Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa ja Saksamaa matšis jäid väravad löömata\n\n## Põhitekst:\n\nHoopis lõbusamat mängu nägi Belgia ja Mehhiko matšis, mis lõppes tulemusega 3:3. Belgia poolel lõi kaks väravat Romelu Lukaku ja ühe tabamuse sai kirja Eden Hazard ning mehhiklastest skooris kahel korral Hirving Lozano ja penalti realiseeris Andres Guardado.\n\nPrantsusmaa sai Antoine Griezmanni ja Olivier Giroud' tabamustest 2:0 võidu Walesi vastu ning Portugal mängis 3:0 üle Saudi Araabia.\n\nTeised tulemused: Lõuna-Korea - Kolumbia 2:1, Hiina - Serbia 0:2, Jaapan - Brasiilia 1:3, Gruusia - Küpros 1:0, Ukraina - Slovakkia 2:1, Poola - Uruguai 0:0.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel peeti Euroopa tippkoondiste osavõtul mitmeid sõprusmänge, kui näiteks väravateta viigi tegid Inglismaa ja Saksamaa jalgpallikoondised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKaheksaliikmeline Eesti kulturismi- ja fitnessikoondis sõidab Rumeeniasse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondist esindavad selle võistlusel Ott Kiivikas, Mikk Jürisson, Karl Songisepp, Esta Pilt, Jana Teder, Arida Muru, Alice Mikk ja Julia Tšižova.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "10.- 13. novembril toimuvad Rumeenias, Bistritas juunioride ja veteranide maailmameistrivõistlused kulturismis ja fitnessis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta prokuröri tiitli pälvis Steven-Hristo Evestus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Evestuse panus korruptsioonivastases võitluses on olnud märkimisväärne,\" ütles riigi peaprokurör Lavly Perling, kelle sõnul on Evestus juhtinud ja kohtusse saatnud mitmeid väga mahukaid, Eestis õiguskorra jaoks olulist tähendust kandvaid kriminaalmenetlusi.\n\n\"Ta on viimastel aastatel saatnud kohtusse mitmeid olulisi korruptsioonikuritegusid ning lisaks oma enda menetluses olevatele kriminaalasjadele juhtinud mitmeid korruptsiooniteemalisi töögruppe ja ümarlaudu ning koordineerinud üle-eestilisi kriminaalmenetlusi. Tema enda kriminaalasjadest on olulisimateks süüdistuse esitamine elamislubade taotlemisega seotud kuritegelikule ühendusele, altkäemaksu võtnud tehnoülevaatajatele, Maanteeameti sõidukite registreerimisega seotud ametnikele ning Tallinna Linnavalituse juhtidele.\"\n\nLisaks tunnustati ka ringkondade parimaid prokuratuure. Lääne ringkonna parimaks nimetati ringkonnaprokurör Gardi Anderson, Põhja ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Stella Veber, Lõuna ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Raul Heido ja Viru ringkonna selle aasta parim on abiprokurör Kristiina Erte. Aasta ametnikuks nimetati riigiprokuratuuri personalitalituse nõunik Birgit Rohtjärv.\n\nAasta koostööpartnerina tunnustati Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud kuritegude talituse lastekaitseteenistust, kelle aastapikkuse pingsa töö tulemusena suudeti koguda piisavalt tõendeid, et lahendada kogu Eestit vapustanud noore tüdruku surmajuhtum. Kogutud tõendite alusel esitas saatis prokuratuur kohtu alla kaks noormeest – neist üht süüdistatakse tapmises ning teist kuriteo varjamises.\n\nAasta prokuröri aunimetusega tunnustatakse väljapaistvaimate töötulemustega prokuröre alates 2002. aastast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prokuratuur tunnustas reedel enda 99. aastapäeval parimaid prokuröre, töötajaid ja koostööpartnereid ning nimetas aasta prokuröriks riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse, teatas riigiprokuratuur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKantar Emor: Reformierakond tõusis novembris populaarseimaks parteiks\n\n## Põhitekst:\n\nUuringu kohaselt toetas novembris Reformierakonda 29, Keskerakonda 26, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 15,1, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 14,4, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) seitse ning Vabaerakonda 5,1 protsenti küsitletutest.\n\nOktoobris toetas Reformierakonda 27,1, Keskerakonda 27,2, SDE-d 16,1, EKRE-t 15,4, IRL-i seitse ja Vabaerakonda neli protsenti.\n\nAllapoole valimiskünnist jäid novembris 3,1 protsendiga erakond Eestimaa Rohelised, 0,3 protsendiga Eesti Iseseisvuspartei ja 0,1 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.\n\nKeskerakonna, SDE ja IRL-i valitsuskoalitsiooni toetus oli novembris 48 protsenti ehk kahe protsendipunkti võrra madalam kui oktoobris.\n\nErakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega \"ei oska öelda\" vastanute protsent on elimineeritud. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.\n\nNovembris oli \"ei oska öelda\" osakaal 19,3 protsenti.\n\nEestlased toetavad enim Reformierakonda ja muulased Keskerakonda\n\nEestlastest toetas Reformierakonda 37, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,4, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 13,7, Keskerakonda 12,1, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 8,4 ning Vabaerakonda 6,5 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 3,5 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,4 protsendiga.\n\nMitte-eestlastest toetas Keskerakonda 71 ja SDE-d 19,5 protsenti. Allapoole valimiskünnist jäid 3,1 protsendiga Reformierakond, 2,3 protsendiga IRL, 1,8 protsendiga Eestimaa Rohelised, 1,4 protsendiga EKRE, 0,5 protsendiga Vabaerakond ja 0,3 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.\n\nVanemate kui 35-aastaste seas on populaarseim Keskerakond\n\nVanemate kui 50-aastaste inimeste seas toetas Keskerakonda 33,2, Reformierakonda 28,2, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 13,1, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 9,8, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 7,3 ja Vabaerakonda 5,3 protsenti. Allapoole valimiskünnist ehk 5 protsenti jäi erakond Eestimaa Rohelised 2,3 ja Eesti Iseseisvusparei 0,7 protsendiga.\n\n35- kuni 50-aastaste inimeste seas oli Keskerakonna toetus 26,2, Reformierakonnal 25,1, EKRE-l 17,9, SDE-l 15 ja IRL-il 8,6 protsenti. Alla valimiskünnise jäi Vabaerakond 4,1, Eestimaa Rohelised 2,8 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,3 protsendiga.\n\nKuni 35-aastaste inimeste seas oli 33,1 protsendiga populaarseim Reformierakond, 21,9 protsendiga järgnes SDE, 16,6 protsendiga Keskerakond, 13,3 protsendiga EKRE, 5,7 protsendiga Vabaerakond ja 5,1 protsendiga IRL. Valimiskünnisest allapoole jäid 4,3 protsendiga Eestimaa Rohelised.\n\nTallinnas on populaarseimad Reformierakond ja Keskerakond\n\nTallinlastest toetas Keskerakonda 37,4, Reformierakonda 28,8, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,2 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 10,5 protsendiga. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid Isamaa ja Res Publica Liit 4,9, erakond Eestimaa Rohelised 2,6 ja Vabaerakond 2,5 protsendiga.\n\nReformierakond on populaarseim kõigi haridustasemetega inimeste seas\n\nKesk-, keskeri- ja madalama haridusega inimestest toetas Reformierakonda 29,2, Keskerakonda 25,4, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,3, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 12,8 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Vabaerakond 4,5, erakond Eestimaa Rohelised 3,8, Eesti Iseseisvuspartei 0,4 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,1 protsendiga.\n\nKõrgharidusega inimestest toetas Reformierakonda 28,5, Keskerakonda 27,3, SDE-d 19,5, EKRE-t 8,7, IRL-i 8,1 ja Vabaerakonda 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 1,7 protsendiga.\n\nMadala ja keskmise sissetulekuga inimesed toetavad enim Keskerakonda\n\nInimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on alla 400 euro, toetas Keskerakonda 36, Reformierakonda 22,6, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 11,9, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 11,6, Vabaerakonda 8,3 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 2,9 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,4 protsendiga.\n\nInimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on 400-700 eurot, toetas Keskerakonda 30,8, Reformierakonda 21,8, SDE-d 20,3, EKRE-t 13,9 ja IRL-i 7,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäi 3,8 protsendiga Vabaerakond ja 1,9 protsendiga Eestimaa Rohelised.\n\nSuure sissetulekuga inimestest ehk kuusissetulekuga üle 700 euro pereliikme kohta toetas 38,3 protsenti Reformierakonda, 17,8 protsenti Keskerakonda, 14,1 protsenti EKRE-t, 12,5 protsenti SDE-d, 7,8 protsenti IRL-i ja 5,3 protsenti Vabaerakonda. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 3,4 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,8 potsendiga.\n\nKokku küsitles Kantar Emor 1.–9. novembrini 1083 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Novembris tõusis populaarseimaks parteiks Reformierakond, edestades Keskerakonda kolme protsendipunktiga, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEnefiti tuuleparkide toodang kasvas kümne kuuga viiendiku võrra\n\n## Põhitekst:\n\nEnefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas ütles, et kümne kuuga toodetud elektri kogusest 168 gigavatt-tundi piisab rohkemale kui 67 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. \"Kasvanud toodangu taga on käesoleva aasta paremad tuuleolud ning ka märkimisväärselt kasvanud elektrituulikute töökindlus,\" lisas Kärmas.\n\nEnefit Taastuvenergiale kuulub neli tuuleparki: Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepark. Elektritoodang kasvas möödunud aasta esimese kümne kuuga võrreldes neis kõigis, kõige enam aga Eesti suurimas – Aulepa tuulepargis.\n\nEnefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Taastuvenergiale Keila-Joa hüdroelektrijaam.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki on kümne kuuga tootnud 168 gigavatt-tundi elektrit ehk 20 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFFil esilinastub Andres Puustusmaa uus film \"Rohelised kassid\"\n\n## Põhitekst:\n\nFilm räägib loo kahest vanast pätist, kes on enamuse aja oma elust on veetnud vanglamüüride vahel. Nüüd juba seitsmekümneseks saanud meestele antakse amnestia. Vanad sõbrad Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski) ei ole veriste kätega roimarid. Juba noorena, varaste ja muude sulide seltskonnas, olid nende suurimateks kuritegudes riigi pettused ja röövid. Vabaduses tahab Markus rahaks teha kaks 500-grammist natsiaegset kuldplaati.\n\nTa saab toa sotsiaalabi varjupaigas, kus \"sõbruneb\" öömaja komandandi Kirilliga, alkoholisõltlase Pjotriga, poliitaktivisti Richard Molbergiga ja kahekümne pagulasega Kongost. Markus armub kasutatud riiete poe omanikku Martasse. Kullavahetuspunktis näeb ta klaasvitriinis \"oma\" kuldplaati, mille hind letil on kümme korda kõrgem. Markus otsustab kulla tagasi röövida.\n\nPlaneeritud röövipäeval saab Markusest koos kaasosalistega teiste röövlite pantvang. Eduardi mälu on vanglas kehvaks jäänud. Ta on otsustanud üles otsida oma elu armastuse, Maria. Selgub, et Eduardile kuulunud puumaja on vahepeal maha lõhutud ja selle asemele on ehitatud elektrijaam. Vanadekodus saab Eduard teada, et Maria suri poolteist aastat tagasi. Eduard toidab Shnelli tiigi juures parte ja tuvisid. Õhtuhämaruses näeb Eduard, kuidas kamp purjus noorukeid taob jalgadega pargis siblivaid parte. See pilt vallandab Eduardis metsikuse.\n\nFilmi lõpus on Eduard leidnud meelerahu ja vabaduse psühhoneuroloogiahaiglas. Kuna ta ei tea, et sõber on surma saanud, dikteerib Eduard medõele kirja Markusele, milles mainib, et ta kahjuks ei saanud tulla kohtumisele hotelli Palace, kuna sõitis Mariaga Hispaaniasse, peesitab mere ääres, joob jahutatud Sangriat ja ootab Markust sinna, nii kauaks kui too aga tahab.\n\n\"Rohelistes kassides\" astuvad üles Tõnu Kark, Sergey Makovetskiy, Mait Malmsten, Kirill Käro, Priit Pius, Märt Pius, Ülle Kaljuste. Režissöör ja stsenarist on Andres Puustusmaa, produtsent Katerina Monastyrskaya, operaator Pavel Emilin, montaaž Andreas Lenk.\n\nAndres Puustusmaa lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri näitleja erialal. 2002-2004 õppis ta Moskva Kõrgematel Stsenaristide ja Režissööride Kursustel. On teinud tele- ja mängufilme ning telesarju nii Eestis kui Venemaal. Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri filmitöö dotsent. Tema tuntumad linateosed on \"1814\", \"Punane elavhõbe\" ja \"Rotilõks\".\n\nKinodesse üle Eesti jõuab \"Rohelised kassid\" 2018. aasta alguses.\n\nVaata treilerit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "20. novembril esilinastub Pimedate Ööde filmifestivalil Andres Puustusmaa uus film \"Rohelised kassid\", kus peaosa mängib peagi 70. sünnipäeva tähistav Tõnu Kark.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVihane Bonucci: Toivonen murdis mu nina!\n\n## Põhitekst:\n\nKõnealune intsident leidis aset lausa kohtumise esimesel minutil, kuid türklasest vilemees Cuneyt Cakir ei vaevunud Toivonenile isegi kollast kaarti näitama, kes Bonucci ninaluu küünarnukiga puruks lõi. Mõistagi ajas Cakiri tegevusetus mehe närvi, kuid AC Milani keskkaitsja suutis siiski terve matši vastu pidada, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Ta murdis mu nina pärast 30. sekundit ja tulnuks platsilt minema saata. Rohkem polegi midagi öelda. Mõne suurema iseloomuga kohtunik oleks vähemalt ühe rootslasest mängija eemaldanud,\" ütles Bonucci Sky Sports Itaaliale.\n\n\"Teadsime, et Rootsi mängib pikka palli ja seega tekitasid nad kokku vähe võimalusi. Me oleks pidanud aga kiiremad olema palli liigutamisel. Peame uskuma sellesse, mida kavatseme teha viimase sekundini esmaspäeval San Sirol,\" kommenteeris kaitsemees kaotatud mängu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia jalgpallikoondise keskkaitsja Leonardo Bonucci sõnas pärast MM-valikturniiri play-offis teenitud 0:1 kaotust Rootsile, et kohtunik tegi halva vilepartii ja Ola Toivonen tulnuks jõhkrutsemise eest platsilt eemaldada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJanne Jaagant swingtantsust: lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsupõrandale\n\n## Põhitekst:\n\n\"Swingtants on alguse saanud 1920. aastatel Harlemist,\" selgitas ta ja tõi välja, et sellel tantsul on väga palju stiile. \"Kui swingtants alguse sai, oli neid stiile üle saja, aga neist on alles jäänud populaarsemad ehk Lindy Hop, Balboa, Shag ja Charleston,\" ütles Jaagant, tõdedes, et swingtants võib olla stiilne, aga samas ka veiderdav.\n\nJanne Jaaganti sõnul proovivad nad Tallinn Swing Dance Society üritustel minna tagasi swingiajastusse, riietudes vintage -riietesse. \"Me saame inspiratsiooni vanast muusikast, videodest, filmidest, lisaks ka üle maailma kõikidelt swingiarmastajatelt.\"\n\n\"Swingtantsijaid iseloomustab see, et nad tahavad tantsida oma rõõmuks ja neile meeldib improviseerida,\" kinnitas tantsija ning lisas, et lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsuplatsile. \"Viie aasta tegutsemise järel on meil umbes sadakond aktiivset tantsijat, suurematel pidudel võib olla aga ligi kolmsada inimest.\"\n\nLisaks tantsimisele korraldavad swingtantsijad Eestis ka üritust Swing & Ride, kus pannakse selga tolle ajastu rõivad ning sõidetakse vanade ratastega läbi linna. \"See toimub varasuvel, me saame kokku, kõik saavad vanaema poolt kingitud rattad välja tuua, teeme sõidu läbi Tallinna, mis lõpeb tantsu ja piknikuga.\"\n\nTallinn Swing Dance Society tähistab 10. kuni 12. novembrini viiendat sünnipäeva, mille puhul toimub Tallinnas ka mitmeid erinevaid üritusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Vikerhommikus\" oli külas Tallinn Swing Dance Society tantsija Janne Jaagant, kes rääkis, kui palju Eestis swingtantsu harrastatakse ning mida see tants endast täpsemalt kujutab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHonduras - Austraalia ja Uus-Meremaa - Peruu jätsid väravad löömata\n\n## Põhitekst:\n\nNii Hondurase ja Austraalia kui ka Uus-Meremaa ja Peruu vahelised kohtumised lõppesid 0:0 viigiga ning finaalturniirile pääseja peavad selgitama 15. novembril peetavad kordusmängud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel aastal Venemaal toimuva jalgpalli MM-finaalturniiri valiksarjas peetakse kaks konföderatsioonidevahelist play-offi, kus kummaski selgub üks finaalturniirile pääseja. Reedel peetud avamängudes väravaid ei löödud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio uuris, kas artisti riietus mõjutab kontserdielamust\n\n## Põhitekst:\n\nLaulja Arete Teemets sõnas, et ta ei keskendu kontserdipäeval ainult harjutamisele. \"Ma ei lähe lavale kunagi suvalistelt, kammimata juuste ja meigita,\" ütles ta \"Helikajas\" ja tõdes, et tema arvates on artisti väljanägemine väga oluline.\n\n\"Ma olen riietuse puhul läinud seda teed, et lasen enamik esinemisriided endale õmmelda, ühe väga ilusa kleidi olen saanud ka kaltsukast,\" mainis Teemets ja nentis, et tema arvates peaks artistil säilima laval puutumatuse atmosfäär. \"Keegi publikust ei saaks tõusta ja öelda, et tal on see sama kleit kodus kapis.\"\n\n\"Esimene reegel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisse astudes oli see, et klassikaline laulja peaks laval kandma pikka maani seelikut, kust võiks siis ainult kinganina välja paista,\" tõdes laulja ning lisas, et on ajapikku sellest reeglist aru saanud. \"Kui me oleme Estonia kontserdisaali laval ja meil oleks seelik, mis paljastaks põlvesid, siis võiksid esimeses reas istujad midagi muudki näha.\"\n\n\"Riietus peab olema mugav, ta ei tohi sind takistada, eriti kui sa oled instrumentalist,\" kinnitas Edmar Tuul ja tõi välja, et sõltumata elualast näitab riietus, milline inimene sa oled. \"Artistina on see minu austusavaldus külaliste vastu, päris maikas ma ikka ei tule, panen end ikka viisakalt riidesse.\"\n\nTuul leidis, et mehena on tal lihtsam riietuda, kuna ülikond on kõigil meestel olemas. \"Ma tahaksin ka, et mul oleks keegi, kes tooks mulle riided, triigiks neid ja kammiks mind, aga see on kõik väga kallis ning kui sa oled kodumaine solist, siis sellist raha lihtsalt pole.\"\n\nStilist Gerly Tinni arvates ei tasu artistidel liialt oma riietuse ja meigi pärast muretseda. \"Miks mitte võtta endale inimene, kes sind aitab, põhimõtteliselt võiks ju endal kodus ka ise hambaid parandada, aga pigem usaldada professionaale,\" selgitas ta ja kinnitas, et see on lihtsalt lisanduv närvikulu, kui kõige selle peale ise mõtlema pead.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Klassikaraadio saade \"Helikaja\" arutles teemal, kui palju mõjutab kontserdielamust artisti riietus. Stuudios olid laulja Arete Teemets, dirigent Edmar Tuul ja stilist Gerly Tinn.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaavi Jurkatamm sai NCAA üliõpilasliigas debüüdil käe valgeks\n\n## Põhitekst:\n\nEestlane pääses väljakule 17 minutiks ning viskas 2 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/1, vabavisked 0/1), hankis 3 lauapalli, jagas ühe korvisöödu ning tegi kaks isiklikku viga.\n\nJärgmise mängu peab San Francisco 14. novembril, kui samuti koduplatsil võõrustatakse St. Francis Red Flash nimelist meeskonda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reede õhtul tegi ookeani taga oma NCAA üliõpilasliiga debüüdi ka Taavi Jurkatamm, kelle kodutiim San Francisco Dons tunnistas Long Beach State'i 83:71 paremust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOklahoma City sai Paul George'i 42 punkti toel kaotusekrambist üle\n\n## Põhitekst:\n\nPärast mitmeid suviseid mängijatetehinguid salamisi isegi üheks tiitlipretendendiks peetud Thunder on seni näidanud küll kaitses head minekut, kuid rünnakul ei ole suudetud George'i, Russell Westbrooki ja Carmelo Anthony näol olevat jõudu ühtseks ründejõuks veel vormida.\n\nClippersi vastu sai klubi justkui paisu tagant valla, kui George tõi koguni 42 punkti, 9 lauapalli ja 7 korvisöötu ning Westbrook lisas 22 silma ja 8 korvisöötu. Anthony ja hispaanlane Alex Abrines panustasid kumbki 14 punktiga. Clippersi poolel sähvatas 35 punktiga Lou Williams.\n\nSuurepäraselt on hooaega alustanud Boston Celtics (11-2), keda pole rivist välja löönud isegi suvel hangitud staari Gordon Haywardi väga raske vigastus kohe avamängus. Reedel teeniti ilma põhitagamängija Kyrie Irvinguta 90:87 võit Charlotte Hornetsi (5-7) üle. Celtics on nüüd võitnud 11 kohtumist järjest.\n\nTulemused:\n\nDetroit - Atlanta 111:104\nBoston - Charlotte 90:87\nChicago - Indiana 87:105\nOklahoma - LA Clippers 120:111\nPhoenix - Orlando 112:128\nSan Antonio - Milwaukee 87:94\nUtah - Miami 74:84\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA hooaega nigelalt alustanud Oklahoma City Thunder (5-7) suutis reedel lõpetada neljamängulise kaotusteseeria, kui Paul George'i 42 punkti toel võideti Los Angeles Clippersit (5-6) 120:111.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViktoriin: kui hästi tunned Eesti linnade vappe?\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "37 omavalitsust, mis KOV valimistega tekkisid, valivad endale parasjagu uut sümboolikat. Kuivõrd hästi aga Eesti inimesed kohalike omavalitsuste sümboolikat tunnevad? ERR.ee paneb proovile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVahur Afanasjev: ma tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase\n\n## Põhitekst:\n\nHakatuseks sinust endast. Nimi Afanasjev on Eestis küllalt haruldane. Kas see pärineb Peipsi kandist nagu su romaani ainestikki? Mida see nimi tähendab?\n\nEi, perekonnanimi on mul vanaisalt, kes oli Nõukogude armee sõdur ja jäi pärast sõda Eestisse Kohilasse. Nagu paljud vene nimed, on see vana kirikunimi ja pärit kreeka keelest: Afanassi tähendab Athanasiost ja Athanasios tähendab surematust.\n\nPeipsi äärde ostsid mu vanemad 1980ndate alguses suvila. Siin olid need kõige odavamad. Naabrid rääkisid eesti keelt: vanad vanausulised, minu raamatu peategelaste eakaaslased, olid Eesti ajal koolis käinud. Nad ei hääldanud aga sõnu venepäraselt, vaid tundus, et nende kõnes oli säilinud mingi vanema aja eesti keele intonatsioon. Olen seda kuulnud ka vanade väliseestlaste intonatsioonis.\n\nPraegu sõidame läbi Metsakivi külast, venelastele on see tegelikult Kostina ja eestlastele Kirepi. Sellest külast räägib mu eelmine raamat, luulekogu \"Tünsamäe tigu\". Küla on eesti taludega ümbritsetud, keset küla on aga tillukesed vanausuliste majad – ja elati nendes suurte peredega. Ümber on Kirepi, sees on Kostina.\n\nMõned heinamaad on võssa kasvanud ja mõni maja tühi, aga asfalttee käib külasse sisse, siin on bussipeatus – vene ajal ei olnud midagi sellist. Inimestele ikka tundub, et siis, kui nad olid noored ja tervis parem, oli ka kõik muu parem. Hiljaaegu arutleti selle üle, kas tohib öelda, et nõukogude lapsepõlv oli õnnelik. Lapsepõlv võis olla loomulikult täiesti õnnelik, aga see oli siis õnnelik kõige kiuste. Mina tundsin küll surutist, halli ettemääratust, seda, et on väga vähe valikuid ja nõme elu.\n\nKes sinust saama oleks pidanud?\n\nEi tea. Nähtavasti õppejõud, võib-olla kirjanik, võib-olla joodik. Mu mõlemad matemaatikutest vanemad olid Tartu ülikooliga seotud (isa õppejõud, ema nüüdses teaduskoolis). Praegu on sadu võimalusi: mine välismaale, tegele ettevõtlusega, mine ülikooli, ära mine ülikooli, võta vaheaasta, ära võta vaheaastat, anna raamat välja, ära anna raamatut välja. Kõike võib teha ja see on iseenda otsus.\n\nSa oled päris palju teinud ka. Palun defineeri Vahur Afanasjev.\n\nSee on väga keeruline. Olen ikka mõtelnud sellele, et kui seisan Peetruse ees ja seal järjest küsitakse inimeste käest, kes sa oled, või kui tulnukad teevad loomaaia ja uurivad, mis loom sa oled, siis mõni inimene saab öelda: \"Tere, mina olen Toomas, olen lukksepp\" või \"Tere, mina olen Helgi, korrektor\". Mina ei saa. Kui tulin 2010. aastal Brüsselist Eestisse, oli raske tööd leida, sest mu CV ei haakinud kellegi ootustega. Tolleks ajaks olin lõpetanud Tartu ülikoolis majanduse eriala, natuke õppinud kommunikatsiooni, olin olnud natuke aega ajakirjanik, reklaamikirjutaja ja viis aastat Brüsselis, kus töötasin tavalise eurokoha peal. See amet õpetas mulle seda, et õnn ei ole rahas, ja näitas, kui tähtis on inimesele loominguline eneseteostus.\n\n\"Serafima ja Bogdan\" on iseäranis soliidne eneseteostus – 560 lehekülge paks. Kui kaua sa seda õigupoolest kirjutasid?\n\nViis aastat. Luulekogu \"Tünsamäe tigu\" on selle kõrvalsaadus.\n\nMiks just Peipsi teema ja miks just vanausulised?\n\nIkkagi käepärast materjal! Kõige paremini tuleb välja see, mida tunned või millega on mingi suhe. Võib olla ka nii, et keegi tunnetab väga hästi keskaega ja kirjutab süvaajaloolise jutu.\n\nAga nüüd oleme jõudnud Kolkjasse. Raamatu tegevusest oluline osa toimubki Kolkjas. Siinsed inimesed ei valmistunud minu lapsepõlves üldse selleks, mis tuleb: rippusid kolhoosi palga küljes ja mehed panid kõvasti tina. Väidetavalt oli naabrimehel ja -naisel kummalgi raamatu peal 100 000 rubla, aga lapsed elasid neil kolhoosimajas. Inimesed oma maju suuremaks ei ehitanud.\n\nSiin on müüa terve pood.\n\nJah, ja see ei ole üldse kallis. Krundijupike on ka juures. See pood on mu raamatus ka sees, kuigi üldiselt ei ole raamatus konkreetsetest kohtadest juttu. Raamat on ainult etnograafilise ja geograafilise täpsuse efektiga. Niipalju kui olen teadnud või lugenud, olen teadmisi kasutanud, võib öelda, et \"Serafima ja Bogdan\" on etnograafiliselt maitsestatud fiktsioon.\n\nAga siin on nüüd näha üks kohalik loomupärane ehitusviis: maja, laut ja ait moodustavad koos L-kujulise ehitise. Sellega seostub üks raskemaid küsimusi, mis mul oli: kuidas tõlkida väljend глухой двор?See on see umbõu või aidaalune, mis on maja ja lauda vahel. Otsustasin hoopis sõna \"pimehoov\" kasuks, sest eesti keeles öeldi \"hoov\" selle kohta.\n\nLugesid vist materjali kogudes päris hoogsalt?\n\nKammisin netis päris palju ja eks mõned raamatud on ka Peipsiveerest täitsa olemas. Ilma kohta vaatasin kliimagraafikuid, samuti uurisin mälestusi. Ennekõike tuginesin sellele, mida kuulsin lapsena Kostinas: näiteks vallamaja põlemise motiiv on sealt pärit. Naabrimees oli olnud Saksa sõjaväes, sest tema sünniaastaga poisid mobiliseeriti sinna. Peipsi­veerest olid päris paljud Saksa sõjaväes ja politseipataljonis, kes kus. Vallamaja panid nad ise põlema selle pärast, et seal olid ju paberid – küll mitte sõjaväes käimise kohta, aga nende vanuse kohta. Nad valetasid ennast nooremaks ja elasidki paar aastat nooremana. Kui naabrimees siis leidis, et tahaks oma õige vanuse järgi pensionile jääda, aitas mu isa tal asju ajada. Nad saatsid Tallinna arhiivi päringu ja tuli välja, et seal oli Eesti-aegse sünnitunnistuse koopia kõik see aeg olemas olnud.\n\nLugesin läbi ka mõned paksud romaanid, mis tekitasid soovi proovida kirjutada mastaapselt: näiteks Aleksei Tolstoi \"Peeter I\", kus on natuke ka vanausulistest juttu, ja XIV sajandi hiina autori Luo Guanzhongi romaan \"Kolmevalitsus\". Mastaapsuses võib välja joonistuda miski, mida ilmselt ei ole romaani meelega sisse kirjutatud. See mõte, et Peipsiveere materjal on mul käes ja seda tuleb kasutada, oli mul juba ammu, aga ikka oli kirjutama hakates kahtlus, et on veel vara, ehk peaks endal rohkem elukogemust kogunema.\n\nHuvitaval kombel märkis üks romaanivõistluse žürii liige hiljuti, et enne autori nime teadasaamist oletati, et selle romaani on kirjutanud mõni tark vanamees. Nii et küllap ei olnud vara – ka sellepärast, et need, kellest sa kirjutad, hakkavad järjest kaduma.\n\nNende kultuurgi kaob ja muutub. Vanausuliste kultuurile oli kolhoosikorra lõppemine suur ehmatus, aga uus ühiskonnakorraldus on neile siiski plussiks. Siin taasavastatakse oma kultuuri samamoodi kui näiteks Setomaal. Enne hakkas kõik manduma suvaliseks nõuka värgiks, aga kas või Peipsi sibulad on nüüd tunnustatud kui kultuurinähtus, mitte lihtsalt turukaup. Inimesed on iseteadvuse tagasi saanud. Praegu on vanausuliste kultuur säilimise mõttes palju paremas seisus kui nõukogude ajal.\n\nEks seegi aita kaasa, et eestlasedki on hakanud selle kandi vastu huvi tundma? Kolkjas tegutseb Ambulatoorium, Varnjas Voronja galerii, Alatskivi loss on renoveeritud ja Liivi muuseum elujõus … Tullakse sööma-jooma jne. Kas sinu arvates võib rääkida Peipsiveere renessansist?\n\nKindlasti võib. On avastatud, et siin on huvitav ja äge. Kui meil majandus samamoodi edasi areneb ja rikkust jätkub, siis need külad siin käsmustuvad. Neist võivad saada šikid suvilarajoonid. Tõsi, rannarahvas ise ei armasta otse vee ääres elada. Vaadet tahab turist: et majad oleks otse järve ääres ja et võsa ei oleks vahel.\n\nRomaani lõpusündmused leiavad aset hoopis Varnja taga soos, kus Olimp läheb omadega segi ja ehitab väikese pühakoja. Midagi sellist olevat seal ka kunagi olnud. Sinna me praegu kõnnimegi. Viimane maja enne sood oli varem nn kordon, Vene lennuväe ülemuste ajaviitmispaik, raamatus kalakordon. Füüsilise maailma artefaktidega käisin valdavalt siiski meelevaldselt ümber, näiteks kus miski maja täpselt asus. Samamoodi tegelastega. Sellist asja nagu Raja Teele taluga, mille omanikud hädaldavad, et riik neid ei toeta, minu Raimondi kalakordoniga juhtuda ei tohiks. Muide, see on ka müügis, aga väga kallis, maksab umbes 112 000 eurot.\n\nKuidas sa kõiki neid hindu nii hästi tead?\n\nKinnisvarakuulutuste jälgimine on mu hobi. Sedasi õpib väga hästi Eestimaad tundma: näed, kuidas inimesed elavad, kust krundipiirid jooksevad. Minu hobi on natuke antropoloogilist laadi.\n\nNüüd on küll üks väga imelik surnud loom tee peal, midagi muti ja hiire vahepealset.\n\nSiin leidub palju imelikke asju. Käisime siin Peeter Allikuga ekspeditsioonil illustratsioonide tegemiseks ja teel Liivaninasse nägime keset rada poolt kala. Tundus, et kala oli taevast alla kukkunud, sest ta oli veest ikkagi sada meetrit eemal. Ilmselgelt ta ei olnud sinna teerajale ise tulnud ega ise pooleks läinud. Iga kord, kui Peipsi ääres käid, on siin ikka mingi laip.\n\nRomaanis sünnib samamoodi palju imelikke ja jõhkraid asju. Kas niisugune kirgede torm, nagu oled romaanis kirjeldanud, on Peipsi ääres tavaline?\n\nTegelikult laenasin põhilise süžee ühest Põhjala saagast: lugu õest ja vennast, kurjast kuningast, isast ja vendadest, kes tapetakse … Lugedes tulid külmavärinad peale. Kuningatütar, kes pandi kurjale kuningale mehele, talus seda kogu elu, aga palus siis ellujäänud venda, et too õpetaks tema lapsi, kuidas kuningas hävitada. Aga miks ta talus seda? Tal oli vähemalt kaks võimalust: kas ise tappa see mees või tappa iseennast. Tema ei tee kumbagi, vaid lükkab vastutuse järgmisele põlvkonnale. Üks asi on kurja kuninga paha iseloom, mingi ebakindlus, mis teeb vägivaldseks, aga see, et jälk kättemaks kandub edasi, tuleb ikkagi Serafima otsustamatusest.\n\nNiisugune suletud keskkond ja ettemääratuse tunne on olnud omane ka vanausulistele. Vanausuliste nägemuses on maailmalõpp reaalne asi. Mõned arvavad, et olemegi juba maailma lõpus, saatan juba piinabki, ja siis ongi tunne, et positiivne muutus ei ole võimalik. Mulle on see mõtlemine võõras, aga see paelus mind. Saaga andis hea võimaluse seda avada.\n\nHuvitav, et selle teema võtmeisik on just naine.\n\nTõsi küll. Kardan siiski, et lugedes keegi niimoodi ei õhka nagu siis, kui omal ajal Jaan Tätte kirjutas \"Ristumise peateega\" – et küll see Tätte ikka tunneb naisterahva hinge! Lõppude lõpuks on autorid mehed või naised, hermafrodiidist autoreid ma ei tea. Kirjutan inimestest, arvestades oma teadmiste ja kogemuste põhjal nii palju kui võimalik sellega, mis soost nad on. Põhiküsimustes, näiteks inimese vastutus oma tegude eest, ei saa otsustada soo või isikuomaduste järgi.\n\nMehisus ei sõltugi sellest, kas ollakse mees- või naissoost.\n\nKui mõiste \"mehisus\" sünniks tänapäeva keeles, kasutaksime selle märkimiseks teistsugust sõna.\n\nKas uhked nimed, mis oled tegelastele andnud, on autentsed?\n\nÜldiselt küll, olen neid siin ikka kohanud. Needki on vanad kirikunimed. Üks asi, mis Venemaal XVII sajandi keskel Nikoni kirikureformidega juhtus – unustati hulk vanu nimesid, sest uue usu järgi tunnistati väiksemat hulka pühakuid. Ivanid ja Mariad, need tavalised vene nimed, said just tol ajal n-ö peavoolunimedeks. Ajalooliselt on vene nimesid olnud väga palju, tänapäeval on pilt üksluine. Vanematel inimestel on need siin praegugi kummalised ja põnevad, aga noorematel on vene standardnimed.\n\nMärkasin sama Kolkjas vanausuliste kalmistul … Mõnes mõttes annad just saagade abil eestivenelastele veel ühe hääle. Vähemalt Peipsi venelastest ei ole varem kirjutatud.\n\nKõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Üleüldse on mingite gruppide ja rühmade eest kõnelemine kahtlane, aga eriti kahtlane on see, kui gruppide eest üritavad kõneleda inimesed, kes sinna tegelikult ei kuulu. Tõsiselt häiris see, kui Barbi Pilvre hakkas eestivenelaste ahistamise juttu üles kiskuma. Milleks? Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud. Pealegi on lõpuks ikkagi indiviid see, kes kas saab hakkama või ei saa hakkama, ja Eesti Vabariigis on kõigil päris hästi võimalik hakkama saada.\n\nVenelasigi on kas või minu romaanis ikkagi igasuguseid. Olimp, kes on valmis oma pere kirikusse sisse põletama, on ikkagi püstihull ning tema religioossus täiesti vale eluviis. Ta jätab kogu vastutuse jumala kanda või paneb sellele, mille on oma luuludes jumalaks mõelnud. Inimene peaks ikkagi lähtuma endast, enda ja oma lähedaste ja sõprade ning seejärel oma rahvuse huvidest, inimkonna huvidest samamoodi. Võim asja suunata ja muuta kas või väikestes piirides on ikkagi enda kätes. Palveid võid lugeda närvirahustuseks, kui midagi on pahasti – ega ei tea, mis võib inimesega õhukestel aegadel juhtuda. Olen aga väga vastu igasugusele ideoloogiale, mis võtab inimeselt ära vastutuse, sest teise käega võetakse siis ära õigus – õigus saada elult seda, mida sa tahad, mitte seda, mis ette kulgeb.\n\nKui Olimp kõrvale jätta, võid oma teeneks pidada mõnegi positiivse venelasest tegelase toomise eesti kirjandusse.\n\nMa tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase. Kuningas Raimond on väga ebameeldiv tüüp.\n\nKas kirjanik peab oma tegelast armastama?\n\nEi.\n\nAga mõistma?\n\nIkka peab.\n\nKas võin Tartu piiril sõidu lõpetuseks kinnitada lugejale, et kuigi vägivalda ja hullust on \"Serafimas ja Bogdanis\" nii palju, et see kisub groteskiks, ja raamatu autor juurdleb filosoofiliste probleemide üle, on siiski tegu täitsa lõbusa raamatuga?\n\nJah, ka \"Pulp Fiction\" ei ole kurb film, vaid väga vägivaldne komöödia. Minu raamatut võib täpselt sellisena lugeda – vägivaldse komöödiana.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kevadel võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga \"Serafima ja Bogdan\" Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. Peipsiveere vanausulistest kõnelev romaan tuli äsja trükist, neil nädalail esitleb Afanasjev seda mitmes Eesti paigas. Pille-Riin Larm käis autoriga Serafima ja Bogdani mail.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMitmekümne tuhande euro eest konkursse – ühendvallad otsivad omale uut nägu\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on on vaid loetud arv inimesi, kes heraldikat ehk vapiteadust läbi ja lõhki nii teoorias kui ka praktikas tunnevad. Hiljuti, septembris lahkus meie seast neist spetsialistidest üks, Tiit Saare. Teeneliste heraldikute hulka saab seega lugeda veel vaid Ivo Manfred Rebast ja Priit Herodest. Viimane on kujundanud paljude Eesti omavalitsuste ja riigiasutuste sümboolika.\n\nKuigi esialgu võis arvata, et ühendvaldadele uue sümboolika leidmise küsimus toob terve hulga inimesi Herodese ukse taha, siis tegelikult nii ei ole. \"Vapinduse asjatundja ei ole nagu moedisainer presidendi vastuvõtu eel,\" selgitas Herodes. Temalt keegi oma ühinenud omavalitsusele vappi ja lippu veel tellima pole tulnud.\n\nSamas pole Herodes konkurssidelt päris eemale jäänud. \"Mina isiklikult olen osalenud vaid kahel sellise ühendvalla sümboolikakonkursil, kus olen tundnud tolle paikkonnaga tugevamat isiklikku sidet.\" Nende ühendvaldade nimesid ta aga avaldada ei tahtnud.\n\nSiiski, Saaremaa valla veebilehelt leiab uudise, et just sealse sümboolikakonkursi Herodes oma tööga \"Vöta või jäta\" (allpool) ka võitis.\n\nSaaremaa uue valla sümboolikakonkursi võidutöö \"Vöta või jäta\". Autor: Priit Herodes/kuvatõmmis\n\nLipu ja vapi kujundust selgitatakse järgmiselt. Muinaslaev on Saaremaa peamine heraldiline sümbol, esitab saarlaste iidset merekultuuri ja rahvastevahelist suhtlemist. Sabatäht purjel tähistab Saaremaale ajaloos ja legendides tuntust toonud Kaali meteoriiti. Sinine värvus on mere, usu, hea tahte ja sõpruse tunnusvärv; hõbedane sümboliseerib tarkust, ustavust, siirust ja hingepuhtust – samuti Saaremaa paest pinnast; kuldkollane värvus vallalipu keskosal märgib valgust, tõde, õnne ja edukust.\n\nPeamine küsimus uue visuaalse identiteedi leidmisel on Herodese sõnul see, kuivõrd lihtne on leida sümboolikat, mis vastaks mitte ainult heraldikareeglitele, vaid ka ühinenud valdade ootustele ja soovidele.\n\n\"Omavalitsuse vapp ja lipp peaksid olema kohaliku identiteedi kandjad, omavalitsuse elanikke ühendavad ja innustavad sümbolid. Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?\" küsis Herodes.\n\n\"Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?\" – Priit Herodes\n\nKuigi tervet hulka valdasid uue sümboolika leidmise teema üldse ei puudutagi – nende koosseis ei muutunud või muutus mõne osa lahkumise näol – on teine hulk valdasid, kelle jaoks uue ühise sümboolika leidmine on pärast võimuliidu paikasaamist järgmine sümboolne samm selle suunas, et ühiselt edasi minna.\n\nUutel ühendvaldadel on võimalik see küsimus lahendada mitmel viisil:\n\na) leida uus sümboolika avaliku konkursi käigus;\n\nb) tellida uus sümboolika mõnelt firmalt;\n\nc) jääda kasutama mõne ühendvalla koosseisus oleva osavalla sümboolikat.\n\nAjutiselt, kuni uue sümboolika leidmiseni kasutavad kõik sellised ühendvallad mõnda olemasolevat sümboolikat. Umbes kuusteist valda on otsustanud mõne osavalla sümboolikat ka püsivalt kasutama hakata. Näiteks Narva-Jõesuu linn kasutab edaspidi oma sümboolikana senise Narva-Jõesuu linna lippu ja Vaivara valla vappi.\n\nOmavalitsustele on siiski soovitatud oma sümbolite leidmiseks korraldada konkurss. Ühinemislepingutest nähtub, et 37 uut omavalitsust ongi leppinud kokku korraldada uue omavalitsuse sümboli leidmiseks konkurss.\n\n\"Konkursi tingimustes on tavaliselt loetletud kõik põhilised heraldikareeglid, aga kuivõrd osalejad neid mõistavad ja järgivad, on iseasi,\" märkis Herodes. \"Juhendmaterjali heraldiliste sümbolite loomiseks on levitatud piisavalt, põhireeglid on kirjas ka omavalitsuste konkursijuhendites. Kui neid järgida, peaks vähemalt korrektne tulemus olema garanteeritud.\"\n\nPraegusel ajal viibib enamikes valdades konkursside väljakuulutamine seetõttu, et valla uut põhimäärust pole veel kinnitatud. Mõned vallad pole sellele veel isegi mõelnud, sest tegelevad endiselt sundliidetu staatusega kaasnevate muude küsimustega.\n\nSellegipoolest on mitmed vallad jõudnud konkursid ära korraldada ja esitanud oma kavandid ka riigikantseleile kooskõlastamiseks (allpool). Mõned vallad on märkinud, et kuulutaksid hea meelega rahvahääletuse või ka lõpliku võidutöö välja, kuid riigikantseleist viibima jäänud vastus ei luba neil seda veel teha.\n\nKastre uue valla vapi kavandid. Allikas: Kastre valla infoleht/kuvatõmmis\n\nValdade seas on ka neid, kes on pidanud oma konkursi nurjunuks lugema juba enne kavandite riigikantseleile esitamist. Üks selline vald on Häädemeeste vald. \"Komisjon otsustas teha uuele vallavolikogule ettepaneku valida olemasoleva kahe valla sümboolika vahel nii, et ühelt vallalt võtta lipp ja teiselt vapp,\" ütles Häädemeeste vallasekretär Külliki Kiiver ERR-ile.\n\nAga ka Kehtna valla konkurss ei õnnestunud, sest komisjon ei leidnud ühtegi heraldikareeglitele vastavat ja sobiva blasoneeringu ehk vapikirjeldusega varustatud kavandit.\n\n\"Ilmselt tehakse uus konkurss, aga seni kehtib Imavere sümboolika. Praegu sellega ei tegeleta, sest enne vaja uus juhtkond paika panna,\" selgitas Kehtna vallavalitsus nädala eest. Olgugi, et konkurss nurjus, jagati kolmele parimale kavandile välja sümboolsed preemiad kogusummas 125 eurot.\n\nOmavalitsussümbolite kujundamise nõuded on kehtestanud riigikogu. Nende nõuete täitmist aitab tagada riigikantselei, kelle käest küsitakse enne sümboli kehtestamist arvamust, kas väljavalitud vapp ja lipp vastavad seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas heraldikanõuetele. Kui riigikantselei arvamus on positiivne, siis saab kohaliku omavalitsuse volikogu uue lipu ja vapi lõplikult kinnitada.\n\n\"Heakskiiduta jäävad lipu- ja vapikavandid, mis ei vasta heraldikanõuetele ning mis on äravahetamiseni sarnased mõne teise omavalitsuse lipu või vapiga, samuti muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga,\" selgitas riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed olukordi, mil kantseleis kavandeid heaks kiita ei saa.\n\nRiigikantselei on omavalitsustele välja pakkunud ka eelneva konsulteerimise võimaluse. Näiteks on omavalitsuse hindamiskomisjonil võimalik saata riigikantselei ekspertkomisjonile ülevaatamiseks mõistlik arv sümbolikavandeid. Ekspertkomisjon annab iga kavandi kohta hinnangu ja vajaduse korral teeb ka muutmisettepanekuid. Omavalitsuse hindamiskomisjon võtab need arvesse ja selgitab seejärel välja konkursi tulemuse.\n\n\"Kui tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv.\" – Gert Uiboaed\n\nSeadus sätestab omavalitsuse vapi- ja lipukavandile identsuskeelu ja seab nõude, et vapi- ning lipukujundus peavad vastama heraldikanõuetele, et tagada toimiv visuaalne kommunikatsioon. \"See tähendab, et kui me tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv.\"\n\nÜks heraldilise sümboli universaalsust tagav omapära on kindel, vaid kuuest värvusest koosnev palett. \"Kusjuures ühelgi heraldilisel sümbolil ei kasutata enam kui kolme värvust korraga,\" ütles Uiboaed.\n\nHeraldilised värvused on kuldne ja hõbedane, mida nimetatakse metallideks, ning sinine, punane, roheline ja must. \"Heraldilised värvused on kirkad, need on valitud värvispektri keskelt ja see tagab värvuste maksimaalse eristumise üksteisest,\" lisas Uiboaed.\n\nKujundi selgust aitab tema sõnul tagada ka värvusreegli järgmine, mille kohaselt peavad metallid vahelduma värvidega. \"See tähendab, et näiteks kuldse värvuse kõrval ei saa olla hõbedast, nende vahel peab olema üks värv.\"\n\nVapi kujunduses kasutatakse kilbijaotuseid ja heraldilisi kujundeid. Tähestiku tähed, numbrid ega sõnad ei ole heraldilised kujundid. Kujundid peavad olema arusaadavad ja nende paigutus reeglipärane. \"Sümboli kujundus peab olema lihtne, seda ei tohi üle koormata. Kõige meeldejäävam ongi ühe põhikujundiga kilbipilt.\"\n\nUiboaed märkis, et heraldiliste sümbolite kehtestamisel on visuaalist olulisemgi hoopis sümboli kirjeldus. \"Kirjeldav tekst on lakooniline ja selles kirjeldatakse eriala terminitega vaid heraldilisi kujundeid.\"\n\nKa Herodes märkis, et heraldilise sümboli loomine ei peaks algama mitte joonistamisest, vaid sümbolite valikust ja heraldilise kirjelduse koostamisest: \"Sest nagu pühakirjas seisab: alguses oli sõna.\"\n\nUue sümboolika on praeguseks omale peale Saaremaa valla leidnud näiteks ka Saue vald, kes tegeles sellega juba eelmisel aastal. Võidutöö \"Nelik\" (paremal) autor Kaarel Vahtramäe selgitas Saue valla lehes, et püüdis sellesse põimida nii selle, et uus vald moodustub neljast osapoolest ja asub Harjumaal, aga tagada ka selle, et see kannaks edasi olemasolevaid sümboolikaelemente.\n\nOktoobris valis omale lipu ja vapi ka Rõuge vald. Parimaks kavandiks tunnistati rahvahääletusel töö \"Vesi ja Maa\" (allpool).\n\nRiigikantselei poole on eilse seisuga pöördunud konsultatsiooni saamiseks umbes kümme ühinenud omavalitsust. Ekspertkomisjon on läbi vaadanud, andnud hinnangu ja esitanud ettepanekud umbes 80 kavandi kohta. Nagu Uiboaed ka märkis, siis arusaadavalt on ajad praegu kiired.\n\n\"Usun siiski, et suudame operatiivselt ja igapäevaselt abiks olla nii hindamiskomisjonidele sümbolikavandite konsulteerimisel kui ka disaineritele, kes küsivad täpsustusi näiteks heraldikanõuete rakendamise kohta, ja loomulikult ka lõplike kavandite kohta arvamuse andmisel.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ühes kohalike valimiste lõpuga jõustusid haldusreformiga paika pandud uued vallapiirid ja sellega samaaegselt kaotasid kehtivuse hulk valdade vappe ja lippe. Pea nelikümmend valda otsivad endale nüüd uut visuaalset identiteeti, kusjuures uue sümboolika leidmise eest on välja pandud magusad võidusummad: suuremad auhinnafondid küündivad 5000 euroni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroliiga põnevusmängus olid tähelepanu keskpunktis Baltikumi mängijad\n\n## Põhitekst:\n\nSeni tänavusel hooajal Euroliigas paremini esinenud Olympiakos (4-2) pidi koduväljakul tunnistama Panathinaikose (3-3) 70:62 paremust.\n\nJames Gist viskas võitjate poolel 15 punkti ja Kaunase Žalgirisest üle tulnud leedulane Lukas Lekavicius tõi 14 silma. Olympiakose poolel hiilgas lätlane Janis Strelnieks 18 punktiga.\n\nVenelaste Moskva Himki (5-1) jätkas väga napilt oma edukat hooaega, kui kodus saadi vaid ühe punktiga 91:90 jagu hispaanlaste Vitoria Baskoniast (1-5).\n\nAleksei Šved kogus võitjate poolel 20 punkti, 5 lauapalli ja 5 korvisöötu ning Anthony Gill sai kirja samuti 20 silma ning 7 lauapalli. James Anderson viskas 18 ning Stefan Markovic 15 punkti. Kaotajate edukaim oli Matt Janning 19 silmaga.\n\nTeistes reedestes mängudes sai Istanbuli Fenerbahce (4-2) võõrsil 80:57 jagu Bamberg Brose Basketsist (3-3) ning Malaga Unicaja (3-3) võitis kodus 79:65 Belgradi Crvena Zvezda (2-4).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Euroliigas peeti reedel neli kohtumist, millest ilmselt oodatuim oli kahe Kreeka suurklubi Pireuse Olympiakose ja Ateena Panathinaikose vastasseis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei otsib kodust lahkunud poisse\n\n## Põhitekst:\n\nDanil lahkus 9. novembri õhtul Vana-Pärnu maanteel asuvast ajutisest elupaigast teadmata suunas ning ta pole siiani turvakodusesse naasnud. Poiss on sarnaselt lahkunud ka varem.\n\nPolitseinikud on kontrollinud kohti, kus Danil on varasemalt viibinud ja suhelnud lähedastega, kuid teda pole leitud. Ta võib liikuda ringi vanemate laste seltskonnas.\n\nKahjuks pole teada, milliseid riideid ta lahkumise hetkel kandis.\n\nTallinna kesklinnas Puhke tänaval elav 13-aastast Carl-Robert suhtles lähisugulasega viimati 7. novembril.\n\nKorrakaitsjad otsivad teda kohtadest, kus ta tavaliselt viibib, kuid siiani pole teda tabatud. Viimati nähti teda eile kella 12-13 ajal Järveotsa tee 2 maja läheduses.\n\nPoiss võib liikuda kaubanduskeskuste läheduses ja kesklinna piirkonnas.\n\nCarl-Robertil oli lahkudes seljas must parka, peas must müts, jalas mustad teksapüksid ja valgete taldadega sinised talvesaapad. Tema seljas oli khaki värvi Converse’i seljakott. Poiss võib liikuda samaealise tüdruku seltskonnas.\n\nPolitsei palub inimestel, kes näevad kirjeldustele vastavaid poisse, anda sellest teada Häirekeskuse numbril 112.\n\nPolitsei otsis ka reede hilisõhtul kodust lahkunud 9-aastast Enrikut, kes laupäeva hommikul üles leiti ja kellega on kõik korras.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei palub inimeste abi turvakodust lahkunud 12-aastase Daniili ja kodust lahkunud Carl-Roberti leidmisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNoored teadlased arutlevad, kuidas kolme minutiga maailma muuta\n\n## Põhitekst:\n\nAndrea Giudici\n\nMuuta maailma kolme minutiga ei ole lihtne ülesanne. Neid kolme lühikest minutit saab siiski kasutada sõnumi edastamiseks ning uudishimu, kire ja avastamisele pühendumise seemne edasiandmiseks mõnele teisele inimesele. Nakatunut võib haarata samasugune kirg ja samasugune pühendumus ning ta võib jõuda nii kaugele, et lõpuks suudab nihutada piire selle vahel, mida me teame ja mida me ei tea.\n\nKui me – inimkonnana – ükskord midagi uut mõistame, siis ei saa me seda enam mitte teada. Me saame muuta oma suhtumist, kuid teadmised on igavesed. Kui me suudame inspireerida kedagi asuma teadmiste otsingute teele, siis oleme sama hästi kui muutnud maailma kolme minutiga.\n\nElisabeth Dorbek-Kolin\n\nAeg on kokkulepitud väärtus, mida me saame objektiivselt mõõta. Selle järgi nädal koosneb seitsmest päevast, päev 24 tunnist, tund 60 minutist ja minut 60 sekundist. Samas on aeg vägagi subjektiivne. Vaatleme kolme minutit. Meeldiva tegevusega möödub kolm minutit nagu silmapilk, aja möödumist ei pane tähelegi. Samas võib see aeg tunduda igavikuna, kui oodata eksami tulemust, telefoni helisemist või teavet oma lähedase tervislikust seisundist. Aga kas kolm minutit on piisav aeg, et maailma muuta?\n\nFilmidest oleme õppinud et jah, kolme minutiga võib päästa maailma ja leida armastuse, aga päris maailm vahest nii dramaatiline pole. Siiski on mõne igapäevase töö osa kellegi maailm muuta, ja selleks võib tal olla isegi vähem aega kui kolm minutit. Võite mõelda küll, et ainukene ametikoht, kus see on võimalik, on mõne suurriigi president, kuid ei, ma räägin päästjatest, arstidest ja teistest sarnastest ametitest. Kolme minutiga nad suudavad mõnikord maailma mitte ainult muuta, vaid päästa – kellegi jaoks võid just sina olla terve maailm.\n\nElise Joonas\n\nTähelepanu on tänapäeval defitsiitne – meie pilgule või klikile on suur konkurents. Huvi köitmine ja säilitamine võib vähegi keerukamate teemade, eriti baasteadlaste uuringute puhul, tunduda isegi võimatu. Samas saame inimesi köita millegi väga liigiomasega – lugude jutustamisega. Kuna on mõeldamatu, et me jutustaksime oma teaduslugusid meelelahutustööstuse suurejoonelisusega, tuleb teadlastel leida vajaliku külgetõmbejõu saavutamiseks omaenda jutustusviis.\n\nSee eeldab väljaastumist tsunfti žargooni turvalisest maailmast, et ennast laiale publikule arusaadavaks teha, mis on ükskõik mis teema valdamise tõeline lakmustest. Kuigi ühe lühiloenguga maailma ei raputa, peaksime teadlastena tunnistama, et ühiskonna teaduspõhisuse suurendamise eest vastutame kõik.\n\nFideelia-Signe Roots\n\n„Teadus kolme minutiga“ finaali jõudnud noorteadlased on tegelenud oma teemaga aastaid. Anda kolme minutiga edasi kogu uurimisteekonna jooksul talletunud teadmine pole kerge. Igas valdkonnas peitub tuhandeid nüansse, millest võiks päevade kaupa kõnelda. Nagu superkangelasel, peavad ka finalistil olema missioon, visioon ja soov maailma muuta. Samas ei tohiks end liiga tõsiselt võtta, sest kuigi meid nimetatakse noorteadlasteks, on igaüks meist viibinud planeedil piisavalt kaua, et näha siinse elu juhuslikkust ja absurdsust.\n\nEt selles hullumeelses maailmas kedagi kõnetada, tulevad appi kolm võlujõudu: sõna jõud, pildi jõud ja heli jõud, mille sidumine küllap just kunstnikel hästi õnnestub. Kunstniku-uurimus, mida teostan Eesti kunstiakadeemia doktorantuuris, võimaldab märgata ootamatuid seoseid ja mängida läbi uurimisprobleemid. Selline kunstipraktika muudab eeskätt kunstniku enese maailma, kuid sõnumi oskuslik edastamine mõjutab ka auditooriumi. Maailm tervikuna kolme minutiga ei muutu, kuid muutuda võib kuulajate maailmavaade.\n\nJanek Urvik\n\nMinult kui fundamentaalteadlaselt on nii mõnigi kord küsitud: „Aga mis kasu on sinu tehtavast maailmale?“ Üks mu kolleeg parafraseeris kunagi: „Teadus on riigi rahaga isikliku uudishimu rahuldamine.“ See on küll üpris egoistlik teaduse definitsioon, kuid tabab siiski midagi olulist: teadus on uute teadmiste tootmine, olgu siis motiiviks lihtsalt uudishimu rahuldamine või maailma muutmine. Rakendusteaduse puhul on uutest teadmistest kohe kasu, mida fundamentaalsemaks aga minna, seda rohkem läheb aega ja vahesamme, et uutest teadmistest midagi käega katsutavat või praktilist sünniks.\n\nUurides, kuidas looduslik valik on kajakate vananemismustreid kujundanud, tuleb juba väga palju vaeva näha, et sellest mingit praktilist väärtust kooruks. See ongi teadus puhtalt enese uudishimu rahuldamise mõttes. Parim, mida sellise teaduse juures loota, on, et see võiks ka kellelegi teisele huvi pakkuda, teda inspireerida, ehk isegi pisut tema maailmapilti muuta. Seepärast on kasulik teadlasena oma avastusi ka avalikkusele tutvustada. Miks ka mitte kergesti seeditava kolmeminutilise jutu raames, see oleks juba päris hea viis kolme minutiga maailma muuta.\n\nMadis Uuemaa\n\nArvan, et kui soovitakse kolme minutiga maailma muuta, siis on selleks kaks võimalust.\n\n1. Ootad terve elu, et juhuslikult kukkus sulle sülle nupp, mida vajutades muutub maailm paremaks. Näiteks helistab sulle USA president ja küsib kolme minuti jooksul, kas suuname oma ressursid NASA-le tagasi või mitte. Arvan, et see võimalus on kaduvväike.\n\n2. Näed aastaid vaeva, et maailma paremaks muuta. Sul on meeskond, kes koos sinuga aitab sul eesmärgi poole liikuda (või annab lihtsalt head nõu). Sa harid pidevalt ennast ning kuulad endast targemaid. Ning ühel hetkel antakse sulle võimalus kolme minuti jooksul teha midagi, mis muudab maailma paremaks. Näiteks raputada maailma uue teadusavastusega või inspireerida maailma kõnega ÜRO peaassambleel või nõustada presidenti NASA eelarvet suurendama.\n\nOliver Laas\n\nMõnikord piisab maailma muutmiseks mõnest sekundist. Orville Wrighti esimene lend mootoriga lennukil kestis 12 sekundit. Teinekord tuleb olla õige ajal õiges kohas. 1983. aastal kahtles valveohvitser Stanislav Petrov Nõukogude Liidu tuumarünnakute eelhoiatussüsteemi signaalis ja hoidis sellega ära tuumasõja.\n\nAga kuidas muuta maailma sõnadega, kui sul aega ainult kolm minutit? Selleks tuleb publikut veenda oma uskumuste tõesuses. Lihtsama vastupanu teed minnes piisab enamasti retooriliste võtete kasutamisest ja publiku tunnetele apelleerimisest. Publiku ratsionaalseks veenmiseks tuleb aga toetuda tõenditele ja veenvatele argumentidele.\n\nAlusta väidetest, mida nad juba usuvad või on valmis uskuma, sest muidu on ratsionaalne veenmine võimatu. Järgmiseks esita oma keskne tees lihtsalt ja selgelt. Seejärel too tõendeid selle poolt ja vasta vastuargumentidele. Lõpetuseks korda oma teesi, et see publikule paremini meelde jääks. Õnnestumise korral oled muutnud uskumusi ja seeläbi ka maailma.\n\nTiina Laansalu\n\nKas kolme minutiga oleks võimalik maailma muuta, ühiskonda soovitud suunas mõjutada? Kolm minutit on lühike aeg, ent sellesse ei peagi mahtuma kogu ränk­oluline maailmamuutmine. Tähtis on kolme minuti sisse mahutada isutekitamine, mõtete suunamine, tähelepanu juhtimine. Mida selgemalt ja läbimõeldumalt seda teha, seda suurem on mõju.\n\nÜtleksin, et kolme minuti loeng on nagu mahe marjasiirup. Näiteks kui soovin panna inimesi kaasa mõtlema kohanimeuurimise teemal, siis tuleb mul kokku „aurutada“ parajalt magus ja tummine ekstrakt, mis kontsentreeritud kujul sisaldab kõige olulisemat osa kõnealustest onomastika küsimustest ning kus meeldivat ja huvitavat maitset andma on valitud mõned eriti head ja ilmekad kohanimenäited. Kui keet kuulajatele „maitseb“, siis võtavad nad endaga ühes teadmise, et kohanimed puudutavad meid kõiki ja et kohanimede uurimine on huvitav ja vajalik. Nad jagavad seda teadmist omakorda edasi ja võimalik, et mõnes isikus selles ahelas tekib isu ka ise onomastikaga lähemat tutvust teha. Nõnda ongi need kolm minutit oma eesmärgi täitnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädala eest toimus Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel populaarteaduslike ettekannete konkurss \"Teadus kolme minutiga\". Mida arvavad seal esinenud teadlased sellest, kuidas kolme minutiga maailma muuta, sellest andis ülevaate Sirp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKristina Kuusk jäi Hiina MK-etapil pidama 16 parema hulka\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsiooniturniirilt ennast põhitabelisse vehelnud Kuusk alistas 64 parema hulgas itaallanna Mara Navarria 15:14 ja seejärel järgmises ringis korealanna Lam Shini 15:8.\n\nVõitluses koha eest kaheksa hulgas läks ta vastamisi Rio olümpiavõitja, ungarlanna Emese Szasz-Kovacsiga, kellele tuli alla vanduda 9:15. Ungarlanna omakorda kaotas kohe järgmises matšis hiinlannale Yiwen Sunile 12:15.\n\nMaailma esinumber Julia Beljajeva alistas avaringis poolatari Magdalena Pawlovska 12:11, kuid kaotas 1/32-finaalis teisele Poola vehklejale, Renata Knapik-Miazgale 7:15.\n\nNelli Differt kogus alagrupis neli ja Erika Kirpu viis võitu, kuid Kirpu jäi otsustavas matšis 12:13 alla poolatar Danuka Andrzejuk-Dmowskale ja Differt kaotas 12:15 poolatar Barbara Rutzile, seega jäid mõlemad põhiturniirilt välja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiinas toimuval epeevehklemise MK-etapil jäi Eesti naiste laeks koht 16 parema hulgas, kuhu jõudis välja Kristina Kuusk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nProfessor: tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi\n\n## Põhitekst:\n\nAkadeemik Martti Raidal on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur, kes juhib teaduse tippkeskust nimetusega Tume Universum (Dark Side of the Universe) ja esindab Eesti teadlasi Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN). Piiriülene uurimissuund, kus koos kosmoloogia ja astrofüüsika ühelt poolt ja teisalt kõrged energiad ning elementaarosakesed, mille uurimist professor Raidal enam kui 20 aastat viljelenud on, saab areneda ainult arvestatavate infotehnoloogiliste ressursside toel, seega on Martti Raidal aastaid edendanud ka teaduses kasutatavaid arvutivõrke ja -võimsusi (nt European Grid Initiative, EGI).\n\nRaidali institutsionaalne uurimistoetus kannab lihtsat pealkirja „Massi päritolu“ ja selle abil koondatakse tõenäoliselt sügavaimad teadmised, mida tähendab teadusavastusena gravitatsioonilainete võngete registreerimine. Just gravitatsioonilainete võngete registreerimise eest anti välja ka 2017. aasta Nobeli füüsika auhind.\n\nKui eelmisel sajandil tegutsesid astrofüüsikud ja kosmoloogid ning teiselt poolt elementaarosakeste füüsikud kumbki oma nurgas, siis nüüd on nad kenasti üksteist leidnud ja vaat et lahutamatud. Olete teaduse tippkeskuse Tume Universum juht ja juhite ka Eesti teadlaste tegemisi Euroopa tuumauuringute keskuses, kus tegeldakse elementaarosakeste järjest väiksemate energiate ja massikandjate uuringutega. Selgitage palun seda arengut tänapäeva füüsikas.\n\nTõsi ta on, et aastaid on ühed füüsikud teinud katseid laboratooriumides ja teine osa, juba alates Galileo ajast, vaadelnud meid ümbritsevat füüsikat teleskoopidest.\n\nMingil hetkel aga väljusid probleemid klassikaliste laboratooriumide mastaapidest, nad muutusid nii suureks, ja mis siis edasi juhtus, on see, et universumist on saanud üks labor. Eks need protsessid, mis kiirendites esile kutsutakse, toimuvad universumis kogu aeg.\n\nTänapäeva vaatlustehnoloogia on juba arenenud nii kaugele, ja areneb jõudsalt edasi, et elementaarosakeste füüsikute jaoks ei ole enam oluline, kus ta oma eksperimenti läbi viib või jälgib – kas kiirendite tehislikes protsessides või supernoovades või mustades aukudes ehk siis eksperimente viib viimastel juhtudel läbi universum ise oma looduslike protsessidega, meie pelgalt üritame neid nähtusi fikseerida, analüüsida ja teha järeldusi, et mida need protsessid tähendavad füüsikaseaduste jaoks.\n\n\"Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada.\"\n\nSealt edasi on nüüdseks arenenud mitu teadusharu, näiteks kosmoloogid koos osakestefüüsikutega üritavad aru saada ja mõista, mis on tumeaine, millest koosneb pea 83% meie universumist.\n\nEdasi on välja arendatud selline teadusharu nagu astroosakeste füüsika, mis vaatleb kosmilisi kiiri, ja nüüd, tänu gravitatsioonilainete uurimissuuna tekkimisele, kutsuvad need teadlased oma uurimissuunda inglise keeles multi messenger astronomy.\n\nNad siis panevad kokku eri vaatlusandmed ja üritavad neid interpreteerida. Vaadeldakse teleskoopidega footoneid ja detektoritega gravitatsioonilaineid, nagu viimati koostöös just neutrontähtede ühinemise fikseerimisel tehti.\n\nSeega soovivad kõik füüsikud, on nad siis astrofüüsikud või osakestefüüsikud või kõrgete energiate uurijad, rohkem teada eelkõige tumeaine kohta ja seetõttu võib arvata, et nende koos töötamine ei ole konjunktuurne, vaid otstarbekas sümbioos.\n\nMillised on CERNist tulnud viimased uuringutulemused ja mida seal praegu tehakse? Mis avastusi on lähiajal oodata?\n\nOleme KBFI kaudu pikemat aega CERNiga seotud. Peamiselt lööme kaasa kompaktse müüonite solenoidi (Compact Muon Solenoid, CMS) eksperimendis ja hetkel uurime peamiselt topkvarke, mis on kõige raskemad elementaarosakesed üldse. Üldine informatsioon on siis selline, et füüsika standardmudel kehtib, kehtib isegi liiga hästi.\n\nNii palju kui eksperimente on tehtud, on standardmudeli kehtivus alati kinnitust leidnud. Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada. Nüüd me siis otsime, et mis see muu on.\n\n\"Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti.\"\n\nMõned CERNi eksperimendid näitavad aeg-ajalt hälbeid, mille peale kirjutatakse tihti terve rida artikleid, aga mingi aja pärast on alati leitud hälvete põhjus. Praegusel ajal toimuvad huvitavamad hälbed mitte meie eksperimendis, vaid eksperimendis, mida kutsutakse LHCb eksperimendiks (LHC beauty experiment), kus uuritakse b-kvarke. Nende kvarkide lagunemise käigus on täheldatud huvitavaid statistilisi anomaaliaid.\n\nMeie terminoloogia kohaselt, kui nende statistiliste anomaaliate suurus on kolm standardhälvet, siis see tähendab, et nendest anomaaliatest tasub juba rääkida. Aga nad siiski ei pruugi veel midagi tähendada uue füüsika koha pealt ning võivad lõppkokkuvõttes osutuda lihtsalt fluktuatsiooniks. Sellega me seal praegu tegeleme. Kui kindlaid tõendeid uue füüsika kohta ei ole, siis spekuleeritakse, mis teadlaste keeli tähendab seda, et tullakse välja üha uute hüpoteesidega.\n\nKuidas sellega haakub laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium LIGO4 ja gravitatsioonilainete mõõtmine?\n\nSelles mõttes on LIGO mõõtmised ja avastused erilised, sest kinnitavad täiesti üheselt sada aastat vana füüsikat, st tollast hüpoteesi, mis põhines väga tugevalt Albert Einsteini teoreetilisel mõttekäigul ja matemaatikal nii, et seda hakati võtma tõsikindla füüsikalise teooriana.\n\nKuid eksperimentaalne kinnitus sellele tuli alles nüüd. Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti. See seletab, miks neile avastustele Nobeli füüsikaauhind nii ruttu anti. Vaevalt aasta alates tulemuste selgumisest.\n\nVõib vist tõdeda, et elementaarosakeste füüsika ja kosmoloogia valdkonnas elatakse praegu erakordsel ajal.\n\nJah, sest oleme tõesti jõudnud ajajärku, kus tulevad ka uued andmed, mitte ei ole ainult teoreetilised hüpoteesid. Me oleme selleks kõigeks ju läbi tohutu rahvusvahelise pingutuse ettevalmistusi teinud ligi 30 aastat, kuni on valminud kõiki neid avastusi fikseerida ja analüüsida võimaldav teaduslik infrastruktuur, sh CERNi suur hadronite põrgati (Large Hadron Collider, LHC) kõigi oma eksperimentidega.\n\nKa neid USA LIGO interferomeetreid on ehitatud pea sama kaua ja see hetk, mil nad on hakanud andmeid tootma, on just nüüd. Seepärast on vaieldamatult huvitav periood. Meetodi loomine on teaduses tähtis, sest kui lüüa haamriga alasi vahel mingeid osakesi tükkideks, siis võrreldes sellega, kuidas lõhutakse osakesi suures hadronite põrgatis, on see vaieldamatult suur edasiminek.\n\nKas on teada, millal saab Eesti täieõiguslikuks CERNi liikmeks?\n\nEdusammud edasiliikumises on märgatavad. Põhimõttelise otsuse, et Eesti võib saada CERNi täieõiguslikuks liikmeks, teeb meie valitsus. Praegu kirjutame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudiga eneseanalüüsi dokumenti, milles vaatame, millist ning kui suurt kasu saavad liikmesusest riigiasutused, teadusasutused, aga eelkõige tööstus.\n\n\"Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist.\"\n\nMul on suur usk selle dokumendi lõppresümee tulemusse, mille järel läheb see eneseanalüüsi dokument valitsuse lauale, kes peab siis otsustama, kas alustame liikmesuse läbirääkimisi või mitte. Mul on usku positiivsesse lahendusse, sest olgu otsustajate hoiak teadlaste suhtes milline tahes, aga on piisavalt mõjukaid argumente, et CERNi liikmesusest võidavad eelkõige Eesti ettevõtted ja tööstus.\n\nPeame mõistma, et CERN tervikuna on üks ülivõimas innovatsiooni genereerija ja inkubaator. Oleme jõudumööda kogu aeg üritanud Eesti firmasid CERNi viia ja neid ka töödesse kaasata. Kui teadlased peavad juba üle paari aastakümne mängima sajaprotsendiliselt rahvusvaheliste reeglite järgi, kui tahavad maailmas hakkama saada, siis Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist.\n\nTäisliikmesus annab Eesti firmadele võimaluse minna, osaleda ja näha, kuidas seal see kõrgtehnoloogiline tegevus ja elu käib. See on eelkõige kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise meetod ja Eestile väga vajalik.\n\nHiljuti lõppes teaduse tippkeskuste karm konkurss, kuidas õnnestus Tumeda Universumi tippkeskuse staatus uuesti saada?\n\nArvata on, et see juhtus mitme teguri koosmõjul. Esiteks tooksin uuesti välja selle, millest rääkisime vestluse esimeses pooles, et praegu on just see periood, mil tulevad välja rikkalikud andmed nii elementaarosakeste füüsikas kui ka kosmoses ja praegu on õige hetk olla selles valdkonnas ka Eestis pädev ning aktiivne kaasalööja. Meil oli läbimõeldud kontseptsioon – osas eksperimentides osaleme ise aktiivselt, osast saame kasutada nende andmeid ja usun, et kõik see oli üheks argumendiks.\n\nTeisena tooksin välja meie tubliduse, sest tippkeskuse juurde on õnnestunud kaasata igati silmapaistev teadlaste koosseis. Usun, et meil õnnestus kokku panna vastava ala tippkompetents väga mitmel alal – meil on osakestefüüsikas nii teoreetikuid kui ka eksperimentaatoreid, Tartu observatooriumist osalevad nii kosmoloogid kui ka astrofüüsikud, ja meil on ka gravitatsiooniuurijad.\n\nGravitatsioon on valdkond, mida inimene nähtusena ühe esimesena tajus ja mõtestada üritas, aga paradoksaalsel kombel teame tänapäevalgi kõige vähem. Eelkõige tänu sellele, et meil õnnestus siin Eesti tingimustes kokku panna oivalisel teaduslikul tasemel tervikliku kontseptsiooniga teaduskeskus, meile see tippkeskuse staatus ka omistati.\n\nRäägime veel gravitatsioonist. Eelmisel aasta tunnistati üheks mõjukamaks teadusavastuseks see, et USA laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium (LIGO) on tabanud gravitatsioonilainete olemasolu tõestava signaali. Hiljuti teatas Nobeli komitee, et selleaastase füüsikaauhinna sai LIGO detektori uurimismeeskond – Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne. Selgitage palun selle avastuse tähendust. Nüüd tuli hiljuti veel ka teade selgemast mõõtmistulemusest ja neutrontähtede ühinemise sähvatuse nägemisest koos gravitatsioonilainete mõõtmisega.\n\nRäägime siis inimesele, kes iga päev ei mõtle gravitatsiooni peale, mida need gravitatsioonilaine mõõtmised andsid. Mida siis avastati? Avastati sisuliselt see, et meie ruumi pikkus teatud tingimustel muutub. Kui inimene jääb sellise laine ette, siis ta võib taustsüsteemi suhtes muutuda nii lühemaks kui ka pikemaks, aga ise ta seda loomulikult ei taju.\n\nKui meie tavamõistus ütleb, et aeg ja ruum on suuresti fikseeritud ja konstantsed, siis need lained näitasid, et tegelikult see nii ei ole ja Einsteinil, kes ütles, et nad on hoopis relatiivsed, oli õigus. Lainete mõõtmised näitasid väga selgelt ja eksperimentaalselt ära, et ruum vahel lüheneb, vahel pikeneb. Efektid on küll väga väikesed, aga tunnetuslikult on see ikkagi fakt, ja tähtis fakt.\n\nFundamentaalteadlasele sai kinnitust aga nüüdseks saja aasta vanune teooria (relatiivsusteooriateooria esmakäsitlus avaldati Albert Einsteini poolt 1916. aastal – M. M.), seda saab muidugi võtta ka niimoodi, et kui sai kinnitust saja aasta tagune asi, et mis seal siis erilist on, sellest ju nagunii midagi ei õpi. Tegelikult aga sai kinnitust, et loodud teadusaparaadid töötavad, ja töötavad kenas tasakaalus senise teooriaga.\n\nAlgab usin aparaatide arendamine, kindlasti annab neid muuta veel tundlikumaks ning siis ootame, et me avastaks juba midagi sellist, mida me tõesti seni ei olnud ehk ette kujutanudki, mis liigutab edasi meie seniste teadmiste piire.\n\n\"Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. \"\n\nPalju uut saame juba teada nii mustade aukude kui ka neutrontähtede ühinemise vaatlemistest ja mõõtmistest. Näiteks juba Nobeli auhinna laureaatide juhitud eksperimendi vaatlemisel asusime meie siin oma Tumeda Universumi tippkeskuses töötama hüpoteesi kallal, et mustad augud on tekkinud mitte supernoovade plahvatustest, vaid universumi tekke varajase faasi inflatsiooni tulemusena ja mustad augud ise ongi see tumeaine, millest enamuses koosneb universum, mida me ei näe. Me töötame selle arvamuse kallal tõsiselt juba terve aasta.\n\nEga Nobeli auhind seda arusaamist mõjutanud, et gravitatsioon kui nähtus on ikka väljateooria, mitte osakestefüüsika?\n\nSee on jah probleem. Nii Einsteini kui varasemalt ka Newtoni gravitatsioonikäsitlused olid mõlemad nn klassikalised teooriad. Uue avastuse valguses on tekkinud küsimus, kas see gravitatsioonilaine oli ka jõu ülekandja.\n\nMe kõik teame ju üsna palju raadiolainetest, mis koosnevad footonitest ja mis on ka jõu ülekandjad, kuid nüüd tundub, et sama on ka gravitatsioonilainetega.\n\nLihtsalt nende lainete interaktsioon on nii nõrk, et sealt seda ühte gravit(oni) (osakest, millest gravitatsioonilaine koosneb – M. M.), kätte saada, me praegu oma tehnoloogiaga veel ei suuda. Kas hakkamegi suutma, ei tea, aga praegu ei ole see võimalik. Ka on matemaatiliselt keeruline teoorias kirja panna nende gravitatsioonilainete kui nähtuse üldist interaktsiooni.\n\nKaht asja kokku pannes võimegi öelda, et tunneme gravitatsiooni juba XVII sajandi teisest poolest, mil õun väidetavalt Newtonile pähe kukkus ja tema selle üle mõtisklema asus, kuni Einsteini läbimurdeliste teooriateni XX sajandi alguses, aga tegelikult ei tea me gravitatsioonist ikka veel suurt midagi.\n\nKõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. Kui kvantmehaanika tekkis omal ajal seetõttu, et teadlased hakkasid nägema veidrusi ja fluktuatsioone enda ümber ning hakkasid neid uurima, siis praegu veidrused puuduvad. Kuidas gravitatsiooniga leida ja näha uusi ebakõlasid ehk veidrusi looduses, selles ongi küsimus.\n\nOn vaja hakata tegema gravitatsiooniga eksperimente, et hakata ebakõlasid avastama. Loodan, et ehk nad seal LIGOs nägid rohkem, kui välja on käinud, ja et nad oma eksperimentidega jätkavad.\n\nKunas gravitatsiooni ja selle laineid suhu sünnib panna, see tähendab, millal sellest majandusele kasu tõuseb?\n\nMa läheneksin sellele küsimusele teise nurga alt: kuidas üldse fundamentaalteadus majandust mõjutab? Niisugusteks suurteks eksperimentideks luuakse täiesti uusi tehnoloogiaid ja need tehnoloogiad igal juhul muudavad maailma.\n\nNäiteks selleks, et iPhone telefoni saaks valmistada, oli vaja luua kaksteist läbimurdelist uut tehnoloogiat. Neist vaid ühe tellija oli USA teadusfond NSF, teised kaks tulid CERNist, ülejäänud tehnoloogiate arendamisega tegeles suuresti USA kaitsetööstus. Ei kujuta me keegi enam ette elu nutitelefoni või üldse ilma internetita. World Wide Webi algne protokoll sai alguse CERNi hüperteksti koostamise rakendustest.\n\nKa LIGO interferomeetrid on väga keerulised laseri ja optikaseadmed, mille lihtsustatud analoogid on meil iga päev kasutuses arvutites või mujal tarbeelektroonikas.\n\nMeid ümbritsevad paradigmaatiliselt uued tehnoloogiad ja majandusharud, mis on tekkinud suuresti tänu CERNis ja mujal sellistes fundamentaaluuringute keskustes loodud tehnoloogiatele. See on see viis, kuidas fundamentaalteadus panustab rahvamajandusse ja miks on otstarbekas, et ka Eesti ettevõtjad saaksid täieõigusliku juurdepääsu CERNi arendustele.\n\nKas gravitatsioonilainete uuringud on tähelepanu neutriinodelt mõneti ära tõmmanud?\n\nEks teadlane püüab ikka minna sinna, kus midagi toimub ja kus luuakse uusi teadmisi, seepärast on tõesti paljude pilgud, ka meie omad, suunatud gravitatsioonilainete poole. Neutriinode füüsika algas 1967. aastal, mil avastati anomaalia ja asuti asja uurima. Läbimurdeline avastus tehti kas 2002. või 2003. aastal. See on väga hea näide avastuslikust teadusest, kus oma 40 aastat nähti vaeva ja pusiti probleemi kallal, siis tehti elegantne eksperiment ning järsku saadi aru, et asjad on just täpselt nii ja mitte teisiti.\n\n\"Kui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine.\"\n\nSeepärast oligi 2000. aastate algus see periood, mil tehti palju eksperimente neutriinodega ja need olid osakesteuurijate tähelepanu keskmes. Praegu valmistatakse ette eksperimenti, kus saadetakse välja neutriinode kiir, võimalik et CERNist, mille vastuvõtudetektorid asuvad Itaalias. Samasugust eksperimenti tehakse ka USAs.\n\nKui kolm neutriinot segunevad, siis selles protsessis on eri faasid ning tegevuse eesmärgiks on näha, kas toimub CP-rikkumine – see näitab omakorda aine ja antiaine vahekorda. Füüsikaseaduste järgi on aine ja antiaine teineteise peegelpildid, aga kui sümmeetria on mingitpidi rikutud, siis on üks maailm natuke teistsugune kui teine, s.t antiaine maailm.\n\nKui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine. Neutriinode eksperiment võib anda vastuse, miks me kõik koosneme just nimelt ainest, aga mitte antiainest.\n\nOlete ühtlasi KBFI teadusnõukogu esimees. Hiljuti lõppes viimane rahvusvaheline teaduse hindamine, kus KBFI-l läks küll hästi, kuid mitte ilma märkusteta. Lõpparuandes heideti instituudile ette majanduslikku jätkusuutmatust. Nii et KBFI pärast võttis hindamiskomisjoni esimees prof Christian Enss vaevaks kirjutada haridus- ja teadusministeeriumile kurja kirja ja pärida aru, mis toimub – nii heade teadustulemustega teadusasutus (vt juuresolevat tabelit), miks ei ole suudetud sellisele asutusele stabiilsemat keskkonda luua?\n\nJah, asutusi ja valdkondi hinnati mitme kriteeriumi alusel, üks tähtsamaid on loomulikult vastavus tippteaduse nõuetele, aga hinnang anti ka majanduslikule jätkusuutlikkusele.\n\nMeil on kahjuks kujunenud selline kurb olukord, et kuigi meie instituudi loodud teaduse maht on formaalselt suurem kui näiteks tehnikaülikoolil või maaülikoolil – oleme Tartu ülikooli järel Eestis teisel kohal –, siis paraku on meie majanduslikku jätkusuutlikkust hoitud sellisel tasemel, et hindajate juht kirjutas kirja ministrile, et küsida: mis toimub?\n\nVälismaa teadlane ei tahtnud kirjaga kellelegi mingeid ettekirjutusi teha, vaid ta lihtsalt ei saanud, vaatamata oma rikkalikule rahvusvahelisele kogemusele, aru, kuidas niimoodi saab toimida.\n\nMiks tehakse siin Eestis mingeid asju, mis on teadusele selgelt kahjulikud? TANi (ehk Gunnar Oki – M. M.) aruandes soovitatakse teadusasutusi konsolideerida, kuid teha seda rangelt tippteadusest lähtuvalt. Meie KBFIga oleme nüüd pidanud läbirääkimisi nii HTMiga kui TÜ ja TTÜga, et konsolideerimise ideed arutada. Protsessi segasuse ja välja selgitamata huvide tõttu hakkab teadus kannatama ning see on juba otseselt Oki raportiga vastuolus.\n\nSee ei too kaasa sünergiat ja teaduse kvaliteedi kasvu, mis oli kogu konsolideerimiste algne idee. Küsimus ei ole selles, et me oleme muudatuste vastu, vaid selles, et need peavad olema loogilised, argumenteeritud, põhjendatud ja läbipaistvad. Kui sellises protsessis argumendid enam ei loe ja protsess muutub jäigalt ühe lahenduse keskseks, siis on midagi väga valesti.\n\nArvan, et mõjule peab pääsema tippteadus ja argumendi tugevus ning kui toimub kahe osalise koostöö arutelu, siis peaksid mõlemad suhtuma teineteisesse lugupidavalt, keskenduma mõlemale sobivate lahenduste otsimisele ja olema valmis kompromissideks.\n\nÜks, mille hindajad esile tõid, oli see, et Eesti teadlased on tohutult väsinud lõpututest reformidest, nad soovivad töörahu.\n\nJah, me võime arutleda selle üle, et kas riik peab 1% SKTst investeerima teadusse või mitte, kuigi ta on ise seda strateegiadokumendiga lubanud. Me võime diskuteerida ka selle üle, kas strateegiadokumente üleüldse peab täitma, minu arust on nende täitmata jätmine pikaaegne traditsioon, aga mis tõesti on kurjast, on see lõputu ebakindlus, kuhu teadlasi pidevalt surutakse.\n\nSee lõputu ebastabiilsus, kus üks teadusreform ei jõua ära lõppeda, enne kui teine juba algab. Seda kõike ei tehta seadusandja antud seaduse tasemel, vaid madalama taseme otsustega. Raske on aru saada, miks selliseid asju tehakse ja mis on lõpptulemus.\n\nPeale raha vajab teadlane tööks ka rahu ja stabiilsust, seda aga Eestis ei ole ja keegi nagu ei hooli ka sellest. Rahalises mõttes aga, niikaua kui ei hakata täitma riiklikke strateegiaid, käib nende reformidega enamasti üks null-summa-mäng, kus ühelt võetakse ja teisele antakse. Kas me saame niimoodi ühiskonnana rikkamaks, kui vahel õnnestub mul temalt tekk ära tõmmata ja teinekord temal minult … ma ei tea.\n\nSelle asemel et tegeleda oma teadustööga, läheb väga suur osa teadlase aega ja ressurssi sellise tegevuse peale. Jõutakse olukorda, kus vanad teadlased lähevad peast halliks, aga noored küsivad endalt, kas ma ikka tahan sinna hullumajja minna. Eesti teadus, mis on üks maailma efektiivsemaid, kui võtta panustatud raha hulk teadusartikli või tsiteeringu kohta, sellest pikemas perspektiivis ainult kannatab, sest selline efektiivsus ei ole jätkusuutlik.\n\nIntervjuud saab lugeda Sirbist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud,\" tõdeb akadeemik Martti Raidal intervjuus Sirbile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWichita State alustas hooaega võimsalt, Nurger kogus vahetusest 11 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nRauno Nurger pääses platsile vahetusest ning tõi 17 minutiga 11 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 1/2, vabavisked 0/1), 3 lauapalli ja ühe bloki. Lisaks tegi eestlane ühe pallikaotuse ja kaks viga.\n\nShockersi parimana kogus Darral Willis jr. 19 punkti ja 10 lauapalli, Landry Shamet lisas 17 ning Shaquille Morris 16 silma.\n\nPõhihooaja esimesed neli kohtumist koduväljakul pidada saav Shockers mängib järgmisena 14. novembril, kui külla sõidab Charleston Cougars, kes alustas hooaega 68:60 lisaajavõiduga Siena Saintsi üle.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA üliõpilasliigas enne hooaega 7. asetuse saanud Wichita State Shockersi korvpallimeeskond alustas põhihooaega oma seisusele vastavalt, kui koguni 109:57 alistati UMKC Kangaroos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nReedel sai viga kolm ülekäigurajal teed ületanud jalakäijat\n\n## Põhitekst:\n\nKell 07.57 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tn 6 juures, kus 39-aastane mees sõitis sõiduautoga Škoda Octavia vasakpööret sooritades otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 20-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.\n\nKell 08.00 toimus liiklusõnnetus Haapsalus Tallinna mnt 6 juures, kus 26-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V70 otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 16-aastasele neiule. Volvo juht toimetas liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäija Läänemaa Haiglasse.\n\nKell 08.15 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Vesivärava, J.Vilmsi ja K.Türnpuu tänavate ristmikul, kus 24-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyot Corolla vasakpööret sooritades otsa valgusfooriga reguleeritud ülekäigurajal ja valgusfoori lubava tule ajal teed ületanud jalakäijale, 42-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel sõitsid autojuhid otsa kolmele ülekäigurajal teed ületanud inimesele, kes kõik viidi haiglasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar tõusis South Carolina võidumängus oma meeskonna resultatiivseimaks\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus väljakule pääsenud ja 25 minutit mänginud Kotsar viskas oma meeskonna parimana 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 0/1, vabavisked 3/4) ning kogus ka 3 lauapalli, 4 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ning ühe pallikaotuse ja kolm viga.\n\nFrank Booker viskas 12 punkti, Felipe Haase ja Wesley Myers lisasid kumbki 10 silma ning Chris Silva kogus 9 punkti ja 10 lauapalli.\n\nKoduväljakul teeb Gamecocks tänavuse põhihooajadebüüdi 14. novembril, kui vastu tuleb Western Michigan Broncos.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallilootus Maik-Kalev Kotsar ja South Carolina Gamecocks alustasid USA üliõpilasliigas NCAA põhiturniiri 73:52 võiduga Wofford Terriersi üle. Eestlane tõusis oma tiimi resultatiivseimaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFitch tõstis Eesti riigireitingu väljavaate positiivseks\n\n## Põhitekst:\n\nEesti on Fitchi hinnangul pöördunud tagasi suurema majanduskasvu kursile, mis vastab riigi pikaajalisele võimekusele. Pärast üleilmset finantskriisi jäi Eesti majanduskasv potentsiaalile alla.\n\nParanemine tuleneb agentuuri hinnangul riigi tugevast eelarvepoliitikast, väliskeskkonna soodsatest arengutest ja sisetarbimise ning investeeringute kasvust Eestis.\n\nFitchi teatel on kasvanud agentuuri veendumus, et Eesti tugev poliitikakujundamise raamistik, millele on iseloomulik konservatiivne eelarvepoliitika, ning liikmesus euroalas, vähendavad makromajanduslikku volatiilsust ja riske majanduses.\n\nAgentuur ootab tänavu Eesti majanduskasvuks 4 protsenti ning 2018.–2019. aastal 3 protsenti. Tõusvate palkadega tööturule mõjub Fitchi hinnangul hästi valitsuse töövõimereform, mis on tööjõu pakkumist suurendanud. Inflatsioon agentuuri hinnangul järgmisel kahel aastal väheneb, seda toetab ka valitsuse eesmärk parandada eelarvetasakaalu aastaks 2020. Fitchi hinnangul on eelarve tasakaalu lähedal.\n\nAlates euroalaga liitumisest 2011. aastal on Eesti keskmine eelarveülejääk olnud 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on vähendanud võlakoormust ja on aidanud kaasa varade kogunemisele, hoolimata aastaid väldanud madalast majanduskasvust ja ebasoodsatest välistingimustest. Eesti valitsussektori võlakoormus on praegu kõige madalam sama reitinguga riikide hulgas ja tõenäoliselt kahaneb ka edaspidi.\n\nValitsuse finantsvarad moodustavad 43,5 protsenti SKPst. Sealhulgas on likviidseid varasid ehk võlakirju, raha ja hoiuseid 7 protsenti SKPst.\n\nEesti majandus on muutunud välismaailma suhtes laenuandjaks, märgib agentuur. Kui 2011. aastal oli Eesti majanduse koguvõlgnevus välismaailma ees 5,6 protsenti SKPst, siis tänavu on Eesti majandus andnud välismaailmale laenu mahus 11,3 protsenti SKPst ja see tõenäoliselt kasvab edaspidi.\n\nEesti pankade varade kvaliteet ja kapitaliseeritus on Eestis agentuuri hinnangul hea.\n\nReitingu positiivne väljavaade viitab võimalusele, et reiting võib tulevikus tõusta. Stabiilne väljavaade viitab sellele, et tõenäoliselt püsib reiting edaspidi samal tasemel, märkis ministeerium.\n\nTasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu juulis 2011. Sellest ajast kuni praeguseni oli ka reitingu väljavaade stabiilne.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel tasemel A+ ning tõstis reitingu väljavaate stabiilsest positiivseks, vahendas rahandusministeerium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRündaja Kevin Kauber otsib võimalust Lätist edasi liikuda\n\n## Põhitekst:\n\n22-aastase ründaja saldosse jäi tänavu neli väravat, põhikoosseisu kuulus ta orienteeruvalt pooltes liigamängudes. Jelgava jäi seitsme meeskonna konkurentsis eelviimaseks, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Hooaeg läks nii endal kui meeskonnal ikkagi oodatust palju kehvemini, eesmärk oli tulla esikolmikusse, isiklikult rohkem mängida ja resultatiivsem olla,\" tõdes Kauber. \"Alles viimases ringis olin regulaarselt põhikoosseisus, sellest hetkest tulid ka väravad ja meeskonnal tulemused, aga natuke hilja saime oma hoo ülesse.\"\n\nKarjääri jooksul juba ka Soomes ja Sloveenias mängida jõudnud Kauberi leping lätlastega sai ühele poole ja kuigi klubi soovib mehe jätkamist, loodab Kauber teha järgmise sammu. \"Hetkel ei ole kindlaid riike, mida vaatan. Eks ikka tahaks võimalikult kõva liigat, samas tuleb olla realist ja vaadata sellist kohta, kus saaks ka regulaarselt mänguaega.\"\n\nEesti rahvuskoondises on ründajal debüüt veel tegemata. Martin Reimi sõnul oli Kauber Okeaania-turnee esialgses suures nimekirjas, kuid jäi isiklikel põhjustel eemale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu Läti jalgpalliklubis FK Jelgava mänginud Kevin Kauber ei jäänud lõppenud hooajaga rahule, kuid loodab teha järgmise sammu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: Flynn arutas Türgi ametnikega Güleni väljasaatmist\n\n## Põhitekst:\n\nEriuurija Robert Muelleri tiim uurib Flynni kohtumist Türgi kõrgete ametnikega mõni nädal pärast Trump valimisvõitu, kirjutasid Wall Street Journal ja NBC News.\n\nKohtumisel arutati väidetavalt salajast 15 miljoni dollari suurust makset, kui Flynn ametisse saades korraldab Türgi vaimuliku Fethullah Güleni deporteerimise Türgisse ning aitab president Recep Tayyip Erdoğaniga seotud Iraani-Türgi ärimehe Reza Zarrabi vanglast välja.\n\nMõlemad väljaanded viitasid mitmetele Muelleri juhitava uurimisega seotud inimestele. Muelleri juurdlus keskendub Trumpi kampaaniameeskonna võimalikule kokkumängule Venemaaga.\n\nTürgi süüdistab Güleni 2016. aasta riigipöördekatse korraldamises ja nõuab Ühendriikidelt tema väljaandmist.\n\nJournali andmeil mingit märki võimalikest maksetest ei ole ning pole ka teada, kuidas ettepanek vastu võeti.\n\nFlynni advokaadid on nimetanud süüdistusi ennekuulmatuteks ja valedeks.\n\nArtiklites seisab, et jutuajamisel arutati, kuidas Pennsylvanias elav ja Türgis palju poolehoidjaid omav Gülen eralennukil salaja Imrali saarel asuvasse vanglasse toimetada.\n\nNBC aga kirjutas, et Türgi ametnikud soovisid ühtlasi, et Flynn aitaks vabastada ka 2016. aasta märtsis Miamis vahistatud Zarrabi, kes süüdistuse kohaselt aitas Iraanil mööda hiilida USA sanktsioonidest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA-s püüavad uurijad kindlaks teha, kas Valge Maja endine julgeolekunõunik Michael Flynn arutas Türgi teisitimõtleja võimalikku kodumaale saatmist, informeeritud allikate andmeil pakuti Flynnile selle eest miljoneid dollareid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (32)\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:\n\nPARADISE PAPERS\n\nRahvusvahelise Uurivate Ajakirjanike Konsortsiumi (ICIJ) veebileht.\n\nParadise Papersit tutvustav ICIJ veebileht.\n\nBBC Paradise Papersi teemaleht.\n\nAjalehe Guardian teemaleht.\n\nSoome rahvusringhäälingu veebileht.\n\nThe Local: Norra võimud uurivad alles 60 juhtumit, mis on seotud Panama dokumentidega.\n\nUnian: mida Paradise Papers Ukraina jaoks tähendab?\n\nEUROOPA\n\nHispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias\n\nGuardian: katalaani rahvuslus pole nii progressiivne kui mõnele tundub.\n\nPolitico: Puigdemonti reiting kukub ning tema vanad liitlased eelistavad valimistele iseseisvalt minna.\n\nAFP: Euroopa Komisjoni hinnangul on Kataloonia kriis ohuks Hispaania majanduskasvule.\n\nSaksamaa\n\nPolitico: Lindneri sõnul FDP uusi valimisi ei karda.\n\nSpiegel: Saksa politseid süüdistatakse keelatud vahendi kasutamises G20 rahutuste ajal.\n\nDeutsche Welle: Borussia Dortmundi bussi ründaja võis kavandada ka teisi rünnakuid.\n\nDPA/The Local: sel nädalal möödus 28 aastat Berliini müüri langemisest - kui ühtne on tänane Saksamaa?\n\nAFP: võimud kahtlustavad medvenda kuni 100 inimese tapmises.\n\nPrantsusmaa\n\nPolitico: Prantsusmaa firmad valmistuvad \"katastroofiliseks\" Brexitiks.\n\nThe Local: Prantsusmaa tunnistas, et ei pruugi täita tuumaenergia osakaalu vähendamise eesmärki.\n\nThe Local: Elysée palee endine nõunik kirjutab raamatus Trumpi ja Hollande esimesest ja kummalisest telefonikõnest.\n\nEuractiv: Prantsuse majandusminister käis külas Saksamaa (võimalikul) Jamaika-koalitsioonil.\n\nSuurbritannia\n\nPolitico: May kaotas nädalaga kaks ministrit, kuid rühib endiselt edasi.\n\nBBC: kriitikute arvates võivad Johnsoni sõnad Iraanis vangis oleva briti-iraani naise karistust hullemaks muuta.\n\nGuardian: uus Briti kaitseminister peab Bundeswehri kurjakuulutavat raportit tähelepanelikult lugema.\n\nSpectator: praegune olukord sunnib leinama professionaalse poliitiku allakäiku. Spectator veel samal teemal.\n\nYle: Suurbritannia vajab sadu soomukeid ning London tunneb huvi Soome toodangu vastu.\n\nGuardian meenutab, millist ebatavalist luurealast tööd tegi tuntud kirjamees Rudyard Kipling I maailmasõja ajal.\n\nBBC: Pokemon Go tegijatel on kavas mäng Harry Potteri teemal.\n\nPõhjamaad\n\nPolitico analüüsib Soome kutset suurele sõjaväeõppusele.\n\nYle: politseikooli rektori sõnul on Soomes elada turvalisem kui eales varem.\n\nYle: Andorra kohus lükkas MV-Lehti asutaja väljaandmise istungit edasi.\n\nYle: Lapimaa lennuväljadel on tulekul \"supertalv\".\n\nYle reportaaž Martinniemi saekaatrist ja Soome puidutööstuse kuldajast.\n\nThe Good Country: Rootsi on maailma kõige suurem heategija. Eesti 38. kohal.\n\nThe Local: kuidas Rootsi valmistub valimisaasta infosõjaks.\n\nThe Local: Oslo lennujaamas hakkavad patrullima relvastatud politseinikud.\n\nUkraina\n\nUnian: Ukraina kultuuriministeerium kaebas UNESCO-le, et Krimmi okupatsioonivõimud lõhuvad kultuuriväärtusi.\n\nPolitico: \"Aitäh, Trump, for making Ukraine great again\".\n\nUAwire: Leedus esitleti Ukraina jaoks mõeldud \"Marshalli plaani\".\n\nWindow on Eurasia: ukraina rahvus on Venemaalt kadumas.\n\nUnian: ATO sai uue juhi.\n\nTeised Euroopa riigid\n\nPolitico: kahekiiruselise Euroopa poole liigutakse suurel kiirusel.\n\nAFP: Austria Vabaduspartei vahetas oma sümboliks olevat lille.\n\nPolitico tehnoloogiahiidude identiteedikriisist ning temaatilisest kohtumisest Lissabonis.\n\nThe Local: viis asja, mida Sitsiilia valimiste kohta teada.\n\nEUobserver: kas Renzil õnnestub parlamendivalimisteks uuesti esile kerkida?\n\nPolitico: nii Brüsselis kui ka Bukarestis tuntakse muret Rumeenia valitsuse justiitsreformi pärast.\n\nPolitico nimekiri Brüsseli mõjuvõimsatest naistest.\n\nEUobserver: EL-i ametite Londonist minema kolimist puudutavad hääletusprotokollid hävitatakse.\n\nReuters: Šveitsi prokuratuur loobus Polanski vastu esitatud vägistamissüüdistusest.\n\nEUobserver: suur osa EL-i arenguabist läheb käiku hoopis Euroopas.\n\nEuractiv: Bulgaaria peaminister küsis Junckerilt, kes on EL-i vaenlased ja selget vastust ei saanud.\n\nBBC: Poola tervishoiuministeerium soovitab poolakatel küülikute kombel sigima hakata.\n\nDaily Beast: kuidas Putin kasutab Ungarit Euroopa hävitamiseks.\n\nUSA\n\nTrumpi administratsioon\n\nTimes: Briti ajaloolane Niall Ferguson kirjutab tabavalt, mis tegelikult aasta tagasi Trumpile võidu tõi.\n\nWashington Post: vähemalt üheksal Trumpi lähiorbiidi inimesel oli kampaania või ülemineku ajal Vene-kontakte.\n\nNBC News: Muelleril on Flynni vastu piisavalt tõendeid.\n\nAtlantic: süüdistus Flynni vastu oleks Valge Maja jaoks oluliselt tõsisem asi.\n\nBBC: raamatus \"Viimased vabariiklased\" avalikustasid Bushid, kelle poolt nad presidendivalimistel hääletasid.\n\nMiami Herald: viimast aastat kongressis olev Ros-Lehtinen peab oma üheks paremaks otsuseks Trumpi mitte toetada.\n\nIntercept: CIA juht kohtus Trumpi soovil DNC küberrünnaku alternatiivse teooria levitajaga.\n\nPolitico: Omarosa pulmafotod on näide kaosest Valges Majas.\n\nThe Federalist: paistab, et Trump ei mõista, miks USA-d ei juhi ainult üks isik.\n\nUSA Today: Pence'i sõnul on möödunud aasta olnud saavutuste aasta.\n\nPolitico sellest, mis juhtus Virginia valimistel. Federalist samal teemal.\n\nPolitico reportaaž endisest terasetööstuse linnast, kus Trumpi ei usutud kunagi, kuid armastatakse siiani.\n\nObserver: mõned Lääne luurajad kahtlustavad Venemaa kolleege Trumpi kohta libavideote levitamises.\n\nDaily Beast: kummaline nauding näha Carter Page'i end põlema panemas.\n\nCNN: Trumpi ihukaitsja ütles senati kuulamisel, et Moskvas pakuti omal ajal suurärimehele prostituute, kuid sellest keelduti ning ta pidas seda naljaks.\n\nMuud USA teemad\n\nPolitico arutleb, kas USA võib üldse kunagi naispresidendi saada.\n\nNew York Times: Mueller ei jõua kunagi Venemaa sekkumise tegeliku tuumani.\n\nJust Security: USA avalikkus vajab paremat arusaamist Venemaa pettemanöövritest.\n\nDaily Beast: mustanahaline ajakirjanik tundis huvi, miks valgenahalise ameeriklased end diskrimineerituna tunnevad.\n\nVäljaanne Atlantic tunnistas, et teenis samuti Vene päritolu reklaami pealt... 0,004 dollarit.\n\nPolitico: Brazile tunnistas, et tõendeid tal väidetavast kallutatusest demokraatide eelvalimistel pole. Brazile väited on tekitanud demokraatide seas suure sõnasõja.\n\nAtlantic: \"vabariiklane\" ei ole \"rassisti\" sünonüüm.\n\nReutersi ülevaade Texase kirikutulistamise ohvritest.\n\nGuardian: Google ja YouTube jagasid ka Texase tulistamise kohta libauudiseid.\n\nWashington Post: kuidas end massitulistamise ajal kaitsta.\n\nThe Federalist: enesekaitseks tulirelva kandmise eelduseks on õige väljaõpe.\n\nWashington Post: USA õhuväeakadeemiat jahmatanud rassistlikke sõnumeid kirjutas provokaatorist mustanahaline kadett. Axios ja Fox News samal teemal.\n\nRedState: kuidas defineerida liikumist Never Trump.\n\nGuardian: Uber asub koos NASA-ga lendava takso tarkvara arendama.\n\nPolitico: Fusion GPS-i asutaja tuleb esindajatekoja luurekomitee ette tunnistusi andma.\n\nNew Yorker: Harvey Weinstein kasutas süüdistajate vastu endiste Mossadi agentide abi.\n\nHill: vabariiklastel on raskusi kandidaat Moore'i vastu esitatud süüdistustele reageerimisega. Politico samal teemal.\n\nVENEMAA\n\n65 Euroopa ja USA eksperti allkirjastasid Praha deklaratsiooni selle kohta, kuidas Lääs peaks Venemaale vastu astuma.\n\nWindow on Eurasia: Venemaa tee - moderniseerumine läbi katastroofi?\n\nMeduza: Google News otsustas Vene \"trollivabriku\" toodangust siiski mitte loobuda.\n\nWall Street Journal: David Satter 100 kommunismiaastast ja 100 miljonist hukkunust.\n\nWindow on Eurasia: ainult 15 protsenti venemaalastest on poliitiliselt aktiivsed.\n\nMeduza: Aleksei Navalnõi vanglakaristust kandev vend Oleg koostas veebimängu, kuidas Vene vanglas ellu jääda.\n\nBuzzFeed: InfoWars on ilma loata taasavaldanud rohkem kui 1000 Russia Today artiklit, kuid RT kaebama ei kiirusta.\n\nMeduza: opositsioonipoliitikuid briljantrohelisega rünnanud rühmitus oli väidetavalt politseitöötaja juhendada.\n\nEhho Moskvõ: Navalnõi võttis sihikule Ovetškini ja Putin Teami.\n\nMeduza: aktivist mõõtis Krasnojarskis õhusaaste määra ja sai kutse prokuratuuri.\n\nFederalist: miks kommunismi õudusunenägu ikka veel kestab?\n\nBloomberg: praegune Vene-USA vastasseis on ohtlikum - pole ühist keelt.\n\nMUU MAAILM\n\nLÄHIS-IDA\n\nVoxi esialgne kokkuvõte sündmustest Saudi Araabias.\n\nPolitico: mis asi see nüüd Saudi Araabias juhtus?\n\nWall Street Journal: Saudi kroonprintsi tegevuses on näha Putini ja Xi eeskuju.\n\nWashington Post: Saudi kroonprintsi riskantsed võimumängud.\n\nBloomberg: Saudi Araabia puhastus pole lihtsalt võimuhaaramine.\n\nVox: Ritz-Carltoni hotell muutus 11 printsi vanglaks.\n\nBloomberg: \"Ma sõin prints Alwaleediga päev enne kinnipidamist õhtusööki.\"\n\nForeign Policy: Kushneril, Saudi kroonprintsil ja Netanyahul on midagi plaanis.\n\nNew Yorker: kuninglik puhastus Saudi Araabias - Trumpi heakskiidul.\n\nLos Angeles Times: Trump lisas Saudi kroonprintsi oma lemmikautokraatide hulka.\n\nBloomberg: Rupert Murdoch kaotas pärast Saudi printsi aktsiamüüki olulise liitlase.\n\nAtlantic: Lähis-Ida liigub plahvatusele lähemale.\n\nCommentary Magazine: miks ähvardas Iisrael sõjalise jõu kasutamisega, et \"vaenlast\" päästa.\n\nAASIA\n\nReuters: musta turu tänavatoit, mis paljudel põhjakorealastel elus püsida aitab.\n\nBBC: kas Põhja-Korea diplomaadid hangeldavad salaalkoholiga?\n\nPBS: kaks USA kongressi liiget küsisid relvajõudude hinnangut, kui palju inimelusid läheks maksma Põhja-Korea tuumarelvade hävitamine.\n\nQuartz: kuidas suur osa meediast Jaapanit külastanud Trumpi üle irvitas ja eksitas.\n\nGuardian: Trump kohtus Jaapanis ka üliekstsentrilise lauljaga.\n\nBloomberg: Xi võttis Trumpi suurejooneliselt vastu, kuid olulisi järeleandmisi ei teinud.\n\nQuartz: hiina keelt valdav Trumpi lapselaps on Pekingis tähelepanu keskmes.\n\nAtlantic: Hiina pürgib maavälise elu otsingutel esikohale.\n\nQuartz: Hiina noortele näidatakse spioneerimist kui suurepärast perekondlikku hobi.\n\nBBC: India pealinnas hakati õhusaaste ohjeldamiseks liiklust piirama.\n\nAMEERIKA\n\nGlobe and Mail: Venemaa teatas, et kandis vastusammuna Magnitski seadusele kümneid Kanada kodanikke sanktsioonide nimekirja, kuid ühtegi nime ei maininud.\n\nBBC: Colombia võimud said kätte rekordilise koguse kokaiini.\n\nBBC: USA rakendas uusi meetmeid Kuuba ja Venezuela vastu.\n\nAAFRIKA\n\nDaily Telegraph: Zimbabwe endine asepresident põgenes riigist ja lubas võitlust Mugabega jätkata. Los Angeles Times samal teemal.\n\nQuartz: vabatahtlike abitöötajate \"turismist\" on voluntourism 'ist on sageli üsna vähe kasu.\n\nAFP: Euroopas süüdistatakse taanlasest leiutajat naisajakirjaniku tükeldamises, kuid Lõuna-Aafrika Vabariigis on samuti üks taanlane sarnasel põhjusel kohtu ees.\n\nQuartz: Uber on silmitsi vana probleemiga uues kohas - Nigeerias.\n\nSpiegel: külaskäik \"Aafrika Põhja-Koreas\" - Eritreas.\n\nAUSTRAALIA/OKEAANIA\n\nDaily Telegraph: Iraani-päritolu Austraalia rahvasaadik sattus kõrtsis oma nahavärvi tõttu sihtmärgiks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPoolas on vaid mõni päev enne plaanitud tähtaega presidendivalimistega segadus\n\n## Põhitekst:\n\nValimiste kuupäev määrati kindlaks mitu kuud tagasi, ent koroonaviiruse pandeemia ning valitsuse rakendatud sulgemismeetmed viisid ettevalmistused segadusse. Terav võitlus konservatiivse valitsuserakonna ja selle poliitiliste oponentide vahel on viinud suutmatuseni alternatiivi osas kokku leppida.\n\nSeadusmuudatused, mis võimaldaksid posti teel hääletamist, on veel parlamendi menetluses ja pole teada, kas need läbi lähevad. Hääletuse eest vastutav valitsusametnik tunnistab, et valimisi ei saa pühapäeval läbi viia, aga neid ei ole samal ajal ka ametlikult edasi lükatud.\n\nValitsev Seaduse ja Õigluse partei (PiS) tegi kolmapäeval ettevalmistusi kahenädalaseks edasilükkamiseks ja taotleb selleks ülemkohtu luba.\n\nSeni oli PiS kinni enne pandeemiat määratud ajakavas: 10. mai oleks sel juhul valimispäev ja võimalik lisavoor toimuks kaks nädalat hiljem ning valijatele tagatakse võimalus hääletada kirja teel.\n\nPartei juht Jaroslaw Kaczynski rõhutab, et Poola põhiseadus nõuab, et presidendivalimised toimuvad mais. Ta on mõistnud ka erakonna hirme, et nende kandidaat, ametisolev president Andrzej Duda kaotab oma tugeva liidripositsiooni, mida arvamusküsitlused seni on näidanud, kui valimised lükkuvad edasi ja senini toekas majandus pandeemia põhjustatud löökide mõjul langema hakkab.\n\nKonkureerivad parteid pole hääletuse kohese korraldamisega nõus ning ootavad, et valitsus kuulutaks välja eriolukorra, mis muudaks kolmekuuse edasilükkamise õiguspäraseks. Parteid väidavad, et sulgemismeetmete ajal, ei ole nende kandidaadid saanud kampaaniat teha, samal ajal, kui ametisolev president Duda esineb pidevalt riigitelevisioonis ja räägib valitsuse edust viirusega võitlemisel.\n\nKõik Poola elusolevad ekspresidendid ja mitu endist peaministrit kavatsevad valimisi boikoteerida, kui nende sõnul peetakse \"pseudovalimised\".\n\nKeset seda ebamäärasust meenutas endine peaminister ja Euroopa Ülemkogu endine eesistuja Donald Tusk Twitteris vana nalja demokraatia kohta autokraatlikus Valgevenes: \"Te ei tea kunagi, millal valimised toimuvad, aga te teate alati, kes võidab\".\n\nRahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas OSCE on samuti väljendanud muret valitsuse kiirustava postihääletusplaani suhtes.\n\n\"Demokraatlike valimiste jaoks on esmatähtis, et on avatud debatt ja tõeline kampaania,\" ütles Katya Andrusz, OSCE Varsaavis asuva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) kõneisik.\n\nPaljud poolakad ütlevad, et kavatsevad valimisi boikottida, sest neil puudub usaldus, et hääletus on aus ja anonüümne. Praeguse kava järgi peaksid maa 30 miljonit registreeritud hääletajat saama hääletussedelid oma kodupostkasti ja panema need pühapäeval läheduses asuvasse valimiskasti.\n\nSeadus ja Õiglus tegi täieliku postihääletuse ettepaneku nädalaid tagasi, öeldes, et see on pandeemia ajal ohutu valik. Kuid selline hääletusviisi muutmine nõuab parlamendi heakskiitu.\n\nSeadusemuudatus läks parlamendi alamkojas seimis läbi aprilli alguses, kuid opositsiooni kontrollitud senat lükkas selle teisipäeval tagasi. Nüüd võib eelnõu uuesti lõpphääletusele tulla, võimalik, et kolmapäeval. Hääletuse tulemus pole kindel. Võimuparteil on strateegiline koosolek kolmapäeva pärastlõunal.\n\nPostihääletuse eest vastutav valitsusametnik Jacek Sasin ütles esmaspäeval, et ajakava on 30 miljoni hääletussedeli väljajagamiseks enne pühapäeva liiga napp.\n\nIllustreerimaks kaost, on parlamendispiiker Elzbieta Witek, kellel on volitused valimispäeva määratlemiseks, taotlenud konstitutsioonikohtult nõusolekut hääletus 23. maini edasi lükata. Samas on ta küsinud riigi valimiskomisjonilt, kas nad on valmis presidendihääletuse pühapäeval läbi viima.\n\nValimiskomisjoni juht Sylwester Marciniak vastas teisipäeva öösel, et see on \"õiguslikel ja korralduslikel põhjustel võimatu\".\n\nOlukorra teeb keerulisemaks see, et mõned koalitsioonivalitsusse kuuluva väiksema partei parlamendiliikmed toetavad valimiste edasilükkamist.\n\nLõhe kasvab suuremaks poliitiliseks kriisiks, kui PiS ei suuda kolmapäeval alamkojas nappi ülekaalu tagada.\n\n23. mai oleks põhiseaduse järgi viimane päev valimiste läbiviimiseks ning Duda viieaastane ametiaeg ammendub 6. augustil.\n\nSeaduse ja Õigluse parlamendiliige ja kõneisik Radoslaw Fogiel rõhutab, et pandeemia erakorralises olukorras püüab partei \"probleeme lahendada, mitte neid juurde luua\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poolas on pühapäevaks planeeritud presidendivalimised, aga keegi ei tea, kas need toimuvad või ei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump: koroonakriis on hullem kui Pearl Harbori või 11. septembri rünnakud\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on hullem kui Pearl Harbor. See on hullem kui Maailma Kaubanduskeskus. Ja seda poleks eales pidanud juhtuma,\" ütles ta Valges Majas ajakirjanikele.\n\nJaapanlaste üllatusrünnak Hawaii osariigis asuvale Pearl Harbori mereväebaasile 1941. aasta 7. detsembril tõmbas Ühendriigid Teise maailmasõtta.\n\nSarnaselt vallandasid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud Ühendriikide kaks aastakümmet kestnud sõjategevuse, mille terrorivastase võitluse egiidi all korraldas Washington sõjalisi operatsioone Iraagis, Afganistanis ja teistes riikides. Terrorirünnakuis sai surma umbes 3000 inimest, neist enamik New Yorgis asunud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornides.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et uue koroonaviiruse pandeemia tagajärjed on löönud Ühendriike valusamalt kui Pearl Harbori ründamine Teise maailmasõja ajal või 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaks: majanduslikult oleks praegu mõistlik inimesi rongi asemel bussiga vedada\n\n## Põhitekst:\n\nMiks te siis koroonakriisi alguses lasite inimestel tasuta sõita? Rongi minnes piletimüüjaid polnud, automaadid ei töötanud, ausal sõitjal polnudki võimalust piletit osta.\n\nEks see olukord oli meile kõigile uus. Me võtsime klienditeenindaja maha päris alguses. Andsime inimestele, kes tundsid end ohustatuna, võimaluse koju jääda. Ka meie olime mures, sest ei teadnud täpselt, mida see haigus endast kujutab ja esialgne info oli, et see ründab just vanemaealisi inimesi ja meie klienditeenindajate keskmine vanus on 51. See oli esimene kiire samm, mida me tookord teha saime.\n\nKaua see tasuta ühistranspordi eksperiment rongides kehtis?\n\nSõit ei olnud päris tasuta, aga mõned nädalad sai niimoodi sõita, kui ei tahtnud piletit osta. Aga pileti ostmine Elroni rongides on alati kohustuslik.\n\nMillal hakkas rongireisijate arv taas kasvama ja mis liinidega juletakse taas sõita?\n\nReisijate arv hakkas kasvama aprilli eelviimasel nädalal ja eelkõige nägime kasvu linna lähiliinidel ehk inimesed hakkasid taas tööl käima.\n\nViimastel nädalatel on tulnud mitmeid kaebusi, et kuna rongigraafik on nii hõre ja rongid lühikesed, siis tuleb tipptunni ajal rongis püsti seista. Miks te ei saatnud sel juhul liinile pikendatud koosseisse?\n\nPikendatud koosseise on meil piiratud arv. Me jälgime täituvust ja paljud nendest kaebustest, mis tulevad, kui me hiljem vaatame reaalset olukorda rongis, siis tegelikult ei pidanud püsti seisma. Inimesed seisid püsti, kuna ei tahtnud istuda teise inimese kõrval. Tavaliselt me oleme näinud päris palju emotsiooni nendes reisijate kaebustes, tegelik täituvus on suhteliselt madal veel.\n\nEile saatsite teate, et tihendate esmaspäevast sõiduplaane. Mina rongireisijana pean tõdema, et rõõmustada on veel vara. See on jätkuvalt väga hõre võrreldes koroonakriisieelse ajaga. Miks te graafiku nii hõredaks jätsite?\n\nKa meie peame vaatama, kuidas meil reisijad tagasi tulevad, mida teeb meie piletitulu. Meie piletitulu kukkus peaaegu 90 protsenti, siis kui reisijad ära kadusid ja kui nad tulevad tagasi, siis me saame piletitulu rohkem teenida ja saame ronge rohkem tagasi panna.\n\nUute väljumiste lisamine raudteel ei ole nii lihtne bussiliikluses, sest te peate kokku leppima ka rööbaste omanikuga. Kas te nõudluse kasvades üldse suudate kiiresti reageerida?\n\nPäris kuid uue graafiku tegemine aega ei võta. Kui tavaolukorras graafikuid tehakse paari nädala jooksul, siis nii Eesti Raudtee kui ka Edelaraudtee on meile teinud väga kiiresti uued graafikud, see võtab umbes nädala.\n\nTegelikult maksab lõviosa rongipiletist ju riik toetusena nagunii kinni, kas tõesti on piletitulu Elroni jaoks nii oluline, et te peate sõiduplaane nii palju kärpima?\n\nPiletitulu on kolmandik meie sissetulekust ja riigi rahakott ei ole ka põhjatu.\n\nMõne nädala eest oli vähemalt üks nädalavahetuse varahommikune väljumine asendatud bussiga ja seda mitte raudtee remondi tõttu. Kas selliseid väljumisi on palju, kus väikse reisijate arvu juures ongi mõistlikum vedada sõitjaid bussiga?\n\nSee võis olla eriolukorrast tingitud, tavaolukorras me asendame bussidega ikkagi need väljumised, kus meil on remondid ja kus me reaalselt ei saa sõita. Rongiga sõitmine on eelkõige tasuv siis, kui on vedada hästi palju inimesi hästi kiiresti ja võimalikult kaugele või siis linna lähedal hästi suuri masse.\n\nPraegu on meie jaoks raske olukord, sest seda massi, mida vedada, tegelikult ikkagi ei ole. See tähendab, et niigi kallis ja riigi poolt suuresti doteeritud rongiliiklus on muutunud veelgi kallimaks. Kui me lähtume puhtalt majandusloogikast, siis praegu oleks mõttekam sõidutada inimesi bussidega.\n\nPraegune kriisaeg on ilmselt näidanud selgelt välja, milliseid liine ei ole reisijate vähesuse tõttu mõtet enam käigus hoida.\n\nPäris ära ei kao ilmselt kuskilt, sest on ikkagi piirkondi, kus rong on inimesele vaat et ainukene võimalus üldse liikuma saada. Eks sel põhjusel riik maksab meile toetust, et me sõidaksime neid liine, mis mitte kunagi ei hakka end ära tasuma.\n\nKui reisijate arv hakkab kasvama, siis distantsi hoidmine, nt 2+2 reegli järgimine pole võimalik. Kui valitsus peaks kehtestama täiendavaid turvameetmeid ühistranspordile, siis mida see Elronile kaasa toob?\n\nKui peaksid tulema mingid täiendavad piirangud reisijate arvu kohta, siis eks see on kallis, riigile ennekõige. Esimeses etapis on see kulukas ja kui reisijaid tuleb üle teatud piiri, siis tegelikult ei jätku meil ka enam ronge. Praktikas on see keeruline. Uksi on meil rongides neli ja kõigi nende ette panna klienditeenindaja, kes peaks siis valvama, et üle piirnormi inimesi ei tuleks inimesi või et nad kõik käituksid vastavalt kehtestatud reeglitele, siis... Meil ei ole õigust inimeste suhtes sundi rakendada, sisuliselt me peaksime siis kohale kutsuma politsei, mis lööks omakorda segi liiklusgraafiku. Ei tundu väga teostatav.\n\nKui suure miinusega aasta lõpus Elron arvestab või on veel mingi võimalus nulli jõuda?\n\nPraegu me teeme kõik, et ikka nulli jõuda.\n\nMida te teha saate, sest ilmselt inimesed hakkavad taas rohkem autosõitu eelistama, nad ei usalda enam sõita külgkülje kõrval võõrastega?\n\nMa arvan, et see läheb üle. Mingi aeg inimesel on hirm, ta istub pigem autosse, aga üldiselt inimene on nii kohanev liik, et läheb natukene aega mööda, see unustatakse ja rongid on taas inimesi täis.\n\nBussifirmad soovivad, et riik maksaks kinni tühjaks jäetava kõrvalistme. Kas Elronil on ka plaanis küsida riigilt rohkem toetust, et oleks võimalik hoida ronge tühjemana?\n\nBussifirmadel on sisenevaid reisijaid suhteliselt lihtne kontrollida – seal tehakse lahti üks uks, meie puhul tulevad mängu muud argumendid. Inimesed on harjunud, et nad mahuvad igal juhul rongi, ta kasvõi seisab või istub põrandal, nagu me kahjuks oleme pilte näinud, aga ta saab rongiga sõita. Kui me nüüd ütleme, et me rohkem sisse ei lase, siis sellest tuleks suur pahameel.\n\nKui raha ei määraks, siis kuhu te paneksite esimesena väljumisi juurde?\n\nIgale poole. Rongiliikluse eesmärk linna lähiliinil on, et sa lähed jaama, tuleb rong, jäid sellest maha, tuleb 15 minuti pärast teine. Kui oleks reisijaid, kes sõidaksid Tartusse, Viljandisse, Narva, siis meiega saab ju kiiresti sõita. Muidugi me paneks juurde, aga ei ole mõtet panna, sest ei ole kedagi sõidutada.\n\nKas tagantjärgi targana on mõni liin, mille puhul te peate tunnistama, et pingutasime kärpides üle?\n\nEi. Ma saan aru sellest reisijate pahameelest, et õudsalt tüütu on, kui kolm tundi peab ootama järgmist väljumist, aga kui me täituvuse numbreid vaatame, siis me sõitsime 60 protsendilise mahuga, samal ajal kui reisijate arv oli kukkunud 80-90 protsenti.\n\nMis teie töötajatest on kärpeajal saanud?\n\nMahu vähendamise tõttu me ei ole pidanud kedagi koondama. Osad on kodus vähendatud töötasuga, mõned töötavad vähendatud mahuga. Me väga loodame, et reisijate arv taastub ja 2020/2021 me saame sõita täismahus ja meil on kõiki töötajaid vaja. Kui nüüd juhtub teine laine, reisijate arv ei taastu, siis me oleme jälle uues olukorras. Eks me elame üks nädal korraga.\n\nTeie klienditeenindajad ei kanna kaitsevahendeid. Tekib küsimus, kas neil on raudne tervis või on ettevõttel ükskõik, kas nad jäävad haigeks või mitte.\n\nEttevõttel kindlasti ükskõik ei ole, aga ka ajakirjanduses on nende maskide kandmise või mitte kandmise kohta täiesti vastakaid arvamusi, see on ka põhjus, miks ei ole maski kandmist kohustuslikuks tehtud. Ka meie teenindajad loevad ajakirjandust ja teevad oma otsuse vastavalt sellele, kas ta on maski usku või mitte. Me oleme kõikidele võimaldanud maske kanda. Kuni nende kandmist pole riik teinud kohustuslikuks, pole ka meie seda teinud.\n\nMillal taastub rongigraafik sellises mahus, nagu oli kaks kuud tagasi?\n\nSiis kui taastub reisijate arv.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonakriisi ajal on rongireisijate arv vähenenud ligi 80 protsenti, nii on kallis ja niigi riigi poolt suuresti doteeritud rongiliiklus muutunud veelgi kallimaks. \"Kui me lähtume puhtalt majandusloogikast, siis praegu oleks mõttekam sõidutada inimesi bussidega,\" möönis Elroni juht Merike Saks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri Kraftwerki asutajaliige Florian Schneider\n\n## Põhitekst:\n\nFlorian Schneideri tegi oma esimesed muusikalised katsetused Düssledorfis koolis käies, kui ta lõi kaasa ansamblis Pissoff, vahendas The Guardian. Koos Ralf Hütteriga asutas ta aga õige pea bändi Organisation, millest kujunes 1970. aastal välja Kraftwerk.\n\nEsimestel Kraftwerki abumitel kasutasid Hütter ja Schneider peamiselt kodus valmistatud instrumente ning suurem rõhk oli akustilistel pillidel. Plaatidel \"Kraftwerk\" (1970), \"Kraftwerk 2\" (1972) ja \"Ralf und Florian\" (1973) kuuleb Florian Schneiderit mängimas peamiselt flööti, kitarri ja viiulit, kuid üha enam hakkas teda huvitama elektrooniline muusika. Bändi läbilöögialbumiks peetakse \"Autobahni\" (1974), kus nad liikusid rohkem süntesaatorite poole.\n\nDavid Bowie nimetas enda 1977. aastal ilmunud albumi \"Heroes\" insturmentaalpala \"V-2 Schneider\" just Florian Schneideri järgi, kuna Bowie loomingut mõjutas Berliini-perioodil eriti just Kraftwerki muusika.\n\nPärast Kraftwerkist lahkumist 2008. aastal tegi Schneider muusikas pikema pausi, kuid 2015. aastal avaldas ta koos produtsent Dan Lacksmaniga uue loo \"Stop Plastic Pollution\". Tema sõnul oli lugu inspireeritud reisist Ghanasse, kus ta märkas ookeanis ujudes, et kalurid püüavad vaid plastikprügi.\n\nEestit külastas Schneider Kraftwerki koosseisus 2004. aastal, kui kontsert toimus Eesti Näituste paviljonis\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meie seast lahkus 73-aastasena elektroonilise muusika ansambli Kraftwerk asutajaliige Florian Schneider, kes lõi bändis kaasa kuni 2008. aastani. Kraftwerki peetakse elektroonilise muusika pioneerideks ning neil on oluline roll moodsa popmuusika arengus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Sõber ajast Tarva eesotsas: see oli metsik, mis toona Rakveres toimus\n\n## Põhitekst:\n\nSõber oli kuldse viskekäega, kuid nagu ta ise ütleb \"mitte eriti andekas\" mängumees ja pallis sügaval Nõukogude ajal seitse aastat Eesti esindusmeeskonnas Tallinna Kalevis. Tema suurimaks saavutuseks võib aga pidada hoopis noore treenerina meie seni ainsa NBA mängumehe Martin Müürsepa avastamist Mustamäelt Tallinna 43. keskkoolist. Sellest ja paljust-paljust muust tuli juttu Eesti korvpalli 100. juubeliaastaks valminud intervjuus.\n\nKas Sa olid noore mängumehena talent või tuli kõik raske tööga?\n\nKui korvpallivärki vaadata, siis ega ma eriti andekas polnud. Küll olin väga sportlik poiss. Olen tulnud Eesti koolinoorte kergejõustiku spartakiaadil 3000 meetri jooksus viiendaks. Andrus Ansip oli tookord kolmas (Muigab.). Kalevisse pääsesin oma hea viskekäe tõttu. Minu mentor oli Heino Krevald, kes mind miskipärast hirmsasti soosis. Sellistest meestest nagu (Heino) Enden, (Mihkel) Tiks, (Jaan) Orav ja (Teet) Laur ma kindlasti andekam polnud, aga vise oli mul võib-olla isegi neist parem. Sellise tundliku viskekäega tegin ka päris toredaid asju.\n\nKas suurepärane vise antakse sündides kaasa või on seda võimalik ka treenida?\n\nMa ütleks nii, et on olemas väga häid viskajaid ja on sündinud viskajad. Viimaste hulka paneme Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa ja isegi Priit Tomsoni. Nii halastamatuks tabajaks sünnitakse, sellist viskekätt pole võimalik treenida. Tänapäeval on NBA-s ja Euroliigas mitmeid selliseid superviskajaid. Aga teatud tasemele saab oma viske kõva trenniga viia küll. Seda näitas mulle kunagi Kalevis mänginud Jaan Lentsius. Mina kuulusin nende hulka, kellele oli käsi jumalast antud.\n\nVõib vist öelda, et Sinu tipphetkeks Rakvere Tarva eesotsas jäi 2009/2010 hooaeg, kui jõudsite Tartu vastu finaali ja alustasite finaalseeriat kahe võiduga?\n\nTäpselt nii oligi. Enne seda olime juba kolm-neli aastat mänginud ja korra pidime isegi üleminekumänge pidama. Aga kevadel 2010 tulime hõbedale. See oli kokkulangevus, et meil sattusid tublid poisid kokku ja kõigile läks see asi korda. Taga lammutasid superkihvtid kutid Rain Veideman, Kristo Saage ja Valmo Kriisa. Korvi all müttasid Reinar Hallik, Martin Müürsepp, Richard Anderson ja Rain Raadik. Kohalikke poisse oli ka - Sven Kaldre ja Oliver Metsalu. Pärast veeres vanker veel edasi, kui saime kolm pronksi järjest.\n\nKas see legendaarne finaalseeria kripeldama ei jäänud? Läksite 2-0 mängudega ette ja tiitel oli poolenisti justkui käes.\n\nNii ei mõtle ma kunagi, võtan kõike samm-sammult. Raske oli tegelikult juba poolfinaalis, kui me võitsime Aivar Kuusmaa juhitud Tallinna Tehnikaülikooli 3-2. Alguses läksime 2-0 juhtima, siis tulid nad järele ja lõpus võitsime otsustava mängu. Finaalis algas samamoodi, võitsime kaks esimest mängu ära. Aga ma ei mõelnud, et tuleme Eesti meistriks. Müürsepp ütles mulle enne kolmandat matši, et ta ei saa mängida, kuna jalg on nii valus. Aga see oli metsik värk, mis toona Rakveres toimus. Seal oli kodumängudel üle 3000 inimese vaatamas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui öelda Rakvere Tarvas, siis seostub see paljudel inimestel koheselt Andres Sõbra nimega, kes tosin aastat Rakveres korvpallivankrit vedas. 25. aprillil 64-aastaseks saanud treener on pikki aastaid olnud Eesti korvpalliüldsuses sõnakas mees, kelle väljaütlemised on tekitanud väga sügavaid ja vastakaid arvamusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma mõjukad ärgitavad mitte naasma vanasse normaalsusse\n\n## Põhitekst:\n\nKa Hollywoodi tähed Cate Blanchett, Jane Fonda, Marion Cotillard ja Monica Bellucci allkirjastasid Prantsuse päevalehes Le Monde avaldatud pöördumise, milles kutsuti lõpetama ohjeldamatut tarbimist ja \"muutma radikaalselt\" majandusi selleks, et päästa planeeti.\n\n\"Meie arvates on \"naasmine normaalsuse juurde\" mõeldamatu,\" seisis kirjas, millega olid ühinenud ka meditsiini-, keemia- ja füüsikasaavutuste eest Nobeli preemia pälvinud teadlased ning ka Nobeli rahupreemia laureaat Muhammad Yunus.\n\nPandeemia on tragöödia, kuid see on võimalus inimkonnale \"uurida, mis on hädavajavalik\", seisis kirjas. \"Parandustest üksi ei piisa. Probleem on süsteemne,\" lisati samas.\n\n\"Jätkuv keskkonnakatastroof on metakriis. Erinevalt pandeemiast .... on üleilmsel keskkonnakatastroofil mõõtmatud tagajärjed.\"\n\nPöördumise 200 autorit ärgitasid liidreid \"jätma selja taha siiani domineeriv jätkusuutmatu loogika ning asuma sügavamalt muutma meie eesmärke, väärtusi ja majandusi\".\n\n\"Tarbimiskultuur ja tootlikkuse kinnisidee on viinud meid eitama elu enda väärtusi, mida kujutavad endast taimed, loomad ja paljud inimesed.\"\n\n\"Reostus, kliimamuutus ja meie järelejäänud loodusalade häving on viinud maailma murdepunktini,\" seisis pöördumises.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mõjukad meelelahutustegelased, nagu Madonna ja Robert de Niro, ning mitmed nobelistid ärgitavad koroonakriisi järel maailma radikaalselt muutma, mitte naasma senise normaalsuse juurde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBelgia luure hinnangul tegeleb Hiina aktiivselt bio-spionaažiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"See ala [bioloogilised relvad ja vaktsiinid] pakub Hiina luureteenistustele suurt huvi. Seda nii kaitse-eesmärgil, kuna Hiina on oma ülerahvastatuse tõttu epideemiatest väga ohustatud, aga ka ründe-eesmärgil, mida näitab see, et Hiina on uurinud Ebolat kui ründevektorit,\" öeldakse Belgia sisejulgeolekuteenistuse Veiligheid van de Staat (VSSE) 2010-2016 koostatud raportites, millega EUobserver i ajakirjanik tutvuda sai.\n\nEUobserver näitab oma pikemas ülevaates, kuidas Hiina teadlased, keda võib pidada seotuks sealse sõjaväeluurega, on leidnud võimaluse pääseda Belgia juhtivate bioloogilise sõjapidamise ning viiruse-ekspertide juurde ning sealsetesse biotehnoloogia firmadesse.\n\nEhkki biorelvad keelati juba 1975. aasta bioloogiliste relvade konventsiooniga, teevad paljud riigid bioloogilise sõjategevuse alaseid uuringuid lisaks viroloogia ja epidemioloogia meditsiinilistele uuringutele. \"Vaktsiinid on esimene kaitseliin [võimalikus] bioloogilises konfliktis,\" ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.\nSamas on läbimurded vaktsiinide alal arusaadavalt ka kulla-auguks riikidele ja ettevõtetetele kriisiolukordades.\n\nVSSE hoiatas juba 10 aastat tagasi\n\nHiina spioonid olid sihikule võtnud Belgia sõjaväe endise biorelvade inspektori Martin Zizi, kes oli 2010. aastal Brüsseli Vaba Ülikooli (VUB) teadusprofessor, teatas VSSE sama aasta veebruari aruandes. Ta oli märkimisväärselt sõbralik suhe ühe Hiina naisteadlasega, kes oli varem Hiina armees sõjaväearst, märkis VSSE ning \"ta võib pidada liiga tihedaid sidemeid oma riigi ja eriti oma endise tööandjaga\", lisati samas.\n\n\"Ta oli ilmselgelt MSS-iga seotud,\" ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile, viidates Hiina riigi julgeolekuministeeriumile (MSS).\n\nHiina oli tähelepanu pööranud ka teise Belgia bioloogilise sõja asjatundja Jean-Luc Gala vastu, selgus VSSE aruannetest. Gala juhtis Belgia sõjaväe ja erasektori ühisettevõtet Center of Technologies Moléculaires Appliquées (CTMA), mis tegeleb biorelvade uurimisega. Ta on praegu pensionil kolonel, kes läks kuus aastat tagasi Aafrikas Ebolaga võitlemise Euroopa Liidu kaasrahastatud missioonile.\n\nGala kasutas CTMA-s väljatöötatud mobiilseid laboreid ja veetis osa ajast Guinea äärealadel Avigani testimisel, teatas VSSE 2014. aasta dokumendis, viidates Jaapani viirusevastasele ravimile, mida praegu uuritakse koronaviiruse vastases võitluses. Belgia eriteenistus kirjeldas CTMA-d kui oma ajast ees olevat bioterrorismi asjatundjat.\n\nHiinlased Belgia ülikoolide juures\n\nCTMA tegutseb Louvain-la-Neuve'i katoliikliku ülikooli (UCL) linnakus Belgia keskosas. Kuid paar aastat tagasi märkas Belgia vastuluure, et kaks kahtlast Hiina asutust on avanud kontorid sama hoone teisel korrusel, kus asuvad Belgia biorelvade instituudi üksused.\n\nLouvaini katoliikliku ülikooli raamatukogu Autor/allikas: EWikimedia Common\n\nEsimene neist oli Pekingi ZGC teaduspark, mis lõpetas tegevuse 2018. aastal ja oli vastavalt Belgia riigipangas tehtud avaldustele spetsialiseerimata hulgimüügiettevõte. Teine, Shenzheni Euroopa kontor, on Hiina regionaalarengu agentuuri filiaal ja tegutseb endiselt samal UCL-aadressil. Üks selle hiinlasest juhte sattus kahtluse alla, kuna ta oli olnud viis aastat pärast Belgiasse saabumist ilma silmnähtava tegevuseta, märkis VSSE 2016. aasta juuli aruandes. \"Ilmselt MSS,\" ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.\n\nKui neid kahte asutust võis pidada Hiina luure kattevarjuks, siis veel suurem Trooja hobune ehitati otse UCL-i linnaku kõrvale. Hiina Belgia tehnoloogiakeskus (CBTC) on Hiina rahastatav teaduspark Louvain-la-Neuve'is. Belgia Valloonia piirkonna arenguagentuuri l'Awex andmetel tegutseb selles juba 23 Hiina ja Belgia bioteaduste, IT ja kõrgtehnoloogia valdkonna ettevõtet.\n\nCBTC rajamises lepiti kokku, kui 2014. aastal külastas Belgiat Hiina president Xi Jinping. L'Awexi andmeil on selle investeeringute koguväärtus on üle 700 miljoni euro ja see tõi Vallooniasse ligi 800 töökohta. Kuid Xi kingitus \"hõlmab väga suurt majandusliku spionaaži ohtu ülikooli [UCL] ... ning ka paljude ümbritsevate tehnoloogiaettevõtete vastu\", teatas VSSE 2014. aasta jaanuari aruandes, mida EUobserver vahendas.\n\nLouvain-la-Neuve linnakese keskväljask, vasakul kino, keskel ülikooli Aula Magna, paremal usuteaduskonna hoone Autor/allikas: EWikimedia Common\n\nJa isegi kui CBTC ise polnud Hiina luure eesliin, võiks MSS seda tulevikus kasutada tagauksena, hoiatas VSSE. CBTC on \"luureagentide tulevane platsdarm, kelle ülesandeks saab spioneerida arvukate kõrgtehnoloogiaettevõtete järel, mis asuvad UCL-i lähedal või ka ülikoolis,\" teatas VSSE 2014. aasta veebruari dokumendis.\n\nCBTC rajamine sinna, mis on \"Valloonia üks arenenumaid piirkondi, ähvardab tulevikus tekitada majandusliku spionaaži probleeme\", hoiatas VSSE uuesti 2016. aasta septembri aruandes. \"Sadakond Hiina kodanikku, kes sinna tulevad või sealt läbi käivad, ei läbi mitte mingit turvakontrolli,\" ütles Belgia julgeolekuallikas.\n\nBelgia jälgib ka GlaxoSmithKline ümber toimuvat\n\nBelgia siseluure on olnud ühenduses ka Briti ettevõtte GlaxoSmithKline (GSK) Biologicalsi Belgias tegutseva haruga vähemalt 2010. aastast saadik, selgub GSK IT-ametniku ja VSSE selle aasta veebipõhise kirjavahetuse andmetest.\n\nGSK juhid on käinud Londonist Belgias, et kuulata VSSE ülevaateid Hiina ohust, sai EUobserver teada. \"GSK on [Hiina] peamine sihtmärk,\" rääkis Belgia julgeolekuallikas veebisaidile. \"Selle uus koostöö Sanofiga muudab selle veelgi väärtuslikumaks,\" lisas allikas, viidates hiljutisele GSK ühisettevõtmisele Prantsuse ravimifirmaga, et proovida luua koroonaviiruse vaktsiin.\n\nEelmise aasta oktoobris kuulutas aga Belgia soovimatuks isikuks Hiina rahvusvaheliste suhete professori Xinning Songi, kes oli Brüsselis tegutseva Konfutsiuse instituudi direktor. Ta oli töötanud VUB-is ja elanud kümme aastat Belgias, luues laia ühiskondliku suhtlusringi ja kasutades seda Hiina kasuks luuramiseks, usub VSSE.\n\nKa EUobserveri nähtud konfidentsiaalsed dokumendid maalisid pildi edukast MSS-i kogukonnast Euroopa südames.\n\nHiina teadlane, keda kahtlustati Zizile lähenemises juba 2010. aastal, elab tema Linkedin.com-i profiili kohaselt endiselt Belgias ja töötab nüüd ravimifirmas. Tema abikaasa, kes on ka hiinlane, töötas Louvain-la-Neuve'is asuvas äriklubis Chinese Professionals Association.\n\nHiina ametnik, keda kahtlustatakse spioneerimises Gala ja CTMA sihtrühmas, töötab endiselt tema Linkedin.com lehe andmetel UCL-is asuvas Shenzheni Euroopa kontoris. Ta õppis Suurbritannia tipptasemel ülikoolis ning reisib Belgia ja Taani vahel, kus tal oli äri koos Hiina biotehnoloogiaettevõttega, teatas VSSE.\n\nVeel üks hiinlane, keda VSSE nimetas võimaliku ohuna, elab endiselt Belgias. Ta töötab regionaalarengu agentuuris ja omab PR-firmat Louvain-la-Neuve'is.\n\nHiina esindus eitas rikkumisi\n\n\"Hiina valitsus julgustab Hiina ettevõtteid tegema välismaa ettevõtjatega koostööd vastavalt kohalikele seadustele, turupõhimõttele ja rahvusvahelistele reeglitele,\" ütles Euroopa Liidus tegutseva Hiina esinduse pressiesindaja Liu Hui EUobserverile.\n\nVSSE keeldus kommenteerimast EUobserveri viidatud konfidentsiaalsete failide üksikasju.\n\nKuid hoolimata Hiina EL-missiooni väidetest, süüdistas Belgia luureteenistus Hiinat üldsõnalises avalduses majandusliku spionaažis. \"Osana ambitsioonikast projektist\" Made in China 2025 \", mis näeb ette oskusteabe kiire arendamise Hiinas eneses, tuleb Hiinasse võimalikult paljude teadmiste importimiseks kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid,\" ütles VSSE esindaja EUobserverile. \"Nende hulka kuuluvad formaalsed teadmussiirdeprogrammid, nagu teadlaste vahetamine, ühisettevõtted ja ettevõtete ülevõtmine. Mõnel juhul teeb Hiina ka majanduslikku spionaaži,\" ütles ta.\n\n\"Meie riik peab tagama, et ta säilitab oma strateegilise sõltumatuse sellistest välismaistest tegijatest nagu Hiina,\" lisas ta. Belgia vastuluure aitab riigis tegutsevatel tundlikel ettevõtetel ohtusid tõrjuda, lubas VSSE esindaja.\n\n\"Poliitilistes ja majandusringkondades kasvab teadlikkus spionaaži ja Hiina sekkumisega seotud riskidest,\" ütles ta.\n\nGSK keeldus EUobserveri ülevaates toodud väiteid kommenteerimast, samuti Shenzheni Euroopa büroo ja CBTC.\n\nTeadlane: huvilisi oli rohkem\n\nBelgia teadlane Jean-Luc Gala ei vastanud EUobserverile, kuid Martin Zizi kinnitusel tundis lisaks hiinlastele tema tegevuse vastu huvi ka muud riigid: \"Olin sama palju sihtmärk USA, Venemaa, Hiina või isegi Aafrika poolelt,\" märkis ta.\n\nBelgia julgeolekuallikas ütles EUobserverile, et \"Belgias tegeleb sedalaadi väga spetsialiseerunud spionaažiga [biorelvad ja vaktsiinid] ainult Hiina\".\n\nZizi rääkis ka sellest, mis tunne oli töötada maailma kõige ohtlikumas teadusvaldkonnas. Tema bioloogilise sõja uuringud olid andnud talle \"ainulaadsed teadmised\", ütles ta. Kuid selle teadmise omamine tähendas, et \"oli riike, kuhu ta ei saa ega taha minna\", lisas ta, tuues näitena Venemaa.\n\n\"Ma arvan, et kui ma ületaksin selle nähtamatu piiri ja läheksin sinna, kuhu ma ei peaks minema, võib minuga juhtuda mõni õnnetus, kuna mõned tahaksid mind pigem surmata kui et ma töötaks halbade tegelaste heaks,\" sõnas Zizi.\n\nHiina spionaaž puudutab Euroopa ülikoole laiemalt\n\nEuroopa Komisjon koostab juhiseid selle kohta, kuidas aidata Euroopa ülikoolidel peatada Hiina sunniviisilise, varjatud, petliku ja korruptiivse olemusega sekkumine. \"Sellist tegevust on EL-is täheldatud,\" rääkis hiljuti üks ELi allikas EUobserverile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina spioonid on sihikule võtnud Belgia bioloogilise sõja ja vaktsiinide eksperdid, usub Belgia vastuluure. Samuti on Hiina luure sihtmärgiks Belgias tegutsev Briti farmaatsiahiiglane ja vaktsiinide tootja GlaxoSmithKline (GSK) ning Belgia kõrgtehnoloogiaettevõtted.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: John Carroll Lynchi mängufilm \"Lucky\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nMitmete auhindadega pärjatud minimalistlik ja tundlik draamakomöödia, mille peaosas säras 90-aastane Harry Dean Stanton, kes oli seni kogunud tuntust kõrvalosades (\"Ristiisa II\", \"Pariis, Texas\"). Film ongi kirjutatud Stantoni jaoks ja põhimõtteliselt iseennast mängides lööb vanameister filmis tõeliselt õitsele.\n\nKaabuga vanapoiss Lucky toimetab California väikelinnas ja naudib aastakümnetega väljakujunenud elurütmi. Ümbritsetuna värvikatest karekteritest lahkab elu näinud mees huumori ja otsekohesusega eksistentsiaalseid teemasid, kerge melanhoolia ning soe õhustik lisavad tema portreele inimlikku sügavust.\n\nJohn Carroll Lynchi \"Lucky\" on ETV2 eetris 6. mail kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "6. mail jõuab ETV2 eetrisse režissöör John Carroll Lynchi 2017. aasta mängufilm \"Lucky\", mille tegi oma viimase rolli näitleja Harry Dean Stanton.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi jalgpalliliit: võõrustame Meistrite liiga finaali augusti lõpus\n\n## Põhitekst:\n\nOzdemiri väitel on Meistrite liiga finaali uueks toimumisajaks määratud augusti lõpp. \"Lõpetame enda võistlused lõpetada juuli lõpuks. Anname karikad väljakutel üle ja lõpetame hooaja augustis Meistrite liiga finaaliga.\"\n\nTürgi jalgpalliliidu plaani kohaselt jätkatakse kõrgliiga mängudega ilma fännideta 12. juunil ning hooaeg lõpetatakse 26. juulil. Ozdemiri sõnul mängivad meeskonnad enda kodustaadionitel.\n\nMeistrite liiga jätkumise ja selle võimaliku toimumiskuupäeva osas langetab lõpliku otsuse Euroopa jalgpalliliit UEFA, kes on klubijalgpalli prestiižseima sarja jätkumise teadmata ajaks edasi lükanud.\n\nTürgis on koroonaviirus diagnoositud enam kui 130 000 inimesel, surnuid on 3520.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi jalgpalliliidu presidendi Nihat Ozdemiri sõnul on neil jätkuvalt plaanis võõrustada Meistrite liiga finaali, mis algselt leidnuks aset 30. mail Istanbulis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kõrgliiga alustab 1. juulil\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meil on tore näha, et piiravaid meetmeid on hakatud kaotama. Tänase seisuga saavad meeskonnad alustada juuni alguses treeningutega ja hooaeg algab juulis. Tahtsime, et mängijad saaksid meeskonnaga treenida vähemalt kolm nädalat enne hooaja algust ning 1. juuli on meie jaoks kõige varajasem aeg, et hooajaga pihta hakata,\" vahendab Soccernet.ee Veikkausliiga tegevjuhi Timo Marjamaa sõnu.\n\n\"Oleme pidevas ühenduses tervishoiuametitega, et tagada jalgpalliväljakule naastes nii mängijate kui ka pealtvaatajate ohutus,\" lisas ta.\n\nEelmisel hooajal võeti Soome kõrgliigas kasutusele uus turniiriformaat ning sellega jätkatakse ka tänavusel aastal. Esiteks mängivad 12 meeskonda kõik omavahel kaks korda läbi. Seejärel jagatakse liiga pooleks ning peetakse mini-turniir, kus mängitakse korra kõigiga läbi. Igal meeskonnal on selle süsteemi järgi kavas 27 kohtumist, tavahooajal 22 mängu ja mini-turniiril viis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veikkausliiga teatas, et Soome kohaliku tippliiga hooaeg algab kolmapäeval, 1. juulil ning kestab kuni 21. novembrini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei ja linn on 9. maiks valmistunud\n\n## Põhitekst:\n\nLinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on inimestel tekkinud ajal, kui piiranguid leevendatakse, tunne, et eriolukord ongi läbi ning juba seetõttu võib oodata laupäeval kalmistule külastajaid.\n\n\"Pean tunnistama, et eelmisel nädalal ma olin optimistlikum kui sel nädalal. Siis oli nädala alguses üldine arusaam natuke teine kui praegu. Praegu kahjuks paljud inimesed arvavad, et eriolukord on lõppenud. Ja kui kõik räägivad piirangute leevendamisest, et miks siis mitte tulla kalmistule,\" märkis ta.\n\nKõlvarti sõnul saab õnneks siiski rääkida vaid paarikümnest, äärmisel juhul paarisajast inimestest, kes tõenäoliselt pornkssõduri juurde lilli tulevad asetama.\n\n\"Samas nii palju, kui mina tean, on ühine arusaam, et see ei ole õige, et praeguses olukorras ei ole õige tulla kohale. Seda sõnumit levitavad praegu kõik, sealhulgas ka need, kes on otse seotud – veteranid, arvamusliidrid, linn räägib sellest juba kolm nädalat, et ei ole õige kohale tulla. Meil on kõigil on praegu võimalus näidata ühiskonnas solidaarsust – et see on kõigile tähtis, et inimesed kohale ei tuleks,\" ütles Kõlvart, ja lisas et tema arvates on Eesti ühiskond juba \"piisavalt küps\", et seda teha.\n\n\"Juhul isegi kui mõni inimene tuleb või mõnikümmend või isegi mõnisada, siis kui suurem osa ühiskonnast saab aru, miks seda ei ole vaja teha, siis meie eesmärk on saavutatud,\" lisas Kõlvart.\n\n\"Meie üldine sõnum on, et ärge tulge ja me loodame, et inimesed ei tule. Aga ametnikud peavad olema valmis kohustusi täitma, eelkõige on see riigi politsei valdkond. Loomulikult toimusid meil kohtumised, loomulikult on kaasatud mupo, terviseameti spetsialistid, linnasüsteemi spetsialistid. See valmidus peab loomulikult olema,\" kinnitas linnapea.\n\nPõhja prefekt Kristian Jaani kinnitas kolmapäeval, et politsei teeb 9. mai eel ja ajal koostööd mupoga ja terviseametiga.\n\n\"On enam kui kindel, et inimesed tulevad Siselinna kalmistule ja viivad lilli. Oluline on see, et tuleb kinni hoida 2+2 reeglist,\" ütles Jaani.\n\nJaani sõnul on korraldajad 9. maiks plaanitud ürituse juba \"topelt tühistanud\" ja kutsunud inimesi üles tänavu kalmistule mitte minema. See ei hoia tõenäoliselt siiski kõiki eemal.\n\nJaani sõnul on oodata, et ka riskigruppi kuuluvad inimesed ehk eelkõige eakamad inimesed siiski lähevad laupäeval pronkssõduri juurde.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii Tallinna linnapea kui Põhja prefekt tunnistasid kolmapäeval, et vaatamata korduvatele üleskutsetele laupäeval vältida Siselinna kalmistul asuva pronkssõduri külastamist on oodata, et osa inimesi tuleb siiski kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArhitektuurimuuseum ootab külastajaid 12. maist\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäevast on galeriikorrusel avatud ka uus näitus Tapa linnakeskuse, Võsu aleviku keskosa, Lihula linnakeskuse ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud töödest.\n\nSuures saalis avatud näituse \"Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant\" avamisaega on aga kolme kuu võrra pikendatud -- 26. juulini, et kõik huvilised jõuaksid näitusele või ka uuesti tulla. Komendandi näitusega kaasnevad eelregistreerimisega ringkäigud näitusel kuni kümnele huvilisele korraga, esimene toimub 23. mail. Betooni töötoad lükkuvad sügisesse.\n\nRotermanni soolalao esimesel korrusel on avatud püsinäitus \"Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri\", mis tutvustab Eesti professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut 20. ja 21. sajandil ning seda, kuidas ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid on mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Maketid näitusel aitavad mõista ja uurida arhitektuuri ruumilisel kujul, liikuda ümber miniatuursete majade ning tajuda nende mahulist liigendust paremini kui kahemõõtmelisi pilte vaadates.\nEelkokkuleppe alusel pääseb endiselt ka muuseumi fondi. Näitus \"Uuri ruumi!\" keldrisaalis on praegu külastajatele suletud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti arhitektuurimuuseum ootab külastajaid teisipäevast, 12. maist. Rotermanni soolalaos on avatud suurnäitus \"Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant\", mille lahtiolekuaega on pikendatud 26. juulini. Muuseumi galeriikorrusel on aga uus näitus Tapa, Võsu, Lihula ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud töödest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusest tingitud karantiin muudab meeleolude ohjeldamise keerulisemaks\n\n## Põhitekst:\n\nInimese meeleolu varieerub tund-tunnilt ja päev-päevalt, tervislik meeleolu reguleerimine hõlmab seda, et on vaja valida tegevusi, mis aitavad meeleolu rahustada. Olukorras, kus sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini tõttu on tegevuste valik on piiratud, võib see Oxfordi teadlaste uuringu tulemuste kohaselt aga põhjustada depressiooni.\n\nUuringus osales 58 328 inimest nii madala, keskmise kui ka kõrge sissetulekuga riikidest. Teadlased võrdlesid kehva meeleolu või depressiooniga inimesi, heatujuliste inimestega. Mitmete analüüside käigus uuriti, kuidas inimesed reguleerivad oma meeleolu läbi erinevate igapäevaste tegevuste.\n\nÜldises elanikkonnas on tugev seos selle vahel, kuidas inimesed end tunnevad ja mis tegevustega nad plaanivad järgmisena toimetama hakata. Siinkohal on oluline mõiste meeleolu homöostaas, mis tähendab võimet hoida oma enesetunnet stabiilsena läbi erinevate tegevuste. Kehva tuju korral on meeleolu homöostaas häiritud ja nendel inimestel, kellel on kunagi depressioon diagnoositud, võib see lausa puududa.\n\nUuringu üks autor Maxime Taquet ütles, et sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini ajal on inimesed eriti haavatavad depressiooni suhtes, sest võimalusi erinevateks tegevusteks on vähem. Taquet pakub välja, et selle uuringu tulemused avavad justkui ukse uutele võimalustele arendamaks depressiooni ravimeetodeid.\n\nTaquet leiab, et põhimõtteliselt saaks depressiooni ravimisel kasutada ka nutitelefoni rakendust. Kuna uuringust selgus, et madal meeleolu homöostaas võib prognoosida lühiajalisi või pikemaid depressiivseid episoode, saaks reaalajas meeleolu monitooriv rakendus pakkuda selle kasutajale soovitusi, et reguleerida ja parandada oma meeleolu. Niisugune rakendus parandaks ravi kättesaadavust ka neile patsientidele, kellel pole võimalik silmast silma arstiga kohtuda. Ühtlasi pakuks rakendus ravivõimalusi ka neile inimestele, kellel on piiratud ligipääs depressiooni ravile, näiteks madala või keskmise sissetulekuga riikides.\n\nDepressiooni all kannatab maailmas üle 264 miljoni inimese. Kuigi depressiooni jaoks on erinevaid ravimeetmed olemas, ei saa 76–85 protsenti madalama või keskmise sissetulekuga riikide elanikest haiguse vastu ravi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse puhangust tingitud karantiin võib halvendada meie meeleolu reguleerimist, sest erinevate tegevuste valik, millega enesetunnet stabiilsena hoida, on karantiinis piiratud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nApteegireformiga samale ajale langenud pandeemia langetas apteekide käivet\n\n## Põhitekst:\n\nRavimiameti kommunikatsioonijuhi Kristi Sarapi sõnul läks omandi muutmine apteegikülastajate jaoks palju valutumalt, kui eeldati ja räägiti. Praeguseks on üle Eesti 470 nõutele vastavat proviisoromandis apteeki.\n\n\"Apteegiturg ei ole paigalseisev, vaid arenev süsteem, seega apteeke tuleb juurde ja läheb kinni kindlasti veel ja seda juhtus ka enne apteegireformi,\" märkis ta lisades, et uued apteegiomanikud elavad alles rolli sisse ning suurte analüüside jaoks on veel vara.\n\nApteegireformiga seoses lõpetasid tegevuse 25 apteeki, mõned neist juba aastavahetusel. Vahepealsel perioodil on ka juurde tulnud üks apteek Tallinnas.\n\n\"Covid-19 epideemia ja eriolukord panid ka apteegid keerulisse situatsiooni, sest oma töötajaid tuli kaitsta ja inimesed vajasid jätkuvalt ravimeid. Õnneks koostöös apteekide ja hulgimüüjatega saime kiiresti erinevad mured lahendatud,\" märkis Sarap. Ta lisas, et seoses pandeemiaga on mõned apteegid siiski ajutiselt suletud.\n\nEuroapteegi kaubamärgi all tegutseva Sillamäe Pavlovi Apteegi omaniku ja juhataja Sergei Romanovi sõnul on apteekrite prioriteet on olnud hoida apteek avatud hoolimata keerulistest aegadest. \"Aprill oli minu senise apteegipidamise kogemuse lõikes konkurentsitult kõige keerulisem kuu. Apteegikülastuse numbrid viitavad, et inimesed pidasid kehtestatud liikumispiirangute soovitustest kenasti kinni, olid pigem kodus,\" märkis ta.\n\nApteegikülastuste arv ja käive olid võrreldes eelmise kuu ja eelmise aasta sama kuuga Romanovi sõnul selges ja suures miinuses. \"Kulubaas on aga võrreldes tavalisega kasvus – apteegipersonali ja külastajate täiendava ohutuse tagamiseks tehtud lisakulutused on üksjagu suured,\" lisas Romanov.\n\n\"Mis puudutab uusi proviisor-omanikke – tõenäoliselt on neil veel raskem,\" märkis ta. Apteegituru käibed langesid Romanovi sõnul aprillis mullu sama perioodiga võrreldes ligikaudu 20 protsenti.\n\nKa Benu apteegi frantsiisijuht Kaidi Kelti sõnul on apteekidel olnud uue olukorraga kohanemine raske, kuna reform viidi läbi keset viirusepuhangut. \"Apteegid võivad küll uksi lahti hoida, aga see ei tähenda, et olukord oleks sama mis enne kriisi algust. Liikumispiirangud ja ravimite puhul ka ostupiirangud tekitavad ettevõtetele veel täiendavat pinget. Kõik üritavad kohaneda, aga see on alles esimene kuu,\" sõnas ta.\n\nEesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul käis märtsis üle apteekide suur ostulaine ning aprillis on pigem näha rahunemist, töökoormus on viimastel kuudel aga väga suur. \"Apteegipidajatel on fookuses eriolukorraga toime tulemine,\" lisas ta.\n\nApteegiketid pole riigile veel kahjunõuet esitanud\n\nApteegiketid ei ole sotsiaalministeeriumi kinnitusel kuu aega peale apteegireformi jõustumist jätkuvalt riigi vastu lubatud kahjunõuet esitanud.\n\nVarasemalt apteegiketina tegutsenud ettevõtted ei ole aga plaanist loobunud ning tegelevad olukorra analüüsimisega. Ainsa ketina teatas aprilli alguses Euroapteek, et nemad riigile kahjunõuet esitada ei plaani.\n\nBenu kett ei ole kahjunõude osas lõplikku otsust langetanud. \"Seadus annab kahjunõude esitamiseks piisavalt aega ja seda me praegu ka kasutame. Tegeleme analüüsiga,\" sõnas ettevõtte frantsiisijuht.\n\nSüdameapteegi kaubamärki kasutava Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Risto Lauri sõnul on praeguses olukorras muid prioriteetseid teemasid, millega tegeleda. \"Meil on nõude esitamiseks aega piisavalt, juhul kui sellise otsuse langetame,\" märkis ta.\n\nKavatsust apteegireformi jõustumisel riigile rahaline nõue esitada kinnitas esimesena Apotheka jaeketti omava Magnumi omanik, suurärimees Margus Linnamäe. Apotheka ERR-i päringule kahjunõude kohta päeva jooksul ei vastanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esimene kuu apteegireformi jõustumisest möödus koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorras, mis suurendas apteekide töökoormust ja langetas käivet. Ükski apteegikett pole seni aga algselt lubatud kahjunõuet riigile esitanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõru- ja Põlvamaa uudiseid vahendab ERR-is nüüd Leevi Lillemäe\n\n## Põhitekst:\n\nLeevi Lillemäe vahendab uudiseid Lõuna- ja Kagu-Eestis, mille tegemistega on ta senise töö tõttu hästi kursis. ERR-i korrespondendi kohale tuli Lillemäe Põlvamaa arenduskeskusest, kus ta töötas avalike suhete spetsialistina.\n\nKonkursi tulemusena korrespondendi kohale valitud Lillemäe puhul mängis olulist rolli tema side Kagu-Eesti piirkonnaga, soov jõuda piirkondlike teemadega inimesteni üle Eesti ning varasemad kogemused videolugude tegemisel.\n\nERR-i ridades kolmapäeval alustanud Lillemäe sõnul otsustas ta korrespondendi kohale kandideerida eelkõige põhjusel, et töö tundus huvitav. \"Tutvudes tööülesannetega, mõistsin, et kõike seda mulle väga meeldibki teha – jutustada (uudis)lugusid, filmida ja vahendada inimestele olulisi teemasid. Minu eesmärk on, et Lõuna-Eesti elu oleks kajastatud parimal moel,\" märkis ta.\n\nLillemäe töökoht asub Võrus, uudiseid vahendab ta kõikjalt üle Võru- ja Põlvamaa. Korrespondendi koha võttis Lillemäe üle Mirjam Mõttuselt, kes suundub lapsepuhkusele. \"Vaatajad ja kuulajad kindlasti nõustuvad, et Mirjam Mõttus on viimaste aastate jooksul suurepäraselt kajastanud Põlva- ja Võrumaa inimeste igapäevaseid muresid ja rõõme ning aidanud mitmeid teemasid, mille alguspunkt võib olla Eesti väiksemates piirkondades, ka laiemalt Eesti meedias avada,\" jagas Mirjam Mõttuse aadressil häid sõnu ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass, soovides samasugust indu uues ametis ka värskele korrespondendile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "6. maist asus ERR-i Võru- ja Põlvamaa korrespondendina tööle Leevi Lillemäe, kes võttis töö üle lapsepuhkusele siirdunud Mirjam Mõttuselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTarbijal on õigus eriolukorra ajal aegunud kinkekaardi summa tagasi nõuda\n\n## Põhitekst:\n\nTarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe ütles ERR-ile, et amet soovitab kinkekaardi aegumisel külastada kauplejate kodulehti, sest praeguseks on paljudel kodulehtedel juba vajalik info üleval. Seda, kas teenuseid saab kinkekaardi alusel ka pärast aegumist tarbida, on Helemäe sõnul soovitatav kauplejaga kirjalikult kokku leppida.\n\nHelemäe tuletab inimestele meelde, et paljudel kauplejatel on tavapärasest rohkem pöördumisi ja seetõttu ei pruugi nad ka koheselt vastata. Kui tarbija ja kaupleja omavahel mõlemat osapoolt rahuldavat kokkulepet ei saavuta, siis saab Helemäe sõnul esitada avalduse tarbijavaidluste komisjoni.\n\nKauplustel soovitab TTJA juba ennetavalt info oma kodulehele üles panna.\n\n\"Kuivõrd tarbijal on seaduse järgi õigus saamata jäänud teenuse eest raha tagasi küsida, siis on märksõnaks avatud suhtlus ja kompromiss. Näiteks soovitame pikendada kinkekaardi kasutamisaega,\" ütles Helemäe.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tarbijad võivad kauplejatelt tagasi nõuda summa aegunud kinkekaardi ja -pileti eest, kui teenust pole eriolukorra tõttu olnud võimalik kasutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nElon Musk ja Grimes panid pojale nimeks X Æ A-12\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt arvasid paljud, et nimevalikuga tehakse nalja, ent peagi jagas Grimes sotsiaalmeedias selgitust, mida nimi täpselt tähendab, kirjutab BBC.\n\n•X, the unknown variable ⚔️\n•Æ, my elven spelling of Ai (love &/or Artificial intelligence)\n•A-12 = precursor to SR-17 (our favorite aircraft). No weapons, no defenses, just speed. Great in battle, but non-violent ????\n+\n(A=Archangel, my favorite song)\n(⚔️???? metal rat)\n\n— ꧁ ༒ Gℜiꪔ⃕es ༒꧂ ???????????? 小仙女 (@Grimezsz) May 6, 2020\n\nX tähendab tundmatut muutujat, Æ tähendab tehisintellekti ning A-12 on on nende lemmiku õhumasina SR-17 eelkäija. A tuleb ka Grimesi lemmiklaulust \"Archangel\". Tähte Æ on Grimes varem kasutanud ka oma laulude pealkirjas.\n\nKuidas nime hääldama peaks, ei ole teada. Üks Twitteri kasutaja pakkus häälduseks X Ash Archangel. Musk märkis selle säutsu meeldivaks, kuid mingit muud vihjet ta nimehäälduse kohta andnud ei ole.\n\npic.twitter.com/lm30U60OtO\n\n— Elon Musk (@elonmusk) May 5, 2020\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tesla juht Elon Musk ja muusik Grimes said esmaspäeval lapse, kellele pandi nimeks X Æ A-12.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRobert Täht lahkub Perugia ridadest\n\n## Põhitekst:\n\nSee, et Eesti rahvusmeeskonna nurgaründaja ja Perugia teed lähevad lahku, sai sisuliselt selgeks juba mõne aja eest, sest esiteks ei teeninud ta Itaalias loodetud mänguminuteid ja teiseks seostatakse teda tugevalt Poola klubi Rzeszowi Asseco Resoviaga, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nPõhimeestest jätavad Perugiaga hüvasti Argentina koondise sidemängija Luciano De Cecco ja Serbia koondise temporündaja Marco Podrašcanin. De Cecco mängis meeskonnas kokku kuus ja Podrašcanin neli hooaega.\n\nPerugias ei jätka mängimist ka Horvaatia koondise sidemängija Tsimafei Žukovski ja Hollandi diagonaalründaja Sjoerd Hoogendoorn.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailma tugevamate võrkpalliklubide hulka kuuluv Perugia teatas eelmisel nädalal, et nende tänavustest mängijatest on klubist lahkumas viis meest, teiste hulgas Robert Täht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKõlvart kinnitas, et soovib olla Keskerakonna linnapeakandidaat\n\n## Põhitekst:\n\nERR-i saates \"Otse uudistemajast\" küsis saatejuht Indrek Kiisler, kas Kõlvart on mõelnud, et ta sooviks olla kohalikel valimistel Keskerakonna linnapeakandidaat.\n\n\"Kui see oli isiklik küsimus, siis ma isiklikult ka vastan, et sooviks küll, jah. Ma näen, et ma pooleteise aasta jooksul ei suuda kõiki neid projekte ellu viia, mis mul on plaanis. Aga see on praegu ainult minu isiklik emotsioon. Mida erakond otsustab, mida otsustavad tallinlased, seda me praegu ei tea,\" vastas Kõlvart.\n\nKohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril 2021.\n\nPraegu on Keskerakonnal Tallinna volikogus ülekaal, Kõlvarti sõnul pole aga mõtet prognoosida, mis saab järgmisel sügisel.\n\n\"Aastate jooksul oli see meie konkurentide unistus, et Keskerakond ei suudaks tagada ainuvõimu. Et ükskõik, mis valem on, tekib koalitsioon ilma meieta. Siis tuleb juba küsida nende käest, kuidas nad seda koalitisooni kokku panevad,\" lausus Kõlvart.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mihhail Kõlvart ütles kolmapäeval, et tema isiklik soov on olla järgmisel sügisel toimuvate kohalikel valimistel Keskerakonna linnapea kandidaat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMuusika mainumbris: kultuurielu karantiiniajal, lähipilk saksa režiiteatrile\n\n## Põhitekst:\n\nMuusika mainumbri kaanepersoon on Alo Põldmäe. Tänavu mais 75aastaseks saav Põldmäe on viljakas helilooja, kuid ka tulihingeline kultuuriloolane. Tema suur armastus kuulub Eestimaal toodetud eri marki ajaloolistele klaveritele - neid on ta oma \"arheoloogilistel\" leiuretkedel avastanud üle 80.\n\nRubriigis TÄHT tuleb seekord juttu maailmanimega pianistist Murray Perahiast.\n\nKarantiiniaja digimuusikaelust ja sellest, mida selline aeg meis muudab, räägivad vestlusloos ERSO orkestrant Liina Žigurs, Vanemuise solist Pirjo Jonas, jazziklubi Philly Joe's juht Reigo Ahven ja Kellerteatri juht Vahur Keller.\n\nSaksa muusikateadlane dr Stephan Mösch annab sügavutimineva ülevaate, millised omadused on Euroopas levinud nn režiiteatril ning miks ooperilavastajad endale selliseid suuri vabadusi võtavad.\n\nAjakirjas alanud koore ja koorijuhte kajastavas rubriigis KOOSKÕLA on seekord portreteeritav Elo Üleoja oma kollektiividega.\n\nEino Tambergi 90. sünniaastapäevaks kirjutasid oma isikliku loo ja nägemuse sellest suurmehest Taavi Hark ja Mart Siimer.\n\nHiljuti välja tulnud raamatut erilise saatusega mehest Jüri Tähest - \"Tähelend. Jüri Täht - mees rohelisest raamatust\" käsitleb Kerstin Kullerkupp.\n\nAjakirjas on ülevaade lähikuu tähtsamatest maailma ja eesti muusikauudistest.\nPlaadirubriigis on arvustamisel Erkki-Sven Tüüri, Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri plaat \"Mythos\", Vox Clamantise ECMi plaat \"Cyrillus Kreek. The Suspended Harp of Babel\", Elvuse \"Marsi udud\", Markus Robami \"In Crowds\" ja Jason Hunteri \"From Afar\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame ajakirja Muusika mainumbrit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHarry ja Meghan jagasid poja sünnipäeva puhul uut videot\n\n## Põhitekst:\n\nVideo postitati savechildrenuk Instagrami kontole. Tegemist on heategvusliku organisatsiooniga, mis toetab hädas olevaid lapsi, kirjutab Hello!.\n\nHarry filmitud videos on näha, kuidas Meghan Archiele raamatut pealkirjaga \"Duck! Rabbit!\" ette loeb. Archie sünnipäeva veedab paar oma uues kodus Los Angeleses.\n\nEelmine pilt, mis Archiest postitati, oli tehtud 2019. aasta detsembris.\n\nView this post on Instagram\n\n\"Duck! Rabbit!\" with Meghan, The Duchess of Sussex (and Harry, The Duke of Sussex behind the camera), read to their son Archie for his 1st birthday. Happy Birthday, Archie! . Thank you #DuchessMeghan for helping us to raise urgent funds for our coronavirus appeal by reading \"Duck! Rabbit\" by @akrfoundation, illustrated by @tlichtenheld (published by @chroniclekidsbooks). . As the world grapples with the coronavirus pandemic, children's lives are being turned upside down. By donating to Save with Stories, you can support the most vulnerable families in the UK and around the world by helping to provide early learning packs, supermarket vouchers, essential household items and virus protection. . Please donate today by visiting our website. Link in bio. . Or you can text STORIES to 70008 to give a one-off donation of £5. . Together, we can help families get through this. . You can only donate via text from a UK mobile. You'll be billed £5 plus standard rate text message. We receive 100% of your donation. By texting STORIES you agree to calls about fundraising appeals, campaigns, events and other ways to support. Include NO PHONE to opt out of calls. Queries? 02070126400. Read our Privacy Policy savethechildren.org.uk/privacy The Save the Children Fund is a charity registered in England and Wales (213890) and Scotland (SC039570) . #SaveWithStoriesUK #SaveWithStories #GrowingThroughThis\n\nA post shared by Save The Children UK (@savechildrenuk) on May 6, 2020 at 4:01am PDT\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval tähistab oma esimest sünnipäeva prints Harry ja hertsoginna Meghani poeg Archie. Vanemad laadisid sel puhul sünnipäevalapsest sotsiaalmeediasse uue video.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia lahtiste pealik: järgmise aasta turniir võib küsimärgi alla sattuda\n\n## Põhitekst:\n\nTänavune tennisehooaeg peatati koroonaviiruse tõttu märtsi alguses, kuid enne seda jõuti jaanuaris pidada Austraalia lahtiste slämmiturniir. Prantsusmaa lahtised lükati aga pandeemia tõttu maist septembrisse ja Wimbledoni turniir tühistati sootuks. Sügisese US Openi saatus on veel lahtine.\n\nCraig Tiley tunnistab, et koroonaviiruse mõjust ei pääse ka Austraalia lahtised. \"Halvimal juhul jääb turniir ära,\" rääkis ta Austraalia meediale. \"Parimal juhul saaksime turniiri korraldada mängijatega, kes meil õnnestub siia tuua kasutades karantiinitehnikaid. Tribüünidele pääseksid vaid austraallased.\"\n\nAustraalias on koroonaviirus diagnoositud ligi 7000 inimesel. Praeguseks on haiged vähem kui 1000 inimest, surnuid on 96.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austraalia lahtiste slämmiturniiri direktori Craig Tiley sõnul on tänavuse koroonaviiruse pandeemia tõttu kahtluse alla sattunud järgmise aasta võistlus. Isegi kui aasta esimene slämmiturniir peaks aset leidma, ei saaks sellest osa välismaalt tulevad poolehoidjad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn võtab tänavu vähemalt 77 miljonit laenu\n\n## Põhitekst:\n\nReitinguagentuur Fitch Ratings kinnitas aprilli alguses Tallinna linna pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel AA-, stabiilse väljavaatega ka koroonakriisist tingitud oodatava majandussurutise tingimustes.\n\nKõlvart ütles, et arvestades linna suurepärast finantsreitingut oleks patt mitte laenu võtta.\n\n\"Laenuraha tuleb ka tagasi anda. Aga me võtame kindlasti laenu, sellepärast et meie finantsreiting annab võimaluse saada peaaegu tasuta laena. Ja me peame seda võimalust kindlasti kasutama tänavu. Ja me võtame laenu, 130-140 miljonit kindlasti. Puhver on suurem, aga see on esialgne plaan,\" ütles Kõlvart saates.\n\nLinnavalitsusest täpsustati hiljem, et linna finantsteenistuse hinnangul saab Tallinn tänavu laenu võtta 77 miljonit.\n\nKõlvart märkis, et praegu puudub veel ülevaade, kuidas on eriolukord ja pandeemia linnaeelarve laekumisi mõjutanud, sest täpselt on teada vaid aasta esimese kolme kuu laekumised. Vaatamata sellele ei kavatseta eelarves planeeritud investeeringuid edasi lükata või tühistada, märkis linnapea.\n\nRiik toetab eriolukorra ajal omalt poolt rahaga omavalitsusi, et need saaks majanduse elavdamiseks teha investeeringuid uutesse objektidesse.\n\nKõlvart märkis riigi toetusmeetmete kohta, et Tallinn ootas suurima omavalitsusena suuremat toetussummat kui 17 miljonit, mis anti uute objektide rajamiseks. \"Päris suur raha. Aga linna eelarve on tänavuseks aastaks 823-824 miljonit eurot. See on meie jaoks toetus, aga ei saa öelda,et selle rahaga saaks süsteemselt midagi lahendada,\" ütles Kõlvart.\n\nKõlvart märkis ka, et toetusraha sidumine ilmtingimata uute objektide rajamisega ei ole kõige õigem, sest omavalitsused vajavad praegu raha eelarvepositsiooni säilitamiseks ning plaanitud projektide lõpuleviimiseks.\n\nKõlvart kinnitas samas, et ükski projekt tegemata ei jää, pigem lükatakse need järgmisesse aastasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linna finantsreiting lubab linnal võtta väga odavalt laenu ning linn seda võimalust ka kindlasti kasutab, ütles kolmapäeval linnapea Mihhail Kõlvart ERR-i saates \"Otse uudistemajast\". Kõlvarti hinnangul võiks laenusumma ulatuda 130-140 miljoni euroni, kuid nii palju linn tõenäoliselt laenu võtta ei saa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmas Vene minister haigestus koroonasse\n\n## Põhitekst:\n\nMinistril tuvastati koroonaviirus, tal on kerged haigussümptomid ja ta jätkab tööd kodust, teatas Vene kultuuriministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval. Minister ei vaja haiglaravi, kinnitas ta.\n\nTegemist on juba kolmanda Venemaa valitsuse liikmega, kellel on koroonaviirus avastatud. Neljapäeval teatas nakatumisest Vene peaminister Mihhail Mišustin, laupäeval aga Venemaa ehitusminister Vladimir Jakušev.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa kultuuriminister Olga Ljubimova andis positiivse koroonatesti. Tegemist on juba kolmanda Vene valitsusliikmega, kellel on tuvastatud COVID-19.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRetroretsensioon. Vabatahtlik surmamineja\n\n## Põhitekst:\n\n1905. aasta oli meie ajaloo kõigi aegade sotsiaalselt aktiivseim aeg, ja seda kuni laulva revolutsioonini, alles siis olime aktiivsemad. Nii et too kauge aasta on meile püha ja kõigile, kes käsitlevad seda teemat ausalt, kuulub tänu. Mark Soosaar on üks neist, lisaks isamaa-armastusele on tal piisavalt kunstnikuverd, mida püüamegi lahata.\n\nRevolutsioonilise 1905. aasta kõige revolutsioonilisem maapiirkond oli Vigala kihelkond, seal põletasid meie tulised esivanemad maha tervelt kolm mõisa, filmi alus – kui ma olen õigesti aru saanud – on vastuhakk von Uexkülli suguvõsale kuulunud Vana-Vigalas. Revolutsiooni loogika on seesugune, et kõige vastalisemad on kõige paremal järjel orjad. 1917. aastal Petrogradis olid kõige bolševistlikumad Putilovi tehase töölised, kes said Tsaari-Venemaa kõige kõrgemat palka, 1980. aastail tõusid Poolas kõige edukamalt üles Gdanski Lenini-nimelise laevatehase töölised, kes said Poolas kõige kõrgemat palka, Vana-Vigala oli Eesti mõisatest üks edumeelsemaid. Mujal valitses meil äärmiselt vastik ja totaalselt ülekohtune mõisaorjus, aga Velisel olid olud ja isegi talupoegade juriidilised õigused mõnevõrra lahedamad. Kui inimesed tunnetavad pisutki vabadust ja ainelist toimetulekut, siis tahavad nad seda juurde. Õnneks. Nii toimibki progress.\n\nVigala-sündmused on ajalukku Eesti-meelselt jäädvustanud Mihkel Aitsam, mõisaideoloogiast lähtuvalt parun von Uexküll (mängib Linnar Priimägi) oma mälestustes, võimsa romantilise novelli \"Bernhard Riives\" on sellest kirjutanud Aino Kallas, kelle nimitegelase prototüüp on Bernhard Laipmann (Evald Aavik) ja kes ongi sündmused Vigalas kuulsaks kirjutanud.\n\nLugu peab olema enneolematu ja antud juhul ka on. Mustasajaliste karistussalklaste poolt peksule määratud väärikas Eesti talumees ei lase end alandada ning valib piitsahoopide eest mahalaskmise. Vaat niisugune tegu on sügavat austust äratav. Teiselt poolt on vabatahtliku surmamineja motivatsioon, tema psühholoogia ikka väga huvitav, ja seda Soosaar uuribki. Tema teoses ei ole Kalda uljast romantismi, Aitsami jäägitut mõisavastasust, tema küsib üsna otse – kas Laipmann talitas ikka õigest? Julge küsimus Nõukogude ajal.\n\nJulgusest pole Soosaarel üldse puudust olnud. Tal on filmi episoodilised tegelased Konstantin Päts (Peeter Simm) ja Jaan Teemant (Peeter Urbla), meie hilisemad riigijuhid, ent toona surmamõistetud poliitikud. Juba üksnes jõulude toomine filmi oli toonases kroonuateismi tingimustes vägitegu. Minu esimeses raamatus (\"Homne karikakar\", 1976) näiteks asendas tsensuur tekstis esineva sõna \"jõulud\" sõnaga \"talistepühad\", Soosaarel esineb kristliku maailma ühe suurema püha nimetus lausa pealkirjas.\n\nLoomulikult ei tee poliitvõidud allahindlust esteetikale. Ja polegi vaja teha. Soosaare eksperimentaalfilm, ajastufilm, ajaloodraama \"\"Jõulud Vigalas\" (edaspidi \"JV\") on kunstiline tervik, seal klapib kõik kokku. Kasutatud on rohkelt amatöörnäitlejaid. Nende seltskond on hiilgav – Jüri Arrak, Linnar Priimägi, Omar Volmer, Jaan Kaplinski, Ain Kaalep, Peeter Simm, Olav Neuland, Peeter Urbla, Kadriann Soosaar jt. Aga nende amatöörlus, nende konarlikkus on kooskõlas maamehe nurkliku olemusega. Mängida professionaalselt, kõigi näitlejanippidega talupoega, see tundub kuidagi võltsina. Arvan, et sama funktsiooni täidab ka kõikuv kaamera ja hüplev pilt. Ka selles on amatöörlikkust ja maamehelikkust.\n\nMuidugi tekib mõte, kas osatäitjate niisuguse valikuga pole soovitud väljendada ka mõnd teoseruumist eemale jäävat, vaid siseringile suunatut mõtet, näiteks lugupidamist kolleegide ja üldse loomeinimeste vastu. Aga olgu, see ei riku mängu, siin avaldub ka veidike dokumentaalsust. Tõsielufilmis toovad ülesvõetud inimesed ekraanile kaasa kogu informatsiooni, mis nende kohta on teada, JV-s toimib sama efekt. Mainekad kultuuriinimesed ei kehastu sajaprotsendiliselt ümber osatäitjateks, ei mängi sajaprotsendiliselt neile teoses ette nähtud rolle, vaid on ikkagi jäänud veidike ka Kaalepiteks, Kaplinskiteks, Simmideks jne.\n\nAmatöör on ka von Uexkülli osatäitja. Ka temaga kaasneb üldsusele (aga mitte kogu vaatajaskonnale!) teada tema germanofiilsus ja erudiitsus. Tema puhul toimib koguni topeltefekt – tema mängitud Itaaliast just tulnud ja eurooplusega kelkiv parun eksib elementaarse faktiga, Vesuuvi kõige kuulsama purske aastaga, ütleb selleks 72. aasta ja meie Bernhard Laipmann parandab selle õigeks – 79. Tegelaste karakterid on paigas.\n\n1905. aasta kohta on tehtud filmiajaloo ehk kuulsaim teos, Sergei Eisensteini avangardfilm, poliitdraama, ajaloo- ja ajastufilm \"Soomuslaev Potjomkin\". Jean Cocteau peab \"Potjomkinit\" maailma esinelikusse kuuluvaks (teised kolm: Buster Keatoni \"Sherlock junior\", Chaplini \"Kullapalavik\" ja Buñueli-Dalí \"Andaluusia koer\"), ta kiidab filmi niiviisi: \"Peab tunnistama, et üks \"Potjomkini\" suuri õnnestumisi seisneb selles, et ta ei jäta muljet nagu oleks keegi teda vändanud ja keegi temas mänginud.\"\n\nMidagi niisugust on omas mastaabis saavutanud ka Soosaar.\n\nCocteau jätkab: \"[mängufilm]\"Potjomkin\" on ka dokumentaalfilm, ühtlasi ka dokument Eisensteini kohta.\"\n\nDokumentaalsuse vaimu on oma filmis loonud Soosaargi, ning eks see iseloomusta teda ennastki. JV on võrdselt esteetika- ja sõnumifilm, ent dokumentaalsuse vaimu leiame süžee organiseerimisestki. Lugu ei arene fiktsiooni reeglite järgi, pigem kulgeb see käsitletava ajaloosündmuse kronoloogilise toimumise järgi. Aga samas on Soosaar ikkagi esteet, põhisündmuse osasündmused on tal nagu maalikunstniku visioonid.\n\nSamas on lugu raudselt kolmeks jagatud, alguseks, keskpaigaks ja lõpuks, nagu nõudis juba Aristoteles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Alguse, sissejuhatuse lõpus ütleb Bernhardi naine ja laste ema, tõe hääl Liisa Laipmann (Kersti Kreismann), et Bernhard peab põgenema välismaale nagu seda tegid Päts ja Teemant, loomulikult Bernhard seda ei tee, algab sisu. Enam-vähem täpselt poole filmi peal näeme sisu kulminatsiooni, mõisa mahapõletamist, viimasel kolmandikul siis konklusioonina kohus ja epiloogina mahalaskmine. Filmil on oskuslik raam, rahvalaulik Jaan Limberg esitab meile käivituseks ja lõpus mahajahtumiseks adekvaatse rahvalaulu 1905. aasta sündmustest Vigalas. Seegi suurendab dokumentaalsusemuljet.\n\nKa on vastandused korralikult paigas – Laipmann contra Uexküll; Laipmann contra oma küla rahvas; Laipmann contra oma naine Liisa; Laipmanni perekonna vaesus ja hellus lastega mängides, mõisainimeste labane saksikus rikkaliku interjööriga häärberis.\n\nOriginaalsusjõudu on jätkunud Soosaarel piisavalt. Ta on loonud oma revolutsiooninägemuse, mõisaga seotus kaldub ta siiski stampsusele, seal muudkui juuakse ja pidutsetakse. Mustasajaliste kujutamisel on uudsust, näiteks Bernhardi saanis konvoeerivate sõdurite jutt, peaaegu et vennastumine Bernhardiga. Kindral Bezobrazovi (Viktor Balašov) lahenduski on üllatav, timukas peseb pärast kohtuotsust oma käed patust puhtaks nagu tegi seda Pontus Pilatus. Sellega lähendatakse Bernhard Jeesus Kristusele.\n\nMiks siis siiski valib surma? Kas igatseb isa juurde taevasse nagu Jeesus?\n\nSellele saame ausa vastuse episoodis, kus keldris hoitakse peksuleminejaid ja surmamõistetuid. Liigutav on viimane Liisu ja Bernhardi kohtumine. Liisu toob süüa, ulatab läbi trellide leiba, keelitab oma meest mitte heitma saatuse kätte teda ja lapsi.\n\nJa milline on siis aus vastus? Dokumentalist Soosaar: ei tea, ei saa aru, aga muidu on Bernhard Laipmann igati tubli Eesti mees.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Jõulud Vigalas\" (1980, digitaalselt taastatud 2012). Režissöör, stsenarist ja operaator Mark Soosaar, mängivad Evald Aavik, Kersti Kreismann, Jüri Arrak, Linnar Priimägi, Ago Roo, Viktor Balašov, Margus Oopkaup, Omar Volmer, Arvo Kukumägi, Ants Jõgi, Jaan Kaplinski, Priit Pedajas, Tõnu Kark, Ain Kaalep, Peeter Simm, Jaan Teemant, Häli Saarm, Kadriann Soosaar jt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti president kutsus ka Poolat ja Soomet liituma Balti riikide vaba liikumise alaga\n\n## Põhitekst:\n\nBaltimaade peaministrid leppisid kolmapäeval kokku, et koroonaviiruse leviku raugemise tõttu kaotavad nad üksteise kodanikele seatud liikumispiirangud 15. maist.\n\nLeedu peaminister Saulius Skvernelis mainis varem, et vaba liikumise alaga võiks edaspidi liituda Poola, Eesti soovib piiride avamist Soomega.\n\nLäti president ütles usutluses BNS-ile, et toetab seda ettepanekut, kuid rõhutas, et otsuse langetamisel tuleb arvestada epidemioloogilist olukorda.\n\n\"Meie peaminister pidas varahommikul sel teemal videokonverentsi Leedu ja Eesti peaministriga. Eesmärk oli luua ühtne Balti piirkond, kus lubataks inimestel vabalt liikuda ja toiduaineid vedada, sest meie kolmes riigis on epideemia levinud muu Euroopaga võrreldes vähem. Sel viisil oleme esimene Euroopa piirkond, mis võib piirid avada,\" ütles Levits.\n\n\"Eile ütles Leedu peaminister Skvernelis, et ilmselt võiks ka Poola sellega ühinema kutsuda, sest Poola olukord sarnaneb Baltimaade omaga ja on vähem ohtlik kui Lääne-Euroopa oma. Eesti omakorda mõtleb Soome kutsumise peale, sest ka Soomes on olukord parem,\" sõnas ta.\n\n\"Kolm Balti riiki moodustaksid tuumikala, kust alates hakataks Euroopa tavaolukorda taastama. Sellegipoolest võiksime Euroopas luua laiema kirdepiirkonna, kuhu kuuluks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Kuid see sõltub epidemioloogilisest olukorrast ja valitsuste poliitilistest otsustest. Mina isiklikult toetan seda mõtet kindlalt,\" ütles president.\n\nSkvernelis kutsus esmaspäeval Poolat piiriületamist lihtsustuma\n\nLähiajal võib Poola piiri ületamine lihtsamaks muutuda, ütles Leedu peaminister Saulius Skvernelis esmaspäeval pärast vestlust oma Poola ametivenna Mateusz Morawieckiga.\n\n\"Jõudsime kokkuleppele luua tingimused piiriäärsete elanike piiri ületamise korra lihtsustamiseks,\" ütles Skvernelis.\n\nEsimeseks sammuks peaks olema Poola piiri ääres töötajate liikumise ja tudengivahetuse taastamine.\n\nSkvernelise sõnul aitaks Baltimaade ja Poola koordineeritud tegutsemine kaasa kogu Euroopa Liidu elavamale tegevusele koroonaviiruse ohjeldamisel.\n\n\"Selles kontekstis kutsutakse Leedu ja Poola ettevõtteid koostööle meditsiinivarustuse ja -vahendite tarnimiseks piirkonna ja EL-i turule,\" ütles ta.\n\nLeedu ja Poola sulgesid omavahelise piiri märtsi keskel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui Eesti, Läti ja Leedu vahel on vaba liikumine taastatud, võiks sellega järgmistena liituda Poola ja Soome, ütles kolmapäeval Läti president Egils Levits.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidupüha paraad jääb sel aastal ära\n\n## Põhitekst:\n\nKaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles ERR-ile, et sel aastal loobutakse epideemia tõttu nii traditsioonilise võidupüha paraadi kui ka maakaitsepäevade korraldamisest. Ühtegi sõnul on Kaitseliidul siiski plaanis võidupüha tagasiuhoidlikumalt tähistada.\n\n\"Sõjaeelses Eesti Vabariigis oli võidupüha keskseks sündmuseks võidutule laialisaatmine Vabariigi Presidendi poolt Kadriorust, mida ka sel aastal plaanime. Võidutuled lähevad sealt laiali kõigisse maakondadesse nii nagu iga-aastasel paraadilgi. Üritus oleks avatud vaid asjaosalistele ning laiem Eesti üldsus saaks sellest osa Eesti Televisiooni teleülekande kaudu,\" ütles Ühtegi.\n\nÜhtegi selgitas, et tuletoojad oleks Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmed. Seda seetõttu, et organisatsioon tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva.\n\n\"Kodumaakondades süütavad tuletoojad Vabadussõja mälestusmärkide juures kohalikud võidutuled, mida soovijad saavad viia sealt koduste jaanilõkete süütamiseks edasi,\" ütles Ühtegi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaitseliidu võidupüha paraad pidi sel aastal toimuma Paides, kuid koroonaviiruse tõttu jääb seekordne suvi vahele. Ent võidutuled saadetakse 23. juunil siiski üle Eesti laiali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome MM-ralli võib lükkuda ka sügisesse\n\n## Põhitekst:\n\nKorraldajad loodavad koroonaviiruse pandeemia taandumisel Soome etapi läbi viia algsetel kuupäevadel, ehk 6.–9. augustil, ehkki juuli lõpuni on Soomes rahvarohkete ürituste korraldamine keelatud ning Schengeni tsoonis kehtivad liikumispiirangud.\n\nÜhe võimalusena kaaluvad korraldajad nüüd Soome ralli edasilükkamist septembrisse või oktoobrisse, juhul, kui eriolukord peaks pikenema. Ralli toimumise võimalikkust hinnatakse uuesti juuni alguses.\n\nJärgmise MM-rallina peaks toimuma 16.–19. juulile planeeritud Keenia ralli. Ka Keenia piirid on hetkel suletud, kuid riigi valitsus soovib ralli saatuse otsustamiseks võtta nii palju aega kui võimalik. Värsket infot on Keenia valitsuselt oodata 15. mail.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline Autospordiliit FIA ja WRC-sarja promootor avaldasid ülevaate tänavusest autoralli MM-sarja kalendrist, millest selgub, et Soome ralli puhul kaalutakse ühe võimalusena ka etapi edasilükkamist sügisesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme kutsus reformierakondlasi teda mitte ülemüstifitseerima\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäevases riigikogu infotunnis vastasid opositsioonisaadikute küsimustele nii peaminister Jüri Ratas kui ka rahandusminister Martin Helme. Mitmel puhul tõid Reformierakonna saadikud välja, et Ratase küsimustele vastamise ajal muigab Martin Helme mitmetähenduslikult.\n\nKui Martin Helme sai sõna Rail Balticuga seotud küsimustele vastamiseks, andis ta esmalt reformierakondlastele poliitilise soovituse.\n\n\"Soovitaksin Reformierakonnal järele mõelda minu ülemüstifitseerimise kasulikkuse osas. Minule see meeldib, et te seda pidevalt teete, aga poliitikas see töötab ju minu kasuks,\" märkis Helme.\n\n\"Ma ei ole müstiline olend, olen üks minister 15-st valitsuses ja teen oma tööd nii hästi kui oskan. Minu tööle annavad hinnangu mitte opositsioonisaadikud, vaid valijad,\" sõnas Martin Helme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Martin Helme soovitas Reformierakonna poliitikutel teda pidevalt mitte ülemüstifitseerida, sest see töötab poliitiliselt hoopis EKRE kasuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVaata täispikkuses: Andres Roots helindas Johannes Pääsukese tummfilmi \"Karujaht Pärnumaal\"\n\n## Põhitekst:\n\nAndres Rootsi muusika on salvestatud kodustes oludes nagu ka tema kaks koroona-aegset lühialbumit \"House Arrest\" ja \"House Arrest 2\". Tartu kitarristi uusim album \"Mississippi to Loch Lomond\" ilmus märtsis ning salvestati 2019. aastal kontsertidel USA-s, UK-s ja Eestis.\n\nRootsi viimane avalik esinemine enne pandeemia tõttu ärajäänud plaadiesitlustuuri oli 27. veebruaril Pärnu talvisel bluusifestivalil Blue Icicle, 8. mail saab teda näha Tartu Genialistide Klubist tehtavas veebiülekandes GenKlubi TV, kus astuvad üles ka Arno Tamm (Paabel, Estonian Voices), Roomet Jakapi (Kreatiivmootor, Impromachine4000) ja Macajey.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bluusikitarrist Andres Roots salvestas Londoni suursaatkonna Eestit tutvustava veebiprojekti #time4estonia raames muusika 1914. aasta tummfilmile \"Karujaht Pärnumaal\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPrints Harry ja Meghani elust ilmub raamat\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatus tuuakse välja seni avalikkusele teadmata detailid Harry ja Meghani elust, lükatakse ümber mitmeid kuulujutte ning räägitakse ka paari Suurbritanniast lahkumisest, kirjutab Huffpost.\n\nRaamatu autorid on Omid Scobie ja Carolyn Durand, kes intervjuuerisid raamatu jaoks ka mitmeid Harry ja Meghani tuttavaid. \"Raamatu eesmärk on näidata tõelist Harryt ja Meghanit – paari, kes inspireerib inimlikkuse ja heatahtliku tööga nii paljusid inimesi üle kogu maailma, kuid kellest luuakse tihtipeale vale kuvand,\" kirjeldasid autorid.\n\nView this post on Instagram\n\nAn authorised biography of the Duke and Duchess of Sussex is coming this summer. Entitled 'Finding Freedom: Harry, Meghan, and the Making of a Modern Royal Family', the new book professes to tell 'the true story', going 'beyond the headlines to reveal unknown details of Harry and Meghan's life together'. Click the link in bio for everything you need to know.\n\nA post shared by Tatler (@tatlermagazine) on May 4, 2020 at 9:41am PDT\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Augustis ilmub raamat \"Finding Freedom\" (\"Vabadust Leides\"), mis räägib prints Harry ja Meghan Markle'i elust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEstonian Cup rattamaratonide sari alustab virtuaalsõitudena\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 - 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need rajad oma nutiseadmeid kasutades läbida. Nutiseadmesse salvestatud sõidu saab laadida üles estoniancup.ee kodulehele, et oma tulemus kirja saada. Neid saab saata kuni 28. juunini,\" teatab võistlussari pressiteate vahendusel.\n\n\"Alates juulikuust loodame võistlustega jätkata endisel kujul ja kokkulepitud kuupäevadel, kuid võib ka juhtuda, et vastavalt Vabariigi valitsuse otsustele peame jätkama samal moel.\n\nKahe esimese etapi tähistatud rajad on:\n1. Kalevipoja Rattamaraton – stardi ja finišiga Palamusel\n2. Raplamaa Rattamaraton – rada valmistatakse ette Keava mägede ümbrusse\n\nNagu märkasite, ei toimu aga esimesena planeeritud Valgehobusemäe etapp eelkirjeldatud viisil. Otsustasime sellele etapile leida uue kuupäeva meie oma sarja siseselt või koostöös EJL teiste üritustega, kahjustamata ülejäänud EJL rattakalendri huve. Hetkel on Valgehobusemäe etapi toimumisaeg veel lahtine.\n\nKõik sarja senised eriarvestused jätkuvad ka virtuaalselt:\n- 1 ringi läbimisel saab kirja Jetoil Poolmaratoni tulemuse\n- 2 ringi läbimisel Gardena Maratoni tulemuse\n- 3 ringi läbimisel Hawaii Express GP tulemuse\n- lisaks meeste ja naiste üldarvestuse liider, maratoni ja poolmaratoni liider, ArcticSport vahefiniš, Põltsamaa mäefiniš, Hansgrohe kiirenduskilomeetri ja võistkonna arvestused.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seoses koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorra ja teadmatusega, otsustas Estonian Cup rattamaratonide sari teha tänavusel hooajal muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad esialgu sarja esimest kahte etappi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRahandusminister: teist lisaeelarvet ei pruugi tänavu tulla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kust te üldse võtate eelduse, et me teeme tänavu veel ühe lisaeelarve,\" ütles Helme vastuseks opositsioonisaadik Ivari Padari küsimusele, milliseid maksumuudatusi valitsus plaanib teise lisaeelarvega.\n\nRahandusminister sõnas, et kui väliskeskkonnas ei toimu ränke muutusi, ei näe ta vajadust teiseks lisaeelarveks selle aasta jooksul.\n\n\"Ütlen seda suurte reservatsioonidega, sest võib juhtuda, et puhkeb epideemia Eesti sees või juhtub väliskeskkonnaga või juhtub pankadega midagi. Aga praegu ma ei näe vajadust uueks lisaeelarveks.\"\n\nMaksuaruteludeks tekib Helme sõnul vajadus pigem alles siis, kui hakatakse tegema 2021. aasta eelarvet.\n\nIvari Padar tõi välja konkreetselt toiduainete käibemaksu, mille määra on võimalik Euroopa Liidus langetada viiele protsendile ja küsis, mida Helme sellest võimalusest arvab.\n\nHelme vastas, et toiduainete käibemaksu langetamine on teemana väga pikalt ettepanekuna ülal olnud.\n\n\"See on idee, mida ma isiklikult toetan, aga mille realiseerimise takistus on see, kuidas katta sellest laekumata tulu,\" sõnas Helme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et kui väliskeskkonnas ei toimu ränke muutusi, ei näe ta vajadust teiseks lisaeelarveks käesoleval aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCoop püüab tasuta kullerteenusega e-poe harjumust kinnistada\n\n## Põhitekst:\n\nCoop teatas oma klientidele, et alates sellest nädalast on e-poest kauba tellimisel kojuvedu tasuta, sõltumata ostukorvi maksumusest.\n\nSellest nädalast sai e-poe lahenduse valmis ka Rimi, kes siiani võimaldas vaid pärispoes ostlemas käia.\n\nCoopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitab, et nende tasuta kullervedu pole siiski seotud uue konkurendi lisandumisega e-poodide turule.\n\n\"Absoluutselt mitte,\" ütleb ta. \"Me oleme väga palju suurendanud oma võimekust, võtnud juurde nii komplekteerijaid kui ka kullereid, saanud juurde ka autosid klientide teenindamiseks.\"\n\nMiido lisas, et eriolukord on e-poe teenuse populaarsust kõvasti kasvatanud ja nõustub, et tasuta kojuvedu on e-poele uute klientide leidmiseks ja nende kinnitamiseks e-poe teenuse juurde ajaks, kui eriolukord läbi saab ja inimesed taas ostukeskustesse pääsevad.\n\nTasuta kojuvedu pakub Coop vähemalt eriolukorra lõpuni, siis vaadatakse teenuse tingimused taas üle, et kas jätkata tasuta või teenustasu eest. Toidukappidesse on tellitud kaupade vedu kogu aeg tasuta, lisas Miido.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Coop alustas tasuta kullerveoga e-poe tellimustele. Kauplusekett püüab sedasi laiendada e-poe klientuuri ja kinnistada neid teenust kasutama ka pärast eriolukorra lõppu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: Helme kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet Rail Balticu osas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vestlesin eile EKRE esimehega, et kas neil on plaan koalitsioonilepet muuta. Ta ütles, et neil pole soovi muuta koalitsioonilepet. Järelikult Eesti valitsus töötab edasi Rail Balticu nimel. Valitsus ei ole lõhki ja läheb Rail Balticuga edasi,\" ütles Ratas.\n\nKeskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppes on kirjas, et \"juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81-protsendist kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt.\" Praegu panustab EL 85 ja Eesti riik 15 protsenti raudtee ehitusse.\n\nRatas ütles, et Euroopa Liidu järgmise MFF-i ehk pikaajalise eelarve üle praegu kokkulepet pole ja sellega seoses ei ole ka teada, kui suur saab olema Euroopa-poolne panus. Ratas kinnitas, et tema teeb kõik, et Euroopa-poolne rahastus ei väheneks ja Rail Balticu saaks valmis ehitada.\n\nVastates Reformierakonda kuuluva saadiku Urmas Kruuse küsimusele, mis juhtub, kui Euroopa-poolne rahastus peaks siiski langema alla koalitsioonileppes kokku lepitud 81 protsendi ehk näiteks 80-le, vastas Ratas, et sel juhul peab ta tulema riigikogu ette ja teema uuesti läbi rääkima.\n\n\"Aga mina toetan ka siis selle projekti elluviimist,. /.../ Mina olen Rail Balticu suur toetaja. Arvan, et seda on Eestile väga vaja. Vaja majanduslikult, aga ka julgeoleku tõttu. Et meie inimesed saaksid liikuma kolme Balti riigi ja Euroopa vahel, aga ka siseriiklikult\" sõnas Ratas.\n\nMFF-i ebamäärasuse kõrval tõi Ratas teise murekohana välja Rail Balticu juhtimisstruktuuri, kuid ta kinnitas, et kolmapäeva hommikul teiste Balti peaministritega vesteldes astuti ka selle probleemi lahendamisel samm edasi.\n\nMartin Helme: RB saatus sõltub Euroopa rahast\n\nRahandusminister Martin Helme ütles, Rail Balticu puhul on küsimus puhtalt kaasrahastuse määras.\n\n\"Kui praegu on puudujääk 1,5 miljardit eurot, siis me oleme väga kaugel nii Euroopa Liidu 85-protsendilisest kui ka 80-protsendilisest rahastusmäärast. Meie enda kaasrahastus peaks olema praegu nii suur, et me ei suuda seda kanda. Ehk küsimus taandub MFF-ile, aga EL-i eelarve läbirääkimisi ei pea rahandusminister,\" sõnas Helme.\n\nTa rääkis, et siiani on olnud Eesti-poolne Rail Balticu kaasfinantseerimine suurusjärgus 18,3 protsenti ning selle eest on ehitatud suurepäraseid asju, nagu näiteks uued trammiliinid.\n\n\"Need on Eestile kasulikud asjad ja keegi ei vaidle selle üle. Mis puudutab 2021. aasta eelarvet, siis RES-i on selleks summad planeeritud. Aga konkreetsete objektide osas vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mina ei näe võimalust ega põhjust üksikobjektide kaupa vägikaikavedu või sissisõda pidada. Ma räägin kaasfinantseerimisest. Kui Euroopast Rail Balticule piisavat toetust ei tule, siis projekt pole meile jõukohane.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et tal oli teisipäeval vestlus Mart Helmega Rail Balticu teemal, milles EKRE esimees kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet seoses Rail Balticuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiiklusseadusesse tulevad elektritõukerattaid soosivad parandused\n\n## Põhitekst:\n\nElektritõukerataste rendifirmad on valmis suvehooajaks oma sõiduriistad taas tänavatele tooma. Tallinn aga pole veel otsustanud, kas lubada elektritõukerattaid oma tänavatele.\n\nMajandusminister Taavi Aas ütles, et kohalikud omavalitsused on sellistes otsustes iseseisvad.\n\n\"Tallinna puhul sõltub nii palju nende otsusest, sest elektritõukerataste n-ö parkimine on linna maal, linnal on õigus öelda, kas seda lubavad,\" selgitas Aas.\n\nAas ütles, et neljapäevasel kabinetiistungil on siiski arutluse all liiklusseaduse parandused, mis puudutavad eeskätt elektritõukerattaid ja need parandused on tõukerattaid soosivad. Ta lisas, et ka tema isiklik seisukoht on elektritõukerattaid pigem soosida, mitte piirata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutab neljapäeval oma kabinetinõupidamisel liiklusseadusesse plaanitavaid parandusi, mis soosivad elektritõukerattaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristiine Miilen: keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab\n\n## Põhitekst:\n\nOlgugi et meelelahutusäris on jäämas raha varasemast oluliselt vähemaks, tunti Miileni vastu huvi nii Prantsusmaalt, Kreekast, Šveitsist, Belgiast kui ka Soomest. Valik langes lõpuks ühele mitmest Prantsusmaa kosilastest, tänavu põhiturniiril kuuenda koha saanud Vandoeuvre-les-Nancy'le, kuigi võinuks minna ka hoopis teisiti, kirjutab Võrkpall24.ee.\n\n\"Rääkisin telefoni teel pikalt oma võimalustest koondise peatreeneri Lorenzo Micelliga. Esialgu oli huvi ka Venelles'i naiskonnast, mille peatreeneriks sai Eesti koondise uus ÜKE-treener Alessandro Orefice, ent kui neile vastuse andsin, öeldi, et eelarvet on juba kärbitud ja mind ei saa enam võtta. Võimalik, et tegelikult olid nad lihtsalt vahepeal teise mängija leidnud. Nii võtsingi Nancy pakkumise vastu. Loodan, et sellest kujuneb lõpuks õige valik,\" sõnas Miilen.\n\n\"Praegusel keerulisel ajal teeb heameelt, et ei pea enam muretsema, mis sügisel saab. Prantsusmaa liiga on hea tasemega ja seal makstakse ka palgad ära,\" ütles Miilen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna nurgaründaja Kristiine Miilen (23) tunneb kergendust, et leidis keerulistest aegadest hoolimata endale uueks hooajaks töökoha juba kevadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDaniel Radcliffe ja teised tuntud staarid loevad veebis \"Harry Potteri\" raamatut\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatu esimese peatüki luges ette filmis Harry Potterit mänginud näitleja Daniel Radcliffe, kirjutab CNN.\n\nJärgmiseid peatükke, mida on kokku 16, loevad ette näiteks endine jalgpallur David Beckham ning näitlejad Eddie Redmayne ja Dakota Fanning.\n\nUued peatükid laetakse igal nädalal üles Spotifysse ja Wizarding Worldi koduleheküljele.\n\nSurprise! We've got a treat for you…From today, amazing friends of the Wizarding World are going to take turns reading Harry Potter book one.\nAnd to start us off with Chapter 1, we think you'll agree we have the perfect narrator...⚡️ #HarryPotterAtHome\nhttps://t.co/w9K77akbou pic.twitter.com/Q03PmjeD5d\n\n— Wizarding World (@wizardingworld) May 5, 2020\n\nEsimest peatükki saab kuulata siit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Harry Potteri\" raamatute autor J.K.Rowling algatas eriolukorras projekti \"Harry Potter kodus\", mille raames loevad kuulsad staarid ette sarja esimest raamatut \"Harry Potter ja tarkade kivi\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus hakkab järgmisel nädalal abipaketi pikendamist arutama\n\n## Põhitekst:\n\nMajandusminister Taavi Aas ütles, et Ida-Virumaad puudutav majanduspakett on valitsuses praegu arutamisel.\n\n\"Loodan, et jõuame nii kaugele, et homme see teema ära kinnitada,\" ütles Aas keskpäevasel pressikonverentsil.\n\nTa lisas, et osa sellest majanduspaketist hõlmab kindlasti ka töötukassa palgatoetust, kuid see teema on laiem kui ainult Ida-Virumaa.\n\nKas ja millistel tingimustel töötukassa palgatoetuse abipaketti pikendatakse, tuleb valitsusesl arutamisele järgmisel nädalal. Seal tehakse tervikotsus terve Eesti kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus hakkab järgmisel nädalal arutama palgatoetuse abipaketi pikendamist. Ida-Virumaa ettevõtete toetuseks väljatöötatav majanduspakett peaks aga kinnituse saama juba sel nädalal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaõhumuuseumile joosti avanädalavahetusel tormi\n\n## Põhitekst:\n\nKultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et Tallinna vabaõhumuuseumi külastas esimesel piiranguvabal nädalavahetusel üle 200 inimese rohkem kui mullu samal ajal. See siiski ei osutunud probleemiks, sest muuseumi territoorium on suur ja inimesed hajusid laiali.\n\nTavamuuseumid on praegu veel suletud. Avamisel aga varustatakse nii kassad kui ka populaatsemad eksponaadid juhistega, et inimesed reeglitest kinni peaksid ja väldiksid troppi kogunemisi. Nii tuleb kinnistes muuseumiruumides tagada iga külastaja kohta neli ruutmeetrit saalipinda, järgida 2+2 reeglit ning hoida külastusgrupid maksimaalselt kümneliikmelised. Puutetundlikke pindu tuleb puhastada regulaarselt.\n\nEestis on 190 muuseumi 249 külastuskohaga, enamik neist avab uksed 19. maist, mõned juba ka varem, alates 12. maist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vabaõhumuuseumi avamine pärast eriolukorda kujunes menukaks, avanädalavahetusel oli külastajaid kõvasti rohkem kui möödunud aastal samal ajal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti riigid avavad 15. mail omavahelised piirid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Arvestades edukat koroonaviiruse COVID-19 ohjeldamist, leppisime konverentsikõneluse käigus Eesti peaministri Jüri Ratase ja Leedu peaministri Saulius Skvernelisega kokku avada Balti rikide omavahelised piirid alates 15. maist,\" kirjutas Läti peaminister Krišjanis Karinš kolmapäeval Twitteris.\n\nConsidering the successful containment of #COVID19 across Baltics, in call with @ratasjuri and @Skvernelis_S agreed on opening of internal Baltic borders from May 15 and free movement of our citizens. The citizens arriving from other countries have to obey 14 day self-isolation.\n\n— Krišjānis Kariņš (@krisjaniskarins) May 6, 2020\n\nSama kinnitas paarkümmend minutit hiljem ka peaminister Ratas, kes lisas oma Twitteri-postituses, et tegemist on suure sammuga tagasipöördumisel normaalse elu juure.\n\nAgreed in a video call with @krisjaniskarins and @Skvernelis_S on opening internal borders between ????????-???????? and ????????-???????? to the people of Baltic States from 15 May. It's a big step towards life as normal. pic.twitter.com/Md9hKjJRMl\n\n— Jüri Ratas (@ratasjuri) May 6, 2020\n\n\"Me jõudsime ühisele seisukohale, et kõik kolm Balti riiki ohjeldavad nõuetekohaselt koroonaviiruse levikut,\" märkis Facebookis Leedu peaminister Saulius Skvernelis. \"Lisaks usaldame üksteise tervisesüsteeme. Seetõttu eemaldame alates 15. maist Leedu, Läti ja Eesti kodanikele piirangud Balti riikide vahel liikumiseks,\" vahendas BNS Skvernelise sõnu.\n\nTeistest riikidest saabuvad kodanikud peavad siiski hoidma 14 päeva isolatsiooni, lisas Karinš. Sõnastusest võib järeldada, et see ei puuduta Balti riikide elanikke.\n\n\"Kui räägime välispiirist, näiteks Venemaaga, siis teatud erisused peaksid jätkuma edasi seoses koroonaviirusega,\" rõhutas ka Ratas kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates.\n\nRatas lisas ka, et avanemise detaile täpsustab lähipäevil välisministritest koosnev töörühm.\n\nLäti uudisteagentuur LETA rõhutas oma teates, et Läti ei ole ka eriolukorra ajal kehtestanud Euroopa Liidu sisepiiril piiriületamisel piiranguid, mis tähendab, et Leedu ja Eesti piiril pole Läti võimud inimeste liikumist takistanud.\n\nEhkki Läti peatas rahvusvahelise transpordi alates 17. märtsist, pole keelatud Läti piiride ületamine erasõidukitel või jalgsi. Piiriületamise keeld puudutab ainult EL-i välispiiri ehk Venemaa ja Valgevene piiri, kuid ka selles osas saavad ametnikud teha erandeid, märkis LETA.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Balti riikide valitsusjuhid otsustasid avada alates 15. maist omavahelised piirid kodanike vabaks liikumiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nDoktoritöö: haruldase ainevahetushaiguse patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist\n\n## Põhitekst:\n\nHaruldast ainevahetushaigust fenüülketonuuriat põdevatel inimestel on häiritud toiduvalgust saadava aminohappe fenüülalaniini lagundamine.\n\nMeditsiiniteaduste valdkonna neuroteaduste doktorant Hardo Lilleväli ütles, et selle aminohappe kõrge tase ja kõrvalsaadused põhjustavad nii vaimseid kui ka füüsilisi kõrvalekaldeid. \"Need on aga välditavad, kui patsient saab varakult valguvaesele dieetravile koos kindla asendusseguga,\" rääkis Lilleväli ja lisas, et seetõttu on haiguse kiire avastamine äärmiselt oluline. Eestis on vastsündinutele fenüülketonuuria sõeluuringuid tehtud alates 1993. aastast.\n\nEesti fenüülketonuuriapatsientide dieetravi jälgitakse vereanalüüside kaudu, mille vastused talletatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi laboriinfosüsteemis.\n\nEnamasti suudavad patsientide pered hoida aminohappe fenüülalaniini taset ettenähtud piirides varases lapseeas, kuid algkoolis on juba üle poolte patsientide analüüside väärtused soovituslikust kõrgemad.\n\nMurdeeas olukord veidi paraneb ja jääb sarnaseks ka täiskasvanutel. Ka teistes riikides on sama tendents. \"Arvatavasti on muutused seotud suurema sotsialiseerumisega ja perekonna kontrolli nõrgenemisega varajases koolieas, hiljem aga aitab patsiendi teadlikkuse kasv ravi parandada,\" arutles doktorant.\n\nHaruldastel juhtudel võib fenüülalaniini lagundamise häire tuleneda koensüümi biopteriini ainevahetuse häirumisest, mis on enamasti kliiniliselt raskema kuluga ja mida on keerulisem ravida.\n\nLilleväli kirjeldas, et Eestis sündis 1991. aastal biopteriini taastamise häirega (DHPR-i puudulikkusega) laps, kuid seni ei olnud õnnestunud ei tavapärase geenijärjestuse uurimisega ega võimalike kromosoomimuutuste analüüsimisega leida haiguse molekulaarset põhjust.\n\nLahenduseni viis kogu genoomijärjestuse analüüsimine, mis võimaldas leida 9,1 megabaasi suuruse genoomilõigu ümberpöördumise ehk inversiooni, mis katkestas DHPR-ensüümi tootva geeni. Teadaolevalt pole varasemalt leitud nii suurt haigust põhjustavat struktuurimuutust genoomis.\n\nEri riikides ja eri rahvaste seas on fenüülketonuuriat põhjustavate geenimuutuste spekter väga erinev. \"Tänu uuringutele on meile teada täpne olukord Eestis, saame pakkuda fenüülketonuuriaga inimestele täppisdiagnostikat ja prognoosida, kui ranget dieetravi peaks patsient pidama ning kas talle on võimalik rakendada dieedi pehmendamiseks biopteriinravi. Dieedi järgimise uuring näitas meile kätte kitsaskohad, millele ravi koordineerivad arstid võiksid rõhku panna ja mida patsientide perekonnad peaksid silmas pidama,\" rääkis Lilleväli.\n\nDoktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor Katrin Õunap ja inimese füsioloogia vanemteadur Kersti Lilleväli. Doktoritöö \"Hüperfenüülalanineemiad ja seotud neurofüsioloogilised häired\" kaitsmine toimub 12. mail.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu ülikooli doktoritöös uuriti haruldast ainevahetushaigust, mida esineb Eestis ühel 6700 vastsündinust. Haiguskulu leevendamiseks peab inimene olema kogu elu valguvaesel dieetravil. Uuringust nähtus, et haigust põdevate patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist, kuid rahvusrühmade kaupa haiguse sagedus ei erine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWuhani labor uurib maailma ohtlikemaid haigusi\n\n## Põhitekst:\n\nUSA president Donald Trump ja välisminister Mike Pompeo on väitnud, et tõendid näitavad patogeeni päritolu Wuhani viroloogiainstituudi (WIV) laboratooriumist. Hubei provintsi keskus Wuhan on linn, kus koroonaviirus eelmise aasta lõpus esimesena avastati.\n\nMaailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väitel ei ole Washington suutnud oma väidete kinnituseks tõendeid pakkuda ja teadlased on siiani veendunud, et koroonaviirus kandus loomadelt inimestele. See võis juhtuda Wuhani elusloomaturul.\n\nUSA juhtiv epidemioloog Anthony Fauci jagab WHO seisukohta. Ta ütles National Geographicule, et senised tõendid viitavad tugevalt viiruse looduslikule päritolule.\n\nHiina eitab kindlalt viiruse pärinemist laborist, kuid spekulatsioonid ja vandenõuteooriad pole kuhugi kadunud.\n\nWuhani viroloogiainstituudi puhul tekitab küsimusi, mida seal õigupoolest uuritakse.\n\nSealsete laborite töö aitas heita valgust COVID-19 patogeenile Wuhani nakkuspuhangu algfaasis.\n\nVeebruaris avaldasid Wuhani teadlased töö, milles jõuti järeldusele, et uus viirus on genoomijärjestuse põhjal 79,6 protsendi ulatuses identne SARS-koroonaviirusega ja kattub 96 protsenti nahkhiirtel leitud koroonaviirusega.\n\nLabori teadlased olid uurinud juba põhjalikult seost nahkhiirte ja Hiina haiguspuhangu vahel, ning hoiatasid, et tuleb olla valmis viiruse väljumiseks looduslikust keskkonnast inimesele.\n\nTeadlased on seisukohal, et COVID-19 pärineb nahkhiirtelt ja võib olla kandunud inimesele üle mõne teise looma, näiteks soomuslooma vahendusel. Kindlaid tõendeid selle kohta aga veel ei ole.\n\nWuhani instituudis asub Aasia suurim viirusepank, milles hoitakse rohkem kui 1500 viirusetüve.\n\nInstituudi kompleksi kuulub eriti rangete turvameetmetega labor, kus tegeldakse neljanda klassi patogeenidega (P4) nagu ebola.\n\n300 miljonit jüaani (42 miljonit dollarit) maksnud P4 labor avati 2018. aastal. Alates 2012. aastast on tegutsenud P3 labor.\n\nUSA luure on küll teatanud, et nende arvates on koroonaviirus laborist pärit, aga tuleb veel uurida, kas nakkuspuhang sai alguse kontaktist nakatunud loomaga või oli tegemist õnnetusega Wuhani laboris.\n\nAjalehe Washington Post käsutusse sattunud Ühendriikide diplomaatilise kirjavahetuse põhjal teevad ametnikele muret ebapiisavad ohutusnõuded SARS-isarnaste nahkhiirte koroonaviirustega tegelemisel.\n\nInstituudi teatel said nad esimesed tookord veel tundmatu viiruse proovid 30. detsembril, määrasid 2. jaanuariks viiruse genoomijärjestuse ja esitasid 11. jaanuaril patogeeni puudutavad andmed WHO-le.\n\nHiina juhtivate nahkhiire koroonaviiruse uurijate hulka kuuluv Shi Zhengli, kes on Wuhani P4 labori asedirektor, on Hiina meedia teatel valmis oma elu nimel vanduma, et uus koroonaviirus ei pärine tema laborist.\n\nShi ütleb usutluses ajakirjale Scientific American, et SARS-CoV-2 genoomijärjestus ei kattu ühegi tema laboris uuritud nahkhiirte koroonaviiruse omaga.\n\nTeadlased möönavad, et laboriõnnetuse teooria kohta ei ole tõendeid, kuid miski ei tõenda ka, et viirus pärineb Wuhani turult.\n\nJaanuaris ajakirjas Lancet ilmunud Hiina teadlaste töös öeldakse, et esimesel COVID-19 patsiendil ei olnud kokkupuuteid Wuhani turuga, nagu ka 41 esimesest kinnitatud juhtumist 13 puhul.\n\nHongkongi ülikooli professor Leo Poon ütleb, et teadlaskonna üldine seisukoht on, et viirus ei ole inimese loodud.\n\n\"Me peame selle viiruse päritolu uurima. See on tähtis, sest rahvatervise seisukohast tahame me teada, mis juhtus, ja sellest õppust võtta,\" ütles ta.\n\nLondoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli epidemioloogiaprofessor David Heymann ütleb kokkuvõtlikult: \"Meil on hüpotees, et see tuli elusloomaturult ja ma ei ole näinud tõendeid, mis näitaksid vastupidist.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina viiruste uurimise labor Wuhanis, mida USA juhtivad poliitikud on nimetanud koroonaviiruse COVID-19 pandeemia allikaks, uurib mõningaid maailma kõige ohtlikumaid haigusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFilmirežissöörid asutasid gildi\n\n## Põhitekst:\n\nVaatamata Eesti filmi viimaste aastate õitsengule, publikumenule ja filmide tootmise kasvule on filmirežissöörid kui visuaalteose põhilised autorid tänasel päeval endiselt 3,5 eurose tunnipalgaga kõige vähem tasustatud ning õigustega vähim kaitstud filmigrupi liikmed siinsel audiovisuaalsel maastikul, tõdeb gild.\n\nRežissööride gild ongi sündinud vajadusest edendada omavahelist koostööd ja suhtlust teiste valdkonna liikmetega, teavitada režissööre nende õigustest ja rollist, anda juriidilist nõu lepingute koostamisel, osaleda filmipoliitika kujundamisel ning teadvustada filmirežissööri ameti olulisust ja filmikunsti tähtsust Eesti kultuuris laiemalt.\n\nEesti Filmirežissööride Gildi asutajaliikmed on režissöörid Liina Triškina-Vanhatalo, Moonika Siimets, Marko Raat, Tanel Toom, Rainer Sarnet ja Kaupo Kruusiauk.\n\n\"Sattusime omavahel rääkima ja mõistsime, et puutume igapäevatöös kokku sarnaste küsimuste ja probleemidega, mida oleks mõistlik ühiselt arutada ja lahendada. On muidugi tähelepanuväärne, et just nüüd üleriigilise eriolukorra ajal zoomi keskkonnas õnnestus see ühendus virtuaalselt tekitada, kuigi mitmeid katsetusi erialase liidu loomiseks on toimunud aastate jooksul varasemaltki,\" lausus Moonika Siimets, kes loodab, et EFG tegevus võiks aidata kaasa sellele, et režissöörid saaksid muretumalt keskenduda oma loomingule.\n\n\"Üheksakümnendate taasiseseisvumisest peale pole Eestis tekkinud selgeid reegleid ja seadusi, kes on režissöör vabaturu situatsioonis. Kuidas on tagatud ta autoriõigused ja -tasud, kas ta elab samas tsivilisatsioonis Euroopa autoritega või mitte? Eesti Filmirežissööride Gild katsub koos filmiavalikkusega selles sõbralikult selgust luua, et filmitegijate vahel valitseksid töised ja heatahtlikud suhted,\" lisas Rainer Sarnet.\n\nEnamikes Euroopa riikides on filmirežissööre ühendav ja nende huve kaitsev katusorganisatsioon, mida omakorda koondab FERA (Federation of European Film Directors), mille liikmeks on plaanis astuda ka Eesti Filmirežissööride Gildil. EFG esimesteks eesmärkideks on aga filmirežissööride tüüplepingu väljatöötamine, liikmete ringi laiendamine ning nende erialase tööga seonduvate küsimustest ja probleemidest ülevaate saamine. Tulevikus on plaanis korraldada ka erialaseid täiendkoolitusi ja töötube, mis inspireeriks filmitegijaid oma loomingus ja panustaks seeläbi Eesti filmikunsti.\n\n\"Lisaks praktilistele vajadusetele on gildi tähtsamaid väärtusi režissööride koondamine ka sõna otseses mõttes,\" hindas Tanel Toom. \"Filmitegijate seas ringleb nali, et kõige kohmetum asi on režissööride jõulupidu. Meie üheks tähtsaimaks töövahendiks on kommunikatsioon ja oskus meeskonnaga suhelda, kuid paraku režissöörid ise omavahel väga ei lävi ja koos töötama ka ei satu. On see siis konkurentsitunne, \"töösaladuste\" varjamine või miski muu, kuid nii see kahjuks on, et režissöörid peale \"tere\" eriti muud teineteisele ei ütle. Võib-olla on sedagi võimalik muuta?\"\n\nGildi liikmeks võivad kandideerida kõik professionaalsed mängufilmi-, dokumentaal- ja animafilmi režissöörid, kes on teinud vähemalt ühe Eesti kinolevis jooksnud täispika filmi või rahvusvaheliselt levinud lühifilmi. Selleks tuleb esitada EFG juhatusele oma elulookirjeldus ja saata vabas vormis avaldus aadressile [email protected]. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EFG juhatus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti filmirežissöörid asutasid oma erialaühenduse – MTÜ Eesti Filmirežissööride Gild (EFG) eesmärgiga koondada filmirežissööre, seista nende õiguste eest ja teadvustada laiemalt režissööri kui loova juhi ja autori rolli filmi sündimisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa kõrgliiga taaskäivitumine lükkus vähemalt nädala võrra edasi\n\n## Põhitekst:\n\nEhkki kava kohaselt on jätkuvalt keelatud suurte avaliku sündmuste korraldamine, võivad spordivõistlused naasta, eeldusel, et pealtvaatajaid staadionitele ei lubata.\n\nSaksamaa jalgpalli kõrgliiga puhul lubatakse hooajal täiendavalt jätkuda siis, kui mängijad veedavad eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellest tulenevalt ei jätkata kohtumistega enne 22. maid.\n\nAlgse plaani kohaselt lootis Bundesliga mängudega jätkata nädal varem, ehk 15. mail.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja liidumaade peaministrite kriisist väljumise kokkuleppe mustandist selgub, et kohalik jalgpalli kõrgliiga hooaeg ei jätku enne 22. maid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRMK pakub ajutiselt tööd ligi sajale inimesele\n\n## Põhitekst:\n\nRMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo ütles, et uute inimeste palkamine aitab ajutiselt leevendada koroonakriisi tõttu tekkinud tööpuudust.\n\n\"Eriolukorrast tuleneva looduses liikumise hoogustumine RMK külastusobjektidel on kasvatanud meie igapäevaste hooldustööde mahtu sedavõrd, et meie senine tööjõud vajab täiendavaid abikäsi objektide korrastamisel ja nende seisundi parandamisel. Tõenäoliselt toob reisipiirangutega suvi veelgi suurema külastuskoormuse meie radadele, mistõttu pakumegi tööd tublidele eestimaalastele, kes aitaks meid kvaliteetse metsapuhkuse elamuste pakkumisel ka saabuval suvel,\" ütles Rammo.\n\nEhitus- ja projekteermistööd pakuvad ehitussektorile täiendavat tööhõivet kogumahus 540 000 eurot. Tööd saab seeläbi vähemalt 70 inimest.\n\nPlaanis on rekonstrueerida neid külastusobjekte, mida esialgu selleks aastaks plaanitud polnud. Näiteks konserveeritakse Keila-Joa pargi Meremõisa mõisavaremeid, rekonstrueeritakse Elistvere loomapargi taristut Tartumaal, Suure-Taevaskoja silda Põlvamaal ja Sangaste metsapargi külastustaristut Valgamaal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "RMK otsustas luua 23 hooajalist töökohta Eesti erinevatesse paikadesse, sest RMK matkaradade ja objektide külastuskoormus on kõvasti kasvanud. Lisaks otsustas keskus suurendada projekteerimis- ja ehitustöid, pakkudes tööd veel vähemalt 70-le ehitussektori töötajale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGiro start viiakse Ungarist ära\n\n## Põhitekst:\n\nVegni sõnul algab Giro Lõuna-Itaalias, praegu valitakse kahe asukoha vahel. Võitjaks osutunud omavalitsuse lubas ta avalikustada mõne nädala jooksul. Giro kuus viimast päeva kattuvad Vuelta kuue esimese päevaga ning samal ajal Giroga toimub kolm suurt klassikut: Liege-Bastogne-Liege (4. oktoober), Flandria tuur (11. oktoober) ja Pariis-Roubaix (25. oktoober), vahendab Spordipartner.ee.\n\nMeeste ja naiste World Touri võistlustega jätkatakse alates 1. augustist. Esimeseks võidusõiduks on Itaalia ühepäevasõit Strade Bianche. Tour de France toimub 29. augustist kuni 20. septembrini ja Vuelta peetakse 20. oktoobrist kuni 8. novembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esialgse kalendri kohaselt peaks Giro d'Italia algama sel laupäeval Ungari pealinnas Budapestis, kuid seoses koroonaviiruse levikuga nihutati suurtuur 3.-25. oktoobri peale. Itaalia velotuuri juht Mauro Vegni kinnitas, et võistlus toimub täies mahus Itaalia pinnal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSergei Suhhankin: Venemaa \"mälusõjad\", Poola ja peatne võidu 75. aastapäev\n\n## Põhitekst:\n\n2019. aasta lõpul hädaldas Venemaa president Vladimir Putin ELi resolutsiooni \"Euroopa mälestamise tähtsus Euroopa tuleviku jaoks\" 1 pärast, milles mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt (1939), mis sisuliselt juhatas sisse Teise maailmasõja (1939–1945), milles hukkus kümneid miljoneid inimesi.\n\nPutin väitis otsesõnu, et dokumendi autorid süüdistavad Nõukogude Liitu sõja vallapäästmises, võrdsustades sel moel NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa. 2 Putin kinnitas, et \"meie vastus valedele on tõde\" 3, jättes viimase osa siiski täpsustamata.\n\nJärgmine kõne selgitas suurel määral varem ütlemata jäänut. 24. detsembril Venemaa kaitseministeeriumi laiendatud kolleegiumil sõna võttes tegi Putin ülevoolavalt emotsionaalse avalduse: kõneldavast teemast kõrvale kaldudes võttis ta käsile Teise maailmasõja ning nimetas kunagist Poola suursaadikut Natsi-Saksamaal Józef Lipskit \"lurjuseks ja antisemiitlikuks seaks\", kinnitades, et saadik oli üdini Hitleriga solidaarne. 4\n\nLaiemas plaanis andis Putin selgelt mõista, et Poola sepitses koos natsliku Saksamaaga plaani pühkida maa pealt Tšehhoslovakkia ja õhutas natse juute hävitama. Samuti väitis Putin, et lääneriikide poolt sisuliselt reedetud ja üksi jäetud Nõukogude Liidul polnudki muud valikut kui sõlmida kokkulepe Saksamaaga.\n\nSelle avaldusega laotas Putin vastutuse konflikti puhkemise 5 ja järgnenud katastroofi eest Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide õlule. Näiliselt spontaanne kõrvalepõige oli tegelikult hoolikalt kaalutud samm, mille tagajärjed võivad olla palju tõsisemad, kui esmapilgul tundub.\n\nAjalugu relvana: järjepidevus ja traditsioon\n\nNõukogude võim tarvitas algusest peale ajalugu ühe oma peamise info-propagandaoperatsioonide tööriistana nii kodu- kui ka välismaal.\n\n\"Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele.\"\n\nAlgul puudus sel märkimisväärne sügavus ja viimistletus, aga Jossif Stalini ajal puhkes see õitsele ning ajaloo ümberkirjutamine ja võltsimine tõusis kvalitatiivselt uuele tasemele. Stalin, kes likvideeris vastaseid füüsiliselt ja üritas nende pärandit hävitada või vähemalt maha teha, toetus oma kuritegude õigustamisel innukalt ajaloole ja ajaloolistele analoogiatele.\n\nÜhelt poolt tõsteti kõrgele kohale massikultuur, esijoones filmikunst (mille ilmekaim näide on küllap 1944. aastal valmis saanud film \"Ivan Julm\"), milles tõeliselt barbaarseid tegusid ja otsest räiget sadistlikku käitumist vene rahva enda suhtes ülistati targa juhtimisena ja esitati riigi püsimiseks hädavajalike sammudena.\n\nTeiselt poolt toetus Nõukogude võim (ja see suundumus elas kaugelt Stalini üle) tugevasti (pseudo)teaduslikele abivahenditele, moonutades häbitundeta Venemaa/Nõukogude ajaloo sündmusi ja suuremaidki ajalõike. Siin näitas tee kätte samuti Stalin, kelle \"juhatusel\" 1938. aastal ilmunud \"Üleliidulise kommunistliku (bolševike) partei ajalugu. Lühikursus\" kujunes aastakümneteks üheks tähtsamaks ajupesu ja propaganda tööriistaks.\n\nNagu Maria Lipman on märkinud, algas 1991. aasta järgsel Venemaal ajaloo ümberkirjutamine 2004. aastal. Ta väitis, et Putin \"tõi tagasi vana Nõukogude hümni, mille oli tellinud Stalin, ning võttis üle Nõukogude valitsemisviisi stiili ja mõned meetodid\". 6\n\nTeine silmapaistev ajaloo relvana kasutamise näide on 9. mail tähistatav võidupüha. Kui Stalin ja Hruštšov olid seda põlanud – arvatakse, et see oli tingitud marssal Georgi Žukovi populaarsusest –, siis Leonid Brežnev andis sellele päevale uue, mitmes mõttes sakraalse tähenduse, tõstes võidupüha peaaegu Nõukogude pidupäevade tippu.\n\nSeda võib seostada brežnevliku stagnatsiooni perioodi (algas 1964. aastal) tõeliste sotsiaal-majanduslike saavutuste puudumisega, mida pidid asendama süvenev (neo)konservatiivsus ja mineviku glorifitseerimine, et masendunud Nõukogude inimeste tähelepanu näruselt argielult kõrvale juhtida.\n\nNSV Liidu lagunemise järel tundus püha minevikku vajuvat, kuid 1995. aastal see (üsna ennustatavalt) taaselustati, tõsi, mitte enam nii suurejoonelisena nagu Nõukogude ajal. Suundumus sai täiesti uue hoo 2008. aastal, millest peale iga võidupüha on olnud aina uhkem ja suurema sümboolse tähendusega. 2012. aastal nägi Tomskis ilmavalgust ülevana esitletav \"ühiskondlik algatus\", nõndanimetatud \"Surematu polk\". 7\n\nHuvitaval kombel langes uus pöördumine Nõukogude pärandi (taas)ülistamise poole kokku Venemaa ja Lääne suhete järsu halvenemisega. Samal ajal hakkas Venemaa üha enam võidupüha kasutama survevahendina poliitiliste vastaste suhtes: kõigepealt kolme Balti riigi (2007. aasta küberrünnak Eesti vastu tulenes kurikuulsast Pronkssõduri juhtumist), alates 2014. aastast ka Ukraina vastu.\n\nOmeti ei olnud ükski nõukogudejärgne Venemaa juht avalikult paisanud sellist kriitikalainet mõne välisriigi vastu, nagu seda tegi Putin 2019. aasta lõpul Poola vastu.\n\nPoola – eriline sihtmärk\n\nPraegune Poola-vastase meelsuse levimine Venemaa juhtkonnas ei ole mingil moel uus nähtus. Avalik arvamus Poola suhtes, keda peetakse russofoobia ja reeturliku käitumise sümboliks, on Venemaa ühiskonnas juba ajalooliselt olnud äärmiselt negatiivne.\n\nSelline eemaletõukav kuvand hakkas Venemaa propaganda mõjul kujunema juba vähemalt 1815. aasta paiku (traagiline ooper \"Elu tsaari eest\") ja kestis sisuliselt Venemaa keisririigi lõpuni 1917. aastal, kusjuures oma panuse andsid sellesse mitmed Venemaa kuulsamad luuletajad (Aleksandr Puškin), prosaistid (Fjodor Dostojevski) ja muud intelligendid, kes sammusid Poola-vastasuse esirinnas.\n\nNõukogude ajal jõudis Poola vihkamine uutesse kõrgustesse pärast läbikukkunud Nõukogude-Poola sõda 1919.–1921. aastal, mis lõi jalad alt Nõukogude plaanil \"levitada kommunistliku revolutsiooni leeki\" Euroopas ning tekitas sügavat meelepaha Nõukogude ladvikus, eriti just Stalinis.\n\nKahtlemata kujunes kõige valulikumaks episoodiks Nõukogude-Poola suhetes nõndanimetatud Molotovi-Ribbentropi pakt (1939) ja selle salaprotokoll, mille alusel NSV Liit tungis 17. septembril Poolasse ja haaras enda valdusse osa selle territooriumist, tükeldades sel moel riigi ja kuulutades selle suveräänsusele lõppu, tuues ettekäändeks anarhia levitamise.\n\nPoola iseseisvuse halastamatu hävitamine, sõjas talutud rängad kaotused ja raskused ning järgnenud jõhkra kommunistliku valitsuse kehtestamine pärast 1945. aastat jätsid Poola ajaloolisse mällu sügava haava.\n\nNSV Liidu lagunemise järel ei olnud taassündival Venemaal ressursse Kesk- ja Ida-Euroopas enesekindla poliitika ajamiseks, samal ajal kui Poola ja teised endised Varssavi pakti liikmed kiirustasid saama Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.\n\nKremli reaktsioon oli sellele loomulikult negatiivne, aga piirdus retooriliste pahvatustega eelkõige Venemaa konservatiivsete ja populistlike ringkondade esindajate suust, ent 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate algul hakkas olukord muutuma.\n\nOtsustav hetk saabus 2003. aastal koos USA operatsiooniga Iraagis, mis näitas ilmekalt üksmeele puudumist lääneriikide vahel ja seadis Poola vana Euroopa poliitikute 8 tule alla, mida Moskva mõistagi kohe tähele pani.\n\nEsimese katse lahkmeelt ära kasutada tegi Moskva 2005. aastal Kaliningradi/Königsbergi 750. aastapäeva suurejoonelisel tähistamisel, mille käigus püüti panna alus kolmepoolsele koostööle Berliini ja Pariisiga, samal ajal väga demonstratiivselt tõrjudes Leedut ja Poolat, kelle juhte juubelile ei kutsutud. 9\n\nSiinkohal tasub ära märkida, et Poola ei ole kaugeltki ainuke ELi/NATO liikmesriik, kes on pidanud sedalaadi survet taluma. Nõndanimetatud Balti (Eesti, Läti, Leedu) fašism ja Balti russofoobia on Venemaa (des)informatsioonikanalite lakkamatu lemmikteema. 10\n\n\"Pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale.\"\n\nOmeti ei ole kõik need argumendid mitmel põhjusel kuigi palju pikemaajalist mõju avaldanud, mis tuleneb suurel määral tegelikult Kremli enda narratiivi vastuolulisusest: pilt riikidest, mida Venemaa propaganda kujutab nõrkade, vaesuvate, elanikest tühjaks jooksvatena, ei sobi kuidagi kokku paralleelselt käiatava looga, mis esitab neidsamu riike tõsise ohuna Venemaale.\n\nPoola on siiski erijuhus. Isegi kõige \"kindlameelsemad\" Venemaa infoallikad on pidanud tunnistama Poola kiiret majanduskasvu ja edu pärast 1991. aastat. Ligemale 38 miljoni elanikuga Poolat, kes on Euroopa mandriosas üks kindlamaid USA (julgeoleku mõttes) ja Saksamaa (majanduslikus mõttes) liitlasi, on Venemaa ja venelased sunnitud käsitlema teistmoodi.\n\nLisaks toetas Poola pärast Euromaidani käivitumist Kiievis (2013. aasta lõpus) raudkindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis põhjustas Moskvas raevuhoo.\n\nSealtpeale on Venemaa riiklikult toetatav ajakirjandus võtnud ette rohkelt Poola vastu suunatud infokampaaniaid, püüdes riiki kujutada USA hüpiknukuna ja põhilise russofoobiapesana Euroopas.\n\nLisaks võimsale (des)informatsioonilainele, mida paiskavad välja Venemaa uudisteagentuurid ja analüütilised keskused, on eriti suurt rõhku asetatud (pseudo)dokumentaalsetele filmidele, milles Poola eksperdid teevad maha Poola praegust poliitikat ajaloomälu vallas ja koogutavad Nõukogude mineviku suunas. 11\n\nVeel üks narratiiv, mida Venemaa aktiivselt levitab, püüab õigustada Katõni veretööd (1940), mille käigus NKVD hukkas 22 000 Poola sõjaväelast – väidetavalt Nõukogude reaktsioonina nõndanimetatud Poola koonduslaagritele Nõukogude-Poola sõja ajal, kus hukkus hulga Nõukogude sõdureid. 12\n\nNagu juba märgitud, ei püüa Venemaa eliit Molotovi-Ribbentropi pakti kujutada enam \"hädatarviliku kurjusena\" nagu veel 2000. aastatel, vaid hoopis vastusena Euroopa (ja eriti Poola) reeturlikkusele ning Nõukogude valitseva eliidi hiilgava diplomaatilise käiguna.\n\nRünnak: vahetud sihid ja pikaajalised tagajärjed\n\nPutini detsembri lõpus alustatud rünnakul on kaks peamist sihti.\n\nEsimene siht puudutab õigupoolest kodumaiseid eesmärke. 2020. aastat \"mälu ja kuulsuse aastaks\" kuulutades on Venemaa eliit taas, sarnaselt Brežnevile 1960. aastatel, lisanud Suure isamaasõja (1941–1945) pärandile tugeva sakraalse hõngu, mis peab panema venelasi uhkust tundma ajal, mil igasugune sotsiaal-majanduslik areng puudub.\n\nLoomulikult tähendab see ühtlasi, et kõik, kes (olgu kodu- või välismaal) ei ole nõus Venemaa konstrueeritud ajalookäsitusega, on automaatselt russofoobid ja seeläbi natside sabarakud.\n\nTeiselt poolt püüab Moskva ajal, mil Putin on juba avalikult teada andnud kavatsusest täita presidendi ülesandeid edasi ka pärast praeguse ametiaja lõppu ning lootused reformide läbiviimiseks või sotsiaal-majandusliku arengu hoogustamiseks on hääbunud, pruukida enamlaste poolt juba 1920. aastatel tarvitusele võetud \"ümberpiiratud kindluse\" retoorikat, mis lausa nõuab vaenlaste otsimist – ja leidmist.\n\nVenemaa ühiskonnas ajalooliselt valitsenud kõrge Poola-vastasus annab nii Kremlile kätte hõlpsa ja mugava sihtmärgi (kuigi 9. mai lähenedes võidakse sihikule võtta ka Balti riigid ja Ukraina).\n\nLisaks tuleb arvestada veel ühe asjaga, mida Putin on välja öelnud: ta on klaarselgelt sõnanud, et Venemaa ja Lääne suhete senine trajektoor on muutunud, ja kinnitanud, et \"esimest korda ajaloos mitte meie ei aja Läänt taga, vaid Lääs ajab meid taga\". Oma mõtte rõhutamiseks mainis ta ära H-47M2 Kinžali ja Peresveti – ainulaadsed relvad, mida pole ühelgi riigil peale Venemaa.\n\nTeine siht on suunatud välispublikule. Siinkohal tuleb nentida, et Poola, eriti just riigi president Andrzej Duda, on teinud strateegilise vea, kui on võtnud Venemaa suhtes kasutusele lepitava tooni 13, mida Moskva peab nõrkuse märgiks, mis õhutab Kremlit hoopis enesekindlamale tegutsemisele.\n\nÜks eesmärk Poola-vastase rünnaku ja varjamatult antisemitismi vastu astumise taga võib olla seotud Venemaa sooviga parandada suhteid Iisraeliga, kelle suhted Poolaga on kippunud karile jooksma. Nii võivad esialgsel rünnakul Poola pihta antisemitismi kattevarjus olla kaugeleulatuvad tagajärjed, mida hiljem saab suunata ka Ukraina ja kolme Balti riigi vastu, kellel kõigil on ühel või teisel määral mõningaid probleeme poliitilistes suhetes Iisraeliga.\n\nSelles mõttes tuleb antisemitismi, ehkki see on lausa õitsenud nii Venemaa keisririigis, Nõukogude Liidus kui ka 1991. aasta järgsel Venemaal, pidada praeguse Moskva käes vägevaks trumpkaardiks. Samuti pole vähimatki kahtlust, et Venemaa püüab ennast jätkuvalt esitada põhilise \"neofašismi\" ja \"antisemitismi\" vastu võitlejana, mis pälvib poolehoidu mõnes EL-i riigis, mis on saanud tunda mitmesuguseid diktatuurivorme ja kus sotsialismiideedel on olnud traditsiooniliselt tugev pinnas.\n\nKa kõige hullemal juhul, kui Venemaa sõnum jõuab välismaal ainult piiratud hulga publikuni, ei ole Venemaa ometi märkimisväärselt midagi kaotanud, sest riigisisene edu, eriti peatne 9. mai võidupüha, on sisuliselt garanteeritud.\n\nInglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.\n\n1 Eestikeelses tõlkes: www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-00….\n2 lenta.ru/news/2019/12/11/false/.\n3 russian.rt.com/world/news/696637-putin-rossiya-vto….\n4 ria.ru/20191224/1562780957.html.\n5 Seda tegi ta õigupoolest juba 2009. aastal: www.rbc.ru/politics/31/08/2009/5703d6099a794773318….\n6 carnegie.ru/2004/03/22/rewriting-history-for-putin….\n7 icds.ee/todays-russia-stalinisation-of-the-collect….\n8 edition.cnn.com/2003/WORLD/europe/02/18/sprj.irq.c…\n9 www.newkaliningrad.ru/news/others/48585-.html.\n10 tsargrad.tv/articles/v-latvii-reabilitirujut-naciz…; tsargrad.tv/articles/jestonija-nichego-ne-mozhet-t….\n11 www.youtube.com/watch?v=TXiMUrt-Z4U&t=1057s.\n12 www.tvp.info/42085798/rosyjska-wersja-historii-opi….\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moskva ei rahuldu enam endise ajalookäsitlusega, vaid on asunud rünnakule, kirjutab Sergei Suhhankin algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKokkuleppe kava: Saksamaa avab mais täielikult koolid ja poed\n\n## Põhitekst:\n\nKolmapäeval AFP käsutusse jõudnud dokumendis tõdetakse, et pärast 20. aprillil alustatud piirangute leevendamist on uute nakkuste arv püsinud madalal ning uut lainet ei ole seni järgnenud, mis omakorda õigustab julgemaid samme riigi taasavamiseks.\n\n\"Pärast esimesi avanemissamme 20. aprillil on uute nakkuste arv jäänud madalaks,\" seisab dokumendis.\n\nKooli on seni lubatud vaid lapsed, kel seisavad ees eksamid. Nüüd on kavas avada järgmisest nädalast ka lasteaiad ja algkoolid.\n\n\"Koolid teevad järk-järgult võimalikuks kõigile õpilastele hariduse andmise, järgides samas vajalikke hügieenimeetmeid ja pidades kinni distantsireeglitest,\" öeldakse dokumendis.\n\nMerkel ja 16 liidumaa peaministrid peaksid kava kolmapäeval heaks kiitma.\n\nMustandis seisab muu hulgas, et ülikoolide taasavamise peavad otsustama liidumaad ise.\n\nPoed võib lahti teha, aga seal tuleb pidada kinni hügieeni-, sisenemiskorra ja järjekordade vältimise nõudest.\n\nSiiani on tegutseda tohtinud vaid poed, kus põrandapida kuni 800 ruutmeetrit.\n\nLiidumaad saavad ise otsustada, kas avada restoranid taas 9. maist alates. Ka teatreid, kontserdisaale, ööklubisid ja spordisaale puudutavad otsused on nende pädevuses.\n\nIlmselt jääb aga veel mitmeks kuuks jõusse tähtis koroonapiirang: suurkogunemiste nagu spordivõistlused, kultuurisündmused ja festivalid keeld. Need on dokumendi põhjal keelatud vähemalt 31. augustini.\n\nKui koroonanakkuste arv peaks hakkama taas tõusma, jõustuvad piirangud uuesti. Kui seitsme päeva jooksul tuvastatakse 100 000 elaniku kohta üle 50 uue nakatumise, peab vastav linn või piirkond sulgemisplaani käiku laskma.\n\nKui nakkus piirdub kitsa koldega nagu hooldekodu, piirduvad meetmed sellega ja kogu piirkonda ei ole vaja sulgeda.\n\nValitsus manitseb kõiki sakslasi pidama jätkuvalt kinni ohutu vahemaa reeglist ning kandma poodides ja ühistranspordis maske.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa avab mais täielikult kõik poed ja koolid, mis olid koroonapandeemia ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu nädalaid suletud, ilmneb kantsler Angela Merkeli ja liidumaade peaministrite kokkuleppe mustandist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus vaid kaks positiivset testi\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus üks positiivne testi tulemus Tallinnasse ja üks Pärnumaale.\n\n6. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 67 inimest (ööpäev varem 70), neist neli (ööpäev varem kuus) on juhitaval hingamisel.\n\nTänaseks on haiglast koju saadetud 257 inimest, lõpetatud 264 haigusjuhtumit.\n\nUusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 55 inimese elu.\n\nEestis on kokku tehtud 58 955 esmast testi, nendest 1 713 ehk 2,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata koroonakaardilt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1541 haigust COVID-19 põhjustava viiruse testi, millest vaid kaks ehk 0,1 protsenti osutus positiivseks. Juhitaval hingamisel olevate inimeste arv kahanes neljale ning uusi surmajuhtumeid ei lisandunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ geeniteadlaste uurimus avas naiste viljatuse tagamaid\n\n## Põhitekst:\n\nNaise elujõulise munaraku valmimiseks ja uue elu tekkeks peab munasarjas toimuma mitmesuunaline rakkudevaheline suhtlus ehk signaalide vahetamine. Teadaolevalt asub munarakk enne ovulatsiooni folliikulis. Ovulatsiooni käigus vedelikuga täidetud põieke lõhkeb, mis laseb liikuda munarakul munajuhasse.\n\nMunaraku küpsemiseks ja folliikulist vabanemiseks peavad nii munarakk ise kui ka seda ümbritsevad granuloosrakud vahetama omavahel signaale kindlal ajavahemikul. Ühtlasi toodavad granuloosrakud hormoone, mis on olulised edukaks embrüo pesastumiseks emaka limaskesta ja varajase raseduse püsimiseks.\n\n\"Munaraku küpsemiseks on muu hulgas hädavajalik kahe valgu olemasolu ja toimimine munasarja granuloosrakkudes,\" selgitas geenitehnoloogia osakonna dotsent Agne Velthut-Meikas. FSHR võtab vastu folliikuleid stimuleeriva hormooni signaali ajuripatsist, mis viib munasarja folliikuli kasvu ja granuloosrakkude paljunemiseni. Aromataas on aga võtmeensüüm steroidhormooni östradiooli ehk nn naissuguhormooni sünteesiks granuloosrakkudes.\n\nMuutused nende valkude tootmise eest vastutavates geenides või häired valkude tekkimisel viivad naise viljatuseni. Kui munasari ei toimi, siis munarakud ei küpse ega vabane munasarjast.\n\n\"Leidsime, et nendest geenidest tekivad seni teadaolevatele valkudele lisaks veel pisikesed RNA molekulid, mis läbi oma sihtmärkgeenidele seondumise mõjutavad seda, kas need sihtmärgid täidavad oma rolli rakus või mitte,\" kinnitas Velthut-Meikas. Pisikeste RNA molekulide sihtmärgid vastutavad naise viljakuse seisukohast ülioluliste protsesside – munaraku reservi säilitamise, hormoonide tootmise ja ovulatsiooni toimumise eest.\n\nTöö põhjal sünteesitakse FSHR ja aromataasi geenidest lisaks varem teatud valkudele ka seni kirjeldamata lühikesi mikroRNA molekule. FSHR geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid mängivad olulist rolli munasarja folliikuli kasvu ja munaraku küpsemise aktiveerimisel. Aromataasi geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid on seotud aga munasarja koe ümberkorralduste esile kutsumisega, mis on omakorda vajalikud ovulatsiooni toimumiseks.\n\nMõlemad mikroRNAd võivad eeldatavalt reguleerida lisaks steroidhormoonide sünteesi munasarjas. Need mõjutavad lisaks munasarjale ka teiste kudede tööd: emaka limaskest, rasvkude, rinnanäärmed jms.\n\nSaadud uurimistulemused annavad uut informatsiooni munasarja toimimise kohta, mis on oluline naisepoolse viljatuse põhjuste täpsemaks diagnoosimiseks ja uute ravivõimaluste arendamiseks. \"Uusi teadmisi saab kasutada viljatusravi kliinikutes kehavälisele viljastamisele eelnevate munasarja stimulatsiooni protseduuride täiustamiseks, mis parandaks oluliselt viljatusravi tulemuslikkust,\" lootis Velthut-Meikas.\n\nVäga päevakajaliseks on muutunud ka vähidiagnoosiga patsientide viljakuse säilitamine. Selle käigus võimaldatakse patsiendil külmutada enne folliikuleid hävitavat keemiaravi osa munasarja koest. \"Uurimist vajab veel vaid protsess, kuidas munasarja küpsemist külmutatud koest taaskäivitada\", selgitas Agne Velthut-Meikas.\n\nTallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse AS-i teadlaste uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Varem eelkõige naissuguhormooni sünteesi ja munasarja folliikuli kasvuga seostatud geenidel võib olla munaraku küpsemise juures seniarvatust mitmetahulisem roll, selgub Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlaste eestvedamisel tehtud tööst. Muu hulgas võib tõusta tulemustest kasu viljatusravis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAraabia Ühendemiraatides põles 48-korruseline kõrghoone\n\n## Põhitekst:\n\nSharja linnas asuva Abbco Toweri tulekahjus sai viga vähemalt seitse inimest, vahendas uudistekanal Al-Jazeera.\n\nDubais ilmuva ajalehe Khaleej Timesi andmetel saadi tulekahju hiljem kontrolli alla. Ajalehe andmetel viidi lisaks kohapeal abi saanud seitsmele inimesele haiglasse veel vähemalt viis vigastatut.\n\nIt's a residential building in Al Nahda #Sharjah. Residents of the tower and those in nearby buildings are out. Firefighters from Sharjah Civil Defence are on the site and trying to contain the massive blaze. Hope and pray that everyone is #safe https://t.co/8f4ND1H1z8 pic.twitter.com/YyYr5H5bBH\n\n— Vicky Kapur (@vickykapur) May 5, 2020\n\n190 meetri kõrgune tornmaja valmis aastal 2006. Kohaliku meedia teatel evakueeriti tulekahju tõttu vähemalt viie samas piirkonnas asuva elumaja elanikud. Ametnikud pole veel öelnud tulekahju põhjust.\n\nAl-Jazeera andmetel on kõrghoonetes tekkivad tulekahjud Ühendemiraatides suhteliselt tavalised. Nende üheks põhjuseks peetakse ehitamisel kasutatud tuleohtlikke materjale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Araabia Ühendemiraatides süttis teisipäeva õhtul 48-korruseline kõrghoone.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n21. sajandi 50 olulist romaani. Richard Powers ja Timur Vermes\n\n## Põhitekst:\n\nRichard Powers\n\n\"Overstory\"\n\ninglise keeles 2018, eesti keeles pole veel ilmunud\n\n512 lk\n\nHõberemmelgas globaalses kontekstis\n\nAmeerika kirjanik Richard Powers (sündinud 1957) on õppinud ülikoolis füüsikat ja kirjandust, mis iseloomustab tema kaheteistkümne nõudliku romaani tausta. Powers on juba 1990ndatest kuulunud oma ambitsioonikate teemakäsitlustega tähelepanu köitnud autorite hulka, kuid vähemalt kuni viimase ajani pole need ilmselt just keerukuse tõttu nautinud väga laia populaarsust. Tema loomingu läbivaks teemaks on tehnoloogilise arengu ja inimühiskonna kooseksisteerimise ning vastasmõju kirjeldamine.\n\nPowersi debüütromaanis \"Kolm talunikku teel tantsuõhtule\" (1985) käsitletakse kolme I maailmasõtta sattunud noormehe saatust paralleelselt kirjeldusega fotograafia olemusest. \"Vangidilemma\" (1988) räägib tuumarelvauuringutest ja matemaatikast ebaõnnestunud pereelu taustal ning sageli tema peateoseks peetud \"Kuldpõrnika variatsioonides\" (1991) on DNA struktuuri uuringud ja \"Goldbergi variatsioonid\" seotud kahe armastuslooga. Kui siia lisada ka veel näiteks romaanid \"Tulu\" (1998) 18. sajandi keemiatööstusest ja vähihaigest naisest või hilisemad raamatud virtuaalreaalsust, biogeneetikast ja muusikateooriast, siis hakkab pilt selgeks saama – Powers võtab alati mõne ajakohase teaduse või tehnoloogiaga piirneva teema ning asetab selle mõju kirjeldamise inimliku draama konteksti.\n\n2018. aastal ilmunud ning seni uusim Powersi romaan \"Overstory\" räägib keskkonnaprobleemidest, tööstuse ja looduskaitse peaaegu paratamatust vastasseisust ning inimeste motiividest nende teemade juurde jõudmisel. Kitsamas mõttes on raamatu teemaks puud, mis olevat tõuke saanud tema esimesest isiklikust kokkupuutest Californias ja Oregonist leiduvate rannikusekvoiadega. Raamat on jagatud nelja ossa: \"Juured\", \"Tüvi\", \"Võra\" ning \"Seemned\".\n\nAlustuseks tutvustatakse üheksat inimest, kel on isiklikel põhjustel eriline side puudega – nende seas on end erinevate ühiskondlike algatustega sidunud inimesi, ametlikus asjaajamises pettunuid, loodusesõpru, kuid ka üks, kes arvab, et puude kaitsmine on talle kõrgemalt poolt saadetud ülesanne. Tekkinud rakuke võtab endale puude järgi hüüdnimed ning asub kaitsma mahavõtmise eest üht hiidsekvoiat, järgnevad ootuspärased konfliktid metsafirma ja politseiga ning kirjeldus grupisisestest suhetest. Ootuspäraselt läheb asi käest, kaasneb vägivald ja surm.\n\n\"Overstory\" jätkab Powersi käekirja, kuid romaan on ka ajastukohane kummardus loodusele ja keskkonnale ning sisaldab rohkelt variat puude kohta, mis on praeguse ajastu konjunktuuris tugevalt sees, sest kordavad muuhulgas Peter Wohllebeni \"Puude salapärases elus\" sisalduvaid mõtteid. \"Overstory\" tegelaste taustalood kisuvad rohkem harali kui suure puu juured ning kohati on see ka liiast, kuid kindlasti meeldivad puusõpradele ohtrad mõtted stiilis \"Puud ei ole maailma sattunud. Maailm kuulubki puudele, lihtsalt hiljem on siia saabunud ka inimesed\" või \"Juba Buddha ütles, et puu kaitseb, toidab ja kaitseb elusolendeid. Ta pakub varju isegi neile, kes tulevad teda maha raiuma.\" Raamat pälvis mullu Pulitzeri preemia.\n\nTimur Vermes\n\n\"Ta on tagasi\"\n\nSaksa keeles 2012 (\"Er ist wieder da\"), eesti keeles 2012, tõlkinud Piret Pääsuke\n\n326 lk\n\nHitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal\n\nAlternatiivajaloolised viguriromaanid on populaarsed mitmel pool maailmas, kuid tihti jäävad nad kinni kohalikku märgisüsteemi. Võtame näiteks Veikko Huovise Stalini-paroodia \"Onu Joss\" või kodumaisest kirjandusest Ivan Orava meenutused või hoopis Urmas Vadi \"Ballettmeistri\". Tihtipeale peenem kirjanduskriitika neist teostest väga ei taha vaimustuda, kuid laiemale publikule lähevad need sageli üsna hästi peale – on ju komöödia üks põhivõtteid midagi tuttavat pakkuda üllatavas kontekstis, ükskõik, kas liiga väiksena (Pöial-Liisi, Viplala), liiga suurena (Gulliver) või vales kohas (Totu Kuul). Antud juhul on tuttav tegelane vales kohas, Adolf Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal.\n\nTimur Vermes (sündinud 1967) õppis ülikoolis ajalugu ja politoloogiat, kuid tegi hiljem peamiselt krimiteemadel kaastööd õhtustele ajalehtedele ning pakkus variautori teenust. Vermesi debüütromaan \"Ta on tagasi\" on üks 21. sajandi saksa kirjanduse kõige üllatuslikumaid edulugusid, sest enne raamatu ilmumist oli ta täiesti tundmatu, kuid nüüd on see ilmunud enam kui 40 keeles ja üksnes Saksamaal on müüdud raamatut üle pooleteise miljoni eksemplari.\n\nRaamatu sužee on lihtne ja lööv. Hitler ärkab ellu 2011. aasta Saksamaal ega suuda ära imestada, mis tema kallis aariariigis toimub: tänaval kõnnivad neegrid, poode ja pesumaju peavad türklased, parteil on lastud laguneda ja võimul on mingi Merkeli-nimeline naine! Räuskav vanamees äratab peagi tähelepanu ning karakternäitlejaks peetav Hitler saab eduka telesaate ning loomulikult hakkavad tema propageeritavad vaated koguma poliitilist toetust. \"Ta on tagasi\" on pisut liiga pikk, kuid üldkontseptsioonina terav paroodia kaasaja meediast, parteipoliitikast ning ka muutuvatest aegadest.\n\n2015. aastal jõudis kinno samanimeline filmiversioon, mis kogus Saksamaal kaks ja pool miljonit vaatajat. Võrdluseks on huvitav võtta Armando Iannucci 2017. aasta film \"Stalini surm\" – kuigi üks oli rohkem Saksamaa-sisene film ja teine linastus võimsalt ka ingliskeelsetes maades, kogunes mõlema filmi kassatuluks umbes 25 miljonit eurot. Jääb vaid üle nentida, et Hitler ja Stalin on kõige kiuste endiselt sama mastaabi staarid oma veidras kontekstis, nii et nende näopiltide abil võib maha müüa mõne ajakirja terve aastakäigu või tarbetu hulga elulooraamatuid.\n\nVõib vaid loota, et millegi või kellegi üle naerda suutmine aitab neist vaimselt paremini vabaneda. Timur Vermes avaldas 2018. aastal oma teise romaani \"Näljased ja paksud\", milles mitte eriti tark ja meeldiv telesaatejuht Nadeche Hackenbusch isikliku tähelepanu nimel viib 150 000 põgenikku jalgsimarsile Saksamaa poole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viiendik sajandist on möödas, kultuurikriitik ja kirjastaja Tauno Vahter võtab kolmapäeviti kultuuriportaalis kokku esimese kahe kümnendi parima ilukirjanduse, iseloomustades igal kolmapäeval kaht mõjukat romaani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPatrailile ja Hannoverile määrati finaalturniiriks uued kuupäevad\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Saksamaal on suurüritused keelatud 31. augustini, oli Bundesliga sunnitud 2019. aastal alustatud karikavõistluste finaalturniiri lükkama aastasse 2021. Uued kuupäevad on 27. ja 28. veebruar. Hamburgi Barclaycard Arenal toimuvale võistlusele pääses lisaks THW Kielile, TBV Lemgole ja Melsungenile ka Mait Patraili TSV Hannover-Burgdorf, vahendab Käsipall24.ee.\n\nHannoverile tähendavad uued kuupäevad suuri muudatusi sportlikust aspektist. Võistkonnast on lahkumas nende superstaarid Morten Olsen ja Timo Kastening, kes sel võistlusel enam TSV värve esindada ei saa. Mait Patrailil pole samuti veel uut lepingut. \"Loomulikult on tegemist väga erilise situatsiooniga, aga arvestades kõiki asjaolusid, ei ole tegemist kindlasti erandliku olukorraga,\" ütles eestlase klubi spordidirektor Sven-Sören Christophersen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa käsipalli meistriliiga avaldas esmaspäeval uued kuupäevad karikavõistluste finaalturniiriks ning ühtlasi pandi paika järgmise hooaja algamise aeg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nERR-i nõukogu kolmele kohale kandideerib 21 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nMust lisas, et juba sel neljapäeval toimub kultuurikomisjoni istung, kus sobivad kandidaadid välja valitakse. Kultuurikomisjon koostab riigkogule eelnõu ning nõukogu uued liikmed kinnitab ametisse parlament.\n\nMusta sõnul kandidaatide nimesid ei avalikustata.\n\nRiigikogu kultuurikomisjon otsis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse kolme uut liiget, kuna Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad ja Tallinki juht Paavo Nõgene otsustas nõukogust omal soovil lahkuda. 4. veebruaril suri ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp.\n\nRahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.\n\nERR-i nõukogu liikmete töö on tasustatud, nõukogu käib reeglina koos korra kuus.\n\nERR-i nõukogu liikmed praegu:\nRein Veidemann - nõukogu esimees\nPille Pruulmann-Vengerfeldt\nPaavo Nõgene\nViktoria Ladõnskaja\nMarika Tuus-Laul\nJevgeni Ossinovski\nValdo Randpere\nUrmas Reitelmann\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta (Keskerakond) sõnul kandideerib Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu kolmele vabale kohale kokku 21 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHS: Soome kehtestatud piiriületamise piirangud on juriidiliselt \"hall ala\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ametiasutuste tegevust läänepiiril, võitluses koronaviiruse levikuga iseloomustab ebajärjekindlus. Kodanikud ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha - ega ka seda, millisel seadusel otsus põhineb. Tundub, et ka piirivalvurid ei tea seda,\" tõdeb ajaleh t. Selle üheks põhjuseks on aga ebaselgus, kuidas piirangud tuginevad seadustel.\n\nPiirangud eraldasid Tornio oru läänepiiril asuvad külad ja linnad. Perekonnaliikmed lahutati, neil keelati juurdepääs toidukauplustele, apteeki ja suvilatesse, et aidata vana isa või ema tema tegemistes. Sõpruslinn Haaparanta-Tornio on üks põhjakaubanduse keskusi. Paljude kaupluste jaoks on piiriblokaad koroonaviiruse kõrval täiendav katastroof, märgib HS.\n\nLehe hinnangul saab öelda, et piirikontrolli taaskehtestamine eraldas Soome oma kodanikud. Väidetavalt on Rootsi poolel asuva Haaparanta linna umbes 9600 elanikust 30–40 protsenti Soome kodanikud. 70 protsenti eelkooli alustavatest lastest räägib emakeelena soome keelt. Mujal Tornio orus on tavaline, et soomlased elavad Rootsi poolel.\n\nPiirangute seadmisega kehtestatud piiriületuse keeld ei põhine seadusel, märgib leht. Soome põhiseaduse 9. artikli kohaselt ei tohi Soome kodanikul takistada riiki sisenemist. Kõigil on ka õigus riigist lahkuda. Kui valitsus teatas märtsis piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest, öeldi otsuse seletuskirjas, et \"(Euroopa Liidu) sisepiiril kontrolli taaskehtestamine ei riiva neid õigusi\".\n\nSamuti märgiti memorandumis, et sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei muudaks siseriikliku õiguse sätteid ning seda, et sissesõidu ja riigist lahkumise õigus määratakse kindlaks praegu kehtivate õigusaktidega ja sisepiiri ületamine ei eeldaks erinevate reisidokumentide olemasolu.\n\nMeenutab eestlaste olukorda\n\nHS leiab, et Rootsis Tornios töötavate inimeste olukord meenutab suuresti eestlaste positsiooni Soomes. Kui enne koroonakriisi pendeldasid kümned tuhanded eestlased üle Soome lahe, siis märtsis, kui piirid suleti, pidid nad valima töö ja pere vahel.\n\nSeaduse kohaselt ei saa aga Soome kodanikke sellise valiku ette panna, rõhutab leht.\n\nPiirivalve üksusejuht Tuomas Laosmaa ütles lehele, et tema arvates pole soomlasi selle otsusega piirilt tagasi saadetud, vaid neile on tungivalt soovitatud piiri mitte ületada.\n\nJuriidilises mõttes on aga selline üleskutse problemaatiline, leiavad juristid. Ida-Soome ülikooli kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen ütles, et üleskutse Soome õiguses tähendab võimu autoriteedil põhinevat toimingut, mille rakendamata jätmine võib põhjustada tugevama tegevuse.\n\nKui korralduse täitmist saab seaduse toel jõustada, siis üleskutse on seevastu teistsuguse staatusega. \"Asutus võib soovitada, et kui teil pole hädavajadust piiri ületada, oleks mõttekas seda mitte teha. Selle andmisel peab olema selge, et see on soovitus ja kodanik saab ise valida, mida ta teeb,\" selgitas Tolvanen.\n\n\"Me liigume siin hallis piirkonnas, sest see (piiri ületamine - toim.) on põhiõigus,\" ütles professor.\n\nKodanike usaldus ametiasutuste vastu on õigusriigi üks olulisemaid põhimõtteid. Professor Tolvaneni sõnul on oht see usaldus kaotada, kui kodanikud ei tea, kas see on soovitus või nõuanne, manitsus või korraldus. Tolvaneni sõnul on mõistetav, et kiiresti muutuvates kriisiolukordades muudetakse mõnesid reegleid ja see on kõigile vastuvõetav. Kuid midagi nii fundamentaalset nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise õigus on hoopis teine ​​asi, leidis ta. \"Kui midagi tuleb kriitiliselt hinnata riigiasutuste tegevuse suhtes [koroonakriisist] teavitamisel, siis on just see mõnikord ebaselge, millal midagi on soovitus ja millal korraldus,\" ütles ta.\n\nHelsingin Sanomat toob oma artiklis ridamisi näiteid probleemidest, mis piirkonna elanikel tekkisid seoses piirikontrolli kehtestamisega ja ka kaupade liikumisega seotud segadustest.\n\nSoome valitsuse sõnul jätkatakse välispiiride kontrolli veel kuu aega. Täpsemaid otsuseid on oodata neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome-Rootsi piiril asuva Tornio-Haaparanta kaksiklinnas ja selle ümbruses mõlemal pool piiri elavate Soome kodanike jaoks on Soome valitsuse kehtestatud piiriületamise piirangud tekitanud palju segadust, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat (HS). Leht toob välja hinnangu, et seatud takistused ei põhine selgetel seaduslikel alustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Metsoja: maamaks tootmis- ja ärimaalt tuleks ettevõtjatele tagastada\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviiruse mõju ettevõtjatele on eripalgeline ning majandusteadlaste arvamused kriisi sügavuse ja kestvuse osas erinevad. Siiski on selge, et kriisi mõjud ettevõtlusele on pikaajalised ning iga omavalitsus peab siinkohal pakkuma välja leevendavaid meetmeid, et anda ettevõtjatele täiendavat hingamisruumi ja aega kohanemiseks.\n\nPärnus on opositsiooni kuuluvad Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad edastanud linnavolikogule eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ettepanek maksta ettevõtjatele täies mahus tagasi 2020. aastal tasutav maamaks tootmis- ja ärimaalt.\n\nPõhjus selliseks ettepanekuks on lihtne: me ei saa asetada ettevõtjatele suurt maksukoormust olukorras, kus kogu turismisektor võitleb eriolukorra otseste mõjudega ettevõtete äritegevusele. Nende poolt tasutav kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv maamaks võib paista omavalitsustele küll väikese summana, kuid väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks on tegemist märkimisväärse lisakuluga. Me ei tohi unustada, et tekkinud olukorrast taastumine võtab aega.\n\nOmavalitsus maksutagastusest ei kaotaks\n\nEttevõtjatel võib tekkida küsimus, mida nad antud muudatusest võidaksid, võttes arvesse, et maksu- ja tolliametile on maksed, kas siis osaliselt või täielikult märtsikuu seisuga juba tasutud. Siinkohal aitakski maksude tagastus neil praegust kriisiperioodi üle elada.\n\n\"Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves.\"\n\nPärnut näiteks tuues võin öelda, et tänavu on maamaksu tuluks planeeritud 1,6 miljonit eurot, millest 0,63 miljonit tasutakse äri- (0,42 mln) ja tootmismaalt (0,21 mln). Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves. Samas kompenseerib selle Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud erakorraline kriisiabi suurusjärgus 960 000 eurot.\n\nKriisabile lisandub täiendav rahaline tugi investeeringute elluviimiseks Pärnu linnas suurusjärgus 2,19 miljonit eurot ja teede korrastamiseks ette nähtud 2,16 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jäävad ka toetussummad Saaremaale, Narvale ja mitmetele teistele omavalitsustele.\n\nPõhimõttelised valikud\n\nKäesolevas kriisis on mitmeid põhimõttelisi valikuid. Sageli üritatakse debatti taandada lihtsustatud küsimusele, nagu näiteks sellele, kas riik peaks pakkuma tuge inimestele või ettevõtetele.\n\nMa ei pea sellist lähenemist päris õigeks. Ühelt poolt toetab riik töövõtjaid täna läbi Eesti Töötukassa palgameetme, teisalt pakutakse ettevõtjatele tuge ka KredExi meetmete kaudu. Küll ei saa vaielda vastu tõsiasjale, et hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse.\n\nOlen veendunud, et omavalitsustele eraldatav kriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud tulubaasi stabiliseerimisraha peabki just eelnevalt välja toodud põhjustel jõudma tagasi ettevõtetesse.\n\nEttevõtted ja ettevõtjad on need, kes tagavad riigile maksuraha ka siis, kui kriisi selgroog on murtud. Maksuleevendus aitab parematel aegadel tuua omavalitsuste eelarvesse täiendavat tulu, millega pakkuda elanikele vajalikke teenuseid ja arendada meie avalikku ruumi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse, kirjutab Andres Metsoja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased välismaal: Käit naaseb suure tõenäosusega Sloveeniasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna anti teada, et ma oleksin ülehomme valmis minema, aga ühtki lennupiletid veel ostetud pole. Esmalt lootsin autoga minna, aga Poola piir on kinni, mistõttu lähen lennukiga,\" ütleb Käit. Eestisse jõudis poolkaitsja eriolukorras tänu laevareisile, mis tõi arvukalt eestlaseid Saksamaalt Lätti.\n\nKodumaal on Käit saanud vormi hoida individuaalse kava järgi, pallitunnetust on hoitud koos 15-aastase venna ja noortekoondislase Kristoferiga. \"Klubi kehalise ettevalmistuse treener saatis kava, mida olen järginud. Lisaks olen ühenduses olnud A-koondise kehalise ettevalmistuse treeneri Ott Meeritsaga, kes on andnud erinevateks harjutusteks häid näpunäiteid. Vennaga oleme proovinud teha erinevaid palliharjutusi, harjutanud pealelööke ja mänginud jalgpallitennist.\"\n\nSloveeniasse naastes peab Käit püsima nädal aega kodus ja loodetavasti lubatakse seejärel treenima hakata. \"Ega keegi veel ei tea, millal ja mis kujul treeningutega jätkata saame, aga pigem tuuakse mind tagasi, et selline võimalus säiliks. Ülejäänud meeskonnakaaslased on Sloveenias, sest ega meil palju välismaalasi pole. Lõuna-Koreast pärit võistkonnakaaslane enam kodumaale ei saanud ja lõviosa on meil kohalikud mehed. Esmase info kohaselt peaksin kodus isolatsioonis olema seitse päeva ning seejärel andma testi,\" avaldas Käit.\n\nSloveenia kõrgliigas pallib kümme meeskonda, hetkel on kõik võistkonnad väljakul käinud 25 korral. Meistriliigas on hooaja vältel sarnaselt Eestiga 36 vooru. \"Me ei tea, kas üldse ja millal liiga jätkub. Igaüks võib spekuleerida ja mingid sahinad käivad, aga praegusel juhul jään siiski vastuse võlgu. Olukord muutub iga päev.\"\n\nKäit liitus noorena Inglismaa klubi Fulhamiga ning pole aastaid nii pikka aega kodus lähedaste seltsis saanud veeta. \"Huvitav periood, sest justkui on puhkus, aga see pole ju puhkus ka. Ühtpidi võiks mõelda, et kehal saab puhata lasta, aga olgem ausad, et ega neid mänguminuteid Domžales liigselt palju ei kogunenud, mistõttu pole millestki puhata. Tahaks ikka pigem korralikult treenida ja mänguaega saada.\"\n\nKäiti seob leping Domžalega 2022. aasta suveni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse epideemia vältel on mitmed Eesti jalgpallikoondislased treeninud individuaalselt kodumaal. Mattias Käit, kes pallib Sloveenia meistriligas Domžales, peab suure tõenäosusega sel nädalal võtma ette tagasitee koduklubi juurde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMarek Reinaas: hirmu ja lootuse vahel\n\n## Põhitekst:\n\nMe oleme harjunud ärkama kindlal ajal, ilma et me peaksime kella helisema panema. Vets, hambapesu, kammiga läbi juuste. Hommikusöögikrõbinad tulevad orava pildiga pakist, teinekord jänese pildiga. Koer tõstab jalga alati sama puu juures. Kõrvaklapid pähe ja kooli-tööle ilma, et kohale jõudes enam mäletaks, kuidas.\n\nMingi rabelemine kontoris. Samad kolleegid räägivad kohviautomaadi juures sama juttu. Pastakas kukub lauale. Poodi. Korvi ilmub oravapildiga pakk, piim ja neli õlut. Diivan, telekas, head-ööd musi, raamat kukub näkku. Selline oli elu kaks kuud tagasi.\n\nInimene on oma harjumuste ori. Rutiin on meie kõige tugevam kaitsekilp. Kommunikatsioonirahvas aga teab, et laias laastus on kaks asja, mis võivad oluliselt muuta inimese käitumist. Ei, need ei ole raha ja armastus, mis meid rutiinist päästavad ja sunnivad muutuma. Need ei ole isegi viirus ja eriolukord. Need motivaatorid on hirm ja lootus.\n\nHirm\n\nHirm tabas meie ühiskonda seitse nädalat tagasi. See oli päris hirm enda ja lähedaste elu pärast. Ehtne. See ei olnud mingi kerge närvikõdi, mis tekib õudusfilmi vaadates. Või kartus ülemuse ees, kui mingi projekt on totaalselt pekki keeratud. On ju teada, et film saab otsa ja kaunis blond tüdruk pääseb eluga. Ja ülemus on ka normaalne inimene – plõksib pisut, jätab preemiast ilma ja rahuneb maha. Hirm, mis meid tabas, oli eelkõige hirm teadmatuse ees – kõige jubedam, mis olla saab.\n\nSellistel hetkedel me tahame, et keegi tuleks ja ütleks, mis värk on. Mida tegema peab ja mis toimuma hakkab. Võib-olla pisut hilinenult ja konarlikult, aga valitsus võttis kriisi algfaasis liidripositsiooni. Asus jagama korraldusi ja kamandama meie käitumist.\n\nMe läksime vabatahtlikult koju, võtsime oma lapsed kaenlasse, keerasime ukse lukku ja avasime interneti, hoidsime sõpradest eemale, vahtisime kohusetundlikult keskpäevaseid pressikonverentse ning loendasime maniakaalselt haigestunute arvu ja Eestisse jõudnud maskide kogust. Vaatasime nukralt, kuidas pangaarve tühjaks tilgub, aga olime õnnelikud, et asi on kontrolli all.\n\nMuuseas, me peame ilmselt taevast tänama, et valitsuses olid sel hetkel erakonnad, mis tunnevad hirmu anatoomiat väga hästi. Oskavad seda esile kutsuda, kontrollida ja ära kasutada.\n\nAntud juhul päästis seesama hirm ja sõnakuulelikkus hulka inimelusid. Me ei taha teada, mis oleks juhtunud, kui ühiskond oleks endisel moel kasvõi nädalakese edasi toiminud ja inimesed ei oleks seltsielust tagasi tõmbunud.\n\nRahvusvaheline kommunikatsiooniteemaline ajakirjandus oli täis juhiseid, kuidas kriisi selles faasis peaks käituma ja milliseid sõnumeid edastama. Laias laastus võis need soovitused kokku võtta ühe käsu ja ühe keeluna.\n\nKäsk: kuna ohus on inimeste baasvajadused, siis tuleb unustada sõnavaht ja teha inimeste hüvanguks päris asju. \" Keep it real!\" nagu ütles Borat. Ja keeld: mingil juhul ei tohi jätta inimestele muljet, et kriisi läbi saadakse isiklikku kasu. Inimesed on nõus sööma kujundlikult kartulikoori, aga andeks ei anta, kui keegi seda alatult ära kasutab.\n\nMaskid on viimase kuu kõige enam ülefetišeeritud teema. Viirus on ju nähtamatu ja seda pöidla all puruks ei mulju. Maskid aga on päris asjad ja need muutusid epideemia tõrjumisel märgiliseks nähtuseks. Eks seetõttu oligi Borati nõu kuulda võtnud ministrite vahel tihe konkurents, kes saab ennast maske täis vene transpordilennuki taustal kõige mõjukamalt eksponeerida. Poliitiku loomulik reaktsioon, mis muutus keeruliste aegade tõttu pisut naeruväärseks.\n\nEks laias laastus sama reha otsa astus ka Keskerakonna kontor, mis harjumuspäraselt soovis oma ministreid näidata kangelastena ja ilmutas reklaami, millel nende viis ministrit uhkusega kuulutasid, kui palju kümneid ja sadu miljoneid eurosid nad Eesti rahva hüvanguks on eraldanud.\n\n\"Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa.\"\n\nMeie endi raha eest (Keskerakond saab ju riigieelarvest toetust) tehtud reklaam sellest, kuidas meie endi raha (no kes need laenud peab tagastama, ikka maksumaksja) meile laiali jagatakse, tekitas sügava ja põhjendatud ebaõiglustunde. Ja viha. Hirm ja viha on ju vennad, ühest teiseni on väga lühike maa. Oma viga mõistes proovis Jüri Ratas olukorda siluda, aga kahju oli juba sündinud. Eks meil kõigil jäi suhu halb maitse sellest, kuidas kriisi taheti enda hüvanguks ära kasutada. Väga piinlik lugu.\n\nHirm on aga asendunud rutiiniga. Me oleme harjunud sellega, et peab püsima koduseinte vahel. Õue minnes peab püsima kahe meetri kaugusel vastutulijast. Kassiirist eraldab meid pleksiklaas, vanavanematest arvutiekraan. Uus normaalsus.\n\nLootus\n\nSee jama hakkab läbi saama. Suurem hirm on ületatud, kuna me enam-vähem teame, mis meid ees ootab. Ega sealt midagi head ei paista, aga teadmatus oli veel hullem.\n\nÕhus on kevadet, õhus on vabanemist. Hakkab tekkima lootus. Tahaks näha sõpru ja sugulasi, tahaks neid isegi ettevaatlikult katsuda. Rääkida inimesega mitte ekraaniga. Ja kui tahtmine peale tuleb, siis olla kasvõi mitu tundi järjest omaette, mitte kohustuslikus korras omandada koos kodus passivate lastega kaheksanda klassi trigonomeetriat. Lootus on mõnus ja mahlane tunne.\n\nKriisi selles faasis tasub jälle vaadata, mida arvavad rahvusvahelised kommunikatsioonieksperdid.\n\nKokkuvõtvalt võib öelda, et peamiseks nõuandeks on mitte lootusi liiga suureks õhutada, sest pettumus on sama kiire tulema. Sotsiaalse suhtluse defitsiit on sedavõrd valdav, et võib murda loomulikke ettevaatusbarjääre.\n\nNäiteks Poolas viidi läbi uuring selle kohta, mida inimesed teevad esimese asjana, kui karantiin lõpeb. 61 protsenti vastajatest ütlesid, et nad lähevad otsejoones koos sõpradega oma lemmikkõrtsi ja korraldavad korraliku peo. See oli konkurentsitult kõige populaarsem vastus. Arvan, et Eestis on sama lugu.\n\nMe oleme valitsuse korraldusel vabatahtlikult mõistnud ennast karantiini ja eneseisolatsiooni. Me oleme nagu iseenda pantvangid, kes ootavad vabanemist.\n\nVõib ennustada, et eriolukorra lõdvendamine ja piirangute järkjärguline kõrvaldamine toob kaasa valitsuse populaarsuse kasvu. Tegemist on teatud mõttes Stockholmi sündroomiga, mille puhul pantvangis olev inimene hakkab oma vangistajat austama. Hindama igat vabadusekübet, mida talle võimaldatakse. Olema tänulik iga värske õhu sõõmu eest, mis lootusepilust sisse immitseb.\n\nLoodame, et ei teki piinlikku konkurentsi ka selles, kes inimestele suuremaid vabadusi tagasi annab. Nagu nende maskidega juhtus. Lootust on sama keeruline hallata nagu hirmu. Loodame, et kõik läheb hästi.\n\nKa minul on oma hirm ja lootus. Mul on hirm, et me ei õpi sellest kriisist midagi. Ja mul on lootus, et me väljume sellest kriisist targema ja parema ühiskonnana. Sest lootus sureb ju viimasena?\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mul on hirm, et me ei õpi sellest kriisist midagi. Ja mul on lootus, et me väljume sellest kriisist targema ja parema ühiskonnana, kirjutab Marek Reinaas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna nelja kooli ühiskatsed toimuvad 19. mail\n\n## Põhitekst:\n\nLütseumi sisseastumiskatsed toimuvad 11.–14. mail. Esmaspäeval, 11. mail on eesti keele ja reaalainete test, järgmisel päeval inglise ning kolmapäeval vene keele test. Neljapäeval, 14. mail on prantsuse keele test neile, kes on seda varem õppinud.\n\nEesti keele ja reaalainete testi saab harjutada alates 8. maist Moodle'i õpikeskkonnas. Võõrkeelte testid viiakse läbi Socrative'i keskkonnas ja Zoomi rakenduses. Vestlused toimuvad 21. ja 22. mail.\n\nNelja kooli ühiskatsed toimuvad kahes rühmas 19. mail. 11. ja 12. mail viiakse läbi e-testide katsetused. Sisseastumiskatse koosneb eesti keele, matemaatika, füüsika ja inglise keele testist ning viiakse läbi Moodle'i keskkonnas. Vestlusvoorud toimuvad 25. maist kuni 11. juunini.\n\nJakob Westholmi gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi katsed toimuvad 18. mail elekroonselt eksamite infosüsteemis EIS.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi, 21. keskkooli ja Tallinna inglise kolledži sisseastumiskatsed toimuvad 19. mail virtuaalsel kujul. Tallinna prantsuse lütseumi katsed toimuvad neljal päeval alates 11. maist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadur: sulaselge vale polegi nii selge\n\n## Põhitekst:\n\nUurijad on senist \"valeuudiste\" (fake news) diskursust täpsustanud. Defineerimisel lähenetakse tihtilugu väärinformatsiooni levitamise eesmärgist ja valeuudiste asemel räägitakse infokorratusest (information disorder). See on katusetermin, millel on kolm tüüpi.\n\nEsimene on valeinformatsioon, mille eesmärk pole tahtlikult kahju teha, vaid võib olla inimlik eksimus. Näiteks kui jagatakse aegunud statistikat või artiklit. Võib juhtuda ka, et osa materjalist on korrektne, ent killuke tekstist on vale. Korrektse konteksti sisse pisikese vale ära peitmisel võib olla aga ka pahatahtlik eesmärk, nagu selgitab meediauurija Marju Himma-Kadakas.\n\nTeine tüüp on desinformatsioon ehk teave, mis on vale ja mille eesmärk on kellelegi kahju tekitada. Näiteks jagab ja levitab ühe firma omanik konkurendi kohta valeinformatsiooni, et tema mainet, tegevust ja autoriteetsust kahjustada-õõnestada.\n\nKolmas on teave, mis pole otseselt vale, aga mida kasutatakse vaenulikul viisil. Näiteks antakse mingisugusele fotole uus (ebatäpne või suisa vale) kontekst. Selliseid juhtumeid on mitmeid ja tihtilugu seotud valimistega. Fotograaf Mark Makela kirjeldas ühte sellist kaasust 2016. aastast, kui Ameerika Ühendriigid valisid presidenti ja kandideeris oli ka Hillary Clinton.\n\nMakela rääkis, kuidas ta tegi foto, kui Clinton trepil komistas ja kaaskond teda toetama ruttas. Mõni aeg hiljem leidis ta oma foto konservatiive toetavalt leheküljelt, kus räägiti, et Clintoni tervis ütleb üles: kaaskond peab teda lausa tuppa tassima. Foto oli manipuleerimata, aga kirjeldus sellel toimuvast fotograafi sõnul vale. Eesmärk? Näidata, et Clintoni tervis on nõrk, mistõttu presidendi vastutuskoorma all ta vastu ei peaks, seega ei tasu teda ka valida.\n\nSulaselge vale polegi nii selge\n\nNagu eelnevatest kirjeldustest näha: informatsioon pakendatakse usutavasse vormi ja matkitakse usaldusväärsust suurendavaid tegureid. Lisaks esitatakse teave loogilise ja veenva narratiivina. Clinton oli ju tõesti mitme inimese käevangus, kuidas peaksin kahtlema selles, et ta pole haige, sest haigeid inimesi toetatakse ju täpselt nii nagu sel pildilgi.\n\n\"Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi.\"\n\nEsmalt tasub analüüsida allikat, kes lugu või narratiivi edastab, ja mõelda, mis võib olla tema motiiv sellise materjali edastamiseks. Eriti kriitiline tuleb olla sotsiaalmeedias, kus inimesed saavad esitada just neile sobivat narratiivi. Veel üks manipuleerimise võte on see, et kasutatakse väljendeid nagu \"uuringud kinnitavad\" või \"teadlased ütlevad\", aga kas on välja toodud ka need uuringud ja teadlased? Ei? Kas siis tasub lugu usaldada?\n\nAjan asja veel keerulisemaks: viited ei tähenda, et narratiivi tasub pimesi usaldada. Teadusmaailmas eksisteerivad võlts-teadusajakirjad, neid nimetatakse ka röövajakirjadeks ehk predatory journals, milles ilmunud artikleid ei eelretsenseerita. Seega võib seal avaldada igasugu suvalist (väljamõeldud) materjali.\n\nGuugeldage ajakirja, kus uuring avaldati, ja teadlasi, keda artiklis mainitud. Mõnel juhul on nimi õige, aga inimene ei tegele üldse valdkonnaga, mille eest ta on artiklis vastutama pandud. Vahet tuleb teha sellelgi, kas teadlane on kirjutanud arvamusloo, populaarteadusliku artikli või teadusartikli. Neid näpunäiteid, mida silmas pidada, on veel ja veel.\n\nKriitiline mõtlemine on võti\n\nKes seda kõike jõuab kogu aeg silmas pidada? Piisab sellestki, kui edaspidi suhtute informatsiooni, mis, eriti mitteametlikest allikatest, teieni jõuab, kriitilisemalt kui seni. Mõtlete ja uurite materjali tausta enne, kui seda teistega jagate.\n\nKahtluse korral rääkige näiteks oma tuttavate või perekonnaliikmetega, küsige arvamust, jagage mõtteid. Olge kriitiline ka materjali suhtes, mida jagavad sotsiaalmeedias teie head ja väga targad sõbrad, tuttavad ja perekonnaliikmed. Nemadki on inimesed ja võivad mõnikord eksida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valet võiks tõepoolest kaugelt ja lihtsalt ära tunda. Ometi kuuleme sõpradelt-tuttavatelt-perekonnaliikmetelt pärast valeinfo lõksu sattumist hoopis teist reaktsiooni: ma ei osanud isegi kahelda, kirjutab Signe Ivask veebiajakirjas Peegel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Hendrik Sal-Saller pühendas ämmaemandatele lühikese kontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nHendrik Sal-Saller esitas neile teisipäeval kolm laulu: \"Nii sind ootan\", \"Et sa teaks\" ja \"Käime katuseid mööda\".\n\nIda-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul tähendab tänasel päeval ämmaemandaks olemine rohkemat, kui vaid lapseootel naiste tervise jälgimist, nõustamist ja sünnitusel abistamist. Ämmaemand on ka tervishoiuspetsialist, kes nõustab ja toetab naisi läbi terve elukaare.\n\nMaailma Terviseorganisatsioon nimetas 2020. aasta rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval tähistati ülemaailmset ämmaemandate päeva ja laulja Hendrik Sal-Saller tegi sel puhul Ida-Tallinna keskhaiglas üllatusesinemise, et ämmaemandatele tänu avaldada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKai kunstikeskus avab taas uksed 13. mail\n\n## Põhitekst:\n\nKai näitusesaalis on võimalik kogeda Norra kunstniku Anne Katrine Senstadi valgusinstallatsiooni \"Radikaalne valgus\". Spetsiaalselt Kai näitusesaali jaoks loodud ja üks Euroopa suurimaid neoonvalguse skulptuure kutsub vaatajat kogema heli ja valguse ruumitaju muutvat mõju. Installatsiooni saadab Austraalia helilooja JG Thirlwelli loodud heliteos. Lisaks on avatud soolaruum ning saab näha Stella Saartsi filmitud põhjalikku videointervjuud kunstnikuga.\n\nKai kunstikeskus märgib oma teates, et avavad uksed kõiki ohutusnõudeid arvestades ning hoolitsevad selle eest, et nii Kai külalistel kui ka töötajatel oleks majas ohutu. \"Näitusesaal on suur ja avar ning jälgime, et kõigil oleks võimalik teineteisega turvalist distantsi hoida. Kohapealt leiad desinfitseerimisvahendid, ruumid on hästi ventileeritud ning tuulutame ja puhastame ruume sagedasti.\"\n\nKeskus on alates 13. maist avatud K–P kell 12–19.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kai kaasaegse kunsti keskus Noblessneri sadamalinnakus Tallinnas on alates 13. maist taas avatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 20: Tuulikki Bartosik tähistab akordionipäeva kontserdiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"2020. aasta tuleb meile kõigile eriline. Kuigi aprillis ja mais jääb ära põnev ja ulatuslik tuur Saksamaal, annab see mulle võimaluse hingata rahulikult sisse-välja, nautida enesearendamist ning tuua oma kallid kuulajad akordionipäeval kontserdile,\" sõnas Tuulikki Bartosik.\n\nOtseülekanne kell 20:\n\nVeebis nähtava ja kuuldava kontserdiga tähistab muusik ka aprillis ajakirja Songlines tippvalikusse saamist. \"On meeliülendav olla nimetatud sellises rahvusvahelise mainega ajakirjas kõrvuti tunnustatud maailmamuusikutega riikidest lähemalt ja kaugemalt,\" ütles Bartosik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "6. mai on rahvusvaheline akordionipäev, mida Eesti akordionist ja helilooja Tuulikki Bartosik kutsub tähistama oma metsakontserdiga. ERR-i kultuuriportaal vahendab kontserti kell 20.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 10: linnavalitsuse pressikonverentsil Kõlvart, Jaani ja Öpik\n\n## Põhitekst:\n\nPressikonverentsi teemad on eriolukorrast väljumise kava Tallinnas ja koroonaviiruse leviku vältimine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad täna linnapea Mihhail Kõlvart, Põhja prefekt Kristian Jaani ja terviseameti põhja regiooni juht Ester Öpik. Kell 10 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTom Cruise lennutatakse filmivõtete jaoks kosmosesse\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on esimese kosmoses filmitud mängufilmiga ja projektist võtab osa ka Tesla asutaja Elon Musk, kirjutab Reuters.\n\nBridenstine'i sõnul tahetakse filmiga motiveerida uut inseneride ja teadlaste põlvkonda, kes aitaks NASA-l erinevaid ideid reaalsuseks muuta.\n\nNASA is excited to work with @TomCruise on a film aboard the @Space_Station! We need popular media to inspire a new generation of engineers and scientists to make @NASA 's ambitious plans a reality. pic.twitter.com/CaPwfXtfUv\n\n— Jim Bridenstine (@JimBridenstine) May 5, 2020\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "NASA juht Jim Bridenstine teatas sotsiaalmeedias, et hakkavad koos näitleja Tom Cruisega kosmosejaamas filmi tegema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMälu instituut avas kommunismikuritegude portaali täisversiooni\n\n## Põhitekst:\n\nPortaali teeb eriliseks 45 kaasaegse riigi kommunismikogemuse koondamine ühtsesse andmebaasi ning rahvusvahelise ajaloolaste ja publitsistide kollektiivi kaasamine autorite hulka, teatas instituut. Portaal täieneb värskete materjalidega jooksvalt.\n\n\"20. sajandil on kommunistlike eksperimentide käigus üle maailma hukkunud erinevatel hinnangutel ligikaudu 90 miljonit inimest. Selle ideoloogia kandjad on end läbi ajaloo ehtinud kaunikõlaliste loosungitega õnnelikust tulevikust, hävitades oma kommunistlikku utoopiasse jõudmise nimel terveid rahvaid ja sotsiaalseid gruppe, jättes oma kodanikud ilma elementaarsetest inimõigustest,\" ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.\n\nTa lisas, et portaal annab faktide keeles hääle miljonitele ohvritele ja nende lähedastele, kes seisavad endiselt silmitsi toimunu pisendamise või eitamisega\n\nPortaaliga teevad koostööd sõltumatud uurijad ja publitsistid üle maailma, mis võimaldab avada kommunistliku ideoloogia eri tahke ning selgitada erinevate riikide spetsiifikat.\n\nEesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Meelis Maripuu sõnul ei ole tänases maailmas kommunistlike režiimide kuritegude teadvustamine kahjuks iseenesestmõistetav käitumine ning see võib avada tee uue vägivalla ja ebaõigluse tolereerimisele.\n\n\"Endiselt meeldib paljudele, kel puudub isiklik kogemus elust kommunistliku režiimi tingimustes, lasta end hullutada loosungitest. Isegi kommunistliku terrori üle elanud rahvad ise ei ole lõpuni teadvustanud selle ajastu laastavat mõju kultuurile, majandusele ja inimeste psüühikale. Me näeme, kuidas hoitakse au sees või püstitatakse isegi uusi ausambaid selle õpetuse isale Karl Marxile ning massimõrvaritele Leninile ja Stalinile,\" ütles Maripuu.\n\nPortaali esimene versioon avati 2011. aastal sihtasutuse Unitas poolt.\n\nEesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning totalitaarseid ideoloogiaid, mis on niisugused režiimid põhjustanud.\n\nUurimistulemuste ja teavitustööga on instituudi eesmärgiks ka 21. sajandi inimvaenulike režiimide tõrjumine ning aktiivselt nii riiklikus kui rahvusvahelises haridus- ja teavitustöös osalemine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Mälu Instituut avas portaali communistcrimes.org täisversiooni, mis edastab kommunistlike režiimide ja nende kuritegude ajalugu puudutavat info eesti, inglise ja vene keeles. Portaali eesmärk on süvendada rahvusvahelisel tasandil arusaama kommunistlike režiimide ajaloost ning piirata punaterrori eitajate tegevust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusraamatukogu kogub veebiarhiivi infot koroonaviirust kajastavatest lehtedest\n\n## Põhitekst:\n\nOodatud on soovitused veebilehtede, sotsiaalmeediagruppide, portaalide, blogide ja näiteks YouTube'i videote kohta, mis kajastavad Eesti elu COVID-19 pandeemia ajal. Veebilehel kajastatu peab puudutama Eestit ja eestimaalasi pandeemia kontekstis ja see võib olla nii eesti kui ka mõnes muus keeles. Talletamise tingimus on materjali vaba kättesaadavus, mis tähendab, et sisuni jõudmiseks ei ole vajalik keskkonda sisselogimine.\n\nTalletamist väärivate teemade hulka kuuluvad näiteks koroonaviiruse päritolu, teave viiruse leviku kohta, piirkondlikud või kohalikud viirusepuhangu piiramise meetmed, meditsiinilised/teaduslikud aspektid, muutused eluolus ja inimeste omavahelises suhtlemises (sh kultuuritarbimises, spordielus jms), muutused majandustegevuses, poliitilised aspektid ja vabatahtlikud aktsioonid.\n\nVeebiarhiivi haldab Rahvusraamatukogu ning selle eesmärk on tagada püsiv ligipääs Eesti kultuuripärandisse kuuluvale veebiinfole. Seda võib käsitleda ka omalaadse digitaalse varukoopiana meie ühiskonnast, olulistest teemadest ja inimestest.\n\nRahvusraamatukogu kogub Eesti veebiinfot alates 2010. aastast. Eelmise aasta seisuga sisaldab arhiiv pea 125 000 veebilehte, millest paljud on tänaseks juba veebist maha võetud. Kohustus salvestada Eesti veebisaite, mis asuvad domeenil .ee või ka muudel domeenidel, tuleneb 2017. aastal jõustunud säilituseksemplari seadusest.\n\nVeebilehtedest saab teada anda siin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta, et jäädvustada need tuleviku tarbeks Eesti veebilehekülgede arhiivi veebiarhiiv.digar.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 10.30: Eesti Pank finantssektori arengutest ja koroona majandusmõjudest\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäevasel pressikonverentsil tutvustavad Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Maive Rute Eesti finantssektori arenguid ja vastupanuvõimet koroonakriisi majandusmõjudele. Kell 10.30 algavat pressikonverentsi saab jälgida portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKorterelamute kaasajastamiseks läheb jagamisele 28,5 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nMajandusministeeriumi teatel kasvas tänavu korterelamute rekonstrueerimistoetuse maht võrreldes eelmise aastaga 11 miljoni euro võrra ning sellest saab hinnanguliselt abi umbes 80 korterelamut.\n\nKui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotlejad hoopis pingeritta. Pingerea moodustamise aluseks võetakse rekonstrueeritava hoone energiasäästu maht – mida suurem on hoone praeguse energiatarbimise ja projekteeritava energiavajaduse vahe, seda kõrgem on taotleja koht pingereas.\n\nVõrdse energiasäästu mahu puhul saab pingereas kõrgema koha hoone, millel on suurem suletud netopinna ehk kasuliku pinna suurus.\n\nTeise muudatusena jaotatakse taotlejad eri piirkondadesse ning piirkonna toetussumma aluseks on regiooni korteriomandite arv ja kinnisvara väärtus ehk suurema toetuse saavad nii suurema korteriomandite arvuga piirkonnad kui ka madalama korteriomandite turuväärtusega piirkonnad.\n\nTaotluspiirkonnad jagunevad Põhja-Eestiks (Harjumaa, sh Tallinn), Lääne-Eestiks (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa), Kesk-Eestiks (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa), Kirde-Eestiks (Ida-Virumaa) ja Lõuna-Eestiks (Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Võru ja Tartumaa (sh Tartu linn)).\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass selgitas, et taotlejate piirkondadesse jagamine on oluline toetuse ühtlasema jagunemise tagamiseks.\n\nSeni abi saanud elamutest kolmandik asub Tallinnas ning kolmandik Harjumaal, Tartumaal ja Tartu linnas. \"Riigi regionaalarengu suundade kohaselt tuleks arengut soodustavaid meetmeid suunata enam just suurtest keskustest väljapoole ning just see uuendus paneb maapiirkondade korteriühistud suuremate linnade omadega võrdsemasse positsiooni,\" ütles Rass.\n\nEuroopa Liidu ühtekuuluvusfondist on alates 2015. aastast saanud läbi KredExi rahastuse 391 korterelamut summas 119,5 miljonit eurot. Möödunud aastal tehti väljamakseid 30 miljoni euro eest ja lõpetati 116 korterelamu rekonstrueerimine.\n\nUus taotlusvoor avaneb 11. juunil, rohkem infot selle kohta ilmub lähiajal KredExi kodulehele.\n\nLisaks sellele KredExi toetusele eraldab riik korter- ja väikeelamute rekonstrueerimiseks veel 73 miljonit eurot, mis on kriisiabipaketi osa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu läheb Euroopa Liidu tulemusreservist Eestis korterelamute rekonstrueerimistoetuse tarbeks käiku 28,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud toetuse maht ning muutunud on taotlemisprotsess.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hind tegi teisipäeval hüppelise tõusu\n\n## Põhitekst:\n\nToornafta juunitehingute hind New Yorgi börsil kerkis 20 protsenti tasemele 24,56 USA dollarit barrelist.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind kerkis 14 protsenti, sulgudes tasemel 30,87 dollarit barreli eest.\n\nPiirangute leevenemine tõi kaasa tõusu börsidel\n\nViirusepiirangute leevendamine on kaasa toonud ka tõusu börsidel. Tõusid nii ravimifirmade aktsiad kui ka suurte tehnoloogiaettevõtete, nagu Microsoft ja Apple aktsiate hind.\n\nKuna ka viiruse tõttu rohkem kannatanud riigid, nagu Itaalia, samuti USA leevendavad piiranguid ning majandus käivitub tasapisi, siis on ka oodata, et nõudlus nafta järele kasvab.\n\n\"Mõelda vaid, mis kahe paari jooksul naftaga on juhtunud! Paar nädalat tagasi oli naftahind negatiivne, nüüd oleme tagasi 20 juures. Minu arvates on seda näha ka börsidel üldiselt ja see näitab, et asjad võivad normaliseeruma hakata,\" rääkis Datarek Research kaasasutaja Nick Colas. \"Kõik pole täiesti nii nagu enne, aga pilt on normaalsem kui kuu aega tagasi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel nafta tulevikutehingute hinnad tõusid teisipäeval hüppeliselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigieksamitest loobujad peavad endast teada andma 11. maiks\n\n## Põhitekst:\n\nRiigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Eksaminandid, kes olid ennast 20. jaanuariks eksamitele registreerinud, võivad sooritada matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.\n\nRiigieksamid tuleks õpilasel teha kindlasti juhul, kui on plaanis edasi õppida erialal, kus nõutakse sisseastumisel riigieksamite tulemusi.\n\nEesti keele riigieksam toimub 29. mail, matemaatikaeksam 5. juunil ning eesti keel teise keelena riigieksam 1. kuni 3. juuni. Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei toimu.\n\nKui õpilane soovib riigieksamit sooritada, siis pole tal vaja midagi teha, sest tema andmed on juba eksamite infosüsteemis olemas. Innove edastab õpilasele eksami toimumise aja ja koha e-posti teel hiljemalt seitse päeva enne eksami toimumist.\n\nKui õpilane ei soovi kevadel ühte või mitut riigieksamit sooritada, siis tuleb tal saata oma riigieksami tühistamise soov aadressile [email protected] 11. maiks 2020. E-kirjas tuleb õpilasel märkida oma täisnimi, isikukood ja eksamiaine(d), millest ta soovib loobuda.\n\nRahvusvahelistele võõrkeele eksamitele registreerunutega võtab Innove ühendust ja annab täiendava eksamikorraldust puudutav info.\n\nCambridge Assessment English C1 Advanced Innove korraldatud eksam toimub 12.-22. juunil (kirjalik eksam 20. juuni).\n\nGoethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksam toimub 8.-11. juunil 2020 (kirjalik ja suuline).\n\nPrantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid juunis ei toimu. Innove saadab täiendava teabe eksamite aegade kohta juunikuu jooksul.\n\nTäpsem info rahvusvaheliste võõrkeele eksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.\n\nRiigieksamite tulemused on teada hiljemalt 30. juunil ja õpilastele väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused hiljemalt 1. juulil 2020.\n\nHaridusminister Mailis Reps kinnitas \"Terevisioonis\", et seaduse järgi tunnustab Eesti riik tänavu rahvusvahelist eksamit riigieksamina ning kui on vastastikune tunnustamine, peaksid seda taolisena võtma ka Euroopa ja USA kõrgkoolid.\n\nMõni ülikool võib nõuda spetsiifilist riigieksamit, mida tänavu valikeksamina ei saa teha, ning see võib tekitada ebakõlasid. Reps ütles, et haridusministeerium on sellisel puhul valmis väljastama ametliku kinnituse, et tänavu on erandaasta, palutakse seda arvestada ning arvestada rahvusvahelise eksami tulemust. Nõu saamiseks võib pöörduda nii Innovesse kui haridusministeeriumisse.\n\nSelle kevade riigieksamite lisaeksamid korraldatakse tänavu sügisel. Täpsem info avaldatakse Innove kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigieksamite sooritamine on sel kevadel vabatahtlik ning loobujatel tuleb eksamikorraldaja Innovele sellest teada anda 11. maiks. Soovi korral on kõigil võimalik osaleda sügisel toimuvatel lisaeksamitel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJustiitsministeerium toob Eesti õiguskorda uue trahviliigi\n\n## Põhitekst:\n\nRikkumised, mille eest võib tulevikus haldustrahvi määrata, koos võimalike trahvimääradega nähakse ette eriseadustes, teatas justiitsministeerium.\n\nJustiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) selgitas, et eesmärk on täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi, mis näevad teatud valdkondade rikkumiste eest ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid.\n\nSealjuures on uus lahendus plaanis kavandada selliselt, et see säilitab Eesti hea halduse tavale vastava paindliku järelevalvemenetluse ning tagab igakülgselt menetlusaluste isikute põhiõiguste kaitse.\n\nEestis on viidatud rikkumised seni olnud sätestatud süütegudena ning menetletud enamjaolt väärteomenetluses, mille trahvi ülemmäär juriidilise isiku puhul on 400 000 eurot. Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud trahvide ülemmäärad ulatuvad sealjuures aga kümnetesse miljonitesse.\n\n\"Tegemist on valdkondadega, kus liiguvad suured rahad ja rikkumiste puhul peavad karistusmäärad vastama rikkumise suurusele. Kui näiteks Soomes on teadaolevalt suurim turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest mõistetud haldustrahv ulatunud 70 000 000 euro ligi, siis Eestis on samaväärse rikkumise eest suurim väärteomenetluses määratud trahv olnud 16 000 eurot,\" tõi justiitsminister näite.\n\nMinisteeriumi hinnangul ebaproportsionaalselt madalate trahvimäärade kõrval on seni olnud kitsaskohaks ka menetluste paljususega kaasnevad probleemid ja süüteomenetlustest tulenevad nõuded, mistõttu on olnud probleeme muuhulgas ka juriidiliste isikute vastutusele võtmisega.\n\n\"Potentsiaalse rahalise karistusega lõppev menetlus peab olema efektiivne, et võimaldada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate trahvide kohaldamist. Võttes arvesse nii Tartu Ülikooli vastavasisulist uuringut kui ka huvirühmade seisukohti, oleme jõudud seisukohale, et Eestis on seda kõige tõhusam rakendada läbi haldusmenetluse, mida täiendavad süüteomenetlusele omased erisused,\" lisas Aeg.\n\nNende erisuste üks peamisi eesmärke on tagada menetlusaluste isikute Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist tulenevate põhiõiguste järgimine, arvestades plaanitava trahviliigi karistuslikku iseloomu.\n\nEelnõu eeldatav kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmise aeg on suvi 2020 ning eeldatav jõustumisaeg on 2021. aasta esimeses kvartalis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, mis lubaks finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistele edaspidi tõhusamalt reageerida.", "role": "assistant" } ]