messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVõrkpalli rahvusmeeskonna peatreenerina jätkab Gheorghe Cretu\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenlasest juhendaja ütles, et pikka mõtlemist või kõhklusi tal jätkamise osas ei olnud ja ta ootab uut koondisetsüklit.\n\n\"Kui ma tean, et minu ümber on mulle juba tuttav meeskond, siis polnud väga keeruline seda otsust langetada. Tean mängijaid ja tingimusi, mille loob alaliit. Kõik toimib hästi. Äsja nägid kõik, kuidas Renee Teppan mängis Meistrite liigas Trentino eest, see ongi see areng, mida me otsime. Kuigi mõned inimesed on öelnud, et meie lagi ongi EM-il saavutatud senised tulemused, siis mina leian, et kui teeme palju tööd, on võimalik veel samm edasi teha. See ongi minu peamine eesmärk koondisega,\" kommenteeris juhendaja pressiteate vahendusel.\n\nTa lisas, et erilist heameelt teevad talle Eesti võrkpallurite head esitused välisliigades. \"Lisaks Reneele on heas hoos ka Oliver (Venno) ja mitmed teised koondislased. Ma olen meeste üle väga uhke ja mul on hea meel, et saan selliste mängijatega töötada.\"\n\nLisaks esindusmeeskonnale on tuleval suvel töös ka B-koondis. \"Seegi on äärmiselt vajalik projekt ja ma tean, et B-koondise moodustamine on alaliidus jutuks olnud juba ammu enne minu tulekut. Sellist väljundit on vaja, et altpoolt tuleks uusi mehi peale. Eesti võrkpall ei ole ainult 14 meest rahvusmeeskonnas ja õnneks on meil järelkasvu osas seis hea,\" lisas Cretu.\n\nEesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur rõhutab Cretu laiemat rolli Eesti võrkpallis. \"Mul on väga hea meel, et Gianni jätkab Eesti meeste rahvuskoondise lootsina. Selle aasta Maailmaliiga 3. grupi võit, MM-finaalturniiri kvalifikatsiooni 3. ringi jõudmine ja head mängud EM-finaalturniiril andsid kinnitust, et peatreenerina teeb Gianni head tööd. Tänaseks olen kindel, et tema soov panustada Eesti võrkpalli arengusse on palju suurem, kui pelgalt meeste rahvuskoondis. Äärmiselt oluline on ka hea läbisaamine ja usaldus peatreeneriga nii mängijatele kui alaliidule. Oleme viimaste aastate arenguga näidanud, et suudame mängida võrdselt absoluutsete maailma tippudega ning järgmise sammu tegemiseks peamegi kasvatama pidevas rahvuskoondise ettevalmistuses osalevate mängijate arvu. Olen veendunud, et Gianni suudab meeskonna viia ka 2019. aasta EM-finaalturniirile,\" kommenteeris Hanno Pevkur uue lepingu sõlmimist.\n\nEelseisev koondisetsükkel toob rahvusmeeskonnale EM-valiksarja mängud ja kohtumised Maailmaliiga asemele loodud tugevas Euroliigas, mille ametlik nimi selgub lähiajal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Võrkpalli Liit sõlmis uue lepingu Eesti rahvusmeeskonna senise peatreeneri Gheorghe Cretuga. Uus leping sõlmiti järgmise Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri lõpuni ehk 2019. aasta sügiseni. Cretu on Eesti koondise eesotsas olnud alates 2014. aasta kevadest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVerte: bitcoinides arveldamine kurjategijaid konfiskeerimisest ei säästa\n\n## Põhitekst:\n\nVerte rääkis ERR-ile, et bitcoinides arveldamine muudab mõistetavalt raha jälgimise ja hilisema võimaliku konfiskeerimise keerulisemaks, ent seadusandja on seda ette nähes lisanud karistusseadustikku ka konfiskeerimise asendamise instituudi.\n\n\"See tähendab, et kui kuriteoga saadud tulu on ära tarvitatud või muul põhjusel ei ole selle äravõtmine võimalik, siis mõistab kohus välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele,\" märkis ta.\n\nVerte tõi näiteks, kus kaks süüdistatavat käitlesid fentanüüli suure varalise kasu saamise eesmärgil ning uurimine tuvastas, et narkoaine eest tasuti bitcoinides.\n\nKeskkriminaalpolitsei politseimajor Ago Leis ütles ERR-ile, et kuritegelik maailm on järjest enam hakanud kasutama virtuaalraha ning seda eelkõige sellepärast, et see ei ole seotud konkreetsete inimestega.\n\n\"Tegemist on digitaalse teenusega, mis võimaldab krüptoraha väga palju kordi ringi liigutada ning muuta jälitamist väga keeruliseks,\" nentis ta.\nLeisi sõnul tuleb tõdeda, et krüptorahaga arveldamist kasutatakse suuremate summade puhul.\n\n\"Tänaval toimuv narkootikumide müük toimib ikka sularahas,\" ütles Leis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on seadusandja näinud ette konfiskeerimise asendamise võimaluse, mistõttu ei jää kurjategijatele kuritegelikul teel soetatud vara ka bitcoinides arveldamisel alles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMarie Pullerits. Tantsu kõnevõimest: milleks meile üldse keha?\n\n## Põhitekst:\n\nLakkamatu virtuaalkeskkonnas viibimine on muutnud 21. sajandi inimese omamoodi küborgiks, kelle kehast saab tööriist. Teisele inimesele on üha raskem silmagi vaadata, rääkimata kehakeele lugemisest või tajumisest. Füüsilisel kehal on aga ainulaadne kõnevõime, mille inimliku edastamiseni on nutiseadmel raske ulatuda. Kultuuri avaldumispaigana ei kao teatrist elav inimene ja publikuga jagatud füüsiline aegruum – see on teatri kõnevõime eripära, milles omakorda avaldub tantsu ja liikuva keha ainulaadne kõnevõime.\n\nKunstialad muutuvad üha enam nišinähtusteks, mis vajaksid enda ümber justkui spetsiifilise “keele” valdamist kunstikoodi lahtimuukimiseks. Liikuvas kehas ja tantsus on kahtlemata ka midagi vaatemängulist. Tantsul on olnud kultuuriloo jooksul kodifitseeritud vorme barokiaja tantsude märgikeelest balletileksikani ja vaatemänguna ekspluatiivsete tantsumaratonide näol 1930. aastate USA-s 1.\n\nLiikuva ja väljendusliku keha lugemisoskuse puudumist ei peaks žanritele vaatamata pelgama. Tantsus põimuvad keha, reflektiivne mõte ja kontekst, millesse liikuv keha paigutub. Tantsiv keha on ühtaegu füüsiline, emotsionaalne, kultuurilooline, sotsiaalne ja poliitiline. Liikumisel on idee väljendusena küll teatud keelele omased tunnused, kuid see pole ühene kood, mida lingvistikareeglitega tõlkida.\n\nVahetut liikumisaistingut ja seda peegeldavat mõtet võiks näha pigem teineteist loova ja täiendavana, mitte teineteisele vastanduvana. Keha edastab alati kogemuslikke tähendusi, mille subjektiivne tõlgendamine ei olegi absoluutne ega lõplikult fikseeritud. Mistahes edastatavas keeles peitub tõlgendamatu ruum, mis võimaldabki luua ainukordseid tähendusvälju ja keelesildu. Keha on olemas meil kõigil. Võib-olla tasub teise keha lugemiseks püüda esmalt värskendada enda kehalisuse tajumise ja keha lugemise võimet?\n\nLiikumine ja selle sügav tähenduslikkus ei pea teineteist välistama, ja tundub, et nüüdistants üha enam selles suunas arenebki. Tantsu-uurija Kai Valtna on rääkinud kehalisest kontseptuaalsusest kui oma kehalisuse meeldetuletamisest. See on liikumismõtlemine, mille kaudu saab kõnekaks keha ise ning see eeldab ka publikult empaatilist vastuvõttu.\n\nTantsu kogemist teatrilavalt kiputakse veel praegugi kohati pelgama hirmust, et selle spetsiiflise keele valdamatuse tõttu jääb mingi kood mõistmata. Ehk võiks proovida vaadata tantsu taas kui kompromissitu ja ausa kehalisuse väljendust? Keha füüsiline väljendusvõime kõnetabki esmakorras mittesõnaliselt.\n\nKuidas mõista tantsu ja milleks meile tants? Sama hästi võiks küsida, kuidas mõista ennast ja milleks meile keha. Keha kõneleb mõndagi, kui lubada seda esmajoones oma keha kaudu kuulata, kogeda ja elada.\n\n1 – Tantsumaratonide konteksti on avanud Madli Teller kultuuriportaalis avaldatud artiklitesarjas “Tantsuhullus viies pildis”. http://kultuur.err.ee/645810/madli-teller-tantsuhullus-viies-pildis-3-osa\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüdiskultuur avaldub üha mitmeharulisemalt. Kultuuris osalemine on end põiminud märkamatult me igapäevaellu juba nutitehnoloogia vahendusel: lugemine on laienenud paksu paberraamatuga diivanil pesitsemisest lugeriekraanil väiksemate kirjutiste artikli kaupa haukamiseni, filmid ja videokunsti meelelahutuslikumad lühivormid on kolinud ka telefoni. Inimesest on lahutamatu aga üks veel nutikam seade – me enda keha, kogev ja teiste poolt kogetud, elav ja elatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron jagas Pariisi kohtumise eel USA kliimateadlastele toetusi\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendriikide president Donald Trump on teatanud, et USA loobub 2015. aastal Pariisis sõlmitud kliimakokkuleppest, vahendasid ERR-i teleuudised, BBC ja Yle.\n\nMacron on korduvalt püüdnud Trumpi ümber veenda ja teatas nüüd, et 18 teadustoetusest 13 läheb USA teadlastele. Prantsusmaa president kavatseb teha Pariisi kliimakohtumisel ettepaneku, et jõukad riigid suurendaksid kliimasõbraliku tehnoloogia rahastamist ning kutsuda investoreid üles saastajaid mitte rahastama.\n\nCBS-ile antud intervjuus avaldas Macron ka lootust, et tema sõber Trump vaatab tulevikus oma kliimalepet puudutava otsuse üle, sest selline samm tähendavat ka suurt vastutust ajaloo ees.\n\nTippkohtumise One Planet Summit keskne teema on kliimamuutuste ohjamine ja nende muutustega kohanemine. Arutelu käib ka selle üle, kuidas Pariisi kliimaleppe raames vastu võetud eesmärke rahastada. Näiteks Euroopa Liidu kliimaprogrammi asjus on meedia ootamas mitmeid uusi otsuseid.\n\nKohtumisest võtab osa umbes 4000 inimest, nende seas umbes 50 riigijuhti. USA presidenti kutsutute hulgas ei ole.\n\nAnalüütikute hinnangul on tippkohtumise üheks oluliseks nüansiks see, kuidas Prantsusmaa president on positsioneerimas end kõige olulisema kliimateemadega tegeleva riigijuhina ja seeläbi mõnes mõttes ka läänemaailma liidrina.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas Pariisi kliimakohtumise eel, et eraldas USA teadlastele mitmeks aastaks uurimistoetusi, et nad asuksid Prantsusmaal teadustööd tegema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKae perra, kuidas kaber kuusikus kepsleb\n\n## Põhitekst:\n\nMetskits on Eesti väikseim, saledaim ja elegantseim hirvlane. Suvel on metskitse karvkate silmatorkavalt punakaspruun ja talvel hallikas, et ümbritseva maastikuga paremini ühte sulanduda. Viimastel aastatel on metskitse populatsioon madalseisust väljumas ning asusutustihedus kasvamas. Ka rajakaamera videost on näha, kuidas kitsel on 2016.–2017. aastatel kolm poega.\n\nReeglina ongi metskitsel 1–2, harva 3 ning väga harva 4 talle. Talled on esimesel elukuul tähnilised ja lõhnatud, et mitte osutada liigset tähelepanu kiskjatele. Kui emasloom käib toitumas, siis püsivad talled liikumatult pikas rohurindes ja nii mõnigi punarebane jääb tühja kõhuga.\n\nMetskitse pulm ehk jooksuaeg on temperamentne ja dramaatiline. Kevadsuvel kaitsevad isasloomad oma territooriumi teiste sokkude eest, sageli ristatakse omavahel sarvi, et välja selgitada tugevaim isend. Territoorium tähistatakse kraapimise ja sarvede hõõrumisega, sest kasvaval sarvel on lõhnanäärmed. Kui sokk hõõrub sarvi, et neid nahast vabastada, satub näärmete sekreeti puuokstele ja -tüvedele. Lõhnanäärmed töötavad sarve täieliku luustumiseni.\n\nSageli võib kostuda metsatukast ärritunud sokkude haugatusi nagu videoloo viimastel sekunditel on kuulda. Ka inimene võib sokuga võidu haugata ja teda ninapidi vedada.\n\nHiljem jäetakse sarvede hõõrumisel silmaga nähtavaid märke, aga kasutatakse ka laubal asuvat lõhna- ja rasunääret lõhnasignaali jätmiseks. Sageli võib kostuda metsatukast ärritunud sokkude haugatusi nagu videoloo viimastel sekunditel on kuulda. Ka inimene võib sokuga võidu haugata ja teda ninapidi vedada.\n\nPaaritumisrituaali ajal ajab isane sokk emase ringiratast jooksma, mistõttu tekivad nn „nõiaringid“. Taoline käitumine aitab metskitsel esile kutsuda ovulatsiooni. Metskitsele on iseloomulik hilinenud implantatsioon ning just seetõttu ei sünni kitsetalled keset külma talve, vaid hoopis järgmisel kevadel, mil toidulaud on rikkalik.\n\nReeglina kannavad parimas eas isased uhket sarvepaari, millel on palju väikseid jätkeid ehk kibusid ning kokku kuus lühikest haru. Mõistagi sõltub sarvede suurus toidu kvaliteedist ja geneetilisest kuuluvusest. On juhtunud sedagi, et mõnel emasloomal esinevad pisikesed sarvemüksud.\n\nMetskitsel on oluline koht ökosüsteemis, sest ta on tippkiskjate nagu hundi ja ilvese peamine saakliik. Kahjuks murravad metskitsi ka hulkuvad koerad. Lumerohked talved langetavad oluliselt metskitse arvukust, sest kits peab magama paljal maapinnal. Kui lumikate on paks või jäätunud koorikuga kaetud, siis võib kits lumel magades kopsupõletikku jääda ja hukkuda. Metskitsel põhjustavad haigusi mitmesugused parasiidid, näiteks kiinid. Ka liiklusel on oma osa kitse arvukuse reguleerimisel, kuna igal aastal hukkub sadu loomi liiklusõnnetustes, seda just hilisematel õhtutundidel kui loomad aktiivselt ringi liiguvad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta loom metskits on üks Eesti levinumatest imetajatest. Sellegipoolest jääb suur osa autoaknast nähtud põlluservas seisva kitsepere elust tavainimese jaoks varjatuks. Vaata Tartu ülikooli doktorandi, Ants Tulli, tehtud videot suvisest kitseelust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhan Maiste: kunst on otsetee tõe juurde\n\n## Põhitekst:\n\nJuhan Maiste on kirjutanud, et elame maailmas, kus igaühel on lisaks kohustusele mäletada ka õigus omaenda mälule. Oma raamatus \"Vabadus mäletada\" on ta sidunud kaks erinevat käsitlust, nii isiklikud mälestused kui teadusanalüütilisema poole. \"Ma usun, et ajalugu on subjektiivne, igaühel meist on oma lugu ja oma mälu ja see mälu ongi peaaegu kõik, mis me oleme. Mälu ongi kultuur. Kui rääkida sellest raamatust, siis see on ühel või teisel moel minu mälu, need on minu kirjutatud lood. Ma jagaksingi nii selle raamatu kui ka enda ajaloonärvi kaheks. Ühelt poolt ma olen ja üritan olla akadeemiline kunstiajaloolane ja käsitleda ajalugu objektina, millega me suhestume. Aga teisalt on ta päris minu oma ja seal on peidus see vabaduse illusioon – luua ajalugu ja sellist lugu, mis pole raamistatud ja mis läheb tagasi kõikide nende unistuste juurde. Teine märksõna, mille ma oma pikas loos välja tooksin, on ettekujutus või kujund,\" rääkis ta.\n\nKunstiajaloolasena on Maiste jaoks kõige tähenduslikum maailma tajumise viis nägemismeele kaudu: \"Meile on antud viis meelt ja minu jaoks on olnud silmad tõe mõõdupuuks. See on see, mis ilmub mulle pildilisena. Selles on teatud eripära, mis meelte kaudu me retsepteerime maailma ja mis loob mulle illusiooni maailmast – sellest kaunist ideaalsest ideede kesksest maailmast. Ma olen kasutanud metafoori, et kui me pole veel sündinud ja oleme ema üsas, siis meil on ainult neli meelt. Viienda meele – nägemise, avastame me enda jaoks siis, kui me oleme sattunud maapeale, siia varjuderiiki.\"\n\nMaiste arutles ka selle üle, miks on ilu kaasaegsetes diskursustes omandanud hoopis teistsuguse tähenduse kui sellel oli varem. Ta tsiteeris kahte 18. sajandi keskpaiga klassikut, kes esindavad erinevaid mõtteviise: \"Johann Joachim Winckelmann on öelnud, et ilu on normeeritud, konstantne ja reeglistatud maailm, kus kõik parem on juba kunagi olnud. Meie tänapäevase inimesena kujutame ette, et maailm läheb koguaeg paremaks ja me areneme koos maailmaga. Teatud mõttes kindlasti – teadus, tehnika jne. See on võime loota, et homne päev on eilsest parem. Aga 18. sajandi keskpaiku oli teine esteetilise mõtteviisi alussammas Alexander Baumgarteni väide, et ilu on väga personaalne, see on vaataja silmades ja väga subjektiivne. Ma arvan, et me täna oleme pigem subjektiivsed, et ilu ei ole meist väljaspool, ta ei ole objekt, vaid subjekt. Kui me seda ilu iseendas üles ei leia või ei otsi, siis me oleme ammendanud ilu mõiste.\"\n\nTänapäeval elame me tema sõnul ajas, kus me tunneme puudust terviklikust visuaaliast: \"Meil on perioode, kus me loome kujundeid ja on perioode, kus me neid purustame. See on nagu laine voogamine. Ma arvan, et me oleme ajas, kus me tunneme puudust terviklikust kujundist, terviklikust maailmast ja visuaaliast. Kui ma mõtlen selle pildilise pöörde peale, nagu seda kutsutakse, siis see on tähendanud klassikalise kunstiajaloo surma. Ma arvan, et õhus ja ka kirjalikes tekstides on seda uut igatsust taas midagi luua, need killud taas paika panna ja jõuda tagasi terviku juurde. See ei pea olema tingimata barokne hõbekann, ärge minust valesti aru saage, aga see peab kandma seda ilu ideed. Ilu ei tähenda ainult esteetilist naudingut või meeltele antut, vaid midagi suuremat, nagu Heidegger ütleb – midagi püha.\"\n\nMaiste sõnul peitub kunstis tõde, kuigi on keeruline defineerida, mis see tõde täpselt on. \"Ma tahaksin kunstilt vahetust, otse rääkimist, ma tahaksin seda loomise valu ja selle vastuvõtmist. Ma tahaksin tajuda selle karismat ja elamuslikkust ja see on ka ainus õigustus kunstile. Mis on kunst – kui mitte tõde, siis vähemalt selle poole pürgimine. Need on kunstiteosed, mis mulle seda väljendavad ja kus ma tajun seda tõde. Ma ei tea, mis see on ja ei kipugi seda sõnastama, aga ma tunnen selle ära. Ma võin sinna jõuda läbi pika analüütilise protsessi kirjeldades maailma ja keskkonda. Aga ma võin jõuda sinna ka otse ja see otsetee on kunstile avatud. Kui meil on iga analüütilise tehtega võimalus olla parem kui eelmisega, siis kunst ei arene, ta ei muutu. Ta on kas kohe tõde või ei ole.\"\n\nTa leidis, et me elame täna maailmas, kus meie ajalugu ja minevik ei ole enam olevikuga seotud.\n\n\"Ma arvan, et paljude teiste kultuuride ja isegi tsivilisatsioonidega võrreldes on euroopaliku elutunnetuse kõige keerulisemaid mõistatusi oleviku olematus. Me ei oska olevikus elada, me kas elame minevikus või unistame tulevikust ja olevik on olematu. Ma tahaksin jõuda sinna, et ka pärandis, kultuuris, mälus või nendes mälumärkides ehk mälestistes – et selles oleks oleviku taju. Ma tahaks, et me saaks neist elamuse, et nad ei oleks klaaskupli all ja ainult reliikviad, vaid et need oleksid sellised reliikviad, mille kõrval tõusevad pisarad silma,\" arutles Maiste.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Plekktrummi\" saatekülaliseks oli kunstiajaloolane Juhan Maiste, kellega arutleti ajaloolise mälu tähtsuse üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhimeheta mänginud Boston Celtics hävis Chicago Bullsile\n\n## Põhitekst:\n\nBullsil jäi seljaprobleemide tõttu pingile soomlane Lauri Markkanen, kuid esile tõusid teised suured ääred, kui Nikola Mirotic kogus 24 punkti ja 8 lauapalli ning Bobby Portis tõi 23 silma. Bostoni edukaim oli 15 punktiga Al Horford.\n\nJätkuvalt ei ole oma mängu korralikult käima saanud Oklahoma City Thunder (12-14), kes koduväljakul kaotas 103:116 Charlotte Hornetsile (10-16).\n\nRussell Westbrook viskas küll suvel mitmed nimekad mängijad hankinud Thunderi eest küll 20 punkti ja jagas 7 korvisöötu ning Paul George lisas 20 silma, kuid pingimeestelt erilist abi ei tulnud.\n\nVõitjate kasuks tõi Dwight Howard 23 punkti ja 7 lauapalli, Kemba Walkeri arvele jäi 19 punkti ja 9 korvisöötu ning Marvin Williams viskas 18 silma ja hankis 7 lauapalli.\n\nTulemused:\n\nChicago - Boston 108:85\nHouston - New Orleans 130:123\nMemphis - Miami 82:107\nOklahoma - Charlotte 103:116\nGolden State - Portland 111:104\nLA Clippers - Toronto 96:91\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA pidi hooaja kuuenda kaotuse vastu võtma idakonverentsi liider Boston Celtics (23-6), kes ilma põhimängujuhi Kyrie Irvinguta mängides jäi 85:108 alla liiga ühele viimasele, Chicago Bullsile (6-20).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA relvajõud hakkavad jaanuaris taas transsoolisi vastu võtma\n\n## Põhitekst:\n\nPentagoni teade tuli pärast seda, kui föderaalkohtunik Colleen Kollar-Kotelly lükkas tagasi president Donald Trumpi administratsiooni määruse transsooliste värbamise edasilükkamise kohta. Varem on kaks föderaalkohtunikku samuti keeldunud määrust jõustamast. Trump on põhjendanud vastuseisu transsooliste armeeteenistusele suurte meditsiinikuludega.\n\nTranssoolised said õiguse töötada USA sõjaväes 30. juunil 2016.\n\nTrump on väljendanud arvamust, et transsoolistel isikutel pole õigust teenida USA sõjaväes \"mitte mingis kapatsiteedis\" seoses \"üüratute meditsiinikulude ja häiretega\", mida nende kohalolu põhjustaks.\n\nJuunis peatas USA kaitseminister Jim Mattis kuueks kuuks endise presidendi Barack Obama kava, mis nägi ette transsooliste sõjaväkke lubamist.\n\nUSA konservatiivid tervitasid veebruaris Donald Trump administratsiooni otsust tühistada ettekirjutus osariikidele, mille kohaselt on transsoolistel õpilastel õigus valida tualetti ja riietusruumi selle järgi, kuidas nad ise oma soo määratlevad.\n\nPentagon andis juunis sõjaväe viiele harule õiguse peatada transsooliste vastuvõtmine kuni 1. jaanuarini, et \"vaadata üle nende liitumisplaanid ja avaldata arvamust ( transsooliste) liitumise mõju kohta relvajõudude valmisolekule ja võimekusele\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pentagoni esmaspäevase teadaande kohaselt võtab USA armee transsoolisi taas vastu alates jaanuari esimesest päevast, vahendas esmaspäeval telekanal CNN.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAbielu mehe ja naise liiduna põhiseadusesse panekut toetavad IRL ja EKRE\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles oma advendikõnes, et Eesti põhiseadust tuleks täiendada sättega, mis sõnastab selgelt abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna ning seejärel reguleerida eriseadusega ülejäänud koos- ja ühiseluviisid\n\nParlamendiparteidest kinnitavad vaid IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ja EKRE esimees Mart Helme, et toetavad Viilma ettepanekut defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna, kuid on vastu ettepanekule reguleerida seejärel eriseadusega ülejäänud koos- ja ühiseluviisid.\n\nIRL\n\n\"IRL-il oli juba paari aasta eest valmis eelnõu, mille kohaselt tuleks põhiseaduses sätestada abielu, kui mehe ja naise vaheline liit, selles mõttes langeb Viilma ettepanek igati kokku ka IRL-i varasemate seisukohtadega,\" ütles Seeder.\n\n\"Mis puudutab avalduse teist poolt, siis ma ei tea, mida ta ülejäänud koos- ja ühiseluviisid eriseadusega reguleerimise all silmas peab. Kui ta mõtleb kooseluseadust, siis praegusel koalitsioonil pole jõudu praegust olukorda muuta.\"\n\nSeeder rõhutas, et IRL on Viilma ettepaneku teise poole vastu isegi siis, kui põhiseaduses peaks abileu fikseeritama ühe mehe ja ühe naise liiduna. \"Oleme seisukohal, et kõik muud kooseluvormid on võimalikud ja kõiki tehinguid - varalisi ja teisi - on võimalik erinevate kooseluvormide puhul teha ja abielu kõrval teise institutsiooni loomiseks pole mingit vajadust,\" sõnas Seeder.\n\nEKRE\n\nSama leiab ka EKRE. \"EKRE on alati olnud seisukohal, et kõikidel inimestel on võimalik reguleerida oma majanduslikke suhteid olemasolevate seaduste alusel ka praeguses õiguslikus keskkonnas,\" ütles EKRE esimees Mart Helme Ta lisas, et \"selleks ei ole ühtki eriseadust vaja, seal hulgas kooseluseadust\".\n\nKeskerakond\n\n\"Perekonnaseaduse esimene punkt ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Küsimus on reguleeritud, mistõttu ei näe põhiseaduse muutmiseks vajadust,\" ütles keskfraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ERR-ile.\n\nSotsid\n\nSotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor vastas peapiiskop Urmas Viilma ettepanekule defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna, et kui juba piibel perekonda ei defineeri, siis ei peaks seda ka põhiseadus tegema. \"Inimesed elavad oma elu ikka nii, nagu loodus neid on loonud,\" ütles Nestor BNS-ile.\n\n\"Kahel õnnelikul koos elaval inimesel on seejuures kaunis vähetähtis, mis põhiseaduses kirjas on. Mitmed kirikud eri riikides austavad ka täna inimeste vaba soovi ja registreerivad samasooliste abielusid. Eks kõrgeauline peapiiskop näeb, et sama küsimus on tegelikult üleval ka Eestis. Põhiseadusega ei peaks kirikus toimuvasse arutelusse sekkuma. See ei oleks viisakas,\" lisas ta.\n\nReformierakond\n\nReformierakonda kuuluv riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Arto Aas ütles ERR-ile, et tema isiklikult põhiseadusesse abielu mõistet tooma ei hakkaks ja lisaks on erakondade vahel laiapõhjaline kokkulepe, et abielu mõiste kallale praegu ei minda - see jääb mehe ja naise vaheliseks liiduks.\n\n\"Põhiseaduse tekst on väga hea ja abielu mõiste debatis ei peaks põhiseadust mängu tooma. Siin on ülearuseid kirgi niigi liiga palju,\" tähendas Aas.\n\nVabaerakond\n\nRiigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme Jüri Adamsi sõnul ei mõista põhiseaduses abielu mõistet ühe mehe ja ühe naise liiduna sätestada sooviv Viilma, et praeguses parlamendis pole selle tarvis jõudu.\n\n\"Ta võib ju pakkuda, aga pakkumisel pole reaalset katet,\" ütles Adams BNS-ile. \"Vana tava on see, et abielu kunagi ja kuskil põhiseadustes ei defineeritud. See lähtub põhimõttest, et abielu küsimus on eraõiguse küsimus ja eraõiguse küsimusi ei käsitleta põhiseaduses. Siiski on Euroopas üks pretsedent, mida mina tean - see on Läti, kus aastal 2005 tõepoolest täiendati põhiseadust ja abielu kirjutati sinna sisse. Ma ei tea ühtegi teist analoogset juhtumit. Lätis oli sama vaidlus puhkenud ja siis niiöelda samasooliste abielu vastased leidsid, et kõige kindlam tõrjumise viis on nii käituda.\"\n\nAdams märkis, et näiteks Soomes ja Saksamaal seadustati samasooline abielu tänavu suvel. \"Ja mõlemas tehti nii, et nende perekonnaseadustes asendati sõnad \"mees\" ja \"naine\" sõnadega \"kaks inimest\". Ma arvan, et kui järgmine rünnak tuleb, siis tõenäoliselt tehakse meil samasisuline ettepanek,\" lausus Adams.\n\nEettepanekut sätestada põhiseaduses abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna on toetanudSihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus esindatud erakondade esindajatest toetavad peapiiskop Urmas Viilma ettepanekut defineerida põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise liiduna vaid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-20 jäähokikoondis kaotas Suurbritanniale 2:6\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis võitis avakolmandiku meeskonna kapteni Eduard Slessarevski väravast 1:0, tulemusliku söödu andis Andre Linde. Teisel kolmandikul viskasid britid kahe minuti ja 37 sekundi jooksul kolm väravat, viimase perioodi keskel juhtisid võõrustajad juba 6:1. Eesti koondise teise värava viskas 53. minutil Nikita Jefremov, resultatiivse söödu said kirja Slessarevski ja Allan Saar.\n\nEesti U-20 noortekoondise väravas tõrjus Christopher-Kullervo Jõgi 33 vastaste pealeviset, brittide puurilukk Jordan Lawday tegi mängu jooksul 25 tõrjet. Karistusminuteid kogus Eesti 14 ning Suurbritannia 10.\n\nTeistes esmaspäevastes mängudes alistas Lõuna-Korea Hollandi 5:4 ning Jaapan Rumeenia lisaajal 3:2.\n\nKahe vooru järel hoiab täisedu 6 punktiga liidrikohta Surbritannia. Jaapanil ja Lõuna-Koreal on võrdselt 5, Rumeenial ja Eestil 1 ning Hollandil 0 punkti.\n\nTeisipäeval on turniiril puhkepäev. Kolmapäeval kell 15:00 kohtub Eesti koondis Rumeeniaga. Kell 18:30 on vastakuti Jaapan ja Lõuna-Korea ning kell 22:00 Suurbritannia ja Holland.\n\nAjakava (mängude algusajad Eesti aja järgi):\n\nKolmapäeval, 13. detsembril\n\n15:00 Rumeenia – Eesti\n18:30 Jaapan – Lõuna-Korea\n22:00 Suurbritannia – Holland\n\nNeljapäeval, 14. detsembril\n\n15:00 Eesti – Jaapan\n18:30 Holland – Rumeenia\n22:00 Lõuna-Korea – Suurbritannia\n\nLaupäeval, 16. detsembril\n\n15:00 Rumeenia – Lõuna-Korea\n18:30 Eesti – Holland\n22:00 Suurbritannia – Jaapan\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähoki U-20 MM-i II divisjoni A-grupi turniiril Šotimaal, Dumfries'is kaotas Eesti koondis teise mängudepäeva viimases kohtumistes Suurbritanniale tulemusega 2:6 (1:0, 0:3, 1:3).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtseülekanne lõppenud: pärimusmuusika hetkeseisust ja tulevikust\n\n## Põhitekst:\n\nMis on pärimusmuusikaga 25 aasta jooksul juhtunud? Kas oleme õigel teel või peaksime tähelepanu suunama hoopis teistele valukohtadele? Kuidas toimida edasi, kui nišimuusikast on kujunenud põhivoolu muusikastiil? Kuidas hoida pärimusmuusikat modernsena kaotamata sidet juurtega?\n\nEesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa selgitas: \"25 aastat tagasi võetud siht muuta pärimusmuusika tänapäeva kultuuriruumi lahutamatuks osaks näikse olevat saavutatud. Väga paljud Eesti inimesed on kursis oma rahva muusikalise emakeelega. Tänasel päeval oleme tunnistajaks olulisele murrangule ja tegutseme praegu hoopis teises reaalsuses kui veerandsada aastat tagasi. Uus aeg vajab ka uusi sihte, mille poole püüelda.\"\n\nMitmetele küsimustele otsisid vastust praktikud ja teoreetikud; pärimuse kandjad ja õpetajad: Janika Oras- rahvaluule- ja muusikateadlane, vanapärase laulustiili õpetaja ja esitaja. Meelika Hainsoo- muusik, ansambel Lepaseree liige. Maarja Nuut- muusik. Valdur Mikita- kirjanik ja semiootik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Marko Veisson- muusik, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog, Puuluup liige. Ando Kiviberg- Viljandi pärimusmuusika festivali asutaja. Lauri Õunapuu- muusik, ansamblite Metsatöll ja Ülemakstud Rentslihärrad liige. Valle-Sten Maiste- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia filosoofia ja esteetika lektor, kultuuriajakirjanik ning teatrikriitik.\n\nMuusikalised lõpunoodid kõlavad kell 19 Cätlin Mägi soolokontserdil \"Mu pill parmupill!\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toimus Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnaga koostöös konverents \"Pärimusmuusika hetkeseis ja tulevik\" Pärimusmuusika Aidas Viljandis. ERR kultuuriportaal tegi üritusest otseülekande.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi Tulevik alustas ettevalmistust Sander Posti käe all\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praeguse stsenaariumi järgi alustab esindusmeeskonna peatreenerina Sander Post, abitreenerina Kevin Paavo ja duubelmeeskonna juhendajana Rait Oja. Täna ja võib-olla kogu selle kuu treenivad esindus ja duubel koos - ehk on kolm treenerit pluss väravavahtide treener Mati Jürisson ja füsioterapeudina tuttav Kristel Raba,\" vahendas Soccernet.ee Tuleviku tegevjuhi Raiko Mutle sõnu.\n\nTa lisas, et kas antud stsenaarium on lõplik või mitte, alles selgub. Hetkel alustati nii ja hooajal võidakse sedasi jätkata, kuid hetkel käivad veel ka uue juhendaja otsingud. \"Töö käib, et leida esindusele uus peatreener. Seda põhjusel, et ülejäänud treeneritiim saaks korralikult mehitatud. Et Sander Post saaks tagasi duubli juurde, kus ta väga head tööd tegi ja et ta saaks jätkata mängijana,\" ütles Mutle.\n\nVarem on meediast läbi käinud, et Igor Prins oli üks kandidaat Tuleviku peatreeneriks saamiseks, kuid tema valis Pärnu JK. Mutle kinnitas, et Prins ei olnud ainus kandidaat ja läbirääkimisi peetakse mitme treeneriga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi Tuleviku jalgpalliklubi alustas esmaspäeval oma ettevalmistust uueks hooajaks. Aivar Lillevere loobumise järel juhib hetkel vägesid peatreenerina Sander Post, kuid nii see ei pruugi jääda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kino top 7. Mõmmit ei kõiguta miski\n\n## Põhitekst:\n\nEsikohta hoidis endiselt oma apelsinimarmelaadiste käppade vahel karupoeg Paddington, kelle eesti keelde dubleeritud koguperekomöödia \"Paddingtoni seiklused 2\" on kogunud 10 päevaga enam kui 22 000 vaatajat.\n\nJärgmine nädalavahetus toob aga midagi õige suurt, kui maailma kinosid asuvad vallutama tähesõdalased kosmoseseikluses \"Star Wars: Viimased jedid\".\n\nKoht\n\nOriginaalpealkiri\n\nEesti pealkiri\n\nNädal\n\nVaatajaid\n\nVaatajaid kokku\n\n1\n\nPaddington 2\n\nPaddingtoni seiklused 2\n\n2\n\n7559\n\n22359\n\n2\n\nMurder on the Orient Express\n\nMõrv Idaekspressis\n\n3\n\n3894\n\n25234\n\n3\n\nDaddy's Home 2\n\nPapside lahing 2\n\n3\n\n3840\n\n22265\n\n4\n\nSvingerid\n\nSvingerid\n\n5\n\n2662\n\n73346\n\n5\n\nNelyubov\n\nLoveless\n\n1\n\n2473\n\n2473\n\n6\n\nIkitie\n\nIgitee\n\n2\n\n1909\n\n7272\n\n7\n\nЛегенда о Коловрате\n\nLegend Kolovratist\n\n2\n\n1421\n\n4592\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetuse kinotabelisse pääses üksainus uustulnuk, milleks oli Andrei Zvjagintsevi valusalt meisterlik linalugu \"Armastuseta\", mis esindab Venemaad Oscarite võidujooksus ning kandideerib ka parima võõrfilmi Kuldgloobusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNooremad vennad Ballid saavad ennast proovile panna Eesti klubide vastu\n\n## Põhitekst:\n\n19-aastane LiAngelo Ball kuulus seni UCLA kolledžimeeskonna ridadesse ning 16-aastane LaMelo mängis Chino Hillsi keskkooli eest, kuid oli samuti juba lubaduse andnud UCLA-sse siirdumiseks. Noormeeste isa LaVar Ball aga võttis poisid koolist ära ja soovib, et nad alustaksid profikarjääri Leedus.\n\nLeping sõlmiti Balli-vendadega tänavuse hooaja lõpuni ning meeskonnaga liituvad nad jaanuarist, kirjutab klubi oma kodulehel.\n\n\"Me klubi ootab kannatamatult LiAngelo ja LaMelo saabumist. Oleme õnnelikud, et saame nende tulevasele edule aluse panna ning pakkuda neile võimalust professionaalse korvpallurina alustamiseks,\" sõnas Prienai spordidirektor Vilius Vaitkevicius.\n\nPrienai on Leedu kõrgliigas 4 võidu ja 9 kaotusega 10 tiimi hulgas hoidmas 8. kohta ning Balti liigas on kogutud alagrupis seni 4 võitu ja üks kaotus.\n\nEesti klubidega on Vytautasel Balti liigas alagrupiturniiril ees veel kaks kohtumist, mõlemad koduplatsil. 16. jaanuaril sõidab Leetu külla Pärnu Sadam ja 30. jaanuaril Rapla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Skandaalse Balli-perekonna nooremad vennad LiAngelo ja LaMelo Ball hakkavad mängima Leedu klubis Prienai Vytautas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNeeme Järvi dirigeerib taas kuulsat Chicago sümfooniaorkestrit\n\n## Põhitekst:\n\nChicago sümfooniaorkester (CSO) mängib oma kodusaalis, Chicago Symphony Center'i Orchestra Hallis. CSO kuulub Ameerika viie parima (\"Big Five\") orkestri hulka, kelle kontsertidel saal täidetakse traditsiooniliselt algul kolmel järjestikusel õhtul ning siis veel ühel, järgmise nädala teisipäeval.\n\nNeeme Järvi kavad pakuvad alati uut, kas muusikat või soliste, või mõlemat. Seekordses programmis on kaks tšehhi heliloojat-klassikut ning ameeriklaste uue muusika klassik Samuel Barber. Selgub, et Samuel Barberi tšellokontserti a-moll op. 27 (1945) pole CSO mänginud 1951. aastast saadik. Ja nüüd tuleb solistiks praegu Berliinis elav tuntud ameeriklanna Alisa Weilerstein, kelle pianistist ja viiuldajast vanemad andsid tüdrukule tšello kätte, kui ta oli alles 4-aastane. Alisa Weilerstein on esinenud Neeme Järvi solistina ka kordi varem.\n\nNüüd kõlavad kavas alustuseks kolm katkendit Bedřich Smetana populaarsest ooperist \"Müüdud mõrsja\" ning õhtu teises pooles Antonín Dvořáki Sümfoonia nr. 5 F-duur. 7. detsembri õhtu lisapalana mängis tšellist \"Bourrée\" Johann Sebastian Bachi Süidist soolotšellole nr. 3 C-duur. Iga kontserdi eel toimub Grainger Ballroom'is pooletunnine kava sissejuhatav tutvustus, mille teeb dirigent ja helilooja Lawrence Rapchak.\n\nMaestro Järvi hea tuttav ja noorem kolleeg, Gruusiast pärit Aleksandre Toradze, kes elab USAs alates 1983. aastast ja on praegu klaveriprofessor Indiana ülikooli South Bend'is, käis Chicagos Järvit kuulamas ja kinnitas, et see olnud kogu tema elu kõige vapustavam kontsert(!).\n\nAjalehes Chicago Tribune on kirjutanud CSO ja Järvi interpreteeringust väga tunnustavalt ka kriitik John von Rhein, kes on jälginud Järvi esinemisi selle ajalehe muusikakriitikuna 1977. aastast saadik. Järvi dirigeeris CSO-d külalisena viimati tänavu aprillis (20.-23.04). Siis oli tal kavas ka Arvo Pärdi \"Fratres\", viiulisolistiks CSO kontsertmeister Robert Chen.\n\nNeeme Järvi on Chicago SO-ga ka plaadistanud, sh Aleksandr Skrjabini \"Ekstaasipoeemi\", Franz Schmidti 2. ja 3. sümfoonia , Carl Nielseni Klarnetikontserdi, Modest Mussorgski \"Pildid näituselt\", Zoltán Kodály \"Galánta tantsud\", süidi \"Háry János\" ja \"Peacock Variations\". Tavaliselt on plaadile jäädvustatud teoseid samas ka kontserdisaalis ette kantud.\n\n1891. aastal asutatud Chicago ümfooniaorkestri peadirigendiks (USAs muusikadirektoriks) on kõige kauem olnud (1969–1991, aupeadirigent kuni 1997) Ungari päritolu Georg Solti, kes vääris oma muusikukarjääri jooksul kokku 31 Grammy't. 2010. aastast on sellel postil Itaalia maestro Riccardo Muti, kelle leping kestab kuni 2020. aastani.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dirigent Neeme Järvi juhatab järjekordselt oma teisel kodumaal Ühendriikides, seistes neljal õhtul kuulsa Chicago sümfooniaorkestri ees. Kontserdid toimusid 7., 8. ja 9. detsembril ning viimane kontsert sama kavaga 12. detsembril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nManchesteri suurklubid võivad rüseluse eest karistada saada\n\n## Põhitekst:\n\nCity võitis eilse kohtumise 2:1, mille järel tähistati võitu nii suure kisa ja muusikaga, et Mourinho pidas vajalikuks mehi noomima minna austuse puudumise pärast. Vastasmeeskonna väravavaht Ederson oli Mourinho kriitikale vastu seisnud ja selle peale läks riietusruumidevahelises tunnelis kähmluseks, kirjutab Soccernet.ee.\n\nOlukorra keskpunkti oli sattunud Unitedi abitreener Silvino Louro koos mitmete teiste taustajõududega. Loomulikult ei puudunud sealt ka kummagi meeskonna mängijad. Kokkuvõttes oli Mourinho veega üle valatud ja City abitreenerit Mikel Artetat nähti hiljem lõhkise kulmuga.\n\nVäidetavalt oli Amazon Prime'i kaameramees, kes filmib City meeskonna tegemisi terve hooaja vältel, rüseluse jäädvustanud. Mängueelselt oli United aga keelanud Amazoni kaamera toomise tunnelialasse, kuigi Unitedi aseesimees Ed Woodward ja City tegevjuht Ferran Soriano arutasid seda teemat ja City olevat loa saamiseks isegi raha pakkunud.\n\nMängu peakohtunik Michael Oliver polnud antud juhtumi kohta raportisse midagi kirjutanud. Küll aga on mitmeid anonüümseid tunnistajaid, kelle juttude põhjal hakkab FA ilmselt pilti kokku panema, et võimalike karistuste osas selgusele jõuda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalliliit (FA) alustas uurimist pühapäevasele Manchesteri derbile järgnenud intsidendi osas, mille keerisesse sattusid City mängumehed, abitreener Mikel Arteta ning Unitedi peatreener Jose Mourinho ja tema abitreener Silvino Louro, vahendab Goal.com.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVeeavarii jättis Tallinnas Vilde tee elanikud veeta\n\n## Põhitekst:\n\nVeekatkestused võivad kesta kella 18-ni aadressidel Akadeemia tee 50 ja E. Vilde tee 121A, 123, 125, 127, 129, 131, 131A, 133, 135 ning 137.\n\nTallinna Vesi püüab likvideerida veeavarii esimesel võimalusel.\n\nVeeinfo on ettevõtte kodulehel: https://www.tallinnavesi.ee/et/katkestuste-info/\n\nPiirkonna elanikud saavad vajadusel täiendavat infot Tallinna Vee avariitelefonil 6 262 400.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses veeavariiga Tallinnas Vilde tee 133 juures esineb teisipäeval avarii likvideerimisega veekatkestusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Kaldre: venelase geneetiline kood\n\n## Põhitekst:\n\nPutin on Venemaad nüüd juhtinud rohkem kui 18 aastat, jäädes pikaealisuselt alla ainul Jossif Stalinile. Vene vaatlejad küsivad nüüd, mis võiks olla tema agenda eelseisval võimuperioodil. Ja ega suurt muud sõelale jäägi kui see vana jutt Venemaa võimsuse kasvatamisest. Ehk siis sama asi, millega Putin on kogu aeg tegelenud.\n\nHiljuti tõi Putin välja venemaalase „geneetillise koodi“ neli põhitunnust. Need on austav suhtumine kodumaasse, tema eest hoolitsemine, siiras pühendumine sõprusele ning igasuguse välise surve tagasilükkamine. Selles loetelus puuduvad sellised loomulikud asjad, mis on omased enamikule arenenud rahvastele, kasvõi pühendumine perekonnale, isikuvabaduste tähtsustamine, õnn, heaolu jne.\n\nSelles mõttes pani Putin täppi, et juba Stalini ajast on vene inimese jaoks riigi võimsus alati üles kaalunud igasugused isiklikud väärtused. Teda armastatakse siiani hoolimata sellest, et ta tappis ja küüditas miljoneid inimesi. Täpselt samamoodi andestatakse Putinile asjaolu, et tema võimu ajal on rahva vaesus üha suurenenud ning sõnavabadus puuri pistetud. See-eest on ta taastanud Venemaa kui „suurriigi“, kes astub julgelt vastu teistele selle maailma vägevatele. Jeltsini-aegsel „alanduste perioodil“ on nüüd lõpp.\n\nKui onu Vova kutsub\n\nNovembri lõpus teatas Putin Sotšis esinedes, et kõik Vene ettevõtted, olgu nad riiklikud või erakätes, peavad olema valmis asuma „sõjarööbastele“. Selle peale küsis Venemaa üks väheseid opositsioonilisi väljaandeid „Novaja Gazeta“, et huvitav, kellega kavatsetakse küll sõdida? Ja jõudis järeldusele, et ainult iseendaga, sest tegelikke vaenlasi Venemaal ju pole – on ainult väljamõeldud vastased. Mõistagi on neid vaja selleks, et matta nende alla kõik siseriiklikud probleemid.\n\nParaku usub ajupestud venelane, et tema riiki tahetakse tõepoolest hävitada. Youtube’ist võib vaadata videot, milles karmpühalike nägudega lapsed esitavad Mamai kurgaani jalamil truuduslaulu „onu Vovale“. Laulu sõnum on see, et kui ülemjuhataja kutsub viimsesse lahingusse, siis oleme temaga...\n\nKremli propagandal on õnnestunud enamikule venelastele – lastest raukadeni – sisendada mõtet, et „emakest Venemaad“ ümbritsevad vaid vaenlased, kes ootavad momenti kallale tungida. Ja kuidas siis mitte usaldada riigitüür jätkuvalt Vladimir Putini kätte, sest ta on ainus „hegemoon“, kes suudab kodumaad kaitsta.\n\nEi ole väga reaalne, et Venemaa tõepoolest riskib mõne sõjalise avantüüriga näiteks NATO vastu, sest selleks tal jõudu ei jätku. Paraku on sõjalise võimuse pidev kasvatamine ja sõjahüsteeria õhutamine ohtlikud asjad, sest kui klassikuid parafraseerida, siis püss, mis on lavastuse esimeses vaatuses seinal, peab viimases vaatuses ka pauku tegema. Kallaletungid Gruusiale ja Ukrainale on näited selle kohta, et see võrdlus ei ole sugugi tuulest tõmmatud. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu (kuni 80 protsenti) ja kõik teised kandidaadid on juba ette läbipõrumisele määratud, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAab nõuab riigiasutuste keskkontorite Tallinnast välja kolimist\n\n## Põhitekst:\n\nMinister Aabi juhtimisel on kokku pandud ettepanekud rohkem kui 1000 töökoha teistesse maakonnakeskustesse viimiseks, kuid piirkondlik jaotus ei ole Aabi jaoks veel ootuspärane, kirjutab Äripäev.\n\nTema hinnangul ei ole jätkuvalt Kuressaarde, Kärdlasse, Haapsallu, Jõgevale, Paidesse, Valka, Võrru ja Põlvasse kavandatud piisavas mahus väljaviidavaid töökohti.\n\n\"Peame koos pingutama, et pidurdada ääremaastumist ning tagada riigipalgaliste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade kättesaadavus üle Eesti,\" märkis Aab.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse minister Jaak Aab saatis ministritele meeldetuletuseks kirja, et jaanuari keskpaigaks tuleb esitada tegevuskava, kuidas viia Tallinnast välja 13 riigiameti keskkontor, kuid ametite juhtidele tuli see üllatusena, sest varem on räägitud vaid nende osalisest kolimisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti ja Leedu on Venemaal süüdimõistetud \"spioonide\" esirinnas\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa ülemkohtu andmetel on alates 2010. aastast spioneerimise eest vangi pandud 11 välismaalast, sealhulgas kaks eestlast ja kaks leedulast, kuid väga sagedane oma kodanike süüdimõistmine riigireetmises ning viimase seitsme aasta jooksul on kodumaa reeturiks tunnistatud vähemalt 56 venemaalast, kirjutab Postimees.\nOsa spioneerimise eest vangi mõistetutest on Ukraina ja Gruusia kodanikud ehk riikide kodanikud, kellega Venemaal on konflikt.\n\nPeterburi advokaat Ivan Pavlov, kes kaitseb Venemaal tihti spioneerimises ja riigireetmises süüdistatavaid inimesi, tõi näiteks Sotši elanikust Gruusia kodaniku Jekaterina Harebava, kes 2014. aastal mõisteti kuueks aastaks spioneerimises süüdi selle eest, et ta saatis 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõja ajal tuttavale grusiinile SMS-i selle kohta, et nägi Sotšis Vene tanke. Sotši turumüüja jõudis vangis istuda kolm aastat, kuni Venemaa andis ta Gruusiale välja.\n\nKaks aastat tagasi mõisteti Venemaal 11 aastaks spioneerimise eest vangi Ukraina kodanik Valentin Võgovski, kes FSB väitel kogus andmeid sõjalennukite tehniliste andmete kohta ning varsti peaks kohtusse jõudma Ukraina ajakirjaniku Roman Suštšenko juhtum, kelle FSB vahistas pool aastat pärast Susi.\n\nEesti kõrval on ka Leedu Venemaal süüdimõistetud \"spioonide\" osas esirinnas, näiteks eelmise aasta kevadel mõisteti järjest spioneerimises süüdi kaks Leedu kodanikku - Kaliningradis mõisteti 13 aastaks vangi Leedu ja Venemaa kodakondsust omav erukapten Jevgeni Mataitis ning Moskvas 12 aastaks vangi Arstidas Tamošaitis. Mõlema väidetava süü kohta on teada sama vähe kui Susi oma kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoolimata Kremli pidevast retoorikast välismaa eriteenistuste katsetest mõjutada Venemaa arengut, ei ole spioneerimises süüdimõistmine Venemaal väga tavaline, kuid süüdimõistetud välismaiste \"spioonide\" esirinnas on Eesti ja Leedu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga seitse inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 11.30 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tulika tänaval, kus 63-aastane naine sõitis Volkswagen Pologa ette peateel liikunud Volkswagen Passatile, mida juhtis 38-aastane mees. Polo juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 13.30 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kadaka tee 189B juures, kus 63-aastane mees sõitis Ford Fusioniga reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 31-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 16.23 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Jõgeva vallas Painkülas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 44. kilomeetril, kus 61-aastane mees ei andnud Renault Meganega teed peateel liikunud Peugeot Partnerile, mida juhtis 35-aastane mees. Renaulti juht ja autos olnud 58-aastane naine toimetati Jõgeva haiglasse.\n\nKell 17.06 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi tee ja J. Smuuli tänava ristmikul, kus 43-aastane naine tegi Renaultiga parempööret ja sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 76-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 17.10 juhtus liiklusõnnetus Türil Paide ja Wiedemanni tänava ristmikul, kus 18-aastane naine sõitis Audi 80-ga reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 62-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Järvamaa haiglasse.\n\nKell 22.14 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maanteel, kus 45-aastane mees sõitis Audi A8-ga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 27-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval juhtus üle Eesti kuus raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku seitse inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsis sünagoogi rünnanud mehed on pärit Süüriast ja Palestiinast\n\n## Põhitekst:\n\nMehed loopisid laupäeva õhtul sünagoogi pihta süütepudeleid, kuid hoone õnneks ei süttinud. Rünnaku ajal oli sünagoogi alakorrusel juudinoorte pidu. Noored põgenesid keldrisse ja keegi teadaolevalt vigastada ei saanud.\n\nPolitsei võttis rünnakuga seoses kinni kolm meest, kes on 18-21-aastased. Kõik kolm on süüdistused tagasi lükanud.\n\nGöteborgi juudikogukonna esimehe Allan Stutzinsky sõnul loopisid süütepudeleid kümmekond maskides meest. Stutzinsky hinnangul võib rünnaku taustal olla USA presidendi Donald Trumpi otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.\n\nAftonbladeti info kohaselt leidis politsei esmaspäeval süütepudeleid ka Malmö sünagoogi juurest. Politsei andmetel olid pudelid sündmuskohal süüdatud, kuid ise kustunud.\n\nMalmö politsei tegi kuriteoavalduse süütamiskatse kohta, mis vastab vihakuriteo tunnustele.\n\nRootsi politsei tugevdas pärast nädalavahetuse rünnakut Göteborgi sünagoogile kõigi riigi sünagoogide turvameetmeid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis Göteborgi sünagoogi mahapõletamise katses kahtlustatavad noored mehed on pärit Süüriast ja Palestiinast, teatas esmaspäeval ajaleht Aftonbladet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga liider Moskva CSKA sai teise järjestikuse kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nSerblaste parim oli Ognjen Kuzmic 16 punkti ja 10 lauapalliga, Marko Simonovici arvele kirjutati 14 silma. Venelastele tõi Andrei Vorontsevitš resultatiivseimana 21 punkti. Parim päev polnud Nando de Colol ja Milos Teodosicil, kes mõlemad viskasid 6 silma.\n\nArmeelastest kahe võidu kaugusele jõudsid Madridi Real, Pireuse Olympiakos ja Vitoria-Gasteiz Baskonia. Hispaanlased alistasid võõrsil Istanbuli Anadolu Efesi 80:78 (21:22, 16:14, 24:27, 19:15) ning kreeklased kodus CSKA-st eelmises voorus jagu saanud Istanbuli Fenerbahce 71:62 (18:9, 22:12, 18:19, 13:22). Baskimaa klubi oli omal väljakul 101:88 (30:24, 12:16, 29:24, 30:24) üle Tel Avivi Maccabist, kellele see oli kuuendaks järjestikuseks kaotuseks.\n\nMängupäeva viiendas kohtumises alistas Kaunase Žalgiris võõrsil Milano EA7 Emporio Armani 78:70 (21:16, 15:17, 20:23, 22:14). Itaallased on nüüd kaotanud kaheksa mängu järjest.\n\nTabeliseis:\n\n1. CSKA 15 12 3 1330:1231\n2. Real 15 10 5 1304:1204\n3. Olympiakos 15 10 5 1179:1113\n4. Baskonia 15 10 5 1204:1157\n5. Panathinaikos 14 9 5 1077:1022\n6. Fenerbahce 15 9 6 1150:1148\n7. Darussafaka 14 8 6 1094:1092\n8. Crvena zvezda 15 7 8 1115:1117\n------------------------------------------\n9. Anadolu Efes 15 7 8 1243:1264\n10. Barcelona 14 6 8 1001:1041\n11. Žalgiris 15 6 9 1217:1235\n12. Bamberg 14 5 9 1115:1130\n13. Uniks 14 5 9 1120:1151\n14. Maccabi 15 5 10 1194:1244\n15. Galatasaray 14 4 10 1093:1197\n16. Emporio Armani 15 4 11 1215:1305\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas sai teise järjestikuse kaotuse tiitlikaitsja ja tabelijuht Moskva CSKA, kes jäi võõrsil 67:78 (14:27, 20:21, 22:16, 11:14) alla Belgradi Crvena zvezdale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiivakul uus klubi lähedal: jaanuariks on lennukipiletid olemas\n\n## Põhitekst:\n\nSaladuseloori 20-aastane tartlane täielikult kergitada ei soovinud, aga teatas, et üheksandaks jaanuariks on lennupiletid olemas. Piirkond on jätkuvalt Hispaania ja Itaalia kandis, kus olid ka tema viimased klubid.\n\n\"Tase on senise karjääri kõige kõrgem,\" lubas Liivak Soccernet.ee -le. \"Aga kuni allkirju all ei ole, siis pole veel midagi kindlat.\"\n\nSuvel oli Liivak lähedal lepingule klubiga Serie B-s, pärast seda tal lepingut olnud pole. Viimased hooajad on Liivak veetnud Hispaania tugevuselt neljandas liigas Alcobendas Sporti ridades.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimased pool aastat lepinguta olnud Eesti jalgpallikoondise ründaja Frank Liivak andis teada, et peagi ootab teda uus koduklubi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMakedoonia president kritiseeris \"vastutustundetut\" EL-i ja NATO-t\n\n## Põhitekst:\n\n2008. aastal pani Kreeka veto Makedoonia liitumisele NATO-ga ja on tõkestanud Skopje läbirääkimisi EL-iga alates 2005. aastast.\n\n\"Aastal 2008 olime NATO liitumise lävepakul. 2009. aastal saime esimese positiivse raporti ja soovituse alustada läbirääkimisi EL-iga,\" ütles Ivanov üleriigilises pöördumises.\n\nIvanov ärgitas EL-i Makedoonia tulevikku mitte blokeerima ja süüdistas ühendust ning NATO-t riigi praegustes poliitilistes raskustes.\n\n\"Läbirääkimiste kuupäevade asemel meid tõkestati. NATO liikmesuse asemel meid ignoreeriti. Premeerimise asemel meid karistati,\" ütles ta.\n\n\"EL-i ja NATO vastutustundetu käitumine Makedoonia suhtes peegeldub paratamatult meie sisepoliitikas. Reformihoog on kaotatud, poliitiliste parteide suhted on pingelised,\" ütles president.\n\nMakedoonia ametlik nimi ÜRO-s on Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia seoses 25 aastat kestnud tüliga Kreekaga, mille põhjaprovints kannab sama nime.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Makedoonia president Gjorge Ivanov kritiseeris neljapäeval Euroopa Liitu ja NATO-t seoses Makedoonia liitumisprotsessi pidurdumisega ja süüdistas neid riigi poliitilistes kriisides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola kohus mõistis vangi tipp-poliitikuid pealt kuulanud isikud\n\n## Põhitekst:\n\nKohus mõistis kaheks ja pooleks aastaks vangi ettevõtja Marek Falenta, kes pealtkuulamist juhtis. Kaks asjaga seotud ettekandjat said lühema vanglakaristuse. Kolmas ettekandja peab maksma rahatrahvi.\n\nRestoranides tehtud salvestiste avaldamine põhjustas 2014. aastal skandaali ja oli üks põhjustest, miks kaheksa aastat võimul olnud erakond Kodanikuplatvorm jäi järgmistel parlamendivalimistel võimust ilma.\n\nSalvestitel oli kuulda endist peaministrit ja nüüdset Euroopa Ülemkogu juhti Donald Tuski ropendades kritiseerimas liitlasriike. Salvestiste avaldamise järel astus tagasi mitu kõrget ametnikku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola kohus mõistis vangi ärimehe ja kaks ettekandjat, kes olid mõistetud süüdi Poola tipp-poliitikute elektroonilises pealtkuulamises Varssavi restoranides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora keskväljamees liitus Paide Linnameeskonnaga\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu kahel korral ja kokku neljas mängus Eesti koondist esindanud 28-aastane Frolov kuulus 10-kordse Eesti meistri FC Flora ridadesse aastatel 2005-2016. Frolovi saldoks Floras oli 192 mängu ja 31 väravat, Eesti meistriks krooniti Andre aastatel 2010, 2011 ja 2015 ning karikavõitjaks aastatel 2011, 2013 ja 2016.\nAndre Frolov: „Uus ja põnev väljakutse. Pärast aastaid Floras on mõnus astuda uude keskkonda. Mulle meeldivad inimesed, kes seda klubi juhivad ja peatreenerisse on mul palju usku. Teades Slavat nii mängija kui inimesena olen kindel, et ta saab väga hästi hakkama ja on väga tugev treener. Olen klubis, kus minu mängijaoskuseid hinnatakse kõrgelt ja inimesena austatakse. Paidel on huvitavad ja suured eesmärgid ning tahan aidata neid teostada. Omalt poolt annan kindlasti oma parima ja teen kõvasti tööd enda arendamiseks.“\nPeatreener Vjatšeslav Zahovaiko: „Andre on mitmekülgne, rikkalike kogemustega hea klassiga mängija, kelles näen tähtsat rolli meeskonna juhtimisel nii väljakul kui ka riietusruumis. Oma professionaalse suhtumisega on ta kindlasti eeskujuks meie noortele. Tal on üks väga hea omadus – ta vihkab kaotamist ja ma siiralt loodan, et kõik meeskonnaliikmed nakatuvad sellesse. Lisaks sellele on ta universaalne mängija, kes võib vajadusel mängida igat positsiooni. Andre on 28 aastat vana ja oma kogemusest võin öelda, et tema parim jalgpall alles algab!“\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa esindusklubi Paide Linnameeskond sõlmis 2-aastase lepingu Eesti jalgpallikoondise ja FC Flora keskväljamehe Andre Froloviga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: politsei küsitleb korruptsioonijuurdluse raames Netanyahut\n\n## Põhitekst:\n\nPeaministrit kahtlustatakse \"meelehea\" vastuvõtmises kahelt ärimehelt -- ühelt iisraellaselt ja ühelt välismaalaselt.\n\nIisraeli suurima vaatajaskonnaga telejaama Kanal 2 andmeil on politsei asja uurinud 8-9 kuud ja küsitlenud selle aja jooksul umbes 50 inimest. Kolme nädala eest jõuti väidetavalt läbimurdeni.\n\nNetanyahu peab küsitlusele ilmuma ilmselt järgmise nädala algul, teatas telekanal.\n\nPeaministri kantselei on kõiki neid teateid eiranud.\n\nJustiitsministeerium ja politsei on kommentaaridest keeldunud. Politsei avalduse kohaselt aga teavitatakse avalikkust asjast lähiajal. Politsei hoiatas, et meedia teated sisaldavad ka spekulatsioone.\n\nJuulis teatas peaprokurör Avichai Mandelblit, et on andnud korralduse eeluurimiseks Netanyahut puudutava asja suhtes, kuid ei täpsustanud, millega tegu.\n\nNetanyahu on igasuguseid rikkumisi eitanud.\n\nTa tunnistas raha saamist Prantsuse magnaadilt Arnaud Mimranilt, kes mõisteti kaheksaks aastaks vangi süsihappegaasi emissiooniga kauplemist puudutava petuskeemiga seoses.\n\nNetanyahu kantselei kinnitas 40 000 dollari saamist Mimranilt 2001. aastal, kui Netanyahu ei olnud peaminister. Tegemist olevat olnud osaga rahadest avalike ürituste tarvis, muu hulgas Iisraeli maine kujundamiseks välismaal.\n\nNetanyahu perekonna advokaati aga on kahtlustatud ka huvide konfliktis seoses allveelaevaostuga Saksamaalt. Shimron tegutseb nimelt ka Saksa kompanii ThyssenKrupp esindajana Iisraelis\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli politsei kavatseb peagi küsitleda korruptsioonijuurdluse raames peaminister Benjamin Netanyahut, teatas neljapäeval Iisraeli meedia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA saadab häkkimisega seoses riigist välja 35 Vene diplomaati\n\n## Põhitekst:\n\nSamuti sulgeb USA kaks Venemaa luureinfo kogumiseks kasutatavat asutust Marylandis ja New Yorgis, vahendas BBC.\n\nUSA välisministeerium kuulutas 35 Washingtoni saatkonnas ja San Francisco konsulaadis töötavat Vene diplomaati persona non grata -ks, andes neile ja nende peredele aega 72 tundi USA-st lahkumiseks.\n\nVenemaa valitsus vastab sanktsioonidele ilmselt USA diplomaatide väljasaatmisega.\n\nSamuti on sanktsioonid kehtestatud üheksa GRU ja FSB üksuse ja isiku suhtes.\n\nUSA rahandusministeerium selgitas, et sanktsioonid kehtestati nende vastu, \"kes on vastutavad valimiste protsessi või institutsioonide kahjustamise eest\".\n\nPresident Barack Obama ütles pressiteates, et \"kõik ameeriklased peaksid olema ärevad Venemaa tegevuse pärast\".\n\nTa nimetas sanktsioone\"vajalikuks ja asjakohaseks vastuseks. Ta lisas, et vastusamme astutakse ka edaspidi.\n\n\"Need sammud järgnevad korduvatele hoiatustele, mille me oleme edastanud Vene valitsusele ning on vajalik ja asjakohane vastus jõupingutuste eest kahjustada USA huve, rikkudes rahvusvahelisi käitumisnorme,\" ütles Obama pressiteates.\n\nPresident Barack Obama lubas juba varem astuda samme Venemaa suhtes, süüdistades Moskvat küberrünnakutes Demokraatliku Partei ja Hillary Clintoni presidendikampaania vastu.\n\nVenemaa astub vastusamme\n\nVenemaa on eitanud oma seotust küberrünnakutega.\n\nVenemaa välisministeeriumi esindaja ütles, et USA sanktsioonid kahjustavad kahepoolsete sidemete taastamist, vahendas Interfax.\n\nVene föderatsiooninõukogu esimees Konstantin Kossatšov ütles uudisteagentuuri RIA vahendusel, et Vene diplomaatide väljasaatmise otsus esindab \"poliitiliste laipade surmapiinu\".\n\nKremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et uued sanktsioonid kahjustavad Moskva ja Washingtoni suhteid. Peskov märkis konverentsikõnes ajakirjanikega, et president Vladimir Putin annab korralduse vastavateks vastumeetmeteks.\n\nPeskovi sõnul kahtleb Moskva sanktsioonide tõhususes, kuna praegune USA president lahkub kolme nädala pärast ametist.\n\nPeskovi sõnul pole Moskva kindel, et USA järgmine president Donald Trump uusi sanktsioone toetab.\n\nTrump on varem väljendanud kahtlust seoses Venemaa vastu uute sanktsioone kehtestamisega.\n\nUSA kõrge ametnik tõdes konverentsikõnes ajakirjanikega, et Trump võib ametisse astudes Obama otsuse tagasi võtta ning lubada Vene luureametnikud uuesti riiki, kuid see oleks ebasoovitav.\n\nAmetnik ütles, et ei ole põhjust uskuda, et Venemaa lõpetab sekkumise USA ja teiste riikide valimistesse.\n\n\"Me usume, et need sammud on tähtsad, kuna Venemaa ei kavatse lõpetada. Kõik viitab sellele, et nad sekkuvad demokraatlikesse valimistesse teistes riikides, sealhulgas mõnes meie Euroopa liitlasriigis,\" ütles ta.\n\nUSA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan kommenteeris, et Venemaa on järjepidevalt püüdnud kahjustada USA huve ning Obama administratsiooni kehtestatud sanktsioonid on õige, kuid hiljaks jäänud samm.\n\n\"Kuigi tänane administratsiooni tegevus on hilinenud, siis see on sobiv viis lõpetada kaheksa aastat kestnud ebaõnnestunud poliitika Venemaaga. Ja see on musternäide selle valitsuse ebaefektiivsest välispoliitikast, mis on muutnud Ameerika maailma silmis nõrgemaks,\" ütles Ryan pressiteates.\n\nAgentuuride sõnul on Venemaa kampaania kestnud kümme aastat\n\nUSA sisejulgeoleku ministeerium, riiklik luuredirektoraat ja FBI avalikustasid neljapäeval ka raporti Venemaa luureagentuuride kübertegevusest.\n\nObama selgitas, et USA avalikustab tehnilist informatsiooni seoses Venemaa kübertegevusega selleks, et \"aidata võrgukaitsjatel USA-s ja välismaal tuvastada, leida ja tõkestada Venemaa ülemaailmset küberrünnakute kampaaniat\".\n\nAgentuurid teatasid ühisavalduses, et kutsuvad nad riigi julgeoleku- ja erasektori ettevõtteid kontrollima oma varasemat võrguliiklust, et leida neis märke pahatahtlikust tegevusest.\n\nUSA luureagentuurid nimetavad Venemaa häkkimistegevust \"kümme aastat kestnud kampaaniaks\", mis sisaldas erinevaid meetmeid, muu hulgas \"õngitsemist\", valitsusorganisatsioonide, kriitilise tähtsusega taristute, mõttekodade, ülikoolide, poliitiliste organisatsioonide ja asutuste ründamist, info varastamist neilt organisatsioonidelt ning osa varastatud info avalikustamist.\n\nTänavuste presidendivalimiste ajal lekitati WikiLeaksi keskkonna kaudu demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni kampaaniajuhilt ning demokraatide rahvuskomiteelt (DNC) varastatud e-kirju.\n\nMitu USA agentuuri, sealhulgas FBI ja CIA on öelnud, et häkitud info avalikustati selleks, et kahjustada Clintoni ja demokraatide võimalusi valimistel ning pöörata see Trumpi kasuks.\n\nObama sõnul avalikustatakse täpsem luureraport järgmise kolme nädala jooksul. Samas jääb arvatavalt suur osa raporti infost siiski salastatuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA otsustas saata riigist välja 35 Vene diplomaati vastuseks Venemaa väidetavale sekkumisele USA presidendivalimistesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIvangorodi piiripunkti lennanud vares viis kaasa Eesti kodaniku passi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vargus\" toimus hetkel, kui Eesti kodanik oli sõidukite piiriületuspunktis tolliametnikega dokumente vormistamas. Ootamatult kohale lennanud lind haaras Eesti kodaniku passi oma noka vahele ning tõusis seejärel kohe kõrgele õhku, vahendasid Lenta ja tolliteenistuse veebileht.\n\nJuhtumi tunnistajateks olid ka Vene tollitöötajad, kes üritasid passiomanikku aidata ning kohale saabusid ka võimuesindajad koos teenistuskoertega. Kuid pingutused varest tabada ei kandndu paraku vilja ning Eesti kodanikul tuli kirjutada ametlik avaldus passi kaotamise kohta.\n\nIvangorodi politseijaoskonnas anti mehele Eesti Peterburi peakonsulaadi aadress ning pärast vajalike dokumentide saamist õnnestus tal lõpuks koju jõuda.\n\nPass leiti juhuslikult üles paar päeva hiljem piiripunkti lähedalt. Dokument enam kasutuskõlblik ei olnud, sest lind oli haaranud ainuld ühest passi lehest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa föderaalse tolliteenistuse teate kohaselt leidis Leningradi oblastis Ivangorodi piiripunktis käesoleval nädalal aset kummaline juhtum - nimelt varastas vares ühe kodumaale naasva Eesti kodaniku passi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMaratonmatšis Selverist jagu saanud Pärnu krooniti Eesti karikavõitjaks\n\n## Põhitekst:\n\nMeeskonnad lõpetasid mõlemad Credit24 Meistriliiga põhiturniiri esimese ringi 11 võidu ja kahe kaotusega. Selveril on punkte 31, Pärnul üks enam. Omavahel läksid võistkonnad vastamisi kohe Credit24 Meistriliiga esimesel nädalavahetusel ja avaedu loovutanud Pärnu pidi koduväljakul leppima 2:3 (25:23, 25:23, 12:25, 21:25, 13:15) kaotusega. Küll tuleb arvestada, et vigastuste tõttu ei teinud selles kohtumises kaasa kaks suvepealinna põhikoosseisu liiget – keskblokeerija Tamar Nassar ja diagonaalründaja Hindrek Pulk, kirjutab Volley.ee.\n\nVaadates veidi karikavõistluste ajalukku, siis viimasel ajal on just need kaks klubi sarjas domineerinud. Viimasest seitsmeteistkümnest finaalist on karikas emmale-kummale läinud neljateistkümnel juhul. Oma sõna on saanud sekka öelda vaid Tartu (aastatel 2005 ja 2008) ja TTÜ (2013). Küll on sellel perioodil omavahel finaalis vastamisi mindud vaid neljal korral. Aastal 2004 lõpetas toona Audentese Ülikooli nime kandnud võistkond Pärnu viieaastase hegemoonia, juba Selver Tallinnana võideti suvepealinna esindust 2009. ja 2010. aasta lõpus. Revanši sai Pärnu 2012. aastal, tõmmates joone peale Selveri neljandale järjestikusele karikavõidule.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste võrkpallikarikavõitjaks tuli Pärnu, kes alistas Audentese spordihoones toimunud finaalis Tallinna Selveri 3:2 (20:25, 25:21, 25:21, 22:25, 15:12).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBaruto: teen seda, mida oskan, poksimine pole minu tugevam külg\n\n## Põhitekst:\n\nBaruto alistas turniiri veerandfinaalmatšis kohtunike häältega 46-aastase jaapanlase Tsuyoshi Kosaka, kirjutab Delfi.\n\n\"Üllatavalt lihtsalt läks. Taktika oli selline, et vastane tuli maha suruda, poksimine ei ole minu tugevam külg. Ma olen MMA-ga tegelenud vaid aasta ja sellega kõike selgeks ei saa. Teen seda, mida oskan, hulljulgeks ei ole mõtet minna,\" rääkis Baruto väsinud häälel.\n\nJärgmine matš seisab ees juba kahe päeva pärast, vana-aasta õhtul. \"Järgmine vastane on hoopis teisest puust, Horvaatia MMA legend. Homme üritan enda natuke liigutada ja taktikat paika panna. Taastumine on väga tähtis,\" vaatas Baruto eelseisva võitluse poole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapanis RIZIN Fighting Federationi poolt korraldatavat turniiri võidukalt alustanud Kaido Höövelson alias Baruto sõnas Delfile antud kommentaaris, et peamine eesmärk oli vastane maha suruda ning ise terveks jääda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohila peatreener: mängukvaliteedi üle ei saa uhkust tunda\n\n## Põhitekst:\n\nNeljandat aastat tegutsev Kohila Võrkpalliklubi oli kodustes sarjades ja Balti liigas enne tänast võitnud üheksast mängus olnud tiitlist seitse. Viimastel aastatel oli kirstunaelaks kujunenud aga just karikavõistluste esikohalahing, kus kahel eelmisel korral TTÜ-le alla jäädi, teatas Volley.ee.\n\nTänavust finaali alustasid võistkonnad võrdselt ja ühtses taktis mindi geimi keskosani. Seal hakkas Kohila aga vaikselt eest libisema. TTÜ juhendaja Marko Mett oli sunnitud 15:18 kaotusseisul kasutama mõtlemisaega, ent otsa tuli Eliisa Peidi kaks ässpallingut ja tekkinud vahet enam tagasi mängida ei õnnestunud. Avageimi lõpetas Kertu Laagi ründelöök.\n\nTeine geim oli veelgi suurem jõudemonstratsioon. Julija Mõnnakmäe servidega olid karikakaitsjad püstihädas ja kui vastuvõtt korda saadi, tõrkus rünnak. Esimesele tehnilisele mõttepausile mindi Kohila 8:0 (!) juhtimisel. Imet ei juhtunud ja Laak lõpetas ka teise geimi. Sedakorda numbritega 25:15.\n\nTundus, et kõik läheb ka kolmandas Kohila kindla kontrolli all, kui tablool särasid nende 18:11 edunumbrid. Aga ei saa TTÜ ja Kohila karikafinaal läbi ühe müstiliselt võimsa Reelika Raabi serviseeriata. Eelmisel aastal vedas ta naiskonna kolmandas geimis 17:23 seisult 25:23 võiduni. Audentese spordihoones läks Raap pallima seisul 12:18. Kui ta lõpetas, oli Kohila naiskond täiesti liimist lahti ja TTÜ/Tradehouse 22:18 ees.\n\nGeimivõidu järel jätkas TTÜ ülimalt südi võitlust ja korduvalt õnnestus paaripunktilised kaotusseisud tagasi mängida. Aina enam tundus, et pikem pink ja vahetusterulett hakkab ennast ära tasuma ja mängu nende kasuks kallutama. Pärast 17:20 kaotusseisult tehtud neljapunktilist spurti mindi esmalt juhtima 21:20 ja Raabi kolme järjestikuse punkti järel oldi ees 24:21. Ees ootas aga veel üks süžeepööre. Esmalt kaks punkti tänase finaali kangelannalt Kertu Laagilt, seejärel edukas Kohila blokk ja kaks TTÜ enda rünnakueksimust tähendasid 26:24 mänguvõitu.\n\n„Aastad on näidanud, et vastane on väga sitke. Teadsime, et nad ei loovuta midagi kergelt kaitsepallidel ja pikkadel pallivahetustel. Karikavõiduga olen loomulikult rahul, ent mängukvaliteedi üle ei saa ei mina ega tüdrukud uhkust tunda. Võrkpall ei koosne ainult tugevast servist ja võimsast rünnakust. Üldmängus puterdasime liiga palju,“ nentis võitjate peatreener Peeter Vahtra. „Olin kindel, et kui korralikult lööma pääseme, siis suudame pallid ka maha lüüa, ent selliseid olukordi oleksime pidanud suutma tekitada rohkem,“ lisas ta. Võimsas hoos olnud Laak tõi 27 punkti, jäädes 22-ga plussi. Rünnakul lõi ta 38 tõstest punktiks 23 ehk 60,5 protsenti. Lisaks temalt neli edukat sulustamist. Ühegi teise Kohila palluri rünnakuprotsent ei küündinud isegi 45 protsendini.\n\n„Nagu öeldakse, on õnn tugevamate poolel ja Kohila oli meist grammi võrra parem. Nad lõid meid sama relvaga ehk hea serviga, millega neid halvata proovisime. Mul ei ole võistkonnale ühtegi etteheidet, nad on supertüdrukud,“ sõnas TTÜ peatreener Marko Mett finaalkohtumise järel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "TTÜ/Tradehouse´i naiskond pakkus küll ülimalt südi esituse, ent tänavune Eesti naiste võrkpallikarikavõitja on Kohila VK/E-Service, kes võitis finaalkohtumise 3:1 (25:17, 25:15, 21:25, 26:24).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa volinik: noori põgenikke tuleb vägivalla vältimiseks kiiremini integreerida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad peavad kiiresti saama toetusmeetmeid ja õpet selleks, et nad ei hulguks lihtsalt ringi ja ei teeks midagi,\" vahendas thelocal.de Özoguzi sõnul Funke Mediale.\n\nSaksamaal süüdistatakse seitset 15-21-aastast migranti mõrvakatses, kuna nad üritasid Berliinis jõululaupäeval kodutut meest põlema süüdata. Kuus kahtlusalust on pärit Süüriast ja üks Liibüast. 37-aastane mees pääses vigastusteta, kuna pealtnägijad kiirustasid leeke kustutama.\n\nÖzoguz ütles, et kuritegu oli põlastusväärne ning seda ei tohiks püüda õigustada. Samas lisas ta, et \"selliseid kuritegusid ei saa ennetada sellega, kui otsustatakse lõpetada põgenike aitamine\".\n\n\"Me peame kõik töötama selle nimel, et anda neile kokkupuutepunkte meie ühiskonnaga,\" lisas volinik.\n\nSaksamaa kriminaaluurijate föderatsiooni (BDK) juht André Schulz ütles, et võimaluste puudumine viib osad noored põgenikud kuritegelikule teele. \"Paljud noored põgenikud lootsid siin paremale elule. Kuid neile pole võimalusi või need on liiga piiratud,\" ütles ta Funke Mediale.\n\n\"Noored mehed igavlevad ja ei näe enda jaoks tuleviku väljavaateid,\" hoiatas Schulz ning lisas, et see muudab tõenäolisemaks nende langemise kuritegevusse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast seda kui grupp noori migrante vahistati kodutu tapmiskatse eest, kutsus Saksamaa valitsuse integratsioonivolinik Aydan Özoguz üles astuma samme põgenike kiiremaks sulandamiseks ühiskonda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOberstdorfis võitis kvalifikatsiooni norralane, Nõmme diskvalifitseeriti\n\n## Põhitekst:\n\nEelvõistluse parima soorituse eest hoolitses Daniel Andre Tande, kes kogus 139 meetri pikkuse õhulennu eest 157,7 punkti. Norralasele järgnesid poolakas Kamil Stoch 154,1 (137,5 m) ja austerlane Stefan Kraft 151,1 (136 m) silmaga.\n\nPõhivõistlus toimub homme. Aasta viimasel päeval peetakse samuti Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis teise etapi kvalifikatsioon ning uue aasta esimesel päeval põhivõistlus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nelja hüppemäe turnee avavõistlusel Saksamaal Oberstdorfis Martti Nõmme tulemus kvalifikatsioonis tühistati, sest eestlase kombinesoon ei vastanud reeglitele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMcCain: Leedu on ohus, sest Venemaa asus taastama impeeriumi\n\n## Põhitekst:\n\nPärast kohtumist seimi esimehe Viktoras Pranckietise ja parlamendi liikmetega väisas senaator 13. jaanuari mälestusmärki seimihoone juures ja pöördus üritusel osalenud Leedu ja USA sõjaväelaste poole.\n\n\"Tänan teid teenistuse ja eneseohverduse eest. Veerand sajandi eest oli selle suure ja suurepärase rahva elus tähtis hetk. Teid võidakse taas teenistusse kutsuda, sest on oht, et jõudu koguv Venemaa püüab impeeriumi taastada,\" ütles McCain.\n\n\"Ja me loodame, et te kaitsete seda rahvast ja tõestate igaühele, kes ohustab Leedu iseseisvust, et olete valmis seda kaitsma,\" sõnas senaator.\n\nSamas rõhutas ta, et parim viis tüli vältida on valmisolek, et iga võimalik ründaja mõistaks rünnaku liiga kõrget hinda.\n\nMcCain: USA sõdurid peaksid olema alaliselt Leedus\n\nUSA sõdurid peaksid paiknema Leedus püsivalt, märkis McCain.\n\n\"Ma arvan, et küsimus (sõdurite) arvust sõltub vajadusest ja parajasti toimuvast väljaõppest ja mitmesugustest operatsioonidest, mida me ühiselt läbi viime. Aga minu arvates on tähtis pidevus, see, et siin oleks alati Ameerika sõdureid,\" ütles McCain pärast Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga kohtumist ajakirjanikele.\n\nSenaatori sõnul tahab ta \"siinsetele sõpradele\" kinnitada, et Ühendriigid on alati nendega.\n\nMcCain külastab Baltimaid, Ukrainat, Gruusiat ja Montenegrot koos vabariiklasest kolleegi Lindsey Grahami ja demokraat Amy Klobuchariga.\n\nLeedu diplomaadid on öelnud, et kolme USA senaatori visiidiga Balti riikidesse tahetakse kinnitada, et julgeolekukohustused, mis Ühendriigid endale selle piirkonna ees on võtnud, jäävad jõusse ka pärast Donald Trumpi presidendiks saamist 20. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu jaoks on tekkinud oht, sest jõudu koguv Venemaa püüab taastada impeeriumi, ütles Leedus viibiv USA senaator John McCain neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIslandi jalgpallitäht teenis Türgis väljakul käimata ligi pool miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nSuvel Prantsusmaal toimunud EM-il säranud islandlane teenis summa võrdlemisi kerge vaevaga, sest ei mänginud Türgi klubi eest mitte ühtegi minutit. Kui laenuleping oleks kestnud nii nagu planeeritud ehk ühe aasta, siis saanuks Sigthorsson selle eest 1,215 miljonit eurot.\n\n26-aastane ründaja kuulub 2015. aastast Nantes'i rivistusse. Karjääri alustas mees kodumaal HK nimelises meeskonnas, hiljem on ta mänginud ka AZ Alkmaaris ja Amsterdami Ajaxis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi jalgpalliklubi Istanbuli Galatasaray lõpetas laenulepingu Islandi koondislase Kolbeinn Sigthorssoniga, makstes mehele selle eest 400 000 euro suuruse kahjutasu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania esiliigaklubi kutsus Infoneti jalgpalluri testimisele\n\n## Põhitekst:\n\nGetafe langes eelmisel hooajal Hispaania kõrgliigast välja, olles enne seda üle kümne aasta LaLigas pallinud. Tänavu on hooaja algus esiliigas olnud lootustandev - 19 vooru järel hoitakse kolmandat kohta, vahendas Delfi.\n\n2015. aasta suvel Eestisse saabunud 26-aastane Tumasjan sõlmis pärast hooaja lõppu Infonetiga uue kaheaastase lepingu, mistõttu võib Eesti meisterklubi venelase müügist ka korraliku üleminekusumma teenida, juhul kui mees Getafele testiperioodil muljet avaldab ning klubi temast huvitatud on.\n\nLõppenud hooaja esimese poole jättis Tumasjan põlvevigastuse tõttu vahele, kuid sai kokkuvõttes Premium liigas kirja kümme mängu ja ühe värava.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel hooajal FC Infoneti ridades Eesti jalgpallimeistriks tulnud Armeenia juurtega venelane Sergei Tumasjan viibib testimisel Hispaania esiliigaklubi Getafe juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVormel-1 tiimidest on kõige suurem eelarve Ferraril\n\n## Põhitekst:\n\nMaailmameistriks kroonitud Mercedese eelarve oli 309 ja Red Bullil 250 miljonit eurot. Kui Ferrari ja Mercedes jäid kulude ja tulude osas nulli, siis Red Bulli kasum oli seitse miljonit eurot. Kuue miljoniga jäi plussi ka Williams.\n\nTiimide 2016. aasta eelarved eurodes:\n\nFerrari 385 miljonit 900 töötajat\nMercedes 309 miljonit 850 töötajat\nRed Bull 250 miljonit 740 töötajat\nMcLaren 215 miljonit 730 töötajat\nRenault 175 miljonit 570 töötajat\nWilliams 122 miljonit 530 töötajat\nToro Rosso 116 miljonit 350 töötajat\nHaas 116 miljonit 210 töötajat\nSauber 110 miljonit 320 töötajat\nForce India 105 miljonit 380 töötajat\nManor 99 miljonit 225 töötajat\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 sarjas oli eelmisel hooajal kõige suurem eelarve 385 miljonit eurot Ferraril, teatas Autosport.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEL toetab Lähis-Ida konflikti \"kahe riigi\" lahendust\n\n## Põhitekst:\n\nKocijančič ütles seda päev pärast USA välisministri John Kerry esinemist Lähis-Ida konflikti lahendamise teemadel.\n\n\"Ainus viis konflikti lõpetamiseks on kahe riigi lahenduse kaudu, mis saavutatakse osapoolte vaheliste läbirääkimiste teel,\" sõnas ta.\n\nKerry kaitses president Barack Obama eelmise nädala otsust lasta ÜRO Julgeolekunõukogul kuulutada Iisraeli asundused palestiinlaste aladel ebaseaduslikeks.\n\nSee samm pingestas veelgi USA ja Iisraeli suhteid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit toetab USA ametistlahkuvat administratsiooni, kes peab \"kahe riigi\" lahendust parimaks teeks püsiva rahu saavutamisel iisraellaste ja palestiinlaste vahel, teatas ühenduse kõneisik Maja Kocijančič neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Ühisliiga parimate soorituste esikolmikusse mahtus ka kalevlase kulp\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli VTB Ühisliiga 12. nädala parimate soorituste Top10 edetabeli kolmandale kohale valiti Kalev/Cramo leegionäri Cedric Simmonsi blokk Himki mängija Jegor Vjaltsevi vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkelson: Toom on kaasatud Kremli uude rahvusvahelisse \"internatsionaali\"\n\n## Põhitekst:\n\nMihkelson kirjutas Facebookis, et Yana Toomi taaskordne kohtumine Assadiga pole tema jaoks üllatav.\n\n\"Ta on ennast juba ammu positsioneerinud Kremli poliitika toetaja ning propageerijana nii Euroopa Parlamendis kui ka Eestis. Toom on sisuliselt kaasatud Kremli loodud uude rahvusvahelisse \"internatsionaali\", kuhu kuuluvad eeskätt paremäärmuslikud erakonnad Euroopas ning poliitikud, filminäitlejad ja teised, kes on vabal tahtel kujunenud Kremli suuvoodriteks või lihtsalt kogemata muutunud \"kasulikeks idiootideks\",\" kirjutas Mihkelson.\n\n\"Venemaa välispoliitika tööriistadena on nende roll mõjutada avalikku arvamust kuni koduriikide poliitika muutmiseni Venemaale sõbralikuks ning Putini poliitikat toetavaks,\" lisas ta.\n\nSüüria relvarahu on eeskätt oluline Assadi režiimi ellujäämiseks\n\nMihkelson kommenteeris Facebookis ka Süürias jõustuvast relvarahust. Tema sõnul on see eeskätt tähtis Assadi režiimi ellujäämiseks ja riigisiseste mõjuväljade jaotamiseks Venemaa, Türgi ja Iraani vahel.\n\n\"Moskva on huvitatud eeskätt Süüria rannikualast, peamiselt sõjaväebaaside säilitamisest Tartusis ja Hmeimimis. Ankara on kindlasti huvitatud kurdide võimaliku autonoomia või isegi omaette riigi tekke ärahoidmisest ning ISIS-e tõrjumisest oma piiridelt. Teheran on seevastu huvitatud šiiitide liiderriigina Assadi võimulpüsimisest ning ligipääsust Liibanoni Hezbollah toetamiseks,\" selgitas Mihkelson.\n\n\"Kuigi Venemaa välisminister Lavrov on maininud ka vajadust kaasata rahuprotsessi Saudi Araabia (sunnide liiderriik) ja Katar, siis lähiajal näib see vähetõenäoline. Eriti kui arvestada Iraani ja Saudi Araabia vastuolusid,\" lisas ta.\n\nKuna relvarahu ei hõlma ISIS-t, siis Mihkelsoni sõnul lahingud Süürias nii pea ei vaibu. See aga annab tema hinnangul Assadi režiimile valikulise võimaluse jõu kasutamiseks edaspidi ka mõõdukama opositsiooni vastu.\n\n\"Ka Aleppo lahingutes ei teinud Assad koos liitlaste Venemaa ja Iraaniga erilist vahet terroristide ja tsiviilelanike vahel. Seega tuleb relvarahu hindamisel olla ettevaatlik ning oodata järgmisse nädalasse plaanitud Astana kõneluste (Assadi ja opositsiooni vahel) tulemusi. Igatahes on Venemaa saavutanud selle, et veel enne USA uue presidendi ametisseasumist on Süürias initsiatiiv nende käes. Lääne võimalus olukorda Süürias mõjutada on väga piiratud. Vähemalt praegu,\" märkis Mihkelson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kommenteerides europarlamendi saadiku Yana Toomi kohtumist Süüria presidendi Bashar al-Assadiga, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Kreml on kaasanud Toomi enda loodud uude rahvusvahelisse \"internatsionaali\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJärgmise aasta Katari velotuur jääb rahanappusel sõitmata\n\n## Põhitekst:\n\nKatari velotuuri on peetud 15 aastat ja mullu veebruaris võitis selle britist Dimension Data sprinter Mark Cavendish.\n\nKatar on endale hankinud suuri spordivõistluseid. 2022. aastal toimuvad seal jalgpalli maailmameistrivõistlused ning lähemal ajal käsipalli ja veealade MM.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta Katari velotuur jääb ära, kuna korraldajaid ei leidnud võistluste läbiviimiseks piisavas koguses finantsvahendeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio ootab kuulajate aastalõpusoove\n\n## Põhitekst:\n\nNii mõnedki uued helindid ja vanad armsad laulud tulevad meiega kaasa uude aastasse.\n\n\"On aeg meenutada hetki kontsertidelt, jagada teistega oma lemmikalbumeid, tervitada oma lähedasi ja sõpru-tuttavaid. 30. detsembril kell 12-15 on teil võimalus jagada oma mõtteid otse-eetris ja kuulata armsaks saanud muusikat. Saada oma soov aegsasti meilaadressil [email protected],\" teatab Klassikaraadio.\n\nStuudios vestlevad kuulajatega ning jagavad oma elamusi Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja Henry Tiisma ja toimetaja Anne Prommik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "30. detsembril kell 12-15 saavad Klassikaraadio kuulajad jagada oma mõtteid otse-eetris ja kuulata armsaks saanud muusikat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei vabastas Berliini rünnakuga seoses kinni võetud tuneeslase\n\n## Põhitekst:\n\nRiigiprokuratuur teatas kolmapäeval, et leidis mehe telefoninumbri Anis Amri telefonist, vahendas BBC.\n\nProkuratuuri pressiesindaja Frauke Köhler ütles, et uurimine näitas, et vahistatud mees ei olnud Amri kontaktisik ning seetõttu tuli ta vabastada.\n\nAmri oli vandunud videopostituses truudust ISIS-ele. Saksa prokuröride kinnitusel on video ehtne.\n\nSaksa ametnike sõnul aitas rünnakus kasutatud veoki automaatne pidurdussüsteem vältida suuremat ohvrite arvu. Automaatne pidurdussüsteem hakkab tööle, kui tunnetab kokkupõrget ning tänu sellele võis veoki teekond jõuluturul jääda lühikeseks.\n\nJõuluturu rünnakus hukkus 12 inimest.\n\nItaalia politsei lasi Anis Amri möödunud nädala reede öösel ehk neli päeva pärast rünnakut Milanos maha. Köhler ütles, et Amri juurest leitud püstol oli sama kaliibriga, millega tapeti Poola autojuht, kelle veoki Amri kaaperdas.\n\nAutojuht, 37-aastane Lukasz Urban tapeti püstolilasuga pähe ilmselt enne, kui veok jõuluturul rahva sekka sõitis. Tema surnukeha leiti auto kabiinist. Amri oli jõudnud põgeneda.\n\nItaalia peaminister Paolo Gentiloni ütles pressikonverentsil, et praegu ei ole tõendeid selle kohta, et Amril oleks olnud Itaalias mingit kaasosaliste võrgustikku ning ta tõenäoliselt radikaliseerus pärast Itaaliasse saabumist 2011. aastal.\n\nUurijad püüavad samm-sammu haaval panna paika Amri liikumist pärast Berliini rünnakut 19. detsembril, kui tema suhtes anti välja üle-Euroopaline vahistamiskäsk.\n\nArvatavalt reisis ta 21. detsembril Hollandisse Nijmegenisse ning sõitis öösel bussiga Amsterdamist Prantsusmaale Lyoni. Seejärel sõitis ta rongiga Prantsuse Alpides asuvasse Chamberysse ning sealt omakorda edasi Milanosse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa politsei vabastas 40-aastase tuneeslase, keda kahtlustas sidemetes Berliini jõuluturu ründaja Anis Amriga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavani endise koduklubi spordidirektor: leidsime õige treeneri\n\n## Põhitekst:\n\n37-aastane Baum astus ametisse detsembri keskel vallandatud Dirk Schusteri asemel. Baumi avakohtumises sai Augsburg 1:0 jagu Mönchengladbachi Borussiast ning tegi seejärel 1:1 viigi Dortmundi Borussiaga. \"Baum sobib Augsburgi filosoofiaga,\" lausus klubi spordidirektor Stefan Reuter. \"Leidsime õige treeneri.\"\n\nVarem kolmandal liigatasemel olevat Müncheni klubi SpVgg Unterhachingit juhendanud Baum liitus Augsburgiga käesoleva hooaja eel, kui hakkas treenima reservmeeskonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani endine koduklubi Augsburg usub meeskonna peatreenerisse Manuel Baumi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSimple Sessionil näeb võistluste vahel maailma parimate tõukeratturite trikke\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna tulevad spetsiaalselt kohale maailmas üha menukamaks kasvava ning ka Eestis viimastel aastatel populaarsust kogunud ekstreemspordiala tipud. Lisaks demonstratsioonesinemisele kerkib Saku Suurhalli eraldi park tõukerataste tarbeks, kus Simple Sessioni külastajad saavad sõita, tutvuda oma iidolitega, õppide trikke ja nippe ning proovida uusi tõukerattaid.\n\nSimple Sessionil näitavad tõukeratturid oma oskusi pühapäeval enne rulafinaale ning seda nii pargi- kui ka tänavastiilis. Suurbritanniast saabub Tallinna oma oskusi näitama hetkel valitsev maailmameister ning FISE 2016 võitja Jordan Clark. Eestit esindab näidisala tugevas konkurentsis 2014. aastal Euroopa meistriks kuulutatud, viimastel aastatel ohtralt maailma tippvõistlustel häid kohti noppinud ning novembrikuus UK Scoot Fest World Cup King of Street võistluselt võitjana naasnud Roomet Säälik. Ühe peaesinejana osaleb demonstratsioonil ka Richard Zelinka Tšehhist, kes on maailma reitingus 7. kohal ning Scootfest King of Bowl 2016 võitja.\n\nTõukerataste menu liigub ülesmäge juba 2000ndate algusest ning on tänaseks jõudnud võistlusspordi staatusesse ning muutunud rulatamise ja BMX-rataste kõrval üheks populaarsemaks nn linnaspordi alaks. Tõukeratastega sõidetakse, nagu ka BMXi ja rulaga, rulaparkides ehk rämpidel ning tänavatel, samuti harrastatakse dirt -sõitu ehk sõitu maastikuobstaaklitel ning flatland -stiili ehk trikke lamedal pinnal. Rahvusvaheline tõukerattaliit korraldab maailmameistrivõistlusi alates 2012. aastast.\n\nSimple Sessioni võistlustest võtab tänavu osa ligikaudu 140 rulatajat ning BMX-ratturit umbes 30 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action -spordi sündmuse maailmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "4. ja 5. veebruaril Saku Suurhallis toimuval Euroopa suurimal talvisel ekstreemspordifestivalil Simple Session näeb rulasõidu ja BMX-rataste põhivõistluste kõrval taas ka tõukerattasõitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Keskpanga nõukogu peab tuleval aastal Tallinnas istungi\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmise aasta 8. juunil peab nõukogu Tallinnas rahapoliitilise istungi ning Draghi annab selle järel pressikonverentsi, seisab ECB kodulehel.\n\nEesti Pank teatas, et 2017. aastal on keskpanga eelarves ette nähtud ligikaudu 500 000 eurot erakorralisi kulusid. Summast suurima osa toob kaasa just ECB väljasõiduistungi ja sellele järgneva Draghi pressikonverentsi korraldamine, teatas pank.\n\nTavaliselt kohtub ECB nõukogu keskpanga peakontoris Frankfurtis. Korra aastas peetakse istung aga ka mõne teise euroala keskpanga juures, need vahetuvad rotatsiooni korras. Nii toimus tänavu 2. juunil istung ja pressikonverents Viinis.\n\nRahapoliitilisi istungeid peab nõukogu üldiselt iga kuue nädala tagant. ECB nõukokku kuuluvad kuus keskpanga juhatuse liiget ning kõikide 19 euroala riigi keskpankade presidendid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu peab tuleva aasta juunis Tallinnas rahapoliitilise istungi ning keskpanga president Mario Draghi annab siin pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEgiptuse valitsus kiitis heaks kahe Punase mere saare loovutamise Saudi Araabiale\n\n## Põhitekst:\n\nVarem detsembris soovitas Egiptuse riiklik nõuandev kogu, et Kairo kohus toetaks otsust, mis tühistas kokkuleppe kahe saare Saudi Araabiale andmise kohta, vahendas Reuters.\n\nKokkuleppest teatati tänavu aprillis ja see tekitas avalikku pahameelt ning proteste. Meeleavaldajad ütlesid, et asustamata saared Tiran ja Sanafir kuuluvad Egiptusele.\n\nJuunis tühistas kõrgem halduskohus selle kokkuleppe, öeldes, et Egiptuse suveräänsusest nende saarte üle ei saa loobuda.\n\nEgiptuse valitsus kaebas otsuse edasi.\n\nEgiptuse valitsuse arvates kuuluvad Aqaba lahe suudmes asuvad saared Tiran ja Sanafir Saudi Araabiale. Viimane esitas 1950. aastal Kairole palve kaitsta neid Iisraeli vägede eest. Iisrael hõivas saared 1967. aasta Kuuepäevase sõja käigus, kuid andis need 1979. aastal sõlmitud rahuleppe alusel Egiptusele tagasi.\n\nPresident Abdel Fattah al-Sisi otsustas saared Saudi Araabiale tagasi anda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Egiptuse valitsus kiitis heaks kokkuleppe, mille kohaselt loovutatakse kaks Punase mere saart Saudi Araabiale. Leppe peab ratifitseerima parlament, teatas riiklik televisioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMK-sarja üldliider Hirscher suurendas konkurentide ees edumaad\n\n## Põhitekst:\n\nKiirlaskumise järel kolmandat kohta hoidnud prantslasele järgnesid avalaskumise teine Marcel Hirscher Austriast 0,34 ja slaalomirajale parima tulemusega läinud norralane Aleksander Aamodt Kilde 1,13 sekundi suuruse kaotusega.\n\nMK-sarja üldarvestuses jätkab liidrina Hirscher, kellel on koos 713 punkti. Järgnevad norralane Kjetil Jansrud 482 ning Pinturault 465 silmaga. Jansrud oli täna kiirlaskumise järel kuues, kuid slaalomis tulemust kirja ei saanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mäesuusatamise MK-etapil Itaalias Santa Caterinas võitis meeste alpi kahevõistluse Alexis Pinturault 2.19,71-ga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAngela Maasalu ehitab galeriid galeriis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Performatiivse näituse esimeses osas alustab Angela tühjast valgest galeriiruumist ning hakkab sinna omale maja ehitama. Ehitab, ehitab ümber, muudab meelt värvide osas ja ehitab uuesti ümber, õpib ehitama, ebaõnnestub ja ehitab uuesti...,\" teatab Vaal galerii.\n\n\"Nii saab majast kunstniku isiklik projektiruum, galerii galeriis, kus ta eksponeerib maja valmides ka oma maale. Muutuvad galeriiruumi traditsioonilised mängureeglid. Maja on teine kodu oma reeglite või, vastupidi, vabadusega. Majasisesed eksponaadid ei moodusta aga ülevaatlikku isikunäitust ega temaatilist näitust, vaid toimivad paradoksaalselt ka dekoratsioonidena galeriiruumi sisekujunduses. Ehitusprotsess on külastajatele galerii lahtioleku aegadel avatud ning jälgitav ka live- video vahendusel sotsiaalmeedias. Valminud kompleksi saab näituse lõpuni tervikuna külastada.\"\n\n26. jaanuaril kell 18.00-20.00 toimub näituse raames Vaal galeriis \"Sarikapidu\". Ehitus on siis jõudnud lõppfaasi ja see vajab tähistamist.\n\nPerformatiivne näitus avaneb 11. jaanuaril ning sulgub 4. veebruaril.\n\nAngela Maasalu (1990) on Londonis elav ja töötav eesti maalikunstnik, kes tegeleb oma loomingus enda ja oma põlvkonnakaaslaste probleemidega lähtuvalt kaasaegsetest ühiskondlikest mõjudest. Maasalu looming moodustab justkui päevikulaadse visuaalse biograafia, kus sümbolistlikud motiivid maalidel – \"mägi\" kui küsimus kindlusest, saavutamisest ja kohale jõudmisest, \"maja\" kui turvatunde ja armastuse sümbol – loovad jätkuvat ühtset seeriat aeglaselt muutuvate lisanduvate detailidega. Pastelsed toonid peidavad endas aga varjatud õudu, armsa ja ilusaga koleda fassaadi katmist. Angela Maasalu on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas (BA) ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maalikunsti (MA) ning täiendanud end Londonis Central Saint Martins College of Art and Design’is.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Performatiivses näituseprojektis \" Kodu II\" jätkab kunstnik Angela Maasalu isikliku ruumiga tegelemist, millele lisandub suhestumine institutsionaalse valge kuubiga ning küsimus oma karjääri alguses oleva noore kunstniku enesekehtestamise võimalustest. Kodu kui turvaline keskkond vs. pinevate lähisuhete õud, avalik vs. privaatne, eesmärgid vs. reaalsed võimalused on pingeväljad, mille vahel kunstnik töötab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingi kohus karistas Eestist veebi kaudu alkoholi müünud soomlast vabadusekaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nKohtu hinnangul oli interneti kaudu alkoholi müünud veebilehe tegevuse näol tegu kaugmüügiga, mida käsitlevad nii aktsiise kui ka käibemaksu puudutavad seadused, ning seetõttu on veebilehe haldaja ka Soome silmis maksukohuslane, vahendas Yle.\n\nVeebilehe taga seisvad ettevõtted olid hankinud nii tooted kui ka korraldanud nende transpordi, kuid teavitamisest ja maksude tasumisest hoiti teadlikult kõrvale. Kohtu hinnangul jäeti seetõttu Soome riigile maksmata 370 000 eurot alkoholiaktsiisi ja 60 000 eurot käibemaksu.\n\nKohus karistas veebilehe tegevuse korraldajat, kes oli kolme Eestis registreeritud ettevõtte omanik, raske maksukuriteo eest kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vabadusekaotusega. Vanglakaristusest arvestatakse maha eeluurimisvanglas oldud aeg.\n\nLisaks kehtestati mehe suhtes neljaks aastaks ärikeeld.\n\nKohtuotsuses mainitud tegevus leidis aset 2014. aasta novembrist 2015. aasta novembrini.\n\nSüüdimõistetu on kogu kohtuprotsessi vältel süüdistused tagasi lükanud. Hetkel pole teada, kas tal on kavas kohtuotsus ka edasi kaevata.\n\nKohtuprotsessi teise kahtlustatava puhul loobus kohus kõigist süüdistustest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi esimese astme kohus tegi neljapäeval otsuse, et veebilehe viinakauppa.eu kaudu korraldatud tegevus rikkus Soome maksuseadusi. Seadusi rikkunud äritegevuse eest vastutanud karistas kohus reaalse vabadusekaotusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHeategevuskool 8: kasta seda taime, mis kasvab\n\n## Põhitekst:\n\nMuidugi ei pruugi iga kokkupuude heategevusega olla positiivne. Tuttav rääkis, kuidas jäi kord ühe lasteorganisatsiooni annetustekogujast vabatahtliku kätte. Parimate müügimehe-võtetega uuriti talt, kas ta hoolib abi vajavatest lastest; kas usub, et rohkem abi on püsivast toetusest kui ühekordsest kingitusest jne. Kuni mu tuttav tundis, et tast oleks erakordselt närune keelduda alla kirjutamiseks pakutud püsitoetuslepingust.\n\nEnt rõõmu asemel selle kahtlemata ju olulise valdkonna toetajaks hakkamise üle tundis ta end pigem ärakasutatuna.\n\nAnnetamise olulisim tunnus on, et erinevalt näiteks maksude maksmisest on see alati ja ainult vabatahtlik. Emotsioonide mõju all ei pruugi meie tahe olla kõige vabam. Sellest ju soovitused, nagu et kui tunded kipuvad üle pea lööma, hinga enne tegudele tormamist kümme korda rahulikult sisse-välja, ja muud taolist.\n\nSamamoodi on tark emotsioonide mõju all olemist teadvustada näiteks südamliku heategevussaate lõpus või sarnaselt mu tuttavale kusagil annetustekoguja “müügijuttu” kuulates.\n\nMitte selleks, et hea tegemise võimalus mööda lasta, vaid selleks, et rahulikumana teha targem, läbikaalutud otsus. Ja niimoodi rohkem head.\n\nKindlasti ei tee meid halvemaks inimeseks see, kui me ei anneta igale küsijale.\n\nAga ärme ole vabaühenduste ja annetuste kogujate suhtes ka ebaõiglaselt karmid. Kindlasti oleme kõik teinud ostuotsuseid – eriti hõlpsalt tulevad need soodusmüükide ajal –, mille kohta hiljem mõtleme, et tegelikult polnud meil seda asja ju vaja. Või siis avastame, et ostetu pole nii hea, kui meile algul tundus.\n\nEnt pettumusest hoolimata ei ütle me ju, et ei lähe enam kunagi poodi. Pigem ikka püüame saadud õppetundi analüüsida ja käituda edaspidi targemalt. Rakendame sama lähenemist siis ka heategevuses.\n\nKindlasti ei tee meid halvemaks inimeseks see, kui me ei anneta igale küsijale. Teate 80-20 reeglit – no et 20 protsenti tublimaid teeb ära 80 protsenti tööst jne? Sageli on pilt veel ebaühtlasem. Kui näiteks inimeste pikkus jaotuks samamoodi nagu rikkus, sebiks maailmas ringi tohutu hulk mikroskoopilisi naisi-mehi, nende vahel liiguks aga pilvelõhkujatestki kõrgemaid kolgesid.\n\nKui soovime, et meie annetus aitaks võimalikult paljusid, siis just sellistele, oma töö tulemuste ja mõju poolest vabakonnas teiste kohal kõrguvatele tegijatele tasubki meil keskenduda.\n\nSee, et näiteks 40 aasta eest saadi arengukoostöö pingutuste tulemusel maailmas lahti rõugetest, on säästnud rohkem inimelusid kui oleks säästnud samal ajal saabunud utoopiline maailmarahu.\n\nVõtame näiteks valdkonna, kus vabaühendused maailmas väga olulist rolli täidavad – rahvusvaheline arenguabi, muu hulgas tegelemine selliste probleemidega nagu vaesus ja tervis. Siin pole raske leida näiteid raiskamisest – kas siis on raha kasutatud mittetoimivateks lahendusteks või suisa pahatahtlikult kõrvale pandud.\n\nSamas on terve rida väga edukaid programme, mõned lausa meeletult edukad. See, et näiteks 40 aasta eest saadi arengukoostöö pingutuste tulemusel maailmas lahti rõugetest, on säästnud rohkem inimelusid kui oleks säästnud samal ajal saabunud utoopiline maailmarahu. Isegi kui see oleks arengukoostöö ainus saavutus – aga ei ole –, võiks ikkagi kogu sellele valdkonnale kulunud raha lugeda keskmiselt hästi kasutatuks.\n\nAga nagu öeldud, ei pea meie oma annetusele kohta otsides vaatama keskpäraseid, rääkimata kehvadest tegijatest. Kas ja mida ütleb tubliduse kohta see, kui popp on organisatsioon annetajate seas?\n\nOleme juba rääkinud, et Eestis annetatakse aastas üle 30 miljoni euro, mis jaguneb umbes 1200 vabaühenduse vahel. Pea kolmveerand sellest summast läheb 10 protsendile edukaimatele organisatsioonidele, kellest igaüks saab aastas üle 50 000 euro (edukaim, SOS Lasteküla sai mullu annetustena 1,8 miljonit eurot). 2/3 annetusi saavatest vabaühendustest jagavad omavahel aga viimased 7% rahast, veerandi puhul jääb saadav summa alla tuhande euro aastas.\n\nJah, ka vabakonnas kehtib kahaneva piirkasulikkuse reegel.\n\nMõnigi kord võib kuulda, et “ma sellele organisatsioonile ei soovi anda, talle annetatakse niigi palju; annetan hoopis teisele, keda muidu ei toetata”. On see heategevuses tark lähenemine?\n\nVõib olla, aga ei pruugi.\n\nJah, ka vabakonnas kehtib kahaneva piirkasulikkuse reegel. See on näiteks see, kui oleme päikeselisel päeval matkal, joogivesi on otsas ning janu suur – ja siis jõuame kaevuni. Esimesed toobid vett on erakordselt väärtuslikud, elupäästvad, sealt järgmised aga juba vähem, ehkki sisult ju täpselt samasugused. Ühelt hetkel, kui janu ja joogipudelid täis, oleks järgmine veetoop meile juba ebavajalik või lausa tülikas, sest seljakott läheb liiga raskeks.\n\nNii võib olla ka annetajate seas väga populaarsete organisatsioonide ja sündmustega. Muidugi on üliharv, et keegi teataks, et rohkem tal enam raha vaja pole, kuid võib juhtuda, et järgmiste annetustega tehakse juba vähem vajalikke ja vähem tõhusaid asju ning kusagil mujal leiaks meie toetus paremat rakendust.\n\nEestis pihustub praegu väikeannetustena sadade organisatsioonide vahel laiali kokkuvõttes täitsa suur summa.\n\nSeega peaksime uurima, milleks meie annetust täpsemalt kasutatakse, mis kasu ja kui palju sellest sünnib, ning hankima ka võrdlusmaterjali teistelt organisatsioonidelt.\n\nTeisalt aga pihustub Eestis praegu väikeannetustena sadade organisatsioonide vahel laiali kokkuvõttes täitsa suur summa. Kui oleme vabaühendusele kas ainus või üks väga vähestest annetajatest, võib see samuti tähendada, et meie panus ei pruugi mingit olulist kasu tuua. Äkki pole selle annetuse aeg siis veel lihtsalt tulnud ja mõistlikum oleks see teha mujale.\n\nVõi siis oleks tark seda annetust esialgu kasutada mitte kohe probleemi otseseks lahendamiseks, vaid selleks, et laiemat avalikkust teema vajalikkusest veenda.\n\nHomses, meie lühisarja viimases osas, võtamegi vaatluse alla, miks ja kuidas oma annetustest avalikult rääkida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Me ei pea end tundma halvasti, kui ei soovi annetada igale küsijale, ütleb Urmo Kübar tänases heategevust puudutavas arvamusloos. Kui tahame, et meie annetus aitaks võimalikult paljusid, peaksime keskenduma oma töö tulemuste ja mõju poolest kõige silmapaistvamatele tegijatele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKlopp: me suudame kaitses hästi seista\n\n## Põhitekst:\n\nKülaliste poolel saab taas kaasa teha neljamängulise karistuse ära kandnud argentiinlasest ründaja Sergio Agüero. \"Ta on hea ründaja, kes ei tee meie elu lihtsamaks, kuid me teadsime seda juba varem,\" ei varjanud Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. \"Ta lööb väravaid, kui keegi talle palli annab. Seega peame vältima lihtsaid sööte ja tegutsema keskendunult. Ma tean, et suudame kaitses hästi seista.\"\n\nLiverpool hoiab 18. vooru järel turniiritabelis teist ja City kolmandat kohta. Seejuures lahutab meeskondi vaid üks punkt. \"See on mõlema meeskonna jaoks tähtsaks mänguks,\" teatas Klopp. \"Kuus meeskonda võitleb vähemalt koha eest esinelikus ning nii tuleb igat kohtumist võtta kui finaali. Laupäeval on meie eeliseks koduväljak, mille peame ära kasutama.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise kaitsja Ragnar Klavani koduklubi Liverpool võõrustab laupäeval Inglismaa meistrivõistluste kõrgliigas Manchester Cityt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNaistest võitis taas Talihärm, meestest läks tiitel vanameistrile\n\n## Põhitekst:\n\nEile sprindidistantsil Eesti meistriks tulnud Johanna Talihärm oli võitmatu ka täna. Talihärm läbis 10 km distantsi ajaga 34.17 (0+2+0+1) ja võttis sellega kindla esikoha. Teisena lõpetas Olga Poltoranina (+0.25; 1+1+0+1) ja kolmandana Kadri Lehtla (+0,44; 1+0+0+0).\n\nMeestest oli võidukas vanameister Roland Lessing, kes läbis 12,5 km distantsi ajaga 33.50 (0+1+2+0). Teise koha sai Rene Zahkna (+1.20; 1+1+1+0) ja kolmanda Johan Talihärm (+1.22; 1+3+1+0). Sprindi võitja Martin Remmelg langes neljandaks. Seitsme möödalasu juures kaotas ta võitjale 1.41.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna jätkusid Otepääl Eesti lahtised meistrivõistlused laskesuusatamises. Jälitussõidus krooniti Eesti meistriteks Johanna Talihärm ja Roland Lessing.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu moodustas okupatsioonikahjude hindamise komisjoni, Mikser kahjunõude esitamist mõistlikuks ei pea\n\n## Põhitekst:\n\nSeda, kas ja mil moel nõuda sisse hüvitis Eestile põhjustatud okupatsioonikahjude eest, on arutatud juba alates 1980. aastate lõpust. Läinud nädalal kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu kokku komisjoni, mis töötaks välja soovitused, mil moel kahjude hindamisega edasi minna, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nKomisjoni esimehe Toomas Hiio sõnul on oluline uurida, mis metoodikaga on okupatsioonikahjusid arvutanud teised riigid.\n\n\"Okupatsioonikahjude kokkuarvutamist on teinud paljud riigid ja isegi mitte ainult riigid, vaid ka väiksemad rahvad, kui mõtleme kõiksuguste põliselanike kahjunõuetele endiste koloniaalimpeeriumite vastu. Selles mõttes on maailmas kogemus olemas,\" rääkis Hiio.\n\nNäiteks Lätis tegutsev okupatsioonikahjude hindamise komisjon on jõudnud ka konkreetsete tulemusteni. Aprillis teatas komisjon, et nõukogude okupatsioon tegi Lätile kahju 185 miljardi euro ulatuses.\n\nLäinud aasta oktoobris allkirjastas Urmas Reinsalu Läti ja Leedu justiitsministritega ka koostöömemorandumi, mille pikemaajalisem eesmärk on koostada Venemaale ka ühine kahjunõue.\n\nEesti toonane peaminister Taavi Rõivas nimetas memorandumit Reinsalu sooloks ning teatas, et justiitsminister tekitab asjatut välispoliitilist võbelust. Samuti ei toetanud Venemaale arve esitamist ka mõnda aega välisministeeriumi juhtinud Marina Kaljurand.\n\nPraeguse välisministri Sven Mikseri sõnul peab Eesti välispoliitika olema järjepidev ning seetõttu jagab ta Rõivase ning Kaljuranna seisukohti.\n\n\"Eesti riigil ei ole kavatsust esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale. Tõenäoliselt valitseb siis järjepidevus ka selles osas, mis puudutab justiitsministri sellekohast soolot. Nii et ma usun, et valitsuse positsioon tervikuna on täpselt selline nagu aasta tagasi,\" kommenteeris Mikser.\n\nSeda, millist mõju Urmas Reinsalu initsiatiivikus Eesti välispoliitilisele positsioonile avaldab, Mikser prognoosida ei taha.\n\n\"Mingisugust rapsimist ei ole kindlasti mõistlik endale väikese ning julgeolekut ja stabiilsust hindava riigina lubada. Astuda samme, esitada pretensioone, nõudmisi, millel ei ole tegelikult mingisugust perspektiivi ja mis ka ei tekita mõistmist meie olulisemate partnerite seas - seda ma ei pea mõistlikuks,\" rääkis Mikser.\n\nVarasem suurem töö Eestile osaks saanud kannatuste kokkuarvestamisel lõppes 2005. aastal, mil okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon avaldas \"Valge raamatu\" nimelise kokkuvõtte. Raamatu panid kokku erinevate erialade inimesed ning seetõttu sai uuritaud nii majanduslikke kahjusid, okupatsioonist puudutada saanud inimelusid, aga ka näiteks kaotusi, mida kandis Eesti kunstivaldkond.\n\nToomas Hiio sõnul oli \"Valge raamat\" üks verstapost, kuid kindlasti tuleks okupatsioonikahjudega edasi tegeleda. Seda, kas komisjon Leedu ja Läti eeskujul ka mõne konkreetse kahjusummani jõuab, Hiio veel öelda ei oska.\n\nUrmas Reinsalu kokku kutsutud komisjoni kuuluvad lisaks Toomas Hiiole veel Tartu ülikooli ajaloolased Olaf Mertelsmann ja Aigi Rahi-Tamm. Justiitsministeeriumi esindajana hakkab okupatsioonikahjusid uurima vanglate asekantsler Priit Kama. Esmased tulemused komisjoni tööst peaksid selguma tuleva aasta aprilli lõpuks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus kokku komisjoni, mille eesmärk on astuda järgmine samm Eestile tekitatud okupatsioonikahjude väljaselgitamisel. Välisminister Sven Mikser kahjunõude esitamist Venemaale mõistlikuks ei pea.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPevkuri sõnum Michalile: kilekotid rahaga, sidrunid ja valge kampsun\n\n## Põhitekst:\n\n\"Päris naljakas,\" on Pevkuri napp kommentaar \"Tähtede sõja\" stiilis lahendatud mängu viite juures.\n\nPevkur kommenteeris mängu jagamist ERR-i portaalile järgmiselt. \"Ma lihtsalt nägin, et selline asi Facebookis levib ja ma lihtsalt jagasin seda. Seal ei ole küll minu poolt mingit tögamist ega pilamist. Ma võiks ka öelda, et ma olen solvunud, et ma mingi elukas olen, aga see ei ole olnud minu eesmärk, et kuidagi tögada. Mulle lihtsalt tundus, et see oli naljakas, et mind on mingiks elukaks tehtud. Ma ei ole otsinud seal rohkem midagi. Ma lihtsalt jagasin seda, et ma olen mängu sisse pandud ja sellega asi piirdub.\"\n\nERR-i portaal küsis seepeale Pevkurilt, kas ta ei karda, et olukorras, kus ta kandideerib erakonna esimeheks, võib see kaasa tuua erinevaid tõlgendusi. \"Kui selline asi levib kuskil Facebookis, siis levib see sõltumata minu jagamisest,\" vastas ta.\n\nKristen Michal: esimeheks pürgija peab jääma väärikaks\n\n\"Erakonna esimeheks pürgija peaks jääma väärikaks. Minu kampaania on rajatud sisulistele ideedele, kuidas Eesti 10 või 20 aasta pärast oleks jõukam ja parem koht elada. Ning mis on meie plaan, vastukaaluks sisult sotsiaaldemokraatlikule valitsusele. Võin täna paljude kohtumiste baasilt kindlat öelda, et see on see, mida meie inimesed üle Eesti ootavad,\" kommenteeris Michal.\n\n\"Pealegi, Star Warsi austajana soovitan ma ka mängu tellijal selles ennast kurssi viia - Anakin Skywalker, hiljem Darth Wader naaseb lõpus sinna kust alustas - heade poolelele, tuues tasakaalu. Ta on kindlalt vastuoluline, kuid tugev liider,\" ütles Michal.\n\nMichal kandis 2012. aastal Reformierakonna rahastamisskandaali ühes telesaates selgitades valget kampsunit. Skandaali üheks osaks olid väited kilekotis liikunud sularahast. Neli sidrunit on viide Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjatšeslav Leedo kirjeldusele sellest, kuidas Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil temalt poliitilise toetuse eest nelja miljonit eurot küsis.\n\nPevkur on ka varem kritiseerinud Michalit, keda üldiselt peetakse valimiste favoriidiks. Kristen Michaliga seotud rahastamisskandaalist rääkides on Pevkur öelnud, et see mõjutas tõsiselt nii erakonda kui ka riigijuhtimist, kuna Michal pidi justiitsministri kohalt tagasi astuma. Ta nentis ka, et ajalugu on näidanud, et sellised skandaalid ei kipu ununema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristen Michali ja Hanno Pevkuri võistlus Reformierakonna esimehe kohale on võtnud senisest teravama tooni - Pevkur postitas sotsiaalmeediasse viite veebimängule, kus figureerivad rahaga täidetud kilekotid, neli sidrunit ja valge kampsun.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliini uusaastapidustusi turvavad automaatidega politseinikud\n\n## Põhitekst:\n\nHiljutise rünnaku tõttu Berliini jõuluturul võetakse tänavu Saksamaa pealinnas uut aastat vastu karmistatud turvameetmetega, vahendasid The Local ja Politico.\n\n\"Sel aastal on uus asi, et asetame sinna betoonplokid ja toome sissepääsude juurde soomukid,\" rääkis Berliini politsei pressiesindaja Brandenburgi väravate ja Tiergarteni pargi ümbruse turvamisest.\n\nNagu mullu, on ka tänavu Berliinis väljas tuhatkond korravalvurit. Seekord aga kannab osa neist automaatrelvi.\n\nPidustustel osalejatel, keda arvatakse olevat sadu tuhandeid, ei lubata kanda suuri kotte ega seljakotte. Keelatud on ka igasugune pürotehnika ning potentsiaalselt ohtlikud esemed nagu klaaspudelid.\n\nSaksamaa suuruselt neljandas linnas Kölnis valvatakse turvalisuse üle samuti suure hoolega, sest eelmisel aastavahetusel teatasid sajad naised seksuaalrünnakutest. Kölni politseiülem Jürgen Mathies lubas, et tänavu midagi sellist ei kordu.\n\n\"Garanteerin teile, et tunnete end sel aastal katedraali juures täiesti ohutult,\" kinnitas ta.\n\nKölnis valvab pidustusi 1500 korrakaitsjat ning läheduses on valmisolekus ka helikopterid, et vajadusel kahtlusaluseid linnas jälitada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa võimud tugevdavad pärast möödunud nädalal toimunud veoautorünnakut Berliini aastavahetuspidustuste turvameetmeid, tuues tänavatele automaatrelvadega politseinikud ning ümbritsedes Brandenburgi väravad betoonist plokkidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste tugikeskustesse pöördujate hulk on aasta-aastalt suurenenud\n\n## Põhitekst:\n\n2015. aastal pöördus tugikeskuste poole üle Eesti kokku 1763 naist, kellel oli kaasas 165 last. Ootuspäraselt vajati naiste tugikeskuste teenust enim Harjumaal ja Tartumaal kui suurema rahvaarvuga maakondades.\n\nNaiste varjupaikade liidu statistika kohaselt pöördus iga tugikeskuse abi vajanud naine tugikeskuse poole keskmiselt 3-4 korda aastas, ööbimist vajas 11 protsenti pöördunutest ja majutusteenust kasutati sel juhul keskmiselt pisut üle kuu aja järjest.\n\nPsühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat vajas ligi 30 protsenti ja juriidilist nõustamist umbes 20 protsenti pöördunud naistest.\n\n\"Nii nagu ohvriabi klientide puhul, on ka naiste tugikeskuste klientide arv aastate jooksul suurenenud,\" kinnitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Olle Selliov ERR.ee-le.\n\nParaku ei erista riiklik statistika veel juhtumite tagamaid ehk mis põhjustel tugikeskusesse on abi järele tuldud.\n\n\"Mida me veel hästi ei tea, on see, kui palju on esmakordseid ja kui palju korduvkliente; kui palju on juhtumite seas lähisuhte terrori juhtumeid ja kui palju peretülisid; millises mahus on teenuseid kasutanud konkreetne klient ning milliseid muid teenuseid kasutatakse. Seda infot hakkame uuest aastast koguma ning sealt peaks tekkima ka hea baas olukorra edasiseks analüüsimiseks ja arenduste kavandamiseks,\" lubas Selliov.\n\nNaiste tugikeskuste külastatavus maakonniti 2015. aastal\n\nNaiste tugikeskuste teenuseosutamise jätkamine, mis vahepeal küsimärgi alla sattus, sai lõpuks kinnituse.\n\nSeitsmes maakonnas (Harju-, Ida-Viru-, Valga-, Jõgeva-, Tartu-, Pärnu- ja Saaremaal) jätkavad teenuse osutamist senised tugikeskused. Viide maakonda (Võru-, Põlva-, Viljandi-, Lääne- ja Hiiumaa) on oma tegevust laiendanud seni teistes piirkondades tegutsenud tugikeskused. Kolmes maakonnas (Lääne-Viru-, Rapla- ja Järvamaal) hakkavad teenust osutama uued teenusepakkujad.\n\nPerevägivald numbrites\n\nJustiitsministeeriumi andmetel möödustas perevägivald 2015. aastal kõigist kuritegudest (32 468) hinnanguliselt kümnendiku.\n\nPerevägivallatsejatest 88 protsenti olid mehed ja 12 protsenti naised, ohvritest aga 82 protsenti naised (ca 2500) ja 16 protsenti mehed (500).\n\nSiseministeeriumi andmetel oli lähisuhetes toime pandud tapmiste-mõrvade osakaal kõikide tapmiskuritegude seas 20 protsenti - 2015. aastal toimus 11 perevägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende katset, mille tagajärjel suri viis inimest, neist neli naist ja üks mees.\n\nLisaks oli viis tapmiskatset, mille ohviteks neli meest ja kuus naist. Perevägivallaga seotud tapmiste ja tapmiskatsete toimepanijaist kuus olid mehed ja viis naised.\n\nTeadaolevalt veerandil perevägivalla juhtudest oli pealtnägijaks või kannatanuks laps.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmiseks aastaks rahastuse jätkumise kinnituse saanud naiste tugikeskused on aasta-aastalt üha enamatele abivajajatele käe ulatanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Realile kõva lahingu andnud jaapanlaste tähelend jätkub\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu juba Jaapani meistriks kroonitud Antlers alistas Imperaatori karikaturniiri poolfinaalis Osakas Yokahama F. Marinose 2:0 ning Frontale oli Yokohamas 1:0 üle Saitama Omiya Ardijast.\n\nTänavune Jaapani meister Antlers krooniti viimati tõusva päikese maa karikavõitjaks 2010. aastal, kui finaalis saadi 2:1 jagu Shimizu S-Pulsest. Lõppenud liigahooajal kolmas olnud Frontale pole seni Jaapani karikat võitnud. Eelmisel kahel aastal karika võitnud tänavuste meistrivõistluste neljas Osaka Gamba kaotas veerandfinaalis F. Marinosele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jalgpalli klubide maailmameistrivõistluste finaalis Madridi Realile lisaajal kaotanud Kashima Antlers jõudis Jaapani karikafinaali, kus kohtub 1. jaanuaril Osakas Kawasaki Frontale'iga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nApollo ei müü enam Ilmamaa ega Pegasuse raamatuid\n\n## Põhitekst:\n\n27. detsembril saatis Apollo Holding OÜ juhatuse liige Mauri Dorbek kirjastustele Ilmamaa ja Pegasus lepingu ülesütlemise teate, mis tähendab, et alates järgmise aasta märtsist ei ole nende kirjastuste raamatud Apollo raamatupoodides enam saadaval.\n\n\"Ilmamaale võivad lisanduda teisedki kirjastused, sest Apollo sooviks on olla eelkõige meelelahutuskeskus, mitte niivõrd spetsialiseeritud ja võimalikult laia valikuga raamatupood,\" ütles Ilmamaa esindaja Mart Jagomägi, lisades, et pikaajalise koostöö lõpetamise Apollo poolt tingis see, et Apollo ei suuda või ei taha võtta Ilmamaalt raamatuid müügiks samadel tingimustel, millistel teine Eesti suurem raamatupoodide kett Rahva Raamat AS, vaid soovib neid saada endale soodsamatel tingimustel. \"Ilmamaa jällegi ei pea Apollole eelise andmist põhjendatuks.\"\n\nApollo raamatukauplused võtavad alates 2017 jaanuarist kirjastustelt 2 protsenti raamatu pealt tasu rohkem. Jagomägi kinnitusel nemad sellega nõus ei olnud, mispeale Apollo lepingu Ilmamaaga lõpetas.\n\n\"Me ei jäänud nõusse Apollo poolt peale sunnitud tingimustega, mispeale saatis Apollo teate lepingu lõpetamisest,\" ütles kirjastuse Pegasus juhatuse liige Andres Tiisler ERRi kultuuriportaalile. \"Minu jaoks on see arusaamatu, sest me pakkusime Apollole lahendust, et nemad saaksid rohkem raha ja meie ka ei kannataks.\"\n\n\"Apollo saab sellisest sammust ainult kaotada,\" lisas Tiisler. \"Tegelikult mõlemad pooled saavad ainult kaotada.\"\n\nUued lepinguprojektid\n\n\"Oleme hetkeseisuga saatnud kaks lepingulõpetamise teadet, need on kirjastus Ilmamaa ja kirjastus Pegasus,\" kinnitas Apollo Holding OÜ juhatuse liige Mauri Dorbek ERRi kultuuriportaalile. \"Mõlemad kirjastused on ka tänase seisuga saanud uued lepinguprojektid, nagu kohtumisel kirjastustega kokku sai lepitud.\"\n\nDorbek lisas, et väga kurb on vaadata, et kaks kirjastust on omavahelised lepingulised läbirääkimised toonud meediasse. \"Meil on nii suuremaid kui ka väiksemaid partnereid kokku ligikaudu 1500 ja nende kõikidega eraldi lepingud, igaühega omaette tingimused, mis on konfidentsiaalsed. Seega antud lepingusisusid me ei tohi avalikult meedias kommenteerida.\"\n\n\"Mis puudutab kirjastus Ilmamaa pressiteadet, siis veelkord, Apollo soovib kõigi kirjastuste toodangut müüa, samamoodi Ilmamaa oma. Usun, et oleme seda ka tublisti teinud,\" ütles Dorbek.\n\nDorbek vaidleb vastu Ilmamaa direktori Mart Jagomägi väitele, justkui Apollo ei sooviks olla spetsialiseerunud raamatupood. \"Oleme sel suunal kogu aeg tööd teinud ja plaanime ka edaspidi teha. Vastasel juhul ei omaks Apollo viiteteist raamatupoodi üle Eesti.\"\n\nTiisleri sõnul moodustavad Apollo raamatukauplused Pegasuse kirjastuse müügist 30 protsenti. Kuidas seda kompenseerida? \"Otsime täiendavaid võimalusi,\" ütles Andres Tiisler. \"Mõned ideed on. Panustame internetti rohkem.\" Tiisler ütles, et lootus siiski jääb, et lepingud vaadatakse tulevikus üle.\n\nPraeguse seisuga pole järgmise aasta märtsist alates Apollo raamatupoodides enam saadaval sellised sarjad nagu \"Eesti mõttelugu\" ja suures osas ka \"Avatud eesti raamat\", lisaks paljud luulekogud (Artur Alliksaar, Ernst Enno, Indrek Hirv, Hando Runnel jne.) jpm, samuti Pegasuse ilukirjandusteosed, sealhulgas kõrgel tasemel põnevikevalik, samuti dokumentalistikakirjanduse valik, rikkalikult noortekirjandust jm.\n\n\"Apollo pärast ei pea siiski muretsema, sest juba varasemalt kinnitas Apollo Holding OÜ nõukogu liige Ivar Vendelin, et Apollo ei pane isegi mitte tähele, et ta enam Ilmamaa raamatuid ei müü,\" märkis Mart Jagomägi veel ERRi kultuuriportaalile.\n\nPegasus kutsub kirjastusi jõude ühendama\n\n\"Kõik kirjastused, ühinege, ärge olge nõus Apollo poolt pealesurutavate tingimustega,\" kutsus üles Andres Tiisler.\n\nTänapäeva kirjastuse juht Tauno Vahter kinnitas kultuuriportaalile, et nende koostöö Apollo raamatukauplustega jätkub.\n\n\"Ekspress Grupi raamatukirjastuse Hea Lugu ja Apollo vahelised läbirääkimised on kokku lepitud uue aasta esimeseks nädalaks, nende tulemust ei oska prognoosida,\" kommenteeris kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Tiina Kaalep.\n\nKirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer kinnitas Varraku ja Apollo koostöö jätkumist. \"Varraku raamatuid müüakse Apollos,\" ütles Kaer.\n\nTallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotmani sõnul jätkavad nad koostööd Apolloga.\n\nMenu kirjastuse juht Janari Lage teatas, et tal on kohtumine Apollo juhatajaga 4. jaanuaril.\n\n\"Koolibri ja Apollo vahel läbirääkimised veel käivad, aga loomulikult me ei soovi, et raamatute hinnad ostja jaoks veelgi tõuseksid,\" ütles Koolibri peatoimetaja Kadri Rahusaar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Apollo raamatukauplused lõpetasid üleeile lepingu kirjastustega Ilmamaa ja Pegasus. Apollo Holding OÜ juhatuse liige Mauri Dorbek kinnitas lepingute lõpetamist, aga ütles, et tänase seisuga on mõlemad kirjastused saanud uued lepinguprojektid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSpengleri karikaturniiril võitsid alagrupiturniiri Lugano ja Minski Dinamo\n\n## Põhitekst:\n\nLugano alistas Jekaterinburgi Avtomobilisti 4:2 ja tšehhide Mountfieldi 4:3 ning võitis A-alagrupi täisedu kuue punktiga. Teiseks tuli Mountfield kolme silmaga, olles 4:3 üle Avtomobilistist.\n\nB-alagrupis kogusid kõik kolm meeskonda kolm punkti ning paremusjärjestuse määras väravate vahe. Grupi võitis Dinamo, kes sai kõigepealt 7:4 jagu Kanadast, kuid kaotas siis 4:5 Davosile. Kuigi Davos jäi kanadalastele alla 3:4, kuulus korraldajatele siiski teine koht.\n\nTäna peetavates poolfinaalides kohtuvad Mountfield - Kanada ja Davos - Avtomobilist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveitsis Davosis toimuval jäähoki Spengleri karikaturniiril võitsid alagrupiturniiri kohalik meeskond Lugano ja Minski Dinamo, kes pääsesid otse poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDonbassis langes viimase 24 tunni jooksul kaks Ukraina sõdurit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaks meie sõdurit tapeti ja kaks said vigastada päeval puhkenud lahingutes,\" ütles ta pressikonverentsil Kiievis.\n\nViimase päeva jooksul rikuti relvarahu kuuel korral Luganski sektoris, sõnas ta. Kremli-meelsed võitlejad kasutasid valitsusvägede vastu Krõmske lähistel soomukeid ja automaate. Samuti toimusid provokatsioonid Stanõtsja Luganska piirkonnas.\n\nDonetski sektoris rünnati valitsusvägede positsioone terve kontaktjoone ulatuses. Ainus rahulik piirkond oli Donetski lennujaam. Donetski sektoris rikuti relvarahu 15 korral, kolmel korral kasutati valitsusvägede vastu raskerelvastust.\n\nMariupoli sektoris rikuti relvarahu 29 korral, ütles pressiesindaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Donbassis langes viimase 24 tunni jooksul kaks Ukraina relvajõudude sõdurit, teatas Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlanna omanäolised kunstiteosed koguvad välismaa meedias tähelepanu\n\n## Põhitekst:\n\nLiivo loomingul on Instagrami keskkonnas lehekülg nimega It's tape, kuhu naine on koondanud videod ja fotod teoste sünnist. Liivo erilisest kunstist on kirjutanud mitmed välismaa väljaanded, nende hulgas Briti veebileht Aol või Cray News.\n\n\"Ma olen juba aastaid elanud üürikorterites ning tunnen, et valgetel seintel on vähe hinge. Ma proovin alati oma elamispinna koduseks muuta,\" selgitas Taanis elav kunstnik, miks ta seinale erinevaid kujundeid teibib.\n\nLiivo õpib Taanis disaini ning tema esimene näitus avatakse veebruaris Aalborgis.\n\nfull making of this fisht video available on It's Tape's facebook page ????????\n\nA video posted by It's Tape (@itistape) on Nov 27, 2016 at 6:43am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestlanna Laura Liivo põnevad teibist kunstiteosed pälvivad välismaa meedias tähelepanu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIraagi väed alustasid Mosulis rünnakute uut faasi\n\n## Põhitekst:\n\nIraagi väed liiguvad rünnakute teises faasis Mosuli idapoolsetesse linnaosadesse, vahendas BBC.\n\nMosul on ISIS-e viimane suurem tugipunkt Iraagis.\n\nViimastel nädalatel oli Mosuli lahingutes paus. ISIS on osutanud tugevat vastupanu pärast seda, kui Iraagi väed novembris Mosuli idaossa sisenesid.\n\nIraagi erivägede komandör Mosuli idaosas, kindralleitnant Abdul-Wahab al-Saadi ütles AP-le, et uut rünnakute faasi alustati pärast seda, kui piirkonda saadi abivägesid juurde.\n\nTa ütles, et terrorismivastase üksuse (CTS) sõdurid on tunginud teist korda Karama linnaossa. Esimest korda sisenesid nad sinna novembris.\n\nTa lisas, et neljapäeval olid väed vähem kui kolme kilomeetri kaugusel linna eraldavast Tigrise jõest.\n\nEsmaspäeval muutis USA juhitud koalitsiooni õhurünnak viimase Tigrise jõge ületava silla kasutuskõlbmatuks. ISIS-e uudisteagentuur Amaq avaldas oma veebilehel video, milles on näha Vana Silla purunenud osa.\n\nMosulis oli viis silda enne seda, kui valitsusväed alustasid oma pealetungi linna tagasivõtmiseks.\n\nÜRO on hoiatanud, et sildade hävitamine võib muuta keerulisemaks enam kui miljoni elaniku evakueerimist linnast.\n\nOperatsioon Mosuli tagasivõtmiseks algas 17. oktoobril ehk enam kui kaks aastat pärast seda, kui ISIS suure osa sellest hõivas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraagi väed alustasid Mosulis äärmusrühmituse ISIS vastu uut rünnakutelainet, teatasid sõjaväeametnikud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi ja USA võtsid juunioride jäähoki MM-il teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi alistas A-alagrupis Šveitsi 4:2 (2:1, 0:1, 2:0) ning USA oli 5:2 (2:1, 3:0, 0:1) üle Slovakkia meeskonnast.\n\nKahe vooru järel on Rootsil A-alagrupis 6, Tšehhil 4, Taanil 3, Šveitsil 2 ja Soomel 0 punkti. B-alagrupis on USA-l ja Kanadal 6, Venemaal 3 ning Slovakkial ja Lätil 0 punkti. Edasi play-offi pääsevad mõlemast alagrupist neli paremat koondist.\n\nTäna kohtuvad Taani - Tšehhi, Venemaa - USA, Soome - Rootsi ja Läti - Kanada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanadas Montrealis ja Torontos toimuvatel kuni 20-aastaste jäähoki maailmameistrivõistlustel said turniiritabelisse teise võidu alagruppide liidrid Rootsi ja USA.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOssinovski: tervishoiutöötajate palgaleppe detailid selguvad jaanuari keskpaigaks\n\n## Põhitekst:\n\nHaigekassa teatel jääb nende tervishoiuteenuste loetelu piirhindades muutmata senine palgaeelarve, kuna praeguseks uut tervishoiutöötajate ja haiglate liidu palgakokkulepet sõlmitud ei ole. Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE) kinnitab siiski, et raha selleks on eelarvesse planeeritud ning usub, et järgmiseks haigekassa nõukogu koosolekuks, mis toimub jaanuari keskel, on palgaleppe detailid juba selgemad, nii et streikima hakkama ei pea.\n\n\"Loomulikult on sotsiaalministeeriumi, valitsuse ja kogu tervishoiusüsteemi huvides töörahu säilitamine,\" kinnitas Ossinovski ERR.ee-le. \"Oleme sinna suunda liikunud, see protsess on võtnud küll tavapärasest rohkem aega, aga mulle näib, et head tahet, et kokkuleppele jõuda, on osapooltes piisavalt. Loomulikult ei taha keegi streikida, ei taha seda ka tervishoiutöötajad ise,\" ütles minister.\n\nHea tahte avalduseks pidas Ossinovski järgmise aasta eelarvesse erandlikult planeeritud täiendavat kümmet miljonit eurot tervishoiu rahastamiseks. \"Ka palkade osas mitteametlik palgatõusunumber, mille riiklik lepitaja on teinud, on kindlasti väärikas pakkumine.ja lähinädalatel liigume jõudsalt edasi selle protsessiga,\" teatas minister.\n\nOssinovski ütles, et haigekassa on igal aastal planeerinud eelarvesse palgatõusu, mis lähtub vähemalt Eesti keskmisest palgast. Seetõttu on ka järgmise aasta eelarvesse plaanitud summa, mida riiklik lepitaja tervishoiutöötajatele praeguseks välja on pakkunud.\n\n\"13. jaanuariks, mis on haigekassa nõukogu järgmine istung, kus kinnitatakse haigekassa eelarve 2017. aastaks, on meil selgus olemas, kui kiiresti suudame palgaleppeni jõuda, millisest kuust see jõustub ja loomulikult ka, kui suur on selle rahaline maht ning teiselt poolt palgatõusuprotsent. Uue aasta esimestel päevadel lepime kokku ka järgmised konkreetsed sammud,\" teatas minister.\n\nOssinovski ütles, et keegi ei kahtle selles, et pikemas plaanis on tervishoidu lisaraha vaja.\n\n21 miljonit lisaraha\n\nJärgmisest aastast on haigekassa lisanud raviteenuste nimekirja mitmed uued teenused ja ravimid, mille eelarve on kokku 20,9 miljonit eurot.\n\n2017. aastast uuendatakse hambaravi, ortodontia ning näo- ja lõualuukirurgia teenuste loetelu, millega kaasneb nende teenuste 23-protsendiline eelarvekasv. Samuti uuendatakse hambaravi loetelu täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise tõttu järgmise aasta 1. juulist.\n\nUuendatakse ka günekoloogia protseduuride, operatsioonide ja lisavahendite loetelu ning arsti ja õe vastuvõttude ja voodipäevade piirhindu.\n\nJärgmisest aastast lisandub haigekassa poolt hüvitavate raviteenuste hulka ka kiiritusravi uuele vähipaikmele ja täiendav võimalus insuldi ravis - trombektoomia ehk veresoones tekkinud trombi eemaldamine.\n\nRavimite loetellu lisanduvad rinnakasvaja, melanoomi ehk pahaloomulise nahakasvaja ja Pompe’i tõve ravimid.\n\nPompe’i tõbi on pärilik, harvaesinev ja raske ainevahetushäire, mis võib lõhustada lihasmassi ning lihase tagasikasvatamine on raskendatud. Haigust on keeruline diagnoosida, kuid pärast haiguse avastamist on oluline alustada ravi võimalikult varakult. Loetellu lisanduv ensüümasendusravi võimaldab aidata kehal ise neid aineid lagundama hakata, mis lihasmassi vähendavad.\n\nÜhe aasta võrra tõuseb sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse vanusepiir kuni 16. eluaastani, kelle hooldaja haiglas viibimise eest haigekassa tasub.\n\nKokku on haigekassa järgmise aasta tervishoiuteenuste eelarve 786 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa järgmise aasta eelarves tervishoiutöötajate palgatõus ei kajastu, sest palgakokkulepet pole veel saavutatud. Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski sõnul peaks jaanuari keskel toimuvaks haigekassa nõukogu istungiks olema palgaleppe detailid siiski selged ning lisaraha selleks on olemas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTorino Juventus toob Genoast keskväljale täiendust\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane Venetsueela koondislane pallis Genoas aastatel 2014-16 ning enne seda mängis viis aastat Saksamaa klubis Hamburger SV.\n\nItaalia meedia info kohaselt liitub Rincon Juventusega laenulepingu alusel ning selle eest makstakse kaks miljonit eurot. Juventusel on õigus hooaja lõpus mängija lõplikult endale osta.\n\nViimasel viiel aastal Itaalia meistriks kroonitud Juventus juhib Serie A tabelit lähima jälitaja ees nelja punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas liidrikohta hoidev Torino Juventus teatas neljapäeval, et klubiga liitub Genoa meeskonnast poolkaitsja Tomas Rincon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikad: USA avalikustab küberrünnakuga seotud vastumeetmed Venemaa suhtes\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad ametnikud ei täpsustanud, millised vastumeetmed on Obama heaks kiitnud, kuid ütlesid, et arutatud on nii majandussanktsioone, süüdistuse esitamist, info lekitamist selleks, et häbistada Vene ametnikke või oligarhe kui ka piiranguid Vene diplomaatidele USA-s, vahendas Reuters.\n\nÜks otsus, mis allikate sõnul on tehtud, on see, et vältida tuleks igasuguseid samme, mis ületaks Venemaa häkkimistegevust ning laiendaks küberkonflikti, mis võib kontrolli alt väljuda. Üks võimalik liigne samm võiks olla näiteks sekkumine Venemaa veebivestlustesse.\n\nObama ütles detsembris NPR-ile, et \"USA peab astuma samme Venemaa vastu USA valimistesse sekkumise pärast ja ka teeb seda\".\n\nNii FBI, CIA kui ka riikliku luuredirektoraadi hinnangul oli just Venemaa Demokraatliku Partei vastaste häkkimiste taga enne 8. novembril toimunud presidendivalimisi. Samuti on USA ametnike sõnul üksmeel selles, et Venemaa püüdis sekkuda valimistesse, et aidata vabariiklaste kandidaadil Trumpil lüüa demokraatide kandidaati Hillary Clintonit.\n\nVenemaa on korduvalt häkkimissüüdistusi eitanud. Trump on samuti USA luureasutuste hinnangud tagasi lükanud. Trump on ka öelnud, et USA ei peaks Venemaa vastu sanktsioone kehtestama.\n\n\"Ma arvan, et me peaksime oma eluga edasi minema,\" ütles Trump kolmapäeval ajakirjanikele, kui temalt küsiti vabariiklasest senaatori Lindsey Grahami märkuste kohta, et Venemaa ja president Vladimir Putini vastu tuleks kehtestada küberrünnakute pärast sanktsioonid.\n\nVenemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommenteeris kolmapäeval, et uute majandussanktsioonide valguses ootavad vastumeetmed ka USA-d.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Barack Obama valitsus kavatseb avalikustada neljapäeval meetmed Venemaa vastu, keda süüdistab USA demokraatide arvutitesse häkkimises ja info lekitamises selleks, et aitada Donald Trumpi ja teisi vabariiklaste kandidaate presidendivalimistel, ütlesid kaks USA ametnikku kolmapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna kammerorkester annab Põlvas aastalõpukontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nTim Kliphuis Trio kuulub maailma keelpilliansamblite tippu. Nende kirev kava pärineb klassikast, mustlasdžässist ja Põhja-Euroopa folkmuusikast. Auhinnatud viiuldaja Tim Kliphuis Hollandist musitseerib koos iiri kitarristi Nigel Clark’iga ja šoti bassisti Roy Percy’ga.\n\nMõte korraldada Eesti Kontserdi aastalõpukontsert väljaspool traditsioonilisi kontserdimaju sündis heast koostööst Põlva valla ja kontserdikorraldaja vahel. Seesama kontsert toimub sel aastal veel vaid Tallinnas ja Jõhvis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba kolmandat korda lõpetab Põlvas kultuuriaasta klassikalise muusika kontsert. Aastalõpukontserdil 29. detsembril on Põlva kultuuri- ja huvikeskuse laval Tallinna kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel ning maailmakuulsa viiulivirtuoosi Tim Kliphuisi trio.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump Venemaa karistamisest küberrünnakute eest: eluga tuleks edasi minna\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval lubas Lätit külastanud USA senaator Lindsey Graham, et USA valimiste ajal aset leidnud küberrünnakute eest on Venemaad ootamas sanktsioonid.\n\nKui ajakirjanikud Floridas Donald Trumpi käest uurisid, milline on tema arvamus Venemaale sanktsioonide kehtestamise kohta seoses USA valimiste ajal aset leidnud küberrünnakutega, vastas tulevane president: \"Arvan, et peaksime oma eludega edasi minema\".\n\nTa lisas, et arvutid on meie elu väga keeruliseks muutnud ja \"kogu see arvutiajastu on viinud selleni, et keegi ei tea enam, mis täpselt toimub\".\n\nTrump märkis, et meil on kiirus ja palju muid asju, kuid ei saa olla kindel, et meil on piisavalt turvalisust.\n\nGrahamiga ei ole tulevane president enda sõnul vestelnud.\n\nTrump on varem Venemaa sekkumise valimisprotsessi kahtluse alla seadnud. Detsembri algul ütles ta ajakirjale Time, et ei usu, et venelased sekkusid.\n\nOktoobris süüdistas president Barack Obama administratsioon avalikult Venemaa valitsust USA poliitorganisatsioonidele korraldatud küberrünnakutes. Obama on lubanud, et saadab Venemaale seoses presidendikampaania ajal tehtud küberrünnakutega selge sõnumi. Räägitud on ka sanktsioonide kehtestamisest.\n\nDemokraatide rahvuskomiteelt (DNC) varastatud e-kirjad lekitati veebi ning Hillary Clintoni kampaaniajuhi John Podesta kirjad avaldati hiljem WikiLeaksi veebilehel. Venemaa on oma osalust küberrünnakutes eitanud ning Wikileaks ei ole avalikustanud, kust nad e-kirjad said. WikiLeaksi asutaja Julian Assange on lükanud tagasi süüdistuse, nagu kasutanuks tema veebilehte Vene valitsus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendiks valitud Donald Trump vastas küsimusele võimalikust sanktsioonide kehtestamisest Venemaale seoses väidetavate küberrünnakutega presidendikampaania ajal, et eluga tuleks edasi minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Salamõrtsukate maailma ilus pinnavirvendus\n\n## Põhitekst:\n\nArvutimängudest on raske filme vändata, see on vana tõde. Ikka ja jälle proovitakse, kuid enamasti saadab selliseid filme mängurite virin, et pole ikka see õige ja mittemängurite virin, et ei saa nagu hästi aru. Mõnikord läheb ekraniseerimine konarlikumalt, teinekord juba peaaegu nagu õnnestuks. Viimasesse kategooriasse, et napilt-napilt läks ikka mööda, kuulub ka \"Assassin’s Creed\".\n\nPärast filmi vaatamist tõmbasin mängu endale arvutisse ja proovisin järele, varem ma seda mänginud ei olnud, seega olen võhik, kuid siiski film innustas sedavõrd, et tekkis soov asi mängus endas oma silmaga üle vaadata. Mul oli Brotherhoodi nimeline, 2010. aasta väljalase. Mäng ise aga tuli esmakordselt turule kümme aastat tagasi, 2007. See oli XBoxi mäng, millest on tulnud versioonid ka Playstationile ning mõned variandid arvutis toksimiseks. Kokku on erinevaid lugusid kahekümne ringis, paar liini on juba enne turule toomist katkestatud. Selge see, et niisugusest maailmast on keeruline kokku panna ühte filmi, mis rahuldaks nii mängureid kui oleks arusaadav neile, kes ei ole mänginud.\n\nFilmi lugu intrigeerib ja kui tegijad nii kramplikult mängust kinni poleks hoidnud, saanuks sellest päris hea ulmefilmi. Ette rutates pean ütlema, et kahjuks jäi asi poolele teele toppama ja lõpp vajus päris lönti.\n\nFilm algab stseenist, kus noor poiss avastab õudusega, et tema isa on tapnud ema. Isa on miskipärast riietunud kapuutsiga rüüsse, näidatakse ohtralt rippuvaid talismane, templirüütlite nodi ja kõik on äärmiselt salapärane. Isa ütleb poisile, et too elagu varjudes ning poeg põgeneb. Järgmisena on möödunud hulk aastaid, poeg on suureks kasvanud ja ta hukatakse. Eriti mingi tutvustusega vaeva ei nähta, hukkamise toon teemaks ka selle pärast, et see on treileris ära toodud. Treileris on ka seletatud see, et mees siiski elustatakse ja viiakse salajasse laborisse, kus masinavärgiga, mis kannab mine Animus, elustatakse geenide abil mälu, mida saab visualiseerida tõetruu hologrammina. Võitlus käib templirüütlite ja salavennaskonna vahel, eesmärgiks on hävitada maailmast vägivald või ehk õigemini - saada inimkond oma käpa alla vaba tahte kõrvaldamise teel. Salamõrvarite vennaskond kaitseb seda vaba tahte säilimist või vägivalda templirüütlite eest viimse veretilgani. Vaba tahte valitsemise kood on reliikvias, mida kutsutakse Eedeni õunaks. Filmis käibki kogu tegevus selle riistapuu leidmise nimel.\n\nKõige rohkem tähelepanu on pööratud visuaalsele poolele ja tagaajamisele. Peab ütlema, et see film on tõesti kaunis ja tagaajamisstseenid täitsa lahedad. Hüpatakse ja joostakse ikka mehemoodi, noad välguvad (verd väga ei pritsi) ja kõik on seikluslikult efektne. Animuselegi on antud kohane visuaal, üleminekud mineviku hologrammi ja tänapäeva kummitused on üliefektsed. Paraku jätab soovida tegelaste lahtirääkimine, nende tutvustamine või neile hinge sisse puhumine. Mängus see muidugi ei ole nii oluline, iga mängija mõtleb ise oma tegelasele tausta juurde ja loob oma seoseid, kuid filmis need asjad päris nii lihtsalt ei käi, siin tahaks ikka korralikumat karakteri ülesehitust kui lihtsalt välise kesta pakkumine. Näitlejatel jääb tänu sellele pinda, millel rolli püsti hoida, liiga väheks ja vaatajateni ei jõua nende tegevuse tagamaad. Tahaks ikka näha veidi ka mingit sisemist arengut, omavahelisi jõujooni, kasvõi terve vennaskonna või templirüütlite grupi selgemat iseloomustust, kuid praegu lihtsalt laksitakse laviin mingeid fakte hunnikusse, neid sidusaks silumata. See ei jäta kokkuvõttes head muljet.\n\nFilmi lõpus jõutakse ka selle õunani, kuid lõpustseenid on juba täiesti suvalised ega jõua filmi seisukohast mõistlikku punkti välja. Lugu lihtsalt lõppeb ühe koha peal ära, jättes mulje, et aitab küll, enam ei viitis, tahaks juba süüa ja magada ka ja noh, aitab siis kah, selleks korraks. Niimoodi võib mängu pooleli jätta ja homseni välja logida, aga nii ei lõpetata filmi.\n\nSee ei ole üdini halb film, visuaal on tõesti õnnestunud, näitlejad ka meisterlikud, piinlikke momente ei teki, kuid filmina on see siiski pigem põrumine, sest inimene tahab kinost muud ka saada kui vaid efektset pildirida. Tasub vaadata, kuid ärge ootusi liiga kõrgele seadke.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinodes\n\"Assassin’s Creed\"\nrežissöör Justin Kurzel\nosades Michael Fassbender, Marion Cotillard, Jeremy Irons, Brendan Gleeson, Michael K. Williams, Ariane Labed\nHinne: 6/10",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSimple Sessionil näeb võistluste vahel maailma parimate tõukeratturite trikke\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna tulevad spetsiaalselt kohale maailmas üha menukamaks kasvava ning ka Eestis viimastel aastatel tõusujoones populaarsust kogunud ekstreemspordiala tipud. Lisaks demonstratsioonesinemisele kerkib Saku Suurhalli eraldi park tõukerataste tarbeks, kus Simple Sessioni külastajad saavad sõita, tutvuda oma iidolitega, õppide trikke ja nippe ning proovida uusi tõukerattaid.\n\nSimple Sessionil näitavad tõukeratturid oma oskusi pühapäeval enne rulafinaale ning seda nii pargi- kui ka tänavastiilis. Suurbritanniast saabub Tallinna oma oskusi näitama hetkel valitsev maailmameister ning FISE 2016 võitja Jordan Clark. Eestit esindab näidisala tugevas konkurentsis 2014. aastal Euroopa meistriks kuulutatud, viimastel aastatel ohtralt maailma tipp võistlustel häid kohti noppinud ning novembrikuus UK Scoot Fest World Cup King of Street võistluselt võitjana naasnud Roomet Säälik. Ühe peaesinejana osaleb demonstratsioonil ka Richard Zelinka Tšehhist, kes on maailma reitingus 7. kohal ning Scootfest King of Bowl 2016 võitja.\n\nTõukerataste menu liigub ülesmäge juba 2000-ndate aastate algusest ning on tänaseks jõudnud võistlusspordi staatusesse ning muutunud rulatamise ja BMX-rataste kõrval üheks populaarsemaks nn linnaspordi alaks. Tõukeratastega sõidetakse, nagu ka BMXi ja rulaga, skateparkides ehk rämpidel ning tänavatel, samuti harrastatakse dirt-sõitu ehk sõitu maastikuobstaaklitel ning flatland-stiili ehk trikke lamedal pinnal. Rahvusvaheline tõukerattaliit korraldab maailmameistrivõistlusi alates 2012. aastast.\n\nSimple Sessioni võistlustest võtab tänavu osa ligikaudu 140 rulatajat ning BMX-ratturit umbes 30 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action-spordi sündmuse maailmas. Saku Suurhalli kerkib võistluse ajaks hiigelsuur ja unikaalne ühekordne võistluspark, mis ühendab tavaliselt väga erinevatel obstaaklitel ja linnamaastikel harrastatavate võistlusalade jaoks vajalikud nüansid üheks suurejooneliseks vaatemänguplatsiks.\n\nVõistlused lööb lahti laupäev, 4. veebruar, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMXi kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sportlasi. Pühapäeval, 5. veebruaril vallutavad pargi juba sõelale jäänud võistlejaid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "4.-5. veebruaril Saku Suurhallis toimuval Euroopa suurimal talvisel ekstreemspordifestivalil Simple Session näeb rulasõidu ja BMX-rataste põhivõistluste kõrval taas ka tõukerattasõitu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAgent: Põhikoosseisust välja jäänud ManU ründestaar kaalub Sevilla laenupakkumist\n\n## Põhitekst:\n\n21-aastane mängumees on pärast hiilgavat debüüthooaega oma mängukvaliteedis veidi tagasi andnud ning viimasest neljast mängust on ta vaid korra algkoosseisus alustanud. 11 Premier League'i mänguga on ta löönud ainult ühe värava ja andnud kolm resultatiivset söötu, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKuigi United ise eelistab väidetavalt ründaja säilitamist, siis Lamboley sõnul laenuleping väga ebarealistlik ei ole. \"Me uurime Sevilla valikut väga lähedalt. Sevilla on väga hea klubi, heal positsioonil Hispaania liigas. Nad on Meistrite liigas ning neil on suurepärane treener. See on kõik, mida saan öelda.\"\n\nEndine Monaco mängumees liitus Unitediga 2015. aasta augusti lõpus ning pooleteise aastaga on ta kõikide sarjade peale saanud kirja 21 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Manchester Unitedi jalgpalliklubi ründaja Anthony Martial on oma agendi Philippe Lamboley sõnul hoolikalt kaalumas Sevilla laenupakkumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa mõistis teravalt hukka Tu-154 katastroofi kujutanud Charlie Hebdo karikatuurid\n\n## Põhitekst:\n\nKaitseministeeriumi transpordilennuki pardal oli kokku 92 inimest, nende seas ka Punaarmee Aleksandrovi-nimelise koori liikmed, kes olid teel Süürias asuvasse Hmeimimi õhuväebaasi aastalõpuüritusele. Kõik pardal olnud hukkusid, vahendasid TASS, HS ja Moscow Times.\n\nCharlie Hebdo ühel karikatuuril on kujutatud sõjaväemundris meest hääleharjutusi - \"A-a-a-a-a!\" - tegemas ning taustal alla kukkuvat lennukit. Pildi juures on lause \"Punaarmee koori repertuaar laieneb\". Teisel karikatuuril oli kukkuva lennuki juures lause: \"Halb uudis - Putinit polnud pardal\". Kolmandal pildil on kujutatud Punaarmee koori vee all kaladele esinemas koos lausega: \"Punaarmee vallutas endale uue publiku\".\n\nVenemaa kaitseministeeriumi kõneisik, kindralmajor Igor Konašenkov teatas, et \"normaalsele inimesele oleks alandav isegi sellisele jäledusele tähelepanu pöörata\".\n\n\"Ütlen vaid seda, et kui selline asi, mida keel ei paindu kunstiks nimetama, esindab tõelisi läänelikke väärtusi, siis need kes neid omavad ja toetavad on hukka mõistetud - vähemalt mõistetud tulevikus üksindusse,\" märkis ta.\n\n\"Pole üllatav, et need meie kaaskodanikest, kes äsja poseerisid selfie-fotodel \"Je suis Charlie\" T-särkidega, on nüüd vaikseks jäänud,\" lisas Konašenkov.\n\nVenemaa riigiduuma asespiiker Irina Jarovaja sõnas omakorda, et nimetatud karikatuuride näol on tegu \"otsese terrorismi toetamisega\" ning et nende avaldamine on \"väljaspool inimlikku moraali\".\n\nVenemaa võimud on seni pidanud lennukatastroofi põhjuseks tehnilist riket ja pilootide juhtimisvigu, terrorismi peetakse ebatõenäoliseks.\n\nVenemaa sotsiaalmeedias on aga algatatud petitsioone, millega kutsutakse üles Charlie Hebdo karikatuuride eest Prantsusmaale sanktsioone kehtestama.\n\nSkandaalne Charlie Hebdo on ka varem Venemaad puudutavatele teemadele tähelepanu pööranud. Satiirilehe kõige skandaalsemateks piltideks on olnud aga karikatuurid prohvet Muhamedist, mis tõid kaudselt kaasa ka 2015. jaanuaris aset leidnud terrorirünnaku lehe toimetuse vastu.\n\nThe satirists over at Charlie Hebdo have released new cartoons mocking the Dec. 25 plane crash that killed 92 people https://t.co/uWmL6MLsS1 pic.twitter.com/i0Mcz51E9q\n\n— The Moscow Times (@MoscowTimes) December 28, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kaitseministeerium mõistis teravalt hukka Prantsuse satiirilehe Charlie Hebdo kolmapäevases numbris avaldatud kolm karikatuuri, mis kujutasid pühapäeval aset leidnud Tu-154 lennukatastroofi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTiibeti laulik esineb Mustpeade majas koos Eesti muusikutega\n\n## Põhitekst:\n\nJuba viieaastaselt budistlike praktikatega algust teinud Drukmo Gyal õppis vanaisalt ja emalt, kuidas laulda iidseid tiibeti mantraid. Drukmo vanavanemad on tuntud vaimsete praktikate harrastajad ja joogide õpetusliini hoidjad - ja seda juba kuuendat põlve. Joogid ja jogiinid on Tiibetis ilmalikud inimesed, kes järgivad ja pühendunult praktiseerivad vaimseid õpetusi, samas elades ilmalikku elu, koos selle rõõmude ja muredega.\n\nSanskriti keeles tähendab man meelt ja tra kaitset. Mantrad on imeilusa kõlaga ja neil on harmoniseeriv mõju. Drukmo Gyal räägib mantralaulude vahele, kuidas tänapäevases kiires ühiskonnas meelt kaitsta ehk siis säilitada meelerahu ja suhtuda positiivselt ümbritsevasse. Mantratel on oluline osa ka tiibeti meditsiinis, ravis kasutatakse helivibratsioonide tekitamiseks väestatud vormeleid - mantraid, alghelide silpe ning sõnu sanskriti ja tiibeti keeltest.\n\nTiibeti laulik Drukmo Gyal Dakini kohtus Taavi Petersoniga Eestis 2015. aasta kevadel Tam Galeriis toimunud Malle Leisi kunstinäituse avamisel, kus leidis aset ka esimene ühine improvisatsioon. Kooskõla oli nii võimas, et muusikutel tekkis mõte esitada edaspidigi koos Tiibeti traditsioonilisi mantraid, saates neid euroopalike muusikainstrumentidega. Nii on kauged mantrad siinse kuulaja kõrvale sobilikumad, arvas Drukmo Gyal.\n\nPeagi lisandusid kooseisu Joosep Kõrvits, kes mängib tšellot ja maalikunstnik Leho Rubis, kes saadab mantraid India flöötidega. Välja on antud ka esimene ühine heliplaat - \"Tibetan Mantra Healing\". Mustpeade Majas esinevad eraldi muusikalise improvisatsiooniga Qiqi Shi Hiinast Gu Zheng'il ja Rael Kõiv klaveril.\n\nKontsert algab Mustpeade Majas kell 20.00. Kogu kontserdilt saadud tulu annetatakse heategevuslikel eesmärkidel Tiibeti kultuuri toetamiseks. Loe täpsemalt siit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "29. detsembril kell 20 annab Tiibeti laulik ja jogiini Drukmo Gyal Dakini koos Eesti muusikutega Mustpeade majas mantrakontserdi. Drukmo Gyali esinemist saadavad Taavi Peterson, Joosep Kõrvits ja Leho Rubis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKerli Kõiv tegi puravikest jäätise\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle väga meeldib see trend, mis meil viimastel aastatel on tekkinud, et ürgne inspiratsioon, aga uuenduslikud valmistamismeetodid. Selline mõnus ürggurmee,\" kirjeldas Kerli Eesti toidukultuuri Visitestonia Youtube'i lehel.\n\nLauljatar kiitis, et eestlastele on loodus elu osa. \"Loodusega üksolemine on hoopis teistsugune vibratsioon. Kohe, kui ma kuskile maal emaha maandun, siis ma tunnen ennast iseendana,\" tõdes Kerli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Laulu poolfinalist Kerli Kõiv jõudis enne pingelist lauluvõistlust metsas aja maha võtta ning aitas kokk Orm Ojal puravikujäätist valmistada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTOD | Lõppeva aasta 15 erilist spordimomenti piltides\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on 15 minu jaoks kõige olulisema hetkega lõppevast aastast ning see on täiesti subjektiivne nimekiri, mis põhineb vaid minu ja üksnes minu isiklikul hinnangul. Valimisel võtsin arvesse nii sündmuse olulisust minu enda jaoks ning ka konkreetse foto võimet rääkida iseenda eest.\n\nFotod on välja toodud sündmuste toimumise järjekorras.\n\nVeebruari alguses võõrustas Eesti saalihokikoondis TTÜ spordihoones MM-valikturniiri, kus võideti Hollandit ja Austriat ning kaotati Soomele. Saal oli rahvast täis ning meeleolu oli hea ning saalihoki tõestas, et see spordiala läheb eestlastele korda ja pakub huvi.\n\nMai lõpus alistas BC Kalev/Cramo Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeria viiendas kohtumises Tartu Ülikool/Rocki suurelt 81:54 ning tuli ühtlasi korvpalli Eesti meistriks. Viiendast finaalmängust jäi pikaks ajaks meelde see, kuidas Tartu meeskond vaimselt täielikult murdus ning peatreener Gert Kullamäe kogu kohtumise jooksul pingile istuma jäi.\n\nJuuni alguses toodi ühele korvpalliväljakul tagasi kokku legendaarne Tallinna Kalevi korvpallimeeskond, kes 25 aastat varem tuli viimaseks Nõukogude Liidu meistriks. Publikuhuvi poolest oli tegemist lõppenud aasta Eesti kõige edukaima korvpallimänguga, mis ühtviisi oli tore, kuid teises plaanis üsnagi kurb.\n\nJalgpalli Euroopa liiga esimese eelringi korduskohtumises Tallinna Infoneti ja Edinburghi Heartsi vahel leidis lõpu eel aset intsident, kus sõnavahetusse laskusid Infoneti võõrleegionär Ofusu Appiah ning vastaste peatreener Robbie Nelson. Appiah ägestus talle öeldud sõnade järel niivõrd, et mustanahalise mehe silmist voolasid pisarad.\n\nJuuli keskel aset leidnud kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel toimus võimuvahetus meeste kettaheites, kui oma esimese meistritiitli teenis Martin Kupper, kes edestas teiseks tulnud Gerd Kanterit enam kui kolme meetriga.\n\nAugusti teises pooles, vahetult pärast Rio de Janeiro olümpiamänge, peeti Raekoja platsil pidulik Rio olümpiakoondislaste vastuvõtt, mille minu jaoks rikkus täielikult tugev vihmasadu. Olen aastate jooksul pidanud igasugustes ilmastikuoludes pildistama, kuid tookordne vihm jääb mulle pikaks ajaks meelde. Pildil \"naudib\" ilma Ksenija Balta treener ja elukaaslane Andrei Nazarov.\n\nSeptembri esimeses pooles peeti taaskord SEB Tallinna maraton. Finišikoridoris sai mitmeid häid pilte, kuid kõige kõnekama hetke pakkus Eesti meistrivõistluste arvestuses ennast kolmandaks jooksnud Eesti korvpallikoondise füsioterapeut Priit Lehismets, kes alles eelmisel päeval oli tulnud tagasi korvpallikoondise välisturneelt.\n\nNoorenenud koosseisuga Eesti meeste korvpallikoondis teenis Euroopa meistrivõistluste valiksarjas paljudele üllatuslikult koguni kolm võitu ning oli enne viimast kodumängu Poola vastu veel kinni ka edasipääsus. Kahjuks suurüllatust sepistada ei õnnestunud, kuid sellegi poolest pakkus meeskond poolehoidjatele sel suvel ilusa elamuse.\n\nUus korvpallihooaeg algas uuenenud nime ja välise imidžiga BC Tartu meeskonna jaoks edukal noodil, kui Meistrite liiga esimene eelring läbiti edukalt. Kahjuks seejärel enam võidukalt jätkata ei suudetud ning meistrite liigas põhiturniirile ei pääsetud ning aste madalamas sarjas jäädi sootuks võiduta.\n\nEesti jalgpallikoondise jaoks oli väga tormiline ja negatiivne aasta, kui senine peatreener Magnus Pehrsson vallandati ning asemele astus endine koondislane Martin Reim. Aastat jäävad varjutama mitmed suured kaotused valikmängudes, kuid ühe positiivse hetkena võib välja tuua Reimi esimese kohtumise, kui 4:0 võidumängus Gibraltari vastu lõi alles 18-aastane Mattias Käit kaks väravat.\n\nEesti võrkpallikoondis jätkas oma fännide rõõmustamist, kui taaskord tagati pääs EM-finaalturniirile. Sel korral saadi finaalturniiri pilet kätte oktoobri esimesel poolel tormiliselt kaasa elanud kodupubliku silme all Tondiraba spordihallis.\n\nTaaskord toimus Tallinnas epeevehklemise MK-etapp Tallinna Mõõk, mis esimest korda oli naiste võistluseks. Meie koondislased pakkusid ilusaid esitusi ning individuaalturniiril tõusis Irina Embrich kolmandaks ning naiskonnavõistlusel jäeti võit koju. Pildil on Katrina Lehis.\n\nEesti jalgpallimeistriks tuli esimest korda Tallinna Infonet, kes alistas Premium liiga viimases ehk 36. voorus võõrsil Nõmme Kalju 2:1. Pildil tähitsab võidukarikaga Infoneti ründaja Vladimir Voskoboinikov.\n\nAlanud korvpallihooaja ühe negatiivse punktina jääb meelde Eesti klubikorvpalli õhuke tase. Kui Tartu Ülikooli kehvast eurohooajast juba rääkisime, siis euroväljakud proovis ära ka TLÜ/Kalev, kes sai aga neli kindlat kaotust ning pidi selle ürituse pettumuste alla liigitama. Pildil meeskonna abitreener Raido Roos.\n\nDetsembri keskel Pärnus toimunud Eesti korvpalli karikavõistluste finaalidest pakkus kõige rohkem emotsioone naiste finaalkohtumine, kus Tallinna Ülikool alistas suurkonkurendi FCR Media/Rapla 77:61. Tore oli vaadata TLÜ naiste ehedat võiduemotsiooni, mida meie meeste korvpallis pole ammu kohanud.\n\nKõik fotod: Siim Semiskar/ERR SPORT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppeval aastal tegin taaskord rohkem kui paarkümmend tuhat spordipilti ning aeg on heita pilk tagasi ja valida välja 15 kõige erilisemat spordisündmust, mis minu kaamerasse jäid. Kuna Rio olümpial ma ei käinud, siis tuleb leppida vaid kodukamaral toimunud sündmustega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEst Lit Locus: Eesti kirjanduse kümme sündmust 2016. aastal\n\n## Põhitekst:\n\n1. Kirjanike liitu juhib uus esimees. Eelmine esimees Karl Martin Sinijärv seisis kirjanike huvide eest kolm tärminit ehk kokku üheksa aastat. Selle ajaga suutis ta viia kirjandust meediasse, tegi koostööd teiste loomeliitudega, toetas kirjanduse sünteesi erinevate kunstiliikidega, rääkis raamatukujunduse olulisusest, tutvustas e-raamatu võimalusi. Ning muidugi ta on otseselt seotud sellega, mida ametlikult nimetatakse \"kunstniku- ja kirjanikupalk loomingulises tippvormis kirjanikule ja kunstikule\". KMS-i kirjanike liit oli sõbralik, avatud külalistele ja ideedele. Tiit Aleksejevi kirjanike liit on esimese kaheksa kuu jooksul olnud samuti külalislahke ning tegus, mis tagab tõrgeteta asjaajamise. Samas võib juba praegu EKL-i tegevuses eristada ühe n-ö aleksejevliku noodi, milleks on väärikus. Selle sõna erinevad vormid leiduvad Tiit Aleksejevi kõnedes-ettekannetes ning ka kirjanike liidu töötajad kasutavad seda sõna senisest sagedamini.\n\n2. Naised otsustavad. 2016. aastal valiti Kätlin Kaldmaa maailma kõige suurema kirjanike organisatsiooni PEN International välissekretäriks ning sellega võimendus juba varem alguse saanud suundumus: erinevate kirjandusasutuste eesotsas (muuseumid-keskused-nõukojad-toimetused) on üha enam naised. Mida võib seletada sellega, et naised vaatlevad kultuurikorraldust endale sobiva alana, aga ka sellega, et kultuuriline üldsus on valmis hindama tegijaid tulemuste, mitte soo põhjal.\n\n3. Lugusid lõunast. 2016. aastal tuli Lõuna-Eesti kirjandus võimsalt pildile. Mõni näide: Lauri Sommer \"Lugusid lõunast\", Mehis Heinsaar \"Unistuste tappev kasvamine\", Piret Bristol \"Pöörikoht\", Indrek Hirv \"Tartust Pariisi ja tagasi\" ja \"Toomemägi on Emajõgi\", Jüri Kolk \"Igapidi üks õnn ja rõõm\", Marko Kompus \"Laboratoorium. 44 luuletust\", Mika Keränen \"Jõmmu\".\n\n4. Kirjanikupalk õigustab ennast. Esimene lend – Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Triin Soomets – oli väga produktiivne. Igalt autorilt ilmus üks või mitu teost, mis tegi kokku 13 teost: kaks romaani (Kangro, Mutt), neli luulekogu (x2 Koff, Rooste, Soomets), kolm tõlkeraamatut (Koff), kaks lasteteost (Koff), üks lavastus (Rooste), üks raamat võõrkeeles (Soomets, soome keeles). Uus konkurss näitas, et kirjanikupalga vastu on jätkuvalt suur huvi, selle aasta tulemus: neli saajat, 33 taotlust.\n\n5. Palju head proosat. Sellel aastal ilmus eriti palju head eesti proosat: osa raamatutest arvustati ning veel üks osa leidis mainimist igasugustel kirjandusaasta ülevaadetel-küsitlustel. On üsna kerge loetleda näiteks 20 teost (10M+10N):\n\nMeelis Friedenthal \"Inglite keel\"\nPeeter Sauter \"Sa pead kedagi teenima\"\nIlmar Taska \"Pobeda 1946\"\nAndrei Hvostov \"Šokolaadist prints\"\nNikolai Baturin \"Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse\"\nLauri Sommer \"Lugusid lõunast\"\nMehis Heinsaar \"Unistuste tappev kasvamine\"\nMihkel Mutt \"Eesti ümberlõikaja\"\nMait Vaik \"Meeleparanduseta\"\nToomas Raudam \"Vihm\"\nMaarja Kangro \"Klaaslaps\"\nKai Aareleid \"Linnade põletamine\"\nEeva Park \"Lemmikloomade paradiis\"\nMaimu Berg \"Hitler Mustjalas\"\nKatrin Pauts \"Politseiniku tütar\" (\"Tulekandja\")\nBirk Rohelend \"Sa pead suudlema Silvat\"\nTiina Laanem \"Pildilt kukkujad\"\nPiret Bristol \"Pöörikoht\"\nMudlum \"Linnu silmad\"\nElo Viiding \"Lühikesed ja lihtsad lood\"\n\n6. Hübriidvormid. Veel üks viimaste aastate trend. Venemaa kõige suurem luuleauhind (23 000 eurot) Poeet oli 2015. aastal omistatud laulutekstide eest bardile Juli Kimile. Nobeli preemia dokumentaalproosa eest Aleksijevitšile (2015) ja laulutekstide eest Dylanile (2016). Sünteesžanrid muutuvad aina populaarsemaks ka Eestis. Proosaluule, kollaaž, autoriminaga mängimine, katsetused muusika ja teatriga. Meeldejäävad autorid-teosed selles valdkonnas 2016. aastal:\n\nRaamatud – Indrek Koff \"Poeem\" ja \"Saja rahva lood\", Jan Kaus \"Läheduste raamat\", Heljo Mänd \"Elukaarel\", Tõnis Tootsen \"Esimene päev\", Steven Vihalem \"6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality\", HAPKOMAH \"Kuidas minust sai HAPKOMAH\"\n\nPerformance – Jan Kaus \"Stiiliharjutused\" (eksp. luule) ning duo Asko Künnap (luule) ja Kivi Larmola (kitarr)\n\nMuusika – Aapo Ilves, CD \"Kirivane\" (muusika, sõnad, laul + laulusõnad erinevatele esinejatele), Kristiina Ehin (laulusõnad erinevatele esinejatele)\n\nTeater – Rooste-Sild-Riismaa ja nende lavastus \"sugu: M\"\n\n7. Raamatuesitlus kui show. Sellel aastal oli võimalik näha mitut säravat raamatuesitlust, näiteks Paavo Matsin ja \"Gogoli disko\", Ilmar Taska ja \"Pobeda 1946\", Kaur Kender, Beebilõust ja \"Kuidas minust sai HAPKOMAH\".\n\n8. Kõrvalseisja pilk. 2016. aastal oli eriti hästi tunda, et eesti kirjandust loovad ja arvustavad ka muu maailma taustaga autorid. Adam Cullen, Maima Grinberga, Cornelius Hasselblatt, Mika Keränen, Mush Nadii, Hannu Oittinen, Eva Toulouze, Jouko Vanhanen teevad seda kirjanike liidu liikmetena; samuti oleme harjunud näiteks Heidi Iivari ja Justin Petrone tekstidega, kui nimetada mõnda autorit. Sellel aastal esitleti Hollandis elava kirjandusteadlase Cornelius Hasselblatti kolme (!) saksa keelest tõlgitud teost: \"Eesti kirjanduse ajalugu\", \"Ma armastasin eestlast\", \"Eemalt vaadates\". Samuti tuleb mainida Briti Columbia Ülikoolis (Vancouver) töötava kirjandusteadlase Thomas Salumetsa inglise keelest tõlgitud uurimusi: artiklikogumik \"Mõju mõnu\" (2014) ja elulugu \"Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit\" (2016). Oluline on ka Šveitsis elava Mordva juurtega luuletaja ja kirjandusteadlase Sergei Zavjalovi vene keelest tõlgitud artiklikogumik \"Ars Poetica\", kus ta kirjutab uuest perspektiivist nõukogude luulest, aga ka soomeugri kultuuridest – näiteks etnofuturismist. Kõik see teeb eesti kirjandust mitmekesisemaks ja suuremaks.\n\n9. Kirjandus sotsiaalmeedias. Sirp ja Vikerkaar tegid pidevalt FB-postitusi. Eesti Kirjanike Liit ja Looming rõõmustasid FB-konto avamisega.\n\n10. Kojutulek. 9. juunil toimus Marie Underi ja Artur Adsoni ning Marie Underi noorema tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underi ümbermatmine. Suursugune ja emotsionaalne sündmus: lühikõnedega Jaani kirikus esinesid president ja kultuuriminister, ilus ja liigutav tseremoonia, vanemad prouad pühkisid pisaraid, kui kirstud säilmetega viidi kirikust välja Rahumäe kalmistule. Ent kauaoodatud sündmus leidis väga vähe kajastust meedias, mida panid tähele paljud eesti kirjanduse sõbrad Eestis ja välismaal.\n\nEst Lit Locus\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Igor Kotjuhi kirjandusaasta kokkuvõte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDuterte: viskasin korruptandi helikopterilt alla ja võin seda veelgi teha\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui olete korrumpeerunud, toon ma teid helikopteriga Manilasse ja viskan välja,\" ütles korruptsioonile ja uimastitele sõja kuulutanud Duterte BBC teatel.\n\nPresident ähvardas helikopterilt alla heita kõik, kes kavatsevad tema lubatavat rahalist abi varastada. \"Olen seda varemgi teinud, miks ma ei peaks seda uuesti tegema,\" ütles ta.\n\nDuterte sõnul oli tema varasem ohver või ohvrid pantvangi tapnud inimröövijad. Pole teada, kus või millal see aset leidis.\n\nKõne pidas Duterte teisipäeval, neljapäevaks ei soovinud ta aga oma väljaöeldust enam midagi teada. \"Helikopter, et keegi alla visata? Kui see ka tõsi on, siis ma ei tunnista seda,\" sõnas president ABS-CBNile antud intervjuus.\n\nSarnaseid vastuolulisi väiteid on Duterte esitanud varemgi. 16. detsembril ütles ta BBC-le, et lasi Davao linnapeana maha kolm kurjategijat. Hiljem silus tema pressiesindaja öeldut ja manitses Dutertet mitte sõna-sõnalt võtma.\n\nDuterte oli kakskümmend aastat Davao linnapea ning selle aja jooksul langes kuritegevus tunduvalt. Samas süüdistati teda ka surmasalkade rahastamises. Presidendina on Duterte lubanud korruptsiooni ja uimastid Filipiinidelt välja tõrjuda, isegi kui selleks tuleb vajadusel ohverdada miljoneid inimelusid.\n\nAlates Duterte algatatud uimastitevastasest võitlusest on politseinikud, omakaitseväelased ja palgasõdurid tapnud ligi 6000 inimest. Opositsioonipoliitikud ja inimõiguslased on kutsunud üles Dutertet tagandama, kuid riigis korra loomist ihkavate valijate hulgas on president jätkuvalt väga populaarne.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filipiinide president Rodrigo Duterte ähvardas taifuuniohvritele peetud kõnes korrumpeerunud ametnikud helikopterilt alla visata, kinnitades, et on seda varemgi teinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaeluministri väide eksitas, kõik talupidajad ei pooldanud koristamata heina toetuse kaotamist\n\n## Põhitekst:\n\nMitmed talupidajad avaldasid imestust, kui maaeluminister Tarmo Tamm teatas otsusest kaotada järk-järgult niidetud heina toetus, viidates kollektiivsele üksmeelele, mis talupidajate esindusorganisatsioonidega saavutati. Nimelt teadsid talupidajad, et neid esindav keskliit ei pooldanud toetuse kaotamist.\n\nNimelt läks Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kalle Lieberti nimel teisel jõulupühal maaeluminister Tarmo Tamme poole teele pöördumine, mis võtab kokku talupidajate seisukoha. Organisatsiooni juht tunnistab, et üksmeelt organisatsioonis pole, ehkki enamik pooldab toetuse säilimist hekseldatud heinale.\n\n\"Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsiooni liikmete hulgas on eriarvamusi hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamise või keelustamise küsimuses. Enamus pooldab siiski võimalust hekseldada ja heksel maha jätta,\" seisab 26. detsembril ministrile läkitatud pöördumises. \"Hekseldamise ja heksli mahajätmise keelustamist pooldavad peaasjalikult loomapidajad. Vastupidisel seisukohal on peaasjalikult põllumajandustootmise teiste valdkondade esindajad,\" võtab Liebert kokku.\n\nErametsaliit pooldas toetuse täielikku säilitamist: \"Eesti Erametsaliidu poolt toetame 100%-st purustamise toetamise jätkamist ilma heksli kokku kogumise kohustuseta,\" teatas organisatsiooni tegevdirektor Liina Laineveer oma pöördumises ministrile.\n\nPõllumajandus-Kaubanduskoda seevastu pooldas heinatoetuse järk-järgulist kaotamist, et tootjatele jääks aega muutusega kohaneda, kuid et alates 2018. või 2019, aastast see toetus kaoks täielikult, et säästa rohkem raha otseste põllumajandustegevuste toetamiseks.\n\n\"Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et otsetoetused peavad olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele ning pelgalt põllumajandusmaa hooldamine ei tohi muutuda omaette ettevõtlusvormiks. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik otsetoetuste maksmine pelgalt selle eest, et maad hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, ilma et sellel maal toimuks sisulist põllumajanduslikku tegevust,\" seisab Roomet Sõrmuse pöördumises ministrile. \"Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et nõuded, mis lubavad edaspidi püsirohumaadel rohtu hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta, ei ole jätkusuutlik ei keskkonna ja muldade, põllumajandussektori konkurentsivõime, Eesti majanduse, maapoliitika ja -suhete ega otsetoetuste süsteemi seisukohalt.\"\n\nKa lihaveisekasvatajad pooldasid toetuse kaotamist: \"Eesti Lihaveisekasvatajate Selts on kindlalt veendunud, et otsetoetuste raames hooldataval maal peaks lisaks niidetud rohule ka hekseldatud rohu ilma erisusteta täies ulatuses kokku koguma,\" vastas organisatsiooni juhatuse esimees Aldo Vaan.\n\nMinistril tuli leida kompromiss kahe vastandliku seisukoha vahel, ent kokkuvõtlikus pressiteates see ei väljendunud. Vastupidi, maaeluminister põhjendas toetusest loobumist üksmeelega, mis esindusorganisatsioonidega selles küsimuses saavutati: „Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle. Kaalusime võimalike variantidena, kas kohustada edaspidi hekseldatud rohtu ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguma või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta. Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata.“\n\nSeega näitas ministri kokkuvõte seisukohta ühtsemana, kui see tegelikult oli ning kõigi põllumeeste esindusorganisatsioonide seisukohti see siiski ei esinda ning arvamused jagunevad pooleks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Tarmo Tamm (KE) teatas otsusest lõpetada järk-järgult koristamata heina toetuse maksmine, väites, et võttis otsust tehes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid ning otsus toetus lõpetada on sündinud üksmeeles. Tegelikkuses aga läksid põllumajandusorganisatsioonide esindajate arvamused toetuse säilimisele või kaotamisele lahku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse linnake pani koledale tupikteele nimeks Brexit\n\n## Põhitekst:\n\nNimevaliku algatas paremäärmuslikuks peetud Prantsuse Rahvusrindesse kuuluv linnapea Julien Sanchez, kelle sõnul on tegu austusavaldusega brittidele, kes otsustasid juunis Euroopa Liidust lahku lüüa, vahendas ajaleht L'Express.\n\nRahvusrinde presidendikandidaat Marine Le Pen on lubanud valimisvõidu korral viia ka Prantsusmaal läbi referendumi Euroopa Liitu kuulumise asjus ning EL-i vastaste võitu suvisel Briti referendumil on erakonna poliitikud nimetanud korduvalt innustavaks eeskujuks.\n\n33-aastane Sanchez teatas esmaspäeval, et linnavolikogu on tema ettepaneku heaks kiitnud 23 poolthäälega. Idee vastu oli üheksa saadikut. Linnapea nimetas seda austusavalduseks sõltumatute inimeste otsusele.\n\nLinnapea Sanchez lisas, et Euroopa Liidu algatajate nime kandvaid tänavaid on Prantsusmaal juba piisavalt ning seega on Brexiti-nimelise tänava näol tegu ka olukorda tasakaalustava sammuga. Kohalikule raadiole rääkis meer, et on juba saanud Suurbritanniast õnnitlussõnumeid.\n\nBrexiti tänav ei vii kuhugi ning algab ja lõpeb Schumani tänaval\n\nSotsiaalses meedias on Beaucaire'i tööstuspiirkonnas asuv uus tänav ehk Rue du Brexit pälvinud aga humoorikat tähelepanu sellega, et tänav ei vii tegelikult mitte kuhugi. Lühike tänav pöörab saja meetri pärast tagasi ja lõpeb üsna lähedal alguspunktile.\n\nLisaks on märkimisväärne, et Rue du Brexit algab ja lõpeb Robert Schumani nimelisel tänaval. Schuman oli Prantsuse riigimees, keda peetakse Euroopa Liidu idee üheks peamistest algatajatest ning 1950. aasta Schumani deklaratsiooni tõttu tähistatakse 9. maid praegu Euroopa päevana.\n\nSee this picture of \"Rue du Brexit\". pic.twitter.com/zaVuRFHhX9\n\n— George Peretz QC (@GeorgePeretzQC) December 26, 2016\n\nEurope : Le conseil municipal de Beaucaire crée la \"rue du Brexit\" pour rendre hommage au choix du peuple Britannique souverain. pic.twitter.com/X2as1czVQO\n\n— Julien Sanchez (@jsanchez_fn) December 26, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa lõunaosas, Beaucaire'i väikelinnas sai üks uus tänav nime Brexiti ehk Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise järgi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Tõnissaar: mind hämmastas, kuidas Baruto vastasel kolpa puruks ei löönud\n\n## Põhitekst:\n\nBaruto pääses RIZIN Fighting Federationi korraldatava turniiri poolfinaali, alistades 46-aastase jaapanlase Tsuyoshi Kosaka, vahendab Delfi Sport.\n\n\"Tegi töö ilusti ära!\" kiitis Tõnissaar. \"Mind korraks natuke hämmastas, et kuidas nii suure massiga mees vastasel kolpa puruks ei löö. Aga see tuleneb sellest, et ta jagas vastasele rohkem skoorivamaid käelööke, mitte lõpetavaid.\"\n\nTõnissaar lisas: \"Kui vastased tahavad hakata kunagi Baruto vastu saama, siis tuleb neil kõvasti liikuda ja distantsilt püüda torgata. Nad peaksid juba enne clinch'i võtma sellise asendi, mis oleks põgenemiseks soodsam.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti üks parimaid vabavõitlejaid Ott Tõnissaar kommenteeris Kaido Höövelsoni tänast võidukat matši Jaapanis ning jagas tema tulevastele vastastele taktikalisi näpunäiteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVene minister: Tu-154 tehnika töötas õnnetuse eel ebanormaalselt\n\n## Põhitekst:\n\nAsjatundjad loodavad jõuda esimestele järeldustele lennuki Tu-154 õnnetuse osas järgmise aasta alguses, lausus Sokolov Moskvas pressikonverentsil.\n\n\"Esialgsed ekspertiisiandmed võivad saabuda 2017. aasta jaanuaris,\" ütles ta, märkides, et \"volitused selle lennuõnnetuse uurimiseks on kaitseministeeriumil\".\n\n\"On ilmselge, et enne õnnetust leidis aset lennuki tehnika väärtalitus. Mis selle tingis, peavad selgitama välja asjatundjad, milleks moodustati ka tehniline erikomisjon,\" sõnas minister.\n\n\"Tuvastati, et põrkamisel vastu merepinda ja -põhja lennuk purunes peaaegu täielikult, mis loomulikult raskendab otsinguid,\" ütles Sokolov.\n\nAmetnik: lennukis plahvatust ei toimunud\n\nPühapäeval Musta merre kukkunud Vene sõjaväelennuki pardal ei toimunud plahvatust, kuid terrorismi kui juhtunu võimalikku põhjustajat pole välistatud, ütles Vene ametnik neljapäeval.\n\n\"Pärast esimese musta kasti andmete esialgset dešifreerimist jõudsime järeldusele, et terroriakti, vähemalt plahvatust pardal ei toimunud - seda võin öelda kindlalt,\" ütles Vene õhujõudude lennuohutusameti juht Sergei Bainetov. \"Samas pole terroriakt ilmtingimata plahvatus, mistõttu seda versiooni ei ole kõrvale heidetud.\"\n\nTema sõnul jõudis Tu-154 enne plahvatust õhus olla 70 sekundit ning lennuandmete analüüsi järgi tõusis lennuk vaid 250 meetri kõrgusele. \"Sellisel kõrgusel on lennuki kiirus 360-370 kilomeetri vahel tunnis.\"\n\nBainetov lausus, et vara on öelda, mis nurga all lennuk Musta merre kukkus.\n\nAllakukkunud Tu-154 oli kaks põhilist musta kasti, kolmas oli ekspluatatsiooniline ja sel ei olnud suurt tähtsust, sõnas õhujõudude lennuohutusameti direktor.\n\n\"Allakukkunud Tu-154 pardal oli kaks põhilist musta kasti, üks jäädvustas lennuparameetreid, teine meeskonna kõnelusi. Kolmandat musta kasti ei ole, oli ekspluatatsiooniline, mis jäädvustas lennuparameetreid,\" selgitas ta.\n\nAmetniku sõnutsi \"leiti kolmapäeval teine must kast ja õhujõudude teadusuuringute instituudis asuti veel samal päeval selle andmete dešifreerimisele\".\n\n25. detsembri varahommikul aset leidnud lennukatastroofis hukkus 92 inimest. Ohvrite seas on ka Punaarmee Aleksandrovi-nimelise koori liikmed.\n\nVene transpordiminister Maksim Sokolov ütles neljapäeval, et Tu-154 pardal leidis enne õnnetust aset tehnika väärtalitus.\n\nSokolovi sõnul on merest välja toodud 19 surnukeha ja 230 kehatükki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Musta merre kukkunud lennuki Tu-154 pardal leidis enne õnnetust aset tehnika väärtalitus, ütles Vene transpordiminister Maksim Sokolov neljapäeval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | DeRozan möödus Boshist ja tõusis Raptorsi läbi aegade parimaks\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane ja 201 cm pikkune ääremängija võeti Toronto meeskonna poolt 2009. aasta NBA draftis 9. valikuna ning viimastel hooaegadel on mees tõusnud oma positsioonil liiga eliidi hulka.\n\nDeRozan möödus läinud öösel toimunud kohtumises endisest klubi superstaarist Chris Boshist ning on nüüd kogunud Raptorsi särgis 10 275 punkti.\n\nLisaks punktidele on tema käes ka klubi kõigi aegade rekordid mängitud mängude, teenitud võituda ja tabatud pealevisete arvestuses.\n\nDeRozanist sai kuues aktiivne mängija, kes on mõne klubi kõigi aegade punktiliider. Ülejäänud viis on Dirk Nowitzki (Dallas), LeBron James (Cleveland), Mike Conley (Memphis), Dwyane Wade (Miami), David West (New Orleans) ja Dwight Howard (Orlando).\n\nLadies & Gentlemen, your all time leading scorer in Raptors franchise history. Congrats, DeMar! #WeTheNorth #RTZ pic.twitter.com/3BxwHrzck8\n\n— Toronto Raptors (@Raptors) December 29, 2016\n\nHistory for DeMar DeRozan. #NBAVote #RTZ #WeTheNorth pic.twitter.com/QObdn8V67i\n\n— Toronto Raptors (@Raptors) December 29, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA võttis Toronto Raptorsi staar DeMar DeRozan enda nimele järjekordse klubi rekordi, kui temast sai 111:121 kaotusmängus Golden State Warriorsi vastu klubi läbi aegade suurim punktitooja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUus aasta toob lisasekundi\n\n## Põhitekst:\n\nVajadus lisasekundi lisamiseks tuleneb Maa ebaühtlasest pöörlemiskiirusest. Sajandi lõikes on astronoomiline ööpäev aatomkellade järgi arvatavast ajast iga päev keskmiselt 1,5—2 millisekundi võrra pikem. Iga 500—750 päeva tagant erineb kahe ajasüsteemi näit seega ligikaudu ühe sekundi. Nii lisatakse rahvusvaheliste kokkulepete alusel ajasüsteemide vastavusse viimiseks ametlikule ajale ikka ja jälle lisasekund. Viimati juhtus see 30. juunil 2015. Alates 1972. aastast on tehtud seda kokku 26 korral.\n\nEnamike inimeste jaoks kaob lisasekund märkamatult. Erandjuhtudel võib see mõjutada arvutisüsteemide tööd. „Päris suur süsteem, kus on erinevad arvutid ja kellad ning need üritavad sünkroniseerida oma tegevust kellade järgi ehk erijuhtudel, kui keegi on sellise enam-vähem häki programmeerinud kusagile, mis eeldab, et kellad on väga täpsed, võib see mõningaid probleeme tekitada. Ent see ei ole suurem mure,“ märkis Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammet möödunud aastal.\n\n2012. aastal muutusid lisasekundi lisamisel ajutiselt kättesaamatuks mitmed veebikeskkonnad, näiteks Foursquare, Yelp, LinkedIn ja StumbleUpon. Samuti esines tõrkeid Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemide ja Javas kirjutatud programmide töös. Osa süsteeme ei suutnud võrguprotokolli Network Time Protocol (NTP) poolt lisatava sekundiga toime tulla, mis viis nende hangumiseni.\n\nSuuremad teenusepakkujad võtsid vahejuhtumist õppust. Möödunud aasta juunis lisasekund enam suuremaid probleeme ei valmistanud. Näiteks internetihiid Google lisab seekord suurema segaduse vältimiseks 31. detsembril alates kella 16.00st igale tavalisele sekundile kuni südaööni välja 13,9 mikrosekundit.\n\nTants lisasekundi ümber\nInimesed on teadnud juba enam kui sada aastat, et iga ööpäev pole täpselt sama pikk. Planeedi pöörlemiskiirust mõjutavad muu hulgas atmosfääris toimuvad muutused, liustike ja laamade liikumine ning isegi pinnase niiskuse suhteline sisaldus, rääkimata merepõhja ja lainete vahelisest hõõrdumisest. Väike mõju on ka planeedi sise- ja välistuuma pöörlemisel.\n\nNii otsustasid teadlased aja usaldusväärsemalt ja järjepidevamalt aja mõõtmiseks hakata kasutama aatomkelli. Alates 1967. aastast defineeritakse sekundit kui ajavahemikku, mis kulub tseesiumi aatomil 9 192 631 770 korda kahe energeetilise oleku vahel siirdumiseks. Täpse tsüklite arvu määramisel lähtuti 1895. aastal 1900. aastaks ennustatud päeva pikkusest. Kuna tegu oli taas keskmistatud sekundi pikkusega, kaldub aatomkella näit astronoomilisest ööpäeva pikkusest aja möödudes siiski kõrvale.\n\nLahendust nähti lisasekundis, mille lisamise vajalikkuse üle otsustab rahvusvaheline maa pöörlemise ja taustsüsteemide amet (IERS). Selleks suunatakse üle terve maailma asuvad raadioteleskoobid samaaegselt miljonite valgusaastate kaugusel asuvate aktiivse galaktikatuuma ehk kvasari suunas, mis võimaldab muu hulgas ülitäpselt määrata Maa pöörlemiskiiruse. Võrdlusmomenti pakub näiteks GPS-satelliitide liikumise jälgimine.\n\nSamas jääb õhku küsimus, miks on lisasekundit sellisel kujul üleüldse vaja. Eriti arvestades, et inimkonna käsutuses on aja kulgemise mõõtmiseks märksa täpsemad meetodid, kui Päikese asukoha määramine taevalaotusel. Kui algselt näis see vastutulekuna näiteks meresõitjatele ja astronoomidele, siis nüüdseks on üks sekund viimaste jaoks täpsete mõõtmiste tegemiseks kaugelt liiga pikk ajaühik. Laevakaptenid ja tüürimehed eelistavad aga globaalset positsioneerimissüsteemi või selle analooge.\n\nNõnda seisab võti pigem poliitikas ja traditsioonides. Rahvusvahelisel tasandil on lisasekundi vajalikkuse vaieldud juba 15 aastat – lahendust aga horisondil ei paista.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nValiole hinnadumpingu eest määratud 70 miljoni euro suurune trahv jäi jõusse\n\n## Põhitekst:\n\nKohtuotsuse kohaselt müüs Valio oma juhtiva turupositsiooni kindlustamiseks aastatel 2010-2012 toorpiima alla oma hinna, vahendas Yle.\n\nKohtuotsuse jõustumisega saavad Valio konkurendid nüüd ettevõttelt hageda kohtu kaudu tekitatud kahju, kuid need protsessid võivad võtta veel aastaid.\n\nValio juhatuse esimees Vesa Kaunisto teatas pressiteates, et ettevõttele määratud trahv ei mõjuta ettevõtte kokkuostuhindasid, kuid ettevõte peab üle vaatama oma 10 lähema aasta investeeringud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome kõrgeim halduskohus jättis neljapäeval jõusse piimanduskontsernile Valio turupositsiooni ärakasutamise eest määratud 70 miljoni euro suuruse trahvi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTaxify ja Uberi sõiduhind tõotab aastavahetusel mitmekordseks kerkida\n\n## Põhitekst:\n\nTaxify arendusjuht Martin Villig rääkis ERRile, et aastavahetusel on nõudlus tavalisest 10-14 korda suurem kui tavalisel ajal, kuid kümme korda rohkem autosid on keeruline tänavale tuua.\n\n\"Oleme küll väga palju juhte koolitanud ja lisanud süsteemi, et nad saaksid aastavahetusel tulla sõitma, ja juhtide tagasiside on sama: nad ütlevad, et kui on täiesti tavapärased tariifid, mis iga päev kehtivad, siis nad pigem eelistavad olla kodus pere juures. See tähendabki, et meil jäi eelmisel aastal 13 000 klienti teenindamata lihtsalt sellepärast, et ei olnud autot,\" selgitas ta.\n\nUber kasutab dünaamilist hinnastamist kogu aeg. Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar selgitas, et kui nõudlus ületab pakkumist, lülitub dünaamiline hinnastamine sisse ning hind tõuseb.\n\n\"Täpne hind sõltub reaalsest nõudlusest. Dünaamilise hinnastamise eesmärk on tuua tippaegadel linna rohkem juhte. Mida rohkem on juhte, seda lihtsam on leida turvalist transporti,\" sõnas Metsar.\n\nTaxify arendusjuhi sõnul saavad inimesed süsteemist jooksvalt nõudluse ja pakkumise suhet jälgida. Tavalisemal ajal, kui vabu autosid on rohkem, kehtib tavapärane tariif, tipptundidel aga tõstetakse vastavalt nõudlusele hindu. Villig arvas, et hind ei tohiks üle kolme-nelja korra tavalisest kõrgemale tõusta.\n\n\"Me jälgime mõistlikkuse piiri, et inimene ikkagi suudaks maksta ka. Loomulikult igal kliendil on tellimuse hetkel valik. Kõige suurem tippaeg on kuskil kella kahe-kolme nelja paiku, kui enamik inimesi koju läheb. Aga inimestel on ka võimalus, kui nad ei ole nõus kallima tariifiga sõitma, oodata tund-kaks, kuni hinnad lähevad tagasi soodsamaks, nõudlus langeb ja siis alustavad sõitu. Tavaline turumajanduse loogika, et nõudlus ja pakkumine peaksid olema tasakaalus,\" sõnas Villig.\n\nTallinnas on Taxifyl umbes 2000 autot ja ettevõte loodab, et suurem osa juhte on aastavahetusel tööl. Ettevõte lubab neile tasuks 50-70 eurot tunnis. Mõistliku hinnataseme puhul on enamik juhte nõus sõitma tulema, kinnitas arendusjuht ja lisas, et tavatariifi puhul oleks aastavahetuse ööl tööl isegi tavapärasest vähem juhte.\n\n\"Selleks, et tulla sellisel õhtul oma pere juurest ära, eeldavad autojuhid, et tasu peaks olema piisav, et seda kompenseerida,\" nentis Villig.\n\nTa märkis, et kliendid näevad sihtkoha sisestamise järel eeldatavat sõidu maksumust ning saavad ise otsustada, kas selline hinnatase neile sobib. Kui mitte, võivad nad oodata, kuni hinnatase langeb. \"Vähemalt tekib üldse auto tellimise võimalus,\" sõnas Villig.\n\nUberi tegevjuht ei öelnud, kui palju autojuhte neil kokku on, kuid märkis, et aastavahetus on kõige kiirem aeg ning linnas jääb transpordilahendustest iga aasta puudu. \"Teeme omalt poolt kõik, et linnas oleks palju juhte,\" lubas Metsar.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taxify ja Uberi sõiduhinnad kujunevad aastavahetusel vastavalt nõudlusele - nii meelitatakse juhte pere keskelt autorooli tulema, kuid klientidel tuleb sõidu eest mitu korda rohkem raha välja käia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse filmikomm: \"Armastuse Ühendriikides\" printsi valgel hobusel ei näe\n\n## Põhitekst:\n\nSuure sotsialistliku süsteemi lagunemise kümnenditesse viib Poola lavastaja Tomasz Wasilewski film \"Armastuse Ühendriigid\". Need sotsiaalselt nirud ajad on Wasilewski filmile dekoratsiooniks. Film räägib naistest ja nagu pealkirigi ütleb – armastusest. Pettuvad aga need, kes lähevad selle peale kinno otsima romantikat ja armastuse vabastavat jõudu. Muinasjuttu printsist valgel hobusel ja teda ootavast kaunist printsessist siit ei leia. Wasilewski lihtsalt näitab armastuse teist külge – selle kõikehõlmava tunde vangistavat poolt.\n\n\"Armastuse Ühendriikides\" ristuvad nelja naise lood, neid ühendab aeg ja tegevuspaik – väikelinn kusagil Poolas 1990. aastate künnisel, kui sotsialismiblokk laguneb ja Berliini müür langeb. Seda, et elatakse muutuste ajastul, näitabki Wasilewski läbi naiste lugude, mis on tegelikult oma loomult ajatud - kiindumus, armumine, lootus paremale tulevikule – kõik see võib toimuda ükskõik kus ja ükskõik millal.\n\nMuutlikel aegadel on aga ka inimesed muutlikuma meelega, ärrituvad lihtsamini ja teevad otsuseid, mida rahulikumal ajal ei teeks. \"Armastuse Ühendriikide\" peategelasteks on kolm naist - kohalikku preestrisse armunud Agata, halastamatu loomuga koolidirektor Iza, kes soovib jõuda lähemale oma armukesest arstile, kelle abikaasa äsja suri ning vene keele ja kirjanduse õpetaja Renata, kes kiindub Iza õesse, endisest iluduskuningannast modellihakatisse Marzenasse. Õigupoolest paneb Wasilewski filmi kokku Agata, Iza ja Renata loost, Marzena lugu saab neis läbivaks traagelniidiks, mis lõpetab filmi meeldejääva vinjetiga.\n\nWasilewski loobub teadlikult värvidest, ehkki karakterid ja nendega toimuv on edasi antud üpris tugevates toonides. Pilt on kahvatu, pleekinud, kõle nagu olid ka 1980. aastad. Filmi paletti rõhutab toimumispaik – äärelinn koledate korrusmajadega, ajaks on Wasilewski valinud mitte õitsva kevade ega suve, vaid varatalve, mis ei näigi lõppevat. See on ka aastaaeg, mis on äärmiselt tuttav kõigile Läänemere idakalda riikidele – igikestev tatine ilm, mis vormib ka selles elavate inimeste mentaalsust. Inimesed mähkuvad jopedesse, varjates ka oma tundeid ja kiindumusi.\n\nRumeenia uue laine režissööride filmidega tuntust kogunud Oleg Mutu kaamera võtab \"Armastuse Ühendriikides\" toimuva üles peamiselt suurtes ja keskmises plaanis. See seab vaataja silmitsi filmi kangelaste kannatustega ja võimendab väljapääsmatuse tunnet, millesse nad sattunud. Wasilewski filmi peamine konflikt seisnebki selles, et ehkki armastus peaks pakkuma vabanemist, uut, kvalitatiivset muudatust elus, on antud juhul tegemist ummikteega. Need naised, kelle ellu teeb film sissevaate, on oma kiindumuse ja afektsiooni vangid. Nende õrnad tunded ei leia vastust, parim enne saab läbi ja ei jää üle muud, kui see kõik välja oksendada, et puhtalt ja kainelt uue pilguga maailma vaadata.\n\n\"Armastuse Ühendriikide\" armastus ei ole aga mitte ainult füüsiline, nagu seda võib ekslikult arvata. Wasilewski osutab ka agape 'le, mis märgib inimese armastust Jumala vastu ja ka armastuse andi kui sellist. Sellele viitab ka filmis esimesena räägitud loo kangelase Agate nimi, kes armub oma piirkonna preestrisse.\n\nOmaette tähendusliku nüansi annab kiriku kuvand filmis – see paikneb magalarajoonist väljas, tühermaal, väljanägemiselt justkui mahajäetud kuuris. Sinna missale kogunevate inimeste hulk väljendab ka nende teenistuste tähtsust üleminekufaasis Poola ühiskonnas, siinjuures jätab Wasilewski tõlgendusvõimalused lahtiseks – neid inimesi pole palju, samas on see piisav, et näidata kiriku olulisust teatud sotsiaalse tugisüsteemina.\n\nAgate kiindumus ongi kahetine – ta on filmi kangelastest üks nooremaid ja see rõhutab ka tema armastuse füüsilisust. Lesestunud arstilt siduvat suhet ootev koolidirektor Iza on juba oma vanuse pärast Agatest rohkem nurka surutud, see toob kaasa ka ta inimlikud väärtused hülgava kättemaksu. Kolmanda loo kangelase Renata kiindumus Marzenasse väljendab ka ülekantud ema-tütre suhet, soovi leida lähedust ja usaldust, millele tugineda.\n\nNeed ongi Armastuse Ühendriigid – kõiki ühendav lootus leida püsivat emotsionaalselt eksistentsi väärtustavat suhet, kinnistavat kvaliteeti olemiseks.\n\nSamas pole Wasilewski linatöö vaba puudustest. Ta kopeerib oma vaieldamatute eeskujude Kieslowski ja Zanussi töödest tuttavaid rõhuasetusi, teemasid ja lavastuslikke võtteid. Wasilewski püüab astuda klassikutest sammu edasi, rõhutades ja võimendades füüsilisust, lisades kehalist groteski. Samas pingutab ja pakub Wasilewski üle, kirjutades naiste lood muserdavatest seikadest ülitihedaks, surudes need kurbuse kruustangide vahele.\n\n\"Armastuse Ühendriigid\" räägib inimestest meie ümber, me näeme samasuguseid, oma õnnetust varjata püüdvaid, närvivapustuse äärel olevaid naisi iga päev. Wasilewski pöörabki tähelepanu armastuse pahupoolele, sellele tumedale sfäärile, kuhu lootusekiir ei tungi, mis ootab vastust aga kunagi seda ei leia. \"Armastuse Ühendriigid\" näibki küsivat – kas suund, mille filmi kangelased on valinud, on õige, kas nende armastus ehk ei eksi oma objekti valikul, ja kui see on nii, siis tuleb juba vaatajal endal leida vastus järgmisele küsimusele – kus siis on armastus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud meist mäletavad aega, mil poest polnud midagi saada, nomenklatuur käis puhkamas sõbralikes sotsialismimaades ning isegi mööbli ja külmutuskapi ostmiseks pidi end panema järjekorda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nInimeste usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on langenud\n\n## Põhitekst:\n\nKümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldab päästjaid 95 protsenti Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei 82, kaitsevägi 75 ja kaitseliit 71 protsendiga. Samu institutsioone ei usaldanud vastavalt 3 protsenti, 17 protsenti, 15 protsenti ja 12 protsenti küsitletutest.\n\nNATO-t usaldas 58 ja ei usaldanud 27 protsenti, Euroopa Liitu usaldas 60 ja ei usaldanud 29 protsenti.\n\nUuringu läbiviimise eel äsja ametisse astunud president Kersti Kaljulaidi usaldas oktoobris 48 ja ei usaldanud 10 protsenti vastanutest, mis annab tema usalduse saldoks 38 protsenti. President Toomas Hendrik Ilvest usaldas 50 ja ei usaldanud 39 protsenti vastanutest, mis teeb tema saldoks 11 protsenti.\n\nNegatiivne usaldussaldo oli oktoobris kõigil Toompea võimuinstitutsioonidel - riigikogul -4 protsenti, valitsusel -5 protsenti ning tollasel peaministril Taavi Rõivasel koguni -16 protsenti. Rõivast usaldas 37 ja ei usaldanud 53 protsenti vastanutest.\n\nTuru-uuringute AS viis kaitseministeeriumi tellimusel riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu läbi selle aasta oktoobris, küsitleti 1206 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli 40. küsitlusega selles avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõigi Toompea võimuinstitutsioonide usaldussaldo on langenud miinuspoolele, eriti madal oli peaministri usaldusväärsus, selgub Turu-uuringute AS-i oktoobris läbi viidud uuringust. Eesti elanikud usaldavad riiklikest institutsioonidest kõige rohkem päästeteenistust, millele järgnevad politsei, kaitsevägi ja kaitseliit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBaruto jätkab vabavõitleja karjääri võidulainel\n\n## Põhitekst:\n\n180 kg kaaluv Baruto oli oma 101,1 kg kaaluvast vastasest kindlalt üle ja domineeris suurema osa matšist, teenides võidu kohtunike ühehäälse otsusega.\n\n32-aastane Baruto on nüüd pidanud kolm MMA-matši ja võitnud neist kõik, Kosaka arvel on 27 võitu ja 19 kaotust.\n\nJärgmised matšid peetakse samuti Saitamas, kus aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril on kohe võistluspäeva alguses kavas avatud kaalukategooria poolfinaalid ning õhtu lõpetab avatud kaaluklassi finaalmatš.\n\nEsimeses poolfinaalis kohtuvad iraanlane Amir Aliakbari ja venelane Valentin Moldavski, Baruto läheb vastamisi horvaat Mirko Filipoviciga.\n\n42-aastane Filipovic kaalub 106 kg, ta on karjääri jooksul võitnud 33 matši (neist 24 nokaudi või tehnilise nokaudiga) ja kaotanud 11 vastasseisu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta tagasi vabavõitlejana debüüdi teinud Kaido Höövelson ehk Baruto jätkab karjääri kaotuseta, Saitamas peetava Rizin Fighting Federationi poolt korraldatava MMA-turniiri veerandfinaalis alistas ta 46-aastase jaapanlase Tsuyoshi Kosaka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReps tervitaks Reformierakonna läbipaistvamaks muutumist\n\n## Põhitekst:\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas, et see pole küsimus, mida valitsus peaks arutama ega seisukohti võtma.\n\n\"Valitsus ei arutanud seda küsimust oma istungil ja lähiajal kindlasti ei aruta ka. Erakonna juhtide valimine on iga erakonna siseasi. Las ikka selle otsuse võtavad vastu Reformierakonna liikmed oma parima äranägemise järgi,\" vastas Ossinovski ERR.ee küsimusele, kumba kandidaati ta Reformierakonna esimeheks eelistaks.\n\nReps: jälgin naudinguga Reformierakonna esimehe valimisi\n\nKeskerakonna esindaja, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ei usu, et erakonnas emma-kumma valimisega mingit sisemist muutust toimuks. Ta kinnitas, et tervitaks väga, kui midagi seesugust siiski toimuks - näiteks otsused erakonna rahastamises, erakonna juhtimise läbipaistvuses või piirkondade kaasamises juhtimisse.\n\n\"Üldiselt on Keskerakond harjunud sellega, et tema esimeest on kõik teised valinud peale tema enda. Kui lubate, siis ma jätaksin Reformierakonna esimehe valimised talle endale,\" ütles Reps.\n\nOma isiklikku suhtumist debatile väljendades ütles ta, et nende valimised on läinud üllatavalt huvitavaks. \"Ma usun, et meil mõned nädalad tagasi ka enamus avalikust meediast uskus, et see saab olema lihtne, et nii nagu tagatoas kokku lepitakse, nii läheb, aga diskussioon on läinud üsna elavaks. Nii, et mina pean ütlema, et jälgin naudinguga, ootan huviga,\" lausus ta.\n\n\"Tunnen mõlemat härrasmeest väga hästi. Erakonnana ma isiklikult ei näe suurt vahet. Küsimus on selles, kas erakonna esimehe vahetusega toimub ka Reformierakonnas mingisugune sisuline muutus. Kas nad teevad oma otsustustasanditel mingeid teistsuguseid lähenemisi, kas nad otsustavad ka näiteks erakonna rahastamise osas minna oluliselt läbipaistvamaks, kas nad kaasavad oma piirkondi rohkem. Kui selline muutus Reformierakonnas toimub, siis seda ma väga tervitaksin. Siis võib öelda, et selline suur muutuste periood erakondades hakkab jõudma lõpusirgele ja võib-olla see tähendab ka hoopis teist poliitikat järgmiseks aastaks,\" lõpetas Reps.\n\nIva: tervitame iga esimeest\n\nKa Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindaja, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kinnitas, et tema hinnangul on tegemist erakonna siseküsimusega, mida valitsuses jutuks ei võetud. \"Tervitame iga esimeest,\" kommenteeris Iva.\n\nReformierakonna esimees valitakse erakonna üldkogul 7. jaanuaril. Üles on seatud kaks kandidaati - Kristen Michal ja Hanno Pevkur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõigi valitsuserakondade esindajad peavad Reformierakonna esimehe valimist partei siseasjaks ega soovi avaldada, kumba eelistaksid nad erakonna esimehena näha - kas Kristen Michalit või Hanno Pevkurit. Mailis Reps Keskerakonnast ütles siiski, et ta tervitaks Reformierakonna läbipaistvamaks muutumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArsene Wenger: laenusüsteem on tänapäevase jalgpalli üks suurimaid probleeme\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaa kõrgliigas on kriitika alla sattunud Londoni Chelsea meeskond, kellel on hetkel peaaegu 40 noort mängumeest erinevatesse klubidesse välja laenatud. Arsenalil endal on hetkel välja laenatud 13 mängumeest.\n\n\"See on modernse jalgpalli üks suurimaid probleeme. Klubi on palju noormängija kasvatamisse investeerinud, sest see maksab üha rohkem ja rohkem. Aga 20-aastaselt lahkub mängija klubist ja sealt ei saa eriti suurt kompensatsiooni,\" selgitas Wenger Reutersi vahendusel.\n\n\"Et teha potentsiaalsete tippmängijate leidmine endale lihtsamaks, siis refleksist hakatakse noori kokku ostma ning neid siis välja laenama. Kui vaadata laenutehingute arvu, siis see pole õige. Midagi tuleb selle vastu ette võtta.\"\n\nChelsea põhimeeskonna näitel võib väita, et väga vähesed laenule saadetud noormängijad suudavad ennast hiljem klubi põhimeeskonda murda. Hetkel on Londoni klubis selliseid näiteid vaid kaks - äärekaitsja Victor Moses ja poolkaitsja Nathaniel Chalobah.\n\n\"Võib-olla oleks üheks võimaluseks suurematel klubidel lubada omada madalamas liigas tütarklubi, kuhu saaks oma mängijaid suunata. Hetkel on selline olukord, kus parimad noored kogunevad kõige rikkamatesse klubidesse, kus neil lõpuks ei teki võimalust oma arengus järgmist sammu astuda. Peaksime talendid võrdsemalt klubide vahel ära jagama,\" lisas Wenger.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger arvab, et jalgpallimaailm peaks muutma reegleid, et takistada rikastel klubidel noorte talentide kokkuostmist ning nende pikkadeks hooaegadeks välja laenamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Laibalahkajate agoonia\n\n## Põhitekst:\n\nJõulupühade ajal jõudis kinodesse kammerlik õudusfilm, mille pealkiri võtab filmi sisu kenasti kokku. Linaloo alguses leitakse verise mitmikmõrva sündmuspaigast tundmatu naise laip, see viiakse lahkamisele ning kogu ülejäänud filmi ajal seda laipa siis lahatakse, surnukuurist kaugemale tegevustik eriti ei kaldu ja peategelasteks on laibalahkajatest isa ja poeg ning laip.\n\nSelles mõttes on lugu huvitav, et ega me saa eriti midagi teada ühegi tegelase taustast. Film keskendub konkreetselt laiba lahkamisele ja ei vii vaatajat mingistesse minevikukaemustesse ega ava tegelasi kõrvalliinide kaudu. Vihjeid siiski on, näiteks saame teada, et ema on surnud, isa tunneb selles endal süüd, poeg on kasvanud enamasti koos isaga surnukuuris ja kuigi ta teeb koos pruudiga tulevikuplaane, on aimata, et temast vist siiski saab laibalahkaja, perekonna traditsiooni edasikandja.\n\nTegelased, nii vähe kui neid ka jagub, on täiesti normaalsed inimesed. Nad ei ole mingi veidra kiiksuga, nad ei näe kuidagi imelikud välja. Võiks ju arvata, et õudusfilmis, kus niigi on vähe tegelasi, püütakse õõva kruvida ka sellega, et tegelased juba eos on kuidagi hirmutavad, probleemsed või veidrikud. Kaugel sellest, isa ja poeg on täiesti sümpaatsed normaalsed eluterve suhtumisega inimesed ja see on pluss. See annab filmile turvalise argise mõõtme, toob loo vaatajale lähemale, pannes uskuma, et niisugune asi võibki juhtuda, vaataja ei tunne tegelaste vastu võõristust, mis eemaldaks ta ekraanil toimuva hakkavatest sündmustest. Kui asi oleks liiga muinasjutuline, siis nii võiks juhtuda.\n\nSiis on laip.\n\nKuigi see on lihtsalt nukk lahkamislaual, elab seegi oma elu, vaevu aimatavalt muutudes. Ei, ta ei muutu mingiks zombiks, kuid tähelepanelikul jälgimisel võib aimata muutusi laiba näoilmes, seda väga eriliselt ei rõhutata, kuid see taktika just mõjub pinget kruvivalt: mis nüüd järgmisena saab. Ja saama ikka hakkab küll, õudust pakutakse kogu raha eest. Muuseas, laiba jaoks on siin eraldi näitleja, selleks on Olwen Catherine Kelly, nii et see laibateema on ikka päris ehe ja kõhedaks võttev, vaid nuku kasutamisega sellist efekti poleks saavutanud.\n\nVõimalik, et paadunud õudusfännid ei kergita selle filmi hirmuskaala peale kulmugi, kuid arvan, et nad peavad siiski tunnistama, et tegemist on keskmisest parema massikino õudusfilmiga. Pinget luuakse ja hoitakse hästi, õhkkond on saladuslik, midagi liiga üle võlli ei keerata ja filmi lõpuks jääb õudus siiski õhku rippuma. Film tekitab vaatajas küsimusi, kuid need küsimused on kaasamõtlevad, mitte vastuvaidlevad.\n\nRežissöör André Øvredal ongi spetsialiseerunud õudusfilmidele, tema kontol on mõned täispikad ja mõned lühifilmid. Kõnealune lahkamisfilm on esimene täispikk rahvusvahelist tunnustust pälvinud töö, film on möödunud aasta jooksul napsanud mitmelt festivalilt auhindu. Nagu nimestki aimata, on Øvredal norrakas, tema eelmine tuntum töö oli 2010. aastal välja tulnud \"Trollikütt\" (\" Trolljegeren\"), õudus- mockumentary, ehk dokumentaalfilmi laadis tehtud mängufilm. Selle norraka nimi tasub meelde jätta, arvatavasti tuleb temalt tulevikus veel verdtarretavaid linateoseid.\n\nLapsi ärge seda filmi vaatama saatke, kohtingufilmiks see ka eriti ei sobi. Kui eelistate pigem märuleid ja kiiremat tempot, siis see film ei ole teie jaoks, see lugu pigem venib aeglaselt nagu veri laibast ja roomab tasakesi, kleepudes hirmuhigisele nahale. Otseselt jalust ei raba, kuid loob hea atmosfääri ja paneb mõneks ajaks sellele mõtlema.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film kinodes\n\" Tundmatu naise lahkamine\"\nRežissöör: André Øvredal\nOsades: Brian Cox, Emile Hirsch, Ophelia Lovibond, Olwen Catherine Kelly\nHinne: 7/10",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRasvatihane – generalist või hoopis spetsialist?\n\n## Põhitekst:\n\nSeega ei ole ime, et generalistid on sagedased inimkaaslejad ehk liigid, kes on just oma suure kohanemisvõime ja vähese nõudlikkuse tõttu suutnud kohaneda linnaeluga ning arvukaks muutunud.\n\nÜks kõige tuntum generalist on inimene ise, kes suudab hakkama saada igas piirkonnas, välja arvatud arktilised alad. Inimesega suudavad selles sammu pidada vaid vähesed loomaliigid.\n\nKõikidele generalistidele on omane suhteliselt lai toiduspekter – süüakse seda, mis parasjagu kättesaadav ja toiduga ei pirtsutata.\n\nSamas võivad mitmetel puhkudel linnas elavate generalistide tervisenäitajad metsas elavate liigikaaslaste omadest kehvemad olla, kuna rämpstoitu on linnades külluses. Üldine arvamus generalistide toidueelistuste – pigem küll toiduvalimatuse – osas on, et linnas elavatel generalistidel on rämpstoitu külluses. Ometi on inimesed väga erinevate maitse-eelistustega – ühele maitseb paprika, teisele mitte; üks naudib täiel rinnal punapeeti, teine käib sellest suure kaarega mööda.\n\nKas rasvatihane saab endale sellist „pirtsutamist“ lubada või praagitakse „pirtsutajad“ loodusliku valiku poolt kiiresti välja?\n\nRasvatihane on liik, keda võib kahtlemata vähemalt toidu osas generalistiks pidada – ta sööb nii taimset kui ka loomset toitu, inimese läheduses lähevad kaubaks igasugused toidujäätmed.\n\nPesitsusajal moodustavad valdava osa poegadele toodavast toidust röövikud, nende osakaal aga sõltub suures osas elupaigast. Erinevusi võib täheldada nii okas-, leht- kui ka igihaljastes metsades pesitsevate rasvatihaste toidusedelis. Seega võiks laia toiduspektri alusel väita, et „pirtsaka“ liigiga tegemist ei ole.\n\nSiiski selgub, et nende pirtsakuse puudumine on vaid näiline.\n\nHiljutisest erinevaid tihaste toitumiskäitumist hõlmanud teadusuuringute kokkuvõttest selgub, et nii isendi kui ka populatsiooni tasemel on tegu spetsialistidega, kelle toitumine sõltub suuresti kohalikest oludest.\n\nNii on näiteks põhjapoolsete asurkondade rasvatihased, kuhu kuuluvad ka meil elavad isendid, pigem generalistid, kes söövad seda, mis parasjagu looduses külluses leidub. Vahemeremaades elutsevad rasvatihased on aga pigem spetsialistid, kuna sealne keskkond on mitmekesisem ja pakub rasvatihastele rohkem võimalusi ning lindudel on kasulikum spetsialiseeruda konkreetselt enda elupaiga ümbrusest leitavale toidule. Oma roll sellisel spetsialiseerumisel on kindlasti ka rasvatihase kognitiivsetel võimetel. Sinitihast aga peavad sama uuringu autorid nii liigi kui ka isendina üle kogu levila generalistiks.\n\nTäiendusena peab siiski märkima, et uuringu autorid põhinesid pesitsusajal poegadele toodavale toidule, mis ei võimalda teha järeldusi talvise toitumise kohta. Pidades silmas, et toitu on talvel märksa vähem, võib arvata, et meie rasvatihased on ka talvisel ajal generalistid ja söövad pea kõike toidumajades pakutavat. See aga kindlasti ei tähenda, et toidumajades peaks tihastele valimatult kõike pakkuma.\n\nRasvatihase aasta teadusuudised ilmuvad Eesti ornitoloogiaühing veebipesas, neid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.\n\nAllikas: Pagani-Núñez E, Barnett CA, Gu H, Goodale E, 2016. The need for new categorizations of dietary specialism incorporating spatio-temporal variability of individual diet specialization. Journal of Zoology\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Ameeriklasest tagamees viskas Hiina kõrgliigas 74 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi tema kodumeeskond kaotas 129:148 Fujianile (5-17), siis domineeris 25-aastane ja 193 cm pikkune Cunningham mängu, kui tõi 45 minutiga 74 silma (kahesed 15/24, kolmesed 7/14, vabavisked 23/29), 4 lauapalli ja 2 korvisöötu. Kasulikkuse reitinguks andis see sooritus koguni 54.\n\nVõitjate poolel jagunes skooritegemine palju ühtlasemalt, kui koguni viis mängumeest kogus vähemalt 20 silma - parimana tõid J.J. Hickson 34 punkti ja 10 lauapalli ning hiinlased Zhelin Wang ja TaiLong Zhao lisasid kumbki 27 punkti.\n\nLiiga liidrina jätkab Shanghai Sharksi (20-2) meeskond, kes sai 114:101 jagu Jiangsu Dragonsist (11-11). Võitjate kasuks kogus Jimmer Fredette 46 punkti, 8 lauapalli ja 5 söötu ning kaotajate edukaim oli MarShon Brooks 45 silma ja 6 sööduga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina korvpalli kõrgliigas nähti järjekordset suurepärast individuaalset sooritust, kui Jiangsu Tongxi (5-17) meeskonna eest mängiv ameeriklane Jared Cunningham viskas koguni 74 punkti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nCarlos Tevezi 84 miljoniline üleminek Hiina klubisse sai ametlikuks\n\n## Põhitekst:\n\nGus Poayet'i juhndatav klubi avaldas ülemineku neljapäeval pärast seda, kui argentiinlane saabus Shanghaisse meditsiinilisele ülevaatusele, kirjutab Soccernet.ee.\n\nLisaks Tevezile mängib Andres Operi kunagises koduklubis välismaalastest ka Demba Ba, Obafemi Martins ning Fredy Guarin. Samuti on Shenhua'd tihedalt seostatud Angel Di Mariaga\n\n76 kohtumises Argentina koondist esindanud Tevez naasis oma kasvatajaklubisse Bocasse 2015. aastal. Poolteise aasta jooksul sai ta kohalikus kõrgliigas 34 mänguga kirja 14 väravat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine Manchester Unitedi, Manchester City ja Juventuse ründaja Carlos Tevez lahkub Boca Juniorsist ning liitub Hiina jalgpalli superliiga meeskonna Shanghai Shenhua'ga, kes maksab tema eest väidetavalt koguni 84 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet registreeris esimesed gripist tingitud surmajuhud\n\n## Põhitekst:\n\nArstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal, teatas terviseamet.\n\nGripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul võib tänavusele gripihooajale iseloomulikuks pidada gripiviiruste varasemat kohale jõudmist.\n\n„Kui me tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruari või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem,“ ütles ta. „Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda alanud koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem\".\n\nHaigestunute seas on enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas.\n\nKolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid vaktsineerimata.\n\nE-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul. Hospitaliseeritutest 25 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi.\n\nIntensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli vanuses 57 eluaastat, ülejäänud üle 65 aastast. Kõik kuulusid riskirühmadesse.\n\nPeamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Hetkel domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2). Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja 6 B- gripiviirused.\n\nKokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist 278 korral on olnud tegu A ja seitsmel korral B-gripi juhuga.\n\nEuroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Šveitsis, Portugalis ja Põhja Iirimaal. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 4560 inimest, kellest ligi pooled olid lapsed. Registreeritud on ka kolm gripist tingitud surmajuhtumit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Aktuaalne kaamera\" võtab erisaates kokku lõppeva aasta\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu võtab \"Aktuaalne kaamera\" aasta kokku Tartus, värskelt valminud Eesti Rahva Muuseumis ja üheskoos vaadatakse üle kaadrid, mis sellest aastast mällu on jäänud. Oma mõtteid möödunud aastast jagavad teatrimees, kirjanik ja muusik Peeter Volkonski, välispoliitika ekspert Jüri Luik, presidendiks kandideerinud Siim Kallas ning mitmed teised inimesed Eestist ja kaugemalt.\n\nLoomulikult ei puudu saatest välispoliitilised teemad. Põhjalik pilk heidetakse USA-sse nüüd, mõni aeg pärast presidendivalimisi, ja uuritakse, milliste mõtetega oodatakse Donald Trumpi asumist presidendiametisse. Samuti saab kuulda, milline võiks olla võimalus lõpetada sõda Süürias.\n\n\"Aktuaalse kaamera\" erisaate vahendusel saab teada, missuguse hinnangu annab Eesti presidendivalimiste protsessile üks neil osalenu. Lisaks tutvustab aastat kokku võttev uudistesaade Eesti filmi tulevikutegijaid ning uurib, kui lähedal oleme täiesti iseseisvalt sõitvate autode loomisele.\n\nUudistesaade \"2016 Aktuaalses kaameras\" saatejuht on Astrid Kannel, toimetaja Epp Ehand, režissöör Krista Rannamäe.\n\nSaadet saab vaadata ka veebilehel etv.ee otse või hiljem järele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel kell 20 jõuab ETV ekraanile \"Aktuaalse kaamera\" erisaade, mis võtab kokku lõppeva aasta kõige olulisemad sündmused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.