajusid mõned seda just väljakujunenud presidendi sümbolkuvandi rikkumisena.\n\nSamas lisab presidendi ametiga kaasas käiv sümboolne võim niisugustele tavapäratutele tegudele endale sümboolse dimensiooni.\n\nKommunikatsiooniekspert Raul Rebane on osutanud, et president Lennart Meri 1997. aasta 27. märtsi pressikonverentsi, mille ta andis Tallinna lennujaama WC-s, tuuakse tänastes suhtekorraldusõpikutes esile kui eriti head näidet sümboolse võimu tõhusast kasutamisest. Presidendi esmapilgul tavatu tegu (pressikonverentsi enamasti WC-s ei anta, eriti veel ei sobi see ühe riigi presidendile) muutus sümbolväärtusega teoks, kuna muutis inimeste käitumist ja suhtumist.\n\nSamamoodi võimendas piduliku hetke norme rikkuv dressipluus president Kaljulaidi seljas pluusile kantud sõnumit. Ta võitis nii tähelepanu ning jättis pikaajalisema jälje auditooriumi mällu. Selle kinnituseks on näiteks sarnaste sõnumitega pluuside populaarsus tänavapildis. Vaevalt et see oleks Kaljulaidil õnnestunud, kui ta oleks sama sõnumi suulisel viisil remargi korras riigikogu ja meediakaamerate öelnud.\n\nVõim presidendi kui sümboli üle\n\nVõim sümbolite üle osutab teistsugusele olukorrale – siin on eesmärgiks seatud mingi sümboli tähenduse monopoliseerimine, mille abil edaspidi võimu teostada.\n\nKultuurisemiootik Juri Lotman on kirjutanud, et sümboli tähenduspotentsiaal on alati suurem tema käesoleva hetke tähendusest. See tähendab, et seosed, millesse sümbol oma väljenduse kaudu ühe või teise semiootilise keskkonnaga astub, ei ammenda kõiki tema tähendusvõimalusi. Ühelt poolt säilitab sümbol ajavoolus oma ajaloos väljakujunenud tähenduse, nii-öelda eelnevate põlvede mälu. Teiselt poolt suhestub sümbol aktiivselt kultuurikontekstiga, muundub selle mõjul ja muundab seda (kultuurikonteksti – AV) ise\". 2\n\nSee tähendab, et sümbolite tähendus fikseerub üksnes konkreetses ajahetkes ja sõltub selle hetke sotsio-kultuurilisest taustast.\n\nÜks neist fikseerivatest teguritest on loomulikult ka poliitika. Kas konkreetsed ajaloosündmused ja -tegelased saavad kanoniseeritud riiklikus ajaloo panteonis, sõltub rohkemal või vähemal määral poliitilistest valikutest. See valik annab neile suurema müüdi raamistikus sümboli staatuse ja fikseerib tähenduse.\n\nSiinkohal ei osuta ma mõistega \"müüt\" mitte ajaloofaktide võltsimisele, vaid oma ajaloo käsitlemisele läbi identiteedi perspektiivi, \"mis hoiab ühiskonna möödanikku olevikulisena ja ammutab sellest tuleviku jaoks orienteerumisjõudu\". 3\n\nSarnast võitlust ajaloosümbolite üle näeme Pätsi kuju Tallinnasse püstitamise debattides. Küsimus pole üksnes selle kuju esteetilises vormis, vaid on sageli põhimõttelisem: kas Päts üldse väärib ausammast pealinna ehk siis tema panuse kanoniseerimist, sümboliks muutmist Eesti ajaloo narratiivis, ja kuidas ajaloo narratiiv siis ise muutuks?\n\n\"Kas Päts üldse väärib ausammast pealinna ehk siis tema panuse kanoniseerimist, sümboliks muutmist Eesti ajaloo narratiivis ja kuidas ajaloo narratiiv siis ise muutuks?\"\n\nSeejuures ilmneb tendents, et mida autoritaarsem või totalitaarsem on võim, seda rohkem hoolib võim sümbolite kaanoni puhtuse eest. Muutused kaanonis toimuvad enamasti suurte ajalooliste murrangute kaasnähtusena, kus varasemad puuslikud hävitatakse ning kirjutatakse uusi ajalookäsitlusi. Eesti on neid murranguhetki eelmisel sajandil korduvalt läbinud, kus vanad monumendid ja ausambad purustatakse ning tänavaid ja kohti ümber nimetatakse.\n\nÕnneks Eestis olukord niisugune ei ole ja erinevad arutelud selle üle, kas Pätsi kuju sobib pealinna või milline peaks meil presidendi institutsioon olema, on ajakirjanduses tavalised. See on just see, mida võib nimetada veretuks võitluseks presidendi kui sümboli tähenduse üle.\n\nErijuht on aga olukord, kus mingi võimusümboli reaalne omandamine toetab vastaspoole võimu rakendamist. Venemaa käes olev Eesti presidendi ametiraha on just näide sellisest võimust. Kui jätame hetkel kõrvale võimaluse, et sellel konkreetsel aurahal on maagilised võimed, siis näeme, et selle võimusümboli omamine lubab Venemaal võimu rakendada. Venemaa kasutab Eesti presidendi auraha vahetusrahana oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel – ametiraha tagastamine nõuab vastuteenet või on konventeeritav Venemaa \"hea tahte\" sümboolseks žestiks.\n\nPresidendi institutsiooni sümboolne võim\n\nSümboolse võimu kontekstis on enim räägitud tulevase presidendi rollist rahva sümboolse ühendajana, kes suudaks polariseerunud ühiskonna kokku tuua.\n\nMaarja Vaino toob välja viis omadust, mis peavad tulevasel presidendil olema, et taastada presidendi institutsiooni väärikuse kuvand. Nõustumata siinkohal seisukohaga, et presidendi institutsiooni väärikus on Eestis kadunud (kui miski on kadunud, siis nende väärikus, kes presidendi ametikohaga seonduvat oma parteipoliitilistel eesmärkidel püüavad kasutada), on need omadused kokkuvõtvalt järgmised:\n\niseseisev mõtlemine, et kaitsta ja esindada Eesti huve;\nkultuurikiht, mis tagab selle, et tulevane president hoiab au sees meie suurmeeste ja esivanemate pärandit;\nhuumorimeel;\nempaatiavõime, mis tagab selle, et ta oleks võimeline esindama ka oma rahva neid hoiakuid ja arvamusi, mis ei kattu tema isikliku arvamusega;\nväärikus.\n\nUsun, et enamik Eesti inimesi kirjutaks alla nende viiele presidenti defineerivale tunnusele, mis põhimõtteliselt viitavad sümboolsele autoriteedile kui rahvast ühendavale funktsioonile.\n\nIdeaalis ilus, kuid problemaatiline on siin võrrandis mitte presidendi institutsiooni sümboolne autoriteet, vaid rahva mõiste. Et suurele osale rahvast meeldida, eeldab see ideaal rahva enda homogeenset käsitlust. Paraku aga rahvas seda ei ole.\n\nRiigimeeste teod ja seisukohad muutuvad meie jaoks oluliseks läbi tähenduse, mis me neile omistame. Sellele protsessile on iseloomulik, et mida rohkem inimesi kommunikatsioonis osaleb, seda keerulisem on ka mingi teo või sõna tähenduses üksmeelele jõuda. Iseseisvat mõtlemist iseloomustab aga pigem kasutatud mõistete selge eristus, mis teeb ebamäärasest seisukohast nimelt minu seisukoha.\n\n\"Kui presidendilt oodatakse, et tema seisukoht ühtiks ühtlasi kogu rahva seisukohaga, siis saab see ühisosa olla üksnes hinnanguliste tühjade sõnade ja loosungite tasandil.\n\nKui presidendilt oodatakse, et tema seisukoht ühtiks ühtlasi kogu rahva seisukohaga, siis saab see ühisosa olla üksnes hinnanguliste tühjade sõnade ja loosungite tasandil, nagu näiteks \"elu on ilus\" või \"elagu vaba Eesti\", kus vaevalt saab olla kohta iseseisva mõtlemise viljadel.\n\nKergem ülesanne pole ka suurmeeste pärandi au sees hoidmine, sest see pärand pole midagi, mis on kokku pakituna uuel presidendil riiulist võtta. Eelpool osutatud vaidlused selle üle, kas president Päts väärib ausammast Tallinnas või mitte, on selle heaks näiteks. Rääkimata peenematest Eesti lähiajaloo keerdkohtade tõlgendustest ja inimeste rollidest selles.\n\nVeelgi enam, rahvas ise ei räägi, vaid enamasti räägivad poliitikud rahva eest. See aga tähendab, et kui mingile poliitilisele jõule tulevase presidendi seisukohad ei meeldi, siis suunatakse võitlusteravik presidendi sümboolse võimu õõnestamisele. Praegu ametis olevale presidendile on osaks langenud süüdistused (kas õigustatud või mitte, pole selle artikli teema) selgete seisukohtade võtmises ja süüdistajad on enamasti just poliitilise eliidi seast. Samamoodi oli pideva tule all Lennart Meri, kuigi nüüd tuuakse tema tollal kritiseeritud seisukohti sageli eeskujuna riigimehelikust käitumisest.\n\nKokkuvõtteks, sümboolse võimu ja selle rakenduse problemaatilisus taandub sümboolsuse problemaatilisusele. Viimane on oma olemuselt kommunikatiivne nähtus ning ajas anname praegustele tegudele ja sümbolitele uued tähendused. See puudutab ka presidendi tegemisi. Ehk ei peaks utoopilisi nõudeid tulevasele presidendile seadma, et hiljem poleks vaja pettuda.\n\n1 Kertzer, David I. 1988. Ritual, Politics, and Power. New Haven: Yale University Press.\n2 Lotman, Juri 1999. Sümbol kultuurisüsteemis. – Semiosfäärist, 219–236, Tartu: Vagabund, lk 223–224.\n3 Assmann, Aleida 2021. Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloo poliitika. Tallinna Ülikooli kirjastus, lk 50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevasele presidendile ei peaks ehk seadma utoopilisi nõudeid, et hiljem poleks vaja pettuda. Seda enam, et ajas anname vabariigi presidentide sõnadele ja tegudele uued sümboolsed väärtused ja tähendused, kirjutab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRait Ärm kerkis Tour de l'Aveniril kolme positsiooni võrra\n\n## Põhitekst:\n\nWarenskjoldi (3:49.57) järel pälvis teise koha itaallane Luca Colnaghi ja kolmanda koha prantslane Axel Laurance. Teistest Eesti U-23 maanteeratturite koondise meestest pälvis Artjom Mirzojev 24. (+0.00), Henri Roos 119. (+1.29), Gleb Karpenko 139. (+4.48), Henri Treimuth 141. (+4.48) ja Joonas Kurits 143. koha (+4.48).\n\nKokkuvõttes jätkab liidrisärgis Warenskjold, edestades teiseks tõusnud hollandlast Mick van Dijke'i nelja ja kolmandal kohal asuvat britti Ethan Vernoni seitsme sekundiga. Ärm kerkis kolme positsiooni võrra ning jätkab 13. kohal, kaotades liidrile 15 sekundiga. Mirzojev on 71. (+0.37), Roos 124. (+2.23), Kurits 138. (+5.12), Karpenko 145. (+5.22) ja Treimuth 147. kohal (+5.25).\n\nPühapäeval on mitmepäevasõidul kavas 26,8-kilomeetrine meeskonnasõit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal jätkuval mitmepäevasõidul Tour de l'Avenir (2.Ncup) võidutses esimesel grupisõiduetapil (Charleville-Mezieres – Soissons; 161,2 km) norralane Soren Warenskjold, kes oli parim ka päev varem sõidetud proloogil. Peagrupis finišeerinud Rait Ärm kerkis kokkuvõttes kolm kohta ja asub nüüd 13. positsioonil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra vutitäht hiilgas Bundesliga avavoorus\n\n## Põhitekst:\n\nSuurt rolli mängis võidus võõrustajate 21-aastane ründaja Erling Braut Haaland, kes lõi ise kaks väravat ning andis resultatiivse söödu nii Marco Reusile kui Thorgan Hazardile. Ühe palli saatis külalismeeskonna võrku Giovanni Reyna.\n\nDortmund alustas hooaega nädala eest toimunud karikamängus Weheni vastu, kus Norra staar lõi 3:0 võidumängus kõik tiimi väravad.\n\nTeised tulemused:\n\nBielefeld - Freiburg 0:0\nAugsburg - Hoffenheim 0:4\nStuttgart - Fürth 5:1\nBerliini Union - Leverkusen 1:1\nWolfsburg - Bochum 1:0\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dortmundi Borussia alustas Saksamaa jalgpalli Bundesliga uut hooaega laupäeval saadud 5:2 võiduga Frankfurdi Eintrachti üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nU-23 jalgpallikoondis kohtub võõrsil Inglismaaga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise avavile kõlab Eesti aja järgi kell 21.45 Londonis Leyton Orient FC staadionil. 2016. aasta novembris kohtusid Eesti U-23 ja Inglismaa C-koondis Tallinnas A. Le Coq Arenal, kus napi 2:1 võidu teenisid külalised.\n\nEesti U-23 koondis:\n\nVäravavahid:\nRichard Aland (15.03.1994) – Pärnu JK Vaprus (laenul FC Florast)\nMagnus Karofeld (20.08.1996) – Tallinna FC Flora\n\nKaitsjad:\nAlger Džumadil (29.07.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Vasalemma JK-st)\nVladimir Avilov (10.03.1995) – Nõmme Kalju FC\nJoseph Saliste (10.04.1995) – Tallinna FC Flora\nHindrek Ojamaa (12.06.1995) – Vaasa PS (FIN)\nGerdo Juhkam (19.06.1994) – Viljandi JK Tulevik\nJanar Õunap (09.09.1994) – Viljandi JK Tulevik\n\nPoolkaitsjad ja ründajad:\nKevin Kauber (23.03.1995) – Ekenäs IF (SWE)\nRoman Sobtšenko (25.01.1994) – JK Tallinna Kalev\nArtjom Škinjov (30.01.1996) – JK Narva Trans\nRobert Kirss (03.09.1994) – Nõmme Kalju FC\nKaspar Paur (16.02.1995) – Nõmme Kalju FC\nMaksim Gussev (20.07.1994) – Tallinna FC Flora\nRasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia\nTauno Tekko (14.12.1994) – Tartu JK Tammeka\nSander Kapper (08.12.1994) – Tartu JK Tammeka\nTristan Koskor (28.11.1995) – Tartu JK Tammeka\n\nPeatreener: Urmas Kirs\nAbitreenerid: Joonas Ljaš, Richard Barnwell\nVäravavahtide treener: Kert Kütt\nFüsioterapeut: Rauno Kuusemets\nMänedžer: Ljubov Lobõševa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheliseks mänguks koguneb taas Eesti U-23 koondis, kes kohtub täpselt nädala pärast võõrsil Inglismaaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArmeenia president vabastas Pašinjani soovil ametist kuus ministrit\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval jõustusid president Armen Sargsjani määrused ministrite vallandamise kohta, millest Pašinjan oli teatanud teisipäeva õhtul. Ametist vabastati teiste seas energeetika, majandusarengu, põllumajanduse ja transpordi eest vastutavad ministrid.\n\nPašinjani samm järgneb parlamendis vastu võetud seadusele, mis muudab raskemaks selle laialisaatmise ja erakorraliste valimiste läbiviimise.\n\nEndise presidendi Serž Sargsjani Vabariikliku Partei kõrval toetasid muudatusi ka parteid Õitsev Armeenia ja Dašnaktsutjun, kes olid toetanud aprillis ja mais võimuvahetuse eel ja ajal Pašinjani.\n\nPeaminister süüdistas kaht erakonda endale noa selga löömises ja nimetas seaduse vastuvõtmist \"kontrrevolutsiooniks\".\n\nVallandatud ministrid on Õitsva Armeenia ja Dašnaktsutjuni liikmed.\n\nMais nädalaid kestnud massimeeleavalduste järel peaministriks saanud Pašinjan on olnud sunnitud valitsema ilma ülekaaluta parlamendis, kus on enamus Vabariiklikul Parteil.\n\nPeaminister tahab korraldada Sargsjani mõju vähendamiseks veel enne aasta lõppu erakorralised valimised, kuid tema vastased on püüdnud neid jõupingutusi pärssida. Korralised parlamendivalimised peaksid toimuma 2022. aastal.\n\nPašinjan ütles teisipäeva õhtul, et astub pärast ministrite vallandamise määruste jõustumist lähipäevil tagasi, et \"keegi ei arvaks, et ta selle ametikoha külge klammerdub\".\n\nPeaminister püüab tagasiastumisega ilmselt kutsuda esile erakorralised valimised. Kui parlament ei suuda Pašinjani tagasiastumise järel kaks korda uut peaministrit valida, kuulutatakse välja ennetähtaegsed valimised. \"Jään põhiseaduse järgi tagasiastumise järel peaministri kohusetäitjaks. Koos rahvaga oleme võimelised takistama parlamendil uue peaministri valimist,\" sõnas Pašinjan.\n\nVabariiklaste parlamendifraktsiooni juht Vagram Bagdasarjan ütles kolmapäeval, et endine võimupartei toetab erakorraliste valimiste läbiviimist kevadel ning partei aseesimees Armen Ašotjan pakkus tema sõnul teisipäeval Pašinjaniga kohtudes välja korraldada need mais.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenia president Armen Sargsjan vabastas peaminister Nikol Pašinjani ettepanekul ametist kuus ministrit pärast seda, kui temaga opositsioonis olev parlamendienamus keeldus ennetähtaegsete valimiste korraldamisest veel sel aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool/Kalev alustas naiste Eesti-Läti ühisliigat võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate resultatiivseim oli 23 punktiga Eleriin Vaino, keda toetas 22 silmaga Anna Gret Asi ja 13 punktiga Kadri Uiga. Vastaste parim oli 11 punkti naiskonna arvele lisanud Liisa Neeme. Howard Frieri juhendatav Audentese Spordiklubi onEesti-Läti ühisliigas uus tulija.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Läti naiste ühisliigas alustas võidukalt Tartu Ülikool/Kalev naiskond, kes alistas Audentse Spordiklubi seisuga 90:50.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti ja Leedu välisminister: Rail Baltic on lõimumiseks oluline\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Läti ja Leedu välisministeerium ei ole projekti eest vastutavad, siis peavad mõlemad seda siiski väga tähtsaks, ütles Läti välisminister Edgars Rinkēvičs.\n\n\"Loodame, et projekti uus tegevjuht määratakse ametisse nii vara kui võimalik. Meil on soov jätkata selle projekti jõustamisega ja me teeme kõik, mis suudame, et see saaks jätkuda,\" ütles Rinkēvičs.\n\nRinkēvičs sai enda sõnul kinnitust oma Leedu ametivennalt Linas Linkevičiuselt, et Leedu on alustanud Lätti viiva Mažeikiai-Renge raudteelõigu taasrajamist. Lätti visiidile saabunud Linkevičius kinnitas samuti, et peab Rail Balticu projekti oluliseks.\n\nSeptembris teatas Rail Balticu rajamise koordineerimiseks loodud Baltimaade ühisfirma RB Raili tegevjuht Baiba Rubesa, et astub juhikohalt koheselt tagasi, seda vahetult enne ta ametiaja lõppu oktoobris.\n\nRail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini. Projekti maksumuseks on hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Balticu kiirraudtee projekt on oluline regiooni majanduse ja lõimumise jaoks Euroopa Liiduga, ütlesid Läti ja Leedu välisminister kolmapäeval Riias pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo jätkab Eesti-Läti liigas võidulainel\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese veerandaja lõpuks oli Kalev/Cramo edu kasvatanud 16-punktiliseks, 13:29. Poolaeg lõppes eestlaste juhtimisel 51:38-ga ning kolmanda neljandiku lõpuks olid eestlased lõunanaabritelt eest libisenud 18 silma kaugusele, 71:53. Viimasel veerandil viskas Ogre küll kolm punkti tagasi, kuid sellest enam võiduks ei piisanud.\n\nKalev/Cramo resultatiivseim oli 21 punkti visanud Chavaughn Lewis. 16 silma lisas meeskonnale Reggie Lynch. Vastaste parim oli 23 punktiga Janis Poznaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Olybet Eesti-Läti korvpalliliigas jätkab võidulainel BC Kalev/Cramo, kes sai võõrsil jagu BK Ogrest 93:78.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikool tunnistas lisaajal Valmiera paremust\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi avaminutitel läksid tartlased mängu juhtima, siis enamik mängu tuli siiski olla tagaajaja rollis. Peamiselt kaugvisetele mänginud Valmiera meeskond haaras esimese veerandi keskel juhtohjad ning võitis esimese veerandi 22:18. Tasapisi venis vahe suuremaks ka teisel veerandajal ning kui poolajapausini jäi neli minutit juhtisid lätlased 39:30. Avapoolaja lõpus sai Tartu Ülikool siiski mängusabast kinni ja peamiselt Arnas Velicka rünnakulahendustele toetudes lõpetati poolaeg vaid neljapunktises kaotusseisus 39:43.\n\nPärast poolajapausi jätkas Valmiera nagu avapoolajalgi – palju prooviti kätte kaugvisetel ning neist tabas nii mõnigi. Veerandaja keskel juhtisid võõrustajad mängu 57:46 ning see oli ka mängu suurim vahe. Tartlastel õnnestus oma kaitset pisut tihedamaks keerata ning see tõi ka mõningat edu rünnakul ja vahe suuremaks kärisemisele saadi piir ette. Neljandale veerandajale mindi Valmiera 67:60 eduseisul.\n\nNormaalaja viimasel neljandik kuulus suures osas tartlastele. Valmiera kaugvisked ei tabanud enam endiselt ja kaitses hästi mänginud tartlased olid pärast Arnas Velicka kaugviset vaid punkti kaugusel seisul 68:69. Lätlaste poolel võttis mängu enda peale nende kogenuim, täna oma 29. sünnipäeva tähistanud koondislane Janis Kaufmanis. Tema üheksa järjestikkust punkti hoidsid Valmierat ees, kuni kaks minutit enne veerandi lõppu viis Kregor Hermet 2+1 korviga tartlased üle pika aja taas ette 81:80. Veerandilõpu punkt-punkti heitluses ei suutnud kumbki pool mängu oma kasuks kallutada ja nii tuli mängida lisaaeg seisul 87:87.\n\nLisaajal näitasid võõrustajad kindlamat kätt ja et viie veaga langes välja ka Tartu Ülikooli vaieldamatult efektiivseim mängija Julius Kazakauskas, siis ei jagunud eestlastel piisavalt püssirohtu, et taas ohtlikku kaugusesse jõuda. Mäng lõppes Valmiera 106:98 võiduga.\n\nTartu Ülikooli vankrit vedasid selles kohtumises leedukad. Julius Kazakauskas oli meeskonna efektiivseim 23 punkti ja 15 lauapalliga ning 38 minutiga kogunes efektiivsusnäitajaks 42. Pisut visketabavusega hädas olnud Arnas Velicka viskas 24 punkti ja andis kuus korvisöötu. Märt Rosenthali arvele kirjutati 17, Rain Raadikule 11 ning Kregor Hermetile kümme punkti.\n\nValmiera parimana viskas Janis Kaufmanis 26 punkti ja andis kuus korvisöötu. Esimesel pooajal säranus Reinis Ermansons lisas 19 ja Valters Janis Liepins 14 punkti. Neljandal veerandil hästi vahetusest sekkunud Klavs Dubults kogus kümme punkti.\n\nTartu Ülikooli peatreeneri Priit Vene sõnul oli küll võiduks võimalus, aga see libises käest. \"Natuke jäi lõpus puudu. Normaalaja lõpus saime ette ja kõik toimis, aga lasime võimaluse ikkagi käest. Natuke oli kogemuse puudust, natuke jäi füüsise taha ja nii ta läks. Teadsime, et nad viskavad palju, aga nende tänane kaugvisete arv on üle mõistuse. Nad olid kohati päris enesekindlad, isegi kui saime nad kätte ja möödagi, siis tuli ka valus tagasihüppelt kolmene vastu. Selline mäng hooaja alguses näitab ära, mille kallal peab rohkem töötama, et platsil hakkama saada või üldse platsile pääseda,\" võttis peatreener Vene mängu kokku.\n\nTartu Ülikoolil on nüüd Olybet Eesti-Läti liigas kirjas üks võit ja üks kaotus ja sellega hoitakse turniiritabelis neljandat kohta. Järgmise mängu peab Tartu Ülikool kodusaalis, kui järgmisel kolmapäeval võõrustatakse kaastudengeid TalTech meeskonnast. Pall pannakse mängu kell 19.\n\nTeistes kohtumistes tunnistas BC Valga-Valka/Maks&Moorits kodus 67:90 BK Jurmala paremust ning BK Ventspils sai kodus 97:62 jagu Pärnu Sadamast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli korvpallimeeskond pidas Olybet Eesti-Läti liiga esimese välismängu Valmieras sealse Glass VIA korvpallimeeskonnaga. Korviderohke mäng läks lisaajale, mille võõrustajad suutsid lõpuks enda kasuks kallutada ja nii tuli tartlastel vastu võtta 98:106 kaotus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nServiti sai karikasarjas Kehra vastu kümneväravalise edu\n\n## Põhitekst:\n\nKarikakaitsja Serviti korraldas Raasiku vastavatud spordihoonet selleks kohtumiseks kodusaalina kasutanud Kehrale šokkalguse, sai viie minutiga ette 4:0 ja sundis Kaupo Liivat kasutama esimest minutilist vaheaega. Kehra väravavaht Mikk Aasmaa tõrjus seejärel Henri Sillaste karistusviske, kuid haigusest paranenud Kristjan Muuga tegi 5:0.\n\nKehra jõudis vahet kolme väravani vähendada, kuid tulises heitluses rikkusid kodumeeskonna mängu mitmed eemaldamised. Põlvalaste puurilukk Eston Varuski sai kirja tabamuse, saates palli tühja võrku seisuks 12:6. Vahe kasvas veelgi ning Serviti võitis poolaja 16:8.\n\nTeist pooltundi alustas Serviti sarnaselt esimesele, visates kolm vastuseta väravat. Kümneväravaline vahe püsis pikemat aega, kuniks Indrek Normaku kahe tabamuse abil oli seis 16:24. Serviti peatreener Kalmer Musting võttis mõtlemisaja ning meeskond vastas 6:1 vahespurdiga, juhtides juba 30:17.\n\nLõpuminutitel sattus Kehra poolel hoogu Andrei Vahnovitš, aga Serviti sai kordusmänguks kodusaali kaasa kindla 32:22 edu. Ivan Telepnev viskas võitjate poolel seitse, Sergei Ljubtšenko viis ja Hendrik Varul neli väravat. Varuski arvele kirjutati väravavahi kohta muljetavaldavad kolm tabamust. Kehra meestest jäi Vahnovitši ja Normaku nimele kuus väravat.\n\nKahe esiliigaklubi omavahelisel mõõduvõtul Viljandis möödus suur osa avapoolajast võrdses heitluses, kus kohaliku Spordikooli poolel tegid peamiselt skoori nädalavahetusel Balti liigaski karastust saanud noored Aleksander Pertelson ja Oliver Ruut. Alles 20. minuti paiku hakkasid mulgid HC Tallasel eest libisema ja võitsid poolaja 14:9.\n\nEnamat kui viieväravalist edu Viljandi SK ei saanudki. Tallas võitles hästi ning jõudis korduvalt kahe tabamuse kaugusele, ent mitte lähemale. Viljandi 29:26 võit ennustab siiski põnevat korduskohtumist. Üleplatsimehena tabas Pertelson 14 korda. Ruut lisas võitjatele seitse ja 14-aastane Hendrik Koks neli väravat. Tallase kasuks viskasid Kent Benström, Greg Gornischeff ja 47. minutil platsilt eemaldatud Andre Lember viis väravat.\n\nSeitsmekordne Eesti karikafinalist HC Viimsi/Tööriistamarket kohtus loosi tahtel oma esiliigas mängiva reservmeeskonna HC Viimsiga ja korraldas tõelise väravatesaju. Juba kümnendaks minutiks oli seis 12:3, vaheajaks 21:12 ning lõpuvileks 46:19. Rail Ageni viskas 12, Arlo Talmar kaheksa ning Andre Sild ja Taavi Tilgre kuus väravat. Kaotajate täpseim oli 15-aastane Andreas Lill viie tabamusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmandat korda kahe nädala sees kohtusid Eesti käsipalli kaks suurklubi, sel korral karikavõistluste raames. Põlva Serviti sai kordusmänguks kindla edu, alistades HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi 32:22 (16:8). Teistes tänastes kaheksandikfinaalide avakohtumistes said võidud kirja Viljandi Spordikool ja HC Viimsi/Tööriistamarket.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPriit Kuuse muusikakroonika: Eesti muusikud septembris\n\n## Põhitekst:\n\n1. september ja 16. september Kesk-Saksa ringhäälingu (MDR) Leipzigi sümfooniaorkester (peadirigent Kristjan Järvi) ja raadiokoor (muusikaline juht Risto Joost) esinevad MDR-i suvesarja MDR Musiksommer – Zauber der Musik lõppkontserdil Suhlis kongressikeskuse saalis, dirigeerib Risto Joost. Kavas vaid Pärt ja Schubert, ettekandel Arvo Pärdi \"Salve Regina\", Schuberti Sümfoonia h-moll D 759 (\"Lõpetamata\"), Arvo Pärdi \"Cantus in Memory of Benjamin Britten\" ning Schuberti Missa As-duur D 678 (teine versioon, 1822). Solistideks on lauljad Kerstin Klein-Kojuncu, Lena Carina Traupe, Albrecht Sack ja Thomas Oertel-Gormanns. Tegemist on ühtlasi MDR-i uue hooaja avakontserdiga. 16. september tuuakse Leipzigi Gewandhausis Risto Joosti dirigeerimisel ettekandele Gustav Mahleri teosed, Friedrich Rückerti tekstile loodud \"Ich bin der Welt abhanden gekommen\" ja Sümfoonia nr. 2 c-moll \"Ülestõusmine\". Solistideks on Katharina Konradi ja Gerhild Romberger. Kava kannab pealkirja Zauber der Musik.\n\n1.-28. september Ansambel Vox Clamantis esineb 1. september Jaan-Eik Tulve juhatusel kavaga \"Kleine Litanei\" Saksamaal Högsteris Corvey kloostris. Kõlavad Arvo Pärdi, Cyrillus Kreegi ja Perotinuse teosed ning gregooriuse laulud. Meie ansambli suures koosseisus esinemine leiab aset \"Kunstfest Corvey – Via nova\" (31.VIII – 2. september) programmis. 22. ja 23. september laulab ansambel Prantsusmaal festivalil \"Via aeterna\": 22. september Carmel de Saint-Pair-sur-Meri karmeliitide kloostris on kavas gregooriuse laule (kaastegev näitleja Philippe Mathé) ning 23. september Mont Saint-Micheli saare kloostris päeva jooksul gregooriuse laulud, mis on seotud Saint-Micheliga (kell 7, 8.30. 9.30, 10.30, 13.45, 14.45, 16, 18). 28. september esineb ansambel Norras Trondheimi kammermuusika festivalil (24.-30. september) öökontserdiga Nidarosi toomkirikus, kavas Arvo Pärt, Cyrillus Kreek, Helena Tulve (\"Ole tervitatud, Maarja\") ja Henrik Ødegaardi \"Meditations over St. Mary Magdalene's feast in Nidaros\" (esiettekanne), siin on kaastegev ka Trondheimis resideeriv naiskammerkoor Schola Sanctae Sunnivae, keda juhatab Anne Kleivset.\n\n1. september Kristiina Poska debüteerib dirigendina Dresdeni Semperoperis, juhatades Mozarti \"Figaro pulma\" uuslavastust. Etendused veel 8., 20. ja 30. september, edasi ka oktoobris-novembris. Lavastajaks on Johannes Erath, solistideks Sebastian Wartig, Iulia Maria Dan, Athanasia Zöhrer, Martin Jan Nijhof (nimiosas), Grace Durham, Sabine Brohm, Matthias Henneberg, Aaron Pegram jt. 13.-14. september dirigeerib Kristiina Poska meeleolukat orkestrikava Hollandis Tilburgi Concerthallis ja Eindhoveni Muziekgebouw's.\n\n1. september Itaalias 57. Stresa muusikafestivalil (23.VIII – 9.september) annab kontserdi kammeransambel \"Järvi Instrumentalists\", see toimub Stresa St. Ambrosio kirikus, kaastegev Ars Antica Choir, dirigeerib Marco Berrini, ettekandel Arvo Pärt ja J.S. Bach, kava nimetusega \"Bach encounters Pärt\". Kõlavad Arvo Pärdi teosed \"Psalom\", \"Da pacem Domine\", Bach, Pärdi \"Summa\", \"7 Magnificat-Antiphonen\", Bach, Pärdi \"Fratres\" ja \"Missa syllabica\". Bachist on kavas motetid \"Der Geist hilft unsrer...\" BWV 226 ja \"Singet dem Herrn...\" BWV 225.\n\n1. september Hollandis Koningshofi Dorpskerkis ja 2. september Breda Moeder Gods kerkis on ettekandel Arvo Pärdi \"Te Deum\", esitab ansambel Qui Vive, juhatab Ad van Unen.\n\n1. september Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinna St. Andrew's Presbyterian Churchis on kavas \"Northern Lights: A Baltic Voyage\" Arvo Pärdi teosed \"Peegel peeglis\" ja \"De profundis\", esitajaiks Vox Cape Town, Matthew Golesworthy (klaver / orel) ja Ariella Caira (tšello), juhatab John Woodland.\n\n2. september Kolme vabariigi esinduskollektiivid Tallinna Kammerorkester, Püha Kristoferi Kammerorkester ja puhkpilliorkester Rīga annavad ühise kontserdi Leedus, Vilniuse katedraaliväljakul, tähistades kolme riigi 100. aasta sünni juubeleid, juhatavad Valdis Butāns Lätist ja Modestas Barkauskas Leedust. Solistideks on Raivo Tafenau saksofonil, Tiit Kikas viiulil, Artūrs Noviks (akordion, Läti), Daumants Kalniņš (vokaal, Läti), Veronika Povilionienė (vokaal, Leedu) ja Petras Vyšniauskas (saksofon, Leedu). Kontserdil teeb kaasa džässtrio Kirke Karja klaveril, Mihkel Mälgand kontrabassil ja Normunds Everts trummidel Lätist. Ettekandele tulevad teosed heliloojatelt Arturs Maskats, Jonas Jurkūnas, Jaan Rääts, Eino Tamberg, Tomas Leiburas, Raimonds Pauls ja Duke Ellington.\n\n2. september Annely Peebo esineb Viini Volksoperis vürst Orlofsky rollis Johann Straussi operetis \"Nahkhiir\". See on Heinz Zedniku lavastus, dirigeerib Gerrit Priessnitz.\n\n5.-29. september Kontserdid Olari Eltsi juhatusel Soomes ja Ungaris. Kymi Sinfonietta kontsertidel 5. september Kotka kontserdimajas ja 6. september Kouvola Kuusankoskitalos tehakse kava \"Meenutusi suvest\": Magnus Lindbergi \"Souvenir\", Saint-Saënsi Tšellokontsert nr. 1 a-moll, solistiks Jonathan Roozeman, ja Sümfoonia nr. 2 a-moll, ning Thierry Escaichi \"Erinnerung\". Teises orkestrikavas \"Maan laulu\" 19. ja 20. september samades saalides esitatakse Tõnu Kõrvitsa \"Hümnid virmalistele\", Haydni Sümfoonia nr. 45 \"Lahkumissümfoonia\" ja Mahleri \"Laul maast\", kus solistiks Mati Turi. 25. september juhatab Olari Elts kontserti eesti muusikast Budapesti Festivaliorkestriga kultuurikeskuses Müpa Budapest. Ettekandele tuleb üleni Eesti kava: Tõnu Kõrvitsa \"Hümnid virmalistele\", Erkki-Sven Tüüri marimbakontsert \"Ardor\", solistiks Pedro Carneiro, ja Tüüri \"Passion\" ning Eduard Tubina Sümfoonia nr. 7.\n\n6. september Londonis Royal Albert Hallis esitab Arvo Pärdi teose \"Nunc dimittis\" koor The Tallis Scholars, juhatab Peter Phillips, see on Promenaadikontsert nr. 73. Norrlandi Ooperis Rootsis Umeås mängib Norrlandsoperan Symphony Orchestra Pärdi \"Cantust Benjamin Britteni mälestuseks\", juhatab Patrik Ringborg. Selles kavas kõlab haruldusena ka ameeriklanna Amy Beachi Klaverikontsert, soleerimas Tereś Löf.\n\n6.-7. september Ansambel Curly Strings annab kontserte Ühendkuningriigis: 6. september Camdenis Londonis (Campfire Club) ja 7. september Leicesteris.\n\n6. september ja 22.september Metsosopran Küll Tomingas laulab Itaalias ja Šveitsis. 6. september toimub Rossini ooperi \"Tuhkatriinu\" poolkontsert-ettekanne Itaalias Sirmione Kongresside palees (sissepääs vaba). Etendus kuulub XVIII festivali \"Omaggio a Maria Callas\" programmi, festivali kunstiline juht Stefano Maffizzoni, kontsertmeister Francesca Pivetta, lavastajaks Michele Nocera, pianist Luca Shieppati. Muusikaõhtu pühendatakse Rossini 150. mälestusaastale. Osades laulavad: Külli Tomingas Angelica rollis nimipartiis, Elena Serra (Tisbe), Giulia Perusi (Clorinda), Raffaele Facciola (Don Magnifico), Francesco Tuppo (Don Ramiro) jt. 22. september leiab aset trio Winged Words kontsert Šveitsis Brissagos, Ruggero Leoncavallo majamuuseumis Branca-Baccala palees. Kavas aariaid ooperitest – Rameau, Paisiello, Mozart, Rossini ning vokaalteoseid – Schubert, Rossini, Debussy, Delibes. Triosse kuuluvad Prantsuse sopran Sara Gouzy, Itaalia / Eesti metsosopran Külli Tomingas ning Itaalia pianist Luca Schieppati.\n\n6.-28. september Viiuldaja Kirsti Kuusk mängib eelviimast kuud Rootsis Helsingborgi sümfooniaorkestri põhikoosseisus altereeriva kontsertmeistrina. HSO käesolevale hooajale annab nime Arnold Schönbergi oopus \"Pierrot Lunaire\" (1912), mida mängitakse peadirigent Stefan Solyomi käe all kavades 6. ja 16. september, vokaalsolistiks Sofia Jernberg. 6. september kavas on veel kolm Dvořáki orkestriavamängu, \"Looduses\", \"Othello\" ja \"Karneval\". Orkestri selle hooaja teemahelilooja on noor rootslanna Emmy Lindström, 6. september mängitakse tema muusikast sobivana Schönbergiga kõrvuti üht osa \"Moondrunk\" orkestrisüidist \"The Lost Clown\". 16. september esitatakse samast süidist 8. osa \"Night\". 16. september kõlab ka Brahmsi Sümfoonia nr. 4. Schönbergi selle teose on HSO tellimusena orkestrile arranžeerinud (ja tuuakse esiettekandele just 6. september) meile juba NL aegadest tuntud Kara Karajevi heliloojast poeg Faraj Karajev, kes praegu elab Moskvas. Ta viibib 6. september Rootsis kohal, kontserdi eel Schönbergi teost ja oma tööd tutvustades, vene-rootsi tõlgiks Kirsti Kuusk. 16. september ettekandel viibivad Schönbergi suguseltsi esindajad. 26. september mängib HSO lühema kontserdi sarjast \"After Work\", sel kõlab Wilhelm Stenhammari \"Serenaad\", 27. september \"Serenaad\" põhikavas, samas Emmy Lindströmi \"Nostalgia\", dirigeerib Eugene Tsigane USA-st.\n\n7. september Neeme Järvi ja ERSO esinevad esmakordselt 19ndal Sibeliuse festivalil Soomes, Lahti Sibeliustalo's. Kavas on Sibelius: Romanss C-duur viiulile orkestriga, \"Valse triste\" ning \"Stseen kurgedega\" näidendimuusikast \"Surm\", Sümfoonia nr. 3 C-duur ja Sümfoonia nr. 4 a-moll.\n\n7. september Soomes Turu kontserdimajas dirigeerib Leif Segerstam Turu Linnaorkestri ees Pärdi teost \"Cantus Benjamin Britteni mälestuseks\".\n\n7.-8. september Anu Tali dirigeerib USA-s Philadelphias festivalil \"Fringe Arts\" (6.-29. september) Philadelphia Orchestra muusikuid koos barokkansambliga Tempesta di Mare, lavastatud kavas on ettekandel Saksa helilooja Heiner Goebbelsi suurteos \"Songs of Wars I Have Seen\", mis loodud Gertrude Steini Teise maailmasõja meenutuslikule tekstile. Etenduspaik on First Presbyterian Church of the Covenant.\n\n8. september Arvo Pärdi muusika ettekandeid. Soomes Loviisa kirikus on kavas Pärdi \"Tabula rasa\", mängib Lohja Linnaorkester, solistideks Anna-Liisa Bezrodny ja Jan Söderblom, dirigeerib Esa Heikkilä, kontsert Lohja Sibeliuse päevade programmis. Budapestis, Liszti-nim Vana muusikaakadeemia saalis on ettekandel \"Peegel peeglis\", mängivad flöödil Judith Nagy ja Andras Emszt klaveril. Austraalias Melbourne'i Recital Centre'is mängib Melbourne Bach Orchestra Pärdi \"Cantuse Benjamin Britteni mälestuiseks\", juhatab Rick Prakoff. Pärdi \"Silouan's Song\" on kavas USAs Erie's (PA), mängib Erie Philharmonic Orchestra, juhatab Daniel Meyer.\n\n8.-23. september Buenos Aireses elav pianist Klarika Kuusk on end üha enam sidunud Argentina muusikaeluga. 8. september toimub tema järjekordne kontsert koos Itaaliast pärit soprani Marta Rossiga (juba kolmas kava), kus esitatakse argentina, vene ja itaalia muusikat, autoriteks Ginastera, Panizza, Alberto Williams, Lopez Buchardo, Tšaikovski, Rahmaninov, Respighi, Zandonai, kontserdipaigaks La Scala de San Telmo. 12. september esinevad Klarika ja Viinis elav serblannast tšellist Ana Topalović teise ühise kontserdikavaga Buenos Aireses. See toimub ajaloolise kunstihoone Jockey Club saalis Salón Anasagasti. Populaarses kavas on ettekandel Debussy ja Schumanni klaveripalad, Alberto Williamsi \"Eleegia\", Arvo Pärdi \"Peegel peeglis\", Paganini \"Variatsioonid Rossini teemale\", Johanna Dodereri \"Break on Through\", Popperi \"Ungari rapsoodia\", Dvořáki \"Als die Alte Mutter\" duoseades, Kreisleri \"Liebestraum\". 21.-23. september osaleb Klarika Kuusk ühe ja sama kavaga kontsertidel kolmes erinevas kirikus Buenos Aireses, see on vokaalsümfooniline õhtu, kus ettekandel koori ja orkestriga itaalia helilooja Licinio Refice \"Oraakel\" ja \"Cananaea\" Argentina esmaettekandes, Giovanni Panella \"La Lira Argentina\" (maailmaesiettekanne), Panella on dirigendiks, Klarika mängib pianistina ja celestat orkestris ning on lauljate repetiitor.\n\n9. september Arvo Pärdi ettekanded kahel pool USA-s. Kirkwoodis (MO), kontserdipaigaks First Presbyterian Church, esitatakse \"Fratres\", mängib Metropolitan Orchestra of St. Louis, juhatab Andrew Peters. Occidentali (CA) kunstide keskuses esitab Pärdi teose \"Peegel peeglis\" Duo West: Sonja Myklebust tšellol ja Abbie Gabrielson klaveril.\n\n9.-12. september Tuulikki Bartosik annab kolm soolokontserti akordioniga Ühendkuningriigis: 9. september Bristoli Fringe-festivalil, 11. september Londonis (Green Note) ja 12. september York'is (The Black Swan Inn), kavaga \"Storied Sounds\".\n\n9.-26. september Schumann Quartett mängib septembris kuus kontserti, kolme muusikust venna Schumanniga esineb koos vioolal Liisa Randalu. Kontserdid 9. september Saksamaal Mainzi Landesmuseumis, 12. september Londonis Wigmore Hallis (vt loetelu kolm esimest teost), 15. september Saksamaal Oraniensteini lossis, 18. september Saksamaal Hannoveri Sparkassen-Forumis, 19. september Austrias Linzis Brucknerhausis ja 26. september Saksamaal Bardowicki St. Nikolaihofis. Kavades Schuberti kvartett nr. 6 D-duur, Mendelssohni kvartett nr.1 Es-duur, Mozarti kvartett nr. 15 d-moll KV 421, Janáčeki kvartett nr. 2 (\"Intiimsed kirjad\"), Schönbergi kvartett \"Verklärte Nacht\" op. 4, kaastegevad Aleksandr Zemtsov vioolal, Alexei Stadler tšellol, Brahmsi kvartett nr. 1 c-moll, Beethoveni kvartetid nr. 8 e-moll, nr. 2 \"Razumovsky\" ja kvartett B-duur op. 130 koos \"Suure fuugaga\" op. 133, Mozarti Fuuga nr. 1 Es-duur (jmt, kokku 5 nummerdatud fuugat) Rossini teemal, Ph. Glassi kvartett nr. 2, , Mendelssohni fuuga nr. 2.\n\n11. september Berliinis muusikaülikoolis õppiv 23-aastane Marcel Johannes Kits tuleb võitjaks Bukarestis 60. Enescu-nim. konkursil, mängides finaalis Šostakovitši Tšellokontserti nr. 1 es-moll koos Enescu nim. Filharmoonia orkestriga, juhatamas Paul Watkins. Neljas konkursivoorus tuleb esinejail ette mängida kokku ca kolm tundi muusikat.\n\n11. september Rootsis saksofoniõpetajana tegutsev ja sealsetes ansamblites mängiv Hiiumaalt pärit Joonas Lepna (sopransaksofon) ja praegune hiidlane Avo Tamme (tenorsaksofon) esinevad Londonis. Kontsert toimub Londoni ülikooli lähistel Senate House'i (ülikooli adminkeskus) vabaõhuväljakul Malet Streetil. Kavas on mõlema muusiku enda palad, sh Avo Tamme pala \"Bluusike op. 2057\", ka vokaalimprovisatsioonid (scat). Avo Tamme viibib Londonis tema 80. sünnipäeva puhul, mis täitub 11. septembril.\n\n11. september Tšehhimaal Studices, esinemispaigaks Kostel sv. Jana Krtitele, mängib Katta (Katerina Chroboková) orelil Arvo Pärdi palad \"Pari intervallo\" ja \"Trivium\". Kontsert Svatováclavský hudebnífestivali progammis, pühendus Tšehhi vabariigi 100. aastapäevaks.\n\n11. september Andres Mustonen esineb Eesti muusikutest koosneva trio koosseisus Istanbuli Bachi-festivalil, trios mängivad veel Anto Õnnis (vibrafon, laul) ja Taavo Remmel kontrabass). Kontsert vabas õhus Suma Beachil Bosporuse väina kõrgel kaldal. Kavas on Bachi ja Balkanimaade heliloojate loomingut.\n\n11. ja 12. september Endrik Üksvärav dirigeerib Poolas festivali Vratislavia Cantans kontserte Wrocławis ja Klodsko's. Kavas \"In Paradisum\" esinevad NFM (Narodowe Forum Muzyki) kammerorkester Leopoldinum ja Eesti kammerkoor Collegium Musicale. Kontsert 11. september Wrocławi kirikus Kolegiata Świętego Krzyża i św. Bartłomieja, kavas on Poola muusikast Paweł Szymański \"In Paradisum\", Henryk Mikołaj Górecki \"Veteväli\" op. 39 ja \"Kolm pala vanas stiilis\", Tõnu Kõrvitsa \"Stabat Mater\", Erkki-Sven Tüüri pala \"Igavik\". In memoriam Lennart Meri ja \"Requiem\". In memoriam Peeter Lilje. Kava korratakse Klodskos, esinemispaigaks Kościół Jezuitów. Kontserdid kuuluvad ka EV100 ürituste programmi.\n\n12., 14. september Mihkel Kütson juhatab Niederrheinische Sinfonikeri kontserte. Mönchengladbachi teatris Saksamaal on kavas Tšaikovski avamäng näidendimuusikast \"Hamlet\", M. Weinbergi Viiulikontsert, solist Linus Roth, Glazunovi Sümfoonia nr. 7. Kava mängitakse 13. september ning 14. september ka Krefeldi Seidenweberhausis.\n\n12.- 29. september Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis Jaapanisse, pühendatud EV 100. aastapäevale. 13. september alustatakse Toride linnas kahe koolikontserdiga, kus on esitamisel ka Veljo Tormise \"Vepsa talv\", \"Sampo tagumine\" ning Mart Saare \"Leelo\". 15. september osaleb koor ka ülemaailmsel koristuspäeval, mis lõpetatakse pärastlõunal muusikaga. Antakse kokku seitse a cappella kontserti peadirigent Mikk Üleoja juhatusel, kontserdipaikadeks väga suured (1-3 tuhat kuulajat mahutavad) saalid: 15. september Aichi Toyota City Concert Hall, 16. september Nagano Saku City Cosmo Hall, 17. september Sendai Tohoku University Hagi Hall, 23. september Tokyo Sumida Triphony Hall, 24. september Nishinomiya Hyōgo Performing Arts Center, 26. september Matsuyama Himegin Hall, 27. september Hiroshima JMS Aster Plaza. Kavades on Mendelssohn, Schubert, Rahmaninov, Ko Matsushita, Naoki Nishimura, Giovanni Bonato, eesti muusikast Veljo Tormise \"Hääled Tammsaare karjapõlvest\", \"Kolm mul oli kaunist sõna\", \"Muistse mere laulud\", \"Sampo tagumine\" ja \"Pikse litaania\", Miina Härma \"Meeste laul\", Gustav Ernesaksa \"Mu isamaa on minu arm\", Tuudur Vettiku \"Kuu\". kaastegevad Noriko Takaichi (flööt), Aare Tammesalu (tšello). 21. ja 22. september esineb Eesti Rahvusmeeskoor koos NHK (Jaapani Ringhäälingu organisatsiooni) sümfooniaorkestriga, kelle peadirigendiks on viimast hooaega Paavo Järvi. Tema juhatusel on Tokyo NHK kontserdimajas meie meeskoori ja NHK orkestri kaks korda kõlavas ühises kavas kahele väljamüüdud saalile vaid Sibelius: kantaadid \"Laulu Lemminkäiselle\", \"Sandels\" ja \"Finlandia\" ning \"Kullervo sümfoonia\", kus solistidena teevad kaasa sopran Johanna Rusanen ja bariton Ville Rusanen Soomest. Neist kahest kontserdist salvestab esimese ka Jaapani Rahvusringhääling.\n\n13. september Londonis Covent Gardenis antakse 41. korda välja populaarseima muusika- ja plaadiajakirja Gramophone tänavused preemiad Gramophone Classical Music Awards 2018 kokku kümnes erinevas kategoorias. Kahes kategoorias on hinnatute hulgas Eesti muusikud, kes esinevad ka pidulikul galakontserdil (üks põhjusi EV 100), dirigentideks Kristjan Järvi ja Neeme Järvi, mängimas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kammerkoosseis. Eesti muusikast on galakontserdi kavas Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile op. 16, Arvo Pärdi \"Ukuaru valss\", Peeter Vähi \"Emale\" ning Heino Elleri \"Tants\" ja \"Kodumaine viis\" tsüklist \"Viis pala keelpilliorkestrile\", samuti on ettekandel Henri Duparci \"Au Pays où se fait la guerre\", Heitor Villa-Lobosi \"Prelüüd nr. 1\", Sibeliuse \"Mustad roosid\" op. 36, Bachi Tšellosüit nr. 1 G-duur BWV 1007 ja Richard Straussi laul \"Morgen\" op. 27 nr. 4. Solistideks on Marianne Crebassa (metsosopran), James Baillieu (klaver), Miloš Karadaglić (kitarr) ja Marek Zwiebel (viiul). Eestlastest pälvivad tänavu elutöö auhinna Neeme Järvi ning koorimuusika kategoorias Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Kaspars Putniņš albumi eest \"Pärt Magnificat & Nunc dimittis\". Schnittke \"Psalms of Repentance\", mille andis välja plaadifirma BIS. Sündmuse kannab otse üle Medici TV, ülekanne läheb enam kui 180 riiki.\n\n14. september Paul Mägi dirigeerib Soome Rahvusooperis Helsinkis külalisena Wagneri ooperit \"Lendav Hollandlane\". Teised etendused 20., 22. september ja 26. september, kaks õhtut veel oktoobri alguspoolel. See on Kasper Holteni lavastus.\n\n14. september Arvo Pärdi teose \"Fratres\" mängib kammerorkester Orpheus, kontserdipaik USAs Eastoni Williams Center for the Arts at Lafayette College; kava kordus sünnib 16. september Purchase'i (NY) kolledži etenduskunstide keskuses ning 19. september New Yorkis Carnegie Halli Isaac Sterni auditooriumi Perelmani laval. Pärdi sama oopuse mängivad 14. september Norras Oslo Nynorskes Hus'is Ensemble Allegria muusikud.\n\n14. september Tšellist Silver Ainomäe esinemine USAs Minneapolises, kontserdisaalis The Look and Ladder Theatre. Ettekandel on Marc Mellits'i \"Tapas\" ja Judd Greensteini \"At the End of Really Great Day\". Esimese teose esitab trio Sarah Grimes viiulil, Sam Bergman vioolal ja Silver Ainomäe; teises teoses mängivad Roma Duncan flöödil, Rena Kraut klarnetil ning Sarah Grimes ja Silver Ainomäe.\n\n14. september Plaadifirma Naxos toob müügile Toivo Tulevi autoriplaadi, millel on salvestatud tema vokaalmuusika koos instrumentidega: \"Suvine vihm\", \"Tanto gentile\", \"I said, Who are You – He said, You\", \"Flow, My Tears\" (esmasalvestus), \"Magnificat\" (esmasalvestus), \"Legatissimo\" löökpillidele (esmasalvestus). Tulevi muusikat esitavad Läti Raadio koor ja Tallinna Kammerorkester Kaspars Putniņši juhatusel, Ka Bo Chan (kontratenor), läti sopranid Ieva Ezeriete ja Inga Martinsone, Virgo Veldi altsaksofonil, Age Juurikas positiivorelil, Heigo Rosin ja Vambola Krigul löökpillidel. Plaadi bukletiteksti on kirjutanud helilooja Eugene Birman, kes oli Toivo Tulevi õpilane muusikaakadeemias Tallinnas.\n\n15. september Tõnu Kaljuste juhatab Stockholmis Engelbrekti kirikus Rootsi Raadio koori kava \"Arvo Pärt – The Master of Pure Sound\". Ettekandel on teosed \"Nunc dimittis\", \"Dopo la vittoria\", \"And I Heard a Voice...\" ja \"Magnificat\", samas kõlavad ka Veljo Tormise \"Tornikell minu külas\", Lars Johan Werle \"Canzone 126 di Francesco Petrarca\" ning Luciano Berio \"Cries of London\". Kontserdi salvestus on Rootsi raadios kavas P2 20. september.\n\n15.-29. september Paavo Järvi kontserdid Tokyos NHK sümfooniaorkestri peadirigendina, seitse kontserti kolme erineva kavaga. 15. ja 16. september on Tokyo NHK Hallis ettekandel Johann Straussi ja Josef Straussi muusika ning Gustav Mahleri Sümfoonia nr. 4, mil soleerib sopran Anna Lucia Richter. 21. ja 22. september on samas saalis kavas vaid Sibelius, ettekandele tulevad \"Kullervo sümfoonia\", kantaadid \"Laulu Lemminkäiselle\", \"Sandels\" ja sümfooniline poeem \"Finlandia\". Kaastegevad on Eesti Rahvusmeeskoor ja \"Kullervo\" solistid sopran Johanna Rusanen ning bariton Ville Rusanen. 26. ja 27. september mängitakse Tokyo Suntory Hallis, esitamisel Schuberti Sümfoonia nr. 3, Richard Straussi Metsasarvekontsert nr. 2 (solist Radek Baborak), Beethoveni Avamäng balletile \"Prometheuse lapsed\" ning Haydni Sümfoonia nr. 102.\n\n16. september Arvo Pärdi teoste esitusi. Prantsusmaal Tournon-sur-Rhône'i Saint-Julieni kirikus toimub ühendatud jõududega ettekanne Pärdi teosest \"Da pacem Domine\". Teose laulavad kolm koori: Au Fil des Voseptember, Madrigal ja Pro musica. Budapesti keskuses Müpo, Bartóki nim. kontserdisaalis on ettekandel Arvo Pärdi \"Collage sur B-A-C- H\", solistiks klaveril Piotr Anderszewski, juhatab Andrei Boreiko. Kavas on veel Szymanowski, Kodály ja Bartóki loomingut, kontsert kuulub pidusarja \"Bridging Europe\". USAs Portlandis (OR) saalis Classic Pianos esineb Duo West (mängivad Sonja Mycklebust tšellol ja Abbie Gabrielson klaveril), ettekandel \"Peegel peeglis\". Sama teos on esitamisel ka Saksamaal Frankfurtis hr-Sendesaalis, mängivad Stefanie Pfaffenseller viiulil ja Nami Ejiri klaveril.\n\n17.-24. september Kristjan Järvi dirigeerib omaasutatud noorteorkestri Baltic Sea Philharmonic kava \"Nordic Pulse\" Itaalias, Saksamaal ja Poolas, kokku viis kontserti: 17. september Merano muusikafestivalil Merano Kurhausis, 18. september Müncheni Herkulessaalis, 20. september Halles Georg Friedrich Händeli saalis, 22. september Usedomi saarel Peenemünde Kraftwerkis ja 24. september Poolas Polish Baltic Frédéric Chopin Philharmonicsaalis Gdańskis. Kõikjal korratavas kavas on Arvo Pärdi \"Fratres\" (solist viiulil Mari Samuelsen) ning Kristjan Järvi enda orkestrioopus \"Aurora\", nende kõrval varasemastki tuntud Wojciech Kilari, Gediminas Gelgotase, Jean Sibeliuse ja Imants Kalniņši teosed. Kontserdid tähistavad Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola riikide 100. sünnipäeva, samas ka kümne aasta möödumist noorteorkestri debüüdist, kelle pearesidents asub Saksamaal Peenemündes.\n\n18. september Belgradis Kolaraci kontserdisaalis Serbias annab kontserdi European Contemporary Composers Orchestra (ECCO), mis tegutseb Serbia Ringhäälingu Orkestri baasil, dirigendiks Bojan Suɖić. Õhtu avateoseks on Ülo Kriguli oopus \"Symphonic Slices\", ettekandel heliloojateks veel Jaqueline Fontyn (Belgia), Nicola Campogrande (Itaalia), Mikko Nisula (Soome, teos \"Vellamon neidot\"), Isidora Žebeljan ja Milan Mihajlovic (mõlemad Serbiast). Iga kord toimub orkestri esinemine samaaegselt sümpoosiumiga (Creator Conference, tänavu 21. september Belgradis). Esinduskontserdid alates 2011 eri linnades Euroopas. ECCO katusorganisatsiooniks on European Composer & Songwriter Alliance (ECSA). Eesti heliloojatest on ECCO kavades ettekandel olnud veel René Eespere (2017, Viinis) ja Helena Tulve (2018, kevadhooaeg, Brüsselis).\n\n19. september Kammerduo Michael Foyle viiulil ja Maksim Štšura klaveril esinevad UK-s Windsoris ajaloolises paigas The Old Court, nende kavas on Richard Straussi ja Fritz Kreisleri muusikat.\n\n19. september Belgias Mons'is, kontserdipaigaks Arsonic, toimub grupi Musiques Nouvelles kontsert, mis kavas pidustustel Festival Musical du Hainaut: Lumineux silences programmis. Kontsert on Eesti muusikast, erandiks kava keskel üks teos läti helilooja teos Pēteris Vasks'i \"Duo\". Ettekandel on Arvo Pärdi \"Spiegel im Spiegel\" (õhtu avateos), \"Aliinale\" ja \"Mozart-Adagio\" (kava lõpunumbrina), Erkki-Sven Tüüri \"Conversio\" ja Helena Tulve \"Lumineux opaque\". Triosse kuuluvad André Ristic (klaver), Laurent Houque (viiul), Jean-Paul Dessy (tšello).\n\n20. september USAs Palo Altos (Mitchell Park Community Center, CA) on ettekandel Arvo Pärdi kvartetiseade teosest \"Fratres\", ansambli liidriks Alexy Kenney (I viiul). Kontsert ühenduse MusikiWest sarjas. Kölni toomkirikus Saksamaal on esitamisel Pärdi teos \"Da pacem Domine\", selle kannavad ette Kölni toomkiriku koor ja vokaalansambel, Hoheni toomkiriku poistekoor ja Gürzenich-Orchester, dirigeerib Eberhard Metternich. Belgias Mons'is kontserdisaalis Arsonic on festivalikavas ettekandel Pärdi \"Summa\", esitab Orchestre Royal de Chambre de Wallonie, dirigeerib Frank Braley.\n\n20. september Folktrio Trad.Attack! esineb Iirimaal Dublinis, sealses ööklubis The Grand Social, tutvustades oma plaati \"Shimmer Gold\", samuti tänavust Euroopa turneed.\n\n20., 21. ja 22. september Arvo Volmer dirigeerib taas Brasiilias São Paulo Sümfooniaorkestrit. Ettekandel on Carl Nielseni Sümfoonia nr. 4 ning Beethoveni Klaverikontsert nr. 3 c-moll, solistiks Lukáš Vondráček. Kontserdid São Paulo kontserdimajas.\n\n20. ja 22. september Andres Mustoneni ja Hortus Musicuse igasügisene Iisraeli turnee. 20. september Jeruusalemmas, Itaalia kunsti muuseumis-sünagoogis, kavas itaalia-juudi ja muu juudi muusika. 22. september hommikul Haifa kreeka-katoliku kirikus kõlab \"Carmina Burana\" ja itaalia muusika, sh Corelli-Kaumanni \"La Follia\". Samal õhtul kõrbe-pealinna Beer-Sheva Muusikakonservatooriumi saalis esitatakse sama kava. Enne Iisraeli mängib Mustonen oma trios Istanbulis Bachi-festivalil.\n\n21. september Londonis King Place'is (Hall One) esitab Erkki-Sven Tüüri viiulikontserdi nr. 2 \"Angel's Share\" Hugo Ticciati, koos Rootsi kammerorkestriga O/Modernt, mille programmi ta ka ise dirigeerib. Tüüri viiulikontsert on Briti esmaesitusel, õhtu kavas veel John Adams, Perotinus (seade), Philipp Glass. Tüüri teos ja selle ettekanne saavad väga hea arvustuse, mille autoriks ajakirja Art of England kriitik Chris Garlick (ilmub 22. september, 'bachtrack'i veebiväljaandes).\n\n21. september Ungaris, Budapesti keskuse Müpa Bartóki nime kandvas saalis leiab aset kolme Balti riigi heliloojate loomingu kontsert, dirigeerib nimekas Iván Fischer, esinevad sopran Sylvia Schwartz ja Cantemus Mixed Choir. Festivali \"Bridging Europe\" programmi selles kavas on ettekandel Arvo Pärdi \"Como cierva siedenta\" ning \"Te Deum\", samuti Čiurlionis ja Pēteris Vasks. Kava korratakse samas 22. september. Sarja \"Bridging Europe\" üks korraldajaid on Budapest Festival Orchestra, kelle asutaja ja peadirigent on Iván Fischer.\n\n21. september Leedus mängib Klaipėda Kammerorkester oma saalis Arvo Pärdi teost \"Fratres\", solistiks viiulil Linas Valickis, dirigeerib Algirdas Biveinis.\n\n21. september Kammerorkester Orpheus mängib Arvo Pärdi teost \"Fratres\" USAs Troy Music Hallis (NY). Šveitsis Stäfa Reformierte Kirches mängib Pärdi palad \"Silouan's Song\" ja \"Summa\" Orkester Stäfa-Ürikon, juhatab Michael Salm.\n\n21. september-13. oktoober Pianist Ivari Ilja viibib esimesel kontserdireisil Hiinas, tema kokku kaheksa kontserti toimuvad seitsmes Hiina suurlinnas - Peking, Shanghai, Dalian, Xiamen, Wenzhou, Fuzhou, Baotou Sise-Mongoolias. Peaaegu kõigis linnades juhendab ta ka meistriklasse üliõpilastele, kohtub klaveripedagoogidega. Viimasena osaleb ta Shanghais korraldataval muusikainstrumentide näitusel-messil Music China. Ivari Ilja kõik soolokavad toimuvad Estonia kontsertklaveritel. Muusikareis tähistab ka meie kahte tähtpäeva, Eesti Vabariik 100 ning Estonia klaver 125.\n\n22. september Budapesti kultuurikeskuse Müpo aatriumis toimub hilisõhtul kontsert sarjast \"Bridging Europe\", esineb Erki Pärnoja ansambliga Efterglow, esitletakse ka samanimelist uut plaati.\n\n23. september Arvo Pärdi teoste esitusi. UK-s North Walesi muusikafestivalil mängib Saint Asaphi katedraalis Pärdi teose \"Peegel peeglis\" duo Svetlana Motšalova (tšello) ja Slava Sidorenko (klaver). Itaalias Ferrara Teatro Comunale Claudio Abbado mängib Euroliidu Noorteorkestri (EYCO) keelpilliansambel oma sügisese akadeemia lõpetuseks koos Euroopa Kammerorkestri liikmetega Arvo Pärdi teose \"Cantus in Memory of Benjamin Britten\" (sissejuhatuse ja vaba pääsmega). Tšehhimaal Ostrava St. Venceslase kiriku festivalil esitatakse Arvo Pärdi teos \"Passio\". Ettekandjaiks on Martinů Voices koos viie instrumentalistiga, juhatab Lukaš Vasilek. UK-s Nottinghami St. Marie Magdalene Churchis on ettekandel \"The Deer's Cry\", laulab East of England Singers, juhatab Angela Kay. Saksamaal Bad Türkheimi lossikirikus esitatakse \"Fratrest\", mängib Bad Türkheimer Kantatenorchester, juhatab Johannes Fiedler.\n\n23.-30. september Maarja Nuut & Ruum (Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv) tutvustab oma uut plaati \"Muunduja\" (nende esimene ühine CD) kontsertidega Ungaris, Hollandis ja Belgias. 23. september leiab duo kontsert aset Budapestis Müpo kultuurikeskuse Festivaliteatris, kontsert kuulub tänavusse mainekasse sarja \"Bridging Europe\", mille korraldajaid on Budapesti Festivaliorkester. 28. september esineb duo Hollandis Rotterdami avangardkultuuri keskuses Worm, 29. september lühema formaadiga kontserdil Amsterdamis, kus esinemispaigaks Concerto Recordstore, ja 30. september esinemine mitme viiuldaja ühiskavas \"The Sound of V(iolin)\" Belgias Leuveni lähistel asuvas ajaloolises kloostrihoones Abdij Keizersberg, kus mängivad veel Ning Kam, Fiona Brice jt.\n\n25. september Itaalias Padovas Chiesa dei Servi's on ettekandel Arvo Pärdi \"Fratres\" ja \"In Spe\", mängib Orchestra di Padova e del Veneto, juhatab Fabio Sperandio.\n\n25. ja 28. september Erkki-Sven Tüüri kontsert marimbale ja orkestrile \"Ardor\" on kavas kahes eri paigas erinevate orkestrite ja dirigentidega, aga Pedro Carneiro soleerimisel. 25. september mängitakse kontserti Ungaris Budapestis kunstikeskuse Müpa Festivaliteatris, Budapesti Festivaliorkestrit dirigeerib Olari Elts. Kontsert kuulub sarja \"Bridging Europe\", mille üks korraldajaid on Budapesti Festivaliorkester. 28. september kontsert leiab aset Portugalis Lissabonis, teost mängib Gulbenkiani Fondi Orkester, dirigeerib Jan Wierzba. See kontsert toimub festivalisarjas \"Young Musicians\" Gulbenkiani kontserdimaja suures auditooriumis.\n\n26. september Londonis Covent Gardenis toimuvad Royal Opera House'i uue hooaja avaõhtud, laval taas Wagneri tetraloogia \"Nibelungide sõrmus\". Lavastused on teinud Keith Warner. Tetraloogia mängitakse läbi seekord neljal ringil. Kogu tsükli kokku 16 Wagneri õhtut juhatab peadirigent Antonio Pappano, mängib Royal Opera orkester, laulab Royal Opera koor. Ooperi \"Valküür\" lavastuses teeb kõigil neljal ringil kaasa ka kolm Eesti lauljat, osatäitjaid ei vahetata: Ain Anger laulab Hundingi osas, Kai Rüütel on Waltraute osas ning Monika-Evelin Liiv esineb Grimgerde rollis. 26. september etendusele järgnevad Wagneri õhtud \"Valküüriga\" veel 4., 18. ja 28. X. Kahte viimast neist filmitakse. \"Valküüri\" kõik neli õhtut on välja müüdud, nagu ka tsükli teised Wagneri etendused.\n\n26. ja 28. september Ansambel U: esinemised USAs NewYorkis. 26. september korraldatakse töötuba koos esinemisega, etenduspaigaks City University of New York, Feirstein Cinema school facility, Brooklyn College'i konservatoorium. Töötuba kannab nimetust \"Local Network and Smartphone Solutions for Audience Interactivity and Synchronization\", millel ansambel tutvustab oma interaktiivse projekti \"Publikuorkester\" tehnilisi probleeme, VR projekti tehnilist teostust ning annab ka lühiülevaate eesti muusikast. 28.september mängitakse kontserdikeskuses Spectrum oma programmi kahel korral, ettekandel on USA helilooja Scott L. Milleri teosed \"Raba\" (VR-versioon 2017, materjal pärit Marimetsa rabast Eestist, rež. Rein Zobel), maailmaesietttekandes Tatjana Kozlova-Johannese \"Silent Witness\"(2018, filmimaterjal tehtud helilooja sünnilinnas Narvas, rež. Rein Zobel) ja Scott L. Milleri \"Accretion\" (2015).\n\n27. september Londonis, kontserdipaigaks St. Martin in the Fields, on küünlavalgel muusikaõhtul esitusel Arvo Pärdi teos \"Which Was the Son of ...\", dirigendiks Ralph Allwood, esineb Old Royal Naval College Trinity Laban Chapel Choir. Saksamaal Esseni filharmoonias mängib Essener Philharmoniker Pärdi pala \"Für Lennart in memoriam\", dirigendiks Alexander Liebreich, see kava kordub samas 28. september.\n\n27. september Baieri ringhäälingus Saksamaal, programmis BR Klassik, on eetris erisaade Arvo Pärdist, kus lähivaatlusel on tema teos \"Fratres\".\n\n28. september Hollandis Amsterdami Hofkerkis esitavad Luna Kamerkoor ja organist Erik Jan Eradus Arvo Pärdi teose \"Salve Regina\", juhatab Wolfgang Lange; kava korratakse Hollandis 29. september Veenendaali Westerkerkis ja 30. september Alkmaaris Sint Laurentiuskerkis. Austrias Götzensi Wallfahrtkirches mängib Tirooli kammerorkester InnStrumenti Arvo Pärdi teost \"Fratres\", juhatab Gerhard Sammer.\n\n28.-30. september Ain Anger laulab solistina Läti Rahvusooperis Riias, ta on laval Dalandi osas Wagneri \"Lendava Hollandlase\" uuslavastuses (dirigent Mārtiņš Ozoliņš, lavastaja Viesturs Kairišs). Uue hooaja avaetendused.\n\n28.-30. september Eesti muusikud Moskvas kolme kontserdiga neljandal kaasaegse muusika festivalil \"Peegel peeglis\", mis seekord peab silmas ka Eesti Vabariigi juubelit. 28. september leiab Moskva konservatooriumi väikeses saalis aset galakontsert \"Eesti 100\". Ettekandel järgmiste heliloojate muusika: Peeter Vähi, Heino Eller, Arvo Pärt (\"La Sindone\"), Helena Tulve (\"Hingamisveele\"), Jaan Rääts, Beethoven. Mängib Venemaa riiklik akadeemiline kammerorkester, dirigent Andres Mustonen, solistideks Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja triona Beethoveni Kolmikkontserdi ettekandel, Denis Golubev oboel. 29. september annab kontserdi \"Euroopa sünd\" ansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel ja kaastegevusel, kontsert Püha Peetri ja Paveli katedraalis, kavas Pretorius, Purcell, Monteverdi, Mainerio, Corelli, Helena Tulve, Valentin Silvestrov, Arvo Pärt. 30. september astub Marina Tsvetajeva maja-muuseumis üles kammergrupp, kus mängivad pm Eesti muusikud ja kavas Eesti muusika: Sergei Pospelov (viiul), Diana Liiv, Arvo Leibur, Katariina Maria Kits, Asja Soršneva (vioola), Aare Tammesalu, Marianna Liik, kavas Ljubov Terskaja viiulipala \"Effekt prisutstvia\" järel Heino Eller, Helena Tulve (3 teost), Jaan Rääts, Arvo Pärt (3 teost), Erkki-Sven Tüür, Marianna Liik.\n\n29. september Arvo Pärdi muusika ettekandeid. USA-s Norwalki kontserdihallis (WT) mängivad \"Fratrest\" viiuldaja Francisco Fullana ja Norwalk Symphony Orchestra, dirigeerib Jonathan Yates. Rumeenias Bukaresti Român Atheneulis mängivad sarjas \"Morning Mood\" Pärdi \"Fratrest\" Vlad Maistorovici viiulil ja Diana Ionescu orelil. Itaalias Milano konservatooriumis klaveriõhtul mängib Stefania Mormone Pärdi \"Aliinale\". Rootsis Täby Kõigi Pühakute kirikus esitavad Pärdi \"Fratrest\" Cecilia Zilliacus viiulil ja Bengt Forsberg klaveril. Belgias Strombeekis mängivad Pärdi pala \"Peegel peeglis\" Anthony Gröger tšellol ja An Simoens viiulil, kontserdipaigaks Atelier Piereman, kus kava sünnib 29. september ühel ning 30. september kahel korral. USA-s Austinis (TX) on \"Fratrese\" ettekandjaiks 29. september viiuldaja Sara Sasaki ning New Music Co-op, juhatab Brent Baldwin, kontserdipaigaks Jessen Auditorium. Esitus kuulub ühenduse \"Panoramic Voices\" programmi.\n\n30. september Kuu lõpupäeval on enim pilku püüdvaiks taas Arvo Pärdi teosed. Uus-Meremaal Christchurchi kirikus on ettekandel \"Salve Regina\", esinevad The Knox Singers koos instrumentalistidega, kava nimetuseks \"Time and Spice(s)\", Pärdi muusika kõrval Britteni \"Missa brevis in D\". Dirigendiks on ja orelil osaleb Daniel Cooper, ettekandepaigaks Knox Presbyterian Church. Šveitsis Stäfa Reformierte Kirches mängib Pärdi palad \"Silouan's Song\" ja \"Summa\" orkester Stäfa-Ürikon, juhatab Michael Salm. Orkestril on Pärdi nimetatud palad kavas veel Šveitsis Egg'i Reformierte Kirches. Hollandis Vlissingeni Sint Jacobskerkis esitab Cappella Amsterdam Pärdi \"Da pacem Domine\", juhatab Daniel Reuss.\n\nVarasemast\n\n1. juuli Richard Straussi nim. festivali programmis töötab Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis ka kuuest Euroopa muusikakõrgkoolist (Praha, Brno, Krakow, Katowice, Nürnberg ja München) pärit 80-85 muusikatudengit. Nad osalevad Richard Straussi orkestriakadeemia töös. Akadeemia kunstiline juht on Anu Tali, kes dirigeerib ka akadeemia lõppkontserti teostest, mis akadeemiast osa võtnud tudengid pidid akadeemiaks ette valmistama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Priit Kuusk loetles, kus sai Eesti muusikuid maailmas esinemas näha juubeliaasta septembris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTiitlikaitsja Saaremaa kostitas Limbaži järjekordse kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesed kaks geimi mängiti tasavägiselt, kuid Saaremaa pani siiski oma paremuse maksma 25:23, 25:23. Viimase geimi võitis Saaremaa suureskooriliselt 25:12. Võitjate resultatiivseim oli 14 punktiga Rivera Eddie, vastaste parim oli kaheksa silma teeninud Nasonovs Aleksandrs.\n\nSaaremaa jaoks oli tegu teise võiduga. Avamängus võitsid nad 3:0 TalTechi. Seejärel pidid nad tunnistama Tartu Bigbanki paremust 1:3. OC Limbaži/MSG pole uuel hooajal võitu kirja saanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrkpalli Credit24 Meistriliigas alistas Saaremaa VK koduväljakul külla sõitnud lõunanaabri OC Limbaži/MSG seisuga 3:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina teenis Itaalias punktilisa\n\n## Põhitekst:\n\nPõhitabelis oli Malõgina vastamisi 25-aastase itaallanna Stefania Rubiniga (WTA 302.), kes on tänavu võitnud ühe 15 000 ja ühe 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri, vahendab Tennis.ee.\n\nMalõgina alustas mängu hästi ja asus 2:0 juhtima, kuid siis võitis Rubini kuus geimi järjest ja võitis avaseti 6:2. Teises setis õnnestus Malõginal viiendas geimis murda, kuid itaallanna vastas järgmises geimis samaga ja seis oli taas viigis. Uuesti murdis Malõgina Rubini pallingud seitsmendas ja üheksandas geimis ning 6:3 võiduga viis kohtumise otsustavasse setti.\n\nMalõginal õnnestus taas 2:0 ette rebida, aga Rubini võitis kolm geimi järjest ja asus omakorda liidripositsioonile. Kuuendas geimis itaallanna servil Malõgina viigistas, kuid ei suutnud seejärel pikale veninud seitsmendas geimis oma servi hoida. Veelkord sai Rubini murde üheksandas geimis ja võitis kohtumise tulemusega 6:2, 3:6, 6:3.\n\nKohtumine kestis kaks tundi ja 20 minutit. Malõgina sai kirja ühe serviässa ja tegi kuus topeltviga, Rubinil kogunes topeltvigu kolm. Murdepallidest realiseeris Malõgina 12-st kuus ja Rubini 19-st kaheksa. Kogupunktisummas jäi peale itaallanna 106:90.\n\nKvalifikatsiooni võiduga teenis Malõgina ühe WTA punkti, põhitabeli avaringi võidu eest oleks preemiaks olnud viis WTA punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18-aastane Elena Malõgina (WTA 982.) jõudis kahe võiduga Itaalias Santa Margherita Di Pula 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril põhitabelisse ja oli lähedal karjääri suurimale võidule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPompeo: USA tühistab 1955. aasta leppe Iraaniga\n\n## Põhitekst:\n\nWashingtoni samm järgnes ÜRO Rahvusvahelise kohtu (ICJ) kolmapäevasele käsule, et Ühendriigid tühistaksid sanktsioonid humanitaarotstarbeliste kaupade ekspordile Iraani, mille USA pärast Teheraniga sõlmitud tuumaleppest lahkumist taaskehtestas.\n\nIraan leiab, et president Donald Trumpi otsus taastada sanktsioonid seoses Iraani tuumaprogrammiga, on mõeldud Teherani põlvilisurumiseks ja rikub 1955. aasta lepet.\n\nPompeo ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et lepingu oleks pidanud tühistama juba aastakümneid tagasi. Tema sõnul kuritarvitab Iraan Rahvusvahelist kohut poliitilistel ja propaganda eesmärkidel.\n\nÜRO kohus: USA tühistagu sanktsioonid humanitaarekspordile Iraani\n\nÜRO kohus andis kolmapäeval Ühendriikidele käsu tühistada sanktsioonid humanitaarotstarbeliste kaupade ekspordile Iraani, mille USA pärast Teheraniga sõlmitud tuumaleppest lahkumist taaskehtestas.\n\nHaagi kohtunikud leidsid, et sanktsioonid rikuvad 1955. aastal USA ja Iraani vahel sõlmitud sõpruslepet.\n\nRahvusvaheline kohus (ICJ) otsustas ühehäälselt, et Washington peab \"kõrvaldama oma äranägemisel valitud vahenditega kõik 8. mai meetmetest tingitud takistused ravimite ja meditsiiniseadmete, toidu- ja põllumajanduskaupade vabale ekspordile Iraani\", teatas kohtunik Abdulqawi Ahmed Yusuf, lisades, et sanktsioonid tuleb tühistada ka lennukiosade suhtes.\n\nKohtu sõnul võib humanitaarotstarbeks vajalikele kaupadele kehtestatud sanktsioonidel olla tõsiselt kahjustav mõju Iraani territooriumil elavate inimeste elule ja tervisele.\n\nUSA sanktsioonid võivad ohustada ka Iraani tsiviillennunduse ohutust ja selle kasutajate elu, lisas kohus.\n\nKohus langetas otsuse vastuseks Iraani esitatud hagile USA presidendi Donald Trumpi otsuse suhtes taastada sanktsioonid, mis 2015. aasta tuumaleppega tühistati.\n\nIraan leiab, et Trumpi otsus taastada sanktsioonid seoses Iraani tuumaprogrammiga, on mõeldud Teherani põlvilisurumiseks ja rikub 1955. aasta lepet.\n\nRahvusvaheline kohus asus hagi menetlema augusti lõpus.\n\nSanktsioonid tühistati 2015. aasta mitmepoolse leppega vastutasuks Iraani sammudele oma tuumaprogrammi piiramiseks.\n\nUSA valitsus taaskehtestas sanktsioonid esimese osa majandussanktsioonidest augusti algul, öeldes, et neid on vaja tagamaks, et Iraan ei ehitaks eales tuumarelva. Teine sanktsioonide osa on kavas jõustada novembri algul ning on suunatud islamivabariigi energiasektori, muu hulgas naftaekspordi vastu.\n\nRahvusvaheline kohus lahendab vaidlusi ÜRO liikmesriikide vahel, tema otsused on siduvad ja edasi kaevata neid ei saa, kuid puudub ka mehhanism nende jõustamiseks.\n\nIraani välisminister Mohammad Javad Zarif ütles enne kohtuotsust, et sanktsioonid on psühholoogilise sõja vorm eesmärgiga viia Iraanis läbi režiimimuutus.\n\n\"Majandussõda, mida USA ja mõned tema piirkondlikud kliendid Iraani vastu peavad, on rohkem psühholoogiline kui majandussõda,\" ütles Zarif BBC raadiole.\n\nIraan tervitab ÜRO kohtu otsust USA sanktsioonide kohta\n\nTeheran tervitas kolmapäeval ÜRO kohtu korraldust Washingtonile tühistada sanktsioonid humanitaarotstarbeliste kaupade ekspordile Iraani.\n\nRahvusvahelise kohtu (ICJ) otsus \"näitab taas, et USA valitsus muutub päev päevalt isoleeritumaks\", ütles Iraani välisministeerium avalduses.\n\n\"Maailma avalik arvamus ja kõik sõltumatud riigid püüavad rahule mõeldes JCPOA-d alles hoida ja täide viia,\" lisas Iraani välisministeerium 2015. aasta tuumaleppele viidates.\n\nVälisminister Javad Zarif nimetas kohtuotsust \"sanktsioonisõltlasest USA valitsuse järjekordseks läbikukkumiseks ja õigusriigi võiduks\".\n\nUSA taunib ÜRO kohtu nõuet Iraanile määratud sanktsioone leevendada\n\nUSA kritiseeris kolmapäeval ÜRO kohtu halastamatut otsust, mis käsib Iraanile kehtestatud sanktsioone leevendada, ja märgib, et kohtul puudub pädevus.\n\n\"See on halastamatu juhtum, mille üle kohtul ei ole jurisdiktsiooni,\" ütles USA suursaadik Hollandis Pete Hoekstra Twitteris.\n\nHoestra juhtis tähelepanu asjaolule, et Haagis asuv kohus keeldus rakendamast Iraani nõutud ulatuslikke meetmeid ning tegemist on kitsa otsusega väga piiratud sektorites.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisminister Mike Pompeo teatas kolmapäeval, et Ühendriigid tühistavad 1955. aastal Iraaniga sõlmitud lepingu majandussuhetest ja konsulaarõigustest kahe riigi vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKahe kollasega mängija eemaldamata jätnud kohtunik sai kuuajalise karistuse\n\n## Põhitekst:\n\nLiiva näitas Võru Heliose ja Pärnu JK 0:0 viigimängus Risto Kaunistele kaks korda kollast kaarti, ent mitte punast.\n\n\"Seoses juhtunuga Marko Liiva oktoobrikuu jooksul kolmes kõrgemas liigas mänge ei teeninda,\" kommenteeris Uiboleht karistust Soccernet.ee-le. \"Karistada saavad mõistagi ka teised selle mängu kohtunikebrigaadi liikmed. Mis saab pärast kuu aja pikkust pausi, otsustab kohtunike osakond täiendavalt.\"\n\nSel hooajal on 26-aastane Liiva peakohtunikuna teenindanud viite Premium liiga, kuute esiliiga ja kaheksat esiliiga B mängu. Neljanda kohtunikuna on ta ametis olnud veel mitmetel kõrgliiga mängudel. Alles eelmisel kuul oli ta neljas kohtunik ka rahvusvahelisel tasandil, kui kuulus Eesti kohtunikebrigaadi, mis mõistis õigust U-21 EM-valikturniiril Malta ja Belgia mängul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht andis teada, et esiliiga B-s mängijale punase kaardi andmata jätnud kohtunik Marko Liiva sel kuul nii kõrgel enam mänge teenindada ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKäibemaksupiiri tõstmine pole elavdanud skeemifirmade loomist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Äritegevuse jaotamine erinevatesse juriidilistesse kehadesse on iseenesest seaduslik tegevus, mida on kogu aeg tehtud,\" ütles maksu- ja tolliameti (MTA) kommunikatsioonijuht Rainer Laurits BNS-ile.\n\nVastuseks BNS-i küsimusele, kas pärast tänavu jõustunud muudatust, millega tõusis käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 16 000 eurolt 40 000 euroni, on näha ka trendi, kus ettevõtted loovad uusi äriühinguid, mille vahel enda käivet jaotavad, et maksu vältida, vastas Laurits eitavalt.\n\n\"Käibemaksukohustuse vältimise eesmärgil erinevate ettevõtete loomise kasvu me ei ole täheldanud,\" ütles MTA kommunikatsioonijuht.\n\nAlates 1. jaanuarist on ettevõtlusega tegelev isik kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema maksustatav käive – välja arvatud põhivara võõrandamine – ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 euro piiri. Kuni 2017. aasta lõpuni on piirmäär 16 000 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksuamet ei ole täheldanud, et käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmise järel oleks ettevõtjad hakanud kohustuse vältimise eesmärgil eri ettevõtteid looma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nGlinka teenis esimese ATP punkti\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane Glinka alistas kvalifikatsioonis 25-aastase itaallase Kevin Portmanni 6:0, 7:5 ja 18-aastase poolaka Michal Mikula (ATP 1913.) 6:2, 7:5. Põhitabelis võitis ta 21-aastast valgevenelast Aleksei Khomitšit (ATP 1445.) 7:5, 6:4, kirjutab Tennis.ee.\n\nEsimene sett algas tasavägiselt, kuni seitsmendas geimis õnnestus Glinkal vastase serv murda. Seejärel ebaõnnestus järgmises geimis ise servil ja Khomitš viigistas. Uuesti murdis Glinka üheteistkümnendas geimis ja võitis seti 7:5. Teises setis sai Glinka valgevenelase pallingu kätte kohe avageimis ja edu hoides võitis teise seti 6:4.\n\nKohtumine kestis tund aega ja 43 minutit. Glinka sai kirja kuus serviässa ja kaks topeltviga, Khomitš ässaga ei hiilanud ja topeltvigu kogunes kolm. Esimene serv töötas vasakukäelisel Glinkal väga hästi ja ta teenis punkti 86% juhtudest. Murdepallidest realiseeris Glinka kuuest kolm ja Khomitš viiest ühe. Mängitud punktidest võitis Glinka 82 ja Khomitš 63.\n\nTeises ringis läheb Glinka vastamisi 23-aastase tšehhi Marek Gengeliga (ATP 704.), kellel on turniiri kolmas paigutus.\n\nKarl Kiur Saar pääses otse põhiturniirile, kuid sai avaringis vastaseks esimese paigutusega 27-aastase itaallase Alessandro Bega (ATP 333.) ja kaotas 4:6, 3:6.\n\nGlinka ja Saar osalevad ka paarismänguturniiril, kus esimeses ringis võitsid kolmanda paigutusega paari Francisco Dias - Jose Vidal Azorin seisuga 6:3, 7:6(5). Veerandfinaalis lähevad nad vastamisi Suurbritannia-Mehhiko paariga Shamael Chaudhry - Jeff Guerrero.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Daniil Glinka ja Karl Kiur Saar osalevad Sharm El Sheikhis 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga Futures turniiril. Kvalifikatsioonist põhitabelisse murdnud Glinka sai võidu kirja ka avaringis. Teenitud punkt viib ta kümne päeva pärast ATP edetabelisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRenault' edasimüüja Eesti Talleks sai loa osta Fakto Auto\n\n## Põhitekst:\n\nKonkurentsiamet tegi teisipäeval otsuse, mille tulemusena võib Eesti Talleks omandada valitseva mõju Fakto Auto üle, teatas amet.\n\nFirmade koostööläbirääkimistel jõuti kokkuleppele 100 protsendi Fakto Auto aktsiate ostu-müügitehingus. Eesti Talleks omandab poolte kokkuleppel 100 protsenti Fakto Auto aktsiatest, teatasid ettevõtted septembri keskel.\n\nFakto Auto suuromaniku Leho Siimseni sõnul otsis ettevõte juba aastaid võimalust kaasata teist automarki, kuna firma asukoht Tallinna suurimas linnaosas annaks Lasnamäe ja selle ümbruse elanikele ning firmadele suurema valikuvõimaluse nii markide kui ka kvaliteetse teeninduse osas.\n\n\"Läbirääkimiste käigus tegi aga Eesti Talleks atraktiivse ostupakkumise, mille pärast pikka kaalumist otsustasin vastu võtta. Kuna Eesti Talleks on tugev ja pikkade traditsioonidega ettevõte, siis arvan, et selline muudatus on tulevikule mõeldes Fakto Autole hea,\" selgitas Siimsen septembris\n\nEesti Talleksi juhatuse esimees Kaido Padar ütles tehingust teatades, et hindab Siimseni kogemusi autoäris väga kõrgelt.\n\n\"28 aastat selles äris olla on pikk aeg ja see paneb meie õlgadele vastutuse tuntud kaubamärki \"Fakto Auto\" edasi kanda,\" märkis Padar septembris, lisades, et Talleksi soov on lähiaastatel konkurentsitihedas autoäris kindlamalt kanda kinnitada ja suurematel on selleks alati rohkem võimalusi.\n\nFakto Auto AS-i eelmise aasta käive oli 11,4 miljonit eurot – müüdi 495 autot ning töötajate arv küündis 50 inimeseni.\n\nEesti Talleks AS on haldusfirma, mille peamised tegevusvaldkonnad on kinnisvaraarendus ning auto- ja hulgikaubandus. Kontserni kuulub neli ettevõtet ja nendes töötab kokku ligi 120 inimest. Eesti Talleksi kontserni käive oli mullu aastal umbes 39 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Renault' ja Dacia müügiõigust omav Eesti Talleks sai konkurentsiameti loa osta kõik Nissani volitatud edasimüüja Fakto Auto aktsiad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRäpparid annavad Mac Milleri mälestuseks kontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nKontserdi eesmärk on tähistada Mac Milleri ehk Malcolm McCormicki elu, kuid sellega toetatakse ka heategevust, annetades raha majanduslikes raskustes peredele laste huviringide tegevuseks. Kontserdi tulud lähevad fondile The Mac Miller Circles Fund, vahendas BBC.\n\nTeiste seas astuvad kontserdil üles Action Bronson, Anderson .Paak, Miguel, Schoolboy Q ja Ty Dolla $ign.\n\n\"See tugi, mida me oleme kogenud, on nähtav selles võrratus esinejatereas ning kontsert on tunnistus Malcolmi imelisest elust,\" kommenteeris räppari ema Karen Meyers. \"Ta oli hooliv ja armastav inimene, kelle naeratus pani taeva särama. Ta tahtis hingest, et maailm oleks parem paik ja temanimeline fond täpselt selle nimel töötab,\" lisas Meyers.\n\nUSA räppar Mac Miller, kellel ilmus 3. augustil viies album \"Swimming\", suri vaid 26-aastasena narkootikumide üledoosi oma kodus Californias septembri alguses.\n\nMac Milleri mälestuskontsert \"Mac Miller: A Celebration of Life\" toimub 31. oktoobril Los Angeleses Greek Theatre'is.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõbrad ja muusikud Chance the Rapper, John Mayer, Travis Scott ja SZA astuvad ühiselt lavale, et mälestada varalahkunud Mac Millerit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nU-21 jalgpallikoondis lõpetab valiktsükli Pärnus\n\n## Põhitekst:\n\nSlovakkia – Eesti kohtumine toimub 12. oktoobril Eesti aja järgi kell 21.30 Dunajská Streda MOL Arénal. Eesti – Albaania mäng leiab aset 16. oktoobril kell 19 Pärnus.\n\nAlagruppi juhib kaheksa mängu järel 21 punktiga Hispaania, teine on Slovakkia 15 punktiga. Põhja-Iirimaa on kogunud 14 ja Island 11 punkti. Albaanial on viiendana kirjas kuus punkti, Eestil on ette näidata üks viigipunkt.\n\nEesti U-21 koondis:\n\nVäravavahid\nAndreas Vaikla (19.02.1997) – Kristiansund BK (NOR)\nMatvei Igonen (02.10.1996) – Lilleström SK (NOR)\n\nKaitsjad\nSilver Grauberg (26.11.1996) – Tartu JK Tammeka (laenul FC Florast)\nSören Kaldma (03.07.1996) – Paide Linnameeskond\nMärten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora\nMichael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond\nHenrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora\nEdgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nAndre Järva (21.11.1996) – JK Tallinna Kalev\nMihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora\nHenri Järvelaid (11.12.1998) – Tartu JK Tammeka (laenul Tallinna FC Florast)\nFrank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora\nMarkus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora\nHerol Riiberg (14.04.1997) – Viljandi JK Tulevik (laenul Tallinna FC Florast)\nMark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia\nVlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora\nGerman Šlein (28.03.1996) – FC Vysocina Jihlava (CZE)\nPeeter Klein (28.01.1997) – Nõmme Kalju FC\n\nPeatreener: Karel Voolaid\nAbitreenerid: Ats Sillaste, Mario Hansi\nVäravavahtide treener: Andrus Lukjanov\nFüsioterapeudid: Sten Ütsmuts, Priit AiltArstid: Timo Rahnel, Mari Palm\nMänedžer: Ljubov Lobõševa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-21 koondist ootab selles valiktsüklis veel ees kaks kohtumist. Esmalt minnakse võõrsil vastamisi Slovakkiaga, seejärel võõrustatakse Pärnu Rannastaadionil Albaaniat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNeli põhjust, miks Sulawesi maavärinale järgnenud tsunami oli ootamatu\n\n## Põhitekst:\n\nMaavärin magnituudiga 7,5 ja selle tekitatud tsunami tabas Palu linna ja selle ümberkaudseid alasid. 350 000 elanikuga Palu rannikupiirkond on hiidlaine järel maatasa tehtud. Lisaks hakkas kolmapäeval, 1000 kilomeetri kaugusel Palu linnast, purskama ka Soputani vulkaan.\n\nMaavärina asukoht Palu linna suhtes. Ebaloogiline paiknemine tsunami põhjustajana.\n\nMiks Palu linnast 60 kilomeetri kaugusel ja 10 km sügavusel toimunud maavärina järgne tsunami piirkonda nii ootamatult tabas ja praeguseks enam kui 1400 inimese hukkumise põhjustas? - Tartu Ülikooli geoloogid lahkavad põhjuseid oma Facebookis:\n\nMaavärin toimus maismaal, mitte mere all. Maismaa maavärinate põhjustatud maapinna lained võivad küll veekeskkonda edasi kanduda ja sealgi lainetust põhjustada, aga mitte tsunamit.\nMaavärin leidis aset Palu-Koro nihkemurrangus. Isegi kui see murrang oleks asunud ookeani all, ei oleks tsunamit suure tõenäosusega ikkagi tekkinud. Tsunami lained tekivad veesamba mahumuutustest, mida kutsuvad esile ookeani põhjareljeefi äkilised ja laiaulatuslikud vertikaalsed muutused - näiteks maakoore plokkide liikumine üksteise peale (või alla). Nihkemurrangud, nagu antud juhul, põhjustavad aga vaid horisontaalseid vee liikumisi. Nihkemurrangu liikumine on sarnane näiteks käte teineteise vastu hõõrumisega külma ilmaga.\nAvamere tsunamihoiatussensorite ja tsunami lähtekoha vaheline maa-ala oli ilmselt väga väike, et korralikult tsunamilainet ära tunda. Tsunami lained on väikese amplituudi aga väga pika, isegi kuni mitmesaja kilomeetri pikkuse, lainepikkusega. Avamerel on lained väga madalad, alles rannikule jõudes kasvab laine kõrgus sedamööda, kuidas veesügavus väheneb. Et avamerel tsunami lainet ära tunda, peab analüüsima eeskätt just laine pikkust. Sulawesi maavärina epitsenter asus vaid 60 km kaugusel Palu linnast ning tsunami lained tabasid rannikut juba 20 minutit pärast maavärina algust, jättes tsunaamihoiatussüsteemile väga väikese ajaraamistiku ning ebapiisava algandmestiku tsunami laine tuvastamiseks muudest avamere lainetest.\nTsunamit ei põhjustanudki ilmselt maavärin, vaid maavärinast tingitud suurem maalihe, mis kandis suure hulga setteid rannikunõlvalt või rannaastangult sügavasse vette. Selline stsenaarium ei ole Sulawesi puhul küll veel kinnitust leidnud, kuid tundub antud fakte analüüsides ometigi kõige tõenäolisem tsunami põhjustaja.\n\nPurustused Sulawesi saarel Palu linnas. Autor: Ola Gondronk/AFP/Scanpix\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 28. septembril, Sulawesi maavärinale järgnenud mitmemeetrist hiidlainet ei osanud keegi oodata. Tartu Ülikooli geoloogid selgitavad, miks see ka nende jaoks ootamatu oli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin: Skripal on reetur ja lurjus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mis puudutab Skripale, siis seda luureskandaali puhutakse kunstlikult üles,\" ütles Putin foorumil \"Vene energeetikanädal\".\n\n\"Näen, et mõningad teie ametivennad suruvad peale teooriat, et härra Skripal on vaat et mingi inimõiguslane. Ta on pelk luuraja. Kodumaa reetja. On selline mõiste nagu kodumaa reetja. Vaat tema on üks neist,\" märkis president.\n\n\"Kujutage ette: äkitselt ilmub teil inimene, kes reedab terve riigi. Kuidas te temasse suhtute? Ükskõik milline siin istuja ükskõik millisest riigist? Ta on lihtsalt lurjus ja kõik,\" rõhutas Putin.\n\nSergei Skripali ja tema tütart Juliat mürgitati 4. märtsil Suurbritannias Salisburys närvimürgiga Novitšok. Suurbritannia süüdistas juhtumis Venemaad, Moskva eitab seotust.\n\nSergei Skripal töötas kuni erruminekuni 1999. aastal Vene sõjaväeluureteenistuse (GRU) heaks. Seejärel töötas ta 2003. aastani Vene välisministeeriumis ja suundus sealt ärisse.\n\nSkripal mõisteti Venemaal 2006. aastal Suurbritannia heaks luuramises 13 aastaks vangi, kuid vabastati USA-Vene spioonivahetuse käigus 2010. aastal. Seejärel sai ta Suurbritannias varjupaiga ja tal on Salisburys elukoht.\n\nSkripal tunnistas 2004. aastal pärast vahistamist Moskvas, et Briti eriteenistused värbasid ta 1995. aastal ja ta jagas neile informatsiooni Venemaa agentide kohta Euroopas, teenides oma teenuste eest üle 100 000 dollari.\n\n2004. aastal, kui Vene võimud Skripali vahistasid, kirjutas Vene meedia FSB-d tsiteerides, et tema tegevusest sündinud kahju võib võrrelda GRU polkovniku Oleg Penkovski tekitatud kahjuga. Penkovski luuras USA ja Suurbritannia kasuks ning hukati Nõukogude Liidus 1963. aastal.\n\nPutin: pärast terrorismi võitmist peavad välisväed Süüriast lahkuma\n\nPutini sõnul tuleb püüelda selle poole, et Süüriasse ei jääks pärast võitu terrorismi üle kolmandate riikide, seal hulgas Venemaa vägesid.\n\n\"Lähtusime sellest, et me sellegipoolest teeme USA partneritega Süürias terroritõrjes, Islamiriigiga võitlemisel koostööd, kuid sedamööda, kuidas Islamiriik Süüriast kaob, mingit muud õigustust (välismaisele sõjalisele kohalolekule) isegi väljaspool rahvusvahelist õigust ei ole,\" rääkis ta kolmapäevasel foorumil.\n\n\"Mida minu arvates teha võiks ja mille poole me kõik püüdlema peame? Me püüdleme selle poole, et rohkem mingeid välisriikide vägesid Süüria territooriumil ei oleks. Selle poole tuleb püüelda,\" lisas Putin.\n\nPutin: maailma energeetikaturg vajab poliitikavaba dialoogi\n\nFoorumi põhiteemat puudutades teatas Putin, et maailma energeetika edenemise ja usaldusväärse energiajulgeoleku võib tagada vaid üleilmses partnerluses ja asjalikus dialoogis, milles puudub poliitiline alltekst.\n\n\"Oleme kindlad, et edenemise maailma energeetikas, ja kogu meie planeedi kindla energiajulgeoleku võib anda vaid üleilmne partnerlus, töö ühiste, kõikide jaoks ühesuguste reeglite alusel ja loomulikult turuosaliste asjaliku, poliitikavaba suhtluse kaudu,\" ütles ta.\n\nTa meenutas, et Venemaa on suurimaid tegijaid maailma energeetikaturul: \"Meil on juhtkoht nafta ja gaasi ammutamisel ja väljaveol, ka elektrienergeetikas ja söekaevandamises kuulume juhtrühma.\"\n\n\"Meie jaoks on tähtis tunnetada maailma energeetika suundumusi, et kasutada tõhusalt oma konkurentsieeliseid ja moodustada koos teiste riikidega ühine ernergiaruum ja ühine energeetikatulevik,\" rõhutas Putin.\n\nPutin: vajaduse korral viime Nord Stream 2 projekti ise ellu\n\nVenemaa viib projekti Nord Stream 2 ise ellu, kui välispartnerid peaksid sanktsioonide tõttu sellest loobuma, sõnas Putin.\n\n\"Me mõistame tegelikkust. Me viime projekti ellu enda jõududega, meil ei ole sellega muret, need võivad tekkida, kuid me lahendame need,\" ütles president.\n\nTa märkis, et Nord Stream 2 lubadega on juba kõik korras ja projekt viiakse ellu.\n\n\"Oleme valmis töötama kõikide partneritega. Saksa partnerid alustasid juba ehitust meres. Meie asume samuti selle kallale, meil ei ole enam muret lubade saamisega - Soome andis loa, Rootsi, Saksamaa, Venemaa - meile sellest piisab, projekt viiakse ellu,\" ütles Putin.\n\nTervikuna on Vene gaasi hind Euroopas alati konkurentsivõimeline, lisas ta.\n\nPutini sõnul tarnib Gazprom 2018. aastal Euroopasse 200 miljardit kuupmeetrit gaasi või rohkemgi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin teatas kolmapäeval, et skandaal Skripalide ümber on kunstlikult üles puhutud ning et endine Vene luureohvitser Sergei Skripal ise on kodumaa reetja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTaani meedia: Nordea panka kahtlustatakse ulatuslikus rahapesus\n\n## Põhitekst:\n\nAjalehe Copenhagen Post ja Yle teatel on Taani majanduskuritegude tegelevad ametivõimud juba neli aastat uurinud juhtumit, mis puudutab Venemaalt pärit klienti, firmat Belizes ja umbes 320 miljoni Norra kroonini (rohkem kui 34 miljoni euroni) ulatuvat väidetavat rahapesu.\n\nKonsultatsioonifirma Revisorjura ekspert Jakob Dedenroth Bernhoft selgitas, et juhtum tekitab ka palju küsimusi rahapesuvastaste reeglite täitmise kohta Nordeas.\n\n\"Nordea on olnud hea pank selleks, et avada rahapesuks konto. Pank ebatavalisi tehinguid ei uurinud,\" lausus Dedenroth\n\nKäesoleval juhul avati Venemaalt pärit kliendi poolt konto Taanis ja selle ainsaks põhjuseks oli liigutada raha riigist välja. Bernhofti sõnul on selline käitumine selge viide võimalikust rahapesust ning see vajaks kliendi poolt väga head selgitustööd.\n\nNordea esindaja Julie Galbo keeldus konkreetset juhtumit kommenteerimast, kuid tunnistas, et minevikus on Nordea rahapesuvastastest meetmetes esinenud puudujääke. Samas rõhutas ta, et olukorda on viimastel aastatel märkimisväärselt parandatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani meedia teatel kahtlustatakse Nordea panganduskontserni seotuses ulatuslikus rahapesuga, mis puudutab üht klienti Venemaalt ja Belizes registreeritud ettevõtet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti cyclocrossi meistrivõistlustel võib näha Taaramäe ja Loo duelli\n\n## Põhitekst:\n\nSuusõnaliselt on lubanud starti tulla kolmel varasemal aastal kulla võitnud Martin Loo, maanteeässad Rein Taaramäe ja Alo Jakin ning Eesti radadel alati suures mängus osalevad Markus Pajur ja Caspar Austa, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nNaistest asuvad võistlustulle tiitlikaitsja Mari-Liis Mõttus, Greete Steinburg, äsja rangluuvigastusest paranenud Kätlin Kukk, Soudal Eesti CX karikasarja liider Tatjana Dobolina ja Eesti juunioride grupisõidu meister Mathilde Manuela Nigul.\n\nRaja valmistab ette Sigvard Kukk ja võistlust juhib Klubi Spordipartner eesotsas klubi presidendi Tõnu Tõnoviga. Rajale ehitatakse tehissild, mida Eesti cyclocrossi sõbrad said esmakordselt näha eelmisel aastal Suure-Jaanis. Rajal on mitu negatiivse kaldega laskumist ja tehniline pumptrack.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meistrivõistlused cyclo-crossis toimuvad järgmisel laupäeval Saue vallas asuvas Koidu küla Saunapunktis. Samal rajal korraldati eelmisel aastal Soudal Eesti CX karikasarja etapp.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAgu Leinfeld | Seame Eestis sisse ühiskonnateenistuse\n\n## Põhitekst:\n\nÜhiskonna toimimise mõistmine muutub seda olulisemaks, mida keerukamad ülesanded ja valikud ühiskonna ette kerkivad. Näiteks mõjutab see otseselt meie suutlikkust hinnata erinevate uuenduste ja muudatuste mõju riigi arengule. Tuleviku uusi arengusuundi, mille puhul ühiskonna selline suutlikkus hädavajalikuks osutub, on mitu, näiteks tehisintellekti laialdasem kasutamine ja kosmoseühiskonna poole liikumine. Kas me oleme võimelised looma korralduse, mis aitab inimestel paremini mõista, kuidas me kogukonnana toimime ning mis on ühiskonnas olemise alused? Kindlasti oleme!\n\nMida saame teha?\n\nSeame sisse ühiskonnateenistuse, kus aastase perioodi jooksul on noorel inimesel kokkupuude meie ühiskonna erinevate tahkudega: tervishoid, sotsiaalhoolekanne, riigikaitse, siseturvalisus, jäätmekäitlus, ühistranspordi korraldus, infrastruktuuride ehitamine, kultuur, sport, põllumajandus, metsandus, merendus jms eluvaldkonnad.\n\nTeeme ühiskondliku kokkuleppe, et peale kesk- või kutsehariduse omandamist läbivad kõik noored teenistuse, mis annab ülevaate Eesti ühiskonna toimimisest. Programm töötatakse välja koostöös vabakonna, erinevate erialaliitude ja tööandjatega. Koostöös riigi ja erasektoriga antakse erinevate elualade baasteadmised, läbilõige ühiskonnast ning ettevalmistavad teadmised eluks. Teeme kohustuslikuks noortele ühiskonda sisenejatele peale keskhariduse omandamist tutvuda meie ühiskonnaga laiemalt. Ehk siis aastane ühiskonnapraktika erinevates eluvaldkondades.\n\nAastane teenistus sisaldaks 52 nädala jooksul 26 erineva valdkonnaga kokku puutumist. Seda ei pea tegema tingimata järjest, vaid miks mitte pakkuda võimalust läbida teenistus mõne aasta jooksul.\n\nEluvaldkonnad peavad kindlasti olema erinevad: sotsiaalhoolekanne ja tervishoid (näiteks vanurite hooldamine ja töö vanemateta lastega), riigi turvalisus (ajateenistus, vabatahtlik päästja, abipolitseinik), ümbruskonna korrashoid (prügi sorteerimise tehas, prügikoristus maanteedel ja rannas), ehitus ja heakord (näiteks grafitipuhastus, tänavahooldus), keskkond ja põllumajandus (metsa ja loodusressursside haldamine, põllumajandus), suurte infrastruktuuride toimimine (töö vee-, kanalisatsiooni-, elektrivõrgu-, kaevandus- vms objektidel), kultuur ja sport (näiteks ürituste korraldus, logistika jms toetamine) jne.\n\nMingi osa teenistusest võib pikendada (näiteks riigi turvalisuse osa noormeestele võib kogu programmist olla kolm kuud) või asendada, kui tervis või põhimõtted ei luba kõike teha. Programm arvestab ka noore inimese erisustega – millega on juba varasem kokkupuude või teadmised, võib personaalses programmis vahele jätta. See soodustab omakorda vabatahtlikku sobiva tööga kokkupuudet juba kooliajal.\n\nÜlesanne tööandjatele on analüüsida ja kirjeldada mõned lihtsamad töölõigud selliselt, et oleks võimalik poole- kuni ühepäevase väljaõppe järel tegutseda kuni kümme päeva järjest lihtsama tööga selles valdkonnas. Ka see, kuidas teenistuse eri osade käigus õpitu tuleb kasuks järgnevalt kohtadel, võib anda huvitava äratundmise, kuidas erinevate elualade teadmised üksteist toetavad. Seda kasvatava väljaõppe osa saaks selliste programmide väljatöötamisel arvesse võtta.\n\nKindlasti leidub alasid, kus kogemuse saamiseks esmalävendi õppimine ei toeta kiiret sisenemist, ent pole sealgi võimatu. Kindlasti on üks põhjuseid ka selles, et valdkonna korraldust ei ole sellisele ülesandepüstitusele vastavalt läbi mõeldud.\n\nMida me sellest võidame?\n\nVõita on meil palju. Esiteks selguvad sellise analüüsi tulemusena väiksema lisandväärtusega töölõigud. Need on paljuski tööd, mis lähikümnendil ühel või teisel moel robotite ja teiste tehnoloogiliste lahenduste poolt üle võetakse. Teiseks on mitmete tööde osas, kuhu on raske leida töötajaid, võimalik palju ära teha pidevalt roteeruva ühiskonnateenistujatega. Eriti on see oluline erinevate hooajatööde osas, näiteks aia- või metsasaaduste korjamine, abitööd majutusasutuses või välikohvikus teenindamine. Täna räägime me pidevalt vajadusest tööjõudu mujalt riikidest sisse tuua, kuid ühiskonnapraktika võib osaliselt seda probleemi leevendada. Eriti hooajatööliste kasutamist nõudvates töölõikudes. Kolmandaks kasvab ühiskond, mis on paljud teadlikum ning rohkem valmis praktiliseks eluks. Neljandaks saavutame sidususe, kus üksteise mõistmine on inimlikult lihtsam, sest isiklikud kogemused on oluliselt laiemad.\n\nNoored teevad peale ühiskonnapraktika läbimist oluliselt teadlikumad valikud oma edasise hariduse ja tulevase töö osas. Lisaks saavad nad oma valitud erialal kasutada interdistsiplinaarseid kogemusi ning näha seoseid valdkondade ja lahenduste vahel, mis muidu oleks neile mõistetamatud. Lihtsamini võib tekkida ka parimate praktikate ning töövõtete teadmussiire erinevate valdkondade ja põlvkondade vahel.\n\nInimesed, kes on korra oma elus sorteerinud prügi, koristanud teeääri või metsa, ei käitu enam kunagi prügiga samamoodi. Inimene, kes on noorena kokku puutunud vanemate inimeste eest hoolitsemisega, surmaga seotud toimingutega või hooldekodu tööga, muutub lugupidavamaks ning mõistvamaks kogu enda elukaare osas. Ka inimene, kes on olnud kaevanduses tööl, suhtub energiakokkuhoidu teisiti. Samuti õpitakse hindama raskuseid ja väljakutseid nendel elualadel, millega ise tulevikus kokku ei puututa. Suur osa probleemidest ühiskonnas muutuvad mõistetavaks ning seosed valdkondade vahel paremini tajutavateks. Muutub käitumine, kaasarääkimine protsessides on sisulisem ning karjäärivalikud teadlikumad.\n\nTööandjad saavad vajalikud töökäed ja läbimõeldumad protsessid. See on hädavajalik samm Eesti liikumisel digitaalse majanduse suunas, samuti ettevõtete loodava lisandväärtuse kasvatamiseks. Nii tekib lisandväärtusele sisuline dimensioon, sest erinevad valdkonnad saavad paremini aru, millist töölõiku hakatakse lähitulevikus automatiseerima. Välja- ja ümberõppe programmide osas tõuseb kõigi tööandjate teadlikus. See võib viia ka soovini senisest rohkem kaasa rääkida hariduse ja inimeste ettevalmistuse teemadel laiemalt.\n\nLisaks saame me sellise tegevuse järjepideval kordamisel ja täiustamisel ka pikas perspektiivis olulise teadmise. Teadmise, kuidas minimeerida aega kellelegi uute oskuse omandamiseks. Teadmise, millised materjalid ja õppevahendid kiirendavad sellist protsessi. Selline oskus kõlab intuitiivselt väga vajalikuna tuleviku kosmoseühiskonnas. Areneb haridus, areneb väljaõpe, arenevad tööandjad ning saame paremad, teadlikumad ja eeldatavalt ka aktiivsemad kodanikud ning sidusamad eluvaldkonnad. Ehk isegi sidusama teaduse? Lühikesed võidud, pikad võidud, paremini seotud inimesed ja suurem teineteisemõistmine hoolimata kasvanud keerukusest. Kõlab nagu ühiskond, kus sooviks elada!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljudel meie hulgast on keeruline mõista riigi ja ühiskonna toimimist tervikuna. See on ka loomulik, sest inimeste kokkupuuted erinevate elualadega on väga episoodilised ning suuresti piiratud. See avaldab suurt mõju nii inimeste käitumisele ühiskonna liikmena, valikute tegemisel ja valmisolekus osaleda kodanikuna otsustusprotsessides. Lahenduseks pakub IT-ettevõtte Datel üks juhte Agu Leinfeld ühiskonnateenistust, mille läbimisel omandaks noored praktilisi kogemusi ühiskonnaelu valdkondadest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA saadik NATO juures hoiatas Venemaad keskmaa-raketisüsteemide asjus\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt ütles Hutchison pressikonverentsil, et kui Venemaa ei peata relvastuskontrollilepet rikkuva raketisüsteemi arendamist, võib USA selle hävitada enne süsteemi kasutuselevõttu, vahendasid Reuters, Raadio Vaba Euroopa, Hill jt.\n\nUSA on juba pikemat aega olnud veendumusel, et Moskva rikub külma sõja perioodist pärit keskmaa-tuumarelvastuse lepingut (Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty (INF Treaty) 1987. aastast) ehk arendab raketisüsteemi, mis võimaldaks Venemaal anda kiire tuumalöök Euroopas asuvate sihtmärkide pihta. Venemaa on seda süüdistust eitanud.\n\nHutchison selgitas seda teemat kommenteerides, et Washington on pühendunud diplomaatilisele lahendusele, kuid on samas valmis kaaluma ka sõjalist lööki, kui Venemaa jätkab keskmaa-raketisüsteemi arendamist. Ta lisas, et USA on edastanud Venemaale ka tõendeid selle kohta, et Washington on kokkuleppe rikkumisest teadlik.\n\n\"Sellel hetkel, me kaaluksime võimekust elimineerida [Venemaa] rakett, mis võiks tabada mõnd meie [NATO] riikidest. [USA-poolsed] vastumeetmed oleksid elimineerida raketid, mida Venemaa poolt arendatakse lepet rikkudes. Neid on hoiatatud,\" rääkis USA diplomaat.\n\nSuursaadiku sõnad said nii USA-s kui ka Venemaal palju vastukaja ning ta täpsustas hilisemas Twitteri-postituses, et ta ei pidanud silma ennetavat lööki Venemaa vastu. \"Minu mõte oli: Venemaa peab naasma INF-i lepingu täitmise juurde või me peame andma vastuse tema võimekusele selleks, et USA ja NATO huve kaitsta. Praegune olukord, kus Venemaa selgelt [lepet] rikub, ei saa jätkuda.\"\n\nI was not talking about preemptively striking Russia. My point: ???????? needs to return to INF Treaty compliance or we will need to match its capabilities to protect US & NATO interests. The current situation, with ???????? in blatant violation, is untenable. https://t.co/dRaFoK8xlo\n\n— Ambassador Hutchison (@USAmbNATO) October 2, 2018\n\nWashingtonis kommenteeris teemat ka välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert, kes ütles, et USA on juba pikemat aega öelnud, et Venemaa rikub INF-lepet.\n\n\"See, millest suursaadik Hutchison rääkis, on üleüldine kaitsevõimekuse ja heidutuse tugevdamine. USA on pühendunud oma relvastuskontrollikohustuste täitmisele ning eeldab, et Venemaa vastab samaga,\" selgitas Nauert ja lisas, et USA arutab seda küsimust ka oma liitlastega.\n\nHutchisoni sõnavõtt toimus vahetult enne seda, kui kolmapäeval saabub Brüsselisse NATO liitlastega kohtuma kaitseminister James Mattis.\n\nMattis kinnitas kahepäevase kohtumise eel, et teemat hakatakse arutama ka NATO kolleegidega.\n\n\"Ma ei saa ennustada, millises suunas see liigub, see on presidendi otsustada, kuid ma saan öelda, et nii Kapitooliumil kui ka välisministeeriumis ollakse selle olukorra pärast väga mures ning ma naasen meie liitlaste nõuannetega ja jätkan diskussiooni edasise suuna paika panemiseks,\" rääkis Mattis Pariisis ajakirjanikele.\n\nVenemaa välisministeerium: sellised avaldused on ohtlikud\n\nVenemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas, et sellised avaldused on ohtlikud ning et Venemaa pöördub Washingtoni poole täpsustavate vastuste saamiseks.\n\n\"Tundub, et inimesed, kes selliseid avaldusi teevad, ei saa aru enda vastutuse ulatusest ja sellise agressiivse retoorika ohtlikkusest,\" vahendas TASS pressiesindaja sõnu.\n\nVenemaa välisministeerium on varem teatanud, et on valmis läbirääkimisteks USA-ga INF-lepingu säilitamiseks ning et Moskva täidab oma kohustusi siis, kui seda teeb ka Washington.\n\nJüri Luik ERR-ile: see relvastus on mõeldud Balti riikide kaitse raskendamiseks\n\nKaitseminister Jüri Luige sõnul on keskmaa-tuumarelvastuse leping (INF) külma sõja lõpu üks sümboleid, millega USA ja NSVL loobusid keskmaa tuumarakettidest kui tervest väga ohtlikust relvade klassist.\n\n\"Nüüd on Venemaa salaja asunud seda relva taastama, luues kuulsa Iskander raketikompleksi modifikatsioonina tiibraketi. Venemaad on korduvalt palutud see lepingu rikkumine lõpetada, kuid tulutult. NATO-le on see suur probleem. Selline tuumarelv on mõeldud eelkõige Lääne-Euroopa ähvardamiseks, raskendades seeläbi ka Balti riikide kaitset,\" ütles Luik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA alaline esindaja NATO juures Kay Bailey Hutchison ütles teisipäeval Brüsselis lause, mida paljud tõlgendasid kui Venemaa-suunalist ähvardust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome parlament muutis julgeolekukaalutlustel põhiseadust\n\n## Põhitekst:\n\nEttepanek pälvis 200-liikmelises parlamendis suure toetuse - poolt hääletas 178 rahvasaadikut, vastaseid oli 13, vahendas Yle.\n\nVastu hääletasid Vasakliidu fraktsioon ja üks Rootsi Rahvapartei rahvasaadik.\n\nPõhiseaduse muutmist oli vaja, et kaitsepolitsei (Supo) ning kaitsevägi saaksid õiguse terrorismi tõrjumise eesmärgil lugeda Soomega seotud kirjavahetust. Juriidiliselt tulenes põhiseaduse muutmise vajadus julgeolekut puudutavate seaduste muutmisest, mille saab nüüd heaks kiita praeguse parlamendikoosseisu ajal.\n\nKa Soome põhiseaduse 10. artikli praegune sõnastus annab võimaluse, et mõnel puhul konfidentsiaalse sõnumivahetuse kaitse ei kehti ehk seaduses saab sätestada, et üksikisiku või ühiskondlikku julgeolekut nagu kodurahu ohustavate kuritegude uurimisel, kohtuprotsessil, turvakontrollis ja vabadusekaotuse ajal saab seda kaitset piirata.\n\nPraktikas on see aga tähendanud seda, et võimudel tuleb sellistel puhkudel tuua välja konkreetsed kuriteod ja isikud ning seetõttu lisatakse sellele põhiseaduse sättele nüüd sõnad: \"ja ka informatsiooni hankimiseks sõjalise tegevuse või sellise tegevuse kohta, mis tõsiselt ohustab riiklikku julgeolekut.\"\n\nYle toob oma analüüsis välja ka selle, et mõistet \"riiklik julgeolek\" pole Soome seadustes seni põhjendusena eriti kasutatud ning seetõttu on äsjane põhiseaduse muutmine samuti murranguline.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome parlament kiitis kolmapäeval heaks põhiseaduse kiirkorras muutmise riiklikku julgeolekut puudutavatel kaalutlustel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKurioosum: mängija jätkas kahe kollasega mängimist ja oleks väravagi löönud\n\n## Põhitekst:\n\nPõhikoosseisus alustanud Kauniste sai esimese hoiatuskaardi 52. minutil hoolimatu vea eest. 80. minutil sai ta sarnase rikkumise eest ka teise kollase kaardi, ent mängu peakohtunik Marko Liiva teda punasega minema ei saatnud, kirjutab Soccernet.ee.\n\nVahetult pärast oma teist kollast oli Kaunistel hea võimalus lüüa värav, ent ta tabas posti. Seejärel sai Heliose mängija Valeri Šabanov 84. minutil oma teise kollase kaardi, misjärel pidi tema punasega väljakult lahkuma. Seega mängis Helios viimased minutid kümnekesi Pärnu JK 11 vastu.\n\nEksimuse sisse lasknud 26-aastane kohtunik Marko Liiva omab A-litsentsi ehk kuulub Eesti kohtunike paremikku. Sel hooajal on ta peakohtunikuna teenindanud viite Premium liiga, kuute esiliiga ja kaheksat esiliiga B mängu. Neljanda kohtunikuna on ta ametis olnud veel mitmetel kõrgliiga mängudel. Alles eelmisel kuul oli ta neljas kohtunik ka rahvusvahelisel tasandil, kui kuulus Eesti kohtunikebrigaadi, mis mõistis õigust U-21 EM-valikturniiril Malta ja Belgia mängul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud nädalavahetusel leidis Esiliiga B 31. voorus aset kummaline seik, kui Võru Heliose ja Pärnu JK 0:0 viigimängus nägi pärnakas Risto Kauniste kahel korral kollast kaarti, aga väljakult lahkuma ei pidanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRäppar Nicki Minaj tunnistas, et on kannatanud vägivaldset suhet\n\n## Põhitekst:\n\nRäppar avaldas isiklikke detaile oma elust enne peagi ilmuva dokumentaalfilmi \"Queen: The Documentary\" linastumist, vahendas BBC.\n\nMinaj meenutas, et tema isa oli ema vastu vägivaldne. \"Ma mäletan, kui mu ema lasi isal temaga vägivaldselt käituda. Võib-olla mõned inimesed kirjeldavad mind ülbena, aga see on seetõttu, et ma vandusin endale juba siis, et ükski mees ei hakka mind väärkohtlema, solvama või minuga samamoodi käituma. Ja siis äkki oli see minu elu,\" rääkis 35-aastane muusik sotsiaalmeedia vahendusel.\n\nMinaj ei avaldanud, kes oli see inimene, kes teda väärkohtles. \"Ma lasin ühel inimesel ennast nii madalalt kohelda, et ma ei tundnud enam iseennast ära. Ma kartsin stuudiosse minna. Ma ei uskunud iseendasse,\" rääkis Minaj Instagrami laetud videotes.\n\nView this post on Instagram\n\n#Queen The documentary - Coming Soon\n\nA post shared by Barbie® (@nickiminaj) on Oct 2, 2018 at 1:57pm PDT\n\nView this post on Instagram\n\n#Queen The Documentary Coming Soon [Pt. 2]\n\nA post shared by Barbie® (@nickiminaj) on Oct 2, 2018 at 2:08pm PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA räppar Nicki Minaj avaldas, et tema lapsepõlv möödus vägivaldse isaga ning on ise olnud vägivaldses suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa föderatsiooninõukogu andis pensionireformile heakskiidu\n\n## Põhitekst:\n\n170-liikmelises föderatsiooninõukogus hääletas eelnõu poolt 149 senaatorit. Vastu oli viis senaatorit ning kolm oli kohal, kuid jättis hääletamata, vahendas Meduza.\n\nNüüd vajab eelnõu seaduseks muutumiseks veel president Vladimir Putini allkirja ning Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul võib riigipea oma heakskiidu anda juba lähiajal.\n\nEelnõud muudeti pärast esimest lugemist riigiduumas ning sinna viidi sisse president Putini poolt reformi \"pehmendamiseks\" mõeldud muudatused.\n\nKui peaminister Dmitri Medvedevi poolt välja käidud esialgne ettepanek oli näiteks tõsta pensioniiga meestel 65. ja naistel 63. eluaastani, siis nüüdses eelnõus on need vastavalt 65. ja 60. eluaastat.\n\nPraegu saavad Venemaa mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt. Pensioni suurus on keskmiselt 14 000 rubla kuus ehk umbes 190 eurot.\n\nTegemist oleks esimese pensioniea tõusuga Venemaal pea 90 aasta jooksul ning plaan on ühiskonnas pälvinud mõnevõrra haruldaselt laia kriitikat võimu aadressil. Samuti on valitsuse plaan mõjutanud negatiivselt Putini enda reitingut - viimase nelja aasta madalaim - ja seda hoolimata sellest, et ta üritas sellel teemal rääkimist pikka aega vältida.\n\nKriitikuid pole eelnõusse lisatud muudatused siiski lepitanud ning protestiaktsioonid on meelavaldajate vahistamistest hoolimata jätkunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa parlamendi ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu kiitis kolmapäeval heaks kriitikat pälvinud pensionireformi eelnõu, mille alamkoda ehk riigiduuma septembri lõpus vastu võttis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJuventuse peatreener ei olnud rahul võiduga Young Boysi üle\n\n## Põhitekst:\n\nDybala kübaratrikk aitas kaasa faktile, et Cristiano Ronaldo puudus eilsest mängust, kuna sai eelmises Meistrite liiga mängus Valencia vastu punase kaardi, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Ma olen tema üle õnnelik, ta areneb ja mängib järjepidavamalt, aga kõik mängisid hästi ja näitasid klassi Young Boysi vastu,\" ütles Allegri. \"Nad olid väga füüsiline meeskond, seega üritasid meid igatipidi blokeerida.\"\n\nVaatamata kindlale kodusele võidule, oli Allegri pettunud, et Juventus rohkem väravaid ei löönud. \"Kui peaksin midagi negatiivset ütlema, siis see, et oleksime pidanud rohkem väravaid lööma, kuna väravatevahe võib olla väga oluline grupi võitmiseks. Aga üldiselt meeskond mängis hästi, nad jätkavad arenemist.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juventuse jalgpalliklubi peatreener Massimiliano Allegri jäi rahule Paulo Dybala kübaratrikiga Berni Young Boysi vastu, aga tõdes, et Juventus oleks võinud veel skoorida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA: kutsume Ungarit üles mitte takistama NATO-Ukraina koostööd\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me jätkame üleskutseid Ungarile mitte kasutada kahepoolseid lahkarvamusi NATO Ukraina aitamise lubadustele täitmise takistamiseks,\" ütles Ühendriikide saadik.\n\nUSA esindajad märkisid varem, et Ungari ei tohi kuritarvitada oma NATO-liikmesust teiste riikidega vaidluste lahendamiseks.\n\nHutchinson rõhutas samuti, et \"Ukraina jaoks, kes kannatab oma alal Venemaa agressiooni käes, on tähtis, et me aitaksime teda igal võimalikul viisil, et tõkestada Venemaa pealetung\".\n\nLisaks avaldas saadik lootust, et \"Ungari lahendab oma lahkarvamused haridusseaduse osas Ukrainaga eraldi ja liitub siis meiega NATO-s, et aidata Ukrainal igal viisil säilitada oma suveräänne ala ja muuta sealne demokraatia püsikindlaks\".\n\nUngari on Ukraina väidetavalt vähemusi diskrimineeriva haridusseaduse tõttu tänavu mitu korda blokeerinud NATO-Ukraina komisjoni istungeid.\n\nAllikas: Ukrainasse jõudis partii USA surmavat relvastust\n\nUSA saatis Ukrainasse suure partii surmavaid relvi ja moona, sh rakette, ütles asjaga kursis olev allikas kolmapäeval Interfaxile.\n\nAllika andmetel viidi tarne läbi Krakovetsi piiripunkti kaudu.\n\n\"Ukrainasse toodi umbes 3500 tulirelva, üle 3100 miini ja kahe miljoni padruni, umbes 34 000 detonaatorit, 52 000 raketti ja 5,38 miljonit paukpadrunit,\" ütles agentuuri allikas, kelle andmetel läksid relvad ja moon sõjaväeosale А-4150, mis asub Ukrainas Lvivi oblastis Javorivi rajoonis Starõtšis.\n\n\"Saatjaks oli märgitud USA sõjaväebaas New Yorgi osariigis Syracuse linnas Tompson road 6900,\" ütles agentuuriga vestelnu.\n\nUSA presidendi Donald Trumpi valitsus otsustas eelmisel aastal hakata tarnima Ukrainale surmavat kaitserelvastust.\n\nUkraina kahtlustab Venemaad tuumarelva viimises Krimmi\n\nUkraina kahtlustab, et Venemaa viis okupeeritud Krimmi tuumarelva, ütles Ukraina välisminister esmaspäeval.\n\n\"Praegu on Krimm muutumas üheks suureks Vene sõjaväebaasiks. Meil on põhjendatud kahtlused, et seal võib olla tuumarelv või vähemalt taristu selle jaoks,\" ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin telejaamale ATR.\n\nTema sõnul tarnitakse sõjatehnikat Süüriasse just nimelt Krimmist.\n\nSellega seoses ütles Klimkin, et Ukraina välisministeerium kavatseb valmistada ette Krimmi militariseerimist puudutava ÜRO peaassamblee otsuse eelnõu.\n\n\"On mõte teha eraldi Krimmi militariseerimist puudutav otsus,\" ütles ta.\n\nGruusia sai USA-lt propagandaga võitlemiseks pool miljonit dollarit\n\nUSA välisministeerium eraldas Gruusia valitsusele vaenulike riikide kihutustööga võitlemiseks pool miljonit dollarit, ütles Gruusia peaminister Mamuka Bahtadze kolmapäeval.\n\n\"Töötasime koos meie strateegilise partneriga sellele meid vaenavate riikide ründavale kihutustööle vastuseismiseks välja väga tähtsa tegevusplaani. Välisministeeriumi eraldatud vahendid suunatakse strateegilise kommunikatsiooni tugevdamisse,\" ütles Bahtadze.\n\nValitsusjuhi sõnutsi antakse vahendid üle Gruusias tegutsevale NATO kontaktbüroole, mis teavitab elanikkonda \"Euroopaga lõimumise eelistest\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindaja NATO juures Kay Bailey Hutchison kordas Brüsselis üleskutset Ungarile lõpetada NATO-Ukraina koostöö takistamine, edastas raadiojaama Ameerika Hääl Ukraina toimetus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHüppelist palgatõusu ootavad bussijuhid ähvardavad streigiga\n\n## Põhitekst:\n\nÜlemöödunud aastal sõlmitud kollektiivlepingu järgi tõuseb bussijuhtide miinimumtöötasu 2018. aasta jaanuariks 50 euro võrra ehk 945 euroni. Kolmapäeval Tartusse kogunenud transpordi ametiühingu esindajad aga leiavad, et pikas plaanis sellest ei piisa. Aastal 2019 peaks bussijuhi palk olema vähemalt 1200 eurot. Kusjuures transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas ei vaatagi palgaküsimuses niivõrd tööandjate, kui riigi otsa.\n\n\"Tööandjatel samamoodi ei ole seda lisaraha kuskilt kohe võtta. Siin peaks riik otseselt sekkuma, selles mõttes, et kui on üldkokkuleppega vastu võetud bussijuhtide töötasu, siis selle osa ka tööandjatele kindlasti hüvitama,\" usub Kallas.\n\nAmetiühingujuht räägib lepingutest, mille alusel ostab riik bussivedajatelt osaliselt või suisa täies mahus doteeritud ühistransporti. Töötajate soov on, et riik võtaks lepingud lahti ja suurendaks nendes palgakomponenti. Maksma läheks see Kallase sõnul neli kuni viis miljonit eurot.\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütleb, et niimoodi kehtivaid lepinguid muuta oleks lihtsalt ebaseaduslik.\n\n\"Tööandja peab riigihankel osaledes arvestama ka palgatrende. Riigihangete seadusest lähtuvalt me ei saa teha niimoodi, et tehti madal pakkumine ja nüüd me maksame selle raha juurde, et tõsta palku. Teine koht või kolmas koht tegi võib-olla vastutustundliku pakkumise, arvestas juba selle mõistliku palga trendiga,\" märkis Tatter.\n\nTatter lisab, et kehtivad avaliku liiniveo lepingud ei tohi saada palgaküsimuse lahendamisel takistuseks. Esiteks seetõttu, et riigiga sõlmitud lepingu alusel sõidavad Eestis vähem kui pooled bussid. Teiseks, kui kollektiivleping ära sõlmida, siis igas uues hankes peavad ettevõtted sellega juba arvestama ehk riigilt rohkem raha küsima.\n\nAutoettevõtete liidu direktor Villem Tori tõdeb samuti, et kollektiivleping riiki tõenäoliselt rahakotiraudu avama ei pane. Ning tema töötab hoopis selle nimel, et uue sisu saaks avaliku liiniveo lepingusse seatud palgaindeks.\n\n\"See tähendab, et statistikaamet kogub kokku andmed bussijuhtide palgast üle riigi. Ja palgaandmete muutus kajastub ka indeksis ning ettevõtetele makstakse palgakulu kas rohkem või vähem tagasi,\" sõnas Tori.\n\nAin Tatter lisab, et viimastel aastatel oleks see juba päris mitmes hinnaindeksi muutus, kuid sellega tegeldakse. Villem Tori omalt poolt tõdeb, et 1200 euroni uus indeks palka ei vii.\n\nAga probleemi, mille väikesed palgad on toonud, näevad ühtemoodi nii töötajad kui ka tööandjad. Ehk 74 protsenti bussijuhtidest on vanemad kui 50-aastased ja alla 35-aastaseid on bussijuhtide seas kõigest kuus protsenti.\n\nTööandjad soovivad umbkeelseid bussijuhte\n\nAmetiühingujuht Üllar Kallas usub, et palgatõus aitaks praegu Soomes töötavaid bussijuhte tagasi tulla. Aga siin peavad ettevõtjad riigiga läbirääkimisi, et tööjõuprobleemi hoopis teisiti lahendada. Nimelt soovivad ettevõtjad, et riik lubaks tööle võtta ka neid, kes eesti keelt ei oska. Näiteks hiljutises kirjas haridusministeeriumile mainiti, et keelenõuded pärsivad liiniveol välistööjõu kasutamist.\n\nTööandjate sõnumile, et bussijuht pole giid, vastab Pärnu bussijuht Urmas Pärgma: \"Väga jabur mõte minu meelest. Bussijuht peab kõigile vastama. Kui reisija tuleb ja küsib, siis bussijuht peab vastama.\"\n\nJuhuks, kui palgaläbirääkimised ebaõnnestuvad, pole bussijuhtide nappus siiski ainus asi, millega tööandjad ja riik arvestama peavad. Ametiühingu teatel on nad valmis ka aktsioonideks, kuni tasuta ühistranspordi seiskamiseni välja.\n\n\"Esialgu teeme piketid ja kui muu ei aita siis teeme streigi niikaua, kui palga kätte saame,\" lubab bussijuht Urmas Pärgma.\n\nTranspordi ametiühingu esimees Üllar Kallas lisab, et kehtiva kollektiivlepingu järgi nad küll kuni tuleva aasta lõpuni päris streikida ei või, aga üht-teist saab ikkagi teha.\n\n\"Täna teevad bussijuhid hästi palju ületunde. Nad võivad ka neist asjadest hakata keelduma ja siis ei ole kaugel ka see, kui mõned liinid jäävad kindlasti ka sõitmata,\" osutab Kallas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Bussijuhtide hinnangul peaks ülejärgmisel aastal nende palk kerkima vähemalt 1200 euroni ning kui palgaläbirääkimised peaksid ebaõnnestuma, ollakse valmis ka tasuta ühistranspordi seiskamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHopman Cupil saab näha Federeri ja Williamsi vastasseisu\n\n## Põhitekst:\n\n37-aastase Williamsi paariliseks on 20-aastane Frances Tiafoe. Tiitlikaitsja Šveitsi segapaari moodustavad 20-kordne suure slämmi turniirivõitja Roger Federer ja Belinda Bencic.\n\n\"Austraalia fännid on alati olnud väga toetavad ja Hopman Cup on mulle alati andnud uueks hooajaks hea tõuke – eriti Austraalia lahtiste jaoks,\" lausus Williams, kes pole mänginud alates US Openi finaalis saadud vastuolulist kaotust.\n\n29. detsembrist kuni 5. jaanuarini vältaval Hopman Cupil osalevad kaheksa riigi segapaarid, kes on jaotatud kahte gruppi. Omavahel mängitakse meeste ja naiste üksikmängus ning segapaarismängus. Kummagi grupi parim võistkond tagab pääsme finaali.\n\nA-alagrupp:\n\nPrantsusmaa – Lucas Pouille ja Alize Cornet\nHispaania – David Ferrer ja Garbine Muguruza\nSaksamaa – Alexander Zverev ja Angelique Kerber\nAustraalia – Matt Ebden ja Ashleigh Barty\n\nB-alagrupp:\n\nSuurbritannia – Cameron Norrie ja Katie Boulter\nKreeka – Stefanos Tsitsipas ja Maria Sakkari\nŠveits – Roger Federer ja Belinda Bencic\nUSA – Frances Tiafoe ja Serena Williams\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Serena Williamsi 2019. aasta hooaeg algab Hopman Cupiga, kus ameeriklanna kohtub segapaarismängus Šveitsi tennisetähe Roger Federeriga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse võimud pidasid kinni kaks soomlast 650 kilogrammi kokaiiniga\n\n## Põhitekst:\n\nAjaleht Le Figaro kirjutab, et tolliametnikud olid ööl vastu teisipäeva patrullimas Toulouse'ist läänes asuval A61 maanteel ning tavapärast kontrolli tehes äratas nende tähelepanu üks Hollandi registreerimisnumbriga veoauto, mis oli pargitud bensiinijaama lähedusse.\n\nVõimuesindajad küsitlesid auto juhti ja reisijat ning viimaste käitumine paistis olevat närviline. Politsei allikate kohaselt olid autos viibinud isikud andnud ka tolliametnike küsimustele ebamääraseid vastuseid.\n\nSeetõttu otsustati sõiduk läbi otsida ning veoauto külmkambri all olevast peidikust leiti 50 pakki, mis sisaldasid kokku 650 kilogrammi kokaiini.\n\nPraeguseks on 53- ja 60-aastane mees Prantsuse võimude poolt kinni peetud.\n\nAjalehe andmetel on tegu Haute-Garonne'i departemangu ajaloo suurima tabatud kokaiinilastiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse võimud pidasid Toulouse'i lähistel kinni kaks soomlast, kelle sõidukist leidsid tolliametnikud umbes 650 kilogrammi kokaiini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Kais: avamäng Saaremaaga oli väga rabe\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikool/Bigbanki peatreener Kristjan Kaisi sõnul on ettevalmistus kulgenud häti. \"Ettevalmistus hooajaks on kulgenud üsna plaanipäraselt, alustasime ÜKE treeningutega augusti keskpaigas ja septembrist alates oleme täismahus teinud ka pallitreeninguid. On olnud (ja on ka praegu) mõned vigastused, aga üldjoontes on kogu võistkonna põhituumik mänguvalmis. Hooajaeelseid kontrollmänge oleks tahtnud saada rohkem, aga aeg ja võimalused panevad sellele piirid,\" rääkis Kais.\n\nJuhendaja sõnul oli pühapäevane Eesti meistrivõistluste mäng Saaremaaga kaugel ideaalsest. \"Esimene mäng Saaremaa vastu oli meie poolt väga rabe, eksisime palju pallingul ja tegime mängu peale kokku 34 enda viga, mis tähendab, et vastased said pooled punktid meie vigadest (kokku andsime kolmes geimis ära 69 punkti). Positiivse poole pealt võib esile tuua head võitlusvaimu ning asjaolu, et sellise vigaderohke mänguga saime tabelisse kirja kolm võidupunkti. Rõõmu teevad 11 blokipunkti, blokiga olemegi ilmselt kõige rohkem treeningutel tööd teinud, kuid ka seal on veel kõvasti arenguruumi. Tööd on vaja veel teha kõige kallal, et mängumootor õlitatult käima saada. Pikk hooaeg on veel ees ja esimene tiitel mängitakse välja detsembris,\" lisas Kais.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel pannakse pall mängu naiste võrkpalli Balti liigas, kus kevadel võidetud tiitlit hakkab kaitsma Tartu Ülikool/Bigbank. Tänavusel hooajal teeb Balti ühisliigas kaasa kaheksa naiskonda, neist kaks Eestist. Lisaks tartlannadele osaleb TalTech/Tradehouse ning kolm võistkonda Lätist ja kolm Leedust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUgala teater toob teise uuslavastusena lavale Nick Payne'i draama \"Tähtede seis\"\n\n## Põhitekst:\n\nTavapäratu armastusloo lavastab Ringo Ramul ning mängivad Kadri Lepp ja Janek Vadi, kes viibivad kordagi lavalt lahkumata kunstnik Annika Lindemanni loodud peeglimaailmas, olles publiku silme all justkui läbi teleskoobi jälgitavad tähtkujud öises taevas.\n\nVaatajal lubatakse heita pilk Marianne ja Rolandi elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest. Marianne ja Roland kohtuvad grillipeol. Nad armuvad. Või ei armu. Kolivad kokku. Või ei koli. Murravad teineteise südamed. Või ei murra. Elavad õnnelikult koos elu lõpuni. Või ei ela. Kõik edasine sõltub nende valikutest, juhustest või sellest, milline on tähtede seis. Lavastus lennutab meid läbi aegruumi, rääkides kahe inimese valikuvõimalustest ja saatusest. Milline oleks elu olnud, kui me oleksime teinud aastaid tagasi hoopis teised valikud?\n\n\"Olen oma elus palju mänginud mis-siis-kui mõttega ja juurelnud, kas meie elu on vaid jada juhuseid või juhib seda saatus. Sellega tegeleb ka \"Tähtede seis\", mis haaras oma tavatu vormiga mu tähelepanu. See on lugu meile antud ajast, kuid eelkõige armastusest,\" ütles lavastaja Ringo Ramul.\n\n\"Tähtede seis\" on Ugala teatri näitleja ja lavastaja Ringo Ramuli teine lavastus Ugala teatris. Varem on ta lavastanud L. Frank Baumi romaanil põhineva \"Võlur Ozi\" . 2017. aastal esietendus Rakvere teatris tema lavastus \"Kellavärgiga apelsin\" ning 2018. aastal jõudis Saueaugu teatritalus lavale Priit Põldma näidend \"Ilmavõõras\".\n\nLavastusele teeb muusikalise kujunduse hinnatud helilooja Rasmus Puur ning valguskujunduse loob Mari-Riin Paavo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ugala teatri 99. hooaja teise uuslavastusena jõuab laupäeval, 6. oktoobril publiku ette briti näitekirjaniku Nick Payne'i auhinnatud draama \"Tähtede seis\", mille keskmes on kahe inimese, Marianne ja Rolandi, suhete-tulevärk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nE-residentsuse teavitusprojekt New York Timesis maksab 180 000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäevane Eesti Ekspress kirjutas, et New York Timesi sisuturunduse stuudio T Brand valmistas e-residentsuse programmile uhke multimeedialahenduse ning makstud veebiloos kiidavad e-residentsust president Kersti Kaljulaid ja e-residendid ise.\n\nE-residentsuse programmi tegevjuhi Kaspar Korjus ütles ERR-ile, et teavitustegevuse maksumus on 181 300 eurot – see sisaldab nii tootmis-, meedia- kui uuringukulusid.\n\n\"Hinna sees on kaks uuringut, tänu millele saime andmeid New York Timesi lugejate kohta Euroopas ja Aasias, kus tuleb ka meie peamine e-residentide juurdekasv. Uuring keskendus keskmiselt jõukamate ettevõtlike inimeste vajaduste uurimisele. Teine uuring tuleb kampaania lõpus ja aitab meie tegevuste tulemust mõõta. Lisaks on hinna sees digitaalsete reklaamide ja muude artikliga seotud materjalide kujundus,\" loetles ta.\n\nKorjuse sõnul saab e-residentsuse programm sellist teavitustegevust tellida, sest programm on kasumis ja toodab Eesti riigile tulu. \"Kuna e-residentide huvi on mõõdetav, näeme iganädalaselt, kuidas iga investeeritud euro toob mitu eurot tagasi,\" ütles Korjus.\n\nMaksuameti andmetel on selle aasta augusti lõpuks laekunud e-residentide ettevõtete maksudest 8,6 miljonit eurot\nMajandusministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ütles ERR-ile, et seda summat saab teavitustegevuse abil veelgi kasvatada. \"Meie teavitusprojekt kestab New York Timesis kokku aasta ning oluline on, et me saame mõõta ka kampaania tulemusi.\"\nKorjus lisas, et New York Timesi väljavalimisel on omaette põhjus. \"Senine kogemus näitab, et USA tippväljaandeid loetakse kogu maailmas ning seetõttu on sõnumite mõju seal ka rahvusvaheline ning täidab meie eesmärke paremini. New York Timesi artikleid refereerivad paljud väljaanded üle kogu maailma. Samuti näitab meie senine kogemus, et veebis avaldatud põhjalikud artiklid on kõige tõhusam viis teadlike e-residentide taotluste arvu suurendamiseks.\"\n\nKorjuse sõnul on e-residentsuse programmi eestvedajatelt ka varem küsitud, et miks üldse e-residentsust veel raha eest tutvustada, kui sellest maailmas niigi palju juba räägitakse.\n\n\"Kuigi paljud välisriikide ettevõtjad näiteks on küll e-residentsusest üht teist kuulnud ja selle osas positiivselt häälestatud, ei pruugi nad siiski veel teada, kuidas just nemad võiksid Eestis äri tegemisest võita. Sellistest detailidest ei taha paljud meediakanalid enam nii põhjalikult rääkida, kuna see võtab ruumi ja ei pruugi kõiki lugejaid-kuulajaid huvitad,\" lisas Korjus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti e-residentsuse programmi sisuturundus New York Timesis neelab koos uuringutega veidi üle 180 000 euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRingkonnakohus saatis Puškini instituudi juhi süüasja uueks arutamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnakohus tühistas maakohtu otsuse prokuratuuri apellatsioonis taotletud ulatuses ehk Krasnoglazovi õigeksmõistmises MTÜ Puškini Instituudi raha eest isiklikuks tarbeks televiisori, mobiiltelefoni, sülearvuti ja erinevate sisustuskaupade ostmises, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.\n\nSamuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse Krasnoglazovi ja Puškini instituudi õigeksmõistmises nende kaupade ostmiseks toetuse kasutamise aruannete koostamises ja allkirjastamises ning esitamises Narva linnale, aruannete järgi osteti need kaubad Narva Täppisteaduste kooli jaoks.\n\n\"Nimetatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks Viru maakohtule samas kohtukoosseisus,\" märkis Tamm.\n\nRingkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium asus erinevalt maakohtust seisukohale, et kriminaalmenetluses on võimalik süüdistuse piiridest väljumata kontrollida, kas Krasnoglazov pani süüdistuses kirjeldatud viisil toime eelnimetatud instituudi vara omastamise.\n\n\"Pelgalt asjaolu, et süüdistuses pole märgitud, kas omastatud vara kuulus Narva linnale või instituudile, ei anna seadusest tulenevat alust Krasnoglazovit omastamises õigeks mõista,\" märkis kohus.\n\nRingkonnakohus märkis, et samuti ei vasta maakohtu põhjendus süüdistatavate õigeksmõistmises dokumentide võltsimises ja nende kasutamises ringkonnakohtu hinnangul seaduses ette nähtud õigeksmõistva otsuse tegemise alusele.\n\n\"Asjaolu, et Narva poolt Narva Täppisteaduste kooli tarbeks Puškini instituudile makstava toetuse kasutamine ja tagasinõudmine oli lepinguga reguleeritud, ei ütle midagi selle kohta, kas süüdistatavad panid toime dokumentide võltsimise ja nende kasutamise,\" selgitas kohus.\n\nRingkonnakohtu otsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.\n\nJaanuaris mõistis Viru maakohus Krasnoglazovi vara omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises õigeks.\n\nMaakohus leidis, et Krasnoglazovi, MTÜ Puškini Instituut ja Narva linna suhted ei välju lepinguliste suhete raamest.\n\n\"Süüdistuse mõnest episoodist on tõesti võimalik teha järeldus, et MTÜ Puškini Instituut kasutas mõned summad mittesihtotstarbeliselt, kuid see küsimus on reguleeritud kahepoolse lepinguga. MTÜ tagastas selliseid summasid korduvalt linna nõudel,\" märkis kohus ja leidis, et ei ole alust reguleerida neid fakte kriminaalmenetlusega. \"Kõik sellised küsimused peavad olema lahendatud lepingu raames, vaidluse korral aga tsiviilkohtumenetluses\".\n\nKohus määras, et riigieelarvest hüvitatakse Krasnoglazovi ja Puškini Instituudi kaitsjakulud 10 460 eurot. Kriminaalasja raames tehtud menetluskulud jättis kohus riigi kanda.\n\nProkurör palus kohtuvaidlustes tunnistada Krasnoglazov süüdi ning mõista talle lõplikuks liitkaristuseks kaks aastat, üks kuu ja 28 päeva tingimisi vangistust nelja aasta pikkuse katseajaga. Samuti taotles prokurör Krasnoglazovilt 8955,42 euro väljamõistmist, mis võrdub tema enda poolt või kolmanda isiku kasuks omastatud vara väärtusega.\n\nMTÜ-le Puškini Instituut peaks kohus prokuröri hinnangul määrama rahalise karistuse 6000 euro ulatuses.\n\nKaitsja palus Andrei Krasnoglazovi ja MTÜ Puškini Instituudi õigeks mõista.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu ringkonnakohus saatis MTÜ Puškini Instituudi juhi Andrei Krasnoglazovi kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid järgmise Itaalia velotuuri avaetapi üksikasjad\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja-Itaalias asuv 400 000 elanikuga linn on varem korra Giro d'Italia starti võõrustanud - 1994. aastal pälvis hommikuses grupisõidus esikoha Endrio Leoni, päeva lõpus läks liidrisärk õhtuse eraldistardi võitnud Armand De Las Cuevase selga, vahendab Marathon100.com.\n\nTeine etapp algab Bolognast, kuid lõpp-punkt avalikustatakse novembris toimuval velotuuri ametlikul esitlusel. Avanädalal külastavad ratturid Itaalia lõunaosa enne, kui põhjapiirkonda naastakse. Üheksandat ja kümnendat etappi võõrustab Emilia-Romagna piirkond.\n\nÜheksas etapp kujutab endast 34,7 km temposõitu rannikulinnast Riccionest San Marinosse. Tegemist on karmi katsumusega, sest sõidu teine pool kulgeb peaaegu täies ulatuses ülesmäge ja enne Giro esimest puhkepäeva tekivad märkimisväärsed vahed.\n\nBig Start #Giro d'Italia 102\n???????? https://t.co/IsCWEPFRe9\n???????? https://t.co/h1f4V4vwQX\n???????? https://t.co/6KHOfeH5wM pic.twitter.com/QkAqQRH5XR\n\n— Giro d'Italia (@giroditalia) September 24, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta Itaalia velotuur algab 8,2 km pikkuse individuaalse temposõiduga Bolognas. Avapäeval võivad tekkida arvestatavad vahed, sest etapp lõppeb 2 km mäefinišiga Santuario della Madonna di San Luca otsa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nETV näitab Eesti parimate ettevõtete auhinnagalat\n\n## Põhitekst:\n\nHaven Kakumäe sadamas toimuva auhinnagala suurejoonelises show s ristuvad traditsioonid ja uuenduslikkus, muusikalises programmis astuvad üles Curly Strings, Reket, Liis Lemsalu, Öed, Tanel-Eiko Novikov, Eesti Raadio laulustuudio lastekoor, keelpillikvartett Prezioso jpt.\n\nEesti suurimat ettevõtluskonkurssi veavad Eesti kaubandus-tööstuskoda, ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) ja tööandjate keskliit. Tegemist on riigi kõrgeima tunnustususega Eesti silmapaistvatele ja edumeelsetele ettevõtetele.\n\nTänavu jagatakse auhindu 18. korda ning võitjad valib nominentide seast välja esinduslik žürii.\n\nPidulikku auhindade jagamist juhivad Anu Välba ja Kristjan Lüüs. Õhtu lavastaja on Veiko Tubin. Teleülekande režissöör Eva Katariina Taimre, juhtoperaator Kristjan-Jaak Nuudi, produtsendid Helen Valkna ja Ruth Heinmaa.\n\nEesti parimate ettevõtete auhinnagala on ETV-s 4. oktoobril kell 22.05.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ETV toob 4. oktoobril teleülekandes ekraanile auhinnagala, kus tunnustatakse mitmete valdkondade ettevõtteid ja kuulutatakse välja aasta ettevõte 2018.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVeeavarii takistab Tallinnas A.H. Tammsaare teel liiklust\n\n## Põhitekst:\n\nSamas suunas jääb liiklejatele avatuks üks sõidurida. Ettevõte soovitab liiklejatel võimalusel avariipiirkonda vältida.\n\nTööde lõppemise orienteeruv aeg ei ole veel teada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses veeavariiga Tallinnas A.H. Tammsaare tee 85 juures suletakse piirkonnas kolmapäeval kell 15.30 liiklusele üks sõidurida suunaga Sõpruse puiesteele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJarõna Ilo avab isikunäituse Ukraina sõjapiirkonnas elavatest inimestest\n\n## Põhitekst:\n\n2017. aasta sügisel ja 2018. aasta kevadel viibis kunstnik Jarõna Ilo Ida-Ukrainas, Luganski oblastis ja viis seal läbi seeria kunstitöötubasid. Töötoad olid mõeldud sõjapiirkoannas elavatele koolilastele, õpetajatele ja psühholoogidele.\n\nKunstitöötubade tegemise käigus tekkis Ilol idee joonistuste kaudu jäädvustada ja seletada protsessi, mille käigus inimene saab teadlikumaks iseendast ja mis aitab oma eluga edasi liikuda. Protsess võib olla aeglane ja keeruline, nagu ka uue riigikorra ehitamine.\n\nUkrainas viibides oli Ilol huvitav jälgida sealses ühiskonnas toimuvaid protsesse, tõmmates paralleeli 1990. aastatel Eesti ühiskonnas toimunud muutustega, mida Ilo on juba kord kogenud.\n\nNäitusega \"Roosa kapitalismi unelm\" soovib Jarõna Ilo näidata oma kogemust Ida-Ukrainas toimuvast. Illustreerida joonistuste kaudu nn roosa kapitalismi unelma tulekut, mis justkui lahendaks kõik kohalike ukrainlaste probleemid.\n\nNäitus jääb avatuks 4. novembrini 2018.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jarõna Ilo isikunäitus \"Roosa kapitalismi unelm\" on seotud Ukrainas siiani kestva sõjaga ja inimestega, kes elavad sõjapiirkonnas, keeldudes sealt ära kolimast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOperatsioonist pääsenud Siim-Markus Post: olin valmis kõige hullemaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Operatsioonile ma ei lähe ning töö juba füsioterapeutidega käib, et jalalihased tugevamaks saada ja iga päevaga liikuvust suurendada,\" oli Post optimistlik. \"Olin valmis kõige hullemaks, aga lootsin, et saan see hooaeg veel platsile,\" vahendab Korvpall24.ee Posti sõnu.\n\n\"Tahaks uuel aastal juba mängida, aga eks näis, kuidas jalg paraneb. Kiirustama ma ei hakka ning ravin ennast korralikult terveks.\"\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Sadama korvpallimeeskond avaldas kolmapäeval oma Facebooki kontol teate, mille kohaselt peaks hooajaeelses kontrollmängus põlve vigastanud mängujuht Siim-Markus Post platsile naasma uue aasta alguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNYT: Trump sai oma isalt seni väidetust oluliselt rohkem raha\n\n## Põhitekst:\n\nRaport, mis tugineb praeguse presidendi isa Fred Trumpi konfidentsiaalsetele dokumentidele ja maksuandmetele, viitab paljuski sellele, kuidas Donald Trump omal ajal oma stardiraha kinnisvaraäris osalemiseks sai. Kuigi Trump on üritanud näidata end ise üles töötanud kinnisvaramagnaadina, kelle esialgses edus mängis suurärimehest isa toetus väikest rolli, väidab New Yorki Timesi artikkel vastupidist - kui Trumpi sõnul sai ta oma isalt vaid miljon dollarit, siis raporti kohaselt ulatus isa toetus tegelikult 60,7 miljoni dollarini, mis praeguses rahas oleks väärt umbes 140 miljonit dollarit, vahendasid Axios, CNBC, Vox jt.\n\n1990. aastatel sai Donald Trump oma isa äriimpeeriumi maksuskeemide kaudu 413 miljonit dollarit.\n\nArtikkel märgib, et kui Fred Trump 1999. aastal 93-aastasena suri, polnud tema äriimpeeriumist enam eriti palju pärandada - põhjuseks oli see, kuidas ta oli juba varem selle oma pojale - erinevate maksude maksmist vältivate tehingute abil - üle kandnud.\n\nSamuti väidab artikkel seda, et Donald Trump üritas oma isa testamenti viimase haiguse ajal muuta, mis ajas Fred Trumpi vihale, sest ta kartis, et kogu tema rajatud äriimpeerium kukub kokku, et poja põhjaminevaid äriprojekte päästa.\n\nNew York Times toob välja ka mitmeid veidraid detaile - näiteks teenis kolme-aastane Donald Trump oma isa käest 200 000 dollarit aastas ning kaheksa-aastaselt oli ta juba sisuliselt miljonär. 40. ja 50. eluaastates sai ta isa käest otseselt viis miljonit dollarit aastas.\n\n1990. aastal aga ostis Fred Trump oma pojale kuuluvast kasiinost seadust rikkudes 3,5 miljoni dollari eest Žetoone ning pidi lõpuks 65 000 dollarit trahvi maksma.\n\nNew Yorgi osariigi võimud teatasid kommentaariks, et neil on kavas artiklis esitatud andmetega põhjalikult tutvuda ning kasutada kõiki variante võimaliku juurdluse algatamiseks.\n\nLaiemalt on New York Timesi artikkel järjekordne näide, mis heidab varju Trumpi enda poolt esitatud eduka suurärimehe kuvandile ning tõenäoliselt annab hoogu juurde nendele kriitikutele, kes väidavad, et Trump on üritanud oma äritegevust tegelikkusest suurema ja edukamana näidata ning et seal esineb palju kahtlasi asjaolusid.\n\nSamuti nõuavad kriitikud endiselt, et president avaldaks oma maksuandmeid - seadus seda küll ei nõua, kuid suurem osa senistest presidentidest pole sellest küsimusest saladust teinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht New York Times on avaldanud ulatusliku uurimuse Donald Trumpi tehingute kohta 1990. aastatel ning väidab, et on tuvastanud hulgaliselt kahtlasi maksude maksmisest hoidumise skeeme ning otseseid pettusi, mis aitasid Trumpil oma vanematel saadud varandust kasvatada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna ühissõidukeis saab novembris pileti osta viipemaksega\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna transpordiameti tellimusel uuendab piletisüsteemide ettevõte Ridango praegu Tallinna ühissõidukites järkjärguliselt piletimüügiseadmete tarkvara ning teeb vajalikke seadistusi. Viipemaksed jõuavad kõikidesse trammidesse, bussidesse ja trollidesse hiljemalt novembriks.\n\nTallinnas hakkab pangakaardi viipemakse toimima esiukse juures paiknevas validaatoris ning juhureisijatel ei ole vaja enam osta piletit juhilt ega omada rohelist ühiskaarti, et kasutada Tallinnas liiklemiseks ühistransporti. Reisija tunneb viipemakse võimaluse ära süsteemi toetavatele validaatoritele lisatud kleebise järgi. Ühistranspordis on võimalik kasutada kõiki Mastercard, Maestro, Visa, Visa Electron pangakaarte, millel on olemas kontaktivaba liides.\n\nViipefunktsiooniga pangakaardi valideerimisel müüakse täishinnaga tunnipilet. Pangakaardiga tasudes sõidusoodustust ei anta. Kui pangakaardiga viibates ostetakse sama päeva jooksul enam kui kaks tunnipiletit, arvestatakse piletid ümber päevapiletiks.\n\nValidaator on varustatud nelja rohelise signaallambiga, mille süttimine kaardi valideerimisel annab märku kaardi lugemise õnnestumisest. Samas ei tähenda tulede süttimine automaatselt veel sõiduõiguse olemasolu ning eduka valideerimise tulemusena peab lisaks kõlama ka seda kinnitav helisignaal. Juhul, kui rohelistele tuledele järgneb punaste tulede süttimine, siis kaardi valideerimine ei õnnestunud ning sõiduõigus puudub. Uus tulede- ja helisüsteem rakendub lisaks pangakaardi viipemakse võimekusega seadmele ka kõigis teistes sõidukis olevates validaatorites.\n\nValideerimisel tuleb eelnevalt kontrollida, et näitate õiget kaarti – hoolimata ühiskaardiga seotud sõiduõiguse olemasolust müüakse pangakaardi valideerimisel uus tunnipilet. Mitme kaardi üheaegne näitamine validaatorile (näiteks rahakoti vahel) võib kaasa tuua soovimatu piletiostu või olemasoleva sõiduõiguse tuvastamise ebaõnnestumise. Pangakaardi teistkordne valideerimine samas ühissõidukis ei müü uut piletit, vaid validaatori ekraanil kuvatakse kehtiva pileti lõpptähtaeg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna ühistranspordis käivad praegu süsteemiuuendused, mis võimaldavad peagi tasuda sõidupileti eest kontaktivaba pangakaardiga viibates.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit läheb järgmisena vastamisi maailma teise reketiga\n\n## Põhitekst:\n\nWozniacki sai teises ringis 7:5, 6:3 jagu horvaatlanna Petra Marticist (WTA 36.), avaringis alistas ta 6:2, 6:3 šveitslanna Belinda Bencici (WTA 41.).\n\nKontaveit oli tänu möödunud nädala Wuhani edule avaringis vaba, teises ringis sai pisut väsimust kurtnud eestlanna 2:6, 6:3, 6:2 võidu sakslanna Laura Siegemundi (WTA 142.) üle.\n\nKontaveit ja Wozniacki on varem kolmel korral mänginud ja omavahelistes mängudes juhib Kontaveit 2:1. Viimati olid nad vastamisi tänavu maikuus Roomas, kui Kontaveit alistas Wozniacki veerandfinaalis 6:3, 6:1. Wozniacki ainus võit Kontaveidi üle pärineb 2017. aasta Wimbledoni kolmandast ringist, kui taanlanna võitis 3:6, 7:6 (3), 6:2.\n\nSee on aga esimene kord, kui Kontaveit ja Wozniacki lähevad vastamisi kõva kattega väljakul, varem on nad kahel korral mänginud murul ja korra liivaväljakul.\n\nKohtumine peetakse neljapäeval Lotuse väljaku kolmanda matšina algusega mitte varem kui 11.30. ERR-i spordiportaal vahendab mängu otseblogis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esinumber, maailma edetabelis karjääri kõrgeimale ehk 21. kohale tõusnud Anett Kontaveit läheb kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril Pekingis kolmandas ringis vastamisi taanlanna Caroline Wozniackiga, kes paikneb edetabelis teisel real.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKane tahab Messi rekordid üle lüüa\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta (Lionel Messi) on kahtlemata seadnud kõigile teistele standardi ja see motiveerib mind saama veelgi paremaks,\" lausus 25-aastane Kane. \"Loodetavasti suudan ma ühel päeval lüüa sama palju väravaid kui tema, kui mitte veel rohkem.\"\n\nInglismaa koondise kapten Kane on olnud viimasel kahel hooajal Inglise kõrgliiga parim väravakütt. Ka suvel peetud jalgpalli MM-il lõi Tottenhami ründaja kõige enam väravaid.\n\nHarry Kane on Tottenhami eest löönud 145 väravat, olles sellega klubi kõigi aegade arvestuses viiendal kohal. Lionel Messi numbriteni on inglasel veel üksjagu teed minna: argentiinlane on Barcelona eest võrku sahistanud 646 mänguga 560 korral, kusjuures 103 väravat on ründaja löönud Meistrite liigas.\n\n\"Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo on seadnud lati küllaltki kõrgele, lüües ühe hooajaga 50–60 väravat,\" lisas Kane. \"Mängijana soovid sa minna vastamisi maailma parimatega ja Messi on kindlasti üks neist. Anname endast parima, et ta peatada.\"\n\nLionel Messi nimele kuulub mitmeid väravalöömise rekordeid. Barcelona ründetäht on teiste seas löönud ka enim väravaid kalendriaasta jooksul – 2012. aastal lõi Messi 69 mänguga 91 väravat.\n\nTottenham ja Barcelona lähevad Meistrite liiga B-alagrupi kohtumises vastamisi kolmapäeval kell 22.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tottenham Hotspuri ja Inglismaa jalgpallikoondise ründaja Harry Kane lausus Meistrite liiga kohtumise eel Barcelonaga, et on seadnud sihiks Argentina tähe Lionel Messi püstitatud rekordite purustamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Las Leo Luks lorab\n\n## Põhitekst:\n\nFilosoofina on Leo Luks kirjutanud kaks doktoritööd nihilismist ja kirjandusest. Ühe Tartus ja teise Tallinnas. Mina aru ei saa, miks kaks, aga ega peagi saama. Ju ei saanud asi kohe klaariks. Ma ei tea, kas nüüd on klaar või postdoktorantuur jätkub. Loodan, et jätkub, sest nihilismus on tihti kirjanduse põhipuu.\n\nKui Luksi järgmine kord trehvan, võtan nööbist kinni ja nõuan, et ta mulle nihilismuse ja kirjanduse ristumised põhjalikult selgeks teeks, sest Luks on lahke mees ja kindlasti teebki. See on mul eriline salalõbu, et ärgitan joomingu käigus mõnda korüfeed endale privaatloengut pidama.\n\nInimene on ju edev ja kui teda ollakse valmis suu ammuli kuuulama, lähebki sageli liimile. Isegi, kui kuulaja on porujommis ja kipub loegu vahele liiga teravmeelseid küsimusi esitama. Aga ma ei tee seda lektori mõnitamiseks! Olen avastanud, et taolisest privaatloengust võib ennem midagi külge jääda kui loengust auditooriumis. Sest lektor on vaba, ta ei pea esinema karjale tütarlastele, kes eilsest peost on alles pohmellis ja põrnitsevad lektorit mornilt, nagu see tulnuks nende ema kõrvalt voodist. Ma võtan privaatloenguid tänulikult ja kui koduseid ülesandeid. Inimene on vaeva näinud, et üksildast lollpead rumaluse mülkast välja sikutada, siis tuleb püüda ise ka natuke sipelda, et ivakegi targemaks saada, et lektor ei tunneks, et on esinenud asjata.\n\nLeo Luksi luuleteos \"Vaene maa\" teeb mind veidi nõutuks. Sest Luks on minu jaoks nii väsitavalt vaimukas, et ma ei hakka naerma, vaid jään hoopis kurvaks. Vist on minu luul, et luules või üldse kirjanduses peab vaimukuse maha suruma, kui vähegi võimalik. Ja neid kirjanikke, kes tõeliselt suudavad vaimukad olla, on vähe.\n\nKas siis Luks pole vaimukas oma epigrammide, kalambuuride, parafraaside ja pastiššidega eesti luulekorüfeede, näiteks Runneli ja Liivi värssidele või rahva- ja lorilauludele? On ikka: \"ka vannitoal on must lagi / me seal ei julge kustagi\". On värsshaaval võttes kohati peris muhe (välja arvatud mõni räige labasus, mida Luks serveerib teadlikult ja erilise mõnuga). Aga suures koguses väsitab ära. ilkumine see ehk pole, aga palli taotakse väravasse ühes stiilis iga nurga alt.\n\nMulle meenub sarnaste parafraaside portsjon Märt Väljatagalt Sirbis kunagi ammu: \"ma kõnnin hallil ja lõpmata teel / sest käigukast purunes BMW-l\" või \"ma iial polnud eht / kord kurtis Leberecht\" või \"üle kodumäe kumera kupli / märkan vilkumas valeva vupli\" (kui ma nüüd peast ja puusalt tulistades hirmsalt puusse ei pane).\n\nMärdi poeesid kinnitasin vetsuuksele, kust lugesin neid mõnuga ise ja luges ka mu tütar, kellele sain siis omakorda pidada loengu eesti luulest ja tsiteerida luuletuste originaale. Teate, nii head luuleharidust viieaastasele tüdrukule ei saagi teisiti anda. Aga Sissi unustas kuulates putru süües suu ammuli ja puder kippus jahtuma.\n\nNojah, ehk on vets ka Luksi poeeside lugemiseks õige koht: \"oh blogi meile, mallukas / mis värvi on su alukas? / on`s ikka lumivalge ta / või hoopis pruuni triibuga?\". Tjah, ehtne vetsuluule. Võibolla isegi erootiline: \"ma surfan netis ja surfan, / üht säärt mina otsin sääl. / seda kaua ju otsinud olen / võika vittudemere pääl.\" Nujah, mis sa kostad, kus sa pistad, nagu spordilaagris öeldi. Vahel küll paneb õhku ahmina: \"mu hinges koos on munn / ja sübariit...\" Aga eks Alliksaare värssi on nöögitud varemgi.\n\nNii et Luksi värsiveski jahvatab kuskil lustliku ja labase vahepeal. Ja ilma igasuguse enesetsensuurita. Kas Luks võiks teinekord palgata toimetajaks näiteks Märt Väljataga? Ilmselt võiks. Mis häda see ikka teeks. Märt tõstaks Luksi arvatavasti nattipidi uuele tasemele ja siis mina enam arvustada ei julgekski.\n\nMuidu on nii, nigu Luks ise ütleb: \"kui oma laulu / ei leia sa üles / siis miks ei saa / mitte vaiki olla\".\n\nAga sellega oleks liiga jõhker lõpetada. Paneme siis lõppu ühe peenema roppuse, kus sõnamänguga ei tapeta mõttelist elegantsi: \"kuked kõikjal kirevad / aga eestis kiruvad\".\n\nAh, pidin juba unustama, mida mainida tahtsin. Tartu Kirjanduse Majas pajatas Leo Luks oma luulust üürida korter, kuhu inimesed tooksid kodudest raamatuid. Et olekski ainult raamaturiiulid ja tugitoolid. Lugemistuba või klubi valitud sõpradele. Ja seal ei tohi olla mingit telekat ega plaadimängijat (ma ei tea, kas baarikapp ja kaardilaud on lubatud - Luks on kõva bridžikäsi).\n\nTegelikult mitu aastat taoline tuba meie maja keldris tegutseski - raamatukogu Kapsad.\n\nSee on Luksil ülitore mõte ja ma loodan, et Luksil selline Tartus teostub. Tundub pisut korporatsiooni moodi vigur, aga saan aru, et see ei tohiks olla miski korp. Kõvem läbu jääks eemale. Ootan huviga, millal ma parasiidina Luksi raamatuparadiisi maandun.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\n\nLeo Luks\n\n\"Vaene maa\"\n\nVabamõtleja OÜ",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpalli meistriliigas kohtuvad Bigbank ja Rakvere\n\n## Põhitekst:\n\nNii Tartu kui Rakvere pidasid liiga avanädalavahetusel ühe kohtumise, Tartu alistas 3:1 Saaremaa VK, Rakvere kaotas 1:3 RTU/Robežsardzele.\n\nBigbanki peatreener Andrei Ojamets teab hästi, milleks Rakvere meeskond võimeline on. \"Rakvere mängis juba hooajaeelsel turniiril Tartus päris sümpaatselt. Alahindama ei hakka me neid kindlasti, eelmisel aastal juhtunu (Tartu kaotas Rakverele karikavõistluste veerandfinaalis) on siiani hästi meeles. Sellise meeskonnaga nagu Tartus on, võib end ju tugevaks lugeda, aga liigse enesekindluse eest võib kiirelt karistada saada. Rakverel on huvitav kooslus, on kogenud mehi ja noori mängijaid. Sidemängija Ronald Järv mängis ju eelmisel hooajal Tartus ja tema teab meie meeskonna tugevusi hästi,\" sõnas Ojamets.\n\nRakvere võistkonna peatreener Andres Toode kommenteeris kohtumist järgmiselt: \"Oleme Tartuga hooajaeelsel kontrollturniiril mänginud, seal olid nad paremad 2: 1. Midagi üle mõistuse selles kohtumises aga ei ole.\"\n\nKaks kohtumist peetakse ka kolmapäeval, 3. oktoobril, kui Selver Tallinn läheb vastamisi TalTechiga ning Saaremaa VK võõrustab OC/Limbažit. Selver on seni pidanud ühe mängu, kui 0:3 jäädi alla RTU-le, Saaremaa alistas TalTechi 3:0 ja kaotas Bigbankile 1:3.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrkpalli Credit24 Meistriliigas peetakse nädala keskel Eesti klubide osalusel kolm mängu. Keskses, neljapäevases kohtumises lähevad vastamisi Bigbank Tartu ja Rakvere VK.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDuo Maarja Nuut & Ruum tähistab albumi ilmumist audiovisuaalsete sündmustega\n\n## Põhitekst:\n\nTartu kontsert toimub 4. oktoobril algusega kell 19.30 Tartu Uues Teatris. Lisaks duole esineb hinnatud helikunstnik ja visuaale loov Klara Lewis Stockholmist.\nTallinna kontsert ja pidu toimub 5. oktoobril algusega kell 20.30 Noblessneri sadamas klubis HALL. Lisaks duole ning Klara Lewisele esitab uut materjali Aivar Tõnso oma projektiga Hüpnosaurus, DJ-seti teevad Ats Luik ning Jamaica Suk Berliinist.\n\nDuo annab sel sügis-talvel ligi 20 kontserti, mis toimuvad nii Euroopa suurlinnade kontserdimajades kui ka klubides. Kahel oktoobriõhtul esinevad Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv Prantsusmaal koos Normandia kammerorkestriga, kellele on duo muusika seadnud Ülo Krigul.\n\nAlbumi \"Muunduja\" annab välja Suurbritannia plaadifirma 130701, mis avaldab peamiselt post-klassikalist muusikat, nad on teinud koostööd artistidega nagu Max Richter, Hauschka, Set Fire To Flames jt. 130701 kuulub plaadifirma FatCat Records alla, mis tegutseb aastast 1989; nende muusikavalikusse kuulub post rock, indie, minimal techno, noise jm ja nad on avaldanud näiteks Sigur Rósi, Animal Collective'i jpt loomingut.\n\nKlara Lewis loob mõjuvaid heliskulptuure, kombineerides erinevaid kõlaruume. Algmaterjalina kasutab ta välisalvestusi, lahti võetud ja uuesti moel kokku pandud rütmimustreid ning nihestatud elektroonilisi helisid. Tema eksperimendid loovad piiriseisundeid, mis on samaaegselt nii lootusrikkad kui melanhoolsed, haprad kui ka jõulised. Tema esinemisi saadab intensiivne, ruumi täitev visuaalia, mida ta ise kohapeal loob. Lewis pälvis oma 2014. aastal Editions Mego all ilmunud debüütalbumiga ühtaegu nii paljude kriitikute kui ka kogu skeene tähelepanu, Suurbritannia üks olulisemaid muusikaajakirjanikke Mary Anne Hobbs nimetas ta aasta tõusvaks artistiks.\n\nHüpnosaurus on 90.aastate alguses Aivar Tõnso poolt loodud ja hiljem koos Raul Saaremetsaga jätkatud elektroonilise klubimuusika nähtus. Selle kümnendi keskel ärkas see plaadifirma Porridge Bullet toel taas ellu, leides koheselt laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Tänase Hüpnosauruse peamine siht on algusajale omase tunnetuse taasleidmine, kui muusikat loodi kujuteldavale klubile, kus sulandusid ürgilm ja ülim tulevikufantaasia. Nii kohtuvad selle minimalistlikus ent tihedas muusikas tumedus ja jõulisus unenäolise helguse ja ajatu iluga. Lähiajal ilmub Hüpnosaurusel uus EP ning toimub Suurbritannia minituur.\n\nMaarja Nuut on laulja ja viiuldaja ning esineja, kes on võitnud paljude kuulajate ja kriitikute tähelepanu üle maailma. Täna üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid ja enim kontserte andvaid Eesti muusikuid on välja andnud kaks albumit – \"Soolo\" ning \"Une meeles\" – mõlemad on toonud talle rohkelt publikut ning mitmeid auhindu.\n\nHendrik Kaljujärv on loonud hulgaliselt helikujundusi ja muusikateoseid teatrilavastustele, näitustele ja filmidele, ühtlasi on ta lavastaja ja etenduskunstnik. Ta on võitnud auhindu nii oma heliloomingu kui lavastajatöö eest. Hendrik on osalenud mitmetes muusikakooslustes, lisaks koostööle Maarja Nuudiga tegutseb ta koos Karl Saksiga Cubus Larviku nime all.\n\nMaarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv on koos esinenud 2016. aasta teisest poolest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel, 5. oktoobril ilmub duo Maarja Nuut & Ruum esimene ühine album \"Muunduja\". Uue albumi muusikat saab sel sügis-talvel kuulda Eestis kahel õhtul: 4. oktoobril Tartus ja 5. oktoobril Tallinnas. Kodupublikule mõeldes on Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv oma kahe-aastase koostöö tähistamiseks loonud erilised audiovisuaalsed sündmused, kuhu on kaasatud ka teisi eksperimentaalseid muusikuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPomerants: minu raamatut võivad lugeda kõik, kel kirjatähed selged\n\n## Põhitekst:\n\nPomerants (Isamaa) ütles ERR-ile, et raamatu kirjutamise mõte idanes mõned aastad, kuid omapoolse põhipingutuse selle valmimiseks tegi ta tänavu veebruarist mai lõpuni.\n\n\"Poleks elu mulle kolmandat portfelli toonud, siis poleks ka seda raamatut sündinud. See raamat on rõõmsameelses võtmes, aga seda tuleb tõsiselt võtta. Seal on ka peatükk, kus pisar omal kohal. Lugeda võivad kõik, kel kirjatähed selged,\" ütles ta.\n\nPomerants kirjutas raamatut kui õpikut ning sealt tuleneb ka raamatu ülesehitus ja iga teema kohta tarkused kinnistamiseks.\n\n\"Ilukirjandus see pole. Elu pole laul, on proosa... laulis Jaak Joala. Raamatupoes võiks üks eksemplar pikalt nädala topi riiulil olla, nii teab ostja küsida ja müüja toob,\" arvas Pomerants.\n\n\"Tiraažiga on nagu naisterahva vanusega, selle kohta ei küsita, aga on üle Eesti keskmise.\"\n\n\"Tiraažiga on nagu naisterahva vanusega, selle kohta ei küsita, aga on üle Eesti keskmise. Paberipõuda kaasajal pole, ei pea muretsema,\" märkis ta.\n\nRaamatu lõpus on loend kõikidest Eesti valitsustest ja ministritest, kes alates 1918. aastast ametis olnud.\n\nPomerantsi raamatu \"Minu ministeeriumid\" andis välja kirjastus Hea Lugu. Selle toimetaja on Toomas Mattson. Raamatu väljaandmist toetas riigikantselei.\n\nRiigikogu liige Marko Pomerants on on olnud sotsiaalminister (10.04.2003–13.04.2005), siseminister (4.06.2009–6.04.2011) ja keskkonnaminister (9.04.2015–23.11.2016 ja 23.11.2016–12.06.2017).\n\nMarko Pomerantsi raamat. Autor: Kirjastus Hea Lugu\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmes ministriametis olnud riigikogu liikme Marko Pomerantsi sulest ilmub lähipäevil raamat \"Minu ministeeriumid\", mis on tema enda sõnul kirjutatud rõõmsameelses võtmes, kuid mida tuleb tõsiselt võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Tõlkija hääl\" räägib tõlkevalust, ööst ja Borgesest\n\n## Põhitekst:\n\nAvasõnad on Margus Otilt, kes mõtiskleb, mis on õigupoolest tõlkevalu ja kuidas saavad tõlkijas õnnelikult koos elada tööline, retsidivist, kontempleerija ja armastaja. Hispaaniakeelse kirjanduse tõlkijate vestlusringis arutlevad Mari Laan, Maria Kall, Klaarika Kaldjärv, Ehte Puhang, Ruth Sepp ja Kai Aareleid selle üle, kuidas Hispaania Aafrikast ära Euroopasse tuua. Sellest, kuidas võiks luuletõlge häälestuda meid ümbritsevale keele intensiivsele muutumisele, ilma et see tähendaks ühest küljest käegalöömist ja teisest küljest klammerdumist, visandab artiklite sektsiooni esimeses tekstis \"Klassikalise eesti keele poole (ehk üleskutse heterorütmiale)\" oma nägemuse Hasso Krull.\n\n\"On huvitavalt kohane, et püha Hieronymuse, tõlkijate kaitsepühaku mälestuspäev 30. septembril langeb sügise algusesse, kui tõlkijad hakkavad tõmbuma laualampide lähedale, oodates uusi tundmatuid õndsusi ning ette aimates ka kannatusi, mis ei jää tulemata. Selles küllaltki ärevas seisundis võiks olla sama kohane igal sügisel mõttes läbi käia Hieronymuse elu, saada temalt tuge, seda enam, et ka tema ületamatult viljakas kirjutamistöö toimus tõenäoliselt suurel määral pimeduses, öösel. Tema kaasajal see arusaam haridust saanud inimeste seas valitseski: p a r i m a e g k i r j a t ö ö k s o n ö ö.\"\n\nNõnda alustab, ja samas võtmes jätkab oma artiklit Marju Lepajõe, kes aitab läbi rännaku Hieronymuse ellu tänasteil tõlkijailgi aru saada, kuidas sisustada oma töökamber, missuguste inimestega end ümbritseda, kuidas lõhnata nii eluajal kui pärast surma ning mida üldse oma eluga peale hakata, et saada tõlkijate kaitsepühakuks. Mis on vabarealine tanka ja kuidas luule sisu ja vorm muudavad end vastavalt sellele, kas see \"ilmub\" kirjarullil, õnnitluskaardil, põue-, riba-, toonipaberil või raamatuleheküljel – ning mida selle kõigega ette võtta tankasid eesti keelde tõlkides –, kirjutab Kalju Kruusa.\n\nKlaarika Kaldjärv vaatleb Jorge Luis Borgese tekstide tõlkeid ja meenutab meile, et see, kuidas midagi öeldakse, on alati osa sellest, mida öeldakse. Mida tunneb, mõtleb ja õpib tõlkija, kui teda ennast tõlkima hakatakse, räägib Kai Aareleid. Daniele Monticelli kirjeldab praktiku ja teoreetiku vaatepunkte ühendades Lennart Meri \"Hõbevalge\" ebatavalist teekonda itaalia keelde. Kadri Jaska mõtiskleb aga 2012. aasta ajalehe Sirp tõlkearvustusi analüüsides, missugused võiks olla tõlkekriitika kirjutamise teoreetilised lähtepunktid ja mida nendega praktikas peale on hakata.\n\nLoomingu Raamatukogu esimese toimetuse (1957–1972) toimetamispraktikale heidab arhiivimaterjalide abiga valgust Anne Lange. Sellest, kuidas reageerivad tõlkijad, kui mõne võõrkirjanduse kontseptsioon nende kultuuris vägivaldselt muutub, ning kuidas deminutiivide ja liitomadussõnade tõlkestrateegia saab olla väike vastupanuliikumise vorm, kõneleb oma artiklis Friedebert Tuglasesest kui Aleksei Toltsoi romaani \"Peeter Esimene \" tõlkijast Lea Pild. Artiklite sektsiooni lõpetab Aare Pilve mõtisklus tõlkija poeetikast.\n\nTõlkepäeviku autor on Krisztina Lengyel Tóth, kes Paavo Matsini \"Gogoli diskot\" ungari keelde tõlkides seisis esmapilgul ületamatu probleemi ees: \"Sellel romaanil on eesti keeles üleskruvitud stiil, aga kui ma tõlgin samas stiilis, siis tuleb välja keskmine ungari kirjandustekst.\"\n\nIntervjuude rubriigis kõneleb vanaarmeenia keelest Nareki Grigori \"Nutulaulude raamatu\" tõlkinud Peeter Volkonski, mida tähendab nelikümmend aastat kooselu tekstiga, mis \"mõjub tuhat aastat pärast kirjutamist – kuid mis mõjub ka tuhat aastat enne kirjutamist.\" Keiti Vilms aga räägib, kuidas on \"kirjutada\" uue keele ajastul, kui süntaks on asendunud koodiga, jutumärgid hashtag'idega, hüüumärgid emotikonidega, luuleread ajajoonega, suletus lõpetamatusega ja ainuautorlus määramatu kollektiiviga – ning lugemine seguneb laikimisega, loomine kopeerimisega, visuaalne verbaalsega ja inimene algoritmiga.\n\nAastaraamatu lõpetavad traditsioonilised küsimused Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidele. Eestikeelse ilukirjandustõlke preemiale kandideerinud Ilona Martsonit, Paul-Eerik Rummot, Riina Hansot, Olavi Teppanit, Kai Aareleidu, Ants Paikret ja Veiko Belialsi ning võõrkeelse ilukirjandustõlke auhinna nominente Danutė Sirijos Giraitėt, Cornelius Hasselblatti, Matthew Hyde'i, Consuelo Rubio Alcoverit ja Adam Cullenit küsitleb Anu Saluäär-Kall. Mis on mõttekirjanduse tõlkimise mõte? Selle üle arutlevad aga mõttetõlkekirjanduse auhinna nominendid Tiit Kuuskmäe, Indrek Rohtmets, Anti Saar ja Kaia Sisask ning žüriiliikmed Linda Kaljundi, Jaak Kangilaski ja Margus Vihalem.\n\nAastaraamatu \"Tõlkija hääl VI\" on koostanud Heli Allik, toimetanud Katrin Hallas, kujundanud Jüri Kass. Väljaandja SA Kultuurileht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2014. aastast ilmuv kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat \"Tõlkija hääl VI\" koondab taas tõlketeemalisi kirjutisi mitmest žanrist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKriitika alla sattunud Inglise esiliiga treenerit visati mängu ajal kapsaga\n\n## Põhitekst:\n\nAston Villa, kes sai eelmisel hooajal esiliigas neljanda koha ning kaotas play-off 'ide finaalis Fulhamile, on uut hooaega alustanud kolme võidu, kahe kaotuse ja koguni kuue viigiga. Teisipäevases liigamängus liigatabeli viimase meeskonna Prestoniga ei suutnud seitsmekordne Inglismaa meister enamat 3:3 viigist, kusjuures Villa mängis maha 2:0 eduseisu.\n\nAston Villa peatreeneri Steve Bruce'i sõnul oli oma pahameelt demonstreerinud kodupubliku käitumine kohatu. \"Kahjuks võtab see meie praeguse ühiskonna hästi kokku,\" kommenteeris Bruce intsidenti, kus teda visati kapsaga. \"Kedagi ei austata enam. See näitab täielikku lugupidamatust.\"\n\nVilla, kel oli eilse mängu seitsmendal üleminutil kasutada ka penalti, kuid mille Prestoni väravavaht tõrjus, tõusnuks võidu korral jagama viiendat kohta. Praegu hoiab 1982. aastal Euroopa meistriks tulnud klubi liigatabelis 12. kohta.\n\nInglismaa esiliiga liidriks kerkis viimati 14 aastat tagasi kõrgliigas pallinud Leeds United, kes alistas 1:0 Hull City. Leedsiga sama palju punkte (22) on kogunud ka Middlesbrough.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli esiliigas on endise kõrgliigaklubi Aston Villa peatreener Steve Bruce sattunud kesiste tulemuste tõttu suure kriitikatule alla. Teisipäeval visati pikaaegset Manchester Unitedi mängijat kohtumises Preston North Endiga kapsaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis algasid eelvalimised\n\n## Põhitekst:\n\nKokku saab eelvalimistel hääle anda 58 valimisjaoskonnas, mis asuvad omavalitsustes, kus on vähemalt 7500 valimisõiguslikku kodanikku, vahendas Läti ringhääling.\n\nKolmapäeval on need jaoskonnad avatud vahemikus kella 17-20-ni, neljapäeval kella 9-12-ni ning reedel kella 10-16-ni.\n\nValimispäeval on avatud kokku 954 valimisjaoskonda, mis on avatud kella 7 kuni kella 20-ni. Lisaks saavad Läti kodanikud käia valimas 45 välisriigis kokku 121 valimisjaoskonnas.\n\nLäti ringhäälingu pikemat ülevaadet valimisprotsessist saab jälgida SIIN.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval algasid Lätis eelvalimised, valimispäev on laupäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMTÜ Roheline Liikumine kaotas lõplikult Reidi tee ehitusloa vaidluse\n\n## Põhitekst:\n\nKuna riigikohus MTÜ kaebust ei aruta, siis jõustus alama astme kohtutes MTÜ kahjuks langetatud otsus.\n\nMais jättis Tallinna ringkonnakohus MTÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning muutmata Tallinna halduskohtu otsuse.\n\nMTÜ taotles Reidi tee teisele etapile Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt väljastatud ehitusloa tühistamist.\n\nHalduskohus ei nõustunud MTÜ peamise väitega, et Tallinna linn oleks pidanud läbi viima uue keskkonnamõjude hindamise.\n\nTegevusloa andjal oli 2007. aastal läbiviidud keskkonnamõjude hindamine ja mitmete hilisemate ekspertarvamuste põhjal piisavalt teavet otsustamaks, kas Reidi tee ehitamine on kaasnevaid keskkonnamõjusid arvestades inimestele, merekeskkonnale ja kaitstavatele kultuuriväärtustele lubatav.\n\nRingkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus põhjendatud. Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et MTÜ esitas keskkonnariskide esinemise kohta üksnes üldiseid väiteid, sealhulgas väites, et võrreldes 2007. aastaga on vaidlusaluses piirkonnas aset leidnud sellised muutused, mis ei võimalda sel ajal koostatud keskkonnamõju hindamise aruandest lähtuda.\n\n\"Kohus peab küll ettevaatusprintsiibist ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõttest lähtuma kaebaja sellekohastest väidetest sõltumata, kuid antud juhul ei ilmne kohtule, et need printsiibid ja põhimõtted võiksid olla ohus,\" märkis ringkonnakohus.\n\nMTÜ tugines roheala vähenemisele Kadrioru pargi kaitseala merepoolsel alal, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et inimeste heaolu väheneks määral, mis välistab tee ehitamise.\n\n\"Tegemist on linnakeskkonnaga ning piirkonnaga, kus liikluskoormus on suur. Liikluskoormus oli suur juba 10 aastat tagasi. Kadrioru pargi kaitseala küll väheneb Russalka kuju poolsel alal, kuid pargi üldpindala silmas pidades on muutus alla ühe protsendi. Mere rannajoon ei ole vastavas piirkonnas valdavalt enam looduslik, ühel pool asuvad sadamarajatised, teisel pool Pirita tee rajatised. Suured rohe- ja puhkealad on Kadrioru pargi näol inimestele kättesaadavad Reidi tee vahetus läheduses. Reidi tee ehitamise käigus rajatakse rannapromenaad ja sellega seotud taristu,\" märkis ringkonnakohus ning nõustus Tallinna linnaga, et MTÜ väited inimeste heaolu vähenemisest ei ole põhjendatud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaotas teisipäeval lõplikult Reide tee ehistusloa vaidluse, kuna riigikohus ei võtnud MTÜ kaebust arutusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMart Raudsaar ei usu, et digiväljaannete madalam käibemaks alandaks hindu\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on digiväljaannete käibemaks 20 protsenti, paberkujul teostel aga 9 protsenti. Tauno Vahter kirjastusest Tänapäev ütles ERR-ile, et ilmselt võtab Eesti käibemaksu ühtlustamise otsuse ka vastu, sest see teeb Euroopa kirjastusturul tegutsemise selgemaks. Samas aga ei usu ta, et see e-raamatute hindu langetaks.\n\nVahter ütles, et Tänapäev selle otsuse valguses rohkem e-raamatuid tootma ei hakka. \"See on loogiline ja õiglane samm, kuid suurima tõenäosusega see ei muuda turgu,\" sõnas ta ja lisas, et kirjastus Tänapäev annab paberil ilmuvatest raamatutest digitaalselt välja vähem kui pooled. \"Seal on erinevad põhjused, osadel ei luba seda leping autoriga ja on probleemid ka illustreeritud raamatutega, mille puhul e-raamatuks tegemise kulu on lihtsalt nii suur, et väike läbimüük ei kata seda ära.\"\n\n\"Kõige lihtsam on e-raamatuks muutmine tavaliste teksti- ja juturaamatutega, mille puhul hind hästi natukene langeb, aga kuna siin on tegemist väga mitme osapoolse ketiga, siis kõigil on ahvatlus enda osa kasvatada,\" tõdes ta ja nentis, et kuigi hind võib veidi langeda, siis teistel tekib selle võrra soov seda hinda ka uuesti tõsta. \"Kui raamatu hind on praegu 14.90 e-raamatuna ja see kukub 13.90 peale, siis see tõenäoliselt ei ole piisav argument, et e-raamatu läbimüük täiesti teistsuguseks muutuks, selleks on vaja suuremaid protsesse.\"\n\nEesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare arvates ei tooks see seadus automaatselt midagi kaasa. \"Iga riik peab otsustama eraldi käibemaksu langetamise, kuid nüüd tekib võimalus seda teha, varem Euroopa Liit ei näinud ette erisust digiväljaannete osas,\" sõnas ta ERR-ile ja lisas, et tänu uuele seadusele saab riik kaudselt kirjastajaid toetada.\n\n\"Norras alandati mõni aeg tagasi digiväljaannete käibemaks nullile ja tulemus oli see, et turg elavnes ning tekkis juurde ka uusi väljaandeid,\" mainis Raudsaare ja nentis, et sama asi võib pärast uut seadust tekkida ka Eestis. \"Ma ei arva, et hind läheb odavamaks, sest kulud suurenevad praegu pidevalt ning on ekslik arvamus, et digiväljaanne on odav, sest kuigi teda pole vaja trükkida ja levitada, siis väga suured on just toimetusekulud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu rahandusministrid sõlmisid poliitilise tasandi kokkuleppe, et digiväljaannete käibemaksu saaks langedata paberlehtede ja -raamatutega samale tasemele. Liikmesriigid saavad ise otsustada, kas nad kasutavad seda võimalust või mitte, otsus vajab veel Euroopa ülemkogu heakskiitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEndla teatri lavastusel \"Testosteroon\" täitub 10 aastat laval\n\n## Põhitekst:\n\n\"Arvestades eelnenud publikumenu Poolas, võis eeldada ja loota, et lavastus läheb inimestele korda. Aga et etendusi antakse 10 aastat, ei oleks osanud uneski näha,\" kommenteerib lavastaja Enn Keerd. \"Kindlasti on üks populaarsuse põhjuseid tugevad näitlejatööd, aga tõenäoliselt paelub publikut ka meeste hingeelu ja neile omane viis, kuidas selliste teemadega tegeletakse. Andrzej Saramonowiczi tekst andis meile võimaluse laotada meeste maailm täiesti ilustamata kujul publiku ette ning seda kõike läbi mõnusa huumori.\"\n\n\"Testosteroon\" räägib peost, mis järgneb luhtunud pulmatseremooniale ning kus altari ees mahajäetud õnnetut peigmeest toetavad kuus täiesti erineva tausta ja iseloomuga meest. Nende koosistumine kujuneb toostide, kakluste, diskussioonide, šokeerivate avastuste ja ootamatute südantpuistamiste seeriaks. Lõpuks leiab seltskond, et mees olla pole sugugi kerge. Eriti veel kui otsida vastust küsimusele, mis inimesi lõpuks suhtemaailmas juhib – mõistus, tunded või ... hoopiski bioloogia?\n\nLaval mängivad Sander Rebane (al 2014), Raivo Rüütel, Veljo Reinik, Ago Anderson, Sepo Seeman, Tambet Seling ja Lauri Mäesepp (al 2014). Kuni 2014. aastani mängisid lavastuses ka Jaanus Mehikas ja Lauri Kink. Lavastust on tänaseks külastatud üle 50 500 korra. Järgmised etendused toimuvad 26. oktoobril, 15. novembril ja 27. detsembril Endla Suures saalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "4. oktoobril 2008 esietendus Endla Teatris Andrzej Saramonowiczi hormonaalne komöödia \"Testosteroon\". Täpselt 10 aastat hiljem, 4. oktoobril 2018 toimub lavastuse 122. etendus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHedvig Hansoni maja põlema pistmises süüdistatav astub kohtu ette\n\n## Põhitekst:\n\nProkuratuur süüdistab 55-aastast Aivarit korduvas kehalises väärkohtlemises ning mõrvakatses.\n\nTartu maakohtu Viljandi kohtumaja määras teisipäevasel eelistungil kriminaalasja kohtuliku arutamise alguse 10. detsembrile.\n\nLõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi üritas Aivar tänavu 7. juuli öösel kahel korral süüdata Viljandimaal Mulgi vallas asuvat Hedvig Hansoni elumaja.\n\nSüüdistuse järgi sõitis alkoholijoobes Aivar kella 2 paiku murutraktoriga Tuhalaane külas asuva elumaja hoovi ning valas valjuhäälsete ähvarduste saatel Hansoni maja trepile ja ühele seinale bensiini ning süütas maja põlema.\n\nSüüdistuse kohaselt oli Aivar teadlik, et majas olid sel ajal Hanson ja tema kaks last.\n\nProkuratuur süüdistab meest ka oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises tänavu 29. juunil.\n\nMees viibib kohtu loal vahi all.\n\nMõrvakatse eest näeb karistusseadustik ette kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse laulja Hedvig Hansoni maja süütamises süüdistatava mehe kriminaalasja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMourinho küsitles pärast väravateta viiki mängijate tehnilisi oskusi\n\n## Põhitekst:\n\nUnited on juba neli mängu järjest võiduta olnud ja 0:0 viigis Valencia vastu ei tekkinud erilist ohtu, et võitude seeria uuesti algaks, kirjutab Soccernet.ee.\n\nPeale mängu rääkis Mourinho, et fännid ei tohiks oodata erilist edu käesoleval hooajal ja lisas, et ta ei saa ausalt oma arvamust rääkida, kuna kardab saada kriitikat oma ütluste eest. \"On teatud asjad, mis on mulle raske öelda, kuna see annaks teile järjekordse põhjuse mind kritiseerida ja minu arvates on teil seda piisavalt,\" ütles Mourinho pressikonverentsil.\n\nMourinho kritiseeris ka oma mängijate kvaliteeti ja oskusi mänguväljakul. \"Meie ründajad ei ole oma parimas vormis nii enesekindluse kui ka esitluste poolest, seega me arvasime, et kolme-nelja võimalusega saame vähemalt ühe värava ja võidame, mis siiski ei juhtunud.\"\n\n\"See ei ole halb tulemus, aga see ei ole ka hea tulemus. Meil on veel Newcastle enne koondisepausi ja pärast seda on kolme päeva jooksul Chelsea ja Juventus. Väga hea oleks, kui saaksime Newcastle'it võita.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho leidis jälle põhjuseid, miks tema mängijad võiduga Valencia vastu ei lahkunud - seekord kritiseeris portugallane mängijate tehnilisi oskuseid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästeamet jäi kukkumiste ennetamiseks küsitud miljonita\n\n## Põhitekst:\n\nSotsiaaldemokraadist siseminister Anvelt kirjutas kevadises arvamusloos, et aastas kukub end surnuks sadakond inimest ja päevas vajab ligi 200 inimest kukkumise tõttu arstiabi. Sama statistikat oli märganud ka päästeamet, kes teadis sedagi, et kukkumisel viga saanute ravile kulub aastas ligi 25 miljonit eurot. Sestap tuli amet välja sooviga võtta kukkumisõnnetuste ennetustöö enda peale.\n\n\"Me saame väga palju väljakutseid kodudesse, kus inimene on kukkunud, olgu selleks siis väljakutse politseile ust avama, kiirabile abiks inimest tõstma ja nii edasi. Väljakutsete maht päästeametis kukkunud inimeste abistamiseks on juba suurem kui hoonetulekahjudel kustutamas käimine,\" rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.\n\nTema sõnul aitaks ennetustöö säästa aastas umbes kümme inimelu ja hoida ravikuludelt kokku ligi kaks miljonit eurot. Selleks andvat kindlust päästeameti senine kogemus uppumise ja tuleõnnetuste ennetamisel. Ennetuse tegemiseks vajaks amet iga-aastaselt miljon eurot toetust. Üks välikampaania maksab ligi 100 000 eurot, kuid lisaks välikampaaniatele tuleb, nii nagu ka tuleohutusega tegeledes, inimeste kodudes käia. Ehkki päästeamet teeb niigi aastas ligi 20 000 kodukülastust, on kukkumise ennetamisel fookusgrupp Suurkivi sõnul pisut erinev.\n\n\"Ja loomulikult peame me palkama endale ka inimesed, et selle teenusega tegeleda. Nendest neli regionaalsetesse päästekeskustesse, kes seda valdkonda regionaalsetes keskustes koordineeriksid ja kaks inimest päästeametisse, kes süsteemselt selle valdkonnaga tegeleksid.\"\n\nNende ülesandeks jääks ka korraliku ülevaate saamine, kes, mis asjaoludel ja kus täpsemalt kukub. Sestap tegi päästeamet siseministeeriumile rahataotluse, ent läinud nädalal, kui valitsus saatis riigieelarve parlamenti, sai selgeks, et kukkumise ennetamist seal ei ole. Siseminister Anvelt ütles, et erinevad, sealhulgas tuleohutusele mõeldud projektid juba saavad riigilt raha. Pealegi pole Anvelti sõnul selge, mida päästeamet lisarahaga täpselt teha soovib.\n\n\"Mina ei ole seda plaani näinud. Nii lihtne see ongi.\"\n\nAnvelt ütles nagu Surukivigi, et kõigepealt tuleb selgeks saada, kes ja miks kukub ning kuidas täpselt kodusid turvalisemaks muuta. Aga selle väljaselgitamiseks leiab tema sõnul raha ka siseministeeriumi eelarvest ja eraldi kulurida riigieelarvesse tarvis ei ole.\n\nSuurkivi märkis aga, et päästeametil on nii plaan kui oskused ja kui oleks raha, võiks tööga juba uuest aastast pihta hakata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeamet usub, et kui valitsus leidnuks riigieelarvest kukkumisvigastuste ennetamiseks miljon eurot, aidanuks see säästa nii raha kui inimelusid. Siseminister Andres Anvelt aga ütleb, et ennetuse tõhusust amet talle tõestada ei suutnud ning sestap ei tulnud ka raha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi inflatsioon oli septembris 24,5 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nSeptembri 24,52 protsendi suurune tarbijahindade tõus oli kiirem ka augusti 17,9-protsendisest näitajast.\n\nTürgi liiri kurss USA dollari suhtes on jätkuvalt nõrk, hoolimata sellest, et Türgi keskpank otsustas septembris tõsta järsult intressimäärasid, viies need 17,75 protsendilt 24 protsendini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi aastane inflatsioonimäär kerkis septembris 24,5 protsendini, näitasid sealse statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: Itaalia annab Brüsselile järele ja vähendab eelarvepuudujääki\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal teatas Itaalia, et plaanib järgmiseks kolmeks aastaks puudujääki mahus ligikaudu 2,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Nüüd aga plaanib Rooma vähendada puudujäägi 2020. aastaks 2,2 protsendile ning 2021. aastaks 2 protsendile, teatasid päevalehed Corriere della Sera ja Repubblica.\n\nPeaminister Giuseppe Conte proovis teisipäeva hilisõhtul leevendada kõhklusi eelarve üle ning lubas kiirendada Itaalia pingutusi avaliku sektori võlakoorma vähendamisel. Itaalia välisvõlg ulatub 131 protsendini SKP-st.\n\nValitsus on kokku leppinud, et madalama võlataseme nimel töötatakse pidevalt kolme aasta vältel, ütles Conte avalduses. Arve ta aga välja ei toonud ning ametlikult ütles valitsus, et jätkab enda esialgsete plaanidega.\n\nTeisipäeval ähvardas erakonna Liiga juht Matteo Salvini, kes on ka asepeaminister, nõuda Euroopa Komisjoni presidendilt Jean-Claude Junckerilt kahju hüvitamist, kuna tema sõnul peletas Komisjoni president Itaalia eelarvekava rünnates investoreid eemale.\n\nItaalia valitsuse võlakirjade tootlus on viimastel päevadel ülespoole liikunud. Kasvas ka vahe Itaalia ning Saksamaa 10-aastaste võlakirjade tootluse vahel. See on oluline näitaja, mis mõõdab lisariski, mida investorid Itaalia võla puhul tajuvad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahe Itaalia päevalehe teatel allub Itaalia valitsus Brüsseli survele ning vähendab 2020. ja 2021. aasta eelarvepuudujäägi eesmärke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli Liit loodab mahuka projekti abil publikunumbreid parandada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Investeering on igas tähenduses suur, sest loome kolmeks aastaks vähemalt 11 töökohta - kõik kümme Premium liiga klubi ja lisaks järgmiseks hooajaks koha Premium liigas taganud Maardu Linnameeskond. Projekt jätkub ka nende klubide jaoks, kes Premium liigast välja kukuvad,\" selgitas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.\n\nKogukonnajuhi töö eesmärk on kasvatada pealtvaatajate arvu läbi järjepideva ja läbimõeldud suhtluse kogukonnaga, kuhu kuuluvad klubis treenivad noored, lapsevanemad, spordihuvilised, piirkonnas elavad inimesed ja tegutsevad koolid, asutused ja organisatsioonid. Kogukonnajuhid alustavad tööd 1. jaanuarist 2019 ja projekt vältab vähemalt kolm aastat.\n\n\"Meil on väga hea meel, et projekt toimub jalgpalliliidu, klubide ja UEFA koostöös ja saame pidevalt kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide abi, nii seminaride kui ka igapäevase tagasiside näol,\" märkis Rei.\n\nAvaliku konkursi kaudu otsitakse kogukonnajuhte järgmistele klubidele: Nõmme Kalju FC, Tallinna FCI Levadia, Paide Linnameeskond, Viljandi JK Tulevik, JK Tallinna Kalev, FC Kuressaare, Pärnu JK Vaprus ja Maardu Linnameeskond. Kolmes klubis - FC Floras, JK Narva Transis ja Tartu JK Tammekas - asusid kogukonnajuhid tööle juba suvel pilootprojekti raames.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli Premium liiga arengusse tehakse suur investeering, kui kõikides klubides alustavad tööd kogukonnajuhid, keda otsitake 26. oktoobrini vältava avaliku konkursi kaudu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDisco Tallinna peosarja uue hooaja avavad Reket ja Spiller\n\n## Põhitekst:\n\nErikontserdiga \"Tuled kustu\" astub üles Reket. Südaööl kustutatakse tuled ja süüdatakse vaid minimaalne valgus.\n\nTeise peaesinejana esineb esmakordselt Eestis hiti \"Groovejet\" autor Itaaliast, Spiller. Lugu, millele andis oma hääle Sophie Ellis-Bextor, oli omal ajal UK, Austraalia, Iirimaa ja mitme teise riigi singlite edetabelis esimesel kohal, müüs üle kahe miljoni koopia ning oli väidetavalt esimene heliteos, mis kõlas kunagi revolutsioonilises iPodis.\n\nLisaks peaesinejatele astuvad üles Disco Tallinn residendid Widenski, Tom Lilienthal ja külalisena Ula. Õhtul loositakse välja ka discoreis kahele Londonisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peagi neljandat sünnipäeva tähistav peo- ja kontsertisari Disco Tallinn alustab uut hooaega teater NO99 kohvikus sel laupäeval, 6. oktoobril. Avapeo raames pakutakse publikule kahte peaesinejat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja küsib: kui palju peaksid lasteaialapsed päeva jooksul vett jooma?\n\n## Põhitekst:\n\nERR Novaatori lugeja uuris meilt, kui palju peaks jooma laps vett näiteks 1,5-tunnise õuesoleku ajal? Mõistagi liiguvad lapsed selle aja õues üsna aktiivselt, mis võiks tähendada, et ka vedelikuvajadus on suurem. Kuid kui palju peaks väike laps üldse päeva jooksul vett jooma?\n\nERR Novaator esitas selle küsimuse Tartu Ülikooli pediaatria professorile Vallo Tillmannile.\n\n\"On oluline, et lapsel oleks alati ligipääs joogiveele ja kasvatajad peaksid aeg-ajalt küsima laste käest, kes soovib vett juua, eriti peale füüsilist aktiivsust ja palavate ilmade korral,\" selgitas Tillmann.\n\nEi ole vajadust sundida last jooma teatud kindla hulga vett päevas. \"Organism reeglina ütleb, kui on vaja juua,\" nentis Tillmann.\n\nKui aga mingit soovituslikku arvu siiski öelda, siis lasteaialapsed võiksid juua keskmiselt 3–5 klaasi vett ööpäevas sõltuvalt lapse vanusest ja olukordadest. Olukordade all tuleks arvesse võtta liikumisaktiivsust ja ümbritsevat keskkonda: palava ilmaga või palavas ruumis tekib janu kiiremini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täiskasvanul soovitatakse päevas juua 6–8 klaasi vett, mis on kuni kaks liitrit. Sobiv kogus sõltub inimese kehakaalust, tema aktiivsusest ja isiklikest eelistustest. Aga kui palju peaks laps, näiteks kolme-aastane lasteaialaps jooma päevas vett?",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPlaneet X-i eksistentsile viitab järjekordne kääbusplaneet\n\n## Põhitekst:\n\nKääbusplaneedi avastanud Carnegie Teadusinstitutsiooni astronoomi Scott Sheppardi ja Põhja-Arizona Ülikooli täheteadlase Chadwick Trujillo hinnangul on 2015 TG38 ehk \"Härjapõlvlase\" läbimõõt vaid 300 kilomeetrit. Erakordseks avastuseks ei muuda seda seega astronoomide sõnul mitte niivõrd keha ise, vaid astronoomide suutlikkus nii kaugel asuvat ja väikest keha üleüldse märgata. Päikesesest asub Härjapõlvlane keskmiselt 80 astronoomilise ühiku ehk 12 miljardi kilomeetri kaugusel.\n\n2015 TG38-d silmati esimest korda Hawaiil Mauna Kea vulkaanil asuva 8,2-meetrise peapeegliga Subaru teleskoobiga juba 2015. aastal. Orbiidi täpsustamine nõudis aga täiendavaid vaatlusi. Kolme aasta jooksul tehtud mõõtmiste põhjal sarnaneb Härjapõlvlase asukoht Päikesest kõige kaugemal asuvas punktis eelnevalt leitud kääbusplaneetide Sedna, VP113 ja teiste ülikaugete Neptuuni-taguste objektide omale. 2015 TG38 orbiit on kooskõlas hüpoteetilise üheksanda ehk Planeet X-i eksistentsiga.\n\nAutorid võrdlesid seetõttu väikeplaneete leivapuruga, mis aitavad paremini mõista Päikesesüsteemi välisosa ehitust ja võivad viia millegi suurema jälile. Analüüsi kohaselt ei avalda Päikesüsteemi teiste planeetide gravitatsiooniväli Härjapõlvlasele peaaegu üldse mõju. Samuti ei saa kääbusplaneedid tekkida väljavenitatud orbiitidel.\n\nEbahariliku orbiidi taga saab olla lisaks üheksandale planeedile suuremate planeetide gravitatsiooniline vastastikmäng Päikesesüsteemi algusaegadel või hiljem planeedisüsteemist möödunud täht.\n\nUut väikeplaneeti kirjeldati ajakirjas The Astronomical Journal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Astronoomid leidsid Päikesesüsteemi äärealadelt uue kääbusplaneedi, mis asub Päikesest isegi selle kõige lähemas punktis 65 korda kaugemal kui Maa. Keha orbiit viitab, et sellest veelgi kaugemal tiirleb kogukas gaasiplaneet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL võib peagi saada uue liikme\n\n## Põhitekst:\n\nSeattle'i hokiklubi hakkaks kodumänge pidama KeyArenal, kus kuni 2008. aastani mängis korvpalliliiga NBA Seattle SuperSonics. Pärast halli renoveerimist ja hokiks kohandamist mahutaks KeyArena 15 000 pealtvaatajat.\n\n\"Täitevkomitee kohtus teisipäeval Seattle'i esindajatega ja nad said enda projekti esitlemisega suurepäraselt hakkama,\" kommenteeris NHL-i esindaja Gary Bettman Twitteris. \"Andsime plaanile omalt poolt heakskiidu ja soovitasime haldusnõukogul projektiga jätkata.\"\n\n\"Nüüd tuleb paika panna üksikasjad ja koostada lõplik raport, mida saaks detsembris toimuval juhatuse koosolekul arutada ning sobivuse korral heaks kiita,\" lisas Bettman.\n\nHeakskiidu korral liituks Seattle NHL-iga tõenäoliselt 2020–2021 hooajal.\n\nViimati sai NHL uue liikme 2017. aastal, mil jääle tuli esmakordselt Las Vegase klubi Golden Knights.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliiga NHL-i täitevkomitee hääletas teisipäeval ühehäälselt Seattle'i meistrivõistlustele kaasamise poolt. Uue klubi liitumine viiks meeskondade arvu 32-ni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.