Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Rooste. Kuidas naised maailma muutsid IV: La Ribot fenomen\n\n## Põhitekst:\n\nTantsulavastus Femmaaž tuleb lavale veel kahel korral: 5. ja 6. aprillil. Jürgen Rooste jätkab sel puhul naiste tantsukunsti ajaloo tutvustamist.\n\nKui ta oli kuskil kuue- või kaheksa-aastane, käis ta emaga mingit Vene tantsufilmi vaatamas – oli see nüüd \"Luikede järv\" või \"Uinuv kaunitar\", tal pole meeles – igatahes ta nuttis, sest see oli nii põrgulikult ilus. Ja ta arvas, et ta peab selleks Moskvasse elama minema, et midagi sama ilusat teha. Ja õppis hiljem kaua balletti, et saada kunstnikuks ning luua ilu, nagu selles lapsepõlvefilmis.\n\nNoh, ta teeb hullemat-ilusamatki, ainult et tõenäoliselt Moskvas teda hästi vastu ei võetaks, kummalisel kombel oleks tal just seal pea võimatu oma asja teha. See on ju kaasaegne kunst. Aga nüüdiskunst on ohtlik, sest see eeldab aktiivset kohalolu, mõtlemist. Kui me kõik niiviisi poliitikale läheneks, siis ei saaks süsteem enam toimida, me ei valiks samu inimesi ega nende sabarakke. La Ribot on ohtlik, sest tema kunst on suunatud mõtlevale inimesele.\n\n\"Neis tükkides püüan ma aru saada, kuidas ja miks ma kunstnik olen, kus ma kunstnikuna seisan, kuidas ma ehitan oma ruumi.\" La Ribot küsib kunstnikuna kõige olulisemaid mina-küsimusi, aga see ei ole nartsissism (ega seegi, et ta oma asju enamasti alasti esitab) või egotrippimine, vaid paratamatu inimeseks olemise järele küsimine, milleni kunstnik tänapäeva ühiskonnas jõuab.\n\nHispaanlane, Madridis sündinud (Maria Ribot Lanzano, 1962). Need on hullud, muidugi. 1990. aastatel lavastas ta oma \"13 eriilmelist pala\", soolotüki, mis koosnes soolodest, miniatuuridest. Põhimõtteliselt on see tänases mõttes ühe inimese performance -õhtu, sest kõik objektidega seotud palad – ta ütleb, et need pole väikse lood, vaid pigem väiksed \"ülesvõtted\", noh, nagu väljalõiked – puudutavad galeriiruumis miskit meie erilist vaistu või taju. Nad sünnivad korraks, nad lähtuvad objektist, mis on pakketeibiga seina kleebitud: muide, see pole vaid visuaalne efekt, vaid La Ribot tunnistab, et objektid lihtsalt võtaks liialt ruumi, st et sel on kunsti mõttes praktiline alus.\n\nMuide, seda laadi või stiili või oma kindlat käekirja kasutab ta tänaseni. Ja La Ribot’l on palju järgijaid-matkijaid. Selleks, et sind matkitaks ja järgi tehtaks, peab olema isiksus, peab olema läbi ja lõhki raju ja kunstnik.\n\n\"Femmaažis\", mida sel nädalal viimaseid kordi mängitakse, kasutas Eesti tänase teatri üks põnevam kunstnik Artur Arula, kes ongi teinud kõige rajumatega koos asju (Kertu Moppel ja Sveta Grigorjeva on teda mitme asja juures usaldanud), La Ribot pakketeibinippi ja n-ö galeriiruumi (kuigi publik ikkagi istub enamasti) kogu lavastuse lahendusena. See annab asjale raami, struktuuri.\n\nMuide, et isiksus loeb ja mängib, paistab \"Femmaažis\" põrgulikult hästi silma: keegi neist ei tee üks-ühele La Ribot’ tükke järele, ja igaühe natuur, kohalolu ning energia hakkab neis miniatuurides silma. Joanna Kalm, Mari Mägi, Madleen Teetsov-Faulkner, Sveta Grigorjeva – igaüks on selles miniatuuriasjas väga tugevalt oma käekirjaga.\n\nMingis väga selges arenguloolises mõttes on La Ribot üks tänase kunsti lipulaev: see on korraga performance, tants, teater, see on see, kuhu me teel oleme, kui see teekond ei katke. Ja loodetavasti ei katke. Minu jaoks on see kunstide häll, koht, kus inimeseks olemise väljendamine on üks, olgu see muusika või lavakunst või luule, me teeme suures plaanis sama inimlikku asja.\n\nTa võib \"keppida\" tooliga, juua vett, võtta oma ihust polaroide ja kleepida noid samadele kohtadele … ta võib liikuda blasfeemilisele maale nagu miniatuuris \"Another Bloody Mary\". Ta võib nõnda kokku võtta kogu kaasaegse kunsti. Lavakunsti. Tantsu. Performance ’i, jah, ma olen näinud performance -õhtuid, kus kümme erinevat kunstnikku ei suuda saavutada seda pinget ja põnevust ja kohalolu ja kirge, mis La Ribot üksi ära teeb. Asi on isiksuses, inimese põlemises. Ilus. Alastuses. Ja ma ei mõtle seda, et La Ribot jaoks on alastus loomulik seisund ja rõivastumine mask või kostüüm. Kuigi ka see on tõesti nii.\n\nLa Ribot on alasti selles mõttes, et ta kõneleb meiega kunstnikuna otse, valusalt, riivamisi ja riivatult. Ta on üks neid, keda ma tahaks veel oma elus n-ö laivis näha. Seal Tom Waitsi kõrval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sõltumatu Tantsu Laval lavastuva \"Femmaaži\" liim ning siduv võte on Hispaaniast pärit koreograaf ja performance-kunstnik La Ribot. Üks asi on kunstnikutöö, teine vahepalade formaat: imeilusad ja nukkernaljakad on need miniatuurid-etüüdid, mis publikuga mängivad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHenrik Ojamaa teenis Šotimaa kõrgliigas penalti\n\n## Põhitekst:\n\nDarren O'Dea realiseeris avapoolaja viimasel minutil selle penalti, viigistades seisu 1:1-le. Lõpuks Dundee siiski kaotas 1:2, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSamal ajal kaotas Henri Anieri koduklubi Inverness Aberdeenile 0:1. Anier sai mängida 67 minutit ja Ojamaa 61 minutit.\n\nLiigatabelis langes Dundee 9. kohale. Inverness paikneb viimasel, 12. positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Dundee ründaja Henrik Ojamaa teenis teisipäeval Šotimaa jalgpalli kõrgliigas penalti, kui Ross County kaitsja Marcus Fraser talle karistusalas vea tegi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLiiklustalgute tähelepanu on kihutajatel\n\n## Põhitekst:\n\nAasta-aastalt kasvanud kiiruseületamiste arv linnades on üks põhjus, miks tänavused politsei liiklustalgud keskenduvad \"raske jalaga juhtidele\".\n\nEttepanekuid saab sisestada 11. aprillini, misjärel teeb politsei 19. aprillil liiklusjärelvalvet märgitud ettepanekute alusel. Rämpspostituste vältimiseks saab ettepanekuid teha läbi Facebooki konto.\n\n\"Liiklustalgud on Eestis elavate inimeste ja politseinike ühine ettevõtmine liikluse turvalisemaks muutmiseks. Saame minna nendele ristmikele, teedele ja tänavatele, kuhu meid oodatakse,“ ütles politseikapten Sirle Loigo.\n\n\"Kui ühel päeval pööravad 250 politseinikku tähelepanu kiiruseületajatele, siis see peaks juhid panema mõtlema, milline oht lubatust suurem kiirus on,\" märkis Loigo.\n\n\"On juhte, kes ei pea maanteel või võõras kohas kiiruse ületamist ohtlikuks ja häirivaks, kuid tunnetab kiiruse ohtu kodu või töökoha läheduses. See on paradoksaalne – ma ei taha, et teised kihutavad minu kodu naabruses, aga võõrastel tänavatel ületan piirkiirust oma käitumisele mõtlemata,\" nentis Loigo.\n\nPolitseikapten lisas, et igal aastal tabatakse ka mõni kiiruseületaja, kes on ise rakenduse kaudu ohtlikust kohast teavitanud.\n\n19. aprillil toimuvad liiklustalgud on Euroopa liikluspolitseinike võrgustiku Tispoli ühine ettevõtmine. Eestis saab ettepanekuid teha siiski vaid kohalike liiklusmurede kohta.\n\nEelmisel aastal märkisid inimesed üles 1200 kiiruseületamiste kohta.\n\n2014. aastal laekus PPA-le ligi 3000 ettepanekut, neist üle 800 puudutasid sõidukiirust.\n\nKaardirakenduse leiab aadressilt www.liiklustalgud.ee\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklustalgute kaardirakendusse saab alates kolmapäevast nädala jooksul märkida kohti, kus piirkiirusi ületavad juhid muudavad liiklemise ohtlikuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEELK sai mullu annetusi ligi kolm miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nEELK sai korjandustest ja liikmeannetustest kogudustes tulu 2 024 400 eurot ning välisannetustest laekus 733 100 eurot.\n\nRiigilt ja kohalikelt omavalitsustelt said kogudused projekti- ja tegevustoetusi 1 582 900 euro eest.\n\nKoguduste omandis oleva kinnisvara, peamiselt muinsuskaitse all olevate ajalooliste objektide korrashoiuks kulutati 3 025 140 eurot.\n\nEELK-i teenistustel ja talitustel osales eelmisel aastal 785 000 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) sai eelmisel aastal korjanduste ja annetustega ligi kolm miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 17.25 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mulla ja Roo tänava ristmikul, kus 47-aastane mees sõitis Škodaga parempööret tehes otsa sõiduteed ületanud 41-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 17.33 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Endla tn 68 juures, kus esialgsetel andmetel liinibussi Scania K270 juhtinud 49-aastane mees alustas liikumist Mooni bussipeatusest mõõda bussirida, kui bussile keeras ootamatult ette 28-aastane mees Mercedes-Benz SL350-ga. Avarii tõttu kukkusid bussis kuueaastane tüdruk ja 63-aastane naine. Tüdruk toimetati Tallinna lastehaiglasse ja naine Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 19.23 juhtus liiklusõnnetus Tartus Kalevi tn 10 ees, kus 58-aastase mehe juhitud Volkswagen Passatile jooksis ootamatult teele ette kaheksa-aastane poiss. Kiirabi toimetas poisi Tartu ülikooli kliinikumi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval juhtus üle Eesti kolm raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKümnevõistlust juhib avapäeva järel Johannes Erm\n\n## Põhitekst:\n\nTa jooksis 100 meetrit 10,72-ga, hüppas kaugust 7.32, tõukas kuuli 14.75, hüppas kõrgust 1.95 ja jooksis 400 meetrit 48,07-ga.\n\nMaicel Uibo on küll 4150 punktiga teine, aga tugeva teise päeva tegijana on ta hetkel siiski parimal positsioonil ja head esitused võivad tuua ka 8400-punktise kogusumma.\n\nEsimesel päeval jooksis Uibo 100 meetrit 11,24-ga, hüppas kaugust 7.37, tõukas kuuli 14.81, hüppas kõrgust 2.10 ja jooksis 400 meetrit 51,08-ga.\n\nKolmas on 4077 punktiga Risto Lillemets (10,83 - 7.03 - 13.66 - 1.98 - 48,95).\n\nNaiste seitsmevõistlust juhib esimese päeva järel Katre Sofia Palm 3353 punktiga, aga vaid 16 punkti kaugusele jääb Pippi-Lotta Enok. Kolmas on Hanna-Friida Konks (3232).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel Kadrioru staadionil juhib esimese päeva järel kümnevõistlust Johannes Erm, kes kogus viie alaga 4253 punkti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nDiskvalifitseeritud USA ujuja ennistati maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nVahetult pärast võistlust Ress diskvalifitseeriti, aga mõni aeg hiljem - kui vahepeal oli juba peetud ka auhinnatseremoonia - otsustati tema tulemus ennistada. See tähendab, et Ress sai üksinda veel teisegi 50 meetri seliliujumise tseremoonia.\n\nRessile järgnesid vahepeal poolteist tundi end maailmameistrina tundnud kaasmaalane Hunter Armstrong (24,14) ja poolakas Ksawery Masiuk (24,49). Neljandana lõpetanud itaallane Thomas Ceccon (24,51) jäi siiski ikkagi medalita.\n\nItaalia sai aga medali meeste 1500 meetri vabaltujumises, mille Euroopa rekordi 14.32,80-ga võitis Gregorio Paltrinieri. Järgnesid ameeriklane Bobby Finke (+3,90) ja sakslane Florian Wellbrock (+4,14).\n\nNaiste 50 meetri vabaltujumise võitis maailmarekordiomanik Sarah Sjöström (Rootsi; 23,98). Teiseks tuli poolatar Katarzyna Wasick (24,18). Kolmandat kohta jagasid austraallanna Meg Harris (24,38) ja ameeriklanna Erika Brown (24,38).\n\nNaiste 400 meetri kompleksujumise võitis juunioride maailmarekordi 4.32,04-ga kanadalanna Summer McIntosh. 15-aastane ujuja teenis Budapestis esikoha ka 200 meetri liblikujumises. Pikemal distantsil järgnesid talle ameeriklannad Katie Grimes (+0,63) ja Emma Weyant (+3,96).\n\nMeeste 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumise võitis Euroopa rekordit korranud Itaalia (Thomas Ceccon, Nicolo Martinenghi, Federico Burdisso, Alessandro Miressi; 3.27,51). Teine oli USA (+0,28) ja kolmas Suurbritannia (+3,80).\n\nViimase ala ehk naiste 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumises tuli esimeseks USA (Regan Smith, Lilly King, Torri Huske, Claire Curzan; 3.53,78), teiseks Austraalia (+0,47) ja kolmandaks Kanada (+1,23).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ujumise maailmameistrivõistluste viimasel päeva valitsesid segadused meeste 50 meetri seliliujumise finaali ümber. Lõpuks kuulutati maailmameistriks ameeriklane Justin Ress (24,12).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRiko Mäeuibo tuli mäestlaskumise U-15 Euroopa meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nMäeuibo võiduajaks oli finaalsõidus kolm minutit ja 23,71 sekundit. Teise koha sai britt Stan Nisbet, kaotades eestlasele 4,53 sekundiga ning pronksmedali sai kaela kodupubliku rõõmuks Ažbe Kalinšek, jäädes Mäeuibole alla 4,96 sekundiga.\n\nU-17 klassis võistelnud Mark Peterson sai 16. koha ajaga 3.36,93, kaotades Euroopa meistriks kroonitud prantslasele Mylann Falquet'le 26,26 sekundiga.\n\nVõistlusel osalevad veel eliitmeeste klassis Juho Mattus ja Armin Pilv.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sloveenias Mariboris peetud mäestlaskumise Euroopa meistrivõistlustel pälvis U-15 vanuseklassis esimese koha Riko Mäeuibo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTsitsipas võitis karjääri esimese muruturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nOtsustavas setis läks Tsitsipas murdega juhtima ja sai servida seisul 5:3 matši võidule, aga Bautista-Agut viigistas seisu ning kreeklane võitis kohtumise alles kiires lõppmängus.\n\nEsimest servi vaid 55-protsendiliselt sooritanud, aga sellelt koguni 81 protsenti punkte haaranud Tsitsipase jaoks oli tegemist karjääri esimese triumfiga muruväljakul.\n\nEastbourne'is toimunud ATP madalaima kategooria turniiri finaalis sai Taylor Fritz (ATP 14.) kahe ameeriklase duellis jagu Maxime Cressyst (ATP 60.) 6:2, 6:7 (4:7), 7:6 (7:4).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mallorcas toimunud ATP madalaima kategooria turniiri finaalis sai kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.) jagu hispaanlasest Roberto Bautista-Agutist (ATP 20.) 6:4, 3:6, 7:6 (7:2).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNuudi pääses Hollandis ITF-i turniiri finaali\n\n## Põhitekst:\n\nNuudi alistas avaringis maailma 286. reketi Quirine Lemoine'i 7:5, 6:3 ega loovutanud ainsatki setti ka teises ringis. Kolmandas võitis ta venelannat Valerija Oljanovskajat (WTA 848.) kolmes setis.\n\nAlkmaari turniiri esikohamängus läheb Nuudi vastamisi maailma edetabelis 539. kohta hoidva ameeriklanna Chiara Scholliga, kes on võitnud 11 ITF-i turniiri ja olnud parimal hetkel maailma 164. reket.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maileen Nuudi (WTA 949.) alistas edetabelikohata leedulanna Klaudija Bubelyte 6:4, 2:6, 7:6 (7:4) ja pääses Alkmaaris toimuval W15 taseme ITF-i turniiri finaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGarcia sai sel kümnendil esimese turniirivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nOtsustavas setis jäi viimati 2019. aastal Nottinghamis turniirivõidu teeninud Garcia kohe murdega taha 0:2, aga võitis seejärel neli geimi järjest ega lasknud enam setti käest.\n\nGarcia esimene serv õnnestus vaid 56-protsendiliselt, aga võrreldes vastasega teenis ta sellelt paremini punkti (esimeselt 74% ja teiselt 59%, Andreescul vastavalt 64% ja 47%).\n\nTurniiril osalenud endistest maailma esireketitest pidi Simona Halep turniiri enne poolfinaali kaelavalu tõttu pooleli jätma ja Angelique Kerber kaotas veerandfinaalis prantslannale Alize Cornet'le.\n\nTurniiri kõrgeim paigutus ehk venelanna Darja Kasatkina kaotas veerandfinaalis Andreescule 4:6, 1:6.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa tennisist Caroline Garcia (WTA 75.) alistas Bad Homburgis toimunud WTA madalaima kategooria turniiri finaalis Bianca Andreescu (Kanada; WTA 64.) 6:7 (5:7), 6:4, 6:4.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRovanperä sammub Keenia ralli võidu suunas, Tänak pidi katkestama\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäevase võistluspäeva esimesel katsel teenis oma esimese etapivõidu Evans, kes edestas Thierry Neuville'i (Hyundai) 3,6 sekundiga. Tänak lõpetas avakatse kuuendal kohal, kaotust Evansile oli 14,6 sekundit.\n\nJärgmisel katsel näitas Tänak väga head kiirust ning sai Neuville'i ja Sebastien Loebi (M-Sport Ford) järel kolmanda koha, jäädes tiimikaaslasest kõigest 1,7 sekundi kaugusele. Üldarvestuses oli Tänak kolmandal kohal paiknenud Katsutast maas 4,9 sekundiga.\n\nHommiku viimasel katsel jahtis Tänak oma esimest etapivõitu. Igas vaheajapunktis näitas eestlane kõige kiiremat aega, kuid 1,64 kilomeetrit enne finišit pidi ta tehniliste probleemide tõttu katkestama. Pool tundi hiljem teatas Hyundai, et Eesti ekipaaž laupäeval enam starti ei tule. Lisaks Tänakule pidid varakult päeva lõpetama ka Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux (mõlemad M-Sport Ford).\n\nTänak rääkis ralliportaalile DirtFish, et katkestamise põhjustas käigukasti veovõll. \"Kuulsime järsku mingit müra ja seejärel tekkis tulekahju. Jäime seisma ja läksime kontrollima, kuid see oli kuskil käigukastis, seega me täpselt ei näinud, mis seal toimus. Üritasime jätkata, aga isegi aeglaselt sõites oli leeke näha. Niimoodi edasi sõites oleksime auto lihtsalt maha põletanud. Probleem oli käigukasti veovõllis. See pole seotud siinsete tingimustega, lihtsalt mehaaniline probleem.\"\n\nKümnenda katse võitis Neuville, Rovanperä jäi belglasest 2,2 sekundi kaugusele, kuid läks hoolduspausile kindla liidrina. Pärast hoolduspausi teenis Rovanperä ühe katsevõidu ja kaks teist kohta. Head minekut näitasid ka Evans ja Ogier, kes said samuti etapivõidu kirja, kuid soomlase stabiilsetele esitustele nad vastu ei saanud.\n\nPärastlõunal kolmandaks tõusnud Neuville sõitis päeva viimasel katsel vastu puud ja pidi katkestama. Kuigi belglasele määrati selle eest kümme trahviminutit, hoiab ta pühapäeva eel üldarvestuses Ogier' järel viiendat kohta (+10.59,3). Pärastlõuna vahele jätnud Tänak on Rally1 sõitjate arvestuses kümnes (+´40.20,8).\n\nPühapäeval on kavas kuus kiiruskatset, kogupikkusega 82,7 kilomeetrit. Keenia rallile on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.\n\nKeenia ralli üldarvestus enne pühapäeva:\n\n1. Rovanperä (2:52.39,7)\n2. Evans (+40,3)\n3. Katsuta (+1.15,6)\n4. Ogier (+2.38,3)\n5. Neuville (+10.59,3)\n6. Solberg (+12.19,1)\n7. Breen (+18.56,1)\n8. Serderidis (+25.45,6)\n9. Loeb (+33.01,0)\n10. Tänak (+40.20,8)\n11. Greensmith (+1:19.10,4)\n12. Fourmaux (+1:19.29,8)\n\nKeenia ralli ajakava:\n\nLaupäev, 25. juuni\n\nKell 08.06 - SS8 Soysambu 1 (29,32 km)\nKell 09.08 - SS9 Elmenteita 1 (15,08 km)\nKell 10.01 - SS10 Sleeping Warrior 1 (31,04 km)\nKell 12.16 - Hoolduspaus\nKell 14.07 - SS11 Soysambu 2 (29,32 km)\nKell 15.08 - SS12 Elmenteita 2 (15,08 km)\nKell 16.01 - SS13 Sleeping Warrior 2 (31,04 km)\n\nPühapäev, 26. juuni\n\nKell 07.05 - SS14 Oserian 1 (17,52 km)\nKell 08.08 - SS15 Narasha 1 (13,30 km)\nKell 09.08 - SS16 Hell's Gate 1 (10,53 km)\nKell 10.24 - Hoolduspaus\nKell 11.29 - SS17 Oserian 2 (17,52 km)\nKell 12.32 - SS18 Narasha 2 (13,30 km)\nKell 14.18 - SS19 Hell's Gate 2 (10,53 km)\n\nMM-sarja sõitjate üldarvestus:\n\n1. Kalle Rovanperä (Toyota) 120 punkti\n2. Thierry Neuville (Hyundai) 65 punkti\n3. Ott Tänak (Hyundai) 62 punkti\n4. Craig Breen (M-Sport) 52 punkti\n5. Takamoto Katsuta (Toyota) 47 punkti\n6. Elfyn Evans (Toyota) 39 punkti\n7. Dani Sordo (Hyundai) 34 punkti\n8. Sebastien Loeb (M-Sport) 27 punkti\n9. Gus Greensmith (M-Sport) 26 punkti\n10. Sebastien Ogier (Toyota) 19 punkti\n11. Pierre-Louis Loubet (M-Sport) 18 punkti\n12. Esapekka Lappi (Toyota) 17 punkti)\n13 Oliver Solberg (Hyundai) 8 punkti\n\nMM-sarja võistkondlik üldarvestus:\n\n1. Toyota (200 punkti)\n2. Hyundai (161 punkti)\n3. M-Sport Ford (120 punkti)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autoralli MM-sarja kuues etapp sõidetakse sel nädalal Keenias. Laupäeva õhtuks hoiab üldarvestuses liidrikohta Kalle Rovanperä (Toyota; 2:52.39,7). Soomlasele järgnevad tiimikaaslased Elfyn Evans (+40,3), Takamoto Katsuta (+1.15,6) ja Sebastien Ogier (+2.38,3). Ott Tänak (Hyundai) pidi kümnendal kiiruskatsel ilmnenud tehniliste probleemide tõttu võistluspäeva katkestama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKvitova alistas Ostapenko ja sai murul karjääri viienda turniirivõidu\n\n## Põhitekst:\n\n32-aastane Kvitova murdis esimeses setis korra ja teises kaks korda Ostapenko pallingu. Ka lätlannal teenis kohtumise jooksul viis murdepalli, aga ta ei realiseerinud neist ühtki. Kvitoval oli vastav näit 3/11.\n\nOma hooaja esimese turniirivõidu teeninud Kvitova on võitnud murul karjääri jooksul viis turniiri, aga Eastbourne'is triumfeeris ta esmakordselt.\n\nOma esimese WTA turniiri võitis ta 2009. aastal. Alates sellest momendist on vaid Serena Williams suutnud neid võita rohkem kui tema (vastavalt 41 ja 29).\n\nEastbourne'i turniiril osales ka Kaia Kanepi, kes jõudis teise ringi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "WTA keskmise tasemega tenniseturniiril Eastbourne'is alistas tšehhitar Petra Kvitova (WTA 31.) finaalis tiitlit kaitsnud lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 14.) 6:3, 6:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Vahtre: Ameerika abordisõja tagamaadest\n\n## Põhitekst:\n\nKõigepealt kinnitan, et ma ei agiteeri ei abordi lubatavuse ega abordi keelamise poolt. See on vastuoluline ja valus küsimus ning häid lahendusi siin pole, on üksnes halvad ja veel halvemad. Kummalgi veel küljes mööndus: \"ehkki teisest küljest…\" Lisaks on siin tegu küsimusega, kus meesterahval tõesti ei sobi ülearu sõnakas olla, erinevalt mõnest teisest pere-eluga seotud küsimusest, mille juurest mehi ebaõiglaselt eemale peletatakse.\n\nKirjutan hoopis häirivast sõnast \"abordiõigus\", mis oma näilisest neutraalsusest hoolimata on ideoloogiliselt laetud ja püüab vaidlust lahendada juba enne vaidluse algust. Selle sõna kasutajad annavad mõista, et on olemas üks teatud õigus, mida keegi tahab kelleltki ära võtta. Mis on ilma pikemalt arutamata kahetsusväärne ja tagurlik. Nii esitletult taandub kogu probleem kiirelt dilemmaks: kuidas võita ära Ameerikas pead tõstnud tumedad jõud, kes püüavad ajalooratast tagasi pöörata, naisi ahistada jne.\n\nMis ei vasta tegelikkusele. Ameerikas ei keelatud aborte ära, isegi mitte selliseid, mida tehakse ilma mistahes meditsiiniliste põhjusteta, üksnes naise soovil. See küsimus jäeti lihtsalt osariikide otsustada. Ning osariikides otsustavad neid küsimusi osariikide parlamendid, kes on valitud rahva poolt. Prognoositav tulemus on, et osa osariike keelustab – või pigem piirab – aborte, teised mitte. Seega tuleks abordi tegemiseks võtta ette lühem või pikem reis sinna, kus need on lubatud. Kõigil pole see alati võimalik, tekib nurgatohtrite taasilmumise oht ja muud komplikatsioonid, kuid siin jõuame juba \"ühest küljest nii, aga teisest küljest naa\"-valdkonda ja jäägu see läbi sõelumata.\n\nEt aga probleemist saaksid argumenteeritult rääkida need, kes selleks kõige õigemad ja sobivamad on, kes teemat tunnevad ja ei põe seejuures mõnd ideoloogilist palavikku, oleks vaja kõrvaldada seesinane osutus \"õigusele\" või täpsemalt sellega kaasnev ebamäärane eeldus, et tegemist on mingi kõrgemalseisva inimõigusega, mis teadupärast on võõrandamatu ja aegumatu ja mis kõik veel. Sellist õigust saab üksnes rikkuda, teda polegi vaja anda, ta lihtsalt on olemas ja tuleb jõustada.\n\nSelline religioosselt aupaklik, kui mitte lausa sakraliseeriv hoiak valitseb kõigi inimõiguste suhtes. Kuigi see on täiel määral laest võetud. Inimene on sotsiaalne olend ja tal on üksnes need õigused, mida bioloogia, gravitatsioon jms talle võimaldavad ja mida sootsium talle annab. Karm, aga paratamatu. Seda reeglit võib eirata vaid teatud määral, teatud aja jooksul ja teatud olukorras, kuid mitte lõputult ning üldkehtiva printsiibina. Vastasel korral saame juba liiga palju neid seadusi, mis on sootsiumi enamusele vastukarva, kuid midagi pole teha – seadus nõuab, sest et konventsioon nõuab, sest et põhimõte, mille keegi kuskil välja mõtles, nõuab. Näeme seda meiegi. Kui Eesti püüab seadusse panna täiesti mõistlikku ja vajalikku klauslit võimaliku massilise immigratsioonisurve tõrjumiseks, ilmub välja mingi Kõrgem Kogu ja teatab, et see on inimõiguste vastane. Miks, mille poolest? Vastus: sest et nii on.\n\nMiks sellest üldse rääkida? Oleks nagu tegemist Ameerika probleemiga, mis meid ei puuduta. Kuid nõnda see siiski ei ole. Tegemist on kogu Läänt vaevava palju suurema nähtuse ühe, ehkki keskmisest teravama ilminguga. Selle nähtusega on inimkond kohtunud võib-olla sadu kordi ja sellele võib sada nime anda. Näiteks: vägisi õnnelikuks. Või: meie teame, mis teile hea on. Nii nagu ristisõdijad tegid eestlasi vägisi õnnelikuks, nõnda üritavad tänapäeval sedasama mitmesugused progressivistid ja aktivistid. Neil ei ole aega ega soodumust inimesi veenda, vaid progressiivne kord tuleb kehtestada jõuga.\n\nSiin jõuame tagasi Ameerika Ülemkohtu otsuse juurde. Vaevalt jõudis kohus otsustada, et abordi piiramise küsimus jääb osariikide pädevusse, kui käivitus ülemaailmne kampaania selle regulatsiooni tühistamiseks ükskõik mis moel. Loogilisem ja traditsioonilisele demokraatiale kohasem olnuks alustada neis osariikides, kus on oodata abordi keelamist/piiramist, kampaaniat, et osariigi esinduskogu seda ei teeks. Ei. Selle asemel üritatakse \"keelamist ära keelata\", aga mitte rahvaesinduse otsusega, vaid mingi juriidilise või poliitilise nipi abil. Nagu juhtus Eestiski, kus \"progressiviste\" ähvardas rahvahääletus abielu küsimuses. Selle asemel, et keskenduda rahva veenmisele progressiivsete väärtuste paremuses, keskenduti võitlusele rahvahääletuse ärajätmise nimel.\n\nMis seal ikka. Ka nii võib. Inimkond on näinud mitmesuguseid despootiaid, türanniaid, oligarhiaid, teokraatiaid ja partokraatiaid. Kuhu kalduvad ameeriklased, saame näha ilmselt peagi, kuid üldiselt ei lõpe kummagi poole püha üritus veel selle tulekahjuga. Mistõttu oleks igaühel arukas endale selgeks teha, kelle või mille poolel ta seisab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõigi inimõiguste suhtes valitseb aupaklik, kui mitte lausa sakraliseeriv hoiak. Kuigi see on täiel määral laest võetud. Inimene on sotsiaalne olend ja tal on üksnes need õigused, mida bioloogia, gravitatsioon jms talle võimaldavad ja mida sootsium talle annab, kirjutab Lauri Vahtre.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti aerutaja Fjodorova võitis juunioride EM-il pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nFjodorova jõudis autasuni naisjuunioride ühesüsta 1000 meetri distantsil. Euroopa meistriks tuli ungarlanna Reka Nemes (3.59,030), teisena ületas lõpujoone slovakitar Bianka Sidova (4.02,484).\n\nOtse eelsõidust A-fnaali jõudnud Fjodorova oli 250 meetri peal neljas, aga tõusis poole maa peal liidriks ja hoidis seda positsiooni lõpuni. Temast sai taasiseseisvunud Eesti esimene naisaerutaja, kes EM-il medalini jõudnud.\n\nDeniss Tihhomirov tuli ühekanuu 1000 meetri distantsil kaheksandaks.\n\nMõlema aerutaja jaoks jätkuvad võistlused 200 ja 500 meetri distantsidel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti rajaaerutaja Jelizaveta Fjodorova tuli Belgradis juunioride ja U-23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel pronksmedalile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri filmi- ja teatrilavastaja Raul Tammet\n\n## Põhitekst:\n\nTammet lõpetas 1972. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri näitlejana (V lend) ning 1979. aastal Moskvas kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused režissöörina, vahendas Lääne Elu. Ta töötas 1972–1985 Tallinnfilmis assistendi ja režissöörina ning 1980–1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris erialaõppejõuna.\n\nRaul Tammet on lavastanud Haapsalu teatris Randlane, ta oli Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige alates 2005. aastast.\n\nFilmitegijana keskendus ta põhiliselt dokumentaalfilmidele, kuid 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses valmis tema käe all ka kolm legendaarset lühifilmi: \"Kiri Giuliale\" (1978), \"Soolo\" (1979) ja \"Pulmapilt\" (1980).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Meie seast lahkus 73-aastasena filmi- ja teatrilavastaja Raul Tammet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMurray usub, et suudab Wimbledoni võita\n\n## Põhitekst:\n\nAndy Murray ütleb, et tema eesmärk võita Wimbledon kolmandat korda, on see, mis hoiab teda mängus.\n\nMurray võitis Wimbledoni tiitli nii 2013. kui ka 2016. aastal, kuid alates 2017. aastast on ta olnud mitmete vigastuste ohver, eelkõige puusaliigese tõttu, mis nõudis lõpuks operatsiooni metallkorgi sisestamiseks.\n\n\"See (Wimbledoni tiitli võitmine) on osa motivatsioonist ikka veel võistelda,\" ütles Murray Bloombergile.\n\n\"Ma tean, et see saab olema uskumatult raske asi, kuid ma usun siiski, et suudan veel suurepärast tennist mängida. Ma tean, et Wimbledoni võitmine on veelgi raskem kui viis-kuus aastat tagasi,\" lisas Murray.\n\nŠotlasel on olnud pikk tee, et jõuda tagasi tasemele, kus ta oli. Hiljuti pidi ta Stuttgardis tunnistama eelmise Wimbledoni finalisti Matteo Berrettini paremust. Finaali ta paraku lõpuni mängida ei saanud, kuna pidi selle kõhuvigastuse tõttu katkestama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Wimbledoni turniiri kahel korral võitnud tennisist Andy Murray usub, et on võimeline konkureerima ka sel aastal võidu eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVuelta võitja jääb Prantsusmaa velotuurilt eemale\n\n## Põhitekst:\n\nYatesi vigastus Giro d'Italial näib olevat kaotanud tema lootused Tour de France'il sõita. Põhjus arvatakse olevat seotud Yatesi põlvevigastusega, mille ta sai maikuus Giro d'Italia võistlusel ja mis sundis ta lõpuks sellelt võistluselt lahkuma. Briti rattur võtab nüüd sihikule hiljem suvel toimuva Hispaania velotuuri.\n\nPaistab, et BikeExchange-Jayco meeskond keskendub Touri ajal sprindivõitudele, kuna nii Dylan Groenewegen kui ka Michael Matthews on nende meeskonnas üles antud.\n\nSimoni kaksikvend Adam, kes kuulub INEOS Grenadiersi meeskonda, loobus hiljuti koroonaviiruse tõttu Šveitsi velotuurist. Seega ei ole vendade jaoks viimased ajad lillelised olnud ning neid mõlemaid valitseb oht jääda Prantsusmaa velotuurilt kõrvale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "1. juulil algaval Prantsusmaa velotuuril ei osale vigastuse tõttu 2018. aastal Vuelta velotuuri võitnud Simon Yates (BikeExchange-Jayco).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPoks ei pruugi 2028. aasta olümpial enam kavas olla\n\n## Põhitekst:\n\nPoks ei olnud 2028. aasta olümpiamängude esialgses programmis, kuid see võidakse sinna veel lisada, vahendab BBC.\n\nPärast ROK-i juhatuse koosolekut teatas föderatsioon, et spordiala kaasamist arutatakse hilisemas etapis.\n\nSõltumatu uurimine ütles, et spordiala peab olümpiatuleviku kindlustamiseks eetiliste küsimustega tegelema.\n\nROK teatas, et Rahvusvaheline Poksiliit, ei tohi korraldada 2024. aasta Pariisi poksivõistlusi ega kvalifikatsioone nendele mängudele.\n\n\"Otsus on keskendunud sportlastele ja vajadusele tagada kindlus 2024. aasta Pariisi olümpiavõistluste ja kvalifikatsioonide osas,\" seisis avalduses.\n\n\"See järgib IBA jätkuvaid ja väga murettekitavaid küsimusi, nagu selle juhtimine ning kohtunike ja kohtumõistmise süsteem,\" ütles ROK.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Olümpiakomitee teatel ei ole veel otsustatud, kas poks on esindatud 2028. aasta Los Angelese mängudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti noored maastikuratturid esinesid taas hästi Rootsi XCO karikaetapil\n\n## Põhitekst:\n\nOli suur rõõm näha, et Eesti tasasel maal sirgunud noored suutsid Rootsi noortele võistlustel väärilist konkurentsi pakkuda. 18.juunil toimunud XCO Rootsi karikaetapil oli võistlustules kümme Eesti noorsportlast. Talispordisõpradele tuttav Faluni keskus pakkus rohkete tõusumeetritega väga tehnilist rada, mis kõik sõiduoskused ja mäkketõusuvõimekuse maksimaalselt proovile pani.\n\nM-14 vanuseklassis pälvis Sebastian Suppi CFC Spordiklubist kolmanda koha, kaotades liidrile Valdemar Carlsson Steenile veidi alla poole minuti. Hugo Hendrik Orav Porter Racingust sai kuuenda koha, Egert Tammeleht 22., Marten Konga 34., Kristo Õruste 43. ja Niklas Lond 44. koha. M/N-14 distants koosnes kolmest 2,5 kilomeetri pikkusest ringist ja tõusumeetreid kogunes sellel distantsil 330.\n\nN-14 vanuseklassis lõpetas Loore Lemloch CFC Spordiklubist viienda kohaga. Berit Grünberg Porter Racing meeskonnast oli 12.\n\nM/N-16 12 kilomeetri pikkuse raja peale kogunes tervenisti 560 tõusumeetrit. Riko Tammepuu CFC Spordiklubist teenis 14. koha, samal distantsil tüdrukute seas sõitis Mariann Koik Porter Racingust välja 12. koha.\n\nKõik tulemused on nähtavad siit.\n\nMere taga tutvuti kohalike radadega ning võeti sealsete noortega mõõtu Rootsi olümpiakrossi karikasarja võistlustel. Samal ajal toimus Falunis jalgrattanädal koos näidistreeningutega, mida juhendasid oma ala tipud. Ühistreening tehti endise 4X distsipliini mäestlaskumise maailmameistri Felix Beckemaniga, kes jagas mitmeid näpunäiteid, kuidas tehniliselt keerukaid elemente kiiremini ja sujuvamalt läbida. Lisaks saadi häid kontakte ja kutse pikemalt selle kandi rikkalikke maastikurattavõimalusi kogema tulla. Väikelinnas on lisaks muudele spordiareenidele olemas nii BMX hall kui sisetrekk. Maastikurattasõit on Faluni noortel ka kehalise kasvatuse kavas ja seega igapäevane loomulik liikumisharrastus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti noored maastikuratturid käisid 9.– 20. juunil Porter Racing treenerite Janek Järva ja Andrus Konga juhendamisel Rootsis uusi oskusi ja kogemusi hankimas. 18. juunil toimunud Rootsi olümpiakrossi karikasarjas sai Sebastian Suppi kolmanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenal täiendab oma ridu Brasiilia ründajaga\n\n## Põhitekst:\n\nJesus ei ole Citys end kindlasse algkoosseisu suutnud murda. Pärast Sergio Aguero klubist lahkumist pidavat nende esiründajaks saama Jesus, kuid brasiillane ei ole suutnud end piisavalt tõestada.\n\nJesust jahtisid ja Tottenham Hotspur ja Londoni Chelsea, kuid kokkuleppele jõuti ikkagi Arsenaliga.\n\nCity ostis endale hiljuti poolkaitsja Kalvin Phillipsi, kes mängis enne Leeds Unitedis.\n\nArsenal finally reach agreement for Gabriel Jesus with Man City for £45million https://t.co/3kZRs9NDxv pic.twitter.com/zFyFDBoLye\n\n— Mirror Football (@MirrorFootball) June 24, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Londoni Arsenal täiendab oma ridu Manchester City mängumehe Gabriel Jesusiga. 25-aastase Brasiilia päritolu ründaja üleminekusummaks kujunes 45 miljonit naela.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Blake triumfeeris Jamaikal oma viimase kümne aasta parima ajaga\n\n## Põhitekst:\n\nPärast 2012. aastal joostud läbi aegade paremuselt teist aega 9,69, pole Blake nii kiire olnud. Tema jaoks oli tegu viienda Jamaika meistritiitliga.\n\n32-aastane sprinter edestas teise koha saanud Oblique Seville'i 0,03 sekundiga. 20-aastane Ackeem Blake sai kolmanda koha ajaga 9,93.\n\nBlake pühendas võidu oma isale, kes sai selle nädala alguses insuldi.\n\"Ma tulin siia lihtsalt, et seda tema heaks teha, sest olen terve nädala olnud segaduses ja üritanud võidu nimel tugevana püsida,\" sõnas 2011. aasta maailmameister.\n\nNii hea ajaga suurendas Blake ka Jamaika võimalusi 4 x 100 m teatejooksu võitmiseks maailmameistrivõistlustel.\n\nEnne järgmisel kuul algavaid kergejõustiku maailmameistrivõistlusi paistab Blake heas vormis olevat ning kavatseb kindlasti konkurentsi pakkuda äsja maailma hooaja tippmargi jooksnud ameeriklasele Fred Kerleyle.\n\nFred Kerley jooksis hiljuti USA meistrivõistlustel välja aja 9,76.\n\nThe Beast is back! Yohan Blake runs 9.85! Oblique Seville 9.88 and the Akeem Blake 9.93! Wind 0.0m/s. Jamaica ready!!! pic.twitter.com/AQXMNkb4w5\n\n— Athletics Jamaica (@Athletics_JA) June 25, 2022\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jamaika meistrivõistlustel võitis 100 m jooksu Yohan Blake, joostes välja oma viimase kümne aasta parima aja 9,85.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKahekordse poksi maailmameistri vend ja juutuber lähevad ringis vastamisi\n\n## Põhitekst:\n\nMatši toimumispaigaks on valitud Madison Square Garden.\n\nFury ja Pauli vaheline matš pidi algselt toimuma 2021. aasta detsembris, kuid britt katkestas selle, öeldes, et tal on rindkerepõletik ja ribimurd.\n\nFury ütles varem, et võitles ainult raha teenimise nimel ja et võit poleks talle poksimaailmas au andnud.\n\nAmeeriklase Pauli rekord professionaalina on viis võitu. Ta on alistanud sotsiaalmeediakaaslase AnEsonGibi, endise NBA korvpalluri Nate Robinsoni ning segavõitluskunstide võitlejad Ben Askreni ja Tyron Woodley.\n\nSamal ajal on Fury, WBC raskekaalu maailmameistri Tysoni poolvend, saanud karjääri jooksul kaheksa profivõitu. Kuulsuse saavutas Tommy Fury tõsieluseriaalis Love Island.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahekordse poksi maailmameistri Tyson Fury vend Tommy Fury ja juutuuberist poksija Jake Paul lähevad ringis vastamisi 6. augustil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Martin Sinijärve raamatusoovitused: fantaasia-lastekatest Austraalia põnevikuni\n\n## Põhitekst:\n\nA.F. Steadman \"Skandar ja ükssarvikuvaras\" (Varrak)\nInglise keelest tõlkinud Kristina Uluots\n\nIda Tufte Michelsen \"Alma Freng ja päikesepüüdjad\" (Rahva Raamat)\nNorra keelest tõlkinud Sigrid Tooming\n\nHarry Potter tõstis fantaasia-lasteka lati nii kõrgele, et igasugu järeletegijaid hüpleb selle all parvede kaupa. Eks imitaatorid ja jackpot 'ile lootjad säti uusi latte, mõned neist nõnda madalal, et lugejal tuleb end lati alt lausa läbi kaevata. Samas nõudlust heade lennukate lugude järgi paistab jätkuvat ning usun, et on sündinud küllaga uusi lapsukesi, kelle jaoks Potter on juba klassikahõnguline ning miks mitte just siinsoovitatavad raamatud ei võiks olla reipaks ukseavajaks kirjasõnamaailma. Nii et ma ei hakka siin üldse mingeid võrdlusi ega tasemevahede ega algupärasuse asja ajama, need on uute tulijate raamatud uutele lugejatele ja las lugejad tulevikus ise võrrutavad, mida ja kuidas tahavad-oskavad.\n\nOmavahel on lood mitmeski mõttes sarnased, kumbki peategelane on klassikaline sõbravaba nohik, kes isa kasvatada ja kel tekib üks või teine veider suhe veel veidrama maailmaga. Aga kui eelarvamus ilusti kappi ära panna, siis haaravad need lood kaasa küll ja hakkavad looma mingit iseoma sisemist loogikat, mis mõistagi annab arvata, et järge on tulekul, ja mitte üks.\n\nVahest pole autorid nois avaraamatutes veel päriselt välja kujunenud ning kui siit vähegi seda masti arengut loota on nagu Potteri seitsme raamatu juures juhtus, siis sel juhul ootan minagi vana muinasjutusõbrana teatava huviga edasi. Lapsukestest rääkimata, nemad peavad saama regulaarse doosi tervislikku kirjandussõltuvust süvendavat teksti. Loetagu mõnuga!\n\nJane Harper \"Looduse jõud\" (Varrak)\nInglise keelest tõlkinud Kersti Unt\n\nAustraalia on kaugel, väga palju sealt lugusid meieni ei jõua, aga nood, mis jõuavad, kipuvad head olema. \"Looduse jõud\" on üks niisugune. Tegelikult eriti miskit ei juhtugi, aga pusimist selle ei eriti miski ümber jagub pikaks põnetisjutuks. Austraalia ise on tont teab kus, maakera Võrumaal, ja noid tegelikke tont-teab-kussisid, kuhu tegevust paigutada, jagub Austraalias mitme riiulitäie raamatute jaoks.\n\nLähtekoht lihtne – kupatatakse bussitäis vurlesid metsikusse loodusesse sisemist sidet tugevdama, üks kaob ära. Ja siis teda otsitakse läbi kogu raamatu, vaheldades kiigetega endisaega ja tegelaste taustadesse ja kadumisretkesse endasse. Kõlab lihtlabaselt ja ongi seda, aga vormistatud pinget hoidvalt ja päris kena järjekordset kirjeldavat killukest tekitades ühe teispool ilma asuva maa ühe võpsiklikuma otsa kohta. Mõnes mõttes ongi meil siin tegu pigem meeldivalt pealiskaudse suhteromaani kui tõsiseltvõetava põnevikuga. Tore ja suviselt kerge.\n\nKokkuvõttes näikse loo moraaliks kujunevat, et ilma matkahuvita inimeste üllal eesmärgil loodusjõudude meelevalda suunamine on põhimõtteliselt kuradist, nimetatagu seda seikluskoolituseks või milleks iganes. Las inimesed teevad seda, mis nad tahavad ja seal, kus nad tahavad, siis ei minda tülli ega kaota ära, on rahu maa peal ja inimestest hea meel. No mida on rahumeelsel linnainimesel irevilhambulisse loodusesse otsida, looduses on mürkmaod ja päikeseloojangud ja külm. Inimene püsigu trajektooril kodu – raamatukogu – kõrts ja probleemid lakkavad olemast nagu nõiaväel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve seekordsete raamatusoovituste hulka mahub lausa kolm teost: kaks noortele mõeldud fantaasiateost A. F. Steadmani \"Skandar ja ükssarvikuvaras\" ja Ida Tufte Michelseni \"Alma Freng ja päikesepüüdjad\" ning Austraalia põnevik Jane Harperi \"Looduse jõud\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa meelitab G7 riike lubama fossiilkütuste rahastamise jätkamist\n\n## Põhitekst:\n\nSee oleks suur muutus grupi senisest kliimamuutusega tegelemise poliitikast. Bloombergiga jagatud teksti järgi peaks G7 riigid \"teadvustama, et avalikud investeeringud gaasisektorisse on vajalikud ajutise meetmena energiakriisis\".\n\nEttepaneku järgi peaks investeeringuid tegema \"kliimaeesmärkidega kooskõlas\".\n\nEttepanek on veel arutluse all ja võib enne G7 juhtide kogunemist pühapäeval muutuda. Bloombergi allikate teatel on Suurbritannia ettepaneku vastu. Saksa valitsuse esindaja keeldus kommentaarist.\n\nVene gaasist sõltuv Itaalia pole Bloombergi allikate teatel otseselt Saksamaa ettepanekule vastu, riigi valitsuse kõneisiku sõnul Itaalia Saksamaa mõtet ei toeta.\n\nEuroopa otsib alternatiive Vene gaasile ning Saksa valitsus on hoiatanud, et Venemaa katsed piirata maagaasi pakkumist võivad viia energiasektoris sarnase kokkuvarisemiseni, nagu 2008. aastal panganduses.\n\nSaksamaa on maagaasi puuduse kompenseerimiseks alustanud taas söejaamade tööd ja otsib gaasipakkujaid, jätkates samal ajal ka tuumajaamade sulgemist.\n\nKui G7 riigid otsustaksid leevendada kliimamuutusega tegelemiseks vajalikke energianõudeid muutuks ülejäänud maailma kõrgete eesmärkide vajalikkuses veenmine raskemaks.\n\nSee läheks ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) soovituse vastu mitte arendada uusi nafta ja gaasiprojekte, kui eesmärgiks on globaalse soojenemise hoidmine alla 1,5 kraadi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa proovib meelitada maailma suurimaid majandusi ühendava G7 liikmeid loobuma kokkuleppest, mis peataks aasta lõpuks välismaal fossiilkütustega seotud projektide rahastamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEndla teatri \"Põrgupõhja uus Wanapagan\" laupäevane etendus jääb ära\n\n## Põhitekst:\n\nPiletiomanikul on võimalus vahetada pilet ümber talle sobival kuupäeval toimuvale järgmisele etendusele. Järgmised \"Põrgupõhja uus Wanapagan\" toimumise kuupäevad on 30. juuni, 7. juuli, 8. juuli, 9. juuli, 13. juuli, 14. juuli ja 15. juuli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endla teatri suvelavastuse \"Põrgupõhja uus Wanapagan\" 25. juuni etendus jääb seoses näitleja haigestumisega ära. Piletid vahetatakse ümber või ostetakse tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNadali treener: praegu on kõik positiivne\n\n## Põhitekst:\n\nNadal võitis selle kuu alguses Prantsusmaa lahtised, kuid paljastas hiljem, et tema jalg oli tuimestatud kroonilisest haigusest tingitud valu tõttu.\n\nTeade, et Nadalile tehakse pärast Prantsusmaa lahtiseid valu leevendamiseks väike jalaoperatsioon, tekitas Wimbledonil osalemises kahtlusi, kuid 36-aastasel hispaanlasel tundus kõik korras olevat, kui alistas kolmapäeval Stan Wawrinka Giorgio Armani Tennise Classicul.\n\n\"Hetkel on kõik positiivne. Jalaprobleem, mis oli alati kõige rohkem murettekitav, on korras. On häid ja halbu päevi,\" ütles Lopez EFE-le pärast seda, kui Nadal oli reedel koos Francis Tiafoega treeningmatši pidanud.\n\n\"Rafa pole siin kolm aastat mänginud. Kõik treeningud summeeruvad. Ka need, milles ta ennast hästi ei tunne, sest need aitavad järgmisteks mängudeks asju parandada.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tenniselegendi Rafael Nadali jalg ei valmista talle probleeme, ütles hispaanlase treener Marc Lopez.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWimbledon annab Ukraina põgenikele tasuta pileteid\n\n## Põhitekst:\n\nPärast Venemaa sissetungi Ukrainasse keelas Wimbledon Venemaa ja Valgevene mängijatel turniiril osalemise, mille tulemusel võeti neilt meeste ATP ja naiste WTA tuuril reitingupunktid ära.\n\nPileteid saavad osta Mertoni ja Wandsworthi linnaosas elavad Ukraina põgenikud ning nende sponsorid ja heategevuspartnerid, teatasid All England Club ja Lawn Tennis Association.\n\n250 000 naela suurune annetus tehakse esmaspäeval algatusele Tennis Plays for Peace ja Briti Punase Risti Ukraina apellatsioonile.\n\n\"Usun, et meistrivõistluste eelõhtul on oluline tunnustada neid, kes kannatavad Venemaa poolt põhjustatud konflikti tõttu,\" ütles LTA tegevjuht Scott Lloyd avalduses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Wimbledon annab Ukraina põgenikele tasuta pileteid ja annetab 250 000 naela neile, keda Venemaa sissetung mõjutab, teatasid muruväljaku suure slämmi korraldajad reedel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKerley võitis USA meistrivõistlused, parandades veelgi hooaja tippmarki\n\n## Põhitekst:\n\n27-aastane Kerley püstitas isikliku rekordi ajaga 9,76. Olümpiahõbe võitis finaalis ajaga 9,77.\n\nKerley tegi ka eelvoorus väga kiire jooksu, kui püstitas juba seal hooaja tippmargi ajaga 9,83.\n\n\"See kõik seisneb treenimises ja järjekindlalt asjade tegemises, mida ma tegema pean,\" ütles Kerley pärast reedest võitu, millega kindlustas ta koha maailmameistrivõistlustel.\n\nMarvin Bracy (9,85) ja Trayvon Bromell (9,88) olid 100 m finaalis vastavalt teine ja kolmas. Melissa Jefferson võitis naiste 100 m jooksu ajaga 10,69.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Fred Kerley võitis USA meistrivõistlustel meeste 100 m jooksu tulemusega 9,77, kuid jooksis poolfinaalis välja veelgi kiirema aja 9,76.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDrell sõlmis lepingu NBA klubiga suveliigas mängimiseks\n\n## Põhitekst:\n\nNBA suveliiga algab 7. juulil Las Vegases, kus osalevad kõik 30 klubi. Algul peab iga meeskond neli kohtumist ja seejärel selgitavad kaks parimat meeskonda välja suveliiga võitja. Pärast mängivad ülejäänud 28 klubi lisaks veel ka viienda kohtumise.\n\nDrell mängis viimati NBA G-liigas Windy City Bullsi ridades.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti koondise korvpallur Henri Drell sõlmis lepingu NBA klubiga Chicago Bulls suveliigas mängimiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nROK-i sõnul tuleb igal spordialal paika panna transsooliste reeglid\n\n## Põhitekst:\n\nHomoõiguste teerajaja Navratilova oli selle nädala alguses ROK-ile ette heitnud, et tema sõnul on transsooliste sportlaste kaasamise küsimuse lahendamises juhtimise roll puudulik.\n\nTeema tuli fookusesse ujumise juhtorgani FINA möödunud nädalavahetuse otsusest keelata naiste eliitvõistlustel osalemine sportlastel, kes on läbinud mis tahes perioodil meeste puberteediea.\n\n\"See on väga palju lahkarvamusi tekitav raske olukord. Väga keeruline teema, mille puhul peame suutma tasakaalustada õiglust ja kaasatust,\" ütles ROK-i pressiesindaja Mark Adams reedel virtuaalsel pressikonverentsil.\n\n\"Kuid meile on selge, et iga spordiala teab kõige paremini, kuidas vaadata mitte ainult sporti, vaid ka selle alasid, kus on eelis,\" lisas Adams.\n\nAdams ütles, et nende reeglite viimistlemine võtab veidi aega.\n\n\"Me ei saa välja tulla ühe reegliga, mis sobiks kõigile. See peab olema spordi ja isegi iga ala järgi erinevalt kirja pandud,\" sõnas ta. \"Usun, et kriitikat tuleb. Ma kardan, et see on vältimatu. Kuid anname endast parima, et tasakaalustada õiglust ja kaasatust.\"\n\nNavratilova ütles, et kaasamise ja õigluse vahelise tasakaalu leidmine, kuni üksikute sündmusteni on äärmiselt keeruline.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on kaitsnud oma seisukohta, et iga rahvusvaheline spordiorganisatsioon peab kehtestama oma reeglid transsooliste sportlaste kaasamiseks, hoolimata tennise suurkuju Martina Navratilova kriitikast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKuuldemängufestivali avab Tungla ja Ehala kuuldejutu avalik ühiskuulamine\n\n## Põhitekst:\n\nRõõmsas ja südamliku sõnumiga kogupereloos kohtuvad tavalised lapsed ebatavalise kosmosekülalise Siriga, kes on toonud kaasa inimlastele midagi väga vajalikku. Üheskoos rännatakse ka ennemuistsesse aega, muinasjuttu \"Vaeslapse käsikivi\".\n\nTeksti autor on Leelo Tungal, helilooja Olav Ehala. Esiettekanne on pühendatud Leelo Tungla sünnipäevale.\n\nJutustaja on Kaspar Velberg. Laulavad Anneliis Kits, Kristo Ukanis, Kadri-Liis Kukk, Ingrid Rabi, Kaarel Kukk, Lili Kirikal ja Anna Kutšinskaja ning pille mängivad Kusti Lemba, Hanna Parman, Andrus Avarand ja Olav Ehala. Lavastaja Tiina Vilu. Helirežissöör Külli Tüli.\n\nFotografiskas toimuv avalik ühiskuulamine on osalejatele tasuta. Avalikule ühiskuulamisele järgneb Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala kontsert.\n\nKuuldemängufestival toimub Klassikaraadio eetris 27. juunist kuni 3. juulini. Igal õhtul kell 19.05 etenduvad raadioeetris kuuldemängud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "27. juunil kell 18 esietendub Fotografiskas Leelo Tungla ja Olav Ehala lauludega kuuldejutt \"Käsikivi kosmosest\", mille avatakse Klassikaraadio ja Raadioteatri kuuldemängufestival.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCity ostis 45 miljoni naela eest Leedsi poolkaitsja\n\n## Põhitekst:\n\nKlubi maksab 26-aastase mehe eest 42 miljonit naela, millele lisanduvad tõenäoliselt boonused suurusjärgus kolm miljonit naela.\n\nCity tegi Phillipsist oma suvise üleminekuakna esinumbri, kuna Fernandinho lahkus sel suvel pärast üheksat klubis veedetud aastat.\n\nPhillips on tulnud Leedsi akadeemiast ja on alates 2015. aasta esindusmeeskonna debüüdist teinud Leedsi eest 214 kohtumist.\n\nEeldatakse, et poolkaitsja toetab Rodrit kaitsva poolkaitsja positsioonil, mida eelistab peatreener Pep Guardiola.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliiga viimase hooaja meister Manchester City ostis 45 miljoni naela eest Leeds Unitedi poolkaitsja Kalvin Phillipsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNewcastle palkas väravavahiks esiliigasse pudenenud Inglismaa koondislase\n\n## Põhitekst:\n\nEelmise hooaja käigus uued pururikkad omanikud saanud Newcastle United valmistub tänavu sekkuma kõrgesse mängu. Üleminekuturult leiti eeldatavasti väärt esiväravavaht, sest käed löödi Inglismaa koondislase Nick Pope'iga, vahendab Soccernet.\n\nPope'i senine tööandja Burnley kukkus hooaja lõppedes kõrgliigast välja, mistõttu Newcastle'il oli mõnevõrra kergem meest kätte saada. Viimased kuus hooaega Burnleys veetnud Pope sõlmis Newcastle'iga nelja-aastase lepingu. Üleminekusummat klubid ei avaldanud, kuid Sky Sportsi hinnangul jääb see kõigest kümne miljoni naela kanti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Inglismaa kõrgliigas väga tugeva hooaja lõpu teinud Newcastle United palkas endale esiväravavahiks Burnley klubis mänginud Nick Pope'i.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTampa Bay võitis ning pikendas NHL-i finaalseeriat\n\n## Põhitekst:\n\nAvavärava viskas Tampa Bay, kui täpne oli Jan Rutta. Seisu viigistas Valeri Nitšuškin, kuid kolm minutit hiljem läks Tampa Nikita Kucherovi väravast mängu uuesti juhtima.\n\nViimase kolmandiku algul viigistas Avalanche taas seisu, kui oma tabamuse sai kirja Cale Makar. Ei jäänud see mängu viimaseks väravaks, kuna kaheksa minutit enne otsustava kolmandiku lõppu lõi Ondrej Palat (Tampa Bay) seisuks 3:2.\n\nAvalanche juhib finaalseeriat 3:2 ning NHL-i võiduks vajavad nad veel vaid ühte võitu. Tampa Bay peab Stanley karika tõstmiseks alistama Avalanche'i meeskonna järgmises kahes kohtumises.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähoki Stanley karikavõistluste finaalseeria viiendas mängus alistas Tampa Bay Lightning 3:2 Colorado Avalanche'i ning pikendas sellega seeriat kuuenda mänguni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli MM-i ennustusmängu võitjad\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjad:\n\n14. juuni: Hanna-Marleen Liivoja\n15. juuni: Illimar Kivi\n16. juuni: Gerda Aasamets\n17. juuni: Viljar Joa\n18. juuni: Siim Kala\n19. juuni: Ave Karja\n20. juuni: Gerli Liivla\n21. juuni: Sten Nukki\n22. juuni: Sirli Pippar\n23. juuni: Marju Rahkema Tilk\n24. juuni: Rivo Tarkijainen\n25. juuni: Martin Reinsalu\n26. juuni: Kerstin Õispuu\n27. juuni: Rando Randoja\n28. juuni: Hiie Puustus\n30. juuni: Margo Metsoja\n1. juuli: Jaanus Kõuts\n2. juuli: Marvi Ülemaante\n3. juuli: Laura Talving\n6. juuli: Sirje Tensing\n7. juuli: Kaspar Kikerpill\n10. juuli: Lugrecia-Äny Laurmann\n11. juuli: Risto Kruusma\n14. juuli: Alvin Pruus\n15. juuli: Rauno Kübard\n\nVõitjaga võetakse ühendust ning pärast seda saab auhinnapalli kätte talle sobivast/lähimast Sportlandi kauplusest.\n\nKehtetu või vale e-posti/telefoni sisestamise korral loositakse auhinnapalli saaja uuesti.\n\nNB! Kui värav lüüakse lisaajal või üleminutil, loositakse pall kõigi õiget riiki pakkunud vastanute vahel. Kui väravat ei lööda, loositakse pall kõikide vastanute vahel. Kui täpseid vastuseid on mitu, loositakse pall kõigi täpse vastuse pakkunud osalejate vahel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli maailmameistrivõistluste raames on ERR-i spordiportaalis igal mängupäeval vaatajamäng, kus tuleb ennustada, mitmendal minutil lüüakse päeva viimases kohtumises esimene värav. Auhinnaks on jalgpalli maailmameistrivõistluste pall Adidas Telstar 18.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA justiitsministeerium süüdistab Comey't allumatuses\n\n## Põhitekst:\n\nEhkki sisejuurdlus ei tuvastanud Comey tegevuses poliitilist erapoolikust, teeb raport FBI endisele direktorile tõsiseid etteheiteid. Talle pannakse süüks FBI reeglitest ja protseduuridest mööda minemist ning seda, et kaks tema alluvuses töötanud FBI agenti näitasid tahet \"astuda ametlikke samme\" vabariiklase Donald Trumpi võidušansside vähendamiseks presidendivalimistel.\n\n\"Kuigi me tunnistame, et Comey oli keerulises olukorras silmitsi raskete valikutega, jõudsime järeldusele, et ta tegi tõsise valeotsuse,\" seisab raportis.\n\nSamas ei leidnud justiitsministeeriumi peainspektor eksimusi Comey 2016. aasta 5. juuli otsuses, et Clinton ei peaks välisministrina salastatud teabe erameilikontole paigutamise eest silmitsi seisma õigusemõistmisega. Clinton oli välisminister aastatel 2009-2013.\n\n\"Me ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et prokuröride järeldusi oleksid mõjutanud kallutatus või sobimatud kaalutlused,\" nähtus raportist. \"Selle asemel jõudsime järeldusele, et need tuginesid prokuröride hinnangule faktide, seaduse ja ministeeriumi varasema praktika kohta.\"\n\nRaporti järeldused annavad ilmselt Trumpile laskemoona uuteks rünnakuteks Comey ja FBI vastu, keda ta süüdistab nõiajahis ja katsetes tema valimisvõitu diskrediteerida.\n\nComey teatas 2016. aasta juulis, et demokraatide presidendikandidaat Clinton ei peaks seisma silmitsi õigusemõistmisega salastatud materjalide paigutamise eest erameilikontole ajal, kui ta oli välisminister. Sama aasta oktoobris 12 päeva enne presidendivalimisi teatas ta, et FBI avab uute tõendite ilmnemise tõttu uuesti juurdluse Clintoni tegevuse suhtes ametialaste meilide saatmisel erakontolt.\n\nSee otsus võis mõjutada valimistulemust Clintoni kahjuks. Kunagine esileedi on süüdistanud endise FBI direktori otsust valimiskaotuses Trumpile.\n\nTrump on omakorda öelnud, et FBI ja justiitsministeerium suhtusid eksvälisministrisse liiga leebelt.\n\nHiljem teatas toonane FBI direktor, et uued tõendid osutusid tähtsusetuks ja juurdlus suleti.\n\nTrump vallandas Comey 2017. aasta mais FBI juurdluse tõttu oma kampaania ja Venemaa võimaliku kokkumängu suhtes. Otsus vallandas sündmusteahela, mis viis eriprokurör Robert Muelleri ametissemääramiseni.\n\nMueller uurib Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa võimalikku kokkumängu ja seda, kas Trump takistas Comeyt vallandades õigusemõistmist.\n\nComey ei nõustunud vahetult pärast justiitsministeeriumi peainspektori raporti avaldamist päevalehes New York Times avaldatud kolumnis kõigi raportis esitatud järeldustega, kuid kiitis selle \"professionaalsust\".\n\n\"Peainspektori meeskond võttis FBI töö luubi alla ja ei leidnud mingeid tõendeid sellest, et uurimist mõjutasid kallutatus või sobimatud motiivid. Samuti näitab raport kõlaval moel, et proua Clintoni vastu ei olnud alust kohtuasja algatamiseks, nagu järeldasime ka meie,\" kirjutas FBI endine direktor.\n\n\"Ehkki see ei takista mõnedel väitmast, et tõde on hoopis vastupidine, on see sõltumatu hinnang kasulik mõtlikele inimestele ja tähtis panus ajaloolisse dokumentatsiooni,\" lisas ta.\n\nFBI direktor lubas tehtud vigu mitte korrata\n\nFBI praegune direktor Christopher Wray aktsepteeris neljapäeval justiitsministeeriumi peainspektori raporti järeldusi FBI tegevuse kohta Hillary Clintonit puudutava juurdluse käsitlemisel ja lubas tehtud vigu mitte korrata.\n\nWray lubas, et FBI juhtkonna tasandil ja realiikmete seas korratakse uuesti üle, kuidas olla objektiivne ja kuidas vältida endise direktori James Comey ja teiste tehtud vigu.\n\nJustiitsministeeriumi peainspektori järelevalve \"teeb FBI tugevamaks ja tõstab avalikkuse turvalisust\", sõnas ta.\n\n\"Me peame vastutama valikute eest, mida me teeme,\" ütles Wray, öeldes ka, et \"miski selles raportis ei sea kahtluse alla terve FBI ausameelsust\".\n\nTrump: justiitsministeeriumi raport on FBI-le ja Comeyle katastroof\n\nUSA president Donald Trump ütles reedel, et justiitsministeeriumi peainspektori raport Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) tegevusest Hillary Clintonit e-kirju puudutava juurdluse läbiviimisel on täielik katastroof nii FBI endise direktori James Comey kui agentuuri enda jaoks.\n\nIG raport on Comey, tema alamate ja kahjuks ka FBI jaoks täielik katastroof,\" säutsus Trump neljapäeval avaldatud raportit kommenteerides.\n\n\"Comey läheb nüüd ametlikult kirja FBI ajaloo halvima juhina. Ma tegin teda vallandades rahvale suure teene. Hea vaist,\" kiitis president iseennast.\n\nThe IG Report is a total disaster for Comey, his minions and sadly, the FBI. Comey will now officially go down as the worst leader, by far, in the history of the FBI. I did a great service to the people in firing him. Good Instincts. Christopher Wray will bring it proudly back!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 15, 2018\n\nFBI Agent Peter Strzok, who headed the Clinton & Russia investigations, texted to his lover Lisa Page, in the IG Report, that \"we'll stop\" candidate Trump from becoming President. Doesn't get any lower than that!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 15, 2018\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA justiitsministeeriumi sisejuurdluse järel avaldatud raport süüdistab Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endist direktorit James Comey't allumatuses seoses Hillary Clintonit puudutava juurdluse käsitlemisega 2016. aastal, kuid ei tuvastanud poliitilist kallutatust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRoland Poom valmistus koduteedel sõidetavaks Viru ralliks Lõuna-Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nRakvere, Viru-Nigula ja Vinni valla teedel sõidetav hooaja teine kruusaralli kulgeb mööda Roland Poomile tuttavaid teid, sest 22-aastane noor rallimees on kasvanud just nende teede ääres. Poom tegi oma elu esimese n-ö suure ralli stardi 2012. aastal just kodusel Viru rallil ning on varasemalt koduteedel saanud võistelda kokku kolmel korral.\n\nKui Poomile on see tema karjääri neljandaks Viru ralliks, siis tema kaardilugejale Ken Järveojale on see juba üheksandaks Virumaa teedel sõidetavaks võistluseks.\n\n\"Möödunud pühapäeval testisime Viru ralliks Lõuna-Eesti kandis. Palju kilomeetreid ei läbinud, sest saime hea tunde kätte ja autol vajalikud osad testitud. Ralli saab kindlasti olema huvitav, üle pika aja saan taas sõita koduteedel. Sellel aastal peaksid katsed olema tugevama põhjaga ning korduvläbimisi katsetel ei ole, mis tähendab, et Viru rallile tavapäraselt väga raskeid olusid ilmselt ei tule. Eesmärk on kindlasti koduteedel anda endast parim ja lõpetada hea tulemusega,\" ütles Poom Viru ralli eel.\n\nPoomi ja Järveoja jaoks on eesootav võistlus hooaja kolmandaks stardiks ning nende Ford Fiesta R2T võistlusnumbriks on Viru rallil 21. Meistrivõistluste klassi EMV6 ja Estonian R2 Challenge arvestuses hoitakse 23 punktiga kuuendat kohta. Mai keskel sõidetud Tallinna ralli lõpetasid mehed EMV6 ja Estonian R2 Challenge teisel kohal ning olid ainus võistluspaar, kes klassivõitjate Ken Torni ja Aleks Leski kõrval katsevõiduni jõudsid.\n\nViru ralli start antakse reedel, 15. juunil kell 18.30 Kundas asuva Grossi Toidukaubad kaupluse eest ning avapäeval sõidetakse kaks kiiruskatset. Esimesele, 11,80 km pikkusele Kunda Nordic Tsement katsele stardib esimene võistlusauto kell 19.12.\n\nKokku sõidetakse kahe võistluspäeva jooksul üheksa kiiruskatset kogupikkusega 106,37 km.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Juba sellel reedel antakse start Eesti autoralli meistrivõistluste neljandale etapile, Viru rallile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVikipalu põlengu kustutamist jätkab ligi 100 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nPäästeameti teatel ei ole tuli Vikipalu metsas neljapäeva keskpäevase seisuga edasi levinud, kuid metsas on veel palju tulekoldeid. Õhtuks oli kustutustöödele kaasatud 46 vabatahtlikku, kokku töötas kustutamisel ligi 100 inimest.\n\nKolmapäeva õhtul kella 19.45 seisuga oli metsas kustutustöödel 146 inimest, kellest 69 on päästjad riiklikest komandodest ja 77 vabatahtlikku.\n\nKustutustööd Vikipalus jätkuvad. Kella 20:30 seisuga on lisaks päästjatele metsas ka 46 vabatahtlikku, kokku tegeleb kustutustöödega ligikaudu 100 inimest. Tuli edasi pole levinud, kuid on veel palju koldeid, mida kustutada.\n\n— Päästeamet (@paasteamet) June 14, 2018\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põlenguala Vikipalu metsas on ka neljapäeva õhtuks ligi 200 hektaril ning põlengut kustutab ligi 100 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGruusia valitsuspartei nimetas peaministriks senise rahandusministri\n\n## Põhitekst:\n\nPäev varem oli peaminister Giorgi Kvirikašvili pärast mitmeid valitsusvastaseid meeleavaldusi tagasi astunud.\n\nGruusia põhiseaduse järgi toob peaministri tagasiastumise kaasa kogu valitsuse lahkumise, kuid lahkuv valitsus jääb uue ametissenimetamiseni kohusetäitjana ametisse.\n\nRääkides ajakirjanikele oma erakonna Gruusia Unistus peakorterist, tõotas 36-aastane Bahtadze viia ellu majandusreforme ja taotleda riigi täisliikmesust nii NATO-s kui Euroopa Liidus.\n\n\"Me teostame Gruusia rahva ajaloolise valiku olla lõimitud Euro-Atlandi ruumi,\" lausus ta, lubades ühtlasi fundamentaalseid ja innovaatilisi reforme uue, iga Gruusia kodanikku puudutava majandusmudeli loomiseks.\"\n\nBahtadzel on nädal, et esitada valitsuse uus koosseis parlamendile heakskiitmiseks.\n\nKvirikašvili viitas oma tagasiastumiskõnes ka mitmetele erimeelsustele partei Gruusia Unistus miljardärist esimehe ja endise peaministri Bidzina Ivanišviliga.\n\nKvirikašvili on kolmas peaminister võimubloki Gruusia Unistus ridadest alates 2012. aasta oktoobrist, kui sellel õnnestus võimult tõrjuda kauaaegne võimupartei Gruusia Rahvuslik Liikumine.\n\nKvirikašvili sai Gruusia peaministriks 2015. aasta 30. detsembril. Enne teda oli kaks aastat peaminister Irakli Garibašvili.\n\nIvanišvili oli peaminister 2012. aasta oktoobrist 2013. aasta novembrini ning jättis seejärel riigitüüri noorematele erakonnakaaslastele. Hiljuti naasis ta poliitikasse ja võttis Gruusia Unistuse juhtimise uuesti enda kätte.\n\nEnne rahandusministriks nimetamist mullu novembris oli Bahtadze juhtinud riigiettevõtet Gruusia Raudteed ja Gruusia Rahvusvahelist Energiakorporatsiooni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Gruusia valitsuspartei nimetas neljapäeval peaministriks rahandusministri kohusetäitja Mamuka Bahtadze.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLagarde'i sõnul kaotavad kaubandussõjas mõlemad pooled\n\n## Põhitekst:\n\nKui USA kaubanduspartnerid peaksid vastama omapoolsete tollimaksudega, millega nad on ähvardanud, näeme kaotajaid mõlemal poolel, sõnas Lagarde ajakirjanikele.\n\nSellel oleks tõsine majanduslik mõju USA-le ja maailma suurematele majandustele, lausus IMF-i juht, lisades, et üks tagajärg oleks inflatsiooni kiirenemine.\n\nIMF hoiatas neljapäeval, et Ühendriikide presidendi Donald Trumpi agressiivsed kaubanduspoliitikad ning maksude alandamise poliitika võib ajal, kui USA majandus on kasvamas, kaasa tuua riske nii riigi enda kui ka kogu maailma majandusele.\n\nMaksukärped toovad lühiperspektiivis kaasa majanduskasvu, kuid suurendavad ka riske USA ja maailmamajandusele, teatas IMF Ühendriikide majanduse aastaülevaates.\n\nImporditollid, mille USA on kehtestanud, võivad kahjustada vastumeetmete tsükli käivitamise ja globaalsete tarneahelate häirimisega maailmamajanduse taastumist, lisas fond.\n\nÜhendriikide valitsuse otsus kasutada tollidefide õigusliku alusena rahvusliku julgeoleku klauslit võib viia selleni, et samasugusel ettekäändel kehtestavad imporditollid ka teised riigid, teatas IMF, lisades, et see õõnestaks reeglitel põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi.\n\n\"USA ja tema kaubanduspartnerid peaksid töötama koos konstruktiivselt, et vähendada kaubandusbarjääre ja lahendada kaubandust ja investeeringuid puudutavaid erimeelsusi, laskumata tollide ja mittetolliliste piirangute kehtestamiseni,\" seisis ülevaates.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peadirektor Christine Lagarde hoiatas neljapäeval, et USA ühepoolsete imporditollide põhjustatud kaubandussõjas ei ole võitjaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus on valmis suurendama Eesti panust EL-i eelarvesse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti majandus on jõudsalt arenenud ja elatustase tõusnud, mistõttu ei saa Eesti järgmisel eelarveperioodil enam sama palju toetusi kui kestval perioodil. Sellegipoolest saab Eesti järgmisel perioodil jätkuvalt EL-i eelarvest mitu korda rohkem toetusi, kui sellesse maksab.\n\nValitsus toetab Euroopa Komisjoni pakutud eelarve kasve prioriteetsetes valdkondades ning uusi prioriteete nagu julgeoleku, kaitse, väliskoostöö ja naabruspoliitika rahastamine. Samas leiab valitsus, et ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja ühise põllumajanduspoliitika eelarve vähenemine ei tohiks olla liiga suur. Valitsus on valmis suurendama ka Eesti panust ELi eelarvesse, et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises. Seetõttu pooldab valitsus praeguse eelarveperioodiga võimalikult sarnase tasemega eelarvemahtu ka järgmisel perioodil aastatel 2021–2027, mis tähendab, et EL-i eelarve peaks olema suurem Euroopa Komisjoni esmasest ettepanekust.\n\nValitsus on seisukohal, et elatustaseme tõustes ei peaks toetuste langemine olema niivõrd järsk kui praeguses ettepanekus.\n\nRiigi omafinantseeringu mõõdukas kasv euroraha kasutamisel toetab läbimõeldud rahakasutust, kuid valitsuse hinnangul peaks nõutava omafinantseeringu määra suurenemine olema üleminekupiirkonnaks saavatele riikidele väiksem ja mitte kolmekordne nagu Euroopa Komisjoni ettepanekus. Otsused, mille jaoks EL-i vahendeid kasutada, tuleks teha regioonide tasemel ning nende arenguvajadusi arvestades.\n\nSarnaselt Läti ja Leeduga on Eesti jaoks eelarvekõnelustel olulise tähtsusega kogu Euroopat ühendavad transpordi- ja energiataristuprojektid. Valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata esmatähtsate ülepiiriliste transpordiprojektide rahastust kuni 85-protsendilise toetusmääraga võimalikult suures mahus.\n\nEuroopa Komisjoni ettepanekud lihtsustavad ja tänapäevastavad ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Jätkub otsetoetuste tasemete ühtlustamine liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjon näeb ette keskmisest madalamate toetuse tasemetega liikmesriikidele otsetoetuste eelarve suurenemist – Eestile eraldatav kogusumma kasvab 26 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9 protsenti. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jõuaksid otsetoetused Eestis perioodi lõpuks 76 protsendini EL-i keskmisest otsetoetuste tasemest.\n\nValitsus on seisukohal, et põllumajanduse otsetoetused peaksid tagama võrdsed konkurentsitingimused Euroopa turgudel kõigi liikmesriikide tootjatele. Toetustasemete ühtlustamine peab toimuma kiiremini kui komisjoni ettepanekus, eriti arvestades asjaolu, et Eestis on põllumajandustoodangu tootmise kulud EL-i keskmisest kõrgemad.\n\nMaaelu arengu poliitika elluviimiseks tuleb valitsuse hinnangul tagada piisav EL-i rahastus ning toetusmäärade oluliselt sujuvam vähenemine kui komisjoni ettepanekus. Just maaelu arengu poliitika on sobivaim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maapiirkondade seisukohast oluliste väljakutsete lahendamiseks ning kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisse panustamiseks.\n\nEesti toetab uue eelarvekava läbirääkimistel võimalikult kiiret kokkuleppe saavutamist nii liikmesriikide vahel kui ka Euroopa Parlamendiga, et üleminek ühe perioodi vahendite kasutuselt teisele oleks sujuvam. Euroopa Komisjoni ettepanekud muutuvad läbirääkimiste jooksul kindlasti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti lähteseisukohad Euroopa Liidu (EL) järgmise eelarveperioodi läbirääkimisteks, muuhulgas on valitsus valmis suurendama Eesti panust EL-i eelarvesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi võimuliit peab Aqva Spa pakkumist veekeskuse rajamiseks atraktiivseks\n\n## Põhitekst:\n\nReformierakonna, Isamaa ja Keskerakonna liikmed arutasid veekeskuse võimalike asukohtade üle ja leidsid, et Aqva Spa investorite pakkumine rajada spaahotell koos veekeskusega Viljandi järve äärde on atraktiivne ja seda on mõistlik analüüsida.\n\nVõimuliidu esindajate sõnul avaldaks Aqva Spa investorite kirjeldatud keskus olulist mõju Viljandi linna ja valla elanike heaolu ja puhkemajanduse arengule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeva õhtul kogunenud Viljandi koalitsioonierakondade esindajad otsustasid teha Viljandi vallale ettepaneku töörühma moodustamiseks, et analüüsida Aqva Spa pakkumist Viljandi järve äärde spaahotelli rajamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTipptennisesse naasta kavatsenud Wimbledoni võitja jättis plaani katki\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minu suureks pettumuseks pean kahjuks enda naasmisplaani pooleli jätma. Suurenenud treeningkoormus põhjustas taas mu paremas õlas valu. Ja see takistab mul kõrgeimal tasemel tennisesse naasmist,\" kirjutas Bartoli sotsiaalmeedias. \"Tahaksin tänada kõiki, kes on sel imelisel teekonnal minuga olnud.\"\n\n\"Küll aga tunnen kirge enda teadmisi ja kogemusi jagada, tahaksin enda teadmise suunata mõne mängija treenimisse, et aidata tal enda võimeid realiseerida,\" lisas ta, kuid ei avaldanud, kas tal on juba mõni kindel mängija silmapiiril.\n\nKunagine maailma seitsmes reket Bartoli teatas mullu detsembris, et kavatseb WTA karussellile naasta ning pidi comeback'i alustama märtsis Miami Openil. Ta küll mängis märtsis Serena Williamsiga Tie Break Tens turniiril, kuid lükkas WTA turniiridele naasmise edasi, öeldes, et peab kehaliselt paremasse vormi saama.\n\nTänavustel Prantsusmaa lahtistel tegi Bartoli mängijatega väljakutel võiduintervjuusid, lisaks osales ta Pariisis koos Martina Navratilovaga legendide paarismänguturniiril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2013. aastal Wimbledoni võitnud ja seejärel üllatuslikult karjääri lõpetamisest teatanud Marion Bartoli pidi tänavu tipptennisesse naasma, ent nüüd avaldas 33-aastane prantslanna sotsiaalmeedias, et otsustas seda õlavalu tõttu siiski mitte teha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert parandas Šveitsi velotuuril veel positsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nJooksikute grupis tegi tugevaima lõpu Andersen, edestades teisena lõpetanud austraallast Nathan Haasi (Katjuša-Alpecin) lõpuks kümne sekundiga. Seejärel tulid ridamisi jooksikutegrupi järgmised liikmed, kolmandaks sõitis end hispaanlane Gorka Izagirre (Bahrein-Merida), kaotades 24 sekundiga. Selles grupis oli ka velotuuri üldliider Richie Porte (BMC), kes lõpetas kuuendana, kaotades 27 sekundiga.\n\nKangert jõudis finišisse grupis, mis kaotas võitjale 54 sekundiga, eestlasele läks protokolli kirja 26. koht. Rein Taaramäe (Direct Energie) lõpetas 93. kohaga, kaotades 10.32.\n\nÜldarvestuses kasvatas Porte edu, juhtides Team Sunwebi ratturite Wilco Keldermani ja Sam Oomeni ees nüüd 32 sekundiga. Kangert tõusis kahe koha võrra ja on nüüd 20. positsioonil, kaotust liidrile 1.59. Taaramäe on üldarvestuses 70. kohal, kaotades täpselt 29 minutiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Šveitsi velotuuri kuuendal, 186 km pikkusel mägisel etapil võidutses taanlane Sören Kragh Andersen (Team Sunweb), Tanel Kangert (Astana) sai 26. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEL-i riigid kiitsid tollimaksud USA-le üksmeelselt heaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Liikmesriigid toetasid täna ühehäälselt komisjoni plaani võtta vastu USA tariife tasakaalustavad meetmed,\" ütles Euroopa Komisjoni allikas ja lisas, et tollimaksud jõustuvad lähipäevil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu liidrid kiitsid neljapäeval üksmeelselt heaks tollimaksud, millega vastatakse USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud terase ja alumiiniumi imporditollidele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNew York kaebab Trumpi sihtasutuse kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nPeaprokurör Barbara Underwoodi väitel on sihtasutus ulatuslikult ja järjepidevalt rikkunud osariigi ja föderaalseadusi, vahendasid Vox ja BBC.\n\nUnderwood ütles pressiteates, et sihtasutus on olnud osaline ulatuslikus ebaseaduslikus poliitilises tegevuses, mille eesmärk oli mõjutada 2016. aasta valimisi.\n\nPeaprokurör ütles, et hagi eesmärk on Trump Foundation laiali saata. Samuti tahab prokurör, et president ei saaks olla ühegi New Yorgi mittetulundusühingu direktor kümme aastat. Samuti tahab ta samasugust aastast keeldu kahele Trumpi pojale - Ericule ja Donald jr'ile -, kes kuuluvad sihtasutuse nõukokku.\n\nUnderwood selgitas pressiteates, et Trump on ebaseaduslikult andnud oma sihtasutusele juhiseid tema presidendikampaania toetamiseks, kasutades selleks sihtasutuse nime ja raha, mida see kampaania reklaamimiseks kogus.\n\nHagi väidab, et sihtasutus maksis 100 000 dollarit selleks, et lahendada Trumpi Mar-A-Lago kuurordi vastu esitatud juriidilised nõuded, 158 000 dollarit selleks, et lahendada ühe tema golfiklubi vastu esitatud nõue, ning 10 000 dollarit Trumpist maali ostmiseks, mis riputada üles ühte tema golfiklubidest.\n\nPeaprokuröri sõnul oli maali ostmine näide ühest sellisest isiklikust tehingust, mida oli kokku vähemalt viis. See rikub prokuröri sõnul mittetulundusühingute maksuseadust.\n\nDonald Trump kommenteeris hagi Twitteri vahendusel, kirjutades, et \"räpased New Yorgi demokraadid teevad kõik, et anda mind kohtusse seoses fondiga, mis võttis vastu 18 800 000 dollarit ning andis heategevuseks rohkem kui vastu võttis ehk 19 200 000 dollarit\".\n\nThe sleazy New York Democrats, and their now disgraced (and run out of town) A.G. Eric Schneiderman, are doing everything they can to sue me on a foundation that took in $18,800,000 and gave out to charity more money than it took in, $19,200,000. I won't settle this case!...\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 14, 2018\n\n....Schneiderman, who ran the Clinton campaign in New York, never had the guts to bring this ridiculous case, which lingered in their office for almost 2 years. Now he resigned his office in disgrace, and his disciples brought it when we would not settle.\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 14, 2018\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New Yorgi peaprokurör kaebab sihtasutuse Trump Foundationi, samuti Donald Trumpi ja tema lapsed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaag ja B36 alustavad eurosarja Gibraltarilt\n\n## Põhitekst:\n\nSeoses kahe hooaja vahel tehtud reformidega peetakse enne esimest \"päris\" eelringi veel üks eelring, kus väikeriigid isekeskis mängivad. Kui varasemalt on alumiste hulka sattunud ka Premium liiga, siis tänavu Eesti klubid kohe väljakule tulema ei pea, kirjutab Soccernet.ee.\n\nEestlastest ainsana saab sealt lähte Kaimar Saag, kelle koduklubi B36 Torshavni vastaseks loositi Gibraltari mullune kolmas St. Joseph's. Need mängud peetakse 28. juunil ja 5. juulil.\n\nJärgmisel nädalal toimuvad loosid esimeste eelringide jaoks, kust alustavad nii Eesti klubid kui mitmed välismaal mängivad koondislased. Meistrite liigas on Tallinna FC Flora asetamata nagu ka Valletta (Albert Prosa), küll aga kuulub asetatud meeskondade hulka The New Saints (Kevin Kauber). Meistrite liigas mängib loomulikult ka Liverpool (Ragnar Klavan), kes sekkub aga alles alagrupiturniiril.\n\nEuroopa liigas on eestlasi veel rohkem. Asetatud meeskondade seast saavad lähte on Nõmme Kalju, Sarpsborg (Joonas Tamm) ja Velenje Rudar (Ilja Antonov); asetamata on FCI Levadia, Narva Trans, Kuopio Palloseura (Ats Purje), FC Lahti (Henri Anier ja Artjom Dmitrijev) ja Riga FC (Bogdan Vaštšuk). Teisest eelringist alustab Lilleström (Matvei Igonen).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2018/19 hooaja eurosarjades pääseb esimese eestlasena mängima Kaimar Saag, kes alustab koos B36 Torshavniga Euroopa liiga eelringist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTalbot ja Zahir tutvustavad ühiselt uusi albumeid\n\n## Põhitekst:\n\nKevade alguses oma uue LP \"Magnetism\" välja lasknud duo of doom Talbot naases suurelt Euroopa tuurilt ning on lõpuks valmis esitlema uut plaati täispikkuses kontserdiga kodumaise publiku ees. Mürabänd Zahir avaldas suurt resonantsi tekitanud albumi \"What Noise?\".\n\nAlbumeid saab eelkuulata:\nZahir\nTalbot\n\nKaht albumit esitletakse korraga 15. juunil Tartus Kivi baari hoovis ja 16. juunil Sveta baaris Tallinnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rokkbändid Talbot ja Zahir esitlevad värskeid albumeid ühistel kontsertidel Tartus ja Tallinnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna volikogu kinnitas linna eelarvestrateegia aastateks 2019-2022\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eelarvestrateegia lõpuks kasvavad linna põhitegevuse tulud 14,4 protsenti ning põhitegevuse kulud 12,7 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Investeeringute maht jääb vahemikku 118,6–125,9 miljonit eurot aastas,\" ütles linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. \"Võõrvahendeid on kavas investeerimistegevusse kaasata igal aastal summas 35 miljonit eurot, säilitades linna netovõlakoormuse alla 40 protsenti,\" lisas Kõlvart pressiteate vahendusel.\n\n\"Investeerimisprojektide ja antava sihtfinantseerimise kavandamisel on prioriteetsed valdkonnad teed ja tänavad ning haridus. Alates 2019. aastast nähakse igal aastal ette 10 miljonit eurot lasteaedade korrastamiseks,\" ütles linnavolikogu esimees. \"Investeerimistoetustest on märkimisväärsemad Tallinna linnahalli rekonstrueerimine, lauluväljaku renoveerimine, Kalevi staadioni rekonstrueerimine ning linnatranspordi investeeringud,\" lisas Kõlvart.\n\n\"Pealinna eelarve strateegias on mitmeid olulisi investeeringuid, kuid kahjuks puuduvad nende hulgast piisavad vahendid uute kooli- ja lasteaiakohtade loomiseks, eelkõige kiiresti kasvavates linnaosades ja asumites. Tallinn on jätkuvalt kiiresti kasvav linn ja seda tuleks meil investeeringute planeerimisel rohkem arvestada,\" leidis linnavolikogu aseesimees, opositsiooni esindaja Mart Luik Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.\n\nEelarvestrateegia perioodil on linnal kavas kaasata investeerimisel maksimaalses mahus Euroopa Liidust saadavat välisrahastust, tagades vastavate investeeringute linnapoolse omafinantseerimise. EL-i eelarveperioodil 2014–2020 on linna peamine eesmärk olemasoleva linna asutuste taristu uuendamine ja arendamine, linna jätkusuutlikuks arenguks esmavajalike teede ja tänavate infrastruktuuri ehitus ning rekonstrueerimine, lasteaedade ehitus ja rekonstrueerimine ning kergliiklusteede rajamine. Samuti otsitakse võimalusi Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi objektide elluviimiseks välisrahastuse toel.\n\nEelarvestrateegia perioodil on linna peamised eelarvepoliitilised eesmärgid: tagada igal aastal linna eelarve positiivne põhitegevuse tulem vähemalt mahus, mis katab võlakohustuste põhiosa tagasimaksed ja intressikulu; hoida põhitegevuse kulude kasv alla põhitegevuse tulude kasvu; hoida linna võlakoormus mõõdukal tasemel; tagada ja säilitada likviidsus, mis tagab katte vähemalt linna kahe nädala kulutustele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavolikogu kinnitas oma neljapäevasel istungil linna eelarvestrateegia aastateks 2019-2022, mis on aluseks linna eelolevate aastate eelarvete koostamisel ning eelarve kulutuste kavandamisel linna tegevusvaldkondade ja struktuuriüksuste kaupa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailma edetabeli esikahekümnes on kolm Eesti purjetajat\n\n## Põhitekst:\n\nMatch Race maailma edetabelis on Mati Sepp hoidmas kümnendat positsiooni, kuid tema läbi ajaloo kõrgeim koht selles paremusjärjestuses on olnud kolmas. Esisajas on lisaks Harles Liiv 57. asetusega. Edetabeli kõrgeim koht kuulub Uus-Meremaa purjetajale Philip Robertsonile.\n\nKarl-Martin Rammo, kelle läbi aegade parim asetus on olnud kuues, on Laser Standard klassi värskes paremusjärjestuses 16. kohal. Esimene on austraallane Tom Burton.\n\nUues edetabelis 18. positsioonil paiknevale Deniss Karpakile on seni parim positsioon Finn klassis olnud kolmas koht. Talle lisaks mahub Finnil esisaja sisse veel Taavi Valter Taveter, kes on 60. positsioonil. Liidriks on brasiillane Jorge Zarif.\n\nKätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) paiknevad 49erFX klassis 43. positsioonil. Liidriteks on Victoria Travascio ja Maria Branz Argentinast.\n\nIngrid Puusta on naiste RS:X klassis hetkel 59. positsioonil, tema tippmargiks maailma edetabelis on aga üheksas koht. Esikohal on hollandlanna Lilian de Geus.\n\n49er klassis mahuvad saja parima hulka 79. kohal olevad Juuso Roihu ja Henri Roihu. Klassi liidriteks on britid Dylan Fletcher-Scott ja Stuart Bithell.\n\nLaser Radial klassis asetseb Anna Pohlak (TJK) samuti 79. kohal. Edetabeli tipus on belglanna Emma Plasschaert.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Äsja avaldatud Rahvusvahelise Purjetamisliidu maailma edetabelis on eestlastest kõrgeimatel kohtadel kümnendal real paiknev matšpurjetaja Mati Sepp ning olümpiapurjetajad Karl-Martin Rammo 16. ja Deniss Karpak 18. positsiooniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikas: USA peatas suured sõjalised õppused Lõuna-Koreaga määramata ajaks\n\n## Põhitekst:\n\nUSA president Donald Trump teatas sel nädalal pärast kohtumist Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, et lõpetab sõjamängud Korea poolsaarel, vahendas The Hill.\n\nUSA peab igal aastal Lõuna-Koreaga kaks suurt ühisõppust. Viimane niisugune õppus kestis 11 päeva ning sellel osales umbes 17 500 USA ja 50 000 Lõuna-Korea sõjaväelast. Järgmine ühisõppus oleks pidanud toimuma sügisel.\n\nUSA asepresident Mike Pence ütles sel nädalal, et õppused lõpevad, kui Põhja-Korea muudab riigi tuumavabaks. Tavapärased valmisolekuõppused aga jätkuvad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA kaitseministeerium peatas määramata ajaks suuremahulised sõjalised õppused Lõuna-Koreaga, ütles USA ametnik AFP-le.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJoaquin Phoenix sai rolli uues \"Jokkeri\" filmis\n\n## Põhitekst:\n\nUue filmi võtetega alustatakse aasta lõpus ning selle eelarve on 55 miljonit dollarit, teatas Independent.\n\nUudis tuli pärast seda, kui koomiksifilmide tootjast DC Entertainment, mis on filmide \"Roheline Latern\" ja \"Superman\" taga, lahkusid juhatuse liikmed Geoff Johns ja Diane Nelson. Nende asemel asus firma etteotsa Walter Hamada.\n\nHamada juhtimisel töötatakse kahe \"Jokkeri\" filmi kallal. Esimeses mängib Phoenix ning teises Jared Leto, kes kehastas sama tegelaskuju koomiksifilmis \"Suicide Squad\".\n\nSeni pole palju teada, millele Phoenixi versioon keskendub, kuid ilmselt toimub tegevus 1980. aastatel ning räägib Jokkeri läbikukkunud karjäärist koomikuna.\n\nFilmimaailmas käivad jutud, et Jokkeri rolli pakuti ka Oscarivõitjale Leonardo DiCapriole, kuid selle napsas siiski Phoenix.\n\nJokker on väljamõeldud kurikaelast karakter, kes on kaasa löönud \"Batmani\" filmis ja mitmetes koomiksites. Ta kasutab oma kuritegudes erinevaid naljadel põhinevaid vahendeid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Näitleja Joaquin Phoenix hakkab produtsent Martin Scorsese uues filmis kehastama Jokkerit. Filmi režissöörina nähakse Todd Phillipsit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaania kultuuriminister astus pärast nädalapikkust ametiaega tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nSotsialistist peaministri Pedro Sáncheze valitsus astus ametisse vähem kui kaks nädalat tagasi, vahendas Politico.\n\nVeebiuudised El Confidencial kirjutas neljapäeval, et Màxim Huerta oli aastatel 2006 kuni 2008 vältinud 250 000 euro ulatuses maksude maksmist ning ta pidi maksma selle eest trahvi.\n\nHuerta rõhutas, et ta on süütu ning maksab nüüd makse õigeaegselt.\n\nHuerta sõnul otsustas ta ministriametist lahkuda, et mitte kahjustada valitsuse tööd.\n\n\"Ma maksin seda trahvi kaks korda: esmalt, mida maksuametnikud minult küsisid ... ja nüüd teist korda siin, sest süütus ei tähenda sellele hundikarjale midagi,\" ütles ta pressikonverentsil, viidates kriitikutele, kes aruannet tema maksude kohta ära kasutasid.\n\n\"Ma lahkun, et mitte lasta selle karja lärmil lõhestada Sáncheze projekti, mis on andnud siin riigis nii paljudele inimestele lootust,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania uus kultuuri- ja spordiminister Màxim Huerta astus vaid nädalapikkuse ametiaja järel oma kohalt tagasi, kuna tuli avalikuks, et teda oli trahvitud sadade tuhandete eurode ulatuses maksude vältimise eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMalõgina langes Minskis veerandfinaalis konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nKvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud Malõgina pidi veerandfinaalis veidi üle kahe tunni kestnud kohtumises tunnistama 18-aastase valgevenelanna Katjarina Paulenka (WTA 919.) 6:3, 3:6, 6:3 paremust.\n\nMalõgina tegi matši käigus kuus topeltviga, Paulenka sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Lõpuks sai otsustavaks üks servimurre – Malõgina realiseeris üheksast murdevõimalusest neli, Paulenka kasutas üheksast murdepallist ära viis. Mängitud punktidest võitis Malõgina 81 ja Paulenka 88.\n\nPaulenka oli Minskis ka Malõgina paarismängupartner, avaringis kaotasid nad 4:6, 4:6 turniiril 4. asetatud Valgevene-Venemaa duole Nina Šõtkouskajale ja Anna Ukolovale.\n\nVeebruaris ka Eesti Fed Cupi naiskonda kuulunud Malõgina pole kunagi varem rahvusvahelisel naisteturniiril üksikmängus nii kaugele jõudnud. Kaheksa parema sekka jõudmisega teenis Malõgina kaks WTA punkti, mis kantakse edetabelisse ülejärgmisel nädalal. WTA tabelisse pääsemiseks vajaliku punkti teenis Malõgina Minskis eelmisel nädalal ja debüüdi maailma edetabelis teeb ta tuleval nädalal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "18-aastane Eesti tennisist Jelena Malõgina, kes debüteerib tuleval nädalal maailma edetabelis, langes Minskis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene siseministeerium: Gulagi arhiive ei hävitata, vaid digitaliseeritakse\n\n## Põhitekst:\n\nMinisteerium selgitas, et valitsuse arhiivides hoitakse ainult neid arvestuskaarte, mis puudutavad riigivastaste kuritegude eest süüdi mõistetud vange või juhtumeid, kus kinnipeetava dokumentidel on eriline akadeemiline või ajalooline väärtus, vahendas Meduza.\n\nKui dokumendid eelolevaid tingimusi ei täida, ei peeta nende paberkujul säilitamist vajalikuks ning need kantakse püsivaks hoiustamiseks elektroonilisse registrisse.\n\nKommersant kirjutas hiljuti Gulagi ajaloo muuseumi direktorile Roman Romanovile viidates, et arvestuskaartide hävitamine käib ametkondadevahelise salakäsu alusel 2014. aastast. Muuseumijuhi väitel hävitatakse kaardid, kui nendel kajastatud isiku sünnist möödub 80 aastat.\n\nAsesiseminister Igor Zubov on sellise poliitika rakendamist eitanud.\n\nPraeguseks on teada kahest juhtumist Magadani regioonis, kus teadlased on soovinud ligipääsu arvestuskaartide arhiivile, kuid saanud vastuseks, et need dokumendid on hävitatud.\n\nAinult siseministeeriumi arvestuskaartidel on teave selle kohta, millal süüdimõistetu laagrisse saadeti, kas ta jäi ellu või viidi ühest laagrist teise. Kui kaart hävitada, siis see teave ununeb.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa siseministeerium ütles, et vastupidiselt hiljuti väidetule, et Venemaa hävitab Gulagi arhiive, tegelevad ametnikud hoopis arvestuskaartide digitaliseerimisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEurobaromeeter: eestlased on EL-i suhtes keskmisest optimistlikumad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Usaldus liidu vastu kasvab ja toetus majandus- ja rahaliidule on saavutanud kõrgeima taseme. Ühisraha eurot toetatakse kõige enam Eestis,\" teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus uuringu tulemusi kommenteerides.\n\nEestis usaldab Euroopa Liitu 53 protsenti elanikest, mis on suuruselt EL-i seitsmes näitaja ning 11 protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Sügisese küsitlusega võrreldes on eestlaste usaldus EL-i vastu kasvanud 4 protsendipunkti ning usaldamatus 3 protsendipunkti võrra langenud.\n\nEestis näeb Euroopa Liitu üldiselt positiivsena 42 protsenti vastanutest, samas kui EL-i keskmine näitaja oli 40 protsenti. Negatiivsena nägi eestlaste seas Euroopa Liitu 10 protsenti, EL-is keskmiselt 21 protsenti.\n\nEuroopa Liidu tuleviku suhtes on positiivselt meelestatud 66 protsenti eestlastest, mis on riikide arvestuses 10. näitaja, EL-i keskmine oli 58 protsenti.\n\nEestlased on ka EL-i keskmisest positiivsemad oma riigi majanduse olukorda hinnates. Eesti majandust näeb positiivses valguses 62 protsenti, mis on Euroopa Liidu 12. tulemus, EL-i keskmine on 49 protsenti.\n\nEuroopa Liidu majanduse olukorda hindab positiivseks 60 protsenti eestlastest, mis on riikide seas 15., kuid ulatub märksa kõrgemale kui EL-i keskmine positiivne hinnang, mis oli 50 protsenti.\n\nKüll aga on eestlased pessimistlikud Euroopa Liidu tööturu perspektiivide suhtes. Küsitletutest 38 protsenti arvas, et kriisi mõju töökohtadele on saavutanud juba oma tipu, samas 41 protsenti leidis, et hullem on veel tulemas.\n\nToetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on rekordiline. EL-i ühisraha eurot toetab 74 protsenti euroala elanikest, Eestis toetab eurot koguni 88 protsenti vastanutest.\n\nEestlaste hinnangul on Euroopa Liidu suurim mure immigratsioon\n\nEesti elanike hinnangul on Euroopa Liidu kõige põletavam probleem immigratsioon, selgub Eurobaromeetri märtsis läbiviidud küsitluse tulemustest, mis neljapäeval avaldati.\n\nEestlastest peab Euroopa Liidu ees seisvatest teemadest immigratsiooni kõige tähtsamaks 62 protsenti, mis on EL-i kõrgeim näitaja. Rändeteemat peeti ka EL-is keskmiselt kõige tähtsamaks, kuid selle seadis esikohale siiski ainult 38 protsenti kõigist vastanutest.\n\nImmigratsiooni oli suurimaks mureks veel Tšehhis (58 protsenti), Ungaris (56 protsenti), Maltal (55 protsenti), Taanis (54 protsenti). Kõige vähem pidasid rännet EL-i jaoks probleemiks Portugali (16 protsenti), Horvaatia (26 protsenti), Ühendkuningriigi ja Rumeenia (mõlemad 29 protsenti) elanikud.\n\nEestlaste jaoks oli Euroopa Liidu keskmisest olulisem ka terrorismi teema, mida tõi tähtsana esile 35 protsenti vastunutest, EL-i keskmine oli 29 protsenti.\n\nEesti elanike kahtlust Euroopa Liidu suutlikkusse rände-teemasid juhtida iseloomustab ka eestlaste vähene tooetus EL-i ühtsele migratsioonipoliitikale. Kui praktiliselt kõigis teistes valdkondades toetavad Eesti elanikud EL-i keskmisest rohkem Euroopa Liidu ühispoliitikaid ja algatusi, siis EL-i ühist rändepoliitikat pooldab 48 protsenti eestlastest võrrelduna 68 protsendiga Euroopa Liidus keskmiselt.\n\nEurobarommeter küsitles märtsis näost-näkku intervjuude käigus umbes tuhandet inimest igas liikmesriigis, Eestis viidi küsitlus läbi 17. - 26. märtsini, intervjueeriti 1021 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti elanikud on Euroopa Liidu tuleviku suhtes positiivsemad ning usaldavad seda rohkem kui ühenduse liikmesriikides keskmiselt, selgub neljapäeval avaldatud Eurobaromeetri küsitlusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNavalnõi pääses vabadusse\n\n## Põhitekst:\n\nMoskva Tveri rajooni kohus mõistis Navalnõi 15. mail süüdi sanktsioneerimata meeleavalduse korduvas korraldamises ja politsei korralduste eiramises ja karistas teda 30 päeva pikkuse arestiga.\n\nTegemist oli Navalnõi poolt 5. mail korraldatud protestiaktsiooniga \"Ta ei ole meile tsaar\", mis eelnes Venemaa presidendi Vladimir Putini järjekordsele ametisse vannutamise tseremooniale.\n\nÜle kogu Venemaa pidasid võimud kinni umbes 1600 meeleavaldajat, nende seas ka Navalnõi enda, kes siis küll hiljem kohtuistungini vabadusse lasti.\n\nNavalnõi saabus kohe ka eetrisse ning teatas neljapäevast valitsuse otsust jalgpalli MM-i avapäeva varjus pensioniiga ja käibemaksu tõsta, et \"millised õudused siin teie vabaduses toimuvad\".\n\nNavalnõi meeskond aga tervitas vabadusse naasnud opositsioonipoliitikut sellega, et pärast nende poolt avalikustatud videot otsustas riigiettevõte Iljušin loobuda Roskosmose juhi Dmiri Rogozini pojale Alekseile luksusliku sõiduauto tellimisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi pääses neljapäeval vabadusse, sest talle sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest määratud 30-päevane vangistus sai läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti – Soome – Rootsi mitmevõistluse maavõistlus peetakse Pärnus\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks naabrite võitmisele on mitmel eestlasel eesmärk püüda Berliini EMi piletit. Nii Tšernjavskil kui Tilgal on norm täis, ent kuna normitäitjaid on rohkem kui kohti, pääseb Berliini kolm suurema punktisumma kogunud kümnevõistlejat. 7873 silma kogunud Tšernjavski on selles pingereas viies 7873 punktiga, Tilga 8101 punktiga kolmas.\n\nEesti kümnevõistluse erakordse seisu ja tugeva konkurentsi üle on Tšernjavskil hea meel. \"Mul on kõigi normi täitnud meeste üle väga hea meel, oleme ju väiksest saati koos võistelnud ja kui kellelgi hästi läheb, siis ikka elad neile kaasa. Lisaks on see olukord väga motiveeriv. Kui ma ise normi täitsin, siis ma ei eeldanudki, et sellise tulemusega Berliini pääsen,\" rääkis sportlane, kes loodab Pärnus koguda 8000 või 8100 lähedase punktisumma. \"Väga äge on sellise seltskonna sees olla, see on kergejõustikule üldisemalt ka kasuks tulnud, meie ala on hästi pildil. Sellised tuttavad, kes muidu kergejõustikust ei räägi, tulevad nüüd ka kümnevõistlusest rääkima,\" lisas ta.\n\nSoome ja Rootsi kümnevõistlejatest on parimate isiklike rekorditega soomlane Juuso Hassi 7734 punktiga ning rootslane Jakob Samuelsson 7620 punktiga.\n\nEesti naistest on parima isikliku rekordiga Margit Kalk, kes on parima seitsmevõistlusega kogunud 5442 punkti. 5489 punkti on koguda suutnud Kristella Jurkatamm. Rootsi koondise esinumber on Bianca Salming (5894 p), veel kahe rootslanna isiklikud tippmargid on suuremad kui 5700 punkti. Soomlannade esinumber Hertta Heikkinen 5597 silmaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "16.–17. juunil toimub Pärnu rannastaadionil Eesti – Soome – Rootsi mitmevõistluse maavõistlus, kus Eesti koondist esindavad kümnevõistluses Karel Tilga, Taavi Tšernjavski, Hans-Christian Hausenberg, Ramo Kask ja Mikk-Mihkel Arro. Seitsmevõistluses on stardis Margit Kalk, Kristella Jurkatamm, Katre Sofia Palm ning Pärl Eelma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseministeerium valis välja kaks uut asekantslerit\n\n## Põhitekst:\n\nLilleväli saab varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleriks ja tema ametiaeg algab 1. novembril.\n\nMurd asub pääste-, kriisireguleerimise ja rahvastiku toimingute asekantsleri ametikohale ja asub tööle tuleva aasta 1. jaanuarist.\n\nPiret Lillevälil on pikaajaline avalikus sektoris töötamise, poliitikate kujundamise ja koordineerimise kogemus ning ligikaudu 17 aastat juhtimiskogemust. Hetkel töötab Piret Euroopa Liidu asjade direktori asetäitjana riigikantseleis. Ta on töötanud ka sotsiaalministeeriumi asekantslerina ja Tallinna Riigikeele Keskuse direktorina, seisab siseministeeriumi töötajatele neljapäeval saadetud teates.\n\nRiho Kuppart on asekantsler 30. novembrini, siseministeeriumis on ta töötanud alates 2004. aastast.\n\nViola Murd töötab praegu päästeameti arendusosakonna juhina. Ta on avalikus sektoris töötanud paarkümmend aastat, suure osa sellest ajast keskastme juhina. 17 aastat on ta olnud päästeametis ja kolm aastat Tallinna linnakohtus.\n\nHannes Kont on asekantsleri kohal kuni 31. detsembrini.\n\nSenise nelja asekantsleri asemel on siseministeeriumisse kolm asekantsleri kohta, ametist lahkunud sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort asus 1. juunil sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhi ametisse.\n\nKorrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler on Raivo Küüt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siseministeeriumi kaks uut asekantslerit on selgunud, nendeks on Piret Lilleväli ja Viola Murd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Loetud ja kirjutatud\" heidab pilgu aasta esimese poole kirjandusele\n\n## Põhitekst:\n\nStuudios on Postimehe kirjandustoimetaja Alvar Loog ja Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaali vastutav toimetaja Valner Valme. Saadet juhib Peeter Helme.\n\n\"Loetud ja kirjutatud\" on eetris laupäeval kell 14.05.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Selle nädala ja hooaja viimane \"Loetud ja kirjutatud\" heidab pilgu aasta esimese poole kirjandusele ja jagab suviseid lugemissoovitusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUno Lõhmus | Meedia suukorvistamisest\n\n## Põhitekst:\n\nVaid üks sõna seaduseelnõus vallandas meedia hüsteerilise reaktsiooni. Isikuandmete kaitse seaduse muutmist nimetati \"suukorvistamise eelnõuks\". Lugejat hoiatati, et \"impulss rünnata ja piirata ajakirjandusvabadust kuulub ikka diktaatorriikide, mitte vaba maailma ühiskondade juurde\".\n\nMeedia näitas oma mõju ja eeliseid võrreldes teiste põhiõiguste subjektidega, mis viis lõpuks kolmanda lugemiseni jõudnud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ajutiselt riigikogu menetlusest.\n\nOli siis tõepoolest oht, et peasüüdlaseks peetaval Rein Langil õnnestub riigikogu abil Eesti ajakirjandus lõplikult vaikima sundida?\n\nEt juba enam kui kümme aastat kehtinud isikuandmete seadus – kus on samuti kirjas, et andmesubjekti nõusolekuta võib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmeid töödelda ja avalikustada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi – meie ajakirjandusvabadust ei kõigutanud, siis on hinnang ühele sõnale ilmselgelt ebaadekvaatne.\n\nÖeldu ei tähenda, et meediale seatud tingimus, et isikuandmeid võib töödelda ja avalikustada üksnes siis, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, oleks põhjendatud.\n\nEuroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus, mis reguleerib isikuandmete kaitset, ja mida ka Eestis tuleb kohaldada 25. maist 2018, annab liikmesriikidele õiguse ja kohustuse ühitada isikuandmete kaitse sõna- ja teabevabaduse õigusega. Teisisõnu – riigi seadusandjal on pädevus sõnastada tingimused, mis tagaks, et kaitstud oleks nii isikuandmed kui ka väljendus- ning meediavabadus.\n\nParaku on selge, et kui hästi seadus ka sõnastatud poleks, ikkagi pole välistatud erinevate põhiõiguste konfliktid. Kui inimene kurdab, et meedia on rikkunud tema isikuandmete kaitse õigust ja meedia omakorda, et õiguse avaldada isikuandmeid annab talle meediavabadus, siis tuleb otsustada, kellel on õigus.\n\nIgal konfliktil on eripära, mille määravad konkreetsed asjaolud. Sestap on mõjukas inimõiguste tõlgendaja, Euroopa Inimõiguste Kohus, sõnastanud põhimõtted, kuidas konflikte lahendada.\n\nEeldatakse, et nii väljendus- ja meediavabadus kui ka eraelu kaitse (mille osaks inimõiguste kohus isikuandmete kaitse õigust peab) on samal tasemel õigused ning neid mõlemaid saab piirata. Selle tõe unustavad sageli need, kelle huvi on üks vastandlikest õigustest. Sõnavabaduse kaitse ulatub aastasadade taha, eraelu austamise õigus on uus õigus, mille tekkimisele aitas kaasa meediavabadus. Angloameerika õigusruumis kasutusel olev termin privaatsusõigus tekkis 19. sajandi lõpul reaktsioonina kollasele ajakirjandusele, mis muutis keelepeksu kaubaks, ning Eastman Kodak Company \"klõpsutuskaamera\" ilmumisele, mis tegi võimalikuks pildistamise avalikus ruumis.\n\nKonkreetse vaidluse korral põhiõiguste vahekord muutub. Poliitilisel kõnel on eelis eraelu kaitse ees. Tugevalt kaitstakse meediavabadust ka siis, kui meedia valgustab avalikku huvi pakkuvaid küsimusi.\n\nÜlekaaluka avaliku huvi mõiste sissetoomine oli ebaõnnestunud täiendus mitte üksnes seetõttu, et meid siduv õigus ja rahvusvaheline praktika sellist mõistet ei kasuta. Oht seisneb rõhuasetusel sõnale \"ülekaalukas\".\n\nKui algselt meedia, hiljem vaidlusi lahendavate asutuste, kogu tähelepanu koondub vaid küsimusele, kas isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, siis paradoksaalselt võib see hoopis enam kahjustada inimese huve, kelle isikuandmeid meedia kasutab. Eelnõu seletuskirja ühest lausest nähtub see oht ilmekalt: \"Ülekaaluka avaliku huvi kriteerium annab ajakirjandusele eelisseisundi, et sõltumata teabe tundlikkusest on tal õigus isikuandmed avalikustada\". Kui puuduvad kriteeriumid (ja need ka puuduvad) avaliku huvi eristamiseks ülekaalukast huvist, siis on raske vaidlustada subjektiivset kinnitust, et andmete avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Selline huvide kaalumisskeem ei tööta.\n\nTähelepanu vajavad hoopis olulisemad huvide kaalukeeled. Esiteks unustatakse sageli, et avalik huvi pole sama, mis avalikkust huvitavad asjad. Üllitised, mille ainus eesmärk on rahuldada lugejate või vaatajate uudishimu inimese, olgugi tuntud tegelase, eraelu detailide suhtes, ei panusta avalikkuse jaoks olulise küsimuse arutellu. Neil juhtudel langeb kaalukauss eraelu kaitse kasuks.\n\nTeiseks on avalik huvi vaid üks kaalukaussi mõjutav tegur. Sama oluline on, milline on inimese staatus ühiskonnas – kas ta on avaliku elu tegelane või tavaline kodanik. Avaliku elu tegelased, eriti poliitikud, peavad taluma suuremat survet eraelu puutumatusele kui tavakodanik.\n\nOluline tähtsus on ka andmete iseloomul. Euroopa Liidu andmekaitsemäärus näeb ette isikuandmete eriliigi: andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Neid andmeid võib töödelda ja avalikustada üksnes määruses nimetatud juhtudel. Määrus nimetab ühe alusena juhu, kus töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Selles sättes määrus ei räägi lihtsalt avalikust huvist, vaid olulisest (inglise keeles \" substantial\", prantsuse keeles \" important\") avalikust huvist.\n\nIsikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikel eesmärkidel peavad liikmesriigid ette nägema erandid või vabastuse muu hulgas ka määruse II peatükist (põhimõtted), kus isikuandmete eriliigid on nimetatud. Seaduseelnõu põhjal pole selge, et sellised erandid või vabastus ette nähakse.\n\nKaalumisel ei saa mööda vaadata sellestki, kuidas isikuandmed saadi ja kuidas neid kasutatakse. Vastutustundliku ajakirjanduse kontseptsioon, mida inimõiguste kohus on viimastes otsustes sageli maininud, eeldab ajakirjanikelt õiguspärast tegevust. Meediavabadus ei õigusta isikuandmete hankimist avaliku kimbutamisega või salajane jälgimise abil. Kõmulised pealkirjad ja fotod võivad küll aidata võita lugejaid või vaatajaid, kuid huvide kaalumisel ei tule meediavabadusele kasuks.\n\nVõrreldes paljude teiste Euroopa riikidega reguleeritakse Eestis ajakirjanduse tegevust minimaalselt. Sellise olukorra säilimine eeldab tõhusat eneseregulatsiooni ja selgeid eetikareegleid. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ülekaaluka avaliku huvi mõiste sissetoomine isikuandmete kaitse seadusesse oli ebaõnnestunud täiendus, kirjutab endine riigikohtu esimees Uno Lõhmus oma arvamusloos. Ja selgitab, miks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvutiteadlane: tehisintellekti ohtude pärast tuleb muretseda enne, kui on liiga hilja\n\n## Põhitekst:\n\nMis paneb teid tehisintellekti arengute puhul kõige enam muretsema?\n\nKõige enam paneb mind muretsema see, et keegi ei tea, kuidas kontrollida väga intelligentseid ja võimekaid süsteeme. Nad üllatavad meid pidevalt. Me aga peame neid arendama näiteks teaduse jaoks ja tööjõu automatiseerimiseks. Me ei saa lihtsalt loobuda selle tehnoloogia loomisest, peame leidma viisi selle turvaliseks tegemiseks.\n\nIgaüks nõustub, et kaitseväe jaoks arendatavad tapja-robotid on ohtlikud, sest nad on selle jaoks ehitatud. Hea uudis on, et võime otsustada, et neid ei ehitataks samamoodi nagu keemiliste ja bioloogiliste relvadega. Tundub, et ÜROs on rahvusvahelisel tasemel selle nimel häid jõupingutusi tehtud. See on probleem, mida teame, kuidas lahendada. Väga intelligentsete süsteemide puhul kahjuks ei tea.\n\nMa olen kuulnud mõnelt arvutiteadlaselt arvamust, et tehisintellekti ohtude arutelu ei ole vajalik, sest selle areng ei ole veel seal maal, et ohtlikuks osutuda. Võibolla muutub see hiljem muret tekitavaks, aga praegu veel mitte.\n\nAga see ongi kogu asja iva! Kui areng on juba hilises staadiumis, on liiga hilja selle pärast muretseda. Meil on vaja aega ohutusmehhanismide arendamiseks. Selleks läheb võibolla 20-30 aastat teadustööd. Palju raskem on luua ohutut süsteemi kui lihtsalt mõnda süsteemi. Selline suhtumine on väga lühinägelik.\n\nInimesed ütlevad, et parem on muretseda ebavõrdsuse ja diskrimineerimise või muude arusaadavate asjade pärast. Nad arvavad, et peaksime pigem tegelema probleemidega, mis on täna olulised, mitte mõtlema kümne aasta pärast toimuvatele sündmustele. See on halvim viis tehnoloogia ja teaduse tegemiseks.\n\nSeda me tegimegi interneti väljatöötamisel. Öeldi midagi taolist: \"Ärge muretsege häkkerite pärast, võtame tehnoloogia kasutusele ja muretseme turvalisuse pärast hiljem.\" Nüüd kanname selle tõttu iga päev kahjusid. Loodan, et me ei korda sama viga tehisintellektiga.\n\nKas teie arvates on argumente, mis veenavad mitte keskenduma tehisintellekti ohtudele?\n\nÜks meie avaldatud teadusartiklitest räägib erinevatest viisidest, kuidas tehisintellekt võib muutuda ohtlikuks. Võib väita, et mõned neist on realistlikumad ja mõned vähem. Võime teha vigu programmeerimisel, väärtustega ühildamisel või võivad probleemid tekkida riistvara tõttu. Aga mõned tahaks väita, et neid probleeme ei juhtu.\n\nOn aga üks probleem, mida on lihtne oodata ja raske eitada. Halvad inimesed võivad kasutada tehisintellekti kurjasti ära. Iga kord, kui mulle öeldakse, et seda ei juhtu, vastan, et ma teen seda ise. Ma teen seda lihtsalt oma mõtte tõestamiseks.\n\nNeil ei ole sellele vastust, sest nad ei arvestada vaenulikkusega. See on aga küberjulgeoleku standard. Me kaotame igal aastal triljoneid, sest inimesed murravad süsteemidesse sisse, varastavad isikuandmeid ja rikuvad kübertaristut. Väita, et see ei ole probleem, tähendab tegelikkuse eiramist.\n\nOlen näinud statistikat selle kohta, kui palju kulutatakse raha tehisintellekti ohutusele võrreldes tehisintellekti arendamisele üldiselt. Mida Te arvate praegusest rahastusest? Tundub, et tehisintellekti turvalisusele kulutatakse nüüd rohkem raha kui varem.\n\nRaha peaaegu polegi. Seda on umbes 10 miljonit kuni 12 miljonit dollarit, mis on null võrreldes miljarditega, mida kogu maailmas arendamisele kulutatakse. Väide, nagu me raiskaks raha tehisintellekti turvalisuse uurimisele, on rumalus. Olukord on praegu parem ainult sellepärast, et varem ei olnud meil üldse raha.\n\nRaha aitab inimesi värvata, seega seda on rohkem vaja. Aga veel olulisem on probleemi ära tunda. Ma arvan, et ei tohiks olla ühtegi tehisintellekti teadlast, kes ütleb, et ta ei hooli ohutusest. Me peame uuesti määratlema kogu tehisintellekti mõiste. Kui keegi töötab intelligentse süsteemi loomisega ja see pole ohutu, siis ei ole see kasulik vahend. See on põhimõtteliselt pahavara.\n\nLoodan, et toimub nihe, et peaaegu kõik tehisintellekti teadlased on ka ohutuse uurijad, sest nad soovivad veenduda, et nende tooted on turvalised. Näiteks tootjad on kohustatud näitama, et nende loodud toode on ohutu, vastasel korral ei saa nad seda müüa.\n\nMe ei tohiks kasutada tarkvara lähenemist, mille puhul esitatakse kasutajatele 200-leheküljeline leping, milles öeldakse, et probleemid, mis tarkvaraga tekivad, ei ole loojate mure. See on hullumeelne.\n\nMe vajame raha ja andekaid teadlasi, aga veel enam vajame, et terve kogukond hindaks ümber, kuidas nad oma tööd teevad.\n\nKui raske on inimesi tehisintellekti ohtude osas veenda? Kas olete oma tööga juba edu saavutanud?\n\nKui mul on aega rääkida kellegagi üks-ühele, siis tavaliselt pärast tunniajast vestlust on nad minuga nõus. See on lihtsalt väga mõistlik ettepanek. Kuidas saab keegi vaielda turvalise tarkvara loomise vastu? Enamasti on inimesed piisavalt arukad, et neid argumente mõista.\n\nMa töötan praegu paari artikliga, milles analüüsin, miks inimesed tehisintellekti ohtusid ei taha tunnistada. Leian, et sageli on see seotud huvide konfliktiga. Teadlased ei taha oma tööst või rahalistest vahenditest loobuda. On ka võimalik, et nad ei tunne hästi kirjandust, sest arvavad, et me võitleme terminaatoritega. Sellisel juhul on nende reaktsioon filmidele, mitte teaduskirjandusele.\n\nOlen kuulnud teadlastest, kes nõustuvad, et potentsiaalsed riskid on väga suured, aga kes ei usu, et tehisintellekti oleks võimalik luua ohutult.\n\nMeil pole sellest ühtegi tõendit, et probleem on lahendatav. Ma püüan selle nimel töötada, aga siiani pole midagi. Aga lihtsalt sellepärast, et me ei tea, kuidas probleemi lahendada, ei tähenda, et me ei peaks proovima. Me ei tea, kuidas vähktõbe ravida, kuid see ei tähenda, et peaksime laskma inimestel lihtsalt surra.\n\nVastupidi, proovime veel rohkem pingutada. Kui keegi arvab, et tehisintellekti arendamine võib olla ohtlik ning tal pole selleks lahendusi, siis võibolla ei tohiks ta seda nii kiiresti arendada. Tuleks võtta aega, et mõista, kuidas seda õigesti teha.\n\nMis Te arvate, millised on kõige realistlikumad ja ohtlikumad tehisintellekti arendamisega seotud probleemid?\n\nMa olen kirjutanud artikli tehisintellekti ebaõnnestumistest. Ma tõin selles ajaloolisi ja tänapäevaseid näiteid ning tegin ka prognoose sellest, mis võib tulevikus intelligentsete süsteemidega valesti minna.\n\nTehisintellekt võib olla igal arengutasandil ohtlik. Kui tehisintellekti süsteem kontrollib aktsiaturgusid, võib see viia aktsiaturu krahhini. Isejuhtiv auto võib jalakäijaid tappa ja majadesse sisse sõita.\n\nKuna sõltume üha enam tehnoloogiast ja tehisintellektist, kasvavad aja möödudes kahjude tõsidus ja probleemide esinemise sagedus. Kui süsteem teeb konkreetset ülesannet, siis varem või hiljem ta selles ebaõnnestub. Kasulik on nendest ohtudest aru saada.\n\nMis on Teie arvates head võimalused huvilistel selles valdkonnas kaasa lüüa?\n\nMa võin olla siin pisut kallutatud, aga mulle tundub, et tehisintellekti ohutuse uurijaid ei ole piisavalt. Maailmas on võibolla kümmekond inimest, kes uurivad ohtusid täistööajaga, võibolla sadakond, kes teevad seda osalise tööajaga. Sellest ei piisa, kuna valdkond on nii suur.\n\nSellel tööl on suurepärased rahalised võimalused ning ilmselt on see üks viimaseid töökohti, mis automatiseeritakse. Vajame inimesi, kes saavad aru masinõppest, kümberjulgeolekust, krüptograafiast ja paljust muust. Selliseid inimesi on väga vähe.\n\nSoovitan inimestel hoida ennast tehnoloogia arenguga kursis, sest see muutub väga kiiresti. Igal nädalal on uus teadaanne. Järgi mõnda inimest, kes selles valdkonnas töötab, näiteks mind Twitteris või kedagi organisatsioonist Deepmind ja Facebook.\n\nKui keegi on huvitatud, siis mul ilmub augustis raamat \"Artificial Intelligence Safety and Security\". See on nii üldine kui ka tehniline raamat ja olen selle jaoks kõikide põhiliste ekspertidega koostööd teinud.\n\nIntervjuud on toimetatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui tehisintellekt on juba valmis, on selle ohtude pärast muretsemiseks liiga hilja. Ohutuse kindlustamiseks võib vaja minna 20-30 aasta jagu teadustööd. Louisville'i Ülikooli arvutiteadlane Roman Yampolskiy rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus, mis teda tehisintellekti arendamise puhul kõige rohkem muretsema paneb ja milles tehisintellekti ohtude skeptikud eksivad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSalah naaseb Egiptuse avamänguks platsile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võin teile pea sajaprotsendilise kindlusega öelda, et ta mängib Uruguay vastu – kui just viimasel minutil midagi ootamatut ei juhtud,\" teatas Egiptuse koondise peatreener Hector Cuper mängueelsel pressikonverentsil.\n\nSalah, kes lõi möödunud hooajal Liverpooli eest 44 väravat, vigastas Meistrite liiga finaalis Madridi Reali vastu enda õlga, pärast mida pole 25-aastane egiptlane väljakule pääsenud. Koondise eest on endine AS Roma mängija löönud 57 mänguga 33 väravat.\n\nEgiptuse ja Uruguay omavaheline A-alagrupi kohtumine peetakse reedel, 15. juunil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Egiptuse jalgpallikoondise ründaja Mohamed Salah on õlavigastusest taastunud ning naaseb meeskonna avamänguks Uruguay vastu platsile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei pidas Pärnus kinni korterisse barrikadeerunud mehe\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei sai juhtumist teate päeval kella 12 paiku. Väljakutsele reageerinud politseinikel ei õnnestunud korterisse siseneda, kuna mees oli korteri välisukse ette tõstnud raskeid esemeid ning ähvardas politseinikke noaga, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.\n\nMehega viibis samas korteris ka naine. Selle kohta, et mees oleks naist ähvardanud või talle liiga teinud, politseil infot ei ole.\n\nPolitsei külmutas koostöös päästjatega olukorra ning kohale saabusid politsei läbirääkijad, et juhtum rahumeelselt lahendada. Läbirääkijatele ei õnnestunud mehega siiski piisavalt head kontakti saavutada ning politsei otsustas juhtumi lahendada kiirreageerijate abiga, seisab prefektuuri teates.\n\nMees peeti korteris kinni, ükski inimene kinnipidamise käigus viga ei saanud.\n\nLääne prefektuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pärnus Pikal tänaval asuvas kortermajas ähvardas neljapäeval mees oma teismeeas poega vägivallaga ja üritas kohale tulnud politseinike sisenemist korterisse takistada. Olukorra lahendamiseks kutsuti kohale kiirreageeriad, mees peeti kinni ja keegi inimestest viga ei saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n100. koondisemänguni jõudev Teppan: unistan tiitlivõistluse medalist\n\n## Põhitekst:\n\nTeppani esimene mäng Eesti eest oli 2014. aastal Slovakkias Popradis toimunud EM-valikturniiril. Sellele eelnes aga emotsionaalse mängumehe ja sama emotsionaalse peatreeneri Gheorghe Crețu vaheline tüli, kirjutab Volley.ee.\n\nMilline mäng või mängud senistest koondiseaastatest eredamalt meelde on jäänud?\n\nIlmselt Euroopa liiga võit Bulgaarias. Siis olime juba meeskonnana küpsemad ja suutsime vältida eelmise aasta vigu. Esimene Euroopa liiga hooaeg oli suuresti enda harimise aasta, kus alustasime hästi, aga finaalturniiril saime šokk-kaotuse. Tegime vigu ja edaspidi oleme neist õppinud. Seal olime me finaalturniiriks juba tühjad, järgmisel aastal ei mindud enam endast välja ka neil hetkedel, kui kõik ei sujunud ideaalselt. Kogu see Euroopa liiga turniir läks hästi ja sain mängida ka. Ei juhtu just tihti, et koondisega medaleid saab võita.\n\nKuidas terve meeskond arenenud on nende aastatega?\n\nEks kõiges oleme paremaks saanud. Varasematel aastatel polnud meie serv tippude jaoks piisavalt hea, nüüd on see element samuti korralikul tasemel. Mulle tundub, et kõik on õppinud, kuidas vaimse väsimusega hakkama saada. Kui oled laagris ja kodu on nii lähedal, aga samas koju ei saa. Samas on nüüd vabu päevi rohkem antud ja see on mängijatele tohutult motiveeriv.\n\nJa mehed ei rapsi enam tühja. On aru saadud, et igas trennis ei panda koguaeg nö punases panema, vaid tehakse vahepeal pigem kvaliteedi pealt asju.\n\nMillest sa unistad, mita tahaksid koondisega veel saavutada?\n\nTahan tiitlivõistluste medalit. Ma olen alati unistaja olnud. Esiliigas mängides unistasin Eesti meistritiitlist, see juhtus mõne aasta pärast. Siis Itaalia liigas mängimisest, ka see sai teoks. Neid näiteid on veel ja kuidagi on nad täide läinud.\n\nMa usun, et ka tiitlivõistluste medal pole võimatu, sest meil on ikka kuradima ambitsioonikas bande koos ja paljud sellest seltskonnast mängivad veel aastaid. Vaid Kert ja Rait (Kert Toobal ja Rait Rikberg) on vanemad. Iga turniir on erinev, kui üks meeskond saab mingil turniiril selle erilise tunde kätte, siis võib selle pealt suuri asju juhtuda. Ma ei tea, millal see võimalik on, aga kindlasti on. Isegi kui Kert ja Rait lõpetavad, siis usun, et meil tekivad väärilised asendused. Võrkpall on populaarne ja igal aastal tõstab keegi noor pead.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäevases Euroopa Kuldliiga finaalis jõuab 24-aastane diagonaalründaja Renee Teppan juba oma 100. mänguni koondises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa võimud hoidsid ära ritsiinirünnaku\n\n## Põhitekst:\n\nFöderaalprokuratuuri sõnul oli kolmapäeval kinni peetud 29-aastane tuneeslane Sief Allah H. hakanud mais interneti teel ritsiini valmistamiseks vajalikke aineid kokku ostma, vahendasid Associated Press ja Deutsche Welle.\n\nJuunis õnnestus tal valmistada mürki, mida leiti tema Kölni korterist.\n\nKuidas tuneeslane ritsiini kasutada kavatses, alles uuritakse, kuid väidetavalt oli tal plaanis sooritada rünnak Saksamaal.\n\nProkuratuuril ei ole tõendeid tema seotusest mõne äärmusorganisatsiooniga.\n\nVäljaanne Bild kirjutas, et Saksa uurijaid teavitas ohust USA. Saksa prokuratuur seda väidet ei kommenteerinud.\n\nUSA ametnikud teatasid varem, et pidasid kolmapäeval Wisconsini osariigis kinni Iisraeli kodanikust mosleminaise, kes muu hulgas õpetas äärmuslastele ritsiini tootmist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksa prokuratuur teatas neljapäeval islamiäärmuslase ritsiinirünnaku nurjamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLaura Põldvere lahkus jazzliidu esinaise kohalt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen juhtinud Eesti jazziliitu kaks aastat ja eile algas minu elus uus etapp. Palju tööd on tehtud ning olen väljakutseid nautinud,\" kirjutas Põldvere.\n\nLaura kiitis, et Eesti jazzil on väga hea käekäik. \"Ma olen liidu uues juhatuses ja superõnnelik selle üle. See kõik saab olema uus ajastu, uus teekond. Ma ei jõua selle algust ära oodata,\" ütles Põldvere.\n\nPõldvere alustas jazzliidu esinaisena 2016. aasta suvel.\n\nTaking a moment to embrace it all.. ❤ Before a new era of my life begins.. // I have been leading the Estonian Jazz Union for two years and yesterday a new era began. // A lot of work has been done. I have been loving being challenged. I love my co-workers & friends @ivirausi & @ramueltafenau.. Jazz is doing really well. Estonian jazz. I am happy! // I am also on the new board of the Union, super happy about it, but this is all gonna be a new era.. New road.. Cannot wait to start.. // Photo @renejakobson // #estonianjazz #eestijazzliit #newera #embracethemoment #thankful #tallinndolls #krislinlainelomakeup #no99 #iamready #challengeoneself #jazz\n\nA post shared by Laura // Laura Põldvere (@paulamustikas) on Jun 13, 2018 at 11:20pm PDT\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lauljanna Laura Põldvere teatas Instagrami keskkonnas, et lahkub Eesti jazzliidu esinaise ametikohalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n2019. aasta EMV maastikuratta maratonis peetakse Alutagusel\n\n## Põhitekst:\n\nEesti maastikuratta koondise ja ala arengu eest vastutava Sulev Lipu hinnangul on meistrivõistluste tase maastikurattas iga aastaga järjest paremaks läinud. 2018. aasta meistrivõistluste korraldamise tase oli taaskord väga kvaliteetne ja niivõrd pika võistluse korraldamine tiheasustusega Põhja-Eestis on erakordselt suur töö. \"Samuti läksid meistritiitlid sel aastal kahtlemata õigetele inimestele. Nii Greete Steinburg kui Peeter Pruus on pidanud võidu nimel palju tööd tegema ja olema kodust pikalt eemal. Eriti tore on tõsiasi, et värsked Eesti meistrid maastikuratta maratonis saavad meistrisärke näidata ka Eestist väljas.\"\n\n\"2019. aastal Alutagusel toimuvad meistrivõistlused, mis raja eripära poolest on Eestis täiesti unikaalsed, saavad MTBest-i eestvedamisel olema väärilised teiste Eesti meistrivõistluste maratonide reas Haanja ja Jõelähtme järel. EJL-i soov on sellest suursündmusest Eesti rattarahvale võimalikult varakult ette teada anda, et planeerida juba oma järgmise aasta rattakalendrit,\" ütles Lipp.\n\nJärgmise aasta EMV peakorraldaja klubi MTBest esindaja Tiit Peki sõnul on Alutaguse rattamaraton seniste maratonidega sammhaaval edasi arenenud, osalejate ja EJL-i kohtunike tagasisidet kuulanud ja aina uusi eesmärke seadnud. \"Piirkonna väga mitmetahuline ja paiguti Eestis unikaalsed maastikutüübid lausa kutsuvad avastama ja rattureid end proovile panema. Võimalus 5. Alutaguse rattamaratoni raames Eesti meistrivõistlusi korraldada on kogu meeskonnale suur au ja väljakutse. Meie eesmärk on nii Eesti rattaparemikule kui igale rattasõbrale pakkuda unikaalset ja meistrivõistlustele väärlist maastikurattaelamust,\" lausus Pekk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval sõlmis Eesti Jalgratturite Liit koostöölepingu 2019. aasta Eesti meistrivõitluste korraldamiseks maastikuratta maratonis. Järgmise aasta meistrivõistlused toimuvad 1. juunil 2019 Alutagusel ja võistluste peakorraldajaks on klubi MTBest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVilja Toomast sai Eerik-Niiles Krossi asemel riigikogu liikmeks\n\n## Põhitekst:\n\nToomast kuulub alates 2013. aastast Reformierakonda, aastatel 1997–2012 oli ta Keskerakonna liige, riigikokku on ta valitud kahel korral.\n\nPeale 2005. aasta valimisi loobus riigikogu liikme kohast ja asus tööle Põhja-Tallinna linnaosavanemana.\n\nEerik-Niiles Kross lahkus riigikogust ja läheb pooleks aastaks Harvardi ülikooli uurimistööd tegema.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu juhatus otsustas neljapäeval, et seoses Eerik-Niiles Krossi tagasiastumisega saab Riigikogu liikmeks Vilja Toomast alates 15. juunist. Toomast asub riigikogu liikmeks seoses asendusliikme Rait Maruste loobumisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n71-aastast Sylvester Stallone'i süüdistatakse seksuaalkuriteos\n\n## Põhitekst:\n\nStallone'i vastu esitati süüdistus 2017. aasta novembris, kinnitas prokuratuuri esindaja Greg Risling CNN-i vahendusel.\n\nVäidetav kuritegu toimus 1990. aastatel ning politsei ei ole kommenteerinud, milles see juhtum seisneb.\n\n\"Minu klient eitab süüdistusi täielikult,\" kommenteeris näitleja kaitsja Martin Singer ja jätkas, et on pettunud, et see juhtum avalikuks tuli, sest see paneb inimesed mõtlema, et midagi tegelikult toimus.\n\nSingeri andmetel oli Stallone'il kaebuse esitanud naisega kokkuleppeline suhe 1980. aastatel.\n\n71-aastane Stallone sai kuulsaks 1976. aasta filmis \"Rocky\", mis pälvis ka Oscari. Stallone on näidelnud veel filmides nagu \"Rambo\" ja \"The Expendables\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Los Angelese prokuratuur uurib näitleja Sylvester Stallone'i puudutavat seksuaalkuritegu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIbrahimovic: Rootsi saab ilma minuta vabalt võtta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvan, et minu puudumisel pole Rootsil niivõrd suuret pinget peal. Kui mina mängisin, siis eeldati, et võidame kõiki,\" kommenteeris 36-aastane Los Angeles Galaxy ründaja. \"Lihtsalt nautige MM-i. Mingisugust survet pole, sest mind pole seal,\" jagas Ibrahimovic rahvuskaaslastele õpetussõnu.\n\nRootsi kuulub MM-il F-alagruppi koos Mehhiko, Lõuna-Korea ja Saksamaaga. Ibrahimovici sõnul on viimased enda meeskondliku mängu tõttu üks peamiseid favoriite: \"Tegemist on Saksa masinaga. On teada, et neil läheb hästi – neil läheb alati hästi. Neil pole ühte tähte, vaid terve nende meeskond on see täht.\"\n\nRootsi jalgpallikoondis astub tänavusel MM-il esimest korda murule esmaspäeval, 18.juunil, kui vastamisi minnakse Lõuna-Koreaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine Rootsi jalgpallikoondise ründaja Zlatan Ibrahimovici soovitab MM-il pallival Rootsi meeskonnal turniiril vabalt võtta, leides, et rootslastel on tema puudumisel vähem pinget peal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa valitsus käis välja pensioniea ja käibemaksu tõstmise kava\n\n## Põhitekst:\n\nSee oleks riigis esimene pensioniea tõus pea 90 aasta jooksul.\n\n\"Me pakume välja suhteliselt pika üleminekuperioodi - alates 2019. aastast tõuseb pensioniiga meestel järkjärgult 65 aastani 2028. aastaks ja naistel 63 aastani 2034. aastaks,\" ütles Medvedev.\n\nPraegu saavad mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt.\n\n\"Me pakume välja suhteliselt pika üleminekuperioodi - alates 2019. aastast tõuseb pensioniiga meestel järkjärgult 65 aastani 2028. aastaks ja naistel 63 aastani 2034. aastaks,\" ütles Medvedev.\n\n2020. aastal pääsevad pensionile 1959. aastal sündinud mees ja 1964. aastal sündinud naine, lisas ta.\n\nMedvedev selgitas, et pikas vaates pole praegust pensionisüsteemi võimalik ülal hoida.\n\n\"Tänane olukord on selline, et töötavate inimeste osakaal jääb järjest väiksemaks, pensionäre aga lisandub. See suundumus süveneb iga aastaga, järelikult ka koormus töötajatele. Kui mitte rakendada meetmeid, võib see pensionisüsteemi tasakaalust välja viia,\" sõnas peaminister. \"Tagajärjena muutub riik võimetuks täitma oma sotsiaalkohustusi,\" rõhutas ta.\n\nMedvedev meenutas, et praegune pensioniga kehtestati osale elanikkonnast 1930. aastatel ja kinnistati lõplikult 1956. aastal töölistele ja 1960. aastate alguses maarahvale.\n\n\"Sealtpeale on keskmine eluiga pikenenud üle 30 aasta, lisaks on muutunud ka töö- ja olmetingimused, pensioniiga aga jäänud samaks. See tulnuks juba ammu üle vaadata,\" ütles peaminister. Tema sõnul on viimaste aastatega õnnestunud pikendada kesmist eluiga 73 aastani.\n\nTa märkis, et 30 aasta tagune pensioniealine ja tema tänapäeva eakaaslane on täiesti erinevad inimesed. \"Paljud on veel täis elujõudu ja töötahet, mõnel ei ole veel lapsedki täiskasvanud,\" lisas peaminister.\n\nTema andmeil on Venemaal praegu 12 miljonit töötavat pensionäri. \"Nad ei taha minna pensionile, jätkavad tööd ja see suundumus suureneb iga aastaga\".\n\nTa põhjendas kava ka sellega, et alates 1980. aastatest on kõik riigid pensioniga järjest tõstnud ning vaid Venemaal ja Usbekistanis minnakse pensionile nii varakult.\n\nValitsuse kava vajab parlamendi heakskiitu.\n\nNeljapäeval teatas valitsus ka sellest, et on teinud ettepaneku tõsta käibemaksu praegusel 18 protsendilt 20 protsendi peale.\n\nVene opositsiooniline meedia juhib tähelepanu sellele, et mõlemad ebapopulaarsed otsused tehti ametlikult teatavaks päeval, mil Venemaal algab jalgpalli MM.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene peaminister Dmitri Medvedev tegi neljapäeval ettepaneku tõsta pensioniiga meestel 65 ja naistel 63 eluaastani. Samuti soovib valitsus tõsta käibemaksu määra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKatrin Altmets | Kui riigikogus sünnib eesel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui seadus seda niiviisi ette näeb – siis on seadus eesel,\" kirjutas Charles Dickens 180 aastat tagasi ühe tegelase kaudu oma ülipopulaarses romaanis \"Oliver Twist\". Diplomaatilisemalt on seda sama mõtet sõnastanud erinevad suurkujud läbi aegade. Asja mõte on, et kui me tahame, et seadustest lugu peetaks, tuleb neid kirjutada nii, et neist oleks võimalik lugu pidada.\n\nEesti apteegid kriisi äärele viinud ravimiseaduse omandipiirangute regulatsioon on justnimelt see dickenslik juhtum. Kui ajakirjandus toob ridamisi näiteid, kuidas see ebaõnnestunud seadus paneb ettevõtjad skeemitama ja oma jälgi varjama, ei ole lahendus karmim järelevalve. Karmim järelevalve ei kõrvalda juurprobleemi ehk ei hakka respekti tekitama. Teiseks on konkurentsiamet korduvalt öelnud, et sellist järelevalvet ei ole ega tule, mis suudaks omandipiirangute täitmist tagada.\n\nOleks ju mõistlik eeldada, et riigikogu võtab vastu põhjalikult ettevalmistatud ja analüüsitud, üheselt mõistetavaid seadusi. Järelevalveorganid lähtuvad omakorda seadusest ning kõik toimib tõrgeteta ja rutiinselt nagu kaitsepolitsei reidid Tallinna linnaasutustesse.\n\nKehtiv ravimiseadus annab aga lõputult põhjust vaielda ja kohut käia. Apteekide omanikke puudutavas regulatsioonis on palju ebamäärast, mida võib erinevalt tõlgendada ning järelevalveorganid on hädas. Lähtumiseks pole üheselt mõistetavat seadust, aga otsuseid langetama peab. See tekitab omakorda lõputute vaidluste ning kohtuasjade jada.\n\nSellest hoolimata leidub ka praegu veel neid, kes kinnitavad kangekaelselt, et kõik on kõige paremas korras ja nn apteegireform sai ravimiseadusesesse kirja väga targalt ja läbikaalutletult.\n\nTõe kriteerium on praktika ja ning praktika näitab üheselt, et kiirustades ja analüüsita valminud ravimiseaduse omandipiirangud on läbi kukkunud. Vastupidist väidavad veel ainult ettevõtjatest apteekrid, kes loodavad sellest segadusest midagi võita.\n\nEbaõnnestumine maal\n\nVõtame näiteks nn haruapteekide juhtumi, mis jõudis eelmisel kuul riigikohtu lahendini (kuid etteruttavalt öeldes ei toonud ka see lõplikku selgust).\n\n2014. aastal ravimiseaduses tehtud muudatuse kohaselt ei tohi haruapteeke asutada ega olla asulates, kus elab rohkem kui 4000 elanikku. Miks? Esmalt peab teadma, et haruapteek on põhiapteegi allüksus, mis ei ole eraldiseisev juriidiline isik. See on apteegile lihtsalt üks täiendav müügikoht, mille ruumidele ja seal osutatavatele teenustele kehtivad mõnevõrra leebemad nõuded. Kliendi jaoks näeb see aga välja nagu iga teine apteek. Selliste haruapteekide tegevuse võimaldamise mõte oli ravimite kättesaadavuse parandamine maapiirkondades, kus täiemõõduline apteek majanduslikult välja ei veaks. Mõistlik.\n\n2014. aasta eelnõu seletuskirja kohaselt tuli suurematesse linnadesse tekkinud haruapteegid ümber kujundada põhiapteekideks, et apteekide vaheline konkurents linnas oleks aus. Ühtlasi ühtlustuks linnas apteegiteenuse kvaliteeditase. Samas oli plaan jätta haruapteegid alles väiksematesse asulatesse ja maakohtadesse, mille jaoks nad algselt olidki ju mõeldud. Seda eesmärki aitas järgnevatel aastatel saavutada ka ravimiameti poolne ravimiseaduse tõlgendus, mille kohaselt said kõik turuosalised asutada maapiirkondadesse ja väiksematesse asulatesse haruapteeke, et tagada ravimite paremat kättesaadavust.\n\nÜhed ettevõtjad läksidki maapiirkondadesse ja tegidki sinna apteeke, parandasid ravimite kättesaadavust ja täitsid seaduse eesmärki. See ei meeldinud aga teistele ettevõtjatele, kes tahtsid seal ise tegutseda ja hakkasid seadust appi võttes kohut käima. Kahes esimeses kohtuastmes jäid peale esimesed.\n\nMai lõpus päädis aga asi riigikohutu lahendiga, mis keelab nüüd ühtedel ettevõtjatel haruapteeke asutada, sest see teistele ei meeldinud. Ehk et praktikas ei aita ravimiseaduse omandipiirangud kuidagi kaasa riigikogus püstitatud eesmärgi täitmisele – maapiirkondades ravimite kättesaadavuse parandamisele.\n\nEbaõnnestumine linnas\n\nNii nagu omandipiirangud jõudsid asjad pahupidi ajada maapiirkondades, sündis ka linnas. Tollesama 2014. aasta ravimiseaduse muutmise eelnõu seletuskiri kirjeldas ka seda, mida peaks linnades olevate haruapteekide omanikud tegema hakkama. Linnades asuvad haruapteegid tuli kas teha ümber tavalisteks üldapteekideks, kolida maale või sulgeda. Muudatusega kohanemiseks anti ettevõtjatele viie aasta pikkune üleminekuaeg kuni 9. juunini 2019.\n\nPöörasel kombel kadus osal ettevõtjatest ka võimalus linnas asuvaid haruapteeke ümber kujundada tavaliseks üldapteegiks, sest 2014. aasta ja 2015.aasta ravimiseaduse muudatusega lõpetati apteekide tegevuslubade väljaandmine kõigile suurematele turuosalistele, kuid haruapteegi üldapteegiks vormistamine nõuab justnimelt uue tegevusloa väljastamist. Nii et üleminekuperiood nagu kestaks juba neljandat aastat, kuid haruapteeke üldapteekideks ümber kujundada ei saa.\n\nTuletan veelkord meelde, et suuremates linnades haruapteekide keelamise eesmärk oli apteekide kvaliteedi ühtlustamine ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamine, aga arusaadavalt pole seda eesmärki võimalik täita. Ning kui ettevõtja sooviks nüüd plaan B-na kolida oma haruapteegi kuhugi maale ja täita ravimite kättesaadavuse regionaalpoliitilist eesmärki, siis on riigikohtu otsuse järel ka sellel kriips peal.\n\nAga nagu ühe korraliku eesli puhul ikka, ei ole ka nüüd ootamatud suunamuutused lõppenud. Nimelt viitab riigikohus oma lahendis ravimiseaduse haruapteekide asutamise piirangu ilma üleminekuperioodita jõustamise võimalikule põhiseadusvastasusele! Riigikohus ütleb, et haruapteekide asutamise piirangu kohene jõustumine (ilma üleminekuperioodita) ei riiva põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet (ehk olemasolevate haruapteekide pidajaid koheldakse soodsamalt kui asutada soovijaid) ainult eeldusel, et juba turul tegutsevatele ettevõtjatele antakse mõistlik aeg tegutseva haruapteegi tegevuse ümberkujundamiseks. Aga nagu me juba teame, siis sellist mõistlikku üleminekuaega ei eksisteeri.\n\nSeega võib hetkel kehtiv seadus olla haruapteekide ümberkujundamist piiravas osas vastuolus põhiseadusega ning riigikogul on viimane aeg ravimiseaduse sätted parandada, et tagada kõigile praegustele turuosalistele suuremates linnades asuvate haruapteekide üldapteekideks ümberkujundamise õigus.\n\nLõpetuseks kaks sõna üldapteekidest\n\nAjakirjanduses on esitatud ka väiteid, et suuremate turuosaliste poolt üldapteekide tegevuslubade nn kolimine on lubamatu. Täpsustuseks tuleb öelda, et riigikohus ei öelnud tegelikult oma lahendis, et igasugune üldapteegi kolimine on lubamatu. Riigikohus selgitas, et üldapteegi kolimine on sisuliselt senisest tegevusloast tulenevate õiguste jätk ehk näiteks samas maakonnas või omavalitsusüksus piires võiks kolimine olla lubatud.\n\nKuna riigikohtu lahend annab vaid üldise suunise, siis täpsete piiride määratlemine, millal ravimiamet kui tegevuslubade taotlusi menetlev haldusasutus peaks ja võiks kolimist lubada, ei tohiks enam jääda vaid ravimiameti hinnata. See vajab kindlasti riigikogu poolt täpsustamist ning ravimiseadusest eeslilikkuse väljarookimist. •\n\nAutori tööandja Tamro Baltics on ravimite hulgi- ja jaemüügi ettevõte, mis kuulub rahvusvahelisse Phoenix group'i.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tõe kriteerium on praktika ja ning praktika näitab üheselt, et kiirustades ja analüüsita valminud ravimiseaduse omandipiirangud on läbi kukkunud. Vastupidist väidavad veel ainult ettevõtjatest apteekrid, kes loodavad sellest segadusest midagi võita, kirjutab Tamro Eesti peajurist Katrin Altmets.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTesla koondab üle kogu maailma üheksa protsenti töötajaskonnast\n\n## Põhitekst:\n\nUmbes 3500 töötaja koondamine leiab aset ajal, kui firma juht ja asutaja Elon Musk üritab Tesla juhtimissüsteemi reformida ja suurendada elektriauto Tesla Model 3 tootmist, vahendas ajaleht Wall Street Journal.\n\nEttevõtte töötajatele saadetud memos märkis Musk, et koondamised puudutavad eelkõige palgalisi kontoritöötajaid ning muutused ei mõjuta autode tootmisega otseselt seotud töölisi. \"See ei mõjuta meie võimekust jõuda lähikuudel Model 3 tootmise vallas seatud eesmärkideni,\" rõhutas ta.\n\nInvestorid tervitasid teisipäeval ettevõtte otsust ning Tesla aktsia hind tõusis kolm protsendi võrra 342,77 dollarini. Viimased 12 kuud oli aktsia hind pidevalt langenud, kokku 8,8 protsendi võrra.\n\nSilicon Valley autotootja pole 15 aasta jooksul kordagi aasta kokkuvõttes kasumis olnud ning investorid ja analüütikud on korduvalt heitnud Muskile ette suutmatust jõuda tootmise vallas seatud eesmärkideni.\n\nMusk on lubanud, et juuni lõpuks suudab Tesla toota nädalas 5000 elektriautot Model 3. See võimaldaks tema sõnul ka aasta kolmandas ja neljandas kvartalis kasumisse jõuda.\n\n\"Mis meid edasi viib on missioon kiirendada maailma üleminekut taastuvale ja puhtale energiale, kuid me ei täida seda eesmärki kunagi, kui me ei suuda lõpuks tõestada, et me suudame olla püsivalt kasumlikud,\" nentis Musk töötajatele saadetud kirjas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elektriautosid ja päikesepaneele tootev ettevõte Tesla, Inc. koondab üle kogu maailma üheksa protsendi oma töötajaskonnast. Samm on osa plaanist jõuda elektriautode masstootmise perioodil esimest korda kasumisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nCineuropa: \"Kapten Morten lollide laeval\" loob silla reaalse ja kujuteldava maailma vahel\n\n## Põhitekst:\n\nKriitik Vladan Petkovic kirjutas, et kuigi \"Kapten Morten lollide laeval\" näeb hea välja ja kogu disain on läbimõeldud ning efektne, siis liialt suur hulk tegelasi tõmbab tähelepanu ära loo nimikangelaselt. Seejuures on tema arvates Kaspar Jancise stsenaariumis kavalaid hetki, mis suudavad luua silla reaalse ja kujuteldava maailma vahele.\n\nPetkovici kinnitusel on \"Kapten Morten lollide laeval\" kvaliteedi ja helidubleeringu poolest Euroopa filmikunstis üsna ainulaadne animatsioon, mistõttu võiksid levitajad näha selle filmi müügipotentsiaali. Tema sõnul jääb küll võimalus, et noorematel vaatajatel tekib filmi loogika kohta keerulisi küsimusi oma vanematele, kuid kui ei teki ning lapsed suudavad leppida selle maailma tingimustega, siis on Jancis saanud hakkama triumfiga.\n\nNukufilm \"Kapten Morten lollide laeval\" on kõigi aegade kalleim animafilm, mis Eestis toodetud, ning see valmib koostööna stuudiotes Nukufilm, Telegael (Iirimaa), GRID-Animation (Belgia) ja Calon (Suurbritannia). Praeguseks on film müüdud juba Prantsusmaale ning Poolasse, kus see peaks seal aastal kinodesse jõudma.\n\nFilm jutustab loo nutikast poisist Mortenist, kes ehitab endale mängulaeva ning ühel heal päeval leiab end sellel samal mängulaeval koos putukatega, kelle ta sinna meeskonnaks korjas. Veidral kombel meenutab iga putukas kedagi Morteni päris-elust. Putukad pole sugugi sõbralikud ning Morten peab end maksma panema, et saada laev oma kontrolli alla.\n\nRahvusvaheliselt linastub \"Kapten Morten lollide laeval\" inglise keeles ning tegelastele on hääle andnud rahvusvaheliselt tuntud iiri näitlejad Brendan Gleeson, Pauline McLynn, Ciaran Hinds ja Michael McElhatton, samuti ka komöödianäitlejad Jason Byrne, Tommy Tiernan ja Neil Delamere.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaspar Jancise täispikk nukufilm \"Kapten Morten lollide laeval\" jõuab Eesti kinodesse alles sügisel, kuid rahvusvaheliselt on film linastunud juba nii Zagrebi kui ka Annecy filmifestivalidel. Väljaanne Cineuropa avaldas filmist ka esimese arvustuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKunda hooldekodust lahkunud 80-aastane mees leiti\n\n## Põhitekst:\n\nPolitsei tänab kõiki, kes mehe otsimisele ja leidmisele kaasa aitasid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rakvere politseijaoskond palus abi, et leida 80-aastane mees, kes lahkus kolmapäeva õhtul Kunda hooldekodust. Neljapäeval teatas politsei, et mees on leitud ja temaga on kõik korras.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa ründaja jäi teist päeva järjest treeningutelt eemale\n\n## Põhitekst:\n\nManchester Unitedi mängumees sai vigastada Inglismaa koondise viimases trennis enne Venemaale lendu ning kuigi vigastust ei peeta kuigivõrd tõsiseks, ei saanud 20-aastane ründaja neljapäevahommikusest meeskondlikust trennist osa võtta.\n\nRashford on Inglismaa eest kirja saanud 19 mängu ja kolm väravat.\n\nInglismaa jalgpallikoondise tänavuse MM-finaalturniiri esimene kohtumine on esmaspäeval, kui Volgogradis minnakse vastamisi Tuneesia meeskonnaga. G-alagruppi kuuluvad veel Panama ja Belgia.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpallikoondise ründaja Marcus Rashford jättis teiste päeva järjest treeningud vahele, et taastuda vigastusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa alustas Barentsi merel suurt õppust\n\n## Põhitekst:\n\nÕppus kestab järgmise nädala lõpuni.\n\nVenemaa Põhjalaevastiku informatsiooni kohaselt on tegemist suurima õppusega viimase kümne aasta jooksul ja seal osaleb 36 sõjalaeva koos toetusalustega.\n\nKoola poolsaarel on ühtlasi valmisolekus 150 erinevat raketi- ja suurtükisüsteemi. Õppuse tõttu on merel suletud mitmeid piirkondi tsiviilalustele ja -lennukitele.\n\nNorra armee kinnitas väljaandele Barents Observer, et neid ei ole õppusest eraldi teavitatud, kuid seda jälgitakse.\n\nBarents Observeri uudisest kirjutas Soomes esimesena rahvusringhääling Yle. Barents Observer on uudisteagentuuri STT info kohaselt ajakirjanikele kuuluv sõltumatu võrguväljaanne, mis kajastab regioonis toimuvat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa alustas Barentsi merel suure mereväeõppusega, teatas neljapäeval väljaanne Barents Observer.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse parlament kiitis riikliku raudteefirma reformi heaks\n\n## Põhitekst:\n\nParlamendi alamkoda ehk rahvusassamblee võttis valitsuse seaduseelnõu vastu kolmapäeval.\n\nRahvusassamblees toetas valitsuse seaduseelnõu 452 ja vastu oli 80 saadikut.\n\nHääletustulemus on tõsine löök ametiühingutele, kes on kolme kuu jooksul valitsuse reformiseaduse vastu regulaarselt streike korraldanud.\n\nValitsus oli nõustunud mais üle võtma 35 miljardit eurot SCNF-i 46 miljardi suurusest võlast.\n\nAmetiühingud on olnud reformile vastu, kuivõrd seda nähakse sammuna firma erastamise poole ning see on kritiseerinud valitsuse kava keelduda töö- ja pensionitagatiste andmisest firma uutele töötajatele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse senat kiitis neljapäeval heaks riikliku raudteefirma SNCF ümberkorraldamise otsuse, mis on üks president Emmanuel Macroni reformikava olulisemaid punkte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Ida-Viru maavanem ja piirivalvejuht Riho Breivel liitus EKRE-ga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eks ma olen loomult sõjaväelane, vist ka järsu iseloomuga ning mulle ei meeldi liigne liberaalsus,\" põhjendas Breivel ERR-ile EKRE-ga liitumist.\n\nTa märkis, et on EKRE esimehe Mart Helmega vana tuttav, mis oli samuti üheks põhjuseks, kuid huvi oli kahepoolne. \"Mangumine pole nende stiil,\" lisas Breivel.\n\nBreivel oli viimati Toila gümnaasiumi direktor ametis, kuid lausus, et koolijuhina ei pidanud õigeks mõne erakonnaga liitumist.\n\nKus ja millisel positsioonil ta tuleval kevadel toimuvatel riigikogu valimistel kandideerib on Breiveli sõnul lahtine. \"Kokkulepet veel ei ole. Ent kui kutsutakse, siis ma ära ei ütle.\"\n\nBreivel alustas 1991. aastal piirivalves karjääri Ida-Viru piirkonna ülemana ja tõusis 2006. aastal Eesti piirivalve staabiülemaks. Aastatel 2007-2012 oli ta Ida-Viru maavanem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ida-Viru endine maavanem ja kunagine piirivalvejuht Riho Breivel liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Varem pole ta ühtegi erakonda kuulunud, kuigi maavanema koha sai sa sotsiaaldemokraatide toel ning on nende nimekirjas ka valimistel kandideerinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViru ralli stardirivi avavad Eesti autoralli meistrivõistluste liidrid\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja neljandale etapile registreerus 65 võistluspaari kuuest riigist. Hooaja teise kruusaralli start antakse reedel, 15.juunil kell 18.30 Kundas asuva Grossi Toidukaubad kaupluse eest.\n\nVõistlejate rivi avavad Eesti autoralli meistrivõistluste 4WD absoluutarvestuse EVM1 klassi liidrid Valerii Gorban - Sergei Larens, kelle võistlusautoks Mini Cooper WRC.\n\nKohe Ukraina – Eesti ühisekipaaži järel saavad stardi 2011. ja 2013. aasta Viru ralli võitjad Georg Gross – Raigo Mõlder. Koduteedel sõitev Gross toob rajale juba möödunud aastast Eesti rallifännidele tuttava Ford Fiesta WRC.\n\nJärgnevad kolm võistluspaari stardivad võistlusele proto autodel. Numbri all kolm stardib Virumaa teedele Viru rallil mitmel korral poodiumil lõpetanud Egon Kaur (Ford Fiesta) ning teist rallit tema kõrval istuv Rasmus Vesiloo.\n\nKohe nende järel saavad avapäeval rajale 2012. aasta Viru ralli võitjad Rainer Aus – Simo Koskinen (VW Polo). Hooaja esimest starti on uuel Ford Fiesta proto autol Virumaa teedel tegemas Roland Murakas – Kalle Adler, kelle võistlusnumbriks viis.\n\nStardirivi esimesed rahvusliku rühma võistlejad on EMV4 (E12) klassi sõitjad Ranno Bundsen - Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII). Esimese tagaveolise autoga stardivad Grossi Toidukaubad Viru rallile numbri all 26 Marko Ringenberg – Allar Heina (BMW M3).\n\nEesti meistrivõistluste klasside liidritest on end hooaja neljandale mõõduvõtule registreerinud EMV3 klassis Allan Popov - Aleksei Krylov (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV4 arvestuses Emils Blums - Didzis Eglitis (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV5 liidrid Karel Tölp - Martin Vihmann (Honda Civic Type-R), EMV7 klassi punktiarvestuse esimesed Madis Vanaselja – Jarmo Liivak (BMW M3), EMV8 klassis Martin Saar – Karol Pert (VW Golf II) ning EMV9 klassi esikohta hoidvad Klim Baikov - Andrey Kleshchev (VAZ 2105).\n\nEstonian R2 Challenge ja EMV6 arvestuses on hooaja neljandale rallile registreerunud üheksa võistluspaari. Nende võistlusklasside stardirivi avavad numbri all 14. hispaanlased Raul Hernandez – Rogelio Penate Lopez (Peugeot 208 R2). Hooaja kolmandat meistrivõistluste starti on tegemas ka tänavu autoralli MM-võistlustel JWRC klassis osalev ja möödunud aastane Estonian R2 Challenge sarja võitja Ken Torn (Ford Fiesta R2T), kellele teist rallit kaarti lugemas Aleks Lesk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti autoralli meistrivõistlused ja Estonian R2 Challenge sari jätkuvad eeloleval nädalavahetusel Viru-Nigula, Rakvere ja Vinni valla teedel, kui sõidetakse järjekorras 12. Grossi Toidukaubad Viru ralli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTour d'ÖÖ teeb Eestile juubeliaastal tiiru peale\n\n## Põhitekst:\n\n\"EV100 suvesündmuste keskmes on kogukonnad, koosolemine ja tähistamine,\" sõnas EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. \"Saja sõitjaga alustanud ratturite ühissõit teeb juubeliaastal tõelise tuuride tuuri. Augustikuus toimuv Tour d'ÖÖ ühissõit kulgeb läbi kümne Eesti linna ning kutsub ühiselt sõitma tuhandeid inimesi,\" selgitas Soe.\n\nTour d'ÖÖ ühe korraldaja Tõnis Savi sõnul on Tour d'ÖÖ eesmärk algusest peale olnud terve Eesti ratta- ja liikluskultuuri edendamine \"Oleme ühissõite nüüdseks korraldanud juba kaheksa aastat ja seda Eestimaa eri paigus. Selle ajaga on linnades rattaga liikujate hulk märgatavalt tõusnud ja tuuride tuuriga tahamegi näidata, et meid, rattureid on veelgi rohkem. Kuna sõidud toimuvad üle Eesti, siis on võimalik jalgratastel Eestile tiir peale teha ja sel moel teisigi EV100 suure suvenädala sündmusi nautida,\" lisas Savi.\n\nRatturite ühissõidud toimuvad 17.-26. augustini kokku kümnes linnas.\n\n17.08 – Haapsalu\n\n18.08 – Kärdla\n\n19.08 – Kuressaare\n\n20.08 – Pärnu\n\n21.08 – Viljandi\n\n22.08 – Valga\n\n23.08 – Võru\n\n24.08 – Tartu\n\n25.08 – Narva\n\n26.08 – Tallinn\n\nEesti Vabariigi 100. juubeliaastal tähistatakse taasiseseisvumispäeva suure suvenädalaga, mis toob Eesti inimesed ja nende sõbrad kokku suurtele ühisüritustele. Tutvu 17.-26. augustini toimuva EV100 suure suvenädala programmiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tour d'ÖÖ korraldab juubeliaastal rattatuuri, millega tehakse EV100 suurel suvenädalal tiir peale tervele Eestile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaido Höövelson kaalub riigikokku kandideerimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui ma saan kuidagi kasulik olla, kui leian endas sügiseks huvi ja tahtmise, siis pole miskit võimatut jah,\" ütles Höövelson ERR-ile.\n\nHöövelsoni sõnul on veel vara rääkida, millise erakonna nimekirjas ta kandideerida võiks, kuid piirkond oleks kindlasti Lääne-Virumaa.\n\n\"Nii kaugele ma ei ole veel mõelnud, et kellega, kus ja kuidas poliitikasse minna. Sinnamaani ei ole mul veel välja mõeldud,\" lausus ta.\n\nERR-ile teadaolevalt sisaldas Emori maikuine avaliku arvamuse uuring muude küsimuste hulgas ka keskerakondlastest poliitikute nimesid, kelle toetust uuriti, ning nende seas oli ka parteitu Kaido Höövelson.\n\nKeskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et partei on küsitlustes testinud väga paljude inimeste populaarsust.\n\n\"Oleme lisanud sellistesse küsitlustesse umbes 30-40 erinevat nime, et testida nende populaarsust. See ei tähenda mitte midagi,\" sõnas Korb.\n\nKorb ütles, et tema ei ole Kaido Höövelsoniga rääkinud võimalusest kandideerida Keskerakonna nimekirjas. Temale teadaolevalt ei ole parteist seda teinud ka keegi teine.\n\nKaido Höövelson ütles, et on Eestis tagasi olnud viimased kuu aega, mistõttu ta poliitikasse mineku otsusega ei kiirusta, sest soovib kõigepealt end Eesti eluoluga kurssi viia.\n\nHingelähedaste teemadena tõi ta esile turismi ja maaelu. \"Mul on selge visioon, kuidas Lääne-Virumaad teha Aasia turistidele atraktiivsemaks. Samuti elu maal - et noored ikka maale jääksid ja ära ei läheks.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuleva aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel võib valimisnimekirjast leida ka Barutona tuntud endise sumomaadleja Kaido Höövelsoni nime.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAili Vint ja Kris Lemsalu esinevad näitusel Brüsselis\n\n## Põhitekst:\n\nKomplot on kuraatorite kollektiiv, mis korraldab laia ampluaad erinevaid üritusi: alates näitustest kuni performance'ite ja loenguõhtute ja seminarideni. Bozari kunstide keskus koondab erinevaid kultuurivaldkondi (kunst, muusika, kirjandus, teater, tants jm). Eesti kunstiga on Bozar seotud olnud varemgi, näiteks toimus seal 2017. aastal koostöös Eesti Kunstimuuseumiga Eesti kunsti näitus \"Ekraani arheoloogia\" (kuraatorid Eha Komissarov ja Triin Tulgiste).\n\nAili Vint on Eesti maalikunstnik ja graafik, legendaarse kunstirühmituse ANK'64 liige. Vint tuli kunstiväljale popkunstist inspireeritud guaššmaalidega ning on jätkanud nii meeleliste, naise kehast lähtuva graafika kui ka meremaalidega.\n\nKris Lemsalu on omanäolise visuaalse keelega kunstnik, kes oma töödes kasutab kombineeritud tehnikaid ning võtteid keraamikast, installatsiooni- ja performance'i kunstist. Järgmisel, 2019. aastal esindab Kris Lemsalu Eestit 58. Veneetsia kunstibiennaalil.\n\nKõik näitusel osalevad kunstnikud: Bora Akinciturk, Nils Aliz-Tabeling, Julie Béna, Francisco Gamacho Herrera, Arnaud Eubelen, Jade Fourès-Varnier & Vincent de Hoÿm, Julien Goniche, Kaspars Groševs, Katerina Kana, Hardijs Lediņš & Imants Žodžiks, Kris Lemsalu, Salvatore Moro, Alex Morrison, Adler Murada, Cécile Noguès, Jaakko Pallasvuo & Viktor Timofeev, Carl Palm, Marthe Ramm Fortun, Elise Van Morik, Aili Vint.\n\nNäituse kuraatorid: Maria Arusoo, Sonia Dermience, Diesel, Valentinas Klimašauskas, Montecristi Project, Maija Rudovksa.\n\nNäitus on osa Bozari kunstide keskuse näitusest \"Somwhere in Between\" ning on avatud 19. juunist 19. augustini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kunstnikud Aili Vint ja Kris Lemsalu (kuraator Maria Arusoo) osalevad Brüsselis Komploti kollektiivi näitusel \"Disorder\". Mõlemad kunstnikud näitavad ühte teost: Aili Vint graafilist lehte \"Improvisatsioon IV\" (1965) ja Kris Lemsalu installatsiooni \"Erik und Maria\" (2015-2016).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia peaminister kinnitas, et saab siiski Macroniga kokku\n\n## Põhitekst:\n\nonte oli kaalunud kohtumise ärajämist, sest kahe riigi vahel lahvatas käesoleval nädalal sõnasõda migratsiooni teemal ning näiteks Itaalia siseminister ja erakonna Liiga juht Matteo Salvini nõudis Pariisilt vabandamist, vahendas Reuters.\n\n\"President Macron rõhutas, et ta ei öelnud midagi, mida oleks mõelnud solvanguna Itaalia või itaallaste aadressil,\" kommenteeris Itaalia peaministri büroo Conte ja Macroni telefonivestlust.\n\n\"Macron ja Conte nõustusid, et juuni lõpus toimuva Euroopa Liidu tippkohtumise eel on vajalik, et uusi initsiatiive koos arutataks,\" märgiti Rooma teates.\n\nSõnasõda sai alguse sellest, et Itaalia sulges oma sadamad abilaeva Aquarius ees, mille pardal oli sadu migrante ja varjupaigataotlejaid. Samuti keeldus laeva vastu võtmast Malta.\n\nPrantsuse president Emmanuel Macron süüdistas seejärel teisipäeval Itaaliat \"künismis ja vastutustundetuses\". Pariis kaitses samas otsust mitte pakkuda randumisvõimalust, kuigi Korsika liidrid olid alguses pakkunud, et avavad alusele saare sadama.\n\nItaalia valitsus teatas teisipäeval, et ei kavatse sisserändega seoses taluda silmakirjalikke õpetusi riikidelt nagu Prantsusmaa. \"Migrante vedava alusega Aquarius tehtud avaldused muu hulgas Prantsusmaa poolt on üllatavad. Itaalia ei kavatse taluda silmakirjalikke õpetusi riikidelt, kes on migratsiooni osas otsustanud pilgu kõrvale pöörata,\" seisis Itaalia valitsuse teadaandes.\n\nEL-i reeglite alusel peavad migrandid taotlema varjupaika esimeses ühenduse riigis, mille pinnale nad astuvad. See mõjutab Vahemere paadipõgenike puhul enim Itaaliat ja Kreekat ning Rooma on juba varem korduvalt nõudnud, et varjupaigataotlejaid tuleb ülejäänud liikmesriikidesse efektiivsemalt ümber paigutada. Samal ajal on Prantsusmaa kehtestanud sisuliselt Itaalia piiril kontrolli, et migrandid ei saaks sealt edasi liikuda.\n\nPariis on \"suurepäraselt teadlik\" survest, millega Itaalia migrantide sissevoolu tõttu Aafrikast toime peab tulema, teatas Prantsusmaa välisministeerium hiljem kolmapäeval ja kinnitas pühendumist \"koostööle ja dialoogile\" sel teemal.\n\n\"Me oleme suurepäraselt teadlikud Itaalial lasuva rändesurve raskusest ja selle riigi jõupingutustest,\" ütles Prantsuse välisametkonna pressiesindaja avalduses. \"Miski, mida Prantsusmaa on öelnud, ei ole seadnud kahtluse alla seda ega vajadust eurooplaste vahelise tiheda koordinatsiooni järele.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia peaminister Giuseppe Conte kinnitas neljapäeval, et reedeks kavandatud kohtumine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga leiab siiski aset. Teatele eelnes lepitava sisuga telefonikõne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti politsei pidas kinni terrorismis kahtlustatud Soome kodaniku\n\n## Põhitekst:\n\nSoome välisministeerium kinnitas Ylele juhtumit, kuid täpsemaid kommentaare veel ei jaganud. Ajaleht Helsingin Sanomat omakorda kirjutab, et Soome kaitsepolitsei Supo teeb Briti võimudega koostööd, kuid juhtumi täpsemaid asjaolusid ei kommenteerita.\n\nLondoni politsei teatel on tegu 29-aastase meesterahvaga. Pressiteate kohaselt peeti mees kinni pühapäeva hilisõhtul Heathrow' lennujaamas, kuid ta oli minemas järgmisele lennukile.\n\nEsmaspäeval võeti mees ametlikult vahi alla ning teda hoitakse Londoni lõunaosa politseijaoskonna kinnipidamisasutuses.\n\nBriti politsei kinnitusel ei ole kinnipidamine seotud mingi teoga lennujaama territooriumil.\n\nTegemist on viimastel aastatel juba kolmanda juhtumiga, kui Soome kodanik Suurbritannias terrorismi puudutavate seaduste alusel kinni peetakse.\n\n2016. aasta veebruaris peeti kinni somaalia juurtega Soome kodanikust tudeng, kes mõisteti süüdi katses liituda ISIS-ega ja keda karistati kolme ja poole aasta pikkuse vabadusekaotusega.\n\n2017. aasta septembris peeti aga kinni soome juurtega mees, kellel oli nii Soome kui ka Briti kodakondsus ja keda kahtlustati paremäärmuslikku rühmitusse kuulumises. Terrorismisüüdistuses mõisteti ta õigeks, kuid kohus mõistis ta süüdi keelatud relvastuse omamises.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia pidas Londonis kinni Soome kodaniku, keda kahtlustatakse terrorirünnaku kavandamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVeelahe muusikakuulamise harjumustes jookseb 30 eluaasta pealt\n\n## Põhitekst:\n\nVeebiintervjuude vormis tehtud uuringule vastas märtsi keskpaigas kokku 1028 inimest. Selle põhjal selgus, et kõige enam kuulavad inimesed muusikat autoraadiost: iga päev 55 protsenti ning vähemalt kord nädalas 73 protsenti vastajaist.\n\nVähemalt kord nädalas kuulab muusikat raadiost 59 protsenti, sülearvutist 49, telefonist 45, telerist 43 ja lauaarvutist 26 protsenti küsitletuist.\n\nVanusegrupiti erinevad kuulamisharjumused suuresti. Kui 15-19aastastest kuulab telefonist muusikat peaaegu iga päev 80 protsenti vastanuist, siis 30-39aastaste hulgas vaid 25 protsenti.\n\nJa vastupidi, kui raadiost kuulab muusikat 20 protsenti 15-19aastastest, siis 30-39aastastest on neid 41 protsenti.\n\nÜldistatult on nii, et mida vanem on inimene, seda suurema tõenäosusega kuulab ta muusikat autoraadiost või raadiost. Noored kuulavad muusikat telefonist või sülearvutist.\n\nKuulamisseadmed vanusegrupit, võrdlus 2017. aastaga (heledam). Allikas: Kantar Emor\n\nValdavalt kuulatakse muusikat küll muu tegevuse taustana (85 protsenti elanikest), kuid märkimisväärne osa ehk 41% sihtgrupist kuulab muusikat keskendunult peaaegu igapäevaselt.\n\nEelmise aastaga võrreldes on peaaegu igapäevaselt keskendunult muusika kuulajaid sihtgruppi veidi lisandunud, kasvanud on keskendunult muusika kuulamine eelkõige meeste ja alla 29aastaste seas.\n\nUmbes pooled igapäevaselt keskendunult muusika kuulajatest kuulavad nädalas 2-5 erinevat artisti, ülejäänute repertuaaris on erinevaid artiste rohkem.\n\nUute artistide või palade kohta teabe saamisel on raadio (67 protsenti on viimase kuu jooksul saanud infot just raadiost).\n\nAlla 20aastaste jaoks on võrdselt oluliseks infoallikaks ka sotsiaalvõrgustikud ning nemad on ka aktiivsed sotsiaalvõrgustikes muusikasoovituste jagajad või muusikaaruteludes osalejad. 23 protsenti vanusegrupist jagab muusikasoovitusi või osaleb sealses muusikaarutelus vähemalt kord nädalas.\n\nInfoallikad uute muusikaartistide või –palade kohta. Allikas: Kantar Emor\n\nAktiivseid uue muusika otsijaid on sihtgrupis 18-19 protsenti, uuest muusikast ei ole huvitatud 14 protsenti sihtgrupist.\n\nAktiivseid muusika otsijaid on enam meeste, alla 29aastaste ja eestlaste seas. Uue muusika vastu on huvi madalam meeste, üle 50aastaste ja muust rahvusest elanike seas.\n\nKontsertidele või muule muusikale teeb kulutusi 72 protsenti sihtgrupist, seeejuures kontserdipiletitele teeb kulutusi 68 protsenti sihtgrupist ning muusika kuulamisele 27 protsenti sihtgrupist.\nEnamik voogedastusteenuse kasutajatest kasutab mõnd tasuta versiooni, kuid nii avatus tasulisele teenusele kui ka tasuliste teenuste kasutajaskond on veidi kasvanud.\n\nKui eelmisel aastal oli kasutajaid või teenusele avatud elanikke 6 protsenti, siis täna on neid 12 protsenti sihtgrupist.\n\nKantar Emor viis uuringu läbi ettevõtluse arendamise sihtasutuse tellimusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui üle 30aastased elanikud kasutavad muusika kuulamiseks peamiselt raadiot, siis 15-30aastaste jaoks on selleks telefon ning 20-29aastaste jaoks võrdselt ka sülearvuti, selgus Kantar Emori uuringust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEnim reisinud riigikogulased: Mikko, Mihkelson, Madison\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikaitsekomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) sotsiaaldemokraadist liige Mikko käis 12 välislähetuses, viibides Eestist eemal 63 päeva, nendest 27 istungipäeva. Sotsiaaldemokraat Mikko on ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees.\n\nFraktsioonidesse mittekuuluv Mihkelson käis samuti 12 välislähetuses, viibides eemal kokku 51 päeva, nendest 13 istungipäeva. Mihkelson kuulub ka ELAK-isse ning on riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni esimees.\n\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison käis esimesel poolaastal 11 välislähetuses, mis kestsid kokku 27 päeva ning hõlmasid ka kaheksat istungitepäeva. Madison on põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige.\n\nEsikolmikule järgnevad reformierakondlane Kalle Palling kümne välislähetusega, mis kestsid kokku 24 päeva, millest 11 olid istungitepäevad; viies tema erakonnakaaslane Johannes Kert üheksa välislähetusega, mis hõlmas 27 päeva, neist 14 istungitepäeva; kuues samuti reformierakondlane Eerik-Niiles Kross, kes käis kaheksas välislähetuses, kokku 40 päeva, neist 20 istungitepäeva.\n\nSeitsmes välislähetuses käisid nii sotsiaaldemokraat Hannes Hanso kui ka reformierakondlane Taavi Rõivas. Riigikaitsekomisjoni esimehe Hanso lähetused kestsid kokku 35 päeva, neist 13 istungitepäeva, rahanduskomisjoni ja ELAK-i liikme Rõivase lähetused kestsid üheksa päeva, neist istungipäevi oli kaks.\n\nKuues välislähetuses käis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt, kokku 41 päeva, neist 15 istungitepäeva. Nutt on OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees.\n\nViiel korral käisid välislähestuses veel ELAK-i esimees, keskerakondlane Toomas Vitsut, kokku üheksal päeval, neist kaks istungipäevad ning viiel korral ka sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre, kokku 17 päeva, neist neli istungipäevad. Viiel korral oli välislähetuses ka sotsiaaldemokraat, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kes oli eemal 10 päeva, aga neist mitte ühtegi istungipäeva.\n\nKokku viibisid esimesel poolaastal välislähetuse 61 riigikogu liiget, tehes 206 lähetust, mis kestsid kokku 721 päev, nendest 254 olid istungipäevad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõige enam on riigikogu liikmetest sel aastal välislähetuses käinud Marianne Mikko, temale järgneb väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, selgub riigikogu esimese poolaasta kokkuvõttest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa kõrgliiga avavoorus näeb Arsenali ja Manchester City vastasseisu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimest hooaega uue peatreeneri Unai Emery käe all mängivat Arsenali ootab ees raske algus, sest pärast valitsevate meistrite võõrustamist sõidetakse külla linnarivaal Chelseale. Ka detsembri algus saab Arsenalile keeruline olema, sest mängitakse järjest Tottenham Hotspuri ja Manchester Unitediga.\n\nRagnar Klavani koduklubi Liverpool alustab hooaega kodusel Anfieldil, kui külla sõidab West Ham United. Seejärel mängib Liverpool võõrsil Crystal Palace'i ning kolmandas voorus kodus Brightoniga. Esimene suurem väljakutse ootab tänavust Meistrite liiga finalisti ees neljandas voorus, kui võõrsil minnakse vastamisi Tottenham Hotspuriga. Ühtlasi on tegemist Tottenhami esimese mänguga uuel kodustaadionil.\n\nInglismaa jalgpalli kõrgliiga 2018/2019 hooaja täispikk kalender on saadaval Premier League'i kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval avaldati Inglismaa jalgpalli kõrgliiga uue hooaja kalender ning 11. augustil mängitav avavoor toob põnevuskohtumise Londoni Arsenali ja Manchester City vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa peaprokurör valitakse sel suvel\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa peaprokurör valitakse avaliku konkursi kaudu ning kandideerida saavad kõik inimesed, kes vastavad nõutud tingimustele. See amet ei ole seotud ühegi EL-i liikmesriigiga, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Leanyka Libeon ERR-ile.\n\n\"Eestist kedagi EPPO-sse veel välja valitud ei ole, sest Eesti peab looma õigusliku raamistiku selleks, et Eesti prokurörid saaksid seal tööle asuda. Praegu käivad ettevalmistused riigisisesteks seadusemuudatusteks,\" märkis ta.\n\nEPPO-s valitakse lisaks administratiivsele personalile kolm erineva tasemega prokuröristaatusega inimest.\n\nIgast osalevast liikmesriigist üks Euroopa prokurör, kes valitakse iga liikmesriigi poolt esitatud kolme kandidaadi seast.\n\nIgas liikmesriigis töötavad kohapeal nn delegeeritud prokurörid ehk vähemalt kaks prokuröri, kel peavad samaaegselt olema ka riigisisese prokuröri volitused ehk süüdistuse esitamise volitus riigi kohtus.\n\nJustiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Julia Antonova ütles ERR-ile, et Euroopa Prokuratuuri asutamise määrus vastu 2017. aasta sügisel ning see peaks käivituma alates 2020. aasta sügisest.\n\n\"EPPO käivitamine on aeganõudev protsess, mis vajab põhjalikke ettevalmistusi nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide poolt. Praktilised ettevalmistused on näiteks EL-i poolt EPPO peakontori hoone korraldamine, menetlusinfosüsteemi loomine jne,\" selgitas Antonova.\n\nAntonova sõnul on seadusandlikud ettevalmistused kaht tüüpi - esiteks peab Eesti ette valmistama prokuratuuriseaduse muudatusi, et luua õiguslik raamistik EPPO-sse kandideerimiseks, kandidaatide esitamiseks, EPPO prokuröride staatuse reguleerimiseks ning samuti võivad olla vajalikud muudatused muudes seadustes.\n\n\"Lisaks sellele tuleb EPPO toimimiseks kohendada teatud aspekte kriminaalmenetluse seadustikus, võimaldamaks EPPO-s ettenähtud menetluse läbiviimist Eestis,\" ütles ta.\n\nAntonova sõnul tuleb Eestil tagada, et kriminaalmenetluse seadustik on EPPO määrusega kooskõlas ja võimaldab EPPO-l läbi viia Eestis menetlusi ning esitada süüdistust Eesti kohtus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa prokuratuur (EPPO) valib sel suvel Euroopa peaprokuröri, Eestist seni kedagi EPPO-sse valitud veel ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKeeleteadlane küsib: kas Eesti õigussüsteem on selge ja teaduspõhine?\n\n## Põhitekst:\n\nMinu poole pöördus õnnetu talumees, kelle õue pealt oli varastatud kallis masin. Ettevaatliku mehena oli ta masina varguse vastu kindlustanud, kuid kompenseerimise asemel viidati lepingusse kirjutatud varguse definitsioonile: \"Varguseks loetakse vara vargust hoonest (hoiukohast) või valvatavalt territooriumilt\".\n\nMasin varastati koduõuelt ning kindlustusfirma väitis, et tegemist ei ole hoone, hoiukoha ega valvatava territooriumiga. Minu kui keeleteadlase käest sooviti teada, kas territoorium, mida iga paari tunni tagant üle vaadatakse, on \"valvatav territoorium\". Väljendi süntaksi analüüs näitas, et nii kindlustusfirma kui ka talumees ning tema advokaat ei olnud märganud väljendi mitmetähenduslikkust. Ühelt poolt võib selle väljendi sõnastada ümber järgnevalt: \"vargus alalt, millel on valve\". Teiselt poolt võib seda aga mõista episteemilise ehk teadmispõhise võimalikkuse väljendusena: \"vargus alalt, mida on võimalik valvata\".\n\nPaljud ebatõenäolised asjad on võimalikud. Eesti jalgpallimeeskonna maailmameistriks saamine on võimalik, kuid keegi ei panustaks sellele. Taluõue valvamine on kindlasti võimalik, isegi kui seda parajasti ei tehtud. Minu kirjutatud ekspertarvamus panustas talumehe ja kindlustusfirma omavahelise kokkuleppe saavutamisse, mida võib lugeda õnnelikuks lõpuks. Kuid see tõstatas üldisema probleemi: kas Eesti õigussüsteem on selge ja teaduspõhine?\n\nKui räägime taas kord võimalikkusest, siis meie õigussüsteem lubab teadlastega konsulteerimist ning tihti arvestatakse ka ekspertarvamusi. Kuid praktikat vaadates tuleb nentida, et kuigi seadusi ja lepinguid tõlgendatakse kohtusaalides pidevalt, küsitakse keeleteadlastelt nõu ainult harvadel juhtudel. Sellel on praktilisi ja teoreetilisi põhjuseid.\n\nÜhelt poolt teeb ekspertarvamuse küsimine protsessi kallimaks ja aeganõudvamaks, teiselt poolt kuulen arvamust, et keele tõlgendamisega saab igaüks hakkama. Ilma keeleteadlasteta on samas raskem rahuldada üht õigussüsteemi peamist printsiipi ehk õigusselgust. Lihtsustatult, õigusselguse printsiibi järgi peaks tavainimene seadust või lepingut lugedes mõistma, millised on tema kohustused ja piirangud. Tavainimene vaevalt nõustuks, et Eesti kohtusüsteem on arusaadav ning juriidilised tekstid kergesti loetavad.\n\nTäielik õigusselgus pole tõenäoliselt ei ihaldusväärne ega saavutatav. USA õigusteadlased Jules Coleman ja Brian Leiter näevad kohtupraktikat otsekoheselt ennustamatuna: \"Ainult tavainimesed, mõned õiguspedandid, ja esimese aasta juuratudengid mõistavad õigussüsteemi kui determineeritut.\"\n\nÕigusselgus pole alati ihaldusväärne, sest seaduste ja lepingute kirjutajad pole eksimatud. Näiteks USAs ei tohi politsei konfiskeerida eramaja, kui omandil toimus kuritegu olukorras, kus omanik ei teadnud ega nõustunud kuriteoga. Kaasuses 172-02 Liberty Avenue aitas kortermaja omanik politseil narkokurjategijaid teolt tabada. Seaduse sõnastuse järgi saaks politsei aga tema maja ära võtta, sest ta oli kuriteost teadlik. Ühelt poolt oleks see ebaaus, teiselt poolt vähendaks inimeste huvi politseiga koostööd teha, mistõttu kohtunik otsustas kasutada oma õigust seadust teistmoodi tõlgendada.\n\nVaatamata probleemidele on püüd õigusselguse poole õilis ning parandaks arusaama kohtusüsteemist kui tavainimesele hoomamatust protsessist, mida peaks võimaluse korral vältima (vt kirjandusklassikast F. Kafka \"Protsess\"). Alati on võimalik, et kohtus kaotatakse ning see ei ole kunagi hea tunne, kuid kaotus ilma põhjuseid mõistmata õõnestab lausa õigusriigi alustalasid. Kaasates kohtuprotsessidesse rohkem teadlasi, eriti keeleteadlasi, jõuame lähemale olukorrale, kus kohtuotsuseid tehakse teaduspõhiselt ning otsuseid selgitatakse kõigile arusaadavalt.\n\n<1 - Kaasa aitas põhimõte, et lepingu kirjutaja ehk kindlustusfirma on eelistatud olukorras, sest sai sõnastuse valida, seega mitmetähenduslikkuse puhul tõlgendatakse teksti kliendi huvides.\n\n2 - Originaalis kasutati sõna \"jurisprudes\", tõlke soovitas Mats Volberg.\n\n3 - Kaasus pärineb Lawrence M. Solani raamatust \"The Language of Judges\", The University of Chicago Press, 1993, lk 50.\n\nMartin Aher on keeleteadlane, kes uurib formaalsemantika valdkonnas sidesõnade ja modaalide käitumist õigustekstides. Hetkel juhib ta advokaate ja kohtunikke keeleteaduslike ekspertarvamustega nõustavat firmat Mind the Meaning OÜ. Artikkel ilmus algselt Mind the Meaning leheküljel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu langes rekordmadalale pärast menetluse lõpetamist Edgar Savisaare suhtes tema tervise tõttu. Valukohaks sai kohtuniku ekspertarvamuste käsitlus, kus arvesse võeti üht seitsmest. Martin Vaher vaatab keeleteadlase pilguga, kuidas saaks kaotatud usaldust tagasi võita.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFT: Euroopa Keskpank alustab arutelu stiimulprogrammi kärpimise üle\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Keskpanga ametnikud on ka varem vihjanud, et neil on kavas kasutada suveaega plaanideks, kuidas erakordset stiimulprogrammi tagasi tõmmata, kirjutab Financial Times.\n\nProgrammist väljumise plaanide peale hakati mõtlema juba eelmisel aastal ning tollal paistis, et eurotsooni majanduse hetkeseis on juba piisavalt tugev, et stiimulprogrammist loobumise või selle vähendamisega toime tulla.\n\nMingeid konkreetseid samme ei ole aga endiselt astutud ning praeguste andmete kohaselt peaks võlakirjade ostuprogramm jätkuma vähemalt septembri lõpuni. Ootused on olnud aga see, et septembri lõpus kärbitaks programmi 30 miljardi euro pealt nullini 2019. aasta alguses.\n\nBloomberg on varem kirjutanud, et kui osa nõukogu liikmeid näeb neljapäeval ehk 14. juunil Lätis toimuvat kohtumist kui hetke, mil saaks ellu viia tegelikku muutust senises poliitikas, on ka võimalik, et hetkel iseenesest midagi veel ei juhtugi. Ehk Euroopa Keskpanga president Mario Draghi võib kasutada oma pressikonverentsi selleks, et anda mõista, et mingi otsus tehakse teatavaks juulis.\n\nSamas on vahepeal lisandunud ka mitmeid värskemaid probleeme, mis investorites muret tekitavad - poliitiline ebastabiilsus Itaalias, naftahinna tõus ning kaubandussõja oht USA-ga. Need oleksid argumentideks nende käes, kes soovivad võlakirjade ostuprogrammi jätkumist 2019. aasta kevadeni.\n\n2015. aasta märtsis alustatud ulatuslikku võlakirjade ostuprogrammi on kriitikud nimetanud ka raha trükkimiseks.\n\nProgrammi lõpptähtaega on korduvalt edasi lükatud. Euroopa Keskpanga eesmärk on turgutada majandust seni, kuni euroala hinnatõus jõuab kahe protsendi juurde.\n\nMuuhulgas leiab Financial Timesi artiklis mainimist ka Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni seisukoht.\n\nKui Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles aasta alguses öelnud, et ECB soovib tõsta intressimäärasid järk-järgult, siis mitmed otsustajad on olnud vastu kindlaks määratud ajagraafikule. Hansson ütles näiteks eelmisel nädalal, et Euroopa Keskpank võib tõsta intressimäära isegi kiiremini kui turg eeldab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajalehe Financial Times andmetel näitavad märgid seda, et Euroopa Keskpank (ECB) on uutest ohtudest hoolimata alustamas sel nädalal arutelu selle üle, kuidas kärpida oma senist ulatuslikku võlakirjade ostuprogrammi. Euroopa Keskpanga nõukogu kohtub neljapäeval Lätis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli MM-i avavad Robbie Williams ja Aida Garifullina\n\n## Põhitekst:\n\nAvamistseremoonial esineb Briti muusik Robbie Williams ja vene sporan Aida Garifullina. \"Ma olen väga rõõmus ja elevil,\" kommenteeris Williams oma etteastet The Guardianile.\n\nMuusiku sõnul on jalgpalli tähtsaimal sündmusel esinemine tema lapsepõlveunistus. \"See saab olem aunustamatu show,\" lubas Williams fännidele.\n\nPoistebändi Take That endine liige on tuntud jalgpallihuviline. Pühapäeval osales ta heategevuslikul jalgpalliüritusel Soccer Aid, kus mängis Inglismaa poolel. Los Angeleses elades asutas ta jalgpallitiimi LA Vale.\n\nLužniki staadion, kus avamine toimub, oli 1980. aastal Moskva olümpiamängude peastaadion, kus toimusid lisaks võistlustele ka nii ava- kui ka lõputseremoonia. Lužniki on ka tänavuse MM-i peastaadion, kus toimub MM-i avamine ning avamäng ja mängitakse 15. juulil ka finaal.\n\nOtseülekanne jalgpalli MM-i avamisest ning avamängust toimub juba täna ETV-s kell 17.15.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Robbie Williams ning vene staar Aida Garifullina tegid eile MM-i avamise peaproovi Lužniki staadionil. Suve oodatuima spordisündmuse avamine toimub juba täna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri tuntud filmirežissöör Stanislav Govoruhhin\n\n## Põhitekst:\n\n29. märtsil 1936. aastal Permi krais Bereznikis sündinud Govoruhhini käe all valmis üle 20 mängufilmi.\n\nTema tuntumad filmid on \"Vertikaal\", \"Kohtumispaika ei tohi muuta\", \"Kümme väikest neegrit\", \"Tom Sawyeri seiklused\", \"Kapten Granti otsinguil\", \"Vorošilovi polgu laskur\", \"9. rood\".\n\nGovoruhhin mängis ka ise üle 30 mängufilmis.\n\nGovoruhhin oli Ühtse Venemaa liige ning Vladimir Putini valimiskampaania juht 2011. aastal.\n\nAlates 2005. aastast juhtis Govoruhhin riigiduuma kultuurikomiteed.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Moskvas suri neljapäeval haiglas riigiduuma saadik ja tuntud filmirežissöör Stanislav Govoruhhin (82).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Plusse ja miinuseid kokku liites\n\n## Põhitekst:\n\nPaavo Piigi dramaturgitöödest olen näinud kolme lugu. \"Teisest silmapilgust\" (ühistöö dramaturgina Mari-Liis Lillega ja Linnateatril Vene Teatriga, etendus mängis läbi Linnateatri, busside ja Lasnamäel Lindakivi kultuurikeskuse), \"Keti lõpp\" (nägin Priit Pääsukese filmi, mis on tehtud samanimelise lavastuse järgi) ja nüüd \"Miljoni vaade\" (koostöö Baskini teatriga Toom-Kooli tänaval).\n\nKõigest kokku ei oska ma Piiki enda jaoks peas paika panna, saati siis veel paberil. Mingid märksõnad on. Piik otsib teemasid, mis klikivad laiale publikule. Sarnast üritab keelekasutuses. On teravmeelne, armastab pöördeid sündmustikus. Karakterid üsna selged, kohati tunduvad konstrueeritud, samas lihtsustatud. Lugude ülesehitus ratsionaalne, püüeldakse rahvaläheduse poole ja pisut mõjub see tehtult. Summa summarum – asjad töötavad ja rahvas vaatab. Mis ongi vist peamine. Ja igas loos on ivake jutukoorukese sees. Kas iva on uus ja üllatav, on iseasi. Aga värskete ivade otsingul minnakse tihti nii kaugele mägedesse, et keegi sinna järele ei jõua ja isegi ei näe, kuhu ivaotsija ära kadus, seetõttu on lihtsus voorus.\n\nNii nagu Piigi tekstis saavad kokku rahvalikkus ja peenem, ratsionaalne konstruktsioon (miljonivaate loos metafüüsilise ambitsiooniga), nii on lavastuses koos ja kõrvuti Linnateatri ja Vana Baskini Teatri näitlejad. Ja see on minu meelest tugev pluss ja lavastaja kiiduväärt tegu. (Samuti nagu oli hea mõte mängida koos vene näitlejatega). Elmo Nüganen toob kesketes osades Egon Nuteri ja Liina Tennosaare Linnateatri prožektorite valgusse ja kohe on selge, et tegu on tipptegijatega, kes võiksid soleerida iga riigiteatri truppides. Ja on tunne, et miks me seda seni pole teadnud ega tajunud.\n\nMa võiksin susata, et näitlejad pingutasid, et end eriülesandes õigustada, aga nii pole vaja rääkida. Ega siis paljas pingutamine vägevat rolli tee, kui sul pole materjali, millest rolli välja voolida. Ja tööd ja talenti.\n\nAga lugu, millest siis meile pajatatakse?\n\nEsimene vaatus tegi mind suisa nukraks. Oleks justkui kümnendi tagune tüüplugu (või peaks olema). Vana mees saab suure maja tagasi ja kohe asutakse seda talt välja petma. Aktiveeruvad sugulased ja libamaakler muutub pruudiks. Ma hakkan juba nutma enne, kui seda lugu läbi jutustada jõutakse. Aga mittte sentimentaalsusest. Mida te sest teeemast veel välja tahate väänata? On teil mingi trump tagataskus?\n\nPoolseniilse, väärika vana balletiõpetaja piiramine ja piinamine kestab kogu esimese vaatuse. No kas ma pean nüüd ütlema, et see osa tükist oli kirjutatud Vana Baskini teatri publikule? Ei tahaks nii. Ardi Liives tuli loodetavasti matnlipärija nööpe tänulikult kinni panema. Koos Egon Rannetiga.\n\nMinus tärkas kaastunne näitlejate vastu. Ülipriima mitmekihilise rolli teeb Saara Nüganen, aga tal on võimalust avaneda pisut hiljem ja Elmo Nüganen ei lase lihtsalt loorbereid lõigata ja vaatajale (mõtteliselt) silma pilgutada. Aga lugu pedaalib sentimendi peal või vähemalt üritab. Vürtsitades seda paariteist aasta taguste reaaliatega nii helis kui pildis, mis loomulikult heldimust tekitavad (aga ühel hetkel enam mitte ja tunduvad muutuvat trikiks triki pärast).\n\nÕnneks saab Nüganeni-Piigi tandemil sedasorti mängust esimese vaatuse lõpuks isu otsa ja ma saan olla õnnelik, et vaheajal minema ei hiilinud.\n\nTeist kaasakiskuvamat vaatust ma teile ette ära pajatama ei kuku, aga seal saab juba aega veeta kaasamõtlemisega. On süžeelisi uperpalle ja ajanihkeid, need ei väsi ära nagu ei väsi heas aegu segavas filmis (ennäe, ongi filmi sugemetega lugu), aga ei muutu ka arusaamatuks. Kõigel on tähendus ja seda, mis see tähendus on, saab nuputada pärast mõnda aega.\n\nMina leidsin mõne vana tõdemuse üles. Et ajad korduvad ja korduvad ka vanaisade ja lastelaste elukäänakud, ehkki uuel moel ja meil läheb tihti aega, et ära tunda, kelle saabastesse oleme astunud ja kuidas. Loll võib osutuda targaks ja vastupidi (ei ole enneolematu mõte, aga kena on näha värsket vormistust).\n\nMina kergitan mütsi eelkõige näitlejatele, kes suutsid täpselt sama elaaniga läbida esimese vaatuse klišeeliku melodraama ja teise vaatuse abrakadabra. Tõsi, see poleks võimalik, kui Paavo Piigil poleks läbivat loogikat, mis veenab. Ei saa öelda, et näitlejad pidanuks stilistiliselt nihkes teises vaatuses hakkama uusi rolle viskama, pidevus säilis, mis on tore ja annab usutavuse.\n\nAga teha midagi pöörast, mis etteantud realismi pinnalt mõjub veenvalt, on kõrge kunst ja seetõttu väärib teatrimäng aplausi ja täit tunnustust.\n\nPS\n\nMiks \"Miljoni vaade\" ja mitte \"Miljonivaade\", ei hammustanud ma päriselt lahti. Lavastuses demonstreeritakse, et väärtusliku maja (mis on kui Lutsu kapsapea), mille omandamise ümber käib lõputu jagelus – akendest paistab vastasmaja trööstitu räämas sein. Kas siis viidatakse, et miljonivaatest unistavad miljon eestlast näevad tegelikult oma akendest trööstitust ja jagelevad millegi üle, mis nende vaadet raasugi kaunimaks ei teeks? Üsna krõbe iroonia. Publiku suhtes siis?\n\nMa tõesti ei tea, milline vaade avaneb lavastuse loojate akendest. Ma näen oma korteri akendest armsat Koidu uulitsat ja meie pisut agullikku, aga kena hoovi ja pole vaatest merele ja mägedele taibanud unistadagi.\n\nVõi viidatakse, et etendust vaatab peagi miljon vaatajat? Loodetavasti siis vaatab. Ehk teles või kinos, kui lavastus osutub sama edukaks kui \"Keti lõpp\" ja näidend sinna jõuab.\n\nVõi on siiski nii, et kui selgus, et etenduseruumi akendest paistab vastasmaja sein, siis oli raske isetärganud mürgisevõitu teravmeelsusest loobuda? Siin meenub mulle nõuanne kirjanikele: kill your darlings ehk keelelised uperpallid ja ärapanekud võivad kahjustada teksti tervikut ja sisu kandvust.\n\nKui ma nüüd tagasi mõtlen, siis ei jõudnud mulle hästi kohale ka pealkirja \"Teisest silmapilgust\" tuum. Aga eks viga või olla vaataja silmis ja kõrvus.\n\nPPS Egon Nuter peab mängima dementset meest. Mängib ja teeb seda osavalt, aga natuke tundub mulle selline roll lõks. Päris puhtalt saaks ära mängida filmis filmivahendeile toetudes nagu Dustin Hoffman mängis autisti \"Vihmamehes\". Aga kui puhtalt pole vaimset nihet võimalik teatris ära teha, tekib risk seda sisse kirjutades. Kirjutajagi peaks tajuma asja seestpoolt, aga kuidas? Kuidas näidata seda, et aeg voolab ilmselt teisiti ja mõte liigub teisiti. Samas, tõsi, ajanihkeid ju kasutati ja edukalt.\n\nLoodetavasti saab Egon Nuter rolli eest mõne uhkema äramärgi kui see väike tähelepanuavaldus siin.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Paavo Piik\n\n\"Miljoni vaade\"\n\nLavastaja: Elmo Nüganen\n\nKunstnik: Martin Mikson\n\nMuusikaline kujundaja: Riina Roose\n\nOsades: Evelin Võigemast või Saara Nüganen (Endla Teater), Egon Nuter, Argo Aadli, Märt Pius, Kalju Orro või Märt Keerutaja, Helene Vannari, Rain Simmul, Anne Paluver, Liina Tennosaar, Raivo Rüütel, Germo Toonikus või Oskar Kröönström, Rein Jurna ja Jasper Roost või Joonas Eskla.\n\nEsietendus 26. mail\n\nLinnateater ja Vana Baskini Teater, mängukoht: Toom-Kooli 9", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAgent: Martial ei taha enam Unitedis mängida\n\n## Põhitekst:\n\n22-aastast Martiali on aastaid peetud järgmise põlvkonna tulevikutäheks, kuid ta ei ole sähvatustest hoolimata Jose Mourinho usaldust pälvinud. Kui jaanuaris liitus Unitediga Alexis Sanchez, kuivas Martiali mänguaeg veelgi kokku ja lõpuks jäi ta välja ka Prantsusmaa koondisest, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"Pärast kõigi faktorite ja võimalustega arvestamist tahab Anthony Manchester Unitedist lahkuda,\" rääkis Lamboley RMC Sportile. \"On palju erinevaid asjaolusid, aga praegu on vara neist rääkida. Manchester United tahab Anthonyga lepingut pikendada, aga me ei ole kuid kestnud läbirääkimistega kokkuleppeni jõudnud.\"\n\nMartiali praegune leping kestab järgmise suveni, aga klubil on õigus seda veel aasta võrra pikendada. Kolme hooajaga on Martial Unitedit esindanud 136 mängus ja löönud 36 väravat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa jalgpallikoondislase Anthony Martiali agent Philippe Lamboley teatas, et ründaja ei soovi enam Manchester Unitedi särgis jätkata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSeaduse järgi ei tohiks laps olla turvakodus üle 72 tunni\n\n## Põhitekst:\n\nLasteombudsmani rollis õiguskantsler juhtis Põhja-Tallinna linnaosavanema Raimond Kaljulaiu tähelepanu sellele, et viis sellest omavalitsusest pärit last on Tallinna turvakodudes elanud mitu kuud, mõni ka üle aasta. Liiga kauaks turvakodusse jäänud lapsi on aga ka teistest omavalitsustest.\n\n2016. aastast kehtiva lastekaitseseaduse järgi ei tohiks turvakodus viibitud aeg ületada 72 tundi ning sinna peaks lapsi paigutama üksnes väga erakorralistel asjaoludel. Alla kolmeaastaseid lapsi ei peaks üldse turvakodusse paigutama.\n\n\"Ainult 72 tundi tohib laps olla perekonnast eraldatud ilma kohtumääruseta, ja siis peab kohalik omavalitsus pöörduma kohtusse, et saada kohtult kohtumäärus kasvõi lapse ajutiselt perest eraldamise kohta. Kohtumäärus omakorda annab lapsele õiguse minna asendushooldusele,\" selgitas sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo ERR-ile saates \"Uudis+\".\n\nAsendushooldus tähendab alates sellest aastast jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse järgi tähendab alla kolmeaastase lapse puhul paigutamist hooldusperre, mis võib tähendab lastekodu kaasaegset vormi ehk perekodu, kus lastega puutub kokku maksimaalselt kolm perevanemat, et tagada lastele võimalikult perelähedane kogemus, mis aitaks luua turvalist kiindumussuhet. Kehvemaks alternatiiviks on klassikaline lastekodu tüüpi asenduskodu, kus on vahetustega töötajad.\n\nHarvad erandid peavad olema põhjendatud\n\nRiisalo sõnul kirjutati 72 tunni nõue seadusesse sisse just seetõttu, et lõpetada turvakodusse sattunud laste suhtes õiguslikult segane ja kurnav olukord, kuivõrd õiguskantsler oli ka varasemalt teinud mitmetele kohalikele omavalitsustele ettekirjutusi laste pikalt turvakodus hoidmise kohta.\n\n\"Ma ei oska vastata, mis on hea põhjus kohalikul omavalitsusel, kelle ülesanne on otsustada, milline hooldusvorm on parim lapsele, jätta lapsed aastaks turvakodusse. Ja ometi on meil jätkuvalt need olukorrad, kus me oleme silmitsi turvakodus elavate lastega, kes on seal kauem, kui see hädavajalik oleks,\" ütles Riisalo.\n\nTa lisas, et mööndustega võib see aeg olla ka mõni päev pikem kui seaduses sätestatud 72 tundi, ent üksnes juhul, kui see vajadus on lapsest tulenev ja akuutne.\n\n\"Me valmistame ette selle lapse minemist kuskile, mis on püsivam koht, kus on püsivam keskkond. Aasta, ilma et oleks otsitud sobivat lahendust, kindlasti ei ole see, mida oleks soovinud ja ette kujutanud neid seadusi tehes,\" lisas Riisalo.\n\nOlukordade eest, kus lapsed on turvakodus pidanud elama kuude kaupa, peab ministeerium vastutavaks kohalikke omavalitsusi.\n\n\"Seadusest tulenevalt on kohalik omavalitsus kohustatud korraldama nende laste elu, ehk siis ka valima elukohta, laste eest hoolitsejaid neile, kes on kohtu poolt perest eraldatud,\" põhjendas Riisalo.\n\nEestkoste sugulaste juures on kiireim lahendus\n\nLisaks asendushooldusele pakuvad seadused võimalusi ka eestkosteks ja lapsendamiseks.\n\nOlukordades, kus alanud on kohtutee vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks ja eestkoste määramiseks, on võimalus paigutada laps kasvõi ajutisele eestkostele või ajutiselt hooldusperre, klausliga, et see korraldus kehtib, kuniks tuleb püsivam lahendus - näiteks lõplik kohtuotsus lapse eestkostele määramisest.\n\n\"Kui lapsendamine on selline pöördumatu protsess, kus lapse ja tema seniste sugulaste sugulussidemed lõppevad, siis eestkostega lapse sidemed päritoluperega, sealhulgas laiendatud päritoluperega peaksid säilima,\" selgitas Riisalo nende vahet.\n\nLapse saatuse üle otsustamisel peaks kohalikul omavalitsusel olema seaduse järgi kohustus eelistada viise, mis säilitaksid maksimaalselt lapse identiteeti - mille hulka kuuluvad päritolu, keel, kultuur, usk, füüsiline keskkond -, mis tähendab, et lapsendamine ja sellega oma päritoluperest äralõikamine peaks olema viimane võimalus.\n\nLapse identiteeti säästvam lahendus on eestkoste, mida enam kui 80 protsendil juhtudest pakuvad Eestis lapse vanavanemad. Kokku on Eestis eestkostjaid üle tuhande.\n\nEhkki Riisalo tõdeb, et vanavanemad sobivad eestkostjaks samuti sageli mööndustega, johtuvalt nende east, tervisest või muudest asjaoludest, leiab ta siiski, et lapse jaoks on lähisugulased turvalisim lahendus, kui ta oma ema-isaga kasvada ei saa.\n\n\"Ei saa olla midagi turvalisemat lapsele, kui paigutada ta nende inimeste juurde, kes on talle tuttavad, kellega ta on harjunud koos aega veetma. Esmane, mida peaks vaatama, oleks ikkagi lapsele lähedaste inimeste ring, et leida kedagi, kes oleks valmis lapsekasvatuse vastutuse endale võtma, kui laps jääb ilma oma vanemate hoolitsusest,\" selgitas Riisalo võimalusi. \"Loomulikult tuleb siis ka jälgida, kas lisaks valmidusele on ka sobilikkus.\"\n\nSamas aga on eestkoste puhul sobilikkuse ettekirjutused üsna lühikesed. Teisisõnu, eestkostjaks sobivad pea kõik lapse lähedased, välistavaid tegureid on vähe: et inimene poleks varasemalt süüdi mõistetud tapmises, mõrvas, laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes. Samuti ei sobi selleks pere, kes kasutab laste kasvatusvahendina füüsilist karistamist, sest see on seadusega keelatud.\n\n\"Peamine on hinnata, kas see isik on sobiv, kas ta tuleb toime,\" selgitas Riisalo eestkoste määramise tingimusi.\n\nSamas ei tohiks eestkostet välistava tegurina tuua esile toimetulekutoetustest sõltumist, öeldes, et pere tuleb vaevu ots-otsaga kokku - riigi silmis on ka lastetoetused sissetulek, sealjuures püsiv, põhjendas Riisalo.\n\nEestkostele võetud lapse eest maksab riik peredele 240 eurot kuus.\n\nKui sugulased soovivad last võtta eestkostele, peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja hindama perekonna sobivust ja koostama selle kohta dokumendi, kus kõik asjaolud on ära kirjeldatud. See dokument esitatakse kohtule koos eestkostemääruse taotlusega.\n\nKohus peab otsust langetades vaatama kõiki asjaolusid kogumis - nii lastekaitsetöötaja hinnangut, eestkostet sooviva pere argumente, lapse esindaja arvamust ja võimalusel ka lapse seisukohti.\n\n\"Lastekaitseseadus ütleb, et sõltumata vanusest tuleks lapse arvamus välja selgitada,\" ütles Riisalo, tuues näiteks, et ka nelja-aastaselt lapselt võiks kohus arvamust küsida, kelle juures ta elada tahaks. \"Ka seda peab võtma arvesse.\"\n\nLisaks paneb seadus kohalikule omavalitsusele kohustuse aidata ka lapse hätta sattunud bioloogilisi vanemaid, et taastada nende võime oma last ise kasvatada. Siis langeb ära ka vajadus last eestkostel või hooldusperes hoida.\n\nMinisteerium sekkuda ei saa\n\nERR kirjutas nelja-aastase poisi juhtumist, kus lapse tädi pere, kes soovis last eestkostele võtta, sai kohtus kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate soovitusel eitava vastuse. Riisalo leiab, et see juhtum väärib uuesti üle vaatamist, et hinnata, kas pere siiski võiks olla lapse eestkostjaks sobiv. Samas möönab ta, et sotsiaalministeeriumil puuduvad hoovad juhtumi läbivaatamise mõjutamiseks.\n\n\"Eestkoste on eraõigus, reguleeritud perekonnaseadusega. Eraõiguse asjades need hoovad, nii paha kui seda praegu öelda ei ole, on kõige rohkem selle pere käes. Ma saan aru, et taolistes olukordades see pere on ise kõige rohkem frustreerunud lõpuks, aga sellele vaatamata tsiviilasjades on võimalus korduvalt kohtusse pöörduda,\" kommenteeris Riisalo.\n\nKüll aga julgustas ta perekonda veelkord suhtlema lastekaitsetöötajatega, kes nende suhtes negatiivse hoiaku võtsid, kaasates arutellu ka sotsiaalkindlustusameti töötajad, kes tegelevad Eestis laste hooldusperedesse paigutamisega ja lapsendamisküsimusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lastekaitseseaduse järgi ei tohiks laps viibida turvakodus kui ajutises peatuspaigas kauem kui 72 tundi ehk kolm ööpäeva. Tegelikkuses on Tallinnas pidevalt tulnud ette olukordi, kus lapsed jäävad turvakodusse mitmeks kuuks ja ja ekstreemsematel juhtudel elavad seal isegi üle aasta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOssinovski toetas põhiseaduskomisjonis ülekaaluka avaliku huvi sätet\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu kodulehele on üles pandud 4. juuni põhiseaduskomisjoni istungi protokoll, kust ilmneb mustvalgelt, et Ossinovski hääletas muudatusettepaneku poolt, millega lisati eelnõusse hiljem palju poleemikat tekitanud \"ülekaalukas avalik huvi\".\n\nOssinovski ütles ERR-ile, et värske komisjoni liikmena polnud ta eelnõu menetlemise juures algusest peale ja mitmed küsimused ja eelnõu taust jäid tema jaoks avamata. Ta lisas, et kuna ettepanek näis olevat konsensuslikult otsustatud, siis toetas seda ka tema.\n\n\"Küll aga soovsin ma, et eelnõu oleks läinud riigikogus lõpphääletusele sügisel, et kaasata aruteludesse erinevaid huvigruppe, kuna menetlus kulges liialt kiirustades ja komisjonis teadsime ainult justiitsministeeriumi seisukohti,\" lausus Ossinovski.\n\nKoosoleku protokollis on kirjas, et muudatusettepaneku sõnastusena pakuti välja, et \"isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.\"\n\nSelle muudatusettepaneku poolt oli seitse, vastu mitte keegi, erapooletuid üks. Poolt hääletasid Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Helmut Hallemaa, Arto Aas ja Hanno Pevkur. Erapooletuks jäi ainsana Jüri Adams.\n\n11. juuni õhtul väljastas Sotsiaaldemokraatlik erakond teate, et partei juhatus otsustas mitte toetada ajakirjandusele esitatavate nõuete karmistamist. Partei hinnangul viiks see Eesti eemale demokraatliku õigusriigi aluspõhimõtetest.\n\n\"Ehkki Euroopa andmekaitse määrus ütleb, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada vaid juhul, kui eksisteerib \"avalik huvi\", siis lisati Reformierakonna ettepanekul veel omadussõna \"ülekaalukas avalik huvi\",\" teatasid sotsiaaldemokraadid pressiteates.\n\nJevgeni Ossinovski ise lisas Postimehele, et \"kuulanud ära Euroopa Parlamendis andmekaitsemääruse eestvedaja Marju Lauristini arvamuse, jõuti konsensuslikule seisukohale, et sotsiaaldemokraadid ei saa toetada andmekaitsemääruse rangemat piirangut ajakirjandusele.\"\n\nKui justiitsminister Urmas Reinsalu kolmapäeval eelnõu tagasi võttis, teatas Ossinovski hiljem meediale saadetud avalduses, et põhiseaduskomisjonis eelnõusse pandud muudatus \"ei olnud demokraatlikus õigusriigis kohane\".\n\n\"Sotsiaaldemokraadid ei saa kindlasti toetada Reformierakonna ettepanekut piirata ajakirjandust rangemalt, kui Euroopa määrus nõuab. Me arvame, et see ei ole demokraatlikus õigusriigis kohane ja ehkki ka justiitsminister valitsuse menetluse etapi alguses oli sama meelt ja kooskõlastusringil oli ta samasuguses sõnastuses, siis valitsuse menetluse käigus nagu ikka asjad lähevad paremaks ja valitsusest riigikokku jõudnud tekst on selles mõttes õigem ja demokraatlikule õigusriigile kohasem,\" ütles Ossinovski kolmapäeval riigikogus.\n\nValitsus kiitis neljapäeval riigikogu menetlusest tagasi võetud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu heaks, kus sätte \"ülekaalukas avalik huvi\" asemel on \"avalik huvi.\"\n\nPõhiseaduskomisjoni istungi protokoll (PDF)\nPõhiseaduskomisjoni istungi protokoll (Text)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski kritiseeris isikuandmete kaitse seadusesse ajakirjanduse jaoks karmima piirangu panekut, hääletas ta ise eelnevalt põhiseaduskomisjonis karmima piirangu poolt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHelsingis algas kohtuprotsess Janitskini ja Bäckmani üle\n\n## Põhitekst:\n\nSoome prokuratuur süüdistab Janitskinit vaenu õhutamises, ähvardamises, au haavamises raskendavatel asjaoludel, annetuste ja hasartmängudega seotud kuritegudes ning konfidentsiaalsusnõuete rikkumises. Kolmapäevane istung käsitles eelkõige süüdistusi, mis puudutavad Soome rahvusringhäälingu ajakirjaniku Jessikka Aro vaenamist ja au haavamist raskendavatel asjaoludel ning just selles tegevuses süüdistatakse ka Bäckmani, vahendas Yle.\n\nKohtuhoones ja saali lähistel oli palju tunglemist ning politsei oli korda tagamas suurte jõududega. Kohal oli ka Janitskinit toetavaid meeleavaldajaid.\n\nProkurör Juha-Mikko Hämäläinen märkis, et MV-lehti kohta on tehtud kokku 90 kuriteoteadet, millest osa on praeguseks ka aegunud. Osa neist on veel eeluurimisfaasis ning nüüd alanud kohtuprotsessil on käsitlemisel 20 süüdistust. Samas jõuab aja jooksul kohtusse veel süüdistusi.\n\nTõsisemate süüdistuste hulka kuuluvad ka need süüdistused, mis puudutavad Jessikka Aro vaenamist ja laimamist.\n\nAro on tunnistajana kohtus neljapäeval ning pärast seda saavad sõna Janitskin ja Bäckman. Kolmapäeval jõuti käsitleda seega vaid kirjalikke tõendeid.\n\nProkuratuuri hinnangul on Janitskin MV-Lehti eest vastutava isikuna avaldanud või lubanud avaldada kokku 27 erinevat artiklit Aro kohta, mis sisaldavad valeandmeid või vihjeid valeandmetele ning mis on tekitanud Arole kahju ja kannatusi. Muuhulgas väideti, et Aro töötab Eesti kaitsepolitsei, USA luure ja NATO heaks.\n\nJanitskinile nõutakse vanglakaristust, mees eitab süüd\n\nKuna Janitskinit süüdistatakse lisaks sellele veel ka teistes tegudes, sealhulgas vaenuõhutamises rahvusrühma vastu, nõuab prokuratuur hetkel Janitskinile aasta ja kaheksa kuu pikkust vabadusekaotust. Hämäläinen täpsustas, et protsessi jooksul ja süüdistuste lisandudes võib ka soovitava karistuse raskus muutuda.\n\nJanitskini advokaat Anu Koivu teatas, et tema klient eitab kõiki süüdistusi. Samuti leiab Janitskin, et tema saab MV-Lehti sisu eest vastutada vaid selles ulatuses, mida ta ise on kirjutanud.\n\nBäckmanile nõuab prokurör kaheksa kuu pikkust vanglakaristust\n\nProkuröri kinnitusel on Bäckman tegelenud laimamisele ässitamise ja Aro vaenamisega.\n\nNimelt süüdistatakse teda selles, et ta ässitas Janitskinit sooritama tahtlikku kuritegu - Bäckman tõi Janitskinile nii enda poolt kirjutatud artikli MV-Lehtis avaldamiseks kui ka varustas Janitskinit Aro kohta käivate materjalidega.\n\nLisaks sellele leiab prokuratuur, et Bäckman tegeles Aro vaenamisega ka otseselt. Süüdistuse kohaselt tekitas Bäckman Arole hirmu ja ahistust sellega, et ähvardas teda korduvalt ja võttis temaga erinevatel viisidel ühendust.\n\nMuuhulgas saatis Bäckman ühe teise isiku vahendusel Arole kipskoopia Eestis asuvast nn pronkssõduri skulptuurist.\n\nAdvokaat Jyrki Leivoneni hinnangul ei olnud Bäckmani tegevuse näol tegu vaenamisega. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Aro on ka ise avalikkuse ette pürginud.\n\nDotsent Bäckman on varem avalikkuses pälvinud tähelepanu Venemaa välispoliitika toetajana ning ta kommenteerib sageli erinevaid teemasid Vene meedias. Samuti on ta olnud aktiivne teemadel, mis puudutavad laste hooldusõiguse teemalisi vaidlusi Soome ja Venemaa vahel.\n\nYle ajakirjanik nõuab kahjutasu\n\nJessika Aro advokaat Martina Kronström, et Aro nõuab kokku umbes 140 000 euro suurust kahjutasu tekitatud üleelamiste ja majandusliku kahju.\n\nKronströmi sõnul on Aro vastu suunatud kampaania ajakirjaniku tööd tõsiselt kahjustanud ning selle tegevuse eesmärgiks oligi see, et ta oma tööst loobuks.\n\nJanitskin oli pikka aega tagaotsitav, MV-Lehtit on peetud Kremli desinformatsiooni vahendajaks\n\nPikka aega tagaotsitav olnud ja aprillis Andorrast tagasi kodumaale toodud Janitskin on olnud praeguseni eeluurimisvanglas.\n\nEsimese tagaselja vahi alla võtmise otsuse tegi Helsingi kohus Janitskini suhtes juba 2016. aastal ning hiljem on Soome pidanud esialgu Hispaanias ja seejärel Andorras viibinud mehe tabamiseks kasutama Euroopa vahistamismäärust. Soomele välja andmist arutas pikka aega ka Andorra kohus.\n\nJanitskinil ja tema poolt juhitud \"alternatiivmeedia\" ehk \"vastamedia\" portaalidel on ka varem Soome võimudega probleeme olnud. Näiteks on seal on avaldatud materjale, milles esineb politsei hinnangul erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.\n\nSamuti ei täitnud end MV-lehti peatoimetajaks kutsunud Janitskin politsei nõudeid, mille kohaselt tuli eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.\n\nSoome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti olnud ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti ja desinformatsiooni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Helsingi esimese astme kohtus algas kolmapäeval kohtuprotsess veebilehe MV-Lehti asutaja Ilja Janitskini üle. Koos Janitskiniga loeti kohtus süüdistus ette ka Venemaad toetavate avaldustega tuntust kogunud aktivistile Johan Bäckmanile.", "role": "assistant" } ]