Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nFernando Alonso sõitis Dakari rallil kivi otsa, leedulane langes liidrikohalt\n\n## Põhitekst:\n\nTerranova kaotas de Villiersile kolme minuti ja 57 sekundiga. Katsel teenis kolmanda aja Araabia Ühendemiraatide piloot Khalid Al Qassimi (Citroen; +5.42). Esimese etapi võitnud leedulane Vaidotas Zala (Mini) oli üheksas (+19.23).\n\nEsimest aastat Dakari rallil osalev kahekordne vormel-1 maailmameister Fernando Alonso sõitis esimesed 160 km liidritega pea võrdses tempos, aga tabas siis kivi, mis lõhkus masina ratta ja vedrustuse.\n\nEsialgu proovisid Alonso ja kaardilugeja Marc Coma masinat omal jõul parandada, aga seejärel jäid ootama Toyota võistkonna mehaanikute autot. Ühtlasi kadus ka lootus kõrgele üldkohale Dakari ralli kokkuvõttes.\n\nSuurema osa tänasest päevast, kus arvesse läks 367 km jagu sõitu, juhtis saudiaraablane Yazeed Al Rajhi (Toyota), kes kaotas lõpu eel de Villiersile siiski enam kui paarkümmend minutit ja nii kodupubliku ees katsevõitu ei saanud.\n\nKahe päeva järel on Terranova tõusnud Dakari ralli liidriks ning edestab hispaanlast Carlos Sainzi (Mini; +4.43) ja Katari rallisportlast Nasser Al-Attiyahit (Toyota; +6.07). Leedulane Zala langes üldliidri positsioonilt viiendaks (+8.11).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Dakari ralli teise etapi võitis autode seas lõuna-aafriklane Giniel de Villiers (Toyota; 3:37.20), uueks üldliidriks kerkis teise aja saanud argentiinlane Orlando Terranova (Mini).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA diplomaat: Euroopa ei suutnud Teherani varasemat tegevust hukka mõista\n\n## Põhitekst:\n\nGrenell põhjendas Saksamaa meedias president Donald Trumpi otsust korraldada õhurünnak, milles hukkus Iraani revolutsioonikaardi mõjuvõimas kindral Qasem Soleimani, ja märkis, et kui Euroopa riigid kutsuvad üles pingeid maandama, oleks võinud neid üleskutseid teha ka varem, kui Teheran olukorda pingelisemaks muutis, vahendas Politico.\n\n\"Kui Lääs seisab ühtselt ja Lääs ütleb väga selgelt, et terrorism on vale ja terrorismi ei tohiks kasutada, siis seda sõnumit kuulevad ka iraanlased ja nad näevad Lääne kollektiivset jõudu,\" selgitas suursaadik. \"Me oleme näinud, kuidas iraanlased viimaste kuude jooksul [pingeid] eskaleerivad. Ning sellele pole olnud reaktsiooni või ütleksin, et olnud vähe reaktsiooni Euroopa valitsuste poolt.\"\n\nPühapäeva õhtul tegid Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron ühisavalduse, mille kohaselt on olukorda Lähis-Idas vaja kiiremas korras deeskaleerida.\n\n\"Kui te soovite deeskaleerida ja arvate, et on väga oluline deeskaleerida, siis ma ütleksin, et hukka mõistmist tuleks alustada eskalatsioonitrepi alumistest astmetest ja seda ei tehtud,\" kommenteeris Grenell.\n\nGrenell rõhutas ka, et ameeriklased ei soovi Iraaniga sõda alustada.\n\nPentagoni teatel sooritati reedel Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis. Teheran on lubanud kindrali surma eest kätte maksta.\n\nKindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.\n\nMärkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.\n\nÕhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell kritiseeris värskes intervjuus Euroopa valitsusi selle eest, et need ei suutnud hukka mõista Teherani poolt viimastel kuudel korraldatud rünnakuid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nM.V. Wooli Harku tehase uued listeeriaproovid on puhtad\n\n## Põhitekst:\n\nVTA pressiesindaja Elen Kurvits ütles ERR-ile, et laborist saadi listeeriaproovi negatiivne vastus laupäeval. Tulemusest teavitati ka M.V. Wooli.\n\nSiiski ei tähenda negatiivne listeeriaproov automaatselt veel tehase Harku üksuse avamist tootmiseks.\n\n\"Me vaatame ettekirjutuse üle, vaja on alles otsustada, kas teeme veel lisaproove või saab loa avamiseks anda,\" selgitas Kurvits.\n\nEttekirjutus jõutakse üle vaadata ilmselt järgmise nädala jooksul.\n\nM.V. Wool andis teada, et on teinud VTA-le Harku tehase taasavamise taotluse.\n\n\"M.V. Wool viis Harku kalatehases, logistikakeskuses ja Mati kalapoes 26. novembrist 19. detsembrini läbi süvapuhastuse. Riikliku järelevalve raames võetud kõik 105 proovi tööpindadelt, seadmetelt, põrandatelt, äravoolutrappidest ja mujalt olid listeeriavabad, mis näitab et puhastus oli tõhus ja tulemuslik. Seega on M.V. Wool valmis Harku kalatehase taaskäivitamiseks 8. jaanuarist, kuna on täidetud VTA ettekirjutuses sätestatud tingimus,\" kommenteeris ettevõtte nõukogu esimees Meelis Vetevool.\n\nM.V. Wooli Vihterpalu tootmisüksus sai VTA-lt loa tootmisega jätkata 2. jaanuarist, esimesed tooted on juba ka poelettidele jõudnud. Sellega jäi ära kavandatud 30 töötaja koondamine.\n\nHarku tehases puudutas koondamisoht ligi 45 inimest.\n\nMeelis Vetevool on varasemalt öelnud, et hinnanguline kahju tehaste sulgemisest on kolm miljonit eurot - see on nende 2018. aasta detsembrikuu käive, mis mullu samal ajal teenimata jäi.\n\nM.V. Wooli ja VTA vahel on samal ajal käimas ka kohtuprotsess, milles ettevõte vaidlustas ameti tehtud ettekirjutuse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kalatootja M.V. Wooli Harku tootmisüksusest 30. detsembril võetud listeeriabakteri proovid olid negatiivsed ehk veterinaar- ja toiduamet (VTA) listeeriat tootmisest enam ei leidnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBalotelli värav kordas tema kümne aasta tagust saavutust\n\n## Põhitekst:\n\n2010. aastal mängis toona 19-aastane Balotelli Milano Interis ja lõi kümnendi esimese tabamuse Serie A-s.\n\nSel aastal kannab endine Itaalia koondislane Brescia särki ja skooris laupäeval päeva esimeses mängus 18. minutil Rooma Lazio vastu. Brescia siiski kaotas mängu 1:2.\n\nKahe kohtumise vahele on jäänud värvikas karjäär, kus Balotelli on esindanud seitset erinevat klubi, osalenud 232-s liigamängus ja löönud neis 97 väravat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kurikuulus Itaalia jalgpallur Mario Balotelli sai hakkama omapärase teoga, kui skooris kahel kümnendil järjest Itaalia kõrgliiga (Serie A) esimese värava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMerkel läheb 11. jaanuaril Putinile külla\n\n## Põhitekst:\n\nPressiteenistuse teatel on aruteluteemadeks aktuaalsed rahvusvahelised teemad, sealhulgas, olukord Süürias ja Liibüas ning pingete kasv Lähis-Idas seoses 3. jaanuaril Bagdadi lennujaamas aset leidnud USA õhurünnakuga, vahendas TASS.\n\nSamuti räägivad Merkel ja Putin sellest, kuidas minna edasi Ukraina kriisi puudutavate küsimustega, mida arutati 9. detsembril Normandia neliku formaadis Pariisis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa liidukantsler Angela Merkel külastab president Vladimir Putini kutsel 11. jaanuaril Venemaad, teatas Kremli pressiteenistus esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVennad Ingebrigtsenid hoiatavad Therese Johaugi oma isa eest\n\n## Põhitekst:\n\nSelleks on nii tema kui ka Norra parim naispikamaajooksja Karoline Bjerkeli Grövdal avaldanud soovi saada nõuandeid ka vendade Ingebrigtsenite treenerist isalt Gjert Ingebrigtsenilt.\n\nRahvusvahelisel areenil palju edu saavutanud 2012. aasta Euroopa meister 1500 meetris Henrik, 2016. aasta Euroopa meister 1500 meetris Filip ja kahekordne Euroopa meister (2018. aastal 1500 ja 5000 meetris) Jakob Ingebrigtsen pole aga kindlad, et see on hea mõte.\n\n\"Ma ei usu, et nad tunnevad Gjerti piisavalt, kui soovivad teda treeneriks. Ta on üsna brutaalne,\" lausus Henrik Ingebrigtsen intervjuus väljaandele Dagbladet. \"Naisjooksjatega on lood pisut teised. Ma pole kindel, kas Gjert kõneleb nendega samal moel nagu meiega.\"\n\nHenriku sõnul sobibki nende isa rohkem mehi treenima. \"Sestap on Gjerti jaoks väljakutse meie õde [Ingrid], kes on praegu teel tippu.\"\n\n\"Ma tean Gjerti,\" täiendas Jakob Ingebrigtsen. \"Tema treeneriroll on pisut unikaalne, kuna ta on samal ajal ka meie isa. Asjad ei ole samamoodi, kui sa pole tema poeg.\"\n\nFilip Ingebrigtsen mõistab, miks nende isa nõuandeid igatsetakse. \"Gjertil on häid tulemusi saavutanud sportlased,\" lausus ta, aga kahtleb, kas need teiste puhul töötaks. \"Ta ei pea end tagasi hodima, sest tunneb meid nii hästi.\"\n\n\"Samal ajal usun, et meetodid võivad paljude peal töötada. Aga ma ei usu, et igaüks saab selle skeemiga Euroopa meistriks.\"\n\nGjert Ingebrigtsen isa ise sõnas, et ei soovi mingil juhul Johaugi juhendada. \"Mitte iial. Ma pole mitte treener, vaid isa,\" oli papa Ingebrigtsen resoluutne.\n\nViimases väites jääb vanem poeg Henrik siiski eriarvamusele. \"Vastupidi. Gjert on treener, aga mitte isa,\" ütles ta. \"Meil on selles osas veidi erienvad seisukohad. Gjert on rohkem treener kui isa. Ta käitub rohkem treenerina.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Äsja Tour de Ski võitnud Norra suusatäht Therese Johaug on avaldanud soovi võistelda suvel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel pikamaajooksus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKeenias sai äärmuslaste rünnakus surma kolm ameeriklast\n\n## Põhitekst:\n\nArmee teadaande kohaselt hukkusid sõjaväelane ja kaks kaitseala tsiviilisikutest töövõtjat.\n\n\"Meie mõtted ja palved on ohvrite perede ning sõpradega,\" ütles kindral Stephen Townsend.\n\nUSA Aafrika väejuhatuse ülema Townsendi informatsiooni kohaselt ründasid Lamu regioonis asuvat armeebaasi islamistide äärmusrühmituse Al-Shabaab võitlejad.\n\nVeel kaks USA kaitseministeeriumi teenistujat sai haavata.\n\nUSA ja Keenia võimuesindajad oli juba varem teatanud lahingust Keenia rannikupiirkonnas paiknevas baasis.\n\n\"Oli rünnak, aga see löödi tagasi,\" ütles Lamu ametnik Irungu Macharia.\n\nAl-Shabaab võttis internetis tehtud avalduses rünnaku eest vastutuse.\n\nKeenias vahistati kolm Briti armeebaasi tungida püüdnud isikut\n\nKeenia politsei vahistas kolm isikut, kes üritasid tungida Briti sõjaväe väljaõppelaagrisse samal päeval, kui al-Shabaabi äärmuslased tungisid riigis ühte teise sõjaväebaasi ja tapsid kolm USA sõjaväelast.\n\nPolitsei teatel vahistati kolm terrorismis kahtlustatavat pühapäeval, kui nad üritasid siseneda Briti armee väljaõppelaagrisse Laikipia maakonnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keenias sai pühapäeval islamiäärmuslastest võitlejate rünnakus Simba sõjaväebaasile surma kolm ameeriklast, teatas USA armee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRosma ristimets tunnistati ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks\n\n## Põhitekst:\n\nPuusse ristimärgi lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda on Kagu-Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale. Rosma ristimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja.\n\n\"Ajaloolised looduslikud pühapaigad nagu Rosma ristimets teevad Eestist Eesti. Nende riikliku kaitse alla võtmisega hoiame neid kahju eest, mis võib sündida lihtsalt kas teadmatusest või ettevaatamatusest. Kaitset vajavaid looduslikke pühapaiku on meil palju, sest rahva vaimses pärandis on neil oma auväärne koht ja selliseid paiku tuleb säilitada,\" ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.\n\nKirjalike ja arhiivides talletatud suulise rahvapärimuse andmeil on ristilõikamise traditsioon Rosmas jätkunud vähemalt 19. sajandi keskelt tänini. Rahvapärimuslikke teateid Rosma ristimetsa kohta on välitööde käigus kogutud juba 1930. aastatest.\n\nIlma riikliku kaitseta ohustavad ristimetsi raie- ja teetööd. Rosma ristimetsast sai laiem üldsus teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus saeti Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeil ristimetsa alal maha poolsada puud, millest 20 olid ristidega. Pärast seda seal enam metsaraiet tehtud ei ole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas täna käskkirjaga kultuurimälestiseks Rosma ristimetsa Põlvamaal. Vana ristilõikamise traditsioon kui matusekombestiku osa püsib Kagu-Eestis tänapäevani elujõuline ning Rosma metsas võib näha ka üsna hiljutisi riste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgis algab kohus vägistamises süüdistatud Weinsteini üle\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on 67-aastase Weinsteini jaoks kõige kaalukama kohtuprotsessiga, sest erinevalt varasematest kohtuasjadest, millest paljud on lõppenud kokkuleppemenetluse ja valuraha maksmisega, on praegusel juhul tegu kriminaalkohtus toimuva protsessiga, kus süüdi jäämisega korraldab ähvardab Weinsteini teoreetiliselt elu lõpuni kestev vanglakaristus, vahendas Guardian.\n\nKohtuprotsess puudutab otseselt viit süüdistust ja kaht kannatanut. Weinsteini süüdistatakse oma kunagise armukese vägistamises 2013. aastal ning assistendi oraalseksile sundimises 2006. aastal. Kannatanuteks olnud naiste nimesid pole avalikustatud.\n\nSamuti annab kohtus tunnistusi telesarjast \"Sopranod\" tuntud näitlejanna Annabella Sciorra, kelle sõnul vägistas Weinstein teda 1990. aastate alguses. 1993. aastal väidetavalt aset leidnud juhtum pole otseselt sellel kohtuprotsessil arutlusel ning varasema hinnangu kohaselt polnud vana juhtum enam tunnistusena kõlbulik. Hiljem aga leidis prokuratuur, et seksuaalrünnakute ja vägivaldse käitumismustri tõestamiseks võib Sciorra tunnistusest siiski kasu olla.\n\nWeinstein on kõik süüdistused tagasi lükanud ja kinnitanud, et kõik tema seksuaalsuhted toimusid vastastikusel kokkuleppel.\n\nDetsembris jõudis Weinstein kümnete teda seksuaalkuritegudes süüdistatud naistega esialgsele kokkuleppele 25 miljoni dollari suuruses kohtuvälises leppes.\n\nKohtuväline lepe käsitles eraldiseisvat tsiviilhagi. Raha läheb jagamisele rohkem kui 30 näitlejanna ja endise töötaja vahel, kes kaebasid Weinsteini kohtusse mitmete süüdistuste alusel, mis ulatuvad seksuaalsest ahistamisest vägistamiseni. Leppe kohaselt ei pidanud Weinstein vääritikäitumist tunnistama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New Yorgis algab esmaspäeval kohtuprotsess tuntud filmiprodutsendi Harvey Weinsteini üle, keda süüdistatakse vägistamises ja seksuaalrünnakus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. ZA/UM-i kroonika ehk emad ja pojad\n\n## Põhitekst:\n\nPärast pisut ebatraditsioonilist sisenemist eesti kirjanduse ahtale skeenele on Mudlum õieti kõndinud lausa maaliliselt konventsionaalset kirjanikuteed. Novellide ja lühijuttudega paralleelselt on ta kirjutanud arvustusi ja mitmesuguseid ülevaateid (viimaseid küllap eri toimetajate nõudmisel, kes uut kirjutamisvõimelist inimest haistes on kaarnatena küüned tema lihasse vajutanud). Vähehaaval on teda aga hakanud meelitama pikemad, tummisemad žanrid. \"Ilus Elviira\" (2015) kannab kaanel veel määratlust burleskne jutustus, nüüdne \"Poola poisid\" aga juba – romaan.\n\nMiks mitte, romaan, kui soovite, aga siiski omajagu hajusa struktuuriga. Lugu räägib ühe sõpruskonna tekkimisest ja lagunemisest. Need sõbrad, eriti kaks tükki, Adam ja Sulisław, ongi pealkirjas nimetatud poola poisid. Mingi raami see muidugi kõigele annab. Kaunis klassikalisel viisil alustatakse Adami lapsepõlvest ja poisieast, ka liigub lugu põhimõtteliselt tasahilju tuure kogudes kulminatsiooni ja lõpupauguni, kuigi mitte väga pingestatud võtmes. Samas on tekst vormistatud üsna iseseisvate alaosadena, millest mõni ongi ilmunud ka omaette novellina. Osad järgnevad üksteisele enam-vähem, kuigi mitte päris kronoloogiliselt, keskendudes vaheldumisi eri tegelastele ja pakkudes sissevaateid nende kunatisse eluperioodi.\n\nÜldiselt liigubki romaan arvukaid karaktereid pidi, sarnanedes selle poolest \"Ilusa Elviiraga\". Tegelasi kirjeldatakse kaasaelamisega, aga distantsilt, tundes rõõmu mahlakate tüüpide loomisest. Siiski on romaani esimene ja teine pool natuke erinevad. Esimeses pooles tungib esile maagilis-realistliku suguvõsaloo laad, eriti siis, kui kirjeldatakse, kuidas kolmes põlvkonnas järjepanu saab mees samaaegselt lapse kahe eri naisega. Muljet süvendab Mudlumi leivanumber, tõepoolest maagilised kirjeldused esemetest ja interjööridest: mängujänesed, pesemata kohvitassid, roosipuust diivanid, mis, hea küll, võib-olla ei ole päriselt roosipuust, aga no nikerdatud roosidega igatahes! Needki kirjeldused on praegusel juhul ennekõike karakterite loomise teenistuses. Teksti teises pooles ei unustata inimesi ära, aga laad läheneb ideeromaanile, mateeria kirjelduste asemele trügivad printsipiaalsed väitlused nii tegelaste vahel kui ka nende peade sisemuses. Kohati on autoril õnnestunud need läbi kirjutada sama sulnilt ja stiliseeritult kui esemeline maailm, kohati aga mitte. Siis muutub teksti jälgimine vaevalisemaks.\n\nJälgida on raske ka seetõttu, et tegelasi on palju ja mõni haru võib-olla ikkagi ongi natuke ülearune. Näiteks peatükk \"Surm Visla kaldal\" algab kirjeldusega kolme poliitiku kohtumisest. Karakterid kirjeldatakse ära sama tundlikult nagu ikka, kõik näib väga tähenduslik, ja ometi ei viidata sellele kohtumisele hiljem kordagi. Poliitikuid me enam ei kohta, poola poiste tegevusse nad ei sekku ning stseenil ei tundu olevat ka erilist kaalu romaani üldkompositsioonis. Samasugune lahtine ots lõpetab peatüki \"Mida pan Zawisza Bitolas tegelikult tegi\": juttu on Sulisławi peatsest kohtumisest kellegi salapärasega, sellestki kohtumisest ei saa me aga midagi enamat teada (õigupoolest ei jõuagi, sest raamat lõpeb varsti ära).\n\nOlgu need lahtised otsad autoril enesel väga täpselt välja arvestatud või mitte, seda tüüpi raamatute puhul kujuneb otsustavaks küsimus, kas pärast kõike seda püsib tekst lugeja jaoks ikka veel koos. Õnnetuseks ei ole mina antud juhul kõige parem testlugeja, sest minu jaoks seob raamatu kindlaks ja purunematuks tervikuks selle konkreetne reaaleluline taust ja teadmine kireva prototüüpide plejaadi kohta. Nagu üks rahvusvaheliselt tunnustatud eesti kirjandusteadlane on öelnud Ene Mihkelsoni romaani \"Korter\" (1985) kohta: Rutt Hinrikus ja Marju Lauristin muidugi teavad, mis seal tegelikult juhtus, aga teised ei saagi mitte midagi aru saada! Põhimõtteliselt on Mudlum selle raamatuga ära kirjutanud rühmituse ZA/UM kroonika: sõpruskonna kujunemise omaette esteetilis-poliitilise programmiga rühmituseks, kes annab välja isetegevuslikku (veebi)ajakirja; uued hoovused, mis viivad 2013. aastal võimaluseni Kaur Kenderi juhtimise all hakata toimetama kultuurilehte Sirp; sellest sündinud skandaali, mis raputab kultuuriavalikkust ja lööb laiali kogu sõpruskonna. Tagakaane blurb'is juhib Mart Juur täie mõnuga lugejat vastassuunda, pildudes Poolaga seonduvaid märksõnu – just nagu komöödiafilmi heasüdamlik kõrvaltegelane, kes kena inimest jälitavale tölbile politseinikule ausate silmadega kinnitab: \"Vasakule, vasakule, ta läks siit vasakule\", kui tagaaetav on äsja täie vaardiga paremale põrutanud. Samahästi võiks aga kaanel kuldtähtedes ka seista, et kõik jutustatu on maha kirjutatud otse elust, juhtunud täpselt nii ja mitte kröömivõrragi teisiti.\n\nPraegu seda kaanel ei seisa ja autor ise seda lugemisstrateegiat reklaamida ei armasta. Ka kriitik Mihkel Kunnuse meelest on prototüüpide läbipaistvus pigem miinuseks ja ta oletab, et järgmised põlvkonnad saavad sellest raamatust rohkem 1.Ometi pean mina seda aspekti oluliseks: ZA/UM-i kroonika jäädvustamine on kultuurilooliselt väärtuslik. Sirbi skandaali ajal oli minu jaoks ootamatu, kui üheselt omandas kogu sündmus avalikus kajastuses reformierakondliku orkestratsiooni kuju. Õnnetu kombinatsiooni andis kokku see, et varjamatult poliitiline oli ka zaumnikute kirjutatud Sirbi manifest – hetkelõõmas ei tulnud kellelegi pähe, et seda ei pea ilmtingimata mõistma reaalpoliitilisena. Selle tulemusel nähtigi kogu asja esmajoones küünilise poliitmänguna ja just selle vastu protestisid muuhulgas need, kes esinesid kuulsas fotoseerias kinniteibitud suudega. (Tõsi, oma roll oli kindlasti ka vastuolulise imagoga Kenderil, aga selle nüansside arutamine võtaks rohkem ruumi, kui siin on võimalik kulutada.) ZA/UM-i noori liikmeid mõisteti aga parimal juhul kasulike idiootidena, kel jalas tanksaapad, millega trampida üle eesti kultuuri õrnast taimest. Hiljem reaktsioonid mõnevõrra mahenesid, sündmuste tulipunktist mäletan aga veidigi eristuvaid arvamusi peamiselt neilt, kes zaumnikuid isiklikult tundsid. \"Poola poisid\" näitab sündmust teisest vaatevinklist: tohutust entusiasmist kantud avantüürina, mille initsiatiiv tärkas just nimelt altpoolt. See ei ole sealjuures ilmtingimata ja läbinisti positiivne, vastupidi, lõpuks jääb tegemata leht ja laiali laguneb ka rühmitus. Ent romaan jutustab ära ühe teise tõe, mis skandaali ajal varju jäi, kuid väärib samuti kirjapanemist.\n\nMis siis selle Poolaga on? Mudlum kasutab võtet, mida on viimasel ajal ohtralt viljelenud Paavo Matsin: mitte väga keerulise salakeele meetodil on ühest kultuuriruumist pärit tähistajad asendatud teistega. \"Poola poistes\" öeldakse Tallinna asemel Varssavi, Tammsaare asemel Henryk Sienkiewicz, sinise rukkilille asemel punane moon; ingliskeelsete fraaside asemel vürtsitavad juttu prantsuskeelsed. Selle menetluse siht on mind ka Matsini raamatutes pannud pead murdma. Muidugi, esmajoones on see kõik lihtsalt natuke naljakas, nalja teeb äravahetamise ja pea peale pööramise lust. Matsinist rohkem on võte Mudlumi puhul ilmselt ka pedagoogiline. Kuigi autor sündmustiku reaalelulist alust kuigi kiivalt ei varja, on siiski kasulik lugejale kogu aeg meelde tuletada, et kirjutatut palutakse mitte võtta fakti pähe.\n\nKohati aga hakkab pea aurama, kui vahetustele selget šifrit ei leia. Eriti tingib selle tõsiasi, et muudetud on ka aega: kui ZA/UM tegutses 21. sajandi esimesel-teisel kümnendil, siis raamatus paistab olevat tegu umbes 1980. aastatega. Kui \"Poola poistes\" kõneleb pan Pasatski põlastavalt sotsdemmidest (lk 204), siis mida see tähendab – kas need on mingid Poola sotsiaaldemokraadid (vastav partei loodi Wikipedia andmetel alles aastal 1990)? Missugune sel juhul võiks olla nende ühiskondlik kuvand selles ajas ja kohas? Ja mida ikkagi tähendanuks 1980. aastate Poolas see, et \"samizdat-väljaande\" tegijad äkki päris kultuurilehe toimetajateks saavad? Kui see üldse juhtuda saanuks, kas polnuks see risti vastupidise märgiga sündmus kui 21. sajandi Eestis? Kas siin ei hakka asendus juba ähmastama asja mõtet?\n\nIlmselt muidugi ei tohiks seda raamatut üldse niimoodi lugeda. Tulemuseks ei peagi ju olema ehe pilt ajaloolisest Poolast, vaid pigem mingi lõbustuspargi või teemapargi moodi maailm. See meenutab lisaks Matsinile ühtlasi zaumniku Robert Kurvitza raamatut \"Püha ja õudne lõhn\" (2013), ja just selles seoses antakse \"Poola poistes\" ka seda tüüpi maailma kirjeldus: see \"paiknes tuvastamata kohas, võib-olla isegi väljaspool aega, selles sisaldusid elemendid feodaalajast, viiekümnendate heleroosast Ameerikast, seal maal tegutsesid korraga nii rüütlid, võlurid, anarhistid kui ka pollarid, kõik, mis kuskil tundus äge ja silmapaistev, poogiti fantasmagooriale külge\" (lk 121). \"Poola poiste\" Poola ei ole nii silmatorkavalt heleroosa ja fantastiline, aga ehk võib seda nimetada näiteks nõukogudeaegsete Loomingu Raamatukogude Poolaks – Loomingu Raamatukogu sari on ilmtingimata üks Mudlumi maailmu tema noorusest senimaani 2.\n\nÕieti just nooruse märksõna võibki aidata positivistliku faktisõelumise juurest jälle üldistava lugemisstrateegia juurde. Sellised fiktsionaalsusega looritatud kultuuriloolised käsitlused (kui olla nõus see määratlus omaks võtma) pole midagi haruldast. Küll aga kirjutavad neid harilikult nooremad generatsioonid oma eelkäijatest – kas siis bioloogilistest emadest-isadest või ka niisama mentoritest (näiteks Jaan Kaplinski Uku Masingust). Need inimesed on kasvanud eelkäijate kumas, täiskasvanuks saades sageli hakanud noores eas nähtut ümber mõtestama ja otsustanud anda sellele tekstilise tõlgenduse. Läbisegi siira või tõrksa imetlusega võib sellistest raamatutest leida puuslike mahakiskumist, viletsamal juhul isegi ärategemist. \"Poola poiste\" juhtum paistab silma selle poolest, et asi on vastupidi: ema on kirjutanud raamatu oma pojast ja tema sõpradest. Tõepoolest ootamatu! Kuid just see vaatepunkt teeb \"Poola poistest\" ühtlasi üldistava nooruseromaani. \"Olgu jumal armuline süüta-lastele, kes alles alustavad oma elu!\" (lk 81) – nii algab pikem tsitaat, mida autor ise on siin-seal kasutanud raamatu tutvustamiseks. Sedakaudu võib mõista ka kummalist aegruumi: eri generatsioonide noorused sulavad kokku ja paigutuvad ajateljel umbes sellele lõigule, kus kodanik-autor ise oli kahekümnendates. Adami, Sulisławi ja teiste sõprade kohta leiab tegelane Wanda: \"Kui väga ta neid poisse ka ei armastanud, oma südames tundis ta, et neis on midagi vanamoodsat, isegi aegunut\" (lk 189) – mis 21. sajandi prototüüpide puhul võiks viidata just 1980. aastatele.\n\nEmad ja pojad on tõepoolest selle romaani olulisimad tegelased. Juttu on küll ka vanematest meestest ja noorematest naistest (eraldi peatükis \"Lahedad tüdrukud\" võetakse ZA/UM-i olulisemad naisliikmed järjest läbi üsna samasuguse ühtaegu empaatilise ja tüpiseeriva menetlusega nagu poisid) – ent põgusamalt. Emakuju on killustunud teose arvukatesse naistesse, kelle elu näeme lähemalt ja kes kuuluvad noorte peategelastega võrreldes eelmisse generatsiooni: Adami ema Ewa, tema mehe armuke Anka, Sulisławile ulualust pakkuvad pani Zofia ja pani Ada. Kõik nad on omamoodi Ilusa Elviira sugulased: terased ja vaimukad eluvaatlejad, kelle unistused kipuvad tragikoomilisel moel suubuma olmesse. Lõpuks leiavadki nad sageli lohtu ja pagu kodustest argirituaalidest. Hoolimata omaenese sisemistest hingevärinatest ja -vapustustest mõjuvad nad kokkuvõttes stabiilse ja mõistlikuna maailmas, kus mehed armsalt, aga enesekeskselt ja pealtnäha sihitult ringi uitavad. Sellisena kipuvad need tegelased ühte sulama ja võib tekkida küsimus, miks peab neid nii palju olema – aga küllap just selleks, et emade tiib oleks võrdne vastukaal poegade tiivale.\n\nKui sõnapaar \"isad ja pojad\" viitab elus ja kirjanduses enamasti vastasseisule, siis emade ja poegade suhte maalib Mudlum meile ette sõbralikumana, olgugi et mitte kriitikavabana. Järgmiselt põlvkonnalt ei nõuta, nui neljaks, vanemate unistuste teostamist – pigem on päris lõbus jälgida, mis nad oma peaga ette võtavad, kuigi see valmistab tihti palju tüli. Selle võtab hästi kokku emand Ada Noseki pahur, kuid hell pomin: \"Kus mul alles romantikud. Maailma ringi tegema kanged. Head nõu ei kuula. Ütlesin ju, et kui tahate midagi muuta, siis tuleb seda teha salaja ja märkamatult. Aga ei, ikka vaja ropsuga ja ülepeakaela. Pärast nutavad ja klaarivad minu aias oma arveid. Oh te piimaninad\" (lk 360).\n\nSäh teile Sirbi skandaali ja poliitmänge.\n\n1 M. Kunnus, Mudlum ja tema poisid. Kultuur.err, 02.12.2019.\n\n2 Vt Mudlum, LR! Hõissa! Proosit! Ta elagu! Sirp, 13.01.2017.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\nMudlum\n\"Poola poisid\"\nKirjastus Strata\n400 lk.\n\nArvustus ilmus Vikerkaares", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKlaas kutsub Tartu Keskerakonda oma sisetüli lahendama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üks teema on Keskerakonna sees toimuv ja teine teema on linnavalitsuse igapäevane töö ning see viimane toimib,\" kinnitas Klaas esmaspäeval ERR-ile.\n\nKüsimusele, kas olukord, kus Keskerakond soovib vahetada abilinnapea Monica Ranna sellelt kohalt välja, kuid viimane keeldub lahkumast, tunnistas Klaas siiski, et see loob linnavalitsuse ümber õhkkonda, mis selle tööle kasuks ei tule.\n\n\"Ja sellepärast on ka minu sõnum praegu heale koalitsioonipartnerile, et nüüd, kui aasta on taas alanud ja on esimene täistöönädal, siis kõik need koosolekud, mida nad on planeerinud, viiksid selleni, et nad saaksid enda sees selguse majja,\" rääkis linnapea Klaas. Tema sõnul peaks Keskerakonnal olema alanud nädalal mitmeid koosolekuid, mis võiksid olukorrale lahenduse tuua.\n\nKommenteerides väiteid, justkui oleks Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots lubanud Rannale abilinnapea kohalt lahkumisel uut töökohta ühe Tartu lasteasutuse juhina, rõhutas Klaas, et selline käitumine ei ole lubatav. \"Kindlasti Tartu linnavalitsusega seotud allaasutuste ametikohad ei saa olla mitte mingisugusekski kauplemise objektiks ja need täidetakse konkursi alusel. Nii, et siin on seisukoht väga üksühene,\" ütles ta.\n\nKlaas hoidus kommenteerimast oma läbisaamist Tootsiga, kuid rõhutas uuesti töiseid suhteid Keskerakonnaga. \"Meie koostöö Keskerakonna Tartu piirkonnaga on töine nagu ma ka äsja mainisin. Kõige olulisem aasta dokument ehk linna eelarve on volikogus kenasti üksmeelselt vastu võetud, vajalikud alused selliseks tööks on üksmeelselt loodud,\" ütles linnapea.\n\nSamale viidates ei näinud ta vajadust kaaluda ka koalitsioonipartneri vahetust linnas. \"Meie koostöö toimib, eelarve on vastu võetud, igapäevane töö laabub ja on vastastikune töine õhkkond. Nii, et ma loodan, et Keskerakond lähiajal saab ka selgeks vaieldud omavahel need teemad, mis praegu päevakajalised on,\" ütles Klaas vastuseks küsimusele, kas ta ei ole mõelnud koalitsioonipartneri vahetusele.\n\nTartu 49-liikmelises volikogus moodustavad koalitsiooni Reformierakonna fraktsioon, millel on 20 kohta ja Keskerakonna fraktsioon, millel on volikogus seitse saadikut. Lisaks on linnavolikogus kaheksa kohta Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal (SDE), kuus kohta Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) ja Isamaal kolm kohta. Valimisliidul Tartu Heaks on kolm ja valimisliidul Tartu Eest kaks esindajat. Koalitsioonilepingu sõlmisid 29. oktoobril 2017 Reformierakond ja Keskerakond. Ühtlasi sõlmiti koostööprotokoll valimisliiduga Tartu Eest.\n\nKeskerakonna Tartu piirkond, mis valis sügisel endale uue juhtkonna, otsustas välja vahetada erakonnakaaslastest abilinnapead Monica Ranna ja Madis Lepajõe. Rand keeldus esialgu ettepanekust, kuid detsembris teatas, et lahkub novembris tehtud kokkuleppe järgi abilinnapea ametist 1. jaanuaril, kui peetakse kinni temaga sõlmitud kokkulepetest. Lõppenud aasta viimasel päeval ta aga tagasiastumisavaldust ei esitanud, kuna väidetavalt ei saanud töökohta, mida erakonna Tartu piirkonna juht Toots olevat talle vastutasuks lubanud. Lepajõe on haiguslehel ning tema küsimus on hetkel külmutatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) kutsub koalitsioonipartnerit Keskerakonda oma sisetüli lahendama, kuid kinnitab samas, et koostöö kahe partneri vahel laabub hästi vaatamata Keskerakonna Tartu piirkonda haaranud segadustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa kutsus USA-d digitaalmaksu osas \"aru pähe võtma\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"See kaubandussõda ei ole kellegi huvides. Kutsun meie Ameerika sõpru ilmutama tarkust ja võtma aru pähe,\" ütles Le Maire raadiojaamale France Inter.\n\nUSA president Donald Trump ähvardas detsembris karistada Prantsusmaad tehnoloogiahiidudele kehtestatud uue maksu eest ning avalikustas plaani karistustollide kehtestamiseks 2,4 miljardi dollari väärtuses Prantsuse veinidele, kosmeetikale ja nahkkottidele.\n\nLe Maire hoiatas, et tollide kehtestamise korral kavatseb Prantsusmaa reageerida. \"Kui ameeriklased otsustavad kehtestada digitaalmaksu vastu sanktsioonid, reageerime me sellele,\" ütles minister.\n\nPrantsusmaa kehtestas eelmisel aastal kolmeprotsendilise maksu digihiidude Prantsusmaal tehtud käibele. See mõjutab firmasid, mille ülemaailmne aastakäive on üle 750 miljoni euro ja Prantsuse oma üle 25 miljoni euro.\n\nUSA ähvardatud tollimaksud võivad kahekordistada hinna, mida Ühendriikide tarbijad Prantsuse impordi eest maksavad. Novembris kehtestas Washington 25-protsendise tolli ka Prantsuse veinile, osana Airbusi riigiabi puudutavast vaidlusest.\n\nLe Maire on korduvalt rõhutanud, et Prantsusmaa esimene ja tähtsaim eesmärk saavutada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) kokkuleppe rahvusvahelises digimaksus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire kutsus esmaspäeval Ühendriike mitte jätkama Prantsusmaa ähvardamist sanktsioonidega vaidluses digitaalmaksu üle ning hoiatas vastumeetmete eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi Tuleviku jalgpallur otsustas 25-aastaselt putsad varna riputada\n\n## Põhitekst:\n\nTuleviku üks kogenumaid mängijaid tõdes, et otsus ei tulnud kergelt, vaid sündis sõna otseses mõttes läbi valu.\n\nÕunap tunnistas, et lõppenud jalgpalliaasta oli talle kohati äärmuseni raske. \"Olen oma põlvedega hädas olnud juba mitu aastat,\" kõneles ta klubi pressiteate vahendusel. \"Viimase hooaja mängisin peaaegu täies pikkuses valu kannatades, medikamentide toel, ja see oli vaimselt kohutavalt kurnav.\"\n\n\"Võitlesime kõrgliigasse püsimajäämise nimel ja ma lihtsalt ei suutnud meeskonda alt vedada ning mängisin sellisel moel vooru vooru järel,\" kirjeldas 2019. aastal 36 peetud kõrgliiga mänguvoorust koguni 33-s platsil käinud ning vaid kahes neist vähem kui täisminutid mänginud Õunap.\n\n\"Otsustasin siiski juba enne hooaja lõppu, et kõrgliigas jääb see minu jaoks viimaseks. Hooaja järel käisin ka operatsioonil, ent edasi mängimisega kaasnev kõrge risk veel rängema vigastuse tekkimiseks ei jätnud enam ümbermõtlemiseks ruumi: tuli oma keha kuulata ja kõrvale astuda.\"\n\nTuleviku klubist ei kavatse Õunap kuhugi kaduda ning toimetab seal edasi oma teise kutsumuse, treeneritööga, jätkates paralleelselt noorte treenimisega ka UEFA A-taseme treenerilitsentsi omandamist.\n\n\"Tahan oma kogemusi noortele edasi anda ning ka ise treenerina kindlasti areneda ja järgmisi samme teha,\" kinnitas mängumees. \"Mul on praegu treenida kolm noortegruppi ning näen neis palju särasilmseid ja fanaatilisi tulevikutalente. Viljandi jalgpall on ja jääb mu südameasjaks. Ka tahan tänada kõiki Tuleviku poolehoidjaid ja fänne, kes mind läbi aastate südames on kandnud. Aitäh teile!\"\n\nKas Õunap jätkab mängimist mõnes madalama liiga võistkonnas, ei taha ta praegu öelda. \"Oma lõbuks ja koos sõpradega võiks millalgi kindlasti edasi toksida, aga praegu keskendun ainult sellele, et tervis korda saada ning oma treeneritööd hästi teha,\" lausus ta.\n\nKlubi juhi Raiko Mutle sõnul ei tulnud Janar Õunapi loobumise otsus talle üllatusena, ehkki südames lootis ta, et see pole lõplik. Seetõttu hoiti uue hooaja mängijalepingu pakkumine Õunapi jaoks laual viimase hetkeni.\n\n\"Janari-suguseid mängumehi on vähe, neid on raske leida ja selliseid sünnib harva,\" nentis Mutle. \"Janar on tööeetika etalon. Tema kompromissitu võitlusvaim, tahe minna meeskonna ja kodulinna nimel kas või läbi kiviseina on miski, mida on vaja igas võistkonnas. Mõistan ja aktsepteerin Janari otsust igati, sest tervis on kallis vara. Nukra sündmuse teeb rõõmsamaks teadmine, et Janari näol on tegemist järjekordse Tuleviku legendi staatusesse tõusnud mängijaga, kes oma karjääri lõpetamise järel klubisse jääb ja siin oma väärtusliku panuse annab. Jõudu sulle treeneritöös, Jansa!\"\n\nJanar Õunap on Viljandi Tuleviku oma kasvandik, kes tegi debüüdi täiskasvanute hulgas 2010. aastal 16-aastasena Tuleviku duubelmeeskonna eest teises liigas. Kõrgliigas debüteeris Õunap 2014. aastal Tallinna FC Florat esindades.\n\nKaks aastat hiljem koduklubisse naasmise järel tõusis Õunap kiiresti meeskonna liidrite hulka ning sai Tuleviku särgis nelja hooajaga kirja 98 kõrgliigamängu, milles lõi kaks väravat.\n\nEri vanuseklasside noortekoondistes pääses Janar Õunap platsile 17 mängus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pärast pikka kaalumist otsustas Viljandi Tuleviku keskkaitsja, klubi esindusmeeskonnas ka kaptenipaela kandnud Janar Õunap 25-aastaselt oma kõrgliiga karjäärile joone alla tõmmata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTammik ja Kubassova tegid skoori, kuid Napoli andis kuue minutiga võidu käest\n\n## Põhitekst:\n\nMartina Gelmetti oli Tammiku eeltöö järel 18. minutil Napoli juhtima viinud ja Jody 23. minutil otse nurgalöögist tervet mängu mõjutanud ülitugeva tuule abiga viigistanud, kui algas eestlannade šõu, vahendab Soccernet.ee.\n\nTammik tegi 28. minutil seisuks 2:1, kusjuures söödu andis talle avavärava autor Gelmetti. Kohe teise poolaja alguses kasvatas Kubassova tabamus eduseisu veelgi, ent kui mängitud oli tund, anti võit lühikese aja jooksul käest.\n\n60. minutil lõi värava Federica Polverino ja 65. minutil Lucia Conte viigistas. Ehkki lõpuminutitel jäi Roma väljakule kümnekesi, ei suutnud Napoli enam eduseisu taastada.\n\nLoe edasi Soccernet.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia naiste esiliigas ehk Serie B-s leppisid Napoli ja AS Roma tulise mängu järel 3:3 viiki. Kodus mänginud Napoli eest said jala valgeks nii Lisette Tammik kui ka Vlada Kubassova.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKazaks: Läti Pank peab oma mainet parandama\n\n## Põhitekst:\n\nRimševicsi kohtuprotsess on tugevasti mõjutanud Läti Panga mainet, kuid keskpanga teenuste, nt majandusanalüüsi maine on endiselt kõrge. \"Küsimus ei ole selles, mida Läti Pank teeb või ei tee, sest Läti Panga teenused ja toetus on endiselt hinnas. Peamine komistuskivi on Rimševicsi protsessi mõju panga mainele,\" ütles Kazaks.\n\nTema arvates võib Rimševicsi lahkumine panga presidendi kohalt avaldada asutise mainele soodsat mõju, kuid ei lahenda kõiki muresid.\n\n\"Läti Pank peab tegema oma maine parandamiseks hoolega tööd. Mainet saab parandada ainult töö ja saavutustega, tõestades, et Läti Panga panus riigi majandusse saab olla suurem. Miski ei sünni automaatselt, sellega tuleb tööd teha. Jutud üksi mainet ei paranda,\" lausus Kazaks.\n\n\"On ilmunud mõnel puhul ekslik kujutelm, et Läti pank on kui vandlitorn, kus mõnikord harva avatakse aknaluuke, keegi ütleb midagi, seejärel tõmmatakse luugid taas kinni ja sees toimub midagi salapärast ja lastakse välja veel mälestusmünte. See ei ole nii! Läti Pank muutub edaspidi avatumaks, ligipääsetavaks, me viibime rohkem kohal ja osaleme, teeme seda ambitsioonita, et vaid meie teame absoluutset tõde. Meie ülesanne on analüüsida mitmesuguseid võimalusi, vahendeid, mida poliitikud saavad kasutada, kuid Läti Pank ei võta seisukohti \"kas nii või mitte kuidagi\",\" ütles panga president.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti Pank peab tegelema oma maine parandamisega ja peamiseks komistuskiviks selles on panga eelmise presidendi Ilmars Rimševicsi kohtuprotsess, ütles panga uus president Martinš Kazaks usutluses BNS-ile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa dokumentaal tõi tõstmisliidu presidendi kohale süsimustad pilved\n\n## Põhitekst:\n\nDoping on olnud tõstmises suur probleem juba aastakümneid ja Seppelti dokumentaalis näidati selle mitmeid aspekte. Sealjuures põhiline tähelepanu langes Ajanile, kes sai 1976. aastal rahvusvahelise tõsteliidu peasekretäriks ja seejärel 2000. aastal presidendiks.\n\nKüsimust tekitasid teatud rahasummade liikumised, mis andsid alust arvata, et need rändasid isiklikult Ajani taskusse. Loos võttis teiste seas sõna Euroopa tõstmisliidu juht Antonio Urso, kelle teatel läks osa rahvusvaheliselt olümpiakomiteelt saabunud rahadest Šveitsi pankade kontodele, kuhu oli ligipääs vaid Ajanil ja IWF-i aruannetes polnud neid märgitud.\n\nSaksamaa tõstmisliidu presidendi Christian Baumgartneri väitel oli kadunud raha hulgaks konservatiivse analüüsi hinnangul vähemalt 5,5 miljonit USA dollarit. Kui aga arvestada juurde intressid, jäeti deklareerimata seitse või kaheksa miljonit USA dollarit tulusid.\n\nJuhtunu jääb kümne aasta tagusesse aega, aga Baumgartner ei tea, kuhu see raha läks ja miks ei algatatud uurimist. \"Hea küsimus... spordis ei algatata selliste asjade peale kriminaaluurimisi,\" vastas sakslane.\n\nUrso kirjutas sellest ROK-ile, sai aga vastuse, et tegemist on tõstmisliidu siseasjaga. \"See on vastuvõetamatu. Nagu öelduks, et ma ei taha võtta mingit vastutust, mida IF (Internation Federation - rahvusvaheline alaliit) teeb. See on okei. See on anarhia, mitte demokraatia,\" lausus itaallane ARD-le.\n\nARD loos tuuakse välja ka mitmed küsitavad praktikad seoses Ajani kodumaa Ungari antidopinguga, sealjuures saab sõna Moldova koondise arst, kes teatas otse: \"puhas\" dopinguproov rahvuslikul võistlusel läks maksma 60 ja rahvusvahelisel võistlusel 200 USA dollarit.\n\nARD uuris kümneaastasel perioodil aastani 2018 kokku 16 000 dopinguproovi tulemusi ja avastas, et 450 sportlasest, kes võitsid selles vahemikus olümpia- ja MM-medaleid, ei andnud pea pooled auraha võitmise aastal ühtki võistlusvälist dopinguproovi.\n\nÜks olümpiamedalistist tõstja väitas aga, et näiteks Tais hakatakse dopinguga turgutama juba 13-aastaseid tõstmistüdrukuid ja mõistagi leidus neid, kelle sõnul on olukord selline, et keelatud aineteta pole võimalik medaleid võita.\n\nPraeguseks on rahvusvahelise tõstmisliidu antidopinguprogamm läinud rahvusvahelise testimisagentuuri (ITA) kätte. Samuti on muutunud olümpiale kvalifitseerumise süsteem, mis nõuab senisest tunduvalt karmimat dopingukontrollida läbimist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa telekanalis ARD oli eetris dopinguajakirjanik Hajo Seppelti dokumentaal tõstmise pahupoolest, kus süüdistati ala juhti Tamas Ajanit tõsistes korruptsioonikuritegudes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nErdogan: Türgi sõdurid asusid Liibüa poole teele\n\n## Põhitekst:\n\nLiibüas, kus jätkub diktaator Muammar Gaddafi kukutamisele järgnenud võimuvõitlus, on hetkel kaks konkureerivat administratsiooni. Pealinn Tripolis tegutseb rahvusvaheliselt tunnustatud ühtsusvalitsus, mida on aktiivselt toetamas Türgi ja Katar ning millele on tugevat poliitilist toetust avaldanud ka Itaalia. Riigi idaosas, keskusega Tobruki linnas, võimutsevad aga sõjapealik Khalifa Haftari väed, keda toetavad Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid ning kelle poolel on väidetavalt sõdimas ka Venemaalt saadetud palgasõdureid. Lisaks kahele administratsioonile on naftarikkas riigis piirkondi, mida kontrollivad erinevad kolmandad relvarühmitused. Samuti on Liibüas tegutsemas äärmusrühmitus ISIS, vahendasid BBC ja Guardian.\n\nTripoli on varem saanud Türgilt sõjalist varustust ning eelmisel nädalal kiitis sõdurite Liibüasse saatmise heaks ka Türgi parlament.\n\nHaftari väed on üritanud Tripolisse tungida juba kuid ning möödunud laupäeval tabas sealset sõjaväeakadeemiat õhurünnak, milles hukkus vähemalt 30 inimest. Haftari väed on süüdistused õhurünnaku korraldamises tagasi lükanud.\n\nErdogan ütles telekanalis CNN Turk, et Türgi sõdurite ülesandeks Liibüas on koordineerimine ja operatiivkeskuse rajamine. \"Meie sõdurid on praegu järk-järgult teele asumas,\" sõnas ta ja lisas, et Türgi sõdurite eesmärgiks pole seal võidelda, vaid toetada legitiimset valitsust ning hoida ära humanitaarkatastroof.\n\nTürgi valitsus pole Liibüa sõjalise operatsiooni täpsemaid asjaolusid - näiteks sõdurite arvu - avalikkusega jaganud.\n\nLisaks Haftari toetajatele on Türgi plaani vastu ka koos Vahemerre gaasitoru rajavad Iisrael, Kreeka ja Küpros, kelle arvates ohustab see samm piirkondlikku stabiilsust.\n\nEsmaspäeval peaks suletud uste taga Liibüa teemat arutama ka ÜRO julgeolekunõukogu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "President Recep Tayyip Erdogan teatas pühapäeval, et Türgi alustas sõdurite saatmisega Liibüasse, et toetada seal rahvusvaheliselt tunnustatud valitsust võitluses riigi idaosa kontrollivate rivaalitsevate jõududega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMarin Mõttus: Bagdad hõõgub\n\n## Põhitekst:\n\nPaari aasta eest rääkis ühe Lähis-Ida riigi diplomaat mulle, et vestluses oma Iraani kolleegiga olevat too \"kogemata\" pillanud poliitiliselt ebakorrektse märkuse: \"Kolm araablaste pealinna – Bagdad, Beirut ja Sana'a – on juba meie kontrolli all. Neljanda – Damaskuse – võtame üsna pea üle\".\n\nKuna olen seda lauset nüüdseks lugenud juba paarist artiklist ja mõnest raamatustki, siis kahtlen, kas selline kerge keelega diplomaat üldse olemas oli. Pigem on tegemist Lähis-Idas levinud meemiga, mida muidugi kunagi ei esitata Iraani ametliku seisukohana, kuid mille aukartlik järelekordamine vestlustes on Teheranile kasulik.\n\nIraani huvid\n\nReedel Bagdadis hukkunud kindral Qasem Soleimani oli selle meemi lihast ja verest kehastus.\n\nRevolutsioonilise kaardiväe eliitüksus Quds, mida Soleimani juhtis, on aastakümneid tegutsenud kindla eesmärgiga kujundada Lähis-Ida ümber lähtudes Iraani huvidest. Ehkki Islamivabariigi režiim on oma väljendustes sõjakas ja siseriigis karmikäeline, ei ole Iraan see riik, mis põleks soovist tormata konventsionaalsesse sõtta.\n\nTeherani strateegiat Lähis-Idas on hakatud nimetama asümmeetriliseks võitluseks: otsese vastasseisu asemel kasutatakse oma mõjuvõimu suurendamiseks kaudseid vahendeid, õhutatakse pingeid, nõrgestatakse vaenulikke ja relvastatakse samameelseid elanikegruppe piirkonna riikides. Soleimani oli mees, kes teadis ülihästi, kuidas veenda teisi rahvaid oma riigi huvide eest võitlema, ja vahendeid selleks ta ei valinud.\n\nIraani viimaste aastakümnete strateegia on olnud püüelda globaalse šiiakogukonna liidriks ja eestkõnelejaks; see on ka platvorm, millelt peetakse võitlust USA ja teiste lääne vaenlaste vastu.\n\nMaailma islamiusulistest on 85 protsenti sunnid ja ainult 15 protsenti šiiad, seetõttu on šiiad ajast aega süüdistanud sunnisid enda kui nõrgema poole tagakiusamises ja allasurumises. Selline ohvriretoorika on sissejuhatuses viidatud meemi n-ö tagumine külg ja lisab islamivabariigi agressiivsevõitu imagole moraalset tuge.\n\n\"Kui paljud Eestis on mõelnud näiteks faktile, et üks olulisimaid šiiausulisi rahvusgruppe on aserid, kellest osaga me ajaloo tahtel viiskümmend aastat ühist impeeriumi jagasime...\"\n\nTeisalt peame siin läänemaailmas tunnistama, et meie teadmised šiia vaimsusest ja meelelaadist on enam kui tagasihoidlikud: kui vähesed eksperdid välja arvata, tõmbabki enamus meist Iraani ja šiiismi vahele mugavalt võrdusmärgi. Kui paljud Eestis on mõelnud näiteks faktile, et üks olulisimaid šiiausulisi rahvusgruppe on aserid, kellest osaga me ajaloo tahtel viiskümmend aastat ühist impeeriumi jagasime...\n\nSektantlik vastasseis\n\nIraan toimib hästi sektantliku vastasseisu tingimustes, selleks on Teheranil olemas tõhusad relvad nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Just seetõttu on nii Liibanon kui ka Iraak – mõlemad erinevatest usulistest kogukondadest koosnevad riigid - olnud Iraani asümmeetrilise sõjakunsti jaoks sobivad võitlustandrid.\n\nKuid sellesügisesed meeleavaldused mõlemas riigis – üha enam nimetatud Araabia kevade teiseks laineks – on sektantliku konflikti parameetritest väljunud. Neid nimelt ei ole võimalik otseselt seostada ei sunni – šiia konfliktiga ega ka ühegi poliitilise parteiga. Protestitakse eelkõige poliitilise eliidi ebatõhususe, viletsas seisus avalike teenuste, riigi elu halvava korruptsiooni ja üleüldise korralageduse vastu, millest kodanikel on kõrini saanud.\n\nMõlemas riigis on Iraani-meelsed jõud asunud valitsevaid ringkondi toetama ja meeleavaldusi vastustama. Liibanoni Hezbollah' toetajad ründasid novembris meeleavaldajaid Beiruti kesklinnas, pöörates seni rahumeelsed protestid vägivaldseks.\n\n1985. aastal Iraani toetusel radikaalse relvastatud rühmitusena loodud Hezbollah on nüüdseks mugavalt sobitunud Liibanoni sektidevahelisel tasakaalul põhinevasse valitsussüsteemi, osaleb poliitikas ning mängib üha suuremat rolli riigi ärimaastikul.\n\nKuid süsteem ise jookseb üha rohkem ummikusse ning Hezbollah - Iraani asümmeetrilise võitluse üks kõige vahedamaid relvi – kaotas meeleavaldajate klohmimisega toetust Liibanoni elanike ärksama osa silmis.\n\nKõrged panused\n\nIraagis on panused kõrgemad. Just siin asub šiia muslimite pühim linn Karbala, kus 680. aastal suri lahingus esimene šiia märter, legendaarne Hussein. Šiiade jaoks on Karbala võrreldav Mekaga: igal aastal nelikümmend päeva pärast Husseini surma-aastapäeva saabub sinna kümneid miljoneid palverändureid.\n\nKarbalast tunnise autosõidu kaugusel Najafis resideerib Iraagi šiiade usuline liider, mõjukas 89-aastane suurajatolla Ali al-Sistani. Al-Sistani ei ole formaalselt Iraagi võimuhierarhia liige, kuid ilma tema heakskiiduta ei ole ametisse seatud ühtegi valitsust Saddam Husseini kukutamisest saadik.\n\nAjatolla al-Sistani on alates meeleavalduste algusest avaldanud protestijatele toetust; sellega on ta toetanud Iraagi rahva soovi vabaneda eliidist, kelle võimulpüsimist on suuresti tagatud Iraani relvadega ja Iraani huvides.\n\nSarnaselt Iraagi liidritele mõistis Al-Sistani hukka Qasem Soleimani tapmise, kuid seejärel kutsus kõiki osapooli üles mitte kättemaksule, vaid hoidma end vaos ja tegutsema targalt.\n\n\"Al-Sadr määratleb end Iraagi rahvuslasena: ta on leppimatult USA-vaenulik, kuid samas avalikult kritiseerinud ka Iraani sekkumist Iraagi siseasjadesse.\"\n\nTeine Iraagi šiiade oluline juhtfiguur on poliitik Muqtada al-Sadr, kelle valimisnimekiri sai 2018. aasta valimistel kõige rohkem hääli. Al-Sadr määratleb end Iraagi rahvuslasena: ta on leppimatult USA-vaenulik, kuid samas avalikult kritiseerinud ka Iraani sekkumist Iraagi siseasjadesse.\n\nSee põige Iraaki ja Liibanoni viis kahe mõtteni.\n\nEsiteks: millised iganes ka ei saaks olema Teherani järgmised sammud, sealsetel võimudel tuleb arvestada olukorraga, kus Iraan ei ole enam globaalse šiiakogukonna vaieldamatu liider.\n\nJa teiseks: Iraak on läbi poliitilise kaose, võimuvõitluse ja veriste kokkupõrgete võtmas taas sisse oma kohta Lähis-Ida poliitilise ja majandusliku taustsüsteemi ühe alussambana. Mida kiiremini see juhtub, seda olulisemaks muutub Bagdad nii USA-le kui ka Iraanile.\n\nPraegune vastasseis pingestab olukorda terves regioonis ja kaugemalgi, kuid selle telg, hõõguv säsi ja ka peamine lahinguväli saab tõenäoliselt olema Iraagis.\n\nSeetõttu laenasin pealkirja – pisut muudetuna – noorelt iraaklannalt varjunimega Riverbend, kelle blogi aastaist 2003-2004 ilmus eesti keeles raamatuna pealkirjaga \"Bagdad põleb\". Laenasin lootuses, et seekord suudetakse leegid summutada enne suure tulekahju puhkemist.\n\nMarin Mõttus on töötanud diplomaadina Madridi ja Tel Avivi Eesti saatkonnas ning esindanud Eestit suursaadikuna Portugalis ja Türgis. Ankarast oli Mõttus saadikuna akrediteeritud Iraani, Liibanoni ja Aserbaidžaani.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Praegune vastasseis pingestab olukorda terves Lähis-Idas ja kaugemalgi, kuid selle telg, hõõguv säsi ja ka peamine lahinguväli saab tõenäoliselt olema Iraagis, kirjutab Marin Mõttus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRicky Gervais Kuldgloobustel: kedagi ei huvita enam filmid ja keegi ei käi kinos\n\n## Põhitekst:\n\nRicky Gervais ütles oma avamonoloogis, et kuigi nad plaanisid teha tänavu in memoriam rubriigi, siis ta vaatas seda nimekirja ning valik ei olnud piisavalt mitmekesine. \"Seal olid suures osas vaid valged inimesed ning ma otsustasin, et mina sellist asja läbi ei lase, võib-olla siis järgmisel aastal.\"\n\nSamuti nentis ta, et tänapäeval ei huvita enam kedagi filmid ja keegi ei käi kinos. \"Kõik vaatavad Netflixi,\" sõnas Gervais ja tõi välja, et kõik paremad näitlejad on pöördunud samuti Netflixi ja HBO-sse. \"Need näitlejad, kes on jäänud Hollywoodi, mängivad põhiliselt filmides, kus nad peavad kandma maske, keepe ja eriti liibuvaid kostüüme,\" mainis ta, lisades, et seda ei saa nimetada enam näitlemiseks. \"Pigem tähendab see kaks korda nädalas jõusaalis käimist ja steroidide söömist.\"\n\n\"Režissöör Martin Scorsese kommenteeris Marveli koomiksifilme ja ütles, et need ei ole päris kino, vaid meenutavad pigem lõbustusparke ning kuigi ma olen temaga nõus, siis ei saa ma aru, miks Scorsese käib lõbustusparkides, sest ta on nii lühike, et teda ei lasta kindlasti atraktsioonide peale,\" sõnas Ricky Gervais.\n\nÕhtujuhil jagus kriitikat ka möödunud aastal lõpus kinodesse jõudnud muusikalile \"Kassid\" (\"Cats\"). \"Keegi ei ole seda filmi näinud,\" mainis ta ja tõi välja, et ühes arvustuses öeldi, et see film on koerte kõrval kõige halvem asi, mis on kunagi kassidega juhtunud.\n\nGervaisi arvates ei peaks filmiinimesed oma tänukõnedes rääkima poliitikast. \"Teil ei ole õigust avalikkust millegi suhtes harida, sest te ei tea reaalsest elust mitte midagi,\" selgitas ta ja rõhutas, et enamik filmitööstuse inimesi veedab vähem aega koolis kui Greta Thunberg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameerika filmi- ja teleauhindu Kuldgloobuseid juhtis sel aastal Briti koomik Ricky Gervais, kelle jaoks oli see viies ning ühtlasi ka viimane kord auhinnagalat läbi viia. Oma avakõnes kinnitas Gervais, et seetõttu võib ta ka eriti julgeid nalju teha, sest rohkem teda galat juhtima niikuinii ei kutsuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLukas lükkas tagasi Helme pakutud kandidaadi Vabaõhumuuseumi nõukokku\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esitasite ettepaneku nimetada sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum nõukogu liikmeks Meelis Keerberg. Teatame, et me ei toeta esitatud kandidaati ja leiame, et sihtasutuse nõukogu vajab teistsuguse taustaga liiget,\" seisab Lukase ametlikus kirjas.\n\nEttevõtlusega tegelev Keerberg on EKRE liige, nagu ka Martin Helme. Lukas kuulub erakonda Isamaa.\n\nLukas teatas Helmele, et arvestades Vabaõhumuuseumi eesmärke, varade mahtu ja majanduslikku olukorda ning praegust nõukogu koosseisu ja nõukogu liikmete kompetentse, leiab kultuuriministeerium, et eelkõige on vajalik sihtasutuse nõukogusse täiendava finantsalase kompetentsi kaasamine.\n\nMinister Lukas lisas, et rahandusministeerium on finantsvaldkonnas riigi juhtministeerium.\n\n\"Sellest tulenevalt eeldame, et rahandusministri esitatud nõukogu liige omab nendes küsimustes võrreldes erasektori esindajatega kõrgemat kompetentsi, osates seejuures arvestada ka riigi asutatud sihtasutuse finantsjuhtimise eripärasid. Eeltoodust tulenevalt palume teil esitatud ettepanekut kaaluda ning esitada nõukogu liikme kohale uus kandidaat lähtudes riigivaraseaduse mõttest,\" on kirjas Lukase vastuses Martin Helmele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas teatas rahandusminister Martin Helmele, et viimase poolt esitatud EKRE-sse kuuluv kandidaat ei sobi Vabaõhumuuseumi nõukokku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKarin Bachmann: aegunud sümbolitest üle kasvanud ühiskond\n\n## Põhitekst:\n\nTööstusharu allakäigu eest tuleb peamiselt kiita loomade eestkostjate aastakümnete pikkust valjuhäälset osutamist karusnaha ebaeetilisele taustale.\n\nKarusnahk ei ole enam ammu elitaarsuse sümbol, vaid vihjab hoopis kandja madalale moraalile, sest sümboli sisu on teinud kannapöörde. Kandjat algselt kaunistanud ja esile tõstnud hinnaline materjal töötab nüüd oma algsele kuvandile risti vastu, kutsudes esile ühiskondlikku häbimärgistamist ning seda sageli just eliidi enda sees.\n\nAvalikult teatavad karusnahast loobumisest järjest tuntumad moeloojad, lauljad, näitlejad – just need, kelle seljas karusnahk madalamatele sotsiaalsetele gruppidele nii ihaldusväärne on tundunudki. Karusnahavabu moeloojaid tunnustab Loomus eraldi märgisega Fur Free Retailer, mis tõestab nende vastutustundlikkust.\n\nTöösturid kui karusnahaäri peamised õigustajad põhjendavad tootmisharu vajalikkust endiselt ka karmi põhjamaa talvega, mis sunniks igaüht vähemalt üht kasukat soetama. Tegelikult astub kasukate sihtgrupp ju majast autosse ja teise maja ees jälle uksest sisse.\n\nÜrgse vältimatu kehakattega puudub tänapäevasel esemel igasugune seos. Tõeliselt karmides tingimustes liikujad (alpinistid, polaaruurijad jms) kannavad tänapäevaseid sooje, kergeid, hingavaid ja tarku materjale, mis raskeid ja ebapraktilisi kasukaid igati ületavad.\n\nLoobumise peamise põhjuse võib kaheks lahutada, kuid nad on üksteisega tegelikult tihedalt põimunud: eetika ja keskkonnahoid. Pikalt hoolega varjatud karusloomakasvanduste igapäevased toimemehhanismid on avalikkusele filmide ja artiklitena rohkem kättesaadavad ning anonüümsel mütsitutil on korraga kurvad silmad.\n\n\"See on sotsiaalse normi katkestus, mis lubab vaikival kõrvalevaatamisel rikkuda tava, mis teises – igapäevases - kontekstis kutsuks esile vihase avaliku hukkamõistu.\"\n\nKui panna joonele karusloomakasvanduste argipäev ja esimesed pähe tulevad kuulsad koerapiinamisjuhtumid, teeb karusloomadega toimuv kõigele silmad ette. See on sotsiaalse normi katkestus, mis lubab vaikival kõrvalevaatamisel rikkuda tava, mis teises – igapäevases - kontekstis kutsuks esile vihase avaliku hukkamõistu.\n\nSelline pime katkestus on saanud võimalikuks peamiselt seetõttu, et ühiskonna valdav enamus ei ole siiani teadnud tööstuse tegelikke toimemehhanisme ning on ühtlasi lasknud end uinutada kolmest müüdist, mida töösturid erinevate vormelitena tuimalt korrutavad: et kõik on normikohane ehk siis heaolu tagav; et teistmoodi ei ole võimalik ja et inimesel on sünnijärgne õigus loomadega kõike teha; et üksikisik on muutuste esilekutsumiseks võimetu.\n\nSüsteemis sees olijate eneste muutuv tundlikkus seevastu võimaldab neil rohkem või vähem siiralt uskuda, et loomad elavadki hästi ja et antakse endast parim.\n\nKõrvutades vajadusi ja kasvandustes võimaldatavat on selge, et eetiline, kõiki looma päris heaoluks vajalikke nõudeid täitev ja samal ajal suurt kasumit tootev kasvandus ei olegi lihtsalt võimalik.\n\nVõib lõputult vaielda iga puurisentimeetri üle, kuid kui karusnaha omahind ei jää nii madalaks nagu ta praeguse ebaeetilise ja väärkohtleva kasvatamisviisi juures on ja kasumid kümnetes kordades langevad, kaotab tööstusharu mõtte. Ainus mõistlik ja kõigile osapooltele väärikuse tagav lahendus on karusloomakasvanduste pidamise lõpetamine mõistliku üleminekuajaga, et töötajad saaksid ümber õppida.\n\nUued sümbolid on kohal, vanad peavad taanduma ja katkestustest saavad ühendused - karusloomadesse suhtumise paradigma on õnneks pöördumatult muutunud.\n\n11. jaanuaril korraldab MTÜ Loomus Tallinna vanalinnas traditsioonilise rongkäigu loomade heaks, millega juhitakse tähelepanu karusloomafarmide keelustamise vajadusele, toetatakse positiivseid muudatusi seadusloomes ja loomade õigust loomuomasele elule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Karusloomakasvatus on kogu maailmas hääbuv valdkond – Eesti ainsas suurfarmis on loomade (naaritsad, hõbe- ja sinirebased) arv kahanenud kümme korda, töötajate arv vähenenud kahe aastaga ca viiekümnelt kümnele; naaritsate edasine \"tootmine\" ehk paaritamine on tänaseks lõpetatud, kirjutab Karin Bachmann.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei- ja piirivalveamet soetab neljanda hõljuki\n\n## Põhitekst:\n\nHõljuki hankimiseks on PPA välja kuulutanud riigihanke ja selle eeldatava maksumus on 800 000 eurot.\n\nPPA arendusosakonna juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla ütles ERR-ile, et hanke põhjal loodab amet hõljuki tarnet uue aasta augustis.\n\nPraegu on PPA-l kolm hõljukit, mis asuvad Peipsil. \"Uue hõljuki soetamisega soovime tõsta talvist valmisolekut Pärnu piirkonnas,\" sõnas Kohtla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ostab sel aastal uue hõljuki, mis hakkab tegutsema Pärnu ümbruses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia valitsus eraldas põlengutest taastumiseks 1,25 miljardit eurot\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on ees pikk tee ning oleme ülesehitustöödel igal sammul koos kannatanud kogukondadega,\" ütles peaminister Scott Morrison fondi loomisest teatades.\n\nEsmaspäeval saadeti kolme osariiki põlengutega võitlema uued reservväed, tuletõrjujatega on liitunud meeskonnad USA-st ja Kanadast. Saabunud vihm ja temperatuuride langemine suurendab võimalusi kontrolli alt väljunud põlengute ohjamiseks, nädala teiseks pooleks ennustatakse taas temperatuuri tõusu.\n\nAustraalia ajaloo suurima reservväelaste kogunemise käigus saadeti meeskonnad päästeteenistusele appi kahjusid hindama, taastama elektriühendust ning toimetama toitu, vett ja kütust tulest äralõigatud kogukondadele.\n\nEsmakordselt riigi ajaloos saatis Austraalia valitsus katastroofimeditsiinirühma kodumaale evakueerituid abistama.\n\nAustraalia maastikupõlengute suits värvis Uus-Meremaal taeva oranžiks\n\nAustraalia maastikupõlengute suits värvis Uus-Meremaal taeva oranžikaks, edastas teiste seas kohalik telekanal Nine News.\n\nTelekanal edastas otsepilti Aucklandi kuulsast vaatetornist, kuhu suits on jõudnud 2200 kilomeetri kauguselt.\n\nEelmise nädala neljapäeval liikusid sotsiaalmeedias fotod, milledelt võis näha, kuidas Uus-Meremaani jõudnud põlengusuits värvis sealsed tavaliselt valged liustikud karamellikarva.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austraalia valitsus lubas moodustada katastroofilistest maastikupõlengutest taastumiseks fondi, kuhu riik suunab kaks miljardit Austraalia dollarit (1,25 miljardit eurot).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Eesti lugude\" ankeet | Kerttu Soans: \"Suurem kui sport\" pole päris maadlusfilm\n\n## Põhitekst:\n\nMillest teie film räägib? Kuidas selle teemani jõudsite?\n\nFilm jutustab ühest nn hullust treenerist, endisest olümpiasportlasest Arvi Aavikust ja tüdrukutest, kellele meeldib maadelda. Ütlen kohe, et see pole päris maadlusfilm, kuigi seal maadeldakse palju. Pigem on see film kompromissitutest valikutest, eneseületusest ja inimestevahelistest suhetest. Sõprusest ja armastusestki.\n\nSellepärast filmil ka pealkiri \"Suurem kui sport\". Nimetatud teemad on ju igal inimesel igapäevaselt \"käsil\", nii ka minul. Ehk tuleks ka mainida, et filmi peategelane on minu ammune sõber ja olen tema treeneri karjäärile aastaid kaasa elanud.\n\nMiks otsustasite osaleda \"Eesti lugude\" sarjas?\n\nOlen ka varem kaks filmi selles sarjas teinud ja kuna koostöö produtsent ja operaator Erik Norkroosiga on hästi sujunud, siis pöördusin ka nüüd tema poole. Jah, kõikusin portreefilmi ja \"Eesti lugude\" vahel, aga kuna film jookseb ikkagi Eesti naiskonna loomise liinil, siis tundus, et see võiks eelkõige oluline olla just meie inimestele-vaatajatele. Varem on meile kuulsust toonud vaid Epp Mäe üksi, nüüd on meil spordiajaloos esimest korda oma naiskond.\n\nKuid tee mis tahad, eks ikkagi naiskond on filmist vaid üks osa. Suurem ja selgelt emotsionaalsem on filmi peategelane Arvi Aavik, kes oleks välja kandnud ka portreefilmi. Hea karakter mängib režissöörile mitmed trumbid kätte. Muidugi mitte kõik. Minul vedas nii operaatorite Erik Norkroosi ja Kullar Viimnega kui ka monteerija Kersti Miileniga.\n\nMilliseks peate \"Eesti lugude\" positsiooni Eesti dokumentalistikas?\n\nMulle tundub, et positsioon ei ole kõrge, mis aga ei tähenda, et õnnestumisi ei oleks. Põhjuseks tundub pigem olevat see, kuidas professionaalsed filmitegijad ise sellesse formaati suhtuvad. Minu jaoks pole sel formaadil viga midagi.\n\nKas teledokumentaali formaat paneb ka mingid loomingulised piirangud?\n\nLoomingulised piirangud on ju alati, iga etteantud formaadi puhul, kuid ma ei arva, et see takistaks hea loomingu sündi. Kõik oleneb ikkagi tegijaist ja paindlikkusest ehk oskusest võtta piiridest parim.\n\nMilline on teie arvates Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?\n\nMinu meelest hea! Vähe on filme, mille puhul tahaks küsida, et miks see tehtud on. Miski ikka pääseb puudutama, mõjub inspireerivalt. Võimalik, et ma olen ka oma loomult selline… positiivne kinovaataja. Aga jah, autorid paistavad armastavat oma kangelasi (või hakkavad filmi tegemise ajal armastama) ja ei kasuta neid lihtsalt pulli tegemiseks ära. Valdavalt (kahjuks küll mitte alati) tunduvad asjad olevat nii.\n\nKes on teie eeskujud filmimaailmas?\n\nViimase paari aasta mängufilmi maailmas on mind väga puudutanud Alice Rohrwacheri muinasjutuline film \"Õnnelik Lazzaro\" ja Thomas Stuberi \"Valss vahekäikudes\". Eesti filmidest meeldis mulle väga palju kirutud \"Põrgu Jaan\". Alati on meeldinud Jim Jarmuschi filmid ja kunagi ei unune Wim Wendersi \"Taevas Berliini kohal\".\n\nDokumentalistikat vaatan alati huviga, välismaiseid lemmikuid ei oska eriti nimetada. Siiski, viimase aja elamus oli Agnés Varda ja JR'i film \"Paigad, palged\".\n\nEesti dokumentalistidest on minu vaieldamatu lemmik Kullar Viimne, eelkõige lugupidava suhtumise tõttu portreteeritavasse, poeetilise filmikeele ja otseütlemata jätmise pärast – seda viimast ei suuda paljud vältida. Tundub, et dokumentalistikasse on keeruline poeesiat tuua, Kullaril õnnestub see ilma, et lugu venima hakkaks, seosed tema filmides on peened, viitavad sügavamatele allhoovustele ja äratavad need ka vaatajas. Usun, et ka Jaan Tootsenilt tuleb aina enam häid filme.\n\nAga 2019. aastal oli suurepärane elamus Vallo Toomla film Marju Lepajõest – nautisin seda eriti, sest seal kandis nii hästi sõna, mille rohkust filmides vahel pahaks pannakse, ehk isegi kardetakse juba ette. Kuigi ilus keel, mõttetihe lause või ootamatult huulilt lendu lastud metafoor võib vahel ise sada korda rohkem rääkida kui pilt.\n\nMillega loomingulises plaanis hetkel veel tegelete?\n\nFilm on jah minu jaoks selline kõrvalharu, aga väga huvitav! Olen tõesti tänulik, et üle hulga aja sain jälle selles maagilises protsessis osaleda! Peas on juba ka uusi filmimõtteid, näis, kas suudan need produtsendile huvitavaks teha. Igapäevaselt õpetan oma maalistuudios õlimaali, maalin ka ise ning pooleli on paar raamatut: üks lastele ja teine pedagoogika-alane \"Rõõmsa meele harjutuste\" kogumik. Loota on, et mõlemad ilmuvad sel aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ETV eetris alustab 6. jaanuaril lühidokumentaafilmide sarja \"Eesti lood\" uus hooaeg ning avafilmina jõuab vaatajate ette Kerttu Soansi \"Suurem kui sport\". Jätkame sel hooajal ka ankeetidega, kus kõigi filmide lavastajad vastavad mõnele küsimusele. Esimesena vastas Kerttu Soans.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nGhosni põgenemise korraldajad kasutasid ära Osaka lennujaama turvaauku\n\n## Põhitekst:\n\nUmbes kolm kuud tagasi külastas üks Ghosni põgenemist kavandanud isikutest Osakas asuvat Kansai rahvusvahelist lennujaama ning avastas seal turvaaugu, mis mängis plaani edasisel teostamisel võtmerolli, kirjutab ajaleht Wall Street Journal oma allikatele viidates.\n\nPõgenemine nägi lõpuks välja nagu põnevusfilmis. Valve all olevasse Tokyo korterisse saabusid eelmisel nädalal kontserti andma muusikud, kes aitasid koduarestis viibival suurärimehel peita end muusikainstrumendi kohvrisse, mille sisse olid puuritud õhuavad. Järgnes sõit Osaka lennujaama, kus Ghosni ootas juba eralennuk, mille pardal jõudis ta lõpuks läbi Istanbuli Liibanoni, millel puudub väljaandmisleping Jaapaniga.\n\nLennuki pardal viibis koos Ghosniga ka kaks endist USA julgeolekutöötajat, kusjuures üks neist - endine \"roheline barett\" Michael L. Taylor - töötas varem pantvangide päästmise valdkonnas.\n\nVäidetavalt tegi Ghosn lõpliku otsuse põgenemise kasuks alles eelmisel kuul, kui hakkas selguma, et kohtuprotsess Jaapanis võib kesta veel aastaid, ning kui kohus keelas ärimehel pühade ajal oma abikaasaga kohtuda. Samas olid 10-15 erinevast rahvusest eksperti tegelenud põgenemisplaani viimistlemisega juba kuid ning sellel eesmärgil olid nad reisinud Jaapanisse vähemalt 20 korda ja uurinud vähemalt 10 erinevat lennujaama. Analüüsi tulemusena selguski, et plaani teostamiseks sobivaks nõrgaks lüliks on just Osakas asuv lennujaam.\n\nOsaka lennujaama esindajad on hiljem kinnitanud, et nende turvameetmed ei erine kuidagi teiste lennujaamade omadest. Reeglid näevad ette, et kui mingi pagas - käesoleval juhul Ghosni peidukohaks olnud kohver - on röntgeniaparaadi jaoks liiga suur, tuleb see lennujaama töötajatel käsitsi üle kontrollida.\n\nTurvaeksperdist allika sõnul on Osaka lennujaama praktikas aga kujunenud tavaks, et eralennukite pagasi puhul nii põhjalikku ülevaatust ei tehta, sest selliste klientide puhul on terrorismioht väga madal. Samuti on oluline see, et kui näiteks USA-s teostavad kontrolli lennujaamades valitsuse palgal olevad töötajad, siis Jaapanis on see ülesanne delegeeritud eraturvafirmadele.\n\nNissani endist tegevjuhti Ghosni, kes oli enne skandaali puhkemist ka partnerfirmade Renault' tegevjuht ja nõukogu esimees ning Mitsubishi nõukogu esimees, süüdistatakse Jaapanis mitmetes majanduskuritegudes, muuhulgas ettevõtte varade väärkasutamises ja rahapesus.\n\nBrasiilias sündinud Liibanoni kristlaste järeltulija Ghosn ise on enda vastu esitatud süüdistused tagasi lükanud, nimetanud kogu protsessi kallutatuks ning märkinud, et süüdistused said alguse Nissani juhtivtöötajatest, kes olid vastu Nissani ja Renault' suuremale integreerimisele.\n\nLiibanoni valitsus on kinnitanud, et Beirutil pole Ghosni põgenemisega midagi pistmist. Liibanoni ja Jaapani vahel pole sõlmitud tagaotsitavate välja andmist puudutavat lepet ning hetkel on seetõttu ebatõenäoline, et Ghosni võiks kevadel Jaapanis kohtu ees näha. Ka Pariis kinnitas neljapäeval, et kui Ghosn peaks Prantsusmaale saabuma, ei anta teda välja, sest Prantsusmaa ei anna kunagi oma kodanikke teistele riikidele välja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nissani endise juhi Carlos Ghosni põgenemisoperatsiooni korraldajad kasutasid ära Osaka lennujaama turvakontrolli nõrka kohta, kinnitavad allikad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelastelt revanši saanud Kanada tuli hokis juunioride maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nPisut enam kui 11 minutit enne kohtumise lõppu viis Maksim Sorkin venelased 3:1 juhtima, aga kanadalastel õnnestus vähem kui kolme minutiga viigistada: kõigepealt skooris Connor McMichael ja seejärel arvulisest ülekaalust Barrett Hayton.\n\nTiitli saatuse otsustas kanadalase Akil Thomase värav 3.40 enne lõpusireeni.\n\nKanada oli alagrupis saanud kolm võitu, kuid kaotanud Venemaale koguni 0:6. Venelaste vorm oli aga veel kõikuvam, sest meeskond pidi tunnistama nii tšehhide kui ka USA paremust.\n\nVeerandfinaalis sai Kanada jagu Slovakkiast 6:1 ja poolfinaalis Soomest 5:0. Venemaa alistas kõigepealt Šveitsi 3:1 ja seejärel Rootsi lisaajal 5:4.\n\nPronksikohtumises oli Rootsi parem Soomest 3:2.\n\nTurniiri kõige paremaks mängijaks tunnistati kanadalane Alexis Lafreniere ja parimaks väravavahiks võitjate puurilukk Joel Hofer.\n\nSkoori tegi enim rootslane Samuel Fagemo, kes viskas seitsme mänguga kaheksa väravat ja jagas viis tulemuslikku söötu ehk kogus 13 resultatiivsuspunkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuni 20-aastaste maailmameistriks jäähokis krooniti 18. korda Kanada, kes alistas Tšehhis toimunud turniiri finaalis Venemaa 4:3 (0:0, 1:2, 3:1).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Hispaania lavastaja Cesc Gay film \"Truman\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nJulián (Ricardo Darin) on Madridis elav näitleja, kel diagnoositi vähk. Ühel päeval saabub Juliánile külla nüüd Kanadas elav sõber Tomás (Javier Cámara). Nelja päeva jooksul püüab Julián klaarida kõik oma töö- ja perekondlikud suhted, ravist loobudes tahab ta oma elu ise juhtida. Sel teel on Juliáni kõrval sõber Tomás ja ustav koer Truman.\n\nFilm pälvis Viis olulisemat Goya auhinda (parim film, režissöör, stsenaarium, meespeaosatäitja ja meeskõrvalosatäitja), hulgaliselt teisigi võite ning nominatsioone. Javier Cámara pälvis nominatsiooni ka Euroopa filmiauhindade jagamisel.\n\n\"Truman\" on ETV2 eetris 6. jaanuaril kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "6. jaanuaril jõuab ETV2 eetrisse Hispaania režissööri Cesc Gay 2015. aasta film \"Truman\", kus astuvad teiste seas üles Ricardo Darin, Javier Cámara, Dolores Fonzi ja Eduard Fernández.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNoored käsipallurid kaotasid Leedule ja viigistasid Lätiga\n\n## Põhitekst:\n\nLauoäeval kaotasid eestlannad kindlalt 16:26 Leedule. Eesti resultatiivsemad olid Angelina Samoilova viie ja Simona Koppel nelja väravaga.\n\nPühapäeval mängiti 24:24 viiki Lätiga. Koppel viskas Eesti kasuks kuus väravat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kuni 16-aastaste neidude käsipallikoondis pidas nädalavahetusel kaks sõpruskohtumist Läti ja Leedu eakaaslastega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Kuldgloobuste võitjad, enim auhindu kogus Tarantino \"Ükskord Hollywoodis\"\n\n## Põhitekst:\n\nNii filmide kui sarjade hulgas jäigi suurimaks võiduks kolm auhinda. Kaks auhinda pälvisid filmidest \"1917\", \"Jokker\" ja \"Rocketman\", sarjadest aga \"Chernobyl\", \"Fleabag\" ja \"Succession\".\n\nKuigi nominatsioonide poolest oli kõige edukamaks platvormiks Netflix, kogudes lausa 17 nominatsiooni, siis auhindu pälvisid voogedastusplatvormi toodetud filmid või sarjad vaid kaks. Kõige edukamaks filmilevitajaks osutus Sony kolme auhinnaga ning teletootjaks HBO nelja auhinnaga.\n\nKuldgloobseid annab välja Hollywood Foreign Press Association, tänavust auhinnagalat juhtis Ricky Gervais.\n\nTäispikk nimekiri võitjatest:\n\nParim draamafilm\n\n\"1917\"\n\n\"The Irishman\"\n\n\"Jokker\" (\"Joker\")\n\n\"Marriage Story\"\n\n\"The Two Popes\"\n\nParim naispeaosa draamafilmis\n\nCynthia Erivo filmis \"Harriet\"\n\nScarlett Johansson filmis \"Marriage Story\"\n\nSaoirse Ronan filmis \"Little Woman\"\n\nCharlize Theron filmis \"Bombshell\"\n\nRenee Zellweger filmis \"Judy\"\n\nParim meespeaosa draamafilmis\n\nChristian Bale filmis \"Ford v Ferrari\"\n\nAntonio Banderas filmis \"Valu ja hiilgus\" (\"Pain and Glory\")\n\nAdam Driver filmis \"Marriage Story\"\n\nJoaquin Phoenix filmis \"Jokker\" (\"Joker\")\n\nJonathan Pryce filmis \"The Two Popes\"\n\nParim muusika- või komöödiafilm\n\n\"Dolemite Is My Name\"\n\n\"Jänespüks Jojo\" (\"Jojo Rabbit\")\n\n\"Nugade peal\" (\"Knives Out\")\n\n\"Ükskord Hollywoodis\" (\"Once Upon A Time in... Hollywood\")\n\n\"Rocketman\"\n\nParim naispeaosa muusika- või komöödiafilmis\n\nAna de Armas filmis \"Nugade peal\" (\"Knives Out\")\n\nAwkwafina filmis \"The Farewell\"\n\nCate Blanchett filmis \"Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?\" (\"Where'd You Go, Bernadette\"\n\nBeanie Feldstein filmis \"Booksmart\"\n\nEmma Thompson filmis \"Late Night\"\n\nParim meespeaosa muusika- või komöödiafilmis\n\nDaniel Craig filmis \"Nugade peal\" (\"Knives Out\")\n\nLeonardo DiCaprio filmis \"Ükskord Hollywoodis\" (\"Once Upon a Time in Hollywood\")\n\nRoman Griffin Davis filmis \"Jänespüks Jojo\" (\"Jojo Rabbit\")\n\nTaron Egerton filmis \"Rocketman\"\n\nEddie Murphy filmis \"Dolemite Is My Name\"\n\nParim animatsioon\n\n\"Frozen 2\"\n\n\"Kuidas taltsutatada lohet 3\" (\"How To Train Your Dragon: The Hidden World\"\n\n\"Lõvikuningas\" (\"The Lion King\")\n\n\"Missing Link\"\n\n\"Lelulugu 4\" (\"Toy Story 4\")\n\nParim võõrkeelne film\n\n\"The Farewell\"\n\n\"Les Miserables\"\n\n\"Valu ja hiilgus\" (\"Pain and Glory\")\n\n\"Parasiit\" (\"Parasite\")\n\n\"Põleva tütarlapse portree\" (\"Portrait of a Lady on Fire\")\n\nParim naiskõrvalosa\n\nJennifer Lopez filmis \"Seksikad sulid\" (\"Hustlers\")\n\nKathy Bates filmis \"Richard Jewell\"\n\nAnnette Bening filmis \"The Report\"\n\nLaura Dern filmis \"Marriage Story\"\n\nMargot Robbie filmis \"Bombshell\"\n\nParim meeskõrvalosa\n\nTom Hanks filmis \"A Beautiful Day In The Neighborhood\"\n\nAnthony Hopkins filmis \"The Two Popes\"\n\nAl Pacino filmis \"The Irishman\"\n\nJoe Pesci filmis \"The Irishman\"\n\nBrad Pitt filmis \"Ükskord Hollywoodis\" (\"Once Upon a Time in... Hollywood\")\n\nParim režissöör\n\nBong Joon-ho filmiga \"Parasiit\" (\"Parasite\")\n\nSam Mendes filmiga \"1917\"\n\nTodd Phillips filmiga \"Jokker\" (\"Joker\")\n\nMartin Scorsese filmiga \"The Irishman\"\n\nQuentin Tarantino filmiga \"Ükskord Hollywoodis\" (\"Once Upon a Time in... Hollywood\")\n\nParim stsenaarium\n\nQuentin Tarantino filmiga \"Ükskord Hollywoodis\" (\"Once Upon a Time in Hollywood\")\n\nBong Joon-ho ja Han Jin Won filmiga \"Parasiit\" (\"Parasite\")\n\nAnthony McCarten filmiga \"The Two Popes\"\n\nSteven Zaillian filmiga \"The Irishman\"\n\nNoah Baumbach filmiga \"Marriage Story\"\n\nParim originaalmuusika\n\nAlexandre Desplat filmiga \"Little Women\"\n\nHildur Guðnadóttir filmiga \"Jokker\" (\"Joker\")\n\nRandy Newman filmiga \"Marriage Story\"\n\nThoman Newman filmiga \"1917\"\n\nDaniel Pemberton filmiga \"Motherless Brooklyn\"\n\nParim originaallugu\n\n\"Beautiful Ghosts\" filmist \"Kassid\" (Cats\")\n\n\"(I'm Gonna) Love Me Again\" filmist \"Rocketman\"\n\n\"Into the Unknown\" filmist \"Frozen II\"\n\n\"Spirit\" filmist \"Lõvikunigas\" (\"The Lion King\")\n\n\"Stand Up\" filmist \"Harriet\"\n\nParim draamasari\n\n\"Big Little Lies\"\n\n\"The Crown\"\n\n\"Killing Eve\"\n\n\"The Morning Show\"\n\n\"Succession\"\n\nParim muusika- või komöödiasari\n\n\"Barry\"\n\n\"Fleabag\"\n\n\"The Kominsky Method\"\n\n\"The Marvelous Mrs. Maisel\"\n\n\"The Politician\"\n\nParim naispeaosa draamasarjas\n\nJennifer Aniston sarjas \"The Morning Show\"\n\nOlivia Colman sarjas \"The Crown\"\n\nJodie Comer sarjas \"Killing Eve\"\n\nNicole Kidman sarjas \"Big Little Lies\"\n\nReese Witherspoon sarjas \"The Morning Show\"\n\nParim meespeaosa draamasarjas\n\nBrian Cox sarjas \"Succession\"\n\nKit Harington sarjas \"Game of Thrones\"\n\nRami Malek sarjas \"Mr. Robot\"\n\nTobias Menzies sarjas \"The Crown\"\nBilly Porter sarjas \"Pose\"\n\nParim naispeaosa muusika- või komöödiasarjas\n\nChristina Applegate sarjas \"Dead to Me\"\n\nRachel Brosnahan sarjas \"The Marvelous Mrs. Maisel\"\n\nKirsten Dunst sarjas \"On Becoming a God in Central Florida\"\n\nNatasha Lyonne sarjas \"Russian Doll\"\n\nPhoebe Waller-Bridge sarjas \"Fleabag\"\n\nParim meespeaosa muusika- või komöödiasarjas\n\nMichael Douglas sarjas \"The Kominsky Method\"\n\nBill Hader sarjas \"Barry\"\n\nBen Platt sarjas \"The Politician\"\n\nPaul Rudd sarjas \"Living with Yourself\"\n\nRamy Youssef sarjas \"Ramy\"\n\nParim lühisari või telefilm\n\n\"Catch-22″\n\n\"Chernobyl\"\n\n\"Fosse/Verdon\"\n\n\"The Loudest Voice\"\n\n\"Unbelievable\"\n\nParim naispeaosa telesarjas, lühisarjas või telefilmis\n\nPatricia Arquette sarjas \"The Act\"\n\nHelena Bonham Carter sarjas \"The Crown\"\n\nToni Collette sarjas \"Unbelievable\"\n\nMeryl Streep sarjas \"Big Little Lies\"\n\nEmily Watson sarjas \"Chernobyl\"\n\nParim meespeaosa lühisarjas või telefilmis\n\nAlan Arkin sarjas \"The Kominsky Method\"\n\nKieran Culkin sarjas \"Succession\"\n\nAndrew Scott sarjas \"Fleabag\"\n\nStellan Skarsgård sarjas \"Chernobyl\"\n\nHenry Winkler sarjas \"Barry\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameerikas Los Angeleses jagati 5. jaanuaril 77. korda välja tele- ja filmiauhinnad Kuldgloobused, kus õhtu suurimas võitjaks oli Quentin Taratino filmiga \"Ükskord Hollywoodis\", korjates kolm preemiat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenezuelas on nüüdsest kaks konkureerivat rahvusassamblee esimeest\n\n## Põhitekst:\n\nGuaido sai hääletusel umbes saja seadusandja toetuse.\n\nVenezuela opositsiooniliidri rivaal Luis Parra kuulutas end varem päeval rahvusassamblee uueks esimeheks ajal, mil president Nicolas Madurole lojaalsed julgeolekujõud ei lubanud Guaidod ja teisi opositsiooni seadusandjaid parlamendihoonesse.\n\nHoonesse lubati ainult režiimi seadusandjaid ja neid opositsiooni saadikuid, kes on olnud Guaido suhtes kriitilised.\n\nVenezuelas on nüüd seega kaks poliitikut, kes kutsuvad end parlamendi esimeheks.\n\nOpositsioon süüdistab Parrat ja valitsuse toetajaid parlamentaarses võimuhaaramises. Parrale avaldas seevastu koheselt toetust president Nicolas Maduro.\n\nGuaido tegi 2019. aastal kõik, mis suutis, et president Maduro ametist kangutada, kuid see ei õnnestunud. 36-aastane opositsioonijuht on aga tõotanud võitlust jätkata.\n\nPisut vähem kui aasta eest kuulutas Guaido end Venezuela ajutiseks presidendiks. Teda on tunnustanud USA ja veel üle 50 riigi, sealhulgas Eesti.\n\nRahvusassamblee on ainus valitsemisorgan, mis on opositsiooni käes ja selle kaotamist ei saa Guaido endale lubada, ehkki alates 2017. aastast on Madurole lojaalne ülemkohus kõik selle otsused tühistanud.\n\nAxios ja Guardian nendivad ülevaates, et praktikas võib opositsioonil olla üha raskem oma jõudu koondada, kui väliselt on kaotatud viimne institutsioon, mida ei kontrollinud Maduro režiim.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venezuela opositsioon teatas pühapäeval, et valis Juan Guaido tagasi rahvusassamblee esimeheks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna sotsid valivad uue juhi\n\n## Põhitekst:\n\nKaheksa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liiget, sealhulgas kuus aastat Tallinna piirkonna esimees olnud Rainer Vakra esitasid enne jõule Kaljulaiu uueks Tallinna piirkonna esimehe kandidaadiks.\n\nErakonna Tallinna piirkonna aseesimees Jaak Juske teatas 21. detsembril sotsiaalmeedias, et saatis koos seitsme erakorrakaaslasega Tallinna piirkonna liikmetele kirja teatega, et nad esitasid piirkonna juhi kandidaadiks sügisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud Kaljulaiu, kelle töökuses ning oskuses ette valmistada järgmiste valimiste kampaania võib olla kindel.\n\nTeatele olid alla kirjutanud Jaak Juske, Rainer Vakra, Sven Mikser, Maris Sild, Kirill Klaus, Anto Liivat, Joosep Vimm ja Hanno Matto.\n\nKaljulaid ise on öelnud, et peab piirkonna juhi kandidaadina peamiseks väljakutseks valmistumist järgmisteks kohalikeks valimisteks, mis toimuvad 2021. aastal.\n\nDetsembrikuisel arutelul otsustas naiskogu Kadri Tallinna piirkonna juhatus esitada erakonna Tallinna piirkonna juhi kohale Karin Pauluse.\n\n\"Hääletades meie Karini poolt muudame Tallinna organisatsiooni tugevamaks,\" leidis Tallinna kadride esinaine Marianne Mikko. Ta peab Paulust võimekaks meeskonnakäivitajaks ning usaldusväärseks kaasamõtlejaks.\n\nMikko teatel on Paulust avalikult toetanud ka Pirita ja Nõmme osakondade juhatused.\n\n\"Võitlen kirglikult, häbenemata sotsiaaldemokraatlike aadete eest ja leian, et ühiskonnas, kus on jätkuvalt nii palju palgavaesust ja ebaõiglust, on meil väga lai tegutsemispõld! Peame olema ise toimekamad ja julgemad ning oskama inimesi rohkem kuulata,\" ütles Paulus ise.\n\nErakonnas näeks ta enam liikmete ideedest lähtumist ning arvamuste paljususe ja vabatahtliku panuse targemat ärakasutamist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna sotsiaaldemokraadid kogunevad esmaspäeval üldkogule, et valida piirkonnaorganisatsiooni esimees ja juhatus. Üks kandidaat esimehe kohale on alles hiljuti erakonnaga liitunud Raimond Kaljulaid, partei naiskogu Kadri Tallinna piirkond on kandidaadiks esitanud kunstiteadlase Karin Pauluse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump: USA väed ei lahku Iraagist, kui meile raha tagasi ei maksta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme Iraagis palju raha kulutanud,\" selgitas Trump uudisteportaali Axios teatel.\n\n\"Iraak, halvim otsus, minna Lähis-Itta oli halvim otsus meie riigi ajaloos... Me ei lahku, kui meile selle [ühise sõjaväebaasi] eest tagasi ei maksta,\" lisas ta.\n\nTrump teatas ka, et tema poolt varem tehtud ähvardus võtta ameeriklaste või USA vara ründamise korral sihtmärgiks Iraani kultuuriobjektid oleks õigustatud samm.\n\n\"Neil on lubatud meie inimesi tappa. Neil on lubatud piinata ja sihtmärgiks võtta meie inimesi. Neil on lubatud panna tee äärde pomme ja meie inimesi õhku lasta. Ning meie ei tohi nende kultuuriobjekte puutuda? See ei käi niimoodi,\" rääkis ta.\n\nTrumpi ähvardus on pälvinud laialdast kriitikat, sealhulgas ka nende poolt, kes on toetanud Washingtoni rünnakut Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani vastu. Mitmed rahvusvahelise õiguse eksperdid on rõhutanud USA meedias sõna võttes, et teadlikud rünnakud kultuuriliselt oluliste objektide vastu oleks sisuliselt sõjakuritegu. Algset laupäeval tehtud avaldust ei suutnud summutada ka välisminister Mike Pompeo kommentaarid, sest pühapäeval Trump kordas ähvardust.\n\nPentagoni teatel sooritati reedel Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis. Teheran on lubanud kindrali surma eest kätte maksta.\n\nKindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.\n\nMärkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.\n\nÕhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused.\n\nPresident Trump on hetkel keerulises olukorras, sest maailma telekaamerad otsivad praegu agaralt märke USA mõju kahanemisest rahvusvahelisel areenil ja aasta alguses ollakse silmitsi kriisiga nii Lähis-Ida kui ka Korea poolsaarel. Samas pole ta ise kunagi näinud strateegilist väärtust selles, et USA väed Iraagis ja laiemalt Lähis-Idas viibivad ning näiteks Süüria ja Afganistani puhul on ta astunud ka konkreetseid samme vägede tagasitõmbamiseks.\n\nSeega kuna Trump nüüd Iraanile vastulöögi andis, võib ta saada Lähis-Idas sõja, mida ta ise ei soovi. Kui ta aga midagi poleks teinud, oleks tal olnud jälle oht jätta mulje, mis meenutab tema eelkäijat, demokraat Jimmy Carterit, keda ka Trump ise on oma retoorikas toonud esile kui näidet nn nõrgast presidendist ja toonud esile tema käitumist aastatel 1979-1981 aset leidnud Iraani pantvangikriisi ajal. Iraagi parlamendis võeti pühapäeval vastu resolutsioon, millega kutsuti valitsust üles saatma riigist välja USA vägesid. Resolutsioon oli ajendatud Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmisest USA poolt.\n\nIraagi parlament toetas USA vägede riigist välja saatmist\n\nIraagi parlament võttis pühapäeval vastu resolutsiooni, millega tehti valitsusele ettepanek saata USA väed riigist välja.\n\nIraagi kõrge ametnik selgitas samas väljaandele Axios, et praktikas ei pruugi USA vägede riigis viibimise lõpetamine reaalsuseks saada - tegemist on resolutsiooniga ning peaminister, kes selle allkirjastama peaks, on praeguse seisuga tagasi astunud.\n\n\"See on ajutine võit Iraani toetavatele parteidele,\" selgitas allikast ametnik. \"Kuid see on ka selge sõnum sunniitide ja kurdide poolt, kes ei hääletanud, ning ka osade šiiitide poolt, et nad soovivad, et ameeriklased Iraaki jääksid.\"\n\nUSA vägede Iraagis viibimise juriidiliseks aluseks on hetkel Iraagi valitsuse kutse. Pühapäeval toimunud hääletus seda kutset ei tühistanud, vaid tegu on kõigest sammuga selles suunas. USA vägede võimalik lahkumine võib samas aga olla Soleimani tapmise üheks kõige murrangulisemaks tagajärjeks, sest see takistaks oluliselt võitlust äärmusrühmituse ISIS vastu ning see oleks ka Iraani ühe geopoliitilise eesmärgi täitumine.\n\nHetkel viibib Iraagis kokku umbes 5000 USA sõdurit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump teatas pühapäeval riigipea lennuki ehk Air Force One' i pardal ajakirjanikega rääkides, et USA väed ei kavatse Iraagis asuvast sõjaväebaasist lahkuda, kui \"Iraak meile tagasi ei maksa\". Samuti kordas ta oma varasemat ähvardust rünnata 52 Iraani objekti, kui Teheran peaks hakkama revolutsioonikaardi tapetud kindrali eest kätte maksma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVäikeettevõtjad tahavad rohkem sõnaõigust palgakõnelustel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me saaksime nii seadusandjat kui ka täitevvõimu aidata, et vältida regulatsioone, mis ettevõtlust pärsivad. Eriti niisuguseid, mis suurendaksid halduskoormust. See on valus teema just mikro- ja väikeettevõtetele, kelle osakaal Eesti ettevõtluses on ju ligi 99 protsenti,\" rääkis Rits.\n\nTa osutas ühe EVEA liikme drastilisele näitele, mis manab hästi selle pildi ette: ta luges kokku 23 regulatsiooni, mille alusel nõutakse ettevõtjalt aruannet või teda külastatakse. \"Tohutu paberimajandus! Kui me hakkasime seda analüüsima, siis selgus, et kogu see info on tegelikult kuskil olemas, seda saaks linkida ja võib-olla ei ole vaja ettevõtjat nii palju kontrollida,\" rääkis Rits. Tema sõnul on ettevõtjad ise huvitatud, et tooted ja teenused, mida nad pakuvad, oleksid kõik turvalised ja head.\n\n\"Halduskoormuse pool võiks olla selline, et ettevõtja saaks tegeleda oma põhitegevusega ega peaks kogu aeg tõestama, et kõik on kontrolli all ja vastab seadusele.\"\n\nRits lisas, et väike-ettevõtete meele teeb vahel mõruks ka see, et rõhutatakse ainult digiriigi ja ekspordi arendamist\n\n\"Kui vaadata kogu pilti, siis ekspordi osakaal ettevõtetest on 20 protsenti ja see jaguneb kümnete firmade vahel. Ekspordi suurendamine on väga oluline, aga infotehnoloogia ja eksport on ettevõtluses üks osa. Enamik ettevõtetest tegutseb siiski siseturul ja me tahame, et ka nende teistega arvestataks!\"\n\nNagu varemgi, ootab EVEA ka sel aastal maapiirkondade edendamist.\n\n\"Juba ammu ei piirdu maapiirkondade ettevõtlus enam põllumajanduse või loomakasvatusega, maapiirkondades tegeldakse kõikvõimalike ettevõtlusvormidega. Ettevõtjate jaoks on kõige olulisem kõikvõimaliku taristu olemasolu, netiühendusest maanteeühendusteni, aga tähtis on ka peredele tugisüsteemi ehk arstiabi, koolide ja muu sellise tagamine.\"\n\nRits ütles, et kohtumine uue väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karuga seisab veel ees, aga peaminister Jüri Ratasega on EVEA väike-ettevõtjate muresid arutanud. EVEA soovib edaspidi kaasa rääkida ka tööandjate ja ametiühingute läbirääkimistel.\n\n\"Peame väga oluliseks ja rõhutasime ka kohtumistel peaministriga, et kolmepoolsetele kõnelustele, sealhulgas alampalgaläbirääkimistele tuleks kaasata ka väiksesed ja keskmised ettevõtjad. Suuri ettevõtteid, kus on üle 250 töötaja, on Eestis vaid 186. Kui arvestada, et ettevõtteid on 130 000, siis on selge, et väikeste ja keskmiste ettevõtete kaasamine on igati õigustatud.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsatsioon sai lõppenud aastal märgatavalt liikmeid juurde. EVEA president Heiki Rits ütles intervjuus ERR-ile, et uuel aastal tahetakse rohkem kaasa rääkida nii ettevõtluskeskkonna arendamises kui ka palgakõnelustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse president kinnitas solidaarsust Ühendriikidega\n\n## Põhitekst:\n\nMacron väljendas kogunevate pingete pärast Iraagis ja kogu regioonis ühtlasi sügavat muret.\n\nViimastel andmetel pidasid president Macron, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Suurbritannia peaminister Boris Johnson õhtul telefonivestluse, milles lubasid teha tööd pingete leevendamiseks Lähis-Idas.\n\n\"Liidukantsler, president ja peaminister lubasid teha koostööd, et leevendada piingeid regioonis,\" edastasid riigijuhtide ametkonnad.\n\nÜhendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa kutsusid pärast Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani tapmist USA õhurünnakus kõiki osapooli üles vaoshoitusele ja vastutustundlikkusele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa president Emmanual Macron kinnitas pühapäeval solidaarsust Ühendriikidega ja kutsus Iraani üles vältima igasuguseid sõjalisi arenguid, mis võiksid stabiilsust regioonis veelgi kõigutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisministeerium hoiatab Iraani ja Iraaki reisimise eest\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks soovitab välisministeerium tungivalt hoiduda reisimisest Iraanis Afganistani, Süüria, Pakistani ja Iraagiga piirnevatele aladele.\n\nMuudes piirkonna riikides jäävad kehtima välisministeeriumi senised reisisoovitused, kuid seoses pingete kasvuga tuleb olla valmis ohuhinnangu muutuseks.\n\nIraanis või Iraagis viibivatel Eesti kodanikel tuleks endast teada anda e-posti [email protected] või telefonil 637 7440.\n\nVälisministeerium soovitab tutvuda ka oma kodulehel oleva reisiinfoga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seoses USA raketirünnaku järel kasvanud pingetega soovitab välisministeerium tungivalt hoiduda igasugusest reisimisest Iraaki ja Afganistani ning vältimatu vajaduseta reisimisest Iraani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHolland alistas jalgpalliajalugu teinud valikmängus Läti\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise esimese värava lõi Steven Berghuis 32. minutil, hollandlastele tagas kolm punkti Luuk de Jongi tabamus 69. minutil. Holland alustas valiksarja 2:4 kaotusega Türgile, Läti jäi kolm päeva tagasi 1:2 alla Montenegrole.\n\nKohtumine läheb ühtlasi jalgpalliajalukku, sest esimest korda vilistas meeste MM-valiksarja kohtumist naine. Laupäevases matšis oli peakohtunikuks ka meeste Meistrite liigas õigust mõistnud prantslanna Stephanie Frappart.\n\nTürgi jätkab G-grupis tugevalt, laupäeval oldi 3:0 üle Norrast. Kaks võitu on kirjas ka Montenegrol, kes alistas 4:1 Gibraltari.\n\nH-valikgrupis oli Venemaa 2:1 üle Sloveeniast ja jätkab grupi ainuliidrina, Horvaatia sai 1:0 jagu Küprosest. Õhtul vormistas selles grupis üllatuse Malta, kes läks Slovakkia vastu avapoolajal 2:0 juhtima, kuigi pidi lõpuks leppima 2:2 viigiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollandi jalgpallikoondis teenis nende jaoks kaotusega alanud MM-valiksarja teises kohtumises kolm punkti, kui alistas Amsterdamis 2:0 Läti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKarjääri parimat turniiri tegev Kristin Kuuba jõudis Poolas finaali\n\n## Põhitekst:\n\nKuuba kohtus poolfinaalis India mängija Sri Krishna Priya Kudaravalliga (BWF 128.). Mängu avageimi esimene pool möödus tasavägiselt, pausile suutis eestlanna minna eduseisus 11:10. Geimi teises pooles haaras Kuuba ohjad enda kätte ja kindlustas geimi võidu seisuga 21:15.\n\nTeises geimis jätkus punkt-punkti mäng ning pausile läks Kuuba taas 11:10 eduseisus. Kudaravalli hoidis ennast mängus kuni seisuni 14:14, pärast mida tegi eestlanna lõpuspurdi ja alistas vastase kindlalt 21:15, 21:15. Finaalis kohtub Kuuba 17-aastase India mängija Tanya Hemanthiga (BWF 462.). Kuuba pole varasemalt sedavõrd kõrge kategooria turniiril finaali jõudnud.\n\nHilisõhtuses mängus läksid pääsed finaali püüdma Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 53.), nende vastasteks olid poolatarid Zuzanna Jankowska ja Anastasia Khomich. Esimene geim oli ülimalt tasavägine ja kumbki paar ei suutnud suurt eduseisu saavutada, mängijad läksid pausile poolataride eduseisus 11:9.\n\nPärast pausi jätkus mäng samas rütmis, seisul 17:17 olid võiduvõimalused mõlemal paaril võrdsed, kuid geimi lõpus näitasid poolatarid kindlat mängu ja võitsid esimese geimi 21:18.\n\nTeine geim algas Marrani ja Rüüteli jaoks keerulisemalt, kui nad jäid kaotusseisu 4:8. Eesti esipaar hoidis närvi külmana ja nii mindi pausile eduseisus 11:8. Geimi teises pooles hoidsid eestlannad eduseisu ja viisid mängu otsustavasse geimi seisuga 21:16.\n\nKolmas geim algas samuti punkt-punkti mänguna, Poola paar tegi neljapunktilise spurdi, tuues tabloole seisuks 12:7. Marran ja Rüütel vastasid kohe enda neljapunktilise spurdiga ja suutsid vahe vähendada ühepunktiliseks. Otsustava geimi lõpp osutus taaskord pingeliseks, kuid eestlannadel tuli vastu võtta napp kaotus 18:21, 21:16, 18:21. Sellega jäävad Marran ja Rüütel jagama kolmandat kohta. Finaalis kohtuvad poolatarid võistlustel esimest asetust omavate türklastega Bengisu Ercetini ja Nazican Inciga (BWF 42.)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti sulgpallur Kristin Kuuba (BWF 54.) pääses Poolas toimuval BWF International Challenge kategooria turniiril finaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLaane koduklubi jäi suurelt alla seni kõik mängud kaotanud vastasele\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikusse kuulunud Rait-Riivo Laane sai mänguaega 31 minutit ja viskas kaheksa punkti (vabavisked 3/3, kahesed 1/5, kolmesed 1/5). Lisaks võttis ta viis lauapalli, andis neli korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nTurniiritabelis asub Miercurea Ciuc kahe võidu ja 15 kaotusega 13. kohal. Constanta on ühe võidu ja 16 kaotusega viimasel ehk 14. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rait-Riivo Laane koduklubi Miercurea Ciuc kohtus laupäeval Rumeenia korvpalli kõrgliigas Constanta Athletic Neptuniga, kellele jäädi 48:78 (9:17, 11:21, 21:17, 7:23) alla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid teatriauhindade saajad\n\n## Põhitekst:\n\nTeatriliigiülesed auhinnad\n\nŽürii: Ott Karulin (esimees), Kristiina Garancis, Iir Hermeliin, Henri Hütt, Mae Kivilo, Kerri Kotta, Kaja Kreitzberg, Alvar Loog, Valle-Sten Maiste, Jaak Põldma, Anneli Saro ja Tatjana Voronina.\n\nLavastajaauhind – Juhan Ulfsak – \"Pigem ei\" (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).\nKunstnikuauhind – Petri Tuhkanen – valgus- ja videokujundus lavastusele \"Kuritöö ja karistus\" (Eesti Draamateater).\n\nSõnalavastuste auhinnad\n\nŽürii: Jaak Prints (esimees), Karin Allik, Rait Avestik, Mae Kivilo, Valle-Sten Maiste, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.\n\nMeespeaosatäitja auhind – Priit Võigemast – Mayer Lehman, Robert Lehman jt lavastuses \"Lehman Brothers\" ning Porfiri Petrovitš lavastuses \"Kuritöö ja karistus\" (mõlemad Eesti Draamateater).\nNaispeaosatäitja auhind – Marika Vaarik – Juhataja lavastuses \"Pigem ei\" ja osatäitja lavastuses \"Sa oled täna ilusam kui homme\" (mõlemad Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).\nMeeskõrvalosatäitja auhind – Jörgen Liik – Wanamun lavastuses \"Pigem ei\" ja osatäitja lavastuses \"Sa oled täna ilusam kui homme\" (mõlemad Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).\nNaiskõrvalosatäitja auhind – Inga Salurand – osatäitmised lavastuses \"Millest tekivad triibud?\" (Eesti Draamateater).\nEriauhind – Marius Ivaškevičius – kuraatoriprogramm Vabal Laval, mis on peegeldanud postsovetliku Ida-Euroopa ühiseid kogemusi värskes vormis.\n\nMuusikaauhind\n\nŽürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Kristel Pappel, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.\n\nPavlo Balakin – nimiosa Gaetano Donizetti ooperis \"Don Pasquale\" (Rahvusooper Estonia).\nPriit Volmer – nimiosa Gaetano Donizetti ooperis \"Don Pasquale\" (Rahvusooper Estonia).\n\nBalletiauhind\n\nŽürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Kaja Kreitzberg, Dagmar Rang-Saal ja Tatjana Voronina.\n\nMarina Kesler – balleti \"Anna Karenina\" koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett).\n\nTantsuauhind\n\nŽürii: Kai Valtna (esimees), Henri Hütt, Marie Pullerits, Jaak Põldma ja Oksana Tralla.\n\nHelen Reitsnik – fenomenaalselt esteetika kategooriate ülene, stampidest vaba ja karismaatiline tantsija lavastustes \"Sinust saab tantsija!\" (Sõltumatu Tantsu Lava ja e⁻lektron), \"Habras ilu\" ja \"FN\" (mõlemad Fine5 Tantsuteater).\n\nEtenduskunsti auhind\n\nŽürii: Ott Karulin (esimees), Maria Arusoo, Luule Epner, Kristiina Garancis ja Bert Raudsep.\n\nLauri Lagle – väljendusvahendite sümfoonia \"Sa oled täna ilusam kui homme\" (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).\n\nTeatritöötajate auhinnad\n\nŽürii: Heigo Teder (esimees), Pille Jänes, Anu Konze, Marika Raudam, Margus Vaigur ja Mait Visnapuu.\n\nLavastust ettevalmistava töötaja auhind – Kadri Varblane – Eesti Draamateatri kostüümilao hoidja, kelle eestvedamisel valmis möödunud aastal kostümeerija kutsestandard ja kellest on kujunenud lavastuskunstnikele usaldusväärne partner kostüümide komplekteerimisel.\nEtendust teenindava töötaja auhind – Tarmo Matt – Kuressaare Teatri tehnikajuht ja valgusmeister, kes teenindab ühes väiketeatris kõiki tehnilisi valdkondi kõrgel professionaalsel tasemel.\nHaldus- ja administratiivtöötaja auhind – Taivo Pahmann – Rahvusooper Estonia tehnikadirektor, kes peadirektori kohusetäitjana juhtis teatrit möödunud aastal kindla käega edasi ja on andnud suure panuse teatri tehniliste töötajate kutsesüsteemi ülesehitamisse.\n\nAlgupärase dramaturgia auhind\n\nAntakse kahe viimase aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest (näidend, dramatiseering, adaptsioon, lavastustrupi ühislooming).\n\nŽürii: Riina Oruaas (esimees), Heidi Aadma, Tambet Kaugema, Priit Pedajas ja Peeter Sauter.\n\nOtt Kilusk – \"Kirvetüü\".\n\nReet Neimari nimeline kriitikaauhind\n\nŽürii: Kadi Herkül (esimees), Kaija M. Kalvet, Kalju Orro, Annemari Parmakson, Priit Põldma, Anne-Ly Sova ja Katarina Tomps.\n\nEero Epner – teatripildi lõikavalt kujundlik, nukker-irooniline peegeldamine Karini ja Marko artiklisarjas: \"Karin ja Marko\" (Sirp 14. II 2020), \"Karin ja Marko 2\" (Teater. Muusika. Kino 2020, nr 3), \"Mati Undi puudumine\" (Sirp 12. VI 2020) ning \"Harmooniline õnnelik inimene\" (Sirp 7. VIII 2020).\n\nSalme Reegi nimeline lasteteatri auhind\n\nŽürii: Anneli Saro (esimees), Iir Hermeliin, Tambet Kaugema, Kairi Kruus ja Kirsten Simmo.\n\nMare Tommingas – lavastaja- ja koreograafitöö lasteballetis \"Tilda ja tolmuingel\" (Teater Vanemuine).\n\nSõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind\n\nŽürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.\n\nJakob Juhkam – originaalmuusika lavastustele \"Pigem ei\" (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon) ning \"Kuritöö ja karistus\" (Eesti Draamateater).\nVillem Rootalu – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele \"Sõsara sõrmeluud\" (Misanzen).\n\nKristallkingakese auhind\n\nAuhind antakse kahele noorele etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe laureaadi valis tänavu sõnalavastuste auhindade žürii ja teise muusikaauhinna žürii.\n\nIlo-Ann Saarepera – osatäitja lavastuses \"Eesti jumalad\" (Paide Teater), donja Beatriz lavastuses \"Nähtamatu daam\", Mari lavastuses \"Vai-vai vaene Vargamäe ehk \"Tõde ja õigus\" lastele\", Niina lavastuses \"Krdi loll lind\", Hilde Wangel lavastuses \"Naine merelt\", Pingviin lavastuses \"Kohtume kell 8 Noa laeval\", Saima lavastuses \"Etturid\", Õhtujuht lavastuses \"Lotomiljonärid\", Flavia de Luce lavastuses \"Piruka magus põhi\", Vicky Smith lavastuses \"Võrku püütud\" ning Askuri naine lavastuses \"Valged põdrad\" (kõik Ugala Teater).\nMehis Tiits – Ernesto osa Gaetano Donizetti ooperis \"Don Pasquale\", Nemorino osa Gaetano Donizetti ooperis \"Armujook\", Alfredo Germonti osa Giuseppe Verdi ooperis \"La traviata\" ja Nicki osa Giacomo Puccini ooperis \"Tütarlaps kuldsest läänest\" (kõik Rahvusooper Estonia).\n\nAnts Lauteri nimeline auhind\n\nAntakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.\n\nŽürii: Mart Koldits, Anu Lamp, Rein Oja, Indrek Ojari ja Garmen Tabor.\n\nHendrik Toompere jr – lavastused: \"Marquis d'Artiste\" (2011), \"Kraepelini variatsioonid\" (2013), \"Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika\" (2016, kõik Eesti Draamateater), \"Kaks vaest rumeenlast\" (2017, Tallinna Linnateater), \"Metsa forte\" (2018, Eesti Draamateater ja Nargenfestival), \"Päikesetriip\" (2018), \"Võrk\" (2019) ning \"Lehman Brothers\" (2020, kõik Eesti Draamateater).\nKaspar Velberg – osatäitmised: vürst Bebutov – \"Tõde ja õigus. Teine osa\" (2012, Tallinna Linnateater); Transa – \"Tuvi\" (2013, MTÜ Arhipelaag); Jaagup Seenepoiss, Papp, Aleksander, Pierrot ja Ekke – \"Ingeland\" (2015, Saueaugu Teatritalu); Jermolai Aleksejevitš Lopahhin – \"Kirsiaed\" (2017); Jean – \"Preili Julie\" (2018); Ivo Schenkenberg – \"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad\" (2018); Nõustaja – \"Südameharjutus\" (2019); Mihhail Astrov – \"Vanja\" (2020); osatäitja – \"Osnap\" (2020, kõik Tallinna Linnateater); Karl Tammik – \"1944\" (2015, Taska Film); Igor – \"Mihkel\" (2018, Truenorth, Amrion, Evil Doghouse Productions).\n\nOtto Hermanni nimeline orkestrandiauhind\n\nEesti esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mille eesmärk on tõsta esile ja väärtustada pikaaegset, vähemalt 15 aasta pikkust kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestrandina.\n\nŽürii: Eda Peäske (esimees), Niina Mets, Paul Mägi ja Heiti Riismäe.\n\nKulvo Tamra – pikaaegse ja kõrgel tasemel musitseerimise eest Vanemuise sümfooniaorkestri fagotirühma kontsertmeistrina.\n\nRahel Olbrei nimeline balletiauhind\n\nAntakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale-koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval.\n\nŽürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Kaja Kreitzberg, Dagmar Rang-Saal ja Tatjana Voronina.\n\nElita Erkina – balletisolist, kellest sai Estonia teatri kauaaegne pedagoog ja repetiitor ning kes juhendajana on andnud suure panuse solistide arengusse. Samuti pühendunud pedagoogitöö eest Tallinna Balletikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis.\n\nAleksander Kurtna nimeline tõlkijaauhind\n\nAntakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt ühte on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.\n\nŽürii: Liina Jääts (esimees), Ilona Martson, Maris Peters, Priit Põldma, Anu Saluäär-Kall ja Mihkel Seeder.\n\nMargus Alver – mees nagu orkester. Tõlgib paljudest keeltest, teeb koostööd nii autorite kui teatritega, sukeldub kultuurikonteksti ja detailidesse ning annab neist teatripraktikutele küllusliku ülevaate. Viimasel kahel aastal esietendunud tõlgetest on kõige tähelepanuväärsem Stefano Massini mahukas dramaatiline proosapoeem \"Lehman Brothers\".\n\nEesti Teatriliidu juhatuse auhind\n\nAntakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma.\n\nRakvere Teater – Baltoscandali festivali korraldamise eest 2020. aasta erakordsetes tingimustes.\n\nGalal selgusid ka Eesti näitlejate liidu auraha ja Eesti teatri tehniliste töötajate ühenduse aumärgi saajad.\n\nEesti näitlejate liidu auraha\n\nAntakse ühele Eesti näitlejate kiidu liikmele tunnustusena kolleegidelt. Laureaadi valib liidu juhatus.\n\nAndres Ots\n\nEesti teatri tehniliste töötajate ühenduse aumärk\n\nAntakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust. Laureaadi valib Eesti teatri tehniliste töötajate ühenduse juhatus.\n\nTeet Ehala\n\nEesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud \"Theodori silm\" või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.\n\nEesti teatri auhindu on antud välja alates 1961. aastast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeva õhtul selgusid ETV teatripäeva erisaates tänavused teatriauhindade laureaadid. Auhinnagala asemel toimus sündmus ka sel aastal teatrikeskse telesaatena, mis läks eetrisse Narva Vaba Lava teatrikeskusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMinski meeleavaldusel peeti taas kinni üle 100 inimese\n\n## Põhitekst:\n\nValgevenes puhkesid protestid pärast augustis peetud valimisi, kui Lukašenko väitis end olevat võitnud kuuenda ametiaja. Opositsiooni ja lääneriikide hinnangul olid valimistulemused võltsitud.\n\nKuid meeleavaldused vaibusid talvel pärast seda, kui võimude julma tegutsemise tagajärjel peeti tuhandeid inimesi kinni, mitu hukkus ja sajad mõisteti pikaks ajaks vangi.\n\nOpositsiooni Telegrami-kanal Nexta, mis mobiliseerib ja koordineerib proteste, kutsus alustama laupäeval teist protestilainet.\n\nInimõigusrühmituse Viasna andmeil on korrakaitsjad kogu riigis kinni pidanud vähemalt 110 inimest, teiste seas viis ajakirjanikku.\n\nPea kõik tähtsamad opositsioonijuhid on kas vahistatud või sunnitud lahkuma, teiste seas Svjatlana Tsihhanovskaja, kes põgenes Leetu varsti pärast valimisi. Võimud on sihikule võtnud ka riigi poola vähemust esindava ühenduse.\n\nOpositsiooni poolehoidjad pidid kogunema laupäeva pärastlõunal Minski kesklinnas, kuid neid takistas miilits, tõkestades mitu tänavat, linna peaväljaku ja suurima pargi.\n\nSotsiaalmeedias ja kohalikus ajakirjanduses ilmunud fotodelt võib näha Minski kesklinnas liikuvaid sõjaväesõidukeid.\n\nViasna andmeil oli kinnipeetute seas ka kaks sõltumatu uudisteportaali Tut.by ajakirjanikku.\n\nVarem sel kuul mõistsid võimud pooleks aastaks vangi Tut.by ajakirjaniku, kes avalikustas meditsiinilised andmed, et vahistamisel surnud protestija ei olnud alkoholijoobes, nagu väitis miilits.\n\nPärastlõunal ärgitas Nexta protestijaid ümber rühmituma ja korraldama hajutatud meelavaldusi linna eri paigus.\n\nProtestijad kogunesid hajutatud meeleavaldustele ka neljapäeval, tähistamaks Valgevene vabaduse päeva, millega opositsioon märgib traditsiooniliselt 1918. aasta iseseisvusdeklaratsiooni aastapäeva.\n\nViasna andmeil pidas miilits neljapäeval kinni 176 inimest.\n\nHoolimata repressioonidega seoses kehtestatud EL-i sanktsioonidest on Lukašenko ja tema liitlased vastu pannud. Presidendi väitel elas ta üle lääneriikide juhitud revolutsiooni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valgevene opositsioon alustas laupäeval taas meeleavaldusi autoritaarse liidri Aleksandr Lukašenko vastu; miilits on kinni pidanud üle saja inimese, sealhulgas viis ajakirjanikku, teatasid inimõigusrühmitused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIluuisutamise MM-il lõppes Venemaa jäätantsijate pikk kullaootus\n\n## Põhitekst:\n\nKa rütmitantsu järel esikohal olnud eelmise MM-i hõbemedalistid Sinitsina ja Katsalapov teenisid vabatantsu eest 133,02 punkti ning tulid koondskooriga 221,17 maailmameistriteks.\n\nHõbemedali teenisid ameeriklased Madison Hubbell - Zachary Donohue (214,71 punkti) ning pronksile kerkis Kanada paar Piper Gilles - Paul Poirier (214,35).\n\nViimati krooniti Venemaa paar jäätantsu maailmameistriteks 2009. aastal, mil Los Angeleses triumfeerisid Oksana Domnina ja Maksim Šabalin. Pärast seda võidutsesid neljal korral prantslased Gabriella Papadakis - Guillaume Cizeron, kolmel korral kanadalased Tessa Virtue - Scott Moir ning kahel korral Meryl Davis - Charlie White. Ühe korra krooniti maailmameistriks Itaalia paar Anna Cappellini - Luca Lanotte.\n\nEnne võistlust:\n\nRütmitantsu järel haarasid 88,15 punktiga liidripositsiooni venelased Viktoria Sinitsina ja Nikita Katsalapov, kes said eelmisel MM-il maailmarekordiomanikest Prantsusmaa paari Gabriella Papadakise ja Guillaume Cizeroni järel jäätantsus kahe ala kokkuvõttes teise koha.\n\nVenelastele järgnesid Ameerika Ühendriikide iluuisutajad: teiseks tulid Madison Hubbel ja Zachary Donohue (86,05 p) ja paremuselt kolmanda soorituse tegid Madison Chock ja Evan Bates (85,15 p). Tiitlikaitsjad Papadakis ja Cizeron tänavu kaasa ei löö. Viimased hoiavad enda käes ka vabatantsu maailmarekordit, milleks on 136,58 punkti. Ka kahe kava kokkuvõttes kuulub maailmarekord, 226,61 punkti, prantslastele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iluuisutamise MM-il Stockholmis krooniti viimasel medalialal, jäätantsus, maailmameistriteks venelased Viktoria Sinitsina ja Nikita Katsalapov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNeli korda noa all käinud Konjuh lõpetas Miamis kolmeaastase võidupõua\n\n## Põhitekst:\n\nAvaringis tšehhitari Katerina Siniakova 7:6 (3), 7:5 alistanud Konjuh sai teises ringis 6:4, 6:2 jagu 2017. aasta USA lahtiste finalistist Madison Keysist. Laupäeval alistas ta 6:4, 2:6, 6:2 maailma 16. reketi, mulluse Prantsusmaa lahtiste võitja Iga Swiateki.\n\nKonjuh teenis karjääri esimese WTA turniirivõidu juba 17-aastaselt, jõudis 2016. aastal USA lahtistel veerandfinaali ning kerkis järgmisel aastal maailma edetabelis 20. kohale, kuid tema edasisele karjäärile on pitseri jätnud korduvad küünarnukivigastused.\n\nEsimest korda käis ta noa all 2014. aastal, järgnesid operatsioonid 2017., 2018. ja 2019. aastal. 2018. aasta 3. jaanuarist kuni 2020. aasta 15. septembrini mängis horvaatlanna kõigest kaheksas kohtumises.\n\n\"Alates sellest, kui olin 12-aastane, olen tennist alati mänginud küünarnukivaluga,\" kirjutas Konjuh tunamullu suvel enne oma viimast operatsiooni Instagrami tehtud postituses. \"Olen end tundnud abituna, et sport, millele olen pühendanud kogu oma elu, tekitab mulle selliseid probleeme. Kui ma ei armastaks selle kollase palli löömist nii väga, oleksin ammu karjääri lõpetanud, kuid olen endale lubanud veel ühe võimaluse. Mu neljas ja viimane operatsioon. Mulle on antud 70-protsendine väljavaade väljakule naasta, aga ma võtan selle vastu.\"\n\nEnne tänavust Miami turniiri võitis Konjuh WTA tasemel põhiturniiri kohtumise viimati 2017. aasta detsembris, kui alistas Brisbane'is Kiki Bertensi. Miamis kohtub ta neljandas ringis Läti teise reketi Anastasija Sevastovaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Miamis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril jätkab võidukalt korraldajatelt vabapääsme teeninud 23-aastane horvaatlanna Ana Konjuh (WTA 338.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMM-valikmängus kaks korda juhtima asunud Eesti kaotas Valgevenele\n\n## Põhitekst:\n\nMängu esimese veerandtunni jooksul ründas rohkem Valgevene, aga väga ohtlikud võimalused puudusid mõlemal meeskonnal.\n\n26. minutil proovis tugeva kauglöögiga Henri Anier, aga väravavaht jäi palli teekonnale ette. Eesti esimene pealelöök selles mängus.\n\n31. minutil saatis Michael Lilander Anieri suunas pika söödu. Eesti ründaja sai kaitsjatest jagu ja saatis palli tugeva löögiga väravasse!\n\n43. minutil andis kohtunik Eesti kahjuks penalti. Bogdan Vaštšuk tegi vastase suunas ohtlikku hüppe, aga videokordused näitasid, et see karistuslöök oli siiski väga kergelt antud. Moskva Lokomotiivi ründaja Vitali Lisakovitš lõi seisuks 1:1.\n\n55. minutil asus Eesti uuesti juhtima! Markus Poomi saadetud peapall kukkus karistusalasse mitmete meeste keskele, aga Anier oli õiges kohas ja suunas ühe puutega palli väravasse.\n\n64. minutil õnnestus Valgevenel taas standardolukorrast viigistada. Igor Stasevitš saatis karistuslöögist tsenderduse trahvikasti, kust Juri Kendiš selle peaga Matvei Igoneni selja taha saatis.\n\n77. minutil teenis vahetusest sekkunud Karl-Rudolf Õigus teise kollase kaardi ehk kokku punase ning Eesti koondis jäi arvulisse vähemusse.\n\nValgevene mängis 81. minutil palli kiirelt ette, vahetusmees Pavel Savitski jooksis kaitsjad üle ja tõstis palli üle väljajooksnud Igoneni. 3:2.\n\nVaid paar minutit hiljem oli pall taas Eesti väravas. Karistuslöögi järel leidis avapoolajal penalti realiseerinud Lisakovitš löögivõimaluse ja keerutas palli puuri.\n\nEesti koosseis: Matvei Igonen, Michael Lilander, Märten Kuusk, Maksim Paskotši (87. Robert Kirss), Henrik Pürg, Rauno Alliku (62. Karl-Rudolf Õigus), Markus Poom, Bogdan Vaštšuk, Konstantin Vassiljev, Rauno Sappinen (79. Sander Puri), Henri Anier.\n\nEnne mängu:\n\nEsimeses MM-valiksarja kohtumises kaotas Eesti jalgpallikoondis Tšehhile 2:6. Valgevenega on varem kohtutud kaheksal korral, neist viimati 2019. aasta oktoobris, kui EM-valikturniiril jäädi väravateta viiki. Eesti on Valgevenet võitnud neljal korral, kuid viimane kord jääb aastasse 2006. Toona oli rahvuskoondis maavõistluses vastasest üle 2:1.\n\n\"Valgevene, eriti praeguses olukorras, on meile igas valikturniiris väljakutsuv ülesanne. Nad mängivad slaavi jalgpalli - neile meeldib palliga mängida, nad on tehnilised, kiired ja kogemustega mängijad. Kui mõtleme, et see mäng tuleb karvavõrdki kergem, siis eksime. Peame olema veel paremini valmis, et siin šansse omada. Valgevene on kvaliteedilt väga hea vastane,\" lausus Reim reedesel pressikonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondis kaotas laupäeval MM-valikmängu võõrsil Valgevenele 2:4 ja jätkab null punktiga. Kolm päeva varem Poolas toimunud avakohtumises jäädi alla Tšehhile 2:6.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech pääses kindlalt finaali, Võru tuli raskest seisust välja\n\n## Põhitekst:\n\nSeeria kolmanda kindla võiduga lõpetanud TalTech/Tradehouse loovutas laupäeval Audentese SG/Noortekoondisele vastavalt 15, 17 ja 16 punkti. Nette Peit panustas koduvõistkonna võitu kümme ja Kadi Kullerkann üheksa punkti, Elina Lebedeva lõpetas kohtumise külaliste ridades kaheksa punktiga. TalTech oli selgelt edukam rünnakul, näidates 40-protsendilist efektiivsust, kaotajate sama näitaja oli 21 protsenti.\n\nSeeria avamängu 0:3 ja teise 2:3 kaotanud Võru naiskond jäi kolmandas kohtumises kodusaalis mänginud Tartu Ülikool/Bigbanki vastu kiirelt 0:2 kaotusseisu. Seejärel suutsid võrulannad selg vastu seina olukorras mängu pöörde tuua, võites omakorda nii kolmanda, neljanda kui viienda geimi, pikendades 3:2 (-21, -11, 15, 23, 11) võiduga seeria neljamänguliseks.\n\nVõru naiskonna võitu andsid suurima panuse Eliise Hollas ja Mari-Liis Graumann, kes kogusid mõlemad 17 punkti. Graumann näitas seejuures kasutegurit +10 ja Hollas +9. Tartlannade kindlaks liidriks kujunes Ingrid Kiisk, kes realiseeirs 19 rünnakut (40%) ning lisas kaks bloki- ja mängu parimana koguni kuus servipunkti. Pluss-miinus arvestuses jäi Kiisk 13-ga plussi. Ingris Suvi tõi võõrustajatele 15, Katariina Vengerfeldt 13 ja Annabel Huik kümme punkti.\n\nTalTechi finaalivastane võib selguda juba pühapäeval, kui Lõuna-Eesti naiskonnad peavad Võrus neljanda kohtumise. Tartlannade võidu korral on poolfinaalseeria lõppenud, Võru esinduse võit pikendaks seeria viiemänguliseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval selgus naiste võrkpalli meistriliigas esimene finalist, kelleks on oodatult TalTech/Tradehouse. Teises poolfinaalpaaris võttis esimese võidu Famila/Võru Võrkpalliklubi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva Serviti euroteekond lõppes võitlusliku kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nYstads IF-i ridades jäi eemale avamängus väga ohtlikult tegutsenud ja kuus väravat visanud Jim Andersson. Algkoosseisus alustasid aga kaks Londoni olümpiahõbedat, Dalibor Doder ja Kim Andersson. Mõlema meeskonna esimesed neli rünnakut tulemust ei toonud, skoori avas kolme minuti täitudes Anatoli Tšezlov.\n\nServiti sai neljal korral juhtima, ent võõrustajad viigistasid iga kord. Jonathan Svensson viis Ystadi esmakordselt ette kümnendal minutil, kohe tuli kaks tabamust Otto Karl Kondilt ning külalised olid ees 6:5. Siis saabus aga viieminutiline mõõn, mille jooksul vastased saavutasid 5:0 vahespurdiga 10:6 eduseisu.\n\nEdasi jätkus jälle võrdne heitlus, eriti hästi tegutseti kaitses ja suurepäraselt mängisid väravapostide vahel nii Eston Varusk kui ka Oscar Jensen. Viimase tõrje järel tegi Hampus Andersson kiirünnakust 15:10, kuid Serviti võitles Tõnis Kase kahe värava abil vaheajaks välja seisu 15:12.\n\nTeise pooltunni algul jäid põlvalased jälle nelja väravaga taha, ent hakkasid siis osavalt leidma joonemängijaid. Ülljo Pihus tabas kolm korda järjest ja vähendas kaotusseisu minimaalseks, 17:16. Varusk tegi hiilgetõrjeid, peatades ka ühe karistusviske ning 39. minutil tuli Tšezlovi värava järel 18:18 viik.\n\nYstad sai uuesti kahega ette, aga kogus kaheminutilisi karistusi ja korra sai Serviti peaaegu kaks minutit mängida kahemehelises ülekaalus. Viigini jõuti korduvalt, juhtima aga ei saadud kuidagi. Kõige lähemal oldi 54. minutil, kui seisul 24:24 ülekaalus tegutsedes saatis Tšezlov palli tühja värava suunas, see aga põrkas posti siseküljest platsile.\n\nLõpuminutitel tegutses kindlamini kodumeeskond, võitis 29:25 ja pääses poolfinaali koondtulemusega 62:53. Pihus viskas rootslaste võrku viis, Kont neli ning Kase, Tšezlov, Carl-Eric Uibo ja Alfred Timmo kolm palli. Ystadil sai käe valgeks koguni 13 mängijat, Jonathan Svensson ja Hampus Andersson tabasid viis korda.\n\n\"Lubadusest võidu nimel võidelda sai kinni peetud, aga kahjuks ei kasutanud täna oma võimalusi ära. Ja need olid täiesti reaalselt olemas. Ystadil oli üleeilne koduliigamäng jalgades, paar meest puudu ka, ent neil on pingil kvaliteeti piisavalt,\" tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting.\n\n\"Murrangut ei suutnud küll mängu tuua, aga tegime siiski korraliku partii. Varusk oli täna võtmerollis, Pihus tegutses teist mängu järjest hästi ja võrreldes avamänguga panime kaitses kindlasti juurde. Skoorisime ka laiapõhjalisemalt kui eelmisel nädalal, ent natuke jäime ikkagi alla,\" sõnas põlvalaste juhendaja.\n\n\"Eurohooaja kokkuvõtteks võib öelda, et häbeneda pole midagi. Saame tugevate vastastega mängitud küll ja ega meiegi midagi perfektset neis Ystadi-mängudes teinud. Veerandfinaali jõudmine on omaette saavutus, aga Praha ja Saratovi klubide alistamine ning ka kohtumised Ystadiga kasvatasid kindlasti mängijate eneseusku,\" hindas Musting.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval pidas Põlva Serviti kordusmängu Euroopa tugevuselt kolmanda käsipallisarja EHF European Cupi veerandfinaalis. Paraku jäi Eesti klubi võõrsil 25:29 (12:15) alla Ystads IF-ile ning Rootsi klubi pääses kahe mängu kokkuvõttes poolfinaali koondtulemusega 62:53.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPikalt teisel kohal olnud Vipsi sõit lõppes suure pettumusega\n\n## Põhitekst:\n\nJuba avakurvi järel pidid teise sprindisõidu pooleli jätma kokku põrganud Dan Ticktum (Carlin) ja Robert Shwartzman (Prema), mille järel tuli rajale ka turvaauto. Vips püsis esikohal viis ringi, kuni temast möödus UNI-Virtuosi hiinlasest sõitja Zhou Guanyu.\n\nEestlasel õnnestus teist kohta hoida 15. ringini, mil tema meeskonnakaaslane Liam Lawson põrkas kokku Felipe Drugovichiga (UNI-Virtuosi) ja taas tuli rajale turvaauto. Vips käis seejärel boksis ning langes viiendaks, aga suutis järgmiste ringidega kiirelt oma positsiooni taastada.\n\nKaks ringi enne võistluse lõppu kaotas Vipsi masin paraku võimu ja ta langes punktikohalt välja, samuti sai ta virtuaalse turvaauto reeglite rikkumise eest viiesekundlise karistuse. Protokolli läks Red Bulli noorteprogrammi sõitjale kirja 16. koht.\n\nTeise sprindisõidu võitis lõpuks austraallane Oscar Piastri (Prema), kellele järgnesid Jehan Daruvala (Carlin) ja David Beckmann (Charouz).\n\nBahreini GP-etapi lõpetab pühapäeva lõunal toimuv põhisõit, mida kvalifikatsioonis disklahvi saanud Vips alustab viimasena.\n\nEsimese sprindi käik:\n\nVips kerkis 22. stardipositsioonilt juba esimeste kurvidega neli kohta ning viiendaks ringiks 14. positsioonile. Seda kohta hoidis ta poole võistlusmaani, enne kui taas ülespoole ronima hakkas. Finišijoone ületas eestlane küll 11. kohal, kuid kuna Guilherme Samaia sai võistluse ajal viiesekundilise karistuse, siis kerkis Vips temast mööda.\n\nKuna sprindis stardivad võistluse esikümme vastupidises järjestuses, siis tähendab see seda, et kell 18.40 algavas teises sõidus alustab eestlane liidrina.\n\nEsimese sprindi võitis Vipsi meeskonnakaaslane Liam Lawson. Teisena lõpetas Jehan Daruvala, kaotades võitjale 0,9 sekundiga ning kolmandaks tuli David Beckmann (+14,3). Vips kaotas tiimikaaslasele 27,9 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bahreinis toimuva vormel-2 hooaja avaetapi teist sprindisõitu parimalt stardikohalt alustanud Jüri Vips (Hitech Grand Prix) sõitis suurema osa võistlusest teisel kohal, kuid kaks ringi enne finišit tabasid teda probleemid ja eestlane punkte ei teeninud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLauavõitlust domineerinud Pärnu alistas Tartu Ülikooli\n\n## Põhitekst:\n\nKülalised tegid võimsa alguse, kui läksid 12:0 juhtima, aga Tartu hakkas vaikselt mängu sisse elama ja avaveerand kaotati vaid punktiga, vahendab Basket.ee. Poolajaks suurendas Pärnu eduseisu viiele punktile ja otsustavaks neljandikuks oli edumaa 15-punktiline. Tartu küll suutis mõningast põnevust üleval hoida, aga ohtlikult lähedale Pärnule ei pääsetud ja viimane teenis kokkuvõttes 89:77 võidu.\n\nPärnu võitis lauavõitluse 40:25 (ründelaud 13:4) ning jagas 26 korvisöötu Tartu 13 vastu.\n\nMihkel Kirves tegi Pärnu eest kaksikduubli 20 punkti ja 13 lauapalliga ning andis veel ka viis korvisöötu. Märt Rosenthal sai kirja 18 punkti, viis lauapalli ja seitse korvisöötu.\n\nCharles Barton ja Robin Kivi viskasid Tartu parimatena 17 punkti. Oliver Suurorg järgnes 11 punkti ja viie korvisööduga.\n\nPärnule oli laupäevane võit kaheksa kaotuse kõrval 22., Tartu saldoks on 10-20.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpalli meistriliigas peeti laupäeval üks kohtumine, milles võõrsil mänginud Pärnu Sadam alistas 89:77 Tartu Ülikooli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPiletimüük kodusele laskesuusatamise MK-etapile on alanud tormiliselt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Piletimüügi edukas algus oli korraldajate jaoks positiivne üllatus. Publikuhuvi on hoolimata praegu maailmas valitsevast keerulisest ajast märkimisväärne,\" ütles Otepää MK-etapi korralduskomitee esimees Aivar Nigol. Praegu on pileteid soetanud valdavalt eestlased, kuid etapile oodatakse ka vähemalt sama palju külalisi välisriikidest, kokku ligi 12000 pealtvaatajat.\n\n\"Laskesuusatamisest on tänu ERR-i ülekannetele saanud eestlaste jaoks talve lahutamatu osa ja nüüd on kõigil võimalus maailma absoluutseid tippe oma silmaga näha,\" lisas Nigol.\n\nPaljud tipplaskesuusatajad on varem Tehvandil tiitleid noppinud nii juunioride maailmameistrivõistlustel kui Euroopa meistrivõistlustel. 2020/21 MK-sarja üldarvestuse teine mees, norralane Sturla Holm Lägreid, on Tehvandi Spordikeskuse radadel teinud mitu edukat sõitu. \"2018. aasta juunioride maailmameistrivõistlused Otepääl olid minu esimesed rahvusvahelised tiitlivõistlused. Ma sain nii individuaaldistantsil kui teatesõidus hõbemedali. Mul on Otepääst head mälestused, see on väga kena koht ja loodan seal jälle võistelda,\" ütles Lägreid.\n\nTeine Norra laskesuusataja Johannes Dale sai samal aastal juunioride arvestuses jälitussõidus pronksi ja teatesõidus hõbeda. \"Otepääl toimusid minu jaoks esimesed suured võistlused, kuhu pidin laskesuusatamisega seoses reisima. Mulle väga meeldib Otepää staadion ja sealne rada on väga raske, nii et tuleb paras heitlus, aga ma juba ootan seda,\" ütles Dale.\n\nKa korraldajatele jäid Dale ja Lägreid toona meelde. \"Mõlemad mehed saavutasid medalikohti ja paistsid juba siis silma,\" ütles Nigol. \"Just tänu hästi korraldatud noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustele usaldas Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit Otepääle MK-etapi korraldusõiguse,\" lisas ta. Lisaks 2022. aastale korraldatakse Otepääl MK-etapp ka 2026. aastal.\n\nKui tiirutribüünile jagub veel kohti neljapäevaks ja reedeks, siis ka suur suusastaadionitribüün täitub tõenäoliselt juba enne uue laskesuusatamise hooaja algust. \"Seega tasub piletid võimalikult varsti ära osta, et endale soovitud koht kindlustada,\" ütles Nigol. Võistlust on võimalik jälgida ka rajalt, kuhu paigaldatakse pealtvaatajatele ekraanid. Samuti on ekraanid staadionil.\n\nEsimene Baltikumis toimuv laskesuusatamise MK-etapp peetakse Otepääl Tehvandi Spordikeskuses 2022. aasta 10.-13. märtsini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmise aasta märtsis esmakordselt Otepääl toimuva laskesuusatamise MK-etapi piletimüük on alanud tormiliselt. Kuigi laskesuusatamise paremik koguneb Otepääle alles aasta pärast, müüdi esimese kolme nädalaga ligi 2500 piletit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVerstappen jätkas ilusat nädalavahetust kvalifikatsiooni võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nVerstappen oli Bahreinis kiireim kõigil kolmel vabatreeningul ja jätkas head tempot ka kvalifikatsioonis, kui lõpetas valitsevast maailmameistrist Lewis Hamiltonist 0,388 sekundit parema ajaga. Kolmandana alustab pühapäevast põhisõitu teine Mercedese sõitja Valtteri Bottas (+0,589).\n\nNeile järgnesid Charles Leclerc (Ferrari, +0,681), Pierre Gasly (AlphaTauri, +0,812), Daniel Ricciardo (McLaren, +0,930), Lando Norris (McLaren, +0,977) ja Carlos Sainz (Ferrari, +1,218).\n\nSelleks hooajaks taas sarja naasnud kahekordne maailmameister Fernando Alonso (Alpine) oli üheksas, teine Red Bulli sõitja Sergio Perez 11. Esimeses kvalifikatsioonisõidus koguni teist aega näidanud jaapanlane Yuki Tsunoda (AlphaTauri) pidi lõpuks leppima 13. kohaga.\n\n\"Kõik toimis kvalifikatsioonis suurepäraselt ja olen esikohaga väga rahul,\" tõdes hollandlane. \"Õnnitlused Maxile. Andsin endast kõik, aga sellest ei piisanud,\" lisas Hamilton.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bahreinis toimuvat vormel-1 hooaja avaetappi alustab pühapäeval esikohalt Red Bulli sõitja Max Verstappen.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLõiv jätkas Hispaanias viienda kohaga, Steinburg 11.\n\n## Põhitekst:\n\nTuuri kolmanda etapi võitis Šveitsi rattur Ramona Forchini, teisel-kolmandal kohal olid itaallannad Martina Berta ja Greta Zeiwald.\n\n\"Kuna tegu on korraliku maratonietapiga, võeti esimesed 15 km väga rahulikult, nii istusin ka mina pundis. Pärast seda hakkas kogu punt lagunema ja alles jäid pisemad grupid. Mul oli juba algusest peale raske end liikuma saada ja teadsin, et tulemas on korralik kannatuste rada,\" rääkis Lõiv jalgratturite liidu pressiteate vahendusel.\n\n\"Eilsed kukkumised andsid juba soojendusel tunda. Peamine eesmärk oli ise tervena püsida ning rehvi lõhkumist vältida. Sõitsin pikalt seitsmendal positsioonil, aga umbes 20 km enne lõppu sain liidrisärki kandva Chiara Teocci kätte. Lisaks möödusin Ninas Benzist, kes oli rehvi lõhkunud. Kokkuvõttes võib öelda, et terve etapi võitlesin iseendaga ja sõitsin päris palju üksinda,\" võttis Lõiv laupäevase etapi kokku.\n\n\"Hoolimata reedesest kukkumisest oli hommikul tunne hea ja otsustasin startida. Esimesed ca 15 km sõitsin liidrigrupis, siis lisati vatte juurde ja minul neid kahjuks varuks ei olnud. Pärast seda sõitsin suurema osa distantsist üksinda. Vältisin tehnilisi vigu ja sõitsin kindla peale finišisse,\" kommenteeris Steinburg.\n\nPühapäeval lõpetab tuuri 48-kilomeetrine etapp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Janika Lõiv (Hawaii Express) ja Greete Steinburg jätkasid Hispaanias neljapäevast maastikuratta võistlust Mediterranean Epic. Laupäeval tuli läbida 93 km, Lõiv lõpetas eelviimase etapi viiendana ja Steinburg 11. kohal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden pakkus välja Hiina siiditeealgatusega konkureeriva projekti\n\n## Põhitekst:\n\nBiden ütles reede õhtul, et tuli selle ettepanekuga välja reede õhtul telefonivestluses Briti peaministri Boris Johnsoniga.\n\n\"Panin ette, et meil võiks olla sisuliselt sarnane demokraatlike riikide algatus, mis aitaks maailmas neid kogukondi, mis tegelikult abi vajavad,\" lausus Biden Hiina Siiditeele viidates.\n\nPekingi mõju on viimastel aastatel mõnes riigis märgatavalt kasvanud läbi algatusega seotud laenude ja projektide, mis on mitme piirkonna juhtriikides ja läänes muret tekitanud.\n\nHiina on aidanud mitmetel riikidel rajada teid, raudteid, tamme ja sadamaid.\n\nPresident Xi Jingping on lubanud edendada Vööndi ja tee kaudu avatud, rohelist ja puhast koostööd, kuid samas on Hiina pangad jätkanud söeprojektide rahastamist.\n\nBostoni ülikooli andmeil kulutasid Hiina kaks suuremat panka ajavahemikus 2000–2018 välismaistesse energiaprojektidesse investeeritud 251 miljardist dollarist 23,1 protsenti söeprojektidele.\n\nLondon ei maininud Bideni ja Johnsoni vestluse ülevaates USA presidendi ettepanekut lääne reageerimiseks Vööndile ja teele, kuid märkis, et kaks liidrit arutasid \"olulisi meetmeid\" sanktsioonide kehtestamiseks \"inimõigusrikkujate\" suhtes Xinjiangi piirkonnas.\n\nEuroopa Liit, Suurbritannia, Kanada ja Ühendriigid kehtestasid sel nädalal koordineeritult sanktsioonid mitmele Xinjiangi poliitilise ja majanduseliidi liikmele, kutsudes esile Pekingi vastumeetmed EL-i ja ÜK füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu.\n\nPeking, mis nimetab Xinjiangi olukorda oma siseasjaks teatas reedel sanktsioonidest üheksa Briti kodaniku ja juriidilise isiku suhtes, süüdistades neid pahatahtlike valede ja desinformatsiooni levitamises uiguuride kohtlemise osas.\n\nInimõiguslaste hinnangul hoitakse Xinjiangis Loode-Hiinas vähemalt miljonit uiguuri ja teiste moslemivähemuste esindajaid laagrites. Nende sõnul on Peking seal sunniviisiliselt steriliseeriminud naisi ja kasutanud sunnitööd.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden tegi ettepaneku luua demokraatlike riikide algatus vastukaaluks Hiina triljonidollarisele uue Siiditee ehk Vöönd ja tee intsiatiivile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHalep jättis vigastuse tõttu Miami turniiri pooleli\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenlanna hakkas Miamis õlavalu tundma turniirieelsete treeningute järel ning piirdus USA-s ühe mänguga. Kolmandas ringis pidi Halep kohtuma Läti teise reketi Anastasija Sevastovaga, kes ootab nüüd neljandas ringis vastast paarist Iga Swiatek - Ana Konjuh.\n\n\"Mul on väga kahju, et pean Miami turniiri pooleli jätma, kuid vigastus ei luba mul ootuspäraselt mängida,\" sõnas endine esireket sotsiaalmeedia vahendusel. \"Olen kurb, et ei saa jätkata - tahtsin siia tulla ja mängida palju matše, kuid kahjuks see ei õnnestu. Loodetavasti olen järgmisel aastal naastes terve ja tugevam.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailma kolmas reket Simona Halep otsustas kõrgetasemelise Miami tenniseturniiri õlavigastuse tõttu pooleli jätta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSubkal, Pechteril ja Käosil jääb Valgevene vastu koondisedebüüt tegemata\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondisega Minskisse lennanud mängijatest ei kuulu reedel koosseisu Marek Kaljumäe, Karl Johan Pechter, Märten Subka ja Martin Käos, mis tähendab, et kolmel viimasel jääb esimeses valikmängude aknas koondisedebüüt tegemata.\n\nMängu kohtunikud tulevad Iirimaalt. Mängu peakohtunik on Robert Hennessy, teda abistavad Allen Lynch ja Emmett Dynan. Neljanda kohtuniku ülesandeid täidab Paul McLaughlin.\n\nKohtumise avavile kõlab Minskis Dinamo staadionil täna õhtul Eesti aja järgi kell 19.00, ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab veerand tundi varem.\n\nEestit ootab pärast Valgevene mängu ees Stockholmis toimuv maavõistlus Rootsiga. Mängu avavile kõlab 31. märtsil kell 18.45. Otsepildis saab koondisele kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.\n\nEesti koondise koosseis mänguks Valgevenega:\n\nVäravavahid\n1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 4/0\n12 Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Paide Linnameeskond 46/0\n22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0\n\nKaitsjad\n6 Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FCI Levadia 52/2\n13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 8/0\n2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 6/0\n16 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 4/0\n3 Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 1/0\n4 Magnus Villota (11.02.1998) – Pärnu JK Vaprus 0/0\n18 Martin Kase (02.09.1993) – Paide Linnameeskond 0/0\n5 Kristo Hussar (28.06.2002) – Tallinna FC Flora 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 126/25\n7 Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 79/4\n8 Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 66/14\n15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 33/7\n19 Rauno Alliku (02.03.1990) – Tallinna FC Flora 9/0\n17 Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 9/0\n10 Andre Frolov (18.04.1988) – Paide Linnameeskond 5/0\n20 Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 3/0\n21 Pavel Dõmov (31.12.1993) – Tallinna JK Legion 2/0\n9 Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 2/0\n23 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 1/0\n11 Karl Rudolf Õigus (05.11.1998) – Tallinna FCI Levadia 1/0\n\nPeatreener: Martin Reim\nAbitreenerid: Janno Kivisild, Ats Sillaste\nVäravavahtide treener: Andrus Lukjanov\nVideoanalüütik: Ants Jaakson\nArst: Kaspar Rõivassepp\nFüsioterapeudid: Martin Seeman, Kristjan Mardo\nMänedžer: Even Laanemaa\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub täna Minskis Valgevene koondisega. Kell 19 algavaks MM-valikmänguks on mõlema meeskonna protokollis 23 mängijat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina võidutses Bratislavas teist nädalat järjest\n\n## Põhitekst:\n\nKui eelmisel nädalal alistasid Malõgina ja Robbe finaalis Sloveenia - Horvaatia duo Nina Potocniki ja Iva Primoraci tulemusega 7:6 (2), 6:2, oldi seekord 3:6, 6:3, 10:5 parem neljanda asetusega tšehhitaridest Tereza Smitkovast ja Veronika Vlkovskast.\n\nMalõgina on karjääri jooksul võitnud viis ITF-i paarismänguturniiri, kahel korral on ta triumfeerinud Soome tennisisti Anastasia Kulikovaga ning korra venelanna Polina Bahmutkinaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti tennisist Elena Malõgina võidutses koos prantslanna Alice Robbega teist nädalat järjest Bratislavas toimunud ITF-i turniiri paarismängus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKülli Tomingas astub Milanos üles \"Stabat Materi\" solistina\n\n## Põhitekst:\n\nVaikse nädala muusikakavades esitatakse eelkõige Itaalias ning muusikamaailmas mujalgi sagedasti barokkajastu meistri, helilooja, viiuldaja ja organisti Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) suurteost \"Stabat Mater\". Helilooja viibis selle populaarseks saanud teose kirjutamise lõpunädalatel tuberkuloosihaigena Pozzuoli frantsiskaani kloostris ning suutis oma elu lausa viimastel päevadel teose lõpetada.\n\n12-osaline suuroopus põhineb keskaegse ladinakeelse järjestuse \"Stabat mater\" (P.77) luuletekstil ning on loodud sopranile ja metsosopranile väikese keelpillikoosseisu ning tšembalo saatel. Ettekanne kestab umbes kolmveerand tundi.\n\nKülli Tomingas on \"Stabat Materi\" metsosoprani solistina üles astunud palju kordi, küll mitmel pool Itaalias, Eestis ja mujal, ka klaveri saatel. Seekord, 27. märtsil kõlab teos Milano lähistel Locale Triulzi väikeses Auditorios videokontserdina. Sopranipartiid laulab itaallanna Vania Pietrobattista, juhatab Maurizio Dones, kes on tegev ka heliloojana, dirigeerinud paljudel sündmustel kodumail, praegu aga Rostovi riikliku muusikateatri peakülalisdirigent Venemaal.\n\n\"Üritame ikka aeg-ajalt kunstisütt tulele puhuda, aga kerge see pole olnud,\" tõdes Tomingas. Viimased publikuga kontserdid toimusid septembris: Serate Musicale tellis nende duolt Luca Schieppatiga ühe kava Milano konservatooriumi saali, teine leidis aset Milanos Teatro Spazios. Novembris laulis Tomingas Sara Elisa Stangalino-Schulze uue raamatu \"Sine nomine\" esitlusõhtul Näkineiu aariat Dvořáki samanimelisest ooperist.\n\nVeebruaris sai teoks Brahmsi loomingule pühendatud õhtu, kus Külli Tominga pianistist abikaasa Luca Schieppati ja viiuldaja Piercarlo Sacco mängisid meistri Sonaati nr 1, kus Tomingas laulis Brahmsi \"Regenliedi\". See oli kontsert sarjast \"Concerto dialogo\". Meeleolukas kava tehti kodukontserdil Gershwini lauludest, mis kandis pealkirja \"The Man I Love\".\n\nMuusikud on praeguses situatsioonis end realiseerinud mitmete leidlike lahendustega, ideede autor on siinpuhul pianist Luca Schieppati. Tegelikult on Luca esinemiste kõrval pianistina hinnatud muusikaelu organisaator, lektor, pedagoog, muusikateadlane ja -uurija. Nüüd korraldas ta näiteks sõbrapäeva puhuks muusikalise oksjoni kodukontserdina veebis. Kodukontserte on veel, ja publikuga õhtuid on rohkem neid, mis on tulnud edasi lükata.\n\nKülli Tomingas on pärit Pärnust, hakkas laulmist õppima Tiia Palmeri juures Sütevaka gümnaasiumis, konservatooriumis Tallinnas oli lühemat aega Urve Tautsi õpilane, 1994--2000 õppis ta Piacenza konservatooriumis Adelina Tabiadoni klassis Itaalias. Sellest ajast saati on ta jäänud Itaaliasse Milanosse. Aasta enne lõpetamist, 1999 suvel, kutsus festivalijuht Allar Kaasik Külli ja Luca duo esimest korda esinema ka Oistrahhi festivalile. Nende debüütkontserdi järel kavaga \"Originaal ja koopia\" Pärnu raesaalis kutsuti Külli Tomingat aina sagedamini uuesti ka kodumaale.\n\nOma ooperidebüüdi tegi Külli Tomingas Pärnus 1994 Marcellina osas Mozarti \"Figaro pulmas\", ta on laulnud veel kokku viies Mozarti ooperis, samuti Rossini, Puccini, Mascagni, Verdi, Purcell jt ooperid. Ta on esinenud ka uuema ooperi lavastustes, nagu Britteni \"Noa laev\" ja \"Suveöö unenägu\", Maderna \"Satyricon\" jms. Külli Tomingas pole sidunud end püsivalt ühegi ooperimajaga, see-eest on ta esinenud külalissolisina vähemalt paarikümne teatri laval Itaalias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias juba pikka aega elav metsosopran Külli Tomingas on piirangutele vaatamata saanud esineda ka viimasel ajal kammerkavades või solistina. Kodulinnas Milanos astub ta vaikse nädala künnisel, 27. märtsil taas üles solistina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSõõrumaa teeb ettepaneku võtta vabavõitluse liit EOK liikmeks\n\n## Põhitekst:\n\nERR avaldas eelmisel nädalal, et tiitlivõistlusteks valmistuvad sportliku vabavõitluse sportlased ei saa treenida, kuna 11. märtsist rakendunud piirangute tingimustes saavad tavapärasel viisil edasi treenida vaid need sportlased, kes on alaliitude poolt riigile koondise kandidaatide nimekirjas üles antud, aga Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit ametlikult alaliidu staatust ei oma.\n\nVabavõitluse liit pidas 23. märtsil EOK presidendi Urmas Sõõrumaaga telefonikohtumise, millele järgnes teine telefonikohtumine reedel. Sõõrumaa sõnul tuleb vabavõitlejate probleemile lahendus leida.\n\n\"Eesti olümpiakomitee peaks katma ära kõik alad, mitte ainult valitud,\" sõnas ta Tartu Postimehele ja lisas, et rahvusvahelist alaliitu puudutavad küsimused asjasse puutuda ei tohiks. \"Teen ettepaneku olümpiakomitee põhikirja täiendada, et vabavõitlejad liikmeks võtta. See näide on pretsedent ja nõuab erandit. Ministeeriumil tuleb süsteem üle vaadata,\" lisas Sõõrumaa.\n\n\"Järgmine EOK täiskogu, kus võetakse vastu uusi liikmeid, toimub maikuus - loodame sellega meie 13 aastat kestnud süsteemivälise tegevuse lõppenuks lugeda,\" kirjutas vabavõitluse liit reede hilisõhtul sotsiaalmeedias.\n\n\"See tähendab, et sportlik vabavõitlus saab Eesti riigi poolt tunnustatud spordialaks ning Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit meie spordiala ametlikuks esindajaks. Tunnustus tähendab kutsekvalifikatsiooniga treenereid. Samuti teiste spordialadega võrdseid hüvesid, võimalusi ja ka kohustusi meie treeneritele ja spordiklubidele, mis vajalikud elutegevuseks ning annavad võimaluse meie spordiala paremini reguleerida.\"\n\nSamas juhtis vabavõitluse liit tähelepanu faktile, et vabavõitlejad ei pääse jätkuvalt treenima.\n\n\"Kultuuriministeerium - Eesti vabavõitlejatel on täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustelt ette näidata üks kuld (2016), üks hõbe (2018) ja kaks pronksi (mõlemad 2019). Täiskasvanute maailmameistrivõistlustelt kolm 5.-8. kohta (2018 ja kaks 2019). Järgmised võistlused on juba ukse ees: noorte (U-14, U-16, U-18) MM toimub 30. juuli - 1. august Türgis, täiskasvanute (U-21, 21+) EM 16.-21. august Venemaal. Meie eelnevad tulemused ei ole tehtud pelgalt entusiasmist, vaid see on järjepideva tugeva töö vili. Me esindame võistlustel Eesti riiki, meie sportlased on Eesti koondis,\" lisas liit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti sportliku vabavõitluse liidu sõnul möödus kohtumine olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaaga positiivsetes toonides ning selle käigus astuti suur sammu sportlikule vabavõitlusele riikliku tunnustuse saamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kõigi aegade parima tulemuse teinud Selevko teenis olümpiapileti\n\n## Põhitekst:\n\nLühikava järel kolmandat positsiooni hoidnud Chen sooritas vabakavas viis neljakordset hüpet. Kohtunikud andsid 21-aastasele ameeriklase suurepärase esituse eest 222,03 punkti. Tema enda nimel olevast maailmarekordist jäi lahutama vaid 2,89 punkti. Kahe kava kokkuvõttes tõi Chenile kolmanda MM-i kulla järjest punktiskoor 320,88.\n\nTeise koha pälvis mullu Tallinnas juunioride MM-il hõbeda võitnud Yuma Kagiyama, kes sai vabakava eest 190,81 ja kahe kava kokkuvõttes 291,77 punkti. See tähistab ühtlasi jaapanlase uut isiklikku rekordit. Vabakava eel liidripositsiooni hoidnud kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Yuzuru Hanyu pidi leppima kolmanda kohaga. Vabakava eest sai 26-aastane jaapanlane 182,20 punkti, mis andis kogusummaks 289,18 silma.\n\nViimasena ehk 24. mehena vabakavale pääsenud Selevko sai puhtalt sõidetud kava eest isikliku rekordi väärilised 151,32 punkti, mis andis talle vabakava arvestuses 15. koha. Kohe võistluse alguses sooritas Selevko esimese eestlasena tiitlivõistlustel neljakordse hüppe, näidates üles palju suuremat enesekindlust kui lühikavas. Kahe kava kokkuvõttes sai Selevko 222,06 punkti, mis on tema tiitlivõistluste rekord. 16. koht tagas kahekordsele Eesti meistrile ka olümpiapääsme.\n\nVarasem Eesti meesüksiksõitjate parim koht kuulus Margus Hernitsale, kes sai 1998. aastal 18. koha.\n\nLaupäeva õhtul jagatakse Stockholmis välja viimane medalikomplekt, kui võistlustulle asuvad jäätantsijad. Otseülekannet saab jälgida ERR-i spordiportaalis alates kella 20.15-st. Telerist saab võistlust vaadata kanalilt ETV+, kus on võimalik valida eesti- ja venekeelse kommentaari vahel.\n\nEnne võistlust: Vabakava eel hoiab liidripositsiooni kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister, 26-aastane jaapanlane Yuzuru Hanyu, kes sai lühikava eest 106,98 punkti. Teist kohta hoiab tema kaasmaalane, mullu Tallinnas juunioride MM-il hõbeda võitnud Yuma Kagiyama 100,96 silmaga ning kolmandat viimasel kahel MM-il kulla võitnud 21-aastane ameeriklane Nathan Chen 98,85 punktiga. Neljas on 2018. aastal pronksi võitnud venelane Mihhail Koljada (93,52).\n\n19-aastane Aleksandr Selevko sai lühikava eest 70,74 punkti, mis andis 24. koha. Kahekordsel Eesti meistril on veel võimalik heidelda olümpiapääsme eest. 30 kohast jagatakse MM-il välja 24. Selevko esitab vabakava esimese grupi esimesena kell 12.07.\n\nMullu jäi MM koroonapandeemia tõttu ära, kuid 2019. aastal Jaapanis pidi Hanyu kodupubliku ees tunnistama Cheni selget paremust. Nende vahe oli toona üle 22 punkti. Pronksi võitis kaks aastat tagasi ameeriklane Vincent Zhou, kes ebaõnnestus Stockholmis lühikavaga täielikult. Ta sai selle eest 70,51 punkti, mis on 39,87 silma vähem tema isiklikust rekordist, ja jäi esimesena vabakava esitajate hulgast välja.\n\nMeeste üksiksõidu vabakava maailmarekord on 224,92 punkti, mida hoiab enda nimel Chen. Ühtlasi on ameeriklase käes ka lühikava ja vabakava kogusumma rekord, milleks on 335,30 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Rootsis Stockholmis võidutses meeste üksiksõidus kolmandat MM-i järjest ameeriklane Nathan Chen. Aleksandr Selevko sai kahe kava kokkuvõttes 16. koha, mis on Eesti läbi aegade parim meesüksiksõitjate tulemus. Ühtlasi teenis Selevko endale olümpiapääsme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNHL: Ovetškin viskas kaks, New Jersey jäi esmakordselt väravateta\n\n## Põhitekst:\n\nLiiga parimate skoorijate hulgas kaheksandat kohta hoidev Ovetškin on visanud viimase kümne kohtumise jooksul kümme väravat, aidates meeskonnal New Jerseyst sel hooajal kuuendat korda jagu saada.\n\nTeiste väravate autoriteks olid Nicklas Bäckström ja Connor Sheary. Ilja Samsonov tegi väravasuul 24 edukat tõrjet. New Jersey jäi sel hooajal esimest korda nulli peale.\n\nIdadivisjonis hoiab Washington 22 võidu ja 11 kaotusega liidripositsiooni. New Jersey on 12 võidu ja 20 kaotusega seitsmes.\n\nTulemused:\nWashintong - New Jersey 4:0\nSt. Louis - Anaheim 1:4\nArizona - San Jose 5:2\nCalgary - Winnipeg 2:3\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL võidutses läinud ööl Washington Capitals, alistades kodujääl New Jersey Devilsi tulemusega 4:0. Kahe värava autoriks oli venelane Aleksandr Ovetškin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVeebikontserdil \"Harder & Louder\" kuuleb muusikat, mis inimesed tantsusaalist minema ajab\n\n## Põhitekst:\n\nÜritusel saavad DJ-d mängida just neid lugusid, mis tavaolukorras toimuval peol tantsusaali inimestest tühjaks võiksid peksta.\n\nVeebikontserdi žanrimenüüsse kuuluvad muu hulgas breakcore, jungle, hardcore ja crossbreed. Striimil astuvad üles Neo_n, Ikoona, !!ii, iv6l, Kouzuru ja Reglok. \"Harder & Louder\" ülekannet kuuleb ka välismaisel kanalil, nimelt Prantsuse veebiraadios The Underground Lair.\n\nVeebikontsert toimub laupäeval algusega 17.00 (15.00 GMT) ja seda on võimalik jälgida Attic Bassi või The Underground Lair kodulehtede vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna elektroonilise muusika põrandaaluse skeene DJ-d annavad laupäeval, 27. märtsil veebikontserdi \"Harder & Louder\". Tegemist on Attic Bass stuudiost edastatava laivstriimide seeriaga, mis on korraldajate sõnul tavalisest tekno- või trummi-bassi-üritustest omajagu agressiivsema minekuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVerstappen võitis Bahreinis ka kolmanda vabatreeningu\n\n## Põhitekst:\n\nRed Bulli piloodi kiireimaks ringiajaks mõõdeti 1.30,847, millega ta edestas Norrist 0,095 ja valitsevat maailmameistrit Hamiltoni 0,235 sekundiga. Esikümnesse mahtusid veel Carlos Sainz (Ferrari; +0,280), Valtteri Bottas (Mercedes; +0,371), Daniel Ricciardo (McLaren Mercedes; +0,383), Yuki Tsunoda (AlphaTauri Honda; +0,447), Lance Stroll (Aston Martin Mercedes; +0,546), Pierre Gasly (AlphaTauri Honda; +0,636) ja Sergio Perez (Red Bull Racing Honda; +0,656).\n\nFP3 CLASSIFICATION\nA clean sweep for @Max33Verstappen #BahrainGP #F1 @redbullracing pic.twitter.com/K3tLMihjlI\n\n— Formula 1 (@F1) March 27, 2021\n\nBahreini GP on kavas pühapäeval Eesti aja järgi kell 18. Kvalifikatsioon sõidetakse laupäeva õhtull kell 17.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bahreinis sellel nädalavahetusel alanud uuel vormelihooajal võitis Max Verstappen (Red Bull Racing Honda) kõik vabatreeningud. Kolmandal neist edestas ta Lando Norrist (McLaren Mercedes) ja Lewis Hamiltoni (Mercedes).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRetsept: \"Suus sulav Eesti\" õpetab valmistama mandli-kanasuppi\n\n## Põhitekst:\n\nMANDLI-KANASUPP\n\n2 spl võid\n1 tl hakitud ingverit\n2--3 küüslauguküünt\n1 väike tšillikaun\n1 keskmine mugulsibul\n1 peotäis kooritud mandleid\n1 dl valget veini\nUmbes 600 ml kanapuljongit\n200 g kana kintsuliha\nSoola ja pipart\nSidrunit\n\nHaki küüslauk, tšilli ja ingver võimalikult väikesteks tükkideks.\nKoori sibul ja haki viiludeks.\nLõika kana kintsuliha ribadeks.\nSulata pannil 1 spl võid, pruunista selles kana kintsuliha, maitsesta soola ja pipraga ning tõsta seejärel pannilt kaussi.\nPane paksupõhjalise poti põhja ülejäänud või, lisa hakitud ingver, tšilli, küüslauk ja sibulaviilud ning kuumuta mõned minutid.\nLisa potti mandlid ja kuumuta paar minutit.\nLisa valge vein ja kuumuta, kuni vein on poole võrra aurustunud.\nLisa potti kanapuljong ning keeda tasasel tulel umbes 15--20 minutit, kuni mandlid muutuvad pehmeks.\nPüreesta supp sauseguri abil või blendris ühtlaseks kreemjaks massiks.\nVajaduse korral maitsesta soola ja vähese sidrunimahlaga.\nServeerimisel lisa kana kintsuliha tükid.\n\n\"Suus sulav Eesti\" on ETV eetris laupäeviti kell 20.00.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal viib Angelica Udeküll saates \"Suus sulav Eesti\" end kurssi Tallinna köögikunsti ajalooga ning õpetab valmistama mandli-kanasuppi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAutospordi Liit kuulutas välja Team Estonia liikmed, koosseisus kolm naist\n\n## Põhitekst:\n\nTeam Estoniasse valiti Gregor Jeets (ralli), Kaspar Kallasmaa (kart), Risto Kappet (e-sport), Egon Kaur (ralli), Kendra Kingo (kiirendus), Carmen Kraav (kart/ringrada), Siim Leedmaa (kart), Janno Ligur (rallikross), Mia-Mariette Pankratov (kart), Kauri Pannas (ralli), Roland Poom (ralli), Oliver Randalu (drift), Ken Torn (ralli), Tristan Viidas (ringrada) ja Robert Virves (ralli).\n\nVõistkond suurenes kandideerimisavalduse esitanud kolme naissportlase võrra. \"Võistkonda soovisid pääseda kolm tüdrukut, kes tegelevad kardispordi, ringrajasõidu ja kiirendusspordiga. Oma otsusega soovime julgustada teisigi naisterahvaid tegelema autospordiga, see on ühtaegu osa Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) praegusest poliitikast,\" sõnas EAL-i juhatuse esimees Janis Kaal.\n\nVõistkonna kohtade jagamiseks erinevate autospordialade vahel määras EAL esmalt aladele kvoodid. \"Lähtusime eelkõige ala panusest Eesti saavutussporti ja hindasime taset rahvusvahelises konkurentsis,\" rääkis Kaal. \"Pelgalt neist kriteeriumitest lähtudes pidanuks lõviosa kohtadest kuuluma autorallile, kuid soovides hoogustada pürgimist rahvusvahelisele areenile kõigil autospordialadel, piirasime me autoralli osakaalu maksimaalselt 50 protsendiga koondise kohtade koguarvust.\"\n\nEAL-i juhatus koostas võistkonna nimelise koosseisu koostöös liidu alakomiteedega. \"Tugev konkurents muutis otsustamise väga keeruliseks,\" rääkis EAL-i spordidivisjoni juht Kuldar Sikk. \"Arvestasime komiteede ettepanekuid, sportlaste saavutusi ja hindasime võimalikku potentsiaali rahvusvahelistel võistlustel. Üldiselt öeldes eelistasime sportlasi, kes võistlevad rahvusvahelisel areenil sihiga tõusta autospordi kõige kõrgemasse tippu.\"\n\nLisaks võistkonnale koostas EAL ka Autosport Team Estonia 2021 kandidaatide nimekirja, kuhu kuuluvad: Mark Dubnitski (kart), Martin Juga (rallikross), Kaspar Kasari (ralli), Marko Muru (rallikross), Martin Rump (ringrada), Silver Simm (ralli), Mihkel Norman Tults (drift), Mattias Vahtel (ringrada), Ao Vaida (drift), Ragnar Veerus (kart) ja Andri Õun (autokross).\n\n\"Ühtpidi on tegemist varunimekirjaga, näiteks kui keegi põhinimekirja sõitjatest loobub, siis saab sealt tõusta Autosport Team Estoniasse. Samas saavad kandidaadid kasutada oma staatust läbirääkimisel sponsoritega ja muus kommunikatsioonis. Sisuliselt on ju tegemist riigi koondise kandidaatidega, mis kinnitab nende kõrget sportlikku taset,\" lisas Sikk.\n\nKokku sai EAL Autosport Team Estoniasse 47 sooviavaldust, mille esitajatest 15 pääses võistkonda ja 11 kandidaatide nimistusse. \"Need, kes tänavu ei kvalifitseerunud, ei peaks meelt heitma. Loodame, et pandeemia taandub, sportlased saavad teha rohkem rahvusvahelisi starte ning kandideerivad järgmisel aastal uuesti,\" rääkis Sikk. \"Tänan kõiki, kes sooviavalduse saatsid ja kinnitasid sellega, et seavad autospordis kõrgeid sihte.\"\n\nAutosport Team Estonia 2021 eesmärk on tunnustada ja abistada eelkõige noorsportlasi, kes osalevad või plaanivad osaleda autospordi tiitlivõistlustel ambitsiooni ja potentsiaaliga saavutada medalikohti. Võistkonna liikmed saavad tasuta rahvusvahelise litsentsi ja võimaluste piires toetab EAL rahaliselt nende osalemist tiitlivõistlustel. Autosport Team Estonia on osa Eesti Olümpiakomitee Eesti tippspordi rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise nimel rajatud Team Estonia süsteemist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Autospordi Liit (EAL) kuulutas välja Team Estonia liikmed. Algselt planeeritud 12 sportlase asemel kaasati programmi 15.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo. Must Kast taaselustas sünnipäeva puhul lavastuse \"Sada sekundit südaööni\" tegelased\n\n## Põhitekst:\n\nTänavakunstniku maali tegelased ärkavad videos veel korraks ellu, et tantsida Surmatantsu: mäletada surma ja pühitseda elu. \"Must Kast soovib kõigile kaasaelajatele vastupidamist, rahulikku meelt ja kirglikke kohtumisi tulevikus – ning loomulikult ka sisukat ja päikselist teatripäeva,\" märkisid lavastuse osalised oma tervituses.\n\n\"Surmatantsu\" sõnade autorid on Kaija M Kalvet ja Jaanika Tammaru, viisi kirjutas Jaanika Tammaru, seaded ja helikujunduse tegid Kaarel Kuusk ja Kathi Koch. Video võttis üles Silver Kaljula, valguslahenduse lõi Oskar Harding, heli salvestas Jeremy Macachor, kostüümid kujundas Inga Vares. Surmatantsu tantsivad Karl Edgar Tammi, Agur Seim, Kristian Põldma, Kaarel Targo, Birgit Landberg, Jaanika Tammaru, Kaija M Kalvet ja Laura Niils. Must Kast tänab Mariann Tammaru, Epp Peedumäed, Margit Leplat, Pirge Sildmaad, Anu Sildnik-Kutsarit, Alina Toptchyit ning kõiki oma sõpru ja toetajaid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lisaks rahvusvahelisele teatripäevale tähistab 27. märtsil oma seitsmendat sünnipäeva ka Tartu teater Must Kast, mispuhul meenutasid näitlejad videotervitusega oma mullusuvist lavastust \"Sada sekundit südaööni\", mis etendus Edward von Lõnguse esimesel isikunäitusel, Viimsepäeva katedraalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevenes vahistati inimesi juba enne opositsiooni meeleavalduse algust\n\n## Põhitekst:\n\nMinski tänavatele viidi laupäeval jõuametkondade eritehnika, teatas siseministeeriumi pressiesindaja Olga Tšemodanova.\n\nEelnevalt oli Valgevene opositsioon välja kuulutanud 27. märtsi meeleavalduse, mis plaanide järgi on suurim president Aleksandr Lukašenko vastane väljaastumine sel aastal.\n\nVõimud hoiatasid, et kõigi suhtes, kes laupäeval pealinnas kinni peetakse, algatatakse kriminaalasjad. Pealtnägijate sõnul võeti osa inimesi kinni juba enne meeleavalduse algust.\n\n\"Isikud, kes neile üleskutsetele alluvad ja loata massiüritustel osalevad, võetakse kriminaalkorras vastutusele,\" teatas Minski uurimiskomitee ülem Sergei Pasko riiklikule uudisteagentuurile BelTa.\n\nTelegrami kanalil 27. märtsi massiüritustel osalemiseks tehtud üleskutsete postitamise asjus on kriminaalasi juba avatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valgevene pealinnas Minskis hakkasid jõuametkonnad laupäeval enne opositsiooni korraldatud meeleavalduse algust inimesi kinni pidama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naissulgpallurid pääsesid Poolas poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nPoolas teise asetusega mängiv Eesti esireket Kuuba (BWF 54.) jõudis poolfinaali, alistades kolmegeimilises mängus Malaisia mängija Eoon Qi Xuani (BWF 166.). Tund ja neli minutit kestnud kohtumine algas tasavägiselt, kuid Xuan hoidis initsiatiivi enda käes ja läks pausile eduseisus 11:7. Kuuba juhtis mängu veel seisus 18:17, aga malaisialane tegi siis neljapunktilise spurdi ja võitis geimi 21:18.\n\nTeine geim algas samuti Xuani domineerimisega ja joogipausile mindi Malaisia mängija eduseisus 11:5. Kuuba oli raskustes ka pärast pausi, olles 6:14 kaotusseisus, kuid ei lasknud ennast sellest heidutada ja näitas taset tehes seisult 16:19 lõpuspurdi. Teise geimi lõpetas Kuuba esimese geimpalliga 21:19 ja võitja välja selgitamiseks läks vaja kolmandat geimi.\n\nOtsustavat geimi alustas Kuuba positiivselt ja läks 7:1 juhtima, ent joogipausi hetkeks oli mäng võrdsustunud ja eestlanna juhtis vaid ühe punktiga 11:10. Geimi teises pooles näitas Kuuba kindlat kätt ja sammus poolfinaali tulemusega 18:21, 21:19, 21:17. Finaali pääsemiseks tuleb Eesti esireketil alistada India mängija Sri Krishna Priya Kudaravalli (BWF 128.).\n\nEesti parimad naispaarismängija Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 53.) jõudsid poolfinaali kindlalt, kui alistasid poolatarid Anna Czuchra ja Julia Piwowari (BWF 851.). Eesti paar alustas mängu domineerivamalt ja joogipausile minnes juhiti 11:7. Paus mõjus Marranile ja Rüütelile hästi ning edasi oldi kindlalt teel esimese geimi võiduni. Eestlannad andsid poolakatele geimi teises pooles ainult kolm punkti ja nii võideti geim 21:10.\n\nTeine geim möödus samuti eestlaste taktikepi järgi, pausile minnes juhiti 11:6 ja sealt edasi enam vastastel oma mängu leita ei lastud ja võideti veenvalt 21:10, 21:9. Järgmises ringis kohutvad Marran ja Rüütel taas Poola mängijatega Zuzanna Jankowska ja Anastasia Khomichiga.\n\nNaiste paaarismängus kohtusid Catlyn Kruus ja Helis Pajuste esimese asetusega Türgi mängijatega Nazlican Inci ja Bengisu Ercetiniga (BWF 42.). Türgi paar alistas eestlannad kindlalt 21:7, 21:9. Selle tulemusega jäädi jagama kaheksandat kohta.\n\nSegapaarismängus rauges Mihkel Laanese ja Helina Rüüteli (BWF 141.) jõud veerandfinaalis, kui pärast 53 minutit kestnud mängu tuli tunnistada Poola paari Milosz Bochati ja Wiktoria Adameka paremust tulemusega 21:17, 14:21, 14:21. Selle tulemusega jäädi jagama kaheksandat kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poolas toimuval BWF International Challenge kategooria sulgpalliturniiril jõudsid Eesti naissulgpallurid poolfinaali. Finaali pääsejad selgitatakse välja laupäeva õhtul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus ja Soomes lisandus ööpäevaga üle 700 nakatunu\n\n## Põhitekst:\n\nSoomes jätkab nakatumine kasvu ning riigis tuli 24 tunniga juurde 791 nakkusjuhtu. Soomes on alates pandeemia algusest registreeritud 75 545 nakatunut, viirusega on surnud 817 inimest.\n\nLeedus lisandus viimase ööpäevaga 724 nakatunut ning suri üheksa inimest. Kokku on Leedus tuvastatud 213 447 koroona- ja 3539 surmajuhtu.\n\nViimase 24 tunni jooksul tuli Lätis juurde 602 positiivset koroonatesti. Ööpäevaga suri viis inimest. Kokku on riigis registreeritud 100 716 nakatunut ja viirusega on surnud 1872 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimase 24 tunni jooksul lisandus Soomes 791 ja Leedus 724 koroonapositiivset. Lätis oli uusi juhtumeid 602.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmade soojenedes võib hakata mõtlema rehvivahetusele\n\n## Põhitekst:\n\nTranspordiameti strateegilise planeerimise osakonna liiklusekspert Villu Vane ütles ERR-ile, et rehve võib hakata vahetama siis, kui päevane keskmine temperatuur on 7 kraadi.\n\n\"Selline soovitus kehtib nii sügisel kui kevadel. Lisaks peab iga autojuht arvestama, mis ajal ja millistel teedel sõidetakse. Kui tuleb läbida pikki vahemaid erinevatel teedel või autoga on vaja sõita varahommikul või hilja õhtul, siis ei ole mõtet rehvivahetusega väga kiirustada,\" selgitas Vane.\n\nTa tõi välja, et praeguste prognooside kohaselt võib veel aprilli alguses öine õhutemperatuur miinuskraadidesse langeda. Seetõttu võib naastrehvide vahetamisega oodata aprilli esimese pooleni.\n\n\"See on ka lubatud, sest naastrehve võib vajadusel kasutada 30. aprillini,\" lisas ta.\n\nVane sõnul pole aga kõige arukam vastupidiselt toimida, et naastrehvid liiga kauaks auto alla ei jääks.\n\n\"Samas paneme südamele, et rehvivahetusega ei tasu ka liigselt venitada. Minu nõuanne on jälgida ilmaprognoose, arvestada, kus ja millistel kellaaegadel te oma autot kasutate ning selle põhjal planeerida rehvivahetus,\" selgitas Vane.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui praegu võib veel mõnel ööl olla miinuskraade, siis hakkavad ilmad vaikselt soojemaks minema. Autojuhid peaks seega hakkama mõtlema ka rehvivahetusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAndrus Vaarik lahkub Tallinna Linnateatrist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Päevaleht kirjutab, et tööplaani järgi oleks Vaarikul olnud maikuus Linnateatris 19 etendust mängida. Näitleja tundis, et selline koormus hakkab vaikselt üle jõu käima. Endlaga liitumine on Vaariku sõnul õige otsus, kuid sellegipoolest on tal kahju Linnateatrit maha jätta.\n\n\"Sellised valikud on minu jaoks \"ajaloolised\". Ei ole tähtis, kuhu ma lähen. Kui ma sellise muudatuse elus teen, pean end natuke mobiliseerima. Uues keskkonnas oled uus poiss, peab end kokku võtma,\" jagas Andrus Vaarik mõtteid teatrivahetusest.\n\nPärnu teatriga seob Vaarikut pikaajaline koostöö. 5. jaanuaril algasid Ingomar Vihmari juhendamisel Leea ja Klaus Klemola \"Arktiliste mängude\" esimesed proovid, kus Vaarik kehastab 75-aastast proua Marja-Terttu Zeppelini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Andrus Vaarik teatas, et lahkub pärast 11 aastat Tallinna Linnateatrist ja alustab 15. aprillist tööd Pärnu teatris Endla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGeorge R.R. Martin sõlmis HBO-ga uue megalepingu\n\n## Põhitekst:\n\nTelekanalil HBO on juba praegu töös kuus \"Troonide mängu\" jätkusarja. Kõige kaugemal on tootmisega \"House of the Dragon\", mis rändab ajas \"Troonide mängu\" sündmuste eelsesse aega ning mille keskmes on draakoniemand Daenerys Targaryeni esivanemad. Sarja võtted peaksid algama järgmine kuu, vahendab Consequence of Sound.\n\nSamuti on telekanalil töös jätkusarjad \"Tales of Duck and Egg\", \"9 Voyages\", \"10,000 Ships\", mis põhinevad Martini samanimelistel novellidel ning lisaks veel kaks projekti, neist üks animeeritud.\n\nVäljaspool \"Troonide mängu\" universumit töötab Martin ka kirjanik Roger Zelazny ulmeraamatu \"Roadmarks\" ja Nnedi Okorafori postapokalüptilise romaani \"Who Fears Death\" teleadaptsioonide tegevprodutsendina.\n\nKogu see lisatöö tähendab, et Martinil on vähem aega keskenduda oma romaanisarja \"Jää ja tule laul\" pikalt lubatud kahe viimase raamatu kirjutamiseks. Martin lubas pandeemiast tingitud karantiiniaega neist esimese lõpetamiseks, kuid tema enda määratud tähtaeg on nüüdseks küll möödas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kirjanik George R.R. Martin sõlmis USA telekanaliga HBO uue pikaajalise sisutootmislepingu, mis väidetavalt hõlmab viit aastat ja on väärt kaheksakohalist summat. Martin hakkab sisu looma nii HBO kui ka selle voogedastusplatvormi HBO Maxi jaoks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia lahtiste finalist langes Miamis konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nBrady kaotas hispaanlanna Sara Sorribes Tormole (WTA 58.) tulemusega 6:3, 4:6, 1:6. Kohtumine kestis kaks tundi ja 23 minutit. See on hispaanlannale tänavu juba üheksandaks mänguks, mis on kestnud üle kahe tunni. Kolmandas ringis kohtub Tormo Kaia Kanepi alistanud Jelena Rõbakinaga.\n\n2019. aastal US Openi võitnud Andreescu võitis kvalifikatsioonist alustanud tšehhitari Tereza Martincovat tulemusega 7:6 (5), 6:2. \"Tunnen end väga enesekindlalt. Tunnen, et Austraalias jäi mul sellest natuke puudu,\" ütles Andreescu. \"Ma võitlesin iga punkti eest olenemata seisust.\"\n\nKolmandas ringis kohtub Andreescu 28. asetatud Amanda Anisimovaga (WTA 32.), kes sai jagu Sloane Stephensist (WTA 49.) tulemusega 6:3, 6:3.\n\nMullu Austraalia lahtistel võidutsenud Kenin (WTA 4.) alistas endise maailma esikümne mängija Andrea Petkovici (WTA 107.) tulemusega 6:7 (6), 6:1, 6:3. \"Ma olen õnnelik selle võidu üle. Ilm oli väga niiske. Ma olen sellega muidugi harjunud, kuid olud ei olnud siiski lihtsad. Õnneks ei olnud väga tuuline. Mängu esimeses pooles olin närvilisem. Ütlesin endale muudkui, et jätka võitlemist. Olen tänulik, et mul on võimalus siin võistelda ja naudin igat minutit.\n\nKolmandas ringis kohtub Kenin Ons Jabeuriga (WTA 30.), kes alistas Paula Badosa Gibert (WTA 71.) tulemusega 7:6 (6), 5:7, 7:5.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril Miamis pääsesid kindlalt kolmandasse ringi suure slämmi turniiride võitjad Bianca Andreescu ja Sofia Kenin. Tänavu Austraalia lahtistel finaali jõudnud Jennifer Brady (WTA 14.) langes konkurentsist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Selver andis meistriliigas Läti meeskonnale loobumisvõidu\n\n## Põhitekst:\n\nArvestades tihedat mängugraafikut ja koroonaviirusest tulenevaid ohte, otsustas hiljuti hooaja jooksul juba teistkordselt isolatsioonis olnud Tallinna Selver mängust loobuda ja sai tabelisse 0:3 kaotuse.\n\nNii jääb põhiturniiril pidada vaid üks kohtumine, kui 3. aprillil lähevad vastamisi Leedu klubi Gargzdai Amber Volley ja RTU ning seejärel saab paika ka põhiturniiri lõplik paremusjärjestus.\n\nLiigatabelis on Tallinna Selver 28 punktiga teine, liider on 33 punktiga Saaremaa Võrkpalliklubi ja kolmas 27 punktiga Tartu Bigbank. Neljas on Jekabpilsi Luši (20 punkti), viies Pärnu Võrkpalliklubi (20 punkti), kuues RTU (19 punkti), seitsmes TalTech (14 punkti) ja viimane Gargzdai (neli punkti).\n\nMeistriliiga veerandfinaalid algavad aprilli teisel nädalal ning seal osalevad kaheksa meeskonda. Omavahel kohtuvad põhiturniiri 1. ja 8. koha saanud klubid, 2. ja 7., 3. ja 6. ning 4. ja 5. koha saanud meeskonnad. Mängitakse kahe võiduni. Nelja klubi osalusel peetav finaalturniir toimub põhiturniiri võitja Saaremaa VK kodusaalis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veebruaris koroonaviiruse tõttu edasi lükatud Tallinna Selveri ja RTU/Robežsardze/Jurmala vaheline võrkpalli meistriliiga põhiturniiri mäng jääb pidamata, sest pealinnaklubi andis vastasele loobumisvõidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAleksander Tsapov. Idumeedia megateemade jahil\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud aasta veebruar nägi uue kohaliku meediaplatvormi/-labori sündi: leheküljel Levila.ee ilmus Eero Epneri mammutartikkel \"Alkoholi lapsed\", kus on kõheda isiklikkusega välja joonistatud alkohoolikutest vanematega üleskasvamise eluaegsed traumaatilised tagajärjed. Vaid mõne nädala pärast tegi avalöögi ka kultuuriajakiri Vikerkaar uue ülipika loo formaadiga, kui ilmus Henri Kõivu enduurorännak Tartusse planeeritud tselluloositehase saagasse. Kui Vikerkaar on võtnud nõuks jutustada jõgiromaanilikke pikki lugusid kord aastas (ilmumas on Hent Kalmo käsitlus Konstantin Pätsist), siis Levila proovib seda teha eri formaatides enam-vähem igakuiselt.\n\nNeed algatused ei ole iseenesest kuidagi radikaalsed: järjejutte, põhjalikke sissevaateid ja teisi sellesarnaseid mudeleid on ajakirjanduses kasutatud aastakümneid. Kuid aeganõudva ja pikkade tekstidega ajakirjanduse tagasitulek on siiski käsitletav reaktsioonina siinse meediamudeli vastu, mis on viimased paarkümmend aastat liikunud üha kiireneva, poleemilisema ja klikimaiama ajakirjanduse teed. Tõsi, Levila kui aeganõudva ajakirjanduse prototüübiks võib pidada Eero Epneri kaastöid Eesti Ekspressile: lähisuhtevägivalla teema, postuumne persoonilugu Aivar Rehe kohta või ka sissevaade ühte Pärnumaa poliitleigesse valimisjaoskonda. NO99 teatri sulgemine oli ka millegi uue sünd ehk dramaturg kalibreeris end ümber elukirjanikuks.\n\nNüüdisaegne ajakirjandusmaja\n\nKui vaadata viivuks viimasel kümnel aastal progresseeruvalt killustunud ja teataval määral polariseerunud meediapilti, siis leiame sealt rea teisigi erisuguste eesmärkidega algatusi: 2013. aastal saab jalad alla alternatiivmeedia väljaanne Telegram, 2015. aastal pannakse käima SATPKi hääletoru ehk Objektiivi portaal, samal aastal alustab Henrik Roonemaa vedamisel tööd tehnoloogia- ja uudisteportaal Geenius, 2016. aastal hakkab ilmuma rahulikku elustiili ja -ajakirjandust viljelev võrguajakiri Edasi (aastast 2019 ilmub ka paberil), 2018. aastal asutatakse Tallinnas entusiasmi pealt töötav kogukondlik kultuuriplatvorm IDA Raadio, mis annab eetriaega noortele tegijatele ja alternatiivkultuurile, 2020. aastal luuakse saunatöösturi ja endise pankuri algatusel uudisampsude äpp So.Fa.Dog, mis on sisuliselt uudiste Tiktok ning reklaamib end pikkade lugude vastandina. 2021. aasta algas aga uudisega, et Äripäev soovib hakata arendama kogukondlikku ajakirjandust ja otsib selle jaoks üle Eesti inimesi, kes uude formaati panustada tahaksid, seda samal ajal, kui mitmed maakonnalehed hinge vaaguvad. Siia vahele mahub veel keel-põses-meedia, nagu Klikisäästja või Lugejakiri, aga kõigi nimetamiseks ei jagu ruumi.\n\nVõtab silme eest virvendama, eks? Pikalt domineerinud trükimeedia trium­viraat päevaleht-nädalaleht-kuukiri ei ole küll kuhugi kadunud, kuid meediategemise ja -tarbimise valik on läinud laiaks nagu Amazonase suue. Väljaannete tiraaž on aastaid kukkunud ja põhi veel ei paista. Inimeste valulik meelitamine teispoole digitaalset maksumüüri võtab siiski aega, sest võistelda tuleb globaalse ja kohaliku tasuta sisuga. Kuigi koroonaaega pole sünnis hea sõnaga mainida, siis on see mõjunud Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmete digitellimustele väga hästi. Kui möödunud aasta veebruaris oli digitellijaid 87 435, siis aastaga on see kasvanud 142 225 inimeseni. Selle taga on väljaannete agressiivsed hüpikaknad, aga ka inimeste vajadus pääseda kriisis ligi adekvaatsele informatsioonile. Digitellimuste kasvust hoolimata saab teha vaid ühe järelduse: enamik Eesti inimestest elab eelkõige hübriidses ja vabalt kättesaadavas meediaruumis (televisioon, ühismeedia, raadio jms) ning osa neist on ilma navigatsiooniseadmeta kadunud ilmselt lõplikult uhhuumeedia ja libauudiste mutiauku.\n\nSealpool läbilõikavat maksumüüri\n\nSellisele üsna õrna külgetõmbejõuga kuumaastikule maandus möödunud aastal Levila-nimeline sond, mis oli startinud kuskilt 2019. aasta sügavikust. Eestis oli alanud paljudele šokeeriva ja teistele triumfaalse koalitsiooni EKREIKE valitsemisaeg. Martin Villig ja Indrek Kasela kinkisid uutele saadikutele riigi­kogu ees 2019. aasta aprillis Hans Roslingi \"Faktitäiuse\" raamatu eksemplare ja varsti korraldati ka solidaarsusele ja avatusele kutsuv \"Kõigi Eesti\" ühislaulmine. Ühiskond oli selleks hetkeks aastaid üha reipama sammuga astunud mööda polariseerumise keerdtreppi ülespoole ja kuskil nendel libedatel trepiastmetel oli nõuks võtnud koguneda tehnoloogiaettevõtjatest, sõnaseadjast ja vabakutselisest dramaturgist koosnev ajutrust, kes noogutasid teineteisele: Eestis on vaja jutustada lugusid, mis peaksid puudutama suurel hulgal inimhingi, looma taas käest libiseva ühise inforuumi ja olema kättesaadavad kõigile, kel vähegi juurdepääs internetiühendusele. Nagu ütles intervjuus Ärilehele üks Levila rahastajaid Sten Tamkivi: \"Ükskõik, milliste poliitiliste vaadetega inimene on, ühes asjas oleme me kõik ühel nõul, et viimase paari aastaga on Eesti ühiskonnas polariseerumine räigelt suurenenud\". 1\n\nLevila juhi Daniel Vaariku sõnul püütaksegi sõnastada ja leida nn megateemad, mis õigetes tuulevaiksetes oludes võiksid korda minna võimalikult paljudele inimestest, sõltumata nende majanduslikust, ühiskondlikust või ideoloogilisest taustast. Selleks et oma eesmärk ka ellu rakendada, on Levila loobunud ajakirjanduse endeemilistest formaatidest, nagu juhtkiri, arvamus, uudis, kriitika, persooniintervjuu või essee, ning ammugi puuduvad seal sisuturundus või horoskoop. Selle asemel toetub Levila löögirusikas eelkõige emalaevale, mida tänapäeva meediaruumis võib tunda eelkõige mõiste \"suur lugu\" all, mida ka väljaanded Maalehest Postimeheni agaralt kasutavad, kui soovitakse kommunikeerida mingi artikli eriti olulist rõhuasetust ja üle keskmise süvitsi minekut. Mida sagedamini kohtab peavoolumeedias sõnapaari \"suur lugu\", seda suurem on oht sel ka devalveeruda, sest sellest võib saada järjekordne värviline lant meediaookeanis ujuvatele kaladele. Igasuguse veebipõhise meedia eelis on siiski just vabadus trükimeedia tähemärgiterrorist: on ju lehekülgedel ja veergudel oma maht ja funktsioonid ning tihtilugu tuleb juba niigi kokku pakitud artikleid trükiversiooniks lühendada.\n\nMillised on siis olnud aasta jooksul Levila megateemad või suured lood? Pinnale tõusevad alkoholism, võlaorjus, vanadus ja üksindus, koroona, metsandus, koduõpe, sõjaveteranid ja seksuaalne ahistamine, aga ka vangid või Eesti diplomaatide magushapu elu taasiseseisvusajal. Seda aga ei pakuta petukaubana, vaid tõesti: lugejal on võimalik süveneda pikkadesse ja rohketele allikatele tuginevatesse sissevaadetesse, kus koorub lahti, mismoodi kõnealune probleem on inimeste elukogemust muutnud ja millised on olnud artikli allikate jaoks nende langetatud otsuste tagajärjed. Lisaks pikkadele lugudele eksperimenteeritakse ka muude satelliitformaatidega, nagu kuuldemängud, lühifilmid-videolood, meemid, kirjandus- podcast 'id, koomiksid ja päevakajalised karikatuurid. Suure ja olulise eristusena on Levila pannud rõhu oma lugude audioversioonide loomisele (tavaliselt loeb loo sisse mõni tuntud näitleja). See on strateegiliselt arusaadav samm, sest laiendab potentsiaalsete huviliste ringi: kuna audioversiooni saab süveneda ka n-ö paralleeltegevusena, kas sportides või autoga sõites, aga ka siis, kui vilets silmanägemine peaks lugemist takistama. Sedasi saab artikleid levitada lisaks kodulehele ka Apple'i või Spotify ökosüsteemides ja raadioeetris. Kuna pikad artiklid on jaotatud ka väga selgelt eristatud peatükkideks, siis on lihtne poolelijäänud loo juurde naasta, ilma et oleks järjehoidjaga vaja midagi markeerida. Seega kõigub Levila tuumsisu kirjaliku teksti ja raadio vahealas. Teiseks seostub Levilaga täpselt läbi mõeldud visuaalne identiteet: kodulehe ülesehitus on selge ja kasutajasõbralik (peadisainer Jan Tomson) ja enamikku lugusid saadavad Joonas Sildre sini-punased illustratsioonid, mis moodustavad mitmete artiklite juures iseseisva piltloo.\n\nSissevaade kambüüsi\n\nLevila kollektiiv on supertoimetustega võrreldes pisike. Kuna ei tegutseta päevameedia segmendis, puudub vajadus lugematute päeva- või veebitoimetajate, fotograafide ning reporterite järele. Ühtekokku töötab seal täiskohaga kaheksa inimest: Kristel Eplik (tegevjuhtimine), Hele-Mai Viiksaar (ühismeedia), Mari Mets (toimetaja ja autor), Eero Epner (toimetaja ja autor), Daniel Vaarik (juht), Erik Tikan (filmitegija), Joonas Sildre (illustraator), Janno Zõbin (toimetaja ja autor) ning üheksandana ka tegelikult kogu helirežii ja muusikalise kujunduse eest vastutav Janek Murd. Lisaks neile teevad koos- ja kaastööd muidugi mitmed autorid, näitlejad ja saatejuhid. Oma Instagrami on nad meelitanud meemimeistriks populaarse Restomeemide konto alt tuttava Rainis Pajumäe, keda võib pidada siinse meemikultuuri üheks eredaimaks täheks. Oma idumeedialiku nähtavuse võimendamiseks on Levila teinud oma auditooriumi suurendamiseks koostööd näiteks ka Vikerraadio ja Õhtulehega. Hiljuti toetas Levila nelja­kuuse stipendiumiga ka Klikisäästja keskkonda, et võimestada Klikisäästja Faktikontrolli järjepidevust ja arengut. Seoses kiirlaenude, Facebooki laenuäri ja üldise võlguelamise käsitlusega trükkis Levila möödunud aastal ka paberlehe, mis saadeti Põlvamaa inimeste postkastidesse ja mille tiraaž oli 10 000 eksemplari. Levilal on juba valmis ka järgmine pabernumber, kus on keskendutud eakate elutarkusele.\n\nUurisin ka Daniel Vaarikult infot nende auditooriumi kohta ja ega tema vastus ka otseselt ei üllatanud: analüüsitud veebiandmetele toetudes on 59 protsenti lugejatest Tallinnast, seega tuleb tööd ka riigisisese ulatuslikuma tarbijaskonnani jõudmiseks teha veel tublisti. Mõistagi, kui tehakse koostööd mõne peavoolumeedia esindajaga, siis avardub ka geograafiline lugemus. Kui mõelda Levilast kui brändist, siis on inimeste teadlikkus selle olemasolust nagu teistegi väiksemate väljannete puhul kindlasti suurem kui regulaarsete lugejate hulk. Need, kes on Levila lugusid kuulanud või lugenud, teavad, et kuna tegemist on aeganõudva ajakirjandusega, on ka lugude elutsükkel märksa pikem kui näiteks Delfis, kus peab huvipakkuva artikliga kiiresti mööda nõlva alla laskma, enne kui juba järgmine infolaviin ja parasjagu aktuaalne meediatsükkel su enda alla matab. Tegijate sõnul võikski artiklite eluiga olla pikk ning mitmekesine: keegi loeb, keegi vaatab võib-olla videoid, mis on loole lisaks tehtud, keegi satub illustratsioonide peale, keegi kuuleb lugu raadiost jne. Võib-olla muutub käsitletud probleem ühel hetkel ühiskonnas jälle aktuaalseks ja lugu jõuab uute inimesteni.\n\nNarratiiv ja dramaturgia\n\nÜhel Levila promoillustratsioonil on kirjas, et kuuldemäng on parem kui seriaalid (loe: Netflix). Selmet ekraani jõllitada, sõidad rattaga ja kuulad Mari Metsa, Piret Tüüri või Eero Epneri elust enesest võrsunud sotsiaaldraamat, kus jooksevad kokku erinevate motiividega tegelased ja ajateljel liigutakse edasi-tagasi. Sinu ette pannakse eelkõige inimlike ihade ja tunnete spekter, mille vahele on pikitud ka lugusid siduvad külmad faktid. Bürokraatlikust kantseliidist, tuimast poliitdemagoogiast ja skandaalsetest järeldustest hoitakse enamasti pigem eemale. Pigem satud vaatama esimese eriolukorra sarjahitti \"Tiigrikuningas\" 2 kui rääkivate peadega uimast dokumentaalfilmi. Neli insulti üle elanud Siim peab ükshaaval küttepuude järele roomama, Silberauto Jannet sõimav Mati Alaver, lohutamatute silmadega raielanki mõõtev endine metsaülem või sootsiumist võõrdunud sõjaveteran. Levila dokumentaaldraamad püüavad taasesitada elu vintsutavaid tuuli, kibedaid pettumusi, kuid ka igaühe elus ette tulnud kuldaega. Siin segunevad elu-, olu- ja ajakirjandus.\n\nKahtlemata vajutab oma vilunud dramaturgi ja kirjutaja pitseri kogu Levila ettevõtmisele Eero Epner, keda on lugejail tema üleüldise ning pideva nähtavuse tõttu meedia- ja kultuuriruumis kõige lihtsam ettevõtmisega siduda. Tema kirjutatud lood on eriliselt melodramaatilised, seal juhtub korraga palju ja kiiresti, mistõttu on ka lugejal kerge libiseda teatavasse narkootilisse afekti­seisundisse. Ilmselt kasutab Epner ka vabama käega kunstilise liialduse kaua õpitud oskust. Näiteks tema kirjutatud ühe sõpruskonna biograafia \"500 aastat sõprust\" on kui kiirrong läbi XX sajandi teise poole, väike mängutoos, kust kostub mingit pidi igaühe elu väike viisijupp. Ning küllap avaldub ka viimati nimetatud loos kõige täpsemalt Levila teatavate püüdluste essents – jutustada nn megateemal säärase intensiivsusega, et oleks raske nende traalpüünisesse mitte kinni jääda. Loomulikult on igaühel oma kestvuslävi ja aeg-ajalt võib tekkida ka õigustatud küsimusi à la \"kas vanu häid montaažikääre poleks ehk selle või teise loo juures pidanud julgemalt kasutatama?\", kuid see taandub pigem õhtusöögilaua maitsevestluse päevakorrapunktiks.\n\nOodates paremat tulevikku\n\nMike Judge'i komöödiasarja \"Silicon Valley\" (2014–2019) algushooaegade ühes episoodis lähevad sarja iduettevõtjatest peategelased tehnoloogiakonverentsile \"TechCrunch Disrupt\", kus tutvustatakse uusi tehnoloogiaid ja ideid, mis peaksid vanad minema pühkima. Enamik esitlejaid lõpetab oma etteaste nii: \"Me tahame maailma paremaks teha.\" Tegu on mõistagi idufirmades domineeriva \"maailma paremaks ehitamise\" soovi paroodiaga. Levila reklaamib end Instagramis Eesti Vice'ina, kus kohtuvad põnevad lood ja uutmoodi tegemine. Eks neil olegi vabadus katsetada väljaspool tellija- ja reklaamimüügi näitajaid, maksumaksja räuskavat rusikaga vehkimist, ilmselt sõltumatuna ka tavapärase omaniku ideoloogilisest rindejoonest. See on privileeg, mis lubab anda autoritele aega süvitsi minna ja kus esimene läbikukkumine ei pane päid veerema. Eks igas uues on alati ka palju ümberpakendatud või -sõnastatud vana. Vahel saab mõni tolmune isend ilusama või ajakohasema kuue, olgu see järjelugu või kuuldemäng, telesaatesarja \"Teateid tegelikkusest\" (1993–2007) reinkarnatsioon või Hanna Samosoni kordus­rännak mööda Rail Balticu trassi. Vahel nõuab vana jälle teistsugust jutuformaati, et puudutada midagi uut enda sees. Levila on tulnud, et Eestist idealistlikult parem paik teha. Mismoodi või kas see neil õnnestub, seda ei pruugi me kunagi teada saada, aga selles, et seda üritatakse, on olnud ühe aasta jooksul võimalik veenduda.\n\n1 Siiri Liiva, Keskkoolist peale koos tegutsenud Hinrikus ja Tamkivi teevad ühisfirma, mis aitab kaasa unistuste Eesti sünnile. – Ärileht 11. III 2021.\n\n2 \"Tiger King\", 2020.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esimest sünnipäeva tähistanud Levila on võtnud endale ülesandeks inimestele oluliste lugudega nende süda võita, kirjutab Aleksander Tsapov Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n21-aastane soomlane alistas Miamis maailma seitsmenda reketi\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine kestis kaks tundi ja viis minutit. 2018. aastal profitasemel tennist mängima hakanud Ruusuvuori on varem võitnud neli ATP Challengeri ja kuus ITF-i turniiri. Maailma esikümne mängija alistas soomlane seejuures teist korda. 2019. aastal võitis ta Davis Cupil Dominic Thiemi.\n\n\"Ma isegi ei tea, kuidas mul õnnestus mäng peale avaseti kaotust enda kasuks pöörata,\" kommenteeris Ruusuvuori oma võitu. \"Ma ei tundnud end avasetis väga mugavalt. Tegin palju lihtvigu. Teises setis hakkasin end paremini tundma. See on minu karjääri suurim võit ja see tekitab head tunnet.\"\n\nWhat a Finn-ish! @EmilRuusuvuori notches a massive upset, 1-6 6-3 6-1 over Alexander Zverev in Miami. #MiamiOpen pic.twitter.com/xZBER8czV7\n\n— Tennis TV (@TennisTV) March 26, 2021\n\nKolmandas ringis kohtub soomlane rootslase Mikael Ymeriga (ATP 95.), kes alistas Nikoloz Basilashvili (ATP 38.) tulemusega 6:3, 4:6, 6:4.\n\nEdasi pääses veel esimese asetusega Daniil Medvedev, kes võitis Yen-Hsun Lud 6:2, 6:2, ja seitsmenda asetusega Roberto Bautista-Agut, kes sai Lloyd George Harriselt (ATP 52.) loobumisvõidu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõrgetasemelisel Miami tenniseturniiril alistas 21-aastane soomlane Emil Ruusuvuori (ATP 83.) maailma seitsmenda reketi Alexander Zverevi tulemusega 1:6, 6:3, 6:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEnamik Eesti vaktsineeritud elanikest on saanud Pfizer/BioNTechi vaktsiini\n\n## Põhitekst:\n\nKui terves riigis on vaktsineeritud 14 protsenti elanikest, siis suurim vaktsineerimise hõlmatus on aga Hiiumaal, kus on kaitsesüsti saanud 24,3 protsenti elanikest. Kaugele maha ei jää ka Saaremaa, kus on vaktsineeritud 21,4 protsenti inimestest.\n\nKeskmisest jäävad alla aga Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus on vaktsiini saanud vastavalt 12,7 protsenti ja 7,4 protsenti elanikest. Napilt on alla keskmise ka Pärnumaa vaktsineeritute osakaal, milleks on 13,7 protsenti.\n\nSelgub, et Ida-Virumaa vaktsineeritute osakaal on ca kolm korda väiksem kui Hiiumaal ja Saaremaal.\n\nÜle 80-aastastest inimestest on kaitsesüsti saanud 40,4 protsenti inimestest. 30 protsendi juures on vaktsineeritud inimesed vanusegruppidest 70-74 ja 75-79.\n\nSaaremaal ja Hiiumaal on üle 80-aastastest vaktsineeritud 67 protsenti inimestest. Veidi üle 70 protsendi 75-79aastastest hiidlastest on samuti kaitsesüsti saanud.\n\nKeskmisest kõrgem on vanemaealiste vaktsineerimine ka Läänemaal, kus 61,7 protsenti 80+ elanikest on kaitsesüsti saanud. Üle 50 protsendi vanimast vanusegrupist on vaktsineeritud ka Rapla- ja Järvamaal.\n\nEestis on kokku 65-69aastaste seas vaktsineeritud neljandik inimestest ning 60-64aastaste seas on kaitsesüsti saanud 22,4 protsenti elanikest.\n\nKõige rohkem on Eesti elanikud saanud Pfizer/BioNTechi vaktsiini\n\nEestisse on enim tarnitud Pfizer/BioNTechi vaktsiine, mistõttu on neid ka inimestele kõige rohkem manustatud. Tervelt 60 protsenti manustatud doosidest on olnud Pfizer/BioNTechi vaktsiin.\n\nReede hommiku seisuga oli Eestisse saabunud kokku 159 120 Pfizer/BioNTechi, 86 400 AstraZeneca ja 18 000 Moderna vaktsiinidoosi. Seega oli kokku tarnitud 263 520 vaktsiini.\n\nAstraZeneca vaktsiini on süstitud 84 011, Pfizer/BioNTechi oma 148 936 ja Moderna vaktsiini 12 658 korral.\n\nÜle poole kaitsesüstidest on teinud perearstid\n\n55 protsenti vaktsineerimistest on teinud perearstid. Haiglad on teinud aga 30 protsenti kaitsesüstidest. Seitse protsenti vaktsiinidest on teinud eriarstiabi teenuse ostuajad ja kuus protsenti õendusabi teenuse pakkujad.\n\nVaktsiinide kõrvaltoimete kohta on teatis saadetud 494 juhul, üle 80 protsendil juhtudest on seda teinud perearstid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reede hommiku seisuga on Eestis vaktsineeritud 14 protsenti elanikest, kellest suurem osa on saanud Pfizer/BioNTechi kaitsesüsti. Kõige tempokamalt on vaktsineerimised toimunud Saare- ja Hiiumaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 1151 nakatunut, suri 13 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSuri 13 inimest, 63-aastane mees, 66-aastane mees, 75-aastased naine ja mees, 77-aastane mees, 81-aastane naine, 82-aastane mees, 84-aastane mees, 85-aastane naine, 88-aastane mees, 90-aastane naine, 91-aastane naine ja 93-aastane naine. Kokku on pandeemia algusest Eestis surnud 860 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nHaiglaravi vajab 32 inimest vähem kui päev varem ehk kokku viibib haiglates 667 patsienti. Juhitaval hingamisel on 44 inimest, keda on nelja võrra vähem kui päev varem. Intensiivravi vajab 65 inimest, päev varem oli intensiivravi patsientide arv 66.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 87. Koju saadeti 74 inimest, 32 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 693 inimesel. 517 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 127, Tartumaale 68, Pärnumaale 46, Viljandimaale 34, Lääne-Virumaale 33, Raplamaale 25 ja Läänemaale 22 uut positiivset testi. Jõgevamaale lisandus 18, Võrumaale 15, Järva- ja Saaremaale 14, Valgamaale 13, Põlvamaale kaheksa ja Hiiumaale kolm uut nakkusjuhtu. 18 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1419,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 19,5 protsenti.\n\nÖöpäevaga tehti 6690 vaktsineerimist, millest 5830 olid esmased kaitsesüstid.\n\nEestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 191 723 inimesele, kaks doosi on saanud 60 555 inimest.\n\nLaupäevaks on haiglates lõpetatud 5307 COVID-19 haigusjuhtumit 5105 inimesega.\n\n27. märtsi seisuga on tervenenud 76 631 inimest. Neist 54 168 inimese ehk 70,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 22 463 inimese ehk 29,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.\n\nEestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 124 400 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 102 738, mis moodustab 9,1 protsenti testide koguarvust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel analüüsiti viimase 24 tunni jooksul 7738 koroonaviiruse testi, millest 1151 ehk 14,9 protsenti osutus positiivseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIluuisutamise MM-il tuvastati veel üks koroonajuhtum\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme teinud 2000 koroonaviiruse ja 1000 antikehade testi ning nende arvukate testimiste käigus avastati teine positiivne juhtum,\" seisis ISU avalduses. \"Austades inimeste privaatsust oleme teavitanud kõiki vajalikke osapooli ja rohkem infot ei avalda.\"\n\nISU lisas, et siiani positiivsed koroonatestid andnud isikud ei ole MM-i mullis viibinud või sealsete inimestega lähikontaktis olnud.\n\nEesti sportlastest osalevad MM-il Eva-Lotta Kiibus, kes on koroonaviiruse juba eelmise aasta lõpus läbi põdenud ja Aleksandr Selevko.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) teatas, et veel üks Rootsi pealinnas Stockholmis peetavatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel viibiv inimene on andnud positiivse koroonaproovi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLaupäeval selguvad ETV telegala vahendusel tänavused teatriauhindade saajad\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i kultuuritoimetaja Reet Weidebaum ja vabakutselise näitleja Sepo Seemani juhtimisel selguvad Narvas Vaba Lava saalis auhinnasaajad 30 kategoorias, kellest 20 saavad oma auhinna kätte telesaates.\n\nEesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad ning Ivo Lille loodud \"Theodori silm\" või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.\n\nTeatriauhindade telegalat saab jälgida ETV vahendusel algusega kell 21.35. Saate autor-režissöör on Elo Selirand, produtsent Rait Roland Veskemaa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeva õhtul selguvad ETV vahendusel tänavused teatriauhindade laureaadid. Traditsioonilise auhinnagala asemel toimub sündmus ka tänavu teatrikeskse telesaatena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJarek Kasar avaldas uue loo \"Televisioon\"\n\n## Põhitekst:\n\nVeebruaris avaldas Kasar loo \"Kaebuste M2rkmik\", mis oli tema esimene uus soolomaterjal pärast möödunud aastal ilmunud albumit \"Kribukrabu\".\n\nJarek Kasar · Televisioon\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Muusik Jarek Kasar andis välja värske loo \"Televisioon\", mis valmis esialgu TV3 saate \"Duubel\" diskorubriigi jaoks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Maimik: negatiivselt mõtlemise paast\n\n## Põhitekst:\n\nKui raadiost kõlab intervjuu popstaariga, kes kilkab \"super-super fantastiline\", \"väga-väga äge\", \"nii-nii nunnu\", katab mu keha kananahk. Kui eneseabiguru kuulutab \" The sky is the limit, when your heart is in it\", tahaks vastu röögatada \" Suck my dick, baby. Some are born to endless night\".\n\nSuurem osa neist, kes usuvad läbilööki sihikindla töö ja eesmärgipüstituse abil, ei saa kunagi nii edukaks, kuulsaks ja varakaks, kui ambitsioonid nõudnuks. Iga pitsapoisina alustanud Dustin Hoffmani või tislerisell Harrison Fordi kohta on tuhandeid pürgijaid, kes jäävadki pitsapoisiks või puusepaks.\n\nMulle istuvad maksiimid \"pessimist on informeeritud optimist\" või \"optimistil on võimatu positiivselt üllatuda\". Antiikaja stoikud kippusid olema sama meelt: ettekujutus maailmast on see, mis põhjustab hädasid, mitte maailm ise. Elamaks tüünelt üle kõik jamad ja traumad tuleb valmistuda halvimaks. Senecale on omistatud tsitaat \"Kui sa neelad hommikul alla kärnkonna, ei tundugi ülejäänud päev nii vastik\".\n\nPessimism ei tähenda maailma nägemist mustades toonides, vaid meelerahu. Ootused tuleb timmida vastavusse elu pakutavaga. Oliver Burkeman leiab, et püüdlus maha suruda oma tundeid lõpeb vastupidise tulemusega – tunded seljatavad su.\n\nMadala enesehinnanguga inimesed, kes korrutavad endale \"ma olen armastusväärne inimene\", tunnevad ennast veelgi halvemini, sest sedaviisi provotseerivad nad sisemist vastuargumenti \"ma olen täielik rämps\". \"Mudane vesi selgineb paremini, kui jätta see rahule,\" ütleb zen-filosoof Alan Watts.\n\nKoroonapandeemiaga on välja löönud stoilistest ideaalidest hoopis erinev negatiivsus. Isolatsiooni ja majandusliku ebakindluse esile kutsutud ärevus vajab seletust. Lihtsal seletusel on aga kalduvus suunduda konspiratiivteooriate mudasesse voolusängi – kui on perse majas, siis küllap on keegi selles süüdi.\n\n\"Pandeemiahirmuga vormitakse kuulekaid kodanikke ümber manipuleeritavaks massiks, mida kukub kontrollima multinatsionaalsete Sorosite või Gates'ide nähtamatu käsi.\"\n\nÜhismeedia kõlakambrites on võimendunud eshatoloogiline hüsteeria: peavoolumeedia peseb meie ajusid, ravimitööstus riputab konksu otsa, tehnoloogiahiiud kiibistavad meid kas otseselt või kaudselt. Selle mõtteviisi kohaselt ei ole individuaalseid õigusi piiravad reeglid meie ühine kaitsekilp, vaid bürokraatlik katse kärpida sünnipäraseid vabadusi. Pandeemiahirmuga vormitakse kuulekaid kodanikke ümber manipuleeritavaks massiks, mida kukub kontrollima multinatsionaalsete Sorosite või Gates'ide nähtamatu käsi.\n\nIseenesest on reeglite vastu mässamine inimloomusesse kodeeritud samamoodi nagu jäägitu lojaalsus. Lapsena imetlesin ma pohhuistlikke punkareid ja kartmatuid dissidente. Vastuvoolu ujuv intellektuaal või aktivist, kes on valmis kuulirahe vastu marssima, on romantilisem karakter kui kaasaplaksutav klaköör.\n\nAga siin tuleb vahe sisse teha: praegune protest pole mingi protest, sest puudub risk. Kellegi elu ei ole tulejoonel, kedagi ei saadeta Siberisse. See on heaoluinimese mugavushalisemine ajutiste ebameeldivuste pärast. Ükskõik kui dramaatiliselt ei kisendataks \"mul ei lasta pidutseda\", ei tähenda see kunagi \"me ei saa hingata\", mistõttu julgen selle protestivaimu tembeldada anti­sotsiaalseks.\n\nIsolatsiooniaega tuleb kasutada reaalseks isoleerumiseks, paastuajal paastuda nii kehaliselt kui ka vaimselt – see polegi nii halb mõte. Pidada dieeti ja meediadieeti. Mitte end ühismeedias üles kütta, vaid tarbida ainult eluliselt vajalikke sõnumeid. Rahuneda maha hüsteerilisest rumineerimisest, kuidas mulle liiga tehakse ja kuhu me küll niiviisi välja jõuame.\n\nKui miski ei ole sinu otsustusväljas, siis tuleb jättagi see fookusest välja. Suunata tähelepanu lähedastele. Täita lõpuks lubadus lastele rohkem aega pühendada, lugeda läbi öökapile kuhjunud kirjandus, teha remonti, genereerida äriplaane ajaks, kui elu jälle käima läheb. Kirjutada mõni raamat. Nautida oma kehalisust: suusatada, joosta, seksida, karata jääkülma vette.\n\nTeha seda kõike stoilises meeleseisundis – olla kõigeks valmis, aga mõelda millelegi muule.\n\nPole mõtet kukkuda enesehaletsusse ega tõsta oma pretensioonide horisonti liiga kõrgele, vaid keskenduda tuleb sellele, mis olemas on. Tulen taas Alan Wattsi juurde: \"Elu saladus on hõivata end täielikult tegevusest siin ja praegu. Selle asemel et nimetada seda tööks, peaks seda mõistma kui mängu\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Olen alati võõristanud mõõdutundetut positiivsust, kirjutab Andres Maimik algselt Sirbis ilmunud mõtiskluses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: ei tekkinud tunnetki, et võiksin kaotada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul ei tekkinud tunnetki, et võiksin talle kaotada. Mängisime mõlemad paremat tennist kui omavahelises kohtumises Dubai turniiril. Teises setis eksis ta vähem, seepärast seti võitiski. Mina mängisin aga otsustavaid punkte paremini,\" rääkis Kontaveit Delfile.\n\nKontaveidi sõnul oli keeruline mängu sisse sulada, sest pidi kohtumist pikalt ootama. \"Jõudsin Miamisse juba eelmisel neljapäeval, väljakule sain alles nüüd. Paus oli liiga pikk ja turniiri ajal treenimine pole see, mis turniiride vahepeal,\" jätkas Kontaveit.\n\nKolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi 16. asetatud belglanna Elise Mertensiga (WTA 17. \"Ta pole mugav vastane kellelegi, tegutseb ootamatult, mängib hästi võrgus, lööb hästi joont... Aga mu vorm on OK, füüsis samuti korras ja tahtmist võidelda piisavalt,\" ütles Kontaveit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril Miamis alistas Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 24.) teises ringis rumeenlanna Sorana Cirstea (WTA 66.) tulemusega 6:3, 4:6, 6:3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÕietolmuallergia hakkab praegu avalduma ja võib sarnaneda koroonaviirusega\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi laste allergoloog Tiia Voor ütles ERR-ile, et praegu on õitsema hakanud lepp ning varsti teeb seda ka sarapuu, seega võivad esimesed allergianähud inimestel juba ilmneda.\n\nVoori sõnul on keeruline ennustada, kas see kevad tuleb allergikutele raske või kerge, sest ennekõike sõltub kõik ilmast.\n\n\"Kui tuleb päikseline ja tuuline kevad, on õietolmu õhus palju ja õietolmuallergia nähud tugevad. Kui tuleb vihmane ja jahedam kevad, on õietolmu hulk õhus väiksem ja pollinoosi (õietolmuallergia – toim.) nähud leebemad,\" selgitas arst.\n\nSamas on praegu laialdaselt levival koroonaviirusel ja allergiahaigustel Voori sõnul mõned nähud üpriski sarnased.\n\n\"Tõepoolest, allergia korral enamasti ei ole palavikku, lihasvalu ja seedeelunditepoolseid nähte ning COVID-19 korral silmadepoolseid kaebusi. Kuid muus osas on kaks haigust sarnased,\" lisas allergoloog.\n\nKoroonaviiruse üheks peamiseks sümptomiks on köha, mida võib esineda ka allergikutel.\n\n\"Köha kohta võib öelda seda, et kuigi pollinoosi korral ei ole köha sage näht, siis ligi pooltel õietolmuallergia käes kannatavatel inimestel on ka astma, millele on iseloomulik köha,\" selgitas Voor.\n\nAllergiahaiguse ja COVID-19 sümptomid. Autor/allikas: CDC (Centers for Disease Control and Prevention), modifitseeris Tiia Voor.\n\nÕietolmu seiret saab jälgida allergialiidu kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soojade ilmade jätkumisel hakkab õhus üha rohkem levima õietolmu, mis halvendab igal kevadel allergikute enesetunnet. Samas võivad omavahel segi minna allergianähud ja koroonaviiruse sümptomid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEstonian Funk Embassy tähistab sünnipäeva telefestivaliga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Inimestega koos praegu tähistada ei saa, järgmine parim asi, mis teha saab, on kultuurielu uues kuumkohas ehk Ida-Virumaal pidada maha telepidu, millest saab osa võtta kogu Eesti ja muu maailm,\" ütles Funk Embassy saadik ja algataja Henrik Ehte.\n\nPeamine põhjus, miks telepidu just Narvas korraldatakse, on soov aidata kaasa piiride kaotamisele eesti- ja venekeelsete kultuurisõprade vahel ning viia tähelepanu maakonnale, mis koroonapiirangutest tingitult raskustesse sattunud.\n\n\" Funk -saatkond on alati seisnud hea selle eest, et inimesi läbi muusika üksteisele lähemale tuua. Ajal, mil me seda füüsiliselt ei saa teha, on siiski oluline tunda kogukonnatunnet vähemalt hingelisel tasandil,\" märkis Ehte.\n\n\"Nii tuuakse meie piiriäärne maakond kõigile lähemale läbi 3,5-tunnise muusikasaate, kus vahelduvad otse-eetris ägedad bändid, saatekülalised ja ka lõbusad sketšid.\"\n\nÕhtu jooksul astub üles Funk Embassy esindus koosseisus Lexsoul Dancemachine, Rita Ray, Siim Aimla ja tema Funk Band. Legendaarse Detroiti plaadifirma Motown hitte esitab The Motown Sound.\n\nFunk Embassy TV Fest toimub laupäeval, 27. märtsil algusega 19.00 ning on jälgitav Telia Inspira kanalilt, Funk Embassy Facebook'i live 'na ja veebilehel funkembassy.eu/tv.\n\nÕhtut juhib Jüri Muttika, kes teeb kohapealt intervjuusid kohaliku kultuurielu veduritega. Samuti näeb bändide vahepausidel sketše, mille peaosas on Gameboy Tetris, kes pärjati hiljuti teenetemärgiga oma panuse eest lõimumisse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu viiendat tegutsemisaastat tähistav Estonian Funk Embassy kolib pidustustega Narva Vaba Lavale ja korraldab sünnipäevapeo telelainel. Funk Embassy TV Fest toob ühel õhtul lavale nii Lexsoul Dancemachine'i, Rita Ray ja Siim Aimla Funk Band'i kui ka kohaliku revüüprojekti The Motown Sound.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTeivashüppaja Haamer püstitas U-23 vanuseklassi Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nHaamer sai tulemusega 5.50 viienda koha. Seejuures ületas eestlane isiklikku rekordit tähistava kõrguse kohe esimesel katsel. Esimese koha pälvis KC Lightfoot, kes sai kõrgusest 5.80 üle teisel katsel. Haamri ette mahtusid veel Hussain Al Hizam, Zach McWhorter ja Zach Bradford, kes kõik said kirja kõrguse 5.70.\n\nEelmine U-23 vanuseklassi Eesti rekord, 5.45 kuulus Valeri Bukrejevile. Teivashüppe täiskasvanute Eesti rekord kuulub aga jätkuvalt Bukrejevile, kes 1994. aastal ületas Someros kõrguse 5.86.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameerika Ühendriikides Texases toimunud kergejõustiku võistlusel püstitas Eesti teivashüppaja Eerik Haamer välitingimustes uue isikliku ja kuni 23-aastaste rahvusrekordi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKõlvart: pole vaja luua illusiooni, et õpilased kevadel koolipinki tagasi pääseks\n\n## Põhitekst:\n\nKas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on vaktsineeritud?\n\nEi ole veel.\n\nMiks?\n\nOotan järjekorda panekut, minu perearst annab teada, kui seda on võimalik teha.\n\nTe just äsja lõpetasite nädalase eneseisolatsiooni. Kas te peate õigustatuks, et Eesti suurima linna tegevjuht pole vaktsineeritud? Te juhite linna, kus on kõige rohkem koroonahaigeid ja viirus tohutult levinud.\n\nTegelikult on praegu tehtud vaktsineerimisettepanek ainult linnapeadele ja linnavolikogu esimeestele. Olukorras, kui me palume ja isegi nõuame riigi poolt eesliinitöötajate vaktsineerimist, ei ole aus seda võimalust minul üksi kasutada.\n\nJa jutt ei ole ainult meditsiinitöötajatest, meil on bussijuhid, meil on mupo ametnikud vaktsineerimata. Pole isegi plaani, millal neid vaktsineerima hakatakse. Antud juhul mulle tundub, et linnapea ei ole kõige tähtsam isik.\n\nMa ei räägi ainult linnapeast, üks abilinnapeadest, kes kureerib haridusvaldkonda, on väga raskelt nakatunud koroonaviirusesse.\n\nPraegu, jumal tänatud, on tema seisund juba palju parem. Ta pole ka ainuke abilinnapea, kes on nakatunud. Praegu on linnavalitsuse töörütm normaalne ja inimesed töötavad kodukontorist. Aga loomulikult, terve kabinet võiks olla niimoodi vaktsineeritud, mitte ainult üks inimene.\n\nSeda tunnistate, et teie vaktsineerimisel oleks laialdane positiivne mõju osa venekeelsete inimeste seas oleva vaktsineerimishirmu mahavõtmisele?\n\nMulle on seda igatpidi mõista antud, et selle taga on lausa Lasnamäe vaktsineerimise tulevik. Aga toon näite: paar nädalat tagasi korraldati vaktsineerimiskampaania Lasnamäel. Ja mina püüdsin ka oma isa nime kirja panna. Ja ma ei jõudnud, poole päeva jooksul said kõik kohad täis.\n\nKui keegi arvab, et probleem seisneb selles, et inimesed ei soovi ennast vaktsineerida, siis sellist probleemi tegelikult juba ammu ei ole. Inimestele ei saa öelda, et miks te ei vaktsineeri, kui tegelikult vaktsiini pole lihtsalt saada.\n\nKriisiolukordades kipub pead tõstma võõraviha. Eestis on ka üsna laialt levinud arusaam, et paljud venelased ei pea reeglitest kinni, samasugune suhtumine on Soomes eestlastesse. See on tegelikult ohtlik teema. Aga mida Kaja Kallas tegi valesti, kui ta selle postituse tegi, milles ta palus, et teie räägiksite venekeelse elanikkonnaga? Kas peaminister ise ei peaks oma kõikide kodanikega rääkima?\n\nLinnajuhid ja riigijuhid ei saa eraldi suhelda venekeelsetega ja eestlastega. Peaminister natukene annab mõista, et venelaste poole peaksid pöörduma teised inimesed, mitte riigijuht. Arvatakse miskipärast, et probleemi lahendus on venelaste käitumise muutmine.\n\nRiigikantselei tellis uuringu ja numbrid näitavad, et väga suurt vahet eestlaste ja venelaste käitumises pole. Aga tegelikult on olemas sotsiaalmajanduslik vahe. Näiteks 40 protsenti eestlastest saab endale praegu lubada kodukontori võimalust, venelaste seas on see protsent 17.\n\nInimesed elavad suurtes majades, kortermajades Lasnamäel mitte sellepärast, et nad ei tahaks elada Pirital eramajades. Aga sellepärast, et ei ole lihtsalt teist võimalust. Teatavasti kortermajades levib viirus palju kiiremini.\n\nOn arusaadav, et praegu me lahendame jooksvaid koroonamuresid. Aga te ise olete valitsusele ette heitnud pikema plaani puudumist. Aga kus on Tallinna enda plaan? Näiteks suure tõenäosusega on enamik Eesti täiskasvanud elanikkonnast septembriks vaktsineeritud. Keda ei vaktsineerita, on noored ja lapsed. Seega viirus möllab sügisel laste seas koolis edasi. Kas on konkreetne kava, kuidas hakatakse koolimajades ventilatsiooni olukorda parandama?\n\nHakkasime kaardistama koolide olukorda juba eelmisel aastal. Sellest lähtuvalt on planeeritud ka investeeringud käesoleval aastal. Täiendav analüüs peab olema valmis sel suvel. Aga nii palju raha meil ei ole, et lahendada seda probleemi korraga kõikides koolides. Samm-sammult suudame seda teha.\n\nUurime alternatiivina, kas on võimalik rakendada kaasaegseid tehnoloogiaid, mida väga aktiivselt meile pakutakse. Eelmisel sügisel paigaldasime igas koolis termokaameraid, nüüd uurime, kas on võimalik samamoodi mingi kiirlahendusega hoonete ventilatsioonisüsteemide olukorda parandada.\n\nSee on muidugi illusioon, et seda probleemi saab sajaprotsendiliselt lahendada. Lapsed istuvad ju klassis tihedalt koos. Seega on vaja muuta koolide töökorraldust. See kindlasti on ka üheks võimalikuks lahenduseks.\n\nTallinnas on niinimetatud eliitkoolid ülepaisutatud klassidega. Kas linn kui koolipidaja ei saa sel kevadel öelda selgelt, et sügisel on esimese klassis maksimaalselt 24 last? Praegu on olukord, kus magalates on klassid tühjad ja kesklinnas on maksimaalselt täistopitud.\n\nSee on ka palju laiem diskussioon, kas haridusressurss peab olema kättesaadav ainult kesklinna lastele või ka teistele. Vastavalt seadusele lubatakse vastu võtta ka rohkem lapsi. See on tõepoolest küsimus, mina ei oska praegu sellele vastata, kas me peaksime seda tõepoolest nii rangelt piirama.\n\nMis aastal võiks olla ventilatsiooniprobleem haridusasutustes lahendatud?Kas see juhtub viie või kümne aastaga?\n\nKoolidega polegi nii keeruline. Paljud koolid on juba renoveeritud. Lasteaedadega on palju keerulisem, ainult 27 lasteaeda on renoveeritud. Mõned lasteaiad on tõepoolest päris vanad.\n\nUsute, et sel õppeaastal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased jõuavad üldse päris koolipinki?\n\nEi ole vaja luua endale illusioone. Kahjuks tuleb arvestada ka sellega, et seda võimalust ei teki sel kooliaastal. Olen seda ka varem mõista andnud.\n\nSee puudutab ka algklasside lapsi?\n\nMinu seisukoht oli alati see, et algklassilapsed ja HEV-lapsed peaks käima maksimaalselt koolis kohal. HEV-lapsed saavadki koolis käia, nemad ei ole koduõppel. Aga vaadates viiruse leviku dünaamikat, siis inimesed peavad olema valmis hullemaks stsenaariumiks.\n\nPole mõtet inimestele rääkida, et vaatame veel kaks nädalat ja siis veel kaks nädalat. Inimestel on kergem, kui nad teavad pikemat ajajoont ja see ei ole just meeldiv.\n\nPaljudele oli üllatus teie otsus alustada linna poolt esimese haiguspäeva kompenseerimist. Milliselt linna eelarverealt esimene haiguspäeva hüvitamise raha tuleb?\n\nMeil on eelarves ettenähtud reserv koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks. Aga tänaseks me näeme, et see vajadus on palju suurem, seega osa raha peab tulema lisaeelarvest.\n\nSelle lisaeelarve all peate silmas Tallinna või riigi lisaeelarvet?\n\nPraegu ma räägin ikkagi linna lisaeelarvest, kuna abipakett on ju palju laiem kui ainult esimese haiguspäeva kompenseerimine. Tegelikult meil on vaja täiendavaid vahendeid ka teiste meetmete rahastamiseks.\n\nKõige suurem kulu on lasteaia kohatasust vabastamine ja see on umbes 1,5 miljonit kuus. Ja me lähtume sellest, et esimese haiguspäeva kompenseerimine läheb meile maksma umbes 750 000 eurot. Kindlasti on vajalik veel ka isikukaitsevahendite soetamine, igasuguste sotsiaalkampaaniate läbiviimine ja raha läheb ka ettevõtjatele. Näiteks rendistasudest loobumise tasandamiseks.\n\nValitsus on andnud 46 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele koroonakriisi kulude katteks. Kui suur on Tallinna osa?\n\nMe tegelikult seda veel ei tea. Kahjuks eelmise aasta kogemus ja ka pikaajaline kogemus näitab, et vaatamata sellele, et kolmandik Eesti elanikest elab just Tallinnas, kolmandikku summast me kunagi pole saanud.\n\nAga sisuliselt rahastate ikkagi esimese haiguspäeva kinnimaksmist riigikogus menetluses olevast lisaeelarvest?\n\nMe ei tea, kui palju meile antakse. Teiseks, nagu ma ütlesin, et Tallinna osa ei ole olnud proportsionaalne, võrreldes elanike arvuga. Seega me praegu peame eelkõige lähtuma Tallinna eelarvelistest võimalustest.\n\nKui te selle sammu astusite, kas Toompeal valitsuses olevad Keskerakonna liikmed teadsid sellest?\n\nMe arutasime seda Tanel Kiigega. Meie esimene soov ikkagi oli, et seda teeks riik kõikjal Eestis. Kuna selgus, et üleriigiliselt sellist võimalust ei ole, siis Tallinn reageeris operatiivselt. Loogiline on ka see, et riik omavalitsusi toetab ja siis omavalitsused vaatavad ise, kuidas seda toetust kasutada.\n\nPraeguses kriitilises olukorras esimese haiguspäeva kompenseerimine on mõistlik. Aga teie oponendid väidavad, et see on valimistrikk, kus valitsuse antud rahaga ostate vaesema linnarahva toetust.\n\nMa täitsa usun, et kellelgi võib tekkida selline arusaam või selline emotsioon. Aga meil praegu ei ole aega selle peale mõelda. Kui keegi soovib seda poliitiliselt käsitleda, no siis pole midagi teha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles ERR-ile, et ei avalda erilist lootust, et koolilapsed sel kevadel veel kontaktõppele pääseksid. Lisaks ei pea linnapea õigeks enda vaktsineerimist olukorras, kus paljud eesliinitöötajad pole veel kaitsesüsti saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTimberwolves tegi viimasel veerandil 22:0 spurdi ja võitis Rocketsit\n\n## Põhitekst:\n\nAvaveerandi järel juhtis TImberwolves 33:29, kuid poolajaks jäädi 54:63 kaotusseisu. Kolmandal veerandil kärises vahe 19 silmale, kuid hakkas seejärel taas vähenema. Jõuliselt astuti vastasele lähemale ka otsustaval veerandil ning seisult 85:101 ei lastud Rocketsi mängijatel enam ühtki korvi visata. Ühtlasi lõpetas Timberwolves oma kolme mängu pikkuseks veninud kaotusseeria.\n\nKohtumise parim mängumees oli Wimberwolvesi ridades palliv Karl-Anthony Towns, kes viskas 29 punkti, võttis 16 lauapalli ning andis kaheksa korvisöötu. Juan Hernangomez toetas meeskonda 19 punkti ja üheksa lauapalliga ning Naz Reid 16 silmaga. Rocketsi resultatiivseim oli 24 punkti visanud Christian Woods, võttes veel üheksa lauapalli.\n\nLäänekonverentsis jätkavad meeskonnad endiselt viimastel kohtadel. Rockets on 12 võidu ja 32 kaotusega 14. kohal ja Timberwolves 11 võidu ja 34 kaotusega 15. positsioonil.\n\nTeised tulemused: Detroit – Brooklyn 111:113; Toronto – Phoenix 100:104; Milwaukee – Boston 114:122; Charlotte – Miami 110:105; Orlando – Portland 105:112; New Orleans – Denver 108:113; Dallas – Indiana 94:109; Utah – Memphis 117:114; Golden State – Atlanta 108:124; LA Lakers – Cleveland 100:86.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA alistas Minnesota TImberwolves läinud ööl Houston Rocketsi tulemusega 107:101. Kolmandal veerandil jäädi seejuures 19-punktilisse kaotusseisu, kuid viimase neljandiku 22:0 spurt tõi kindla võidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik hakkab kummituskortereid tuvastama elektritarbimise põhjal\n\n## Põhitekst:\n\nTühjenevate kortermajade probleemiga tegeleb rahandusministeerium juba paar aastat, selle jaoks on loodud samanimeline projekt ning esialgu hakati tühje kortereid tuvastama ja tühjenevate kortermajade probleemile lahendust otsima kolmes omavalitsuses: Valga vallas (Valga linn), Lüganuse vallas (Kiviõli linn) ja Kohtla-Järve linnas.\n\nProbleem pole vaid esteetiline: kasutuseta seisvad majad mõjutavad negatiivselt sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust ning on ohtlikud. Selliseid maju on üle riigi aina rohkem ja rohkem, väiksem on mure ainult kahes suuremas linnas, Tallinnas ja Tartus.\n\nNüüd on plaanis jätkata probleemi uurimist kogu riigis, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev. Selleks taotletakse andmekaitse inspektsioonilt luba ligipääsuks elektritarbimise andmetele.\n\n\"Andmed näitavad, palju on korterelamutes eluruume, kus aasta elektritarbimine on null või alla etteantud lävendi, 100 kW/h. Kui korterelamus on palju selliseid kortereid, siis on see võimaliku probleemi üks indikaator, mis võimaldab seda varakult tuvastada,\" lausus Moskovtsev.\n\nStatistikaamet saab andmed Eleringilt, umbisikustab elektrilepingute omanike andmed, arvutab korterelamute eluruumide aastase elektritarbimise ning hindab eluruumide asustatuse tarbimise andmete alusel. Siis annab amet andmed rahandusministeeriumile.\n\nLisaks elektritarbimisele kasutatakse ka rahvastikuregistri andmeid ning see kõik kokku peaks andma olukorrast üsna täpse pildi.\n\nTühjad majad lammutatakse\n\nLüganuse ja Valga valla ning Kohtla-Järve linna kohta on uuringud juba tehtud. Nendes kolmes omavalitsuses on asustamata eluruumide osakaal olenevalt linnaosast või asulast 20 ja 35 protsendi vahel, kiirelt kahanevates asulates võis asustamata eluruumide osakaal olla isegi kuni 46 protsenti, märkis Moskovtsev.\n\nPrognoosi järgi lisandub nendes kolmes omavalitsuses 20 aasta jooksul veel samas suurusjärgus asustamata eluruume.\n\nLüganuse vallas, täpsemalt Kiviõli linnas on tänaseks kolme pooltühja korterelamu elanikud ümber kolitud paremas seisukorras olevatesse majadesse. Igas korterelamus oli 44 korterit, asustatud oli neist vähem kui kümme.\n\nMoskovtsevi sõnul alustati Kiviõlis tegevust esimesena, sest neis kolmes korterelamus oli vähese elanike arvu tõttu keskküte välja lülitatud. Uues kortermajas pakuti elanikele kortereid ka ostmiseks, kuid enamus inimesi soovis seal pigem nulleurose üüriga üürnikuna elada.\n\nNeid kolme tühja kortermaja Kiviõlis veel lammutatud pole, tegeldakse omandiküsimusega, kuid plaan on majad maha võtta, ütles Moskovtsev. Kui muud lahendust ei leita, on ka tulevikus eelistus tühjad majad lammutada, et need ei risustaks linnapilti ja ei tõmbaks ümbritseva kinnisvara väärtust alla.\n\n\"Praegu on selge arusaam, et tuleks lammutada vähemalt need kasutusest väljalangenud korterelamud, mis mõjutavad kõige rohkem elukeskkonda,\" nentis Moskovtsev.\n\nElanike arvu kahanemine, ärakolimine ja kiirelt tühjenevad kortermajad on samas rohkem kui ainult kohaliku tänava või kvartali probleem, sest nõnda ei õnnestu maju ka enam renoveerimisega päästa. Kohtla-Järve linna kohta tehtud uuringus märgitakse, et asustamata eluruume ei tohiks omavalitsuses olla rohkem kui viis protsenti.\n\nKohtla-Järvel pole samas viimase 20 aasta jooksul lammutatud ühtegi elumaja, mis tähendab, et elanikkonna vähenemise tõttu suureneb pidevalt asustamata hoonete osakaal. Prognoosi järgi tekib linnas järgmise kümne aasta jooksul juurde ligikaudu 2000, järgmise 20 aasta jooksul üle 4000 asustamata eluruumi. Uuringus märgitakse, et tegu on pigem positiivse prognoosiga ning tegelikkus võib olla palju hullem.\n\nNegatiivne spiraal\n\nPeamine põhjus, miks suures osas Eestist korterelamud tühjaks jäävad, on elanikkonna vähenemine. Ehitatud keskkond on samas jäänud üldjoonest samaks.\n\n\"Rahvastikuprognoosi põhjal võib elanikkond mõnes piirkonnas väheneda 2045. aastaks kolmandiku võrra. Tekib olukord, kus vabu kortereid on oluliselt rohkem kui inimesi, kes sooviks nendes elada. Inimesed eelistavad olemasolevast valikust võimalusel paremat elamispinda,\" lausus Moskovtsev.\n\nRahandusministeeriumi tellitud uuringus märgitakse, et asustamata eluruumide suur hulk tekitab kortermajade või tervete piirkondade tühjenemisel doominoefekti: asustamata eluruumide omanikud ei pruugi olla huvitatud kortermajja investeerimisest ning seetõttu ka hoone renoveerimisest või ei ole neil selleks vahendeid. See paneb jälle aktiivsemad elanikud uut elukohta otsima, näiteks kolima väiksemasse või paremas korras kortermajja või individuaalelamusse. Seetõttu jäävad kortermajja lõpuks elama vaid suure kohakiindumusega elanikud ja/või need, kellel puudub majanduslikel põhjustel võimalus elukohta vahetada.\n\nMoskovtsevi sõnul tuleb kõigepealt lahendada mure kõige probleemsemate korterelamutega. \"See pidurdab nende üldist tühjenemist ning koosmõjus teiste toetuste, näiteks renoveerimistoetusega paraneb eluruumide kvaliteet ja elukeskkond,\" ütles ta.\n\nTühjad majad pole vaid omavalitsuste probleem, sest neid annavad aina kiirenevas tempos riigile üle nii eraisikud kui ka omavalitsused. Alates 2016. aastast kuni käesoleva aasta alguseni on riigile loovutatud 336 korterit, millest lõviosa asub Ida-Virumaal. Seni on riik suutnud edasi müüa vaid üksikud loovutatud korterid.\n\nAastaks 2050 üle 5000 tühja korterelamu\n\n2013. aastal tehtud uuringu põhjal oli Eestis kokku 476 tühja või vähemalt 25 protsendi ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Uuring näitas, et prognooside põhjal lisandub aastatel 2015–2030 644 probleemset korterelamut.\n\n2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegia järgi võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut ehk teisisõnu viis miljonit ruutmeetrit elamupinda ja 23 protsenti kõikidest korterelamutest .\n\nMajandusministeerium valmistab ette analüüsi, miks elamud üle Eesti tühjaks jäävad, selle tulemused selguvad käesoleva aasta lõpuks. Töö käigus kaardistatakse ka Eesti korterelamute ja väikeelamute asustatus kohaliku omavalitsuse, asulate ja elamute täpsusega.\n\nTühjalt seisev kortermaja Martnas. Autor/allikas: Juhan Hepner/ERR\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Et linnapilti risustavaid tühjenevaid või juba tühje kortermaju tuvastada, tahab rahandusministeerium luba töödelda aastase elektritarbimise andmeid. Tühjenevate majade probleem on kasvav, mõnekümne aastaga võib Eestis kasutusest välja langeda üle 5000 kortermaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVennad Roihud jäid olümpiapääsmest kolme riigi kaugusele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Regatt koosnes kolmest kvalifikatsiooni- ja kolmest finaalsõitude päevast. Vorm oli meil hea ja olime kevadel saanud trenni teha nii nagu plaanisime. Esimesel kvalifikatsioonipäeval oli meil üks protestiolukord, kus inglased kaebasid meie peale piiripealse olukorra tõttu, mille peale meid diskvalifitseeriti. Selle tulemusena me kuldlaevastikku olümpiakonkurentsi ei pääsenud ja pidime jätkama hõbelaevastikus,\" rääkis Juuso Roihu.\n\n\"Hõbelaevastikus tegime head sõitu ja võistluse teise poolega võib igati rahule jääda. Olümpiakohtadele käis võitlus põhiliselt Iirimaa, Belgia ja Itaalia paatkondadega ning soovime õnne Iirimaa paatkonnale, kellel õnnestus regatt väga hästi ja kes sai siit olümpiakoha.\"\n\nHenri Roihu lisas: \"Meil on viimastel võistlustel olnud tavaks võidelda 25. koha piirimail ja nii nagu eelmise aasta Euroopa meistrivõistlustel nii ka siin jäime ühe punktiga kuldlaevastiku ukse taha. Hõbelaevastikus suutsime konkurendid kindlalt seljatada.\"\n\n\"Oleme viis aastat treeninud poistega 49er klassis ja areng on toimunud igal aastal väga kiires tempos. Selle talve ettevalmistus läks nii nagu lootsime, saime konkurentidega treenida ja võistelda Vilamouras. Siia oli tulnud seitse tugevat Euroopa riiki, kes veel ei olnud saanud olümpiapääset. Mõned neist olid meist siiski tugevamad ja oleksime pidanud jõudma esikolmikusse, et siit olümpiakoht saada. See ei olnud meile veel jõukohane,\" märkis treener Maria Veessaar.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel lõppes Lanzarote International Regatta, mis oli olümpiaklassi 49er viimane Tokyo olümpia kvalifikatsioonivõistlus Euroopa riikidele. Euroopa ainsale saadaval olnud olümpiakohale kvalifitseerus Iirimaa ning Eesti paatkond Juuso Roihu - Henri Roihu jäi Belgia ja Itaalia järel kolmandana olümpiakohast ilma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi prokurör nõuab Prantsuse ajakirjanikele karikatuuri eest vanglat\n\n## Põhitekst:\n\nKarikatuur avaldati eelmisel aastal Prantsuse satiirilises nädalaväljaandes Charlie Hebdo.\n\nTürgi uudisteagentuuri Anadolu andmetel nõuab prokurör karistust ajakirja kolmele juhile Gerard Biardile, Julien Serignacile ja Laurent Sourisseaule ning karikaturist Alice Petit'le.\n\nSüüdistuses, mille peab kohtuprotsessi alustamiseks heaks kiitma ka kohus, märgitakse, et \"vulgaarsel, ropul ja solvaval\" karikatuuril ei ole midagi ühist väljendus- või ajakirjandusvabadusega.\n\nErdogan nimetas karikatuuri \"jälestusväärseks rünnakuks\", mille panid toime \"kaabakad\".\n\nVahejuhtum leidis aset ajal, mil Türgi president süüdistas oma Prantsuse ametivenda Emmanuel Macroni moslemite vastasuses, kuna ta kaitses karikaturistide õigust joonistada prohvet Muhamedi.\n\nVabaühendus Piirideta Reporterid (RSF) mõistis reedel süüdistused nelja Charlie Hebdo ajakirjaniku vastu hukka, nimetades seda Ankara katseks \"laiendada tsensuuri Türgi piiridest kaugemale\".\n\nTürgi oli eelmisel aastal maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 154. kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi prokurör nõudis reedel neljale Prantsuse ajakirjanikule kuni nelja-aastast vangistust seoses president Recep Tayyip Erdogani pilava karikatuuriga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHolland jätkas võiduga Austria üle\n\n## Põhitekst:\n\nHolland asus Amsterdamis peetud kohtumist juhtima 11. mänguminutil, kui Memphis Depay realiseeris Austria kapteni David Alaba veast Denzel Dumfriesi vastu teenitud penalti. Kohtumise teise värava lõi 67. minutil juba Dumfries ise, kui Depay algatatud kiirrünnakust andis tulemusliku söödu vahetusest sekkunud Donyell Malen.\n\nHollandil on nüüd kahest mängust kirjas kuus punkti, Ukraina ja Austria on kolme silma peal. Hollandlased mängivad viimase alagrupikohtumises Põhja-Makedooniaga, Ukraina ja Austria aga omavahel.\n\nC-alagrupp\n\nHolland\n\n11' Depay, 67' Dumfries,\n2\n\n90:00\n\nAustria\n\n0\n\nMängu käik:\n\nEnne mängu:\n\nHolland alistas avamängus 3:2 Ukraina. Kuigi 2:0 eduseisust lasti ukrainlastel viigistada, suudeti kolm punkti võtta tänu Denzel Dumfriesi hilisele väravale. Kohtumine Ukrainaga näitas ilmekalt Hollandi tugevusi ja nõrkusi, sest rünnakul oldi väga head ja täpsed, kuid kaitses tuli sisse eksimusi. Mänguks Austriaga on tagasi keskkaitsja Matthijs de Ligt, kes on vigastusest piisavalt hästi taastunud, et austerlaste vastu väljakule joosta.\n\nAustria alistas oma finaalturniiri esimeses kohtumises Põhja-Makedoonia skooriga 3:1, mis oli ühtlasi austerlaste esimene võit EM-finaalturniiride ajaloos. Austria poolelt jääb mängust eemale avamängus värava löönud ründaja Marko Arnautovic, kes sai ühemängulise võistluskeelu vastasmängija solvamise eest.\n\nLäbi ajaloo on kohtutud omavahel 18 korda, millest kaheksa on võitnud Holland, neli on lõppenud viigiliselt ja kuues on parem olnud Austria. Tuleb ära märkida, et Austria viimane võit pärineb aastast 1990, kui sõprusmängus suudeti hollandlasi 3:2 võita. Viimased kuus kohtumist on lõppenud kõik Hollandi võiduga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli EM-finaalturniiril kindlustas C-alagrupist esimesena edasipääsu Holland, alistades Austria 2:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n13 aastat Mavericksi juhendanud Rick Carlisle paneb ameti maha\n\n## Põhitekst:\n\n61-aastane Carlisle, kelle leping Dallasega oleks kehtinud veel kaks aastat, veetis võistkonna juures 13 hooaega.\n\n\"Pärast mitmeid vestlusi [tiimi omaniku] Mark Cubaniga andsin talle teada, et ma ei jätka Dallas Mavericksi peatreenerina. See oli vaid minu otsuseks,\" rääkis Carlisle ESPN-ile.\n\n\"Armastan Rick Carlisle'i: ta ei ole mitte ainult hea treener, vaid ka sõber ja usaldusisik. Meie suhe ulatus korvpallist kaugemale ja tean, et see ei muutu kunagi,\" kinnitas ESPN-ile Cuban.\n\nPäev varem teatas Dallas, et ametist lahkub senine tegevjuht, võistkonna juures 24 hooaega veetnud Donnie Nelson.\n\nDallas Mavericks võitis lõppenud põhihooajal 72 mängust 42, mis andis neile läänekonverentsis viienda koha. Play-off 'i esimeses ringis jäädi seitsmemängulises seerias alla Los Angeles Clippersile.\n\nCarlisle'i ajastu säravaimaks momendiks jääb 2011. aasta NBA meistritiitel. Toonase tiimi liidriks oli Dirk Nowitzki, finaalis alistati Miami Heat mängudega neli-kaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Dallas Mavericksi 2011. aastal korvpalliliiga NBA meistriks viinud Rick Carlisle ei jätka järgmisel hooajal võistkonna peatreenerina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOsaka Wimbledonis ei mängi, aga tahab Tokyos kodufänne rõõmustada\n\n## Põhitekst:\n\nOsaka teatas mai lõpus enne Prantsusmaa lahtiste algust sotsiaalmeedia vahendusel, et ei osale aasta teise slämmiturniiri pressikonverentsidel, tuues põhjuseks enda vaimse heaolu. Pärast korraldajate sõnumit võimalikest sanktsioonidest otsustas Osaka end turniirilt maha võtta, lisades, et on alates 2018. aasta USA lahtistest depressiooniga võidelnud.\n\nNeljapäeval andis tema tiim teada, et jaapanlanna ei osale ka aasta kolmandal slämmiturniiril, kuid kavatseb siiski väljakule tulla Tokyo OM-il. \"Naomi ei mängi Wimbledonis, ta võtab aega, et olla koos pere ja sõpradega. Olümpiaks on ta valmis ja tahab väga oma kodufännide ees mängida,\" seisis teates.\n\nNeljapäeval otsustas Wimbledonist loobuda ka 20-kordne slämmiturniiride võitja Rafael Nadal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailma teine reket Naomi Osaka teatas neljapäeval, et jätab vahele kuu lõpus algava Wimbledoni slämmiturniiri, ent plaanib siiski osaleda Tokyo olümpiamängudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnavolikogu kehtestas Tallinna haigla detailplaneeringu\n\n## Põhitekst:\n\nDetailplaneering hõlmab Lasnamäe linnaosas asuvaid Narva mnt 129 ja 129b kinnistuid ning selle lähiala.\n\nTallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on detailplaneeringu kehtestamine tähtis etapp ning kui kõik läheb plaanipäraselt võiks haigla valmida linna ja riigi koostöös 2027. aastal.\n\n\"Tallinn on alustanud mitmete ettevalmistustöödega ning peagi selguvad projekteerimise rahvusvahelise riigihanke tulemused. Rahastamise osas küll veel täit selgust ei ole, hetkel ootab linn selles osas Euroopa Komisjoni ja riigi vastavat otsust,\" ütles Terik.\n\nPlaneeringus on kavandatud hoonete kasutusotstarbed haigla ja selle teenindamiseks ning kaasaegseks toimimiseks vajalikud hooned, sealhulgas linnaosa tervisekeskus, külalisarstide, residentide ja muu vajaliku personali majutamiseks vajalikud külaliskorteritega hooned, teaduskeskus, psühhiaatria- ja/või õendus-hooldussravi- ja/või kitsa profiiliga spetsialiseeritud erihaigla ja muud taolised meditsiiniteenust pakkuvad hooned. Kuna kaasaegse haigla diagnostika- ja raviseadmed on väga tundlikud vibratsioonile, siis on Narva mnt äärne hoonestus kavandatud 50-60 meetri kaugusele tänava maa-alast.\n\nDetailplaneering on koostatud eesmärgiga moodustada üks ühiskondlike ehitiste maa või kuni kümne protsendi äri- ja vähemalt 90 protsendi ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni kaheksa maapealse ja kuni kolme maa-aluse korrusega haiglakompleksi - kokku kuni kümne hoone - ehitamiseks ning kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti olemasolevate tänavate laiendamiseks ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt Paekalda tänava ehitamiseks.\n\nMaa-alune hoonestusala on kavandatud põhihoone kogu ulatuses ning perspektiivsete hoonete osas osaliselt, kõik kavandatud hoonete maa-alused hoonestusalad on omavahel ühendatud tunnelitega. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 38 meetrit, mis vastab absoluutkõrgusele 84,25 meetrit.\n\nVastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule on kavandatud planeeringuala idapoolse Narva maantee lõigu äärde ligi 50 meetri laiune kõrghaljastusega roheala. Planeeritava ala sisesed teed on kavandatud puiesteedena ja Maarjamäe klindi poolse Narva maantee ja Neemiku tänava nurgale on kavandatud pargiala.\n\nTallinna haigla kompleksi krunti läbib põhja-lõuna suunaline, Narva mnt lõuna ja põhja poolse haru äärseid kergliiklusteid siduv kergliiklustee. Krunti läbivad nn maa-ala kvartaliks jagavad sõiduteed, kuid need ei ole kavandatud avalikeks teedeks, vaid on kavandatud pigem haigla ja haigla tugiteenuseid pakkuva transpordi liikluseks.\n\nHaigla territooriumi läbivatele teedele ja alal asuvale pargialale tuleb omanikul tagada avalikkuse juurdepääs Haiglakompleksile on tänavatelt antud kokku kaheksa juurdesõidu võimalust: kaks Neemiku tänavalt (sh kiirabi sissesõit), neli Narva mnt põhjapoolselt harult (sh kiirabi väljasõit) ja kaks põhja-lõuna suunaliselt harult. Detailplaneeringus on ühtlasi esitatud liikluslahendus, sh võimaliku trammitee kavandamine ning teede, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojektide koostamise käigus.\n\nLisaks on detailplaneeringus määratud üldised maakasutustingimused ja esitatud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.\n\nDetailplaneeringu elluviimine toimub etappide kaupa: esimeses ja teises etapis rajatakse Tallinna haigla/Lasnamäe tervisekeskus, kolmandas ja neljandas etapis rajatakse meditsiinilinnaku järgnevad korpused vastavalt vajadusele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavolikogu kehtestas neljapäevasel istungil Tallinna haigla detailplaneeringu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Ravimiamet: pandeemiaga võitlemiseks tuleb kasutada kõiki vaktsiine\n\n## Põhitekst:\n\nMitu riiki on piiranud AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni niinimetatud viirusvektoriga kaitsesüstide kasutamist, kuna neid seostatakse harvaesineva tromboosiga. Nende asemel on soositud Pfizer/BioNTechi ja Moderna mRNA vaktsiine.\n\n\"Meil on endiselt pandeemia ja on väga oluline, et võitluses pandeemiaga kasutaksime me kõiki meile kättesaadavaid vahendeid,\" ütles EMA vaktsiinistrateegia juht Marco Cavaleri.\n\nCavaleri ütles, et on liikmesriikide teha, kuidas neid rahvatervise parimates huvides kasutada.\n\nEMA tõrjus sel nädalal kuuldust, et Cavaleri on ühele Itaalia ajalehele antud usutluses vihjanud, et ametkond plaanib soovitada AstraZeneca vaktsiinist loobumist. Seda ka üle 60-aastaste seas, kellele kaitsesüsti kasutamine osades riikides piiratud on.\n\nCavaleri ütles neljapäeval, et vahejuhtum oli \"võrdlemisi õnnetu ja sisuliselt oli see mitmetahuline vääritimõistmine\".\n\nCavaleri sõnul on väga keeruline öelda, mis tüüpi vaktsiinitehnoloogia osutub tulevikus peamiseks ning praegused kaitsesüstid on suutnud päästa juba miljoneid elusid.\n\nEMA on seni heakskiidu andnud neljale vaktsiinile: Pfizer/BioNTechi, Moderna, AstraZenca ja Johnson & Johnsoni omale.\n\nAnalüüsitakse veel nelja vaktsiinikandidaati, kuid ühte neist, Saksa CureVaci tabas kolmapäeval tagasilöök, kui vahetulemused andsid selle tõhususeks ainult 47 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu riigid peavad kasutama koroonaviirusega võitlemiseks kõiki kättesaadavaid vaktsiine ja on liiga vara öelda, mis tüüpi vaktsiin kõige parem on, teatas neljapäeval Euroopa Ravimiamet (EMA).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma kuues reket sai Halles üllatuskaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma kuues reket jäi teisipäeval teises ringis 6:7 (4), 6:3, 3:6 alla prantslasele Ugo Humbert'le (ATP 31.). Sealjuures servis Zverev avasetis 11 ässa, mõlemad tennisistid murdsid kogu kohtumise jooksul vastase pallingu ühe korra.\n\nPrantslane läheb veerandfinaalis vastamisi USA tennisisti Sebastian Kordaga, kes oli 2:6, 6:3, 7:5 üle jaapanlasest Kei Nishikorist. Asetusega mängijatest on konkurentsi jäänud vaid Andrei Rubljov, venelane mängib kaheksa parema seas korraldajatelt vabapääsme teeninud kohaliku Philipp Kohlschreiberiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmanda asetusega Alexander Zverev langes sünniriigis Saksamaal toimuval Halle tenniseturniiril neljapäeval konkurentsist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaotusseisu võiduks pööranud Belgia kindlustas edasipääsu\n\n## Põhitekst:\n\nKopenhaagenis peetud mängule selge favoriidina vastu läinud belglaste jaoks sai kohtumine katastroofilise alguse, kui Yussuf Poulsen Taani juba teisel minutil Belgia keskkaitsja Jason Denayer' söödupraagi järel juhtima viis. Taanlaste suur surve jätkus ka pärast avaväravat ja mängu esimese pooltunni vältel oli selgelt domineerivamaks pooleks ohtralt häid võimalusi tekitanud Taani.\n\nPöördepunkt saabus mängu poolajal, mil Belgia peatreener Roberto Martinez tõi vahetusest sisse vigastusest taastunud keskväljamootori Kevin De Bruyne. Kümme minutit pärast teise poolaja algust andis Manchester City mängumees De Bruyne resultatiivse söödu Thorgan Hazardile, kes viigistas seisu, ja veel veerand tundi hiljem sai värske Inglismaa meister juba ise jala valgeks, lüües Eden Hazardi söödust belglaste võiduvärava.\n\nVõiduga Taani üle kindlustas Belgia edasipääsu kaheksandikfinaali, ehkki grupi lõplik paremusjärjestus on veel lahtine ja belglased võivad teoreetiliselt lõpetada nii esimesel kui teisel kohal. Belgia mängib viimases alagrupimängus Soomega, Taani aga Venemaaga.\n\nB-alagrupp\n\nTaani\n\n2' Poulsen,\n1\n\n90:00\n\nBelgia\n\n55' Thorgan Hazard, 70' De Bruyne,\n2\n\nMängu käik:\n\nEnne mängu:\n\nBelgia koondis oli avavoorus kindlalt parem Venemaast, lüües neile kolm vastuseta jäänud väravat. Belgia ründeäss Romelu Lukaku oli täpne kahel korral ja näitas, et sel turniiril tuleb Belgia rünnakut karta kõigil meeskondadel. Taani vastu saab mängida ka belglaste keskväljamootor Kevin De Bruyne, kes on vigastusest piisavalt hästi paranenud. Kui Belgial õnnestuks Taanit võita, oleks neil edasipääs tagatud.\n\nTaani kaotas avavoorus Soomele 0:1. Dramaatilises mängus, kus taanlaste staarmängija Christian Eriksen platsil kokku kukkus ja eluohtlikus seisundis haiglasse viidi, ei suutnud Taani realiseerida penaltit ja pidi leppima 0:1 kaotusega. Oli selge, et Erikseni õnnetus mõjutas kohtumises Soomega taanlaste mängu, aga Belgia vastu tuleb meeskonnal ennast kokku võtta, et oma punktiarve avada.\n\nBelgia ja Taani on läbi ajaloo kohtunud 15 korral, millest mõlemal on ette näidata kuus võitu. Kolm mängu on lõppenud viigiliselt. Viimati kohtuti omavahel kahel korral möödunud sügisel Rahvuste liiga raames, kus Belgia mõlemad mängud võitis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel kindlustas edasipääsu kaheksandikfinaali Belgia, kes alistas B-grupi kohtumises Taani 2:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kergejõustikukoondis võistleb nädalavahetusel võistkondlikul EM-il\n\n## Põhitekst:\n\nEsiliigas tuleb eestlastel vastu astuda Belgia, Valgevene, Soome, Tšehhi, Türgi, Kreeka, Rumeenia, Šveitsi, Hollandi, Norra ja Rootsi koondistega. Iirimaa kergejõustikukoondis otsustas võistlusest loobuda, kuna riigis on karmid koroonareeglid ja sportlased peaksid pärast kümme päeva karantiinis olema.\n\nEesti koondise liidriks on Rasmus Mägi, kes näitas hiljuti Šveitsis 400 meetri tõkkedistantsil aega 48,49. Hooaja avastardi teeb takistusjooksja Kaur Kivistik, keda on kimbutanud kannakõõlusevigastus. Kogenematest sportlastest astuvad võistlustulle veel kettaheitja Martin Kupper ning staierid Jekaterina Patjuk ja Roman Fosti.\n\nJärgmisel kuul Tallinnas peetavatel juunioride ja noorsooklassi Euroopa meistrivõistlustel startivatest sportlastest asub nädalavahetusel Cluj-Napocas võistlustulle kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kolmikhüppaja Viktor Morozov, kuulitõukaja Gertu Küttmann ning sprinterid Karl Erik Nazarov ja Henri Sai.\n\n\"Eesti koondise eesmärgiks on tugevasse esiliigaseltskonda püsima jääda. Eesmärgi täitmine on tiimile kindlasti jõukohane, juhul kui paljud sportlased teevad isikliku tippmargi lähedase tulemuse ja mõned parandavad ka rekordeid,\" sõnas Eesti koondise juht Kristel Berendsen.\n\nEesti koondis:\n\nNaised. 100 meetrit: Karoli Käärt; 200 meetrit: Kristin Saua; 400 meetrit: Liis Roose; 800 meetrit: Kelly Nevolihhin; 1500 meetrit: Nevolihhin; 3000 meetrit: Jekaterina Patjuk; 5000 meetrit: Patjuk; 100 meetri tõkkejooks: Diana Suumann; 400 meetri tõkkejooks: Marielle Kleemeier; 3000 meetri takistusjooks: Laura Maasik; 4 x 100 meetri jooks: Käärt, Saua, Suumann, Kreete Verlin; 4 x 400 meetrit: Roose, Annika Sakkarias, Liis Grete Atonen, Helin Meier; kõrgushüpe: Elisabeth Pihela; teivashüpe: Marleen Mülla, kaugushüpe: Tähti Alver; kolmikhüpe: Daria O'Konnel-Bronin; kuulitõuge: Gertu Küttmann; kettaheide: Kätlin Tõllasson; vasaraheide: Anna Maria Orel; odavise: Mirell Luik.\n\nMehed. 100 meetrit: Karl Erik Nazarov; 200 meetrit: Henri Sai; 400 meetrit: Rivar Tipp; 800 meetrit: Rasmus Kisel; 1500 meetrit: Olavi Allase; 3000 meetrit: Leonid Latsepov; 5000 meetrit: Roman Fosti; 110 meetri tõkkejooks: Keiso Pedriks; 400 meetri tõkkejooks: Rasmus Mägi; 3000 meetri takistusjooks: Kaur Kivistik; 4 x 100 meetrit: Ats Kivimets; Sai, Nazarov, Ken Mark Minkovski; 4 x 400 meetrit: Mägi, Tipp, Lukas Lessel, Robin Sapar; kõrgushüpe: Mikk Meerents; teivashüpe: Robin Nool; kaugushüpe: Rain Kask; kolmikhüpe: Viktor Morozov; kuulitõuge: Jander Heil; kettaheide: Martin Kupper; vasaraheide: Adam Kelly; odavise: Kunnar Erich Viisel.\n\nVõistkondlikeks meistrivõistlusteks nimetati koondiste jõuproov 2009. aastal. Aastatel 1965 kuni 2008 selgitati samas formaadis riikide paremusjärjestust Euroopa kergejõustiku karikavõistlustel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel toimuvad Rumeenia linnas Cluj-Napocas Euroopa võistkondlikud kergejõustikumeistrivõistlused esiliiga koondistele. Eesti koondisesse kuulub 20 naist ja 22 meest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPudelisaaga EM-il: UEFA ähvardab sponsorlepingute rikkujaid karistustega\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval eemaldas Portugali koondise kapten Cristiano Ronaldo laual olnud Coca-Cola pudelid ja kutsus inimesi üles vett jooma. Järgmisel päeval peitis moslemist Prantsusmaa mängija Paul Pogba pressikonverentsi laualt pudeli Heinekeni õlut, kolmapäeval asendas koolajoogi veega ka itaallane Manuel Locatelli.\n\nNimetatud brändid on Euroopa meistrivõistluste ametlikeks sponsoriteks. Silma paistis ka Venemaa peatreener Stanislav Tšertšessov, kes avas ühe klaaspudeliga teise, kuulamata abitreenerit Georgi Džikijat, kes ütles talle kõrvalt: \"kas sa ei näinud, mida Cristiano tegi? Ta eemaldas need!\"\n\n\"[Euroopa jalgpalliliit] UEFA on osalevatele koondistele meelde tuletanud, et partnerlussuhted on turniiri lahutamatuks osaks, tagades jalgpalli arengu kogu Euroopas,\" sõnasid EM-i korraldajad neljapäeval.\n\nEM-i turniiridirektor Martin Kallen lisas, et mängijad peavad kinni pidama neile seatud reeglitest, kuid samas tõdes, et mõistab mängijaid, kes käituvad nõnda oma usuliste tõekspidamiste tõttu.\n\nUEFA sõnul on meeskondadele meelde tuletatud lepingulisi tingimusi ja Kallen sõnas, et järgneda võivad ka karistused. \"UEFA ei trahvi kunagi mängijaid otse, seda tehakse läbi rahvuslike alaliitude,\" kommenteeris Kallen.\n\nRonaldo moves two bottles of Coke aside in a press conference and tells people to drink water instead\nCoca Cola fell ~1.6% soon afterwards, good for a today $4 billion drop in market cap\npic.twitter.com/fbAXH2orxc\n\n— Morning Brew ☕️ (@MorningBrew) June 16, 2021\n\nLocatelli following Ronaldo's footsteps. Coca Cola gonna be a meme at this point pic.twitter.com/gK5wCKGM1v\n\n— Abduł (@Abdul999_) June 16, 2021\n\nMy kinda coach. pic.twitter.com/kaLJq8yb2Y\n\n— Ricardo Fort (@SportByFort) June 17, 2021\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel osalevaid koondiseid võivad oodata sanktsioonid, kui mängijad ei lõpeta pressikonverentsidel lauale asetatud pudelite liigutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna lisaeelarve läbis volikogus esimese lugemise\n\n## Põhitekst:\n\nLisaeelarve vastuvõtmisel kujuneb Tallinna 2021. aasta täpsustatud eelarve mahuks 968 350 637 eurot.\n\nLinnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul täpsustatakse ja korrigeeritakse lisaeelarvega tulude ja kulude mahtu. \"Ka selleks aastaks kavandatud investeeringutes tehakse mitmeid täpsustusi ja ümberpaigutusi, kuna riigihangete tulemusel on mõne objekti maksumus kavandatust väiksem, mõnel suurem. Samuti kajastub lisaeelarves linna osaluse suurendamine AS-is Tallinna Vesi ning investeeringuteks antav riigi toetus 8,7 miljonit eurot, mida kasutatakse kahe lasteaia renoveerimiseks,\" lisas linnavolikogu esimees.\n\nLisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 21,27 miljoni euro võrra, seejuures suurenevad linnakassa tulud 12 miljoni euro ning saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 15,3 miljoni euro võrra, kuid vähenevad linna asutuste omatulud 6,1 miljoni euro võrra. Linna eelarve suurima tuluallika, tulumaksu tulu prognoosi suurendatakse lisaeelarvega kümne miljoni euro võrra, mis on tingitud prognoositust parematest tööturu ja -hõive näitajatest.\n\nTulenevalt lisaeelarves kavandatud muudatustest suurenevad linna tegevuskulud kokku 19 miljoni euro võrra. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport.\n\nSotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid laste hoolekandeks, sealhulgas laste ja perede psühholoogilisele nõustamisele ja teraapiale suunamiseks. Tallinna Perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogi kohta, sest koroonaepideemia on kasvatanud perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust. Ühtlasi lisanduvad Tallinna Lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ning puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.\n\nTervishoiu valdkonnas kasvavad Tallinna Kiirabi tegevuskulud seoses osutatava teenuse mahuga ja koroonapandeemiast tulenevate lisakuludega. Samuti suurendatakse haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamiseks ette nähtud vahendeid seoses vajadusega transportida koroonaviirusesse nakatunuid.\n\nHaridusvaldkonnas on koroonaolukorrast tingituna ja linna rakendatavatest täiendavatest kohatasu soodustustest lasteaedadele ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Täiendavad vahendid nähakse ette ka koolistaadionite avamiseks linnaelanikele suveperioodil, Tallinna Kopli Huvikooli uute ruumide rendimakseteks aadressil Kari tn 13 ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse uue filiaali avamiseks sügisel uues Lasnamäe põhikooli hoones.\n\nKultuurivaldkonnas nähakse ette lisavahendid SA-le Tallinna Lauluväljak lauluväljaku külastuskeskuse avamiseks. Lisaeelarvega suurendatakse kirikurenessansi programmi ja muude restaureerimiste kulusid.\n\nInvesteerimisprojektide kulutused vähenevad 4,1 miljoni euro võrra. Mõne objekti puhul vähendatakse ette nähtud kulutusi, sest tööd on viibinud ning eelarvet ei jõuta planeeritud mahus täita. Ühtlasi vähendatakse kulutusi objektidel, mille elluviimine lükkub kas osaliselt või täielikult aastasse 2022 ja tehakse investeeringuobjektide vahelisi ümberpaigutusi.\n\nEelnõu kohaselt suurendatakse antavate laenude kogumahtu viie miljoni euro võrra seoses vajadusega tagada Tallinna Linnatranspordi AS-i gaasibusside ost ning sellega seotud taristu investeeringute finantseerimine. Linna netovõlakoormuse prognoos lisaeelarvega oluliselt ei muutu, jäädes esialgu planeeritud 35,5 protsendi juurde.\n\nLinnavolikogu Isamaa fraktsiooni hinnangul on lisaeelarves esindamata vajalikus ulatuses perede ja laste huvid, seda näiteks nii erahuvikoolide toetamise kui ka vene keelt kõnelevatele noortele eesti keele õpetamise osas. Samuti tuleks Isamaa hinnangul suuremas mahus panustada Tallinna teede korrashoidu, samuti korteriühistute toetustesse.\n\nTallinna 2021. aasta lisaeelarve teine lugemine on kavandatud 22. juuniks, kui toimub linnavolikogu erakorraline istung.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval läbis Tallinna linnavolikogu istungil esimese lugemise 2021. aasta lisaeelarve, mille kohaselt suureneb linnaeelarve kogumaht 106 279 540 euro võrra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia kohus mõistis valitsuse süüdi hooletuses kliima suhtes\n\n## Põhitekst:\n\nRiigi vastu kohtusse läinud keskkonnaaktivistid nimetasid otsust ajalooliseks.\n\nBrüsseli esimese astme kohus otsustas samas aga mitte kehtestada föderaalvalitsusele ja omavalitsustele siduvat emissiooni vähendamise eesmärki, mida olid aktivistid lootnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Belgia kohus leidis neljapäeval, et riigivõimud on süüdi hooletuses seoses kliimakriisi lahendamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ülemkohus jättis Obamacare'i jõusse\n\n## Põhitekst:\n\nKohtunikud otsustasid Obamacare'ina tuntud programmi säilitamise poolt häältega seitse kahe vastu. See tähendab, et tervisekindlustus jääb alles kümnetele miljonitele ameeriklastele, keda programm katab.\n\nKohus leidis, et Texas ja teised seadust tühistada tahtnud osariigid ei suutnud selle tegemist õiguslikult ära põhjendada.\n\nValge Maja teatas sel kuul, et Obamacare'i kaudu pakutakse tervishoidu 31 miljonile ameeriklasele. Vabariiklased on proovinud seda korduvalt kongressis ja kohtutes tühistada, kuid edutult.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA ülemkohus lükkas neljapäeval tagasi vabariiklike osariikide etteheite president Barack Obama tervishoiuprogrammile.", "role": "assistant" } ]