Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKonkurents kodulaenuturul surub intresse alla\n\n## Põhitekst:\n\nNii Swedbanki, SEB, LHV kui Luminori esindajad kinnitasid tehingute arvu ja laenusummade kasvu. LHV ja Luminor tõid välja, et aasta-aastalt tehingute arv kasvab ja eelmise aastaga võrreldes ulatub sel aastal kasv koguni 60 protsendini.\n\nEesti Panga kinnitusel sõlmiti selle aasta teises kvartalis uusi laenulepinguid eluaseme soetamiseks keskmiselt 171 miljoni euro väärtuses kuus. Seda on 40 protsenti enam võrreldes 2019. aasta II kvartaliga.\n\nLHV tehingute arvu kasv on panga finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli hinnangul osaliselt tingitud näiteks sellest, et nende pank teeb kõige kiiremaid laenupakkumisi. \"Kuna kodu ostmisega võib paljude soovijate tõttu olla kiire, saab see mitmete klientide jaoks oluliseks kriteeriumiks,\" sõnas ta.\n\nKonkurents tingib madalama intressi\n\nEesti Panga ökonomist Raido Kraaviku sõnul on langenud ka keskmine eluasemelaenu intressimäär madalamale – 2,1 protsendini.\n\nLuminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas rääkis, et tänavu on tunda olnud tugevat konkurentsi laenude hinnastamisel ja võrreldes aasta algusega ollakse turul laenude marginaalide pakkumistega päris jõulised.\n\nSwedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma lisas: \"Intressitaseme languse taga on hästi tugeva profiiliga laenuvõtjad ning konkurents. Iga pank soovib enda kliendid kodulaenuga enda juures hoida, nii ka meie.\" Swedbanki keskmine kodulaenu intress on umbes 1,95.\n\nKa Catlin Vatsel kinnitas, et intressi tingib eeskätt konkurents, kuid möönis samas, et igal pangal on oma tuluootus. Just viimane võib osutuda põhjuseks, miks intressid Euroala keskmiseni – 1,4 protsendini – ei lange.\n\nAsukoht laenu saamisel rolli ei mängi\n\n\"Piirkond, kuhu soovitakse kodu osta, üha laieneb,\" rääkis Vatsel LHV-st. \"Kodukontori võimalusi hakatakse üha rohkem ära kasutama ning pakkumise osas on defitsiit tekkinud pigem majade ja suvilate osas suurematest keskustest eemal.\"\n\nAnne Pärgma Swedbankist tõi välja, et uusarenduste osakaal moodustab nende uutest kodulaenulepingutest umbes kolmandiku. Asukohta suurematest keskustest eemal ei maksa ka tema hinnangul karta: \"Kui laenusoovijal on jätkusuutlik sissetulek, võetav laen jõukohane ning piisavalt omafinantseeringut, siis laenu võtmine on igati reaalne. Ostja valib kinnisvara ja kui tal on väljavalitud vara ostuks piisavalt maksevõimet ja omafinantseering, siis ta selle tehingu teeb.\"\n\nTeatud maakondades ostetaksegi rohkem kinnisvara hoopis keskustest väljapoole.\n\nKodu tuleks osta vastavalt vajadusele\n\nKuivõrd kinnisvarahinnad edaspidi muutuda võiks, ei julenud pangaesindajad prognoosida.\n\n\"Kodu ostmiseks on iga aeg õige,\" vastas Vatsel küsimusele, kas kodu ostmisega oleks mõistlik kiirustada või pigem oodata. \"Oluline on leida kodu vastavalt oma soovidele ja vajadustele.\"\n\nKa Pärgma sõnas, et kui inimesel on vaja osta kodu, on alati õige aeg. \"Tuleb lihtsalt hoolikalt kaaluda, et võetav kohustus oleks pikaajaliselt jõukohane.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimase poole aasta jooksul on märkimisväärselt suurenenud väljastatud kodulaenude hulk. Tekkinud konkurents on omakorda sundinud panku madalamaid intresse pakkuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nETV toob olümpiakulla puhul eetrisse mängufilmi \"Vehkleja\"\n\n## Põhitekst:\n\nEesti, Soome ja Saksamaa koostööfilm \"Vehkleja\" viib Haapsallu, kuhu 1952. aastal saabub kehalise kasvatuse õpetajaks introvertne meistersportlane Leningradist (Märt Avandi). Vaatamata koolidirektori vastuseisule hakkab ta lastele vehklemist õpetama. Konarlikust algusest hoolimata saab sõjajärgsel raskel ajal vehklemisest teraapia nii lastele kui ka treenerile. Lüüasaanud direktorile ei anna aga rahu, miks noormees tegelikult väikelinna saabus.\n\nMitmeid auhindu noppinud \"Vehkleja\" põhineb osaliselt legendaarse Eesti sportlase ja treeneri Endel Nelise (1925–1993) elulool. Režissöör on Klaus Härö, osalisi kehastavad Märt Avandi, Ursula Ratasepp, Hendrik Toompere, Jaak Prints, Kirill Käro, Lembit Ulfsak jt.\n\n\"Vehkleja\" on ETV eetris teisipäeval (27. juulil ) kell 23 ning hiljem nädal aega järelvaadatav veebikanalis Jupiter.err.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti epeenaiskonna ajaloolise olümpiavõidu puhul teeb ETV sel teisipäeval kavamuudatuse ja näitab kell 23 kodumaist mängufilmi \"Vehkleja\", mille peaosas on Märt Avandi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Tudengipäevad vallutavad Autovabaduse puiestee\n\n## Põhitekst:\n\nReedel õhtul saavad kõik nädalavahetuse lõbusamalt vastu võtta võistkondlikus padjasõjas Autovabaduse puiestee tantsu murul. Peale seda saavad kõik hingelt kunstnikud esitada suurel laval oma loomingut loomevabaduse üritusel.\n\nLaupäeval keskpargis toimuval tudengirallil on kõik kogenud ja tulevased tudengid oodatud proovile panema oma oskusi ja teadmisi. Õhtul on võimalus kõigil võidusõidu fännidel kärurallil läbi Küüni tänava kihutada.\n\nPühapäeva hommikut alustatakse pannkoogihommikuga. Pannkoogi ja vahvlite nautimise kõrvale saab vaadata sportlikke võistlejaid kastironimisel kõrgustesse pürgimas või hoopis ise end proovile panna ning ronida kõige kõrgema õllekastidest torni otsa.\n\nNädalavahetuse lõpetab Emajõel toimuv sumo vaatemäng. Esimest korda saab Emajõel näha ujuvareeni, kus saavad kõik soovijad oma jõu proovile panna, et vastased vette lükata.\n\nTartu Tudengipäevade üritused toimuvad 30. juulist 1. augustini Autovabaduse puiesteel. Festivali kavaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://www.studentdays.ee/kava/.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalavahetusel vallutavad Autovabaduse puiestee esmakordselt suviste sündmustega Tartu Tudengipäevad. Tudengid ja linnarahvas saavad vaimu välja puhata nii traditsioonilisel pannkoogihommikul kui ka uutel üritustel, näiteks padjasõjal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMaroko poksija üritas olümpiamängudel vastast kõrvast hammustada\n\n## Põhitekst:\n\nOtsustavas kolmandas raundis kaotusseisus olev Baalla tahtis klintšis olles Nyikat kõrvast hammustada, aga uusmeremaalasel õnnestus kiirelt pea eest ära tõmmata.\n\n\"Ta ei saanud tervet suutäit,\" ütles Nyika pärast matši. \"Õnneks oli tal hambakaitse suus ja ma olin natuke higine. Ma ei mäleta, mis ma talle ütlesin, aga mõned sõnad ma ütlesin.\"\n\nVõidukas uusmeremaalane lisas, et teda on ka varem hammustatud, aga rinna pealt. \"Aga ole nüüd, mees, need on olümpiamängud,\" lisas Nyika.\n\nUusmeremaalane kohtub veerandfinaalis Valgevene poksija Uladzislau Smiahlikauga.\n\nVastase hammustamine klintšis olles ei ole poksile võõras juhtum, legendaarne Mike Tyson hammustas kurikuulsaks saanud 1997. aasta matšis Evander Holyfieldi kõrvast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängude raskekaalu (81–91 kg) poksis alistas teisipäeval Uus-Meremaa poksija David Nyika 5:0 Maroko poksija Youness Baalla, kes üritas uusmeremaalast matši ajal kõrvast hammustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAimar Ventsel: kuniks talu veel elab...\n\n## Põhitekst:\n\nSee oli üheksakümnendatel, kui Rootsis elavad sugulased olid jälle Eestis käimas. Nad elasid tol ajal Stockholmi äärelinnas, seal, kus linn sisuliselt lõppes. Istusime, rääkisime, nagu ikka, kui kauged sugulased külla tulevad.\n\nMa ei mäleta enam, kuidas, aga kuidagi juhtus nii, et meile räägiti ka lugu sellest, kuidas too linnaäärne kommuun peab oma palgal ühte talunikku. Taluniku ülesanne oli pidada igat masti kodulinde ja -loomi ning see talu oli siis kohaks, kuhu nädalalõputi sõitsid kokku linnainimesed, et paitada lammast, vaadata sigu-lehmi ning juua värskelt lüpstud piima.\n\nMa mäletan, et vangutasin veel pead, et mis imeasi see kana nüüd ikka on. Siis oli veel see aeg, kui kolhooside-sovhooside lõpetamisest olid Eesti maakohad täis väiketalusid ja ka muid töid pidavad maainimesed pidasid tihti väiksemaid loomi, nii nagu see oli kombeks äsja mööda saanud nõukogude ajal.\n\nUmbes samal ajal sattusin ma ühte dokumentaalfilmiprojekti. Berliini Humboldti Ülikooli põllumajandustudengid tulid Eestisse tegema filmi talumajanduse uuest algusest. Ma mäletan, kuidas istusin ühel õhtul, kui filmimised hakkasid juba lõppema, projekti juhtiva professoriga koos ja ta ütles mulle: \"Kõik need talunikud oma viie hektari põllu ja ühe lehmaga kaovad varsti.\"\n\nKui nüüd kerida linti edasi, siis möödunud aastal kerkis mäletatavasti üles mõte saata kooliõpilased (või oli see üliõpilased) appi põllumajandusse, et korvata koroonapandeemia tõttu Eestisse saabumata jäänud Ukraina tööliste puudumine. Mäletan veel seda, et meie esiroheline Züleyxa Izmailova kiitis selle idee kõikvõimsa sotsiaalmeedia voogudes heaks. Lapsed näeksid siis ka, kust tuleb meie igapäevane toit ja saaksid ise käe mullaseks teha.\n\nMa siis kommenteerisin selle peale, et tänapäeva Eestis algab talu 200 hektarist ja kogu selle high tech tootmisprotsessi juures pole lastel küll midagi teha. Need ajad, mil kolhoosi aiandis sai peenraid kõblatud, on nüüd ikkagi minevik. Izmailova soovitas mul selle peale vähem televiisorit vaadata.\n\nMa ei tea, mida tänapäeval televiisoris talupidamisest näidatakse, sest mul pole ülalnimetatud aparaati juba aastaid. Küll on mul maamaja ümbruses mõningad tegevtalud, mille omanikud majakõrguste John Deeri traktoritega põldudel ja heinamaadel ringi sõidavad. Mõned korrad on mindki nende traktorite kabiini lastud ja no on väga high tech, pole üldse kahtlustki.\n\n\"Ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on.\"\n\nJuba mõnda aega on Eestis selline põllumajandus, mille tulekut ennustas saksa põllumajandusprofessor 1990. aastate alguses. Asjatundjate jutu järgi on Eesti põllumajandus üks Euroopa efektiivsemaid (loe: kõrgtehnoloogilisemaid), sest järjest vähema inimtööjõuga suudetakse järjest enam tööd ära teha. Ja ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on.\n\nPärast maade ja talude tagasisaamist müüsid paljud need jälle maha ja nüüd on meil piisavalt lapsi, kes isegi ei oska unistada suvel maavanaema-vanaisa juures käimisest.\n\nSeda meeldivam on, et nüüd juba mitmendat-setmendat aastat toimub avatud talude päev.\n\nSel päeval pakkisin mina esimest korda kümne-aastase lapse autosse ja tegin parajalt pika tiiru Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Seda ennekõike sellepärast, et laps näeks koduloomi ja -linde. Mul endal on seljataga lapsepõlve suved maal ja ma olen enam-vähem kõik need suured ja väikesed elukad ära näinud, naljaga pooleks karjas käinud ja kõik muu tolleaegne ruraalromantika sinna juurde.\n\nJa laps nägi ka. Suuri lihaveiseid, värvilisi kanu, pehmeid lambaid ja isegi vähke. Lambad on nunnud, veised on natukene imelikud, kanad on ebahuvitavad ja vähid on põnevad, nii võiks seda kõike kokku võtta. Põllumajandustraktor on lihtsalt üks suur asi, mille kabiini tuleb ronida mööda redelit ja mis on täis erinevaid ekraane ja nuppe.\n\nMa olin üks nendest sadadest ja võib-olla tuhandetest, kes kurseerisid tolmupilves mööda külavaheteid ja otsisid talusid, mis ennast sel päeval avatuks kuulutasid. GPS vedas paar korda alt, muidu oli palav ja ühel hetkel tekkis kartus, et jäängi tühja paagiga siia põldude vahele seisma. Minu jaoks oli kogu sõidu põnev pool pigem suurelt teelt kõrvale jäävate külade nägemine. Ehk kes avastas koduloomi-linde, kes aga Eestimaad.\n\nOn täiesti loogiline, et funktsioneeriv talumajapidamine asub metsa taga, põldude ja heinamaade keskel. Neid otsides ja sinna sõites sai laps proovida elektrikarjuse sutsakat ja suhelda mullikatega. Süüa sai avatud talude päeval ka head-paremat. Kus pannkooki, kus punase sõstra kooki.\n\nMa arvan, et avatud talude päev on hea initsiatiiv, igatahes parem kui pidada üleval näitlikku majapidamist, nagu seda Rootsis tehti ja võib-olla siiani tehakse. Mida võiks rohkem olla, on kõrgtehnoloogilised mitmesaja hektarilised suurtalud. Seal saaksid kõik külalised ka reaalselt näha, mida tänapäevane põllumajanduslik tootmine endast kujutab. Lüpsikarusselli vaataks isegi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Avatud talude päev on hea ettevõtmine. Mida võiks rohkem olla, on kõrgtehnoloogilised mitmesaja hektarilised suurtalud. Seal saaksid kõik külalised ka reaalselt näha, mida tänapäevane põllumajanduslik tootmine endast kujutab, kirjutab Aimar Ventsel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania kõrgeim kohus otsustas sulgeda Barcelona kanepiklubid\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on järjekordse tagasilöögiga Barcelona kanepiklubidele. 2017. aastal tühistas kohus Kataloonia parlamendi seaduse, mille kohaselt oli täiskasvanutel lubatud kanepit tarbida eraruumides, teatas The Guardian.\n\nKanepiklubid jätkasid Barcelona omavalitsuse regulatsiooni raames. Nüüd tühistas kohus ka selle. Kohtunikud leidsid, et linnavõimud polnud piisavalt pädevad, et sellist reeglit kehtestada.\n\n\"Enamik klubisid eeldab, et varem või hiljem peavad nad tegevuse lõpetama,\" ütles Kataloonia Kanepiühenduste Föderatsiooni pressiesindaja Eric Asensio.\n\nAmetlikult on tegemist eraklubidega. Liikmemaks on umbes 10 eurot. Klubidest on saanud aga turistide meelispaik.\n\nLiikmed saavad klubide territooriumil kanepit osta ja suitsetada. Linnavõimud ja kohalik politsei leiavad, et klubid vähendavad illegaalset tänavakaubandust.\n\n\"Jälle ründab kohtusüsteem ühendusi, võtmata arvesse Barcelona tegelikkust. Vaja on õigusraamistikku, mis tunnistab olemasolevat reaalsust\" ütles Asensio.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania kõrgeim kohus sulges õigusliku lünga, mis lubas umbes 200 kanepiklubil Barcelonas tegutseda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFloridas kokku varisenud kortermaja rusudest on kõik ohvrid leitud\n\n## Põhitekst:\n\n54-aastase Estelle Hedaya perekond ootas nädalaid teateid tema kohta ning esmaspäeval said nad politseilt info tema leidmisest, vahendas BBC.\n\nPäästjad otsisid ohvreid rusudest mitu nädalat, kuid teatasid reedel, et otsingud on lõppenud. Siis Estelle Hedaya kohta veel teateid ei olnud.\n\nKokku sai majavaringus surma 98 inimest. Algul arvati, et kadunud on 159 inimest, kuid politsei on seda arvu nädalate jooksul tehtud kontrollimiste tulemusel vähendanud. Üks inimene suri haiglas, kõik ülejäänud tõmmati rusudest hukkunult välja.\n\n12-korruseline Champlain Towersi lõunahoone varises kokku 24. juunil. Võimude teatel käsitletakse seda kohta nüüd kuriteopaigana. Siiani ei ole teada, mis põhjusel 40 aastat tagasi ehitatud hoone kokku varises, kuid 2018. aastal tehtud raport viitab probleemidele kortermaja konstruktsioonis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Juuni lõpus Floridas Miami põhjaosas kokku varisenud kortermaja rusudest leiti viimane kadunud olnud ohver, mis tõstis hukkunute arvu 98 peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinn joonistas kõnniteedele tõukerattaparklad\n\n## Põhitekst:\n\nKevadel Tallinna linna ning kahe rendiettevõtte – Bolti ja Tuule – vahel sõlmitud hea tahte leppe allakirjutamisel selgitas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, et arendada tuleb kergliikuritega liikumist ning tasuta parkimiskohad aitavad linnapilti puhtamaks muuta. Erinevalt eelmistest aastatest saavad nii Bolt kui ka Tuul oma tõukerattaid linna maale paigutada tasuta.\n\nBolti pressiesindaja Kristiin Jetsi sõnul tuli algatus linna poolt. \"Parkimiskohad on mõeldud eelkõige renditeenuse pakkujatele, et nad saaksid hooldusest tulnud tõukerattad nendele aladele paigutada ja seeläbi linnapilti korrastada,\" selgitas Jets maha joonistatud kastide ideed. Ta avaldas lootust, et ka inimesed muutuvad teadlikumaks ja hakkavad parkimisalasid rohkem kasutama rataste suvalisse kohta tänaval jätmise asemel.\n\nTuule tegevjuht Jaan Kekišev lisas, et inimesed on parkimiskohti üha enam omaks võtmas ning ka firma plaanib harjumuse tekkele rohkem kaasa aidata.\n\n\"Ettevõtjatele kadus seni kehtinud kohustus elektritõukerattad alates kella 23.00 linnaruumist kokku koguda, mis võimaldab linlastel vajadusel ka öösel rattaga koju sõita,\" rääkis hea leppega kaasnenud teistestki muudatustest Tallinna kommunikatsiooniosakonna pressiesindaja Ott Heinapuu.\n\nEhkki hoiukohtadesse on võimalik paigutada kokku 1380 ratast, on firmad linnapilti toonud tõukerattaid rohkem.\n\nJets selgitas, et rattaid pargitakse ka tähistamata piirkondadesse, kuid need asuvad põhiliselt kesklinnast eemal.\n\nKui Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi hinnangul pole kahel rendifirmal konflikte ette tulnud, kuna ruumi jaguvat kõigile, on Tuule tegevjuht Jaan Kekišev tõsisem: \"Meil korduvalt tulnud ette olukordi, kus konkurent seda kokkulepet eirab ning pargib kogu hoiukoha oma tõukerattaid täis ning meil puudub võimalus oma tõukerattaid hoiukohta parkida.\"\n\n\"Linnapilti toodavate tõukerataste hulk on linnaga kokku lepitud ja arvu korrigeeritakse vastavalt nõudlusele koostöös linnaga,\" sõnas Jets.\n\nKa Kekišev kinnitas, et tõukerataste alampiiri pole seatud, kuid üks operaator võib maksimaalselt 1000 elektritõukeratast paigutada kesklinna piirkonna parkimiskohtadele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suvel ilmusid Tallinna linnapilti tõukerataste parklad. Värviga enamasti kõnniteedele maha joonistatud alad on mõeldud rendifirmadele oma elektritõukerataste paigutamiseks ja linnapildi korrastamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukad vehklejad lõpetasid Eesti 13 aastat väldanud kullapõua\n\n## Põhitekst:\n\nKuldmedalit ei võitnud Eesti sportlased ei 2016. aastal Rios ega ka 2012. aastal Londonis. Viimati tõusis eestlane olümpial pjedestaali kõrgeimale astmele 2008. aastal, mil Pekingis triumfeeris kettaheitja Gerd Kanter.\n\nNaissportlastest oli enne vehklejaid Eesti lipu all suveolümpiamängudel kuldmedali võitnud vaid trekisõitja Erika Salumäe, kes võidutses 1992. aastal Barcelonas. Talimängudelt on kaks kulda võitnud Kristina Šmigun.\n\nEesti lipu all võisteldes on sportlased suveolümpialt nüüd võitnud kümme kulda. Suve- ja talimängudelt kokku on eestlased kokku võitnud 14 kuldmedalit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti epeenaiskonna Tokyo olümpiamängudel võidetud kuldmedal on Eesti koondise esimene pärast 2008. aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRamose debüüt PSG eest lükkub vigastuse tõttu edasi\n\n## Põhitekst:\n\nVigastuse tõsidust pole ei mängija ega klubi kommenteerinud.\n\nPariisi Saint-Germain kohtub pühapäeval hooaja avamängus Lille'i klubiga.\n\n35-aastane Ramos sõlmis juuli alguses Prantsusmaa tippklubiga kaheaastase lepingu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania jalgpallitäht Sergio Ramos vahetas sel suvel peale 16 aastat Madridi Reali särgi kandmist klubi ning liitus Pariisi Saint-Germainiga, kuid pühapäeval toimuva pidanud debüütmängu jätab kaitseäss säärevigastuse tõttu vahele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri: Aab võiks nõuda Maarjamäe jalgpallihalli planeeringu tühistamist\n\n## Põhitekst:\n\nMaarjamäe jalgpallihalli plaanitakse kommunismiohvrite memoriaalist 40 meetri kaugusele. Maa, kuhu hall peaks kerkima, kuulub Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS). Aktsiaseltsi üldkoosolek on riigihaldusminister Jaak Aab.\n\nSestap pöörduski justiitsminister Maris Lauri just Aabi poole ja pani talle südamele, et jalgpallihalli lubav detailplaneering tuleb tühistada.\n\n\"Riigihalduse minister saab anda Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile juhise, et tühistada detailplaneering ja siis saab RKAS pöörduda Tallinna linna poole juba selle tühistamiseks,\" rääkis Lauri.\n\nKa Tallinna abilinnapea Andrei Novikov on korduvalt rõhutanud, et maa omanik peab ainult avalduse esitama ja juuni lõpus kinnitatud detailplaneering tühistatakse.\n\nMaris Lauri lisas, et kui Aab ei soovi RKAS-i omapäi käskida, võib ta valitsuselt selleks mandaati paluda.\n\nJaak Aab ütles, et justiitsministri esitatud ettepanek tuleks juriidiliselt üle kontrollida. Tema sõnul on ettevõtte üldkoosolekul ehk omaniku esindajal väga piiratud õigused.\n\n\"Tegelikke otsuseid võtab vastu Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu üldtasemel ja konkreetseid otsuseid juhatus, kes põhineb vastavatel seadustel, lepingutel,\" selgitas Aab. \"Nii et ma ei ole väga veendunud, et riigihalduse minister saab üle nõukogu ja juhatuse seda käskida.\"\n\nKa RKAS-i juht Kati Kusmin ütles, et detailplaneeringu tühistamise asjus oleks ministril ettevõtet keeruline käskida.\n\n\"Riigi Kinnisvara ja jalgpalliklubi Levadia on 2005. aastal sõlminud pikaajalise hoonestusõiguse lepingu, mis andis jalgpalliklubile õiguse detailplaneeringu algatamiseks,\" märkis Kusmin. \"See ei ole nii, et maaomanik ühel hetkel mõtleb nii ja teisel naa. Me peame arvestama, millised kokkulepped me oma koostööpartneritega teinud oleme.\"\n\nTeiste sõnadega, kui RKAS pöörduks linna poole ja paluks detailplaneeringu tühistada, võib jalgpalliklubil tekkida õigus riigifirmalt kompensatsiooni küsida. \"Väga suure tõenäosusega,\" sõnas Kusmin. \"Ehk seda olukorda saab lahendada osapoolte kokkuleppel.\"\n\nMinistrid: 600 000 euro nõuet tuleks põhjendada\n\nOsapoolte kokkulepe oleks parim võimalik lahendus ka Maris Lauri ja Jaak Aabi hinnangul. Seda kokkulepet on otsitud vähemalt aasta ja läinud sügisel jõuti päris lähedale. Tallinna linn pakkus välja, et jalgpallihalli võiks rajada hoopis Lasnamäele õigeusu kiriku lähistele, nii et Maarjamäele kerkiks vaid klubihoone.\n\nLevadia oli sellega põhimõtteliselt nõus, kuid märkis, et kahte kohta ehitamine läheb kallimaks. Jalgpalliklubi juhatuse liige Sergei Hohlov-Simson avaldas juunis, et Levadia sooviks sellisel juhul kompensatsiooniks 600 000 eurot. Maris Lauri sõnul on jalgpalliklubil õigus hüvitist küsida.\n\n\"Näidata ära, millest need lisakulud tulevad. Kui need on põhjendatud, siis ma ei välista, et riik valitsuse kaudu selle rahaeralduse teeb. Kas valitsuse reservist näiteks või planeeritakse järgmise aasta eelarvest. Seda saab kõike kaaluda, aga selleks tuleb teha ametlik taotlus,\" ütles Lauri.\n\nJaak Aabi sõnul on rahast veel vara rääkida, sest temagi tahaks näha paberil tehtud arvutust. Samas usub Aab, et kokkulepe on endiselt võimalik.\n\n\"On olnud suuline jutt, mida ma ei saa enne kinnitada, kui on konkreetne kiri ja kalkulatsioon selle juures. Siis ma saan öelda, kui suur see summa on,\" ütles Aab.\n\nMemento pöördus kohtusse\n\nAsjaosalised said kokkuleppe otsimiseks ka pisut lisaaega. 21. juulil pöördus represseerituid ja nende lähedasi koondav Eesti Memento Liit halduskohtusse ja taotles linnavalitsuse otsuse tühistamist.\n\nKaebusega on ühinenud ka mitmed Memento piirkondlikud organisatsioonid ning mõned eraisikud, teiste seas Isamaa poliitik Riina Solman.\n\nSolmani sõnul hindab kaebajate esindaja vandeadvokaat Tuulikki Laesson kaebust perspektiivikaks.\n\n\"Tegemist on kalmistualaga. Sinna on maetud juba surnuid. Seal käiakse mälestamas inimesi,\" rääkis Solman. \"Tegelikult tuleks teha memoriaalile selline üldhinnang, üldvaade, et kuidas üldse seda memoriaali ala tuleb käsitleda\"\n\nKaebuses märgitakse, et memoriaalile on kirjutatud kadunud sugulaste nimed ja paljudele on memoriaal ainus koht, kus surnuid mälestada. Ühtlasi lisavad kaebajad, et seaduse järgi tuleks kalmistu ümber tagada vähemalt 50 meetri laiune kaitsevöönd, kuhu ei tohi rajada ehitisi ega planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra.\n\nKohtuvaidluste ajaks soovitakse halduskohtult esialgset õiguskaitset. Kaebuses kirjeldatakse, kuidas arendaja võiks juba pelgalt detailplaneeringu najal ehitamist ette valmistada, sealhulgas kuni 25 puud maha võtta. Tallinna linnalt ootab halduskohus tagasisidet hiljemalt kolmapäeva keskpäevaks.\n\nRiigihaldusminister Jaak Aab kinnitas samas, et rahandusministeeriumi hinnangul planeeringut koostades midagi valesti ei tehtud.\n\n\"Ma mõistan Memento muret ja nende huvi,\" lisas Aab. \"Ma arvan endiselt, et ajamata taga juriidilisi nippe, tuleks leida kokkulepe.\"\n\nMemento pole ainus, kes on jalgpallihalli eemale tõrjumiseks juristide nõu palunud. Justiitsministeerium sõlmis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla. Lepingu järgi on tunnis 175 eurot küsiva büroo ülesanne hinnata, kas ka ministeeriumil maksaks detailplaneeringu tühistamist nõuda. Maris Lauri sõnul nad seda eelhinnangut veel saanud pole.\n\n\"Me sooviksime saada praktikute analüüsi kogu selle tausta kohta, mis on selle krundiga seoses toimunud,\" rääkis Lauri.\n\n\"Päris mitmete aastate jooksul on erinevaid lepinguid sõlmitud ja erinevaid asju tehtud. Soovime saada sellist praktikutepoolset hinnangut, et kuidas neid asju on aetud, mis asjad kõikidest nendest asjaoludest järelduvad ja pärast me vaatame, kuidas edasi käituda,\" lisas Lauri.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Maris Lauri palub riigihaldusminister Jaak Aabil tagada, et Maajamäe jalgpallihalli detailplaneering tühistataks. Aab ütleb, et seadused talle niisugust võimu ei anna ja uskuda tuleb läbirääkimistesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Kaljuste viib Heino Elleri muusika Eesti väikekohtadesse\n\n## Põhitekst:\n\n20 aastat tagasi ilmus Heino Elleri autoriplaat \"Neenia\" (ECM Records 2001), millele salvestatud lood jõuavad Tõnu Kaljuste dirigeerimisel uuesti kuulajate ette, sama koosseis esitab muusikat ka plaadil. Kontserdipaikadeks on valitud väikesed Eesti kohad, sest ka Elleri orkestrimuusikas annavad tooni looduspildid ja ekspressionistlikud meeleolud.\n\nHeino Eller, kelle 135. sünniaastat järgmisel aastal Eesti tähistab, töötles oma muusikas traditsioonilisi eesti elemente ja rahvaviise, kuid ta lasi end inspireerida ka impressionismist, ekspressionismist ja teistest 20. sajandi muusikavooludest. Peale selle mõjutasid teda Frédéric Chopin, Edvard Grieg ja Jean Sibelius, keda ta noore mehena ka ise kohtas.\n\nKontsertidel on kavas teosed Elleri loometee erinevatest kümnenditest: \"Eleegia\" (1931), \"Lüüriline süit\" (1945), \"Neenia\" (1928), \"Sümfoniett\" (1965-1967) ja \"Viis pala keelpilliorkestrile\" (1953), mille viimane osa on Elleri populaarseim teos \"Kodumaine viis\".\n\nToimub kuus kontserti:\n\n12. augustil kell 19.30 Kambja Martini kirikus\n\n13. augustil kell 19.30 Hageri Lambertuse kirikus\n\n14. augustil kell 19.00 Triigi Filharmoonias (kontserdi pealkiri \"Lainete vahel\")\n\n17. augustil kell 19.30 Põltsamaa Niguliste kirikus\n\n18. augustil kell 19.30 Viljandi Pauluse kirikus\n\n19. augustil kell 19.30 Räpina Miikaeli kirikus\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "12.–19. augustil tuleb Eesti helilooja Heino Elleri (1887–1970) keelpillimuusika Tõnu Kaljuste ja Tallinna kammerorkestri esituses ettekandele Eesti kirikutes ning Triigi Filharmoonia hooaja lõppkontserdil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA teadlased on hädas, et leida tõhusat koroonaravimit\n\n## Põhitekst:\n\nPraegu olemas olevaid parimaid ravimeid on tülikas manustada ja neist on haiglates ka tõsine puudus.\n\n\"Meie tegevus on piiratud. Meil pole eriti tõhusaid ravimeetodeid,\" ütles tervishoiuteenuse ProHealth New York nakkushaiguste juht Daniel Griffin.\n\nUSA-s on heaks kiidetud kümme koroonaravimit. Kahe ravimi kasutusluba peatati. Valitsus peatas hiljuti veel ühe ravimi kasutamise, kuna see ei olnud tõhus viiruse uute tüvede vastu, teatas The Wall Street Journal.\n\nVajadus koroonaravimi pärast seega püsib.\n\nUSA haiglad valmistuvad juba delta mutatsioonist põhjustatud juhtumite kasvuks. Delta variant levib aktiivselt vaktsineerimata inimeste seas. Vaktsineerimine riigis samas aeglustub.\n\nUSA presidendi Joe Bideni administratsioon teatas hiljuti, et kulutab koroonavastaste tablettide väljatöötamise toetamiseks 3,2 miljardit dollarit.\n\nVastavalt mittetulundusliku mõttekoja Milkeni instituudi andmetele hinnatakse praegu kliinilistes uuringutes olevat rohkem kui 225 koroonaravimit.\n\nUSA valitsus keskendus epideemia alguses peamiselt koroonavaktsiinide väljaarendamisele. Samuti konkureerisid ravimifirmad kliinilistes uuringutes patsientide pärast. Uuringud on sageli ka töömahukad ja aeganõudvad.\n\nMõned ravimeetodid näitavad ka positiivseid märke. Ravimifirmad Merck ja Pfizer testivad mõlemad kodus manustatavat koroonaravimit.\n\n2020. aasta veebruaris alustati remdesiviiri ravimi kasutamist. Ravimil on aga üks tõsine probleem. See on kõige tõhusam, kui seda manustatakse kohe pärast nakatumist. Remdesiviiri saab manustada ainult haiglas.\n\nEkspertide sõnul oleks parim viirusevastane ravim selline, mida saaks kodus manustada.\n\n\"Tõhusate ravimite leidmiseks peavad valitsused tegema koostööd ülikoolide ja ravimifirmadega. Eeskuju peab võtma HIV-ravimite leidmise kampaaniaga,\" ütles USA riikliku allergia- ja nakkushaiguste instituudi tippametnik Carl Dieffenbach.\n\nProbleeme põhjustab tervishoiutöötajate vähene teadlikkus.\n\nKui Texase osariigi kodanik Bob Bellini koroonatest osutus positiivseks, siis tuli talle meelde, et endise presidendi Donald Trumpi ravimise jaoks kasutati Regeneroni. Bellini pöördus ravimi saamiseks oma arsti poole, kes ei teadnudki, et see olemas on, vahendas The Wall Street Journal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA teadlased on hädas tõhusa koroonaravimi leidmisega. Puuduvad asjakohased uuringud ja tervishoiusüsteem on killustatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapani 3x3 korvpallinaiskond šokeeris USA-d\n\n## Põhitekst:\n\nMai Yamamoto tõi võitjatele kohtumises kaheksa punkti, sealhulgas viskas ta minut enne kohtumise lõppu sisse otsustava kahepunktiviske.\n\nJaapan oli juba enne kohtumist USA-ga kindlustanud koha turniiri väljalangemisvoorus, kuid võistkonna peatreeneri Torsten Loibli sõnul näitas võit seda, et naiskond on kindlalt medalikonkurentsis.\n\nKa Jaapani mehed pääsesid turniiril sõelmängudele, kui võitsid otsustavas mängus 21:16 Hiinat.\n\n3x3 korvpall kuulub Tokyos esimest korda olümpiakavasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Olümpia naiste 3x3 korvpalliturniiriil kohtusid omavahel korraldajamaa Jaapani ja ainult võitusid tunnistanud USA naised, üllatuslikult väljus mängust võitjana Jaapan.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektroonilise muusika suurkuju Jan Blomqvist annab septembris Eestis kontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaal resideeruv Jan Blomqvist on saavutanud kõikide tantsumuusika sõprade hulgas tuntuse oma äratuntavate meloodiate, maheda rütmi ja mõtlemapaneva lüürikaga.\n\n\"Tema muusika kirjeldamiseks lihtsalt ei piisa sõnadest ega isegi kõlaritest. Unustamatu elamuse saamiseks tuleb seda andekat artisti kindlasti kogeda laivis,\" soovitab kontserdi korraldustiimi Momentum esindav Marek Falgot, kes on tuntud ka kui üks Bombossa Brothersi DJ-dest.\n\nHinnatud live esinejana on Blomqvist andnud kümne aasta jooksul üle maailma enam kui 700 kontserti ja seda suurimatel elektroonilise muusika festivalidel nagu Burning Man, Coachella, Tomorrowland, Balaton Sound Festival, Lightning in a Bottle jpt.\n\nHous e-muusika tipptegijana on Blomqvistil muusikastriimimiskeskkonnas Spotify enam kui 104 miljonit kuulamist, 22 lugu on kuulatud enam kui miljon korda. Youtube'is on artistil 32 miljonit kuulamist ning tema lugusid on Shazam'itud enam kui pool miljonit korda.\n\nKui 2020. aasta tähendas staarile kümneid ära jäänud esinemisi, siis nüüd on mees taas maailmaturneel ning saabub Tallinna peale Ibiza ja Istanbuli kontserte ning USA tuuri.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "24. septembril saab Tallinnas Noblessneri Valukojas näha ja kuulda ühe maailma tuntuima elektroonilise muusika esindaja Jan Blomqvisti live-set 'i. Maheda vokaaliga lugudega tuntud Berliini DJ-d on muusikaplatvormidel kuulatud sadu miljoneid kordi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Allikvee saavutas Tokyo olümpial 25. koha\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalist jäi Allikvee tänavu veel kaugele, sest sinna oleks pääsenud ajaga 2.09,95.\n\nEelujumiste kiireimat aega näitas 22-aastane austraallane Izaak Stubblety-Cook, kes läbis vahemaa ajaga 2.07,37.\n\nEelmiste olümpiamängudega võrreldes on Allikvee suure sammu edasi teinud, sest toona saavutas ta samal alal ajaga 2.13,66 33. koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval oli Tokyo olümpiamängudel ainukese Eesti ujujana võistlustules rinnuliujuja Martin Allikvee, kes saavutas 200 m distantsil 25. koha ajaga 2.12,60.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTS Laevad: Tõllu õnnetusel pole seost presidendi viibimisega laeval\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegemist on täieliku kuulujutuga, meil on väga kindlad reeglid ja protokollid,\" ütles Randveer ERR-ile.\n\nRandveer selgitas, et laeva juhtis kapteni asemel vanemtüürimees, kellel algas vahetus kell 14 ehk vahetult enne õnnetuse juhtumist. Ta lisas, et tegemist oli puhkuselt tulnud tüürimehega, kõik toimis plaanipäraselt ja töötajad olid oma ametipostidel.\n\nRandveeri sõnul pole seni uurimine näidanud, et keegi parvlaeval oleks reeglite vastu eksinud.\n\nTeisipäeval käis riigikogu Estonia laevahuku toetusrühma ees aru andmas ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas. BNS teatas, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas komisjoni koosolekul väide, et president Kersti Kaljulaid viibis Tõllu õnnetuse eel kaptenisillal ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.\n\nArikas märkis, et seni laekunud andmete põhjal ei ole tekkinud vajadust Tõllu asjus menetlust alustada. Ta lisas, et see pole ohutusjuurdluse keskuse asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "TS Laevade juht Indrek Randveer lükkas tagasi väite, nagu oleks Saaremaa liinil parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetus olnud seotud president Kersti Kaljulaidi viibimisega aluse kaptenisillal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapani võrkpallikoondise liider mängib olümpial vigastuste kiuste\n\n## Põhitekst:\n\nAlagrupimängus Venetsueela vastu esines Nishida küllaltki tagasihoidlikult, tuues kaheksa punkti. Sellest piisas, et kohtumine kindlalt 3:0 (25:21, 25:20, 25:15) võita.\n\nOluliselt suurema panuse andis 21-aastane nurgaründaja võidumängus südika Kanada vastu, kus tõi nelja geimiga 23 punkti. Enne seda võideti ka kindlalt Keeniat, mille tulemusena asus korraldajamaa turniiri A-alagruppi juhtima.\n\n\"Ma ei ole reielihasevigastusest täielikult paranenud ja see annab tunda,\" ütles Nishida. \"Aga tegemist on siiski olümpiamängudega ja ma ma tulin siia võitlema, isegi kui pean selleks oma keha tagant sundima.\"\n\nNoor nurgaründaja tõdes, et ei saanud kohtumises Kanada vastu endiselt endast maksimumi anda ja temasse jäi päris palju varu.\n\nJaapani peatreeneri Yuichi Nakagaichi oli aga Nishida sooritusega rahul ja tundis rõõmu, et mees peale rusuvaid vigastusi olulises mängus püssi paukuma sai ja end väljakul mugavalt tundis. \"Ta on väga palju tööd teinud ja ma tõesti lootsin, et raske töö kannab lõpuks vilja ja vabastab ta pingetest. Nishida on tagasi,\" sõnas ta.\n\nJaapan võitis viimati võrkpallis medali aastal 1972, toona oli see kõige kirkam. Praegu paikneb korraldajamaa maailma edetabelis 11. kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaapani meeste võrkpallikoondise nurgaründaja Yuji Nishida tunnistas, et tema esitust segab klubihooajal saadud hüppeliigesevigastus ja olümpia ettevalmistusperioodil viga saanud reis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEL koroona läbipõdenute sertifikaate pikendama ei asu\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi teadmised koroonaviiruse kohta üha paranevad, ei ole Euroopa riigid pikendamas läbipõdenute sertifikaate, kui nad end kuue kuu jooksul pärast haigust ei vaktsineeri.\n\nEestis kehtis seni soovitus vaktsineerida end ühe doosiga kuue kuu möödumisel pärast haiguse läbipõdemist. Et aga koroonapassi sertifikaadid kehtivad läbipõdenutele kuus kuud, võib juhtuda, et need aeguvad enne, kui inimene end vaktsineerida jõuab. Seetõttu on uus soovitus vaktsineerida end neli kuni kuus kuud pärast läbipõdemist. Teadlaste soovitused seda aega pikendanud ei ole, mistap pole oodata ka sertifikaatide kehtivuse pikenemist ilma vaktsiinita.\n\nSotsiaalministeerium selgitas ERR-ile, et läbipõdemise sertifikaadi kehtivus kuus kuud on paika pandud üle Euroopa ning seda pole põhjust praegu muuta. Samuti on üleüldine soovitus end seejärel vaktsineerida. Ühe vaktsiinisüsti järel märgitakse läbipõdenu süsteemis vaktsineerimiskuuri lõpetanuks.\n\n\"Vaktsineerimine peaks andma kindlama kaitse kui läbipõdemine,\" põhjendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla seda soovitust. \"Kuuekuuline kestus on EL-i regulatsiooniga kokku lepitud, seni pole arutatud selle pikendamist.\"\n\nTeadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et teadusuuringuid on erinevaid, kuid EL-i üldine poliitika, mille põhjal sertifikaadid välja töötati, ütleb, et vaktsineerima peaks end siiski esimese kuue kuu jooksul pärast läbipõdemist.\n\n\"Ekspertidel pole täit üksmeelt; on väga tugevad ühe doosi soovitajaid, on ka neid, kes vaktsineerivad kahega, näiteks Inglismaa, kes on rõhutanud, et ei lähe ühele vaktsiinidoosile tagasi. Meil pole väga tugevaid andmeid, kumb on õigem,\" tõdes Lutsar.\n\nRiigiti on praktika niisiis erinev – näiteks Eesti ja Prantsusmaa nõuavad ühe vaktsiinisüsti tegemist. Ent on ka neid, kes vaktsineerivad läbipõdenuid samuti kahe doosiga, näiteks Suurbritannia ja Poola.\n\n\"Silmas pidades viirusetüvede uusi variante, on ikkagi vaja oma immuunsust tõhustada selle ühe doosiga,\" peab Lutsar vaktsineerimist pärast haiguse läbipõdemist oluliseks.\n\nLäbipõdenutel on reisimisel oluline välja uurida, kas sihtriik aktsepteerib ühe doosiga vaktsineerimist, et mitte ootamatult karantiini jääda. Näiteks nõuab seda Suurbritannia, mis ei kuulu EL-i. EL-i riikidest on Poola ainus, kes ei aktsepteeri ühe doosiga vaktsineerimist, samas kui teised EL-i riigid, kes ise vaktsineerivad kahe doosiga, teiste liikmesriikide erinevat praktikat aktsepteerivad, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Näiteks nädal tagasi muutis Läti kahe doosi nõude üheks.\n\n\"Eelkõige reisimise lihtsustamiseks on Euroopa Komisjoni soovitus tänaseks muutunud ehk inimene peaks edaspidi saama reisida ühe tõendiga, kus vaktsineerimiskuur on märgitud lõpetatuks,\" ütles Lehtla.\n\nKüll aga võib inimene Eestis jänni jääda teise doosi saamisega, et mõnda sellisesse riiki reisida, kuna meie immunoprofülaktikakomisjoni soovitus on vaktsineerida läbipõdenuid ühe doosiga. Siiski on praktikat, kus läbipõdenutel on õnnestunud saada kaks doosi. Sellisel juhul tasub vaktsineerimiseks eelistada oma perearsti, kellele vajaduse ära rääkida saab ja kes sellise otsuse vastu võtta saab.\n\nSotsiaalministeerium teist doosi läbipõdenutele reisimise hõlbustamiseks õigeks ei pea.\n\n\"Immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidis, et läbipõdenute vaktsineerimine kahe doosiga ei ole üldjuhul vajalik. Sertifikaadi saamine ei saa seega olla põhjenduseks, miks teha COVID-19 haiguse läbipõdenule kaks doosi, kui meditsiiniline näidustus selleks puudub. Samuti oleks mõistlik vältida olukorda, kus lääneriikides manustatakse lisadoose ilma meditsiinilise näidustuseta üksnes reisimise eesmärgil, samas kui on teisi riike, kus vaktsiinidoose ei ole piisavalt,\" põhjendas Lehtla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neil, kes aasta alul teise koroonalaine haripunktis haiguse läbi põdesid, on tagumine aeg teha vaktsiinisüst, sest muidu hakkavad nende koroonapassi sertifikaadid aeguma. EL-i riigid on kehtestanud sertifikaatidele kuue kuu pikkuse kehtivuse alates haiguse läbipõdemisest ning seda aega pikendada pole plaanis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus Aparaaditehases avab uksed uus raamatupood\n\n## Põhitekst:\n\nKirjandusteoste hulgast leiab poest nii ilu- kui teadmiskirjandust, laste- ja noorteraamatuid, elukunstiteoseid kui ka valiku muukeelset kirjandust.\n\n\"Kuna Eestis ilmub aastas üle 3500 erineva teose, siis Biblioteek aitab oma eelvalikuga parimad teosed lihtsamini üles leida. Eriline rõhk on lõunaeesti kirjandusel ning Eesti autorite tutvustamisel välismaalastele – poest leiab terve riiulitäie teistesse keeltesse tõlgitud eesti kirjandust. Lisaks uutele raamatutele on müügil valik kasutatud raamatuid,\" rääkis Kalda.\n\nBiblioteegis on lisaks raamatuelamuste saamisele võimalik toetada ka kohalikke ettevõtteid ja esindatud on erinevad Lõuna-Eesti väiketootjad.\n\nBibilioteek asub Tartus Aparaaditehases (Kastani 42, 1. sissepääs) ja ootab alates 5. augustist raamatusõpru ja teegurmaane esmaspäevast reedeni kell 10–18 ning laupäeviti kell 11-16. Biblioteegi avamine on osa ka 2. augustil algava armastusfilmide festivali Tartuff programmist.\n\nKalda on Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant ning lisaks Biblioteegile koordineerib ka lugemisklubi \"Trükimust ja pool pokaali\". Lisaks Kaldale kuulub Biblioteegi meeskonda ka kultuurkapitali kirjanduspreemia nominent Joosep Vesselov.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval, 5. augustil avab Tartu loomemajanduskeskuse inkubant Kristel Kalda Tartus Aparaaditehases raamatupoe Biblioteek, mis koondab raamatusõpru lugemisklubisse, korraldab raamatuesitlusi ja pakub nii lastele kui suurtele võimalust ka kohapeal aega veeta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGenfis algavad USA ja Venemaa kõrgetasemelised läbirääkimised\n\n## Põhitekst:\n\nKahe riigi esindajad kohtuvad kolmapäeval Genfis, kus läinud kuul kohtusid ka president Joe Biden ja Vladimir Putin.\n\nAsevälisminister Sergei Rjabkov ütles Vene uudisteagentuuridele, et kõnelused lubavad Moskval hinnata, \"kui tõsine on meie USA kolleegide meelsus, mis puudutab keskendunud, elava dialoogi pidamist strateegilise stabiilsuse üle\".\n\nNiinimetatud strateegilise stabiilsuse dialoogi raamistiku lõid tippkohtumisel Biden ja Putin, kes märkisid, et Washington ja Moskva suhtlesid halvima ärahoidmiseks ka külma sõja tipphetkel.\n\nRjabkov märkis, et Moskva ja Washingtoni lähenemine teineteisele pole alati edukas. \"Ent see kohtumine toimub, et protsessiga algust teha, analüüsida põhjalikult, kus meil on erimeelsused ja proovida leida koostöö valdkondi,\" lausus ta.\n\nKremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles, et suhete parandamine on väga keeruline protsess, kuid ta tervitas asjaolu, et kahe riigi vahel on kontakt.\n\nUSA delegatsiooni juhib asevälisminister Wendy Sherman, teatas riigi välisministeerium.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa teatas teisipäeval, et sel nädalal peetavad kõrgetasemelised läbirääkimised USA-ga näitavad, kas Washington tahab tõsimeeli Moskvaga dialoogi pidada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBioNTech tahab välja arendada ka malaaria vaktsiini\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tahame aidata malaariat välja juurida. Selleks tahame kasutada sama läbimurdelist mRNA-tehnoloogiat, mida kasutati koroonavaktsiini väljatöötamiseks,\" teatas esmaspäeval BioNTech.\n\nFirma plaanib alustada kliinilisi malaariavaktsiini uuringuid 2022. aasta lõpus, teatas Deutsche Welle.\n\nMalaaria tapab aastas üle 400 000 inimese. Peamiselt surevad väikelapsed Aafrikas. BioNTech plaanib Aafrikasse rajada ka labori.\n\nProjekti rahastavad Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Euroopa Liit.\n\n\"Oleme tunnistajaks meditsiinirevolutsiooni algusele,\" ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa ravimifirma BioNTech tahab järgmisel aastal kasutada mRNA-tehnoloogiat malaaria vastu vaktsineerimiseks. BioNTech oli esimene firma, mis tõi turule mRNA-tehnoloogial põhineva koroonavaktsiini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikontrolör: Eestil pole vaktsineerimisplaani\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikontrolör kirjutas pöördumises valitsusele, et Eestil pole olnud kinnitatud ja avalikustatud vaktsineerimisplaani alates juuli algusest. Holmi sõnul peaks uus vaktsineerimisplaan olema kokku lepitud ja kinnitatud enne vana plaani lõppu.\n\nTervise- ja tööminister Tanel Kiik esitas uue vaktsineerimisplaani kava valitsusele 8. juulil, kuid see on jätkuvalt avaldamata. Ajakohane vaktsineerimisplaan puudus ka märtsikuu alguses, uus plaan võeti vastu alles 20. aprillil.\n\nHolmi sõnul ei ole vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid selged ega mõõdetavad ja seetõttu pole aru saada, mida plaaniga saavutada soovitakse.\n\nNäiteks aprillis kinnitatud plaanis märgiti, et sügiseks soovitakse saavutada Eestis 70-protsendiline vaktsiinidega hõlmatus, kuid pole välja toodud, mida mõeldakse sügise all – kas see tähendab augusti lõppu, astronoomilise sügise algust või varasügist. Ühtlasi ei tooda välja, kas hõlmatus tähendab täielikku vaktsineerimist või näiteks ühe vaktsiinidoosi saamist.\n\nValitsus pole eesmärkides välja toonud ka plaani 12-17-aastaste vaktsineerimiseks. See on Holmi sõnul aga oluline, et tagada hariduse kvaliteet ja hoida ära koolide sulgemist. \"Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad. Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima,\" märkis Holm.\n\nRiigikontrolöri sõnul ei tooda valitsusele iganädalaselt esitatavatel vaktsineerimise ülevaadetes välja kõige olulisemat ehk infot selle kohta, kuidas vaktsineerimisplaani eesmärke on täidetud. \"Näiteks – kui eesmärk on saavutada 2021. aasta sügiseks, et 70 protsenti täisealisi on vaktsineeritud, siis ülevaatest ei ole olnud võimalik leida, milline on selle eesmärgi saavutustase ülevaate esitamise ajal. Samas on väga põhjalik ja ka kindlasti vajalik info hõlmatuse kohta vanuserühmade ja maakondade kaupa. Aga eesmärki puudutavat üldarvu toodud ei ole ning ülevaates esitatud andmete põhjal ei ole olnud seda võimalik ka ise arvutada,\" kirjutas ta.\n\nVaktsineerimise korraldus on Holmi sõnul olnud jäik ja kasutamata on jäetud paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks. Tema hinnangul tuleks vaktsineerimiseks luua rohkem kodulähedasi võimalusi. Näiteks tuleks saata vaktsineerimisbussid väikestesse asulatesse.\n\nÜhtlasi on riik tagasi lükanud mitmed head ettepanekud vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid hiljem nendeni siiski tagasi jõudnud. \"Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust,\" kirjutas Holm, kes heidab ette ka erasektori kaasamata jätmist.\n\n\"Vaktsineerimise juhtrühma tuleks kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse. Otsustajad ei tohiks klammerduda riigisektoris mõnel pool levinud mõttemaailma suletusse ja n-ö oma mängumaa kaitsmisse, vaid olema avatud erinevatele lähenemistele,\" kirjutas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolör Janar Holm heidab valitsusele ette kehtiva avalikustatud vaktsineerimisplaani puudumist ja jäika vaktsineerimiskorraldust. Vaktsineerimisplaani projektis ei tooda välja selgeid eesmärke, näiteks ei selgu sellest, kuidas peaksid vaktsineeritud saama noored ja ka madala vaktsineerimistasemega Ida-Virumaa elanikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeagrupis lõpetanud Lauk sai Prantsusmaal 43. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKaksikvõidu teenisid Belgia ratturid, kui Emiel Vermeulen edestas grupifinišis Simon Danielsi. Kolmanda koha jättis kodumaale prantslane Damien Ridel. 163-kilomeetrisel võistlusel tegid kaasa ka Lauk, Rait Ärm ja Ampler Development Team. Lauk pälvis 43. koha, saades võitjaga kirja sama aja, vahendab Eesti Jalgratturite Liidu koduleht.\n\nAmpler Development Teami parim oli leedulane Aivaras Mikutis, kaotades Vermeulenile nelja minuti ja 25 sekundiga. Treimuth jäi võitjast maha kuue minuti ja 49 sekundiga, soomlane Antti-Jussi Juntunen ja Mirzojev kaotasid mõlemad seitsme minuti ja 32 sekundiga. Kokku said tulemuse kirja 115 ratturit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal sõidetud 45. GP De La Ville De Perenchies (UCI 1.2) jalgratta ühepäevasõidul said eestlased Karl Patrick Lauk, Henri Treimuth ja Artjom Mirzojev vastavalt 43., 92., 112. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNG Investeeringute kasum langes mullu ligi kolmandiku\n\n## Põhitekst:\n\nEmaettevõtte osanike osa puhaskasumist langes aastaga 28,7 protsenti 16,4 miljonile eurole, selgus kontserni eelmise majandusaasta aruandest.\n\nEttevõtte käibest moodustas Eestist saadud tulu 828,3 miljonit eurot, mujalt Euroopa Liidust ning kolmandatatest riikidest teenis ettevõte tulu vastavalt 59,6 miljonit ning 1,5 miljonit eurot.\n\nKulumieelne ärikasum (EBITDA) oli mullu 50,1 miljonit eurot, aasta varem aga 57,5 miljonit eurot.\n\nKonsolideeritud bilansimaht oli aasta lõpu seisuga 449,3 miljonit eurot, 2019. aasta lõpus 432,2 miljonit eurot.\n\nKontserni omakapital oli aasta lõpus 183,3 miljonit eurot, sellest emaettevõtte osanikele kuuluv osa oli 137,6 miljonit eurot. Aasta varem olid vastavad näitajad 189 miljonit eurot ja 140,4 miljonit eurot.\n\nKontserni investeeringud põhivarasse moodustasid mullu kokku 28,7 miljonit eurot, aasta varem aga 25,1 miljonit eurot.\n\nKeskmine töötajate arv oli kontsernis möödunud aastal 5209 inimest, mida on 264 võrra rohkem kui aasta varem. Tööjõukulud moodustasid mullu 100,7 miljonit eurot, aasta varem olid need 95 miljonit eurot.\n\n2020. aastal on emaettevõtte osanikele dividende välja makstud summas 19,2 miljonit eurot, 2019. aastal oli summa 18,2 miljonit eurot. Kontserni jaotamata kasum oli 2020. aasta 31. detsembri seisuga 130,2 miljonit eurot, aasta varem 133,1 miljonit eurot.\n\nKonsolideeritud aastaaruandes kajastuvad OÜ NG Investeeringud ning tütarettevõtete AS Liviko, AS Balbiino, AS Kitman Thulema, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Roseni Majad OÜ, Kuulsaal OÜ, OÜ Roseni Kinnisvara ja OÜ Salvo finantsnäitajad.\n\nNG Investeeringud OÜ suuremad tegelikud kasusaajad on Creditinfo andmetel Andres Järving 17,85 protsendiga, Jüri Käo 17,75 protsendiga ja Enn Kunila 17,47 protsendiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Kaubamaja suuromaniku NG Investeeringud OÜ konsolideeritud käive kasvas 2020. aastal 1,9 protsenti 889,5 miljoni euroni, puhaskasum kahanes aga 31,6 protsenti 23,3 miljonile eurole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKristin Kuuba pidi tunnistama tugeva tailanna paremust\n\n## Põhitekst:\n\n23 minutit väldanud avageimis jäi 24-aastane Kuuba kiirelt 0:3 kaotusseisu ning oli pikalt tagaajaja rollis. Eestlanna jõudis korra ka 15:15 viigiseisuni, ent enamaks suuteline ei olnud. Kokkuvõttes pani tailannast maailma 13. reket oma paremuse maksma, võites 21:16.\n\n23 minutit kestnud teises geimis haaras Ongbamrungphan juba selge initsiatiivi. Kuuba tõi küll viiginumbrid mitmel korral paari punkti kaugusele, kuid oma mängu leidnud kümnenda asetusega tailanna enam ei vääratanud ja jäi kokkuvõttes veenvalt peale 21:12.\n\nKolmeliikmelise alagrupi täiseduga läbinud Ongbamrungphan lunastas kahe võiduga edasipääsu kaheksandikfinaali. Avamängus peruulanna Daniela Maciase 21:19, 21:13 alistanud Kristin Kuuba jaoks on olümpiamängud lõppenud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sulgpallur Kristin Kuuba kaotas Tokyo olümpiamängude alagrupiturniiri teises mängus tailanna Busanan Ongbamrungphanile 16:21, 12:21 ega kaheksandikfinaali ei pääsenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVatikanis algab korruptsioonis süüdistatava kardinali kohtuprotsess\n\n## Põhitekst:\n\nKoos kardinaliga läksid kohtu alla Londonis tegutsev fondihaldur, vabakutseline luureekspert ja veel seitse inimest, teatas Financial Times.\n\nBecciu on esimene kardinal, kes anti Vatikani kohtusse. Paavst tühistas ka tema puutumatuse.\n\nJuhtum keskendub Vatikani investeeringule Londoni kinnisvaraturul.\n\nBecciut süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja omastamises. Kardinal eitab õiguserikkumisi ja väidab, et ta on vandenõu ohver.\n\nKoroonaviiruse epideemiast tingitud sotsiaalsete piirangute tõttu ei toimu protsess Vatikani tavalises kohtusaalis. Kohtusaal pole piisavalt suur, et mahutada tunnistajaid ja vaatlejaid. Seetõttu toimub istung Vatikani muuseumi saalis.\n\n\"See näitab välismaailmale, et Püha Tool võtab kuritegevust tõsiselt,\" ütles Vatikani üks kõrgemaid majandusametnikke Juan Antonio Guerrero.\n\n\"Ma arvan, et see kohtuprotsess võib Püha Tooli majandusküsimustesse tuua suurema usaldusväärsuse. Süüdistused tulid Vatikanist ja see näitab, et sisekontroll toimib,\" lisas Guerrero.\n\nKoos Becciuga on kohtu all ka fondihaldur Raffaele Mincione. Teda süüdistatakse samuti omastamises.\n\nMincione ettevõtted müüsid 2014. aastal Becciu järelevalve all oleva tehingu raames Vatikanile osaluse Londonis asuvas korterelamus. Püha Tool väidab, et kinnisvaratehingu käigus hinnati Mincione kasuks varasid üles ja Vatikan sai selle käigus märkimisväärset rahalist kahju. Mincione eitab samuti rikkumisi.\n\nKohtu all on samuti luureekspert Cecilia Marognat. Väidetavalt omastas ta Becciu allkirjastatud konsultatsioonilepinguga talle antud raha. Raha oli seotud Aafrikas röövitud nunnade vabastamise läbirääkimistega. Vatikan väidab aga, et Marogna kasutas raha isiklikuks otstarbeks.\n\nVatikan avaldas laupäeval esimest korda andmed oma kinnisvara ja investeeringuid haldava osakonna eelarve kohta.\n\n2020. aasta eelarve järgi kuulub Pühale Toolile 4051 omandiüksust Itaalias ning veel 1120 omandiüksust, mis asuvad Londonis, Pariisis, Genfis ja Lausanne'is.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval algab Vatikanis finantskorruptsiooni juhtumis süüdistatava kardinali Giovanni Angelo Becciu kohtuprotsess.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKasvatusteadlane: ökokriisi ajal on hariduse roll luua uusi väärtusi\n\n## Põhitekst:\n\nProfessor Värri, aitäh inspireeriva raamatu eest! Mis motiveeris teid hariduse ja ökokriisi seostest kirjutama?\n\nJuba vähemalt kümme aastat on mul olnud tõsine mure maailma ökoloogilise olukorra pärast. Murelikuks teeb just see, et kuigi elame keset ökokriisi, on inimesed säilitanud oma endised hoiakud ja suhtumised.\n\nKui raamatu saamisloost rääkida, siis on paslik mainida, et oma päritolult olen maapoiss ja loodusega seotud küsimused on mulle alati olulised olnud. Umbes 35 aastat tagasi levis Soomes rohelise mõtte laine, mis mõjutas ka mind ja pani mind veelgi enam keskkonna peale mõtlema. Konkreetsem märk, et asjad liiguvad vales suunas, oli minu kodukoha jõe olukord. Praegu seda jõge enam ei ole.\n\nKõik see kokku kasvas kõikehõlmavaks ängistuseks, mis tekitas tunde, et nüüd tuleb midagi ette võtta. Mitte ainult oma akadeemilise karjääri, vaid ühiskonna jaoks tervikuna. Nii ma selle raamatu kirjutamiseni jõudsingi.\n\nOlete üpris kriitiline Lääne humanistliku hariduskäsituse suhtes. Milles see seisneb ja miks te arvate, et see on oma aja ära elanud?\n\nLääne kasvatuslikku mõtet on kujundanud antiigi pärand, kristlik mõtlemine ja valgustusperiood. Kõik mainitud eeldavad, et tuleb liikuda täiuslikuma inimese poole ning et tulevik peab olema parem kui minevik ja olevik. Ökoloogilise kriisi ajastul tuleb see pärand ümber hinnata.\n\nTampere Ülikooli kasvatusteaduste professor Veli-Matti Värri Autor/allikas: Erakogu\n\nKasvatuse peamine funktsioon on olnud sotsialiseerimine, mis toob kaasa teatud paradoksi. Ühelt poolt peab kasvatuslik sotsialiseerimine aitama ühiskonda sulanduda. See aga taasloob ja kinnistab parasjagu kehtivat väärtussüsteemi. Eeldusel, et me tahame midagi muuta, on sedalaadi sotsialiseerimine seega osa probleemist. Teisalt peab sotsialiseerimine looma ja kujundama uusi hoiakuid ja väärtusi, sest ainult nii saab lahti öelda olemasolevate mustrite kordamisest.\n\nRaamatus rõhutate, et pidevale täiustumisele suunatud progressinarratiiv põhineb looduse ekspluateerimisel ja see tuleks selja taha jätta. Kui loobume progressist, siis kuidas säilitada usk, et homne võib siiski olla parem kui eilne?\n\nLihtsat vastust siin ei ole, aga kindel on, et samamoodi jätkata ei saa. Me ei saa püüelda lõputu progressi poole, hävitades samal ajal planeeti. Üks asi, mida saab teha, on võtta tõsiselt teadlasi ja nende tehtud prognoose. Omaette küsimus puudutab tehnoloogiat. Tehnoloogiaoptimism eeldab, et ükskõik kui tõsine probleem meid ka ei tabaks, on selle lahendamiseks alati võimalik luua uus tehnoloogia. See mõtteviis on ekslik. Me vajame tehnoloogiat, aga me ei saa ainuüksi sellele loota.\n\nUue maailma poole liikumine tähendab senise heaolu piiramist, mis kindlasti ei ole kerge. Usun, et noorem põlvkond on paindlikum ja suudab oma tarbimisharjumusi hõlpsamini ümber kujundada. Samas tuleb hoolt kanda ka ühiskondliku õiguspärasuse eest.\n\nKasvatus on oma olemuselt seotud lootusega ja peaks algama väikelapse tasandilt. Lapse iseeneses väärtuslikuks pidamine peaks looma pinnase, et temast kasvab noor enesesse uskuv inimene, kellel on julgust ja otsustusvõimet luua uusi maailmu. Uus põlvkond peab vanemast generatsioonist mööda minema.\n\nKui konkreetsemaks minna, siis kuidas peaks haridust ja kasvatust ümber mõtestama ja milliseid samme tuleks selleks astuda?\n\nSee on tõepoolest oluline küsimus: milline on kasvatuse ülesanne ökokriisi ajastul ning milline peaks olema kasvatuse suhe ühiskonna, poliitika ja majandusega? Praegu on haridussüsteem kokku seotud konkurentsil põhineva majandussüsteemiga, mis seab esiplaanile tulupõhise mõtlemise ja muudab hariduse selle sama süsteemi osaks. Nõnda on kasvatuse ülesanne luua tihedas konkurentsisituatsioonis hakkama saavaid nii-öelda turuvalmis inimesi. See aga tähendab, et kasvatuses ei ole vabadust luua alternatiivseid väärtussüsteeme. Põhiline ülesanne ongi seega päästa kasvatus instrumentaalse mõtteviisi küüsist.\n\nSoomes on tulu- ja konkurentsipõhise mõtlemise laienemise vastu olemas omalaadne kaitsekilp. Meil on kasvatusteaduslikku mõtlemist mõjutanud ja kujundanud filosoofid, nagu näiteks Hegel ja Herder, aga ka Soome enda mõtleja Johan Vilhelm Snellman. Õpetajad on meil veel suhteliselt sõltumatud ja nad saavad ise asjade üle otsustada, lähtudes neile omastest ideaalidest.\n\nAga ka Soome ülikoolid on muutunud rahvusvahelise hariduskonkurentsi osaks, kus ülikoolid seatakse paremusjärjestusse. Niisiis elame ühelt poolt keset ökokriisi, teiselt poolt iseloomustab meid konkurentsipõhisus. Selles olukorras tuleks püüelda ökoloogilise kasvatussüsteemi poole, mis seab oma keskmesse looduse hoidmise ja tasakaalu.\n\nRaamatu üks inspiratsiooniallikaid on 20. sajandi fenomenoloogilise filosoofia esindaja Maurice Merleau-Ponty. Kui tavaline on Soome kontekstis kasvatusteaduste ja pedagoogilise mõtte sidumine filosoofiaga?\n\nPigem leidub seda vähe, aga mõnevõrra siiski. Näiteks 19. sajandi rahvuslikus ärkamises olulist rolli mänginud poliitik ja kultuuritegelane Johan Vilhelm Snellman sidus oma kasvatust puudutavad mõtted filosoofiaga. Samuti tuleks märkida paar aastat tagasi meie seast lahkunud filosoofiaprofessor Reijo Valfrid Wileniust. Kasvatuse ja filosoofia seostega tegelevad ka emeriitprofessor Pauli Siljander ja Oulu Ülikooli professor Katariina Holma. Rõõmu teeb kasvatusfilosoofia populaarsuse tõus noorema põlvkonna teadlaste hulgas. Fenomenoloogia ja kasvatusteadusliku mõtte sidumine on siiski üpris haruldane, siin üritan ma teerajaja rollis olla.\n\nOlen märganud, et noorem generatsioon Soomes mõistab kasvatuse ja filosoofia ning kasvatuse ja ökoloogilise mõtlemise sidumise vajadust paremini kui vanem põlvkond.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnakriis sunnib ümber mõtestama erinevaid inimtegevuse valdkondi, sealhulgas haridust ja kasvatust. Ökoloogilise hariduskäsituse poole liikumine eeldab majanduskeskse mõtteviisi kärpimist, väidab Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri oma teoses \"Kasvatus ökokriisi ajastul\". Novaatorile antud intervjuud aitas vahendada raamatu eesti keelde tõlkinud Maria-Magdalena Jürvetson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiamaal Jaapanis avastati teisipäeval rekordarv koroonajuhtumeid\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonanumbrite suurenemine on veelgi vähendamas Jaapani peaministri Yoshihide Suga toetust, mis on möödunud aasta septembris ametisse astunud poliitikul niigi 11 kuu madalaimal tasemel. Ühe põhjusena nähakse pandeemiaga toimetulematust.\n\nLondoni King's College'i rahvatervise instituudi endise juhi Kenji Shibuya sõnul ei saa väita, et hüppeline nakatunute tõus on täielikult olümpiamängude põhjustatud, kuid lisas, et ülemaailmne spordiüritus annab levikule hoogu juurde.\n\nPraegu pead tõstev koroonaviiruse leviku viies laine, kus valdavalt levib delta tüvi, on Tokyo haiglad tõsiselt proovile pannud. Olukord on nii kehv, et Tokyo piirkonna ametnikud otsivad võimalusi lisavoodikohtade loomiseks.\n\nTokyos kehtib nüüd eriolukord, mis lõppeb olümpiamängudega. Tegemist on Tokyo järjekorras neljanda kehtestatud eriolukorraga.\n\nKohalik ringhääling vahendas, et Tokyo peaks kavandatud operatsioonid ja ravi edasi lükkama, et rohkem ressursse COVID-19-vastasesse võitlusse suunata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Parasjagu olümpiamänge võõrustavas Jaapanis halveneb päev-päevalt koroonaviiruse olukord – teisipäeval kinnitati piirkonnas 2848 uut koroonaviirusega nakatumist, mis märgib riigi uut kurjakuulutavat ööpäeva jooksul nakatunute rekordit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet salastas vaktsiinide aruande ärisaladuse märkega\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles ERR-ile, et konkreetselt pole dokumenti võimalik näha, sest see sisaldab andmeid, mis ei kuulu avalikustamisele.\n\n\"Kuivõrd tegemist on teenistusliku juurdluse aruandega, siis see sisaldab erinevaid andmeid, mis on kaitstud erinevate lepingute saladustega või sisaldab isikuandmeid, mis ei kuulu avalikustamisele,\" sõnas Kaas.\n\nKaas ütles, et aruandes uuris terviseamet ainult enda tegevusi külmlaos, näiteks milliseid lepinguid tehti ja milline oli töökorraldus. \"Kõik, mis puudutab tehnilist poolt selgub tehnilise ekspertiisi käigus ja see ilmub riigikantselei kaudu lõppraportisse,\" ütles ta.\n\nTerviseamet teatas esmaspäeval, et esitas aruande riigikantselei juures tegutsevale uurimiskomisjonile. Aruanne lisatakse uurimismaterjalide hulka ning selle põhjal valmib lõppraport, mis on olemuselt avalik dokument.\n\nAndmekaitse inspektsiooni õigusnõunik Liisa Ojangu ütles ERR-ile, et nende praktika on näidanud, kuidas ärisaladuse märkega lisatakse üsna kergesti juurdepääsupiiranguid ja tihti ei suudeta selle vajalikkust ära põhjendada.\n\n\"Nägemata seda dokumenti ma ei julge põhjapanevaid arvamusi öelda, kas need juurdepääsupiirangud on põhjendamatud või ei,\" ütles Ojangu.\n\nOjangu sõnul on harv, kui terve dokument on juurdepääsupiiranguga. Ta lisas, et tihti unustatakse ära, kuidas teabenõude korral tuleb väljastada see osa dokumendist, millele juurdepääsupiirangud ei laiene.\n\nImre Kaas lisas, et külmlao temperatuuritõusu juhtumiga seoses ei soovi terviseamet midagi salastada, seega otsitakse võimalusi, et aruanne avalikuks teha.\n\n\"Ma olen kindel, et avalikkuse huvi kaalub üles selle aruande puhul need kitsendused, mis seatud on,\" ütles Kaas.\n\nTerviseamet teeb aruandest ülevaate kolmapäevasel pressikonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti külmlao temperatuuritõusu tõttu hävinud vaktsiinide juurdluse aruande juurdepääsupiirangu aluseks on märgitud ärisaladus, kuid lisaks sellele on terviseameti sõnul veel kaks sätet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSAdrag queenSasha Velour esineb märtsis Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nTema etendus \"Smoke & Mirrors\" on maailmas seni ainulaadne ja kõige mastaapsem one-queen drag show. \"Smoke & Mirrors\" on haaravate visuaalide ja hingematvate üllatustega autobiograafiline fantaasia, mida artist etendab läbi lip-sync 'i.\n\nHelirida liigub Judy Garlandist Le Tigreni, lisaks näeb ka Velouri klassikaks saanud numbreid nagu \"So Emotional\" (Whitney Houston) ja \"Cellophane\" (Sia). Artist kasutab läbivalt teatraalseid võtteid, et langetada soo, leina, kuulsuse ja kogukonna maske.\n\n\"Smoke & Mirrors turnee saab olema kõik ja enamgi veel! Lana on väljas, Britney on sees...ja me läheme Prahasse! Globaalselt ootamatu paus andis meile võimaluse kasvada ja areneda. Ma ei jõua ära oodata, et seda kõike teiega jagada!\" on Sasha Velour oma uue turnee eel põnevil.\n\nEtenduse piletid tulevad müüki 30. juulil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "21. märtsil 2022 toimub Alexela kontserdimajas Eestis veel seninägematu drag show, mille nimikülaline on USA populaarseim drag queen Sasha Velour.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Malbe kosmosepõnevik\n\n## Põhitekst:\n\nIsaac Asimov on kindlasti kõige enam tuntud oma Asumi-sarja poolest, mis kujutab Galaktikaimpeeriumi ja nn psühhoajaloo kontseptsiooni. Sealjuures on huvitav, kuidas nii selle idee kui ka teised olulisemad (nagu nn robootika kolme seadust kirjeldavad tööd) lõi ta juba oma ilukirjandusliku loomingu varasel perioodil, 1940--1950ndatel.\n\n\"Nemesis\" pärineb aga autori teisest, peamiselt 1980ndatesse kuuluvast loomeperioodist. Selle järgu loomingut on peetud esimesest nõrgemaks, tõenäoliselt seetõttu, et peamiselt koosnes see Asumi- ja robootikaideedele erinevate eel- ja järellugude kirjutamisest. Tahes-tahtmata ei ole sellistel lisandustel enam originaaliga võrreldavat sära.\n\nSelles osas lisabki \"Nemesisele\" natuke rohkem iseloomu teose eraldiseisvus. Kuna see pole aheldatud millegi endast suurema külge, nagu mainitud eel- ja järellood, on sel piisavalt ruumi olla just tema ise. See tähendab antud juhul olla üks parajas mahus, paraja hulga tegelaste ja parajas kaalukategoorias ideedega kosmosepõnevik.\n\nLoo tegevus toimub millalgi 23. sajandil, kus Maa on vaene ja ülerahvastatud ning jõukamad kogukonnad on koondunud erinevatesse Päikesesüsteemi orbiitidel tiirlevatesse hiiglaslikesse kolooniatesse. Üks suurimatest sellesugustest, Rootori-nimeline koloonia on juba välja töötanud ka valguskiirusel liikumise tehnoloogia ja valmistub oma juhi, Janus Pitti mahitusel tähtede poole lahkuma.\n\nKuid just siis annab sama koloonia astronoom Eugenia Insignia teada, et ta on avastanud tähe, mis asub Päikesest vaid kahe valgusaasta kaugusel ning on teatud põhjustel seni varjatuks jäänud. Haarates võimalusest, suundubki koloonia just selle, Nemesiseks nimetatud tähe suunas. Kuid nende lahkumise saladuslikkus paneb Maa luurejuhti Kattimoro Tanayamat halba aimama.\n\nNing see aimdus pole sugugi alusetu. Nagu astronoom Insignia välja selgitab, liigub Nemesis aeglaselt Päikesesüsteemi suunas ja võib sealse hapra gravitatsioonitasakaalu lõpuks segi lüüa, muutes Maa elamiskõlbmatuks. Koloonia juht Pitt hoiaks seda infot oma varjatud põhjustel aga pigem saladuses. Insignia ebaharilikult tundlik tütar Marlene omakorda tajub Nemesise süsteemis midagi veidrat ...\n\nTore on muidugi nentida, et kõigi nende mõistatuste ja ohtude lahendused on oma iseloomult klassikaliselt asimovlikud. Usk kaine mõistuse jõudu ja vähemalt enamike inimeste loomuomasesse heasoovilikkusesse kuulub väga selgelt autori iseloomu juurde. Targad inimesed vaidlevad seal lahenduskäikude üle, kuid on nõus valima kõige tõenäolisema -- ja korrigeerivad oma lähenemist, kui see valeks osutub.\n\nAsimovi tuntuimatest teostest eristabki seda hilisema perioodi raamatut eelkõige suurem tähelepanu tegelaste ja nende omavaheliste suhete osas. Kuigi võib öelda, et see pole jätkuvalt autori tugevus, võib selline teos sobida isegi paremini lugejale, kellele Asimovi stiil on tundunud muidu liiga steriilne ja ideepõhine.\n\nPuudu pole ka tänapäevasele lugejale äratuntavatest teemadest. Asimov puudutab siin näiteks inimkogukondade mitmekesisuse ja ühetaolisuse kui erinevate valikute konflikti. Samuti näitab ta seda, kuidas ka alles tuhandete aastate pärast Maad elamiskõlbmatuks muutva hädaohuga tuleb hakata tegelema kohe, ning võimaluste ring muutub iga hetkega ahtamaks.\n\nKõige selle juures peab siiski arvestama, et \"Nemesis\" ei ole särav täht Asimovi loomingu paremiku taustal. Asjatundlikult kirjutatud kosmosepõnevik on see aga küll ning lugemise teeb meeldivalt mahedaks just autorile omane positiivsus ning usk headuse ja mõistuse võitu. Midagi sellist on juba iseenesest vajalik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\n\nIsaac Asimov\n\n\"Nemesis\"\n\nTõlkinud Tatjana Peetersoo\n\nFantaasia 2021\n\n440 lk", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes tuvastati 612 uut koroonajuhtumit\n\n## Põhitekst:\n\nViimase kahe nädalaga on registreeritud 4905 nakatumist, mida on 1953 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil, mil leidis kinnitust 2952 nakatumist.\n\nPandeemia algusest peale on Soomes registreeritud pea 103 900 nakkusjuhtu.\n\nLätis leidis viimase ööpäevaga kinnitust 68 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval terviseamet. Viiruse pärast suri kaks inimest.\n\nRiigis poogiti esmaspäeval COVID-19 vastu 4623 inimest, neist 1778 said vaktsiini esimese annuse, 2318 teise ja 527 vaktsineeriti Johnson & Johnsoni ühekordse vaktsiiniga.\n\nVaktsineerimise tempo on langenud mitu korda võrreldes maiga, kui päevas vaktsineeriti üle 16 000 inimese.\n\nLeedus tuvastati viimase ööpäeva jooksul 211 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval statistikaamet.\n\nJuba viiendat päeva ei ole ükski nakatunu surnud.\n\nViimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta kerkis 70,9-ni, positiivsete testide osakaal kasvas 2,2 protsendini päevas.\n\nLeedus on alates pandeemia algusest andnud positiivse koroonaproovi 281 284 inimest, COVID-19 tagajärjel on surnud 4411 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes leidis viimase ööpäevaga kinnitust 612 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval terviseamet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveidi alistanud Sakkari langes Svitolina vastu konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma kuues reket Svitolina läks kaheksandikfinaalis vastamisi avaringis Eesti esireketi Anett Kontaveidi konkurentsist lülitanud kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 19.). Koguni kaks tundi ja 41 minutit väldanud tasavägises matšis võitis Sakkari küll avaseti 7:5, ent kaotas teise seti Svitolinale 3:6 ja otsustava kolmanda seti 4:6.\n\nVõistlustules jätkavatest mängijatest kõrgeimat asetust omav 26-aastane Svitolina, kes jõudis ka Rio mängudel veerandfinaali, läheb kaheksa parema hulgas vastamisi Itaalia tennisisti Camila Giorgiga (WTA 61.), kes võitis tšehhitar Karolina Pliškovat (WTA 7.) 6:4, 6:2.\n\nTeistes selgunud veerandfinaalpaarides kohtuvad Anastassia Pavljutšenkova ja Belinda Bencic ning Paula Badosa ja Marketa Vondroušova. Viimase veerandfinalisti selgitavad Donna Vekic ja Elina Rõbakina, kelle omavahelise mängu võitja kohtub kaheksa seas Garbine Muguruzaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängude tenniseturniiril on naiste üksikmängus selgunud kolm veerandfinaalpaari. Heas hoos jätkab neljandat asetust omav ukrainlanna Elina Svitolina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArikas: reisiparvlaeva Tõll musta kasti andmed on veel laekumata\n\n## Põhitekst:\n\nKui enamik komisjoni koosolekust hõlmas reisiparvlaeva Estonia huku uurimisega seonduvat, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas, kas vastab tõele, et president Kersti Kaljulaid väisas Tõllu õnnetuse eel kaptenisilda ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.\n\nArikas märkis, et ohutusjuurdluse keskus ei ole seni laekunud andmete põhjal pidanud vajalikuks Tõllu asjus menetlust alustada, ka ei ole nende asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus.\n\nKüll aga kinnitas Arikas, et andmete kogumine alles käib ning ei saa välistada, et ühel hetkel tekib vajadus ka ohutusjuurdluse avamiseks. Näiteks on veel laekumata laeva musta kasti andmete lugem.\n\nArikas lisas, et ohutusjuurdluse keskuse ülesanne on uurida õnnetuse tehnilisi asjaolusid juhul, kui on oht, et need võivad korduda.\n\n21. juulil Virtsu sadamast teel olnud ja Kuivastu sadamasse kell 14.40 randuma pidanud parvlaev Tõll sõitis neljasõlmese kiirusega vastu sadamakaid, mille tagajärjel deformeerus sõidukite pealesõiduramp täielikult. Kuivastu sadama turvakaamera salvestuselt on näha, et kokkupõrge oli väga tugev, samas aluse kerel visuaalselt suuri vigastusi näha ei ole.\n\nParvlaeva pardal oli ka president Kersti Kaljulaid, kelle auto sai kokkupõrkes kergelt viga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Estonia laevahuku toetusrühma ees koos minister Jaak Aabiga teisipäeval aru andmas käinud ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas märkis, et Kuivastu sadamas õnnetusse sattunud reisiparvlaeva Tõll musta kasti andmed on veel laekumata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Paasoja lõi taas Raplaga käed\n\n## Põhitekst:\n\nHiiumaal korvpalliga alustanud tagamees liikus ühel hetkel edasi KK Pärnu noortesüsteemi ning tegi hooajal 2009/10 samas tiimis ka oma kõrgliigadebüüdi. Pärast kolme aastat Pärnus liikus Paasoja edasi Raplasse, kus pallis viis järjestikust hooaega, vahendab Korvpall24.ee.\n\nSeejärel sai tagamees võimaluse ennast proovile panna välismaal, kui hooajal 2017/18 mängis ta Rumeenia kõrgliigas Craiova meeskonnas ja aasta hiljem Kreeka esiliigas Psychiko BC ridades. Seejärel naasis Eesti koondislane üheks hooajaks kodumaale ning proovis BC Kalev/Cramo särgis VTB Ühisliiga taset.\n\nEelmisel hooajal siirdus Paasoja taas piiri taha, kui teenis lepingu Hispaania esiliigas ehk LEB Goldis. Kahjuks kalendriaasta lõpus saadud raske põlvetrauma tõttu piirdus ta kõigest kuue liigamänguga, kus kogus keskmiselt 19,3 minutit, 4,5 punkti, 2,2 lauapalli, 1,2 vaheltlõiget ja ühe resultatiivse söödu.\n\n\"Mul on väga hea meel ja ootusärevus, et taaskord saan Rapla särgi selga tõmmata ja Sadolin spordihoones Eesti parimate korvpallifännide ees mängida. Ootan kohtumist meeskonna ja uue treeneriga, et saaksime hakata valmistuma loodetavasti väga edukaks hooajaks. Isiklikus plaanis võin öelda, et see hooaeg tuleb täiega panemise hooaeg,\" kommenteeris Paasoja klubi Facebooki lehel.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rapla korvpallimeeskond lõhkas esmaspäeva hommikusse korraliku pommi, kui teatas, et eelmisel hooajal Hispaania esiliigaklubi Real Valladolidi hingekirja kuulunud 28-aastane ja 191 cm pikkune Martin Paasoja tõmbab taas selga just Rapla tiimi särgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMo Farahit treeninud Alberto Salazarile määrati eluaegne juhendamise keeld\n\n## Põhitekst:\n\nKuubal sündinud, kuid Ameerika Ühendriikide kodakondsust omav endine treener on töötanud koos mitmete maailma tippjooksjatega, teiste seas ka olümpiavõitja ja maailmameistri Mo Farahiga.\n\nSalazar oli Nike Oregon Projecti, mis koondab USA pikamaajooksjaid, et ühiselt ala ja jooksjate taset edendada, peatreener aastani 2019. Siis otsustas USA Antidopinguagentuur treeneri ametist eemaldada, sest tuli välja, et endine tippsportlane soovitas ja hõlbustas jooksjatel dopingut kasutada. Salazarile määrati toona nelja aasta pikkune treenimiskeeld. Peale Salazari eemaldamist lõpetas projekt tegevuse.\n\nSalazar on ka ise tippspordiga tegelenud – aastast 1980 võitis mees kolm järjestikust New Yorgi maratoni. Peale seda jätkus tema karjäär treenerina.\n\nKui Salazar peaks tahtma otsust edasi kaevata, on tal selleks aega 10 tööpäeva.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA Turvalise Spordi Keskus määras kergejõustikutreener Alberto Salazarile igavese kergejõustiklaste treenimise keelu, kui selgus, et 62-aastane endine pikamaajooksja on treenitavaid emotsionaalselt ja seksuaalselt väärkohelnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSõiduvõidu teeninud Rammo jätkab 14. kohal\n\n## Põhitekst:\n\nRammo, kes oli neljandas sõidus kaheksas, edestas viiendas sõidus teiseks tulnud austraallast Matt Wearni ja kolmanda koha saanud britti Elliot Hansoni.\n\nJärgnenud kuuendas sõidus sai Rammo kirja 21. koha. Et see oli eestlase seni kehvim tulemus, läheb see mahaarvamisele.\n\nÜldarvestuses jätkab Rammo 57 kohapunktiga 14. positsioonil. Esikohal on Küprose purjetaja Pavlos Kontides (18), kellele järgnevad Matt Wearn (27) ja brasiillane Robert Scheidt (33).\n\nLaser-klassis on kokku kavas kümme sõitu ja lisaks medalisõit. Kokku on võistlustules 35 purjetajat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Purjetamise Laser-klassis võistlev Karl-Martin Rammo teenis Tokyo olümpiamängudel teisipäeval sõiduvõidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nBezos lubas anda NASA-le kaks miljardit dollarit\n\n## Põhitekst:\n\nBezos tahab, et NASA teeks koostööd tema kosmosetööstusettevõtte Blue Originiga. NASA väidab aga, et saab lubada ainult ühte partnerit. Selleks on miljardär Elon Muski firma SpaceX.\n\n\"Ilma konkurentsita lükkuvad NASA lühi- ja pikaajalised Kuu missiooni ambitsioonid edasi. Selle käigus makstakse rohkem ja ei teenita riiklikke huve,\" kirjutas Bezos NASA uuele juhile Bill Nelsonile.\n\n\"Oleme valmis NASA-t aitama eelarvega ja maandama tehnilisi riske,\" lisas Bezos.\n\nNASA Artemise programmi eesmärk on viia esimene inimene Kuule pärast 1972. aastat. Samuti plaanitakse luua ka püsiv baas, teatas The Times.\n\nEelmisel nädalal külastas Bezos isiklikult ilmaruumi.\n\nBezose varanduse väärtus on umbes 153 miljardit dollarit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veebikaubamaja Amazoni asutaja ja maailma rikkaim mees Jeff Bezos lubas rahastada USA tagasipöördumist Kuule rohkem kui kahe miljardi dollariga. Bezos tahab väidetavalt rahastada USA kosmoseagentuuri NASA eelarvet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimesed surfi olümpiakullad läksid Brasiiliale ja USA-le\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste lühikese lainelaua finaalis alistas Ferreira jaapanlase Kanoa Igarashi. Brasiillane kogus enda soorituse eest 15,14 punkti, jaapanlane aga 6,60. Pronksimatšis võidutses austraallane Owen Wright, alistades Brasiilia surfari Gabriel Medina.\n\nNaiste lühikese lainelaua finaalis läks Carissa Moore vastamisi Lõuna-Aafrika Vabariigi esindaja Bianca Buitendagiga. Moore sai oma esituse eest 14,93 punkti, hõbedale tulnud Buitendag aga 8,46. Pronksi võitis jaapanlanna Amuro Tsuzuki, kes alistas ameeriklanna Caroline Marksi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esimest korda olümpiamängude kavva kuuluvas surfis saatis edu brasiillast Italo Ferreirat ja ameeriklannat Carrisa Moore'i.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVeesaar: trennis Kotsari vastu mängimine oli uus kogemus\n\n## Põhitekst:\n\nAudentese Spordiklubist tuule tiibadesse saanud ja praegu Madridi Reali noortesüsteemi kuuluv Veesaar sõnas Delfile antud intervjuus, et Maik-Kalev Kotsari vastu pusimine oli uudne kogemus.\n\n\"Lõbus oli. Erinev. Uus kogemus. Päris suure kehaga ja päris kaval ka. Oli tegemist. Päris selliseid Hispaanias veel vastu ei tule,\" rääkis Veesaar treeningu järel Kotsariga korvi all võitlemisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste korvpallikoondis kogunes eile õhtul ühistreeninguks Saku Suurhalli, et valmistuda eelseisvateks maavõistlusmängudeks Islandi, Taani ja Soome vastu. Mõni tund enne trenni algust otsustasid treenerid rahvusmeeskonna juurde kutsuda ka 17-aastase ja 211 sentimeetri pikkuse Henri Veesaare.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWe Love The 90s avalikustas esinejate järjekorra\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäev, 29.07\n\nMC Allan Roosileht\n17.00 DJ Allan Roosileht\n19.00 Alice DJ\n20.00 DJ Sash\n21.00 Groove Coverage\n22.00 Cascada\nO fficial afterparty at Venus Club\n\nReede, 30.07\n\nMC Allan Roosileht\n17.00 DJ Allan Roosileht\n19.30 DJ Cityflash & Laura-Ly Live\n20.30 Caater\n21.30 DJ Jerome\n22.30 Scooter\nO fficial afterparty at Venus Club\n\nLaupäev, 31.07\n\nMC Allan Roosileht\n17.00 DJ Allan Roosileht\n18.30 Nancy\n19.30 Breigi 35. juubeli show\n20.30 Sin with Sebastian\n21.30 Julia Volkova\n22.30 Ice MC\n23.30 East 17\nOfficial afterparty at Venus Club\n\nKoroonatõrgete tõttu ei saa sel aastal osaleda Katrina and The Waves. Artist on lubanud osaleda järgmise aasta festivalil.\n\nKorraldaja tuletab meelde, et vihmavarjud ei ole ürituse alal lubatud. Vihmakeepe saab vajadusel kohapealt soetada.\n\n2020. aastal soetatud festivali pääsmed kehtivad ka selle aasta festivalil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurfestival We Love The 90s, mis toob Tallinna lauluväljakule üle pika aja staaride paraadi, avaldas nüüd kolmepäevase ürituse ajakava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Kulli ajalootund. Lermontov kui hamletlik luuletaja\n\n## Põhitekst:\n\nVene luuletaja Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814 – 27. juuli 1841) hukkus 180 aastat tagasi duellil Nikolai Martõnoviga (1815 – 1875).\n\nKui lugesin keskkoolipäevil eksistentsialismiklassikute Camus' ja Sartre'i tekste (esmalt Camus' absurdi-esseed \"Sisyphose müüt\" ja Sartre'i autobiograafiat \"Sõnad\"), siis näis nendega elutundeliselt üsna hästi haakuvat ka Lermontovi looming. Ja kui hilisteismelisena asusin enda jaoks koostama (tüseda kaustiku näol) \"Eksistentsialismi entsüklopeediat\", siis valisin kirjanikest sinna ka Lermontovi.\n\nTema luule uljas pessimism, julge eituse vaim, oma (tihti tumedate) kirgedega visa võitlemine, erakordne trots, protestivaim ja mässumeel, aga ka näiteks tema suurepärase romaani \"Meie aja kangelane\" peategelane, \"üleliigne inimene\" Petšorin, olid noorele inimesele väga lähedased.\n\nSeejuures võiks ka meenutada, et oma mõttetiheda monoloogromaani \"Langus\" ingliskeelsele väljaandele lisas Camus motona tsitaadi Lermontovilt: \"Meie Aja Kangelane, mu armulised härrad, on tõepoolest portree, kuid mitte ühest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupõlve pahedest nende täies arengus.\"\n\nMa ei riskiks siiski teha Lermontovist puhtakujulist eksistentsialisti, küll aga on tal, kõiges kahtlejal, minu silmis üpris palju ühist Shakespeare'i Hamletiga.\n\nOma essees \"Juhan Viiding – Eesti Hamlet\" kirjutas Mihkel Mutt: \"Mida peab väärikas inimene tegema, kui ta mõistab, et võita ei ole tal lõpuks niikuinii mingit šanssi? Kas kohe lõpetada või kõige kiuste siiski edasi võidelda? See küsimus on euroopa kultuuris äärmiselt püsiv. Ja minu lemmikmõtlejad on need, kes väidavad, et tõeline heroism ja inimvaimu suurus peituvad just selles, kui kõige kiuste võidelda, nii kaua kui suudad.\" 1\n\nSelline idealistlik surmapõlglik võitlejanatuur oli ka Lermontov.\n\nMihhail Lermontovi joonistus.\n\nIlma emata ja isata, vaid vanaema juures üleskasvanud lapsena tajus Lermontov väga varakult oma üksindust ja erandlikkust. Ülimalt läbinägelik, kriitiline ja paljastav vaim üllatab juba tema esimestes luuletustes. 2\n\nEnt selle kriitilisusega kaasnes paraku ka teatud küüniline hoolimatus, seda ka omaenese elu suhtes. Tolle aja tuntuim kriitik Belinski on ühes erakirjas aastast 1840 öelnud Lermontovi kohta: \"See üliuljas vene pea otse kipub noa otsa.\" 3\n\nIlmse mõnuga pilkas ja mõnitas Lermontov oma varasemat sõpra Nikolai Martõnovit, mis lõpuks viiski traagilise duellini.\n\n* * *\n\nBelinski kirjutas pärast luuletaja surma: \"Lermontov jääb Puškinist kaugele maha kunstipärasuselt ja virtuooslikkuselt, musikaalses ja vetruv-nõtkes värsis (–-); kuid sisu, mis on ammutatud sügavaima ning võimsa loomuse põhjast, hiiglaslik hoog, deemonlik lend ... — see kõik sunnib mõtlema, et Lermontovis me kaotasime luuletaja, kes sisu poolest oleks jõudnud kaugemale Puškinist.\" 4\n\nPuškin oli lennukam, säravam, inimlikult avaram ja mitmekesisem, Lermontov aga teravam ja äärmuslikum, puhastverd maksimalist. Oma essees \"Lermontov ja Byron\" on Ants Oras asetanud Lermontovi just kõikehõlmava mässumeele poolest isegi Byronist ettepoole:\n\n\"...nagu Byron tundis ta end üksiklasena keset oma aega ja kõrgemana sellest ajast — väljavalitud võitlejana vabaduse ideaalide eest; nagu Byron tundis ta enda kannul mõttedeemonit, kõikjal oleviku mürgist tuuma paljastavat analüüsi vaimu; nagu Byron oli ta kirglikult ja sügavalt tundev, valuliselt uhke hing. Lermontovi paatose pinevust, ta protestiva tahte võimsust ei ületa isegi Byron. Pigemini on lugu ümberpöördult.\" 5\n\nKui aga nõukogude ajal püüti igati esile tõsta Lermontovi kui ühiskonnakriitikut \"süveneva despotismi tingimustes\" (mitmed tema vastavad värsid on lausa prohvetlikult aktualiseerunud ka praegusel Venemaal), siis võiks tänapäeva lugeja teda hinnata eeskätt kui inimeksistentsi üle kirglikult juurdlevat, isiksuse sisevastuolusid uurivat illusioonivaba psühholoogi.\n\nOlgu siin meenutatud üht Lermontovi tuntuimat luuletust, tema loomingu visiitkaarti.\n\nON IGAV JA KURB\n\nOn igav ja kurb – pole ühtki, kes ulataks käe,\n\nkui murede küüsis end laastad...\n\nKui loota veel? Milleks, kui täitumist iial ei näe?\n\nKuid aastad need kaovad – kõik paremad aastad!\n\nKui armastaks? Keda? Ei kesta ju jäädavalt see,\n\nkuid hetkeks ei tasu ju vaeva...\n\nKui endasse vaataks? Seal midagi rõõmu ei tee,\n\nkui palju ka möödunu tuhas ei kaeva.\n\nJääb kirgede tuhin, kuid seegi kord lahkuma peab,\n\nsest mõistus on kohtunik vali,\n\nja kõik meie elu – kes teraselt vaatab, see teab –\n\nmuud pole kui rumal ja labane nali.\n\n1840 (tõlkinud August Sang 6)\n\n1 Mihkel Mutt, \"Juhan Viiding – Eesti Hamlet\" – Sirp 28. mai 2004, lk 12\n2 Tõlkevalimikus \"Luuletusi\" (1964) on tema varasem looming (1829–32) paigutatud raamatu lõputsüklisse \"Noorpõlve luuletused\" (lk 99–181).\n3 Tsiteeritud artiklist: Boriss Eichenbaum, \"M. J. Lermontov\" – Viisnurk 1941, nr 5/6, lk 412\n4 Samas, lk 415\n5 Ants Oras, \"Lermontov ja Byron\" – Vikerkaar 1988/1, lk 56. Essee on ilmunud ka Orase raamatus \"Luulekool. III, Ilus, haljas\", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 70–81.\n6 Mihhail Lermontov, \"Luuletusi\", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 54. Poeedi esindusliku valimiku, 50 luuletust leiab väljaandest: \"Maailma luule. Kuldne klassika\", Tallinn 2006, lk 575–636.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aivar Kull analüüsib oma Ajalootunni-sarja järjekordses loos Mihhail Lermontovi luuleloomingut ja inimnatuuri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTadžiki presidendi sugulased andsid riigi tervishoiuministrile peksa\n\n## Põhitekst:\n\nTervishoiuministrit Jamoliddin Abdullozodat ja teisi meditsiiniametnikke rünnati kohe pärast seda, kui presidendi õde Qurbonbi Rahmonova oli surnud, teatas Rferl.\n\nPresidendi õde maeti 21. juulil.\n\nAllikate sõnul said minister ja ametnikud rängalt vigastada. Rünnakute osas algatati ka eeluurimine.\n\nRahmoni kritiseerivad mitmed rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid. Rahmoni süüdistatakse usuvabaduste ja inimõiguste rikkumistes.\n\n25. juulil sai Tadžikistan 1,5 miljonit ravimifirma Moderna koroonavaktsiini annust. USA annetas vaktsiinid rahvusvahelise vaktsiinijaotussüsteemi Covax raames. Sel puhul toimus ka pressikonverents. Tervishoiuministrit seal ei olnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoni kolm sugulast andsid riigi tervishoiuministrile rängalt peksa, kuna Rahmoni sugulaste ema suri koroonaviiruse tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga tuvastati 193 uut koroonajuhtu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 87,2, teatas terviseamet.\n\nÖöpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit.\n\nTeisipäeva hommikul viibis haiglas 37 COVID-19 patsienti, kellest intensiivravi vajab kolm. Neist omakorda juhitaval hingamisel on kaks inimest.\n\nHaiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 20 inimest (54 protsenti).\n\nÖöpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1271 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 79 inimesel. 56 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.\n\nTartumaale lisandus 39, Pärnumaale 20, Ida-Virumaale 16 ja Põlvamaale viis uut nakkusjuhtu. Järvamaale lisandus kolm, Lääne-Viru-, Valga-, Rapla- ja Võrumaale kaks, Hiiu-, Lääne- ja Viljandimaale üks uus positiivne testitulemus. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 20 juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.\n\nTeisipäeva hommikuks oli vaktsineerimisi tehtud kokku 624 720 inimesele, kellest 75 890 vaktsineerimine on pooleli. 548 830 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Ööpäeva jooksul manustati 5603 doosi, kokku on manustatud 1 108 881 vaktsiinidoosi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis koroonaviiruse 3243 proovi, millest positiivseks osutus 193 testi ehk kuus protsenti võetud proovide koguarvust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik eitab kaotust puudega inimeste vedamist puudutavas kohtuasjas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lux Express on veidi asjadest ette jooksnud. Kogu teema on alles halduskohtu menetluses, ühtegi otsust veel pole,\" ütles MKM-i pressiesindaja Taavi Audo ERR-ile.\n\nBussiettevõte saatis teisipäeval välja pressiteate, milles väidab, et Eestis 20 aastat kehtinud seadus, mis kohustab bussiettevõtteid tasuta ja riigi hüvitiseta vedama puudega inimesi ning koolieelikuid, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ettevõte järeldas seda Euroopa Komisjoni 20. juulil edastatud seisukohast Euroopa Kohtule kohtuasjas, mis puudutab Lux Expressi 2019. aastal algatatud vaidlust Eestis ühistranspordiseaduse kooskõla kohta põhiseadusega.\n\nLux Express Estonia AS pöördus 2019. aasta juulis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid. Samasisulise kaebusega pöördusid halduskohtusse veidi hiljem veel kolm Eesti bussiettevõtet.\n\nSenises kohtumenetluses on Eesti riiki esindav MKM väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine, edastas Lux Expressi esindaja. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul nõuab ettevõte ühistranspordiseaduse paragrahv 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja riigilt kahju hüvitamist.\n\nAsja menetlev halduskohus otsustas küsida enne oma otsuse tegemist hinnangut Euroopa Kohtult, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohtu otsuseni on halduskohus siseriikliku kohtumenetluse peatanud.\n\n\"Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kohtule esitatud seisukohas on üheselt väljendatud seisukohta, et kommertsalustel reisijate liinivedu teostatavatele ettevõtjatele pandud kohustus vedada teatud kategooriasse kuuluvaid reisijaid tasuta, nagu käesoleval juhul on pandud ühistranspordiseaduse paragrahvis 34, kujutab endast avaliku teenindamise kohustust. Samuti asub Euroopa Komisjon seisukohale, et Eesti ühistranspordiseaduse paragrahv 34, mis sätestab, et sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Sisuliselt asub Euroopa Komisjon sellega seisukohale, et Eestis alates 2000. aastast kehtiv regulatsioon on õigusvastane,\" edastas Lux Express.\n\n\"Lux Expressi poolt viidatud Euroopa Komisjoni seisukoht on esitatud pooleli olevas Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-614/20 protsessi kaasatud ühe osapoole hinnanguna, mis ei oma meile hetkel õiguslikku tähendust. Õigusliku mõjuga otsuse selles küsimuses annab vaid Euroopa Kohus, pärast mida saab halduskohus menetlusega jätkata,\" rõhutas Audo. \"Kuna tegemist on pooleli oleva kohtuasjaga nii Euroopa Kohtus kui ka Eesti halduskohtus, siis enne kohtulahendeid MKM antud teemal õiguslikke hinnanguid anda ei saa,\" lisas ministeeriumi esindaja.\n\nLux Expressi kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Carri Ginter ütles pressiteate vahendusel, et on tänulik Tallinna Halduskohtu kohtunikule, kes küsimuse Euroopa Kohtusse saatis. \"Riik püüdis viimase võimaluseni väita, et Euroopa Liidu õigus siin ei kohaldu. Edasi saab vaidlus keskenduda sellele, kui palju tuleb riigil bussiettevõtjatele hüvitist maksta,\" ütles Ginter.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on bussifirma Lux Express väited justkui riik oleks sisuliselt juba kaotanud kohtuvaidluse puudega inimeste ja laste tasuta vedamise üle enneaegsed ning protsess võib veel kaua kesta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKivioja: see oli väga suur ebaõnnestumine\n\n## Põhitekst:\n\nParaku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma.\n\n\"Sellele on raske vastata, mis täpselt juhtus,\" kommenteeris Kivioja Eesti Olümpiakomiteele ujumist. \"Ma kuskil 800-900 m peal olin veel grupiga kontaktis, aga siis läks tempo veel rohkem üles ja ma ei suutnud sellega kaasa minna. Kui vahe tekkis, siis see lihtsalt kärises. Mul polnud enam midagi teha, et seda tagasi teha.\"\n\n\"Rattas olid tingimused niivõrd rasked, et tuulega üksi võidelda oli väga raske. Kahjuks oli täna väga suur ebaõnnestumine. Ma tõesti võitlesin lõpuni. Muidugi olen väga pettunud, aga loodetavasti saan sellest kiiresti üle ja liigume edasi.\"\n\n\"Hetkel on kindlasti suur pettumus, aga ma arvan, et tähtis on kogu see teekond siia. Selle viie aasta jooksul olen kogenud ka palju positiivseid emotsioone. Loodan, et suudan sellest võtta ka positiivseid asju ja tugevamaks saada,\" lisas 28-aastane triatleet.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rio de Janeiro olümpia 44. triatleet Kaidi Kivioja läks teisipäeval Tokyos starti suurte lootustega, et kui ujumine õnnestub, on ta ratta- ja jooksurajal võimeline üllatama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA vabariiklasest senaator: järgmistel vahevalimistel kordub 1994. aasta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et järgmine aasta saab uuesti olema 1994. aasta. Riigis on meeletu inflatsioon, kuritegevus on kontrolli alt väljas. Riigijuhid ei tea, mida nad teevad, puudub pädevus. Vabariiklaste partei tuleb tagasi suurelt, kui seame üles õiged inimesed,\" ütles Graham.\n\n1994. aastal saavutasid vabariiklased kongressis esimest korda enamuse pärast 1952. aastat. Vabariiklased saavutasid siis enamuse ka senatis.\n\n2022. aastal peavad vabariiklased kongressis enamuse saavutamiseks juurde võitma ainult viis kohta. Senatis on enamuse saavutamiseks vaja ainult ühte kohta, teatas The New York Post.\n\n\"Ma arvan, et me võtame senati tagasi, kui me just ise midagi väga valesti ei tee,\" ütles Graham.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA senaator Lindsay Graham ütles esmaspäeval, et järgmise aasta vahevalimised on vabariiklastele sama edukad kui 1994. aasta vahevalimised. Vabariiklased saavutasid kongressis 1994. aastal enamuse esimest korda pärast 1952. aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa võimlejad astusid paljastava trikoo vastu\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa naiste võimlemisvõistkond võistles pühapäeval Tokyo olümpiamängude kvalifikatsioonis punast ja valget värvi võistlusvormis, milles on kombineeritud trikoo ja pahkluudeni ulatuvad retuusid.\n\nSilmapaistva kostüümi eesmärk on võidelda spordiala seksualiseerimise vastu ja võimlejad leiavad, et naised peaksid saama ise valida, milliseid riideid võisteldes kannavad.\n\nUudne võistluskostüüm sai palju tähelepanu ka sotsiaalmeedias, kus naised üle maailma rääkisid oma kogemustest kohustuslikus korras nappides riietes võistlemisest ja koolitundides osalemisest.\n\nplus they look cool as hell?? sarah voss of the german team is credited as stating that many girls + women quit the sport due to the revealing nature of the traditional leotard. unitards are legal in intl gymnastics + the german team hopes to normalize their use in competition! pic.twitter.com/SkS7kXa0G4\n\n— miss sandwrist (@McGloinTheDark) July 25, 2021norra\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa võimlejad pööravad tähelepanu nais- ja meessportlaste võistlusriiete erinevatele regulatsioonidele ning kannavad napi trikoo asemel tervet keha katvat kostüümi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJanika Lõiv sai olümpiadebüüdil 17. koha\n\n## Põhitekst:\n\nAjaga 1:23.17 finišeerinud 31-aastane olümpiadebütant Lõiv kaotas võitjale kokkuvõttes seitse minutit ja 31 sekundit.\n\nVõimsa kolmikvõidu teenisid šveitslannad. Kuldmedali noppis Jolanda Neff (1:14.46), kes edestas Sina Freid (+1.11) ja Linda Indergandi (+1.19).\n\nŠveitsi ratturitele järgnesid ungarlanna Kata Blanka Vas (+2.09) ja hollandlanna Anne Terpstra (+2.35).\n\nNaiste maastikurattasõidus oli kokku võistlustules 38 sportlast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Janika Lõiv saavutas Tokyo olümpiamängude naiste maastikurattasõidus 17. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes tõusis Koonderakond populaarseimaks parteiks\n\n## Põhitekst:\n\nTeisel kohal on sotsiaaldemokraadid (SDP) 19,2 ja kolmandal Põlissoomlased 17,8 protsendiga.\n\nAlates maikuust kasvatas Koonderakond toetust 2,9 protsendipunkti võrra.\n\nPõlissoomlaste toetus aga langes. Mais oli erakonna toetus 21,6 protsenti. Juunis teatas ka partei esimees Jussi Halla-aho, et ei kandideeri augustikuus partei üldkoosolekul uuesti esimeheks.\n\nRoheliste toetus oli 10,2 protsenti. Vasakliidu toetus oli 8,2 protsenti. Mõlema erakonna toetus võrreldes maikuuga ei muutunud.\n\n26 protsenti vastanutest ei osanud või ei tahtnud öelda, millise erakonna poolt nad hääletaksid, teatas Helsingin Sanomat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes tõusis Koonderakond (Kokoomus) 19,9 toetusprotsendiga populaarseimaks parteiks, selgus teisipäeval ajalehe Helsingin Sanomat värskest küsitlusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKai Realo lahkub Circle K-st ja asub Ragn-Sellsi juhtima\n\n## Põhitekst:\n\nRealo on töötanud Statoilis ja Circle K-s 16 aastat, neist viimased üheksa ettevõtte juhatuse liikme ja peadirektorina.\n\nRealo sõnul väärib Circle K Eesti värske energia ja õhinaga töötavat juhti, kes jätkab samade väärtuste elluviimist.\n\n\"Kuna areng toimub muutustega käsikäes, siis olen vastu võtnud otsuse liikuda Circle K-st edasi ning alustada tööd Ragn-Sells Eesti juhatuse esimehena. Pean oma uueks missiooniks mitte ainult ringmajanduse valdkonnas eeskuju näitava ettevõtte juhtimist, vaid üldisemalt keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemade eestvedamist Eestis,\" rääkis Realo.\n\nRealo viimane tööpäev Circle K Eesti peadirektorina on 19. augustil.\n\nUue juhi tööleasumise osas käivad Circle K kontsernis läbirääkimised ja firma loodab ta leida ettevõtte seest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Circle K Eesti peadirektor Kai Realo lahkub augustis ametist ja asub juhtima jäätmekäitlusettevõtet Ragn-Sells.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannias langes koroonajuhtude arv kuuendat päeva järjest\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel esmaspäeval kaotati Inglismaal sotsiaalsete kontaktide piirangud. Piirangute kaotamise mõju aga ei kajasta veel praegustes andmetes.\n\nEksperdid loodavad, et viiruse kolmanda laine platoo on ületatud, teatas The Times. Tervishoiuametnikud nõudsid siiski endiselt ettevaatlikkust.\n\n\"Me teame rohkem järgmiste päevade jooksul. Kuid kindlasti on meie mudelipõhilisel hinnangul nakatumisnäitaja langenud,\" ütles valitsust nõustav Lancasteri ülikooli epidemioloog Christopher Jewell.\n\n\"Juhtumite nii kiire langus on isegi hämmastav. Ma kahtlustan, et see on seotud koolivaheajaga. Võimalik, et inimesed tahavad teha ka vähem teste, kuna neil on suvepuhkused broneeritud,\" lisas Jewell.\n\nIda-Anglia ülikooli meditsiiniprofessor Paul Hunter leidis, et juhtumite vähenemine on tõenäoliselt seotud ka Euroopa jalgpalli meistrivõistluste lõppemisega. Inimesed tulid siis kokku suurtesse gruppidesse ja levitasid viirust.\n\n\"Lõppkokkuvõttes võib jalgpalli EM osutuda põhjuseks, mis muudab ülejäänud suve kergemaks. Paljud noored, kes muidu poleks seda teinud, lasid end siis vaktsineerida,\" ütles Hunter.\n\nEsmaspäeval suri riigis koroonaviiruse tõttu 14 inimest, pühapäeval suri 28 inimest. Hospitaliseeritud inimeste arv jätkab veel kasvamist, kuid on madal. Ekspertide sõnul on see seotud eelmiste nädalate nakatumiste suure arvuga.\n\nEttevaatlikuks jääb ka veel valitsus. \"Peaminister ei arva, et epideemia on juba läbi. Piirangute tühistamine kindlasti mõjutab edasist arengut,\" ütles valitsuse pressiesindaja.\n\n\"Juhtumite pikemas vähenemises ei saa veel kindel olla. Lähinädalad annavad meile parema ülevaate, kas tegemist on pikemaajalise nähtusega,\" ütles Inglismaa tervishoiuametnik Yvonne Doyle.\n\nDoyle kutsus inimesi üles ka vaktsineerima.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannias vähenes koroonajuhtude arv juba kuuendat päeva järjest. Riigis registreeriti esmaspäeval 24 950 positiivset koroonajuhtumit. Pühapäeval oli 29 173 positiivset juhtumit. Eelmisel esmaspäeval oli see arv veel 39 500.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValmis lühidokumentaalide kogumik \"Rääkimata lood\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mõnikord on märgata, et Eesti ühiskond suhtub nii pagulastesse kui ka üldiselt rändetaustaga inimestesse sallimatult ja võõristavalt. Sallimatuse põhjus võib olla see, et inimestel puudub isiklik kontakt ja sügavam arusaam sellest, miks rändetaustaga inimesed siia tulevad ning mida nende jaoks uue ühiskonnaga kohanemine tähendab,\" selgitas projekti koordinaator Maria Sakarias.\n\n\"Väärarusaamad viivad negatiivsete stereotüüpide ja üldistamiseni, mida omakorda võimendavad sotsiaalmeedia ja poliitilised arutelud. Kogumik \"Rääkimata lood\" toob rändajate isiklikud kogemused dokumentaalfilmide kaudu noorteni Eesti eri paikades,\" lisas ta.\n\n\"Loodame, et filmid suurendavad solidaarsust ja loovad sidemeid noorte seas, aidates kaasa kogu elanikkonna avatuma mõtteviisi ja hoiakute kujundamisele.\"\n\nAutorite Alex Tervinsky ja Karoliina Varreti film \"Airflared to Freedom\" räägib Tuneesia päritoluga Wissem Jalloulist, kes lahkus kodumaalt otsimaks mujalt vabaduse võimalikkust oma elus ja loomingus.\n\nPono Weimer ja Helen Vaaksi filmi \"Salty, Spicy, Crunchy\" peategelane on Tartu Ülikooli vilistlane Pono Weimer, kes jagab korea traditsioonilise toidu kimchi valmistamise kaudu oma kultuuripärandi olulisust ning lugu rändajana Eestis.\n\nBaran İsmail Ulaşe \"Snowball in the Face\" jälgib olude sunnil Eestist lahkuma pidava Türgi immigrandi ning baaripidaja Fatihi viimast päeva Eestis.\n\nLinda Maria Saare ja Maria Naulaineni dokumentaalfilmis \"Kodu?\" rullub lahti ühe eesti vahetusõpilase elu Itaalias. Film otsib vastust küsimusele, kas kaheksa kuu jooksul on võimalik ühes väikelinnas võõrast keelest hoolimata uus kodu ja uus elu luua.\n\nLeele Jürjeni \"In Between Two Homes\" on dokumentaaluurimus liikumisest ja rahutusest, kui laps on jagatud kahe lahus elava vanema kodu vahel. Behnam Bakhtiari \"Vaadake meid\" heidab pilgu pärsia naise ellu, kes püüab kohaneda uutes oludes Eestis, kuid igatseb oma siinsest nii erinevat kodumaad.\n\nDarja Dovbõš ja Eduard Emanuel Leahu filmi \"Beijde\" portreteerib Lääne-Aafrikast Eestisse elama asunud Stephenit, tema armastust muusika vastu ning pühendumist Eestis loodud kogukonnale ja kirikule.\n\nLühidokumentaalide kogumikku saab tervikpikkuses vaadata Youtube'is.\n\nKogumikku \"Rääkimata lood\" kuuluvad seitse filmi on eelkõige mõeldud õppematerjaliks ning PACE on nüüdseks käinud filme näitamas ning õpilastega migratsiooni teemal arutlemas koolides üle Eesti. Filmid linastusid ka tänavusel soome-ugri filmifestivalil FUFF ja Tartus Autovabaduse Puiesteel, Tallinnas linastuvad filmid 26. augustil koostöös muuseumiga Vabamu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vabaühenduse PACE (Peace Action Community Estonia) eestvedamisel valmis lühidokumentaalide kogumik \"Rääkimata lood\", mille fookuses on rändetaustaga noorte isiklikud kogemused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaaberma: võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub endasse rohkem\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vara veel, pool tööd alles tehtud ju,\" vastas naiskonna peatreener Kaido Kaaberma ajakirjanike õnnesoovide peale. \"Eks õhtul selgub, mis toimub, aga läheme võitlema.\"\n\nPoolfinaalis oli Eesti 42:34 parem Itaalia naiskonnast. \"Ma ei ütleks, et võitsime suure ülekaaluga. See matš oli kuni lõpuni pingeline,\" nentis Kaaberma. \"Kartsime, et kuskilt võib see kärisema hakata, aga nii palju ei kärisenud, lõpuks tuli võit koju.\"\n\nEsimene matš ehk veerandfinaal Poolaga algas närvilisemalt, aga kuuendas minimatšis tõi Beljajeva Eesti vaid ühe torke kaugusele ja seejärel kindlustas ise viimases matšis võidu. \"Olid fraasid, kus pihta ei saadud, aga tähtis on see, et alla ei antud. Eks see olümpia esimene kohtumine olegi nii,\" sõnas Kaaberma. \"Aga tüdrukud oma vaimu ja klassiga said Poolast jagu. Poola oli päris kõva pähkel.\"\n\n\"Kõik tüdrukud on juba hommikust saadik küllaltki enesekindlad, ei ole vastase aukartust ega midagi,\" lisas ta. \"Enesekindluse annab võistkonnavaim. Kui kellelgi läheb kehvemini, siis teine toetab ja toob plusspunktid koju ja vastupidi.\"\n\nPoolfinaalis vähendas Itaalia eelviimases minimatšis vahe neljapunktiliseks, kui Federica Isola oli Beljajevast 11:6 parem, kuid ankrunaisena rajale tulnud Lehis tõi Eestile lõpuks kaheksapunktilise võidu. \"Meil praegu ei olegi sellist ankrunaist välja kujunenud, nagu oli mõned aastad tagasi Irina Embrich. On proovitud üht ja on proovitud teist. See üks aasta on olnud praktiliselt nullaasta ja kellelgi pole sellist kogemust, et viimast matši vehelda,\" arutles Kaaberma. \"Viimastel võistlustel oleme proovinud kõiki kolme tüdrukut viimase matši peal ja nad on kõik selleks valmis.\"\n\nFinaalis läheb Eesti vastamisi Lõuna-Koreaga, kes alistas 38:29 Hiina. \"Praegu veel rahulolu peale ei saa mõelda, sest võistlus saab läbi viimase matšiga. Võtame ühe matši korraga ja eks me siis vaatame, mis tulemus tuleb,\" sõnas Kaaberma. \"Nagu olen ka öelnud, siis need seitse naiskonda, kes siia olümpiale said – Hongkong on natuke nõrgem –, on kõik võrdsed. Eelmisel olümpial oli kolm võistkonda peajagu üle. Võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub rohkem endasse.\"\n\nKuigi poolfinaali ja finaali vahele jääb üle nelja tunni, ei plaani Eesti naiskond vahepeal vehklemishallist lahkuda. \"Eks mõtleme, mis tegema hakkame. Oleme siin, olümpiakülla me kindlasti ei lähe. Puhkame, siis teeme väikese soojenduse ära ja läheme Koreale lahingut andma,\" lubas Kaaberma.\n\nKas kõige tähtsam on see, et vahepealse ootamisega läbi ei põleks? \"Siin pole enam midagi põleda, nii palju kui võimalik, on juba läbi põletud,\" muigas Kaaberma. \"Tüdrukutel on kogemusi palju, kõige tähtsam on, et hästi vehkleksime ja siis tuleb ka tulemus.\"\n\nKaaberma sõnul paneb ta finaalis ilmselt vehklema ka varuvõistlejana Tokyosse sõitnud Irina Embrichi, et 41-aastane sportlane ka medali saaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva alistas Tokyo olümpial Poola ja Itaalia ning pääses finaali, kindlustades endale medali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTiit Terik: milliste relvadega tulete, Mart Helme?\n\n## Põhitekst:\n\nNädalavahetusel vahendas ERR-i portaal Pärnu Postimehe usutlust Mart Helmega, milles Helme rääkis, et EKRE koondab oma vana kaardiväe Tallinna alla, eesmärgiga praegune võim kukutada. Kuraasikas avalduses pole märkigi sellest, milliste relvadega tahetakse Tallinna, sõnastust järgides eeskätt Lasnamäed, vallutada? Ei mingit positiivset ja edasiviivat sõnumit tallinlastele. Miks peaks see inimesi huvitama?\n\nEKRE aseesimehe Mart Helme \"sõjakuulutus\" Keskerakonnale Tallinnas, mõjus pigem uue võitleja ilmumisena Rooma colosseumi gladiaatorite hulka, tutvustades end oma võitude kaudu impeeriumi vähemates keskustes.\n\nTallinnal ja Igavesel Linnal võib hea tahtmise korral leida ühisjooni, kuigi Tallinna esimesest märkimisest maakaardile jääb napilt, kuid kindlalt alla tuhande aasta, ja võimu on Tallinnas kukutatud ikka välisvaenlase, mitte kodusõdade läbi.\n\n\"Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus.\"\n\nTõenäoliselt ei tahagi Helme tegeleda kohalike asjadega, vaid poliitilise kemplusega. Eelmistel valimistel Pärnus volikokku valituna jäi tema huvi volikogu töö vastu sedavõrd leigeks, et valimiskomisjon lõpetas tema volitused, sest saadik ei osalenud istungitel. Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus.\n\nPealinna teemadega tegelejana ja Lasnamäe inimeste eestkõnelejana on raske näha inimest, kes korduvalt on rahvuste vahele viha külvanud ja kasutanud siinsete elanike kohta halvustavaid väljendeid. EKRE on oma väljaütlemistes ja loosungites olnud ksenofoobne ning sageli on nende märklauaks olnud siinsed kohalikud venelased: kord nimetatud Kremli vähkkasvajaks, siis prussakaiks jne. Nüüd siis on äkki nende hääli vaja.\n\nInimesi ei huvita kemplus, vaid nende isiklik heaolu ja kodulinna areng. Linlasi huvitavate teemadena oleks asjakohane märkida tegevusi, mis reaalselt inimeste elu järgnevatel aastatel mõjutama hakkaks: mugav ja keskkonnasõbralik ühistransport, jalgratta- ja kõnniteed, kaasaegne ning sidus linnaruum ja paljud teised teemad. Kasvõi mõnigi mõte omavalitsuste ja Toompea suhetest.\n\nSenisele tööle hinnanguid andes võiks lähtuda tulemustest. Tallinnas edenevad asjad hästi. Mitmed rahvusvahelised institutsioonid, instituudid ja uurimisasutused, mis ei lähtu oma võrdlevates hinnangutes parteipoliitilistest eelistustest, on hinnanud Tallinna elukeskkonda heaks või väga heaks. Selles kõiges on olnud oluline roll ka Keskerakonnal, mis valijate tahtel on pika aja jooksul saanud Tallinna arenguid kujundada. Usun, et see on meie inimestele olulisem kui kraaklejate kaklushimu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "EKRE on oma väljaütlemistes ja loosungites olnud ksenofoobne ning sageli on nende märklauaks olnud siinsed kohalikud venelased: kord nimetatud Kremli vähkkasvajaks, siis prussakaiks jne. Nüüd siis on äkki nende hääli vaja, kirjutab Tiit Terik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKindla kaotuse saanud Osaka jäi koduolümpial veerandfinaalist välja\n\n## Põhitekst:\n\nTokyo OM-i avatseremoonial olümpiatule süüdanud Osaka kohtus kolmandas ringis tšehhitari Marketa Vondroušovaga ning kaotas talle 1:6, 4:6. Sealjuures kestis avasett ainult 28 minutit, Osaka tegi kohtumise jooksul 32 lihtviga tšehhitari kümne vastu.\n\nOsaka kaotus tähendab, et naiste üksikmänguturniiri veerandfinaalis on kõrgeima asetusega mängijaks neljanda paigutusega ukrainlanna Elina Svitolina, sest lisaks Osakale on konkurentsist langenud ka Ashleigh Barty ja Arina Sabalenka.\n\nKaheksa parema sekka tagasid edasipääsu hispaanlanna Garbine Muguruza, kes oli 6:4, 6:1 üle belglannast Alison Van Uytvanckist, venelanna Anastassija Pavljutšenkova, kes alistas 6:1, 6:3 hispaanlanna Sara Sorribes Tormo ning ligi kaks tundi kestnud matši järel tšehhitari Barbora Krejcikovat 1:6, 6:2, 6:3 võitnud Šveitsi tennisist Belinda Bencic.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängudel ei õnnestunud kodufänne medaliga rõõmustada Jaapani tennisistil Naomi Osakal, kes langes konkurentsist kolmandas ringis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMuinsuskaitsepäevaks valmib näitus monumentaal-dekoratiivkunstist nõukogude Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nNäituse eesmärk on tuua publiku ette valik Eesti monumentaalkunstist ja põhiosas on näitus virtuaalne ja avaneb külastamiseks augusti lõpus muinsuskaitsepäevade kodulehel.\n\nNäituse kuraatori Gregor Tauli sõnul on monumentaal-dekoratiivkunsti varasemalt küll põgusalt uuritud, kuid teenimatult jäänud senini põhjalikuma tähelepanuta.\n\n\"Kuigi avalikus ruumis, siis sulanduvad monumentaalkunstiteosed sageli meie igapäevaste radade ja argitoimetuste fooni. Samas on suur hulk neist kunstiliselt kõrgel tasemel, väärivad tähelepanu ning neil on suur potentsiaal jätkuvalt meie avalikku ruumi elavdada.\"\n\nMõiste \"monumentaal-dekoratiivkunst\" all peetakse silmas peamiselt dekoratiivset rolli täitvaid avaliku ruumi elavdamiseks loodud töid, mis ei välista aga kunstiväärtust. Näituse teine kuraator Anu Soojärv tõstis siinse monumentaalkunsti väljapaistvate näidetena esile Eeva-Aet Jänese ruumikogemust pakkuvat sgrafiitot Põdrangu sovhoosi peahoones ja Enn Põldroosi gobelääni Linnahallis.\n\nNäituse koostamisega sai alguse suuremahuline teoste kaardistamine, täiendava info ja lugude kogumine, millega kuraatorid plaanivad jätkata ka pärast näituse valmimist. Kuigi kaardistamisega alustati maikuus, siis mitmest piirkonnast -- näiteks Läänemaalt ning Põlva linnast -- ei ole kuraatoriteni senini jõudnud infot seal säilinud ühegi teoste osas.\n\nSoovist luua näitusega valdkonnast ülevaade on valitud teosed jagatud enamkasutatud tehnikatest tulenevalt viide gruppi -- monument, monumentaalmaal, keraamika, vitraaž ja metallkompositsioon. Igast maakonnast on näitusele valitud orienteerivalt neli teost, kokku ligi 60 monumentaalkunstiteost üle Eesti. Näituse jaoks koostatakse iga teose kohta lühike tutvustav tekst, lisaks tänapäevastele fotodele proovitakse tööde kohta leida ka ajalooliseid fotosid.\n\nNäitus avaneb 29. augustil muinsuskaitsepäevade kodulehel ning füüsilise hüpiknäitusena 8. septembril Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ees. Fotosid näitusele tulevatest objektidest lisab muinsuskaitseamet jooksvalt muinsuskaitsepäevade Facebooki leheküljele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Septembris toimuvateks muinsuskaitsepäevadeks katusteemaga \"Peidus pärand\" koostavad kuraatorid Anu Soojärv ja Gregor Taul näitust monumentaal-dekoratiivkunstist nõukogude Eestis. Näitusele tuleb ligi 60 erinevates tehnikates valmistatud teost üle terve Eesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tootis esimesel poolaastal kolmandiku rohkem elektrit\n\n## Põhitekst:\n\nElektri tarbimine kasvas poolaasta võrdluses ligi kaheksa protsenti 4,61 teravatt-tunnini. Tarbitud elektrist veerandi moodustas sealjuures taastuvenergiast toodetud elekter.\n\nTaastuvenergiat toodeti kahe aasta võrdluses tänavu 13 protsenti enam ehk 1,23 teravatt-tundi.\n\nMittetaastuvatest allikatest tootmine kasvas 55 protsenti 1,54 teravatt-tunnini.\n\nEesti elektrisüsteemi bilanss jäi poolaasta lõpuks 1,84 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, mis moodustab 40 protsenti tarbimisest.\n\nFüüsiline import naaberriikidest Eestisse vähenes esimesel poolaastal veerandi võrra 1,67 teravatt-tunnini, eksport jäi sarnaselt eelmise aasta sama ajaga nulli lähedale. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog kasvas 14 protsendi võrra 1,69 teravatt-tunnini.\n\nBaltikumis tervikuna kasvas esimesel poolaastal elektritootmine ligi kümme protsenti 8,31 teravatt-tunnini, tarbimine tõusis viie protsendi võrra 14,79 teravatt-tunnini.\n\nBaltikumi elektribilanss jäi esimese poolaasta tulemusena 6,48 teravatt-tunni ulatuses puudujääki, moodustades 43 protsenti Balti riikide tarbimisest.\n\nPõhjamaades kasvas elektritootmine esimese poolaasta kokkuvõttes nelja protsendi võrra 216,64 teravatt-tunnini ja tarbimine ligi seitse protsenti 208,6 teravatt-tunnini. Elektribilansi ülejääk oli seega 8,04 teravatt-tundi ehk ligi neli protsenti tarbimisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aasta esimeses pooles tootis Eesti 2,77 teravatt-tundi elektrienergiat ehk 33 protsenti enam kui 2020. aasta samal perioodil, teatas põhivõrgu ettevõte Elering. Eesti elektrisüsteemi bilanss jäi 1,84 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, mis moodustab 40 protsenti tarbimisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnafestivali Grom eelpeol esineb Kedr Livanskiy Venemaalt\n\n## Põhitekst:\n\nMoskvas sündinud Yana Kedrina ehk Kedr Livanskiy on laulja ja produtsent, kelle elektrooniline pop laenab 90ndate tekno ja jungle'i esteetikast ning eeskujudest, nagu Inga Copeland, Laurel Halo või Florian Kupfer. Sõpradega koos on Yana ka Moskva elektroonilise plaadifirmaa ja kollektiivi John's Kingdom asutaja.\n\nFremen küll elab parajasti Tallinnas, kuid on pärit hoopiski Poolast. Ta usub, et muusika suudab muuta maailma ja tema elektroonilise muusika sette iseloomustavad mürased helid ja elemendid kurjade vaimude väljaajamisest kuni joogani.\n\nGretchen Lawrence on varasemalt tuttav ka nime Regret alt, tuntud nii videokunstniku, DJ kui ka muusikuna pööraste live-esinemistega. Viimase väljalaske \"Hunger\" kohta kirjutas Lauri Tikerpe, et see on kuidagi füüsiline, nagu performance.\n\nError! on Madleen Teetsov-Faulkner ehk pool DJ-duost Error! Error!, mh vastavate raadiosaadetega Raadio 2 ja IDA lainetel. Teetsov-Faulkner on Sveta Baari üks eestvedajatest ning tegutseb ka linnafestivali Grom meeskonnas.\n\nLinnafestival Grom toimub 14. augustil Lasnamäel Kivila spordipargis. Laval on teiste hulgas Shortparis Venemaalt ja Tommy Cash, kes esitleb oma uut albumit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Päev enne linnafestivali Grom algust, 13. augustil toimub Sveta baaris eelpidu, mille erikülaline on Kedr Livanskiy Venemaalt. Lisaks esinevad Fremen, Gretchen Lawrence ja Error!.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLaevafirma: eestlaste huvi välismaale reisimise suhtes püsib kõrge\n\n## Põhitekst:\n\nEestis, Lätis, Leedus ja Rootsis tehtud küsitlusest selgus, et erinevalt oma Balti naabritest on eestlased kevadega võrreldes positiivsemalt meelestatud.\n\nKui Lätis ja Leedus on kasvamas nende inimeste arv, kes leiavad, et kriisieelne normaalsus ei naase kunagi, siis Eestis on trend vastupidine. Siiski usub 23 protsenti eestlastest, et koroonapandeemia muudab elukorraldust jäädavalt. Kriisis kergete piirangute kehtestamisega silma paistnud Rootsis jagab seda arvamust kõigest kolm protsenti uuringus osalenutest.\n\n\"Seda, kuidas mõjutab koroonakriis reisiharjumusi pikaajaliselt, ei oska täna keegi öelda. Meil tuleb õppida elama uue normaalsusega ning teha reisimisel valikuid, mis võtaksid arvesse nii enda kui teiste ohutuse,\" kommenteeris laevafirma DFDS Eesti turundusspetsialist Merje Vari.\n\nJärk-järgult on vähenenud eestlaste ettevaatlikkus reisimise suhtes: värske uuringu tulemused näitavad, et iga neljas tajub reisimist ohutuna. Märtsist alates on koguni 34 protsendipunkti võrra vähenenud nende osakaal, kes peavad välismaale reisimist ebaturvaliseks.\n\nJuuni seisuga plaanib 29 protsenti eestlastest tõenäoliselt järgmise kolme kuu jooksul mõnda välisriiki külastada. Baltlastest on reisimise suhtes kõige entusiastlikumalt meelestatud aga leedukad, kellest lausa 40 protsenti plaanib lähikuudel ette võtta puhkusereisi.\n\n\"Näeme, et olenemata jätkuvast ebakindlusest, on inimeste huvi reisimise vastu suur,\" rääkis Vari.\n\nTaastumas on ka Eesti inimeste rahulolu oma finantsolukorra suhtes. 37 protsenti uuringus osalenud eestlastest on oma leibkonna rahalise seisu suhtes optimistlikud. Samas ei ole positiivne trend inimeste reisieelarvele mõju veel avaldanud – inimesed plaanivad reisimisele jätkuvalt koroona-eelse ajaga võrreldes vähem raha kulutada.\n\nDFDS on Euroopa meretranspordi- ja logistikaettevõte, mis opereerib rohkem kui 50 laevaga 35 liinil nii Lääne-, Põhja- ja Vahemerel kui ka Inglise kanalis. DFDS-i Eesti filiaal kuulub DFDS kontserni ning teenindab igapäevaselt Paldiski-Kapellskäri liini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laevafirma DFDS juunis läbiviidud uuringust paistab silma Eesti inimeste kasvav optimism nii reisimise, üleüldise elukorralduse kui ka oma rahaliste võimaluste suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiamängude uuel medalialal lasid end kullale hiinlased\n\n## Põhitekst:\n\nHiinlaste järel said teise koha Venemaa olümpiakomitee sportlased Vitalina Batsaraškina - Artjom Tšernussov, finaali võitsid Jiang - Pang skooriga 16:14. Pronksi teenisid ukrainlased Olena Kostevitš - Oleg Omeltšuk.\n\nLaskmisvõistlused segapaaridele on olümpiamängude kavas esmakordselt. Tokyos võisteldakse veel õhupüssi laskmises 10 meetrilt ning kaevikrajal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängudel esmakordselt kavas olnud segapaaride õhupüstoli laskmises 10 meetrilt võidutses Hiina paar Ranxin Jiang - Wei Pang.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLutsar ja Seer: kolmanda süsti asemel on olulisem võimalikult paljude vaktsineerimine\n\n## Põhitekst:\n\nImmunoloogide hinnangul annab täisvaktsineeritus piisava kaitse koroonaviiruse vastu vähemalt aastaks. Eestis hakati riskirühmi vaktsineerima selle aasta alguses, seega võiks esimeste revaktsineerimiste ehk kolmanda süsti tegemise peale mõelda alles jaanuaris.\n\n\"Kellel vaktsineerimise kuur on lõpetatud, ei pea hetkel muretsema. Vähemalt aasta pärast vaktsineerimist on muretu ja enne jaanuari küll, minu teada, revaktsineerimistega ei peaks tegelema,\" rääkis vaktineerimisjuht Marek Seer ERR-ile.\n\nTeadusnõukoja juht, professor Irja lutsar lisab, et praegu hoitakse teistest riikidest laekuvatel andmetel silma peal. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Ameerika Ühendriikide eksperdid on öelnud, et praegu ei ole aeg mõelda revaktsineerimise peale ja prioriteet on esimeste annuste manustamine.\n\n\"See ei tähenda, et me väga hoolega ei vaata toimuvat. Me teame, et osad vaktsineeritud nakatuvad, mõned nendest satuvad ka haiglasse. Ja me tahame ka Eestis väga selget pilti saada, kes need on. Kas need on need, keda jaanuaris vaktsineeriti või on seal hoopis muud põhjused,\" ütles Lutsar.\n\nTeadusnõukoja juht lisas, et kuigi koolilaste vaktsineerimine on oluline, peab olema rõhk täiskasvanutel.\n\n\"Minu seisukoht on, et kui me täiskasvanuid ära vaktsineeritud ei saa, siis laste vaktsineerimine võib ka saja protsendini ulatuda, aga meil hakkavad ikkagi probleemid olema. Minu arust peaks meie rõhk praegu olema täiskasvanute vaktsineerimisel,\" rõhutas Lutsar.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii teadusnõukoja juht Irja Lutsar kui vaktsineerimisjuht Marek Seer ütlevad, et praegu ei peaks veel koroonaviirusevastase revaktsineerimise pärast muretsema. Märksa olulisem on saavutada suve lõpuks täiskasvanute 70-protsendiline täisvaktsineeritus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna- ja Põhja-Korea taastavad kommunikatsioonikanalid\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja-Korea katkestas kõik sideliinid lõunanaabriga eelmisel suvel, kui Pyongyangi vihastasid üle piiri lendlehti saatvad Lõuna-Korea aktivistid.\n\nKahe Korea liidrid on alates aprillist siiski vahetanud personaalseid kirju, mille eesmärk on sidemete parandamine ja milles lepitigi esimese sammuna kokku kommunikatsioonikanalite taastamine.\n\nUSA ja Lõuna-Korea otsustasid eelmisel nädalal USA asevälisministri visiidi käigus astuda samme, et veenda Põhja-Korea juhtkonda naasma kõnelustele tuumaprogrammi üle. USA asevälisminister Wendy Sherman viibis oma piirkondliku ringreisi käigus Soulis.\n\nSherman kohtus Lõuna-Korea välisministri Chung Eui-yongiga, et arutada Põhja-Koreaga seotud küsimusi, Souli ja Washingtoni liitlassuhteid ning muid regionaalseid teemasid.\n\nPooled otsustasid jätkata tihedaid konsultatsioone, et mõjutada Põhja-Koread tuumakõnelustele naasma.\n\nSellele järgnenud kohtumisel president Moon Jae-iniga ütles Sherman, et loodab Põhja-Korealt USA dialoogikutsele peatset vastust. Sherman lisas, et loodab pidada Põhja-Korea teemal sügavuti minevaid kõnelusi ka Hiina ametiisikutega.\n\nHiina on endiselt Põhja-Korea peamine liitlane ja majanduslik abikäsi. Põhja-Korea juht Kim Jong-un ütles juulis, et suhteid Hiinaga on kavas pandeemia põhjustatud majandusšokist väljatuleku nimel edasi arendada.\n\nUSA juhitud tuumakõnelused Põhja-Koreaga on seisakus juba kaks ja pool aastat. Põhja-Korea põhiline tingimus on USA vaenuliku poliitika lõpetamine, mille all peetakse silmas Washingtoni juhitud sanktsioone.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Korea ja Põhja-Korea leppisid kokku kommunikatsioonikanalite taastamises, teatas teisipäeval Lõuna-Korea presidendiamet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenelased jätsid kolmekordse olümpiavõitja oma põhialal pronksile\n\n## Põhitekst:\n\nRio de Janeiros nii USA kuldsesse 4x100 meetri kombineeritud teatenelikusse kuulunud kui 200 ja 100 meetri selilidistantsid - neist viimase maailmarekordilise ajaga - võitnud Murphy jäeti teisipäeval pronksile.\n\n100 meetri seliliujumise kaks kirkamat medalit läksid hoopis venelastele, kui Jevgeni Rõlov (51,98) edestas Kliment Kolesnikovi 0,02 sekundiga, Murphy kaotas kolmandana 0,21 sekundit.\n\nKaksikvõidu said ka britid: 200 meetri vabaltujumises triumfeeris Tom Dean (1.44,22) ning Duncan Scott kaotas talle 0,04 sekundit. Pjedestaali viimasele astmele sai tõusta brasiillane Fernando Scheffer (+0,44).\n\nNaiste 100 meetri seliliujumise finaalis krooniti olümpiavõitjaks 20-aastane austraallanna Kaylee McKeown uut olümpiarekordit tähistava ajaga 57,47. Hõbe läks Kanada ujujale Kylie Masse'ile (+0,25) ja pronks ameeriklannale Regan Smithile (+0,58).\n\nHommikuse osa viimases finaalis, naiste 100 meetri rinnuliujumises, võidutses vaid 17-aastane ameeriklanna Lydia Jacoby (1.04,95). Hõbeda viib Lõuna-Aafrika Vabariiki Tatjana Schoenmaker (+0,27) ja ka pronks läks ameeriklannale, kui Lilly King kaotas oma kaasmaalannale 0,59 sekundit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmekordne ujumise olümpiavõitja Ryan Murphy pidi Tokyo OM-il 100 meetri selilidistantsil leppima pronksmedaliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus arutab augustis viienda saarte parvlaeva ehituse rahastust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Uuel kuul peaks valitsus viienda parvlaeva ehitust koos rahastusega arutama,\" ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.\n\nLäänerand sõnas, et laev on plaanis liinile tuua 2024. aasta sügisel, kui ei teki elektroonika või muu tehnoloogia tarneraskusi. \"Viimased aastad on aga näidanud, et erinevate takistuste ilmnemise tõenäosus võib olla suur,\" sõnas Läänerand.\n\nLäänerand ütles, et ministeerium on uuele laevale esmaseid tehnilisi ootusi arutanud transpordiameti ning suursaarte esindajatega.\n\nUue laeva maksumus pole Lääneranna sõnul teada, sest see selgub hanke võitja kinnitamisel. Ta lisas, et rahvusvahelise hanke tulemusel soovivad nad saada soovitud kvaliteedi ja võimekusega laeva võimalikult soodsa hinnaga.\n\nTranspordiamet kuulutab esialgse ajakava järgi välja uue laeva ehituse riigihanke selle aasta lõpus. Järgmise aasta teises pooles peaks projekt valmima ja seejärel algab uue laeva ehitus.\n\nLääneranna sõnul ehitatakse ja katsetatakse laeva ligi kaks aastat, enne kui 2024. aastal liinile tuleb.\n\nUus laev on plaanis osta Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaühenduse arendamiseks, ühendust suursaarte ja mandri vahel peetakse tavaliselt nelja laevaga. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et uus laev parandab laevaühendust ning võimaldab teenindada rohkem reisijaid.\n\nLaev saab sarnaselt Tõlluga olema hübriidlaev ja ehitatakse eeldusel, et tulevikus oleks võimalik kasutada sõitmisel akudesse laetud energiat, mille laadimine toimub kaldavooluvõrgu kaudu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus peaks augustis arutama viienda saartega ühendust pidava parvlaeva ehitust koos rahastusega. Kui valitsus selle heaks kiidab, saab transpordiamet koostada tehnilise kirjelduse ja valmistada ette laeva tellimise hanke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA jätab reisipiirangud Euroopale delta tüve tõttu jõusse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me jätame olemasolevad reisipiirangud praeguseks jõusse,\" ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.\n\nEuroopa riigid on suve algusest oodanud Ühendriikidelt sümmeetrilist reisipiirangute kaotamist, kuid see otsus on kogu aeg edasi lükkunud, tekitades Euroopas palju pahameelt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA teatas esmaspäeval, et jätab Euroopa survest hoolimata piirangud rahvusvahelisele reisimisele jõusse, kuna koroonaviiruse delta tüvi on viinud nakatumiste kasvuni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden: USA lõpetab sõjalise missiooni Iraagis\n\n## Põhitekst:\n\nBiden ütles kõneluste avamisel, et USA roll Iraagis on jätkata valitsusvägede toetamise, väljaõppe ja abistamisega võitluses terrorirühmitusega Islamiriik.\n\n\"Kuid aasta lõpuks ei ole me enam Iraagis lahingmissioonil,\" sõnas Biden.\n\nUSA president avaldas toetust Iraagis oktoobris korraldatavatele valimistele ja kinnitas, et Washington teeb valimiste õigluse ja läbipaistvuse tagamiseks tihedat koostööd Bagdadi, Pärsia Lahe Koostöönõukogu (GCC) ja maailmaorganisatsiooniga.\n\nKadhemi sõnul on Ühendriikide ja Iraagi vahel strateegiline partnerlussuhe.\n\n\"Ameerika aitab Iraaki. Koos me võitleme ja võidame Islamiriigi. Täna on meie suhe tugevam kui kunagi varem – meil on partnerlus majanduses, keskkonnas, tervishoius, hariduses, kultuuris ja mujal,\" ütles peaminister.\n\n\"Läbirääkimiste tulemusena otsustasid delegatsioonid, et julgeolekusuhted lähevad täielikult väljaõppe, nõustamise, abi ja luureandmete jagamise rollile ning et 31. detsembriks 2021 ei ole Iraagis USA sõjaväejõude, kes täidaksid sõjalisi funktsioone,\" täpsustati USA välisministeeriumi avalduses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden ütles esmaspäeval enne kõnelusi Iraagi peaministri Mustafa al-Kadhemiga, et kahe riigi suhted on jõudmas uude faasi, mis hõlmab USA vägede sõjalise missiooni lõpetamist 2021. aasta lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaul Musta olümpia lõppes kahe kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nAvaringis valitsevale olümpiavõitjale Chen Longile 10:21, 9:21 kaotanud Must läks alagrupifaasi teises ringis vastamisi järjekordse raske vastase, hispaanlase Pablo Abianiga, ning pidi tunnistama kuue aasta taguse Euroopa meistri 21:7, 21:11 paremust.\n\nEt olümpial on mängijad jaotatud kolmestesse alagruppidesse, millest pääseb edasi vaid võitja, lõppes Musta olümpia kahe kaotusega. Long ja Abian kohtuvad omavahel viimases ringis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti sulgpallur Raul Must kaotas Tokyo olümpiamängudel ka teise alagrupimängu ning minetas ühtlasi võimaluse pääseda 16 parema sekka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKivioja treener: Kaidi kaotab ujumises tippudele palju\n\n## Põhitekst:\n\nParaku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma.\n\n\"See oli väga raske päev kõigi jaoks. Ma olen töötanud Kaidiga neli aastat ja ta on arenenud, aga ta jääb ujumises endiselt tippudele alla. Ma töötan ka teiste kõrgema taseme sportlastega. Kaidil on nendega võrreldav hea jalgrattasõit ja jooks, aga ujumises kaotab palju,\" kirjeldas Kivioja treener Paulo Sousa pärast võistlust.\n\nRattavõistlusel püüdis Kivioja küll eelviimasel kohal olnud Egiptuse triatleedi Basmla el-Salamoney kinni, aga 30. kilomeetri vaheajapunkti ta enam ei jõudnud, sest liidrid möödusid temast ringiga.\n\n\"Ettevalmistus läks hästi. Me valmistusime nagu teisedki väga kuumaks ilmaks, aga sellest polnud tänase vihmase ilmaga kasu. Me valmistusime ka varajaseks stardiks, et me kõigepealt ärkasime varakult Euroopas treenides ja Jaapnias ärkasime iga päev siin kell neli, seega olime me selleks valmis,\" ütles Sousa.\n\nKivioja tundis ennast pärast võistlust halvasti ja keeldus ajakirjanikega suhtlemast.\n\nOlümpiavõitjaks tuli Bermuda esindaja Flora Duffy. Bermudale oli see läbi aegade esimeseks kuldmedaliks olümpiamängudel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rio de Janeiro olümpia 44. triatleet Kaidi Kivioja läks teisipäeval Tokyos starti suurte lootustega, et kui ujumine õnnestub, on ta ratta- ja jooksurajal võimeline üllatama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene ja Gran Canaria ei suutnud koduses liigas võidureele naasta\n\n## Põhitekst:\n\nSiim-Sander Vene mängis 15,5 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nMarcus Eriksson kerkis Gran Canaria parimaks 22 punktiga. Võitjate poolelt tõi Vlatko Cancar 13 ning Augusto Lima 12 punkti.\n\nNelja võidu ja kümne kaotusega hoiab Gran Canaria turniiritabelis eelviimast ehk 17. kohta.\n\nKohalik kõrgliiga jätkub Gran Canaria jaoks 6. jaanuaril, kui vastaseks on Fuenlabrada, kelle ridades Vene tänavu ka kahes kohtumises kaasa tegi. Kolm päeva varem minnakse Euroliigas vastamisi Moskva oblasti Himkiga.\n\nLoe rohkem Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania korvpalli kõrgliigas pidi Siim-Sander Vene kodumeeskond Gran Canaria Herbalife võtma vastu teise järjestikuse kaotuse, kui tunnistati San Pablo Burgose 81:74 paremust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSpengleri karikaturniiri finaalis kohtuvad Kanada ja KalPa\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses poolfinaalis sai Kanada jagu Saksamaa klubist Thomas Sabo Ice Tigers tulemusega 4:2. Juba avakolmandiku järel läks Kanada 3:0 juhtima, kui täpsed olid Cory Emmerton ja kahel korral Zach Boychuk. Teise mänguaja algul kasvatas edu neljale punktile Chris DiDomenico täpne vise. Vastaste eest olid täpsed seejärel Daniel Weiss ja Brandon Buck.\n\nKanada läbis oma alagrupi täiseduga, alistades Šveitsi meeskonna HC Davosi 2:1 ja Ice Tigersi 6:2, pääsedes nõnda otse poolfinaali. Alagrupis kolmandaks jäänud Ice Tigers alistas veerandfinaalis Vene klubi Magnitogorski Metallurgi 3:1.\n\nTeises poolfinaalis alistas Soome meeskond KalPa tulemusega 2:1 Šveitsi võistkonna HC Davos. KalPa läks kohtumist juhtima juba kolmandal mänguminutil Kim Nousiaineni täpsest viskest. Kui teine mänguaeg möödus väravateta, siis kolmanda alguses viigistas seisu Yannick Frehner. KalPa võidu vormistas 11. minutil Jaakko Rissanen.\n\nKalPa alistas oma alagrupis Tšehhi klubi Trineci 3:1 ning oli lisaajal parem Magnitogorskist 1:0. Davos alistas veerandfinaalis Trineci 3:1, tagades sellega poolfinaalpääsme.\n\nSpengleri karikaturniiri finaal peetakse esmaspäeval. Ka selle kohtumise otseülekanne, algusega kell 13.10, on jälgitav ERR-i spordiportaali ja ETV+ vahendusel.\n\nSpengleri karikas on ajalooline jäähokiturniir, mida peetakse alatest 1923. aastast ja kuhu pääsetakse kutse alusel. Viimasel kolmel aastal on turniiri võitnud Kanada, kes on olnud ka võistluse läbi aegade edukaim meeskond, olles kokku triumfeerinud 15 korral.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Šveitsis Davosis toimub traditsiooniline jäähoki Spengleri karikaturniir, kus poolfinaalist pääsesid edasi Kanada ja Soome meeskond KalPa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKoosseisuga vangerdanud Flora tõmbas draamas pikema kõrre\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese päeva järel sai viiest mängust neli võitnud Trans väikese vahe sisse, aga võidulootusi oli veel vähemalt neljal meeskonnal. Trans eksis teisel päeval minimaalselt, kuid siiski täpselt valel hetkel ja see lubas lõpuks Tallinna Flora neist mööda, kirjutab Soccernet.ee.\n\nOtsustavaks sai kahe meeskonna omavaheline mäng. Avapäeva järel piirilinlastele kahe punktiga kaotanud Flora jäi 0:2 kaotusseisu ja ei suutnud esimesel kümnel minutil sisuliselt võimalustki luua, kuid ärkas siis. Viimase minuti sees sahistasid Henri Järvelaid ja Vlasi Sinjavski ning Flora võitis 3:2.\n\nFlora tegi kahe päeva vahel ka mitu muudatust - esimesel päeval mänginud meestest olid teisel puudu näiteks Henrik Pürg, Markus Poom ja Joseph Saliste, ainult teisel päeval jooksid platsile aga Pavel Dõmov, Maksim Gussev ja Märten Kuusk.\n\nFlora selja taga noppis lõpuks üpris kindla hõbeda Trans, kolmanda koha duellis tõmbas aga pikima kõrre FC Kuressaare. Kohe saarlaste selja taga võtsid kohad sisse Viljandi Tulevik ja Pärnu Vaprus.\n\nTabeliseis:\n\n1. Tallinna FC Flora 22 punkti\n2. JK Narva Trans 21\n3. FC Kuressaare 16\n4. Viljandi JK Tulevik 15\n5. Pärnu JK Vaprus 15\n6. Tartu JK Tammeka 14\n7. JK Tallinna Kalev 10\n8. FC Elva 6\n9. Tallinna FCI Levadia 6\n10. Nõmme Kalju FC 4\n\nParim mängija: Sander Laht (FC Kuressaare)\nParim väravavaht: Magnus Karofeld (Tallinna FC Flora)\nParim väravakütt: Aleksandr Zakarljuka (JK Narva Trans)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aastalõputurniirile tõmmati Premium liiga turniiri teise poolega joon alla ja laupäevane võitja Narva Trans ei suutnud edu hoida. Lõpuks võttis võidu Tallinna Flora.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBangladeshi valimised võitis peaminister Hasina partei\n\n## Põhitekst:\n\nHasina allianss ületas valitsuse moodustamiseks vajaliku vähemalt 151 parlamendikoha piiri, edastas Channel 24, mis kogub valimistulemusi kogu riigist.\n\nViimastel andmetel sai erakond parlamendis koguni 191 kohta ja opositsioon vaid viis.\n\nOpositsioon teatas, et tegemist on laialdase valimispettusega.\n\n\"Kutsume valimisametnikke üles koheselt tühistama selle farsilaadse tulemuse,\" ütles opositsiooniliider Kamal Hossain.\n\n\"Me nõuame, et uued valimised korraldataks neutraalse valitsuse all niipea kui võimalik,\" lisas Hossain.\n\nHossaini väitel rikuti seadusi laialt - valimiskastidesse topiti juba ette võltsitud hääletussedeleid ja inimesi ähvardati ning takistati hääletamast.\n\n165 miljoni elanikuga Bangladeshi valimiskampaaniat saatsid kokkupõrked Hasina valitseva Awami Liiga ja opositsioonilise Bangladeshi Rahvuspartei (BNP) poolehoidjate vahel.\n\nValimispäeva vägivallas sai surma vähemalt 14 inimest.\n\n2014. aastal valimisi boikoteerinud BNP väitel rünnati tema toetajaid, et neid valimistel osalemast peletada ja nii Hasinale võit tagada.\n\nValimistel julgeoleku tagamiseks on välja pandud 600 000 politseinikku ja sõjaväelast, aga ka kiirreageerimisüksuste, mereväe, piiri- ja rannavalve liiget, kel tuli valvata 40 000 valimisjaoskonda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bangladeshi peaministri Sheikh Hasina partei Awami Liiga võitis pühapäeval peetud vastuolulised üldvalimised, teatas kohalik televisioon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUnitedi rünnak ja kaitse jätkasid tuttavas rütmis ka aasta viimases mängus\n\n## Põhitekst:\n\nDetsembrit pingil alustanud Paul Pogba on Jose Mourinho vallandamise järel niivõrd õide puhkenud, et kunagi varem pole ta kõrgliigade arvestuses ühel kalendrikuul nii resultatiivne olnud. Bournemouthi vastu viis ta oma detsembrikuu saldo Inglismaa kõrgliigas nelja värava ja kolme väravasööduni, kirjutab Soccernet.ee.\n\nPühapäeval pani ta peo püsti juba viiendal minutil, kui realiseeris Marcus Rashfordi oivalise soolo nurgalipu lähistel. 33. minutil saatis ta peaga võrku Ander Herrera tsenderduse ja 12 minutit hiljem jõudis väravani ka Rashford.\n\nUnitedi järjekordne väravafestival ei tulnud siiski ilma tõrvatilkadeta. Taaskord jäädi hätta vastaste standardolukordadega ning taaskord jäi \"puhtast linast\" ilma David de Gea - Bournemouthi poolelt oli avapoolaja teisel lisaminutil täpne Nathan Ake. Teiseks tõrvatilgaks oli Eric Bailly rumal punane kaart 79. minutil.\n\nLõppskoor vormistati seitse minutit enne Bailly punast, kui Pogba söödu realiseeris kaks minutit varem platsile sekkunud Romelu Lukaku. Tõsi, belglane oli tolles olukorras üpris selges suluseisus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ole Gunnar Solskjärist sai kolmas Manchester Unitedi peatreener, kes on alustanud klubis kolme järjestikuse võiduga - Sir Alex Ferguoni 77. sünnipäeva eelõhtul alistati 4:1 Bournemouth.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGuardiola: Liverpool võib olla hetkel maailma parim meeskond\n\n## Põhitekst:\n\n\"Probleem on selles, et vastasmeeskond mängib fantastiliselt,\" ütles Guardiola BBC Spordile. \"Liverpool on oma parimas vormis ning on hetkel Euroopa või ka kogu maailma parim meeskond.\"\n\nCity on detsembris pidanud tunnistama Chelsea, Crystal Palace'i ja Leicesteri paremust, Liverpool on aga võitnud kõik seitse Inglismaa kõrgliiga kohtumist. Viimases kohtumises alistasid nad Arsenali tulemusega 5:1.\n\n\"Meie uhkus on viimaste nädalate jooksul korduvalt riivata saanud,\" ütles Manchester City meeskonna kapten Vincent Kompany Sky Spordile. \"Iga elav hing, kes staadionile tuleb, peab olema valmis võitlema ja võitma.\"\n\nKui Manchester City jääb Liverpoolile alla, siis võib viimane väga suure tõenäosusega võita järjekordse Inglismaa meistritiitli, mis viimati juhtus 1990. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tiitlikaitsja Manchester City peatreeneri Pep Guardiola sõnul tuleb neil aktsepteerida olukorda, et tiitlinõudleja Liverpool võib hetkel olla maailma parim meeskond. Kaks klubi võtavad omavahel mõõtu neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKarjääri jooksul 194 väravat löönud Neemelo pikendas Paidega lepingut\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on väga hea meel Paides jätkata. Annan endast maksimumi, et saavutaksime uuel aastal veel kõrgema koha kui sel hooajal,\" teatas Neemelo sotsiaalmeedia vahendusel.\n\n36-aastane Neemelo kandis tänavu Paide särki 30 Premium liiga mängus, saades kirja kuus väravat ja neli resultatiivset söötu.\n\nOma eduka karjääri jooksul on Paides sündinud vanameister teinud kaasa koguni 429 meistriliiga mängus, mis on Eesti jalgpallis läbi aegade kuues tulemus. Väravaid on Neemelo saldol 194, millest enam on suutnud vaid Maksim Gruznov (304) ja Vjatšeslav Zahovaiko (211).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Paide Linnameeskond pikendas lepingut ründaja Tarmo Neemeloga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nChelsea ja Manchester City teenisid võidulisa\n\n## Põhitekst:\n\nChelsea pälvis võidu derbimängus Crystal Palace üle tulemusega 1:0. Selgelt üle olnud Chelsea oli täpne 51. minutil, kui võrku sahistas N'Golo Kante. Kuigi võimalusi tekkis veel, siis neist ühtegi enam ei realiseeritud.\n\nManchester City võitis kodus mänginud Southamptoni tulemusega 3:1. Esmalt läks Manchester City kohtumist juhtima David Silva täpsest tabamusest 10. minutil, kuid seejärel viigistas 37. minutil seisu Pierre-Emile Höjgjerg. Esimese poolaja lõpus lõi James Ward-Prowse omavärava ning kolm minutit hiljem vormistas Manchester Cityle 3:1 võidu Segio Agüero. Teisel poolajal väravaid ei löödud.\n\nKolmandas kohtumises alistas Burnley koduväljakul West Hami tulemusega 2:0.\n\nTabelitipus jätkab Liverpool, kel on 54 punkti. Teisel kohal jätkab 47 silmaga Manchester City ja kolmandal Tottenham (45). Chelsea asub kohe nende kannul 43 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenisid võidulisa tabeli tipus asuvad Chelsea ja Manchester City.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNelja hüppemäe turneed alustas võidukalt jaapanlane Kobayashi\n\n## Põhitekst:\n\nKobayashi hüppas 138,5 ja 126,5 meetri kaugusele, mis andis talle kokku 282,3 punkti. Ühtlasi on jaapanlane võitnud tänavu juba viis MK-etappi. Teise koha pälvis 133 ja 129 meetriste õhulendudega sakslane Markus Eisenbichler, kes kogus 281,9 punkti ja kolmanda koha teenis kvalifikatsioonis pikimat hüpet näidanud austerlane Andreas Kraft (131 ja 134,5 m; 280,5 p).\n\nAinsa eestlasena osalema pidanud Martti Nõmme loobus kvalifikatsioonis osalemast. Proovivoorus sai Nõmme kirja 105 ja 100 meetrit, mis andsid talle 68 mehe seas vastavalt viimase ja 66. koha.\n\nMK-sarjas hoiab Kobayashi esikohta 656 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on poolakad Piotr Zyla ja Kamil Stoch, kel on punkte vastavalt 485 ja 397.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maineka Nelja hüppemäe turnee avavõistluse Saksamaal Oberstdorfis võitis jaapanlane Ryoyu Kobayashi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEgert Haller oli napilt kaotatud mängus märkamatu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese veerandi võitis Girona 15 punktiga, teises oli sama kindlalt parem jällegi Halleri tiim ning poolajaks oli seis võrdne – 40:40. Teine poolaeg möödus tasavägisemalt ja kolmestel kindlama käega olnud Girona (47% tabati kaare tagant) võttis napi võidu, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nHallerile jagus seekord mänguaega 2,5 minutit, mille jooksul jõudis mööda visata kaks kolmest. Meeskonna parimad olid Shota Gelazonia 25, Ivan Casado 17 ja Edgar Herrero 15 punktiga.\n\nLiigatabelis asub Halleri klubi nüüd kuue võidu ja üheksa kaotusega 7. kohal. Järgmisena kohtutakse 5. jaanuaril võõral väljakul Hestia Menorca tiimiga.\n\nLoe rohkem Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Egert Haller madistas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas (LEB Silver) Basquet Girona meeskonnaga, kuid eestlase tiimil C.B.L'Hospitalet'il tuli vastu võtta napp kaotus 75:77 (14:29, 26:11, 19:16, 16:21).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meistrid jälitussõidus on Regina Oja ja Rene Zahkna\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste esikolmik püsis täpselt samasugune nagu laupäeval. 10 km distantsil võttis esikoha Regina Oja (30.46), kes eksis nelja tiiru peale kokku kolmel korral (0-0-1-2). Hõbemedali sai kaela Johanna Talihärm (+0,34 ; 1-1-0-0). Nii nagu sprindis, tuli ka jälitussõidus pronksile Tuuli Tomingas (+3.05 ; 0-1-1-1).\n\nMeeste 12,5 km sõit pakkus aga rohkem üllatusi. Sprindi pronksmedali vahetas jälitussõidu kulla vastu Rene Zahkna (33.48 ; 3-1-0-1). Teisele kohale tõusis Kalev Ermits (+0,9 ; 2-1-1-1). Sprindi hõbemedali vahetas pronksi vastu aga Kauri Kõiv (+0,37 ; 0-1-2-1). Sprindietapi võitja Roland Lessing pidi jälitussõidus aga leppima neljanda kohaga (+0,56 ; 0-3-2-1).\n\nVõitjad vanusegruppide lõikes:\nN13 - Mia Mai Huik\nM13 – Gregor Narusk\nN15 – Mirtel Kärsna\nM15 – Jakob Kulbin\nN17 – Demi Heinsoo\nM17 – Tuudor Palm\nN19 – Kerstin Ojavee\nM19 – Maksim Fomin (LIT)\nN22 - Julija Matvijenko (LAT)\nM22 – Kristo Siimer\nM40 – Rainer Tokko\nM50 – Urmas Kaldvee\nM60 - Rafik Azizbajev\nHarrastajad N – Marju Meema\nHarrastajad M – Rando Kaljuvee\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval jätkusid Otepääl Tehvandil laskesuusatamise Eesti lahtised meistrivõistlused, kus selgitati välja tänavuse hooaja jälitussõidu meistrid. Naistest tegi sellel nädalavahetusel kuldse duubli Regina Oja, meestest tõusis esikohale eilse sprindi järel kolmandal positsioonil olnud Rene Zahkna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nValmistu peoks Vabaduse väljakul: lisabussid, ilutulestik jpm\n\n## Põhitekst:\n\nKoor\nHümni tulevad laulma segakoori K.O.O.R. ja noortekoori Vox Populi lauljad.\n\nIlutulestik\nIlutulestik kestab sel aastal kaheksa minutit. Harju mäe nõlvalt lendab taevalaotusesse 1662 erineva kaliibriga raketti. Vaatemängu disainib Sami Tammi, kellel on 23 aastat kogemusi üle maailma enam kui 35 eri riigis. Tuntuim neist on Vormel 1 Abu Dhabis.\n\nHeategevuskampaania \"Süütame südametes ilutulestiku\"\nTallinna kesklinna valitsus korraldab teist aastat järjest heategevuskampaania, millega kutsutakse eraviisilise ilutulestiku korraldamise asemel annetama Tallinna Lastehaigla Toetusfondile enneaegselt sündinud beebide heaks. Kampaania rõhutab, et ohutum ja säästlikum on jätta ilutulestik asjatundjate korraldada, hoolides nii lähikonna inimestest kui ka lemmikloomadest, keda pürotehnika kasutamine traumeerib ja võib koguni vigastada. Ühtlasi kutsutakse kampaaniaga säästma keskkonda, sest ilutulestikust tekkinud prügi koristamine tihti unustatakse.\n\nÜhistransport\n31. detsembril töötab ühistransport tööpäevaste ja 1. jaanuaril pühapäevaste sõiduplaanide alusel.\n\nTäiendavad väljumised on bussiliinidel:\n\nNr 1A kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 01.30, 02.30, 03.30;\n\nnr 8, 40, 42, 60, 63, 67 ja 68 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30 ning 8. liin veel 3.30;\n\nnr 18 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.10, 03.20 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.35 ja 02.45.\n\nLiinide nr 1A ja 8 ööbussid väljuvad kesklinnast Hobujaama peatusest (endise kauplus Tallinn eest), liinide nr 18 ja 40 ööbussid endise Postimaja kõrvalt Hobujaama peatusest ja peatuvad Vabaduse väljaku asemel Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljak peatuses (Jaani kiriku kõrval), liinide nr 42, 60, 63, 67 ja 68 ööbussid oma tavapeatustest.\n\nTrollibussiliinide nr 1 ja 3 täiendavad väljumised toimuvad Tõnismäe peatusest öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ning liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30.\n\nTrammiliini nr 1 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Kopli suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Kadrioru suunal kell 00.45, 01.45 ja 02.45.\n\nTrammiliini nr 4 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Pärnu maantee suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Lennujaama suunal kell 00.30, 01.30 ja 02.30.\n\nNB! 31. detsembril alates kell 23.00:\n\n* sõidavad trolliliinid nr 1 ja 3 Tõnismäe peatuseni ja alustavad sealt uuesti liikumist Mustamäe suunal;\n* jääb bussiliinidel nr 21 ja 41 Balti jaama suunal ära Vabaduse väljaku peatus ning bussid peatuvad Tõnismäe peatuses;\n* peatuvad bussiliinid nr 21, 40 ja 41 linnast väljuval suunal Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Jaani kiriku kõrval);\n* peatuvad bussiliinid nr 16, 17 ja 23 linnast väljuval suunal Estonia puiesteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Inglise Kolledži kõrval).\n\n31. detsembril ühistranspordiliinide liiklus Vabaduse väljaku piirkonnas kella 23.00-ni toimub senistel marsruutidel. Kella 23.00-st viiakse autobussiliinide nr 16, 17, 17A, 23 ja 40 liiklus mõlemal suunal üle Kaarli puiestee Pärnu maantee liiklussuunale, autobussiliinidele nr 16, 17, 17A, 23 Vabaduse väljak peatus tehakse Estonia puiesteel Vabaduse väljak trolliliinide peatuses ja autobussiliinile nr 40 Vabaduse väljak peatus tehakse Pärnu maanteel Jaani kiriku kõrval paiknevas Vabaduse väljaku peatuses ning trolliliinid nr 1 ja 3 lõpetavad marsruudi Kaarli puiesteel Kaarli kiriku kõrval paiknevas Tõnismäe peatuses ja teevad tagasipöörde ümber Kaarli kiriku.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "31. detsembril pidutseb kogu Eesti vana aastat ära saates ja uut vastu võttes. Tallinnas Vabaduse väljakul on hommikust hilisõhtuni kohal nii ETV otseülekande meeskond kui ka tuhanded pidulised. Vaata üle oluline info, mis aitab peol paremini kulgeda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de Ski meeste vabatehnikasõidu võitis Ustjugov, Tammjärv 40.\n\n## Põhitekst:\n\nUstjugovi lõpuajaks kujunes 30.34,1. Venelane näitas head kiirust kohe distantsi algusest peale, kui läbis nii viie kui ka kümne kilomeetri vaheajapunktid esimese ajaga. Teise koha sai Norra suusataja Simen Hegstad Krüger, kaotades võitjale 12,2 sekundiga ning kolmandat aega näitas Ustjugovi kaasmaalane Aleksandr Bolšunov (+21,9). Avaetapina peetud vabatehnikasprindi võitja Johannes Hösflot Kläbo kaotas võitjale 48,6 sekundit ning sai 12. koha.\n\nParima eestlasena pälvis 40. koha Karel Tammjärv (+1.33,1). Raido Ränkel sai kirja 89. (+3.49,3) ja Marko Kilp 101. koha (+5.20,9).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias Toblachis jätkuval Tour de Ski suusatuuril võidutses meeste 15 km vabatehnikasõidus venelane Sergei Ustjugov. Parima eestlasena sai Karel Tammjärv 40. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMullune Giro võitja: inimesed pole harjunud suurte muutustega toime tulema\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen järginud varasemast rohkem oma tundeid,\" vahendab Dumoulini sõnu Marathon100.com. \"Loomulikult jätkasin tugevate treeningutega, kuid ma ei hoidnud plaanidest ja eesmärkidest kinni. Kui seda ei juhtu, siis seda lihtsalt ei juhtu. Ma ei taha asju liiga palju kontrollida. Võidusõitude käigus juhtub kümneid asju, mida sa ei saa kontrollida. Tänavu saavutasin kõige suurema võidu iseenda üle. Olen selle üle väga uhke.\"\n\nDumoulin abiellus talvel oma kauaaegse elukaaslase Thaneega, kes on erialalt psühholoog. Kaasa aitas sportlasel paremini toime tulla muutustega, mis tabasid teda pärast 2017. aasta Giro üldvõitu. \"Mind ümbritsev maailm muutus äkitselt oluliselt,\" meenutas Dumoulin. \"Inimesed pole harjunud nii suurte muutustega toime tulema. Maailm muutub praegu väga kiiresti, palju kiiremini kui 50 aastat tagasi. Kõigil on kiire ja elada tuleb täiskäigul. Pole normaalne selliste muutustega lühikese aja jooksul toime tulla. Peas oli lühis. Pidin õppima kõigi üritustega hakkama saama ja see võttis aega.\"\n\n\"Ma ei hakanud ratturiks raha ja kuulsuse pärast,\" jätkas Dumoulin. \"Istusin ratta selga, sest arvasin, et see on lahe. Eelmisel sügisel hakkasid kõik piiripealsed asjad mind häirima ning unustasin spordiala ilu sootuks. Nägin ainult puudusi, millega silmitsi seisin. Olen kontrollifriik, peaaegu et perfektsionist. Seetõttu, et kaotasin rattaspordi ümber muu elu, hakkasin sporti veel tähelepanelikumalt suhtuma. See andis vastupidise efekti, ma ei olnud endaga rahul. Sattusin endaga konflikti. Oli periood, kus ma ei olnud endaga üldse rahul.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollandi rattur Tom Dumoulin pälvis käesoleval aastal kõigest kaks võitu, olles kiireim Giro d'Italia ja Tour de France'i temposõitudes. Nimetatud suurtuuridel saavutas ta kokkuvõttes teise koha. Team Sunwebi liider rõhutas aga Hollandi väljaandele De Telegraaf antud intervjuus, et kõige suuremat rahulolu tunneb ta isiklikus plaanis selle üle, et suudab survekoormaga senisest edukamalt toime tulla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRoman Debelko ei jätka Karpatõs\n\n## Põhitekst:\n\nHetkel on veel teadmata, kuhu Debelko siirdub, kuid Levadia ridades teda ilmselt ei näe, kuna klubi ei soovinud teda välja osta, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Tahaksin mängida Ukrainas, kuid ilmselt on olukord sama, mis varasemalt, kus palgad hilinevad mitmeid kuid. Ma ei näe mõtet jätkata vanaviisi,\" ütles Debelko.\n\n2018 Premium liiga hooaja eel ühines Roman Debelko Lvivi Karpatõst laenulepingu alusel FCI Levadiaga. Ukrainast pärit ründemängija tegi väga hea hooaja, lüües kõikide sarjade peale kokku 34 väravat ning andes 12 väravasöötu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina uudisteankru Footballua andmete kohaselt müüs Lvivi Karpatõ oma ründemängija Roman Debelko (25) 100 000 euro eest maha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA valitsusseisak Tallinna saatkonna viisateenuseid ei mõjuta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seoses USA valitsusasutuste osalise tööseisakuga, ei uuendata antud Facebook lehte seni kuni tööprotsesside toimimine on taastunud. Erandiks on informatsioon, mis puudutab inimeste ohutust ja turvalisust. Tööseisakute ajal jätkatakse kavandatud passi- ja viisateenustega,\" teatas saatkond.\n\nUSA president Donald Trumpi tüli kongressiga puhkes piirimüüri rahastamise üle ja arenes valitsusametite osaliseks tööseisakuks. Trump ootab enda sõnul demokraate tagasi läbirääkimistelaua juurde, et panna punkt valitsuse osalisele tööseisakule, mis näib kestvat vähemalt uue aastani.\n\nTrump nõuab miljardeid dollareid müürile, mida ta tahab ehitada USA ja Mehhiko piirile. Demokraadid aga keelduvad talle raha andmast.\n\nTrump tühistas vaidluse tõttu plaanitud puhkuse Floridas ning läkitab demokraatidele sõnumeid Twitterist.\n\nTrumpi nõunikud väidavad, et demokraadid lahkusid kõnelustelaua juurest. Demokraadid aga ütlevad, et Valge Maja pole juba nädalaid otsinud kontakti esindajatekoja demokraatide juhi Nancy Pelosiga, kellest tõenäoliselt saab koja spiiker, kui selle uus koosseis neljapäeval koguneb.\n\nUSA pealinnas Washingtonis panevad populaarsed muuseumid ja galeriid kolmapäevast alates uksed kinni, kui föderaalvalitsuse osaline tööseisak ei lõppe. Suletakse ka loomaaed ja harilikult rahvarohke uisuväljak National Malli lähedal.\n\nSmithsonian Institutioni muuseumid ja galeriid suletakse alates 2. jaanuarist. See puudutab nii loomaaeda kui ka lennundus- ja kosmosemuuseumi, aafrika-ameeriklaste ajaloo- ja kultuurimuuseumi, loodusajaloo muuseumi ja mitut galeriid.\n\nLiuväli ja mõned galeriid töötavad veel kolmapäeval, kuid suletakse 3. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA saatkond Tallinnas teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et vaatamata USA administratsiooni tööseisakule jätkatakse siiski kavandatud passi- ja viisateenustega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaieste vedas hea mänguga Baskonia duubli suure võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nSuurepärast visketabavust näidanud (kahesed 60%, kolmesed 43%, vabavisked 83%) ja lauas domineerinud Baskonia duubel oli mänguks väga hästi häälestunud, kirjutab Korvpall24.ee. Esimesel veerandil pandi mängu jõujooned kenasti paika ning poolajaks oli edu juba 20 punkti.\n\nSander Raieste oli võidu peategelasi, visates ligi 29 minuti jooksul 15 punkti (kahesed 3/7, kolmesed 3/7), haaras seitse lauapalli (kolm rünnakult), andis kaks söötu, tegi vaheltlõike, kaks pallikaotust ja tegi kaks viga. Hea esituse tegid veel lätlane Arturs Kurucs 20, Tavario Earnest Miller 15 ja Miguel Burgos 14 silmaga.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondise mängumees Sander Raieste tegi Hispaania tugevuselt kolmandas liigas (LEB Silver) hea mängu Baskonia duubli eest, aidates meeskonnal alistada Avila Autentica-Carrefour El Bulevari 92:72 (31:18, 21:14, 17:15, 23:25).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNetflix: \"Bird Boxi\" on vaadanud rekordilised 45 miljonit kasutajat\n\n## Põhitekst:\n\nSandra Bullock mängib filmis üksikema, kes üritab päästa oma lapsi pärast seda, kui salapärased jõud Maa vallutavad ja inimesi enesetappe tegema panevad. Ellujääjad peavad selles postapokalüptilises maailmas kandma silmakatteid või seisma silmitsi üleloomulike jõududega, kes kehastuvad nende kõige sügavamateks hirmudeks, vahendab Variety.\n\n\"Võtsin täna hommikul oma silmakatte eest ära ja nägin, et \"Bird Boxi\" on juba vaadatud 45 037 125 miljonilt Netflixi kontolt – parim esimese seitsme päeva tulemus Netflixi omafilmide hulgas,\" teatas ettevõte oma Twitteris reedel.\n\nNetflixi pressiesindaja ütles, et 45 miljonit kontot, kes on nende väitel \"Bird Boxi\" vaadanud, läksid arvesse alles pärast seda, kui vaatamisaeg moodustas kogu kestusest – sh tiitrid – 70 protsenti. Teisisõnu olid need kontod vaadanud 2 tundi ja 4 minutit kestvat filmi vähemalt 87 minutit. Võimalik, et ühelt Netflixi kontolt vaadati \"Bird Boxi\" mitu korda, kuid need läksid 45 miljoni hulgas arvesse ühe korrana.\n\nKui 45 miljonit Netflixi liikmekontot tõepoolest vaatasid \"Bird Boxi\" selle esimesel nädalal, moodustaks see 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga umbes ühe kolmandiku ettevõtte 137 miljonist tellijast.\n\n\"Bird Boxi\" lavastaja on Susanne Bier, ja see põhineb Josh Malermani 2014. aasta sama nimega romaanil. Filmis teevad kaasa ka Trevante Rhodes (\"Moonlight\") ja Bullocki \"Oceani 8\" kaasnäitleja Sarah Paulson koos John Malkovichi, Jacki Weaveri, Danielle Macdonaldi, Lil Rel Howery, BD Wongi, Machine Gun Kelly ja Tom Hollanderiga.\n\nEnne Netflixi-esilinastust jooksis film alates 13. detsembrist ühe nädala ka kinodes Los Angeleses, New Yorgis, San Franciscos ja Londonis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Netflixi thriller \"Bird Box\" saavutas voogedastusplatvormi kõigi omafilmide võrdluses esimese seitsme päeva arvestuses suurima vaatajanumbri – esimesel nädalal vaadati filmi üle maailma enam kui 45 miljonilt Netflixi kontolt, teatas ettevõte reedel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nGerard Pique sai Andorra väikeklubi omanikuks\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi palju bürokraatlikke samme seisab veel ees, sai Pique laupäeval toimunud koosolekul loa klubi üle võtta, kirjutab Soccernet.ee.\n\n1942. aastal loodud klubi mängib hetkel Hispaania tugevuselt viiendas liigas. 76-aastase ajaloo jooksul on mängitud 17 hooaega Hispaania tugevuselt kolmandas liigas ning 1980. aastate lõpus mängiti isegi esiliigasse tõusmise nimel üleminekumänge.\n\n1994. aastal võideti Katalonia karikas, kusjuures otsustavates mängudes oldi üle nii Barcelona kui Espanyoli esindusest. Kaks aastat hiljem jõuti Hispaania karikavõistlustel 16 parema sekka.\n\nKümme aastat tagasi oli klubi võla ja institutsionaalse kriisi tõttu lähedal eksisteerimise lõppemisele.\n\nLisaks Piquele liituvad klubiga veel mitmed Barcelonast tuttavad mehed - Barcelonas seitse aastat mänginud Gabri Garcia de la Torre saab FC Andorra uueks peatreeneriks, tema abiliseks saab endine Barcelona väravavaht Albert Jorquera.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Barcelona jalgpalliklubi kaitsja Gerard Pique ettevõte Kosmos sai FC Andorra nimelise klubi uueks omanikuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Gaspar Noé kompab filmikunsti väljendusvõimaluste uusi piire\n\n## Põhitekst:\n\nGaspar Noé \"Ekstaas\" jõudis kinolinadele küll juba enne jõule ja seda linastub vaid mõni seanss päevas, justkui igaüks neist jääks viimaseks. Filmiajakirjanduses pole heaks tavaks kirjutada filmidest, mille linastustsükkel juba lõppenud, kuid Noé filmi puhul võib teha ka erandi, sest \"Ekstaas\" ei taha nii lihtsalt sind maha jätta.\n\nOma äärmuslikus kehalisuses, nii füüsilises, et paha hakkab, on ta väga lähedal elavale teatrile. Siinkohal sobiks piltlik võrdlus NO99 etenduste ja trupiga, ehkki tegevuse lõpetanud NO99 on kujundanud ning kujundab siinset kultuuripilti ja ka kultuuritarbijate eneseteadvust tunduvalt kestvamalt kui seda suudab teha üks kesise linastuskaarega välismaine mängufilm.\n\nNoé dekadentlik, enesehävituslik bakhanaal on üles võetud ühevõtteliste pikkade stseenidena, kus kõik toimuv antakse edasi ilustamata, peaaegu et toimetamata, pealtnäha nii nagu tuleb, nii nagu noored näitlejad/tantsijad on selleks võimelised. Kahtlemata on tegemist lavastusega nagu teatriski ja teatris on toimuv veelgi ausam, sest duubleid seal teha ei saa, kuid \"Ekstaas\" tõestab filmi kui kunstivormi võimet haarata vaataja kõiki meeli kuni selleni välja, et väljud saalist peapööritusega.\n\nNoé ja ta kauaaegne koostööpartner, operaator Benoît Debie hoiavad vaatajat oma kütkes, andes toimuvat edasi tegelastega samast vaatepunktist . Erandeiks on filmi algus- ja lõpukaadrid, mis on filmitud droonilt ning videointervjuud tantsijatega. Sisse- ja väljajuhatus on ka ainukesed stseenid, mis toimuvad väljaspool tegevuskohta, seega on \"Ekstaas\" loomult üsna kammerlik. \"Ekstaasi\" on tutvustustes liigitatud ka õudusžanri alla, õudus ei esine seal aga tänapäeva peavoolukinole harjumuseks saanud kujukates, üksikasjalikes vägivallaaktides. Õud ja äng on \"Ekstaasis\" peidetult, see on varjul nurgatagustes, kuhu tegelased tuiguvad ning eelkõige nende endi peades, ettearvamatutes tegudes, mis ilmnevad siis, kui kõik eetilised ja moraalsed pidurid kaovad.\n\nPaljude konservatiivsemate vaatajate meelepahaks puudub \"Ekstaasil\" otsene, näpuganäitav moraal. Soovi korral võib selle igaüks ise endale filmi põhjal kujundada, sest alkoholi ja narkootikumidega liialdamine, mis viib ettenägematute tagajärgedeni, ei jäta mitutpidi mõtlemise võimalust. Teisalt on \"Ekstaas\" nooruslikkuse, ohjeldamatu energia, elujõu ja seksuaalsuse ülistus. Ja siit tulebki otsida ka Noé lähenemise köitvust. Kehalisus ja energia on 20- eluaastates tantsijatele orgaaniliselt sisse kirjutatud. Samavõrd loomulikud on ka ihad ja tungid, mis vallanduvad saatusliku sangriakokteili mõju all. See, mis toimub pärast kokteilipeo algust, on režissööri enda sõnul suures osas improvisatsioon etteantud teemal, ekraanil nähtav ilustamata vitaalsus, mida noored näitlejad/tantsijad endas kannavad. See teebki koos montaaži ning kaamera- ja lavastajatööga vaatemängu ühtaegu eemaletõukavaks ning nauditavaks.\n\nGaspar Noé \"Ekstaas\" lülitub samasse ritta nn narkofilmidega nagu \"The Trip\" (Roger Corman, 1967) või \"Trainspotting\" (Danny Boyle, 1996), rääkimata Noé enda eelmistest linatöödest \"Enter the Void\" (2009) ja \"Love\" (2015), mis tegelesid samade teemadega. \"Ekstaasil\" puudub sealjuures ühiskondlik mõõde, nii nagu sellesse vanasse tööstushoonesse sulgunud filmi seltskond, tegeleb ka Noé kõigis oma filmides inimese sisemise enesevaatlusega, naudingust hävinguni. Ta näitab enessesuletuse, isoleerituse väljapääsmatust, paratamatut hukku, milleni jõuab iseennast tarbiv organism või struktuur.\n\n\"Ekstaasi\" saab anaüüsida kui iha kujutusviisi. Sümboolne on siinjuures kas või tantsu kujutamine \"Ekstaasis\" – tants pole oma olemuselt muud kui iha väljendus, keha liikumine ja nauding sellest, tegevus, mis eeldab vigastamatut füüsilist terviklikkust, kui film algab haarava koreograafiaga, siis lõpukaadrid näitavad staatiliselt lebavaid kehi, vahepeale mahub selle tervikliku keha liikumise hääbumine, taandumine üksikutele liigutustele, krampidele, koordineerimatusele. Iha on ammendunud, lõpetatud, surnud. Noé ei mõtle siinjuures mingitele sümbolitele, kui siia kõrvale tuua samuti praegu veel kinodes jooksev Luca Guadagnino tantsukoolifilm \"Suspiria\", mis on laetud psühhoanalüüsist.\n\nNoé on ka vabam eeskujudest, kui Guadagnino tegi siiski reveransi Dario Argento giallo-klassikule, siis Noé mõjutajaid tuleks pigem otsida vähemtuntud põrandaaluste tegijate hulgast. Noéd loetakse tänapäeva üheks provokatiivsemaks filmitegijaks nagu seda on öeldud näiteks ka Lars Von Trieri kohta. Kuid kui Trier püüab vaatajat šokeerida, siis Noé näitab vaatajale aeg-ajalt lihtsalt trääsa, nagu ta tegi anti-pornograafilise linatööga \"Love\", \"Ekstaasi\" võib selles kontekstis nimetada näiteks filmikunsti väljendusvõimaluste uute piiride leidmiseks või nende ületamise katseks. Ja pole salata, Noé tõestab end kui tänapäeva üks põnevamaid autorikino tegijaid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film kinolevis\n\n\"Ekstaas\" (\"Climax\")\n\nRežissöör Gaspar Noé\n\nStsenarist Gaspar Noé\n\nOsades Sofia Boutella, Romain Guillermic, Souheila Yacoub, Kiddy Smile, Claude Gajan Maull", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de Ski naiste vabatehnikasõidus said otsustavaks 0,3 sekundit\n\n## Põhitekst:\n\nNumbri alt 58 rajale läinud Neprjajeva näitas parimat aega juba viie kilomeetri järel, edestades lähimat jälitajat Ingvild Flugstad Östbergi (Norra) 4,5 sekundiga. 23-aastane venelanna võitis lõppkokkuvõttes ajaga 23.19,9, olles sellega teise koha saanud Östbergist parem vaid 0,3 sekundiga.\n\nKolmandale kohale tuli venelanna Anastassija Sedova (+10,9), esimesena jäi poodiumilt välja soomlanna Krista Pärmäkoski (+17,4). Laupäeval peetud Tour de Ski avaetapi võitnud Stina Nilsson (Rootsi) kaotas võitjale 1.50,9 ja sai 39. koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias Toblachis jätkuval Tour de Ski suusatuuril võidutses naiste 10 km vabatehnikasõidus venelanna Natalja Neprjajeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome lotofirmalt raha varastamises kahtlustatav tabati Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei pidas kahtlusaluse kinni laupäeva õhtul Tallinnas.\n\nPolitsei teatel varastati raha Vantaas asuvast firmast eelmisel laupäeval. Kahtlusalune on 1999. aastal sündinud mees - Veikkause töötaja, vahendas ajaleht Ilta-Sanomat.\n\nEttevõtte esindaja sõnul teatas kahtlusalune jõulupühade eel, et jäi keset tööd haigeks ja lahkus.\n\n\"Firma turvakaamera salvestus näitab, kuidas kahtlusalune võtab seifis olnud raha ning lahkub, seljakott seljas ja kilekott käes,\" ütles kriminaalkomissar Simo Kauppinen.\n\nKahtlusalune kuulutati tagaotsitavaks. Politsei andmetel sõitis ta veel samal päeval Tallinna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome lotofirma Veikkaus seifist 150 000 euro varastamises kahtlustatav mees on kätte saadud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomes hukkus liiklusõnnetuses kolmeliikmeline perekond Venemaalt\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus Oulu lähedal, kus Vene sõiduauto kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku veokiga. Surma said kaks täiskasvanut ja laps.\n\n\"Esialgu pole selge, mis avarii põhjustas. Tee oli märg ja libe, kuid autol olid heas seisukorras talverehvid,\" teatas Soome rahvusringhääling Yle pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes hukkus laupäeval liiklusõnnetuses kolmeliikmeline perekond Venemaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBrisbane'i tenniseturniiri tiitlikaitsja taastub ämbliku hammustusest\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane austraallane ärkas paistes jalaga, pärast mida määrasid arstid talle antibiootikumid. \"Ma ei võtnud hammustust kuigi tõsiselt,\" kommenteeris homme algaval Brisbane'i turniiril kaheksanda asetuse saanud Kyrgios. \"Tundsin jalal kerget ärritust. Maailmas on hullemaidki asju ja ma arvan, et minuga saab kõik korda.\"\n\nTänavu vigastustega hädas olnud Kyrgios mängis viimati oktoobris ning austraallane avaldas, et plaanib uuel aastal vähematel turniiridel osaleda.\n\n\"Kodust eemal olemine [eelmisel hooajal] oli väga raske. Vigastustega võitlemine ja turniiridele minemine, isegi kui ma mängida ei saanud, oli samuti raske,\" lausus Kyrgios. \"Mul saab [uuel aastal] olema kergem graafik ja ma püüan mängimist senisest enam nautida.\"\n\nBrisbane'i turniiri avaringis kohtub maailma 35. reket Kyrgios ameeriklase Ryan Harrisoniga (ATP 62.), kes oli tema vastane ka viimase turniiri finaalis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nick Kyrgios on enda sõnul valmis enda Brisbane'i turniiri tiitlit kaitsma, olgugi, et Austraalia tenniseäss viidi jõulude ajal ämbliku hammustuse tõttu haiglasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKalevi uus peatreener Dmitrijev: minu jaoks on see hea koht, kust alustada\n\n## Põhitekst:\n\n36-aastane Dmitrijev esindas tänavu Tallinna Florat, kuid andis pärast hooaja lõppu mõista, et mängimise asemel sooviks ta keskenduda treeneritööle. Loogilise käiguna tundus Floras noortetreenerina alustamine, kuid endise poolkaitsja värbas hoopis Tallinna Kalev, kes vajas peatreenerit, vahendab Soccernet.ee.\n\n\"Rääkisime Joeliga, kohtusime paar korda ja ta pakkus mulle seda võimalust. Mõtlesin, et miks mitte vastu võtta,\" selgitas Dmitrijev, kuidas asjad selleni jõudsid. \"Minu jaoks personaalselt on see hea koht, kust alustada.\"\n\nDmitrijev tunnistas samas, et ei oleks osanud seda ette näha. \"Muidugi tuli [pakkumine] ootamatult. Just lõpetasin mängijakarjääri ja kohe selline suur samm minu jaoks treenerimaailma,\" selgitas Dmitrijev, kuid lisas, et ei kahelnud hetkekski, kuigi ka Florast oli pakkumine laual.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Premium liiga klubi Tallinna Kalevi uueks peatreeneriks nimetatud Aleksandr Dmitrijev tunnistas, et pakkumine tuli tema jaoks ootamatult.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTaas kaksikduublile lähedal olnud Lassi kodunaiskond sai kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nKülalised alustasid kohtumist hoogsamalt ja viskasid üheksa vastuseta punkti, kuni Lassi tabatud kahepunktivise tõi viimaks tabloole numbrid 2:9. Seejärel tuli Duquesne mängu tagasi ja võitis avaveerandi 18:17, kuid poolajaks jäädi kahe punktiga taha (26:28). Korviderohke kolmanda veerandaja järel oli mäng viigis 48:48, kuid viimasel neljandikul pani oma paremuse maksma siiski Pittsburgh, vahendab Korvpall24.ee.\n\nAlgviisikus alustanud Lass viibis väljakul 35 minutit, mille jooksul viskas üheksa punkti (kahesed 4/10, kolmesed 0/2, vabavisked 1/2), võttis naiskonna parimana 11 lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, blokeeris koguni kuus vastaste pealeviset ja tegi ühe pallikaotuse ning kaks isiklikku viga.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kadri-Ann Lass oli laupäeval USA korvpalli üliõpilasliigas NCAA taaskord lähedal kaksikduublile, kui tema kodunaiskond Duquesne Dukes kaotas aasta viimases mängus koduväljakul linnarivaalile Pittsburgh Panthersile 58:66 (18:17, 8:11, 22:20, 10:18).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlane selgitab, miks merevesi jõululaupäeval punaseks värvus\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi nimetatud nähtus ei ole midagi väga ebaharilikku ning peamiselt sügisel-talvel tuleb seda soodsate olude kokkulangemisel ikka ette, jääb omapärase värvidemängu sügavam tekkepõhjus sageli selgitamata. Botaanikud-merebioloogid on enamasti üksmeelel – vee iseloomuliku punase värvuse põhjuseks on tormidega randa uhutud punavetikate lagunemine.\n\nSarnaselt maismaataimedele sisaldavad ka punavetikad rohelist pigmentainet, klorofülli, mille abil suudavad taimed kasutada ära valgusenergiat oma elutegevuseks. Punavetikate rakkudes esinevad lisaks klorofüllile veel teatud fotosünteesi abipigmendid – punase värvusega fükoerütriinid ja sinised fükotsüaniinid.\n\nNeed värvained võimaldavad fotosünteesi toimumist meresügavustes, kus valgustingimused on kehvad ning üksnes klorofülli abil taim oma elutegevuseks piisavalt energiat ei saaks. Fükoerütriinid maskeerivad hästi klorofülli rohelised toonid ja annavad punavetikatele iseloomuliku värvuse.\n\nHeledal jäisel taustal tuleb nähtus esile eriti kontrastsena. Autor: Marju Robal\n\nErinevalt klorofüllist lahustuvad fükoerütriinid vees hästi. Tervetest rakkudest need punased pigmentained aga välja ei pääse. Väljaleostumine saab toimuda vaid rakkude purunemisel.\n\nRannikule uhutud merevetikad külmuvad miinuskraadide juures. Sellega kaasnev jääkristallide teke lõhub rakustruktuurid ning hukutab taime. Sulamisel vabaneb purunenud rakkudest vesilahustuvaid ained. Mikroorganismide elutegevuse tulemusel algab biomassi kiire lagunemine, mis hoogustab ainete edasist väljaleostumist veelgi.\n\nKui veevahetus on mingil põhjusel takistatud, nt jäävallide, rannajoone kuju või vähese lainetuse tõttu, omandab vesi kiiresti erkpunase värvuse. Heledal jäisel taustal tuleb nähtus esile eriti kontrastsena, jää kiirel sulamisel võib aga hoopiski märkamata jääda.\n\nLaialt levinud vetikad\nKuigi praktiliselt kõik punavetikad sisaldavad fükoerütriine (enamasti kogustes alla 1% kuivmassist), värvivad merevee efektselt neoonroosaks vaid teatud liigid. Suurupi piirkonnas rannikule uhutud merevetikate hulgas moodustava suurema osa pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus) ja punavetikas agarik (Furcellaria lumbricalis).\n\nTuletorni läheduses sisaldub tormiheite koosseisus aga märkimisväärsetes kogustes ka üks teine, Eesti rannikuvetes väga tavaline punavetikaliik – Ceramium tenuicorne, millel eestikeelset nime veel ei olegi. Just selle vetikaliigi õrnade rakkude purunemisel vabaneb rohkesti erkpunast pigmentainet. Kaasnevaid kollakaid-pruunikaid komponente, mis kirgast vaatemängu rannikul varjutaks, eraldub sellest punavetikast vähe.\n\nOhutu ja suisa kasulik\nSedavõrd kontrastse \"värvireostuse\" puhul tekib paratamatult küsimus, kas tegemist võib olla millegi ohtlikuga. Punavetikatest pärinevad spetsiifilised värvipigmendid, fükoerütriinid, on väga omapärased ained – tegemist on valkudega. Kui punavetikatest ja mõnedest bakteritest pärinevad pigmendid kõrvale jätta, on värviliste valkude esinemine looduses väga erandlik nähtus. Inimesele on fükoerütriinid kahjutud, pigem on tegemist suisa kasulike ainetega.\n\nAasias eraldatakse neid pigmente vetikatest töönduslikult. Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt kosmeetika ja toiduainetööstuse sektoreid. Lisaks värvust andvale omadusele toimivad punavetikapigmendid ka organismi kaitsvate antioksüdantidena.\n\nHeledal jäisel taustal tuleb nähtus esile eriti kontrastsena. Autor: Marju Robal\n\nEestlase toidulauale satuvad punavetikad ja punavetikapigmente sisaldavad tooted harva. Siiski võib ka meil saada toiduga märkimisväärse koguse fükoerütriini näiteks vetikalehtedest, mida kasutatakse sushi valmistamisel.\n\nKõrgpuhtale kujule viiduna on fükoerütriinide näol tegemist äärmiselt väärtuslike ja kohati lausa asendamatute ainetega. Põhjuseks on nende pigmentide võime helenduda kollaselt, kui ergastada neid UV-kiirguse või nähtava valgusega. Nii kasutatakse punavetikapigmente laialdaselt laboratoorsete fluorestsentsvärvidena biokeemias ja meditsiinidiagnostikas. Kuna fükoerütriinide puhastamine on ressursimahukas, on nende kõrgpuhaste preparaatide turuhind väga kõrge. Mõni milligramm puhast ainet võib maksta sadu eurosid.\n\nFükoerütriini sisaldus jääb Suurupist kogutud veeproovis suurusjärku 10 mg/l. Randa väärtuslikku värvipigmenti korjama minna ei tasu. Kuna tegemist on valgulise ainega, kasutavad mikroorganismid ja mereselgrootud selle kiiresti oma elutegevuseks ära. Lisaks tuhmub pigmendi punane värvus päikesevalguse toimel üsna ruttu, jää sulades kannavad lained aga värvaine laiali.\n\n2018. aasta lõpus avaldasid Tallinna Ülikooli teadlased Läänemere punavetikast pärineva fükoerütriini alase uurimuse kõrgetasemelises teadusajakirjas Algal Research.\n\nMerevesi oli jõulupühade ajal omandanud mitmekümne meetri ulatuses piki rannikuriba neoonroosa värvuse.. Autor: Marju Robal\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jõulude ajal võis näha Suurupi tuletorni lähedal omapärast vaatepilti: merevesi oli omandanud mitmekümne meetri ulatuses piki rannikuriba neoonroosa värvuse. Nähtust käisid kohapeal uurimas Tallinna Ülikooli vetikateadlased Rando Tuvikene ja Marju Robal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTass nihutas võidumängus punktirekordit, Jurkatamm sai napi kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nMatthias Tass ja Saint Mary's Gaels lõpetasid konverentsivälised mängud võiduga, kui koduväljakul alistati San Jose State Spartans 75:45, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nEsimest aastat USA üliõpilasliigas mängiv Tass parandas oma NCAA karjääri punktirekordit ühe silmaga, visates 19 mänguminutiga seitse punkti (kahesed 3/7, kolmesed 0/1, vabavisked 1/2). Lisaks võttis 19-aastane eestlane neli lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, sooritas kolm vaheltlõiget ja tegi ühe pallikaotuse.\n\nTaavi Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons sai oma viimases konverentsivälises mängus kaotuse, kui võõrsil jäädi alla UC Santa Barbara Gauchosele 71:73. Jurkatamm pääses väljakule vaid avapoolaja viimasel minutil ja jõudis hankida ühe lauapalli.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA korvpalli üliõpilasliigas NCAA mängivate Matthias Tassi ja Taavi Jurkatamme kodumeeskonnad pidasid läinud öösel oma hooaja viimased konverentsivälised kohtumised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgus Kontaveidi hooaja esimese mängu toimumisaeg\n\n## Põhitekst:\n\nAvaringi matš peetakse esimese väljaku viienda mänguna. Kontaveidi ja Navarro omavahelisele kohtumisele eelnev mäng algab mitte varem kui kell 17.00 ehk Eesti aja järgi 9.00 hommikul. Eesti esireketi hooaja esimese mängu käik on jälgitav ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel.\n\nAlumisse tabelipoolde paigutatud Kontaveit ja Suarez Navarro on varasemalt kohtunud vaid korra. Tänavu Austraalia lahtistel alistas hispaanlanna kaheksandikfinaalis eestlanna tulemusega 4:6, 6:4, 8:6.\n\nKui Kontaveit võtab seekord revanši, siis võib ta kohtuda teises ringis Petra Kvitova (WTA 7.) või Danielle Collinsiga (WTA 35.). Alumises tabelipooles on veel näiteks ka Naomi Osaka (WTA 5.), kellega võib eestlanna kohtuda poolfinaalis ja Darja Kasatkina (WTA 10.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennisehooaeg algab esmaspäeval Brisbane'i turniiriga, kus Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 21.) läheb vastamisi hispaanlanna Carla Suarez Navarroga (WTA 23.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaal Burjaatias hukkus kopteriõnnetuses neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esialgsetel andmetel sai lennuõnnetuses surma neli helikopteri pardal viibinud inimest,\" teatas Vene juurdluskomitee Ida-Siberi transpordiharu pressikeskus pühapäeval.\n\nKopter kukkus pühapäva hommikul Burjaatia pealinna Ulan-Ude lähedal asuvasse Verhnjaja Berjozovka külla. Pärast kukkumist süttis helikopter põlema.\n\nAlgatatud on kriminaaljuurdlus lennuohutuse nõuete rikkumise süüdistuse alusel.\n\nKohaliku meedia andmetel oli helikopteris ärimees Sergei Rogov, piirkonna suurima kaubanduskeskuse omanik. Ka helikopter kuulus talle.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaal Burjaatias kukkus alla helikopter ja neli inimest sai surma.", "role": "assistant" } ]