messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFOTO | Maailmameister van Aert alustab hooaega lumivalgel rattal\n\n## Põhitekst:\n\n\"Alustan hooaega kolmandat korda maailmameistrina, kuid esimest korda valge rattaga,\" kirjutab van Aert oma Twitteri kontol.\n\nIt will be the 3th time that I start a CX-season as a world champ. It will be the first time with a full white bike! ???????? pic.twitter.com/pRkEWfSVHB\n\n— Wout van Aert (@WoutvanAert) September 3, 2017\n\nCyclo-crossi MK-sari algab 17. septembril USA-s Iowa Citys, vahendab Spordipartner. Tõotab tulla huvitav ja kaasahaarav rahvusvaheline hooaeg, mille tipphetkeks on veebruari alguses Valkenburg-Limburgis peetav MM.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Cyclo-crossi valitsev maailmameister Wout van Aert esitles uue hooaja ratast, milleks on lumivalge Felt. Belgia rattur tegi täna uue sõiduvahendiga esimese treeningu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSzydło tõrjus EL-i \"väljapressimist\" põgenikekvootide osas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meid ei saa šantažeerida ähvardustega, et osa meie EL-i rahadest võetakse karistusena ära, kuna me ei nõustu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida migrantide pealesunnitud ümberpaigutamisega,\" ütles Szydło uudisteajakirjale Sieci antud intervjuus, mille katkeid avaldas pühapäeval veebikülg wPolityce.\n\nEuroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos ütles juulis, et Brüssel astub õiguslikke samme Tšehhi, Ungari ja Poola vastu seoses \"suutmatusega täita oma kohustusi ümberpaigutamises\" vastavalt kvoodiprogrammile.\n\nNeid kolme riiki võidakse anda Euroopa kohtusse ja trahvida.\n\n\"EL-i fondid ja ühtsuspoliitika on Euroopa Liidu tugisambad nii nagu kaupade ja teenuste vaba liikumine. Meil on neile õigus. Sestap me rõhutame, et EL-i lepingutest tuleb kinni pidada ja me tõrjume suurimate riikide diktaadi\" migratsioonikvootide osas, sõnas Szydło.\n\nEuroopa kohus (ECJ) peaks kolmapäeval tagasi lükkama Ungari ja Slovakkia vastuväite kohustuslikule kvoodiprogrammile, mis loodi Euroopa 2015. aasta põgenikekriisi ajal.\n\nEL plaan näeb ette 160 000 põgeniku ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast teistesse ühenduse riikidesse. Juuliks oli selle programmi raames ümber paigutatud ainult 24 000 inimest.\n\nSzydło tõrjus intervjuus ka väiteid, et tema valitsuse sammud tõrjuvad Poolat Euroopa Liidust välja. Ta nimetas neid väiteid \"suurimateks valedeks, kohutavaks manipuleerimiseks\" ning rõhutas, et poolakad tahavad olla EL-is ja väärtustavad seda.\n\nArvamusuuringud näitavad, et Poola kuulumist EL-i toetab ligi 90 protsenti poolakatest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Varssavi ei allu suurte Euroopa Liidu liikmesriikide \"väljapressimisele\" põgenikekvootide küsimuses, ütles Poola parempoolne peaminister Beata Szydło pühapäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa andis lahingu, kuid Venemaa tuli taas Euroopa meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nEM-i seni veatult läbinud suurfavoriit Venemaa võitis Saksamaa vastu küll avageimi 25:19, kuid jäi seejärel teises alla 20:25. Kolmas geim võideti kolme punktiga, neljandas olid sakslased paremad koguni 25:17. Veidi üle kahe tunni kestnud kohtumise lõpetas Venemaa 15:13 geimiga. Venemaa on Euroopa meistrivõistlustel medalile jõudnud 22 korral.\n\nPronksi võitis Serbia, kes jäi kolmanda koha mängus Belgia vastu 1:2 (25:17, 22:25, 19:25) kaotusseisu, kuid võitis kaks viimast geimi vastavalt 25:22 ja 15:12. Serbiale oli see EM-ilt 11. medaliks. Pronksine autasu on võidetud kaheksal korral, sellest enamat ei ole ühelgi koondisel.\n\n\"See valmistab kohutavalt pettumust,\" tunnistas Belgia mängija Pieter Verhees. \"Kui jõuad medalile nii lähedale, on see eriliselt valus. Me ei alustanud hästi, aga kolmandas geimis servisime korralikult ja kontrollisime mängu. Me tahtsime medalit võita ja uskusime, et suudame seda, kuid lõpus said otsustavaks pisidetailid.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrkpalli Euroopa meistriks tuli 14. korda Venemaa, kes alistas esmakordselt finaali pääsenud Saksamaa 3:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-19 koondis lõi kaks väravat, kuid kaotas Leedule\n\n## Põhitekst:\n\nLeedu haarjas juhtohjad avapoolaja viimasel minutil, kui täpne oli Dominyk Kodz.\n\nMängu saatuse otsustas teise poolaja lõpp, kui kaheksa minutiga löödi lausa neli väravat! Esmalt suutis 74. minutil Alex Matthias Tamm mänguseisu viigistada 1:1-le, kuid Darius Zubauskase värav vaid minut hiljem viis külalised taas ette. Eesti viigistas 79. minutil Leedu omaväravast, kuid Kodzi päeva teine värav 82. minutil andis 3:2 võidu külalistele.\n\nTeistkordselt lähevad kaks noortekoondist jalgpallihallis vastamisi esmaspäeval, 26. märtsil kell 12.30. Pilet maksab kaks eurot. Pääsmed on eelmüügis Piletilevis, samuti saab pileti kohapeal osta sularahas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-19 koondis võõrustas laupäeval EJL-i jalgpallihallis maavõistlusmängus Leedu eakaaslaseid. Kohtumise võitsid külalised tulemusega 2:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMängu ajal eemaldatud Laas ja Arbeiter said lisakaristuse\n\n## Põhitekst:\n\nTammeka ja Tallinna Levadia mõõduvõtu 88. minutil 0:2 kaotusseisus vägivaldse käitumise pärast punase kaardi saanud Laas jättis juba automaatselt vahele matši Nõmme Kalju vastu. Nüüd peab ta Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjoni otsuse tõttu eemale jääma ka kohtumisest FC Kuressaarega, vahendab Soccernet.ee.\n\nArbeiter saadeti tehnilisest alast minema 4:0 eduseisus Kuressaare vastu ning tema meeskond peab peatreeneri juhendamiseta hakkama saama nii Tallinna Floraga kui ka Pärnu Vaprusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Premium liiga kohtumiste ajal eemaldatud Tartu Tammeka vasakkaitsja Mikk Laas ja Tallinna Kalevi peatreener Argo Arbeiter said ühemängulise lisakeelu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFosti jooksis poolmaratoni MM-il Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse\n\n## Põhitekst:\n\nEesti jooksjatest on poolmaratonis kiiremad olnud vaid Pavel Loskutov ja Tiidrek Nurme, kirjutab portaal Marathon100.\n\nVärskelt treeninglaagrist tulnud Fosti eesmärk oli läbida poolmaraton 63 minutiga. Võistlushommikul oli Valencias sooja 18 kraadi, kuid eliitjooksjad kurtsid suhteliselt tugevat tuult.\n\nMaailmameistriks tuli kolmandat korda järjest Keenia jooksja Geoffrey Kamworor (1:00.02).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ainsa Eesti jooksjana poolmaratoni MM-i eliitnimekirjas startinud Roman Fosti tuli uue isikliku rekordiga 1:03.45 üldarvestuses 63 kohale. Eesti rekordist jäi lahutama vaid 45 sekundit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEndine Eesti noortekoondiste liider kogus Venemaal nelikduubli\n\n## Põhitekst:\n\nPeterburi naiskonna kapten Razguljajeva tõi 91:29 võidumängus Peterburi Telekommunikatsiooni Ülikooli vastu koguni 12 punkti, 16 lauapalli, kümme korvisöötu ja 14 vaheltlõiget, kirjutab Korvpall24.\n\n\"Sellel hooajal olin tegelikult juba kaks korda varemgi nelikduublile väga lähedal, aga nüüd see juhtuski. Kõik muidugi tänu võistkonnakaaslastele!\" sõnas võistlusmängus harvanähtava saavutusega hakkama saanud neiu portaalile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erinevates Eesti neidude noortekoondistes liidrirolli kandnud Tatjana Razguljajeva õpib ja mängib tänavu korvpalli Peterburi Riiklikus Ülikoolis. 21-aastane ja 170 cm pikkune tagamängija sai viimases mängus kirja koguni nelikduubli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondise järgmine vastane lõi poolajaga neli väravat\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt viis Gruusia 15. minutil ette Giorgi Papunashvili, kaheksa minutit hiljem suurendas kodumeeskonna edu Giorgi Kvilitaia. 31. minutil realiseeris Valeri Kazaishvili penalti ja lõppskoori vormistas 40. minutil Giorgi Chakvetadze.\n\nETV2 otseülekanne maailma edetabelis 101. kohal oleva Gruusia ning Eesti vahelisest kohtumisest algab teisipäeval kell 17.50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise järgmine vastane Gruusia alistas Tbilisis toimunud sõprusmängus Leedu 4:0. Kõik väravad löödi kohtumise avapoolajal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHea mängu teinud G4S Noorteliiga sai tasuks hooaja väikseima kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nVahemikus 1998-2002 sündinud mängijatest koosneva Noorteliiga võistkonna jaoks oli tegemist hooaja kõige tasavägisema mänguga, eelnevalt oldi kahel korral 29 punktiga jäädud alla Tartu Ülikoolile.\n\nDominique Hawkins ja Domagoj Bubalo tõid Raplale 18 punkti, sama palju viskasid kodumeeskonna kasuks Leemet Loik ja Ron Arnar Pehka. Karl-Kristjan Karpin lisas 15 punktile ka kümme lauapalli.\n\nRapla on turniiritabelis 13 võidu ja üheksa punktiga kolmandal kohal, teisel kohal oleval TÜ-l on 15 võitu ja seitse kaotust. G4S Noorteliiga on kaotanud kõik 12 mängu keskmiselt 44 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koduse korvpalli meistriliiga laupäevases ainsas mängus oli Rapla Audentese spordikeskuses 103:80 üle G4S Noorteliiga võistkonnast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia mängis Soome meistriga viiki\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise parim võimalus avanes 83. minutil HJK-l, kui kohtunik määras nende kasuks penalti, vahendab Levadia oma kodulehel. Levadia väravavaht Sergei Lepmets tõrjus aga Riku Riski madala löögi.\n\nFCI Levadia: Sergei Lepmets, Markus Jürgenson, Maksim Podholjuzin, Igor Dudarev, Kirill Nesterov, Muamer Svraka (73. Rasmus Peetson), Juri Tkatšuk, Aime Gando, Jevgeni Harin, Nikita Andrejev (62. Pavel Dõmov), Roman Debelko (83. Cristofer Kuusma).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FCI Levadia viigistas Helsingis Telia 5G Areenal toimunud sõpruskohtumises valitseva Soome jalgpallimeistri Helsingi HJK-ga 0:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa võitis kodupubliku ees võrkpalli Balti liiga\n\n## Põhitekst:\n\nErinevalt poolfinaalist alustas Saaremaa poolel diagonaalründajatest Hindrek Pulk, kes oli poolfinaalis Rakvere vastu teinud suurepärase esituse, vahendab kohtumise käiku volley.ee. Pulk kerkiski kesksesse rolli, tegutsedes pidurdamatult ja kogudes lõpuks 33 punkti (+19) ning teenis ka MVP tiitli.\n\nTa vedas Saaremaa esimese geimis 25:21 ja teises 25:19 võidule. Siis ärkas ka Pärnu ning kaks järgmist vaatust kuulusid Avo Keele juhendatavale meeskonnale vastavalt 25:23 ja 25:20. Otsustavas geimis jäi Pärnu 1:5 kaotusseisu ja Pulga tegutsemise toel liikus Saaremaa kindlalt võidu suunas, võites geimi 15:9.\n\nVõitjatele tõi Pulk 33 punkti (+19), 13 punkti lisas Matej Hukel (+4) ja 10 punkti (-1) Tomaš Halanda. Pärnu vastuvõtt oli 64,1%, rünnak 43,2%. Blokist teeniti 10 punkti ja serviga 6. Pärnu parimaks kerkis Edvinas Vaškelis 12 (+5), Tamar Nassar lisas 11 silma (+6). Blokist saadi 16 punkti (neist 6 läks Nassari nimele), serviga 4 (vigu tehi 22).\n\nPoolfinaalis oli Saaremaa 3:1 (25:19, 20:25, 25:18, 25:14) üle tiitlikaitsjast Rakverest, Pärnu alistas samuti 3:1 (24:26, 25:20, 25:19, 25:12) Jekabpilsi Luši. Finaali eel toimunud pronksikohtumises seljatas Jekabpils Rakvere 3:2 (25:15, 25:19, 12:25, 22:25, 10:15).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuressaares toimunud võrkpalli Balti liiga finaalis alistas Saaremaa VK 3:2 (25:21, 25:19, 23:25, 20:25, 15:9) Pärnu Võrkpalliklubi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPuri koduklubi alistas 17-kordse riigi meistri\n\n## Põhitekst:\n\nWaterfordile tuli külla 17-kordne Iiri meister Shamrock Rovers, kes jäi juba kümne minuti järel vähemusse, kirjutab Soccernet.ee. Kõik kolm kohtumise väravat löödi minutitel 33-37, aga Puri ja Waterfordi õnneks jäid nemad selles sajus võitjaks. Eestlane pääses platsile 85. minutil.\n\nTabelis on Waterford nüüd 16 punkti peal oleva Cork City järel 15 punktiga teisel kohal, mõlemal meeskonnal on peetud seitse kohtumist. Ühe mängu enam pidanud Shamrock Rovers on 13 punktiga kolmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalluri Sander Puri koduklubi Waterford võttis reedel hooaja viienda võidu, kui vastased alistati 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti viigistas Vassiljevi sajandas koondisemängus Armeeniaga\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise käigus kuulus initsiatiiv pigem kodumeeskonnale Armeeniale, kuid väravani ei jõudnud kumbki meeskond. Paaril korral pidi Eesti halvimast päästma väravavaht Mihkel Aksalu.\n\nEesti koondise eest sajandat korda väljakul käinud Konstantin Vassiljev vahetati välja 62. minutil.\n\nKaukaasia-turnee järgmises mängus minnakse vastamisi Gruusiaga. ETV2 otseülekanne algab teisipäeval kell 17.50.\n\nEnne mängu:\n\nArmeeniaga on Eesti neli korda mänginud – kaks korda võidukalt, üks kord viiki madistades ja korra ka kaotusega leppides.\n\nKohtumist kommenteerib Tarmo Tiisler.\n\nEesti algkoosseis: Mihkel Aksalu, Taijo Teniste, Joonas Tamm, Madis Vihmann, Ragnar Klavan, Ken Kallaste, Mattias Käit, Karol Mets, Siim Luts, Henri Anier, Konstantin Vassiljev.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondis mängis Jerevanis toimunud sõpruskohtumise Armeenia vastu väravateta viiki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNATO PA alaline komitee mõistab hukka Salisbury närvigaasi rünnaku\n\n## Põhitekst:\n\nNATO PA alaline komitee väljendab avalduses oma solidaarsust Suurbritanniaga ja mõistab hukka tülgastava ja põhjuseta rünnaku, mis on ühtlasi esimene ründav närvigaasi kasutamine NATO alliansi territooriumil, tähistades selget rahvusvaheliste normide ja seaduste rikkumist.\n\nEesti delegatsiooni juhi Marko Mihkelsoni sõnul on väga oluline, et avalduses öeldakse selgelt välja, et rünnakuga on seotud Venemaa.\n\nSamuti peab Mihkelson oluliseks, et avaldus kutsub Venemaad üles täielikult koostööd tegema antud juhtumit uuriva Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga (OPCW).\n\n\"Venemaa agressiivne läänevastane käitumine, mis väljendub sisuliselt Külma sõja jätkamises, on täiesti vastuvõetamatu. Lääneriigid peaksid seda arvestades laiendama ühist survepoliitikat, mis laieneks eeskätt Venemaa strateegiliste majandushuvide piiramiseni. Pelgalt luurevõrgustiku häirimisest ja Magnitski nimekirja rakendamisest ei piisa Venemaa survestamiseks lõpetama Külm sõda Lääne vastu,\" ütles Mihkelson.\n\nNATO PA alaline komitee on assamblee juhtorgan, mis koosneb 29 NATO liikmesriigi delegatsioonide juhtidest, assamblee presidendist ja asepresidentidest, peasekretärist ning laekurist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) alaline komitee võttis laupäeval Vilniuses toimunud istungil ühehäälselt vastu avalduse, milles mõisteti hukka 4. märtsil Suurbritannias Salisbury’s Venemaa mahitusel toimunud närvigaasi rünnak.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomer stardib pühapäevasele võistlussõidule 24. kohalt\n\n## Põhitekst:\n\n4,5 km pikkusel Chang International Circuit ringrajal näitas ajasõidus kõige kiiremat minekut Lucas Mahias (Yamaha), kellele see oli hooaja teiseks esikohaks. Racedays meeskonnas sõitev eestlane Hannes Soomer näitas parimal ringil aega 1.39,683 ning jäi Mahiasest maha 2,9 sekundiga. Pühapäevast võistlussõitu alustab Hondal sõitev Soomer 24. stardipositsioonilt.\n\n\"Taaskord väga keeruline,\" kommenteeris Soomer. \"Tänaseks tegime mootorrattaga ekstreemseid muudatusi, millest mõned töötasid ja mõned mitte. Ka kvalifikatsiooni oleme pidanud kasutama pigem testina ja proovima erinevaid asju selle asemel, et võimalikult kiire ring saada. Me teame, kus kaotame ja homme peame rahulikult tööd edasi tegema. Praegusest stardikohast on raske kuhugi kukkuda, ilmselt tuleb seademuudatusi proovida ka võidusõidul.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeva hommikul sõideti Tais mootorrataste ringrajasõidu klassi Supersport kvalifikatsioon, kus Hannes Soomer saavutas 24. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMäkäräinen tõusis hooaja viimase sõidu eel MK-sarja üldliidriks\n\n## Põhitekst:\n\nKahel trahviringil käinud soomlanna edestas ühe möödalasu teinud prantslannat Anais Bescondi finišis 0,2 sekundiga, samuti ühel trahviringil käinud sakslanna Laura Dahlmeier kaotas Mäkäräinenile 17,5 sekundit ja sai kolmanda koha.\n\nEsimesena startinud Darja Domratševa eksis tiirudes kolmel korral ning 35,1-sekundiline kaotus andis talle neljanda koha. Enne jälitussõitu MK-sarjas esikohta hoidnud Anastassia Kuzmina leppis kuuenda kohaga, mis tähendab, et enne hooaja viimast sõitu on Mäkäräinenil MK-sarja üldliirina 799 punkti ning Kuzminal teisena 794 silma.\n\nPühapäevase otsustava etapi järel arvatakse naiste punktiseisust maha veel teinegi hooaja kehvem võistlus, mis tähendab, et virtuaalses MK-üldarvestuses edestab Kuzmina Mäkäräinenit viie punktiga.\n\n40. naisena rajale läinud Meril Beilmann sai 43. koha (4; +4.14,3), 50. positsioonilt startinud Regina Oja lõpetas koha võrra kõrgemal (4; 5.15,1).\n\nPühapäeval lõppeb MK-hooaeg ühisstardist sõitudega. Otseülekanne meeste 15 km distantsilt algab ETV2 eetris kell 14.50, naiste 12,5 km distantsilt 16.50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laskesuusatamise MK-sarja hooaja viimasel etapil Venemaal Tjumenis võitis naiste jälitussõidu soomlanna Kaisa Mäkäräinen, kes tõusis enne pühapäevast otsustavat sõitu üldarvestuses liidriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTaylor Swift tegi haruldase poliitilise avalduse\n\n## Põhitekst:\n\nSwift, kes ei tee üldjuhul poliitilisi avaldusi, sattus kriitikatulva alla, kui keeldus 2016. aasta presidendivalimiste ajal arutamast, kellele tema hääl kuulub. Nüüd on Swift otsustanud oma häält avalikult kasutada, vahendas EW.\n\nSwift jagas reedel oma Instagrami lehel postitust 24. märtsi protestimarsist March for Our Lives, millega juhitakse tähelepanu USA relvapoliitikale.\n\n\"Keegi ei peaks koolis käies kartma relvavägivalda. Või ööklubis. Või kontserdil. Või kinos. Või töökohas. Ma tegin annetuse, et näidata oma toetust õpilastele, kes kampaania algatasid ja kõigile neile, kes on relvavägivalla tõttu kannatama pidanud,\" kirjutas Swift ja lisas, et on liigutatud kõigi ohvrite väljaütlemistest, kes on julgenud relvapoliitika teemal sõna võtta.\n\nProtestimarss sai tõuke möödunud kuul, kui USA-s Florida osariigis suri Parklandi koolis toimunud tulistamise tagajärjel 17 inimest. Florida keskkooli õpilaste protestimarsiga loodetakse pöörata tähelepanu koolide turvalisusele ja paluda seadusandjatel kehtestada relvapiiranguid.\n\nNo one should have to go to school in fear of gun violence. Or to a nightclub. Or to a concert. Or to a movie theater. Or to their place of worship. I’ve made a donation to show my support for the students, for the March For Our Lives campaign, for everyone affected by these tragedies, and to support gun reform. I’m so moved by the Parkland High School students, faculty, by all families and friends of victims who have spoken out, trying to prevent this from happening again.\n\nA post shared by Taylor Swift (@taylorswift) on Mar 23, 2018 at 11:56am PDT\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Popstaar Taylor Swift, kes teeb harva poliitilisi avaldusi, astus välja protestimarsi March for Our Lives eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRaskest seisust välja tulnud Rakvere jäi Balti liigas siiski medalita\n\n## Põhitekst:\n\nLäti klubi alustas kohtumist paremini ning võitis kaks esimest geimi vastavalt 25:15 ja 25:19, siis võitles Rakvere end 25:12 ja 25:22 geimivõitudega mängu tagasi. Otsustavas viiendas geimis alustas Jekabpils 5:0 spurdiga, Siim Ennemuisti soolo järel jõudis Eesti klubi küll viigini, aga Jekabpils võitis geimi siiski 15:10.\n\n19 punkti (üheksa blokist) toonud Ennemuist oli ka Rakvere resultatiivseim mees, Tanel Uusküla lisas 18 punkti. Jekabpilsile tõi 17 silma Armands Abolins.\n\nKell 17 algavas kullamängus lähevad vastamisi Saaremaa ja Pärnu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuressaares toimuval võrkpalli Balti liiga finaalturniiril võitis pronksi Jekabpils, kes alistas viiegeimilise mängu järel tiitlikaitsja Rakvere VK.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaarel Tarand: Karu nuttu jätkub kauemaks\n\n## Põhitekst:\n\nKultuuriminister Indrek Saar kandis 14. veebruaril riigikogule ette \"Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020\" täitmise aruande lõppenud 2017. aasta kohta. Istungit juhatanud Enn Eesmaa avas päevakorrapunkti sõnadega: \"Ma tuletan teile meelde, kuidas selle päevakorrapunkti arutelu käib. Kõigepealt on ministri ettekanne kuni 30 minutit, siis küsimused. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, kus sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad.\" 1 Sellise korra järgi toimuvat aruteluks nimetada saab ainult väga hea fantaasia korral. Ideaalis võiks toimingu käigus kõlada sada küsimust ja sada vastust, millele järgneb praegu riigikogus tegutseva kuue fraktsiooni esindaja enne ettekannet valminud lühike seisukohavõtt.\n\nTegelikkus on kiduram. Küsijaid oli kaheksateist ja viimase vastuse järel pidi oma fraktsiooni nimel sõna saanud Laine Randjärv tõdema: \"On kuidagi sümptomaatiline, et saali on jäänud enam-vähem just need inimesed, kes fraktsioonide nimel sõna võtavad, ja paar fänni veel lisaks.\" Seega, kui küsimusi ja probleemiasetusi on vähe, peab järeldama, et taevas eesti kultuuri pea kohal on pilvitu, vähemasti riigikogu või laiemalt poliitilise võimu arvates, ning põhiseaduse preambulis sõnastatut paitab suvine päike, mis ei looju ka öösel.\n\nKaugel pole ka päev, mil asjaomased peavad käivitama aastani 2020 kultuuripoliitikat juhtiva dokumendi järje koostamise ja seda tervet järgmist kümnendit katvana. Tõenäoliselt seatakse eesmärgiks sama, mis kehtib praegu: \"Kultuuripoliitika eesmärgiks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.\" 2\n\nVäidan, et praegustes raamtingimustes ei ole eesmärk saavutatav, ei saa sündida head ja toimivat lõppdokumenti ega selle heakskiidule eelneda lõppotsustajate sisukat arutelu. Eesti õigusruum ja riigimasina osad, mis peavad eesmärgi saavutamist toetama, ei sobi ülesande täitmiseks. Tõsi, kogu aeg midagi tehakse ja ette on näidata ka saavutusi, mida kultuuriministril on põhjust uhkusega rahvaesindusele üles lugeda. Pole aga võimalik veendunult kinnitada, et arengu ja saavutuste taga on just riigiaparaadi töö ja juhtimistarkus, mis vormunud reegliteks ja rahaks. Võib-olla on tippsaavutuste puhul tegu hoopis n-ö süsteemiväliste juhtumitega, nagu ikka ja jälle ilmneb spordis, olgu tegu Kelly Sildaru või Saskia Alusaluga?\n\nMe ei saagi seda teada, kui ei suuda \"Kultuur 2030\" ettevalmistuse alguseks leida lahendusi ja kokkulepet kolme painaja survest vabanemiseks. Esimene painaja on kultuuri definitsioon ja sellest tulenev ebamäärasus kultuuripoliitika ulatuvuse osas. Teine on juba viidatud riigivõimu arhitektuuri ebasobivus ülesande täitmiseks ning kolmas püsiv konflikt eksperditeadmise, poliitilise otsustamise ja vastutuse vahel. Neist kõigist on aastate jooksul räägitud ja kirjutatud, tänuväärse püsivusega just Sirbis, mille peatoimetaja Ott Karulin tegi ka uue vooru avakäigu artiklis \"Et karu ei nutaks\", 3 kus esitatuga saab ainult nõus olla ja mille autor lõpetab küsimusega: \"Kas me oleme aga valmis (loe: piisavalt tugev demokraatia) selleks, et \"Kultuur 2030\" peamine arutelu toimub erakondade vahel (eeldades, et nad siiski kaasavad vajalikke asutusi ja huvigruppe)?\" Vastus on, et paraku mitte, ja lahendamata eelnimetatud teist probleemi ei saagi olema. Või siiski? Järgnevas käin põgusalt üle kõik kolm ja püüan lootusetuse leevenduseks tunneli lõppu ka mõned lambipirnid teed näitama keerata.\n\nKolm painajat\n\nDefinitsiooniprobleemi on käsitletud terve peatükina mulluses inimarengu aruandes, 4 mis jõudis ka kõigi riigikogu liikmeteni. Kas see on leidnud ka lugemist ja mõistmist, pole teada. Kokkuvõtvalt rõhutavad autorid kolme asja: 1) senise kitsa vaate asemel, et kultuuripoliitikat käsitletakse kutselise ja rahvakultuuri riikliku toetamisena eeskätt ümberjaotatava raha, aga ka mõnede reeglite kehtestamisega, peaks poliitika üles ehitama kultuuri käsitlemisele tervikliku tähendusloome süsteemina, 2) ülesanne on Eesti inimeste kultuurikogemuse mitmekesistamine ja uute kultuurikeelte väljaarendamine, samuti kultuurilise eneseanalüüsi võimekuse kasvatamine, 3) digikultuuri süstemaatiline arendamine kõigi ressursside koondamise baasil.\n\nPõhimõtteliselt suudavad teoreetikud ja eksperdid omavahel kokku leppida, millist valitsevat kultuuriteooriat või kontseptsiooni poliitikakujunduse alusena kasutada. Nad tegid seda ka kehtivate arengusuundade koostamise ajal, kuid sellest pole paraku järeldunud protsessi järgmiste osade jaoks mitte midagi. Näiteks kui arengusuundade koostamisel kasutati teoreetilise alusdokumendina nn põhimõisteid ja suundumusi, kus olid sõnastatud kultuuri alusküsimused dilemmadena, siis mitte üheski järgnevas arutelu- ja otsustusfaasis ei olnud kedagi, kes oleks mingi mandaadi või õiguse alusel neis valiku ja otsuse teinud. Rahumeeli jäeti dilemmad otsuse ja lahenduseta, mille tagajärjeks see, et valdkonniti vaadates erineb paljudel puhkudel teooria ja praktika nagu öö ja päev. Tervikut ei ole tekkinud.\n\nSelle põhjuseks ei ole kellegi otsene suutmatus või pahatahtlikkus, vaid näiliselt asjasse mitte puutuv reeglite kogum, mille järgi selekteeritakse välja ja mille järgi tegutsevad riigivõimu kehastajad, alustades valimistest ja lõpetades ameti poolest kultuuripoliitikutega. Me oleme üldiselt rahul oma heade reeglite ja laitmatult toimuvate valimistega ning koalitsioonivalitsuste stabiilsusega. Ka välismaa tavatseb kiita. 25 aastat praktikat on siin tõe kriteerium. Kui arvame, et tähtsaim ülesanne, mida riiki kasutades täidame, on eesti rahva ja kultuuri säilimine läbi aegade, siis oleks loogiline eeldada, et selle tähtsaima täitmiseks edutatakse ka kõige kõvemad rahvajuhid.\n\nVahemärkusena: riigikeha juubeli ajajärgul on eriti presidendi kõnede kaudu lendu pääsenud ekslik seisukoht, justkui riik ise juriidilise konstruktsioonina olekski eesmärk, aga mitte vahend eesmärkide poole püüdlemisel. Parim vahend meile teadaolevatest, kuid ikkagi ainult vahend, mida presidendi segane sofistika (\"Eesti riigi eesmärk peab olema ajatu\" ja \"Eesti eesmärk on olla igal ajahetkel väärikas riik\") 5 eesmärgiks ei muuda. Põhiseaduse järgi on riik vahend kultuuri kestmiseks üle aegade ja kui tulevikus peaks horisondile ilmuma mõni parem vahend, siis vajub vana sama vältimatult kasutusest välja, nagu juhtus hobusega maal ja linnas sisepõlemismootori Eestis randumise järel.\n\nEesti esindusdemokraatia vundamendikivideks väidetakse olevat erakonnad. Erakondade ideedele annavad kodanikud valimistel toetuse ja erakondade liikmed edutatakse riigimasinat soovitud suunas juhtima. Milline on kultuuri koht ideede hierarhias ja tema võrgutusvõime poliitiliste loomade seas? Sel sajandil ei ole ühtki erakonda juhtinud inimene, keda elutausta ja põhisõnumite järgi saaks tituleerita eeskätt kultuuripoliitikuks. Selliseid on pääsenud vähe, kui üldse, ka erakondade juhatusse, mistõttu pole ka ime, et erakondade põhi- ja valimisprogrammides paigutub napi- ja üldsõnaline kultuuripeatükk iluasjana kuskile lõppu, kui kõik oluline juba ära öeldud. Glasuur on piparkoogil kena vaadata, kuid pole kunagi taigna põhiretsepti osa.\n\nPoliitika iluasi\n\nEdasine on juba paratamatu. Vähetähtis teema erakondade programmides ei saa kuidagi tõusta koalitsioonikõneluste keskmesse ja moodustada koalitsioonilepingute selgroogu. Tühist valdkonda ei ihka oma portfelli ükski ambitsioonikam poliitik valitsuses ministrikohtade jaotamisel. Ühegi erakonna esimees ei ole endale kunagi võtnud kultuuriministri kohta, alati on tegu kergema kaaluvihiga, mis läheb käiku alles võimutasakaalu loodimise lõppvaatuses. Riigikogu alatiste komisjonide seas on ka nime poolest kultuurikomisjon, mis tegeleb küll põhiliselt haridusküsimustega. Ka selle komisjoni ukse taga ei tungle erakondade raskekaallased ja selle lauale jõuab haruharva lahendamiseks mõni riigielu arengu suur küsimus.\n\nEt elu oleks lõpuni muretu, on erakonnad suures üksmeeles asendanud 1990ndatel õitsenud võimuka ja algatusvõimelise tööparlamendi taltsa jututoaga, mille liikmetelt aina lisanduvate kitsendavate töökorra reeglitega on nüüdseks võetud suurem osa sõnaõigusest ja isiklikust initsiatiivist, võimalusest tööpostil realiseerida põhiseaduses ette nähtud vabamandaati. Tagajärjena näemegi loo alguses kirjeldatud tubateatrit, kultuuripoliitika aruteluks tituleeritud mõttetut näitemängu tühjale saalile.\n\nKõik tähtis, mis tuleb, peab tulema valitsusest. Nagu osutatud, kultuurimõtteid valitsusest ei saa tulla, sest erakonnad pole vajalikku alusmaterjali tema moonakotti pannud. Valitsustele tähistab kultuur vaid seda, mis mahub kultuuriministeeriumi valitsemisalasse institutsioonide, ümberjaotatava raha ja nappide reeglite kogumina. Erakonnad, valitsus ja parlament ei ole valmis vähemasti järgmiste valimisteni jäänud aja jooksul kehtivat võimujaotust ja mängureegleid muutma, millest järeldub, et järgmisel poliitilisel neliaastakul läheb sõit vanaviisi edasi ning kultuurielu kujundav programmdokument jääb sama hambutuks nagu praegu kehtiv.\n\nÜksikisikud, kultuuriasutused, kutse- ja eksperdiorganisatsioonid, keda kultuuriministeerium järgmise arengukava ettevalmistamisse juba mõne aja pärast kaasama hakkab, ei peaks siiski lootust kaotama ja käega lööma. Kui praegust teed mööda rahuldava tulemuseni jõuda ei saa, siis peab otsima ümbersõiduradu, vahetama fookust, kasutama tegelikke jõukeskusi praeguse nõrkusekeskuse asemel. Ott Karulin pakkus tulevase kultuuripoliitika selgrooks võrdsuse printsiibi. See tähendab, et automaatselt kuulub kultuuripoliitika kõigi ministeeriumide võimkonda. Ja kultuuri arendajate asi on saada oma eestkõnelejateks suurimad ja valitsuses mõjukaimad ministeeriumid, kuigi siil põõsas võib olla tarkust ja tahet täis.\n\nMikroökonoomika koordinaadistikus mõeldes on kultuuriministeerium aastaid, kui mitte aastakümneid tegelnud kultuurielus pakkumise poolega. Kuigi kõik ei toimi laitmatult ja mõnestki kutselise kunsti valdkonnast kostub ajuti kriitilist kriginat, on võrdsusega pakkumise poolel siiski kõik enam-vähem hästi. Ei ole suurt ebavõrdsust raamatukogu ja muuseumi, kirjaniku ja helilooja, tulundusliku ja mittetulundusliku loometegevuse vahel. Selles vallas järgmiseks kümnendiks poliitilist tegevust lihtsalt ei jagu.\n\nKui ühiskonnal läheb hästi, saab pakkumise poolt edasi kasvatada lisarahastamise ja mõne reegli täpsustamisega. Lootuses, et suurenev pakkumine kasvatab ka nõudlust ehk kultuuritarbimist. Paraku on tarbimise kasvul jäigad piirid ees (mis sest, et seniseid kasvukõveraid tulevikku pikendades võivad need märkamata jääda), sest Eesti rahvaarv kahaneb. Samuti valitseb tarbijaskonna võimalustes suur ebavõrdsus, mille leevendamine võiks kultuuripoliitikas olla perspektiivikas.\n\nTarbijate ebavõrdsus avaldub kolmel suurel väljal: aeg, raha ja ruum. Kui kultuuripoliitika arengusuundade seadmisel järgmiseks kümnendiks võetaks ette need kolm, tähendaks see, et poliitika kujundamise raskuskese nihkub sotsiaal-, rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning veel mõne ministeeriumi tegevussfääri. Tähendab, sellega tegeleksid valitsus ja parlament.\n\nKui oleks aega, loeksid paljud rohkem raamatuid, käiksid teatris ja kontserdil, kui ei oleks nii väsinud tööpäevast, võtaksid midagi kultuurset ette, selmet jõuetuna diivanil õlut juues televiisorist spordivõistlusi vahtida. Ajakasutuse uuringuid tehakse Eestis kümne aasta tagant (viimati 2010), sest ajakasutus ei muutu hüppeliselt. Aastal 2010 neelasid töötava inimese ööpäevast suurima tüki isiklik ajakasutus (uni, söömine, hügieen jms) ja töö, vastavalt 10,5 ja 5,75 tundi ööpäevas puhkepäevi sisaldava terviknädala arvestuses. Vaba aja veetmiseks – ja see on enamikule ainus aeg ka kultuuri tarbimiseks – jäi 4,4 tundi. Uneajast ja söömaaegade arvelt kultuuri kasuks näpistamine tundub lootusetu, ainus koht, kust midagi võtta oleks, on tööaeg. Seega, soovides positiivseid nihkeid kultuuritarbimise mahus, peaksime jõuliselt inimeste normtööaega lühendama. Lähiaastate ülesanne peaks olema jõuda keskmise kuuetunnise tööpäevani. See oleks eriti tervislik avalikus sektoris, kus tekiks surve loobuda mõnel pool lihtsalt molutamisest, teisal ja eriti võimustruktuurides takistaks lühem tööpäev aina uute ja tarbetute reeglite leiutamist ja rakendamist, mis omakorda tekitab bürokraatlikku lisakoormust ettevõtetele, aga on pommina kaelas ka teadusel ja kunstidel.\n\nOdav kultuur\n\nKui oleks raha, pääseksid Maslow’ püramiidi ülemistesse kihtidesse senisest suuremal hulga nii loojad kui ka tarbijad. Praegune rahapuudus on kujundanud ühiskonnas laialt levinud arusaama, et kultuur peab olema odav, sest \"riik ju maksab\". Mentaliteedimuutuse saaks esile kutsuda kultuurisfääri laiaulatusliku lahtiriigistamisega, mille eelduseks on omakorda põhjalikud muutused maksupoliitikas. Alustada saab käibemaksu 0-erandi laiendamisest kõigile kutselise ja rahvakultuuri eluavaldustele, teise sammuna peaks looma eeldused, et otse kultuuri suunduv eraraha asendaks riikliku ümberjaotamise kaudu sinna jõudva: märgilised on siin ettevõtete ja üksikisikute maksuvaba metseenlus, sponsorlus, osaluse ja õiguste omandamise võimalus kultuuriväljal tegutsevates ühendustes. Loomulikult kuuluks paketti ka kogu mittetulundussektori maksukohtlemise reform. Raha, mida kodanik saab kasutada vaid juhul, kui kasutab seda kultuuris, poleks võimalik Lätti viia.\n\nKui oleks lähemal, ei kuuluks kultuuritarbimise kohustuslikku kulunimekirja transport ja majutus ja kaudne osalus riigi ebaratsionaalsetes nn regionaalinvesteeringutes kinnisvarasse. Inimesed liiguvad vabalt, aga kinnisvara mitte. Inimeste koondamine kultuurielu õite lähedusse on lihtne ja odav, igale ürgmaa erakule tare ette igihalja kunstipeenra rajamine maksurahast mõeldamatu. Seega oleks tulevase kultuuripoliitika kolmas vaal aktiivne ja selge linnastamispoliitika, mille palgejooned visandasin juba ka Sirbi juubelinumbris 6.\n\nAga kus on päästik, millele toimiva ja tõhusa, põhiseaduslikku eesmärki täitva kultuuripoliitika soovijad saaksid vajutada? Praegu päästikut pole, aga kui hääleka ühendkoorina seda enne valimisi nõuda, siis võiks see ka tekkida punktina iga valimistel osaleva erakonna programmis. Et erakondadel lihtsam oleks, pakun mahakirjutamiseks ka punkti sõnastuse: \"Lõpetame kultuuriministeeriumi tegevuse iseseisva valitsemisasutusena ning jaotame põhiseaduses sätestatud kultuuri säilitamise ülesande täitmiseks vajalikud funktsioonid kultuuri arengut tegelikult mõjutavate valitsemisalade vahel\".\n\n1 Riigikogu istungi stenogramm 14. II 2018, vt http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201802141400#PKP-22337\n\n2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3140/2201/4002/RKo_lisa.pdf#\n\n3 Ott Karulin, Et karu ei nutaks. – Sirp 9. II 2018.\n\n4 Eesti rändeajastul, inimarengu aruanne 2016/17, peatükk 5, Eesti kultuurimuutused avatud maailmas. https://inimareng.ee/\n\n5 Kõne 24. II 2018 vastuvõtul, https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40/index.html\n\n6 Kaarel Tarand, Linnastu või sure! – Sirp 23. II 2018.\n\nLoe artiklit Sirbist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kus on päästik, millele toimiva ja tõhusa, põhiseaduslikku eesmärki täitva kultuuripoliitika soovijad saaksid vajutada?",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmas tähistatakse taas iga-aastast Maa tundi\n\n## Põhitekst:\n\nMaa tund (Earth Hour) üritab seekord juba 11. aastat tõsta inimeste teadlikkust söe, nafta ja gaasi põletamisest tingitud kliimasoojenemise osas.\n\nMaa tund sai alguse Sydneyst 2007. aastal, kui 2,2 miljonit majapidamist oma valgustid üheks tunniks välja lülitasid. 2008. aastal osales aktsioonis juba 50 miljonit inimest, seega kasvas aktsioon ülemaailmseks jätkusuutlikuks liikumiseks. 2009. aastal oli liikumise eesmärgiks viia Maa tund juba uuele tasandile, saavutades 1 miljardi inimese osalemine.\n\nÜrituse korraldajaks on Maailma Looduse Fond (WWF). Selle koordinaatori Siddarth Dasi sõnul peab Maa tund näitama, et iga inimene võib aidata pöörata lehekülge jätkusuutlikuma tuleviku suunas.\n\nPäikese loojumise teekonda jälgides said laupäevased sündmused (20.30 ja 21.30 vahel) alguse Sydney ooperimaja tulede kustutamisest ning liiguvad läbi Aasia, Aafrika, Euroopa ja Ameerikate.\n\nSel aastal võtab üritusest osa 187 riiki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle kogu maailma Sydneyst New Yorgini kutsutakse laupäeval tulesid kustutama, et juhtida tähelepanu ohtudele, mida inimkond oma koduplaneedile kujutab.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves jäi Schonachis esimesena punktita, võit Watabele\n\n## Põhitekst:\n\n10 km murdmaasõitu 12. kohalt alustanud Ilves langes lõpuks punktikohalt välja, jõudes finišisse 31. kohal, kaotust võitjale kogunes 2.19,6. Viimane punktikoht jäi 6,7 sekundi kaugusele.\n\nEtapivõidu võttis 11. kohalt startinud MK-sarja üldvõitja, jaapanlane Akito Watabe, kes edestas 6,3 sekundiga liidrina alustanud norralast Jarl Magnus Riiberit. Kolmanda koha sai kümnendana alustanud austerlane Bernhard Gruber, kaotades võitjale 8,5 sekundiga. Esimesena jäi pjedestaalilt välja Gruberi kaasmaalane, hüppevooru järel kolmandal kohal olnud Mario Seidl, kaotades 18,6 sekundiga.\n\nKahevõistlejad tõmbavad MK-hooajale joone alla pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahevõistluse MK-sarja hooaja viimasel etapil Saksamaal Schonachis sai Kristjan Ilves 31. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA võitis üheksa-aastase vaheaja järel meeste üksiksõidus MM-kulla\n\n## Põhitekst:\n\nMullu MM-debüüdi teinud 18-aastane Chen, kes juhtis ka lühikava järel, teenis vabakava eest 219,46 punkti ja kogus kahe kava kokkuvõttes 321,40. Mõlemad on tema isiklikud rekordid – senine vabakava tippmark oli noormehel olümpial uisutatud 215,08 ja kahe kava summa 307,46.\n\nViiendalt kohalt kerkis hõbedale jaapanlane Shoma Uno, kes oli teine ka tänavusel olümpial ja mullusel MM-il. Uno näitas vabakavas teist tulemust ja kogus kahe kava kokkuvõttes 273,77 punkti.\n\nPronksi võitis lühikava järel teisel kohal olnud venelane Mihhail Koljada, kes kogus 272,32 punkti.\n\nTäielikult põrusid lühikava järel kolmandal kohal olnud ameeriklane Vincenct Zhou ja neljandal kohal olnud hiinlane Boyang Jin. Zhou lõpetas 235,24 punkti ja 14. kohaga, kahel viimasel MM-il pronksi võitnud Jin aga kukkus vabakavas koguni viiel korral ja langes 19. kohale, piirdudes 223,41 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias Milanos peetavatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel võidutses meeste üksiksõidus ameeriklane Nathan Chen, viimati võitis USA meeste seas 2009. aastal, kui võidukas oli Evan Lysacek.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nGrete Lõbu otse-eetrist: adrenaliinist jääb sõltuvusse, aga lõpuks jätab see jälje tervisele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eks see on ka natuke sõltuvus, sa jääd sellest adrenaliinist sõltuvusse. Iga jumala õhtu viskab adrenaliini üles ja nii viis päeva nädalas – üles ja alla,\" kirjeldas Grete Laupäevalehes LP.\n\nPärast saadet peab aga tipust alla tulema: \"See tähendab, et käid kogu aeg emotsionaalselt üles ja alla, iga päev. See on kindlasti selle töö varjukülg, mis ilmselt lõpuks jätab suuremal või vähemal määral jälje ka tervisele\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Igal argiõhtul ekraani kaudu kümnete tuhandete eestlaste kaaslaseks olev Grete Lõbu, kes kandideerib tänavu parima naissaatejuhi tiitlile, tõdes, et naudib igaõhtuse \"Ringvaate\" juhtimise juures töö intensiivsust ja rütmi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFourcade võttis hooaja üheksanda võidu, Lessing 44.\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena startinud Fourcade juhtis kindlalt algusest peale. Esimesed kolm lasketiiru läbis ta puhaste paberitega, viimases lasketiirus tegi ta ühe möödalasu.\n\n14. kohalt tõusis teiseks Fourcade’i kange konkurent, norralane Johannes Thingnes Bö, kes käis samuti ühel trahviringil ja kaotas Fourcade’ile 47,9 sekundiga. 13. kohalt alustanud itaallane Lukas Hofer tegutses lasketiirudes eksimatult ja lõpetas kolmandana, kaotades Fourcade’ile 1.08,4.\n\nAinsa eestlasena jälitussõitu pääsenud Roland Lessing tegi nelja tiiru peale neli möödalasku – kaks märki jäi üles esimeses ja kaks kolmandas lasketiirus. 53. kohalt alustanud Lessing jõudis finišisse 44. positsioonil, kaotades võitjale 5.40,4. Sõidu lõpetas 57 meest.\n\nMK-sarja üldvõidu juba kindlustanud Fourcade tagas esikohaga ka jälitussõidu väikese kristallgloobuse.\n\nMeestel on hooaja lõpuni jäänud veel vaid üks võistlus, kui pühapäeval on kavas 15 km ühisstardist sõit. ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 14.50.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laskesuusatamise MK-sarja hooaja finaaletapil Venemaal Tjumenis võidutses meeste 12,5 km jälitussõidus prantslane Martin Fourcade, kellele see on juba hooaja üheksas esikoht.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPRIA toetused riigi tugiteenuste keskuse alla ilmselt ei liigu\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal tegi valitsus otsuse, et alates 1. septembrist hakkab regionaaltoetusi jagama riigi tugiteenuste keskus ning seni EAS-is sellega tegelenud töötajad liiguvad samuti keskuse alla.\n\nSellega hakkab keskus menetlema ja maksma rahandusministeeriumi valitsemisala toetusi, mida rahastatakse nii Euroopa Liidu toetustest kui ka Eesti maksumaksjate tasutud maksudest.\n\nRahandusministeeriumi jaoks on regionaalteenuste liikumine tugiteenuste keskuse alla katseprojekt, mille edu korral oodatakse algatusega ühinema ka teisi ministeeriume ja muu hulgas võiks keskus hakkama menetlema ka PRIA toetusi.\n\n\"Selle otsuse peab tegema iga ministeerium ise,\" selgitas rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja asetäitja Maari Helilaid. \"Mis eesmärkide saavutamiseks ja mis tingimustel toetusi antakse, jääb ka pärast reformi valdkonda juhtiva ministeeriumi otsustada. Nii on see ka praegu. Riigi Tugiteenuste Keskuse roll on võtta vastu taotlusi, neid kontrollida ja maksta toetus välja tingimusi täitvatele taotlejatele\".\n\nMaaeluministeerium ei pea PRIA toetuste liikumist tugiteenuse keskuse alla vajalikuks.\n\n\"Meie kantsleri Illar Lemetti seisukoht on, et PRIA on väga efektiivselt töötav makseasutus ja me ei näe vajadust PRIA töö ümberkorraldamiseks,\" sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk.\n\nRiigi tugiteenuste keskus korraldab riigi raamatupidamist ning personali- ja palgaarvestust, osutades teenuseid ministeeriumide valitsemisala asutustele, riigikantseleile, rahvusraamatukogule ja kunstimuuseumile.\n\nLisaks aitab keskus riigikantseleil ning justiits- ja rahandusministeeriumi asutustel riigihankeid korraldada ja korraldab riiginõuete täitmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki rahandusministeeriumi nägemuses võiks riigi tugiteenuste keskus hakata lisaks regionaaltoetustele tulevikus ka teiste valitsusalade toetusi menetlema, siis PRIA toetustega seda ilmselt ei juhtu, sest maaeluministeerium ei näe toimiva süsteemi muutmiseks põhjust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTuhanded poolakad avaldasid meelt abordiõiguse piiramise vastu\n\n## Põhitekst:\n\nVarssavis kandsid mehed ja naised punaseid kätekujulisi plakateid sõnaga \"Stopp\" ja hüüdlauseid nagu \"Me tahame valikuid, mitte terroriseerimist\".\n\nPealinnas avaldas liberaalse linnavalitsuse pressiesindaja Bartosz Milczarzyki sõnul meelt umbes 55 000 inimest. Konservatiivse valitsuse meelne riiklik telekanal TVP hindas osalejate arvu mitmele tuhandele.\n\n\"Musta reede\" meeleavaldusi korraldati ka teistes Poola linnades nagu Gdańsk, Kraków, Poznań, Szczecin ja Wrocław.\n\n\"Ma ei tulnud siia rääkima poliitikast, vaid kaitsma meie õigust otsustada, mida me tahame oma kehadega teha,\" ütles kahe lapse ema Agnieszka Siwek Varssavis. \"Samuti ei ole asi religioonis. See puudutab vabadust, mis on põhiõigus,\" lausus ta AFP-le.\n\nEelnõu on sel nädalal arutusel Poola parlamendis.\n\nPoola abordiseadused on juba praegu Euroopa ühed karmimad. Aborti võib teha 12. rasedusnädalani vaid juhul, kui see on kuriteo, nagu vägistamine või intsest tagajärg, ohustab ema tervist või on loode kahjustunud.\n\nUus seaduseelnõu võtaks naiselt õiguse abordile loote vigastuse või väärarengu korral.\n\nMeeleavaldajad kogunesid parlamendi juures ja marssisid seejärel läbi linna võimuerakonna Seadus ja Õiglus (PiS) peakorteri juurde. PiS toetab abordireeglite karmistamist.\n\nOsa demonstrante marssis Varssavi peapiiskopi diötseesi juures PiS-i peakorterisse, peatudes kirikute ees. \"Olen siin, sest olen vihane...Meie poliitikud sekkuvad asjadesse, mis neisse ei puutu,\" ütles kirjanik Joanna Olech. \"Me langetame vastavalt oma südametunnistusele ise otsuseid ja me ei taha, et piiskopid neid meie eest langetaksid.\"\n\nÜRO inimõigusvoliniku büroo kutsus Poola parlamenti neljapäeval üles eelnõu tagasi lükkama.\n\n\"Vastuvõtmise korral kaoks võimalus katkestada rasedust loote tõsise vigastuse korral, sealhulgas juhtudel, kus see kahjustus on surmav,\" kirjutas Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Nils Muižnieks. \"See samm ei oleks kooskõlas Poola kohustustega rahvusvaheliste inimõigusseaduste ees.\"\n\nMuižnieks kutsus Poola parlamenti \"lükkama seda seadusandlikku ettepanekut tagasi nagu iga teist, mis püüdleb naiste ligipääsu piiramise poole oma seksuaal- ja paljunemisõigustele Poolas\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuhanded poolakad avaldasid reedel meelt abordiõigust piirava seaduseelnõu vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves on MK-finaaletapil hüppevooru järel 12. kohal\n\n## Põhitekst:\n\nIlves hüppas 94 meetrit ja teenis hüppe eest 102,6 punkti. Liidrist, norralasest Jarl Magnus Riiberist stardib Ilves suusarajale minut ja 12 sekundit hiljem. Ilvese ees stardib temast kaheksa sekundit varem MK-sarja üldvõidu juba kindlustanud jaapanlane Akito Watabe, kes tegi 92,5-meetrise õhulennu ja teenis 104,6 punkti.\n\nRiiber hüppas 103,5 meetrit ja teenis 120,7 punkti. Riiberist seitse sekundit hiljem stardib jaapanlane Go Yamamoto, kes hüppas 101 meetrit ja teenis 118,9 punkti. Kolmas oli hüppemäel austerlane Mario Seidl, kes hüppas 97,5 meetrit ja teenis 110,8 punkti, suusarajale stardib ta Riiberist 40 sekundit hiljem.\n\n10 km murdmaasõit algab Eesti aja järgi kell 15.15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahevõistluse MK-sarja hooaja viimasel etapil Saksamaal Schonachis tegi Kristjan Ilves korraliku õhulennu ja stardib 10 km murdmaarajale 12. kohalt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDuquesne’i hooaeg lõppes WNIT turniiri kolmandas ringis, Lass parimate seas\n\n## Põhitekst:\n\nKülalised tegid vahe sisse juba esimesel poolajal, mis võideti 34:17. Kolmanda veerandaja kaotas Duquesne samuti 11:19 ja kuigi viimasel neljandikul olid võõrustajad 24:12 paremad, ei tekkinud mängu võitjas enam kahtlust, vahendab Korvpall24.ee.\n\nDuquesne’i eest viskas Kadri-Ann Lass 10 punkti, võttis viis lauapalli ja andis kaks korvisöötu. Naiskonna resultatiivseim oli Chassidy Omogrosso 14 punktiga. Võitjate parimana tõi 17 punkti Akina Wellere.\n\nSt. John’s kohtub finaalis West Virginia ja James Madisoni nimelise ülikooli paari võitjaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadri-Ann Lassi ja Duquesne Dukesi hooaeg lõppes WNIT-nimelise turniiri kolmandas ringis, kui tunnistati St. John’s võistkonna 65:52 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIda-Tallinna keskhaigla investeerib tänavu 8,6 miljonit eurot\n\n## Põhitekst:\n\nSel aastal eraldab haigla ligi 5,6 miljonit renoveerimisele ja ehitusele, kuid tähtsal kohal on ka seadmete ja tarkvaraarenduse investeeringud, mis moodustavad ligi 3 miljonit.\n\nHaigla eelarve maht on üle 6 protsendi suurem kui möödunud aastal. Enamik juurdetulevast rahast läheb aprillist jõustuva meditsiinitöötajate töötasu alammäära tõusu katteks.\n\n„Kindlasti üks tähtsamaid ITK investeeringuid 2018. aastal on operatsiooniploki renoveerimine koos uute seadmete soetamisega, aga ka noortekeskuse ehitamine Tõnismäele, Ravi tänava korpuse erinevate ruumide ümberehitamine, sisekliiniku osakonna renoveerimine ning kaasaegse Magdaleena tervisekeskuse projekteerimine,“ sõnas Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) 2018. aasta investeeringute hinnanguline maksumus on ligi 8,6 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml: London pole vastanud Venemaa katsetele alustada suhtlust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie soovile aidata mingil viisil kaasa juurdlusele intsidendi suhtes, selle eesmärgi nimel suhelda, pole vastatud,\" sõnas Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov telekanalile Mir.\n\nKavatsused ja katsed selgitada \"ükskõik mida\" erinevatel tasemetel põrkavad kokku \"valesti mõistmise\" ja \"soovimatusega kuulata\",\" ütles Peskov\n\nKremli pressiesindaja sõnul ei tulnud Briti suursaadik Moskvas Vene välisministeeriumisse, kus inimesed on valmis andma vastuseid ükskõik mis küsimustele.\n\nBriti suursaadik Laurie Bristow ei osalenud kolmapäeval Vene välisministeeriumis peetud briifingul, kus Moskva selgitas oma nägemust endise Vene topeltagendi mürgitamisest Suurbritannias, teatas Briti saatkond Moskvas. Saatkonda esindas madalama astme diplomaat.\n\nEndine Vene sõjaväeluure (GRU) ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar Julia mürgitati närvimürgiga 4. märtsil Suurbritannias Salisburys.\n\nPeskov: süüdistusi ei saa alusetult teha\n\nPeskovi sõnul ei tea Kreml siiani, mis asitõendite alusel veenis Briti peaminister Theresa May endise spiooni mürgitamisjuhtumi küsimuses Euroopa Liidu liikmesriike Venemaa süüs.\n\n\"Asi on selles, et süüdistused on nii tõsised, et neid ei saa alusetult teha. Ning ei saa neid teha subjektiivses tujus. Neid saab teha ainult... konkreetsete asitõendite alusel,\" ütles Peskov.\n\n\"Meile pole teada, mis asitõendeid ja mis informatsiooni proua May kasutas eile suheldes oma Euroopa kolleegidega. Me ei tea ka, kui palju informatsiooni Salisbury intsidenti kohta Ühendkuningriigil on. Me ei tea ka, mis seal tegelikult toimus,\" lisas Peskov.\n\nSeetõttu \"ei saa me lihtsalt otsustada, mis sellise reaktsiooni põhjustas\", lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa katsetele alustada dialoogi Ühendkuningriigiga Sergei Skripali juhtumi üle pole vastatud, teatas Kreml laupäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste jalgpallikoondis langes FIFA edetabelis Mali kõrvale\n\n## Põhitekst:\n\nTabeli esikümne moodustavad paremusjärjekorras USA (koht jäi samaks), Inglismaa (+1), Saksamaa (-1), Kanada (+1), Prantsusmaa (+1), Austraalia (-2), Holland (0), Brasiilia (0), Rootsi (+1) ja Põhja-Korea (+1), vahendab Soccernet.ee.\n\nEesti lähinaabritest paikneb Venemaa 26. (-1), Soome 28. (0), Läti 87. (-5) ja Leedu 91. (-5) kohal.\n\nEesti naiskonna parim positsioon läbi aegade on olnud 71. (aastal 2013) ja halvim 94. (2007).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmine kord rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) maailma naiste koondiste edetabelis viis kohta tõusnud Eesti tegi nüüd viiekohalise languse ja jagab Maliga 82. positsiooni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMaik-Kalev Kotsar esindab sel suvel Eesti korvpallikoondist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rääkisin treeneriga ja otsustasin, et esindan koondist sel suvel,\" teatas Kotsar Õhtulehele.\n\nEelmisel kevadel jõudsid Kotsar ja South Carolina NCAA nelja parema meeskonna finaalturniirile, tänavu enam sama hästi ei läinud.\n\nEelmisel suvel jäi Kotsar koondisemängude ajal individuaalse töö tegemiseks Ameerikasse.\n\nKoondiselaagrisse tuleb ka teine ookeani taga õppiv pikk korvpallur, Wichita State'i ülikooli lõpetav Rauno Nurger.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ookeanitaguses tudengiliigas NCAA South Carolina ülikooli esindav Maik-Kalev Kotsar teatas, et liitub suvel Eesti korvpallikoondisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nStsenarist Gert Kiiler EFTA-st: ühe kanali üleolekut me enam näha ei saa\n\n## Põhitekst:\n\nIgasugune ennustamine on muidugi tänamatu tegevus. Teadmata, millised on EFTA täpsed žürii valikukriteeriumid, oleks see ikkagi üsna huupi pakkumine. Seepärast ei hakka ma konkreetseid nimesid välja käima, kes ja kui palju võidab. Igaühel on kindlasti omad plussid ja miinused.\n\n\"Küllap jagub igale midagi ja kõik on rõõmsad.\"\n\nVaadates aga, kui ühtlaselt on tänavu meie kolme telekanali toodang kategooriates jaotunud, siis julgen ennustada, et sellist ühe kanali ehk ETV üleolekut nagu oli mullu, me enam näha ei saa. Usun, et küllap jagub igale midagi ja kõik on rõõmsad.\n\nHeites pilgu möödunud aasta Eesti telesarjade maastikule, siis laias laastus oli kõik endine. Tooni andsid aastaid kestnud veteransarjad, millele lisandus paar-kolm uut asja. Ühtpidi näitab see, et meie kanalid kardavad uute lugudega eksperimenteerida, teistpidi jällegi, kui mingi asi töötab hästi, siis miks hakata seda lõhkuma. Kuna raha on meie teleturul parasjagu nii palju (loe: vähe) nagu teda on, siis kahjuks palju uusi asju vanade kõrvale ei mahu. Et aga tänavuses sarjade esikolmikus on koguni kaks värsket asja (\"Lotte lood\" ja \"Merivälja\"), siis võib-olla annab see ka telekanalitele mõtteainet, et uut ei ole vaja karta.\n\nETV poolt kandideerib parima sarja tiitlile \"Lotte lood\"\n\nSügishooaeg 2018\n\nKa käesolev aasta ei paista suuri muudatusi toovat, kui üks erand muidugi välja arvata. Selleks on loomulikult sügisel ETV ekraanile jõudev EV 100 raames valminud \"Pank\". Eesti mõistes enneolematult suure raha eest tehtud sari lihtsalt võistleb sootuks teistes kategooriates ja ükskõik kui palju ka ülejäänud sarjatootjad ei pingutaks, sellist kvaliteeti ei ole võimalik saavutada. See on muidugi nüüd etteruttavalt kiidetud, aga seni meediasse jõudnud info põhjal saab selliseid ootusi hellitada. Igaks juhuks ütlen täpsustuseks, et eelkõige tähendab see tavalisest viis korda suurem raha seda, et on viis korda rohkem aega. Mida rohkem aega, seda läbimõeldumalt ja kvaliteetsemalt saab aga asja teha.\n\nSamas on seda erilist rahastust ja suurt ettevõtmist \"Pangaga\" seoses nii palju kedratud ja ootused suureks aetud, et kardetavalt vaadatakse sarja ka palju nõudlikuma pilguga, stiilis \"noh, sihukse asja tegite siis sellise raha eest!\".\n\n\"Kui välismaa tegijatele öelda, mis vahenditega me oleme sellised tulemused saavutanud, siis kukub neil arvatavasti suu lahti.\"\n\nMeie telesarjade maastikku iseloomustab viimasel ajal ka see, et järjest rohkem pööratakse pilku minevikku. Kui kõigepealt oli \"Tuulepealne maa\" ja mõni aasta hiljem alustas \"ENSV\", siis nüüd oli \"Merivälja\", on \"Litsid\" ja tuleb \"Pank\". Kas on tegijatel meie kaasajaprobleemid tüütavaks muutunud või on tegijail lihtsalt nostalgia teatud varasema ajalooperioodi vastu, mine võta kinni.\n\nEFTA 2017 parim sari oli \"ENSV\" Autor: Rene Suurkaev / ERR\n\nKui võrrelda meie sarju muu maailma omadega, siis muidugi paistab rahanappus igast küljest välja. Aga ma usun, et kui neile samadele välismaa tegijatele öelda, mis vahenditega me oleme sellised tulemused saavutanud, siis kukub neil arvatavasti suu lahti. Seal ei viitsiks keegi üldse sellistes tingimustes jamama hakata. Ja ma olen kindel, et kodumaine vaataja annab selle kasinuse ka kenasti tegijaile andeks, kui sarjades räägitavad lood vaatajale korda lähevad. Sest need on ju pildid meie endi elust.\n\nEFTA telenominentidega saad tutvuda SIIN.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õhtul jagatakse Eesti filmi ja teleauhindu EFTA-sid. Möödunud aasta parimaks seriaaliks nimetatud \"ENSV\" stsenarist Gert Kiiler vaatas ERR Menu palvel möödunud telehooajale tagasi ja rääkis Eesti telemaastiku olevikust ning tulevikust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nWozniacki ja Djokovic langesid Miamis konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nWozniacki võitis maailma 82. reketi, Puerto Rico mängija Monica Puigi vastu avaseti kõigest 25 minutiga 6:0, seejärel sai aga Rio olümpiavõitja mängu tagasi, murdes teises setis Wozniacki servi ja minnes 4:2 juhtima. Puig suutis edu hoida ja võitis seti 6:4. Otsustavas setis läks Puig 2:0 juhtima ja võitis samuti 6:4.\n\nKuuendana asetatud lätlanna Jelena Ostapenko oli 6:4, 6:4 parem ungarlanna Timea Babosist, 8. paigutatud ameeriklanna Venus Williams sai 7:5, 6:4 jagu venelanna Natalja Vihljantsevast ja 9. asetusega tšehhita Petra Kvitova alistas 7:5, 3:6, 6:3 valgevenelanna Arina Sabalenka.\n\nNagu eelmise nädala Indian Wellsi võitja Naomi Osaka, kaotas teises ringis ka Indian Wellsi finalist, Miamis 19. asetatud venelanna Darja Kasatkina, kes jäi 6:3, 2:6, 2:6 alla läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud USA-d esindavale Sofia Keninile. 15. paigutatud prantslanna Kristina Mladenovic kaotas 6:3, 4:6, 2:6 horvaatlanna Petra Marticile ning 16. asetusega ameeriklanna CoCo Vandeweghe pidi tunnistama kaasmaalanna Danielle Collinsi 6:3, 1:6, 6:1 paremust. Collins alustas samuti turniiri kvalifikatsioonist.\n\nMeeste Mastersil piirdus Indian Wellsi turniiril vigastuspausilt naasnud endine esireket, Miamis 9. asetatud Novak Djokovic teise ringiga, jäädes 3:6, 4:6 alla prantslasele Benoit Paire’ile. 7. paigutusega belglane David Goffin võitis maailma 80. reketi Joa Sousa vastu vaid ühe geimi ehk portugallane võitis kohtumise 6:0, 6:1. 12. asetusega hispaanlane Roberto Bautista Agut pidi tunnistama maailma edetabelis 176. real paikneva ameeriklase Michael Mmohi 7:6 (4), 2:6, 6:4 paremust.\n\nArgentiinlane Juan Martin del Potro jätkas võidulainel, alistades 6:4, 5:7, 6:2 hollandlase Robin Haase. Indian Wellsi finaalis maailma esireketi Roger Federeri alistanud Del Potro on nüüd võitnud 12 järjestikust kohtumist.\n\nTeisena asetatud horvaat Marin Cilic oli 7:5, 6:3 parem prantslasest Pierre-Hugues Herbert’ist ning 3. paigutusega bulgaarlane Grigor Dimitrov sai 4:6, 6:2, 6:1 jagu sakslasest Maximilian Martererist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Miamis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril pidi teise ringi järel reketid kokku pakkima tänavune Austraalia lahtiste võitja, maailma edetabelis teisel real paiknev taanlanna Caroline Wozniacki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKiivikas avas juubelihooaja võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKiivikas tegi esimese võistluse 1993. aastal Eesti ,eistrivõistlustel ning ta on olnud laval järjepidevalt 25 aastat. Käesolev võistlus on tema sportlaskarjääri 158. võistlus, mis on erakordne number kulturismis ka maailmamastaabis.\n\nEestit esindas President Santoja Cup võistlusel ka Andra Vagur, kes saavutas bikiinifitnessi -169 cm kategoorias 4. koha ning Õnnela Raudsepp, kes saavutas wellness fitnessi +163 cm kategoorias 4. koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalalõpul Kreekas toimuval President Santonja Cup võistlusel juubelihooaega alustanud Ott Kiivikas võitis meeste masters kulturismis avatud kategooria ning saavutas teise koha meeste kulturismis kaalukategoorias -85 kg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas kohendaks võimule saades tulumaksureformi, maakondlikku transporti\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena tõi ta välja maksupoliitika. \"Oleme kokku leppinud, et 500 eurot maksuvaba tulu ei lähe keegi puutuma – see peaks olema kõigile. Ülejäänu osas on meie seisukoht: selge ja lihtne maksusüsteem, mis ei pärsi ettevõtlikkust.\"\n\nTeine suur asi, millega ta kuidagi nõus ei ole, on Eesti vabariigi õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seamine. \"Pean siin silmas okupatsioonikahjude hüvitamist – see tähendab omaksvõtmist, nagu oleks Eesti vabariik need kahjud tekitanud. Ei ole. Ka VEB-fondi teema, mida osa riigikogus taga ajab, on kohtust läbi käinud.\"\n\nVõimule pääsedes muudaks Reformierakond veel ära tasuta maakondliku ühistranspordi. \"Bussid ei vii sellest kohast, kust nad tahavad sõita, sinna, kuhu neil on vaja, sel kellaajal, kui vaja.\"\n\n\"Kui muudetakse tasuta olevaks see, mida keegi sellisel kujul ei vaja, ei lähe inimeste kulutused transpordile väiksemaks. Nad peavad ikkagi autot kasutama. Kaotavad konkurentsiolukorras töötavad kommertsliinid – need võivad minna pankrotti. Ma ei näe tasuta transpordis midagi positiivset,\" lisas ta.\n\nKogu intervjuud saab lugeda Lääne Elust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aprillis Reformierakonna juhtimise üle võttev Kaja Kallas nimetas Lääne Elule antud intervjuus praeguse valitsuse otsuseid, millele Reformierakond võimule saades tagasikäigu annaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljulaid: Eestis määrab edukuse töötahe, mitte päritolu\n\n## Põhitekst:\n\n„Eks ka minu koolipõlves oli neid, kel liikus rohkem raha või kodust kaasa pandud toitu kui teistel. Aga võin kinnitada, et see ei määranud minu kursusekaaslaste või teiste meie teaduskonna üliõpilaste akadeemilist või hilisemat elulist edu või ebaedu. Määras ikka enda tahe,“ rääkis riigipea ja tõi näiteks, kuidas nii võis üksikema lapsest saada vabalt professor või tavalisest Haapsalu poisist suurettevõtja.\n\n„Eestis ei ole kivistunud eliiti. Jah, ka meil leidub mitu põlve järgemööda edukaid ettevõtjaid, poliitikuid, kunstnikke ja kirjanikke, aga sel pole pistmist võimaluste monopoliseerumisega kitsa ühiskonnakihi kätte,“ selgitas president Kaljulaid.\n\nTa lisas, et täna viib haridus Lasnamäelt või Mustamäelt sama kaugele kui lõputunnistus Inglise kolledžist või Prantsuse lütseumist ja ka väikelinna koolist saame kaasa korraliku inglise keele, mis lubab kandideerida rahvusvaheliselt õpikohtade nimel. „Eestis saab igaühest saada keegi. Kui ta õpib ja kui ta julgeb. Mina tahan, et see jääks igavesti nii.“\n\n„Võrdsusele suunatud hariduskeskkond on järgmine, mida peame kaitsma – igal lapsel peab olema võimalus. Ja siit edasi – igaüks vastavalt enda huvidele ja lootustele siin elus. Omatahtsi,“ ütles president Kersti Kaljulaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid rääkis täna ideedekonverentsil TEDxLasnamäe, et Eestis määrab igaühe edukuse töötahe, mitte päritolu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMärjamaal on häiritud Vikerraadio kuulamine\n\n## Põhitekst:\n\nRikke kõrvaldamiseni tasub proovida Koeru sagedust (105,1) või Tallinna sagedust (104,1).\n\nERR vabandab kuulajate ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saatjarikke tõttu on häiritud Vikerraadio edastamine Märjamaa ümbruses.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nStoch teenis karjääri 30. MK-etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nStoch hüppas 245 ja 234 meetrit ning kogus 455,9 punkti, teine oli norralane Johann Andre Forfang 452,2 punktiga ja kolmas austerlane Stefan Kraft 443 punktiga.\n\n30-aastane Stoch, kes oli MK-sarja üldvõidu juba kindlustanud, on sel hooajal võitnud nüüd kaheksa etappi.\n\nLaupäeval on Planicas kavas meeskondlik võistlus ja hooajale tõmmatakse joon alla pühapäevase individuaalvõistlusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suusahüpete MK-sarja finaaletapil Sloveenias Planicas võidutses reede õhtul poolakas Kamil Stoch, kellele see oli karjääri 30. MK-etapi esikoht.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ naiskond liikus kerge vaevaga poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nNeljapäevase 3:0 (15, 13, 17) võidu järel ei loovutanud põhiturniiri kolmas TTÜ/Tradehouse ka veerandfinaalseeria teises vaatuses Audentese SG/Noortekoondisele geimi, saavutades põhiturniiri kuuenda naiskonna üle 3:0 (13, 19, 17) võidu. Seega kestis kordusmäng nelja punkti võrra kauem, sest päev varem sai Audentese SG/Noortekoondis kokku 45 punkti, vahendab volley.ee.\n\nOktoobrikuu parim mängija Hanna Pajula sai võitjate resultatiivseimana kirja 15 (+11) punkti. Kahekohalise resultaadini jõudis ka veebruaris parimaks tunnistatud Kristel Moor, kes tõi kasuteguri +8 juures 13 punkti. Mari-Liis Graumann aitas võitjaid üheksa silmaga. Sarnaselt neljapäevasele osutus kaotajate resultatiivseimaks Eva Liisa Kuivonen, kelle arvele kirjutati kordusmängus 10 punkti, kuid kelle kasutegur oli -3. Kogu võistkonnana jäi Audentese SG/Noortekoondis 14-ga miinusesse, TTÜ omakorda 24-ga plussi.\n\nTaaskord oli Audentese SG/Noortekoondis TTÜ-st pallingu vastuvõtul täpsem (44,1%-32,5%), kuid jäi rünnakul vastasele selgelt alla (21,2%-35,9%). Blokis olid TTÜ edunumbrid 11-4 ja pallingul 10-4.\n\nLisaks TTÜ/Tradehouse`ile on koha poolfinaalis taganud põhiturniiri kaks edukamat Tartu Ülikool/Eeden ja Tallinna Ülikool. Teises veerandfinaalpaaris selgitavad viimase poolfinalisti põhiturniiril neljanda koha saavutanud tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service ja põhiturniiril viiendaks tulnud Famila/Võru Võrkpalliklubi. Seeria avatakse laupäeval kell 16 Kohila Spordikompleksis, teistkordselt kohtutakse pühapäeval kell 13 Võru Kreutzwaldi tn 16 võimlas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel selgus naiste meistriliigas kolmas poolfinalist, kui TTÜ/Tradehouse võitis veerandfinaalseeria teises kohtumises Audentese SG/Noortekoondise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHamilton näitas hooaja avaetapi kvalifikatsioonis võimu\n\n## Põhitekst:\n\nEnne viimast sessiooni mahtus esikolmik – Hamilton, Sebastian Vettel (Ferrari) ja Max Verstappen (Red Bull) – vaid 0,061 sekundi sisse, aga Hamilton polnud veel enda lõppsõna öelnud.\n\nBritt sõitis viimasel katsel välja aja 1.21,164 ning teisele positsioonile tõusis Kimi Räikkönen (Ferrari), kaotades Hamiltonile 0,664 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja Räikköneni tiimikaaslane Vettel (+0,674).\n\nNeljas oli Verstappen (+0,715) ja viies Daniel Ricciardo (Red Bull, +0,988).\n\nTegemist on rekordilise seitsmenda korraga, kui Hamilton on Austraalias parima stardipositsiooni välja sõitnud. \"Võiks ju arvata, et meie tulemusi vaadates on see täiesti tavaline asi, aga ei ole, see oli väga tihe rebimine, mul süda puperdab!\" kommenteeris Hamilton. \"Mind üllatas, kui kiired olid Ferrarid.\"\n\nHamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas aga tegi viimasel sessioonil avarii ega saanud kvalifikatsiooni lõpuni sõita, õnneks soomlane ise vigastada ei saanud. Bottas stardib pühapäeval kümnendalt kohalt.\n\nUuendusena ei alga pühapäevased sõidud enam täistunnil, vaid kümme minutit hiljem, hooaja avaetapp Austraalias algab pühapäeva hommikul Eesti aja järgi kell 8.10.\n\n???? END OF QUALIFYING ????\nTOP TEN\nHAM\nRAI\nVET\nVER\nRIC\nMAG\nGRO\nHUL\nSAI\nBOT\n# #Quali #AusGP #F1 pic.twitter.com/PSg9UD4XUr\n\n— Formula 1 (@F1) March 24, 2018\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja hooaja esimesel etapil Austraalias Melbourne’is oli kvalifikatsioonis kiireim tiitlikaitsja Lewis Hamilton (Mercedes).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPlatsile naasnud Stephen Curry sai kohe uuesti vigastada\n\n## Põhitekst:\n\nHüppeliigesevigastuse tõttu kuus mängu vahele jätma pidanud Curry naasis platsile Atlanta Hawksi vastu ja viskas 25 minutiga 29 punkti, kolmandal veerandajal aga põrkas ta kokku tiimikaaslase JaVale McGeega ja vigastas põlve. Curry lonkas pingile ja sealt edasi riietusruumi, kust ta enam mängu tagasi ei tulnudki.\n\nPärast 106:94 võidetud kohtumist teatas Warriors, et Curry vigastas parema jala põlvekõõluseid ja talle tehakse laupäeval põhjalik uuring.\n\nTulemused:\nIndiana – LA Clippers 109:014\nWashington – Denver 100:108\nCleveland – Phoenix 120:95\nNew York – Minnesota 104:108\nToronto – Brooklyn 116:112\nChicago – Milwaukee 105:118\nOklahoma City – Miami 105:99\nSan Antonio – Utah 124:120 la.\nPortland – Boston 100:105\nGolden State – Atlanta 106:94\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA sai võistluspausilt naasnud Golden State Warriorsi staar Stephen Curry taas vigastada, tehes sel korral liiga parema jala põlvele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIRL pakub Simsonile ositi tasuta ühistransporti\n\n## Põhitekst:\n\n\"See on meie erakonna kompromissettepanek,\" ütles Postimehele IRL-i riigikogu fraktsiooni liige Andres Metsoja, ent seni on minister kõik pakkumised tagasi lükanud.\n\nIRLi ettepanek tuleb viimasel minutil, sest tasuta maakondliku ühistranspordi kehtestamine venib kuude viisi just valitsuspartnerite erimeelsuste tõttu. Näiteks pidi minister Simsoni piletihinnamäärus algsete lubaduste järgi valmis olema jaanuariks, ent seda pole alla kirjutatud tänini.\n\n\"Valitsuse tegevuskavas, mis on kinnitatud 22. detsembril 2016, on selge sõnaga öeldud, et tänavu juuliks tuleb ellu viia avalike maakonnaliinide tasuta sõidu õiguse ja bussidesse validaatorite soetamise projekt ning selle eest vastutab majandus- ja taristuminister,\" kommenteeris Simson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Minister Kadri Simsoni (KE) tasuta ühistranspordi plaani suhtes kriitiline koalitsioonipartner IRL käis välja oma ettepaneku: tasuta võiksid juulist bussides üle Eesti saada sõita kuni 19-aastased õpilased ning pensionärid. Tööealised peaksid bussipileti ostma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nBamberg kustutas Malaga play-off’i lootuse\n\n## Põhitekst:\n\nBrose mängis küll maha 17-punktilise edu ja 32 sekundit enne normaalaja lõppu suutis Unicaja vahe ühele punktile vähendada, aga lõppuks võttis võidu siiski kodupubliku ees mänginud Bambergi klubi.\n\nVõitjate parim oli Ricky Hickman 28 punktiga, Unicaja eest viskas Nemanja Nedovic 26 punkti.\n\nNii Bambergil kui Malagal on nüüd kirjas 11 võitu ja 17 kaotust, Bamberg on tabelis kümnes ja Malaga 13. kohal.\n\nKoha play-off ’is on taganud seitse meeskonda, neist Fenerbahce ja Olympiakos tagasid viimase vooru võiduga koduväljakueelise.\n\nReedesed tulemused:\nHimki – Moskva CSKA 73:90\nBamberg – Unicaja 93:88\nOlympiakos – Anadolu Efes 89:82\nBarcelona – Baskonia 73:86\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli Euroliigas teenis Bambergi Brose kodusaalis viienda järjestikuse võidu, alistades Malaga Unicaja 93:88. Sellega tõmmati kriips peale Hispaania klubi väiksemalegi võimalusele play-off ’i jõuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n“Hea Eesti isa” erinevate riigikordade ajal\n\n## Põhitekst:\n\nIsad peavad nüüd lastega koju jääma, nii otsustas Riigikogu 2017. aasta detsembris. Kui väikelaste isad just neile mõeldud vanemahüvitisega kaetud lapsele pühendumise kuud ei kasuta, jäävad pered vastavast toetusest ilma. Nn isakuu kehtestamisega ja rahalise karistusega selle ignoreerijatele, sekkub riik jõuliselt sugude tööjaotusesse Eestis. Eesmärk on ühelt poolt tugevdada emade professionaalset positsiooni ning teisalt, tuua isad, kes seni on väikelapse hooldamisel pahatihti puudunud, koju, laste juurde.\n\nLõppkokkuvõttes otsustab enamus ühtemoodi\nOlukorras, kus meeste osa laste eest hoolitsemisel on tagasihoidlik, pean isade mähkmevahetuste, söögi- ja unekordade argipäeva tõmbamise poliitikat revolutsiooniliseks. Tõsi, tegelikult võivad isad juba 2004. aastast, mil vanemahüvitis kehtestati, pühenduda hoopis pikemaks ajaks kui 30 päevaks lastele; paraku küündib meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas senise liberaalse, peredele otsustusõiguse jätva süsteemi tulemusel 8,5 protsendini. Iga pere otsustab eraldi ja lõppkokkuvõttes 91,5% ühtmoodi, et emad on peamised lapse hoidjad. Mis sest, et vanemahüvitis on 18 kuud pikk ja Eesti emad imetavad keskmiselt alla aasta.\n\nUue riikliku tellimuse konteksti asetamiseks tuleb mainida, et pooled abielud ja tõenäoliselt ka kooselud lahutatakse Eestis ning nendest sündinud lapsed kasvavad harilikult üles kas üksnes või valdavalt ema juures. Heal juhul võtab ema uue mehe, kes hoolitseb naise varasemast kooselust pärit poegade-tütarde eest. Seega on oma lastest eemalolevad isad Eestis massinähtus.\n\nUued ootused\nTeisalt, vaadates veidi lähiajalukku, selgub, et isad, lahutatud või mitte, on ikka ühel või teisel moel puudunud. Ka füüsiliselt kohal olev isa võis taanduda laste teenindamisest ja kasvatamisest (v.a ehk karistamisest) kui naiste tööst. Ootuski, et isa oleks laste jaoks olemas samaväärselt emaga, on uus.\n\nVäga põnev on see, kuidas „isakuu poliitikas“ manifesteeruvad uued ühiskondlikud ootused Eesti meeste ühiskondlikule positsioonile mõjuvad. On ju kodu reeglina naiste pärusmaa ja sealne, sageli rutiinne töö enamjaolt tunnustamata. Ja kuidas sobituvad „pehmed“ ootused Eestis domineeriva arusaamaga mehe edust? Algatuseks kommenteerin ehk lünklikult ja ilma tõsikindluse taotluseta isade kohalolekut ja ühiskondlikke ootuseid “heale isale” viimaste riigikordade ajal. Peatun ka mõnel ühiskondlik-tehnoloogilisel arengul, mille tõttu sai üldse esile kerkida tänane ideaal, et isa peaks lapsehoiul emaga võrdselt käed külge panema.\n\nSootud seltsimehed sotsialistlikus „lapsevanemriigis“\nNõukogude ajal võttis suure osa lapsevanema rollist enda kanda riik, mitte emad, rääkimata isadest. Lapsi hoidsid professionaalsed kasvatajad, õpetajad ja sotstöötajad sõimes, seejärel lasteaias, koolis, pioneerilaagris, malevas. Sotsialistlik hiidriik vajas tööjõus naisi tehastesse ja põllule ning vabastas nad selleks lastehoiukoormast. Üldise töökohustusega riigis käisid emad, rääkimata isadest, täiskoormusega tööl. Kooli- ja töökohustus ja suhteliselt väikesed palgaerinevused (loe: üleüldine vaesus) tähendas, et naistel oli elukutse ja isiklik sissetulek, mis polnud kuigivõrd madalam meeste keskmisest. Nõukogude naisel oli enneolematult hea võimalus professionaalseks eneseteoseks ning majanduslik iseseisvus oma isast ja mehest. Rasestumisvastased vahendid jäid vähestele kättesaadavateks, kuid raseduse katkestamine ja abielu lahutamine levisid, suurendades naiste kontrolli oma keha ja järglaste üle. Riik defineeris vanemad eelkõige sootute seltsimeeste, mitte naiste ja meeste, emade ja isadena.\n\nSööklate eelistamisele perede toitlustajana viitavad ka stalinistlike majade ja hruštšovkade köögikriipsakad, kuhu ei mahtunudki pere koos sööma. Autor: Kollaaži tegid Brit Pavelson ja Maarja Jullinen\n\nSotsialistlikus „lapsevanemriigis“ polnud ette nähtud ka kodus perele toiduvalmistamist, kui lapsehoiu kõrval teist rutiinset töömahukat kodust tegevust, mis lasub muudes ühiskonnakorraldustest peamiselt naistel. Sööklate eelistamisele perede toitlustajana viitavad ka stalinistlike majade ja hruštšovkade köögikriipsakad, kuhu ei mahtunudki pere koos sööma. Tõsi, tollases defitsiidireaalsuses kulutasid naised lugematul arvul tunde poejärjekordades ja köökides, võludes aasta-aastalt mitte millestki perele lõunat; kuid see ebakõla ideaali ja tegelikkuse vahel pidi kaduma kommunismi saabudes.\n\nLisaks universaalsele lastehoiulahendusele ja sööklate võrgule „aitas“ sotsialistlik lapsevanemriik (emasid) sellega, et kehtestas lastetusmaksu ning kohustas tööandjaid pidama pere maha jätnud vanemate (valdavalt ikkagi isade) alimendid nende palgast otse maha.\n\nWabariigi meessoost leivateenijad\nEsimese Eesti Vabariigi ajal ei pruukinud isad aktiivsemalt laste eest hoolitseda kui okupatsiooniaastatel. Industrialiseerimise ja urbaniseerimise lainel linnadesse koondunud peredes oli sooline tööjaotus sageli küllaltki konservatiivne. Mehed töötasid tehastes ja riigiasutustes naistest sagedamini. Kui üldse rääkida Eesti ajaloos sissetulekust, mis on piisavalt kõrge, et sellega terve pere toita, oli Eesti Wabariik vast sellele ideaalile kõige lähemal. Meessoost leivateenija oli maag, sest suutis hommikul kodust lahkudes muuta päeva lõpuks oma lihasjõu või teadmised Eesti markadeks. Sellises peremudelis sõltus pereisa professionaalsest staatusest ja palgast kogu pere ühiskondlik väärikus ja majanduslik toimetulek.\n\nNaiste haridustase küll tõusis võrreldes eelindustriaalse elukorraldusega, kuid paljud naised töötasid väljaspool kodu kas osaajaga või jäid pärast laste sündi koduperenaisteks. Teenijannade ja hoidjate pidamine käis üle jõu ning sõimede ja lasteaedade süsteem tekkis alles Nõukogude okupatsiooni ajal. Nii tähendas lapse sünd ema karjääri külmutamist kui mitte lõppu. Rasestumisvastaseid vahendeid, mis lubanuks seksuaalelu elavatel naistel kontrollida millal ja palju lapsi saada, polnud leiutatud. Seega lükkasid linnapreilid sada aastat tagasi “laste- ja pereorjust” edasi, abielludes hiljem ning saades lühema viljaka perioodi tõttu vähem järglasi.\n\nLuges pereisa heatahtlikkus\nPereisa heatahtlikkusest sõltus ka perenaise ja laste vaimne heaolu. Perevägivalla mõistet tollal vast ei eksisteerinud ja vastavat politseistatistikat ei saanud tekkida. Praegu teame, et sõltuvussuhtes naised elavad suuremas paarisuhtevägivalla riskis ja neil on väga raske oma “leivaisa vastu” pöörata.\n\nIdeaal võis olla pereidüll, kus leivateenija tuli töölt, kenal, haritud, kuid mitte ülemäära isepäisel naisel supitirin juba laual hakkamas, madrusekostüümis lapsed vaikselt ootamas, kuni isa laua taha istub, et siis talle viisakalt oma edusamme koolis raporteerida. Meessoost leivateenija oli peres autoriteet, keda teietada, ning vajadusel ka laste (ja naise) distsiplineerija, kuid ehk mitte tänases mõttes hell ja osalev isa.\n\nMeenutan, et 1990ndate alguses proovisid nii mõnedki Eesti pered naasta sellise „normaalsuse“ juurde, võttes eeskujuks retrospektiivse kujutelma okupatsioonieelse „kuldaja“ elukorraldusest (ning USA koduperenaised).\n\nKuid peagi selgus, et meessoost leivateenija ja koduperenaise mudel lihtsalt ei tööta meil. Eesti sarnaneb pigem Põhjalaga, kus ootustele vastava elatustaseme saavutamiseks peavad ka naised töötama, ja siinse madala palgataseme tõttu harilikult täiskoormusega. Võimalik ka, et selline kujutlus Eesti Wabariigi-aegsest elust on suuresti illusioon. Küllap oli 20. sajandi alguseski palju peresid, kes ei vastanud sellele ideaalile, nt üksikemaga pered, lihtsamat tööd tegeva pereisaga pered jne.\n\nPeagi selgus, et meessoost leivateenija ja koduperenaise mudel lihtsalt ei tööta meil. Autor: Kollaaži tegid Brit Pavelson ja Maarja Jullinen\n\nOtsekui vanajumal kirikus\nTaludes, põhimõtteliselt eelindustriaalses elukorralduses ka veel Eesti Wabariigi ajal, oli isa/mees füüsiliselt kohal. Meeste ja naiste argisfäärid polnud eristatud. Emad-isad, muuseas ka lapsed töötasid enam-vähem külg külje kõrval talus, põllul ja heinamaal. Meeste tööde naiste töödest väärtuslikumaks pidamise võimalust piiras ka raha vähene liikumine. Ei olnud nõnda, et mees toob linnast raha koju ja kodakondsed kummardavad teda selle müsteeriumi ees.\n\nSamas, laps “rääkis, kui kana pissis“, seisis toidulaua ääres püsti ja sõi pärast vanemaid inimesi. Isa oli autoriteet ja karistaja, kelle roll kodus vastas Vanajumale kirikus. Ei tea, kui hästi sellise autoritaarsusega sobis õrn ja tähelepanelik ja lõputult kannatlik isadus, mida tänapäeva meestelt oodatakse.\n\nPereliikmete roll laste üleskasvatamisel muutub pidevalt\nKa laps olla tähendas midagi muud kui tänapäeval. Rasestumisvastaseid vahendeid polnud. Palju inimesi sündis ja suri täisikka jõudmata. Lisaks hügieeni ja meditsiini madalale arengutasemele võis selles olla oma osa sellelgi, et lapsi ei poputatud nagu tänapäeval. Täiskasvanu väärtus oli hoopis kõrgem lapse omast, temasse olid tehtud suuremad investeeringud ja ta oli nakkushaiguste kiuste eluvõimeliseks osutunud. Täiskasvanul oli ka suurem tööjõud. Kultuurilist arusaama lapse õigusest muretule lapsepõlvele polnud veel tekkinud ning lapsehoidu ei mõtestatud meeletult suure ja vastutusrikka tööna nagu tänapäeval. Laste hoidmise koorem jaotus ühtlasemalt laiendatud talupere liikmete vahel. Emast enamgi kohal ja vastutav võis olla poolpime vanaema või vanemad õed-vennad.\n\nSeega, vaadates paari viimast ajastut Eestis näeme, et isade, emade, teiste pereliikmete ja riigi „õige“ roll laste üleskasvatamisel on pidevalt muutunud. Nii võis isa, kes eelistas mähkmete vahetamisele ajalehte lugeda, või isa, kes ei talunud vastuvaidlemist ja andis sõnakatele põngerjatele rihma, vastata täiuslikult oma ajastu isaideaalile. Praegusaegseid kriteeriume ei saa kohaldada endisaegsete isade hukkamõistmiseks.\n\nJeesusliku isaideaali esilekerkimise eeltingimused\nTänane, jeesuslik, teine-põsk-ette, hands on isaideaal on revolutsiooniline. Selle esilekerkimine eeldas tervet hulka makrotasandi protsesse. Märkamatult ja pöördumatult on see areng võtnud mehelt/isalt karistava ja eksimatu Vanajumala positsiooni, kellest kogu pere sõltub. Nimetan mõnda protsessi, mis lubab mehel „langeda“ partnerina naise kõrvale, selle asemel, et kõrguda jumalana tema ja laste kohal. Nimelt pole hoolitsevat isadust iseseisva naiseta.\n\nEsiteks tuleb rõhutada naiste massilist liikumist tööturule ja kõrgkoolidesse Nõukogude Eestis ning nende professionaalset ja majanduslikku iseseisvumist meestest/isadest. Oluline on ka ühiskondliku paanika lakkamine lahutuste ümber – lahutatud naine on tavaline naine ja vallaslaps pole küla põlata ja kiusata. Üle ei saa tähtsustada rasestumisvastaste vahendite, eelkõige tablettide kättesaadavaks muutumist, mis võimaldab naistel kontrollida, kui palju lapsi nad saavad ja kui paljude inimeseks kasvatamise eest vastutavad koos isaga või siis üksi. Üle ei saa tähtsustada Eesti suhteliselt kättesaadavat ja üldiselt väga kvaliteetset väikelastehoiusüsteemi, mis kujunes välja Nõukogude ajal ja mille Eesti Vabariik on säilitanud. Taasiseseisvumise perioodist mainiksin asendus-sissetuleku kehtestamist lapse esimeseks 1,5 aastaks (vanemahüvitisega kaetud lapsehoolduspuhkus), mis sobib hästi ka üksikemadele. Väiksemat rolli isarolli ümberdefineerimisel on mänginud kunstlik viljastamine ja doonorseemneraku kasutamine. Kõige viimase aja arenguna meenub lähisuhtevägivalla avalik hukkamõist.\n\nAbielunaised ei keerle enam paljunemisrattas\nKõik need teadustehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud on muutnud naist järjest sõltumatuks meessoost eeskostjast, kaitsjast ja „omanikust“. Selline sõltumine oli paratamatu ajal, mil naine kandis-sünnitas-imetas-kandis-sünnitas …; mõned esiemad kümneid poegi-tütreid elu jooksul. Abielunaised keerlesid selles paljunemisrattas hilisest teismeeast surmani.\n\nPraeguseks on aga nii Eesti naise kui ka mehe olukord kardinaalselt muutunud. Kui naine ei taha lapsi, pole ta otseselt sunnitud neid saama, isegi paarisuhtes elades. Kui naine tahab lapsi, kuid meest mitte – pole katki midagi – saab ka meheta. Kui lapse isa on rumal, vägivaldne või hülgab pere – mis seal ikka, saab ka üksi hakkama. Mehega või meheta, elu läheb edasi. Öeldaksegi, et 20. sajandi üheks suurimaks muutuseks Läänes oli naiste emantsipatsioon. Ja pehme mehelikkus ning „hoolitsev isadus“, kui selle üks avaldumisvorm, vajab kõrvale suhteliselt „kõva“ naiselikkust.\n\nMis saab Eesti mehest?\nKõik need määratult kaalukad protsessid, mis võimaldasid lõputult hooliva ja kannatliku isaideaali teket, soosivad emapilgul eelkõige naisi. Nad vähendavad naiste sõltumist „isandaist“ ning kärbivad meeste ülimust pere- ja soosuhetes. Märkame vast vähem, et need arengusuunad on tegelikult paisutanud ka meeste vabadust. Kui varasematel sajanditel või ka praegu kusagil patriarhaalsemas kultuuris leitakse, et poisist meheks ei sirgu abiellumata, poegade isaks saamata, nais(t)ele-lastele materiaalset heaolu kindlustamata ja neid (teiste meeste eest) kaitsmata, siis meie kultuuriruumis mehi selliste survete alla ei maeta; enam. Lapsi pole (veel)? – õige otsus, maailm ongi ülerahvastatud! Ei teeni hästi? – aga mida Su naine siis sel ajal teeb? Jätsid pere maha – pole just kena, kuid ega keegi sellest sure.\n\nTõdemus enda ajaloolise tähtsuse kaost ühtaegu kurvastab ja vabastab Eesti meest. Ta pole küll enam patriarh nagu ta vaarisa, kuid ta ei ela ka moraalsetes ahelates. Troonilt tõugatul on lubatud osutuda mehena nõrgaks, läbi kukkuda ja uuesti alustada. Ja tal on võimalus meheks olemist ja mehena õnnestumist lakkamatult taas-sisustada, et endale ja teistele „maha müüa“.\n\nKas tegemist on rollikonfliktiga?\nPeale meeste tegelevad „adekvaatse mehe“ ja „hea isa“ komponentide ümberdefineerimisega valdkonna professionaalid nagu näiteks ülikoolide soo- ja perekonnateadlased ja ametnikud sotsiaalministeeriumi perede ja võrdõiguslikkuse eest vastutavates osakondades. Intuitiivselt on see mõte ehk vale, sest hoolitsev isadus seondub eelkõige soosuhetes avangardse, lausa feministlikuga, kuid mõnes mõttes võib hoolitsev isadus ja „isakuu“ toimida konservatiivse strateegiana taastada mehe kaalukam roll peres.\n\nÜks „korralik mees“ võiks ikkagi olla eestvedaja ja juht, autoriteetne – tahtma võtta sõna ja katma vaevata kogu lava. Autor: Kollaaži tegid Brit Pavelson ja Maarja Jullinen\n\nSamas võib uus riiklik tellimus jeesuskristuslikult kannatlikuks isaduseks tekitada meestes rollikonflikti. Eriti pidades silmas, mida on heaks isaks olemine hõlmanud lähiminevikus. „Hoolitsevalt isalt“ / „uuelt mehelt“ oodatakse, et ta planeeriks koos naisega rasestumist; mõtestaks laste kandmist, hüljates ühise lapseootuse ajal poissmehepõlve tervistkahjustavad harjumused; osaleks aktiivselt sünnitusel, lapsehoolduspuhkusel, haige lapse hooldamisel, terve lapse arendamisel – üleüldse kogu lapse edasises elus. Võib julgelt ennustada, et meeste osakaal vanemahüvitise saajate seas suureneb lähiaastail muljetavaldavalt. Jah, riik investeerib siia ühe kuu hüvitise, kuid samas pannakse alus ühiskondlikule normile, mis võib varsti toimida iseenesest, ka ilma rahalise stiimulita.\n\nRohkem ootusi kui ei iial varem\nSamas ei lase meie liberaalne, tarbimiskultuslik ühiskond mehel unustada finantsilist ja professionaalset (eelduse järgi rahvusvahelist) eneseteostust. Võidab ikkagi see, kel on surres kõige rohkem asjul. Ning üks „korralik mees“ võiks ikkagi olla eestvedaja ja juht, autoriteetne – tahtma võtta sõna ja katma vaevata kogu lava. Otsime Jeesuses Jehoova jooni. Seega oodatakse praegusaja isalt korraga pehmeid ja kõvasid väärtuseid ja oskuseid. Seda on mehe jaoks palju. Ehk rohkem, kui ajaloos iial varem.\n\nSaame varsti näha, kas Eesti mees saab lisanduvate ja teineteist täiendavate (loe vastukäivate) ootustega hakkama või paneb veel eredama leegiga enda tervise ja lähedased põlema. Väga põnev oleks teada, kuigi samas ääretult raske mõõta, milliseks võib osutuda uute riiklike/ühiskondlike tellimuste mõju Eesti sündmuskäitumisele, naiste professionaalsele positsioonile, soolisele palgalõhele, lahutusstatistikale, lähisuhtevägivallale jne. Elame-näeme.\n\n(Muidugi, remargi korras – ootame kõike sama ka Eesti emadelt. Aga neile lisandub veel ühiskondlik surve rikkuda loodusseadusi ja jääda igavesti nooreks ja seksikaks.)\n\nArtikkel ilmus algselt Feministeeriumis, mis 2018. aastal kirjutab Feministeerium senisest rohkem meestest ja mehelikkusest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mees muutis oma lihasjõu päeva lõpuks markadeks. Ootustele vastava elatustaseme saavutamiseks peavad ka naised töötama, ja siinse madala palgataseme tõttu harilikult täiskoormusega. „Uuelt mehelt“ oodatakse, et ta planeeriks koos naisega rasestumist. Need on mõned mehe- ja isarollid erinevatest aegadest; neist andis Feministeeriumis ülevaate Marion Pajumets, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi soo- ja rändesotsioloog.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nReps: õpetajatele tuleb rohkem iseseisvust pakkuda\n\n## Põhitekst:\n\n“Õpetajad väärivad rohkem usaldust ja oma töös iseseisvust, kuid peame pakkuma neile ka väga head tuge, et meie haridus oleks jätkuvalt maailma tipus ja areng ei peatuks,” sõnas minister Reps kohtumisel.\n\nHaridusministrid keskendusid kolme päeva jooksul nii õpetajate toetamisele uute metoodikate ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel kui ka õpetaja rahulolu ja nende töö efektiivsuse suurendamise võimalustele.\n\nEesti delegatsioon külastas ka kuutest õppeasutusest koosnevat Baixa-Chiado koolide võrgustikku, kus arutati hariduslike erivajadustega laste toetamist, õppekavade uuendamist ning 21. sajandi oskuste kujundamist. Portugal ja Eesti on küll erinevad riigid, kuid haridusprobleemid on suuresti sarnased.\n\nEestit esindasid lisaks minister Repsile ka Kristi Mikiver haridusministeeriumist, Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ja Eesti koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige Heidi Uustalu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel lõppenud õpetajaameti tippkohtumisel rõhutas minister Mailis Reps Eesti näitel, et õpetajaid on põhjust usaldada ja neile ka õpetamistöös suuremat iseseisvust pakkuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGripp murrab vanureid, riik kaalub juba mitu aastat tasuta vaktsineerimist\n\n## Põhitekst:\n\nSelle nädala seisuga on gripi tagajärjel surnud tänavu 51 inimest, kellest 48 olid 65-aastased ja vanemad. Kõik surnud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, neist keegi polnud vaktsineeritud. Selle tulemusega ületab tänavune aasta nüüd ka ohvrite poolest rekordilist eelmist gripihooaega.\n\nTänavune gripilaine aga raugemise märke veel ei näita. Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise peaspetsialisti ja Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arsti Pille Märtini sõnul kestab haiguspuhangu platoo ehk kõrgeim tase juba kolmandat nädalat. Hinnanguliselt läheb veel nädal-kaks, enne kui haigestumiste ja ka haigusesse surnute arv tasapisi järele hakkab andma.\n\nMöödunud aastal oli gripilaine tipp samaks ajaks juba raugenud, ent haiguspuhang algas ka varem.\n\n\"Tiphooaeg võiks tavaliselt märtsikuuga ühele poole saada,\" ütles Märtin ERR-ile, lisades, et haiguse hooaeg ongi pikk - näiteks möödunud aastal kestis see juunikuuni.\n\nHooldekodud täis vaktsineerimata vanureid\n\nMärtin möönab, et hooldekodudes ja õenduskodudes elavate vanurite ja krooniliste haigete lausvaktsineerimine aitaks grippi suremust kindlasti vähendada - just seal teeb haigus kõige laastavamat tööd, sest inimesed elavad mitmekesi koos ja nii levib nakkus kulutulena, muutudes kiiresti fataalseks. On vaid mõni üksik hooldekodu, kus vanureid vaktsineeritakse. Selle vanuserühma vaktsineerituse tase aga ei ületa keskmist, mis tänavu jääb umbes nelja protsendi piirimaile.\n\n\"Mõte on olnud, et oleks vaja nende tasuta vaktsineerimist,\" möönab Märtin. \"Praegu saab vaktsiini siis, kui selle eest makstkakse, aga see pole laialt levinud praktika. Kus etapis see arutelu praegu täpselt on, ei tea, aga see mõte on veerenud juba paar aastat.\"\n\nArutelu veab sotsiaalministeerium, kes aga tunnistab, et teemaga alustatakse igal aastal otsast. Teisisõnu: praegu ei ole veel midagi öelda, sest ekspertgrupp, kes tugineb 2014. aastast pärinevale Tartu Ülikooli tervishoiutehnoloogiate hindamise raporti tasuta vaktsineerimise kulutõhususe analüüsile, koguneb alles aprilli algul - siis, kui tänavune gripilaine loodetavasti juba raugemise märke näitab. Ehkki sotsiaalministeerium arvutusi ei avalda, möönavad eksperdid, et summad oleksid arvestatavad.\n\n\"Kindlale otsusele ei ole veel jõutud, arutelud jätkuvad. Aprilli algul koguneb ekspertkomisjon, kellel ülesandeks on nõustada sotsiaalministeeriumit riikliku tegevuse rakendamisel ja ajakohastamisel. See ekspertide kogu hakkab seda küsimust uuesti arutama,\" ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber. \"See oleks väga hea, kui oleks võimalik vanemaealistele riigi poolt tasuta vaktsineerimist pakuda, aga tuleb kaaluda eelarve aspekte ja korralduslikke aspekte.\"\n\nVaktsiinidisain nagu moehooaeg\n\nProbleem ehk eelarve aspekt seisneb selles, et vaktsineerimine on väga kallis ja suhteliselt ebatäpne töö, mis käib üsna nagu järgmiseks moehooajaks valmistumine: kuivõrd gripp esineb igal aastal erineva tüvena, tuleb vaktsiin disainida prognoosi alusel ehk sisuliselt ennustades, milline tüvi järgmisel aastal aktiveerub, sest vaktsiin toimib vaid mitu kuud enne haiguspuhangut manustatuna. Alati aga täppi ei lähe ja levima võib hakata hoopis tüvi, mille vastu vaktsiini ei tehtud.\n\nEestis on gripi vastu vaktsineeritus äärmisel madal: möödunud hooajal jäi see kahe protsendi kanti, tänavu ulatub umbes nelja protsendini.\n\nMadal huvi vaktsineerimise vastu on ka üheks põhjuseks, miks vanemaealiste tasuta vaktsineerimise kasuks endiselt otsust tehtud pole: vaktsiinist huvitatute hulka on väga keeruline prognoosida, samas aga on vaktsiin kallis ja seda ei saa kasutada kauem kui ühe hooaja, ikka selle \"moehooaja\" tõttu - aasta hiljem tuleb valmistuda juba järgmiseks gripitüveks, mis vajab uut vaktsiini.\n\nKärt Sõber möönab samas, et tasuta vaktsineerimine tõstaks ilmselt ka huvi selle vastu.\n\nEnt suur kulu pole ainus mure. Ekspertgrupp püüab lahendada veel tervet rida praktilisi küsimusi, enne kui otsuse vastu võtta saab: kuidas vaktsineerida hooldekodudes, kus puudub vaktsineerimiskoolituse läbinud tervishoiutöötaja (mõnedes on, kõigis pole); kuidas jõuavad vaktsiinid hooldekodudeni; kes need vaktsiinid ostab jne.\n\nEhkki kõik küsimused on vaja lahendada, läheb ometi selle kõige peale aega, mille käigus jätkub vanurite kõrge suremus grippi.\n\n\"See arutelu käib hooti. Kuna gripihooaeg on igal aastal hooti, siis käib ka see arutelu hooti. Mitte kõik gripihooajad ei ole olnud sellised, mis lõpevad paljude surmajuhtumite ja haigestumisteega. Mõned hooajad lähevad ka kergemalt,\" põhjendab Sõber, miks ikka veel otsust vanemaealiste tasuta vaktsineerimise kohta pole.\n\nMeditsiinipersonal hoiab lippu kõrgel\n\nVaid meditsiinipersonal on haiguseks paremini valmistunud. Küll aga pole nende seaski vaktsineerimine kohustuslik ega lausaline, ehkki nad võivad olla gripiviiruse kandjaks ja töö käigus riskirühmale edasiandjaks, ise nakatumata.\n\n\"2015. ja 2016. aasta andmetel oli tervishoiutöötajate vaktsineeritus 25,7 protsenti, kindalt on see kaugelt palju parem käesoleval hooajal,\" ütleb Märtin.\n\nMärtin ei pea vajalikuks riskirühmadega kokku puutuva meditsiinipersonali täielikku vaktsineerimist.\n\n\"Kusagil Euroopas ei ole lausvaktsineerimise nõuet, kuna vaktsineerimine on siiski igaühe vabatahtlik otsus. Ka parimateski Euroopa Liidu liikmesriikides on tervishoiu töötajate vaktsineeritus kusagil 50-75 protsendi ringis. Küll aga saab iga tööandja teha oma reegleid, kuidas töötaja täpselt peaks vaktsineeritud olema. Sageli pakutakse töötajatele gripi vaktsineerimist tasuta ja tervishoiutöötajad on üks paremini vaktsineeritud elanikkonna gruppe Eestis.\"\n\nTänavust gripiviirust ta varasematest kuidagi \"kurjemaks\" ei pea: \"Gripiviirused ei ole viimase 200 aastaga muutunud.\"\n\nSeda, et meil nii palju inimesi grippi haigestub ja ka sureb, peab ta pigem rahvuslikuks iseärasuseks: inimesed on vaprad, püüavad end ise paratsetamooliga ravida ja loodavad, et haigus läheb nädalaga üle. Kui aga kolm päeva hiljem on olukord hullem, nii et tuleb kiirabi kutsuda, on sageli juba hilja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki gripile on kõige vastuvõtlikumad just vanemaealised, keda on ka tänavuse haiguspuhangu ajal surnud kümneid, ei ole riik juba mitu aastat suutnud ära otsustada, kas ja kuidas võiks korraldada eeskätt hooldekodudes elavate vanurite tasuta vaktsineerimist gripi vastu, ehkki otsus võib laieneda ka kõigile üle 65-aastastele kui peamisele riskirühmale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Puidet kerkis Jämtlandi kaotusmängus parimate sekka\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrustajad võitsid poolaja 12 punktiga ja kolmanda veerandajaga paisus vahe juba 21 punkti peale. Viimane neljandik kuulus Jämtlandile 23:21, vahendab Korvpall24.ee.\n\nJaan Puidet viibis väljakul ligi 26 minutit ja kasulikkuse teguri 19 poolest oli ta meeskonna parim. Tema arvele jäi üheksa punkti ja üheksa lauapalli ning lisaks andis ta ka neli korvisöötu.\n\nTurniiritabelis jätkab Lulea (21-6) liidripositsioonil. Jämtland (14-13) on kolmas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi korvpalli kõrgliigas pidi Jaan Puideti koduklubi vastu võtma suure kaotuse, kui tunnistati tabeliliidri BC Lulea 89:70 paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöl vastu pühapäeva algab suveaeg – miks seda vaja on?\n\n## Põhitekst:\n\nKellakeeramine tekitab tavaliselt rohkem arutelu just kevaditi, kui minnakse üle suveajale ehk peab justkui varem üles ärkama. Ebamugavustunne tekitab õigustatult küsimuse, miks meile kellakeeramist üldse vaja on?\n\nSuveaeg võeti kasutusele veidi üle saja aasta tagasi.\n\nEsimesena käis idee suveajale üleminekust välja Benjamin Franklin 1784. aastal, lootes sellega säästa väärtuslikke küünlaid. Loodeti kokku hoida tehisvalguse, toona küünalde, praegu elektrienergia, arvelt ja nii luua majanduslikku kasu.\n\nPraegu on energiasääst valguse arvelt USAs 0,5 protsenti, Ühendkuningriigis 0,3 protsenti, Norras ja Rootsis kuni üks protsent.\n\nNeed uuringud pärinevad aga 2007–2008. aastast, mil energiasäästlikud LED-lambid polnud veel laia kasutusse jõudnud. Seega energiasäästu mõõdetav mõju pole kuigi suur.\n\nKuigi hästi ei saa aga mõõta inimeste väsimusest ja tervise halvenemisest tekkiva tööviljakuse languse mõju.\n\nNegatiivset mõju on aga täheldatud näiteks selles, et USAs tuli mõnes kohas suveajale ülemineku tõttu hommikul kütta, kui inimesed üles ärkasid ja päeval palaval ajal töötades tuli jahutada. See tähendas hoopis energiakasutuse tõusu.\n\nEesti Maaülikooli teadlased on nentinud, et piimakarjapidajad on täheldanud kellakeeramise ajal piimatoodangu vähenemist lehmadel.\n\nSaja aasta taguste olude ümberhindamise vajadusele viitab seegi, et võrreldes esimese maailmasõjaga ei tööta inimesed enam väljas, vaid üha enam sisetingimustes.\n\nPositiivse mõjuna on aga välja toodud majanduse elavnemine. \"Kui päevavalgust on kauem ka pärast tööaega veel, siis nad kulutavad meelelahutuse peale. On toodud välja, et näiteks golfiklubid on sellest võitnud, et kauem mängitakse,\" märkis Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli lektor Maris Zernand-Vilson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööl vastu pühapäeva keeratakse kellad üks tund edasi ehk minnakse üle suveajale. Energiasääst, küünalde kokkuhoid, tarbimise survestamine – mis argumendid peituvad kellakeeramise taga?",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (51)\n\n## Põhitekst:\n\nKäesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:\n\nUSA ja KANADA\n\nSpectator: USA ametnikud Lõuna-Koreas teadsid Tillersoni vallandamisest juba varem.\n\nNBC: kas Vene trollid üritasid registreeruda Texase demokraatide kongressile?\n\nNew York Times: Mike Pompeo on diplomaatia jaoks hea.\n\nAtlantic: Mike Pompeo - vastulöögi andja.\n\nWall Street Journal: USA mereväe meedikud harjutasid lahinguolukorraks kriminaalses Chicagos.\n\nGuardian: Christopher Wylie sõnul tegi Cambridge Analytica Steve Bannoni jaoks \"psühholoogilise sõja relva\". Guardiani kõik ülejäänud artiklid samal teemal asuvad SIIN.\n\nNew York Timesi lugu Wylie'st ja Cambridge Analyticast. Veel samal teemal.\n\nVoxi kokkuvõte Cambridge Analytica teemast.\n\nChannel 4: salakaamera video sellest, kuidas Cambridge Analytica juht räpaste trikkidega uhkustab.\n\nQuartz: kui Cambridge Analytica on nii nutikas, siis miks ei ole Ted Cruz president?\n\nBloomberg: Cambridge Analytica tegelik äri ei ole üldse data, vaid midagi muud.\n\nSpectator: Cambridge Analytica suur vandenõuteooria.\n\nBloomberg: probleemiks pole Cambridge Analytica, vaid Facebook.\n\nPolitico: Facebooki töötajad kardavad, et kuldaeg on läbi.\n\nBloomberg: Zuckerberg ei pääse praegustest probleemidest ilma Facebooki ärimudelit hävitamata.\n\nHill: viis olulisemat asja, mida teada seoses Vene küberrünnakuga USA energiataristu vastu.\n\nSpectator: president FBI vastu.\n\nPolitico: Schiffi sõnul arvas ta kunagi, et vabariiklaste seas on Flake'i, McCaini ja Corkeri sarnaseid poliitikuid rohkem.\n\nLawfare Blog: mida me teame ja mida me ei tea McCabe'i vallandamise kohta.\n\nAtlantic: McCabe'i vallandamine on alles algus.\n\nABC News: McCabe uuris kunagi ka Sessionsi tunnistust.\n\nBuzzfeed kirjutab, kuidas eruohvitser loobus koostööst Fox Newsiga.\n\nVoxi ülevaade Trumpi narkopoliitikast.\n\nDaily Beast: Trumpi uus dream team leiab, et president saab peaaegu kõigest valesti aru.\n\nPolitico kirjutab SIIN ja SIIN Boltoni valikust ja vangerdustest Valges Majas.\n\nVox Trumpi juhtiva advokaadi tagasiastumisest.\n\nDaily Mail: raamatut esitlev endine nõunik võrldeb Clintoneid \"Kaardimaja\" esipaariga.\n\nPolitico: kuidas Trump on nagu Bill Clinton.\n\nNew Yorker: Parklandi põlvkonna relvaomanikud.\n\nGuardian järjekordsest Trumpi-teemalisest raamatust, mis praegu USA turul laineid lööb.\n\nEUROOPA\n\nForeign Policy: Euroopa on unustanud, mida konservatiivsus tegelikult tähendab.\n\nPolitico kokkuvõte Euroopa Ülemkogust.\n\nEUobserver: viis Ida-Euroopa liikmesriiki, kes takistavad ühise põllumajanduspoliitika konsensust - Eesti nende seas.\n\nEUobserver: EL-i riikidele ei meeldi USA ähvardused kaubanduse teemal. Juncker kahtleb 1. mai tähtajas.\n\nAnton Šehhovtsov räägib Kremli sõpradest Euroopas.\n\nPolitico\"pahade eurosaadikute\" edetabel.\n\nPolitico: Brexit - kontrollitud alistumine. Juttu tuleb ka \" absurdsest Brexiti-keelest\".\n\nGuardian: Corbyn vallandas Owen Smithi uue Brexiti-referendumi nõudmise pärast.\n\nReuters: protestivad Brexiti-aktivistid loopisid Thamesi jõkke kalu.\n\nBuzzfeed: Guernsey saarel surnuna leitud lätlase juhtum tundub veelgi kummalisem.\n\nThe Local/AFP: kangelaslik Prantsuse politseinik andis end pantvangide päästmise nimel terroristi meelevalla alla. Ülevaade Trèbes'i terrorirünnakust.\n\nAFP: Macron vaatab prantsuse keele staatuse tõstmisel Aafrika poole.\n\nAFP: terrorismi tõttu kannatanut mänginud petis sai neli aastat vanglat.\n\nPolitico: Macron ja Merkel suhtuvad Selmayri skandaali erinevalt.\n\nThe Local: viis olulist mõtet Merkeli uue ametiaja esimesest kõnest.\n\nYle: sakslasest toiduabi pakkuja piiras immigrantide ligipääsu leivajärjekorrale.\n\nAFP: Itaalia parlament ei suutnud veel spiikreid valida. Politico samal teemal.\n\nCNN-i portreelugu üksinda Vahemere saarel elavast itaalia vanahärrast.\n\nPolitico: Kataloonia iseseisvuslaste katse valitsusjuhti leida kukkus taas läbi.\n\nPolitico: Hispaania hüperaktiivne parlament reformidega silma ei paista.\n\nSoome kaitsepolitsei Supo esitles aastaraamatut (Aastaraamat inglise keeles). Yle kokkuvõte.\n\nIltalehti: Andorra kohus otsustas, et MV-lehti asutaja antakse siiski Soomele välja.\n\nHelsingin Sanomat: külmutatud maisist pärit listeeriabakter on tapnud Soomes kaks inimest.\n\nYle: Soome õhuväe piloot maandus esimest korda lennukikandjale.\n\nHelsingin Sanomat: Alko hinnangul joovad vähem, kuid samas kallimaid jooke.\n\nYle: Muumid kolivad virtuaalreaalsusse.\n\nReuters: Taani ehitab Saksamaa piirile metssigu tõrjuva tara.\n\nAFP/The Local: Kopenhaageni kohtus andis Madsen/Walli protsessil tunnistusi koroner.\n\nDefense One: kodanikkonna kaasamisest riigikaitsesse Norra näitel.\n\nBBC: Norra põhjaosa väikeses kogukonnas tuli välja aastakümneid kestnud seksuaalkuritegude laine.\n\nThe Local Norra burkakeelust.\n\nPolitico: Molenbeek oli ka Loubna Lafquiri kodu.\n\nAFP: 104-aastane holokaustist pääsenud Austria juut meenutab Anschlussi aega ja seda, mis tuli pärast, palju hiljem. FPÖ juhiga läheb ta aga kätt suruma küll.\n\nAFP (SIIN ja SIIN) FPÖ skandaalidest ehk kuidas valitsuspartei oma ridu puhastab.\n\nPolitico: kas Rumeenia endine peaminister üritab Macroni teha?\n\nBBC ja Reuters: Malta skandaaliga seotud Vene vilepuhuja andis end Kreeka võimude kätte.\n\nPolitico: Ukraina välisminister pakkus Londonile, et Moskvast välja saadetavad Briti diplomaadid võib Kiievisse saata.\n\nWindow on Eurasia: Ukraina jaoks on John Boltoni minek Valgesse Majja hea uudis.\n\nReuters: Vatikani kommunikatsioonijuht astus Lettergate'i tõttu tagasi.\n\nPolitico: Poola loodab seadusemuudatustega kohtureformi kriitikuid rahustada.\n\nThe Local: Šveitsi võimud alustasid kriminaaljuurdlust riikliku relvatootja Vene-lepingutega.\n\nPolitico: Ungari valimiskampaaniat saadavad spionaažisüüdistused.\n\nVENEMAA\n\nKuulus Vene animaator avaldas Simpsonite stiilis video\"Veel kuus aastat Putinit\". Meduza analüüsis teose sümboolikat. Seda tegi ka ingliskeelne Meduza.\n\nMoscow Times: mis edasi?\n\nECFR Venemaa välispoliitikast Putini neljandal ametiajal.\n\nSpectator: Vladimir Putini toksiline jõud.\n\nMoscow Times: Venemaa järgmist peaministrit ootab ees ränk amet.\n\nVox: Putini võimas võit jätab mulje, et Venemaa on stabiilne. Ärge laske end ära petta.\n\nWindow on Eurasia: Putin võib olla Mugabe, kuid Venemaa pole Zimbabwe.\n\nTime: Putin usub, et tema saatuseks on teha Venemaa great again.\n\nRaadio Vaba Euroopa: Putini \"Brežnevi hetk\".\n\nDefense One: Putini sõnul ei saa Venemaa uut relvastust miski peatada. Kuid AI ja robootika saavad.\n\nMeduza: Žirinovski arvas, et need olid Venemaal viimased presidendivalimised.\n\nObserver: tänapäevasel Venemaal on ideoloogia ja see sarnaneb kunagise kommunismiga.\n\nRadio Svoboda: endised KGB agendid arutavad Skripali juhtumit ja seda, miks mürgirünnakut vaja oli.\n\nYle: Peterburi neonats sundis soome turisti paljana tänaval marssima.\n\nForeign Affairs Putini järeltulija valimisest.\n\nMoscow Times ja Meduza: Volokolamski rajooni juht sai mürgiskandaali eest sule sappa. Moskva piirkonna elanikud on viletsa prügimajandamise pärast vihased ka üldisemalt.\n\nGuardian: Nõukogude Liidu teadlase üksildane surm Novitšoki läbi.\n\nDaily Beast: häkker Guccifer 2.0 paljastas kogemata, et on tegelikult GRU agent. Nüüd uurib tema juhtumit juba Muelleri meeskond.\n\nWindow on Eurasia: isegi duumasaadikud tunnistavad, et HIV on Venemaa jaoks suurem oht kui terrorism.\n\nHelsingin Sanomat: kuidas patriarh Kirilli ärritas kiitus Soome sõduritele.\n\nMeduza nimekiri meediaväljaannetest, mis riigiduumat rahvasaadik Slutski pärast boikoteerivad. Veel samal teemal.\n\nWindow on Eurasia: Venemaal arutatakse, miks ei võiks Trump kohtuda Vladivostokis nii Putini kui ka Kimiga.\n\nLÄHIS-IDA\n\nNBC ja The Drive: USA kindral kinnitas, et Süürias tapeti sadu Venemaa palgasõdureid.\n\nAtlantic: kurdid jätkavad kõige kiuste Lähis-Ida ümbermõtestamist.\n\nAFP: Türgi poolt vallutatud Afrinist on ÜRO andmetel põgenenud juba 170 000 inimest.\n\nReuters: araabiamaailma esimese tuumareaktori aktiveerimine lükati taas edasi.\n\nReuters: Saudi Araabia lubas, et haridusreforme äärmusluse välja juurimiseks.\n\nBloomberg: prints Alwaleed bin Talal rääkis leppest, mille ta vabadusse pääsemiseks sõlmis.\n\nReuters: USA kaitseminister ütles Saudi Araabiale, et Jeemeni sõjale tuleb kiiresti lõpp teha.\n\nBBC: USA kindral kordas süüdistust, et Talibani relvastab Venemaa.\n\nHill: suurem osa Erdogani turvameestest pääseb Washingtoni juhtumi asjus süüdistuseta.\n\nAASIA\n\nBloomberg: rahvastikupommi süütenöör on kustutatud.\n\nDefense One: Iraagi sõja põhjenduste naasmine.\n\nReuters: Hiina uus majandustiim hakkab ilmet võtma.\n\nReuters: Taanile teeb muret Hiina seos Gröönimaa lennujaamaprojektidega.\n\nQuartz: 20 protsenti Jaapani naisvangidest on vanurid, paljud üksikud pensionärid pürgivad lausa ise vanglasse.\n\nGuardian: Jaapani võimud valmistuvad omaaegse terrorirünnaku korraldanud sektiliikmete hukkamiseks.\n\nVenekeelne BBC: avalikkuse ette jõudis Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi järjekordne muusikavideo. Kuid mis kass see seal on?\n\nAAFRIKA\n\nQuartz: teadlased leidsid lasertehnoloogia abil muistse Aafrika linna.\n\nBBC analüüsib Guptade äriperekonna mõju Lõuna-Aafrika Vabariigi ühiskonnale.\n\nYle: Uganda võimud esitasid viiele mehele süüdistuse seoses Soome ärimehe tapmisega.\n\nDaily Beast: Keenia kohus keelas ära geiks olemises kahtlustatud meeste sunniviisilised anaaltestid.\n\nGuardian: kuidas Cambridge Analytica Nigeeria valimisi kallutamas käis.\n\nLADINA-AMEERIKA\n\nReuters: Venezuela linn võttis kasutusele oma raha.\n\nDeutsche Welle: Brasiilia linnavoliniku tapmine tõi kaasa suure poliitilise tormi.\n\nReuters: Peruu sai uue presidendi.\n\nAUSTRAALIA/OKEAANIA\n\nBBC: austraallanna tapnud USA politseinik sai mõrvasüüdistuse.\n\nGuardian: Austraalia läänerannikul suri rohkem kui 130 vaala.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMeessoost ajakirjanik süüdistab Žirinovskit käperdamises\n\n## Põhitekst:\n\nRaadio Vaba Euroopa telekanali reporter Renat Davletgildejev ütles neljapäeval, et Žirinovski käperdas teda 2006. aastal, kui ta üht sündmust kajastas. Poliitik lükkas süüdistuse tagasi.\n\nMarurahvuslane Žirinovski on liberaaldemokraatide esimees ja hiljutistel presidendivalimistel kogus ta 5,6 protsenti häältest.\n\nVarem on Davletgildejev süüdistanud ka erakonna teist riigiduuma liiget Leonid Slutskit. Viimast on seksuaalses ahistamises süüdistanud ka kolm naist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene telereporter süüdistab viiekordset presidendikandidaati, liberaaldemokraat Vladimir Žirinovski käperdamises, seksuaalse ahistamise skandaaliga on seotud veel üks rahvaesindaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPõhiturniiri viimased võidud said Ravens Futsal ja FC Cosmos\n\n## Põhitekst:\n\nLähtel peetud õhtu avamatšis meeskondadel midagi erilist mängus polnud, sest eelmise hooaja hõbe Tartu Ravens Futsal oli endale kindlustanud play-off 'iks neljanda asetuse ning Jõgeva Wolves oli põhiturniiri eelviimane, üheksas ehk neil seisavad ees veel üleminekumängud.\n\nKülalised läksid küll kuuendal minutil juhtima, kuid väljakuperemehed võitsid poolaja 3:1 ja kogu mängu 9:3. Võitjatest lõi Kristjan Paapsi 4 ja Temari Nuuma 3 väravat.\n\nPõhiturniiri viimases mängus võitis Tallinna FC Cosmos Kiilis FC Narva United FC vastu poolaja 2:0. Teise poolaja esimese minutiga külalised küll viigistasid, kusjuures kohtumise neljas värav sündis otse nurgalöögist. FC Cosmos pani aga kiiresti kaheväravalise eduseisu taas tabloole ja lõpuks võideti kohtumine 6:2. FC Cosmose kasuks lõi kaks väravat Marek Naal.\n\nPõhiturniiri võitnud FC Cosmos kaotas viimati 27. novembril, kui võõrsil jäädi 1:2 alla Ravens Futsalile. Seejärel on võidetud 15 mängu (13 meistriliigas, 2 karikasarjas) järjest ning 6.-8. koha jagajate seast tõusti esimeseks. Oma panuse on mõistagi andnud uuel aastal lisandunud neli Venetsueela leegionäri.\n\nPõhiturniiri paremusjärjestus (18/18): 1. Tallinna FC Cosmos 42, 2. Viimsi FC Smsraha 42, 3. Narva United FC 37, 4. Tartu Ravens Futsal 34, 5. NPM Silmet FC Sillamäe 28, 6. JK Kohila 26, 7. Sillamäe Alexela 20, 8. Rummu Dünamo 17, 9. FC Jõgeva Wolves 9, 10. Rõuge Saunamaa 9 punkti.\n\nFC Cosmos ja FC Smsraha kogusid ka ühepalju punkte ning omavaheliste mängude väravate vahe oli viigis 6:6. FC Cosmos sai kõrgema koha tänu paremale üldisele väravate vahele (vastavalt +99 ja +68).\n\nJõgeva meeskond oli Rõugest ees, sest Jõgeva võitis mõlemad omavahelised mängud.\n\nKahe võiduni mängitavates veerandfinaalides kohtuvad FC Cosmos – Dünamo, FC Smsraha – Alexela, Narva United FC – JK Kohila, Ravens Futsal – NPM Silmet.\n\nPlay-off algab 18. märtsil Lähtel peetava Ravens Futsali – NPM Silmeti mänguga. Samal õhtul selgitavad FC Smsraha ja FC Cosmos Viimsis saalijalgpalli karikavõitja.\n\nEesti meister saalijalgpallis selgub maikuus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saalijalgpallimeistrivõistluste meistriliigas said teisipäeva õhtul peetud 18. vooru viimastes kohtumistes võidu kodus mänginud Tartu Ravens Futsal ja Tallinna FC Cosmos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPõgenikest on seni riigipoolset majutust vajanud ligikaudu kolmandik\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval jõudis Eestisse 1500 Ukrainast pärit põgenikku. Ikla piiripunktist jõudis suur osa neist vastuvõtukeskustesse Pärnusse, Tartusse, Rakverre ja Tallinna. Keskuses pakutakse põgenikele kehakinnitust, suunatakse koroonatestile ning algab nende registreerimine.\n\n\"Registreerimine ongi vajalik selleks, et me teaksime, kui palju meil inimesi linnas üldse on. Kui palju neid kuskile edasi liigub, kuhu nad liiguvad, kas nad vajavad hotelli, kas nad vajavad veel mingisuguseid muid teenuseid, kas neil on riided olemas, kas neil on esmatarbevahendid olemas. Ka seda, kuhu nad oma lapsed kas lasteaeda või kooli saavad, selline esmane informatsioon on selles ankeedis kirjas,\" rääkis Tallinna pagulaskeskuse koordinaator Meeli Hunt.\n\nTallinna saabuvate põgenike hulk näitab selget mustrit: siia jõuavad enamasti naised oma lastega. Aljona tuli teadmisega, et tuli korraks ning poega lasteaeda panna ei kavatse ning soovib tagasi Ukrainasse minna.\n\n\"Mina olen Tallinnas sündinud, aga elasin 25 aastat Ukrainas, Harkivis. Tõin oma lapsed 9. märtsil sealt siia, Tallinnasse,\" rääkis teine põgenik.\n\nSaabub ka põgenikke, kes on Eestis esimest korda ning kel pole siin lähedasi. Valentina teab, et peab endale leidma elu- ja töökoha.\n\n\"Ma tean nüüd, kus me elama hakkame. Tean, mida sööma hakkame. Saan aru, kus hakkame elama ja ööbima täna, homme ja lähikuudel. Kõik muu on suure küsimärgi all, sest me ei tea, kui kaua peame siin olema. Sellepärast plaanime leida elu- ja töökoha. Eestis olen esimest korda,\" rääkis Valentina.\n\n\"Me tahame, et sõda homme lõpeks ja me saaksime koju minna. Koduseinad ravivad. Oleme siin, sest seal on sõda ja meie lapsed vajavad turvalisust ja haridust,\" ütles Tatjana.\n\nPraegu vajab küll vaid veidi vähem kui 5000 pagulast riigipoolset majutusabi, kuid see arv on kasvamas. Riigil on majutuskohti võimalik pakkuda 4200 ning eluase antakse kuuks ajaks.\n\n\"Need 10 protsenti saavad minna riigi poolt korraldatud majutusasutustesse, need on erinevates linnades ootamas, nad saavad seal olla hetkeseisu järgi kuu aega ja selle kuu aja jooksul me siis proovimegi neid saata nendesse kodudesse või üüripindadele,\" ütles pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm.\n\nEnneolematu massirände haldamiseks töötab möödunud nädala lõpust politsei- ja piirivalveameti ühendstaap, kuhu on kaasatud sõjapõgenike vastuvõtmise ja nende pakutavate teenustega seotud asutused. Staapi on nüüd koondatud kõik Ukraina sõjapagulastega seotud küsimused.\n\nPPA hinnangul on reaalne, et peagi on vaja Euroopa-ülest mehhanismi, et reguleerida põgenike jõudmist siia.\n\n\"On väga suur tõenäosus, et ühel hetkel tulevad kõne alla ka Euroopa Liidu üleselt ümberpaigutamise mehhanismid. Ehk siis need riigid, kes täna ei ole saanud suuremat sisserände voogu, seda ka tulevikus mingite isikute puhul võtavad selle vastutuse, et neid sinna transportida, majutada ja pakkuda vajalikke sotsiaalteenuseid,\" ütles PPA kriisijuht Egert Belitšiv.\n\nPagulasabile tehtud annetustest kaetakse ka sõjapõgenike evakuatsioonikulud ning arvutuste järgi saavad nad evakuatsioonibusside korraldamist jätkata veel umbes 3 nädalat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 27. veebruarist on Eestisse jõudnud 22 000 Ukraina kodanikku, kellest veidi vähem kui 6000 soovib Eestist edasi liikuda. Suurem osa sõjapõgenikest läheb sugulaste ja sõprade juurde ning vaid kolmandik neist vajab riigipoolset majutust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBritid ei soovi võistlema Venemaa sportlasi, kes toetavad Putinit\n\n## Põhitekst:\n\nTennis on üks neid spordialasid, kes pole Venemaa ja Valgevene sportlasi rahvusvahelistelt võistlustelt täielikult kõrvaldanud. Venemaa ei saa osaleda küll tähtsatel võistkondlikel turniiridel nagu Davise karikasari või Billie Jean Kingi karikasari, aga mängijad neutraalse lipu all ATP ja WTA turniiridel küll.\n\nHuddleston sõnas, et Suurbritannia valitsus on ühenduses Wimbledoni tenniseturniiri korraldavad All-England Lawn Tennis Clubiga (AELTC), et arutada selles osas 27. juunil algava võistluse üksikasju.\n\n\"Me räägime erinevate spordialadega ja uurime, milline võiks tagasiside olla,\" lausus Huddleston teisipäeval. \"Loomulikult ei tohiks lubada kellelgi Venemaa lippu lehvitada.\"\n\n\"Aga vaja on enamat. Ma arvan, et peame kuidagi kindlustama, et nad [Venemaa sportlased] ei oleks Vladimir Putini toetajad ja me oleme arutamas, mida on selle garanteerimiseks vaja.\"\n\nArutelud ei käi üksnes Suurbritannias. Huddlestoni sõnul otsivad britid rahvusvahelist kokkulepet, kuidas Venemaa sportlastega peaks toimima.\n\n\"Me uurime seda teemat, kuidas tegeleda üksikisikutega ja mõtleme tagajärgedele, sest ma arvan, et inimesed ei aktsepteeri neid, kes lehvitavad väga Venemaa lipuga, eriti kui nad on Putini ja tema režiimi toetajad.\"\n\nMeeste tennise maailma esireket on hetkel venelane Daniil Medvedev, samuti peab neutraalse lipu all võistlema maailma seitsmes reket Andrei Rubljov ja ning veel 50 parema hulka kuuluvad Aslan Karantsev, Karen Hatšanov ja Ilja Ivaška.\n\n50 parema naise seas on samasuguses staatuses kolmas reket Arina Sabalenka, lisaks ka Anastassija Pavljutšenkova, Viktoria Azarenka, Veronika Kudermetova, Darja Kasatkina ja Ljudmilla Samsonova.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia spordiministri Nigel Huddlestoni sõnul ei piisa sellest, kui Venemaa sportlased võistlevad neutraalse lipu all. Tema hinnangul on tähtis ka tagada, et nad ei oleks Vladimir Putini režiimi toetajad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nŠotimaa ja Poola korraldavad ukrainlaste jaoks heategevusmängu\n\n## Põhitekst:\n\nAlgselt pidi Šotimaa kohtuma sel kuupäeval MM-valikkohtumises Ukrainaga, aga seoses sõjaga lükati mäng edasi juunikuusse. Poola oli minemas vastamisi Venemaa, aga kuna agressorriigi koondis eemaldati FIFA turniiridelt, pääses Poola mänguta edasi.\n\nHampden Park mahutab enam kui 50 000 pealtvaatajat ja igalt müüdud piletilt läheb 10 naela ehk ca 12 eurot UNICEF-i humanitaarmissiooniks Ukrainas.\n\n\"Isana on kaadreid Ukraina lastest südantlõhestav vaadata,\" kommenteeris Šotimaa koondise kapten Andy Robertson. \"Kui saime teada, et mäng Ukrainaga lükatatakse edasi, siis tegime mõistagi koostööd Roberti [Poola tähtmängija Robert Lewandowski] ja Poola koondisega, et omalt poolt abiks olla.\"\n\n\"Me saadame oma armastusesoovid ja palved meie kaaslastele Ukraina jalgpalli kogukonnast ja loodame, et selle mänguga teenitav raha aitab kaasa tohututele jõupingutustele, mida UNICEF on juba Ukrainas teinud ja aitab ka sõjapõgenike olukorda parandada,\" lisas ta.\n\nKui Šotimaa jaoks jätkub MM-valikturniir juunis, siis Poola kohtub viis päeva pärast mängu Šotimaaga koduses Chorzowis otsustavas heitluses kas Rootsi või Tšehhiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šotimaa ja Poola jalgpallikoondised peavad 24. märtsil Hampden Parki staadionil sõpruskohtumise, mille tulud lähevad Ukraina hüvanguks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden osaleb järgmisel nädalal NATO erakorralisel tippkohtumisel\n\n## Põhitekst:\n\nBiden ühineb järgmisel neljapäeval, 24. märtsil Brüsselis NATO liidritega, teatas Valge Maja.\n\n\"President ühineb 24. märtsil peetava NATO erakorralise tippkohtumisega, et arutada käimasolevaid heidutusi ja jõupingutusi vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse. Samuti kinnitab president pühendumust meie NATO liitlastele,\" ütles teisipäeval Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.\n\nPsaki sõnul osaleb Biden ka Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel.\n\nTeisipäeval teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et järgmisel nädalal toimub NATO juhtide erakorraline kohtumine.\n\n\"Olen 24. märtsiks kokku kutsunud erakorralise tippkohtumise. Käsitleme Venemaa sissetungi Ukrainasse ja meie tugevat toetust Ukrainale ning NATO heidutuse ja kaitse edasist tugevdamist,\" teatas Stoltenberg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja teatas teisipäeval, et USA president Joe Biden osaleb järgmisel nädalal NATO erakorralisel tippkohtumisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTTJA piirab ligipääsu seitsmele Venemaa veebilehele\n\n## Põhitekst:\n\nResolutsiooni kohaselt kohustab TTJA sideettevõtetel blokeerida ning muuta seitsme veebilehe internetiühenduse teenus lõppkasutajatele kättesaamatuks.\n\nVeebilehtede hulka kuuluvad ntv.ru, ren.tv, 5-tv.ru, 78.ru, 1tv.com, lenta.ru ja tass.ru.\n\nVeebilehed on kättesaadavad Eesti territooriumil sideettevõtjate pakutava internetiühenduse teenuse kaudu.\n\nTTJA on teatas, et on tuvastanud veebilehtedel sõjapropaganda levitamise ning agressioonikuriteo toimepanemise õigustamist ja toetamist ja vaenu õhutamist.\n\nEttekirjutuse kohustus kehtib 12 kuud. TTJA monitoorib ka edaspidi veebilehtede sisu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tegi sideettevõtetele ettekirjutuse blokeerida juurdepääs seitsmele veebilehele, mis ameti hinnangul levitavad sõjapropagandat ning õhutavad vaenu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa laskesuusatipp loobub 30-aastaselt\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast kümmet aastat MK-karussellis tahan teha midagi muud,\" sõnas 30-aastane sportlane. \"Nii et tänu neile, kes aitasid mul areneda, kes minusse uskusid, kes lubasid kogeda mul ilusaid kirglikke hetki.\"\n\nDesthieux võitis 2018. aasta PyeongChangi olümpial kuldmedali segateatesõidus ja neli aastat hiljem Pekingis hõbeda meeste teatesõidus. Ka MM-idelt on tal teatesõitudes üks kuld ja üks hõbe.\n\nPrantslase ainus individuaalne tiitlivõistluste medal pärineb mulluselt Pokljuka MM-ilt, kus ta lõpetas sprindi teisena. Samast hooajast pärinevad ka tema kaks individuaalset MK-etapivõitu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa tipplaskesuusataja Simon Desthieux andis teada, et tõmbab Oslo maailma karika etapi järel sportlaskarjäärile joone alla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSisekergejõustiku MM-il osaleb viis eestlast\n\n## Põhitekst:\n\nKoondis asub Serbiasse teele teisipäeva õhtul ja kolmapäeva hommikul. Koondise juhi Kristel Berendseni sõnul on sportlastel vorm hea ning tervis korras, kõik on valmis võistlustel endast parima andma.\n\nKarl Erik Nazarov on enne teele asumist juba stardinimekirjaga tutvunud ning kommenteeris: \"60 m jooksu nimekiri on pikk ja kõik kiired mehed on kirjas.\"\n\nKarel Tilga treener Karl Robert Saluri kommenteeris meeste seitsmevõistlust: \"Starti on tulemas mitmed huvitavad mehed, kes tihti sees mitmevõistlust ei tee. Usun, et võiduvõimalus on kõigil olemas.\"\n\nOma esimestele täiskasvanute tiitlivõistlustele sõitev Hausenberg ootab huviga võistlust ja oleks valmis juba homme võistlustulle astuma.\n\nMeie koondislaste alade toimumisajad:\n\nHans-Christian Hausenberg ja Karel Tilga (seitsmevõistlus) – 18.03 algus kell 10.55 ja 19.03 algus kell 10.30\nKreete Verlin (60 m tõkkejooks) – 19.03 kell 10.50 (eeljooksud)\nKarl Erik Nazarov (60 m jooks) – 19.03 kell 11.45 (eeljooksud)\nKeiso Pedriks (60 m tõkkejooks) – 20.03 kell 11.05 (eeljooksud)\n\nKõigil kolmel võistluspäeval teeb otseülekandeid ERR ning võistlust saab jälgida ETV ja ETV2 kanalitel, samuti ERR-i spordiportaalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Selle nädala lõpus, 18.-20. märtsil toimuvad Belgradis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused, kuhu sõidab viieliikmeline Eesti koondis. Meie sportlastest on stardis Hans-Christian Hausenberg, Karel Tilga, Karl Erik Nazarov, Kreete Verlin ja Keiso Pedriks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik võtab vedelkütusevarust kasutusele 5000 tonni diislikütust\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse korraldus tugineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) otsusele toetada liikmesriikide strateegilise kütusevaru solidaarse kasutuselevõtmisega vedelkütuste rahvusvahelist tarnekindlust.\n\nKorraldusega lubatakse AS-l Eesti Varude Keskus kui varu haldajal kütust müüa, sealhulgas teha müügipakkumisi rahvusvahelisele kütuseturule.\n\nEesti varustatus bensiini ja diislikütusega on hästi tagatud ning mõlema kütuseliigi laovarudest jätkub tavatarbimisel ligikaudu viieks kuuks. Seetõttu kavatsetakse turule pakkuda varu, mida hoiustatakse väljaspool Eestit.\n\nValitsuse otsuse kohaselt tuleb varu kasutusele võtta nelja kuu jooksul ja laoseis taastada esimesel võimalusel.\n\nMajandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et kuigi Eestis pole kütuste rafineerimistehaseid, võib Venemaa naftaimpordi ärajäämine mõjutada ka meie turgu.\n\n\"Eelkõige on tarnetõrgete korral tegemist mõjuga regiooni nõudluse ja pakkumise üldisele tasakaalule ning kütuse hindadele,\" ütles Aas.\n\nAasa sõnul imporditakse Eestisse põhiliselt valmis naftatooteid, eelkõige transpordikütust, Leedust ja Soomest.\n\n\"Venemaa energiakandjatel on küll maailmas arvestatav turuosa, kuid nii Rahvusvahelisel Energiaagentuuril kui Euroopa Liidu liikmetel on pingelisemateks olukordadeks olemas varud ja alternatiivsed varustuskanalid, mis nüüd ka turu stabiliseerimiseks osaliselt käiku lähevad,\" ütles Aas.\n\nRahvusvaheline Energiaagentuur tegi ettepaneku võtta liikmesriikide strateegilistest kütusevarudest kasutusele vähemalt 60 miljonit barrelit, mis moodustab neli protsenti ühendusse kuuluvate riikide kokku 1,5 miljardi barreli suurusest naftatoodete varust.\n\nVastavalt IEA saadetud jaotuskava ettepanekule on Eesti ülesanne pakkuda turule 36 tuhat barrelit varusid ehk ligikaudu 5000 tonni naftatooteid, mis moodustab Eesti varudest kaks protsenti.\n\nPinged maailma kütuseturul on tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas teisipäeval vedelkütuseturul tarnete tagamiseks võtta riigi vedelkütusevarust kasutusele 5000 tonni diislikütust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nWSJ: Saudi Araabia kaalub naftaga kauplemisel Hiina jüaani aktsepteerimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Läbirääkimised Hiinaga jüaani põhjal hinnatud naftalepingute üle on kestnud juba kuus aastat. Sel aastal on need rääkimised kiirenenud, kuna saudid on muutunud rahulolematuks, mis on seotud USA julgeolekukohustustega kaitsta kuningriiki,\" ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.\n\nSaudid on vihased, kuna USA ei toeta nende sekkumist Jeemeni kodusõtta. Joe Bideni administratsioon proovib samuti jõuda Iraaniga kokkuleppele islamiriigi tuumaprogrammi suhtes. Samuti on saudid šokeeritud USA äkilisest Afganistanist lahkumisest.\n\nHiina ostab umbes 25 protsenti Saudi Araabia eksporditavast naftast. Kui müük toimuks jüaanides, parandaks see Hiina valuuta rahvusvahelist positsiooni.\n\nSuurem osa globaalsest naftamüügist toimub dollarites. Saudid on alates 1974. aastast kaubelnud naftaga ainult dollarites. Endine president Richard Nixon sõlmis siis lepingu, mis tagas Saudi Araabia julgeoleku.\n\nHiina jaoks on dollarite kasutamine muutunud ohtlikuks. USA sanktsioonid räsivad nii Iraani kui Venemaa majandust.\n\n\"Dünaamika on muutunud. USA suhted saudidega on muutunud. Hiina on maailma suurim toornafta importija. Nad pakuvad kuningriigile palju tulusaid stiimuleid,\" ütles kõnelustega kursis olev Saudi Araabia ametnik.\n\nUSA kõrge ametniku sõnul on siiski väga ebatõenäoline, et Riyadh hakkab naftaga kauplemise aktsepteerima Hiina jüaani.\n\nSaudi Araabia valuuta on seotud dollariga. Naftamüügi kokkuleppimine vähem stabiilses valuutas võib kahjustada Saudi Araabia majandust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe The Wall Street Journal allikate teatel peab Saudi Araabia läbirääkimisi Pekingiga, et müüa osa naftast Hiinale dollarite asemel jüaanides. Saudi Araabia on suurim toornafta eksportija Aasiasse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimesed ukraina õppurid on EKA-sse kohale jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguseks on EKA-sse jõudnud 17 ukraina üliõpilast, kes tasapisi uude olukorda sisse elavad.\n\n\"Nad on valinud omale meelepärased erialad ja õppejõud, kelle juurde oleme nad suunanud, teevad praegu uskumatult head tööd ning on nõus jätma kõik muu ja võtma nad fookusesse, et aidata neil siin kohaneda,\" rääkis \"Aktuaalsele kaamerale\" EKA õppeprorektor Anne Pikkov.\n\nArhitektuuritudeng Anna Dzebliuk on pärit Lääne Ukrainast ning tal oli plaan tulevikus EKA-sse urbanistika magistratuuri tulla. Nüüd aga muutus kõik üleöö ja Anna jätkab EKA-s esialgu oma bakalaureuseõpinguid.\n\n\"Ma olen väga tänulik, et meid siin nii palju aidatakse. Tulin siia ja mõtlesin, et mind siin ei oodata, ma pole kellelegi vajalik, aga mind võeti väga\nsoojalt vastu, igaüks tahab aidata,\" kirjeldas Dzebliuk.\n\n\"Kõik on hästi avatud, kõik naeratavad, igaüks annab midagi. Mul on seda raske mõista, sest ma olen siiani ise kogu aeg kellelegi midagi andnud, olin vabatahtlik, aga nüüd olen ise teisel pool barrikaadi. Seda peab veel õppima.\"\n\nLisaks akadeemilisele toetusele aitab EKA lahendada ka põgenike praktilisi olmemuresid. Tudegitele on pakkunud peavarju nii EKA kui tehnikaülikooli ühiselamud, sooja toitu saab kaks korda päevas EKA sööklast.\n\n\"Kasutame nii eraannetajate abi, kes katavad soodsad majutustingimused, aga EKA enda poolt oleme avanud fondi, kuhu EKA kogukond on teinud annetused, millest just täna [teisipäeval] läksid väljamaksmisele stardistipendiumid 200 eurot, et nad saaksid igapäeva esimesed ostud tehtud,\" rääkis Pikkov.\n\nKoolipere on kogunud ka rohkelt elu alustamiseks vajalikku maja- ja muud kraami. Uue algatusega tuli äsja välja EKA moeosakond, kes kutsub tudengeid ja õppejõude õmblustalgutele, et pankrotti läinud tekstiilitööstuse jääkidest õmmelda voodipesu ja kodutekstiile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on kutsunud sõjast räsitud Ukraina kunstikõrgkoolide tudengeid Eestisse oma õpinguid jätkama. Üleskutsele reageeris sadakond soovijat, esimesed õppurid on ka kohale jõudnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Vremja\" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa võimud süüdistasid Marina Ovsjannikovat \"loata avaliku ürituse korraldamises.\" See tõi kaasa rahatrahvi.\n\nOvsjannikovale ei esitatatud süüdistust uue seaduse alusel, mis keelab Vene relvajõudude kohta \"valeteabe levitamise.\"\n\nSotsiaalmeedias levivad ka fotod, kus ta on kohtus koos advokaadiga.\n\nTelejaama Pervõi Kanal töötaja Marina Ovsjannikovaga ei saadud varem kümme tundi ühendust, ütles advokaat Danil Berman Meduzale.\n\nOvsjannikova ilmus \"Vremja\" otsesaates uudistediktori selja taha plakatiga, millele oli vene keeles kirjutatud \"Ei sõjale. Peatage sõda. Ärge uskuge propagandat, nad valetavad teile\" ning inglise keeles \"Venelased sõja vastu\".\n\nEnne tele-eetrisse tungimist sotsiaalmeediasse postitatud videos rääkis Ovsjannikova, et peab sõda Ukrainas kuritegelikuks ning seda, et tal on häbi töötada Kremli propaganda huvides.\n\n\"Mul on häbi, et ma olen lubanud tele-ekraanil valetada. Mul on häbi, et olen lubanud venelased zombideks muuta,\" rääkis ta. \"Me vaatame vaikides seda ebainimlikku režiimi,\" lisas Ovsjannikova.\n\nTa kutsus venelasi üles protestima sõja vastu, öeldes, et ainult nende võimuses on see hullus peatada. \"Ärge kartke midagi, nad ei saa kõiki meid vangi panna,\" ütles Ovsjannikova oma videopöördumises.\n\nUkraina sadamalinnast Odessast pärit Ovsjannikova isa on rahvuselt ukrainlane, ema venelanna.\n\nOstankino telekeskuse turvatöötajad pidasid Ovsjannikova kinni juba esmaspäeva õhtul ning öösel viidi ta sealt ära, kuid naise edasine asukoht jäi vahepeal teadmata. Politseijaoskondi läbi helistanud inimõiguslased politseist teda ei leidnud.\n\nOvsjannikovi advokaat Pavel Tšikov ütles teisipäeval, et politsei algne uurimine ei anna alust tema kliendi kinnipidamiseks või vangistamiseks, edastas BBC.\n\nOvsjannikovi kinnipidamise aluseks võib olla hiljuti jõustunud uus seadus, mis keelab Venemaa sõjategevust Ukrainas nimetamast sõjaks või invasiooniks või avaldama muud ametliku versiooniga vastuollu minevat infot sõja kohta Ukrainas. Ehkki maksimaalne karistus sellise rikkumise eest oleks 15 aastat vangistust, võiks Tšikovi hinnangul Ovsjannikovat ähvardada 30 000 kuni 60 000 rublane (umbes 300–600-eurone) trahv.\n\nTeisipäeva ennelõunal ilmus Ovsjannikova sotsiaalmeediakontole Twitteris teade, milles ta ütleb, et ei kahetse oma tegu ning tema advokaadi sõnul võib teda ähvardada viie- kuni kümneaastane vangistus. Pisut hiljem ei olnud postitus enam nähtav.\n\nOvsjannikova nimeliselt Twitteri kontolt tehtud postitus, mis nüüdseks on kadunud. Autor/allikas: kuvatõmmis / Twitter\n\nUkraina president Volodõmõr Zelenski tunnustas Ovsjannikova tegu.\n\nKremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas aga seda aktsiooni huligaansuseks.\n\nÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja Ravina Shamdasani kutsus teisipäeval Genfis Venemaa võime üles hoiduma Ovsjannikova karistamisest, kuna tegemist oli sõnavabaduse ilminguga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kohus määras \"Vremja\" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naisele 30 000 rubla (250 eurot) suuruse rahatrahvi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLaskesuusatamise ühisstardist sõidu maailmameister lõpetab tippspordiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma mõtlesin sellest kogu aasta, olin alguses väga motiveeritud ja kuni eelmise novembrini läksid asjad hästi hoolimata sellest, et kaks aastat on olnud kõigi jaoks väga rasked,\" lausus 32-aastane itaallane.\n\nPekingi olümpiamängudel tegi Windisch parima esituse ühisstardist sõidus, kus ta lõpetas viiendana. \"Sel hetkel taipasin, et ma olen saavutanud kõik sportlikud eesmärgid, mis olen endale seadnud,\" lisas Windisch.\n\nWindischi karjääri sportlik tipphetk sündis ilmselt 2019. aasta Östersundi MM-il, kus ta tuli ühisstardist sõidu maailmameistriks. Aasta varem PyeongChangi olümpial oli ta saanud sprindis pronksi. Lisaks on itaallasel mitu tiitlivõistluste medalit segateatesõidus.\n\nMK-sarjas on ta individuaalselt veel kolmel korral pjedestaalile jõudnud, korra ka selle kõrgeimale astmele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia laskesuusataja Dominik Windisch andis teada, et lõpetab sel nädalal toimuval Oslo MK-etapi järel karjääri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus kaotab kolmapäevast üritustele lubatud inimeste piirarvud\n\n## Põhitekst:\n\nSeni võis avalikus siseruumis üritustel osaleda 1000 ja välitingimustes piiratud alal 2000 inimest.\n\nSamuti tunnistatakse kehtetuks korralduse osa, mis nägi ette valitsuselt suurüritusteks eriloa taotlemist, sest piirmäärade kaotamisel puudub selleks vajadus.\n\nValitsus teatas, et piirangu saab kaotada, kuna haiglaravi vajadus on langenud ja suhteliselt suured piirmäärad haigestumist enam olulisel määral ei mõjuta.\n\nEndiselt tuleb ürituste korraldamisel järgida maskikandmise, hajutatuse ja käte puhastamise nõudeid.\n\nÜhtlasi pikendas valitsus 30. juunini koroonaviirusega haigestunute karantiininõuet. Korralduse alusel peavad haigestunud olema karantiinis vähemalt 10 päeva ning kuni tervenemiseni.\n\nVaktsineerimata lähikontaktsed peavad jääma karantiini seitsmeks päevaks, vaktsineeritud inimestele on see soovituslik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas teisipäeval kolmapäevast tühistada üritustele lubatud inimeste piirmäärad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nParempoolsed plaanivad luua uue erakonna\n\n## Põhitekst:\n\nKiisler ütles intervjuus Delfile, et järgmisel nädalal koguneval Parempoolsete üldkogul lõpetatakse erakonna tegevus Isamaa erakonna sees ning võetakse suund uue erakonna loomisele.\n\n\"Olen veendunud, et uus erakond sünnib. Isamaast kasvab välja uus erakond,\" ütles Kiisler.\n\nKiisleri sõnul ei plaani ta uues erakonnas juhtrolli võtta. \"Minu roll ei ole nii määrav. Parempoolsete tuumiku silmad säravad soovist midagi ära teha. Mina võtan uude erakonda kaasa kogu oma kogemustepagasi. Aga lippu kannavad teised inimesed,\" ütles ta.\n\nIsamaa heitis möödunud nädala teisipäeval erakonna liikmete seast välja erakonnasisese ühenduse Parempoolsed liikmed Siim Valmar Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Martin Konsi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaast väljaheidetud pikaajalise erakonna liikme Siim Kiisleri sõnul loovad Parempoolsed tõenäoliselt uue erakonna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKreml lisas sanktsioonide nimekirja Joe Bideni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Reaktsioonina enneolematutele sanktsioonidele, siis alates selle aasta 15. märtsist on Venemaa sanktsioonide nimekirjas president Joe Biden, välisminister Antony Blinken, kaitseminister Austin, ja kaitseväe ülemjuhataja kindral Mark Milley ja teised USA tuntud ametnikud,\" teatas Venemaa välisministeerium.\n\nLääneriigid kehtestasid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Sanktsioonid räsivad nüüd teravalt Venemaa majandust.\n\nVenemaa peaminister Mihhail Mišustin ütles teisipäeval, et sanktsioonide tõttu tuli valitsus välja kaheksa miljardi dollari suuruse abipaketiga.\n\n\"Plaan sisaldab enam kui 100 algatust, mille rahastamiseks on kokku umbes triljon rubla. Selle eesmärk on toetada Venemaa majandust ja kodanikke,\" ütles teisipäeval Mišustin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisministeerium teatas teisipäeval, et Moskva lisas sanktsioonide nimekirja USA president Joe Bideni ja välisminister Antony Blinkeni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSpordikohus ei tulnud Venemaale vastu\n\n## Põhitekst:\n\nCAS-i kiireloomuline otsus ei mõjuta venelaste eraldiseisvat kaebust FIFA ehk rahvusvahelise jalgpalliliidu peale, kes eemaldas Venemaa koondise MM-valiksarjast. Sedagi otsust on oodata sel nädalal, aga otsus UEFA kohta lubab eeldada, et ka see sanktsioon jääb kehtima.\n\nPärast 24. veebruaril alanud Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse on Venemaa sportlased ja võistkonnad suures osas maailma spordist eemaldatud või saavad nad kaasa teha neutraalse lipu all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvaheline spordikohus (CAS) jättis rahuldamata Venemaa kaebuse UEFA ehk Euroopa jalgpalliliidu peale, kes keelas riigi klubidel pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse eurosarjades jätkamise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\n2022. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaat on Aleksander Metsamärt\n\n## Põhitekst:\n\nAleksander Metsamärt (1995) on vabakutseline kunstiteadlane, kriitik ja kuraator. Ta on töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, Eesti ajaloomuuseumis ja Fotografiskas, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) kunstiteaduse eriala (BA) ning õppinud Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis sepandust (lõpetamata). Praegu õpib ta EKA kunstiteaduse magistrantuuris ja on kriitikuna keskendunud laiapõhisele teemaderingile.\n\n\"Vabakutselisena on minu jaoks stipendiumi pälvimine innustav töine tõuge,\" märkis Metsamärt.\n\n\"Kirjutamisplaan saab olema küllaltki lihtne: avaldada aastase ajaühiku jooksul arvustus nädalas. Tempo pole piisav, et ennast kuidagi loominguliselt tühjaks pigistada. Siiski piisav pingutus, et kirjutamismusklit seejuures ikka natuke venitada,\" selgitas ta.\n\nProtsessist endast valmib ka tehniline dokumentatsioon. \"Loodetavasti midagi tantsija venituspäeviku ja automehaaniku diagnostikalehe vahepealset, à la\"tegin 6 minutit pöiavenitust – kirjutasin 6000 tähemärki\", või \"kirjutan liigselt minakogemusest lähtuvalt – diffri vahetusega tuleb vahetada ka poolteljed ja kardaan\",\" kirjeldas ta.\n\n\"Mingis mahus võiks see dokument saada ka avaldatud, aga see on juba karunaha ennatlik jagamine. Olen stipendiumi saamisest väga austatud. Proovin edaspidise tööga tõestada selle vääriline olemist.\"\n\nStipendiumi annavad välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ). Metsamärt valiti välja avalikul konkursil. Komisjoni kuulusid Marika Agu ja Kaarin Kivirähk (KKEK) ning Anu Allas (EKKÜ).\n\nStipendiumile sai kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu kunstikriitik, kes esitas kandideerides tegevuskava. Stipendiumi väljaandjad soosivad kunstikriitika eri vorme ja formaate. Selle eesmärk on Eesti kunstikriitika arendamine, kunsti viimine laiema avalikkuseni ja kunstikriitiku ameti väärtustamine. Stipendium on mõeldud selle saajale motivatsiooniks ja lisatõukeks kriitika kirjutamisel. Töötasu maksavad kriitikule väljaanded, mis tema kirjutisi avaldavad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaat on Aleksander Metsamärt, kelle plaan on avaldada aasta jooksul üks kunstiarvustus nädalas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina laskesuusataja Merkušina liitus kodumaa kaitsjatega\n\n## Põhitekst:\n\n\"On aeg seda kaitsta,\" kirjeldas 27-aastane laskesuusataja kodumaa teenistusse astumist. \"Kogu maailm on hetkel värvitud kollasesse ja sinisesse. Meie lipust on saanud vabaduse ja iseseisvuse sümbol. Ukraina on nüüd sõja ja rahu piiriks.\"\n\nPekingi olümpiamängudel oli Merkušina sprindis 24., jälitussõidus 25. ja kuulus ka Ukraina seitsmenda kohaga lõpetanud teatenaiskonda. MM-idelt on tal neli medalit teatesõitudest.\n\nMitmed Ukraina sportlased on pärast Venemaa sissetungi liitunud kodumaa kaitsjate riviga. Teiste seas ka veel üks laskesuusataja Jevhen Malõšev, kes rünnaku käigus hukkus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pekingi olümpiamängudel osalenud laskesuusataja Anastassija Merkušina liitus Ukraina piirivalvega ja hakkab võitlema Venemaa sissetungi vastu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMeedia: kuulus saatejuht lahkus Kremli-meelsest kanalist NTV\n\n## Põhitekst:\n\nNTV pole veel Gildejeva lahkumist kommenteerinud. Tema lahkumise põhjust pole avalikustatud. Väidetavalt lahkus Gildejeva ka Venemaalt, vahendas CNN.\n\nNTV anchor Lilia Gildeeva has left #Russia.\nShe had been working at the channel since 2006. Gildeeva wrote her resignation letter from abroad because she was afraid they wouldn't let her out. pic.twitter.com/gtXNDcjfyQ\n\n— NEXTA (@nexta_tv) March 15, 2022\n\nGildejeva töötas NTV-s alates 2006. aastast. NTV on riigi üks suurimaid telekanalid.\n\nNTV asutas 1990. aastatel endine oligarh Vladimir Gussinski. Praegu kontrollib telekanalit gaasimonopol Gazprom.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa ja rahvusvahelise meedia teatel lahkus populaarne saatejuht Lilia Gildejeva telekanalist NTV.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEKA alustab uue vestlusõhtute sarjaga Disainimõte 2022\n\n## Põhitekst:\n\n2022. aasta kevade jooksul jagub vestlusteemasid innovatsioonist ringmajanduseni, visuaalsest kommunikatsioonist eetikani, jätkusuutlikkusest ületarbimiseni, digitaalsetest lahendustest kaasaegse tarbekunstini.\n\nEKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski sõnul on disain eluline osa kõikidest organisatsioonidest, olgu selleks ettevõtte väljanägemine või brändi tähendus, mistõttu on disaini üle mõtete vahetamine väärtuseks omaette.\n\nVestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.\n\n\"Disainimõte 2022 vestlusõhtutega süveneme mitte ainult disaini rakendamise laienenud võimalustesse, vaid ka poleemilistesse ja igavikulistesse küsimustesse – kuidas ikkagi eristada mõttekat disaini mõttetust ja ajatut disainimõtet ajalikust. Või milline ikkagi on disaini sügavam mõte?\", lisab dekaan.\n\nVestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Põhja pst 7), kell 18.00–20.00, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta. Kevade jooksul toimub neli vestlusõhtut:\n\n23. märts – \"Milline on visualiseeritud mõtte jõud?\" Visuaalsest kommunikatsioonist vestlevad Ionel Lehari, Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel, Laura Pappa\n6. aprill – \"Milline on disaini suhe rohepöördes heaoluühiskonnaga?\"\n20. aprill – \"Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?\"\n4. mai – \"Video Killed the Radio Star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?\" Vestlevad Urmas Lüüs, Darja Popolitova, Martin Melioranski, Lilian Hiob\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainiteaduskond alustab uue vestlusõhtute sarjaga Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMinnesota keskmängija Townsi hiilgav partii tipnes 60 punkti täitumisega\n\n## Põhitekst:\n\nTowns viskas karjääri isiklikuks punktirekordiks lausa 60 (visked väljakult 19/31, vabaivksed 15/16) ja haaras 17 lauapalli. Keldon Johnson oli kodumeeskonna parim 34 silmaga.\n\n26-aastane Towns ületas oma 2018. aasta märtsist pärit eelmise rekordi nelja punktiga. 56 punkti oli ka LeBron Jamesi ja Trae Youngi jagamisel tänavuse hooaja NBA punktirekord.\n\nViimati kogus ühes mängus vähemalt 60 punkti ja 17 lauapalli 2000. aasta 6. märtsil Shaquille O'Neal, kes viskas Los Angeles Lakersi eest 61 silma ja 17 lauapalli.\n\nStephen Curry viskas 47 punkti ja aitas Golden State Warriorsi kodus 126:112 (33:30, 40:27, 28:27, 25:28) võiduni Washington Wizardsi üle. Kristaps Porzingis oli 25 punktiga pealinnaklubi parim.\n\nHooaja punktirekordist ilma jäänud Young tegi samuti suurepärase mängu, visates 46 punkti ja jagades 12 resultatiivset söötu ning Atlanta Hawks oli kodus parem Portland Trail Blazersist 122:113 (29:34, 29:33, 31:17, 33:29).\n\nTulemused: Cleveland - LA Clippers 120:111, Atlanta - Portland 122:113, Philadelphia - Denver 110:114, Oklahoma City - Charlotte 116:134, San Antonio - Minnesota 139:149, Golden State - Washington 126:112, Sacramento - Chicago 112:103, Utah - Milwaukee 111:117, LA Lakers - Toronto 103:114.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NBA klubi Minnesota Timberwolvesi korvialune jõud Karl-Anthony Towns tegi korvpalliliiga viimaste aastakümnete ühe tähelepanuväärsema esituse ja aitas omad võõrsil 149:139 (40:32, 35:41, 46:33, 28:33) võiduni San Antonio Spursi üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: 52 protsenti ameeriklastest kahtleb, et Biden kandideerib uuesti\n\n## Põhitekst:\n\nBiden ja Valge Maja väidavad, et Biden plaanib kandideerida uuesti. Presidendi liitlased väidavad, et ta langetab lõpliku otsuse pärast novembris toimuvaid vahevalimisi, teatas The Wall Street Journal.\n\nDemokraatliku partei seas valitseb siiski ebakindlus, kes peaks vajaduse korral Bideni asemel presidendiks kandideerima.\n\nUSA majandust räsivad pandeemia ja kiire hinnatõus. Samuti tungis Venemaa Ukrainasse. Joe Biden on USA läbi aegade vanim president, ta on 79-aastane.\n\n\"Presidendiks võiks kandideerida 35-aastaselt. Ma ei tea, miks peaks president olema üle 75-aastane,\" ütles 20-aastane tudeng Katie Smith.\n\nNeed, kes aga leiavad, et Biden peaks kandideerima uuesti, väidavad, et president tuleb toime suurte väljakutsetega.\n\n\"Me ei vali maratonijooksjat. Ta on ikkagi Joe Biden, kelle süda on õiges kohas,\" väitis Georgia osariigi poliitik Al Williams.\n\n55-aastane demokraat Julie Hersch väidab, et Bidenil läheb presidendiametis üldiselt hästi ja lubas tema poolt uuesti hääletada, kui ta kandideerib.\n\nTagasivalimise korral oleks Biden ametiaja vannutamisel 82-aastane. Peaaegu kümme aastat vanem kui Ronald Reagan. Reagan alustas 1985. aastal teist ametiaega 73-aastaselt.\n\nBideni liitlased tunnistavad, et president on kõrge vanuse tõttu vahel väsinud. Siiski on ta suletud uste taga endiselt aktiivne.\n\n\"Ma arvan, et ta on sama Joe Biden, keda olen tundnud aastakümneid,\" ütles demokraadist kongressisaadik Debbie Dingell\n\nValge Maja teatel on Biden viimaste kuude jooksul teinud vähemalt ühe riigisisese reisi nädalas. Samuti suhtleb Biden aktiivselt liitlasriikide juhtidega.\n\nDemokraatide seas valitsevad ka sisepoliitilised pinged. Biden esitles end valimiskampaanias kui mõõdukat demokraati. Vasakpoolsemad demokraadid nõuavad aga suuremaid muutusi.\n\nUSA endine president Donald Trump on praegu 75-aastane.\n\n49 protsenti ameeriklastest eeldas, et Trump kandideerib uuesti. Vabariiklaste hulgas arvab 60 protsenti valijatest, et Trump kandideerib uuesti, teatas The Wall Street Journal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajalehe The Wall Street Journal küsitlus näitab, et 52 protsenti ameeriklastest kahtleb, et president Joe Biden kandideerib 2024. aastal tagasi ametisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste Esiliigas ootab viit paremat ees 20 mängu\n\n## Põhitekst:\n\nAvavoorus on 10. aprillil kell 15.00 vastamisi FC Kuressaare - Viimsi JK, Jõhvi FC Phoenix - Tallinna FC Flora II ning JK Tallinna Kalev II - Tartu JK Tammeka II, kell 17.00 kohtuvad Lasnamäe FC Ajax - Saku Sporting II. Üheksast võistkonnast on esimeses voorus vaba Rakvere JK Tarvas.\n\nNaiste Esiliigas toimub tänavu aprillist kuni septembri keskpaigani kaks ringi ehk 18 vooru, mille jooksul peavad kõik võistkonnad 16 mängu. Seejärel mängivad kohtadele üks kuni viis ja kuus kuni üheksa tulnud võistkonnad omavahel veel ühe ringi, mis tähendab, et esimesed viis võistkonda koguvad aasta lõpuks 20 ja teised 19 kohtumist.\n\nNaiste Esiliigas on uuteks tulijateks kõrgliigast langenud Lasnamäe FC Ajax, Tartu JK Tammeka II ja aastaid rahvaliigas edukalt esinenud Viimsi JK. Liigas jätkavad mullu teise koha saavutanud Saku Sporting II, pronksi teeninud Tallinna FC Flora II, neljandal tabelireal paiknenud JK Tallinna Kalev II, kuuendaks tulnud Jõhvi FC Phoenix, seitsmenda kohaga lõpetanud FC Kuressaare ning vahetult saarlaste selja taga asunud Rakvere JK Tarvas.\n\nLiiga võitja teenib õiguse tõusta 2023. aastaks Meistriliigasse, teise koha saavutanud võistkond mängib üleminekumänge kõrgliigas seitsmendana lõpetanud võistkonna vastu. Meistriliiga naiskondade duubelvõistkonnad kõrgemale tõusmisele ja üleminekumängudele ei konkureeri.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste jalgpalli Esiliigas algab hooaeg 10. aprillil ja sõltuvalt sportlikest tulemustest ootab võistkondi ees 19 või 20 mängu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSõjapäevik. Asja Bazdõrjeva\n\n## Põhitekst:\n\n24. veebruar 2022\n\n05.00\n\nÄrkasin plahvatuste müra peale. Ei tea, mida teha. Värisen nii hullusti, et raske on seda kirjutada.\n\n10.13\n\nKui siin on veel mõni vasakpoolne või ükskõik kes, kes endiselt arvab, et Vene oht demokraatiale on neoliberaalide väljamõeldis; samuti kõik need, kes endiselt seisavad, valge mantel seljas, ja spekuleerivad Ameerika imperialismi, natsionalismi jne üle –\n\npalun lõpetage mu konto jälgimine ja ärge rääkige minuga enam kunagi.\n\nSelle väga pika ja piinava päeva lõpul leian end varjendis (ehk keldris) märkmeid tegemas, toeks konjak, kellegi armas seljakott kirjaga \"LOVE\", ja, mis kõige olulisem, kassid.\n\n——\n\n25. veebruar 2022\n\n05.15\n\nPraegusel hetkel võitleb Ukraina ÜKSI hiiglasliku imperialistliku ja fašistliku kiskjariigi, Venemaa vastu. Viimase 24 tunni jooksul on tapetud kümneid inimesi, tulevik on suur küsimärk (ja mina olen endiselt varjendis). ELi, ÜK ja USA valitsused ei tee piisavalt ja tundub tõenäoline, et nad jäävad passiivseks. Nagu ka oma reaktsioonides Krimmile ja Ida-Ukrainale, hoolimata sellest, et Ukraina võitles inimlikkuse tuuma, demokraatlike väärtuste eest. Minu jutt pole midagi uut. Kordan lihtsalt veel üle: sellal kui Venemaa üritab toore jõuga Ukrainat kui iseseisvat riiki hävitada, vaatab ülejäänud maailm otsustamatult pealt.\n\n08.56\n\nMa olen üdini kurnatud ja kardan väga.\n\n——\n\n26. veebruar 2022\n\n3. päev\n\nAitäh avaliku elu tegelastele ja suunamudijatele, kes aktiivselt ja järjepidevalt Ukrainale toetust avaldavad – Ukrainale kui iseseisvale riigile ja ukrainlastele kui rahvale. Teie hääled on olulised. Palun hoidke sinikollane oma küber- ja avalikes ruumides lehvimas. Eriline tänu paavst Franciscusele (esimest korda ajaloos läks ta isiklikult saatkonda, et öelda venelastele, et nad teevad kurja), Boris Johnsonile (kes ütles laivis \"Slava Ukraini\"), David Lynchile (<3), anonüümsetele häkkeritele, kes ründavad Kremli veebilehti, PornHubile, mis näitab Venemaa kasutajatele riistade ja vagiinade asemel sinikollast.\n\nKui isegi Marina Abramović leidis aega toetav sõnum salvestada, võiksid sina ka midagi teha. <3\n\nOluline märkus:\n\nSinikollane pole natsionalismi sümbol! 2013.-2014. aastal sai sellest võimu kuritarvitamise vastase protesti ja inimõiguste sümbol. Alates 22. veebruarist 2022 on see imperialismi- ja kolonialismivastasuse sümbol, see tähistab, et ollakse vastu sõjakuritegudele, sõjaväelisele sissetungile iseseisvasse riiki. See tähistab solidaarsust Ukraina rahvaga, kes võitlevad praegu kõige siin mainituga ÜKSINDA.\n\nHoidke sinikollast nähtaval ja aitäh solidaarsuse eest.\n\n*\n\nNüüd olen ma ka väga vihane. Vihane iga võetud elu pärast – ja viimaste päevade jooksul on neid olnud sadu, alates 2014. aastast lugedes aga juba üle 15 tuhande. Olen vihane meie kodude ja infrastruktuuri hävitamise pärast, meie tulevate kuude ja aastate luhtunud elu- ja tööplaanide pärast. Selle sõja tõttu jääb meie maa ja majandus väga kauaks rusudesse ning tavalised inimesed nagu minu pere ja paljud teised töölisklassi pered saavad kõige valusamalt pihta.\n\nLõbus tõik: eile palus kaitseminister telekas rahval Molotovi kokteile valmistada. Iroonia on selles, et 2013.-2014. aastal kasutasid needsamad inimesed Molotovi kokteile kaitseministeeriumi vastu. Põhimõte on lihtne: kes iganes siin võimu kuritarvitab ja inimõigusi jalge alla tallab, saab varem või hiljem Molotoviga pihta.\n\nSee on Maidan 2.0. Aitäh, et kaasa teete.\n\n——\n\n27. veebruar 2022\n\n4. päev\n\n– Magasin korralikud 7 tundi,\n\n– viisin maakaitseväele Molotovi kokteilide materjali ja meditsiinivarustust,\n\n– istutasin ühe taime suuremasse potti ümber,\n\n– tõmbasin M-i saadetud raamatu alla,\n\n– esimest korda nende nelja päeva jooksul sõin šokolaadi, ajasin telefonis suvalist loba kassidest ja raamatutest, pidasin Zoomi-kõne, kus kuulsin sõnu \"haare\" ja \"ajaraam\" nagu mingist paralleeluniversumist.\n\nKõne ise oli siiski sõjaga seotud ja ma pidin järsult lõpetama, kui sireenid õhurünnakust märku andsid ja me pidime maja kõrvale kaevikusse varju jooksma.\n\n——\n\n28. veebruar 2022\n\n5. päev\n\n– Sireeni- ja õhuründehallukad,\n\n– magasin pooleldi riides,\n\n– kell 5 hommikul paanikahoog.\n\nKogu päeva olin kasutu ja heitunud.\n\nAga!\n\nMa ei ole abitu, ma olen otsustanud mitte põgenikuks saada (veel). Olen oma perega meie ainukeses kodus, ja ma tahan olla kohal, kui Vene vägi kokku vajub.\n\n[…]\n\n——\n\n4. märts 2022\n\n9. päev\n\nNüüd on mu graafik selline: ühel päeval paanitsen, järgmisel taastun, ülejärgmisel tunnen end vaikselt juba jälle elusana (eile tegin kätekõverdusi nagu see filmitegelane, kes 20 aastat põhjuseta vangis istub). Kuna täna oli jälle paanikapäev, rääkisin S-iga, kes pakkus, et võiksin tema juurde kolida. Selleks peaksin läbima hääletades 700 km ja sadu teeblokaade. Ja praegu sajab lund. Pealegi poleks see ohutuse mõttes eriline võit, sest ka tema kodu on Vene vägede lähedal, aga vähemalt on tal üks pudel veini, neli pudelit viina ja ta püsib siiani mõistuse juures. Igatahes on see tore fantaasia.\n\n——\n\n5. märts 2022\n\n10. päev\n\nKümme päeva, aga see tundub nagu kümme aastat. Olen selle ajaga terve inimelu jagu raevu välja elanud. Rohkem ei taha. Olen vaikselt hakanud aduma, et elu ei saa enam kunagi olema selline, nagu ta oli. Kuigi ma pole (veel) põgenik ja mul on veel veidi lootust, et Ukraina jääb mingilgi määral terviklikuks – ikkagi on ja jääb kõik nüüdsest teistmoodi ja ma pean õppima sellega leppima. Ma üritan seda ikka veel eitada, aga kui senine agressiivsus oli määratu valu väljendus, siis see tohutu kurbus, mis praegu minusse tulvab, näitab, et saabub ka leppimine.\n\n1\n\n— nii et täna on valgustusepäev?\n\n— jah – olla kuidagi hirmust üle. kasvatada endas armastust. sina oled mulle selles eeskujuks, muide.\n\n— aitäh, see teeb mind nii rõõmsaks.\n\n2\n\n— ma mõistan. ja see on nii ilus ja läbinägelik, mis sa ütlesid: mitte hirm ja julgus, vaid hirm ja armastus käsikäes.\n\n— ma arvan, et armastus on absoluut, kõige kõrgem väärtus.\n\n——\n\n7. märts 2022\n\n12. päev\n\nViimane asi, mida enne magamaminekut lugesin, oli ühe sõbra postitus. Ta kirjutas: \"Ma olen haiglas. See on inimestest pungil, (surnu)kehadest, inimeste tükkidest ja perekondade tükkidest pungil. Siinsamas on üks lohutamatu pereema – tema abikaasa ja mõlemad lapsed tapeti. Minu isa sai südameataki.\" Teine sõber nägi seda tapatööd pealt. Ta kirjutas: \"järsku olid nad kõik õhus – kogu pere – nad paiskusid õhku, kirikukatusest kõrgemale, ja kukkusid siis maha.\"\n\nMa loen aina rohkem ja rohkem sõnumeid tuttavatelt inimestelt, naabritelt. Sõber, joogaõpetaja – tapetud. Kaasvabatahtlikud, kes viisid toitu neile, kes ei saa põgeneda – tapetud. Teine sõber, Irõna, meditsiinitöötaja – tapetud. Mõtlen neist ega suuda magada – nad olid kõik 20ndates, 30ndates eluaastates, neil olid oma elud.\n\nS kirjutab mulle: \"Pead oma südame nüüd lukku keerama. Me tuleme kõige selle juurde hiljem tagasi. Ma tean, kui jubedalt see kõlab. Aga praegu on vaja ellu jääda.\"\n\nL kirjutab oma päevikus: \"see näeb välja nagu etniline puhastus.\"\n\nSee, mis mind viimastel päevadel kõige rohkem ärritab, on kunsti- ja akadeemilise maailma kolleegide vaikus. Loen sellest vaikimisest välja: \"ah, see on keeruline lugu\". Mugav on mitte selget seisukohta võtta. Mugav on mõelda venelastest kui diktatuuri passiivsetest ohvritest, keda tuleb ka toetada. Täielik pimedus kõigi tõendite ees, mis näitavad, kuidas fašism on Venemaal viimase 20 aasta jooksul kõikjale oma kombitsaid ajanud, kusjuures tohutu imperialismi ja kolonialismi pärand ainult võimendab seda.\n\nAinult üks venelane kõigist neist, kellega ma Venemaal elades tutvusin, on minuga ühendust võtnud. Ta ütles, et tunneb õudust. \"Et keegi teeb meiega niimoodi!\" Ma ütlesin, et ei, teiega ei tee niimoodi mingi keegi, vaid teie enda riik, teie enda hääled, teie enda rahvas, teie maksud, mis maksavad kinni tankid Ukraina piiril. Ta vastas: \"Pole mingeid tõendeid, et Vene sõjavägi oleks Ukraina piiril.\" Küsisin, miks ta siis õudust tunneb. Tema: \"Ma kardan majanduskatastroofi, minu elu pole homme enam see, mis ta oli.\"\n\nKui sead samale mõõdupuule inimesed, kes praegu elu kaotavad või elu lõpuni sõjatraumaga elama peavad, ja teised, kes muretsevad, et neil enam latte jaoks raha ei jätku – siis sisuliselt teed sellega ukrainlastest mitteinimesed.\n\nOlen täheldanud, et neilt venelastelt, kes viimaste aastate jooksul režiimi vastu protestinud on, ei kuule praegu mingit vingumist diskrimineerimise üle. Nad otsisid varemgi vastupanuvõimalusi ja otsivad neid ka nüüd. Nad räägivad, et sanktsioonid oleks tulnud kehtestada varem, nad kirjutavad Venemaa koloniaalkuritegudest, nad organiseeruvad, nad avaldavad anonüümseid artikleid, nad osutavad tohutule dehumaniseerivale kihutustööle televisioonis ja muule propagandale, mis on tekitanud viljaka pinnase praegusele ukrainlaste hävitamisele – ja nad ütlevad, et see on nende süü, et nad varem sellele vastu ei suutnud seista.\n\nTeie, kes te praegu vingute, kuulake: öelda \"ega mina Putinit ei valinud\" nüüd, kui sa enam IKEA kaupa osta ei saa, ei tee sinust vastupanu osalist. See tähendab, et sinu väärikus on sama palju väärt kui odav Rootsi tool.\n\nKolleegid kogu maailmas – püüdke natuke pingutada dekoloniseerimise nimel, kui oma platvormidel kellelegi sõna annate. \"Kurjuse banaalsus, 2. osa\" saab olema üks suur ja paks raamat.\n\nPostkaardiks siia juurde pilt vene sportlasest, kes väljendab Z-tähe märgiga toetust Venemaa fašistlikule sõjakäigule.\n\n——\n\n8. märts 2022\n\n13. päev\n\nLähen lilli ostma, 8. märts on. Lilleputkad on avatud. Tahaksin tulpe, aga tulpe saab ainult sularaha eest. Sularaha on vähe, pangaautomaadid ei tööta enam, aga pangakaardid küll, nii et lähen supermarketisse, kust leian hüatsinte. Naiste hügieenitarbed on igalt poolt otsas.\n\nMeie piirkonnas on nüüd paar päeva vaikne olnud. Pole sireene. Pole paanikat. Panin kõrva taha, mida S mulle ükspäev ütles: \"Tähtis on kuupäevad kirja panna ja olukorra muutumise üle mõtiskleda. Reflekteerida, analüüsida, seda voogu struktureerida.\" Nüüd ma enam muud ei teegi.\n\nNüüd on meie elud – meie kõigi elud – taandatud sõjale, \"süvaküberneetilise kontrolli- ja kommunikatsioonisündmuse tõttu\" (S). Eile õhtul istusime isaga ja arutasime kes-teab-mida. See on meil uus harjumus, sest meil on erinevad infoallikad, kus levitatakse sarnaseid hirme, aga erineva rõhuasetusega. Ütlesin, et Bellingcat jagas väidetavalt ehtsat FSB infot, mille järgi tuleb suvel näljahäda. Ukraina on suurim teravilja eksportija ja viljast tuleb puudus.\n\n\"Mina ei usu, et näljahäda jälle tulla saab,\" ütles isa.\n\n\"Kas sa seda oleksid uskunud, et fašism jälle tulla saab?\"\n\n\"Ei.\"\n\n\"Aga näed, mis praegu toimub.\"\n\nLeppisime kokku, et varume jahu, ütlesin, et otsin internetist, kuidas seda kõige paremini säilitada.\n\nKas ma olen põgenemist kaalunud? Jah, olen. Ent nüüdseks huvitab mind põhiliselt see, millisel spektril need kaalutlused liikunud on. Paar päeva tagasi olin paanikas, kartsin üksi jääda ja vägivalda. Seniste tõendite põhjal ei kohku venelased mitte ühestki kuriteost tagasi. Meenus, kuidas mu sõpru Donbassis kinni peeti, keldrites hoiti, piinati, sest nad olid oma poliitilised seisukohad selgelt välja öelnud. See hirm oli kehaline ja väga tõeline. Mõtlesin evakueeruda, siis aga mõtlesin oma vanematest, keda ma ei tahtnud maha jätta, ja siis needsin Vene väed maapõhja, et nad sunnivad mind valima, kas olla koos perega ohus või saada pagulaseks. Siis andsin endale veel ühe päeva järele mõelda, ja siis veel ühe, ja siis veel ühe.\n\nJa siis sai hirm otsa. Nüüdseks ei arva ma, et Venemaa selle sõja võita võiks. Nende sõjavägi on Potjomkini küla, nende riik on Potjomkini küla, nad müüvad rahvusliku idee pähe klaashelmeid. Aga tagajärjed on vägagi päris.\n\nSain teavituse, et sõja tõttu sissetuleku kaotanud vabakutselisena on mul õigus saada valitsuselt ühekordne toetus umbes 200 dollari väärtuses. Siis sain teada, et mul seda õigust siiski pole, sest ma maksan makse omavalitsuses, mida ei loeta sõjakahjustuste all kannatavaks.\n\nSiis küsis üks tuttav Fulbrighti stipendiumi päevilt, kas mul on Airbnb's korter üürida, sest igalt poolt maailmast broneeritakse praegu Ukrainasse kortereid, et siinseid inimesi toetada. Ütlesin, et mul pole mingit kinnisvara, ma ei teeni niiviisi raha. Ma teenin raha õpetamisega, mis on praegu täiesti välistatud. Kellel on praegu kunstiajalugu vaja? (Kas minul on praegu kunstiajalugu vaja?)\n\nKui kaua ma elus püsin, kui olen täielikult sõjale taandatud? Eksistentsiaalselt ja majanduslikult.\n\nUnetus on tagasi. Kui mul und ei ole, loen lääne ajakirjandust. Nende analüüs on praegu umbes selline:\n\nLäänele on majanduslikult kasulik Ukraina õhuruum praegu sulgeda. Mitte sellepärast, et ukrainlastel on õigus elada, vaid sest varem või hiljem – kui Venemaa ohustab juba Balti riike (NATOt) – peab lääs seda niikuinii tegema. Nii et miks seda edasi lükata ja samal ajal nii palju raha põgenike peale raisata.\n\nAh jaa, ja minu hüatsint:\n\n——\n\n9. märts 2022\n\n14. päev\n\nM on peaaegu iga päev küsinud, kuidas mul läheb. Tema õppis pommitamise hääli tundma üsna hiljuti – kui Venemaa Süürias oma \"erioperatsiooni\" läbi viis. Ta on ka krimmi-tatari päritolu, nii et meil on, millest rääkida.\n\nKaheksa aastat tagasi, just neil päevil, käisin viimast korda Krimmis. Nüüd rändan mõttes tihti sellesse hetke tagasi – kui algas sõda, mida õigel ajal sõjaks ei tunnistatud.\n\nSee oli vahetult pärast Maidani revolutsiooni, kui paljud meist olid kolm talvekuud kestnud vastupanust kurnatud. Mäletan selgelt, kuidas Putin ja tema nõunikud kinnitasid 2014. aasta 1. märtsil sõjalise sekkumise Ukrainas, et \"poliitiline olukord normaliseerida\". Nii et samal hetkel, kui ukrainlastel lõpuks õnnestus venemeelsest valitsusest vabaneda, meie ülima poliitilise hapruse hetkel – tungisid venelased Ukrainasse. Mäletan, et ma rääkisin oma perele, et sõda tuleb, neile käis see närvidele, isa ütles: \"Venelased on meie vennad, nad ei tulistaks meid.\" Õige pea näitasid nad, kui väga ta eksis.\n\nKui Venemaa oma inimesed kohalikku valitsusse pukki pani, otsustasid mõned mu Maidani võitluskaaslased Krimmi minna ja mina läksin kaasa. K, kelle pere elas Simferopolis, lubas meid võõrustada, nii et seadsime seal väikese meediastaabi üles. Enne Maidanit polnud ma poliitilist ajakirjandust näpuotsagagi puudutanud, vaid tegelesin ainult kunsti ja kultuuriga. K kirjutas varem samuti peamiselt kultuurist. Nende paari päeva jooksul, kui ma Simferopolis Hromadske TV jaoks live stream 'e tegin, nägin FSBd, ajupestud pensionäride horde, kes korrutasid papagoina Vene propagandat Ukraina natsionalistide kohta, Vene sõdureid, kes olid rakkes Simferopoli ümbruse mineerimisega, ning paljusid, kelles oodatav okupatsioon õudust äratas. Päeval, kui see juhtus, sai K vanaisa surmava südamerabanduse. K-st sai siis sõjareporter ja ta avaldas mõned raamatud. Mina aga loobusin ajakirjanikutööst täielikult.\n\nKui te küsiksite: \"Kellele Krimm kuulub?\", vastaksin ma: tatarlastele. See on paljude põlvkondade jooksul nende maa olnud. Mis siis Ukrainal sellega pistmist on? Vene imperialismi tagajärjed on paljudele saatuslikuks saanud. 1948. aasta stalinistlik etniline puhastus Krimmis toimus kahe päevaga. Umbes 200 000 krimmitatarlast tapeti või küüditati. Kui Ukraina 1991. aastal iseseisvus, kutsuti genotsiidis ellujäänud tagasi, et nad võiksid sinna taas kodu rajada. Ukraina koosseisus anti Krimmile autonoomia. Nüüd, Vene okupatsiooni all, hakatakse krimmitatarlasi jälle represseerima. Nimekiri röövitud ja tapetud inimestest aina kasvab.\n\nIga teine sõnumivestlus M-iga lõppeb hüüumärgisajuga: me ei taha rohkem vägivalda, me ei taha sõda, me oleme küllalt näinud! Aga me mõlemad teame, et just seepärast peamegi võitlust jätkama.\n\nEelmisel õhtul ütlesin, et suudan jälle naerda ja isegi armastust tunda.\n\nM vastas:\n\n\"Kõige olulisem asi, mis ma süüria naistelt õppisin, oli see, et nad ei andnud kunagi alla.\"\n\nhttps://et.wikipedia.org/wiki/Krimmitatarlaste_k%C3%BC%C3%BCditamine\n\n——\n\n10. märts 2022\n\n15. päev\n\nSireenid huilgavad jälle. Mitu vaikset päeva lasid mul selle hääle juba kuskile aju tagasoppi ära pakkida. Nüüd kuulen neid jälle ja see ajab mind oksele, nagu esimesel päeval, kui sireeniga sõjaseisukord välja kuulutati. Me ei varju enam lähedal asuvasse kaevikusse: õues on –4 kraadi. Selle asemel seisame lihtsalt õues ja teeme suitsu. Tuul on nii tugev, et puhub sireeni hääle ära. See hoidis mind kogu öö ärevil, iga ootamatu heli tundus kahtlane.\n\nNagu paljud teisedki, suutsin mõelda ainult neist fotodest. Rasedad naised, keda Mariupoli sünnitusmajast välja kantakse, massihauad, kuhu surnukehasid kiiruga laotakse, sest muul moel ei jõuta ümber piiratud ja rusudes linna surnuid matta, tekkidega kaetud surnukehad tänavatel. Pilt 21-aastasest Julia Zdanovskast, andekast matemaatikust, kes jäi Harkivisse vabatahtlikku tööd tegema ja sai pommitamise käigus surma.\n\nAjakirjandus ja igasugu arvamuseavaldajad kasutavad pidevalt sõna atrocities. Ma ei teadnud seda sõna, nii et pidin järele vaatama:\n\natrocity /əˈtrɒs.ə.ti/ – julmus, halastamatus, metsikus, elajalikkus, jälkus, jõledus, midagi kohutavat.\n\nKõik on raevunud: on need üldse inimolendid? Kuidas nad võivad rünnata lastehaiglaid, lasteaialapsi, evakueerujaid, rongijaamu, sünnitusmaju? Mida nad teevad ja miks? See on genotsiid!\n\nJa ma arvan, et selliste absoluutset kurjust esindavate piltide tootmise taga on tegelikult midagi muud. Kui Venemaa koletislikule infosõjamasinavärgile otsa vaatad, on vastus ilmselge. Venemaa pommitab kõige haavatavamaid – vanu inimesi, naisi, lapsi –, et saada fotosid, millele hiljem külge panna vastupidine silt: \"vaadake, mida ukrainlased tegid!\" Venemaal on vaja oma rahvast korralikult vihale ajada. Ja Venemaal on vaja, et mitte keegi meist mitte milleski selgust ei saaks.\n\nL on fašismi ja vandenõuteooriate ekspert. Ta ütles: \"Fašistid räägivad alati, et nad võitlevad naiste ja laste eest.\" Samal ajal teen mina kuvatõmmise nimedest, 185 Vene ülikooli rektorit, kes allkirjastasid pöördumise Putini toetuseks.\n\nKeskendun ajakirjanduse keelekasutusele. Guardian kirjutab: \"väidetav Vene rakett\", \"Ukraina väitel\"… Ja siis loen tosinate kaupa kommentaare, kus inimesed – kõiksugu erinevate kodakondsustega – kuulutavad, et see on valeinfo, või et see on \"Ukraina versioon tõest\", ja siis tuleb igat masti vandenõuteooriaid, mida ainult oskad ette kujutada.\n\nSee on rohkem kui fašism, rohkem kui kolonialism, rohkem kui genotsiid. See on kübersõda. Asi pole territooriumi valdamises, sõda on kuulutatud tegelikkuse mõistmise võimalikkusele kui sellisele.\n\nLugesin ühe Ameerika professori pikka seisukohavõttu, kus ta \"viis otsad kokku\" ja käis välja avalikult antisemiitliku teooria Zelenskõi riigipöördest ja igasugu muust jurast, mis oli hoolikalt akadeemilisse keelde mässitud. L seletas mulle, et paljud rühmitused Euroopa Liidus ja USAs on praegu võtnud kasutusele samasuguseid fašistlikke mehhanisme.\n\nMulle meenus üks viimaseid õhtusööke sõpradega, kus rääkisime antivakseritest, QAnonist, kõikvõimalikest vandenõuteooriatest, mida praegu poliitilistel eesmärkidel käiku lastakse. Rääkisime sellest, kuidas sügav epistemoloogiline polariseerumine on vältimatu. Ja siin me nüüd oleme, alanud on sõda, kus relvaks on absurd ja ajuvabadus. Ja mina istun nüüd esireas ja teen tagajärgede kohta märkmeid.\n\n\"Kübersõda on laiem kui ükski eraldiseisev, järjestikune või hajutatud rünnak digitaalse või füüsilise taristu pihta. Need rünnakud, olgu hävitavad või sümboolsed, on ainult üks osa kübersõja kõikehõlmavast teatrist. Kübersõja epistemoloogia on nagu vähk maailmamõistmise kehas, mis paisub paranoialoogika toel ebanormaalselt üle igasuguste piiride, see on teos, milles igaüks oma osa mängib, isegi sina, kui \"otsad kokku viid\".\" – Svitlana Matvijenko\n\n——\n\n11. märts 2022\n\n16. päev\n\nMul õnnestus sõbrale suur tulbikimp tellida. Tal on sünnipäev. Nooremana lugesin Remarque'i ja teisi ja imestasin alati, kuidas sõja ajal said olemas olla laulud, filmid, joogid ja lilled. Nüüd saan aru. Need sümboolse korra esindajad, elu ja rõõmu meeldetuletused – mille eest me siis veel võitleksime?\n\nNüüd kirjutab ta peaaegu lakkamatult, õhuhäirete vahel ja ajal. Saan ka sellest aru.\n\n\"See päevik – mu vaimse tervise praktika, mu tegelikkuse korrastamise vahend – iga kord tänan kõiki, kes julgustasid mind, et ma edasi kirjutaks. See on minu lugu ja mina kontrollin seda. [õhuhäire lõppes.]\" – S\n\nTäna on tema päev.\n\n——\n\n12. märts 2022\n\n17. päev\n\n(Vladimir Vernadski sünniaastapäev!)\n\nEsimesel päeval ütles isa, et peame esimese nädala üle elama. Kui Ukraina nii kaua vastu panna suudab, on kõik hästi. Me panimegi vastu, me andsime oma parima. Aga siis tuli teine nädal ja virutas meile meeleheitega. Selleks hetkeks oli lahkunud enamik neist, kes alguses optimismist pakatasid. Otsisin sel ajal uudistest midagi julgustavat. Lugesin kuskilt, et kaks esimest nädalat on otsustavad: pärast kahte nädalat ei suuda Venemaa enam sõjaseisukorda käigus hoida. Kolmas nädal on nüüd käes. Terve öö ei saanud magada, ainult korraks, kui kella kuue paiku hommikul õhuhäiresireen vait jäi. Mõne aja pärast ärgates kuulsin, kuidas isa palus, et me ema ja õega põgeneksime. See oli tal esimene kord seda paluda.\n\nUudised teen lahti ettevaatlikult, sest ma tean, et kõik, mida ma näen, tabab mind valusasti. Nüüdseks on päevselge, et lääs ei kavatse midagi ette võtta. \"Meie huvides on, et konflikt ei leviks Ukraina territooriumilt kaugemale.\" (Olaf Scholzi sõnavõtud ajavad mind öökima.)\n\nUkraina vapper vastupanu, mida esimesel nädalal ülistati, hakkab nüüdseks nähtavasti iga tasandi olafscholzidele ebamugavaks muutuma. Nad venitavad, venitavad ja venitavad. Ja Ukraina ei lange ega võida.\n\nTeise nädala lõpus teatas keegi seal väljaspool: \"Nüüdsest vähendan oma ekraaniaega.\"\n\nSamal ajal kui mina olengi see ekraan.\n\nMõned toetajad, kes Maidani ajal solidaarsust väljendasid, ei ole kordagi ühendust võtnud. Siis nägin postitust, mille üks neist oli kirjutanud. Ta oli pahane, et Ukrainale materiaalset abi saadetakse, vihane, et mingi \"valge tüüp\" kuskil piiri peal on nii palju tähelepanu saanud, mõneti lausa vihane, et minusugused (endiselt elus püsivad!) inimesed või need, kelle kodud ja elud on hävitatud, ei väärigi enam kaastunnet.\n\nSee tabas mind samuti valusalt ning ma muudkui keerutasin seda peas, sest miski justkui ei klappinud. See olukord ei põhine rassikategoorial.\n\nLääne-Euroopa jaoks pole idaeurooplased kunagi piisavalt inimesed olnud. Me oleme ressurss. Kui koroonareeglid inimeste liikumist piirasid, lasti mõned idaeurooplased ikka saksa sparglit põldudelt kokku korjama. Nimekiri teenustest, milleks me sobime, on pikk. Paar aastat tagasi, samal ajal kui Venemaa sõjamasin meie inimesi tappis, teatas üks Saksamaa diplomaat: \"Me austame Ukraina võitlust enesemääramise nimel, aga majanduslikud sidemed Venemaaga on meile esmatähtsad.\"\n\nMa kordan end:\n\nMitteinimese kategooria kehtestatakse hetkel, kui sõlmitakse suuri tehinguid.\n\nMa saan pidevalt sõnumeid inimestelt, kes kõnetavad mind, nagu ma oleksin juba surnud: \"Vabandust, et me teid hülgasime, vabandust, mul on nii kahju.\" Saan sõnumeid, kus tunnistatakse täiemõõdulise fašistliku masinavärgi toimimist. \"Ei iial enam\" oli labane vale.\n\nPildid massihaudadest – surnukehad kraavis kuhjas nagu 1943. aastal – jäävad meid igaveseks kummitama. Me anume: NATO, sulgege taevas nüüd ja kohe, vaadake neid lapsi, neid naisi, neid vanakesi – nad surevad külma ja janu kätte, neid mõrvatakse, vägistatakse – nüüd juba tööstuslikes kogustes. Ei, meid tuuakse Euroopa mugavusele ohvriks.\n\nSaate aru, see enneolematu relva- ja pagulasabi ei tule läänest sellepärast, et ma olen valge nahaga, vaid justnimelt sellepärast, et ma kuulun mitteinimese kategooriasse. Nagu miljoneid teisigi, on mind vahetatud gaasi vastu, kuni oli juba peaaegu hilja. Nüüd, viivuke enne kui liiga hilja, pakutakse mulle raha ja põgenikustaatust, aga mulle keeldutakse pakkumast kaitset, mida pakutaks igaühele, kes inimeseks kvalifitseerub.\n\nSüütunne pole sama mis eetika.\n\nOlge head, ärge saatke mulle oma vabandusi.\n\n——\n\n13. märts 2022\n\n18. päev\n\nkell 03.31\n\nIga öö on nagu Vene rulett (nüüd sõna otseses mõttes Vene). Vihkan neid kuradi sireene kogu südamest.\n\nInglise keelest Mirjam Parve\n\n1 Ukraina mineraloog ja geokeemik, Ukraina Teaduste Akadeemia esimene esimees, biosfääri teooria arendaja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiievis resideeruv ukraina kirjanik ja õppejõud, dokumentaalfilmikeskse uurimisprojekti \"Geocinema\" kaasautor Asia Bazdyrieva kirjutab ajakirjas Värske Rõhk oma viimastest nädalatest Venemaa poolt sõtta kistud Ukrainas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nChris Marcus Krahv tõi Eestile noorte EM-hõbeda\n\n## Põhitekst:\n\n3,1 km pikkusel rajal võitis kulla rootslane Tim Lundberg ajaga 9.23, Chris Marcus Krahv jäi võitjale alla vaid viie sekundiga. Pronksi teenis soomlane Pyry Riissanen ajaga 9.33.\n\n\"Suusad olid väga head ja suutsin kogu aeg ilusti kaardilugemisega järge pidada. Tegin head teevalikud ja sain need perfektselt ellu viidud, kiirus oli algusest lõpuni kõrge ja tuli elu sõit,\" kommenteeris Krahv võistlust.\n\nKõrge kaheksanda koha sai Timo Kudre ajaga 10.28, Maanus Udam oli 18. (+1.47) ja Markus Juhkam 26. (+4.23).\n\nNeidude seas läks kolmikvõit Soome, Euroopa meistriks tuli Anni Salmela ajaga 11.23. Parima eestlasena oli Anett Liisa Parts 14. (+1.55), Mareli Vaher saavutas 16. koha (+2.20) ja Harriet Koppel oli 19. (+2.44).\n\nNaisjuunioride klassis võttis sekundilise võidu lähima konkurendi ees soomlanna Maria Hoskari ajaga 11.19. Parima eestlasena sai Birgit Rõõm 14. koha (+1.10), Liis Marii Kaso oli 27. (+2.44) ja Laura Elisabeth Christel Laan 29. (+3.54).\n\n\"Suusarajad olid väga kvaliteetsed ja suusad libisesid väga hästi. Kaardilugemine ei laabunud paraku kõige paremini, sest ei ole ammu sprindikaardiga nii kiiresti sõitnud, kuid füüsiliselt tunnen ennast heas vormis,\" sõnas Rõõm.\n\nMeesjuunioride klassis tuli maailmameistriks soomlane Niklas Ekström, kelle võiduaeg 3,6 km pikkusel rajal oli 11.10. Ainsa eestlasena selles klassis startinud Olle Ilmar Jaama murdis suusa, kuid läbis siiski raja ja lõpetas 22. kohal kaotusega 2.01.\n\n\"Tänase päevaga ei saa kuidagi rahule jääda. Vahetult peale esimest punkti suutsin suusa ära murda, mis muutis suusatamise oluliselt aeglasemaks. Sõitsin siiski raja lõpuni, kuid keskendumine ning sõidukiirus olid tugevalt häiritud, mille tõttu ei olnud ka orienteerumistehniline sooritus tasemel,\" rääkis Jaama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeval algasid Põhja-Soomes, Kemis koos täiskasvanute MM-iga ka juunioride MM ja noorte EM suusaorienteerumises. Esimesel võistluspäeval võitis noorte EM-hõbeda sprindis Chris Marcus Krahv",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMacron vestles viimase kuu jooksul Putiniga 12 korda, lubas seda ka jätkata\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei ütle, et olen nende kõneluste tulemustega rahul, kuid peame seda jätkama,\" ütles Macron esmaspäeval Prantsusmaa kanali TF1 telesaates.\n\nMacron ja Putin on viimase kuu jooksul rääkinud vähemalt tosin korda, viimane vestlus toimus laupäeval. Siis osales vestlusel ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz, vahendas Politico.\n\nKriitikud väidavad, et Macroni strateegia ei tööta ja see teenib pigem Venemaa propagandamasinat.\n\nSaatejuht uuris Macronilt, mida ta võiks veel Putiniga arutada. \"Meie tänane eesmärk on püüda see sõda lõpetada, ilma sõtta minemata,\" vastas Macron.\n\nMacroni sõnul on vaja hoida dialoogi, et arutada selliseid asju nagu humanitaarkoridorid ja tuumajaamade kaitsmine.\n\nÜks saatejuht avaldas Macronile survet, et ta nimetaks Putinit diktaatoriks. Macron keeldus siiski seda tegemast, vahendas Politico.\n\n\"Minu seisukoht on, et kõige tähtsam on teda mitte määratleda. Ma üritan kaitsta meie riiki sõja eskaleerumise eest. Teda solvates või määratledes poleks ma kõige tõhusam selles,\" väitis Macron.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas jätkata Venemaa juhi Vladimir Putiniga suhtlemist. Macron ja Putin on viimase kuu jooksul rääkinud vähemalt 12 korda, Moskva aga jätkab Ukraina linnade pommitamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMöödunud nädala teleedetabeli vallutasid ETV saated\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pealtnägijat\" vaatas möödunud nädalal 221 000 vaatajat. Vaadatavuselt teisel kohal oli \"Aktuaalne kaamera\" 214 000 televaatajaga ning kolmandale kohale jõudis \"Sinu uus sugulane\", mida jälgis 173 000 inimest.\n\nETV saadetest jõudsid telesaadete esikümnesse veel \"Sport\", \"Aktuaalne kaamera. Nädal\", \"Õnne 13\", \"Kodukäijad\", \"Ringvaade\", \"Hommik Anuga\" ning \"Esimene stuudio\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala teleedetabelisse jõudsid ainult ETV saated. Kõige populaarsemaks osutus taas \"Pealtnägija\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEriksen sai taas kutse Taani koondisesse\n\n## Põhitekst:\n\nTaani koondise peatreener Kasper Hjulmand arvas poolkaitsja Erikseni 23-liikmelisse koosseisu ning märtsi lõpus on koondisel ees sõpruskohtumised Hollandi ja Serbiaga.\n\n30-aastane Eriksen sõlmis jaanuaris ülejäänud hooajaks lepingu Inglismaa kõrgliigaklubi Brentfordiga. Milano Inter pidi Serie A reeglite tõttu lepingu lõpetama, sest Itaalia kõrgliigas pole südamestimulaatoriga mängimine lubatud.\n\nEriksen rääkis juba jaanuaris antud intervjuus, et tema eesmärk on mängida Katari MM-il. \"See on algusest peale olnud minu mõtteviis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on lootust. Kas mind koondisesse valitakse, on mõistagi teine küsimus. Aga ma suudan tagasi tulla,\" rääkis taanlane aasta alguses.\n\nTaani on juba kvalifitseerunud novembris algavale MM-ile Kataris.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani jalgpallur Christian Eriksen kutsuti teisipäeval Taani koondisesse, mis on esimene kord pärast seda, kui ta mullu Euroopa meistrivõistlustel kokku kukkus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPäikesepaistelised ilmad ja päikesejaamad viisid elektri hinna alla\n\n## Põhitekst:\n\nElektribörsi Nord Pool hinnagraafikud näitavad, et viimasel nädalal on päikesepaistelistel tundidel elektri hind madalamal, jäädes enamikul päevadel selgelt alla 100, kohati lausa alla 60 euro megavatt-tunni eest.\n\nPäikeseliste ilmadega annavad võrku ühendatud päikesejaamad keskpäeval elektrit juba võimsusega 200 megavatti või enam, ütles ERR-ile Eesti süsteemihalduri Eleringi pressiesindaja Ain Köster.\n\nKa Eesti Energiast, kellele kuulub võrguettevõte Elektrilevi, öeldi ERR-ile, et keskpäeval ulatub päikesejaamade tootmisvõimsus Eestis ligi 200 megavatini ja see avaldab üha suuremat mõju elektri hinnale.\n\n\"Nord Pooli turu tunnihindadest joonistub üha sagedamini välja, et päikeselisel päeval langevad päevasel ajal elektrihinnad. See kinnitab taas, et mida rohkem on energiasüsteemis taastuvenergia tootmist, seda taskukohasemaks muutub hind tarbijatele,\" lausus Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.\n\nLutsu sõnul võib soodsates oludes päikesest toodetud elekter moodustada sel suvel keskpäeviti juba kuni pool Eestis tarbitud elektrist.\n\n\"Kui samal ajal juhtub olema ka tuulisem ilm, võibki lõviosa elektrist tulla taastuvallikatest ning näeme elektriturul väga madalaid hindu, sest süsteem ei vaja neil perioodidel kallimal fossiilkütusel töötavaid elektrijaamu nii suures mahus,\" märkis Luts.\n\nElektribörsi Nord Pool graafikult on näha, et viimasel seitsmel päeval on kella 10 kuni 16-ni ehk siis, kui päike paistab, elektri hind olnud kõige madalamal, kui välja arvata öötunnid. Autor/allikas: Nord Pool\n\nÜha rohkem elektrit päikesest\n\nLutsu sõnul saabki Eesti aina rohkem elektrit päikesejaamadest. \"Eestis on installeeritud päikeseparke juba väga arvestatavas koguses. 2021. aasta lõpu seisuga oli ainuüksi Elektrilevi jaotusvõrgus päikeseparke juba 385 megavati võimsuses,\" lausus ta.\n\nEesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak ütles ERR-ile, et pilt oleks elektritarbija jaoks veelgi ilusam, kui võrguettevõtted Elektrilevi ja Elering suudaks võrku liita kõik juba valmis ehitatud päikeseelektrijaamad ja anda liitumistingimused ootavatele tootmisvõimsuste liitumise taotlustele.\n\nEestis on praegu hinnanguliselt 2000 päikeseparki, mis ootavad elektrivõrguga liitumise hinnapakkumist.\n\n\"Tegelikkuses on Eestis päikeseelektrijaamade koguvõimsus, mis on võrguga juba liidetud, napilt alla 400 megavati ja liitumiste väljaehitamise ootel – jaamad on ise füüsiliselt juba valmis – on ligikaudu 100 megavatti ja tootjaliitumistaotlusi on menetluses üle 1000 megavati võimsusele,\" lausus Meesak.\n\n\"Kui kõik Eestis juba valmisehitatud päikeseelektrijaamad saavad võrku liidetud, siis katavad nad ära suvise nädalavahetuse päeva praktiliselt kogu Eesti elektritarbimise,\" lisas ta.\n\nKa soojuselektrijaamad tootmise tipus\n\nLisaks päikesejaamadele on Eesti enda elektritootmist märtsis suurendanud ka Eesti Energiale kuuluvad Narva soojuselektrijaamad, mis on mõnel päeval märtsis tootnud võimsusel üle 1100 megavati, ütles Priit Luts. \"Ka tänane (teisipäevane – toim.) tootmise tipp on olnud 1080 MW juures,\" märkis ta.\n\nLuts lisas, et soojuselektrijaamade turul osalemine sõltub eeskätt sellest, milline on nõudlus ja sellest tekkiv turuhind, mis omakorda sõltub süsiniku ja maagaasi hinnast.\n\n\"Põlevkivil ja teistel alternatiivsetel kütustel töötavad Narva jaamad ei ole täna turul kõige kallimad tootmisviisid, hinnatippe teevad jätkuvalt gaasijaamad,\" ütles Luts.\n\nLisaks Narva jaamadele annavad Eesti Energiale kuuluvad koostootmisjaamad Irus ja Paides veel ligi 30 megavati jagu võimsust.\n\nKa enamik Eesti tuuleparke kuulub Eesti Energia taastuvenergia ettevõttele Enefit Green. Tuuletoodang on märtsis küündinud Eestis üle 150 megavati, ütles Luts.\n\nElektri tootmine Eestis märtsis. Enamikel päevadel on tootmine ulatunud üle 1000 megavatt-tunni, mõnel päeval lausa üle 1300 megavatt-tunni. Autor/allikas: Elering\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalapäevad taevas säranud päike ning päikesejaamad on kaasa aidanud sellele, et päevased elektrihinnad on madalamad ning Eesti kohalik elektritootmine suurem.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNafta hind langes alla 100 dollari barrelist\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes teisipäeval 4,8 protsenti ja oli kella kaheksa paiku Eesti aja järgi 101,7 dollarit barreli kohta. Nafta hind jätkas teisipäeval langemist ja päeval oli selle hind 99,4 dollarit barreli kohta.\n\nUSA-s kaubeldava toornafta WTI hind oli langenud 4,7 protsenti ning püsis 98,1 dollari ümber.\n\nÜlemaailmset naftaturgu mõjutab suuresti Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kuid esmaspäeval alanud läbirääkimised Kiievi ja Moskva vahel, mida lubati teisipäeval jätkata, on turge pisut rahustanud ning seda peetakse üheks põhjuseks, miks Brenti toornafta hind langes esmaspäeval alla 110 dollari barrelist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Märtsi alguses üle 120 dollari barrelist tõusnud nafta hind on viimastel päevadel jätkanud langust ning vajus teisipäeval alla 100 dollari piiri.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSõprus alustab ukraina lastele mõeldud igapäevaste Lotte kinohommikutega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuna Eestisse on jõudnud palju ukraina lapsi, kellel pole ajaveetmise võimalusi, otsustasime Sõpruses pakkuda neile igapäevast kinoprogrammi kella kümnest kella kaheni,\" selgitas kino juht Ivar Murd.\n\n\"Kolmest Lotte filmist üks on ukrainakeelse dublaažiga ning kaks vene keeles. Lapsed saavad vaadata ära kõik kolm filmi ühel päeval või planeerida oma kinopäevad ühe filmi kaupa, seda nii, kuidas neile ja nende vanematele paremini sobib,\" lisas ta.\n\nKinole on abiks ka Ukrainast tulnud BFM-i tudengid, kes lastega tegelevad ja neid ukraina keeles juhendavad.\n\nKino kavas on \"Leiutajateküla Lotte\", \"Lotte ja kuukivi saladus\" ning \"Lotte ja kadunud lohed\". Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Just seal rulluvad lahti kõik kolm Lotte seiklust. Programm valmis koostöös Eesti Joonisfilmiga.\n\nKAVA\n10.00 \"Leiutajateküla Lotte\" (ukraina keeles) / kestvus: 80 min\n11.25 \"Lotte ja kuukivi saladus\" (vene keeles) / kestvus: 75 min\n12.40 \"Lotte ja kadunud lohed\" (vene keeles) / kestvus: 78 min\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates reedest, 18. märtsist saavad ukraina lapsed kinos Sõprus vaadata iga päev ukraina- ja venekeelset eesti animatsiooni. Suurele ekraanile jõuavad kõik koeratüdruk Lotte lood.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa jätkab VPN-teenuste blokeerimise proovimist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Praeguseks on Venemaal blokeeritud juba kaks tosinat VPN-i. Neid blokeeritakse ka edaspidi,\" lubas Hinštein.\n\nHinšteini sõnul pole tegemist lihtsa ülesandega, kuid seda tehakse.\n\n\"Kõik, kes jätkavad Instagrami kasutamist ühel või teisel viisil, kasutavad VPN-i,\" tunnistas Hinštein.\n\nVenemaa võimud kuulutasid hiljuti Meta (Facebooki omanikfirma) äärmuslikuks organisatsiooniks ja keelasid firma tegevuse Venemaa Föderatsiooni territooriumil.\n\nVPN-teenuseid saab internetis kasutada enda asukoha peitmiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa meediajärelevalve agentuur Roskomnadzor blokeeris 20 populaarset VPN-teenust ja kavatseb seda tööd jätkata, väitis Venemaa parlamendisaadik Aleksandr Hinštein.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Drell ja Windy City Bulls pidid leppima kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nDrell alustas algkoosseisus ning sai mänguaega 22 minutit. Eestlane sai kirja kuus punkti ja kolm resultatiivset söötu, negatiivse poole pealt kolm viga ja ühe pallikaotuse.\n\nBullsi resultatiivseim mängija oli Marko Simonovic, kes kogus enda arvele 20 punkti ja võttis 10 lauapalli. Lakelandi poolelt oli 24 punkti ja 10 lauapalliga parim Jeremiah Tilmon.\n\nWindy City Bulls on 11 võidu ja 16 kaotusega idakonverentsis 11. kohal, Lakeland Magic asub kaheksa võidu ja 16 kaotusega kohe tema järel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henri Drelli koduklubi Windy City Bulls pidi NBA G-liigas leppima kaotusega, jäädes alla Lakeland Magicule 107:116.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAhvenast tegi pimeduse printsi tema geenivalik\n\n## Põhitekst:\n\nUuringut juhtinud EMÜ vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul on tegemist maailmas ainulaadse uurimusega, mille käigus kirjeldati üle 800 000 üksiku nukleotiidi polümorfismi (geneetiline iseärasus, toim) Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu järvedest pärit ahvenatel.\n\nAhven on üks väheseid kalu, kes on võimeline edukalt paljunema tumedaveelistes happelistes raba- ja metsajärvedes, kus teised kalaliigid ellu jääda ei suuda. \"Genoomide võrdlus võimaldab leida need kromosoomi piirkonnad, mis on suure tõenäosusega mõjutatud loodusliku valiku poolt ning kindlaks teha geenid, mis võimaldavad ahvenal olla pimedate ja happeliste vete ainuvalitseja,\" selgitas Vasemägi.\n\nAvaldatud töö üks autoritest, maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadur Kristina Noreikiene rõhutas, et eeskätt tänu järjestamistehnoloogiate arengule on praegu võimalik kiiresti leida kümnete tuhandete geenide seast just need geenivariandid, mille sagedus on loodusliku valiku tulemusena kiiresti tõusnud.\n\n\"Kokku avastasime sadu genoomipiirkondi, mis sisaldavad loodusliku valiku jälgi,\" rääkis Noreikiene. Kõige sagedamini esines neid geenide avaldumist reguleerivates piirkondades, mis kinnitab nende olulist rolli evolutsioonis. Noreikiene sõnul on regulatoorsete järjestuste tähtsust liikide kujunemisel ennustatud inimese ja šimpansi valke kodeerivate järjestuste äärmise sarnasuse alusel juba enam kui 45 aastat tagasi.\n\nUuringus osalenud Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht, professor Riho Gross lisas, et düstroofsetes ehk huumustoitelistes järvedes valitseb juba mõne meetri sügavusel peaaegu pilkane pimedus. Seal nimelt ei suuda lühema lainepikkusega valgus tungida läbi tumeda vee.\n\n\"Mõnevõrra üllatuslikult ei avastanud me tugevaid valiku jälgi geenides, mis kodeerivad valgussignaali neeldumise ja töötlemisega seotud protsesse. Näiteks opsiinide puhul, mis toimivad valgustundlike elementidena silma võrkkestas, ei leidnud me tõendeid, mis viitaksid nende erilisele rollile kohanemisel spetsiifiliste valgusoludega,\" selgitas Gross.\n\nKuulma järve huumusrikas vesi. Autor/allikas: Ants Vasemägi\n\nLisaks valgustingimustele muudavad huumusele iseloomulikud ained ka vee happelisust, mineraalainete kättesaadavust ning paljusid teisi vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi. \"Seega ei olnud päris ootamatu, et tugevaid valiku mustreid esines mitmetes geenides, millel on oluline roll kaltsiumi-, kaaliumi-, naatriumi- ja muude ioonide transpordil ning pH tasakaalu regulatsioonil,\" ütles ta.\n\nGross lisas, et mõned aastad tagasi mõõdeti ahvena mõju huumuserikaste järvede metaaniringele. Tookord avastati, et ahven võib toiduahela muutuste kaudu vähendada metaani eritumist järvest atmosfääri ligi kümme korda.\n\nKuna metaan on süsihappegaasist märksa suurema mõjuga kasvuhoonegaas, on ahvenal seega oma roll ka kliimamuutuse vähendamisel. \"Just seepärast on oluline mõista ahvena kohastumiste molekulaarseid mehhanisme tumedaveelistes järvedes, kus ahven on sageli ainus kalaliik ning metaani eritumine eriti märgatav,\" selgitas ta.\n\nLõpetuseks ütles Vasemägi, et käimas on mitmed jätku-uuringud, mille eesmärk on paremini mõista loodusliku valiku all olevate geenivariantide talitlust ja rolli ahvena kohastumisel. \"Läbiviidud uuring näitas meile veenvalt, et liikide kohastumine äärmuslike keskkonnatingimustega on oma olemuselt mitmetahuline ja kompleksne protsess,\" sõnas ta.\n\nVasemägi lisas, et kuigi ahven on üks tavalisemaid kalaliike Eestis, vajavad paljud genoomi talletatud mustrid ning geenide ja ökoloogia seosed veel selgitamist: \"Töö ligikaudu miljard nukleotiidi sisaldava pusle kallal igatahes jätkub.\"\n\nMustahven mõõtlaual. Autor/allikas: Ants Vasemägi\n\nUuring ilmus ajakirjas Molecular Ecology.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Rootsi ja Soome uurijatega järjestasid enam kui 30 ahvena genoomi, et mõista paremini äärmuslike keskkonnatingimustega kohastumise molekulaarset tagapõhja. Selgus, et elu pimedas järvevees on ahvenal muutnud just geenide reguleerimisega seotud piirkondi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina hoiatas USA-d vastumeetmete eest seoses Ukraina sõjaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Peking muretseb, et Hiinat võivad tabada lääne sanktsioonid, mis tabasid Venemaad pärast Ukrainasse sissetungimist. Hiina on valmis võtma vastumeetmeid,\" väitis Hiina välisminister Wang Yi.\n\n\"Hiina pole kriisis osaline, ega taha, et sanktsioonid Hiinat mõjutaksid. Hiinal on õigus kaitsta oma seaduslikke õigusi ja huve,\" ütles Wang Yi oma Hispaania kolleegile Jose Manuel Albarele.\n\nLääneriikide karmid Moskva-vastased sanktsioonid mõjutavad rahvusvahelisi aktsiaturge. Seetõttu tõusevad ka toorainete hinnad. Hiina on suur Venemaa energia- ja põllumajandustoodete importija.\n\nUSA ametnike arvates vastas Hiina positiivselt Venemaa relva- ja sõjalise abi taotlustele. Pekingi sõnul tegeleb USA aga valeinformatsiooni levitamisega, teatas Financial Times.\n\nHiina kompartei juht Xi Jinping ja teised kõrged ametnikud kinnitavad, et Peking on Ukraina konfliktis neutraalne osapool. Hiina riigimeedia siiski toetab Moskva narratiivi Ukraina sõja suhtes.\n\nShanghais tegutsev politoloog Hu Wei avaldas 12. märtsil artikli, kus kritiseeris teravalt Hiina toetust Venemaale.\n\n\"Venemaa sõjaline operatsioon Ukraina vastu on tekitanud Hiinas suurt poleemikat. Selle toetajad ja vastased on jagunenud kaheks lepitamatult vastandlikuks pooleks,\" kirjutas Hu.\n\nHu kiritseeris artiklis Putini sõda, nimetades seda \"pöördumatuks veaks\", millest Hiina peaks end distantseerima.\n\n\"Hiina ei tohi end Putiniga siduda. Hiina saab edasi minna, kui kaitseb oma parimaid huve, valides kahest kurjast väiksema ja vabanedes Venemaa koormast niipea kui võimalik,\" väitis Hu.\n\n\"Praegu on umbes veel üks-kaks nädalat aega, enne kui Hiina oma manööverdusruumi kaotab. Hiina peab otsustavalt tegutsema,\" hindas Hu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Peking hoiatas vastumeetmete eest, kui lääneriikide Moskva-vastased sanktsioonid tabavad Hiinat. Pekingi sõnul levitab USA libainformatsiooni ja Hiina on konfliktis neutraalne osapool.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti judoklubid pakuvad Ukraina põgenike lastele tasuta trenne\n\n## Põhitekst:\n\nEesti judoklubid otsustasid üksmeelselt, et Ukraina sõjapõgenike lapsed saavad treenida Eesti judoklubides tasuta ning esimesed Ukraina lapsed on oma treeningutega Eestis juba alustanud. \"Sõda on sundinud oma kodudest lahkuma sajad tuhanded pered ning Eesti judopere soovib anda oma panuse sellesse, et Eestisse jõudnud Ukraina lapsed tunneks siin ennast hästi ja saaks elada võimalikult tavapärast elu nagu neil oli oma kodumaal enne sõja algust,\" sõnas Eesti Judoliidu president Kaido Kaljulaid.\n\nEestis tegutseb täna üle 40 judoklubi ning Ukraina sõjapõgenike lapsed saavad valitud judoklubis tasuta jätkata oma judotreeninguid või alustada judo harrastamist. Igapäevaselt harrastab Eestis judot umbes 6000 inimest vanuses 2-70 aastat.\n\nEesti judopere avaldab tugevat toetust Ukrainale ning Eesti judokad ei võistle Venemaal ja vene sportlaste vastu. \"Meid ühendab kirg judo vastu, kuid sportlike saavutuste kõrval on sama oluline ka judo filosoofia, kuhu kuuluvad rahu, lugupidamine, ausus ja austus inimeste vastu. Mul isiklikult on väga hea meel, et Eesti judoklubid toetasid Eesti Judoliidu initsiatiivi tasuta trennide pakkumiseks Ukraina lastele koheselt ja üksmeelselt,\" ütles Kaljulaid.\n\nSobiva klubi leidmiseks palub Eesti Judoliit pöörduda juhatuse liikme Ruslan Jakimovi poole, kelle kontakid leiab Eesti Judoliidu kodulehelt judo.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Judoliit koostöös Pagulasabiga on valmis pakkuma Ukraina sõjapagulaste perede lastele tasuta treeninguid kõikides Eesti judoklubides.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPensionid tõusevad keskmiselt kaheksa protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nPensioniindeksi väärtus on tänavu 1,079, mis märgib kaheksaprotsendist kasvu. See tähendab, et keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb praeguselt 552 eurolt pärast indekseerimist 595 euroni ehk 43 euro võrra, ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Merle Sumil-Laanemaa.\n\nPensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot ning see tõuseb 255 euroni, ütles Sumil-Laanemaa. Baasosa on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev, sõltudes tööstaažist ja sissetuleku suurusest.\n\nRahvapensioni määr tõuseb samuti ning on 1. aprillist 275 eurot, praegu on see 255 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži, 15 aastat. Rahvapensioni saajaid oli 2020. aastal ligikaudu 3200.\n\nÜksi elava pensionäri toetus ei ole seotud indekseerimisega, kuid valitsus on juba varem otsustanud, et üksi elava pensionäri toetus tõuseb 2022. aastaks, ütles Sumil-Laanemaa. Kui viis aastat järjest, 2017 kuni 2021 oli see 115 eurot, siis nüüd hakkab toetus olema 200 eurot.\n\nPensionide indekseerimise peab kinnitama valitsus, tõenäoliselt juhtub see neljapäevasel istungil.\n\nErakorralise pensionitõusu kinnitas valitsus mullu oktoobris ja see on järgmise aasta 1. jaanuarist 20 eurot.\n\nPensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.\n\nKui palju kellegi pension täpselt tõuseb, saab igaüks vaadata riigiportaalis eesti.ee asuvalt aadressilt (nõuab sisselogimist).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui valitsus kinnitab neljapäevasel istungil tänavuse pensioniindeksi, tõusevad pensionid 1. aprillist kaheksa protsenti. Erakorralist pensionitõusu tänavu ei tule, selle kinnitas valitsus mullu 2023. aasta 1. jaanuariks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAleksei Morgunov: rasked ajad ei õigusta arstieetikast loobumist\n\n## Põhitekst:\n\nReedel ilmus ajakirjas MedScape dr Arthur Caplani artikkel, milles autor väitis, et ravimite tootjad peavad koheselt lõpetama ravimite müügi Venemaa Föderatsiooni territooriumil ning samuti peaksid peatama seal kliinilisi uuringud.\n\nSõltumata sellest, et Caplan ise on Ameerika Ühendriikide bioeetika professor, ütleb ta, et \"me ei saa absoluutselt vältida fakti, et meditsiin, teadus ning poliitika on seotud\". Niisugust retoorikat on võimatu aktsepteerida, sest see seab küsimuse alla rahvusvahelise humanitaarõiguse adekvaatsuse.\n\nSooviksin meenutada, et isegi sõjalise konflikti ajal pakuvad meedikud abi kõigile, kes seda vajavad, sõltumata rahvusest, kodakondsusest, poliitilistest vaadetest või muust. Seda sätestab otseselt Genfi konventsioonide (I) lisaprotokolli artikkel 9. Kusjuures artikkel 10 ütleb, et abivajavate vahel ei tohi teha vahet muudel kui meditsiinilistel alustel.\n\nUSA on alla kirjutanud Genfi konventsiooni lisaprotokolli I, aga pole seda ratifitseerinud. Samal ajal on nad ratifitseerinud Genfi I konventsiooni, mille artikli 12 järgi on meditsiini erapooletus isegi relvastatud konflikti ajal tagatud.\n\nKui meditsiin näiteks läbi farmaatsiatööstuse hakkab hindama, kes on väärt seda, et ravi saada, siis ma ei taha enam küll sellise meditsiini osa olla.\n\nMajandussanktsioonide eesmärk on peatada sõja finantseerimine, mitte kättemaks. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas Iraagi-vastase embargo, siis hiljem oli ka loodud nafta toidu eest programm, mis pidi katma Iraagi tavakodanike vajadusi, sealhulgas ka edastama neile ravimeid.\n\nKas praegu me tahame öelda, et Boutros Boutros-Ghali ning Kofi Annani aegne ÜRO tegid midagi valesti humanitaarkriisi lahendamiseks? Argument, et \"Vene kodanikud tolereerivad Putini režiimi ja seega peavadki kannatama\" on meditsiinieetikast kaugel. Venemaa Föderatsiooni sõjakuriteod Ukrainas ei õigusta seda, et me mõistame abivajavaid tsiviilisikuid kannatama või aeglaselt surema. Patukustuskirju pole Euroopas ammu enam võimalik osta ning veritasu ei ole arenenud ühiskonna tunnuseks.\n\nKui me ei lähtu oma otsustes humanitaarõigusest ning eetikast, siis ei ole meie ning Ukrainas sõja alustanud barbarite vahel mingit erinevust. Ma arvasin, et kõigile on selge, et meditsiin tegeleb inimeste ravimisega sõltumatult poliitilisest olukorrast.\n\nSamuti mõtlesin tükk aega tagasi, et hariduse peamine eesmärk on inimkonna valgustamine, kuigi Tartu Ülikooli senati otsus näitas vastupidist. Nüüd hakkame enne seda, kui inimesele haridust anda, me vist kontrollima, millised vaated ning hoiakud tal on. Loodame, et meditsiinini selline liikumine ei jõua.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui me ei lähtu oma otsustes humanitaarõigusest ning eetikast, siis ei ole meie ning Ukrainas sõja alustanud barbarite vahel mingit erinevust, kirjutab Aleksei Morgunov.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKanuti Gildi SAALis esietendub The Biofilm Sistersi uus lavastus \"Pure Pink Pox\"\n\n## Põhitekst:\n\nLavastuses uuritakse, kuidas luuakse omi ja võõraid. Kuidas võib esmapilgul süütust ideest saada ideoloogia? Vaadatakse otsa omaenda kohale ja privileegidele, et näha, kuidas kõik on omaks võtnud uskumusi, mis õigustavad vägivalda tekitavat ebavõrdsust. Kes vastutab – kas indiviid või süsteem?\n\n\"See, mis me oma lavastuses teeme, on mäng ja manipulatsioon meie oma positsiooni ja sellega kaasneva võimuga. Mängime sellega, mis tunne on olla võimul ja öelda asju, mis teevad kellelegi haiget. Me ei taha haiget teha, vaid seda kogeda, sellega mängida. Sellepärast me saame kokku ja kirjutame tekste, mis on meie enda jaoks ka piiri peal,\" kirjeldas protsessi Mari-Liis Eskusson, üks Biofilmi õdedest.\n\nThe Biofilm Sistersi viimasest lavastusest \"All that goes Right\", mis uuris grupisiseste radikaalsete arvamuste teket, on tänaseks möödas kolm aastat. Uue lavastuse \"Pure Pink Poxi\" tekstide loomisega alustati juba üle aasta tagasi.\n\nAlise Madara Bokaldere on Läti-Rootsi-Ameerika tantsija ja koreograaf, Mari-Liis Eskusson on tantsukunstnik, Katrin Kreutzberg on personaaltreener ja etenduskunstnik ja Arolin Raudva on etenduskunstnik, tantsija, koreograaf.\n\nAutorid, lavastajad, etendajad Alise Bokaldere, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva, dramaturg Piret Karro, kunstnik Kairi Mändla, lavastuslik tugi Tambet Tuisk ja Jason Dupree, helikujundus Mari-Liis Rebane, valguskujundus Märt Sell, fotod Kertin Vasser, tehniline tiim Henry Kasch, Kristiina Tang, Grete Vaalma, projektijuhtimine Maarja Kalmre, Heneliis Notton. Etendus on inglise keeles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis kollektiivi The Biofilm Sisters (Alise Bokaldere, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva) uus lavastus \"Pure Pink Pox\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEiffeli torn tehti kuus meetrit kõrgemaks\n\n## Põhitekst:\n\nEiffeli torni otsa viidi kopteriga DAB+ digitaalside antenn. Torni kõrgus on nüüd 330 meetrit.\n\nEiffeli torn valmis 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks, et tähistada Prantsuse revolutsiooni 100. aastapäeva. See ehitati insener Gustave Eiffeli projekti järgi.\n\nTorni on selle avamisest alates VIkipeedia andmeil külastanud üle 250 miljoni inimese, millega see on maailma enim külastatud tasuline turismiatraktsioon. 2015. aastal käis tornis 6,91 miljonit inimest, mis tähendab, et iga päev külastab seda keskmiselt 25 000 huvilist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma üks tuntumaid turismiatraktsioone Eiffeli torn Pariisis kasvas kuus meetrit kõrgemaks, kui sellele teisipäeval paigaldati uus antenn.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArktika merejää on kolme aastaga märkimisväärselt õhenenud\n\n## Põhitekst:\n\nÜhtlasi osutavad andmed, et võrreldes 2019. aastaga on põhjapooluse mitmeaastase jää ruumaala vähenenud 16 protsenti. Selle asemel katab Põhja-Jäämerd suures osas hooajaline jää, mis sulab suve lõpuks täielikult ära, vahendab ScienceAlert.\n\nKokku on viimase 18 aasta jooksul Põhja-Jäämere merejää maksimaalne ruumala vähenenud kolmandiku võrra. Ameerika teadlaste uus uuring osutab, et seda kadu võib-olla seni alahinnatud. Uues töös kasutati esimest korda aastate jooksul kogutud satelliidiandmeid, et hinnata nii jää kui ka seda katva lumekihi paksust.\n\nUuringu autori ja Washingtoni Ülikooli polaarteadlase Ron Kwoki sõnul on Arktika lume sügavus, merejää tihedus ja ruumala kolm väga raskesti mõõdetavat suurust. Kwoki enda hinnangul on uuringu olulisim sõnum, et Arktika talvise merejää maht väheneb armutult ja käib käsikäes ulatusliku Arktika püsijää kaoga. Nimelt on igal aastal suve lõpuks põhjapoolusel püsivat paksu merejääd varasemast vähem.\n\nKõike seda väidavad uurijad Maa orbiidil olevate ICESat-2 ja CryoSat-2 satelliitide andmete põhjal. Uus uuring ühendabki omavahel kolm aastat tagasi orbiidile lähetatud ICESat-2 satelliidi LiDAR-i tehnoloogia ja CryoSat-2 satelliidi radaritehnoloogia. Kuigi LiDAR kasutab laserimpulsse ja radar raadiolaineid, tuvastavad mõlemad objekte nagu lund ja jääd neilt tagasi põrkuvate peegelduste põhjal.\n\nUurijad viisid kokku vanemat tüüpi ICESat satelliidi andmed viimase 18 aasta kohta ja hindasid nende põhjal, et selle ajaga on Arktikast kadunud umbes 6000 kuupkilomeetrit talvist jääd.\n\nSatelliidiandmeteta on jää tihedust keerukas mõõta, sest lume raskus võib suruda jääd sügavamale merre. Mineviku kliimaandmete põhjal on teadlased uue uuringu põhjal otsustades seni merejää paksust kuni viiendiku ulatuses ehk 20 sentimeetri võrra ülehinnanud.\n\nPüsijää on hooajalisest jääst tihedam ja peab seeläbi sulamisele paremini vastu. Uurijate sõnul on püsijää justkui Arktika jää varasalv. Kui see tühjaks saab ja asendub üheaastase jääga, on teadlaste sõnul oodata Arktika merejää üleüldist tiheduse ja ruumala kiiret vähenemist.\n\nUuringu autori ja California Tehnoloogiainstituudi polaarteadlase Sahra Kacimi sõnul ei osanud uurijad sellist vabalangust ette näha, kus jää muutub pelgalt kolme aastaga oluliselt õhemaks.\n\nViimase kolme aasta järsk jääkadu teeb uurijaid murelikuks. Mida vähem on jääd, seda rohkem on häiritud arktilised ökosüsteemid. Ajapikku võib jääkadu mõjutada piirkonna elustiku jaoks tähtsaid ookeanihoovusi. Uurijate sõnul on väga tõenäoline, et õhenev merejää kiirendab ka juba käimasolevat kliimamuutust.\n\nNad osutavad, et ainuke võimalus jääd säilitada oleks vähendada fossiilsete kütuste süsinikuheidet, igaühel mõelda, mida tema saaks ära teha, ja vaadata üle ka senised kliimaprognoosid. Kacimi sõnul ennustavad praegused mudelid, et sajandi keskpaigaks ei pruugi Arktikas suviti üldse jääd olla.\n\nUuring ilmus väljaandes Geophysical Research Letters.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Jäämerd katva mitmeaastase merejää paksus oli talve lõpuks võrreldes kolme aasta taguse ajaga poole meetri võrra õhem, näitavad uued satelliidiandmed.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBenzema tõusis Prantsusmaa kõigi aegade resultatiivseimaks mängijaks\n\n## Põhitekst:\n\nBenzema pani 413 väravaga mööda Thierry Henryst, kes sai karjääri jooksul kirja 411 väravat.\n\nMallorca ja Madridi Reali kohtumise esimene poolaeg möödus väravateta. 55. minutil lõi esimese värava 21-aastane Vinicius Junior, kelle teenitud penaltist sündis ka Benzema poolt realiseeritud 2:0 värav. Prantslane vormistas mängu 82. minutil, kui suunas palli võrku peaga.\n\nRealil, kellel kogutud 66 punkti, on Sevilla ees 10-punktiline edumaa. Kolmandal kohal olev ja mängu vähem pidanud Barcelona on liidrist maas 15 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas tabeliliider Madridi Real võõrsil 3:0 Mallorca, kahe värava autor Karim Benzema võttis enda nimele Prantsusmaa kõigi aegade resultatiivseima mängija tiitli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVene prokurör nõuab Navalnõile 13-aastast vanglakaristust\n\n## Põhitekst:\n\n\"Palun kohtul määrata Navalnõile lõppkaristusena vabaduse kaotus pikkusega 13 aastat koos vabaduste piiramisega kaheks aastaks,\" ütles prokurör Nadežda Tihhonova Moskva Lefortovo kohtus peetud istungil.\n\nLisaks tahetakse Navalnõile 1,2 miljoni rubla (umbes 12 000 euro) suuruse trahvi määramist.\n\nNavalnõi on juba vanglas, kus ta kannab kahe ja poole aastast karistust, mis määrati talle selle eest, et ta rikkus tingimisi vabastamise reegleid. Selle põhjuseks oli ravile minek välismaale, kui teda olid mürgitanud Vene julgeolekuteenistuse agendid.\n\nNavalnõi ja teised Vene opositsioonitegelased näevad tema karistuses võimude soovi hoida ta avalikust poliitikast eemal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene prokurörid nõudsid teisipäeval kohtus opositsiooniliider Aleksei Navalnõile 13-aastast vanglakaristust pettuse ja kohtu solvamise eest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTom Odell esitas Ukraina sõjapõgenikele enda hitti \"Another love\"\n\n## Põhitekst:\n\nOdelli loost \"Another Love\" on saanud sotsiaalmeedias Ukraina vastupidavuse sümbol, kuna muusikapala kasutavad mitmed TikToki kasutajad oma videote taustal, et seista vastu Venemaa agressioonile Ukrainas.\n\n\"Mul oli eile au laulda Bukaresti raudteejaamas paljude Ukraina põgenike seltsis. Sellesse jaama tuleb iga päev tuhandeid põgenikke. Nad vajavad toitu, vett, turvalist magamiskohta ja seda, et neid koheldaks nagu ilusaid inimesi, kes nad ka on,\" kirjutas Odell enda sotsiaalmeediakontol.\n\nOdell viibis 13. märtsil Ukraina naaberriigis Rumeenias, et osa võtta kontserdist \"We Are One\". Lisaks Odellile astusid üles veel mitmed rumeenia artistid, DJ Armin van Buuren ning 2016. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud ukrainlane Jamal.\n\nJust a few hours ago, Tom Odell performed 'Another Love' at a Romanian train station as people fleeing Ukraine arrived. Crowds welcomed his powerful performance with Ukrainian flags @charliemackesy #StandWithUkraine #TomOdell pic.twitter.com/ONmSzhSNZn\n\n— Choose Love (@chooselove) March 11, 2022\n\nMuusika- ja meelelahutusmaailma tegelased on viimastel nädalatel avaldanud ukrainlastele toetussõnumeid. Nii hoiavad end Ukraina sündmustega kursis näiteks Elton John ja Miley Cyrus.\n\nSamuti on mitmed maailmakuulsad artistid tühistanud enda esinemisi Venemaal, Valgevenes ja ka Ukrainas. Nende hulgas on näiteks ansambel Green Day, Nick Cave, Iggy Pop ja Louis Tomlinson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia laulja Tom Odell esitas Bukaresti raudteejaamas Ukraina sõjapõgenikele oma laulu \"Another love\". Loost on saanud sotsiaalmeedias Ukraina sõjale viitavate videote üks peamisi tunnusmeloodiaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRaske koroonaga on haiglas 247 patsienti, suri kaheksa inimest\n\n## Põhitekst:\n\nNendest omakorda 156 ehk 63,2 protsenti on vaktsineerimata ja 91 ehk 36,8 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nViimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 5,1 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nIntensiivravil on 19 patsienti, nendest üheksa on juhitaval hingamisel.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 2687.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 76 uut haigusjuhtu, millest 27 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 24 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas. Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 66-aastane naine, 71-aastane mees, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 80-aastased mees ja naine, 84-aastane mees, 89-aastane mees.\n\nKokku on Eestis surnud 2367 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6381 testitulemust, millest 2706 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 140 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 164 vaktsineerimata inimest päevas.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 595 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 89. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 438 251 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva hommiku seisuga on haiglas 611 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 247 vajab haiglaravi raske Covid-19 tõttu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste käsipallimeistrivõistlustel kohtuvad tabeliliidrid\n\n## Põhitekst:\n\nKui karikavõistluste põhiturniiril pidi Tabasalu napilt kahe väravalise vahega tunnistama vastaste paremust, siis sama võistluse poolfinaalis jäi Mella juba kindlalt 36:22 peale. Reval-Sport on naiste meistrivõistlustel kulgenud muljetavaldavas tempos, kui neljas mängus on kõiki vastaseid võidetud keskmiselt kümne väravalise ülekaaluga. Audentes on pidanud kolm kohtumist, milles kahes võideti HC Kehrat ning korra jäädi alla Aruküla/Mistrale.\n\n\"Meie jaoks on olukord hetkel keeruline, kuna osad mängijad taastuvad alles maailmas levivast viirusest ning teatud pallurid pole töökohustuste tõttu nii palju treeningutel osaleda saanud. Lisaks pean ise meeste koondise tõttu kohtumise vahele jätma. Peamine eesmärk on meil kolmapäeval pingevabalt mängida, tekitada piisav rotatsioon ja seada taktikalised ülesanded, mis meid järgmistes matšides aidata võiksid,\" vaatas kohtumisele ette HC Tabasalu/Audentese peatreener ja meeste koondise treener Martin Noodla.\n\nHuvitava faktina selgub resultatiivsuse tabelist, et kolmapäeval kohtuvate võistkondade mängijad hõlmavad seal koguni kuute kohta esimesest seitsmest. Vaid Merili Heinla on teisel kohal vastavalt tipust Angelika Šalki, Anastasjia Bušina (mõlemad Mella), Laura Kärneri, Teele Utsali, Simona Koppeli (kõik Tabasalu) ja Inga Bušina (Mella) vahel.\n\n\"Ootan kindlasti põnevat lahingut. Loodetavasti suudame hea enesetundega kohtumisele peale minna ning mis kõige tähtsam, naudime mängu. Meie eesmärk on näidata head meeskondlikku esitust, kuid samas peavad kõik ka individuaalselt kõvasti pingutama,\" analüüsis 28 väravaga meistrivõistluste väravate viskajate tabeli tipus olev Šalk.\n\nNaiste meistriliiga järgmised kohtumised:\n\n16.03 kell 18.30 HC Tabasalu/Audentes - Reval-Sport/Mella (Tabasalu kooli spordihoone)\n22.03 kell 19.15 Aruküla/Mistra - HC Kehra (Aruküla Spordihoone)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval kohtuvad Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel tabelis kahte esimest kohta hoidvad Reval-Sport/Mella ja HC Tabasalu/Audentes. Naiskonnad on tänavu kohtunud kaks korda ning mõlemal korral jäi peale võõrustajatele külla sõitnud Mella.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna abilinnapea: praktiliselt kõigi objektide ehitus hakkab venima\n\n## Põhitekst:\n\nKõik, kes ehitavad, ehitavad kallimalt kui varem ja keskmine kallinemine on praegu kuskil 20 kuni 30 protsenti võrreldes linnaeelarves kavandatuga, ütles Novikov.\n\n\"Sisuliselt peavad omavalitsused praegu vastama küsimusele, et kas tõmmata maha iga viies investeering või leida lisaraha,\" ütles abilinnapea.\n\nNovikovi sõnul tuleb otsused, millised ehitusinvesteeringud edasi lükata või ära jätta, teha suveks.\n\n\"Praegu me saame esimese tunnetuse, et olukord on keeruline nii rahalises mõttes, kus kõik hanked, kõik projekteerimised lähevad kallimaks, kui ka ajalises mõttes, sest kõige hullem on see, et isegi need ehitused, mis käivad, neil on tarneraskused, tööjõuraskused,\" rääkis Novikov.\n\nLisaks mõnda aega kestnud ehitushindade kallinemise tekitas Venemaa sissetung Ukrainasse ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti ehitusturul nii tööjõu kui ka materjalide puuduse, mis annab hinnatõusule veelgi hoogu.\n\nNovikovi sõnul tähendab see kõik, et lisaks investeeringute mahakriipsutamisele pikenevad ka tähtajad.\n\n\"See paratamatult tähendab, et need ajaraamid, millesse üks või teine ehitusleping pidi mahtuma, need enam nii kindlad ei ole. Ei aita siin sanktsioon, ei aita siin midagi, see on lihtsalt objektiivne olukord kõikjal Eestis,\" lausus ta.\n\nNovikov tõi näiteks, et edasi peab lükkama mõne lasteaia valmimise tähtaega.\n\n\"Nii mõnegi lasteaia puhul on indikatsioonid, et tähtajad lükkuvad edasi, mis tähendab, et manööverpind, millel pragu lasteaed asub, peab olema kauem manööverpind. Eks neid asju jooksvalt laekub. Suure tõenäosusega praktiliselt kõik objektid hakkavad venima,\" ütles abilinnapea.\n\nTallinn on küll suurim ehitaja Eesti omavalitsuste seas, kuid suur hinnatõus ei puuduta valusalt ainult neid. Näiteks Tartu abilinnapea Gea Kangilaski ütles ERR-ile, et 2027. aastal uksed avama pidanud SüKu valmimine lükkub 2029. aastasse ning ehitushind võib tõusta 60 miljonilt pea 100 miljoni euroni.\n\nObjektidest tuleb hakata loobuma\n\nNovikov märkis, et Tallinna linnavalitsus plaanib lähiajal investeeringute nimekirja, nii lühi- kui pikaajalise, ette võtta ja otsuseid hakata tegema.\n\n\"Linnavalitsusega arutame lähiajal nii eelarvestrateegiat, sest see on pikk vaade, kui ka jooksva aasta investeeringuid ja siis tuleb paratamatult langetada neid otsuseid. Paralleelselt tuleb vaadata teist poolt, ka tulupool on kasvanud, sest palgad on inimestel kasvanud, kuid see korrelatsioon ei ole paraku üks-ühele,\" rääkis abilinnapea.\n\nNovikovi sõnul on praegu juba mõeldud mõne investeeringu edasilükkamisele, kuid ta ei soovinud enne linnavalitsuse otsust ühtki konkreetset objekti nimetada.\n\n\"Ei tahaks neid ükshaaval avalikustada, sest see on seotud erinevate emotsioonidega. Kui on kokku lepitud, siis me anname teada. Osa selliseid objekte selgub ka siis, kui on saadud kätte ka mõne hanke tulemused, sest igal objektil on nii-öelda taluvuspiir, milleni ta võib kallimaks minna. Kohati sellised objektid selguvad siis, kui on selged hangete pakkumiste tulemused, kohati tuleb teha poliitilisi valikud,\" lausus Novikov.\n\nNovikovi sõnul pole võimatu ka, et investeeringute rahastamiseks mõeldakse lisaeelarvele. \"Enne kui otsustada, tulebki vaadata tervikut ja öelda piltlikult, et täna me ei osta kaks bussi, vaid ostame ühe, aga selle eest remondime endiselt kaks lasteaeda,\" nentis ta.\n\nNovikovi sõnul puudutab ehitusmaterjalide hindade kallinemine tugevalt ka tee-ehitust, kuid ühtki otsust, kas või millistest teede investeeringutest loobuda, pole tehtud.\n\n\"Kui arvestada, et teedeehituses, eriti sildade ehitamisel, on metallikomponent väga suur, siis on need objektid kõige suurema löögi all täna,\" märkis abilinnapea.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehitushindade kallinemine, tarneraskused ja tööjõupuudus tähendab, et omavalitsused peavad otsustama, kas tõmmata iga viies investeering maha või leida lisaraha, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves: NATO-Vene alusakt tuleks prügikasti visata\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa valitsusjuhid ja poliitilised liidrid muudkui helistavad Moskvasse, et president Putiniga rääkida. Putini jaoks on see tõenäoliselt tõestus, et kui temaga suheldakse, siis on ta laua ääres tagasi, ei mingit isolatsiooni. Enne sõja algust ütlesite te, et selline saalimine Moskva vahet on lubamatu ja tuleks lõpetada. Kas praegu arvate samamoodi?\n\nMa arvan veelgi enam, et seda ei tohiks praegu teha. Ma ei saa üldse aru, mida tahetakse, peale selle, et on võib-olla see naiivne, õhkõrn lootus, et äkki mina, mina, mina olen see, kes saavutab läbimurde. See on täiesti absurdne.\n\nMul ei saa olla respekti selle suhtes, kui käib genotsiidiline sõda, kus tulistatakse elamurajoone; kus sõdurid tulistavad evakuatsioonibusse täis lapsi, tsiviilelanikke; kui pommitatakse neid samu evakuatsiooniteid, mida nad on ise lubanud. Tegemist on sõjakurjategijaga. Kas helistati Adolf Hitlerile, et oi, kuulge, võib-olla te olete kenamad seal või? Absurd!\n\nÜks asi, millest ainult räägitakse, aga mida ei tehta ja mille suhtes on väga erinevad seisukohad, on lennukeelutsoon Ukraina kohal.\n\nJah, ma olen realist, seda ei tule. Kuigi ma olen väga pettunud, et Venemaast oluliselt tugevamad jõud võtsid tõsiselt tema (Venemaa – toim.) arvamust, et ei, ei, meie kontrollime õhuruumi üle Ukraina, riigis, mida me vallutame. Aga seda ei tule, nii et ei ole mõtet seda isegi arutada.\n\nMis teie hinnangul nüüd võiks muutuda või mis peaks juhtuma, et sõda lõpeks?\n\nMinu hirm on, et jätkatakse Ukraina hävitamist. Seetõttu, kui ei juleta midagi enamat teha, siis vähemalt tuleb Ukrainale anda juurde massiliselt varustust. Kui käib selline pommitamine, nagu me oleme näinud, siis tuleb kaitsta ukrainlasi, tuleb anda neile relvi, et nad oleksid võimelised end kaitsma.\n\nMida NATO võiks teha või peaks tegema?\n\nKohe, absoluutselt kohe tühistada, visata prügikasti NATO-Vene alusakt, mille kohaselt ei tohi paigutada niinimetatud uute liikmete ehk nende, kes on 23 kuni 18 aastat juba olnud NATO-s, et sinna ei tohi paigutada alalisi baase ega sõdureid . Täiesti absurdne käik. Venelased praegu osalevad mingites genotsiidilistes tapatalgutes ja meie siin jääme NATO-s selle lepingu juurde. See tuleb kohe tühistada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine president Toomas Hendrik Ilves leiab, et NATO peaks kohe tühistama alusakti Venemaaga, mille kohaselt ei tohiks NATO paigutada niinimetatud uutesse liikmesmaadesse alalisi baase, kuigi tegemist on 18–23 aastat alliansi liikmeks olnud riikidega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.