Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPublik pääseb Austraalia lahtistel uuesti tribüünidele\n\n## Põhitekst:\n\nPärast laupäeval avastatud koroonakollet kuulutas Victoria osariik välja eriolukorra ja publikut Austraalia lahtistele enam ei lastud.\n\nVahepeal pole aga uusi nakatunuid tulnud ning kokkuleppel korraldajate ja kohalike võimude vahel pääseb neljapäeval mõlemale sessioonile kuni 7477 pealtvaatajat ehk umbes 50% peaareeni mahutavusest. Samad arvud kehtivad ka laupäeval ja pühapäeval üksikmängude finaalide ajal.\n\nKorraldajate jaoks on publiku naasmine majanduslikult oluline, sest turniiri läbiviimise alla on laotud juba suur summa raha. Ainuüksi mängijate kaks nädalat kestnud karantiin läks maksma 40 miljonit Austraalia dollarit ehk ca 25,7 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viis päeva kestnud pausi järel pääsevad maskides pealtvaatajad Austraalia lahtistel taas tribüünidele, aga senisest vähendatud koosseisus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSimmo Saar: vaktsineerimisse tuleb kaasata erasektor\n\n## Põhitekst:\n\nÕpetajate vaktsineerimine on tervitatav, sest diskussioon koolide distantsõppele minemise osas on hetkel käimas. Ja võib juhtuda, et koolivaheaeg läheb sujuvalt edasi distantsõppeks.\n\nSamal ajal ei saa väita, nagu oleks õpetajate vaktsineerimise osa detsembris paika pandud riiklikust meetmepaketist. Tegelikkuses lihtsalt selgus, et kõikide probleemide lahendajana reklaamitud AstraZeneca vaktsiini mõju eakamatele kodanikele pole veel piisavalt uuritud.\n\nMillest on kahju, sest just AstraZeneca ultrakülmikut mittevajava vaktsiiniga loodeti hakata vaktsineerima neid eakaid, kes ise arsti juurde minna ei saa.\n\nNii avastasid õpetajad üllatuslikult, et järjekord hakkabki tasapisi nendeni jõudma. Paraku selgus, et eelnevalt poldud tegeletud ei õpetajate nimekirjade koostamise ega soovide fikseerimisega.\n\nLisaks ei ole vähemalt mulle teada, kes ja kuidas hindab vaktsineeritava õpetaja tervisliku seisundi sobivust. Kui tavaolukorras teeks seda perearst, siis asutusepõhise vaktsineerimise puhul peaks selleks olema ilmselt haigla tervishoiutöötaja.\n\nOmalt poolt soovitan endise õpetajana kindlasti vaktsiin vastu võtta, kahtluste korral on alati võimalik küsimustega pöörduda kas perearsti või terviseameti poole.\n\nTaksofirma täidetud tühimik\n\nKuulsin selle kuu alguses head uudist, et Pirita perearstikeskus on nädalaga suutnud vaktsineerida 216 eakat inimest. Mõtlesin sealjuures ühe väikelinnas tegutseva perearsti peale, kellel on aega koroonaviiruse vastu inimesi vaktsineerida vaid töövälisel ajal ning kes ruumikitsikuse tõttu suudab tunnis süstida maksimaalselt kuni kuus inimest. Lisaks pole temalgi loomulikult ühtegi head lahendust, kuidas vanainimeste transpordimuresid lahendada.\n\nPirita puhul tuleb arvestada, et sealse perearstikeskuse võimekus on tavalise maakoha perearsti praksisest oluliselt suurem, sest keskuses toimetab kokku kaheksa perearsti. Mis tähendab seda, et tegelikult tuleb enam kui 200 eakat vaadata siiski mitme nimistu valguses (ühes nimistus olla väidetavalt keskmiselt 400 riskirühma kuuluvat patsienti).\n\nSiiski ei pääse ka Pirita perearstid logistilistest probleemidest. Instagrami lehitsedes selgus viis, kuidas lahendati patsientide vaktsineerimisele toimetamine – Pirita perearstikeskusele pakkus patsientide tasuta sõidutamist Yandex Taxi.\n\nRiik peaks tõsiselt kaaluma perearstidele logistilise toe tellimist. Taksofirma tasuta veod läbi perearstikeskuse on toredad, kuid vajame süsteemsemat lähenemist.\n\nPerearstide nimistute võimekus pole piisavalt kaardistatud\n\nKõik, kes on sõjalise planeerimisega kokku puutunud, teavad \"põhiülesande\" ja \"kaasneva ülesande\" erinevust, kuid ka nende vankumatut sidet. Näiteks – põhiülesanne on vaktsineerida riskirühmad, automaatselt kaasnevad ülesanded on leida riskirühmad, määrata nende prioriteedid, nendega suhelda, nad järjekorda kanda ning tagada logistika ja vaktsineerimine.\n\nLoomulikult esinevad koos kaasnevate ülesannetega oma väljakutsed - IT-lahenduste loomine, võimalike murekohtade fikseerimine ja alternatiivsete lahenduste väljapakkumine ning detailidega arvestamine.\n\nEhk tegelikkuses oleks planeerimise faasis tulnud esmalt aru saada olukorrast ja perearstide võimekusest: kui suured on nende tööruumid, kui suur on nimistu tavakoormus, millises piirkonnas elavad patsiendid, kui suur osa neist kuulub riskirühma ning milline on konkreetse perearsti toetusvajadus – kas on vaja suuremaid ruume, lisapersonali ja täiendavat transporti (sealhulgas invataksot).\n\n\"Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada.\"\n\nMinu arvestus ütleb, et igal perearsti nimistul peaks stardivalmiduses olema vähemalt üks mikrobuss ja üks invatakso. Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada. Nende inimeste nimel tegi kogu Eesti elanikkond läbi eriolukorra, kas siis tõesti nüüd loobume nende kaitsmisest?\n\nSamuti tuleks enne inimese vaktsineerimisele kutsumist temaga suhelda ning muuhulgas uurida, kas ta üldse tahab end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Selline suhtlusviis annaks võimaluse ka inimese hirme ja neist tulenevaid kahtlusi maha võtta. Lisaks saaksime parema pildi ka selle kohta, miks inimesed koroonaviiruse vastast vaktsiini ei usalda.\n\nPiirangutest vaktsineerimiseta pääsu pole, kaasata tuleb erasektor\n\nVaktsineerimise osas on meil vaja uusi lahendusi ja meil on neid vaja ruttu. Seda enam väärib kiitust riigi kavatsus hakata rajama vaktsineerimiskeskusi. Siinkohal tuleb muidugi arvestada tõsiasjaga, et miski ei juhtu üleöö ning kontseptsiooni tegemine ja elluviimine võtavad kindlasti aega.\n\nMis viib meid järgmise teemani, milleks on piirangud. Vaadates andmeid, siis näeme järgmist: 12. märtsil 2020, mil valitsus otsustas välja kuulutada eriolukorra, oli Eestis 4,29 koroonaviiruse juhtu 100 000 elaniku kohta. 13. veebruari 2021 seisuga on sama näitaja aga 626,2.\n\nKuigi maskikandmise kohustus on ilmselt andnud teatud panuse viiruse leviku pidurdamisele, on haigestumine ometi jõudsalt kasvanud.\n\nSelleks, et vaktsineerimiskeskused ruttu püsti saaksid, tuleks kindlasti kaasata erapartner. Hea näide eraettevõtte tõhususest on SYNLAB-i testimisprojekt. Kuigi neil oli teatud perioodil probleeme inimeste registreerimisega, on see kõik on suurt pilti ja olukorra keerukust vaadates arusaadav. Nende tegevuse võib siiski väga heaks hinnata, sest testimas käies on kõik sujunud tõrgeteta. Ja tuletan meelde, et nad testivad päevas tuhandeid inimesi.\n\nKas võiks eraettevõtte kanda jääda erinevate IT-lahenduste väljatöötamine? Selleski osas on SYNLAB tõestanud enda võimekust kiiresti oma süsteemid tööle saada. Kui said nemad, miks ei peaks siis saama ka teised?\n\nSeega peaks valitsus praegu vaktsineerimisteemalisi arenguid kiirendama ning olema ka edaspidi valmis vastu võtma otsuseid, mis seniseid kehvasti tehtud plaane muudavad.\n\nSimmo Saar töötas kuni 22. detsembrini 2020 terviseameti kommunikatsioonijuhina.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise osas on meil vaja uusi lahendusi ja meil on neid vaja ruttu. Riigi kavatsus hakata rajama vaktsineerimiskeskusi väärib kiitust, aga vaktsineerimisteemalisi arenguid peaks valitsus kiirendama, kirjutab Simmo Saar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna koolitöötajatest lasevad end vaktsineerida pooled\n\n## Põhitekst:\n\nKokku on vaktsineerimissoovist teada andnud ligikaudu 3000 Tallinna koolide töötajat, kuid see arv oleks tõenäoliselt suurem, kui riik pakuks haridustöötajatele valida, millist vaktsiini nad soovivad.\n\nPraegu pakutakse haridustöötajatele Astra Zeneca vaktsiini, mida üle 65-aastastele aga ei soovitata, ning see on eelkõige venekeelsetes Tallinna koolides vähendanud soovijate arvu, ütles Belobrovtsev.\n\n\"Meedias on ilmunud väited, et vene koolides on neid inimesi, kes valmis end laskma vaktsineerida, palju vähem. Ühest küljest on see tõsi, teisest küljest tuleb meeles pidada, et vene koolides on töötajate keskmine vanus kõrgem ja on palju inimesi, kes selle pärast end vaktsineerida ei taha. Me teame, te koolide töötajatele pakutakse praegu just Astra Zenecat,\" lausus abilinnapea.\n\nBelobrovtsev möönis, et vaktsineerida soovijate protsent võiks Tallinna haridustöötajate seas olla suurem, kuid selle protsendi tõstmiseks on vaja riigi abi.\n\n\"Meil on üleskutse riigile, eelkõige terviseametile ja sotsiaalministeeriumile, et kui saaksime pakkuda inimestele valikuvõimalust, et ei oleks ainult üks vaktsiin, siis see protsent oleks kõrgem. Oleme kogenud, et nad ei ole vaktsiini vastu ja teeksid seda, aga ei taha seda konkreetset vaktsiini,\" lausus Belobrovtsev.\n\nTallinnas tegelevad haridustöötajate vaktsineerimisega Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla. Hariduslike erivajadustega laste õpetajate vaktsineerimisega tegeleb Tallinna lastehaigla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval algas Tallinna üldhariduskoolides haridustöötajate vaktsineerimine. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on vaktsineerimissoovist teada andnud ligikaudu pooled koolitöötajad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLy Rootslane ja Merle Niglas: aidake apteekidel aidata\n\n## Põhitekst:\n\nLäinud pühapäeval vaktsineeriti Eestis COVID-19 vastu 61 inimest. Samal päeval registreeriti 667 uut koroonaviirusse nakatunut. Sellises võidujooksus ei jõua me kunagi haigusele järele.\n\nAlanud nädalal jõuab Eestisse 30 000 vaktsiinidoosi, enam ei saa me rääkida vaktsiini puudusest. Kui midagi puudu on, siis vaktsineerijatest, vaktsineerimiskohtadest, inimestele sobivatest aegadest ja kogu protsessi arusaadavusest ning ladusast haldamisest.\n\nVaktsineerimise algusest alates on Eestis kaitsesüsti saanud napp 3,5 protsenti elanikest. Hapu lugu. Olukorras, kus koole ähvardab taas koduõppele minek, haiglad ei suuda varsti koroonapatsiente vastu võtta ja riigi majandus näitab hangumise märke, tuleks vaktsineerimise tempot kindlasti tõsta. On aeg tunnistada, et riigina ei olnud me massvaktsineerimiseks valmis.\n\nAga ei ole ka see hetk, mil hakata teineteise suunas näpuga näitama ja süüdistusi pilduma. Peame nõustuma peaminister Kaja Kallasega, et vaktsineerimine tuleb saada korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud.\n\nOn aeg tunnistada, et mõned asjad oleksid võinud olla paremini planeeritud ja läbiviidud. On viimane aeg ühendada jõud, et koos sellest kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Tuleme korraks keskpõrandale kokku – riik, meditsiinisüsteem, ettevõtted – ja paneme kokku töötava plaani.\n\nNiisiis, mida me saame teha praegu, et vastata paremini Eesti elanike õigustatud ootusele kogu rahvas võimalikult kiiresti massvaktsineerida? Sest muud viisi pandeemiast kiireks väljumiseks pole.\n\nPraegu vaktsineerivad eesliinitöötajaid perearstikeskused ja haiglad. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lubas, et vaktsineerimise tempo tõuseb 100 000 inimeseni nädalas. Kaheksa nädalaga on sellisel juhul võimalik vaktsineerida suurem osa eesti elanikkonnast vähemalt esimese süstiga ja liikuda oluliselt lähemale karjaimmuunsuse tekkimisele.\n\nAga mida tähendab 100 000 inimese vaktsineerimise võimekuse loomine? Praegusega võrreldes peaks tempo tõusma kümnekordseks. Selleks tuleb panna kokku kõik ressursid, mis meie käsutuses on, nii riigi- kui ka erasektoris.\n\nRiik on juba hakanud astuma samme selle poole, et kaasata vaktsineerimise korraldusse ka teisi ettevõtjaid peale perearstide. Eile teatati Qvalitase ja vaktsineerimisbusside kasutamisest, lisaks on mõnda aega räägitud ka vaktsineerimiskeskuste loomisest.\n\nNeed kõik on õiged mõtted, aga nõuavad ka aega ja raha. Ja esmajärjekorras vettpidavat plaani. Lugedes praegust vaktsineerimisplaani on vaktsineerimiskeskused juba olemas – 52 perearstikeskust. Millistest uutest vaktsineerimiskeskustest räägitakse, sellest plaan vaikib.\n\nVaktsineerimisvalmidusega apteegid on aga juba olemas ja me peaksime maksimaalselt kiiresti ära kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi.\n\nEesti Proviisorapteekide Liit tegi esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale ettepaneku rakendada vaktsineerimise kiiremaks läbiviimiseks ka need ligi 50 apteeki üle Eesti, milles on juba olemas ruumiline ja tehniline valmidus ning ka kogemus vaktsineerimise korraldamiseks koostöös tervishoiutöötajatega.\n\nApteekides on olemas ravimite hoiustamiseks nõutavad tingimused ja inimesed, kes on saanud ettevalmistuse nende käitlemiseks, teenuse osutamiseks on tagatud ligipääs terviseinfosüsteemile.\n\n\"Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas.\"\n\nApteekidel on olemas veebipõhised registreerimissüsteemid, kus inimesed saavad valida endale sobivaid aegu ja neid vajadusel muuta. Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas.\n\nApteekide eeliseks on kättesaadavus – me oleme avatud ka tööpäeva õhtutel, kui perearstikeskused on juba suletud ja kõigil nädalavahetustel ehk just siis, kui enamikul inimestel on võimalik tulla kaitsesüstimisele. Lisaks asuvad apteegid meie igapäevaste käiguteede läheduses.\n\nPraegu on koolitatud ligi 4000 vaktsineerijat. Väga hea! Anname neile koheselt võimaluse massvaktsineerimist alustada. Ka peaminister Kallas tõdes, et peaksime vaktsineerima kõikidel päevadel ja kõikides kohtades, kus seda teha saab ning kus inimestel on mugav käia. Apteekide võimalused vastavad just nendele tingimustele.\n\nApteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida tervishoiuteenuse osutajad rakendaks nii apteegis kui ka perearstikeskustes.\n\nTulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid võiksid olla vaktsineerijad. Selleks on vaja kiiresti välja töötada vaktsineerimise koolitusprogramm apteekritele, mis võimaldaks apteekritel hakata patsiente vaktsineerima. Eesmärk on juba sügisel olla paremini valmis epideemia järgmisteks laineteks ja uuteks viirusteks.\n\nApteekrite kaasamine on Euroopa praktikas ennast tõestanud ja sellest on võitnud nii elanike tervis kui tervishoiusüsteem. Euroopas vaktsineeritakse erinevate viiruste vastu paljude riikide apteekides - Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal, Maltal ja peagi ka meie lõunanaabrite juures Leedus. Miks mitte Eestis?\n\nKiire arvutus näitab, et nii saaksime tõsta vaktsineerimiste kiirust lisakuluta pea kolmandiku võrra – jah, kolmandiku võrra! – ja muuta seda oluliselt paindlikumaks meie inimeste jaoks. Apteegid on selleks valmis.\n\nApteekrid kui tervishoiutöötajad on juba saanud oma esimese vaktsiini ja peagi saavad ka teise. Vaktsineerimise korraldamine apteekides ei sea seega ohtu apteekrite ega patsientide tervist.\n\nEesti apteekides on vaktsineerimisi koostöös tervishoiutöötajatega läbi viidud juba aastaid. Meie juures on saanud gripi ja puukentsefaliidi vastu kaitsesüsti kümned tuhanded inimesed. Inimesed on harjunud apteegis vaktsineerimas käima.\n\nMeil on olemas kogemus, valmis taristu ja soov aidata. Eesti riik võiks öelda, et senist vaktsineerimisplaani saaks täiendada ja kaasata kriisi põhjas kõik tervishoiu ressursid sellest väljumiseks. Palun aidake meil aidata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Apteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida kehtiks ühtmoodi nii apteekides kui ka perearstikeskustes. Tulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid ise võiksid olla vaktsineerijad, kirjutavad Ly Rootslane ja Merle Niglas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepile kaotanud Keninil eemaldati pimesool\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise nädala neljapäeval kaotas Kenin Austraalia lahtiste naisüksikmängu teises ringis Kaia Kanepile ja pühapäeval mängis Melbourne'is juba madalama kategooria turniiri, kus pidi tunnistama ilma reitinguta kohaliku tennisisti Olivia Gadecki paremust.\n\nPäev hiljem hakkas ameeriklanna tundma kõhuvalu ja pöördus arsti juurde. Uuringud tuvastasid pimesoolepõletiku. \"Ma käisin operatsioonil ja esmaspäeval eemaldati mult Epworth Richmondi haiglas pimesool,\" kirjutas Kenin ühismeedias.\n\nMillal maailma neljas reket turniiridele naaseb, pole praegu teada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise Austraalia lahtiste naisüksikmängu mullune võitja Sofia Kenin käis pimesooleoperatsioonil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa ravimiamet sai neljanda koroonavaktsiini müügiloa taotluse\n\n## Põhitekst:\n\nEMA inimravimite komitee hindamisel oleva vaktsiini nimi on COVID-19 Vaccine Janssen. See on neljas koroonavaktsiini müügiloa taotlus - praegu kehtib tingimustega müügiluba BioNTech/Pfizer, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinidele.\n\nJanssen-Cilag International N.V. kuulub rahvusvahelise ravimi- ja tarbekaupade tootja Johnson & Johnson kontserni. See on praegu teadaolevalt ainuke koroonavaktsiini tootja, kelle puhul piisab vaid ühest vaktsiinidoosist. Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaanis on arvestatud selle vaktsiini puhul kokku 300 000 doosiga ehk täpselt sama palju inimesi saab sellega vaktsineerida.\n\nKui peaks juhtuma, et ka selle vaktsiini puhul tuleb teha kaks vaktsiinidoosi, siis saab Eesti 600 000 doosi, et tagada igal juhul 300 000 inimese vaktsineerimine, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.\n\nJohnson & Johnson on varem teatanud, et nende tütarettevõte Jansseni arendatud COVID-19 vaktsiini tõhusus on kliinilise uuringu kolmanda faasi esialgsetel andmetel mõõduka ja raske kuluga COVID-19 ennetamisel 66 protsenti. Tõhusust hinnati 28-ndal päeval pärast vaktsineerimist, kuid vaktsiini kaitsev toime ilmnes juba 14 päeva möödumisel.\n\nErinevate alauuringute lõikes oli vaktsiini tõhusus erinev, olles näiteks 72 protsenti USA-s ja 57 protsenti Lõuna-Aafrikas. COVID-19 poolt põhjustatud hospitaliseerimist ja surmasid ei esinenud vaktsiini saanute hulgas ühtegi. Jansseni vaktsiin on adenoviiruspõhine DNA-vaktsiin, mida manustatakse ühel korral ning säilitatakse -20°C juures.\n\n\"Tegemist on vaktsiiniga, mille toimemehhanism on sarnane juba tingimustega müügiloa saanud vaktsiinil COVID-19 Vaccine AstraZeneca. Vaktsiin sisaldab viirusvektorit, mille DNA-sse on viidud ogavalku kodeeriv järjestus,\" ütles Eesti ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.\n\nVaktsiini hindamisprotseduur toimub kiirendatud korras ja arvamus müügiloa kohta võidakse anda märtsi keskpaigaks.\n\nMüügiloataotluse kiiret hindamist võimaldab EMA-s eelhindamise protseduur, mis tähendab, et osa vaktsiini kohta käivatest andmetest on läbi vaadatud juba enne ametliku müügiloataotluse esitamist.\n\nEuroopa ravimiamet alustab nüüd täiendavate tõhusus-, ohutus- ja kvaliteediandmete ülevaatamist. Kui amet jõuab järeldusele, et vaktsiini kasulikkus kaalub üles sellega kaasnevad riskid, soovitab inimravimite komitee vaktsiinile Euroopa Komisjoni poolt tingimustega müügiloa andmist. Euroopa Komisjon teeb otsuse kas samal päeval või hiljemalt paari päeva jooksul.\n\nKuidas COVID-19 Vaccine Janssen töötab?\n\n- Janssen Vaccines & Prevention B.V. koostöös arendatav adenoviiruspõhine vaktsiinikandidaat COVID-19 Vaccine Janssen on uut tüüpi vaktsiin, mis antigeeni enda asemel sisaldab üksnes antigeeni geneetilist infot – DNA-d.\n\n- Antigeeni peab organism haigustekitaja geneetilise info põhjal ise tootma. SARS-CoV-2 viiruse välispinnal asuvad nn ogavalgu molekulid, mis aitavad viirusel peremeesrakkudesse siseneda.\n\n- Kui inimene saab Ad26.COV2.S vaktsiini, hakkavad rakud DNA-s oleva info põhjal viiruse ogavalku tootma. Inimese organismi jaoks on see valk \"võõras\", algatades seeläbi immuunvastuse – viirusspetsiifiliste antikehade ja immuunrakkude T-lümfotsüütide tekke.\n\n- Kui inimene hiljem päris viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem viiruse ära ja suudab selle kahjutustada, ilma et inimene haigestuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa ravimiametile (EMA) esitati taotlus Janssen-Cilag International N.V. poolt välja töötatud koroonavaktsiini tingimustega müügiloa saamiseks. Selle vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist ning müügiluba võib tulla märtsi keskpaigaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNestor: erikomisjonide koosseisude muutmine võib vähendada nende töövõimet\n\n## Põhitekst:\n\nNestor rääkis ERR-ile, et erikomisjonide koosseisud ei ole proportsionaalsed, sest nende tööeripära käib konsensuse alusel.\n\n\"Kui proportsionaalsuse põhimõtte viimine suurest saalist komisjonidesse on eelkõige seotud enamuse ja vähemusega, siis nii riigieelarve kontrolli küsimus, kapo järelevalve küsimus ja ka korruptsiooni küsimus ei ole sellised teemad, kus hääletatakse,\" lausus Nestor.\n\nNestor ütles, et peab selle põhimõtte muutmist halvaks mõtteks. \"Kaob ära loomulik arusaam, et erikomisjonid töötaksid konsensuse järgi, vaid sinna viiakse sisse mingi enamuse ja vähemuse proportsioon ja hakatakse mingit jõudu kasutama, milleks puudub igasugune vajadus.\n\nSamuti viitas Nestor heale tavale, et kahte erikomisjoni - riigieelarve kontrolli komisjoni ja korruptsioonivastast erikomisjoni - juhib riigikogus opositsiooni esindaja. \"Seda seetõttu, et siis me võime olla kindlamad, et see komisjon täidab oma ülesannet ja on usutavam see, mida nad teevad,\" sõnas Nestor.\n\nTa lisas, et sama tava järgi on ka kokku lepitud, et kapo järelevalve komisjoni juhib üks koalitsiooni saadik.\n\n\"Kui nüüd hakatake nendesse komisjonidesse proportionaalsust nendesse komisjonidesse viima, siis ma olen üsna kindel, et see hea tava kaob ära. Ja selle tõttu nende komisjonide soov ja töövõime olla järelevalvajaks täitevvõimule väheneb,\" ütles Nestor.\n\nKoalitsiooni lubadust, et ka tulevikuks jääks neid komisjone juhtima opositsioon nimetas Nestor naiivseks. \"Sellel lootusel puudub poliitilise praktika järgi kindlus.\"\n\nRiigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev andis esmaspäeval üle koalitsiooni eelnõud, mille eesmärk on muuta riigikogu erikomisjonide koosseise nii, et need oleks moodustatud proportsionaalsuse alusel. Täpsemalt puudutavad muudatused julgeolekuasutuste erikomisjoni, korruptsioonivastast erikomisjoni, riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni. Varem oli nendes komisjonides üks esindaja igast erakonnast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mitmesse riigikogu koosseisu kuulunud ja ka riigikogu esimehe ametit pidanud Eiki Nestor (SDE) kritiseeris koalitsioonierakondade plaani muuta parlamendi erikomisjonide kooseisude moodustamise põhimõtet ja ütles, et see võib kaasa tuua komisjonide töövõime vähenemise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSnuukri suurkuju lõpetab üheksa aastat kestnud võistluspausi\n\n## Põhitekst:\n\nŠotlane sai septembris World Snooker Tourilt erikutse reitinguturniiridele ja pidi naasma juba hetkel toimuvateks Walesi lahtisteks, kuid segaduste tõttu registreerimisel jäi siiski kõrvale.\n\nViimati 2012. aastal profitasandil kaasa löönud Hendry oli ala suurkuju 1990. aastatel, võites toona seitse maailmameistritiitlit ja lõpetades perioodil 1990-1998 iga aasta maailma esinumbrina. Temast rohkem on reitinguturniiri võite üksnes Ronnie O'Sullivanil.\n\nGibraltari lahtised peetakse koroonapandeemia tõttu tänavu Suurbritannia pinnal ning pärast seda võib 52-aastane Hendry soovi korral osaleda ka maailmameistrivõistluste valikturniiril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seitsmekordne snuukri maailmameister Stephen Hendry katkestab pika võistluspausi ja naaseb 1. märtsil algavavaks Gibraltar Openi turniiriks areenile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan testis Bideni valitsust raketirünnakuga Iraagi Kurdistanis\n\n## Põhitekst:\n\nKolm raketti tabas esmaspäeva õhtul Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna pealinnas Arbilis asuvat lennuväebaasi.\n\nArbili baas on üks kolmest koalitsioonivägede baasist, mis endiselt asub Iraagis.\n\nRaketirünnakus baasile suri USA juhitud koalitsiooni heaks töötav tsiviilisik. Tsiviilisiku kodakondsus pole veel selge. Ta ei olnud kindlasti ameeriklane ega iraaklane. USA juhitud koalitsiooni pressiesindaja sõnul sai vigastada veel üheksa inimest, nende seas ka USA sõjaväelane.\n\nRaketirünnaku eest võttis vastutuse \"Vere valvurite brigaad\". See on Iraagi paramilitaarne organisatsioon, mida väidetavalt toetab Iraani revolutsiooniline kaardivägi.\n\n\"USA okupatsiooniväed ei saa olla isegi siis rahus, kui neid toetab reeturitest Kurdistani regionaalvalitsus,\" teatas Vere valvurite brigaad.\n\n2019. aasta detsembris toimus sarnane Iraani toetatud paramilitaarsete rühmituste rünnak USA baasidele. Donald Trumpi administratsioon andis seejärel loa tappa Iraani revolutsioonilise kaardiväe kindrali Qasem Soleimani. Soleimani koordineeris kõigi Iraani toetatud paramilitaarsete organisatsionide tegevust Iraagis ja Süürias.\n\nIraani toetatud Iraagi sõjaväerühmitused ähvardasid enne Trumpi ametist lahkumist rünnakuid laiendada. Analüütikute sõnul käskis Teheran neil rünnakutest loobuda, kuna kardeti lahkuva Trumpi administratsiooni sõjalist vastust.\n\nBiden on lubanud Iraanile leplikumalt läheneda kui tema eelkäija. Samuti on Biden lubanud uuesti liituda 2015. aastal Iraaniga sõlmitud tuumalepega.\n\nBideni välisminister Antony Blinken rääkis pärast raketirünnakut ka autonoomse Iraagi kurdi piirkonna peaministri Masrour Barzaniga.\n\n\"Rääkisin välisminister Blinkeniga arglikust rünnakust Arbili vastu. Me leppisime kokku teha uurimisel koostööd, et tuvastada rünnaku taga olev õigusvastasus,\" ütles Barzani.\n\nWashingtonis tõlgendasid osad analüütikut viimast raketirünnakut kui Iraani poolset surveavaldust Bidenile.\n\nBideni administratsioon pole veel avaldanud, kuidas nad kavatsevad alustada Iraaniga läbirääkimisi tuumaleppe üle. Samuti on Biden lubanud, et USA ei vähenda enam Iraagis vägesid.\n\n\"See rünnak on meeldetuletus, et Iraagi küsimus ei kao kuhugi. See jääb endiselt USA-le probleemiks,\" ütles üks diplomaat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajalehe The Timesi teatel testis Iraan Joe Bideni administratsiooni, kui islamistliku riigi toetatud sõjaväeline rühmitus ründas Iraagis USA juhitud koalitsiooni lennuväebaasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKertu Moppel: asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista\n\n## Põhitekst:\n\nKertu Moppeli uue lavastuse \"Mefisto\" peategelane on Hendrik Höfgen, kes hakkab – koos natside võimuletulekuga kahe ilmasõja vahel – teatrimaailma karjääriredelil tõusma. Piinatud narri kuju, kelle nartsissistlik iseloom leiab pidevale mugandumisele üha uusi õigustusi. Flirtides esialgu töölisteatriga, lõpetab ta rollidega varem kirglikult vihatud rahvalikes tükkides, kahmates endale peaosana ka kuradi vahemehe ehk salakavala Mefisto rolli. Sisult küll ajaloolises, ent oma põhiküsimuses igiaktuaalses lavastuses segab Kertu Moppel inimese piiripealselt head kavatsused lootusetult õnnetute tagajärgedega. Olles sündinud viimaste aastate populismi- ja teatud kultuurisõdade foonil, hakkab \"Mefisto\" vägagi teadlikult resoneerima mitmete nüüdisaegsete küsimustega. Kohtusime Kertuga vahetult enne esietendust, et käsitleda teemasid, mis on nii uues kui ka eelmistes töödes esile trüginud.\n\nSinu eelviimane töö Eesti Draamateatris, nimelt Ibseni \"Rahvavaenlane\", liikus võimu ja keskkonna vahealadel. Enne seda lavastasid sa ka Maksim Gorki \"Väikekodanlased\". Sind näivad huvitavat ühiskondlikud pinged, inimeste kalduvus muganduda ja ka korrumpeeruda.\n\nVäga huvitavad! See on üks huvitavaimaid teemasid üldse, mind hullult paeluvad situatsioonid, kus me kõik tahame parimat või kõik arvavad, et nad tahavad parimat, aga kus see soov läheb valesti. Miks on tulemused vahepeal sellised, mis tunduvad halvimad võimalikest?\n\nTahavad parimat vaid iseendale või ka teistele?\n\nSeal tekib küsimus, kuidas ise aru saada, kas praegune parim, mida tahetakse, on eelkõige egoism või ka teistele vajalik. Minu arvates inimesed tihtipeale ei erista neid kaht. Millal hakkavad inimesed tegema midagi puhtalt sapist või selleks, et oma ego tõttu midagi kellelegi tõestada ja siis teistele käru keerata? See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin. Meil oli \"Mefisto\" proovides kaheksa-aastastest koosnev poistekoor. Neid jälgides märkasin, et nad tahtsid, et kõik oleks kõige paremini. Kui vahepeal juhtus olukord, kus keegi võis olla väsinud või ei laulnud mingit nooti ära, siis ta saadeti korraks kõrvale puhkama. Oli näha, et nad küll võtsid seda isiklikult, kuid ei muutunud olukorra tõttu sapiseks. Täiskasvanud hakkavad justkui meelega üksteisele käru keerama, üksteist saboteerima, isegi kui see neile endale haiget teeb.\n\n\"See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin.\"\n\nMis sind paelub, kui sa lähened mingile tekstile või otsid materjali tulevasteks lavastusteks? Mis see käivitaja on?\n\nMa ei oska seda nii suures plaanis mõtestada. Kui loen midagi ja see lihtsalt hakkab huvitama, siis nii ongi. See huvi ei ole ainult intellektuaalne, pigem isegi emotsionaalne. Tihtipeale ma ei teagi, miks mingi lugu puudutab või korda läheb. Proovide käigus üritan sõnastada ja koos näitlejatega otsida, mis see siis täpselt on. Miski jääb teatud lugudes kriipima või häirima, et miks asjad lähevad sedasi, kuigi võiks palju paremini minna.\n\nSinu lavastus \"Mefisto\" tugineb Klaus Manni samanimelisele romaanile, mis jutustab peategelase vahendusel lugu kolmekümnendate Saksamaast ning teatri ja natsionaalsotsialismi suhetest. Millest tuli mõte seda lugu praegu lavastada?\n\nMa lugesin \"Mefistot\" aastaid tagasi ja see tundus hea materjal, mida laval esitada. Selles on väga lahedaid karaktereid. Tollal ma ei osanud aga sellega midagi peale hakata, kuna kogu see natsimaailm tundus kauge. Pärast Trumpi ja hiljem EKRE võimuletulekut hakkas aga järsku tunduma, et see, mida me oleme pidanud normaalseks maailmaks – kus näiteks peetakse lugu inimõigustest ja vähemusi ei tohi kiusata –, ei pruugi olla nii püsiv. Kõik hakkas tunduma kuidagi habras ja paistis, et aeg on \"Mefisto\" lavastamiseks küps. Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista.\n\n\"Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista.\"\n\nNatsid ja fašistid on olnud aastakümneid teatri- ja filmimaailma jaoks ammendamatu materjal, mida üha uuesti ja uuesti käsitleda.\n\nMa mõtlesin kunagi, miks kõik Hollywoodi filmid räägivad natsidest, see tundus nii äraleierdatud teema. Tegelikult oli selles ajaperioodis ja kultuurisituatsioonis nii puhtalt välja joonistatud, kuidas inimesed kaotavad järsku oma inimsuse. Nõukogude Liidus toimusid ju sarnased protsessid, kus totalitaarne võim kehtestas end ühiskonnas, kus kõik on paigast ära. See pole natsispetsiifiline, vaid universaalne. Näeme praegugi sarnaseid tendentse. Natsid on tegelastena head, sest inimesed tunnevad nad ära. Kui me hakkaksime rääkima Armeenia genotsiidist ja türklastest, siis see jääks võib-olla pisut kaugeks.\n\nÜhtpidi maailm muutub, aga teatud olukorrad inimese tasandil ei muutu.\n\nJah. Kui lavastajad annavad intervjuusid ja küsitakse, et miks sa teed \"Romeot ja Juliat\" või midagi sarnast, siis nad hakkavad rääkima, et see on üldinimlik ja puudutab kõiki. Kuigi ma haaran iga kord kahe käega peast kinni, kui ma seda juttu kuulen, siis nüüd olen sunnitud sama ütlema (naerab). Hea kirjandus tabab ära midagi, mis on põhiline, olemuslik ja äratuntav. Üle oma varju ei hüppa ehk inimolemus pole vist viimase paari tuhande aastaga väga muutunud. Kõik stsenaristika õppejõud ütlevad, et kui sa ei oska stsenaariumit kirjutada, siis võta mingi piiblilugu ja too see tänapäeva – toimib väga hästi.\n\nKertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk\n\nKuidas sa ennast lavastajana kalibreerid neid teemasid lavale tuues? Draamateatris käib publikut seinast seina.\n\nSee on alateadlik või õigemini ma proovin sellele otseselt mitte mõelda. Ma arvan, et juba loojutustus kui selline on nüüdisaegses teatris väga suur kompromiss – kui sa ei tee täiesti abstraktset asja, kus on monoloogid, mida inimesed ei suuda siduda, vaid paned lavale karakteri ja räägid lugu. See on lihtsamini arusaadav, sest seal on, mida jälgida. Loo kaudu saab igasuguseid asju teha ning sa ei pea liialt mõtlema, kas see läheb äkki üle piiri. Mind huvitab väga, kuidas teha asju, mis võiksid olla laiemalt mõistetavad, tegemata samas ise oma kunstilistes valikutes liialt kompromisse. Seda protsessi ei suuna kõige rohkem mitte publik, vaid ikkagi trupp ja see, kuidas nemad mõtlevad. Kui trupis on inimesed, kes on väga konservatiivse teatripildiga, siis sa võid küll pakkuda neile radikaalsemaid lahendusi, aga kui nad seda sisemiselt läbi ei tunneta, siis nad tõenäoliselt ei soorita seda eriti ägedalt. Sellises olukorras peab minema tagasi traditsioonilisema lähenemise juurde. Kui vaadata Draamateatrit, siis nad on tegelikult väga riskialtid, ja kui vaadata repertuaariteatreid, siis mulle pole keegi öelnud, et kuule, ära seda materjali tee, või et see on liiga arusaamatu. Seni on ikka öeldud, et tee, mis sa tahad, ja kui on vähe etendusi, siis on lihtsalt vähe etendusi.\n\n\"Mefisto\" selgrooks on peategelase mugandumine uue võimuga. Meil Eestis on ju võtta näiteks Nõukogude okupatsioon, mille kontekstis on olnud kombeks ka rõhutada, et too isik tegi või ei teinud võimudega koostööd. Kas sa oled sellistest kohalikest lugudest ka varem huvitunud?\n\nMind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik. Teine küsimus on massi jõud või see, kui terve grupp inimesi hakkab järsku ühtmoodi tegutsema. Kuidas saab olla sellises olukorras teisitimõtleja ja üldse ellu jääda? \"Mefistot\" lugedes mõtled, et issand jumal, see Hendrik Höfgen on õudne inimene. Kuidas ta sihukest asja saab teha, ta on vastik ja kahepalgeline. Kui oled aga ise sarnases olukorras, kus sul ei ole tegelikult valikuid peale selle, et sa kas töötad kaasa või sind tapetakse ära, siis ma ei saa inimest hukka mõista selle eest, et ta otsustab ellujäämise kasuks.\n\n\"Mind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik.\"\n\nKertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk\n\nÜks asi, mille üle sa lavastuses ka nalja teed, on vasakpoolsete intellektuaalide või kunstnike huvi töölisklassi vastu. Kuidas nad üritavad töölisi võimestada, et nood saaksid oma \"päris\" lugusid jutustada. Loomulikult selgub lähemal kokkupuutel töölistega, et need lood ei ole üldse sellised, nagu intellektuaalid on neid ette kujutanud. Milline on sinu suhe n-ö päris lugude jutustamisega? Kas otsid seda autentset südamikku või pole see üldse mingi küsimus?\n\nSee on selles mõttes huvitav teema, et kunstiteos on ju alati mingisugune vorm. Elu ei ole. Eluloofilmid on ju ka alati kellegi kirjutatud, dokfilmid on tegijate tõlgendus nähtust, need on dramaturgiliselt läbi komponeeritud, paljud neist on kohati korralikult läbi lavastatud. Isegi sellistes \"autentsetes\" žanrites ei ole täielik autentsus võimalik. Kellegi lugu saab olla ainult aluseks, aga see, mis vorm selle ümber hiljem tekib, on tegijate enda loominguline väljendus. Selliste žanrite puhul tekib alati küsimus, et kumb on olulisem, kas tegijate kunstiline eneseväljendus või subjekt, kellest räägitakse. Ma ise pole dokumentalistikat puudutanud, sest ma ei suuda endale ette kujutada, kuidas seda tasakaalu paika saada, nii et ma ise kellestki üle ei sõida. Eks see kipub küll mitmete intellektuaalide probleem olema, et nad on eluvõõrad ega taju, et subjekt, kellest nad kunsti loovad, ei ole nende tööriist, vaid samuti inimene.\n\nKas oled proovinud mõttemängu, et kui Eestis toimuks radikaalne võimupööre ja sina lavastajana tahaksid edasi töötada, siis mida sa teeksid?\n\nMõtlen kogu aeg selle peale ja ma ei loo endale illusioone, et mina oleksin inimene, kes laseb ennast maha lasta selle eest, et \"õiget\" kunsti teha. Ma ei usu. Ma arvan, et mingil hetkel tekib alalhoiuinstinkt. Nii lihtne on ajaloos tagasi vaadata ja mõista inimesi hukka, öeldes, et oh, kõik oleks pidanud kangelased olema, kõik oleks pidanud ennast kokku võtma ja võimule vastu astuma. Kui kõik kommunikatsioonikanalid on ära lõigatud ja omavahel ei ole võimalik suhelda, kui teisitimõtlejad eraldatakse üksteisest ja kriitilist massi ei saa taha, siis tegelikult ei saa süüdistada inimesi selles, et nad ei tahtnud saada kahurilihaks või ei läinud üheskoos rõõmsalt vangilaagrisse. Seetõttu ongi igasugune äärmuslik võimuvahetus ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik. Kui esimesed signaalid tulevad, siis võiks hakata vaikselt mõtlema ja liigutama, ennast vaikselt mobiliseerima. Kui pauk käib ära, aga sul ei ole infrastruktuuri, ei ole mingit strateegiat ega plaani, siis sa lihtsalt ootad ja ootad aastakümneid, kuni see valitsus või režiim kokku kukub.\n\n\"Igasugune äärmuslik võimuvahetus on ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik.\"\n\nMa küsin nüüd ka ühe suure küsimuse.\n\nSest need eelmised olid ju nii väikesed (naerab).\n\nKertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk\n\nKas Eestis on poliitilist teatrit liiga vähe, parajalt või liiga palju ning mis võiks olla kohaliku teatri tee uuel kümnendil?\n\nPoliitilist teatrit võiks alati rohkem olla, sest mulle tundub, et teater on üks väheseid kohti, kus saab midagi poliitilist teha. Väga raske on teha poliitilist muusikat või kirjutada poliitilisi sümfooniaid. Maalikunstis on seda samuti keeruline teha, sest mulle tundub, et maal ei ole meediumina kuidagi ajalik. Film on kohutavalt aeglane, aga foto on kiiresti reageeriv. Teater on üks kõige kiiremini reageerivaid meediume ja seda peaks tihedamini ära kasutama. Võid teha mingeid aktsioone, nagu tegi NO99. Kui on tõesti mingi oluline teema, siis võid võtta ühe õhtu ja teha näiteks stand-up 'i, kus saab poliitilist sõnumit edastada. Mina tunnen küll, et mingi ventiil on puudu – meil ei ole poliitilist satiiri, meil ei ole ka telesaateid, mis teeksid mõnusa litakaga poliitilist asja. Ma jumala hea meelega vaataks, kui keegi teeks. Meil ei ole vist seda traditsiooni tegelikult kunagi olnud. Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame. Oleme harjunud peitma, aga sellist otseütlemise kultuuri meil tegelikult pole.\n\nKas tunnetad tugevat puudujääki?\n\nJah, väga. NO99 asjad, kui nad ikka otse tegid, meeldisid mulle väga. Lähed õhtul kohale, vaatad, saad ennast kuidagi välja elada ja pärast nendel teemadel sõpradega rääkida. Mõnus! On oluline, et keegi ütleks välja, et meil on siin üks probleem, meil on probleem korruptsiooniga, meil on Eesti suurim erakond, millel on kaelas kriminaalasjad jne. Sellest kuidagi ei räägita. Meedias on koroona-koroona-koroona, ahah, mingid kriminaalasjad ka.\n\n\"Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame.\"\n\nEhk ei taheta hammustada kätt, mis toidab?\n\nMa ei usu. Eesti poliitika ei ole üldse nii õudne, et hakataks mingit rahakraani kinni keerama. Kultuur vist ei taju, kui suur võim tal tegelikult on. Me näime ise arvavat, et meil on kuidagi vähem sõnaõigust, ja hoiame suu kinni. Me saaksime lubada endale palju rohkem ja see tekitaks ka võimuga huvitavat dialoogi. Kui poliitiliselt oma nõudmisi kuidagi kõvemini välja öelda, siis see paradoksaalsel kombel pigem seob ühiskonda, sest siis sul ei ole enam tabuteemasid.\n\nKertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk\n\nSa ütlesid, et meil on ka vähe poliitilist huumorit. Sa ise oled ka stand-up 'iga töötanud. Kas sa ei kasutanud seda teatava platvormina?\n\nMa olen koomikutele materjali kirjutanud küll, aga pigem ghostwriter 'ina. Minu töö on artisti aidata, sest ta läheb lavale enda seisukohti esitama, mina lihtsalt aitan vormistada. Aitan võib-olla nalja teravamaks sättida. Show ise on tegelikult ikkagi selle inimese nägu. Muidugi on neid, kellega ma olen koos töötanud ja kellega oleks võimalik minna kõvasti teravamaks.\n\nPriit Pius tegemas Savisaart tüüpi paroodiat meil on, aga kas tarvis oleks teravamat satiirisutsakat?\n\nParoodia on väga pehme vorm, mis on hea, sest võid tabada ennast kuulamas päris hullu teksti ja samal ajal see tekitab hea tunde. Teravama poliitilise huumori puhul eksisteerib aga risk, kuna see on pretensioonikas ja seda saaks teha ainult nende inimestega, kes on oma asjas juba meisterlikud. Kui keegi tuleb esimest korda katsetama ja hakkab väga poliitilist asja tegema, siis see võib mõjuda pisut odavalt.\n\nSa kirjutasid hiljuti arvamusloo sitapeadest, mis levis paraja kulutulena. Sa ei võta üldiselt meedias tihti sõna.\n\nLugesin kunagi ammu Aaron Jamesi \"Sitapeade\" raamatut, mida ma seal refereerin. Seejärel ma ootasin, võtsin aastakese, mul lihtsalt ei olnud aega. Sel põhjusel ma kirjutangi harva. Kui mul on mingi teema, siis see tükk aega ketrab peas ning lõpuks leian vajaliku õhtupooliku ja kirjutan asja valmis. Ma viitsin kirjutada, kui on mingi asi, mis on tükk aega hingel olnud – mingi pool aastat käid ringi ja mõtled, et kurat, sellest peaks ikka rääkima. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad käsu peale arvamust avaldada ja kirjutada.\n\nKui iga päev meediat lugeda, siis saab pigem arvamuste üledoosi.\n\nSaab küll, jah, aga ühiskonnas, kus on sõnavabadus, käib see asja juurde. Ma ise muidugi ei viitsi neid kõiki lugeda.\n\n\"Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik.\"\n\nArvamuse formaat on muutunud sageli ka akommunikatiivseks, kus vasakul veerul on tihti jah või ei ning kõrval vastupidine arvamus, aga tegelikult need omavahel ei suhestu.\n\nMeil on justkui kohustus pakkuda ka teistsugust arvamust. Kui klassis on kaks last, kes lähevad kaklema, siis sa küsid mõlema käest, mis juhtus, aga vahel on nii, et üks laps peksab teisi süstemaatiliselt. Kas me peame andma talle sõna, et ennast kaitsta? Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik. See ei ole tasakaalustatud arvamus, aga meie meedia leiab, et polariseerumine on tasakaalustatus, mida see tegelikult absoluutselt ei ole. Eksisteerivad ikkagi mingid orientiirid, et mis on eetiline või mitte. Võid küll debateerida detailide üle, aga sa ei saa kutsuda rääkima eksperte, kes ütlevad, et alaealised peavad saama psühhiaatri juurde, ja siis kõrvale mingit tonti, kes leiab, et ei pea, kuigi tal ei ole argumente. Ma arvan, et seda ei peaks tegema.\n\nKui puudutada korra praegu aktuaalset vabakutseliste küsimust, siis mida sa tahaksid vabakutselise näitleja ja lavastajana kritiseerida või kiita Eesti süsteemi puhul?\n\nKuna mina mängin sarjas \"Padjaklubi\" ning lavastan ja kirjutan, siis mul on hästi, aga kui mul oleks ainult üks tegevus neist kolmest, siis ma ei kujutaks ette. Nüüd on hakanud tõesti tekkima olukord, kus näitlejad peavad oma mullist välja tulema. Kui varem lõpetasid lavaka, läksid teatrisse tööle ja sul oli palgaline töökoht, siis oli kõik hästi, aga nüüd on juba pea pooled vabakutselised. Kui etendused koroona tõttu ära jäid, siis need, kes olid teatrites palgal, said oma täispalga kätte, aga nendel, kes olid vabakutselised, jäid etendused ja sissetulekud ära.\n\nMis selle vabakutseliste kasvava arvu põhjus on?\n\nMeil on väga palju näitlejaid, mistõttu lavaka lõpetamine ei garanteeri enam, et saad kindlasti tööle. Kui ka saad, siis võid mingil hetkel otsustada, et tahad veel midagi õppida. Maailm muutub ja see, et inimene lõpetab ülikooli, läheb kuhugi palgatööle ja jääbki sinna elu lõpuni, on aegunud mudel. Palgatöö tegemine ei ole enam kõige tähtsam asi maailmas, ei kultuuris ega ka teistes valdkondades. Riiklikult peaks mõtlema strateegiaid, kuidas asja ühtlustada.\n\nKas sul on mingi plaan B, mida näeksid ennast tegemast?\n\nMa mõtlen kogu aeg selle peale, mida võiks teha. Mingit üht konkreetset asja ei ole, aga ma ei arva, et ma olen elu lõpuni tingimata lavastaja. Äkki tuleb midagi huvitavat veel pähe.\n\n\"Võib-olla on rahvus üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon.\"\n\nSinu järgmine töö on Siegfried von Vegesacki \"Balti tragöödia\" Linnateatris, mis kõneleb baltisakslaste elust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning mis lõpeb tinglikult seal, kus algab \"Mefisto\". Sa adapteerisid koos Karl Laumetsaga lavastuse tarvis enam kui 600-leheküljelise raamatu. Mis sind baltisakslaste identiteedist ja saatusest pajatavas \"Balti tragöödias\" enim intrigeeris?\n\nMinu jaoks oli üllatus, et see kultuur on siin nii pikalt eksisteerinud ja et esimese maailmasõjaga hävitati terve see \"maailm\" siin ära. Nad kas tapeti või nad põgenesid. Selle teose puhul huvitas mind kõige rohkem küsimus, et mis see \"rahvus\" siis on. Baltisakslaste emakeel oli saksa keel, elukeskkond Eesti või Põhja-Läti, aga sõjas oli neil kohustus võidelda venelaste eest. Samas sakslased ei pidanud neid päris sakslasteks. Tekib küsimus, et kes sa siis oled, kui su keel ja kultuur on üks, maa, millega sa seotud oled, teine ning poliitilised õigused ja kohustused midagi hoopis kolmandat. Mis see rahvus üldse on? Mis on see, millega sa oma identiteeti siis püsti hoiad? Kas rahvus peaks üldse olema miski, mis annab sulle olemuse? Võib-olla see on üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon. Eriti oluline on muidugi küsimus, kas selle nimel on mõtet pidada sõdu ja inimesi tappa. Mulle pakkus \"Balti tragöödiaga\" töötamine selget arusaama sellest, et inimkond tegeleb ikka väga paljude ebavajalike asjadega. Paljusid mõttetuid kannatusi annaks vältida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuidas õigustada oma valikuid, isegi kui on ilmselge, et need nõuavad suuri kompromisse ja üha absurdsemaid ettekäändeid. Ants Lauteri noore lavastaja preemia laureaadi Kertu Moppeli südamel on nii moraalsed dilemmad, poliitiline teater kui ka sapised inimesed, kirjutab Müürileht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Veidemann: Malle Salupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot\n\n## Põhitekst:\n\nMõnikord öeldakse, et see, mis ulatub kümnendisse enne sajandat, on väärt juba meeste puhul patriarhi, naiste puhul aga matriarhi tiitlit. Niisiis, kõnelgemgi Malle Saluperest eesti kultuuriloo matriarhina.\n\nMida me teame tema elukäigust? See on olnud tulvil keerde, tõuse ja mõõnu, nagu ameerika raudteel. Sündinud metsniku peres, õppis Salupere Tartu õpetajate instituudis, oli aga küüditatud just avanemiseas, 18-aastaselt Siberisse Krasnojarski kraisse (1949 – 1957). Vabanenuna pidi alustama madalalt, töötades abitöölise ja maalrina Tartu autoremonditehases. Need kogemused, meeletu ülekohus ning sellest kasvanud tõe- ja õiglusjanu ning lihtsate tööinimeste saatus mõjutas temas vasakpoolse ilmavaate kujunemist.\n\n1958. aastal lõpetas ta õhtukeskkooli, õppis Tartu Ülikoolis vene filoloogiat 1962 – 1957, jätkas sealsamas aspirantuuris, kuid arvati välja poliitilistel põhjustel. 1974. aastal omandas lisaks psühholoogi-sotsioloogi eriala. Seejärel luges Salupere aastaid Eesti ajaloo kursust venekeelsele auditooriumile. Ta on olnud ka teadur ajaloo instituudis. On kirjutanud üle saja teadusartikli, aga tegutsenud ka kultuuriloolise valgustajana. 1990. aastate keskel pidas Salupere Eesti Raadios kolm aastat vestlussarja \"Silmaring\" eestlaste mentaliteedist läbi aegade.\n\nSalupere elutöö nurgakiviks on olnud suur ja sügavusi puudutav huvi Eestis elanud ja tegutsenud ajalooliste isiksuste vastu. Seejuures on ta olnud üks vähestest, kelle elulugude ja sündmuste tõenduspõhisus on tuginenud visal arhiivitööl. Usutluses, mida Salupere andis ERR-i kultuuriportaalile 2017. aastal ilmunud ja Kultuurkapitali suure tunnustuse pälvinud Koidula-monograafia puhul, kirjeldab ta oma teed Koidula ning tema isa Johann Voldemar Jannseni (monograafia Jannsenist ilmus 2006) varjatusest väljatoomisel niimoodi:\n\n\"Kui inimene on juba nii vana, 87, siis on elu jooksul juuste alla ühtteist kogunenud. Mitmeid Koidula luuletusi teadsin peast juba kooli astudes, ka /Aino Kallase – R.V./ \"Tähelend\" oli meil kodus olemas ja loetud. Tõsisemalt hakkasin temast huvituma kaheksakümnendatel Ajalooarhiivis töötades, kui otsustasin kirikuraamatute abil kontrollida tema väidet oma täiseesti päritolust. Nii selgus Koidula 150. sünniaastapäevaks 1993, et tal oligi õigus: ka tema ema oli eestlane.\"\n\nSeesama arhiivitöö viis Salupere Peterburi, kust ta leidis ning tõi avalikkusesse Koidula viimase näidendi \"Kosjaviinad\" originaalkäsikirja. Saksa keelest tõlgituna ja kommentaaridega varustatult ilmus see trükis eelmisel aastal. Koidulast edasi laienes uurimistöö \"rängalt laimatud\" Johann Voldemar Jannsenile. Malle Salupere sõnas, et jälle tekkis hulgaliselt nii-öelda kõrvalist ja varem käsitlemata materjali, nii et tundus hädavajalik ka see avalikkuse ette tuua. \"Paar edukat vastavateemalist artiklit andsid julgust täisbiograafia välja pakkuda.\" 2001. aastal tõlkis ja kommenteeris Malle Salupere Jannseni noorpõlve päeviku, nn Pärnu päevikuna tuntuks saanud \"Diariumi\", millest ka minul on olnud hindamatut abi Jannseni-romaani \"Lunastatud\" (2020) kirjutamisel.\n\nSalupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot. Selle tulemiks – lisaks juba suurtele monograafiatele, tänu millele on olemas meil nii Jannsen kui ka Koidula kogu nende suuruses – on ka kogumikud \"Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus\" (1998), \"Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel\" (2012) ning mitmes trükis ja keeles ilmunud \"Tuhande aastane Tartu\" (esmatrükk 2004).\n\nMa ei oska soovida nii väärikas eas eesti kultuuriloo matriarhile uusi ahteid töölauale. Küll aga loodan, et just terane vaim ja kirglik huvi eesti ja maailma asjade vastu toob ehk meie lugemisulatusse veel mõnegi Salupere artikli, sõnavõtu või kommentaari. Päev korraga! Carpe diem!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "17. veebruaril jätab seljataha oma elutee 90. verstaposti eesti aja- ja kultuuriloolane, arhivist, semiootik, eesti-vene-baltisaksa kultuuriruumi uurija Malle Salupere. See on iga, kus elutöö saab katuse alla ning vabana kohustustest võib anduda – kui tervist ja vaimuteravust jagub – lihtsalt lugemisele või ka järel- ja ülelugemisele, tõdeb Rein Veidemann.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanimaa viskas viis väravat ja CSKA võitis eurosarjas neljanda mängu järjest\n\n## Põhitekst:\n\nCSKA sai C-grupis võõrsil jagu Rootsi võistkonnast Alingsas 31:23 (16:5). Juba avapoolajal suure edu haaranud CSKA kasuks viskas viis väravat ka Jaanimaa. Võitjate resultatiivseim oli kaheksa tabamusega Aleksei Fokin.\n\nTabeliseis C-grupis: 1. SC Magdeburg 12 punkti (7 mängust), 2. Montpellier 8 (5), 3. Moskva CSKA 8 (5), 4. Nexe 8 (8), 5. Alingsas 4 (7), 6. Besiktas 0 (8).\n\nRhein-Neckar oli kodus üle Ungari klubist Tatabanya 37:30 (20:13). Patraili nimele seekord väravaid ei tulnud, Jerry Tollbring ja Patrick Groetzki olid kuue tabamusega võitjate resultatiivsemad.\n\nTabeliseis D-grupis: 1. Rhein-Neckar 13 punkti (7 mängust), 2. Eurofarm Pelister 9 (8), 3. GOG 8 (7), 4. Kadetten 6 (6), 5. Trimo Trebnje 4 (5), 6. Tatabanya 0 (7).\n\nEdasi väljalangemismängudele jõuavad igast alagrupist neli paremat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Käsipalli Euroopa liigas olid teisipäeval võidukad nii Dener Jaanimaa klubi Moskva CSKA kui ka Mait Patraili meeskond Rhein-Neckar Löwen.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPERH sulges ühe koroonaosakonna\n\n## Põhitekst:\n\nPERH sulges nädala eest ühe kahest tavakoroonaosakonnast, sest see ei leidnud kasutust. Selle asemel saavad koroonapatsientide ootel valves olnud töötajad keskenduda oma tavapärasele tööle, mis parandab haigla plaanilist ravi.\n\nEsmalt ravib PERH oma koroonapatsiente EMO-s, ent sealt suunatakse nad kiirelt edasi. Kes vajab intensiivravi või kunstlikku hingamist, suunatakse edasi koroona intensiivravi osakonda, kus on olemas 17 ravikohta. Praegu on intensiivravil seitse patsienti, kellest viis vajab ka juhitavat hingamist.\n\nKa on PERH-il suur koroonaosakond psühhiaatrilistele patsientidele. Selle 28 kohast jäeti alles 20, neist on praegu täidetud kaheksa.\n\nLisaks intensiivravile ja psühhiaatriale tegutses PERH-is ka kaks tavaosakonda koroonapatsientidele, neist ühes on 26 kohta ja teises oli kaheksa. Viimases hoiti koroonakahtlusega patsiente. Just selle viimase sulges PERH nädal tagasi. Avatuks jäänud suuremas osakonnas on 26 kohast täidetud praegu 21.\n\n\"Sulgemine oli puhtalt majanduslik otsus, sest nägime, et nii palju koroonapatsiente peale ei tule. Sulgesime, et mitte hoida voodikohti tühjana ja osakonna töötajaid asjatult valves. Kui olukord jälle nõuab, siis on töötajad olemas, aga soovisime võimestada tavatöö osakondi, kust personal oli ära võetud,\" kommenteeris PERH-i juht Agris Peedu.\n\nKoroonaosakonna töötajad läksid tagasi oma tavaosakondadesse sisehaigustes: kadrioloogia, neuroloogia ja üldosakond. Personal koolitati koroonahaigete raviks juba kevadel, esimese laine ajal. Kui haiglakohtade vajadus peaks taas tõusma, on PERH valmis teise koroonaosakonna ühe ööpäeva jooksul taasavama.\n\nUue muudatusena on juba plaanis ka koroonaüksuse täiendamine kolme teise astme intensiivravikohaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) sulges ühe jõude seisnud koroonaosakonna, et parandada personali ümbersuunamisega plaanilist ravi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 811 koroonapositiivset, suri kaks inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSuri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest - 90-aastane naine ja 63-aastane naine. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Eestis 510 inimest.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 492). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti (ööpäev varem 18 ja 35).\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut.\n\nJärvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.\n\n13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 647,5 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,1 protsenti.\n\nEestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 6350 koroonatesti, millest positiivsed olid 811 ehk 12,8 protsenti testide koguarvust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVene ja Ukraina kodanikud ei pääse nakatumise langusest hoolimata vabalt Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Euroopa Liidu väliste ehk kolmandate riikide kohta on EL-il eraldi regulatsioon. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele on ajutiselt piiratud mittehädavajalik reisimine kolmandatest riikidest Euroopa Liitu. Siseneda võivad ainult kuue riigi elanikud, kes on toodud soovituse lisas. Venemaad ja Ukrainat selles nimekirjas pole,\" ütles välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ERR-ile.\n\nKehtiva korra kohaselt võivad ilma kümnepäevase liikumispiirangu kohustuseta siseneda Eestisse Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riikide elanikud, mille nakatumisnäitaja on kuni 150 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on selliseid riike seitse: Bulgaaria (nakatumisnäitaja 127,4), Island (8,4), Kreeka (111,6), Norra (69,3), Soome (97,7), Taani (108,9), Vatikan (0,0).\n\nSama lävend ei kehti aga kolmandatele riikidele, ehk siis teiste hulgas ka Venemaa, Ukraina, Valgevene kohta. Kolmandate riikide puhul kehtib nakatumislävend 25 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.\n\nEuroopa Liidu nimekirja kohaselt võivad ühenduse riikidesse siseneda, muu hulgas turismi eesmärgil, ainult kuue EL-välise riigi - Austraalia, Lõuna-Korea, Singapuri, Tai, Uus-Meremaa ja Rwanda - kodanikud.\n\nKolmandate riikide elanikele, kes saabuvad Eestisse töö või õppimise eesmärgil kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu Nõukogu soovituse nimekirjas, rakendub kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus ning neil tuleb viivitamata Eestisse saabumise järel teha koroonaviiruse test ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. Testimine ennetähtaegselt eneseisolatsioonist ei vabasta.\n\nOtsuste aluseks olevate andmete kogumisel toetutakse Euroopa Nakkuskontrolli Keskuse ECDC andmetele, lisaks nakatumisnäitaja lävendile arvestatakse ka muid kriteeriumeid, näiteks uute tüvede levikut ja testimise hulka.\n\nVälisministeerium uuendab igal reedel reisipiiranguid, mis hakkavad kehtima alates esmaspäevast.\n\nECDC andmeil oli Venemaa ja Valgevene nakatumisnäitaja veebruari esimeses pooles vahemikus 120-240, Ukrainal 60-120 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ehkki Venemaa ja Ukraina ametlik nakatumise tase on järsult langenud, ei ole oodata, et nende riikide kodanikud saavad lähiajal võimaluse taas ilma piiranguteta Eestisse siseneda. Kolmandate riikide kodanikele kehtib ka kuus korda rangem lävend kui Euroopa Liidu elanikele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Võrk, Belobrovtsev, Popov\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad sel kolmapäeval abilinnapead Eha Võrk ja Vadim Belobrovtsev ning Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru\n\n## Põhitekst:\n\nMonograafia on põhjalik käsitlus ühest Eesti ajaloo suurmehest, kelle vaated olid sümpaatsed ka Jaan Krossile. Kross on Tõnissoni kohta leidnud lausa ülivõrdes: \"Jumala abiga mitte ju ainus, kuid olemasolevate seas kõige ilusam inimlik juhtum tõestamaks, et määrdumatu mainega mehed on Maarjamaal võimalikud.\"\n\nAru teos annab detailse pildi nii sellest määrdumatu mainega mehest kui ka muutlikest aegadest tema ümber, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti poliitilisest ja kultuurielust.\n\nŽürii koosseisus olid Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Janika Kronberg, Johanna Ross ja Jaan Undusk. Auhind antakse üle 19. veebruaril, Jaan Krossi sünniaastapäeval kirjanike maja musta laega saalis. Jaan Krossi kirjandusauhinda annab välja Eesti kirjanike liit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru monograafia \"Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem\" eest. Möödunud aastal pälvis Krossi preemia Viivi Luik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti võib mõned koolid järgmisel nädalal avada\n\n## Põhitekst:\n\nLäti piirkondades ja omavalitsustes, kus koroonaviirusega inimeste nakatumiste näit on väiksem, oleks õpilastel võimalus kooli naasta 22. veebruaril.\n\nAlustatakse noorematest, esimese kuni neljanda klassi õpilastest. Vanemad õpilased võivad kooli naasta alates 8. märtsist.\n\nPraegu on Lätis 19 omavalitsust, kus koroonaviiruse kumulatiivne esinemissagedus on väiksem kui 200 inimest 100 000 elaniku kohta. Läti tervishoiuministeerium peab seda arvu kohapeal õppimise taastamiseks piisavalt turvaliseks.\n\nLäti haridusminister Ilga Šuplinska soovis koolide avamist laiendada omavalitsustele, kus kumulatiivne määr ei ületa 400 inimest. Tervishoiuminister Daniels Pavluts polnud sellega nõus ja Läti valitsus nõustus kehtestama kumulatiivseks künniseks 200 inimest 100 000 elaniku kohta.\n\nLõpliku otsuse koolide osalise avamise osas peab Läti valitsus tegema neljapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti võib mõned koolid järgmisel nädalal avada, kuna valitsus leppis teisipäevasel koosolekul kokku hariduse \"piirkonna põhimõttes\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Tõnspoeg: jah, härra ekspeaminister, aga...\n\n## Põhitekst:\n\nEesti demokraatial on kahtlemata vigu ja haiguseid, mis järjest rohkem rahvale silma jäävad ning neid riigivõimust ikka kaugemale eemale lükkavad. Probleem ei seisne mitte rahastamise süsteemis või rahastamise määras, vaid selles, et võimuerakondades on liiga palju inimesi, kes on seal vaid isikliku kasu saamise eesmärgil.\n\nJüri Ratase ettepanek on seega ravida alkohoolikut, andes talle kätte suurem pudel ja seda veel nii, et too isegi poodi selle järgi minema ei peaks, vaid pudel kantaks iga päev tema voodi ette.\n\nErakondi rahastatakse riigieelarvest päris suure summa eest ka praegu ja Porto Franco kaasuse näide Ratase juhitava Keskerakonna sees näitab, et mõjuvõimuga kauplemine käib endiselt täie hooga ning teatud ärimehed kasutavad seda ära konkurentsieelise saamiseks.\n\nSeesugused juhtumid on saatnud Keskerakonda kogu aeg ning ega partei tarbi ju ainult eraldisi riigieelarvest, ta võtab oma tükikese igast omavalitsusest, asutusest, kus tema toiduahel toimetab.\n\nKes mäletab, siis termin \"katuseraha\" tuli kasutusele seeläbi, et kui Keskerakonna juhitava omavalitsuse kool tahtis katuse remontimiseks raha, siis pidi direktor parteisse astuma, sest muidu seda raha omavalitsusele ei eraldatud. Politiseeritud ametikohad koolide juhtkondades on kõige halvem asi, mida me saame oma tuleviku jaoks teha ja seda nad ka tegid.\n\nJüri Ratas lubas oma väljaütlemises lahkelt rahastust ka väljaspool riigikogu olevatele erakondadele, aga lubage selles heas soovis kahelda. Samal päeval tegin kiire katse ja küsisin siseministri käest eraldist riigieelarvest Eesti Tulevikuerakonnale, mis moodustati Elurikkuse erakonna ja Eesti Vabaerakonna ühendamisel ning mis kahepeale kokku said 2,4 protsenti häältest.\n\nAmetlikku vastust siseminister Kristian Jaanilt pole ma siiani saanud, aga kuna ERR selle päringu avalikustas, siis tuli kiire vastus ka ministeeriumist nende veebiportaali, et meil pole selleks õigust, sest seaduses on kirjas, et erakondade liitmisel liidetakse eraldised, mitte saadud hääled.\n\n\"Kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust.\"\n\nPäris kaval trikk, ühe sellise sõna vahetamine seaduses tähendab kas õiglasemat või ebaõiglasemat suhtumist poliitikasporti ning ikka ja jälle näeme, et valitakse see ebaõiglasem variant. Sestap pean tunnistama, et kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust.\n\nEesti Vabariigi kestmiseks on väga oluline, et erakondi tekib ja kaob, sest läbi erakondade saavad kodanikud legaalselt poliitikas osaleda. Kui mõned erakonnad jäävad liiga kauaks võimule, siis nad meelitavad paratamatult ligi neid tegelasi, kes on valmis ennast ja kõiki teisi kohe maha müüma.\n\nAatelised inimesed sellistesse korrumpeerunud erakondadesse ei lähe, sest nad saavad ju aru, et seal tehakse nii, kuidas kasulikum on, aga mitte nii, kuidas oleks õige.\n\nPartei jaotatavad töökohad ja hüved teevad suurtest isiksustest vagurad hääletusrobotid, kes teevad nii nagu kästakse. Koalitsiooni teerull on sõitnud juba pea kaks kümnendit avatud ja argumenteeritud aruteludest riigikogus üle, kuigi selle seadusandliku organi sisuline mõte peaks ju olema selles, et üle Eesti kokku sõitnud valitud inimesed peavad tarka väitlust, kuidas kõige paremini seadusi sõnastada ja et võimalikult suurte ühiskonnagruppide huvid oleksid esindatud.\n\nSelle asemel on riigikogu saanud koalitsiooni kummitempliks, kuhu pääsevad ustavad parteilased, kes teevad nagu kästakse.\n\nLugupeetud ekspeaminister Jüri Ratas, te olete väljapaistev poliitik, kes tõestas ennast väga võimeka valitsusjuhina. Jah, meil on vaja teha muudatusi Eesti poliitikas, et rahvas, kellele põhiseaduse järgi kuulub meie riigis kõrgeim võim, saaks demokraatia kaudu paremini esindatud olla.\n\nKeskerakonna probleemid peab lahendama selle erakonna sees ja ma usun, et see on Jüri Ratasele igati jõukohane ülesanne. Esindusdemokraatia probleemid tuleb lahendada aga selliselt, et võistlusreeglid erakondadele oleksid ausamad ning alustada tuleks erinevate takistuste kaotamisest uutele erakondadele, sest vaid läbi nende saavad poliitikas osaleda aatelised kodanikud, kes pole nõus kõike maha müüma, kelle jaoks on olulised meie keel, kultuur ja keskkond.\n\nSee tee viib sidusama ühiskonnani, kus erinevad huvigrupid asuvad poliitilisse dialoogi, kus koalitsiooni variante on rohkem kui neli, kus me kõik hakkame poliitikas ajama Eesti asja, mitte ainult oma asja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ettepanek keelustada eraisikute annetused erakondadele peaks olema justkui imerohi, mis raviks terveks Eesti parteide rahanäljast tingitud haigusnähud. See on kahtlemata tähelepanuväärne mõtteavaldus, kuid taandub siiski suhtekorraldusliku kübaratriki staatusesse, kirjutab Lauri Tõnspoeg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kliimapoliitikat iseloomustab pragmatism ja tõrges euroopastumine\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu põhiline eesmärk oli uurida, millist euroopastumise taset Eesti eelmine, seega nüüdseks ametist lahkunud valitsus peegeldas. Mind huvitas see, mida ja kuidas selles valitsuses Euroopa Liidust räägitakse,\" kirjeldas oma teadusartikli lähtepunkti Tartu Ülikooli politoloogia doktorant, Johan Skytte poliitikauuringute instituudis teaduskommunikatsiooni spetsialistina töötav Maili Vilson.\n\nUuring põhines valitsuse iganädalaste pressikonverentside stenogrammidel, mida analüüsiti üheaastase perioodi vältel, täpsemalt alates valitsuse ametisse astumisest aprilli lõpust 2019 kuni 2020. aasta aprilli lõpuni.\n\nVilson tõi välja, et Euroopa Liit ja sellega seonduvad teemad olid valitsuse igapäevaste sõnavõttude loomulik osa. \"Torkab silma, et paljuski kõneletakse Euroopa Liidust seoses eelarve ja eurotoetustega. Sõnavõttudest ei kuma läbi sügavamat euroopameelsust väljendavaid väärtushoiakuid, pigem domineerib pragmaatilisem joon. See ei ole Eesti eripära, paljudes liikmesriikides on sarnaseid tendentse.\"\n\nKlõpsa keskkonnaminister Tõnis Möldri kommentaari nägemiseks.\n\nVaadeldava perioodi sisse langes valitsuse arutelu Euroopa roheleppe ja selles sõnastatud eesmärgi üle muuta Euroopa kliimaneutraalseks aastaks 2050. Eesti oli üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kes roheleppega liituma ei kiirustanud.\n\nEesti esialgsele otsusele rohelepet mitte toetada järgnes kriitiline nii kohalik kui ka rahvusvaheline meediareaktsioon, milles Eesti pandi ühte patta teiste Ida-Euroopa riikidega, kes samamoodi roheleppes sõnastatud kliimaeesmärki ei toetanud. \"Eesti esialgne otsus mitte liituda paistis silma Eesti üldisema kuvandi taustal Euroopa Liiduga suhtlemisel, millesse kuulub solidaarsus teiste liikmesriikidega ja valmidus läbirääkimisteks ja kompromissideks. Seniste välispoliitiliste põhimõtete taustal mõjus see hoiak ootamatult,\" arutles Vilson.\n\nAvalikule reaktsioonile järgnes valitsuse kiire suunamuutus. \"Kui vaadata, et järgmise sisuliselt kuu ajaga oli loodud kliima- ja energiakomisjon ja kliimapoliitika oli kuulutatud valitsuse poliitiliseks prioriteediks, siis on selge, et kliimaneutraalsuse teema tuli meile Euroopa Liidust ja valitsus läks sellega pragmaatilistel kaalutlustel kaasa.\"\n\nVastumeelne euroopastumine\n\nVilson rõhutab, et kui enne valitsusel puudus selgepiiriline kliimapoliitika, siis Euroopa roheleppe vastuvõtmisega muutus see kõneainet pakkuvaks teemaks. Seejuures andsid tooni arutelud selle üle, kuidas kasutada Euroopa Liidu poolt antava õiglase ülemineku fondi ressursse, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel teha vajalikke muutusi majanduses ja energiatööstuses.\n\n\"Keskne teema valitsuse avalikus kommunikatsioonis oli, kuidas kasutada õiglase ülemineku mehhanismi rahaeraldist, ehk milleks Euroopa Liit lubab seda kasutada ja kuidas seda teha. Samuti leiti, et seda raha on vajalike struktuurimuutuste tegemiseks liiga vähe,\" kommenteeris Vilson.\n\nVilson toob välja, et hoolimata roheleppe vastuvõtmisest jätkas valitsus varem paika pandud poliitikate toetamist, mis ei ole tingimata kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega. Sinna hulka kuulus juba varem elluviidud diiselkütuste aktsiisi langetamine, samuti jätkati planeeritava õlitehase rajamise toetamist. Vilson väidab, et nende kliimapoliitikat puudutavate suundumustega arvestades võib Eesti puhul rääkida vastumeelsest või tõrksast euroopastumisest (reluctant Europeanization), mida võiks mõista kui Euroopa Liidu kokkulepitud poliitika pinnapealset rakendamist.\n\nPikaajalisem trend\n\nPragmaatiline hoiak Euroopa Liidust tulevate kliimaregulatsioonide suhtes pole iseloomulik mitte ainult eelmisele valitsusele, vaid on osa pikaajalisemast trendist. \"Ametlikul retoorilisel tasemel oleme nõus Euroopast tulevate eesmärkide ja suundadega, aga praktilisel tasandil töötame sellele kogu aeg vastu. See on hästi stabiilne suund olnud, olenemata sellest, mis erakonnad on valitsuses. Kui EKRE tuli valitsusse, siis nad jätkasid seda suunda, mida valitsused olid pooldanud viimased 30 aastat,\" laiendas teemat Aalborgi ülikoolis energiasiiret uuriv Silver Sillak.\n\nSillaku juhtimisel valminud uurimistöö, mis põhineb nii meediaanalüüsil kui ka reaalsete tegude ja otsuste kaardistamisel, annab Vilsoni artikli põhilistele leidudele laiema ajalise raamistiku. \"Kui me oleme harjunud mõtlema, et Eesti on Euroopa Liidu paipoiss, kes väga eeskujulikult täidab neid kohustusi, mis me peame võtma, siis kui me vaatame kliima- ja energiapoliitikat, siis seal vallas on olnud üsna teistsugune joon algusest peale. Sõnades justkui avaldatakse toetust, aga samal ajal käib pidev kauplemine,\" täiendas Sillak. Näiteks proovis Eesti Euroopa Liiduga liitumisel põlevkivitööstusele erandeid kaubelda\n\nSillak toob välja ka 1997. aastal ÜRO-s vastu võetud ja Eestis 2002. aastal ratifitseeritud Kyoto protokolli, milles eesmärk oli reguleerida kasvuhoonegaaside heitekoguseid. \"Sellega meil vedas, sest see baasaasta, mille põhjal nad arvutasid kasvuhoonegaaside vähenemist, oli 1990. Eesti oli toona Nõukogude Liidu osa, põlevkivitööstus huugas täie võimsusega ja oli palju saastavam kui praegu.\"\n\nSeoses Eesti iseseisvumisega ja sellega kaasnenud olulistele muudatustele energiatööstuses oli kasvuhoonegaaside heitemäär Eestis langenud mitukümmend protsenti. \"Selleks ajaks, kui me Kyoto protokolli alla kirjutasime, olime me oma kliimaeesmärgid justkui kogemata juba saavutanud. Seda kasutavad poliitikud siiamaani, näitamaks, kui keskkonnasõbralik riik me oleme,\" täiendas Sillak.\n\nEnergiasektori ümberstruktureerimine\n\nSillaku sõnul on Eesti senist kliimapoliitikat põhjendatud kahe argumendi toel. Esiteks on rõhutud energiajulgeolekule, mida meil on mõistetud rahvusliku iseseisvuse ja sõltumatuse tähenduses.\n\n\"See on tähendanud seda, et me peame kogu energia tingimata kohapeal ise tootma, sest me ei taha olla sõltuvad Venemaa elektrivõrgust. Vene hirmuga on pidevalt õigustatud seda, miks meil peab olema põlevkivitööstus. Enam see ei päde, sest elektritootmine põlevkivist on viimase paari aastaga sisuliselt kinni läinud. Midagi hullu selle tulemusena ei ole juhtunud,\" sõnas Sillak.\n\nTeine argument puudutab tööhõivet, sest energiatööstuse ümberkorraldamine tähendab Ida-Virumaal suurel hulgal inimestele töökaotust. \"See on väga suur probleem. Samas juba vähemalt veerand tööjõust selles sektoris on pensionieelikud ehk kohe pensioniikka jõudmas. Lisaks on piirkonnas tugeval tasemel nii üld- kui ka kõrgharidus, mis võiks noorematele anda paindlikumad võimalused tööturu vajadustega kohanemiseks,\" selgitas Sillak.\n\nKõne all olevad uuringud ilmusid ajakirjades Australian and New Zealand Journal of European Studies ja Environmental Innovation and Societal Transitions.\n\nTõnis Mölder: praeguse koalitsiooni nägemus kliimast ja roheleppest on oluliselt ühtlasem\n\nKliimaneutraalsuse eesmärk ja rohelepe on väga suure mõjuga EL-i majanduse korraldusele. Läbirääkimised neil teemadel ei olnud lihtsad ei EL tasemel ega ilmselt ka mitte üheski riigis. Eesti jaoks on ääretult oluline meie fossiilkütuste mahukas energeetika ja selle osakaalu vähendamisega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju Ida-Virumaale.\n\nEelmine valitsus tegeles aktiivselt sellega, et mõista nii kliimaneutraalsuse eesmärgi kui ka roheleppe mõju Eestile ning osales EL tasemel aruteludes eesmärgiga toetada ambitsiooni, kuid leida mõistlikud lahendused võimalikele negatiivsetele mõjudele.\n\nSeda oli näha ka Eesti läbimõeldud lähenemisel kliimaneutraalsusele. Peale seda, kui komisjon kliimaneutraalsuse ideed 2018. aasta lõpus esitles, alustati Eestis analüüsi, et mõista, kuidas meil on võimalik selle eesmärgi saavutamisse panustada. Analüüsimine võttis loomulikult aega ja EL tasemel liikus poliitiline valmisolek kiiremini kui esialgu arvati, kuid üldiselt osales Eesti nendel läbirääkimistel väga konstruktiivselt.\n\nPraeguses valitsuses on kliima ja laiemalt roheleppe teemad veel suurema fookuse all ja teatav vahe eelmise koalitsiooniga on kindlasti. EKRE ei varjanud koalitsioonis olles, et nende jaoks on kliimapoliitikas murekohti ja väljendasid mitmel korral ka kahtlust kliimamuutuse inimtekkelisuse üle. Praeguse valitsuse erakonnad on aga oma nägemuselt kliima ja roheleppe osas oluliselt ühtsemad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnakriisi ajastul muutub kliimapoliitika Euroopa Liidus aina olulisemaks. Eesti riigi kaasaminek Euroopa Liidu roheregulatsioonidega on olnud konarlik ja kohati isegi vastumeelne, selgub hiljuti ilmunud teadustöödest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTuuli Rand avaldas tantsuvideo oma Eesti Laulu loole ''Üks öö''\n\n## Põhitekst:\n\nVideo valmis Eesti Rahva Muuseumis ja videos teevad kaasa üle 40 tantsija. Video koreograafid ja lavastaja on Marit Männiste, Kerstin Lõhmus, Maris Kahre, Dolores-Carina Sütt, Maarja Pruuli ja Kalver Kaseorg.\n\n\"Tundsin ennast nende seltsis nii koduselt ning hoituna ja sellest ma ei hakka rääkimagi, kui hästi tänapäeva noored tantsivad,\" sõnas Rand. Video sai filmitud tantsijatega 10-pealistes gruppides, et kõik oleks praeguste koroona-reeglitega vastavuses.\n\nVideo tehnilise lahenduse taga on Karli Haava Minimal Mediast, kes on ise ka tantsu taustaga. \"Kuna ta on samuti tantsija, siis ta oskab tervikut täiesti teistmoodi näha, suhelda koreograafidega nende keeles ning mõista tantsukeelt tervikuna,'' märkis Rand.\n\nTuuli Rand esineb enda looga \"Üks öö\" neljapäeval, 18. veebruaril toimuvas Eesti Laulu 1. poolfinaalis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuuli Rand avaldas enda Eesti Laulu loole ''Üks öö'' tantsuvideo, mis tehtud koostöös Tartu Tähtvere tantsukeskusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSüdamekodud omandasid järjekordse hooldekodu\n\n## Põhitekst:\n\n2020. aasta lõpus pani Hoolekandeteenused AS Valkla hooldekodu kinnistud enampakkumisele, ostu-müügileping sõlmitakse konkursil edukaima pakkumise teinud erahooldekodude operaatoriga Südamekodud. Hooned antakse üle uuele omanikule hiljemalt juunis.\n\n\"Meie eesmärk on ligikaudu 6000m2 suurune Valkla hoonetekompleks rekonstrueerida ning rajada sinna turvaline ja moodne elukeskkond vanemaealistele. Uut elukeskkonda planeerides võtame eeskujuks Põhjamaades juba hästi toimivad lahendused,\" kommenteeris edasisi plaane Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk.\n\n\"Esimeses etapis lisaks ehitustööde planeerimisele alustame uute töötajate leidmisega - vajame juba käesoleval aastal Valklasse mitukümmend uut töötajat,\" lisas Kukk.\n\nSüdamekodud on eakatekodusid opereeriv ettevõte. Hetkel tegutseb Türi vallas Käru Südamekodu, Seto vallas Värska Südamekodu, Lääneranna vallas Lihula Südamekodu, Saaremaa vallas Saaremaa Südamekodu, Viru-Nigula vallas Kunda Südamekodu ning Kanepi vallas Piigaste Südamekodu. Südamekodudes on praeguseks üle 400 teenuskoha ning ettevõte pakub tööd Eesti eri paigus rohkem kui 170-le inimesele.\n\nSüdamekodud OÜ omanikud on läbi valdusfirmade 30 protsendiga Jako Laanemägi, 30 protsendiga Martin Kukk ja 10 protsendiga Rene Ilves. Veel 30 protsenti kuulub läbi Eestis registreeritud valdusfirmade Rain Rosimannusele. Ettevõtte juhatuse liige on Meelis Mälberg ja finantsjuht-pearaamatupidaja Raimo Nebokat, kes mõlemad on Reformierakonna liikmed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna endistele tipp-poliitikutele kuuluv operaatorettevõte Südamekodud omandab riigile kuuluvalt erihoolekandeteenuseid osutavalt Hoolekandeteenused AS-ilt Valkla erihooldekodu kompleksi, kuhu rajatakse uus eakate hooldekodu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaasmaalasest jagu saanud Medvedev pääses poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nMedvedev kaotas avasetis ühe servigeimi, kuid rohkem kogu mängu jooksul mitte ühtegi. Rubljov kaotas aga esimeses setis kaks, teises ühe ja kolmandas taas kaks pallingugeimi ning kogu kohtumise pisut enam kui kahe tunniga.\n\n25-aastane Medvedev pääses Austraalia lahtiste poolfinaali esmakordselt. Mitte ühelgi suurturniiril peale USA lahtiste pole ta seni jõudnud isegi veerandfinaali. Pääsuks finaali asub venelane heitlema kas Rafael Nadali (ATP 2.) või kreeklase Stefanos Tsitsipasega (ATP 6.).\n\nEsimene poolfinaal on juba selgunud – seal kohtuvad maailma esireket Novak Djokovic ja kvalifikatsioonist alustanud üllataja Aslan Karatsev Venemaalt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise Austraalia lahtiste meistrivõistluste meesüksikmängu poolfinaali jõudis kolmandana venelane Daniil Medvedev (ATP 4.), kes alistas kaheksa hulgas kaasmaalase Andrei Rubljovi (ATP 8.) 7:5, 6:3, 6:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 14.30: Kiik, Härma, haigekassa COVID-19 levikust\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ja SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp annavad kolmapäeval kell 14.30 pressikonverentsi, et rääkida COVID-19 hetkeolukorrast Eestis. Pressikonverentsi saab vaadata portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma esireket Barty langes Austraalia lahtistel konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nBarty võitis avaseti kindlalt ja murdis kohe teise seti alguses Muchova pallingu, aga sealtmaalt hakkas austraallannal mäng allamäge minema: järgnevast kaheksast servigeimis võitis ta vaid pooled ega suutnud vastaselt ühtki varastada, kuigi oli mitmeid murdepalle.\n\n\"Ma arvan, et teise seti keskel oli mul väikseid võimalusi, aga ma ei suutnud kolmandas piisavalt paika saada, kuidas soovin mängida,\" kommenteeris Barty pärast kohtumist. \"Lasin enda mängu pisut käest, mis on kindlasti pettumus.\"\n\n24-aastane Muchova oli varasemalt jõudnud Wimbledonis veerandfinaali, kuid Austraalia lahtistel on seni jäänud tema laeks vaid teine ring. Nelja hulka jõudmine näitab kindlasti uut taset.\n\n\"Kui ma olin laps ja sain oma esimese sülarvuti, siis seadsin taustapildiks Rod Laveri staadioni. Ma unistasin, et tore oleks seal ühel päeval mängida või miskit sellist,\" meenutas tšehhitar. \"Nüüd võitsin ja jõudsin poolfinaali. See on imeline!\"\n\nNelja parema hulgas läheb Muchova kokku ameeriklanna Jennifer Bradyga (WTA 24.), kes oli kaheksa hulgas üle kaasmaalannast Jessica Pegulast (WTA 61.) 4:6, 6:2, 6:1. Teise finalisti selgitavad Serena Williams ja Naomi Osaka.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste tennise maailma esireket Ashleigh Barty kaotas Austraalia lahtiste veerandfinaalis tšehhitar Karolina Muchovale (WTA 27.) 6:1, 3:6, 2:6.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVeebikanal Jupiter näitab Saksa läbi aegade kalleimat sarja \"Babülon-Berliin\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Babülon-Berliin\" äratab ellu 1920. aastate Berliini, mis paistab silma oma kontrastidega. See on aeg, mida ilmestavad kommunistide rahutused, vene salaluure, kasvav vaesus ja töötus ning samas hedonistlik ja külluslik ööelu. Just sellisesse keskkonda satub noor uurija Gereon Rath, kes on saadetud Kölnist Berliini jälitama sealset põrandaalust pornotööstust.\n\nJupiteri toimetaja Richard-Erik Järvi sõnul on sarjas iga viimanegi kui detail läbi mõeldud. \"Ei juhtu tihti, kui leiad seriaali nagu \"Babülon-Berliin\", kus puuduvad n-ö tühjad filler -osad. Iga lugu ja karakter on läbi mõeldud ning integreeritud suurema struktuuriga,\" kirjeldas ta.\n\n\"Sari võib alguses mõjuda rõhuvalt oma tegelaste rohkuse ja erinevate süžeedega, kuid soone peale sattudes on sealt raske välja saada. Miljöörikkad võtteplatsid, ajastutruu muusika ning detailsed kostüümid õigustavad 40 miljoni euro suurust hinnalipikut, mis teeb sellest kõige kalleima mitte-ingliskeelse teleseriaali,\" lisas Järvi.\n\nSarja loojad on Tom Tykwer, Achim von Borries and Hendrik Handloegten. Stsenaarium põhineb Saksa kirjaniku Volker Kutscheri krimiromaanidel. Peaosalisi kehastavad Volker Bruch (Gereon Rath) ja Liv Lisa Fries (Charlotte Ritter). \"Babülon-Berliinile\" muusikat komponeerinud ka Kristjan Järvi ning koos Absolute Ensemble'i ja MDR Radio sümfooniaorkestriga osaliselt sarja muusika ka salvestanud.\n\nJupiteris on vaatamiseks üleval sarja esimene hooaeg. ERR on õigused omandanud ka teisele ja kolmandale hooajale, mis tulevad näitamisele veel sel aastal. Sarjale on valmimas ka neljas hooaeg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERR veebikanalis Jupiter on vaatamiseks üleval Saksa läbi aegade kallim teleprojekt, auhinnatud telesari \"Babülon-Berliin\", millele on loonud muusikat ka Kristjan Järvi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKütusemüüjad tõstsid taas bensiini ja diislikütuse hinda\n\n## Põhitekst:\n\nDiislikütuse hind tõusis kahe sendi võrra liitri kohta 1,199 eurole.\n\nBensiini 95 hind tõusis ühe sendi võrra 1,329 eurole liitrist.\n\nKütusemüüjad on hindu tõstnud järjest mitu viimast nädalat. Nafta hinnad on ka maailmaturul viimase kuu jooksul pidevalt kerkinud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti suuremad kütusemüüjad tõstsid teisipäeva õhtul taas bensiini ja diislikütuse hinda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPakane tõi rekordilise elektritarbimise\n\n## Põhitekst:\n\nViimase 15 aasta võimsusrekord sündis 10. veebruari hommikupoolikul, kui tarbimine küündis Elektrilevi võrgus 1447 megavatini tunnis. Koduklientide vaates kasvas nädalane tarbimismaht võrreldes mullusega pea poole võrra, teatas Elektrilevi.\n\nKui seni oli maksimaalne tarbimine tunni keskmise võimsusena ulatunud Elektrilevi võrgus 1395 MW-ni või selle lähedale, seda nii 2018. ja 2012. aasta veebruaris kui ka 2016. ja 2010. aasta jaanuaris, siis eelmise nädala teisipäevast neljapäevani oli maksimaalne tarbimine koguni seitsmel tunnil üle 1400 MW, tõi Elektrilevi võrguteenuse tootejuht Tõnu Roosve välja erakordse statistika.\n\n\"Heameel on tõdeda, et elektrivõrk pidas rekordilisele koormusele igati vastu. Oleme valmis suurematekski külmadeks ja tipuvõimsusteks,\" kommenteeris võrguettevõtte juhatuse esimees Mihkel Härm.\n\nVältimaks külma ilmaga kaasnevaid ebameeldivusi inimestele peatas Elektrilevi 21. veebruarini plaanilised tööd. Vajadusel ollakse valmis seda aega pikendama.\n\nEesti suurima jaotusvõrguettevõtte eelmise nädala tarbimismahuks kujunes ligi 180 GWh (gigavatt tundi), mis on märkimisväärne mitmest aspektist. Võrreldes 2020. aasta veebruari sama nädalaga kasvas tarbimine ligi 21 protsenti ning kui vaadata eraldi kodukliente, oli nädalases võrdluses tarbimise kasv koguni 49 protsenti.\n\n\"Kodukliendi tarbimise kasvu taga on kaks faktorit – koroonaviirus ja väljas valitsevad külmakraadid,\" põhjendas Tõnu Roosve.\n\n\"Koroona on paljud inimesed naelutanud kodukontorisse, kus peab töö tegemiseks olema soe ja valge. See on tõstnud suurel määral koduklientide elektritarbimist. Kui võrrelda temperatuure 2020. aasta veebruari teise nädala üksikute päevadega, on ilmateenistuse andmetel vahed ulatunud kuni 17 kraadini. See tähendab paljudele lisakütmist,\" tõi Roosve välja peamised tarbimise tõusu asjaolud.\n\nElektrienergia tarbimine Elektrilevi võrgus on selle aasta kõigi kuue täisnädala lõikes olnud suurem kui mullu samal perioodil. Kasv on olnud nädalate vaates suurusjärgus 8-21 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veebruari teise nädala külmad ilmad tõid Elektrilevi võrgus kaasa rekordilised tipuvõimsused ning maksimaalne tarbimine tunnis oli kolmel päeval järjest üle 1400 MW. Oluliselt mõjutab elektritarbimist inimeste töötamine kodukontorites.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeaprokurör Parmas: olen vihakõne kriminaliseerimisele vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen alati sellele vastu seisnud ja seisan ka praegu. Minu arvates on see halb mõte,\" rääkis Parmas ajalehele.\n\nParmas selgitas, et vihakõne on Eestis tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed.\n\n\"Kriminaliseerimise laiendamisega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus ja selle kergekäeline piiramine on tegelikult iseendale jalga tulistamine,\" lisas Parmas.\n\n\"Prokuratuuri juhina ei saa jätta ütlemata, et selline seadusemuudatus tähendab nii prokuratuurile kui ka politseile ja kohtule lisatöökoormust. Selle ressursi peab prokuratuur võtma lihtsalt teiste kuritegude menetlemise arvelt,\" sõnas Parmas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaprokurör Andres Parmas ütles usutluses Eesti Päevalehele, et on uue koalitsiooniga uuesti päevakorda tõusnud vihakõne kriminaliseerimisele vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium tahab täiskasvanute koolitajatele rangemaid nõudeid\n\n## Põhitekst:\n\nEesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur hindab alates 2018. aastast ka täienduskoolituste kvaliteeti. Agentuuri arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk ütles, et praegu töötab süsteem peamiselt usaldusel. Usaldusest aga ainüksi ei piisa, et õppijad saaks kuruse lõpuks oskused, mida reklaamitakse.\n\n\"Kvaliteet on seinast seina. On väga häid koolitusi ja on ka neid, mis tegelikult ei jõua nende eesmärkideni, mis on koolitusega lubatud. Me näemegi seda, et umbes poolte koolituste puhul tegelikult õppija ei jõua nende soovitud eesmärkideni, mida koolitusega lubatakse,\" rääkis Kumpas-Lenk.\n\nSelle mure aitaks lahendada täiskasvanute koolituse seaduse muutmine. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ütles, et rangemad nõuded kehtiks ettevõttele, mis on esitanud majandustegevusteate. See on vajalik, et saada õppemaksult tulumaksutagastust või olla näiteks töötukassa koolituspartner. Lippin selgitas, et muudatusega võiks ministeeriumil tekkida õigus seaduserikkuja teade kustutada.\n\n\"Põhimõtteliselt soovime sisse tuua eelkontrolli võimaluse, et kui hakatakse ennast registreerima, et siis sellel hetkel teostatakse ka kontroll, kas seaduses toodud nõuded on täidetud või ei ole täidetud. Kui nõuded on täitmata, siis registreerimist ei järgne,\" ütles Lippin.\n\nEesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et koolituse tellija, olgu see õpilane või asutus, peaks valima kvaliteetse teenuse. Palts arvab, et peaks kaaluma, kas töötukassa kliendil peab olema vabadus valida ise koolitus, mis talle kinni makstakse.\n\n\"Kui me mõtleme kõikide hindamise protseduuride peale, mida üks koolitusasutus peaks hakkama läbima, siis ilmselgelt on see väga aja- ja rahamahukas. Mulle tundub see küll jälle sellise õpitud abituse suurendamise meetmena. Justkui keegi teine tuleb tagab midagi, mille eest inimene peaks ise hea seisma. Peaks olema hoolikas, vaatama, kuhu ta õppima läheb, mida, kas see koht on kvaliteetne,\" rääkis Palts.\n\nTöötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre seletas, et nende koolituspartneritele teostab järelvalvet ministeerium. Pakutud koolitustest endale sobiva valib inimene ise.\n\n\"Inimeste vajadused oskuste arendamise järele on väga erinevad ja samamoodi need vajadused tulevad eri hetkedel. See paindlikkus, me oleme selle vabadusega sisse toonud. Kui see avatud turg on korras, siis sellega ei ole probleemi,\" ütles Andre.\n\nMait Palts on päri ministeeriumi mõttega luua parem viis kogumaks õppijatelt koolitustele tagasisidet ja see avalikustada. Koda rõhutab, et nii säiliks ettevõtlusvabadus ja teadlikum klient ei valiks koolitsust, millega ta võib mitte rahule jääda.\n\nEesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esimees Anni Sild teatas ERR-ile, et liit toetab haridusministeeriumi eesmärgipüstitust, ent heidab plaanitavale seadusemuudatusele ette, et see sätestab formaalnõuete kontrollsüsteemi, mitte kvaliteedi tõstmise tegevusi.\n\n\"Valdkonna kvaliteedi edendamise eesmärki saavad täita erinevad toetavad tegevused nii õppija, koolituste tellija kui ka koolitajate ja koolitusettevõtete suunal. Praeguse HTM-i tegevuse tulemus on aga ka seaduse muutmise ettepanekus selgelt kirjas kui mittevastavate pakkujate elimineerimine, mitte koolituste ja koolitajate kvaliteedi tõstmine,\" ütles Sild.\n\nKFL-i hinnangul oleks täienduskoolituste ühtse tagasisidesüsteemi loomine õppijale ja koolituse tellijale suureks abiks, kuid väljatöötamiskavatsuses leiab see ära märkimist vaid kui võimalik edasiste arutelude teema, teatas Sild.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haridus- ja teadusministeerium tahab hakata muutma täiskasvanute koolituse seadust, et tõsta täienduskoolituste kvaliteeti. Praegu esineb ligi pooltel koolitustel puudujääke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNorstat: Reformierakond ja EKRE liiguvad jätkuvalt tõusvas joones\n\n## Põhitekst:\n\nÜhiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3 protsenti, Keskerakonda 19,3 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.\n\nReformierakonna toetus kasvas nädalaga 1,4 protsendi võrra ning viie nädalaga on peaministripartei reiting tõusnud 4,9 protsendi võrra. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendi võrra. EKRE toetus on kaheksa nädalat kestnud tõusu jooksul suurenenud viie protsendi võrra.\n\nKeskerakonna edu EKRE ees on 0,7 protsenti, mis on kõige väiksem vahe viimase kahe aasta jooksul ning nende kahe erakonna toetus on praktiliselt võrdsustunud.\n\nEsikolmikule järgnevad Eesti 200 14 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,3 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga. SDE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.\n\nKoalitsioonierakondi toetab kokku 52,6 protsenti ja opositsioonierakondi 30,2 protsenti.\n\nTeadur Martin Mölder märkis, et juba eelmise nädala reitingutest sai selgeks, et Keskerakond on valitsuse vahetumisest ja Porto Franco korruptsiooniskandaalist kaotanud ja EKRE võitnud.\n\n\"Oma ametis olles oli Keskerakonna liider ja endine peaminister Jüri Ratas kõige eelistatum võimalik peaminister, kuid koos tema valitsusega kadus ka tema pilt ja sõna meediast ning ilmselt ka seeläbi oluline osa toetusest Keskerakonnale, mis oli ennekõike just tema nägu. Oli ju Ratas see, kes andis erakonnale uue koalitsioonikõlbuliku näo. Kui valitsus korruptsiooniskandaaliga lagunes, kerkisid ilmselt kohati uuesti esile kauged mälestused Edgar Savisaare aegsest Keskerakonnast, mille puhul varjutas korruptsioon riigimehelikkuse,\" märkis Mölder.\n\nTa tõdes, et oma viimase aja absoluutsesse madalseisu pole Keskerakond veel jõudnud – üle-eelmise aasta suve lõpus oli nende toetus veel madalam kui praegu ning vahe oma peamise konkurendi Reformierakonnaga ligi 20 protsenti.\n\n\"Kuid erakonna suhteline positsioon on praegu halvem kui toona. Keskerakonna kannul astub EKRE, kes sarnaste trendide jätkudes juba järgmistel nädalatel seljatab Keskerakonna ning seab endale sisse koha teise kõige populaarsema erakonnana Eestis,\" märkis Mölder.\n\nTema sõnul on laiemas pildis Keskerakonna toetuse langus kestnud alates eelmise aasta kevadest ning on vaja teha palju, et oma positsioon uuesti üles ehitada.\n\n\"Keskerakonna toetus vene valijate hulgas pole kunagi lähiminevikus veel nii nõrk olnud ning on näha, et see nõrgeneb veelgi. Olemine valitsuses, mis lubab Ida-Virumaale rohepööret, neile kindlasti vene valijate toetust juurde ei too. Samas on EKRE toetus vene valijate seas kasvanud rekordilise 13,6 protsendini. See arv on tõesti märkimisväärne,\" ütles Mölder.\n\n\"Lisaks on Keskerakonna toetus järsult langenud ka just pensioniikka jõudnud valijate seas. Ühesõnaga, väga suur osa tuumiktoetajaid on Keskerakonna viimasel ajal maha jätnud ning erakonna seis oma uue peamise konkurendi EKRE suhtes on nõrgem kui kunagi varem. See peaks olema erakonnale tõsine järelemõtlemiskoht,\" lisas Mölder.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Erakondade viimased toetusnumbrid näitavad, et Keskerakonna populaarsus langeb, aga Reformierakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) liiguvad jätkuvalt tõusvas joones.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome karmid piirangud kärpisid laevareisijate arvu veel pea poole võrra\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kahtlemata on Soome poolt kehtestatud täiendavad piirangud reisimist mõjutanud. Riikidevahelise vaba liikumise piirangutel on kohene mõju meie reisijatearvule,\" ütles Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ERR-ile.\n\nJaanuari keskpaigas, enne Soome kehtestatud täiendavaid riiki sisenemise piiranguid reisis Tallinki teatel Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil sõitvatel laevadel päevas kokku 800 reisijat ja nädalas 5500 reisijat.\n\nMöödunud nädalal jäi Tallinki laevade Stari ja Megastari reisijate arv nädala jooksul alla 3000 inimese ehk niigi tavapäratult väike reisijate arv langes pea poole võrra.\n\nVõrdluseks: möödunud aasta jaanuaris reisis Eesti ja Soome vahel kokku pea 330 000 inimest, tänavu reisis jaanuaris liinil kokku 93 300 inimest.\n\nSoome kehtestas karmimad piirangud 27. jaanuarist, kahe riigi vahel võisid kuu jooksul reisida tervishoiutöötajad, riigi ealnikud, diplomaadid, Soome kodaniku pereliikmed ja vältimatutel perekondlikel põhjustel reisijad.\n\nEnamasti on Lingi sõnul reisinud piirangute ajal Eesti ja Soome vahel ühes või tesises riigis töötavad inimesed ja kaubavedajad.\n\nLink lisas, et Soome plaanib piirangute pikendamise üle arutelu selle nädala lõpus. \"Siis selgub, mis juhtub pärast 25. veebruari ja kas piiranguid pikendatakse või ei,\" ütles ta.\n\nReedel läheb Helsingisse visiidile ka peaminister Kaja Kallas.\n\nTallinki juht Paavo Nõgene polnud valmis olukorda enne Soome valitsuse uut otsust kommenteerima.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinki reisijate arv on Soome uute piirangute ajal langenud jaanuariga võrreldes poole võrra. Soome langetab otsuse piirangute pikendamise osas selle nädala lõpus, eeldatavalt reedel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi apellatsioonikohus taastas riigis öise liikumiskeelu\n\n## Põhitekst:\n\n\"See tähendab, et kell 21.00 jääb liikumiskeeld kehtima,\" teatas rahvusringhääling ja mitmed teised meediaväljaanded.\n\nHollandi kohus käskis varem päeval valitsusel lõpetada koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks kehtestatud üleriigilise öise liikumiskeelu, mis vallandas Hollandis üle aastakümnete ühed suurimad meeleavaldused. Haagi ringkonnakohtu kohtunik toetas ühenduse Tõde Viirusest esitatud kaebust, öeldes, et valitsus kasutas oma erakorralisi volitusi valesti.\n\nValitsus kaebas otsuse edasi ja seda arutatakse reedel apellatsioonikohtus.\n\nKohtunikud kohtusid teisipäeva õhtul siiski eriistungil ja otsustasid, et alamastme otsus liikumiskeeld lõpetada peatatakse.\n\n\"Kui me ei oleks peatamisotsust langetanud, siis oleks liikumiskeeld lõppenud. Mis juhtub siis, kui põhikohtuasjas otsustatakse liikumiskeeldu pikendada? Sel juhul kaalub riigi huvi ühenduse Tõde Viirusest huvid,\" põhjendas üks kohtunikest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollandi apellatsioonikohus peatas teisipäeval madalama astme kohtu otsuse, mis kohustas valitsust tühistama üleriigilise liikumiskeelu, mis kehtib koroonaviiruse ohjeldamiseks, kuid on tekitanud rahulolematust ja proteste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUus-Meremaa lõpetab sõjalise kohaloleku Afganistanis\n\n## Põhitekst:\n\nArderni sõnul on Afganistani sisemine rahuprotsess probleemses riigis püsiva poliitilise lahenduse leidmiseks parim väljavaade, mis tähendab, et Uus-Meremaa kaitseväge pole enam vaja.\n\n\"Pärast 20 aastat kohalolekut Afganistanis on nüüd aeg lõpetada lähetamine,\" ütles peaminister.\n\nAlates 2001. aastast on Afganistanis teeninud umbes 3500 uus-meremaalast, sealhulgas eriväed, ülesehitusmeeskonnad ja ohvitseride väljaõppe spetsialistid.\n\n\"Lähetused Afganistani on olnud meie ajaloo ühed kõige kauakestvamad. Soovin toonitada kümne meie sõjaväelase panust, kes kaotasid elu teenistuskohuste täitmisel,\" lisas Ardern.\n\nNATO ei lahku\n\n\"NATO ei vii oma vägesid Afganistanist välja enne õiget aega,\" ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval enne kaitseministrite sellenädalast arutelu.\n\n\"Kuigi ükski liitlane ei soovi jääda Afganistani kauemaks kui vaja, ei lahku me enne õiget aega,\" lausus Stoltenberg pressikonverentsil.\n\nAlliansi liikmesriikide kaitseministrid kogunevad kolmapäeval ja neljapäeval kõige kõrgema tasemega kohtumisele alates Joe Bideni asumisest USA presidendiks.\n\nPäevakorras on allianssi 9600-pealine missioon Afganistanis, kus Ühendriikide ekspresident Donald Trump sõlmis Talibaniga leppe Ameerika vägede väljatoomiseks.\n\nMissiooni tulevik sõltub sellest, kas Biden peab kinni tähtajast väed maiks välja tuua või jääb paigale ja riskib islamiliikumise vastulöögiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus-Meremaa lõpetab kaks aastakümmet kestnud sõjalise kohaloleku Afganistanis ja toob kõik oma sõjaväelased maikuuks koju, teatas kolmapäeval peaminister Jacinda Ardern.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValencia kindlustas teist kohta, Barcelonat aitas vastuoluline värav\n\n## Põhitekst:\n\nSellel hooajal suurepärases hoos olev Valencia võttis juba viienda järjestikuse võidu, kui kodusel Mestallal alistati Sevilla 4:0. Kahel korral oli täpne Portugali talent Goncalo Guedes, kes jagas Santi Minale ka väravasöödu. Üks tabamus kirjutati Simone Zaza arvele.\n\nBarcelona alistas koduväljakul tabeli punase laterna Malaga 2:0. Gerard Deulofeu avavärav kohtumise teisel minutil oli aga vastuoluline - videokordusest oli selgelt näha, et pall ületas enne Lucas Digne söötu otsajoone. Sellele vaatamata jäi värav jõusse. Otsustava punkti pani mängule Andres Iniesta tabamus 56. minutil.\n\nTeistes laupäevastes kohtumistes oli Real Betis kodus 2:0 üle Alavesist ja Levante ning Getafe mängisid 1:1 viiki. Barcelona jätkab 25 punktiga liidrina, jätkuvalt kaotuseta püsiv Valencia on 21 silmaga teine. 17 punkti peal olev Madridi Real ning punkt vähem kogunud linnarivaal Atletico tulevad väljakule pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljast Hispaania jalgpalli kõrgliiga laupäevasest mängust kolmes olid võidukad kodumeeskonnad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLaane ja Ethnikos teenisid liigatabelisse teise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nEthnikos kallutas mängu enda kasuks teisel veerandajal, mis võideti skooriga 21:6, kirjutab Delfi Sport.\n\nNagu ikka,kuulus Laane võitjate põhitegijate hulka, panustades 12 punkti. Ethnikose resultatiivseim oli 13 punktiga Kostas Macheras.\n\nKolme vooru järel on Ethnikosel tabelis kaks võitu, Psychikol üks võit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondise mängujuhi Rait-Riivo Laane koduklubi Pireuse Ethnikos alistas Kreeka esiliiga kolmandas voorus Ateena Psychiko 64:51.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump avalikustab Kennedy mõrva salastatud toimikud\n\n## Põhitekst:\n\nSamas on väljaanne Politico kirjutanud oma allikatele viidates, et Trump ja tema administratsiooni liikmed kavatsevad tõenäoliselt takistada president John F. Kennedy mõrvaga seotud uurimismaterjalide avalikustamist, mille salastatuse tähtaeg lõppeb järgmisel nädalal.\n\nUSA Rahvusarhiivis ootab avalikustamist mõrva uurimist puudutav dokumentatsioon ning Politico väitel peavad ametnikud võimalikuks, et dokumendid avalikustatakse osaliselt.\n\nMõned dokumendid on koostatud alles 1990ndatel, ametnike sõnul tuleb veel kaaluda, kas nende avalikustamine ei kahjusta riiklikku julgeolekut.\n\nUSA Kongressi allikate sõnul soovib dokumentatsiooni osalist varjamist Luure Keskagentuur, et kaitsta oma agente, kellest mitmed on veel elus.\n\nUSA 35. president John Fitzgerald Kennedy (46) mõrvati Dallases 1963. aasta 22. novembril. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald (24).\n\nMaffiasidemetega ööklubiomanik Jack Ruby (55) tulistas Oswaldi surnuks kaks päeva hiljem ehk 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse hakati viima.\n\nUSA Kongressi esindajatekoja erikomisjon jõudis 1979. aastal seisukohale, et Kennedy mõrva puhul oli tegemist vandenõuga, mitte Oswaldi isikliku initsiatiiviga.\n\nKennedy mõrva organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump teatas laupäeval, et annab loa John F. Kennedy mõrva salastatud toimikute avalikustamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMets ja Breda jäid taas nullile\n\n## Põhitekst:\n\nTänavu vaid Ajaxile kaotanud Zwolle asus juhtima avapoolaja kolmandal lisaminutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee. Lõppskoor vormistati 82. minutil.\n\nKarol Mets tegi viiendat mängu järjest kaasa kõik 90 minutit. Tabelis on Breda 15. ja Zwolle viiendal kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondislase Karol Metsa koduklubi NAC Breda sai Hollandi kõrgliiga üheksandas voorus kolmanda järjestikuse kuiva kaotuse, kui PEC Zwollele jäädi alla 0:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHamilton näitas rekordilist kiirust ka kolmandal vabatreeningul\n\n## Põhitekst:\n\nKolmandal vabatreeningul sõitis Hamilton välja rajarekordit tähistava aja 1.34,478. MM-sarja üldliider ületas sellega iseenda teisel treeningul püstitatud rekordi 1.34,668.\n\nFerrari piloot Sebastian Vettel oli Hamiltonist 0,092 sekundit aeglasem, briti meeskonnakaaslane Valtteri Bottas kaotas talle 0,214 sekundit. Teine Ferrari mees Kimi Räikkönen jäi Hamiltonist maha 0,277 sekundiga.\n\nKvalifikatsioon sõidetakse Austinis Eesti aja järgi täna keskööl.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-sarja etapil USA-s ei saanud vabatreeningutel keegi vastu Mercedese piloodile Lewis Hamiltonile, kes oli kiireim kõigil kolmel treeningul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva PSK jätkas eurosarja suure kaotusega Poola hõbedaklubile\n\n## Põhitekst:\n\nPoolakate leeris tegid kübaratriki Adam Baginski ja Michael Cichy. Mängu jooksul tegi GKS Tychy narvalaste väravale 70 pealeviset, Eesti meistrid vastasid 11 viskega.\n\nPühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.\n\nTurniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis, Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Yunost Minsk (Valgevene).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsev Eesti jäähokimeister Narva PSK jäi Continental Cupi B-grupi turniiri teises mängus 0:11 (0:3, 0:5, 0:3) alla Poola hõbedaklubile GKS Tychy.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMalta pakub tuntud blogija mõrvarini viiva info eest miljon eurot\n\n## Põhitekst:\n\n53-aastane Caruana Galizia oli süüdistanud Malta vasaktsentristlikku valitsust korruptsioonis.\n\nValitsus teatas laupäeval, et teeb kõik võimaliku mõrva lahendamiseks ja selle eest vastutavate inimeste toomiseks kohtu ette.\n\nPeaminister Joseph Muscati Tööpartei võitis neli kuud enne Caruana Galizia surma ülekaalukalt ennetähtaegsed valimised, mille ta kuulutas välja pärast mitmeid tema siseringi puudutanud nn Panama paberitega seotud skandaale.\n\n2013. aastast saadik võimul olnud Muscat on alati igasuguseid kuritarvitusi eitanud ja lubanud tagasi astuda, kui ilmneb, et tema perekonnal on salajane konto offshore pangas, nagu Caruana Galizia oli väitnud.\n\nBlogija varasemad korruptsioonisüüdistused on õigeks osutunud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Malta valitsus teatas laupäeval, et on valmis maksma miljon eurot ja andma täieliku kaitse inimesele, kelle informatsioon viib autopommiplahvatuses hukkunud tuntud blogija Daphne Caruana Galizia tapjani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor sakslanna seljatas oma esimeses WTA finaalis olümpiavõitja\n\n## Põhitekst:\n\nVeidi enam kui poolteist tundi kestnud WTA turniiri finaal oli 22-aastase sakslanna jaoks karjääri esimeseks, 11 korral on ta võidutsenud ITF-i turniiridel.\n\n\"Karjääri esimese WTA tiitli võitmine on uskumatu tunne,\" sõnas Witthöft pärast kohtumist. \"Ma olen praegu nii õnnelik. See on olnud raske nädal. Hooaja viimasel turniiril tiitel võita on täiuslik.\"\n\nSellel hooajal jõudis Witthöft Budapestis poolfinaali, kolmel turniiril jäi ta laeks veerandfinaal, Gstaadis jäi ta alla Anett Kontaveidile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Luksemburgis toimunud 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiri finaalis alistas sakslanna Carina Witthöft (WTA 73.) 6:3, 7:5 Puerto Rico tennisisti Monica Puigi (WTA 69.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | 19-aastase väravavahi tabamus päästis oma klubile üleajal punkti\n\n## Põhitekst:\n\nMüller lõi nurgalöögist antud kõrge tsenderduse peaga väravasse kohtumise 90+6. minutil, mäng Erfurti vastu lõppes 1:1 viigiga. Hallescher on tabelis 13 mängu järel 12. kohal, Erfurt väljalangemistsoonis.\n\nNur zusammen wird der Auswärtspunkt gefeiert. 1:1 in Erfurt. Der HFC-Fanblock war Spitze. pic.twitter.com/Un8UhL1Xmf\n\n— Hallescher FC (@HallescherFC) October 21, 2017\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa tugevuselt kolmandas jalgpalliliigas sai mälestusväärse teoga hakkama Hallescheri 19-aastane väravavaht Tom Müller, kes päästis ilusa väravaga oma tööandjale punkti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLauavõitlust domineerinud Pärnu sai TTÜ üle kerge võidu\n\n## Põhitekst:\n\nKõik veerandajad kaotanud TTÜ tabas kahepunktiviskeid paremini (48-protsendiliselt Pärnu 46 protsendi vastu), kuid lauavõitlust domineeris täielikult Pärnu: 48 lauapalli (neist 15 ründelauast) TTÜ 21 vastu.\n\nPärnu kasuks viskas Siim-Markus Post 16 punkti, Mihkel Kirves toetas teda 13 silma ja 11 lauapalliga. TTÜ resultatiivseim oli 12 punkti visanud Sten Olmre.\n\nPärnule oli see tabelis kolme kaotuse kõrval esimeseks võiduks, TTÜ on võitnud ühe ning kaotanud kaks mängu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koduse korvpalli meistriliiga tänases ainsas mängus alistas Pärnu Sadam võõrsil TTÜ 80:53.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester Unitedi kaotuseta seeria lõppes Premier League'i uustulnuka vastu\n\n## Põhitekst:\n\nKodumeeskond Huddersfield läks matši avapoolajal 2:0 juhtima, kui 28. minutil oli täpne Aaron Mooy ning viis minutit hiljem Laurent Depoitre, kes kasutas ära Victor Lindelöfi jämeda eksimuse. Külalismeeskonna ainsa värava lõi 78. minutil Marcus Rashford. Viimati alistas Huddersfield Manchester Unitedi 1952. aastal.\n\nManchester City oli koduväljakul 3:0 üle Burnley'st, 30. minutil realiseeris penalti Sergio Agüero, 73. minutil oli täpne Nicolas Otamendi ning kaks minutit hiljem Leroy Sane. Newcastle United alistas Crystal Palace'i 1:0, Bournemouth võõrsil Stoke'i 2:1 ning Leicester samuti võõrsil Swansea sama tulemusega.\n\nViimati 1972. aastal Inglismaa kõrgeimas liigas mänginud Huddersfield on 12 punktiga kümnes, Manchester Cityl on liidrina 25 ning nende linnarivaalil teisena 20 silma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigahooaega kuue võidu ning kahe viigiga alustanud Manchester United jäi laupäeval võõrsil 1:2 alla Huddersfieldile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia võttis suure võidu, Kalju mängis Paide vastu lõpuhetkedel edu maha\n\n## Põhitekst:\n\nSamson Onomigho Iyede viis külalised 35. minutil juhtima, aga pärast vaheaega suutis Tarmo Neemelo pöörata kaotusseisu 2:1 eduks, lüües väravad 56. ja 59. minutil.\n\nViimane sõna jäi aga Paidele, kelle Ander Ott Valge lõi kolmandal üleminutil viigitabamuse.\n\nTeises kell 13.00 alanud kohtumises sai Sillamäe Kalev kodus 1:0 jagu FCI Tallinnast. Värava lõi 83. minutil Semen Fedotov.\n\nTallinna Levadia võõrustas Kadrioru staadionil Viljandi Tulevikku ning võttis suure 6:0 võidu. Väravad lõid Kaspar Mutso 11., Gando Biala 18., Joao Morelli 58., Jevgeni Kobzar 61., Nikita Andrejev 66. ning Tarmo Kink 75. minutil.\n\nKell 19.00 alustavad mänguga Tartu Tammeka ja Pärnu Vaprus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Levadia alistas koduse Premium liiga kohtumises Viljandi Tuleviku koguni 6:0, Nõmme Kalju piirdus Paide Linnameeskonna vastu kõigest 2:2 viigiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nReintami klubi tõusis vähemalt mõneks ajaks Tšehhi esiliiga liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nTrinec võitis tänu üleajal löödud Jiri Katerinaci väravale Pardubicet 1:0., kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi täismängu ja teenis 66. minutil kollase kaardi.\n\nTrinecil on nüüd 23 punkti. Opava ja Ceske Budejovice, kellel seisab täna omavaheline mäng veel ees, on mõlemad ühe punkti kaugusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mikk Reintami koduklubi Trinec tõusis hetkel, kui kõik 12. vooru kohtumised pole veel peetud, Tšehhi esiliiga liidriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nChelsea alistas hiliste väravate toel Watfordi ja tõusis nelja parema sekka\n\n## Põhitekst:\n\nPedro iluvärav viis kodumeeskonna 12. minutil ette, avapoolaja teisel üleminutil viigistas seisu Abdoulaye Doucoure. Watford läks kohtumises ka juhtima, kui 49. minutil oli täpne argentiinlane Roberto Pereyra.\n\nViimase 20 minutiga pööras Chelsea mängu enda kasuks, esmalt viigistas Michy Batshuayi, seejärel saatis palli peaga väravasse Cesar Azpilicueta ning matši viiendal üleminutil lõi Batshuayi oma teise värava.\n\n4:2 võit kergitas Chelsea tabelis Watfordist mööda neljandaks, tiitlikaitsjatel on 16 ning Watfordil 15 punkti. 22 punktiga tabelit juhtiv Manchester Cuty kohtub täna kodus Burnleyga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas tiitlikaitsja Londoni Chelsea esimeses pühapäevases matšis koduväljakul Watfordi 4:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas pärjati noori ja lootustandvaid kunstnikke\n\n## Põhitekst:\n\nŽürii esimees Vano Allsalu rõhutas seekordse triennaalinäituse väga kõrget taset ja ennekõike väga oluliste teemade käsitlemist huvitavate kunstimeetodite kaudu, mis tegi žürii valiku vägagi keeruliseks. \"Vaadates tänavuse Eksperimenta! väljapanekut rõõmustab noorte kunstnike vaatenurkade ja autoripositsioonide mitmekesisus, nende vahetu ja samas mänguline lähenemine nii väga isiklikele küsimustele kui ka tänast maailma iseloomustavatele suurtele probleemidele ja teemadele – rändekriisist ja laste-noorte õiguste kaitsest erinevate majandusmudelite ja tulevikuvisioonideni.\"\n\nEksperimenta! 2017 auhinnad:\n\nVytaute Petkeviciute \"Ülemaalitud president\" (Leedu).\nŽürii tunnustas noort kunstnikku tabava ja lakoonilise ning kunsti ja majanduse vahelisi seoseid vaimukalt avava teose eest, kus autor on lähenenud teemale omapärase ja kontseptualismi traditsioonist lähtuva võttestikuga. Maal kujutab Leedu presidenti Dalia Grybauskaitet Barbie-nukuna. Puhtalt kokkuhoiu mõttes sai see kaetud mandalaga.\nMona Bernhard \"Aktsiaturu oraakel\" (Saksamaa).\nMona Bernhardi teos on kaasaegne kunstiline tervik, kus majanduse ühe kõige tuntuma sümboli - aktsiaturu protsesse on väljendatud traditsioonilisi käsitöötehnikaid kasutades performatiivsel ja publikut kaasaval moel.\nElina Puce \"Aja struktureerimine\" (Läti)\nElina Pucet tunnustas žürii põhjaliku uurimusliku teose eest, mis rakendab tulemuste visualiseerimisel mänguliselt sellist elementaarset kunstilist protsessi nagu värvide segunemine, ning mõtestab läbi kunstilise prisma inimeste ajakasutust, mis omakorda on tihedalt seotud majandusliku mõõtmega meie ühiskonnas ja igapäevaelus.\n\nŽürii soovis lisaks noortele kunstnikele tunnustada ka nende juhendajaid ja kunstikoole. Tunnustavalt juhiti tähelepanu Maria Barbakadze, Ilia Uvarovi ja Maria Golovinskaya teostele, mis valmisid Berliini loomingulisel kursusel ning on eksponeeritud pealkirja all \"Berliini kirbutug\" (\"Berlin Flea Market\"), lisaks Kanada noorte kunstnike (Angela Anne Fernandez Aguila, Ann Kendell Maloles, Francis Novilla, Aaron Ryan V. Legaspi, Elina Q. Pe Benito, Jenna Li, John Russel Millar) projektile \"Keelatud viljad: inimkonna valik kunsti ja majanduse igaveses vastuolus\" (\"The Forbidden Fruit: Humankind’s Choice in the Perpetual Discord between Art and the Economy\").\n\nEksperimenta! 2017 näitused on kuni 3. detsembrini avatud Tallinna kunstihoones, kunstihoone galeriis, Tallinna linnagaleriis, EKA galeriis, fotomuuseumis, Sally stuudios ja Solo Sokos Hotel Estorias.\n\nKolmandat korda toimuv Eksperimenta! tõi kokku 14-21-aastased noored kunstnikud Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Sloveeniast, Brasiiliast, Kanadast ja Türgist.\n\nLisaks näitustele pakub Eksperimenta! põnevaid tegevusi nii koolivaheajaks kui ka publikuprogramme kogu näituste lahtioleku ajal, töötubasid õpilastele ja õpetajatele ning filmiprogrammi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise noorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! 2017 auhinnažürii koosseisus Kaarin Kivirähk, Taaniel Raudsepp ja Vano Allsalu tunnustas kolme noort kunstnikku, kelle teosed jäid näitusel silma terviklike lahendustena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHenrik Ojamaa siirdus Horvaatia esiliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nOjamaa sõlmis kõrgliigapääset jahtiva Goricaga lepingu käesoleva hooaja lõpuni, vahendab Soccernet.ee.\n\nZagrebi lähistel asuv Gorica on 2009. aastal asutatud väikeklubi. Juba avahooaja järel tõusti esiliigasse, mis koheselt ka ära võideti, kuid toona kõrgliigalitsents tühistati. Pärast seda on esiliigasse püsima jäädud, aga jätkuvalt noolitakse kohta eliitseltskonnas. Eelmisel hooajal kaotati teiseks jäädes üleminekumängudel Cibaliale.\n\nTänavu ollakse 13 vooru järel Zagrebi Dinamo duubelmeeskonna järel teisel kohal. Oma debüüdi saab Ojamaa teha järgmisel laupäeval, kui tähtsas kohtumises kohtutakse kolmandal kohal oleva Dugopoljega.\n\nViimastel kuudel end Poola, Rootsi, Bulgaaria, Taani ja Tšehhi klubides näitamas käinud Ojamaa jaoks on Horvaatia üheksas välisriik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alates augustist klubita olnud jalgpallur Henrik Ojamaa sõlmis lepingu Horvaatia esiliigas mängiva HNK Goricaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid: Pablo Neruda ei surnud vähki\n\n## Põhitekst:\n\nNobeli preemia laureaat suri teadaolevalt 1973. aastal vähki, kaks nädalat pärast Augusto Pinochet' sõjaväelist riigipööret Tšiilis.\n\nTema kunagine autojuht Manuel Araya on väitnud, et tegelikult mürgitas salateenistus kirjaniku, teatas BBC.\n\nNeruda säilmetest võetud uued proovid on andnud alust kinnituseks, et mees tõepoolest ei surnud vähki, kuid siiani pole teada surma tegelikku põhjust. Poeet kannatas küll eesnäärmevähi käes, kuid see polnud eluohtlik, leidis 16 rahvusvahelist eksperti, kelle hinnangul pole kolmanda osapoole seos surmaga sugugi võimatu.\n\nNüüd püütakse leida võimalikke mürgi jälgi mehe säilmetes, tulemuste teada saamiseks võib kuluda kuni aasta.\n\nPablo Neruda oli Tšiili ametist kõrvaldatud presidendi Salvador Allende toetaja ja lähedane sõber.\n\nManuel Araya sõnul helistas luuletaja talle oma surmapäeval öeldes, et teda oli une pealt kõhtu süstitud ning palus kohe haiglasse tulla. Mees suri samal õhtul ning Araya sõnul pole kahtlust, mis oli surma põhjuseks.\n\n\"Ma ei loobu oma loost kuni surmani,\" ütles Araya BBC-le 2013. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kohtuekspertiisi kohaselt ei surnudki Tšiili poeet Pablo Neruda eesnäärme vähki nagu siiani teatud on.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTaas finaali pääsenud Görges oli neljandal katsel võidukas\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma edetabelis 27. kohta hoidval sakslannal oli see tänavu juba neljas kord esikohamatšile jõuda, aga kõik kolm eelmist - Mallorcal, Bukarestis, Washingtonis - ta kaotas.\n\nViimati võitis 28-aastane tennisist WTA tenniseturniiri enam kui kuus aastat tagasi, kui jäi võitmatuks kodusel Stuttgardi turniiril. Oma karjääri esimese WTA turniirivõidu sai ta veel aasta varem Bad Gasteinis.\n\n20-aastane Kasatkina mängis oma karjääri teist WTA finaali - aprillis sai ta Charlestonis esikohamatšis jagu lätlannast Jelena Ostapenkost, kes mõni aeg hiljem krooniti Prantsusmaa lahtiste tšempioniks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moskvas peetava naiste tennise Kremli karikaturniiri võitis sakslanna Julia Görges, kes oli finaalis kindlalt 6:1, 6:2 parem venelannast Darja Kasatkinast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona president soovib igal juhul La Ligas jätkamist\n\n## Põhitekst:\n\nVarasemalt oli Bartomeu sõnanud, et klubi tuleviku otsustavad selle liikmed, kuid oli iga-aastasel üldkoosolekul märksa konkreetsem.\n\n\"Võite kindel olla, et juhatus kaitseb alati klubi,\" lausus Bartomeu. \"Me ei pane klubi kunagi ühelgi võistlusel riski alla. Seepärast ütlen kõigile liikmetele, et soovin jätkata mängimist La Ligas ja tänasel päeval on see garanteeritud. Jätkamine oleks kasulik nii La Ligale kui ka Barcelonale.\"\n\nBartomeu kordas ka varasemat üleskutset teravas poliitilises olukorras pidada dialoogi, näidata austust ja seista spordi eest. Ta väljendas kahetsust Kataloonia vabadusliikumise juhtide Jordi Sancheze ja Jordi Cuixarti vahistamise pärast.\n\n\"Me teame, et Barca on enam kui klubi ja selles peavad valitsema harmoonia ja austus,\" jätkas Bartomeu. \"Austama peab kõiki - vähemusi ja enamusi, institsioone ja inimesi. Sel põhjusel on talumatu, et ka sel sajandil on inimesed oma poliitiliste ideede tõttu vanglas.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Barcelona jalgpalliklubi president Josep Maria Bartomeu teatas avalikult, et kui Kataloonia peaks iseseisvuma, siis nemad soovivad jätkata mängimist endiselt Hispaania kõrgliigas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Mileiko ilmateadustaja tööst: abikaasa arvas, et olen ära keeranud\n\n## Põhitekst:\n\n\"See oli suur saladus,\" meenutas Mileiko Naistelehele.\"Abikaasa kuulis seda alles siis, kui oli vaja juba ekraanile karata. Põhimõtteliselt kukkus istuli. Arvas, et olen ära keeranud,\" naeris mees.\n\nMileiko peab tööd ETV-s heaks õppetükiks elutöös. \"Inimene, kes väidab, et ta pole edev, aga on teleekraanil, ilmselt blufib. Samas tahtsin end eelkõige proovile panna. Olen juba 25 aastat edukalt disaineritööd teinud, omas valdkonnas oleme väga tublid. Olen sellises vanuses, et aega jääb üle. Võin end vabalt muudes olukordades proovile panna,\" meenutas Martin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ETV ilmateadustaja Martin Mileiko sõnul tõi teda mõne aasta tagusele konkursile saatusesõrm, kui CV lähetanud mees mitmesaja huvilise hulgast välja valiti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti judokad piirdusid juunioride MM-il ühe matšiga\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste raskekaalus kaotas Tanel Karro usbekk Ališer Jussupovile, kes sooritas ipponi kahe ja poole minuti pikkuse maadluse järel.\n\nKuni 78 kg kaaluvate naiste seas alistus Annika Karilaid samuti ipponiga avaringis hiljem finaali jõudnud sakslannale Teresa Zenkerile, kes vormistas võidu kahe minuti ja 44 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Horvaatia pealinnas Zagrebis peetavatel juunioride maailmameistrivõistlustel judos ei suutnud eestlased avaringist edasi pääseda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kõrvalpilk 1917. aastale\n\n## Põhitekst:\n\nTagantjärele raamatusse jäädvustatud minevikukirjeldus sarnaneb üsnagi sellega, milleni jõudsid tuntud loos elevandi välimust määratlenud pimedad. Nende vahetust kokkupuutekogemusest tulenevalt omandas kirjeldatav objekt diametraalselt erinevaid vorme. Sama lugu on ka 1917. aasta tormiliste muutuste jäädvustustega, mis paigutuvad valdavalt tingliku skaala punane-valge otstesse. Nimetatud sündmuste puhul on vastanduv jaotus mingis mõttes isegi arusaadav, sest 1917. aasta vapustused määrasid otseselt Venemaa edasise arengu ning seda enam juhtunu epitsentris olnud Petrogradi elanike saatuse.\n\n1917. aastal Petrogradis aset leidnud murrangule on pühendatud ilmselt sadu eri mahus raamatuid, kuid suurem osa neist paigutub vähemalt ideoloogilis-emotsionaalselt ikka sellesama punase-valge (nõukogude vs. emigrantidest autorid) jaotuse äärealadele. Helen Rappaporti \"Revolutsiooni küüsis\" jääb aga sellest vastandusest väljapoole, mistõttu on see teos unikaalne. Rappaporti allikaks on olnud inimesed, kellest enamiku seos Venemaaga oli ajutine: valdavalt on need Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide diplomaadid, nende pereliikmed ning riiki tööülesannetel lähetatud ajakirjanikud. Nad on küll kistud sündmuste keerisesse, kuid ikkagi kõrvaltvaataja seisundis. Kuna need inimesed polnud asetleidvatest sündmustest sedavõrd traagiliselt puudutatud, võiksid nende vahetud kirjeldused olla vähemalt teoreetiliselt objektiivsemad.\n\nRappaporti revolutsiooni küüsi sattunud Petrogradi kirjeldus baseerub paljuski varem kasutamata allikatel: saatkondade aruannetel, välismaalaste kirjadel ja vahetutel mälestustel, mis annavad tõetruu kirjelduse linnas toimunust. 1916. ja 1917. aasta talvel valitsenud olukorra mõistmiseks polegi vaja rohkemat kui manada silme ette pilt, mida iseloomustasid \"rusutud, külma käes kössi tõmbunud naiste pikad, vaikivad, lõputud järjekorrad leiva, piima ja liha järele – mida iganes loodeti saada\". Kuigi samal ajal käis kogu Petrogradi koorekiht \"kolmapäevaõhtustel ja pühapäeva pärastlõunastel etendustel, et ise näha ja ennast näidata\". Kui see seltskond nägigi kujunenud olukorrale mingit lahendust, siis selleks oli Rasputini tapmine, \"mis kriisi eemale suunab ja monarhia katastroofi äärelt tagasi toob\".\n\nVälismaalaste kirjelduste kaudu ilmneb, kuivõrd kaugel oli Venemaa ladvik ja selle tipp Nikolai II näol tegelikkuse mõistmisest: \"Tsaaril polnud aimugi, et ta seisab vulkaani serval\". Tagantjärele on täiesti arusaamatu, kuidas suutis kas või Suurbritannia suursaadik Sir George Buchanan orienteeruda Venemaal toimuvas kohalikust aristokraatiast ja tsaarist paremini. Selsamal 24. veebruari ööl, kui aeg-ajalt kostis valanguid, oli Aleksandra teater õhtul täis rahvast, \"kes oli tulnud vaatama Gogoli \"Revidendi\" etendust. Publik oli elevil, vaadates seda XIX sajandi poliitiliste ebakõlade kohta kirjutatud satiirilist teatritükki. Näis, et vähesed olid valmis uskuma, et selsamal hetkel mängitakse tegelikus elus kõikjal pealinnas hoopis suuremat draamat\". Kas see kahe paralleelse maailma kirjeldus ei meenuta Prantsuse revolutsiooni eelset aega?\n\nVälismaalaste vahetud kogemused kinnitavad tõdemust, et Veebruarirevolutsioon puhkes stiihiliselt ning selle tinglikeks juhtideks olid valdavalt nälg ja külm. Oktoobriga võrreldes nähti nõukogude historiograafias veebruarisündmusi teisejärgulisena, mis on ideoloogilisi ja propagandistlikke eesmärke arvestades igati arusaadav. Helen Rappaporti vahendatud välismaalastest pealtnägijate vahetud muljed võimaldavad aga paigutada mõlemad sündmused õigesse kaalukategooriasse. Need kirjeldused maalivad arvukate detailidega rikastatud pildi, kuivõrd murrangulisena tajusid inimesed veebruaris juhtunut ja kuivõrd veriste sündmustega oli tegelikult tegemist ning millise metsikuseni jõudsid kontrolli alt väljunud ühiskonna alamkihid (nagu Bastille’s murti vanglatesse sisse ja vabadusse pääses tuhandeid kriminaale).\n\nSee oli kontrollimatu stiihia: \"umbes kuuekümnene lärmitsev grupp inimesi, kes olid võtnud kaks pead, löönud need teivaste otsa ning kandsid neid keset tänavat\". Seega polnud toimunu kaugeltki mitte \"leebe revolutsioon\", nagu neid sündmusi on vahetevahel nimetatud. Seda, et Veebruarirevolutsiooni puhul oli tegemist organiseerimata stiihiaga, kinnitab ka mitme välismaalase tõdemus, et \"kui oleks rohkem vodkat leitud, siis võinuks revolutsioon kergesti leida kohutava lõpu\".\n\nKuigi nõukogude historiograafias kinnistus veebruarisündmuste käigus hukkunute arvuna 1382 inimest, oli neid, tuginedes välismaalaste tähelepanekutele, tõenäoliselt tunduvalt rohkem. Raamatu allikate erilisus tuleneb ka sellest, et mitmed kirjeldatud sündmused avanesid vaid välismaalaste silmadele. See puudutab näiteks Astoria hotelli hõivamist (seal elasid valdavalt välismaalastest sõjaväeesindajad) ja seal aset leidnud metsikusi, mis päädisid Vene ohvitseride tapmisega.\n\nTraditsioonilistest käsitlustest erinevalt on Petrogradis viibinud välismaalased kirjeldanud küllaltki üksikasjalikult bolševike võimuhaaramiskatset juulis. Kuna tegemist oli bolševike õhutatud läbikukkunud avantüüriga, mille tõttu hukkus sadu inimesi, ei tahetud nõukogude ajal toimunule erilist tähelepanu pöörata. Välismaalaste kirjeldused annavad aga meile nähtust üksikasjaliku pildi: Kroonlinna madruste ja kasakate verine võitlus viis arvukate ohvriteni tsiviilisikute seas.\n\nHelen Rappaport vahendab meile välismaalaste hinnangu bolševike peamistele juhtidele, kirjeldab Kerenski lühiajalist iidoli staatusse jõudmist, tema pendeldamist Kornilovi ja bolševike vahel ning äsjase lemmiku kuulsusetut lõppu. Rappaporti vahendatud kirjeldusi lugedes jääb mulje, et nii mõnegi kõrvaltvaataja tähelepanekud osutusid prohvetlikuks. Seda ka vahetult oktoobripöörde eel, kui Raymond Robins kirjutas kodumaale, pidades silmas pikki leiva-, liha-, piima- ja suhkrujärjekordi: \"Nii nagu läheb nendel järjekordadel, läheb ka Ajutisel Valitsusel. Kui nad lühenevad, jääb valitsus ellu; kui pikenevad, siis ta sureb.\"\n\nTõesti, ka välismaalaste kirjeldustele tuginedes paistab, et demokraatia poole pürgiva Venemaa surm jäi vähemalt esialgu paljudele inimestele märkamata ning \"sel ajal kui nemad oma voodites magasid, toimus teine revolutsioon\". Nagu märgib Briti saatkonna nõunik Francis Lindley: \"võrreldes veebruarikuuga oli kõik juhtunud väga vaikselt\". Toimunu oli seega väga kaugel sellest, mida näidati nõukogude inimestele dokumentaalsusele pretendeerivates Sergei Eisensteini filmis \"Oktoober\" ja Mihhail Rommi filmis \"Lenin oktoobris\" ning millest kirjutati NLKP ajaloo lühikursuses. Seega: 1917. aastal toimunust tegeliku pildi saamiseks tasub kindlasti lugeda Rappaporti raamatut.\n\nArtikkel ilmus Sirbis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Helen Rappaport\n\n\"Revolutsiooni küüsis\"\n\nTõlkinud Aldo Randmaa, toimetanud Marika Mikli.\n\nKujundanud Mari Kaljuste.\n\nVarrak, 2017. 368 lk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMTÜ Oma Pere korraldusel antakse nädala jooksul nõu lapsendamise kohta\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis, Rakveres ja Pärnus 21.-28. oktoobrini toimuvatele lapsendamisnädala kontsertidele, infopäevadele, seminaridele ning aruteludele oodatakse asendusperesid, eestkostjaid ja hooldusperesid, teatas MTÜ.\n\nOodatud on ka asendushooldusega ja perepõhise asendushooldusega seotud ametnikud ning pered, kes plaanivad lähitulevikus lapsendamist või perekonnas hooldamist.\n\nMTÜ Oma Pere tegevjuhi Inna Klaos sõnul valiti tänavuseks lapsendamisnädala sõnumiks “Õnnelik lapsevanem = õnnelik laps”.\n\n“Asenduspere liikmed on elanud üle mitmeid kaotusi: lapsendajate jaoks on tihti kadunud oma bioloogilise lapse saamise võimalus, lapsendatud laps on kaotanud oma bioloogilised vanemad,” selgitas ta sõnumi sisu.\n\n“Pereks kasvamine nõuab kõigilt osapooltelt suuri pingutusi ja on aeganõudev periood, mille jooksul võib ette tulla nii kriise kui ka traumasid. Ainult harmooniline, enesekindel ja rahulik vanem saab aidata nii iseendal kui lapsel kaotustega toime tulla, probleemidest välja kasvada ja elus edasi liikuda.”\n\nInna Klaose hinnangul tuleb seetõttu hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse heaolu ning oskuste eest. “Abi küsimine on sageli inimestele raske, sest arvatakse, et abi vajamine tähendab läbikukkumist,” rääkis lapsendamiskeskuse juht. “MTÜ Oma Pere pakubki asendusperedele tugisüsteemi: nõustamisi, mentoreid ja tugigruppe, et pered ei jääks oma murede ja raskustega hätta. Probleemid reeglina ei kao, vaid vajavad lahendamist.”\n\nLapsendamisnädal toimub alates aastast 2015 ning seda aitavad MTÜ-l Oma Pere korraldada Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Teaduskeskus \"Ahhaa\", SEB Heategevusfond, Tallinna Lastehaigla, maavalitsused.\n\nMTÜ Oma Pere (www.omapere.ee ) on alates 2008. aastast pakkunud erinevaid teenuseid ja tegevusi lapsendajaperede toetamiseks. Selleks, et lapse ühinemine uue perega oleks edukas, peab pere olema oma otsuses kindel, saama põhjaliku ettevalmistuse ja igakülgset tuge lapse kasvatamisel.\n\nTänaseks on loodud üle-eestiline spetsialistide võrgustik ja pidev teenuste arendamine tagab tuhandetele asendusperedele toetuse interneti- ja telefoninõustamise, psühholoogilise nõustamise, grupiteraapia ning mentorluse vormis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lapsendamiskeskus MTÜ Oma Pere korraldab alates laupäevast üle-eestilise lapsendamisnädala \"Õnnelik vanem = õnnelik laps\", et arutada lapsendamisega seotud kitsaskohti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaraton otsustati linnavalitsuse survel viimasel hetkel ära jätta\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt saatsid linnaametnikud 16. oktoobril maratoni korraldajatele teate, mis sundis tooma võistluse stardiaega varasemaks või muutma võistlustrassi. Otsust põhjendati võistluse poolt linnakodanikele tekitatavate ebamugavustega, vahendab Marathon100.com.\n\nLinnavalitsuse teates seisis: \"Tbilisi maratoniraja ümbruses pooleliolevatest tee-ehitustest tingituna tekitaks teede sulgemine liiklusummikuid ning põhjustaks ebamugavusi osadele linnaelanikele.\"\n\nAlternatiividena pakuti võistluse korraldajatele võistluse stardiaja toomist varasemaks – hommikul kella seitsmeks või võistlustrassi muutmist.\n\nMõlemad alternatiivid olid võistluse korraldajatele vastuvõetamatud. Raja muutmine vaid kuus päeva enne võistluse toimumist oli korraldajate sõnutsi ebareaalne, kuivõrd Tbilisi maraton kuulub rahvusvahelisse maratonide assotsiatsiooni AIMS ning on nõuetekohaselt mõõdetud ja passistatud.\n\nKa võistluse alustamine kell 7 hommikul olnuks korraldajate sõnutsi võimatu, kuivõrd see tähendanuks võistluskeskuse avamist kell 5 hommikul. Seetõttu otsustasid korraldajad võistluse ära jätta.\n\nTbilisi maratoni pettunud osavõtjad on vaatamata linnaametnike nõuetele otsustanud pühapäeval siiski omaalgatuslikult pühapäeval võistlusrajale tulla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Homseks kavandatud Tbilisi maraton otsustati vaid kuus päeva enne selle toimumist ära jätta, kuna linnavalitsus seadis korraldajad ebareaalsete valikute ette.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLoodusmuuseum paneb südamele: ära toida rändlinde!\n\n## Põhitekst:\n\nOluline on meeles hoida, et ka linnades elavad veelinnud nagu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged on rändlinnud ja ei vaja lisatoitu. Linnud, kes meil paikseks jäävad, leiavad vajaliku toidu lahtistest veekogudest ning veekogu kinni jäätumisel liiguvad edasi soojematele aladele.\n\nLoodusmuuseum tuletab meelde viis peamist põhjust, miks on tähtis linde mitte toita:\n\nLisatoit takistab rännet, kuna põhjustab lindude kohale jäämise paikadesse, kus nende loomulik toiduallikas ehk veekogu täielikult kinni külmub. See tähendab, et linnul kaob võimalus looduslikult toituda ja ta jääb sõltuma inimesest. Kuna lisatoit on aga ebaregulaarne, võivad linnud suure pakasega nälga jääda, külmuda ja surra. Seda ei välista ka regulaarne toitmine. Linnu hukuks piisab vaid ühest külmal jääl veedetud ööst.\nRände ärajäämine muudab linnud nõrgemaks. Inimese pakutav lisatoit pole rändlindudele loomupärane ja muudab nende käitumisharjumusi. Lisatoitmine mõjub ka lindude füsioloogilisele võimekusele ja instinktidele, muutes neid märkimisväärselt nõrgemaks.\nToitmiseks kasutatakse peamiselt saia, mis ei ole metsiku looma organismile tervislik ega täisväärtuslik toit – saia koostisosade hulgas pole midagi, mida luiged eluks vajavad või mida looduslikult nende toidulaualt leiab. Saia söömine võib lindudel tekitada seedehäireid ja maksakahjustusi.\nVale toit võib põhjustada haigusi. Lindudele mitteomane toitumine võib endaga kaasa tuua haigusi, mis avalduvad tiibade ebanormaalses arengus. Tiibade väärareng võib omakorda viia selleni, et lind ei saa enam normaalselt lennata. Lisaks levivad toitmiskohtade ümber kogunevad suurearvulistes linnukooslustes kergemini ka igasugused nakkushaigused.\nToitmine häirib veekogude loomulikku tasakaalu. Osa toidust, mis vette visatakse, ei jõua lindudeni, vaid vajub põhja, kus settivad toidupalad rikuvad veekogu toitelisuse tasakaalu. Lisaks meelitab söömata toit ligi närilisi ning põhjustab bakterite ja vetikate vohamist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kätte on jõudnud järjekordne lindude rändeaeg ning seetõttu paslik inimestele meelde tuletada, et hea kavatsus võib tiivulistele hoopis elu maksta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNibali püstitas ränkraskel võistlusel rekordi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma polnud kunagi varem nii raskest mäest üles sõitnud,\" kinnitas Nibali. \"Ootasin viimast 10 kilomeetrit ning ründasin siis, kui teised olid väsinud ja kannatasid. Nüüd on aeg puhata.\"\n\nTegemist oli 106 km pikkuse ja valdavalt ülesmäge kulgenud võidusõiduga, millest võttis osa 600 ratturit, vahendab Rattauudised.ee.\n\nNibali edestas rohkem kui minutiga Oscar Pujoli ja John Ebsenit. Endine Cannondale’i rattur Phil Gaimon lõpetas kuuendana ja 2011. aasta Touri võitja Cadel Evans kümnendana. Naiste sõidul pälvis esikoha Emma Pooley, kes kogus sarnaselt Nibaliga võidu eest ligi 14 000 eurot.\n\nRatturitele anti start meretasapinnalt ja finiš oli 3275 meetri kõrgusel Wuling Passi tipus. Karm katsumus tähistab Nibali hooaja lõppu. Itaallasel kogunes 81 võistluspäeva ning hooaja tippsaavutusteks jäid kolmas koht Girol, teine positsioon Vueltal ja Il Lombardia võit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahekordne Giro d’Italia ja ühekordne Tour de France’i võitja Vincenzo Nibali pälvis esikoha ühepäevasõidul Taiwan KOM Challenge. Bahrain-Merida ratturi aeg 3:19.54 tähistab võistluse rekordit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Rahva teenrid\": IRL võib end valimiste üheks võitjaks lugeda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üks omamoodi võitja on IRL, kes tõestas, et nad on alles. Nende jaoks olid need valimised kõige otsustavamad. IRL ei läinud valimisi võitma, vaid ellu jääma,\" ütles Evelyn Kaldoja.\n\nKaldoja sõnul oli vaid hämmastav IRL-i otsus, et Tartus oli nende linnapeakandidaadiks Aivar Riisalu, kellel on meelelahutaja maine, mis Tartu valijatele ei ole sobiv.\n\nMirko Ojakivi tõdes, et IRL-i endine esimees Margus Tsahkna tegi erakonna Tartu piirkonnale kahju ja lisas, et nõrkuse märgiks oli seegi, et nende valimisnimekiri jäi lühikeseks.\n\nAivar Hundimägi meenutas Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnu, et Reformierakond kogus 30 000 häält enam kui möödunud kohalikel valimistel ja Keskerakond kaotas 40 000 valijat. Ta lisas, et Tallinnas oleks loogiline Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide võimuliit.\n\nSaadet saab kuulata siit:\n\nhttp://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vikerraadio laupäevases saates \"Rahva teenrid\" osalenud ajakirjanikud ütlesid, et kohalike valimiste võitjaks võib end lugeda Keskerakond, kuid väga suur põhjus rahuloluks on Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL), kes näitas, et jääb ellu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm eestlast tulid sumos U-14 Euroopa meistriteks\n\n## Põhitekst:\n\nOma vanuseklassi Euroopa meistriteks krooniti Jana Denikit (tüdrukud -45 kg), Robert Mhitarjan (poisid -45 kg) ja Ander Järv (poisid -55 kg).\n\nHõbemedalid said Vika Tsajun (tüdrukud -45 kg) ja Aleksander Grits (poisid -35 kg) ning pronksile tulid Anu-Liis Raudsepp (tüdrukud -33 kg), Aljona Saznova (tüdrukud -36 kg), Kadi Arula (tüdrukud -65 kg), Sandra Plamus (tüdrukud -65 kg), Martin Ottokar (poisid -60 kg) ja Rasmus Liisma (poisid +70 kg).\n\nTäna selgitatakse Euroopa meistrid kadettide (U-16) arvestuses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Varsssavis peetavatel Euroopa noorsoo meistrivõistlustel sumos võitsid eestlased kuni 14-aastaste seas 11 medalit, neist kolm kulda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHermet ja Stankevitš aitasid oma Hispaania klubi võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nHermet viibis platsil 16 minutit ja viskas neli punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/1) ja võttis kaks lauapalli. Neli minutit väljakul olnud Stankevitš sai kirja ühe punkti (kahesed 0/1, vabavisked 1/2) ja ühe lauapalli.\n\nJärgmisel reedel võõrustatakse Iraurgi SB võistkonda, kes on seni võitnud neljast mängust kolm.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallurite Kregor Hermeti ja Ilja Stankevitši klubi Forca Lleida teenis Hispaania esiliigas hooaja teise võidu, kui alistas võõrsil Clavijo meeskonna 81:75 (17:20, 19:19, 20:15, 25:21).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKabajev tegi 22. minutiks kübaratriki, Luts sai kollase\n\n## Põhitekst:\n\nNii Kabajev kui ka tema tiimikaaslane Siim Luts kuulusid võõrsil tabeli viimase Jihlava Vysocina vastu Bohemiansi põhikoosseisu, vahendab Soccernet.ee.\n\nLuts teenis 37. minutil kollase kaardi ja vahetati pärast 3:0 võidetud avapoolaega välja. Kabajev mängis 75 minutit, Bohemians võitis lõpuks 4:2.\n\nTabelis tõusis Bohemians hetkel kuuendale kohale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine Sillamäe Kalevi ründaja, praegu Praha Bohemiansis mängiv venelane Jevgeni Kabajev tegi Tšehhi kõrgliiga 11. vooru kohtumises juba 22. minutiks kübaratriki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTaaramäe lõpetas taas peagrupis, kolumblase hoog jätkus\n\n## Põhitekst:\n\nSuurepärases hoos on Hiinas kolumblane Fernando Gaviria (Quick-Step Floors), kes on võitnud mõlemad senised etapid ja oli finišispurdist konkurentidest üle ka täna. Teiseks tuli sakslane Max Walscheid (Sunweb) ja kolmandaks taanlane Magnus Cort Nielsen (ORICA-Scott).\n\nKokkuvõttes on Gaviria edu šveitslase Silvan Dillieri (BMC) ees 13 sekundit. Walscheid jääb kolmandana liidrist 18 sekundi kaugusele. Taaramäe on üldarvestuses 58. (+0.30).\n\nKui kolm esimest etappi sõideti lauskmaal, siis kolmel järgmisel ootavad rattakaravani juba ka mäed. Neljas etapp näiteks lõppeb esimese kategooria tõusuga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Oma viimast võistlust Katjuša-Alpecini särgis sõitev Rein Taaramäe teenis Hiinas peetaval World Touri kategooria Guangxi velotuuri kolmandal etapil võitjaga sama aja juures 71. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsioloog: Eestis on kõrgharidusega meestel lahutuse risk väiksem\n\n## Põhitekst:\n\nMiks see nii on? Tartu ülikooli sotsioloog Kadri Rootalu leidis, et kõrgharidusega meestel võiksid olla võrdsemad soorollihoiakud ning naistel on kõrgharidusega seoses rohkem iseseisvusega kaasnevaid võimalusi.\n\nEesti näitel võib tuua välja ka fakti, et kõrgharidusega inimesed teenivad keskmisest kõrgemat palka. Majanduslik kindlustunne võiks Rootalu sõnul olla ka üks põhjus, miks abielu ei lahutata.\n\n\"Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust.\"\n\n„Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust.“\n\nPeale selle, et lahutused on seotud majandusliku stabiilsuse ja haridusega, mängib olulist rolli ka abielus olevate inimeste vanus. „Rahvastikualase uurimise üks seaduspärasusi on see, et väga varased abielud, 18-19aastaselt, need väga ei püsi,“ sedastas Rootalu.\n\nNoored ei tunne end ega partnerit\n\nÜks põhjustest võib Rootalu selgitusel olla, et noored inimesed ei ole ennast veel piisavalt hästi tundma õppinud ja ei tea, mida elult ja oma partnerilt tahta. Sel juhul kasvatakse aja jooksul lihtsalt lahku.\n\nTeine põhjus võib olla, et noorelt abiellunud ei ole oma partnerit enne abielu piisavalt tundma õppinud ja hiljem avastavad, et kõik polegi nii tore kui armudes tundus.\n\nKolmas põhjus võib olla, et noortel pole veel pere loomiseks ja laste kasvatamiseks piisavalt materiaalset kindlustatust ning sellest tulenevalt ongi neil hakkamasaamine raskem ja konflikte rohkem.\n\nHarimatus raskendab rahamurede lahendamist\n\nSelliste probleemide tekkimisel on keeruline nendest välja tulla. Kui head haridust ei ole, siis pole tihtipeale võimalik ka majanduslike probleemide lahendamiseks minna paremini tasustatud tööle.\n\n\"Õnnelik saab olla mitut moodi.\"\n\nKui aga tahaks haridust omandama hakata, siis pereinimesena ja väikeste lastega on see palju keerulisem. Need võimalikud põhjused siin on aga kõik spekulatsioonid, mida on välja toodud teaduskirjanduses, aga millele arvulist tõestust vähemalt Eesti kontekstis Rootalu praegu tuua ei saa.\n\nSellele vaatamata tuleks alati mõelda, mis on kellegi elus oluline, ning kas ma ise olen asjade käiguga rahul. Õnnelik saab olla mitut moodi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uurides nii lahutanud meeste kui naiste haridustaset, joondus välja seaduspärasus, et kõrgharidusega meeste seas oli lahutanuid vähem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMuuseum kinnitab: Donald Trumpil on võltsitud Renoir' maal\n\n## Põhitekst:\n\nÜhes hiljutes intervjuus avaldas Trumpi biograafia kirjutanud Tim O'Brien, et tulevane president esitles talle endale kuuluvat maali kui originaali, kirjutab BBC.\n\nNüüd on Chicago kunstiinstituut avaldanud, et ehtne Pierre-Auguste Renoir' maal \"Kaks õde\", tuntud ka kui \"Terrassil\", ripub nende galerii seinal juba viimased 80 aastat.\n\n\"Originaalmaal on meie omanduses aastast 1933,\" sõnas muuseumi esindaja Amanda Hicks. Teose kinkis instituudile inimene, kes selle ise 100 000 dollari eest ostnud oli. \"Me oleme uhked ja tänulikud, et saame seda erakordset kunstitööd jagada oma 1,5 miljoni külastajaga igal aastal,\" lisas Hicks.\n\nAnnetuse teinud inimene ostis maali kunstikogujalt, kes sai teose 1881. aastal otse kunstnikult.\n\nO'Brieni väitel on Donald Trump talle korduvalt kinnitanud, et just tema seinal ripub tegelikult originaalteos ning Chicago muuseumis asub võltsing.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA Chicago muuseum kinnitas, et president Donaldi Trumpi valduses olev Renoir' maal on võltsing ning originaal asub nende kogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Kümnenda värava visanud Ovetškin kerkis Washingtoni kangelaseks\n\n## Põhitekst:\n\nOvetškini otsustav tabamus sündis 1.56 pärast lisaaja algust. Seejuures veel pea minut enne normaalaj lõppu oli võidus kinni Red Wings, aga 1.10 enne sireeni suutis T.J. Oshie mängu lisaajale viia. Red Wingsi parim oli kolmandal kolmandikul kaks väravat visanud Tomas Tatar.\n\n#OviThings @easportsnhl pic.twitter.com/Gg4TDS8lvN\n\n— Washington Capitals (@Capitals) October 21, 2017\n\nOvetškin on aga nüüd kümne tabamusega NHL-is vastava arvestuse kindel liider, edestades kaasmaalast Nikita Kutšerovi (Tamba Bay Lightning) kahe väravaga. Ülejäänud mängijatel on juba kuus või vähem tabamust.\n\nTulemused: Buffalo - Vancouver 2:4, New Jersey - San Jose 0:3, Detroit - Washington 3:4 la, Florida - Pittsburgh 3:4, Winnipeg - Minnesota 4:3, Anaheim - Montreal 6:2.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa hokimees Aleksandr Ovetškin viskas hooaja kümnenda värava ja aitas Washington Capitalsil alistada jäähokiliigas NHL võõrsil Detroit Red Wingsi 4:3 (0:0, 1:1, 2:2, 1:0).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTšehhi valimised on võimule toomas miljardärist populisti\n\n## Põhitekst:\n\nMais rahandusministri kohalt tagasi astunud Babis ütles reedel, et Tšehhi astub valimiste järel \"uude ajajärku\" ning vajab valitsust, mis \"rahva probleemidega tõeliselt tegeleks\".\n\nValimistel oodatakse edu parem- ja vasakäärmuslikele eurovastastele erakondadele, tulemuseks võib olla kuni üheksast parteist koosnev killustatud parlament. Analüütikud hoiatavad, et valimistulemused võivad põhjustada ebastabiilsust ja ohustada Tšehhi liberaalset demokraatiat.\n\nANO-l on senises sotsiaaldemokraadist peaministri Bohuslav Sobotka vasaktsentristlikus koalitsioonis mitu võtmeportfelli. Valimiseelsetes arvamusküsitlustes toetas ANO-t 25-30 protsenti ning senise koalitsiooni juhtparteid sotsiaaldemokraate vaid 12,5 protsenti valijaist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tšehhi laupäeval lõppevad üldvalimised on tugevdamas eurovastaseid ja toomas võimule Tšehhi Trumpiks ristitud miljardärist populisti liikumise ANO juhti Andrej Babist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTüri vallas teevad võimuliidu IRL, Reformierakond ja Keskerakond\n\n## Põhitekst:\n\nKoalitsioonilepingus on kirja pandud kõigi erakondade jaoks olulised märksõnad ning põhimõtted. Senise hea koostöö osapoolte vahel annab kindlustunde, et valdade tegelik ühendamine ja edasine Türi valla arendamine sujub tõrgeteta ning saavutatakse kiiresti ühine hingamine nii valla juhtimises ja koostöö kogukondadega, teatas vallavanemana jätkav Pipi-Liis Siemann IRL-ist.\n\nVolikogu esimehena jätkab Andrus Eensoo Reformierakonnast ja volikogu aseesimehena Raivo Matsina Keskerakonnast. Türi 23 liikmega volikogus on IRL-il kümme ja Reformierakonnal kolm kohta ning Keskerakonnal üks koht.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järvamaa suurimas omavalitsusüksuses, Türi vallas moodustavad võimuliidu Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Reformierakond ning Keskerakond.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Elu ise\n\n## Põhitekst:\n\nMängufilm \"Blade Runner 2049“ (USA-Suurbritannia-Kanada 2017, 164 min). Re ž issöör Denis Villeneuve, stsenaristid Hampton Fancher ja Michael Green, operaator Roger Deakins, heliloojad Hans Zimmer ja Benjamin Wallfisch, Osades Ryan Gosling, Robin Wright, Ana de Armas, Jared Leto, Harrison Ford jt.\n\nThen, what is life? I said.\n\nPercy Shelley\n\nReplikant-politseinik K (Ryan Gosling) läheb oma ülesannet täitma tegelikult reeglipäraselt ja tasakaalukalt. See juhtub filmi \"Blade Runner 2049“ päris alguses ja on sissejuhatav, isoleeritud sündmus, täpne ja korrakohane. Vahetatakse küll rusikahoope ja saadakse justkui haiget, kuid lõpp on nagunii ette teada: uuemad mudelid võidavad vanemad ja maailm on robotite jõudu kasutavate inimeste jaoks korrastatum paik. Ka see, mida kaks kõrgtehnoloogilist masinat omavahel räägivad, on peaaegu ette teada. Ei mingit sadistlikku praalimist ega anuvat lootust ellu jääda, aga midagi kahe orjamudeli suhtluses siiski on. Enne oma hukku räägib üks neist imest, mida ta näinud on ja mida teine justkui mõista ja ehk nähagi ei suuda. Me saame aru, et see on oluline, aga ei taipa veel, kuidas.\n\nOn Los Angeles ja, nagu ütleb Denis Villeneuve’i ulmefilmi pealkirigi, aasta 2049, aga te peate seda nägema, päriselt tajuma, üksikasjadeni seda aega ja kohta tunda saama. Linn, mida mäletame veel \"Blade Runneri“ esimesest filmist, 11 on muteerunud, aga keeldunud suremast ja välja lülitumast. Ei jää muljet, nagu suudaks keegi teda valitseda. Selle linna sees elatakse ellujäämise ja mitte progressi (ka mitte tehnoloogilise progressi) teenistuses. Kui K jaoskonda ja hiljem koju sõidab, sirutavad tehnilised lahendused end tema ümber välja justkui hiigelsuur monstrum. Võiks proovida kirjeldada detaile, mille kaudu filmi mõjujõud sedaaegu kuju võtab – visuaalset haaret Roger Deakinsi disainis või siis Hans Zimmeri ja Benjamin Wallfischi muusikat, aga ma ei taha seda teha. Sest mitte detailid ei loe, vaid imposantsus ise. Mis tahes poeetiline kirjeldus ei aita, kui filmi keel on sedavõrd virtuoosne ja seejuures sedavõrd ammendav. Seesuguse manipulatsiooni võlu seisab äratundmises, et oled vaatajana juba selle süsteemi osa ega saa sinna midagi parata.\n\nK hologrammist armuke Joi (Ana de Armas) on selles hüperreaalses skeemis oluline peatuspunkt. K-l on vaja artikuleerida maailma, mis teda ümbritseb. Tal on vaja suletud ja tõhusat süsteemi, et toimida ja toimetada. Ta peab mõistlikkuse piires nägema värve, tundma maitseid, kuulma helisid ja tabama naise keha erootilist dünaamikat mingil just tema jaoks kodeeritud viisil. Tal ei tohiks tekkida soove, mida ta ei saa rahuldada, fantaasiaid, mida ta ei suuda realiseerituna näha. Ja sellisena on too tehnitsistlik tasakaal, naudingud ilma ihalduseta, meile kuidagi nukker vaadata. Me ehk oleksime valmis K-d armastama kui inimest, kuid ta tundub just kirjeldatud põhjustel õnnetu algusest peale, erinevalt meist enestest, kes me oleme päris.\n\nIseasi, et filmi vaatajatena pole me ka ise kuigivõrd kaitstud. \"Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus. Meie fantaasiad ei ole ehk tänapäeval enam päris meie omad, pole turvalised ja salajased. Siin esitatud tehnoloogiline kõikvõimsus toob alateadvuse sügavused meie ette kohe ja kiiresti. Erutusrežiim on parim ja kindlaim viis selle kogemusega suhtlemiseks, aga seda kõike vaadates võib ka tüdineda ja väsida. Võib seda isegi teadlikult ja trotslikult üritada, puhtast kiusust, ent ka vaataja tüdimus vormistatakse ja disainitakse ning sa näed seda ekraanil. Kui seda kõike lihtsamalt öelda, siis pole mõtet vastu rabeleda: tehnosfäär ei saa eksida, sest toimib ammu sinu naha all, sinu närvisüsteemis.\n\n\"Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus.\n\nKaader filmist\n\nSelle kõige juures on aga üks huvitav aspekt. Kogu selle rekvisiitide paraadiga on soovitud tegelikult ka midagi öelda ning räägib ta meile tehnoloogiast paradoksaalselt ikkagi just ilmajäetuse võtmes. Film laseb meil uskuda, et tehnoloogia on uimastavalt ülekaalukas, ent mitte kõikvõimas – midagi on ometigi veel. Ehk siis: me laseme valla superläikelise ilutulestiku, me näitame, kuidas imestada ja imetleda, aga ütleme, et too ime, millest filmi alguses juttu oli, peitub siiski kusagil mujal. Ime pole nähtav ja pole ta nähtav sellepärast, et kogu selle mastaapse fassaadi varjus on ta päris. Ning siis läheb filmi süžee tegelikult käima – avastusest, et replikandi üsast on sündinud elusolend. Edasine on võitlus ja võidujooks. K jääb ühele poole tõde välja kaevama. Replikante tootva suurkorporatsiooni salapärane valitseja Niander Wallace (Jared Leto) käivitab oma huvides hoopis halastamatumad mehhanismid. Seda võib vaadelda kui põnevuslugu, aga tegelikult on see ka filosoofiline dispuut selle üle, mis elu üleüldse on.\n\nFilmi põhiskeem näeb ilmselt üsna teadlikult ette arutlemise nende ideede üle, mille autor on prantsuse filosoof Jean Baudrillard, ehk siis: me oleme tema sõnul määratud elama hüper­reaalsuses, sest reaalsus on meile kättesaamatu \"utoopia, mis ei kuulu enam võimalikkuse valda“. Baudrillard toetus aga Saksa teoreetikule Walter Benjaminile, kes on kirjeldanud, et tehnoloogiliste tootmisprotsesside tulemusena läheb kaduma kunstiteose nn aura, tema eriline, konkreetse aja ja kohaga seotud hingus, tegelikult siis selle unikaalsus. Baudrillard on liikunud oma järeldustega lihtsalt kunstiobjektide juurest bioloogilise elu objektide juurde ja rääkinud organismi aurast ja selle kadumisest. Elu – see pole midagi erilist. Just nagu Benjamin kirjeldab kunstivalda ilma originaalita (näiteks fotograafia), nii pole ka replikandid elusa maailma koopiad, jäljendused millestki, mis on päriselt olemas oma ainukordsuses. Replikandi loomus on tema reprodutseeritavus. Tal pole elu imet vaja. Ja kui oleks, siis saaks seda kuidagi disainida. Aga nagu me filmist näeme, ei ole \"Blade Runner 2049“ sellega nõus.\n\nTolle siin kujuneva väitluse juured on muidugi olemas juba \"Blade Runneri“ esimeses filmis. Toona, aastal 1982, andis Ridley Scotti kultuslik director’s cut ehk hilisem lavastaja montaaživersioon mõista, et peategelane Deckard on ka ise replikant. Deckard jäi justkui lõksu filmis varem kõlanud Descartes’i vaimus küsimusse \"Kuidas ta ei tea, mis ta on?“. (Pole muide päris kindel, kas see nimeanaloogia on esimesse filmi ja selle aluseks olnud Philip K. Dicki romaani teadlikult sisse kirjutatud, aga arvata võib, et on.) Selline lõpp on kurb ja küllap dramaatiline, kui inimene olemist ülemaks pidada, kuid filmi tegelik filosoofiline mõjujõud tulenes muust – äratundmisest, et me kõik, isegi inimestena, oleme replikandid ometi nii või teisiti. Meie kõik oleme konstrueeritud, valmistatud: meie identiteet, meie päris loomus, on ikkagi vaid teatava inseritöö tulemus. Mälestused ja unistused on meie eneste arvates ehk meie kõige salajasem ja kaitstum sfäär, kuid selle vanema filmi järgi on neid võimalik dekodeerida ja rekodeerida. Nii nagu saab replikandi kehaosi taastoota, nii võib sama teha ka tema mälestuste ja empaatiliste tundevirvendustega.\n\nJa esimene \"Blade Runner“ ütlebki, et kuidas me ka ei otsiks selgeid eraldusjooni bioloogilise ja tehnoloogilise, loomuliku ja kunstliku vahel – see kõik ei toimi enam. Lihtsalt ei ole enam mingeid kriteeriume, mille põhjal tõsta inimene kõrgemaks replikantidest. Replikant saab teha sedasama, mida sinagi, ja uskuda enda kohta sedasama, mida sinagi. Seega – kes sa ikkagi oled? Kui inimene, siis miks sa selles nii kindel oled? Mismoodi olla veendunud, et sinu orgaaniline mina on seal, kus sa arvad ta olevat? See ongi väga üldiselt öeldes uue \"Blade Runneri“ põhiidee: astuda sellest (justkui) pessimistlikust järeldusest samm tagasi, proovida minna teist teed ja jõuda teistsuguste järeldusteni.\n\nEsimene lahendusvõimalus võinuks olla poliitiline ja toetuda Marxi teooriale. Marx on kirjutanud nimelt sellest, et kapital muudab inimese tööjõuks, omamoodi zombide armeeks. Teisisõnu, kapitali jõud on nekromantiline jõud – \"surnute“ lõpmata vägi on määratud teda teenima. Me võime olla ise inimestena masinad (ja masinavärgid) loonud, kuid nüüd allume me selle süsteemi enese vajadustele. Aga kui Marx kinnitab, et ikkagi on olemas mingi algne inimlikkus, mis seesugustes võõrandavates protsessides kaduma läheb, siis Baudrillard’i käsitluses pole meil kuhugi vaadata ega seda inimlikkust kusagilt otsida. Ka näiteks inimese kui liigi taastootmine on tema seisukohalt süsteemi osa. Ja ka see, mida siin filmis näeme – replikant kui elu andja ja edasikandja –, on ehk üksikjuhtumina anomaalne, kuid ikkagi süsteemi teenistuses: süsteemil on hetkel just midagi sellist vaja, kuigi põhimõtteliselt võiks ta toimida ka orjade või robotite toel. Oma protestis tolle tehnitsistliku korralduse vastu võinukski filmiga toonitada just seda marksistlikku aspekti: tööjõul on elu, päris elu. Ja sealt edasi saaksime rääkida teadvusest, miks mitte isegi klassiteadvusest. Mõni vihje selles suunas tehakse, aga siiski mitte – \"Blade Runner 2049“ läheb lõpuni teist teed.\n\nMöödunud sajandi keskel eritles prantsuse biofilosoof Georges Canguilhem neli ajaloos ilmnenud viisi elu kontseptsiooni käsitlemiseks: 1) hinge mõiste kaudu (nagu Aristotelesel), 2) mehhanismi idee kaudu (nagu Descartes’il), 3) organisatsiooni kirjeldades (näiteks elusolendite liike uurivad teooriad) ja 4) informatsiooni mõiste abil, mis on selle filmi seisukohalt esmatähtis. Veel olulisem on siin siiski vastandus, mida Canguilhem on samuti maininud. Mis tahes teaduslik seletus, mis tahes viis elu mõõta ja loodusseaduste abil analüüsida põrkab vastu filosoofilist määratlust \"elu ise“. \"Elu ise“ pole mõõdetav elu, vaid pigem midagi olemuslikult seletamatut. Elu lihtsalt on. Seda ei saa millelegi taandada, kindlasti mitte mingisse skeemi või valemisse. Ehk siis – elu ongi ime.\n\nJa just siin on selle filmi tegelik konflikt. Negatiivne kangelane Niander Wallace näeb elu puhtalt informatsioonina: informatsiooni on võimalik omandada, seda saab töödelda, millekski konverteerida, säilitada, kasutada, kustutada … Wallace’it ei saa loomupäraselt kurjaks pidada, tema meelest ei ole elu lihtsalt midagi imelist. Teda ei huvita elu aura, teda huvitab elu kui kood. Wallace’it huvitab replikantide võime järglasi saada kui anomaalia, mille saab aga toda koodi tundes normaalseks, reeglipäraseks muuta. Teisisõnu tahab Wallace teha kummalisest ainukordsest sündmusest masinavärgi osa. (Ja just seda pidas silmas ka küberneetika ajaloo suurnimi Norbert Wiener, öeldes, et kõik, mis on masina teenistuses, selle osa ja element, on ka ise masin.) Igatahes kujuneb filmi lugu katsetest seda takistada. Politseinik K, aga ka näiteks taas mängu toodud Deckard (Harrison Ford) näevad vaeva, et mõista elu kui imet ja mitte kui informatsiooni, ning kogu filmi mõte on õilistada nende teekonda. Elusorganism, kelle saatust on \"Blade Runneris 2049“ uuritud, on kogu sellest ülevõimulisest tehnoloogilisest struktuurist totaalselt eraldatud – nii kaudsemas kui ka otsesemas mõttes. Ning veel kord, olen kindel, et just sellepärast ongi filmi autoritel vaja näidata seda masinavärki kõikvõimsa ja halastamatuna ning laotada meie ette kogu superdisain, küberarhitektuur ja muu afektiivne overkill ja siis ometi öelda, et tegelikult on vaja vaadata hoopis mujale.\n\nWallace’i kuri käsilane Luv (Sylvia Hoeks) läheb seda saladust süsteemi sisse tooma ja siin tehakse läbi autorite teadlik nimetrikk: Luv ei ole võimeline toime tulema armastusega, seda mõistma, läbi nägema ja hävitama. See on nüüd igaühe oma asi, kuidas too armastuse idee enesele ära seletada. Kas on see eeros, mis replikantides varjul oli ja kunagi vabanes? Või ehk hoopis agaape, midagi puhtamat ja kõrgemat? See võib olla armastus, mida te tahaksite kirjutada suure algustähega. Aga võib-olla on see hoopis midagi sellist, mille väljendamiseks sobivad Hollywoodi sentimentaalsusekoodid, kõik eriti mõjusad oma 3D-potentsiaali tõttu. Teie meeleliigutus, kui see juhtub, saab olema aus, aga ma ise tahaksin avada veel ühe võimaliku tõlgendussuuna – küll mitte tingimata selleks, et selle võimalusi süvitsi uurida.\n\nJa siiski, see elu, mille puhast imelisust filmis kaitstakse, on sündmuste käigu põhjal ometigi olnud kellelegi informatsioon juba ammu enne, kui Wallace ja tema korporatsioon seda otsima asusid. See on nimelt olnud saladus, kultuses varjatud ja hoitud ja pühitsetud. Ehk siis teisiti öeldes: elu, mille pärast filmis võitlus käib, on määratletud religioosselt. Mulle meenub dialoog filmi keskpaigast, kus hologramm-tüdruk Joi ütleb K-le: \"Sünnitatud, mitte valmistatud“. See aga pole süütu fraas. See on otsene ja teadlik viide katoliiklikule usutunnistusele, kus kirjeldatakse nõnda Jeesus Kristust: genitum non factum ehk sündinud, mitte loodud.\n\nJa nüüd ma küsingi, et kuidas siis on? Kuidas ikkagi harjuda mõttega, et aasta suurim film, üks ulmekino lähiajaloo tipptulemusi, lubab ennast nõnda ilmselgelt ja sujuvalt lülitada kristlikku tunnetustraditsiooni? Kui Scotti \"Blade Runner“ ütles, et meie, inimesed, oleme põhijoontes replikandid, siis Villeneuve’i oma teeb täpselt vastupidise järelduse: replikandid on potentsiaalselt just nagu inimesed. Inimese sünd on ime. Ja see, kui norivalt vaadata, on omamoodi pro-life -revanšism, mis lubaks tõepoolest küsida ka näiteks replikantide abordiõiguse kohta.\n\nAga, nagu öeldud, ma ei kavatse liiga kaugele minna.\n\n* \"Blade Runner“, Ridley Scott, 1982.\n\nArtikkel ilmus Sirbis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Denis Villeneuve’i \"Blade Runner 2049\" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti hokimehed Soomes: Liiviku klubi võitis, Rooba oma kaotas\n\n## Põhitekst:\n\nRobert Rooba klubi JYP pidi aga võõrsil tunnistama KalPa 3:2 (0:1, 0:0, 3:1). Ka Rooba ei saanud resultatiivsuspunkte kirja (kuus pealeviset, pluss-miinus reiting -1).\n\nJYP hoiab tabelis 30 punktiga Oulu Kärpäti (36) ja TPS-i (33) järel kolmandat kohta. KooKoo on 23 punktiga kaheksas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jäähokimängija Siim Liiviku koduklubi KooKoo sai Soome kõrgliigas eile 6:5 (1:3, 2:0, 3:2) võõrsilvõidu Lahti Pelicansi üle. Eestlane koosseisu ei kuulunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva PSK kaotas eurosarjas Donetski Donbassile\n\n## Põhitekst:\n\nNarva PSK väravad viskasid vennad Ilja ja Kirill Iljin. Maksim Anohhin teenis kaks tulemuslikku söötu. Vastaste poolel olid täpsed Sergi Kuzmik, Ivan Savtšenko (2+0) ja Dmitro Ignatenko.\n\nNarva PSK väravavaht Anatoli Sizov tõrjus mängu jooksul 33 ning HC Donbassi puurilukk Bogdan Dyachenko 31 vastaste pealeviset.\n\nKaristusminuteid teenis Narva PSK 12 ja ukrainlased 4.\n\nPäeva teises kohtumises oli turniiri võõrustaja Riia HK Kurbads parem Poola hõbedaklubist GKS Tychyst tulemusega 5:2.\n\nLaupäeval kell 14.00 lähevad vastakuti GKS Tychy ja Narva PSK ning kell 18.00 HC Donbass ja HK Kurbads.\n\nPühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.\n\nTurniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Junost Minsk (Valgevene).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsev Eesti jäähokimeister Narva PSK alustas reedel Riias IIHF Continental Cupi B-grupi turniiri 2:4 (1:1, 0:1, 1:2) kaotusega Ukraina meistrile Donetski HC Donbassile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa väravavahti Joe Harti rööviti bensiinijaamas\n\n## Põhitekst:\n\nKui paar kuud tagasi ärandati West Hami puuriluku maja eest enam 100 000 naela maksev Range Rover, siis väljaande The Suni teatel langes pallur pättide ohvriks ka pärast hiljutist koondisepausi.\n\nMeedia andmetel piirasid kolm kurjategijat kahel motorolleril 30-aastase palluri West Hami treeningkeskuse lähedal asuvas bensiinijaamas ümber ning röövisid talt rahakoti, kella ja nutitelefoni.\n\n\"Joe ei saanud viga, aga ta oli üsna endast väljas. Ta on suur ja tugev kutt ja tema röövijatel pidi jätkuma piisavalt närvi,\" lausus The Suni allikas.\n\n\"Kui see võib juhtuda Inglismaa esikindapaariga, siis see võib juhtuda igaühega. Talle oli kergenduseks, et ta ei saanud tõsiselt viga.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpallikoondise väravavaht Joe Hart langes juba teist korda viimaste kuude jooksul varaste ohvriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaiken Schmidt: pidin lapsena hirmust minestama, kui tuli valjusti teksti ette lugeda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mu hääl oli nõrk ja olin küllaltki arg,\" rääkis näitleja Õhtulehel e.\n\n\"Näitlemine ei olnud mul kindlasti ammu küpsenud soov, ma olen küllaltki aukartlik inimene ja teatrimaailm tundus mulle millegi kättesaamatuna,\" selgitas Maiken perioodi, kui otsustas siiski lavakasse proovida.\n\n\"Sellest hetkest, kui ma astusin teatrikooli, pole ma kordagi tundnud, et ma oleks oma elus kuidagi vales kohas,\" lisas ta veendunult.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üheksa aasta eest kõhkles Maiken Schmidt (32), kas ta peaks lavakunstikooli katsetele minema, kuna juba kooliajal tundus õpikust teksti ettelugemine ületamatu raskusena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLewis Hamilton põrmustas Texases rajarekordi\n\n## Põhitekst:\n\nMM-sarja üldliider oli nobedaim juba niiskel avatreeningul, kuid teise treeningu päikesepaistes sai ainsana aja alla 1.35. Britile järgnesid hollandlane Max Verstappen (Red Bull; 1.35,065) ja sakslane Sebastian Vettel (Ferrari; 1.35,192).\n\nHamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas sõitis välja päeva neljanda aja 1.35,279, viies oli austraallane Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.35,463) ja kuues soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari; 1.35,514).\n\nTähelepanu pälvis veel ka Carlos Sainz, kes Toro Rosso võistkonna Renault' vastu ja oli Texases mõlemal treeningul oli värskest tiimikaaslasest Nico Hülkenbergist kiirem.\n\nSainzi asendab Toro Rossos uus-meremaalane Brendon Hartley, kes näitas avatreeningul 14. ja teisel 17. aega. Pühapäevases stardirivis ootab Le Mansi 24 tunni sõidu võitjat siiski 25-kohaline karistus.\n\nINITIAL CLASSIFICATION (END OF FP2)\nAnother great session for @LewisHamilton, who posts the fastest ever F1 lap at @COTA ⏱️ #USGP #FP2 pic.twitter.com/El9jTPPISp\n\n— Formula 1 (@F1) October 20, 2017\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-etapil USA-s ületas Lewis Hamilton (Mercedes) teisel vabatreeningul rajarekordi, läbides ringi ajaga 1.34,668. Mullu võitis ta kvalifikatsiooni 1.34,999-ga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nWest Ham sai kodus 0:3 lüüa\n\n## Põhitekst:\n\nWest Ham asub üheksast mängust kogutud kaheksa punktiga tabelis 17. positsioonil ehk viimasena väljalangemisjoone peal, aga Leicester Cityl on vaid kaks silma vähem ja pidada mäng täna võõrsil Swansea Cityga.\n\nBrighton & Hove Albion on kogunud 11 punkti ja tõusis võiduga vähemalt ajutiselt tabelis kümnendaks.\n\nRagnar Klavani koduklubi Liverpool mängib homme võõrsil Tottenham Hotspuriga. Liiga liider Manchester City võõrustab täna Burnleyt ja teisel kohal asuv Manchester United sõidab külla Huddersfield Townile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenis eile hooaja viienda kaotuse West Ham United, kes alistus koduväljakul Brighton & Hove Albionile 0:3 (10., 75. pen Glenn Murray, 45+2. Jose Izquierdo).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaotusseisust väljunud Golden State Warriors avas võiduarve\n\n## Põhitekst:\n\nAvapoolajal vahepeal 15 punktiga taga olnud Warriors tuli teisel poolajal kenasti mängu tagasi. Klay Thompson kogus võitjate parimana 31 punkti ja Stephen Curry lisas 28 silma. Kevin Durant panustas võitu 22 punktiga, aga karjääri parima näitajana pani lausa seitse kulpi.\n\nPelicansi ridades jõudsid kaksikduublini korvialused jõud Anthony Davis (35 punkti, 17 lauapalli) ja DeMarcus Cousins (35 punkti, 14 lauapalli), aga Pelicansil on nüüd tabelis kirjas kaks kaotust.\n\nLeBron James viskas 24 punkti ja jagas kaheksa tulemuslikku söötu ning kevadine finalist Cleveland Cavaliers alistas võõrsil Milwaukee Bucksi 116:97 (25:25, 30:24, 31:24, 30:24).\n\nÕhtu skoorikuningaks tõusis Nikola Vucevic, kes kogus Orlando Magicu kasuks 41 silma ja võttis ka 12 lauapalli, aga meeskond kaotas võõrsil Brooklyn Netsile 121:126 (27:29, 28:29, 36:31, 30:37).\n\nTulemused: Milwaukee - Cleveland 97:116, Charlotte - Atlanta 109:91, Indiana - Portland 96:114, Philadelphia - Boston 92:102, Washington - Detroit 115:111, Brooklyn - Orlando 126:121, Minnesota - Utah 100:97, Dallas - Sacramento 88:93, New Orleans - Golden State 120:128, Phoenix - LA Lakers 130:132.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA teenis esimese võidu tiitlikaitsja Golden State Warriors, kes sai võõrsil 128:120 (26:39, 35:25, 37:26, 30:30) jagu New Orleans Pelicansist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Hümniprotest NBA-s: lauljatar laskus põlvele\n\n## Põhitekst:\n\nKui NFL-is on hümniprotestid poliitilistel põhjustel juba laialt levinud, siis NBA-s on need reeglitega keelatud. Brooklynist pärit Skye mõistab, et teda ei pruugita enam laulma kutsuda.\n\n\"Ma pidin oma linna avamängus põlvitama ja end kuuldavaks tegema,\" kirjutas lauljatar oma Instagrami kontol ja lisas video. \"Meid ei saa sundida vaikima,\" jätkas ta ja lisas hashtag'i #blacklivesmatter (mustade elud loevad).\n\nGot a bit shaky at the end.. was pretty uneasy about singing the anthem and probably won’t ever be invited to sing it again but I had to take a knee for the opening game in my city and let my voice be heard. We will not be silenced ✊???? #blacklivesmatter\n\nA post shared by The Purple Unicorn (@justineskye) on Oct 20, 2017 at 5:08pm PDT\n\nHümniprotestid on läinud USA profiliigades eriti massiliseks pärast seda, kui president Donald Trump protesteerijatega kurjustades ja leidis, et NFL peaks vastavad mängijad vallandama, sest nad näitavad üles tema hinnangul autust riigi ja selle armee suhtes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA laskus enne Brooklyn Netsi hooaja esimest kodumängu Orlando Magicuga ühele põlvele hümni laulnud 22-aastane Justine Skye.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Žalgiris pidi Euroliigas tunnistama Himki paremust\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Žalgiris läks mängu 6:0 juhtima, vastas Himki sellele 18:4 spurdiga. Vene klubi haaras umbes kümnepunktilise edu ja hoidis seda enam-vähem stabiilselt pea kohtumise lõpuni.\n\nVisketabavuselt leedulastest üle olnud Himki resultatiivseim oli 19 punkti kogunud Thomas Robinson, kes aitas omasid ka kümne lauapalliga. Žalgirise ridades panustas Paulius Jankunas aga 24 punkti ja kaheksa lauapalliga.\n\nTulemused: Valencia - Anadolu Efes 78:71, Olympiakos - Unicaja 80:75, Crvena Zvezda - Barcelona 90:82, Himki - Kaunase Žalgiris 85:77.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Euroliigas sai hooaja esimese kaotuse Kaunase Žalgiris, kes alistus võõrsil Moskva oblasti Himkile 77:85 (15:21, 21:25, 17:17, 24:22).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTesti teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus?\n\n## Põhitekst:\n\nErinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Eesti Keele Instituudi (EKI) peatoimetaja Margit Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata.\n\nEesti keelt on mõjutanud erinevad keeled ja kultuurid, alates keskaja alamsaksa keelest, kuni tänapäevase inglise keeleni välja. Kõige selle tõttu sai eesti keel 19. sajandil soome keele mõjul uue keelekuju, mida mõjutas 20. sajandil tugevasti ka vene keel.\n\n\"Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse.\"\n\nSelle aja jooksul on eesti keel kujunenud väga unikaalseks. Langemetsa sõnul teeb eesti keele unikaalseks liitsõnade ja tuletiste rohkus. Umbes kolmveerand kõigist eesti sõnadest on liitsõnad. „Ning muidugi need meie 14 käänet ja kolm väldet,“ rääkis Langemets.\n\nErinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata. „Kõige rohkem sõnu, ligi 150 000, on seni eesti keele seletavas sõnaraamatus. ÕSis on märksõnu umbes 50 000. Eesti keele õppijatele mõeldud põhisõnavarasõnastikus aga üksnes 5000 sõna,“ ütles ta.\n\nUued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse.\n\n„Näiteks hiljaaegu kuulsin raadiost, et uuele kiililiigile on nimeks antud „lõunakõrsik“ – sellist sõna pole varem eesti keeles olnud.“ See on eesti kirjakeeles loodud sõna, nagu ka „ajakirjandus“ (autoriks Ado Grenzstein 1884), „pühak“ (Johannes Aavik 1914) või „rattur“ (Peäro August Pitka 1914).\n\nOn ka muid viise. Näiteks sõna „ ajupesu “ on laenatud 1950-ndatel inglise keelest. Laensõnad, millest mõnda me laenatuks ei oska pidadagi, on näiteks „ aabits “ (saksa keelest), „ kael “ (balti keeltest), „ moos “ (alamsaksa keelest). Uuema aja sõnad on „ heidutus “ (julgeolekupoliitikas), „ kristallilaps “ (kasvatusteaduses),“ rääkis Langemets.\n\nUued sõnad ja väljendid tulevad ka n-ö moevoolust: mõni asi lihtsalt tuleb ja läheb kulutulena moodi.\n\n\"Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast.\"\n\nUute sõnade sõnastikesse lisamisega tegelevad leksikograafid ja keeleuurijad. Kõige uuemad sõnad on praegu narkovõõrutusravi, orsoto, proteoomika, baarikärbes, jutujalal ja sologaamia.\n\n„Nende sõnade hulgas on nii neid, mis ei ole uued, aga on varem sõnaraamatust välja jäänud (nt narkovõõrutusravi), kui ka uusi mõisteid tähistavaid sõnu (nt sologaamia, orsoto), millest varem eesti keeles pole räägitud. Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast,“ selgitas Langemets.\n\nInternetiajastu on loonud sõnaraamatute koostajatele ehk leksikograafidele lisavõimalused sõnaraamatute täiendamisteks.\n\n„Tänapäeval on tekstikogude suurused tänu veebimaterjalidele tohutult kasvanud: eesti keele tekstikogu* koosneb 2013. aasta seisuga umbes 500 miljonist sõnast. Ja me juba teame, et kui sel aastal uue kogu kokku kroolime, siis saab kokku umbes 700 miljonit sõna,“ sõnas Langemets.\n\nMaailmas on üle 6000 keele ning nende rääkijate arv varieerub väga suuresti. Eesti keele rääkijaid kõige selle juures on vaid natuke üle miljoni.\n\n*Tekstikogudes on sõnad sellisena, nagu need lausetes esinevad. Tegu ei ole üksikute, erinevate sõnadega, vaid sõnadega erinevates vormides.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koos järgmisel sügisel ilmuva sõnastikuga lisanduvad ka mitmed uued sõnad, nagu sologaamia, baarikärbes ja orsoto. Mida need tähendavad, saab teada artikli lõpus olevast testist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (29)\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:\n\nEUROOPA\n\nHispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias\n\nForeign Affairs: Kataloonia iseseisvuslaste õnne pöördumisest.\n\nUusi Suomi: kaks Soome riigiteadlast teevad Kataloonia iseseisvuslaste liidrite aadressil teravat kriitikat.\n\nAFP Madridi ja Barcelona sammudest enne laupäevaks planeeritud teadet.\n\nEUobserver: Hispaania soovib endiselt, et Euroopa Ravimiamet tuleks Barcelonasse. Politico samal teemal.\n\nVox: Hispaania valitsus soovib Kataloonia iseseisvuslastele lõplikku hoopi anda.\n\nPolitico: Kataloonia iseseisvuslased protestivad pangaautomaatide abil.\n\nTimes: katalaanid ei taha tegelikult iseseisvust, mõistlikud poliitikud oleks suutnud seda kriisi vältida. Spectator samal teemal.\n\nAFP: Hispaania valitsuse teatel on Kataloonia regionaalvalitsusel veel aega kursimuutuseks.\n\nTuski sõnul pole Euroopa Liidu asi sekkuda, Merkel loodab Hispaania põhiseadusele tuginevat lahendust, Berlusconi väitis, et tema oleks lasknud referendumil toimuda.\n\nSaksamaa\n\nThe Local: miks Vasakpartei liikmed heast valimistulemusest hoolimata omavahel kisklevad.\n\nAFP: holokaustieitajast \"natsi-vanaema\" sai reaalse vanglakaristuse.\n\nEuractiv: uue koalitsiooni moodustamine on keeruline, Euroopa peab olema Saksamaaga kannatlik.\n\nAFP: Saksa politsei informaator kutsus islamiäärmuslasi üles terrorirünnakutele.\n\nEUobserver: Euroopa Komisjon kavandab seadusemuudatust, et Vene gaasitoruplaanid kontrolli alla saada.\n\nPrantsusmaa\n\nBloomberg: kuidas kaks Euroopa rikkamat meest Pariisi linna kujundavad.\n\nSpiegeli pikk intervjuu Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.\n\nPolitico: rahandusminister pidi seksuaalset ahistamist puudutava kommentaari eest vabandama.\n\nGuardian: \"Jupiteri orbiidil - minu nädal Emmanuel Macroniga.\"\n\nThe Local: ka Prantsusmaa poode on tabanud võipuudus.\n\nSuurbritannia\n\nGuardian: Alastair Campbelli arvates peaks May tunnistama, et Brexitit ei saa ellu viia.\n\nBloomberg: mis küll Konservatiivse Parteiga juhtus?\n\nAtlantic: Saint Helena saarel avati \"maailma kõige kasutum\" lennuväli.\n\nGuardian: Suurbritannia on kõikide kleptokraatide lemmikmaa.\n\nPolitico ülevaade, mis võib juhtuda, kui Suurbritannia EL-ist ilma kokkulepet saavutamata lahkub.\n\nPõhjamaad\n\nThe Local: Rootsi uus rong kannab väga omapärast nime.\n\nYle: Rootsi parteide seisukohad kuritegelike jõukude teemal muutuvad üha karmimaks.\n\nThe Local: Rootsi kaitsepolitsei on mures, et üks isa kasvatab pojast äärmuslast.\n\nHelsingin Sanomat kirjutab, kuidas \"ideoloogiliselt töötu\" soomlane meedias sotsiaalsüsteemi ärakasutamisega kiitles ning kuidas ametnikud ta seepeale luubi alla võtsid. (Artiklid SIIN, SIIN ja SIIN.) Sõna võttis ka president Niinistö.\n\nYle: Soome juubeliaasta iseseisvuspäeval saab näha suurejoonelist kaitseväeparaadi.\n\nHelsingin Sanomat: \"gripisena\" tööle ilmumine on kolleegide füüsiline väärkohtlemine.\n\nYle: järele jäänud Põlissoomlaste ja äsja parteiks muutunud Sinise Tuleviku vahel käib tõsine võitlus liikmete pärast.\n\nIlta-Sanomat: Soome endine suursaadik Moskvas soovitab kiiremas korras NATO-ga liituda ja teha seda ilma rahvahääletuseta.\n\nThe Local: Norra võimud lükkasid Manneni mäe \"lammutamise\" edasi.\n\nUkraina\n\nWall Street Journal: Putini okupatsiooni ajaloolistest juurtest.\n\nNew York Times Applebaumi raamatust ja Stalini sõjast Ukraina vastu.\n\nRadio Svoboda: FSB süüdistab noort Ukraina blogijat terroriakti kavandamises.\n\nDaily Beast: Ameerika arst, kes võitleb Ukrainas korruptsiooniga.\n\nGuardian: Putin võiks ukrainlaste asjus õppida Leninilt.\n\nHromadske: peagi hakkab sõitma rong Viini ja Kiievi vahel.\n\nAustria\n\nThe Local: Austria paremäärmuslased nõuavad siseministri portfelli.\n\nQuartz: Kurz kui Macroni ja Trudeau vastand.\n\nPolitico: miks Euroopa Austria pärast mures pole (kuigi peaks olema).\n\nTšehhi Vabariik\n\nPolitico: valimiste järel võib ka Tšehhi Vabariik EL-iga tõsisemalt tülli minna.\n\nCoda Story: Tšehhi libauudiste vastast üksust pole Venemaa infosõja ohjeldamisel eriline edu saatnud.\n\nAtlantic Council: kuidas Kesk- ja Ida-Euroopas levib Kremli-sõbralik hoiak üha kiiremini.\n\nEuractiv: Poola jälgib Tšehhi valimisi väga tähelepanelikult.\n\nMalta\n\nGuardian: tapetatud ajakirjaniku pere kartis sellist stsenaariumi juba varem.\n\nEUobserver: kuidas EL saab tagada, et tapetud Malta ajakirjaniku pärand säiliks.\n\nPolitico kirjutab juhtumist SIIN ja SIIN.\n\nTeised Euroopa riigid\n\nPolitico ülevaade äsja lõppenud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisest.\n\nEUobserver: Mogherinit kutsutakse üles Vene propaganda vastu rohkem samme astuma.\n\nEUobserver: Tusk tunnistas, et kohustuslikel migrandikvootidel pole tulevikku.\n\nGuardian ja Catholic Herald kirjutavad paavstist, Vatikani sisepoliitikast ja suhtumisest surmanuhtlusse.\n\nPolitico Euroopa naiste karjäärivõimalustest ja \"klaaslaest\".\n\nHelsingin Sanomat: nii Itaalias kui ka mujal Euroopas on hundid taas loodusesse naasmas.\n\nPolitico: Euroopa digitaalkonkurentsis on võitjaks USA.\n\nEuractiv: Poola keskkonnaminister süüdistab Białowieża-juhtumi asjus Brüsselit ja \"libauudiseid\".\n\nGuardian: Rumeenia on vabanemas \"Euroopa vaese mehe\" tiitlist.\n\nEUobserver: Viktor Orbani Vene-diilide taga on salapärane sakslane.\n\nThe Local: ei, need piirkonnad ei ole \"Itaalia Katalooniad\".\n\nUSA\n\nTrumpi administratsioon\n\nBloomberg: Trump ei saa tseremoniaalse rolliga hakkama, ta võiks üritustest loobuda.\n\nGuardian: Larry Flynt - kas poliitilise pearaha pakkumine on kunagi üldse tulemusi andnud?\n\nWashington Post: Trump näitas taas kõiki enda ümber halvas valguses. Associated Press samal teemal.\n\nVox: mida oli John Kellyl langenud sõduri perekonda puudutanud skandaali kohta öelda.\n\nDaily Beast vähetuntud mõttekojast, mis suunavat Trumpi välispoliitikat.\n\nPolitico: Sessions käis taas senatis Venemaa-teemalistele küsimustele vastamas.\n\nDaily Beast: Trumpi kampaaniameeskond jagas Vene trollivabriku poolt loodud libakontot. BuzzFeed ja Vox samal teemal.\n\nPärast senaator Bob Corkeri kriitikat on ka mitmed teised mõjukad vabariiklased Trumpi poliitikat (taas) häälekamalt ja põhjalikumalt kritiseerinud - näiteks Arizona senaator John McCain (täismahus, CNN, New Yorker, Washington Post, New York Times), ekspresident George W. Bush (täismahus, CNN, Bloomberg, Washington Post, San Francisco Chronicle, Commentary Magazine) ja senaator Jeff Flake, kellele erinevalt eelmistest võib sõnavõtt ka reaalse tagasilöögi anda.\n\nNew York Times: ka Paul Ryan tegi oma sõnavõtus torkeid. Politico Ryani lähitulevikust.\n\nAssociated Press: Trump hoiatas McCaini, viimane vastas, et on hullemaidki vastaseid näinud.\n\nForeign Policy: vabariiklastel on Stockholmi sündroom ja see läheb hullemaks.\n\nVox: Trumpil ja tema toetajatel on oma versioon kogu Venemaa-skandaalist.\n\nWall Street Journal: Trump ei tekitanud lõhet konervtiivide ridades, ta on selle lõhe tagajärg.\n\nMuud USA teemad\n\nVox: millega Cambridge Analytica täpemalt tegeles.\n\nBloomberg: kuidas sundida Facebooki oma libauudiste probleemi lahendama.\n\nAtlantic USA ülikoolide \"ohvrikultuurist\".\n\nDaily Beast: lisaks bump stock 'idele on hulgaliselt muid seaduse piiril asetsevaid relvatarvikuid.\n\nWashington Post: kui Venemaa suudab luua Black Lives Matteri libakontosid, siis mis järgmiseks?\n\nGuardiani uuendatav nimekiri Weinsteini vastu esitatud süüdistustest. Times samal teemal.\n\nMiami Herald: Richard Spenceri külaskäik tõi Florida väikelinnas kaasa eriolukorra ja järjekordse meediatsirkuse.\n\nAL.com: kandidaat Roy Moore'i Twitteri-kontot asus jälgima suur hulk Vene roboteid.\n\nDaily Beast: Twitter on andnud Venemaa juurdluse asjus üle väga vähe andmeid.\n\nBloomberg: Facebook ja Google aitasid presidendivalimiste jaoks tähtsates osariikides kaasa pagulastevastasele propagandakampaaniale.\n\nAxios selgitab Clintoni uraaniskandaali tausta.\n\nDaily Telegraph: USA ministri sõnul kavandavad terroristid uut \"9/11 stiilis\" rünnakut.\n\nFortune: kuidas Larry Flynti äriimpeeriumil läheb ja mille poolest ta erineb äsja lahkunud Hugh Hefnerist.\n\nVENEMAA\n\nIlta-Sanomat: Vene valitsuse propagandaleht süüdistab Soome sõdureid Putini vanaema tapmises.\n\nYahoo News ja Dožd: Vene trollivabrikus õpiti USA poliitikat \"Kaardimaja\" abil.\n\nMeduza, Moscow Times ja RBK paljastavad samuti Peterburi trollivabriku telgitaguseid.\n\nMoscow Times ja Dožd: \"Venemaal seksuaalset ahistamist ei ole ning selle eest tuleb tänada Putinit\".\n\nHill: Putini nõrgim koht võib asuda USA pinnal.\n\nMoscow Times: Venemaa võimud kavatsevad vähemalt viis USA meediaväljaannet musta nimekirja kanda.\n\nMeduza Sobtšakist: kui \"kõigi vastu\" ei tähenda ilmtingimata, et ollakse \"Putini vastu\".\n\nPolitico: Navalnõi sõnul koordineerib Sobtšak oma samme Kremliga.\n\nReuters: kuidas Putin Sotšis USA-d siunas.\n\nWindow on Eurasia: Putin kritiseeris USA-d, kuid mitte Trumpi.\n\nMoscow Times: presidendiks pürgimist Putin Valdai foorumil ei kinnitanud, kuid ta rääkis paljudest teistest asjadest.\n\nWindow on Eurasia: kui Lääs nuriseb, et Moskva militariseerib Kaliningradi, siis Venemaal kurdetakse, et piirkond on üha rohkem kaitseta.\n\nMUU MAAILM\n\nLÄHIS-IDA\n\nKurdistan ja Iraak\n\nReuters: Kurdistani referendum oli hasartmäng, mis võis iseseisvuse saavutamise kaugemale nihutada.\n\nAtlantic Council lõhest Iraagi kurdide seas. Bloomberg samal teemal.\n\nForeign Policy Iraagi Kurdistani iseseisvuspüüdluste komistuskividest.\n\nCouncil on Foreign Relations: kas USA on võimeline lepitada Kurdistani ja Bagdadi valitsust?\n\nForeign Policy: kui Trump tahab Iraanile vastu astuda, siis võiks ta alustada Kirkukist.\n\nDefense One: kui USA mõjuvõim Iraagis vähenes, siis Iraani oma kasvas.\n\nSpectator: kurdid on pärast ISIS-e väljatõrjumist omapead jäetud.\n\nVox: USA liitlased tulistavad teineteise pihta ja see kõik võib minna veel palju hullemaks.\n\nForeign Policy: sõda Iraagis ei lõpe enne, kui USA otsustab, mida ta seal üldse tahab.\n\nRaqqa vallutamine\n\nAFP: kuidas käib kummituslinnaks muutunud Raqqa puhastamine ISIS-e võitlejatest.\n\nReuters: pärast võitu Raqqas ISIS-e üle on kurdid silmitsi keerulise rahuga.\n\nPolitico: Raqqa vallutamine ei lõpeta sõda ISIS-e vastu, vaid ainult muudab seda.\n\nBBC videokaadrid ISIS-e käest vallutatud Raqqa linnast.\n\nNew Yorker: ISIS on Raqqast välja löödud, kuid terroriorganisatsioon on endiselt elus.\n\nAssociated Press: kurdi naissõdurid lubavad võitlust ISIS-ega jätkata.\n\nGuardian: üks Raqqast põgenemise lugu.\n\nAssociated Press: Raqqa vallutamisest hoolimata on Lähis-Ida tulevik segane ja vägivaldne.\n\nMuud teemad\n\nBloomberg: millal nädalavahetus algab? Beirutis on see väga tõsine küsimus.\n\nAASIA\n\nHiina\n\nGuardian: viis asja, mida Xi Jinpingi kõnest esile tuua. Quartzi kokkuvõte. Täismahus video koos ingliskeelse tõlkega.\n\nBloomberg: Xi Jinpingil on tõeliselt suured plaanid.\n\nQuartz: Xi Jinping näitas oma võimu piinavalt pika kõnega.\n\nBloomberg: CIA juhi hinnangul võib Xi Jingpingi kasvav võim olla hea asi.\n\nBloomberg: Xi Jinping on karistanud rohkem ametnikke kui San Antonios on elanikke.\n\nDaily Telegraph: sotsiaalmeedias lõi laineid aga parteikongressil osalenud ekspresident Jiang Zemin.\n\nQuartz Hiina kommunistlikest app 'idest.\n\nTeised riigid\n\nVox: Põhja-Korea ähvardustesse tuleks rahulikult suhtuda.\n\nNK News: väga haruldased õhukaadrid Pyongyangist.\n\nPolitico: raamat, mida Mattis loeb, et olla valmis võimalikuks sõjaks Põhja-Koreaga.\n\nForeign Policy: kas India on lõpuks ärganud ja asunud sõjalist musklit näitama?\n\nQuartz: maailma suurima demokraatia - India - elanikkonnast usub rohkem kui pool, et autokraatia on hea.\n\nReuters: uuring kinnitab, et Duterte on filipiinlaste seas väga populaarne.\n\nBusiness Insider: Jaapan on silmitsi demograafilise katastroofiga.\n\nBBC: üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna - droonivideo Birmast põgenevatest rohingjatest.\n\nGuardian Taškendi pilvelõhkujatest.\n\nGuardian: \"Norman ütles, et president tahab püramiidi\" ehk kuidas arhitektid Astanas fantaasial lennata lasid.\n\nAMEERIKA\n\nGuardian: kuidas Afganistani terroristide käest pääsenud pere lapsed eluga Kanadas harjuvad.\n\nAAFRIKA\n\nNew Yorker: kus on empaatia, kui rünnak leiab aset Somaalias?\n\nAxios: milles täpsemalt USA sõdurite elu nõudnud Nigeri rünnak seisnes? Politico samal teemal.\n\nCNN: Nigeris langenud USA ssõdurite elulood.\n\nQuartz: Mosambiigi \"idasakslased\" ootavad endiselt oma kommunistlikku palgapäeva.\n\nForeign Policy: Tšaadi solvamine maksab USA-le juba kätte.\n\nNew York Times Ebola poolt jäetud jäljest.\n\nQuartz: Hiina finantsabi mõju pole Aafrikas nii ulatuslik kui varem arvati.\n\nAUSTRAALIA/OKEAANIA\n\nForeign Affairs: Austraalia relvaseadusest ja võimalikust eeskujust USA-le.\n\nDaily Telegraph: Põhja-Korea kirjutas Austraaliale kirja, milles siunas USA-d ja hoiatas tuumatalve eest.\n\nGuardian: Melbourne'is meenutab olukord natuke juba Du Maurier' ja Hitchcocki \"Linde\".\n\nBBC: \" chipocalypse\" - Uus-Meremaal võivad kartulikrõpsud otsa saada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVirtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi külastajad sinna ilma loata sisse ei saa, on keskus praegu võrdlemisi avatud ja võõrustab uudistajaid iga päev. Tõsi küll, tavalised turistid sinna kuigi lihtsalt ei pääse. ERR Novaatoril oli võimalus Isprat külastada koos Eesti noorte teadlastega kui eesistujamaa esindajatega.\n\nKui Itaalia valitsus Euroopa söe- ja teraseühenduse tarvis ligi 60 aastat tagasi 200-hektarilise maalapi eraldas, oli vastsündinud Euroopa Liidu jaoks olulisim alternatiivsete energiaallikate küsimus. Ispra, kus asus kaks tuumareaktorit, oli taolisteks teadusuuringuteks suurepärane koht. 1985. aastal reaktorid suleti ja selle aja peale oli uurimisteemasid ka juba juurde tulnud. Reaktorid on alal endiselt alles, kuid nüüd käib uurimistöö nende ohutuks tegemise ja lammutamise teemadel.\n\nSellesse virtuaaltuuri mahtus vaid väike osa linnakust. Veel uuritakse Ispras näiteks maavärinate mõju - suurde hoonesse on võimalus ehitada maja, selle seinte külge andurid kinnitada ning maavärinat simuleerida, et hiljem purustusi analüüsida.\n\nSamuti testitakse linnakus päiksepaneele; seal on Euroopa Komisjoni kriisitoa mudel, kus jälgitakse pidevalt maailmas esinevaid loodusnähtuseid ja -katastroofe nagu orkaanid, üleujutused jm.\n\nJRC-l on Euroopa peale kokku viis uurimiskeskust, millest igaühes on pisut erinevad rõhuasetused.\n\nAjakirjaniku reisi rahastas Euroopa Komisjon.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaastikusõitjad võistlesid Läänemaa keerukal rajal\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võistlusala on väga mitmekesine, igaühele midagi,\" rääkis võistluse peakorraldaja Vallo Aljas. \"Tänavu tegime kunstlikke veetakistusi, et sooja ilmaga jahutada sõidukeid ja vähendada tuleohtu. Vahetult enne rabaalale minekut läbisid kõik sõidukid veevanni ja sama rabast tulles, et väljalaskekollektorile või summutile jäänud turvas maha pesta.\"\n\nATV-klassi võitja Hendrik Laur sõnas, et rada meeldis. \"Kivide, kändude ja puujuurte vahel tuli leida õige tee, võimalusi oli palju, ei olnud hanereas sõitmine,\" rääkis Laur.\n\nVeoautode klassi võidumeeskonna Külakurnajad juht Aivo Tõnström tõi välja, et veoautode klassis oli oluline kitsaste puudevaheliste lõikude kiire läbimine. \"Mida kitsam auto, seda parem,\" sõnas ta. \"Ühel lõigul oli meil kindel oma rada. Sõitsime mööda roopaid, samal ajal kui mitmed rivaalid üritasid metsavahel ukerdada. Seal pääsesime mitmest konkurendist mööda.\"\n\nET2 võitis meeskond Porgand koosseisus Tarvo Klaasimäe / Ats Tsupsman. \"Tuleb vaikselt peale hakata ja õppida rada tundma, kus on kännud, kus sügavad augud. Kui rada selge, siis vaikselt tempot tõsta. Lõpus oli edu nii suur, et ei olnudki vaja tempot tõsta,\" rääkis Klaasimäe. \"Rada oli hästi tehniline, väikese keskmise kiirusega, aga salakaval. Mõni auk oli palju sügavam kui väljast paistis.\"\n\nVõistkonnad Särtsu Suuzi (Teet Tähepõld / Krister Peetmaa) ja Tema Saarlased (Rait Mändla / Rauno Lahi) läbisid TR-1 klassis avapäeval võrdse arvu ringe, mis tähendas, et otsustama pidi teine võistluspäev. \"Oli oodata, et avapäeval samal rajal sõitnud suured autod lõhuvad raja üsna ära. Nii ka läks,\" rääkis Peetmaa kahe päeva kokkuvõttes võitnud Särtsu Suuzi meeskonnast.\n\n\"Teine päev oli keerulisem, aga rada siiski piisavalt hea, et liiga raskeks ei läinud. Auto pidas vastu.\" ütles Tähepõld ja lisas, et mõningaid probleeme siiski vintsiga oli ning mootor kippus ülekuumenema. \"Kaks viimast ringi sõitsime päris kuuma mootoriga, otsisime jahutamiseks sügavamaid kohti,\" sõnas ta.\n\nVõistlus oli offroad racingu Eesti meistrivõistluste II etapp klassidele ET1 ja ET2, EAL Eesti 4×4 off-road karikavõistluse II etapp klassidele TR-1, Veok ja ATV ning Eesti 4×4 off-road superkarikavõistluse IV etapp võistlusklassile TR-1.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läänemaal Nõmmemaa külas toimunud Ridala Offroad Metsik Laas pani sõitjad proovile kõige vahelduvamates oludes: porimülgastest liivakarjäärini ja metsalõikudest kraaviläbimisteni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRaphael Varane siirdub Realist Manchester Unitedisse\n\n## Põhitekst:\n\nUnited teatas, et on leppinud Madridi Realiga kokku mängija ülemineku tingimustes ning asub nüüd mängijaga meditsiinilistele katsetele ja tingimusi läbi rääkima.\n\nVarane läheb Unitedile maksma ligi 40 miljonit eurot ning ostutehingus on veel 8 miljoni euro jagu lisamakseid.\n\n28-aastane Varane esindas Madridi Reali 360 kohtumises ning võitis selle ajaga neli Meistrite liiga karikat ja tuli kolm korda Hispaania kõrgliiga meistriks. Keskkaitsja tuli ka maailmameistriks, kui esindas 2018. aasta MM-il enda kodumaad.\n\nVarane ost ei ole Unitedi esimene suurtehing sel suvel, eelmisel nädalal teatas klubi, et on viinud lõpule Inglismaa ääremängija Jadon Sancho ülemineku Bundesliga meeskonnast Dortmundi Borussia. Tehing läks Unitedile maksma 85 miljonit eurot.\n\n,\nWe have agreed a deal in principle for the transfer of @RaphaelVarane to United! ⚪️⚫️ #MUFC\n\n— Manchester United (@ManUtd) July 27, 2021\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga klubi Manchester United teatas teisipäeva õhtul, et on jõudnud Madridi Realiga kokkuleppele, mis viib Prantsusmaa keskkaitsja Raphael Varane Inglismaale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTipneri karikavõistluste loos viib kokku kaks Premium liiga meeskonda\n\n## Põhitekst:\n\nÜlejäänud kõrgliiga meeskonnad said vastaseks kas Esiliiga B või madalama liiga klubi. Loos tõi ka ühe esindus- ja duubelmeeskonna heitluse kui Viljandi JK Tulevik võõrustab Tulevik U21 võistkonda.\n\nLisaks võib 1/16-finaalides potentsiaalselt näha ka kohtumist Tallinna FC Flora U19 - Tallinna FC Flora, kuid selleks peab Flora U19 esmalt alistama rahvaliiga meeskonna FCP Pärnu.\n\nKarikavõistluste 1/16-finaalide eeldatavad mängupäevad on 17. ja 18. august. Kohtumiste täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.\n\nTipneri karikavõistluste 1/16-finaalid:\n\nRaplamaa JK – Tallinna FCI Levadia\nTartu FC Helios – Tartu JK Welco\nFC Elva – Viimsi JK\nFCI Tallinn vs. JK Pärnu Sadam võitja – Tallinna FC Flora U21\nFC Tallinn – Paide Linnameeskond\nFA Tartu Kalev – FC Nõmme United\nTallinna FC Zapoos – Nõmme Kalju FC\nTartu JK Tammeka – FC Kuressaare\nPaide Linnameeskond III – Kristiine JK\nViljandi JK Tulevik – Viljandi JK Tulevik U21\nLäänemaa JK – Tallinna JK Legion\nJK Tallinna Kalev – JK Tabasalu II vs. FC Järva-Jaani võitja\nPärnu JK vs. Tallinna JK Legion U21 võitja – JK Tabasalu\nTallinna FC Flora U19 vs. FCP Pärnu – Tallinna FC Flora\nTallinna FC Ararat – FC Vastseliina\nJK Narva Trans – Tallinna FC Eston Villa\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Evald Tipneri karikavõistlustel loositi teisipäeval 1/16-finaalide vastasseisud ning teiste seas kohtuvad ka Premium liiga klubid Tartu JK Tammeka - FC Kuressaare.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedulane püstitas Ülenurme lennuväljal uue rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nOutlaw klassi finaalsõidus alistas Beniušis legendaarse Lauri Kuriksi (Pontiac Trans Am GTA), võitja veerandmiili aeg oli 8,69191 sekundit ja kiirus 282,16 km/h. Mõlemad tulemused tähendasid 15 aastat kestnud Ülenurme lennuvälja rekordite purustamist. Kuriksi aeg finaalis oli 9,73838 sekundit kiirusega 186,99 km/h.\n\nTeises autode Eesti meistrivõistluste klassis SuperComp võitis Janno Leiger oma Pontiac T1000-ga Indrek Ando ees, kelle BMW finaalsõidus üles ütles. Leigeri võiduaeg oli 10,4 sekundit kiirusega 222,55km/h. Meistritiitel on mängus autode Outlaw ja SuperComp klassides, teistes sõidetakse karikavõistluste punktidele.\n\nJunior Bracket klassis oli seekord kolm osalejat. Finaali võitis Karl-Martin Hollo Mathias Tänava ees. Käesoleval hooajal on mõlemad võtnud ühe esimese ja ühe teise koha, paremuse selgitab kolmas etapp septembri alguses Kiltsi lennuväljal.\n\nJunior Dragsteril osales samuti kolm võistlejat: Vili ja Aatu Maijala Soomest ja Kendra Kingo Eestist. Kingo nimele jääb päeva parim reaktsiooniaeg 0,0005 sekundit. Finaali võidu võttis Vili Maijala, Kingo oli teine.\n\nTähelepanuväärse saavutusega sai hakkama Delvis Siimson, kes lahkus võistluselt kolme karikaga: esikoht autode Pro ET ning BikeBracket klassis ja teine koht autode Street-klassis. Pro ET klassis sõitis Siimson ajaga 14,10344 indeksisse lähemale kui tema vastane Ago Kravets. BikeBracket-klassis võttis Siimsoni vastane Marko Arik finaalsõidus punase tule. Street klassis Kristo Käärdi vastu pidi Siimson tunnistama vastase paremust.\n\nStreet A-klassi võitis Tarvo Järv oma Mitsubishi Lancer Evo X-ga ajaga 12,94664 ja kiirusega 149,93 km/h. Teine oli Evald Nigul. Street B-klassi võidu noppis Tormis Hoffman Nissan Skyline GTR-iga, ajaks 11,75278 kiirusega 199,28 km/h. SuperStreet-klassi võiduga läks koju Anti Kevvai. Tema tumesinine 3. seeria BMW (E36) sõitis välja aja 11,9704 kiirusega 237,24 km/h. Teine oli Andres Miller.\n\nSuperGas-klassis võidutses Mika Haatanen ja tema Plymouth Firebird ajaga 10,72806, kiiruseks 215,69 km/h. Teine oli Janar Lükk.\n\nStreetBike'i võit läks seekord Oliver Lemmikule. Tema vastane Hurmi Sulg võttis punase tule ja Lemmiku sõit 9,94342 sekundit kiirusega 246,98 km/h oli lihtsalt magus punkt päevale.\n\nProBike - Deivid Urbus vs Karmo Tammik. Tammik võttis finaalis punase tule – 0,00790 sekundiga ja võit läks Urbusele.\n\nRWYB- ehk Run What You Brung klassis oli 29 osalejat. Tegu on klassiga, kuhu saab igaüks oma igapäeva sõidukiga rahulikult tulla proovima ja katsetama. Niikaua kui auto on tehniliselt korras, on võimalik sellega ka rajale pääseda. \"Klassis karikaid ei jagata, kuid võistlusmomenti ja naerunägusid pakub see klass väga palju,\" sõnas Kain Kivissaar Eesti Autospordi Liidu kiirendusspordi alakomiteest.\n\nKokku osales Speedest Glassdrive Racingul 130 võistlejat Lätist, Leedust, Soomest ja Eestist. Kiirendushooajale tõmmatakse joon alla 4.–5. septembrini Haapsalus, Kiltsi lennuväljal toimuval EDRA Finalsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kiirendusspordi Eesti meistri- ja karikavõistluste teisel etapil püstitas leedulane Mindaugas Beniušis oma Top Methanol Dragsteril Ülenurme lennuväljal peetud kiirendusvõistluste uue rekordi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNice'i linn sai UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja\n\n## Põhitekst:\n\nUNESCO teatas sellest Twritteris, nimetades mõõduka kliima poolest tuntud Nice'i Riviera talvekuurordiks.\n\nPrantsusmaal on juba üle 40 maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluva koha, sealhulgas Seine'i jõe kaldapealsed Pariisis, Amiens'i katedraal, Mont Saint Michel ja osa Loire'i jõe orust.\n\n\"Nice'i ajalugu, mis on ühtaegu nii sügavate juurtega kui ka avatud, osa Vahemerest ja Alpidest, nii euroopalik kui ka kosmopoliitne, on loonud arhitektuuri ja maastiku, mis on unikaalsed, eeskujuks paljudele linnadele maailmas,\" ütles Nice'i linnapea Christian Estrosi.\n\nPea miljoni elanikuga on Nice suuruselt teine linn Prantsuse Vahamere rannikul Marseille' järel ning Prantsusmaa suuruselt viies.\n\nNice on ka turismimagnet, linna külastab igal aastal mitu miljonit inimest.\n\nLinna kutsutakse hellitavalt \"kaunitar Nice'iks\" ning 18. sajandist alates tõmbas linn ligi Euroopa aristokraatiat, sealhulgas ka Briti kuninglikku perekonda, kelle järgi on linna mere ääres jooksev puiestee saanud nime \"Promenade des Anglais\" (inglaste promenaad).\n\nLinnas peatusid ka maalikunstnikud Marc Chagall ja Henri Matisse, lisaks kirjanikud Anton Tšehhov ja Friedrich Nietzsche.\n\nRannapromenaadil toimus 2016. aasta 14. juulil ka rünnak, kui 31-aastane tuneeslane sõitis veokiga rahva hulka, kes olid kogunenud vaatama Prantsuse rahvuspüha ilutulestikku.\n\nSurma sai 86 inimest, neist 15 last. Vastutuse rünnaku eest võttis rühmitus ISIS.\n\nUNESCO annab maailma kultuuripärandi staatuse kohtadele, mida peetakse inimkonnale eriliselt tähendusrikkaks.\n\nKultuuripärandi hulka kuuluvad ka Suur Hiina müür, Austraalia korallrahu, Machu Picchu muinaslinn Peruus ja Ateena akropol.\n\nStaatusega kaasneb tavaliselt turismi suurenemine ning see võib aidata kaasa raha saamisele kultuuriväärtuslike objektide kaitseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO haridus- ja teadusorganisatsioon UNESCO teatas teisipäeval, et lisas Vahemere rannikul asuva Nice'i linna oma maailma kultuuripärandi nimekirja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKattai - Jürgenson jõudsid EEVZA meistrivõistlustel poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nKattai - Jürgenson läksid teises ringis vastamisi leedulannade Urbonaite - Kuodaitytega ning said 2:0 (21:15, 21:8) võidu. Järgmisena saadi aga Läti paari Konstantinova - Kalvane käest 0:2 (21:23, 17:21) kaotus. Seejärel mängiti miinusringi veerandfinaalis poolfinaali pääsu nimel, kus oli vastaseks Läti paar Rita - Regute. Selle kohtumise pöörasid tulemusega 2:0 (21:15, 21:17) enda kasuks eestlannad ja jõudsid seega kolmapäevasesse poolfinaali.\n\nSalme Adeele Hollas - Lill Kandimaa jäid jagama 7.-8. kohta. Teisipäeval alustasid nad teises ringis 1:2 (17:21, 21:17, 11:15) kaotusega leedulannade Rutkauskaite - Rauluševiciute vastu ning langesid miinusringi. Seal teeniti 2:0 (21:14, 22:20) võit teise Leedu paari Vasiliauskaite - Frolova üle ning mängiti pääsu eest veerandfinaali. Vastaseks olid lätlannad Rita - Regute, kes said eestlannade vastu 2:0 (21:10, 21:10) võidu.\n\nNoormeestest lõpetasid Tristan Täht – Mati Juus turniiri 5.-6. koha jagamisega. Esimeses ringis said Täht – Juus 2:0 (21:10, 21:12) jagu Leedu paarist Strazdas – Vaitiekusest, teises ringis alistati samuti 2:0 (21:19, 22:20) lätlased Baumanis – Puškundzis. Seejärel tuli lätlastelt Teteris – Bulgacsilt aga vastu võtta 0:2 (10:21, 13:21) kaotus ning langeti miinusringi. Miinusringi veerandfinaalis saadi 1:2 (9:21, 21:18, 13:15) kaotus Leedu paarilt Miscenko – Lanevski.\n\nJoosep Põldma – Egert Roodi läksid esimeses ringis vastamisi Leedu paariga Palubinskas – Gilys ja said 2:1 (21:17, 12:21, 15:13) võidu. Teise ringi vastastest Teteris – Bulgacsist jagu saada ei õnnestunud ja lätlased võtsid 2:0 (21:12, 21:17) võidu. Seejärel alistasid eestlased miinusringis leedukad Lošys – Dzeventkauskas 2:0 (21:18, 21:8) ja pääsesid miinusringi veerandfinaali. Seal tuli tunnistada Läti duo Baumanis – Puškundzise 2:1 (15:21, 21:11, 15:13) paremust ning nii jäid Põldma – Roodi jagama 7.-8. kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedus Vilniuses toimuvatel Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) U-18 vanuseklassi meistrivõistlustel on Eesti paaridest parima tulemuse kindlustanud Karlotta Kattai - Grete Jürgenson, kes teenisid pääsu poolfinaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvahelise kergejõustikuliidu president: kanepikeelud peaks üle vaatama\n\n## Põhitekst:\n\nRichardson andis juuli alguses USA katsevõistlustel positiivse dopinguproovi, milles oli kanepi tarvitamise jälgi. Richardson leppis keeluga, kuid selgitas, et tarvitas kanepit, kui sai katsevõistluste eel uudiseid oma ema surma kohta. Naise sõnul kasutas ta kanepit, et ootamatu surmaga paremini toime tulla.\n\nRichardsonile määrati 30-päevane võistluskeeld ning tema olümpiamängudeks kvalifitseerivad tulemused nulliti, mis tähendas, et 21-aastane sprinditäht pidi Tokyo olümpiamängud ühe favoriidina vahele jätma.\n\nCoe ütles teisipäeval, et keeldude taashindamine oleks mõistlik ning lisas, et seda peaks tegema. \"Mul on temast kahju ja me kaotasime suurepärase talendi [olümpiamängudel osalemisest],\" ütles Coe.\n\nRahvusvahelise kergejõustikuliidu president ütles, et küsis kergejõustiku puhtuse eest võitleva ühenduse Athletics Integrity Unit (AIU) ja rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) juhtidelt, et kanepi koht keelatud ainete nimekirjas vaadataks üle.\n\nCoe lisas, et Richardsoni kõrvalejäämine olümpiamängudelt on \"võistluste jaoks suur kaotus\", aga ta lisas, et noor sprinter tuleb tagasi.\n\nRichardsoni võistluskeeld lõppeb 28. juulil ning ta teeb peale keelu kandmist esimese stardi augusti lõpus Eugene'i Teemantliiga etapil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe ütles teisipäeval, et kanepi tarvitamise reeglid, mis viisid Ameerika sprinteri Sha'Carri Richardsoni olümpiamängudelt kõrvalejäämiseni, tuleb üle vaadata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHollandi naiskond lõi olümpiamängudel Hiinale kaheksa väravat\n\n## Põhitekst:\n\nHollandlannade väravasadu Hiina vastu sai alguse 12. minutil, kui Shanice van de Sanden väravani jõudis. Pärast hiinlannade vastust 28. minutil lõi Holland veel esimesel poolajal kaks väravat. Teisel poolajal lõi Holland 20 minutiga kaks väravat, misjärel Hiina ühe värava vastu lõi. Minut pärast Hiina teist väravat skooris Holland jälle ning lisas sellele veel kaks väravat.\n\nKolm hollandlannat - Lineth Beerensteyn, Lieke Martens, Vivianne Miedema - lõid võidumängus kaks väravat. Võrku sahistasid ka van de Sanden ja Victoria Pelova. Hiina eest lõid väravad Yanwen Wang ja Shanshan Wang.\n\nHolland kohtub veerandfinaalis USA-ga, kes pääses veerandfinaalidesse, kuigi kaotasid Rootsile ja viigistasid Austraaliaga. Uus-Meremaa üle saavutati laupäeval 6:1 võit.\n\nTeised veerandfinaalide vastasseisud on Suurbritannia - Austraalia, Rootsi - Jaapan ja Kanada - Brasiilia.\n\nNaiste jalgpalli veerandfinaalid mängitakse reedel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval peeti Tokyo olümpiamängude naiste jalgpalliturniiri viimased alagrupikohtumised, kus Hollandi naiskond suutis palli Hiina võrku lausa kaheksal korral toimetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti 3x3 korvpallikoondis jõudis olümpiamängudel poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nLätlased alustasid mängu hästi ning asusid pooleteise minutiga 6:1 juhtima ning ei andnud edu käest terve mängu vältel, kuigi jaapanlastel õnnestus vahe minimaalseks mängida, kui tegid seisuks 16:15. Seejärel jätkus mäng tasavägiselt, aga siiski Läti juhtimisel ning Eesti lõunanaabril õnnestus seisult 19:18 kaks järjestikust korvi visata, lunastades nii pääsme poolfinaalidesse.\n\nLätlaste parimana viskas Edgars Krumins üheksa punkti, Karlis Lasmanis lisas seitse silma, Nauris Miezis viskas neli punkti ja Agnis Cavars lisas ühe punkti. Kuigi jaapanlased tabasid rohkem kaugelt, suutis Läti paremini pallikaotusi vältida ning olid tugevamad lauavõitluses.\n\nLäti kohtub kolmapäeval Belgiaga, kes sai veerandfinaalis 16:14 jagu Poolast. Teises poolfinaalis mängivad Serbia ja Venemaa Olümpiakomitee meeskonnad.\n\nNaiste turniiris on poolfinaalides vastasseisud USA - Prantsusmaa ning Hiina - Venemaa Olümpiakomitee.\n\nNaiste 3x3 turniiri finaal algab kolmapäeval Eesti aja järgi kell 15.55, meeste finaal mängitakse pool tundi hiljem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängude meeste 3x3 korvpalliturniiril alistas Läti teisipäeval koduvõistkonna Jaapani 21:18 ning lunastas sellega pääsme poolfinaalidesse, kus kohtub Belgiaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus filmi \"Tondipüüdjad: pärand\" uus treiler\n\n## Põhitekst:\n\nUues filmis saabub üksikema oma kahe lapsega väikelinna, kus nad avastavad sideme algsete tondipüüdjatega ning vanaisa jäetud salajase pärandi.\n\nStsenaariumi autorid on Jason Reitman ja Gil Kenan, režissöör on Jason Reitman ja produtsent Ivan Reitman.\n\n\"Tondipüüdjad: pärand\" jõuab kinodesse 11. novembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Äsja ilmus novembris kinodesse jõudva filmi \"Tondipüüdjad: pärand\" uus treiler.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapan kordas pehmepalli finaalis 13 aasta tagust võitu USA üle\n\n## Põhitekst:\n\nPehmepalli mängitakse olümpiamängudel esimest korda alates 2008. aastast, kui Jaapan Pekingis samuti Ameerika Ühendriikidest üle oli.\n\nNaiskonnad alustasid teisipäeva st mängu kolme tasavägise inninguga, misjärel suutis koduvõistkond tänu Yamato Fujita löömisele kahe järgneva perioodi jooksul kaks jooksjat koju tuua.\n\nViskaja Yukiko Ueno loovutas esimese viie inninguga ameeriklastele kõigest kaks lööki, misjärel 39-aastane lahkus mängust, ent tuli otsustaval perioodil tagasi, et võit kindlustada.\n\nPronksimatšis alistas Kanada Mehhiko 3:2.\n\nMeeste pesapalli turniir saab alguse kolmapäeval, kui Dominikaani Vabariik kohtub Jaapaniga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval peetud Tokyo olümpiamängude pehmepalliturniiri finaalis alistas koduvõistkond Jaapan 2:0 Ameerika Ühendriigid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKiik: avaldame täiendatud vaktsineerimisplaani sel nädalal\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikontroll kritiseerib teisipäeval valitsusele saadetud pöördumises praegust vaktsineerimise korraldust ja kirja kohaselt puudub Eestil ajakohane vaktsineerimisplaan. Peaminister Kaja Kallas tegi omalt poolt avalduse, et katkestab puhkuse ja peab lubamatuks, et ladudes on tuhandeid vaktsiinidoose, mis soovijateni ei jõua. Mida sellele kriitikale vastata?\n\nLoomulikult vaktsineerimise töö korralduses on alati kohti, mida saab paremini teha ja me oleme ju järk-järgult laiendanudki vaktsineerimise võimalusi, ka eelregistreerimata vaktsineerimise pakkumine, on ka erinevad vaktsineerimisbussid, teatud apteegid, kus on võimalik täna samamoodi vaktsineerimist saada. Tegelikult me näeme ka seda, et viimastel nädalatel on Eestis vaktsineerimistempo tõusnud.\n\nOlen ka ise tutvunud riigikontrolli saadetud kirjaga, tähelepanekutega. Neist osad on asjakohased, mõistlikud, mõnes kohas ma selle kriitikaga ei nõustu. Tegelikult ülevaade, mida valitsus on saanud vaktsineerimise edenemisest ja meie senistest mõõdikutest, on olnud päris põhjalik ja alati on olnud võimalik loomulikult juurde küsida. Ka laiemalt Eesti riigis on tegelikult vaktsineerimise hõlmatus kõigile avalik ja võimalik jälgida seda nii kohaliku omavalitsuse kui ka linnaosa täpsusega, vanuserühmade lõikes jne. Ehk ma ütleksin, et info liikumise mõttes, avalikustamise mõttes on Eesti olnud igati eeskujuks.\n\nMurekohti on. Nendega tegeleme. Ja loomulikult kutsume jätkuvalt üles kõiki Eesti elanikke 12+ vanuses ennast esimesel võimalusel kaitsesüstima, et meil hõlmatus tõuseks ja kaitstus oleks kõrgem.\n\nRiigikontroll viitab vaktsineeri.ee lehele, kuhu oleks pidanud 1. juulist tulema uus vaktsineerimisplaan, aga siiani seda seal ei ole.\n\nTõepoolest, vaktsineerimisplaan on uuendamisel. Praegu töötame eelmise plaani alusel, kus on ka seatud hõlmatuse eesmärgid sügiseks. 70 protsenti täisealistest elanikest on Euroopa Liidus kokkulepitud siht astronoomilise sügise alguseks, 22. septembriks. Ja täiendamisel on plaani see osa, mis puudutab noori, alaealisi, mis puudutab ka revaktsineerimise stsenaariume. Siin oleme olnud Eesti Perearstide Seltsi esindajate ja teiste vaktsineerimise strateegia töörühma liikmetega arutelus, kus on tehtud erinevaid täiendusi, muudatusi sinna plaani ja mõistlik tundus see plaan avaldada ühe tervikuna, mitte seda juulikuu jooksul korduvalt uuendada.\n\nNii et siis uues plaanis on kõik need eesmärgid ka täpsustatud, millised on vaheeesmärgid, milline on lõppeesmärk?\n\nMitmed eesmärgid on tõesti täpsemalt sõnastatud just selles vaates, et lisaks üldisele täiskasvanute hõlmatusele me räägime ka eakate veelgi kõrgemast sihist ehk 60+ vanuserühmas tahaksime jõuda 80-protsendilise hõlmatuseni novembri alguseks. Ja samal ajal tuleb täiendavalt 12- kuni 17-aastaste laste vaktsineerimise siht juurde, kuna nüüd on neile juba Pfizer/BioNTech ja värskelt ka Euroopa Ravimiameti poolt heakskiidu saanud Moderna vaktsiin, millega on võimalik ka neid COVID-19 haiguse vastu kaitsta.\n\nNii et täiendatud plaani variant tuleb veel sel nädalal avaldamisele ja seal oleme tõesti tähelepanekuid nii valitsuselt kui ka erinevatelt töörühma liikmetelt ja ka riigikontrollilt juba varem arvesse võtnud.\n\nPeaminister tõi oma avalduses välja, et ladudes on ikka veel palju vaktsiinidoose, mis ei jõua soovijateni. Kas seda annab kuidagi parandada?\n\nMeil on paralleelselt võib-olla kaks probleemi. Ühest küljest on tõesti küsimus selles, kui palju on tervishoiutöötajaid, kes juulikuus, keset suve saavad vaktsineerimisi ellu viia. Teisest küljest on küsimus, kui palju on nõudlust nende järele. Ehk me näeme, et meil on piirkondi, kus on olnud tervishoiutöötajate ressursipuudus ehk keset puhkusteperioodi ei ole olnud piisavalt vaktsineerimisõigusega töötajaid kohapeal. Aga on ka piirkondi, kus on väga palju vabu aegu, kus töötajad on paratamatult pidanud tegema n-ö lühendatud päevi, kuna pole inimestel olnud küllalt kõrget huvi. Seda oleme näinud tegelikult mitmel pool.\n\nVaktsineerimise soov on taas tõusnud, nõudlus kasvab, mida näitas ka eelmine nädal, kus esmase kaitsesüsti sai 22 000 inimest ehk 6000 rohkem kui nädal varem. See on igal juhul hea märk ja meil tuleb ka nüüd endal taas rohkem vaktsineerimisaegu välja panna ja koostöös haiglate, perearstide ja eratervishoiuasutustega seda ka teeme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tunnistas pärast riigikontrolli ja peaminister Kaja Kallase kriitikat, et vaktsineerimise korralduses on kohti, mida saab paremini teha. Vaktsineerimisplaani puudumise kohta ütles ta intervjuus ERR-ile, et juba sel nädalal tehakse täiendatud variant plaanist avalikuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nU-17 neidude käsipallikoondis valmistub EM-iks maavõistlustega Läti vastu\n\n## Põhitekst:\n\nEM-i teises divisjonis toimub kaks turniiri ning Gruusias mängib algse 11 tiimi asemel pärast Bosnia ja Hertsegoviina ning Iisraeli loobumist üheksa naiskonda. 6.–15. augustini Tbilisis mängiva Eesti koondise vastased B-alagrupis on Serbia, Itaalia ja Fääri saared. A-grupis on lisaks korraldajamaale Holland, Ukraina, Kreeka ning Luksemburg.\n\n\"Viimase laagri eesmärgiks on saada lõplik pilt meie hetkeseisust ning lihvida oskusi platsil, aga ka psühholoogilist valmisolekut. Usun, et tüdrukud on füüsiliselt valmis ning saame Läti-mängudega veel palju infot, mida treeningutel parandada võimalik,\" rääkis Eesti neidude koondise peatreener Ella Kungurtseva.\n\n\"Päris ideaalset koosseisu meil pole, sest mõned pallurid jäid eemale vigastustega ning mõned arvasid ise, et pole valmis nii kõrgel tasemel Eesti esindamiseks. Võistkonnavaim on aga suurepärane, kõik on heas tujus ja tüdrukud tahavad võidelda nii koha eest platsil kui ka mängudes,\" kinnitas Kungurtseva.\n\nEnamikele U-17 koondislastest on kohtumised Läti vastu esimesed ametlikud maavõistlused Eesti särgis, EM-turniirist rääkimata. Koondises on pallureid viiest klubist – esindatud on HC Kehra, SK Reval-Sport, HC Tabasalu, Aruküla SK ja SK Tapa.\n\n\"Lätlannadega oleme erinevatel klubiturniiridel kohtunud ning usun, et tegu on võrdsete vastastega. Maavõistlused on kindlasti tähtsad mängulise enesekindluse leidmiseks, sest EM-il peaks juba kraadi võrra tugevamad ning enam rahvusvahelist kogemust omavad tiimid meile vastu tulema,\" arvas Kungurtseva.\n\nEesti naiskond teeb Tallinnas nelja päeva sees seitse treeningut ning mängib siis reedel ja laupäeval Kristiine spordihallis Lätiga. Esimene kohtumine algab kell 18 ning laupäeval mängitakse algusega kell 11.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti U-17 neidude käsipallikoondis kogunes teisipäeval viimasesse laagrisse, et valmistuda järgmisel nädalal algavateks Euroopa meistrivõistlusteks ning kohtub reedel ja laupäeval Kristiine spordihoones kahel korral maavõistlusmängus Läti eakaaslastega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa pälvis sportvõimlemises Bilesist ilma jäänud USA üle kulla\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa kogus nelja ala peale 169,528 punkti, USA arvele jäi 166,096 ja kolmandaks tuli Suurbritannia naiskond 164,096 punktiga.\n\nViimasel alal Venemaa Olümpiakomitee esindusele kuldmedali kindlustanud Angelina Melnikova ütles, et sai kohe pärast viimast esitust aru, et olümpiavõit on käes. \"Ma ei ole varem enda elus midagi sellist kogenud, teadsin kohe, et olime võitnud, et see oli võimalik,\" ütles Vene võimleja.\n\n24-aastane neljakordne olümpiameister ning USA esivõimleja Simone Biles lahkus võimlemisareenilt pärast ebaõnnestunud toenghüpet, kus maandus halvasti. Tagasi tulles oli Biles juba Jordan Chilesiga asendatud ja ta vaatas enda koondisekaaslaste esitusi kõrvalt, ise samal ajal pahkluud sirutades, vahendab BBC Sport.\n\nUSA naiskond kinnitas finaali ajal, et Biles on võistlusest vigastuse tõttu kõrvale jäänud ning et tema jätkamist Tokyo olümpiamängudel hinnatakse järgnevatel päevadel.\n\nBiles ütles pärast areenilt lahkumist ajakirjanikele, et tegeleb vaimse tervisega ning teatas sotsiaalmeedias, et tunneb suurt survet enda õlul. \"Ma tunnen, et vaimne tervis on spordis enam levima hakanud. Me peame oma mõistust ja kehasid kaitsma ning ei peaks lihtsalt minema midagi tegema, mida maailm tahab, et me teeks,\" ütles Biles.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängude naiskondliku sportvõimlemise finaalis oli võidukas Venemaa Olümpiakomitee, kes alistas neljas rotatsioonis esivõimlejast Simone Bilesist ilma jäänud Ameerika Ühendriigid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas nõudis Kiigelt vastuseid vaktsineerimise korralduse kohta\n\n## Põhitekst:\n\nKallas märgib, et riigikontrolli analüüs tõestab, et vaktsineerimise korralduses on tõsiseid probleeme.\n\n\"Riigikontroll nendib, et meie ladudes seisab tuhandeid kasutamata vaktsiine – nädalataguse seisuga koguni üle 170 000 doosi Pfizeri ja Moderna vaktsiini. Samal ajal on üle Eesti sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad ja vajavad vaktsiini, kuid mingil põhjusel pole seda saanud. See on lubamatu olukord,\" kommenteeris peaminister.\n\nTa lisas, et vaktsineerimise korraldus on ka varem tekitanud tõsiseid küsimusi, mistõttu on ta nõudnud sotsiaalministeeriumilt pidevalt ülevaateid ja tegutsemist.\n\n\"Täna, riigikontrolli analüüsi valguses nõudsin kahetunnise kohtumise käigus vaktsineerimise eest vastutavalt tervise- ja tööministrilt Tanel Kiigelt sisulisi vastuseid ja konkreetseid tähtaegu, mil probleemid saavad lahendatud. Riiulitel seisev vaktsiin peab jõudma sinna, kus tahtjaid on ja vaktsiinist on puudus. Vaktsineeritud inimesed tagavad Eesti avatuse,\" teatas Kallas.\n\nKallas lisas, et ligi 550 000 eestimaalast on praeguseks täielikult vaktsineeritud, ligi 625 000 saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Seda on tema sõnul küll omajagu, kuid pikk tee on veel minna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas teatas, et nõudis teisipäeval riigikontrolli kirja valguses tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt vastuseid vaktsineerimise korralduse puuduste kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu endine poliitik mõisteti süüdi Venemaa kasuks luuramises\n\n## Põhitekst:\n\nKohtuasjas süüd tunnistanud ja tunnistusi andnud Vilniuse ettevõtja Deimantas Bertauskas vabastati kriminaalvastutusest, ütles kohtu esindaja Vytautas Joncas.\n\nKohtualuste ülesanne oli väidetavalt andmete kogumine 13. jaanuari 1991. aasta sündmuste protsessiga seotud ametnike ja kohtunike kohta ning leida Leedu ametnikke, kes esitaks Juri Meli tervise kohta valetõendeid, et leevendada tolle kinnipidamisolusid.\n\nNõukogude sõjaväelaste katsel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskesti ja üle tuhande kergemini haavata.\n\nJuri Mel oli Vene kodanik, kes viibis ühes teletorni rünnanud tankidest.\n\nOtsuse saab edasi kaevata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Šiauliai ringkonnakohus mõistis teisipäeval Venemaa jaoks luuramises süüdi Leedu Sotsialistliku Rahvarinde endise juhi Algirdas Paleckise ja saatis ta kuueks aastaks vangi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naisjuuniorid pääsesid Poolas pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\n11,5-kilomeetrisel temposõidul pälvisid Eesti naisjuuniorid Elina Tasane ja Kirke Reier sakslanna Selma Lantschi (16.06) järel vastavalt teise ja kolmanda koha. Kaotust võitjale kogunes Tasasel 54 sekundit ja Reieril üks minut. Neljanda koha teenis samuti eestlanna: Annabrit Prantsi jäi pjedestaalist lahutama viis sekundit.\n\nNaiste eliitklassis sai Kristel Sandra Soonik 16. koha, kaotades võitjale Aurela Nerlole (14.51) minuti ja 49 sekundiga. Liis Jääger (+2.30) sai 21. ja Silvia Türkson (+2.51) 22. koha.\n\n100,5-kilomeetrisel grupisõidul, kus eliitnaised ja juuniorid koos sõitsid, kuulus kolmikvõit Poola ratturitele. Parim oli Karolina Kumiega (2:34.18), teise koha sai Kaja Rysz (+0.29) ja kolmanda Lucja Pietrzak (+1.59).\n\nReier (+3.29) sai 13. koha, Tasane (+3.30) 14. koha, Türkson (+3.32) 19. koha, Jääger (+3.33) 21 koha. ja Soonik (+3.35) 28. koha. Naisjuunioride arvestuses olid Reier ja Tasane poolatari Julia Dabrowska (+3.29) ja sakslanna Lantschi (+3.29) järel vastavalt kolmas ja neljas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti naiste maanteeratturite koondis osales Poolas rahvusvahelistel võistlustel nii tempo- kui grupisõidus. Edukad naisjuuniorid jõudsid mõlemal korral pjedestaalile.", "role": "assistant" } ]