Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAirbnb koondab 1900 töötajat\n\n## Põhitekst:\n\nEttevõte tõi põhjuseks koroonaviiruse pandeemia tekitatud tohutu kahju reisitööstusele.\n\nSan Franciscos baseeruva firma tegevjuhi Brian Chesky sõnul on ellujäämiseks vaja jõulisi kärpeid, kuni inimesed hakkavad uuesti reisima.\n\n\"Me elame ühiselt läbi meie elu kõige ähvardavamat kriisi ja kui see hakkas ennast ilmutama, siis seiskus reisimine kogu maailmas,\" ütles Chesky.\n\nVirgin Atlantic koondab 3150 töötajat\n\nSuurbritannia lennufirma Virgin Atlantic omanikeringi kuuluv ärimees Richard Branson teatas teisipäeval, et ettevõte koondab koroonaviiruse pandeemia lennundusele tekitatud kahjude tõttu 3150 töötajat.\n\nLennufirma British Airways teavitas nädal tagasi kavatsusest kaotada samadel põhjustel 12 000 töökohta.\n\nLennufirma Ryanair on teinud avalduse 3000 inimese koondamise kavatsusest ja peab Ühendkuningriigi valitsusega läbirääkimisi võimaliku toetuse osas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA majutusteenust vahendav ettevõte Airbnb teatas teisipäeval, et koondab neljandiku oma töötajatest ehk 1900 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTMW linnalava programm kutsub paikadesse kesklinnast Telliskivini ja Lasnamäest Koplini\n\n## Põhitekst:\n\nTMW 2020 linnalava kontsertide toimumispaigad on Viru Keskus, Nordic Hotel Forum, Telia peamaja esine, Laagna kogukonnaaed, Põhjala tehas ja Botik koostöös Koplifestiga, disainibüroo Velvet, Põhjala Tap Room ja Sveta Baari õueala.\n\nTMW Linnalava kava stardib neljapäeva, 27. augusti pärastlõunal kell 16 Viru Keskuse aatriumis folk-elektroonika duo Puuluup ja Läti indie rock 'i bändi Carnival Youth etteastetega. Viru Keskuses saab kuni laupäevani kuulata kuut linnalava kontserti, esinejaiks nii R&B-d ja soul 'i viljelevad YASMYN ja Anett kui ka post-punk 'i bänd Strange Idols ja NÖEP-iga koostööd teinud laulja Chinchilla Inglismaalt.\n\nTMW väliskülaliste kodu Nordic Hotel Forumi sviidis esineb neljapäeval Soome muusik Jesse Markin. Festival jõuab TMW avapäeva pärastlõunal Gram-of-Fun kontserdiga ka Telia peamaja ette aadressil Mustamäe tee 3.\n\nTMW jõuab tänavu esimest korda ka Lasnamäele ja Koplisse. Laupäeval, 29. augustil liitub TMW asumifestivaliga Koplifest uueks loomekeskuseks kujunevas endises Põhjala kummitehases. Põhjala Tehase peaalal esitleb TMW Manna ja Meisterjaani ühist etteastet ning aiabaaris Botik Soome orkestrit TampereRaw ja Taani rock -bändi Boundaries. Pühapäeval, 30. augustil ühendab TMW jõud Lasnamäe elukeskkonna edendamisele pühendunud Lasnaidee algatusega. Lasnamäe avastusretke osana saab Laagna kogukonnaaias kuulata muusiku ja antropoloogi Polina Tšerkassova kolmkeelset muinasjuttudega põmitud muusikalist kava.\n\nLinnalavasid jagub ka TMW põhikeskustesse Noblessneri sadamalinnakusse ja Telliskivisse. Noblessneris võõrustab Põhjala Tap Room lisaks Eesti rock -bändile Up The Sky Ungari ühemeheorkestrit The Devil's Trade. Telliskivis asuvas disainibüroos Velvet esinevad Läti pop -muusik Chris Noah ning kodumaised elektroonilise muusika artistid Macajey ja HUNT. Klubi Sveta Baari esisel õuealal saavad festivalikülalised osa Wondering O. ja Roland Karlsoni set 'idest.\n\nTMW 2020 toimub vastavalt antud perioodil avalikele üritustele kehtivatele reeglitele, mis aitavad vältida koroonaviiruse levitamist või sellesse nakatumist. Lisateavet saab TMW kodulehelt.\n\nFestivali kõigil üritustel, sealhulgas linnalavadel jälgivad korraldajad, et osalev publik on piisavalt hajutatud ja hoiab turvalist distantsi. TMW võtab arvesse lubatud rahvaarvu piiri, kuid ei tõsta seda maksimumini.\n\nTMW palub silmas pidada, et festivalile ei ole lubatud inimesed, kes on viimase 14 päeva jooksul haigestunud COVID-19-sse või olnud kontaktis kinnitatud COVID-19 haigestunuga või kellel on ägeda respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (palavik, kuiv köha, hingamisraskused).\n\nTMW 2020 linnalava kontsertide ajakava:\n\nNeljapäev, 27. august\n\nViru Keskus (Viru väljak 4)\n16.00–16.30 Puuluup (EE)\n17.00–17.30 Carnival Youth (LV)\n\nNordic Hotel Forum (Viru väljak 3)\n14.45–15.15 Jesse Markin (FI)\n\nTelia välilava (Mustamäe tee 3)\n16.00–16.30 Gram-of-Fun\n\nReede, 28. august\n\nViru Keskus (Viru väljak 4)\n16.00–16.30 YASMYN (EE)\n16.45–17.15 Anett (EE)\n\nLaupäev, 29. august\n\nViru Keskus (Viru väljak 4)\n16.00–16.30 Chinchilla (UK)\n17.00–17.30 Strange Idols (UK)\n\nVelvet (Telliskivi 60a-5)\n11.00–11.30 Macajey (EE)\n11.45–12:15 HUNT (EE)\n12.45–13.15 Chris Noah (LV)\n\nPõhjala Tap Room (Peetri 5)\n12.00–12.30 Up The Sky (EE)\n12.45–13.15 The Devil's Trade (HU)\n\nPõhjala Tehas (Marati 5)\n18.00–19.00 Manna (EE) & Meisterjaan (EE)\n\nBotik (Marati 5)\n16.00–16.30 TampereRaw (FI)\n17.00–17.30 Boundaries (DK)\n\nSveta Baari esine õueala (Telliskivi 62)\n17.00–18.00 Wondering O. (EE)\n18.00–19.00 Roland Karlson (EE)\n\nPühapäev, 30. august\n\nLaagna kogukonnaaed (Võru 11)\n17.00–18.00 Polina Tšerkassova (EE)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "27.–30. augustil toimub Tallinnas uue muusika ja linnakultuuri festival Tallinn Music Week (TMW). Lisaks õhtusele muusikaprogrammile on TMW kavas päevased tasuta linnalava kontserdid, mis toovad elavmuusika lisaks kontserdisaalidele ja klubidele üle linna Viru Keskusest Laagna kogukonnaaiani ja Telia peamajast Põhjala tehaseni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTartuff toob filmide kõrval huviliste ette ka ligi 30 muud üritust\n\n## Põhitekst:\n\nSuur osa neist leiab aset festivali klubis Pepe´s Bistro & Tartuff Social Club aadressil Ülikooli 7. Näiteks saab seal kuulata ansambleid Forrest Kämp ja Miré ning osaleda armastuse- ja filmiteemalistel mälumängudel. Samas toimub ka kohtumine festivali külalise, Soome näitleja Suvi Blickiga, kes mängib ahistamist käsitlevas filmis \"Harjumuse jõud\".\n\nFestivaliklubi üritused on tasuta, nagu ka kõik Tartus toimuvad filmiseansid.\n\nMõned nopped:\n\nduo Maarja Nuut & Ruum annab vabaõhukontserdi, mis avab festivali;\nJoosep Matjus ja Jaan Tootsen viivad lodjapiknikule mööda Emajõge;\nkunstirühmituse Ajuokse asutaja Stina Leek korraldab tänavakunstiaktsiooni;\ntänavakunstifestival Stencibility tutvustab jalgrattatuuridel uuemat ja vanemat tänavakunsti;\nsupilinlane Kadri Kosk avab oma majas aianäituse ja kodukohviku;\nVoronja galerii sõidutab enda juurde, kus on avatud näitus \"Kättemaks\" ja toimub Robert ja Anti Jürjendali kontsert;\nLoomingu Raamatukogu esitleb Milan Kundera raamatut \"Veidrad armastuslood\";\nTartu kunstimuuseum korraldab sümpoosioni \"Fotograafia retušeerimata ajalugu\";\nEesti dokumentalistide gild tutvustab valmivaid kunstiteemalisi dokumentaalfilme.\n\nKokku on üritusi ligemale 30 üle terve Tartu.\n\nÜrituste programm valmis koostöös Tartu kunstimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Voronja galerii, Tartu ülikooli semiootika osakonna, Eesti dokumentalistide gildi, Emajõe lodjaseltsi, Loomingu Raamatukogu, Genialistide klubi, Pepe´s Bistro & Social Clubi, tänavakunstifestivaliga Stencibility, kõrgema kunstikooliga Pallas, kirjastusega Loovhoog ning Maarja Nuudi ja Ruumiga.\n\nPÖFFi armastusfilmide festival Tartuff toimub tänavu 10.–15. augustini samaaegselt Tartus ja veebiplatvormil Elisa Stage ning selle alateema on tänavu kunst.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "10. augustil Tartus avataval PÖFFi armastusfilmide festivalil Tartuff ei näe ainult filme. Festival toob lisaks linateostele huviliste ette ka ligemale 30 muud üritust üle terve Tartu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real ja Torino Juventus langesid Meistrite liigas konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nTorinos peetud kaheksandikfinaali korduskohtumisele läks kodumeeskond Juventus vastu veebruaris võõrsilt saadud 0:1 kaotusega ning võõrustajate jaoks halvenes seis veelgi juba 12. mänguminutil, mil Memphis Depay täpne penalti külalised juhtima viis.\n\nAvapoolaja lõpus viigistas Cristiano Ronaldo omakorda penaltiga seisu ja ehkki Portugali ründetäht suutis Itaalia klubi ka 60. minutil juhtima viia, ei piisanud 2:1 võidust edasipääsuks. Tänu võõrsil löödud väravate reeglile tagas koha viimase kaheksa seas Prantsusmaa klubi Lyon, kes viimati jõudis Meistrite liigas nii kaugele 2010. aastal.\n\nManchesteris langes konkurentsist värske Hispaania meister Madridi Real, kes oli veebruaris kodus kaotanud Manchester Cityle 1:2. Võõrustajad asusid tänast korduskohtumist juhtima Raheem Sterlingu üheksa minuti tabamusest ja kuigi Karim Benzema viigistas 20 minutit hiljem seisu, tõi Gabriel Jesuse 68. minuti tabamus Inglismaa klubile 2:1 ja kokkuvõttes 4:2 võidu.\n\nTänased edasipääsejad lähevad omavahel vastamisi veerandfinaalis, mis tänavu mängitakse ühe mänguna Lissabonis peetaval miniturniiril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel jätkati pärast viiekuulist pausi jalgpalli Meistrite liiga mängudega. Viimase kaheksa sekka murdsid Manchester City ja Lyoni Olympique, kes seljatasid vastavalt Madridi Reali ja Torino Juventuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukas Kontaveit: mängisin kolmandas setis väga head tennist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänane õhtu oli väga raske. Ta mängis väga hästi ja tal oli kodupubliku tugi,\" kommenteeris Kontaveit pärast matši. \"Ma olen väga rahul sellega, kuidas ma kolmandas setis võitlesin ja mängu enda kasuks pöörasin.\"\n\n\"Ma arvan, et ma alustasin ja lõpetasin väga hästi, aga ta hakkas teises setis oluliselt paremini mängima. \"Loovutasin teise seti alguses initsiatiivi. Ta mängis väga hästi ja suutis enda paremuse tasavägistes punktides maksma panna. Tal olid mõningad väga head löögid.\"\n\n\"Olen sellega väga rahul, kuidas ma kolmandas setis tagasi suutsin tulla. Mängisin väga head tennist kolmandas setis. Tundsin, et pean end uuesti kokku võtma ja agressiivselt mängima. Pidin olema keskendunud ja andma endast maksimumi, sest ta oli väga hea mu vigu ära kasutama.\"\n\nPoolfinaalis ootab Kontaveiti ees horvaat Petra Martic (WTA 15.), kellega Eesti esireket kohtus tänavu veebruaris Dubais. \"Ta mängib liivaväljakutel väga hästi. Tal on suurepärane serv ja see saab olema keeruline, kuid olen selleks valmis. Mul on olnud mõned rasked mängud, kuid tunnen end füüsiliselt hästi.\"\n\nKontaveidi ja Petra Martici omavaheline poolfinaalmatš peetakse laupäeval algusega kell 18.00. ERR-i spordiportaal vahendab mängu käiku otseblogi vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Anett Kontaveit (WTA 22.) alistas Itaalias Palermo WTA turniiri veerandfinaalis noore itaallanna Elisabetta Cocciaretto (WTA 156.) 6:1, 4:6, 6:1, murdes sellega nelja parema sekka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli esiliigas sündis uus publikurekord\n\n## Põhitekst:\n\nPärnu Summer Cupi avatseremoonia raames oli mängu jälgima tulnud ka esiliiga läbi aegade rekordpublik, kui tribüünidelt loeti kokku 1749 silmapaari. Esiliiga eelnev publikurekord pärines eelmisest aastast, kui samuti Summer Cupi avamise raames oli Rannastaadionil Pärnu Vapruse ning FC Elva lahingut jälgimas 1461 inimest.\n\nTäismaja ees teenis väärtuslikud kolm punkti kodumeeskond Vaprus, kellele tõi 1:0 võidu Kristen Saartsi 53. minuti tabamus. 16. vooruga on Vaprus kogunud nüüd 30 punkti, mis annab neile tabelis kolmanda koha. Nõmme United paikneb teisel kohal 33 silmaga. Esiliigat juhib 15 mänguga 34 punkti kogunud Maardu Linnameeskond.\n\nEsiliiga 16. voor jätkub juba reede õhtul, kui kell 20.30 kohtuvad Pärnu Rannastaadionil PJK ning Tartu Tammeka U-21. Ülejäänud 16. vooru matšid peetakse maha laupäeval - mängupäeva avab kell 17:00 algav FC Elva ja Vändra Vapruse mõõduvõtt. Kell 19.00 pannakse pall mängu Kohtla-Järve JK Järve - FC Flora U-21 ning FCI Levadia U-21 - Maardu Linnameeskond vahelistes lahingutes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli esiliigas sai neljapäeva õhtul alguse 16. voor, kui Pärnu Rannastaadionil läksid vastamisi kohalik Vaprus ning Nõmme United.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kehtestas Hongkongi liidrile vabaduste piiramise eest sanktsioonid\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on seni kõige karmima USA meetmega pärast seda, kui Hiina jõustas seal karmi julgeolekuseaduse.\n\nWashington blokeerib sanktsioonide raames Lami ja erihalduspiirkonna teiste juhtide varad Ühendriikides, ühtlasi keelatakse igasugused USA rahalised tehingud nendega.\n\n\"USA seisab koos Hongkongi rahvaga ning me kasutame oma tööriistu ja võimu, et võtta sihikule nende autonoomiat õõnestajad, \" lausus rahandusminister Steven Mnuchin.\n\nVälisminister Mike Pompeo sõniul ajendas Ühendriike tegutsema asjaolu, et Peking on rikkunud Hongkongile 1997. aastal antud autonoomialubadust.\n\nRahandusministeerium märkis, et Hongkongi erihalduspiirkonna tegevjuht Lam vastutab otseselt Pekingi poliitika eest, millega surutakse maha vabadused ja demokraatlikud protsessid.\"\n\nSanktsioonide all on teiste seas ja Hongkongi politseiülem Chris Tang.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kehtestas reedel sanktsioonid Hongkongi liidrile Carrie Lamile ja veel kümnele kõrgele ametiisikule seoses Hiina sammudega selle poolautonoomse linna vabaduste piiramisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandimaal hukkus autoga teelt välja sõitnud 25-aastane mees\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esialgse info kohaselt liikus sõiduauto Audi mööda Heimtali-Uue-Kariste-Abja-Paluoja teed, kui Rimmu külas juht oma masina üle kontrolli kaotas ning paremale poole teelt välja sõitis. Masin paiskus kraavi ning rullus katusele,\" kirjeldas Viljandi politseijaoskonna välijuht Kaitho Pilt.\n\nVälijuhi sõnul oli auto roolis 25-aastane mees, kel puudus juhtimisõigus.\n\n\"Lisaks ei olnud autojuhil peal turvavööd, mistõttu paiskus roolis olnud mees katusele rullunud autost välja ning sai sedavõrd raskelt viga, et hukkus sündmuskohal. Sõiduauto kõrvalistmel kaasa sõitnud mees oli seevastu turvarihmaga kinnitatud ning tema pääses õnnetusest vigastusteta,\" sõnas Pilt.\n\nPolitseiniku sõnul võinuks selles õnnetuses aga just kinnitatud turvavöö olla päästerõngaks ühe noore elu päästmisel. \"Turvavöö fikseerib inimese ja kui juhtub õnnetus, siis see hoiab sõitja paigal. Kui inimene on kinnitamata, siis kokkupõrke ajal liigub ta edasi sõidukiirusel ning paratamatult on vigastused rasked või suisa surmavad,\" lisas ta.\n\nRaske liiklusõnnetus juhtus õnnetus sirgel teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 90 kilomeetrit tunnis. Juhi tervislik seisund ning võimalik joove selgub ekspertiisi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reede õhtul kella 19.30 paiku sai häirekeskus teate Mulgi vallas Rimmu külas teelt välja sõitnud sõiduautost Audi, mille roolis olnud juhtimisõiguseta ning turvavööga kinnitamata 25-aastane mees sai sedavõrd raskelt viga, et hukkus sündmuskohal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAnett Kontaveit jõudis Palermos poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit näitas esimeses setis väga kindlat tennist, asus juhtima 5:0 ja võitis 6:1. Selleks kulus tal 26 minutit.\n\nTeises setis näitas Cocciaretto juba palju kindlamat mängu, murdis Kontaveidi pallingu ja võitis järgmise lausa nulliga, minnes juhtima 3:0. Kuigi seti keskel lasi ta tohterdada ja teipida oma tagareit, jätkas noor itaallanna hästi. Seti lõpus kaotasid mõlemad kahel korral oma pallingu, aga see tähendas 6:4 võitu Cocciarettole.\n\nKolmandas setis oli eestlanna taas selgelt parem. Ta murdis vastase neljast pallingugeimist kolm ja oli lähedal ka neljandale. Lõpuks kuulus sett Kontaveidile numbritega 6:1.\n\nPoolfinaalis läheb Kontaveit vastamisi turniirile esimese asetuse saanud Horvaatia tennisisti Petra Marticiga (WTA 15.), kes alistas valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši (WTA 119.) 7:6 (7:5), 7:6 (7:3).\n\nStatistika (Kontaveit - Cocciaretto):\n\nÄssad 5 - 3\nTopeltvead 2 - 5\n1. servi õnnestumise % 61,3 - 63,2\nPunkte 1. servist (%) 63,0 - 60,0\nPunkte 2. servist (%) 55,2 - 28,1\nMurdepallid 7/11 - 3/7\nKogupunktid 90 - 72\n\nAnett Kontaveit - Elisabetta Cocciaretto:\n\nTurniiril neljandana asetatud Kontaveit sai avaringis heitlikus mängus 6:3, 6:3 jagu rumeenlanna Patricia Maria Tigist (WTA 85.) ja teises ringis alistas ta sakslanna Laura Siegemundi (WTA 65.) 3:6, 6:2, 6:2.\n\nJärgmisena läheb Kontaveit vastamisi 19-aastase itaallanna Elisabetta Cocciarettoga (WTA 157.), kes üllatas teises ringis kuuendana asetatud horvaatlanna Donna Vekicit (WTA 24.), võites 6:2, 6:4.\n\n\"Saab kindlasti väga raske olema, nägin tema mängu Donnaga. Ta mängis väga hästi, väga enesekindlalt ja agresiivselt. Donna on samuti suurepärane mängija, nii et see oli kindlasti hea võit,\" tunnustas Kontaveit nooremat konkurenti.\n\n\"Ma pole temaga varem kohtunud, olen teda vaid mängimas näinud. Üks asi on näha kedagi mängimas, aga teine nendega ise vastamisi minna. Näis, mis juhtuma hakkab, aga olen valmis.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Anett Kontaveit (WTA 22.) alistas Palermo WTA turniiri veerandfinaalis noore itaallanna Elisabetta Cocciaretto (WTA 156.) 6:1, 4:6, 6:1. Matš kestis tund ja 50 minutit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora kasvatas edu tabelitipus 14 punktile\n\n## Põhitekst:\n\nTabeliliidrid asusid kohtumist juhtima 39. mänguminutil, mil jala sai valgeks Martin Miller. 54. minutil kahekordistas võõrustajate eduseisus Vladislav Kreida, 3:0 lõppskoori vormistas kolm minutit hiljem oma teise tabamuse kirja saanud Martin Miller.\n\nTiitlikaitsja Flora on nüüd kogunud 16 mänguga 43 punkti, edestades teist kohta hoidvat Nõmme Kaljut 14 silmaga. Kolmandal tabelireal asuv Levadia jääb maha 16 punktiga. FC Kuressaare on 15 punktiga liigatabelis kaheksandal kohal.\n\nÜlejäänud 16. vooru kohtumised peetakse laupäeval ja pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Premium liiga 16. vooru avamängus alistas Tallinna FC Flora kodumurul FC Kuressaare 3:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liiga jätkub põnevate duellidega\n\n## Põhitekst:\n\nVooru esimeses mängus tulevad reedel kell 19.30 A. Le Coq Arena murule FC Flora ning FC Kuressaare. 15. vooru järel hoiab Flora 40 punktiga esikohta ning edestab lähimat konkurenti Nõmme Kaljut 11 silmaga. Kuressaare jääb hetkel 15 punkti juures kaheksandale tabelireale. Hooaja esimese omavahelise kohtumise võitis juuni lõpus 4:0 FC Flora.\n\nLaupäeval peetakse Premium liigas üks kohtumine, kui kell 16.00 algavas ETV2 telemängus on Viljandi Tulevik võõrustamas TJK Legioni. Tulevik hoiab hetkel 24 punktiga kõrget viiendat kohta, Legion peab kümne silma juures leppima üheksanda positsiooniga. Juuni keskel suutis Tulevik võõral väljakul võtta Legionilt 2:0 võidu, aga uute täienduste Nikita Andreevi, Aleksandr Dmitrijevi ja Albert Prosa toel jahib Legion nüüd kahtlemata revanši.\n\nPühapäeval saame koduses kõrgliigas näha kolme duelli. Mängupäeva avab kell 13.00 algav Paide Linnameeskonna ja Tallinna Kalevi omavaheline mõõduvõtt. Kui Paide jagab hetkel 27 punktiga 3.-4. kohta, siis Kalev jääb üheksa punkti juures kümnendale positsioonile. Olulised punktid on seega mängus mõlema tiimi jaoks.\n\nSamal päeval kell 16.00 saab Hiiu staadionil alguse Nõmme Kalju ja Narva Transi lahing. Kuigi kerget favoriidikoormat kannab mängu eel 29 punktiga teist kohta hoidev Kalju, siis midagi lihtsat neil koduplatsil oodata ei tasu, sest Trans on viimase kuu aja jooksul näidanud suurepärast minekut, võites viiest liigamängust neli ja tõustes seeläbi tabeli põhjast jagama 6.-7. kohta.\n\nVoorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 19.00, kui Transiga 6.-7 kohta jagav Tartu Tammeka jahib punkte 3.-4. positsioonil paikneva FCI Levadia vastu. Kahe tiimi hooaja esimene omavaheline mäng 13. juunil pakkus juba omajagu draamat, kui Levadia endale koduplatsil 90+2. minutil 2:2 viigi päästis. Kuidas läheb seekord, selgub juba pühapäeva õhtul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Premium liigas alustatakse reede õhtul 16. vooru mängudega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmaspäevast peavad isolatsiooni jääma 19 Euroopa riigist saabujad\n\n## Põhitekst:\n\nUuendatud riikide nimekirja kuuluvad Rootsi, Luksemburg, Rumeenia, Bulgaaria, Andorra, Portugal, Hispaania, Horvaatia, Belgia, Monaco, Tšehhi, Prantsusmaa, Malta, Austria, Šveits, Islandi, Poola, Holland ja San Marino.\n\nEestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Ühendkuningriigist, Sloveeniast, Taanist, Saksamaalt, Iirimaalt, Liechtensteinist, Itaaliast, Slovakkiast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Lätist, Norrast, Ungarist, Soomest ja Vatikanist.\n\nPeagi uuendab Euroopa Liidu Nõukogu kolmandate riikide nimekirja, kust on võimalik Euroopa Liitu ehk ka Eestisse reisida.\n\nReedel uuendas Euroopa Liidu Nõukogu ka kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst ja Uus-Meremaalt.\n\nEestisse saabudes peavad nimekirja kuuluvatest riikidest tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama Austraaliast reisijad. Liikumisvabaduse piirang ei kehti Eestisse saabudes reisijatele Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt.\n\nKoroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium aga tungivalt reisimist vältida, välja arvatud Euroopa riikidesse, kus nakatunuid on 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ning kust naastes ei kehti liikumisvabaduse piirang.\n\nOlukord võib riikides kiirelt muutuda ja välisministeerium palub sellega palub enne reisile asumist arvestada.\n\nLiikumisvabaduse piirang tähendab, et inimene võib Eestisse saabumisest neljateistkümne kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral või toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse nakatunute suhtarvule tuginedes peavad esmaspäevast, 10. augustist jääma kaheks nädalaks eneseisolatsooni 19 Euroopa riigist Eestisse saabujad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimese asetusega Martic murdis Palermos raske võiduga poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\n29-aastane Martic sai veerandfinaalis jagu läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse murdnud valgevenelannast Aliaksandra Sasnovitšist (WTA 119.), alistades vastase numbritega 7:6 (5), 7:6 (3).\n\nMarticil kulus Valgevene tennisisti seljatamiseks kaks tundi ja 20 minutit. Horvaatlanna servis matši jooksul neli ässa ja tegi kolm topeltviga, Sasnovitši vastavad numbrid olid kaks ja null.\n\nPoolfinaalis kohtub Martic Eesti esireketi Anett Kontaveidiga (WTA 22.), kes seljatas itaallanna Elisabetta Cocciaretto (WTA 156.) 6:1, 4:6, 6:1.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias jätkuval Palermo WTA tenniseturniiril pääses esimesena poolfinaali esimesena asetatud horvaatlanna Petra Martic (WTA 15.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMercedese piloodid olid väledaimad ka teisel vabatreeningul\n\n## Põhitekst:\n\nKõige väledamaks osutus valitsev maailmameister Lewis Hamilton, kelle ringiajaks kujunes 1.25,606. Briti soomlasest meeskonnakaaslane Valtteri Bottas oli teine, kaotades Hamiltonile 0,176 sekundiga.\n\nEsikolmikusse mahtus veel Renault piloot Daniel Ricciardo (+0,815), esimesena jäi kolme parema seast välja Max Verstappen (Red Bull; +0,831).\n\nParim Ferrari piloot oli Charles Leclerc, kes sai kirja alles seitsmenda tulemuse (+1,206).\n\nHere's how FP2 finished ????\nMercedes take another 1-2, with Lewis Hamilton and Valtteri Bottas switching places from FP1 #F170???????? #F1 pic.twitter.com/eikXnayVXm\n\n— Formula 1 (@F1) August 7, 2020\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-sarja teisel Silverstone'i etapil olid ka reedesel teisel vabatreeningul kiireimad Mercedese meeskonna piloodid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nStaadionijooksusarja neljanda etapi võitsid Kaisa Kukk ja Roman Fosti\n\n## Põhitekst:\n\nNaistest võttis ülekaaluka võidu Kaisa Kukk. Kuke võidutulemus 10.06,68 on tema parim välitingimustes joostud 3000 m, hallis on ta küll jooksnud ka 10.01,61, vahendab Marathon100.com.\n\nKa teisena lõpetanud Pille Hinn püstitas tulemusega 10.13,44 uue isikliku rekordi. Kolmas oli tänavu Võrumaa jooksusarjas mitmeid häid starte teinud Johanna Ardel (10.19,77).\n\nMeestest võttis sama selge võidu Roman Fosti, kes läbis 3000 m tulemusega 8.29,07. Fosti rekord sel distantsil on kümme aastat tagasi joostud 8.26,46.\n\nFostile järgnesid Karel Hussar (8.34,87) ja Leonid Latsepov (8.40,63).\n\nNoormeestest oli kiireim Johannes Laur.\n\nStaadionijooksusarja järgmine etapp toimub juba sel nädalavahetusel, pühapäeval Eesti meistrivõistluste kavas olev 5000 m distants on sarja järgmiseks võistlusmaaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval toimus Viljandis Eesti staadionijooksusarja neljas etapp, mille põhidistantsiks oli 3000 m.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei peatab reedest Tartumaal öise alkoholimüügi\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna prefekt Vallo Koppeli sõnul kehtestatakse alkoholimüügi keeld Tartumaa erinevates meelelahutus-, toitlustus- ja teistes asutustes eeskätt avaliku korra tagamiseks ning rahva tervise kaitseks.\n\n\"Muuhulgas aitab öine alkoholimüügipiirang vähendada külastajate arvu baarides, ööklubides ja teistes asutustes, mis omakorda viib haigestunute kontaktide vähenemiseni,\" rääkis prefekt.\n\nAlkoholi jaemüügi keeld kehtib 7. augustist ning seda ajavahemikus kell 23.00 kuni 06.00.\n\nPiirang kehtib kuni Lõuna prefekti korralduse muutmiseni. Piirangu vajadust hinnatakse vähemalt kord nädalas, kuid esialgsel hinnangul on tegemist lühiajalise piiranguga, mille kestus sõltub suuresti inimeste endi käitumisest.\n\nSeadusest kinnipidamist jälgib kohalik omavalitsus koostöös politseiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei peatab reedest Tartu maakonnas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks öise alkoholimüügi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRain Veideman siirdub uueks hooajaks Saksamaale\n\n## Põhitekst:\n\nKlubi koduleht kirjutab, et pärast iraanlast Benham Yakhchalit, lätlast Ronalds Zakist ja ameeriklast Chris Carterit on Veideman neljas välismängija tiimi koosseisus. Sellega on meeskonnal 2020/21 hooajaks 12 profimängijat ka kokku saadud, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Olen väga õnnelik, et Rostockiga käed lõin ning ma ei suuda oodata hetke, kui saan õppida tundma oma uusi meeskonnakaaslaseid, treenereid ja organisatsiooni. Olen kindel, et meil tuleb edukas hooaeg,\" sõnas 28-aastane ja 192 cm pikkune Veideman klubi kodulehele.\n\nSaksamaalt on pikaaegsel Eesti koondise tagamängijal kogemusi varasemastki ajast, kui veebruaris 2012 laenas mehe toonane koduklubi Tartu Ülikool ta Saksamaa kõrgliigatiimi Bayreuth. See oli tol hetkel 20-aastasele Veidemanile esimeseks väliskogemuseks ning noormees tuli sellest auga välja. 14 mänguga kogus ta Saksamaal keskmiselt peaaegu 24 minutiga 7,5 punkti.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondise tagamängija Rain Veideman mängib uuel hooajal Saksamaa esiliigaklubis Rostock Seawolves.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAasta vanemuislasteks valiti Karol Kuntsel ja Kädi Jakobson\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga käekella ning eksklusiivse majutus-, kultuuri- ja maitseelamuse.\n\nAasta vanemuislast valiti seitsmeteistkümnendat aastat ja valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine aga nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.\n\nVeel anti välja eriauhinnad, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade väärilised vanemuislased saavad edaspidi kanda vastava kirjega pusa.\n\nLavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Aivar Tommingas, Benjamin Roomes, Alain Divoux, Pirjo Jonas, Kadri Palu, Ele Sonn ning Kai Visnapuu.\n\nVäljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Deivi Pard, Viktor Porossov, Katrin Kelpman, Andreas Kangur, Raina Varep, Jane Aus, Jete-Ri Jõesaar, Heleri All ja Meeli Tamm.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vanemuise teater avas sel reedel ühiselt 151. hooaja, mille raames jagati ka kolleegipreemiad. Aasta vanemuislase tiitli pälvisid näitleja Karol Kuntsel ja vastuvõtusekretär Kädi Jakobson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVaatlejad tuvastasid Valgevene eelhääletusel üle 5000 rikkumiste\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eelhääletuse kolme päeva jooksul tuvastasid platvormi vaatlejad 5121 rikkumist,\" edastas algatus, täpsustades, et kõige sagedamini seondus rikkumine valimisjaoskonda mittelubamisega, keelati tutvuda protokollidega, valimiskomisjoni protokollis toodud number ei langenud kokku vaatlejate loendatud hääletajate arvuga.\n\nPlatvormi väitel võeti kolme vaatluspäeva jooksul kinni 37 vaatlejat, neist kolm reedel.\n\nEnnist teatasid kampaania \"Inimõiguslased vabade valimiste eest\" vaatlejad, et valimisprotsessei ole läbipaistev ning on sõltumatutele vaatlejatele ligipääsmatu.\n\nKeskvalimiskomisjon otsustas varem vähendada vaatlejate arvu valimiste põhipäeval viie inimeseni, kuid mitte rohkemaks kui 50 protsendini valimiskomisjoni liikmete arvust, eelhääletuse ajal aga kolmeni. Põhjenduseks toodi COVID-19 taudi vastased meetmed.\n\nValgevene president valitakse 9. augustil. 4.-8.augustini toimub eelhääletus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valimisvaatluse ühiskonnaalgatus Ausad Inimesed tuvastas Valgevene presidendi valimiste eelhääletuse kolme esimese päeva jooksul rohkem kui 5000 valimisseaduse rikkumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe alustas velotuuri Prantsusmaal 85. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nKolmest etapist koosneva velotuuri avaetapil läbisid ratturid 139,5 kilomeetrit, sõites Montreal-la-Cluse'ist Ceyzeriati. Rein Taaramäe kaotas võitjale 47 sekundiga.\n\nKiireima aja sai kirja itaallane Andrea Bagioli (Deceuninck-Quick Step), kes läbis distantsi kolme tunni ja 17 minutiga. Grupifinišis järgnesid sloveen Primož Roglic (Team Jumbo-Visma) ja šveitslane Stefan Bissegger.\n\nMitmepäevasõidu mägisel teisel etapil Lagnieust Lelex Monts-Jurasse läbivad ratturid 140,5 kilomeetrit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal algas reedel mitmepäevasõit Tour de l'Ain (2.1), kus Rein Taaramäe (Team Total Direct Energie) sai avaetapil 85. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome rannavolle meistrivõistlustel osalevad Eesti tipud\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste turniiri kõrgeim asetus anti maailma edetabelis 37. kohal paiknevatele Kusti Nõlvakule ja Mart Tiisaarele, kes on kohaliku esiduo Jyrki Nurmineni ja Santeri Sireni ning ainsa Leedu paari Robert Juhnevitši ja Artur Vassiljevi ees peamised esikohapretendendid, kirjutab Võrkpall24.ee. Tänasest kvalifikatsioonist alustavad turniiri aga asetuseta Karl Jaani – Steven Kabanen, Steven Meilus – Johann Olaf Lääne ja omaealiste tiitlivõistlusteks valmistuvad Rasmus Meius – Kaur Erik Kais.\n\nNaiste turniiril omab meie esiduo Heleene Hollas – Liisa Soomets kuuendat asetust. Kõrgeima asetuse teenisid oodatult MK-sarjas regulaarselt võistlevad soomlannad, maailma 75. duo Niina Ahtiainen – Riikka Lehtonen. Kvalifikatsiooni kaudu peaksid olema head võimalused põhiturniirile pääseda Eesti teisel paaril Juudit Kure-Pohhomovil ja Renate Pikal, samuti löövad etapil kaasa meie tublid noored Lisette Pihor – Liisa-Lotta Jürgenson.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Helsingis Hietaniemes toimuvatel Soome rannavolle meistrivõistluste eelviimasel etapil osaleb ka mitu Eesti paari.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola velotuuril rängalt kukkunud rattur toodi koomast välja\n\n## Põhitekst:\n\nJakobsen viidi finiširüseluses toimunud ränga kukkumise tagajärjel haiglasse. Deceuninck-Quick-Stepi ratturil oli mitmeid tõsiseid näohaavasid, mistõttu viidi hollandlane kunstlikku koomasse. Algselt planeeriti 23-aastane Jakobsen üles äratada neljapäeval, kuid arstide ühise otsuse tagajärjel lükati protseduur päeva võrra edasi ning hollandlane äratati reedel.\n\n\"Patsient on taas teadvusel ja saab juhistest aru. Ta pole enam juhitaval hingamisel ja suudab iseseisvalt hingata,\" teatas haigla juht pressikonverentsil. \"Olen kindel, et ta naaseb sporti.\"\n\n\"Õnneks ei ole tal ajukahjustust ja tema selgroog on terve. Veel ei ole aga selge, kui suur osa on kahjustada saanud tema näo närvisüsteemist,\" rääkis hollandlase raviarst Pawel Gruenpeter kohalikule meediale.\n\n\"Õnneks ei saanud elutähtsad organid viga, aga kõik tema näo luud on katki. Lisaks kaotas Jakobsen kõik oma hambad. Olukord on väga halb. Meil on vedanud, et selle piirkonna doktorid on suurte kogemustega,\" lisas meeskonna mänedžer Patrick Lefevere.\n\nNeljapäeva õhtul toodi Rotterdamist Poola Jakobseni vanemad ja tüdruksõber. Lisaks kutsus tiimi mänedžer meeskonna juurde psühholoogi, et keerulise ajaga paremini toime tulla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poola velotuuri esimesel etapil rängalt kukkunud ja seejärel kunstlikku koomasse viidud Fabio Jakobsen toodi reedel koomast välja. Hollandi ratturi seisund on hea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikooli meeskond täiendas ridu endise Barcelona kasvandikuga\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreeneri Toomas Kandimaa sõnul on tegemist väärt täiendusega. \"Meil on hea meel, et saime Tomase Tartusse. Taustauuringu ja ka esmamulje järgi sobib ta satsi hästi. Ta ei ole puhas tsenter, aga oma liikuvuse ja võitluslikkusega on ta meeskonnale väga kasulik. On näha, et ta on saanud korraliku korvpallikooli nii Hispaanias kui Leedus. Meie meeskonnas mängimine võiks talle olla heaks hüppelauaks ja loodetavasti ta suudab selle võimaluse ära kasutada,\" ütles peatreener Kandimaa.\n\nViimasel kahel hooajal Leedu esiliigas Mažeikiai särgis sai 202 cm pikkune Balciunas kirja 6,3 punkti ja 4,2 lauapalli. Enne seda oli Balciunas kaks hooaega Sevilla Real Betisi duubelmeeskonnas ning tegi trenni ka esindusmeeskonnaga. Noorte Euroliigas kogus Balciunas keskmiselt ligi 30 minutiga ligi 15 punkt ja 11 lauapalli. Enne Sevillasse siirdumist mängis Balciunas Hispaania korvpallihiiu Barcelona noortesüsteemis.\n\nBalciunas on mänginud ka Leedu noortekoondiste eest nii Euroopa meistrivõistlustel kui maailmameistrivõistlustel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli korvpallimeeskond on oma ridu täiendanud andeka noore Leedu korvialuse mängija Tomas Balciunasega. 20-aastane leedukas on mänginud varasemalt ka Barcelona ja Sevilla noortesüsteemides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVeel kaks maailma esikümne mängijat loobusid US Openist\n\n## Põhitekst:\n\nNii maailma viies reket Svitolina, kes jõudis mullu poolfinaali, kui maailma edetabelis seitsmendat kohta hoidev Bertens põhjendasid loobumist jätkuva koroonaviiruse ohuga, ehkki korraldajad on lubanud rakendada karme ohutusmeetmeid.\n\n\"Meie peaminister andis eile mõista, et Ühendriikides naastes peame jääma 14 päevaks karantiini,\" kommenteeris 28-aastane hollandlanna Bertens. \"See segaks minu ettevalmistust Rooma ja Pariisi turniirideks. Ma loodan, et asi läheb varsti paremaks.\"\n\nUkraina tennisisti Elina Svitolina sõnul sai ka tema puhul määravaks hirm koroonaviiruse ees. \"Ma mõistan ja pean väga lugu korraldajate pingutustest luua turvaline keskkond, aga ma ei tunne end endiselt piisavalt mugavalt, et reisida Ühendriikidesse. See oleks nii minu kui mu meeskonna jaoks ohtlik.\"\n\nNaistennisistidest on oma loobumisest eelnevalt juba teada andnud teiste seas maailma esireket Ashleigh Barty, suure tõenäosusega loobub ka Simona Halep (WTA 2.). Meestest ei tee kaasa ei tiitlikaitsja Rafael Nadal (ATP 2.) ega viiekordne võitja Roger Federer (ATP 4.).\n\nÜhendriikides on koroonaviirusesse nakatunud ligi viis miljonit inimest, elu on haiguse tõttu jätnud 160 000.\n\nTänavune US Open peetakse 31. augustist 13. septembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste tennise maailma esikümnesse kuuluvad Elina Svitolina ja Kiki Bertens teatasid reedel, et ei plaani osaleda kuu lõpus algaval US Openi slämmiturniiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Mittesürrealistlik elu, ae?\n\n## Põhitekst:\n\nLugesin kaks talve tagasi Tõnis Vilu blogist Kanada Euroopa asunike ja kohalike pärismaalaste järeltulijatest métis 'dest. Mõte liikus automaatselt mütoloogilisele okeaniidile Metisele, ent Vilu kirjutas hoopis menuloo \"Red River Valley\" kujunemisest. [1] Sain teada, et jõe ääres asus métis 'te koloonia, mille ümber koondas ajutise valitsemiskeskuse Louis Riel, kes seisis esimesena selle rahva õiguste eest ning kes alistus rahumeelselt Red Riveri mässus Kanada valitsusjõududele. Laulus igatseb métis ' naine sõdurist armukest, kes peab pärast sõjaretke lahkuma. Red Riveri nimi asendatakse hilisemates versioonides küll New Yorgi osariigis voolava Mohawki, küll Kesk-Hispaania Jaramaga, ka kohandatakse vastavalt laulusõnu, aga näib, et alistuv rahumeelsus ja armsama (inimese-, kodumaa-, rahu)igatsus jääb ükskõik mis maailmanurgas loo põhiliseks sõnumiks. Blogipostitus kinnitas nii mõnigi kord ahastusse ajavat, aga vajalikku arusaama: selleks et hetkeseisust paremini aru saada – eeldades, et see soov on olemas –, tuleb minevikku vaadata.\n\nOlin tolleks hetkeks juba mõnda aega jagelenud Aldous Huxley \"Hea uue ilma\" seitsmenda peatüki alguses oleva sõna isthmos eri tõlkevastetega: originaalkeeles \"väin\" (strait), saksa keeles \"maasäär\" (Isthmus) või \"merekitsus\" (Meeresenge), prantsuse keeles taas \"väin\" (détroit), vene keeles пролив ehk \"väin, merekitsus\", saksakeelse tüve algkodus vanakreeka keeles aga \"maasäär/-kitsus\" (isthmos). Henno Rajandi tõlkis 1989. aastal selle merekitsuseks, aga ka see ei pakkunud lohutust: kuidas saab sama koht olla korraga nii maismaa kui ka vesi? Üritasin loo tegevuspaika, Mesa asulat (mis asub sellel kitsusel või kohal või meres (kuigi sel juhul peaks see ikkagi saar olema)), silme ette manada ning otsisin abi illustratsioonidest. Käisin veel kord läbi need tõlked, millest jõud üle käis, ja püüdsin välja lugeda, kas tegu on maa või merega.\n\nMaakitsus maakitsuseks ja väin väinaks (kui jääda originaali juurde, siis küllap Mesa – saarele kohaselt – ühes väinas asub; hiljem taipasin vaadata, mida hispaaniakeelne mesa tähendab: lava- või mägismaa). Vilu blogipostitus tuletas meelde, et sõnade (tähistagu need etnilisi gruppe, rahvust, maakitsust jm) tähendus ajas muutub ja on kogu aeg muutunud: isthmos tähistas Kreeka-Pärsia sõdade aegu tõepoolest maakitsust, nooremates keeltes on selle tähendus liikunud maismaalt merele, igasuguse teadusliku tõe või punkti-pealt-nii-on-arusaamiseta – selline etümoloogia juba on. Veel ühes sõnastuses: mõnede asjadega tuleb lihtsalt leppida. Leppimise juures võib aga mõtlemisega (sealhulgas üle- ja seosmõtlemisega) ikka tegeleda. Vähemalt nii palju, kui see võimalik on. Huxley muid kirjutisi ja utoopilise jutustuse iseäralikkusi uurides jõudsin aja mõisteni, mis viib mõttearenduse Vilu loomingus esinevate küsimusteni. Nendele vastata püüdes tuleb leppida veel palju muugagi, kindlasti ka sellega, et on küsimusi, millele üht ja ainumast vastust polegi.\n\nNaer läbi pisarate\n\nNii nagu inimenegi, muutub aja jooksul ka sõnade tähendus. Kirjutades tuleb \"aeg\" kuidagi omaks teha, esmalt näiteks valida esimese või kolmanda isiku vaatepunkti ja grammatilise mineviku või oleviku, või kui keel lubab, miks mitte ka tuleviku vahel. Jutustada või hetke jäädvustada (kas see pole mitte klassikaline proosa ja luule erinevus?). Tõnis Vilu lugedes mõtlesin aja peale palju, aga esmalt tõi \"Tundekasvatuse\" pealkiri meelde Jean-Jacques Rousseau põhiteose \"Émile ehk kasvatusest\". Nii nagu vastuoluline valgustusfilosoof alustab täitsa algusest, lapse kasvatamisest, jõuab ka täiskasvanud Vilu luulemina lapsemotiivi või teatud lapseliku algseisundi igatsuseni. Autori kolmandas luulekogus, virtuaalavarustes üles haritud \"Uues eesti aias\", ehitub Ljuba-nimelisele lapsele teose viimase kolmandiku kirjeldusliin ja ka \"Igaveses kevades\" on lapse tegelaskuju(de)l oluline osa. Huxley teoses \"Geenius ja jumalanna\" sõnab loo jutustaja John Rivers, et lapsed tunnetavad kõike erakordselt intensiivselt: vaimustuvad rabarberist ja vahukoorest, naudivad kaarikujuhi kõrval istudes hobusehigi ja naha lehka, tunnevad naudingut hirmust, ja nii edasi. [2] Ilus oleks ka täiskasvanuna nii vahetult kogeda, aeg n-ö peatada. \"Igaveses kevades\" on lapse tegelaskujude taustal juttu pisut sarnasest, tardunud ja justkui igavesti olevikulisest ajast (ja seda värskendavalt virtuoosses vokabulaaris, nõnda et lugemisest on siiani kõlama jäänud tuumilessid, šatiimaõied, sasilee ja šeemot). \"Uue eesti aia\" kolmest looarendusest viimases kaob aga ajalikkus sootuks, suubudes ajatusse olekusse. [3] Pole ajavaba \"Tundekasvatuski\", Vilu luulekogudest seitsmes, kus autori luulemina asub maailma ja iseenda kallale kahes ajaliinis ja kohas, Eestis ja Jaapanis.\n\nBrita Melts mainib \"Tundekasvatuse\" arvustuses, [4] et autorile muidu nii omast \"lugu\" siin ei taju, kuid mul tuli teos kannatamatu lapse(!) kombel siiski ühe korraga läbi lugeda, nagu oleks tegu romaaniga. Oma roll võib olla dialoogivormil, vägagi tajutaval narratiivil, aga ka tõusva päikese maa elanike nagu varrukast puistatud tarkuseteradel: \"Mõnikord piisab ka sellest, kui sa ei lase / endal muutuda halvimaks versiooniks / iseendast\" (lk 30). Nii mõnigi kord kannab Vilu luuleridade esimene värss juhtmotiivi rolli, generaalbassina saadab teemaarendusi aga seesama aegumatu konstant, igavene häda, aga ka loomisalge – minevik. \"Justkui oleks kõige peal / päiksekõrbenud nahk, üleminevik, / mis tuleb lahti katkuda. Lihtsalt sellepärast, et / ta on olemas.\" (lk 63) Tahaks ka ühe meeldivalt rütmilise motiivi esile tõsta, on ju ajal muusikaski tähtis osa: \"Pikaleveninud hommik tükeldab aju laiali\" (lk 8). Motiive on veel, kuid \"Tundekasvatus\" jutustab – seda rohkem kui ainult rütmi ja muusikaga – luulele koduste vahenditega. Jutustava laadi eriti heaks näiteks on teose lõpus olevad dialoogid, ning siinkohal sobib proosažanrile kohaselt öelda, et jutustaja ja tema naise vahel (lk 81–83, 85–87). [5]\n\nSelline tajumehhanismi pooldumine (lüüriline vs. jutustav laad) toimub ka lugedes: ühes liinis nopitakse vaatluslikes, tärniga tähistatud luuletustes muu seas lapsepõlvest mälestusi üles, teises, kaldkriipsuga märgitud Tokyo-ülestähendustes joostakse Tonisu-saniga Miyazaki-samale teed viima: \"Miyazaki-sama, teie tee.\" // \"Oi aitäh-aitäh, Tonisu-san. Sul… on nii / tõsine ilme täna, ja ära ütle jälle, et sul ongi / selline nägu, ma tean, et see ei ole tõsi.\" (lk 5) Kuigi luulemina on siin tõsise ilmega, siis leidub teoses koomilisust, ja Vilu varasemale loomingule mõeldes pole see üllatav.\n\nKoomilisust on raske seletada, aga usun, et sellel on Vilu loomingus oluline koht. Meenub Nora Pärdi \"Ööülikoolis\" peetud loeng Athose püha Sofronist [6], kellelt ühes teiste staaretsitega küsiti, miks nad nii palju naeravad. \"Sest öösiti, kui me üksi oleme, me nutame,\" vastas Sofroni. Ja nii ei pruugi naeratamine tähendada seda, et naerataja oleks rõõmus: \"Tahtsin talle öelda, et kunagi ma naeratasin vaid / sellepärast, et mul polnud rõõmu, mida varjata ja / iseendale hoida\" (lk 17). Teksti on hõlbus visualiseerida: \"Mõned aastad tagasi isa juubelil jõin ennast tooliks. / Tunne oli nii nurgeline, et olin selles täiesti / kindel.\" (lk 52) Aga visuaalsetest kaadritest ja nende salvestamisest ei piisa, kui elul puudub tegemisi ümbritsev vorm. Üks Vilu luulemina Jaapanisse mineku põhjuseid näibki olevat eluisu (mis on ka ju teatud sorti vorm) kadumisest tuleneva tühjuse (ehk siis tühja vormi) täitmine, ja seda \"[j]ust siis, kui üldse midagi teha ei suuda. / Nagu kivist läbi vajuv kivi.\" (lk 89) Mis hääled jäävad ka eemal olles kõnelema, mis püsivused ja pained minekut saatma?\n\nKeele mitu palet\n\nKoomika on tihedasti seotud keelega, ja sellest vormuva tähenduse jälile \"Tundekasvatuses\" ka minnakse. Nii tuleb Vilu luuleminal tõdeda, et \"eluperioodid vahelduvad nagu erinevad keeled / ja iga kord olen uues keeles näljane\" (lk 11). See võib olla märk rändavast hingest, hirmust ühe ja õige tähendusvälja ees, aga ka soovist rohkem kogeda. Tunnetamise kasvatamisele viitab ka luulekogu enda pealkiri. Värve tajuvad inimesed erinevalt, inimsuhete perspektiivierinevustest rääkimata: üks mõistab nii, teine naa, ja kindlat tähendust olukordadel, aga ka tundmustel, polegi. Tähenduste paljususes tiksub looval inimesel sees ikkagi oma, tähendustest vaba(m) või vabaks murda sooviv keel, mis Vilul leidis kujundlikema väljenduse 2018. aastal ilmunud \"Libaveres\". [7] Selles kasutatud keel – ehk siis teatud mõttes vorm – rõhutab sisulist mitmetähenduslikkust ning luulekogus käsitletud armastuse-, poliitika- ja üksinduseteemad jäävad keele tugevasse mõjupiirkonda. Võib-olla just \"Libavere\" järelkajana kostab nüüd (keeleliselt korrektse) \"Tundekasvatuse\" ridade vahelt: \"Ma kardan natuke seda tähenduste sügavtrükki. / Kõik keeled juba inimeses olemas, õõh…\" (lk 12) Juba jälle meenub Rousseau – millisena inimene sünnib, mis on talle kaasa antud ja mis hakkab kasvavat isikut mõjutama? Perekond, kool, väärtused, ühiskondlikud olud, ühesõnaga tabula rasa – jah, ei? See küsimus võib jääda õhku rippuma – mina ei oska, Vilu ehk ei soovi vastata –, aga keele kaudu maailma küsimuse alla seadmine tuletab meelde, et tähendusnäljas inimene loeb tekstist alati midagi välja, erinevus on selles, mida. Ja lõpuks võib ka ümbritsevat maailma \"tekstina\" tajuda: inimeste kogemusväli on lai ja isegi kui lugedes (elades) tekstist (maailmast) midagi kindlat välja ei loe, siis kogemine ise on ju ka väärtus. Optimist lisaks, et sel kogemise teel ette juhtuvad arusaamatused, millele \"Tundekasvatuses\" nii Eesti kui ka Jaapani ülestähendustes viidatakse, annavad elule jumet ja tuletavad meelde, et kõigest ei olegi võimalik aru saada, tuleb leppida.\n\nKeel jääb siiski vahendiks, mis võimaldab mõtteid sõnadeks vormida, seepärast tundub õigustatud Vilu luulemina küsimus: \"Miyazaki-sama, kas jaapanlane loeb Saigyōd / kuidagi teisiti kui näiteks mina?\" (lk 54) Ja mõnikord annab keeletus, keeleoskamatus teatud rahu (\"võib-olla oleks vaja hoopis sellist umbkeelse / ukraina keevitaja moodi und, / et need maa-alused torud lõpuks ometi vett / pidama hakkaksid\", lk 14). Koha keelt oskamata on seal elada mingis mõttes lihtsam, aga see lihtsus lõikab isiku kogukonnast ära – on ju arusaamisihalus inimesele päris sagedasti, kui mitte enamasti, ikka omane. Keele juurest tuleb aga liikuda ühiskondlike küsimusteni, sest nii päevapoliitilistel teemadel kui ka kogukonnal on \"Tundekasvatuses\" oma koht.\n\nHäda kalli kodumaaga\n\nKeelega saab poeetiliselt mängida, aga keel on ka võimul olevate inimeste tööriist. Mingis punktis pole enam tegu eksperimendiga, vaid sõnadesse pandul on riiklik kaal (mitte et luulel seda ei oleks, aga natuke teistmoodi). Poliitilises avalikkuses kõike päris otse näkku ei öelda, aga äkki kuluksid mahlakamad ja siiramad sõnad ka juhtpositsioonidel olevatele isikutele marjaks ära? [8]\"Tundekasvatusest\" leiab otseütlemist küll: \"Helmed on munnid, Kuusik on munn, Põlluaas / on munn, Kaalep on munn, Reitelmann on munn, / Järvik on munn, kõik nad on munnid / [kaja: munnid, munni', munn…]\" (lk 45), millega meenub üks viisike – midagi lapsepõlvest –, mida laulsime õega väiksena pikematel autoreisidel, vanemate ees tuli üks koht ära muuta: minnikene, mannikene, monnikene, mu-uu-nikene, muunikene, monnikene, mannikene, minni-kene jne.\n\nAutoreisiga küll vähe seotud (ehkki kui tarvis, saab alati midagi kas siis vanemate, iseenda, lugeja või laiema avalikkuse eest varjata, sõltub ainult ümbersõnastamise oskusest), ent minu ja Vilu ühisel kodumaal on poliitiline olukord mäda. Lugejale probleemi täpset sõnastust ei esitata ja küllap luulega seda ei tehtagi, viidatakse üksnes häiriva olukorra olemusele: \"Okei, päris isiklikus elus puutusin kokku pigem / karulaugupesto rahvuslusega – selline suht ohutu / maitseainete segu. Aga räpane tunne oli ikka. / See tähendab üldisel tasandil.\" (lk 30) Vahemärkusena tuleb öelda, et kritiseeritud kodumaa on väga ülikoolilinnakeskne, mis pole halb, aga võib vaatlust kitsendada. Emajõe Ateena toob luulesse nii Mihhail Lotmani kui ka meie seast mullu suvel lahkunud Marju Lepajõe. Kriitikas jõuab Vilu ka kogukonnaküsimuseni: \"Lugupeetud kogukonnaentusiastid, isiklikul / tasandil teie süsteem ei / tööta. Mõiste \"kommuun\" on nagu liiga / realistlik eriefekt mõnes õudusfilmis. / Kõik, mis mulle loomupärane, on eraomand / kuskil kaugel Jaapani mägikülakeses.\" (lk 33) Siinkohal meenub Margit Lillaki dokumentaali \"Südamering\" viisaastak, kus ökokogukonna loomine päädib armukolmnurga ja vaenupuntraga, kogukonnatunne jääb üksikisiku tunnete varju. Ja tõesti, kust küll leida see kogukond? Või ongi inimene lõpuks üksi? Igatahes on ükskõik mis vormis ühiskondlikus korralduses tasakaalu leidmine raske, nii nagu on raske üksikisikut ja ühiskonda käsitlevalt luulelt oodata probleemi selget sõnastust: \"Indiviidi positsioon ühiskonnas on katki, aga / oleks siis teada, mis on see positsioon ja mis / täpsemalt on katki\" (lk 13).\n\n\"Tundekasvatuse\" ülelugemise järel leidub selgitus selle kohta, mis ja kes on Eestis vildakil. Seda ridades, kus Vilu luulemina ütleks, kui vaid oskaks, valitsusele: \"[V]aiba alla lükatud inimesed ja kitsed tähendavad / reetlikku jalgealust\" (lk 69). Mõistsin neid ridu nii, et inimene ei saa Eestis kaasa rääkida. Seitsmekümne esimesel leheküljel on juttu välistest põhjustest, mis on inimese murdnud. Eesti teemaga teos ka lõppeb (taas nende mu-u-unnide juures). Seega on pidanud tekstide kirjutamise eel ja ajal kodumaal valitsev olukord autorit päris korralikult pitsitama.\n\nIsiklik lepituskatse\n\nVabadus on keeruline. Vabadus otsustada ja tegutseda, mitte otsustada ja mitte tegutseda, olla ja olemata jätta. Samas poleks ükskõik mis muu piirav variant etem. Jean-Jacques Rousseaule üleöö kuulsuse toonud arutluse \"Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastumisele?\" kirjutamise eel tabanud teda deliiriumilaadne seisund, millest toibumise järel visandas filosoof kirjatükis oma õpetuse tuuma: inimene on loomult hea, aga ühiskond ja tsivilisatsioon on ta laastanud. Essee esimeselt lehelt leiab kirjakoha, et kõigil aegadel leidub inimesi, keda kammitsevad nende sajandi, riigi ja ühiskonna arvamused. Kui tahes ajast ja arust Rousseau mõned arusaamad ka polnud, on see tõdemus oma üldsõnalisuses tõepoolest kestev. Arutluse eessõnas öeldakse, et selle pealkirjas on sõnastatud üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille üle eales arutletud. Sest küsimus on inimese õnne kohta.\n\nTõnis Vilu luule tekitab minus hulgaliselt küsimusi, aga küsimine on hea. Alates sellest, kuhu tõmmata žanripiirid, kuni kodumaakriitika laiema tähenduseni. \"Tundekasvatuse\" lugeja visatakse avakosmosesse ja nii ei jää üle muud kui seal – orientiiri leidmata ja natuke segaduses – ringi vaadata. Lõpuks tähendab luulekogu enim selle kirjapanijale endale – kirjutamisprotsess ise vastab küsimustele, ja kui selle käigus ühiskonna kohta nii üht kui ka teist avaldub, siis nii on. [9] Lugejana proovin nende küsimustega lihtsalt leppida, mis sest, et autor sedastab: \"Ekslik on mõelda, et mõtete äramõtlemine on / mõtete ära mõtlemine\" (lk 25). Ja selginemisihalusele pisut teises sõnastuses kaasa noogutab: \"Sürrealistliku kunsti (laias) tähenduses puhul on / ülimalt tore see, et totalitaarsed režiimid / enamasti vihkavad seda. Nad lihtsalt ei saa / sürrealistliku kunstiga hakkama ja seega on see / hea relv. // Sürreaalne elu aga (laias tähenduses) nii mõnus / ei ole.\" (lk 8) Kui väga vastuseid ka ootaks, ühte kindlat tõde pole ja ehk pidigi \"Tundekasvatus\" seda meelde tuletama. Nii nagu siinse kirjatüki alguses visandatud maakitsuse ja väina vastasseis ning ühe põlisrahva laulu lugu. Selle loo sõnades tajutav igatsus ehk siis tunne on aga universaalne küll. Tunnetega muudmoodi nagu ei saakski.\n\n*\n\nPikema mõtiskluse järel olen jõudnud arusaamisele, et \"Tundekasvatusest\" ei leia tekste, mida loeks igavikuliste teemade üle järele mõtlemiseks, pigem tekitavad nad positiivset tuska ja tugevdavad tegutsemisindu. Iseenda ja oma ajaga rahutegemise, kodumaamure, üksinduse, isthmos 'te, Achilleuse kanna ja indiviidi staatuse, üle kahe ja poole sajandi taguste filosoofiliste esseede ning palju muu kõrval ongi tegutsemine ise kõige tähtsam. Ja toredam.\n\nArvustus ilmus algselt Värskes Rõhus.\n\n[1] Vt http://ilmavilus.blogspot.com/2017/09/uhe-laulu-lugu.html.\n[2] Aldous Huxley. \"Geenius ja jumalanna\" – Tallinn: Varrak, 1995, lk 21–22. Tlk Pille Runtal.\n[3] Hasso Krull nimetab Vilu luule n-ö tühja aega utoopiliseks. Vt Hasso Krull. \"Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg\" – Vikerkaar, nr 9, 2016, lk 100–108.\n[4] Brita Melts \"Kuidas tunda täpsemini, peenemalt, huvitamalt?\" – Sirp, 03.04.2020.\n[5] See võib olla ka üks hääle kaikumine ja mõttearendus, nõnda et dialoogina esitub hoopis üks kahekõneks vormistatud monoloog. Igatahes pakuvad need vestlused lugemisnaudingut.\n[6] Vt ylikool.ee/et/13/nora_part.\n[7] Keele tähendustevabadus on muidugi üksnes näiline: \"Keel kyll ei hooli puhtusest ja / graciast , a ta kohe kindlapääle / hoolib psükologilisist südämetun- / ndest. Seda o lausa kuulda kohe.\" (Tõnis Vilu. \"Libavere\" – Tartu: Häämaa, lk 44.)\n[8] Meenub, et keegi pakkus Saksamaal poliitikute inimlikumaks muutmisel lahendust nad kõik kord kuus või vähemalt aastas kaasaegse tantsu töötuppa saata, raputagu end seal selgemaks.\n[9]\"Luule nagu üldse kunsti funktsioon on kahe otsaga: ta kas aitab ühiskondlikke sidemeid tihendada või hoopis meid sidemetesüsteemist vabastada, ta kas näitab tegelikkuse alternatiive või lepitab meid tegelikkusega.\" – Märt Väljataga. \"Mis on luule I\" – Keel ja Kirjandus, nr 3, 2013, lk 154.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\n\nTõnis Vilu\n\"Tundekasvatus\"\nHäämaa, 2020", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste jalgpallikoondis lõpetab viiekuise mängupausi kohtumisega Läti vastu\n\n## Põhitekst:\n\nKuna tegemist ei ole ametlike FIFA mängupäevadega, ei liitu koondisega Soome klubi Aland Unitedi mängijad Signy Aarna ja Pille Raadik, Itaalias Napolis palliv Vlada Kubassova ja Ungari klubi Ferencvarosi kaitsja Inna Zlidnis. Kokkuleppel klubidega kuuluvad koosseisu Soome liigades mängivad Karina Kork (HJK) ja Liisa Merisalu (FC Espoo). Nimekirjas on ka neli potentsiaalset debütanti. Naiskonna koosseisus on 25 mängijat, kuid kohtumiseks kantakse protokolli 23 mängijat.\n\n\"Esiteks olen ma tänulik, et meil on võimalus see mäng pidada. Viimasest rahvusvahelisest kohtumisest on möödas viis kuud ja veebruarist alates on meil koondisega olnud üsna vähe kontaktaega. Möödunud aastal mängisime Balti turniiri pärast lühikest pausi ja seal oli meil raskusi. Eeldan, et ka sel korral on meil esialgu keeruline, aga see võimalus panna ennast rahvusvahelise mänguga proovile, on väga oluline,\" sõnas peatreener Jarmo Matikainen.\n\nEesti – Läti maavõistlus saab avavile kell 17. Eesti ja Läti võtavad kohtumist ametliku maavõistlusena, kuid mäng ei kajastu FIFA edetabelis, sest koondised soovivad teha rohkem kui kuus vahetust. Koondiste tasemel on tegemist aasta esimese rahvusvahelise mänguga Eesti pinnal, kuhu on lubatud publik.\n\nKoondise koosseis mänguks Lätiga:\n\nVäravavahid\nGetriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 25/0\nKarina Kork (23.02.1995) – HJK (FIN) 8/0\nMaria Sootak (29.10.1990) – Tartu JK Tammeka 1/0\n\nKaitsjad\nKetlin Saar (02.05.1997) – JK Tallinna Kalev 34/1\nBerle Brant (26.09.1989) – Saku Sporting 22/0\nMaria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 5/0\nKristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 4/0\nRahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 0/0\nKreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0\nMarve Bessmertnõi (11.04.1988) – Pärnu JK Vaprus 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\nKatrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 110/20\nKethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 105/3\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 69/5\nKelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 46/1\nKairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 41/1\nLisette Tammik (14.10.1998) – klubita 38/2\nMari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 20/0\nUlrika Tülp (20.06.1991) – Saku Sporting 17/1\nEmma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 10/0\nLiisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 6/1\nAve-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 5/0\nRenate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 4/0\nEvelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 2/0\nGrete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting 2/0\nMarie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 0/0\n\nPeatreener: Jarmo Matikainen\nAbitreener: Kaidi Jekimova\nVäravavahtide treener: Aiko Orgla\nKehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis\nFüsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla\nVideoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo\nMänedžer: Raili Ellermaa\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste A-koondis kohtub järgmisel kolmapäeval, 12. augustil A. Le Coq Arenal Lätiga. Peatreener Jarmo Matikainen teatas koosseisu eesolevaks kohtumiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedus lisandus ööpäevaga 23, Lätis kuus uut koroonahaiget\n\n## Põhitekst:\n\nLeedus on ametlikel andmetel haigestunud uude koroonaviirusesse kokku 2194 inimest, neist 1658 on haigusest paranenud, 422 põeb endiselt.\n\nCOVID-19 on nõudnud Leedus 81 inimese elu, veel 13 koroonahaiget on surnud teistel põhjustel.\n\nPiiride avamisest 1. juunil on riiki viirust toodud 118 juhul. Praegu on karantiini eraldunud 2820 inimest.\n\nLätis leidis viimase 24 tunni jooksul kinnitust kuus uut COVID-19 nakkusjuhtumit, teatas haiguste ennetuse ja kontrolli keskus.\n\nKolm neist olid ühenduses varem nakatunutega, üks naasis Poolast, üks on seotud Murjani spordigümnaasiumi koldega, kahe nakkuse päritolu alles uuritakse.\n\nHetkel on Lätis haiglaravil viis koroonahaiget, kelle seisund on keskmiselt tõsine, viimase ööpäevaga COVID-19-ga haiglasse kedagi ei viidud.\n\nLätis on registreeritud kokku 1281 koroonanakkuse ja 32 surmajuhtu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedus lisandus ööpäevaga 23 ja Lätis kuus uut koroonaviirusesse haigestunut, vahendasid riikide terviseametnikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSeeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga\n\n## Põhitekst:\n\nIsamaa esimees Seeder ütles 23. juulil ERR-ile Isamaa sees Parempoolsete ühenduse loomist kommenteerides, et tal on selle sünni üle hea meel ja et ta peab ennast kaudselt selle sünni taga olevaks.\n\n\"Kaudselt on see minu enda tegevuse tulemus ja mina olen ühenduste sünni taga. Ma olen sellel suvel sõitnud peaaegu kõik meie erakonna piirkonnad läbi ja kutsunud üles inimesi olema aktiivsemad,\" rääkis Seeder.\n\nNeljapäeval Postimehe otsestuudios esinedes ütles aga Seeder, et Parempoolsed loodi tema selja taga.\n\n\"Ja mitte ainult minu selja taga, vaid valdava enamiku erakonna inimeste teadmata. Üksikutele liikmetele on helistatud. Möödunud nädalal Kuku raadios vastas Parempoolsete esindaja Siim Kiisler saatejuhi küsimusele, miks on riigikogu Isamaa fraktsiooni 12 liikmest kirjutanud alla ainult tema ja Mihhail Lotman, et teisi ei kutsutudki. See tekitab väga palju küsimusi, kui enamik erakonna juhtkonnast jäetakse üldse kõrvale. Mina arvan küll, et meil on põhjust küsida Parempoolsete käest, mis on nende tegelikud eesmärgid,\" rääkis Seeder.\n\nSeeder täpsustas reedel ERR-ile antud kommentaaris, et tema seisukoht ei ole ajas muutunud. Isamaa esimehe sõnul kutsus ta suvel erakonnaliikmeid üles suuremale aktiivsusele ja selle tulemuseks olid erinevate ühenduste loomised.\n\n\"Hoopis teine küsimus on see, kuidas neid ühendusi on loodud. Parempoolsete ühenduse loomine on olnud täiesti erinev sellest, kuidas loodi perede ühendus,\" sõnas Seeder.\n\n111 Isamaa liiget lõid 23. juulil erakonna sees ühenduse Parempoolsed, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele. Kahe nädalaga on ühenduse liikmete arv kasvanud 200-ni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui kahe nädala eest ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et kaudselt oli tema Parempoolsete ühenduse sünni taga, siis sel neljapäeval rääkis ta Postimehele, et ühendus loodi hoopis tema selja taga. Isamaa esimees neis väljaütlemistes vastuolu ei näe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBeiruti plahvatuses hukkunute arv kerkis 149-ni\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval toimunud plahvatuses, mis hävitas Liibanoni pealinna sadama ja seda ümbritsevad piirkonnad, sai vigastada tuhandeid inimesi ning see tõi purustusi üle terve linna. Arvatavalt põhjustas katastroofi 2750 tonni ammooniumnitraati, mis konfiskeeriti 2013. aastal kinnipeetud laevalt.\n\nPrantsuse ja Vene päästetöötajad jätkasid ohvrite otsimist ka reedel. Kadunud on veel kümneid inimesi.\n\nLiibanoni valitsus on alustanud asjaolude selgitamiseks juurdlust. Paljud kohalikud süüdistavad õnnetuses valitsuse hoolimatust ja korruptsiooni.\n\nPlahvatuse tõttu ei saa oma kodudesse naasta umbes 300 000 inimest, kuna plahvatus, mis lõi eest uksed ja aknad majadel üle linna, jättis paljud hooned elamiskõlbmatuks. Ametnike sõnul ulatub kahju 10-15 miljardi dollarini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Päästjad leidsid Beirutis viimase ööpäeva jooksul veel nelja inimese surnukehad, mis tõstab plahvatuses hukkunute arvu 149-ni, teatasid kohalikud võimud reedel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus kriminaalsüüdistuse saanud Andreas Veerpalu kohtuistungi kuupäev\n\n## Põhitekst:\n\nMäletatavasti jäid mullu Austrias Seefeldis peetud MM-il eestlastest veredopinguga vahele Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv ning lisaks Andrus Veerpalu hoolealune, kasahh Aleksei Poltoranin. Hiljem tunnistas ajakirjanduse vahendusel veredopingu tarvitamise üles ka Algo Kärp, kirjutab Delfi Sport.\n\nInnsbrucki prokuratuur on esitanud nii Andreas Veerpalule kui Karel Tammjärvele kriminaalsüüdistuse spordipettuses. Tammjärve kohtuistungi kuupäev ei ole veel selge.\n\nNii Veerpalu kui Tammjärv tarvitasid lisaks veredopingule ka kasvuhormooni. Dopingut vahendanud Saksa spordiarsti Mark Schmidti kontakti said Eesti sportlased endiselt suusatreenerilt Mati Alaverilt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmise aasta suusaalade maailmameistrivõistlustel veredopingu kasutamisega vahele jäänud Andreas Veerpalu kohtuistung algab Innsbrucki regionaalkohtus 8. oktoobril 2020.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVormel-1 70. aastapäeva GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedesed\n\n## Põhitekst:\n\nBottase kiireimaks ajaks märgiti 1.26,166. Valitsev maailmameister kaotas soomlasele 0,138 ja Verstappen 0,727 sekundiga. Esikümnesse mahtusid veel Nico Hülkenberg (Racin Point; +0,776), Charles Leclerc (Ferrari; +0,896), Alexander Albon (Red Bull; +1,114), Sebastian Vettel (Ferrari; +1,332), Lance Stroll (Racing Point; +1,373), Daniil Kvjat (AlphaTauri; +1,487) ja Esteban Ocon (Renault; +1,535).\n\n70. aastapäeva GP põhisõidu start antakse pühapäeval.\n\n50 minutes gone in FP1\nMercedes in the box seat ????\nNico Hulkenberg currently P6 ???? #F170???????? #F1 pic.twitter.com/RuXqRfTuqJ\n\n— Formula 1 (@F1) August 7, 2020\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 piloodid sõidavad Silverstone'i ringrajal võidu teist nädalat järjest. 70. aastapäeva GP nime kandva võistluse esimesel vabatreeningul oli kiireim Valtteri Bottas (Mercedes), kes edestas meeskonnakaaslast Lewis Hamiltoni ja hollandlast Max Verstappeni (Red Bull).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA toob oma sõdurid Norrast ära\n\n## Põhitekst:\n\nRotatsioonide asemel panustab merevägi nüüd väljaõppele ja õppustele koos Norra relvajõududega, vahendas Stars and Stripes USA mereväe korpuse Euroopa-Aafrika vägede kõneisikut, major Adrian J.T. Rankine-Gallowayd.\n\nSügisel jõustuv muudatus parandaks Rankine-Galloway sõnul merejalaväe vägede üldist lahinguvalmidust ja võimaldaks USA-l paremini kohandada väljaõpet suuremate Norra sündmustega.\n\nVäljaande kinnitusel tehti otsus koos Norra võimudega.\n\nUSA merejalaväelaste viimane rotatsioon lõpeb oktoobris, aga praeguste plaanide kohaselt osalevad nad talvel toimuvatel õppustel, teatasid Norra relvajõud.\n\nSakkov: see on Euroopa julgeolekule kurb uudis\n\nKaitseuuringute keskuse direktor Sven Sakkov, et USA vägede kohalolek oli oluline ka Arktika ja ka Euroopa julgeolekut silmas pidades.\n\n\"Me oleme näinud viimase kümne või isegi 20 aasta jooksul Vene Föderatsiooni üha laiemat püüdu Arktikat enda kasuks militariseerida. Ja see USA merejalaväelaste nüüdseks kolmeaastane rotatsiooniaeg Norras oli sellele üheks vastukaaluks,\" ütle Sakkov ERR-ile.\n\n\"See on kurb uudis Euroopa julgeoleku seisukohast ja kindlasti hea uudis Kremlile,\" sõnas Sakkov.\n\nSakkovi sõnul on USA merejalaväelaste kontingent Norras olnud roteeruval alusel 2017. aastast. \"See on osa Trumpi administratsiooni esimeste aastate vägede juurde viimise tendentsist Euroopasse,\" ütles ta.\n\nSakkov rääkis, et Norra koobastesse jääb alles Külma sõja ajal seal olnud USA merejalaväe ekspedistioonivarustus, mida hoitakse merejalaväelaste kasutamiseks täisvalmiduses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA merejalavägi lõpetab vägede pideva rotatsiooni Norras, kus on viimase nelja aasta jooksul kuuekuuliste rotatsioonide kägus olnud korraga kuni 700 merejalaväelast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallink avab augusti lõpus laevaliikluse kaubaveoks Rootsi\n\n## Põhitekst:\n\nTallinki laev Baltic Queen hakkab igal kolmapäeval sõitma Tallinnast Stockholmi, teatas ettevõte. Reisijaid võetakse peale kuni 75 protsenti laeva mahutavusest ning pardale pääsevad vaid autodega reisijad.\n\nTallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütles ERR-ile, et ilmselt nii palju reisijaid laeva isegi ei tule, sest Rootsist saabujatel kehtib Eestis veel karantiininõue.\n\n\"Reisivad need, kes peavad vältimatutel põhjustel Rootsi minema, näiteks töö pärast. Tuleme selle muudatusega neile natuke vastu ja teeme elu kergemaks,\" ütles Link.\n\nPraegu saab Tallinki laevaga Rootsi sõita Paldiski sadamast.\n\nTallinki laevadel on kehtestatud hügieeninõuded ning kõik reisijad peavad reisile registreerimisel kinnitama, et neil puuduvad haigusnähud ja nad on terved. Haigusnähtudega reisijaid laeva pardale ei lubata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alates 26. augustist hakkab Tallinki laev sõitma peamiselt kaubaveoks Tallinnast Stockholmi, samas pääsevad laevale ka autodega reisijad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEero Epner. Harmooniline õnnelik inimene\n\n## Põhitekst:\n\nKarin ärkas maasikavälul. Kuidas ta sinna oli jõudnud, Karin ei teadnud. Lihtsalt jõudis − ja sellega oli kõik öeldud. Tahtetult vaatas Karin, kuidas sääsk tema paremale silmalaule laskus ning oma londiga silmamuna kompama hakkas. Märkamatult oli jõudnud Karin sellesse ikka, kus ta teadis, et iga armastus võib olla viimane. Hommikuti oli Karin sellele vaatamata peaaegu et reibas, tema hinge tungisid kõikvõimalikud tunded (pahurus, asjalikkus, hetkeline tublidus etc), ent mida hämaramaks kiskus õues, seda tühjemaks muutus Karin seest.\n\nTa teadis, et viimasel ajal oli ta hakanud kasutama vähem omadussõnu. Karin ei tundnud, et ta sooviks millegi kirjeldamiseks kasutada midagi enamat nimisõnadest, kõik lisandused olid liialdused, millele tema hing ei suutnud alla kirjutada. Ta sai aru kontseptsioonist \"koer\", kuid kui keegi ütles \"hea koer\", kehitas Karin õlgu ning lehitses raamaturiiuli juures varast Handket. Elu meenutas talle üha enam sedaani: nagu on, ja nagu ei ole ka. Selles polnud midagi traagilist. Karin ei tundnud vajadust kellelegi kurta või perearsti järjekorras ajakirjast näpunäiteid välja korjata, mida sellistel puhkudel teha. Ta lihtsalt ei tahtnud. Sest Karin oli jõudnud punkti, kus iga tahtmine, iga soov või unistus oli vaid õhuke rebenenud aukudega katte­loor kuristiku kohal, mida erialases kirjanduses nimetati \"keskeaks\".\n\nSääse õhuke paunake hakkas tõmbuma punaseks. Karin oleks tahtnud suu avada ja õrnalt sooja peletava õhuvoo sääse poole teele saata, kuid ta teadis, et hea inimene nii ei tee. Karin oli kursis kõige uuemate headuse nõuetega, suuremates päevalehtedes olid viimastel aastatel ilmunud põhjalikud juhised, mida hea inimene teeb ja mida ta ei tee, ning Karin teadis, et isegi viimastel koalitsiooniläbirääkimistel oli palju juttu olnud headusest. Samuti oli tema kolleeg, lühikest kasvu ja seetõttu elus veidi kibestunud Tauno, kellele meeldis kanda liibuvaid kostüüme ning omada arvamust, ühel kollektiivi väljasõidul linnalähedasele luhale tutvustanud talle arenguid headuse vallas. \"Hea inimene on tervik,\" lausus Tauno talle lõkke ääres ja Karin märkas hoolimata hämarusest kohe, et tema vestluspartneril ei paiknenud rinnanibud kehal sümmeetriliselt. \"Hea inimene lahustub kõiksuses, temas pungitub armastus kõige elava vastu, hea inimene hoolib nõrgematest ja nähtamatutest, ta ei kisu riidu, vaid on osavõtlik ka endast erinevat arvamust omavate inimeste suhtes ning ta suudab isegi kõige keerulisemates olukordades leida oma sisemise ühtsuse, muutudes haavamatuks,\" oli Tauno rääkinud ja limonaadi joonud. See oli selle suve trend. Limonaadi oli hakatud reklaamima hoolimise kaudu ning see toimis.\n\nKarin mäletas, kuidas ta koos Markoga oli kord maakodust roidunult kodu poole sõitnud. Nagu ikka, oli ta vaadanud kogu sõidu ajal sõnatult õue, tema laup toetas vastu jahedat klaasi ning reisi lõppedes ei mäletanud ta mitte midagi. Linna piirile jõudes oli neid tervitanud hiiglaslik limonaadireklaam, mis ütles, et limonaad ei tee kurjaks, sest ta on tehtud armastusega. Karinile ei maitsenud limonaad. Tema lemmikjook oli kohvipära. Sellele ei olnud mõistlikku selgitust, ja kui oleks ka olnud, poleks Karin seda teada tahtnud.\n\nTa rüüpas kollektiivilt talle tööjuubeliks kingitud nimelisest kruusist (sang teokarbikujuline) kohvipära ja kuulas Taunot, kes oli headusest rääkides sattunud üha enam hoogu. \"Headus,\" tõstis Tauno häält ja käsi, nii et tema kaenlaaluses rebenesid mõned odavad õmblused, \"on ammendamatu maavara, mis toodab juurde energiat ning parandab vähemalt 30% ulatuses meie sapipõie tööd. Ja ometi on sellest tänases võõrandunud ühiskonnas saanud defitsiit. Inimesed ei hooli, ei märka, ei armasta. Miks?\" Ja Tauno kuulus kõiketeadev nimetissõrm kerkis lõkkevalgel õhku.\n\nKarin mäletab, et tol hetkel vaatas ta eemale. Seda fakti sapipõie kohta oli ta juba ammu kuulnud. Mitte et ta oleks midagi uut tahtnud teada saada. Vahel oli ta öösiti unes näinud, et juba homme on uus päev täis uusi väljakutseid, ta kohtub uute inimestega, kes räägivad talle uusi asju, ning hiljemalt pärastlõunaks on ta õppinud juurde vähemalt ühe uue mõtte­tera. Need unenäod olid Karinile kõige raskemad. Ainult Marko hell peopesa, mis täpselt õigel hetkel tema õlga puudutas, oli Karini päästnud nuuksumisest läbi terve öö. Karin ei tahtnud juba ammu midagi uut teada. Väljakutseid ta kartis, pealehakkajaid kohates tõmbas ta pea õlgade vahele. Karin tundis, et tal puudus soov avastada elus uusi horisonte (nii oli talle kord soovitanud osakonnajuhataja, vanem proua, kes käis õmblusringis ja pettis oma abikaasat kellegi Margusega). Ent kui elukohajärgses erakliinikus tehti talle psühholoogilisi teste, ei näidanud need depressiooni, stressi ega varast latentset foobsust. Karin lihtsalt ei soovinud uut.\n\nKa teatris käies ei soovinud Karin näha uut. Kui Marko talle üha uute lavastuste voldikuid nina alla torkas, tuksatas miski Karinis ebameeldivalt. Hilisematel kooseluaastatel oli Marko hakanud välja lõikama teatriarvustusi ning neid eraldi plafoonidele kleepinud, et Karinil ei jääks need muude artiklite vahel tähelepanuta, kuid Karinil oli hakanud neid lugedes pea valutama ning ta palus ibuprofeeni.\n\nKarini lemmiklavastus oli \"Farss pastoraadis\", 30 aastat tagasi ühes suures teatris lavastatud lugu vene spioonist, kes satub Inglismaal kohaliku külapastori eramusse, kus perenaise armukeseks on ameerika lennuväelane. Karin oli seda riikliku ringhäälingu arhiivis vaadanud kümneid kordi ja mitte niivõrd süžee nõtkuse või karakteriloome sinusoidide pärast, vaid lihtsalt harjumusest − talle meeldis vaadata muutumatut teatrit. Karin oleks hea meelega vaadanud ühte ja sama lavastust sada korda. Mitte seepärast, et igal õhtul juhtuks midagi natuke erinevat eelmisest. Teater on teater, mis seal ikka nii väga muutub. Karin oleks tahtnud vaadata just nimelt muutumatust, ühe ja sama lavastuse ajas kordumist, tema kulumist koos Kariniga, tema viljatut ning eesmärgipäratut tiirlemist selles tühjas ning kõledas universumis, mida nimetatakse inimese eluks. Mida vähem oleks selles olnud uut, seda tänulikum oleks Karin pimedas teatrisaalis olnud. Ta oleks tajunud, et kordki tunneb teater sedasama, mida tunneb ka tema.\n\nEnt ta teadis, et teatris nii ei saa. Viimastel kümnenditel olid paljud inimesed avastanud endas loomingulisuse lätted, neid julgustati ka massimeedias ja erialastes kõrgkoolides ning tänu sellele sündis üha enam uut. Ka publik janunes uue järele. Neile ei piisanud olemasolevast, nagu ei olnud kunagi Eimiski rahuldanud jumala nõudlikku maitset. Sarnaselt jumalaga püüdis ka teatripublik mitte leppida sellega, mis on, vaid lakkamatult näidati oma iha uute ning tundmatute vormide järele. Alguses oli tulnud küll teateid mõnedest pingutusest tekkinud tervisehäirest (peamiselt kardioloogilised häired, aga oli ka murtud rangluu ning paar meelehaigust), kuid mida rohkem uut teatris tehti, seda oskuslikumalt jagasid teatrijuhid koormuseid ning ka autorid õppisid jõuvarusid õigesti kohandama ega pannud enam igas proovis kõike välja. Tasapisi tekkis teatrisse kirjutamata kollektiivleping, et nii vaimse kui ka füüsilise pingutusega tuleb ringi käia ettevaatlikult, sest \"inimene on meie suurim vara\" (nii oli kirjutatud ühe väiketeatri peanäitejuhi kabineti seinale) ning teda tuleb hoida.\n\nTeater teadis, et uue väljatoomiseks tuleb nii lavastajatel kui näitlejatel elada hoolikalt ning tasakaalustatult. Tehti ümber töögraafikud, kohvikus vahetati menüüd tervislikemate vastu, õhtuti aga teatrihooned suleti, et inimesed ei saaks jääda kauemaks kui hädatarvilik ning oma tervist arutelude ja alkoholiga rikkuda. Prooviajad muutusid rangelt fikseerituks ja nendest kinnipidamist jälgiti rangelt ning kui mõnel näitlejal oli vaja pool tundi enne proovi lõppu minna reklaami lugema või uuele perefilmile paharetist auto häält tegema, tuli teater talle vastu, sest \"inimene on meie jne\".\n\nPärast õpetlikku vahejuhtumit N teatris korraldati ümber ka teksti päheõppimise tempo, füüsiline pingutus oli lubatud erandolukorras ning juba ammu ei nõutud kelleltki täie jõuga mängimist enne publiku saalitulekut, sest see oleks kurnanud tarbetult kogu teatrit. Tänu sellele töötati tõhusamalt, kiiremalt ja professionaalsemalt. Haruharva sattus lavale mõni lavastus, kus helinivoo oleks olnud ebameeldiv või mille puhul oleksid näitlejad pidanud jääma õhtu lõppedes ohtlikult kauaks veel teatri tööruumidesse, et maha laadida oma ebamääraseid eksistentsiaalseid pingeid või mõelda elu mõtte üle. Kostüüm seljast ja lupsti! koju.\n\nKa publik siirdus reeglina ennaktempos öhe, jättes pimenenud teatrisaalidesse šokolaadi, pumati ja meeldiva ärevuse unustamatu aroomi. Nagu kõik tootva ala inimesed said ka näitlejad, lavastajad, dramaturgid, näitekirjanikud, helikunstnikud ja kõik teised, kes uue loomisesse panustanud olid, tervistkahjustava töö eest aasta lõpul kolleegipreemiaid ning tasuta piima. Ka ühiskonnas hinnati Eesti teatrit kõrgelt, sest sealt leiti hingetuge, lohutust ning headust, mida viimasel aastakümnel oli hakanud kogu ühiskond usinalt otsima.\n\nKarin lebas maasikavälul ja proovis meenutada, millal ta nägi viimati vana ja korduvat. Millal reklaamis mõni teater talle lavastust, milles poleks mitte midagi uut: sama lavastaja korduv käekiri talle tuttava trupiga puudutamas neidsamu teemasid, mida alati. Karin tundis raudrohu tugevat lõhna ja keeras pead. Seal ta oli. Liblikas. Karinile meenus viimane suur teatriafišš, mida ta oli ühe linna keskväljakul näinud. Selle peale oli joonistatud grafitit imiteerivas, pealtnäha rabedas, kuid siiski kontrollitud ja kenasti stiliseeritud vormis suurte punakate tiibadega liblikas, kelle alla oli plokktähtedega kirjutatud teatriõhtu pealkiri \"HARMOONILINE ÕNNELIK INIMENE\". Karin ei mäletanud enam, mis teatris seda lavastust etendati. Kas oligi sel vahet. Kas ei etendanudki kõik teatrid just sellenimelist tükki.\n\nKuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel märgatavalt tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega. Avatud olid jooga- ja paastulaagrid, ajakirjades ilmusid näpunäited terviklikuma mina leidmiseks ning raadios anti hommikuti kätte esmased harjutused ootamatustega toimetulemiseks. Tööandjatele oli kehtestatud soovitus võtta arvesse ka inimeste õrnemat poolt ning pakkuda neile tuge raskete eluperioodide ületamiseks, sest ainult sel moel on võimalik üles ehitada hoolivamat ühiskonda ning paraneb ka tööviljakus.\n\nJuba lasteaedades oli hakatud õpetama, et hingehaav on nagu iga teine haav, ainult veel palju keerulisem, ning selle ravimisel peavad kõik kaasa aitama. Kuidas täpselt, selle juurde lubati jõuda algkooli viimastel aastatel, kuid vundamendiks raiuti laste pähe teadmine, et kurva tuju, raskemeelsuse, nukruse või ka lihtsalt hingelise segaduse korral, kus kõik kaotab oma kontuurid, selge muutub segaseks ja vastus muutub küsimuseks, subjektist saab abjekt ning inimese elust lõputu müsteerium, tuleb igal juhul rääkida kasvatajaga, et segadusega saaks te-ge-le-da.\n\nSama printsiibi olid üle võtnud ka Eesti teatrid. Teatrijuhtide väljasõidul looduskaunisse kohta põhjarannikul oli otsustatud pakkuda ühiskonnale segastel aegadel harmooniat ja tuge. Teatrite repertuaari ilmusid nüüd järjest lavastused, mis kõnelesid koosmeelest, hingerahust, minevikust ja armastusest. Julgelt asus teater käsitlema ka ühiskonna probleemseid valukohti, teadvustades sääraste murede olemasolu laiemas publikusegmendis ning proovides omalt poolt pakkuda neile ka mõningaid lahendusi. \"Ükski haav ei tohi jääda ravita, ükski segadus lahenduseta,\" kuuldi tuntud pealavastajat ühes pealinna teatris deklameerimas.\n\nMitmed näitlejad, kelle teatavate füüsiliste eripärade tõttu (jäik alumine lõualuu, tillukesed pupillid, kähe hääl) rolliks oli olnud negatiivsete kangelaste kehastamine, jäid nüüd tööta ning nende asemele kutsuti teatrikoolidest reipa ja usaldusväärse väljanägemise ning kontrolli all oleva kehakaaluga noori näitlejaid, kes tekitasid publikus soovi saada ka ise nende sarnaseks. Töötuks jäänud näitlejad olevat küll planeerinud antikangelastest kubisevat suvetükki, kuid fondid keeldusid säärase projekti toetamisest.\n\nPärast seda pole neist keegi enam kuulnud, kuid publik leppis kiiresti, et lavadel ei väljendatud enam halbu mõtteid − või kui seda tehtigi, siis mitteusutavalt, iroonilise distantsi ja osundava hoiakuga, vahel ka komöödia arsenalist pärit võtteid kasutades (negatiivseid kangelasi kehastades hakkasid näitlejad näiteks liipama, rääkisid ropusti, pööritasid silmi või lasid oma alumise huule ripakile). Eelistatult kandsid selliseid dramaturgilise pinge jaoks vajalikke vastikuid monolooge ette aga heleda peaga nooremas keskeas meesnäitlejad, sest nende puhul oli kohe aru saada: tegelikult nad nii ei mõtle. See mõjus publikule rahustavalt, ja silmatorkavalt sageli pälvisid säärased rollisooritused rahvusvahelisel teatripäeval mõne preemia.\n\nKarin ei osanud neist lavastustest arvata head ega halba. Ta oli märganud, et tal puudus sageli oma arvamus ja see oli probleem, sest vestlustest jäi ta sel moel kiiresti kõrvale. Kannatas ka tema seksuaalelu. Marko oli Karini käest alati voodis küsinud, millist poosi Karin sooviks täna kasutada, kuid Karin ei osanud midagi öelda. Tal polnud soove. Karin teadis, et see tegi temaga suhtlemise keeruliseks, inimestel oli temaga ebamugav olla ning ajakirjanduses räägiti temasugustest kui liialt ebamäärastest inimestest. Karin aimas, et tema suhtes valitses üleüldine nõutus ja ühistu esimees oli viimasel koosolekul soovitanud ta arvata reservi. Marko oli viinud ta esmalt lähimasse meditatsioonipunkti, seejärel tuttava psühhiaatri juurde, kes oli jalule aidanud juba mitmeid nende tuttavaid. Ometi leidis ta öösiti ärgates sageli Karini akna alt, kus too aluspesus istudes vaatas tumedasse öhe, vastamata küsimustele või ilmutamata mingeid erilisi tahtmisi.\n\nMarko oli proovinud leida teatrite mänguvoldikutest sobivat lavastust ja paar korda kirjeldas ta Karini sümptomeid (lõtvunud lihased, alistumine, reipuse puudumine) ka teatrite turundustöötajatele ning ühiselt leiti mitmeid positiivse sõnumiga lavastusi, mis oleksid võinud Karini letargiast välja tuua ning anda lõpuks ometi mõne vastuse, lahenduse, selgituse. Kuid etenduse lõppedes oli Marko aplausi ajal vilksamisi Karini poole vaadates märganud, et Karin oli kogu selle aja silmitsenud hoopis ülemise rõdu all olevaid hiiglaslikke prožektoreid, mille eredalt hõõguvad pirnid olid hakanud vaikides kustuma. Vahel tundus Markole, et Karinit ehk ei huvitanudki küsimus, kuidas olla harmooniline õnnelik inimene või kuidas teha rohkem head kaaskodanikele, ja sellisel juhul poleks ta muidugi Karinit teatrisse tassinudki, kuid võis see siis tõesti olla nii?\n\nKarin lebas maasikavälul. Sääse läbipaistev paun oli värvunud hääletult punaseks. Siis sääsk tõusis ja lahkus. Karin vaatas ringi. Kaugemal keerutas õrn suvetuul angervaksa villast pead, veel kaugemal päris horisondi piiril sulandusid miljonid värvid korraks tervikuks ning hajusid siis taas laiali, jättes maha mõistatuste lõputu virvarri. Karin tundis, kuidas tema ümber levis selle suve viimaste metsmaasikate jõuetu aroom.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega. Eero Epneri nägemus pärineb Sirbist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKultusfilm \"Dirty Dancing\" saab järje, kaasa teeb ka Jennifer Grey\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks filmis näitlemisele töötab Grey uue filmi juures ka produtsendina, kirjutab Reuters.\n\n\"See saab olema täpselt selline romantiline ja nostalgiline film, mida fännid oodanud on,\" ütles Lionsgate stuudio tegevdirektor Jon Feltheimer.\n\nFilmi sisu või selle kohta, millal film kinodesse jõuab, stuudio veel infot ei jaganud.\n\nUue filmi režisöör on Jonathan Levine, kes on varasemalt teinud näiteks filmi \"Warm Bodies\" ehk \"Soojad kehad\".\n\nLisaks Greyle mängis kultusfilmis peaosa ka Patrick Swayze, kes suri 2009. aastal vähki.\n\n\"Räpasest tantsust\" pärineb lugu \"(I've Had) The Time of My Life\", mis võitis parima originaalloo Oscari.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "1987. aasta kultusfilm \"Dirty Dancing\" ehk \"Räpane tants\" saab peagi järje, kus teeb kaasa ka esimeses filmis Frances \"Baby\" Housemani mänginud Jennifer Grey.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKergejõustiku Eesti meistrivõistlustel on stardis mitmed Eesti tipud\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste 100 m distantsil tasub jälgida Henri Saia (SK Altius), Ken-Mark Minkovskit (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev). 200 m tuleb Saia ja Minkovskiga tiitli nimel võitlema Eesti rekordimees Marek Niit (KJK Saare). Silma tasub peal hoida ka mitmevõistlejal Kristjan Rosenbergil (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal jooksnud 100 m 10.81 ja viinud 200 m isikliku rekordi 21.78 peale.\n\nRasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal end võistlusrajal proovile pannud vaid teatejooksude koosseisus, tuleb nädalalõpul starti 400 m distantsil. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on möödunud aasta Eesti meister ja klubikaaslane Rivar Tipp ning Audentese SK sportlased Sten Ander Sepp ja Rasmus Kisel.\n\n400 m tõkkejooksus läheb tiitlit kaitsma Jaak Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi pakuvad tema noorem vend Erik Jagor ning Sten Ander Sepp (mõlemad Audentese SK).\n\nPõnevaid jookse võime oodata naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel, kus rajale tulevad Eesti rekordinaine Ksenija Balta ja möödunud aastal nendel distantsidel kuldse duubli teinud Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi). Medalite eest tulevad veel heitlema Marit Kutman (TÜ ASK), Karoli Käärt (Audentese SK) ja Kreete Verlin (SK Fortis).\n\nVeerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), Annika Sakkarias (KJK Nõmme) ning Liis Roose (TÜ ASK) on heitlemas 400 m distantsil Eesti meistrimedalite eest. Tõketega sama distantsi peamisteks medalipretendentideks on samuti Kleemeier, Sakkarias ning Roose.\n\nSelle nädalavahetuse üks põnevamaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus üles on antud Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Kreete Verlin (SK Fortis), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist läheb kullafavoriidina starti naiste kolmikhüppes.\n\nMeeste kaugushüppes leiame Hans Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev), Henrik Kutbergi (Audentese SK), Rain Kase (Tallinna SS Kalev), Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK), Igor Syunini (Tartu Ü. ASK) ja Dmitri Mosendzi (Tallinna SS Kalev) nimed. Kolmikhüppes läheb mullust tiitlit kaitsma Jaak Joonas Uudmäe.\n\nHuvitavaid duelle võime näha tõketega staadionisirgel. Võistlustulle on asumas Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes sel suvel 110 m tõkkejooksus isikliku rekordi viinud 14.01 peale. Peamiseks konkurendiks on talle mullune Eesti meister Johannes Treiel (KJK Saare). Naiste 100 m tõkkejooksu eeldatav favoriit on Diana Suumann (TÜ ASK).\n\nKaur Kivistik (Tartu SS Kalev) asub tiitleid kaitsma esimesel päeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. Kelly Nevolihhin on peafavoriidiks kuldmedalitele naiste 800 m ja 1500 m jooksudes.\n\nMullu kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas õlga vigastanud odaviskaja Magnus Kirt sel nädalavahetusel peetavatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale, kullafavoriidiks on Tanel Laanmäe (SK Viraaž). Naiste poolelt läheb Eesti meistritiitlit kaitsma Gedly Tugi (Audentese SK), kes eelmine nädalalõpp võitis noorte Balti meistrivõistlused 51.33-ga.\n\nMeeste teivashüppes tõotab tulla põnev duell Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes äsja suvepealinnas ületas kõrguse 4.10.\n\nMeeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes sel hooajal on koos Hendrik Lillemetsaga (KJK Saare) ületanud 2.07. Hooaja edetabelijuht on Kristjan Tafenau (KJS Sakala) 2.10ga. Naiste kõrgushüppes lähevad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport) ja Grete Udras (Audentese SK).\n\nNaiste kuulitõuke viimaste aastate valitseja Kätlin Piirimäe on trooni vabaks jätnud. Kulmedali nõudlejateks on Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Leanne Siimumäe (Kose 2000). Meeste kuulitõukes tuleb kullasoosikuna heiteringi Kristo Galeta puudumisel Jander Heil (KJS Sakala), kes tänavu suvel tõuganud 19.25.\n\nSel nädalalõpul toimuvatel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel tuleb meeste kettaheites starti ka olümpiavõitja Gerd Kanter (Tallinna SS Kalev). Tänavu on eestlastest üle 60 meetri heitnud Martin Kupper (60.35), väga kaugele pole temast jäänud ka Priidu Niit, kes kahekilose heitevahendi 58.17 meetri kaugusele saatnud (mõlemad Audentese SK).\n\nNaiste vasaraheites tuleb tiitlit kaitsma Anna Maria Orel (Tallinna SS Kalev). Meeste seas loodame tugevat duelli Toomas Tankleri (Niidupargi KJK) ja mulluse Eesti meistri Adam Kelly (Audentese SK) vahel.\n\nÜks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiame kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurme (TÜ ASK). Temale tulevad konkurentsi pakkuma Roman Fosti (Sparta SS), Mark Abner (Treeningpartner), Karel Hussar (SK Jooksupartner), Dmitri Aristov (Treeningpartner) jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja 5. etapi punkte.\n\nLaupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Naiste ja meeste nimekirjad on hõredad, aga Mari Klaup (TÜ ASK) ja Risto Lillemets (KJK Saare) püüdlevad uute isiklike rekordite suunas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "8.-9. augustil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on ligi 300 sportlast ja esindatud 37 klubi. Oma osalemise on kinnitanud mitmed Eesti tipud – Ksenija Balta, Kaur Kivistik, Rasmus Mägi, Martin Kupper, Adam Kelly, Jekaterina Patjuk, Õilme Võro, Kreete Verlin, Keiso Pedriks jt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTarmo Kivisilla. Kiiskavvalgete Adidastega Veljo Tormis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Regilaul on Eesti kultuuri tüvitekst,\" hõikab Veljo Tormis energililselt, kui tähtsasse kabinetti siseneb. Nimelt on arutlusel rahvamuusika õpetamise idee kõrgkooli tasemel. \"Tühi-tekst\", kõlab kajana ebalev vastus, millest ei olegi täpselt võimalik välja lugeda, kas tähtis isik kuulis valesti või püüdis maestrole vaimukalt vastata. Silmnähtavalt ärritunud Veljo kordab, ja nüüd üsna resulouutselt: \"TÜ-VI-TEKST!\" Tegevus toimub umbes 15 aastat tagasi.\n\nNii võiks alata mõni raamatupeatükk Veljo Tormise võitlustest regilaulu eest ja nimel. Tegelikult on tegemist looga, mida tollased juuresolijad mäletavad ja seda naljakat seika edasi jutustavad. Peab tunnistama, Tormise sõnal oli jõud ja vägi. Ühel ilusal päeval sündis otsus ja muusikaakadeemias avati pärimusmuusika eriala, kus ka tänasel päeval on tudengid õppimas ja kus mitmed rahvamuusikaga süvitisi-minna-soovijad on oma teadmisi omandandud ja oskusi lihvinud. Aastani 2014 eriala loomise algusest peale, oli Veljo pärimusmuusika erialal õpetamas ning eksamitel-ettemängudel alati oma erksa meele ja vaimuga kohal ja heas mõttes kriitiline.\n\nAjas tagasi põigates võib öelda, et rahvamuusika tudeerimise võimalust kõrgkoolis olid tähtsaks pidanud ja sellest unistanud varemgi mitmed kultuuritegelased, nende seas heliloojad Artur Kapp ja Cyrillus Kreek, kelle mälestustes sellesisulisi mõtteid kohtab. Seega on tänu Veljo Tormisele pea saja-aastane pürgimus leidnud reaalse väljundi, mille suhtes kogu meie eriala senised õppejõud, tudengid, aga ka kogu laiem rahvamuusikaga ja laiemalt pärimusega tegelev kogukond kindasti lõputult tänulik on.\n\nLoomulikult oli ja on Tormis eelkõige regilaulu eestseisja, propageerija ja suulise kultuuri elujõu pärast südame valutaja. Tormis oli teadupärast aktiivne vanade salvestiste analüüsija ja lauljate ja stiili mõtestaja, sestap aktiivses suhtluses ka regilaulu uurijate ja esitajatega. Jätkab rahvalaulu uurija ja õppejõud Janika Oras:\n\n\"Veljo Tormis jõudis oma pika elu jooksul regilaulule päris lähedale. Raske on ette kujutada, kui sügavalt peab laulu tunnetama, et sellest sünniks usutav tänapäevane koorilooming. Tormis oli kohtunud laulikutega, kes olid regilaulu otse pärinud ja lisaks kogujakogemusele oli ta põhjalikult kuulanud arhiivisalvestusi. Näib, et nii nagu elava traditsiooni kandjatel, oli tal vajadus oma pikkamööda kogunenud, põhjalikult läbitunnetatud teadmisi edasi anda. Tormis ju rääkis ja kirjutas regilaulust varemgi, aga võib-olla just 2000ndatel ta tundis, et nüüd on aeg töötada noortega, kes peaksid regilaulmist selle traditsioonilisel kujul jätkama.\n\nTartu Ülikooli vabade kunstide professori loengud 1997. aastal ja nende põhjal Urve Lippuse kokku pandud raamat \"Lauldud sõna\" võib-olla andis innustust akadeemilisse maailma minemiseks. Ma mäletan Veljo Tormise Regilaulukeskuse avamist 2005. aastal Eesti Muusikaakadeemias Tormise enda algatusel, just selle eesmärgiga, et leida moodused, kuidas noored saaksid õppida \"sõna laulma\" nii, nagu seda läbi aja on lauldud. Eesti muusika ja laulustiilid on juba rohkem kui sajandi vältel läbi teinud tohutu muutuse. Ilma teadlikult omandatud oskusteta ei saa regilaulu kõlama enamvähemgi nii, nagu see varem on kõlanud. Regilaulukeskus korraldas regilaulu esitavate ansamblitega kohtumise seeria \"Regitoa\" nime all, kus Tormis oma teadmisi ja analüüsioskust kasutades arutles, kuivõrd tänapäeva esituste stiil sarnaneb ajaloolisele stiilile ja miks erinevused on vahel päris suured. Tormis pidas \"Regilaulmise stilistika\" loenguid muusikaakadeemias 2007-2012, rääkis ka Elleri koolis, Viljandi folgil ja kultuuriakadeemias, kirjutas laulmisest põhjalikumalt \"Regilauliku\" uues väljaandes.\n\nVõibolla peaksime endale selgemalt aru andma, et Tormis ei ole ainult koorimuusikalooja ja regilaulu kooriseadete laulustiili arendaja. Selle kõrval suutis Tormis oma mõjuka häälega tohutult korda saata ka kitsamalt pärimusmuusika vallas. Ta näitas, et traditsiooniline regilaulustiil on tänapäeva lauljale peen ja keeruline kunst. Selleks, et õppida mõistma selle stiili rikkalikke esitusvõimalusi ja -nüansse, on vaja süveneda, analüüsida arhiivi salvestatud muusikat, kohtuda eri suuliste kultuuride esitajatega, lihvida laulmisoskusi, teada laulude tausta. Nagu kõigis muudeski valdkondades, on parim võimalus selle kunsti omandamiseks akadeemiline haridus.\"\n\nLoomulikult on igal Tormisega kokku puutunud või koostööd teinud inimesel oma lugu rääkida. Üks omapoolne mälestus viib aastasse 2014. See oli viimaseid kordi, kui Tormis teadaolevalt muusikaakadeemia majas liikus. All kohvikus istudes vaatasime üle regilaulu õpetamise materjale, mida Tormis loonud oli ja aktiivselt kommenteeris. Kui jutus ilmnes, et mul ei ole isiklikku uut \"Regilauliku\" eksemplari, pani käe oma õlakotti, tõmbas sealt välja uue teose ja kirjutas omaalgatusel sisse minu nime ja ulatas selle mulle.\n\nTormist meenutab EMTA pärimusmuusika erialaõppekava üks loojatest, õppejõud aastatel 2006-2017 Tuulikki Bartosik:\n\n\"Mäletan, kui ühel kevadisel ettemängul kommenteeris Veljo kitarritudengi etteaste eel: \"Vabandust, aga mis pill see selline on? Ma ei tunne seda.\"\n\nKõik õppejõud ja tudengid jäid vait, eelkõige kitarritudeng ise. Keegi ei saanud aru, mida lugupeetud rahvalauluguru sel hetkel mõtles, EMTA ooperistuudio kerget pinget täis ruumi laskus vaikus ja keegi ei osanud midagi kommenteerida. Lõpuks ütlesin rahulikult ise, et see on ju kitarr ja tänapäeval mängitakse ka selle pilli peal pärimusmuusikat, tehakse oma tõlgendusi vanadest meloodiatest. Veljo raputas pead ja ütles: \"Ei tea, see küll mingi pill pole.\" Sinna see asi tookord jäi ja ma ei teagi kas ta tegi nalja või oli tõsine.\n\nSamal ettemängul kadus Veljo äkki ruumist ja tagasi tulles kommenteeris: \"Käisin suitsetamas. Nooremana ma ei suitsetanud, aga nüüd mõtlesin, et võiks huviks suitsetama hakata.\" Kõndis siis hoogsalt oma kiiskavvalgetes gigantsetes Adidas Original jalanõudes üle ooperistuudio põranda ja oli jälle valmis tudengite ettemängu kuulama.\n\nVeel üks mälestus pärineb esimese pärimusmuusika magistrandi töö kaitsmise arutelult. Sinna sõitsime kõik ise kohale ja Veljo tuli oma autoga, pakkus veel paarile tudengile küüti. Kohale jõudes ohkasid need kergendatult ja mainisid, et nad lähevad tagasi vist kellegi teise autos, Veljo olevat sõitnud natuke liiga pööraselt.\n\nArutelu venis pikale ja hämaruse saabudes tõusis Veljo äkki püsti ja astus reipa sammuga uksest välja, öeldes, et nüüd sai tal küllalt ja ta läheb koju. Mul oli selline tunne, et olime kõik oodanud just tema arvamust ja äkki jäigi asi õhku rippuma, aga teha polnud midagi. Arutelu tuli lõpuni viia ilma Veljota.\n\nAlati, kui Tormis ruumi sisenes, võtsid inimesed nagu tõsisema hoiaku, kuigi Veljo huumorisoon tegi temaga suhtlemise väga lihtsaks. Mäletan ka mitmeid vestlusi pärimusmuusika õppimisest ja õpetamisest. Veljol olid alati hämmastavalt progressiivsed vaated sellele, ta pooldas igati praktilist tegevust ja pärimuse kaasamist modernsesse ühiskonda, mitte selle isoleerimist arhiiviriiulitele või vanade mängijate ja lauljate ennastsalgavat kopeerimist.\n\nNende kümne aasta jooksul, mis ma EMTAs õpetades ja eriala juhtides veetsin, oli seljatagune väga tugev, sest Veljo ilmus alati pärimusmuusikuid toetama ja kannustama kui selleks vajadus tekkis.\n\nMeeles on veel üks kommentaar uute tudengite inspireerimise kohta. Kurtsime, et ei tea kust neid tõsiseid huvilisi leida ja Veljo vastas: \"Mis seal siis leida, ma tõin ju siia kaks tudengit oma koduhoovist. Lihtsalt talutasin kooli ja siin nad nüüd õpivad. Tooge ka!\" Ta viitas muidugi Heliloojate Majale Lauteri tänavas, kus tõepoolest kaks päris esimest pärimusmuusika tudengit ringi liikusid.\n\nElu ilma Veljota on palju igavam. Kui need kriitvalged Adidas Originalid kuskil veel alles on, siis ma paneksin need hea meelega raami, meenutamaks tema nooruslikkust ja sügavat tarkust olla üks nii enda kui ka me kõigi muusikalise emakeelega, kuid mitte kunagi vastu vaielda ajas toimuvatele muutustele, vaid kannustades kõiki olema just see, kes nad on. Veljole mõeldes tunnen alati helget tunnet!\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veljo Tormist kui pärimusmuusika eriala loojat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias meenutavad Tormise 90. sünniaastapäeval tema kolleegid. Kirja pannud EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud Tarmo Kivisilla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAgo Samoson: riigikaitse plaan C\n\n## Põhitekst:\n\nKaitseministri töökoht on valitsuses üks mõnus mõnusamaid. Võidu korral ülistavad omad, pähe saamise puhul patsutavad seda vastased. Kahe sõja vahel pole muud muret, kui eelarve sirgeks lüüa.\n\nParaku on meie kaitsepoliitika, õieti doktriin, muteerunud ettekäändeks muudest probleemidest ja võimalustest mööda hiilimiseks. Igasugust Kremli (välis)poliitilist käiku tõlgendatakse \"ametlikult\" ainult kõige paranoilisemal moel.\n\nVäga kahetsusväärselt särab oma pealiskaudsusega ka suhtumine Hiinasse. Ettevaatus on muidugi ajalooliselt põhjendatud, aga ajalugu ei saa samastada tulevikuga, kus tuleb ju samuti elada. Seda ei pruugi sugugi tagada NATO leppe paragrahvi 5 meile soovikohane tõlkimine.\n\nKui koduvillases eesti keeles (välisministeeriumi portaalis) on partnerite abi agressiooni korral sõnastatud kui \"kasutades üksi ja koos teiste lepingupooltega vajalikke abinõusid, mida ta peab vajalikuks\", siis originaalis on tegelikult hoopis üldsõnalisem ja lakoonilisem \" such action as it deems necessary\".\n\nIsegi kui loota heauskselt, et iga liikmesriik realiseerib talle endale jäetud(!) otsustusõiguse \" action' i osas nii et konflikt (väga tõenäoselt) eskaleerub ja ta ise satub ohtu või kannatab vähemalt mingeid majanduslikke kahjusid, ei ole mingit garantiid, et see on tõesti parim julgeolekuvariant ka 15 aasta pärast.\n\n15 aastat tagasi kirjutas toonane Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüt: \"Ainuke strateegia, millest iga inimene maa peal praegu aru saab, kõlab lihtsalt: ellu jääda. Loodan, et saabub aeg, kui kõik maailma juhid on selle ümber sõnastanud: ellu jätta. Kardan, et 2020. aastal see aeg vist veel käes ei ole\" 1.\n\nKahjuks osutus ennustus õigeks, sest me ei teinud üldsegi nii nagu ta lahkesti õpetas (ja pretsedenditult, protesti märgiks ka ise tagasi astus):\n\n\"Kaitsekulutuste all on möödaminnes üles loetud kõik koolilõunad, mida tulevased kaitseväelased alates esimesest klassist söövad, kõikide nende tänavate remontimise kulud, mida mööda mundrikandjad koju lähevad, (kõik kulud) mis kellegi peas mis tahes moel seostuvad riigi kaitsmisega.. Kõigi võimalike väljavalitud paikade lähedal elavad jahimehed on demokraatia nimel ja bürokraatia abil tõrjunud kaitseväe oma vallast vaikust ja rahu kaitstes eemale ja saanud omale piiramatu mängumaa metsades ise jahipüsse paugutada. Eesti kaitseväelastel soovitatakse minna harjutama naaberriikidesse. Naabrid värisevad pidevalt\".\n\nMeie intellektuaalses murdeeas mundrikandjad ei kasutanud kasarmuaega sugugi mitte biokeemiaga tegelemiseks ja nüüd ei ole meil ei koroonavaktsiini ega -ravi, värisevad nii naabrid kui ka me ise, ja me arutame, kuidas ellu jääda nagu aastal 2005. Lootuses, et see viirus ei jää Eesti rahvale viimaseks, võiksime nüüd, 15 aastat hiljem oma mõtlemist ja käitumist korrigeerida.\n\nKõik poeedist kaitseministri kirjapandu on veel võimalik. Pandeemia teeb üha enam selgemaks, kui palju sõltub meie heaolu planetaarsest tööjaotusest. Riikide suhted, nende välis- ja julgeolekupoliitika on kilbile tõusnud hoopis avaramas kontekstis kui püssiga paugutamine 2. Vene sõdureid ei heidutanud 1994. aasta augustis minema sugugi kangelaslik viinaviskamine tõrksa Boriss Jeltsiniga 3.\n\nLäti oli juba ametlikult lubanud radarijaama ära Venemaale, Paldiski polnud ju sugugi vähem tähtis kui Sevastopol. Miks oli Jeltsinil vaja üldse käsitleda teemat millele ta oli selgelt njet ehk ei öelnud?\n\nEesti esindus kutsuti 23. juulil 1994. aastal \"ootamatult\" Moskvasse allkirja andma hoopis selle pärast, et kümme päeva varem oli USA senat seadnud vägede lahkumise Baltimaadest üheselt Venemaa abistamise tingimuseks.\n\nTõenäoliselt meie esindajad ei teadnudki, et selg oli vastu seina hoopis Venemaal, mille jaoks oli kaalul 2,5 miljardit baksi ehk dollarit abina ning teist samapalju laenudena, mis oli olulisel määral mõeldud Caterpillari ja DuPonti nafta- ja gaasitööstuse tehnoloogia ostuks 4.\n\nUSA ja Euroopa liitlased olid huvitatud militaarse puhvertsooni nihutamisest ida poole ning võimalikult suurtest järeleandmistest kodakondsuse küsimustes. Samal ajal toetasid nad Venemaal valitsust, mis ei ähvardaks British Petroleumi investeeringute riigistamisega nii nagu seda üritas 1953. aastal teha edumeelne Iraani peaminister Mohammad Mossadegh. Tema kukutamine Lääne salateenistuste poolt pani aluse kogu Lähis-Ida probleemistikule.\n\nSeesama BP on nüüd 18,5 protsendi Rosnefti omanik. 1999. aastal avastatud Venemaale antud kümne miljardi dollari tagasivool/pesu läbi New Yorgi Panga kinnitaski uue plutokraatliku riigikorra sündi 5.\n\n2000. aastal sai oligarhide Boriss Berezovski ja Sergei Pugatšovi abiga võimule Vladimir Putin, samal aastal vormistati tema usaldusisiku ja selle Genfi järve äärse naabri, endise BP töötaja poolt oma ema järgi nime saanud operaatorfirma Gunvor, mis hakkas kohe vahendama olulist osa Rosnefti naftast.\n\nSuurt tuumariiki olid hakanud nuhkide kontrolli all haldama sadakond pragmaatilist nafta- ja gaasifirma omanikku, kelle jaoks ka sõjalised operatsioonid, nagu Krimm, on rangelt praktilise eesmärgiga.\n\nTšornobõliga hellaks tehtud Ukrainal oli küll õnnestunud mõne miljardi eest lahti saada militaarses mõttes kasututest ja iga aastaga ohtlikumaks kõduvatest ballistilistest rakettidest, kuid kahjuks ilma ratifitseeritud garantiideta territooriumi puutumatuse tagamiseks.\n\n\"Krimmi annekteerimine oli valimiskampaania, mis hoiatas ühtlasi Punase väljaku oranžiks muutumise eest.\"\n\nKohe peale pakti allkirjastamist 1994. aastal Budapestis ennustas Leonid Kuchma: \"Keegi ei kergita kulmugi kui Venemaa võtab Krimmi\" 6. Krimmi annekteerimine oli valimiskampaania, mis hoiatas ühtlasi Punase väljaku oranžiks muutumise eest, kindlustas ainsa Musta mere süvasadama säilimise ning vaba vee uuele gaasitrassile Anapast TurkStreamini.\n\nVenemaa varude suurus ning torutranspordi suhteliselt madal hind teevad need trassid kaasaja (geo)poliitika superstaarideks. Sellel areenil on Eestil iseseisvuse kaotamine küllaltki keeruline, eriti kui tänu Valentina Tereškova ühele ettepanekule kaob Putinil vajadus imperialistliku poliitika või erakorralise olukorraga oma võimu (=elu) kaitsta. Vastava seadusemuudatuse rahvahääletus ajastati suure sõjaväeparaadiga tekitatud eufooriale. Vaevalt on Venemaa Föderatsiooni presidendi huvides kompromiteerida ka tubli Gunvor/Tarcona tegevust Eestis 7.\n\nKui omarumalus ikka korralikult mängu panna, siis pole omariiklusest ilmajäämine siiski võimatu. Vene riiklik meedia kujundab uue militaarse religiooni abil väga kergesti Kremli valija arvamuse eestlastest, kes ei oma me üldse mingit arusaamist ei maailmast ega suure Vene teenetest selle päästmisel. Nende jaoks oleme pikatoimelised spioonid Piusa-äärses võsas, kes ehitavad NATO baase, esitavad geograafilisi nõudmisi ja meelitavad kohale aina rohkem USA vägesid.\n\nPäriselt või? NATO ühe tolli (2,54 cm) võrra itta laienemine oli kuum teema juba Berliini müüril, Lääne liidrite ja Mihhail Gorbatšovi vahelist kokkulepet mäletab kumbki pool nüüd väga erinevalt 8.\n\nKui Ukraina hakkas näitama üles huvi EL-i ja NATO suhtes, siis Venemaa juhtkond teadis täpselt, kuidas suhtuda igasugustesse lubadustesse mitte rajada NATO baase või tuua mingit tehnikat lähemale. Kuidas reageeriks Ameerika Ühendriigid, kui Mehhiko hakkab tagasi nõudma Californiat ja Texast ning kutsub samas Venemaa või Hiina vägesid Rio Grande kaldale baase rajama? Kuuba kriis oli sellele ainult kerge eelmäng.\n\nSeega Eesti NATO liikmeks saamisel, Tapa sõjaväelinnakul ja Ämari lennuväljal on oma osa Krimmi annekteerimises. Pronksiöö järel toodi kogu rasketehnika armaada 2008. aastal demonstratiivselt uuesti Punasele väljakule ning vallandus suurejooneline Teise Maailmasõja kultus Venemaal.\n\nAga haritumale venelasele läheb piinlikult hinge arrogants, millega me suhtume moskvalaste reaktsiooni vägivallale Vilniuse teletorni juures. 20. jaanuaril 1991 kogunes Maneeži väljakule poole Eesti jagu inimesi ja see on jäänud suurimaks rahva meeleavalduseks Venemaal. Kordan: 500 000 venelast tuli südatalvel seisma välja mitte enda, vaid Baltikumi iseseisvuse eest.\n\nRahvaküsitluse kohaselt pole vene valija jaoks ohu kehastus mitte niivõrd NATO, kui just USA. Seda arvamust kütavad kaks põhjust.\n\nEsiteks muidugi sõjatööstuse kasumiootus ja otsene poliitiline agitatsioon (peenemas keeles lobby, mida ameerika seadusandlus suutis küll ära keelata oma ettevõtete jaoks välismaal, aga mitte siseriiklikult).\n\nTeine põhjus on seostatav arenenud Lääne demokraatia suurima probleemi – \"kutseliste\" saadikute elulise sõltuvusega oma esinduskohast, mis kindlustab sissetuleku.\n\nSõjatööstus on jaotunud üle kõigi osariikide, selle antud töökohti (hääli) ei saa ignoreerida ükski senati või kongressi kandidaat. Need kaks faktorit seavad Ameerika Ühendriigid militaarses mõttes üle maailma erilisse olukorda, omaenda sõjalise aktiivsuse lõksu.\n\nSelle asemel, et aina anda hagu Vene - Eesti (USA) piirijoone pingele, mis on võrreldav oodatava San Andrease maalihkega, tuleks omaks võtta tsivilisatsiooni arengu loogika ja hakata pidama \"plaani C\".\n\nVastupidi narratiivile kahe protsendi kaitsekulude kohustuslikkusest rõhutas NATO Lissaboni tippkohtumine relvastuse vähendamist ja kulude piiramist 9. Meie ainus lootus riiki mitte nelja tunniga kaotada saab olla 300-500 kilomeetrine laiune relvavaba tsoon mõlemal pool Peipsi järve 10.\n\nSellised tsoonid on end õigustanud paljudes kohtades üle maakera. Vahemaa pole sõjalises mõttes, eriti logistiliselt, sugugi väikese tähtsusega. Selle lennu võrra peab raketis olema rohkem kütust ja vähem lõhkeainet. See on vahemaa, mida tank ei suuda tankimata läbida. See on kolmandik hävitaja lennukaugusest ja tegevusajast. See on täiendav tuhat sekundit õhukaitse sisselülitamiseks.\n\nIga anneksioon nõuab lõpuks elavjõu sissetoomist. Siin oleks kauguse muutus eriti märgatav ja kriitilise tähtsusega meie poolt vaadatuna. Venemaa jaoks pole seda praegu tolligi, aga meie jaoks oleks võrreldava vastupanuvõimega elavjõud praegu täpselt sama kaugel kui peale demilitariseeritud tsooni rajamist.\n\nEL-i ja NATO riikide kodanike toetus rahutsoonile ning igasuguste kulude vähendamisele on eeldatavasti vähemalt sama suur kui paragrahv viiele. Aga kõige olulisem - see on möödapääsmatu kvaliteet uues mõtlemises, mille peame ise sisse lülitama.\n\n\"Teadusrahastuse suurendamine kaitsekulude arvelt ja loovaks tööks vabanenud noored, kujunemisjärgus inimesed on meie parim \"heidutus\".\"\n\nPandeemiaaegse ülemaailmse relvarahu resolutsiooni promoveerimine ÜRO Julgeolekunõukogus annab hea kogemuse ja renomee edaspidiseks Eesti huvides tegutsemiseks, seda võimalust tuleks kasutada. Võidurelvastumise peab asendama võiduheaolemine. Teadusrahastuse suurendamine kaitsekulude arvelt ja loovaks tööks vabanenud noored, kujunemisjärgus inimesed on meie parim \"heidutus\".\n\nKui laiem desarmeerimine tundub esialgu utoopiline, siis hakatuseks kasvõi piirialade avamine kohalikele kogukondadele on täiesti teostatav. See võiks olla väga sobivalt soome-ugri maailmakongressi teema. Venemaa oli juba ühepoolselt avanud lühivisiitideks Leningradi oblasti ja kavatseb e-viisade süsteemi laiendada üle kogu riigi.\n\nÜle idapiiri ei peaks minema meie maanteid muljuvad Mercedeste (k)andamid kui sanktsioonide silmakirjalikkuse kehastus, vaid kohalikud talutooted. See leevendab nii ääremaade tühjenemist kui on samas ka rahva toidujulgeoleku oluline komponent.\n\nNii meie kui ka Venemaa vajame ressursisäästlikku piiriülest kaubavahetust ning eriti kiduraks kahaneva eelarve kahte \"sõjaprotsenti\" ka arukaks koroonavõitluseks nii nüüd kui ka tulevikus.\n\nPraegu oleks samuti emotsionaalselt/(geo)poliitiliselt sobiv moment lähinaabritele Venemaal karantiinivõimaluste, kaitsevahendite, testide, haigla- ja intensiivravi kohtade või kogu laatsareti pakkumine. Suhtluspiirangu kaotamine soodustab ökopoliitiliselt õige ring- ja sinimajanduse arengut.\n\nIdanaabri teisele maailmasõjale rajatud siseriiklikku propagandat võiks tasakaalustada tsaristliku Venemaa kuulsusrikka ajalooga, Peeter Esimene oli Venemaa arengule hoopis tähtsam kui praegune president. Mööda maailma laialipaisatud Romanovite dünastia, kelle verd jagub ka inglise prints Philipile, nõudleb aktiivselt oma rolli ja võiks kujuneda Vene rahvuslikule mentaliteedile sobivaks alternatiiviks praeguse plutokraatia asemel.\n\nRahvusvaheliste normide kohaselt pole Vene Tsaaririik kuhugi kadunud. Monarhia taastamist pooldab hetkel kuni 40 protsenti venelastest, neid leidub isegi valitseva partei juhtkonnas 12. Kuigi selle restitutsioon tundub utoopiline, sobib see hästi diskusiooniteemaks, et alustada väljumist mõttestampidest.\n\nEesti julgeoleku garantiid ja vabatahtlikku Kaitseliitu võivad üleminekuperioodil täiendada ja tasakaalustada lisaks USA-le nii ÜRO kui ka kõigi teiste maailma võimsamate militaarjõudude - Prantsuse, Hiina, India ja Vene Föderatsiooni, ehk isegi Pakistani ja Põhja-Korea - kompaniid või pataljonid. Need ei pruugi küll olla huvitatud otseselt Eesti kaitsmisest, aga on valmis end Tapale sisse sättima, nagu matemaatikud ütlevad - \"vastuväiteliselt\" ehk selleks, et keegi teine ei saaks Eesti (baasides) monopoli.\n\nVälisjõudude kinnistamiseks on ka muid võimalusi. Erna retk tõi kõrgperioodil siia kümne sõjaväe esindajad ja on tegelikult seni Eesti kõige olulisem panus rahvusvahelisse julgeolekusse. Nüüd saab seda kogemust kaasajastada pandeemia-, looduskaitse/õnnetuste-, küber- ja terrorismi teemade, võistluste ja õppustega.\n\nAktuaalsete teemade ja aastaaegade mitmekesisus tagaks välisvägede pideva esindatuse ja pragmaatilise huvi Eesti sõltumatuse säilitamiseks. Vajaliku tehnoloogilise taseme saavutamine annab võimaluse ka akadeemilise keskkonna rakendamiseks ning vastava tööstuse arendamiseks.\n\nKuna väikese Eesti valitsusse on tekkinud tarmukas väliskaubanduse minister, siis oleks parema rahvusvahelise koherentsi nimel õige aeg ühendada välis- ja kaitseministeerium kui põhmõtteliselt ühes suunas (väga liibates) liikuvad ametkonnad.\n\n1 https://epl.delfi.ee/eesti/jaak-joeruut-eesti-kaitsestrateegia-aastal-2020?id=51016829\n2 https://www.err.ee/1032720/kaitseminister-luik-ei-soovita-presidendil-9-mail-moskvasse-minna\n3 https://arvamus.postimees.ee/6739062/vana-kuld-mart-laar-meri-ja-jeltsin-kauplesid-lepete-ule-nagu-buhhaara-turul\n4 CRS Report to Congress. U.S. Assistance to the Former Soviet Union 1991-2001: A History of Administration and Congressional Action. Updated January 15, 2002. Curt Tarnoff Specialist in Foreign Affairs Foreign Affairs, Defense, and Trade Division. Order Code RL30148.\n5 https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1999-aug-31-fi-5240-story.html\n6 https://www.armscontrol.org/act/2014-12/features/looking-back-ukraine's-nuclear-predicament-nonproliferation-regime. Taras Kuzio, Ukraine Under Kuchma (New York: St. Martin's Press, 1997), p. 220 (quoting a December 6, 1994, Reuters article).\n7 https://www.ft.com/content/dfa7da28-236a-11e6-aa98-db1e01fabc0c. https://majandus24.postimees.ee/6880105/juri-ratas-kohtus-sveitsis-kurikuulsa-firma-omanikuga\n8 https://nsarchive.gwu.edu/briefing-book/russia-programs/2017-12-12/nato-expansion-what-gorbachev-heard-western-leaders-early, page 5.\n9 https://www.nato.int/cps/en/natolive/official_texts_68828.htm\n10 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teeme-ara-moogad-atradeks/\n11 https://www.history.com/news/romanov-family-tree-descendants-imposters-claims\n12 https://www.express.co.uk/news/world/586470/Russia-royal-family-Vladimir-Putin-reinstate-Tsar-Nicholas-Second-Romanov\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvas maksab poliitikutele ühiskonna funktsioneerimise optimeerimise ja visioonide eest. Kõige muutuva taustal valitseb aga Eesti riigikaitses ja laiemalt välispoliitikas saamatu stagnatsioon, kirjutab Ago Samoson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSillamäe taotleb riigilt 92 000 eurot inimluustike väljakaevamise kulude katteks\n\n## Põhitekst:\n\nLinnapea kirjutas peaministrile ja kultuuriministerile saadetud pöördumises, et linn teostas arheoloogilised uuringud, kuna selleks oli riigi poolt pandud kohustus ja linna peamagistraali ei olnud võimalik jätta teadmata ajaks liiklusele suletuks.\n\nKokku kaevati välja 118 luustikku ja iga skeleti väljakaevamiseks kulus 780 eurot ehk kokku 92 040 eurot. Kuna linnal endal puudub selline summa ja linn ei pea mõistlikuks muuta linnaeelarvet, siis loodetakse raha arheoloogiliste uuringute kulude hüvitamiseks saada riigilt.\n\n\"Täna puudub Sillamäe linnal rahaline kate arheoloogiliste uuringute kulude katmiseks ja on ebamõistlik, et linn peaks nende kulude katteks tegema muudatusi linnaeelarves ja leidma vahendeid teiste kulude arvelt,\" märkis Kalberg.\n\nSeda, kui suur on tõenäosus, et linn selle raha riigilt ka saab, ei oska kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompuse sõnul praegu veel keegi öelda.\n\nSillamäe linnavalitsus pöördus ka muinsuskaitseameti poole, kuid ametil puudub õiguslik alus ja allikas sellise hüvitise määramiseks.\n\nJuuni alguses leiti Sillamäel Kesktänava rekonstrueerimise käigus inimsäilmed. Leitud matuste suure arvu põhjal võib luuarheoloog Martin Malve sõnul öelda, et piirkonnas oli tõenäoliselt külakalmistu. Malve sõnul pärinevad kõige vanemad leiud 16. sajandi lõpust pärast Liivimaa sõda ning kõige uuemad on Põhjasõja-aegsed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg taotleb valitsuse reservist 92 040 eurot, millega hüvitataks kulu, mis tekkis Kesk tänava rekonstrueerimisel 118 skeleti väljakaevamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAdvokatuuri esimees kritiseeris kohtute infosüsteemi eelnõud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Iseenesest on isikuandmete kaitsmise soov tervitatav, kuid antud eelnõu ja selle jõustumisel tagantjärgi seadustatav nn robotilõksu kasutamise praktika on valinud selle eesmärgi teenimiseks ebakohase viisi. Probleem juba täna de facto rakendatud tehnilise meetmega seisneb lühidalt väljendudes selles, et masintöötlemisest ja sellega seonduvast kasutusest on välistatud lisaks isikuandmetele ka muud infosüsteemi talletatud andmed, eelkõige kohtulahendite tekstid,\" seisis kirjas.\n\nTehver märkis, et kohtulahendite kättesaadavus masintöödeldaval kujul on oluline väärtus, millel on täiesti konkreetne praktiline väljund nii avaliku võimu teostamisel, õigusteenuse osutamisel kui ka õigus- ja sotsiaalteaduste valdkonna pedagoogilises ja akadeemilises töös.\n\n\"Eeltoodut silmas pidades palub Eesti Advokatuur mitte kehtestada õiguslikke piiranguid avalikustamisele kuuluvate kohtulahendite andmete masintöödeldavusele ja ühtlasi loobuda käesoleval aastal praktikas rakendatud vastavatest tehnilistest meetmetest,\" kirjutas Tehver.\n\nJustiitsministeerium saatis kooskõlastusringile kohtute infosüsteemi põhimääruse muudatusettepanekud, mille järgi ei antaks enam Riigi Teatajas avaldatavaid kohtulahendeid ja istungiandmeid avaandmetena kasutamiseks.\n\nSama ettepaneku järgi eemaldab Riigi Teataja kohtulahendist inimese andmed pärast karistuse kustumist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver saatis justiitsminister Raivo Aegile (Isamaa) kirja, milles palub mitte kehtestada piiranguid kohtute infosüsteemi käigus avalikustamisele kuuluvate kohtulahendite andmetele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTristan Priimägi: nuttev ja naerev mask\n\n## Põhitekst:\n\nAmeerika kollases uudisvoos teeb kõige imetabasemate väärtegudega ilma Florida mees ehk Florida Man, kelle rohkeid seiklusi kajastati talle eraldi pühendatud Twitteri konto @_FloridaMan alt.\n\n\"Florida mees vahistati rünnaku eest surmava relvaga pärast krokodilli sisse viskamist kiirtoiduketi Wendy's autoteenindusaknast\" või \"Florida mees maalis Tampa Bay krabide peale Hillary Clintoni vastaseid sõnumeid\" on vaid paar näidet lõputust külluse­sarvest. Florida mehest on saanud maailma halvim superkangelane, kelle valesamme suunavad metamfetamiin, vaimsed häired ja uskumatu idiootsus.\n\nEesti meedias on aga viimasel ajal seoses kroonviiruse pealepressimisega head skoori tegemas meie oma Florida mees – Tartlane. Tartlane kui eesti rahva viirusehirmu sublimatsioon, ähmane fantoom-koondkuju, kellele omistatakse kohati müütilisi omadusi.\n\nTartlane on äärmiselt vastupidav ja suudab lühikese ajaga katta pikki vahemaid, seda nii päeval kui öösel. Pikaks rännakuks vajalikku energiat saab ta teiste tartlaste puudutamisest, et seejärel uude kogunemispaika jõuda.\n\nAjakirjanikud pole jõudnud üksmeelele, kas Tartlase kahjulik mõju ökosüsteemile on tingitud tema teadmatusest või pahatahtlikkusest. Hävitavate nakatamisretkede käigus on ta sattunud muinasjutuliselt tähendusrikaste nimedega paikadesse nagu Vabank ja Naiiv, mis tahtmatult kirjeldavad tema iseloomu – käitumist juhib naiivsus ja kaose külvamisel minnakse täispangale.\n\n\"Ajakirjanduses hellitavalt koroonaseiklejaks kutsutud Tartlane on suutnud nakatada ka kohalikud politseijõud – kurjuse telg tugevneb.\"\n\nTema tegevus meenutab järjest enam mingit parasiiti, kelle eksistentsi ainus eesmärk on igale poole oma mune muneda. Ajakirjanduses hellitavalt koroonaseiklejaks kutsutud Tartlane on suutnud nakatada ka kohalikud politseijõud – kurjuse telg tugevneb.\n\nTeiste seas on võitlusse paisatud politseimajor Baldur Pilden, kelle nimekaimu – Thori venna, jumal Balduri – ülesanne Skandinaavia mütoloogias oli taas ühte köita kõik üheksa maailma. Kusagilt peab ju alustama, miks mitte Põhja-, Lõuna- ja Kirde-Eestist, mille vahele salakaval Tartlane kipub kiilu lööma.\n\nÜhiskonna valvekoerana on juba sekkunud ansambel 5Miinust, kelle arvates tuleks Tartlane saata sunnitööle(!). Mõttekäik jääb hämaraks, pigem tuleks talle pakkuda eksiili kui sunnitööd, kus kõik ninapidi koos.\n\n5. augusti Eesti Ekspressi vahel ilmunud lauamäng Tartu Covidioodi seiklustest pealkirjaga \"Tartu koroonahullu lõbusad seiklused Eestimaal\" võtab aga selle demoniseerimise (et mitte öelda dehumaniseerimise) ilmekalt kokku: Tartust algavad ja seal lõpevad kõik hädad.\n\nUue tähendusvarjundi on omandanud nii Tartu ametlik juhtlause \"Heade mõtete linn\" kui ka mitte­ametlik, Ilmar Raagi kunagise Z-filmi pealkirjast inspireeritud \"Tappev Tartu\".\n\nTundub aga, et Tartu pole veel alistatud. Täiesti arusaamatult on sinna ümbrusse septembriks plaanitud WRC autoralli maailmameistrivõistluste etapp. Ehk jääme 2020. aastat pärast mäletama tõelise spordiaastana, mis algas võrkpalliga ja lõppes autoralliga.\n\nÜks Tartu sümboleid on alati olnud Vanemuise logo – nuttev ja naerev mask. Ilmselt püütakse koroonateema käsitlemisel need kaks maski vägisi korraga pähe panna. Pidur ja gaas. Naer läbi köha ja pisarate.\n\nLõuna-Eesti \"Florida mehe\" resultatiivsed eksirännakud on andnud meediale hea võimaluse külvata hirmu ja teritada hammast opakate lõunaosariiklaste kallal. Samas on täitunud tartlaste igihaljas salasoov: pakkuda kõneainet ka väljaspool kodulinna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üks Tartu sümboleid on alati olnud Vanemuise logo – nuttev ja naerev mask. Ilmselt püütakse koroonateema käsitlemisel need kaks maski vägisi korraga pähe panna. Pidur ja gaas. Naer läbi köha ja pisarate, kirjutab Tristan Priimägi algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjandusfestival HeadRead jääb tänavu ära\n\n## Põhitekst:\n\nHeadRead pidi tänavu toimuma 9.–13. septembril, olles kroonviiruse tõttu juba lükkunud edasi tavapäraselt toimumisajalt mai lõpus. Siiski saavad kirjandushuvilised septembris festivalist virtuaalselt osa. Nimelt saab ERRi veebikeskkonnast Jupiter vaadata septembri teisel nädalal vestlusi HeadReadi kirjanikega, välja on valitud festivali parimad palad, kokku 14 vestluse salvestused.\n\nSamuti soovitavad korraldajad pilgu peal hoida festivali HeadRead Facebooki kontol ning kodulehel, kust leiab nii lugemissoovitusi kui muud toredat kirjandusmaailma puutuvat.\n\nFestivali toimkond loodab, et õige pea lubab maailm taas mööndusteta kavandada ja korraldada vahetuid kohtumisi kirjandusega.\n\nJärgmine kirjandusfestival HeadRead toimub 26.–30. mail 2021. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna kirjandusfestivali HeadRead toimkond otsustas tänavuse festivali ära jätta, põhjuseks nii maailmas kui Eestis taas tõusnud kroonviirusse nakatumiste arv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Rulluisumaraton toimub viiruse tõkestamise reegleid järgides\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie peamine eesmärk on uisupidu läbi viia turvaliselt nii osalejate, korraldajate kui ka vabatahtlike tiimi jaoks,\" ütles Tartu Rulluisumaratoni peakorraldaja Indrek Kelk. Ta lisas, et eelkõige lähtutakse praeguses olukorras Vabariigi Valitsuse kehtestatud osalejate piirarvust ning Terviseameti juhendist ja soovitustest.\n\nKorraldajad jälgivad piirkondlikku ja riiklikku olukorda ning viivad sisse muudatused, et nakkusoht miinimumini viia. \"Hajutame stardiaegasid, et stardis, finišis ja rajal oleks üheaegselt võimalikult vähe inimesi. Samuti tagame desinfitseerimisvahendite piisava olemasolu, käte pesemise võimaluse ja isikukaitsevahendid korraldajatele, kes puutuvad kokku suure hulga osalejatega,\" selgitas ta.\n\nKelk ütles, et lisaks korraldajate poolt planeeritud muudatustele on äärmiselt oluline ka iga osaleja panus. \"Rõhutame oma kommunikatsioonis, et inimesed jälgiksid oma tervist, haigustunnuste ilmnemisel üritusele ei tuleks ning võimalusel jätaksid sel korral koju ka kaasaelajad,\" pani ta osalejatele südamele.\n\nKui osaleja siiski tunneb, et ei soovi mingil põhjusel 23. augustil maratonile kohale tulla, on tal võimalus võtta osa virtuaalsest Tartu Rulluisumaratonist, mis algab juba 13. augustil. Eriti soovitame kaugosalusega ürituse kasuks otsustada nendel, kes kuuluvad riskigruppi, näiteks inimesed vanuses 65 aastat ja enam ning krooniliste haiguste põdejad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "14. Tartu Rulluisumaratoni korraldusse on sisse viidud muudatused, et tagada turvalisus kõikidele kohalviibijatele. Nendel, kes maratonipäeval osaleda ei saa või ei soovi, on võimalus otsustada ka virtuaalsõidu kasuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n5Miinust tähistab oma viiendat sünnipäeva suure kontserdiga\n\n## Põhitekst:\n\nViis aastat tagasi augustikuu lõpus seiklesid neli poissi Lääne-Virumaal asuvas alevis Võsu. Pärast üht arusaamatut nädalavahetust oli sündinud neli laulu ja ansambel nimega 5Miinust.\n\nBänd on välja andnud mitmeid lugusid, millest tuntumad on näiteks \"Aluspükse\", \"Tsirkus\", \"Trenažöör\" ja \"Erootikapood\".\n\nGrupi hitt \"Paaristõuked\" püsis Eesti raadiote edetabelis 20 nädalat ja hoidis digikanalites esimest kohta 14 nädalat järjest. Singel \"Peo lõpp\" kujunes aga koosseisu kõige kiiremini tippu jõudnud looks.\n\nNagu sünnipäevadel ikka, tuleb lavale ka külalisi. \"Ikka neid, kellega koos oleme laulukesi teinud. Juba on oma lavaletuleku RSVP ära teinud Villemdrillem ja Pluuto ning see on algus,\" rääkis bändiliige Estoni Kohver.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "19. septembril tähistab räpipunt 5Miinust Tallinnas oma viiendat sünnipäeva, mille puhul toimub Patarei merekindluses nende senise karjääri suurim kontsert.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEurosarjast silma jäänud brasiillane liitub Saaremaa Võrkpalliklubiga\n\n## Põhitekst:\n\n199-sentimeetrine Souza, kelle löögikõrgus on muljetavaldav 355 sentimeetrit, jäi saarlastele silma eelmisel hooajal, kui Eesti klubi mängis eurosarjas 1/8-finaali Souza koduklubi, Iisraeli meeskonna Kfar Sabaga, kirjutab Võrkpall24.ee\n\nEvandro on mänginud pika karjääri jooksul lisaks kodumaale Boliivias, Argentiinas, Prantsusmaal, Kreekas, Tšehhis, Türgis ja Iisraelis. Oma senise elu parima hooaja tegi ta üle-eelmisel hooajal, kui oli individuaalselt Kreeka liiga paremuselt kolmas punktikütt ja teine servija. Ühtlasi nimetati ta 2019. aasta kevadel Kreeka liiga parimaks nurgaründajaks. \"Just sellist rolli ootab Souzalt ka meie klubi,\" kirjutavad saarlased.\n\nUus leegionär asub Saaremaal koha eest algkoosseisus võistlema Keith Pupart, Rauno Tamme ja Helar Jalaga, kes sõlmisid klubiga tänavu suvel jätkulepingu.\n\nLoe rohkem portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saaremaa Võrkpalliklubi värskeim täiendus on 32-aastane Brasiilia nurgaründaja Evandro Dias Souza.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Trall ja traagika vana klaveri saatel\n\n## Põhitekst:\n\nTaas on üks eesti muusikamees näitemängu sisse pandud. Meeldetuletuseks —enne on selle au osaliseks saanud Georg Ots (\"Georg\", Muusikaliteater, 2005), Gunnar Graps (\"Raudmees ehk Odysseuse eksirännakud\", Tartu Uus Teater, 2011), Raimond Valgre (\"Laul, mis jääb\", Draamateater, 2015), Uno Loop (\"Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu\", Rakvere teater, 2014) ja viimasena Jaak Joala (\"Kremli ööbikud\", Tartu Uus Teater, 2018).\n\nEelmainitutega võrreldes Tennosaare muusikalised teened ehk samaväärseteks ei küündinud. Tema ampluaa piirdus meelelahutajaks olemisega ajastu moodsaid poplaule esitades. Aga kui lisada tema legendaarseks saanud telestaatus onu Kalmerina, siis on ta igati mäletamist vääriv tegelane Eesti kultuuriloost. Just nendest kahest tegevusalast tekkivasse taustsüsteemi on lavastuse autorid Tennosaare asetanud, tuues sisse rea legendaarseid isikuid nii televisioonist ehk \"kaugnägemise keskusest\" kui estraadilt. Lavale ilmuvad legendaarsed Valdo Pant, Hardi Tiidus ja Ruth Peramets-Püss, aga ka Mõmmibeebi ja Rebase Rein, ning estraadilavadelt Artur Rinne, Georg Ots ja Heli Lääts.\n\nEnt laval ei taaselustata ainult inimesi, vaid ka nõukaaja ajaloosündmusi, mille taustal Tennosaaare elukaar kulgeb. Enamus neist jäid 1960ndatesse. Leidub osutus VI Ülemaailmsele Noorsoofestivalile Moskvas aastal 1957, kus Tennosaar käis Eesti noorte estraadiansambli koosseisus. Viidati Eesti NSV kunstinädalale tollase nimega Moldaavias aastal 1962, German Titovi kosmoselennule aastal 1961 Vostok 2 pardal, German Titovi külaskäigule 1965. aasta laulupeol ning Montreali maailmanäitusele EXPO-67.\n\nKasutatakse mitmeid nõukaaja markereid nagu kolhoosipeod, kartulivõtt, kosmonautikakangelased või praegu jaburalt kõlavad lohisevad aunimetused. Kui veidi norida, siis olnuks tore eelmainitud ajaloolist infot leida kavalehele üles tähendatuna. Ei saa eeldada, et külastajate ajaloomälu sellesse üle poole sajandi tagusesse aega ulatub. Rääkimata noortest, kellele nõukaaeg on eelajalooline ajastu. Kuigi jah, külastatud etendusel (2. augustil) ringi vaadates jäi silma valdavalt keskealine publik.\n\nSuvelavastusele ootuspäraselt esineb \"Vanas klaveris\" palju tantsu-tralli, muusikat ja naerutamist. Et nõukogude aeg oma absurdsuses ja nõmeduses on ammendamatu nalja allikas, seda tõestavad taaskord \"ENSV\" tegijad (produtsendid ja idee autorid Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere ning lavastaja Ain Mäeots, Villu Kanguri asemel on stsenarist seekord Ott Kilusk). Näitlejatel on hulgaliselt reljeefseid karaktereid, mida välja mängida (\"kokkuhoiu\" mõttes mängivad näitlejad mitmeid eri rolle) ja mõjusaid kalambuurseid sõnaseadeid. Huvitavad lavastust siduvad elemendid ongi korduvad sõnamängulised episoodid. Näiteks humoorikas mäng ski-ga lõppevate Eesti heliloojate perenimede üle, kus etenduse alul pakutakse välja Podel-ski, Tammeve-ski, Ernesak-ski ning etenduse lõpupoole lisatakse Anne Ve-ski.\n\nKõige karakteersem ja paremini väljajoonistatud tegelaskuju on allakirjutanu jaoks Hardi Tiidus Priit Strandbergi suurepärases kehastuses. Tiiduse elufilosoofiline huumor à la\"Me ei saa ühtegi päeva elust vahele jätta\", mälumängijalik pidev küsimuste esitamine ja järjepidev vastuseta jääva küsimuse otsimine on tõeliselt hea huumori kooli näited. Muuseas, viimases \"hauataguses\" episoodis leitakse üles ka vastuseta küsimus \"kuhu lähevad pärast surma KGB koputajad?\"\n\nNõukaspetsiifilise huumor kulmineerub kahe episoodi esitamisega EXPO-67 jaoks tehtut filmist \"Must habe tahab teada\", mille peategelase Hardi Tiiduse ülesanne oli tutvustada Eestit. Viru Valge reklaamimise episood oli naljaks pööratud nii-öelda luupimise kaudu, kus laval olev Tiidus mängib filmijate nõudel stseeni mitmeid kordi läbi, jäädes viina mekkimisest üha enam purju. Sauna reklaamiv episood koos Saare naise alastuse ilu paljastavate kaadritega on lavastusse põimitud ststeeni vaatlevate tsensorite kommentaaride abil, mis õnneks kordagi ei libastunud allapoole-vööd-stiilis naljade labasusse.\n\nLavastuslikest võtteist värskeimana mõjuvadki arhiivi videokaadrite ja lavalise tegevuse põimimine. Peale Tiiduse stseenides olnud võtete kasutatakse näiteks videos toimuva samaaegset laval elustamist. Sellist sünkroonimist rakendatakse \"Postipoisi\" ja Onu Bella \"Mu sõber Fiati\" laulude ajal.\n\nKõige traagilisema (või tragikoomilisema?) tegelasena on kujutatud paradoksaalselt Tennosaart ennast. Sisekaemuslikes episoodides etenduse lõpupoole tunnistab ta elupõletajaliku alkoholismi, pidutsemise ja naistega lõbutsemise ränki tagajärgi. Abielulahutus näitlejanna Sirje Arbist viis Kalmeri tõdemuseni, et \"Olin sitt mees. Ei osanud oma sinilindu hoida\"; rohke napsitamine leiab kokkuvõtte ütluses \"Olen seitse Volgat oma kõrist alla joonud\".\n\nSügavalt elus pettumise noodid kõlavad lauses \"Pole vaja unistada, siis pole vaja hiljem pettuda\". Elumere lainetel ulpimisele stseenidele tasakaaluks on autorid loosse sisse kirjutanud kolm episoodi emaga, mis loovad ankurdumise hetked. Staari eluareenilt lahkumise kurbust leevendab lavastuses elujärgse elu kujutamise stseen, kus kõik vanad sõbrad taas kohtuvad, viidates nende sümboolsele edasi elamisele ajalooliste figuuridena. \"Vana klaveri\" laulu esitamine etenduse lõpus viib mõtteni, et Tennosaar ise oligi see Vana Klaver, millest lugu räägib.\n\nTennosaar on laval kahe näitleja, Kalle Sepa (noor Tennosaar) ja Sepo Seemani (eakam Tennosaar) kehastuses. Tegelaskujuna, kes staatiliselt mikrofoni taga käsi laiutatades tundelisi serenaade laulab, on sageli \"meri põlvini\" joobnud olekus või peab enesekahetsuslikke monolooge, ei jäta Tennosaar eriti avarat mängumaad tema rollis esinevatele näitlejale. Siinkohal tundus vähemalt nähtud etenduses jõulise lavanatuuriga, oskuslikult purjakil inimest kehastav ja suurepäraselt laule esitav Sepo Seeman Kalle Seppa varju jätvat.\n\nOmamoodi nähtamatu kõikjaloleva tegelasena osaleb lavastuses alkohol. On lihtne kasutada purjutamist ja joobes inimest naerutamise objetkidena. Sellest on lavastuse loojad rohkelt kasu lõiganud. Laialt levinud müütide kohaselt on Eesti inimene võimeline oma tagasihoidlikkuse fassaadi tagant avanema ainult siis, kui aur sees. Võib küsida ka, et kas ilma kange kraamita jäänuks paljud šedöövrid loomata ja loomingulised plahvatused olemata? Kummagi väite tõesuse üle otsustada ei saa, aga kindlasti on teada, et alkoholi tõttu purunesid perekonnad, tekkisid haigused ja lahkuti elust enne õiget aega.\n\nPakkumaks selgitust massiivsele nõukogudeaegsele alkoholismile, teeksin kõrvalepõike ja esitaksin mõtisklemiseks kaks arvamust 1960ndatel tegutsenud muusikute suust. [1] Esimese arvamuse kohaselt elas terve tollane intelligents kõva joomise atmosfääris ja see põhines meemil \"tak nada\" (nii on vaja). Teine väide tõdeb, et inimeste elusid Nõukogude Liidus ei hävitanud mitte KGB, vaid alkohol. Alkohol oli Nõukogude riigi turvameede. Alkohoolikud polnud ohtlikud, sest nad olid purjus ja võimetud iseseisvalt mõtlema.\n\nLavastuse muusikalisest küljest rääkides on laulude valik esinduslik. Kuulda võib mitte ainult Tennosaare 1960ndatel lauldud hitte alates lavastuse nimiloost ja Itaalia ajastu poplauludest, lõpetades Arne Oidi \"Jamaika hällilauluga\", vaid ka näiteks Helgi Sallo hitti \"Kordan sinu nime\" ja pala \"Kaunid baleriinid\" Heli Läätse repertuaarist. Laulude ettekandmise koha pealt tundus, et ehk polnud neid esitavate näitlejate (Saara Nüganen, Kalle Sepp, Veikko Täär jt.) kogu vokaalne potentsiaal kolmandal etendusel veel avanenud. Tagasihoidliku viitena mainiks, et oivalist muusikalist tausta oskuslikult kujundav saateansambel Siim Aimla juhtimisel tundus esialgu rohkem tõsiselt ametis olevat muusika tegemisega kui etenduses osalemisega.\n\nNõukastiilis lõpetades võiks lavastust premeerida kvaliteedimärgiga. Kes veel mäletab, see oli selline viistahukas keskel laiutava harkis käte ja jalgega luukerega, kes oli peast CCCP.\n\n[1] Arvamused pärinevad intervjuudest, mida autor on teinud oma uurimustöö raames 1960ndate aastate muusikaelust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suvelavastus\n\n\"Vana klaver\"\n\nAutor: Ott Kilusk\n\nLavastaja: Ain Mäeots\n\nOsades: Sepo Seeman, Kalle Sepp, Peeter Oja, Inga Lunge, Liina Tennosaar jt.\nEtendused Kiidjärve pargis Põlvamaal juulis ja augustis 2020", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nYasmyn avaldas muusikavideo loole \"Rich\"\n\n## Põhitekst:\n\nLoo visuaal valmis koostöös Katri Katsi ning Juhani Särglepaga. Lisaks olid video filmimisel abis Liisa-Chrislin Saleh, Joonas Särglep, Jan Küp ja Fankadelik Vintage. \"See on kõige ägedam video, mis mul senimaani on ja ma loodan, et see ei jää meie viimaseks ühiseks koostööks,\" rääkis Yasmyn.\n\n\"Kui ma kuulsin selle loo instrumentaali, mille on loonud produtsent ONYX, siis ma tahtsin teha lugu, mis oleks trap. Sõnu kirjutades mõtlesin, et ma ei taha räppida asjadest, mida mul ei ole. Väga silmakirjalik on kuulda artiste räppimas rahast, naistest ja narkootikumidest, mida neil ei ole, seega mõtlesin, et teen selle üle nalja ja kirjutan sellest, mida mul tegelikult on ja mida mul pole. Ma olen rikas aga mul pole raha – toimib ju väga hästi,'' avas Yasmyn loo tagamaid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Räppar Yasmyn avaldas äsja muusikavideo loole ''Rich''.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik eraldab reisilaevade operaatoritele 20 miljonit eurot riigiabi\n\n## Põhitekst:\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ütles ERR-ile, et toetus on mõeldud just koroonapandeemia ajal tekkinud kahjude hüvitamiseks.\n\n\"Merendussektor on olnud üks suurimaid kannatajaid, kellel reisitjate ärakadumise ja riikide piirangute tõttu ei olnud võimalik tavapärane äritegevus. Ja selle lahendamiseks otsustas valitsus eraldada 20 miljonit täiendavalt kahjude katmiseks,\" ütles Linnamägi.\n\nLinnamägi lisas, et ühe meetmena on kuni järgmise aasta märtsini ära kaotatud ka veeteedetasud.\n\n\"Võib eeldada, et nende kahjude ulatus läheb üle sellest 20 miljonist, mistõttu on sissekirjutatud ka veel täiendav regulatsioon, mis võtab arvesse möödunud aasta viimase kvartali reisijate arvu. See on üks objektiivsemaid, võrreldes erinevaid perioode,\" ütles Linnamägi ja täpsustas, et siis oli liikumises optimaalne arv laevu ja reisijaid.\n\nTäiendava regulatsiooni järgi saaks hüvitist Linnamäe sõnul proportsionaalselt jagada. Muidu arvutatakse hüvitist valemi järgi: ettevõtte eelmise ja selle aasta tulude vahe miinus eelmise ja selle aasta muutuvkulude vahe.\n\nTekkinud kahjud hüvitatakse ettevõtetele aga 80 protsendi ulatuses.\n\n\"See 80 protsendi määr on tulnd sisse Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste tulemusel ja võtab arvesse enam-vähem kahjude potentsiaalselt suurust,\" selgitas Linnamägi.\n\nLaevafirmad opereerivad kahjumi pealt\n\nTallink teatas eile, et ettevõtte käive vähenes möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes 75 protsenti ning puhaskahjum oli 27,4 miljonit eurot. Eelmisel aastal samal ajal teenis firma aga 14,9 miljonit eurot puhaskasumit.\n\nOÜ Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ütles ERR-ile, et ettevõtte majandustulemustes üllatusi ei ole, kuid täpseid numbreid ta ei avaldanud.\n\n\"Oleme Tallinkiga ju samas majadndusruumis, meil on samad reisijad ja oli ka sama viirus,\" ütles Borodenko.\n\nEttevõtte juht sõnas, et Viking Line'il on kindlasti plaan esitada taotlus reisilaevade operaatoritele eraldatavale riigiabi saamiseks. Lisaks on Borodenko sõnul toetuste saamiseks kõnelused käimas ja Rootsi ja Soome valitsusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reisilaevade operaatorid saavad nüüd esitada taotluse lisaeelarvega määratud riigiabi taotlemiseks, mille kogusumma on 20 miljonit eurot. Seega hakatakse välja maksma riigiabi, mille raamistiku on sätestanud Euroopa Komisjon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Neivelt: KredExist võiks saada uus pank\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel nädalal kütab majandusinimeste kirgi meie valitsuse laenupoliitika. Ehk kellele valitsus laenu annab ja kellele mitte. Ma ei taha hakata hindama üksikuid ettevõtteid vaid selgitada suuremat pilti panganduses.\n\nEelmisel aastal postitasin mitu kirjatükki Eesti panganduse probleemidest. Täpsemalt nõrgast konkurentsist ja kõrgest kasumlikkusest. Puuduliku konkurentsi tõttu pangandusturul maksame pangaklientidena kakssada miljonit eurot aastas liiga palju. See fakt ei tekita nii palju diskussiooni kui see, et mõni ettevõte kriisi ajal valitsuselt soodsat laenu saab.\n\nOlen varasemalt palju kirjutanud kõrgetest pensionifondi tasudest. Teine pangatoode, mis väga paljusid puudutab, on tarbimiskrediit.\n\nVastavalt Eesti Panga statistikale oli tarbimiskrediite juuni lõpuga Eesti pankade poolt väljastatud 527 000. Keskmine tarbimiskrediidi intress vastavalt Eesti Panga statistikale oli selle aasta juunis 16,3 protsenti.\n\n2004. aasta mais, kui me Euroopa Liitu astusime ja meil kehtis mitte euro vaid kroon, oli keskmine tarbimiskrediidi intress praegusest madalam peaaegu protsendi võrra ja oli 15,4 protsenti. Aga siis kehtis meil kroon ja hoiustele maksti intresse. Nüüdseks on laenude väljastamine automatiseeritud, aga tarbijale pole sellest võitu tulnud. Olukord panganduses on meie ühiskonnale probleem.\n\nPanganduse tulevikust\n\nPanganduses toimuvad suured muutused. Kõige suurem muutus on töö automatiseerimine. Automatiseerimise tulemusel muutume me kõik pankade jaoks mingiks kirjete kogumiks, mida pankade algoritmid töötlevad.\n\nAlgoritmid otsustavad, kas me saame laenu või mitte ja millist toodet meile pakkuda tuleb. Ja algoritmi muudavad kusagil kaugel peakontoris istuvad riskijuhid. Nii antakse laene eraisikutele ja väikeettevõtetele.\n\nKeskmise suurusega ja suuremate ettevõtete üle otsustavad kohalikud töötajad, kellel on täpsed instruktsioonid peakontorist. Loomingulisusel ja otsustusvabadusel seal palju ruumi ei ole. Need pangad, mille peakontorid on lähemal, on paindlikumad ja saavad turgu võita. Aga tervikuna jäävad need ikkagi pisikesteks ning turgu oluliselt ei mõjuta.\n\n\"Kui oodatav omakapitali tootlus oleks 10-12 protsenti, mis on praeguses intressikeskkonnas väga kõrge, siis see pank suudaks turgu oluliselt rohkem mõjutada.\"\n\nLisaks segab kohalike pankade kasvamist ka kõrge kasumi ootus. Kui oodatav omakapitali tootlus oleks 10-12 protsenti, mis on praeguses intressikeskkonnas väga kõrge, siis see pank suudaks turgu oluliselt rohkem mõjutada ning meie majanduse käekäik sellest ainult paraneks. Ja 10-12 protsenti tootlust oleks investoritele väga suurepäraseks investeeringuks.\n\nSeetõttu tuleks praegust kriisiaega vaadata kui võimalust panganduses konkurentsi juurde tekitada.\n\nKuidas saaks konkurentsi tugevdada?\n\nValitsus on lubanud, et garantiideks ja laenudeks antakse KredExi kaudu vähemalt 1,5 miljardit eurot. Praegu on Eesti pankade laenude maht ettevõtetele üle üheksa miljardi euro. Kui KredEx annab laene ja garantiisid 1,5 miljardi euro eest, siis on see sama palju kui LHV ja Coop pank kokku. See on märkimisväärne maht, mis ka turgu mõjutaks.\n\nKredExi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Uues pangas kuuluks riigile alla poole aktsiatest. Ülejäänu müüdaks börsil meie inimestele ja ettevõtetele.\n\nBörsile tekiks tõeline rahvaaktsia. Ühelt poolt kasvaks konkurents pangaturul ja hinnad langeksid ning otsustamine tuleks kliendile lähemale. Teiselt poolt tekiks inimestele uus võimalus, kuhu oma sääste investeerida.\n\nKui selline pank korralikult tööle saab, siis on ühiskonna otsene võit vähemalt 200 miljonit eurot aastas. Lisaks veel kaudsed mõjud seoses suurema paindlikkusega turul ja sellega, et raha ei läheks dividendina riigist välja. Kokku on kasu vähemalt üks protsent SKT-st. Ja seda igal aastal.\n\nSama probleem pankadega on ka leedulastel. Seal kaalub valitsus panga ostmist. Nemad on probleemist aru saanud ja juba tegutsevad.\n\nKommentaar põhineb Indrek Neivelti Facebooki-postitusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "KredExi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Konkurents pangaturul kasvaks ja inimestele tekiks uus võimalus, kuhu oma sääste investeerida, kirjutab Indrek Neivelt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nToyota: Ypres'i ralli toimib MM-kalendris vaid ideaalse stsenaariumi järgi\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalal teatas WRC promootor, et Türgi ralli tõstetakse nädal aega varasemaks, mis võimaldab MM-kalendrisse lisada uue võistluse. Valikus on Horvaatia ja Ypres'i rallid ning suure tõenäosusega jõuab promootoriga kokkuleppele just Belgia võistlus.\n\nLisaks Fowlerile jääb otsus mõistetamatuks M-Sport Fordi tiimijuhile Richard Millenerile. Fowler lisas, et plaan võib ju paberil toimida, kuid reaalses elus on see koroonaviiruse pandeemia ajal märksa keerulisem.\n\n\"Me oleme õnnelikud, kui saame Ypres'is võistelda, aga mitte juhul, kui me juba niigi Türki läheme. Teha järjest Eesti, Türgi ja Ypres'i rallid on äärmiselt keeruline. Logistiliselt õnnestub see vaid ideaalse stsenaariumi järgi,\" ütles Fowler. \"Praeguses maailmas ei saa milleski kindel olla.\"\n\nKui Ypres'i ralli kalendrisse lisatakse, siis peaks sellele järgnema Saksamaa ralli, mis sõidetakse 16. ja 17. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Toyota meeskonna tehniline direktor Tom Fowler ei saa aru, milleks on vaja paigutada hooaja teise poole kalendrisse Belgias toimuv Ypres'i ralli, kuna koroonaviiruse pandeemia ajal ei pruugi ideaalsed stsenaariumid toimida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVahur Kersna sai päranduseks Urmas Oti kirjad Laine Heinale\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalal Heina sõbrad selle soovi ka täitsid ja kirjad jõudsid Kersnani, kes ütles Kroonikale, et tegemist on suure auga ja ju ta kuidagi selle usalduse ära teenis.\n\nKirjade sisu Kersna avada ei tahtnud: \"Seal on isiklikud teemad. Ma ei arva, et iga tont peaks nende kirjade sisu teadma.\"\n\nKüll aga jagas Kersna ajakirjaga ühte 1974. aastast pärit kirja, kus Ott palus Heinalt, et ta tema kohta sõjakomissariaadile võimalikult roosades toonides kirja kirjutaks, sest äkki ei saadeta teda siis Siberisse või raskele tööle ehituspataljoni.\n\nKersnalt küsiti ka, kas ta kaaluks kirjade oksjonile panemist, sest tõenäoliselt saaks nende eest Venemaal palju raha, kuid Kersna ütles, et seda tal kindlasti plaanis ei ole: \"Nende kirjade koht on Eestis, kõige loogilisemalt ETV muuseumis. Kui mõni teadlane – miks mitte ka Venemaalt – vormistab ühel päeval Urmasest doktoritööd, saab see olema talle tänuväärt materjal.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiljuti lahkus siitilmast Urmas Oti sõbranna ja Oti keskkoolist väljaviskamise järel ta naha päästnud Otepää kooliõpetaja Laine Hein, kelle üks viimaseid soove oli, et tema riiulitel olevad Urmas Oti kirjad antaks üle Vahur Kersnale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedialiit: digitellimuste kasv kompenseerib paberlehtede trükiarvu languse\n\n## Põhitekst:\n\nJuulis oli üleriigilise levikuga päevalehtedest suurim Õhtulehe tiraaž 37 900 eksemplariga, millele järgnes Postimees 33 600-ga. Eesti Päevalehe tiraaž oli juulis 11 800.\n\nÜleriigilistest nädalalehtedest oli Maalehe trükiarv 36 500, Eesti Ekspressil 23 600. Aprillist kord nädalas ilmuma hakanud Äripäeva trükiarv oli juulis 6100. Langenud on ka maakonnalehtede tiraažid.\n\nMeedialiidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt tunnistas ERR-ile, et on täiesti võimalik, et need numbrid on iseseisvusaja madalaimad. Samas on tema sõnul pidevalt juurde tulnud digitellijaid.\n\nMeedialiidu kodulehel avaldatud andmetest selgub, et juulikuus tuli väljaannetele juurde ligi 3000 tasulist digitellimust, mis teeb tasuliste digitellimuste arvuks kokku 103 512. Eraldi väljaannete kaupa digitellimuste arvu ei avaldata.\n\n\"Eelmisest sügisest on digitellijate arv kasvanud 30 protsenti, mis on ikkagi väga kõva kasv ja suurem, kui paljudes teistes Euroopa riikides,\" ütles Viirmaa-Treifeldt.\n\nMeedialiidu tegevdirektori sõnul tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et suvistel kuudel ongi tiraažid madalamad ning septembris ja oktoobris on taas kasvu oodata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajalehtede tiraažide arv langes juulikuus arvatavasti taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele, kuid Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul kompenseerib kasvav digitellimuste arv selle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPerez andis uue positiivse koroonatesti, Hülkenberg saab teise võimaluse\n\n## Põhitekst:\n\nHülkenberg asendas Perezi ka möödunud nädalavahetusel peetud Briti GP-l, kuid võistlus sai 32-aastase sakslase jaoks enne läbi, kui see veel alata oli jõudnud, kuna meeskond ei saanud tema vormelit käima.\n\n\"Sergio uus test oli taas positiivne, mis tähendab, et reeglite järgi jääb ta uuesti eneseisolatsiooni,\" teatas Racing Pointi meeskond. \"Ta on taastumas ja tunneb ennast hästi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel Silverstone'i ringrajal peetaval vormel-1 MM-sarja etapil saab võistlemiseks teise võimaluse Nico Hülkenberg, kuna Sergio Perezi uus koroonaviiruse test oli taas positiivne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseministeerium tellib PR-firmalt ligi 25 000 eest eriolukorra uuringu\n\n## Põhitekst:\n\nSiseministeeriumi põhjenduse järgi on uuringu eesmärgiks selgitada eriolukorra teadlikkust ning sellega seotud informatsiooni tarbimist, kättesaadavust ning sellega kaasnevaid probleeme Eestis elavate välismaalaste seas.\n\n\"Uuringu käigus saadud tulemuste põhjal kujuneb ülevaade probleemkohadest ja vajadustest, mida välismaalased avaliku sektori poolt suunatud kommunikatsiooni osas tunnetavad,\" seisis lepingu lisas.\n\n\"Uuringu tulemuste põhjal on soov süsteemsemalt tegelda kommunikatsiooniga jõudmaks senisest paremini Eestis elavate välismaalasteni ja võimestada kanaleid, mis võiks olla välismaalaste info kättesaadavuse parandamisel abiks, kuid millest teadlikus uuringu tulemuste põhjal on madal. Ennekõike on soov jõuda tulemuseni, kus riigile olulise info, sh teenuste kommunikatsioon jõuaks sihtgrupini ja teadlikkus ei oleks märgatavalt madalam võrreldes eesti keelt kõneleva elanikkonnaga,\" on kirjas lähteülesandes.\n\nLepingu järgi esitab Akkadian uuringu tulemused ministeeriumile hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.\n\nLepingut finantseeritakse 90 protsendi ulatuses \"Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise (RITA)\" projekti raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 10 protsendi ulatuses siseministeeriumi eelarvest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siseministeerium tellib suhtekorraldusfirmalt Akkadian 24 660 euro eest \"Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuringu\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalliliit viib läbi esmaabikoolituse\n\n## Põhitekst:\n\nKoolitus on mõeldud sportlastega tegelevatele füsioterapeutidele ja treeneritele. \"Me tahame pakkuda jalgpallispetsiifilist koolitust, kus lisaks üldisele esmaabi infole käsitleme ka jalgpallist lähtuvaid traumasid,\" sõnas jalgpalliliidu koolitusosakonna juhataja Jan Harend.\n\nTallinnas on koolitused kavas 18. ja 19. augustil kell 10 - 16, Tartus peetakse see 21. augustil kell 9.30 - 15.30. Koolitust viivad läbi erakorralise meditsiini arst-resident Siim Rinken ja SA Tartu kiirabi erakorralise meditsiini õde Raul Jalast. Lisaks jagavad oskusteavet jalgpalliliidu füüsilise ettevalmistuse treenerid Raiko Kokmann ja Ott Meerits.\n\n\"Meie soov oleks ka tulevikus korraldada sarnaseid koolitusi. See sõltub kindlasti huviliste arvust, mille kohta saame esmase ülevaate antud koolitusele registreerunute põhjal,\" lisas Harend.\n\nKoolitusele saab ennast kirja panna jalgpalliliidu kodulehel.\n\nKoolituse programm:\n- Erakorralised situatsioonid spordis - esmane hindamine ja kuidas reageerida\n- Kardiaalne äkksurm spordis\n- Elustamise ABC ja AED kasutamine\n- Kiirabi kutsumine\n- Peatrauma spordis\n- Verejooksu peatamine, luumurdude käsitlus jm esmaabi\n\nPraktiline tegevus:\n- Haavade käsitlus\n- Erakorralised situatsioonid spordis, traumahaige käsitlus, elustamine\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Jalgpalli Liit korraldab augustis kolm ühepäevast täiendkoolitust teemal \"Kriisisituatsioonid spordis: elustamine ja esmaabi\", kus lisaks põhiteadmistele keskendutakse ka sporditraumadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 10 koroonahaiget\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmete järgi laekus viis positiivset testi tulemust Tartumaale (kolm Tartu linna) ja kaks Harjumaale (üks Tallinna). Kolme positiivse tulemuse puhul on maakond teadmata.\n\nÜhe juhtumi puhul on haigus Saksamaalt sisse toodud. Ülejäänud nakatunute puhul käib hetkel veel asjaolude täpsustamine.\n\n7. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi üheksa inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient.\n\nAktiivsete haigusjuhtude arv tõusis ööpäevaga üheksa võrra ja on nüüd 107.\n\nUusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu.\n\nReedese seisuga on haiglates lõpetatud 395 COVID-19 haigusjuhtumit 382 inimesega.\n\nTervenenud on 1 956 inimest. Neist 1 482 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (75,8 protsenti), 474 inimese puhul (24,2 protsenti) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.\n\nEestis on kokku tehtud enam kui 123 000 esmast testi, nendest 2133 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 961 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus 10 positiivset testi tulemust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tahab Iraaki saata viis kaitseväelast\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu võimaldab panustada operatsioonile kuni 10 kaitseväelasega.\n\nEesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al-Anbari provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisus, mille peamiseks ülesandeks oli Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks sellele teenis üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustas Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.\n\nSeoses COVID-19 pandeemiaga ning sisepoliitiliste pingetega on Iraagi palvel alates 2020. aasta kevadest operatsiooni Inherent Resolve väljaõppetegevus ajutiselt oluliselt piiratud ja kohati ka peatatud. Eesti väljaõppemeeskond naasis Eestisse märtsi lõpus ning staabiohvitser aprillis 2020. Lisaks sellele on Eesti seoses muutustega operatsiooni Inherent Resolve struktuuris ja meie partnerriikide, esmajoones Taani, panustamises kohandamas ka oma osalust operatsioonil Iraagis.\n\nEesti kavatseb panustada operatsiooni aastal 2021 staabiohvitseri ja neljaliikmelise väljaõppemeeskonnaga.\n\nTulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.\n\n2021. aasta kaitseministeeriumi eelarves on kaitseväe tegevuskuludeks Inherent Resolve operatsioonil kavandatud 444 700 eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu saatis kooskõlastusringile otsuse eelnõu, millega Eesti pikendaks kaitseväe kasutamist Iraagis rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Eelnõu järgi saadab Eesti Iraaki viis kaitseväelast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLaitses algasid Jaak Kilmi põneviku \"Tagurpidi torn\" võtted\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on hea tunne, kui pärast pikka ootust ja ettevalmistust saab lõpuks võtetega alustada. Mulle on juba lapsepõlvest alates meeldinud erinevad seiklusfilmid ja põnevikud – seda on ka \"Tagurpidi torn\",\" kommenteeris Kilmi.\n\n\"Tagurpidi torn\" räägib viieliikmelise lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub hängimine ja mängimine mahajäetud tootmiskompleksis. Ühel päeval keelatakse lastel seal viibimine ära, kuid kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda ja suunduvad salaja tagasi territooriumile. Kompleksi valvur Elmar annab sellest teada lastevanematele, kuid need ei jõua oma argitoimetuste kõrvalt lastel silma peal hoida.\n\nÜhel päeval juhtub kompleksi valvuriga õnnetus – lapsi jälitanud Elmar kukub sügavasse auku ja vajab väljapääsemiseks kõrvalist abi. Kui ühise eesmärgi nimel otsustab kamp mehe pantvangiks jätta, leiab Kristjan end karmist vastasseisust oma parimate sõpradega. Mida teha? Kas riskida pahandusega kodus või päästa elu? Otsuse edasilükkamine muudab asjad ainult hullemaks. Kristjanil jääb lahendada küsimus - mis on õige ja mis on vale?\n\nRežissöör Jaak Kilmit kõnetas valmiva põneviku sisu: \"\"Tagurpidi torn\" on selline film, millest ma olen tundnud puudust nii vaataja kui filmitegijana. Isana ma tean, et lapsed vajavad väga ka rääkimist tõsistel ja keerulistel teemadel, aga nii lapsevanemad kui valdav osa lastekirjandusest kaldub neid teemasid ignoreerima. Paljud lapsepõlve moraalsed valikud võivad tunduda täiskasvanu jaoks lihtsalt lahendatavad, kuid laste jaoks võivad need kasvada üle pea. Ja sellest meie film räägibki.\"\n\nStsenaristi Aidi Valliku jaoks oli tähtis, kui märkamatult võib sündida vägivald, isegi laste mängudes, kuigi see ei ole tihti pahatahtlik.\n\n\"Kui varjatult ja otsekui uinunud seisundis võib vägivalla idu inimeses peidus püsida, et siis õigetes oludes, mingite asjaolude kokkulangemisel pidurdamatult vallanduda nagu tuumareaktsioon – nii et on raske mõistagi, kust see nüüd tuli. Laste puhul on see nähtavam, ausam, otsesem, aga täiskasvanud head inimesed on õppinud seda iseendagi eest peidus pidama. Tahtsin rääkida loo muinasjuttude ja unistuste rollist inimeste elus, ning sellest, kui ootamatult võivad lood ületada reaalse elu piire või reaalne elu neist mõjutatud saada. Nii nagu muinasjuttudes on hea ja kuri, nii on need mõlemad ka inimese sees olemas, ainult neil vahet teha ei pruugi olla lihtne,\" ütles Vallik.\n\nKui lastevanemate rollidesse valitud Evelin Võigemast, Anti Kobin, Ester Kuntu, Jaanika Arum, Juuli Lill, Reimo Sagor, Andres Lepik ja Riho Kütsar on filmivaatajatele tuttavad nimed, siis laste rollidesse valitud Nils Jaagup England, Rebeka Kask, Una Marta Soms, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko ja Rasmus Ermel on alles oma näitlejakarjääri alguses ning valiti rolliotsingutelt.\n\nFilmi toodavad Stellar Film ja Studija Locomotive, levitab ACME Film. \"Tagurpidi torn\" jõuab kinodesse üle Eesti sügisel 2021.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laitse Raadiojaama hoones algasid 3. augustil Jaak Kilmi lastepõneviku \"Tagurpidi torn\" võtted.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nCalgary Flames kindlustas koha Stanley karikasarjaplay-off'i avaringi\n\n## Põhitekst:\n\nCalgary eest olid resultatiivsed Dillon Dube, Sam Bennett, Sean Monahan ja Rasmus Andersson. Nende väravavaht Cam Talbot tegi 31 edukat tõrjet. Winnipegi vedasid seekord alt esimeses kohtumises vigastada saanud mängijate Mark Scheifele, Patrik Laine ja Mason Appleton puudumine. Väljakule ei pääsenud ka juba põhiturniiril eemale jäänud Bryan Little.\n\nKoroonaviiruse pausi järel peetakse enne play-off 'i avaringi minituur ja kvalifikatsiooniring ehk poolelijäänud hooaja hetkeseisu järgi peavad neli esimest meeskonda lisaturniiri, et selgitada kummagi konverentsi asetused ning ülejäänud seltskond mängib põhimõttel parem viiest. Mängud toimuvad Kanada linnades Edmontonis ja Torontos.\n\nTulemused:\nSt. Louis – Las Vegas 4:6\nPhiladelphia – Washington 3:1\nMinnesota – Vancouver 0:3 (Vancouver juhtib seeriat 2:1)\nColumbus – Toronto 4:3 (Columbus juhib seeriat 2:1)\nWinnipeg – Calgary 0:4 (Calgary juhib seeriat 3:1)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL võitis Calgary Flames Stanley karikasarja kvalifikatsiooniringis Winnipeg Jetsi tulemusega 4:0 ning seeria 3:1 võiduga pääsesid nad esimese läänekonverentsi meeskonnana play-off 'i avaringi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlaste geneetiline peenstruktuur paljastab värvika ajaloo ja piirkondlikud eripärad\n\n## Põhitekst:\n\nSamalaadseid mustreid on nähtud muu hulgas Suurbritannias, Itaalias ja Soomes. \"Piisavalt suure luubiga võib eriti ajas tagasi vaadates näha ruumilisi struktuure igal pool. Selle olemasolu ei tulnud meile seetõttu sellisel kujul üllatusena, kuid Kagu-Eesti eraldumise tugevus oli tõesti muljetavaldav,\" sõnas Mait Metspalu, Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika juhtivteadur ja uurimuse üks vanemautoritest.\n\nTulemused vihjavad, et teatav elanikkonna jagunemine on inimestele iseloomulik kõikjal ja võib juhtuda ka suuremate geograafiliste barjäärideta.\n\nOsaliselt on piirkondlike eripärade taga segunemine naaberrahvastega. Viimane on teadlaste sõnul loomulik. Praegused riigipiirid tekkisid alles suhteliselt hiljuti ja näiteks Missost Tallinna on palju rohkem maad kui Siguldasse.\n\nTartu Ülikooli populatsioonigeneetika teadur ja töö esimene autor Vasili Pankratov rõhutas, et sellele vaatamata on eestlased geneetiliselt teistest rahvastest hästi eristuvad. \"Üks eestlane võib olla soomlastele sarnasem kui teine, kuid kahte eestlast võrreldes on nad omavahel ikka sarnasemad kui eestlane ja soomlane,\" laiendas teadur.\n\nSuhteline sarnasus eestlaste lähirahvastega maakondade lõikes. Autor/allikas: Pankratov jt/ European Journal of Human Genomics\n\nAnalüüsi järeldused langevad ajalooliste allikatega kokku võrdlemisi hästi. Peenstruktuur paljastas pudelikaelu, mis on jäänud seni eestlaste genoome riigi tasandil uurides märkamatuks.\n\n\"Näiteks on saanud rahvaarvu langusega rohkem pihta Pärnumaa, mis haagib väga hästi Rootsi-Poola sõdade ning nendega kaasnenud taudide ja näljahädadega. Samamoodi näeme Virumaal tugevat soomlastele viitavat signaali ja tõepoolest, 17. sajandi alguse rahvaloendusel samastas seal end umbes viiendik inimesi soomlastega,\" tõi Metspalu mõned näited.\n\nTäiendavad analüüsid võivad pakkuda ajaloolastele ka uusi uurimisküsimusi. Muu hulgas vihjab veel käimasolev uuring, et soomlased võisid tunda Kirde-Eesti vastu suurt huvi juba palju varem.\n\nGenoomiuuringud võimaldavad täpsustada Eesti populatsiooni efektiivset suurust. Autor/allikas: Pankratov jt/European Journal of Human Genetics\n\nSamuti võimaldavad genoomiuuringud täpsustada Eesti kunagist rahvaarvu. \"Ajaloolistes allikates võidakse mainida suurt sõda või paljude inimeste hukka saamist, kuid meie andmetega võime vähemalt proovida sinna taha mingit arvu või protsenti taha kirjutada,\" sõnas Pankratov. Värske töö põhjal on jäänud Eesti rahvaarv suurema osa viimasest 2000 aastast 75 000–150 000 vahele.\n\nKagu-Eesti eripärad\nTöörühma jaoks kõige suurema üllatusena eristub ülejäänud riigist tugevalt Kagu-Eesti. Ühte head vastust selle selgitamiseks pole. Lahknemisele viitav signaal ulatub 50 põlvkonna ehk ligikaudu 1000 aasta taha. \"Samas korreleerub see hästi keeleteadlaste oletusega, et kõige esimesena lahknes Läänemere-soome keeltest lõuna-eesti keel, siis liivi keel ja seejärel riburada teised,\" sõnas Mait Metspalu.\n\nTeisalt näitavad enamik kasutatud meetoditest populatsioonide erinevust ka juhul, kui see tuleneb ainult populatsioonide suuruse erinevusest. Kuna see mõjutab geneetilist mitmekesisust, jagatakse suuremas asurkonnas rohkem geenivariante. Populatsioonide lahknemisel hakkab neist ühe arvukuse vähenemisel väiksem populatsioon teistest seeläbi üha rohkem eristuma. Metspalu lisas, et kui ülejäänud Eestis nägi enne Liivi- ja Põhjasõda rahvaarvu tõusu, siis Kagu-Eestis seda ei juhtunud.\n\nKui ülejäänud Eestis nägi enne Liivi- ja Põhjasõda järeltulijaid saavate inimeste arvu kasvu, siis Kagu-Eestis seda ei juhtunud. Autor/allikas: Pankratov jt./European Journal of Human Genetics\n\nViimaks käiakse piirkonnas võrreldes ülejäänud Eestiga ülitugevalt läbi baltlastega. \"Mõnes mõttes on kagu-eestlased lätlastega sarnasemad kui põhja-eestlased,\" laiendas juhtivteadur.\n\nKagu-Eestis täheldati märke ka looduslikust valikust. Mõned tähelepanu püüdnud piirkonnad seostusid naha pigmentatsiooni, luude tiheduse ja Lafora tõvega. \"See osa uuringust ei seisa muidugi kõige tugevamatel alustel ja annab tõlgendamisruumi, aga näib, et seal toimis looduslik valik veidi teistmoodi kui mujal. See tõstatab huvitava võimaluse, et looduslik valik võib toimida sõltumatult ka väiksemates piirkondades,\" sõnas Vasili Pankratov.\n\nPraktilised järeldused\nMait Metspalu ja Vasili Pankratov tõdesid, et geneetilise peenstruktuuri olemasolu võib mõjutada edasiste geeniuuringute läbiviimist. \"Kui me ei pööra populatsiooni struktureeritusele tähelepanu ja tahame rekonstrueerida populatsioonidünaamikat, ei märkaks me eeskätt hiljuti toimunud sündmuste juures pudelikaelu,\" tõi Metspalu näite. Kaugemate, näiteks 2000 aasta taguste sündmuste juures pole see enam niivõrd tähtis.\n\nEesti neljas piirkonnas elava 2305 inimese geneetiline sarnasus teiste rahvastega. Teiste seas: Ita- Itaalia, Spa - Hispaania, Hun - Ungari, Eng - Inglismaa, Swe - Rootsi, Pol - Poola, Lit - Leedu, Lat - Läti, Fin - Soome ja RuN - Venemaa põhjaosa. Autor/allikas: Pankratov jt/ European Journal of Human Genomics\n\nSamuti on see oluline meditsiinigeneetika ja kliiniliste uuringute kontekstis. \"Haiguslike seisunditega seotud geenivariatsioonide puhul näidati juba kaua aega tagasi, et neid struktureeritud populatsioonist otsides võid leida valepositiivseid seoseid. Inimgeneetika alguspäevil oli see mõistetav. Järjestatud genoomide vähesuse tõttu tuli kasutada üle-euroopalisi andmekogusid, kuid nüüd teame, et samamoodi võib tulemusi mõjutada väiksemal tasandil nähtav struktureeritus,\" lisas Pankratov.\n\nEriti oluline on see keerukamate haiguste nagu diabeedi või südame-veresoonkonnahaiguste puhul, mille tekkimist mõjutavad paljud geenivariandid. Teisalt võib muuta väiksem piirkondlik geneetiline mitmekesisus sealtsamast vaid mõnest mutatsioonist tingitud haigustega seotud geenivariantide otsimise.\n---\nLeitud geneetiline peenstruktuur ei kao ilmselt niipea. Tallinna kõrvale jättes sarnanes teiste linnade geneetiline peenstruktuur neid ümbritsevate maapiirkondadega. \"Ilmselt tõmbavad seega suurem osa Eesti linnadest endasse elama vaid kohalikke. Tallinn toimib suurema sulatuskatlana ja sinna suundub elama inimesi üle terve riigi, eriti Kagu-Eestist,\" viitas Pankratov.\n\nUurimus ilmus ajakirjas European Journal of Human Genetics.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Eesti pole kuigi suur, võib näha meie geneetilises peenstruktuuris sõdade ja taudide piirkondlikku mõju ning jälgi segunemisest piiritaguste naabritega. Analüüs viitab, et geeniuuringutes tuleb arvestada kohalike eripäradega senisest enam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis Lukas: kultuurivaldkonna kriisipaketist toetuse saajate ring laieneb\n\n## Põhitekst:\n\nTaas pead tõstev COVID-19 pandeemia teeb kultuuri- ja spordikorraldajad murelikuks. Kevadine kogemus, mil korraga lakkasid üleöö toimimast paljude sektorite väärtusahelad, on veel väga värske. Ja ega taastumine polegi endiselt kehtivate piirangute tingimustes olnud täielik.\n\nKultuuriministeeriumi kriisipaketi suurus kultuuri- ja spordiasutuste töö jätkamise ning sündmuste toimumise kindlustamiseks oli 25 miljonit eurot. Püüdsime lisaeelarvega tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust, püüda katta nende möödapääsmatuid kulusid. Meil oli vaja toetada tööta jäänud vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte.\n\nSelgitamist ja argumentide vahetamist on olnud palju selle üle, kelleni abipakett peaks kindlasti jõudma. Samal ajal pidid kultuurikorraldajad teise käega ka edasi ujuma, otsima uusi innovaatilisi lahendusi oma publikuni jõudmiseks, et nina vee peal hoida. Kogu tulevikku ei saa ju ainult riigieelarvest kinni maksta.\n\nPraegusel digikultuuriaastal on need võimalused publiku poolt muidugi suure tänuga vastu võetud. Tekkis uusi innovaatilisi töövõtteid ja terveid uusi keskkondi internetis.\n\nAlgusest peale oli kultuuriministeeriumile selge, et kriisiabi jagamise kriteerium ei saa näiteks asutuse puhul olla üksnes selle omandivorm või haldusalluvus. Kultuuri luuakse kõikjal.\n\nMõne väiksema mahuga sündmuse mõju kogukonnale või piirkonna majanduselule tervikuna võib olla lausa erakordselt suur. Ometi tuli valikuid teha, sest abivajajad oli ühtaegu nii riigi asutatud kultuuriorganisatsioonid kui ka skaala teisel pool vabakutselised loovisikud – muusikud, näitlejad, kunstnikud, heliloojad, kirjanikud.\n\nEsimeste toetuseks läks umbkaudu 20 miljonit eurot, teiste puhul viis miljonit, kusjuures valitsus suurendas loovisikutele mõeldud eelarvet mitmekordselt pärast seda, kui oli selgeks saanud kriisi tegelik ulatus.\n\nTänan siinkohal meie loomeliite erakordselt kiire tegutsemise ning sujuva koostöö eest loometoetuste menetlemisel ja taotluste esitajateni viimisel. Samuti kuulub tänu kultuurkapitalile, mille sihtkapitalid reageerisid kiiresti ja eraldasid ka omalt poolt tegevusstipendiume.\n\nKultuuriministeerium kuulutab välja lisavoorud\n\nKriisipaketi toetused on praeguseks välja makstud. Meetmete ettevalmistamine sellisel kujul oli Eesti riigis esmakordne. Vaatamata tihedale, vahel ka teravale mõttevahetusele eri valdkondadega ei olnud kõiki vajadusi võimalik ette näha. Eelarvepiire tajudes tuli alustada pigem konservatiivselt. Nii tekkis osas valdkondades teatud jääk, mida võis osaliselt ju eeldadagi.\n\nSee raha – ja me räägime umbkaudu 2,5 miljonist eurost – ei lähe kultuuri- ja spordivaldkonnale kaduma. Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda.\n\nEsialgsest jaotusest jäid kõrvale nii rahvusliku käsitöö tegijad kui ka kogukondliku kultuurielu hoidjad ja kogunemispaigad, meie rahvamajad. Tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele, kus ärajäänud sündmuste tõttu on ebakindlus eriti suur.\n\nSaame veelgi tugevamalt olla toeks meie filmindusele, milles eri sektorite kaasatus annab tööd kõige erinevamate valdkondade inimestele, rääkimata filminduse rahvusvahelisest mõõtmest. Uute voorude täpsed tingimused töötatakse välja ja anname neist taotlejatele aegsasti teada.\n\n\"Kultuuriministeerium algatab samalaadse maksualanduse kontserdipiletitelt, et aidata Eesti kontserdielu kaitsta tugevas konkurentsis Riia ja Helsingiga.\"\n\nLisaks 25 miljonile eurole toetas riik ajakirjanduse ja eriti maakonnalehtede kojukannet ning sporditaristu halduskulude maksmisel klubisid. Ajakirjanduse käibemaks langes nii nagu on digiraamatutelgi 20 protsendilt üheksale protsendile. Kultuuriministeerium algatab samalaadse maksualanduse kontserdipiletitelt, et aidata Eesti kontserdielu kaitsta tugevas konkurentsis Riia ja Helsingiga.\n\nMingi lootus peab ju olema\n\nSee on olnud omamoodi paradoksaalne kriis. Ehkki seisak oli kevadel täielik, kohati võis tunduda, et isegi lind ei lenda, on need nädalad ja kuud nii kultuuriasutustele ja -korraldajatele kui ka ministeeriumile olnud erakordsed intensiivsed.\n\nEbakindlus jääb mõneks ajaks veel kindlasti püsima, pikemate plaanide tegemine on ka praegu seotud teadmisega kusagil kukla taga, et kõik võib taas muutuda. Samal ajal peab tõesti ka kõiki kiitma hea ja täpse tegevuse eest eritingimustes, sest hoolimata suvel väga aktiivseks ja mitmekülgseks muutunud avatud kultuurielule ei ole neil registreeritud kontsertidel, teatrietendustel ja isegi festivalidel toimunud seni ühtegi nakatumist. Aitäh turvalise Eesti eest!\n\nMida senisest kriisiajast kaasa võtta? Mingi lootus peab ju olema. Ehk seda, et kriis on aidanud mõtestada, mida me teeme, miks me teeme, kellele see on vajalik. Kõigis valdkondades.\n\nMõistagi pani kriis proovile ka suhted riigi ning kultuuri loojate, kandjate ja hoidjate vahel, samuti kõigil omavahel. Aga me tulime toime ning oleme üksteisele tõestanud, et seisame üheskoos kogu kultuurivälja ning selle järjepidevuse eest.\n\nEesti kultuurielu väljub sellest kriisist vähemalt sama tugevana kui sinna satuti. Ja ehk isegi tugevamana, arvestades seda, et sel nädalal otsustas valitsus alustada järgmisel aastal rahvakultuurikollektiivide juhtide palgatoetusesüsteemi rakendamisega, mis kindlustab meie kultuuri kroonijuveeli, laulu- ja tantsupidude traditsiooni igikestvuse. Kultuuriministeerium sai valitsuselt kauaoodatud ülesande töötada välja laulu- ja tantsupeo seadus, mis annab selleks veelgi tugevama garantii.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja kriisipaketi lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda. Samuti tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele ja olla toeks meie filmindusele, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHarden vedas Rocketsi võidule LeBronita mänginud Lakersi üle\n\n## Põhitekst:\n\nHouston Rockets viskas kõikidel veeranditel korvi rohkem punkte kui Los Angeles Lakers. Avaveerandi järel juhtisid nad 33:26, poolajapausiks oli edu kasvanud 65:56-le. Kolmandal veerandil libises Houston veel kuus punkti kaugemale ning lõppskooriks jäi tabloole 113:97.\n\nJames Harden viskas kohtumise jooksul 39 punkti, andis 12 korvisöötu ja võttis kaheksa lauapalli. Ben McLemore lisas 20 ja Jeff Green 15 silma.\n\nLakers mängis seekord LeBron Jamesita, keda vaevab vigastus. Kyle Kuzma sai kirja 21 punkti ning Anthony Davis tõi meeskonnale 17 punkti ja võttis 12 lauapalli.\n\nTulemused: Sacramento – New Orleans 140:125, Milwaukee – Miami 130:116, Phoenix – Indiana 114:99, Dallas – LA Clippers 111:126, Denver – Portland 115:123, Houston – LA Lakers 113:97\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA alistas Houston Rockets läinud ööl Los Angeles Lakersi tulemusega 113:97.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus Tame Impala muusikavideo loole \"Is It True\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"The Slow Rush\" ilmus tänavu veebruaris ja on järjekorras Tame Impala neljas album. Parker pidanuks uue albumi materjaliga suunduma maailmaturneele koos Clairo ja MGMT-ga, kuid koroonapandeemia tõmbas nendele plaanidele kriipsu peale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tame Impala avaldas uue muusikavideo oma loole \"Is It True\", mis pärineb Kevin Parkeri ühemeheprojekti viimaselt albumilt \"The Slow Rush\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJuulis elekter odavnes, toit aga kallines\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta juuliga võrreldes enim mootorikütuse hinnalangus. \"Diislikütus oli tänavu juulis 23,7 protsenti ja bensiin 7,7 protsenti odavam. Suurem mõju indeksi muutusele oli ka eluasemeteenustel, sest kodudesse jõudnud elekter oli mullusest 16,1 protsenti ja üür 8,9 protsenti odavam. Majutusteenuste hind langes samal ajal ligi veerandi võrra,\" selgitas Trasanov.\n\nVastupidises suunas mõjutas indeksi muutust mullusega võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis puuvilja (18 protsenti) ning liha ja lihatoodete (6,3 protsenti) hinnatõus. Toidukaupadest odavnes enim kartul (30 protsenti), värske kala (14 protsenti) ja või (10 protsenti) ning kallinesid värske puuvili ja marjad (23 protsenti).\n\nKaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,8 protsenti.\n\nJuuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri hinnalangus (7 protsenti) ning kallinenud bensiin (3,9 protsenti) ja köögiviljad (4,3 protsenti).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga samale tasemele ja muutus võrreldes eelmise aasta juuliga -0,9 protsenti. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2 protsenti ja teenused 2,0 protsenti odavamad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump allkirjastas TikToki emafirmaga seotud määruse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ühendriigid peavad astuma jõulisi samme TikToki omanike vastu, et kaitsta meie rahvuslikku julgeolekut,\" seisis määruses.\n\nDokument jõustub 45 päeva pärast allkirjastamist.\n\nUSA senat toetas neljapäevasel hääletusel seaduseelnõu, mis keelab riigitöötajail laadida oma telefoni populaarset Hiina videorakendust TikTok.\n\nVabariiklaste kontrolli all oleva senati heakskiidu saanud dokument läheb nüüd arutusele demokraatide enamusega esindajatekotta.\n\n\"TikTok on tohutu julgeolekurisk ja sel ei ole kohta valitsuse seadmetes,\" lausus eelnõu algatanud vabariiklane Josh Hawley.\n\nHiinaga erinevates küsimustes, sealhulgas kaubanduse ja pandeemia osas vägikaigast vedav Trump on seadnud septembri keskpaiga tähtajaks, mil TikToki peab omandama USA ettevõte või keelatakse see Ühendriikides.\n\nHiina süüdistas seepeale teisipäeval Ühendriike \"otseses kiusamises\".\n\nKahe maailma suurima majanduse vahel käärib mitu diplomaatilist tüli. Neist hiljutisim puudutab Trumpi otsust anda TikTokile kuus nädalat oma USA äri mahamüümiseks, seejuures ütles ta ka, et osa müügisummast läheks USA riigikassasse.\n\n\"See läheb vastu turumajanduse põhimõtetele ja WTO avatuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele,\" ütles välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin.\n\nÜhendriikide ametivõimud uurivad TikToki riikliku julgeoleku kaalutlustel, kuivõrd rakendus kogub suures koguses kasutajate isikuandmeid ning on õiguslikult kohustatud neid jagama Pekingiga, juhul kui viimane seda nõuab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump allkirjastas neljapäeval määruse, millega keelustab tehingud sotsiaalmeediaplatvormi TikTok Hiina emafirmaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTaas kaotanud Metsa koduklubi edestab väljalangemistsooni ühe punktiga\n\n## Põhitekst:\n\nMets kuulus AIK algkoosseisu ja sai kirja täismängu. Külalised haarasid juhtohjad 18. minutil, kui skoori tegi Per Frick. Kuus minutit ennepoolajavilet suurendas Elfsborgi eduseisu kaheväravaliseks Jesper Karlsson. AIK autabamuse eest hoolitses 89. minutil Henok Goitom, kirjutab Soccernet.ee.\n\nAIK seis Rootsi kõrgliigas on nukker: mullu neljanda koha saanud klubi on 13 mänguga kogunud 13 punkti (kolm võitu, neli viiki, kuus kaotust) ja asub 16 meeskonna konkurentsis 12. kohal, edestades väljalangemistsooni ainult ühe silmaga (liiga 14. meeskond mängib pärast põhihooaega üleminekumänge). Mets on tänavusel hooajal saanud kirja 12 liigamängu.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiljuti uue peatreeneri palganud Karol Metsa koduklubi Stockholmi AIK kaotas Rootsi kõrgliigas koduväljakul Elfsborgile 1:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nWolfredt avaldas uuelt plaadilt esimese singli ja video\n\n## Põhitekst:\n\nWolfredti kolmas album \"Tides\" ilmub 18. septembril Saksama plaadifirma Moment Of Collapse Records ja USA plaadifirma Somewherecold Records alt nii vinüüli, CD-plaadina kui ka digitaalselt.\n\nAlbumil on seitse instrumentaalpala, mis bändi enda sõnul riivavad stiililiselt ühelt poolt tumedamat ambient 'i ja teiselt poolt post-metal 'it.\n\nEsimene singel \"The Forgotten Man\" esindab albumi meloodilisemat poolt, loos teevad külalistena kaasa Madis \"Tursk\" Aesma tromboonil ja Indrek Koff trompetil.\n\nWolfredti esimene album \"Lullabies to Vilhelmine\" ilmus 2013. aastal plaadifirma Seksound alt, teine stuudioalbum \"Neverno\" jõudis kuulajateni 2017. aasta alguses samuti Seksoundi alt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna post-rock 'i ansambel Wolfredt avalikustas sügisel ilmuvalt albumilt esimese loo ja video.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJoonas Järveläinen siirdub uuel hooajal Islandi kõrgliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 2010. aastast arvukates Eesti klubides pallinud Järveläinen on karjääri jooksul käinud mängimas ka Itaalia esiliigatiimis Latina Basket ja Suurbritannia kõrgliigas Plymouth Raidersis, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nEelmisel hooajal esindas Järveläinen TalTechi meeskonda ja kogus enne koroonaviirusest tingitud pausi 26 kohtumisega keskmiselt 26,8 minutit, 18,4 punkti, 5 lauapalli ja 1,1 vaheltlõiget.\n\nGrindavik on kolmekordne Islandi meister (aastatel 1993, 2012 ja 2013), kes eelmisel hooajal jäi kaheksa võidu ja 13 kaotusega 12 tiimi hulgas 8. kohale.\n\nKlubi peatreener Daniel Gudni Gudmundsson sõnas on väga rahul, et Järveläineniga kokkuleppele jõuti: \"Joonas on ründetalent ja oli eelmisel hooajal näiteks Eesti kõrgeimas liigas parimaks skooritegijaks. Meie koosseis on saamas päris tihedaks ning loodan ka Joonast näha väljakul nii kiiresti kui võimalik.\"\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Islandi kõrgliigaklubi Grindavik teatas neljapäeval, et uuel hooajal liitub nendega 29-aastane ja 202 cm pikkune eestlasest ääremängija Joonas Järveläinen.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPerearstid koostasid uuendatud tegevusjuhendi COVID-19 leviku vältimiseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Hiljutised haiguspuhangud näitavad, kui oluline on inimeste teadlikkus ja vastutustunne ning juhendiga soovime meelde tuletada, millised on kokkulepitud tervisekäitumise põhimõtted viirushaiguste puhul, kuna nendest kinni pidamine mõjutab meie kõikide tervist,\" seisis perearstide teates.\n\n\"Arstidena tahame inimestele südamele panna, et igaüks vastutab oma tervise eest ise ning haigussümptomite ilmnemisel tuleb püsida kodus. Arst saab täpse diagnoosi panna alles pärast testi tulemuse selgumist ning see võtab aega – samas võib inimene olla juba nakkusohtlik,\" selgitas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Karmen Joller.\n\n\"Me suutsime kevadel haigusest ühiselt jagu saada ja meil on olnud imeline hingetõmbeaeg. Praegu on aga aeg end uuesti kokku võtta ja pingutada. Tegelikult ei olegi ju vaja palju: kui kevadel pidid kodus püsima kõik inimesed, siis hetkel on eneseisolatsioon vajalik vaid neile, kellel on haigussümptomid. Üksteisest hoolides suudame ka seekord haiguse levikut vähemalt pidurdada, kui mitte peatada,\" lisas Joller.\n\nERR avaldab juhendi täismahus.\n\nMIDA TEHA, KUI TUNNED, ET OLED HAIGESTUNUD?\n\nHaigena püsi kodus!\n\nEneseisolatsioon on vajalik ka siis, kui Sul on väga kerged hingamisteede ägeda viirushaiguse sümptomid või vaid üks sümptomitest (näiteks köha, nohu, kurguvalu, palavik).\n\nVõta ühendust oma perearstikeskusega, et Sind suunataks testimisele.\n\nÄra keeldu testimisest! Kui selgub, et Sul on COVID-19, on väga oluline, et enda suhtes saaksid tähelepanelikud olla ka need inimesed, kes Sinuga lähedalt kokku puutusid. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Need inimesed peavad oma tervise suhtes tähelepanelikud olema ja sümptomite ilmnemisel kohe oma perearstikeskusega ühendust võtma.\n\nKui Su terviseseisund vajab täpsustamist, võidakse Sind kutsuda perearstikeskusse vastuvõtule.\n\nÄra karda minna, perearstikeskuses hoolitsetakse selle eest, et nakkusohtlikud ja ilma tõenäolise nakkuseta inimesed kokku ei puutuks. Haigena kodust väljaspool liikudes kanna maski, järgides seejuures õige maskikandmise reegleid!\n\nPerearstid suunavad testimisele haigussümptomitega inimesi meditsiinilise näidustuse olemasolul.\n\nSümptomiteta inimesi perearstid testimisele ei suuna. Kui testimine on vajalik töö tõttu, korraldab testimise tööandja või leiab inimene testimisvõimaluse, makstes selle eest ise.\n\nPea meeles, et kuni lõpliku diagnoosini, mille saad perearstilt pärast uuringuid või testimist, ei saa olla kindel, millise viirusega on tegu.\n\nSümptomite väljaselgitamisel ja patsiendi seisundi hindamisel saadud esmast infot ei tohi tõlgendada kergekäeliselt. Haigusnähtudega püsi kodus, sõltumata diagnoosist! Vahel võib test anda valenegatiivse tulemuse, st inimene on nakkusohtlik, aga test seda ei näita.\n\nKodus tuleb püsida seni, kuni oled terveks saanud või kuni perearst on öelnud, et Sa pole enam nakkusohtlik.\n\nKui enesetunne ja töö iseloom seda võimaldavad, võib loomulikult teha kaugtööd.\n\nKöhal ja/või nohul on peale nakkushaiguste ka muid põhjuseid ning seetõttu ei pruugi köhiv või aevastav inimene olla tingimata nakkusohtlik.\n\nSeetõttu ära kritiseeri inimest, kes avalikus kohas nuuskab, köhib või aevastab, kui ta järgib hügieenireegleid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Perearstide Selts on välja töötanud juhendmaterjali patsiendile, kellel ilmnevad ülemiste hingamisteede haigusele omased sümptomid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump taaskehtestas Kanada alumiiniumile kümneprotsendise tollimaksu\n\n## Põhitekst:\n\nOhio osariigis asuvas Whirlpooli pesumasinate tehases kõne pidanud Trump ütles varem päeval, et allkirjastas määruse, mis kaitseb Ameerika tööstust Kanadale alumiiniumtollimaksu taaskehtestamisega.\n\n\"Kanada püüdis meid ära kasutada, nagu tavaliselt,\" sõnas ta.\n\nTrump ütles, et kaotas maksu Kanadale, mis on osa kolmepoolsest vabakaubandusleppest Mehhiko ja Ühendriikidega, tingimusel, et nad ei \"ujutaks meie riiki üle ekspordiga ega tapaks kõiki meie alumiinium(isektori) töökohti\".\n\nTrumpi sõnul rikkusid Kanada alumiiniumitootjad endapoolselt võetud kohustust.\n\nKanada lubas rakendada vastumeetmeid\n\nOttawa teatas neljapäeval, et annab Washingtonile seoses Kanada alumiiniumile taaskehtestatud tollimaksuga vastulöögi \"dollar-dollari vastu\".\n\nAsepeaminister Chrystia Freeland nimetas avalduses USA tollimaksu \"põhjendamatuks ja vastuvõetamatuks\".\n\n\"Vastuseks Ameerika tariifidele, kavatseb Kanada kiiresti kehtestada vastumeetmed dollar-dollari vastu,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump teatas neljapäeval, et kehtestas uuesti kümneprotsendise tollimaksu Kanada alumiiniumi sisseveole, öeldes, et Ühendriikide üks peamisi kaubanduspartnereid \"püüab meid ära kasutada\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValgevenes avaldasid taas tuhanded meelt valimiste eel\n\n## Põhitekst:\n\nMinski põhjaosas asuvale Kiievi väljakule kogunes hinnanguliselt 5000 inimest, kes aplodeerisid, lehvitasid Valgevene lippe ning nõudsid hüüetega \"Lahku!\" autoritaarse riigipea Aleksandr Lukašenko võimult taandumist.\n\nLukašenko on pühapäeval peetavate valimiste eel püüdnud äärmiselt jõuliselt maha suruda opositsiooni ja saavutab ülisuure tõenäosusega tagasivalimise oma kuuendaks ametiajaks.\n\nTsihhanovskaja on suutnud koguda enda ümber tohutuid rahvamasse pärast seda, kui võimud lubasid tal osaleda oma vangistatud abikaasa asemel presidendikandidaadina.\n\nMinski linnavalitsus ütles varem, et väljakud, kuhu Tsihhanovskaja oli varem planeerinud oma toetajate kogunemisi, on suletud ametlikeks kontsertideks, millega tähistatakse raudteelaste ja kõrgemate õppeasutuste töötajate päevi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valgevene pealinna Minski tänavaile kogunes neljapäeval taas tuhandeid inimesi avaldama toetust opositsiooni presidendikandidaadile Svetlana Tsihhanovskajale, seda vaatamata võimude pingutustele sulgeda kõik väljakud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWolverhampton jõudis Euroopas kaheksa sekka\n\n## Põhitekst:\n\nWanderersi võiduvärava lõi juba üheksandal minutil penaltist Raul Jimenez. Avapoolaja keskel saatis palli vastaste puuri ka Olympiakos, aga suluseisust.\n\nEdasi kaheksa hulka jõudis ka Šveitsi klubi Basel, kes oli kodus 1:0 (88. Fabian Frei) üle Frankfurdi Eintrachtist. Avamängu märtsis oli Basel võitnud 4:0.\n\nVeerandfinaalide paarid: Manchester United - Kopenhaagen, Milano Inter - Leverkuseni Bayer, Donetski Šahtar - Basel ja Wolverhampton Wanderers - Sevilla.\n\nVeerandfinaalid mängitakse järgmise nädala esmaspäeval-teisipäeval erinevatel Saksamaa staadionitel. Poolfinaalid järgnevad 16. ja 17. augustil ning finaal 21. augustil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teise Inglismaa klubina pääses jalgpalli Euroopa liigas veerandfinaali Wolverhampton Wanderers, kes alistas kodus Pireuse Olympiakose 1:0 ja jõudis edasi kahe mängu summas 2:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEne Mihkelsoni sünniaastapäeva konverentsil räägitakse elust, ajast ja loost\n\n## Põhitekst:\n\nKonverentsil \"Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75\" esinevad ettekannetega nii juba tuntud kirjandusuurijad ja ajaloolased kui ka doktorandid nii kirjanduse kui ka filosoofia valdkonnast. Mõnele neist on käesolev esimene Ene Mihkelsoni loomingu põhjalikum käsitlus.\n\nEttekannetega esinevad Arne Merilai, Tiina Ann Kirss, Aigi Rahi-Tamm, Aija Sakova, Johanna Ross, Toomas Kiho, Henrik Sova, Ene-Reet Soovik, Marju Taukar, Joosep Susi, Indrek Ojam, Agnes Neier, Kristiine Kikas ja Tanar Kirs. Henrik Sova, Ene-Reet Soovik, Marju Taukar ja Joosep Susi pälvisid 2018. aasta lõpus ka Tartu Kultuurkapitali ja Ene Mihkelsoni Seltsi uurijastipendiumi.\n\nEttekannete teemad on seotud nii luule kui proosaga, ajaloo ja elu omavahelise põimumisega.\n\nEttekannete kõrval kuulutatakse välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia laureaat ning tutvustatakse õpilastele suunatud tõlgenduskonkursi \"Mihkelsoni lugedes\" tulemusi ja parimaid võistlustöid. Samuti kõlavad hetked Ene Mihkelsoni luulest ja elust: \"Elu ongi jumalagajätt – hetki Mihkelsoni eluloost ja luulest.\" Otsinud-leidnud Merle Karusoo, hääle annab Katrin Saukas.\n\nEsitletakse äsja valminud Eva ja Mart Velskri koostatud raamatut \"Vaba inimese tunne. Vestlused Ene Mihkelsoniga\" (EKSA, 2019). Raamatusse on koondatud varasemalt ilmunud kirjalikud ja suulised intervjuud kirjanikuga, kuid lisandunud on ka käsikirjalisi, varasemalt ilmumata vestlusi. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik kirjaniku erakogust.\n\nEne Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiale, mida annavad välja Ene Mihkelsoni Selts ja Tartu Kultuurkapital ja mis antakse üle sel aastal esimest korda, nomineeriti Kaur Riismaa Sirbis ilmunud kultuuri ja ühiskonda mõtestavate artiklite seeria, Eero Epner Vikerkaares ilmunud eesti ajalugu puudutavate käsitluste ning Joonas Hellerma kultuurisaate Plekktrumm eestvedamise ning kultuuriväljaannetes ilmunud käsitluste eest.\n\nÕpilastele mõeldud tõlgenduskonkurss \"Mihkelsoni lugedes\" kutsus gümnaasiumiõpilasi ja nende eesti kirjanduse õpetajaid lugema ja tõlgendama kirjaniku rikkalikku luulepärandit. Augustis korraldas selts ka eesti kirjanduse õpetajatele lähilugemise alase koolituse, et toetada ja julgustada õpetajaid Mihkelsoni luulega tegelema. Konkurss osutus üle ootuste tugevaks ja pupulaarseks. Kokku osales konkursil 57 õpilast viiest erinevast koolist üle Eesti\nKonverentsi korraldavad Ene Mihkelsoni Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse õppetool. Toetavad selts ja Eesti Kultuurkapital.\n\nEne Mihkelsonile pühendud konverents on avatud kõigile huvilistele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "18.–19. oktoobrini tähistatakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kirjanik Ene Mihkelsoni 75. sünniaastapäeva konverentsi ja intervjuuraamatu ilmumisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa jalgpallikoondis kaotas kümneaastase vaheaja järel valikmängu\n\n## Põhitekst:\n\nInglaste kapten Harry Kane viis küll omad juba viiendal minutil penaltist juhtima, kuid Jakub Brabec viigistas neli minutit hiljem seisu. Tšehhide võiduvärava sündis 85. minutil, kui Lukas Masopusti söödust skooris Zdenek Ondrasek.\n\nA-alagrupi teises tänases kohtumises mängisid Montenegro ja Bulgaaria 0:0 viiki.\n\nGrupi liidrina jätkab 12 punkti kogunud Inglismaa, mängu enam pidanud Tšehhi on sama punktisummaga teine.\n\nH-alagrupis sai valitsev maailmameister Prantsusmaa raske 1:0 võidu Islandi üle. Võõrsil peetud kohtumise ainsa värava lõi 66. minutil penaltist Olivier Giroud.\n\nGrupi liidrina jätkab 18 punkti kogunud Türgi, kes alistas täna Albaania 1:0. Prantsusmaa on sama punktisummaga teine.\n\nH-grupi kolmandas kohtumises sai Andorra 1:0 võidu Moldova üle.\n\nTeised tulemused:\n\nB-alagrupp\n\nPortugal – Luksemburg 3:0\nUkraina – Leedu 2:0\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli EM-valiksarjas sai Inglismaa koondis reedel enda esimese valiksarja kaotuse pärast 2009. aastat, kui võõrsil jäädi Tšehhile alla 1:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kongress kuulas Ukraina endist suursaadikut\n\n## Põhitekst:\n\nTagandamisjuurdlust läbi viivad kongressi komiteed on andnud välisminister Mike Pompeole korralduse anda üle Ukrainaga seotud dokumendid ja küsitlenud välisministeeriumi ametnikke.\n\nNende seas on Yovanovitch, kelle Trump väidetavalt varem sel aastal oma ametikohalt lahkuma sundis, sest saadik ei allunud tema nõudmistele survestada Kiievit seoses presidendi poliitilise rivaali Joe Bideniga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kongressi komiteed kuulasid reedel Ukraina endise suursaadiku Marie Yovanovitchi ütlusi, edastasid meediakanalid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba koduklubi jätkas võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise avavärava viskas kolmandal minutil Topi Jaakola (Pelicans), kuid Jarkko Immonen (JYP) viigistas kolmandiku lõpus seisu. Võõrustajate võiduvärava sai teisel kolmandikul kirja Julius Nattinen (JYP).\n\nLiigatabelis on 12 mängust 19 punkti kogunud JYP neljandal kohal. Mängu vähem pidanud liider Tapparal on kirjas 30 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome jäähoki meistrivõistlustel teenis hooaja viienda võidu Eesti koondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP, kes alistas kodus Pelicansi 2:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kaitseminister: pole mingit märki, et Türgi plaaniks pealetungi peatada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu jutuajamiste põhjal minister (Hulusi) Akariga, ei näe ma mingit märki sellest, et nad on valmis lõpetama,\" lausus Esper pressikonverentsil.\n\nPentagon märkis varem reedel, et Esper olevat jutuajamises oma kolleegiga jõuliselt julgustanud Türgit peatama pealetungi Süürias, hoiatades, et sel võivad olla Ankarale tõsised tagajärjed.\n\nUSA rahandusminister Steven Mnuchin teatas reedel, et riik on valmis kehtestama Türgile märkimisväärsed majandussanktsioonid, mille eesmärk on lõpetada pealetung Süüria kirdeosas.\n\nMnuchini sõnul on USA vajadusel võimeline peatama Türgi majanduse. President Donald Trump ei ole siiski veel määrust sanktsioonide kohta allkirjastanud.\n\nTürgi president Recep Tayyip Erdogan ütles enne seda, et riik ei kavatse teiste maade ähvarduste tõttu pealetungist loobuda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kaitseminister Mark Esper ütles reedel, et pole mingit märki selle kohta, nagu kavatseks Türgi peatada oma pealetungi kurdi võitlejate vastu Süüria kirdeosas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n15-aastane Gauff alistas Linzis maailma kaheksanda reketi\n\n## Põhitekst:\n\nGauffil, kes tõuseb uuel nädalal maailma saja parima tennisisti sekka, alistas hollandlanna tund ja 39 minutit kestnud matšis numbritega 7:6 (1), 6:4.\n\nGauff servis matši jooksul ühe ässa ja tegi ühe topeltvea, Bertensi vastavad numbrid olid seitse ja neli.\n\nEsimest korda maailma edetabeli esikümnesse kuuluva tennisisti alistanud Gauff kohtub poolfinaalis sakslanna Andrea Petkoviciga (WTA 75.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Linzi tenniseturniiril sai jätku 15-aastase Coco Gauffi (WTA 110.) suurepärane turniir, kui noor ameeriklanna alistas veerandfinaalis esimese asetusega Kiki Bertensi (WTA 8.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUnited Airlines lükkas Boeing 737 MAX-i lennud järgmisesse aastasse\n\n## Põhitekst:\n\nLennufirma teatel tühistatakse kõik 737 MAX-i lennud kuni 6. jaanuarini. Varasema ajakava järgi pidid selle mudeli lennukid jääma maa peale 19. detsembrini.\n\n\"Me jätkame regulatiivse protsessi jälgimist ja teeme kiirelt vajalikke kohandusi oma tegevusele ja graafikule, seda meiega reisivate klientide hüvanguks,\" teatas ettevõte.\n\nBoeing 737 MAX lennukite lennud peatati tänavu märtsis pärast kaht lennukatastroofi, kus hukkus kokku 346 inimest.\n\nBoeing loodab saada heakskiidu lennuki teenistusse naasmiseks käesoleval aastal, kuid firma on rõhutanud, et selle otsuse peavad tegema riiklikud ametivõimud.\n\nUSA lennundusamet on märkinud, et see võib juhtuda järk-järgult, kuivõrd eri riikide lennundusametid ei ole küsimuses üksmeelel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lennufirma United Airlines teatas reedel, et lükkab Boeing 737 MAX-i plaanitava teenistusse naasmise järgmisesse aastasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere Tarvas alistas kodusaalis Tallinna Kalevi\n\n## Põhitekst:\n\nTarvas võitis kohtumise avaveerandi kolme silmaga ja poolajaks suurendati vahe üheksale punktile. Külalised Tallinnast võitsid küll kaks viimast veerandit vastavalt kahe ja kolme punktiga, kuid võõrustajate võitu enam väärata ei suudetud.\n\nRakverele tõi enim punkte Thomas Hamilton IV, kes viskas 24 silma ja tõi ka üheksa lauapalli. Rain Veidemani kontole kirjutati 20 punkti, neli lauapalli ja seitse korvisöötu, Egert Haller panustas 15 punktiga. Kalevi parimad olid Tanel Sokk ja Michael Buchahan, kes mõlemad tõid 21 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Eesti-Läti liigas teenis Rakvere Tarvas hooaja teise võidu, kui kodupubliku ees alistati Tallinna Kalev/TLÜ meeskond tulemusega 80:76 (20:17, 23:17, 17:19, 20:23).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli liit otsib rohelise mõtteviisiga vabatahtlikke\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on projekti raames plaanis korraldada 23. mail 2020. aastal toimuv Eesti klubijalgpalli pidupäev keskkonnasõbralikult ja ühtlasi läbi selle juhtida üldsuse tähelepanu keskkonnateemadele. Päeva raames toimuvad üritused näitavad jätkusuutliku lähenemise erinevaid tahke ning pakuvad põnevat kaasalöömise võimalust külastajatele.\n\n\"Green Team\" liikmena on võimalik kaasa rääkida selles, kuidas Eesti klubijalgpalli pidupäeva säästvalt korraldada. Talveperioodil toimuvad koosolekud, mille tulemusena töötatakse välja konkreetsed tegevused 23. mail 2020 toimuvaks suurürituseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Jalgpalli Liit (EJL) võtab osa üle-euroopalisest projektist PlayGreen, mille eesmärk on jalgpalliürituste jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmine. Kõik vabatahtlikud on oodatud andma projekti oma panust ja astuma \"Green Team\" liikmeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMagnus Kirt kandideerib Euroopa parimaks kergejõustiklaseks, hääle saab anda ka rahvas\n\n## Põhitekst:\n\nKirt pälvis tänavu ka Teemantliiga üldvõidu ning on maailma hooaja edetabeli liider, olles visanud suvel Soomes peetud võistlusel Eesti rekordi 90.61.\n\nLisaks Kirdile on nominentide hulgas veel 400 m tõkkejooksja Karsten Warholm (Norra), kettaheitja Daniel Stahl (Rootsi), käija Perseus Karlström (Rootsi), mitmevõistleja Niklas Kaul (Saksamaa), 1500 m jooksja Marcin Lewandowski (Poola), 110 m tõkkejooksja Sergei Šubenkov (Venemaa), 800 m jooksja Amel Tuka (Bosnia ja Hertsegoviina) ning vasaraheitja Pawel Fajdek (Poola).\n\nEuroopa aasta parimate kergejõustiklaste valimisel saab oma panuse anda ka rahvas, sest sotsiaalmeedia vahendusel antud hääled moodustavad lõpptulemusest veerandi. Enda valiku tegemiseks tuleb kandidaadi foto märkida Facebookis/Instagramis \"meeldivaks\" või seda Twitteris retweet 'ida. Hääli saab anda kuni 18. oktoobrini, lõpptulemusele annavad panuse veel alaliidud, Euroopa kergejõustikuliidu eksperdid ja meedia.\n\nEuroopa kergejõustikuauhinnad antakse üle 26. oktoobril Tallinnas peetaval galal, mida kannab otsepildis üle ERR.\n\nMagnus Kirdi poolt hääletamiseks märgi üks või mõlemad postitused \"meeldivaks\":\n\nView this post on Instagram\n\nLike this photo to vote for Magnus Kirt! Season highlights: ????World javelin silver medallist ????Diamond League champion ????World leader at 90.61m Voting closes at 12:00pm CET on Friday 18 October. #GoldenTracks\n\nA post shared by European Athletics (@europeanathletics) on Oct 11, 2019 at 9:17am PDT\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa kergejõustikuliit kuulutas välja 2019. aasta parimate meeskergejõustiklaste nominendid, kus teiste seas kandideerib auhinnale ka odaviskes MM-il hõbemedali võitnud Magnus Kirt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi sai Moskva turniiri kvalifikatsiooniks esimese asetuse\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval enda esimese matši pidav Kanepi kohtub esimeses ringis vabapääsmega osaleva venelanna Vlada Kovaliga (WTA 436.). Kovali alistamise korral ootaks Kanepit järgmisena ees kolmanda asetusega venelanna Valentina Ivakhenko ja neljanda asetusega ukrainlanna Angelina Kalinina omavahelise mängu võitja.\n\nMiljoni dollari suuruse auhinnafondiga põhiturniirile pääsemiseks peab Kanepi alistama kolm vastast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaia Kanepi (WTA 109.) sai 14. oktoobril algava Moskva WTA tenniseturniiri kvalifikatsiooniks esimese asetuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBö uue hooaja eel: loodan Fourcade'iga vägevat duelli!\n\n## Põhitekst:\n\nSeitsmel järjestikusel hooajal (2011–2018) MK-sarja üldvõidu pälvinud 31-aastase Fourcade'i eelmine hooaeg ebaõnnestus täielikult, kui tituleeritud prantslane sai kokkuvõttes alles 12. koha ja jäi ka MM-il medalita. Väga tugeva hooaja teinud Böle Fourcade konkurentsi pakkuda ei suutnud, kuid norralane usub, et uus hooaeg saab kahe mehe vahel olema eelmisest tasavägisem.\n\n\"Selle põhjal, mida ta on sel suvel näidanud – tema füüsis, tema suhtumine – ma arvan, et ta on valmis võistlustulle naasma,\" rääkis Bö Norra televisioonile. \"Tema mitte kõige parem hooaeg annab talle ilmselt indu juurde.\"\n\n\"Ma usun, et see on pealtvaatajatele ja fännidele hea. Natuke vähem meile, kes me mõlemad vihkame kaotamist, aga ma loodan, et meil saab olema vägev duell.\"\n\nBö sõnul jääb ta tõenäoliselt ka mõnedest 2020. aasta alguses peetavatest MK-etappidest eemale, sest ta saab isaks. \"Minu jaoks on väga oluline olla seal, kui meie laps sünnib. Need on hetked, millest ma ei taha ilma jääda. Olen veendunud, et naasen veelgi tugevamalt, sest isaks saamine annab mulle veelgi rohkem motivatsiooni.\"\n\nLaskesuusatamise MK-sarja uue hooaja avaetapp peetakse 30. novembrist 8. detsembrini Rootsis Östersundis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel hooajal laskesuusatamise MK-sarjas puhta töö teinud ja MM-il neli kulda võitnud Johannes Thingnes Bö sõnul on prantslane Martin Fourcade taas hea vormis ning norralane loodab seitsmekordse MK-sarja võitjaga uuel hooajal võrdset lahingut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFöderaalkohus käskis Trumpi raamatupidajatel maksuandmed Kongressile anda\n\n## Põhitekst:\n\nTäpsemalt puudutab otsus Trumpi maksu- ja äridokumente, mis on hoiul raamatupidamisfirmas Mazars USA LLP. Sisuliselt tähendab see seda, et maksuandmed jäävad kongressile üle andmata vaid juhul, kui sama kohus oma täiskoosseisus otsust muudab või USA ülemkohus selle otsuse täitmise tõkestab, vahendas Bloomberg.\n\nApellatsioonikohus ei nõustunud seega presidendi advokaatide seisukohaga, et esindajatekoja järelevalvekomisjonil ei ole seaduslikku põhjust nimetatud informatsiooniga tutvuda.\n\nSamal teemal sai Trump hiljuti ka New Yorgi föderaalkohtus, kuigi seal õnnestus presidendi advokaatidel otsuse täitmine kiire edasikaebamisega peatada.\n\nNii Trump, ettevõte Trump Organization kui ka presidendi kolm vanemat last on korduvalt keeldunud kongressile oma maksuandmeid tutvustamast. Esindajatekoja demokraatidest rahvasaadikud on veendunud, et maksuandmetega tutvudes on neil võimalik paremini uurida praeguse USA täitevvõimu võimalikke huvide konflikte või muid rikkumisi.\n\nTrump murdis 2016. aasta valimistel pikaaegset tava, mille järgi presidendikandidaadid avalikustavad oma maksuandmed. Seda on teinud enamus presidente alates 1970. aastatest, ehkki seadusega seda ei nõuta.\n\nMitmed USA analüütikud on teemat kommenteerides märkinud, et Trump pole nii aktiivselt maksuandmete avalikustamise vastu mitte mingit väidetavate finantskuritegude, rahapesu või Venemaa-juurdlusega seotud küsimuste tõttu, nagu paljud demokraatidest kriitikud kahtlustavad, vaid põhjusel, et maksuandmed võivad kinnitada väiteid, et Trump pole kaugeltki nii rikas kui ta ise on mõista andnud. Ehk end aastakümneid eduka suurärimehe ja miljardärina esitlenud president ei pruugi tegelikult miljardär ollagi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Washingtoni föderaalne apellatsioonikohus tegi reedel otsuse, mille kohaselt peavad president Donald Trumpi raamatupidajad andma kongressi esindajatekojale riigipead puudutavad maksudokumendid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVald esitab Kuressaare keskväljaku projekteerija vastu rahalise nõude\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vallavalitsuse tellimusel valminud eksperthinnangu valguses on tegu projekteerimisveaga ja kõigile on ka oma silmaga näha, et see lahendus ei tööta. See tähendab, et peame esitama nõude projekteerija vastu,\" vahendab Saarte Hääl Leivategija sõnu.\n\nKuressaare keskväljaku põhiprojekti koostanud Projekt Kuubis OÜ esindaja Merylin Rüütli ütles Kadi raadiole, et tema hinnangul proovitakse uputusprobleem lahenduse otsimise asemel enda kaelast kellegi teise kaela veeretada.\n\n\"Need andmed, mis tellija ja kohalikud võrguvaldajad meile andsid, on teised, kui need lähteandmed, mille põhjal on nüüd tehtud see ekspertiis, millega üritatakse väita, et projekt on olnud vigane,\" sõnas Rüütli.\n\nKuressaare keskväljak avati pärast poolteist aastat kestnud remonti inimestele ja autodele liiklemiseks septembri alguses toimunud tänavapiknikuga.\n\nPärast remonti uuenes turg, täiesti muutunud on keskväljak koos purskkaevuga ning tänavad laoti graniitkividest.\n\nSuvel uputas tugev paduvihm mitmel korral keskväljaku ääres asuvat kohvikut. Juulis kinnitasid Saaremaa valla ehitusinsenerid, et kesklinna ehitustööd ei ole uputuste põhjus ja probleem võib-olla selles, et sadeveetorud ei suuda suures koguses vihmavett ära juhtida.\n\nLeivategija kinnitas siis, et insenerid tegelevad probleemi lahendamisega. \"Sellega tegelevad hetkel meie insenerid. See ei ole otseselt ehitusest tingitud probleem ja me ei saa täna öelda, et kesklinna ümberehitus on selle tinginud,\" sõnas abivallavanem juulis.\n\n\"Lahendus on kindlasti olemas ja ilmselt tuleb alustada sellest, et need kollektorid, mis viivad sadeveed kesklinnast välja, tuleb välja vahetada või ehitada mõni uuem ja otsem tee ja suurema läbilaskevõimega. See peaks sellele olukorrale leevendust pakkuma,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saaremaa vald esitab rahalise nõude Kuressaare keskväljaku projekteerinud OÜ Projekt Kuubis vastu, ütles abivallavanem Jaan Leivategija reedel vallavolikogu istungil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAjutiselt peatreenerita olev Levadia jäi ilma ka abitreenerist\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise abitreener Vladimir Vassiljev läks esimest korda koondisepausile vastu seisus, kus samaaegselt on ta ka FCI Levadia esindusmeeskonna peatreener. Enne sellele eelnevat viimast liigakohtumist teatas ta, et kahe rolli ühildamiseks on vajalikud plaanid tehtud ning treeningprotsessi viib läbi Mihajlo Trajkovic, keda abistavad kaptenid, vahendab Soccernet.ee.\n\nTäna teatas Gdynia Arka oma kodulehel, et Rogici kõrval võtab abitreeneri rolli sisse Trajkovic, kes osapoolte kokkuleppel on otsustanud Levadiast lahkuda. \"Eile me saime teada, et Mihajlo lahkub meie juurest. Praegusel hetkel oleme palunud abi, aga õnneks treenereid meil klubis jagub. Hetkel on abis duubelvõistkonna peatreener Jevgeni Gurtšioglujants ning olemas on ka veel Ain Tammus ja Kaspar Ivask.\"\n\nLoe edasi portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval Poola kõrgliigaklubi Gdynia Arka peatreeneriks saanud endine FCI Levadia juhendaja Aleksandar Rogic võttis endaga kaasa ka Mihajlo Trajkovici, mis tähendab seda, et ajutiselt peatreenerita olev Levadia jäi ilma ka abitreenerist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti – Saksamaa mängu kohtunikud tulevad Bulgaariast\n\n## Põhitekst:\n\nKabakovi abistavad Martin Margaritov ja Diyan Valkov. Neljas kohtunik on Stanislav Todorov. Kohtunike vaatlejaks on Christer Fällström (Rootsi) ning mängu delegaat on Metin Kazancioglu (Türgi).\n\nKabakov on FIFA kategooria kohtunik alates 2013. aastast ning teenindanud muu seas mitmeid Euroopa liiga kohtumisi. Eelmisel aastal oli ta kohtunikuks Rahvuste liiga mängul, kui Austria alistas 1:0 Põhja-Iirimaa. Möödunud aasta detsembrikuus mõistis Kabakov õigust Meistrite liiga alagrupiturniiril, kui vilistas Valencia CF (Hispaania) – Manchester United (Inglismaa) vahelist kohtumist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeva õhtul peetavat Eesti – Saksamaa EM-valikmängu teenindavad Bulgaaria kohtunikud. Mängu peakohtunik on Georgi Kabakov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nProkuratuur süüdistab muusik Raivo Rättele otsa sõitnud meest tapmises\n\n## Põhitekst:\n\nRingkonnaprokurör Kelly Kruusimägi selgitas Õhtulehele, et kogutud tõendeid hinnates on prokuratuur seisukohal, et Raivo Rättele otsasõit ei toimunud juhuslikult ega olnud õnnetus, vaid süüdistatav nägi auto ees seisnud Raivo Rättet ja sõitis talle tahtlikult otsa.\n\nJuba mullu suvel esitati kahtlustus Kõmmari surmani viinud kuriteos 27-aastasele Karelile, kes sõitis talle oma autoga otsa.\n\nMullu 19. juulil kell 00.09 sai häirekeskus teate lähedaste vahelisest tülist Tallinnas Nõmme linnaosas Kivi tänaval.\n\nTeates väideti, et Kivi tänaval ründas 48-aastane Rätte 27-aastast Karelit ja oma 40-aastast ekskaasat. Kohale jõudnud politseinikud leidsid sündmuspaigalt avariilise sõiduauto Audi A6, katkise aia ning selle juurest raskelt viga saanud Rätte.\n\nMuusik toimetati küll haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud tema elu päästa.\n\nJärgmisel päeval taotles prokuratuur kohtult Kareli vahistamist, kuid kohus sellega nõus ei olnud, kuna leidis, et too on varem kriminaalkorras karistamata ning tema pakkuminek pole tõenäoline.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval saatis prokuratuur kohtusse muusik Raivo Rätte ehk Kõmmari surma asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalasja, süüdistades Rättele autoga otsa sõitnud Karelit tapmises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus teeb Savisaare korruptsioonikaasuses otsuse 14. jaanuaril\n\n## Põhitekst:\n\nKõigi kohtualuste kaitsjad kinnitasid vaidluste käigus, et prokuratuuri süüdistus on tõendamata ja nende kaitsealused pole kuritegusid toime pannud. Viimase sõna õigust kasutasid kõik protsessi lõpuks kohtu alla jäänud süüdistatavad ehk Kalev Kallo, Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman. Ka nemad kordasid üle juba protsessi ajal kõlama jäänud seisukoha, et pole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud.\n\nMöödunud nädala esmaspäeval alanud vaidluste käigus sai esmalt sõna prokurör, kelle nõudel tuleks poliitik Kalev Kallo, ehitusettevõtja Aivar Tuulberg ja ärimees Alexander Kofkin prokuröri arvates reaalselt trellide taha saata, ärimees Vello Kunmanile peaks aga kohus mõistma tingimisi vangistuse.\n\nProkurör nõudis esmaspäeval alanud kohtuvaidluste käigus Kallole poolteise aasta pikkust vangistust, millest kolm kuud tuleks mehel reaalselt vanglas veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.\n\nKofkinile ja Tuulbergile nõudis süüdistaja kaheaastast vangistust, millest tuleks mehe trellide taga veeta kolm kuud ja ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kaheaastase katseajaga.\n\nÄrimees Vello Kunmanile küsis prokurör üheaastast tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.\n\nKohus kuulutab otsuse resolutiivosa 14. jaanuaril 2020 kell 9.30.\n\n18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.\n\nÜhtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuleb tasuda riigi tuludesse 25 000 eurot.\n\nMullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.\n\nRiigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.\n\nSavisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.\n\nTallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.\n\nOmastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.\n\nKohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.\n\n2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuses said reedel läbi kohtulikud vaidlused ning kohus kuulutab otsuse resolutiivosa 14. jaanuaril 2020.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome kaitsevägi katsetab meeste ja naiste ühist majutamist\n\n## Põhitekst:\n\nKatseperioodiga alustatakse mõnedes väeosades järgmise aasta algusest, vahendas Yle.\n\nPeastaabi teatel tuleneb projekt osaliselt arvamusküsitlustest, mille kohaselt tunnevad naissoost ajateenijad, et nad jäävad eraldi majutatutena väeosa elust liigselt kõrvale.\n\nUuringute kohaselt parandaks ühismajutus ka informatsiooni levikut ja võimaldaks kaitseväe ruume tõhusamalt kasutada.\n\nSeetõttu pöörduski kaitseväe peastaap ministeeriumi poole ettepanekuga asuda ühismajutust tuleval aastal katsetama.\n\nPraegu majutatakse Soome kaitseväes mehi ja naisi koos vaid õppustel ja mereväes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome kaitseministeerium teeb ettevalmistusi katsetusprojektiks, mille raames majutatakse kaitseväes ajateenistuses olevaid mehi ja naisi samades ruumides. Nimetatud projektist võtavad ajateenijad osa vabatahtlikult.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Saksa valitsus kärbib tuleva aasta kasvuprognoosi\n\n## Põhitekst:\n\nAprillis prognoosis Saksa valitsus tuleva aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti, vahendas Reuters.\n\nDer Spiegeli andmetel jätab valitsus aga samaks prognoosi, et majandus kasvab käesoleval aastal 0,5 protsenti ning riik suudab sellega vältida langusesse minemist.\n\nAjaleht märgib, et prognoosi võidakse vähesel määral korrigeerida üles- või allapoole enne 17. oktoobrit, mil valitsus oma prognoosid ametlikult avaldab.\n\nKaks allikat ütlesid Reutersile, et valitsus kärbib 2020. aasta prognoosi märkimisväärselt.\n\nSaksa majandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et valitsuse prognoos ei ole veel lõplikult valmis ja seetõttu ta seda veel ei kommenteeri.\n\nOktoobri alguses kärpisid prognoose Saksamaa juhtivad majandusinstituudid, kelle prognoose kasutab ka valitsus enda hinnangute tegemiseks. Instituutide hinnangul kasvab Saksa majandus sel aastal 0,5 protsenti ja järgmisel aastal 1,1 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa valitsus kärbib 2020. aasta majanduskasvu prognoosi 1,1 protsendini, teatas Saksa ajaleht Der Spiegel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAafrika ekspert: loodame, et Ahmed suudab Etioopia demokraatiale pöörata\n\n## Põhitekst:\n\nAastatel 2014-2017 Etioopia pealinnas Addis Abebas Euroopa Liidu välisteenistuses töötanud Kaup Lapõnin ütles, et see oli tema jaoks suur üllatus ja ta arvas, et rahupreemia läheb rootslasest kliimaaktivistiline Greta Thunbergile.\n\n\"Etioopias elanuna, tema kolleege tundnuna ja tema valitsusega lävinuna on mul selle üle tohutult hea meel,\" lausus Kaup Lapõnin.\n\nKaup Lapõnin rääkis, et kui Ahmed ühe partei poolt valitsetud Etioopias peaministriks valiti, siis tuli suure üllatusena, et ta hakkas tegema päris suuri institutsionaalseid reforme, võttis ette majanduslikud reformid, vabastas poliitvangid ja avas mõnel määral meediavabadust. Samuti otsustas ta erastada osaliselt monopoolsed ettevõtted nagu Etioopia telekom, Ethiopian Airlines.\n\n\"Etioopia on olnud tegelikult diktatuuririik ja kui mina seal oma perega aastatel 2014-2017 elasin, siis meenutas see riik mulle väga Nõukogude Liitu,\" lausus Kaup Lapõnin.\n\n\"Need inimesed, kes Etioopias täna poliitilist olukorda jälgivad, ütlevad, et võib-olla ei ole need reformid veel päriselt inimesteni jõudnud. Igasugune demokratiseerimine, mida ta püüab teha, toob mõnevõrra kaasa ka stabiilsuse vähenemist ja ka kuritegevuse tõusu,\" märkis ta.\n\nKaup Lapõnin ütles, et Etioopia on Ida-Aafrika julgeolekugarant nii eurooplastele kui ka Ameerika Ühendriikidele, sest naabruses asuvad konfliktiriigid nagu Somaalia ja Lõuna-Sudaan.\n\n\"Ma arvan, et ta on selle ära teeninud oma kolme väga suure edusammu eest. Selle Etioopia ja Eritrea vahelise üle 20 aasta kestnud vaenutegevuse lõpetamisel. Viimastel aastatel enam sõjategevust ei olnud, inimesed ei saanud lihtsalt üle piiri. Teine asi, mille eest talle see preemia omistati, oli tema roll hiljuti Sudaanis toimunud riigipöörde rahuläbirääkimistel ja uue Sudaani peaministri ametisse saamisel. Ja kolmas põhjus, miks ta rahupreemia sai olid siseriiklikud reformid,\" sõnas Kaup Lapõnin.\n\n\"Mul on väga hea meel, et rahupreemia läheb Aafrikasse, kus konfliktide lahendamisel toimuvad positiivsed pöörded,\" ütles ta veel.\n\nKaup-Lapõnini sõnul ei ole Nobeli rahupreemia andmisel Abiy Ahmedile tegemist avansiga. \"Loodame, et ta suudab siseriiklikult selle ääretult suure, üle 100 miljoni inimesega riigi demokraatiale pöörata.\n\nTa lisas, et Ahmed on ka Eesti sõber, sest endise IT-ministrina tegi just tema ettepaneku praegusele IT-ministrile sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise kokkulepe, mis on praeguseks ka peaaegu kokku lepitud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Etioopias elanud ja töötanud endine diplomaat Karin Kaup Lapõnin ütles Vikerraadio saates \"Uudis +\", et rõõmustab Nobeli rahupreemia Etioopia peaministrile Abiy Ahmedile andmise üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste Balti liigas osaleb tänavu kolm Eesti võistkonda\n\n## Põhitekst:\n\nEesti võistkondadest osalevad tänavu Balti riikide ühisturniiril eelmise hooaja finalist Tartu Ülikool/Bigbank, eelmise hooaja neljas TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis. Lisaks kolmele Eesti naiskonnale hakkavad esikohta püüdma kolm Leedu ja kolm Läti klubi, vahendab volley.ee.\n\nAvanädalavahetusel on kavas seitse vastasseisu, millest neli peetakse Eestis. Laupäeval kell 17 kohtub Audentese SG/Noortekoondis kodusaalis eelmise hooaja 8. naiskonna TK Aušrinega ja TalTech/Tradehouse kell 18 Läti naiskonna VK miLATssiga, kelle näol on tegemist möödunud hooaja 7. võistkonnaga. Tartu Ülikool/Bigbank avab hooaja Lätis kohaliku Riia Võrkpallikooli (eelmise hooaja 3.) vastu.\n\nPühapäeval kell 12 on kodusaalis mängiva Audentese SG/Noortekoondise vastaseks VK miLATss ja TalTech/Tradehouse`il kell 15.30 Aušrine. Tartlannad kohtuvad Lätis Jelgava/LLU-ga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval stardib naiste võrkpalli Balti liiga uus hooaeg, mille osalevate klubide koguarv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud kaheksalt üheksale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nCyclo-crossi sarjad kohtlevad mehi ja naisi võrdselt\n\n## Põhitekst:\n\nMainekate sarjade DVV Trofee ja Superprestige'i korraldajad andsid teada, et sarja kokkuvõttes saavad mehed ja naised sama suure summa. DVV Trofee üldarvestuses esikolmikusse jõudnud ratturid teenivad vastavalt 25 000, 15 000 ja 10 000 eurot. Superprestige'i summad on märksa suuremad: 30 000, 18 000 ja 10 000 eurot, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nSuperprestige'i auhinnafond on 73 000, DVV Trofeel aga 70 000 eurot.\n\nEqual prize money this season in the overall ranking of the @DVVtrofee and @SuperprestigeCX! pic.twitter.com/ibjTrZNZ6N\n\n— Cyclocross24.com (@cyclocross24) October 10, 2019\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrdõiguslikusele on järjest rohkem hakatud tähelepanu pöörama ka rattamaailmas. Mitmete maanteevõistluste korraldajad on võrdsustanud meeste ja naiste auhinnarahad. Nüüd on järg jõudnud ka cyclo-crossi kätte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlissoomlased on endiselt Soome populaarseim erakond\n\n## Põhitekst:\n\nTeist kohta jagavad peaminister Antti Rinne juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) ja opositsiooniline Koonderakond (Kokoomus) 17,2 protsendiga. Suurim muudatus puudutab SDP reitingut, mis on juunist alanud kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Koonderakonna toetus on jäänud samale tasemele.\n\nJärgnevad 13,2 toetusprotsendiga Rohelised, nende poolehoid on 0,4 protsendipunkti langenud.\n\nKeskerakonda toetas nüüd 12,5 protsenti vastanuist, mis on juuniga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam näitaja.\n\nVasakliidu reiting oli 7,7 protsenti, Rootsi Rahvaparteil 4,2, kristlikel demokraatidel 3,2 ja Liikumisel Nyt 1,6 protsenti.\n\nKüsitluse viis läbi uuringufirma Tietoykkönen. Inimesi küsitleti 17. septembrist kuni 8. oktoobrini. 1500 küsitletust avaldas oma erakondliku eelistuse üle 1200. Küsitluse veamarginaal on 2,5 protsendipunkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põlissoomlased on endiselt Soome populaarseim erakond, neid toetab 20,4 protsenti valijaist ehk 03,3 protsenti rohkem kui juunis, selgus neljapäeval Alma-Media arvamusuuringust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLemo uuest reisisarjast \"Eesti lipp Mustale merele\": kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab\n\n## Põhitekst:\n\nMilline riik oli kõige põnevam ja miks?\n\nKuna seekord oli riike võrreldes eelmiste kordadega terve plejaad, aga aega ainult veidi rohkem, siis katsusime inimvõimete piiril igast riigist maksimumi võtta. Kui lugeda Vene föderatsioonis läbi sõidetud vabariigid ka eraldi riikideks, siis kokku tuli riike 11, tagasiteel veel Poola, Leedu ja Läti ka juurde.\n\nSeekord oli minu jaoks kõige ägedam kogemus Dagestan. Kõik Kaukasuse piirkonna rahvad on väga külalislahked, aga Dagestanis meid vastu võtnud inimesed olid eriti soojad ja südamlikud. Inimesed võtsid ennast kolmeks päevaks vabaks, et näidata võhivõõrastele oma maad ja neid kostitada. Kui paljud eestlased selleks võiks valmis olla?\n\nJalutuskäik koos üleelanutega Dagestani sõja jälgedes. Kurkli mägiküla oma arhailiste ja ägedate kivimajadega. Venemaa vanim mošee ja pilt islamikultuurist sai üleüldse palju selgemaks. Dagestani mäed…\n\nMe oleme nüüd kunakid. Vaadake saadet ja saate teada mida see tähendab.\n\nMillised on teie eelseisval hooajal toimunud reisi kogemused, mis teid üllatasid?\n\nHuh, kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab. 95 protsendi ulatuses on kogemused positiivsed. Kuigi olin keskkoolis enda arvates geograafias väga tubli, siis ikkagi üllatas Kalmõkkia asukoht maailmakaardil, seda küll juba reisi ettevalmistamise faasis.\n\nOlin kogu aeg veendumusel, et Kalmõkkia asub kuskil seal Kasahstani ja Venemaa piirialadel, aga võta näpust. Vabandust, õpetaja Anu!\n\nSeoses Kalmõkkiaga sai selgeks, mida on mõeldud terminiga \"ääretud stepid\". Esimene hammami kogemus. Venemaa ja Türgi uskumatult head ning Bulgaaria ja Moldova mitte nii head teed. Bakuu ja Tbilisi. Kalmõkkia pealinnas Elistas asuv Euroopa budistlik tempel. Ei hakka lahti seletama, saatest näeb...\n\nNegatiivses mõttes üllatas piiriületustele kulunud aeg, mida tuli kokku ligi ööpäev. Tabeli tipus on aserite piirivalve. Ses mõttes on Euroopa piires ringiliikumine lust ja lillepidu. Veidi ajas närvi ka Kalmõkkia politsei altkäemaksuhimu. Kalmõkkia on ilmselt ainus (või üks väheseid) Venemaa osi, kus veel politsei altkäemaksu julgeb küsida.\n\nKust tuli idee külastada just seda piirkonda?\n\nAlgselt oli meil plaan sõita ümber Kaspia mere, aga kui kuu aega enne starti keeldus Turkmenistan meile viisasid andmast ning nädal enne starti ei olnud Iraani saatkonnast veel kippu ega kõppu viisade kohta. Seetõttu olime sunnitud kiirelt plaanid ümber tegema. Kuna esimene pool reisist kuni Bakuuni oli paigas, siis selle asemel, et otse sõita, keerasime Bakuust lihtsalt paremale. Nii lihtne see ongi.\n\nMeil on sõitude jaoks alati olnud kindlad kriteeriumid, mille järgi otsustame. Ennekõike peab plaan kõigile sobima, aga ka see, et see sõit on ettenähtud aja jooksul tehtav. Siis tundus olevat, aga praegu on selge, et umbes nädal jäi ikka puudu. Kuna teele jäi palju riike, kus enamus enne käinud ei olnud, siis oli otsus suhteliselt lihtne tulema.\n\nKes olid sinuga reisil kaasas?\n\nMeie seltskonna tuumik on alates Kuuba sõidust olnud üsna monoliitne. Seekord oli meid läbi aegade kõige rohkem ehk 3 autot ja 9 inimest. Osad liitusid tee peal, sest ligi kuu aega vabaks võtta on tänasel päeval paljudele keeruline. Isegi lasin alguses olude sunnil luuslanki ja liitusin sõidu kolmandal päeval Volgogradis.\n\nTallinnast alustasid sõitu Toomas \"Pannal\" Pannal, Rene \"Renku\" Riis, Priit \"Järvekas\" Järve, Indrek \"Ints\" Kikas ja Andrus \"Saarlane\" Kuusk. Mina siis liitusin Volgogradist. Bakuust tulid juurde Ranno Pajuri ja Sten Argos ning Kutaisist Mart Mere.\n\nKui palju ettevalmistusi see reis nõudis?\n\nEttevalmistus on reisi õnnestumise alustala. Kui sul on sõbrad ees, siis riik avaneb lihtsalt. Näed ja kuuled asju, millest muidu mööda kulged. Ka eelnev lugemine ja uurimine tuleb kõvasti kasuks.\n\nTehnilises mõttes oli suhteliselt lihtne. Vaja oli ainult Venemaa ja Aserbaidžaani viisat, autot, toredaid kaaslasi ja aega. Seda viimast on alati vähe...\n\nKaua te reisil olite ja kuidas teie lähedased sellesse suhtuvad?\n\nSeekordne sõit oli kõigist eelmistest pikem - kolm ja pool nädalat. Eks nende reiside sättimine ja planeerimine nii, et kodused ei kannataks, on omaette teema.\n\nReisil olles ei tee ma kunagi:\n\nMa ei sea isiklikke huvisid kõrgemale ühiskondlikest. Ma ei saa seda öelda, et ma ei ole seda kunagi teinud. Võib olla on nii juhtunud, aga siis on see kas erandjuhus või pahaaimamatu õnnetus. Ma pooldan demokraatiat, aga mingitel hetkedel on reisil oluline rakendada vähemusdemokraatiat.\n\nInspireeriv koht jalutamiseks on:\n\nKoduhoov ja maakodu jõekallas on väga inspireerivad. Kodust väljaspool äkki Islandi keskmaa ehk highland oma ebamaisusega.\n\nMa hakkasin \"päriselt\" reisima, kui:\n\nvanematega viie-aastaselt Krimmis automatkal käisin. Suurt midagi ei mäleta, aga oli päris reis. Esimene iseseisev sõit aga toimus ilmselt 2000. aasta augustis Koola poolsaarele. Samal ajal käis teiselpool poolsaart Barentsi meres allveelaev Kursk päästeoperatsioon.\n\nKõige muljetavaldavam vaade, mida ma mäletan, on:\n\nMa arvan, et see võis olla Baikali järvel, kui sõitsime paksus piimas. Paarsada meetrit enne kallast udu järsku hajus ja meile avanes püstloodis päikeses särav kalju. Siis hakkas peas ümisema Vangelise lugu \"Conquest of Paradise\", mis samanimelise, Kolumbusest rääkiva filmi heliribal. Praegugi tuleb pilt selgelt silme ette, kui seda lugu kuulen. Eks neid on kümneid veel, aga see tuli esimesena meelde. Ju siis see on see õige.\n\nKodust eemal olles olen:\n\nKindlasti ei ole ma kurb. Olen tähelepanelik ja kasutan talupoja mõistust. Eemal olles suhtlen ikka kodustega, aga mitte nii tihedalt, kui võiks.\n\nKui mul oleks võimalik anda nimi mõnele mäele, siis see oleks:\n\nUniversumi kõige kõrgemale mäele paneks nimeks Eesti.\n\nReisides söön:\n\nSöön kõike, mida kohalik kultuur pakub. Toidukultuur on oluline osa kogemusest, mida me saame sellest riigist. Tihtipeale aga tuleb võtta seda, mida bensiinijaamast või külapoest saab, ning see tuima näoga lihtsalt alla kugistada.\n\nMulle ei meeldi turistid, kes:\n\nKõik turistid, kes suhtuvad kohalikesse elanikesse, nende kultuuri ja tõekspidamistesse üleolevalt või halvustavalt, võiksid peeglisse vaadata ja esitada endale küsimuse - miks ma siin üldse olen ja kes ma selline olen.\n\nMa kannan alati reisil endaga kaasas:\n\nAlati on mul kaasas dokument ja rahakott. Mingit talismani mul ei ole. Matkal on kaasas alati nuga ja tuli.\n\nArmastan autoga reisida, sest:\n\nTegelikult mulle meeldib samavõrra ka jalgsi või suuskadel liikuda. Või kanuuga siseveekogudel. Suur vesi tekitab minus aukartust, aga saan hakkama.\n\nAutoga reisimine on neist muidugi kõige mugavam. Esimese kahe päevaga loksuvad asjad oma kohtadele ja siis ta ongi sinu ratastel kodu. Liikuv tükike kodumaad. Auto annab vabaduse teha spontaanseid otsuseid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "12. oktoobril alustab ETV2 eetris uus reisisaade \"Eesti lipp Mustale merel\", mis viib reisihuvilised uute kogemuste jahile. Lipukandjad valisid teekonna, mis läheb läbi Venemaa, Kalmõkkia, Tšetšeenia, Dagestani, Aserbaidžaani ja Georgia. Sealt edasi tegid nad ka tiiru mööda Musta mere kallast, põigates läbi Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova ja Ukraina. Värsket saatesarja tutvustab Laur-Leho Kaljumets.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Huvitaja\": Tulevikus võib Google osata otsida vastuseid ka helilõikudest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Snackable AI teeb põhimõtteliselt helil põhineva sisu otsitavaks. Nii nagu me oleme harjunud kasutama Google'is sõnal ja pildil baseeruvat informatsiooni, siis Snackable missiooniks on teha audiosisu inimkonnale paremini otsitavaks,\" rääkis Joller Vikerraadio saates \"Huvitaja\".\n\nInimkond asub aina enam helilist sisu tarbima, olgu see siis podcastide, audioraamatute, raadiosaadete, Youtube'i videoblogide või personaalsete helisalvestuste kaudu. Nutiassistendid, nagu Alexa, Siri või Google Assistant vähendavad vajadust vaadata ekraanile ja suurendavad kuulamise osatähtsust. See muudabki oluliseks ka vajaduse luua süsteem, mis oleks võimeline miljarditest tundidest audiomaterjalist välja otsima kasutaja soovitud sisu.\n\nHelilõigu kuulamisel saab inimene osaks nii kõnelejate tunnetest kui ka salvestusel valitsenud õhkkonnast. \"Martin Luther King'il oli kuulus kõne, kus ta rääkis oma unelmast. Kogu tema hääl, intonatsioon ja inimeste mass, kogu see tagapõhi annab edasi emotsiooni. Kui seda lihtsalt tuimemalt raamatust loed, ei anna ta edasi emotsionaalset siduvust selle inimese, sündmuse või selle kõne olulisusega,\" rääkis Joller.\n\nSnackable AI-l on ka teine pool. Otsitud materjalist koostatakse uus helilõik, kuhu koondatakse kasutajale välja otsitud helisisu kompaktse kokkuvõttena. Olukorras, kus inimene ekraani vaadata ei taha või ei saa, tuleb otsingule saadav vastus esitada loogilisena nii, et kuulaja saab aru, millise helilõigu ja milliste rääkijatega on tegu. Selleks peab tehisintellekt eelnevalt aru saama nii sellest, millise saatega on tegu ning kes selles kõnelevad. Näiteks, kui kõnelejaid on kaks, on tegemist tõenäoliselt intervjuuga.\n\nPraegu keskendub Snackable enam professionaalselt loodud helile, ehk hea kvaliteediga müravabas helistuudios salvestatud sisule, millest on arvutil lihtsam tehisintellektile arusaadavat materjali luua.\n\nSnackable AI ei ole Jolleri jaoks esimene helimaailmas tegutsev iduettevõte. \"Snackable asutamine oli seotud minu eelmise firmaga, mis oli proaktiivne assistent nimega Scarlet. See oli nutisekretär, kes pööras kogu inimese ja masina vahelise suhtluse peapeale. Kui masin on tark, miks sunnib ta mind siis küsimusi esitama. Ta peaks ise aru saama minust, minu graafikust, huvidest ja vajadustest ning minule õigel ajal vastuseid andma,\" rääkis Joller. Mobiiliäpp Scarlet näitas, et inimesi köitis just info lühidus, konkreetsus ning personaalsus. \"Kui me läksime meediafirmade juurde, et uurida, kus sellist sisu veel on, mida rakenduse ümber luua, siis me nägime, et helimaailm on viimane must kast. Kus andmeid helide ümber on väga vähe, võib-olla on sul pealkiri, võib-olla mingit muud infot veel, aga tegelikult sa selle heli sisse ei näe,\" kirjeldas Joller.\n\n\"Tulemas on audioaastad. Kõnel baseeruvad rakendused on väga kiiresti kasvamas ja meil on väga võimas potentsiaal viia inimesteni õige sisu õiges kontekstis läbi nende rakenduste,\" rääkis Joller, kes tänu hiljutisele suurinvesteeringule, mille firma pälvis, plaanib Eestis peagi laieneda ning asuda kõnest aru saavat tehisintellekti arendama just Eestis.\n\nTa lisas, et ettevõte tahab just Eestis võtta tööle veel heal tasemel masinõppe- ning keeletöötluse spetsialiste ja ka tarkvara arendajaid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Helipõhist otsingusüsteemi loova iduettevõtte Snackable AI looja Mari Joller leiab, et helide maailm ning audiosisu muutuvad iga päev aina olulisemaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKõrgeima asetusega Bertens kohtub Linzi turniiril 15-aastase Gauffiga\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma kaheksas reket Bertens (WTA 8.) kaotas Alison van Uytvanckile (WTA 44.) avaseti 4:6, kuid võitis järgmised 6:3, 6:3. Veerandfinaalis läheb ta vastamisi 15-aastase Coco Cauffiga, kes sai loobumisvõidu ukrainlannalt Katerina Kozlovalt (WTA 83.).\n\nKristina Mladenovic (WTA 46.) saatis aga kohvreid pakkima neljanda asetusega Donna Vekici (WTA 21.), kes alistus tulemusega 6:3, 1:6, 2:6. Veerandfinaalis kohtub ta Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 35.), kes võitis 1/8-finaalis sakslannat Laura Siegemundi (WTA 85.) tulemusega 7:6 (1), 2:6, 6:4.\n\nVeerandfinaali jõudis ka lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 72.), kes mängib poolfinaali pääsemise eest Elena Rubakinaga (WTA 43.). Viimases veerandfinaalis lähevad vastamisi Viktoria Kuzmova (WTA 53.) ja Andrea Petkovic (WTA 75.)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Linzi tenniseturniiril kõrgeimat asetust omav Kiki Bertens tuli välja 0:1 kaotusseisust ning jõudis veerandfinaali, kus kohtub 15-aastase Coco Gauffiga (WTA 110.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva prokuratuur tahab kohtult Navalnõi korteri arestimist\n\n## Põhitekst:\n\nProkuratuur algatas septembri alguses Navalnõi ja veel seitsme opositsioonipoliitiku suhtes menetluse seoses sanktsioneerimata meeleavalduste korraldamisega 27. juulil ja 3. augustil. Sellest tulenevalt nõuab Vene riik Navalnõilt viis miljonit rubla, mis kulus nende meeleavalduste ajal politsei kohaloleku tagamiseks, vahendas Meduza.\n\nProkurörid nõudsid juba 9. septembril, et kõigi kostjate vara kohtumenetluse ajaks arestitaks, kuid tookord kohus sellele taotlusele vastu ei tulnud.\n\nPärast selle suve meeleavaldusi Moskvas on mitmed riigiasutused ja firmad esitanud kohtuhagisid protesteüritusi korraldanud opositsiooniliidrite vastu. Praeguseks on Moskva kohtud mõistnud hagejate kasuks välja rohkem kui 4,9 miljonit rubla.\n\nNavalnõi nentis sotsiaalmeedias, et korteri näol on hetkel tegu ainsa temale kuuluva varaga.\n\nVene võimud on sel aastal astunud Navalnõi vastu erinevaid samme - lisaks sagedastele kinnipidamistele on tema korruptsioonivastase fondi vastu alustatud kriminaalmenetlust väidetava raha pesu asjus ning organisatsioon on kuulutatud ka välisagendiks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moskva prokuratuur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt tuleks opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõile kuuluv korter arestida. Taotlust põhjendab prokuratuur opositsioonipoliitiku suhtes alustatud kohtuasjaga.", "role": "assistant" } ]