Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia uus peatreener alustas võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKaks minutit pärast kohtuniku avavile viis Maximiliano Ugge Levadia juhtima. 20 minutit hiljem suurendas eduseisu Mark Oliver Roosnupp ning 74. minutil vormistas lõpptulemuse Zakaria Beglarishvili tabamus.\n\nVõiduga tõusis Levadia Premium liiga liidriks, valitseval Eesti meistril on kirjas 51 punkti. Teisel kohal olev Flora jääb neist punkti kaugusele, kuid Floral on kaks kohtumist vähem peetud. Tammeka paikneb 18 punktiga kuuendal positsioonil.\n\nReedene kohtumine oli esimeseks Premium liiga mänguks nii Levadia peatreenerile Ivan Stojkovicile kui ka Tammeka juhendajale Marti Pähnale. Samuti debüteeris Levadia eest 14-aastane Patrik Kristal, kes asendas 81. minutil Beglarishvilit. Kristalist sai kõigi aegade noorim Eesti kõrgliigas platsil käinud mängija.\n\nLaupäeval on Premium liigas kavas kaks kohtumist. Nõmme Kalju ja Narva Transi vastasseisule on võimalik kaasa elada ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel, ülekanne algab kell 16.55.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel läksid Premium liiga 20. voorus vastamisi Tallinna FCI Levadia ja Tartu JK Tammeka. Levadia võttis uue peatreeneri Ivan Stojkovici esimeses mängus kindla 3:0 võidu", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeduza: Rogozinist võib saada Putini administratsiooni juht\n\n## Põhitekst:\n\nPutin määras riigi kosmoseagentuuri Roskomos uueks juhiks Juri Borissovi. Samal päeval vabastas Putin Roskomose juhi kohalt Rogozini.\n\nJuri Borissov oli varem Venemaa asepeaminister. Tema ametikoht jääb esialgu täitmata, teatas Interfax. Venemaal on nüüd kokku 10 asepeaministrit.\n\nRogozin oli aastatel 2011-2018 samuti Venemaa asepeaminister. Ta on silma paistnud vastuoluliste kommentaaridega ja ähvardustega lääneriikide aadressil.\n\nRoskosmose juhiks sai Rogozin 2018. aastal.\n\nMeduza allikate teatel võib Vaino jätkata oma karjääri diplomaadina. Ta töötas aastatel 1996-2001 Venemaa saatkonnas Jaapanis. Hiljem töötas ta kaks aastat välisministeeriumis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Väljaande Meduza allikate teatel võib Venemaa kosmoseagentuuri Roskomos endine juht Dmitri Rogozin hakata juhtima presidendi administratsiooni. Praegu juhib Vladimir Putini administratsiooni Anton Vaino.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu korvpallikoondisele tulevad appi Sabonis ja Valanciunas\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu koondisega liituvad NBA-s mehetegusid tegevad Domantas Sabonis (Sacramento Kings) ja Jonas Valanciunas (New Orleans Pelicans). Ühtlasi leiab nimekirjast ka möödunud hooajal Orlando Magicu ridadesse kuulunud Ignas Brazdeikise.\n\nÜlejäänud mängijad kuuluvad Euroopa klubidesse. Kohalikust kõrgliigast on kaasatud Kaunase Žalgirise mängijad Arnas Butkevicius, Laurynas Birutis ja Lukas Lekavicius, Vilniuse Rytase tänavu tiitlini aidanud Martyn Echodas ja Gytis Masiulis, Lietkabelisi hingekirja kuuluv Gediminas Orelik ning äsja loodud BC Wolvesi mängujuht Kristupas Žemaitis.\n\nHispaaniast on kohale kutsutud Rokas Jokubaitis (Barcelona) ja Sander Raieste klubikaaslane Rokas Giedraitis (Baskonia). Lisaks on koondises ka Eigirdas Žukauskas (Tofas), Marius Grigonis (Panathinaikos), Thomas Dimsha (Treviso) ja Mindaugas Kuzminskas (klubita).\n\nEnne augusti lõpus toimuvaid MM-kvalifikatsioonikohtumisi võtab Leedu kahel korral mõõtu Eesti koondisega. 4. augustil mängivad Eesti ja Leedu Klaipedas Švyturio Arenal, 7. augustil kohtutakse Alytuses SRC Arenal.\n\nThis is The Squad! #LTUbasketball men's NT coaching staff named 16 players who will report to the training camp and prepare for the @EuroBasket. #mesuzlietuva pic.twitter.com/bkZwOQ1RSY\n\n— LTU Basketball (@ltu_basketball) July 15, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedu korvpallikoondise peatreener Kazys Maksvytis avaldas 16-liikmelise nimekirja mängijatest, kes valmistuvad augustikuisteks MM-i kvalifikatsioonimängudeks ja septembris peetavaks EM-iks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa iluuisutamise GP-etapi korraldusõigus anti Soomele\n\n## Põhitekst:\n\nIluuisutamise GP-sarja etappe on koos finaaletapiga tänavu kavas seitse. Kuus võõrustajat on nüüdseks teada, kuid kuna Hiina uisuliit (CSA) otsustas eeloleval hooajal GP-etappi mitte korraldada, on ühe etapi toimumispaik veel selgumisel.\n\nTavapäraselt novembri lõpus peetav Venemaa GP on sel aastal asendatud Soomes, Espoos toimuva etapiga. Põhjuseks loomulikult Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas.\n\nSamuti kinnitas ISU, et lähtudes Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) soovitusest, ei kutsuta ega lubata Venemaa ja Valgevene sportlasi määramata ajani rahvusvahelistele võistlustele, sealhulgas GP-etappidele. Sama kehtib ka Venemaa ja Valgevene alaliitude esindajate suhtes.\n\nIluuisutamise GP-sarja ajakava:\n\n1. Skate America: 21.-23. oktoober (Norwood, USA)\n2. Skate Canada International: 28.-30. oktoober (Mississauga, Kanada)\n3. Internationaux de France: 4.-6. november (Angers, Prantsusmaa)\n4. 11.-13. november (selgumisel)\n5. NHK Trophy: 18.-20. november (Sapporo, Jaapan)\n6. 25.-27. november (Espoo, Soome)\n7. Finaaletapp: 8.-11. detsember (Torino, Itaalia)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline uisuliit (ISU) teatas reedel, et Venemaa iluuisutamise GP-etapp ei saa Ukrainas toimuva sõja tõttu tavapärases kohas toimuda ning korraldusõigus anti hoopis Soomele. Ühtlasi kinnitas ISU, et Venemaa ja Valgevene iluuisutajaid GP-etappidele ei lubata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon käis välja uued Vene-vastased sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Euroopa Komisjon võttis täna vastu ühise ettepaneku uute meetmete kohta, et säilitada ja tugevdada EL-i kuue laiaulatusliku Vene-vastase sanktsioonipaketi tõhusust,\" teatas komisjon.\n\nKomisjon tegi ka ettepaneku pikendada praeguseid sanktsioone kuue kuu võrra, vahendas CNN.\n\n\"Venemaa jätkab jõhkrat sõda Ukrainas. Seetõttu teeme täna ettepaneku karmistada meie sanktsioone Kremli vastu, jõustada neid tõhusamalt ja pikendada kuni 2023. aasta jaanuarini. Moskva peab oma agressiooni eest maksma kõrget hinda,\" teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\n\nUued Moskva-vastased sanktsioonid peavad heaks kiitma kõik EL-i liikmesriigid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon tegi reedel ettepaneku laiendada Moskva-vastaseid sanktsioone, mille hulka kuulub impordikeeld Venemaa kullale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHyundai ralliäss pidi Rally Estonia pooleli jätma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kahjuks pean Rally Estonia katkestama. Olen ülimalt pettunud, aga mul pole muud võimalust. Tundsin end juba eile (neljapäeva - toim) õhtul halvasti, kuid siis andsin negatiivse koroonaproovi. Täna hommikul tundsin jätkuvalt halvasti ja seetõttu ei suutnud ma sõitmisele korralikult keskenduda. Hoolduspausi ajal tegin veel ühe koroonatesti, mis oli positiivne. Nüüd keskendun terveks saamisele ja seejärel hakkan valmistuma Soome ralliks,\" teatas Paddon ühismeedias.\n\nHoolduspausiks hoidis Paddon Rally2 autode arvestuses kaheksandat kohta, võistluse liidrile Emil Lindholmile kaotas ta 52,7 sekundit.\n\n35-aastane Paddon võistles MM-sarjas esimest korda pärast 2019. aastat. Uusmeremaalane on lisaks Rally Estoniale end kirja pannud ka Soome ja Uus-Meremaa MM-sarja etappideks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rally Estonial Rally2 klassis Hyundaiga võistelnud Hayden Paddon pidi ralli positiivse koroonaproovi tõttu pooleli jätma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopast sai suurim USA toornafta ostja\n\n## Põhitekst:\n\nJaanuarist maini tarnisid Euroopa riigid USA-st umbes 213,1 miljonit barrelit toornaftat. Aasia riigid tarnisid aga 191,1 miljonit barrelit naftat. Viimati jäid Aasia riikide mahud viiekuulise perioodi ajal Euroopast väiksemaks 2016. aastal. Siis tühistas USA oma toornafta ekspordikeelu, vahendas Bloomberg.\n\nVenemaa suunas pärast Ukrainasse sissetungimist oma naftavoo ümber. Euroopa riigid pöördusid USA poole, Venemaa aga pakub Hiinale ja Indiale oma naftat suure allahindlusega.\n\n\"Kuna Euroopa püüab vähendada oma sõltuvust Venemaa naftast, siis on tõenäoline, et need kaubavoogude praegused mustrid jäävad püsima. USA suurendab nafta tootmist, kuid mitte piisavalt, et rahuldada nii Aasia kui ka Euroopa vajadusi,\" ütles konsultatsioonifirma Energy Aspects analüütik Christopher Haines.\n\nRahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reedel 101,57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind oli 98,11 dollarit barreli kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uudisteagentuuri Bloomberg teatel tõusis Euroopa esimest korda viimase kuue aasta jooksul USA toornafta ekspordi kõige suuremaks turuks. Venemaa müüb oma toornaftat Aasia riikidele suure allahindlusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHollas ja Soomets jõudsid MK-etapil veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nEestlannad pääsesid otse põhiturniirile. Alagrupifaasi avamängus said Hollas ja Soomets 2:1 (21:19, 17:21, 15:13) jagu lätlannadest Marta Ozoline - Luize Skrastinast.\n\nTeises alagrupimatšis läksid eestlannad vastamisi Itaalia paari Valentina Cali - Margherita Tega ja võtsid kindla 2:0 (21:18, 21:19) võidu. Kahe võiduga teenisid Hollas ja Soomets A-alagrupis esikoha ja pääsu veerandfinaali.\n\nVeerandfinaalid on kavas laupäeval, poolfinaalid ja finaal pühapäeval. Tulemused on nähtavad siin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Heleene Hollas ja Liisa Soomets jõudsid Itaalias toimuval rannavõrkpalli MK-etapil veerandfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOpositsioon peab koalitsioonileppe 270-miljonist hinda utoopiaks\n\n## Põhitekst:\n\nRahandusministeerium ütleb, et see lähtub erinevast arvestamise viisist ning niikuinii on kõik hinnangud esialgsed ja umbkaudsed. Opositsioon peab juttu koalitsioonileppe 270 miljoni eurost mõju eelarvele utoopiaks ja ütleb, et tegelik mõju on mitu korda suurem.\n\n\"See, mis koalitsioonileppes on kokku lepitud, väidetavalt 270 miljonit, on peretoetused, hoolekanne, eestikeelne haridus. Energiahindade leevendamisega selles numbris arvestatud ei ole. Ka rahandusminister on välja öelnud, et see maksab veel circa 250 miljonit. Lisaks on vastu võetud otsus laiapõhjalise riigikaitse investeeringute ja kulude kohta, mis maksab järgmine aasta kuskil 350 miljonit,\" ütles Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab.\n\n\"Seesama eestikeelse hariduse 10 miljonit, see ei ole ligilähedaltki selline summa, millega seda reformi ära teha. Siin me räägime kindlasti umbes 100 miljonist ehk, et see asi ära teha. Nii et need numbrid on selgelt blufitud allapoole,\" ütles EKRE esimees Martin Helme.\n\nRahandusministeerium ütles, et nende hinnang kajastas eelarvelist mõju. Näiteks energiameetmete rahastamisallikad on suures osas ülejääk varasemast.\n\n\"On juba teada rahastamisallikad, näiteks energiameetmed, mida samuti on kolm erinevat meedet koalitsioonileppes otsustatud, nende maksumus kokku on ca 100 miljonit, aga neil ei ole mõju eelarvele, sest nende rahastamisallikas on juba eelmise perioodi energiatoetuste jääk, kus samuti jäi circa 100 miljonit eurot kasutamata. Samuti CO2 rahad ja reservid, sellel ei ole mõju eelarvepositsioonile,\" ütles rahandusministeeriumi riigirahanduse juht Kadri Klaos.\n\nKlaose sõnul on kõik arvestused esialgsed kiirhinnangud, mis täpsustuvad peale rahandusministeeriumi majandusprognoosi avaldamist ja eelarveläbirääkimiste käigus.\n\nKoalitsioonilepingut on kritiseeritud ka koalitsioonierakondade seest. Sotsiaaldemokraat Lemmit Kaplinski pole rahul selle metsandust ja energeetikat puudutavate osadega.\n\n\"Metsanduse valdkonnas on avalik diskussioon kaldunud liiga ühekülgseks ja metsanduse sektoris töötavate inimeste huvid ei ole leidnud piisavalt kajastamist, kõik need üle 30 000 inimese, kes igapäevast leiba selles valdkonnas teenivad. Energeetika teemal - rääkida aastal 2030 puhta elektri tootmisest ilma rääkimata tuumaenergeetikast on intellektuaalselt solvav,\" ütles Kaplinski.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uue koalitsioonileppe maksumus on teeninud väga vastakaid hinnanguid. Kui rahandusminister hindab selle mõju eelarvele umbes 270 miljonile eurole, siis opositsioon räägib umbes miljardist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-20 korvpallikoondis alustas EM-turniiri raske võiduga Islandi üle\n\n## Põhitekst:\n\nKogu mängu vältel eduseisus olnud Eesti koondis lasi viimastel minutitel islandlased järele ning korraks ka juhtima, aga Sverre Aava kaheksa sekundit enne kohtumise lõppu tabatud nurgakolmene tõi meie noormeestele kahepunktilise võidu, vahendab basket.ee.\n\nEesti koondise parimaks kerkis mängujuhi positsioonil mängu ohje kindlalt enda käes hoidnud Kasper Suurorg, kes kogus 32 minutiga 18 punkti, 10 resultatiivset söötu, neli lauapalli ja koguni seitse vaheltlõiget. Ka võiduviskele sööduandjaks olnud tagamehe efektiivsusteguriks kogunes 31.\n\nPingilt alustanud Gregor Kuuba panustas 22,5 minutiga 15 punkti, kuid langes kaitses liiga kerge kukkumise eest saadud tehnilise veaga enneaegselt pingile. Markus Ilver kogus 14 silma ja üheksa lauapalli ning Joonas Riismaa tõi 10 punkti.\n\nIslandi poolelt tegi meie koondisele kõige rohkem pahandust Thorvaldur Arnason, kes keerutas korvi alt 25 silma, hankis viis lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Olafur Gunnlaugsson panustas 15 silmaga ning Hugi Hallgrimssoni arvele kanti 12 punkti ja seitse lauapalli.\n\nLaupäeval on Eesti koondisel mänguvaba päev ning pühapäeval kohtutakse järgmises alagrupimatšis Hollandiga. Reedene kohtumine on järelevaadatav siin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti U-20 korvpallikoondis alustas reedel Gruusias, Tbilisis B-divisjoni EM-turniiri raske võiduga, kui 85:83 (22:21, 16:16, 28:24, 19:22) alistati Islandi eakaaslased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiia Võidu pargi punamonumendi lammutamine maksab mitu miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nStakise sõnul selgub tööde täpne maksumus pärast lammutuslepingu sõlmimist. Raha leitakse kohaliku omavalitsuse reservfondist. Linn loodab, et monumendi lammutamist rahastatakse ka riigieelarvest, vahendas LSM.\n\nStakise sõnul on selliste monumentide lammutamine äärmiselt keeruline ja ohtlik. Linn alustab ehitusfirmadega läbirääkimisi järgmise kahe nädala jooksul.\n\nLäti parlament võttis hiljuti vastu punamonumentide eemaldamise seaduse, mis näeb ette, et totalitaarseid režiime ülistavad monumendid tuleb demonteerida hiljemalt 15. novembriks.\n\n\"Tähtaja tõttu tuleb lammutustöödega alustada suvel,\" ütles Stakis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riia linnapea Martinš Stakis ütles reedel, et Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamine võib maksma minna kaks kuni kolm miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia hävitajad saavad ultramoodsa radari\n\n## Põhitekst:\n\n\"See radarisüsteem Mk 2 võimaldab Typhooni pilootidel kontrollida õhuruumi viisil, mida praegu üritab Venemaa Ukrainas teha. Venemaa üritab GPS-signaale segada ja proovib teha teisi salastatud tegevusi,\" ütles Suurbritannia õhujõudude (RAF) juht Mike Wigston.\n\nTyphooni piloodid suudavad edaspidi võimsa segamistehnoloogia abil häirida vaenlase õhutõrjet ja sihtida sihtmärke kaugemalt.\n\n\"See radar annab Briti pilootidele väga suure eelise,\" ütles Wigston.\n\nUus radar võetakse Briti õhujõudude poolt kasutusele kümnendi lõpuks. Radari saavad 107 kõige moodsamat Typhooni hävitajat. Uuendused lähevad maksma umbes 2,8 miljardit eurot, vahendas The Times.\n\n\"On ülioluline, et Suurbritannia jätkaks sõjalise võimekuse arendamist, et suuta heidutada ja kaitsta. Sõda Ukrainas näitab, et õhuruumi kontrollimine on tähtsam kui kunagi varem,\" ütles Suurbritannia hankeminister Jeremy Quin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia varustab oma hävituslennukid Eurofighter Typhoon maailma kõige moodsama radarisüsteemiga, mis võimaldab pilootidel jälgida mitut sihtmärki korraga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmakordselt põhikoosseisu kuulunud Liivak aitas Sligo Roversil eurosarjas edasi pääseda\n\n## Põhitekst:\n\nKülas olnud Bala Town lõi kohtumise ainsa tabamuse ära 35. minutil, kui Bradley Bauressi tsenderdus leidis värava alt üles David Edwardsi. Esimest korda algrivistusse kuulunud Frank Liivak vahetati välja avapoolaja järel, vahendab Soccernet.\n\nKoondtulemus 2:2 viis meeskonnad lisaajale, mis väravaid ei toonud. Penaltiseeriat alustanud Bala Town eksis kolmandas ja viiendas tiirus. Sligo Roversi mehed olid seevastu kindlad ning juba enne viimast lööjat oli 4:3 võit kindel.\n\nIirimaa mullune pronksiklubi Sligo Rovers läheb Konverentsiliiga teises eelringis vastamisi Motherwelliga (Šotimaa). Eesti klubidest on end teise eelringi mänginud ka Paide Linnameeskond ning kõrgemalt pudisenud Tallinna FCI Levadia.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sligo Roversis palliv Frank Liivak nimetati Konverentsiliiga esimese eelringi korduskohtumises põhikoosseisu. Avakohtumisest 2:1 edu kaasa saanud Sligo jäi kodus kaotusseisu, kuid sai oma kätte penaltiseerias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n5G teise sagedusloa oksjoni võitis Telia\n\n## Põhitekst:\n\nTeise loa enampakkumine algas 9. juunil alghinnaga 1 597 000 eurot. Kokku toimus 70 vooru, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).\n\nEsimese sagedusloa enampakkumise võitis Elisa 7,2 miljoni euroga.\n\nTTJA väljastab Telia Eesti AS-ile sagedusloa peale konkursi tulemuste kinnitamist ning ettevõtte poolt loatasu ja riigilõivu laekumist. Seejärel saab Telia alustada 5G võrgu rajamist.\n\n\"On rõõm tõdeda, et ka teise sagedusloa konkurents 70 vooruga oli väga tihe, mis ilmestab veelkord seda, et 5G teenuste turule toomine on sideettevõtetele väga oluline. Kaks sagedusluba on nüüd välja antud ja neil ettevõtetel on nüüd võimalus alustada 5G võrkude arendamist. Jäänud on välja jagada veel viimane sagedusluba,\" sõnas TTJA peadirektor Kristi Talving.\n\nViimase, kolmanda sagedusloa enampakkumise kuulutab TTJA peale teise sagedusloa eest riigilõivu ja loatasu laekumist.\n\nKolmanda sagedusloa enampakkumisel ei saa enam osaleda ettevõtjad, kellele on konkursi käigus load juba väljastatud. Seega jätkavad kolmandale loale konkureerimist Tele2 ja Leedu Bite.\n\n\"Täna töötab meil Eestis üle paarisaja 5G tugijaama ning Telia 5G levi katab üha suuremat osa Eesti elanikkonnast. See on korralik vundament, mille pealt 5G võrgu arendamisel edasi liikuda,\" ütles Telia Eesti juhatuse esimees Robert Pajos.\n\nTelia tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul plaanib ettevõte lähiajal järk-järgult hakata klientidele pakkuma kiiremaid koduinterneti pakette, mida saab kasutada üle 5G võrgu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "5G sagedusalas 3410-3800 MHz korraldatud avaliku konkursi teise sagedusloa võitis enampakkumisel 8,5 miljoni euroga Telia Eesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHerem Ukrainas: sõda saab lõppeda vaid Vene vägede väljaviimisega\n\n## Põhitekst:\n\nHerem arutas viisidil Ukraina kaitseväe juhataja kindral Valeri Zalužnõiga Ukraina kaitseväe edasisi toetamisvõimalusi ning sai ülevaate sõjategevuse hetkeseisust.\n\n\"Niikaua, kui ukrainlastel sõjas hästi läheb, läheb meil hästi. Ukrainlaste moraal on kõrge, kuid see konflikt kahjuks ei ole lõppemas. Seetõttu on üheks edu eelduseks lääneriikide pidev sõjaline abi ning täiendav väljaõpe, et Venemaa ülekaal tasandada. Ka meie kaalume täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks,\" sõnas Herem.\n\nHeremi sõnul saab sõda Ukrainas lõppeda kahel moel - siis kui Vene Föderatsioon viib kõik oma väed Ukrainast välja või kui ukrainlaste tegevuse tulemusena ei jää riigi territooriumile ühtegi okupanti.\n\nKohtumiste käigus tõsteti ukrainlaste poolt korduvalt esile Eesti riigi ja kaitseväe panust ning tuge Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu.\n\n\"Võin kinnitada, et Eesti sõjaline abi on Ukrainas läinud õigesse kohta ning sellel oli oluline roll. Lisaks tasub meeles hoida, et ka meie peame olema tänulikud ukrainlastele - nemad kaitsevad oma elu hinnaga nii nende kodumaad kui ka Euroopa tulevikku,\" ütles Herem.\n\nKindralleitnant Herem külastas visiidi käigus Kiievit, Hostomeli, Iripini, Borodjankat, Mošhuni, Harkivi ja Tšernihivit ning kohtus lisaks Ukraina kaitseväe juhatajale erinevate Ukraina kaitse eest vastutavate kaitseväelaste ja üksuste ülematega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal Ukrainat külastanud kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul saab sõda lõppeda vaid Vene vägede riigist väljaviimisega või nende väljasurumisega ukrainlaste poolt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKristina Kallas: ministrite väljavalimise senist korda tuleb muuta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ministrite ametisse nimetamise viis toob meile aina nõrgemaid ministreid ja selle tulemusena ebastabiilsed valitsused ja halvasti juhitud poliitika. Ministriamet on muutunud parteide jaoks tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja partei rahastajatele oma huvide edendamise tööriistaks ja see läheb meile kõigile väga kalliks maksma,\" kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.\n\nOma valdkonda mittetundvate ja ennast alles kehtestavate inimeste tõusmine ministriks on toonud paljudes poliitikavaldkondades kaasa selle, et olulised otsused on jäänud tegemata, leidis Kallas.\n\n\"Arenenud demokraatiates on pika kogemuse pealt kujunenud praktikad, mis vähendavad ministrite ebakompetentsuse ja oligarhia tekkimise riske. Eesti 200 näeb, et selles vallas on meil vaja teha otsuseid, mis tooksid meid sellest halvast arengust välja,\" kirjutas ta.\n\nKallas esitas kolm ettepanekut, kuidas praegust olukorda võiks muuta.\n\nEsmalt peaks ministrid olema koalitsiooniläbirääkimiste kokkuleppe osa ja peaministril peab olema võimalus oma meeskonna komplekteerimisel sõna sekka öelda, märkis Eesti 200 esimees.\n\n\"Ehk siis ministrikandidaadid arutatakse läbi enne lepingu sõlmimist ja lepitakse kokku. See on kaitse oligarhide poolt esitatud ebakompetentsete kandidaatide vastu,\" lisas ta.\n\nTeiseks peaks ministrikandidaadid läbima avaliku ärakuulamise riigikogus ja soovitavalt eelnevalt ka asjakohases komisjonis.\n\n\"Seal selgub nende maailmavaade, nende valdkonna teadmiste ulatus, nende kogemused, tugevused ja nõrkused. See protseduur hoiab ehk ära nii mõnegi ebakompetentse inimese saamise ministriks,\" rõhutas ta.\n\nSamuti leidis Kallas, et ministrikohtade võrdne jaotus koalitsioonis osalevate erakondade vahel olenemata nende mandaatide arvust riigikogus ei ole õige. See ei ole kohane proportsionaalse esindusdemokraatia loogikale ja see praktika ei tohiks jätkuda, kirjutas ta.\n\n\"Kümne protsendi ja 35 protsendi valijate toetusega erakondade mandaatide suurused on erinevad ja ka valitsuses peab nende jõud olema proportsioonis mandaadi suurusega. Ajutise valitsuse meetmena on see arusaadav, kuid valimiste järgselt peaks valija mandaatide proportsionaalsuse arvesse võtma,\" märkis Kallas.\n\nReformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonis on kuus varasema valitsuskogemuseta ministrit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Praegune kord, kus valitsuskoalitsiooni erakonnad esitavad ministrikandidaadid ilma peaministrilt ja riigikogult heakskiitu saamata, on muutnud valitsuse tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja rahastajate tööriistaks ning seda tuleks muuta, leiab parlamendivälise erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu Muusikafestival vallutab Klassikaraadio eetri\n\n## Põhitekst:\n\n12. korda toimuv Pärnu Muusikafestival toob Pärnusse üle 200 muusiku: nii maailmakuulsaid soliste kui ka väljapaistvaid eesti klassikatähti.\n\nKolmapäeval avas festivali Neeme Järvi 85. sünnipäevale pühendatud Tallinna Kammerorkestri kontsert. Eesootavatel päevadel vahendab Klassikaraadio Pärnust veel viis kontserti, nendest kolmel õhtul esineb raadio otse-eetris Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Orkestri ees soleerivad tippviiuldaja Joshua Bell, Berliini filharmoonikute juhtiv metsasarvemängija Stefan Dohr ning ERSO kontsertmeister Triin Ruubel ja kuninganna Elisabethi konkursil III koha pälvinud tšellist Marcel Johannes Kits.\n\nEsimest korda Pärnu Muusikafestivali ajaloos astub üles ka Baltic Sea Philharmonic orkester koos Kristjan Järviga. Reedel toimuvat kontserti kuuleb otse-eetris Klassikaraadio vahendusel. Kontserti salvestab ka ETV, kes toob selle vaatajateni sügishooajal.\n\nMuusikafestivali tuules pakub ETV vaatamiseks ka persoonisaateid Paavo ja Kristjan Järvist. \"Kristjan Järvi. Elu on looming\" on ETVs 25. juulil kell 23.05 ja päev hiljem, 26. juulil kell 23.05 näitab ETV persoonisaadet \"Paavo Järvi. Professionaalne eestlane\".\n\n15., 20. ja 21. juulil kell 12.15 toob Klassikaraadio saade \"Suveduur\" kuulajateni intervjuud, festivalimeeleolud ja muljed otse Pärnu kontserdimajast. Festivalimelu vahendavad toimetajad Nele-Eva Steinfeld, Kersti Inno ja Lisete Velt. Kontserdiülekannete helirežissöörid on Teet Kehlmann ja Siim Mäesalu.\n\nKlassikaraadio otseülekannete kava Pärnu Muusikafestivalilt\n\nAvakontsert. Neeme Järvi 85\n\nEsinevad Maarika Järvi (flööt) ja Tallinna Kammerorkester Neeme Järvi juhatusel.\n\nNordic Amazonia - Kristjan Järvi 50, Philip Glass 85. Reedel, 15. juulil kell 20.\n\nBaltic Sea Philharmonic koos Kristjan Järviga. Solist on viiuldaja David Nebel.\nKontserdiõhtu on pühendatud Kristjan Järvi 50. ja Philip Glassi 85. sünnipäevale.\n\nPaavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Laupäeval, 16. juulil kell 20.\n\nPaavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri esimesel kontserdil on kavas Witold Lutosławski, Richard Straussi ja Pjotr Tšaikovski teosed. Solist on metsasarvemängija Stefan Dohr.\n\nPaavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Pühapäeval, 17. juulil kell 20.\n\nPaavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri teisel kontserdiõhtul on kavas Lutosławski, Bruchi ja Tšaikovski teosed. Max Bruchi viiulikontserdis soleerib meie aja üks kuulsamaid viiuldajaid Joshua Bell.\n\nJärvi Akadeemia lõppkontsert. Kolmapäeval, 20. juulil kell 20.\n\nJärvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestrit juhatavad Järvi Akadeemia dirigeerimiskursuslased. Mari Vihmandi uudisteoses soleerivad Maarika Järvi, Monika Mattiesen ja Martin Kuuskmann.\n\nPaavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Neljapäeval, 21. juulil kell 20.\n\nPärnu Muusikafestivali lõppkontserdil soleerivad Eesti Festivaliorkestri ees viiuldaja Triin Ruubel ja tšellist Marcel Johannes Kits. Dirigent on Paavo Järvi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Klassikaraadio kolis nädalaks suvepealinna Pärnusse ning vahendab seal toimuvalt Pärnu Muusikafestivalilt otseülekandes kuus kontserti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPajur jätkas Prantsusmaal teise ja Ragilo kuuenda kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nSoolovõidu teenis prantslane Colin Savioz (MIX Charvieu-Chavagneux IC/La Motte-Servolex; 2:18.00). Kümme sekundit hiljem lõpetanud peagrupis oli kiireim Pajur, edestades itaallast Lorenzo Confortit (Team Work Service Speedy Bike). Ragilo sai kirja kuuenda tulemuse, vahendab EJL.\n\nVelotuuri avaetapil lõpetas Pajur üheksandal ja Ragilo 13. kohal.\n\nKokkuvõttes jätkab esikohal Noa Isidore (AG2R Citroen U19 Team), edestades tiimikaaslast Matys Griselit 25 ja Maxime Decomble'd (U19 Academy La Pomme Marseille Provence) 27 sekundiga. Pajur on kokkuvõttes üheksandal (+1.05) ja Ragilo 12. (+1.18) positsioonil. Pajur jätkab ühtlasi ka parima sprinteri punases särgis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal jätkuval meesjuunioride esimese kategooria velotuuri Ain Bugey Valromey teisel etapil (Saint-Victor-de-Morestel – Morestel; 98,2 km) sai Romet Pajur (Team Auto Eder) teise ja Frank Aron Ragilo (Cannibal Team) kuuenda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: Hiina firmad aitavad hoida käigus Vene sõjamasinat\n\n## Põhitekst:\n\nHiina tolliandmed näitavad, et 2022. aasta esimese viie kuuga kasvas kiipide eksport Hiinast Venemaale rohkem kui kaks korda, umbes 50 miljoni dollarini. Samal ajal kasvas veel muude elektrooniliste toodete eksport Venemaale. Need komponendid on olulised materjalid relvatööstuses, teatas T he Wall Street Journal.\n\nAndmed näitavad, et Hiina tehnoloogiafirmad on vaatamata Moskva-vastastele sanktsioonidele jätkamas Venemaaga äritegemist, hindas leht.\n\nUSA kaubandusministeerium lisas eelmisel kuul musta nimekirja viis Hiina elektroonikafirmat, mis väidetavalt teevad äri Venemaa kaitsetööstusega.\n\n\"Meie valitsus on alates 24. veebruarist olnud väga selge, et Hiina ei peaks Venemaale selles sõjas materiaalselt, majanduslikku ega sõjalist abi andma,\" ütles eelmisel nädalal USA suursaadik Hiinas Nicholas Burns.\n\nHiina ja Venemaa vahelist kaubandust on keeruline jälgida. Mõlemad riigid kasutavad keerulisi skeeme. Hiina ametnikud väidavad, et riik ei müü Venemaale relvastust. Ametlikud andmed näitavad, et üldine eksport Hiinast Venemaale on sel aastal langenud, kuna Peking kardab sattuda USA-ga vastuollu.\n\nHiina toetus on Moskva jaoks ülioluline. Naftatulud moodustavad suure osa Venemaa sissetulekust. Lääneriigid aga proovivad loobuda Venemaa naftast. Hiina pole samuti rahul USA juhitud rahvusvahelise süsteemiga.\n\nLisaks pooljuhtidele ekspordib Hiina Venemaale ka tähtsat toorainet. Hiina alumiiniumoksiidi eksport Venemaale on märkimisväärselt kasvanud. Mais jõudis see 153 000 tonnini, eelmisel aastal samal perioodil oli see 227 tonni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Hiina elektroonikafirmade eksport Venemaale on pärast Moskva sissetungi Ukrainasse märkimisväärselt kasvanud. Hiinlased müüvad Venemaale elektroonikat, mis aitab Kremlil jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMeelis Münt: poolel teel otsuseni, kas rajada tuumajaam või mitte\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal teatas tuumajaama rajada sooviv ettevõte, et jaam võiks hakata Eestis elektrit tootma juba kümne aasta pärast. Nii nagu ettevõtte esindajagi nentis, on selle eelduseks riigi otsus pärast tuumaenergia töörühma raporti valmimist tuumajaama rajamise ideega edasi liikuda.\n\nÜks tuumaenergia arengut soodustav tegur, mis julgustab riike ja ettevõtteid sellesse energialiiki investeerima, on kindlasti ka Euroopa Parlamendi 6. juuli otsus, millega tunnistati tuumaenergia kasutamise keskkonnasäästlikuks tegevuseks.\n\nKaalukas otsus nõuab põhjalikku analüüsi\n\nTervitame eraettevõtte initsiatiivi ja mul on hea meel tõdeda, et Eestis luuakse tuumaenergiaalast kompetentsi. Küll aga on otsus – kas minna tuumaenergia arendamise teed või mitte - riiklikult strateegilise tähtsusega küsimus, mida on vaja põhjalikult analüüsida, kaaluda ja avalikult arutada. Selleks loodi eelmisel aastal tuumaenergia töörühm, kus see töö just praegu käibki.\n\nEnergiakriisi olukord on tõsine ja tähtsate otsustega ei saa viivitada. Sestap tegutseb tuumaenergia töörühm optimaalses ajaraamis, esitades valitsusele ja riigikogule lõpparuande algselt plaanitust pool aastat varem ehk 2023. aasta lõpus.\n\nTuumaenergia kasutuselevõtmine on aga väga pikaajalist pühendumist nõudev tegevus ning sellele otsusele eelnev analüüs peab olema põhjalik. Vaja on uurida kõiki aspekte, mis tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasneksid. Kuidas arendada avaliku sektori pädevust tuumaenergia valdkonnas? Kas ühiskond on valmis tuumajaama rajamist Eestisse aktsepteerima? Kas Eestis leidub piirkondi, mille elanikud oleksid nõus tuumaelektrijaama rajamisega? Nendele küsimustele peab töörühm andma parimast teadmisest ja informatsioonist lähtuvaid vastuseid.\n\nPraegu on käimas tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüs ning tuumajulgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku analüüs. Õige pea hakatakse kaardistama tuumaprogrammiga alustamiseks vajalikku õigusraamistikku, ajakohastatakse tuumaseaduse eelnõu ning koostatakse inimressursside arendamise strateegia. Ka tuleb analüüsida tuumajaama jäätmete käitlemise võimalusi ning jaama hilisema sulgemise lahendusi.\n\nSelles valdkonnas on kõige kaugemale jõudnud meie naabrid soomlased, kes kavatsevad 2025. aastal kasutusele võtta ligi poole kilomeetri sügavusele rajatud Onkalo lõppladustuspaiga. Järjest enam arenevad ka kasutatud tuumakütuse ringlussevõtu tehnoloogiad ning praegu suudetakse seda juba suures osas ümber töödelda ja taaskasutada. Samuti on mitmes riigis arendamisel reaktorid, milles saab kütusena kasutada juba tekkinud kasutatud tuumkütust, vähendades seeläbi uraanimaagi kaevandamise vajadust.\n\nKui me räägime, millist tuumatehnoloogiat Eestis võiks kasutusele võtta, siis me peame silmas umbes Auvere elektrijaama võimsusega võrreldavaid väikseid moodulreaktoreid, mille ühe reaktori võimsus ei ületa üldjuhul 300 MW. Seejuures võib ühes tuumaelektrijaamas olla töös mitu reaktorit ning asukohavalikul tuleb arvestada mitme reaktorimooduliga. Milline tehnoloogia valida, sõltub aga sellest, millised lahendused on tuumaelektrijaama planeerimise hetkeks reaalselt olemas ja ennast tõestanud.\n\nLisaks peab töörühm välja selgitama, milliste rahvusvaheliste lepetega peaksime veel liituma ja millised lisakohustused meile tekiksid, kui Eestist saaks tuumaelektrijaama asukohariik. Kõike seda on vaja teada, et riik saaks teha kaalutletud otsuse tuumaprogrammiga alustamise osas.\n\nLõpliku otsuse teeb riigikogu\n\nEnam pole palju aega jäänud, kui töörühm esitab valitsusele oma tegevuste tulemuste vahearuande. Juhtub see septembris ning seejärel tehakse edasised otsused. Alles seejärel, kui töörühma lõpliku aruande on üle vaadanud ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) ning valitsus selle kinnitatud, saame öelda, kas tuumaenergia kasutuselevõtt võiks olla lahendus, mis aitaks kaasa Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ning energiajulgeoleku tagamisele.\n\nLõpliku otsuse Eestisse tuumaelektrijaama rajamise või sellest loobumise kohta teevad rahva esindajad riigikogus. Tuumaprogrammi rakendamine on pikaajaline protsess, mis seepärast peab olema valitsuste ülene.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuumaenergia suudaks tagada ilmastikuoludest sõltumatult ööpäevaringse elektrivarustuse ning selle kasutuselevõtmisest on Eestis räägitud juba aastaid. Niisugune otsus eeldab aga põhjalikku kaalumist, kus oleme septembris jõudmas alles esimese verstapostini. Otsuse, kas tuumajaam võiks üldse olla Eestile sobiv energialahendus, saame aga teha alles 2023. aasta lõpuks valmiva tervikliku lõpparuande põhjal, kirjutab Meelis Münt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste meistriliiga kuu parimate auhinnad läksid Florasse ja Vaprusesse\n\n## Põhitekst:\n\nFC Flora naiskond näitas juunis kindlat minekut, kui kolmest kohtumisest teeniti kolm võitu väravate vahega 16:2. Esmalt oldi võõrsil 8:0 üle Tartu Tammekast, seejärel alistati 3:0 Tabasalu ning Tallinna Kalevist oldi üle 5:2. Lillemäe tegi skoori igas mängus, kui Tammeka ja Tabasalu vastu sahistas korra võrku ning kohtumises Kaleviga sai kirja kübaratriki.\n\nVaprus tunnistas juunikuu arvestusse läinud kohtumistes samuti vaid võite, kui Shcherbachenia käe all alistati lähirivaal Tallinna Kalev 2:1, teeniti 4:3 võit Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonna üle ning oldi 5:0 üle Põlva Lootosest. Tänu headele tulemustele tõusis Vaprus võrdsetele punktidele kolmandal kohal paikneva Kaleviga.\n\nSel hooajal jagatakse parimate auhindu naiste meistriliigas, Premium liigas ja esiliigas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste meistriliiga juunikuu parimaks mängijaks valiti Tallinna FC Flora ääreründaja Mari Liis Lillemäe ja parimaks treeneriks Pärnu Vapruse juhendaja Anastasija Shcherbachenia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Festivaliorkestri uuel plaadil kõlavad Kõrvits, Krigul, Tulve, Aints ja Sumera\n\n## Põhitekst:\n\nUuel plaadil kõlab Eesti Festivaliorkestri esituses kuus teost viielt eesti heliloojalt. Dirigent Paavo Järvi sõnul näitab plaat kui rikas ja mitmekihiline on Eestis loodud muusika.\n\nEesti muusika ja muusikute tutvustamine on Järvi jaoks olulisel kohal nii kodu- kui ka välismaal. Koos Eesti Festivaliorkestriga esitab ta kontsertidel regulaarselt eesti heliloojate uusi ja viimaste aastate loomingut. Neist uuele plaadile on salvestatud Tõnu Kõrvitsa \"Kuuvalgusele\" (2020), Ülo Kriguli \"Chordae\" (2013) ja \"The Bow\" (2021), Helena Tulve \"L'ombre derrière toi\" (2011), Tauno Aintsi Avamäng \"Eesti\" (2014) ja Lepo Sumera \"Olümpiamuusika I\" (1980).\n\nPaavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri debüütplaat ilmus 2018. aastal ning seal kõlas Dimitri Šostakovitši looming.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üle Euroopa tuuritanud ja maailma suurimal klassikalise muusika festivalil BBC Proms esinenud Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhtimisel andis välja uue plaadi eesti heliloojate muusikaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektri hind langeb laupäeval 211,98 eurole\n\n## Põhitekst:\n\nReedel oli päeva keskmine hind Nord Pooli elektribörsil Eesti hinnapiirkonnas 284,34 eurot megavatt-tunnist.\n\nKõige odavam tund on varahommikul kella nelja ja viie vahel, kui megavatt-tunni hind on 181,62 eurot. Kõrgeim hinnatase on õhtul kella 10 ja 11 vahel, mil hind tõuseb 293,39 euroni megavatt-tunni eest.\n\nKa Soomes on keskmine hind laupäeval Eestiga samal tasemel ehk 211,98 eurot megavatt-tunni eest, Lätis ja Leedus on see 212,41 eurot. Eestis ja Soomes on hind igal tunnil sama, Lätis ja Leedus on hind kõrgem vaid kella 10 ja 11 vahel õhtul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elektri keskmine börsihind langeb laupäeval Eestis 211,98 eurole megavatt-tunnist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu meeskonnaga liitus suur äär Ukrainast\n\n## Põhitekst:\n\nTartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul on Voinalovõtš väärt täiendus. \"Saime oma meeskonda noore andeka mängija, kes suudab nii kaitses kui rünnakul mängida mitut positsiooni. Oma pikkuse kohta liigub ta väga hästi ja teeb kaitses vastastele korralikult peavalu. Usun, et tal on ees korralik karjäär ja ta võib järgmistel aastatel veelgi kõrgemal tasemel mängida. Teeme endast parima, et ta saaks meeskonna eesmärkide täitmisele kaasa aidata,\" sõnas Mazurs.\n\n22-aastane Voinalovõtš alustab kõrgemal tasemel kuuendat hooaega. Karjääri Južnõi Khimiku ridades alustanud Voinalovõtš mängis seal neli hooaega. Eelmise hooaja alguses liikus ta Kiievi Basketisse ning pärast Ukrainas sõja puhkemist lõpetas hooaja Valmiera Glass Via ridades.\n\nKiievis kogus mees 22 mänguga keskmiselt 5,6 punkti ja 2,5 lauapalli. Mulluses ainsas Eesti-Läti liiga mängus sai ta Valmiera eest Pärnu vastu kirja seitse punkti ja kaks lauapalli. Läti liigas mängis ta kaasa veerandfinaalseeria Läti Ülikooliga ning neis viies mängus kogus ta meeskonna parimana 14,8 punkti ja 5,6 lauapalli.\n\nEelmise hooaja põhimängijatest on Tartul järgmiseks hooajaks leping olemas Märt Rosenthali, Oliver Suuroru, Patrik Saali, Robin Kivi ning Emmanuel Wembiga. Peatreenerina jätkab eelmisel hooajal meeskonnale karikavõidu ja Eesti meistrivõistluste finaalikohani tüürinud Nikolajs Mazurs.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli Maks & Moorits korvpallimeeskond sai paika hooaja esimese uue tulija. Suure ääre kohale palgati 22-aastane 205 cm pikkune ukrainlane Andrii Voinalovõtš.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCalvin Harris, Halsey, Justin Timberlake ja Pharrell Williams avaldasid ühise singli\n\n## Põhitekst:\n\nSingel \"Stay With Me\" pärineb Calvin Harrise uuelt albumilt \"Funk Wav Bounces Vol. 2\", mis ilmub 5. augustil. Tegemist on järjega albumile \"Funk Wav Bounces Vol. 1\", mis ilmus 2017. aastal.\n\nHarrise uuel albumil teevad kaasa ka sellised artistid nagu 21 Savage (looga \"New Money\") ning Dua Lipa ja Young Thug (looga \"Potion\").\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Calvin Harris, Halsey, Justin Timberlake ja Pharrell Williams avaldasid ühise singli \"Stay With Me\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml kuulutas Jevgeni Kisseljovi tagaotsitavaks\n\n## Põhitekst:\n\nKisseljovi nimi ilmus Venemaa Föderatsiooni tagaotsitavate andmebaasi. Vene võimud kandsid Kisseljovi aprillis ka välisagentide nimekirja, vahendas Interfax.\n\nVälisagendiks määratlemine näeb ette oma rahaliste allikate kohta informatsiooni jagamist.\n\nKisseljov on Venemaa ja Ukraina ajakirjanik ning meediajuht. Kisseljov on töötanud paljudes vene tele- ja raadiojaamades, nagu NTV ja Ehho Moskvõ. Aastatel 2000-2001 oli ta NTV juht.\n\nPraegu töötab ta Ukraina telekanalis saatejuhina. Ta on Maarjamaa neljanda klassi teenetemärgi kavaler. Kisseljov on tuntud oma kriitilise suhtumise poolest Venemaa võimuladvikusse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa võimud kandsid kuulsa ajakirjaniku ja meediajuhi Jevgeni Kisseljovi tagaotsitavate nimekirja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene turistid saavad jälle üle maismaapiiri EL-i sõita\n\n## Põhitekst:\n\nVene turistid kurtsid veel reede hommikul sotsiaalmeedias, et piirivalvurid ei lase inimestel piiri ületada. Pandeemiast tingitud piirangute tühistamise otsus avaldati samal päeval. Nüüd saavad venelased piiri ületada ilma eriloata. Varem tohtisid Venemaalt lahkuda ainult inimesed, kes omavad välismaal kinnisvara või said seal hooldusravi.\n\nEnne pandeemiat oli Soome Venemaa turistide seas väga populaarne sihtkoht. Venemaa statistikaameti Rosstat andmetel külastas 2019. aastal Soomet üle 3,6 miljoni venelase.\n\nTranspordifirma Lux Express teatas, et nädalavahetuseks on kõik piletid Peterburist Soome välja müüdud. Piirangute kaotamisest teatas ka transpordifirma Ecolines, vahendas Interfax.\n\nVenelased peavad riiki tagasipöördumisel tegema koroonatesti. Euroopa Liitu reisimiseks vajavad venelased Schengeni viisat.\n\nSoome teatas 30. juunil, et lubab venelastel taas riiki siseneda ilma koroonatesti ja vaktsineerimistunnistuseta.\n\nVene turistid saaksid Soome siseneda ka meritsi, rongi või lennukiga, kuid Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu on selline liiklus peatatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa kaotas reedel pandeemiast tingitud piirangud, mis takistasid inimestel maismaapiiri kaudu riigist lahkumist. Kõik Lux Expressi piletid Peterburist Soome on nädalavahetuseks juba välja müüdud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTänakule ja Järveojale määrati kümnesekundiline ajakaristus\n\n## Põhitekst:\n\nWRC teatel ei sõitnud Tänaku ja Järveoja masin reede hommikul HEV [hübriidauto] tsoonis hübriidjõul, millega eksiti ralli reeglite vastu.\n\nHyundai mänedžer Pablo Marcos rääkis WRC-le, et Järveoja ei teadnud, kas masin on vaja hübriidrežiimile ümber lülitada, sest pärast autopesu ootas ekipaaži sõit mäest üles. Järveoja ei teavitanud sellest Marcost ning õige režiim valiti liiga hilja.\n\nWRC kirjutab raportis, et kuna tiim ei teavitanud FIA delegaati tehnilistest probleemidest ja hübriidajami tootja kinnitusel ei esinenud sellel ka mingeid vigu, määrati Tänakule ja Järveojale kümnesekundiline karistus.\n\nSeetõttu langes Tänak ralli üldarvestuses kolmandaks ja kaotab nüüd Elfyn Evansile (Toyota) 22,5 ja waleslase tiimikaaslasele Kalle Rovanperäle 3,8 sekundit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ott Tänak - Martin Järveoja (Hyundai) läksid Rally Estonia reedesele lõunapausile teiselt kohalt, kuid said reeglite rikkumise tõttu ajakaristuse ning langesid kolmandaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKassikontsert avaldas kaks uut singlit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ajad on kiired ja segased. Valmistame Paide Teatriga viimast poolaastat ette ning lisaks tegelen Kassikontserdi uue materjaliga. Kogu materjali on veel vara avaldada, aga need kaks konkreetset lugu olid juba pikemalt aega ootel, kõlasid suviselt ning soovisin need välja lasta.\" sõnas Havanski.\n\nLugudes kõlavad Kassikontserdile omased teemad - üksindus, otsingulisus, igavus ja igatsus.\n\nKirill Havanski on näitleja, helikunstnik, muusik ja üks Paide teatri kaasloojatest. Muusika puhul huvitab teda eelkõige igavikulise atmosfääri tekitamine ning melanhoolsus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Produtsent Kirill Havanski, artistinimega Kassikontsert, avaldas reedel singlid \"Ma ei tea\" ning \"Ühtemoodi unenäod\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas: ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel lähtume eesmärgist hoida ühiskond avatuna ja peame oluliseks avalike teenuste laialdast kättesaadavust,\" seisab koalitsioonilepingus.\n\nKallas selgitas ERR-ile, et valitsus üritab ühiskonda hoida võimalikult avatuna ka uue koroonalaine ajal. \"Paraku tõesti on nii, et koroonanumbrid on jälle tõusuteel ja ka haiglas on numbrid tõusuteel. Nii et see on meie kõigi ühine huvi hoida ühiskond võimalikult avatuna ja kõik toimimas,\" lausus ta.\n\nKallas rääkis, et vaktsiinipasside taas kasutusele võtmist ei ole koalitsioon kokku leppinud. \"Me tegelikult ei tea, kui raskeks see olukord kujuneb. Hetkel on lootus, et see uus laine ei taba nii raskelt kui eelmised. Lootus on, et neid täiendavaid piiranguid pole vaja kehtestada,\" rääkis Kallas.\n\nKallase sõnul annab uuele potentsiaalsele koroonalainele vastu minnes kindlust asjaolu, et selle vastu on kasutamiseks olemas nii vaktsiinid kui ka ravimid ning samuti inimesed, kellel on tekkinud koroona vastu immuunsus.\n\n\"Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni. Ma kardan, et ulatuslike piirangute kehtestamist ei võta ühiskond vastu nii, et neid reegleid päriselt järgitakse. Aga ikkagi see viirus levib inimeselt inimesele ja ainult inimesed saavad oma käitumisega selle viiruse levikut piirata,\" lausus Kallas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et koalitsioonilepingusse pandud lause ühiskonna lahti hoidmisest uue koroonalaine ajal on kantud lootusest, et järgmine laine tuleb eelmistest leebem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHooldekodud enda eakaid tõhustusdoosile ei kiirusta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaks nädalat tagasi saatsime kirja, et saavad vaktsiine tellida. Neid on juba tellitud, praegu põhivaktsineerimise aeg ei ole, aga juba on tellida võimalik. Mõned hooldekodud on tellinud, väga suurt tungi veel ei ole,\" ütles haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink.\n\nTrink ei osanud Eestis olemasolevat vaktsiinide kogust öelda, kuid kinnitas, et kõik, kes vaktsiine tahavad, neid ka saavad.\n\nTrinki sõnul hooldekodudes elavaid eakaid kindlast kuupäevast vaktsineerima ei hakata: \"Iga hooldekodu otsustab ise, et kas kohe tellivad [vaktsiine], kohe alustavad või millalgi hiljem,\" selgitas ta.\n\nMuhu Hooldekeskuse juht Aino Rummel ütles, et nemad hakkavad vaktsineerimisega tegelema alles kuu aja pärast. \"Pisut segadust ehk on, et sügis tuleb kiiruga ja tuleb ära kaardistada hooldekodude inimesed: mitu doosi nad saanud on, kas nad on põdenud,\" ütles ta. \"Eks me hakkama augustis läbi vaatama, kuidas see olukord on.\"\n\nTäpsemat infot ootab juhataja ka tõhustusdoosi ajaraami kohta: \"Kui varasemalt oli [vaktsineerimine pärast läbipõdemist] 9-12 kuu pärast, siis täna on natukene segane olukord, et kuidas see täpsemalt on. Et meil märtsis oli puhang, kas tõesti teha [tõhustusdoos] kuue kuu möödudes.\"\n\nTallinnas asuva Iru Hooldekodu direktor Jaanika Luts ütles samuti, et kohe nad enda eakaid vaktsineerima ei hakka. \"Vaktsiini mõju on lühiajaline. Kui me saame sügisperioodil pikendada mõju, siis mis me sellest [vaktsiinist] suvel ära teeme. Arvan, et seda mõtet jagavad ka teised hooldekodud.\"\n\nLutsu sõnul alustavad nemad augusti keskel. \"Vaktsineerimine 100 protsenti tuleb, aga mitte täna homme. Et inimesed saaksid tunda, et normaalne elu on ka olemas.\"\n\n\"Meil on eelis, meil on enda õed olemas, kui hakkame [vaktsineerima], siis teeme selle väga kiiresti ära,\" ütles Luts.\n\nPõlva maakonnas asuva Piigaste Südamekodu juhataja Ester Paap alustas nädal aega tagasi hooldekodu eakate vaktsineerimist. \"Meie oleme hakanud neid nõusolekulehti lähedasele saatma. Päris palju lehti on tagasi tulnud ja palju on nõus olnud.\"\n\nPaabi sõnul tuleks praegu vaktsineerimisega tegelema hakata. \"Kuna tegelikult koroona tõstab jälle pead, ja sügis on lähenemas, siis augusti teine pool peaks olema see aeg, et hakata [vaktsineerimisega] tegelema.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haigekassa alustas juulis hooldekodude elanikele teise koroonaviiruse vaktsiini tõhustusdoosi pakkumist. Hooldekodudes aga vaktsineerimise tungi ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAllyson Felix: see saab olema minu viimane tiitlivõistlus\n\n## Põhitekst:\n\nKui ta valmistub oma viimaseks esinemiseks ülemaailmsel areenil, mõtiskleb Allyson Felix särava karjääri üle, mis on teinud temast kergejõustiku maailmameistrivõistluste ajaloo enim autasustatud sportlase.\n\nOma 10. välimaailmameistrivõistlustel võistlev 36-aastane Felix võistleb reedel kergejõustiku MM-i avapäeval 4 x 400 m segateatejooksus.\n\nTal on võimalus täiendada oma MM-ilt saadud medalite arvu, mida tal on kokku 18, millest 13 on kullad.\n\n\"Ma arvan, et see saab olema tõeliselt emotsionaalne,\" ütles Felix USA koondise pressikonverentsil Eugene'i meistrivõistluste eelõhtul. \"Ma ei tea täpselt, mida oodata. See on minu jaoks viimane. Ma kavatsen kõik rajale jätta.\"\n\nPeaaegu kaks aastakümmet on möödas sellest, kui Felix võitis oma esimese suure medali, saavutades 18-aastaselt 2004. aasta Ateena olümpiamängudel 200 m jooksus hõbeda. Sellest ajast alates on ta end tõestanud kui kõigi aegade üks suurimaid kergejõustiklasi.\n\nSee on ka tema jaoks esimene kord, kui maailmameistrivõistlused toimuvad kodusel pinnal.\n\n\"See on olnud uskumatu teekond,\" ütles ta. \"On olnud palju tõuse ja mõõnasid. Ma armastan seda sporti nii väga. See on murdnud mu südame nii mitmel korral, kuid on olnud ka väga palju rõõmsaid hetki. See saab olema väga eriline. Ma hakkan seda igatsema, kuid ma ei suuda välja mõelda paremat viisi, kuidas erru minna,\" ütles Felix.\n\nEelmisel aastal Tokyos toimunud oma viimastel olümpiamängudel võitis Felix naiste 400 m jooksus pronksi ja naiste 4 x 400 m jooksus kulla. Ta on olümpiamängudelt võitnud kokku 11 medalit, sealhulgas seitse kulda, ületades Carl Lewise USA rekordi - 10 medalit.\n\nFelix ei suutnud 400 m jooksus MM-ile kvalifitseeruda, saavutades USA katsetel kuuenda koha. Kuid tal on suurepärane võimalus segateatejooksus, kus USA võistkond on maailmameister ja olümpiapronks.\n\n\"Kõige suurem asi, mida saan tuua, on kogemus, kuna olen osalenud igasugustel teatevõistlustel,\" sõnas Felix. \"Olen põnevil, et saan joosta segateadet. See on noor grupp.\"\n\nSegateatejooks oli esimest korda kavas 2019. aasta Doha MM-il, kus Felix jooksis USA meeskonnas teist etappi, võites kulla maailmarekordilise tulemusega 3.09,34. See andis Felixile 13. kulla, ületades Usain Bolti rekordi, kes on maailmameistrivõistlustelt võitnud 11 kulda.\n\nDoha tähistas ka Felixi esimest maailmameistrivõistlust emana. 2018. aasta lõpus sündis tal tütar Camryn.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seitsmekordne olümpiavõitja ning 13-kordne maailmameister Allyson Felix andis pressikonverentsil teada, et Oregoni MM on tema viimane võistlus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEnamik sakslasi toetab Ukrainat hoolimata kallist gaasist\n\n## Põhitekst:\n\nSõda Venemaa ja Ukraina vahel ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid on gaasi hinda Euroopas korralikult tõstnud.\n\nZDF -i tellitud küsitluse järgi usub 44 protsenti sakslastest, et Venemaa ei jätka gaasi tarnimist. Sellegipoolest soovib 70 protsenti kõigist vastajatest jätkata Ukraina toetamist. 22 protsenti leiab, et Ukraina toetamisest tuleks loobuda, kui see langetaks energiahindu.\n\nKõige suurem toetus Ukrainale on roheliste valijate hulgas (95 protsenti). Ukraina toetamise jätkamist toetavad ka Kristlik-Demokraatliku Liidu (76 protsenti), Sotsiaaldemokraatide (SPD) (83 protsenti) ja Liberaalse Vaba Demokraatliku Partei (69 protsenti) valijad.\n\nUmbes kolmveerand AfD toetajatest soovib aga Ukraina abistamise lõpetamist. 55 protsenti Saksa Vasakpartei valijatest soovib samuti, et riik lõpetaks Ukraina toetamise.\n\nPraegu tahab 35 protsenti sakslastest, et riik suurendaks sõjalist abi Ukrainale. Juuli alguses oli see toetus veel 44 protsenti.\n\nZDF-i uuring viidi läbi 12.-14. juulil, kus osales 1167 täiskasvanud sakslast. Uuringu veamarginaal on +/– kolm protsendipunkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal süveneb hirm, et Venemaa lõpetab gaasitarned Euroopasse. Saksa ringhäälingu ZDF uuringu kohaselt on praegu lausa 70 protsenti sakslastest valmis toetama Ukrainat isegi siis, kui gaasihinnad jätkavad tõusmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: Toyotad on väga tugevad, olen sõitnud piiri peal\n\n## Põhitekst:\n\nReedeks ennustati rallimarsruudile vihmast ilma, kuid vähemalt hommikupoolikul taevaluugid ei avanenud ning neli esimest katset sõideti kuivades tingimustes.\n\n\"Tingimused olid üllatavalt head,\" ütles Ott Tänak hoolduspausil WRC otseülekandele. \"Me ei tea, kuidas vihm võib õhtut mõjutada. Sõltub, kui palju sajab. Praegu tundub üsna pilves!\"\n\nKahtlemata ootas väikest vihmasadu MM-sarja üldliider Kalle Rovanperä (Toyota), kes peab esimesena teel olles teistele rada puhastama. \"Oli päris okei hommik, kuigi ootasin vähem puhastamist,\" sõnas soomlane. \"Vahed on aga väikesed, kõik on korras. Tundsin end kohe algusest peale hästi, sain mitmes kohas isegi suruda. Loodame, et õhtupoolikul ei saja liiga palju, sest kui rajal on palju seisvat vett, peame ka seda puhastama.\"\n\nVaatamata stardipositsioonile on Rovanperä jaoks reede möödunud hästi, ta kaotab liidrile Elfyn Evansile 18,7 ja teisel kohal olevale Tänakule 6,2 sekundit. \"Mõlemad Toyotad on väga tugevad, Kalle on esimesena teel ja on ikka meist kiirem. Neil läheb väga hästi ja praeguses vormis ei saa me neid püüda,\" tunnistas Tänak.\n\n\"Jätkame surumist ja loodetavasti saame veidi tempot parandada,\" lisas eestlane. \"Olen üsna piiri peal sõitnud, autos pole väga mugav olnud! Vahe kõvasti surumise ja teelt välja sõitmise vahel on väga õhuke. On lihtne siin veidi üle piiri sõita ja sellega oma ralli lõpetada. Üritame endast kõike anda, asjad on nagu on, aga töötame ja üritame võimalikult palju parandada.\"\n\n\"Alati on võimalik paremini, aga üldiselt on olnud hea hommik ja saame tunnetusega rahul olla,\" kinnitas ralli liider Evans. \"On aeglasemaid sektsioone, aga see ei tähenda, et saaks endast vähem anda. Sellistel rallidel on raske suurt vahet sisse sõita, aga väga lihtne seda kaotada. Olin hommikul veidi pinges, ei teadnud, mida oodata. Testimisel oli siin täiesti kuiv, vaatame, mis nüüd saab! Pärastlõuna tuleb hommikust üsna erinev. Rajal oli sõidujooni näha, kordusläbimisel võib tee olla üsna rööpas.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elfyn Evans (Toyota) võitis Rally Estonia reedese võistluspäeva hommikul kõik neli kavas olnud kiiruskatset, Ott Tänak (Hyundai) läks hoolduspausile teisena ning kaotab Evansile 12,5 sekundit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSavitschid stardivad Ungaris juunioride Euroopa karikaetapil\n\n## Põhitekst:\n\nJuuniorid võistlevad esmalt kolmes poolfinaalis, kus on ees ootamas 500 meetrit ujumist 24-26-kraadises vees ehk kalipsod pole lubatud, 12-kilomeetrine sile rattarada ning 3,3-kilomeetrine sile jooksudistants. Grete Maria Savitsch asub laupäeval starti naisjuunioride teises poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.10.\n\n\"Poolfinaalvõistlus tuleb minu aegade kõige kõrgema temperatuuri ehk 34 kraadiga. Loodan, et pean sellisele kuumusele vastu,\" ütles Grete Maria Savitsch võistluse eel. \"Peale kevadist haiguselainet olen taastunud ja treeninglaager Võrus oli väga tõhus. Naisi on stardis üle 70 ja konkurents on väga tihe. Pean tegema väga hea ujumise, et paremasse rattapunti pääseda. Jooksutreeningutele olen samuti viimastel kuudel palju rõhku pannud. Loodan teha kõik nii, et ise võistlusega rahule jään ja uue kogemuse võrra rikkamaks saaksin. Hea meel on taas tuttavaid näha ja olla osa suurest triatloniperest.\"\n\nGert Martin Savitsch pääseb võistlustulle samuti laupäeval meesjuunioride esimeses poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.30.\n\n\"Euroopa karikaetapp Tiszaujvaroses on minu kolmas rahvusvaheline võistlus. Mai lõpus võistlesin Leedus Panevezyse karikaetapil ja seejärel Poolas Olsztynis Euroopa meistrivõistlustel,\" avaldas Gert Martin Savitsch enne võistlust. \"Kahjuks kimbutasid mind ettevalmistusperioodil mitmed haigused ja selle arvelt on hooajaks ettevalmistumine kannatanud. Nüüd olen saanud trenni teha ja seljataha jääb ka klubi treeninglaager Võrus. Tunnen end kõige kindlamalt ujumises, mis on aluseks heale sooritusele. Olen esimest aastat juunioride vanuseklassis ning seepärast ei sea endale väga suuri eesmärke. Starti läheb 90 meest kolmes poolfinaalis. Konkurents on tihe ja üritan anda endast parima.\"\n\nIgast poolfinaalist pääseb otse edasi üheksa sportlast. Lisaks saavad aegade põhjal pühapäevasele finaalvõistlusele osalema kolm triatleeti aegade põhjal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel Ungaris Tiszaujvaroses toimuval juunioride Euroopa karikasarja etapil stardivad Tabasalu Triatloniklubi kasvandikud Grete Maria Savitsch ja Gert Martin Savitsch.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalmeediastaar Bella Poarch avaldas uue singli\n\n## Põhitekst:\n\n\"Dolls\" on Bella Poarchi kolmas singel - esimese (\"Build a Bitch\") avaldas ta 2021. aasta kevadel.\n\n\"Lugu \"Dolls\" räägib eneseteostusest ja enesekindlusest,\" lausus Poarch ametlikus avalduses. \"See on järg \"Build a Bitch\" loole. Singel on omamoodi õrn, kuid raevukas, kaunis, kuid hukutav. On tähtis teineteisele toeks olla, kuid samal ajal ei tohi lasta ka endale pähe istuda,\" iseloomustas ta.\n\nMuusikavideos astuvad üles veel näiteks sellised tuntud muusikud nagu Grimes ja Madison Beer. Video režissöör on Andrew Donoho.\n\n12. augustil avaldab Bella Poarch debüütlühialbumi, mille pealkiri on samuti \"Dolls\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalmeediaplatvormilt TikTok tuntud Bella Poarch avaldas uue singli \"Dolls\" koos muusikavideoga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMeelis Oidsalu: Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt seatemp\n\n## Põhitekst:\n\nKoalitsioonilepingute lubadusi võib üldiselt jagada kaheks: isetäituvad ehk eelmises koalitsioonis juba otsustatud asjad, mis on piisavalt värsked, et neid uue lubadusena serveerida, ja need, mis on tegelikult ka uued lubadused ning nõuavad uuelt koalitsioonilt täiendavat pingutust otsuse rakendamiseks.\n\nKoalitsioonilepingu riigikaitse peatükis on kolmandik lubadustest isetäituvad ehk juba alustatud-rahastatud tegevused. Kaitseliidu rahastamise suurendamine on juba varem otsustatud, nagu ka elanikkonnakaitse arendamine ning idapiiri väljaehitamine.\n\nNaiste riigikaitses osalemise suurendamiseks lubab koalitsioon eraldi programmi väljatöötamist, kuigi selline programm on juba kaitseminister Hannes Hanso ajast (2016. aastast) olemas ning vajab ilmselt veidi ülevaatamist nagu iga poliitikadokument. Maakaitse ja kaudtulevõime arendamine on samuti juba otsustatud. Need lubadused on seega rohkem peatükk eelmise koalitsiooni tulemusaruandest. Et seda tulemustetekki üritatakse uue, ilmselt üürikeseks jääva koalitsiooni lubadustevoodi katteks venitada, on poliitiliselt mõistetav. Seda enam, et halvenevas majandusruumis tuleb teinekord üle kinnitada ka mingite kallite algatuste jätkamise kavatsus.\n\nÕnneks sisaldab riigikaitsepeatükk uusi lubadusi ka ning mõni neist on üsna konkreetne ja julge. Näiteks peatüki lõpust leitav lubadus tühistada Valgevene ja Vene kodanike relvaload.\n\nKriitiline arendus on reservide väljaõppe sageduse suurendamine. See on asi, mis tulevikus kurnab praegusest rohkem ka tsiviilühiskonda, kus reservväelased rahu ajal töötavad ja toimetavad, ning vajab poliitilist mandaati. Reservüksuste väljaõppesageduse suurendamise vajadusele on viidanud ka Eesti välispartnerid. Arvestades, et Eesti väestruktuur pole teab mis suur, siis ei saa me endale lubada luksust avada sõja ajal uusi väljaõppekeskusi. Meil pole nende käitamiseks lihtsalt ressurssi. Võimalikult suur osa reservväest peab olema enne sõda välja koolitatud. Tsiviilühiskond peab selle kasvava koormusega lähiaastatel hakkama saama ja selles pingutuses ei tohi jätta kaitseväge üksi, see peab olema laiapindne.\n\nVäga konkreetne lubadus koalitsioonilepingus on kaitseväe harjutusväljade laiendamisel taluvustasude kehtestamiseks. Osaliselt on seegi juba realiseerunud, sest kaitseministeerium maksab juba praegu vastavat tasu kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil harjutusväljad asuvad. Suurem sidusus kohalike omavalitsustega oli lahkuva kaitseministri Kalle Laaneti üks selgeid suuniseid.\n\nTäpsustamist siiski vajab, kas ja kui suures ulatuses uus koalitsioon plaanib harjutusvälju suurendada. Arendamisel olevad polügoonid on tegelikult ka juba otsustatud ning laiendustööd käimas. Harjutusväljade nappus on üks põhjus, miks kaitseväe juhataja on olnud Eestis kohal viibivate liitlaste arvu suurendamise vastu. See vastuseis võib olla mõistetav, aga see ei pruugi Eesti sõjalisele kaitsele kokkuvõttes kasuks tulla. Selle pudelikaela likvideerimisel on vaja uuelt koalitsioonilt selgemat sõnumit, sest see mõjutab oluliselt Eesti kollektiivkaitsevõimalusi. Riigikaitse peatüki kolmas punkt peab kriitiliseks võimearenduseks õhu- ja ballistilise kaitse võime arendust, aga kohe järgmises, neljandas punktis, öeldakse, et kallimad ja keerukamad võimed arendatakse välja koostöös liitlastega. Seega ei võta uus koalitsioon selget vastutust õhutõrje ja raketikaitse investeeringute osas. Eesti teab selgelt liitlaste võimepuudujääke nendes valdkondades, siin pole vaja midagi enam uurida sisuliselt.\n\nOpositsioonis olles võitles Isamaa mehiselt keskmaa õhutõrje ja raketikaitsevõime algatamise eest, aga koalitsioonileppesse need lubadused jõudnud ei ole. Järelikult ei ole ka riigikaitse Isamaale nii oluline teema kui nad opositsioonis olles väitsid. Praeguses julgeolekuolukorras oleks oodanud konkreetsemaid lubadusi just kriitiliste võimelünkade täitmise osas. Halvemal juhul panustab uus koalitsioon sellisele tulevikule, kus sõda Baltikumis järgmisel viiel aastal ei tule. Julgeolekukeskkonna volatiilsust arvestades on see aga väga ebaturvaline spekulatsioon, seda enam, et ka välisluureameti juht oma ohutajuavaldustes kipub kahtlaselt tihti kasutama sõna \"hetkel\".\n\nLaanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta\n\nEraldi küsimus uue koalitsiooni moodustamise puhul on, kuidas hinnata kaitseministri väljavahetamist Euroopas toimuva suure sõja tingimustes. Reformierakond pidi valitsuskoalitsiooni moodustamise käigus riigikogu aseesimehe kohalt lahkuma sunnitud Hanno Pevkurile leidma auväärse koha. Asjaolu, et pehme padjana nähti just kaitseministritooli, ei ole (nagu Pevkur isegi on äsja tunnistanud) umbusaldusavaldus kaitseminister Kalle Laanetile. Laanet on eriti oma ametiaja alguses saanud vastu päid ja jalgu selle eest, et ta justkui ei ohja piisavalt oma valitsemisalas toimuvat, ta sai kohe ka umbusaldusavalduskatse osaliseks riigikogus. Hiljuti üritas seda kunagist muljet taaselustada Riho Terras. Ma ei hakka neid süüdistusi siin kordama, mäletame niigi.\n\nPoliitikas üldiselt muljetega ei vaielda, aga Laaneti alluvana ministeeriumis töötades nägin hoopis teistsugust pilti kui avalikkus. Ta ise ei võtnud kaitseministri portfelli sugugi prestiižikohana. Üle tüki aja tuli majja minister, kellel oli selge nägemus Eesti iseseisvast sõjalisest kaitsest ja üks selge prioriteet, mitte kakskümmend, nagu Eesti avaliku sektori juhtidel tavaks, ning kes viis oma lühikese ametiaja jooksul selle prioriteedi ka jõuliselt ellu. See prioriteet oli riigikaitse muutmine laiapindseks, mis tähendas ühelt poolt kaitseväe suuremat sidustamist ühiskonnaga, teisalt aga teiste ministeeriumide riigikaitsetaju suurendamist.\n\nNii ei oleks ilma Laanetita kindlasti teoks saanud laiapindsuse vaimu kandev kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi valitsemisala laevastike ühendamise projekt. See oli tema initsiatiiv ja mäletan, et asekantslerina pedaalisin minagi alguses sellele plaanile vastu. See tundus nii surnud ja võimatu projektina, kõik olid sellest \"surnuks analüüsitud\" mõttest juba ette väsinud, iga katse reformi ellu viia suri ametnike vastuseisu ja muutustehirmu kätte. Tundub pealtnäha loogilise ja ainuvõimaliku lahendusena Eesti-sugusele väikeriigile, aga Kalle Laanet tegi ametnike vastuseisu arvestades siin korraliku vägitöö.\n\nLaanet suutis ära rääkida ka oma kunagise ametivenna Kristian Jaani, kellele tuleb ka kindlasti tagantjärele au avaldada julguse eest oma valitsemisala sees olevat vastuseisu laevastike ühendamise projektile eirata. Üldiselt oli Keskerakond aga riigikaitseküsimustes võimetu mingeid seisukohti kujundama, sest neil polnud lihtsalt ühtki riigikaitseeksperti ja ilmselt ei peetud seda ka piisavalt oluliseks eluvaldkonnaks.\n\nLaanet läks kaitseministeeriumi audiitorist mööda ja organiseeris välise objektiivse auditi, et veenduda, milliseid kaitseväe vahendeid saaks täiendavalt anda tsiviilühiskonna kätesse. Tema ametiajal sõlmiti ka sisuline koostööleping kahe seni peamiselt konkureerinud jõuministeeriumi - siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi - vahel. Ka see areng leidis vastuseisu ministeeriumist, muu hulgas mu enda poolt. Silostumise kultuur oli lihtsalt nii levinud ja selle kultuuri süsteemse võitlusega paistis Laanet oma valitsuses selgelt silma.\n\nKui oli vaja poliitilist järelevalvet teha valitsemisala asutuste üle, siis Laanet reeglina ei kõhelnud. Hiljuti ajakirjanduses ilmunud lugu selle kohta, kuidas minister murrab piike Kaitseliidu ülemaga, on üks selle tõendustest. Laanet jõudis üsna jõuliselt ja tulemuslikult suunistada ka välisluureametit.\n\nLaaneti initsiatiivikuse mõju ei piirdunud ainult Eestiga. Eesti oli esimene, kes saatis Leetu ja Poola appi oma sõjalise missiooni Valgevene hübriidrünnakutele vastuseks. Eesti oli ka esimene, kes abistas Ukrainat relvastusega enne suure sõja puhkemist. Viimase osas mul andmed puuduvad, milline oli konkreetselt Laaneti roll, aga Valgevene hübriidrünnaku pärast pidas kaitseminister lahinguid ka valitsuses, et valitsuse olukorra- ja ohutaju adekvaatsemaks timmida.\n\nNii objektiivsete tulemuste (kaitse-eelarve kasv ja Eesti riigikaitse regionaalse nähtavuse järsk tõus) kui subjektiivselt oma ametnikukogemuse pealt julgen väita, et Laanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta. Kalle Laaneti kirstunaelaks sai paradoksaalsel kombel see, mida meie ametnikena pidasime alguses tema tugevuseks: avaliku mulje kujundamise oskus.\n\nAvalikkuses oli näha lisaks kohmetunud kaitseministrile ka hoopis teist - isepäist - kaitseminister Laanetit, kes avaldas muu hulgas toetust Ukraina kohal lääne jõustatud lennukeelutsooni kehtestamisele olukorras, kus peaminister oli valinud alalhoidlikuma liini. Või siis toetas ta keskmaa õhutõrje soetamist olukorras, kus ülejäänud Reformierakond pidas selle võime arendamise nõudmist Keskerakonna olupoliitiliseks kapriisiks. Keskmaa õhutõrje osas vedas Keskerakond Reformierakonnaga väigikaigast mõistagi kitsalt erakonnapoliitilistel kaalutlustel.\n\nLäbipaistvuse huvides mainin, et endise kaitseministeeriumi ametnikuna nõustasin (tasuta) ka ise seda vägikaikavedu lootuses, et Keskerakonna kihk Reformierakonnale nende trumpteemas ninanipsu anda toob kaasa konkreetse otsuse selle kaitseväe juhatajagi poolt varem kriitiliseks peetud võimearenduse osas. Konkreetsuseni pole siin aga seni jõutud. Lätiga allkirjastati küll heade kavatsuste protokoll tulevaseks võimalikuks ühishankeks, aga hankeotsust ei ole ning rahaeraldist samuti mitte.\n\nErakonnapoliitikas tuleb igasugu veidraid käiguvahetusi ette, poliitikas nii asjad käivadki, siin pole kokkuvõttes millegi üle väga haliseda. Reformierakond on erakond nagu iga teine ja erakonnapoliitiline hierarhia loeb ilmselt ka sellises pingestunud keskkonnas ühe partei jaoks rohkem kui kriisiaegne stabiilsus ja ametisoleva kaitseministri sissetöötatud suhted NATO-s ja teiste välispartneritega. Kalle Laanet oli vastu ootusi ja avalikku kuvandit erakordselt toimekas kaitseminister ning oleks vabalt võinud ametis jätkata. Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt üsna seatemp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Värske koalitsioonileppe riigikaitse peatükki analüüsinud Meelis Oidsalu oleks praeguses julgeolekuolukorras oodanud sealt konkreetsemaid lubadusi kriitiliste võimelünkade täitmise osas. Omaette teema on tema hinnangul ka Laaneti taandamine kaitseministri kohalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMadis Kallas liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nii ma lubasin, et kui mind määratakse ministri ametisse, see saab rohelise tule, siis ma olen valmis ka üheselt ja selgelt olema ka nende erakonna liige, et ka valijatel ja kõigil teistel valitsuse liikmetel oleks selge arusaam,\" ütles Kallas ERR-ile.\n\nKallas kandideeris sotsiaaldemokraatide esinumbrina saartel ja Läänemaal 2019. aasta riigikogu valimistel.\n\n\"Ma olen olnud nendega seotud väga pikalt. Maailmavaateliselt, nii nagu alati, mingites asjades kattub see 100 protsenti, mingites asjades vähem, aga suures pildis on see selline maailmavaade, mida mina hindan,\" ütles Kallas.\n\nKallas märkis, et esitab avalduse erakonnaga liitumiseks pärast esmaspäeval riigikogu ees ametivande andmist.\n\nUus Saaremaa vallavanem selgub suve lõpus\n\nKallas rääkis, et uus Saaremaa vallavanem valitakse tõenäoliselt korralisel volikogul augusti lõpus.\n\n\"Me teeme kõike järjest. Kui esmaspäeval ministrid saavad kinnitatud, siis me hakkame selle protsessiga kiiresti pihta,\" ütles ta.\n\n\"Esmaspäevast võtab kohusetäitjana üle Mikk Tuisk või tema asendajana Liis Lepik, nii nagu meil on volikogu poolt paika pandud ja peale seda vaatame, millal uus vallavanema kandidaat, kelleks praegu on Mikk Tuisk või Kristiina Maripuu oma asjad nii sätitud saavad, et saame minna volikokku ja kinnitada uue vallavalitsuse,\" rääkis Kallas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peagi keskkonnaministrina tööd alustav Madis Kallas liitub lähiajal ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, ent avaldust veel esitanud ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme: majandusminister Sikkut on karistus Eesti rahvale\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas teile koalitsioonileping tundub, kas alustame positiivsest, EKRE-le meelepärastest punktidest?\n\nNo lastetoetuste sissesaamine on kindlasti hea uudis. Meie peame seda ikkagi demograafiliseks meetmeks ja peame aru andma, et kui Eestis eestlasi enam ei ole, eestlase ei sünni ja neid enam ei ole, siis kõik muud tegevused on pikas plaanis mõttetud. See on kindlasti hea, et see seal sees on.\n\nAga kui rääkida murekohtadest, siis mul on kolm väga tõsist kriitikat. Esimene on see, et mingit tegelikku elektrituru reformi ei ole. Vastupidi, jätkuvalt kuulutatakse, et aastaks 2030 me saame kogu oma elektri päikesest ja tuulest, mis on täiesti absurdne eesmärk ja ei ole teostatav. See saab tähendada ainult seda, et elekter läheb kallimaks.\n\nSee, mida nad nimetavad elektriturureformiks, oleks olnud valitsuse või lausa ainult rahandusministri otsusega tehtav juba eelmisel sügisel, et anda Eesti Energiale korraldus teha fikseeritud hinnaga sooduspakett. Selle asja nimi ei ole reform. Nii või naa, sellest ei piisa - elektri ja energiakriis tegelikult on palju suurem ja palju rängem. Eriti mis puudutab gaasi, siis ma arvan, et meil seisavad ikka ees väga rasked ajad.\n\nTeine väga suur murekoht on ikkagi riigikaitse. Riigikaitse osas ei ole mitte midagi muud kirjutatud kui seda, mida on juba alates aasta algusest või Ukraina sõjast räägitud. Aga meil tegelikult ei ole ühtegi sisulist valitsuse dokumenti, valitsuse otsust, mis neid välja hõigatud eesmärke kuidagi kataks. Meil tegelikult ei ole õhutõrje [soetamise] otsust, meil ei ole neid relvi asendatud, mis me Ukrainale ära andsime ja kui me küsime kaitseministeeriumist, et millal me saame selle laskemoona ja need relva tasemele, siis räägitakse väga pikkadest tähtaegadest.\n\nNii et kogu riigikaitse pool on jätkuvalt ainult loosungid ja propaganda, see on tegelikult tegemata. Tänase päeva seisuga on Eesti kehvemini kaitstud kui jaanuarikuus, sest me oleme ära andnud relvi ja laskemoona, me oleme lahti lasknud kõrgemaid ohvitsere, küll koroona tõttu, küll selle tõttu, et neile pole ametit pakkuda. Nii et Eesti riigikaitse seis on äärmiselt hapu.\n\nJa [NATO tippkohtumiselt] Madridist me ei saanud mitte midagi. Madridis kinnitati üle lihtsalt seda, et te olete meie sõbrad, kallid baltid. See on ikkagi väga murettekitav koht.\n\nJa kolmas asi, mis mulle teeb seal väga muret, on kogu see multi-kulti osa, mis on pandud sisse. Ilmselt on seal selgelt näha sotside ja Reformierakonna ideoloogilist krampi - ikka mitmekesisusest ja teiste rahvaste ja keelte ja kultuuride edendamisest Eestis. Eesti riigi eesmärk ei ole see, Eesti riigi eesmärk on ikkagi eestlust edendada.\n\nMõtlete seda ukrainlaste osa seal?\n\nMitte ainult, seal oli ju mitu erinevat lubadust sellest, kuidas me Eestis hakkame mitmekesisust edendama. See on väga selgelt ideoloogiliselt laetud.\n\nRäägime ministritest ka. Kuidas tundub, paljudega olete kokku puutunud?\n\nNo ma arvan, et Eesti rahvast on kollektiivselt karistatud uue majandusministriga (SDE liige Riina Sikkut - toim.), see on ikkagi päris õudne õnnetus. Ja see ei ole kogemata nii juhtunud. Ma loen siit väga selgelt välja, et Reformierakond käitub siin ju põhimõtteliselt nagu must lesk, kes pärast paaritumist sööb oma paarilise ära. Sotsiaaldemokraatidele on sokutatud kõige keerulisem ministrikoht ja sotsiaaldemokraadid oma suures tarkuses on pannud sinna ühe oma nõrgematest inimestest üldse.\n\nKas te mõtlete, et ükskõik kes oleks majandusminister, siis tõenäoliselt peaks ta talvel tagasi astuma?\n\nEi ole niimoodi! Kui on selge poliitiline tahe ja on ka administratiivne võimekus, siis on võimalik Eestis ikkagi kõiki neid kriise oluliselt leevendada. Oleks juba praegu olnud võimalik, aga seda tahet ei ole olnud, seda administratiivset võimekust ka ei ole olnud ja ei ole ka olnud seda poliitilist kokkulepet erinevate osapoolte vahel.\n\nOn ju täiesti selge, et Riina Sikkutist tehakse see piksevarras, kes saab enda kraesse kõik selle, mis halvasti läheb eeloleval talvel. Täpselt samamoodi on sotsiaaldemokraatidele sokutatud metsa-teema ehk keskkonnaminister. Sest ükskõik mis pidi sa seda asja lahendad, siis vähemalt pool ühiskonnast on sinu peale vihane ikka. Nii et seal on Reformierakond minu meelest väga alatult oma koalitsioonipartnerile juba miinid jala alla pannud.\n\nJa Isamaa ministrid, kuidas need paistavad?\n\nIsamaa ministrite puhul minu meelest lihtsalt karjub näkku see, et Isamaa ei saa oma fraktsioonist inimesi valitsusse viia, sellepärast et siis tulevad fraktsiooni kas välja visatud või välja astunud inimesed, kes on erakonna sisekonfliktis jäänud kaotajate poolele. See on põhjus, miks nad on sellised, nagu nad on.\n\nAga iseenesest inimesed nagu EKRE ja teie enda poolt nii tuliselt kaitstud pensionireformi arhitekt (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat Kristjan Järvan - toim.) või siis ka (justiitsministri kandidaat - toim.) Lea Danilson-Järg, kes on tegelenud rahvastikuteemadega, on ju puhtalt teie inimesed?\n\nMaailmavaateliselt mul neile etteheiteid muidugi ei ole. Isamaa üleüldse on ju meile maailmavaateliselt kõige lähemal olev partei.\n\nNii et nüüd on küsimus selles, et arvestades seda, et nii uuel justiitsministril kui uuel ettevõtlusministril puudub tegelik poliitiline kogemus ja ma ei räägi lihtsalt ministri kogemusest - neid inimesi on niikuinii vähe - aga ma räägin sellest, et neil puudub ka parlamendi kogemus sellest, mismoodi seda vorsti siin tehakse. Ja neil puudub ka administratiivne kogemus, see tähendab teadmine, kuidas valitsuses asju aetakse, kuidas ministeeriumites elu käib - ma arvan, et seal on väga suur risk, et nad tegelikult ei saa oma ametiga hakkama.\n\nJa seda riski võimendab veel see, et nende ametiaeg on lühike. Nad ongi tulnud poliitikast väljast ja nad võivad tagasi minna oma varasema ameti juurde ja neil ei juhtu midagi, kui välja ei tule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme tervitas uue koalitsiooni otsust tõsta peretoetusi, kuid kritiseeris Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) tulevast valitsust muudes valdkondades. Helme hinnangul kasutab Reformierakond sotsiaaldemokraate kurjasti ära ning kaks Isamaa ministrit võivad osutuda ebapädevateks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDanilson-Järg ja Järvan astusid Isamaasse\n\n## Põhitekst:\n\nSeda kinnitas ERR-ile Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.\n\nKristjan Järvan ütles ERR-ile, et liitus erakonnaga, sest tema maailmavaade ühtib Isamaa väärtustega.\n\n\"Seda tõendavad kindlasti ka minu aastate jooksul kirjutatud arvamusartiklid nii II samba ebaefektiivsuse kui ka laste ning perede väärtustamise osas. Olen kindel, et armastus oma riigi ja rahva vastu saavad olema teesihiks mulle ka ministri ametis,\" sõnas Järvan.\n\nLea Danilson-Järgi sõnul langevad ka tema väärtused kokku Isamaa poliitiliste prioriteetidega. \"Rahvusriik, haridus, riigikaitse on ka minu jaoks esmatähtsad teemad. Isamaa on alati jõuliselt seisnud ka lastega perede väärtustamise ning rahva kestmist toetava perepoliitika eest,\" ütles Danilson-Järg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Justiitsministrina tööd alustav Lea Danilson-Järg ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina tööd alustav Kristjan Järvan esitasid avalduse Isamaaga liitumiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKõik pensionifondid on poole aasta arvestuses miinuses\n\n## Põhitekst:\n\nEnim on 15. juuli seisuga poole aastaga kukkunud SEB 100 fond (-12,48 protsenti), kuid üle kümne protsendiga on miinuses ka neli Luminori ning kaks LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondi. Üks neist, Luminor C, on konservatiivne pensionifond.\n\n11 pensionifondi miinus jääb seitsme ja kümne protsendi vahele. Kõige paremini on suutnud oma klientide vara kaitsta kaks LHV pensionifondi, L ja M, mille varad on kahanenud vastavalt 0,6 ja 0,06 protsenti.\n\nViimase kolme kuu lõikes on samuti kõik 26 pensionifondi miinuses, kuid väiksemas: enim on varasid kaotanud LHV Roheline ja SEB 100, mõlemad pea üheksa protsenti.\n\nAastast tootlust vaadates on olukord samuti kurb: kolm pensionifondi (LHV Roheline, Luminor C ja B) on langenud 11–12 protsenti. Kokku on 26 fondist miinuses 23, plussis kaks LHV fondi, L ja M (vastavalt +2,85 ja 2,42 protsenti). Üks fondidest, Swedbank Indeks, registreeriti alles mullu sügisel.\n\nRõõmsaks muutub pensionifondide klientidele pilt alles siis, kui vaadata fondide tootlust kolme, viie või kümne aasta peale. Kolme aasta peale on miinuses kolmandik fondidest, viie aasta peale neljandik ning kümne aasta peale vaid üks fond, SEB Konservatiivne (-0,45 protsenti).\n\nKolme ja viie aasta tootlus on kõige suurem Swedbanki pensionifondis 1990–99 sündinutele (vastavalt +10,58 ja +9,27 protsenti), 10 aasta tootlus Swedbanki pensionifondis 1980–89 sündinutele (+5,75).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõik 26 Eesti pensionifondi olid esimese poolaastaga miinuses, selgub pensionikeskuse statistikast. Vähim on miinuses LHV pensionifondid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu reiv viib kunstimuuseumi ruumidest Maroko subkultuuri radadele\n\n## Põhitekst:\n\nKui eelmisel aastal keskenduti reivikultuuri põlvnemisele ning ühes näitusega \"Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel\" kaevuti reivikultuuri poliitilisse potentsiaali ja poeetilisse terviklikkusesse, siis sel aastal tutvustatakse publikule Maroko subkultuuride esindajad, kes kutsuvad muusikaarmastajaid kogema nii muusikas esinevat ebamugavust kui ka ühteliitmist, mis toimub vaatamata kõigele, mida ise meid eristavaks peame.\n\nCasablancas tegutsev plaadifirma Casa Voyager toob Tallinna kaks väga erilist ja eripalgelist artisti. Kosh, kes on juba kümme aastat erinevate žanrite ning helitöötlemisvõimalustega eksperimenteerinud, õppis USA-s veedetud aastate järel armastama kooslust sellistest üllatajatest nagu psühhedeelia ja Detroiti tekno. Teine reivil üles astuv Maroko artist on praegu Brüsselis tegutsev OCB, keda tuntakse tema energiast ja elurõõmust pakatava muusika järgi. OCB ei häbene aga kuulajat ka provotseerida ning kutsuda teda kaasa seiklema seniavastamata radadel, et lasta uuel endast läbi voolata ning avastada nii endas kui meid ümbritsevas veel seni kogematut.\n\nLisaks saab reivil kuulda ka tervet plejaadi kohalikest eksperimenteerijatest nagu näiteks Halal Club, kuhu kuuluvad underground kogunemiste austajatele tuttavad Tarik Labrighli, Rasmus Neljandi ja Pasha xxxx. Kõik kolm on tuntud eufooriliste, teinekord tujukate ja sageli pööraste DJ-settide poolest, mis augustikuus ühel ööl Eesti kunstimuuseumi ruumides elama pannakse.\n\nNiisamuti võtavad Kumus koha sisse muusikaprodutsent ja live -artist Dharma Doom, linnamaastikest inspireeruv Fakedjjj ning Born to Bang, kes viib kuulaja rännakule trip-hopist darkwave 'ini.\n\nPerformance -osa on sel aastal loonud Keithy Kuuspu, kes paneb kunstimuuseumi ruumides maanduma kosmoselaeva, mis saabub inimeste sekka dimensioonidevahelisusest, et luua kõigi kohaolijatega ühendus läbi kollektiivse fantaasiavälja. Seekordselt reivilt ei puudu ka koreograafiline padjarituaal, millesse on end peitnud nii moekunst, liikumine kui ka muusika. Selle eest vastutavad moeloojad Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar, koreograaf Henri Hütt ning helitausta loonud Kiwa. Rituaalist oodatakse osa võtma ka kõiki muuseumipeo külalisi.\n\nKumu reiv toimub 19. augustil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmandat korda toimuv Kumu reiv on sel aastal võtnud suuna Maroko modernse ent salapärase muusikakultuuri radadele. Eesti ja Maroko artistide koostöös tuuakse publikuni nii muusika, nüüdistants kui ka performance- kunst.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe katkendit Voldemar Panso raamatust \"Naljakas inimene\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.\"\n\nNende sõnadega juhatab armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog sisse esmakordselt 1965. aastal ilmunud lood ja jutud raamatus \"Naljakas inimene\". Seesama hea tuju vitamiin meelitas Pansot muudkui Kassarimaale, talletama hiidlaste isevärki elukavalust ja argimuhedust lootuses, et kui \"lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud\".\n\nRaamatu on illustreerinud Heldur Laretei.\n\nKatkend\n\nSee tagasihoidlik kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. (Neid on niigi palju ja lõppu pole karta!) Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida. Ja vanarahvas ütleb: \"Ära küsi selle käest, kes kaua on elanud, küsi selle käest, kes on kaugel käinud.\"\n\nMäletan, et memm rääkis meile:\n\n\"Mu vanaisa oli väga teadja mees, sest ta käis hobustega koledasti kaugel sõitmas. Nad käisid Pandiverest Peterburi kaupa viimas ja toomas. Tema teadis rääkida kõiksugu juhtumeid kodukäijatest, teeröövlitest, ja mitmesuguseid naljakaid lugusid, mis nende endiga kõik tee peal juhtus.\"\n\nJah, koduõuest kaugel juhtub mõndagi, nii naljakat kui tõsist. Kui kellegi kohta öeldakse – naljakas inimene, siis võib see tähendada koomilist, aga ka kohtlast või veel hullemat. Kõik mahub mõistesse – naljakas inimene.\n\nRääkisin kord ühele kirjatargale järgmise loo:\n\nKaks meest sõidavad ühes kupees Tallinnast Tartu ja vaikivad kogu tee. Üks tahaks kangesti vestlust alustada, kuid teine ei näi sellest hoolivat, põrnitseb omaette ja neelab aeg-ajalt tablette. Jõuab Jõgeva. Ikka vaikus.\n\nLõpuks näib esimene olevat leidnud vestlusteema ja küsib tabletineelajalt:\n\n\"Vabandust, mis tabletid need on?\"\n\n\"Mipasoo,\" vastab teine lakooniliselt.\n\n\"Kuidas, palun?\"\n\n\"Mi-pa-soo.\"\n\n\"Ahah, tänan väga.\"\n\nJälle vaikus. Tabletineelaja neelab tablette. Jõuab Kärkna. Jutu-\n\nihkaja on leidnud jälle vestlusteema:\n\n\"Aga, vabandust, mille vastu need tabletid on?\"\n\n\"Tiigrite vastu,\" kõlab lühike vastus.\n\nJutuihkaja jääb juhmi näoga teisele otsa vaatama:\n\n\"Vabandage, meil Eestis ei ole ju tiigreid!\"\n\n\"Need pole ka ehtsad mipasood,\" vastab naljakas inimene.\n\nKui ma seda lugu tollele kirjatundjale jutustasin, küsis ta, mis selle loo mõte on.\n\n\"Satiir tölpluse igandite pihta.\"\n\nKirjatundja hakkas naerma.\n\n\"Miks sa enne ei naernud?\"\n\n\"Ma arvasin, et on nali nalja pärast.\"\n\nNaljakas inimene!\n\nPeab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.\n\nHea tuju vitamiin on olnud ka see jõud, mis mind on kiskunud Kassarimaa poole. Kui ma kolhoosikontori juures Neitsimäe Toomast kohtasin ja küsisin, kuidas elu ka läheb, puuris Toomas oma päikeselised pruunid silmad minusse ja ütles poolviltu:\n\n\"Nii kuda vetad. Vetad süngelt, leheb kehvasti, vetad löbusalt, on tore elada. Keik on oma teha.\"\n\nPisut Tooma moodi on kõik need lood siin raamatus nähtud. Kui lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud.\n\n*\n\nSee raamat on Kassarimaa raamat sellepärast, et ta on kirjutatud Kassaris. Ta on neljas osas sellepärast, et aastas on neli aastaaega ja nelja aastaajaga on ta tehtud.\n\nPaljud tegelased siin raamatus kannavad samu nimesid, mis neil on passiski. Paljud sündmused ja dialoogid on võetud otse elust. Kuid mitte kõik. Raamat ei ole siiski elu. Ta ei peagi seda olema. Ta peab olema elulähedane ja eluline. Ja eriti hea oleks, kui ta oleks kunstiline. Kuidas ütleb meie lauluisa lauliku tööst:\n\n\"Võtab pihu võltsivallast,\n\ntüki teise tõsitalust,\n\nkolmanda veel kuulukülast,\n\nlaenab lisa meelelaekast,\n\nmõttemõisa magasista.\"\n\nNõnda luuakse raamat.\n\nKõigi muude väljamõeldiste kõrval oleks olnud lihtne ka nimed välja mõelda. Aga ma ei saanud seda teha, ja nimelt kahel põhjusel. Esiteks: see saar on liiga konkreetne ja liiga pisike ning aeg liiga lähedane. Mitmed siin kirjeldatud sündmused sündisid alles eile, mitmed sünnivad alles homme. Kindlasti.\n\nTeiseks: see saar ja need inimesed on mulle liiga lähedased, et ma võiksin neid teisiti kui oma nimega nimetada.\n\nAga teie, mu kallid Kassarimaa kaimud, leiate kindlasti, kui te need leheküljed olete läbi lugenud, et ma pole teid näidanud halvematena, kui te olete, ega ka parematena mitte.\n\nKui ma jälle kord tulen, kutsute mind jälle õlut jooma ja naerate ning imetlete koos minuga naljakat inimest.\n\nAga jõngermann? Tema ei ütle midagi. Tema ei loegi seda raamatut, sest ta on ikka veel jõngermann – ikka ja igavesti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Loomingu Raamatukogu kuldsari\" pakub südasuviseks lugemiseks Voldemar Panso loomingut. Avaldame teosest lühikese katkendi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPeterson: ametiühingute keskliit valib uue juhi lähinädalatel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Juhatus tõenäoliselt koguneb erakorraliselt teisipäeval ja kutsub kahe nädala jooksul kokku erakorralisel volikogu. See on viis, kuidas esimeest saab valida,\" ütles Peterson ERR-ile.\n\nParalleelselt volikogu kokku kutsumisega käib Petersoni sõnul kandidaatide esitamine ning järgnevad demokraatlikud valimised. \"Minu eelistus oleks, et jõutakse konsensusele ühe kandidaadi suhtes, aga eks ole näha,\" ütles Peterson.\n\nTa märkis, et vahepealsel ajal juhi kohusetäitjat määrata plaanis ei ole. \"On suvi ja ilmselt juulikuus midagi ei juhtu, mille puhul oleks täisdelegatsiooni vaja välja panna,\" sõnas Peterson.\n\nSuurimad saavutused ametiühingute juhina\n\nReporter Janek Salme küsis Petersonilt, mida ta peab peab oma pea kümneaastase keskliidu juhtimise ajast suurimaks saavutuseks.\n\nPeterson vastas, et kõige olulisem on tööandjate keskliidu, ametiühingute keskliidu ja valitsuse vahelise dialoogi taastamine ja töös hoidmine.\n\n\"See on andnud meile 25-30 erievat muudatust ja kokkulepet. See on viis, kuidas kõige kindlamalt seda valdkonda juhtida, et sul on kogu aeg partnerid laua taga ja kogu aeg käib see tasakaalustamine,\" rääkis Peterson.\n\nPeterson tõstis esile ka lahenduse leidmise väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensionite küsimusele. \"Seal saime sellise tasakaalus versioon, kus inimeste päris mured tegelikult saavad lahenduse,\" sõnas Peterson.\n\n\"Lauljad ju vajavad uut, väärikat karjääri. Või on inimesed kaotanud töökohal tervise ja vajavad seetõttu varasemat tuge. Need asjad on läbi räägitud ja see sai paika pandud. See on ka üks valdkond, mida nüüd ministrina tuleb hakata täitma,\" ütles Peterson.\n\nPeep Peterson on olnud ametiühingute keskliidu juht alates 2013. aastast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peagi tervise- ja tööministrina tööd alustav senine ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et keskliit valib uue juhi lähinädalatel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNoorsooteater lõpetas juubelihooaja ja jagas kolleegipreemiaid\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja jooksul külastas Eesti Noorsooteatri etendusi ligi 56 200 inimest ning teatrimuuseumi väisas üle 11 000 külastaja. Hoolimata keerulistest, piirangute ja eritingimustega seotud aegadest, toodi välja kõik plaanitud uuslavastused. Anti 478 etendust, sealhulgas esmakordselt korraldatud Balti visuaalteatri esitlusfestivali programmis.\n\n\"Juubelihooajal püüdsime oma uuslavastustega anda ülevaade meie teatrist – just nendest suundadest ja pürgimistest, kus oleme ja kuhu liigume,\" ütles Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. \"Peame oluliseks, et iga uus lavastus võiks olla selline, mida vaadates ja mängides liigume hinges või teadvuses uutesse paikadesse; et midagi muutuks meis inimestena, et midagi kasvaks suuremaks ja areneks tõelisemaks.\"\n\nJuubelihooajal jõudis septembris esimesena lavale sõnadeta väikelastelavastus A. H. Tammsaare elufilosoofilise miniatuuri \"Poiss ja liblik\" (lavastaja Leino Rei) põhjal. Sander Pukk lavastas absurdiklassiku Eugène Ionesco \"Ninasarviku\" noortele ja täiskasvanutele, lastekirjanduse vanema põlve autori Ernst Peterson-Särgava kirja pandud \"Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest\" jõudsid laste ette Anne Türnpu lavastajakäe all.\n\nJaanuaris mõtestas Juhan Liivi luuleloomingut lavakunstikooli 30. lend Mirko Rajase lavastuses \"Sihtisid pole sel sillal\". Veebruaris tõi Astrid Lindgreni lasteromaani \"Röövlitütar Ronja\" dramatiseeringu lavale Taavi Tõnisson. Esmakordselt olid Noorsooteatris lavastamas Daniil Zandberg, kes tõi lavale sõnadeta visuaalteatrilavastuse \"Sinel\" Nikolai Gogoli ainetel, ning Kersti Heinloo, kelle käe all jõudis publiku ette Eestis elanud parunessi Eveline von Maydelli siluetikunstist inspireeritud lavastus \"Eveline ja Mina\". Teatri Noortestuudio esitas kolmel korral stuudio lõputööna valminud rännaklavastust \"Somnia Vera Facit\", ja hooaja lõpetas Indrek ja Eva Koffi kirjutatud ning Mirko Rajase lavastatud suvelavastus \"Hommikuvalgus\".\n\nMais korraldas Eesti Noorsooteater koostöös Läti ja Leedu kolleegidega esimese Balti visuaalteatri esitlusfestivali. Publiku ja rahvusvaheliste festivalide korraldajate ette jõudis 13 lavastust ja 21 etendust Leedust, Lätist ja Eestist.\n\nPunktina hooajale kuulutati 15. juulil välja traditsioonilised kolleegipreemiad, mille hääletusel osales anonüümselt kogu teatrikollektiiv.\n\nLipulaeva ehk parima uuslavastuse tiitli sai \"Sinel\", mis pälvis ühtlasi auhinna Pauk Luuavarrest kui hooaja suurim üllatus, lavastajaks Daniil Zandberg Vene teatrist. Pärl ehk parim naisnäitleja oli lõppenud hooajal Laura Kukk rollidega lavastustes \"Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest\", \"Röövlitütar Ronja\" ja \"Eveline ja Mina\". Ladvaõuna ehk parima meesnäitleja tiitel läks Taavi Tõnissonile rollide eest lavastustes \"Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest\" ja \"Sinel\".\n\nMaailma Meistri ehk parima kunstniku tiitli pälvis Rosita Raud lavastuse \"Sinel\" kunstnikutöö eest, samuti lavastusele \"Sinel\" kirjutatud heliloomingu eest läks Markus Robamile tiitel Loov Jõud ehk parim loomemeeskonna liige. Hall Kardinal ehk parim etendust teenindav töötaja on grimeerija Triin Klaas, Osavnäpp ehk parim töökodade töötaja on butafoor Luule Kangur, Töömesilane ehk parim korraldus-, administratiiv- ja loomeala töötaja on etendusteenistuse juht Hannele Känd. Majavaimuks ehk parimaks maja teenindavaks töötajaks hääletati kohvikuteenindaja Triinu Saaremägi.\n\nLisaks tunnustati hooaja hõivatumaid näitlejaid, kelleks olid Getter Meresmaa 113 etendusega ning Risto Vaidla 101 etendusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reede hommikul tõmmati joon alla Eesti Noorstooteatri 70. hooajale, millesse mahtusid lavastused nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Hooaja lõpetamisel jagati traditsioonilisi kolleegipreemiaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPeterson lubas Tallinna haiglalt võetud 280 miljonit uuesti lauale tõsta\n\n## Põhitekst:\n\nPetersoni sõnul on uut Tallinna haiglat varem või hiljem vaja ning seetõttu on vaja projekti riigipoolne rahastamine uuesti päevakorda võtta.\n\n\"Võimalus maha tõmmatud projekte tagasi upitada avaneb siis, kui me räägime (sügisel) riigi eelarvestrateegiast ja selleks on ka kokkulepe olemas, et sotsid seda (taasterahastu) nimekirja revideerivad ja midagi lauale tõstavad. Ma tean, et Tallinna haigla on superkulukas, aga mul on kindel soov sellega tegelda ja mitte lugeda seda lõppenuks,\" ütles Peterson.\n\nMilliste argumentidega minnakse uude koalitsiooni haiglale rahastust tagasi nõudma, selgub peale kohtumisi Tallinna haiglatega ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, lisas Peterson.\n\nKõlvart on varem öelnud, et praegused kaks linnale kuuluvat haiglat, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla, on juba nii kehvas seisus, et suudavad inimesi teenindada veel seitse-kaheksa aastat.\n\nPetersoni sõnul ei saa Euroopa raha tagasisuunamine Tallinna haigla projektile olema kerge. Lisaks on Tallinn soovinud haigla rajamiseks ka riigieelarvest sadakond miljonit.\n\n\"Praegusel hetkel 100 miljonit kõlab suure numbrina, mida on väga keeruline leida, nii et esialgu üritaks saada tagasi selle, mis oli Euroopast võimalik ja teen selles suhtes tööd. Teades, palju oli vaidlusi koalitsioonileppe maksumuse osas ja kui palju see ületab esialgset numbrit, siis ma liiga optimistlik ei ole, aga võib-olla pikemas perspektiivis on see tehtav,\" lausus Peterson.\n\nKoalitsiooni loomise läbirääkimistel kolme erakonna vahel Tallinna haigla teemaks ei tulnud, sest vaidlused olid niigi tulised, ütles Peterson.\n\n\"Nendest teemadest hoiti kõrvale, et saada kokkuleppele. Aga see ei tähenda, et asjad jäävad nii, nagu need on. Me omad seisukohad kujundame. Ma saan aru, et on ka palju väiksemaid haiglaid, kes sooviskid kandideerida nendel rahadele ja nii mõnigi objekt on läinud kallimaks,\" ütles Peterson.\n\nReformierakondlastest koosnev valitsus otsustas juuni lõpus loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, mida oli ette nähtud 280 miljonit eurot. Otsust põhjendati riskantse ajakavaga ning puudujääkidega projekti ettevalmistamisel.\n\nKeskerakondlasest linnapea Kõlvart ja sotsiaaldemokraadist Tallinna volikogu esimees Jevgeni Ossinovski kritiseerisid otsust ägedalt, viimane nimetas haiglalt raha äravõtmist ropuks sigaduseks.\n\nKõlvart märkis, et valitsuse argumendid, justkui poleks Tallinn projekti ettevalmistamisega hakkama saanud, ei vasta tõele.\n\nIlma taasterahastu 280 miljoni eurota pole Lasnamäe nõlvale kavandatud suurhaigla ehitus võimalik, ütles Kõlvart. Samas kinnitas ta, et Tallinn läheb juba alanud ning 18 miljonit eurot maksva projekteerimisega edasi ning nõuab riigilt juba tehtud kulutuste hüvitamist.\n\nSuurhaigla ehitus peaks tänavu aprillis tehtud hinnangu järgi maksma 585 miljonit eurot. Lisaks taaste- ja vastupidavuskavast planeeritud 280 miljonile on Tallinn lubanud lisada vähemalt 140 miljonit eurot ning ootas, et sama palju panustaks lisaks euroliidu toetusele ka riik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna ministrite poolt eelmises valitsuses tehtud otsus jätta Tallinna suurhaigla projekt Euroopa taasterahast ilma vajab ülevaatamist ning sotsiaaldemokraadid soovivad raha projektile tagasi suunata, ütles ERR-ile töö- ja terviseministri kandidaat Peep Peterson (SDE).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuns tegi samaväärse pakkumise ning Ayton ei lahku\n\n## Põhitekst:\n\nPacers tegi Sunsis mängivale 2018. aasta draft 'i esimesele valikule Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise. NBA korvpalliliigas Phoenix Sunsis neli aastat mänginud keskmängija Deandre Ayton jääb meeskonda, kuna Suns tegi Indiana Pacersiga võrdväärse pakkumise.\n\nKuigi Sunsil oli aega 48 tundi, et oma vastus anda, tegid nad seda üsna ruttu, mis tähendab, et Ayton ei lahku meeskonnast. Lisaks peab Ayton jääma Sunsi juurde kuni 15. jaanuarini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Indiana Pacers viskas Aytoni eest nelja-aasta pikkuse 133 miljonit dollarit väärt lepingu lauale, mis on NBA ajaloo suurim pakkumine. Suns andis oma vastuse samaväärse pakkumise näol, mis tähendab, et Ayton ei lahku Sunsist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa riikide vaated sõjale Ukrainas lahknevad\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Liidu ja NATO liikmete seas on kujunemas erinevad leerid selle osas, kuidas Vene-Ukraina sõda käsitleda. Osa riike tahab Venemaad karistada, samas teine grupp riike tahab Venemaad ohjes hoida nii nagu külma sõja ajal Nõukogude Liitu suhtuti. Kolmas grupp riike soovib lõpuks mingis osas Venemaaga suhted taastada.\n\nEnamik Ukrainale antud relvastusest pärineb Ühendkuningriigilt, Poolalt ja Ameerika Ühendriikidelt. Kuna teised riigid on relvastust andnud kas vähem ja/või väiksemas koguses, siis on Ukrainat vähem relvastanud riigid pälvinud paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kriitika.\n\nVene-Ukraina sõjast tingitud majandusraskused on Lääne-Euroopat kohati raskemini tabanud ning seetõttu on kasvanud paljude Venemaa suhtes murelike riikide kahtlused osa Euroopa riikide meelekindluse suhtes. Seda hoolimata asjaolust, et kolme Lääne-Euroopa riigi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia liidrid käisid hiljuti Kiievis kinnitamas Ukraina toetamist.\n\nSaksa välispoliitika analüütiku Ulrich Specki sõnul annab lääs tervikuna Ukrainale ainult nii palju relvi, et riik ellu jääks, kuid mitte piisavalt palju, et Ukraina suudaks okupeeritud alasid tagasi vallutada. Kuna Ukraina sõltub üha enam lääneriikide relvaabist ja moonast, siis on Ukraina jaoks ülioluline, kui kiiresti relvad kohale jõuavad, lisas Speck.\n\nMitmed lääneriigid on toonud välja, et nende vähene relvaabi tuleneb nende riikide relvavarude väiksusest. Lisaks sellele näevad erinevad riigid pikas plaanis Ukraina konflikti lahendust erinevalt.\n\nSaksamaal tegutseva Kieli maailmamajanduse instituudi hinnangul on suurimad käärid lubatud ja kohale toimetatud relvaabis Lääne-Euroopa riikide seas, kus jääb kõige enam silma Saksamaa. Samas on ametlikele andmetele tuginedes keeruline analüüse teha, kuna osa riike nagu Prantsusmaa hoiab saadetud relvaabi sisu ja hinna enda teada.\n\nUSA puhul on samuti suur erinevus lubatud (6,37 miljardit eurot) ja kohale toimetatud relvaabi (2,4 miljardit eurot) suuruses, kuid Washingtoni tegelikult antud abi maht on kõikidest teistest riikidest siiski kõige suurem. Samal ajal on Saksamaa Ukrainale kohale toimetanud 290 miljoni euro väärtuses relvaabi ning lubanud Ukrainat sõjaliselt toetada kokku 620 miljoni euro eest.\n\nUkraina naaberriik Poola on lubanud ja Ukrainale andnud 1,8 miljardi euro eest relvastust ja varustust. Üsna palju on andnud ka Ühendkuningriik, andes relvaabi ühe miljardi euro väärtuses ning olles lubanud anda 1,12 miljardit abi kokku.\n\nSaksa majandusteadlase ja Saksa välissuhete nõukogusse kuuluva Guntram Wolffi sõnul on Kieli mõttekoja numbrid šokeerivad. Euroopa riigid on Ukrainale sõjalist abi andnud keskmiselt 0,2-0,3 protsenti SKP-st, mis on Wolffi sõnul ühest otsast palju raha, kuid teisalt väga vähe, arvestades, mis on kaalul.\n\nAntud abi määr ilmestab ka Saksamaa ja Prantsusmaa teistsugust strateegilist poliitikaeesmärki – nende hinnangul on tuumarelvadega Venemaa liiga suur ja ohtlik, et võtta eesmärgiks tema sõjaline alistamine. Samuti ei taheta Vladimir Putinit nurka suruda.\n\nHiljutises vastuolulises Prantsuse dokumentaalfilmis on selgelt näha Macroni ja tema nõunike hämming, kui ilmneb, et Putin neile valetas. Enne Putini lõplikku otsust Ukrainale kõikide valmis pandud vägedega kallale tungida uskus Macroni meeskond, et veel on võimalik leida diplomaatiline lahendus.\n\nDokumentaali jõudis ka Macroni fraas \"Venemaad ei tohi häbistada\", mida ta kahel eri korral dokumentaali jooksul ütleb. Sama mõtte ütles Macron välja ka Ukraina pealinnast Kiievist lahkudes peale Saksa, Itaalia ja Rumeenia riigijuhtide ühiskohtumist Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga ning ta on seda avalikult öelnud ka meediale.\n\nFilmi lõpus sõnab Macron, et teda paneb muretema anglo-saksi riikide kasvav tahe Venemaad püsivalt nõrgestada. Prantsuse presidendi sõnul ei peaks see olema Euroopa eesmärk. Euroopa peaks Macroni sõnul aitama Ukrainal sõda võita ja enda territooriumi ning iseseisvust kaitsta. \"Me ei sõdi Venemaa vastu, veel vähem tahame Venemaad hävitada,\" sõnas Macron.\n\nMacroni remargid ärritasid tugevalt kesk-eurooplasi ning ukrainlasi, kes soovivad nii Venemaa nõrgestamist kui ka Venemaa häbistamist.\n\nPrantsusmaa endise diplomaadi ja endise Euroopa Liidu ametniku Pierre Vimont'i hinnangul saab Euroopa riigid jagada kolme leeri.\n\nVenemaad ja Putinit tahavad isoleerida Ühendkuningriik, Poola ja Baltimaad. Need riigid näevad Vimont'i sõnul ka venelastel süüd sõja jätkumises. Teise bloki moodustavad Belgia, Tšehhi ja Madalamaad, kes eelistavad suhetes Venemaaga võtta eeskujuks külma sõja ajal toimunud Nõukogude Liidu poliitilist isoleerimist. Kolmas leer riike näeb vajadust mingil hetkel taasalustada Venemaaga dialoogi. Sellisena näevad olukorda Vimont'i sõnul Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari ja Itaalia.\n\nVimont'i sõnul lõhed arusaamades jäävad püsima ning ei ole näha tahet ühiseks Euroopa strateegiaks Venemaa suunal.\n\nUlrich Specki sõnul peaks lääneriikide ühist strateegilist lähenemist Venemaa suunal eest vedama Washington, kuid sealtki ei ole selget välispoliitikat näha. Praegune olukord erineb Specki sõnul ka 2014. aastast, mil juhtrolli Minski protsessis võttis Saksamaa. Praegu ei juhi Specki sõnul ühist lääne diplomaatilist protsessi mitte keegi.\n\nKuna Vene-Ukraina sõja rindejoon on vähe liikunud, siis Venemaa võimalik rünnak mõne teise Euroopa riigi vastu on muutunud üha ebatõenäolisemaks, hindab Saksa kaitseekspert Claudia Major.\n\nPoliitilist kalkulatsiooni mõjutab ka asjaolu, et Euroopas on pessimistlikumaks läinud majanduskasvu prognoosid ja tõusnud tugevalt inflatsioon. Kui Venemaa Ukrainale veebruaris kallale tungis, siis oli Euroopa avalikkuses üldine šokk ja hirm ning Saksamaa tegi selle otsuse najal oma Zeitenwende (pöördepunkti) kaitsepoliitikas. Samas juhib Major tähelepanu, et selle otsustepaketi raames tehtud 100 miljardi eurone lisaraha läheb Saksamaa, mitte Ukraina, kaitsele.\n\nSõja teises faasis oli paljude seas suurem optimism, kuna Ukraina väed lõid Põhja-Ukrainast ja pealinna Kiievi lähistelt eemale Vene üksused. Riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal on andnud kõik, mida on olnud võimalik anda, samas Majori sõnul on sõjast kaugemal asuvad sakslased ja prantslased rohkem kõhklevad.\n\nSpecki hinnangul püüavad Saksamaa ja Prantsusmaa leida tasakaalu laiema sõjalise eskalatsiooni vältimise ning Vene ambitsioonide kärpimise vahel. Kui Venemaa võidaks Ukrainas, siis võib Vene režiim tunda end piisavalt kindlalt, et rünnata Moldovat, Kasahstani ja võib-olla isegi Balti riike. Seega tajuvad isegi ettevaatlikku poliitikat ajavad riigid, et lääs peab Ukrainat aitama.\n\nItaalia välispoliitika instituudi direktori Nathalie Tocci sõnul NATO ega Euroopa Liit siiski Ukraina toetamises ei lõhene, kuna venelaste invasioon oli nii ekstreemne samm, et see hoiab riikide vahel konsensust alternatiivide puudumisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Küsimus, milline peaks olema pikas perspektiivis lääneriikide lähenemine Vene-Ukraina ja lääne-Vene suhetele, on toonud välja erinevad Euroopa riikide leerid, kes Vene-suhete tulevikku erinevalt näevad, kirjutab The New York Times.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMinister Sutt kinnitas järgmise 5G sagedusala konkursitingimused\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esimene 5G sagedusala oksjon hetkel veel kestab ja sügisel on plaanis alustada juba järgmise sagedusala oksjoniga, et 5G tehnoloogia jõuaks kasutajateni võimalikult kiiresti. 5G tehnoloogiat on Eestis kaua oodatud, mistõttu tuleb maha jäänud aeg tasa teha ja oksjonitega võimalikult kiiresti edasi liikuda. Mul on hea meel, et jõudsin konkursi tingimused enne ametivahetust ära kinnitada,\" ütles Sutt.\n\nKokku läheb oksjonile kuus 2x5 MHz sagedusplokki. Iga konkursil osaleja saab võtta maksimaalselt kaks sagedusplokki ehk omandada 2x10 MHz sagedusploki.\n\n\"700 MHz sagedusala sobib kõige paremini suurema katvuse saavutamiseks, sest madalamad sagedused levivad paremini kui kõrgemad. Seega sobib nimetatud sagedusala suurepäraselt näiteks maapiirkondade katmiseks, kus asustustihedus on madal,\" ütles Sutt.\n\nAvaliku konkursi kuue sagedusloa andmiseks viib läbi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).\n\nHiiepuu: hea, et uus oksjon venima ei jää\n\nTelekomifirmad oleksid soovinud küll, et oksjonile oleks pandud laiema slotid (sagedusvahemikud), mitte 6x5, vaid 3x10 MHz, kuid kõige tähtsam on siiski see, et nüüd on otsus uue oksjoni toimumise kohta tehtud ja see sügisel igal juhul toimub, ütles Elisa Eesti juhatuse esimees Andrus Hiiepuu.\n\nKui esimese 5G sageduslubade oksjoni väljakuulutamisega, mis praegu parajasti veel kestab, venitas riik mitu aastat, siis nüüd on juba uue oksjoni tingimused välja öeldud ning see saab alata pärast esimese oksjoni lõppemist.\n\nPraegu kestab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) läbiviidav oksjon sagedusalas 3410–3800 MHz, kus esimene vahemik on müüdi 27. mail Elisale 7,2 miljonit euro eest. Praegu kestab teise sellesse vahemikku jääva sagedusloa oksjon.\n\nUue 700 megahertsile lähedaste sagedusvahemike oksjonile panek on strateegiliselt oluline, kuna selle abil on võimalik saavutada 5G katvus ka maapiirkondades, selgitas Hiiepuu. Praegu toimuva 3500 MHz annab kõige optimaalsema leviku, kuid sellega on raske saavutada katvust maapiirkondades, rääkis ta.\n\nHiiepuu viitas sellele, et Eesti on 5G arendamisel teistest riikidest maha jäänud ning riigil läks mitu aastat, enne kui esimene sagedusalade oksjon välja kuulutati.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lahkuv ettevõtlusminister Andres Sutt kinnitas avaliku konkursi tingimused elektroonilise side 5G sagedusalas 694-790 MHz. Tegemist on järgmise 5G sagedusalaga, mis läheb sügisel oksjonile. Telekomiettevõte Elisa juht Andrus Hiiepuu tervitas otsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus 2025. aasta kergejõustiku MM-i toimumispaik\n\n## Põhitekst:\n\nUSA-s Oregonis toimuva rahvusvahelise kergejõustikuliidu nõukogu 228. koosoleku teisel päeval teatas nõukogu, et 2024. aasta kergejõustikukrossi maailmameistrivõistlused peetakse Horvaatias Medulinis ja Pulas ning 2026. aasta kergejõustiku krossi maailmameistrivõistlused Tallahassees, Floridas.\n\n2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel naasevad selle spordiala suurimad tähed Tokyo olümpiastaadionile, kus peeti eelmisel aastal olümpiamänge.\n\n2025. aastal avaneb Tokyol võimalus täita oma olümpiastaadion kergejõustikufännidega, kellel võeti koroonapiirangute tõttu ära võimalus osaleda Tokyo 2020. aasta olümpiamängudel.\n\nTeised kandidaadid lisaks Jaapanile olid Nairobi, Sileesia ja Singapur, keda kõiki peeti ürituse korraldamiseks piisavalt tugevateks ja kogenuteks. Tokyo sai hindamisel neljast kandidaadist kõrgeima hinde neljas valdkonnas: tugeva ajakava potentsiaal, tulu teenimise võimalused maailma kergejõustikule, sihtkoht, mis tõstab spordi rahvusvahelist profiili, sobiv kliima.\n\n\"2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajate kandidaatide hulgast oli Tokyo pakkumine kõige veenvam,\" ütles rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe. \"Loodan, et see on Jaapani jaoks särav üritus, kui nad tähistavad 2025. aastal Jaapani kergejõustikuliidu (JAAF) 100. aastapäeva, tuues maailmatasemel kergejõustiku tagasi Tokyo inimesteni.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise kergejõustikuliidu nõukogu valis 2025. aasta kergejõustiku MM-i võõrustajaks Tokyo linna Jaapanis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLukas: Isamaa fraktsioon valib Tartu volikogu uue esimehe tuleval nädalal\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu on sellel hetkel, kui minul tekib uus leping ja kui ma saan valitsuse liikmeks, siis võtab volikogu juhtimise üle aseesimees Reno Laidre (RE).\n\n\"Koalitsioonileppest tulenevalt on see volikogu esimehe koht Isamaa täita. Isamaa fraktsioon otsustab, kes on järgmine volikogu esimees. Praegu on suvekuud, hetkel volikogus aktiivset tegevust ei ole, aga ma arvan, et Isamaa fraktsioon teeb selle otsuse kaunis kiiresti. Ma arvan, et otsuseni jõutakse järgmisel nädalal,\" ütles Lukas ERR-ile.\n\nLukas märkis, et seni juhib volikogu tööd aseesimees Reno Laidre Reformierakonnast.\n\nLukas ei öelnud, kes tema hinnangul võiks olla järgmine volikogu esimees. \"Ta peab olema volikogu liige ja seega on valik piiratud, aga siiski olemas. Meil on mitmeid inimesi, kes võiksid seda rolli täita. Langetame otsuse ja anname ka avalikkusele teada,\" sõnas Lukas.\n\nTartu volikogu Isamaa fraktsiooni juht Kaspar Kokk ütles ERR-ile, et Lukase asendusliikmena läheb volikokku nüüd Allan Unt.\n\nTartu volikogu Isamaa fraktsiooni kuuluvad veel Merle Jääger, Lembit Kalev, Mihhail Lotman ja fraktsiooni esimees Kaspar Kokk.\n\nLukas lahkub ka Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kohalt\n\nLukas ütles, et kirjandusmuuseumi direktori kohalt lahkumine oli tema jaoks väga raske otsus. \"Nüüd, kui ma olen selle otsuse langetanud, olen ma sellest kolleegidele ka teada andnud,\" lausus Lukas.\n\nLukas viitas, et kirjandusmuuseum on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas ja sellega seoses tuleb kirjandusmuuseumi detailide tundmine talle haridus- ja teadusministrina kasuks.\n\nTa märkis, et saab ministeerium määrab nüüd kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja, rääkides selle läbi kirjandusmuuseumiga.\n\n\"Minu praegune arvamus on, et see kohusetäitja peaks tulema muuseumi seest. Ja siis juba hakatakse samme seadma järgmise direktori valimiste korraldamise poole,\" rääkis Lukas.\n\nLukase sõnul suvel direktori valimisteni ei jõuta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu volikogu juhi koha pealt haridus- ja teadusministriks suunduv Tõnis Lukas (Isamaa) ütles, et Isamaa fraktsioon valib järgmise volikogu esimehe tuleval nädalal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest\n\n## Põhitekst:\n\nTeater R.A.A.A.M.-i rahvusvahelised teatriprojektid on olnud edukad, kuna tänu nendele on Eestisse tulnud lavastajaid, kes varasemalt Euroopas ei tegutsenud. Üks neist on Sergei Potapov, kelle \"Libahunt\" ja \"Richard kolmas\" said positiivse tagasiside osalisteks.\n\nTeine huvitav lavastaja, kelle R.A.A.A.M. Eestimaale kutsunud, on Damir Salimzianov, kes tänaseks päevaks saanud mitmete Maarjamaal tehtud lavastuste eest suurt tähelepanu. Viis aastat tagasi esietendunud \"Praegu pole aeg armastamiseks\" eest sai Harriet Toompere parima naiskõrvalosatäitja preemia. Salimzianovi eelmisi lavateoseid uurides saab teha järelduse, et oma uusima lavateose meeskonda on lavastaja kaasanud palju neid inimesi, kes on temaga varemgi koostööd teinud (ainult Elina Reinold teeb Damir Salimzianovi lavateoses kaasa esimest korda). Selle teoga sooviks Salimzianov justkui kindlustada lavaloo õnnestumist.\n\n\"Diktaator, naljamees ja liiderdaja\" on jabur ja irooniline fantaasia Jaroslav Hašekist (Martin Kõiv) ja Josep Broz Titost (Kristo Viiding), kes kohtuvad Maria-nimelise prostituudi (Elina Reinold) juures. Need kaks meest vahetavad tänu veidrale kohtumisele enda arusaamu sõjast, usust, juhtimisest, inimestest ning joovad suurtes kogustes naise aetud puskarit.\n\nEnne etenduse algust toimub saali ümber vilgas tegevus. Meesnäitlejad mängivad publiku taga noolemängu ja lavataguse ukse vahelt kostab Elina Reinoldi kurvameelne laul. Peagi tulevad Martin Kõiv ja Kristo Viiding lavale, juhatavad lavastuse sisse ning mäng läheb Ardo Ran Varrese hoogsa, üllatavalt kaasahaarava ja huvitavalt venepärase muusika saatel käima.\n\nPriidu Adlase valguskujundus saadab lavalugu jõuliselt, illustreerides laval toimuvat, aga samas luues ka meeleolu. Põnevalt sümbolistlikuna mõjuvad vastavalt stseenile valitud värvigammad. Riina Vanhaneni kunstnikutöö on pigem lihtsakoeline (laval on nagi, kaks lauda, suur puskaripudel ja mõned toolid), aga see ilmselt oligi lavastusmeeskonna eesmärk: jutustada kolme isiksuse lugu väga väheste vahenditega. Selline lavalahendus mõjus värskendavalt ja tekitas publiku seas siiraid naerupahvakaid.\n\n\"Diktaator, naljamees ja liiderdaja\" on lavastus, mis kindlasti kõigile ei sobi. See on kohati äärmiselt banaalne, minnes nilbe huumoriga enneolematutesse jaburusteni. Näitlejad mängivad tihti publikusse, kaasavad mängu ning sellega tekitatakse teater teatris tunnet.\n\nLaval olevad tegelased on sama veidrad nagu lavastuse omapärane huumor. Martin Kõivu kehastatud Jaroslavi on mitu korda tapetud, teda on peetud idioodiks nagu oma vaimusünnitust Šveijki ning kange puskar ei hakka talle märgatavalt pähe. Kõivu energilisele, humoorikale natuurile sobib kirjaniku roll kenasti, kuid näitleja võinuks talle antud osa siin-seal mitmekülgsemalt mängida. Naljamehelikult võiks öelda, et Jaroslavi ja Josepi teise kohtumise ajaks muutub Martin Kõivu tegelane ebahumoorikalt üllatustevaeseks.\n\nKristo Viiding, kelle tegelane on väga lummatud Marxi ideedest ja kes tahab saada kuningaks, avanes selles lavastuses uue nurga alt. Viiding pole minu jaoks varem nii koomiline, samas ebakindel laval olnud. Diktaatorlikult sõnaks: Kristo Viidingu kehakeel on klaasikummutamisstseenides kuninglikult ekspressiivne.\n\nLiiderlikult võiks öelda, et Elina Reinoldi poolt kehastatud sügavalt usklikku Mariat saab mõnes mõttes võtta Fjodor Dostojevski \"Kuritöö ja karistusest\" pärit Sonja paralleelina. Kes on Dostojekvskit lugenud, see teab, kuidas. Reinold mängib prostituuti väga tunnetatult. Maria, kes varjab oma tõelisi tundeid nalja taha, mõjub vaatamata sellele, et ta on kolmest tegelasest ainus väljamõeldis, inimlikult. Elina Reinoldil on lavastuse lõpus väga kaunis monoloog, kus Maria räägib enda üksindustundest ja lesepõlvest, kuid tänu teater teatris võttele, mida lavalugu rakendab, ei läinud see stseen kuidagi hinge. Kuigi võinuks.\n\nLavastuse esimesed viiskümmend minutit ongi ülejäänud lavateosest tunduvalt paremad, sest leidub intriigi, konflikte ja Kristo Viidingu mõnusalt ekspressiivselt mängitud purjus sõduri stseen. \"Diktaatori, naljamehe ja liiderdaja\" viimased 40 minutit on unelevad ja ilma eriliste sündmusteta, mistõttu polnud seda huvitav jälgida. Tundub, et lavastusmeeskonna fookus on panna vaatajaskonda tavapäratute teemade (nagu Narva ajalugu, ajalooliste isiksuste olulisus tänapäeval) üle mõtlema. See on kindlasti sümpaatne ettevõtmine, aga seda oleks saanud teha natuke mitmepalgelisemalt.\n\nLavastuse mängupaik tekitas ka kahetisi tundeid. Publik võetakse Mäetagusel armsa kohviku ja äraootavate nägudega vastu, kuid kirvehall ise ei suutnud mind kuidagi sisse viia esimesel maailmasõjal peatuvasse lavastusse. Aga võib-olla olen hoopis mina see narr, kes pole selle lavastuse jaoks piisavalt intellektuaalne? Ei tea.\n\n\"Diktaator, naljamees ja liiderdaja\" on teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest ja oma nilbe huumoriga pole kindlasti igale maitsele. Lavalugu vaatama minnes tuleks kindlasti arvestada omapärase teatriõhtuga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus lavastus\n\nÜhendus R.A.A.A.M.\n\nAutor-lavastaja: Damir Salimzianov (Udmurtia)\n\nKunstnik: Riina Vanhanen\n\nValguskujundus: Priidu Adlas (Eesti Draamateater)\n\nMuusikaline kujundus: Ardo Ran Varres\n\nOsades: Kristo Viiding (Eesti Draamateater), Elina Reinold, Martin Kõiv\n\nEsietendus 11.07.2022 Mäetaguse kirvehallis", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKiisler kaalub Reinsalu asemel riigikokku minemist\n\n## Põhitekst:\n\nKiisler ütles ERR-ile, et tema jaoks tuli Urmas Reinsalu valitsusse minek üllatusena.\n\n\"Minu otsus sõltub sellest, kuidas ma saan oma praegused ja tulevased tööasjad korraldatud, et kas seal kõrval on kohta riigikogu tööks ka täiendavalt või mitte,\" ütles Kiisler.\n\n\"Nädalavahetusel mõtlen järgi. Uued ministrid astuvad ametisse esmaspäeval. Järelikult on mul selle hetkeni aega mõelda,\" sõnas Kiisler.\n\nKiisler tõdes, et riigikogus olemine annaks teatud võimaluse ka praegu erakonda luua püüdvale ühendusele Parempoolsed oma poliitikat mingil määral teostada. \"Isegi siis, kui ollakse väga-väga-väga väikses vähemuses,\" sõnas Kiisler.\n\nIsamaa juhatus arvas märtsikuus erakonnast välja neli parempoolset - Siim Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Konsi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Isamaast välja heidetud Parempoolsete liige Siim Kiisler kaalub asendusliikmena Urmas Reinsalu asemel riigikokku tööle minemist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nDrell aitas Bullsi kolmandale võidule järjest\n\n## Põhitekst:\n\nBulls võitis kõik esimesed kolm veerandit (20:14, 22:10, 25:23), kaotades ainult viimase Hornetsile 22:26.\n\nMänguaega sai Drell 12 ja pool minutit. Viiest viskest tabas ta kolm, tuues kuus punkti, võttes neli lauda ning andes ühe resultatiivse söödu. Tema arvele jäi ka üks viga ja üks pallikaotus. Drelli +/- näitaja oli 12, mis oli üks meeskonna parimaid.\n\nBullsi resultatiivseim oli Dylan Terry, kes tõi 20 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "NBA suveliigas aitas Eesti korvpallikoondislane Henri Drell meeskonna kolmandale võidule järjest, kui Chicago Bulls alistas 89:73 Charlotte Hornetsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Thor ja (MCU) kadunud siht\n\n## Põhitekst:\n\nMarveli kinouniversumi (MCU) neljas faas on kui mingi ebamäärane ollus, mis täidab erakordse mastaabiga kino- ja koduekraane, kuid mis pole suutnud esitleda erinevalt varasematele faasidele konkreetset sihti, mille poole ta iga uue filmi või telesarja osaga liigub.\n\nMarvelieelsel karjääriperioodil leidlikke, nunnusid ja siiraid komöödiaid (\"Hunt for the Wilderpeople\", \"What We Do in the Shadows\") loonud Taika Waititi lavastatud superkangelasefilm \"Thor: armastus ja kõu\" on järjekordne näide sellest sihitusest. Kuigi aktiivse ajutegevuse tuimestamise mõttes saavutab kõuejumal Thori (Chris Hemsworth) eneseotsingutest rääkiv film mõningase efekti, süvendab see veelgi MCU neljanda faasi nõrkust.\n\nÜllatuslikult keerab filmi uppi Waititi ise, kes on Jennifer Kaytin Robinsoni kõrval ka filmi kaasstsenarist. Kui Waititi suutis edukalt balansseerida erinevaid toone lustlikus \"Thor: Ragnarokis\", siis siin on kirjude elementide tasakaal ikka väga paigast ära. Nimelt on Thori elu mõtte ja eesmärgi otsinguid raamistavad süžeeliinid vähihaigest lähedasest ja tütre kaotanud pahalasest röövitud lasteni niivõrd kehvasti põimitud kokku koomiliste stseenidega, et sündmuste emotsionaalne kaal kaotab igasuguse tõsiseltvõetavuse. Seda võimendab filmi läbiv kerglus, mis väljendub nii näitlejate mängus kui jutustuses. \"Thor: Ragnarokis\" suutis Waititi luua kerge ja mängulise tooniga koherentselt kulgeva terviku, ent \"Thor: armastus ja kõu\" puhul üritab ta suruda igasse minutisse nii palju kõikuva kvaliteediga ja seosetuid nalju, et lõpuks miski ei mõju naljakalt ega ka looliselt või emotsionaalselt relevantselt.\n\nFilmi sünge põhipahalane Jumalatapja Gorr suurepärase Christian Bale'i kehastuses oleks liiati naljatlevasse filmi justkui mõnest teisest tumedama loomaailmaga filmist eksinud. Bale'i esitus on küll ilmekas ja Gorri tegelane selge sisemise tõukega, kuid viis, kuidas ta loosse sobitub, rõhutab pigem tonaalset ebakõla, kui tekitab süžeele pinget. Natalie Portman Jane Fosteri ja Tessa Thompson kuningas Valküüri rollis jäävad sel korral filmi veduri Chris Hemsworthi varju. Hemsworth on Thori rolliga täielikult kokku sulandunud ning omab endiselt totu ja siira superkangelase sarmi, mis kergitab filmi vaadatavust.\n\nÜhe huvitava ja raamidest välja ulatuva teema film siiski tõstatab. Selleks on superkangelaste ja jumalatevaheline dünaamika, mille juures film rõhutab mütoloogiliste jumalate moraalset allakäiku. Selle eredaimaks kehastuseks on koomilise kehakeelega Russell Crowe, kes kehastab hedonistlikku Zeusi. Filmis \"Thor: armastus ja kõu\" teema arendamisega küll kaugele ei jõuta, aga näib, et see on vastasseis, mida kavatsetakse edaspidi realiseerida.\n\nMuus osas on \"Thor: armastus ja kõu\" kui koomiliste taotlustega superkangelasefilm oluliselt nõrgem kui teise suure superkangelasefilmide frantsiisi DCEU humoorikama suunitlusega teosed. Nimelt James Gunni veetud eelmise aasta film \"Suitsiidisalk: uus missioon\" ja tänavune telesari \"Peacemaker\" mõjusid oma rangema vanusepiirangu võimaldatud tooruse tõttu tunduvalt värskemalt ja julgemalt. Nende kõrval on \"Thor: armastus ja kõu\" visioonitu fabrikaat, mis laseb vana rasva ja fännilojaalsuse peal kiretult ja riskitult liugu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film\n\n\"Thor: Armastus ja kõu\"\n\nLavastaja Taika Waititi\n\nOsatäitjad Chris Hemsworth, Chris Pratt, Natalie Portman, Karen Gillan, Tessa Thompson, Russell Crowe, Christian Bale, Taika Waititi, Jaimie Alexander, Bradley Cooper, Dave Bautista\n\n6/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIntsikurmu festival avalikustas kogu programmi\n\n## Põhitekst:\n\nVälismaiste esinejatena astuvad festivalil üles Leedust pärit bänd The Roop, Inglismaalt pärit art rock 'i ja neopsühhedeeliat viljelev Django Jango, Taani indie -bänd Efterklang, briti räppar Noisy, eksperimentaalset džässi viljelev Jaga Jazzist Norrast ning rokkbänd The Holy Soomest.\n\nFestivalil astub taas üles Vaiko Eplik ja Eliit, keda oli võimalik kuulata ka kümme aastat tagasi toimunud esimesel Intsikurmul. Eesti artistidest on veel esindatud Mahavok, Ewert Sundja, Yasmyn, Minimal Wind ning Maris Pihlap. Samuti teeb ülesastumise Jonas Kaarnametsa ja Kristjan Kallase bänd Suve.\n\nEsmakordselt liigub Tallinnast välja q ueer ja LGBTQ+ skene peosari BÄM!, millega tulevad kaasa Helgi Saldo, Chloé Lagucci-Pedestrian ja Nasty Nikita Pedestrian, kes moodustavad drag -perekonna House of Pedestrian. Samuti astub üles vogue- kultuuri eestvedaja Amory Tingz Revlon.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "5. ja 6. augustil Põlvas toimuv Intsikurmu festival avalikustas oma 10. juubelifestivali programmi. Publiku ette jõuavad nii kodu- kui ka välismaiseid artistid ning esmakordselt liigub Tallinnast välja peosari BÄM!.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHenn: vastutan selle eest, mis juhtus ja peame fännidelt vabandust paluma\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võib-olla oli see kuidagi alateadvusega seotud, et me arvasime, et asi on tehtud. Oleme selles olukorras ka varem olnud. Lihtne penalti, mille me vastasele kinkisime, oli üks otsustavaid momente. Sealt alates hakkas kõik koost lagunema,\" ütles Henn pärast mängu pressikonverentsil, vahendab Soccernet.\n\nFlora võitis kodumängu 1:0 ning läks neljapäeval võõrsil teise poolaja alguses 2:0 juhtima, mis andis kahe mängu kokkuvõttes kolmeväravalise eduseisu. Napilt enne tunni täitumist kingit vastastele penalti, mille järel kadus käest kõik. Vastased viigistasid seisu, Ken Kallaste teenis punase kaardi ja Flora normaalaja 2:3 kaotus viis matši lisaajale. Seal sai punase ka Sergei Zenjov ning Flora eurohooaeg sai mängu 2:4 ja üldseisu 3:4 kaotusega lõpu.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna FC Flora peatreener Jürgen Henn võttis Konverentsiliigas võõrsil Soome klubi Seinäjoki vastu maha mängitud 3:0 eduseisu ja saadud 3:4 kaotuse eest süü enda peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUus valitsus võib pikendada Heremi ametiaega kahe aasta võrra\n\n## Põhitekst:\n\nHerem sai kaitseväe juhatajaks 2018. aasta detsembris ning kuivõrd kaitseväe juhataja ametiaeg on viis aastat, tähendab see, et järgmise aasta lõpus peaks ametisse astuma keegi teine.\n\nSeaduse järgi on valitsusel õigus pikendada kaitseväe juhataja ametiaega kahe aasta võrra.\n\nEsmaspäeval ametisse astuv Pevkur vastas ERR-i küsimusele, kas Heremi ametiaega on kavas pikendada, et enne sellele vastamist soovib ta Heremiga kohtuda.\n\n\"Esmaspäeval on ametivande andmine ja peale seda kohtun temaga esimesel võimalusel,\" ütles ta.\n\nPevkur möönis, et selline plaan on olemas. \"Ma kindlasti ei välista seda. Kindral Herem on teinud head tööd ja ma ei näe mingeid takistusi selleks, (et ettepanek teha),\" lausus ta.\n\nValitsus pikendas kahe aasta võrra ka eelmise kaitseväe juhataja Riho Terrase ametiaega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel nädalal ametisse astuv valitsus võib kasutada seadusega antud õigust pikendada kaitseväe juhataja Martin Heremi ametiaega kahe aasta võrra, ütles ERR-ile kaitseministri kandidaat Hanno Pevkur (Reformierakond).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti vanematel on laste tervisest parem ülevaade kui Põhjamaades\n\n## Põhitekst:\n\nEesti ja Rootsi teadlaste uuringus võeti vaatluse alla kolm peamist tahku. Oluliseks peeti nii seda, mis vanuseni saavad vanemad oma laste terviseandmeid vaadata kui ka seda, mis vanuses saavad alaealised juurdepääsu omaenda terviseandmetele. Viimaks võeti vaatluse alla, millised on andmetele juurdepääsu piiramise ja laiendamise võimalused.\n\nRiikide ühisnimetajana said kõigis riikides lapsevanemad automaatse juurdepääsu oma laste terviseandmetele lapse sündides. Vanusepiirangud selle kehtivuse lõppemisel olid aga erinevad. Nii kadus Norras vanemal juurdepääs oma lapse andmetele alates lapse 12., Rootsis aga 13. eluaastast. Eestis ja Soomes juhtus see aga alles lapse 18-aastaseks saamisel.\n\nSeega on Eesti lapsevanematel e-terviseandmetele ligipääs märksa pikemat aega ja seeläbi ka laste tervise kohta parem ülevaade.\n\nSoomes on lisaks kasutusel juhtumipõhine lähenemine. Kui laps on üle kümne aasta vanune, on tervishoiutöötajal võimalik otsustada, kas lapsel on võimekus ise oma ravi osas otsuseid teha või mitte. Sellest lähtuvalt saab vanema juurdepääsu andmetele erineval viisilka tagada või piirata.\n\nSoome ja Eesti on valinud teise tee\n\nNoor saab oma elektroonilistele terviseandmetele ligipääsu Norras ja Rootsis 16-aastaseks saades. Eestis ja Soomes aga vanuse alammäära ei ole ja juurdepääs on võimalik ükskõik mis vanuses. Seda vähemalt juhul kui lapsel või noorukil on olemas ID-kaart. Norra kõrvale jättes saavad noored kõigis riikides taotleda vanema juurdepääsu piiramist oma terviseandmetele. Eestis on see võimalik alates noore 14. aastaseks saamisest.\n\nNorra ja Rootsi näitel võib märgata, et andmetele ligipääsu puhul jääb mõne aasta pikkune vahemik, kus terviseandmetele ei pääse ligi ei vanem ega laps ise. See ilmestab, milliseid väljakutseid võivad liigselt piiravad regulatsioonid omakorda tekitada.\n\nEelnevalt on kahest USA uuringust selgunud, et noored räägivad arstidele oma muredest harvem, kui nad pole andmete konfidentsiaalsuses kindlad. Näiteks ei pruugi noored soovida rääkida oma seksuaalkogemustest ning alkoholi või narkootikumide kuritarvitamisest, aga ka n-ö ühiskonnas häbimärgistatud haigustest, nagu ärevus või depressioon.\n\nKokkuvõtvalt saab seega uuringust järeldada, et riigiti on kogemused ja lähenemised erinevad. Norral ja Rootsil on mõnevõrra sarnased lähenemised, kuid Eestil ja Soomel esineb erinevusi.\n\nVanemate, laste ja noorukite juurdepääsu osas elektrooniliste terviseandmete regulatsioonide edendamiseks on autorite sõnul vajalik edasine uurimistöö, et lõpptulemusena suurendada turvalisust ja kvaliteeti ning tagada võrdsed õigused ravile.\n\nVõrdlevat uuringut kirjeldas Barbara Haage kolleegidega raamatus Challenges of Trustable AI and Added-Value on Health.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti, Soome, Rootsi ja Norra võrdluses on lastevanemate juurdepääs oma laste elektroonilistele terviseandmetele parem Eestis ja Soomes, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud hiljutisest uuringust. Suuresti saab kanda selle patsiendiportaali arvele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUus koalitsioon keelab Vene ja Valgevene kodanikel relvade omamise\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende edasine väljaandmine lõpetatakse,\" öeldakse koalitsioonilepingu laiapindset riigikaitset puudutavas osas.\n\nSiiani pole olnud teada, et uus valitsuskoalitsioon sellise eesmärgi koalitsioonilepingus püstitab.\n\nLäänemets: keelu rakendamine jääb ilmselt aasta lõppu\n\nTulevane siseminister Lauri Läänemets ütles reedel ERR-ile, et relvaload tuleks tühistada mitte ainult Vene ja Valgevene kodanikel, vaid need võiks üle vaadata ka teistel, kes on väljendanud Eesti või Ukraina suhtes vaenulikkust.\n\n\"Ma arvan, et mitte ainult võõrriigi kodanikel, kes võib-olla ei ole Eesti jaoks kõige sõbralikuma riigi kodanikud, mitte ainult nendes ei ole küsimus, vaid politsei peab üle vaatama ka kõikvõimalikud teised,\" rääkis Läänemets. \"Sellepärast, et kindlasti on ka Eesti riigi kodakondsusega inimesi, kes võivad olla meelestatud mitte-Eesti, mitte-Ukraina sõbralikult ja võib-olla on neil ka arvamusi ja mõtteid, mis tänase julgeolekuolukorraga kokku ei sobi. See tähendab, et nendega tuleb ka tegelda,\" leidis ta.\n\nKüsimusele tähtaegadest vastas Läänemets, et kuna relvalubade tühistamine nõuab seaduste muutmist, siis läheb otsuse ellu rakendamisega mitu kuud,\n\n\"Lähikuudel ei ole lihtsalt võimalik. Seaduse muutmine ise võtab ka paar kuud ja riigikogu alustab istungeid septembris. Ehk siis selle koalitsiooni suur väljakutse ongi, et me peame suvega päris palju eelnõusid valmis saama ja siis sügisel neid riigikogus menetlema hakkama. Umbes aastalõpu kanti see arvatavasti tuleb,\" rääkis ta.\n\nTulevane siseminister rõhutas ka, et poliitilise otsuse ellu rakendamisel tuleb kaasata ka pädevaid ametkondi.\n\n\"Ma arvan, et see pole ainult poliitilise otsuse küsimus, vaid ka kuidas seda teostada nii, et see saab ka lõpuks normaalselt ellu viidud. Seda peavad vastavad ametid selle eelnõu väljatöötamise juures soovitama. Neid tuleb ka kindlasti kuulata. Muidu on jälle selline asi, et teeme seaduse, mida pole kohe võimalik täita ja hakkavad uued jamad pihta,\" rääkis ta.\n\nIdee esitati kolm nädalat pärast sõja algust Ukrainas\n\nEesti Relvaomanike Liit tegi märtsi algul ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Liidu hinnangul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus.\n\nKirjas siseministrile tõi relvaomanike liit välja, et 2020. aasta avalike andmete järgi elab Eestis 1300 Vene kodanikku, kellel on Eesti relvaluba ja kes omavad tulirelvi.\n\nKaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp ütles relvaomanike liidu ettepanekut kommenteerides, et see väärib arutelu.\n\nErakondade esindajad olid märtsi keskel Vene kodanike relvalubade küsimuses eriarvamusel.\n\nKeskerakonda esindanud siseminister Kristian Jaani sõnul tuleks nendest lähtuvatele võimalikele julgeolekuohtudele läheneda juhtumipõhiselt. Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et toetab siseministri mõttesuunda.\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles, et EKRE on seisukohal, et Vene kodanike relvaload tuleks peatada.\n\nIsamaa fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul ei ole Eestis võimekust Vene kodakondsusega relvaomanike suhtes juhtumipõhiselt läheneda, nagu näeb siseminister.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles siis ERR-ile, et relvalubade peatamise aluseks ei peaks olema mitte kodakondsus, vaid lojaalsus Eesti riigile.\n\nReformierakonnal sel hetkel veel selget seisukohta polnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus lubatakse keelata Vene ja Valgevene kodanikel relvade omamine. Tulevase siseministri Lauri Läänemetsa sõnul võtab otsuse elluviimine mitu kuud aega ning kaaluma peaks ka teiste Eestile ebasõbralike inimeste relvalubade tühistamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti orienteerujad stardivad maailmamängudel\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud, kuid olümpiale veel mitte pääsenud spordialade tippvõistlusega, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant nagu olümpiamängegi. Tihtipeale on neid 1981. aastast korraldatavaid võistlusi seepärast nimetatud ka mitteolümpiaalade olümpiamängudeks.\n\nTänavuste mängude kavas on 35 spordiala, kus osaleb kokku 3600 sportlast ligi 100 erinevast riigist. Igal spordialal on oma osavõtukvoot. Orienteerumises osaleb 40 meest ja 40 naist maailma paremikust ning need kohad on jagatud riikidele rahvusvahelise alaliidu poolt.\n\nEesti koondis jõudis võistluspaika juba 7. juulil ja on saanud harjuda nii kaheksatunnise ajavahega kui ka äärmiselt kuuma ning niiske ilmaga. Esimestel sisseelamise päevadel oli 37 kraadi sooja ja suhteline õhuniiskus kõikus 90% juures. Sprindivõistlus algab reedel Eesti aja järgi kell 17.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA-s Alabama osariigis, Birminghami linnas on käimas 7. juulil alanud XI Maailmamängud. Eestit esindab neljaliikmeline koondis koosseisus Hannula-Katrin Pandis, Sergei Rjabõškin, Sigrid Ruul, Timo Sild. Orienteerumises on kavas sprint 15. juulil, lühirada 16. juulil ning sprinditeade 17. juulil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Boondocks avaldas uue eneseiroonilise singli \"I'm nice\"\n\n## Põhitekst:\n\nSuvine singel seob eelmise albumi pungist inspireeritud toored vokaalid trummibassiliku rütmikaga. Uue looga on tehtud koostööd produtsent Paal Pilleriga, kes produtseeris eelmisel albumil ilmunud loo \"(10455)\".\n\nLoo autori Karl Kevade sõnul on \"I'm nice\" edasiarendus The Boondocksi punkfaasist. \"Üles on ta ehitatud samadest elementidest, mida ka eelmisel albumilt leiab, kuid tööriistakast on märksa drum and bass 'isem,\" sõnas Kevad.\n\nBändi kitarristi Romet Mägari sõnul on uus singel lüüriliselt eneseiroonitseva temaatika jätk. \"Seekord laulame klassikalise nice guy arhetüübist.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Muusikaauhindadel aasta rokkalbumi tiitli võitnud The Boondocks avaldas uue singli \"I'm nice\", mis räägib klassikalise nice guy arhetüübist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPacers tegi Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise\n\n## Põhitekst:\n\nSunsil on aega kaks päeva, et oma vastus sellele anda, kui nad tahavad Aytonit oma meeskonda jätta. Kui nad suudavad samaväärse pakkumise teha ja Aytoni tiimi jätta, siis ei saa nad teda kuhugi mujale vahetada enne 15. jaanuarit.\n\nAyton oli 2018. aasta draft' i esimene valik. Lisaks temaga valiti samal aastal NBA-sse ka sellised staarid nagu Luka Doncic (kolmas valik), Jaren Jackson Jr., Trae Young ja Shai Gilgeous-Alexander (11. valik).\n\nAyton on viimased neli aastat esindanud Sunsi meeskonda. Ta oli 2021. aastal NBA finaali jõudnud meeskonna oluline liige, mis on Sunsi esimene pääsemine finaali pärast 1993. aastast.\n\nEelmisel hooajal viskas Ayton 52 mänguga keskmiselt 17,2 punkti ja võttis 10,2 lauda.\n\nVarasem suurim pakkumine kuulus Brooklyn Netsile, kui Otto Porter Juniorile pakuti nelja-aastast lepingut väärtusega 107 miljonit dollarit. Üleminekut siiski ei toimunud, kuna Washington Wizards tegi samaväärse pakkumise.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "NBA korvpalliliigas Phoenix Sunsis neli aastat mänginud Deandre Aytonile tegi Indiana Pacers NBA ajaloo suurima pakkumise. Nimelt pandi nelja-aasta pikkune 133 miljonit dollarit väärt leping lauale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVoronja galeriis avatakse kaks uut näitust\n\n## Põhitekst:\n\nSkulptuuride näitusel saab näha Eero Ijavoineni ja Tuuli Puhveli ühisloominguna sündinud kujusid, kus on kasutatud metsalangetamise jääke, vanu torusid, värvi, leidobjekte ja niinest punutisi. \"See on ehe suvilakunst, sündinud suvekuumast ja loomisrõõmust,\" iseloomustas kunstnikepaar Voronja näitusele väljapandud loomingut.\n\nSilja Truusi erksavärvilised skulptuurid on inspireeritud mullas elavatest bakteritest Mycobacterium vaccae, mis imetaja organismi sattudes vähendavad stressist põhjustatud negatiivseid mõjusid ning suurendavad serotiini hulka ajus. \"See \"rõõmubakter\" on üks põhjusi, miks meie vaimsele tervisele on kasulik aias töötada või mudas püherdada,\" sõnas Truus.\n\nDaniil Logovoi saunanäitus on omamoodi jätk aasta alguses tARTu galeriis avatud esimesele isikunäitusele \"Alalisvool kui armu allikas\", mis toetus Jeesus Kristuse eluloole, mida kunstnik esitles näitusesaalis sümbioosis elektri arenguga. Saunanäituselt võib leida nii klassikaliste nootidega ikoonimaale kui ka teoseid, kus saab näha uue maailma segunemist vanaga.\n\nSuvehooaeg kestab Voronja galeriis 28. augustini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval avatakse Peipsiveerel asuvas Voronja galeriis kaks uut näitust. Skulptuuride aia teerajal avaneb Eero Ijavoineni, Tuuli Puhveli ja Silja Truusi näitus \"Kerge kokteil\" ning saunamajas Daniil Logovoi ikoonide näitus \"Pärisrikke mahapesemine\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSnuukrimängija sai avatseremoonial purjuspäi käitumise eest trahvi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Milkins oli väga purjus ja sattus külalistega tülli,\" seisis World Snooker Touri veebisaidil avaldatud teates. \"Hiljem ta kukkus ja tegi lõua katki ning viidi haiglasse, kus tal lasti kõhtu pumbata.\"\n\nMaailma Professionaalse Piljardi- ja Snuukriassotsiatsiooni (WPBSA) distsiplinaarkomisjoni kuulamisel leiti, et Milkinsi käitumine heitis snuukri mainele halba varju.\n\nMaailma number 27, hüüdnimega piimamees, vabandas juhtunu pärast ja väljendas kohtuistungil \"olulist kahetsust\".\n\nLisaks trahvile pidi Milkins välja maksma ka kohtuistungi kulud, mille suurus oli 1000 naela.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Snuukrimängija Robert Milkins sai märtsis toimunud Türgi meistrivõistluste avatseremoonial purjuspäi käitumise eest 6000 naela trahvi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLoe, milles täpselt võimuliidu osapooled kokku leppisid\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond allkirjastasid reede hommikul vastvalminud koalitsioonilepingu. ERR avaldab ajaloo lühima koalitsioonileppe täismahus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nThe Teps avaldas lühialbumi \"The\"\n\n## Põhitekst:\n\nThe Teps on 2020. aastal alguse saanud ansambel, kuhu kuuluvad Ats Tani (vokaal), Henri Erik Tammai (kitarr), Rando Lilleorg (trummid) ja Uku Haasma (bass). Seni on avaldatud singlid \"Suudlemise tuju\" ja \"Not Again (All The Things That We Went Thru)\".\n\n\"Hakkasime seda EP-d vaikselt kõpitsema eelmisel sügisel. Protsessis oli nii naeru kui ka nuttu, aga praegu tundub, et võib mingisuguse peatüki lõppenuks lugeda. Esimene osa meie bändi teekonnast on ilusti kokku võetud ja siit on hea rahuliku südamega reipal sammul edasi minna,\" sõnas Henri Erik Tammai.\n\nAlbumil teevad kaasa ka Kelly Vask taustavokaalidel ja Jason Hunter trompetil. Albumi miksis ja masterdas Jose Diogo Neves.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ansambel The Teps avaldas oma esimese viie looga lühialbumi \"The\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRally Estonia eesmärk on vähendada korraldusega tekkivat süsiniku jalajälge\n\n## Põhitekst:\n\nWRC Rally Estonia mõõdab oma ürituse süsiniku jalajälge ja on taas püstitanud selle vähendamise eesmärgid. Mullu saavutati 2021. aastal FIA keskkonna akrediteerimisprogrammis teise tärni tase ja taotleme sellel aastal kolme tärni taset. Korraldusmeeskond kompenseeris mullu tekitatud 900 tonni CO2 emissiooni metsaistutuse kaudu. Selleks istutati kuusik kahele hektarile mittemetsamaale (istutustihedusega 2000 puud hektari kohta), kokku 4000 puud. Tänavu sügisel on Rally Estonia meeskonnal eesmärk istutada 8000 puud.\n\nPäikese- ja taastuvenergia kasutuse suurendamine\n\nRally Estonia meeskond pöörab tähelepanu energia efektiivsusele ja taastuvenergia suurendamisele, kasutades päikese- ja taastuvenergiat. 2022. aastal on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Service Park'i elektrikasutuse eesmärgiks kasutada 50% ulatuses taastuvenergiat. Koostöös Solarstone'iga tehakse PowerStage'i finiš Leigo pealtvaatamisalal 100% taastuvenergial. Selleks kastutatakse Solarstone'i offgrid lahendusi. 2021. aastal toodeti Leigol 122 kwh päikeseenergiat.\n\n\"Rohestrateegia koos nutikate mobiilsus- ja energeetikalahendustega on nii Rally Estonia, kui ka kogu WRC sarja südameasi,\" kinnitab Rally Estonia direktor Urmo Aava.\n\n\"Rally Estonia üks väga oluline väärtus ning fookussuund on keskkonnahoid ja jätkusuutlikud lahendused,\" lisas Rally Estonia turundusjuht Camilla Themas.\n\nVanad elektroonikaseadmed leiavad uue kasutuse\n\nKoostöös Ringy meeskonnaga korraldati enne tänavust Rally Estoniat vanade elektroonikaseadmete kogumisaktsioon, et anda taaskasutusse metalle, millest sai oluline lisaväärtus unikaalsete WRC Rally Estonia võitjakarikate tegemisel. Aktsiooni käigus õnnestus koguda tuhandeid mobiiltelefone ning seeläbi hoida kokku 11,32 tonni CO2-te.\n\nTranspordisüsteemi optimeerimine ja suurenev taaskasutus\n\nVähendamaks süsinikdioksiidi heitkoguseid, kasutab Rally Estonia ürituse korralduses sõidukitena võimalikult palju hübriid- või elektriautosid koostöös ametliku autopartneri Toyota Balticuga.\n\nKorraldusmeeskond vähendab kütusekulu, osaledes veebipõhistel kohtumistel. Rally Estonia meeskonna autokasutus on arendatava tarkvarasüsteemi kaudu automaatselt mõõdetav ja võimaldab optimeerida vajalikke liikumisi.\n\nRally Estonia 2019. aastast arendatud ja pidevalt täiustuva tarkvara abil saab hoida ning hallata IT-süsteemis kogu korraldusmeeskonda, mis rallinädalal koosneb ligi 3500. inimesest. See võimaldab väga suure osa üritusega seonduva eelplaneerimist ja ralliaegset korraldust manageerida elektrooniliselt ning seega ka vähendada oluliselt sõitmist.\n\nRally Estonia poolt arendatud tarkvara on võimaldanud vähendada paberikasutust miinimumini. Kõik andmed on kasutatavad elektrooniliselt ja välja trükitakse ainult hädavajalikke dokumente.\n\nRally Estonia arendab jätkuvalt jäätmekäitlust, et suurendada taaskasutust ja ümbertöötlust.\n\n2022. aasta eesmärk on suurendada sortimisvõimalusi ja seeläbi eraldi kogutud jäätmete osakaalu. Rally Estonia on püstitanud selle ülesande ka tarnijatele. Pealtvaatamisaladel on korraldatud jäätmete liigiti kogumine. Rally Estonial on kaks keskset jäätmejaama - üks ERM-is ja teine Vana-Otepääl.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "WRC Rally Estonia eesmärk on vähendada MM-ralli korraldusega tekkivat süsiniku jalajälge.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSDE juhatuse liige arvustas teravalt koalitsioonileppe metsanduse osa\n\n## Põhitekst:\n\n\"... kummastavam on lugeda koalitsioonilepingu metsandust puudutavat osa, mis küll sisaldab endas kauneid sõnu sektori olulisuse kohta, kuid ei vasta sellele sisus,\" ütles Kaplinski. \"Raiemahud on küpsete majandusmetsade pindalast tulenev indikaator ning abstraktsete piirmäärade seadmine ei muuda valdkonna toimimisloogikast tulenevaid protsesse – metsa on alati raiutud, metsa on alati istutatud ja metsa on alati hooldatud selleks, et järgmistel ja ülejärgmistel põlvkondadel oleks võimalik seda väärtust kasutada oma heaolu tagamiseks. Retoorika, mis viitab [üle-eelmise keskkonnaministri] Tõnis Mölderi kehtestatud piirangutele kui eeskuju ja tagasipöördumist väärivale, on sügavalt ekslik. Lahkuva ministri viimane, üksinduses langetatud ja valdkonnaga kooskõlastamata otsus ei ole väärt mitte jälgimist, vaid taunimist.\"\n\nKoalitsioonilepingu allkirjastamine toimub reedel ja selle tekst pole seni avalikuks saanud.\n\nKaplinski ütles oma kõnes, et metsanduse valdkonnas tuleb Eestis jätkata arengut suurema lisandväärtuse loomise suunas, sealhulgas puidu keemilise väärindamise suunas.\n\n\"Vildakalt püstitatud kitsa huvigrupi emotsioonid ei saa ja ei tohi käia üle nende kümnete tuhandete eestlaste vajadustest, kes sektoris igapäevaselt töötavad. Seega panen ette, et meie eesmärk metsanduses peakski lähtuma töötava inimese seisukohast ning olemasolevatele täiendavad looduskaitselised või miljööväärtuslikud kaalutlused saaksid sõnaõiguse siis, kui suudame tagada töökohtade säilimise või senisest paremate töökohtade tekke metsanduse ja puidutöötlemise sektoris,\" rääkis ta.\n\nKaplinski lisas, et Eesti on metsarikas maa – täna on Eestis metsaga kaetud üle poole maismaa pinnast ja seda on rohkem kui kunagi varem. \"Me oskame majandada oma metsi jätkusuutlikult ja pöörata tõsist tähelepanu ka looduskaitsele, olles kehtestanud piirangud ligi kolmandiku metsamaa ulatuses, sealhulgas ranged piirangud 17,5 protsendi ulatuses. Oleme sellega Euroopas eestpoolt kolmandal kohal! Metsandus annab tööd enam kui 30 000 inimesele ja on üks väheseid valdkondi, mis aitab pidurdada elu hääbumist maapiirkondades, kus metsanduses on kohati hõivatud lausa iga kümnes töötaja. Mets annab olulise osa Eestis loodavast lisandväärtusest ning on tõestatult stabiilne majandussektor läbi erinevate kriiside.\"\n\nKaplinski oli kriitiline ka koalitsioonileppes energeetikale seatud eesmärkide suhtes.\n\n\"Tahan aga rääkida ka teisest valdkonnast, kus lepingus seatud eesmärk ei ole ei mõistlik ega arvesta tegelikku teadmist. Energeetikas võetud eesmärk toota aastas 2030 Eesti tarbimismahus elektrit taastuvatest allikatest on arusaamatu,\" ütles Kaplinski. \"Mõistan soovi täita kliimaeesmärke ja mõistan soovi tagada taskukohane elekter nii eratarbijale kui tööstusele. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb aga lähtuda tegelikkusest, mitte ühe subsiidiumitele rajatud tööstusharu eelistustest.\"\n\n\"Rääkida tänasel päeval juhitamatust taastuvenergiast kui de facto lahendusest kliimaküsimustele on Saksamaa tee. Euroopa suurim tööstusriik püüdnud aastakümneid viia ellu energiapööret, mis on toonud tänaseks katastroofilise sõltuvuse verisest Vene gaasist, rekordilised kütte- ja elektrihinnad ning nüüd juba ka drakoonilised reeglid energiakasutuse osas, töötleva tööstuse konkurentsivõime langusest rääkimata,\" märkis Kaplinski. \"See, kui riik peab kirjutama ette minu toa- või vannivee temperatuuri ei näita eraisiku vastutuse olulisust, vaid lõhet ambitsioonide ja füüsikaseaduste vahel. Saksamaa populistlik tee ei saa ja ei tohi olla Eesti oma.\"\n\nKaplinski viitas kõnes, et kõige odavam elekter ei ole taastuvelekter, vaid kombinatsioon stabiilsetest tootmisvõimsustest ning taastuvelektrist: \"Kui taastuvelektri osas on valikuid erinevaid, siis esimese, stabiilse, juhitava ja keskkonnasäästliku tootmise osas on laual ainult üks võimalus ja selleks on tuumaenergia. /... / 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas stabiilselt ja ohutult töötavad tuumajaamad on ainsad, mis suudavad tegelikult tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri igal päeval, igal ööl ja iga ilmaga.\"\n\n\"Rääkida täna energeetika tulevikust Eestis aastal 2030 rääkimata tuumaenergiast on tõtt-öelda intellektuaalselt solvav. See pole minu sõnastus, vaid laenan ühe hea erakonnakaaslase sõnu,\" ütles Kaplinski.\n\n\"On selge, et 2030. aastaks sõnastatud eesmärke see valitsus ellu viia ei suuda, kuna ametiaeg on lihtsalt niivõrd lühike. Seega võib andestada teostamatud lubadused ning loota, et üheksa kuuga ei jõuta teha vigu, mille hilisem parandamine läheks kallimaks kui need kümned miljonid, millega näiteks täna \"odavaid\" tuulikuid ja päikesefarme toetame ja mis on musternäide ühise maksuraha suunamisest kitsa kasusaajate ringi kätte,\" lõpetas SDE juhatuse liige.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatuse liige Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski arvustas SDE volikogus neljapäeval peetud kõnes teravalt loodava valitsuse koalitsioonilepingu metsandust ja energeetikat puudutavaid osi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa kindlustas alagrupis esikoha\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaa asus mängu juba 6. minutil Kadidiatou Diani väravast juhtima. 36. mänguminutil viigistas Belgia seisu, kui täpne oli Janice Cayman. Poolajale läksid prantslannad vastu siiski 2:1 eduseisul, kuna oma tabamuse sai kirja Griedge Mbock Bathy.\n\nTeise poolaja lõpus sai Amber Tysiak (Belgia) kollase kaardi ning tegi hiljem veel ühe vea, millest tuli penalti Prantsusmaale. Selle vea tõttu pidi teise kollase saanud Tysiak väljakult lahkuma. Wendie Renard läks penaltit lööma, kuid eksis lausa kahel korral. Kõigepealt tõrjus löögi Belgia väravas seisnud Nicky Evrard ning seejärel lõi Renard tagasi põrganud palli posti.\n\nTeises mängus asus Island 3. minutil kohtumist juhtima, kui värava lõi Karolina Lea Vilhjalmsdottir. Kogu mängu jooksul valdasid Itaalia naised rohkem palli, kuid ei suutnud väravani jõuda. Siiski leidis 62. minutil Barbara Bonansea hea sööduga Valentina Bergamaschi, kes viigistas seisu 1:1.\n\nEnne viimast vooru juhib D-alagruppi Prantsusmaa kuue punktiga. Island on kahe punktiga teisel kohal ning Belgia ja Itaalia on mõlemad ühe punkti peal.\n\nFrance women's football team captain's Wendeleine Therese Renard proudly presents. pic.twitter.com/doHb5dgJx1\n\n— Furkan (@Furkan0738) July 14, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste jalgpalli EM-finaalturniiri teise vooru kohtumises alistas Prantsusmaa naiskond 2:1 Belgia ning kindlustas sellega D-alagrupi võidu. Sama grupi teises mängus jäid Itaalia ja Island 1:1 viiki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Martin Sinijärve lugemissoovitused: tõde loomadest ja ood taimedele\n\n## Põhitekst:\n\nLucy Cooke \"Ootamatu tõde loomadest\" (Varrak)\n\nSuvel on taimed ja loomad kuidagi rohkem teemaks kui ülejäänud kümnel kuul aastas. Mets on sääski täis, seega linnast välja ma head lugejat ei saadaks, samas raamatute vahendusel saabki loodusest põnevama pildi kui kusagil ebamugavas paigas, kus elektritki napib.\n\nLucy Cooke on võtnud rehabiliteerida mõned valitud loomad, kelledest inimeseloom läbi aegade igasugu imelikke ettekujutusi ja eelarvamusi on üles tähendanud. Pean tunnistama, et enamiku elukate puhul polnud ma noist eelarvamusist kuulnud, seda rõõmustavamaid leide pakkus nende ümberlükkamine. Kunagi oli telekas müüdimurdjate-saade, mis samuti kummutas enamjaolt müüdikesi, millest aimugi polnud, aga hea vaatamine oli ikka. Nii on seegi tõde siin kahtlemata ootamatu, aga kas just autori arvatud vaatevinklist, seda mina ei tea.\n\nJa mida olekski peale hakata eel- või järelarvamustega laisklooma, raisakotka või pingviini asjus? Kauged, kuigi intrigeerivad loomad. Samas konn, põder, toonekurg ja olgu või angerjas on küllaltki tuttavad. Äratundmist võiks jaguda nii eksootika kui kodumaise elanikkonna armastajale. Ning tõesti – selgub, et elukad on omas kontekstis enamjaolt täiesti tavalised või ehk mõistuse piires ebatavalised. Seevastu inimene suudab juhul, kui ta asjadest midagi ei tea, kokku mõelda sootuks jaburamaid konstruktsioone kui emake loodus eales vaevaks võtnud. Ja neid on Lucy Cooke võtnud koguda põhjalikult, raamatut saab lugeda nagu muinasjuttu või fantaasiat või populaarteadust või… Aga mis ikka lahterdada, otsast otsani hoogne ja mõtlemapanev jutustik, üsna krehvtise huumoriga kohati. Looduse huumor ongi krehvtine, hoidugem ta naljade eest.\n\nMicheal Holland ja Philip Giordano \"Ma söön hommikusöögiks päikest. Ood maailma taimedele\" (Pegasus)\n\nVäga nutikas ülevaade taimeriigi toimimisest. Nii suur ja värviline, et esimese hooga võiks lasteraamatuks pidada. Aga on hoopis selgesti kirjutet ja külluslikult kujundet teos, mis taimeilma mõistetavaks muudab. Ja miks peaks lapseraamatuid kuidagi ninnunännumaks pidama – paljud lapsed on arukamad kui suur osa täiskasvanutest ning õigeid raamatuid lugedes saavad targemaks mõlemad, loodetavasti. Noorematel on loomulikult rohkem lootust.\n\nTaimestikku tasub pidada meeles, ent mitte iseenesestmõistetavaks. Isegi lõpuni mõistetavaks mitte. Välja uurida on palju, kõike teada ei saa kunagi (ja parem ongi) ning uudishimu hakatamiseks raamat ju tehti. Ei ta pakata maniakaalsest ökohullusest, täiesti mõistlik jutt on. Muidugi on taimestu ohtlik, kui upsaka põmmpeana metsa müttama minna või igast jura valimatult koonu vahele kupatada. Maailm kubiseb taimedest, mille maitsmine võib inimese elule naksti lõpu teha. Samas pole teada ühtki taime, mille maitsmine plaksti kõik haigused ära raviks. Taimede seisukohast arusaadav – kõigeravija taim söödaks esimeses järjekorras lõplikult ära. Võib-olla ta kunagi söödigi lõplikult ära, praegu sihukest igatahes enam ei ole.\n\nKüll aga saab taimedega palju lõbusat ette võtta. Õpetusi jagatakse siingi, pudeliaiast ja rohupillist mu isiklise lemmikuni, milleks on maisijahust lima. Kahel leheküljel õpetatakse valmistama imelist maisijahust lima, aga mida sellega pihta hakata, jäägu juba söakate katsetajate avastada. Raamat ses suhtes juhiseid ei paku. Kasulik see lima olevat ei paista, vast on siis vähemalt kahjutu. Inimestega sama lugu – kahjutuid palju, kasutuid palju, kahjulikke jagub, kasulikke üsna vähe…\n\nInimliigi seisukohalt on Maa elamiseks küllaltki kõlbmatu planeet, paremat pole antud, anti hoopis aju ja mõtlemisvõime. Nii oleme kogu ajaloo vältel pidanud pidama katkematut võitlust ellujäämise nimel ning alles napi viimase sajandi-kahe jooksul hakanud peale jääma. Välkkiirelt saanud aru sellestki, et kakelungi ei tasu pidada võidu, vaid vaherahu nimel. Vastalisega väärikal austusel põhineva püsisuhte loomine eeldab mõistmist. Mõistmine algab väikestest asjadest – näiteks sellestsamast toredast raamatust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve seekordsete raamatusoovituste hulka jõudsid Lucy Cooke'i \"Ootamatu tõde loomadest\" ning Micheal Holland ja Philip Giordano \"Ma söön hommikusöögiks päikest. Ood maailma taimedele\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina ametlik majanduskasv oli teises kvartalis kõigest 0,4 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma suuruselt teine majandus kasvas teises kvartalis (ehk aprillist juunini) kõigest 0,4 protsenti, võrrelduna sama perioodiga eelmine aasta teatas Hiina statistikaamet reedel.\n\nVeel eelmine kvartal oli Hiina majanduskasv 4,8 protsenti. Teatatud 0,4 protsenti on allpool ka ühe protsendi majanduskasvu prognoosi, mida hindasid tõenäoliseks mitmed majandusteadlased Reutersile.\n\nKvartalipõhiselt langes Hiina SKP teises kvartalis 2,6 protsenti. Tegemist on suurima langusega alates 2020. aasta esimesest kvartalist, mil majandustegevus riigis koroonapandeemia tõttu sisuliselt seiskus. Tollal kahanes Hiina SKP 6,8 protsenti.\n\nHiina majandusele on raskelt mõjunud valitsuse null-koroona poliitika, mille raames reageeritakse karmilt isegi väikestele koroonakolletele. Lisaks on riigis tekkinud kinnisvarakriis ning majandusteadlaste hinnangul võib riigis tekkida ka võlakriis kinnisvarakriisi tõttu.\n\nNull-koroona poliitika raames on Hiina karantiini alla pannud mitmeid asulaid, sh suurlinna Shanghai, mis on Hiina põhiline finants- ja logistikakeskus. Shanghai karantiini ajal pidid miljonid inimesed püsima enda kodudes, poed ja restoranid ning tehased suleti.\n\nKarmid koroonameetmed kehtestati ka Põhja-Hiinas, kus asuvad mitmed autotehased ja on tugev põllumajandussektor, vahendab The Wall Street Journal.\n\nKoroonavastaseid meetmeid hakati mitmes linnas Hiinas leevendama eelmine kuu. Samas on ebaselge kui kaua praegune olukord kestab Hiina null-koroona poliitika raames.\n\nMajandusteadlaste hinnangul võib Hiina majanduskasv olla aasta lõpuni madal hoolimata karmide koroonameetmete lõpetamisest. Riigis on kasvanud ka töötus noorte seas, 16-24 ealiste seas on peaaegu iga viies töötu.\n\nTööpuudus Hiina linnades on reedeste ametlike allikate järgi 5,5 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina majanduskasv oli ametlike allikate teatel teises kvartalis kõige madalam alates koroonakriisi algusest. Hiinas on käesoleval aastal kehtestatud mitmeid karme koroonapiiranguid, vahendab CNN.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron lubas igakülgselt Ukrainat aidata\n\n## Põhitekst:\n\nMacron hoiatas oma intervjuus, et sõda Ukrainas muutub sügiseks väga raskeks ning kinnitas üle, et Prantsusmaa on valmis Ukrainat igakülgselt aitama, vahendab briti ajaleht The Times.\n\nMacron süüdistas Venemaad energiaekspordi kasutamises relvana ning teatas, et Vene gaasi tarned Prantsusmaale lõppevad peatselt. Prantsusmaa tarnib Venemaalt ligikaudu viiendiku oma maagaasist.\n\nPresident kiitis ka ukrainlaste julgust ning hoiatas, et sõda võib veel pikka aega kesta.\n\nPrantsusmaa president külastas juunis Kiievit ning Prantsusmaa on andnud Ukraina relvajõududele 18 Caesar iseliikursuurtükki.\n\nIntervjuu käigus lootis Macron, et parlamendienamuse kaotanud presidendi erakond võib siiski loota opositsioonierakondade mõistlikule käitumisele seadusloomes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron andis Bastille' päeva paraadi järgselt Prantsuse meediale intervjuu, milles kiitis ukrainlaste vaprust ja kinnitas Prantsusmaa vankumatut toetust Ukrainale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUngaris toimusid protestid valitsuse maksukava vastu\n\n## Põhitekst:\n\nPaljud protestijad on väikeettevõtjad, keda muutus otseselt mõjutab ning kardetakse suuri maksutõuse, vahendab Associated Press.\n\nMaksumuudatuse surus parlamendist läbi Ungarit valitsev Fideszi erakond ning sellega kaotatakse väikeettevõtjatele seni kehtinud madalam maksumäär.\n\nHinnanguliselt kasutab väikeettevõtjatele mõeldud KATA maksurežiimi pool miljonit inimest Ungaris. Ungaris elab kokku 9,7 miljonit inimest.\n\nUngari valitsuse sõnul on paljud inimesed KATA maksurežiimi kuritarvitanud hoides inimesi tööl lepingutega, mis pole töölepingud. Ungari valitsuse hinnangul kaotab riik seepärast aastas 250-300 miljardit Ungari forinti (620 miljonit kuni 740 miljonit eurot) maksutulu.\n\nKolmapäeval ja neljapäev toimunud protestid on esimene suurem avaliku rahulolematuse märk alates Fideszi valimisvõidust aprillis. Protestide käigus blokeeriti ka linna põhilised transpordikoridorid. Ungaris on praegu 25 aasta kõrgeim inflatsioon ning Ungari florint on rekordnõrk võrrelduna euro ja dollariga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Protestijad blokeerisid neljapäeval Ungari pealinna Budapesti peamised sõiduteed. Demonstreeritakse valitsuse plaani vastu tõsta väikeettevõtjate maksukoormust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti venemeelne aktivist Lindermans jääb vahi alla\n\n## Põhitekst:\n\nLindermansi süüdistatakse genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, rahuvastaste kuritegude ja sõjakuriteo õigustamises. Kohtu otsust edasi kaevata ei saa ning järgmine kord hindab kohtunik eeluurimisvangistuse vajalikkust augusti lõpus.\n\nLindermansi kaitsja sõnul taotles ta nüüd, nagu ka esimese astme kohtus, vahi all hoidmise asendamist kautsjoniga, kuid kohus oli vastupidisel seisukohal. Pakutud kautsjoni suurust avaldatud pole.\n\nLäti julgeolekuteenistus vahistas Lindermansi 21. juunil Venemaa relvajõudude ukrainlaste ja Ukraina riigi vastu sooritatud sõja- ja muude kuritegude süstemaatilise heakskiitmise ja õigustamise eest internetis.\n\nJulgeolekuteenistuse huviorbiiti sattus Lindermans juba tükk aega tagasi Kremli huvidele vastava tegevuse eest. Julgeolekuteenistus tegi kindlaks, et pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse hakkas Lindermans levitama internetis vabalt ligipääsetavates keskkondades infot Venemaa sõjategevuse kohta Ukrainas, kajastades sündmusi aga kooskõlas Kremli narratiiviga.\n\nJulgeolekuteenistuse käsutuses olevate andmete kohaselt saab Lindermans oma tegevuse eest ka raha Venemaal registreeritud juriidilistelt isikutelt.\n\nPraegune ei ole Lindermansile esimene kord trellide taha sattuda. 2018. aastal peeti ta kinni seoses Läti Vene Liidu korraldatud meeleavaldusega venekeelsetes koolides järkjärgulise läti õppekeelele ülemineku vastu. Hiljem kriminaalmenetlus küll lõpetati, kuid Lindermansi Kremli-meelsete vaaadete tõttu jäi ta ka järgnevaiks aastaiks julgeolekuteenistuse jälgimise alla.\n\nLindermans pole ainuke, kellega Läti julgeolekuteenistusel pärast Ukraina sõja algust tegemist teha on tulnud. Agressorit toetavate seisukohtade levitamise eest on algatatud kokku 19 kriminaalasja, samuti on julgeolekuteenistus politseilt üle võtnud neli vihakõnega seotud kriminaalasja. Kahes asjas on kohtueelne uurimine juba lõpetatud ning materjalid prokuratuuri saadetud. Ülejäänud asjades jätkub kohtueelne uurimine, kahtluse all on kokku 23 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riia ringkonnakohus jättis muutmata esimese astme kohtu otsuse, mille kohaselt peab venemeelne aktivist Vladimir Lindermans viibima eeluurimisvanglas kuni talle süüks pandavate kuritegude asjus peetava juurdluse lõpuni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonatüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas viiruse uue laine\n\n## Põhitekst:\n\nAasta algul tuvastatud koroonaviiruse omikroni tüve alatüved BA.5 ja BA.4 on nüüdseks maailmas enamike uute nakatumiste põhjuseks. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et Eestis on olnud BA.1 laine, BA.2 laine, nüüd kindlasti ka BA.5 laine. \"BA.5 on meil juba üle poole,\" ütles ta.\n\nPõhjuseks on uute tüvede võime murda läbi varem saadud immuunsusest, ükskõik kas eelnev immuunsus on omandatud haiguse läbi põdemisega või on see saadud vaktsiinidest.\n\n\"Kui kõrgele ulatub uue laine hari, on raske ennustada kuna riigid testivad oluliselt vähem kui esimese omikroni laine ajal,\" ütles Lutsar.\n\n\"Portugalis ega Lõuna-Aafrikas ei olnud see laine nii suur kui kevadel, aga seda peab kriitikaga võtma, sest kuskil enam nii massiivselt PCR-teste ei tehta,\" selgitas Lutsar. \"Kasutatakse koduseid kiirtest ja ilmselt kõik haigusjuhud enam kirja ei lähe.\"\n\nBA.4 ja BA.5 laine on eriti Aasias tervishoiusüsteeme koormamas, teatas Reuters. Näiteks Jaapanis tuvastati kolmapäeval 95 000 uut nakatumist, mis jääb vaevu all veebruari rekorditele. Neljapäeval kinnitas peaminister Fumio Kishida, et haiglaravi vajavate inimeste arv püsib madal.\n\nNii nagu gripivaktsiiniga igaks hooajaks kindlatele tüvede vastu sihitud koroonavaktsiini veel valmistada ei suudeta, tõdes Lutsar.\n\n\"Me oleme nende uute vaktsiinide tootmisega alati samm või kaks taga. Kui uut tüve sisaldav vaktsiin jõuab, siis sellel ajal enam neid tüvesid ringlemas ei ole, on uued tüved,\" ütles Lutsar.\n\nLutsar rõhutas samas, et isegi algsel Wuhani tüvel põhinev vaktsiin kaitseb ikka raske haigestumise eest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse tüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas kaasa viiruse uue laine. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab, et viimase kahe nädalaga on koroonaviirusega nakatumine tõusnud 30 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTariston ehitas Paldiskis plasti kasutades sõidutee\n\n## Põhitekst:\n\nTee aluskihis on asendatud bituumenist 10 protsenti plastiseguga ning kattekihis viis protsenti. Kokku tehti Paldiskis teetöid 6,6 kilomeetri ulatuses, teatas AS Tariston.\n\nTööde tellija Lääne-Harju vald kirjutas asfalteerimistööde hanketingimustesse sisse nõude, et asfalteerimine oleks varasemaga võrreldes keskkonnasäästlikum.\n\nTeed ehitanud AS Tariston leidis lahendusena võimaluse hanketingimustele vastata läbi selle, et vähendada asfaldisegus kasutatava bituumeni kogust, mis asendati Šotimaal välja töötatud ja Eestis valmistatava taaskasutatud plastist toodetud seguga.\n\nEttevõtte tootmisosakonna juhataja Oliver Kiisler sõnas, et kuna varasemalt on väga suur osa tee-ehitusel vajalikust bituumenist Eestisse imporditud Venemaalt või Valgevenest, siis on sel aastal olnud üheks suurimaks väljakutseks tee-ehitajatele tarneprobleemid.\n\n\"Meie jaoks tähendas hanketingimustele vastava tee ehitamine võimalust kasutada teetöödel vähem bituumenit ning mõistagi meeldib ka meile mõte, et plastikujäätmetele on leitud rakendus. Kõik Paldiski värskelt valminud teelõikudel liiklejad võivad rõõmu tunda teadmisest, et asfaldi sisse segatuna on nende rajamiseks ära kasutatud hinnanguliselt kaks miljonit plastpudelit. Seeläbi on jäänud keskkonda paiskamata 70 tonni süsihappegaasi,\" selgitas Kiisler.\n\nKeskkonnasõbralikuma asfaltkattega teelõigud asuvad Paldiskis Leetse ja Kadaka teel ning tänaseks on vald hankinud samadel tingimustel juba järgmise kahe teelõigu väljaehitamise – uut lahendust on plaanis kasutada Rummul Soojuse tänaval ning Paldiskis Peetri tänaval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Paldiskis ehitas AS Tariston teelõigu, kus osa bituumenist on asendatud kohapeal plastikäätmetest toodetud seguga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuuremad pangad on praktiliselt kõik ülekanded Venemaaga lõpetanud\n\n## Põhitekst:\n\nPangaülekannet peatamist ei nõua ükski seni kokku lepitud Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Seega oli tegu pankade enda algatusega ja põhjused on sarnased.\n\nSwedbankis oli viimane päev algatada makseid Venemaale ja Valgevenesse 20. aprillil; Venemaalt ja Valgevenest saabunud maksed kanti kontodele 6. maini. Pärast seda saatis pank laekuvad maksed tagasi makse algatajale.\n\nSwedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin Kõrv põhjendas, et Venemaa kallaletung Ukrainale muutis tehingud Venemaaga väga riskantseks.\n\n\"Klientidel, kes tegid makseid või saatsid kaupa Venemaale, oli reaalne oht jääda ilma oma rahast või kaubast. Samuti oli reaalne oht rikkuda kehtestatud sanktsioone. Seetõttu peatasime makseteenused Venemaa ja Valgevene suunal, välja arvatud väga üksikud erandid, mis on seotud Eesti riiklike huvidega või humanitaarsete põhjustega, näiteks pensionirahade liikumine,\" lausus Kõrv.\n\nSEB lõpetas makseteenused Venemaa suunal 1. juunist. Kehtima jäeti samad erandid, mis Swedbankis: humanitaarsed põhjused või riiklikud huvid.\n\nSEB kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht Monika Kallas-Anton ütles, et pangaülekannete lõpetamine Venemaale oli riskipõhine otsus.\n\n\"Makseteenused otsustasime lõpetada, kuna sõda Ukrainas ja lisandunud märkimisväärsed piirangud ja sanktsioonid Venemaa riigi, kodanike ja ettevõtete suhtes muudavad tehingute tegemise Venemaa suunal väga keeruliseks ja riskantseks,\" lausus Kallas-Anton.\n\nLHV lubab praegu veel Venemaalt laekuvaid makseid\n\nLHV-st öeldi ERR-ile, et Venemaale minevaid makseid piirati juba märtsi lõpust, Venemaalt laekuvate maksete osas ollakse rakendanud jooksvalt piiranguid vastavalt sanktsioonidele.\n\n\"Ühtlasi plaanime laekuvatele maksetele täiendavaid piiranguid, informeerime sellest juba enda kliente,\" ütles LHV AML-i juht Hannes Oja.\n\nOja märkis, et Venemaale rakendatud sanktsioonipaketi ulatus on ajalooliselt pretsedenditu ning vältimaks võimalikke eksimusi sanktsioonide rakendamisel on krediidiasutused ise ja vabatahtlikult rakendanud kas täiemahulisi või laiaulatuslikke piiranguid Venemaaga seotud makseliiklusele.\n\nMärtsi lõpust ei saa teha maksekorraldusi ka Valgevene pankadesse. Lisaks on LHV jätnud endale õiguse mitte vastu võtta makseid Ukraina piirkondadesse, mis on Venemaa poolt okupeeritud.\n\nLHV kodulehe järgi ei saa praegu enam makseid teha ka paljudest Vene pankadest ja nende tütarettevõtetest, mis võivad olla registreeritud või tegutseda väljaspool Venemaad.\n\nNii SEB-st, LHV-st kui ka Swedbankist öeldi, et maksete peatamine Venemaale ja Valgevenesse puudutas väga väikest osa klientidest. Kallas-Anton tõi näiteks, et 2021. aastal moodustasid SEB kogumaksetest ainult 0,9 protsenti Venemaa-suunalised maksed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti suurematest pankadest ei tee Swedbank ja SEB juba mõnda aega pangaülekandeid Venemaale ega võta vastu sealt tulevaid makseid, LHV on seni laekuvaid makseid osaliselt lubanud, kuid plaanib nendele täiendavaid piiranguid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPiirideta Arstid peatasid töö Ukrainas\n\n## Põhitekst:\n\nMSF on sageli viimaste seas, kes sõjapiirkondadesse paigale jäävad, kuid organisatsiooni sõnul on nad sunnitud tegevuse lõpetama konflikti laienemise tõttu.\n\n\"Me pidime vastu võtma valusa otsuse ja peatama oma tegevuse,\" selgitas MSF sotsiaalmeediapostituses. MSF-i teatel puudutab otsus HIV patsientidele abi andmist Severodonetskis, samuti tervishoiule ligipääsetavuse parandamist Donetski oblastis.\n\n\"Me oleme sügavalt mures konflikti tagajärgede pärast Ukraina inimestele ja kogukondadele. MSF-i meeskonnad Ukrainas näevad teedel kümneid tuhandeid inimesi, kes on hirmul ja liikvel,\" lisas organisatsioon.\n\nWe have had to take the painful decision to halt our activities, which included HIV care in Severodonetsk, TB care in Zhytomyr, and improving health care access in Donetsk in eastern #Ukraine, where we have been providing much-needed health care to conflict-affected communities.\n\n— MSF International (@MSF) February 25, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Heategevusorganisatsioon Piirideta Arstid (Medecins Sans Frontieres - MSF) teatas reede õhtul, et peatas oma tegevuse Ukrainas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: ebareaalne, aga me ei oleks saanud midagi teisiti teha\n\n## Põhitekst:\n\nUue hübriidtehnoloogia punane ohutuli süttis vahetult enne kuuendale katsele minekut ja vastavalt ohutusreeglitele tuli eestlasel kõrvale jääda.\n\nEnne katkestamist võitis Tänak viiest katsest kaks ja hoidis kokkuvõttes britt Elfyn Evansi (Toyota) järel teist positsiooni, kaotades viimasele vaid 1,1 sekundiga.\n\n\"Tänane on olnud ebareaalne, aga ma ei oleks saanud midagi teisiti teha. Rallisõit on meil endiselt veres, me ei anna alla ja jätkame homme!\" kommenteeris Tänak reede hilisõhtul ühismeedias.\n\nLaupäeval on kavas kuus kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 9.57.\n\nToday has been unreal, but nothing we could have done differently. Rallying is still in our blood, we won't give up and we go again tomorrow! #RallySweden #WRC #goOtt #TanakFanArmy #rallying #OttTanak #MartinJarveoja #HMSGofficial pic.twitter.com/8poZfNOnwP\n\n— Ott Tänak (@OttTanak) February 25, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) olid sunnitud Rootsi MM-ralli juba esimesel päeval katkestama, kuna nende autos süttis punane ohutuli, mis ei lubanud edasi sõita.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliigas võitsid Monaco ja Panathinaikos\n\n## Põhitekst:\n\nKoha eest sõelmängudel heitlev Monaco oli parem Istanbuli Fenerbahcest 92:78 (19:20, 36:13, 20:22, 17:23).\n\nMonaco vägesid vedas 24 punkti kogunud Alpha Diallo, leedulase Donatas Motiejunase nimele jäi 18 silma. Fenerbahce parim oli 19 punktiga vigastuspausilt naasnud Nando De Colo.\n\nPanathinaikos tuli kahel korral välja üheksapunktisest kaotusseisust ja alistas kodus Belgradi Crvena Zvezda 79:73 (17:23, 25:18, 17:18, 20:14).\n\nNemanja Nedovic viskas võitjate parimana 25 punkti, Vasileios Kavvadase arvele jäi 17 silma. Crvena Zvezda parim oli kaksikduubli teinud Aaron White (14 punkti, 12 lauapalli).\n\nKolmas reedeks planeeritud kohtumine Peterburi Zeniti ja Barcelona vahel lükkus edasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Euroliigas peeti reede õhtul kaks kohtumist, kus võidukad olid kodumeeskonnad AS Monaco ja Ateena Panathinaikos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKaris: tuleb tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"President Putinil olid kõik võimalused säästa tuhandeid – nii ukrainlaste kui venelaste elusid – kuid ta on valinud vastupidise, kuritegeliku tee. Venemaa liidri hingele jäävad tuhanded elud ja kannatused,\" ütles Karis.\n\n\"Sel kriitilisel hetkel tuleb vankumatult seista ukrainlaste eest ja näidata, et nad on osa meist, eurooplastest. Praegu saame oma tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse ning seetõttu tuleb anda ka Ukrainale selge perspektiiv EL-iga ühinemiseks,\" lisas president Karis.\n\nKarise sõnul on Venemaa juhtkonna kavatsus on ilmne: rajada Euroopasse taas raudne eesriie, mida ei saa aga lasta juhtuda mitte mingil tingimusel. Ta lisas, et Ukrainas toimuv peab olema lakkamatult tähelepanu fookuses ja tuleb osutada kiiret poliitilist, majanduslikku ja praktilist abi.\n\nOtsustavas ühtsuses tuleb Karise sõnul Venemaa suhtes kiirelt kehtestada kõige karmimad sanktsioonid ning kohelda Venemaad agressorina.\n\nKohtumisel arutati, millisel moel tugevdada kaitset NATO idatiival ning rõhutati vajadust ümber kujundada NATO kaitse- ja heidutushoiak.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "President Alar Karis ütles üheksa NATO idatiiva ehk B9-riikide riigipeade kohtumisel Varssavis, et praegusel kriitilisel hetkel tuleb vankumatult seista ukrainlaste eest ja anda Ukrainale selge perspektiiv Euroopa Liiduga ühinemiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-s oodatakse toetust Ukrainale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma näen, kuidas mu sõbrad lähevad puhkusele ja teevad tavapäraseid asju, aga mina istun kodus ja mõtlen, kas mu Ukraina perega on kõik korras,\" ütles Ukraina päritolu ameeriklane Andrew.\n\n\"See on mõistusevastane. See on täiesti ajuvaba. Ma ei tea, kas nutta või vihastada. Kuidas on võimalik, et 21. sajandil ründab 200 000 meest süütut riiki?\" küsis Ukraina päritolu ameeriklane Andrij.\n\nUSA luureametnike hinnangul võib Kiiev langeda Venemaa kätte lähipäevil, mistõttu ärgitavad kongressi liikmed relvadega varustama Ukraina võimalikke vastupanuvõitlejaid.\n\n\"See on avapauk suuremahulisele invasioonile ja näeme, et see jätkub ja ohustab Kiievit ja teisi Ukraina suurlinnu,\" ütles USA välisminister Antony Blinken.\n\n\"Eeldades, et tekib ülestõus, millega üritatakse teha Venemaa kogemus Ukrainas tõeliselt ebameeldivaks, siis peaksime neid varustama relvadega, et see oleks tõhus,\" sõnas USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel.\n\nMcConneli sõnul peaks USA kohe Venemaale kehtestama kõige karmimad sanktsioonid. Ukraina liidrid on juba andnud märku, et eile teatatud piiranguid ei ole piisavad Venemaa rünnaku lõpetamiseks. Nad on korduvalt kutsunud üles eemaldama Venemaad pangandussüsteemist SWIFT, mis ühendab tuhandeid finantsasutusi. Ameeriklased on aga olnud ettevaatlikud, sest nad saaksid ka ise kannatada.\n\n\"Esiteks, sanktsioonid, mida kavatseme kehtestada nende pankadele on samaväärse või isegi rohkema mõjuga kui SWIFT. Teiseks, see on alati võimalus,\" ütles USA president Joe Biden.\n\nHommikul oli president Bidenil videokohtumine teiste NATO liidritega, et arutada Ukraina olukorda ja edasisi samme.\n\nUSA saatkond Ukrainas palus kodanikel taaskord riigist lahkuda. Need, kes otsustavad jääda, peaksid aga olema äärmiselt ettevaatlikud, sest sõja- ja kuritegevus ja kodanikurahutused võivad kasvada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA-s kogunesid mitmes osariigis Ukraina päritolu ameeriklased, et näidata toetust perekonnaliikmetele, kes Venemaa rünnaku pärast kannatavad. Nii USA kongressi liikmed kui ukrainlased nõuavad Valgelt Majalt veelgi karmimaid Venemaa vastaseid sanktsioone.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti laskesuusataja Jakob Kulbin tuli noorte maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nVaid 16-aastane Kulbin läbis mõlemad tiirud puhtalt ning edestas slovakk Jakub Borgulat (1; +7,4) ja sakslast Albert Engelmanni (1; +8,4). Seejuures Borgula kaotas eestlasele viimasest tiirust lahkumisel 19,1 sekundiga ja tuli kõvasti lähemale, kuid kätte ei saanud.\n\nTeistest eestlastest sai Mehis Udam 13. (2; +1.12,2), Ivar Vsivtsev 37. (2; +2.22,8) ja Mark-Markos Kehva 45. koha (4; +2.54,1).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti laskesuusataja Jakob Kulbin tuli Ameerika Ühendriikides Soldier Hollow's toimuvatel noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel noorte 7,5 km sprindidistantsil kuldmedalile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArtti Aigro teenis hooaja teise punktikoha\n\n## Põhitekst:\n\nAigro hüppas esimeses voorus 115 meetrit ja teenis 112,7 punkti, millega võttis sisse 29. koha. Teises voorus lisandus 105,5-meetrine hüpe, mis oli väärt 93,8 punkti. Kokku eestlasele seega 206,5 punkti.\n\n\"Esimese vooru hüpe oli tunduvalt parem kui treeninghüpe [101 meetrit] ja ega hüppel väga viga ei olnud, lihtsalt tuuletingimused ei soosinud ja ei kandunud see hüpe kaugemale kui 115 m,\" kommenteeris Aigro. \"Teise hüppega jäin otsal paar meetrit hiljaks ja ega muud juttu ei ole seal. Pettumus, just teine hüpe.\"\n\nKevin Maltsev hüppas esimeses voorus 102,5 meetrit, sai 85,4 punkti ega pääsenud teise vooru. Kuna kvalifikatsiooni ei toimunud, siis osales võistlusel 67 meest ja Maltsev tuli 54. kohale.\n\nVõistluse võitis austerlane Stefan Kraft (283,1 punkti), kellele järgnesid esikolmikus norralane Halvor Egner Granerud (268,2) ja poolakas Piotr Zyla (268,0).\n\nKaheksa hulka jõudsid ka sakslased Markus Eisenbichler (267,9) ja Karl Geiger (267,5), austerlane Ulrich Wohlgenannt (263,0), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (261,2) ja sloveen Peter Prevc (258,5).\n\nMK-sarja üldarvestuses sai Geiger seega heitluses konkurent Kobayashiga üheksa plusspunkti. Kokkuvõttes lahutab neid vaid tosin silma (1234 vs 1222 punkti) sakslase kasuks.\n\nLaupäeval on Lahtis kavas võistkonnavõistlus ja pühapäeval veel üks individuaalvõistlus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti suusahüppaja Artti Aigro teenis MK-etapil Lahtis 30. koha ehk jõudis teist korda sel hooajal punktikohale. Novembris Rukal oli ta saanud 18. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi ralli liidriks kerkis Neuville, Tänak katkestas\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi ralli reedesel võistluspäeval vahetusid ralli üldliidrid iga katse järel. Esimese katse võitnud Ott Tänak pidi järgmise katse lõpuks loovutama oma esikoha Esapekka Lappile (Toyota). Kolmandal katsel näitas kiiret minekut Kalle Rovanperä (Toyota), kes kerkis katsevõiduga ka ralli üldliidriks. Neljanda kiiruskatse võiduga tõusis liidriks Rovanperä tiimikaaslane Elfyn Evans, kes hoidis esikohta ka pärast viiendat katset, mille võitis Ott Tänak.\n\nVahetult enne kuuendale katsele minekut pidi Ott Tänak ralli katkestama. Põhjuseks oli rike auto hübriidtehnoloogiaga, mis näitas punast hoiatustuld. Vastavalt ettenähtud turvareeglitele ei lubatud Tänakut starti ning auto viidi teenindusse. Probleemi täpsem põhjus on veel selgitamisel.\n\n#WRC ⚠️ Unfortunately, an issue with the hybrid kit triggered the red light on car #8 and by FIA regulations, and as a safety precaution, we will have to retire @otttanak 's car for today. We will investigate the issue once the car is back in service. #HMSGOfficial #RallySweden pic.twitter.com/gpQeuNFDA9\n\n— hmsgofficial (@HMSGOfficial) February 25, 2022\n\nKuuendal kiiruskatsel näitas võimu Thierry Neuville, kes kerkis katsevõiduga üldarvestuses teisele kohale. Seitsmenda katse võitis küll Kalle Rovanperä, kuid Neuville suutis katse eel esikohal olnud Evansist mööduda ja lõpetas reedese võistluspäeva ralli liidrina.\n\nLaupäeval on kavas kuus kiiruskatset, esimene neist algab Eesti aja järgi kell 9.57. Võistlusele on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.\n\nRootsi ralli üldseis:\n\n1. Thierry Neuville (Hyundai) 1:02.31,2\n2. Kalle Rovanperä (Toyota) +4,3\n3. Elfyn Evans (Toyota) +7,4\n4. Esapekka Lappi (Toyota) +8,8\n5. Oliver Solberg (Hyundai) +28,1\n6. Takamoto Katsuta (Toyota) +1.18,9\n7. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +1.25,7\n8. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +1.32,9\n\nEnne rallit:\n\nNeljapäeva hommikul sõideti testikatse, kus Kalle Rovanperä edestas Ott Tänakut 0,3 sekundiga. Head kiirust näitas ka Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville, kes kaotas võitjale 0,8 sekundiga ja saavutas kolmanda koha. Tunamullu Rootsi ralli võitnud Elfyn Evans (Toyota; +3,0) jäi kuuendat-seitsmendat kohta jagama kodupubliku ees võistleva Oliver Solbergiga (Hyundai; +3,0).\n\nMonte Carlos kaksikvõidu võtnud prantslased Sebastien Loeb ja Sebastien Ogier tänavu Rootsi rallil kaasa ei tee. Ogier' asemel saab Rootsis Toyota roolis võimaluse soomlane Esapekka Lappi, kes sai testikatsel kirja üheksanda aja.\n\nLisaks Tänakule ja tema kaardilugejale Martin Järveojale on Rootsis stardis veel kolm Eesti ekipaaži: WRC2 klassis Georg Linnamäe-James Morgan ja Egon Kaur-Silver Simm ning WRC3 klassis Robert Virves-Aleks Lesk. Linnamäe saavutas neljapäevasel testikatsel neljanda koha, Kaur seitsmenda. WRC3 arvestuses oli Robert Virves britt Jon Armstrongi järel teine (+0,3).\n\nReedene võistluspäev algab Eesti aja järgi kell 9.42, kui minnakse rajale 14,98 kilomeetri pikkusele kiiruskatsele. Kokku sõidetakse reedel seitse kiiruskatset.\n\nTestikatse ajad:\n\n1. Kalle Rovanperä (Toyota) 3.22,4\n2. Ott Tänak (Hyundai) +0,3\n3. Thierry Neuville (Hyundai) +0,8\n4. Takamoto Katsuta (Toyota) +1,2\n5. Craig Breen (M-Sport Ford) +2,3\n6. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +2,7\n7. Oliver Solberg (Hyundai) +3,0\n8. Elfyn Evans (Toyota) +3,0\n9. Esapekka Lappi (Toyota) +3,3\n10. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +8,3\n\nRootsi ralli ajakava:\n\nReede, 25. veebruar\n\nSS1 Kroksjö 1 (14,98 km) kell 9.42\nSS2 Kamsjön 1 (27,81 km) 10.52\nSS3 Sävar 1 (17,28 km) 12.51\nSS4 Kroksjö 2 (14,98 km) 15.45\nSS5 Kamsjön 2 (27,81 km) 16.57\nSS6 Sävar 2 (17,28 km) 18.34\nSS7 Umea Sprint (5,53 km) 19.38\n\nLaupäev, 26. veebruar\n\nSS8 Brattby 1 (10,49 km) kell 9.57\nSS9 Örträsk 1 (katset ei toimu) -\nSS10 Langed 1 (19,44 km) 11.54\nSS11 Umea 1 (10,44 km) 13.08\nSS12 Brattby 2 (10,49 km) 16.27\nSS13 Örträsk 2 (katset ei toimu) -\nSS14 Langed 2 (19,44 km) 18.24\nSS15 Umea 2 (10,44 km) 19.38\n\nPühapäev, 27. veebruar\n\nSS16 Vindeln 1 (14,19 km) kell 8.00\nSS17 Sarsjöliden 1 (13,93 km) kell 9.08\nSS18 Vindeln 2 (14,19 km) 10.36\nSS19 Sarsjöliden 2 (13,93 km) 13.18\n\nMM-sarja punktitabel:\n\n1. Sebastien Loeb 27 punkti\n2. Sebastien Ogier 19\n3. Kalle Rovanperä 17\n4. Craig Breen 15\n5. Thierry Neuville 11\n6. Gus Greensmith 10\n\nMeeskondlik arvestus:\n\n1. M-Sport 42 punkti\n2. Toyota 39\n3. Hyundai 13\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autoralli MM-sari jätkub sel nädalavahetusel Rootsis. Reedese võistluspäeva lõpuks juhib rallit Thierry Neuville (Hyundai), kes edestab lähimat konkurenti Kalle Rovanperät (Toyota) 4,3 sekundiga. Probleemid auto hübriidtehnoloogiaga sundisid Ott Tänaku (Hyundai) vahetult enne kuuendat kiiruskatset katkestama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSteinburg võitis Andaluusias mitmepäevasõidu pikima etapi\n\n## Põhitekst:\n\nSteinburg ja Wüst (3:55.36) edestasid siiani kõik etapid võitnud duot Ariane Lüthi ja Amy Wakefieldi üheksa sekundiga. Kolmanda koha sai Leedu paar Katazina Sosna - Greta Karasiovaite (4:01.08).\n\n\"Esimest korda sain sõita Hispaanias vihmase ilmaga ja tundub, et eestlasele see sobib,\" ütles Steinburg naljatledes etapi järel. \"Täna hommikul tundsin üle pika aja, et olemine on päris okei. Stardist minnes oli kohe 7-8 kilomeetrit tasast maad, mida naised võtsid rahulikult. Mulle see sobis, sest sain end rahulikult soojaks kerida. Esimesel tõusul, mida oli mõned kilomeetrid, tundsin end väga okeilt. Muidu on naised eest kohe ära sõitnud, aga täna jõudsin kõikidega kaasa minna.\"\n\n\"Kuna mul väga palju head enesetunnet siin tuuril pole olnud, siis mõtlesin lihtsalt, et sõidan nii palju kui jaksan ja näeb, mis saab,\" jätkas Steinburg. \"Algul olime 4.-6. positsioonil, aga siis vaikselt hakkasime ettepoole liikuma ning saime eesolevaid paare järjest kätte. Ühel asfalditõusul jõudsime liidriteni, kes meid nähes natuke ära ehmatasid. Sõitsime oma tempoga edasi ja nad ei jõudnud meile järgi tulla. Üllatav oli, kui ühe pikema tõusu otsas öeldi vaheks juba minut.\"\n\n\"Tehniliselt oleme siinsetel laskumistel väga kiired. Kui Ariane ja Amy meid uuesti kätte said, siis oli laskumistel eriti hästi näha, kuidas nad seal maha jäid ja sirgetel uuesti järele tulid,\" rääkis Steinburg, kes 30. kilomeetril elas üle ka ühe äreva hetke. \"Pidurdasin kruusasel pinnal esipiduriga natuke palju ja ratas läks alt, aga õnneks midagi hullu ei juhtunud. Kompuuter läks vaid katki.\"\n\n\"Õnneks finišis sprinti ei pidanud tegema, sest see pole mu tugevaim külg,\" jätkas Steinburg. \"Hea meel, et olen end peale haigust uuesti leidmas. Loodame, et homseks jäi ka midagi.\"\n\nMeeste seas võidutsesid Anreas Seewald ja Martin Stosek ajaga 3:07.41. Teisena lõpetasid Jose Dias - Hans Becking (3:07.42) ja kolmandana Martin Frey - Simon Stiebjahn (3:08.54). Pruusi ja Vergara lõpuajaks mõõdeti 3:12.41.\n\n\"Tänase etapi kohta polegi palju öelda. Suhteliselt sama asi, mis kolmandal etapil - alguses oli mega raske ja ei suutnud esimestega kaasa minna. Seejärel jälle terve päev paarilise tagarattas kannatamine,\" ütles Pruus.\n\nAndaluusia mitmepäevasõidu viimasel etapil on kavas 43 kilomeetrit.\n\nFotol: Greete Steinburg ja Janina Wüst võitsid Andaluusia mitmepäevasõidu viienda etapi (Roland Vogelmann)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Andaluusias jätkuval maastikuratturite mitmepäevasõidul võidutses Greete Steinburg koos paarilise Janina Wüstiga viiendal, 79-kilomeetrisel etapil. Peeter Pruus sai koos meeskonnakaaslase Enrique Morcillo Vergaraga 10. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde\n\n## Põhitekst:\n\n\"Venemaa valitsuse valed ei tohiks kedagi petta. NATO kutsub Moskvat üles viima kõik oma väed Ukrainast välja. President Vladimir Putini otsus rünnata Ukrainat on kohutav strateegiline viga, mille eest Venemaa maksab nii majanduslikult kui poliitiliselt ränka hinda,\" teatasid NATO juhid ühisavalduses.\n\nNATO teatas, et Ida-Euroopasse vägede saatmisel tehakse kõik vajalik, et tagada usaldusväärne heidutus ja kaitse. Oleme ühtsed, et kaitsta kõiki liitlasi, vahendas BBC.\n\nNATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul ei piirdu Kremli eesmärgid ainult Ukrainaga. Stoltenberg märkis, et Venemaa on nõudnud õiguslikult siduvaid lepinguid, et peatada NATO edasine laienemine.\n\n\"NATO liikmesriigid jätkavad Ukrainale sõjaliste relvade, sealhulgas õhutõrjesüsteemide tarnimist,\" ütles Stoltenberg. Stoltenberg kinnitas, et NATO väed Ukraina territooriumile ei lähe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "NATO liidrid teatasid reedel, et paigutavad pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse rohkem vägesid Ida-Euroopasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse ekspeaminister lahkus Venemaa firmade nõukogudest\n\n## Põhitekst:\n\nFillon liitus 2021. aasta detsembris naftafirma Sibur nõukoguga. Alates eelmise aasta juulist oli ta ka naftakontserni Zarubezhneft nõukogus. Filloni sõnul ei saa ta Ukraina sõja tõttu enam nendes ettevõtetes jätkata.\n\n\"Sõda tuli tagasi Euroopa südamesse. Tegemist on kollektiivse läbikukkumisega, Vladimir Putin on süüdi konflikti algatamises,\" ütles Fillon.\n\nItaalia ja Soome endised peaministrid ning Austria ekskantsler lahkusid neljapäeval Venemaa ettevõtete nõukogudest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa endine peaminister Francois Fillon teatas reedel, et lahkub kahe Venemaa firma nõukogust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit sai Ostapenkost jagu ja pääses Doha turniiri finaali\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses setis murdis Kontaveit lätlanna pallingu neljandas ja kuuendas geimis ning võitis avaseti 6:1. Kontaveit realiseeris kolmest murdepallist kaks, Ostapenkol murdevõimalusi ei tekkinud.\n\nTeises setis asus Kontaveit kahe murdega peale, aga kaotas seejärel koha oma servigeimi. Järgnevalt suutsid mõlemad oma pallingut hoida ja kuigi kümnendas geimis oli Ostapenkol kaks murdepalli, siis suutis eestlanna võita teiselt matšpallilt sellegi.\n\nKontaveidi statistilised näitajad olid Ostapenko omadest paremad. Eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 68 (lätlannal 55), esimeselt servilt realiseeris ta 68 (50) ja teiselt 58 protsenti (45) punktidest. Kontaveit realiseeris ka kuuest murdepallist neli, Ostapenko aga neljast vaid ühe.\n\nEesti esireket pääses nüüd finaali juba seitsmendat korda viimase poole aasta jooksul. Esikohamatšis läheb Kontaveit kokku poolatar Iga Swiatekiga (WTA 8.), kes alistas teises poolfinaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 6.) 6:4, 6:3.\n\nTegemist on ka juba üheksanda finaaliga, kus eestlanna kahe hooaja jooksul jõudnud. Seda on rohkem kui ühelgi teisel naistennisistist. Ühe finaaliga jääb eestlannale alla maailma esireket Ashleigh Barty.\n\n2021. ja 2022. aasta peale kokku on Kontaveit kogunud 60 võitu, mida on kuue võrra enam kui vastavas arvestuses teist positsiooni hoidval tuneeslannal Ons Jabeuril.\n\nViimase poole aasta jooksul on eestlanna jõudnud WTA turniiride finaalidesse seitse korda ja võitnud neist pea kõik - ainus kaotus tuli vastu võtta novembris WTA finaalturniiril Garbine Muguruzalt.\n\nEnne mängu:\n\nKontaveit ja Ostapenko on läinud varem vastamisi neli korda ja eestlanna juhib mängudega kolm-üks. Eelmine omavaheline kohtumine toimus hiljuti Peterburi turniiri poolfinaalis, kus Kontaveit oli parem numbritega 6:3, 6:4 ja võitis hiljem ka kogu turniiri.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Anett Kontaveit (WTA 7.) alistas Dohas peetava kõrgeima kategooria WTA turniiri poolfinaalis lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 13.) 6:1, 6:4.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa piiras riigis juurdepääsu Facebooki teenustele\n\n## Põhitekst:\n\nFacebook kehtestas neljapäeval Venemaa uudisteagentuurile RIA Novost 90-päevase piirangu, mis oli seotud valeinfo levitamisega. Moskva väidab, et need piirangud rikuvad informatsiooni vaba liikumise põhimõtteid.\n\nRoskomnadzor väitis samuti , et välismaised sotsiaalmeedia platvormid blokeerivad venelaste kontosid. Roskomnadzor kutsus venelasi üles kasutama kodumaiseid sotsiaalvõrgustikke.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa tehnilise järelevalveamet Roskomnadzor teatas reedel, et piirab riigis USA sotsiaalmeediahiiglase Facebook teenuste kasutamist. Moskva väidab, et Facebook tegeleb tsensuuriga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Nõukogu peatas Venemaa liikmesuse\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Nõukogu Venemaa delegatsiooni juht Pjotr Tolstoi kinnitas, et Venemaa liikmesus selles organisatsioonis on peatatud.\n\n\"Euroopa Nõukogu ministrite komitee keeldus Venemaaga koostööd tegemast, peatades meie riigi liikmesuse selles organisatsioonis,\" teatas Tolstoi.\n\nTolstoi sõnul kaotab nüüd nõukogu oma tegevuse mõtte. \"Venemaa jääb suurimaks Euroopa riigiks, ilma milleta on Euroopa Nõukogu mittevajalik. Meie, venelased, ei muutu, \" ütles Tolstoi.\n\nPoola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul oli Venemaa tegevuse peatamine nõukogus Varssavi ja Kiievi algatus.\n\nEuroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal selliste väärtuste edendamiseks nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline organisatsioon Euroopa Nõukogu peatas reedel Venemaa liikmesuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti rahvusringhäälingud soovivad Venemaa EBU-st välja arvamist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Rahvusringhääling, Läti televisioon, Läti Raadio ning Leedu Raadio ja Televisioon tegid reedel ettepaneku peatada Venemaa riikliku ringhäälingukompanii ja Pervõi Kanali liikmelisus EBU-s või nad organisatsioonist välja heita.\n\nTeiseks tegid ringhäälingud ettepaneku jätta Venemaa kõrvale Eurovisiooni lauluvõistluselt, kuna see läheks vastuollu organisatsiooni väärtustega.\n\n\"Me kutsume EBU üles võtma koheselt kindel seisukoht agressori ehk Venemaa liikmelisuse vastu organisatsioonis. Me julgustame teisi EBU liikmesorganisatsioone ühinema selle avaldusega, et otsustav tegevus järgneks võimalikult kiiresti,\" seisab kirjas.\n\nEesti Rahvusringhääling teatas reedel, et otsustab oma osalemise Eurovisiooni lauluvõistlusel sõltuvalt sellest, kas Venemaa osaleb võistlusel või mitte. Sama on lubanud ka Soome.\n\nEBU teatas neljapäeval, et Eurovisiooni näol on tegemist mittepoliitilise sündmusega ning seega on Venemaa esindaja endiselt oodatud maikuus Torinosse võistlema.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti, Läti ja Leedu rahvusringhäälingud pöördusid Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) poole ettepanekuga Venemaa liidust välja heitmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa sulges ligipääsu ERR-i venekeelsele portaalile\n\n## Põhitekst:\n\nRoskomnadzor ehk Venemaa föderaalne side, infotehnoloogia ja massimeedia järelevalveteenistus saatis neljapäeval ametliku kirja ERR-ile, mille kohaselt peaks ERR eemaldama päeva jooksul Rus.err.ee portaalis ilmunud artikli sissetungist Ukrainasse.\n\nVastasel juhul lubas amet sulgeda ERR-i venekeelse portaali uudiste leviku Venemaal.\n\nReede õhtul ei pääsenud Venemaa võrgust enam Rus.err.ee portaali lugema.\n\nERR artiklit Rus.err.ee uudisvoost ei eemalda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa tehnilise järelevalve amet sulges ligipääsu ERR-i venekeelsele portaalile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEOK peasekretär: meie sportlased ei peaks osalema võistlustel Venemaal\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme hoidnud sporti ja poliitikat võimalusel lahus. Kahjuks lōppes eile poliitika esimeste pommide ja surmadega. Jah, sportlane ei ole otseselt selles süüdi aga ta esindab riike, kes on keeranud ametlikult inimsuse vastu,\" kirjutas Sukles ühismeedias.\n\n\"Seega ei peaks üksi meie sportlane osalema ühelgi võistlusel, mis peetakse Venemaa või Valgevene riigis. Samuti ei näe ma kohta nende riikide territooriumitel toimuvateks rahvusvahelisteks jõuproovideks.\"\n\n\"Rahvusvahelistelt alaliitudelt ootaks sõnumit, et sõltumata nime muutusest või lipu peitmisest, ei ole Venemaa ja Valgevene esindajad kuhugile enam oodatud,\" jätkas EOK peasekretär.\n\"Panganduse ja majanduse ahistamine kõnetab eliiti, spordi kaudu suhtumise näitamine, tekitab sisemist rahulolematust ja annab selgema märgi tavainimestele.\"\n\nMaailma suhtumine Venemaasse ja Valgevenesse halvenes tunduvalt neljapäeval, kui Venemaa otsustas varahommikul alustada sissetungi Ukrainasse, sealhulgas ka Valgevene territooriumi kaudu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles andis teada, et ükski Eesti sportlane ei peaks osalema Venemaal või Valgevenes toimuval võistlusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus toetab ERR-i ja erameedia vene- ja ingliskeelseid uudiseid\n\n## Põhitekst:\n\nTäiendav rahastus on suunatud Eesti mitmekeelse inforuumi arendamiseks, et kõik Eestis elavad rahvusrühmad saaksid ajakirjanduslikult sõltumatut infot.\n\n\"ERR-i täiendava rahastamise otsus on hädavajalik, arvestades, et lõpetasime tänasest sõda õhutavate Vene propagandakanalite taasesitamise Eestis,\" ütles peaminister Kaja Kallas.\n\n\"Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Eesti venekeelsete meediakanalite populaarsus ja usaldusväärsus. Lisarahastusega me toetame veelgi ERR-i venekeelsele, aga ka ingliskeelsele auditooriumile suunatud toimetuslikult sõltumatud tööd. Selleks, et meie vene keeles rääkivatel inimestel oleks suurem omakeelsete kanalite valik, plaanime toetada selles osas ka erakanaleid,\" sõnas Kallas.\n\nKallas märkis, et riiklik kriisiinfo on mitmes keeles kättesaadav ka kodulehel kriis.ee, samuti teeb vene keeles tööd kriisiinfo telefon 1247.\n\nKultuuriminister Tiit Teriku sõnul on vaja kiiresti tagada piisav võimekus aktuaalse info pakkumiseks. \"Praegu on väga tähtis pakkuda selge tasakaalustatud infoallikate alternatiiv, sest paljud Venemaalt lähtuvad kanalid ei ole meie riigi territooriumil enam vabalt kättesaadavad,\" ütles ta.\n\nTarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) tegi alates neljapäevast sideettevõtetele ettekirjutuse lõpetada nelja Venemaa ja ühe Valgevene telekanali taasedastamine Eesti territooriumil, lõpetatakse RTR Planeta, NTV Mir, Belarus 24, Rossia 24 ja TV Centre International (TVCI) edastamine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus toetab ERR-i vene- ja ingliskeelseid toimetusi tänavu 1,47 miljoni euroga ja järgmisel aastal kuni kahe miljoni euroga. Väljatöötamisel on ka meede erakanalite jaoks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAimar Ventsel: \"ma ei ole küll Kremli-meelne, aga...\"\n\n## Põhitekst:\n\nMa teadsin, et poleks tohtinud seda teha, aga tegin ikkagi. Nimelt sõitsin Ukrainasse suusatama vastupidiselt kõigile manitsustele ja hoiatustele. Juhtus see, mis juhtus ja 24 veebruari hommikul hakkas meie seltskond ülepeakaela tagasi sõitma.\n\nEnne bussi istumist vaatasin korraks hotelli wifi abil telefonist \"asju\" ja viimane \"asi\", mida lugesin oli Raivo Vare postitus Facebookis \"Kas tõesti on meil veel isegi parlamendis inimesi, kes seda Putini hullust õigustavad?\"\n\nJärgnes umbes pool ööpäeva, mil mul polnud vähimatki sidet mõne selle maailma informatsiooniallika või meilikastiga. Piisav aeg, et lugemise vahepeal ka mõelda. Näiteks Raivo Vare postitusele. Ei, ma polnud üllatunud. Ma isegi kujutan ette, kellest oli jutt.\n\nNädal või nii tagasi andis üks Tähtis Poliitik mingile Eesti telekanalile intervjuu, mille jutupunktid ka postitas Facebooki. Seal oli ka selline lause \"Ma ei ole Kremli-meelne, aga...\" (mis edasi tuli, see pole tähtis).\n\nMulle aga meenus, et paar aastat tagasi räägiti mulle uurimisprojektist, mille eesmärk oli uurida Vene propaganda levikut. Projekti raames analüüsiti ka Tähtsa Poliitiku kirjutisi ja väljaütlemisi ning (mälu järgi tsiteerides) \"leiti seal Kremli propaganda narratiive\".\n\nTähtis Poliitik on sündinud Venemaal ja Venemaa on siiski ta kodumaa ning võib-olla seepärast on ta õigustanud Venemaa osalemist inimsusevastastes kuritegudes Süürias, süüdistanud Türgit islamiterrorismis tolle hävitaja juhtumi ajal, et kohe unustada oma sõnad (nagu seda tegi ka suurem osa Venemaa lojaalsest meediast), kui Putin ja Erdogan ära leppisid. Ja kõik muu sinna juurde.\n\nNii või teisiti, kriitilistel juhtudel hakkas Tähtis Poliitik kordama neid mõtteid, millega võimule alluvad infokanalid täitsid Venemaa meediaruumi. Teinekord hilines nädal-paar, aga need mõtted tulid.\n\nAga vaataks omamaiseid tegijaid. Teatud sotsiaalmeedia infomullis teevad juba ammu ilma väljapaistvad \"mitte-kremlimeelsed\", kellel on alati oma \"aga\". Näiteks leninistist rahvaasemik OL, kunagisest teatridirektorist pensionär JA või täiesti legendaarne Kommentaator 18.\n\nIgaühel neist on nähtavasti omad põhjused. OL, ainukene avalik leninist Eesti poliitikas, on nähtavasti arusaama Moskva vaatenurga kategoorilise imperatiivist omandanud kasvades üles Nõukogude nomenklatuuri eliidi perekonnas. Kommentaator 18 nutab siiani taga oma lörriläinud äri Krimmis, mille katkemises süüdistab ta millegipärast Ukrainat, aga mitte Venemaad.\n\nTeatud pensionäridega on mul väike probleem. Ma arvan, et mõned neist pole siiani harjunud elama praeguses ühiskonnas ja igatsevad tagasi mitte Nõukogude ideoloogiat vaid Nõukogude hierarhiat ja käsusüsteemi, kus kõigil oli selge pilt, kes kellele pähe võib anda ja kuidas alluma pidi. Nii või teisiti, Kremli propaganda narratiivid on nende sotsiaal- ning mõne puhul ka pärismeedia avaldustes olemas ja selgelt fikseeritavad.\n\nÜks, mis on kõigi ülalnimetatud isikutel ühine, on see, et neile ei meeldi, kui neid ühel või teisel viisil nimetatakse Kremli-meelseks. Mis tekitab mõningaid filosoofilisi küsimusi.\n\nEsiteks, kõigil \"Ma ei ole küll Kremli-meelne, aga...\" jutu ajajatel on teatud määral õigus. Meil puuduvad kategooriad ja meetodid Kremli-meelsuse defineerimiseks. Kes on teemas sees, saab narratiividest aru (a la\"Donbassis pole kunagi olnud Vene vägesid\"), aga selleks peab olema natukene Venemaa uuema ajaloo huviline.\n\nKust ja kuidas aga mõõta Kremli-meelsust? Mida tähendab \"natukene\" ja \"palju\". Teine asi on selles, et igal inimesel on oma maailmavaade või poliitiline platvorm. Eriti soovitav on selle omamine avalikul elu tegelasel.\n\nKui teatud Prantsusmaa või Saksamaa poliitikud, majandustegelased või ka kultuuriinimesed kuulutavad avalikult oma sümpaatiat Putini Venemaa ja selle poliitikute suhtes (sealt ka väga sobiv ja laialt kasutatav väljend Putinversteher ehk inimene, kes mõistab Putinit), siis meie omad ronivad reeglina hambutu seletuse: \"mul on lihtsalt teistsugune arvamus\" taha.\n\nKui arvamus pärineb Venemaa riigimeediast või siis muidu lojaalsetest meediaväljaannetest ja seda transleeritakse ilma igasuguse analüüsita, siis pole see ka suurem asi arvamus. Mulle meenub, kuidas üks Ukraina päritolu Austria politoloog vastas taolisele arvajale: \"Sul ei ole arvamust!\"\n\n\"See kõik jätab \"sirgeseljalistest\" arvamusliidritest päris mannetu mulje. Kas nad häbenevad? \"\n\nPalun vabandust, aga see kõik jätab \"sirgeseljalistest\" arvamusliidritest päris mannetu mulje. Kas nad häbenevad? Või äkki nad kardavad midagi? Mida siis?\n\nLast but not least muidugi ka see, et kui mõni \"Ma ei ole küll Kremli-meelne, aga...\" ütleb midagi, mille kohta võib ausalt öelda, et see on Kremli propaganda narratiiv, vahel lausa sõna-sõnalt kopeeritud Dmitri Kisseljovi viimasest telesaatest või võimutruu ajalehe Izvestja artiklist, siis võib see küll tekitada kerget reaktsiooni, aga ükski ajakirjanik ei tõstata küsimust, et miks meie avaliku elu tegelased transleerivad Kremli propagandat.\n\nKas meie eesti emakeelega ajakirjanikud ei saa aru, sest nad ei oska vene keelt, venekeelsed ajakirjanikud aga ei taha konfliktidesse sattuda?\n\nMa ei usu, et eestimaise Putinverstehen luse teema vältimine oleks hea müstilise \"kodurahu\" huvides. Enam või vähem Venemaa propaganda narratiivide transleerijad on siiamaani tekitanud teravaid reaktsioone. Ja tekitavad ka edaspidi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inimestele, kes igatsevad tagasi Nõukogude hierarhiat ja käsusüsteemi, ei meeldi, kui neid ühel või teisel viisil nimetatakse Kremli-meelseks. Teatud määral on sellistel tegelastel õigus. Meil puuduvad kategooriad ja meetodid Kremli-meelsuse defineerimiseks, kirjutab Aimar Ventsel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: kõik Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad Ukrainat\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval riigikogus vastu võetud Venemaa agressiooni hukka mõistva avaldusel jättis 10 keskerakondlast kas hääletamata või puudusid. Ratase sõnul jätsid paljude fraktsioonide liikmed hääletamata ühel või teisel põhjusel.\n\n\"Keskerakonna fraktsioon on teinud täna omapoolse avalduse, kõik 25 liiget, kus mõistab täielikult hukka Venemaa agressiooni Ukrainas ja toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust,\" ütles Ratas.\n\n\"Nad on andnud kõik oma avaliku toetuse fraktsiooni koosolekul sellele avaldusele,\" sõnas Ratas.\n\nKeskerakonna juhi sõnul ei saa olla fraktsioonis erinevaid arvamusi Venemaa agressiooni osas.\n\n\"See kindlasti oli päris tõsine arutelu. Selge on see, et fraktsioonis ja üldse Eestis on erinevaid seisukohtasid, aga ma arvan, et iseseisvuse osas ei saa olla erinevaid seisukohtasid. Kui üks riik, milleks on täna Venemaa, läheb agressorina Ukrainasse seda pommitama, alustab sõjategevust, kus on alati kannatajaid ja need kes langevad, jätavad elu, seda ei saa mitte kuidagi heaks kiita,\" sõnas Ratas.\n\nKeskerakonna saadik ja NATO parlamentaarse assamblee delegatsiooni juht Oudekki Loone on olnud NATO osas kriitiline. Ratase sõnul käsitles ka fraktsiooni avaldus täiendavate investeeringute vajadust julgeolekusse ning seda toetas ka Loone.\n\n\"Selge on see, et selliseid küsimusi ei saa tekitada ajakirjanduses ja see oligi minu jaoks täna oluline, et kogu fraktsioon, kõik liikmed üheskoos seda avaldust toetavad ja mul on hea meel, et kõik seda avaldust toetavad,\" ütles Ratas.\n\n\"Ma sellega olen nõus, et NATO parlamentaarse assamblee juht ei saa kahemõttelisi avaldusi teha julgeolekuteemadel ja ma arvan, et tänane avaldus on andnud selge signaali ka Oudekki Loonele,\" sõnas Ratas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul allkirjastasid kõik fraktsiooni liikmed reedel Ukrainat toetava avalduse ning erakonna liikmete toetuses Ukrainale pole põhjust kahelda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nROK: Venemaale kavandatud võistlused tuleks mujale viia või ära jätta\n\n## Põhitekst:\n\nROK rõhutab, et Venemaa sissetung Ukrainasse rikub olümpiarahu, mis algas seitse päeva enne Pekingi mängude algust ja lõppeb seitse päeva pärast paraolümpiamängude lõppu.\n\nLisaks võistluste äraviimisele mainitud riikidest soovitab ROK mitte esitleda rahvusvahelistel võistlustel Venemaa ega Valgevene lippe ega mängida nende riikide hümne. Osaliselt olid need nõuded kehtivad juba seoses maailma antidopingu (WADA) Venemaale kehtestatud sanktsioonidega.\n\nSamas avaldas ROK toetust rahvusvahelisele paraolümpiakomiteele, kes korraldab 4.-13. märtsini Pekingis paraolümpiamängud, kus osaleb teiste seas ka Eesti ratastoolikurlingu koondis.\n\nLisaks avaldas ROK toetust Ukraina olümpialiikumise kogukonnale, kellega ollakse kontaktis ja kellele koordineeritakse võimaluse korral humanitaarabi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) täitevkogu andis reedel soovituse kõikidele spordialaliitudele viia Venemaale või Valgevenesse planeeritud spordivõistlused mujale või ära jätta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Stuart Clarki \"Öötaeva all\" ja Kaplinski valitud luuletused\n\n## Põhitekst:\n\nStuart Clark \"Öötaeva all. Kuidas tähed inimkonna ajalugu on kujundanud\"\n\nJu inimene hakkaski inimeseks saama alles siis, kui ta puu otsast alla kobis, tuld tegema ja liha sööma õppis. Siis arenes aju, kerkisivad ühistegevus ja kogukond, tekkis eluspüsimise kõrvalt aega ka taevasse vaadata. Paar tuhat aastat veel ning võis toda va taevast hariliku vaatamise kõrvale juba ka vaadelda. Märgata ärasusi ja pärasusi. Nende ülesmärkimiseks leiutada kiri ehk teabe salvestamise esimesed viisid. Põnev aeg. Ja pikk.\n\nTuhandeid aastaid läks, et jõuda kogu täheteadusega kuhugigi. Eksirännakud sealhulgas. Meiegi päevil loevad inimesed rõõmuga puhast jama n-ö astroloogide sulest ja arvavad, et nad on ühest või teisest tähtkujust sünnipäraselt pärit. Tõsiseltvõetavad ajalehed (oksüümoron!) avaldavad horoskoope. Sest väidetavalt on piisavalt lolle, kes loevad. No ma ei tea. Äkki ongi. Ma usun küll, et me inimesed on tiba targemad. Turundusosakond leiab, et ei ole.\n\nStuart Clarki raamatus on väga mõistlikult kokku võetud teadus ja teaduseümbrus, ajalugu ja tegelik tähetarkus, muinasmõtestamine ja tulevikuvaade. Kes iganes arutledes taevasse vaadanud on, saab järgmine kord palju paremini tähtedega vestelda, kui raamatu jagu head teavet naha vahel. Aju ja aru vahel. Tuleb tahtmus kuulata üle Enn Kasaku raadioloengud. Ja mitte ainult. Tekib soov targemaks saada. See on soov, mille rahuldamine ripub ära üksnes iseenesest. Tule raamatukokku. Kae taevast.\n\nPilk taevasse on nagu pilk iseendasse. Mõlemat vaatamisviisi tuleb soovitada. Inimese hing ja Jumala taevas on saladusi täis. Immanuel Kantil oleks üht-teist lisada, ent täna me noisse keerdudesse ei uuristu. Usk, lootus, armastus, avastus!\n\nTähise taeva all, in aeternum.\n\nJaan Kaplinski \"Valitud luuletused\"\n\nMa alustaksin tutvustamist lõpust. Koostaja Märt Väljataga järelmärkustest. Tsiteerin: \"Valik on tehtud rohkem kui tuhande Jaan Kaplinski avaldatud luuletuse seast\" ning \"Jaan Kaplinski kirjutas läbi seitsme aastakümne\". Ei hakka ma emakeeleõpetajalikult nokkima, et kas Jaan Kaplinskeid oli tõesti enam kui tuhat ega aastakümnete läbimisviise eritlema. Ometi peaksid juba nood järellausungite avasõnad andma märku, et see siin on üks raamat, ilma milleta eestiasjuga suhestuv inimene edasi elama ei peaks.\n\nSiin on koos niisugust ja naasugust luulet, kokkuvõttes kõiksugust. Ehk kõiksus. Kes alustab eestikeelse luule lugemist, ei tohiks teha hakatust konaruste ja komberdustega, mida armsal koma õnnetul kombel pakuvad Liiv ja Koidula. Kaplinski viib lugeja ühe pika hingetõmbega vanast koolist uude ilma. Ja natuke kaugemale. Viib argisuse poeetikasse. Viib filosoofiasse. Toob siia, kus luulesõber olla tahab.\n\nLapsena meeldisid Kaplinski tekstid mulle väga. Teismelisena mitte eriti. Siis avastasin, et lood ja laulud käivad sootuks ristioksa – mis näkkas enne, tundus igavana ja mis enne jampslik, kukkus paeluma. See raamat annab võimaluse katsetada üht- ja teistpidi. Lugude ja juttudega tuli juba vaielusi ja urisemisi – tunnistan, et Jaan oli üks kõige ägedamaid, vägevamaid ja sõbralikumaid inimesi üleüldse, kellega üheskoos vaieleda ja/või uriseda. Siiski, praegu, vastsest valimikust: nood, kes juba matsu jagavad, leiavad uuel kombel kokku sõlmit luulendustiku ning suure tõenäosusega naudivad kompositsiooni. Nood rõõmsad loomingulised ahnepäitsid, kes tausta ei tea, ent kel himu on – haugake punnsuutäis! Või lonksake. Siin on, siit saab.\n\nJaan Kaplinski, teadagi, on kirjutanud väga mitu väga head emakeelset poeesi. Märt Väljataga on monteerinud suurepärase valimiku. Kohustuslik kraam. Ning et Kaplinski oli ka päris tõsiseltvõetav koduastronoom (elusatest kirjanikest meenub ses žanris esmalt Jan Kaus), siis vaadakem enne raamatuisse vaatamist ikka ka taevasse. Tähtede keerus näeb üht pluss neljandat!\n\n\"kes ütleb et see polnud nii\n\non süüdlane ses loos\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab sel nädalal Stuart Clarki raamatut tähtede rollist inimkonna kujunemises ja Märt Väljataga koostatud kogumikku Jaan Kaplinski valitud luuletustest.", "role": "assistant" } ]